Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere päevast, head kolleegid! Tere päevast, lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed! Ja tere päevast, head külalised siin Riigikogu rõdudel! Alustame Riigikogu infotundi ja teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli. Palun!

Infotunnis osaleb 26 Riigikogu liiget.

Valitsuse liikmed, kes vastavad täna teie küsimustele, on peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Mart Võrklaev ja regionaalminister Madis Kallas. Head kolleegid, tänases infotunnis on küsimuse esitamise soovi avaldanud 14 Riigikogu liiget. Seetõttu annan iga teema arutelul võimaluse ühe täpsustava ja ühe lisaküsimuse esitamiseks. Ehk siis, head Riigikogu liikmed, üks täpsustav ja üks lisaküsimus. Ja nagu kodukord ette näeb, on küsimuse esitamiseks aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.

Esimesena esitab küsimuse Martin Helme, talle vastab rahandusminister Mart Võrklaev ning teema on Eesti majandus ja rahandus. Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Pean muidugi natuke taustaks, sissejuhatuseks ütlema, et see, kuidas tuldi Riigikogusse maksutõusude eelnõuga, maksuralli eelnõuga, oli inetu ja vale ning rikkus ka valitsuse enda kehtestatud hea õigusloome eeskirja. Sellist kobarat ei ole viisakas teha. Ma olen väga rõõmus, et valitsus otsustas selle neljaks eraldi eelnõuks lüüa. See oli mõistlik ja normaalseid kombeid järgiv, aga see ei muuda ära nende eelnõude sisu. Nende eelnõude sisu on ikkagi võigas.

Minu põhiprobleem on selles, et ühelegi neist maksuralli eelnõudest ei ole tehtud mitte mingit tegelikku mõjuanalüüsi. Selle tõttu on meil väga raske üldse hinnata, kas need eelnõud täidavad eesmärki, mida sinna juurde deklareeritakse, ehk aitavad riigieelarve positsiooni parandada. Ärme siin teeskle, et tegemist on millegi muuga kui inimestelt ja ettevõtetelt raha ära kraapimisega selleks, et teie ehk Reformierakonna valitsuse ajal tekitatud eelarvekriisi lahendada. Ma tuletan meelde ka seda, et kõige suurem kulupoole kasv riigieelarves on toimunud just viimasel kahel ja poolel aastal. Eelmise aasta eelarve kasvas 18%, see oli teie ajal, Reformierakonna ajal. Siis kasvas ta 11–12%. Ka sellele eelnõule, mille mina valitsuses olles viimati ette valmistasin, te tegite lisaeelarve, milles tõstsite 800 miljonit kulupoolele juurde. Nii et kui riigieelarve on kummuli kukkunud, siis see on kõik teie enda tehtu tõttu.

Aga ma küsin: missugused arvutused või millised analüüsid või millised varasemad kogemused aitavad teil olla kindel, et need planeeritavad laekumised üldse tulevad riigieelarvesse?

Aitäh! Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea küsija! Alustan siis ka natukene kaugemalt, nii nagu küsija. Räägime maksupaketist. Tõesti, eesmärk, mis sellel valitsusel on, on riigieelarve positsiooni parandada ja katta meie tõusvaid kaitsekulutusi. Eelmise aasta veebruaris alanud täiemahuline Venemaa kallaletung Ukrainale on meid sellisesse julgeolekuolukorda pannud. Me oleme võtnud eesmärgiks tõsta kaitsekulutused 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust ja samal ajal parandada eelarvepositsiooni.

See, millega valitsus välja tuli, oligi üks terviklik maksupakett, millega oli kavas muuta tulumaksuseadust, käibemaksuseadust, aktsiise ja hasartmängu maksustamist. Kogu see tervik koos iga konkreetse maksumuudatuse mõjuanalüüsiga oli selgelt seletuskirjas olemas ja oli ka maksude kui terviku kohta tehtud analüüs: kuidas nad koos mõjutavad Eesti majandust ja inimeste toimetulekut, mida see tähendab üksikisikule, mida see tähendab ettevõtjale ja mida see tähendab riigi rahakotile. Väide, et seal ei olnud analüüsi, ei vasta tõele. 

Miks ta oli tervikuna? Kuna see ongi tervikvaade ja ka opositsioonil oli küsimusi, kui me oma ideedega välja tulime, et milline maks mida katab ja kas eelarvepositsioon paraneb või hoopis katab see mõne erakonna valimislubadusi. See tervikvaade, mis selle paketi juures oli, selgelt näitab, et riigieelarve positsioon paraneb – paraneb aastas üle 200 miljoni. Lisada tuleb veel seda, et seal on nende maksumuudatuste mõju. Lisaks plaanib valitsus [rakendada] erinevaid kokkuhoiumeetmeid. Ka Riigikogu menetluses on mõned eelnõud, mis muudavad riigi kohustused riigile jõukohasemaks. On ka keskkonnatasud sügisel tulemas, on ka automaksu temaatika tulemas.

Nüüd aga kogu sellest protsessist siin Riigikogus. Kuna opositsiooni soov oli, et me sellist maksupaketti tervikuna ei tooks, tõime neli erinevat maksueelnõu. Täna on need Riigikogus esimesel lugemisel, hea meelega räägin nendest siis ja selgitan, saate küsida ja debateerida nende üle. Ka nende kohta on tervikmõju analüüs olemas, et parlamendi liikmetele oleks arusaadav, milline on tervikvaade ja ‑mõju riigieelarvele. Meie igakülgne soov on neid eelnõusid parlamendis arutada ning teha seda avatult ja kõiki reegleid järgides ehk pidada kinni kümnepäevasest muudatusettepanekute esitamise tähtajast ja kuulata komisjonis erinevaid osapooli, parlamendisaadikuid. Ma ei saa kuidagi nõustuda mingi kobarajutuga või sellega, et mingeid menetlusreegleid eiratakse.

Aitäh! Järgnevalt täpsustav küsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh! Kahjuks ei ole te oma soovi kuidagi rakendanud komisjonis, seal ei ole küll mingit arutelu toimunud. Komisjonis oli täpselt nii, et kõigepealt hääletame ja siis hakkame arutama. See on lihtsalt kurioosne! Ei ole võimalik tulla meile rääkima, et te tahate arutada ja analüüsida. Teiseks, jaa, me teame, et ega nende nelja eelnõuga ei ole meil maksuralli lõppenud. Tõepoolest, automaks on plaanis, maamaksu tõus on plaanis, keskkonnatasude nime all maksud on plaanis, juba räägitakse ka prügimaksust. Maksuralli ei ole veel lõppenud.

Ei ole vaja rääkida meile sellest, et seletuskirjas oli analüüs. Mõjuanalüüs on midagi [muud]. Jaa, seletuskirjas olid Rahandusministeeriumist saadetud lisamaterjalid küll olemas, meile oli pandud kirja, mismoodi [maksumuudatus] mõjutab ühte või teist sektorit või kuidas ta mõjutab riigieelarve positsiooni, aga see ei ole mõjuanalüüs. Seal oli väga selgelt öeldud, et käibemaksu tõus suurendab inflatsiooni ja tulumaksu tõus vähendab ostujõudu. Oli väga selgelt välja öeldud, et hasartmängumaksu tõusu puhul on väga suur oht, et tegelikku maksulaekumist ei tule, sellepärast et [need mängud], eriti internetis mängitavad hasartmängud, kolivad Eestist ära. Aktsiiside puhul me kõik teame – eelmine kord me sellele rehale astusime –, et maksude [raha] sõidab Lätti.

Mõjuanalüüs on ikkagi see, kui meile on välja arvutatud, milline on [maksumuudatuse] regionaalpoliitiline mõju, milline on selle demograafiline mõju ja milline on mõju omavalitsuste tulubaasile. See on mõjuanalüüs. Aga seda ei ole mitte keegi teinud ja seda ei ole meile mitte keegi esitlenud.

Ja kui te räägite sellest, et seda raha on vaja riigikaitseks, siis see on ju täielik jamps. Riigikaitsesummasid on võimalik katta ka näiteks pikaajalise laenuga, mis välistaks maksutõusu vajaduse. Pealegi, riigikaitse-eelarve ei ole üldse kõige suurem osa sellest. Kõige suurema osa moodustab ikka teie enda maksuküüru kaotamine, mis toob 300-miljonilise tulu …

Aeg!

… kõrgepalgalistele ja kõik teised kannatavad selle all. Mingit mõjuanalüüsi te ei ole teinud.

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Alustan vastamist ühe tsitaadiga: "Valitsus keeras pea peale Eesti inimesi aastaid teeninud tulumaksusüsteemi. Lihtne ja arusaadav tulude maksustamine on Eestis olnud aastaid loomulik vähese bürokraatia sümbol. Uuest aastast saab Eesti ülikeerulise astmelise tulumaksu, kus suurimat maksukoormust hakkavad kandma keskklassi inimesed."

Kas hea küsija teab, mida ma tsiteerisin? Ma võin vastata: see on 18. novembril 2017 esitatud EKRE volikogu avaldus. Pean tunnistama, et see on üks väheseid kordi, kui ma EKRE‑ga olen nõustunud. Ja see, mida praegune valitsus teeb, on tõesti see, et ta läheb ja likvideerib selle [maksuküüru]. Tublid keskklassi inimesed, kes teevad tööd ja tahavad rohkem teenida – nende panus ja nende pingutus [ei lähe tühja]. Ehk see, mida me täna teeme, on tõesti see, et me läheme maksuküüru likvideerima. Selle mõte on see, et 2025. aasta algusest kehtiks kõigile ühetaoline 700‑eurone tulumaksuvabastus. See on see, millele 2017. aastal EKRE viitas: et see on selge, arusaadav ja tööinimest motiveeriv süsteem. Tõsi, see on Reformierakonna loodud. Kena, et te meiega nõustusite. 

Aga sisu juurde tagasi. 700 eurot maksuvaba tulu – see toob täiendavat tulu eeskätt keskmist palka teenivale inimesele. Õpetajad, päästjad, politseinikud ja teised sarnast palka teenivad inimesed hakkavad saama 80–100 eurot igal kuul rohkem kätte. Jah, see on riigieelarves kulupoolel, aga see kulu läheb inimeste jaoks, inimeste rahakotti ja nad ei pea enam iga kuu arvutama, kas neil on õigus maksuvabastusele või ei ole. Praegu nad jätavad selle raha riigi kätte tasuta laenuna ja saavad alles pärast tuludeklaratsiooni esitamist tagasi. See kõik 2025. aastast kaob.

Räägime ka avatud debatist ja kaasamisest. Mina olen käinud rahanduskomisjonis kolm korda. Esimene kord käisin siis, kui need eelnõud olid meil ministeeriumis alles väljatöötamisel, [tol korral] vaatasime majandusprognoosi ja rääkisime valitsuse plaanidest. Teine kord oli eelmise nädala teisipäeval, kui Riigikogule ei õnnestunud eelnõusid üle anda, aga kuna arutelu komisjonis oli kokku lepitud, oli rahandusminister kohal ja sai neid eelnõusid tutvustatud. Tõsi küll, hea küsija hilines ja siis ka lahkus, nii et erilist huvi nende eelnõude vastu polnud. Isamaa liige oli kenasti kohal, küsis küsimusi. Neljapäeval käis rahandusminister uuesti komisjonis, aga jällegi head küsijat, kes on rahanduskomisjoni liige, seal ei olnud. Olid EKRE asendusliikmed ning jaurati, ma võiks öelda, protseduurika kallal, sisulisi küsimusi ei küsitud. Ja siis, kui me hakkasime eelnõu tutvustama, EKRE liikmed lahkusid ehk mingit huvi sisulist arutelu pidada ei olnud.

Aeg! Aitäh! Üks lisaküsimus, Rene Kokk, palun!

Tänan! Austatud rahandusminister! Kahtlemata on minu lisaküsimus seotud majandus- ja rahandusteemadega, nimelt automaksuga. Lõpuks jõuame selleni. Aga kõigepealt ma värskendan teie mälu. Selle aasta jaanuaris, nimelt 25. jaanuaril oli TalTechi Mektory hoones üks valimisdebatt, kus räägiti erinevatel liikuvusteemadel. EKRE-t olin seal esindamas mina, teie olite seal Reformierakonna esindajana, Erki Savisaar esindas Keskerakonda ja kohal oli ka Heiki Hepner Isamaast. Arutasime erinevaid liikuvusteemasid. Tekkis arutelu selle üle, et kui Reformierakond tuleb võimule, siis kindlasti kehtestatakse automaks. Te olite minu peale väga pahane ja kinnitasite, et ma ajan jama ja mingit automaksu ei tule. Nüüd on mul lihtne küsimus: kas te tunnistate, et te valetasite sellele auditooriumile seal konverentsil, sest te selgesõnaliselt ütlesite, et automaksu ei tule? Lihtne vastus, ei pea väga keerutama. Kas te valetasite või mis sellega oli?

Aitäh! Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, hea küsija! Ei, ma ei ole valetanud. Tõesti, seda debatti ma mäletan. Aga seda, kui täpselt me automaksust rääkisime, pean tunnistama, ma ei mäleta. Sel hetkel, kui me sellest rääkisime, tõesti automaksu Reformierakonna platvormis polnud. Aga hea küsija teab hästi, et koalitsiooni tehakse mitme erakonnaga ja see on üks kompromiss. Kui erakondade [esindajad] saavad valimistel valitud ja hakkavad oma tegevusplaani kokku panema, koalitsioonilepingut kokku panema, siis on igal erakonnal oma ettepanekud, aruteluteemad ja mõtted ning nende põhjal sünnib koalitsioonileping. Selle koalitsioonilepingu üheks osaks sai automaks. Koalitsiooni moodustamine ja poliitika tegemine on kompromisside kunst, ehk tõesti, [seetõttu see maks] koalitsioonilepingus on.

Kui rääkida automaksu mõttest, siis põhjus, miks see [lepingusse] sai, on see, et sellel valitsusel on, ma ütleksin, kaks suuremat prioriteeti: [üks on] kaitsekulude katmine ja eelarvepositsiooni parandamine, teine on rohereformi läbiviimine. Loomulikult on veel meile olulisi teemasid, aga nende avamine läheks võib-olla liiga laiaks. Automaks on osa meie rohepaketist, millega me soovime saastamist vähendada, liikuda säästvama liikuvuse poole ja selle tulemusena tagada puhtam keskkond. Sealt on tekkinud seesama automaksu idee. Automaksu idee üle käib praegu ka ühiskonnas debatt, me ootame väga sisendit erinevatelt osapooltelt, sealhulgas parlamenti kaasates. [Kogume sisendi] sügiseks kokku ja siis saame pidada siin Riigikogus debatte.

Aga selle [automaksu] põhilähtekoht on keskkonnahoid ehk see võiks lähtuda eeskätt CO₂ komponendist: kes rohkem saastab, sellel on ka suuremad kulud. Teine pool, ma arvan, võiks olla vara maksustamise pool. Eestis on varamaksud madalad, samal ajal on meil eelarvesse täiendavaid tulusid vaja, nii et võib-olla tasuks ka see komponent sinna juurde tuua. Aga kõik head mõtted selles asjas on väga [oodatud]. Tegelikult lähtub automaks ka meie pikaajalistest riiklikest strateegiatest, millega oleme võtnud suuna säästva liikumise, autostumise vähendamise poole. Viimastel aastatel on kahjuks see trend olnud vastupidine. Ilmselt mängib siin rolli ka tasuta ühistransport, mis on küll riigi poolt tasutud, aga teenust ei ole ehk inimesed on ikkagi sunnitud olema autodes. Meie soov on seda muuta: ühe käega liikuda säästvamate autode poole ning teise käega parandada ühistransporti ja kogu seda liikuvust.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane teine küsimus. Küsimuse esitab Tanel Kiik, küsimusele vastab peaminister Kaja Kallas ning teema on peretoetuste ja opositsiooni tegevuse kärpimine. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Soov oli küsida peretoetuste kärpimise eelnõu ja opositsiooni õiguste kärpimise kohta parlamendisaalis, aga pean tunnistama, et oma sõnavõttudega annate te iga päev ainest ka uuteks küsimusteks. Antud juhul lugesin ja lausa kuulasin väga suure imestusega teie tsitaate ja võrdluseid, kuidas opositsiooni soov takistada peretoetuste kärpimist ja leida poliitiline kompromiss on teie hinnangul võrreldav Putini Venemaaga ja parlamendis toimuv on võrreldav Adolf Hitleri aegse Saksamaaga. See kõik kõlas nii uskumatult, et kui ma poleks tõesti kuulnud, et te neid võrdlusi intervjuus kasutasite, poleks ma seda uskunud. Eesti Vabariigi peaministrina tulla Riigikogu liikmetele, 41 liikmele, kes on saanud mandaadi Eesti rahvalt, ütlema, et teie soovid ja teie taotlused ja teie poliitilised kompromissettepanekud on võrreldavad sõjakurjategijate tegevusega, selliste antikangelaste tegevusega, kes on läinud ajalukku või lähevad ajalukku tapjate, okupeerijate, genotsiidi läbiviijatena – sellised võrdlused peaministrilt on täiesti lubamatud, ennekuulmatud, minu hinnangul uskumatud aasta eurooplase tiitliga pärjatud [inimeselt], nagu te minu teada olete. Pakun teile võimalust siin infotunnis vabandada oma sõnade eest, minna mõnes mõttes puhtamalt lehelt edasi, teades, et see poliitiline vastasseis parlamendis ei ole lahenenud ning et sellised jõumeetodid, mida siin saalis on rakendatud, ja teie sõnavõtud on ainult õli tulle valanud. Mu küsimus ongi: kas te olete valmis vabandama nende sõnavõttude eest, nende võrdluste eest?

Aitäh! Peaminister Kaja Kallas ja head kolleegid, nii küsijad kui vastajad, tuletan meelde, et katsume alati püsida etteantud teemade raames. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma olen kogu aeg öelnud, et koalitsioon on valmis maha istuma ja arutama eelnõude sisu, kui te olete teinud oma muudatusettepanekud. Jah, teil on õigus teha seaduseelnõude suhtes obstruktsiooni, aga praegu te tegelikult nõuate endale õigusi, mida opositsioonil ei ole mitte kunagi olnud. Te võtate kogu Riigikogu pantvangi, ütlete, et valitsus ei saa anda sisse eelnõusid ja neid eelnõusid ei tohi menetleda. Te nõuate endale õigust, et meie lepiksime opositsiooniga kokku, milliste eelnõudega me tuleme Riigikokku ja millistega ei tule. Aga vaadake, sellist õigust ei ole opositsioonil kunagi olnud.

See võrdlus, mis ma tõin, on täpselt see, mis oli enne, kui Ukrainas algas sõda – klassikaline KGB, Venemaa läbirääkimistaktika. Punkt üks: nõua õigusi, nõua asju, mida sul ei ole kunagi olnud. Punkt kaks: esita ähvardusi, kasuta jõuvõtteid, nagu te olete siin teinud. Ja punkt kolm: looda teiste heatahtlikkuse peale, et alati on keegi läänes, antud juhul koalitsioonis, kes on nii heatahtlik, et tuleb sulle pakkuma midagi, mida sul varem pole olnud. Ja sellega ma ei ole nõus. Ma ütlen, et see on täpselt sama taktika. Te nõuate endale õigust otsustada, milliseid eelnõusid valitsus tohib esitada Riigikogule ja milliseid mitte.

Räägime asjadest õigete nimedega. Mis asi see tegelikult on? See asi, mida te teete, on tegelikult see, et te lihtsalt ei tunnista selle valitsuse õigust oma poliitilist programmi edendada. Kui mina olin opositsiooni juht, siis mulle ei meeldinud Jüri Ratase valitsus – ei meeldinud! – ega meeldinud need asjad, millega Jüri Ratase valitsus välja tuli: pensionisüsteemi lõhkumine, väga pikaajalise [mõjuga] samm ja väga kahjulik Eesti tulevastele pensionäridele. Me kasutasime selle eelnõu puhul obstruktsiooni, see oli meie tööriist. Teie tööriist oli see asi usaldusega siduda ja lihtsalt läbi rammida. Kas ma kasutasin võtteid, et takistada üldse valitsust eelnõusid esitada? Ei kasutanud. Ma ei kasutanud neid võtteid.

Ma ütlen, et praegu te lihtsalt kasutate koalitsiooni heatahtlikkust ära. Varasemalt ma istusin Martin Helmega maha, kui oli nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse obstruktsioon. Me oleme kuulanud neid muresid ja tulnud vastu ja teinud muudatusettepanekuid. Siis saime obstruktsiooni maha. Aga nüüd te tahate sammu edasi astuda ja tahate endale juba õigust otsustada, mida valitsus teeb ja mida valitsus ei tee. Vaadake, selliseid õigusi ei ole opositsioonil mitte kunagi olnud ja ei saa ka tulevikus olema.

Aitäh! Tanel Kiik, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Sooviksin teilt hinnangut ja tagasisidet. Kas Riigikogu saalis tihti võrreldakse parlamendisaadikuid lisaks Hitlerile ja Putinile ka KGB esindajatega? Kas see teie hinnangul läheb kokku adekvaatse ja hea poliitilise kultuuri ja tavaga, mida te olete Eesti 200 esimehena lubanud hakata parlamendisaalis ja üldse Eesti poliitikas rakendama?

Aitäh, Tanel Kiik! Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks, aga ma olen korduvalt siin saalis öelnud, et üksteisega suheldes tuleb jääda viisakaks ja lugupidavaks, ja ma jään jätkuvalt selle seisukoha juurde. Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Uue poliitkultuuri valguses palun juhtige peaministri tähelepanu sellele, et siin saalis valetamine peaministri poolt on lubamatu tegevus. Peaminister rääkis siin ajast, kui tema erakond oli opositsioonis, aga see, kuidas tema seda kirjeldas, oli vale.

Aitäh! Nagu ma infotundide puhul olen varem korduvalt öelnud, istungi juhataja ei saa ette kirjutada vastuseid ministritele, nii nagu istungi juhataja ei saa ette kirjutada küsimusi küsijatele. Läheme nüüd teemaga edasi. Täpsustav küsimus, Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Kuna te mu esimesele küsimusele ei vastanud, vaid rääkisite pikalt ja laialt sellest, miks teie tehtud obstruktsioon oli parem kui praeguse opositsiooni obstruktsioon, siis ma olen sunnitud sama küsimuse uuesti esitama. Minu kriitika teie suunal antud juhul ei tulenenud obstruktsioonist, selle vastasusest, teie arusaamast koalitsioonilepingu punktide täitmise kohta või nende läbisurumise õiguse kohta, hoolimata sellest, et parlamendivalimistel tõesti nendele konkreetsetele punktidele tegelikult mandaati ei küsitud. Seda te teate täpselt sama hästi kui mina. Minu küsimus oli must valgel, väga selgelt – te võite hiljem [stenogrammist] üle lugeda – selline: kas te olete valmis avalikult vabandama selle eest, et võrdlesite, ja täna jätkuvalt vist selle võrdluse juurde ka jääte, opositsioonierakondade igati seaduslikku ja rahumeelset tegevust siin parlamendisaalis oma poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel Putini Venemaaga ja Adolf Hitleri tegevusega? Nad mõlemad on sõjakurjategijad, küüditajad, okupeerijad, tapjad ja hävitajad. Te peate silmagi pilgutamata oma avalikes intervjuudes kohaseks võrrelda parlamendiliikmeid, kes on Eesti rahvalt saanud mandaadi, täpselt nii nagu teie ja valitsus, nende ajalooliste antikangelastega. Minu hinnangul on see absurdne. Täiesti siiralt jään selle juurde, mida ma enne ütlesin. Ma kuulasin selle intervjuu läbi, et lõplikult veenduda, kas see, mis ERR‑is on kirjas, on tõsi. Aga ma ei saanud teilt enne vastust. Ma küsin ühe korra veel: kas te avalikult vabandate nende sõnavõttude eest või te jääte seisukohale, et opositsioonierakonnad on hetkel võrreldavad sõjakurjategijatega?

Aitäh! Ma tuletan headele kolleegidele meelde, et meie teema on peretoetuste ja opositsiooni tegevuse kärpimine. Peaminister Kaja Kallas, kui te soovite vastata, siis palun!

Jaa. Veel kord, kui te kuulasite, te saite väga hästi aru, ja ma vastasin ka eelmisele küsimusele. Ma võrdlesin teie läbirääkimiste taktikat selle taktikaga, mida Venemaa kasutas enne Ukraina sõda. Täpselt samamoodi küsisid ajakirjanikud minult, mida lääs peaks pakkuma, et deeskaleerida. Vaadake, lääs ei ole seda olukorda Ukrainas tekitanud ja samamoodi ei ole seda olukorda, et Riigikogu ei saa seadus[eelnõusid] menetleda, tekitanud koalitsioon. Jah, teil on võimalik teha konkreetsetele seaduseelnõudele obstruktsiooni ja esitada muudatusettepanekuid, mida me saame arutada. Aga hetkel te nõuate endale õigusi, mida opositsioonil ei ole mitte kunagi olnud. Ma ei vabanda nende sõnade eest, sest teie läbirääkimiste taktika on täpselt sama. Te nõuate endale õigusi, mida opositsioonil ei ole mitte kunagi olnud.

Kui meie olime opositsioonis, te ütlesite meile, et harjuge ära, harjuge ära, nii on. Väga ülbelt ütlesite. Ütlesite igasugustele ekspertidele, et vahet ei ole, mis te arvate, me rullime sellest üle. Meil ei olnud tegelikult midagi selle vastu teha, sellepärast et me saame aru, et Riigikogu toimimine on põhiseaduslikult kõige olulisem asi. Mida Riigikogu teeb? Menetleb seadus[eelnõusid], ükskõik kas need [opositsioonile] meeldivad või ei. Saage kokku enamus ja siis saate esitada teistsuguseid seaduseelnõusid, nii nagu saite teha siis, kui teie olite valitsuses. Te esitasite eelnõusid, mis opositsioonile ei meeldinud, aga me saime esitada muudatusettepanekuid, me saime nende üle vaielda, me saime nende vastu hääletada. Kahe eelnõu puhul – ainult kahe eelnõu puhul – me tegime ka obstruktsiooni, millest te sõitsite üle, sidudes need usaldusega. Need puudutasid pensionisüsteemi lõhkumist. 

Nüüd, teie läbirääkimiste taktika on täpselt sama. Te esitate nõudmise saada endale õigused, mida teil ei ole kunagi olnud. Te ähvardate ja võtate Riigikogu pantvangi, öeldes, et te ei lase valitsuse esindajal esitada valitsusest tulevaid seaduseelnõusid, ja tahate, et me istuksime maha ja lepiksime teiega kokku, mis eelnõudega me tuleme ja mis eelnõudega me ei tule. See ei ole see demokraatia vorm, mis Eestis on. Jah, me võime rääkida muudatusettepanekutest. Olen korduvalt öelnud, et me oleme valmis maha istuma ja kuulama muudatusettepanekuid ja saama aru, mis on teie sisulised mured iga konkreetse eelnõu puhul, mitte [leppima] sellega, et te takistate kogu Riigikogu toimimist ja ütlete, et valitsusel ei ole üldse õigust seaduseelnõusid esitada. See on täpselt see läbirääkimiste taktika, millest ma räägin. Ja ma ei ole võrrelnud mitte opositsiooni Venemaaga, vaid seda läbirääkimiste taktikat, mida te kasutate. See on seesama KGB läbirääkimiste taktika. Täpselt sama!

Aitäh! Jaanus Karilaid, protseduuriline küsimus, palun! 

Hea istungi juhataja! Kunagine kolleeg Mihhail Stalnuhhin kaotas ühe võrdluse pärast nii koha fraktsioonis kui ka koha parlamendis. Analoogse võrdluse on tegelikult teinud ka praegune peaminister. Kas miinimum, mida täna teha saab, on see, et Kaja Kallas astub peaministrikohalt tagasi ja loobub kohast Reformierakonna [fraktsioonis]? Kuidas saab olla nii, et ühele on lubatud võrdlusi rohkem, teisele vähem? Kas see on poliitiline kultuuritus, silmakirjalikkus, valelikkus? Kuidas te seda hindate ja nimetate?

Aitäh, Jaanus Karilaid! Istungi juhataja ei saa minna küsimuste ja vastuste sisusse, kui need püsivad teemas, ja ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Aga järgnevalt lisaküsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua Kallas! Mulle tundub, et teil on mingi kinnisidee Putiniga. Sama hästi võiks [meie] läbirääkimistaktikat võrrelda Machiavelli või Konfutsiuse või Sun Zi omaga, aga teil millegipärast on Venemaaga võrdlus. Minu meelest Venemaaga võrdlus on hoopis teise nurga alt siin palju pädevam. See, mismoodi tänane liberaalne režiim ahistab ja represseerib seaduslikku, demokraatlikult valitud opositsiooni, vot see on väga sarnane KGB, FSB ja Putini käekirjaga. See, kuidas siin eile ja üleeile, esmaspäeval ja teisipäeval võeti ära Riigikogu opositsioonisaadikutele põhiseadusega – põhiseadusega, rõhutan – ja kodukorraseadusega antud õigusi lihtsalt suvalise memo ja suvalise hääletuse alusel, vot see on suvariigile [omane], see on võimu kuritarvitamine. See on viis, kuidas totalitaarsetes riikides kehtestatakse oma võimu, ja vot see on Venemaalt pärit.

Teie olete see, kes toob meile Venemaa poliitilist kultuuri. Seda enam, et te räägite meile siin midagi jõuvõtetest, mida opositsioon olevat kasutanud. Vabandage väga, me ei ole kasutanud ühtegi jõuvõtet! Hoopis meie vastu kasutati jõuvõtet. Ma ei ole näinud heatahtlikkust mitte kusagil mitte kordagi. Küll aga ma tean jõuvõtteid, mida kasutas Kaja Kallase esimene valitsus, kui saatis rahumeelsetele meeleavaldajatele peale eriüksuslased ja koerad. Küll aga ma tean seda, kuidas Kaja Kallase valitsus kehtestas täiesti ebaseadusliku koroonarežiimi, mis on kohtus pihuks ja põrmuks tehtud, võttis inimestelt, sadadelt‑tuhandetelt inimestelt põhiseaduslikud õigused ära. See on Venemaa poliitiline kultuur. Kui keegi on Eestis Putini käekirja kasutav inimene, siis see on Kaja Kallas, mitte opositsioonierakonnad. Nii et ärge tulge meie ette vehkima Vene kaardiga, sest te saate sellega ise vastu pead.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Kuidas me ahistame opositsiooni? Vot sellest ma tahaks küll aru saada. Te olete saanud nädal aega üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelmise Riigikogu koosseisu ajal anti üle 162 arupärimist. Selle [koosseisu ajal] esimese nelja nädalaga te olete andnud üle 500 või 478 arupärimist – võib‑olla on neid rohkemgi, arvestades ka teisipäeva, mida pole seal sees. Kui me neid vaatame, siis näeme, et need ei ole ju tegelikult tõsiselt võetavad. Te küsite samu küsimusi erinevatelt ministritelt.

Aga me hakkame neile arupärimistele vastama. Ma pakkusin välja, et tuleme reedel, teeme täiendava istungi, vastame Riigikogu liikmete küsimustele, nendele arupärimistele. Hakkame otsast vastama, millele te olete tahtnud vastuseid saada. Ja mis tuleb välja? Öeldakse, et arupärijad tahavad puhata ja arupärijad ei tule kohale. Nii et ma ei saa teile vastata. Me ju teame, [miks see nii on]. Te võite siin teha igasuguseid nägusid, aga te olete ise välja öelnud ja on öelnud ka Tšaplõgin, et te trollite Riigikogu, te trollite Riigikogu neljatunniste vahetustega. See on see, mida te teete. Nädal aega te olete saanud arupärimisi üle anda ja te saate neid edaspidigi üle anda, keegi ei võta teilt seda õigust.

Mul on väga hea meel, et te teatasite, et lähete kohtusse. Minu meelest kohus peaks ütlema, kas Riigikogu põhiseaduslik kohustus menetleda seaduseelnõusid on madalamal üksiku Riigikogu liikme õigusest esitada arupärimisi. Mina arvan, et see tasakaal on praegu väga selgelt arupärimiste kasuks. Te ei ole lasknud valitsusel isegi mitte eelnõusid üle anda, ammugi mitte neid menetleda. Ma olen teile isiklikult öelnud, olen öelnud ka teiste opositsioonierakondade esimeestele, et kui te teete iga eelnõu kohta muudatusettepanekud, siis ma olen valmis maha istuma ja kuulama teie murekohti. Olen näidanud praktikas oma tegudega, et ma võtan neid arvesse.

Nüüd, need etteheited, mis puudutavad koroonakriisi. Mul ei ole hetkel neid materjale käepärast, aga kui ma õigesti mäletan, siis 17 kohtuotsuses, võib-olla on neid tänaseks isegi rohkem, on saanud riik õiguse. Tõesti, on üks kohtunik, kes on teinud korduvalt otsuseid, vist oli kaks või kolm otsust, milles ta on öelnud, et valitsusel ei olnud õigus ning et inimeste õigus elule ja tervisele ei kaalu üles influencer'ite õigust …

Aeg!

… käia näiteks restoranis ja pildistada toitu. 

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane kolmas küsimus. Küsib Helir-Valdor Seeder, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on rahandus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ka mina pean kahetsusväärselt alustama sellega, et Eesti Vabariigi Riigikogu liikmete tegevuse võrdlemine Hitleri ja Putini tegevusega on täiesti kohatu, ja ma olen ebameeldivalt üllatunud, et te jätkuvalt õigustate ja kaitsete seda seisukohta. Ma oleks oodanud selle ääretult ebaõnnestunud võrdluse ja väljendiga seoses, et te korrigeerite end ja vabandate siin Riigikogu liikmete ees. Aga igaühel on õigus jääda oma väljaütlemiste juurde ja eks igaühe väljendused iseloomustavad kõige paremini seda ütlejat ennast.

Minu küsimus puudutab tulumaksuseaduse puhul kavandatavaid muudatusi. Nagu me teame, Reformierakond likvideerib uljalt juba mitmendat valimisperioodi järjest olematut maksuküüru ja teie erakonna juhtivate liikmete hulgas on inimesi, kes ei oska arvutada. Teie kõrval istub praegu rahandusminister Mart Võrklaev, kes annab teile juhtnööre ja materjale oma arvestuste kohta. Näete, näpuga näitab ka selle küüru peale, mida te ei näe. Ta on korduvalt meie ühistel väitlustel väitnud, et on inimesi, kes maksavad rohkem kui 20% tulumaksu, joonistanud, kuidas keegi maksab 34,5% tulumaksu, ja nii edasi. Kogu selle küüru juures on kõige kahetsusväärsem see, et selle [küüru kaotamine] maksab algse arvestuse kohaselt pool miljardit, nüüd väidetavalt 300 miljonit eurot, ja te likvideerite selle olukorras, kus riik pidavat olema tohutus rahanduslikus kriisis. Mina olen suhelnud erinevate maksuekspertide ja maksuametnikega ja keegi ei ole leidnud ühtegi inimest, kes oleks maksnud rohkem kui 20%. Mingisugust maksuküüru maksueksperdid …

Aeg!

… ja maksuametnikud leidnud ei ole. Kas te nimetaksite ühe inimese, kes on maksnud rohkem kui 20% tulumaksu Eesti Vabariigis?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Kui teil on suurepärane võimalus küsida seda siin rahandusministri käest, siis te võiksite seda võimalust kasutada. Aga tõepoolest, ma võin teile selle arvutuskäigu ka ise välja öelda. Sellest on palju räägitud. Marginaalse maksumäära väljaselgitamiseks tegelikult ei ole ühtegi lihtsamat moodust, sest efektiivne maksumäär, mida inimene isiklikult tunnetab, ei tõuse üle 20%. Aga kui me võtame täna kehtiva tulumaksusüsteemi, siis selle järgi on kuni 1200 eurot teeniva inimese maksuvaba tulu 654 eurot kuus, sealt edasi kahaneb see nullini vahemikus 1200 eurot kuni 2100 eurot. Üle 2100 euro teenivale inimesele maksuvaba tulu ette nähtud ei ole ehk see on null. Selles vahemikus, kus maksuvaba tulu väheneb, tekib nii-öelda kõrgem maksuaste ehk küür, mille ulatus on 900 eurot. 

Nii, arvutuskäik on täpselt selline. Jagades maksuvaba tulu kadumise ühtlaselt kogu astme ulatuses ehk 654 jagades 900-ga, saame tulemuseks, et iga täiendava euro teenimisel väheneb maksuvaba tulu miinimum 0,726 euro võrra. Seega tuleb selles vahemikus tulumaksu maksta mitte ainult iga täiendavalt teenitud euro pealt, vaid ka 0,726 euro pealt, mille võrra maksuvaba tulu vähenes. Nüüd, vahemikus 1200–2100 teenitud eurode puhul kujuneb tulumaks järgmiselt. 20% tulumaksu 1 eurolt: 1 euro korrutatuna 20%‑ga on 0,2 eurot. Lisaks 20% tulumaksu kaotatud maksuvabast miinimumist: 0,726 eurot korrutatuna 20%‑ga. Ehk tulumaks kokku tuleb 0,2 pluss 0,145 eurot, see on 0,345 eurot. See tähendab, et selle vahemiku iga teenitud euro pealt tuleb maksta 0,345 eurot ehk 34,5% tulumaksu.

See on see marginaalne maksumäär ja see on see, mida inimesed tunnetavad. See on põhjus, miks inimesed ka hääletasid selle poolt, et maksuküür tuleb kaotada. Mitte ainult meie valijad, vaid ka Eesti 200 valijad ja EKRE valijad on olnud maksuküüru kaotamise poolt, sellepärast et see tõesti avaldab just keskklassile sellist mõju. Minu meelest on kahetsusväärne, et see süsteem üldse ära rikuti. Kusjuures tol korral ideest kuni teostuseni [käis kõik kiiresti], te tulite ideega välja 2. detsembril ja juba 19. detsembril oli seadus vastu võetud. See muutis kardinaalselt maksusüsteemi, mida meie nüüd peame siin korda tegema.

Aitäh! Ja nüüd täpsustav küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Auväärt peaminister! Valijad kindlasti ei hääletanud teie poolt selle maksuküüru likvideerimise pärast, mida jätkuvalt ei ole, vaid ikka sellepärast, mida te ei tee, või õigemini, mida te teete hoopis vastupidi sellele, mida te enne valimisi lubasite. Enne valimisi te ei lubanud varamakse, mida te praegu kehtestate nii automaksuna kui maamaksu tõstmisena, ja te ei lubanud ka paljut muud, mida te teete. Isegi ei ole õige öelda, et te vaikisite nendest asjadest, vaid te rääkisite hoopis vastupidist juttu sellele, mida te praegu ellu viite.

Aga mul on teile soovitus, austatud peaminister ja rahandusminister. Ärge tehke ennast narriks! Ärge mängige tola siin Riigikogu ja rahva ees! Me kõik saame aru, et inimestel, kes teenivad palka 1200–2100 eurot, on maksukoormus väiksem kui inimestel, kes teenivad üle 2100 euro. Ei ole nii, et need inimesed maksaksid rohkem ja see küür oleks suurem. Niisugused detsiilide kaupa arvestused, mis on demagoogilised väljavõtted kogu sellest tulumaksusüsteemist, on naeruväärsed. Aga selle vaidluse juurde ma ei taha jääda, see on täiesti mõttetu ja rumal vaidlus.

Ma küsin: kas te olete valmis tegema muudatusi selles esitatud eelnõus, mis suurendab Eesti Vabariigi riigieelarve defitsiiti, mis ei aita vähimalgi määral kaasa Eesti ettevõtluse arengule ja mille korral 70 miljonit eurot jääb nendele inimestele, kes teenivad 5000 eurot ja enam kuus palka? Miks te seda teete?

Aitäh! Kõigepealt, te hirmsasti muretsete meie valijate pärast. Las me muretseme oma valijate pärast ise ja tegeleme nendega ise. Meie lubasime valimistel hoida maksukoormuse madala, nii madala kui vähegi võimalik, ja maksukoormus kogumis ju ei tõuse, see on kogu aeg kõikunud 32–34% vahel. Ka makse tõstes jääb maksukoormus 33% peale.

Teiseks, tulumaksumuudatus tegelikult vähendab tööjõumakse ja [väiksemad] tööjõumaksud on need, mis aitavad ettevõtlust. Kui mõtleme selle peale, et maksusta kõrgelt seda, mida sa ei taha, et areneks, siis tööjõumakse alandades tegelikult ettevõtjate kulu, mis nad teevad seoses sellega, et maksavad inimestele kõrgemaid palkasid, on väiksem, sellepärast et riik ei hammusta sealt nii suurt tükki enam ära. See on tegelikult soodus just ettevõtlusele.

Mida me lubasime valimistel? Veel kord, me lubasime, et eelarved peavad olema pikaajaliselt tasakaalus. Peame oluliseks vältida üldise maksukoormuse tõstmist ja seda me ei teegi, eks ole. Maksukoormus jääb endiselt 33% peale. Viime riigi tulud ja kulud tasakaalu. Eelarve tulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata. Jällegi, maksukoormus ei tõuse. Me üritame hoida Eesti riigi võla võimalikult madala ja ei jäta tänaseid soove tulevaste põlvede kohustuseks, erinevalt teie erakonnast, kes te tahtsite ühel hetkel kirjutada eelarve tasakaalu põhiseadusesse ja järgmisel hetkel loobusite sellest totaalselt, ütlesite, et 4 miljardit, või ma ei tea kui palju, peab laenu võtma. Teid ei huvita, mis tulevastest põlvedest saab, kust nad peaksid selle raha võtma olukorras, kus intressikulu on läinud väga palju suuremaks.

Teie programmid olid palju-palju kallimad, kui olid meil. Ehk ka teie peaksite vastama küsimusele, kust te selle raha võtaksite, et kõiki neid toredaid asju teha. Ja kui ma midagi kahetsen, siis tõesti seda, et ma teie sellisele väljapressimisele allusin ja seoses sellega me tegelikult riigieelarve kulutusi suvel kasvatasime. Aga lubage meil need vead nüüd parandada. Laske meil menetleda neid seadusi, arutada. Tehke muudatusettepanekuid. Saame istuda maha. Ma saan aru, et ka teie olete aru saanud, et me oleme teinud koos teiega vea, ja te olete valmis kaasa mõtlema, mis muudatusi täpselt teha. Aga igal juhul parem varem need asjad ära korrigeerida kui hiljem.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus.

Austatud juhataja! Peaminister ristis mind väljapressijaks. Ma tahaksin siin täpsustuse esitada, sest muidu nii saalile, kolleegidele kui ka …

See ei ole …

… kuulajatele jääb mulje, et ma olen siin välja pressinud ja peaminister on sattunud ohvriks. Muidugi siis on võimalik teha avaldus vastavatele organitele. Mina mäletan, et me tegime sõbraliku kokkuleppe, kirjutasime sellele alla, naeratasime ja surusime kätt, ning lõpuks ühiselt, konsensuslikult kõik viis parlamendierakonda viisid selle ellu. Austatud kolleeg, peaminister, kui te kuulete: kõik viis erakonda …

Aitäh! Aga Helir‑Valdor Seeder …

… eelmises koosseisus konsensuslikult. Mis väljapressimisest siin räägitakse, austatud istungi juhataja? Kas teie saite aru?

Aitäh! Aga ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Infotunni formaat ei võimalda sellist diskussiooni, küll aga on meil teiste päevakorrapunktide juures võimalik kasutada vastulause võimalust. Infotunnis seda kahjuks ei ole. Nii et palun peame kinni infotunni formaadist, mis näeb ette lisaküsimuse. Ja lisaküsimuse võimalus on nüüd Lauri Laatsil. Palun!

Aitäh! Hea peaminister! Ega tõesti ei ole väga viisakas võrrelda Riigikogu tööd agressorriikidega ja ega see ilus ei ole. Aga see selleks.

Te mainisite, et hakkate kellegi vigu parandama tulumaksusüsteemiga seoses, ja lisaks te rääkisite ühes vastuses või vähemalt vastasite niimoodi, et kui oli teine koalitsioon, siis ei arvestatud opositsiooniga, ei arvestatud ka erinevate teadlaste arvamusega või nii-öelda oma ala inimestega, kes selles valdkonnas, näiteks majanduses, tegutsevad. Ma loen praegu siit ühte arvamust majandusteadlaselt Heido Vitsuril, kes ütleb selgelt välja, et riik ei peaks kartma laenamist, vaid hoopis kärpeid. Iseenesest teil on plaanis kärpida ja kärpeplaaniga te kindlasti tulete välja, aga lisaks sellele te tõstate ju ka makse. Loomulikult see mõjutab kogu Eesti riiki ja meie inimesi. Kui te räägite vigade parandamisest, siis võtaks kas või selle tulumaksu ette, teie erakonna juhtimisel ju tulumaksu vähendati. Kunagi 1994. aastal oli see 26% ja mõne aja pärast, 2015. aastaks jõudis see 20%‑ni. Nüüd te tahate tõsta selle 22%‑ni ja seda olukorras, kus tegelikult majandus on languses. Ja nagu te mainisite, ka euribor on tõusnud ehk inimeste kulud on tõusnud. Nüüd te soovite veelgi suurendada inimeste kulusid läbi tulumaksu suurendamise, …

Aeg!

… läbi käibemaksu suurendamise ja automaksu.

Aeg! Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Te olete siin nelja nädalaga andnud sisse ligi 4 miljardi jagu täiendavaid kulutusi, mida kõike riik peaks tegema. Ma saan aru teie igasugustest väljaütlemistest, teie erakonna omadest ja meeleavaldustest, et võrdselt ebapopulaarsed on nii kärped kui ka maksutõusud. Ma küsin teilt, kust see raha võetakse. Te ütlete, et laenatakse. Aga laen on läinud nii palju kallimaks. Jah, me võime kogu aeg refinantseerida, aga seal on üks väike võti ja võti on see, et intressi me peame ikkagi maksma ja intress läheb kogu aeg kõrgemaks. Praeguse seisuga on nii, et pelgalt intress ehk pelgalt see rahasumma, mida me maksame nende laenude pealt, mis meil on olemas 2027. aastani, on 391 miljonit. Ütlen võrdluseks, et te saaksite aru: kogu Kultuuriministeeriumi eelarve ehk kõik teatrid, kõik, mis puudutab sporti, kõik-kõik-kõik, mis sinna alla käib, on 351 miljonit. [Sama suur summa läheb] intressideks pankadele ilma igasugust tagasitootlust meie majandusele, kultuurile või millelegi muule saamata, me maksame selle lihtsalt intressideks ära. Ja alati, kui sa teed mingisuguse rahaga midagi, ei tee sa selle rahaga samal ajal midagi muud.

Mis puudutab majanduse seisukorda, siis majanduse heas käekäigus on väga oluline osa tasakaalus eelarvel: ei kulutata rohkem, kui tegelikult teenitakse. Ja kui me vaatame majandusprognoose, siis juba 2025. aastal peaks majandus pöörduma tõusule. Nii et jah, ma igal juhul tahaksin väga kuulda, mis on teie alternatiivid, kuidas teie lisaks sellele puudujäägile, mis juba on eelarves, [kavatseksite katta] veel ligi 4 miljardi jagu täiendavaid kulutusi. Ma saan aru, et see on populaarne, te saate lubada kõigile, et tõstame seda, tõstame teist ja tõstame kolmandat. Aga teie ei pea vastama küsimusele, kust see raha tuleb. Vaatame seda maksupaketti, mille te ise 2016. aastal läbi surusite. See oli ilma igasuguste mõjuanalüüsideta, kaks päeva oli jäetud muudatusettepanekute tähtajaks, kümme seadust läks muutmisele ilma igasuguste mõjuanalüüsideta. See ei olnud hea praktika, kindlasti mitte. Aga meie selliseid vigu ei tee.

Aitäh! Lauri Laats, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Kuna peaminister küsis mitmeid kordi minult küsimusi, siis ma mõtlesin, et võtan protseduurilise ja küsin, kas ma võin protseduurilise küsimuse käigus proua ministrile vastata. Üks võimalus – ma lihtsalt mainin, kuna te juba küsisite – on kindlasti see, et jätame selle maksuküüru ära. [See oli] just teie valimislubadus. Sealt vabaneks päris palju raha, mida te praegu peate katma teiste maksutõusudega.

Aitäh! See [viimane] ei olnud protseduuriline küsimus. Aga vastuseks teie [esimesele,] protseduurilisele küsimusele: protseduuriliselt infotunni raames vastata ei saa.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Asume järgmise küsimuse juurde, küsimus nr 4. Küsib Kert Kingo, vastab rahandusminister Mart Võrklaev ja teema on Eesti majandus. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Nagu me teame, on siin Riigikogus menetluses valitsuse eelnõu, mille kohaselt tõuseb käibemaks 10% ehk 20%-lt 22%-le. See eelnõu võetakse kindlasti valitsuserakondade häältega vastu, selles ma üldse ei kahtle. Aga käibemaksu tõus mõjutab riigi majandust negatiivselt ja seda üsna mitmel viisil. Kõigepealt väheneb tarbijate ostujõud, sest hinnad tõusevad. See omakorda sunnib inimesi oma kulutusi vähendama, mistõttu väheneb majanduse aktiivsus. Väheneb ka ettevõtete kasumlikkus, kuna tõstes käibemaksu, mis on kaudne maks, suurenevad ettevõtete kulutused. Suurenevad toodete ja teenuste hinnad, mis omakorda vähendab nõudlust nende järele ja seega väheneb kasumlikkus. Kui ettevõtted ei suuda müüki säilitada, võib see omakorda viia töökohtade kadumiseni. Kuna käibemaksu tõstmisega suurenevad kaupade ja teenuste hinnad, siis selle tagajärjel võib kasvada ka inflatsioon. See muidugi mõjutab jälle negatiivselt majanduse aktiivsust. Kokkuvõttes, riigi majandus läheb allamäge, inimesed vaesuvad ja ettevõtted lõpetavad tegevuse. Te ise ja Kaja Kallas olete muidugi kommenteerinud, et selle maksutõusu tulemusena suurenevad maksulaekumised riigieelarvesse ja kõik läheb aina paremaks. Küsin, milliseid meetmeid olete plaaninud selleks, et leevendada käibemaksu tõusu võimalikke negatiivseid mõjusid majandusele.

Aitäh! Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, hea küsija! Nii hirmus see seis muidugi ei ole, nagu te maalite. Tõesti, meie valitsuse plaan on järgmise aasta alguses tõsta käibemaks 20%‑lt 22%‑le. Kuidas see mõjutab ostujõudu? Jah, ka meie analüüs, mida teie väitel ei ole, näitab seda, et 1,67% hinnad järgmisel aastal ilmselt tõusevad. Aga selleks ajaks on meil kõikide tänaste prognooside järgi inflatsioon ikkagi kõvasti alla tulnud võrreldes tänasega. Ka aprillikuus oli see näitaja juba oluliselt parem. Ehk et inflatsioon on meil selleks ajaks stabiliseerunud.

Nüüd küsimus, kas see ettevõtteid kuidagi kahjustab. Ettevõtteid, kes on käibemaksukohustuslased, ei tohiks käibemaksu tõus kuidagi mõjutada – see, et kauba hinnad tõusevad. Ja mida me selleks inimeste jaoks ette võtame, ongi seesama tulumaksureform, millest me oleme rääkinud. [See on ka põhjus], miks me neid paketina vaatame. 2025. aastast on meil plaanis tulumaksusüsteemi reformida, [tagada] kõigile 700 eurot [kuus] tulumaksuvabalt, ja nagu me juba korduvalt oleme rääkinud, [aitab see] inimeste sissetulekuid kasvatada ehk aitab kohaneda võimalike kõrgemate hindadega. Kas ja kui palju lõpphinda see käibemaksumuudatus mõjutab? Jah, see on hinnangu küsimus, aga sellest me oleme pikalt kirjutanud selle eelnõu mõjuanalüüsis.

Aitäh! Kert Kingo, täpsustav küsimus, palun!

Ma tänan veel kord, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister Mart Võrklaev! Nüüd jõuamegi tulumaksuni, ka see eelnõu on meil Riigikogus menetluses. Selle eelnõu kohaselt plaanitakse senist füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksu tõsta 10% ehk samamoodi 20%-lt 22%-le. Ka see seaduseelnõu võetakse kindlasti valitsuserakondade häältega kiiresti ja muutmata kujul vastu, selles ma üldse ei kahtle, olete ise ju seda nimetanud kiireloomuliseks. Füüsiliste isikute puhul tähendab tulumaksu tõus seda, et väheneb inimeste kättesaadav sissetulek ning väheneb tarbimine ja kulutuste tase. See omakorda mõjutab ettevõtete käivet ehk müüki ja kasumlikkust, eriti kui tarbijad vähendavad oma kulutusi põhitarbekaupadele või luksuskaupadele. Äriühingute puhul tähendab see seda, et vähenevad ettevõtete kasumid ja seeläbi ka nende investeeringud uutesse projektidesse, tehnoloogiasse ja laienemisse. See pidurdab majanduskasvu ja innovatsiooni ning vähendab uute töökohtade loomist. Kõrgem tulumaksu määr mõjutab ka Eesti ettevõtluskeskkonda ja konkurentsivõimet. Eesti äriühingute maksukoormuse suurenemine võrreldes teiste riikide omaga vähendab meelitatavust välisinvesteeringute ja ettevõtlustegevuse jaoks, mis võib olla ühtlasi takistuseks uute ettevõtete loomisel. Kui see kõik juhtub, siis kuidas plaanite leevendada võimalikke negatiivseid mõjusid majandusele ja toetada ettevõtlust ning tarbijate ostujõudu? Mis on teie plaan B?

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Ma neist väidetest enamikuga küll nõustuda ei saa. Ma veel igaks juhuks selgitan, mida see meie tulumaksureform tähendab. Ma enne tsiteerisin EKRE volikogu 2017. aasta väljaütlemist, milles öeldigi, et maksuküür on halb ja see tuleb kaotada ja see kahjustab inimeste toimetulekut. Praegu me täpselt seda teemegi. Ehk mida me teeme? Me kaotame maksuküüru ehk vahemikus 1200–2100 eurot ei ole enam sellist karistusküüru, et kui sa pingutad rohkem ja teenid rohkem, siis sa ka maksad rohkem. Me teeme kõigile ühetaoliselt 700 eurot tulumaksuvabaks. Nüüd oli küsimus, et kuidas see inimestele rohkem raha kätte jätab. Täpselt nii jätabki, et keskmise palga – see on kuskil 1800–2000 eurot, õpetaja keskmine palk on 2048 eurot – teenija saab umbes 100 eurot kuus rohkem kätte ja seda ta saabki oma kulutuste jaoks kasutada.

Kuidas täna maksuküüruga on? Isegi kui sul on tulumaksuvabastus, siis paljud inimesed ei julge seda kasutada, sest nad ei tea, äkki nad teevad aasta jooksul lisatööd, saavad preemiat ja siis peavad pärast tuludeklaratsiooni esitamist hoopis raha tagasi maksma. Ehk siis nad igakuiselt ei kasuta endale seadusega antud tulumaksuvabastust ja igakuiselt jääb neil selle võrra vähem raha kätte. Nad saavad seda enda jaoks vähem kasutada, mis omakorda mõjub negatiivselt nende toimetulekule ja ka majandusele, sest see raha ei lähe majandusse. 

Mis puudutab ettevõtjaid, siis ettevõtetele on see kindlasti positiivne. Ei, me ei võta nende kasumit ära. Kui me muudame ettevõtete tulumaksu, siis see puudutab ikkagi väljamakstavaid dividende. Me ei tee mingit [uut] ettevõtte tulumaksu siin, vaid see on dividendide pealt [makstav maks] ehk kõik see, mis on varemgi olnud. Kui sa investeerid oma kasumi ettevõtte kasvu, siis see ei muutu. Aga see raha, mis sa dividendina välja võtad, selle suhtes tekib 22%‑line [maksukohustus] ehk see on sama, mis tavapärane tulumaks. [Teeme nii], et see oleks võrdne.

Mis veel seoses nende tulumaksumuudatustega juhtub? Tööjõukulud langevad. Kuna muudatusega saavad inimesed rohkem raha kätte, siis mina julgen küll arvata, et 2025. aastal palgasurve ettevõtetele väheneb ehk tegelikult nende konkurentsivõime hoopis suureneb ja kulud kahanevad. Jällegi, see on ettevõtetele positiivne. Te ise mõni aeg tagasi ütlesite, et kui inimestel on rohkem raha käes, siis see raha läheb majandusse ja toidab ettevõtlust. Tulumaksureform igal juhul jätab inimestele rohkem raha kätte ja muudab ettevõtete olukorra tegelikult kergemaks, kuna tööjõumaksud langevad ja kuna inimesed saavad selle raha majandusse suunata.

Aitäh! Ja nüüd lisaküsimus, Anti Poolamets, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma tahaksin edasi minna turismi või majutusteenuste käibemaksu tõstmisega. Esiteks on muidugi huvitav see, et te kuidagi kiirustate sellega, kuigi just sellega oleks võimalik veel tegeleda. Te võiksite ise mõjuanalüüse teha, läbi mõelda ja läbi rääkida. Selle [muudatusega] ei ole nii kiire, sest see ei hakka kehtima kohe, 2024. Põhiküsimus ongi see, et ma näen, et te ei ole seda läbi mõelnud. Teie enda seatud eesmärgid ei ole täidetavad. Hakkab pihta jälle seesama asi, et te lihtsalt lasete maksu[rahal] Lätti sõita. Teil oleks aega, ütleme, poole aasta jooksul ise endale selgeks teha reaalsed mõjud ja vältida maksueesmärkide mittetäitmist.

Mida ma veel tahaksin lisada? Tegelikult te lõhute sellega meie ühe efektiivseima majandusharu konkurentsivõimet. Teie erakond on kenasti konkurentsivõime teemat aastaid esile tõstnud, aga nüüd te teete täpselt vastupidi: ilusti munevat kana hakkate praeks tegema, et kiiresti midagi ära süüa, aga samal ajal pikaajaline mõju saab olema negatiivne. Ainuke, mida mul on veel lisada, mis puudutab obstruktsiooni, on see, et ajaloolises põhjas käis obstruktsioon ära siis, kui lugupeetud peaminister Kaja Kallas läks koosolekute füüsilise takistamiseni. Aga tal on niikuinii mälu halb, sellega ei ole mõtet midagi eriti peale hakata.

Aitäh! Mart Võrklaev, palun!

Aitäh! Ma proovin maksuteemade juurde jääda. Majutusasutuste käibemaksu puhul võin tunnistada küll, et see on selles käibemaksumuudatuste [paketis] üks nii-öelda suurima astmega muudatus. Praegu kehtib majutusasutustele 9%-line käibemaksu soodusmäär, plaan on tõsta see 22%-le ja teha seda 2025. aastal. Me anname endale selgelt aru, et majutussektor oli see, mis sai koroonakriisis enim pihta, ja taastumine on võtnud aega. Samas, koroonakriisi ajal riik väga tugevalt toetas turismisektorit rahaliselt ja turismisektor tegi tulevikku vaadates ka palju investeeringuid. Milline on turismisektori seis täna? Turismisektor kasvab väga kiiresti. Kui vaatame viimase kvartali ja viimaste kuude maksulaekumisi, siis võib öelda, et turism näitab igal pool väga suurt kasvu: palgatakse uusi töötajaid ja majandusnäitajad paranevad. Võib öelda, et turism on tugevas tõusus.

Kui rääkida maksumuudatuse [kehtima hakkamise] ajast, 2025. aastast, siis selle puhul me olemegi kaalunud seda, et esiteks oleks aega koroona‑ ja energiakriisist taastuda ning teisalt [oleks aega] valmistuda ette selleks tulevaseks muudatuseks. Oleme tegelikult päris põhjalikult – ma julgeksin öelda, et võrreldes teiste asjadega võib-olla isegi enim – proovinud analüüsida turismivaldkonda eelnõu seletuskirjas ja selles koondmõjus. On väga raske öelda, kui palju täpselt majutusasutuste käibemaksu muutus kogu turismisektorit mõjutab. Oleme otsinud rahvusvahelisi praktikaid ja tulemused on väga erinevad. Selge on aga see, et majutuse osakaal turismikuludes, mida [teevad] valdavalt kas väljastpoolt tulevalt välisturistid või siis ikkagi pigem sellised keskmiselt jõukamad Eesti inimesed, igal juhul väljast tulles moodustab see kuskil 20%. Kui panna sinna ka transpordikulu juurde, siis on see kuskil 10% kogu selle paketi maksumusest. [See puudutab] puhtalt majutusasutusi. Käibemaks on sellest väike osa. On keeruline öelda, kui palju see tegelikult seda sektorit reaalselt mõjutab. Teiseks, majutuse hind versus kõik need muud teenused, mida riik pakub või mille pärast tullakse – jällegi, majutuse hind ei pruugi olla määrav.

Aga tõesti, ka meie oleme selle pärast kergelt mures. Oleme kaasanud [asjaosalisi], oleme palunud eelnõu kohta tagasisidet, oleme kohtunud ja olen ka mina isiklikult kohtunud [turismisektori esindajatega]. Ma arvan, et turismisektor on kohtunud kõikide fraktsioonidega. Ma väga loodan, et see arutelu siin Riigikogus jätkub ja neid debatte peetakse komisjonis ja siin saalis edasi.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane viies küsimus. Küsib Aleksei Jevgrafov, vastab regionaalminister Madis Kallas ja teema on Ida-Virumaa eriesindaja. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud regionaalminister! Viimastel kuudel on palju räägitud Ida-Virumaa eriesindaja koha loomisest. Raske on eitada, et Ida-Virumaal on palju probleeme. Kui rääkida fookusteemadest ja küsimustest, mis vajavad Ida-Viru maakonnas kiiret lahendamist, siis tuleb mainida järgmisi: õiglase ülemineku fondi vahendite kiirem kasutuselevõtt, elukeskkond, üürimajad, KredEx, planeeringute kiirus, keskkonnatasude õiglasem jaotus, uus KOV‑i rahastamise mudel. 

Pean ütlema, et kohalikel esindajatel on mõned konkreetsed ootused Ida‑Virumaa eriesindaja ametikohale. Esiteks, maakonna huvide ja vajaduste esindamine valitsuse tasandil. Eriesindaja peab jälgima valitsuse tegevust ja otsuseid, mis võivad mõjutada Ida-Virumaad, ning seisma maakonna huvide ja vajaduste eest, et tagada piirkonna jätkusuutlik areng. Esindaja peab omama vähemalt asekantsleri positsiooni, mis võimaldaks tal teiste ministeeriumidega läbi rääkida ja esindada [Ida‑Virumaad] riigi tasemel. Teiseks, kohalike probleemide lahendamine. Eriesindaja oskab leida lahendusi maakonnas esinevatele probleemidele, nagu tööpuudus, ning [aitab kaasa] ettevõtluse arendamisele, haridus- ja tervishoiusüsteemi tugevdamisele, infrastruktuuri arendamisele ja maakonna planeerimistegevuse edaspidisele korraldusele.

Ma arvan, et selle ametikoha jaoks on vaja inimest, kes omab piisavat kogemust ja teadmisi, et seista Ida-Virumaa huvide eest valitsuse tasandil ja mõista valitsuse otsuste mõju majanduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale, ning omab teadmisi poliitikast ja juhtimisest. Lugupeetud minister, palun rääkige laiemalt eriesindaja ülesannetest. Kas need vastavad meie ootustele ja kas on juba teada, kes on see tore inimene, kes tuleb appi Ida-Virumaale?

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Mul on esmalt väga hea meel, et regionaalteema ka infotunnis lauale toodi. See on minu hinnangul üks olulisimaid murekohti Eestis, vaadates, kuidas regionaalne ebavõrdsus [avaldub] nii Ida-Viru võrdluses mitme teise piirkonnaga kui ka laiemalt üle Eesti, kui vaatame, kuhu ja kuidas on rahvas koondunud ja kuidas on maksutulud liikunud.

Üks asi, mida ma tahan veel öelda, on see, et ma kindlasti ei soovi nimetada Ida-Virumaa esindajat eriesindajaks. Ma arvan, et see eriesindaja nimetus on võib-olla kuidagi ajalukku kinni jäänud. Pigem sooviks, et seda ametikohta, seda institutsiooni nimetataks Ida-Virumaa esindajaks, kes täidab väga paljusid erinevaid ülesandeid.

Mis puudutab teie tõstatatud muresid, siis mul on hea meel, et lisaks Riigikogule tõstatati eelmisel nädalal, kui ma külastasin Ida-Virumaad ja kohtusin peaaegu kõigi sealsete kohalike omavalitsuste juhtidega, tegelikult täpselt samu probleeme ka seal. Need puudutasid kõigepealt seda, et kui Vabariigi Valitsus võtab vastu otsuseid, mis puudutavad laiemalt regionaalset teemat, aga ka otsesemalt Ida-Viru, siis alati keegi hoiaks kätt pulsil ja vaataks, kuidas see mõjutab Ida-Virumaad. See kindlasti saab olema üks oluline ülesanne sellel inimesel või institutsioonil, kes hakkab Ida-Virumaa teemadega valitsuse esindajana tegelema.

Teine teema, mille kohta oli küsimus: kuidas, mismoodi ja kas ta suudab [lahendada kohapealseid muresid] ja kas see on tema tööülesanne, hakata lahendama kohapealseid muresid? Jah, see on kindlasti üks meie soov ja mul on väga hea meel, et ka teie selle tõstatasite. Kindlasti see ei ole ametikoht ametikoha pärast, vaid see on ikkagi reaalse rolli pärast, mida ta peaks selles piirkonnas täitma ja mis asju ta peaks seal lahendama.

See, missugune see inimene täpselt võiks olla ja millised saavad tema ülesanded detailselt olema, [vajab täpsustamist]. Mul on hea meel, et eile seda maaelukomisjonis arutati. Ka eelmisel nädalal kohalike omavalitsuste juhtidega Ida-Virus kohtudes seda arutati. Lisaks on laekunud regionaalministrile väga palju erinevaid sisendeid, mismoodi ja kuidas võiks selle koha sisustada, et ta oleks just selline, nagu kohalik kogukond, keda ka teie esindate, ootab. Teeme seda üheskoos, sisustame hea koha. Ärme kiirustame! Esindajast peab olema päriselt kasu Ida-Virumaa murede tõstatamisel Tallinnas ja nende kohapealsel lahendamisel.

Aitäh! Nüüd üks lisaküsimus, Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Kõigepealt, lugupeetud regionaalminister, palju jõudu teile teie töös! See portfell on päris mahukas, nagu ma olen aru saanud. Ma muidugi usun, et Saaremaa endise vallavanemana te vähemalt teate nende probleemide sisu, mis valitsevad nii kohaliku omavalitsuse poliitikas kui ka regionaalpoliitikas.

Aga minu küsimus on järgmine. Kaks aastat tagasi hakkas Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond valmistama ette sellist dokumenti nagu regionaalarengu tegevuskava. Seoses koroonakriisiga saime teatud abimeetmete puhul sisse viia regionaalse prioriteedi. Näiteks korterelamute rekonstrueerimisel on maapiirkonnas soodsamad tingimused, seal on võimalik saada ka regionaallaenu. CO₂‑ga seotud vahendite investeeringutel on kohalikel omavalitsustel regionaalportfellid, jälle on soodsamad tingimused maapiirkonnas kui siin kuldses ringis või Tartus. Ka eluasemelaenude käendus KredExis õnnestus suure vaevaga lõpuks saada, nii et maapiirkonnas on võimalik saada riiklikku garantiid eluasemelaenu võtmisel.

Ma ütleksin, et need on esimesed sammud. Jah, tegime regionaalprogrammid ja nii edasi ja nii edasi. Aga regionaalarengu tegevuskava oli mõeldud selleks, et kõik ministeeriumid – ma saan aru, et regionaalministril on teatud vahendid, teatud regionaalprogrammid ka eurorahadest –, valdkonnad ja asutused kirjeldaksid ära oma programmide, Euroopa Liidu fondidest rahastatavate programmide regionaalse prioriteedi. Ehk kas on soodustingimused, kas on regionaalsed portfellid, kas on eri meetmetega tehtud see regioonidele soodsamaks kui näiteks Tallinnale, Harjumaale ja Tartule. Erinevatel põhjustel Reformierakonnaga moodustatud koalitsioon lagunes ja see dokument jäi valitsusse viimata.

Aeg!

Kas te tegelete sellise dokumendi ettevalmistamisega ja valitsusse viimisega?

Aitäh, Jaak Aab! Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud küsija! Kõigepealt aitäh nende heade sõnade eest! Tunnistan, et Tallinnast vaadates me tõesti sageli näeme asju teistmoodi, ja võin kinnitada, et nii endise Kuressaare linnapeana kui Saaremaa vallavanemana tunnetan ka neid muresid, mis esinevad Tallinnast vaadates väga kaugetes piirkondades. Eriti kurb on seda öelda olukorras, kus Kuressaare linn on sisuliselt teist nädalat juba väga suures kriisis, sest joogivesi, mis on eluks kõige tähtsam vahend, nii toidu valmistamisel kui ka teistes tegevustes, on rikutud ja ei ole veel näha, mismoodi see probleem laheneb. On oluline, et me seda Tallinnas tunnetaksime. Lisaks tabasid eile Kuressaaret suured elektrikatkestused, mis sundisid sadade ja sadade töötajatega tööstusettevõtteid minema mitmeteks tundideks pausile. Kohalike olude tunnetus on kindlasti väga oluline, mida eelmise küsimuse küsija Ida-Virumaa puhul ja teie oma piirkonna puhul kindlasti väga hästi tajute.

Mis puudutab regionaalseid tegevuskavasid ja regionaalseid programme, siis ma olen alati öelnud, et me peame iga teema ja iga planeeritava tegevuse puhul alati vaatama seda, mismoodi see kusagile mõju avaldab, nii positiivses kui negatiivses võtmes. Sageli me teeme nii-öelda kesktasandil otsuseid, mis meie arvates mõjutavad piirkonda positiivses võtmes, aga paraku alati ei pruugi nii olla ja tulemus võib olla vastupidine.

Mis puudutab selle tegevuskavaga edasiliikumist, siis ma olen öelnud, et regionaalse ebavõrdsuse teemaga me kindlasti kõigis valdkondades tegeleme. See puudutab nii Euroopa struktuurifondide vahendeid kui ka Eesti riigisiseseid vahendeid. Iga teema puhul ma tahan, et see jõuaks ka valitsuse lauale ja et valitsus arvestaks kõigis tegevustes regionaalsete aspektidega. Ma arvan, et see on üks oluline [põhjus], miks ja milleks me oleme loomas Regionaalministeeriumit – selleks, et [regionaal]teema oleks alati horisontaalselt läbiv kõigis valdkondades, ükskõik mis parajasti valitsuse laua peal on.

Soov on sellega edasi liikuda, vaadata, kuidas ja mismoodi seda saab teha. Kas tuleb teha suuremaid või väiksemaid muudatusi? Eks seda näitab aeg. Aga regionaalteemad on olulised ja ma loodan, et ka siin infotunnis saab tulevikus olema selleteemalisi küsimusi üha rohkem.

Aitäh, Madis Kallas! Ja nüüd täpsustav küsimus, Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud minister! Suur tänu vastuste eest! Rõõm kuulda, et olete valmis tegema koostööd kohalike omavalitsuste esindajatega. Aga oma kogemusest võiksin öelda seda, et minu praktikas on olnud juhtumeid, ajal, kui olin Narva linnapea, et riigi esindaja ei leidnud isegi aega minuga kohtumiseks. Ma loodan, et te pöörate sellele tähelepanu. Aga täpsustaksin seda, et kas on mingi lootus, et see esindaja hakkab tööd tegema asekantsleri kohal. Või on teil mõned teised variandid?

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, ka minu hinnangul peab riigi esindaja võtma esimeses järjekorras prioriteediks piirkondade külastamisel kohalike omavalitsuste juhid, sellepärast et kohalik omavalitsus katab ära kogu Eesti territooriumi ja kõik Eesti inimesed, kes sellel territooriumil elavad. Ta on tegelikult esimene käepikendus piirkonnas ükskõik mis murede lahendamisel, ükskõik mis teemade tõstatamisel. Seetõttu oli seda kurb kuulda, aga ma loodan, et tulevikus saab selliseid asju vältida. Riigi esindaja ja ennekõike Regionaalministeeriumi esindaja või regionaalminister võtab alati esimese prioriteedina ette kohtumised kohalike omavalitsuste juhtidega. Lisaks muidugi on Regionaalministeeriumi haldusalas kõik see, mis puudutab põllumajandust ja toidutootmist. Ma tahan kindlasti rõhutada, et ka need on üliolulised teemad Regionaalministeeriumi jaoks.

Seda, missugune saab olema täpne struktuuris paiknemine selle esindaja puhul, on täna veel vara öelda. Ma ei kuulnud täpselt, kas te ütlesite, et ta on asekantsleri rollis. (Saalist vastatakse.) Ma ise näen, et see, mis rolli täidavad Eestis asekantslerid, ja see, mis rolli võiks täita Ida-Virumaa esindaja, päris üks ühele ei kattu. Seetõttu on minu soov vaadata see roll üle, et missugune [see peaks olema] ja kuidas ta peaks valitsuse esindajana toimima. Asekantsleri roll ei pruugi olla kõige parem, et ta saaks kõigi valdkondade teemasid tõstatada ja saaks kõigi riigi äriühingutega suhelda. Võib-olla ta peaks olema mingis kolmandas rollis, näiteks sellises, mis sarnaneks kõige rohkem nende ametikohtadega, mis olid kunagi maavanematel.

Ma tean, et maavanema rolli [olulisus] lõpuks vähenes ja ta ei täitnud enam seda rolli, mida võib-olla 1990-ndatel. Aga nagu ma eile maaelukomisjonis ütlesin, 1990-ndate maavanema roll on tegelikult see, nagu ma aru saan, millest piirkondades kõige rohkem puudust tuntakse: et oleks inimene, kes on mingil määral poliitilisest võimuvõitlusest puutumata, aga samas on otsekontaktis kõigi ministrite ja kogu valitsusega. Seda me jah veel arutame, aga ma ei välista midagi. Seetõttu teeme koostööd ja vaatame, milline on parim vorm. Oluline on sisu.

Aitäh, härra regionaalminister! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane kuues küsimus. Küsib Priit Sibul, vastab rahandusminister Mart Võrklaev ning teema on maksud. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Viilude kaupa võtame käibemaksu uuesti, mida oleme täna arutanud. Eile 16.26 oli üks huvitav uudis, mis puudutas KOV-ide tulude ümberjagamise eelnõu. Seal on teie tsitaat: "Eelnõu on koostatud liigselt kiirustades. Muudatused vähendavad osade kohalike omavalitsuste üksuste tulubaasi, samal ajal kui plaanitud käibemaksu määra tõus tõstab kulutusi. Eelnõu seletuskirjas sellest tulenevaid mõjusid analüüsitud pole."

8. mail on sotsiaalkaitseminister saatnud teile märkustega kooskõlastuse, mis puudutab käibemaksuseaduse muutmist. Seal on kirjas, et tulumaksuseaduse seletuskirja järgi on 1.–6. detsiili puhul aastane tulumaksu [muutmisest tulenev] rahaline võit kuni 100 eurot – 1. ja 2. detsiilil seda üldse pole –, aga nende kohta ei ole käibemaksumuudatuste juures esitatud [käibemaksu muutmisega kaasnevat] rahalist kulu, mis võib olla suuremgi kui tulumaksumuudatustest saadav rahaline tulu. Seega, käibemaksu määra suurendamine ja ühtse tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine võib luua olukorra, kus suhteliselt suuremat koormat kannavad madalama sissetulekuga inimesed.

Teine punkt räägib sellest, mis puudutab pensionäre, kellel juba praegu on keskmine pension tulumaksuvaba. Nemad sellest üldse midagi ei võida ja seega pensionäride rahaline heaolu nende muudatuste tulemusena ei parane. Lisaks halveneb pensionäride olukord võrreldes teiste sissetulekusaajate gruppidega, sest nagu seletuskirjas on kirjas, on käibemaks regressiivse mõjuga maks: madalama sissetulekuga grupid kulutavad suurema protsendi oma sissetulekust käibemaksuks.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on viidanud veel sellele, et tulumaksumuudatused hakkavad kehtima alles 1. jaanuaril 2025, aga kulud, mis käibemaksumuudatustega seonduvad, tulevad juba 2024. Kuidas te neid tõstatatud probleeme ja kiirustamist, millele te ka ise ühe eelnõuga seoses olete viidanud, selgitate? Milliseid selgitusi te annate?

Aeg! Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Kõigepealt sellest eilsest uudisest, mis puudutas omavalitsusi ja käibemaksu. Tõesti, kooskõlastusel ma seda ütlesin ja see oli tingitud eeskätt sellest, et me peaksime vaatama KOV‑ide tulubaasi muudatusi tervikuna. Ehk et kui pensioniosa järgi jagatakse tulud ümber ja see võtab osa raha nendelt omavalitsustelt, kus on pensionäre vähem ja mis on sissetuleku järgi justkui jõukamad, sest seal elab rohkem tööealisi inimesi ja palgasaajaid, siis me teise käega anname neile vabaduse, teistele omavalitsustele ka, otsustada maamaksu üle. Aga neid [muudatusi] peaks vaatama tervikuna, [KOV‑idel] on võimalikud täiendavad tuluallikad nii käibemaksu tõusuks kui ka tulude ümberjagamiseks. See kehtib tegelikult kõikide omavalitsuste kohta. Selline oli rahandusministri arvamus, tagasiside. Seda kõike saab nüüd, kui seesama kohalike omavalitsuste tulubaasi puudutav tulumaksueelnõu Riigikokku tuleb, arutada ja saab häid ettepanekuid teha, nii nagu kõikide teiste eelnõude puhul. See, et rahandusminister markeerib probleemi, ma arvan, ei ole midagi hullu. See on selle töö osa ja kooskõlastamise mõte. 

Nüüd, teine pool: Sotsiaalministeeriumi vaade maksueelnõule, mis puudutab üksikisikute tulumaksu ja käibemaksu muudatusi. Ma julgen arvata, et sel hetkel, kui oli kooskõlastamine, meil ei olnud veel koostatud tervikmõjuanalüüsi nende nelja eelnõu kohta. Me kuulsime ka siin paljudelt opositsioonisaadikutelt, kui me oma ideedega välja tulime ja kooskõlastusringile läksime, et me oleme iga maksumuudatuse kohta hinnangud andnud, aga tervikpilti ei ole. See tervikpilt võttis aega, aga kuna saime ka ühiskonnast tagasisidet, et seda soovitakse näha. Siis tegutsesime kiiremini. Seal on neid aspekte analüüsitud. Kui vaadata käibemaksu, siis on [näha] täiendavat mõju sellele, et inimeste jaoks hinnad teatud määral tõusevad, ja kui vaadata detsiilide lõikes, siis [on näha, et] tulumaksureform jätab rohkem raha kätte keskmise palga saajatele. Aga nüüd tuleb seda valitsuse poliitikat vaadata natuke laiemalt, ka seda aega, kui me olime teiega koos valitsuses, ja sellele eelnenud aega, kui me tõstsime toimetulekutoetust, mis on abiks just madalamat palka teenivatele inimestele. Teiega koos valitsuses olles tõstsime tulumaksuvabastuse 500 eurolt 654 eurole ja pensioni tulumaksuvabastuse 700 eurole, mis aja jooksul tõuseb, kuna see on keskmise pensioniga seotud. Pensionärid jäävad alati rohkem raha kätte saama.

Aeg, härra minister! Järgnevalt täpsustav küsimus, Priit Sibul, palun!

Aitäh! Seda kõike ma tean. Lihtsalt lisan, et kui te reformierakondlasena neljandale küsimusele vastasite, kuidas see kõik ettevõtjaid aitab, siis te kindlasti oleksite pidanud rõhutama ka 2000. aastal tehtud tulumaksumuudatust, mis reinvesteeritud kasumi [tulumaksust] vabastas. Seda on ka reformierakondlasel kohane markeerida. Ajalugu on pikk, kirev ja kirju.

Aga vaatame nüüd Tiit Riisalo kirja sellesama käibemaksuseaduse kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Tiit Riisalo on olnud väga kriitiline turismiasutuste käibemaksu tõusu suhtes. Ta viitab sellele, et Rahandusministeeriumi prognoosi järgi – ma ei tea, võib-olla on see ka teil vahepeal muutunud – loodeti algul koguda 20 kuni isegi 35 miljonit eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostatud analüüs viitab aga sellele, et tegelikult võib sellest hoopis miinus saada. Ma osalesin mõni päev tagasi ühes arutelus ja debatis rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanniga ja tundub, et te tegelikult olete mingi muudatuse teinud. Mulle tundub, et on hea võimalus siin turismiettevõtjatelt pinge maha võtta ja öelda, kas ja mida te olete valmis vähendama või muutma, et turismiettevõtjad teaksid tulevikku paremini. Vähemalt selline mulje jäi. Aga majandus- ja kommunikatsiooniminister kirjutab, et kui me võrdleme ajalugu 2009. aastast, kui kõik Balti riigid tõstsid turismiettevõtete käibemaksu, Eesti küll vähem kui teised, siis näiteks Leedus vähenes ööbimiste arv võrreldes Eestiga 10%. Ta viitab sellele, et 4–11% võib tõenäoliselt ööbimiste arv väheneda, ja see mõjutab seda sektorit olulisel määral.

Kuna mulle tundub, et te koalitsioonis olete kas leidnud või leidmas mingit lahendust, sest kriitika on suur ka teie endi seas, siis minu arvates oleks mõistlik ja aus praegu sektorilt pinge maha võtta ja öelda, milline see uus kokkulepe on.

Aitäh! Härra minister, palun!  

Aitäh! Lisan kiiresti, mis mul enne pooleli jäi. Tahtsin veel selgitada, et pensionäride tulumaksuvabastus 704 eurot, mis on keskmise pensioniga seotud, jääb alati kasvama. Kui 2025. aastast on teistel tulumaksuvabastus 700 eurot, siis pensionäridel on see selleks ajaks juba suurem, kuna keskmine pension on kasvanud. See jääb alati kasvama. Mina ütleksin, et pensionärid on tulumaksusüsteemis alati võitjad.

Aga nüüd tulen turismisektori juurde. Nagu ma ka varem vastasin, tõesti, see on üks järsemaid tõuse. Me oleme sinna põhjalikult sisse vaadanud nii eelnõu tehes kui ka kaasamisringil. Ma olen ise kohtunud ja ma arvan, et ka turismisektor on kohtunud kõikide Riigikogu fraktsioonidega. Tõesti, me oleme neid numbreid riigi tulude poolelt üle vaadanud. Me näeme, et kuskil 20 miljonit eurot aastas võiks olla sellest saadav täiendav tulu. Selle puhul me oleme juba arvesse võtnud, et kui tõesti peaks realiseeruma see, et käibemaksu tõusu tõttu tuleb turiste vähem, siis see mõjutab turismisektorit laiemalt ja teenuse tarbimist ning sellel võib teatav negatiivne mõju olla. Aga riigieelarvele on [mõju] igal juhul positiivne. Ka sellest ma rääkisin enne, et tegelikult turism täna väga kiiresti kasvab. Mul olid siin selle kohta numbrid ka: tõus on olnud kuskil 20% 2022. aastaga võrreldes. Need on kõik positiivsed näitajad.

Nüüd see küsimus, kas midagi on plaanis muuta. Ma ütlen, et mul on väga hea meel, et me oleme selle debatiga lõpuks Riigikokku jõudnud. See on see, mida meie oleme soovinud, ja see on see, mida ka opositsioon on justkui soovinud. Täna umbes tunni aja pärast me ilmselt peame siin sedasama debatti, kus ma kaitsen seda maksueelnõu, ja me saame sellest uuesti rääkida. Siis jõuab see komisjoni. Ma arvan, et nii nagu kõigi teiste maksumuudatuste puhul, tõesti, mis puudutab turismi, see on üks koht, mida me komisjonis nii koalitsiooni kui ka opositsiooniga saame koos vaadata ja siis kaaluda neid argumente, kas teha seda kuidagi teistmoodi, kui on välja pakutud, või on argumendid sinnapoole, et minna edasi nii, nagu valitsus on eelnõus välja pakkunud. Aga see ongi see, millega Riigikogu peaks tegelema. See on see sisuline debatt, mida me peaks pidama.

Üks "aga" selle juures siiski on, mille ma debati mõttes juba välja ütlen. Euroopa Liidus tohib meil olla kaks erinevat sooduskäibemaksu määra. Täna on need ajakirjandusel 5% ning turismil, perioodikal ja ravimitel 9%. Ehk kui me peaksime looma mingi täiendava vaheastme, siis peab ka neid teisi käibemaksu määrasid muutma. See on lihtsalt infoks.

Aeg! Aitäh! Lauri Laats lisaküsimus, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea rahandusminister Mart Võrklaev! Lugesin seda uudist, mis eile välja tuli, kuidas te kooskõlastasite mööndusega KOV-ide tulude ümberjagamise eelnõu. Te möönsite, et see on koostatud kiiruga. Selles mõttes ma kiidan teid ausa lähenemise eest. Opositsioonina me oleme püüdnud siin poolteist nädalat tõestada koalitsioonile, et te kiirustate nende asjadega. Ka täna on meil päevakorras lausa neli punkti, mis puudutavad erinevate maksude tõstmist. Kas te ei arva, et tegutsete liiga suure kiiruga? Te möönate siin [artiklis] oma arvamuses, mis puudutab seda, kuidas te mööndusega kooskõlastasite KOV-ide tulude ümberjagamise eelnõu, et tervikpilti ei ole. Ka täna te ütlesite, et tervikpilti ei ole. Aga lugedes Rahandusministeeriumi maksutõusude mõjuanalüüsi, siis selles on küll öeldud, et mingisugust mõju KOV-idele ei ole. Teie ütlete, et nagu on. Keda siis uskuda, kas Rahandusministeeriumi töötajaid või ikkagi ministrit? Mul on selline tunne, et peaks ikkagi ministrit rohkem uskuma, ja uskuma ka seda, et tervikpilti ei ole. Sellest lähtuvalt on mul küsimus: kas praegu ei oleks mõtet aeg maha võtta, omavahel asjad selgeks rääkida ja siis tuua meie ette eelnõu, millega oleks kaasas ka tervikpilt ja analüüs?

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Olen juba selgitanud, et on küll tervikpilt. Te loete neid eelnõusid ühekaupa, aga varasemalt olid nad koos ühe paketina. Kui te loete kogu mõjuanalüüsi tervikuna, siis näete, et see pilt on kenasti olemas. Kas seda saab veel paremaks teha, laiendada, erinevaid argumente sinna lisada? Vot see ongi see, mis siin Riigikogus peaks käima. Kui nüüd tuua välja, et teie obstruktsioon, mis siin Riigikogu tööd on takistanud, on olnud kuidagi vastusamm sellele, et me kiirustame – ei ole. Ministeeriumist me tulime eelnõudega siia täiesti mõistlikus tempos ja siin Riigikogus me ei näe ühtegi põhjust, miks me peaksime minema kiiremini, kui menetlusreeglid ette näevad. Esimene lugemine toimub täna. Oleks võinud isegi varem toimuda, kui opositsioonil oleks soovi olnud. Komisjonis olen ma juba kolm korda käinud sellest rääkimas, tulen veel. Nüüd läheb see eelnõu uuesti komisjoni, kümme päeva on muudatusettepanekuteks. Kogu see debatt nii peabki käima. Ja siis kaalutakse erinevaid ettepanekuid ja sõlmitakse võimalikke kompromisse.

Küll aga – võib-olla te värske Riigikogu liikmena [ei mäleta] ja ka mind ei olnud sel ajal veel Riigikogus – tasub meenutada 2016. aastat, kui teie erakonna praeguse esimehe juhitud valitsus, Jüri Ratase juhitud valitsus, teatas 2. detsembril 2016, et nüüd nad hakkavad maksusüsteemi muutma. Plaan oli muuta üht ja teist seadust, aga aega [ei kulutatud] ja vaeva [ei nähtud] selleks, et teha päriselt eelnõud ja päriselt mõjuanalüüsid ning esitada need valitsuse poolt Riigikogule nii, nagu see käib – esimene, teine ja kolmas lugemine. Otsustati, et võetakse üks eelmise valitsuse [algatatud] sotsiaalvaldkonda puudutav eelnõu sotsiaalkomisjonis ja sellele liidetakse [uued muudatused] külge, nööbile pannakse külge pintsak, kasukas ja natuke rohkemgi – 10 või 11 seadust, millega keerati tulumaksusüsteem pea peale. Enne oli see lihtne, ühetaoline, aga siis tehti maksuküür, tõsteti perehüvitisi, keerati aktsiisid pea peale. Sellest tuli see suur piirikaubandus, kümned ja sajad miljonid eurod voolasid Eesti riigist välja. Seda kõike tehti 2016. aasta detsembris 17 päevaga, ideest seaduse vastuvõtmiseni, ilma kaasamata, mõjuanalüüsi ja põhjaliku seletuskirjata. Muudatusettepanekute tegemiseks jäeti parlamendiliikmetele kaks tööpäeva. Tehti üks korralik kobar, võiks öelda, ja tegutseti tõeliselt kiirustades. Eks neid vigu me lapime siiamaani. Olid aktsiisidega probleemid, selles valitsuses me likvideerime maksuküüru. Siin me räägime, et tänane valitsus kaasab ja peab avatud debatti. 

Aitäh, Mart Võrklaev! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Järgnevalt tänane seitsmes küsimus. Küsib Varro Vooglaid ja vastab peaminister Kaja Kallas ning teema on perepoliitika alused. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu teile, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma küsin teie käest mõne hetke pärast perepoliitika alustesse puutuva küsimuse, aga ma tahan ühe asja eelnevalt ära õiendada. Eelmise nädala infotunnis te levitasite minu suhtes laimu, nagu mul oleks ükskõik, mis lipp lehvib Pika Hermanni tornis. See väide ei vasta tõele. Kuna mul ei olnud võimalik ennast toona kaitsta, siis räägin nüüd sellest kahe sõnaga. Ma pean Pika Hermanni tornis lehvivat sinimustvalget lippu Eesti Vabariigi iseseisvuse sümbolina väga oluliseks. Täiesti siiralt. See repliik, mida te silmas pidasite oma laimavat kommentaari esitades, oli mõeldud väljendama hoopis teist mõtet: seda, et on häbiväärne rõhuda sinimustvalge lipu kattevarjus omaenda rahvast. Nii ei tohi teha. Nüüd ma olen teile oma seisukohta selgitanud, täiesti siiralt, ilma reservatsioonideta. On teie valik, kas te jätkate laimu levitamist või mitte.

Nüüd küsimus. Teie ja teie koalitsioonikaaslaste sõnavõttudest automaksu kehtestamise kohta on kumanud läbi selline hoiak, nagu oleks auto omamine pigem mingisugune paheline asi, millest inimesed peaksid hoiduma või loobuma. Sarnaselt näiteks sellega, nagu käsitletakse suitsetamist. Nüüd, vaadates, kuidas te olete asunud abielu ideaali radikaalselt ümber määratlema, läinud lasterikaste perede toetuste kallale ja asunud jõustama tervet rida teisi meetmeid, muu hulgas käib jutt perede tulumaksuvabastuse kaotamisest, mis tabavad eriti valusalt just paljulapselisi perekondi, tahaksin teie käest küsida järgmist. Kas olete rohepöörde ideoloogiast, sellega käsikäes käivast rahvastiku piiramise ideoloogiast, feministlikust ideoloogiast või muudest põhjustest juhindudes hakanud käsitlema ka paljulapseliste perede loomist millegi pigem negatiivsena ehk sellisena, mida riigivõim peaks pigem pärssima kui soosima?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Ei, vastupidi. See on väga positiivne, kui lapsi sünnib ja neid sünnib palju. Mul on väga suur lugupidamine nende emade suhtes, kes sünnitavad ja suudavad ka üles kasvatada väga palju lapsi. See ei ole sugugi lihtne töö ja lihtne pingutus, vaid nõuab emadelt päris palju. Aga loodetavasti on meie ühiskond nii palju muutunud, et saadakse aru, et lapsed ei ole ainult emade mure ja rõõm, vaid on ka isade mure ja rõõm, ning kohustusi jagatakse võrdsemalt. Need on asjad, millest lähtuda. 

Juba põhiseadus ütleb meile, et pere on põhiseaduse kaitse all. Ja suured pered on eraldi suure tähelepanu all. Seda me oleme [taganud] selle kaudu, et meil on lapsetoetused nendele, kellel on üks või kaks last, ja siis on perehüvitised, mis on suurematele peredele. Need on endiselt ülihelded, kui võrdleme neid meist palju rikkamate riikide toetustega. Näiteks Rootsis on peretoetused või lapsetoetused kolmele lapsele kokku 385 eurot. Tuletan meelde, et isegi pärast seda, kui me nüüd neid perehüvitisi vähendame, on Eestis kolme lapse eest makstav peretoetus 710 eurot. Või võtame Hollandi, mis on meist teatavasti palju rikkam riik. Seal on toetus kolme alla 5-aastase lapse kohta kuus 269 eurot. Jällegi, Eestis on 710 eurot. Või siit lähemalt Soome: kolme lapse peale kokku on lapsetoetused 333,5 eurot, aga Eestis 710 eurot. Nii et lastega pered on meil suure tähelepanu all ja endiselt avaldan suurt lugupidamist kõigi suhtes, kes on palju lapsi ilmale toonud ja nendest ka mõistlikud inimesed suudavad kasvatada.

Millega riik tuleb appi? [Riik abistab] kõikide teenustega, mis puudutavad lastehoidu, mis puudutavad tervishoiuteenust, mis puudutavad huviringe, mis puudutavad ka kooliharidust – see teatavasti on Eestis maailma parim, mida riik lastele pakub. Aga armastust, mida pakuvad ema ja isa, ning kodusoojust ei saa riik paraku pakkuda. Seda pakuvad ikkagi pered ise.

Aitäh! Varro Vooglaid, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Sooviksin küsida tõepoolest täpsustavalt. Esiteks, te ju kindlasti mõistate, et kui teie erakond ise mõned kuud enne valimisi hääletab paljulapseliste perede toetuste tõstmise poolt, aga kohe pärast valimisi esimese asjana esitab parlamendi menetlusse eelnõu, millega neid toetusi uuesti kärpima hakata, siis võib täiesti põhjendatult jääda mulje, et tegelikult paljulapselised perekonnad ei ole teie jaoks mingisugune positiivne fenomen, mida soosida ja mille loomisele inimesi üles kutsuda. Mul on hea meel kuulda, kui te kinnitate meile, et tegelikult te ei käsitle paljulapseliste perekondade loomist millegi pigem pahelisena, olgugi et palju on räägitud maailma ülerahvastatuse probleemist ehk sellest, et inimesi on niigi liiga palju. Eks rohepöörde raames räägitakse pidevalt, et pigem peaks vaatama, kuidas inimkonna suurust piirata, ja sellega ju muidugi paljulapselised perekonnad kokku ei lähe. Nii et ma arvan, et te saate aru, et see küsimus ei ole laest võetud. On täitsa võimalik, et inimesed käsitlevadki paljulapselisi perekondi millegi sellisena, mida riik peaks pigem pärssima. Mul on hea meel, et teie ei kuulu nende hulka, kui see nii on.

Pidades silmas teie vastust minu eelnevale küsimusele, ma küsiksin täiendavalt: kas te olete valmis sõna otseses mõttes selgesõnaliselt kutsuma noori inimesi üles, sealhulgas noori naisi, aga ka mehi, käsitlema noorelt abiellumist, mis võimaldab saada rohkem lapsi, lastele turvalist kasvukeskkonda loovas truus abielus elamist, perekonnale pühendumist ja oma perekonda paljude laste vastuvõtmist eelistatud eneseteostusvõimalusena võrreldes näiteks karjäärile pühendumise ja vaid ühe või kahe lapse saamisega või üldse laste saamisest hoidumisega? Riik on korraldanud mitmesuguseid avalikke kampaaniaid ühiskonna hoiakute suunamiseks ja kujundamiseks. Kas teie juhitav valitsus ja teie isiklikult olete valmis kaaluma sellise sõnumi esiletoomiseks kampaaniate korraldamist?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma tahan rõhutada seda, et naise väärtus ei seisne ainult selles, kas ta sünnitab või ei sünnita, samamoodi nagu mehe väärtust ei hinnata selle järgi, kui palju tal on lapsi. Millegipärast naise väärtust justkui kiputakse selle põhjal hindama. Ei, naised on [meestega] võrdsed meie ühiskonnas ja neil on täpselt samasugune õigus nii haridusele kui eneseteostusele, nagu on meestel. Meestele selliseid etteheiteid, nagu nad oleksid 27-aastaselt, kui neil lapsi ei ole, ühiskondlikult kahjulik element, ei tehta. Tegelikult siis, kui naised tunnevad, et nad on võrdväärne osa ühiskonnast, ja kui nad tunnevad, et nad on toetatud ka meeste poolt igas mõttes, nad julgevad lapsi saada. 

Ma olen selles mõttes teiega nõus, et väga paljud naised tegelikult tahavad abielluda. Aga miskipärast mehed põlvele ei lasku ja neid naiseks ei palu. Teie enda fraktsioonis on inimesi, kes on siit puldist öelnud, et nad võtavad oma laste ema naiseks, aga ma ei tea, kas nad on seda siiamaani teinud. Võib-olla alustate nende veenmisest. Ma usun, et need naised kindlasti ootavad seda ettepanekut.

Meil on vaba maa, mis tähendab seda, et inimesed saavad neid valikuid teha. Me teame, et väga palju lapsi sünnib väljaspool abielu. Aga see on nii ka teistes riikides. Mis siis paneb inimesi otsustama selle kasuks? Vanemahüvitise süsteem on tegelikult loodud selleks, et karjääri tegevad naised ei lükkaks sünnitamist edasi, ja see on tõesti toonud ka noori naisi [pere loomise] juurde. Aga minu meelest, nii palju kui ma olen suhelnud noorte naistega, on põhiline takistus emaks saamisel just see, et sinu kõrval ei ole sellist partnerit, kelle puhul sa usuksid, et ta on sinu kõrval ka siis, kui sul lapse või lastega läheb raskeks. [Lapsed] ei ole ainult [emade] mure ja rõõm.

Vaatame seda, millistel peredel on raske. Raske on eelkõige ühe vanemaga peredel, kus on kas üks laps või mitu last, aga üks vanem, teine on lahkunud. Seetõttu me olemegi teinud ettepaneku elatisabi suurendada, sest need isad – ma väga vabandan, aga reeglina just isad lahkuvad perede juurest uute naiste juurde – ei osale laste kasvatamises ja ei panusta rahaliselt. Koormus jääb kõik naiste õlule. Me oleme teinud ettepaneku elatisabi suurendada, et need naised saaksid abi. Sest tõesti, kui me vaatame numbrite järgi, need on pered, kes on kõige rohkem hädas.

Aitäh! Varro Vooglaid, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma lihtsalt küsin puhtalt protseduurilise küsimusena, mida mina Riigikogu liikmena peaksin tegema, kui ma oma arust sõnastasin küsimuse täiesti selgelt ja arusaadavalt, aga lugupeetud peaminister minu küsimusele sisulist vastust ei andnud.

Aitäh! Saan öelda niipalju, et istungi juhataja ei sekku ei küsimuste sisusse ega vastustesse, kui need püsivad teemas. Kert Kingo, palun, lisaküsimus!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Peaminister Kaja Kallas! Kõigepealt ma ikkagi klaariks sellise asja ära, et peaministrist on kohatu hakata kommenteerima saadikute eraelu. See on täiesti kohatu, ma ütleksin, et lubamatu.

Aga minu küsimus. Pühapäeval oli emadepäev. Teilt helde käibemaksusoodustuse saanud meedia avaldas emadepäeva puhul sellised artiklid: Delfi, "Ma ei taha emaks! Naiste avameelsed ülestunnistused", pealkiri läheb edasi; Õhtuleht, "Sugu korrigeerinud Hollywoodi täht avaldas topless-foto"; ja Eesti Päevaleht, "KOLUMN. Margit Adorf: arvamus, et iga naine sobib emaks ja peaks emaks saama, on vale". Samuti on teie valitsuse esimesed eelnõud sellised, millega te vähendate lasterikaste perede toetust ning muudate – mina julgeksin öelda, et lausa rüvetate – abielu ja perekonna mõistet, eemaldades seadustest sõnad "ema" ja "isa". Te räägite ilusat uhket juttu, kuidas te hoolite, hindate ja väga peate lugu, aga teie teod räägivad vastupidist. Selle asemel, et motiveerida sündimust, tegelete teie hoopis teiste teemadega, näiteks LGBT+ propageerimisega, mis meile lapsi juurde ei anna. Eelnevalt tõite te eelmise küsija suhtes abielu ja emaduse kontekstis meelevaldselt välja, justkui keegi oleks rääkinud naise väärtusest seoses sellega. Miks te väänate niimoodi negatiivselt asju?

Aga mina sooviksin nüüd teada, kõike seda arvestades, mida te siin suurte silmadega olete rääkinud, justkui te hoolite, et milline on tegelikkus. Kust siis nüüd see? Kuidas te selle valguses räägite, et väärtustate lapsi ja emasid, kes on nõus emad olema?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kuidagi kipub nii olema, et [minu eraelu võib kommenteerida]. Ma tean, et näiteks eelnev küsija on küll minu eraelu kommenteerinud ja teie erakonna liikmed ka, öeldes, et kuna mul on ainult üks laps, kelle ma olen reaalselt ise sünnitanud, siis järelikult on minu elus vähe armastust. See kõik on teie arvates okei. Aga see selleks.

Ma tahan öelda seda, et ajakirjandus on meil vaba ja valitsus tõesti ei kirjuta ajakirjandusele ette, milliseid artikleid ajakirjandus võib avaldada ja milliseid mitte. Emadepäeval ilmus palju lugusid erinevatest emadest ja võib-olla see tuleb teile üllatusena, aga meil on erinevaid peremudeleid. Need pered on täiesti olemas.

Mis puudutab abielu mõistet, võib-olla see haakub ka eelneva küsimusega, siis näiteks minule väga meeldib olla abielus. Mulle meeldib, et me oleme oma abielu registreerinud. Tõesti, mul on hea meel ja ma olen selle üle uhke. Aga on inimesi, kes seda ei ole soovinud teha, ja on inimesi, kes soovivad seda teha, aga nad ei saa seda teha, sest neile ei ole neid õigusi antud. Minu arvates oleks minust isekas öelda, et ei, mulle küll meeldib abielus olla, aga ma keelan sellise õiguse kellelegi teisele. Uskuge mind, need perekonnad on olemas, need inimesed armastavad teineteist ja nad tahavad oma kooselule anda sellise seadusliku jõu, nagu on abielul. See ei võta minu abielust mitte midagi ära, ei võta ka teie abielust mitte midagi ära. Teie abielus ei muutu mitte midagi sellest halvemaks, et on inimesi, kes samuti tahavad seda võimalust kasutada.

Kui vaatame puhtalt abielude statistikat, siis näeme, et tegelikult abielude arv ei ole kuidagi pannud lapsi rohkem sündima või vähem sündima. Ja võib-olla see tuleb teile üllatusena, kuid samasoolised paarid saavad samuti lapsi. See on täiesti võimalik. (Saalist kommenteeritakse.) Jaa, aga miks te karjute vahele? See tõesti on niimoodi. Ma arvan, et te võiksite kohtuda LGBT‑kogukonnaga ja nad võivad teile rääkida, kuidas nende peredes kasvavad lapsed, väga õnnelikud lapsed, sest neil on armastavad vanemad ja see ei sõltu sellest, mis soost nad on.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Asume tänase kaheksanda küsimuse juurde. Küsib Ester Karuse, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Nursipalu. Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea peaminister! Mul on hea meel, et mul on lõpuks võimalus küsida Nursipalu kohta. See on minu katse nr 4. Nursipalu kogukond on mures, Võrumaa inimesed on mures. Minu arvates on see täiesti häbematu käitumine, mida te olete teinud. Novembris te ütlesite välja, et laiendus on plaanis, enne valimisi te lükkasite selle laua alla ja nüüd te võtsite selle laua alt välja ja hakkate kiirkorras ellu viima. Aga te ei ole kaasanud inimesi, kohalikke omavalitsusi, te ei ole loonud selgust. Samas me näeme, et protsessid on käimas. Ehk siis te ise olete tekitanud selle ebakindluse Võrumaa inimestes. Inimesed on pidanud endale palkama advokaadid, lausa selleni välja, et on tehtud pöördumine Jens Stoltenbergile. 

Ilmselt te tahate nüüd öelda, et meil on vaja Nursipalu harjutusvälja laiendada, et oma kaitsevõimet tugevdada. See kõik on arusaadav. See ei ole Reformierakonna teene, et kaitsekulutusi tõstetakse. Kõik erakonnad on siin ühel nõul. Tuletan meelde, et Keskerakond tegi ettepaneku ja ütles enne valimisi välja, et toetab igati erakondadeülest kokkulepet riigikaitse küsimustes. Seega küsimus ei ole selles. Küsimus on hoopis selles, kuidas te seda protsessi läbi viite. Mina arvan, et on võimalik inimesi kaasata ja teha asju õigesti. Aga te ise keerate kobarkäkke kokku, kiirustate, ja kui keegi julgeb selle kohta küsida, siis on ta automaatselt venemeelne või toote paralleeli koguni Hitleri Saksamaaga. Ehk siis, kui Kaja Kallas ei saa teha seda, mida tema tahab, siis on tekkinud põhiseaduslik kriis või võetakse Vene kaart taskust välja ja hakatakse sellega vehkima. Minu meelest on see äärmiselt kummaline. Ma ei tea, mis teie peas sel hetkel toimus, aga minu arvates te peaksite vabandama oma sõnavõtu eest ja me saaksime rahumeelselt edasi minna. Aga me näeme, et te ei ole soovinud seda teha. Kas see on normaalne?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Kõigepealt räägime Nursipalust. Tõepoolest, arvestades muutunud julgeolekuolukorda, on Nursipalu harjutusvälja vaja laiendada. Seda ma rääkisin enne valimisi, rääkisin pärast valimisi, rääkisin valimiste ajal. Käisin ka kohtumas Võrumaa inimestega. Seal muideks oli väga palju selliseid inimesi, kes ütlesid, et nad saavad aru, miks seda on vaja – see on meie enda kaitse jaoks. Me lubasime, et teeme seaduse korda, et oleks võimalik harjutusala laiendada, ja lubasime ka seda, et kompensatsioonimeetmena makstakse inimestele õiglast hüvitist taasteväärtuse ulatuses. Ma tean, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tegeleb sellega, tegeleb inimestega suhtlemisega, tegeleb kohalike omavalitsustega suhtlemisega.

Tõesti, te ütlete, et olete nõus sellega, et kaitsekulutused tõusevad 3% peale. Aga vaadake, see kõik maksab raha. Sellisel juhul ma küsin teilt vastu: miks te olete võrdselt vastu nii maksutõusudele kui ka kärbetele? Kust teie arusaamise järgi see raha võetakse – te olete sisse andnud lisaks sellele puudujäägile, mis juba on, veel 4 miljardi jagu täiendavate kulutuste [ettepanekuid] –, kui ei tohi ei makse tõsta ega kulusid kärpida?

Me ei ole mitte kunagi lükanud seda teemat kuhugi vaiba alla. Me oleme väga avatult sellest rääkinud, oleme vastanud küsimustele ja olen valmis vastama nendele küsimustele ka edaspidi. Eelnõu on sisse antud ja vastavad komisjonid seda Riigikogus menetlevad. Seal on Riigikogu liikmetel võimalik esitada küsimusi, võimalik teha muudatusettepanekuid. Ma loodan, et kaitsekomisjon või õiguskomisjon, kus seda eelnõu menetletakse, teeb ka kaasamisüritusi, kuulab inimesi. Me oleme kõiki neid kirju lugenud ja püüame muresid arvesse võtta. 

Oluline on teada seda – Martin Herem on seda väga hästi seletanud –, mis seal harjutusväljal toimuma hakkab. Peamine põhjus, miks harjutusvälja on vaja laiendada, on see, et saaks manöövreid teha. Aga suuri pauke hakatakse seal tegema vähematel päevadel aastas, kui Eestis on äikest, ehk umbes 20 päeval. Natuke ma olen teiega nõus, et selgitustööd tuleb teha, just sellepärast, et hirme on palju ja hirmul on suured silmad. Aga tegelikkuses see mõju ei ole nii suur. Ka praegu ei saa Nursipalu kasutada suurte paukude tegemiseks suvisel perioodil ega ka mitte õhtusel ajal. See kõik tegelikult kaitseb sealseid inimesi müra eest.

Täpsustav küsimus, Ester Karuse, palun!

Aitäh! Tõepoolest, kaitsevõime on kahtlemata oluline, aga küsimus oli praegu selles, kuidas valitsus on käitunud Nursipalu kogukonnaga. Ma tuletan meelde, et sealseid majapidamisi on 21. Mitte kunagi varem ei ole pidanud nii palju inimesi riikliku arenduse tõttu oma kodust lahkuma. Neid inimesi on palju, need inimesed on jätkuvalt mures ja nende mure on täiesti arusaadav. Aga üks teie erakonna liige ütles mulle siin saalis, et ma ei peaks üldse Nursipalu pärast muretsema ega sellega tegelema, sest mina ei ela seal. Ma ei saa aru, mida see tähendab. Mina olen valitud Kagu-Eestist ning loomulikult ma seisan Põlvamaa, Valgamaa ja ka Võrumaa inimeste eest. Nii et vähe sellest, et te püüate meid, Riigikogu liikmeid, siin vaigistada, tullakse nüüd juba individuaalselt minu juurde ja öeldakse, et sa ei ela seal ja sul ei ole õigust Nursipalust rääkida.

Kas nüüd on siis nii, et kui sul kolme last ette näidata ei ole, siis ei tohi sa peretoetuste teemal sõna võtta, või kui sa ise abielus pole, siis sa ei saa öelda, et abielu on püha? Kui minister või Riigikogu liige pole ise Ida-Virumaalt pärit, siis kas ta ei tohi sealse piirkonna muredest rääkida? Või kas siis, kui poliitik pole ise endine politseinik või päästja, ei tohi ta siseturvalisuse tagamiseks ettepanekuid teha? Või kui inimene pole õpetaja või õppejõud, siis kas tal pole lubatud haridusteemadel rääkida? Kas teie peaministrina soovite mulle ja teistele parlamendiliikmetele konkreetselt ette öelda, kas ja kes millistel teemadel tohib arvamust avaldada ja küsimusi esitada?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Me ei ole kunagi soovinud [küsimist takistada]. Me ei ole kunagi heitnud ette mitte kellelegi siin saalis, mida võib küsida ja mida mitte. Mida te mulle ette heidate? Te küsite ju neid küsimusi ja ma üritan teile vastata. Saalis küsitakse kõikidel teemadel. Meil on arvamusvabadus, meil on sõnavabadus, kõik inimesed saavad arvamust avaldada kõikidel teemadel. Me oleme igasugustes sõnavabaduse listides kõige kõrgemal kohal ja seda näitab ka kõik see, mis toimub siin Riigikogus. Mina pole mitte kunagi öelnud, et keegi ei tohiks midagi küsida.

Ja kui te räägite nendest inimestest Nursipalus, siis nende mure ongi arusaadav. See ongi reaalne mure, ma absoluutselt ei pisenda seda muret. Sellepärast me tegeleme ka kompensatsioonimeetmetega, sellega, mis inimesi konkreetselt puudutab, et nad saaksid vastava hüvitise, et valu oleks võimalikult väike. Ma räägin, et kui ma olen kohtunud Läti ja Leedu peaministriga, ka nemad laiendavad oma harjutusväljasid, siis olen nendega nõu pidanud ja küsinud, kas teil ei ole neid muresid, et näete, meil on seal inimesed ja nad saavad sellega pihta, me peame sellega tegelema ja see kõik tekitab pahameelt. Need mured on arusaadavad. Ühelt poolt võib mõelda positiivselt: meil elavad igal pool inimesed. Lätis ja Leedus on see laiendus aladel – ja palju suuremalt –, kus inimesi ei ela. Aga Eestis elab igal pool inimesi, mis on positiivne. See tõesti nii on. [Inimesi on] Kagu-Eestis, Põhja-Eestis ja Ida-Eestis, igal pool.

Aga palun ärge pange mulle sõnu suhu, justkui ma keelaks kellelgi midagi küsida. Arupärimisi on antud sisse ligi 500. Ma olin valmis tulema reedel nendele vastama, aga teil ei ole aega neid vastuseid kuulata, sest te tegelikult ju ei taha vastuseid, vaid te tahate lihtsalt kiusata. Te tahate lihtsalt Riigikogu töö halvata, et Riigikogu ei saaks teha oma tööd, et valitsus ei saaks sisse anda eelnõusid ja et neid eelnõusid, mis on sisse antud, ei saaks menetleda. Ja see on sellel põhjusel, et teile lihtsalt praegune valitsus ei meeldi. Aga ma ütlen: ma tulen reedel, vastan teie arupärimistele. Olge teie ka kohal.

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu, meie infotunni aeg on läbi saanud. Lugupeetud Rain Epler, kahjuks ei saa ma võtta teie lisaküsimust, sellepärast et me peame enne kella kahte algavat istungit laskma ka saalikutsungit vähemalt kahe minuti jagu. Seega on tänane infotund lõppenud. Ma tänan valitsuse liikmeid, ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid ja jätkame kell kaks. Aitäh!