Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu 4. töönädala kolmapäevast istungit. Alustuseks võtan ma Riigikogu vanematekogu koosolekuks pooletunnise vaheaja. Vaheaeg 30 minutit.

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Juhataja vaheaeg on lõppenud. Juhataja vaheaeg 30 minutit.

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Juhataja vaheaeg on lõppenud. Juhataja vaheaeg 30 minutit.

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Juhataja vaheaeg on lõppenud. Meil on nüüd istungil see hetk, et kui Riigikogu liikmetel on juhuslikult soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi, siis andke palun sellest teada. Ja tundub, et see soov on. Ma palun Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan üle härra Tiit Riisalole, majandus‑ ja infotehnoloogiaministrile, arupärimise seoses kodumaise biogaasi tootmisega. Rohepöörde sünonüümiks on tihti kinnipanemine, maksustamine või ärakeelamine, aga tegelikult peaks olema innovatsioon, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, energiatõhusus ning raiskamise vähendamine. Üheks innovatsiooni rakendavaks ja raiskamist vähendavaks meetmeks on kodumaise biogaasi tootmine. Eestis on täna kokku ligi paarkümmend biogaasi tootmise seadet. Need asuvad prügilates, veepuhastusjaamades, suuremate põllumajandusettevõtete või mõne tööstusettevõtte juures. Kagu-Eesti ringbiomajanduse arenguvõimalusi uurinud Eesti Maaülikooli teadlased leidsid, et praegu läheb raisku hulk biolagunevaid jäätmeid, mida saaks kasutada biogaasi tootmiseks. Põllumajanduskoja hinnangul on biometaani tootmise suurendamise puhul tegemist meetmega, mida saab nii energiasõltumatuse suurendamiseks kui ka kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendada nüüd ja kohe. Tehnoloogia ja kogemus on olemas, ka põllumajandustootjate seas on huvi ja valmisolek olemas. Sellega seoses on mul järgnevad küsimused. Kui suur on Eesti biogaasi tootmise potentsiaal? Mitu protsenti saaks vähendada fossiilsete kütuste osa transpordis biometaani abil? Milline on valitsuse tegevuskava seoses kodumaise biogaasi tootmisega? Milliste meetoditega tagatakse kodumaise biometaani konkurentsivõime võrreldes maagaasiga? Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helle‑Moonika Helme.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu liikmed Helle‑Moonika Helme, Martin Helme ja Siim Pohlak on algatanud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Me soovime käibemaksuseadust muuta järgmiselt. Käibemaksuseaduse § 15 lõiget 1 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: "Käibemaksumäär on 16% maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel." Sellel eelnõul on väga hea tagamõte, väga sügav sisu. Nimelt on seaduse eesmärk vähendada maksukoormust ning leevendada inflatsiooni negatiivset mõju Eesti elanike ostujõule, mis on kõikides käimasolevates kriisides väga oluliselt kahjustada saanud. Tõepoolest, me tahaksime selle seaduseelnõuga muuta käibemaksuseaduse § 15 lõiget 1 ja vähendada käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid, 9% ja 5%, mis on praeguses olukorras ettevõtjatele ja teatud sektoritele ikkagi väga olulised, neid käibemaksumäärasid me selle eelnõuga ei muuda. Seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta alguses, et anda maksumaksjatele ja maksuhalduritele piisavalt aega ümberkorralduste ettevalmistamiseks ning arvestada muudatuse mõjudega 2024. aasta riigieelarve koostamisel. Kuna Euroopa Liidus reguleerib käibemaksuga maksustamist nõukogu direktiiv (Juhataja helistab kella.), mille järgi käibemaksumäär peab olema vähemalt 15%, siis me ka selle vastu kuidagi ei eksi. Aitäh!

Ma palun, Siim Pohlak, protseduuriline küsimus! Polegi olnud täna. Üks tund ja 36 minutit läinud juba ja ühtegi protseduurilist küsimust pole olnud. No tõsi küll, me oleme ka kolmel vaheajal olnud. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eelnevalt – ma nüüd küsin teie käest ka – siin infotunnis tekkis probleem, millele tookord istungit juhatanud esimees ei osanud vastata. Meil oli olukord, kus infotunnis osalenud peaminister hakkas küsijaid väga raevukalt sildistama, väitma, et tegemist on vaenulike riikide agentidega, ja mida kõike veel. Ma nüüd teie käest küsin, kas parlamendis on selliste valeväidete ja laimu ümberlükkamiseks mingeid reegleid või protseduure, mille alusel oleks võimalik kiiresti sekkuda kas juhatajal või teistel parlamendisaadikutel, kui otsest laimu või valeinfot levitatakse. Mis meie võimalused on?

Aitäh! Kõigepealt, see algab, ma arvan, meie igaühe koduseinte vahelt ja lastetoast. Me peame hoidma poliitilist kultuuri ja selliseid tõele mittevastavaid väiteid ei tohi siin olla. Seda esiteks. See on elementaarne. Teiseks on täpselt see, mis te praegusel hetkel tegite: sekkuda protseduurilise küsimusega. Ega rohkem võimalusi ei ole, kui te küsite, mida kohe saaks teha. Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja, hea Jüri! Tahtsin lihtsalt sind informeerida ja parandada. Kvalifitseerigem see siis protestiks. Ma tean, et härra Kivimägi juhtimisel on siin päeva mõistet hakatud laiendama, esmaspäev ei pruugigi olla esmaspäev selle sõna klassikalises eestikeelses tähenduses ja nii edasi. Sa mainisid, et täna ei ole veel protseduurilisi olnud. Tegelikult Lauri Hussari juhtimise ajal mõned olid. [Ütlen] lihtsalt [sellepärast], et siis sa oled ka kursis, mis on siin toimunud. Ma tean, et sa ei teinud seda tahtlikult, tunnen sind. Sina oled seda protseduurikat väga hästi hoidnud ja kiidan sind selle eest.

Aitäh! See oli protseduuriline tähelepanek. Ma võtan selle info teadmiseks, et infotunnis olid juba protseduurilised küsimused. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma tegelikult natuke jätkan Siim Pohlaku ettevõtmist. Ma tahaks teie käest ikkagi sellist väga põhimõttelist arvamust saada. Infotunnis peaminister ütles, et kõik need päevad, mis me oleme siin olnud, ei ole me tööd teinud. Minul on küsimus: kas arupärimiste ja eelnõude koostamine ja nende üleandmine kuulub Riigikogu liikmete töö hulka või ei kuulu?

Aitäh! Vastus teie küsimusele: jah, kuulub. Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma pean ka paraku jälle infotunni juurde tulema, kus ma viitasin istungi juhatajale küsimust esitades, et põhiseaduse § 17 näeb ette, et kellegi au ja head nime ei tohi teotada, aga Kaja Kallas seda siin just tegi. Ma küsisin, kas Riigikogu saalis ehk parlamendisaalis põhiseadus kehtib ja kas see kehtib ka peaministri puhul. Ja nüüd ma sooviksin teie arvamust saada: kas teie arvate ka, et see kehtib ainult Riigikogu saalis, või arvate, et see kehtib ka peaministrile?

Aitäh! Seadused, sealhulgas põhiseadus, kehtivad meile kõigile ja ei ole tähtis, kes siin Riigikogu saalis sel hetkel on, kas see on ametnik, kas see on Riigikogu liige, kas see on valitsuse liige, peaminister või ajakirjanik või need, kes siin käivad vaatamas. Kõigile kehtivad need. Aitäh! Varro Vooglaid, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma kasutan ka siis võimalust, et küsida protseduuriline küsimus sellesama temaatikaga seonduvalt, millest siin juba juttu on tulnud. Ma pööran selle küsimuse nüüd teie poole, kuna teie olete pikaaegse kogemusega istungi juhataja erinevalt Riigikogu esimehest, kes alles omandab selle ametiga seonduvaid teadmisi ja kogemusi. Infotunni ajal ma küsisin nimelt seda – ja ei saanud vastust, see on ka põhjus, miks ma uuesti küsin –, kas istungi juhataja on kohustatud parlamendiliikmete huve ja õigusi kaitsma sellisel viisil, et kui peaministrile või mõnele teisele ministrile esitatakse selge küsimus ja sellele küsimusele vastamist ignoreeritakse, siis [juhataja] teeb märkuse ja ütleb, et Riigikogu liikmetel on õigus pöörduda küsimusega peaministri või ministrite poole ja neil on õigus ka sellele, et nende küsimustele reaalselt vastataks. Ma saan aru, et mõnikord on tõlgenduslik, kas vastus oli piisavalt põhjalik või ei olnud. Aga kui ikka päris selgelt küsimust ignoreeritakse ja räägitakse mingist muust asjast, siis kas on istungi juhataja kohustus öelda, et kuulge, lugupeetud peaminister, olge nii kena ja vastake esitatud küsimusele?

Aitäh! Ma vastan niiviisi, et infotunni juhataja reeglina ei ole sekkunud, kui Riigikogu liige on küsinud, Vabariigi Valitsuse liikmete antud vastuste sisusse. See on olnud minu meelest väga tugev reegel. Kui siin infotunni juhataja hakkab sekkuma ja ütleb, et te ei vastanud küsimusele, siis see, ma arvan, on väga libe tee. Seetõttu ma ütlen, et Riigikogu esimees käitus minu meelest väga õigesti. Reeglina nendesse vastustesse ei sekkuta. Protseduuriline küsimus, Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud Jüri Ratas! Te saate isegi aru, et me oleme sunnitud praegu aega kulutama ja neid küsimusi küsima seetõttu, et infotunnis teie hea kolleeg, kes on hierarhiliselt teist kõrgemal kohal, Riigikogu esimees, ei osanud nendele küsimustele vastata, põikles neist kõrvale või lihtsalt jättis need tähelepanuta. Seda võib muidugi panna ka tema kogenematuse arvele. Kuna teie olete palju kogenum koosoleku juhatajana, siis ma ikkagi küsiks nüüd teie käest. Ma küsisin seda ka Lauri Hussari käest, aga ma ei mäleta, mis ta vastuseks ütles, seda saab stenogrammist vaadata, vastust ei tulnud. Just nimelt seesama teema, kas saab vastuste sisusse sekkuda või mitte. Ma olen selles mõttes täiesti nõus, et Riigikogu, või ütleme, koosoleku juhatajana on see võimalus teil tõepoolest piiratud. Aga kui peaministri vastuse sisu seisnes selles, et ta süüdistas Riigikogu liikmeid põhiseadusliku kriisi tekitamises, siis selline asi on, ma arvan, nii tugeva jõuga, et see vist oleks nõudnud ikkagi sekkumist. Milline on teie arvamus, kui teie oleksite olnud Lauri Hussari asemel? Kas sellisele süüdistusele peaks ikkagi koosoleku juhataja mingisuguse hinnangu andma ja selle suhtes seisukoha võtma?

Aitäh! Ma ei loe seda hetkel protseduuriliseks küsimuseks. Kuna ma ei olnud sel hetkel saalis, on võimatu hakata tagantjärele hinnangut andma. Varro Vooglaid, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma küsin jätkuks oma eelmisele küsimusele. Kas te oskate mulle kui värskele liikmele selgitada, kas on olemas mingisugused kriteeriumid, millega on paika pandud, millistel puhkudel istungi juhataja peaks infotunnis sekkuma, kui minister või peaminister käitub viisil, mis ei ole nende printsiipidega kooskõlas. Kas mingisugused printsiibid ja kriteeriumid on paika pandud? Siis ma teinekord tean ega hakka ilmaasjata neid küsimusi esitama.

Aitäh! Ma vastan teile tõesti väga oma isikliku tunnetuse põhjal, nagu ma vastasin ka täiesti esimesele protseduurilisele küsimusele. Austus poliitikute vahel, valitsuse ja Riigikogu ning Riigikogu ja valitsuse vahel peab olema. See näitab tegelikult meie poliitilist kultuuri. Seda esiteks. Ja seda kuidagi ei saa juhataja väga korraldada, see on iga inimese persoonis kinni. Infotunnis on väga sageli olukordi, kus üks räägib aiast ja teine aiaaugust, aga põhimõtteliselt on ikkagi nii, et sellele, mida küsitakse, tuleb vastata. [Tuleb] toetuda ka sellele infotunni põhimõttele, et kui teema on kirjalikult ette antud, siis see, kes teeb lisaküsimuse, peab tegelikult selles teemas püsima. Kui valitsuse liige soovib, siis loomulikult ta võib [ka teemavälisele küsimusele] vastata, kui infotunni juhataja selle võimaluse annab. Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus, palun!

Ma väga vabandan, minul vist küll praegu see näpp langes sinna täiesti kogemata. Aga ma kindlasti [küsin], kui ma leian, et mul on põhjust midagi küsida. Ma ei jäta seda võimalust kasutamata. Nii et aitäh ja veel kord vabandust!

Aitäh! Selles ma olen veendunud, et kui teil on põhjust, siis te küsite. Selles ma olen veendunud. Protseduuriline küsimus, Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Minu sõrm ei langenud selle nupu peale juhuslikult, ma tulin täitsa teadlikult siia. Me iseenesest ei pea ju päris tõsiselt võtma [seda näitemängu], keegi ei võta ju seda näitemängu tõsiselt, mis sealt kõrvaltreast tuleb. Aga ma natukene siiski täiendan, kuna ma sain aru, Jüri, et sina ei pannud tähele, mis infotunnis juhtus. Seal oli kaks asja. Esiteks esitati peaministrile küsimus pealkirjaga "Olukord riigis". Selle peale läks lahti jutt, mida küsitakse ja mida vastatakse. Siis ütles istungi juhataja, et katsuge oma küsimus vormistada natuke täpsemalt, siis saab ka vastaja selleks paremini valmistuda, sest "Olukord riigis" on ju kogu maailm põhimõtteliselt, ükskõik mida võid küsida.

Ja teine asi … (Hääl saalis.) Ära sega vahele! Ja teine asi, mis juhtus, oli see, et peaminister viitas sellele, et Varro Vooglaid on öelnud, et Pika Hermanni tornis võib lehvida ükskõik mis värvi lipp, pole tähtis, kas see on sinimustvalge. (Hääled saalis.) Mina olen ka seda ütlemist kuulnud, näinud seda videost ja ma ei leia, et see on mingi sildistamine või valetamine. Ma mõtlesin, et küsin siis, Jüri Ratas, sinu käest, kas sina ka panid tähele seda Varro Vooglaiu ütlust või on see sinust kuidagi mööda läinud.

Aitäh! Ma panen ikka tähele, mis Eesti poliitikas toimub. Aga see ei olnud protseduuriline küsimus. Küll oli teie küsimuses minu meelest üks protseduuriline ettepanek, mida ma toetan. Me räägime küll Riigikogu istungi ajal praegu, aga kui neid küsimusi küsitakse, siis ma vastan: mida täpsemalt me infotunnis oma teemad kirja paneme, seda parem küsijale ja seda parem ka vastajale. Ta saab lihtsalt paremini ennast ette valmistada. Sellega ma olen täiesti päri. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Tõepoolest, see teema on siin enne ka üleval olnud, et kuidas seda küsimust vormistada. Ma saan aru, et mina vist olen [ainsana] – ma ei tea, kas keegi teine veel – küsimuse niimoodi vormistanud, et "Olukord riigis". Ma olen ikkagi seisukohal, et peaminister on riigi juht ja tal peab olema täielik ülevaade olukorrast riigis. Ma ei ole kunagi küsinud näiteks Kapa-Kohila kooli rahastuse kohta, vaid olen küsinud väga põhimõttelisi küsimusi, mis on olnud kogu aeg meedias üleval ja mille üle me siin igapäevaselt oleme arutanud. Ka täna oli [teemaks] seesama maksualane kobareelnõu, millega valitsus tahab rammida meile Riigikokku sisse, et see usaldushääletusega, ilma arutamata läbi suruda. Vaat sel teemal käiski diskussioon. Ja mitte ainult mina ei küsinud sel teemal, vaid ka kõik teised küsisid. Nii et see ei olnud mingi selline küsimus, millele ta ei oleks osanud vastata.

Tõepoolest, eks ole, alati on olnud vastus sealt ülevalt puldist selline, et küsija küsib … (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Aitäh! Et küsija küsib, nagu tema küsib, ja vastaja vastab, nagu tema vastab. Alati on olnud selline vastus, mis sealt tuleb. Aga siiski ma tulen tagasi selle vastuse juurde, mille peaminister andis ja milles oli seesama süüdistus, et Riigikogu liikmed tegelevad siin põhiseadusliku kriisi tekitamisega. Ma küsin teie käest sedapidi, et nende päevade jooksul te ise olete olnud siin saalis ja selles protsessis osalenud. Kas teil on samuti tunne või kuidas teie suhtute sellisesse süüdistusse – ka teid isiklikult on süüdistatud selles –, et te olete osalenud põhiseadusliku kriisi tekitamises?

Aitäh! Ma kõigepealt, punkt üks, ütlen, et ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Ja punkt kaks: protseduurilised küsimused peavad käima [praeguse] ajaraamistiku kohta. Te küsisite infotunni kohta – need küsimused oleks pidanud sinna jääma. Protseduuriline küsimus, Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus selle kohta, kas meil on protseduur [selliseks puhuks], kui ikkagi parlamendiliige alahindab mingeid teemasid väga tugevalt. Härra Randpere just enne ütles, et siin vasakul tehakse mingit nalja või näitemängu. Minu meelest on asi naljast väga kaugel. Need maksutõusud, mida valitsus teha tahab, ja suurperedelt toetuse äravõtmine ka – see pole mitte mingi näitemäng ega naljategu, vaid need on tõsised asjad, mis mõjutavad tuhandeid ja tuhandeid inimesi, tekitavad Eesti peredele suuri probleeme. Lapsed võivad jääda sooja lõuna‑ või õhtusöögita. See ei ole mitte mingi naljategu ja opositsioon suhtub sellesse küsimusse väga tõsiselt. Kuidas sellisel puhul peaks toimetama? Kas on mingi protseduur, kuidas parlamendisaadikut korrale kutsuda või talle märku anda, et tegemist on vägagi tõsiste asjadega?

Aitäh! Poliitikud saavad asju teha läbi oma sõna jõu. Aga see ei olnud protseduuriline küsimus. Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Mul ei ole niivõrd küsimus, kuivõrd tähelepanek. Ma avasin arvutikaane, et lisainfot otsida. Mul oli lahti Lossiveebi otseülekande lehekülg ja seal märkasin [probleemi]. Näiteks praegu otseülekandes räägib Siim Pohlak, aga tegelikult räägin mina. Võib-olla te tahate tehnilise osakonna tähelepanu juhtida sellele, et otseülekanne ei ole justkui otse.

Aitäh! Ma oskan sellele protseduurilisele küsimusele vastata ainult selliselt, et ju on mõningad sekundid või mõnikümmend sekundit viivitust selle pildi ja reaalse hetke vahel. Ma rohkem ei oska seda [selgitada]. Aga kindlasti meie infotehnoloogia personal kuulis seda ja annab endast parima, et see ülekanne oleks võimalikult otse. Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma tuleksin jälle põhiseaduse kehtivuse juurde tagasi. Selle § 17 ütleb, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Te enne ilusti vastasite, et siin Riigikogu saalis kehtib [põhiseadus] ja see kehtib kõigile. Mul on nüüd eraldi küsimus. Tundub, et kõik Reformierakonna saadikud ei tea seda. Kas Valdo Randperele ka kehtib põhiseadus? Ma tänan.

Aitäh! Ma vastasin eelnevalt, et põhiseadus kehtib meile kõigile. Protseduuriline küsimus, Rene Kokk, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Minul on küsimus selle kohta, et meil on siin viimaste päevade jooksul päris hulga arupärimisi ja eelnõusid Vabariigi Valitsuse liikmetele üle antud. Kas teile on teada, millal ja mis ministrid siia vastama tulevad? Kuidas sellega on, kas see info on juba tulnud?

Aitäh! Hetkel ei ole seda infot tulnud. Ma arvan, et kõige värskem info saab tulla homme circa poole neljaks, kui Riigikogu juhatus koguneb, et järgmise nädala päevakorda vaadata. Siis on näha, kas on valitsuse liikmeid, kes soovivad juba järgmisel nädalal arupärimistele vastata. Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, härra Jüri Ratas! Kas ma tohiks protseduurilise küsimusena paluda teilt seda, et te vähemalt prooviksite näida Riigikogu juhatajana ega kehastuks siin opositsiooni aktivistiks? Kui ma siia tulin – ma muidugi ei ole tükk aega järjekorras oodanud –, oli siin ees Moonika Helme pikk heietus infotunnist, põhiseadusest ja nii edasi. Ta on seda vahepeal mitu korda korranud ja teie mängisite sellele lihtsalt kaasa, heietasite asjasse puutumatuid asju. Aga teie kohus on siin saalis siiski korda hoida, mitte teha küsijale, ka mulle praegu, vastuetteheiteid, nagu te olete tegelikult aegade jooksul varemgi teinud. See on mittevajalik, ma räägin praegu konkreetselt istungist, ja see on tegelikult seda saali demoraliseerinud. Te olete noor Riigikogu liige mõne teisega võrreldes, aga siiski, kui ikkagi Moonika Helme suust tuleb sellist juttu, et keegi on siin Riigikogu solvanud ja nii edasi, siis nii palju on teil kogemust küll, et [neutraalseks jääda]. Kuidas käitus Mart Helme ministrina Riigikogu suhtes? Ta otsesõnu süüdistas meid [ja nimetas] põmmpeadeks, ütles midagi personaalselt minu kohta täiesti süütu koha peal. Kas ma tohiks paluda, et te võtaksite neutraalse hoiaku, ei laseks jutustada protseduuriliste küsimuste pähe ja hõlbustaksite istungit, mitte ei venitaks seda?

Aitäh! Ma olen kogu aeg lähtunud neutraalsest positsioonist istungi juhatajana ja teen seda ka edaspidi. Protseduuriline küsimus, Signe Kivi, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Mulle ei meeldi see, mis ma praegu teen, aga ma tahan välja öelda, et protseduuriliste küsimuste esitamiseks on oma kindel kord, härra Jüri Ratas. Ma kasutan nüüd juhust, et ma ütlen selle küsimuse välja ja siis saame teiega väljas vestelda. Nii eelmise kui ka praeguse Riigikogu koosseisu ajal on protseduuriliste küsimuste esitamine muutunud arvamuste avaldamise platvormiks ja selle uue stiili on üle võtnud ka uued saadikud. Soovisin küsida Jüri Rataselt, kas talle tundub ka nii, ja öelda – ma vabandan ette –, et ma panin aastaid tagasi tähele, et see sai hoogu juurde just nendel hetkedel, kui Jüri Ratas juhatas istungit. Me oleme lasknud ühe džinni pudelist välja. Ja, head kolleegid … (Hääl saalis.) Ei, ei ole mõtet süüdistada üksteist. Tunnistagem, et me oleme lasknud džinni pudelist välja. See ei sobi ja me peame midagi tegema. Aga nüüd ma lähen saalist välja ja loodan, et Jüri Ratas ootab mind.

Tere päevast! Aitäh, lugupeetud küsija! Ma olen teiega päri, et tõepoolest, valdav enamus küsimustest ei ole tegelikult protseduurilised. Ja siinkohal tekkis mul üks mõte. Ma ei taha küll istungiosakonda üleliia koormata, aga tegelikult me võiks teha statistikat – seda istungjärku ei ole veel liiga pikalt olnud –, kui paljud protseduurilised küsimused on ka tegelikult olnud protseduurilised ja millised mitte. Aga teine asi, Jüri Ratase kaitseks ma ütlen seda, et meil oli tema palvel kokkulepe, et viis minutit enne nelja vahetan mina tema välja. Nii et ta selles mõttes ei põgenenud siit, vaid see oli tema palvel varasem kokkulepe. Mart Helme, palun!

Jaa. Ma püüan siiski selgusele jõuda teatud protseduurilisuses selles tähenduses, et infotunni ajal, millest on ka juttu olnud, süüdistas Kaja Kallas opositsiooni konkreetselt põhiseadusliku kriisi tekitamises. Minu küsimus on: kas Riigikogu saalis küsimuste, seisukohtade, protestide ja kõige muu esitamine kvalifitseerub praeguse koalitsiooni juhi seisukohast põhiseadusliku kriisi tekitamisena või on see ikkagi tegelikult kõige elementaarsem parlamentaarne töö?

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma vabandan, et teiste tööülesannete tõttu mul ei olnud võimalik infotundi jälgida ja sellepärast ma ei tahaks seda kommenteerida. Teiseks viitan eespool juhatanud Jüri Ratasele, kes juhtis tähelepanu sellele, et mis puudutab infotundi, siis ma arvan, et õige koht seal [toimuva kohta] protseduuriliste küsimuste esitamiseks, nagu need, mis siin on kõlanud, on vahetult enne infotundi või siis, kui infotund algab. Nagu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 ütleb: "Kui Riigikogu liige leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse [...]." Antud juhul võiksid protseduurilised küsimused olla selle kohta, kui mina rikun käesoleva istungi läbiviimise reegleid. See, mis oli infotunnis, on möödanik. Selle kohta need küsimused, ma arvan, ja täpsustused on igati asjakohased – ka küsimuste poole pealt, sest siis on ka vastused ilmselt täpsemad. Aga selle üle võiks diskuteerida protseduuriliste küsimuste vormis vahetult enne infotundi. Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Minul on esiteks üks küsimus ja see on väga protseduuriline. Seda eile korra küsiti, aga Jüri ei osanud vastata. Mul oli eile sama küsimus. Kuidas nüüd selle istungiga üldse on? Kas see toimub meil süsteemi kohaselt, kui istungit ei ole rakendatud? Kas me oleme kohal? Kas sellega, et ma küsin midagi, ma saan oma kohalolu kuidagi ära märgitud? Ja kuidas seda statistikat [tehakse]? Sa viitasid sellele, et me hakkame tegema statistikat, millised on protseduurilised küsimused ja millised mitte. Kas on üldse millegi põhjal võimalik statistikat teha?

Teine osa minu küsimusest või vastusest on samuti protseduuriline. Siin enne Signe Kivi ütles, et me oleme džinni pudelist välja lasknud. Džinni kohta ma ei oska midagi öelda, aga seda oskan öelda, et see jama nende protseduuriliste küsimustega eskaleerus sel hetkel, kui küsimuse esitamise [soovi] registreerimine muutus digitaalseks. Sel hetkel, kui tekkis see must käsi siia ekraanile, muutus see väga mugavaks ja lõdvaks. Varem oli vaja sisse vajutada sõnavõtunupp ja tõsta käsi, et juhataja saaks aru, et tegemist on protseduurilise küsimusega, ja siis anti sulle eesõigus. Aga nüüd on ainult vaja seda musta käppa siin vajutada. Eelmises koosseisus tekkis vahepeal tunne, et see Eesti kõnekäänd, et üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata, ongi meie Riigikogust tulnud. Aga nüüd ma vaatan, et ei olegi enam ainult üks loll, see kõnekäänd ei sobi enam.

Sellegipoolest ma jään oma väite juurde, et võib-olla me peaksime natukene deprogresseeruma ja selle elektroonilise musta käe siit ära võtma. Äkki aitab. Aga ma ei tea, võib-olla tõesti on džinn pudelist väljas, nii et enam ei aita.

Aitäh, hea kolleeg! Selles ei ole vähimatki kahtlust, et istung toimub. Kui lugeda kollast raamatut, seal on Riigikogu istungite ajad olemas, siis [näeme, et] isegi juhul, kui ei ole päevakorda, istung ikkagi toimub. Ka varasemalt, kui ei ole midagi arutada olnud, on olnud vähemalt kohaloleku kontroll ja sellega on istung lõppenud. Nii et istung igal juhul toimub. Aga tõepoolest, praeguse hetkeni me ei ole kinnitanud selle nädala päevakorda. Selles mõttes on sul õigus.

Teine, mis puudutab seda musta kätt. Tõepoolest, eks see annab võimaluse oma pilt ekraanile saada ja eks see on teinud ka atraktiivsemaks protseduurilisi küsimusi küsida. Aga analüüsi tegemine selle kohta – veel kord, see on lihtsalt minu arvamus –, millised [küsimused] on olnud protseduurilised ja millised mitte, loomulikult see on alati subjektiivne hinnang, aga mingi raami saaks paika ja siis meil vähemalt tuleks mingi pilt ette. Tõepoolest, kui kolm neljandikku ei ole [protseduurilised], siis ma arvan, et midagi on valesti. Peaksime tegema, andke andeks, kõigile väikese koolituse. Ma ei too kedagi eraldi välja, et [just talle öelda,] mis on protseduuriline või mis ei ole.

Ja kolmas, mis puudutab seda statistikat, kes on kohal ja kes mitte. Tõepoolest, minu arvates ühe asja me võiks küll kokku leppida ja ma arvan, et see ei ole väga keeruline: me võiks istungit alustada kohaloleku kontrolliga. Siis vähemalt on kirjas, kes on kohal. Tänasel päeval, tõepoolest, tegelikult kohale registreerub ka faktiliselt ju siis, kui sa oma kaardi välja võtad. Nii et tegelikult de facto te olete kohal, aga kohaloleku kontrolli kui sellist olnud ei ole. Ma arvan, et see on nii apoliitiline [teema], ja see on ka üks minu ettepanek juhatusele või vanematekogule, et me võiks vähemalt selles kokku leppida, et alustame [kohaloleku kontrollist]. Siis on vähemalt registreeritud need inimesed, kes on alguses kohal. Ja need, kes tulevad hiljem, loomulikult liituvad hiljem sinna juurde.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Ma usun, et lugupeetud juhataja mäletab ja mina ajaloolise tõe ja stenogrammi huvides lihtsalt tuletan meelde, kust see protseduuriliste küsimuste värk tegelikult alguse sai. Kui kerida ajaratast tagasi 2019. aastasse, kui oli Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus ning Reformierakond oli opositsioonis, siis Henn Põlluaas juhatas istungeid ja Reformierakond alustas sisuliselt iga istungit pooletunnise või pooleteisetunnise protseduuriliste küsimuste lainega. Polnud selleks vaja musta kätt, vaid tõsteti sõrm lihtsalt püsti. Tegelikult ikkagi siis see džinn pudelist välja lasti. Ei olnud enne sellist asja toimunud, räägivad mulle vanemad parlamendisaadikud, ja seal pääses see džinn pudelist välja. Ma arvan, et ka lugupeetud juhataja mäletab seda 2019. aastat väga hästi.

Aitäh, hea kolleeg! Nii kummaline, kui see ka ei tundu, see küsimus protseduuri kohta ei olnud tegelikult protseduuriline Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõike 1 tähenduses. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus istungi läbiviimise kohta, põhimõtteliselt iga protseduuriline küsimus peabki olema istungi läbiviimise kohta. Te vahepeal mainisite, et teie peate õigeks hinnata, kas küsimus on piisavalt protseduuriline või mitte. Aga seesama kollane raamat, millele te viitate, seda võimalust ette ei näe. Kas teile ei tundu, et selline ettepanek rikub istungi läbiviimise korda? Seda esiteks. Ja teiseks, kuna ma juba nuppu vajutasin, siin ma küsin, kas see minu protseduuriline küsimus oli teie arvates piisavalt protseduuriline.

Aitäh, hea kolleeg! Olen nõus, et see küsimus oli protseduuriline. Ma olen kindlalt seda meelt, et istungi juhatajal on voli hinnata, kas küsimus on protseduuriline või mitte. Vastasel korral me ei saaks nii‑öelda poole pealt sekkuda. Ma olen igal juhul seda meelt, et istungi juhatajal see voli on olemas ja seda eeldab Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 74. Arvo Aller, palun!

Aitäh! Protseduuridega me oleme nüüd jõudnud sinna välja, kus me arutame, kas see käsi oli seal varem või hiljem. Aga hea kolleeg Valdo Randpere, ma saan aru, tahab selle käe siit üldse ära kustutada, et ei oleks mingit võimalust [küsida]. Tulen nüüd protseduuride juurde. Noore Riigikogu liikmena [olen segaduses] ja arvan, et ka paljud kolleegid on aeg-ajalt segaduses. Me räägime kollasest raamatust. Kas me saaksime selle kollase raamatu täiendatud versiooni [ilmumist] kuidagi kiirendada ja seal võib-olla ka selgitada, mis on see protseduur, et meil ei tekiks pärast arutelu, kas esmaspäev on esmaspäev või kas esmaspäev võib olla ka kolmapäev? Ma arvan, et see on piisavalt protseduuriline.

Aitäh, hea kolleeg! Kindlasti oli see protseduuriline ja tunnustan selle küsimuse eest. Ka mina vaatasin üllatusega, et see kollane raamat kannab aastaarvu 2012. Peale seda on ju tegelikult tehtud Riigikogu kodu- ja töökorda mitmeid muudatusi, nii et tihtipeale see [praegune väljaanne] on nagu eksitav. Selles mõttes, ma arvan, 11 aastat võiks olla piisavalt pikk aeg, et jõuda uue raamatuni või elektroonilisel kujul [väljaandeni]. Eks see on otsustamise ja valiku küsimus. Nii et selle palve me esitame ja Riigikogu esimees noogutab. See ilmselt on juba töös ja ma loodan, et lähiajal on see tulemas. Igati asjakohane küsimus. Varro Vooglaid, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kvalifitseerige see palun ise kas küsimuseks või protestiks, ma ei oska täpselt öelda.

Kui küsimus, siis minut, kui protest, siis piiramatu.

(Naerab.) Ei mahu minuti sisse ära, ma arvan. Teie erakonnakaaslane Signe Kivi süüdistas hetk tagasi Jüri Ratast erapoolikuses. Aga ma küsiksin siis omalt poolt. Te tegite just hetk tagasi kolleeg Siim Pohlakule märkuse, et tema väljendatud seisukoht ei kujutanud endast protseduurilist küsimust. Samal ajal teie enda erakonnakaaslane, väga kõrgesti austatud Valdo Randpere muljetas pikalt sel teemal, kas peaks siinseid infosüsteeme võib-olla ümber korraldama, võtma selle käeikooni siit ära [ja hakkama] kätt tõstma. See ilmselgelt ei olnud protseduuriline küsimus, eks ole, aga te ei teinud talle mitte mingisugust märkust. Ma tahaksingi nüüd aru saada, kas kõigi suhtes kehtivad siin samad standardid või on meil mingid erinevad standardid tulenevalt sellest, millisesse fraktsiooni keegi kuulub.

Aitäh! Ma olen seda korduvalt öelnud, et minu jaoks on kõik sada Riigikogu liiget lisaks minule võrdselt koheldavad. Minu jaoks ei erine reeglid sõltuvalt sellest, kas keegi on opositsiooni või koalitsiooni poole peal. Mis puudutab Valdo Randpere küsimusi, siis vähemalt kaks kolmandikku tema küsimustest olid väga protseduurilised ja väga asjakohased. Näiteks kas me oleme kirjas või ei ole, kas me oleme registreeritud või ei ole, kas on istung või ei ole. Need olid kaks kolmandikku tema küsimustest, igal juhul protseduurilised. See viimane käeküsimus on ju iseenesest ka protseduuriga seonduv, aga siin kindlasti, ma arvan, rutakaid järeldusi teha ei saa. Ma arvan, et kui miskit on tehtud, siis seda muuta saab ikkagi juhul, kui saalis on selles asjas konsensus. Jaak Valge, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Mul on natukene laiem küsimus parlamendi protseduuride ja parlamentarismi kohta. Nimelt, kas te olete nõus sellega, et kobareelnõude esitamine ja eelnõude vastuvõtmine usaldushääletusega vastandub parlamentarismi üldpõhimõttele? Ja kui te olete sellega nõus, siis mida te olete teinud parlamendi aseesimehena, et sellisel moel parlamentarismi üldpõhimõtteid ei rikutaks?

Aitäh, hea kolleeg! Olen printsiibis teiega igati nõus, üldjuhul loomulikult peaks saama eelnõud vastu võetud ilma usaldusküsimusega sidumata. Aga ma kordan veel kord, mida ma ütlesin ka eile korduvalt, et ei Vabariigi Valitsus ega peaminister ei ole kunagi seadnud eesmärgiks neid eelnõusid usaldusküsimusega siduda. Ma ütlesin seda eile korduvalt ja see saab olla üksnes tagajärg. Me oleme avatud debatiks. Mind üllatab, et me ei ole valmis seda debatti avama. Ma ei saa aru, kus see debatt peaks toimuma. Debati koht ongi ju tegelikult Riigikogu suur saal, aga praegu te blokeerite debatti siin Riigikogu suures saalis. Kas me peaksime debatti pidama kuskil nurga taga? Ma arvan, et see ei ole õige tee. Me peaksime selle debati pidama siin saalis. Aga praegu seda kahjuks võimalik teha ei ole. Rain Epler, palun!

Aitäh! Enne küsimust kõigepealt kiire remark selle viimase, debatiosa kohta. Hakakem debatti pidama selles järjekorras, nagu eelnõud on sisse tulnud, ja küll ükskord jõuab debatt ka nende eelnõudeni, mida teie peate oluliseks sisse anda.

Aga ma tulen Valdo Randpere küsimuse juurde, mis seda protseduurikat mõnes mõttes puudutab, ja ma saan aru, et see võib järgmise džinni pudelist välja lasta. Valdo Randpere vihjas sellele, et siin justkui kulutatakse asjatult aega. Valdol oli meeles, et eile küsiti küsimus [selle kohta], et kui me siin oleme ja istung pole alanud. Aga tal ei olnud meeles vastus, mis sellele küsimusele anti. Ja seetõttu, kuigi ta ei taha aega kulutada, ta ikkagi kulutas aega, et uuesti küsida küsimus, mis oli eile saanud väga selge vastuse. Kuidas istungi juhataja peaks sellises olukorras käituma, kui austatud Riigikogu saadik küsib küsimuse ja saab vastuse ning [hiljem] küsib uuesti selle küsimuse ja saab jälle vastuse? Saate ju aru, et siin on nüüd järgmise džinni [väljalaskmise] koht muidugi, aga võib-olla saaksin kommentaari selle kohta.

Aitäh, hea kolleeg! Tõepoolest, ma eile seda tegelikult korra mainisin, et kindlasti ei ole asjakohane ühe ja sama küsimuse korduv esitamine. See ei ole asjakohane. Aga anname andeks kolleegile selles mõttes, et vahepeal oli öö. Ma olen siiralt seda meelt, et uuel päeval on siiski võib-olla asjakohane needsamad teemad uuesti üle käia, see ei ole liiga tõsimeeli etteheidetav. Võib-olla ei olnud kedagi kohal või mida iganes, on uued inimesed, keda eile sel hetkel ei olnud, ja nii edasi. Nii et selles mõttes ma arvan, et kui on uus päev, siis ei ole põhjust ette heita, et küsitakse neidsamu küsimusi. Ma siin ise lasin džinni pudelist välja teie jaoks, et küsida samu küsimusi, millest ka eile juttu oli. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Jällegi, tõukudes kolleeg Signe Kivi märkusest, et me ei esita protseduuriliste küsimuste pähe protseduurilisi küsimusi, tahaksingi ma küsida konkreetse protseduurilise küsimuse seonduvalt istungi läbiviimisega. Mõne hetke eest te minu eelmisele protseduurilisele küsimusele vastates ütlesite, et vähemalt kaks kolmandikku väga kõrgelt austatud kolleegi Valdo Randpere küsimusest kujutas endast protseduurilist ja selle tõttu te ei teinud talle märkust, et tema küsimus ei olnud protseduuriline. Kas ma järeldan sellest õigesti, et kui vähemalt kaks kolmandikku küsimusest puudutab protseduurikat, siis on igati aktsepteeritav, kui üks kolmandik ei puuduta protseduurikat? Või milline see määr on, mis võib puudutada midagi muud kui protseduurikat, selleks et istungi juhataja ei teeks märkust, et tegemist ei olnud protseduurilise küsimusega?

Aitäh, hea kolleeg! Ma neid suhtarve kindlasti välja ütlema ei hakka, mul polegi voli ega õigust seda määrata. Printsiip on ikkagi see, et protseduuriline küsimus peab otsast lõpuni olema protseduuriline, mitte nii, et on üks protseduuriline nüanss ja siis, ütleme, viieminutiline kõne sinna otsa. See ei ole protseduuriline. Aga ma veel kord ütlen, et antud juhul oli kaks väga sisukat protseduurilist elementi Valdo Randpere küsimuses ja selles mõttes ma arvan, et ei ole põhjust talle märkust teha. Ta juhtis tähelepanu väga olulisele asjale, muide, millele keegi teine tegelikult siiamaani vist siin saalis ei ole tähelepanu juhtinud, ma mõtlen sedasama kohaloleku kontrolli teemat. (Hääl saalis.) Vabandust, ma väga vabandan, Signe Kivi! Näete, taas ongi sedasi, et kui ei ole ise saalis, siis on põhjust asju üle rääkida või korrata. Nii et tänan ja tunnustan Signet selle tähelepaneku eest. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on küsimus selle kohta, et protseduuriline küsimus eeldab ju seda, et küsitakse istungi läbiviimise kohta ja probleemide kohta, mis on istungi läbiviimisega seotud, mitte lihtsalt üldistel teemadel. Ma ei näe, kuidas näiteks see must käsi on probleem, või usaldushääletus. Usaldushääletust ei ole ju meil päevakorras, vähe sellest, meil päevakorda polegi. Samas kõlas meil siin päris pikk debatt teemal, kas usaldushääletus on hea või mitte. Kas teile ei tundu, et sellised arutelud lükkavad meie head parlamendidebatti edasi? Ma väga tahaksin usaldushääletust teha, mul väga suurt usaldust selle valitsuse vastu ei ole. Aga kuna te vastate nii pikalt teemadel, mis ei ole istungi läbiviimise probleemidega seotud, siis kas ma üldse jõuan nii kaugele? Kuidas teile tundub, kas protseduurilised küsimused peavad puudutama probleeme, mida esineb istungi läbiviimisel, või ka üldiseid teemasid, näiteks igasuguseid paragrahve selles kollases raamatus? Kui mõni saadik näiteks ei saa aru, mis seal kirjas on, siis kas ta võib küsida istungi juhataja käest seletust ja saada seda seletust näiteks istungil jooksvalt? Kuidas teie tunnetus on sellel teemal?

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen sada protsenti sellega nõus. Tõid sellesama viite, et usaldusküsimuse arutelu kui selline kohe kindlasti ei ole protseduuriline küsimus. Mul on kahju, aga te peaksite kolleegidega sealt teisest nurgast seda siis arutama, debateerima, miks need küsimused tekivad. Minu selge seisukoht on täpselt sama, mida sina ütlesid. Ma olen seda meelt, et see ei ole protseduuriline küsimus, ja olen täiesti nõus, et protseduuriline küsimus peaks puudutama, täpselt nagu § 74 ütleb, istungi läbiviimise reegleid, eks ju – ja mitte mineviku [istungi], vaid sellesama konkreetse istungi läbiviimise reegleid.

Aga veel kord: ei ole minul õigust olla see lõpliku tõe andja, kas oli protseduuriline või mitte. Ja selles debatis ma püüan siis järgida – ärge siis pahandage – seda, et püüan lühemalt vastata, kui ei ole protseduuriline. Aga kiusatus on ikka vastata, kui oled juba harjunud selles ametis ja see hakkab varsti meeldima. Aga see ei ole korrektne ei ühelt ega teiselt poolt, nii et püüame mõlemad [mõista], et protseduurilised küsimused on üksnes protseduurilised. Siis täitub ka Andrei ootus, et me saame ikkagi sisulise debati juurde minna, ja isegi kui tekib vajadus [eelnõu] usaldushääletusega siduda, siis seda ka teha.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Mul on selline küsimus. Siin on mitmel päeval olnud mure, et saadikud ei tea, kas nad on tööl või ei ole tööl, nad ei saa täpselt aru sellest. Kas mingisugune kord kuidagi keelab meil vahepeal teha saadikute hingerahuks – nendele, kes ei käi siin eelnõusid ja arupärimisi üle andmas – kohaloleku kontrolli, et nad saaksid ära fikseeritud, et olid kohal? Siis nad lähevad tagasi oma tubadesse ja teevad seal loodetavasti tööd edasi. Need, kes annavad oma eelnõusid ja arupärimisi üle, töötavad saalis. Sedasi oleks nagu hingerahu tagatud. Kas mingi asi meie kodu- ja töökorras keelab seda teha?

Aitäh, väga hea kolleeg, igati asjakohane küsimus! Ma olen kindlasti seda meelt, et nii tulekski teha. Ma teen teistele juhatuse liikmetele ettepaneku, et me võiks juba homsest niimoodi teha, et vähemalt alustame kohaloleku kontrolliga. Ma ei kahtle selles, kas saadikud teavad, kas nad on tööl või ei ole. Saadikud teavad kindlasti, kas nad on kohal või ei ole, aga võib-olla ajakirjandus, kes vaatab, et kohaloleku kontrolli ei ole, teeb mingid valed järeldused, et kedagi kohal ei ole. Nii et ma igal juhul pooldan seda, et me võiks alustada kohaloleku kontrolliga. Sellega me ei kahjusta kellegi huve ega ole sel ka varjatud eesmärke, ükskõik kumma poole pealt vaadata. Siis on vähemalt kirjas, kes on kohal.

Praegu, nii-öelda selle protseduuri vahepeal ei ole korrektne seda teha. See on põhjus, miks ma seda hetkel ei tee, aga, ütleme, homsest. Ma teen juhatuse liikmetele selle ettepaneku. Ilmselgelt eeldab see, et ka kõik fraktsioonide juhid oleks sellega päri. Kui kõik on sellega nõus, siis sellisel juhul me võiks homme nii alustada. Vähemalt oleks fikseeritud kõik, kes on kohal, nad saaks ennast kirja panna ja märgi maha jätta. Kuigi jah, see süsteem võimaldab ka seda, et uued liikmed, kes saabuvad hiljem – ma ei taha anda võimalust hiljem saabuda –, kaart sisse-välja ja siis te olete tegelikult kohalolijaks registreeritud. Aga kohaloleku kontrolli kui sellist ei ole. Ma arvan, et see on väga oluline osa ja sellest võiks ja peakski Riigikogu istung algama.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Ma kõigepealt alustan sellest, et tegelikult me tahamegi väga sisulist diskussiooni ja tööd teha. Need arupärimised, mis me siin üle oleme andnud, ja ka eelnõud ongi just nimelt selleks, et me saaksime erinevate teemade üle diskuteerida ja saada ka ministritelt vastuseid.

Te mainisite, et peaminister ei ole öelnud, justkui oleks [valitsusel] mingisugust soovi kõik need teie koalitsiooni esitatud asjad usaldushääletusega vastu võtta. Ma tuletan meelde, et esimesel päeval, mis meil oli uues koosseisus, sisuliselt esitas ta sealtsamast, kus peaminister tavaliselt istub, täiesti selge ähvarduse. Ma nüüd utreerin veidikene tema sõnu, aga need kõlasid umbes niimoodi, et me ei tee usaldushääletust, kui opositsioon on vait ja kõige puhul obstruktsiooni ei tee, aga kui teeb ja nõus ei ole, siis sõidame üle ja teeme usaldushääletuse. Kui see asi siia saali menetlusse tuleb, siis me teame, et niikuinii sõidetakse meist üle. Kui opositsioon midagi ei tee, sõidetakse opositsioonist üle.

Ja see, et need eelnõud liidetakse kobaraks kokku, mis ei ole üldse hea tava, näitab ka seda, et tegelikult sisulist arutelu- ja diskussioonisoovi valitsusel kahjuks ei ole. Ja kuna neid asju ei ole valimistel lubatud ja, vastupidi, on valetatud, et neid ei tooda saali …

Hea kolleeg, see ei ole protseduuriline!

… siis me seisame tegelikult siin Eesti rahva ja riigi ja parlamentarismi eest. Sellepärast me võitlemegi.

Aitäh, hea kolleeg! Andrei Korobeinik oleks väga pettunud minus ja selles, mis ma äsja ütlesin, kui ma laskuksin teiega sellel teemal diskussiooni. See ei ole protseduuriline küsimus. Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Ma tegelikult tahtsin minna oma tuppa tööle, aga kuna Rain Epler siin kõrval tundub olema sellise pika taipamisega, siis ma pean teda natukene korrigeerima. Eile, kui Signe Kivi esitas küsimuse kohaloleku registreerimise kohta, siis ta ei saanud sellele selget vastust, nagu Rain Epler väidab, vaid Jüri Ratas ütles, et ta ei tea. Ta ei tea, sest sellist situatsiooni enne ei ole olnud. Kohaloleku kontrolli tegelikult tehtud ei ole. Kas me oleme kohalolijaks registreerunud või ei ole sellega, et me kaarti liigutame? Tegelikult Jüri ei teadnud, mina ka ei teadnud. Täna ka ei tea. Sina arvasid, et me oleme, kuna istung toimub. Samas sa ütlesid, et tegelikult peaks tegema ka kohaloleku kontrolli. Ma arvan, et ma toetan seda. Rene Kokal oli ju täpselt sama mõte, et tegelikult võiks mingil hetkel kohaloleku kontrolli ära teha, sest siis oleks selge, kas me oleme kohal või ei ole. See võib-olla ei ole maailma kõige tähtsam küsimus, aga ma lihtsalt pidin seda korrigeerima. Kusjuures, ma oma küsimust esitades viitasin nii Signe Kivile kui Jüri Ratasele. Ma ei teinud plagiaati. Jüri Ratas tõepoolest eile vastas, et ta ei tea – see on hea küsimus, aga ta ei tea sellele vastust.

Aitäh, hea kolleeg! Kordan ennast nüüd teist korda sel teemal, et tõepoolest, minu ettepanek, mille ma kavatsen juhatuse liikmetele, kolleegidele teha, on see, et me võiks alustada istungeid kohaloleku kontrolliga. Sealt edasi tehtav on juba edasise diskussiooni ja arutelu teema. Me teame, et siin on erinevad seisukohad erinevatel osapooltel, aga sellega võiks ja peaks alustama. Aga [põhjus], miks ma ei tee kohaloleku kontrolli praegu, on see, et see peaks olema ikkagi ette teada, ette kokku lepitud. Praegu protseduuriliste küsimuste esitamise ja eelnõude üleandmise vahel seda teha, nüüd, antud hetkel, tänasel päeval keset istungit, ei ole piisavalt korrektne. Seepärast ma seda ei tee. Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma jätkan arutelu protseduuriliste küsimuste esitamise platvormil, sest soovin kõigepealt korrigeerida kolleeg Vooglaiu arvamust, et ma süüdistasin Jüri Ratast. Ma ei süüdistanud, vaid hakkasin küsima tema käest sõnadega "mulle tundub", "kas mulle tundub", "ma vabandan" ja siis järgnes küsimus, aga kahjuks pidi härra Ratas ära minema. Me saime selle kohta selgituse ja küllap ma saan ka temalt vastuse.

Aga nüüd on järgmine küsimus. See puudutab jälle Riigikogu kodu‑ ja töökorda just selles võtmes, kas on protseduuriliste küsimuste puhul kuidagi reguleeritud ka see, et kui küsimuse ajal keegi kolleegidest nimetab sinu nime, siis kas on võimalus saada [sõna] vastulauseks või protestiks. Võimalik, et seda on vaja nii endal kui ka teistel teada.

Aitäh, väga lugupeetud ja hea kolleeg! Seda võimalust selles vormis ei ole. See on üksnes läbirääkimistel: siis, kui on läbirääkimised ja sõnavõttudes kasutatakse teie [nime], kusjuures isegi mitte nime ei pea nimetama, vaid [mainitakse] teie seisukohti. Piisab sellest, kui on seisukoht, ei pea nimi olema. Aga nagu me kõik aru saame, protseduuriliste küsimuste voorus ei ole ühtegi takistust vastulauseks, vajutades musta kätt. Aga ma ei kutsu selleks üles. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma kõigepealt tahan austatud kolleeg Kivi tänada. Mulle tundus, et tema jutus peitus vihje sellele, et ma oleks võinud saada vastata Valdo Randperele, kui ta minu nime mainis, aga me saime juba vastuse, et seda võimalust ei ole. Kes seda oskab hinnata, kui pikk see taipamine on, ja mina ei julge ka ülejäänud saja kolleegi taipamise pikkuse hindamisega siin tegeleda. 

Aga ma tuleksin selle arutelu juurde, mis me pidasime esmaspäeva mõiste üle kas eile või üleeile, juba hakkavad päevad segi minema. Te enne ütlesite, et see on arusaadav, kui järgmisel päeval sama küsimus küsida. Ma saan aru sellest lausest, sellest, mida see lause tähendab. Aga kui me nüüd meenutame diskussiooni selle üle, kas esmaspäev on esmaspäev või esmaspäev on ükskõik kui pikk päev, siis ma paluksin, et te paneksite paika kriteeriumi, millal algab järgmine päev. Siis ma tean, millal ei ole minust ebaviisakas küsida uuesti küsimus, mille vastus on mul võib-olla ununenud. Kas te saaksite öelda, millal on üks päev ja millal on järgmine päev ja kuidas nad vahetuvad? Siis ma saaks asja palju selgemaks.

Aitäh, hea kolleeg! Ärge nüüd solvuge, aga järgmine päev algab südaööl, selles ei ole küll vähimatki kahtlust. Ja teiseks kasutan ära head kolleegi Jüri Ratast, heas mõttes – Jüri on hästi tundlik –, [ja ütlen,] et täna on kolmapäev. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kui ma kuulan neid küsimusi protseduuride kohta ja loen ajakirjandust, siis [näen, et] osal saadikutel on mure, et neid ei ole märgata siin kohapeal ja nad tahaksid hirmsasti ennast kohalolijaks fikseerida. Minu jaoks on arusaamatu, millega see seotud on. Kui nad tahaksid kohal olla, siis nad saaksid kohal olla, saaksid esitada arupärimisi, saaksid teha ettepanekuid eelnõude kohta. Sellega oleks nende kohalolek fikseeritud. Mul on ka praktiline küsimus sellesama kohaloleku kontrolli kohta. Kuna selle aruteluks läks, siis võib-olla teeksin ettepaneku, et kohaloleku kontrolli võiks teha istungi alguses ja ka istungi lõpus, nii et need, kes on hilinenud, saaksid istungi lõpus fikseerida, et nad on olnud kohal ja täiemahuliselt tööd teinud.

Aitäh, hea kolleeg! Kohaloleku kontroll tuleneb meie armsast kollasest raamatust, [mis on ilmunud] aastal 2012 ja mida on peale seda küll üksjagu muudetud. See rutiin on olnud ja ma arvan, et see ikkagi natukene distsiplineerib. Nii et ma arvan, et on igati põhjendatud selline kohaloleku kontroll teha. Ja teiseks, eks ikkagi ka meie valijad tahavad vähemalt mingit tagasisidet, võimalust kontrollida, kuidas nende saadik on [istungitel] osalenud, ja ka ajakirjandus teeb sellest kokkuvõtteid. Nii et ma arvan, kogu austuse juures kõikide Riigikogu liikmete vastu, et see distsiplineerib meid mõnevõrra rohkem, ja ma arvan, et seda tava ei ole põhjust muuta, seda enam, et see on seaduses kirjas. Toomas Uibo, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Ma püüan ka kindlasti oma küsimuse hoida protseduurikal. Me saame ju aru, et tegelikult [praegune] seadusandlik kogu sisulist tööd ei tee. Me tegeleme siin protseduuriliste küsimuste ja muude teemadega, töö on blokeeritud. Põhimõtteliselt ei olegi vahet, kes on opositsioonis ja kes on koalitsioonis. Isegi kui need rollid vahetuvad, me võime leida ennast täpselt samasuguses kohas, samasuguses olukorras. Mind huvitab, millise protseduuri järgi selline olukord üleüldse lõppeda võiks, et me saaksime saadikutena täita seda [ülesannet], milleks me siia oleme tulnud. Või võib see kesta lõpmatuseni? Kas protseduurikast oleks võimalik midagi selle kohta leida?

Aitäh, hea kolleeg! See on jälle see üldisem küsimus, millele Andrei Korobeinik viitas ja mis tegelikult ei kvalifitseeru protseduuriliseks. On ilmselge, et seadusandja, kes kodu- ja töökorra seaduse vastu võttis, ja ka selle koostajad sarnast juhtumit ette ei näinud. Üks neist, kes sellega kokku puutus tol hetkel, tunnistas ausalt, et nemad sellist olukorda, mille praegu on esile kutsunud mitmed meie head kolleegid, tegelikult ette näha ei osanud. Nii et selles mõttes jah, väga ühest ja selget lahendust siin ei ole. Aga ilmselgelt esimene eelistus, nagu ma eilegi ütlesin, on saavutada kokkulepe mõlema osapoole vahel. See on selgelt esimene eelistus.

Ma isegi eile siin saalis ütlesin, et – just nagu oli ühel hetkel nõue, et see maksupakett, ma kindlasti ei kasutaks sõna "kobareelnõu", [tuleks] lahti siduda – kui see [lahtisidumine] tagab obstruktsiooni lõppemise, siis mina olen valmis tegema selge ja tugeva ettepaneku nii oma kolleegidele fraktsioonis kui ka valitsusele, et tõepoolest kaaluda seda. Aga me ei ole saanud tagasisidet, kas opositsioon on sellega päri. Loomulikult see ei saa niimoodi kesta igavesti. Kui kokkulepet ei sünni, siis ilmselgelt teatud lahendused on olemas, aga me ei kiirusta neid kasutama kohe, täna või homme. Eeldus on ikkagi saavutada osapoolte vahel kokkulepe.

Kalev Stoicescu, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Mina uue Riigikogu liikmena sooviksin kuulda teie arvamust. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõige 1 ütleb, et Riigikogu liige võib esitada istungi juhatajale protesti, kui ta leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse. See on käimasoleva istungi kohta, nagu ma aru saan, mitte lõppenud infotunni või üle-eelmise nädala infotunni või aastaid tagasi toimunud istungi kohta. Nii palju kui mina olen aru saanud, tänase istungi läbiviimise reegleid ei ole rikutud. Sellesama paragrahvi lõige 2 ütleb, et Riigikogu liige võib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, esitades küsimuse istungi juhatajale. Ka seda pole olnud, sest mulle tundub, et istungi läbiviimise reeglid on kõigile ammu selged, nii uutele Riigikogu liikmetele kui vanadele. Ja mulle tundub, et see, mida me siin järjest kuuleme, on väga väheste eranditega heietused ja muu säärane, mis ei ole protseduurilised küsimused § 74 kohaselt. Meie Riigikogu liikmetena peaksime eeskuju andma sellega, kuidas me ise lähtume seadusest. Aga taolisi protseduurilisi küsimusi esitades, mulle tundub, väga suur osa Riigikogu liikmetest sisuliselt eirab seadust. See on see, kuidas mina aru saan, ja ma väga hindaksin teie arvamust [selle kohta].

Aitäh, väga lugupeetud kolleeg! Ma jagan sada protsenti teie seisukohta. Ka mina olen veendunud, et tänase istungi läbiviimise reegleid ei ole rikutud, mistõttu ei ole ka põhjust protseduurilisteks küsimusteks. Aga seda arvan mina ja seda arvate teie. Me ei saa arvata teiste kolleegide nimel. Kui nemad arvavad teistmoodi, siis otse loomulikult on neil õigus küsida. See on ka üks demokraatia osa. Nii et see on põhjus, miks me ikkagi siin neil teemadel diskuteerime. Rain Epler, palun!

Aitäh! Mina väga selgelt püsin protseduurika juures ja tulen päevade vahetumise juurde. Mul on hea meel, et te ütlesite, et päev vahetub südaöösel. Tegelikult te ka ise olite nõus, et seda kommenteeritud väljaannet, seda kollast raamatut, võiks uuendada, ja ma usun, et te tõesti toetate ja võib-olla juhatuses vähemalt arutate, kas me saame seda [protsessi] kuidagi kiirendada ja nii edasi. Aga selles praeguses kollases raamatus, kommenteeritud väljaandes, on kirjas, et päevakord kinnitatakse esimesel päeval, ja sulgudes on öeldud, et see päev on esmaspäev. Kas kõigil ei oleks lihtsam ja selgem, kui me seni, kuni uut versiooni ei ole vastu võetud, kas ta siis on trükis avaldatud või mitte – ma saan aru, et siin võib tekkida surve, et see "esmaspäev" oleks sealt tulevikus võib‑olla eemaldatud –, lähtuksime sellest, mis on must valgel kirjas? Sest ma sain aru, et me nõustusime üksteisega, et esmaspäev lõpeb vastu teisipäeva südaöösel ära, seejärel algab teisipäev ja nii edasi ja nii edasi. Ma arvan, et terve hulk protseduurilisi küsimusi möödunud paaril päeval oleks jäänud küsimata, kui kõik siin saalis oleksid nõustunud, et tõepoolest, esmaspäev sai läbi ja päevakorda selleks nädalaks ei ole. Oleksime saanud tööga edasi minna.

Aitäh, hea kolleeg! Siin on taas kord paradoks, et küsimus iseenesest oli väga protseduuriline, aga mitte protseduuriline Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 74 tähenduses. Tänase istungi kontekstis see nagu tähendust ei oma. Selles mõttes loomulikult on eesmärk asjad ühtemoodi selgeks rääkida, aru saada. Ma seda lubasin ja me seda ka teeme, et proovime esmalt saavutada juhatuses konsensuse. Nagu te olete aru saanud, on seisukohad juhatuse liikmete seas erinevad ja samamoodi ka Riigikogu liikmete seas on need erinevad. Ja mis mind alati kõige rohkem häirib: kõige kurvem on see, kui seisukohad muutuvad olenevalt sellest, kus pool rindejoont sa seisad. Paraku tihtipeale on ka nii. Aga selles mõttes loomulikult, kui on võimalik see seadus lahti võtta ja seda nii-öelda muuta, siis tuleks see teema selgelt, üheselt ja kõigile ühtemoodi arusaadavalt lahti kirjutada. Koalitsioon oleks valmis seda hommepäev tegema, avama Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, aga ma ei ole väga veendunud, et teie sellega päri oleksite. Kui te olete sellega nõus, on suurepärane. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma tuleks ikkagi selle vanake Hottabõtši juurde tagasi, selle džinni juurde, mis on pudelist välja lastud, ehk kohaloleku kontrolli ja Riigikogu liikme töötamise fikseerimise võimaluste juurde. Tõepoolest, eile teid ei olnud kohal ja ka Valdo Randperet ei olnud kohal, seetõttu ta ei tea, aga ma tuletan meelde, ma lähen eilsesse päeva tagasi, mis iganes päeva see meie praeguses [töönädalas] ka ei markeeriks. Ma tulin Jüri Ratasele appi, kui ta ei osanud Signe Kivile kohaloleku kontrolli kohta vastata. Ma ütlesin, et tegelikult meil süsteem arvestab ju kaardi liigutamist, ta arvestab seda, kui me küsime midagi ja kui me käime puldis. See kõik läheb nii‑öelda kohaloleku ehk töötegemisena arvesse. Ja tõepoolest, on olemas ka selline asi, et kui Riigikogu liige on haige või kohtub valijatega – eks ole, ka need võimalused on tal olemas siit äraolemise põhjenduseks –, siis ta ametlikult pannaksegi puudujaks ja selle järgi loetakse neid nii‑öelda kohaloldud päevi, töötegemise päevi, ja puudutud päevi.

Aga ma mõtlen, et kui me oleme praegu alustanud seda diskussiooni, et kohaloleku kontrolli nupuvajutust või seda protseduuri peaks kuidagi muutma, siis mida see annab. Ma küsin. Ega siis tõepoolest, nagu ma eelnevalt kirjeldasin, Riigikogu liikme kohalolemist ei määra ainult see 30 sekundit – ma täpselt [ei tea], ma küsisin kolleegide käest, kui pikk see aeg on, 30 sekundit või minut –, see nupuvajutus. Muid võimalusi on ka. Ma ikkagi tuletan meelde, et Riigikogu liige on selles mõttes suverään, et ta võib ka üldse mitte tööl käia. Me teame, et siin on olnud juhtumeid, kui Riigikogu liige osutub valituks, aga ta ei käi tervelt neli aastat kohal ja keegi midagi teha ei saa. Kas ta vajutab seda nuppu või ei vajuta, sellel ei ole tegelikult mitte mingit tähendust, eks ole. Muidugi, valija annab pärast oma hinnangu ja ta ei osutu enam valituks. Nii et selles mõttes ma ikkagi teen ettepaneku, et see kohaloleku kontroll, kogu see korraldus, nii nagu ta on praegu olnud, jääks selliseks. Kas me hakkame seda istungi keskel kogu aeg uuesti tegema, see tegelikult ei anna ei meile ega ka avalikkusele mitte midagi.

Aitäh, hea kolleeg! Seda ettepanekut ei ole mina küll teinud, et teha seda mitu korda istungi ajal. Küll aga on minu ettepanek olnud see, et me võiksime seda istungi alguses teha. Ja muide, sellel on vahel ka ikkagi täiesti objektiivne põhjus. Teatud juhtumitel, vist siis, kui on erakorraline istungjärk, on ju kvooruminõue. Kui me ei tee seal kohaloleku kontrolli, siis me ei tea, kas kvoorum on olemas või mitte, nii et selles mõttes ikkagi teatud juhtudel on see paratamatu. Tavapärase istungi puhul kvooruminõuet ei ole, aga näiteks erakorralise puhul on. Nii et selles mõttes ma igal juhul pooldan jätkuvalt seda, et kohaloleku kontroll on vajalik. Selle peaks tegema kõigepealt, kui me koguneme, ja seejärel tuleksid muud asjad. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Kohaloleku kontrolliga läksime nagu jooksma ja ma tegin ettepaneku, et võiks ka istungi lõpus seda teha, kokku kaks korda, nii et ka hilinejad saaksid ennast registreerida. Aga see selleks.

Ma vaatan siin kodu- ja töökorra seadust, mis ütleb meile, et istung hakkab kell 14 ja kestab kuni järgmise päeva istungi alguseni. Aga meil ei ole päevakava. Kas me täna hakkame päevakava kinnitama, mida kollase raamatu järgi peaks tegema esmaspäeval? Samas te ise ütlesite, et täna on kolmapäev. Mis etapis või mis sammude juures me praegu oleme või mis töörütmis me läheme ja mida me [hääletame]? Meil on kaks päevakava siia pandud. Üks on see, mis oli esmaspäeval. Teine on see, mis pandi peale esmaspäeva teisipäeval, kui oli juttu sellest, et see võiks olla ikkagi esmaspäev. Aga kas me hakkame päevakava kinnitama või mis asja me hakkame tegema?

Aitäh, hea kolleeg! Istung toimub. Ma olen seda juba kolm korda öelnud, et kollase raamatu järgi Riigikogu istung toimub isegi sellisel juhul, kui ei ole päevakorda. Selle [küsimuse] juurde, kas me üldse saame täna päevakorda kinnitada või mitte, me saame jõuda alles siis, kui on läbitud protseduurilised küsimused, vähemalt senise tava järgi, ja kui on üle antud eelnõud ja arupärimised. Enne seda me kahjuks teie väga tuliselt tõstatatud küsimuse juurde asuda ei saa. Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma ütleks niimoodi, kui kõnekeeles väljenduda, et te olete omamoodi kahvlis. Aga ma olen kindel, et te olete tark mees ja tulete sellest välja ilusa vastusega, mida mul on huvitav kuulata ja ma arvan, et kolleegidel ka. Te ütlesite minu eelmise küsimuse peale, et see ei ole protseduuriline, kuna see ei käi tänase istungi kohta. Aga see läheb minu hinnangul natuke vastuollu sellega, et te ütlesite siin – millal me seda esmaspäeva mõistet siin venitama hakkasimegi? –, et esmaspäev võib kanduda teisipäeva ja kolmapäeva. Sellest lähtuvalt ma ütleksin, et minu protseduuriline küsimus siiski käis tänase istungi kohta, sest seesama täna, mis esmaspäeval pihta hakkas, kestab praegugi. Nii et sellisel juhul mu küsimus tuleks kvalifitseerida protseduuriliseks, sest ta käiski tänase, juba hästi pikalt kestnud istungi kohta. Aga kui ikkagi juhtus nii, et esmaspäev lõppes esmaspäevaga ära ja teisipäeval algas uus istung, siis jällegi ei saaks selle nädala päevakorda kinnitada. Kuidas see asi siis ikka on?

Aitäh, hea kolleeg! Kordan veel kord, et siin on erinevad seisukohad, ka juhatuse liikmetel, kas päevakorda saab kinnitada üksnes esmaspäeval või on võimalik päevakorda kinnitada ka teisipäeval või kolmapäeval. Nii et selles mõttes on mul olnud palve meie õigus- ja analüüsiosakonnale teha ikkagi teatud õiguslik analüüs, anda hinnang selle kohta, kas see käib üksnes esmaspäeva kohta või mitte. Ja teine, mis puudutab seda, kas istung toimub või mitte, ma ütlen, seda ma olen ka korduvalt öelnud, et istung igal juhul toimub ja päevakorraküsimuse juurde jõuame alles siis, kui on senise tava kohaselt nii protseduurilised küsimused kui ka eelnõude ja arupärimiste üleandmine lõppenud. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kahjuks läks Valdo Randpere juba ära, aga ma tahaksin öelda, et mind kui värsket Riigikogu liiget väga häirib, kui Valdo Randpere nimetab lugupeetud Riigikogu aseesimeest Jüri Ratast familiaarselt Jüriks. Kas võiks paluda lugupidavamat suhtumist, et vähemalt kasutataks täisnime, näiteks "härra Jüri Ratas", kui selline olukord on? Pigem rohkem lugupidamist. Ja [kas võiks paluda], et te teeksite järgmine kord märkuse?

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei pea siin küll end õigeks inimeseks, kes hakkab hindama seda, mismoodi või kuidas kellegi poole peaks pöörduma. Ma mõistan teie küsimust igati. Aga miks ma seda ei tee? Ka mina, ütlen päris ausalt, pöördun tihtipeale [kolleegi poole] ainult eesnime pidi. Võib-olla tõesti kolleegid on solvunud selle peale. Nii et see on võib-olla üks selline kokkuleppe koht, et arutame, kuidas me pöördume. Ma ei tea, mina liiga rangeks ei läheks. Ma ei solvu selle peale, kui keegi ütleb mulle Toomas, mitte Riigikogu aseesimees või mida iganes. Samas me võime olla ranged, see on meie kokkuleppe küsimus, seda ei pea kindlasti seadus ette kirjutama, vaid see on see, kuidas me ise omavahel kokku lepime. See on ilmselt ka vanematekogu teema, vähemalt võiks olla. Evelin Poolamets, palun!

Ma ikkagi jätkaks seda. Te võite muidugi väga koduselt ennast siin tunda ja kõiki nii nagu pereliikmeid nimetada, aga meid ikkagi vaatab teleülekande vahendusel kogu Eesti rahvas ja nende jaoks võib häiriv olla see, kui teie või keegi teine nimetab lugupeetud Riigikogu aseesimeest Jüriks, järgmine kord Jürkaks või kasutab mingit oma hüüdnime. Palun, jääme ikkagi viisakaks, lugupidavaks, nii nagu me nimetame ka ministreid lugupidavalt. Ma jään selle juurde, et juhtige tähelepanu, et me nimetame lugupeetud kohtadel olevaid inimesi vähemalt täisnime ja tiitliga "proua" või "härra".

Aitäh, hea kolleeg! Printsiibis igati asjakohane küsimus, aga taaskord ei ole see protseduuriline Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 tähenduses. Olen sada protsenti nõus, et me peaksime olema viisakad ja lugupidavad ja nii ka käituma ja väljenduma. Lihtsalt lisan ühe tahu selle juurde veel, et ma olen alati kimbatuses, kui näiteks peaminister, kellele ma fraktsioonis ütlen "sina", on siin puldis, et kas ma siis võin talle öelda "sina" või peaksin ütlema "teie". Ma olen alati kahvlis. Nii et ka see on üks teema, kuidas pöörduda, kas "sina" või "teie". Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh! Ma tahaksin ka küsida protseduuriga väga otseselt seotud küsimuse. Vastus, ma loodan, on lühike. Ja teisipidi, selle küsimuseni jõudmine aitab mul paremini mõista näiteks Valdo Randperet. Tal ei püsi asjad meeles ja nüüd nägin, et ka mul ei püsi kõik meeles ja tõepoolest võibki olla õigustatud järgmisel päeval küsida uuesti sama küsimus. Mis on see veebiaadress, kus ma näen seda kõnejärjekorda pikemalt kui need kuus nime seal kollasel taustal? Ma tean, et eile sellele vastati, aga ... (Saalis vastatakse.) Ahah!

Väga hea! Ma tänan väga kolleegi, muidu oleksin jäänud kimbatusse. Aga nüüd on suurepärane hetk, kus Kert Kingol on võimalus üle anda üks huvitav eelnõu või arupärimine. Palun, Kert Kingo!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head veebi teel jälgijad! Mina annan iseenda ja Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Siim Pohlaku nimel üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Selle eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023. aastal jõustunud redaktsiooni ja selle muudatuse tulemusena suureneb kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus.

Muudetakse tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 1, mille kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele praegu 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõuga suurendatakse seda protsendimäära 12,08%-ni residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Selle tulemusena suureneb kohalike omavalitsuste tulubaas, mis on vajalik viimastel aastatel tekkinud kulude kasvu kompenseerimiseks.

Seoses koroonakriisi ja üldise hinnatõusuga on oluliselt kasvanud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvest rahastatavate asutuste palga- ja majapidamiskulud, eriti energiakulud. Samuti on märkimisväärselt kasvanud omavalitsusüksuste intressikulud. Kuna omavalitsusüksuste võimalused ise oma tulubaasi kujundada, näiteks kohalike maksude abil, on Eestis minimaalsed, tuleb nende finantspositsiooni parandamiseks suurendada nende tulusid riigieelarve tulude arvel.

Eelnõu jõustumine on kavandatud 2024. aasta algusesse, et oleks võimalik arvestada muudatuste mõju 2024. aasta riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamisel. Eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusel suureneb kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaas, mis võimaldab neil paremini täita neile seadusega pandud ülesandeid. Ma tänan!

Väga täpne, aitäh! Rene Kokk, palun! Rened ei ole, siis Maria Jufereva-Skuratovski, palun! Vabandust, protseduuriline, Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees, rõõm teid taas näha! Mul on täiesti tõsiselt protseduuriline küsimus. Me oleme ette valmistanud päris palju arupärimisi ja eelnõusid, et need parlamendisaalis üle anda. Aga milline on hea tava või kokkulepe: kas väljaprinditud materjalidel võib olla ka näiteks eilne või üleeilne kuupäev või võib seda pastakaga parandada või tuleks printida uus versioon tänase kuupäevaga ja see üle anda? Oleme püüdnud lähtuda sellisest loodussõbralikust vaatest, et me alati ei prindi uusi dokumente välja. Kuidas Riigikogu juhatus ja istungiosakond seda käsitlevad? Milline oleks kõige korrektsem viis: kas anda üle vana kuupäevaga [dokument], seda pastakaga parandada või tõesti printida uus variant?

Aitäh, hea küsija! Tänan kolleegi oma vasakul käel, kes andis hea soovituse, millele sa ka viitasid, et võiks olla ikkagi korrektne kuupäev. Aga seda saab teha selsamal paberil parandusena ja sinna allkirja juurde panna, siis see kehtib. Nii et ikkagi kuupäev võiks olla õige. Aga selline parandus [on lubatud]. Ma näen, et pastakad hakkavad kohe liikuma. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kui me esmaspäeval tulime siia Riigikogu istungile, siis meil oli üks kollane paber päevakorraga. Eile oli meil veel üks kollane paber uue päevakorraga, aga ma vaatan, et täna ühtegi sellist paberit ei ole. Kui meil teoreetiliselt läheks päevakorra hääletamiseks, siis millist päevakorda me lõpuks hääletaksime: kas seda, mis oli meile esmaspäeval ette antud, või seda, mis anti meile teisipäeval?

Aitäh, hea kolleeg! Tõepoolest, seda uut päevakorda ei ole praegusel hetkel laiali jagatud, nii et selles mõttes täpsustatud päevakorda hetkel meil laual ei ole. Aga kui see on teie soov – ja see on igati õigustatud soov –, siis ma palun, et istungiosakond selle [väljatrükkimise] korraldaks. Võib-olla mitte 101 tükki, [aga nii palju,] et igaüks, kes soovib, saaks selle sealt tagant võtta. Mõned võiks siin olla. See oleks parandatud versioon selles mõttes, et teisipäevast on vahepeal saanud kolmapäev. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma siiski täpsustaks Taneli küsimust. Ma saan aru, et me oleme praegu ikkagi selles nii-öelda esmaspäevases istungis. Aga kumb kuupäev on siis arupärimisel õige? Kui saadik tuleb heas usus esmaspäeval saali, võtab arupärimise kaasa, paneb ennast hoolikalt järjekorda ja järsku on väljas kolmapäev, siis kas ta peab ikkagi seda kuupäeva muutma või piisab, kui ta annab esmaspäevase kuupäevaga arupärimise üle?

Aitäh, väga hea kolleeg! Mulle võib-olla meeldiks, kui me oleks esmaspäevases istungis, aga minu arusaam on see, et me ei ole esmaspäevases istungis, sellepärast et esmaspäevane istung lõppes täpselt südaööl. Teisipäeval algas uus istung, kolmapäeval algas uus istung. Aga mis puudutab kuupäeva, siis ma arvan ikkagi, et see on korrektne. Kuigi me kõik teame näiteks, et komisjonide puhul [on nii, et] kui ei ole võimalik sel päeval menetleda, siis tegelikult [aeg], millal peaks seda arutama, on võib-olla eelnev päev. Nii et siin võib teha nii ja naa. Aga ma arvan, et igati korrektne on see, nagu on minu palve kõikidele kolleegidele ja nagu kolleeg istungiosakonnast soovitas, et märgitud oleks ikkagi õige kuupäev. Aga selle pärast ei pea uut paberit välja trükkima, vaid tuleks parandada sellesama paberi peal olev kuupäev uueks ja õigeks. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kui pole tänaseks uut päevakorda ette pandud või seda ei ole ette valmistatud, siis kas üldse on võimalik mingit päevakorda hääletada? Me teame, et seaduses on sätestatud, et kõik Riigikogu liikmed peavad päevakorra varem kätte saama, ja tegelikult peaks päevakord olema teatavaks tehtud eelmise töönädala lõpuks. Kuidas üldse on teoreetiliselt võimalik mingit päevakorda hääletada, kui see ei ole meile olnud ette teada ja siiamaani pole mul seda ees?

Aitäh, hea kolleeg! Mul on hea meel öelda, et istungiosakond tegutses väga kiiresti ja täpsustatud päevakord on praegusel hetkel teile laiali jagamisel. Mis puudutab eelnevalt teatavaks tegemist, siis mul on taas hea meel öelda, et sisus ei ole ühtegi muudatust. See, mis oli juhatuse konsensuslik soov sellel nädalal arutada, kõik needsamad punktid on jätkuvalt päevakorras, midagi uut sinna lisatud ei ole, midagi muudetud ei ole. Küll, jah, on nihkunud [päevakorrapunktid] ühelt päevalt teisele: see, mis varem oli kavandatud esmaspäevale ja teisipäevale, on liikunud kolmapäevale ja neljapäevale. Ilmselt nii on need seal kirjas. Veel kord: see [päevakord] oli ikkagi eelmise nädala lõpus välja saadetud. Ja juhin veel kord tähelepanu, et mitte seda Pandora laegast avada, et selle küsimuseni me jõuame siis, kui on läbi protseduurilised küsimused ning kui on üle antud kõik arupärimised ja eelnõud, mida soovitakse [üle anda]. Siis me saame selle diskussiooni uuesti avada. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Ma tõepoolest vaatan, et päevakord on laiali jagatud. Järjekordne puu on selle tõttu langenud. Aga ma siin päevakorras [ei näe esmaspäeva]. Te ütlesite, et me ei ole esmaspäevases istungis, esmaspäevane istung oli esmaspäeval. Aga selles uues päevakorras esmaspäevast istungit üldse ei ole. Mis siis esmaspäeval toimus? Miks seda uues versioonis ei ole üldse mainitud?

Aitäh, hea kolleeg! See, et puu on langenud, oli teie kolleegi soov. Midagi teha ei ole. Riigikogu liikme soov on püha. Ja see, miks esmaspäeva või teisipäeva ei ole, sellest oli eile juttu. Me ei saa kinnitada päevakorda nii-öelda tagantjärele. Me ei saa kolmapäeval kinnitada esmaspäevast või teisipäevast päevakorda. See on põhjus, miks seal esmaspäeva ja teisipäeva ei ole. Ja ütlen veel kord, et sisus mingeid muudatusi ei ole. See oli juhatuse konsensuslik soov ja ettepanek neid punkte sellel nädalal arutada ja need on jäänud täpselt samaks, mis nad olid siis, kui [päevakord] eelmise nädala neljapäeval või reedel Riigikogu liikmetele saadeti. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Sirvin siin Lossiveebi, lossiveeb.riigikogu.ee, ja püüan saada infot selle kohta, kas ma tohin istungisaalis istungi ajal teha ka pilte.

Jah, tõepoolest, ma ei ole näinud siin väga tihti kaameratega inimesi liikumas. Aga kui siin on näiteks vabariigi president või Riigikogu esimees olnud, siis sellistel pidulikumatel sündmustel ma olen näinud ka väga uhkeid kaameraid. Ja tõepoolest ma ei tea, et keegi oleks keelanud, kui keegi on oma telefoniga pilte teinud. Nii et ma väidan, et sellist keeldu ei ole. Aga siiski minu palve ja üleskutse privaatsuse tagamiseks oleks see, et jäädvustagem [pigem] pidulikke sündmusi, mis siin saalis toimuvad. Igapäevane töö ja rutiin võiks siia saali jääda. Kui me üksteist hakkame siin võidu pildistama, siis ma arvan, et see ei ole hea. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Mul ikkagi …

Tahad pildistada? 

Ei, mul oli küsimus videote kohta, aga ma lasen seda Lauril küsida. Mul on ikkagi päevakorra teemal päris suur segadus. Ma saan aru, et päevakord justkui lükkub edasi seni, kuni ta on kinnitatud. Aga mis ikkagi juhtub siis, kui ta jääbki kinnitamata? Kas näiteks siis, kui on järjekordse puu [mahavõtmise] kord [käes] ja jagatakse laiali uus päevakord, näiteks neljapäeval enne istungi lõppu, kas siis tuleb tühi päevakord? Lihtsalt tuleb selline leht, kus on kirjas, et Riigikogu täiskogu I istungjärk, 4. töönädal ja tühjus. Kas see ei ole selline ajaloo ümberkirjutamine? Meil justkui istungid olid, väga sisulised arupärimised ja eelnõud on üle antud, aga sellest ei ole ühtegi jälge. Kas see tundub teile õige lähenemisena või on midagi ikkagi valesti?

Aitäh, hea kolleeg! Sul ei ole vaja muretseda. Jälle vabandan, ütlesin "sina", aga äkki peaks ütlema "teie". Sul ei ole põhjust muretseda, sellepärast et jälg on maas. Riigikogu stenogrammi koostatakse ikka, istung toimub, stenogramm on olemas, nii et kõik on fikseeritud, selles ei ole põhjust kahelda. Minu selge arusaam on tõepoolest see, et järgmiseks nädalaks on ikkagi uus päevakord. Nii et kui selle nädala päevakorda sellel nädalal kinnitada ei õnnestu, siis sellel nädalal päevakorda ei olegi kinnitatud ja ei saagi seda kuskil olla. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma vaatan, et siin päevakorras on meil kolmapäeva esimeseks päevakorrapunktiks perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, [perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse] muutmise seaduse eelnõu. Samal ajal ma tean, et reedeks on kutsutud kokku erakorraline istung, kus on sama päevakorrapunkt. Mul on küsimus: kui me täna kinnitame selle päevakorra, kas siis reedene erakorraline istung automaatselt langeb välja või mis sellest istungist saab?

Aitäh, hea kolleeg! Tõepoolest, kui me oleme piisavalt konstruktiivsed ja suudame päevakorra kinnitada ja päevakorra menetleda, siis ma arvan, et me kõik saame vaba reede õhtu ja öö vastu laupäeva ja vaba laupäeva. Nii et ma väga loodan selle konstruktiivsuse peale, siis ei ole meil tarvidust täiendavaks istungiks kokku tulla. Et täpne olla, hea kolleeg, kui [istung] on istungjärgu ajal, siis on see täiendav, ja kui istungjärkude välisel ajal, siis on see erakorraline. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Ma küsin täpsustuse mõttes. Siin on laiali jagatud uus päevakord, kus on kirjas kolmapäev ja neljapäev. Kas täiendavat istungit ei mainitagi [päevakorras] või kuidas sellega on? Me ju teame, et see toimub. Kas selleks on vaja teist lehte või saaks puude säilitamise mõttes selle välja trükkida juba olemasoleval lehel? Kui mõni saadik küsib uut päevakorda, siis võib-olla võiks säästa loodust ja teha seda korraga.

Aitäh, hea kolleeg! Aga ma arvan, et me vallandaks siis kümned ja kümned protseduurilised küsimused. Mitmed Riigikogu liikmed küsiksid, kas me kinnitame korraga nii korralise istungi päevakorra kui ka täiendava istungi päevakorra. Me tekitaksime tohutu segaduse. Ja me ei saakski neid üheaegselt kinnitada, need kinnitatakse eraldi. Korralise istungi päevakord kinnitatakse korralise istungi päevadel ja täiendava istungi päevakord täiendava istungi alguses. Me tekitaksime tohutu segaduse. Ma arvan, et paljude Riigikogu liikmete jaoks oleks see päris keeruline, kui me paneksime ühele lehele kaks päevakorda, kahe erineva [istungi] kohta. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ma märkasin, et tõesti hästi palju fotograafe oli ja tehti pidulikke pilte. Aga ma ei märganud, kas ka filmiti saali nii‑öelda esimesel tasandil. Sellest lähtuvalt küsimus: kas tohib ka videot teha?

Aitäh, hea kolleeg! Ma eriti täpselt sellega kursis ei ole. Saan lihtsalt viidata praktikale, et pidulikel sündmustel kindlasti mõned kolleegid on teinud ka videoid. Nii et selles mõttes ma arvan, et otsest keeldu video tegemiseks ei ole. Aga taas kordan seda, mida fotode tegemise juures, et ma ei pea seda eriti heaks tooniks, kui me üksteist hakkame filmima ja pildistama. Kui siia saabub vabariigi president, siis otse loomulikult, ma arvan, on igati kohane, et mõni saab uhke pildi endale fotoalbumisse. Aga üksteise pildistamist ma ei pea heaks tooniks, kuigi tõenäoliselt otsest keeldu selleks ei ole. See on jällegi asi, milles me võiksime ja peaksime kunagi kokku leppima, kui me saame selle vankri liikuma. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne ütleb, et päevakorda saab kinnitada ainult esmaspäeval. Mis on teie seisukoht, kui me täna teoreetiliselt läheks selle päevakorra kinnitamise juurde ja näiteks hiljem kaevatakse see kohtusse ja Riigikohus ütleks oma seisukohana, et tegelikult selle vastuvõtmine ei olnud seadusega kooskõlas? Mis võivad olla selle tagajärjed? Mis on teie hinnang, kas tohiks seda päevakorda hääletamisele panna või mitte?

Aitäh, hea kolleeg! Sellest oli eile korduvalt juttu ja ma väljendasin ka oma seisukohta korduvalt. Täna ma olen öelnud, et siin on erinevaid seisukohti, ka juhatuse liikmete hulgas. On väga erinevaid seisukohti ka Riigikogu liikmete hulgas laiemalt. Nii et selles mõttes ühtset seisukohta, konsensust ei ole. Samuti ei saa ma kohtu nimel mingeid seisukohti öelda, et millise otsuse kohus võiks teha. Ma kindlasti ei söanda ega saagi siin vähimalgi määral arvamust avaldada. Seisukohad on erinevad. Aga ma ütlen veel kord, et selle debati juurde me jõuame siis, kui oleme läbinud protseduurilised küsimused ja kui oleme läbinud eelnõude ja arupärimiste üleandmise.

Andrei Korobeinik, palun! Huvitav, et parem pool läks kohe ära, kui teie küsima hakkasite. Kas neid need küsimused ei huvita, mida teie esitate? Andrei Korobeinik, palun!

Kas see oli protseduuriline küsimus, austatud istungi juhataja?

Ei, see ei olnud. Väga vabandan, see ei olnud protseduuriline küsimus.

Ma mõtlesin, et ma ikka vastan.

Ma lihtsalt olin mures, et …

Aga ma siis hoopis küsin, ma küsin protseduurilise küsimuse. Te mainisite, et kui täiendava istungi päevakord oleks siin kirjas, siis Riigikogu saadikutel tekiks meeletu segadus, mille poolt või mille vastu nad hääletavad – kui see hääletamine muidugi toimub üldse, milles ma praeguse tempo korral [ei ole eriti] optimistlik, samas imesid juhtub. Aga nüüd täpsuse mõttes: kas täiendava istungi päevakorda ei paku välja see, kes selle istungi kokku kutsub? Ja kuidas see kinnitamine üldse käib? Kas alguses peab seda hääletama täiendaval istungil? Ja kui peab, siis kas seda saab üldse muuta? Miks te olite nii resoluutne minu eelmisele küsimusele vastates?

Aitäh, hea kolleeg! Minu teadmisel tuleb ka täiendaval istungil päevakorda hääletada. Tõepoolest, nagu sa õigesti märkisid, kokkukutsuja nii‑öelda määrab päevakorra. See tava on olnud, ka täiendava istungi puhul, seepärast et võib-olla Riigikogu liikmete enamus leiab, et see ei ole teema, mida peaks arutama. Nii et see õigus ja võimalus ka täiendava istungi puhul, ma olen täiesti veendunud, on täpselt samasugune – [saab] öelda ei. Ja seda saab teha hääletuse teel, muul viisil mitte. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on selline teoreetiline küsimus. Kui päevakord [kinnitatakse], aga hiljem tuleb Riigikohtult otsus, et see oli seadusevastane, see ei vastanud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele – selle päevakorra kinnitamine –, siis kas kõik need otsused, kas või näiteks see, kui viidaks läbi perehüvitiste seaduse esimene lugemine, oleksid tühised?

Aitäh, hea kolleeg! Taas kord ütlen, et ma ei saa kohtu nimel mingeid arvamusi ega seisukohti võtta. Ma ei suuda olla praegu piisavalt detailne ja täpne, aga mäletate, siin oli üks kaebus, mis jõudis Riigikohtusse. Kui ma ei eksi, oli see Priit Sibul, kes selle kaebusega pöördus, see oli mingi COVID‑iga seotud teema või nüanss. Siis tõepoolest Priit Sibul sai selles kaebuseasjas õiguse, aga kõik need otsused, mis vastu võeti, jäid jätkuvalt kehtima, neid ei tühistatud. See on üks konkreetne pretsedent, aga see ei tähenda, et järgmiste puhul täpselt samamoodi läheb. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Eelnevad vastused, mis te andsite minu kahele küsimusele, olid väga loogilised. Eks ma olen ka sama meelt, et kui ikkagi on pidulik sündmus ja on, mida pildistada ja kindlasti ka filmida, siis seda võiks [lubada] teha. Võib-olla tõesti selline tühja saaliga istung ei vääri pildistamist ja filmimist. Aga küsimus on ka. Sirvin siin Riigi Teatajas Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Ma kuidagi ei leia seda punkti üles, mis reguleerib seda küsimust, mis puudutab filmimist ja pildistamist.

Aitäh! [Küsimuse] esimene pool tundus lausa selline, et tahtsin viidata Andrei Korobeinikule, kes ei lubanud üldistel teemadel rääkida, aga lõpp oli piisavalt konkreetne. Head kolleegid aitavad: see on § 59 lõige 3. Riigikogu esimehe loal võib istungil toimuvast teha filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid, samuti istungil toimuvat fotografeerida. Nii et see on lubatud Riigikogu esimehe loal, et olla väga täpne. Ma väga tänan, et saime selle teema palju konkreetsemaks. Küll aga möönan, et praktikas ilmselt seda luba ei ole küsitud. Ilmselt on vaikiv nõusolek olnud. Kõik usaldavad ja austavad Riigikogu liikmeid, kes pilte teevad, et nad teevad pilte sellest, millest peaks.

Andrei Korobeinik, kaheksas protseduuriline küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Suur tänu! Mul on mitu sisulist arupärimist ka, aga kui me siin juba oleme …

Ootaks neid.

Ma olen tegelikult mures, et Reformierakonna fraktsioon on saalist ära. Teie vastused on niivõrd põhjalikud ja silmaringi avardavad, et nad kindlasti saaksid sellest kasu. Aga ma loodan, et nad saavad pärast stenogrammiga tutvuda ja see kindlasti viib meie debatti edasi. Mul on täpsustav küsimus eelmisele vastusele: kas ka Riigikogu aseesimehe loal võib pildistada või see puudutab ainult Riigikogu esimeest?

Aitäh, hea kolleeg! Minu teada see voli on antud istungit juhatavale inimesele. Kui ma antud hetkel istungit juhatan, siis on mul Riigikogu esimehe volitused ja selles mõttes ka voli luba anda või mitte anda. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Mina kui uus Riigikogu liige vaatan, et Andrei Korobeinikul on lausa üheksandat korda käsi püsti. Eile märkasin mõnel usinamal Riigikogu liikmel lausa üle kahekümne sõnavõtu. Küsimus: kas on ka mingisugune piirarv, kui palju selliseid tehnilisi küsimusi võib üks Riigikogu liige küsida?

Aitäh, hea kolleeg! Ma väga pooldan seda, et võiks olla mingisugune piirarv. Aga praegu seda ei ole. Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Eelnevalt oli küsimus minu kolleegil Andrei Korobeinikul, et miks selles päevakorras pole esmaspäeva ja teisipäeva ning kas neid päevi polnud üldse olemas. Te ütlesite, et kui me praegu hakkaksime kinnitama päevakorda, siis tagantjärele me ei saa kinnitada eelmiste päevade päevakorda. Aga samas siin [päevakorra] all seisab, et esmaspäeval, 8. mail pärast päevakorra ammendumist algab vaba mikrofon, mis kestab kõnesoovide ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 24‑ni. Mida see tähendab, kui me võtaksime selle päevakorra vastu? Kas see tähendab seda, et siis see vaba mikrofon toimus või et see veel toimub tulevikus? Kas see lükatakse kuskile edasi? Mida see lause siin tähendab?

Aitäh, hea kolleeg! Olete väga terane. Tõepoolest, neid kahte lauset ei peaks seal tegelikult olema. Aga ma loodan, et me ei langeta ühte järgnevat puud ega hakka uusi päevakordi vahepeal välja trükkima, et seda parandust teha. Kui te seda soovite ja nõuate, siis me loomulikult seda teeme. Aga minu hinnangul neid kahte rida ei pea seal olema. See oli teie soov ja eks kiirustades tulevad ka mõned vead vahel sisse. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Kas ma sain teie vastusest õigesti aru, et tõepoolest juhul, kui me niimoodi kiiresti ja konstruktiivselt esitame kõik eelnõud ja arupärimised, saame vastused igale protseduurilisele küsimusele ja kuigi see on mulle väga vastumeelne, hääletame ka perehüvitiste seaduse eelnõu, siis sel nädalal ikkagi vaba mikrofoni ei toimu?

Aitäh! Kindlasti ei toimu vaba mikrofoni. Vaba mikrofon toimub esmaspäeval. Sellest oli ka juttu, et juhul, kui [läheb nii] nagu selle nädala esmaspäeval, et istung kestis täpselt südaööni ja siis lõppes, ei lükku vaba mikrofon edasi teisipäeva. Järgmine võimalus vabaks mikrofoniks on järgmise [töönädala esmaspäevasel] istungil. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Kuna ma siin juba Riigi Teatajat sirvin, siis jäi veel üks paragrahv silma, nimelt § 55, "Päevakorra kinnitamine". Sellest on vist palju räägitud. Vaatame selle esimest lõiget: "Päevakorra kinnitab Riigikogu täiskogu töönädala esimesel istungil […]." Igati loogiline on seda lugeda, see on esmaspäevane päev. Aga esmaspäeval ei saanud tööplaan, päevakord kinnitatud. Sellesama [lõike] esimese lause teine pool on: "[…] või täiendava istungi alguses." Ma saan aru, et reedel ongi vähemalt hetkel teadaolevalt meil kokku kutsutud täiendav istung. Kas siis reedel toimub päevakorra kinnitamine?

Aitäh! Reedel toimub täiendava istungi päevakorra kinnitamine. Andrei Korobeinik, palun!

Mul on üks viimastest protseduurilistest küsimustest. Teie vastusest ma sain aru, et kuigi me ei ole esmaspäevases istungis, lükkusid esmaspäevast edasi nii päevakord kui ka arupärimised. Kes ei jõudnud arupärimisi või eelnõusid esitada, said seda teha teisipäeval, kolmapäeval ja nii edasi. Aga vaba mikrofon lihtsalt kadus, seda ei ole edasi lükatud, kuigi tegemist on väga olulise debati pidamise võimalusega. Ma saan aru, et koalitsioon ei ole parlamentaarsest debatist väga huvitatud, aga vaba mikrofoni võiks saadikutele ikkagi ju lubada. Mis kaalutlustel kõik ülejäänud asjad lükkusid edasi, aga vaba mikrofon lihtsalt kadus?

Aitäh, hea kolleeg! Koalitsioon väga soovib ja tahab vaba mikrofoni, kahjuks opositsioon ei andnud selleks sel esmaspäeval võimalust. Aleksei Jevgrafov.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on selline mure, et olen noor liige, ja võib-olla te annate mulle nõu, kuidas ma peaksin edaspidi käituma. Tahaksin vabas mikrofonis rääkida oma mureteemast, mis on mulle väga tähtis, aga see oli aktuaalne just esmaspäeval, 8. mail. Kuidas edaspidi, kui seda vaba mikrofoni ei toimu, tuleb käituda? Kas teha arupärimine või mis viisil mina võiksin end väljendada?

Aitäh, hea kolleeg! Kui teie teema oli aktuaalne esmaspäeval, 8. mail, siis ei päästa ka 9. mai. Aga järgmine võimalus on järgmisel esmaspäeval. Nii. Aga nüüd kaua oodatud Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on au anda üle Keskerakonna fraktsiooni nimel perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 150 euroni kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta ainult 80 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Selle eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt tõstetakse iga lapse toetus 150 euroni kuus. Ma arvan, et selleks, et lapsetoetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elutaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal eraldi otsusega muutma, tuleks toetust indekseerida iga kalendriaasta 1. mail indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lapsetoetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1. See tähendab, et elutaseme langedes peretoetus ei vähene. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinna tõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Eriti valusalt on see tabanud väiksema sissetulekuga peresid. Paraku kiire hinnatõus jätkub. Meie plaanide järgi see seadus peaks jõustuma 2024. aastal 1. aprillil. Aitäh!

Marko Mihkelson, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Mul on tõepoolest väga hea meel siin üle anda, ma usun, päris ajalooline dokument: Riigikogu avalduse eelnõu, millele on alla kirjutanud 95 Riigikogu liiget. Minu mälu järgi ühelegi varasemale sarnasele avalduse eelnõule ei ole antud nii palju toetavaid allkirju. Tegemist on Riigikogu avalduse eelnõuga Ukraina NATO liikmesuse toetuseks. 

Ma usun, et kõik me saame väga hästi aru, et sõda, mida praegu peetakse Euroopas, mõjutab väga palju kõigi meie tulevikku. Ja loomulikult see tahe, mis meil kõigil on ja mis on väljendatud ka selle avalduse eelnõu esimeses lauses, et meie soov on taastada püsiv ja kestev rahu Euroopas – seda ei ole võimalik saavutada enne, kui Ukraina on saavutanud võidu agressioonisõda pidava Venemaa Föderatsiooni üle ja peale seda liitunud NATO-ga. Seepärast selles avalduses peab Riigikogu möödapääsmatult vajalikuks NATO Vilniuse tippkohtumisel, mis toimub selle aasta suvel, juulis, sõnastada Ukraina kiireks NATO-ga integreerumiseks vajalikud konkreetsed ja ühemõttelised sammud ning anda Ukrainale alliansiga liitumise kutse.

Ma väga loodan, et selle äärmiselt olulise rahvusvahelist, ka meie enda välispoliitikat mõjutava dokumendi saame siin saalis vastu võtta juba järgmisel nädalal. Aitäh!

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esitan enda nimel arupärimise rahandusministrile toiduainete käibemaksu kohta. Valitsus plaanib tõsta käibemaksu 2%. See tõus puudutab ka toiduaineid. Viimase aasta jooksul on toiduained kallinenud juba 30%. See tähendab, et paljud Eesti pered ei saa enam kvaliteetset toitu. Palume teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele vastata järgmistele küsimustele. Kas valitsusel on plaan, kuidas kompenseerida vaestele peredele toiduainete hinna tõus? Miks valitsus ei taha langetada toiduainete käibemaksu? Kas valitsusel on andmeid, kuidas on muutunud Eesti pere toidukorv seoses hinnatõusuga? Ja kas valitsus teab, kui paljud Eesti peredest praegu nälgivad? Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, minu jaoks on väga ootamatu, et me oleme taas kord rikkunud istungi läbiviimise reegleid. Kusjuures mina ei ole peaaegu midagi rääkinud, vaid vastu võtnud eelnõusid. Aga tundub, et kuskil on keegi rikkunud. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Eelmise küsimuse jätkuks. Ma saan aru, et reedel toimub täiendav istung ja täiendava istungi raames võtame vastu ka päevakorra. Kas meile on see päevakord, mida me reedel menetlema hakkame, esitatud?

Aitäh, hea kolleeg! Ma siiralt palun, ma saan aru, et teil on põnevad ja huvitavad küsimused, aga ütlen veel kord: me oleme korduvalt rääkinud, et protseduurilised küsimused peaksid käima praeguse istungi läbiviimise kohta, kui selle istungi läbiviimise reegleid rikutakse, mitte täiendava istungi kohta. Lihtsalt kiire repliik: päevakord on laiali saadetud ja seal on kirjas ka [arutelupunkt], mis on täiendaval istungil. Andrei Korobeinik, 11., sina vist juhid Keskfraktsioonist, palun!

Aitäh! See on ajutine, ma arvan. Meil on pikk istung ees ja mõni teine võib ette jõuda. Kindlasti head küsimused olid ka Valdo Randperel, kes kahjuks saalis ei viibi, aga ma loodan teda varsti näha. Mul on küsimus. Sa ütlesid, et protseduuriline küsimus võib olla selle istungi läbiviimise kohta. Aga kui näiteks jutt või probleem puudutaks eelmist või järgmist istungit, kas siis sellisel juhul ei oleks see protseduuriline küsimus?

Aitäh, hea kolleeg! Jah, ma olen seda meelt, et eelmise istungi kohta see ei käi. Nagu te teate, on õigus pöörduda juhatuse poole, kui miski ei rahuldanud või miski ei meeldinud eelmisel istungil. See võimalus on Riigikogu liikmetel olemas. Aga see ei ole protseduuriline selle uue istungi tähenduses ja kontekstis. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ma vaatan, et kõnejärjekorras on ka valitsuse esindaja Heili Tõnisson. Puhttehniliselt, kui valitsuse esindaja sooviks ennast kõnejärjekorrast ära võtta, kuidas see käiks?

Aitäh, hea kolleeg! Seda vist minu teada saab teha Riigikogu esimees. Tõepoolest, siin on olnud erinevaid seisukohti. Taas kord, minu seisukoht on olnud see, et kuna kuskil ei ole fikseeritud, millises järjekorras [esinetakse], kas kõigepealt Vabariigi Valitsuse esindaja või kolleegid, Riigikogu liikmed, tava on olnud väga erinev, siis minu eile välja öeldud seisukoht oli, et see peaks käima registreerimise järjekorras. Aga arvestades hetkel väga erinevaid seisukohti, olen ma jätkuvalt seda meelt, et tahaksin anda järgnevalt sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvartile, aga Andrei veel ei luba. Nii et Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma tahaks lihtsalt selguse mõttes aru saada, kuidas nende täiendavate istungitega on. Ma sain teie vastusest aru, et kui täiendava istungi päevakorra ainuke punkt on läbitud korralisel istungil, siis täiendavat istungit ei tule, sest selle ainuke päevakorrapunkt on juba läbitud. Aga kui see päevakorrapunkt jääb näiteks poole peale, arutelu käib ja korraline istung lõpeb, kas sellisel juhul selle korralise istungi päevakorrapunkti arutelu jätkub järgmisel korralisel istungil või sellega minnakse edasi täiendaval istungil? See on jäänud minu jaoks ebaselgeks aspektiks.

Aitäh, hea kolleeg! Minu arusaam on see, et sellisel juhul jätkub selle arutelu täiendaval istungil, kuigi see jäi pooleli korralisel istungil. Kuna [täiendava istungi] päevakord on välja kuulutatud, siis minnakse sealtmaalt edasi, kus korralisel istungil pooleli jäädi. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Mul on küsimus, kas Riigikogu päevakorda võib enne selle kinnitamist teha ka muudatusi. Lähtuvalt eelnevast kogemusest Tallinna volikogus võin öelda, et jah, tõesti oli võimalik päevakorras muudatusi teha, juhul kui eelnõu esitaja soovis eelnõu tagasi võtta. Kas siin on sama reegel või siin on võimalik päevakorrapunkte ka lisada?

Aitäh, hea kolleeg! Ka Riigikogus on see printsiip, et tõepoolest on päevakorrast võimalik küsimusi välja võtta, seda saab teha juhtivkomisjoni ettepanekul. Ja täiendamisel on minu teada reegel, et kui ükski fraktsioon ei ole vastu, siis sellisel juhul on võimalik päevakorda täiendada. Kui kas või keegi fraktsioonidest on vastu, siis seda ei tehta ja selle üle ei toimu ka hääletust. Andrei Korobeinik, 13. küsimus.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Te vastasite, et seda päevakorrapunkti arutatakse [poolelijäämise korral] täiendaval istungil sellepärast, et tegemist on sama päevakorrapunktiga, [mis on täiendava istungi päevakorras]. Ta lükkub sinna edasi. Aga juhul, kui pooleli jääks mõni teine päevakorrapunkt, siis see ju ei lükkuks edasi täiendavale istungile. Millel põhineb teie väide, et arutelu jätkub just täiendaval istungil? Täiendava istungi päevakorra paneb paika ju istungi kokkukutsuja. Juhul, kui see päevakorrapunkt oli korralisel istungil juba poole peal, siis mis alusel te väidate, et seda peab arutama täiendaval istungil, mitte jätkama seda järgmise nädala korralisel istungil?

Täiendav Riigikogu istung on täpselt sama tähendusega nagu korraline istung ja kui see jääb ikkagi pooleli, seesama päevakorrapunkt, siis sellisel juhul minu arvates on väga loogiline ja põhjendatud selle punkti arutelu jätkamine täiendaval istungil. Kui tõepoolest jääb pooleli punkt, mida täiendava istungi päevakorras ei ole, siis seda seal arutada ei saa. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Kas teie väide on see, et kõik ülejäänud punktid, mis korralisel istungil on läbimata, lükkuvad edasi täiendavale istungile?

Kindlasti mitte. Ja nüüd on must käsi Aleksei Jevgrafovi ees. Palun!

Tahaksin täpsustada. Esmaspäeval istungi juhataja – ma ei mäleta, kas see olite teie või oli see härra Hussar – ütles niimoodi, et protseduurilise küsimuse esitamiseks antakse üks minut. Aga eile ma nägin, et mõned Riigikogu liikmed rääkisid rohkem kui kolm minutit. Ütelge mulle, kui palju see võiks kesta, kas üks minut, kolm minutit või palju rohkem.

Aitäh, hea kolleeg, mind toetamast! Minu selge seisukoht on see, et protseduurilise küsimuse kestus on üks minut. Andrei Korobeinik, palun!

Teie vastused olid vahepeal vastuolulised. Juhul, kui täiendav istung on sama tähendusega mis korraline istung, peaksid sinna edasi lükkuma kõik päevakorrapunktid, mitte ainult see, mis on täiendava istungi päevakorras. See oli teie esimene vastus. Aga teine vastus oli see, et kõik ülejäänud punktid siiski sinna edasi ei lükku. Kumb vastus on siis õige, kas esimene või teine?

Aitäh! Mina olen seisukohal, et lükkub edasi üksnes see punkt, mis on täiendava istungi päevakorras välja kuulutatud. Ma arvan, et seda reeglit ei ole, et kõik korralisel istungil pooleli jäänud küsimused peaksid nihkuma täiendava istungi päevakorda. Täiendav istung toimub ikkagi üksnes selle päevakorra järgi, mis on välja saadetud ja mille nimel ta on kokku kutsutud. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Jällegi, Riigi Teatajast loen meie korra § 60, mis räägib kinnisest istungist. Küsimus: millistel juhtudel rakendatakse kinnist istungit?

Aitäh, hea kolleeg! Täna ei ole keegi sellist ettepanekut teinud. Aleksei Jevgrafov, palun!

Austatud istungi juhataja! Palun vabandust, aga ma ei saanud teie vastusest aru. Kas üks minut on teie isiklik arvamus või on see juhatuse ametlik arvamus või kuidas?

Palun korrake küsimust.

Te vastasite mulle, et protseduurilise küsimuse [esitamiseks] antakse üks minut. Kas see on teie isiklik arvamus või see on juhatuse arvamus või see on ametlik kord? Kuidas me peaksime käituma?

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen sunnitud ütlema, et see on minu isiklik arvamus põhjusel, et juhatuse liikmete hulgas on selles küsimuses erinevad seisukohad. Seetõttu ma pean olema täpne ja ütlema, et jah, see on minu isiklik arvamus. Kui te tahate viidet, siis mulle väga meeldib seda viidet teha: see on Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 68, mis räägib suulistest küsimustest. See on üldnormi tähenduses ja [selle järgi] on küsimuse esitamiseks aega üks minut. Punkt. Andrei Korobeinik, palun, 16. küsimus!

Aitäh! Ma jätkaks hea kolleegi Lauri Laatsi tõstatatud teemat. Kas kinnisel istungil on pildistamise ja video tegemise reeglid täpselt samad, mis tavalisel istungil, või kehtivad mingisugused lisapiirangud?

Hea kolleeg, see ei ole protseduuriline küsimus tänase istungi tähenduses. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! Ka mina sain praegu nende protseduuriliste küsimuste käigus targemaks, ometi võrreldes mõne kolleegiga on minu staaž pikem, kuigi eluiga jälle lühem. Eks elutarkust tulebki omandada. Aga minu küsimus on selline: kas tõesti on võimalik, et Riigikogu istung on kinnine ehk inimesed avalikult ei saa näha seda, mida parlamentäärid siin suures saalis arutavad?

Head kolleegid! See ei ole tänase istungi päevakorra küsimus ega ole seotud ka istungi läbiviimise reeglitega. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Mul on jälle küsimus protseduuriliste küsimuste pikkuse kohta. Teil on üks meel, teisel Riigikogu juhatajal on teine meel. Kas me järgime iga eesistuja korral eri reegleid?

Aitäh, hea kolleeg! Kindlasti ei ole see hea, kui Riigikogu juhatuse liikmetel on erinevad seisukohad sellises konkreetses protseduurilises küsimuses. Minu ettepanek ja palve, minu teada on lähiajal toimumas arutelu, on ikkagi püüda jõuda ühisele seisukohale. Printsiibis, ma ütlen veel kord, see ei ole hea, et seisukohad on erinevad, aga te saate väga hästi aru, et kõik Riigikogu liikmed on isiksused ja midagi teha ei ole, kõigil on õigus eriarvamusele. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Te võib‑olla ütlete, et tegemist ei ole protseduurilise küsimusega, aga minu meelest see läheb väga hästi kokku meie tänase päevakorraga, mida me küll kinnitanud ei ole. Juhul, kui me selle päevakorra siin kümne minuti jooksul kinnitame, siis kas minister Signe Riisalo on valmis pulti astuma ehk kas ta viibib Riigikogu majas?

Aitäh, hea kolleeg! Mul puudub teadmine, kus Signe Riisalo praegusel hetkel viibib, ja mul pole isegi õigust seda teada. Aga ma arvan, et ei ole põhjust muretseda. Ministrid on väga mobiilsed, nii et ta on valmis iga hetk kohale tulema. Ma väga loodan, et me jõuame selleni. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Minule teadaolevalt võib tänane istung kesta lausa homme kella 10-ni. Jällegi sirvin Riigi Teatajas avaldatud seadust, mis reguleerib meie kodu- ja töökorda. Mis paragrahv seda reguleerib, valgustage ka mind, et meil nii pikk tööpäev või istung võib tulla?

Aitäh! See on kollases raamatus kirjas, ma võtan aja ja otsin selle paragrahvi üles. See on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 47, "Riigikogu töö ajagraafik". Kolmapäeval kell 14 algab Riigikogu istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui neljapäevase istungi alguseni. Ma loodan, et see on nüüd lõplikult selge, et enne kella 10 koju ei saa ja isegi kella 10-st ei saa koju, sellepärast, et siis algab uus istung. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Kas see on kindel seisukoht, et enne kella 10 hommikul ei saa koju? Me võime ju siin päris kiiresti läbida kõik päevakorrapunktid ja istung lõpeb näiteks tunni aja pärast. Millel põhineb teie arvamus?

Ma väga vabandan, kui ma olen teie suhtes ülekohtune. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Ma väga kaua ootasin seda hetke, et lõpuks see oluline arupärimine üle anda. Arupärimisele on alla kirjutanud Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, Jaak Aab ja Aleksei Jevgrafov. See puudutab regionaalpoliitikat ja on suunatud peaminister Kaja Kallasele.

Nimelt, uue tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga soovitakse linnade ja valdade tulubaasi tasakaalustada ning seeläbi niinimetatud üleriigilist regionaalset ebavõrdsust vähendada. Kuid seejuures, selle asemel et seda üldist tulubaasi laiendada, on plaanis tegelikult tegeleda ümberjagamisega ehk väiksematele omavalitsustele tagada täiendav tulubaas ja teha seda suuremate omavalitsuste arvel. Seejuures me teame, et riik tõstab jõuliselt makse, mis aga mõjutavad kohalikke omavalitsusi negatiivselt. Näiteks kas või käibemaksuseaduse muudatused avaldavad otsest mõju, võttes kohalikelt omavalitsustelt miljoneid, kuid neile sealt tagasi midagi ei tule. Sellest tulenevalt on meil mitu küsimust kirja pandud.

Esiteks, näiteks linnade ja valdade liit sai selle eelnõu kooskõlastamiseks aega vaid kaks tööpäeva. Kuidas saab üldse sellist tähtaega pidada mõistlikuks, sest me teame, et meil on seal 79 liiget ehk meil on 15 linna ja 64 valda? Teiseks, riigil on plaanis mitmed suured maksumuudatused, mis tegelikult suurendavad riigieelarvet kohalike omavalitsuste arvel. Miks aga pole otsustatud kohalikele omavalitsustele selle arvel tulubaasi juurde anda? Samuti, kuidas aru saada sellest, et kohalikud omavalitsused võivad määrata ka oma makse? Me teame näiteks, et turismisektor saab väga suure löögi juba nende lisamaksude näol. Kuidas siis näiteks kohalik omavalitsus saab oma turismimaksu hakata kehtestama?

Aeg, hea kolleeg!

Siin on ka palju muid küsimusi. Aitäh!

Mul on väga kahju, et kolleegid ei võtnud arvesse Anastassia Kovalenko‑Kõlvarti väga head märkust, et ta pidi nii kaua ootama, et seda arupärimist üle anda. Nüüd peab Andrei kahjuks ootama. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Tegelikult minu küsimus puudutabki eelnõude ja arupärimiste üleandmist. Nimelt, siin parlamendis, minu meelest ka selles koosseisus, on olnud natukene erinev see praktika. On olnud selliseid juhuseid, kus inimene läheb pulti ja ütleb, et tal on kaks või kolm seaduseelnõu, ja siis ta automaatselt korrutab ka need minutid, mis ta saab seal puldis olla. Minu küsimus on hüpoteetiline: kas on võimalik ka nii, et ma tulen ühe pakiga sinna pulti ja viibin seal järgmised paar tundi, andes iga kahe minuti tagant teile kätt ja andes üle kas arupärimise või seaduseelnõu?

Aitäh, hea kolleeg! Printsiibis on ju põhimõte selge, ühene. Arupärimise või eelnõu üleandmise tutvustamiseks on aega kaks minutit. Selles mõttes võib selle aja korrutada kindlasti nende eelnõude ja arupärimiste arvuga, mida kavatsetakse üle anda. Ma jään natukene vastuse võlgu, kas neid võib esitada järjest kümme tükki või peab need ikka ühekaupa üle andma, kuigi praktikas de facto on antud üheaegselt üle ka mitu [arupärimist või eelnõu]. Aga selles mõttes ma kindlasti olen seda meelt, et kui antakse üle näiteks kaks eelnõu, siis sellisel juhul on võimalik nende tutvustamiseks anda aega kaks korda kaks minutit. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ka mina leidsin selle paragrahvi. See on siis täiendus minu eelnevale küsimusele. Paragrahv 47 tõesti reguleerib Riigikogu töögraafikut ja siin on ilusti välja toodud erinevad nädalapäevad: esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev. Võtame ette tänase päeva. Tõesti, kell kaks algab Riigikogu istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui neljapäevase istungi alguseni. Sellest lähtuvalt küsimus: kui me ei ole veel päevakorda rakendanud, siis kuidas see ikkagi on reguleeritud?

Aitäh, hea kolleeg! Aga ma olen väga optimistlik, et me jõuame päevakorra vastuvõtmise juurde. Siis tuleb lauale ka see võimalus, et päevakord ammendub.

Nüüd Andrei Korobeinik. Mitu eelnõu või arupärimist sul on? Et ma teaksin sulle piisavalt aega anda.

Suur tänu, hea istungi juhataja! Ma arvan, et selline formaat, kus inimene tuleb pakiga, ei ole võib-olla väga mõistlik, sellepärast et nii palju tahtjaid on. Kui ühel Riigikogu saadikul läheb kaks tundi aega, siis järgmine ei saa ju üldse võimalust. Üldjuhul nii palju arupärimisi ka ei ole. Arupärimine või eelnõu puudutab olulist teemat ja tavaliselt ühel saadikul ei ole sadu arupärimisi. Nii et ma ei näe selleks väga vajadust.

Mina tulin ühe eelnõuga, üheainsa eelnõuga ja see eelnõu puudutab ei midagi muud kui perehüvitiste seadust. Sellega on selline lugu, et eelmine koalitsioon võttis vastu ühe üsna vastuolulise seaduse, mis annab peredele, kus on palju lapsi, päris suurt toetust. Mina siis Riigikogus ei olnud, aga Reformierakond toetas seda eelnõu in corpore ja nüüd tahab seda muuta. Aga ma ei tulnud siia selleks, et sellest rääkida. Ma tulin alternatiivse ettepanekuga. Hea kolleeg Maria Jufereva-Skuratovski tegi ettepaneku, mis teeks seda olukorda õiglasemaks, ausamaks: tõsta iga lapse toetuse suurust. Maria tegi sellise väga suuremeelse ettepaneku ja pakkus tublisti üle 100 euro ühe lapse kohta, aga mina olen realistlikum, ma arvan, et peab lähtuma ka riigieelarve võimalustest. Minu ettepanek on tõsta lapsetoetuse suurus 100 euroni. 100 euroni, hea istungi juhataja! Ma arvan, et see on täiesti võimalik. Katteallikaks võib olla selle vastuolulise maksureformi ärajätmine, mis jätaks hästi palju raha rikkamatele inimestele …

Aeg!

Jaa, selleks on tõepoolest õige aeg. Mul on väga hea meel anda teile üle paberkandjal väljatrükitud eelnõu. Siin ta on.

Mitu puud langes? Lauri Laats, protseduuriline. Kas pildistamisest?

Aitäh! Ei, seekord mitte. Sooviks ikkagi küsida Riigikogu töö ajagraafiku, töögraafiku kohta. Jällegi, me täna siin kolmapäevasel päeval püüame kinnitada päevakorda, aga arupärimiste ja eelnõude esitajaid on niivõrd palju. Vaatame, kuidas see meil siis õnnestub. Aga juhul, kui tõesti arupärijaid on nii palju ja me peaksime lõpetama hoopis järgmisel päeval kella 10 ajal, siis neljapäeval kell 10 algab uus Riigikogu istung ja see lõpeb kell 13 vastavalt Riigikogu töö ajagraafikule. Kuid reedese päeva puhul mina küll Riigikogu istungit ei näe. Kella 10‑st on väliskomisjoni töö ja kella 11‑st on Euroopa Liidu asjade komisjoni töö. Kuidas on reguleeritud see, et reedeseks päevaks võib kutsuda kokku Riigikogu istungi täiendava päevakorraga?

Aitäh, hea kolleeg! See on reguleeritud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑s 49, "Riigikogu täiendav istung": "Riigikogu täiendav istung võib toimuda väljaspool käesoleva seaduse §‑s 47 sätestatud töö ajagraafikut." Kordan veel, et see ei olnud protseduuriline küsimus tänase istungi tähenduses. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus, hea istungi juhataja, et ma soovisin esmaspäeval, mis oli 8. kuupäev, anda üle arupärimise minister Kristen Michalile. Nüüd on 10. kuupäev, aga mul on sellele arupärimisele trükitud 8. kuupäev ja ka allkirjad on alla võetud. Kas ma peaksin selle kuupäeva ära muutma või võin ka täna veel anda üle, kuna on alles istungi rakendamine, 8. mai kuupäevaga arupärimisi?

Hea kolleeg! Mul on kurb meel, me oleme sellest korduvalt täna siin saalis rääkinud. Palun paranda see kuupäev ära. Et puu ei langeks, paranda pastakaga ära. Me eeldame, et on õige kuupäev, ja see võib olla ka parandatud. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Ma tean, et inimestel on sellised kiireloomulised eelnõud, mis parandavad näiteks perede heaolu, ja tõepoolest, need peab kiiresti menetlusse võtma. Aga arupärimistega on selline lugu, et neid on juba hästi palju ja enamik on suulised arupärimised, mille korral antakse suulised vastused istungitel. Mul on selline mure, et ma tahan ka paar arupärimist üle anda, aga järjekord on juba päris pikk. Kas te oskate öelda, kas vastused saabuvad adekvaatsel ajal? Kui need tulevad näiteks aasta pärast, siis selleks ajaks võib ju olukord olla täiesti muutunud. Ja kui need tulevad oluliselt hiljem, siis mis seisuga antakse vastus? Kas vastus antakse vastamise hetke seisuga või antakse vastus nii‑öelda kusagil vahepeal, et inimene teeb vastuse valmis ja siis aasta pärast tuleb ja loeb selle aastataguse vastuse ette? Sellest tegelikult sõltub, kas arupärimist üldse tasub üle anda. Näiteks ma vaatan, et härra Reinsalu ilmselt tahab midagi üle anda, ja siis ma lihtsalt ei anna oma arupärimist üle, et säästa tema ja ministri aega.

Aitäh! See, hea kolleeg, oli päris põnev, huvitav ja haarav mõttekäik, et kas arupärimisi üldse tasub üle anda. Selle peale tasuks tõsiselt mõelda. Aga ma arvan, et arupärimisele vastamise seis on ikka see kuupäev, mis sinna arupärimisele on kirjutatud. Seda esiteks. Ma eeldan seda. See kuupäev, millal on allkiri antud, selle päeva seisuga on ka see seisukoht antud. Ja teiseks (Hääl saalis.), mis puudutab arupärimistele vastamise tähtaega, siis see on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses fikseeritud: see on 20 istungipäeva. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Te ütlesite jah, et arupärimisel peab ikkagi seisma see õige kuupäev, mis on 10. mai. Aga kui ma andsin kogemata üle arupärimise, kus on vana kuupäeva, mis siis saab? Kas see arupärimine kukub välja või ikkagi palutakse seda [kuupäeva] muuta? Kuidas see protseduuriliselt käib, mis sellest saab?

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et istungiosakond on piisavalt suuremeelne, et kui istungiosakond avastab, et see kuupäev on vale, siis ma arvan, et mitte keegi Riigikogu liikmetest ei pahanda, kui te tulete ja parandate selle kuupäeva ära. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Vaatasin Andrei Korobeiniku esinemist, kus ta andis hästi olulise eelnõu üle, ja selge oli see, et tal jäi ajast puudu. Kuidas siin praktiseeritakse seda? Kas on võimalus lisaaega paluda ja millistel juhtudel lisaaega antakse? See [küsimus] on lihtsalt enda harimiseks, et saaks eelnõude ja arupärimiste üleandmist paremini ette valmistada.

Aitäh, hea kolleeg! Mul on palve Riigikogu Kantseleile ja ma edastan selle direktorile. Ma ei tea, kas nende protseduuriliste [küsimustega seoses] võiks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse tutvustamiseks teha meile saalis ühe väikese foorumi, kus saaks [neid küsimusi esitada]. Arupärimiste ja ka eelnõude üleandmise korral ei ole võimalik lisaaega küsida. See ei ole see koht, kus arutelu toimub, see on lühitutvustus. Arutelu toimub siis, kui see seaduseelnõu jõuab komisjoni ja hiljem jõuab saali. Seal on võimalus väga pikalt ja põhjalikult oma seisukohti tutvustada, sama kehtib ka arupärimiste kohta. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, hea kolleeg! Mul on selline küsimus. Kui te vastasite, et 20 päevaga peab saabuma vastus ka suulisele arupärimisele, siis ma jõudsin selle mõtte juurde, et arupärimist üle anda on päris hilja. Paljud kolleegid jõudsid selleni oluliselt varem ja tekkis väga suur järjekord. Väga suur järjekord. Kas näiteks juhul, kui on näha, et minu arupärimisega läheb kauem aega, peab Riigikogu aseesimees õigeks kokku kutsuda täiendava istungi selleks, et arupärimisele saaks 20 päevaga vastatud? Ja juhul, kui see nii ei ole, siis mis tähendus on sellel punktil, kui füüsiliselt ei jõuta 20 päevaga vastata? Mis siis juhtuma hakkab?

Aitäh, hea kolleeg! Tõepoolest, ka mina kutsun teid üles kontrollima nende arupärimiste hulka, mida te kavatsete esitada, et Andrei Korobeinik saaks oma arupärimisele vastuse. Sellepärast, head kolleegid, palun neid rohkem mitte esitada, sest muidu jääb Andrei väga oluline arupärimine vastuseta. On ilmselge, et kui ei jõua seda käsitleda, siis [vastamine hilineb]. Ma ei arva, et selleks peab ilmtingimata tegema täiendava istungi, aga otse loomulikult kõik arupärimised peavad saama vastatud. Aga kui füüsiline aeg saab otsa, siis midagi teha ei ole. Siis on tõepoolest teoreetiliselt võimalik sellele vastata kas järgmisel korral, kui on arupärimistele vastamise aeg, või teha seda täiendaval istungil. Aga ma arvan, et täiendava istungi kokkukutsumine ilmselt ei ole piisavalt põhjendatud minu hinnangul. Aivar Sõerd, palun!

Austatud aseesimees! Mul on tõesti üks protseduuriline küsimus. Kolleeg Andrei Korobeinik käis just oma eelnõu üle andmas ja selle üleandmise käigus ta informeeris kolleege ja avalikkust, et Reformierakond in corpore toetas eelmise aasta lõpus vastu võetud peretoetuste tõstmise eelnõu. No ma ütleksin – see on hääletusprotokollist kontrollitav –, et siinkõneleja ei hääletanud selle eelnõu poolt. See on kontrollitav. Ma küsingi, et millises protseduurilises vormis sellist väärinformatsiooni saab ümber lükata. Kas seda saab teha protseduurilise küsimuse formaadis või on mingi muu formaat selleks meile ette nähtud?

Aitäh, hea kolleeg! See ei ole küll protseduurilise küsimuse formaat, aga sinu vastusega on see [väärinformatsioon] väga veenvalt ümber lükatud. Ma loodan, et Andrei Korobeinik vabandab selle eest, et ta nii‑öelda pani sind teisele poole, kus sa tegelikult ei olnud. Andrei Korobeinik soovib nüüd ilmselt vabandada.

[Vabandan] Aivari ees, kui ta ei toetanud peretoetuste tõusu, see oli minu viga. Ju siis enamus Reformierakonna fraktsioonist pidas seda õigeks, aga Aivar ei pidanud. See oli tõepoolest minu eksimus. Aga mul on protseduuriline küsimus selle kohta – viimane protseduuriline küsimus, mõneks ajaks –, et te ütlesite, et minu arupärimine ei ole seda väärt, et kokku kutsuda täiendav istung. Aga te ei ole ju seda arupärimist näinud. Millel põhineb teie arvamus?

Minu arvamus põhineb teie väga veenval tutvustusel. Kersti Sarapuu, palun!

Austatud juhataja, minu komplimendid sulle, et sa oled tõesti hästi tubli! Head kolleegid! Mina esitan arupärimise rahandusministrile. Värskes koalitsioonileppes lubatakse alates 2025. aastast tõsta tulumaksuvabastus 700 euroni kuus ja kaotada astmeline tulumaksuvabastus. Praegu on kuni 1200-eurose brutopalga puhul maksuvaba tulu 654 eurot. Sealt edasi algab üleminek, kus maksuvaba osa väheneb, ja üle 2100 euro ulatuval palgal maksuvaba tulu enam pole. Kokkuvõtvalt peaksid kavandatava muudatuse puhul suurimad võitjad olema need, kelle palk on üle 2000 euro. Samas, 1200-eurosele palgale tuleb juurde kuus senti, kuid sealt alates hakkab lisa kõige kiiremini kasvama. Näiteks 1700-eurose palga puhul on see juba 63 eurot ja 1900-eurose palga puhul 88,30 eurot. Enim ehk 113,51 eurot palgalisa saavad need, kes teenivad 2100 eurot. Uue maksusüsteemi korral ei teki pensionäridest kellelgi võitu, aga kõik maksavad 2% rohkem tulumaksu. Maksuküüru kaotamine vähendab riigi tulusid mitmesaja miljoni euro võrra. 1132 eurot teeniv inimene võidab aastas 38 eurot, kuid see raha võetakse talt uue käibemaksuseadusega tagasi. 5166 eurot teeniv inimene võidab 851 eurot. Ja seoses sellega me küsimegi rahandusministrilt mitmeid küsimusi. Kas sellist maksuküüru kaotamist on üldse vaja? Aitäh!

Nii. Ja nüüd hea kolleeg Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Ma katsun teha hästi lühidalt. Riigikogu kultuurikomisjoni nimel on mul hea meel üle anda kaks eelnõu, kaks otsuse eelnõu. Üks puudutab Riigikogu liikmetest rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamist ja teine Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamist. Suur tänu teile!

Hea kolleeg Urmas Reinsalu, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetavad rahvaesindajad! Annan üle arupärimise justiitsminister Kalle Laanetile. See arupärimine peegeldab tegelikult valelikku poliitikat, mida on asunud ellu viima uus valitsus, asudes muutma perehüvitiste seadust, mis alles möödunud aasta lõpus eelmises Riigikogus vastu võeti. Sealjuures minnakse vastu koalitsioonileppele endale, milles lubatakse läbi viia peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüs. Eelnõu kooskõlastustabelist nähtub, et see on kavas alles pärast perede elujärje halvendamist, millel on kahtlemata sündimusele negatiivne mõju.

Minu küsimuste pakett püüab avada ja võimaldada Kalle Laanetil, justiitsministril, anda hinnang rahvaesindusele, esiteks, küsimusele poliitilise kultuuri aspektist ja õigusriikluse toimimise aspektist. See on kahtlemata Justiitsministeeriumi pädevusala. Ja teiseks [soovin] esitada küsimuse, mis puudutab – teatavasti ka õigusloome analüüsiga tegeleb justiitsminister – probleemi, miks ei täida koalitsioon koalitsioonilepet, mis lubab peretoetuste ja vanemahüvitiste tervikanalüüsi.

Ma loodan, et justiitsminister leiab siiski aega tulla varem kui siin hirmutavalt kõlanud aasta pärast, [nagu kõlas] hea rahvaesindaja suust, vastama nendele küsimustele ja esitada objektiivne, õigusekspertiisist lähtuv käsitlus, mida teha sellise valeliku poliitika korrigeerimiseks. Ma usun, et sellel lisainformatsioonil on ka oluline mõju eeldatavatele planeeritavatele poliitilistele initsiatiividele. Aitäh!

Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan Isamaa fraktsiooni nimel üle kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kodakondsus on kallis kingitus, see on auasi. See on igal riigil ja rahval omamoodi tingimustega, aga kõikjal nõuab see selle ühiskonna reeglitest kinnipidamist, nende austamist ning armastust ja austust selle riigi vastu.

Meid mõni aasta tagasi ehmatas, et suur osa siin elamisloaga elavatest Vene kodanikest toetas Vladimir Putinit valimistel, 90% ja rohkem. Need olid Vene kodanikud. Nüüd oleme märganud, et meie oma parlamendivalimistel toetas tuhandeid Eesti kodanikke Eesti riigi vastaseid jõudusid või vähemalt rahvasaadikukandidaate, kelle seisukohad olid Eesti riigi suhtes vaenulikud selle valimisperioodi ajal ehk võrdlemisi värskelt. On selge, et Eesti kodakondsust ei saa kinkida liiga kergelt. Need inimesed, kes on kodakondsuse saanud, peavad aru saama, mille eest nad selle saanud on: nad jagavad siinseid põhimõtteid ja oskavad eesti keelt.

Isamaa seisukoht on, et kodakondsuse taotlemise tingimusi tuleb muuta tõsisemaks ja [muuta] taotlemise perioodi aega, aga tuleb ka luua vastavad tingimused eesti keele õppimiseks. Eesti keele õppimiseks on võimalused antud. See seaduseelnõu annab võimaluse keeleõppekulude hüvitamise süsteemi natukene korrastada selleks hetkeks, kui keelt õppinu seda hüvitist taotleb. Aitäh!

Saalis olid toetavad hääled. Riina Solman, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud saadikud, kes on saalis, ja need, kes jälgivad meid videoülekande vahendusel, aga ka need, kes jälgivad meid oma kodudes! Nimelt, kui ma üleeile õhtul seda lauset korduvalt ütlesin, et tervitada inimesi, kes meid jälgivad, sain ma mitmeid sõnumeid, et tõesti ka kodudes jälgitakse, mida öötundidel Riigikogu saalis tehakse. Nii et oleme tublid edasi! Mul on anda üle arupärimine seoses valeliku poliitikaga peaminister Kaja Kallasele. Ja miks?

Viimased kuud on mõjunud Eesti inimestele šokina. Koalitsiooni moodustanud erakonnad andsid just viimaste valimiste eel lubadusi – kas nad on need täiesti unustanud või lükanud nende täitmise alles oma töönimekirja sügavale lõppu – tõsta pere- ja lapsetoetust. Võib-olla on neil plaan nüüd peretoetusi kärpima minnes neid näiteks pärast järgmisi Riigikogu valimisi tõstma hakata, et siis jälle tagasi valituks saada. Aga hetkel on nad andnud teada kurjakuulutavast plaanist võtta ära lasterikastelt peredelt, kus on vaja väga palju rohkem vahendeid ja rohkem abi, 200 eurot. Samuti [on kavas loobuda] lapsetoetuse indekseerimisest ja [täiendavast] tulumaksuvabastusest alates teisest lapsest.

Lähtudes sellest, on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel esitada järgmised küsimused. Miks ei täida koalitsioon enda koalitsioonilepet, mis lubab peretoetuste ja vanemahüvitiste tervikanalüüsi? Sellist tervikanalüüsi nende kärbete eel meile esitatud ei ole. Ja veel on küsimus, kas tegu ongi uue poliitilise kultuuriga, et seaduse mõju hakatakse analüüsima alles pärast selle vastuvõtmist. Aitäh!

Urmas Reinsalul on veel üks eelnõu või arupärimine. Palun!

Lugupeetav Riigikogu esimees, aseesimees ja rahvaesindajad! Tähendab, need krokodillipisarad, mida siin mõni valitsuse esindaja, koalitsiooni esindaja on [valanud], et tegemist on mingi põhiseadusliku kriisiga, mis siin toimub, on muidugi koomilised. Krokodill ei ole kasulik loom, ta on eksootiline loom ja pisaraid ta ka ei vala. 

Täpselt aasta tagasi, 11 kuud tagasi – Heili Tõnisson mäletab – istus parlament siin nädalaid blokeerituna ja Toomas Kivimägi võitles vapralt peretoetuste vastu. Ja meie, kes me soovisime peretoetuste reformi, Eesti sündimuspoliitikat ja perede toetamise poliitikat ellu viia, mitte kuidagi ei väitnud, et Reformierakonna tegevus on põhiseaduse vastane või põhiseaduslikku kriisi põhjustav. Me saavutasime patiseisu ja sellele järgnesid kuu aega [kestnud] koalitsiooniläbirääkimised, kui mäletate. Selle kuu aja jooksul ei öelnud keegi, ükski koalitsiooni moodustavatest parteidest – Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, härra Allas, ja Isamaa Erakond –, et nüüd kuu [aega] elu seisab ja on põhiseaduslik kriis. Erakondadel on oma vaated ja erakonnad seisavad nende vaadete eest, sellega tuleb arvestada, ja selleks kasutavad nad neid protseduurilisi meetmeid, mis on ette nähtud. 

Ma tahan veel kord rõhutada, et kindlasti on meil ka mitmeid konsensusküsimusi, millele me selles patiseisus peame leidma lahenduse. Me arutasime oma fraktsioonis [muu hulgas] ka seda, mis puudutab eelolevat NATO Vilniuse tippkohtumist juuli keskel. On selge, et asjakohane on leida meetod, kuidas enne istungjärgu lõppu oleks võimalik parlamendil sellekohane avaldus ära menetleda, et toetada liitumiskutset Ukraina ühinemiseks NATO-ga. Selleks peab olema eraldi täiendava istungi formaat, milleks me kindlasti oleme valmis ja tervitame seda, sest olulised konsensuspoliitikat väljendavad välis- ja julgeolekupoliitilised küsimused ei tohi selles vastasseisus saada kuidagi tõkestatud. 

Selles kontekstis annan üle arupärimise Signe Riisalole valeliku poliitika kohta. Ja nimelt: miks ei täida koalitsioon koalitsioonilepet, mis lubab peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi?

Järgnevalt Priit Sibul, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Isamaa fraktsiooni nimel soovin üle anda välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle sisu on väga lihtne. "Suurinvestor käesoleva alljaotise tähenduses on välismaalane, kes on teinud vähemalt 1 200 000 euro suuruse otseinvesteeringu Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, mis investeerib peamiselt Eesti majandusse, või investeeringu investeerimisfondi, mille investeerimispoliitika kohaselt investeeritakse fondi vahendeid peamiselt Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse." Praegu on teadupärast see rahaline määr 1 miljon. Meil on ettepanek tõsta seda 200 000 võrra. 

See ettepanek tuleb üsna loogiliselt sellest, et koalitsioon otsib meeleheitlikult rahalisi vahendeid. On kokku pandud maksupakett, mis on jäle koormis Eesti maksumaksjale. Selleks ei ole mandaati taotletud. Nende erinevate maksude kohta pole ka kahjuks analüüsi, millisel kujul või mille mõjul need Eesti majandust võiksid aidata. Siin [eelnõus] on üks väga lihtne viis või võimalus eelarvesse täiendavaid vahendeid saada, ja selleks Eesti maksumaksjaid otseselt koormamata. Kõige lihtsam ja palju räägitud näide on meie turismisektor, mille puhul, tõsi küll, järjest rohkem tekib tunne, et ka koalitsioonis ei ole lõplikku arusaamist, kas see maksumäär on erandlikult selline, nagu ta täna on, või püütakse seal leida mingit uut maksumäära või mis tegelikkuses saab. Aga nii nagu ma ütlesin, selle eelnõu kohaselt on võimalik täiendavaid vahendeid eelarvesse saada.

Aitäh, Priit Sibul! Järgnevalt Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud stenogramm! Esitan arupärimise peaminister Kaja Kallasele viimaste aegade poliitiliste väljaütlemiste kohta. Ka siin infotunnis küsimustele vastates rõhutas Kaja Kallas täna väga veendunult, et valimistel on tagajärjed. See on ilmselt sõnum Reformierakonna valijatele, aga ma ei saa aru, miks nii etteheitvas toonis. Kust nemad võisid mõni kuu tagasi aimata, et kõik see, mida neile räägitakse, ei olegi sulatõsi? Vahel tõesti juhtub nii, et pannakse kokku koalitsioon ja tuleb leida see sünergia, kuidas Eesti riiki koos arendada, ja kõik lubatu ei [jõua] ellu. Aga teatada nii reljeefselt, et valimistel on tagajärjed, võtke või jätke, ise valisite mind, on pisut üleannetu.

Kui nüüd rääkida Eesti majandusettevõtete ja ettevõtjate koormamisest tulevikus, siis tõepoolest, kui Eesti rahaline seis on selline, et maksukoormust tuleb tõsta, siis oleks pidanud seda enne valimisi teada andma ka kõigile ettevõtjatele. Aga nagu me mäletame, veel alles hiljuti kinnitas peaminister, et ta teadis sellest juba pikalt ette, aga ei tahtnud seda valimiste eel öelda, sest see oleks olnud ebapopulaarne sõnum. Nüüd me näeme, et turismiettevõtteid ja teisi [ettevõtteid] pannakse rohkem makse maksma. Ja siit ongi küsimus: miks läheb valitsus olukorras, kus enamik ettevõtteid pole veel jõudnud kriisi mõjudest taastuda ning töötavad kahjumlikult, nende maksukoormust märgatavalt tõstma?

Aitäh, Tõnis Lukas! Järgnevalt Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud saadikud siin saalis ja oma tubades ning inimesed, kes te meid oma kodudes jälgite! Üle on anda arupärimine valeliku poliitika kohta [välis]minister Margus Tsahknale. Nimelt, sõnamurdlikult on Vabariigi Valitsus läinud muutma perehüvitiste seadust, mis alles möödunud aasta lõpus eelmises Riigikogus vastu võeti. Seejuures minnakse vastu[ollu] iseenda koalitsioonileppega, aga ka programmiga, kus lubatakse läbi viia lastetoetuse tõus. Koalitsioonileppega selles osas, mis puudutab vanemahüvitise tervikanalüüsi. Minnakse muutma seadust enne tervikanalüüsi ja mõjude uurimist, mida see lastega peredele tegelikult kaasa toob. Täna toimunud kohtumisel lasterikaste peredega tuli välja, et ka neile ei ole täiendavat informatsiooni antud. Need esmased hinnangud, et ära võetakse 200 eurot, ei pea paika, igasugused maksutõusud lisavad sinna juurde väljamineku pere rahakotist kuni 500 eurot kuus.

Nagu ma ütlesin, tervikanalüüsi ei ole, ja sellest johtuvalt esitame [välis]minister Margus Tsahknale mõned küsimused. Kas tegu ongi uue poliitilise kultuuriga, et seaduse mõju hakatakse analüüsima alles pärast selle vastuvõtmist? Igal juhul seisab Isamaa selle eest, et valitsus võtaks tagasi maksude tõusu ja peretoetuste kärpimise [eelnõud]. Selleks tegime Isamaaga esmaspäeval Toompeal ka piketi, et valitsus võtaks selle perevaenuliku plaani tagasi. See plaan on meie hinnangul ellu kutsutud Reformierakonna valimislubaduse täitmiseks ehk madalapalgaliste tulumaksuvabastuse tagasikeeramiseks, mis maksabki 500 miljonit eurot ja milleks nüüd tulusid otsitakse laste ja perede arvel.

Aitäh! Järgnevalt Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav Riigikogu esimees! Austatud rahvaesindus! Selle sissejuhatusega annan üle arupärimise Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehele härra Lauri Läänemetsale, kes praegu täidab ka siseministri ülesandeid, selle kohta, miks ei täida koalitsioon koalitsioonilepet, mis lubab peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi. Kontekst on selline. Miks sotsiaaldemokraadid, kes lubasid … Anti, tint ei olnud jõudnud veel kuivada sotsiaaldemokraatide programmil, milles lubasite 150 eurot lastetoetust ja indekseerimist, ja nüüd korraga täpselt äraspidised sammud! See kindlasti asetab poliitika usaldusväärsuse karikatuursesse [olukorda]. 

Meie kindlasti ei [lasku] legitiimse parlamentaarse obstruktsiooniga sellisele tasemele, et esitame ettepanekuid, millel ei ole pistmist meie protesti algupärase suunitlusega või millel ei ole sisulist kandvust. Ma tuletan meelde seda dramatismi … Ja kindlasti ma kutsun üles ka kõiki [teisi] opositsioonis hoiduma sellest, seal ei ole mingeid märke, et seda tehakse. Ma tuletan meelde, kui meil olid rahvahääletuse [eelnõu] muudatusettepanekud: ettepanek teha rahvahääletus Eesti NATO‑st lahkumise kohta, ettepanek teha rahvahääletus, et Eesti algataks Nõukogude Liidu taastamise, ettepanek teha rahvahääletus, et Eesti kuuluks Venemaa mõjusfääri, ettepanek teha rahvahääletus, et Eestis keelata eestikeelse hariduse andmine, ja rahvahääletus Eesti lülitamiseks Venemaa koosseisu.

Kindlasti ma arvan, et meie oma küsimustes keskendume poliitika tuumale, nagu ka minu arupärimine, mis keskendub perehüvitiste sõnamurdlikule kärpimisele. Meie sõnum on üks ja selge: võtke tagasi menetlusest see seaduseelnõu! See seaduseelnõu ei lähe siit parlamendist läbi, arvestage sellega. See on opositsiooni lähtekoht tänases vastasseisus. Me seisame inimeste eest, sealhulgas ka sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valijate eest, kelle lubadused olid teistsuguse tonaalsusega kui nüüd tegelik praksis.

Aitäh, Urmas Reinsalu! Järgnevalt Priit Sibul, palun!

Auväärt esimees! Head kolleegid! Isamaa fraktsiooni ettepanekul esitan ettepaneku Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist tõsta käibemaksu kahe protsendipunkti võrra. 

Siin puldis on mitmed head kolleegid öelnud, et see koalitsioon on arutult asunud otsima erinevaid võimalusi eelarve täitmiseks, ilma et meil oleks täna arusaama, mis Eesti majandusega juhtub. Me teame, milline on inflatsioon – see on tõusujoonel. Euroopas kasutusele võetud meetmed inflatsiooni ohjeldamiseks, [sealhulgas] euribori tõstmine üsna pika perioodi jooksul ja järjest väiksemas ulatuses, Eesti inflatsiooni kahjuks ohjeldanud ei ole. Nüüd on meil soov oma maksumaksjaid koormata veel erinevate maksudega, kusjuures nõnda, et mitmetel puhkudel kulud inimestel … Näiteks käibemaksu tõus on planeeritud tuleva aasta 1. jaanuarist ja võimalikud kompenseerivad meetmed, mille kohta räägitakse, et kõigi elu läheb ilusaks ja tulumaksust hakkavad inimesed rohkem vahendeid saama, need on aasta jagu hiljem. Vahepeal peavad inimesed, ma ei tea, kas siis jälle kartulikoori või miskit muud sööma, aga igal juhul on planeeritud kulud enne ja tulud hiljem. Seal võib olla ka seos, et äkki inimesed kuidagi unustavad selle maksutõusu, kui nad kätte saavad. 

Aga niisama lihtne see ei ole, sest ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on selle eelnõu kohta esitanud oma märkused, kus ta ütleb, et nii pensionäride kui ka madalamapalgaliste inimeste elu läheb igal juhul keerulisemaks, sõltumata sellest tulumaksuvabastuse muutmisest.

Aitäh, Priit Sibul! Järgnevalt Tõnis Lukas, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Väga austatud stenogramm! Annan üle arupärimise majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Alles paar tundi tagasi hurjutas peaminister Kaja Kallas siin infotunnis küsimustele vastates Reformierakonna valijaid, et valimistel on tagajärjed. Saite nüüd! Ise teadsite, mida tegite, valisite Reformierakonda, ja nüüd leppige sellega, mis meil teile anda on. 

Siin on mitmel korral räägitud perehüvitiste karmist kahandamisest, millest enne valimisi ei räägitud midagi. Aga näete, saite selle, lugupeetud valijad. Ise olete süüdi, et valisite Reformierakonda. Sama on majanduskeskkonnaga, ettevõtjatele tulevad nüüd maksumuudatused. Jah, enne valimisi ei saanud sellest rääkida, sest muidu ei oleks valimisi võidetud. See oleks olnud ebapopulaarne [samm]. Aga, lugupeetud valijad, oleksite ikkagi pidanud läbi meie sõnade kaugemale, tausta nägema ja sellega ette arvestama. 

Minu küsimus on majandus‑ ja infotehnoloogiaministrile, kes on olnud turismimajanduses tegevjuhina tegev tükk aega. Maksumuudatused hakkavad praegu kägistama just turismiettevõtteid ja energiakriisist veel mitte taastunud teisigi ettevõtteid. Missugune on juriidiline, õiguslik või moraalne alus juriidilise isiku tulumaksu tõstmise kehtestamiseks nii lühikese etteteatamisajaga ja sellega ettevõtete maksukoormuse muutmiseks nende jaoks vastuvõetamatuks?

Aitäh, Tõnis Lukas! Järgnevalt Riina Solman, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud saalis viibijad ning inimesed, kes kuulavad oma tubades või kodudes! Minul on Isamaa fraktsiooni poolt üle anda arupärimine, millele ma olen alla kirjutanud, lugupeetud – kuidas see nüüd oligi? – kliimaminister Kristen Michalile. Jah, selline on see uue ministri nimi. Ka see [arupärimine] on just nimelt valeliku poliitika tegemise kohta. Enne koalitsiooni moodustamist ei olnud sõnagi juttu maksutõusudest. Need viimased kuud, kui on maksutõusudest räägitud, on mõjunud Eesti rahvale šokina. 

Mul on küsimus: kas koalitsiooni moodustanud erakonnad on unustanud kõik, mida nad valimiste eel lubasid? Milleks seda tehakse, milleks kõiki neid makse tõstetakse: käibemaksu, tulumaksu, aktsiise, maamaksu? Ma olen kuulnud, et Kristen Michal räägib ka sellest, et meil on vaja täiendavat maksu pakenditele, prügi ladustamise maksu, üks maksuliik oli tal veel. Miks läheb valitsus niigi kõrge inflatsiooni olukorras makse tõstma? Ja küsin ka täpsustavalt: miks just füüsilise isiku tulumaksu tõstma, veel üldist maksukoormust juurde [lisama]? Käisin esmaspäeval "Laseri maksustuudios", kus [osales] ka rahandusminister Mart Võrklaev, kes kogu selle temaatika kohta suutis öelda valdavalt ühte lööklauset, et kõik pidi nende maksumuudatuste ja eelolevate muudatustega hoopis paremaks minema. Tegelikult tehakse kärpeid, halvendatakse lastega perede eluolu ja maksutõusudega tõstetakse tuntavalt elukallidust. Nii et üle on anda arupärimine Kristen Michalile valeliku poliitika kohta.

Aitäh, Riina Solman! Järgnevalt Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Austatav Riigikogu esimees! Eelmise aasta juuni alul pöördus tänane Riigikogu esimees Lauri Hussar Eesti rahva poole: see, mis toimub parlamendis, see Reformierakonna algatatud obstruktsioon on selline, et aeg on rahval võim enda kätte võtta, sest valitsejad ei saa sellega hakkama. Teda täiendas toonane Eesti 200 esinaine osundusega, et tuleb korraldada erakorralised valimised, kuna parlament on muutunud töövõimetuks. See oli tegelikult poliitiline diagnoos. Mina täna nii radikaalset diagnoosi – nagu [pani] Kristina Kallas, kes ütles, et tuleb teha erakorralised valimised, ja Lauri Hussar, kes andis hinnangu, et mitte põhiseaduslikud institutsioonid, vaid rahvas peab võtma võimu enda kätte, milline iganes see modus operandi oleks –, ma nii radikaalseid hinnanguid ei annaks. Tegemist on parlamentaarse obstruktsiooniga, mis jääb kodukorraseaduse raamidesse ning millega parlamendiliikmed kaitsevad oma arusaama Eesti tulevikust ja oma arusaama sellest, mis on mõistlik. Ja nii, nagu me seda tegime eelmises parlamendi koosseisus, teeme seda ka selles parlamendi koosseisus. Kas te tõesti arvasite, et me istume ahju peal? Istume ahju peal, kui me oleme kuid sõna otseses mõttes võidelnud peretoetuste eest?

Ja selles kontekstis ongi mul üle anda arupärimine Kristina Kallasele, kes praeguses valitsuskabinetis [hoiab] haridusministri vastutusrikast portfelli, et ta annaks nii enda kui ka sotsiaalteadlase visioonist hinnangu, miks ei täida koalitsioon koalitsioonilepet, mis [lubab] peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi. Ning [annaks] oma hinnangu – püüdes olla neutraalsel positsioonil – rahvaesinduse kohta, milline on tema käsitlus sellest poliitilisest kultuurist, mis selliste valelike sammude tulemusel kujuneb.

Aitäh, Urmas Reinsalu! Järgnevalt Priit Sibul, palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Mina esitan mureliku saadiku arupärimise justiitsministrile. Ma olen pidanud Kallet mõistlikuks inimeseks ja mulle on tundunud, et meie arusaamised poliitikast ja selle tegemisest on sarnased, aga tuleb välja, et olin liiga ennatlik nende järelduste tegemisel. Ma õigupoolest ju ei tea, aga ju ma saan Kalle käest teada, kui palju ta koalitsioonileppe sõlmimise arutelude juures oli või pidi ta käe alla panema tagantjärele.

Aga minu küsimused on üsna lihtsad. Miks koalitsioon iseenda koalitsioonilepet ei täida? Teadupärast lubab koalitsioonilepe vanemahüvitise tervikanalüüsi, aga me teame, et eelnõus, mis siia majja on [jõudnud] ja mis ootab oma arutelu, räägitakse sellest, et kõike võiks vaadata tagantjärele. Aga me teame, et tagantjärele tarkusega pole elus suurt midagi peale hakata. On üsna oluline aru saada justiitsministri arusaamisest, sest maksupaketis on üsna sarnased mured, me hakkame nüüd kõike hindama tagantjärele, õiguslikku analüüsi või nii-öelda etterehkendust ja arusaamist polegi vaja. Me ei hakka arutama seda, mida üks või teine muudatus võib kaasa tuua, vaid teeme asjad lihtsalt ära. Selline on tänase koalitsiooni arusaam, et teeme asjad ära ja küll me siis tagantjärgi vaatame ja klatime asju, mis välja tulevad. Minu arust Justiitsministeerium kindlasti selliseid asju ei tohiks lubada ja eriti lubamatu on see perepoliitika küsimustes.

Aitäh, Priit Sibul! Järgnevalt Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud stenogramm! Annan üle arupärimise välisminister Margus Tsahknale. Veel mõni aeg tagasi oli Margus Tsahkna üks Eesti kõnekamaid ja sõnakamaid poliitikuid. Aga vahepealsel ajal, kui ta tegeles ettevõtlusega ja oli poliitikast pisut eemal või vähemalt parlamendipoliitikast pisut eemal, oleme me tema suust kuulnud, kuidas selle ajaga on jõudnud Eesti poliitika põhjalikult mutta vajuda ja ei täideta antud lubadusi. Koalitsioonilepinguid sõlmides lepitakse kokku hoopis uutes põhimõtetes, mis on valijatele üllatuseks. Ja seetõttu on minu vestluspartner, kes hakkab arupärimisele vastama, täitsa õige mees arutlemaks, kuidas sellise asjani on jõutud. 

Margus Tsahkna oli Vabariigi Valitsuses, kui valitsus selle niinimetatud Reformierakonna poolt põlatud maksuküüru kehtestas. Ja nüüd, kui Reformierakond on võtnud niinimetatud maksuküüru kaotamise oma põhiliseks valimislubaduseks, on Margus Tsahkna asunud toetama Reformierakonna poliitikat. See tähendab, et ka tema põhimõtted on ajaga mõnevõrra muutunud. Aga miks selle peavad kinni maksma inimesed, lihtsad inimesed? Me saame aru, et Reformierakonnal on olnud huvi, et jõukamad saaksid maksusoodustusi, aga füüsilise isiku tulumaksu tõstmisega – et katta neid kulusid, mis on seotud maksuküüru kaotamisega – lüüakse tegelikult madalamapalgalisi ja osa meie kodanikkonnast saab sellise liigutuse ja sellise lubaduse elluviimise tõttu kannatada.

Järgnevalt Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid saalis ja oma tubades ning inimesed kodudes, kes meid jälgivad! Minul on üle anda arupärimine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Olen sotsiaalkomisjoni aseesimehena saanud nüüd Signe Riisaloga ka ise kohtuda. Oleme kuulnud valitsuse kurtmist erinevatele meediakanalitele, kuidas saalis ei saa sisulist debatti pidada, sellepärast et siin [toimub] obstruktsioon. Mina olen soovinud sotsiaalkomisjonis pidada sisulist debatti. Mulle on öelnud ka koalitsioonipoliitikud, kes on sotsiaalkomisjoni liikmed, et ärme pane nüüd vastu, vaid alustame sisulist debatti. Ja siis, kui tuleb minister, siis sisulist debatti peavad ainult opositsioonipoliitikud ehk mina, Tanel Kiik ja teised, kes meil seal sotsiaalkomisjonis opositsioonierakondadest on, aga koalitsioonikaaslased, kes seal istuvad, tegelikult ei debateerigi. Ja seepärast oligi alust arvata, et kui see [eelnõu] tuleb suurde saali … Olgem ausad, sellega ei käitutud korrektselt, suurde saali lubati see [eelnõu] sotsiaalkomisjonist, vaatamata opositsiooni vastuseisule, ilma et see oleks üldse Riigikogule enne üle antud. See oli ebakorrektne. 

Sellega seoses on Signe Riisalole tõepoolest veel küsimusi esitada. Kuna ta läheb seda perehüvitiste seadust muutma, läheb kärpima suurperede toetusi ilma igasugust analüüsi tegemata, rääkides samal ajal seletuskirjas, et tervikanalüüs tehakse alles pärast selle seaduse vastuvõtmist, siis me kahtlemata sellega ei nõustu. Ja üleüldse, me korraldasime Isamaaga siin Toompeal [Lossi] platsil esmaspäeval debati, et valitsus saaks aru: võtke tagasi see rumal peretoetuste kärpimise [eelnõu]! Me seisame igal juhul lastega perede eest!

Aitäh, Riina Solman! Järgnevalt Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav Riigikogu esimees! Austatud rahvaesindajad! Kolonel reservis Tali, kes meiega on ühinenud! Eelkõneleja kõneles siin sellest, et valitsuse esindajad nutavad selle pärast, et ei saa siin parlamendis debatti pidada, sest [esitatakse] ettepanekuid ja algatusi, ei saa debateerida. Aga vabandust, minu arusaama järgi demokraatia toimimisest oleks see debatt pidanud olema enne valimisi. Ja nüüd soovitakse meile Brežnevi pakkide kaste siia saali sisse suruda sellisel moel, mis läheb risti vastupidi selle poliitikaga, mida lubati. Õigusega nimetab Eesti ajakirjandus seda valelikuks poliitikaks. Ja teiseks nähakse ette kompleks meetmeid, millest ei olnud enne valimisi, pehmelt öeldes, mitte midagi juttu. Ja nüüd öeldakse meile, et tahetakse debateerida. Peaminister ütleb, et mis te nendes programmides sorite, see kõik ei oma enam mingisugust tähtsust, mida poliitikud siia saali kandideerides valimistel lubasid. Või piirdutakse sõnakonstruktsiooniga, et valimistel on tagajärjed. On jah tagajärjed valimistel, seda me näeme. Seda näevad oma turjal kõik inimesed ja ka lasterikkad pered. 

Selles kontekstis ma esitan arupärimise rahandusminister Mart Võrklaevale ja esitan talle küsimuse, mis on majanduspoliitiliselt põhimõttelise kaaluga. Miks läheb valitsus olukorras, kus majandus on alles taastumas koroona- ja energiakriisist ning jätkuvalt languses, juriidilise isiku tulumaksu tõstmisega ettevõtete maksukoormust tõstma? Me peletame siit investoreid ja tulevasi välisinvesteeringuid ning valitsuse planeeritavate sammudega halvendame majanduskonjunktuuri kardinaalselt. Rahandusminister peab selle kohta aru andma.

Järgnevalt palun, Helir-Valdor Seeder!

Austatud juhataja! Eelkõneleja rääkis, et valimistel on tagajärjed. Tõepoolest, valimistel on tagajärjed, aga kahjuks peab ütlema, et ei ole tulemusi. Ma arvan, et seal on väga suur vahe – tagajärg või tulemus ja tulemuslikkus. Praegune ametisse astunud Eesti 200, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide ühine koalitsioon on koalitsioonilepingus kokku leppinud ja lubanud Eesti rahvale, et koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldist poliitilist kultuuri parandada. Kuidas see parandamine on alanud? See on alanud nii, et meile on esitatud eelnõusid, kus on eiratud igasuguseid õigusloomele kehtestatud reegleid. Valitsus on iseenda kehtestatud õigusloome reegleid rikkudes esitanud menetlusse nii perehüvitiste eelnõu kui ka praegu selle maksukobara. Ja enamgi veel, enne kui eelnõud on üle antud – mõlema eelnõu puhul, enne kui nad on Riigikogule üle antud –, on langetatud komisjonis tingimuslikke menetluslikke otsuseid. See ei ole korrektne. See ei ole kooskõlas kodu- ja töökorra seaduse põhimõtetega. See uus poliitiline kultuur paraku mitte ei tõsta ja ei paranda, vaid vastupidi, halvendab. Enamgi veel. Olin eile põhiseaduskomisjonis, kus põhiseaduskomisjoni esimees leidis, et tal on õigus opositsioonisaadikute ettepanekuid üldse mitte hääletusele panna, ja nii ei pandudki. 

Sellega seoses on mul võimalus Isamaa fraktsiooni nimel anda üle Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele parandada üldist poliitilist kultuuri" eelnõu. Ma loodan, et valitsus väga tõsiselt mõtleb selle üle, menetleb seda ja suudab ka koalitsioonierakonnad koalitsioonilepingus kokkulepitud eesmärgi nimel ühiselt tööle panna.

Aitäh, Helir-Valdor Seeder! Järgnevalt Priit Sibul, palun!

Hea esimees! Head kolleegid! Margus Tsahkna! Me Margusega oleme erinevaid teemasid, mis puudutavad lapsi ja peresid, elus üsna palju arutanud. See oli enne seda, kui ta Eesti 200 asju hakkas ajama. Ma ei tea, millised on olnud need mõjud või muudatused, mis sellega seoses on tekkinud, aga ma mäletan Marguse initsiatiivi ja toimetamisi selle [nimel], et laste eest võiks anda vanematele valimistel hääle. Ma mäletan ühte konverentsi, kus me arutasime, et Eestis võiks olla 2 miljonit eestlast. Ja kui ma vaatan nüüd seda koalitsioonilepet, siis see lubab peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi, aga koalitsioon ei soovi seda täita: planeerib peretoetuste vähendamist ja mõjusid vaatame siis tagantjärgi, et kus mis muutus. Ma võin küll suhteliselt veendunult öelda ja kinnitada, et niiviisi ei ole võimalik, sellise perepoliitika ja poliitika planeerimisega ei ole võimalik kunagi jõuda 2 miljoni eestlaseni. Kui me [eelmises] koosseisus otsustasime Eesti peredele anda kindlust – see on kindlasti üks olulisemaid asju, mida peredel on tarvis, just see kindluse andmine on see, mida poliitika [abil] üldse on võimalik teha –, siis täna me läheme seda lõhkuma. Minu küsimus ongi: mis hinnangu annab välisminister sellele, et koalitsioon koalitsioonilepet ei täida ja seda analüüsi meile ei esita?

Aitäh, Priit Sibul! Järgnevalt Tõnis Lukas!

Austatud juhataja! Lugupeetud parlament! Austatud stenogramm! Esitan arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Täna on siin juba korduvalt tsiteeritud viimasel [ajal] kõlanud tsitaati, mida ka peaminister on viimastel päevadel meeleldi korranud ja mis paistab talle väga veenev, pakub sügavat sisu ja ka eneseväljenduse lusti – see on see, et valimistel on tagajärg. Tõepoolest, nii on. Aga ma leian, et on ülekohtune Reformierakonna valijaid selle pärast hurjutada, et nad Kaja Kallast ja Reformierakonda [valisid]. Võin öelda, et kindlasti ei olnud see valeliku poliitika planeerimine ainukene põhjus, miks on valimistel tagajärjed ja miks Reformierakond saavutas päris ülekaaluka tulemuse. Üks nendest vahenditest oli ka oma koalitsioonipartneri Isamaa alandamine ja meie kohta valetamine telereklaamides viimase kahe nädala jooksul, nagu me oleks kahjustanud Eesti kaitsevõimet, ei taha Ukrainat toetada ja nii edasi. Aga jah, üks nendest gruppidest, kes on petta saanud, on tõepoolest pered, lasterikkad pered. Mul on peaministrile küsimus: miks ei täida koalitsioon koalitsioonilepet, mis lubab peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüsi, ja hakkab neid hüvitisi kärpima juba enne, kui analüüs on valminud?

Aitäh, Tõnis Lukas! Järgnevalt Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav parlamendi esimees! Lugupeetavad rahvaesindajad nii opositsioonist kui ka koalitsioonist! Patiseis siin parlamendisaalis kestab. Meie, Isamaa Erakond on koos teiste opositsioonierakondadega pakkunud välja kompromisslahenduse, kuidas sellest patiseisust üle saada. See on tegelik kompromiss, see on väärikas kompromiss ja ei tähenda seda, et valitsuskoalitsioon ennast alandama peaks. Mul on kahju, et nende vähem või rohkem intensiivsete läbirääkimiste käigus ei ole siiamaani suudetud lahendust leida. Aga millest see kõneleb? See tähendab seda, et tuleb tõsta läbirääkimiste kvaliteeti. Otsustavalt tuleb tõsta läbirääkimiste kvaliteeti. Mille eest poliitikutele palka makstakse? Makstaksegi kokku leppimise eest, makstakse selle eest, et leitaks lahendus, mis töötab ja mis sobib kõigile osapooltele. 

Üks ajakirjanik helistas mulle täna ja avaldas üllatust, et iga opositsioonierakond tahab oma küsimust. Ilmselt oli see mõttekäik, mis oli kõlanud koalitsiooni esindajatelt, kes neid läbirääkimisi kommenteerisid, et on raske kokku leppida. Aga samamoodi on ju ka koalitsioonil. Ka koalitsioonis on kolm osapoolt, ja omavahel öeldes, kui siin parlamendis kõneleda saadikutega, siis kes nüüd selle käkerdise üle, mis on tekkinud, ikka rõõmus on. Jääb mulje, et see kõik on nagu isetekkeline, niisugune automaatne tehisintellekti mehhanism ja kõik on selle ohvrid, sest valimistel on tagajärjed. Kõik on kuidagi muutunud subjekti staatusest siin parlamendisaalis objektiks. Aga meie keeldume olemast siin parlamendisaalis objektid mingisugusele automaatmehhanismile. 

Selles kontekstis anname üle arupärimise valeliku poliitika kohta kliimaminister Kristen Michalile, [paludes] hinnangut selle poliitika sisu kohta, mis puudutab peretoetuste kärbet.

Aitäh, Urmas Reinsalu! Järgnevalt Helir-Valdor Seeder, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets olevat kurtnud – nii mulle täna ajakirjanik helistades [väitis] ja küsis minu kommentaari –, et väga raske on parlamentaarset demokraatiat edendada, kui igal erakonnal on omad seisukohad. Niimoodi on väga raske kokkuleppele jõuda. See on jätk, Urmas, sinu eelnevale jutule. Ja mina ütlesin, et kui see on nii kurnavalt raske, siis alati on võimalik sellest vastutusest vabaneda, anda [võimalus] teistele, kes suudavad seda koormat paremini kanda.

Ma räägin seda nimelt seoses sellesama perehüvitiste eelnõuga. Kes mäletab, siis selle algus oli väga raske ja selle menetlemine väga raske. Selle kokkuleppe hind, et siin saalis Isamaa eestvedamisel jõuti lõpuks selleni, et kõik viis erakonda – nii opositsioonierakonnad kui ka koalitsioonierakonnad – võtsid selle üksmeeles vastu, selle hind oli see, et üks valitsuskoalitsioon lagunes. Tekkis uus, kus koalitsioonilepingu läbirääkimistel oli see kõige pingelisem punkt üldse ja see oli kõige viimane punkt, mis suleti. Aga lõpuks me suutsime läbi rääkida, veenda, kokku leppida ja leida selle ühisosa siin saalis nii koalitsioonisiseselt kui ka opositsioonierakondadega. Vaatamata nendele erimeelsustele suutsime me selle eelnõu vastu võtta ja ühiselt heaks kiita.

Ma arvan, et see on ka eeskuju ja innustus praegusele valitsuskoalitsioonile. Tuleb selle nimel pingutada, et leida see ühisosa. Riigikogu ei koosne ainult kahest poolest – heast ja halvast, mustast ja valgest, opositsioonist ja koalitsioonist –, vaid kuuest erakonnast, kelle vahel on vaja kokkulepe leida. 

Sellega seoses annan ma üle arupärimise justiitsminister Kalle Laanetile, kes võiks seda asja vaadata ka õiguslikust [vaatenurgast] ja abistada kolleeg Lauri Läänemetsa. Küsimused puudutavad seda, miks koalitsioon ei täida peretoetuste ja vanemahüvitise puhul koalitsioonilepet.

Aitäh, Helir-Valdor Seeder! Järgnevalt Priit Sibul, palun! 

Austatud esimees! Head kolleegid! Minul on kujunenud olukorra kohta arupärimine lugupeetud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ja see puudutab loomulikult koalitsiooni planeeritud muudatusi peretoetuste vähendamiseks. Eile oli sotsiaalkomisjonis, kus ma asendasin meie esindajat, üsna huvitav tõik. Kui Sotsiaalministeeriumi esindajad oma sissejuhatavas sõnavõtus eelnõu tutvustasid, siis räägiti üsna pikalt ja laialt sellest, kuidas vanemahüvitis on maailmas üks parimaid meetmeid ja kuidas see on aidanud Eestis sündimust kasvatada. Viidati ka sellele, kuidas 2017. aastal vastu võetud lasterikka pere toetus aitas sündimust tõsta isegi 2020. ja 2021. aastal. Aga kui ma vaatasin seda seletuskirja, mis eelnõuga kaasas oli, siis sellest olid need tõigad ministeeriumi poolt millegipärast välja jäänud ja räägiti sellest, kuidas meil on vaja seda lasterikka pere toetust praegu vähendada, selleks et aidata erinevate probleemidega peresid ja lapsi. Kui ma siis uurisin, milliste eelnõude, paragrahvide või muudatuste alusel ja kui palju vahendeid millekski läheb, siis [kuulsin, et] kahjuks ei ole koalitsioonis seda arutatud. Tegelikkuses me teame, et mitte mingit analüüsi ei ole, tänaste parimate arusaamiste järgi läheb see raha tulumaksuseaduse muudatuse [katteks]. Aga küsimus on ikkagi see, mis tegelikult Eesti peredega juhtub.

Aitäh, Priit Sibul! Nagu alati, täpne – kaks minutit. Järgnevalt Tõnis Lukas, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Austatud stenogramm! Ka mul on arupärimine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Muide, kui räägitakse, et valimistel on tagajärg, siis selleks tagajärjeks on praegu muutunud – ma arvan, ebaõiglaselt – teadmine, et valimistejärgselt peab alati murdma valimiste eel antud lubadusi või vähemalt tegema midagi sellist, mida sa ei ole enne lubanud. See on üldiselt ebaõiglane. Ma olen kindel, et kuigi see on praegu Reformierakonna poliitika peamine ja äratuntav põhimõte, siis kindlasti ei saa sellises küünilises lähenemises süüdistada kõiki poliitikuid. 

Üks selliseid, kelle käitumismuster oleks peaaegu et mõrandanud selle vandenõu, mida Reformierakond planeeris, et enne valimisi räägitakse ühte, pärast valimisi tehakse teist, oli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes ei varjanud oma vastumeelsust perehüvitiste tõstmise suhtes ka juba [eelmises] valitsuses olles. Ta ei tahtnud perehüvitisi sellisel määral tõsta, leidis igasuguseid põhjusi, miks seda kokkulepet ei saa kokkulepitud ajavahemiku jooksul täita, ja näitas oma vastumeelsust. Signe Riisalo oleks tõenäoliselt näidanud välja ka mõned teised muutused, mis Reformierakonna poliitikas olid, aga enne tulid valimised ja see suur mandaat saadi kätte. Ja Signe Riisalo ei jõudnudki meile teada anda, et ka käibemaksuga on see plaan, et alguses maksu tõstmisest ei räägita, aga pärast valimisi on ikkagi plaan seda tõsta. Miks sellises olukorras, kus me praegu oleme, käibemaksu tõstetakse, seda ma küsingi.

Aitäh, Tõnis Lukas! Järgnevalt Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav parlamendi esimees! Austatud rahvaesindajad! Miks koalitsioon ei võta vastu opositsiooni tehtud kompromissettepanekut ja ei lõpeta seda parlamendi vastasseisu? Need ettepanekud on väga lihtsad ja konkreetsed: loobuda valimistel mandaati mitte saanud tegevustest ja võtta tagasi see peretoetuste [eelnõu]. 

Küsimus, mis puudutab tohutut kaskaadi maksutõuse. Enne valimisi loodi avalikkusele kuvand, otsekui ees seisaks maksude langetamine, ja nüüd pärast valimisi selgus, et ees seisab maksude tõstmine, süsteemne kõikehõlmav maksude tõstmine. Küsimus, kas raskeveokimaksu plaanitakse tõsta või mitte – selle kohta on analüüs, ma saan aru, lugupeetavas kliimaministeeriumis veel käimas. Aga sisuliselt, kui me räägime üleriigilistest maksudest, lugupeetav parlamendi eesistuja, jääb tegelikkuses hetkel puutumata sotsiaalmaks, kogu muu maksude nimistu kuulub läbivaatamisele tõstmise suunas. Ma õnnitlen selle puhul! Niisugune Karl Marxi visiooni realiseerimine, eraomandi kallale minek, peretoetuste kallale minek. Ja need on loomulikult ideoloogiliselt langetatud valikud, nagu maksupoliitika normaalses ühiskonnas ongi tegelikult ideoloogilised valikud lisaks majandusprotsesside mõjutamisele. Ja sellega ei saa kuidagi nõustuda. 

See on ka põhjus, miks me siin parlamendisaalis ütleme välja, et me oleme sellele vastu. Me ei jäta oma jonni! Kui te mõtlete, et meid annab suruda krokodillipisaratega põhiseaduse kriisist, siis te eksite sügavalt. Meie siin oma jonni ei jäta. Te peate astuma sammu tagasi selles suunas, millisest loogikast [lähtudes] te saite Eesti rahvalt mandaadi. See on lähtealus arupärimisele Tiit Riisalole [maksude mõjudest majandusele]. 

Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Mul on selline küsimus. Härra Reinsalu pidas väga sütitava kõne ja pöördus koalitsiooni poole, aga ühtegi koalitsioonisaadikut ei ole saalis. (Hääled saalist.) Vabandust, kaks saadikut on, aga koalitsioonis on neid kümneid kordi rohkem. Kas te usute, et koalitsioon saab selle sõnumi kätte? Vastasel juhul võib ju tekkida olukord, kus arupärimine saab vastuse alles talvel, aga selleks ajaks võib juba hilja olla.

Aitäh, Andrei Korobeinik! Ma ei saa seda pidada protseduuriliseks küsimuseks, aga ma võin teile kinnitada, et parlamendi varasema praktika kohaselt kõik parlamendiliikmed, kes ei ole saalis, on kindlasti väga põhjalikult parlamendi tööga kursis. Väga paljud kindlasti jälgivad ka oma kabinettides seda, mis siin saalis toimub. Priit Sibul, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg Korobeinik viitas sellele, et talvel saan vastuse. Millel see rehkendus teie arusaamise kohaselt võiks põhineda? Ma saan aru, et kodu‑ ja töökorra seadus annab ministrile ikkagi tähtaja arupärimisele vastamiseks, aga me rääkisime siin vahepeal talvest. Mulle tundub, et väljas alles hakkab suvi tulema.

Palun täpsustage oma küsimust. Mida te silmas peate?

Korobeinik viitas lihtsalt, et talvel saame vastuse ministrilt.

Vastamise tähtaeg on 20 istungipäeva. Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu! Minu teada on päevas 24 tundi. 20 päevaga ei pruugi läbida ka juba sisse antud arupärimisi, rääkimata sellest, et päris iga päev ei ole istungipäev. Kuidas me saame saavutada olukorra, et kõik need arupärimised saavad vastuse 20 päevaga? Ja mis saab siis, kui kõik need ministrid füüsiliselt lihtsalt ei jõua vastata 20 päevaga? Kas need arupärimised langevad menetlusest välja või võibki juhtuda olukord, et vastus saabub talvel? See oleks väga kahetsusväärne, sest see arupärimine oli väga sisuline. Ta oli väga sisuline, ta puudutas väga olulisi teemasid ja nüüd talve oodata oleks minu arust päris karm.

Aitäh, Andrei Korobeinik! Me saame korraldada täiendavaid istungeid. Need [arupärimised] ei lange kindlasti menetlusest välja ja need küsimused leiavad vastuse. Praegu me tegeleme eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmisega. Erkki Keldo, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lihtsalt kuulanuna kahte eelmist [sõnavõttu], eriti Priit Sibula oma, mis [ei olnud] isegi mitte küsimuse formaadis, vaid aastaaegade kohta, ma lihtsalt paluks meelde tuletada, et protseduurilised küsimused käivad istungi läbiviimise protseduurika ja korra kohta. See ei ole vaba mikrofon. Palun ikkagi siiski jääda protseduurika juurde.

Olen nõus, protseduuriline küsimus käib istungi läbiviimise protseduuri kohta. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus.

Juhin austatud Erkki tähelepanu sellele, et antud olukorras, nagu ka istungi juhataja väga õigesti märkis, toimub arupärimiste ja eelnõude üleandmine. Ja see, millal saabub vastus arupärimisele, kahtlemata puudutab antud istungi läbiviimist. Teie väide, et vastused saabuvad täiendaval istungil, juhul kui nad muidu 20 päevaga ei tule, paneb mind väga sügavalt mõtlema. Kes kutsub selle täiendava istungi [kokku] ja kas ma võin praegu tõlgendada seda lubadusena? Mul on hästi olulised arupärimised, mida ma kavatsen üle anda, aga juhul, kui ma 20 päeva jooksul ei saa vastust, siis nad võib-olla ei ole enam aktuaalsed. Kas teie siis ise kutsute kokku selle täiendava istungi? Kas see on koalitsiooni otsus? Millel põhineb teie väide täiendava istungi kohta? Suur tänu teile!

Kõik need küsimused lahendab parlamendi juhatus. Järgnevalt võtame vastu eelnõusid ja arupärimisi. Helir-Valdor Seeder, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Auväärt kolleeg Korobeinik! Ei, te ei eksinud, kui te ütlesite, et ühtegi koalitsioonisaadikut sellel hetkel saalis ei viibinud, kui te küsimuse tõstatasite. Siin oli tõesti kolm Eesti 200 saadikut, aga koalitsiooni peremeeserakonna esindaja Erkki Keldo saabus alles siis, kui te olite oma küsimuse juba esitanud. Nii et tõepoolest, see oli veidi hiljem. 

Olles tutvunud enne valimisi koalitsioonierakondade programmidega ja [sellega], mida nad lubasid, ning osalenud arvukatel väitlustel esimeeste vahel, sain ma aru, mida koalitsioonierakonnad soovivad. Ja lugedes nüüd pärast valimisi koalitsioonilepingut, ma pean ütlema, et nende programmide ja koalitsioonilepingu sisu erinevad teineteisest kardinaalselt. Ma ei ole absoluutselt nõus nende kommentaatorite ja ajakirjanikega, kes kommenteerivad ja ütlevad: aga kõigest sellest, mida praegune koalitsioon teeb, ei räägitud. Tegelikult räägiti hoopis vastupidist juttu ehk eesti keeli väljendades valetati Eesti rahvale. Valega saadi ka toetus rahvalt ja nüüd on vaba mandaat, realiseerimaks hoopis teistsugust poliitikat, kui on tegelikult lubatud. 

Selle üheks näiteks on mul siin praegu väljavõte Eesti 200 programmist. Austatud Riigikogu esimees, väljavõte Eesti 200 programmist. Ma tsiteerin: "Alates 2024. aastast on toetus esimese ja teise lapse kohta 150 eurot kuus [‑‑‑]. Indekseerime kõik lastetoetused ning arendame vajaduspõhiseid peretoetuseid kõikidele peredele." Ja mis on tulemus? Loomulikult ei tõsteta ja indekseerimine mitte ei laiene kõigile, lisaks lasterikastele peredele ja lapsetoetustele, vaid kaotatakse üldse ära. 

Sellega seoses on mul arupärimine lugupeetud Eesti 200 valitsusdelegatsiooni juhile Margus Tsahknale: kas koalitsioonileping on ikkagi täitmiseks või mitte, võrreldes varasemate lubadustega?

Aitäh, Helir-Valdor Seeder! Järgnevalt Priit Sibul, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on [arupärimine] koalitsioonierakonna esimehele Lauri Läänemetsale. Mäletan, kui eelmises koalitsioonis arutati lasterikka pere toetuse tõusu. Kui vaadata üldse sotsiaaldemokraatide ajalugu, siis tõsi, rohkem on nad seisnud vähemuste eest. Ma mäletan seda debatti ja arutelu, mis oli 2020. aasta alguses, milline kriisiarutelu käis vahetult enne rahvahääletuse suurde saali toomist, ja põhiseaduskomisjonis toimunud arutelusid ja debatte. Aga kui ma mõtlen veel kaugemale, siis ma mäletan ka neid aegu, kui sotsiaaldemokraadid seisid lapsetoetuse tõusu eest. Nende eestvedamisel tõusis see tõesti üsna olulisel määral, tänu sotside tegevusele tõusis lapsetoetus 19 eurolt 60 euroni. 

Seda kummastavam on vaadata seda, millega sotsiaaldemokraadid on asunud tegelema Lauri Läänemetsa eestvedamisel. Tõsi, vähemustega tegeletakse endiselt, aga peredele on keeratud selg. Ja kui enne valimisi lubati oma programmis lapsetoetuse tõusu 150 eurole kuus ja seda ka indekseerida, siis tegelikkus on äraspidine, tegelikkuses võetakse peredelt toetusi vähemaks, mis minu parimal arusaamisel ei lähe kuidagi sotsiaaldemokraatide arusaamisega [kokku]. Aga võib-olla on erakonna esimehel teine arusaam ja mul oleks hea meel, kui ta saaks tulla seda meile selgitama.

Aitäh, Tanel Kiik! Vabandust, Priit Sibul! Nii. Ja kohe tuleb protseduuriline küsimus. Tanel Kiik, palun! Ma jõudsin ajas ette. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Inimlik eksitus, arusaadav. Mul on teile protseduuriline küsimus. Kas teie parima teadmise kohaselt – te olete hästi informeeritud inimene – me veedame nüüd järgmised tunnid ja öö siin Toompeal, arutades parlamendisaalis erinevaid arupärimisi ja eelnõusid, või on siiski võimalik, et vastavalt meie eelmisel kohtumisel arutatule koguneb ka vanematekogu? Algne lootus vist oli, et ta kohtub 16.30. Sellest on nüüd omajagu aega möödas. Mis on teie info, et mina ja teised Riigikogu liikmed teaksime, mida on oodata tänaselt Riigikogu protseduurilt?

See nüüd küll ei puudutanud selle istungi läbiviimise korda, aga saan öelda niipalju, et praegu me võtame vastu eelnõusid ja arupärimisi. Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma tähelepanelikult jälgisin seda, mida kolleegid küsivad, ja need olid sellised natuke sarnased küsimused, mis puudutasid peretoetusi. Mis on see praktika, mis on varasemalt välja kujunenud: kui on sellised sarnased arupärimised, kas need pannakse kokku või igale arupärimisele vastab ikkagi iga minister eraldi? See on ka nagu ajakulu ministrile. Kui sarnane vastus on kõlanud juba kümneid kordi, siis tal võib-olla endal ei ole põnev vastata samale küsimusele. Mis on teie info selles küsimuses?

Aitäh, Andrei Korobeinik! Tõenäoliselt kogenud Riigikogu liikmena te teate, et igale arupärimisele tuleb vastata eraldi. Priit Sibul, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Mul on ettepanek. Kuivõrd me esmaspäeval ei suutnud kinnitada Riigikogu täiskogu selle [nädala] päevakorda, siis mul on ettepanek: lähme laiali täna, ärme istu siin edasi. 

Seda me kahjuks teha ei saa, sellepärast et hetkel me oleme istungi rakendamise juures ja me võtame vastu eelnõusid ja arupärimisi. Järgnevalt Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud stenogramm! Mul on arupärimine rahandusminister Mart Võrklaevale, sest Mart Võrklaev on see valitsuse poliitik, kes peab hoolt kandma rahaasjade eest. Ja ega see tal kerge ei ole, sest vahetult enne valimisi, märtsi alguses nimetas tema eelkäija – samuti Reformierakonna rahandusminister Annely Akkermann – muu hulgas, et Eesti riigi rahanduse seis on hea ja kõik on kontrolli all. Nii et kui vahetult enne valimisi oli kõik üle, siis nüüd läks Mart Võrklaev uude kabinetti ja nüüd on kõik puudu. 

Sellises olukorras, kus ühe erakonna sees on [järjestikused] ministrid eri seisukohtadel või erinevalt informeeritud, on raske usaldada ja raske loota, et väga kitsas ringis [suudetakse] langetada häid ja tarku otsuseid. Eriti maksupaketi puhul, mida vägisi tahetakse Riigikogule edasi anda ja mille kohta me oleme korduvalt öelnud, et seal on kirjas põhimõtted, millest enne valimisi keegi ei kõssanud, peaks see aruteluring olema laiem. Kui on õhus teadmine, et see võidakse siduda usaldushääletusega, mis tähendab, et opositsiooni ettepanekuid tegelikult isegi ei arutata, siis niisugustes tingimustes ei pruugi väike koalitsiooniring langetada tasakaalukaid otsuseid.  

Sellega seoses on mul rahandusministrile küsimused. Kas koalitsioon on selleks ikka valmis ja on piisavalt informeeritud, et on õige peretoetusi ja vanemahüvitisi analüüsimata perehüvitisi langetada?

Aeg!

Ja mida üldse maksupoliitikaga edaspidi teha niisugusel informatsiooni lünklikkuse perioodil?

Aitäh, Tõnis Lukas! Järgnevalt Tanel Kiik, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Tulenevalt asjaolust, et viimati, kui ma selle kohta küsisin, oli siin saalis Riigikogu esimene aseesimees, ma tahan teada teie hinnangut, milline on tänane sõiduplaan. Kui nüüd arupärimised ja eelnõud peaksid saama üle antud, kas siis teie hinnangul sellele järgneb päevakorra hääletamine? Või me lähtume ikkagi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse punktuaalsest tõlgendamisest ja kinnitame Riigikogu päevakorda esimesel istungil ehk esmaspäeval, mis tähendab seda, et käesoleva nädala päevakord jääb lihtsalt kahetsusväärsel kombel kinnitamata? Milline on teie käsitlus? Ja kas see on teie kui Riigikogu esimehe hinnang ja seisukoht või see on Riigikogu juhatuse kollektiivne arusaam seadusest?

Aitäh! Minu seisukoht on sama, mis Riigikogu esimesel aseesimehel. Teile on jagatud tänase päeva seisuga välja see päevakord, mille järgi me praegu edasi liigume. Järgnevalt Lauri Laats, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea nimekaim! Me mõlemad oleme rohelised lehed, arvestades, et esimest korda Riigikogus asusime tööle. Vaadates seda saali, siis [näeme, et] saal on tühi. Kas me ei peaks tegema kohaloleku kontrolli, et saada teada, kas meil on Riigikogu saadikud ikka majas ja valmis tulema kohe saali? Äkki rakendatakse kohe päevakord? Saaks kohe tulla ja näidata ennast, ka rahvale näidata, et nad on täitsa olemas siin majas.

Aitäh! Väga hea ettepanek. Kohaloleku kontrolli on kindlasti tarvis teha ja seda on tarvis teha istungi alguses. Ma olen sama meelt Riigikogu esimese aseesimehega, kes vastas sellele küsimusele siin circa kaks tundi tagasi. Ma tänan selle küsimuse eest! Seisukoht ei ole muutunud. Aga selleks, et segadust oleks vähem, ma võin teile kinnitada [järgmist]. See praegune olukord, mis meil on tekkinud seoses arupärimiste ja eelnõude esitamisega, on kindlasti asetanud Riigikogu uude olukorda. Ka Riigikogu vanematekogus on see teema arutelu all olnud. Kindlasti siin erinevaid lahendusi protseduuride kohta välja pakutakse ja loodetavasti ka mingid kokkulepped saavutatakse.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Te ütlesite, et te teoreetiliselt läheksite päevakorra kinnitamise juurde, kui selleks oleks täna õige hetk. Ma vaatan, et tänase päevakorra esimeseks punktiks on perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Aga samuti ma tean, et reedeks on [kokku] kutsutud erakorraline istung, kus seisab esimesena täpselt sama päevakorrapunkt. Mul on selline küsimus. Kui me läheme täna päevakorraga edasi ja hakkame seda esimest päevakorrapunkti käsitlema, siis mis saab reedesest erakorralisest istungist, kas see jääb üldse ära või mis sellega saab?

Aitäh! Loodetavasti me jõuame täna perehüvitiste eelnõuni, aga kui me ei jõua, siis me jätkame sellega täiendaval istungil. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ma kindlasti ei jaga teie lootust selles küsimuses. Tegemist on päris kurva eelnõuga, pered jäävad ju rahast ilma, ja [praeguses] olukorras, kus meil on meeletu hinnatõus, on see päris valus. Aga mul on protseduuriline küsimus. Te ütlesite, et me oleme uues olukorras. Samas te eelnevalt ütlesite, et me praegu anname üle eelnõusid ja arupärimisi. Eelnevates koosseisudes, kus ma olen olnud, oli see suhteliselt tavaline olukord, ikka juhtub aeg-ajalt, et inimesed annavad üle eelnõusid ja arupärimisi. Mida uut on selles olukorras?

Uus on lihtsalt see, et arupärimiste ja eelnõude maht on suur. Kindlasti kohe, kui me selle lõpetame, saame asuda päevakorra juurde, mille raames on ette nähtud ka kohaloleku kontroll. Selles mõttes ongi see tänane olukord pisut eriline, nagu te ise ju väga hästi teate. Aleksandr Tšaplõgin, protseduuriline küsimus, palun!

Te ütlesite, et kohaloleku kontroll viiakse läbi istungi alguses. Täna seda tehtud ei ole. Mul on küsimus: millal see üldse peaks siis toimuma?

Aitäh! [Senise] praktika järgi on olnud nii, et võetakse vastu eelnõud ja arupärimised ja siis tehakse kohaloleku kontroll. Kohe, kui eelnõud ja arupärimised on üle antud, saab teha kohaloleku kontrolli. See on praktika, mille järgi Riigikogu on siiamaani toiminud. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun, protseduuriline [küsimus]! 

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma vaatan, et iga päev on siia meie ette tekkinud uus päevakord: esmaspäeval oli meil üks, teisipäeval teine ja täna on uus tekkinud. Kui me peaksime täna selle uue päevakorra kinnitama, kas see ei loo ohtlikku pretsedenti või tendentsi, kus Riigikogu liikmed tulevad tööle ja neile nagu iga hetk võib ette panna uue päevakorra? Me teame, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt peab päevakord olema avalik ja ette teatatud vähemalt eelmise töönädala lõpuks. 

Aitäh, lugupeetud Anastassia Kovalenko-Kõlvart! Selle päevakorra on kinnitanud Riigikogu juhatus eelmise nädala neljapäeval kell 16. Vabandust, kell 15.40, ma mälu järgi ütlen. Me oleme selle päevakorra kinnitanud ja esitanud Riigikogu täiskogule, see on kõikidele Riigikogu liikmetele välja saadetud ja mingisuguseid muudatusi sellesse päevakorda ei ole tehtud. Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Kui murelik kolleeg küsis kohaloleku kontrolli kohta, siis te mainisite, et kohaloleku kontroll toimub enne päevakorra kinnitamist. Aga millel põhineb see väide? Minu teada ta toimub istungi alguses ja mingisugust viidet päevakorra kinnitamisele ei ole. Kas tõepoolest päevakorra kinnitamiseks on vaja kohaloleku kontrolli? Mis paragrahv seda täpsemalt reguleerib?

Aitäh, Andrei Korobeinik! Ma tuletan teile meelde, et me olemegi istungi alguses ja tava ütleb, et istungi alguses, pärast eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmist on võimalik läbi viia kohaloleku kontroll. Kohe, kui me oleme eelnõud ja arupärimised vastu võtnud, on võimalik kohaloleku kontroll läbi viia. Lauri Laats, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Teatavasti täna kell 12 oli meil infotund. Hästi palju küsimusi oli Riigikogu liikmetelt ja olid ka ministrid, kes vastasid nendele küsimustele. Ja kui nüüd mu mälu mind ei peta, siis teie juhatasite infotundi. Infotunni alguses te samuti ju palusite ennast tuvastada ehk viisite läbi kohaloleku kontrolli. Nii et tegelikult on täna kohaloleku kontroll juba tehtud. Kas istung, mis algas kell kaks, ehk see, mis praegu kestab, kas enne seda pidi ka kohaloleku kontrolli läbi viima või mitte?

Aitäh! Infotunni kohta ütlen, et seal muud toimingut ei olegi – seal on kohaloleku kontroll ja kohe küsimused. Mis puudutab istungeid, siis istungi puhul me senise tava järgi võtame vastu eelnõusid ja arupärimisi ja seejärel viime läbi kohaloleku kontrolli. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Protseduuriline küsimus nr 10.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma tulen jälle nende kollaste paberite juurde, millel on meil päevakord. Ma vaatan siin seda, mis me esmaspäeval saime, siin on iga päev välja kirjutatud, kui meil peaks olema istung. Need päevad, kus istungi päevakorda ei ole, on tühjaks jäetud, aga ikkagi on kirjas, et on kolmapäev. Aga kui ma vaatan seda tänast päevakorra projekti, siis siin esmaspäeva ja teisipäeva üldse polegi kirjas. Kas meil siis esmaspäev ja teisipäev üldse istungit ei toimunud või mida ma saan sellest välja lugeda, juhul kui me peaks tänase päevakorra kinnitama?

See kollane paber teie ees on informatiivne paber ja näitab seda, milline on päevakord. Ma saan aru, et te peate silmas seda tänase päeva, kolmapäeva paberit. See on informatiivne paber, mis ütleb, et tänasel päeval ja homsel päeval on meie päevakord, mille järgi me töötame, [just] selline. Aleksandr Tšaplõgin, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Te ütlesite, et te ei taha viia läbi kohaloleku kontrolli sellepärast, et seda ei näe ette mingi tava. Ma tahaks kuulda mingit seadust või reglementi, mis seda reguleerib.

Ma tutvustan teile natukene istungi rakendamisel läbiviidavaid toiminguid. See puudutab arupärimiste üleandmist vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 lõikele 3; teadaannete edastamist; ja seejärel c) on Riigikogu liikmete kohaloleku kontroll; esmaspäevasel istungil lisandub Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra kinnitamine, see on d); ja vajaduse korral tehakse muid toiminguid. Ja nagu ma ütlesin, me oleme Riigikogu vanematekogus seda teemat arutanud ja kui konsensus leitakse, siis Riigikogu vanematekogu nendes küsimustes, mis puudutavad istungi rakendamist ja ka kohaloleku kontrolli, kindlasti seda korda veel täpsustab. Senine tava on olnud see, et võtame vastu arupärimised ja eelnõud ja seejärel teeme kohaloleku kontrolli. Lauri Laats, protseduuriline küsimus nr 16.

Aitäh! No kui oled alles tulnud Riigikogusse tööle, siis ikka tekib protseduurilisi küsimusi. Et edaspidi oleks lihtsam toimetada, tuleb ennast ju ikkagi kurssi viia. Kui te olite veel ajakirjanik, töötasite ajakirjanduses, siis ma mäletan, et te ka ise juhtisite tähelepanu Riigikogu tööle, tõite välja ja isegi pahandasite, et tihtipeale on see Riigikogu saal tühi. Nüüd te olete teises rollis, Riigikogu esimehe rollis, ja juhite seda istungit, mida me püüame rakendada. Ma arvan, et meid jälgib hästi palju inimesi ka väljaspool saali kas interneti või televiisori vahendusel, ja arvan, et praegu on küsimus õiglustundes. Ma arvan, et väga paljud ikkagi sooviksid teada, kas Riigikogu liikmed, kes hetkel saalis ei viibi, viibivad vähemalt hoones. Ma arvan, et igati paslik oleks näidata inimestele, et nad tõesti viibivad hoones, ja viia läbi kohaloleku kontroll. Mis te arvate sellest ettepanekust?

Aitäh! Väga tubli! Väga tubli, Lauri Laats, et viite ennast protseduurikaga kurssi! Ma olen kohaloleku kontrolli küsimustega seoses siin juba piisavalt vastanud, nii et ma ei hakka enam täiendama. Ma olen rääkinud ära, milline on senine tava ja mille järgi praegu kohaloleku kontrolliga seoses toimetatakse. Järgnevalt Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, protseduuriline küsimus nr 11, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tahan siiski tulla oma küsimuse juurde tagasi. Ma saan aru, et see paber on informatiivne. Me kinnitame siis – kui me täna peaksime seda [tegema] – päevakorra alates kolmapäevast. Ma saan aru, et esmaspäev ja teisipäev jäävad täiesti välja. Samas me teame, et nii eile kui ka üleeile me istusime siin, tegime tööd, ja me ei teinud kordagi kohaloleku kontrolli. Kuidas me suhtume nendesse kahte tööpäeva: kas meil toimus istung või meil ei toimunud istungit?

Aitäh! Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele toimuvad Riigikogu istungid esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval. Nii et vastus teie küsimusele on see, et meil toimusid Riigikogu istungid ka esmaspäeval ja teisipäeval. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus nr 27, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Oluline ei ole see number, vaid sisu. Hea kolleeg Anastassia küsis vahepeal väga õigustatud küsimuse. Ma arvan, et meil ei ole kahtlust, et istungid toimusid, me ju nägime neid – kes saalist, kes oma kabinetist, tehes dokumentidega tööd. 

Aga minu küsimus puudutab seda, et eelnevalt me teadsime ja kindlasti ajakirjanikud – ka teie oma karjääri jooksul olete ju ajakirjanik olnud – teadsid, mis Riigikogu saadikud võtsid istungist osa ja mis Riigikogu saadikud ei võtnud istungist osa. Kui tulevikus keegi tunneb selle vastu huvi, kes Riigikogu saadikutest võtsid osa esmaspäevasest või teisipäevasest istungist, siis kui need arheoloogid jõuavad arhiivideni, kuidas nad jõuavad järeldusele, mis saadikud osalesid istungitel ja mis saadikud jäid ühel või teisel põhjusel istungitest ilma, kui kohaloleku kontrolli ei ole toimunud?

Aitäh! See info on olemas Riigikogu koduleheküljel statistika all. Seal on informatsioon ka selle kohta, kes Riigikogu liikmetest istungist osa võtsid. Aleksandr Tšaplõgin, palun, protseduuriline küsimus! 

Mul on väga konkreetne küsimus. Öelge mulle: kas te ei taha teha kohaloleku kontrolli sellepärast, et teie fraktsiooni ei ole tööl praegu?

Aitäh! Ma ütlen veel kord, et me teeme kohaloleku kontrolli kohe, kui eelnõude ja arupärimiste esitamine on lõppenud. Protseduuriline küsimus nr 12, Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Tegelikult selle esmaspäeva ja teisipäeva kohta, et miks neid pole, ma esitasin küsimuse ka teie kolleegile, kes on üks aseesimeestest, ja ta ütles, et neid siin päevakorras ei ole, kuna me ei saa tagantjärele kinnitada neid päevi, mis meil on juba möödunud. Samas ma vaatan, siin on kirjas, et esmaspäeval pärast päevakorra ammendumist algab vaba mikrofon, mis kestab kõnesoovide ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 24.00-ni. Mis see siis tähendab? Kui me selle päevakorra kinnitame, siis me kinnitame ka vaba mikrofoni, mida tegelikult ei ole toimunud. Mis siis saab sellest vabast mikrofonist: kas ta liigub kuskile edasi või lihtsalt jääb ära?

Aitäh! Vastus on, et jääb ära. Aga nagu te isegi näete, me ei ole veel päevakorra ammendamiseni jõudnud, mis puudutab ka seda päeva. Andrei Korobeinik, palun! Protseduuriline küsimus nr 28.

Ma ei ole ikkagi vastust saanud oma eelmisele küsimusele. Nii need numbrid tulevadki: kui küsimus nr 27 jäi vastuseta, siis tuleb nr 28. Te ütlesite, et selle kohta, kes osales Riigikogu istungil, me saame teada avaldatud statistikast. Kui ma saan õigesti aru, siis seal kajastuvad need saadikud, kes tegid mingisuguse toimingu, näiteks võtsid sõna, võib-olla tegid selle kaardiliigutuse ja kuidagi see läheb kirja. Aga kui saadik ei ole seda teinud, ta oli saalis ja jäi võimalustest ilma, kuna kohaloleku kontrolli ei ole toimunud, siis ajalooraamatute järgi ta justkui ei ole osalenud istungitel. Kas teile ei tundu, et tegemist on probleemiga, millele peab suuremat tähelepanu juhtima?

Aitäh! Kindlasti väga oluline küsimus. Kinnitan teile, et te olete õigesti aru saanud. Kõik, kes tegid oma kaardiga toimingu, on registreeritud ja on praegu selles statistikas kirjas nii esmaspäeval kui ka teisipäeval. 

Järgnevalt Lauri Laats, protseduuriline küsimus nr 17, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Püüame ennast harida edaspidi ka. Ma arvan, et see küsimus, mille hea kolleeg Andrei Korobeinik tõstatas, on hästi oluline. Iga Riigikogu istung on väga oluline. Ja igati oluline ja paslik on, et ka tulevased põlvkonnad saaksid ikkagi teada, kas istung toimus, kes täpselt istungil osalesid ja ka ajaliselt, mis kell ja mis päeval osalesid. Ma arvan, et lähtuvalt sellest me võiksime ikkagi selle kohaloleku kontrolli ära teha, just nimelt, tõestamaks meie headele valijatele – ma arvan, et interneti ja teleka vahendusel on päris palju jälgijaid –, et Riigikogu liikmed ikkagi õigustavad nende [poolt hääletamist] ja on siin hoones kohal. Ma arvan, et selle võiks ikkagi ära teha. Ja ma arvan, et see on ikka teie taga, kas te soovite kohaloleku kontrolli teha või mitte.

Aitäh! Kohaloleku kontroll näitab hetkelist kohalolekut, aga kõik toimingud, mis on tehtud, näitavad seda, kas Riigikogu liige on istungist osa võtnud või ei ole. Nagu ma ütlesin, me oleme veel istungi rakendamise faasis. Kohe, kui on üle antud eelnõud ja arupärimised, saab teha kohaloleku kontrolli. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, protseduuriline küsimus nr 13, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tulen tagasi vaba mikrofoni juurde. Te ütlesite, et me pole päevakorra ammendamiseni jõudnud, mistõttu ei saa me ka vabast mikrofonist rääkida. Mul on selline küsimus. Meil esmaspäevane päevakord nihkus kolmapäeva peale. Kui me läheksime täna selle esmaspäevase päevakorrapunktiga edasi ja meil see ammenduks, kas me siis pärast seda saaksime rakendada vaba mikrofoni formaati, kuna meil esmaspäevane päev on nihkunud kolmapäevasele päevale?

Aitäh! Loen ette meie kodu- ja töökorra seaduse § 157. "Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide sõnavõttude ärakuulamiseks toimub Riigikogu täiskogu iga töönädala esmaspäeval vaba mikrofon." See on ka vastus teie küsimusele: järgmisel esmaspäeval uuesti. Andrei Korobeinik, palun! Protseduuriline küsimus nr 29.

Suur tänu võimaluse eest, austatud istungi juhataja! Te eelnevalt vastasite, et vaba mikrofon toimub esmaspäeviti ja kui seda esmaspäeval ei toimu, siis teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval seda ei tule. Päevakorra kinnitamisega on ju täpselt sama teema: see toimub esmaspäeval. Millegipärast teie tõlgendus on totaalselt teistsugune. Millel see põhineb? Vaba mikrofon on ju debati pidamise võimalus. Ma arvan, et teie saate hea debati kasust väga hästi aru. Kui me näiteks napilt ei jõua esmaspäeval vaba mikrofoni pidada, siis see debatt jääb ära, aga kui me ei jõua päevakorda kinnitada, siis seda võib teha iga kell. Kus see loogika on, austatud Riigikogu esimees?

Aitäh, härra Korobeinik! Te olete tõesti saanud juba päevakorra ekspertideks. Mul on väga hea meel selle üle, et kõik on Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust järjest põhjalikumalt lugema hakanud. Toon teile välja selle, et päevakorra kinnitamine toimub – vähemalt selle seisukoha järgi, mille järgi on teile jagatud laiali ka see kolmapäevane päevakord – esimesel istungil, aga vaba mikrofon toimub esmaspäeval. Ja järgmisel esmaspäeval on võimalik vabast mikrofonist osa võtta.

Nii. Lauri Laats, protseduuriline küsimus nr 18.

Aitäh! Nii nagu eestlasele kohane, et alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Ma arvan, et sellisel viisil, et uued Riigikogu liikmed protseduurilisi küsimusi küsivad, on edaspidi lihtsam tööd teha, kogu aeg saab uusi teadmisi juurde, ja ka head kolleegid aitavad oma küsimustega. 

Eelmine eesistuja Toomas Kivimägi vastas mulle, milline kord on kehtestatud pildistamise ja filmimise kohta siin saalis. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest tulenevalt võib pildistada ja ka filmida juhul, kui Riigikogu esimees annab [selleks] loa. Mul on küsimus. Ma olen märganud – ja see on positiivne –, et meil käib hästi palju külalisi ja erinevaid gruppe. Reeglina on nad siinsamas rõdul ja tihtipeale teevad ka pilte ja filmivad seda, mis parasjagu siin saalis toimub. Paraku peab tõdema, et see nädal on see saal olnud päris tühi, aga kohaloleku kontrolli te ikka ei soovi teha. Kas ka nendelesamadele gruppidele, keda õnneks on siin päris palju – see on positiivne, et käiakse ja uuritakse, kuidas Riigikogu tööd teeb, kahjuks Riigikogu liikmeid saalis väga palju ei ole –, kas te olete ka nendele eraldi loa andnud, et nad võivad filmida ja pildistada siin toimuvat?

Aitäh! Annan teile nüüd väga täpse ülevaate sellest, mida ütleb Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus. Meie kodu‑ ja töökorra seadus ütleb väga selgelt, et Riigikogu esimees – muuseas, see on Riigikogu esimehe ülesanne nr 8 – annab loa istungil toimuvast filmi- ja videovõtete ning tele- ja raadioülekannete tegemiseks, samuti istungil toimuva fotografeerimiseks. Peaasjalikult on siin loomulikult peetud silmas professionaalsete filmi‑ ja videovõtete tegemist ja fotografeerimist. Kui inimesed teevad seda oma tarbeks, siis see ala on pigem vähem reguleeritud. Aga miks ka mitte. See võib olla hea tava, alati võib Riigikogu esimehelt küsida luba fotografeerimiseks Riigikogu saalis, miks mitte. Lauri Laats, teile kui värskele Riigikogu liikmele ma alati hea meelega selle loa ka annan. 

Nii. Aleksandr Tšaplõgin, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Te ütlesite, et kohaloleku kontrolli ei ole vaja, sellepärast et kõik on näha, kas saadik on liigutanud oma kaarti või võtnud sõna või nii ja naa. Aga kust minu valija saab praegu teada, kes osales tänasel istungil ja kes ei [osalenud]?

Nagu ma eelnevalt ütlesin, härra Tšaplõgin, see ilmub koduleheküljel. Valija saab sellest teada nii statistikast, aga kindlasti ka stenogrammist. Te olete täna olnud väga aktiivne sõnavõtja, ma vaatan, et teil on juba viis protseduurilist küsimust küsitud. Kui me siin eelnevalt kuulsime ka hinnangut, et meid vaatavad tuhanded televaatajad, siis nad kindlasti on kõik juba teada saanud ka seda, et Aleksandr Tšaplõgin osaleb tänasel Riigikogu istungil. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, protseduuriline küsimus nr 14, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Te mainisite, et teie arvamus on see, et Riigikogu selle töönädala päevakorra võiks täna ikkagi panna hääletusele, kui selleks peaks võimalus tekkima. Me teame, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne ütleb, et päevakorda saab kinnitada ja hääletada ainult esmaspäeval. Mis saab siis, kui me teoreetiliselt kinnitame selle päevakorra ära, kuid hiljem tuleb kaebus, mida Riigikohus lahendab, ja [Riigikohus] otsustab, et seda kinnitamist ei tohtinud teha, kuna see on vastuolus [seadusega]? Kas siis kõik need otsused, mida me selle päevakorra raames vastu võtame, näiteks perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamine, kas see tähendab, et kõik need otsused on siis tühised?

Aitäh, Anastassia Kovalenko-Kõlvart! Ma olen täpselt samal seisukohal nagu Riigikogu esimene aseesimees, kes vastas teie küsimusele ja on vastanud kõigile küsimustele siin viimaste päevade jooksul samamoodi, et Riigikogu päevakord tuleb kinnitada esimesel võimalusel. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus nr 30, palun!

Hea Riigikogu esimees! Kindlasti jõuaksime põnevate arupärimiste juurde palju kiiremini, kui meil kohaloleku kontrolli küsimuses oleks täisselgus. Tõepoolest, härra Tšaplõgini valijad ilmselt kõik vaatavad praegu online‑ülekannet ja nad teavad, et nende rahvasaadik on väga tubli. Te olete korduvalt maininud, et me oleme istungi alguses. Samas, teiselt poolt vaadates võib öelda, et meil on juba kolmas istung sel nädalal. Istungid on toimunud esmaspäeval, kus vaba mikrofon kahetsusväärselt ära jäi, teisipäeval ja nüüd on kolmapäev. Ja mul on küsimus. Kui rahvasaadik teeb esimese toimingu täna, näiteks võtab sõna, siis ma saan aru, et tema läheb kirja kui kohalviibija. Aga kas ta on kohal ainult tänasel istungil või ta kohe automaatselt on kohal ka teisipäevasel ja esmaspäevasel istungil? Kohaloleku kontrolli ju pole olnud. Te olete ise väitnud, et tegemist on istungi algusega, mis venib mõnevõrra. Kuhu ta siis kirja läheb?

Aitäh! Need on eraldi istungipäevad. Aga kindlasti on teie valijad märganud, et te olete tänasel istungil kohal. Lauri Laats, palun! Protseduuriline küsimus nr 19.

Aitäh! Tõesti, vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 14, "Riigikogu esimehe ülesanded", ülesanne number kaheksa, nii nagu te ütlesite, annab loa istungil toimuvast filmi‑ ja videovõtete ning tele‑ ja raadioülekannete tegemiseks, samuti istungil toimuva fotografeerimiseks. Te ise mainisite ära, et see, mis puudutab meie külalisi, on hall ala. Kas teie arvates võiks selle seaduse üle vaadata ja selle halli ala likvideerida?

Aitäh, Lauri Laats! See ei puuduta küll tänast istungit ja see ei ole kindlasti praegu protseduuriline küsimus selle istungi läbiviimise kohta, aga ma vastan teile. Vastan teile, et Riigikogu on avatud ja avatud ka just sel moel, et inimesed saavad neid foto‑ ja videovõtteid teha ja saavad seda teha ka siin Riigikogu saali rõdul. Ja kindlasti need, kes on Riigikogu saali külastanud, on siin oma pildid teinud. Nagu ma eelnevalt ütlesin, see konkreetne punkt Riigikogu esimehe ülesannete [loetelus] puudutab siiski professionaalseid ülesvõtteid, mis tehakse Riigikogu istungist. Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, protseduuriline küsimus nr 15, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma kahjuks ei saanud oma eelmisele protseduurilisele küsimusele vastust. Jah, te kinnitasite veel kord üle, et te toetate seda, et panna tänane päevakord hääletusele, kuigi seda peaks hääletama esmaspäeval. Jah, sellest me oleme aru saanud. Aga see, millest mina püüan aru saada, [on see,] et mis võivad olla need tagajärjed, juhul kui hiljem ikkagi keegi peaks kaebama ja Riigikohtult näiteks tuleks otsus, et sellist päevakorda kolmapäeval ikkagi kinnitada ei tohi, kuna päevakord kinnitatakse ainult esmaspäeviti. Mis saab kõikidest nendest otsustest, mida me selle päevakorra raames vastu võtame, nagu näiteks perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine, kui see lõpetatakse? Kas see otsus oleks tagantjärele tühine?

Aitäh! Vastan, et me oleme praegu istungi rakendamise juures ja rakendame istungi esimesel võimalusel. Ja see teadmine, millest lähtuvalt me seda teeme, on see, et see vastab Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Ja kui me oleme selle istungi rakendanud, siis me saame hakata ka vastavalt päevakorrale toimetama. Nagu ma ütlesin, praegu me võtame vastu eelnõusid ja arupärimisi. Ja mida rohkem te küsite protseduurilisi küsimusi, seda vähem saavad teie kolleegid, kes on järjekorras, anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Ka see on kindlasti oluline aspekt praegu välja tuua. Nii. Järgnevalt Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus nr 31, palun!

Suur tänu selle erakordse võimaluse eest, austatud Riigikogu esimees! Ma arvan, et minu kolleegid on üle andnud juba piisavalt arupärimisi, ma ei usu, et neil on palju rohkem alles jäänud. Mul on ikkagi mure selle kohaloleku pärast. Te ütlesite, et kui saadik teeb selle nädala esimese toimingu täna, siis ta läheb täna kirja, aga esmaspäeval ja teisipäeval mitte. Samas te ütlesite, et me oleme istungi alguses ja saadik ei ole ju kohustatud näiteks sõna võtma. Mida peab tegema saadik, kes on olnud kenasti [kohal], nagu näiteks terve koalitsioon enda kabinettides, teinud tööd seal dokumentidega, vaadanud ülekannet ja pingsalt oodanud seda kohaloleku kontrolli, mida ei tule? Tema arvates on ta istungil osalenud, aga kirjas teda ei ole. Kas ta peab siis kantselei poole pöörduma või isiklikult teie poole? Kuidas seda ajaloolist õiglust taastada selles küsimuses?

Aitäh! Tagantjärele ei saa midagi taastada ehk siis kohaloleku kontroll on oluline. Kui me istungi rakendamisel oleme jõudnud kohaloleku kontrollini, siis vastavalt sellele see kohaloleku kontroll ka kirja läheb. Mis puudutab varasemaid päevi, siis nagu ma ütlesin, nii esmaspäeva kui ka teisipäeva puhul ja ka tänase päeva puhul, vähemalt kuni selle hetkeni, läheb arvesse ka toiming puldiga või tegevus siin Riigikogu saalis. Teie puhul mul ei ole mingit kahtlust: protseduuriline küsimus nr 31, seda on kindlasti märgatud ja see on kirja läinud. Tanel Kiik, protseduuriline küsimus nr 4.

Aitäh, auväärt Riigikogu esimees! Mul on teile kui Riigikogu esimehele natuke laiem küsimus, ma vabandan ette. See on otseselt seotud käimasoleva protseduuriga ja Riigikogu istungi kui sellisega. Ma loen murelikult meediat ja seal on sellised mõtted, minu meelest ülepingutatud väljendid, mida täna vist ka siin saalis kasutati, et Eesti riik on justkui põhiseaduslikus kriisis. Mul on teile kui parlamendi antud mandaadiga Riigikogu esimehele küsimus. Kas ka teie hindate seda nii, et kui Riigikogu opositsioon on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele teinud oma tööd, andnud üle arupärimisi ja seaduseelnõusid, me räägime antud juhul paarist-kolmest päevast, vähemalt esialgu, edasi sõltub see ka teist, siis on riik juba põhiseaduslikus kriisis? Kas selliste väljenditega, selliste utreeringutega ei peaks ettevaatlikum olema? Kui ühel hetkel Eesti riik päriselt on põhiseaduslikus kriisis, siis ei võeta seda tõsiselt. See on natuke nagu see poiss, kes hüüdis hunti – kindlasti teate seda ütlust. Mis teie hinnang on?

Aitäh! Mul on seda keeruline lugeda protseduuriliseks küsimuseks, hetkel mina tegelen siin istungi juhatamisega. Aleksandr Tšaplõgin, protseduuriline küsimus nr 6, palun!

Mul on väga lühike küsimus. Kas te lubate, et ma teen saalist foto?

Härra Tšaplõgin, loomulikult te saate loa teha saalist foto. Järgnevalt Lauri Laats, protseduuriline küsimus nr 20.

Aitäh teile! Tutvudes põhjalikult Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega ja Riigikogu esimehe ülesannetega, mis on välja toodud §‑s 14, siis [näeme, et] väga tõsine ja oluline ülesanne on välja toodud [punktis] nr 10. Ja nimelt, Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid ning tagab istungi ajal korra istungisaalis ja rõdudel. Sellest lähtuvalt on mul küsimus. Mis vahendeid Riigikogu esimees tohib kasutada selleks, et tagada kord? Kuidas te hindate hetkel olukorda istungisaalis, kas kord on tagatud?

Aitäh, Lauri Laats, väga sisulise protseduurilise küsimuse eest! Tõepoolest, hinnates praegu olukorda rõdudel, ma julgen arvata, et see olukord on väga rahulik. Mul on väga hea meel, et kaks juhtivat ajakirjanikku on veel vastu pidamas ja kajastamas kõike seda, mis siin toimub. 

Ühtlasi ma julgen tutvustada neid viise, kuidas istungi juhataja saab saalis korda tagada. Ühte te olete värske Riigikogu liikmena kindlasti juba kuulnud. See on nimelt see kelluke (Helistab kellukest.), mille helistamise järel Riigikogu liikmed saavad aru, et nende [kõne]aeg on läbi. See kelluke kutsub üles ka korda pidama ja kui müra on liiga suur, siis see kindlasti summutab müra. Kindlasti on see kelluke äärmiselt oluline ka selleks, et kui rõdul keegi räägib liiga kõva häälega, siis see kelluke kutsub ka neid selgelt korrale. Ja juhul, kui rõdudel ei saada aru, et tuleb olla vaiksem, selleks et Riigikogu saaks teha oma väga tähtsat tööd, siis kindlasti saab Riigikogu juhataja ka siit juhataja toolilt juhtida sellele tähelepanu, et siin saalis tuleb käituda lugupidavalt, tuleb austada reegleid ning tuleb hoida vaikust, et Riigikogu saaks teha väga tähtsat tööd. 

Kersti Sarapuu, esimene protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Rõõm on näha, et te olete nii kenasti sisse elanud ja tõesti väga rahumeelselt reageerite kõikidele meie küsimustele. Minul on niisugune küsimus. See on selge, et me siin kõik õpime ja saame targemaks nende protseduuriliste küsimuste varal. Reedeks on kokku kutsutud erakorraline istung ja see algab kell 15. See istung peaks kestma laupäeva õhtuni, see on orienteerivalt kuskil kella 21-ni. Mille alusel nii pikk tööpäev on kehtestatud?

Aitäh, Kersti Sarapuu! Ka see ei puuduta meie tänast istungit, aga vastan teile ikka. Me Riigikogu juhatuses leppisime selle kokku, lähtudes vajadusest see punkt, mis on lisatud päevakorda, läbi menetleda. Lähtudes viimase nädala praktikast, on meie soov või siis, jah, eelnõu esitajate soov on seda teemat menetleda ja Riigikogu juhatus pidas vajalikuks seepeale täiendav istung kokku kutsuda. Nii. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, protseduuriline küsimus nr 16.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tänan teid, et te olete väga paljudele meie küsimustele päris põhjalikult vastanud, aga ma kahjuks pole oma küsimusele ikka vastust saanud. Kas me võime ikkagi olla sellise ohtliku pretsedendi ees, kus me tõesti kinnitame täna selle päevakorra, mis on vastuolus Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega, ja selle kohta hiljem tuleb Riigikohtu otsus? Me tõesti võime olla olukorras, kus kõik need otsused, mida me selle päevakorra raames vastu võtame, on pärast tühised. Kas teie hinnangul ootab meid selline oht või on sellise ohu võimalus?

Aitäh! Ma hindan seda ohu võimalust väikeseks, aga eelnevalt ma juba vastasin sellele küsimusele põhjalikult. See on teema, millega ka Riigikogu vanematekogu on tegelenud, seda on arutatud ja selle puhul on kindlasti võimalik käivitada parem praktika. Praegu me toimetame selle päevakorraprojekti järgi, aga nagu ma olen korduvalt öelnud, me ei ole veel päevakorra kinnitamiseni jõudnud, sellepärast et me võtame vastu eelnõusid ja arupärimisi ning kindlasti äärmiselt olulisi ja sisulisi protseduurilisi küsimusi, millele Riigikogu istungi juhataja peab vastama. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus nr 32, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma usun, et ajakirjanikuna te olete kokku puutunud olukordadega, kus poliitikud annavad selliseid hästi ümmargusi vastuseid, see on hästi valus ja ma tunnen teie valu praegu. Mul on küsimus kohaloleku kontrolli kohta. Ma loen Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 77 punkti 2, kus on öeldud, et Riigikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse Riigikogu istungi alguses. Jutt käib siin kohaloleku kontrollist, mida ei ole toimunud. Te olete mitu korda vastanud mureliku kolleegi Tšaplõgini küsimusele, et tema valijad saavad kindlasti teada, et ta on kohal olnud, selle järgi, et ta on sõna võtnud. Aga mis paragrahvile te viitate, kui te talle lohutuseks seda väidet pakute? Paragrahv 77 punkt 2 on minu teada ainuke koht, kus räägitakse sellest, kuidas kontrollitakse Riigikogu saadiku kohalolekut. Esmaspäeval ja teisipäeval seda võimalust ei olnud ja ma arvan, me mõlemad loodame, et kolmapäeval see tuleb või vähemalt neljapäeva hommikul, varasel hommikul. Kuidas te saate väita, et kohalolekut kontrollitakse muul viisil, kui Riigikogu töö‑ ja kodukord seda justkui ei luba?

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba korduvalt vastanud, et kui te olete liigutanud kaarti, siis te olete registreeritud istungile ja te saate seda ka meie [kodu]leheküljelt istungi statistika alt kontrollida. Lauri Laats, protseduuriline küsimus nr 21, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Tõesti, teid tuleb kiita. Arvestades praegust olukorda Riigikogu saalis, tõesti on vaikne. Sellega te olete Riigikogu esimehe ülesandeid, vähemalt ühe ülesande kindlasti täitnud. Te mainisite, et võluvits on see kellahelin. Kui te seda [kellukest] helistate või viibutate, siis sellega peaks nagu korra majja lööma, juhul kui Riigikogu liikmed tulevad kohale ja tekitavad müra. Teatavasti müra tekib siis, kui Riigikogu liikmed hakkavad omavahel rääkima. Sama kogemus on mul Tallinna Linnavolikogust, kus mul oli au töötada volikogu aseesimehena ja volikogu istungit juhtida. Ka mina kasutasin hästi tihti seda kellukest. 

Aga küsimus. Kuidas on reguleeritud see küsimus, et kui lugupeetud Riigikogu liige tuleb ja soovib üle anda arupärimist või eelnõu, talle on ette [nähtud] ainult kaks minutit, aga ta kuritarvitab seda aega ja läheb üle, esitab oma arupärimist või eelnõu [kauem] kui kaks minutit, näiteks neli, kuus või lausa kümme minutit? Kuidas see küsimus on ära reguleeritud? Kui selline olukord tekib, siis kuidas te selle korra tagate?

Ehk siis teemaks on väga oluline küsimus: istungi juhataja õigused päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel. § 72 punkt 1 ütleb väga selgelt: "Kui ettekanne, sõnavõtt või küsimus kestab ettenähtust kauem, nõuab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse lõpetamist. Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kaldub päevakorraküsimusest kõrvale, nõuab istungi juhataja, et pöördutaks tagasi päevakorraküsimuse juurde. Kui istungi juhataja nõuet ei täideta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega." Kindlasti saate § 72 teistest punktidest ise veel juurde lugeda, aga siinkohal on kindlasti oluline rõhutada, nagu ma ka esmaspäevasel istungil väga selgelt välja tõin: nii arupärimiste kui ka eelnõude esitamise jaoks, mõlema jaoks on ette nähtud kaks minutit. See on meie kodu- ja töökorra seaduses kirjas ja see on ka tava, millest me oleme lähtunud. See on ka kommenteeritud väljaandes laiendatult kirjas. 

Järgnevalt protseduuriline küsimus nr 33. Andrei Korobeinik, palun!

Austatud istungi juhataja! Mul on ühelt poolt hea meel, et Lauri Laatsi küsimused saavad väga põhjaliku vastuse, mul on hea meel kolleegi üle, aga minu küsimused ei saa üldse vastust. Sedasi me ju päevakorra kinnitamiseni ei jõua. Ma ei saa lubada, et [küsin] viimast korda, aga ma siiski proovin uuesti. Te just lugesite Laurile ette kodu- ja töökorra paragrahvi. Ma teen sedasama, § 77 punkt 2: "Riigikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse Riigikogu istungi alguses." Teie väitsite, et kohaloleku kontrolliks piisab sellest, et liigutada kaarti. Seda ei ole siin absoluutselt mainitud. Mul on ikkagi küsimus, mille ma esitasin mingisugune kümmekond protseduurilist küsimust tagasi. 

Austatud Riigikogu esimees, kas te ikka jälgite minu küsimust?

Palun küsige, jah.

Lihtsalt, et mitte küsida seda uuesti, sest ma olen seda ikka päris mitu korda juba teinud. Kuidas aru saada, kas saadik oli kohal või ei olnud kohal, kui ta ühtegi toimingut ei ole teinud ja kohaloleku kontrolli pole esmaspäeval ja teisipäeval toimunud? Kuidas me saame väita, et inimene, kes ei ole ennast kuidagi kirja saanud, ei ole kohal viibinud, kui ta tegelikult võib-olla oli [kohal], aga ta lihtsalt ei teinud ühtegi liigutust? Nagu te korduvalt olete öelnud, me oleme istungi alguses, ja kohaloleku kontrolli pole toimunud. Kuidas me saame teada, et see inimene tegelikult ei ole kohal olnud?

Aitäh! Ma kõigepealt tutvustan teile meie kodu- ja töökorra seaduse § 77 kolmandat kommenteeritud punkti, mis ütleb nõnda: "Lähtudes kohaloleku kontrolli eesmärgist, on kohalolijaks registreerumisel erinev tähendus. Kui kohaloleku kontroll tehakse kvoorumi tuvastamiseks, arvatakse Riigikogu liige kvoorumi hulka üksnes siis, kui ta registreeris oma kohaloleku hääletamispuldi kaudu või hääletussüsteemi operaatori juures ettenähtud aja jooksul. Kui aga kohalolekut kontrollitakse lihtsalt istungisaalis viibivate Riigikogu liikmete arvu kindlakstegemiseks, ei tähenda ettenähtud aja jooksul registreerumata jätmine seda, et Riigikogu liige ei võiks registreerida ennast kohalolijaks mis tahes muul ajal istungi jooksul, kas või vahetult pärast kohaloleku kontrolli lõppemist, ning istungist osa võtta – küsimusi esitada, sõnavõtuga esineda jne. Kui Riigikogu liige ei ole registreerinud ennast kohalolijaks ei kohaloleku kontrolli käigus ega muul viisil, ei ole ta formaalselt istungist osa võtnud."

Ma loodan, Andrei Korobeinik, et see vastas teie küsimusele. Nagu ma ütlesin, Riigikogu kodulehel on olemas statistika nii esmaspäevase kui ka teisipäevase istungi kohta ja selle kohta, kuidas Riigikogu liikmed on nendest osa võtnud. Kõik, kes on ennast oma tegevusega registreerinud, on seal Riigikogu istungil osalejatena ka kirja läinud. 

Nii. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, protseduuriline küsimus nr 17.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tulen oma küsimuse juurde tagasi. Te mainisite, et päevakorra projektiga ei peaks mingeid probleeme olema, seda saab kinnitada. Tegelikult probleem ei olegi otseselt selles päevakorras projektis, probleem on selles, et see kinnitatakse esmaspäeva asemel kolmapäeval. Te ise mainisite, et Riigikogu juhatusel pole selles küsimuses ühist meelt ja ka vanematekogus ei [jõutud] ühisele järeldusele, kuidas päevakorra kinnitamine peaks [toimuma], kas ainult esmaspäeval või on ka mingi muu võimalus. Aga just sellest tulenevalt, kas teile ei tundu, et oleks päris vastutustundetu – ma väga vabandan selle sõnakasutuse pärast! – panna päevakord hääletusele muul päeval, kui pole ühist arusaama ja konsensusarvamust selles [küsimuses]. Sellisel otsusel võivad olla ju päris tõsised, olulised tagajärjed, kuni sinnamaani välja, et tõesti kõik need otsused, mis selle päevakorra raames saavad vastu võetud, osutuvad lõpuks tühiseks.

Aitäh, Anastassia Kovalenko‑Kõlvart! Vastus on lihtne: ei tundu. Vadim Belobrovtsev, palun, protseduuriline küsimus nr 1!

Aitäh! Mul tõepoolest on protseduuriline küsimus. Ma vaatan, et juba mitmendat päeva seal ekraani peal on õnnetu valitsuse esindaja Heili Tõnissoni nimi kõne soovijana. Kuidas see protseduur välja näeb? Võib-olla siin nende päevade jooksul inimene juba mõtles ümber, ta ei tahagi midagi siit puldist rääkida. Kas temaga on vahepeal räägitud, kas tal on soov ikka jätkuvalt olemas?

Aitäh! Heili Tõnisson istub teie selja taga ja lehvitab siiapoole, meie lehvitame talle vastu, kõik on väga hästi. Protseduuriliselt kindlasti väga oluline küsimus, härra Belobrovtsev. Tänan! Heili Tõnisson on kohal ja ootab oma järjekorda, pärast seda, kui on lõppenud protseduurilised küsimused. Lauri Laats, palun, protseduuriline küsimus nr 22!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! 22 on ilus number. Muuseas, 22. aprill on ka minu sünnipäev. Aga mina sõnastaks hea kolleegi Vadim Belobrovtsevi küsimuse natuke teistmoodi. Ma arvan, et Heili Tõnissoni näol on tegemist väga tubli ametnikuga. Ta on tublisti vastu pidanud siin koos meiega ja minu teada, nii nagu te esmaspäevasel istungil ütlesite, teie lisasite ta kõnejärjekorda. Ma arvan, et igati aus oleks tubli ametniku kohta teha veel teinegi otsus: niikaua, kuni värsketel Riigikogu liikmetel ja juba kogenud Riigikogu liikmetel on hästi palju küsimusi ja kindlasti ka arupärimisi ja eelnõusid, me võiksime selle tubli ametniku lasta koju, lihtsalt hiline tund on juba. Teeme selle teo ära!

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus, aga kindlasti teie mure proua Tõnissoni pärast on põhjendatud. Ma võin teile kinnitada, et proua Tõnisson ei ole sellekohast soovi avaldanud. Ta on jätkuvalt koos teiega täna siin saalis. Järgnevalt Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus nr 34.

Aitäh! Ma ei tea, äkki läheb kiiremini, kui toimub istungi juhataja vahetus. Ma küsin teie käest ja siis ma võib-olla küsin austatud Toomase käest sedasama küsimust. Te lugesite kommenteeritud väljaannet ja seal oli juttu sellest, et kohalolek läheb kirja ka siis, kui peale kohaloleku kontrolli tehakse mõni toiming. Seal oli niiviisi kirjas, päriselt. Me ei ole kohaloleku kontrolli teinud. Me oleme olukorras, kus me oleme enne seda kohaloleku kontrolli.

Aitäh!

Mille eest?

Küsimuse eest.

Pole tänu väärt! Ma isegi ei ole küsimust esitanud. Me ei ole kohaloleku kontrollini jõudnud, järelikult see kommentaar ei puutu ju asjasse. Minu küsimus on endiselt see, et kui Riigikogu saadik on kohal olnud, aga ei ole midagi teinud selleks, et enda kohalolekut kuidagi teatavaks teha, siis kuidas me saame veenduda, et ta oli kohal esmaspäeval ja teisipäeval? See teie poolt ette loetud kommentaar, esiteks, räägib sellest, mis toimub peale kohaloleku kontrolli, ja teiseks, ta ei räägi midagi kaardi liigutamisest. Kas te tõepoolest eeldate, et näiteks austatud koalitsioonisaadik peaks esitama arupärimise selleks, et ennast kohale kirja panna?

Aitäh! Kõik toimingud, mis on tehtud enne kohaloleku kontrolli siin saalis, lähevad ka arvesse.

Head kolleegid! Saame jätkata. Ma küll arvasin, et kollane raamat on juba läbi võetud, aga tundub, et mõned peatükid on veel ees. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul oli see küsimus küll härra Riigikogu esimehele …

Siis ei pea mulle esitama, kui on temale.

Ei, ma arvan, et te saate väga pädevalt sellele vastata. Tema mainis küll, vastates minu eelmisele küsimusele, et valitsuse esindaja saab oma eelnõu sisse anda kohe, kui protseduurilised küsimused on läbi. Ma tahangi küsida teie käest, kas me jälle oleme selles olukorras, kus me vaidleme selle üle, millal saab valitsuse esindaja sõna: kas enne seda, kui Riigikogu liikmed saavad oma arupärimised ja eelnõud sisse anda, või siis ikkagi Riigikogu liikmed saavad seda enne teha?

Aitäh, hea kolleeg! See oleks meie poolt väga suuremeelne, kui me lubaksime Heili Tõnissoni siia pulti, andmaks üle eelnõusid, sest, ma arvan, tema on istunud siin meist kõigist kõige kauem. Ma ei kujuta ette, millal ta sööb, millal teisi vajadusi saab rahuldada. Meie poolt oleks äärmiselt suuremeelne, kui me ta siia pulti lubaksime. Aga ma ei muuda poole pealt reegleid. Ma olen selle nädala täiskogu istungi kontekstis korralise istungi kohta öelnud seda, et minu seisukoht on jätkuvalt see, et peaks olema registreerimise järjekorras, kuivõrd kollane raamat ei sätesta, kes millises järjekorras neid eelnõusid ja arupärimisi saab üle anda. Ja Heili Tõnisson ongi siin sel põhjusel, et tema peaks järjekorra alusel olema järgmine. Aga ma olen öelnud seda, et kuivõrd [meil] on diskussioon ja vaidlus, siis vaatamata kõigele, kui teie aktsepti ei ole, ma ikkagi jätkan Aleksandr Tšaplõginiga. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Mul on küsimus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 72 kohta. Loomulikult see puudutab tänast istungit.

Siis ei pea siitmaalt edasi minema, kui see ei puuduta tänast istungit, härra Laats.

Mul on puhttehniline küsimus, mis tuleneb § 72 lõikest 2. Teatavasti ma täna sain teada, te oma esimese eesistumise ajal vastasite mulle, et lisaaega ettekande puhul ei ole võimalik Riigikogu liikmele anda, on see siis arupärimise või eelnõu esitamine. Aga kuidas see olukord on ikkagi reguleeritud? Ma loen siin § 72 lõiget 2: "Istungi juhataja teeb ettepaneku lugeda sõnavõtud lõpetatuks, kui kõik, kes sõna soovisid, on saanud rääkida, või kui ta leiab, et päevakorraküsimust on piisavalt käsitletud. Kui mõni Riigikogu liige istungi juhataja ettepaneku vaidlustab, otsustatakse sõnavõttude lõpetamine hääletamise teel." See on mul küsimuse teine pool. 

Aga esimene pool on see. Juhul kui lugupeetud Riigikogu liige ei pea kinni sellest kahest minutist ja ületab seda, ületab neli, kuus või kümme minutit – ma sain Riigikogu esimehe vastusest aru, et on võimalik mikrofon välja lülitada, aga kui Riigikogu liige jääb füüsiliselt sinna puldi taha –, kuidas ikkagi on tagatud või tagatakse see kord, et istung saaks edasi minna? Mis on see meetod? Mida tähendab see, et sõnavõtt lõpetatakse hääletamise teel? Kuidas see protseduuriliselt välja näeb?

Aitäh, hea kolleeg! Meil ei ole sellist olukorda õnneks veel tekkinud ja ma väga loodan, et seda olukorda ka ei teki, kus keegi keeldub füüsiliselt lahkumast puldist, kui ta on oma aja täis rääkinud. Ma arvan, et meil ei ole põhjust selle üle spekuleerida, vähemalt tänase istungi käigus. Veel kord, § 74 kohaselt ei ole see protseduuriline küsimus. Andrei Korobeinik, 35., palun!

Ma loodan, et nüüd läheb … 

 … viimane. Sa ütlesid juba ammu, et see on viimane protseduuriline [küsimus]. 

Mõneks ajaks viimane. Mul tegelikult on hästi põnevad arupärimised ja ma väga loodan nendeni jõuda enne, kui istung on läbi. Ma sain teie kolleegi vastustest aru, et me oleme istungi alguses. Istungi alguses on arupärimised ja eelnõud ja siis toimub kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontrolli pole toimunud. Samas de facto on tegemist juba selle nädala kolmanda istungiga. See tähendab seda, et kui Riigikogu saadik pole ühtegi toimingut teinud, siis ei ole kirjas, et ta on osalenud esmaspäevasel ja teisipäevasel istungil. Kuidas aru saada, kas saadik on osalenud esmaspäeval või teisipäeval, olukorras, kus kohaloleku kontroll ei ole veel toimunud? Teie kolleeg tsiteeris kommenteeritud väljaannet, kus on öeldud, et arvesse lähevad ka toimingud, mis on tehtud peale kohaloleku kontrolli, aga me ei ole kohaloleku kontrollini jõudnud. Kui saadik ei ole tänaseni ühtegi toimingut teinud, siis kuidas me saame aru, kas ta oli esmaspäeval või teisipäeval kohal või ta ei olnud kohal? Suur tänu teile juba ette. Ma loodan, et nüüd ma saan ammendava vastuse ja saan rahulikult oma arupärimise juurde liikuda.

Aitäh, hea kolleeg! Tava järgi on kohaloleku kontroll siiamaani olnud peale eelnõude ja arupärimiste üleandmist. Seda, miks me kohaloleku kontrolli ei ole saanud teha ei esmaspäeval, teisipäeval ega ka kolmapäeval, ma tahaksin küsida teie käest. Teie ohtrate arupärimiste ja protseduuriliste küsimuste tõttu me ei ole kohaloleku kontrollini jõudnud. Aga ma lugesin teie küsimusest välja selle, et te teete ettepaneku homme ja edaspidi alustada Riigikogu istungit kohaloleku kontrolliga. Just sellise ettepaneku ma olen lubanud teha ka Riigikogu juhatusele, ma arvan, et siis saab see suur probleem lahendatud. Ja veel üks oluline repliik: piisab ühest protseduurilisest küsimusest, et saada kirja, et oled kohal. Need 34 lisaks ei anna midagi juurde – sa ei ole 34 korda rohkem kohal, sa oled ikka ühe korra kohal. Ja nüüd Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma soovin ka enda poolt tunnustada valitsuse esindajat. Heili Tõnisson on tõesti siin terve päev saalis olnud, ükskõik mis hetkel ma olen sisse jalutanud, ta on kohal. Teie sõnad olid tõesti õiged: kuidas tal on üldse aega kas või söömas käia, sest ta peab ootama, äkki on tema järjekord järgmine ja ta peab pulti minema. Teil on istungi juhatajana võimalik kuulutada välja 30-minutiline vaheaeg. Võib-olla võiks seda kasutada, et ka valitsuse esindaja saaks korra puhata ning näiteks kohvikus käia ja süüa.

Aitäh! Teie ettepanek on igati asjakohane. Ma arvan, et kui meil siin veel natukene kauem läheb, siis mina kindlasti olen valmis seda võimalust kasutama. Aleksandr Tšaplõgin, palun! 

Aitäh! Aega läheb veel, jah. Lauri Hussar ütles, et selleks, et fikseerida saadiku kohalolek, [piisab] sellest, et ta liigutab oma kaarti. Mul on küsimus: milleks üldse on vaja kohaloleku kontrolli? Milleks see kohaloleku kontroll on üldse ette nähtud Riigikogu reglemendis?

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen sellele küsimusele vastanud. Tõin ühe näitena, et kui on erakorraline istungjärk, siis on kvoorumi nõue. Kui kohaloleku kontrolli ei ole, siis me ei tea, kas meil on kvoorum olemas selleks, et istungit alustada. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma tulen sama teema juurde tagasi, mille kohta ma eelnevalt küsisin. Nagu ma juba mainisin, siis Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles, et valitsuse esindaja saab pulti siis, kui lõpevad protseduurilised küsimused. Teie – ja loomulikult kiitus teile selle eest! – ikka järgite seda reeglit, et Riigikogu liige omab prioriteeti ja just Riigikogu liige [on see, kes] jõuab pulti esimesena. Alles siis, kui Riigikogu liikmed on kõik arupärimised ja seaduseelnõud sisse andnud, saab pulti minna ka valitsuse esindaja. Aga paistab, et Riigikogu esimees teie arvamust ei jaga. Mida see protseduuriliselt tähendab? Kui näiteks protseduurilised küsimused lõpevad siis, kui istungit juhib Riigikogu esimees Lauri Hussar – kas siis toimub midagi teistmoodi, võrreldes sellega, kui istungit juhatate teie?

Aitäh! Jah, printsiibis ma olen teiega päri, et protseduuriliste reeglite tõlgendamine võiks olla sarnane. Aga ma olen selle kohta korduvalt ka öelnud: me kõik oleme erinevad, me loeme seda teksti erinevalt ja saame sellest erinevalt aru, kui on võimalus seda erinevalt tõlgendada. Isegi siis saame erinevalt aru, kui [erineva tõlgendamise] võimalust ei ole – ka seda on siin saalis korduvalt näha olnud. Et olla täpne, siis minu isiklik seisukoht on jätkuvalt see, et seda peaks tegema registreerimise järjekorras. Aga kuivõrd on olemas vaidlus selle küsimuse üle, siis tulen vastu ja olen suuremeelne ning vähemalt selle istungjärgu ajal – mina vähemasti jään selle seisukoha juurde – olen esmalt valmis vastu võtma arupärimisi ja eelnõusid Riigikogu liikmetelt. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma ikkagi ei saanud oma küsimusele vastust. Pärnu korvpalliklubi on ka kümne punktiga taga praegu ja õhtu ei ole üldse meeldiv. Kui Riigikogu saadik on olnud kohal esmaspäeval ja teisipäeval ja ta ei ole ühtegi protseduurilist küsimust teinud … Te olete süüdistanud mind selles, et minu pärast see istung venib. Ma ei ole ühtegi arupärimist veel teinud. Ma kavatsen teha oma elu esimese arupärimise siin Riigikogus selle kümne aasta jooksul ja ma ei jõua nii kaugele, sellepärast et vastust ei tule. Kuidas see saadik, kes on kohal olnud, aga ei ole ühtegi nuppu vajutanud, saab enda kohalolekut tõestada, kui kohaloleku kontrolli pole veel toimunud? Kaks istungit on juba seljataga.

Aitäh, hea kolleeg! Taas kord olen sunnitud ennast kordama. Võttes arvesse teie sisulist ettepanekut ja teie suurt muret, on minu ettepanek, et alates homsest on kohaloleku kontroll esimene protseduur ja kõik muu järgneb sellele. Siis saame selle suure mure lahendatud. Ja mineviku poole pealt, veel kord, me oleme hoidnud traditsiooni. Head kolleegid nii [saali] paremalt kui vasakult poolt, just "tänu" teile – andke andeks, "tänu" on jutumärkides – ei ole me saanud teha kohaloleku kontrolli, nii nagu see tavapäraselt on toimunud. Selles mõttes ärge palun süüdistage juhatajat, kuigi ma ei lugenudki sellest süüdistust välja, aga see on tegelik põhjus, miks traditsioonijärgne kohaloleku kontroll ei ole toimunud. 

Aga veel kord, ma olen täiesti veendunud, et kohalolek on ikkagi fikseeritud ka sellega, nagu härra Hussar vist ütles – ma teda küll ise ei kuulnud, aga keegi teist viitas temale –, et kui seda kaarti liigutada, siis tegelikult on elektrooniliselt see kohalolek fikseeritav isegi siis, kui te ei ole eelnõusid ja arupärimisi või protseduurilisi küsimusi esitanud. Ma niivõrd‑kuivõrd rääkisin, et kui teid kohaloleku kontrolli ajal ei ole kohal ja te tulete hiljem saali, siis te tegelikult olete märgitud kohalolijaks. Ma arvan, et elektroonilises süsteemis on kõikide Riigikogu liikmete kohalolek fikseeritud. Andrei kahjuks ei kuule, ma väga loodan, et selle kohta enam küsimusi ei tule. Veel kord, ma olen täiesti veendunud, et kõikide nende Riigikogu liikmete kohalolek on fikseeritud, kes on esinenud särava sõnavõtuga või liigutanud kaarti, mis tähendab tegelikult kohaloleku fikseerimist. (Saalist räägitakse.) Selles ma päris veendunud ei ole. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mingi aeg tagasi, kui te istungit juhtisite, te olite seisukohal, et kui tekib selline moment, kus me peaksime päevakorra kinnitama, siis te panete selle päevakorra hääletusele. Riigikogu kodu- ja töökord ütleb, et seda saab teha ainult esmaspäeviti. Vahepeal on aeg möödunud, saan aru, et [olid] ka mõned nõupidamised. Kas teie seisukoht selles küsimuses on sama või on vahepeal mingid muutused toimunud?

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Minu seisukoht ei ole muutunud, see ei muutu nii kiiresti. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ja aitäh selle eest, et te olete suuremeelne, nagu te ise mainisite. Minu küsimus ongi väga protseduuriline. Ma saan aru, et teie arusaam sellest, kuidas see kord peab välja nägema – kes esimesena saab arupärimise või eelnõu esitada, on see Riigikogu liige või siis näiteks valitsuse esindaja –, langeb kokku teie kolleegi Jüri Ratase omaga, kes on Riigikogu teine aseesimees, aga ei lange kokku Riigikogu esimehe Lauri Hussari omaga. Oletame, et ühel hetkel tõepoolest protseduurilised küsimused lõppevad ära, istungit juhatab Lauri Hussar, Riigikogu esimees, ja ta otsustab siis, et nüüd ta annab sõna mitte Riigikogu liikmetele, kes on seal järjekorras, vaid näiteks valitsuse esindajale. Mis on siis see protseduur: kuidas saavad Riigikogu liikmed selles olukorras seda kas vaidlustada või sellele kuidagi [muudmoodi] vastu olla?

Aitäh, hea kolleeg! Veel kord kordan, et siin on erinevad seisukohad. Eks te peate jälgima, kes ja millal parasjagu juhatab. Printsiibis ma ei pea seda õigeks, ma olen seda korduvalt ka öelnud, ma ei pea seda õigeks ega heaks tooniks, kui nii võib öelda, et siin on erinevad seisukohad. Ja sellepärast ma olen teinud juhatusele ettepaneku võtta ette õiguslik analüüs, et me oleksime ühel seisukohal. Aga keegi ei saa garanteerida, et me kõiges oleme ühte meelt. Isegi juhatuse liikmetel vahel on kindlasti erimeelsusi, ka sellesama kollase raamatu tõlgendamises. Aga veel kord, meie eesmärk on see, et neid [erimeelsusi] oleks võimalikult vähe. Ideaal oleks see, kui neid ei ole, protseduuridest arusaamine peaks olema ühesugune. Aga ei ole ju põhjust teil eeldada, et meie juhatuse liikmetena oleme kõik ühel meelel. Kui me vaatame siit saali teiselt poolt, siis ka saalis on täiesti erinevad arvamused, täpselt samamoodi, nagu on juhatuse liikmetel. Nii et siin ei ole midagi erakordset. Riigikogu juhatuse liikmed on täpselt samasugused Riigikogu liikmed, nagu kõik me 101 siin saalis koos oleme. Härra Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kuna te olete ise hästi palju Pärnuga seotud, siis ma mõtlesin, et vahepeal valgustan, et Pärnu Sadam läks korvpallimängus kolme punktiga juhtima. Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida. Võib-olla see teeb teil meele heaks. Ma loen praegu Riigikogu kodu- ja töökorra seadust ja ma ei leia üles seda punkti, mille alusel ma saaks paluda vaheaja.

Vaheaja üle otsustab istungi juhataja. Loomulikult on mul hea meel selle üle, aga ma ei saa seda teps mitte väljendada, kuna kellegi jaoks – ehk Tartu jaoks – see ei ole hea uudis. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Ma ei saa aru, kuidas üldse võib toimuda Riigikogu töö, kui üks Riigikogu [istungi] juhataja arvab niimoodi, teine teistmoodi. Mida see tähendab, kui Riigikogu töö sõltub ühe inimese seisukohast?

Öelge, kui teil on küsimus lõpetatud, sest ma ei tea, millal te oma küsimuse ära lõpetate. Ma ikka ootan, et äkki tuleb veel midagi.

Ma lõpetasin juba. Lõpetasin! Siin on küsimärk.

Teil on reeglina muidugi toredad lühikesed küsimused, selle üle on hea meel.

Riigikogu juhatus on tegelikult väga lühikest aega koos töötanud, nii et selles mõttes see võtab natukene aega. Härra Tšaplõgin, ma veel kord ütlen, ärge palun pahandage. Ka seal saalis teisel pool, siitpoolt vaadates praegu, ka seal on erinevad arvamused, nii et see on paratamatu. Tihtipeale, andke andeks, tuleb arvamuste erinevus ka ainuüksi sellest, kas ollakse opositsiooni poole peal või koalitsiooni poole peal. Tihtipeale tõlgendatakse täiesti erinevalt, sõltuvalt sellest, kus pool sa parasjagu oled. Nii et see on selline paratamatus.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Jätkan ikka sealtsamast, kus me lõpetasime, eelmise küsimuse juurest …

Ei ole veel lõpetanud.

Te ütlesite, et te tegite ettepaneku, et neid reegleid tõlgendada ühtemoodi, et ei oleks niimoodi, et näiteks Riigikogu esimees tõlgendab reegleid ühtemoodi, aseesimees teistmoodi ja teine aseesimees kas samamoodi või kolmandat moodi. Ma olen kindel, et te tegite selle ettepaneku konkreetselt eilse, üleeilse või siis tänase istungi kohta ja just selles küsimuses, millest me praegu räägime: kes ja millal saab arupärimisi ja eelnõusid esitada, kellel on prioriteetne õigus seda teha ja nii edasi. Mis oli teie kolleegide ehk Riigikogu esimehe ja teise aseesimehe reaktsioon teie ettepanekule? Ma saan aru, et te ei ole jõudnud kokkuleppele, sest Lauri Hussar, kes oli siin istungit juhtimas enne teid, mainis, et kui protseduurilised küsimused lõpevad ära, saab sõna ikkagi valitsuse esindaja, mitte need Riigikogu liikmed, kes on järjekorras seal sellel ilusal tablool.

Hea kolleeg! Ma kordan veel kord, ka minu isiklik seisukoht on see – ütlen seda vist juba kolmandat või neljandat korda sellel istungil –, et registreerimise järjekorras, ja registreerimise järjekorras number üks on Heili Tõnisson. See on minu isiklik seisukoht ja ma olen seda meelt, et nii peaks tegema. Aga ma ütlen veel kord, juhataja ülesanne on kuulata ja vaadata saali laiemalt, olla kompromissialdis, näidata seda üles. Ma siiski loodan sellele kaastundele, mida ka Anastassia siin väljendas väga siiralt – ja see on väga tore –, aga tore on, kui see kaastunne ei väljendu mitte ainult sõnades, vaid ka reaalselt võimaluses Heili Tõnissonil neid eelnõusid üle anda. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ma näen, et kohe varsti [jõuab kätte] ka kõnede järjekord ehk arupärimiste ja eelnõude üleandmine ja mitte minutitki ei sooviks puududa istungisaalist. Seoses sellega palun viieminutilise vaheaja kätepesuks.

Kas teie soovite või? Selle pärast ei pea muretsema. Ma arvan, et te jõuate ära käia, et midagi hullu vahepeal ei juhtu. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma saan aru, et praegu ikkagi ei ole Riigikogu juhatuses konsensust, kas päevakorda tohib panna hääletusele [mõnel] muul päeval kui esmaspäeval või mitte. Juhul kui me ikkagi jõuame [selleni], et see päevakord pannakse hääletusele, ja hiljem tuleb otsus, et selline hääletus oli seadusevastane, näiteks võib tulla Riigikohtu otsus, siis kes selle eest vastutab: kas kogu Riigikogu juhatus või see juhataja, kes selle hääletusele pani? On teil selle kohta informatsiooni?

Hea kolleeg, mul on palve, et jõuame selleni ja siis saame selle üle diskuteerida. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hästi palju samasuguseid protseduurilisi küsimusi tuleb. Kas te peate õigeks nendele küsimustele niimoodi põhjalikult vastata? Need vastused olid inimestel juba käes. Arupärimised ootavad. Kas me ikka jõuame nendeni? Kas te peate õigeks vastata kõigile küsimustele ka siis, kui need kõlavad juba kolmandat või neljandat korda? Äkki me võime loota, et tulevikus me piirdume ühe konkreetse protseduurilise küsimusega, ja siis need korduvad vastused ei kõla? Muidu lihtsalt, rääkimata valitsuse esindajast, ka minul on [mure], sest mul on elu esimene arupärimine ja ma väga tahan seda esitada, aga ei saa.

Hea kolleeg! Mul on palve pöörduda oma fraktsioonikaaslaste poole, nemad takistavad praegu. Ma ei taha isiklikuks minna, aga siin ekraanil on kaks nime, kes ei lase sul oma arupärimist esitada. Ja teiseks, ma meelsasti olen nõus olema vait või ütlema vastates "jah" või "ei", aga ma arvan, et läheb mööda kümme minutit ja mind süüdistatakse arrogantsuses. Ma ei tea, ma meelsasti säästaks teie aega, sest ka teie olete ju ajaga nii säästlikud, ma tahaksin samaga vastata. Ma püüan teha lühemalt ja siis palun, kolleegid, ärge pahandage. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mina küll ei süüdista teid arrogantsuses. Vastupidi, nagu ma ütlesin, me oleme väga tänulikud sellise juhtimisstiili eest. Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi, kuna sellist otsest vastust ma sellele ikkagi ei saanud. Minu küsimus oli: kas te jõudsite kolleegidega arutada seda olukorda, mis on kestnud juba kolmandat istungit järjest või kolmandat päeva järjest, ja kas te jõudsite ühele meelele, et esimesena saavad esitada arupärimisi ja eelnõusid Riigikogu liikmed ja alles siis kõik teised, või te ei jõudnud üksmeelele? Kui te ei jõudnud, siis mis oli selle põhjuseks? Kes ei olnud sellega nõus?

Aitäh, hea kolleeg! Me ei ole seda juhatuses arutanud. Homme kell 15.30 on juhatuse koosolek. Kindlasti ma selle teema tõstatan, aga ma ei taha lubada, et sealt kohe sünnib otsus, sest see võib olla ka emotsiooni pealt. See eeldab ilmselt õiguslikku analüüsi. Ja kui üldse rääkida, kuna neid erinevaid tõlgendusi on piisavalt palju, siis kordan ka seda, mida ma olen korra siin saalis öelnud: parim lahendus oleks loomulikult Riigikogu kodu- ja töökorra seadus uuesti lahti võtta ja seda muuta. Seal on mitmed asjad, mis vajaksid muutmist ja kaasajastamist. Koalitsioon on selleks valmis. Kui ka opositsioon on selleks valmis, siis me teeme selle koos ära. Eelmises koosseisus seda konsensust vanematekogus ei tekkinud, ma väga loodan, et seekord tekib. Koalitsioon on valmis seda initsieerima. Lauri Laats, palun!

Mul on hea meel, et meil on Riigikogu saalis sellised kolleegid nagu Andrei Korobeinik, kes muretseb, kas ta jõuab oma arupärimise või eelnõu üle anda. Ma ütlen, Andrei, ära muretse, ei ole põhjust karta, kindlasti see võimalus täna tuleb. Aga ma pean kiitma ka istungi juhatajat, kes võtab väga tõsiselt neid Riigikogu liikmetelt tulevaid protseduurilisi küsimusi ja sõnavõtte. Iga küsimus peabki [saama] põhjalikult vastatud ja selle eest suured tänud. Aga veel kord küsimus. Kuna ka mina ei soovi seda endale lubada, et ma ei kuule austatud Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku sõnavõttu arupärimise või eelnõu esitamiseks sel hetkel, kui ma parasjagu käsi pesen, siis kas ikkagi on võimalik teha väike paus?

Aitäh, hea kolleeg! Kahjuks me seda ettepanekut ei saa rahuldada, see pole piisavalt põhjendatud. Ülejäänud 100 Riigikogu liiget seisavad sel ajal, käed rüpes, me ei tohi nende aega kuritarvitada. Nii et ma ei taha seda kasutada. Ja mure Andrei pärast on mul siiras. Andrei, mul on üks soovitus, katsu seda teha enne, kui EKRE saali jõuab ja oma protseduurilisi küsimusi ja eelnõusid esitama hakkab. Kui sa jääd sinna taha, siis sa ei pruugi enam jõuda. Katsu see enne ära teha, kui EKRE saadikud saali saabuvad. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma vabandan Andrei ees, me liigume aina kaugemale tema arupärimisest. Lihtsalt vabandan, et ma ikka ja jälle tulen sellesama küsimuse juurde. Seoses sellega, et te olete valmis panema päevakorra hääletusele, kui see moment peaks tulema, kuigi sellist konsensust Riigikogu juhatuses ja ka vanematekogus ei ole – kas te ei karda sellise olulise otsuse eest vastutust enda peale võtta? See oleks pretsedent. Me ei tea, mis otsused hiljem võivad [tulla].

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et ülearu palju seda vastutust kartma ei pea, sellepärast et ajalooliselt on olnud ka selline aeg, kus esimesena on eelnõud üle andnud Vabariigi Valitsuse esindaja ja seejärel Riigikogu liikmed. Nii et selles mõttes juriidiliselt siin kindlasti mingit probleemi sellega ei teki. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul on natuke kahju oma kolleegist Lauri Laatsist. Inimene tahab vaheaega võtta, aga ei anta, ja ei anta põhjusega, et see vaheaja palve ei ole piisavalt põhjendatud. Minu protseduuriline küsimus on: mis on need põhjendused, mis lubavad teil seda vaheaega kutsuda?

Aitäh, hea kolleeg! Vaheaja võtmine on juhataja – üks keeruline sõna – prerogatiiv. Ma lugesin sellest kollasest raamatust, et juhataja ei pea isegi põhjendama, miks ta vaheaja võtab. Nii et see on juhataja pädevuses. 

Aga eks me õhtu edenedes vaatame, ma ei välista seda, et me Lauri Laatsi palvele ikkagi vastu tuleme. Tegelikult, ütleme, üks pääsetee, kuidas Lauri Laats saaks minna käsi pesema, on see, kui me jõuame nüüd hääletuseni, päevakorra hääletamiseni näiteks. Sellisel juhul on fraktsioonil õigus võtta kümneminutiline vaheaeg. Katsume tempokalt minna ja siis saame ka Lauri Laatsi probleemi kenasti lahendatud. Siis saab võtta vaheaja. Ma lausa soovitan võtta vaheaja, siis on asi nagu kenasti klaaritud. 

Andrei Korobeinik, 38. küsimus.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees!

Oh!?

Aseesimees. Riigikogu esimees töö- ja kodukorra seaduse tähenduses. Aastal 1929 pidas Põllumeestekogude liige Märt Martinson Riigikogus oma kõnet 11 tundi. Härra Lauri Laats ei ole nii kogenud poliitik, tema tahab käsi pesta varem. Mul on küsimus teie eelneva vastuse kohta. Te ütlesite, et fraktsioon võib võtta vaheaja enne päevakorra kinnitamist. Aga kas ei ole nii, et fraktsioon võib võtta vaheaja vaid eelnõu hääletuse puhul ja päevakorra kinnitamise kohta see ei kehti?

Õnneks ma pääsen. Vastus on see, et õigus on võtta vaheaeg enne iga hääletust, sealhulgas ka enne päevakorra hääletust. Igal juhul absoluutselt õigus on sul selles, et ka enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu hääletust on võimalik võtta vaheaeg. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Kui te juba mainisite, et istungi juhataja prerogatiiv on võtta vaheaeg ja seda isegi mitte põhjendada, siis me jõuame tagasi sinna, et tegelikult meil on saalis õnnetu valitsuse esindaja Heili Tõnisson, kellele me kõik soovime ainult head ja me hea meelega kas või ajutiselt saadaksime ta kas kohvikusse või isegi koju. Teie ütlesite, et te hea meelega mõtlete selle peale, et seda teha. Istungi juhatajana saate te seda [oma] prerogatiivi [kasutades] teha. Miks te seda siis ei tee?

Aitäh! Eks siis, kui Heili Tõnisson annab peaga märku, ma kindlasti selle vaheaja võtan, sellepärast et tema saalist lahkumise risk on kõige suurem, sellel võivad olla kõige halvemad tagajärjed. Teiste puhul see risk on oluliselt väiksem. Ma kohe kindlasti sellega arvestan. Kui Heili Tõnisson seda soovib, siis sellisel juhul vaheaja me kindlasti võtame. Nüüd on suur rõõm minna edasi eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma esitan enda nimel arupärimise rahandusministrile. Valitsus plaanib tõsta käibemaksu 2%. Samas juba praegu on Eestis kiire hinnatõus, [viimati] 13%. On selge, et maksu tõstmine veel rohkem tõstab hindu. Palun vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele vastata järgmistele küsimustele. Kas valitsus teab, kui palju tõstab hindu käibemaksu tõstmine? Kas valitsusel on plaan, kuidas peatada hinnatõusu? Kas valitsus arvestab sellega, et hinnatõus teeb vaesed veel vaesemaks? Kas valitsusel on plaan, mida teha kasvava vaesusega?

Kas Andrei Korobeinikul on probleem oma eelnõu üleandmise registreerimisega? Ma ei näe teid nimekirjas. Kas teil ei õnnestu see? Ma vaatan, et protseduuriline küsimus on.

Ei, austatud istungi juhataja, see oli arupärimine hoopis, mitte eelnõu. Aga mul on mure eelmise arupärimisega seoses. Austatud kolleeg Tšaplõgin ütles, et käibemaks tõuseb 2%, aga tegelikult on tõus 20-lt 22-le hoopis 10%. Kas ei või juhtuda, et seal kusagil talve poole hakkab valitsuse esindaja vastama arupärimisele, mis sisaldab faktilist viga? Kuidas Riigikogu juhatus sel juhul käitub: kas ta [saadab] sellise väikese tehnilise veaga arupärimise edasi või ta võtab ühendust arupärimise esitajaga ja palub selle vea parandada?

Aitäh, hea kolleeg! Protsenti võib arvutada erinevatest numbritest. Protsenti võib arvutada protsendinumbrist ja protsenti võib arvutada ka lõpphinnast. Mina pigem jagan [seda arvamust], et tegelikult on see inimestele natukene eksitava informatsiooni jagamine, rõhutades, et käibemaksu kasv on 10%, lõpphinnale tähendab see hinnalisa tegelikult ainult 1,67%. Kersti Sarapuu, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinna tõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Eriti valusalt on see tabanud väiksema sissetulekuga peresid. Paraku kiire hinnatõus jätkub. Riigi kohustus on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut. Lapsetoetuse eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Seetõttu esitamegi keskfraktsiooni nimel perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega me soovime muuta § 17 lõiget 3 ja sõnastada see nii, et lapsetoetuse suurus oleks 110 eurot iga lapse kohta. Paragrahv 17 lõikega 4 püüame teha nii, et lapsetoetus indekseeritakse igal kalendriaastal 1. maiks ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal toetuse summaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud toetuse summa. Ja on veel üks lisaklausel: lapsetoetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,0. Soovime selle seaduse jõustada 2024. aasta 1. aprillil. Muudatuste eesmärk on lastega perede toimetuleku parandamiseks tõsta pere esimese ja iga järgneva lapse toetus 110 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on praegu esimese ja teise lapse toetus 80 eurot ja alles kolmanda lapse toetus 100 eurot. Meie eelnõu järgi saaks see olema 110 eurot kuus iga lapse kohta.

Kas Andrei soovib anda üle arupärimist [ja sõrm] läks eksitavalt protseduurilise küsimuse peale? Ekraani järgi on protseduuriline küsimus. Palun!

Jaa, hea Toomas, tõepoolest ma soovin anda üle arupärimise, aga ma lihtsalt tean, et kolleegid soovivad seda isegi rohkem. Mul on küsimus selle kohta, et ma siin mitu tundi tagasi andsin üle väga sarnase eelnõu peretoetuste tõusu kohta. Ma olin küll realistlikum ja minu ettepanek oli 100 eurot, mitte 110, aga Kersti pakkus rohkem. Mul on küsimus: mis on plaan samasisuliste eelnõudega teha? Kas sa ei arva, et võiks näiteks juhatuse vaheaja võtta ja arutada seda, kas need eelnõud võib kokku panna? Siis Lauri saab kätepesuga ühele poole. Mis see plaan sarnaste eelnõude puhul on Riigikogus? Kuidas see hea tava ja praktika välja näeb?

Aitäh, hea kolleeg! Esmalt, mul on väga kahju, et sinu eelnõule sinu enda fraktsioonist nii vähe toetajaid oli, et sa ei suutnud veenda oma fraktsioonikaaslasi ja oli palju teisi arvamusi. Ma loodan, et järgmine kord sa suudad neid rohkem veenda, et sarnase sisuga, aga erineva numbriga eelnõusid ei tuleks liialt palju. Mis puudutab menetlusse võtmist, siis teadupärast eile oli juhatuse koosolek ja kõik eelnõud – ma nüüd ei mäleta, oli see 62 või 63 eelnõu – võttis juhatus menetlusse ja määras juhtivkomisjoni. Selles on ikkagi üsna arvestatav roll ka komisjonidel, mismoodi ja kuidas saab olema nende menetlemine nii komisjonis kui ka siin suures saalis. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Loen Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14, mis sätestab Riigikogu esimehe ülesanded. Paragrahv 15 "Riigikogu aseesimehe ülesanded" ütleb, piltlikult, et juhul kui esimeest istungisaalis ei ole, siis samu kohustusi täidab aseesimees. Üks ülesanne, nimelt § 14 punkt 10 ütleb: "juhatab Riigikogu istungeid ning tagab istungi ajal korra istungisaalis ja rõdudel". Ja sellest lähtuvalt küsimus. Kuidas te hindate praegu olukorda, kas kord on tagatud? Ja mis olukord on rõdul? Peab tunnistama, et kindlasti on teil praegu abiks olnud olukord, kus see saal on tegelikult enam kui pooltühi. Ja küsimuse teine pool. Kas me ei võiks korraldada kohaloleku kontrolli – peaksime olema ausad oma valijate vastu, kes kindlasti praegu jälgivad meid interneti ja televiisori vahendusel –, veendumaks, et kõik Riigikogu liikmed on vähemalt Riigikogu hoones? Selge on see, et kõik ei ole Riigikogu saalis.

Aitäh, hea kolleeg! Rõdul on kord majas, seal ei ole ühtegi inimest. Aga möönan, et ka siin saalis on kord majas. Mis puudutab kohaloleku kontrolli, siis ma olen palju kordi vastanud, et me jõuame selleni. Järgmine protseduur peale seda, kui protseduurilised küsimused on [küsitud] ning eelnõud ja arupärimised üle antud, ongi teie poolt kauaoodatud, igatsetud kohaloleku kontroll, ka varasema tava ja reglemendi järgi. Nii et ma väga usun ja loodan, et me selleni täna jõuame, siis ka teie kõige suurem soov täitub. Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Olen siin kuulanud huviga ja mul on tekkinud selline protseduuriline küsimus. Minu meelest väga paljudel juhtudel on nendest protseduurilistest küsimustest sündinud pigem debatt küsija ja istungi juhataja vahel. Kas selline debatt on ka kodu‑ ja töökorra seaduses ette nähtud? Neid protseduurilisi ja debatilisi küsimusi on meil siin vist juba mitmeid sadu, kui äkki isegi mitte tuhandet.

Aitäh, hea kolleeg! Õige täpsustus. Need küsimused, mis on protseduurilised, nende üle on debatt siin saalis igati kohane. Need, mis ei ole protseduurilised, ka nende üle võiks rahulikult debatti pidada, aga siis me võiksime leida mõne teise koha, kus seda debatti [pidada], mitte suures istungisaalis. Andrei Korobeinik, palun!

Ka mina toetan härra Suti ettepanekut või tema mõtteviisi, et Riigikogu saal võiks olla debati pidamise koht. Olukorras, kus valitsus seob kokku neli maksundusega seotud eelnõu, me selgelt näeme, et koalitsioon ei pea seda saali debati kohaks. 

Aga mul on hoopis teine küsimus, protseduuriline küsimus, mis puudutab tänase istungi läbiviimist. Austatud kolleeg Lauri Laats esitas päris mitu protseduurilist küsimust töö‑ ja [kodu]korra kohta. Ta loeb seda praegu. Just praegu, kui me räägime, ta loeb töö‑ ja kodukorda. Ta võib-olla teeb seda selleks, et kuidagi unustada enda pakilisemat muret. (Hakkab naerma.) Aga mul on siiski küsimus. Kas te ei pea õigeks pakkuda Riigikogu saadikutele koolitust töö‑ ja kodukorra seaduse kohta? Siis nad saavad aru, millega on tegemist, ja ei küsi samu küsimusi uuesti, ja mina saan oma arupärimise esitada enne, kui see tänane, küll piisavalt pikk, aga võib-olla minu jaoks mitte piisavalt pikk istung lõpeb.

Aitäh, hea kolleeg! Need kolm päeva on minu [arvates] selgelt näidanud, et seda koolitust on väga-väga vaja, ja kindlasti ma selle ettepaneku Riigikogu Kantselei direktorile ka teen. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma olen nõus, et siin vahepeal võib tekkida debatt. Aga minu küsimus on: kuidas on võimalik protseduuriliselt teha vahet protseduuriliste küsimuste ja neile vastamise ning debati vahel?

Ka protseduurilistele küsimustele vastamine võib olla debatt ja enamasti on debatt. Nii et nad võivad olla sünonüümid. Nii. Kuidagi ei taheta anda sõna Vadim Belobrovtsevile. Lauri Laatsil on 28. protseduuriline küsimus.

Nii nagu hea kolleeg Andrei Korobeinik juhtis tähelepanu – ta näeb ju, mida ma arvutist loen –, tõesti, ma loen Riigi Teatajast Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Loomulikult ma värske Riigikogu liikmena peaksin seda päris põhjalikult tudeerima ja mul on väga hea meel, et meil on hetkel Riigikogu istungi juhataja, kes juba kogenud Riigikogu liikmena on meelsasti nõus vastama värske Riigikogu liikme küsimustele, just mis puudutab meie töökorda. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 räägib Riigikogu täiendavast istungist. Küsimus ongi: millistel juhtudel kutsutakse kokku Riigikogu täiendav istung? Vähemalt meile teadaolevalt on plaan sel reedel kokku kutsuda täiendav istung. Millest on see tingitud ja mis oleks selle reedese täiendava Riigikogu istungi päevakorras?

Aitäh, hea kolleeg! Kui nüüd rääkida ainult küsimustest, siis tõepoolest, kui võtta § 74, siis selle lõige 2 ütleb: "kui Riigikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta [‑‑‑]." Nii et selles mõttes ei ole mitte ainult reeglite rikkumise korral õigus, vaid on õigus – Lauri Laats, te märkisite igati õigesti – ka saada selgitust, ei pea alati olema rikkumine. Nii et see on teine võimalus oma küsimust esitada. Aga mis puudutab täiendavat istungit, siis selle kokkukutsumise on Riigikogu juhatus heaks kiitnud konsensuslikult – päevakord on laiali saadetud – ja järgides kõiki Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud nõudeid. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma praegu vaatan, et hea kolleeg Lauri on jõudnud §‑ni 49. Ta ei ole isegi poole peale jõudnud, mis on ohu märk. See on tõsine ohu märk ja ma olen väga mures nende arupärimiste pärast. Aga mul on küsimus teie ütluse kohta. Mõni minut tagasi te [avaldasite arvamust], et protseduurilise küsimuse esitamine on debatt, aga protseduurilise küsimuse küsimine eeldab ju seda, et inimene küsib ja teie vastate. Kas teie arvates debatt võib koosneda kahest väitest? Kas korraliku debati jaoks ei pea selles dialoogis olema rohkem võimalusi? Näiteks, kui te ütlete midagi, siis teisel poolel võiks olla võimalus üle täpsustada, vastu väita. Mis on teie jaoks piisavalt pikk debatt?

No lugedes neid tunde, mis me seda istungit oleme pidanud nii esmaspäeval, teisipäeval kui ka kolmapäeval, ei tohiks küll keegi nuriseda selle üle, et aega on vähe, selleks et debatti pidada. Protseduurilisi küsimusi esitades [esitatakse] reeglina ka mingi seisukoht. Kui see on sarnane, siis on [meil] üks [seisukoht], aga kui see on erinev, siis on minul teine seisukoht, nii et selles mõttes on igal juhul debatt. Ja seda võimalust on nüüd küll täiesti piisavalt olnud. Ma väga loodan, et me saame eelnõude ja arupärimistega edasi minna, aga Laurile on üks asi veel selgusetu. Palun, Lauri Laats!

Aitäh! Loodetavasti on see viimane küsimus. Nii nagu hea kolleeg Andrei Korobeinik ütles, ma olen alles § 49 juures. Jällegi, värske Riigikogu liikmena ma loodan, et teised kolleegid ei pane pahaks, kui värske Riigikogu liige enda harimiseks neid küsimusi küsib, et hiljem oleks kergem Riigikogu saalis tööd teha. Ma olen jõudnud eelnimetatud seaduse [8. peatüki] 2. jakku, "Riigikogu erakorraline istungjärk", ja seda reguleerivad nii § 50, § 51 kui ka § 52. Väga lihtne küsimus: millistel puhkudel seda erakorralist istungjärku rakendatakse?

Aitäh, hea kolleeg! See ei ole protseduuriline küsimus. Täiskogu korralise istungjärgu ajal me ei räägi üldse erakorralisest istungist, vaid täiendavast istungist. Ja reedeks on kokku kutsutud täiendav istung. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma tulen tagasi vaheaja teema juurde. Nagu te ütlesite, siis – tsiteerin veel kord – vaheaja kokkukutsumine on istungi juhataja prerogatiiv ja ta ei pea isegi põhjendama seda, miks ta ütleb jah või ei inimesele, kes seda küsib. Aga minu küsimus on: kuidas näeb see olukord välja protseduuriliselt? Mille alusel istungi juhataja otsustab, kas Riigikogu liikme [esitatud] vaheaja palve on põhjendatud või mitte?

Hea kolleeg! Ma vastasin, et kollase raamatu järgi istungi juhataja ei pea põhjendama vaheaja võtmise [vajadust]. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Tõepoolest ei pea põhjendama, aga ta võib ju seda teha. Lauri küsis just erakorralise istungi kohta. Ta ajas segamini täiendava ja erakorralise istungi, aga see on seletatav sellega, et nad on seal töö‑ ja [kodu]korras lihtsalt eespool ja ta pole sinna veel jõudnud. Kas te ei pea mõistlikuks võtta vaheaeg ja teha mõnele saadikule kiirkoolitus, et nad jõuaks selle töö‑ ja [kodu]korra läbida kiiremini, siis on meil protseduurilisi küsimusi vähem ja me saame ikkagi jõuda ka arupärimiste esitamiseni? Ma olen juba tõsiselt mures. Mul on üks arupärimine ja ma ei jõua seda täna esitada. Praegu on kell juba peaaegu üheksa ja me pole veel kaugemale jõudnud.

Aitäh, hea kolleeg! Mulle tundub, kui ma ei eksi, et teie fraktsioonil on õige pea tulemas ka fraktsioonisisene vaheaeg. Ma arvan, et kasutage seda sihipäraselt ja siis on teil võimalik selle raames ka koolitus läbi viia. Aga [suur] rõõm oleks teid näha siin järjepidevalt istumas homme kella 10‑ni. Kalev Stoicescu, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Ma olen aus inimene, alati üdini aus inimene, ja ütlen kohe ausalt, et mul ei ole protseduurilist küsimust esitada, on üks väike märkus. Siin on korduvalt kostnud saalis, et selle asja nimi on töö tegemine. Mul on lihtsalt huvi ja küsiksin kolleeg Andrei Korobeinikult: mis on selle huvitava korvpallimängu skoor, mida ta vaatab oma arvuti ekraanilt?

Aitäh, hea kolleeg! Seda vormi meil praeguses istungi rakendamise faasis ei ole [ette nähtud], et me saame kolleegidele küsimusi esitada. Aga kuivõrd siiamaani on protseduuriliste küsimuste esitamise kord olnud väga liberaalne, siis ma arvan, et sel põhjusel Andrei Korobeinik oma käe püsti panigi, et ta tahab vastata. Aga ma väga loodan, et tal on protseduuriline küsimus. Palun, Andrei!

Me oleme korduvalt rääkinud sellest, et saadikud jälgivad tööd kabinettidest. Me tegelikult oleme ju austatud Riigikogu aseesimeest kursis hoidnud, et tegemist on Pärnu mänguga Tartu vastu ja see oli otsustav mäng. See hetk tagasi just lõppes seisuga 85 : 79 Pärnu kasuks. Kolmas mäng tuleb otsustav. Nii et palju õnne, Toomas! Mängime edasi!

Ma väga tänan! See oli pea parim uudis täna. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Õnnitlused ka minu poolt. Ega Pärnu ei jäta ka mind külmaks, pigem tekitab alati sooje tundeid, eriti just suvisel ajal. Peab tunnistama, et Pärnu on kena linn ja külastan Pärnut tihti. Aga loen siitsamast Riigi Teataja leheküljelt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 53 "Päevakorra ettevalmistamine" ja § 54 "Päevakorra teatavakstegemine". Ja nimelt, § 54 lõige 1 ütleb järgmist: "Riigikogu täiskogu järgmise töönädala päevakord tehakse Riigikogu liikmetele teatavaks töönädala lõpuks." Lähtuvalt sellest on mul küsimus: kas töönädala lõpp on reedene päev või on Riigikogu liikmel ikkagi pühapäev see päev?

Sellesama meie poolt armastatud kollase raamatu järgi, kui ma ei eksi, on seal seletuskirjas märgitud reedet. Ja nii on see tavapäraselt ka olnud, et hiljemalt reedeks on järgmise töönädala päevakord laiali saadetud. Seda ka põhjusel, et juhatus koguneb tavapäraselt neljapäeval kell 15.30. Ma ei välista, et vahel on see ka neljapäeval välja läinud, aga hiljemalt reedel on järgmise töönädala päevakord välja läinud. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma ikka jätkaks vaheaja teemal, kuna ma otsest vastust oma küsimusele ei saanud. Teie vastus oli, et ei pea põhjendama, miks vaheaega antakse või mitte. Aga minu küsimus oli hoopis, millest juhindub istungi juhataja, kui ta oma otsuse teeb. Kas need [juhud], ütleme niimoodi, kui on võimalik anda vaheaega või mitte, on konkreetselt kuskil Riigikogu reglemendis olemas? Et järgmine kord näiteks Lauri Laats või ma ise – kuna kell on juba hiline, siis tegelikult on ka juba kiusatus vaheaega küsida – oskaksime leida kuskilt neid põhjusi, miks me vaheaega tahame, ja et see oleks ikkagi Riigikogu kodukorraga kooskõlas.

Aitäh, hea kolleeg! Te ei pea vähimalgi määral selles kahtlema, istungi juhataja kaalub vajaduse korral väga põhjalikult kõiki asjaolusid vaheaja võtmiseks. Lihtsalt ühe hea näitena toon, see oli vist eile või üleeile – päevad hakkavad sassi minema –, kui vanematekogul oli ettepanek, palve ja soov koguneda. Siis ma võtsin lausa kolmel korral vaheaja 30 minutit ja ma arvan, et see oli igati põhjendatud. Üks hea näide selle kohta, kui vaheaja võtmine oli igati põhjendatud ja asjakohane, isegi vaatamata sellele, et me kokkuleppele ei jõudnud. Aga me saime oma seisukohti väljendada ja arvamust vahetada. Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, palun!

Aitäh! Tavaliselt on olnud selline praktika, et istungi alguses edastab Riigikogu juhataja teadaanded. Mul oli plaanis moodustada parlamendirühm, aga ma ei tea, kas mul on üldse mõtet see teadaanne edastada. Millal on see hetk, kui Riigikogu juhataja hakkab neid teadaandeid ütlema? Kas see on kohe kõige alguses, enne kui istungil osalejad hakkavad oma arupärimisi ja eelnõusid sisse andma, või see on peale seda?

Aitäh, hea kolleeg! Mul on siin kenasti kirjas kõik need toetusrühmad, mille moodustamine on planeeritud kohe peale istungi lõppu. Ma loodan, et ma ei tekita liiga suurt probleemi, aga kahjuks teie nime ma siin algatajana ei näe. Äkki on mingi tehniline probleem tekkinud või [toimub] see mõnel teisel päeval. Siin on kolm väga ägedat toetusrühma moodustamisel, nii et ma väga loodan, et me jõuame selleni. See oleks Eesti tulevikule [mõeldes] väga oluline. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Minu mure hea kolleegi Lauri tervise pärast on tõsine ja ma otsin nüüd võimalusi töö- ja kodukorrast. Siin oli selline formaat, et kui keegi [võtab] liiga pikalt sõna, siis seda võib katkestada ja selleks tehakse hääletus. Kas enne seda hääletust võib fraktsioon vaheaja võtta?

Jaa, otse loomulikult. Ka enne katkestamise hääletust võib võtta kümneminutilise vaheaja. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Kas ma saan õigesti aru, et parlamendirühmade kohta teadaannete edastamine saab toimuda ainult peale seda, kui kõik on esinenud oma kõnesoovidega eelnõude ja arupärimiste esitamiseks? See tähendab, et tegelikult need, kes on tahtnud oma kokkukutsumisi teha, peavad ikka päris pikalt ootama. Saan ma õigesti aru?

Jah! Tänu teile kahjuks küll, jah. Ma arvan, et kunagi varem ajaloos ei ole seda olnud, et ei ole võimalik teateid edastada. Vähemalt teadete edastamiseni me oleme varem alati jõudnud. Seekord me oleme sealmaal, kus me ei ole jõudnud isegi kohaloleku kontrollini ja teadete edastamiseni. Aga ma väga loodan, nagu üks kolleeg on öelnud, et meeleparanduseks pole kunagi hilja. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Tõesti peab kiitma teie juhtimisstiili. Ma loen jällegi Riigi Teatajast meie Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, [10. peatüki] 2. jagu "Riigikogu istungi läbiviimise kord". Nii nagu siin 2. jaos § 63 ütleb, on istungi juhataja kas Riigikogu esimees või aseesimees. Paragrahv 64 räägib sellest, kuidas toimub istungi avamine ja lõpetamine. Nüüd jõuan selle kõige olulisema paragrahvi juurde – § 65 "Vaheaeg". "Istungi juhataja võib välja kuulutada kuni 30‑minutise vaheaja." Kas oleks võimalik välja kuulutada viieminutiline vaheaeg?

Aitäh, head kolleegid! Kuna see palve on nii tungiv olnud, siis kuulutan välja viieminutilise vaheaja. Istung jätkub kell 21.08.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, vaheaeg on lõppenud! Väga loodan, et seda kasutati sihipäraselt. Pean silmas ennekõike koolitust. Jätkame täiskogu istungit. Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud kolleegid! Esitan koos kahe fraktsioonikaaslasega arupärimise kaitseminister Hanno Pevkurile, see on riigikaitse kohta. Lugupeetud kaitseminister! Segadus koalitsioonilepingus kirja pandu ning tänaste arengute osas on üllatavalt suur ka riigikaitselistes küsimustes, õigemini nende lahendusvariantides. Loomulikult on meie tänane ja paraku ka homne seotud Venemaa sõjaga Ukrainas. Koalitsioonileping on ja pidigi olema suuresti sõja nägu. Ometi on Eesti riigieelarve taustal 1 miljard iga järgneva nelja aasta jooksul riigikaitsevajadusteks suunata väga palju. Seda rohkem peab kindel olema, et see üüratu rahasumma läheb just sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse. Paraku jäi leppest välja kindla eraldise tegemine laiapindse riigikaitse tarbeks. Ometi just seda lubasid enne valimisi nii sotsiaaldemokraadid kui ka Riigikogu ja koalitsiooni uustulnuk Eesti 200. Ilma konkreetse tähtajata on lepingus räägitud lahenduste ja investeeringute kava väljatöötamisest ehk siis pika plaani jaoks on vaja töötada plaanikindlalt plaani kallal. Eeltoodust tulenevalt palume teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139 vastata järgmistele küsimustele. Kui kaugel on koalitsioon täna lahenduste ja investeeringute täpsema ajakava väljatöötamisel? Kas kõik koalitsiooni osapooled on selles töös üksmeelel ja kuivõrd on väljatöötamisse kaasatud eri ametkondade eksperdid? Aitäh!

Lauri Laatsil siiski on veel üks protseduuriline küsimus. Palun, Lauri Laats!

Aitäh! Tänan veel kord selle viieminutilise pausi eest! Ma arvan, et see tuli paljudele Riigikogu liikmetele, kes osalevad praegu istungil, kasuks. Aga jätkaks küsimusega, et lugedes siinsamas Riigi Teatajast Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust, tekkis mul protseduuriline küsimus suulise küsimuse kohta, § 68. Millistel juhtudel rakendatakse suulisi küsimusi? Mis puhul?

Aitäh, hea kolleeg! Liiga detailseks minemata, antud juhul on tegemist protseduuriliste küsimustega. Ja kuna on tegemist [suulise] küsimusega, siis see on ka põhjus, miks ma olen seisukohal, et ka protseduurilise küsimuse puhul on selle pikkus üks minut. Ja kui on tegemist eelnõu menetlemisega … Mul on tõesti kahju, ma arvan, et Andrei Korobeinik tegi teile liiga, öeldes, et te olete noorpoliitik. Te olete väga kogenud poliitik tegelikult, te olete küll noor, aga väga kogenud poliitik ja väga edukas poliitik. Kui me jõuame eelnõude menetlemise juurde, siis seal on võimalus esitada igal Riigikogu liikmel kaks küsimust, kas siis ministrile esimesel lugemisel või komisjonipoolsele kaasettekandjale. Ja sellistel juhtudel ongi seesama norm, et küsimuse pikkus on üks minut, see on teine koht, kus seda normi rakendatakse. Aga nüüd, Kersti Sarapuu, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Esitan keskfraktsiooni liikmete nimel arupärimise sotsiaalkaitseministrile Signe Riisalole. Uue valitsuse koalitsioonileppes on palju tähelepanu saanud maksutõusud ja kulude kokkuhoid, et riigi rahandus korras hoida. Praeguses majandusolukorras ei saa vaadata mööda inimeste, eriti madala sissetulekuga inimeste toimetuleku küsimustest. Meie inflatsioon on olnud Eestis Euroopa kõrgeimate seas juba 2021. aasta suvest, mis lööb kõige valusamalt vaesema elanikkonna rahakotti. Kasvavad igapäevased vältimatud kulud toidule ja eluasemele hammustavad veel suurema osa igakuistest sissetulekutest. Selle tagajärjel kasvas toimetulekutoetuse saajate arv 2022. aastal hüppeliselt. Inimesed ei tulnud oma igakuiste kulutustega enam toime ning pöördusid abi saamiseks kohalike omavalitsuste poole. Mitmed plaanitud muudatused mõjutavad ebaproportsionaalselt tugevasti madala sissetulekuga inimesi, sealhulgas käibemaksu tõus või ka automaks, mis võib eriti mõjutada maapiirkondades elavaid perekondi, kes oma igapäevasel liiklemisel sõltuvad auto kasutamise võimalustest. On selge, et märkimisväärsel osal on juba praegu raskusi igapäevaste kulutustega toimetulekul. Kulutuste katteks kasutatakse laene ja järelmakse, mis võib viia suurte võlgadeni. Täna, vaadates otsa numbritele, võib väita, et ühelt poolt lubatud raha ei kata ära teiselt poolt kasvavaid kulusid. Ja seoses sellega on esitatud ka rida küsimusi.

Siin ma ei näe küll kuupäeva, siin on mai 2023. Te nägite ette, et te ei tea, millal see võib juhtuda. Kolleeg Lauri Laats ei ole ammu küsinud. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Veel kord tänan teid, et te annate mulle võimaluse tudeerida teie abil Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Mul on järjekordne selline protseduuriline-tehniline küsimus. Ma loen selle seaduse [10. peatüki] 2. jagu, Riigikogu istungi läbiviimise korda. Ja § 74 käsitleb seda punkti, mis puudutab proteste. Nimelt §-s 74 "Protestid ja küsimused istungi läbiviimise korra kohta" on välja toodud neli punkti. Ja tegelikult mind huvitab, kuidas seda sisuliselt ikkagi rakendatakse. Millistel juhtudel tekivad sellised protseduuri rikkumised või reeglite rikkumised? Punkt 4 ütleb, et istungi juhataja lahendab protestid viivitamatult. Kuidas seda reaalselt praktikas ikkagi rakendatakse? Riigikogu liige esitab protesti, et rikutakse istungi läbiviimise korda, ja siis istungi juhatajal on kohustus vastavalt selle seaduse § 74 lõikele 4 viivitamatult see küsimuse lahendada. Aga kui küsimus jääb õhku, mis on siis need järgmised sellised protseduurid? Ja ikkagi, puhtalt praktikuna – teie olete ju praktik, mitmeid kordi Riigikogus olnud –, kuidas see toimub?

Aitäh, hea kolleeg! Jah, ma olen kolmandat korda Riigikogus, aga selle tooli peal ei ole ma varem istunud. Nii et selles mõttes mul seda kogemust ei ole. Aga esiteks, kas on tegemist protestiga või mitte, see sõltub sellest inimesest, kes selle protesti või küsimuse esitab, kas ta nimetab selle protestiks või mitte. See on esimene eeldus selleks, et meie käsitleks seda kui protesti. Ja teine on kindlasti juhataja enda hinnang, kas tegemist on protesti või küsimusega. Tihtipeale võib olla kiusatus nimetada küsimus protestiks, selleks et võib-olla ajalisest piirangust vabaneda. Ka sedasi on tehtud. Mis tähendab viivitamatult? See tähendabki viivitamatult, aga siin ei ole mõõdetud sekundeid või minuteid. Juhataja võib selle kohapeal lahendada, kui ta on lahenduses või enda seisukohas veendunud. Vajadusel võib juhataja vaheaja võtta. Ma arvan, et ka see on mõjuv põhjus selleks, et pidada nõu kolleegidega istungiosakonnast või juhatuse liikmetega. Nii et viivitamatult on ikkagi viivitamatult. See ei tähenda seda, et täna esitatakse protest ja homme lahendatakse. Nii, ja nüüd Aleksander Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid, esitan arupärimise terviseministrile. EMO osakondades, ja mitte ainult Tallinnas, järjekorrad on praegu miinimum kuus tundi. Eriti halb olukord on lastega. Palume vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele vastata järgmistele küsimustele. Kas te peate antud olukorda normaalseks? Kas valitsus plaanib midagi ette võtta ja mida? Kas see olukord on seotud sellega, et perearstide süsteem ei tööta ja kui palju raha on vaja selleks, et likvideerida järjekorrad? Allkirjastasid Aleksandr Tšaplõgin ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan sisse eelnõu nimega "Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus". Ja selle eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 1. jaanuarist 2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensione suurendatakse baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmisega. Erakorraline 70 euro suurune pensionitõus on planeeritud 2024., 2025. ja 2026. aasta 1. jaanuaril ehk kokku kolmel järjestikusel aastal. Muudatuse eesmärk on tõsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu. 

Me teame, et enne valimisi paljud erakonnad, kaasa arvatud need, mis on praegu koalitsioonis, lubasid inimestele hästi suuri pensione ja pensionitõuse, ent nüüd ei kuule sellest eriti midagi. Aga meie arvates see probleem on väga tõsine ja sellega peaks kindlasti tegelema enne, kui hakata igasuguseid makse tõstma. Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega on suur ning üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr on oluliselt kõrgem kui teistel. Pension tõuseb liiga aeglaselt ning ei ole vastavuses hindade tõusu tempoga. Seda tõusu tuleb kiirendada erakorraliste pensionitõusudega. Selleks et pensionärid suudaksid tänase muutunud olukorraga ning hinnaralliga toime tulla, on vaja keskmine vanaduspension tõsta vähemalt 1000 euroni. Pensionitõus on vastavalt meie eelnõule planeeritud järkjärguliselt kolmele aastale, et riigi kulutusi pensionitõusule aastate peale sujuvamalt ära jaotada. Aitäh!

Lauri Laats, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kui ma teie käest küsisin ja me vaatasime üle Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses [toodud] juhataja ülesanded, siis [nentisime], et üks ülesanne on korra tagamine istungisaalis. Ja oli ka minu täiendav küsimus, mille alusel on võimalik istungisaalis teha filmi või videot või fotosid. Ka sellele küsimusele te ilusti vastasite. Aga [ma küsin nüüd] lähtudes sellest, et te mainisite, et meil on ju avatud istungid. Ent seadust lugedes [leiab], et on ka kinnised istungid. Jällegi küsimus praktikule: millistel puhkudel rakendatakse kinnist Riigikogu istungit ja kas teil on olnud ka võimalus sellistel kinnistel istungitel osaleda?

Väga lugupeetud kolleeg! Tõepoolest, ma viitasin, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 74 võimaldab oluliselt laiemalt protseduurilisi küsimusi esitada ehk saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta. Aga mul on siiski ettepanek selliseks kitsenduseks, et see peaks olema ikkagi seotud selle konkreetse istungiga, selle konkreetse istungi käigus tekkinud probleemidega. Me ei hakka Riigikogu kodu‑ ja töökorda koolituse eesmärgiga siin saalis avama. Selles mõttes ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Mul on hea meel, et hea kolleeg Lauri Laats on jõudnud juba §‑ni 80 ehk siis lõpp paistab. Aga mul on küsimus tõepoolest selle tänase istungi kohta. Õnneks osa probleemidest sai lahenduse sellega, et te võtsite vaheaja, mis on minu arvates väga suuremeelne, aga mõne tunni pärast võib järjekordne probleem saabuda. Paragrahvi 72 punkt 2 väidab, et kui istungi juhataja arvab, et antud teema osas on kõik sõnavõtud juba tehtud, siis ta võib teha ettepaneku katkestada sõnavõtud ja see pannakse saalis hääletusele. Kas teie tõlgenduse järgi võib fraktsiooni esindaja ka enne seda hääletust võtta vaheaja või tegemist ei ole sellise hääletusega, mille puhul vaheaja võtmine on võimalik? 

Jah, olen seda meelt, et ka sellisel juhul kehtib võimalus võtta kümneminutiline vaheaeg enne hääletamist. Aga nüüd, Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin üle anda arupärimise järgmiste Riigikogu liikmete poolt: Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Vadim Belobrovtsev, Aleksandr Tšaplõgin, Tanel Kiik, Lauri Laats, Aleksei Jevgrafov, Andrei Korobeinik. Arupärimine puudutab Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmist ja on adresseeritud meie peaministrile proua Kaja Kallasele. Arupärimine puudutab seda, et koalitsioonileppe esimeses lõigus on kirjas, et Eesti poliitilised protsessid peavad lähtuma lojaalsusest meie põhiseadusele ning ainult õigusriigi põhimõtetest lähtuv demokraatlik riigikorraldus tagab Eesti edasise arengu. Ka sealsamas koalitsioonileppe lõpus on kirjas, et soovitakse koostöös riigiõiguse ekspertidega töötada välja selline õiguslik raamistik, mis annaks võimaluse Venemaa ja Valgevene kodanikel valimisõiguse peatada. Tulenevalt sellest soovime esitada järgnevad küsimused peaministrile. Kas koalitsioonileppes kirjutatu ei lähe juba omavahel vastuollu? Kuidas on võimalik samaaegselt lähtuda õigusriigi põhiprintsiipidest ning seejuures otsida kõikvõimalikke lünki ja kitsaskohti meie Eesti Vabariigi põhiseaduses ja mõelda välja jokkskeeme, et põhiseadusest mööda hiilida? Teiseks, mida üldse tähendaks juriidiliselt valimisõiguse peatamine teatud ajaks? Millised eeldused peavad selleks olema? Milline periood võetakse aluseks? Kui kauaks see valimisõigus siis võib olla peatatud? Lisaks, me teame, et õiguskantsler on juba öelnud selles osas oma seisukoha, et nii valimisõiguse äravõtmine kui selle peatamine läheb põhiseadusega vastuollu. Kuidas plaanib valitsus käituda, kui pärast nende seaduseelnõu [seadusena vastuvõtmist] …

Aeg!

…  [õigus]kantsler või president annab selle hinnangu, et see on vastuolus põhiseadusega? Aitäh!

Järgnevalt täitub Andrei Korobeiniku soov ja unistus.

Suur tänu, hea istungi juhataja! Ma ei tea, millist unistust te tahate mul täita. Aga mul on arupärimine, mille ma soovin esitada haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Sellel arupärimisel on lisaks minule ka päris mitu muud esitajat ja ma loodan, et nad siis kannatlikult ootavad vastuse ära. Ja arupärimine puudutab maakoolide kinnipanekut. Ka teie olete Pärnust ja te teate, et Pärnumaal, näiteks Lääneranna vallas, on käsil hästi suur ümberkorraldus. Mõned koolid lähevad kinni, mõnede puhul vähendatakse klasside arvu ja see on tingitud nii Läänerannas kui ka mujal Eestis sellest, et raha pole. Maakoolide kinnipanek on selline ühesuunaline tee. Kui sa paned kooli kinni, siis lastega pered kolivad sealt piirkonnast ära, lähevad ilmselt kuhugi linna elama. Ja isegi kui sa pärast teed selle kooli taas lahti, siis neid nii-öelda kliente enam ei ole ja sedasi maaelu põhimõtteliselt lõpeb. Ja need reformid, mida valitsus plaanib, süvendavad seda probleemi. Näiteks käibemaksu tõus on omavalitsustele hästi valus ja seda vähem raha jääb neil koolivõrgu pidamiseks. Sellega seoses on mul haridus- ja teadusministrile lausa viis küsimust, millele ma soovin vastust esimesel võimalusel, mis loodetavasti saabub tõepoolest 20 päeva jooksul. Aitäh!

Järgnevalt saab taas sõna Kersti Sarapuu. Kui nüüd Andrei ... Kumbapidi te eksisite, kas protseduurilist võttes või maha võttes? Kumb oli viga? Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Järgnev arupärimine on esitatud Madis Kallasele, regionaalministrile, ja see on esitatud keskfraktsiooni liikmete poolt. Kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit ei kooskõlastanud maksuseaduste muutmise seaduse eelnõusid, kuna seletuskirjades pole analüüsitud ega välja toodud maksumuudatuste mõju kohalike omavalitsuste eelarvetele. Samuti ei ole liit olnud sisuliselt kaasatud. Riik peab kaasama omavalitsusi neid puudutavasse õigusloomesse ning andma mõistliku aja eelnõudega tutvumiseks, analüüsimiseks ja ettepanekute esitamiseks. Seda ei ole praegu tehtud. Kavandatavad muudatused mõjutavad kohalike omavalitsuste eelarveid, mistõttu vajavad muudatused täiendavat mõjude hindamist, eelkõige käibemaksuseaduse muudatused. Käibemaksumäära suurenemine 2% võrra avaldab otsest mõju, suurendades oluliselt kohalike omavalitsuste kulutusi, ulatudes miljonitesse eurodesse. Sisuliselt on tegemist riigi tulude kasvatamisega muu hulgas kohalike omavalitsuste arvel, mis on vastuolus seni riigiga peetud läbirääkimiste eesmärgiga suurendada kohalike omavalitsuste finantsvõimekust ja autonoomiat.

Omavalitsused on täna väga raskes positsioonis. Ühelt poolt ütleb valitsus, et kõikidel linnadel-valdadel suurendatakse finantsautonoomiat. Nad otsustavad ise, kui palju suletakse koole, kultuurimaju, lasteaedasid, kui palju tõstetakse koolide ja lasteaedade õpetajate ning nende kultuuritöötajate palka, kes ei kuulu riigipalgaliste hulka, või kui palju täiendavalt seatakse omavalitsustele uusi makse. Teisalt korjab riik nii käibemaksu, tulumaksu kui aktsiisiga saadud tulud riigieelarvesse.

Aeg, kolleeg!

(Annab arupärimist üle.) Ja seoses sellega on meil küsimused ministrile. Oota, ma kirjutan selle kuupäeva …

Meil aega on.

Meil aega on, ma arvan ka. (Parandab kuupäeva ja annab arupärimise uuesti üle.)

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esitan arupärimise välisministrile. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileping näeb ette käibemaksu tõusu järgmisest aastast 2 protsendipunkti võrra ehk 10%. Seeläbi tõuseb käibemaks 22%-le. Sellise ulatusega muudatus vajaks põhjalikku arutelu ja analüüsi. Selle asemel on koalitsioon otsustanud siduda kõik maksumuudatused ühte punti ja igasuguse arutelu vältimiseks need kiirelt Riigikogust läbi suruda.

Käesoleva arupärimise eesmärk on siiski saada mõningane ülevaade valitsuse kavatsusest ja meetmetest. Et leevendada käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid nii Eestimaa inimestele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele, palume teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele vastata järgmistele küsimustele. Kuidas mõjutab käibemaksu tõstmine 22% tasemele teie valdkonna asutuste tööd ja eelarveid? Kas olete läbi viinud ka sellekohase mõjuanalüüsi? Kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut? Milliseid sotsiaalseid mõjusid võib teie valdkonnas käibemaksu tõus kaasa tuua? Kuidas plaanite neid mõjusid leevendada? Kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja ettevõtete konkurentsivõimet ning milliseid meetmeid kavatsete …

Aeg!

… nende mõjude leevendamiseks kasutada? Allkirjastanud Aleksandr Tšaplõgin ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus. 

Suur tänu, hea istungi juhataja! Ma panin tähele, et austatud kolleeg härra Tšaplõgin üldjuhul tegi selliseid hästi lühikesi arupärimisi, aga tal oli neid erinevalt minust mitu. Ma saan aru, et need kaks minutit, mis inimene saab arupärimise [üleandmiseks], on selline pigem kokkulepe, hea tava. Aga kas selle hea tava sisse ei läheks see, et näiteks antud juhul tal oli hästi sisuline arupärimine ja ta ei jõudnud kahe minutiga seda esitada. Kas tal oleks võimalik kasutada teatud ajalist krediiti, mis tal võib-olla eelnevatest arupärimistest üle jäi, ja teha näiteks kolmeminutiline ettekanne? Võib niimoodi juhtuda, et esimesed kümme arupärimist on sellised lakoonilised, ja siis tuleb selline nagu see, hästi mahukas sisuline arupärimine. Selle esitamiseks on vaja rohkem aega. Kuidas teie arusaam sellest olukorrast on? Suur tänu teile!

Aitäh, hea kolleeg! Minu jaoks oli see kaks minutit rohkem kui piisav. Eero Merilind, palun!

Hea istungi juhataja! Istung on juba väga pikalt kestnud. Kas me oleme mõtelnud nende ametnike peale, kes meil siin praegu abiks on? Inimesed tulevad hommikul kaheksaks tööle ja peavad hommikuni vastu pidama. Palun istungi juhatajal mõelda ka ametnike peale, äkki on võimalik istungit kuidagi korrale kutsuda.

Jah, tõepoolest, see on ametnikele oluline lisakohustus ja tegelikult ka väga suur lisakulu Riigikogu Kantseleile eelarve mõttes. Nii et selle peale tõepoolest tasuks mõelda. Aga otse loomulikult me ei saa esindusdemokraatiat ja selle võimalusi nii-öelda liigselt piirata või kitsendada. See on selline vorm ja võimalus. Ja ma möönan seda, et mulle tegelikult meeldib ka see, kui võib kasutada, et opositsioonierakondade esindajad on selgelt välja öelnud, miks seda kõike tehakse. Ma arvan, me kõik saame aru, miks seda praegu tehakse. Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Me oleme kõik saanud meilidele kutse, et reedel kell kolm toimub täiendav istung, aga seal on ka ilusti ajaline määratlus, et see toimub kella 3-st järgmise päeva ehk laupäeva õhtuni, kuskil kella 9-ni. Kas siis täiendavatel istungitel on ka mingisugune ajapiirang? Kuidasmoodi selline aeg formuleeritakse? Miks selline istung peaks tegelikult nii kaua kestma? Kas siin on midagi töö‑ ja kodukorraga seotud? 

Aitäh, hea kolleeg! See küsimus ei ole protseduuriline küsimus Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 74 tähenduses. Aga lühidalt ütlen seda, et jah, see ei ole määratletud. Küll see ei tohi toimuda korralise istungi aegadel ega komisjoni istungi aegadel ja nii edasi. Kõike seda on järgitud. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Tõesti peab teie juhtimisstiili kiitma ja eks siin mängib väga suurt rolli teie kogemus nii Riigikogus kui ka kohaliku omavalitsuse juhtimisel. Selge on see, et vastus heale kolleegile – eks demokraatial ongi oma hind. Demokraatia ei ole kunagi olnud odav. Aga õnneks on meil demokraatia ja me loodame ja teeme kõik endast oleneva, et see kestaks ka edasi. Siin juhiti tähelepanu, et ka ametnikud on koormatud, ja jällegi ma jõuan tagasi meie hea ametniku Heili Tõnissoni juurde, kes on kõnejärjekorras. Ma arvan, et ta on ikka veel siin hoones ja ootab. Kas me võiksime olla tema vastu ikkagi viisakad ja ta kõnejärjekorrast välja võtta ja lisada ta kas või homme, kui me jätkame istungit?

Aitäh, hea kolleeg! Ma leidsin teise lahenduse, kuidas mõnevõrra leevendada seda ootusaega, mida Heili Tõnisson on siin pidanud [taluma]. Kui sa märkad, siis teda hetkel saalis ei ole. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ka mina jagan seda muret ametnike pärast. Ka nemad on Eesti kodanikud ja tulevased koalitsiooni otsused mõjutavad ka neid: käibemaksu tõus, peretoetuste vähendamine ja nii edasi. Kuna siin ka teie hea kolleeg avaldas seda muret, kas te ei pea õigeks võtta korralik istungi juhataja vaheaeg selleks, et need kahjulikud otsused saaksid vastu võetud võimalikult hilja, et need valusad löögid ei tabaks meie tublide ametnike ega ka teiste Eesti elanike rahakotti? Me kõik oleme mures, mitte ainult koalitsiooni esindajad.

Aitäh, kolleeg! See ei ole protseduuriline küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ma olen tähele pannud, et kui lugupeetud Riigikogu saadikud suunduvad kõnepulti ja esitavad kas arupärimise või seaduseelnõu, siis osa annab istungi juhatajale oma dokumendi üle kaante vahel ja osa ilma kaanteta. Mis see tavapraktika, hea tava on? Millisel viisil peaks dokumendi üle andma?

Aitäh, hea kolleeg! Määrav on sisu. Ja ma arvan, et tõepoolest me võiksime võimalusel paberit vähem kasutada, võib-olla mitte nii sihipäraselt, kui see antud juhul kaante näol on. Loomulikult nii on viisakam, aga siin on terve rida ka neid, mis ei ole kaante vahel, ja nendesse suhtutakse täpselt samamoodi nagu nendesse, mis on üle antud kaante vahel. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Mu eelnev küsimus puudutas vaheaja võtmist antud istungi ajal. Mille alusel te arvate, et see ei ole protseduuriline küsimus? 

Palun korrata küsimust, ma ei  pannud tähele. Palun andke mikrofon uuesti Andreile.

Suur tänu! Minu eelmine küsimus puudutas vaheaja võtmist. Aga teie vastasite, et tegemist ei ole protseduurilise küsimusega. Miks te nii arvate?

No printsiibilt see ei ole protseduuriline küsimus, pigem on see istungi läbiviimise reeglite kohta, [selle kohta], mida ütleb § 74 lõige 2. Selles kontekstis, jah, on see tõlgendatav. Ja kuna see muutus väga aktuaalseks, see vaheaja võtmine tänase istungiga seoses, millele te korduvalt viitasite, siis ma möönan, et see oli tõepoolest igati protseduuriline küsimus. Ja ma vastavalt sellele ka reageerisin ja selle vaheaja võtsin. Andrei Korobeinik, palun!

Ei, ma mõtlesin minu eelmist küsimust vaheaja kohta. Te ütlesite, et see ei ole protseduuriline küsimus. Mulle tundub, et te ei ole objektiivne. Kui hea kolleeg Lauri küsib teie käest mingisuguse paragrahvi kohta, siis te vastate talle hästi põhjalikult. Ja seda vaatamata sellele, et ma sügavalt kahtlen selles, kas kõik tema küsimused on olnud protseduurilised. Aga teie ei tee vahet. Te alati vastate Laurile väga pikalt ja põhjalikult. Ma arvan, et ta ammutab niimoodi teadmisi, mis on iga Riigikogu saadiku töös väga olulised. Aga kui mina küsin, siis vastuseks tuleb, et tegemist ei ole protseduurilise küsimusega. Me oleme Lauriga isegi erakonnakaaslased, me oleme ühes erakonnas. Kuidas võib nii olla, et suhtute nii erinevalt saadikute küsimustesse? Millest see tingitud on?

Hea kolleeg! Ma panustan sellele kogemusele, mida sa oled omandanud varasemalt siin Riigikogus töötades. Ja tulles vastu kolleeg Laurile, ma olen valmis loomulikult Riigikogu liikme mõttes uuele inimesele mõnevõrra pikemalt selgitama. Ma arvan, et sulle piisab lühemast selgitusest. See on pigem tunnustus, kui ma vastan sulle lühemalt. Lauri Laats, palun!

Jaa, aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma päris ei saa lugupeetud kolleegi Andrei Korobeinikuga päri olla. Ma arvan, et see ei olnud õigustatud kriitika. Ma arvan, et istungi juhataja on olnud väga soliidne ja vastanud kõikidele Riigikogu liikmete küsimustele väga soliidselt ja asjakohaselt. Aga tõesti väikese tunnustusena [märgin], et Andrei Korobeinik on tõesti kogenud Riigikogu liige ja võib-olla vajab vähem selgitust. Ent ma ikkagi jään esialgse arvamuse juurde, et kõik need vastused on olnud asjakohased ja ammendavad. 

Ma väga tänan teid! Aga ma näen, et Andrei on registreerinud juba 51. protseduurilise küsimuse, nii et võib-olla ma kiitsin teda üle. Aga enne seda on protseduuriline küsimus Peeter Talil. Palun, Peeter Tali!

Tänan, austatud juhataja! Kõigepealt üks faktiline märkus [Pärnu] 3. Keskkooli lõpetanud Andrei Korobeinikule. Vändra valda ei ole olemas, on Põhja-Pärnumaa vald. Ma olen kuulanud teie sulnist vestlust siin ja mulle isiklikult tundub, et poliitiline vastasrind venitab siin aega. Parandage mind, kui ma eksin. Mul on protseduuriline küsimus: kas koosoleku juhataja ei saaks palun olla konkreetsem ja lihtsalt öelda – vestluse asemel –, et see küsimus ei ole protseduuriline ega käi selle istungi kohta? 

Aitäh, hea kolleeg! Siin tõepoolest on kaks poolt. Kui me räägime nüüd istungi läbiviimise reeglitest, siis see on küll üsna ühene ja selge, et peab olema tegemist mingi reegli rikkumisega, kui on küsimus. See on suhteliselt piiratud. Aga [on ka] § 74 lõige 2, ma loen veel kord selle ette: "Kui Riigikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse." Nii et on õigus saada ka selgitust. Ma küll püüdsin seda õigust istungi käigus kitsendada, et see selgitus peaks olema käesoleva istungiga seotud teemal või küsimuses, mitte, noh, à la näitena, et me hakkame rääkima erakorralisest istungjärgust ja selle korraldamisest või mida iganes. See ei ole tänase istungiga seotud, selleks me teeme eraldi koolituse, kui selleks on vajadus. Ja seda ma ka lubasin ja sellise ettepaneku ma kantselei direktorile teen. Kui ma ära unustan, siis palun teid, kolleegid, mulle seda meelde tuletada. Ma arvan, et see on igati asjakohane, siis me saame kiiremini edasi. Aga tõepoolest, on ka õigus selgitusi nõuda. Isegi kui ei ole reeglit rikutud, õigus nõuda selgitusi ikka on. Aga võib-olla päeva lõpuks pikem vestlus protseduuriliste küsimuste teemal ei ole kõige halvem, kui mõelda alternatiivide peale. Andrei Korobeinik, palun!

Hea istungi juhataja! Ma olen täiesti nõus. Need alternatiivid on ju käibemaksu tõus, peretoetuste vähenemine – tõepoolest, protseduuriline küsimus sellega võrreldes ei ole midagi. Aga hea kolleeg Peeter, tõepoolest, Vändra valda ei ole olemas. Ma rääkisin Lääneranna vallast, see on hoopis mujal. Ja seal pannakse koolid kinni. Aga ma olen nõus, et neid pannakse väga erinevates kohtades kinni. Kui see maksupakett võetakse vastu, siis ma arvan, et see protsess kiireneb. 

Aga mul on küsimus istungi juhatajale. Ma tõepoolest olen väga päri sellega, et kui küsimus ei ole protseduuriline, siis võibki saadikule sellest teada anda. Aga hea kolleeg Lauri on teile juba mingisugune, ma ei tea, viis korda tunnustust avaldanud ja te ei ole ühtegi korda öelnud talle, et see ei ole protseduuriline küsimus. Te lihtsalt tänasite teda viisakalt. Mitu korda ta peab veel seda tegema, et te jõuaksite järeldusele, et tunnustuse avaldamine istungi juhatajale ei ole protseduuriline küsimus?

Aitäh, hea kolleeg! Ma loodan, et see küsimus ei ole ajendatud kadedusest. Aga nüüd on sõnajärg Lauri Laatsil anda üle eelnõu või arupärimine. Me oleme seda hetke oodanud juba mõnda aega.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid, kes te siin saalis viibite! Teid on lausa 11. Aga sellegipoolest on ka teid ühtteist loomulikult, head Riigikogu saadikud, hea meel näha. Hästi oluline teema. Nimelt autode maksustamine, mis on koalitsioonil, mis koosneb Eesti Reformierakonnast, Eesti 200-st ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, plaanis. Ja sooviks üle anda arupärimise Mart Võrklaevale, rahandusministrile. Arupärimisele on alla kirjutanud Lauri Laats, Tõnis Mölder, Enn Eesmaa, Vadim Belobrovtsev, Andrei Korobeinik. 

Vaadates praegust olukorda majanduses, kus töötlev tööstus on juba pikemat aega languses ja ka viimane kvartal oli märkimisväärse miinusega, ja arvestades kogu seda maksutõusude paketti, mille kavatseb valitsus ellu viia, [me siin] neid istungeid teemegi. [Me soovime] just nimelt näidata opositsiooni suhtumist ja võimalikult palju neid otsuseid edasi lükata ehk siis sellisel viisil takistada. Aga kui ma jõuan tagasi oma arupärimise juurde, mis puudutab automaksu kehtestamist, siis see puudutab hästi paljusid inimesi, lausa üle 900 000. See puudutab ettevõtteid, kes iga päev euribori tõusu tõttu maksavad aina rohkem ja rohkem liisingut ja kellel tekib selle tõttu lisakulu. Ja loomulikult see paneb küsimärgi ettevõtete kestvusele. Siin on ridamisi küsimusi, lausa kolm. Me küsimegi, kas on otstarbekas sellisel viisil praegusel majanduslanguse ajal teha, arvestades ka kõiki muid planeeritud maksutõuse. Ja loomulikult me küsime, kas see CO₂-põhine maksustamine on põhjendatud, sellepärast et see eelkõige ikkagi lööb otseselt inimesi, kellel on väiksem sissetulek ja keskmine sissetulek. Nii et nendele kõikidele küsimustele sooviks vastust saada. Ja kindlasti tuleks mõelda, kas seda seadust rakendada. Aitäh!

Hea kolleeg Lauri Laats! Siin on 8. mai, aga me leppisime kokku, et parandaks selle ära. Aga me võtame selle aja.

Täna on juba kümnes, jah?

Ja Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus. 

Hea istungi juhataja, kuidas niimoodi juhtus, et te olete mind katkestanud siis, kui ma olen rääkinud kaks minutit ja ühe sekundi, aga Lauri Laats rääkis pea kolm minutit? Kas te ootasite, et ta tänab teid selle kõne lõpus? Ja kui jah, siis miks te katkestasite teda nii vara, et ta ei jõudnud seda teha?

Aitäh, hea kolleeg! Tunnistan oma viga, see oli mu suurim viga täna istungit juhtides. Andsin 30 sekundit rohkem kui teistele kolleegidele. Aga ma luban endale ka ühe märkuse Lauri Laatsile, kui te lubate selle tasakaalustamiseks, et ma andsin talle lisaaega. Mul on lihtsalt palve ja soov ja arvamus ja ettepanek, et me ei peaks lugema kolleegide arvu siin saalis, sellepärast et me teame, ja mitte ainult ei tea, vaid me tegelikult teeme tööd ka oma kabinettides. Võib-olla enamus aega teeme seal, meil on seal ekraanid olemas, me saame [saalis toimuvat] jälgida. Nii et selles mõttes me jätame väga vale mulje, justnagu vaid 11 Riigikogu liiget osaleks Riigikogu istungil. Tegelikult on maja täis, sellepärast et väga põnev eelnõu on kohe tulemas arutusele. Nii et keegi ei saa minna koju ja heita puhkama. 

Ja teine repliik oli ka. Kui ma pidasin silmas alternatiive, siis, Andrei, seekord ühe korra eksisid sina. Ma ei pidanud silmas neid eelnõusid, millele sa viitasid. Ma pidasin alternatiivina protseduurilistele küsimustele silmas neid konkureerivaid eelnõusid, mida te järjepanu siin esitate. See on koormus ja kohustus nii komisjonidele, Riigikogule kui ka sinu poolt ära märgitud ametnikele, kes peavad need kõik läbi menetlema. Nii et selles mõttes mul on väga kahju, et nende konkureerivate puhul ei jõutud fraktsioonis kokkuleppele teha üks eelnõu. On hästi palju erinevaid. Nii, aga nüüd, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Jah, tõesti, Lauris Laats sai päris pikalt rääkida. Mul on hea meel oma kolleegi üle, sest tal oli väga huvitav arupärimine, väga tähtis. Aga äkki võikski [kehtestada] nagu uue korra, et kõik saavadki arupärimiste puhul rääkida näiteks kaks ja pool minutit? Me ju teame, et otseselt ei ole seda korda sätestatud, kui kaua arupärimist [tutvustav] kõne võiks kesta.

Aitäh, hea kolleeg! Kogu lugupidamise juures teie vastu ma kuidagi ei saa sellega nõustuda. Kollane raamat sätestab selle, kui pikk on arupärimise üleandmisel selle tutvustamise tähtaeg. Nii et ma veel kord vabandan, et ma eksisin 30 sekundiga, aga ma loodan, et te annate mulle selle andeks. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Minu elu teine arupärimine, mis tuleb loodetavasti varsti, on soolise võrdõiguslikkuse kohta. Kas oleks mõeldav, et vähemalt Anastassia saab kaks ja pool minutit? Lauri on ju meesterahvas. Riigikogu annab ühiskonnale suuniseid. Kui meesterahvas räägib rohkem ja naine räägib vähem, siis see võib jätta vale mulje, et see ongi Riigikogu poliitika. Kui me vaatame Riigikogu juhatuse koosseisu, siis seal on ka ainult mehed. See võib tunduda diskrimineerimisena. Kas selline kompromiss võiks olla, et vähemalt Anastassia räägib kaks ja pool minutit?

Mina oleksin valmis ühekordse erandi tegema. Rõhutan, ühekordse erandi, ja Anastassiale konkreetselt, aga ma ei näe teda kahjuks selles nimekirjas. Aa, vabandust! Jaa, teisena ta on selles nimekirjas. Kui te nüüd protseduuriliste küsimustega ei sega, siis ma saaks oma lubaduse ka teoks teha. Aga kui tuleb juhatama kolleeg Jüri Ratas, siis loomulikult tema minu antud lubadusega seotud ei ole. Aga nüüd, Vadim Belobrovtsev, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan sisse Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel eelnõu nimega "Põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus". Selle eesmärk on selline, et eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetuse alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Me teame, et viis aastat pole riik oma osalust koolilõuna [eest maksmisel] tõstnud, see on jätkuvalt 1 euro. Aga loomulikult on viie aasta jooksul nii palju muutunud, eriti viimase aasta jooksul, et 1 eurost kindlasti ei piisa selleks, et koolide toitlustajad saaksid pakkuda lastele tervislikku, mitmekülgset ja maitsvat toitu. Nii et meie arvates võiks see summa suureneda. See võiks suureneda 1. augustist 2024. Seda selleks, et 1. septembril saaksid juba koolide toitlustajad, selle tõusuga arvestada. Siiamaani on kahjuks omavalitsused olnud sunnitud oma poolt sellest toetusest tõstma. Näiteks Tallinn on seda kaks korda teinud: 1. septembrist 2023 ja 1. jaanuarist 2024. Või siis näiteks Tartu linn on hakanud raha võtma vanematelt, et kasvavat toidu hinda katta. Meie seda õigeks ei pea. Me arvame jätkuvalt, et riigi panus võiks olla kindlasti suurem: mitte 1 euro, mis oli 2018 võib‑olla õige summa, vaid 2 eurot. Aitäh!

Ülitäpne, aitäh! Ja nüüd, Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Mul on au anda üle arupärimine, mis puudutab Tallinna Haigla rajamist. Seekord on see suunatud meie terviseministrile proua Riina Sikkutile. Nimelt, uues koalitsioonileppes pole midagi mainitud Tallinna Haigla kohta. Ometigi on väga pikalt räägitud sellest, et see on hästi oluline investeering, ja mitte ainult meie tervisevaldkonna, vaid ka julgeoleku aspektist, olgu selleks elanikkonnakaitse, tervisekriisi ennetamine, keldrikorruste kasutamine pommivarjendina. Samuti on meil siiamaani teada, et Tallinna Haigla on jätkuvalt Euroopa Liidu taasterahastu nimekirjas, kuna tegelikult valitsuse ametlik otsus selle eemaldamise kohta sealt puudub. Ning tegemist ei oleks ainult haiglaga, mis tegeleks ainult Tallinna elanikega, vaid selle vastutuspiirkond hõlmaks lausa kaheksat maakonda. Sellest tulenevalt me soovime, et terviseminister vastaks järgmistele küsimustele. Esiteks, miks püüavad mitmed Vabariigi Valitsuse liikmed oma väljaütlemistes näidata, justkui otsus Tallinna Haigla eemaldamise kohta Euroopa Liidu taasterahastu nimekirjast on tehtud, kui tegelikult ametlikult ju selline otsus puudub ja seda on ka kohus kinnitanud? Teiseks, kuidas üldse tegelikult suudab riik hakkama saada kriisiolukordades, kui Tallinna Haigla jäetakse rajamata? Näiteks võib tekkida sõjaolukord ja kuidas siis tagatakse tervishoiuteenus või kuidas [terve] massi kannatanute jaoks pakutakse lisapindasid? Lisaks me teame, et praegused keskhaiglate hooned ei ole tegelikult kümne aasta pärast üldse kasutatavad, on täielikult amortiseerunud. Mida kavatseb riik teha, et siis tagada vajalikud meditsiiniteenused 600 000 elanikule, keda muidu teenindaks Tallinna Haigla? Kui õiguspärane on üldse selline olukord, kus valitsus on omalt poolt lubanud omavalitsustele teatud projektitoetust ning hiljem on sellest loobunud …

Nüüd on ka lisaaeg täis, muidu tekib juba uus probleem. 

… ilma õigusliku aluse ja ametliku otsuseta? Ma tänan selle lisaaja eest!

Palun Riigikogu kõnetooli, Andrei Korobeinik! Vabandust, protseduuriline küsimus, Vadim Belobrovtsev! Andke andeks! Vabandust, ma ei näinud!

Aitäh! Mul on selline küsimus. Ma küsisin sama asja tegelikult ka eelmise istungi juhataja käest, Toomas Kivimägi käest. Milline on teie lähenemine sellele, et meil juba mitmendat päeva järjest ripub seal ekraanil valitsuse esindaja nimi? Kas antakse pärast seda, kui protseduurilised küsimused on läbi, sõna ikkagi Riigikogu liikmetele, kellel on esitada arupärimisi ja seaduseelnõusid, või antakse sõna valitsuse esindajale? Miks ma küsin? Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes juhtis istungit enne Toomas Kivimägi, mainis muuseas, vastates minu protseduurilisele küsimusele, et siis, kui protseduurilised küsimused on läbi, saab pulti valitsuse esindaja. Toomas Kivimägi ütles selle peale, kui mina küsisin tema käest seda, et tema arvab, et eelkõige saavad pulti Riigikogu liikmed, ja alles siis, kui kõik Riigikogu liikmed, kellel on midagi esitada, saavad need esitatud, saab pulti valitsuse esindaja. Toomas Kivimägi sõnadest ma sain aru, et ühist lähenemist ei ole. Sellepärast küsingi protseduuriliselt, milline on konkreetselt teie lähenemine. 

Aitäh! Mu vastus on see, mis ma siin ka mõni päev tagasi vastasin, et kõigepealt kõnede voorus tulevad Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikmed, ja peale seda, kui Riigikogu liikmete kõnesoovid on läbi, tuleb Vabariigi Valitsuse esindaja. Põhjendus: see tava on olnud väga pikalt, vähemalt siis, kui minul on olnud au ja võimalus Riigikogu istungit juhatada. See on nii olnud circa 12–13 aastat. Protseduuriline küsimus, Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Milline on teie suhtumine küsimustesse, mis korduvad? Siin head kolleegid küsisid mõnda asja kolm ja neli korda järjest. Kas te arvate, et kui protseduuriline küsimus on küsitud teist korda, siis ta ikkagi on protseduuriline küsimus? Või ta on protseduuriline küsimus siis, kui ta kõlab esimest korda ja peale seda võib lihtsalt öelda, et see küsimus on juba vastatud? Teie kolleegide arvamus selle kohta oli erinev. Mis on teie arvamus?

Aitäh! Küsijale suu pihta ei lööda. Palun, protseduuriline küsimus, Anastassia Kovalenko‑Kõlvart?

Aitäh, austatud istungi juhataja! Siin me mitu korda tõstatasime tegelikult küsimuse, et valitsuse esindaja on hästi tubli olnud, tegelikult alati saalis olnud. See on päris pikk aeg. Sest meie istung ju algas täna kell 2 ja ta ei tea [oma esinemise aega]. Ta on seal küll esimesena järjekorras, aga ikkagi peab tulema pärast Riigikogu saadikuid. Aga ta on terve see aeg oodanud, tal ei ole olnud võimalust puhata ja kas või söömas käia. Me oleme pakkunud juhatajatele võtta 30-minutiline vaheaeg. Kahjuks eelmine juhataja ei soovinud seda teha, võeti vaid viieminutiline vaheaeg. Mul on küsimus: äkki teie soovite kasutada seda kaalutlusõigust ja võtta see vaheaeg?

Aitäh! Ma nõustun selle sisuga, et meil on väga tubli valitsuse esindaja, austatud Heili Tõnisson. Olen temaga isiklikult kokku puutunud, koostööd teinud. Sellega ma olen päri. Selle vaheaja võtmise kohta ma ütlen teile nii, et tõesti, kui valitsuse esindaja seda palub, ma võtan selle vaheaja. Aga kui seda palvet ei tule, siis ma ei võta. Ma usun, et ta suudab oma töö‑ ja muud aega reguleerida ja käia ka, kui vaja, einet võtmas. Aga ma tänan seda muret tundmast, loomulikult see on oluline. Nii et jah, vastan nii, et kui valitsuse esindaja seda soovib, siis loomulikult ma selle vaheaja võtan. See ei ole probleem. Ja nüüd ma palun küll Riigikogu kõnetooli Andrei Korobeiniku. 

Hea istungi juhataja! Austatud rahvasaadikud! Mul on au esitada oma teine arupärimine. Seekord see arupärimine läheb sotsiaalkaitseministrile proua Signe Riisalole. Arupärimine puudutab soolist võrdõiguslikkust. Me nägime siin väga muljetavaldavat demonstratsiooni, kuidas hea kolleeg Anastassia sai lisaaega, ja see kohtlemine oli väga võrdne. Aga paraku ei ole see päris igas valdkonnas Eestis niiviisi. Näiteks Riigikogu juhatuses ei ole ühtegi naist. Ja tegelikult statistika räägibki seda, et just juhtivatel ametikohtadel on naisi väga vähe ja see põhjustabki palgalõhet, sellepärast et loomulikult juhid saavad palka rohkem kui nende alluvad. See on probleem. See on probleem ja Eesti tegelikult on selle palgalõhe reitingutes päris madalal kohal. Veel hiljuti oli ta viimane, nüüd on Euroopa Liidus viimases kolmikus. See on väga kahetsusväärne. Ma ei näinud koalitsioonileppes suuri plaane selle probleemi lahendamiseks ja selle tõttu mul on neli küsimust austatud sotsiaal[kaitse]ministrile. Minu arupärimisega ühinevad ka teised tublid kolleegid ja me kõik koos loodame, et vastus sellele arupärimisele saabub 20 päeva jooksul ja see probleem leiab kiire ja otsustava lahenduse. Suur tänu teile võimaluse eest!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Enn Eesmaa. 

Suur aitäh, austatud kolleegid! Koos fraktsioonikaaslaste Lauri Laatsi ja Andrei Korobeinikuga esitan arupärimise välisminister Margus Tsahknale ja selle teema on käibemaksu tõus. Arupärimise eesmärk on saada mõningane ülevaade valitsuse kavatsustest ja meetmetest, leevendamaks käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid nii Eestimaa inimestele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele. Eeltoodust tulenevalt palume teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile, mis on siin juba mitu korda kõlanud, see on 139, vastata järgmistele küsimustele, mis puudutavad just Välisministeeriumi. Kuidas mõjutab käibemaksu tõstmine 22% tasemele teie valdkonna asutuste tööd ja eelarveid? Kas olete läbi viinud ka sellekohase mõjuanalüüsi? Teiseks, kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut? Milliseid sotsiaalseid mõjusid võib teie valdkonnas käibemaksu tõus kaasa tuua? Kuidas plaanite neid mõjusid leevendada? Ja neljandaks, kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja ettevõtete konkurentsivõimet ning milliseid meetmeid kavatsete nende mõjude leevendamiseks kasutada? See on arupärimine välisminister Margus Tsahknale kolme Keskerakonna fraktsiooni liikme poolt.

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kersti Sarapuu. 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mitu Kesk-Eesti omavalitsuse juhti leiab, et uusi kohalikke makse pole õige kehtestada ajal, mil riik niigi suurendab elanike maksukoormust. Kuigi valdade ja linnade finantsvabaduse suurendamine on iseenesest õige samm, pole omavalitsusjuhtide hinnangul praegu õige kehtestada maainimestele uusi makse, mis suurendavad vallalt toetust küsijate arvu veelgi. Täna ollakse kindlal seisukohal, et kohalikke makse ei õnnestu suurt tõsta. Ummikumaksu või mingeid täiendavaid maamaksusid, näiteks kodualuse maa maksustamist omavalitsusjuhid ei planeeri ega isegi mõtle sellele. Ei pooldata ka turismimaksu. Tuleks hoopis selle nimel pingutada ja turistidele peale maksta, et nad üldse kohale tuleksid, mitte vastupidi. Kohalikud omavalitsused on küsinud riigilt teatavat autonoomia suurendamist, finantsautonoomia suurendamist, aga ma julgen öelda, et see ei ole tähendanud seda, et andke meile see autonoomia ainult maksude kehtestamisega, ja sedagi riigi poolt. Küsimus on näiteks tasandusfondi rahastuse muutmises ja selles, et siis jätta ikkagi kohalikele omavalitsustele suuremad võimalused. Kõike eespool arvestatut silmas pidades esitame arupärimise siseminister härra Lauri Läänemetsale ja esitame talle ka rea küsimusi. Aitäh!

Aitäh! Nii, nüüd on soov edasi minna, aga tulnud on protseduuriline küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Tutvun Riigi Teatajas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Nimelt, vaatan 2. jagu Riigikogu istungi läbiviimise korra kohta. Paragrahv 63 käsitleb istungi juhatajat ja selgelt on välja kirjutatud, et Riigikogu istungeid juhatab Riigikogu esimees või aseesimees, ja nii ta ongi. Ja § 64 käsitleb nii istungi avamist kui ka lõpetamist, aga jõuan ühe väga olulise punkti juurde. Paragrahv 65 käsitleb vaheaega. Nimelt, istungi juhataja võib välja kuulutada 30-minutilise vaheaja. Sellest lähtudes küsin, mis juhtudel on see võimalik ja kas on võimalik võtta praegu viieminutilist vaheaega.

Aitäh! Vastus: on võimalik juhatajal võtta viieminutilist vaheaega. Mis juhtudel? Näiteks siis, kui on mingi erakorraline koosolek tulemas, vanematekogu koosolek. Või kui tehniline süsteem ei tööta, siis on võetud juhataja vaheaeg. Siin ametikaaslane eelnevalt küsis, et kui näiteks Vabariigi Valitsuse esindaja palub seda, kas siis võiks juhataja vaheaja võtta. Mina ütlesin, et jah, võiks võtta. Nii et need on mõningad näited. Siis ka, kui juhataja ise tunneb, et ta vajab väikest vaheaega. Ka seda on olnud praktikas kindlasti, et siis on võetud vaheaeg. Mõned näited. Protseduuriline küsimus, Andrei Korobeinik, palun!

Ja suur tänu, hea istungi juhataja! Siin hea kolleeg Lauri meelitas vaheaja välja teie eelkäija käest. See oli hiljuti, see oli alles mingi pool tundi tagasi. (Saalist öeldakse midagi.) Kas tund aega tagasi? Eks mõne jaoks aeg jookseb kiiresti, mõne jaoks see lähegi aeglaselt. Kas teil jäi selline mulje Lauri sõnavõtust, et ta väga tahab seda vaheaega? Ja kui see nii on, kas see on ka üks nendest juhtumitest, kus juhataja võib – kas ta just peab, aga ta võib vaheaja võtta? Mis on teie arvamus sel teemal?

Aitäh! Mulle ei jäänud muljet, et ametikaaslane Lauri Laats väga tahab seda vaheaega. Kas juhataja võib juhul, kui Riigikogu liige palub vaheaega, võtta vaheaja kui juhataja vaheaja, see on kaalutlusõigus. Põhimõtteliselt võib, jah, see on juhataja kaalutlusõigus. Ja Lauri Laats luges väga õigesti, et see on kuni 30 minutit, rohkem kindlasti võtta ei saa. Erkki Keldo, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud aseesimees. Siin mõned tunnid tagasi tekkis samasugune olukord, kui oli teine istungi juhataja. Iseenesest on tore, et värsked Riigikogu liikmed soovivad ennast harida ja küsida küsimusi. Aga siiski mul on palve, et protseduurilised küsimused on siiski mõeldud protseduurika või istungi läbimise korra kohta tekkinud mureküsimused. Need koolitused Riigikogu liikmetele olid vist alguses ja ma usun, et kantselei hea meelega pakub neid ka veel, kui jäi midagi selgusetuks. Aga prooviks jääda protseduuriliste küsimuste raamesse. See on minu palve.

Aitäh! Eks need protseduuriliste küsimuste küsimised ja ka need vastused on alati selline tunnetus, et kas nendele vastatakse või ei vastata üldse ja mida siis küsitakse. Mõnikord on juhtunud, et siin saalis polegi otseselt protseduurilisi küsimusi, aga küsitakse ikka pikalt. Aga ma usun, et Riigikogu liikmeid ei kasuta seda kurjasti enamikul juhtudel. Vähemalt ma loodan, et see nii on. Protseduuriline küsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea kolleeg juhtis tähelepanu ja võib-olla ka küsis, aga eelmine istungi juhataja ka selgitas, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 74 on Riigikogu liikmel võimalus küsida küsimusi, mis puudutavad just nimelt istungi läbiviimise protseduure. Kas ka hea Riigikogu aseesimees Jüri Ratas on teadlik sellest § 74-st ja mida see § 74 täpselt ütleb? Kas Toomas Kivimägi, eelmine juhataja, käsitles seda punkti õigesti või mina olen millestki valesti aru saanud?

Aitäh! Paragrahv 74 kodu- ja töökorras ütleb järgmist. Lõige 1: "Kui Riigikogu liige leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse, võib ta esitada istungi juhatajale protesti." Lõige 2: "Kui Riigikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse." Lõige 3: "Soovist esitada protest või küsimus annab Riigikogu liige märku käe tõstmisega. Loa protesti või küsimuse esitamiseks annab istungi juhataja päevakorraväliselt." Lõige 4: "Istungi juhataja lahendab protesti ja vastab küsimusele viivitamata." Ma ei olnud konkreetselt juures selle protseduurilise küsimuse esitamisel ja Riigikogu juhatuse liikme Toomas Kivimägi vastamisel. Aga ma julgen küll arvata, et Toomas Kivimägi vastas korrektselt ja õigesti. Nüüd protseduuriline küsimus, Andrei Korobeinik.

Tõepoolest, hea istungi juhataja, Toomas Kivimägi vastas Lauri Laatsi küsimustele hästi põhjalikult ja pikalt. Lauri on jõudnud päevakorra lugemisega umbes poole peale ja selle esimese poole nemad Toomasega läbisid hästi põhjalikult. Mul ongi Erkkiga suhteliselt sarnane küsimus. Ka mina üllatusega avastasin, et Riigikogu saadik võibki küsida iga punkti kohta täpsustavaid küsimusi, mida see punkt tähendab näiteks. Ja kõik need teised saadikud, kes istuvad saalis, ja need kümned saadikud, Reformierakonna saadikud näiteks, kes praegu nagu üks mees istuvad oma kabinetis teleka juures, kuulavad seda kõike. Kas te arvate, et see koolituse koht, töö‑ ja kodukorra seaduse selgituse koht ja aeg on siin Riigikogu saalis, mitte näiteks mõnes koolitusruumis, kus saadikud saavad sellise põhjaliku selgituse ja loevad koos selle [kodu- ja töökorra] seaduse läbi, võib-olla isegi kommenteeritud väljaannet? 

Aitäh! Kõigepealt, Riigikogu Kantselei alati võimaldab seda koolitust ja teebki seda koolitust, kui uus koosseis alustab. Teiseks, ma usun, et kõik Riigikogu liikmed ka ise tahavad õppida ja analüüsida kodu‑ ja töökorra seadust. Selles mõttes on teil õigus, et kuigi see on juba üle kümne aasta tagasi, kui see kommenteeritud väljaanne tuli, aga ma arvan, et ta on jätkuvalt hea abimees. Ja kui on tõesti mingi küsimus jooksvalt, siis see tuleb esitada. Aitäh! Protseduuriline küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma küsisin teilt seda eile ja hea meelega küsin ka täna, kui see võimalus on. Eile teil oli kindel seisukoht selles osas, et kui me oleks eile jõudnud päevakorra kinnitamise momendini, siis teie seda päevakorda hääletusele poleks pannud, kuna teie ikkagi arvate nii, nagu Riigikogu kodu‑ ja töökorra kommenteeritud väljaanne ütleb, et päevakorda saab kinnitada ainult esmaspäeval. Nüüd on vahepeal päev möödunud, on juba kolmapäev. Kas teie seisukoht on jätkuvalt sama, et kui me täna juhtumisi teoreetiliselt jõuaksime selle momendini, et kõik kõned on ammendunud ja peaks kinnitama päevakorra, kas te paneks selle hääletusele või on ikkagi teie seisukoht sama, nagu see oli eile? 

Aitäh! Vastus on sama. Me oleme täna vähemalt kahel korral arutanud ka vanematekogus, kuidas seda päevakorda hääletatakse. Tõsi on see, et ega seal ühist seisukohta ei ole, et jah, see tunnetus täpselt nii on. Ma olen väljendanud oma arvamust, et seadus ei räägi sellest, et päevakorda tuleb hääletada esimesel võimalusel, vaid ütleb "esimesel istungil". See kollane raamat räägib täpsustatult ka esmaspäevast. Tõsi, iga kord ei ole meie esimene istung nädalapäeva mõttes esmaspäeval. Võib juhtuda nii, et esmaspäev on näiteks mingi püha, ja siis on esimene istungipäev mingi muu päev. Aga ma vastasin eile ja vastan ka täna, et kuna ma tean, et ka juhatuses on eriarvamusi selles osas, siis kui teoreetiliselt siin ei oleks ühtegi protseduurilist küsimust ja ühtegi kõnesoovi enam, siis ma eelnevalt võtaksin vaheaja ja me kindlasti Riigikogu juhatuses arutaksime, kuidas sellisel juhul käituda. Lauri Laats, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea eesistuja! Ma pean teid kiitma: need vastused, mis te annate, on head, korrektsed ja väga viisakad. Ja peab tunnistama, et eelmine eesistuja Toomas Kivimägi andis samuti väga häid ja korrektseid vastuseid ja loomulikult ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 kohta andis ta korrektseid vastuseid. Ma olen natukene kurb, kui mõni kolleeg paneb mulle pahaks, et ma küsin ja proovin vastavalt seadusele ennast kurssi viia. Paragrahv 74 mulle seda võimaldab. Aga jõuan nüüd tagasi eelnimetatud seaduse 2. jao, Riigikogu istungi läbiviimise korra juurde, § 65 juurde, mis puudutab vaheaega. Istungi juhatajal on võimalus võtta vaheaeg kuni 30 minutit. Minu palve: arvestades ka seda, et minu hea kolleeg, minu pinginaaber juhtis tähelepanu, et mul on juba pool päevakorda läbi võetud, kuigi päevakorrani me ei ole jõudnud, me räägime seadusest – inimene on lihtsalt väsinud, me oleme pikalt siin olnud, hiline tund –, kas oleks võimalik viieks minutiks võtta vaheaeg?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, jah oleks. Ma saan aru, et eelmine juhataja realiseeris teie palve, ma sain teist aru. Tund aega tagasi, jah. Ma hetkel ei võta seda vaheaega, aga kui see soov ikkagi on jätkuv natukese aja pärast ja see põhjendus on tõsiselt võetav ka minu jaoks, siis tuleb see vaheaeg võtta. Aga hetkel ma ei võta vaheaega. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan teid, austatud istungi juhataja, selle väga põhjaliku vastuse eest minu eelmisele protseduurilisele küsimusele. Ma tahaks jälle sellist vastust. See on pigem teoreetiline küsimus. Kui mõni teie kolleegidest oleks samasuguses olukorras, et kõik protseduurilised küsimused ja kõned oleks ammendunud ja oleks see hetk, kui oleks päevakorra hääletuse moment, ja kolleeg ei võtaks vaheaega ja paneks ikkagi selle päevakorra hääletusele ning hiljem ilmneks, et seda hääletust tegelikult poleks tohtinud läbi viia – tuleks selline otsus näiteks Riigikohtust –, kes siis oleks vastutaja? Kas terve Riigikogu juhatus või ainult see juhatuse liige, kes selle otsuse pani hääletusele?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ütlen kohe, et sellele küsimusele on võimatu vastata, sellepärast et me ei tea, missugune, kui kogu see konstruktsioon saaks niimoodi toimuma teoreetiliselt, on Riigikohtu lahendi sisu. Ja siis tuleb seda tõsiselt analüüsida, kui see lahend tuleb. Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma olen esitanud kaks arupärimist ja teie hea kolleeg Lauri Hussar juhtis tähelepanu, et arupärimistele vastatakse 20 päeva jooksul. Aga ma ei olnud kuigi kiire ja need arupärimised on mul esitatud siis, kui järjekorras on juba mitukümmend, kui mitte mitusada arupärimist. Ma olen mures, sest mulle tundub, et puhtfüüsiliselt ei jõuta nendele arupärimistele vastata 20 päeva jooksul. Ja Lauri pakkus seda võimalust, et võib-olla tehakse täiendav istung näiteks selleks, et arupärimistele vastata seaduses ette nähtud tähtaja raames. Aga mis on teie arvamus? Kui seaduses on kohustus vastata arupärimistele 20 päeva jooksul ja vastust ei tule 20 päeva jooksul, siis mis saab?

Aitäh teile! Kõigepealt ma ütlen, et Riigikogu esimees härra Hussar ütles väga õigesti. Ma saan aru, et tema mõte oli see, et seadusest tuleb kinni pidada. Kõigepealt toimub suhtlus Riigikogu ja vastavate ministrite vahel, et leida see aeg, mis oleks ka ajaraamistikus sobiv. Ja kui tõesti on nii palju neid arupärimisi ja seda aega muudmoodi ei leita, siis saab kokku kutsuda täiendava istungi. See vastab tõele. Meie kodu- ja töökorra seaduse viimane muudatus, mis on tehtud mõni aeg tagasi, annab võimaluse arupärimistele vastata mitte ainult esmaspäeval, vaid ka teistel korralistel nädalapäevadel. Lauri Laats, protseduuriline küsimus.

Aitäh! See on hästi praktiline protseduuriline küsimus. Jällegi võtan ette Riigi Teatajas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse, seekord § 14, mis käsitleb Riigikogu esimehe ülesandeid. Ja § 15 käsitleb Riigikogu aseesimehe ülesandeid. Teatavasti Riigikogu esimehe äraoleku ajal täidab Riigikogu esimehe kohustusi aseesimees, antud juhul siis teie, Jüri Ratas. Ja ülesannete [kohta ütleb] § 14 punkt 10, et esimees juhatab Riigikogu istungeid ning tagab istungi ajal korra istungisaalis ja rõdul. Kuidas see puhtpraktiliselt käib? Kuidas te tagate korra, milliste vahenditega? Ja milline olukord praegu valitseb?

Aitäh! Hetkeolukord, ma mõtlen, et on töine siin saalis. Ma arvan, et istungi kord on heas mõttes tagatud, seda loomulikult koostöös teiega. Aga kuidas ta saab tagada korra? Oma palvega. Üks on kelluke (Helistab kella.), kui on liiga suur lärm. Kui see ei mõju, siis saab öelda, et ma palun vaikust, ja kui ka see ei mõju, saab juhataja võtta näiteks vaheaja, et see melu rahuneks ja saab istungiga edasi minna. Protseduuriline küsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Esimesel istungipäeval, selle nädala esimesel istungipäeval, esmaspäeval istungi juhataja Lauri Hussar kasutas sellist meedet nagu mikrofoni väljalülitamine. Ja kui mu mälu ei peta, siis lausa kaks korda. Ma saan aru, et see tuleneb sellest, et Riigikogu liikmel on küsimuse esitamise jaoks teatud aeg, suulise küsimuse puhul üks minut, kõne kõnepuldist on kaks minutit. Ja kui keegi seda aega ületab ja seesama kelluke ei mõju, siis on üks vahend ka mikrofoni väljalülitamine. Aga juhul, kui lugupeetud Riigikogu liige, kes parasjagu peab kõnet puldi taga, on ületanud kaks minutit ja kelluke ei toimi, [mis siis saab]? Te ka mainisite, et üks vahend on helistada kella ja mikrofon välja lülitada. Aga kui Riigikogu liige ikka ei soostu kõnepuldist lahkuma? Kuidas siis teda nii-öelda korrale kutsutakse ja lahendatakse see olukord?

Aitäh! Vastus. Kõigepealt, siit Riigikogu kõnetoolist peetava kõne pikkus on kuni viis minutit ja juhataja alati saab küsida ja tavaliselt küsibki, kui minnakse üle sellest viiest minutist, kas kõneleja soovib lisaaega. Ja lisaaega võib anda kuni kolm minutit. Kui seda kõneleja soovib, siis reeglina juhataja on seda andnud. Nüüd, kui see viis minutit saab täis või viis minutit pluss lisaaeg, maksimaalselt kokku kaheksa minutit, saab täis, siis tõesti juhataja annab kellukesega märku. Kui see ei toimi, siis ta palub ja ütleb, et aeg on täis, kui see ei toimi, siis vaadake, kõnetoolis [kõnelejal] saab tõesti juhataja mikrofoni välja lülitada. Mitte kohapeal, aga kõnetoolis kõnelejal. Teie küsimus läks edasi: aga kui ikkagi Riigikogu liige jääb kõnetooli? Sellist juhtumit ei ole muidugi olnud, aga eks siis tuleb võtta vaheaeg ja paluda, et Riigikogu liige läheks ära kõnetoolist, et istung saaks edasi minna. Muid võimalusi ei ole. Palun, protseduuriline küsimus, Andrei Korobeinik!

Suur tänu! Kui Lauri juba loeb töö- ja kodukorra seadust, siis ma võib-olla süveneks ka teemasse. Kas te oskate öelda, mis paragrahv reguleerib seda mikrofoni väljalülitamist? Kas see võimalus on kuidagi seadusega paika pandud või on selline tehniline lisainstrument, mis niimoodi laiemalt kuidagi tõlgendab seda kõnelimiidist kinnipidamist? Mis alusel üldse saab mikrofoni välja lülitada?

Aitäh! Seda reguleerib Eesti Vabariigis parlamendi poolt vastu võetud seadus, mille nimi on kodu- ja töökorra seadus, § 72 lõige 1. Selle paragrahvi pealkiri on järgmine: "Istungi juhataja õigused päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel". Lõige 1: "Kui ettekanne, sõnavõtt või küsimus kestab ettenähtust kauem, nõuab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse lõpetamist. Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kaldub päevakorraküsimusest kõrvale, nõuab istungi juhataja, et pöördutaks tagasi päevakorraküsimuse juurde. Kui istungi juhataja nõuet ei täideta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega." Protseduuriline küsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Te mainisite, et kõnepuldist on võimalik teha ettekanne viie minuti jooksul, ja mainisite ära, et on võimalik ka lisaaega võtta. Mis seadus seda reguleerib? Ja mis paragrahv, kui me räägime Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest? Kahjuks ma praegu seda ei leia. Minul oli selline arusaamine, et lisaaega ei anta või ei ole võimalik võtta. 

Aitäh! Kas lisaaega ei anta? Riigikogu kõnetooli puhul antakse lisaaega ja siin on erinevad juhtumid. Näiteks kui on ettekanne, mis on seotud eelnõu esimese lugemisega. Kui see on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, siis on pikkus kuni 20 minutit ja siin võib juhataja kokkuleppel ettekandjaga pikendada seda ettekannet. Seda reguleerib § 67, mis ütleb, et kui päevakorraküsimuses tehakse ettekanne, peetakse see istungisaali kõnetoolist ning selle kestus on kuni 20 minutit, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Istungi juhataja võib kokkuleppel ettekandjaga ettekandeks antavat aega pikendada.

Nüüd, kui ettekanne siit kõnetoolist on näiteks siis, kui on vaba mikrofon, vaat siis on tõesti viis minutit maksimaalselt, seda pikendada ei saa. Ja kui siit Riigikogu kõnetoolist võetakse sõna ja seda sõnavõttu soovitakse pikendada, siis nagu ma ütlesin, maksimaalne pikendus on kolm minutit. Seda reguleerib § 69, mille pealkiri on "Sõnavõtt", lõige 5: "Kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti, on kõneks aega viis minutit, sõnavõtuks kohalt kaks minutit. Sõnavõtja taotlusel võib istungi juhataja anda kõneks täiendavalt kolm minutit." Palun Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esitan enda nimel arupärimise regionaalministrile. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileping näeb ette käibemaksu tõusu järgmise aasta 1. jaanuarist 2 protsendipunkti võrra ehk 10%. Seeläbi tõuseb käibemaks 20%-lt 22%-le. Sellise ulatusega muudatus vajaks põhjalikku arutelu ja analüüsi. Selle asemel on koalitsioon otsustanud siduda kõik maksumuudatused ühte punkti ja igasuguse arutelu vältimiseks need kiirelt Riigikogust läbi suruda. Käesoleva arupärimise eesmärk on siiski saada mõningane ülevaade valitsuse kavatsusest ja meetmetest, et leevendada käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid nii Eestimaa inimestele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele. 

Palume teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele vastata järgmistele küsimustele. Kuidas mõjutab käibemaksu tõstmine 22% tasemele teie valdkonna asutuste tööd ja eelarveid? Kas olete läbi viinud ka sellekohase mõjuanalüüsi? Kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut? Milliseid sotsiaalseid mõjusid võib teie valdkonnas käibemaksu tõus kaasa tuua? Kuidas plaanite neid mõjusid leevendada? Kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja ettevõtete konkurentsivõimet ning milliseid meetmeid kavatsete nende mõjude leevendamiseks kasutada? Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan sisse eelnõu, mille peakiri on "Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu". Selle eesmärk on tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetust pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 80 eurolt 140 euro peale. Praegu me teame, et esimesele ja teisele lapsele on ette nähtud toetus 80 eurot, kolmandale lapsele 100 eurot. Me teame samamoodi, et uue valitsuse plaan on vähendada paljulapseliste perede toetust 200 euro võrra. Meie leiame, et selle asemel, et vähendada peretoetusi olukorras, kus meie demograafiline situatsioon pehmelt öeldes ei ole kõige parem, et mitte öelda kõige hullemas seisus ajaloos, vähemalt uuemas ajaloos, siis me arvame, et oleks palju õigem tõsta toetust ka esimesel ja teisel lapsel. 140 eurot kuus on piisav summa, et need pered, kes hüppelise inflatsiooni ja toiduainete hinna tõusu pärast on jäänud päris keerulisse olukorda, võiksid sellest olukorrast välja pääseda. Nende toimetulek kindlasti paraneks, mis, ma arvan, pikemas perspektiivis annab lisahoogu ka demograafilisele olukorrale. Seadus jõustuks 1. jaanuaril 2024. Aitäh!

Aitäh! Enne kui läheme edasi järgmiste kõnedega, on meil tekkinud vähemalt kaks protseduurilist küsimust. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Värske Riigikogu liikmena on mul loomulikult palju küsimusi ja ma arvan, et kui ei tea, siis on mõistlik küsida ja õppida. Ehk siis on lihtsam kohaneda ja olla edaspidi tunduvalt professionaalsem Riigikogu liige, kes istungitest osa võtab. Ja sellest lähtuvalt, kasutades jälle vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §-le 74 võimalust, küsin. Mulle jäi natukene arusaamatuks, millistel juhtudel ikkagi on võimalik kõnepuldist pidada kõnet viis minutit ja küsida endale lisaks kolm minutit. Kas praeguses olukorras, kus ridamisi Riigikogu liikmed, head kolleegid, külastavad kõnepulti ja vajutavad kõnenuppu, esitavad hästi olulisi arupärimisi ja eelnõusid, kas nemad peavad kahe minutiga piirduma või on võimalik sellele kahele minutile lisaaega paluda? 

Aitäh! Lühidalt: need kõned siit kõnetoolist vabas mikrofonis on viis minutit, see on maksimaalselt. Seda saame teha igal esmaspäeval. Kui päevakord on ammendatud, siis istungi juhataja annab haamriga märku ja peale haamrilööki registreeritakse ennast vabasse mikrofoni. Lisaaeg kuni kolm minutit, 5 + 3, on läbirääkimiste voorus, mis on esimesel, teisel ja kolmandal lugemisel. Esimesel ja kolmandal lugemisel saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad, teisel lugemisel saavad kõik Riigikogu liikmed. Lühidalt selline vastus teie küsimusele. Protseduuriline küsimus, Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Kui te juba vabast mikrofonist räägite, siis ma küsiksin teie käest selle kohta. Kahjuks teie kolleeg Lauri Hussar otsustas sisuliselt mitte vastata küsimusele, miks esmaspäeval kahetsusväärselt vaba mikrofon ei toimunud. Hea kolleegi Lauri arvamus oli see, et päevakorra kinnitamine lükkus edasi. Seda tema arvates võib kinnitada põhimõtteliselt iga kell, siis kui aeg on küps ja me sinna jõuame. Aga vaba mikrofon pole edasi lükkunud. Mulle tundub, et vaba mikrofon on selline reaalne – küll ühesuunaline, aga siiski – debati pidamise viis. Inimene võib tulla, rahvasaadik võib tulla ja öelda kõik, mis tal südamel on. Ja paljud head ja tublid rahvasaadikud on seda võimalust kasutanud. Väga haaravad sõnavõtud on olnud. Ja nüüd järsku see võimalus kadus. Ja minu küsimus on [selline]. Mõlema asja kohta on väga selgelt öeldud, et see võib toimuda esmaspäeval või päevakorra kinnitamise puhul siis esimesel istungipäeval ja vaba mikrofon just esmaspäeval. Miks päevakorra [vastuvõtmist] võib edasi lükata, aga vaba mikrofoni ei või? Kas meil tõepoolest ei ole lootust? Kas pikkade istungite lõpus seda vaba mikrofoni ei tule?

Aitäh! Kõigepealt, päevakorra kinnitamine ja vaba mikrofon ei ole päris sarnaselt sõnastatud seaduses. Päevakorra kinnitamise puhul räägitakse esimesest istungist. Vaba mikrofoni kohta on § 157 lõige 1, mis ütleb väga konkreetselt: "Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide sõnavõttude ärakuulamiseks toimub Riigikogu täiskogu iga töönädala esmaspäeval vaba mikrofon." See on põhjus, miks see sealt edasi ei liigu, kui me vaba mikrofoni ei suuda esmaspäeval ära menetleda. 

Nüüd, sellele, kas päevakorra hääletamine, menetlemine edasi nihkub või mitte, ma juba vastasin Anastassia Kovalenko-Kõlvarti protseduurilisele küsimusele vastates, kui ma ütlesin, et juhatuses on selle osas erinev tõlgendus. Seda me oleme juba kaks korda täna vanematekogus arutanud, aga ühisele arusaamisele pole jõudnud. Nüüd peaks istungiga edasi liikuma, aga ikka on veel mõned protseduurilised küsimused. Palun, protseduuriline küsimus, Erkki Keldo! 

Jaa, aitäh! Tahtsin lugupeetud istungi juhataja käest üle küsida. Värske Riigikogu liige Lauri Laats väga eeskujulikult õpib ja areneb igaks juhuks, et saada tulevikuks selgust. Ta väga uljalt kasutab seda § 74 lõiget 2, kui ta soovib saada selgitusi istungi läbiviimise reeglite kohta. Kas teie arvates võib seda tõlgendada nii, et see on lihtsalt kõigi reeglite kohta, mis puudutavad Riigikogu kodu- ja töökorda, või on siiski mõeldud konkreetset istungit, kui tekib arusaamatus või küsimus, kas istungit viiakse läbi korrektselt, ja on protseduurilisi küsimusi konkreetse tegevuse kohta? Või on siiski tõesti mõeldud, et kogu Riigikogu kodu- ja töökorra protseduurika kohta võib lihtsalt huvi pärast küsida?

Ma kõigepealt arvan, et niisama huvi pärast protseduurilisi küsimusi ei tasu üldse küsida. Reeglina protseduurilise küsimuse mõte on ikkagi [küsida selle kohta], mis on antud konkreetsel ajahetkel. Aga see ei tähenda seda, et seda ei või laiendada. Tõesti, kui Riigikogu liikmel on mure, siis on ka väga palju juhataja otsustada, kas minnakse sellele vastama või ei minda vastama. Ma saan aru, et siin paljud Riigikogu liikmed ütlevad, et eelmine juhataja vastas väga põhjalikult ja sisuliselt. Ma kindlasti tahan oma head ametikaaslast Toomas Kivimägi tervitada ja tänada selle eest. Püüan ka mina natuke ligilähedale jõuda sellele põhjalikkusele. Läheme edasi! Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu! Tõepoolest, ka minul on hea meel, et head kolleegid Lauri ja Erkki õpivad töö käigus. Ka mina sain täna hästi palju uut infot. Ilmselt ma saan seda veel, kuna istung kestab, tundub, veel pikalt. Ma vaatan, siin on arupärimised ja värsked kolleegid tulevad ka värskete protseduuriliste küsimustega. Avanevad uued nurgad ja aspektid. Aga minu küsimus on seotud sellega, et kui see istung on hästi pikk ja tõepoolest me ei jõua päevakorra kinnitamiseni, mis on kurb, ega ka peretoetuste vähendamiseni, mis on kahtlemata positiivne, siis kui pikk see kõik võib olla. Kas mingi hetk terendavad erakorralised valimised? Mis see formaat on? Ma vaatasin, et siin seisukohad on radikaalselt erinevad. Ühed tahavad maksutõusu ja toetuste vähendamist, teised, vastupidi, soovivad peretoetusi tõsta ja makse pigem vähendada. Ehk siis kompromissi ei paista kusagilt. Kui osapooled ei jõua teineteisele lähemale, siis kui kaua see võib kesta. Millal on see viimane tärmin?

Aitäh! Tänan! Need on kõik spekulatsioonid, mida te ütlesite. Ma näen, et siin on ainult kaks arupärimist veel, võib-olla rohkem ei tule ja saame ilusti edasi minna. Vaatame, mis Riigikogu liikmete poolt tuleb. No nüüd tuli kolm. Aga vastus teie küsimusele, kui pikk saab see istung olla: kolmapäevane istung saab kesta kodu- ja töökorra seaduse kohaselt maksimaalselt neljapäeva hommikul kella 10-ni ja mitte grammi kauem. Lauri Laats, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Just sain ühelt Mustamäe elanikult, healt valijalt ühe sõnumi. Tsiteerin: "Jälgin teid interneti vahendusel. Te olete tublid, seiske maksutõusude vastu. Küsimus: ei tea, kus teised on, kas juba magavad? Ole hoitud!" Lähtuvalt sellest, et tõesti saal on meil hõre ja ei ole päris selge, kas Riigikogu liikmed on hoones või juba on kodudesse läinud, kas me ei peaks ikkagi veenduma selles, et nad on olemas ja täitsa oma kabinettides loevad ja tudeerivad seaduseelnõusid, võib-olla koostavad arupärimisi või eelnõusid, tegema ikkagi kohaloleku kontrolli? Ma arvan, et see oleks aus ka nende valijate ja muude inimeste suhtes, kes meid jälgivad interneti vahendusel.

Aitäh! Ma ütlen ausalt, et kui kolmas inimene hakkab teie [vahendusel] protseduurilisi küsimusi esitama, siis seda võimalust meil ei ole. See konstruktsioon on esmakordne, aga seda ei ole. Ja korralisel istungil kohaloleku kontrolli päris igal hetkel teha ei saa. See reegel erineb näiteks täiendava või erakorralise istungi omast. Mario Kadastik, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Tahtsin küsida seoses "Esimeses stuudios" just antud intervjuuga, kus kallis kolleeg Martin Helme ütles väga selgelt ja otse välja, et esmaspäeval oleks saanud päevakorra väga edukalt ära rakendada, kui me oleksime selle läbi hammustanud. Seetõttu paluksingi teada anda, mis protseduuri alusel see oleks pidanud toimuma, kuna esmaspäeval meile väideti, et seda ei olnud võimalik teha.

Aitäh! No te nii ilusasti ütlesite Martin Helme kohta. Ega minagi ei saa teistmoodi. Kallis kolleeg Mario Kadastik, loomulikult ma teile vastan. Mina ei tea täpselt, mida mõtles Martin Helme, aga see, mida teie küsisite, see on 11. peatükk § 91, mis räägib eelnõude üleandmisest ja ütleb järgnevalt, lõige 1: "Eelnõu antakse istungisaali kõnetoolist üle Riigikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Eelnõu üleandja võib seejuures esineda eelnõu kuni kaheminutise tutvustusega." Ma arvan, ta tugines sellele paragrahvile. No selle mõte nüüd ongi – tuleb seda natuke laiendada –, et päevakorra hääletamine seaduse järgi ei pea toimuma peale eelnõude või arupärimiste üleandmist. (Saalist öeldakse midagi.) Täpselt nii, võib ka enne. Seda ei ole praegu soovitud teha. Ja on olemas ka väga pikaajaline praktika, kus tõesti on kõigepealt antud üle eelnõusid ja arupärimisi ja siis on hääletatud päevakorda. Aga ma arvan, et kõrgemal sellest praktikast on tegelikult kodu‑ ja töökorra seadus. Ju sellele mõtles meie ametikaaslane. Ja ikka tundub, et on veel protseduurilisi küsimusi. Erkki Keldo, palun!

Jaa. Üldse ei tahaks austatud istungi aega raisata järjekordse protseduurilise küsimusega, aga tõesti, mul …

Ma väga vabandan! Ma pean nüüd [sekkuma], siin oli vahepeal küsimus selle korra kohta. Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed, teil on võimalus olla siin Vabariigi Valitsuse loožis või olla seal nendes ridades, aga mitte siin saalis ringi käia. Seda korda peab istungi juhataja tagama. Nii, palun, Erkki Keldo! Ja palun aeg uuesti teile käima! Ärge laske end sellest morjendada, et mina nagu võtsin need 27 sekundit teilt ära. Palun!

Aitäh! Väga hea on näha, et Riigikogu istungi juhataja on ülesannete kõrgusel igal tasandil. Väga suurepärane! Aga siiski ma tuleksin tagasi selle eelmise mureküsimuse juurde, et lugupeetud kolleegid Korobeinik ja Laats küsisid väga huvitavaid küsimusi kindlasti ja rääkisid ka enda valijast Tanelist. Ei, vabandust, Tanel vist ei olnud selle inimese nimi, kes teda valis seal Mustamäel. Aga siiski, kummagi [küsimused] ei ole mitte kuidagi seotud protseduuriliste küsimuste algse mõttega. Ma arvan, et kui me suudame hoida fookust, siis me suudame seda istungit kiiremini ja efektiivsemalt edasi viia.

Aitäh! Ma pean, hea ametikaaslane Erkki Keldo, teiega nõustuma ja ennast kordama. Ametikaaslasele Lauri Laatsile ma vastasin, et seda ei ole kordagi tehtud, et kolmas inimene hakkab küsima protseduurilisi küsimusi Riigikogu liikme vahendusel. Ma ütlesin, et see ei ole protseduuriline küsimus. Seda ma ju vastasin. Aga ma ei mäleta, et oleks olnud selle Mustamäe elaniku nimi Tanel, aga võib-olla mul läks ühest kõrvast sisse, teisest välja. See on selline väike repliik. Kuigi ta võis olla Tanel, ei tea täpselt. Nii, protseduuriline küsimus, Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Ma tahtsin juhtida tähelepanu kahele aspektile. Esiteks, kui Lauri sai küsimuse valijalt, siis ta ei saa olla korraga ka minu valija. Erkki pretensioon antud olukorras on täiesti arusaamatu. Mina ei ole selle inimese arvamust mitte kuidagi esindanud siin saalis. Igal inimesel on üks hääl, ta ei saa korraga valida mind ja Laurit ja minu küsimus ei puudutanud seda. Ma palusin selgitada üht või teist paragrahvi. Ma esitasin küsimuse protseduuri kohta, mis puudutab tänast istungit. Võib-olla Erkki kabinetis ei ole see telepilt piisavalt hea. 

Aga minu küsimus puudutab ikkagi arupärimiste käsitlemist tulevikus. Tõepoolest, 20 päeva on aega. Ja nagu ka teie ütlesite korrektselt, et nüüd käsitletakse arupärimisi ka teistel istungipäevadel, mitte ainult esmaspäeval. Aga mis juhtub siis, kui aeg hakkab otsa saama? Mis [saab] sellisel juhul arupärimistest? Teie olete Riigikogu juhatuse esindaja, teie panete päevakorra paika. Kas sellisel juhul arupärimistel on kõrgem prioriteet? Praegu on need kõik alati istungi lõpus, eelnõud on alguses ja arupärimised lõpus. Kas siis, kui aeg saab otsa, nad liiguvad ettepoole või siis me rikume seadust ja ei vasta arupärimistele 20 päevaga? Mis on teie seisukoht antud küsimuses?

Aitäh! Ma saan aru, et Riigikogu esimees juba vastas teile sellele küsimusele. Ja ma ütlesin, et Riigikogu esimees vastas õigesti ja korrektselt, nii ongi. Ma täpsustan teie protseduurilise küsimuse peale, et arupärimiste puhul ei ole selle 20 päevaga mitte mingisugust pistmist. On 20 istungipäeva ja me peame sellest lähtuma. Ja tõsi on see, et ega Riigikogu juhatus ei saa ka ainult enda äranägemise järgi sättida päevakorda. Päevakord sätitakse koos juhtivkomisjonidega. Arupärimiste puhul, mille kohta te küsisite, on ikkagi koostöö ministritega. Ja ma saan aru, et Riigikogu esimees ütles, et kui need 20 tööpäeva hakkavad täis saama ja istungitel mingil põhjusel ei suudeta neid arupärimisi menetleda, siis saab teha ka täiendavaid istungeid. Ja ma toetan tema mõtet selles teoreetilises käsitluses. Protseduuriline küsimus, Vadim Belobrovtsev.

Aitäh! Ma tulen tagasi selle teema juurde, mille tõstatas hea kolleeg Lauri Laats, ehk vaheaeg. Esiteks, kutsun teid üles mõtlema selle peale, et äkki oleks praegu õige aeg seda võtta. Kell on juba 11 õhtul. Teiseks, ma küsisin sama asja Toomas Kivimägi käest, kes juhtis seda istungit enne teid, et kui me räägime vaheaegadest, siis mis on see asjaolu, mis paneb istungi juhatajat otsustama, kas vaheaja palve on õigustatud ja põhjendatud. Kahjuks sellele Toomas Kivimägi sai mulle vastata ainult niimoodi, et see on istungi juhataja prerogatiiv otsustada, kas anda või mitte, ja ta ei pea seda põhjendama. Aga ma küsisin natuke teist asja. Ma küsisin, millest juhindub istungi juhataja, kui ta otsustab, kas anda või mitte. Kas on üldse selline protseduur kuskil [kirjas]? Kas on Riigikogu [töö]korras vastav klausel kuskil olemas või see on puhtalt selline subjektiivne lähenemine?

Aitäh! Istungi juhataja võtab enda vaheaja – ma saan aru, et küsimus on istungi juhataja enda võetud vaheajas, mitte selles, et fraktsioon seda soovib – juhul, kui näiteks on soov, et toimuks mingi erakorraline Riigikogu-ülene koosolek, näiteks vanematekogu. Istungi juhataja võtab enda vaheaja juhul, kui tal on mingil põhjusel vaja ise lühidalt ära käia ja ta ei saa istungi juhatamist kellelegi teisele üle anda. Mulle ausalt öeldes ei meenu kordagi, et istungi juhataja võtaks istungi juhataja vaheaja sellisel juhul, kui Riigikogu liige palub, et istungi juhataja, palun võtke istungi vaheaeg. Ma saan aru, et see juhtus siin rohkem kui tund aega tagasi, ja siis me peame seda, kuna meil on ka uus juhatus, arutama. Võib-olla tõesti nüüd see lahkus on suurem kui varasematel juhatustel ja kui Riigikogu liige palub, siis hakkab istungi juhataja enda nimel vaheaega võtma. Seda ei ole meil praktikas muidugi varem olnud, mulle ei meenu vähemalt. Nii et see on minu vastus. Protseduuriline küsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Natuke peaks selgitama minu eelmise küsimuse tausta. Nimelt tõesti, ma sain eelnevalt ette loetud sõnumi ühelt Mustamäe elanikult, minu valijalt, kes avaldas tunnustust sellele tööle, mis me praegu teeme. Ja ta loodab siiralt, nii nagu ta väljendas, et need maksutõusud, mis on koalitsioonil planeeritud, ei rakendu. Ja see töö, mida me teeme, ongi selle takistuseks. Aga see ei olnud kindlasti [ettepanek]. Ta juhtis ka tähelepanu, et huvitav, kus kõik teised on, aga ta ei teinud ettepanekut, et võiks kohalolekut kontrollida. See tuli sellest sõnumist lähtuvalt mulle kohe pähe, et me võiksime selle protseduuri läbi teha. Erkki Keldo, see ei olnud nagu sealtpoolt suunis siia, vaid see oli, vastupidi, minu algatus. Nii et lihtsalt tahtsin selgust tuua.

Aitäh! Palun, protseduuriline küsimus, Andrei Korobeinik!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Mul on selline küsimus. Kas protseduuriliste küsimuste raames saavad kaks lugupeetud saadikut omavahel sellist dialoogi pidada?

Vastus: ei saa! Palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo.

Lugupeetud istungi juhataja! Head vaprad kolleegid! Ja tervitused ka kõigile, kes istungit jälgivad! Iseenda, Kalle Grünthali ja Martin Helme nimel annan üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Sellega muudetaks tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023. aastal jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneks füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult maksustatava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Seaduse eesmärk on vähendada füüsilise isiku maksukoormust, mille tulemusena suureneb inimeste netosissetulek. Viimastel aastatel on aset leidnud kõrge hinnatõus ja see meede on väga vajalik, et parandada inimeste toimetulekut. 

Muudetakse tulumaksuseadust selliselt, et üldist tulumaksumäära langetatakse ja erijuhtudel kohaldatavad madalad maksumäärad jäävad muutmata. Tulumaks langetatakse 20%-lt 18,8%‑le. Ja selle muutmine on vajalik just nimelt seetõttu, et eelnõu seadusena vastuvõtmise korral on Eestis edaspidi füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksumäärad erinevad. Maailmapraktikas on laialt levinud, et füüsilised ja juriidilised isikud maksavad tulumaksu erinevate määrade alusel. Kuna tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, siis on võimalik eelnõus kavandatud muudatus kehtestada alates 2024. aasta 1. jaanuarist. 

Eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusel paraneb Eesti elanike toimetulek ning väheneb vaesusrisk. Eelnõu rakendamisega võib mõnevõrra väheneda tulumaksu laekumine riigieelarvesse, kuid selle kompenseerib suurem tarbimismaksude laekumine. Samuti vähenevad riigi kulud sotsiaaltoetustele. Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin anda Riigikogu menetlusse iseenda ja fraktsioonikaaslase Martin Helme nimel – õigemini mitte Riigikogu menetlusse, vaid soovin anda üle – arupärimise härra Kalle Laanetile, kes on teatavasti justiitsminister. Ja arupärimine puudutab kohtumenetluse venimist ja seda, mida ette võtta selle probleemi lahendamiseks. 

Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti Vabariik teatavasti rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Aga selleks, et need ideaalid teostuksid, peab eksisteerima tõhusalt toimiv õigussüsteem. Paraku on juba pikemat aega teada probleem, mis seisneb selles, et kohtumenetluste aeg venib ebamõistlikult pikaks. Sageli vältavad menetlused aastaid ilma lahenduseni jõudmata. Hiljutine väga halb näide on Tallinna Sadama protsess, mis on kestnud juba rohkem kui seitse aastat. Seejuures jäävad paljud olulised asjad menetlusressursi puudumise tõttu üldse menetlemata. Sellega seonduvalt tõusetub tõsine küsimus seoses kohtumenetluste kestvuse ning selle mõjuga õigusemõistmisele Eestis. Kohtumenetluse kiirus ja tõhusus on üliolulised, et tagada õiglase ja tõhusa kohtupidamise põhimõtte täitumine ning tagada õigussüsteemi usaldusväärsus ja tõhusus. 

Ja sellega seonduvalt soovimegi justiitsminister härra Kalle Laanetilt küsida. Esiteks, milliseid meetmeid kavatsetakse kasutusele võtta, et vähendada kohtumenetluste kestvust Eestis? Kas kaalutakse ka ressursside suurendamist kohtutes või muude meetmete rakendamist, et kiirendada menetlusprotsesse? Ja lisaks sellele oleme sõnastanud veel kaks küsimust, mida ma ajapuuduse tõttu ei hakka siin ette kandma. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on meil võimalus minna edasi järgmiste kõnesoovidega, aga vahepeal on tulnud üks protseduuriline küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Vahepeal oli üks huvitav telesaade ja tõepoolest [ühe silmaga pidi] jälgima, mis toimus siin Riigikogu saalis, ja teise silmaga pidi jälgima, mis toimus tele-eetris. Ma lihtsalt tahaksin teie käest küsida, kas te olete teinud vahepeal kokkuvõtte, et kui palju on üle antud arupärimisi ja eelnõusid. 

Kui rääkida tänasest päevast, 10. maist, siis peaks olema 42 arupärimist ja 16 eelnõu. Kogu informatsiooni hetkel ei ole, kui küsimus on selle nädala kohta. Kui on seda informatsiooni vaja, siis ma hangin selle ja annan teile teada nii ruttu kui võimalik. Palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Esmaspäeval anti üle 64 arupärimist ja 65 eelnõu. Võib-olla olid need numbrid vastupidi, aga suurusjärgud olid sellised. Teisipäeval ei antud midagi üle, sest kogu istung kulus protseduurilistele küsimustele. Need olid kahtlemata kaalukad, olulised, aga ei jõutudki eelnõusid üle anda. Ja tuleb välja, et täna on üsna vähe eelnõusid üle antud: 14 eelnõu ainult. Pikk päev seljataga, aga pole kuhugi välja jõutud eelnõudega.

Tõepoolest, see, millest jutt käis, oli väga huvitav telesaade. Seal oli väga palju juttu maksudest. Hirmus palju oli valetamist muidugi. Aga meil ongi valetajate koalitsioon. Valetasid igasuguseid asju. Vahepeal valetasid rohkem, kui veel enne valimisi valetasid. Ja muidugi valetasid ka seda, nagu oleks praegu kuskil olemas mingisuguse kokkuleppe koht valitsuse ja opositsiooni vahel. Seda kokkuleppekohta kahjuks ei ole õnnestunud kolme päeva jooksul leida, head kolleegid. Koalitsioonierakonnad on ülimalt jäigad ja nende ettekujutus parlamendi tööst on selline, et neil tuleb lasta teha, mida nad tahavad, nii juriidiliselt kui poliitiliselt. See tähendab, et kui Riigikogus mõni juhatuse liige arvab, et esmaspäev, mis on kirja pandud sulaselgelt, võib olla ka vabalt teisipäev, kolmapäev või neljapäev, sest nii nad tõlgendavad, siis me elame ikka hirmus voluntaristlikus ajastus. No see on nüüd taustaks.

Nüüd me jõuame eelnõu juurde, mida ma hakkan üle andma. Tegemist on tulumaksuseaduse muutmise seadusega. Meil on täielik maksutorm, maksutõusude torm valitsuse poolt siia Riigikogu poole tulemas ja meil on alternatiivne nägemus maksudest: makse tuleb alandada. Ja siin üks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on. Jõuan seda pikemalt esitleda siis, kui see tuleb saali esimesele lugemisele.

Aitäh! Liigume edasi. Palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kui siin on nüüd nende kolme päeva jooksul üle antud väga suures koguses arupärimisi ja eelnõusid, siis minu märkamise järgi on see küll esimene Riigikogu otsuse eelnõu. (Keegi plaksutab.) Aitäh! On ettepanek Vabariigi Valitsusele eemaldada niinimetatud pronkssõduri kuju avalikust ruumist. On ettepanek Vabariigi Valitsusele eemaldada see kuju kahe kuu jooksul vastava otsuse vastuvõtmisest. Me teame, mida tähendab see pronksokupandi kuju eesti rahvale. See on meie vägistaja, küüditaja, mõrtsukas, Eesti riigi okupeerija ja hävitaja ja selle koht ei ole Eesti avalikus ruumis. Mõni aeg tagasi või aastaid tagasi see küll teisaldati kesklinnast ja viidi Kaitseväe kalmistule, mis on äärmiselt ebasobilik paik, sest sinna on maetud meie vabadussõja sangarid. Ja nende haudadel laiutab nüüd okupant. Seal käimised ja manifestatsioonid ja meie okupeerimise pidulikud tähistamised on jätkunud kõige häbiväärsemal kombel. Isegi meie Kaitseväe juhataja Heremi korraldusel keelati seal mõned aastad tagasi – seal kõrval on peastaap – meie sõjaväelastel mundri kandmine 9. mail, sest äkki see ärritab neid, kes ülistavad okupatsiooni. Ja siin ongi Riigikogu otsus, ettepanek valitsusele eemaldada see pronkssõdur meie avalikust ruumist (Juhataja helistab kella.) ja seda tuleb teha absoluutselt vankumatult ja kindlalt ja koheselt. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kert Kingo.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head jälgijad! Iseenda, Martin Helme ja Varro Vooglaiu nimel annan üle prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on tõhustada kontrolli prokuratuuri tegevuse üle, sest senises seaduses toodud järelevalve teostamise ja distsiplinaarmenetluse algatamise võimalused on liialt piiratud ega taga seda kontrolli. Viimasel ajal on suuri probleeme olnud [sellega, kas] prokuratuuri tegevus on kooskõlas seadusandlusega. Järjest enam on kohtud oma otsustes juhtinud tähelepanu erinevatele prokuratuuri poolt kohtueelses menetluses toime pandud seaduserikkumistele. Rikkumisi on välja toodud seoses jälitustegevuse [kaheldava] seaduslikkusega, menetlusnormide täitmisega ja lubamatute tõendite kogumisega. 

Kehtiv seadus ei võimalda Justiitsministeeriumil teostada teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri tegevuse üle jälitustegevuse planeerimises, kohtueelses kriminaalmenetluses ja kohtus riikliku süüdistuse esitamisel, kuigi just nendes valdkondades on ilmnenud peamised prokuratuuri rikkumised. Järjest rohkem on ka prokuratuuri ebaeetilist käitumist kohtus, nagu vassimine ja tegelike asjaolude moonutamine, kuigi prokuratuurile kui riiklikule süüdistajale kohtus on kõrgendatud ootus seaduslikule ja eetilisele käitumisele. Kehtiv seadus annab võimaluse esitada taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ainult huvitatud isikule. See on vastuolus üldise kodanikukohustusega, mille kohaselt on igaüks kohustatud teatama talle teatavaks saanud kuriteost. Lisaks piirab see võimalusi ilmsiks tulnud prokuratuuri rikkumistele reageerida. Praktikas ei toimi ka prokuratuurisisene järelevalve, kohtute poolt tuvastatud seaduserikkumiste ees pigistatakse silmad kinni ja amoraalsus ainult süveneb. Ja veel on siin paar muudatust, mis on vaja sisse viia selleks, et tugevdada Eesti kui õigusriigi usaldusväärsust, sest riigiasutuste tegevuse üle tõhusa ja toimiva järelevalve korraldamine on õigusriigi peamine ülesanne. Ma tänan!

Aitäh! Ma nüüd vastan Helle-Moonika Helme protseduurilisele küsimusele, kus ta palus informatsiooni. Seisuga kell 23.17 on sel nädalal üle antud 106 arupärimist ja 82 eelnõu, sealhulgas see viimane peaks olema ka arvestatud, mis praegu just üle anti. Nii, liigume edasi. Ma palun Riigikogu kõnetooli … Kuid enne, kui ma palun, on tekkinud protseduuriline küsimus. Hea Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma vaatan, et valitsuse esindaja Heili Tõnisson on juba mitmendat päeva siin meie istungiruumis. Kuna tegemist on täiesti uue situatsiooniga, kus võimalike üleantavate arupärimiste ja eelnõude hulk on niivõrd suur, siis kas ei oleks viisakas lasta valitsuse esindajal valitsuse eelnõud üle anda? Pärast seda saaksime Riigikogu liikmetega neid muid asju edasi menetleda. 

Aitäh! Seda küsimust on mitmeid kordi minu käest küsitud ja ma jään enda vastuse juurde. Meil on olnud Riigikogus väga pikaajaline tööpraktika ja tava, et kõigepealt annavad Riigikogu liikmed üle oma eelnõud ja arupärimised – palju neid siis on, nii palju on –, ja seejärel on kord Vabariigi Valitsuse esindaja käes. Ja nüüd on protseduuriline küsimus Urmas Kruusel. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kas vastab tõele see, et kui teie peaministrina Eesti Vabariiki juhtisite, siis Heili Tõnisson ehk Vabariigi Valitsuse esindaja sai alati eelnõud üle anda esimesena, ja kui te enam Eesti Vabariigi peaminister ei olnud, siis kord muutus? Kas see vastab tõele või on see lihtsalt linnalegend?

Aitäh! Ma arvan, et Vabariigi Valitsuse esindaja andis peale Riigikogu liikmeid eelnõusid üle juba 2007.–2008. aastal. Ma mäletan isiklikult seda, nii et rohkem kui kümme aastat tagasi. Palun, on veel soov protseduurilisi küsimusi esitada? Ei ole hetkel. Palun Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu.

Austatud istungi juhataja ja väga lugupeetud kolleegid! Soovin anda Riigikogu menetlusse perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja kui siin mõningad kolleegid on osutanud, nagu me ei tegeleks siin viimastel päevadel töötegemisega, siis mina ei saa selle hinnanguga küll üldse nõustuda. Mina olen näiteks selle konkreetse eelnõu ettevalmistamisega jupp vaeva näinud ja leian täitsa ausalt, et tegemist on olulise eelnõuga, mis võiks saada erakondadeülese toetuse, sõltumata maailmavaatelistest erimeelsustest. 

Kõnealuse eelnõu kohaselt täiendatakse lapse andmete registreerimise korda ning täidetakse seaduses olev lünk juhtumite korral, mil laps sünnib kodus või teel tervishoiuteenuse osutaja juurde. Sellistel juhtudel väljastaks eelnõu kohaselt vastava tõendi perearst. Teisisõnu on eelnõu vajalik, et lõpetada olukord, kus kodus sündinud lapsi ei saa registreerida ilma, et vanemad peaksid läbi tegema ebamõistlikult koormava menetluse. Tegu on õigusliku lüngaga, mis saaks eelnõuga täidetud, nagu juba öeldud. 

Praegu kehtiva seaduse redaktsiooni tingimustes on paljudel kordadel leidnud kodus või teel haiglasse sündinud lapse vanemad end tõepoolest olukorrast, kus ainus võimalus lapse sünni registreerimiseks on viia läbi DNA-ekspertiis emaduse tõendamiseks ja taotleda sellele tuginedes lapse sünni registreerimist kohtu kaudu. Seejuures ei ole seaduses üldse ette nähtud emaduse tuvastamise menetluse korda ning eelnevalt osutatud vajadus tõendada emadust DNA-testiga on lihtsalt kohtupraktikas kasutusele võetud moodus. Muuseas, ma olen isiklikult aidanud mitmeid emasid kohtumenetluses saavutada kohtus võidu ja kohus – ma ei saa seda teile pikemalt selgitada – on selgelt välja toonud, et seadusandja peaks sellele probleemile tähelepanu osutama. Aitäh!

Ja nüüd läheme edasi. Protseduuriline küsimus, Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Vastuseks minu eelmisele protseduurilisele küsimusele te märkisite seda, et teatud aastast on see kord alati niimoodi olnud. Kas ma loen sellest vastusest välja selle, et on olnud ka vastupidi? Kas selle aja jooksul, kui seda perioodi käsitleda, on Riigikogu kodu- ja töökord nii palju muutunud, et istungi juhataja ei võiks kasutada oma istungi juhatamise positsiooni ja lasta valitsuse esindajal Heili Tõnissonil ikkagi need eelnõud üle anda? Kas see oleks kuidagi kodu- ja töökorraga vastuolus? Ma lugesin teie vastusest välja, et praktikat on olnud erinevat.

Aitäh! Jaa, vastus on, et praktikaid on olnud erinevaid ja kindlasti ka viimasel ajal olnud erinevaid. Kas see oleks kodu- ja töökorraga vastuolus? Ei oleks. Aga ma usun, et loeb ka mingisugune tava või praktika, mis on siin välja kujunenud. Seadusega vastuolus see ei ole. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

Urmas Kruuse küsis selle aja kohta, millal teie, lugupeetud aseesimees, olite peaminister: et kuidas siis siin saalis praktika oli. Mina olin see aeg Riigikogu esimees ja ma võin kindlalt öelda, et praktika oli täpselt selline, nagu meie töö- ja kodukorra seadus sätestab: et eelnõusid ja arupärimisi võib anda üle Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon ja neljandana selles loetelus ehk siis kõige viimasena tuleb valitsuse esindaja, mis tegelikult panebki selle järjekorra paika. Ja nagu siin esmaspäeval välja tuli, ühe korra ma eksisin selles 2019. aastal ja kutsusin esimesena kõnetooli valitsuse esindaja. Ma vabandasin tagantjärgi selle pärast ja selle ühe eksimuse väljaotsimine ja siin esiletoomine ja püüd tekitada sellest mingisugust pretsedenti on minu meelest äärmiselt väiklane ja ausalt öeldes näpuga minu peale näitamine nii hulkade aastate tagant on lihtsalt alatu. Aga praktika ja traditsioon ongi selline, et Riigikogu saalis prevaleerivad Riigikogu liikmed. 

Aitäh! Urmas Kruuse, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kas ma teie hoiakust ja vastusest võin välja lugeda seda, et me oleme nüüd kolm päeva olnud samasuguses tavapärases traditsioonilises situatsioonis, mida te just enne kirjeldasite? Tavaliselt anti arupärimisi ja eelnõusid üle paarikümne minuti jooksul, vahel veel vähemas hulgas. Me oleme nüüd siin [teinud seda] juba mitu päeva. Kas see ei võiks anda teile [põhjust] hinnata asju objektiivselt ja lasta Heili Tõnissonil eelnõud üle anda?

Aitäh! Ma usun, et iga juhataja tunnetab seda isemoodi, ja minu tunnetus on see, et kõigepealt annavad üle kõnede voorus oma eelnõusid või arupärimisi Riigikogu liikmed ja seejärel Vabariigi Valitsuse esindaja. Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan. Meil oli esmaspäeval väga pikk arutelu selle üle, kes kunas mida saab teha. Äkki te oskate ütelda kolleeg Urmas Kruusele, mis aadressil tal on võimalik stenogrammist uuesti lugeda nende vaidluste sisu? Siis ta ei hakkaks esitama korduvaid küsimusi, mida me oleme siin tõesti pikalt-laialt lahanud. Ma tänan!

Aitäh! Stenogrammid on olemas meie koduleheküljel riigikogu.ee. Palun Riigikogu kõnetooli nüüd Martin Helme.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! No näe, nüüd on pikk vaidlus jälle selle üle, kes annab enne, kes annab pärast. See oli tõepoolest esmaspäeval, Urmas Kruusele teadmiseks – vaat meie teeme tööd siin saalis, ma ei tea, kus teie olite –, pikk vaidlus. Ja selle taga on oma väga põhjendatud filosoofia, see tuleneb Eesti põhiseadusest. 

Me ju kõik teame, et Reformierakond tahaks Eesti põhiseadusest üle rullida, aga meie erakond kaitseb seda kangelaslikult. Eesti põhiseadus siiski teeb meist parlamentaarse riigi. Parlamentaarne riik tähendab seda, et parlamendisaadikud on tegelikult need, kes seadusloomet eelkõige teevad. Muidugi, valitsus, valitsuses olevad ministrid ja ministeeriumid ka teevad seadusloomet. Aga et oleks ikkagi lugupidamine põhiseaduse vaimu vastu, siis on viisakas, õige, kena ja ka traditsioon siin saalis, et kõigepealt annavad saadikud oma eelnõud üle ja siis annab valitsus oma eelnõud üle. Selles ei ole mitte mingit lugupidamatust ei konkreetse ametniku vastu ega isegi mitte valitsuse vastu ega isegi mitte konkreetsete eelnõude vastu, mis ju oma sisu poolest on tänase valitsuse puhul võikad. See on austus meie põhiseaduse printsiipide vastu. 

Ma rääkisin nõks aega tagasi maksudest, maksumuudatustest. No me elame ikkagi sellisel hirmsal ajal, kui tänane valitsus tahab jälle astuda reha otsa, kus on juba trambitud mõned aastad tagasi. Eestis on oma isiklik, Eesti enda kogemus, Rahandusministeeriumi kogemus, ka parlamendi kogemus, et maksutõusud toovad kaasa maksutulu vähenemise, rääkimata kõikidest muudest halbadest asjadest: majandusaktiivsuse vähenemise, sektorite konkurentsivõime vähenemise ja nii edasi. Meie tahame makse langetada. Nii et mul on siin üks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega me tahame mõned väiksed nüansid ära muuta, aga põhiiva on ikkagi: maksud peaksid vähenema.

Protseduuriline küsimus enne, Henn Põlluaas, kui teie tulete Riigikogu kõnetooli. Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kolleeg Henn Põlluaas viitas loetelule, mis justkui sätestab selle, et valitsuse esindaja [annab eelnõud üle] viimasena. Kas oskate öelda, kas kodu- ja töökorras on tegemist loeteluga vabas järjekorras või hierarhilises järjekorras, mis viitab sellele, et valitsuse esindaja a priori saabki anda eelnõusid üle kõige viimasena?

Aitäh! Ma jään oma vastuse juurde, et seda seadus ei reguleeri, küll on olemas tava. Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma küsin ka valitsuse esindaja kohta. Ja mul on ka tõesti piinlik ja tunnistan, et inimlikult kahju praegu valitsuse esindajast, kes peab meie ööistungil osalema. Kas teie Riigikogu [istungi] juhatajana või siis keegi Riigikogu juhatuse liikmetest, näiteks Riigikogu esimees, ei ole võtnud ühendust peaministriga ja teinud ettepanekut, et valitsuse esindaja võiks rahulikult näiteks homse istungi alguses tulla siia ja eelnõu üle anda? Mingisugust praktilist tähtsust tema istumisel siin tänasel ööistungil ju ei ole. Menetlusse seda eelnõu varem võtta ei saa, isegi kui ta selle üle annaks. Kuupäev on ka sama. Kas ta annab selle üle näiteks 00.10, kohe pärast südaööd, või annab näiteks 10.15, see ei oma mitte mingisugust tähtsust, ainult inimene peab terve öö siin passima. Mul on küll ettepanek võtta ühendust valitsuse esindajatega, liikmetega, et nad annaks selle vabaduse inimesele, et ta saaks [kodus] ööbida ja tulla homme hommikul rahulikult tagasi. Menetlusliku käigu poolest see ei kiirenda eelnõude menetlemise protsessi absoluutselt mitte. See on, mulle tundub, lihtsalt inimese kiusamine ja jonni ajamine. 

Aitäh! Ei, mina ei ole valitsuse esindajaga ühendust võtnud antud küsimuses, või vabandust, valitsuse liikmega ühendust võtnud antud küsimuses. Valitsuse esindajaga oleme sellel teemal rääkinud, just sellel teemal, kas siin saalis olla või valitsuse toas. Ja kokkuvõttes olen ka vastanud mõni aeg tagasi sellele protseduurilisele küsimusele, et kokkuvõttes on meil võimude lahusus ja ikkagi valitsus teeb oma asju ja parlament oma asju. Henn Põlluaas, palun teid nüüd Riigikogu kõnetooli!

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Ka minul on tõepoolest äärmiselt piinlik proua Heili Tõnissoni ees, et valitsus kiusab teda ja laseb tal lihtsalt piinelda siin niimoodi kümneid ja kümneid tunde järjest, varsti vaata et terve nädal. Ometi inimene võiks rahumeeli minna koju ja puhata ennast välja. Aga minul on au üle anda EKRE fraktsiooni kahe liikme, iseenda ja Jaak Valge nimel kultuuriminister Heidy Purgale arupärimine eesti kultuuri kestlikkuse asjus. Teatavasti on koalitsioon kokku leppinud teha Eesti koolid eesti-vene segakoolideks ja see on surmahoop Eesti koolile kui eesti kultuuri kantsile. Ainult eesti kool kannab edasi meie kultuuri, kasvatab, õpetab meie lapsi, loob uusi kultuuriloojaid. Ja kui selle nii-ütelda ühtse Eesti kooli sildi varjus luuakse mingisuguseid globalistlikke multikulti eesti-vene segakoole, siis tegemist ei ole enam eesti kooliga ja need ei ole enam eesti kultuuri kantsid ja selle järelkasvu loojad. Ja sellega seoses ongi see arupärimine esitatud, sest see samm on täiesti otseses vastuolus – segakoolide loomine siis – meie Eesti riigi olemasolu põhimõtete ja eesmärkidega, mis on sõnastatud meie põhiseaduse preambulis. Ja see on, et Eesti riigi ülesanne on tagada eesti kultuuri ja rahvuse säilimine. (Juhataja helistab kella.) Kui see imperatiiv tühistatakse, siis kaob Eesti riigil üldse igasugune eesmärk ja alus olemasoluks. Aitäh!

Protseduuriline küsimus, Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Ajendatuna kolleeg Helir-Valdor Seederi küsimusest, mis puudutas seda protseduuri, on minu küsimus see, kas siin saalis võiks olla ka mingil määral sellist inimlikkust ja džentelmenlikkust protseduuride käsitlemisel. Me oleme kuulnud – ma nüüd vihjan valitsuse esindaja Heili Tõnissoni teemale –, et on tehtud erinevat moodi neid protseduure. Küsimus ongi see: kas mahub teie meelest sellesse protseduuri ka lihtne, inimlik džentelmenlikkus? 

Aitäh! Siin saalis mida rohkem on inimlikkust, seda parem. Palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma jätkan inimlikkuse teemal. Väga kummastav on kuulda, et koalitsioonierakonna liige räägib inimlikkusest. Nad kavatsevad tuua siia kobaras erinevaid maksutõuse, mis teevad meie riigi inimesed vaeseks, ja survestavad ja teevad nende elu hoopis raskemaks. Tekib tõesti küsimus, aga kus teil selle puhul see inimlikkus on. Kas see on ka tavapäraselt juba selline selektiivne, nagu on nii Reformierakonnal kui sotsiaaldemokraatidel ja nüüdseks ka Eesti 200-l kujunenud käitumismustriks, et vastavalt oma huvidele räägitakse ja mõeldakse inimlikkusest. Aga kui on oma huvid mängus, siis ei mäletata isegi, mis asi on empaatia ja sellised mõisted. 

Ja sellega seoses, kuna on plaanis need suured maksumuudatused, mis, nagu ma ütlesin, kurnavad väga palju meie inimesi, teevad meie inimeste elu raskemaks, tõstavad erinevaid hindasid niivõrd palju, inimeste elu läheb järjest-järjest halvemaks, mis on vastuvõetamatu, ning tehes Riigikogu liikme tööd, mida meile kodu‑ ja töökord ette näeb – üks tööliik on meil seaduseelnõude esitamine ja arupärimiste esitamine –, annaksin mina nüüd iseenda ja kolleeg Leo Kunnase nimel üle käibemaksu muutmise seaduse eelnõu. Ja selle seaduseelnõu sisu järgi meie ikkagi soovime makse alandada, selleks et elavdada majandust ja näidata välja, et me ei ole nõus plaanitava käibemaksu tõusuga, mida küll ilustatakse jutuga, et riigieelarvet on vaja täita, aga iga veidigi majandusest aru saav inimene saab aru, et maksutõusudega majanduslik olukord kindlasti paremaks ei lähe ja raha juurde ei teki. Me teeme ettepaneku see 20%-line käibemaks viia madalamaks ja leiame, et see aitab väga palju kaasa üldisele heaolule. Aitäh!

Aitäh! Palun protseduuriline küsimus, Toomas Uibo!

Aitäh! Mulle tegelikult see vastus väga meeldis, et te soovite siia saali tuua rohkem inimlikkust. Ja tegelikult on see võimalus olemas. Kas te saaksite palun võtta järgmiseks valitsuse esindaja Heili Tõnissoni, et ta saaks oma eelnõu sisse anda ja koju minna?

Aitäh! Ma ei tea, kas see teile meeldis. Mina kuulsin teie reaktsiooni minu kommentaarile, mis oli "Uskumatu!". Te pahandasite minuga. See eesti keeles tähendab midagi muud, kui et väga meeldis. Aga vastuseks teile: ma lähtun sellest praktikast, mis on olnud: kõigepealt Riigikogu liikmed, siis Vabariigi Valitsuse esindaja. Ja see, kui Vabariigi Valitsuse esindaja annab siin üle oma töö raames Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõud, minu teada küll ei tähenda seda, et siis ta võib siit lahkuda. See ei ole tema ainus töö Vabariigi Valitsuse esindajana. Aga seda ei korralda meie. Mäletan seda lihtsalt oma eelnevast ametist. Palun Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin anda üle iseenda ja kolleeg Martin Helme nimel arupärimise terviseminister proua Riina Sikkutile. Arupärimine puudutab koroonavaktsiinide võimalikku mõju sündimusele. 

Alates 2021. aasta algusest ning laiemas mastaabis alates nimetatud aasta suvest ja sügisest on Eestis süstitud uudsel mRNA‑tehnoloogial baseeruvaid ja üksnes ajutise kasutusloa saanud koroonavaktsiinideks nimetatud aineid sadadele tuhandetele inimestele, olgugi et kõnealuste ainete ohutuse uuringud on nii ajalises kui ka isikulises plaanis viidud läbi äärmiselt piiratult. Neid aineid on süstitud mitte ainult vanadele, koroonaviiruse seisukohast riskigruppi arvatud inimestele, vaid ka väga paljudele noortele inimestele ja koguni lastele. 

Paraku on ilmnenud, et 2022. aastal langes Eestis sündide arv ennekuulmatult madalale tasemele. Sedavõrd madal ei ole sündide arv olnud mitte kunagi varem Eesti Vabariigi ajaloos. 2023. aasta esimeste kuude statistikast nähtub aga, et sel aastal saab ilmselt selles osas püstitatud uus negatiivne rekord. Seejuures on oluline osutada, et sündimuse järsk langus ei ole ilmnenud ainult Eestis, vaid praktiliselt kõigis lääneriikides. Seejuures on paljud teadlased üle maailma löönud häirekella ja tõstatanud väga tõsise küsimuse sündimuse järsu languse võimalikust põhjuslikust seosest massilise mRNA‑tehnoloogial baseeruvate koroonavaktsiinide süstimisega. Paljude teiste hulgas on juhtinud sellele ohule kriitilist tähelepanu farmaatsiakontserni Pfizer endine asepresident Michael Yeadon. Sellega seoses soovimegi terviseministrilt küsida küsimused, mida ma ei jõua ette lugeda, aga sisuliselt seonduvalt sellega, kas on piisavalt (Juhataja helistab kella.) Eestis viidud läbi uuringuid ja analüüse, et veenduda, et nende ainete süstimisel ei ole negatiivset mõju sündimusele. Aitäh!

Protseduuriline küsimus, Urmas Kruuse, palun! 

Aitäh, austatud istungi juhataja! Täna mainiti siin saalis juba korra ETV otsesaadet ja nagu ma aru sain, on võimalik, et opositsioon võib anda eelnõusid ja arupärimisi sisse veel vähemalt pool aastat, enne kui me saaksime istungi käivitada. Kas see tähendab seda, et valitsuse esindaja  Heili Tõnisson peaks siin saalis istuma pool aastat? Te viitasite tavale, aga minu arvates selles olukorras, kus eelnõusid ja arupärimisi on niivõrd palju, oleks võimalik viisakalt sisse viia tava, kus peale paari tundi vähemalt on võimalus valitsuse esindajal eelnõu üle anda ja Riigikogu liikmed saavad väärikalt oma eelnõude ja arupärimiste üleandmist jätkata. 

Aitäh selle arvamuse eest! Palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

Aitäh, lugupeetud spiiker! Head kolleegid!

Me tervitame spiikrit.

Jaa, meil on … Vaat kui hea, et ikkagi see saade seal ETV-s ära oli. Seal sai nii palju asju ilmarahvale lahti seletada. Kahjuks on ikkagi väga halb komme Eestis, eriti reformierakondlastel, aga tuleb välja, et ka Eesti 200 on selle kombe täiesti sundimatult omaks võtnud, tuimalt valetada kogu aeg. Tuimalt valetada kogu aeg! Isegi nagu ükski pupill ei liigu, kui valetama kukutakse sellest, kuidas tulumaksu nemad muudavad niimoodi, et mingi küür kaob ära ja et kuskil Eestis on mingi maksumäär, mis on üle 34%. Ma ei tea, mina olen humanitaar, ma ei saa öelda, et ma oleksin matemaatikas eriline virtuoos, aga nii palju saan mina ka aru, et mingit 34%-list maksumäära Eestis tulumaksu pealt füüsilistel isikutel lihtsalt ei ole. See on mingisugune ulmjutt. Ulmjutt! Küll aga on Rahandusministeerium ise välja arvutanud – ju Reformierakonna soovil –, kui palju läheb maksma see, kui tänane maksusüsteem, mis teeb soodustusi väiksemapalgalistele, ära kaotada ja teha maksusüsteem ümber nii, nagu Reformierakonnale meeldib. Tuleb välja, Reformierakonna plaan tekitab riigieelarvesse 303 miljoni euro suuruse augu. Ja mis teeb selle veel eriti masendavaks, selle valetamise, et räägitakse, kuidas keegi teine on riigieelarvesse tekitanud tohutu augu. Tohutu augu on tekitanud keegi teine! Ise tulevad ja panevad koalitsioonilepingusse ja nüüd ka seaduseelnõusse, mis õnneks ei ole veel siit letist üle käinud, aga mis on tulemas meie suunas, panevad seadusemuudatuse, et 300 miljonit eurot riigieelarvesse veel kahju teha. Hullud peast ja valelikud! (Juhataja helistab kella.) Mul on üks tulumaksuseaduse muudatuse eelnõu siin.

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kas see väga riivaks teie väärikust ja rikuks protseduuri, kui tänases situatsioonis võiks valitsuse esindaja Heili Tõnisson eelnõud üle anda?

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa.

Alustuseks ma repliigina viimase küsimuse peale küsiks, et huvitav, kas see, kui valitsus laseks proua Heili Tõnissoni koju magama ja võtaks praegu selle nime sealt maha, väga riivaks valitsuse väärikust. Ei tea. Aga Reformierakonna valitsus on lisaks sellele, et ta on meie ettevõtluse täielikku krahhi löönud ja allakäiguspiraalile [suunanud] ja meie inimesed vaeseks teinud, oma poliitikaga ju tohutu põntsu pannud ka meie omavalitsustele, kelle toimetulek on allpool igasugust arvustust. Selle tagajärjel me näeme järjest, kuidas pannakse kinni raamatukogusid, kultuurimajasid, vähendatakse kõikvõimalikke kultuuri- ja muid toetusi ja tegevusi omavalitsuste poolt. Ja valitsust ei huvita see absoluutselt. Öeldakse, et võtke rohkem makse inimestelt. Aga kust sa võtad, kui inimesed on juba maksuorjadeks tehtud ja vaevalt tulevad ots otsaga kokku. 

Ja minul ongi siin eelnõu terve hulga meie fraktsiooni liikmete poolt. Tegemist on tulumaksuseaduse muutmise seadusega, et tõsta seda protsenti, mille üksikisiku tulumaksust saab kohalik omavalitsus. Eelmise kriisi ajal Reformierakond täiesti vastutustundetult vähendas seda tohutul määral, aga sealt tulebki ju kõik see [raha] – mitte päris kõik, aga enamus –, mida omavalitsus oma tegevuseks vajab. Meie tuleme omavalitsustele appi. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan iseenda ja kolleeg Henn Põlluaasa nimel üle arupärimise haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele, teema on käibemaksu tõus. Me oleme siin juba mingi aeg rääkinud valitsuse ehk koalitsiooni plaanist tõsta käibemaksu 2024. aasta 1. jaanuarist 2 protsendipunkti ehk 10%, rõhutan: 2 protsendipunkti, kokku 10%. Ja see plaan on tehtud ilma põhjaliku arutelu ja analüüsita. Ja nüüd ongi küsimus, selle arupärimise eesmärk saada ülevaade valitsuse kavatsustest ja meetmetest, et leevendada käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid nii Eestimaa inimestele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele. Sellega seoses soovin küsida haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallase käest, kuidas mõjutab käibemaksu tõstmine 22% tasemele tema valdkonna asutuste tööd ja eelarveid. Kas olete läbi viinud ka sellekohase mõjuanalüüsi? Või näiteks kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut? Veel sooviksime teada, milliseid sotsiaalseid mõjusid võib teie valdkonnas käibemaksu tõus kaasa tuua. Kuidas plaanite neid mõjusid leevendada? Kas sellele on üldse mõeldud või lihtsalt suure hurraaga tehakse? Veel soovime näiteks teada, kuidas mõjutab käibemaksu tõus teie valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja ettevõtete konkurentsivõimet ning milliseid meetmeid kavatsete nende mõjude leevendamiseks kasutada. Kõike seda sooviksime teada saada ja loodame üsna peatselt neid vastuseid kuulda. Aitäh!

Protseduuriline küsimus, Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mulle jäi selles protseduurikas ikkagi üks asi arusaamatuks. Kas te oskaksite öelda, millises paragrahvis on meie kodu- ja töökorras hierarhiliselt öeldud, et valitsuse liige saab anda eelnõusid üle viimases järjekorras?

Aitäh! Te olete seda varem küsinud ja ma olen vastanud teile, mida ma vastan ka hetkel: seda ei ole kirjas kodu- ja töökorra seaduses, aga on olnud Riigikogus tava ja praktika, et kõigepealt annavad üle eelnõusid ja arupärimisi Riigikogu liikmed ja siis valitsuse esindaja. Palun Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin anda üle arupärimise justiitsminister Kalle Laanetile seonduvalt sõnavabaduse tagamisega kavatsetava niinimetatud vaenukõne keelu laiendamise kontekstis. Teatavasti on ametisse astunud valitsus ja selle taustaks olev koalitsioon Riigikogus seadnud eesmärgiks laiendada karistusseadustiku §‑s 151 sätestatud ühiskondliku vaenu õhutamise keeldu. Nad ise küll räägivad, et sellel ei ole midagi pistmist sõnavabaduse piiramisega, aga see on ühemõtteliselt ja selgelt loomulikult vale. Kui tõmmatakse koomale neid piire, mille raames võib inimene väljendada oma seisukohti, kartmata riiklikke karistusi, siis on tegemist püüdlusega piirata sõnavabadust.

Nagu me teame mitmete teiste riikide kogemusest, kaasneb sellise ettevõtmisega tõsine oht mitmes mõttes. Esiteks võib see avada tee sõnavabaduse laiemale piiramisele. Teiseks võib see avada tee riigivõimu kuritarvitamisele, sellepärast et küsimus sellest, mis kvalifitseerub ja mis mitte niinimetatud ühiskondliku vaenu õhutamise alla, on väga subjektiivne. Ja kolmandaks võib see suretada Eestis demokraatlikule ühiskonnale nii olulist vaba mõttevahetust ühiskonna seisukohast oluliste küsimuste üle.

Sellega seonduvalt soovimegi pärida aru justiitsminister Kalle Laanetilt. Esiteks seonduvalt sellega, kuidas kavatsetakse niinimetatud vaenukõne keelu laiendamisel vältida eespool osutatud ohtude realiseerumist. Näiteks, milliseid garantiisid kavatsetakse ühiskonnale pakkuda, et need ohud ei realiseeruks. Küsime ka seda, kas Justiitsministeerium on viinud läbi põhjaliku juriidilise analüüsi, millest nähtuks, kuidas need ohud on reaalselt realiseerunud teistes riikides. (Juhataja helistab kella.) Küsimusi on teisigi, aga praeguseks aitab. Aitäh!

Protseduuriline küsimus, Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Te väga ilusti oma vastuses protseduurika kohta vastasite, et konkreetselt hierarhilises järjekorras sellist kohustust [sätestatud] ei ole, et valitsuse esindaja peab andma üle eelnõusid viimases järjekorras. Te viitasite tavale. Austatud esimehel oleks võimalik praegu luua uus tava, et kui Riigikogu liikmetel on nii palju eelnõusid ja arupärimisi, siis lubatakse valitsuse esindajal mitte oodata viimast esinemisjärjekorda, vaid anda eelnõud üle varem.

Aitäh! Kõigepealt, ma edastan tervitused esimehele, aga ma olen vastanud ja jään oma seisukoha juurde, et see tava on oluline, mille kohaselt Riigikogu liikmed on kõigepealt eelnõusid või arupärimisi üle andnud ja peale seda on seda teinud valitsuse esindaja. Kert Kingo, protseduuriline küsimus.

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei tea, täiesti kummastav tundub, et saadik Urmas Kruuse lihtsalt ei saa teemast aru. Esmaspäeval me ju tunde arutasime seda. Talle on antud link, kust ta saab stenogrammi lugeda. Ma ei tea, milles probleem on, kas lugemisoskuse puudumises või kuulamisoskuse puudumises. See on minu arust täiesti kummastav. Ma ei oska öelda, kas teil on olemas lahendus, kuidas talle seletada kõike seda uuesti nii selgelt, et ta ükskord lõplikult aru saaks.

Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Ma palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

Aitäh! Mul on pikad juhtmed, ma alles nüüd sain aru, et ma kaks korda enne pöördusin Jüri Ratase kui Riigikogu esimehe poole. Aga natukene on aega vahepeal mööda läinud – ei ole. Riigikogu esimees istub seal ja Jüri Ratas on Riigikogu aseesimees. Palun vabandust! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! See vestlus, mis siin protseduuriliste raames käib, ma tahan kohe ära öelda: ma protesteerin. Mina ei ole nõus, et valitsuse esindaja saab enne Riigikogu liikmeid anda eelnõusid üle. Ma protesteerin, ma ei ole nõus! Ma olen siin käinud ja mõned tulumaksuseaduse muutmise eelnõud üle andnud. Kõik väga head seadused. Nagu ütleb üks meie hea kolleeg: hüva asjake, eriti hea asjake. 

Nüüd on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. No ei saa jätta meenutamata. Eesti riigil on mõningatest viimastest aastatest kaks vastandlikku kogemust aktsiisiseadustega. Oli üks pöörane valitsus, mille peaideolooge oli Jevgeni Ossinovski, ja see valitsus hakkas aktsiise tõstma. Tulemuseks oli maksulaekumiste vähenemine, maksuralli Lätti, sektori kiratsemine. Nii transpordisektor kui alkoholi tootjad ja müüjad, kõik toitlustusasutused kannatasid. Ja siis tuli hea valitsus. Hea valitsus, kes täitis valimislubaduse. Kohe esimestel kuudel pärast valitsusse saamist hakkas ta täitma oma valimislubadusi ja langetas aktsiise. Ja tulemuseks oli kohe loomulikult sektori paranenud konkurents, ka välispartneritega võrreldes kasvanud palgad, kasvanud käibed ja paranenud maksulaekumised. Maksulangetus toob rohkem raha riigieelarvesse. Mul on siin üks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatus. Langetame loomulikult! Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kert Kingo. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head istungi jälgijad! Annan iseenda, Jaak Valge ja Varro Vooglaiu nimel üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 1, mille kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele praegu 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõuga me soovime seda protsendimäära suurendada. Selle tulemusena suureneb kohalike omavalitsuste tulubaas, mis on vajalik viimastel aastatel tekkinud kulude kasvu kompenseerimiseks. Seoses koroonakriisi ja üldise hinnatõusuga on oluliselt kasvanud kohalike omavalitsusüksuste eelarvest rahastatavate asutuste palga‑ ja majapidamiskulud, eriti energiakulud, ja samuti on märkimisväärselt kasvanud omavalitsuste intressikulud. Kuna omavalitsusüksuste võimalused ise oma tulubaasi kujundada, näiteks kas või kohalike maksude kaudu, on Eestis minimaalsed, siis tuleb omavalitsuste finantspositsiooni parandamiseks suurendada nende tulusid riigieelarve tulude arvelt. Eelnõu jõustumine on kavandatud 2024. aasta algusesse, et oleks võimalik arvestada muudatuste mõju 2024. aasta riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamisel. Eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusel suureneb kohalike omavalitsusüksuste tulubaas, mis võimaldab neil paremini täita neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu rakendamisega seoses vähenevad riigieelarve tulud ja suurenevad kohalike omavalitsusüksuste eelarvete tulud, aga riigieelarve üldine positsioon ei muutu. Aitäh!

Head kolleegid, oleme jõudnud uude päeva. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Soovin anda üle arupärimise rahandusminister härra Mart Võrklaevale seonduvalt riigieelarve puudujäägi ja selle vähendamise võimalustega. Rahandusministeeriumi avalduse kohaselt on Eesti majanduse kasv planeeritust väiksem muu hulgas seetõttu, et teised Euroopa riigid toetasid oma ettevõtteid rohkem ja nende riikide ettevõtete konkurentsivõime on seetõttu parem. On selge, et kui ettevõtete olukord halveneb, siis halveneb ka maksulaekumine. Seega ei ole põhjendamatu arvata, et valitsuskoalitsiooni planeeritavad maksutõusud halvendavad ettevõtete olukorda veelgi ning nende konkurentsivõime kahaneb jätkuvalt. Erinevate kriiside korral soovitatakse järgida ekspansiivset fiskaalpoliitikat, mis muu hulgas tähendab maksude alandamist, võimaldades majandusel kosuda ning ettevõtteid toetada. Kitsendav fiskaalpoliitika ehk maksude tõstmine aga jahutab majandust, vähendab tarbimist ning toob omakorda kaasa maksutulu vähenemise. 

Sellega seonduvalt palumegi härra Mart Võrklaevalt ehk rahandusministrilt vastust ennekõike küsimusele, kas ja milliseid analüüse on tehtud selle kohta, kui palju võib maksulaekumine planeeritava käibemaksu tõstmise tagajärjel väheneda ja kui palju võib varimajandus kasvada, muu hulgas – aga muidugi mitte ainult – majutussektoris, kus kavandatakse eriti suurt, koguni 2,4‑kordset käibemaksu tõusu, mis, nagu paljud väikeste turismitalude pidajad on meile öelnud, ähvardab nende majandustegevuse üleüldse lõpetada. Küsime ka natukene seonduvate küsimuste kohta, aga kuna mu aeg on otsas, siis neid ei jõua ma teile lähemalt tutvustada. Aitäh!

Aitäh, Varro Vooglaid! Järgnevalt Henn Põlluaas, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Me teame kõik, millise kohutava allakäiguni on Reformierakonna valitsused viinud Eesti majanduse, Eesti elu, Eesti inimesed. Täna me teame, et seda allakäiku püütakse veelgi kiirendada erinevate maksude tõstmise abil ja sellisteks maksudeks on käibemaks, tulumaks ja nii edasi. Aga selleks, et natukenegi leevendada meie inimeste toimetuleku[raskusi] ja nende heaolu tõsta, olen mitmete heade kolleegidega esitanud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille tulemusena väheneb juriidilise isiku tulumaksumäär, mis praegu on 20%. See konkreetne eelnõu füüsilise isiku tulumaksumäära ei muuda, aga ka see on meil plaanis alla tuua. Selle seaduse eesmärk on vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust, et parandada nende konkurentsivõimet, mis on saanud tugevalt kannatada koroonakriisi ja valitsuse vastutustundetu energiahindade tõstmise tulemusel, kusjuures absoluutselt ei ole peetud vajalikuks toetada ei meie ettevõtlust ega kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet, ammugi veel seda, et võiks ka inimesi vähemalgi määral toetada.

Aeg!

Selleks, et meie majandus jääks ikkagi püsima, esitamegi tulumaksuseaduse muutmise [seaduse] eelnõu.

Aitäh, Henn Põlluaas! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun!

Aitäh! No nüüd on paslik öelda, et lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Kas mäletate seda reklaami, mis Reformierakonnal oli, kui ma nüüd õigesti mäletan, 2007. aastal enne Riigikogu valimisi? Seal oli pandud meid mingisugusesse sellisesse pseudoajaloolisesse situatsiooni, kus nii‑öelda maarahvas orjas ja siis tuli tähtsa näoga mõisnik, kes väikese aktsendiga ütles matsile, et noh, sul on nüüd reede maksuvaba, muidu iga päev rööviti sind, aga vot nüüd on reede maksuvaba. Ma pean ausalt ütlema, et selle reklaami keel mulle väga ei meeldinud. Sellest reklaamist võis väga selgelt välja lugeda, et need va lollid valijad on need lollid matsid, maakad, ja siis Reformierakond on see pitsilise käisega ja parukaga isand, kes otsustas oma heldusest, suurest headusest, et ahah, noh okei, ma ühel päeval nädalas teid ei röövi.

Aga kui me vaatame asja võib‑olla leebema pilguga, siis vähemalt oli see aeg, kui Reformierakond teeskles, et nad tahavad madalate maksudega riiki, sest nad said aru, või ütleme uuesti, nad teesklesid, et nad saavad aru, et selle jaoks, et majandus kasvaks, inimesed saaksid jõukamaks, tuleb majandust stimuleerida. Majandust saab ikkagi eelkõige stimuleerida siis, kui maksud langevad. Noh, olid ajad, sõbrad, olid ajad! Ammu enam ei ole meil sellist Reformierakonda. Ma tean õige paljusid Reformierakonna kunagisi valijaid, kes seda aega taga nutavad. Ei, ärge nutke! On olemas palju parem erakond. Madalate maksude ideoloogia, maksude langetamise võitluse tõrviku on võtnud enda kanda Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Mul on siin üks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Mõistagi tahame seal jälle mõned paragrahvid muuta niimoodi, et maksud langeksid. Aitäh!

Aitäh, Martin Helme! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kolleegid Helle-Moonika Helme, Rain Epler, Mart Helme ja mina ise anname ühiselt meie kõigi poolt üle arupärimise ühele mehisele mehele, siseminister Lauri Läänemetsale. See arupärimine puudutab koalitsiooni plaanitavat samasooliste isikute abielu, mida nemad, ütleme, silmakirjalikult nimetavad abieluvõrdsuseks, kuigi see seda kuidagimoodi ei ole. Sellel plaanil, mille koalitsioon kavatseb teha ja mida ta on avalikult välja öelnud, on väga suured ja kõikehõlmavad tagajärjed kõikidele eluvaldkondadele. Samuti on liberaalide juurutatav sooneutraalsuse põhimõte paljusid arusaamu ning valdkondi muutev, muutes ka Siseministeeriumi valdkonda. Sooneutraalsus viitab sellele, et sugudevahelist eristamist tuleks vältida või minimeerida. Selline lähenemine võib tekitada vastuseisu ja probleeme, kuna traditsiooniliselt on sugudevaheline eristamine olnud oluline osa Eesti kultuurilisest ja sotsiaalsest struktuurist. Sooneutraalsus võib kahjustada traditsioonilisi pereväärtusi, kuna sugude eristamine on olnud oluline osa perekonna ja ühiskonna toimimisest. Sooneutraalsus võib kahjustada riigi senisel harjumuspärasel viisil toimimist. 

Seetõttu esitame siseminister Lauri Läänemetsale mõned küsimused, millele me soovime saada vastust. Näiteks üks nendest on, millised on sooneutraalsuse printsiibi rakendamise praktilised võimalikud tagajärjed Siseministeeriumis. Siin on veel mõned küsimused. Loodame peatselt näha siseministrit siin saalis nendele küsimustele vastamas. Tänan! 

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Soovin anda üle arupärimise kliimaminister härra Kristen Michalile seonduvalt hoonete sundrenoveerimise keskkonnamõju ning kodanike maksevõimega. Teatavasti võttis Euroopa Parlament hiljuti vastu direktiivi, mille järgi peavad elumajad olema 2030. aastaks renoveeritud vähemalt E‑energiaklassi nõuetega arvestades, 2033. aastaks on juba järgmised nõuded ja 2050. aastaks peaks hooned olema heitmevabad. Direktiivi kohaselt tuleks kümne aasta jooksul Eestis sisuliselt sunniviisiliselt renoveerida hinnanguliselt üle 350 000 elumaja.

Sellega seonduvalt palume härra kliimaministrilt vastust järgmistele küsimustele. Esiteks, millises koguses ning millistest allikatest tuleksid Eesti elamufondi renoveerimiseks vajaminevad ehitusmaterjalid ning milline on nende tootmise kumulatiivne keskkonnamõju? Teiseks, millised võrdlevad analüüsid on tehtud, et kõrvutada elamufondi sundrenoveerimisest saadavat keskkonnakasu ning suures koguses ehitusmaterjalide kaevandamise, tootmise ja transpordiga seonduvat keskkonnakahju? Kolmandaks, millised analüüsid on tehtud, et uurida niinimetatud nullenergiahoonete mõju inimeste tervisele ning samuti nendega kaasnevaid ohte potentsiaalsete julgeolekuriskide realiseerumisel, näiteks pikaajaline elektrikatkestus, teades, et nii ventilatsiooni‑, kütte‑ kui ka muud seadmed töötavad elektriga? Lõpetuseks küsime seda, kas on piisavalt põhjalikult hinnatud üleüldse eriti haavatavas seisundis olevate ühiskonnagruppide võimekust tasuda neid kulusid, mis vastavate kohustustega kaasnevad. Annan selle üle iseenda ja kolleeg Martin Helme nimel. Aitäh!

Aitäh, Varro Vooglaid! Järgnevalt Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Kui ma viimati siin puldis olles andsin üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu], millega viidaks alla juriidiliste isikute tulumaks, siis nüüd olen ma siin puldis, nii nagu ma lubasin, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega alandatakse tulumaksu füüsilistel isikutel. 

Meie ühiskond, meie inimesed on viidud tõelisesse vaesusesse, mis üha süveneb päevast päeva. Vastukaaluks tänase valetajate koalitsiooni kavale paisata meie ühiskond ja inimesed kõige hullemasse maksuorjusesse, mida Eesti Vabariigi ajal ei ole varem nähtud, tuleb midagi ette võtta. Selleks ma terve hulga meie fraktsiooni liikmetega olengi selle eelnõu loonud. Meil on olnud tohutu hinnatõus ja inflatsioon mitu aastat järjest. See on juba peaaegu poole võrra söönud ära inimeste sääste, nende palku, nende pensione, see on vähendanud nende ostujõudu. Kui me vaatame kõiki selle nii-öelda kobara toodavaid maksutõuse, mida valitsus kavandab, siis ausalt öeldes ma ei kujuta ette, kuidas tavaline inimene enam üleüldse hakkama saab. Et neile natukenegi vastu tulla, natukenegi hingamist anda, siis alandagem nende tulumaksu. Aitäh!

Aitäh, Henn Põlluaas! Järgnevalt palun siia Martin Helme.

Aitäh, lugupeetud spiiker! Olen viimaste päevade jooksul kuulnud sellist minu meelest mitte väga siirast nurinat, et Riigikogu ei tee tööd, Riigikogu ei tee tööd. Aga mul on küsimus: kus on kolleegid, aga kus on kolleegid? Saal on tühi. Jah, näe, ainult üks inimene on meil siin valitsuskoalitsioonist. Valitsuskoalitsiooni saadikud on põhilised, kes hädaldavad, et Riigikogu ei tee tööd. Meie, näe, siin vuriseme edasi-tagasi, toome eelnõusid, toome arupärimisi, mis ongi Riigikogu saadiku töö, muide, opositsioonisaadiku puhul vähemalt. Aga kus kõik teised on? Ma ei saa aru.

Tähelepanelik jälgija on võib‑olla ehk märganud, et ma olen siin juba paar korda käinud tulumaksuseaduse muudatusega. Meie tööseisaku, ütleme, selle Riigikogu obstruktsiooni üks põhjus, võib‑olla mitte kõige tähtsam põhjus, aga siiski üks põhjus on see, et valitsus tuli kobareelnõuga. Meie nüüd tahame näidata eeskuju. Meie ei tee kobareelnõu. Meie, vastupidi, [tegutseme] väga selgelt. Kui on üks konkreetne seadusemuudatus, mida me tahame teha, siis me teeme selle konkreetse seadusemuudatuse eraldi eelnõuks. Siis saab selle üle komisjonis arutada, et kes on poolt, kes on vastu, selle kohta saab ka parandusettepanekuid teha, kui vaja on, ja siis seda konkreetset eelnõu hääletatakse. Mitte nii nagu valitsus: pani korraga kokku füüsiliste isikute tulumaksu muudatused, juriidiliste isikute tulumaksu muudatused, käibemaksu muudatuse, aktsiisimaksu muudatused ja veel hasartmängumaksu muudatused. Viis erinevat seadust! No tegelikult neli erinevat seadust, tulumaks on üks seadus, aga viis erinevat maksumuudatust. Kõik ühes pundis koos!

Isegi kõige [suurema] kompromissivalmidusega ei ole see võimalik, sellest kobarast ei saa mingit asja. Kui sellest kobarast isegi mingid halvad asjad välja võtad, siis teised halvad asjad jäävad sisse. Lõpptulemuse poolt ei saa nii või naa olla. Meie sedasi ei tee, meie teeme ikkagi nii, et kui tahame teha muudatuse, siis teeme muudatuse ja toome eelnõu siia. Mul on üle anda tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid EKRE fraktsioonist ja ainuke saalis viibiv koalitsioonisaadik, tänan tähelepanu eest! Soovin Helle-Moonika Helme ja iseenda nimel anda üle arupärimise majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. 

Me kõik teame, et Saaremaa püsiühenduse küsimusega ei ole suudetud senini tulemuslikult tegeleda. Ministrid, kelle haldusalas on see temaatika olnud, pole nende probleemidega suutnud hakkama saada. Saaremaa püsiühendus on oluline regionaalsest aspektist, kuna see parandaks oluliselt Saaremaa elanike ja ettevõtete juurdepääsu Mandri-Eestile ning suurendaks majandusliku konkurentsi võimet. Tugevam ühendus võimaldaks lihtsamalt [tegelda] kaubandusega, see võimaldaks töökohtade loomist ning turismi arendamist. Lisaks võiks see aidata vähendada saare eraldatust tulevikus ning suurendada piirkonna elanike heaolu. Saaremaa püsiühendus on samuti oluline riigikaitselisest aspektist, kuna see võimaldaks kiiremat reageerimist ja toetamist hädaolukordade korral, nagu näiteks loodusõnnetused või sõjalised ohud. Senine laevaliiklus võib olla häiritud halva ilma või merejää tõttu, mis võib põhjustada suuri probleeme nii majandusele kui ka riigikaitsele. Püsiühenduse rajamine aitaks suurendada ka piirkonna üldist turvalisust ja kindlustunnet, kuna see tagaks nii tsiviil‑ kui ka kaitsejõudude lihtsama juurdepääsu saarele. See võib aidata kaasa ka suurema usalduse ja heanaaberliku koostöö arendamisele kohaliku elanikkonna ja riigi vahel. Seega on Saaremaa püsiühenduse olulisus nii regionaalse kui ka riigikaitselise aspekti seisukohalt märkimisväärne ning investeering sellesse võiks tuua kaasa mitmeid majanduslikke ja strateegilisi eeliseid. Seetõttu esitame mõned küsimused minister Tiit Riisalole, mis puudutavad Saaremaa püsiühendust, et teada saada, kui palju ta sellega tegelenud on ja mis on tema mõtted. Ma tänan.

Aitäh! Järgnevalt Varro Vooglaid, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Soovin anda üle arupärimise sotsiaalkaitseminister proua Signe Riisalole. Arupärimine puudutab vajadust piirata pornograafia kättesaadavust laste seas. Minu kindla veendumuse kohaselt peaks riigivõim hoolitsema selle eest, et piirata laste ligipääsu pornograafiale, sest riigivõim peab kaitsma lapsi neile kahjulike mõjude eest. Kui lapsed on sellisele sisule avatud, võib see tekitada neis emotsionaalseid ja vaimseid probleeme, moraalsetest probleemidest rääkimata, ning suurendada nende haavatavust seksuaalse ekspluateerimise ja kuritarvitamise suhtes. Pornograafia mõju laste vaimsele ja emotsionaalsele arengule on ilmselgelt kahjulik. See võib mõjutada negatiivselt nende suhteid, enesehinnangut, seksuaalsust, arusaamist mehelikkusest, naiselikkusest, lähedusest ja armastusest ning selle kaudu nende üldist heaolu. Riiklikud meetmed, mis piiravad laste juurdepääsu pornograafiale, aitaks kaitsta nende vaimset, moraalset ja emotsionaalset tervist. Sellega seonduvalt palume proua sotsiaalkaitseministrilt vastust üldiselt öeldes küsimusele selle kohta, kas ta, esiteks, näeb vajadust võtta kasutusele meetmeid, et kaitsta lapsi sellise selgelt kahjuliku mõju eest, ja teiseks, milliseid samme on plaanis valitsuskoalitsioonil selleks ette võtta. Omalt poolt teeme ka selge ettepaneku, mille kohaselt võiks olla vaikesättena ligipääs pornograafilistele lehekülgedele tõkestatud. Aga kõik täiskasvanud inimesed, kes sooviksid nendele lehtedele ligipääsu, saaksid paluda, esitades vastava avalduse oma internetiteenuse pakkujale, et need lehed nende jaoks avataks. Praktiline ja konkreetne ettepanek. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Teatavasti on tänane valetajate koalitsioon võtnud plaani ja saatnud juba kooskõlastusringile perekonnaseaduse [muutmise] eelnõu, mis seadustab homoabielud ja selliste paaride võimaluse lapsi adopteerida. See on otseses vastuolus põhiseadusega, mille § 27 sätestab, et perekond institutsioonina on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Eesti põhiseadust ei võtnud vastu mitte Riigikogu, vaid see võeti vastu rahvahääletusega 1992. aastal. Perekonna mõiste tähendab põhiseaduses vaid traditsioonilist peremudelit, sest on vaieldamatu, et põhiseaduse vastuvõtmisel käsitleti sõnu "perekond" ja "abielu" sünonüümidena. Niinimetatud homoabielu ei olnud isegi mitte aruteluteema. Ka põhiseaduse kommentaaride 2002. aasta väljaandes on § 27 kohta öeldud, et abielu all peetakse silmas traditsioonilist mehe ja naise vahelist abielu. Niivõrd olulise, väärtusküsimusi puudutava teema puhul on täiesti lubamatu ühiskonda jõumeetoditega lõhestada ja Riigikogus marginaalse vähemuse huvides sellist seadust läbi suruda. Pealegi ei ole homoabielu ei põhi‑ ega inimõigus. Seda on öelnud ka Euroopa Inimõiguste Kohus ja riigil puudub igasugune kohustus, ammugi vajadus seda legaliseerida. Põhiseaduse ja selle mõtte järgimiseks ning ühiskondliku rahu tagamiseks tuleb kõnealune küsimus panna rahvahääletusele. Seoses sellega on meil terve rida küsimusi peaministrile. Kas seda kavatsetakse teha? Millised on tagajärjed lastele, keda sunniviisiliselt adopteeritakse homopaaride juurde? Ja nii edasi. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Oi, nüüd on hea asi, nüüd on hea asi. Teile võib tunduda, et me teeme nalja ja toome iga natukese aja tagant mõne seadusemuudatuse, kus me muudame komakohta mõnes protsendis. See ei vasta absoluutselt tõele. Toon teie ette tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tegeleb – pange nüüd tähele! – ametnikule, töötajale või juriidilisele isikule, juhtimis‑ või kontrollorgani liikmele makstava hüvitisega seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus‑, töö‑ või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitletakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär – maksuvaba, eks – on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,39 eurot kilomeetri eest, kuid mitte rohkem kui 380 eurot kalendrikuus. 

No mis on point? Vabandust! Mis on iva? Kütusehinnad on selle hirmsa valitsuse ajal, kes meie majanduse on tuksi keeranud, ikka röögatult kasvanud, samal ajal ei ole maksuvaba hüvitise määra muudetud juba aastaid ja aastaid. See tähendab, et inimesed ühel või teisel moel võtavad selle hinnatõusumatsu enda peale. Me korrigeeriksime maksuvaba hüvitise määra, et käia sammu inflatsioonitormiga, mille Kaja Kallase valitsus meile põhjustas, kui ta kategooriliselt keeldus midagi hinnatõusudega ette võtmast. Meie pakkumine oli ju kohe, kui hinnatõusud kerima hakkasid, et selle jaoks, et inimestele appi tulla, peaks kütuseaktsiise langetama. No seda ei tehtud. Nüüd me siin oleme, aga tuleme siis vähemalt isikliku sõiduauto kasutamisel appi. Mul on see eelnõu üle anda.

Aitäh, Martin Helme! Järgnevalt ma palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo.

Tänan! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastupidi koalitsioonierakondadele, kelle mõttes mõlgub ainult see, kuidas mingeid makse tõsta, kuidas inimesi rohkem koormata erinevate maksudega, mõtleme meie hoopis vastupidi. Meie soov on inimeste maksukoormust igatepidi vähendada, et nad saaksid endale kvaliteetsemat ja inimväärsemat elu lubada. 

Annan seetõttu iseenda ning kolleegide Arvo Alleri ja Rain Epleri nimel üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Selle tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Seega on eelnõu eesmärgiks vähendada füüsilise isiku maksukoormust, mille tulemusena suureneb inimeste netosissetulek. Viimastel aastatel aset leidnud hinnatõusu tingimustes on see meede väga vajalik ja just nimelt seetõttu, et parandada inimeste toimetulekut. Plaanime [seda määra] vähendada, küll selle eelnõuga mitte väga oluliselt, aga viia selle maksumäära alla 20%. Erijuhtudel kohaldatavad madalamad maksumäärad jäävad muutmata. Kuna tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, siis on võimalik eelnõus kavandatud muudatus kehtestada alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusel paraneb Eesti elanike toimetulek ning väheneb vaesusrisk. Eelnõu rakendamisega võib mõnevõrra väheneda tulumaksu laekumine riigieelarvesse, kuid selle kompenseerib suurem tarbimismaksude laekumine. Samuti vähenevad riigi kulud sotsiaaltoetustele. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Aitäh!

Aeg! Aitäh! Järgnevalt Varro Vooglaid, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Soovin anda üle arupärimise regionaalminister härra Madis Kallasele. Arupärimine puudutab toidusõltumatuse tagamise vajadust. Teatavasti on toidusõltumatus väga oluline riigi iseseisvuse ja sõltumatuse eeldus, olles oluline õige mitmel põhjusel. Esiteks tagab toidusõltumatus riigi kodanikele turvalise ja tervisliku toidu. Toidusõltumatus välistab olukorrad, kus riik peab sõltuma toiduainete impordist. Teiseks, kui riik suudab toota suurema osa oma toidust kohapeal, aitab see luua stabiilsemat majandust. Toiduainete tootmine, töötlemine ja jaekaubandus annavad tööd paljudele inimestele ning aitavad kaasa majanduskasvule. Kolmandaks, kui riik suudab toota suurema osa oma toidust kohapeal, vähendab see põllumajandustoodete transporti ning seeläbi ka sellega seotud keskkonnamõju. See – ma eeldan, et te kõik nõustute – on väga oluline. Samuti võib kohalik toidutootmine soodustada säästlikumaid põllumajanduspraktikaid ja ökoloogiliselt vastutustundlikumat toidutootmist. 

Sellega seoses soovimegi härra regionaalministrilt küsida ennekõike seda, kas ja milliseid käibemaksu‑ või muid maksusoodustusi on sarnaselt paljude Euroopa Liidu riikidega planeeritud rakendada, et toetada Eesti toidutootjaid ja ‑töötlejaid praeguses kriisiolukorras, et tagada riigi strateegilistes huvides nende tegevuse jätkumine. Ühtlasi osutame, et väidetavalt on Leedus toidukaupade käibemaksu alandamisega seonduvalt tõusnud maksulaekumine ning vähenenud varimajandus. Soovime teada, milliseid analüüse on tehtud Eestis, et võrrelda maksutõusudega kaasneva varimajanduse osakaalu võimalikku kasvu ja maksulangetustega potentsiaalselt saavutatavat maksutulu [kasvu] ja varimajanduse vähenemist. Aitäh!

Aitäh! Mario Kadastik, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, eesistuja! Ma tahtsin küsida sellist asja. Mina saan aru, et me tegeleme siin istungi rakendamisega, selleks et jõuda päevakorrani, ning anname üle eelnõusid ja arupärimisi, nagu on meil ka [ette nähtud] kodu‑ ja töökorra seaduses. Kolleeg Aleksandr Tšaplõgin aga postitas veidi aega tagasi sotsiaalmeedias, et tänaseks on nemad lõpetanud ja järgmised neli tundi trollib riiki edasi EKRE. Kas me tegeleme siin põhiseaduses etteantud kohustuste täitmisega või riigi trollimisega? Sellest päriselt sõltub, miks me siin praegu, kolmapäeva öösel oleme.

Aitäh, Mario Kadastik! Istungi juhatajal on keeruline anda hinnangut Riigikogu liikme sotsiaalmeediapostitusele ja ma ei saa seda lugeda ka protseduuriliseks küsimuseks. Aga aitäh küsimuse eest! Järgnevalt Henn Põlluaas, palun!

Austatud spiiker! Head kolleegid! Annan üle arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale ja see puudutab Eestisse tulnud Ukraina sõjapõgenikke. Me teame, et Eestisse on tulnud 150 [000] või rohkemgi sõjapõgenikku, enamik nendest üle idapiiri. 70 000 nendest on deklareerinud, et nad jäävad Eestisse. 35 000 isikut 3. aprilli seisuga – nüüd on neid rohkem, nüüd on neid juba umbes 40 000 või rohkem – oli saanud ajutise elamisloa. Aga probleem on selles, et alates 25. maist 2022 ei kontrollita enam üle meie lõunapiiri tulnud inimesi, nii et meil ei ole õrna aimugi, kui palju neid on. 

Küsimegi: kui palju neid on, kui palju on tulnud lõunapiirilt, kuidas tehakse kindlaks, kas nimetatud isikud, eriti need, kes ei ole ajutist elamisluba taotlenud, kuid on kinnitanud, et on läbisõidul, viibivad Eestis või on Eestist lahkunud? Me ei tea seda, mitte mingisugust kontrolli selle üle ei ole. Ka nendest, kes on saanud elamisloa, puudub meil ülevaade. Me ei tea, kui paljud neist on siin ja kui paljud on lahkunud. Kui nad on lahkunud, siis mis hetkest alates ja kuidas tehakse kindlaks, et peatada nendele erinevate toetuste väljamaksmine? Kas need väljamakstud toetused kavatsetakse neilt tagasi nõuda? Kui paljudel sõjapõgenikel on ajutine elamisluba tühistatud või tühistamisel ja mis on olnud selle põhjuseks? Küsimusi on veelgi. Aitäh!

Aitäh, Henn Põlluaas! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

Aitäh, lugupeetud spiiker! No näe, kolleeg Kivistik läks ära. Tal oli tõesti huvitav küsimus trollimise kohta. "Trollimine" on sõna, mida meie kodukorras ei ole. Aga teisest küljest ei ole meie kodukorras ka sellist [väljendit] nagu "protseduuriline küsimus", vaid on paragrahv, mis räägib istungi läbiviimise kohta käivatest küsimustest või protestidest. Nii et ju me kõik saime aru, millest jutt käis. Ma nägin küll enne trollimist, Urmas Kruuse istus siin ja trollis süstemaatiliselt Jüri Ratast, et millal see laseb pulti valitsuse esindaja. Vastati ja vastati ja vastused olid kõik arusaadavad ja loogilised. Ise rääkisin siit puldist, miks see nii on ja kuidas see nii on. Aga ei – küsiti ikka sama küsimus uuesti. Võib küll öelda, et oli trollimine. Aga see, mida meie siin teeme, ei ole trollimine, see on kodukorrajärgne tegevus, täiesti legaalne, Riigikogu töös täiesti tavapärane asi, et antakse üle eelnõusid ja antakse üle arupärimisi. Tõsi, mööngem, et ebatavalises koguses, aga see tegevus on täiesti tavaline ja täiesti seaduslik Riigikogu liikmete õigus, sõltumata sellest, kas sa oled opositsioonis või koalitsioonis. 

Nüüd selle eelnõu juurde, millega ma praegu siin olen, alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus. Tegelikult on see aktsiisiseadus ja selles me soovime alandada eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi. Jälle tuleb kõigile veel kord meelde tuletada, kuidas siis, kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli valitsuses, kriisi lahendati ja kuidas koroonakriisi ajal kriisi lahendati. Langetati makse, muu hulgas langetati ka näiteks kaevandustes [kasutatava] eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi selle jaoks, et meil oleks elekter odavam. Ja oligi elekter odavam. Vahepeal oli miinushinnaga. Ja mis siis sai, kui Kaja Kallas tuli? Õudused tulid. Nii et selline eelnõu.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Koos kolleeg Henn Põlluaasaga esitan arupärimise kaitseminister Hanno Pevkurile. Maksupaketi terviklike mõjude kohta on see arupärimine esitatud. 

Koalitsioonilepingus sätestatud maksumuudatuste kiirustades läbisurumine võib olla väga kahjulik majandusele. Käibemaksu tõstmine 10% võrra vähendab tarbimist, sest kõrgem hind sunnib tarbijaid vähem kulutama. See võib mõjutada negatiivselt ettevõtteid, kellel juba on raske majanduslik olukord. Turismisektori jaoks on käibemaksuerandi kaotamine veelgi hullem. See sektor on üks neist, mis on kõige enam kannatanud just COVID-19 pandeemia tõttu. Selline muudatus võib tekitada veelgi rohkem raskusi ja takistada sektori taastumist. Lisaks võib eraisikute tulumaksu[määra] tõus põhjustada negatiivseid tagajärgi ka majandusele, sest inimesed hakkavad vähem kulutama, mis võib vähendada majandusaktiivsust. Kui valitsus soovib selliseid olulisi maksureforme teha, tuleks seda teha hoolikalt ja põhjalikult läbi mõeldes. Kiirustamise korral võib tekkida olukord, kus ei arvestata kõigi võimalike kaasnevate tagajärgedega, ja seetõttu võivad need muudatused olla kahjulikud ettevõtetele ja inimeste toimetulekule. Eksisteerib reaalne oht, et maksutõus vähendab majandusaktiivsust ja toob kaasa eelarvelaekumise vähenemise. 

Eeltoodud jutu põhjal esitame kaitseminister Hanno Pevkurile mõned küsimused, millele soovime vastuseid saada. Üheks küsimuseks näiteks on, millised on tema hinnangul maksupaketi mõjud tema vastutusvaldkonnale. Siis on veel küsimus, milliseid meetmeid ta kavandab, et leevendada maksupaketi negatiivseid mõjusid oma juhitavas valdkonnas. Ja on veel mõned küsimused. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud ametnikud! Soovin anda üle arupärimise sotsiaalkaitseminister proua Signe Riisalole seonduvalt puuetega inimeste eluõiguse kaitsmise vajadusega. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab kaks konkreetset, väga olulist põhiõigust. Neist esimese kohaselt peab riik tagama kõigi inimeste õiguse elule, see on § 16, ja teise kohaselt peab kõiki inimesi kohtlema seaduse ees võrdselt, see on § 12. Nende kahe printsiibi koostoimest järeldub, et riik peab kaitsma kõigi inimeste õigust elule ja kaitsma seda kõigi inimeste puhul võrdselt, ilma ühtegi inimgruppi kuuluvaid inimesi diskrimineerimata. Paraku eksisteerib sellest väga olulisest järeldusest üks häbiväärne erand. Nimelt on raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusega tagatud puuetega inimeste elu lõpetamiseks avaramad võimalused kui kõigi teiste inimeste puhul. Nimelt ütleb nimetatud seadus §‑s 6, et üldjuhul võib rasedust katkestada, kui see on kestnud vähem kui 12 nädalat, aga kui arvatakse, et sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus, siis on lubatud raseduse katkestamine kuni 22. rasedusnädalani. 

Muuseas, kui ma aastaid tagasi sellesse probleemi süvenesin, sain ma teada, et enne sündi hävitati peaaegu kõigi Downi sündroomiga laste elu, kellel enne sündi see sündroom oli tuvastatud. Niisugust olukorda on võimatu pidada kooskõlas olevaks riigivõimu kohustusega kaitsta kõigi inimeste õigust elule võrdsetel alustel ja näidata puuetega inimeste suhtes üles erilist hoolt, nagu põhiseadus seda § 28 lõikes 4 nõuab. 

Sellega seonduvalt palumegi proua Signe Riisalol vastata, mida on plaanis teha selleks, et tagada võrdsetel alustel ka Downi sündroomiga ja teiste puuetega inimeste elu enne sündi. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli, Henn Põlluaas! Katkestan. Vabandust! Vabandust, Varro Vooglaid! Mul on küsimus. Siin ei ole [kirjas] Riigikogu liikmeid, kes on esitajad, see on tühi leht. Ma pean teile selle konkreetse arupärimise tagastama. Siin ei ole nimesid all, nii et me ei saa seda praegu vastu võtta.

Ma esitan uuesti.

Jah. Henn Põlluaas, palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Mul on siin laual arupärimine siseminister Lauri Läänemetsale seoses selle tohutu maksutõusu mõjuga Siseministeeriumi tööle. Me teame, et Siseministeerium on üks institutsioone, mida on läbi aastate kõige jõhkramal kombel rapitud. Kunagi liideti sellega piirivalve, sõjaväestatud piirivalve kaotati ära, muudeti piirivalvurid politseinikeks. Raha sellega piisavalt üle ei tulnud. Vähe sellest, seda raha on aastate jooksul kolossaalses ulatuses vähendatud ja seetõttu on tulnud lahti lasta tuhandeid ja tuhandeid politseinikke, päästjaid ja muid Siseministeeriumi haldusala töötajaid. Nii et see olukord on seal väga-väga drastiline. Päästeameti reageerimisaeg on pikenenud, see tähendab seda, et majad põlevad rohkem lõplikult ära ja nii edasi. Nüüd siis kavatseb valitsus lajatada veel ka käibemaksu tõusu, kusjuures selle kohta – ja see on kõige küünilisem – väidetakse, et see tõuseb justkui ainult 2 protsendipunkti. Tegelikult me räägime 10%‑lisest tõusust. Kui me mõtleme ainuüksi kütusele, kui me mõtleme erinevatele vahenditele, mida tuletõrjujad, politseinikud, päästjad ja kõik vajavad oma töös, siis tegelikult see vähendab nende käsutuses olevat raha oluliselt ja eks siis tuleb kokkuhoiu ettekäändel hakata taas inimesi koondama. Nii et selle käibemaksu tõusu mõju kohta küsimegi siseminister Lauri Läänemetsalt. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Väga kena, et te kohe märkasite väikest apsakat. See on minu meelest väga kollegiaalne ja viisakas asjaajamine, et me märkame. Töökoormus on suur, aga kui märkame viga, siis saab seda kohe parandada, arupärimise uuesti käiku lasta ja töö läheb edasi. Mingit tööseisakut meil siin ei ole, töö läheb edasi.

Tulen jälle tagasi maksumuudatuste juurde. Meie tänane valitsus tundub kujutavat ette, et riigieelarvet on võimalik parandada sellega, kui võetakse ja tehakse maksumuudatused, mis halvendavad majanduse seisu ja inimeste, ütleme siis, majandusaktiivsust, majanduse konkurentsivõimet, ettevõtete investeerimisvõimet ja innovatsioonivõimet ning inimeste ostuvõimet. Ei, ei. See halvendab majanduse seisu. Kui me räägime tänasest eelarvekriisist, siis üks kõige suurem tükk sellest – seal on kaks suurt tükki, aga see on üks kõige suurem tükk – on see, et majandus on viidud väga selgete poliitiliste valikutega langusesse.

Ma juhin tähelepanu või tuletan meelde: 2021. aasta sügisel ma siitsamast puldist appikarjena rääkisin sellest, et kui lastakse energiahinnad käest ära, siis alguses võib olla jõle mõnus, et valitsusele tuleb palju raha sisse, sest suur osa sellest energiahindade rallist tähendab ju raha ümberkantimist inimestelt ja ettevõtetelt riigi kaukasse, aga pärast läheb järsult halvemaks ja tuleb eelarvekriis. No nüüd on see käes. 

Meil on lahendus, kuidas Eesti majandust käima saada. Selleks on vaja makse alandada ja mul on siin üks tulumaksuseaduse muudatuse seaduse [eelnõu], just selleks. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan kolleegide Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme ning iseenda nimel üle arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Just sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo südameasi on homoabielude ja selle kõige seadustamine ja elluviimine ning ta on sellesse väga palju panustanud. Nüüd on siis jõudnud valitsus ehk koalitsioonierakonnad nii kaugele, et kavatsevad hakata seda jõuga läbi suruma. Sellel on tõesti väga suured ja kõikehõlmavad tagajärjed kõikvõimalikele eluvaldkondadele. Samamoodi on see juurutatav sooneutraalsuse põhimõte paljusid arusaamu ning valdkondi muutev, kaasa arvatud Sotsiaalministeeriumi haldusalas. Sooneutraalsus viitab sellele, et sugudevahelist eristamist tuleks vältida või minimeerida. Sooneutraalsus võib kahjustada traditsioonilisi perekonnaväärtusi, kuna sugude eristamine on olnud oluline osa pere ja ühiskonna toimimisest. Sooneutraalsus võib kahjustada riigi toimimist senisel harjumuspärasel viisil.

Sellega seoses esitame ministrile mõned küsimused. Kuidas ta suhtub sooneutraalsuse mõistesse ja sellest tulenevatesse poliitikatesse? Kas sooneutraalsus on meie põhiseaduse ja senini kehtinud konservatiivsete väärtustega kokkusobiv? Millised on sooneutraalsuse printsiibi rakendamise praktilised võimalikud tagajärjed tema juhitud ministeeriumis? Kas on tehtud analüüsi, millist mõju saab avaldama sooneutraalsus ja homoabielude seadustamine Sotsiaalministeeriumi haldusalas? Need on need küsimused, millele me sooviksime vastuseid saada. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetool Varro Vooglaiu.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt vabandust, et eelmisel katsel ei õnnestunud arupärimist üle anda, kuna see oli allkirjastamata. Kinnitan, et tegemist oli inimliku eksitusega, mis võib olulises osas tuleneda sellest, et kellaaeg on hiline ja pea natuke väsinud. Ma ei hakka kordama kõike, mida sai selle arupärimise tutvustamisel öeldud, olgugi et seltskond siin saalis on vahetunud. Ütlen lihtsalt [kahe] lausega. Arupärimine on suunatud sellele, et küsida sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt, mida kavatsetakse ette võtta selleks, et tagada puudega inimestele võrdne eluõiguse kaitse. Kehtiva õiguse kohaselt on riik taganud puudega inimeste elu lõpetamiseks palju avaramad võimalused kui tervete, ilma puudeta inimeste elu lõpetamiseks, kuigi ka nende elu lõpetamiseks on tagatud üsna avarad võimalused. 

Ma enne ei jõudnud seda öelda, aga nüüd ütlen, et muu hulgas me küsime seda, kui paljudel kordadel on viimase viie aasta jooksul Eestis sünnieelse diagnostikaga tuvastatud Downi sündroom, ja teiseks, kui paljudel neist kordadest on otsustatud Downi sündroomiga beebi aborteerida. Soovimata kogu mulle ettenähtud aega ära kulutada, annan selle [arupärimise] teisel katsel uuesti üle, iseenda ja kolleeg Martin Helme nimel. Aitäh!

Aitäh! Rain Epler, protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! See ei ole otseselt küsimus, ma tahtsin öelda teile tere, uus päev on alanud. Ma kahjuks ei saanud siin olla sel maagilise hetkel, kui uus päev algas, aga kuna me oleme siin põhiliselt küll härra Kivimägi juhtimise ajal käsitlenud teemat, et kuidas päevad algavad ja lõpevad ja millal nad algavad ja lõpevad, siis ütlen, et mulle konservatiivse inimesena meeldib, kui teatud mõisted, millega me oleme üles kasvanud, püsivad, ja mulle meeldis, et sellel hetkel, kui te asusite istungit juhtima, kui oligi umbes see maagiline hetk, et päev algas, siis killuke konservatiivsust teie sees avaldus ja te fikseerisite selle, öeldes selge sõnaga, et, kolleegid, uus päev on alanud. Ma tahan selle eest tänada, öelda tere. Ma arvan, et teie juhtimisel me saame siin hästi töötada. 

Aitäh, Rain Epler! Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks, aga ma pean muidugi ütlema, et me oleme ikka veel kolmapäevases istungis. Aga aitäh! Nii, head kolleegid, läheme edasi. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa. Palun!

Jah, uus päev ilmselt hakkab ikkagi koos päikesetõusuga. Ma mäletan aastatetagust aega, kui olime siin ka ükskord ööistungil ja siis sealt lossi aknast ma imetlesin imekaunist päikesetõusu ning sellest innustust saanuna tulin ma siia kõnepulti ja laulsin: "Oo, kui nii kaunis on hommik, oo, kui nii kaunis on päev!" Ma soovin kõikidele neile, kes täna siin seda päikesetõusu saavad nautida ja imetleda, palju jõudu ja palju head ning toredaid emotsioone. 

Aga minul on siin käes arupärimine peaminister Kaja Kallasele. See on seotud kultuurikonfliktiga, mille toob kaasa piiramatu immigratsioon, mida me oleme Eestis viimastel aastatel näinud. Meil on tulnud iga aasta sisse – ma ei räägi praegu üldse Ukraina sõjapõgenikest, aga kõikidest muudest immigrantidest – 7000–8000 inimest aastas. Nii et me võime arvutada, kui varsti meil on – sinna ei olegi enam palju, mõni aasta ainult – terve Tartu linna jagu uusi inimesi siin. Nad tulevad erinevatest maailmajagudest ja see toob kaasa tõelise kultuurikonflikti, sest nende arusaamad, nende kultuuriruum, nende uskumused ja kombed on absoluutselt teistsugused ja nad ei tule ju siia mitte eesti kultuuri arendama ja pahatihti kahjuks seda ka mitte omaks võtma. Mida suurem on võõrpäritolu inimeste osakaal ühiskonnas, seda rohkem on probleeme. Me näeme seda kõikjal Euroopas, aga õppust ei taha võtta. Sellega seoses on meil nii mõnigi küsimus peaminister Kaja Kallasele. Aitäh!

Aeg! Aitäh, head kolleegid, ka selle arupärimise eest! Täpsustuseks niipalju, et päike tõuseb täna kell 4.58. Natuke tuleb veel selle lauluga [oodata], aega varuda. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma soovin üle anda maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu. Et pisut selgitada, miks ma seda teen, ütlen järgnevat. Seadusandlikud muudatused peaksid vastama muutuvatele vajadustele ja tagama õiglase tasakaalu erinevate huvide vahel. Praegu on Eesti maapõueseaduses kehtestatud nõue, et üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotlus tuleb saata kohalikule omavalitsusele arvamuse avaldamiseks ning kohalikul omavalitsusel on kahe kuu pikkune tähtaeg arvamuse esitamiseks. Praktika näitab, et tihti on need arvamused uurimise suhtes negatiivsed. Kindlasti on kohalike omavalitsuste kaasamine uuringuprotsessi oluline, kuid see nõue seaduses on siiski ebamõistlik ja aeganõudev. Enamikul omavalitsustel puudub kompetents selliste uuringuloa taotluste sisuliseks hindamiseks. Selline asjatu, bürokraatlik ning aeganõudev protsess mõjub negatiivselt Eesti riigi ja ühiskonna, meie kõigi huvile parandada oma teadmisi selle kohta, mida meil maapõues leidub ja millised on seal leiduvate rikkuste kasutamise võimalused. Uurimine, mida seal leidub, on ju ometigi oluline. Seetõttu ma selle seadusemuudatuse menetlusse annan. Ma arvan, et tark rahvas on huvitatud sellest, millised rikkused on tema valduses. Ma siiralt loodan, et te toetate selle seadusemuudatuse vastuvõtmist. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri.

Lugupeetud esimees! Head kohalviibijad! Kolleegid! Interneti teel vaatajad! Tegelikult tahtsin ka soovida kõigile vastupidamist, kes seda [istungit] jälgivad. Uus päev on alanud. Täna on meil neljapäev ja mitte ei ole esmaspäev. 

Aga nüüd, tulles siia pulti ja mõeldes ette, mida me nüüd hakkame siin lõppkokkuvõttes arutama, ütlen, et üksikisikute tulumaksud, need on väga olulised. Kui inimesed teevad tööd, siis tulumaks on nende töötasust üks riigile makstav osa. Selle ühe riigile makstava osa pealt täitub ka riigikassa. Samas, riigikassa täitumist ei saa võtta selliselt, et me osadelt võtame ära vähem ja teistelt võtame rohkem. Tulumaksuprotsent on meil 20 ja me teeme ettepaneku seda langetada, et inimestele jääks rohkem raha kätte. Me ei ole praegu teinud selliselt, et rikkamatele inimestele rohkem raha kätte jätta. Me tahame, et praegune tulumaksuseaduse muudatus oleks eelnõu seletuskirjana tagatud. Kuna tegemist on tulumaksu[seaduse] muudatusega, siis me soovime, et kavandatud muudatus kehtestataks alates 1. jaanuarist 2024. Nii et siin ei ole vaja ei Euroopa Liidu õigust ega ole vaja ka teisi arutelusid. Iga maksuvähendamine on alati teretulnud. Annan selle eelnõu üle. Aitäh!

Aitäh, Arvo Aller! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud töökad kolleegid! Lugupeetud istungi jälgijad! Ma loodan, et head istungi jälgijad saavad ka hea poliitikakooli ehk ülevaate, mis on parasjagu Riigikogus oluline ja mis on parasjagu Eestis oluline. Selle tõttu ma tänan teid kõiki, kes te meid vaatate, nii koalitsiooni austajaid kui ka opositsiooni pooldajaid.  

Aga mina soovin üle anda arupärimise välisminister Margus Tsahknale. Arupärimine puudutab abieluvõrdsust. Abieluvõrdsusel on väga suured ja kõikehõlmavad tagajärjed kõikidele eluvaldkondadele. Samuti on liberaalide juurutatav sooneutraalsuse põhimõte paljusid arusaamu ning valdkondi muutev, kaasa arvatud teie haldusalas. Sooneutraalsus viitab sellele, et sugudevahelist eristamist tuleks vältida või minimeerida. Selline lähenemine võib tekitada vastuseisu ja probleeme, kuna traditsiooniliselt on sugudevaheline eristamine olnud oluline osa Eesti kultuurilisest ja sotsiaalsest struktuurist. Sooneutraalsus võib kahjustada riigi senist harjumuspärasel viisil toimimist. Seetõttu on meil küsimused, kuidas te suhtute sooneutraalsuse mõistesse ja sellest tulenevatesse poliitikatesse, millised sooneutraalsuse printsiibi rakendamise praktilised võimalikud tagajärjed teie ministeeriumis on tulemas, ja on veel [mõned küsimused].  Mis siin salata, kui ma loen seda abieluvõrdsuse teemat ja näen seda kirge koalitsioonis, siis tuleb öelda, et ega marksistlikud ideed ei sure, nad ilmuvad välja uues kuues …

Aeg!

… ja võitlust peetakse antud juhul perekonna vastu. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. 

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan käesolevaga nelja Riigikogu liikme poolt, kelle hulka ka mina kuulun, alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. See käsitleb lennukibensiini aktsiisi langetamist. See seaduseelnõu on lihtne ja koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv määratlebki, et alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmiseks tuleb teha selline muudatus, et alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 3 asendatakse arv 563 arvuga 359. See seadus jõustuks 2024. aasta 30. aprillil ehk siin oleks teatud ajanihe. Loomulikult on selle eelnõu eesmärgiks vähendada elanike maksukoormust, mis on praegu küllalt suur. Loomulikult, energia jaehinna allasurumine aitab kaasa elanike toimetulekule ja ostujõu säilimisele, hoiab meie ettevõtete konkurentsivõimet ja vähendab tööpuuduse kasvu. Seaduse eesmärk, energiakandja aktsiisimäära langetamise eesmärk on vähendada kõrgetest energiahindadest tingitud Eesti tarbijate ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist, samuti on maksualandamise eesmärk stabiliseerida tööturgu. Suurte hinnatõusude tagajärjel on saabunud toodete ja teenuste hinna järsk tõus, mis on vähendanud tarbimist. Ettevõtetele tähendab korraga toimuv sisendihindade hüppeline kasv ja samal ajal vähenev müügikäive survet leida kokkuhoidu tööjõu arvel, teisisõnu, survet asuda töötajaid koondama.

Aeg!

Maksualandus toetab ettevõtteid ja aitab säilitada töökohti, stabiliseerides nii tööturgu. Aitäh!

Aitäh! Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma pean ütlema, et see tänane päev on meil siin üheskoos küll hästi alanud. Mul on põhjust teid juba teist korda kiita. Vastates minu protseduurilisele, ütleme, kommentaarile, kus küsimust otseselt ei olnud, tõite välja selle, et päike tõuseb juba päris vara. Ma ütleksin, et koalitsiooni jäärapäisuse tõttu – ja see ei ole hinnang, kas see on halb või hea, sest jäärapäisus on eestlastele omane – võime me jõuda ka sellesse maagilisse päeva, kus Koit ja Hämarik ulatavadki teineteisele käe. Nii et mina ütlen, et see päev on hästi alanud. Püüame hoida seda sõbralikku tempot, et meil oleks põhjust tihedamini üksteist kiita.

Aitäh, Rain Epler! Ma kahjuks ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks, aga läheme teemadega edasi. Järgnevalt on teil võimalus tulla Riigikogu kõnetooli. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Ma sooviksin anda üle ühe arupärimise ja tulen teema juurde, mis on tõesti kõikehõlmav. Seda kõikehõlmavust rõhutavad palju eelkõige tänase koalitsiooni liikmed, aga ka opositsioonis olles tuleb tunnistada, et see asi on tõesti kõikehõlmav. Teema on loomulikult rohepööre. Seda rohepööret laiemale üldsusele selgitatakse eelkõige kui mingisugust keskkonnakaitselist või maailma päästvat projekti. Mina näen, et tegelikkuses on tegemist ikkagi põhiliselt majandusprojektiga, mis üritab väga radikaalselt muuta ärimudeleid erinevates valdkondades ja mis tegelikult juba on hakanud suurendama varanduslikku lõhet väga rikaste inimeste ja ülejäänute vahel. Ma näen, et kui me samas tempos edasi liigume, siis see lõhe võib veelgi suureneda. 

Aga kindlasti ei ole see varanduslik lõhe ainus aspekt, mida ma näen rohepöördes suure ohuna. Nagu ma alguses ütlesin, siis rohepööre on tõesti kõikehõlmav ja kõiki valdkondi kattev. Seetõttu tahaksin ma anda üle arupärimise kultuuriminister Heidy Purgale. Ma olen siin toonud välja mitmed küsimused, mida ma ajapuudusel ei jõua ette lugeda, aga üldiselt võib kokku võtta, et ta vastaks sellele, kuidas ja millist mõju avaldab rohepööre kultuurivaldkonnale. Aitäh!

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head televaatajad! Minu ees on hädaolukorra seaduse muutmise seaduse [eelnõu] ja see tuleneb sellest, et riigi varusid [on vaja] täiendada. Meil on varude agentuur, kes peaks tagama varude olemasolu. Varude olemasolu ning nende haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium. Samas ei ole hädaolukorra seaduse loetelus toiduaineid. Oluline on, et toiduainetega varustatus oleks seal kirjeldatud ja oleks riiklikult tagatud toiduainete kättesaadavus hädaolukorra kontekstis. 

Selle muudatusega soovime täiendada hädaolukorra seaduse loendit, kus sätestatakse toiduvaru moodustamise alused. Loendisse lisatakse toiduvaru moodustamine hädaolukorras ja toiduvaru tagamise institutsioon elutähtsa teenuse osutamiseks. Oluline on see, et toiduvaru oleks elutähtis teenus. Kehtiv seadus ei ole sätestanud riikliku toiduvaru moodustamise aluseid ega toiduvaru kajastamist elutähtsa teenusena. Elutähtsa teenusena toiduvaru moodustamine tagab inimestele praeguses pingelises seisus kindluse ja turvatunde. Antud eelnõu on [esitatud], tagamaks toiduainete varustuskindlus, ning selle rakendamisega ei kaasne riigile lisakulusid. Selle muudatuse algatame mina ehk kõneleja Arvo Aller ja Martin Helme.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa.

Lugupeetud kolleegid! Austatud juhataja! Mina olen täna siin arupärimisega minister Mart Võrklaevale. Mul on mure riigi pärast. Sel ajal, kui koalitsioon kogu kirega tegeleb kurikuulsa "Kommunistliku partei manifesti" elluviimisega jõuvõtete abil, kodanliku abielu kui õudse igandi vastu võitlemisega, nii nagu oli Marxi kurikuulsas "Kommunistliku partei manifestis" kirjas, on meil riigis väga palju muresid. 

Meil on riigikaitse mure, meil on vaesuse mure, meil on maksunduse mure. Aga meil on ka väga palju regionaalseid küsimusi. Ma tahan rõhutada selles arupärimises, et Saaremaa püsiühenduse küsimusega ei ole suudetud senini tulemuslikult tegeleda. Ministrid, kelle haldusalas on see temaatika olnud, ei ole nende teemadega suutnud hakkama saada. Muu hulgas tahame ministrilt teada, miks ei ole Saaremaa püsiühendus tema prioriteetide hulgas, kuigi see on oluline piirkonna elanike ja ettevõtjate jaoks, ning milliseid konkreetseid samme püsiühenduse rajamisel Saaremaa ja mandri vahel on oodata. Loodame, et marksismi maaletoomise asemel saab minister ka millegi muuga tegeleda. Tänan teda juba ette. Annan arupärimise üle.

Aitäh! Järgnevalt Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Järgnevalt esitan nelja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikme poolt tulumaksuseaduse muutmise [seaduse] eelnõu, mille eesmärk on suurendada töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. See näeks välja selline, et muudetakse tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2. See muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "[---] ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis‑ või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus‑, töö‑ või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,50 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 435 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega." See seadusemuudatus jõustuks või peaks jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril. 

Mis on eesmärgiks? Korrigeerida maksuvaba hüvitise määra, arvestades viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu. Üldjuhul saab tööandja töötajale maksuvabalt hüvitada kõik tööks vajalikud kulud, kuid sellest reeglist on mõned erandid. Üks neist puudutab töötaja isikliku sõiduauto kasutamist tööga seotud sõitudeks. Need määrad on aastaid püsinud muutmata … 

Aeg!

… ning vajaksid korrigeerimist.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Andsin enne üle ühe arupärimise, ma ütleksin, kõiki valdkondi puudutava ja väga laialt meie elu puudutava teema kohta, milleks on rohepööre. Täna päeval ma mõtlesin ka teise teema üle, mis, ma ütleksin, on kõiki valdkondi puudutav. See on nimelt inflatsioon. 

Teatavasti meie siin Eestis oleme olukorras, kus õige mitu kuud me oleme, halvas mõttes küll, olnud liidrid Euroopas, kõige suurema inflatsiooniga, aga tegelikult on hädas ka teised riigid. Keskpangad teevad pingutusi, tõstavad intresse, aga samal ajal muidugi mõistavad, et nad ei saa liiga jõuliselt liikuda, sest see hakkab pärssima majanduse arengut. On olnud mitmes riigis ka juhtumeid, et on juba ajalehtedes rõõmsad pealkirjad, et inflatsioon on saadud kontrolli alla, aga siis jällegi järgmisel kuul loed – olgu see siis Hispaanias, Suurbritannias või Portugalis –, et kõigi jaoks ootamatult, nii prognoosijate jaoks keskpangas kui ka meedia jaoks, jälle inflatsioon ei taha taltuda. 

Kui nüüd tulla selle mõju juurde, siis kindlasti iga minister peab oma haldusalas jälgima seda, et isegi juhul, kui eelarve peaks olema grammikese kasvanud, siis inflatsioon on Eesti puhul selle reaalkasvu kindlasti negatiivseks teinud. Seetõttu esitan arupärimise majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole, kus ma küsin, kuidas tema kavatseb sellega oma …

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri.

Hea Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid, kes on saalis, aga kes kabinetis televiisori taga vaatamas, jälgimas! Nagu me teame, aktsiiside muutmine on andnud kahepoolset efekti. Olid ajad, kui aktsiisi tõsteti ja hakkas käima ralli naaberriigi vahet, mis tähendas seda, et tõstetud aktsiisidega ei saavutatud seda efekti, mida sooviti, nagu oli arvestatud matemaatiliselt ja Exceli tabelis, järgimata täpseid majanduslikke reegleid. Selle valitsuse ajal, kus aktsiise langetati, aktsiiside laekumine hoopis paranes. 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on teinud ettepaneku muuta alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seadust. Selle muudatuse algatavad Arvo Aller, Jaak Valge ja Kert Kingo. Et oleks võimalik nagu ette planeerida, siis jõustumise aeg oleks 2024. aasta 30. aprill. See toob kaasa selle, et eelnõu rakendamisel muutub Eestis kütus oluliselt soodsamaks, vähendades kulutusi. See annab ettevõtetele konkurentsieelise ja tavatarbijatele võimaluse soodsamalt kütust võtta, see ei oleks maksudega nii kõvasti seotud. Nii et ma loodan, et seda eelnõu toetatakse. Aitäh!

Rainer Epler, protseduuriline küsimus, palun! 

Aitäh! Meil siin eile oli protseduuriliste küsimuste käsitlemise ajal selline moment, et kui me Valdo Randperega küsisime istungi juhataja käest, kelleks tollel hetkel oli härra Kivimägi, siis Valdole tundus, et mina olen pika taipamisega ja võib-olla ei saanud päris täpselt aru, ning mulle jälle omakorda tundus, et võib-olla tema ei mäletanud üht-teist. Aga selle võttis härra Kivimägi väga hästi kokku. Ta ütles, et tegelikult ongi istungid pikad, infot on palju ja ongi mõistlik, kui on alanud uus päev, teatud protseduurilised küsimused uuesti küsida, neile uuesti vastus saada, et asi oleks ka uuel, alanud päeval selge. Te kindlasti nõustute, et kõiki küsimusi ei ole mõtet üle käia, sest mõned on lihtsamad, mõned on sisukamad. 

Tanel Kiik kell 16.45 – ma nüüd tsiteerin – küsis järgmise küsimuse: "Mul on täiesti tõsiselt protseduuriline küsimus. Kuna me oleme valmistanud [ette] päris palju arupärimisi ja eelnõusid, et neid üle anda parlamendisaalile, siis kuidas on selline hea tava või kokkulepe: kas väljaprinditud materjalidel võib olla kuupäev ka näiteks eilne, üleeilne või pastakaga parandatud või tuleks printida uus versioon välja tänase kuupäevaga ja see siis üle anda? Oleme püüdnud lähtuda sellisest loodussõbralikust vaatest, et me alati ei prindi uusi dokumente välja. Kuidas Riigikogu juhatus ja istungiosakond seda käsitleb? Milline oleks kõige korrektsem viis, kas anda vana kuupäevaga ja pastakaga parandada või printida uus variant?" Ma paluksin teie vastust sellele küsimusele, kuidas oleks kõige õigem.

Aitäh! Ma usun, et sellele küsimusele anti adekvaatne vastus, aga kui parandus [on tehtud] ka pastapliiatsiga ja on arusaadavas vormis, siis see on täiesti arusaadav ja üheselt mõistetav. Aitäh! Veel üks protseduuriline küsimus, Rain Epler, protseduuriline küsimus nr 11.

Aitäh! Praegu, kui aeg jookseb, siis ma ei näe, jah. Aitäh!

Palun!

See on pigem nüüd remark. Ärge arvake, ma ei kavatsenud teha sellist kooliajast meeles asja, nagu tunnikontrolli tüüpi asja, et huvitav, kas nüüd Hussar vastab samamoodi, nagu Kivimägi vastas. Ma ikkagi tahtsin teada, uus päev on alanud, ja ausalt öeldes mul ei olnudki meeles, mis see vastus oli. Väga hea, nüüd on meil see selge. Tänan teid, saame edasi minna.

Väga hea. Värskendasime mälu. Ühtlasi meenutan, et me oleme ikkagi veel kolmapäevases istungis. (Naerab.) Aga järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud koalitsioonisaadikud! Lugupeetud opositsioonisaadikud ja ennekõike lugupeetud õhtused istungi jälgijad! Lugupeetud tehniline personal, kes on väga sitke! Mina tahan üle anda arupärimise härra Mart Võrklaevale, mitte kliimaministrile, vaid rahandusministrile, kuigi on kombeks, et kliimaminister tegeleb absoluutselt kõigega siin riigis. Võiks isegi öelda, et kliimadiktaator oleks talle õigem nimi. Ei, mina tahan rahandusministrilt teada saada maksunduse kohta. Ei, mitte sooneutraalsuse kohta. Ei, mitte "Kommunistliku partei manifesti" edasiarenduste kohta. Ei, ma tahan teada maksude kohta, sest see on see, mis inimesi puudutab. 

Sellepärast tahan ma teada härra rahandusministrilt järgmist. Millised on tema hinnangul maksupaketi mõjud tema vastutusvaldkonnale? Milline on mõju tema juhitavale valdkonnale, mis tuleneb turismisektori konkurentsivõime olulisest kahjustamisest? Tulumaksu tõus mõjutab kindlasti eraisikute toimetulekut ja majanduslikku aktiivsust. Kas tema arvates jääb tema vastutusvaldkond sellest puutumata? Milliseid meetmeid ta kavandab, et leevendada maksupaketi negatiivseid mõjusid oma juhitavas valdkonnas? Milliste erinevate huvirühmadega ta on konsulteerinud enne nende reformide tegemist? Jah, meid huvitab maksundus, mitte hullumeelsed eksperimendid abielu ja perekonna teemal. Me tahame päris asju teada. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Koos kolleegiga Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast esitan tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles eelnõus [pakutud] muudatuse tulemusena suureneks kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus. See tekst oleks järgmine, et tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 12,07% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. See muudatus oleks planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril.  

Mis on selle eesmärk ja sisu? Muudetaksegi tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 1, mille kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele praegu 11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnõuga loomulikult suurendatakse seda protsendimäära. Selle tulemusena suureneks kohalike omavalitsuste tulubaas, mis on vajalik viimastel aastatel tekkinud kulude kasvu kompenseerimiseks. Seoses koroonakriisi ja üldise hinnatõusuga on oluliselt kasvanud kohalike omavalitsusüksuste eelarvest rahastatavate asutuste palga‑ ja majapidamiskulud, eriti energiakulud. Samuti on märkimisväärselt kasvanud omavalitsuste intressikulud. Kuna omavalitsusüksuste võimalused ise oma tulubaasi kujundada, näiteks kohalike maksude kaudu …

Aeg!

… on Eestis minimaalsed, siis tuleb omavalitsuste finantspositsiooni parandamiseks suurendada nende tulusid riigieelarve tulude arvelt.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri.

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Tulen tagasi rohepöörde teema juurde. Kui me vaatame erinevaid tegevusi, mis toimuvad nii Eestis kui ka teistes riikides, siis me näeme päris huvitavaid asju. Saksamaalt sai hiljuti lugeda uudiseid selle kohta, kuidas võetakse maha tuulepark, et kivisöekaevandus laieneda saaks. Teiselt poolt, kui vaadata Saksamaa tegevust rohepöörde elluviimisel – nemad on võib‑olla sammunud seal esirinnas, kõige ees –, siis me näeme, et sakslased on oma tootmisvõimsusi vähemasti nominaalselt väga olulisel määral suurendanud, ehitanud palju tuule‑ ja päikeseparke. Küll aga ei ole nad suutnud energiatoodangut kuigivõrd kasvatada. 

Tuleme Eestisse. Ka siin me ju oleme koalitsioonileppest lugenud plaanidest, et roheenergiaarendused – minu arusaamine on, et mõeldakse eelkõige tuule‑ ja päikeseparke – tuleks lugeda eriti suure avaliku huvi objektiks ja seetõttu tuleks ka nende erinevaid planeeringumenetlusi ja muid menetlusi kuidagi kiirendada. Aga see võib kaasa tuua tagasilööke, olgu näitena toodud kas või võrguvõimekus. Seetõttu tahan ma Tiit Riisalolt küsida …

Aeg!

… mida toob rohepöörde hurraa korras elluviimine kaasa tema valdkonnas. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri.

Hea Riigikogu esimees! Austatud kohalviibijad ja inimesed teisel pool ekraani, kes meid jälgivad! Praegune koalitsioon on võtnud endale sisuliselt ülesande, et maksustada kõike ja võimalikult kõige kõrgemal määral, on selleks siis käibemaksu tõstmine, rääkides 2 protsendipunktist, kuigi tegelikult tuleks rääkida 10%‑st, turismiettevõtete käibemaksu tõstmine 9% pealt 22% peale, see on 2,4 korda, mille kohta ei võetud mandaati valimistelt, ja [etteheiteid] pareeritakse sellega, et maksude või riigirahanduse kordategemine tähendab maksude tõstmist. Ei, see ei tähenda seda. Pigem tuleb vaadata, kuidas raha kasutatakse. Kui koalitsioon arvab, et maksutõstmine on ainuke võimalus riigirahandust korda saada, siis paraku on see sügavalt eksitav. Me oleme näinud, kuidas valitsused on langetanud aktsiise, on langetanud kütuseaktsiisi ja selle tulemusel langesid ka tanklates hinnad. Kui hinnad langevad tanklates, siis inimestele, kui ka tulumaksu langetada, jääb kätte rohkem raha ja nad saavad sellega katta oma elementaarseid, eluks vajalikke vajadusi. Sellepärast ma annan sisse tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu], mis on Eesti inimestele oluline. [See muudatus] tuleks ära teha. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud publik rõdul! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud tehniline personal, kes te ikka veel hästi vastu peate! Ma tahan üle anda proua Kristina Kallasele, haridus‑ ja teadusministrile, arupärimise maksupaketi terviklike mõjude kohta. 

Mul on viis küsimust. Kõige rohkem panebki mind imestama, miks tegeleb haridus‑ ja teadusminister praegu Eesti kooli venestamisega, sellel ajal kui meil on niivõrd suur maksumure, kui inimeste sissetulekud ja ostuvõime kukuvad kolinal iga nädalaga allapoole. Ei, vaja on tegeleda eesti koolide venestamisega Ida-Virumaal ja mujal. Meie oleme huvitatud just tõsistest asjadest, sellest, et minister tegeleks tõsiste asjadega, Eesti asjaga, mitte Elsa Gretškina stiilis Eesti kooli venestamisega 21. sajandil. Me tahame teada, millised on maksupaketi mõjud ministri vastutusvaldkonnale. Me tahame teada, milline on tulumaksu tõusu mõju ja milliseid meetmeid haridus‑ ja teadusministri valdkonnas kavandatakse, et leevendada maksupaketi negatiivseid mõjusid tema juhitavas valdkonnas. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan koos kolleegiga Konservatiivsest Rahvaerakonnast, meie fraktsioonist, alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on langetada raske kütteõli aktsiisi. Ma loen selle ka ette, kuna see on lühike ja konkreetne: "§ 1 "Alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmine". Alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 8 asendatakse arv "559" arvuga "330."" See on Euroopa Liidus lubatud miinimum. See [muudatus] on planeeritud jõustuma 2024. aasta 30. aprillil. 

Energia jaehinna allasurumine aitaks loomulikult kaasa elanike toimetuleku ning ostujõu säilimisele, hoiaks meie ettevõtete konkurentsivõimet ja vähendaks tööpuuduse kasvu. Eesmärk olekski see, energiakandja aktsiisimäära langetamise eesmärk olekski vähendada kõrgetest energiahindadest tingitud Eesti tarbijate ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Samuti on maksualanduse eesmärk stabiliseerida tööturgu. Suurte hinnatõusude tagajärjel on saabunud toodete ja teenuste hinna järsk tõus, mis on vähendanud tarbimist. Ettevõtetele tähendab korraga toimuv sisendihindade hüppeline kasv ja samal ajal vähenev müügikäive survet leida kokkuhoidu tööjõu arvelt, teisisõnu, tuleks asuda töötajaid koondama. Maksualandus …

Aeg! 

… toetaks ettevõtjaid, aitaks säilitada töökohti, stabiliseerides nii tööturgu.

Aitäh! Hea kolleeg Leo Kunnas, pean tagastama ka selle eelnõu põhjusel, et mõlemal lehel peavad olema allkirjad. Sellelt lehelt on need puudu.

Ma kohe kontrollin üle. Vabandust!

Rain Epler, palun Riigikogu kõnetooli!

Aitäh, hea esimees! Head kolleegid! Seadustega on niimoodi, et kui sa neid loed, siis need on pikad ja tihti on keeruline neist aru saada, eriti kui sa ei ole harjunud [neid lugema]. Aga huvitav on see, et tegelikkuses piisab teinekord väga väikesest muudatusest, et seadus läheks hoopis paremaks ja tema mõte muutuks. Ma siin isegi näiteks andsin paar päeva tagasi üle eelnõu atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmiseks. Sisuliselt oli vaja muuta ühte sõna. Eesti ametnikkond ja poliitikud olid valmistanud ette eelnõu, milles oli väga jäigalt seotud pool CO₂-kvootide müügist saadud tulust kindla valdkonnaga, samal ajal kui eurodirektiiv, mille alusel seadust koostati, ütles, et riik on vaba oma otsustes, kuidas seda raha kasutada, ja seal anti soovitus seda kasutada teatud valdkondades. Aga vaatame kas või täna, ütleme, riigi ja mitte ainult meie, vaid ka Euroopa kolleegide rasket olukorda. Majanduse tervis pole teab mis hea. Eestis rõhutatakse, et riigi rahakott võiks kopsakam olla. Nii on ka muude seadustega. Mul on kahju, et hea kolleeg Anti Allas lahkus. Hea meel on, et Igor Taro on tarmukalt vastu pidanud ja teeb tööd. Omavalitsuste tulubaas on meil kolmel olnud jutuks päris palju. Sellepärast annan ma koos kolleeg Martin Helmega üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Sooviks on tulumaksu jaotamist kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel muuta selliselt, et omavalitsuse tulubaas täieneks. Aitäh!

Riigikogule on teada anda, et Leo Kunnas lisas veel ühe paberi eelnõu juurde ja nüüd on eelnõu korrektselt esitatud. Annan selle Riigikogu istungiosakonnale edasi. Järgnevalt Arvo Aller, palun Riigikogu kõnetooli.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid saalis ja tubades! Vaatajad internetis! Tehniline personal! Tublisti oleme vastu pidanud. Kui me räägime maksudest, siis tuleb öelda, et maksude tõstmine ei ole toonud seda efekti, mis oli planeeritud. Majanduse aluseks on ettevõtlus. Kui me ettevõtlust hakkame piirama maksude tõstmisega, siis võime tekitada olukorra, kus osa ettevõtteid kolib välja ja osa ettevõtteid võib üldse siin poe kinni panna. 

Ettevõtlusest tuleb riigikassasse ja riigieelarvesse väga palju laekumisi. Meie ettepanek on teha tulumaksuseadusesse muudatusi, et ettevõtete tulumaksu vähendada. Selle eelnõu algatajad on Riigikogu liikmed Arvo Aller ja Anti Poolamets. Kui me oleme praegu valitsusest kuulnud, et 1. jaanuarist võiks hakata kehtima uus maksupakett, siis meie ettepanek on samamoodi, et alates 2024. aasta 1. jaanuarist hakkaks ettevõtete kohta kehtima lihtsustatud ja lihtsam maksupakett, millega väheneb ettevõtete maksukoormus ja paraneb nende konkurentsivõime. Nad on ilusti välja tulnud koroonakriisist ja energiakriisist. Sellega anname neile võimaluse oma eelnevate kriiside üleelamised lahendada ja tulla sellest kõigest majanduslikult välja. Aitäh!

Järgnevalt Rain Epler, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ma olin juba oma kohale tagasi tulnud peale eelnõu esitamist ja siis meenus, et ma olin võtnud lonksu vett klaasist. Jällegi, ma olen värske liige, kas … Noh, püüdsin enne Arvo tulekut jõuda. Kas ma oleks pidanud selle klaasi ja pooliku pudeli sealt kuskile ära viima? Need jäid nüüd minust sinna pulti maha. Ma hea meelega lähen ja viin nad sealt kuskile ära. Juhendage mind, kuidas see kombestik on.

Aitäh! Ei ole tarvis viia, Riigikogu saali virgats teeb selle väga olulise töö ära. Nii. Anti Poolamets, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh, austatud juhataja! Aitäh, lugupeetud koalitsioonisaadikud ja opositsioonisaadikud! Rõdul on inimesi vähemaks jäänud. Minu soov on siit puldist üle anda härra Kristen Michalile, meie kliimaministrile, arupärimine maksupaketi terviklike mõjude kohta. Ma tänan head kolleegi Rain Eplerit selle tähelepanuväärse küsimuse eest, mis puudutas klaaside ja pudelite taaskasutamist. Loomulikult on tegu Eesti Vabariigi ühe suurima teemaga kliimapöörde ajal, nii nagu ka need kõrred, millega põhjalikult tegeleti, sest see on Eesti Vabariigi suveräänsuse indikaator, et ta kauples tõepoolest invaliididele painduva kõrre välja, et nad saaksid toitu manustada. See oli meil võimas suveräänsuse värava avamine. Loomulikult aitäh, Rain, et me saame moodsal ajal taaskasutada pudeleid, vett ja kõike muud. 

Aga meil on viis küsimust härra ministrile. Meid huvitab, millised on maksupaketi mõjud ministri vastutusvaldkonnale, milline on maksupaketi mõju ministri juhitavale valdkonnale ning milliseid meetmeid ta kavandab, et leevendada maksupaketi negatiivseid mõjusid, ja milliste huvirühmadega on ta konsulteerinud. Võin öelda Euroopa Liidu asjade komisjoni eelmise koosseisu liikmena, et kogu rohepöörde asi tehti ülejala. Häbiväärne, kuidas Eesti majandust lammutatakse täiesti ebateadusliku jama põhjal! Sellest on väga kahju. Loodan, et kunagi valget kampsunit kandnud teenekas minister oskab sellele vastata. Aitäh!

Järgnevalt Rain Epler, 13. protseduuriline küsimus.

Aitäh! Tegelikult see, et ta on 13. ja enne te ütlesite, et oli 11., mul praegu tekitas ühe protseduurilise küsimuse juurde. Kas see on nüüd 13. tänasel kuupäeval või sellel kolmapäevasel istungil, mis on otsaga jõudnud neljapäeva? Aga sellele võib vastata hiljem. 

Ma küsin ära selle küsimuse, mis ma tahtsin tegelikult küsida ja mistõttu ma selle musta käe sisse vajutasin. Meil siin teatavasti on olnud arutelu ja minu arust see arutelu on läbi käinud kõigi kolme istungi juhataja ajal. See puudutab kohaloleku kontrolli küsimust. Mulle jäi mulje, et osad koalitsioonisaadikud tahaksid, et tehtaks kohaloleku kontrolli, sest neid ei ole saalis. Aga siin on seda pikalt lahatud ja tundub, on jõutud üsna konsensuslikule arusaamale, et kui võetakse sõna või esitatakse eelnõu, siis ei olegi kohaloleku kontrolli vaja, et siis juba läheb tööpäev nagu kirja. Sellest tulenevalt ma nüüd küsin. Kaks teie kolleegi on tõepoolest tarmukalt istunud, kuulanud arupärimiste ja eelnõude üleandmist. Kas teie soovitus neile oleks ka omalt poolt meid tervitada võib-olla lühikese sõnavõtuga, võib-olla täpsustada siin protseduurika osa? Äkki muidu on pärast niimoodi, eks ole, et Randpere ja Kruuse käisid korra saalis ja said nii-öelda risti kirja, aga nende meeste kohta, kes koalitsiooni poolt tegelikult töös osalevad, pärast öeldakse, et neid pole siin olnud. Milline teie soovitus selles osas oleks?

Aitäh! Minu vastus teie esimesele küsimusele on see, et see on teie 13. küsimus istungil. 

Mis puudutab kõiki häid kolleege, siis on äärmiselt meeldiv, et jätkuvalt on saalis piisavalt Riigikogu liikmeid, mille üle kindlasti nii hilisel või varasel hommikutunnil, kuidas nüüd öelda, võiksime rõõmu tunda. Aga ma kahjuks ei saa lugeda teie küsimust protseduuriliseks. Liigume edasi ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kolleeg Alar Lanemani ja iseenda nimel esitan käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega vähendataks käibemaksumäära praeguselt 20%‑lt 19,5%‑le. Selle sõnastus oleks selline, selle eelnõu § 1 oleks selline, et käibemaksuseaduse § 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: käibemaksumäär on 19,5% maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel. Eelnõu jõustumine toimuks 1. jaanuaril 2024. Eesmärgiks oleks vähendada maksukoormust ning leevendada inflatsiooni negatiivset mõju Eesti elanike ostujõule. Muudetakse siis käibemaksuseaduse § 15 lõiget 1 ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid 9% ja 5% eelnõuga ei muudetaks. Seaduse jõustumine on kavandatud 2024. aasta algusesse, et anda maksumaksjatele ja maksuhaldurile piisavalt aega ümberkorralduste ettevalmistamiseks ning saaks arvestada muudatuste mõjudega 2024. aasta riigieelarve koostamisel. Mõju oleks see, et eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusel langeks kaupade ja teenuste …

Hea kolleeg, kaks minutit on ootamatult täis saanud.

Jaa, ma sel juhul katkestan.

Ma küll vahepeal ei jälginud, aga selle eelnõu juures on kuupäev 8. mai. Me leppisime kokku, et me parandame selle ja ikkagi esitame selle kuupäevaga, mil eelnõu esitatud on ja parasjagu üle antakse. Täna on 10. mai. Kas ma võin paluda, et te parandate selle ära?

Jaa, pastakaga. Ma sain aru, et see on protseduuriliselt lubatud. Teen selle kohe korda.

Täna on juba 11. mai.

Nüüd on kõik korrektne. 

Nüüd on jäänud veel mõned protseduurilised küsimused. Rain Epler, palun!

Jaa, tere! Ja aitäh, härra Kivimägi! Esmalt tahan öelda, et suur rõõm on teiega kohtuda, uus päev on alanud ja tahtsin öelda tere. Lisaks, kuna meie teiega oleme lahanud päevade vahetumise ja pikkuse teemat, siis tahtsin ka ära markeerida, et eelnevalt juhatas istungit härra Hussar, kes väga korrektselt fikseeris, et südaööl algab uus kuupäev. Ühtlasi tuletas ta minule meelde, et käimas on kolmapäevane istung. Mõnes mõttes mulle tundub, et see esmaspäev on nüüd unustatud ja saame edasi liikuda.

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Seesama teema. Meil käib praegu kolmapäevane istung. Selle kuupäeva kohta: kas me anname kolmapäevase istungi kuupäevaga või me anname tänase, sisseandmise kuupäevaga? Kuidas me peaksime käituma? Me võime käsitsi ära muuta ja uuesti välja printima ei hakka. See oleks nagu kulutuste poolest otstarbekas ja kokkuhoiu poolest ka. Kas me peaksime panema kolmapäevase istungi kuupäeva või tänase kuupäeva?

Aitäh, hea kolleeg! See on tõepoolest igati protseduuriline küsimus. Kui mina oma ekraani vaatan, siis mulle särab siit vastu kolmapäev, 10. mai. Tegemist on ikkagi kolmapäevase istungiga, mis läks üle südaöö. Aga siiski on palve, et eelnõude ja arupärimiste juures oleks ikkagi see kuupäev, millal need reaalselt üle antakse. Tänane kuupäev on 11. mai 2023. Nii et paluks selle kuupäeva nendele eelnõudele ja arupärimistele märkida. Nüüd palun, Rain Epler!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Rõõm on näha, et ka koalitsiooni ridades saab tervitada uusi nägusid. Tahan veel kommentaarina öelda, et see kuupäevade lugu läks mul nüüd küll napilt. Kui öeldi, et parandage kuupäev ära, siis ma juba panin tänase kuupäeva eilse asemele, kui istung algas, ja õnneks – ma tänan teid, härra Kivimägi – te ütlesite, et tulebki lähtuda kuupäevast, mitte istungi algusest, nii et ma ei pea seda paberit niimoodi väga parandama.

Aga ma tahan üle anda arupärimise seoses teemaga, mis nii Eestis kui ka maailmas kipub kasvama kõige suuremaks ja kõige olulisemaks. See teema on rohepööre. Minul oli võimalus, ütleme, huvitav võimalus olla Eesti seisukohtade kujundamise juures, kui tuli esimene versioon Euroopa roheleppest. Peaminister oli tol ajal Jüri Ratas, kes oli minemas Euroopasse ütlema, millised on Eesti seisukohad. Üks paragrahve, mis tekitas minus, ma pean ütlema, hirmu ja õudu, oli see, mis puudutas haridust seal roheleppes. Juba see roheleppe esimene versioon oli väga kõikehõlmav ja hariduse osa lühidalt kokku võttes meenutas väga palju seda aega, kui mina olin oma koolitee esimeses pooles. Põhimõtteliselt võiks sõnad lihtsalt ära vahetada: punanurkade asemel räägiti rohenurkadest ja pioneerijuhtide asemel roheleppe instruktoritest, kes peaksid õpetama lapsi õigesti mõtlema.

Sellega seoses ma annangi üle arupärimise haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele, et küsida, kuidas rohepööre tema valdkonda mõjutab. Aitäh!

Järgmisena palun, Arvo Aller!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head saalis viibijad! Kolleegid nii siin‑ kui ka sealpool ekraani! Head Eesti inimesed! Valimiste järel on hakatud tegelema, kuidas seda nimetadagi, maksuralliga. Samas unustatakse ära kohalikud omavalitsused. Meil on omavalitsused, kes on sunnitud panema kinni koole, lasteaedasid, raamatukogusid, rahvamajasid. Kui kohalikus omavalitsuses kaob ära rahvamaja, kool ja kooskäimiskohana raamatukogu, siis see paraku viib selleni, et elu seal piirkonnas on välja suremas. Et selliseid asju ei toimuks, oleks ja on mõistlik teha ettepanekuid kohalike omavalitsuste tugevdamiseks, nende rahalise võimekuse suurendamiseks. Nende peamine sissetulek ja laekumine tuleb tulumaksust. Kui piirkonnas on üldiselt tööl käivaid inimesi, siis nende tulumaksult laekub teatud protsent kohalikule omavalitsusele. Me teeme kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks ettepaneku seda protsendimäära tõsta. Ettepaneku teevad Arvo Aller, Rain Epler ja Evelin Poolamets. Annan selle eelnõu üle.

Järgmisena palun, Anti Poolamets!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid koalitsioonist ja opositsioonist ning austatud külaline külaliste rõdul! Minu lugupidamine teie hilise vastupidamise suhtes! Mina tahan praegu siit puldist üle anda proua Heidy Purgale, kultuuriministrile, arupärimise maksupaketi terviklike mõjude kohta. Selles on meil viis küsimust. Alla on kirjutanud kaks Riigikogu liiget.

Eks meil ole mõtlemisainet küll. Meil on suured teemad, näiteks riigikaitse, räägitakse isegi, et olevat justkui riigikaitsemaksud. Vabandust, riigikaitsemaksu poolt ma hääletaksin siinsamas ja kohe. Tegelikult on nende maksude näol tegu Reformierakonna tekitatud majanduslanguse aukude lappimisega, nende mittevajalike valimislubaduste täitmisega, mis paistab eriti valusalt silma kriisiajal, kui meil oleks tõesti vaja riigikaitsemaksu, elanikkonnakaitse edendamist kõige kiiremas korras. Ei, lihtsalt lastakse kõikides valdkondades majandust ja maksundust alla käia. Mina tahan teada just nimelt mõjude kohta kultuurivaldkonnas. Aitäh! 

Järgmisena palun, Leo Kunnas!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kolleeg Anti Poolametsa ja enda nimel esitan tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023. aastal jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneks juriidilise isiku tulumaksumäär, mis praegu on 20%. Füüsilise isiku tulumaksumäär ei muutuks. 

Eesmärk ja sisu. Seaduse eesmärgiks oleks vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust, et parandada nende konkurentsivõimet, mis on saanud tugevalt kannatada koroonakriisi ja energiahindade tõusu tulemusel. Muudetakse tulumaksuseaduse § 4 lõikeid 1 ja 1¹. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu dividendidena jaotatud kasumilt ning muudelt sarnastelt väljamaksetelt, nagu erisoodustused, kingitused ja annetused, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja nii edasi. Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral oleksid Eestis edaspidi füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksumäärad erinevad. Madalama maksumäära jõustumine oleks kavandatud 2024. aasta algusesse, et anda maksumaksjatele ja maksuhaldurile piisavalt aega ümberkorralduste ettevalmistamiseks ning saaks arvestada muudatuste mõjuga 2024. aasta riigieelarve koostamisel. 

Mõju. Seaduse vastuvõtmise tulemusel paraneks Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordipotentsiaal, mis soodustaks üldist majanduskasvu ja mis omakorda suurendaks inimeste sissetulekut ja tarbimist. Muidugi, eelnõu rakendamisega võib mõnevõrra väheneda tulumaksu laekumine riigieelarvesse, kuid selle kompenseeriks majanduskasvu tulemusena teiste maksude suurem laekumine. 

Aeg on täis saanud. Rain Epleril on protseduuriline küsimus, ma loodan.

Jah, mul on protseduuriline küsimus. Aitäh, härra istungi juhataja! Teie kolleeg saabus saali ja selle asemel, et rahulikult asuda oma istekohal tööasju ajama, tuli siia mind segama. Ma ei saanudki ausalt öeldes härra Kunnase kõne lõppu kuulata, sest ta siin sosistas ja küsis erinevaid asju, et mis arupärimist sa plaanid üle anda ja nii edasi. See on ju protseduuriline küsimus: kas see on kooskõlas sellega, kuidas me siin Riigikogus töötame?

Aitäh, hea kolleeg! Mul on ainult suur rõõm, kui kolleegid erinevatest fraktsioonidest omavahel suhtlevad. Ma arvan, et see ongi üks võimalikke lahendusi sellele patiseisule, mis parlamendis on tekkinud. Mida rohkem me suhtleme, seda parem. Aga ma usun, et kolleeg Leo Kunnas on valmis teile kindlasti tutvustama seda olulist … (Hääl saalist.) … arupärimist. Rain Epler, palun, veel üks protseduuriline küsimus!

Mina olen ka üldiselt alati olnud seda meelt, et inimesed peavad omavahel suhtlema ja siis jõutakse heade tulemusteni. Aga antud juhul see segas mind. Minu soovitus Mariole oli ikkagi kuulata seda, millist arupärimist ma kavatsen üle anda, et ma lähen pulti ja siis ta kuulab. Aga ta sosistab siin kõrva ääres, ma ei saa ettekandeks valmistuda. Näen, et olen nimekirjas esimeseks tõusnud. Võib-olla te saate teda korrale kutsuda. Ma lähen siis, kui ma näen, et kolleegid on nimekirjas ja mul on umbes kuus ja rohkem minutit aega, istungisaali tagaossa ja me suhtleme Marioga. Me oleme varem ka seda teinud, aga praegu oli kuidagi natukene selline … Tema on ka värske liige, selgitage talle.

Ma ei tea, kui te vajate äkki vaheaega selleks, et valmistuda oma sõnavõtuks siin puldis, siis me võime väikese erandi teha.

Kui te olete nii lahke, et vaheaja võtate, siis mina ei ole vastu.

Sellest on vähe, et vaheaega võtta, kui te ainult vastu ei ole. Leo Kunnas, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud istungi juhataja! Te mainisite sõna "patiseis". Ma ise protseduurilisi küsimusi kogu eelmise koosseisu ajal küsisin ainult mingil paaril korral, tegin paar kommentaari. Seekord ma vabandan ette, et mul läheb natuke kauem, et seekordset kommentaari teha ja nagu asjani jõuda. Eelmises koosseisus me menetlesime, kui ma õigesti mäletan, 778 eelnõu. Me võtsime need vastu või lükkasime tagasi, jõudsime mingi tulemuseni. Saadikud esitasid arupärimisi, alla 200 jäi see lõppsumma, kui palju neid esitati. Praegu on kahtlemata tegu suurima obstruktsiooniga Riigikogu ajaloos. Ma püüan natuke analüüsida, kuidas me oleme selleni järk-järgult jõudnud selle nelja aasta ja muidugi ka varasemate aastate jooksul. Minul rohkem kogemusi ei ole kui ainult see viimane neli aastat, sest ma ei ole rohkem ju Riigikogus olnud. Aga mäletan seda, et kui Jüri Ratase viimane valitsus astus ametisse, siis see hakkaski vaikselt pihta suure hulga protseduuriliste küsimustega, mis tulid loomulikult opositsiooni poolt ja nende eesmärk nagu ikka oli natukese aega viita. 

Ratase viimane valitsus tegi mõned sidumised usaldus[hääletusega] mõnedes olulistes küsimustes. Näiteks ma mäletan, et kindlasti oli see nii teise pensionisamba küsimuses. Neid ei olnud palju, olid mõned, aga see konfrontatsioon arenes järk-järgult. Murdepunkt tuli siis, kui tuli abielu määratlemise referendum kõne alla. Siis tuli juba põhimõtteliselt toonase opositsiooni poolt 9600 parandusettepanekut, mis sisuliselt kiilusid selle [menetluse] kinni ja see ka ei jõudnud kuhugi, sest Jüri Ratase valitsus kukkus. 

Juba siis ma nägin, et kõige väiksemateski küsimustes ei ole järeleandmisvõimalusi või kompromissivõimalusi, näiteks eelarvete puhul, kus oli palju konstruktiivseid ettepanekuid ka toonase opositsiooni poolt, kui ma ise esindasin koalitsiooni. Lihtsalt põhimõtteliselt mitte millegagi ei arvestatud mitte kunagi. Lause, mis öeldi, oli see, et muidu läheb asi lappama, isegi kui küsimus oli väga väikestes ja vägagi konstruktiivsetes asjades, mõnekümnes tuhandes või paarisajas tuhandes, mingites väikestes olulistes asjades. Mitte kunagi mingi kompromissini ei jõutud. 

Siis läks see järk-järgult sealt edasi. Kui tulid Kaja Kallas esimene ja teine valitsus, siis iga valitsus sidus järjest rohkem eelnõusid usaldus[hääletusega]. Gradatsioonis on see kogu aeg kasvanud, ma ei mäleta seda arvu peast, aga see jõudis klassi seitse kuni kaheksa. See arv oluliselt suurenes ja obstruktsioonid muutusid nagu visamaks ja kestvamaks. Lõpuks tuli suurperede toetuse asjus pretsedenditu obstruktsioon ka koalitsiooni enda poolt. Niiviisi on see järk-järgult eskaleerunud ja praegu on see jõudnud tegelikult üsna kriitilisse punkti. 

See punkt on selles mõttes kriitiline, et praegu, kui obstruktsiooni taktikaline eesmärk on vältida suurperede toetuse vähendamise jõudmist siia suurde saali, siis tegelikult ei ole nii suure tähtsusega see, kas see taktikaline eesmärk saavutatakse või mitte. Tegelikult selle obstruktsiooni strateegiline eesmärk või selle mõõde tuleb välja alles ju seitsme nädala pärast, seitsme Riigikogu töönädala pärast ehk sügisel. Siis me oleme olukorras, mille kohta ma tõin selle näite: 778 ja natuke üle 800. Iga tund ju toob sisse 20–25 eelnõu või arupärimist. Arupärimiste puhul on Vabariigi Valitsuse ministritel tähtaeg, millal nad peaksid suutma vastata. Kui näiteks ministril on kümneid arupärimisi, siis ta ei saagi ju enam midagi muud teha kui neile vastata.

Me oleme selles mõttes kriitilises punktis, et edaspidi muutub kõigil valitsustel, nii sellel, järgmisel kui ka ülejärgmisel – me oleme selle konfrontatsiooni suhtes järk-järgult nagu edasi kerinud ja jõudnud sinna punkti –, ilma kompromissita riigivalitsemine praktiliselt võimatuks. Sest mis toimub edasi, kui oletame, et iga tund toob sisse [arupärimisi ja eelnõusid] sellisel arvul, nagu ma mainisin? No natuke protseduurilisi tuleb vahele, aga ikkagi, ühe tunni jooksul võetakse vastu keskmiselt 20 eelnõu ja arupärimist. Need arvud kasvavad lihtsalt nii suureks, et neid [arupärimisi ja eelnõusid] ei ole võimalik selles mõttes mingis normaalses mõõtmes enam menetleda. Või siis tuleb täiendavaid istungeid nii palju, et see lihtsalt inimestele, just eakamatele inimestele, kes on üle 70 aasta vanad, muutub füüsiliselt lihtsalt teatud mõttes ohtlikuks. 

Ma üritan rääkida asjadest otse ja õigete nimedega, kuidas on. Loomulikult, näiteks eelarve võib ju kõigest lahutada ja teha eraldi istungi, aga ka eelarve kohta on võimalik teha parandusettepanekuid. Pluss see, et sa võid võtta vaheaegu, pluss see, et siis peab koalitsioon olema kogu aeg kohal. 

See protseduur on muutunud meil nii keeruliseks ja valulikuks, et lõppkokkuvõttes peaks see viima selle punktini, et kõik kuus erakonda tulevad kokku ja püüavad leida mingi kompromissi, mida tehakse ja mida ei tehta ja mis on see tee siit edasi. Kui see eskaleerumine on siiani toimunud, siis on väga raske tagasi minna, deeskaleerida, sest kõik ju kasutavad neid võtteid, mida siiani on kasutatud, ja lisatakse veel uusi. Näiteks tuli valitsus ju ilmselt selle strateegilise kaalutlusega, et hästi, kui opositsioon hakkab vastu, siis me seome kõik olulised eelnõud usaldus[hääletusega], tulgu neid 10, 20 või 30, me lihtsalt teeme seda, kuna meil on jõud ja meil on hääled. Aga tuleb arvestada, et kuigi opositsioonierakondadel on hääli vähe, on neil samasugune tahe, mis ei pruugi olla nõrgem või väiksem. 

Siis ongi tegelikult ju põhiküsimus see, mida ma tahan praegugi kõigi käest selle võrdlemisi pika kommentaariga küsida: mis on see tee edasi? Tegelikult tee edasi saabki olla ainult mõistliku kompromissi otsimine kõigi erakondade vahel, et mis me siis teeme. Kui näiteks abielu mõiste teema on niivõrd valuline, siis on mõistlik panna see rahvahääletusele. Milline tulemus siis lõpuks tuleb, seda on kõik võimelised aktsepteerima. Kui rahvas tahab seda muuta, siis palun teeme seda. Mõned sellised küsimused on niivõrd suured, et neid ei saa lahendada nii lihtsalt, et hästi, meil on ülekaal, meil on hääletus, seome kõik usaldus[hääletusega] ja nii saabki see asi ära tehtud. 

Minu mõte oli see, et lihtsalt praegu me näeme selle obstruktsiooni taktikalist poolt. Edaspidi, sügisel me jõuame selle strateegilise küsimuse juurde. Siis on selge, et nii me edasi päris minna ei saa, sest ega siis sellega see ei lõpe. Ükskõik, kes on järgmises valitsuses, samu asju tehakse siis ju nii-öelda vastu.

Selles mõttes me peame kuidagi püüdma liikuda suurema kompromissivalmiduse suunas, mille eest lõpuks meile ka ju palka makstakse ja mida riik ja rahvas meilt ootavad.

Vabandan, et läks nii pikalt, aga seda ei olnud võimalik lihtsalt mingi minuti või kahe jooksul esitada. Ma üldiselt räägin harva nendel protseduurilistel teemadel. Ma saan aru, see ei ole konkreetne protseduuriline teema. Samas ta ka seda on, kuna ta puudutab üldse meie edasist tegevust siin tervikuna. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Vabandan teiste kolleegide ees, et ma ei katkestanud härra Leo Kunnast. See arutelu oli tegelikult igati asjakohane ja ma arvan, et meil kõigil on selle peale põhjust mõelda. Ka mina olen kindlasti mures selle pärast, et parlament on sisuliselt tasalülitatud. Tõepoolest, üks asi on see kevadistungjärk, teine asi on sügisistungjärk. Aga eks ole mitmeid lahendusi. Loomulikult olen ma seda meelt, et peaks otsima kompromissi erinevate osapoolte vahel, see on selgelt esimene valik. Ma arvan, et nii ühel kui ka teisel pool on olemas ka sellised administratiivse sunni vahendid ja meetodid, kuidas seda kõike realiseerida. Aga me ei soovi seda teha, ei üks ega teine pool.

Küll aga tahan ma ühe märkuse siiski teha. Mina ei tea ühtegi eelnõu, mille valitsus oleks sidunud usaldusküsimusega. Mitte ühtegi. Teadupärast ka esimesel lugemisel on võimalus teoreetiliselt, kollase raamatu järgi [eelnõu] kohe siduda usaldusküsimusega. Vabariigi Valitsus ei ole mitte ühtegi sellist otsust teinud. Parlamenti on jõudnud ainult üks eelnõu, mis on Vabariigi Valitsuse esitatud, ja ka see eelnõu ei ole seotud usaldusküsimusega. Nii et selles mõttes on mul nagu raske mõista seda tonti. (Leo Kunnas räägib kohalt.) See ei vasta tõele. Tegelikkuses see ka ei vasta tõele. Valitsusel kindlasti – ma olen seda hästi palju kordi öelnud – ei ole soovi parlamenti tasalülitada. Valitsuse soov on pidada debatti nende eelnõude üle, mida Vabariigi Valitsus on esitanud, nii nagu me oleme kõikide eelnõude puhul teinud. (Hääl saalist.) Me ei saa nüüd päris selles vormis suhelda. On võimalus ju protseduuriline küsimus võtta.

Nii et veel kord: ma olen seda rõhutanud. See on siiras soov, saate aru, meil ei ole eesmärki siduda seda usaldusküsimusega. Ma olen hästi palju kordi öelnud, et see saab olla üksnes tagajärg. Te saate isegi aru, mille peale ma seejuures mõtlen või mida silmas pean. Aga veel kord: kollase raamatu järgi saab Vabariigi Valitsus usaldusküsimusega siduda eelnõu ka juba esimesele lugemisele esitades. Vabariigi Valitsus ei ole seda teinud ega kavatse teha. Kui, siis see tõusetub parlamendi menetluse käigus, kui menetlus muutub mingil põhjusel võimatuks.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Mul on üks lühike protseduuriline küsimus, aga selle ma jätan järgmiseks. Ma tulen praegu protestiga, aga sugugi mitte kuidagi kurjalt. Kuid siiski kommenteerin seda, et te ütlete, et valitsus ei ole tahtnud ega kavatsenud usaldusega siduda ja nii edasi. Võib-olla see [dialoog] läheb meil siin omavahel vastastikku ka natuke demagoogiliseks. Mõnes mõttes tõesti, valitsus kui institutsioon ei ole kuidagi nii-öelda institutsionaalselt seda väljendanud. Aga ma tuletan meelde, et on valitsuse liikmeid, kes on seda öelnud massiteabevahendite vahendusel. Minu arust ka peaminister on seda maininud. Kindlasti, eks ole, saab mainida palju räägitud härra Riisalo [esinemist] "Esimeses stuudios". Täna ma vaatasin ka "Esimest stuudiot" ja seal värske parlamendiliige ja värske koalitsiooniliige härra Taro esines mingi sellise mõttekäiguga, et kuulge, aga saab ju debatti pidada, et meie toome eelnõu ja teil on võimalik – kumba pidi see nüüd oli? – pidada 82 kõnet ja esitada 41 küsimust või vastupidi. Härra Taro näitas, et ta suudab 100 piires arvutada, et koalitsioonisaadikuid on 41 ja igaühel on kaks küsimust, see on 82 ja 41. Ja ongi ju debatt! 

Ma tahan lihtsalt öelda, et signaalid, mis tulevad nendelt inimestelt, kes kuuluvad valitsusse, on viidanud võimalusele, et liialt ei maksa oodata sisulist arutelu meie ettepanekute üle. Noh, jällegi võib-olla mõttena siit kaasa: mulle tundub, et me jõuame ikkagi äkki aruteludeni kompromisside teemal enne, kui aeg jõuab sinnamaale, et Koit ulatab Hämarikule käe. Võib-olla see on üks aspekt. Kui te koalitsioonis kohtute, kas tehakse mingi koalitsioonipidu või tõsine koosolek, siis seal võiks noortele kolleegidele mainida, et ei maksa liiga hoogsalt üle paugutada. Siin Mario, kellega me teeme koostööd ja pingutusi selle nimel, et tuumaenergia areng Eestis edeneks, selles mõttes, eks ole, täitsa võimalik on nendel teemadel koostööd teha, istub siin ja ütleb mulle, et me ei taha seda usaldus[hääletust]. Selle kohta, mida Mario siin ütleb, ja samamoodi ka enda kohta saan öelda: meie, värsked fraktsioonide lihtliikmed, võime siin suurte silmadega üksteisele otsa vaadata ja igasuguseid asju öelda, aga sellest võib tekkida tüli nii ühiskonnas laiemalt kui ka praeguses valitsemissituatsioonis, niisuguses pingesituatsioonis. Ma ei ole päris nõus sellega, mis te ütlete. Valitsus kas või oma liikmete suu läbi on tegelikult väljendanud neid mõtteid, et seome usaldus[hääletusega]. See oli see protestiosa.

Jah, seda sõna "protest" oli vaja kasutada, et nii pikalt kõneleda saada. Ütlen veel kord, et mul on nagu raske mõista. Ma ütlesin ka eile või üleeile siitsamast puldist, et debati pidamise koht ongi see saal siin, aga mitte ainult see saal siin, vaid ka veelgi suurem sisuline debatt, kus ka aega on rohkem, on tegelikult komisjonides. Me ei tohi ka seda alahinnata. Nii et seda võimalust arutelu ja debatti pidada on rohkem kui küll. Nii et kui öelda, et nende eelnõude puhul on kuidagi teistmoodi, et siin ei ole debatti ja mingite teiste eelnõude puhul on debatt, siis see nagu ei päde. See debatt on nii-öelda ühes mahus kõikidel juhtudel, eks ju, on siis see või teine. Selles mõttes see seisukoht nagu ei päde. Ma olen öelnud ka seda, et oleks ju arusaamatu, kui see debatt toimuks kuskil mujal, mitte siin saalis ja komisjonides. See oleks nagu eriti arusaamatu, kui me kuskil nurga taga peaksime seda debatti. See saal, see koht ongi see, kus pidada seda debatti, mis on avalik ja inimesed saavad jälgida, mis siin toimub.

Mis puudutab usaldusküsimusega sidumist, siis kordan veel, et seda saab teha Vabariigi Valitsus kui kollegiaalne organ. Ka siin, te olete tähele pannud, on meil Riigikogu liikmetena erinevaid seisukohti, ka juhatuse liikmetel on erinevaid seisukohti. Selles ei ole midagi imelikku, ma arvan, iseenesest on see väga positiivne. Kui mõni Vabariigi Valitsuse liige on võib-olla natukene jõulisemalt oma nii-öelda mõttemaailma avanud sellel teemal, siis nad võivadki nii mõelda, ega mul ei ole põhjust neile seda ette heita. Aga ma saan tsiteerida seda, mida peaminister on öelnud, ja peaministrit on tsiteeritud ka siin saalis, sealt tagant otsast, ühe teie kolleegi poolt, kui ka see "usaldusküsimusega sidumine" läbi jooksis. Aga sellele eelnes ja järgnes pikk jutt. Nii et olulisim on praegu ikkagi see, et Vabariigi Valitsus ei ole sidunud mitte ühtegi eelnõu usaldusküsimusega, mitte ühtegi. Minu teada valitsusel ei ole ka kavatsust siduda mitte ühtegi esimeseks lugemiseks saali esitatavat eelnõu usaldusküsimusega. See oleks nagu parlamendi tasalülitamine, ma arvan, kui tullakse ja kohe eos seotakse usaldusküsimusega. Siis on nagu keerulisem, siis on debati pidamine täiesti [välistatud], aga antud juhul on debatt igal juhul võimalik. Vabariigi Valitsuse soov on kolm lugemist, nii nagu tavapäraselt eelnõudel on. 

Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Ma siis mainin ka selle termini "protest" ära, selleks et rääkida natukene kauem. Aga mõte on osaliselt kommenteerida kolleeg Rain Eplerit, kuna me oleme mõlemad majanduskomisjonis. Lihtsalt konteksti mõttes, et kuna ta viitas Tiit Riisalo intervjuule kui ühele allikale, kus seda on öeldud. Tiit Riisalo oli meil majanduskomisjonis sel nädalal ning temalt sai ka küsitud kommentaari "Esimeses stuudios" [esinemise kohta], mis puudutas usaldus[hääletusega] sidumist. Sellele ta vastas majanduskomisjonis vägagi selgelt ja ammendavalt. Kuna see protokoll ei ole veel valminud, siis ma toon selle siin välja protestina. Ta seletas, et see on kontekstist selles mõttes välja võetud, et tema käest ajakirjanik küsis, kas teoreetiliselt on võimalik suruda läbi eelnõu, mis on valitsuse esitatud, sidudes seda usaldus[hääletusega], ja ta kinnitas, et jah, tõepoolest, protseduurika näeb ette, et selline võimalus on olemas. Mitte ta ei väljendanud nii, et see oleks see plaan. See ongi minu protesteeriv täpsustus, et see on ka härra Eplerile teada majanduskomisjoni istungilt, et see tegelikult nii ei olnud. See on üks põhilisi argumente, mida tuuakse välja selle kohta, nagu koalitsioon tahaks usaldushääletustega üle rullida. See on natuke kontekstist välja rebitud lause. 

Aga nüüd ma tegelikult tunnustan sellist formaati, mis meil on siin tekkinud. Kuigi see on tekkinud ad hoc ja mitte võib-olla kõige korrektsemas kooskõlas protseduurireeglitega, siis see ei ole võib-olla kõige hullem [formaat] praegusel kella poole kolmesel kellaajal. Ma leian, et mõnes mõttes oleks sedasorti diskuteeriv debatt konstruktiivne kas või kolmapäeva öösel kell pool kolm, et pidada sellist avatud dialoogi, mida saab jälgida Eesti riigis [igaüks], kes seda soovib, kui arutatakse selliseid suuri olulisi teemasid. Praegu meil seda töö‑ ja kodukorra seaduses ei ole otseselt olemas. Me peame mõnes mõttes kasutama sellist väga paindlikku formaati selleks, et sinnani jõuda. Kolleeg Kunnas tõi välja selle, et meil tegelikult sellest eskalatsioonist välja jõuda on väga keeruline, kui on juba nii kaugele jõutud. Sellisel juhul ei ole ainult see, et edaspidi toimub kõikide otsuste tegemine konsensusega, vaid tegelikult üks asi, milles me võiksime mingisugusel hetkel saavutada konsensuse, on Riigikogu töö‑ ja kodukorra seaduse kollektiivne ülevaatamine niimoodi, et säiliks see tasakaal, säiliks ratsionaalne obstruktsioon, aga Riigikogu saaks teha ka oma põhiseaduslikku tööd, mis talle on § 65 järgi ette nähtud. Ehk tuleks saavutada tasakaal, aga sellest niinimetatud tuumanupust, millega on võimalik alati tasalülitada valitsus ja Riigikogu, me peame tegelikult ühel hetkel lahti saama, sest see ei ole mitte kellelegi edaspidi kasulik. 

Aitäh, hea kolleeg! Igati asjakohane kommentaar, nii nagu olid ka paar-kolm eelnevat seisukohta. Ma loodan, et ma ei tee kellelegi liiga, öeldes, et see debatt on tegelikult eesmärki silmas pidades oluliselt sisukam kui nii mõnedki muud toimingud siin saalis. Ma siiralt tunnustan seda arutelu, mis nii ühelt kui ka teiselt poolt on siin olnud. Sellepärast ma ei pidanud vajalikuks ka kedagi teist katkestada. Selline peaks arutelu kindlasti olema.

Loomulikult, Riigikogu kodu‑ ja töökorra ülevaatamine. Me oleme leidnud siin, ma arvan, kümmekond punkti, mis on erinevalt tõlgendatavad ja [eri moel] arusaadavad. Tõepoolest, Mario rõhutas väga kenasti, et peab olema tasakaal. Ei ole nii, et opositsioon ei saa teatud meetmeid teatud piirini ja teatud mahus obstruktsiooni jaoks kasutada, selleks et valitsus ei saaks teerulliga üle sõita, aga peab olema tasakaal. Aga ütleme, täna, ma arvan, me kõik saame aru – kes seda julgeb öelda, kes mitte –, see on praeguses situatsioonis selgelt tasakaalust väljas. Selles mõttes, et kui parlament on tasalülitatud, siis, ma arvan, valija muutub õige pea üsna kurjaks ja pahaseks meie kõigi peale, eranditult meie kõigi peale.

Aga alati on ka võimalik kõigest sellest väljuda. Head kolleegid kõik ju teavad, et eelnõusid on võimalik algatajatel alati tagasi võtta. Selles mõttes sellele probleemile, millele härra Kunnas vihjas, et sügiseks, on teoreetiline lahendus olemas. See on juba lihtsam osa, kui me oleme teatud kokkuleppe saavutanud.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma ei lähe praegu selle pikemaid kommentaare nõudva diskussiooniga edasi. Lihtsalt optimistina ütlen, et saan täitsa nõustuda. Ma arvan, et igale probleemile on alati olemas lahendus ja küllap see ka seekord leitakse. Aga mul on värske liikmena jälle küsimus. 

Mind jäi natuke painama see vaheajamoment, mis meil siin oli. Ma lasin "Findiga" korra kiiresti töö‑ ja kodukorra seaduse elektroonilise versiooni läbi, otsisin sõna "vaheaeg". See oli seal kahes kohas. Mulle ei jäänud muljet, et ma saaksin vaheaega paluda. Aga te ütlesite mulle, et kui ma soovin vaheaega, siis võib erandi teha. Ma vastasin, et ma sellele vastu ei oleks. Te ütlesite, et sellest ei piisa. Ma ei julge lubada, et ma edaspidi, kui on töö‑ ja kodukorra seadus üle vaadatud ja täpsustatud ja teatud obstruktsioonivõimalused seal siiski säilitatud, teinekord ei küsi protseduurilisi küsimusi, sellepärast et on vaja küsida protseduurilisi küsimusi. Aga praegu ma küsin täitsa siiralt. Kas mul olekski olnud mingi võimalus vaheaeg võtta või mitte? Seda küsimust, kui ma saan nüüd selle selgeks, ma rohkem selle järgneva nelja aasta jooksul ei küsi.

Aitäh, hea kolleeg! Teil endal õigust vaheaega võtta tõepoolest ei ole. Antud situatsioonis on võimalus võtta vaheaeg istungi juhatajal. Aga teatud olukordades, enne hääletust on õigus paluda fraktsiooni esimehel või aseesimehel võtta vaheaeg. Selleni me veel ei ole jõudnud, et seda teist võimalust kasutada. Nii et veel kord: teil õigust vaheaega võtta ei ole ja kuigi istungi juhatajal on voli seda vaheaega võtta, siis ta ei tee seda kindlasti mitte mingitel isiklikel põhjustel, vaid selleks on mingi muu põhjus. Olgu see vanematekogu pidamine või mida iganes. Kui tõepoolest, ma ei tea, ettekandjal on mingi probleem, ma ei tea, ettekanne on maha jäänud, siis ei pea häbenema paluda juhatajal vaheaega võtta. Sellisel juhul, ma arvan, juhataja enamasti seda ka teeb, võetakse vaheaeg ja istung saab minna edasi. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hakkasin paberites tuhnima ja avastasin, et mul on siia üks uus kollane paber tekkinud. Kolmapäeva, 10. maiga hakkab, enne seda oli teisipäev, 9. mai, enne seda oli veel esmaspäev, 8. mai. Ma vaatan, kas või kolmapäevane istung: siia on pandud üks eelnõu ja arupärimised. Kas me oleme nüüd kolmapäevases istungis? E‑postile tuli ka mingeid teavitusi reedese istungi kohta. Kas see paber tekib nüüd reede hommikul või tuleb ta juba varakult, neljapäeval? Kolmapäevase istungi kohta ma siit ei loe, et oleks pikendatud. Siin on kirjas, et esmaspäeval, 8. mail peale päevakorra ammendumist on vaba mikrofon, mis kestab kuni ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 24‑ni. See on selge. Aga see kolmapäevane istung? Jah, me kodu‑ ja töökorrast loeme. Kas me võime siis ka järgmised korrad siia kirja panna, kui kaua ta võiks kesta? Ja millal siis tuleb see reedene päevakord?

Aitäh, hea kolleeg! Kuigi kuupäev on vahepeal muutunud ja kolmapäevast on nädalapäeva tähenduses saanud neljapäev, siis istungi mõistes on tegemist kolmapäevase istungiga. On jätkuvalt kolmapäevane istung, mis lõpeb tõenäoliselt täna kell 10, kui algab neljapäevane istung. Selles mõttes, istungi mõttes on tegemist kolmapäevase istungiga ja seetõttu see kollane paber on täiesti adekvaatne ja ei pea veel uut tootma ega tegema. Homseks istungiks ilmselgelt, mis algab neljapäeval, on uut paberit vaja. 

Mis puudutab seda täiendavat istungit, siis see on kõikidele Riigikogu liikmetele laiali saadetud ja seal on päevakord olemas. Kollase [paberi] kujul jõuab ta siia lauale kindlasti reedel, kui täiendav istung kell kolm algab. Võib-olla natukene varemgi on see kindlasti olemas. 

Leo Kunnas, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud istungi juhataja, hea Toomas! Minu seekordne kommentaar on hästi lühike. Minu mure oli lihtsalt selles, et valitsusest valitsusse, mida aeg edasi, seda rohkem eelnõusid on umbusalduse [avaldamisega] seotud, see tendents on olnud süvenev. See oli minu pessimistlik nagu ettevaade juba, et kuna see on olnud valitsusest valitsusse järjest süvenev, siis on lihtsalt karta, et see ennustatavalt võib edaspidi veel süveneda. See on kõik.

Jah, aga see on pelgalt teie oletus. Loomulikult, mingid asjad liiguvad tendentsi järgi, aga nii nagu börsid käivad kord üles, kord alla, siis ka usaldusküsimusega seotud eelnõude osakaalud ühes ja teises parlamendikoosseisus võivad kindlasti olla väga erinevad. Seda peab kindlasti silmas pidama. Ma ütlen veel kord, et antud juhul Vabariigi Valitsusel puudub soov siduda neid eelnõusid usaldusküsimusega. Ei ole soovi Vabariigi Valitsusel parlamenti tasalülitada. Selles mõttes on mul kahju, et me ei jõua selle parlamendidebati juurde, mis on väga suur ootus teie poole pealt olnud. Mario Kadastik, palun!

Jaa. See on nüüd tõesti, ma väga vabandan, minu harimine. Mul tekkis küsimus seoses Rain Epleri küsimusega vaheaegade kohta. Ma pole seda jõudnud kuskilt mujalt küsida ja mõtlesin, et kasutan hetkel ära selle võimaluse. Ma saan aru, et kui ettekandja on unustanud midagi maha ja nii edasi, aga kui mingil põhjusel, kas mingi tervisehäda tõttu või mingi muu moment on tõesti, et saadik peaks korraks lahkuma saalist, aga järgnev ettekanne, mis peaks kohe-kohe algama, on üks põhilisi, mille pärast ta on tulnud siia kuulama ja tahabki istungil osaleda, siis kas ta võib samuti paluda istungi juhatajalt, näiteks, ma ei tea, viis või kümme minutit vaheaega, et ta saaks, ma ei tea, korraks tegeleda tervisehädaga või sellega, mis iganes on see täpne põhjus, ja seejärel saaksikkagi osaleda? Ma saan aru, et me saame ka elektrooniliselt lülitada ennast ülekannet kuulama. Aga lihtsalt, kas see on kaalutluskoht juhatajale või mis on need tavapärased tavad?

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei ole sellega võib-olla liiga kursis nii‑öelda ajaloo mõttes, aga kogemuslikult ja tunnetuslikult olen ma kindlasti seda meelt, et vaheaja võtmisega ei tohi me ka liiale minna. See on pigem erandlik juhtum. Aga veel kord: kellelgi ei ole keeldu paluda juhatajalt seda, eks ju. Pole küll muud vormi kui protseduuriline küsimus, kuigi see [palve] võib-olla ei ole iseenesest protseduuriline, aga ma arvan, et siin ei pea häbenema. Ütlen aga veel kord – ma ei pea üldse silmas, et sina seda mõtlesid –, et seda kuritarvitada ei ole kindlasti kellelgi põhjust. Ikkagi on üldreegel see, et me kestame istungite [lõpuni]. Teisipäeval ja neljapäeval on istungi pikkus määratletud, esmaspäeval ju ka, aga võib minna mõnevõrra pikemaks. Kolmapäevane istung on see, mis võib lõppeda alles neljapäeval kell kümme, nii nagu on kokku lepitud.

Üks repliik veel härra Leo Kunnase pika sõnavõtu peale. Sa vist viitasid, kui ma panin täpselt tähele, arupärimiste hulgale, mis oli eelmises koosseisus, ja arupärimiste hulgale, mis meie oleme või mis teie olete nüüd esitanud. Ütlen otse, et meil põhjust selle üle uhke olla ei ole, ei teil ega meil, kui ma seekord võin öelda "teie" ja "meie", üldjuhul me oleme üks. Aga te saate mu mõttest aru. Alati ei ole suurem number see, millega uhkustada. Vahel on väiksem number parem.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma tulen selle kollase paberi temaatika juurde, aga üldse mitte selles valguses, et hakata arutama, mis on esmaspäev ja mis ei ole esmaspäev. Pigem jätkan tegelikult minu arust täitsa sisulist arutelu, mis viimase 15–20 minuti jooksul siin on käinud. Ma usun, et meie, vähemalt see seltskond, kes praegu siin saalis on, kaasa arvatud istungi juhataja, saame ju möönda, et kõigi opositsioonierakondade jaoks on perehüvitiste vähendamine üsna tõsine teema. Ma tean, et seda on arutatud eraldiseisvana vanematekogus ja nii edasi. Me võime öelda, et omal moel signaale andes on koalitsioon ka tunnistanud, et tõepoolest oleks saanud teha nii, et esmaspäeval oleks päevakord ära kinnitatud ja siis oleks esmaspäev olnud esmaspäev, siis oleks olnud päevakord ja nii edasi. Mõnes mõttes ei oleks see nii riskantne proov ka koalitsiooni jaoks, kui mõni istungi juhatajatest ütleb, et tõepoolest, magasime maha, uue nädala esmaspäeval oleme targemad, siis kinnitame päevakorra esmaspäeval ära, aga sellel nädalal päevakorda pole. See oleks nagu võimalus vaadata, mis saab edasi. Varsti on nagunii esmaspäev ja uus nädal. Võib-olla kusagil teisipäeva hommikul tundus, et esmaspäev on alles nii äsja möödunud, et tasub esmaspäeva venitamisega tegeleda. Nüüd on varsti niimoodi, et esmaspäev venib järgmise esmaspäevani ära ja siis on nagunii uus esmaspäev ja siis saab ära kinnitada. Selle me oleme kõik üsna selgeks saanud. See oli kommentaar, mitte küsimus.

Aitäh, hea kolleeg! Ega keegi ei maganud koalitsiooni poole pealt maha. See ei ole meile uudis, et ei ole reglementeeritud see, mis järjekorras toimub kohaloleku kontroll, eelnõude ja arupärimiste üleandmine või päevakorra kinnitamine. See ei ole kuskil reglementeeritud, see ei ole meile uudis. Aga miks me seda ei teinud? Väga lihtsal põhjusel: selleks, et hoida seda tava, mis siin saalis on olnud. Me lähtusime heast eeldusest. Vastasel korral me oleks läinud kohe päevakorra kinnitamise juurde, siis te oleks öelnud, milles asi on, mis probleem on, miks te siis nüüd niimoodi käitute. Nii et see ei ole meile kindlasti uudis, aga eks me õpime sellest kogemusest. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Ma tahaks pisut täiendada teie enda mõtteavaldust, kui te ütlesite, et valitsus ei ole tahtnud usaldus[hääletusega] siduda ja tema tahab debatti. Aga paraku see jutt ei mõju veenvalt, sest osasid asju lihtsalt ei öeldagi välja, aga tehakse ikka. 

Esiteks, see maksupakett. On kilomeetrite kaugusele nähtav, et siin ei ole mingit diskussioonihuvi. See on ju nii lihtne. Kobarseadus, millest üks osa, näiteks turismimaks, hakkab kehtima alles 2025. aastal, tahetakse käigult läbi suruda koos kõige muuga, kuigi turismimaksu teemal võiks siin arutada rahulikult terve aasta, enne kui see kehtima hakkab, lugeda läbi hunniku uuringuid, [kaasata] kõiki huvigruppe ja nii edasi, ja nii edasi – see tahe ei väljendu ju selles tegevuses. See on vana strateegia, mida Kaja Kallas kogu aeg on kasutanud: usaldushääletus, trimps-tramps ja tehtud, eks. See on läbinähtav. 

Teine asi. Küsimus ei ole ikkagi parlamendi tasalülitamises, millest teie räägite. Kõige hullem asi, mis siin majas oli, oli rahva tasalülitamine, teie obstruktsioon abielureferendumi vastu. See oli rahva tasalülitamine. Kõik algab patukahetsusest kristlikus kirikus, me anname lõpuks arbiitrile ehk rahvale õiguse otsustada neid asju. Kõige hullem asi, mida te läbi viite, on ühiskondlik … 

Hea kolleeg! Nüüd te lähete ikka natuke kõrvale teemast, sellest sisukast arutelust, mis meil siin oli. Nii-öelda ad hoc tekkinud arutelu oli igati asjakohane, aga see toon ja tonaalsus ei ole praegusel kellaajal küll korrektne ja kohane. (Anti Poolamets räägib saalist.) Kordan veel kord: valitsusel puudub soov ja tahe siduda eelnõusid usaldusküsimusega. Kui see tahe oleks olnud, nagu ma olen korranud, siis seda oleks saanud teha juba eelnõu esitamisel esimesele lugemisele. Aga valitsus ei ole seda teinud ja tal seda plaani ega soovi ei ole. Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Mina kasutaksin seda protseduurilise küsimuse minutit sihukeseks reipamaks asjaks. Inimestel, ma arvan, on tervislik säilitada heas mõttes sihuke lapsemeelsus ja tunda rõõmu lihtsatest asjadest. Mina jätkuvalt tunnen rõõmu sellistest momentidest, et kui sa näed inimest telekas, siis ta tundub kusagil kaugel ja sihukene … Nii kihvt on, kui sa paar tundi hiljem näed teda juba enda kõrval saalis. Ma tahan tervitada siin saalis Priit Sibulat ja teisi kolleege Isamaa fraktsioonist. Ma näen, et kell tiksub ja nad on juba kohale tulnud. Mõtlesin, et annan oma tervituse juba praegu edasi, ja kuna te olete tulnud, ma olen kindel, huvitavate eelnõude ja arupärimistega, siis ma ei hakkaks siin teie aega asjatult kulutama. Tahtsin selle tervituse ära öelda. 

Aitäh! On suur rõõm, et te ikka ja veel tunnete rõõmu oma kolleegide üle, aga te olete ka vähe aega siin olnud. Mario Kadastik, palun!

Ma tahtsin lihtsalt protseduuriliselt küsida. Meil on siin olnud avameelne debatt, et tegemist on ju obstruktsiooniga, selleks et peatada nende eelnõude menetlus enne, kui valitsus saaks neid niinimetatud usaldusega hääletades teerullida. Kas on vahet, kas see toimub enne esimest lugemist või pärast arutelu komisjonides ja enne teist lugemist?

No ikka on vahe, ikka on vahe selles mõttes, et antud juhul valitsus igal juhul on seda meelt, et teha nii, nagu seaduseelnõusid tavapäraselt menetletakse Riigikogus, et on kolm lugemist. Veel kord rõhutan, et meil on üks eelnõu ju – ma loodan, et ma ei eksi –, mis on Vabariigi Valitsuse poolt üle antud parlamendile. See eelnõu ei ole seotud usaldusküsimusega valitsuse poolt, kuigi teoreetiliselt see võimalus oleks olnud. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Ma tahaksin täpsustada Mario Kadastiku küsimust. Parlamendi tööd kas peatav või takistav või segav obstruktsioon – te ei vastanud küsimusele, mis vahe seal täpselt on, mismoodi ja mis meetodiga seda teha. Kui parlamendi töö on häiritud, siis mis vahet seal on, mis hetkel seda täpselt tehakse? Kuidas te seda kirjeldate, et enne esimest lugemist on vot sellised võimalused või nii, seadus annab selleks sellised võimalused, ja pärast teist lugemist on selleks mingid hoopis teistsugused võimalused?

Tõepoolest, need on erinevad protseduurid, erinevad võimalused. Ütleme, kui siduda eos usaldusküsimusega, siis sellisel juhul loomulikult parlamendi võimalus debativormis kaasa rääkida on oluliselt väiksem kui siis, kui seda teha teise lugemise eel. Veel parem on seda üldse mitte teha. Kui teha kolm tavapärast lugemist, siis on parlamendil kõige suurem võimalus debatis osaleda ja eelnõu väljakujundamisel kaasa rääkida või oma arvamusi ja seisukohti avaldada. Nii et selles on see erinevus. Rain Epler, nüüd on see õnnis hetk, kui teil on võimalus üle anda eelnõu või arupärimine, kui te olete selleks valmis.

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Ma vaatasin hetk tagasi, et Bloombergi esiuudis on praegu see, et Euroopa Keskpanga ametnikud on – kui niimoodi vabas tõlkes tõlkida – hakanud aktsepteerima asjaolu, et intressimäära tõstmine ei pruugi juulikuus lõppeda. Eks see ole jälle järjekordne kinnitus, et selle inflatsioonitondi taltsutamisega, mis mööda Euroopat ringi käib ja mis Eestit eriti valusalt on puudutanud, ei ole hakkama saadud. Kahtlemata on inflatsioon midagi, mis puudutab riigi ja inimeste elu väga-väga laialt. Mõtleme igaüks iseenda ja oma pere majanduslikule olukorrale. Eestis statistikat vaadates on näha, et kuigi kusagil, ühes ja teises kohas statistika näitab suurt nominaalset palgatõusu, siis inflatsioon seda igal pool ületab. Ehk reaalselt inimeste ostujõud langeb. Loomulikult vaevab sama mure ka riiki ja riigivalitsemise erinevaid valdkondi. 

Seetõttu tahan anda üle arupärimise värskele rahandusministrile Mart Võrklaevale. Annan arupärimise üle koos kolleegide Henn Põlluaasa ja Kert Kingoga. Küsin siin õige mitu küsimust just nimelt nendel teemadel, et mida on plaanis teha seoses jätkuvalt suure inflatsiooniga ja kuidas neid negatiivseid mõjusid vähendada. Aitäh!

Aitäh! Kuna siin vahepeal tekkis selline ad hoc arutelu, siis ma Priit Sibulale vastuseks [ütlen] – ma vahepeal täpsustasin, et mitte eksida, et olla väga korrektne ja täpne –, et on tõepoolest väga oluline erinevus selles, kas eelnõu seotakse juba algatamisel usaldusküsimusega või tehakse seda enne teist lugemist. Kui usaldusküsimusega seotakse näiteks algatamisel, siis sellisel juhul juhtivkomisjoni ei määrata ja see [eelnõu] komisjoni üldse ei jõua. Sellisel juhul ei ole võimalik näiteks esitada ka muudatusettepanekuid. Kui seotakse enne teist lugemist, siis on võimalus, et seda arutab komisjon. Ehk seda debatiruumi on oluliselt rohkem ja sellisel juhul on võimalus esitada ka muudatusettepanekuid. Nii et parlamendi kaasatuse mõttes on siin ruumi selgelt rohkem. Aga otse loomulikult, normaalne ja kõige eelistatum on tavapärane menetlus: kolm lugemist, nii nagu see on olnud. Ehk usaldusküsimusega mittesidumine on ikkagi esmane eesmärk, nii nagu me tavapäraselt eelnõusid olemegi menetlenud. Nii et parlamendi kaasatuse ja debati osas on väga suur erinevus juba selles, kas see on seotud usaldusküsimusega algatamisel või tehakse seda näiteks enne teist lugemist. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Ei noh, teil võib õigus olla, aga minu meelest komisjonid töötavad. Ma ise käisin teisipäeval sotsiaalkomisjonis. Komisjonis arutatakse, kaasatakse isegi huvigruppe ja kõik toimub, sõltumata sellest, mis siin suures saalis toimub. Komisjon arutab eelnõu ja osapooli kuulatakse. See, et suures saalis ei saa seda teemat arutada, on nagu teine küsimus, aga üks hetk me hakkame siin ka kindlasti seda arutama, nii nagu kogu ülejäänud ühiskond ja komisjon arutab.

Aitäh, hea kolleeg! Tunnustust sotsiaalkomisjoni aadressil on hea meel kuulda. Ma tänan. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Veel täpsustavalt: siin on inimesi vahepeal juurde tulnud ja läheb arupärimiste [üleandmiseks]. Et nende kuupäevadega oleks asi ikkagi selge, siis ütlen, et meil on kolmapäevane istung, aga tuleb peale panna tänane kuupäev, neljapäevase päeva kuupäev ehk siis 11. Pastakaga võib täiendada, et ei tekiks pärast segadust.

Aitäh, et te aitasite minu rolli täita! Me oleme sellest rääkinud jah, aga vahel tuleb sellest uuesti rääkida. Selle kohta üks hea kolleeg ütles – see on parimaid asju, mida on öeldud –, et kõigest on juba räägitud, aga kõik ei ole veel rääkinud. Nüüd saab sõna hea kolleeg Urmas Reinsalu. Palun! Nüüd on teie, Isamaa kord, ma saan aru.

Austatud rahvaesindus! Austatud istungi juhataja! Tunnid lähevad ja poliitiline vastasseis kestab. Ma loodan, et seda aega on Riigikogu juhatus selles mediaatori vastutuses, mis neil on, kasutanud poliitilise lahenduse leidmiseks. Sest meie seisame selle eest, et kaitsta neid põhimõtteid, neid väärtusi, millesse me usume, peretoetusi, maksupoliitika põhimõtteid, ja seisame selle eest, et seda poliitikat, millele ei saadud valimistel mandaati, ellu ei viidaks. Sellel puudub legitiimsus, lävend. Loomulikult ma mõistan seda osundust, kui peaminister ütleb, et on põhiseaduse kriis. Täpselt samamoodi koalitsioonipoliitikud, kui tema oli opositsioonis, kritiseerisid tema obstruktsioonipoliitikat, tema erakonna obstruktsioonipoliitikat. Ja nii see istekoha‑seisukoha loogikas Eesti poliitilises traditsioonis on olnud. Ma mäletan, kui Kaja Kallas 2013. aasta sügisel kritiseeris ööistungeid, mida korraldasid sotsiaaldemokraadid lapsetoetuste nimel. Siis ta ütles, et see on ennekuulmatu ja rahvusvaheliselt meid ei mõisteta. Loetud aastad hiljem ei takistanud see teda ennast käivitamast parlamendi ajaloos kõige majesteetlikumaid obstruktsiooniaktsioone. 

Selles kontekstis ma annangi üle arupärimise peaminister proua Kaja Kallasele dateerituna 11. mai kuupäevaga, mis seisneb osunduses koalitsioonileppe probleemidele ja poliitilise kultuuri vajakajäämistele. Ma loodan, et proua peaminister annab rahvaesindusele avameelse vastuse neile küsimustele. Aitäh!

Järgnevalt palun kõnepulti Helir-Valdor Seederi.

Tervist, head kolleegid! Austatud Riigikogu istungi juhataja! Opositsioonisaadikud on siin korduvalt teinud avaldusi ja öelnud, et see on ennekuulmatu obstruktsioon, et enne pole nähtud midagi taolist, mida opositsioon praegu ellu viib, ja kui vastutustundetu see kõik on. Siin ei ole midagi ennekuulmatut. Ma tuletan meelde, kuidas Reformierakonna juhitava valitsuse ajal, Kaja Kallase valitsuse ajal leiti komisjoni sahtlist üles üks eelnõu, kui ma õigesti mäletan, eelneva valitsuse algatatud eelnõu, vist välismaalaste seaduse eelnõu. Toomas, kas oli nii? Selle esimene lugemine oli läbi, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli ka möödas, nii et Riigikogu liikmetel ei olnud võimalik muudatusettepanekuid teha. Komisjonis koalitsioon häälteenamusega pööras kogu selle eelnõu sisuliselt vastupidiseks eelnõu algataja [mõttele]. Opositsioonil ja vähemusel ei olnud midagi teha. Tehti kolmas lugemine ja võeti see eelnõu vastu hoopis vastupidisena. Võib-olla praegu Riigikogu istungit juhatav liige oli peaideoloog selle skeemi taga. Aga näete, kuidas on võimalik seadusloomet korraldada ja teha. 

Nii et siin on väga palju asju juhtunud ja me saame tänase öö jooksul ilmselt väga palju meelde tuletada, milliseid opositsiooni võimalusi obstruktsiooni rakendada on siin rakendatud. Aga kuna aeg eelnõude üleandmiseks on nii üürike, siis ma tahaksin anda üle lugupeetud Signe Riisalole, meie sotsiaalkaitseministrile, arupärimise, mis tunneb muret, miks koalitsioon ei täida koalitsioonilepingut ja ei toetu nendele punktidele, mida nad enne oma programmis lubasid. Aitäh!

Täpselt sellise pealkirjaga arupärimist ma olen juba näinud. Ma loodan, et siin ei ole mingit eksitust. (Hääl saalist.) Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Murelikul Riigikogu liikmel on üle anda arupärimine välisminister Margus Tsahknale. Arupärimine on seotud seadusloome läbipaistvusega. Küsimus on selles, milliseid samme ta kavatseb enda juhitavas ministeeriumis astuda, et garanteerida seadusloomeprotsessi piisav läbipaistvus. Kas ministril isiklikult on võimalik läbipaistvust suurendada seaduste rohkemate menetlusprotsesside avalikuks muutmisega? See on viimastel päevadel muutunud eriti oluliseks küsimuseks. 

Kuigi parlamendis räägitakse koalitsioonist ja opositsioonist, ma pean siiski kolleegidele meelde tuletama, et lisaks sellele kahepoolsele vastasseisule, mida avalikkusele näidata tahetakse, on parlamendis kuus erinevat poliitilist jõudu, kellel on erinevad eesmärgid, kes soovivad valimisprogrammides lubatud ja soovitud eesmärke täita. Kindlasti peab see, kuidas see õnnestub, poliitilise debati käigus selgeks saama. Lisaks sellele poliitilisele debatile ja aruteludele peab loomulikult alati kehtima hea õigusloome tava ehk maksumaksjal peab olema arusaamine, mil viisil, mis tingimustel, kuna ja kuidas erinevaid seadusi tehakse, kuidas need rakenduvad ja kuidas need inimesi mõjutavad. Me teame seda, et pealepandavad kohustused peavad olema vastu võetud vähemalt pool aastat enne, kui need kehtima hakkavad. Nii et küsimused ministrile on asjakohased. Aitäh!

Head kolleegid, ka kõige professionaalsemad poliitikud vahel eksivad või on siis tegemist kiirustamise või hiliste öiste tundidega. Aga Heliri arupärimisest ei ole üldse võimalik aru saada, kelle poolt see arupärimine on esitatud. Ma loodan, et see ei ole hanitamine. Siit ei ole üldse näha, kes selle arupärimise on esitanud. Kas võiks paluda? Kui te olete jätkuvalt enda arvamuse juures, mida te suuliselt puldis ütlesite, et te tahate selle esitada, siis ma paluksin teid, et te paneksite siia kirja oma allkirja ja nime. Kui te muidugi söandate panna, kui te ei söanda, siis te ei pea panema ja siis me ei saa seda käsitleda. (Hääl saalist.) Ei, äkki ei ole. (Hääl saalist.) Ei ole, kahjuks ei ole digitaalselt laekunud. Kas me tagastame selle, Helir-Valdor Seeder, teile, või te soovite … Heliril on protseduuriline küsimus. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma pean tõesti esitama protseduurilise vabanduse. Väga vabandan, et ma rikun kodu‑ ja töökorra seadust, sest protseduurilisi vabandusi ei ole ette nähtud, kodukorras on ainult küsimused. Aga ma tõesti vabandan. See on minu esitatud arupärimine, esitatud täiesti teadvuse juures olles. Vabandan väga, et unustasin allkirja panemata. Tulen ja annan selle allkirja teile kindlasti ära. Veel kord: vabandust!

Me oleks väga uhked, kui sa teeksid seda meie kõigi silme all. Selles mõttes meil ei ole kiiret. Meil ei ole kiiret. Palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh! Kas selleks, kui ma tulen allkirja andma, on vaja võtta ka juhataja vaheaeg, et me saaks seda rahulikult teha? Või saab seda töö käigus jooksvalt teha?

Ma arvan, et see ei võta nii kaua aega. Me ei pea juhataja vaheaega võtma, sellepärast et kõik 100 Riigikogu liiget peaksid siis ju ka pausi pidama vahepeal. See ei ole praegu millegagi põhjendatud. Ma arvan, et vaheaega ei ole tarvis võtta. Priit Sibul, palun!

Mul on see küsimus, mis avalikkusel on tekkinud selle kohta, kui räägitakse, et on kasutatud tuumanuppu. Milles see seisneb? Kas te olete aru saanud, milles see tuumanupu kasutamine seisneb praeguses kontekstis ja mida me saaksime teha selle ohuga, et selline sõnakasutus võib inimestes hirmu tekitada, ja kuidas toimetada, et need hirmud kaoksid, et kõik saaksid aru, et käib parlamentaarne arutelu? Nii nagu ma ütlesin, erakondadel on erinevad arusaamad ja püütakse poliitilise debati käigus nendele olulistele teemadele tähelepanu tõmmata, aga mingit tuumanuppu pole keegi leidnud ega kasutanud.

Aitäh, hea kolleeg! Ka minule on see sõna kõrvu jäänud ja mul on silme ees ka inimene, kes seda sõna on kasutanud. Aga minul ei ole õigust kommenteerida tema sõnakasutust. Ma arvan, et te teate ka ise ja saate oma kolleegi käest küsida, miks tal just selline sõnakasutus on. Ma arvan, et võib-olla tänast sõjaolukorda Ukrainas arvestades ei ole sellised terminid kõige sobivamad. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Mul on küsimus. Me oleme jõudnud nädalaga neljapäeva esimestesse tundidesse. Riigikogu istungi päevakorra kehtestamiseks oli meil võimalus esmaspäeval. Seda istungi juhataja mingil põhjusel – ükskõik, kes seda istungit juhatas – otsustas mitte hääletusele panna, nii et kinnitatud päevakorda meil pole. Kui praegu tekib olukord, kus, ma ei tea, kirjapandud saadikud esitavad oma arupärimised või eelnõud ära, siin käib ära ka Heili Tõnisson, siis mis teie hinnangul juhtub? Mis te juhatajana edasi teete, mis siis juhtub või toimub?

Aitäh, hea kolleeg! See ei ole koalitsiooni poolele kindlasti mingisugune uudis, et me oleks saanud ka esmaspäeval päevakorra kinnitada. Me lihtsalt lähtusime sellest tavast, mis on välja kujunenud siin saalis, et kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine, seejärel on kohaloleku kontroll ja seejärel päevakorra hääletamine. Aga eks me õpime sellest kogemusest. Kui parlamendiliikmetel on soov, eriti teil on soov alustada – nagu mina olen korduvalt pakkunud – ikkagi kohaloleku kontrolliga, mis väga palju debatti tekitas siin, et kas keegi on kohal või ei ole kohal, siis ma arvan, et on kõige mõistlikum sellest siis alustada ja seejärel oleks päevakorra hääletus. Nii et me oleme sellise ettepanekuga päri. Priit Sibul, palun!

Nii et teie hinnangul on võimalik siiski ka neljapäeval hakata hääletama päevakorda, mis meile esmaspäeval laudadele pandi, ja te seda teeksite?

Aitäh! Mina isiklikult olen sellel seisukohal. Ma kahjuks ei saanud osaleda arutelul juhatuses, kus seda teemat minu teada käsitleti, ja mul puudub tagasiside. Nii et ma lähtuksin kindlasti sellest seisukohast ja konsulteeriksin siis kolleegidega istungiosakonnast, millise seisukoha juhatus selles küsimuses võttis. Mul tõepoolest ei olnud eile võimalik – ehk täpsustame siis päeva, kolmapäeval ei olnud võimalik – kahjuks juhatuse koosolekul osaleda. Priit Sibul, palun!

Aga äkki oleks siis paslik võtta vaheaeg ja uurida, millisele arusaamisele juhatus jõudis. Siis on saalis olijatel ka selgus, kuhu meil on võimalik tänase istungiga välja jõuda.

Ma arvan, et selleks ei ole vaheaega vaja. Ma küsin kolleegi käest oma vasakul käel. (Paus.) Jah, tõepoolest, seda arutas lausa vanematekogu. Kolleeg Helir, ma arvan, oli ka seal ja oskab täpsemini kirjeldada, mis seisukohal üks või teine osapool oli. Aga siiski jäi mulle mulje, et koalitsioon ja opositsioon olid põhimõtteliselt erinevatel seisukohtadel. Koalitsiooni esindajad olid seda meelt, et on võimalik päevakorda kinnitada mitte ainult esmaspäeval, vaid ka teisipäeval, kolmapäeval või neljapäeval, tulenevalt sellest olukorrast, mis näiteks tänaseks on välja kujunenud. Opositsioonisaadikud seda seisukohta ei jaganud. Ma arvan, et selline kompromiss selles küsimuses võiks olla, et jääda siis tõepoolest esmaspäeva juurde. Aga teha siis seda tõesti istungi alguses, et esmalt kohaloleku kontroll, seejärel päevakorra kinnitamine ja seejärel arupärimiste ja eelnõude üleandmine. Priit Sibul, palun!

Kas teie hinnangul võib tekkida olukord, et meil näiteks kell 03.20 oleks istungi algus ja me saaksime need hääletused läbi viia?

Me kindlasti ei saa öelda, et kell 3.20 on istungi algus, sest kolmapäevane istung algas kalendripäeva mõistes eile kell 14.00. Nii et kindlasti 3.20 ei ole istungi algus. Priit Sibul, palun!

Kuidas me siis seda päevakorda saaksime hääletada? 

Ja teine küsimus. Ma ei tea, kes peale teid tuleb istungit juhatama, aga kuna Helir osales seal ja teab ja kui teie peaksite ära minema ja osutub, et Helir on saalis vanuselt kõige vanem saadik, siis kas ta saab tulla istungit edasi juhatama teie asemel ja rääkida sellest, mis vanematekogus ja juhatuses vahepeal on toimunud, ja ühtlasi koosoleku lõpetada või edasi juhtida seda?

Ma arvan, et juhatuse liikmed on kõik väga heas toonuses. Nii et ma arvan, et seda varianti, et Riigikogu vanim liige peaks tulema juhatama, püüab juhatus igati vältida. Me saame sellega kolmekesi kenasti hakkama. Aga mis puudutab ajaliselt seda, mis ettepanek oli, et istungi alguses, siis täna me liigume väga kenasti selles vanas heas rütmis: kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine, seejärel tuleb kohaloleku kontroll ja seejärel on päevakorra hääletamine. Nii et selles mõttes ei ole mingit probleemi selle ajalise järjestusega või sellega, et see ei toimu kohe istungi alguses. Siiamaale ei olegi see toimunud kohe istungi alguses. Kõigepealt on eelnõud ja arupärimised siiamaani olnud, seejärel kohaloleku kontroll ja seejärel päevakorra kinnitamine. Selles mõttes selle vana loogika järgi on meil ruumi seda teha küll. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma olen nüüd küll sunnitud protseduurilise õienduse esitama. Ma võin küll kõige vanema kohaloleva Riigikogu liikmena välja näha, aga tegelikult see au praegu mulle ei kuulu. Minu andmetel on Tõnis Lukas siiski aastatelt minust väärikam, nii et sel juhul läheb ikka Tõnis Lukas seda istungit juhatama, mitte mina.

Aga, hea kolleeg, ma isegi ei ole seda võimalust teile pakkunud. Ma ei tea, kust te selle võtsite. Nüüd saab Tõnis Lukas tulla kõnepulti ja anda üle eelnõu või arupärimise.

Austatud juhataja! Lugupeetud stenogramm ja koalitsioon! Austatud opositsioon! Siin me nüüd oleme ja tegelikult on lahendus meie mõlema kätes, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni kätes. Me ka siin entusiastliku uue Riigikogu liikmega arutasime neidsamu teemasid, mida on käsitlenud mitu saadikut viimastes sõnavõttudes, aga tõenäoliselt siin saalis ka varem. Võib tunduda, et tegemist on Eesti parlamentarismi lõpuga, ja kasutati ka väljendit "tuumanupp". Aga ma rahustaksin nii koalitsiooni kui ka opositsiooni, et nii hull see asi kindlasti ei ole. Isegi meie lühiajalise parlamentarismi jooksul on juhtunud nii mõndagi ja on tundunud, et mõnda protseduurilist võimalust on kasutatud ülemäära või siis esmakordselt niimoodi, et [tekib küsimus,] kuidas siis ometi edasi. Aga uskuge, nendes parlamentarismi tingimustes, mis on kestnud ajalooliselt 200, 300 aastat või kauemgi, on selliseid olukordi olnud kindlasti korduvalt ja sealt on edasi mindud veel tugevamana. Ükskord võiks võtta selle enda peale. Ma arvan, et praegusel opositsioonil on hästi meeles, et eelmise valitsuse ajal, Kaja Kallase valitsuse ajal kasutati usaldusega sidumist ülemääraselt ja järjest. Kuna meil praegu on tunne, et valitsus ilmselt hakkab seda järjest kasutama, siis me olemegi juba ette aktiivsed. Ja eelmiselt …

Aga nüüd on teil aeg täis saanud, hea kolleeg. Kas on midagi üle anda?

… Reformierakonna fraktsiooni esimehelt, praeguselt ministrilt Mart Võrklaevalt ma küsingi selle kohta, miks sellises olukorras tegeletakse käibemaksu tõstmisega, inimeste üldise maksukoormuse tõstmise tingimustes.

Taas: selle pealkirjaga arupärimist ma olen juba näinud. Copy-paste. (Hääl saalist.) Mulle tundub ka, allkirja mõttes küll. Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav istungi juhataja! Austatud rahvaesindus! Poliitiline vastasseis kestab ja lahendust me ootame parlamendi juhatuselt ja kõikidelt poliitilistelt jõududelt. Isamaa on kindlasti valmis panustama selle patiseisu lõpetamisse. 

Kuna koalitsioon ei ole astunud ühtegi sammu koostöö või vähemalt mingisugusegi järeleandmise loogikas oma agressiivses nii retoorikas kui ka tegevuses, siis ma arvan, et on vastutustundlik mõelda sellele, kuidas me tagame parlamendi töövõimet. See tähendab, ma arvan, et on mõistlik kaaluda seda, et parlamendi vanematekogu hakkab arutama parlamendi juhtimist selles patiseisus ja parlamendi töö korraldamist täiendavate istungite formaadis, kus leiavad käsitlemist need küsimused, milles lepitakse kokku. Ma pean silmas näiteks NATO-avaldust, välisdelegatsioone. Kindlasti on ka rida eelnõusid, mille puhul ei eksisteeri mingisugust poliitilist vastasseisu. Hetkel on muidugi töölaud tühi, aga kindlasti need [eelnõud] võivad tekkida ja siis on võimalik neile otsa vaadata. Ma arvan, et see on konstruktiivne samm. Kõik ju kujutavad ette, et see vastasseis on küll hetkel vältav, aga loomulikult mitte püsiva iseloomuga. 

Selles kontekstis ei ole selle vastasseisu tekitanud mitte võimalus, et obstruktsiooni saab teha. Ma tuletan meelde, et ainus periood, kui siin saalis obstruktsiooni ei tehtud, oli ülemnõukogu periood. Obstruktsioon on demokraatia element, sõbrad. Iseküsimus on, kui kultuurselt ja väärikalt seda tehakse. Siin saalis ei ole selle obstruktsiooniaktsiooni käigus tulistatud ilutulestikurakette või loosungeid või esitatud muudatusettepanekuid, mis sisaldavad lausa roppusi. Ma arvan, et on mõistlik seda liini hoida ja keskenduda nendele teemadele, mida me kritiseerime sisuliselt.

Aeg!

Nii ma annangi üle arupärimise Mart Võrklaevale seoses koalitsioonileppe mittetäitmisega moodustunud valitsuse poolt.

Pealkiri on ikka muutumatu. Kui Urmas lubas ka nii-öelda arupärimisvälist teemakäsitlust, siis ma möönan, et täiendavaid istungeid ilmselgelt võib-olla saab selles koosseisus olema rohkem, kui kunagi varem on olnud. Samas ma oleks ka murelik selle üle, kui neist saab nii-öelda paralleelformaat korralistele istungitele. Aga ma möönan, et on paratamatu ühel või teisel põhjusel, ka neil põhjustel, mida Urmas välja tõi, selliste täiendavate istungite kokkukutsumine. Ilmselgelt tundub, et ka valitsus peab sama teed minema. Aga et on korraline istung ja siis on täiendav istung ja kui sellest päris paralleelformaat kujuneb, siis see ei ole nagu päris korrektne. Aga ma loodan, et see tõke on siiski ületatav ja me saame ikkagi ühel hetkel käsitleda neid eelnõusid korralisel istungil, nii nagu seda on tehtud ka varem. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Mul on küsimus. Kas hea istungi juhataja näeks selles probleemi või mingis mõttes ka võimalust Eesti poliitilise kultuuri uueks muutmisel, kui koalitsioon ja opositsioon niimoodi arutavadki? Kui tavakoosolekut ei ole võimalik läbi viia, siis istutakse, arutatakse läbi, millised küsimused on ühised, me saame arutada neid teemasid, jõutakse ühisele arusaamisele ühiskonnas ja hoopis suurem koosmeel paistab siit ülevalt Toompealt kogu Eestimaale.

Jah, ma arvan, et see on üks hea võimalus tegelikult ikkagi mõne olulise asja, olulise teema puhul, kus konsensus on olemas. Kas või seesama Ukraina otsuse eelnõu, mille Marko Mihkelson üle andis. Oleks täiesti arusaamatu, kui me seda kuskil kuu aega sahtlis hoiaksime selle tõttu, et parlament ei suuda menetleda. Ma arvan, et punti siduda mingi ports eelnõusid, kus on konsensus olemas, selleks et vähemalt nendega edasi minna, on kindlasti kaalumist väärt [mõte]. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Mul on ka sisuliselt protseduuriline küsimus. Ma ei saanud aru, miks me peaksime tegema kõike seda täiendavatel istungitel. Seda, mida kolleeg Urmas Reinsalu välja pakkus, saab ju teha korralistel istungitel, kui selline kokkulepe tõepoolest saavutatakse. Kui Riigikogu juhatus sisuliselt soovib dialoogi opositsiooniga ja saavutataksegi kokkulepe, siis kinnitatakse korralise istungi päevakord juba ainult nende punktidega, mis on opositsiooniga läbi räägitud, mis on parlamendis esindatud erakondadega läbi räägitud ja milles on saavutatud üksmeel. Nii kinnitatakse ka korraline päevakord ja minnakse edasi selle päevakorraga. Siis ei ole vaja teha täiendavaid istungeid, mina saan nii aru. Või olen ma valesti aru saanud?

Aitäh, hea kolleeg! Ma tahtsin harmoneeruda Urmas Reinsalu ettepanekuga. Minu meelest oli see väga asjakohane. Mul oleks ettepanek, et saavutataks üksmeel Isamaa fraktsioonis selles küsimuses, kas nende Riigikogu‑üleste eelnõude arutelu peaks toimuma korralise istungi raames või täiendaval istungil. Me ootame. Kui te olete kokkuleppele jõudnud, siis andke ka meile, juhatusele, teada. (Helir-Valdor Seeder räägib kohalt.) Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Räägime siis sellest perehüvitiste eelnõust, mis justkui on punnina meie tööl ees, millest ei saa üle ega ümber, kus ei ole kokkulepet Riigikogu erakondade vahel. Ma võtsin kaasa eelnõu kooskõlastustabeli, mis on valitsuse esitatud eelnõule lisatud. Mida ma siit siis loen? Kuulake seda, sest heidetakse ju ka opositsioonile ette, et pahatahtlikult takistatakse töö tegemist. Tegemist on eelnõuga, millel on väga pikaajaline mõju ja mis puudutab väga suurt osa Eesti ühiskonnast. Loomulikult, me räägime lastetoetustest, nende suuruse vähendamisest, indekseerimise ärakaotamisest, räägime sujuvast üleminekust, selle äralõpetamisest ja veel paljust muust, mis puudutab demograafilisi protsesse ja perepoliitikat. Siin ei arvestata sotsiaalpartnerite ettepanekuga, et sellise eelnõu arutelule ja vastuvõtmisele peab eelnema mõjuanalüüs. 

Valitsus selgitab, miks ta ei arvesta seda ettepanekut, et peaks mõjuanalüüsi tegema: "Nõustume, et perepoliitilised muudatused vajavad terviklikku mõjuanalüüsi, mida aga on võimalik põhjalikumalt teha peale muudatuste rakendamist." Kas te kujutate ette? Nii et minu ettepanek on selle uue poliitika või uue kultuuri kohta, mis siin on nüüd rajatud, et ka riigieelarve, kõigi maksuseaduste ja kõigi muude eelnõude puhul hakkamegi tegema nii, et võtame enne eelnõu vastu ja pärast, kui muudatused on vastu võetud ja jõustunud, hakkame tegelema mõjuanalüüsidega. 

Vaat see on see poliitika, millega meie nõustuda ei saa. Sellepärast on mul au anda üle arupärimine Lauri Läänemetsale. See puudutab nii otseselt kui ka kaudselt just nimelt seda küsimust.

Huvitav, kas neid sama pealkirjaga arupärimisi saab ka liita, noh, nagu eelnõusid, mis on ühed ja samad? Ma vaatan, et taas on arupärimine seoses valeliku poliitikaga. Neid on juba päris palju. Aga nüüd Priit Sibul, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Siia sõites kuulasin Vikerraadiost Eesti Kontserdi murelikku esindajat, kes rääkis, et kultuuri ja kultuurivaldkonda ees ootavad ajad on väga keerulised. Peamise probleemina käsitleti seal saates seda nii‑öelda siiret, kus kultuuri ja maksunduse asjad lähevad kokku ja kus on probleem ka käibemaksu tõstmisega, mis puudutab majutusasutusi ja majutusteenuseid. Ta kirjeldas seda, et kui inimesed lähevad kusagile kontserdile, siis tavaliselt ei pruugi nad jõuda samal õhtul tagasi koju, vaid peavad minema hotelli, ja kui see läheb väga kalliks, siis kindlasti on sel väga suur mõju ka kontserdi‑ ja kultuuritegevusele Eestis. Ühe konkreetse näitena räägiti Saaremaa ooperipäevadest ja avaldati lootust, et ehk need siiski päris ära ei jää selle pärast. Aga murenoodid on kindlasti kõrged, sest juulikuus, nagu ta viitas, tõusevad Saaremaal hotellihinnad sellistesse kõrgustesse, et inimesed, kes hotelliteenuseid kasutavad, võivad arvata, et nad saavad sealt mingit luksteenust, vähemalt sellise raha eest võiks mujal riikides luksteenust saada. Aga Saaremaal sel ajal kahjuks hotellid mitte midagi erilist ei paku, vaid tegelevad oma tavapärase tegevusega. Maksumuudatuste tõttu on [hind] veelgi tõusnud. Sellega seoses on mul küsimus kultuuriministrile: kuidas garanteerida, et seadusloome oleks läbipaistev, arusaadav ja vastaks ootustele?

Nüüd palun kõnepulti Tõnis Lukase.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Austatud stenogramm! Siin kolleeg avaldas muret, et töölaud on Riigikogul täiesti tühi. Ei, ma ei arva sugugi nii, sellepärast et siin viimaste tundide ja isegi päevade jooksul on antud üle mitmeid olulisi eelnõusid. Piisab, kui juhatus need menetlusse võtab, siis on Riigikogu komisjonidel tööd küll ja küll. Ma usun, et osa nendest eelnõudest on ka täiesti perspektiivsed, et neid vastu võtta. 

Antud juhul esitan ma Isamaa fraktsiooni nimel menetlusse Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist anda omavalitsustele õigus uute maksude kehtestamiseks ja leida alternatiivseid võimalusi omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks" eelnõu. Nimelt on omavalitsused väga erineva võimekusega. Kui ei ole juba aastaid suudetud omavalitsusliitudega kokku leppida selles, et muutunud funktsioonide tingimustes – omavalitsustele on täiendavaid ülesandeid seadustega pandud ja ka aeg on esitanud neile erinevaid nõudeid erinevates Eesti piirkondades – omavalitsuste tulubaasi läbivalt muuta omavalitsustele sobivalt, et nad oma funktsioone suudaks täita, siis ei ole mingit õigustust, eriti vaesematele omavalitsustele [öelda], et otsige ise raha erinevate maksude kehtestamisega. Sellise otsuse võiks teha küll. Isamaa sellise otsuse, et Riigikogu annaks valitsusele suunise omavalitsuste tulubaasi küsimustes, ka esitab.

Nüüd palun, Urmas Reinsalu!

Austatud istungi juhataja! Austatud rahvaesindus! Käesolevat Euroopa Liidu finantsperspektiivi menetles Euroopa Ülemkogu 96 tundi reaalajas ja mitte keegi ei kõnelenud sellest, et tegemist on Euroopa põhiseaduslikkuse kriisiga või et Euroopa toimimine on kaoses. Ei, poliitikas tuleb kokkulepete tegemiseks võtta oma aeg. Ja see hädakisa, mis meid siin saadab, et aga igal opositsiooniparteil on oma vaated – kuulge, sõbrad, aga mida pidi vaene Ursula von der Leyen tegema, kui 27 riiki istus seal vastakuti, kes tahtsid väiksemat eelarvet, kes tahtsid suuremat eelarvet? Tegelikult on praegu olukord selline, et meie seisukohad Heliriga ei olnud vastandlikud, vaid küsimus on selles, kuidas tagada parlamendi töö toimimine teatud tasandil, selleks et me saaksime funktsioneerida olulistes asjades, mis puudutavad konsensuspoliitikaid, nagu välis‑ ja julgeolekupoliitikat. Selles mõttes on minu ettepanek konkreetselt, et vanematekogu vormis tuleb arutada järgmise töönädala päevakorda – ma arvan, et see oli väga hea osundus Heliril – ja leida lahendus selliselt, et järgmisel töönädalal meil ei oleks niisugust konveierit. Meie oleme valmis selleks konveieriks. Aga küsimus on, et konveieri kas kõrval või konveieri asemel peab olema ka võimalus menetleda ära sisulised küsimused, mis on konsensuslikult aktsepteeritavad. Meil tegelikult on ju praegu ainult paar küsimust, mis on nii-öelda purgatooriumis, õhus, maa ja taeva vahel, eks ole, mis ei ole jõudnud parlamendisaali või parlamendi menetluskorda ja mis tekitavad selle poliitilise vastasseisu. Ja kui me ei leia [võimalust], et parlamendis astutakse samm tagasi koalitsiooni poolt, ja kui see vastasseis püsib, siis meil tuleb leida töövorm teatud kvaliteedis. See eeldab juhtimisküpsust, aga see eeldab ka kokkuleppe sõlmimise küpsust. Ma olen kindel, et meie omalt poolt oleme selleks valmis. 

Ma annan üle kontekstualiseerivalt sellesse eelnevasse arupärimisse seoses valeliku poliitikaga arupärimise terviseminister Riina Sikkutile, mis puudutab inflatsioonipoliitikaid. Oluline teema, aga koalitsioonilepingus, anna andeks, Toomas, täiesti käsitlemata. Aitäh!

Aitäh! Lihtsalt lühikommentaariks Urmase ettepanekule. Ma arvan, et Eesti parlament läheks ajalukku, kui ta arutaks üksnes eelnõusid, kus on kõikide parlamendifraktsioonide vahel konsensus. Sellist parlamenti, ma arvan, maailmas ei ole, aga meil on see võimalus. (Urmas Reinsalu seletab saalist.) Nii. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui jätkata selle koha pealt, kus kolleeg Urmas lõpetas, siis ei, meil tõesti ei ole mingisugust erimeelsust, kas realiseerida parlamendi ühist tahet täiendavatel istungitel või teha seda korralistel istungitel. Minu isiklik arvamus on, et seda oleks mõistlikum teha korralistel istungitel ka selle vastasseisu olukorras, kus me praegu oleme. Niikaua, kuni see [olukord kestab], tuleb tõepoolest vanematekogu ja juhatuse formaadis püüda leida lahendust ja kokkulepet. See sõltub poliitikute küpsusastmest ja juhtimispädevusest, oskustest ja tahtest kokku leppida. Niikaua, kuni seda kokkulepet vastasseisu osas ei ole saavutatud, saaks menetleda kõiki muid küsimusi, mida on vaja menetleda, tavapärases korras korralistel istungitel. Me saame seda teha niimoodi, et me kinnitame päevakorra ja teeme seda esmaspäeval, nii nagu me vanematekogus ka täna arutasime. Mingit takistust ei ole, eelnõude ja arupärimiste üleandmine seda ei takista ka kehtiva kodukorra puhul, ja seda saaks teha kohe esimesel istungil, esmaspäevasel istungil. Me paneme päevakorda ainult need päevakorrapunktid, milles on saavutatud kokkulepe. Siis ei teki ka seda olukorda, et parlament tegeleb ainult nende küsimustega, kus on saavutatud konsensus, sest nende küsimuste puhul, kus ei ole saavutatud konsensust, vanematekogu, kaasates kõiki teisi erakondasid lisaks koalitsioonierakondadele, püüab leida lahendust. See lahendus võib olla niisugune, nagu me oleme taotlenud, et järgitakse head õigusloome tava, tekib sisuline arutelu. Ja hääletused ei pea sugugi olema konsensuslikud. Meie ei ole seda taotlenud, et kõikide eelnõude puhul hääletused peaks olema konsensuslikud. 

Aga kuna mu aeg ei võimalda pikemalt tutvustada seda arupärimist, mida ma tahan üle anda, siis ma lihtsalt kinnitan, et allkiri on all ja tegemist on unikaalse arupärimisega, mis on esitatud Kristina Kallasele seoses koalitsioonilepinguga.

Tänud! Nüüd Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Reformierakond oma valimisprogrammis kirjutas, et hoidume üldise maksukoormuse tõstmisest ja jälgime seda ka varade maksustamisel. 

On üks maks, mis on praegusest maksupaketist, mis ootab parlamendile üleandmist, välja jäänud. Tegelikult on neid palju, aga üks maks, millest on rohkem räägitud, on automaks. Seda hetkel seal paketis ei ole. Seda, miks ei ole, ei ole ka aru saada, sest ei tea, kas koalitsioonis või erakondades puudub täpne arusaam, kas ja milliseks see saab või milliste autode suunas peaks vaatama. 

Seoses sellega on mul arupärimine auväärt minister Mart Võrklaevale. Ehk on tal võimalik tulla parlamendi ette ja selgitada – lisaks lootusele, mis koalitsioonilepingu sõlmimisel oli, et automaksust võiks hakata laekuma 120 miljonit eurot aastas –, mis põhjustel või milliseid autosid hakatakse maksustama, millises korras, kas aluseks on CO₂, kas inimestel on võimalik kuidagi sellest pääseda, kas arvesse võetakse kilovatid või CO₂-heide ja kas inimesed saavad teha kuidagi oma käitumisega midagi, et seda maksu vähem maksta. Mis saab sellest loodetavast 120‑miljonilisest laekumisest? Või mida peaksid tegema need inimesed, kes sõidavad vanema Audiga? Äkki minister tuleb räägib korra veel parlamendis ka, kuidas saada mõistlik tulemus selles kontekstis, kui see auto välja vahetada. Aitäh!

Aitüma! Mõnevõrra küll üllatab, et on soov täiendada seda maksupaketti veel ühe eelnõuga, et nagu vähe on saanud sinna kokku, aga samal ajal süüdistatakse kobareelnõu esitamises. Aga Priit Sibul, palun!

Aitäh! Kas tõesti jagasite rõõmusõnumit, et koalitsioon on otsustanud automaksu siiski ära jätta, Eesti rahvast säästa sellest? See on koalitsioonileppes kirjas, aga kas siiski te saate täna täie teadmise juures kinnitada, et see valitsus tõesti otsustab automaksu mitte kehtestada?

Hea kolleeg, te saite minu repliigist valesti aru. Minu repliik oli selle kohta, et ma sain aru, et te olite pettunud, et automaksu selles maksupaketis ei ole. Mul on siiralt kahju. Aga palun, Priit Sibul!

Ei olnud pettunud. Küsimus oli lihtsalt selles, et sellest räägiti üsna palju ja tundus, et ta jõuab [sinna eelnõusse]. Ma saan aru, mõeldes automaksule, millest on räägitud, ka prügipõletamismaksule, raskeveokimaksule ja teistele, et tegelikult koalitsioonis on valmimas uus kakuke järgmise maksupaketina. Kas see vastab tõele?

Jaa, tahtsingi öelda, et vähemalt minu informatsiooni põhjal te ei pea muretsema, automaksu eelnõuga valitsuses tegeldakse, nii et see loodetavasti jõuab parlamenti enne, kui teie esitatud arupärimisele [vastamine]. Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhatus! Lugupeetud kolleegid! Esitan arupärimise peaminister Kaja Kallasele, kes veel eile siin Riigikogu saalis infotunnis, ma ei tea, kas hoiatas juba ette või lausa pragas oma valijatega, et nad ei mõista, et valimistel on tagajärjed. Nüüd on Reformierakond päris suure osakaaluga Riigikogus ja valijad on kuidagi üllatunud, et ellu hakatakse viima asju, mida lubatud ei olnud. Aga valimistel on tagajärjed, ise te ju valisite meid ja nüüd te peate sellega kõigega arvestama – niisugust tooni oli ootamatu kuulda. Võib-olla selle tõttu ongi teatud valijate hulk ära pöördunud valitsuse juhtivast erakonnast. See on seotud muidugi valeliku poliitikaga, mida me oleme siin korduvalt käsitlenud. 

Kui vaadata, kuidas füüsilise isiku tulumaksu areng ja genees üldse Eesti Vabariigis on toimunud viimastel aegadel, siis on näha, et see on langenud 26%‑lt 20%‑le erinevate kokkulepete tõttu. Reformierakond on andnud vihjeid, et see lausa lõpetatakse ära, et füüsiliselt isikult pole mõtet tulumaksu võtta, see majandust niimoodi ei elavda, et läheme edasi hoopis teiste maksudega. Nüüd ongi väga imekspandav see, mille kohta ma küsingi peaministrilt: kuidas siis niimoodi on läinud, et sellises kõrge inflatsiooni olukorras füüsilise isiku tulumaksu tõstmisega inimeste üldist maksukoormust kavatsetakse tõsta? Aitäh!

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma küll ei tea hetkel, kui palju on Riigikogu liikmeid, kes meid jälgivad. Saalis me näeme, kui palju siin inimesi on, aga me ei tea, kui paljud oma ruumides pingsalt kaasa töötavad. Aga ma vaatasin, kui paljud meie otseülekannet vaatavad. Mis sa, Toomas, arvad, kui palju neid inimesi on? 

10. 

Ei olnud, 205 oli hetkel. Nii et näete, kui suur huvi, kaks korda suurem kui Riigikogu koosseis. 

Nii. Aga et mitte aega raisata, sest arupärimisi on palju ja meil ei ole aega kulutada, siis ikka sellest perehüvitiste eelnõust, mis ainsa eelnõuna on selle koosseisu ajal valitsuse poolt parlamenti saadetud ja siin punnina ees seisab. Vaatan jätkuvalt seda kooskõlastustabelit, kus, ma ütlesin, on näha uut poliitikat, analüüse tehakse pärast eelnõude vastuvõtmist, kuigi siis võiks toetuda juba tegelikule praktikale, mitte analüüsile. Ma arvan, et see oleks tegelikkusega palju rohkem kooskõlas kui teoreetilised analüüsid. Aga olgu. Selles tabelis on siis otsustanud Vabariigi Valitsus ja Sotsiaalministeerium kooskõlastada selle eelnõu ka MTÜ‑ga Õiglase Riigi Nimel. MTÜ‑ga Õiglase Riigi Nimel. Ma tuletan meelde, et kooskõlastuseks anti üldse aega 72 tundi, kolm ööpäeva, aga MTÜ Õiglase Riigi Nimel registreeriti registris 13. aprillil ehk neli päeva enne seda, kui see eelnõu kooskõlastusele saadeti, vastav MTÜ üldse asutati. Ja ennäe, oluline oli selle MTÜ‑ga kooskõlastada. Minul on väga suur huvi, et miks just selle [MTÜ‑ga]. 

Seoses sellega on arupärimine esitatud perehüvitiste koha Kristen Michalile kui ühele asjalikule valitsusliikmele, kes, ma usun, suudab ka selles küsimuses selguse tuua ja arupärimisele ammendava vastuse anda.

No nii, ma arvan, et selle üle me saame ainult heameelt tunda, et kella neljaks lausa 205 inimest seda [istungit] jälgivad. Siis ei lähegi kurtidele kõrvadele ega tühja see töö, mis siin tehakse. Urmas Reinsalu, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindus! Ma korrigeeriksin Tõnis Lukase mõttekäiku või täiendaksin seda, millele Tõnis Lukas osutas, et valelik poliitika tähendab seda, et viiakse massiivse lainena ellu asju, mida ei ole lubatud või mille jaoks mandaati ei ole saadud. Aga omaette plokk on tegelikult küsimustest, mida tehakse risti vastupidi lubatule. 

Ma võtan ühe näite. Reformierakonna programmist me leiame selgelt lubaduse taastada täies mahus abikaasade ühisdeklaratsioonid. Selge konkreetne niisugune juhis. Ja mida me näeme praegu? Tegelikkuses tuleb täielikult tühistada abikaasade mahaarvamised, selline seaduseelnõu on pandud veerema. 

Loomulikult tekitab see avalikkuses nõutust, tekitab hämmingut, ja see ei saa olla see poliitiline stiil, poliitiline käekiri, mille puhul me ütleme, et tegemist on tavaolukorraga. Kui on tegemist tavatu olukorraga, siis see eeldab loomulikult ka tavatut tasakaalustavat taktikat opositsioonijõudude poolt. See loob poliitilisele kultuurile raame. 

Selles kontekstis ongi mul võimalus anda üle arupärimine seoses valeliku poliitikaga ja poliitilise kultuuri vajakajäämistega meie kultuuriministrile. Tegelikult ka poliitiline kultuur on osa inimkultuurist, inimtekkelisest kultuurist, omavahelisest interaktsioonist ühiskonnas. Kindlasti kultuuriminister – sest kindlasti ka kultuuriavalikkus vaatab nõutult neid arenguid valitsuse poliitika kujundamisel – on õige inimene andma oma seisukoha nendes küsimustes. Aitäh!

Kolleeg Priit Sibulal on üks vahepala. Palun!

Aitäh! Mul on lihtsalt küsimus, kas austatud istungi juhatajale võib teada olla, kes Reformierakonnast sellise jäleduse välja pressis, et kui valimisprogrammis lubati säilitada ja täiel kujul taastada see abikaasade maksude mahaarvamine, siis …

Hea kolleeg! See ei ole kuidagi protseduuriline küsimus, see ei kvalifitseeru kahjuks. Seda debatti saame pidada mujal ja teisel ajal. Priit Sibul, palun! Aga nüüd pulti eelnõu või arupärimisega.

Aitäh, austatud juhataja! Minu küsimus on seotud sellega, mis toimub osakesel sellest maast, mis on seal Maidu naabruses, ehk sellega, mis toimub ümber Nursipalu. Valitsuse juhtiv erakond ei ole muutunud, muutunud ei ole kaitseminister, aga mingil põhjusel enne valimisi otsustati, et Nursipaluga edasi ei minda, kuid nüüd tuleb välja, et selle teemaga on mingil põhjusel hakanud kiire. Täpselt ei saa aru, kuidas sellega, millega kaks ja pool kuud tagasi ei olnud kiire, mis vajas arusaamist ja läbimõtlemist ja läbimõtestamist, kaks ja pool kuud hiljem on kiire. Kui ma vaatan reaktsioone, mis on näiteks peaministril olnud, [suheldes] võrokestega ja nii edasi, siis ma ei saa aru, et see diskussioon kuidagi üksteisele lähemale viiks ja mõistmine suureneks. Küll aga me riigikaitsekomisjonis esimehega eesotsas kindlasti jälgime, et oleks võimalikult palju arvestatud kohaliku kogukonna ja nende [inimeste] arusaamistega. 

Loomulikult on üsna selge, et kui riik tahab eksisteerida ja toimetada, siis riigikaitse huvid prevaleerivad kahjuks väga paljude teiste huvide ees. Vähemalt nende inimeste jaoks, kes iseseisvat riiki tahavad pidada. Seoses sellega on arupärimine kaitseministrile, et kuidas ta suudab tagada ja garanteerida, et seadusloomeprotsess oleks piisavalt läbipaistev. Aitäh!

Tõnis Lukas taas. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad ja vaatajad, kellest meil oli rõõm teada saada varasel hommikutunnil! Esitan arupärimise justiitsminister Kalle Laanetile. Justiitsminister peaks Eestis jälgima, et seadusandlik protseduur oleks väga läbipaistev ja arusaadav. Ma üllatusega kuulsin praegu, et värskelt registreeritud MTÜ‑le Õiglase Riigi Nimel on langenud see au, et talle saadetakse lausa juriidilisi tekste ja õigusaktide eelnõusid, seaduseelnõusid kooskõlastamisele. Eile me kohtusime väikeettevõtjate liidu esindusega, mis on väga auväärne organisatsioon, kaua tegutsenud, rääkinud palju kaasa. Nemad kurtsid, et kuidagi ei saa riigilt ja valitsusasutustelt kooskõlastamiseks materjale, sest neid ei ole nii-öelda partnerite hulka arvatud. Ma loodan, et justiitsminister saab siin tasakaalu taastada, et majandusega seotud küsimustes oleksid ka EVEA seisukohad kooskõlastusringidel aktsepteeritud või neid oleks vähemalt küsitud. 

Justiitsministrilt küsin ka just õigusliku kindluse kohta, et mida siis nüüd peavad juba täiendava perehüvitisega arvestanud perekonnad tegema, kui nad on sellel aastal hüvitist mingil määral saanud ja sellega arvestanud, aga nüüd kavatsetakse see ära võtta. Kuidas õiguskindluse küsimustes koalitsioonileppesse suhtuda? Seda on tehtud ilma analüüsita. Kuidas anda nendele peredele õiguskindlus?

Nüüd Helir-Valdor Seeder, palun!

Tervist! Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Minu arupärimine on adresseeritud peaminister Kaja Kallasele, see puudutab Reformierakonna ja koalitsiooni poliitikat ja koalitsioonilepingut ning juba üleantud eelnõu, perehüvitiste eelnõu ikka. 

Ma loen Reformierakonna programmi, kus on kirjas: "Eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata innovaatilise ja teadusmahuka majanduse abil ning (Tähelepanu! – H-V. S.) tarkade kuluvalikute ja struktuursete reformidega." Kui me loeme koalitsioonilepingut, siis näeme, et ainukene tark kuluvalik, mille Reformierakond ja koalitsioon on teinud, on lastega perede toetuse ja heaolu vähendamine. See on ainukene, milles on suudetud koalitsioonilepingus kokku leppida, ja tegelikult seda topeltmahus: kõigepealt perehüvitiste eelnõu raames ja siis veel tulumaksuseaduse raames, kus kaotatakse ära tulumaksuvabastus alates teisest lapsest kõikide laste kohta. See on siis nii-öelda ainuke tark kuluvalik ehk säästukoht. Ülejäänud kärbetest või säästudest või tarkadest kuluvalikutest ei ole koalitsioonilepingus sõnagi. On umbmäärane kokkulepe, et kõik ministrid oma valitsemisalas vaatavad ka tulevikus, mida on võimalik teha, aga konkreetne kokkulepe toimub ainult lastega perede arvel, ja seda olukorras, kus meil on tegemist sajandi kõige madalama sündimusega. Nii et minu arvates ei ole see mitte tark kuluvalik, vaid see on ääretult rumal ja vastutustundetu kuluvalik, sellises olukorras alustada selliste kulukärbetega ja tarkade kuluvalikutega, nagu koalitsioon neid nimetab. Arupärimine ongi suunatud peaministrile, et saada vastus ja selles küsimuses selgus.

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav Riigikogu aseesimees! Lugupeetavad rahvaesindajad! Valelik poliitika eksisteeris enne valimisi, kuid selle grotesksus tuli ilmsiks peale valimisi. Kuid täna õhtul ma nägin "Esimest stuudiot", kus Jürgen Ligi esines kuidagi väga vagalt ja tagasihoidlikult ja ütles, et Reformierakonna programm oli … Ma ei taha talle sõnu suhu panna, aga mõttekäik oli, et [see programm oli] väga säästlik ja kokkuhoidlik. Küsimus on selles, kas see siis vastas tõele. Ei vastanud tõele, on mul informatsioon. Nimelt, millega praegu tegeldakse nende tohutute maksutõusude loogikas? Eesmärk on ju katta – Rahandusministeeriumi enne valimisi, veebruarikuust pärit ekspertiishinnangu järgi – kõige kallimat valimislubadust, mis riigi eelarvestrateegia perioodil moodustab kokku 2 miljardit eurot. See on ju selle aktsiooni tähendus. Kui Jürgen Ligi räägib, et Reformierakonna programm oli väga säästlik ja kokkuhoidlik, siis mul piisab tuua üks näide selle absurdse grotesksuse kohta, milliste tegelikkusele mittevastavate või ebarealistlike ambitsioonidega eksitades saavutati valimisvõit. Nimelt oli kirjas järgmise nelja aasta Eesti kõige kallim projekt, mida Reformierakond ette nägi: veealune raudtee Tallinnast Helsingisse, mis ainuüksi minu käsutuses oleva informatsiooni järgi 2017. aastal antud hinnangul maksaks üle 16 miljardi euro. Sellised utopistlikud, ebarealistlikud ambitsioonid praeguses kriisiolukorras olid siis tegelikult need lubadused ja vekslite väljakäimine. 

Selles kontekstis ongi arupärimine Kaja Kallasele. Miks valitsus neid makse õigupoolest tõstab? Ja palume kirjeldada seda valelikku poliitikat niisuguses holistlikumas visioonis. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Minul on arupärimine regionaalministrile. Nimelt ma mäletan, et kui ma olin Põlvas maavanema kohustes, juba siis me tegelesime sellega, kuidas lahendada probleemi, kui külas on olukord järgmine: on nooremad pered, kellel ei ole mitte mingit võimalust maal elada, kui neil ei ole autot, ja on vanemad inimesed, kellel ei ole ei autot ega autojuhtimisõigust. Kuidas selles kontekstis korraldada transporti nii, et see vastaks vähegi tervele mõistusele, arvestades busside suurust ja maksumaksja rahakotti? Seda on väga keeruline teha. Noored pered enamasti pakkusid sedasama avalikku teenust, olles sisuliselt oma lastele autojuhtideks, kui nad ei tahtnud, et need lapsed pool päeva koolis veedaks ja seal toimetaks. Selle ülesandega tegeletakse tänaseni. Kahjuks nii ongi, et hajaasustuses sellele probleemile lihtsat lahendust polegi, sest inimeste vajadused ja võimalused ning tegelikkus on väga erinevad. 

Seoses sellega on küsimus. Kuidas valitsuse planeeritav automaks aitab kaasa nende küsimuste lahendamisele? Mis kujul aitab automaks kaasa regionaalarengule, kui sisuliselt maal ilma autota hakkama saada normaalsel kujul ei ole võimalik? Mismoodi kavatsetakse autosid maksustada? Miks peab regionaalminister mõistlikuks, et maainimestele täiendav maks pannakse? Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad-vaatajad! Esitan arupärimise kultuuriminister Heidy Purgale. 

Valitsuse valelik poliitika on pannud ka kultuuriministri väga raskesse olukorda. Ma ei kujuta ette, kuidas kultuuriminister saaks täita oma põhimissiooni. Kindlasti ta suudab seda teha, aga tal on tegelikult raske sisendada erinevatele initsiatiivgruppidele ja tegijatele, et peaks veelgi elavamaks muutma Eesti spordielu ja kultuurielu. Ma ei räägi ainult rahvusvaheliste sündmuste korraldamisest, vaid ka Eesti-siseste kultuuri‑ ja spordisündmuste korraldamisest tingimustes, kus majutusasutuste käibemaks oluliselt tõuseb ja väga suur risk on, et näiteks spordi‑ või kultuurisündmuse külastajatel, kellel tuleb ööbida sündmuse lähistel, lihtsalt rahakott ei pane vastu ja jääb ära see pileti ostmine, ei minda kontserdile, ei minda spordisündmusele. 

Seda tuleks vaadata ikkagi ka kompleksselt, nii nagu on sobilik ütelda, et ei suretataks välja kultuurielu ja spordielu. Maksulaekumise arvestus võib olla lihtsalt üks asi, aritmeetiline, aga see, kuidas ta mõjutab erinevaid valdkondi, võib olla hoopis teine asi. Seda enam, et kultuuriminister peab rinda pistma ka sellega, kuidas hakata vabakutselistel üldse mingit tuluarvestust pidama ja neile sotsiaalmaksu arvestama, et neil oleks inimväärne elu. 

Nendes tingimustes ma küsin: miks läheb valitsus niigi kõrge inflatsiooni olukorras füüsilise isiku tulumaksu tõstmisega inimeste üldist maksukoormust veelgi tõstma?

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Minu järgnev arupärimine on adresseeritud rahandusminister Mart Võrklaevale, kes, nagu teada, on Reformierakonna liige ja esindab valitsuses Reformierakonda. 

Arupärimise sisu tuleneb ikka sellest valelikust poliitikast, mida valitsus eesotsas Reformierakonnaga püüab nüüd pärast valimisi, saanud suure mandaadi, ka ellu viia. Loen mina Reformierakonna lubadusi enne valimisi, nende programmi, ja loen siit, et Reformierakond ei pea õigeks tööjõu täiendavat maksustamist. Ei pea õigeks tööjõu täiendavat maksustamist, aga tõstab tulumaksu pärast valimisi, nii nagu me teame nüüd koalitsioonilepingus kokkulepitust, 20%‑lt 22%‑le ehk tegelikult 10% võrra. Ja enamgi veel, tsiteerin Reformierakonna programmi, lubadust enne valimisi: "Hoidume üldise maksukoormuse tõstmisest ja järgime seda ka vara maksustamisel." Ka vara maksustamist ei pea Reformierakond õigeks või õigemini ei pidanud õigeks ja mitte ei vaikinud selles küsimuses, vaid lubas, et ta ei pea vara maksustamist õigeks. Aga ma küsin siis, mis asi on automaks, millest siin kolleeg Priit Sibul äsja rääkis, automaks, mis kehtestatakse uue maksuna. Kas auto ei olegi enam vara? Ja mis asi on maamaks ja maamaksu tõstmine, kas maa ei ole ka enam vara? 

Seoses sellega, et valimiseelsed lubadused – mitte vaikimine, vaid valimiseelsed lubadused – ja koalitsioonileping ning juba menetlusse esitatavad eelnõud on karjuvas vastuolus, on mul arupärimine rahandusminister Mart Võrklaevale.

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav Riigikogu aseesimees! Austatud rahvaesindus! Lugupeetav härra Tein! Olen teid alati tundnud ja teist lugu pidanud kui terve mõistusega ratsionaalsest inimesest, niisugusest ettevõtliku vaimuga inimesest Tartu inimeste esindajana. 

Ma pean ütlema, et kui ma loen Eesti 200 programmi ja vaatan maksupoliitilisi lubadusi, siis … Ma tsiteerin: me ei karista autoomanikke maksudega. Härra Tein, sellele saite te Tartu elanikelt mandaadi. Teiseks, selge seisukoht: me ei toeta maksude tõstmist vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil. Kas tuleb tuttav ette? Järgnevalt: alandame madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust. Järgmised lubadused, mis maksupoliitikas olid: rakendame ettevõtluse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks maapiirkondades dividendidelt makstava tulumaksu 5%‑lise soodustuse ettevõtetele, kes on teinud teatud investeeringud. Me näeme nüüd aga maksutõuse, mitte maksusoodustusi. Ning lisaks veel lubadus, et kohalikele omavalitsustele peaks laekuma osa ettevõtete käibemaksust. Whatever it means. Ilmselt see oli härra Heleniuse visioon. 

Selles kontekstis tuleb ausalt öelda, et me peame lähemalt võtma vaatluse alla, auditi alla kõik need grotesksed valed, mida öeldi inimestele enne valimisi ja mida sümmeetriliselt täpselt vastupidi ellu viiakse. 

Ja mida ütles proua peaminister eile? Ta ütles, et ärge sonkige nendes programmides, need olid mõeldud ju valijatele, mitte teile, poliitikud. Aga meie hindamegi teid, teie lubadusi, ja seisame vastu valelikule poliitikale.

Ja asjalikule mehele, kliimaminister Kristen Michalile, on arupärimine seoses valeliku poliitikaga, et [ta saaks] kirjeldada, miks selline maksutohuvabohu on kokku keerutatud. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma hea meelega jätkan Eesti 200 programmi tsiteerimist, sest see on praegu asjakohane. Kuigi peaminister soovitas mitte nendesse programmidesse liialt süveneda, mina arvan, et nad on siiski asjakohased nii enne valimisi kui ka veel paar kuud pärast valimisi. 

"Meil on vaja rohkem haridust, rohkem koole, rohkem õpetajaid. Eesti 200 tahab, et [meie] haridussüsteem oleks kestvalt maailma parim. Lähtume parimast võimalikust teaduslikust teadmisest, uuringutest ja andmetest. Teame, et tugev haridus toetub tarkadele ja iseseisvatele õpetajatele ja haridusjuhtidele. Seetõttu on meie hariduspoliitika keskmes inimesed. Haridusvõrku kujundades leiame tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel. Igal Eesti lapsel ja noorel peavad olema [väga] head õpetajad." Ilusad mõtted, aga küsimus on selles, mida hea kolleeg Urmas Reinsalu ei suutnud sealt leida. Ta leidis sealt otse vastupidise asja. See on küsimus automaksust ja selle kehtestamisest. Ehk sarnane küsimus, mis oli mul regionaalminister Madis Kallasele, on mul ka proua Kallasele, sedakorda haridusminister Kristina Kallasele. Küsimus on seesama, nende maal elavate inimeste kohta. Kuigi lõplikult ei ole aru saada, kuhu see prioriteet läheb siis selle efektiivsuse ja koduläheduse vahel, aga eks seda näitab ka aeg, kuidas minister mõistab, mismoodi on efektiivsem toimetada. Siis on küsimus, kuidas pered saaksid mõistlikul kujul planeerida oma laste kooli ja koju jõudmist. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Austatud stenogramm! Head kuulajad-vaatajad! Mul on arupärimine välisminister Margus Tsahknale. Ma tean ammustest aegadest, et härra Tsahkna oli valitsuse liige ka siis, kui kehtestati niinimetatud maksuküür. Seda maksuküüru on viimasel ajal hakatud väga pahaks pidama. Nüüd on asutud Reformierakonna juhtimisel seda niinimetatud maksuküüru ümber pöörama või siluma niimoodi, et tekitatakse eelis kõrgepalgalistele ja nuheldakse madalapalgalisi inimesi. Me kõik saame teada, kui halb selline omaaegne lahendus oli. Ma ei tea, kas härra välisminister kahetseb või mitte. Aga jah, praeguses valitsuses on ta tarmuka erakonnajuhina välisminister, kindlasti sõnakas liige. Mäletan ka omaaegset seismist perede eest, seda, et perehüvitiste süsteemi kehtestamise ajal oli ka härra Tsahkna veel poliitikas kaasarääkija. Ma ei tea, kas tal on meeles tollased analüüsid. Nüüd läheb valitsus ilma igasuguste analüüsideta selle kohta, kuidas see mõjub rahvastikule meie demograafilise kriisi tingimustes, kuigi seda [analüüsi] koalitsioonileppes lubati, ikkagi perehüvitisi kärpima, tehes seda inimeste õiglustunde vastu.

Mul ongi küsimus Margus Tsahknale, et kuidas nii kaugele on jõutud. Kas tegu ongi uue poliitilise kultuuriga, et seaduse mõju hakatakse analüüsima alles pärast selle vastuvõtmist?

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Head kolleegid! Kuna praegu on koalitsiooni ainsa esindajana siin hea kolleeg Tanel Tein, siis on minu arupärimine suunatud Eesti 200 ühele juhtpoliitikule proua Kristina Kallasele. Ma kohe ütlen, et ma ise olen ka suur spordi‑ ja korvpallifänn, Tanel, nii et olen sinu mängudele kaasa elanud ja elan nüüd pingsalt kaasa sellele, kuidas sa uuel lahinguväljal, poliitikas, tegutsed. 

Aga Urmase arupärimise üleandmise piiratud aeg ei võimaldanud kõiki Eesti 200 valesid ette lugeda. Väga oluline teema on see, mis puudutab perepoliitikat. Võtan ette Eesti 200 programmi. "Perepoliitikas viime valitsemisperioodil ellu järgmised sammud: [- --] Alates 2024. aastast on toetus esimese ja teise lapse kohta 150 eurot kuus." Nagu me teame, jäi see 80 euro peale, ei sentigi juurde. "Indekseerime kõik lastetoetused ning arendame vajaduspõhiseid peretoetuseid kõikidele peredele." Nagu me teame, lisaks lasterikaste perede toetusele, mis praegu on indekseeritud, oli lubadus, et ka ühe‑ ja kahelapseliste perede toetusi hakatakse indekseerima. Oi ei, seda ei tehta, mida lubati, vaid võetakse ära ka lasterikastelt peredelt indekseerimine, kaotatakse see ka ära. Ja veel kord rõhutan: mitte ei vaikitud enne valimisi nendest asjadest, mida praegu tehakse, vaid vastupidi, lubati hoopis vastupidiseid asju. See oli siis täiendav vale, mis siia sai lisatud Eesti 200 programmist, millest kolleeg Urmas Reinsalu rääkis. 

Arupärimine on Kristina Kallasele, et saada vastus küsimusele, miks nii on käitutud ja kes on sundinud koalitsiooni niimoodi käituma olukorras, kus kõik kolm koalitsioonierakonda lubasid vastupidist ja ühtegi teistsugust erakonda teistsuguste lubadustega ju ei olnud. Kes oli see kuri kratt, kes sundis nad kõik kolm käituma vastupidi oma eelnevale lubadusele, kui nad ühiselt kokku said? Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav istungi juhataja! Lugupeetavad rahvaesindajad! Ma võtan nüüd vaatluse alla sotsiaaldemokraatide valed. Mida lubas Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond maksupoliitikas Eesti rahvale? Kõigepealt käibemaksu kohta. Kas nad lubasid käibemaksu tõstmist? Ei. Käibemaksu kohta on Sotsiaaldemokraatlik Erakond andnud niisugused lubadused. "Alandame [jalg‑ ja] tõukerataste käibemaksu 5%-le." Ja teiseks: "Vähendame lamellrehvide käibemaksu 5%-le." Noh, tühja nende tõukerataste ja lamellrehvidega. Aga tegelikult üldist käibemaksukoormust, sealhulgas nende poolt nii hardalt kalliks peetud tõukerataste puhul, tegelikult ju hoopis tõstetaksegi. Oleme tuvastanud järjekordse väga groteskse vale. 

Teiseks, võtame maksupoliitikas küsimuse, mis puudutab kodupoliitikat. Väga õilsalt sõnastab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programm: "Kodu on iga inimese põhiõigus. Oma kodu pole lihtsalt elamispind või kinnisvaraturu objekt." Nähakse ette rida meetmeid selle koduõiguse realiseerimiseks, kesksena see, et tuua tagasi kodulaenude intressimaksete täielik maksuvabastus. Tegelikkus on täpselt vastupidine olnud. Tegelikkuses kaotatakse see ja kodulaenude intressimaksete [maksuvabastus] on null. 

Siis on veel rida niisuguseid küllap ka nende tekstide autorite utopistlikke lubadusi. Sellise groteski tõttu, mis puudutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna maksupoliitilisi valesid, on selge, et me peame saama vastused seoses valeliku poliitikaga. Mul ongi selles laiemas kontekstis küsimus valitsuse liikmele, terviseminister Signe Riisalole. Miks valitsus viib ellu niisugust maksupoliitilist kurssi, mis tegelikult halvendab ettevõtluskeskkonda, sealhulgas tekitab tema valitsemisalas tulupoliitilisi probleeme? Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head ametikaaslased! Kes muu kui mitte siseminister Lauri Läänemets peaks hea seisma selle eest, et Eesti õigusloome oleks korrektne ning seadused oleksid inimestele arusaadavad ja läbipaistvad. Aga mul on küllaltki keeruline aru saada – ma loodan, et minister seoses selle arupärimisega, mida ma talle esitan, tuleb ja selgitab seda –, kuidas ta kavatseb seda teha oma haldusalas, aga ka laiemalt. Kuna tegemist on ühe erakonna ministriga, siis loodetavasti ta [arvestab seda] nii ise kui ka kutsub oma erakonna ministreid korrale, et oleks võimalik aru saada, mil viisil neid seadusi tehakse. 

Koalitsioonilepingus teadupärast lepiti kokku, et kliimaministeeriumisse viiakse kokku erinevad huvid. Varasemalt on Eesti poliitikas arutatud selle üle, kas isegi [kõik teemad] Keskkonnaministeeriumisse sobivad, näiteks kalandus oli jagatud Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi vahel, et keskkonnaaspekte ja majandusaspekte eristataks, sest seal on erinevad eesmärgid ja [võivad tekkida] konfliktid. Aga nüüd me näeme, et kliimaministeeriumisse on viidud päris mitmed erinevad aspektid kokku. Ka riigisekretär on pidanud mõistlikuks, et see, mida me varem pidasime ministeeriumidevaheliseks eluks ja kirjavahetuseks, on tulevikus ühe ministeeriumi sisene ja avalikkusel polegi sellega mitte mingit asja. Ma loodan, et heal siseministril on mingid mõistlikud lahendused, kuidas Eesti avalikkusel oleks võimalik tulevikus jälgida õigusloome kujunemist. 

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad-vaatajad! Tusatuju aeg hakkab psühholoogiliselt mööda saama, halvad mõtted tulevad inimestel kella nelja ja viie vahel. Väljas juba kergelt koidab, nagu te näete, kui te vaatate aknast välja. See annab lootust. Ja kellele sellises optimistlikus meeleolus ikka arupärimist esitada kui mitte kliimaminister härra Kristen Michalile. (Leiab oma arupärimise tekstis vea ja hakkab seda pastakaga parandama.) Aitäh! Härra esimees annab mulle andeks. 

Ma arvan ka, et kui üks täht, t h‑ks muudetakse, siis pole probleemi. 

Jah, väga õige, väga õige! Väga õige!  

Aga kui siin oli enne valimisi segadusi, siis pärast valimisi need jätkuvad. Endine rahandusminister Akkermann arvas märtsi alguses, et Eesti rahandusega on kõik korras. Nüüd Kaja Kallas ütleb, et ta juba ammu-ammu teadis, et Eesti rahandusega ei ole sugugi kõik korras. No kes siis veel teab õiget seisu ja teadis seda pikka aega, kui Reformierakonnas mitte Kristen Michal, kes teab tegelikult kõiki neid asju selles erakonnas alati peaaegu et kõige paremini. Praegu on just Kristen Michal õnneks kliimaminister, kes tegeleb majandusküsimustega, nii et meie majandus on kindlates kätes. Seda enam on üllatav, et turismiettevõtted ja teised ettevõtted on pandud väga suure surve alla. 

Ja minul ongi küsimus: miks läheb valitsus olukorras, kus enamik ettevõtteid pole veel jõudnud kriisi mõjudest taastuda ning töötavad kahjumlikult, nende maksukoormust märgatavalt tõstma?

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma pean jällegi möönma, et kolleeg Urmas Reinsalul jäi ajast puudu, et märksõnadena ära markeerida ka ainult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valed, mis on nende programmis, võrreldes kokkulepitud koalitsioonilepinguga. Ma tuletan meelde, et sotsiaaldemokraadid olid need, kes enne valimisi rääkisid astmelisest tulumaksust ja tõid ka erinevaid astmeid valimiskampaania käigus välja, mida nad pidasid oluliseks ja mida nad valijatele lubasid. Tegelik tulemus oli hoopis vastupidine. Me teame, et ellu viiakse hoopis teistsugune tulumaksuseaduse muudatus, kus ei ole mitte mingisuguseid astmeid, ja ära kaotatakse ka sujuv üleminek tulumaksuvabalt miinimumilt, mis vähendas maksukoormust eelkõige väiksema sissetulekuga inimestel. Me saime tulemuseks hoopis selle, et riik riigieelarvest toetab enam kui 5000 eurot palka saavaid inimesi 70 miljoni euroga aastas. Seda olukorras, kus räägitakse, et riigieelarve on enneolematult suures defitsiidis ja on vaja erakorralisi meetmeid, [surumaks] seda kobarmaksupaketti kiirkorras Riigikogust läbi, et liikuda riigieelarve tasakaalu poole ja päästa Eesti riik pankrotist. Ainus maks, mida nad veel lisaks tulumaksumuudatustele lubasid, oli ju riigikaitsemaks, mida me sellest koalitsioonilepingust ei leia, aga leiame hulgaliselt hoopis teistsuguseid makse, millest sotsiaaldemokraadid ei rääkinud. Sellega seoses on mul arupärimine Riina Sikkutile, kes on sotsiaaldemokraatide minister praeguses valitsuses.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula.

Aitäh, istungi juhataja! Kolleegid! Mul on arupärimine proua sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole seoses pakilise küsimuse ja arusaamisega, mis puudutab seadusloome läbipaistvust ja selle kujundamist. 

Suur saal ootab siin arutelu, mis puudutab peretoetuste vähendamist. Ma käisin teisipäeval sotsiaalkomisjoni koosolekul ja seal Sotsiaalministeeriumi ametnikud väga ilusasti tutvustasid erinevaid meetmeid, mis nende meelest ühel või teisel moel on sündimust mõjutanud. Räägiti Eesti väga heast, ma ei tea, kas maailma parimast, aga väga heast ja toimivast vanemahüvitise süsteemist, mis on mõjutanud perede käitumist. Räägiti sellest, et kui seda on aja jooksul muudetud, kuidas siis laste vanusevahe on muutunud seoses sellega, et seal on teatavaid muudatusi tehtud. Selgus, et see on kahe ja poole aasta juures. Siis räägiti sellest, et 2017. aastal vastu võetud lasterikka pere toetus mõjutas sündimust positiivselt, ja seda ka veel aastail 2020 ja 2021. Nii et see mõju on selgelt pikem kui korraks. 

Nüüd on ministeeriumil ettepanek lasterikka pere toetust vähendada. Seda, miks seda tehakse, ei põhistata, öeldakse, et sellega on kiire, see tuleb kuidagi väga kiiresti ära teha ja et raha justkui läheb mujale. Aga seda, kuhu see raha läheb, kahjuks seaduseelnõus kirjas pole. Seoses sellega ongi palve, et sotsiaalkaitseminister tuleks ja selgitaks, kuidas seal ministeeriumis õigusloome kujundamisega on.

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav istungi juhataja! Lugupeetavad rahvaesindajad! Mul on üle anda arupärimine siseminister Lauri Läänemetsale seoses valeliku poliitikaga. See arupärimine puudutab probleemide ringi, mis on seotud maksukoormuse tõusuga, ja eraldi on välja toodud turismiettevõtted. Nendele on siis ju käibemaksu [tõus] üle 100%, kui võtta, et see [tõuseb] 9%‑lt 22%‑le.

Kas me leiame midagi niisugust sotsiaaldemokraatide valimisprogrammist lubadusena? Ei! Regionaalpoliitika alt me leiame hoopis lubaduse selle kohta, et turismi tuleb toetada. Ja seda hakkab toimetulekupoliitikat lubanud sotsiaaldemokraatide programm siis nii iroonilisel moel realiseerima. 

Lisaks, ma ei hakka kõnelemagi nendest lubadustest ja vekslitest, mida Sotsiaaldemokraatlik Erakond oma programmis jagas tööpoliitika koha: miinimumpalga tõstmine 1200 eurole, töönädala neljapäevaseks muutmine neil, kes ühe päeva nädalas õpivad, ning rida maksusoodustusi töötajatele, sealhulgas eraldi tööjõumaksude langetamine piiratud töövõimega inimestel, pensionäridel, õppivatel noortel ja omastehooldajatel. Tegelikult me näeme tulumaksumäära tõusu. Seda, mida lubati – väiksema ja keskmise sissetulekuga inimestele maksude langetamist –, tegelikkuses täies mahus Reformierakonna lubaduse elluviimisega ei tehta. Vastamise au on härra Läänemetsal.

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head kuulajad-vaatajad! On suur õnn, et majandus‑ ja infotehnoloogiaminister on just Tiit Riisalo, sest tema tunneb majanduse köögipoolt, ta on ka akadeemiliselt haritud, ta on olnud turismiettevõtte tegevjuht. Tõepoolest, kelle poole siis veel võiksid pöörduda praegused turismiettevõtted või üldse väiksemad ettevõtted? Tuletan meelde väikeettevõtete assotsiatsiooni muret, et neid ei kaasata kooskõlastusringidele majandust ja ka neid endid, nende tegevusi puudutavate eelnõude kooskõlastamiseks partneritena. Tiit Riisalo korraldab selle asja loodetavasti ära, ta on sellise kaasava poliitika esindaja, nii et turismiettevõtetel on, kelle poole pöörduda, kui neil on mure, et mis neist saab. See mure neil kahtlemata on, sest kui arvestada praegust maksutaset ja seda, mida valitsus kavandab, siis langeb turismiettevõtetele täiendav koormus – 2,5‑kordne maksukoormuse tõus. See on selge, et kui juba praegu neil kasumit ei ole investeerimiseks ega arendamiseks ja nad on kahjumlikult töötanud, siis osa nendest ettevõtetest kaua vastu ei pea. 

Mul on küsimus majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 tuginedes: miks läheb valitsus niigi kõrge inflatsiooni olukorras käibemaksu tõstmisega inimeste üldist maksukoormust tõstma?

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Et ei jääks ekslikku ja ülekohtust muljet, justkui sotsiaaldemokraadid valetaksid vähem kui nende partnerid Reformierakond ja Eesti 200, siis ma jätkan sotsiaaldemokraatide lubaduste loetelu ja [loen ette] valimispettusi, seda, mida nad pärast valimisi ei täida ja hoopis vastupidiselt ellu viivad. Ka sotsiaaldemokraadid lubasid programmis ja kinnitasid ka korduvates väitlustes enne valimisi, et see on nende oluline prioriteet: "Tõstame lapsetoetuse 150 euroni alates esimesest lapsest." No nagu me teame, seda ei juhtunud. "Indekseerime lapsetoetuste tõusu – nii tõuseb lapsetoetus edaspidi iga aasta automaatselt." No ei tulnud ka seda indekseerimist. Vastupidi, see võeti isegi lasterikastelt peredelt ära. 

Veel lubavad nad loomulikult tasuta lasteaiakohtasid, mille kohta ma võin öelda, et praktikas nad käituvad vastupidi. Viljandi linnas, kus sotsiaaldemokraadid on võimul, nad on kõige suurem koalitsioonierakond, juhtiv erakond, nad tõstsid järsult ka lasteaiakoha tasu. Viljandi linnas on näiteks lasteaiakoha maksumus kordades kõrgem – kordades, mitte protsentides, ma rõhutan – kui näiteks Viljandi vallas, naaberomavalitsuses. Vaat niisugust poliitikat viivad sotsiaaldemokraadid ellu praktikas. Aga kui me loeme programme, siis me näeme hoopis midagi muud. 

Sellega seoses on mul arupärimine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole seoses valitsuskoalitsiooni valeliku poliitikaga. Mida tema arvab ja millised on tema selgitused sellise poliitika elluviimise kohta?

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ametnikud! Mul on arupärimine härra Kristen Michalile. 

Uue valitsuse plaan tõmmata kokku riigiaparaati on toonud juba kaasa teatavaid negatiivseid nähtusi. Kliimaministeeriumi alla tuuakse kokku nii energeetika‑ kui ka keskkonnateemad, mis ajalooliselt on, nagu me teame, kuulunud eri ministeeriumide haldusalasse. Ametnikel on – loomulikult, nende valdkonnast ja arusaamistest lähtuvalt – kardinaalselt erinevad arvamused. Varasemalt on nende arvamuste arutelu toimunud huvitatud avalikkuse silme all, sest ministeeriumidevahelised kooskõlastused on olnud avalikud, nüüd oleks aga tegu ühe ministeeriumi sisearuteluga, mida peetakse kinniste uste taga, ja eriarvamused valgustamisele ei kuulu. Seda mõtet on kinnitanud muu hulgas riigisekretär, kelle hinnangul ei ole vaja selliste dokumentide avalikustamist. 

Mul on küsimus ja lootus, et ehk on tegelikult kliimaministril vähe teistsugune arusaam kui riigisekretäril. Ma arvan, et Eesti avalikkusel on väga suur huvi selle vastu, millised on need vastandlikud huvid osakondadel, kes töötavad ühes ministeeriumis välja õigusloomet. Ma arvan, et see oleks väga kohutav pretsedent, kui need arutelud jääksid kas ministri kabinetti või veel kuhugile mujale. Eesti avalikkusel on õigus teada ja aru saada, miks kujunevad seadused välja just sellise sõnastusega ja kelle huvidest lähtuvalt need selliselt sõnastatud on. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav istungi juhataja! Austatud rahvaesindus! Ma jätkan sealt, kus Helir-Valdor Seeder pooleli jäi, ja vaatlen ettevõtluskeskkonna [kohta öeldud] valesid Reformierakonna programmi vaatevinklist. 

Reformierakond – ja ma osundan – lubas ja rõhutas, et Eesti ettevõtluskeskkonna jaoks on oluline tugev innovaatiline majandus ilma maksukoormust tõstmata. Reformierakond andis selge lubaduse ettevõtlusvaldkonna teemal: "Tagame ärikeskkonna etteaimatavuse, ettevõtjate ja sidusrühmade sisulise kaasamise regulatsioonide muutmisse […] Ettevõtluskeskkonda enim mõjutavad regulatsioonid Eestis [ja EL tasandil] arutatakse läbi ettevõtlusorganisatsioonidega, et valida Eesti tuleviku jaoks parim lahendus ning vähemalt aastane jõustumistähtaeg." No tere talv! Nüüd on tegelikult veerenud välja maksupakett, mis kavatsetakse poole aastaga jõustada, juhul kui läheb läbi see plaan, millele on praegu kerkinud tõkkevall ette. Selgelt oleme tuvastanud, kahetsusega tuleb nentida, Reformierakonna järjekordse vale. 

Eks nüüd konkurent valitsuskoalitsioonis, sotsiaaldemokraadid, peavad andma hinnangu maksupoliitikaküsimustele ja nendele valedele. Sellega seoses ongi arupärimine valeliku poliitika kohta regionaalminister Madis Kallasele, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusdelegatsiooni liikmele, et selles asjas selgust saada. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad-vaatajad! Juba koidab, tõesti, ja lootust on, lootust on, et meid juhivad asjatundlikud inimesed. Seda kindlasti on loota ka lugupeetud terviseministrilt Riina Sikkutilt. 

Aga üllatav on, et Riina Sikkut, kes majandusministrina oli ju eelmises valitsuses väga tarmukas, rääkis kaasa paljudes küsimustes, ei öelnud minu teada kordagi, et Eesti on eelarvepoliitiliselt nii raskes seisus, et tuleb teha kardinaalseid muudatusi ja hakata maksukoormust tõstma. Majandusministrina ta sellist ettepanekut ei teinud, ei enne valimisi valijatele ega ole ka praegu tegelikult piisavalt seda kommenteerinud. Nüüd saab ta seda teha, sest just proua Riina Sikkutile, terviseministrile, ma esitan küsimuse, mis puudutab viimased kaks kuud inimesi mõjutanud ja neile lausa šokina mõjunud maksudebatti. 

Koalitsiooni moodustanud erakonnad on oma valimiste eel antud lubadused kas täiesti unustanud või lükanud nende täitmise oma tööde nimekirja sügavale lõppu. Selle asemel minnakse kiirkorras ellu viima poliitikat, millest valijaile sõnagi ei räägitud ja milleks mandaati ei küsitud. 

Lähtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139, esitan järgmise küsimuse: miks läheb valitsus niigi kõrge inflatsiooni olukorras füüsilise isiku tulumaksu tõstmisega inimeste üldist maksukoormust veelgi tõstma?

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Ma puudutan teemat, millest enne rääkis ka kolleeg Priit Sibul, nimelt valitsuse sees vastutusalade ümberjagamist. Nagu me teame, uues valitsuses on 13 ministrikohta ja valitsemisalad on ümber jagatud, ka ministeeriumide nimed ja [nende töö] sisu on paljuski muutunud. 

Kõigepealt tahan öelda, et see on ülimalt ebaproportsionaalne, mis on kokku lepitud. Kui me vaatame selle superministri või kliimaministri portfelli sisse, siis näeme, et noh, seal on kõik. Kahetsusväärselt on seal nii majandamine kui ka järelevalve kokku pandud, mis oleks väga mõistlik just nimelt lahutada. Kalanduse teemat, mis on küll regionaalministri all või siis endise maaeluministri või põllumajandusministeeriumi all, justkui korrastatakse. Kui see nii on, on väga hea. Aga see, et Riigimetsa Majandamise Keskus ehk metsamajandamine ja teiselt poolt ka järelevalve on selles ministeeriumis, tekitab ju vastuolu. Sama on ka kõikide teiste valdkondadega, sealhulgas maavaradega: nii maavarade majandamine kui ka järelevalve, mis enne olid lahutatud majandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel, on nüüd ühes ministeeriumis. Nii nagu juba siin varasemalt on öeldud, ka need diskussioonid ja see tasakaalustav arutelu jäävad nüüd ministeeriumisiseseks ja ilmselt laiema avalikkuseni ei jõua. See on väga halb. Ka ministeeriumide proportsioonid on ju täiesti erinevad. Terviseministri portfelli ei jää ju mitte midagi enam peale haigekassa, mis on ju reguleeritud – vabandust, see on nüüd Tervisekassa –, kus on ka nõukogu esimees. Tegelikult terviseministril midagi peale Tervisekassa (Juhataja helistab kella.) ju väga ei olegi. Nii et tema on siis ülemminister. 

Seoses sellega on mul arupärimine härra Kristen Michalile, kes selles küsimuses vast suudab selgust luua. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma mäletan käesoleva aasta eelarve kokkupanemist, mis toimus Lihulas. Seal üks naine nagu sammas seisis selle eest, et Eesti saaks endale multifunktsionaalse laeva. Ja õigesti tegi. Seda, ma arvan, ongi vaja. Ta seisis väga hästi oma valdkonna eest. 

Täna on see auväärt naine, Riina Sikkut, terviseministri ametis ja räägib sellest, olles uues koalitsioonis uute vaadete ja arusaamistega, et on palju kulutatud. Kuigi minu meelest aitas ta veel pool aastat tagasi sellele kõigele kaasa, aga noh, eks ikka inimesed vaatavad oma uuest istekohast lähtuvalt oma seisukohad ka ringi. Nii peabki. 

Mul on üks küsimus. Eile oli arutelu, kus käisid turismiettevõtjad ja rääkisid, et koalitsiooni tasandil on arutatud, et võiks kui mitte päris 22%‑le käibemaksu tõsta, siis mingile muule [tasemele], mis on 9%‑st kõrgem, et teha veel üks maksumäär, kuigi kõik on teadlikud, et rohkem kui kahte erandit teha ei saa. Sellest tulenevalt tekkis mul hirm, kas seal haldusalas vaadatakse üle näiteks ka ravimite käibemaksumäär.

Aga tegelikult on küsimused laiemad. Kas ministeeriumis on olemas mõjuanalüüs, kuidas need maksutõusud ministeeriumi ja selle allasutuste kulutusi mõjutavad? Kas on plaanis eelarveläbirääkimistel raha juurde küsida või on plaan kärpida? Kas ja milliseid tegevusi ja investeeringuid planeeritakse tagasi [võtta] või [kavatsetakse] kokku hoida tööjõukulude pealt? Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Aitäh, lugupeetav istungi juhataja! Austatud rahvaesindus! Asjad toimuvad, sündmused kujunevad. Aga tegelikkuses tuleb ausalt [küsida], et kas meile on ikka selge see rahaliselt kaetud kokkulepete süsteem, milles valitsus on kokku leppinud. Teatavasti kõigil koalitsiooniläbirääkimistel koostatakse tabel rahaliste tulude ja kulude kohta, mida planeeritakse, ja loomulikult ei olnud ka see kord erandiks, seda kinnitasid Rahandusministeeriumi ametnikud esmaspäeval erikomisjoni istungil. 

Minu küsimus oli, et loomulikult oleks ju huvi, rääkimata komisjoni liikmetest, ka avalikkusel saada infot, mida need kokkulepped tegelikult sisaldavad. Üksikuid asju, mis on populaarsemad, on ju välja käidud. Maksupakett sellisel kujul, nagu me teame, on esimeses faasis ka juba avalikkuse ette jõudnud, täpsemate kirjetega. Vastus oli rahandusministril, et see on töödokument, see on veel poolik, seal võib kõik muutuda, seda ei saa välja anda. Ma arvan, et see on kahetsusväärne, esiteks. Kindlasti on õigustatud minimaalne avalik lävend – ja poliitika on ju avalik asi –, et see oleks avalik. See on olnud ka varasematel koalitsiooniläbirääkimistel nõnda ja paljudel juhtudel on isegi olnud nii, et ta on lausa koalitsiooniläbirääkimiste ajal nii-öelda välja lekkinud. Aga see on kindlasti tehtud teatavaks ametlikult, tabelina, korrektselt kohe pärast [läbirääkimisi] ja ei ole olnud mingit varjamist. Tekib küsimus, mis on selle varjamise mõte, millist valet soovitakse sellega peita. See on üks asi, sisuline pool.

Teine asi, mis mind pani muretsema, on see, et näete, asi on poolik, alles veel arutatakse, aga riiki selle alusel, salajase paberi alusel – salajase paberi alusel! – juba juhitakse. Otsused ju tegelikult tulevad nagu pressraua alt välja. 

Kindlasti on see küsimus  groteskne ja loomulikult peab andma selgust sotsiaalminister proua Riisalo seoses valeliku poliitikaga oma valitsemisalas. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Esitan arupärimise kaitseminister Hanno Pevkurile, kes kaitseministrina tarmukalt tegeleb praegu valitsusele ja ilmselt Eesti rahvale praeguses ja ka tulevases geopoliitilises olukorras ühe kõige tähtsama valdkonnaga, kaitsepoliitikaga, kellel on tegevust kindlasti hommikust õhtuni ja muresid piisavalt. 

Aga Hanno Pevkur on veel topelttubli: ta juhib ka Eesti Võrkpalli Liitu. Ta on Eesti Võrkpalli Liidu juhina kindlasti väga hästi kursis, kui raske on tuua rahvusvahelisi tippvõistlusi Eestisse. See [teema] on kultuuri ja spordi ning teisalt ettevõtluse piirialadel. Eriti vastutusrikas on see selles mõttes, et valitsus peaks looma sellise kliima, et niisuguseid ettevõtmisi saaks tulevikus Eestisse tuua, et nendel oleks mingi mõte ja majanduslik efekt. Rahvusvaheliste spordiürituste puhul on üldiselt nii, et ka riigi toetus neile on põhjendatud selle tuluga, mida nad suudavad Eestisse tuua. Nüüd võib see tulu väheneda, kui turismiettevõtete käibemaksu 2,5 korda tõstetakse, või ütleme, turismiettevõtete majutusega tegeleva osa, nende ettevõtete käibemaksu tõstetakse 2,5 korda. 

Ma tahaksingi teada Hanno Pevkuri selgitust, miks läheb valitsus niigi kõrge inflatsiooni olukorras käibemaksu tõstmisega inimeste üldist maksukoormust tõstma.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma jätkan seda ministeeriumide ja ametkondade ümberjagamise teemat, mille ma eelmises arupärimises tõstatasin. Nüüd on arupärimine suunatud regionaalminister Madis Kallasele.

Nagu me teame, on transpordiküsimused ülimalt olulised meie kõigi jaoks nii linnades kui ka väljaspool linna, regioonides. Nende valitsusalade ümberjagamisel on koalitsioonis kokku lepitud, et üks killukene, üks osa ühistranspordi [valdkonnast] liigub majandusministeeriumist regionaalministeeriumi alla. See tekitab küsimuse: mis otstarbekusest lähtuvalt see on otsustatud, et mingi osa – ja ma ei tea täpselt, milline osa – ühistranspordi [valdkonnast] liigub regionaalministeeriumi alla? See tähendab ju ühtlasi teatud pädevuste dubleerimist, teatud personali topeltvajadust ja nii edasi. Mulle tundub see ääretult ebamõistlik ja arusaamatu. Aga minister Madis Kallasel on loomulikult varasem kogemus omavalitsusjuhina Saaremaal, kus viidi läbi nõudepõhise ühistranspordi pilootprojekti. Mingisugune kogemus on tal olemas, nii et võib-olla seetõttu otsustati viia see valdkond osaliselt sinna ja proovida, mismoodi hakkab regionaalministeerium Eestis ühistranspordiga osaliselt tegelema. Mulle tundub see küll ääretult kummaline, ebaratsionaalne ja ebapraktiline olukorras, kus, nagu me teame, on meil niigi probleemiks killustatud ühistranspordikorraldus: erinevates maakondades on erinevad transpordikeskused, kes korraldavad ühistransporti erinevatel alustel. Mõnel pool on tasuta ühistransport, aga igal pool ei ole sugugi tasuta, vaid osaliselt tasuline ühistransport. Sellises olukorras [ühistranspordi valdkonda] veel erinevate ministeeriumide vahel killustada tundub ebapraktiline. Ma loodan, et minister annab ammendava vastuse.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Arupärimine on sel korral kogu õigusloome eest vastutavale ministrile või õigemini [õigusloome] järelevalvajale, Kalle Laanetile. Kalle on olnud, eks ju, valitsuses vana kogenud kala, olles täitnud nii siseministri kui ka kaitseministri rolli. Ma arvan, et nüüd on tal hea justiitsministri rollis jälgida, et kogu Eesti seadusloome oleks arusaadav ja mõistuspärane. Isikut tundes võiks ju arvata, et nii läheb, aga kui kogu seda koalitsioonilepet lugeda ja praegusi arusaamisi vaadata, kus mõne asjaga on väga kiire, [siis võiks arvata vastupidist]. Võtame näiteks lasterikaste perede toetuse vähendamise: nagu ma kirjeldasin, toodi Sotsiaalministeeriumis endas välja, kuidas erinevad meetmed on sündimust positiivselt mõjutanud. Seda tutvustati komisjoni istungil, aga millegipärast seaduseelnõus seda olemas ei ole ja seaduseelnõuga tahetakse neid toetusi vähendada. Selleks sisuliselt puuduvad põhjendused. Viidatakse vaid koalitsioonileppele ja sellele, et selle mõjuanalüüs tuleb hiljem, kuivõrd tegemist on väga kiire protsessiga. Ma arvan, et see on paslikkus. Seda, mida õigus endaga kaasa toob, hakatakse hindama tagantjärele, aga vähemalt pere- ja rahvastikupoliitikas on meil need tagantjärele faktid kurvad. Ma loodan, et nii selles valdkonnas kui ka kõigis teistes jätkub Justiitsministeeriumil silmi, et niisuguseid asju ei saaks juhtuda. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Aitäh, lugupeetav istungi juhataja! Lugupeetavad rahvaesindajad! Lugupeetav professor Lutsar! Küsimus on sellest, et … Olge head, võtke istet! Küsimus on sellest, et valitsuse programm ehk koalitsioonileping sisaldab rea asju, mis on meile kindlasti maailmavaateliselt vastuvõetamatud, nii nagu näiteks topeltkodakondsuse sisseviimine teatud isikute lõikes, nii nagu näiteks seesama vihakõneseadus ja rida teisi teemasid – selle kõrval veel, mis puudutab sotsiaal-majanduslikku paketti, nii makse kui ka peretoetuste vähendamist. 

Kuid on üks teemade ring, mida valitsus absoluutselt ei ole puudutanud, ühegi sõnaga, ja mis on olnud Eesti majanduse ja inimeste toimetuleku jaoks kõige kesksema kaaluga – see on inflatsiooni tõrjumine. Inflatsioonitõrjest me ei leia ühtegi rida koalitsioonilepingus. Meetmeid selleks ei ole. Vastupidi, need meetmed, mida valitsus tegelikus maksupaketis planeerib – ja seda on kirjeldatud kiretult ka maksuseaduste seletuskirjades –, näevad ette inflatsiooni võimendamist. Nii võimendab seda Rahandusministeeriumi hinnangul 1,66% võrra – nende kaupade ja teenuste hinnas, mis on käibemaksustatavad – käibemaksu tõus, 0,19% võrra majutusasutuste käibemaksu tõus ja loomulikult ka rida täiendavaid tarbimismaksukoormusi, alates seal nii järgmisel aastal eesseisvast kütuseaktsiisi kui ka alkoholiaktsiisi ja muude aktsiiside tõusudest. See kindlasti ei ole asjakohane. Selles kontekstis kavatsetakse tõsta ka füüsilise isiku tulumaksu, mis kindlasti tõstab selles lõikes ka inimeste üldist maksukoormust.

Mul ongi küsimus seletuse saamiseks. Kellelt muult oskad sa valeliku poliitika kohta seletust küsida kui Hanno Pevkurilt, kaitseministrilt.