Austatud Riigikogu istungi juhataja! Austatud saali jäänud Riigikogu liikmed! Arupärimine nr 6 seoses suurperede toetuste vähendamisega.
Küsimus nr 1: "Tooge palun ära täpne perede arv ja laste arv, kellel te toetust vähendate. Samuti tooge palun ära kogusumma, kui suure hulga raha te neilt ära võtate." Lasterikkaid peresid on Eestis kokku 24 846. Nendes peredes kasvab 80 739 last. Samal ajal on ühe- ja kahelapselisi peresid on 247 100. See on puudutatud perede ja laste arv. Milline on see kogusumma, mille te nendelt ära võtate? 2023. ehk käesolevat aastat puudutab eelnõus muudatus, mis mõjutab lasterikka pere toetusest astmelise väljumise tõttu neid peresid, kelle vanim laps saab 19-aastaseks pärast 1. juulit. Ja kui eelnõu sellisel kujul rakendub, siis on käesoleval aastal kokkuhoid 5,1 miljonit. 2024. aastal puudutab see eelnõu muudatus suuremat hulka peresid. See puudutab kõiki lasterikkaid peresid, sest vähendatakse lasterikka pere toetust nii kolme kuni kuue kui ka seitsme ja enama lapse puhul. Samamoodi jäetakse ära indekseerimine, mis oli kavandatud maikuust, ja jäävad ka välja maksmata astmelise väljumise tõttu need pikemad peretoetused, kus lasterikkasse perre on alles jäänud kas kaks last või lõpuks ka üks laps. 2024. aastal 86 miljonit. Täpselt samad muudatused järgnevatel aastatel: 2025. aastal 110,4 miljonit, 2026. aastal 131,9 miljonit ja 2027. aastal 151,8 miljonit.
"Nimetage täpselt need summad, kuhu lasterikastelt peredelt ära võetud raha liigub ning tooge välja täpsed tegevused, kuhu need summad teie plaani järgi üle viiakse." Summad ma nimetasin eelmise punkti juures ja saan üle korrata juba komisjonis räägitu. Koalitsioonileppe kohaselt on 6 miljoni ulatuses kavandatud vajaduspõhise õppetoetuse kahekordistamine. Lasterikaste perede liiduga kohtumisel oli arutelu ka selle üle, et olemasolevad peresissetulekute piirmäärad, mis on aluseks vajaduspõhisele õppetoetusele, tuleb ümber vaadata. Ja sellest olen ka lubanud rääkida haridus- ja teadusministriga, et vajadused saaksid edaspidi paremini sihitatud.
Koalitsioonileppe kohaselt toob haigus- ja hooldushüvitis vanemapuhkusejärgsel aastal, mis puudutab nii suurema kui väiksema arvuga lastega peresid, kaasa kulu 6 miljonit. Terviseministri soov on rakendada seda 2024. aastast. Nüüd juba Riigikogu menetluses olevas eelnõus on elatisabi tõus 100 eurolt 200 eurole. See on ette nähtud last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem ei ole mingil põhjusel elatist maksnud. Selle maksumus on samamoodi 6 miljonit. Veel on soov järgmisest aastast rakendada ka toitjakaotustoetust, mis on seni olnud toitjakaotuspension. Need väljamaksed on sõltunud siitilmast lahkunud vanema varasemast sissetulekust. Selleks, et lapsed, kes on samas olukorras, oleksid koheldud võrdselt, soovime pensioni muuta toetuseks ja selle kulu on 2 miljonit. Lisaks on planeeritud koalitsioonileppes veel täiendavad kulud nii erivajadustega laste rehabilitatsioonile, asendushooldusele kui ka vanemluse toetamisele. Harvikhaigustega lastele on planeeritud anda 5 miljonit aastas, selleks et ennetada väga keeruliste haiguste kujunemist ja võimaldada lastele ravi saamist ja nende elujärge parandada. Elatisabist oli meil juba juttu, aga oluline on ka silmas pidada, et kasvavad pidevalt hariduskulud – me räägime eestikeelsele haridusele üleminekust, me räägime õpetajate palkadest – ja kasvavad tegelikult kulud ka tervishoius. Kui meil on tervishoid ja teadus paremini arenenud, siis me suudame rohkem abistada, aga seetõttu lähevad ka need kulud järjest suuremaks.
Kolmas küsimus: "Olete kõnelenud õigluse loomisest ühe- ja kahelapselistele peredele. Kuigi just Isamaa seisis selle eest, et nende perede toetus oleks võrdselt suurperedega 100 eurot lapse kohta, seisis Reformierakond selle vastu. Te küll lubasite seda oma valimisprogrammis, kuid koalitsioonileppest ei leia punkti tõsta esimese ja teise lapse 80-eurost toetust võrdseks kolmanda ja järgnevate laste 100-eurose toetusega." Reformierakonna programmis oli punkt, mis ütles, et me tagame võrdsema toetuse lastega peredele, mis ei sõltuks laste arvust. Summasid ei ole Reformierakond lubanud, aga nende tegevustega, mis on eelnõus kavandatud, läheb laste kohtlemine võrdsemaks. Kui riigieelarve seda edaspidi võimaldab, siis, nagu ma olen ka siit puldist öelnud, ma isiklikult väga toetan, et kõik lapsed universaalse lapsetoetuse kaudu oleksid koheldud võrdselt ehk nende igakuine toetus, lapsetoetus oleks ühesugune.
Nii. "Kuidas loob õiglust ühe- ja kahelapselistele peredele, kui lasterikastelt peredelt raha ära võetakse ning ka kahelapselised pered täiendava tulumaksuvabastuse kaotamise tõttu rahas kaotavad?" Nüüd, me oleme olukorras, kus meil on 1,7 miljardit riigieelarve defitsiiti ja me kaotame circa 4 miljonit päevas. Riigi tulud ei ole nii suured kui riigi võetud kohustused meie elanike vastu. Kui tehakse ettepanek katta riigi võetud kohustusi laenurahaga, siis igal juhul on meie lapsed ja lapselapsed need, kes neid laenusid tagasi maksavad. Laenu teenindamine oleks juba samas suurusjärgus kui tänane Kultuuriministeeriumi aastaeelarve. Riigirahandus aitab tõepoolest meil kriisidega paremini toime tulla ja ainult korras riigirahandus saab tagada meile võimaluse ja võimalikkuse [hakkama saada], kui Eestit peaks tabama järgmised kriisid, sarnased, mida me oleme näinud viimastel aastatel, alates COVID-ist, kus riik pidi tegema suuremaid kulutusi, samamoodi energia hindade tõus, kus riik pidi tegema ja tegi suuremaid kulutusi, või ka sõda Ukrainas, mis on pannud meile uued kohustused, seda nii siseriiklikult põgenikega toimetulekuks kui ka rahvusvaheliselt, aga ka meie enda julgeoleku täiendavaks tagamiseks tehtud hädavajalikud kulutused.
Lasterikaste perede toetamise meetmed on algatanud ühiskonnas väga laialdase diskussiooni. Ja kui me kuulsime küsimuste esitajat rääkimas lasterikaste perede eestkõnelejana, siis on ühiskonnas ka teised huvigrupid, kes tunnetavad ebavõrdsust väga valusalt. Kui me vaatame ka statistiliselt, siis me näeme, et tegelikult kõige suuremas vaesuses on üksikvanemad, nende lapsed ja pered, mitte ilmtingimata lasterikkad pered. Ja kui me mõtleme, mis on lapsetoetuste või peretoetuste eesmärk, siis jah, toetamise eesmärk on toetada vanemaid laste kasvatamisel. Rõhuasetus on sõnal "toetama". Kui me vaatame põhiseadust, siis põhiseaduse kohaselt on vanematel nii õigus kui ka kohustus oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda. Sellesama põhiseaduse paragrahvi peale on üles ehitatud kogu perekonnaseaduse ülalpidamiskohustuse loogika. Eeskätt on õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ja neid ülal pidada vanematel ja riik toetab neid selle juures.
Rääkides lasterikastest peredest ja põhiseadusest, siis lasterikkad pered on riigi erilise hoole all, ka kohaliku omavalitsuse hoole all muu hulgas, nagu ütleb põhiseadus. Riik väljendab lasterikaste perede toetuse kaudu oma erilist tähelepanu. Me võime vaielda ühiskonnas lõpmatult selle üle, millises suuruses seda lasterikka pere toetust maksta, kuid me saame teha siiski vaid selliseid makseid, mis on meile jõukohased ega tekita meie lastele ja lastelastele täiendavaid koormaid. Kordan seda, mida austatud Riigikogu liige EKRE fraktsioonist täna siin juba tsiteeris meie esmaspäevasest perehüvitiste seaduse esimesest lugemisest. Tõepoolest, kui me võtame arvesse tulumaksu tõusu, lastega perede tulumaksusoodustuse kaotamise ja ka niinimetatud maksuküüru koondmõju, siis me saame võrrelda 2022. aasta netosissetulekuid, samuti toona kehtinud peretoetuste suurusi. 2025. aastal, kui kõik need maksumuudatused on jõustunud, on suurim võit just kolmelapselistel peredel. Kolme lapsega pered võidavad eelkõige tänu lasterikka pere toetuse kasvule, see kasv on siis jätkuvalt eelmise aastaga võrreldes 150 eurot. Seitsme ja enama lapsega peredes on see 250 eurot. Brutopalgaga 2100 eurot on rahaline võit suurim, ühe tuluteenijaga peres on see siis 225 eurot, kahe tuluteenijaga peres 335 eurot. Vähem võidavad need perekonnad, kus vanema brutopalk jääb vahemikku 700–1200 eurot, nende võit on sõltuvalt palga suurusest 110–190 eurot.
Ka koalitsioonilepet tuleb vaadata koosmõjus erinevate meetmetega. Samal ajal kui me räägime nendest maksumuudatustest ja kui me näeme, et väiksem on võit väiksema sissetulekuga leibkondades, on aga ka eesmärk leppida kokku [suuremas] alampalgas. Nagu tööandjad ja ametiühingud on avalikult teada andnud, loodavad nad juba jooksva kuu jooksul kokku leppida alampalga tõusus, mis peaks olema senisest kiirem ja aitab peredel sissetulekuid suurendada ja seeläbi saada ka suuremat võitu kogumõjus perehüvitised, tulumaksu tõus, lastega perede soodustused ja siis ka maksuküür. Aitäh!