Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu infotundi. Tere ka kõigile külalistele rõdudel ja kõigile, kes meid jälgivad elektrooniliste kandjate, kanalite ja televisiooni vahendusel! Kõigepealt kohaloleku kontroll, palun!

Infotunnis osaleb 21 Riigikogu liiget.

Valitsusliikmed, kes vastavad täna teie küsimustele, on peaminister Kaja Kallas, kultuuriminister Heidy Purga ja terviseminister Riina Sikkut. Tänases infotunnis on küsimuse esitamise soovi avaldanud 13 Riigikogu liiget. Seetõttu annan iga teema arutelul võimaluse ühe täpsustava ja ühe lisaküsimuse esitamiseks. Nagu kodukord ette näeb, on küsimuse esitamiseks aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.

Esimesena küsib Andres Metsoja ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on maksutõus. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Kõigepealt, palju õnne teile selle uhke tiitli eest: aasta eurooplane!

Aga nüüd, kohtudes Eesti ettevõtjatega, eelkõige nende inimestega, kes maksavad Eesti riigieelarvesse makse, tundub, et see lagi kipub olema üsna must sellel toal, kus ettevõtjad istuvad, ja positiivseid noote on nende käest üsna raske kätte saada. Tõepoolest, ma tahaksin küsida, noh, heal lapsel mitu nime, luksusteenuse kohta – valitsuselt on tulnud ka selline indikatsioon, et majutusettevõtete temaatikat võib siduda luksusega – ja selle plaani kohta, et 2,4‑kordne maksukasv peaks justkui aitama riigil ellu jääda. Aga teine pool on sellel ka. Nimelt ütlevad ettevõtjad, et nende kasumimarginaal ongi 12–13%, ja selle äravõtmisega tekitatakse olukord, kus nendel eluvõimalust ei ole, ja sellega ilmselt ei ole ka riigil võimalik saada eeldatavat tulu oma tulubaasi. 

Ma toon teile lihtsa näite. Pärnu linnaettevõte tegi rehkenduse ja tõi välja, et selle maksukasvu pealt peaks nende aastaringne täituvus olema 75% – Tallinnas on see keskmine täna 55%, siin pealinna regioonis, kus on palju ärikliente – ja majutusteenuse hind ühe öö kohta peaks jääma kusagile 158 euro kanti. Lugesin ka maksukobara [eelnõu] kooskõlastustabelit, kus palutakse sellest ideest loobuda. Kas te olete seda valitsuses juba kaalunud?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Jaa, aitäh! Kõigepealt aitäh õnnitluste eest! See tõesti oli selline üllatus ja tunnustus, et selline positiivne uudis.

Mis puudutab majutusasutuste käibemaksu, siis kõigepealt laske arutada, laske Riigikogul menetleda neid asju. Ma ütlesin seda ka teie erakonna esimehele, ütlesin teistele opositsioonierakondade juhtidele ja olen öelnud ka turismisektori esindajatele, et me oleme valmis kuulama. Neid muresid, mis te välja toote, saab niimoodi ka esitada ja me oleme valmis neid asju arutama. Aga me ei saa neid asju arutada, kui te menetlust ei luba, ja seda arutelu ei saa kuidagi avada, sellepärast et eelnõusid ei saa Riigikogus isegi üle anda. Ma palun, tekitage normaalne Riigikogu töö[olukord], kus põhiseadusliku institutsiooni, Riigikogu töö ei oleks takistatud, nii et asju saaks arutada. Siis me saame kõiki neid murekohti kaaluda.

Aga üks asi, mis mulle küll silma on jäänud, [on järgnev]. Eile oli üks huvitav uudis. Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta märtsis majutusettevõtetes ligi 226 000 turisti, mis on 18% rohkem kui aasta varem samas kuus. Samal ajal ööpäev majutusasutuses kallines keskmiselt 15%. Ehk 15% kallines majutusasutuste hind, samas 18% suurenes turistide arv. Seda uudist lugedes ja siia sisse vaadates mul paratamatult tekib küsimus. Kui turist teab, et see raha läheb riigieelarvesse, siis ta ütleb oi-oi, ma ei tule siia riiki, aga kui see läheb majutusettevõtte tuluks, siis ta ütleb, et see on okei. Me ju saame aru, kui absurdne selline konstruktsioon on. Igal juhul ma olen valmis kuulama neid argumente, aga selleks peaks saama seda asja arutada. 

Me oleme selle maksupaketi esitanud Riigikogule selles usus, et me saame neid arutelusid pidada, ja sellepärast oleme arvestanud, et muudatusettepanekute tähtaeg on tavapärane kümme päeva. Me oleme juba ette kohtunud turismisektori esindajatega rohkem kui ühegi teise sektori esindajatega – nii üksikud Riigikogu liikmed, valitsusliikmed, kõik. Nii et selge on see, et me vaatame seda kogumõjus, aga kõigepealt peaks saama arutada. Sellepärast ma palun teid omalt poolt, et te laseksite seda asja Riigikogus menetleda, arutada, kaasamisi teha, nii nagu Riigikogus need asjad olema peaks.

Aitäh! Aeg! Täpsustav küsimus, Andres Metsoja, palun!

Jaa, aitäh! Tõepoolest, parlamendis oleme paar päeva saanud rääkida eestikeelsest sootust sõnast "riigimehelikkus" ja selle üle arutleda. Paraku on sellel omad komponendid ka valitsuse suunalt. Me ju kõik teame, et see kobareelnõu on tulnud allkirjaga siia majja esimeste hulgas, aga üle antud veel ei ole. See obstruktsioon on ellu kutsutud ju tegelikult selle tõttu, et juba sidusrühmadega kaasamine on olnud vähe vildakas. Ka ettevõtjad ütlevad, et kolm päeva on selgelt liiga vähe. Kui tahetakse majandussektorile laiemalt panna täiendavat maksukohustust, siis tuleks mõista seda riigi püüet. Tuleks paralleelselt rääkida indikatsioonist õhem riik, mida ettevõtjad suudaks tegelikkuses ka üleval pidada. Eraldi positsioonina on välja toodud tegelikult kogu platvormimajandus. 30% majutussektori majutustest tehakse ju tegelikult külaliskorterites, mis on maksustamata – või vähemalt seal varimajandussektoris.

Kõik need problemaatikad kuni alampalga tõusuni, selle nügimiseni, on küsimärgi all. Väga raske on ettevõtjatele [midagi] ette heita ja tulla valitsuse püüdega kaasa seda kõike arutada siin Riigikogus, kui on üks suur kobar, ja kui kaasamiseks on jäetud ülimalt vähe aega. Kui obstruktsiooni käigus arutatakse selle üle, kas koalitsioonis üldse ollakse valmis arutama ka seda, et need maksupaketi osad eraldi lahti võtta, et tekiks justkui mingi kindlus, siis noh, ütleme, kogu see diskussioon kindlust ei lisa. See on ka põhjus, miks parlament on opositsiooni poolt ärev. Me peame saama oma valijate eest seista ja seda me ka teeme.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Jaa, aga selle jaoks, kui te … Obstruktsiooni te võite kasutada ja see on asi, mida tavaliselt kasutatakse konkreetse eelnõu puhul, et saaks aru, mis need teie murekohad on. Praegu te ei lase neid asju üldse menetleda. Aga mulle tundub, et … Esiteks, me oleme teinud kõik need eelnõud eraldi eelnõudena. Me räägime perehüvitistest eraldi. Me räägime maksupaketist eraldi. Me räägime riigikaitsest ehk Nursipalust eraldi. Need on eraldi eelnõud ja te saate teha nendele eraldi obstruktsiooni. Aga praegu te ei lase neid isegi menetlusse anda.

Teine asi, mis ma tahan öelda, on see, et teie juhtimisel 2016. aastal 2. detsembril teatati, et meil on plaanid makse muuta. Ja need olid ulatuslikud plaanid: seesama maksuküür, siis kogu see alkoholiaktsiiside ralli – kõik see. 2. detsembril öeldi, et sellised mõtted käivad. 7. detsembril võeti üks teine eelnõu, mis parasjagu oli Riigikogu menetluses, katkestati see eelnõu, anti kaks päeva muudatusettepanekute tähtajaks – kaks päeva muudatusettepanekute tähtajaks! – ja 19. detsembril võeti see eelnõu vastu. Ja see eelnõu puudutas tulumaksuseadust, sotsiaalmaksuseadust, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, käibemaksuseadust, maksukorralduse seadust, perehüvitiste seadust, ravikindlustuse seadust, tööturuteenuste ja -toetuste seadust ning [töövõimetoetuse] seadust. Seda kõike seitsmeteistkümne päevaga ideest teostuseni, kusjuures see jõustus pärast seda kohe.

Andke andeks, aga praegu meie teeme kõike väga korrektselt, kui te lasete asju menetleda Riigikogus nii, nagu Riigikogu menetlema peab: lasete üle anda eelnõu, komisjon saab seda menetleda, muudatusettepanekute tähtaeg on tavapärane. See maksupakett puudutab makse ja riigieelarvet üldiselt, see on üheskoos. Perehüvitised on täiesti teises komisjonis, Nursipalu on täiesti eraldi kolmandas komisjonis. Igale ühele saab teha muudatusi ja on normaalses graafikus need asjad paika pandud. Mitte nii, nagu teie olete teinud.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Mina küsin niimoodi: kas me saame teid usaldada, kui te ütlete, et tahaks arutleda ja tahaks kuulata opositsiooni ettepanekuid? Igasuguse arutelu mõte peaks ju olema see, et sealt arutelust tulnud mõni hea idee ka päriselt teoks saab. Kas te ise ka usute, kui te räägite, et tahaksite opositsiooniga arutleda? Kas see võiks olla tõesti reaalne, et kui opositsiooni poolt – olgu EKRE või mõni teine opositsioonierakond – tuleb mõni hea katteallikas või hea mõte, kuidas näiteks majutusasutuste käibemaks ära jätta või peretoetuste tõus ära jätta, kui tuleb mõni hea idee, mis on teostatav, te ka päriselt võtate selle arutlusele ja see jõuab päriselt sinna eelnõusse ja see muudatus sünnib? 

Te ise ka ei usu seda, teate väga hästi. Reformierakond sõidab teerulliga opositsioonist praegu lihtsalt üle. See on meie vahend kaitsta Eesti rahvast teie plaanitud maksutõusude eest, mida ka teie erakond ei lubanud. Ma küsin veel kord: kas te päriselt ise usute seda, et mõni, kas või EKRE poolt pakutud katteallikas võiks päriselt jõuda sinna maksupaketi eelnõusse ja päriselt teoks saada? Ja teiseks ma küsin veel selle majutusasutuste käibemaksu kohta, mida härra Metsoja juba tõstatas. Lõunanaabrid Läti ja Leedu proovisid, tõstsid käibemaksu majutusasutustele. Vähem kui aastaga lükati see alla tagasi, eksperiment kukkus läbi. Millised mõjuanalüüsid on teil, mille põhjal te oletate, et Eestis läheb teistmoodi ja see kuidagi kasuks tuleb sektorile?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt esimesele küsimusele vastuseks. Erinevalt sellest ajast, kui teie olite valitsuses, kui tõesti rullisite üle kõikidest ettepanekutest, mida meie tegime, olen mina praktikas näidanud, kuidas me oleme istunud maha Martin Helmega, kuulanud tema muudatusettepanekuid ja võtnud neid arvesse. Või samamoodi, kui sotsiaaldemokraadid olid opositsioonis, võtsime muudatusettepanekuid arvesse. See on reaalselt, mis on mul ette näidata. Samas, kui teie olite valitsuses, siis te ütlesite, et harjuge ära, unustage ära, selles mõttes, et meie oleme võimul, ja nii on. Meie ei ütle seda. Meie oleme valmis kuulama ja oleme valmis arutama neid teemasid. Aga selle jaoks, et arutada neid teemasid, peaks saama neid teemasid arutada. Seda te hetkel ei lase, sest te olete blokeerinud kogu Riigikogu töö, et ühtegi asja ei saaks arutada. Ma ei tea, mis on teie mured. Kui te lihtsalt ütlete, et eelnõusid ei tohi sisse anda, siis andke andeks, valimistel on tagajärjed. Toimusid demokraatlikud valimised, demokraatlikel valimistel sai praegune koalitsioon mandaadi nende asjade teostamiseks, ja seda saab Riigikogus niimoodi menetleda, nagu menetlesite teie, kui teie olite valitsuses. Aga see, et asju ei saa üldse arutada, on täiesti mingi uus teema.  

Mis puudutab majutusasutuste käibemaksu, siis jah, neid uuringuid on tehtud. Ja muide Leeduga, kui ma õigesti mäletan, oli vastupidi: kui nad tõstsid majutusasutuste käibemaksu, siis turistide arv hoopis suurenes. See on seesama näide, mida ma ütlen: Statistikaameti andmetel [põhinev] eilne uudis ütleb seda, et majutusasutustes on olnud 18% rohkem turiste kui eelmisel aastal olukorras, kus ööpäev majutusettevõttes kallines 15%. Turistide arv kasvas, majutusettevõtete ööpäeva hind tegelikult kasvas ka. Lihtsalt see läheb ettevõtjate taskusse, mitte maksurahaks.  

Aga ma ütlen veel kord: laske arutada, et me saaksime kuulda, mis on teie reaalsed murekohad, sest neid me ei ole praegu kuulnud. Kui lihtsalt öeldakse, et ärge tehke, siis see ei ole sisuline, vaid see on lihtsalt blokeerimine. Võtke need blokid maha, istume maha, et saaksime arutada nii, nagu me oleme seda mõelnud vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorrale, kuidas asju saab menetleda, et kümme päeva on muudatusettepanekute tähtajaks. Arutada on aega küll ja veel, ja neid erinevaid hinnanguid on ka võimalik anda. Aga kõik need hinnangud puudutavad tulevikku, mida tegelikult ei tea.

Aeg!

Ei tea turismiettevõtjad, mida tulevik toob, samamoodi ei tea riik kindlalt, mida tulevik toob.

Aitäh! Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Kõigepealt tunnustus peaministrile: kohe näha, et heas hoos. Aga ma küsin. Kui peaminister ka, ütleme, selle aja lõhki räägib – siin eelmistel päevadel on saadikute mikrofone väga vapralt ja kiiresti välja lülitatud poole jutu pealt –, siis kas te kohtlete kõiki inimesi võrdselt, kaasa arvatud valitsusliikmeid? Kuidas te protseduuriliselt plaanite seda olukorda lahendada?

Aitäh! Antud juhul ma tuletasin proua peaministrile meelde, et kolm minutit sai täis. Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Siin on arutelul töö‑ ja kodukorra seaduse täitmine. Peaminister ütles, et kui EKRE oli valitsuses, siis EKRE ei võtnud arvesse nende muudatusettepanekuid. Tõesti, kuna muudatusettepanekutena esitati NATO‑st väljaastumine ja Venemaa koosseisu astumine ja rubla kasutusele võtmine ja alaealisega seks, siis me tõesti ei võtnud neid ettepanekuid vastu.

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Teen ühe olulise täpsustuse: me töötame siiski kodu‑ ja töökorra seaduse alusel. Järgnevalt Rain Epler, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud saalisviibijad! Mul on küsimus selle kohta. Peaminister siin kuidagi viitas, et Riigikogus ei tehta tööd, või et töö on blokeeritud ja ei tehta tööd nii, nagu tegema peab. Jällegi, ma olen muidugi värske liige, aga mina ütleksin, et Riigikogu liikmed esitavad seaduseelnõusid, nii nagu ette on nähtud, ja esitavad arupärimisi. Kas te, härra juhataja, saate valitsusliikmete tähelepanu juhtida sellele, et vastupidi, Riigikogu teeb tööd? Jätab kuidagi halva mulje ega ole ka tõsi.

Aitäh, Rain Epler! Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane teine küsimus. Küsimuse esitaja on Tanel Kiik, küsimus on suunatud peaminister Kaja Kallasele ja teema on demograafiline kriis. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Kuna te ütlesite eelmises vastuses, et te ei tea, mis on Riigikogu opositsiooni mured, siis ma hea meelega selgitan. Esimene, peamine mure, miks hetkel obstruktsiooni tehakse, on juba sisse antud seaduseelnõu, mis näeb ette perede kindlustunde vähendamist keset demograafilist kriisi, ehk lasterikka pere toetuse vähendamine 200 euro võrra, ka indekseerimise lõpetamine ja teatud muu selline, [näiteks] sujuva väljumise võimaluse kaotamine. Riigikogu opositsioon on tegelikult väga selgelt sõnastanud need murekohad. Oleme ka välja öelnud, et oleme valmis ilusti jätkama parlamentaarse tööga, kui koalitsioon näitab ülest väiksematki paindlikkust, võtab tagasi selle laste ja perede kindlustunnet õõnestava eelnõu ning toob tõesti need maksumuudatused eraldi seaduseelnõudena parlamenti.

Kõik need süüdistused opositsiooni aadressil, et ei ole arutelu ja ei ole diskussiooni – ma ei ole väga näinud, et koalitsioon oleks selle konkreetse eelnõu puhul diskussiooni soovinud. Kiirkorras, mõnepäevase tähtaja jooksul tagasisidet küsides, esimese sisulise ettepanekuga kähku parlamenti tormates on pigem üles näidatud soovi see võimalikult kiiresti ära teha. Neidsamu sõnumeid on juba ka meedias öeldud: meil on sellega kiire, see tuleb kiiresti läbi suruda. Aga antud juhul opositsioonierakonnad, sealhulgas mina ja Keskerakond, on küll seda meelt, et sellist eelnõu ei tohigi parlament vastu võtta. See ei ole hea parlamentaarne kultuur, poliitiline kultuur, et enne valimisi tõstetakse toetusi, pärast valimisi neid langetatakse, eriti olukorras, kus tõesti Eestimaa iive on kahjuks niigi languses, eriti kui me räägime loomulikust iibest, mis oli eelmisel aastal üle 5000 inimese võrra miinuses.

Need on need põhjused, miks parlament hetkel tavapärases töörütmis ei toimi. Teie võimuses on seda väga kiiresti muuta, kui koalitsioon näitab üles paindlikkust ja valmisolekut maha istuda, läbi arutada, milline võiks laste- ja peretoetuste süsteem olla. Mu küsimus ongi: kas te olete selliseks aruteluks valmis?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Alati saate teha konkreetse eelnõu suhtes obstruktsiooni. Praegu te teete obstruktsiooni selleks, et Riigikogu ei saaks oma tööd üldse teha. Vaadake, meil ongi poliitiliselt erinevad vaated ja nendele vaadetele me küsisime mandaati valimistel. Samal ajal kui Keskerakond kaotas kümme kohta Riigikogus, siis meie koalitsioonis – üks erakond tuli täiesti uuena sisse – suutsime kohti kasvatada. Nii et see on see. Kui teil on konkreetsed muudatusettepanekud selle eelnõu kohta, siis me saame neid arutada. Aga neid muudatusettepanekuid me ei saa ju teada enne, kui seda asja on menetletud ja muudatusettepanekute tähtaeg on avaldatud. Mina olen öelnud ka teie erakonna esimehele, et siis olen mina valmis istuma maha, kuulama, mis on teie konkreetsed murekohad, kuidas teie seda olukorda lahendaksite, ja siis mõtlema lahenduste peale ja ka kuulama. 

Nüüd, kui te räägite sellest konkreetsest perehüvitisest ja sündide arvu vähenemisest, siis on selge, et see hakkab peale sellest, et meil on emasid vähem. Sünnitusealiste naiste arv on 2016. aastast olnud languses ja neid emasid me üle öö kuskilt juurde ei tekita. Seetõttu on sündimuskordaja meil läbivalt olnud 1,6 ringis. Ja nüüd, kui me vaatame seda, kui teie loogika töötaks, et perehüvitised, mis meil on Euroopa ja maailma ühed heldemad, panevad lapsi sündima, siis see ju ei vasta tõele. Kui me vaatame meist palju rikkamaid riike, siis seal on need toetusmäärad hoopis madalamad. 

Ma veel kord tahan öelda, et nende muudatuste tagajärjel, mida me plaanime, saavad toetused 1. jaanuarist 2024. aastal olema kolme kuni kuue lapsega peredel 450 eurot, seitsme ja enama lapsega peredel 650 eurot kuus, millele lisandub lapsetoetus, mida me eelmisel aastal tõstsime. Nende muudatuste tulemusel saab olema kolmelapseliste perede toetus – lapsetoetus pluss lasterikka pere toetus – 710 eurot kuus ehk summa kasvab 36%. Kui me võtame meist palju rikkamad riigid, siis näiteks Taanis on kolme lapsega pere toetus 419 eurot kuus, aga nende sündimuskordaja on 1,72. Või Rootsi, kus on sündimuskordaja 1,67, aga toetus on 385 eurot kuus kolme lapsega perele.

Aeg!

Meil on 710 eurot! Saate aru, see on väga palju suurem.

Aitäh! Tanel Kiik, täpsustav küsimus.

Hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Minu arvutusoskuses ei ole põhjust kahelda, küll aga on mul põhjust kahelda teie saadud mandaadis just nimelt nende lubaduste elluviimiseks. 

Teile meeldib rõhutada, et saite mandaadi, teie partneritele meeldib seda rõhutada. Ma igaks juhuks tsiteerin, millised olid teie valimisplatvormi lubadused – nii teie kui teie partnerite omad. Väljavõte Reformierakonna valimisplatvormist, lehekülg on vist 4: "Me vähendame energia hinnatõusu mõju peredele ning suurendame lastetoetusi ja pensioneid." See on see, milleks küsis Reformierakond mandaati. Väljavõte sotsiaaldemokraatide platvormist: "Tõstame lapsetoetuse 150 euroni ja indekseerime selle. Kahekordistame üksikvanema toetuse." Ja nüüd võtame Eesti 200 platvormi: "Väärtustame iga last! Alates 2024. aastast on toetus esimese ja teise lapse kohta 150 eurot kuus, üksikvanema toetus 150 eurot kuus. Indekseerime kõik lastetoetused ning arendame vajaduspõhiseid peretoetuseid kõikidele peredele." 

Olles lugenud kõigi teie kolme erakonna platvorme, sealhulgas loomulikult ka teiste, opositsioonierakondade omasid, ei ole mina näinud ühtegi erakonda, mis oleks oma platvormi pannud kirja, et me kavatseme vähendada lasterikka pere toetusi, küll aga sisult kõik erakonnad lubasid tõsta lapsetoetusi, sealhulgas indekseerida esimese ja teise lapse toetused. Need on must valgel kirjas valimisplatvormides. See on tegelikult see poliitika, millele te küsisite mandaati. Kui te seda ellu tahaksite praegu viima hakata, siis ma oleksin esimene, kes teid selles toetab. Küll aga hetkel see poliitika, millega te olete tulnud parlamenti, on risti vastupidises suunas: see ei anna ühelegi perele sentigi juurde. Jah, elatisabi tõesti natuke suureneb, mis on positiivne, aga valdavalt te võtate lasterikastelt peredelt kindlustunnet vähemaks ja teete ka majandusliku toimetuleku halvemaks. 

Olen nõus väga erinevate teadlastega ja ka eile sotsiaalkomisjoni avalikul istungil väljendatud seisukohtadega, et isegi kui me saame kõik aru, et peretoetused pole mingi võluvits demograafilise kriisi lahenduseks, siis on kõik eksperdid ühel meelel, et selline edasi-tagasi pendeldamine – enne valimisi tõstan, pärast valimisi langetan toetusi – on kõige halvem poliitika, mida üks valitsus saab praktiseerida. Seda te hetkel teete.

Aeg! Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Mulle tundub, et te veedate liiga palju aega valimisprogrammidega, ja otsite sealt neid kohti, mis sobivad teie seisukohtadega. Meie programmis – mul ei ole programmi tõepoolest kaasas, sest valimised on läbi, ja meil on koalitsioonileping, milles me oleme kokku leppinud koalitsioonipartneritega, me lähtume sellest – oli näiteks kirjas see, et perehüvitiste süsteem tuleb korda teha. Mina ütlen, et see oli suur viga, et ma sellele väljapressimisele allusin tookord. Teie mõtlesite tohutult kavala poliitilise käigu, et siis mind hakata selliselt suruma, et leppida niimoodi kokku. See [toetus] on ülihelde olnud ja ta on ülihelde ka pärast seda, kui me neid suurperede toetusi vähendame. 

Veel kord toon näiteks: kolmelapselise pere puhul saab see toetus olema 710 eurot kuus. Rootsi, kes on teatavasti palju rikkam riik, kui meie oleme, kus sündimuskordaja on 1,67, on lapsetoetus kolme lapse peale kokku 4480 krooni ehk umbes 385 eurot, ehk toetused on 1,35 korda väiksemad kui Eestis. Taani sündimuskordaja on 1,72 ehk kõrgem kui Eestis, aga kolme lapse peale on toetused 419 eurot. Meil, tuletan meelde, on 710 eurot pärast neid muudatusi, mida me soovime läbi viia. 

Ja miks see nii on, miks seal sünnib rohkem lapsi? Aga sellepärast, et oluline on töö- ja pereelu ühildamine. See on Taanis hästi korraldatud, sellepärast et on partnerite võrdsem osalemine kodustes töödes, see koormus ei ole ainult naiste peal. Naised julgevad sünnitada, sellepärast et nad teavad, et nad saavad seda koormust jagada. On turvalised peresuhted, naiste kindlus tuleviku suhtes. Ja see ei ole mitte rahaline, vaid just see, et laste kõrval on ka isa. See on see üldine pilt. Muide, eksperdid tol hetkel olid ju üldiselt ühtselt seda meelt, et nii helded toetused toovad kaasa hoopis teisi probleeme. Kui viga on tehtud, tuleb see viga ära parandada. Ja endiselt, suurperede toetused jäävad Euroopa ühtedeks heldemateks.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja. Kaja Kallas! Teie ülesanne peaministrina – te vist ei ole siiamaani aru saanud – on ise hoolitseda oma riigi rahva jätkusuutlikkuse eest, mitte siin teistest riikidest rääkida ja näiteid tuua. See on teie esmane ülesanne. Aga mulle meenub, kui te saite peaministriks esimesel korral, kuidas te olite uhke, et Eestil on naispeaminister. Te olete siiamaani väga palju püüdnud selle nimel, et valitsuses oleks võimalikult palju naisministreid. Ja nüüd siis järjekordselt viie naisministriga valitsus tuleb esimese asjana siia Riigikogusse perehüvitiste seaduse avamisega, et vähendada lasterikaste perede toetust. Seda vaadates ma mõtlen: te olete naised – te peaksite olema empaatilised ja hoolivad, aga ma ei näe seda. Te olete lastevaenulikud ja perevaenulikud. Ma tahan küsida: istudes siin kolmekesi, naisministrid, kas teil piinlik pole niimoodi Eesti peresid kiusata ja näidata nende suhtes üles oma vihkamist?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Jaa, misogüünia on laialdaselt levinud, nagu me juuresolevalt pildilt ka näeme.

Mina ei ole kunagi öelnud seda, et naised oleksid kuidagi paremad poliitikud kui mehed, või mehed paremad poliitikud kui naised, vaid meil on erinev elukogemus. Ja selle jaoks, et oleksid tasakaalus otsused, peab võrdselt olema see elukogemus esindatud – et need otsused arvestaksid kõiki ühiskonnaelu aspekte. Näiteid ma toon teistest riikidest, proua Kingo, sellel põhjusel, et näidata seda, kus me oleme. Need toetused Eestis on ülihelded võrreldes nende riikidega, kes on meist palju paremal majanduslikul järjel. Palju paremal majanduslikul järjel! Mina ütlen, et mina saan vaadata peeglisse ja öelda, et need on rasked otsused, aga ma tean, et me teeme õiget asja, ja just sellepärast, et meie jätkuvatel põlvedel oleks ka see riik. Kõik need asjad, kõik need otsused, mis me teeme – Eesti julgeoleku, vabaduse ja iseseisvuse tagamine, riigieelarve jätkusuutlikkus, et me ei pärandaks oma lastele sellist võlakoormust, millega nad toime ei tuleks –, on tehtud just Eesti rahva, riigi ja kultuuri jätkusuutlikkuse nimel. Ja ma olen selle üle uhke.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane kolmas küsimus. Küsija on Helle-Moonika Helme, vastaja on peaminister Kaja Kallas ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kaja Kallas! Tõepoolest, Riigikogu opositsioonierakonnad on juba kaks päeva teinud siin Riigikogus obstruktsiooni ja põhjuseks on teie valitsuse teerullitaktika, mille olete ülbelt ja jõhkralt valinud, et Riigikogust ja parlamentaarsest aruteluprotsessist jõuga üle sõita. Te ütlesite siin täna, et laske menetleda, laske arutada, aga te ju ei taha arutada, te ei taha menetleda. Me ju teame, et te olete tulnud siia eelnõuga, mis on kobarasse seotud, tahate selle läbi suruda usaldushääletusega. Te võite siin rääkida mida iganes. Peale seda, kui te olete tervel Eestil palunud lugeda teie huultelt, aga need huuled on valetanud kõige põhimõttelisemates küsimustes, miks me siin üldse praegu istume, siis peale seda ei saa ju teid kuidagi uskuda.

Te ütlesite, et te küsisite mandaati valimistel. Aga te ei küsinud mandaati ju suurperedelt raha äravõtmiseks, kuidas iganes te seda praegu ka ei nimetaks. Mandaati maksutõusudeks ei ole teie ka mitte saanud. Ja mis praegu teie sõnavõtust mulle kõige rohkem jäi kõrva kriipima, oli see, kuidas te nimetasite lapsi väljapressijateks. See oli väga inetu perehüvitiste kontekstis tulla ja öelda, et lapsed tulid teilt, peaministrilt, perehüvitisi välja pressima. Selles ongi probleem, et Vabariigi Valitsus otsustas oma teisel tööpäeval kärpida eelmise Riigikogu koosseisu üksmeelel vastu võetud perehüvitisi, ja kohe sinna otsa läksid kooskõlastusringile mitmed maksutõusude eelnõud kobarana – kobarana, mitte paketina, nagu üritate teie väita, ja ka koalitsioonisaadikud. 

Kusjuures, reformierakondlasest Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi ütles eilsel, teisipäevasel istungil, et koalitsioonis on teatav valmidus see maksukobareelnõu osadeks lahti võtta ja seadusi menetleda ükshaaval, loodetavasti – loodetavasti! – ka aegamisi. Ta küll kinnitas hiljem üle, et see oleks asi, mida ta ise sooviks teha, kuid ta ei tea, kas ka ülejäänud seda meelt on. Sellepärast küsingi: kas on lootus, et selliseid kaalukaid maksupoliitilisi otsuseid saaksime tõepoolest parlamendis menetleda siiski nii, nagu demokraatlik riigikord ette näeb, arvestades kõiki osapooli ja huvigruppe …

Aitäh, aeg!

… ja võttes arvesse mõjuanalüüse ja prognoose, või olete kehtestamas teadlikult ja tahtlikult diktatuuri, sõites üle nii parlamendi aruteluvalmidusest kui ka rahva arvamusest?

Aitäh, Helle-Moonika Helme! Palun peame ajapiirist kinni, küsimuse esitamiseks on kaks minutit. Kaja Kallas, palun!

Müts maha, et te olete suutnud tõesti sellist narratiivi ehitada, et me teeme mingit teerulli. Andke andeks, kes siin teerulli teeb, kui me ei saa isegi eelnõusid üle anda, sellepärast et te olete blokeerinud seadusandja töö. Mitte ühtegi asja ei saa teha. Ja nii nagu ma olen korduvalt öelnud, meie soov on menetleda asju täiesti tavapärasel moel, sellepärast me oleme ette näinud ka kümnepäevase muudatusettepanekute tähtaja, kaasamised, kõik.

Kiirus maksudega tuleb sellest, et me saime valitsusena tulla kokku 17. aprillil ja saime siis seda tööd alustada. Meile suruvad peale riigieelarve kokkupanemise tähtajad ja meile surub peale maksuseadustes ettenähtud tähtaeg, kuna maksuseaduse muudatused peaksid olema vastu võetud vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist. Seetõttu on 30. juuni see põhjus, kust see kiirus tuleb. Aga menetluses ei ole plaanis mitte ühtegi kiirendatud sammu.

Ja meie ei tea, mis on teie murekohad. Ma olen istunud ka teie erakonna esimehega koos ja küsinud, mis on need asjad, mida te soovite muuta. Ta ütleb, et ta ei ole neid eelnõusid lugenud, ta ei tea. Ma ütlesin, et aga lugege, tehke oma muudatusettepanekud. Kui te olete need teinud kümne päeva jooksul, siis saame istuda maha ja arutada, kas me leiame seal kompromissi. Aga enne seda, kui on see, et teie ütlete, et me ei tohi teha mitte ühtegi asja, milleks me oleme valimistel küsinud mandaati, ja saanud kokku koalitsiooni, pannud selle koalitsioonilepingu kokku, mida me hakkame tegema, ja meil on tegelikult Riigikogus hääled.

Te lihtsalt blokeerite kogu Riigikogu töö, mis minu arvates on põhiseaduslik kriis. Paratamatult tekib küsimus, kelle huvides te tegelikult töötate, et te ei lase seaduslikult valitud Riigikogul oma tööd teha. Ja tõesti, ma lugesin, et teie seisukoht on see: seame eesmärgiks lõpetada Kaja Kallase võimuperiood esimesel võimalusel. See on teie eesmärk! Vaadake, siin on seda kompromissi väga raske leida, sest see ei ole sisuline asi. Ma saan aru, et ma ei meeldi teile, aga see ei ole sisuline, poliitiline ega mingi sisuline kriitika konkreetse eelnõu suhtes. Laske üle anda eelnõusid, laske neid menetleda. Kuulame teie muudatusettepanekuid, oleme valmis istuma maha ja tegema vastavaid muudatusi.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

Kaja Kallase sõnavõtust ma sain aru, et meil on siin teatud mõttes välja kujunenud narratiivide sõda, justkui meie oleksime mingi narratiivi püsti pannud, aga ta ise kordab neid narratiive siin infotunnist infotundi. Selles mõttes ei saa ta siin Riigikogu peale [näpuga näidata], tal ei olegi tegelikult õigus Riigikogu peale näpuga näidata. Ma saan aru teie põhjendustest, et teil on kiire, aga ainuüksi sellepärast, et teil on millegagi kiire, mingite protseduuride pärast me ei saa Eesti rahvast ometi üle sõita. 

Veel kord, ma kordan üle: mandaati te maksutõusudeks – just nimelt selleks, mille pärast me siin kogu seda debatti peame praegu – ei ole saanud. Ja mis puutub maksudesse, siis me ei ole ju tegelikult kuulnud kavandatavate maksude sisust ja eesmärkidest peale selle, et neid on vaja aukude lappimiseks. Muid eesmärke me ju tegelikult kuulnud ei ole. Sisust ma ei räägi, sest me ei tea seda sisu. Ettevõtjad ei saa aru, miks nad peavad riskima käibe vähenemise ja tarbimise vähenemisega, sest kavandatav käibe- ja tulumaksu tõus vähendavad oluliselt nende tegevust seni toetanud rahavoogusid. Inimesed ei saa aru, miks on vaja nende kodualuse maa kallale minna, ja miks teeb valitsus kõik selleks, et niigi halvendada kriisides ja inflatsioonis kannatanud leibkondade elujärge kuni sinnani, et inimesed võivad tõepoolest jääda kodutuks, kui ei suuda maksta riigi kehtestatud makse. Inimesed elavad pidevas stressis, kuna teadmatus on nii suur. 

Ja muuseas, inimesed küsivad ka seda – automaksust rääkides –, et kui meie, eestlased, peame hakkama maksma automaksu küll selle pärast, et reostame ilma, kasutame linnaruumi, lõhume teid, siis linnad on täis Vene ja Ukraina numbrimärgiga autosid, kes samamoodi teevad seda kõike, aga nemad ei pea midagi maksma. Miks meie, eestlased, peame kõik kinni maksma? Meie hulgas on nii palju neid, kes on puutumatud ja kes ei panusta ühiskonda, kuid on õigustatud kõike seda saama. Miks te teete seda kõike Eesti rahvale? Te ei saanud selleks mandaati, kuna valetasite suure suuga avalikkusele, et maksud ei tõuse. Nüüd peame meie saalis seisma selle eest, et kaitsta nii enda kui teie valijaid selle omavoli eest, mida te häbematult üritate ellu viia.

Aitäh! Aeg! Kaja Kallas, palun!

Kõigepealt, teil on muidugi väga valikuline kuulmine, aga see selleks. Kui te väga tahate rääkida meie valimisprogrammist, siis räägime meie valimisprogrammist. Mida me lubasime maksukoormuse kohta 2023. aasta valimistel? Reformierakond lähtub põhimõttest, et nii riigieelarve kui ka kohalikud eelarved peavad olema pikaajaliselt tasakaalus. Peame oluliseks vältida üldise maksukoormuse tõstmist. Eelarve tulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata. Hoiame maksukoormuse nii madala kui võimalik ja ühiste kulude rahastamiseks hädavajalik. Maksusüsteem peab koormama kodanikke ja majandust võimalikult vähe. 

Nüüd maksukoormus. Kui me võtame kõik need eelnõud, mis meil on, siis maksukoormus on üle aastate riigi eelarvestrateegias kõikunud 33–34% vahel. Ka pärast nende muudatuste tegemist on maksukoormus täpselt sama, sellepärast et meie muud kulutused on kasvanud nii palju. Ja automaksu, seda kõike saab arutada, sest neid eelnõusid ei ole. Teil on etteheide, et te ei teagi, mis need on. Aga just sellel põhjusel, et me ei saa eelnõusid üle anda, sellepärast et teid tegelikult ei huvita sisu, vaid teie eesmärk on takistada seaduslikult valitud Riigikogu tööd. Teie eesmärk on takistada seaduslikult paika pandud valitsuse tööd ja see on põhiseaduslik kriis. See tekitab küsimuse, kelle huvides te töötate. Selle kohta on väga palju materjale, kus Kreml on tegelikult huvitatud sellest, et just tekitada sellist kaost, tekitada põhiseaduslikke kriise riikides, kes ei saaks siis nende seisukohtadega olla väga tugevalt nende vastu. Ei saaks Ukrainat aidata, ei saaks teha oma investeeringuid kaitsekuludesse, sest kõik need eelnõud on praegu kinni. Näiteks seesama: meil on vaja harjutusalasid laiendada – seda eelnõu te ei lase üle anda. See on vajalik meie enda kaitseinvesteeringute tegemiseks, see on vajalik meie enda kaitsevõime tugevdamiseks. 

Kui ma vaatan seda, mida te olete siin obstruktsiooniga kokku keevitanud, eks ole, neid eelnõusid, mis te olete sisse andnud, siis see kasvatab riigi kulusid 2 miljardi võrra. 2 miljardi võrra täiendavalt sellele puudujäägile, mis juba praegu on. Nii et ma küsin: kas te kavatsete ära jätta riigikaitsekulud? Kust te kavatsete selle tulu võtta täiendavaks 2 miljardiks, mida te olete ette näinud? Selles mõttes, et kelle huvides te tegelikult töötate, proua Helme?

Aitäh! Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

Tänan. Kuna seda istungit arvatavasti jälgivad ka inimesed, kes ei ole Riigikogu liikmed, ja peaminister väidab, et arupärimiste ja eelnõude esitamine ei ole Riigikogu liikme töö, siis palun lugege talle ette Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses see paragrahv, mis ütleb ja seletab eelnõude ja arupärimiste edastamise kohta.

Aitäh! Ma usun, et ka meid televisiooni vahendusel jälgivate inimeste teadmised on praegu parlamendis toimuvast piisavalt suured, nii et seda ei pea täpsustama. Ei saa seda lugeda ka protseduuriliseks küsimuseks. Järgnevalt Varro Vooglaid, lisaküsimus, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Esiteks ma tahaksin öelda seda, et äärmiselt inetu on jälle selle Kremli-kaardiga siin vehkima hakata, küsimusega: "Kelle huvides te töötate?" Tekib küsimus, kelle huvides teie ise töötate. Teile anti just tiitel aasta eurooplane, mitte aasta eestlane. Tekib küsimus, mida te ise teete. Kelle programmi te tegelikult ellu viite? Kelle huvides te ise tegutsete? Küsime vastu teie käest. Kolleeg Tanel Kiik küsis natuke aega tagasi teie käest väga konkreetse küsimuse, tsiteerides kõigi kolme valitsuskoalitsiooni erakonna programme, näidates, et mitte üheski neis ei ole küsitud rahvalt mandaati lasterikaste perede toetuste kärpimiseks. Te ei ole seda küsinud ja te ei ole seda saanud. Ometi te tulete siia ja süüdistate meid selles, et me takistame teil selle programmi elluviimist, milleks te olete küsinud mandaati ja saanud mandaadi. Te valetate. Te ei ole seda küsinud ja te ei ole seda saanud. See on fakt.

Ja see ei ole mingi naljategemise koht. Kui teile esitatakse tõsine küsimus, siis oleks väga kena, kui te ka sisuliselt vastaksite ja tunnistaksite fakte. Samamoodi teie, Reformierakond, ei ole küsinud rahvalt mandaati niinimetatud homoabielu seadustamiseks ja homoseksuaalidele lapsendamisõiguse andmiseks – fakt. Te ei ole küsinud mandaati laste ja abikaasa pealt täiendava tulumaksuvabastuse kaotamiseks. Te ei ole küsinud kodualuse maa maksuvabastuse kaotamiseks, maamaksu tõstmise tempo piirangu kaotamiseks, automaksu kehtestamiseks, käibemaksu tõstmiseks, muu hulgas majutusasutuste erandi kaotamiseks, tulumaksu tõstmiseks – te ei ole mitte millekski neist küsinud rahvalt mandaati ja te pole saanud seda mandaati.

Nii et kui te nüüd räägite siin sellest, et meie takistame teil selle programmi elluviimist, milleks te olete mandaati küsinud, siis te lihtsalt jultunult valetate. Minu küsimus seisneb kokkuvõttes selles: kust te seda mandaati küsisite? Ja kui te ei küsinud, siis miks te meile valetate?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Oleks ma teadnud, et Riigikogu infotund on oma programmi ettelugemine, siis ma oleksin selle programmi kaasa võtnud. Tõsi on, et eelmistel nädalatel mul veel oli see programm kotis, aga täna ma seda programmi kaasa ei võtnud.

See tsiteerimine on valikuline. Mina tõin ka välja need punktid, mis puudutavad maksukoormust, mis olid meie valimisprogrammis. Ja muideks, perehüvitiste kohta me väga selgelt ütlesime, et perehüvitiste süsteem tuleb teha õiglasemaks, sellepärast et suurperede toetus võrreldes teiste peredega on liiga helde. See on meil programmis sees. Ma ei saa seda sõna-sõnalt tsiteerida, sest mul ei ole seda programmi kaasas, aga saan teile järgmine kord vastata. Ja selle jaoks me küsisime mandaati.

See, mis puudutab abieluvõrdsust. Meil on koalitsioonivalitsus ning Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid väga selgelt küsisid sellele mandaati. Meie küsisime mandaati kooseluseaduse rakendusaktide tegemiseks, nemad küsisid mandaati abieluvõrdsuseks. Kompromiss oli see, et me teeme abieluvõrdsuse ja kooseluseaduse rakendusaktid, sellepärast et see on midagi, mis on jäänud ajale jalgu ja mis tuleks tegelikult korda teha. See koerasaba tuleks ühe korraga raiuda ära: me lepime kokku, et kõikidel inimestel Eestis on võrdsed õigused. Minu meelest see ei võta mitte kelleltki mitte midagi ära, vaid annab osadele inimestele, kellel neid õigusi siiani pole olnud, juurde need õigused, mis teistel inimestel on. See on võrdne ühiskond.

Mis puudutab Euroopat, siis muideks Euroopa ja Eesti huvid ei ole kuidagi vastuolus. Eesti on osake Euroopast. Viimase aastaga – ja mille eest ma selle auhinna ka sain – me oleme teinud Eesti Euroopas võrdseks partneriks võrdsete partnerite seas. Meie häält kuulatakse, meiega arvestatakse ja see on suur asi. See, et Eesti on osake Euroopast. Teie tahaksite teistmoodi, ma saan aru, ja see tekitabki mulle küsimuse, kelle jaoks te töötate tegelikult. Me teame väga hästi neid teie avaldusi, et teil on ükskõik, mis värvi lipp sinimustvalge asemel siin Pika Hermanni tornis lehvib. Minu jaoks ei ole ükskõik. Minu jaoks on väga oluline, et see on just sinimustvalge, mis lehvib siin Pika Hermanni torni tipus.

Aitäh! Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

Ma tänan teid, austatud istungi juhataja. Palun kutsuge peaminister korrale. Sellist lausvalet, sellist siltide kleepimist, laimamist, inimese au teotamist Riigikogu saalis teha on täiesti lubamatu. Kutsuge, palun, peaminister korrale! Ma tänan.

Aitäh! Istungi juhataja ei saa peaministrile ette kirjutada vastuseid ja ei saa seetõttu lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Varro Vooglaid, protseduuriline küsimus, palun!

Minul on küll protseduuriline, täitsa siiralt kohe. Mina tahan öelda küll teile, lugupeetud istungi juhataja, et ma saan aru, et te olete selle erakonna juht, mis kuulub valitsusse, ja te olete Kaja Kallasega koalitsioonikaaslased. Aga seal puldis istudes olete teie siiski Riigikogu esimees ja peate seisma meie kui Riigikogu liikmete elementaarsete huvide ja õiguste kaitsel. Kui peaminister tegeleb ilmselge laimamisega näiteks, siis on teie kohustus meie esindajana kutsuda teda korrale. Kui peaminister ei vasta Riigikogu liikmete esitatud küsimustele, siis on teie kohustus Riigikogu esimehena, istungi juhatajana iga kord kutsuda teda korrale. Mina palun teilt, et te täidaksite seda kohustust, mis teil on Riigikogu esimehena.

Aitäh, Varro Vooglaid! Ma ütlesin, et mina istungi juhatajana ei saa ette kirjutada peaministrile seda, mil moel ta küsimustele vastab. Kui vastuses on olemas sisu, siis peate arutlema või pidama väitlust selle sisu üle. Siin istungi juhataja ei saa sekkuda. Andres Metsoja, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tõepoolest on nõnda, et siin istungisaalis on sõna vaba, ja see peakski nii jääma. Aga minu küsimus puudutab peaministri avaldust põhiseadusliku kriisi kohta. See on päris karm avaldus. Kas selline avaldus infotunni formaadis, kus parlament on justkui kaks päeva tegelenud obstruktsiooniga, on teie arvates kohane? Põhiseaduslik kriis on tõsine asi, millele võib järgneda väga keeruline olukord.

Aitäh, Andres Metsoja! Jätkuvalt ma ütlen, et istungi juhataja ei saa ministritele vastuseid ette kirjutada. See ei ole istungi juhataja ülesanne. Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Ikkagi, minu meelest ka, äkki te jagate mu muret nende väidete, väga jõuliste süüdistuste ja väidete suhtes, et esiteks meil on põhiseaduslik kriis, ja teiseks, oponentide süüdistamine vaenulikkuses ja mingisuguste teiste riikide käsilasteks olemises. Siin me ei ole enam kaugel sellest, et jõustruktuurid hakkavad opositsiooniliikmete kodudesse tungima. Päris tõsiselt. Need väited on väga-väga ebameeldivad ja väga jõulised. Ja minu meelest ka, ma paluksin, et peaminister ikkagi natukene hoiaks tagasi. Oponente niimoodi süüdistada riigivastasuses ja milles veel ei ole kuidagi parlamendile kohane.

Aitäh, Siim Pohlak! Ma olen korduvalt siin saalis juba öelnud, et tuleb olla vastastikku lugupidav, ja ma jään selle seisukoha juurde. Varro Vooglaid, palun, protseduuriline küsimus!

Minul on isegi kaks protseduurilist küsimust. Esimene seisneb selles: kas te istungi juhatajana tunnistate, et teil on teatav huvide konflikt, millest te peate olema teadlik ja mille teostamist te peate pidevalt vältima? Ja teine küsimus on see: kas teil istungi juhatajana on reaalselt kohustus kutsuda peaministrit korrale, kui ta ei vasta sisuliselt Riigikogu liikmete küsimustele? Ma ei ütle seda, et te peate ette kirjutama, mida ta peab vastama. Ma saan väga hästi aru sellest, teil ei ole mõtet mulle ütelda, et teie ei saa talle ette kirjutada, mida ta peab vastama – elementaarne. Aga kas teil on reaalselt istungi juhatajana, meie esindajana kohustus kutsuda inimest korrale, kui ta ei vasta Riigikogu liikmete küsimustele?

Aitäh! Ma täpsustan, et teemapüstitus on väga üldine. Teema on "Olukord riigis", see on väga üldine. Tõenäoliselt on peaministril ka see ettevalmistusfaas väga lai ja peaminister vastas üldjoontes Riigikogu liikmete küsimustele. Nagu ma ütlesin, Riigikogu istungi juhataja ei saa ette kirjutada ministritele vastuste sisu. Loomulikult on istungi juhatajal õigus sekkuda, aga antud juhul need raamid, mida te ise olete oma küsimuse püstitamisega andnud, on nii laiad, et sellisel juhul ma paluksin teil oluliselt täpsustada oma küsimust selleks, et saaks [vastamiseks] oluliselt rohkem ette valmistada. See on siin saalis korduvalt ka arutelu all olnud, aga jätkuvalt esitatakse küsimust "Olukord riigis". Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt küsin teilt, lugupeetud juhataja, soovitust protseduuri kohta. Kuidas oleks mul võimalik tegutseda, et peaministrile mõista anda siin infotunni raames väljaspool protseduurilisi küsimusi, et inimesed, kes küsivad maksutõusude kohta kriitilisi küsimusi või pole nõus peretoetuste vähendamisega, ei ole kohe vaenulike naaberriikide käsilased või muidu riigivastased? Me oleme lihtsalt mures nende poliitiliste protsesside pärast, mis on käima läinud ja millest valimistel keegi ei rääkinud. Eesti rahvas on väga mures nende maksutõusude pärast, peretoetuste vähendamise pärast. Puhtalt siiralt murest on need küsimused ajendatud, mitte mingitest halbadest kavatsustest. Kuidas oleks seda kõige efektiivsem kiiresti peaministrini viia?

Aitäh väga täpse ja sihitud küsimuse eest! Ei saa ka seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma ikkagi küsiksin teie käest. Ma saan aru, jaa, tõepoolest, mu küsimus oli formuleeritud "Olukord riigis". Aga ma olen ka seda korduvalt öelnud, et kuna meie peaminister on enda sõnul ja siin ka võib-olla mõnede teiste arvates nii tark – nüüd ta sai aasta eurooplase tiitli ka, seda ilmaasjata ei anta, ta peab olema nii tark –, et ta teab ikkagi suures osas kõike sellest, mis kuulub küsimuse alla "Olukord riigis". Aga see selleks. Te ütlesite, et seetõttu ta vastas siin nagu üldjoontes küsimustele. Aga kas üldjoontes küsimustele vastamine tähendab ka süüdistusi Riigikogu liikmete suunal? Muu hulgas süüdistas Riigikogu liikmeid põhiseadusliku kriisi tekitamises. Nagu Varro Vooglaid ütles, siis teil istungi juhatajana ja Riigikogu esimehena on kohustus hea seista selle eest, et mitte keegi siin saalis, kaasa arvatud peaminister, ei laimaks ega teotaks ega alandaks Riigikogu liikmeid ega ka riivaks nende head nime.

Aitäh, Moonika Helme! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Järgmine protseduuriline küsimus, Varro Vooglaid, palun!

Esiteks, ma ütlen sissejuhatuseks ära, et väide, mille peaminister minu suunal esitas, nagu mul oleks ükskõik, mis lipp siin tornis lehvib, on otseselt vale.

Aga minu protseduuriline küsimus seisneb selles. Ja ärge palun vastake mulle, et teie ei saa peaministrile ette kirjutada, mida ta peab vastama. Ma tean seda, see on elementaarne. Ma tahan sõna otseses mõttes protseduuri huvides, mõistmise huvides saada selget vastust. Kas teil kui Riigikogu esimehel, antud juhul istungi juhatajal, on põhimõtteline kohustus vajadusel sekkuda ja nõuda, et kui Riigikogu liige esitab valitsuse esindajale küsimuse, siis sellele ka vastataks?

Aitäh! Mina istungi juhatajana ei saa anda vastusele hinnangut. Kui see vastus on teemasse, siis tuleb esitada täpsustav või lisaküsimus. Tuleb esitada täpne küsimus, et saada ka täpne vastus. Nii, Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Põhiseaduse § 17 ütleb, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Kuigi see peaks olema elementaarne, et põhiseadus kehtib kõigile, minu küsimus on: kas põhiseadus siin parlamendisaalis kehtib ja kas põhiseadus kehtib ka peaminister Kaja Kallasele?

Ma võin teile kinnitada, et põhiseadus kehtib siin saalis. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud juhataja! Mulle tundub, et praegu siin protseduurilistele küsimustele vastamisel olete natukene eksiteele sattunud, ja võib-olla küsite oma healt nõunikult abi. Ma ei tea, kas te kuulate üldse praegu.

Härra Grünthal, ärge muretsege! Ma kuulan teid. Palun esitage oma küsimus.

Jah, ma esitan. Aga viisakas on niimoodi, et vaadatakse inimesele otsa, mitte ei tegeleta kõrvaliste asjadega. Asi selles, et meie kodu‑ ja töökorra § 146 lõige 8 ütleb järgmist: "Kui istungi juhataja leiab, et valitsusliige on Riigikogu liikme küsimusele andnud piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise." Selles kollases raamatus, millest me kõik juhindume kogu aeg – on teil minu jaoks jälle aega või? –, on kirja pandud: "Infotunni juhataja ülesanne on hinnata, kas küsimus puudutab taotluses märgitud probleemi ja kas küsimus on saanud piisava vastuse, et selle käsitelu lõpetada." Mõlema asjaolu tuvastamine on just teie hinnang ja otsus, aga teie ei taha seda teha. Miks?

Aitäh! Ma kordan üle meie reeglid: infotunnis saab esitada ühe täpsustava ja ühe lisaküsimuse ning ühe küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit. Me oleme neid reegleid järginud ja küsimused on puudutanud teemat. Ma lõpetan selle küsimuse arutelu. Kalle Grünthal, palun! Palun protseduuriline küsimus, eks?

Jaa, mul on protseduuriline küsimus, laske mul kõigepealt küsima hakata. Mõistate? Asi on selles, et seesama Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus, mis käsitleb ka infotunni teemasid, on natuke laiem kui ainult kaks minutit küsimust ja kolm vastust. Minu küsimus uuesti on: kas teie hinnangul Kaja Kallas vastas sellele küsimuses esitatule või ei vastanud? See on teie kohustus. Mitte see, et teie saate hindama hakata, kas ta teeb seda või ei tee. Miks te seda ei tee, ma tahan seda teada. See on teie kohustus.

Aitäh! Ma ei loe ka seda protseduuriliseks küsimuseks, sellepärast et see ei puuduta praegu seda protseduuri, mis on toimunud vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele. Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt läheme neljanda küsimuse juurde. (Hääl saalist.) Head kolleegid, mida rohkem te küsite protseduurilisi küsimusi, seda vähem saavad teie kolleegid esitada sisulisi küsimusi. Järgnevalt meie tänane neljas küsimus. Esitaja on Riigikogu liige Riina Solman, vastaja on peaminister Kaja Kallas ja teema on Eesti pered. Palun, Riina Solman!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Ka mina arvan, et see ei ole kohane, et te tulete meile siia epistlit pidama. Te räägite oma musti plaane valgeks, räägite tuleviku asemel hoopis minevikust ja toote süüdistavaid näiteid, mida keegi teine kunagi kusagil tegi. Aga selle valguses ja varjus te lähete peredelt toetusi ära võtma. Te süüdistasite, justkui opositsioon ei tee asju korrektselt. Teie ei tee valitsusega asju korrektselt. Veel rohkem, sotsiaalkomisjon otsustas äsja menetleda perehüvitiste muudatusi ja need saali saata enne vastava eelnõu üleandmist Riigikogule. Isamaa blokeerib arutelu selleks, et seda ebaõiglust ei saaks juhtuda. See on põhjus, miks me blokeerime. 

Ja nüüd asjast. Teie valitsuse esimesed sammud lähevad otseselt halvendama Eesti perekondade heaolu. Peretoetuste kärpimine on summa, mis on väga selgelt kirjas: lasterikkad pered kaotavad iga kuu teie otsuse tõttu 200 eurot, järgmisel aastal indekseerimise kaotamise tõttu juba 230 eurot. Samas te lasete jätkuvalt indekseerida oma palka, kõrgemate riigiametnike palka ja nii edasi. Täiendava tulumaksuvabastuse kaotamine tähendab juba teisest lapsest vähemalt 30 eurot kuus puhast kaotust. Sellele lisandub tulumaksumäära tõus. Teie maksutõuse ja neid mõjusid on väga keeruline hinnata ja te ei ole ka ise vajalikke analüüse läbi viinud. Aga on selge, et eriti käibemaksu tõstmine avaldab mõju peredele, kelle kulutused esmatarbekaupadele, toidule ja transpordile on paratamatult suurimad. 

Selle juures on kõige kurvastavam sotsiaalkomisjonis kogetu, kui minister Signe Riisalo tunnistas, et tema pole isiklikult käinud teie otsuste pärast kannatavate Eesti perekondadega kohtumas. Ma ei räägi siin esindusorganisatsiooni esindajate ministeeriumi kutsumisest, vaid reaalselt nende igapäevaste toidujagamiste juurde kohale minekut, et kuulata reaalselt ära inimeste muresid. Minu teada pole ka teie isiklikult seda teinud ega nende peredega kohtunud. Siit ka minu küsimus. Miks teie ja teie ministrid ei suhte vahetult Eesti perekondadega, et saada aimu, milliseid negatiivseid mõjusid omavad teie otsused nende igapäevaelule?

Riina Solman, aeg! Aitäh! Palun edaspidi kahest minutist kinni pidada. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Perehüvitised, lapsetoetused tõusid 1. jaanuarist 2023. Meil on täna mai 2023. Lapsetoetusi mitte keegi vähendama ei lähe. Lapsetoetused, mis on kõikidele lastele – esimese ja teise lapse puhul 80 eurot, edasi 100 eurot kuus –, jäävad täpselt samaks. Perehüvitised, mis on Eestis erakordselt helded – olid erakordselt helded enne ja on erakordselt helded ka pärast seda, kui me need muudatused teeme –, on kolme kuni kuue lapsega peredele 450 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega peredele 650 eurot kuus. Need on hüvitised, need on täiendavad toetused. Päris suured summad, kui te võrdlete näiteks alampalgaga, mis on üle 700 euro kuus, aga põhimõtteliselt enam-vähem sama. Need on puhtalt toetused, mida suured pered saavad ja mida teised pered ei saa. Isegi siis, kui me neid peretoetusi vähendame, teeme neid ühtlasemaks, saab see kolme ja enama lapsega peredele olema 710 eurot kuus ja seitsme ja enama lapsega peredele veelgi enam, sest sinna otsa tulevad veel lapsetoetused, peretoetused. 

Kui te ütlete, et indekseerimine, midagi võetakse ära, siis andke andeks, aga ei saa võtta ära midagi, mida ei ole – see ei ole veel jõustunud. Me teeme selle perehüvitiste süsteemi õiglasemaks. Kui teid kuulata, loomulikult on peresid, kellel on väga raske, ja seetõttu oleme meie alati rääkinud, et toetused peaksid olema vajaduspõhised. Ma küsin, võib-olla on kompromissikoht see, et olgu, muudame totaalselt seda süsteemi nii, et tõesti iga pere vajadust hinnatakse eraldi, ja [saavad] need, kes seda toetust vajavad – rohkem lapsi ei tähenda alati seda, et need on vajaduspõhised toetused just nendele, kes toetust vajavad –, mitte lihtsalt selle järgi, kellel on rohkem lapsi, sest kõik pered ei ole võrdses seisus. Aga mulle tundub, et te ei ole valmis seda tegema. 

Nii et jällegi, ma ütlen veel kord: me oleme valmis arutama neid asju, mida te tahate muuta, mida te olete valmis muutma olukorras, kus meil on vaja teha täiendavaid investeeringuid julgeolekusse. Meil on riigieelarve seis erakordselt halb, aga meie peretoetused on Euroopa kõige heldemad. Veel kord: võrreldes Rootsi ja Taaniga, kes on meist palju-palju rikkamad, on need toetused väga kõrged.

Aitäh! Aeg! Riina Solman, täpsustav küsimus, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Teie ütlete, et te tahate perehüvitisi õiglasemaks teha. Need ühe- ja kahelapselised pered ju tegelikult ootavad, et see õiglasemaks tegemine tähendab seda, et te tõstate ka nende lapsetoetused 100 euroni, nagu oli algselt Isamaa ettepanekus. Aga tegelikult seda ju ei juhtu, vaid on juhtunud vastupidine. Teie sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastandas ja ärgitas ühe- ja kahelapselisi peresid suurperedele vastu astuma. See oli väga inetu vastandamine, seda ei peaks üldse olema.

Me kõik teame, mis praegu perehüvitistega toimub. Ka selle vajaduspõhisusega on läbirääkimiskohti, aga teie eelmine valitsus, kus ka Isamaa oli, võttis koostöös opositsiooniga eelmise aasta lõpus vastu peretoetuste tõusu, indekseerimise ja sujuva väljumise. Nüüd läheb teie uus valitsus, kus figureerivad suuresti samad erakonnad, kolm kuud hiljem neid lubadusi ära võtma. See pole õige ei moraalset ega ka õiguslikult.

Te olete juuraharidusega. Kahtlemata peate Riigikohtu arvamust kõrges hinnas, aga juba 1994. aastal oma otsuses – otsuse number on mul siin olemas – rõhutas Riigikohus põhiseaduse kaitse all olevast õiguspärasest ootusest rääkides: "Igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik." Minu küsimus ongi: kas teie arvates teie käitumine praeguse valitsusega on perede suhtes, kellelt te lähete raha ära võtma, kellele te kolm kuud tagasi seda lubasite, sõnamurdlik? Palun ärge hakake rääkima sellest kuuekuulisest etteteatamisest. Väga paljud arvamusliidrid on andnud märku, et see kuuekuuline etteteatamine ei ole kohane ega piisav.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Vaadake, Riigikohus teeb otsuseid iga päev. 2016. aastal, kui teie suurepärane valitsus tegi sotsiaalmaksu alandamise ja muutis seda oluliselt, siis selle kohta on samamoodi Riigikohtu otsus, mis ütleb, et poliitilised organid on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega ülemäära ei kahjustata kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid. Kui see regulatsioon on kehtinud lühikest aega, siis ei saa olla õigustatud ootust, sellepärast et see lihtsalt ei ole pikalt toiminud.

Ma saan aru teist. Te olete opositsioonis. Toetuste tõus on populaarne asi. Te saate lubada seda, et te annate sisse eelnõusid siin, eks ole, kahe päevaga või kolme päevaga, mis te olete suutnud sisse anda, millega toetused, igasugused vahvad asjad, riigi kulutused kasvavad 2 miljardit. Olukorras, kus meil on eelarve puudujääk. Olukorras, kus meil on vaja investeerida julgeolekusse. Ma saan aru, teil on see vabadus. Teie ei pea vastama küsimusele, kust see raha tuleb, aga meie valitsuses kahjuks seda vabadust ei saa. Me peame ausalt rääkima, et vaadake, selleks et me saaksime toetada peresid nii heldelt, nagu me hetkel oleme toetanud, peame me tegelikult makse koguma rohkem. See on see reaalne seis.

Kui me võtame [lapsetoetused], siis ma ütlen, et me ei lähe lapsetoetusi vähendama. Me läheme vähendama neid toetusi, mis on kehtinud väga lühikest aega. Isegi pärast vähendamist on need toetused Euroopa kõige heldemad: 710 eurot kuus kolme lapsega peredele. Võrdluseks: Rootsis on see 385 eurot kolme lapsega perede jaoks ja Taanis on see 419 eurot kuus kolme lapsega perede jaoks. Meil on 710! Kui te võtate, et alampalk on enam-vähem sama, siis see on puhtalt toetus. See toetus tuleb maksumaksja taskust, aga see maksumaksja tasku on praegu üsna tühi, arvestades seda, et me oleme selles julgeolekuolukorras, kus me oleme, ja me peame tegema investeeringuid riigikaitsesse. Kui teie ettepanek on ära jätta riigikaitsekulutused, siis te peaksite sellest ka avalikult rääkima.

Üks asi veel, mis ma tahan öelda: meie oleme kogu aeg olnud selle poolt, et toetused oleksid vajaduspõhised. Ja me näeme tegelikult ette muudatused: elatisabi tõus, harvikhaigused, puudega lastele teenuste pakkumine, toitjakaotuspensioni reform. Need tegelikult aitaksid just abivajajaid.

Aitäh! Aeg! Nii. Ja üks lisaküsimus, Mart Maastik, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua peaminister! Kõigepealt ma pean ütlema, et uustulnukana Riigikogus üllatab mind siin saalis selline suhtluskultuur, pigem isegi -kultuuritus. Mina huultelt lugeda muidugi ei oska, aga kuulen veel päris hästi. Ja ma pean ütlema, et siin esitatakse küsimusi, aga vastuseid küsimustele ei kuule. Me oleme paljud omavahel tuttavad. Ma olen ka Kajaga tuttav ja kui me omavahel vestleme, siis me vestleme rõõmsalt ja saame alati küsimusele vastuse. Siin millegipärast muutuvad inimesed hoopis teistsugusteks, kuidagi sellisteks masinateks ja räägitakse oma mantrat, sisusse laskumata. 

Aga nüüd ma ütlen ka küsimuse, mis puudutab peretoetuste ja lapsetoetuste äravõtmist. Siin kõlas enne peaministri suust, et toetused on teistes riikides väiksemad, tõi näiteid Taanist ja Rootsist, ja et me oleme väga helded. Samas proua peaminister teab ka seda, et Rootsis on kuskil 10 miljonit inimest ja Taanis circa 6, ilma Gröönimaata, ja meil on eestlasi juba praegu alla 1 miljoni, nendest Eestis elab võib-olla veel vähem. Milline on see meede, millega Reformierakonna või koalitsiooni arvates oleks võimalik säilitada Eesti riiki, eesti keelt ja kultuuri, et me välja ei sureks? Te küll ütlete, et lapsi osta ei saa, aga millised võimalused on suurperedele, arvestades praegust tohutut maksutõusu, kõike, mida te planeerite siia, et me üldse välja ei sureks?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Jaa, aitäh! Tuleb vaadata praktikat. Näiteks seesama Taani, kelle sündimuskordaja on kõrgem kui Eestis, 1,72, samas kui Eesti sündimuskordaja on 1,6. Jaa, ma ütlen, et lapsetoetused on vajaduspõhised ehk makstakse vastavalt toetuse saaja sissetulekule – rikkad ei saa neid toetusi –, ja lapsetoetus kolme lapse peale kokku on 419 eurot kuus. Mis neil on hästi? Miks nende sündimuskordaja on kõrgem kui meil? Oluline on töö- ja pereelu ühildamine, oluline on partnerite võrdsem osalemine kodustes töödes. Kui naised peavad arvestama sellega, et nad peavad lastega üksi hakkama saama, siis lapsi sünnib vähem, ehk isade panus laste kasvatamisse on ülioluline. Turvalised peresuhted ehk naise kindlus, et partner on tema kõrval ka siis, kui ajad lähevad raskemaks, või kui ta ei ole enam nii noor ja särav kui alguses. Majanduse üldine olukord, kindlus töökoha stabiilsusele. Meie ühiskonnas, kus meil on naised haritud ja naised on kõrgemalt haritud kui mehed, on neile oluline ka nende enda eneseteostus ja see, et neil töökoht säilib ka siis, kui nad lastega vahepeal eemal on. Nii et kõik need asjad. Ja ülioluline, mida ütlevad pered, mida ütlevad uuringud, mida on tehtud, on teenuste kättesaadavus peredele: kas saab panna lapse lastehoidu, kas saab lapsele võimaldada huviharidust. Kõik see on seotud sellega, perede kindlusega, et lapsi saada, mitte sellega, et need toetused oleksid nii ülihelded, nagu üheski teises riigis pole seda nähtud.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt meie tänane viies küsimus. Aga enne, kui ma selle juurde lähen, siis info korras ütlen, et kuna meie kuuenda küsimuse esitaja ei saa oma küsimust täna siin saalis esitada, siis seitsmenda küsimuse küsija Mart Maastik, palun arvestada sellega, et pärast viiendat küsimust tuleb teie küsimus. Aga nüüd tänane viies küsimus. Küsija on Tõnis Mölder, küsimus on kultuuriminister Heidy Purgale ning teema on sport. Palun, Tõnis Mölder!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kõigepealt ma tahan teid tunnustada selle eest, et te olete ministriametis. Ma usun ja loodan, et teil on potentsiaali saada väga heaks ministriks. Kindlasti, kahtlemata teie üheks tugevuseks on kultuuriteema. Aga ka sport on see vastutusvaldkond, mis teie haldamise alla kuulub. Minu konkreetne küsimus puudutab just nimelt treenereid ja treenerite palka.

Nimelt, me teame väga selgelt seda, et Eesti laste liikuvus‑ ja tegelikult ka Eesti laste tervisemured hakkavad pihta sellest, et tõesti liigutakse väga vähe. Sellest hakkavad pihta näiteks rasvumisega seotud probleemid, tervise[probleemid], suhkruhaigus või ka tegelikult see, et see toob endaga kaasa päris palju vaimse tervise probleeme. Selleks, et lapsed saaksid liikuda regulaarselt, peab olema keegi, kes nii‑öelda heas mõttes motiveerib ja juhendab neid regulaarselt liikuma. Kahtlemata kodune kasvatus on üks oluline osa selles, aga teine ja palju mitmekesisem on see, et meie treenerid, kes tegelevad lastega, oleksid Eesti riigi ja kohalike omavalitsuste poolt väga hinnatud.

Teie erakonna valimisprogrammi vaadates leidsin ma sealt väga selge mõtte ja idee võrdsustada treenerite palgad kultuuritöötajate palkadega. Keskerakonna programmis oli soov võrdsustada see õpetaja alampalga määraga. Koalitsioonileppest ma kahjuks ühtegi sarnast punkti, mis räägiks treenerite töötasude tõstmisest või töötasude ümbervaatamisest ja sidumisest mõne teise eluvaldkonna inimeste [töötasudega], ei leidnud. Minu küsimus ongi teile see: milline on teie nägemus treenerite palkade osas? Millal me võiksime rääkida siin Riigikogu suures saalis, aga ka teie ministrina sellest, et treenerite palgad tõusevad?

Aitäh! Proua kultuuriminister, palun!

Lugupeetud Tõnis Mölder, suur aitäh küsimuse eest! Tänan isiklikult ka heade soovide eest ja loodan konstruktiivsele koostööle. Teie tähelepanu [juhtimine sellele], mis puudutab spordivaldkonda. Kuna te olete minu teada Riigikogu korvpalli toetusrühma aseesimees ja aktiivne spordi eest kõneleja, siis võiksime kindlasti seda head dialoogi jätkata.

Treenerite küsimus on tõesti väga tõsine, nii nagu ka viitasite. Alustuseks on neil väga tugev sotsiaalne roll: nad õpetavad lastele ja noortele lisaks spordispetsiifikale ka väga palju teisi eluks olulisi oskusi ja väärtusi. Teame seda omast käest. Minul kunagise väga tugeva sportlase ja praegu aktiivse harrastajana on ka treenerit vaja, vaatamata sellele, et ma olen täiskasvanud inimene. Oma lapse puhul ma näen samuti, kui oluline on treeningutest osavõtt ja kui oluline on treeneri hea eeskuju ja treeneri roll.

Vastab tõele, et treenerite teemat ei ole koalitsioonilepingus eraldi välja toodud, aga treenerite roll on jätkuvalt väga oluline ka ministeeriumi ning ühiskonna jaoks. Juba käesoleval aastal eraldati treeneritele tööjõukulude toetuseks 12,2 miljonit eurot, mis jagunes enam kui 400 organisatsiooni ja 1500 treeneri vahel. Käesolev aasta tõi arengu ning treeneritele aegade ühe suurima palgakasvu, ehk seal on määratletud nüüd kvalifikatsioonid. Kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noorte treenerite alampalk tõusis 1020 eurolt 1400 euroni. See on palgatõusuks kokku 37%, millest riik toetab 50% ja teise poole leiab tööandja oma vahenditest. Seesama summa on praegu ka 2024. aasta riigieelarve baasis. Nii et tähelepanu pööramine kitsaskohale on väga õigustatud ja õnneks on selle teemaga tegeletud.

Aitäh! Tõnis Mölder, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma sellele küsimusele sain vastuse, et see on teie jaoks üks prioriteete, aga te lähiaastatel ei näe seda võimekust. Ma siiski loodan, et see võimekus tekib.

Nüüd, teine küsimus on seotud Team Estoniaga. Nimelt, ma jälle võrdlesin kahe erakonna valimisprogramme. Reformierakond oli selgelt heldem kui Keskerakond ja lubas just nimelt EOK rahastust ja Team Estonia rahastust ligemale 2 miljoni euro võrra suurendada igal aastal. Keskerakonna soov oli seda teha vähemalt 1 miljoni euro ulatuses. Kahtlemata Team Estonial on Eesti tippspordis oluline roll, eelkõige roll selles osas, et maksta just nimelt meie tippsportlastele palka. Teine pool on see, et pakkuda neid täisväärtuslikke tugiteenuseid, et tõesti saavutada tiitlivõistlustel kõrgeid kohti. Kahtlemata me riigina tahame seda, et kui meie sportlased lähevad suurtele tiitlivõistlustele, siis need kohad oleksid võimalikult kõrged. Ja me ühiskonnana tegelikult saame selle tõttu ka tagasi sellist head, positiivset tunnetust, mis kindlasti liidab ühiskonda kokku.

Minu küsimus ongi see. Jällegi, lugesin koalitsioonilepet ja siin on juttu sellest, et te jätkate Team Estonia projektiga. Kahtlemata selle projektiga jätkamine on tänuväärt, aga noh, ma ei kujutaks ette valitsust, kes selle projekti ära lõpetaks. Minu küsimus on pigem see: kas ja millisel määral selle projekti rahastus võiks lähiaastatel tõusta? Kahtlemata on kogu selles inflatsioonituules kõik nii sportimisega seotud kulud, palgakulud kui ka reisimiskulud kasvanud olulisel määral. Mismoodi saaks Eesti riik tippsporti toetada? Kahtlemata, veel kord, on tippspordil Eesti ühiskonnas suur roll.

Aitäh! Heidy Purga, palun!

Tänan veel kord tähelepanu osutamise eest. Team Estoniaga ja Eesti Olümpiakomiteega ennekõike rääkisime me läbi enne valimisi, et selgitada olukorda, ja nad mainisid meile oma kitsaskohti. Programmis olime tõesti numbriliselt võib-olla konkreetsemad, aga läbirääkimised peavad jätkuma nüüd koalitsioonilepingusse lisatud lause alusel. See tähendab seda, et tähelepanuta seda teemat kindlasti jätta ei saa. Ütleme, üks pluss selle juures on käesoleval aastal 0,5 miljoni eurone tõus, mis Team Estoniale annab käesolevaks aastaks kokku 3,5 miljonit eurot. Aga jah, me tegeleme sellega ja loodame peagi jõuda läbirääkimisteni.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Riigikogu liige Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees. Lugupeetud minister, hea peaaegu pinginaaber Heidy! Jõudu sulle uues ametis! Ma ei kahtlegi, et sa saad hakkama. 

Saan kohe sisulisi küsimusi ka sinu käest küsida. Puudutavad need põhiliselt spordiinvesteeringud. Me teame küll, et erasektor on päris tubli, kui me räägime mingitest veekeskustest ja ujulatest, aga tihtipeale sellised põhilised investeeringud jäävad kohaliku omavalitsuse kanda. Viimaste aastate üks selline näide riigiabist investeeringutel on olnud mittefunktsionaalsed jalgpallihallid. Ei salgagi, et see oli Keskerakonna algatus. Aga väga kiidan kõiki koalitsioonipartnereid, kes neid toetasid: Isamaa, EKRE kui ka Reformierakond. Minu teada kolm tükki otsustasime koos teiega. Seal olid küll probleemid kallinemistega. Ma loodan, et midagi vist ka sai eelarvesse ja selle lahendamiseks. Aga mõned maakonnad on katmata. Eesmärk oli, et kõik maakonnad saaksid sellise halli. Kas on plaanis nendega edasi minna või mis üldse kohaliku omavalitsuse spordiinvesteeringutest riiklikus vaates saab teha? Olemasolevaid hooneid, ujulaid saab tegelikult CO₂ kvoodikaubanduse rahadega, investeeringutega toetada. See meede minu teada vist jätkub. Aga näiteks staadioneid ei ole võimalik mitte mingite riiklike meetmetega aidata. Millised on plaanid lähiajaks selles valdkonnas?

Aitäh! Heidy Purga, palun!

Lugupeetud Jaak Aab, suur tänu heade soovide eest! Ka teie endise ministrina, kes tunnetab hästi Eesti erinevate regioonide ja maakondade hingeelu ja seal toimuvat, puudujääke, kitsaskohti, aga ka tugevusi, võiksite olla meile kindlasti väga heaks partneriks ka Kultuuriministeeriumis, kellega teinekord aru pidada. 

Aga nagu te teate, siis riik aitab vajadusel finantseerida spordiobjekte – mis on teinekord väga kitsalt kohaliku tähtsusega olnud –, kui selleks on olnud head regionaalpoliitilised argumendid. Nagu te ise ka mainisite mõningaid objekte, siis sealhulgas tervisespordikeskusi võin mainida. Ja see, nagu te ilmselt ehk ka teate kogenenuma poliitikuna kui mina, siis spordiobjektide rajamine on viimastel aastatel toimunud valdavalt 50 : 50 põhimõttel ehk kaasfinantseerimisega kohaliku omavalitsusega koos. Ja vastab tõele, et sellistesse suurtesse ja riiklikesse spordiobjektidesse investeerimine toimub praegu väga üksikjuhtumi põhiselt, ning süsteemset kanalit ega raha ei ole. See tuleks välja töötada, et luua näiteks spordiinvesteeringute, ütleme, mingid kriteeriumid. Paralleeli võin tuua siin näiteks riiklikult tähtsate kultuuriehitistega. Need annaksid investeeringu tegijatele, kohalikele omavalitsustele ja spordivaldkonna inimestele kindlustunde ja tegelikult ka plaani. Ka riigi vaatest oleks oluline plaani pidada, seda järjekorda pidada, mitte nii väga üksikjuhtumitega tegeleda. Selle me oleme küll eesmärgiks võtnud.

Aitäh, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt liigume tänase seitsmenda küsimuse juurde. Küsija on Mart Maastik, vastaja on peaminister Kaja Kallas ja teema on maa maksustamine. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Proua peaminister! Teatavasti on nüüd maksud üle vaadatud, maa hindamine on üle vaadatud. Me saime teada, vähemalt mina vaatasin Marii Karelli saadet "Laser" ja sain teada, et Tartumaal on need hinnad tõusnud keskmiselt 14 korda, Saaremaal, kus ma ise elan, seitse korda, Hiiumaal ligi üheksa korda. Need on väga suured tõusud. Ja see on nüüd tekitanud olukorra, kus enne oli kohalikel omavalitsustel võimalus neid maa maksustamise määrasid panna kuni 2,5% hinnast, nüüd on need vähendatud 1%-le ja 0,5%-le vastavalt sellele, kas tegemist on põllumaaga või elamumaaga. Kui me Saaremaa Vallavalitsuse opositsiooni ja koalitsiooniga ühistel läbirääkimistel arutasime teemat, et 1. juuliks on nõue, et me peame võtma vastu oma valla maamaksu määrad, siis selgus, et me tegelikult ei tea, mis hinnad reaalselt on nendel maatükkidel. Ehk vallavalitsus ei oska öelda, kui palju reaalselt tõuseb maaomanikule maksumäär. Me teame ainult seda, et meil on õigus tõsta seda näiteks 0,5%-ni maa hinnast, aga hindadest ei ole meil õrna aimugi. Sellises seisus me ei saa ju tegelikult vastu võtta selliseid otsuseid. Vastasel juhul, arvestades neid tohutuid maksutõususid, mis mujalt tulevad, me paneme veel topeltkoormuse maaomanikele, muutub see absurdseks. Minu küsimus ongi: kas teie oskate öelda, millal saabub see informatsioon Maa-ametilt, et me saaksime teada, mis reaalselt on need maa hinnad, ja oskaksime neid maamaksu määrasid omavalitsustes vastu võtta?

Aeg! Aitäh, Mart Maastik! Kaja Kallas, palun!

Jaa, aitäh! Ausalt öeldes ma ootasin küsimust, mis puudutab plaani seoses maamaksuga. Mul ei ole praegu infot Maa-ameti hindamise kohta, ma peaksin selle eraldi välja küsima. Vastan kirjalikult.

Aitäh! Mart Maastik, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Enne oli siin juttu majutusasutuste käibemaksust. Ma enne ei saanud seda küsida, nii et ma küsin praegu. Te väitsite oma sõnavõtus, et hotellide puhul tegemist on luksuskaubaga. Kas teie olete valmis, proua peaminister, edaspidi oma tööreisidel seda luksust mitte kasutama? Maksumaksja raha eest ei ole ju ilus tegeleda luksusega. Kas te võtate telgi kaasa ja ööbite telgis oma tööreisidel? See on retooriline küsimus, ma saan ise ka sellest aru. Aga arvestades seda, kuivõrd suure põntsu paneb tegelikult see 13%-ne maksutõus majutusasutustele, ja arvestades seda, et just lõppes COVID, kus nad said kõige suuremalt pihta.

Teiseks on see, et kui te tõite siin näite, justkui oleks praegu tõusnud majutusasutustel käive ja hinnad, siis võrreldes millega? Kui võrrelda, siis saab võrrelda ainult COVID-i ajaga, kui tegelikult ju lasti hindasid nii alla, et hotellis oli lausa odavam elada kui korterit üürida, ja täituvust polnud sisuliselt ollagi. Nii et minu küsimus ongi see: mida teie edaspidi oma reisidel hakkate kasutama? Kus te hakkate ööbima? Ja teiseks: kas te saate aru sellest, et selline võrdlus praegu on kohatu?

Aitäh, Mart Maastik! Küsimuse juures palun jääda maa maksustamise teema juurde. Proua peaminister, kui soovite vastata, siis palun.

Jaa! Ma vastan ikka. Kõigepealt, see kommentaar oli mõeldud sellena, et see ei ole selline hädavajadus nagu ravimid näiteks. Selles mõttes, et see ei ole igapäevaelus vajalik, et sa ööbid hotellis. Mõtlen puhtalt Eestis. On ju välisriikide kodanikud, kes tulevad, ööbivad Eestis, ehk see käibemaksumuudatus puudutab väga palju just välisriikide kodanikke, mitte nii väga Eesti kodanikke.

Aga mis puudutab [raha]küsimust, siis mina olen püüdnud kogu aeg riigi vara kasutada võimalikult säästlikult. Seda nii reisimisel, mida ma pean tegema väga palju – võrreldes varasemate peaministritega olen ma teinud seda vähem –, kui ka selles, kus me ööbime, milliste lennukitega või millises klassis lendame. Tõsi on see, et kogu selles turismi tarneahelas on erinevad elemendid. Üks nendest elementidest ja kõige suurem kulu on lennupiletid või transport. Siis on majutusasutuste kulu ja kõik see muu kulu, mis sinna juurde teed. Kui lennupiletite hinnad on Euroopas viimasel aastal kallinenud 35%, aga inimesed reisivad rohkem, kui nad reisisid varem, siis järelikult on seal mingit ruumi.

Nüüd, mis puudutab majutusasutuste käibemaksu, siis see on plaanitud jõustuma 2025. aastal just sellel põhjusel, et majutusasutused saaksid nendest varasematest kriisidest toibuda. Nii nagu ma viitasin Statistikaameti eilse päeva uudisele. Teie küsimus oli, mis see võrdlusbaas on. Ei, võrdlusbaas ei olnud COVID-i aeg. Jah, COVID-i ajal oli tõesti nii, nagu te ütlesite, ja sellel võrdlusbaasil sealt pealt kasvada on ka lihtne. See, millele tugineb eilne uudis, ütleb: aasta varem samas kuus. Aasta varem samas kuus ei olnud meil enam mingit COVID-it ja seetõttu oli turiste 18% rohkem olukorras, kus ööpäeva hind majutusettevõttes kasvas 15%.

Aga veel kord, nii nagu ma vastasin eelnevalt: laske arutada seda asja. Laske eelnõud sisse anda ja me saame neid murekohti adresseerida. Ma olen ka niimoodi öelnud, et olen avatud kuulama neid argumente. Osasid argumente usun, teised võib-olla ei ole nii paikapidavad, aga arutame. Laske arutada.

Aeg! Aitäh! Andres Metsoja, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Kõigile kuulajatele teadmiseks, et on olemas selline lehekülg nagu kataster.ee, kus igaüks saab sisse logides vaadata, mis teda maaomanikuna ees võiks oodata. Korralise hindamise tulemit on seal tegelikult arvesse võetud ja seal võib neid rehkendusi teha. See puudutab konkreetselt seda maa maksustamise osa selles küsimuses. 

Aga mina tahaksin oma küsimusega minna vähe laiemaks. Te olete poliitiliselt öelnud, et koorma jagamine kõigile ühiskonnagruppidele on oluline teema. Maamaksuga paraku on läinud Eesti riigis nii, et kui me nüüd maamaksu tõstame, siis ilmselt tasandusfond omavalitsustel väheneb, mis on ka loogiline, sest ega siis ei saa topelt kõiki asju kinni maksta. Aga üks teema, mis on jäänud omavalitsustele korvamata juba väga pika aja jooksul, on seotud looduskaitsealuste maadega. Minu küsimus tulebki tegelikult laiemalt sellest. Kas te koalitsioonis olete arutanud seda, et looduskaitsealustelt maadelt antav soodustus maaomanikule jääb korvamata omavalitsuste tulubaasis? Ja kas selle muudatusega maamaksuseaduses võiks tuua esile selle komponendi, et see ei ole pelgalt ühe omavalitsuse draama, et tal on palju looduskaitsealuseid maid, vaid et tegelikult läbi tasandusfondi komponendi see osa siiski kompenseeritakse? Praegu looduskaitsealuste maade kaitse alla võtmine loob sellise halva olukorra, et see konkreetselt on justkui selline koormis, mis jääbki hüvitamata. Maaomanik saab küll võidu, aga ühiskonna mõttes, kogukonna mõttes saab kaotuse. Kas te olete seda arutanud ja pakkumas välja lahendusi?

Aitäh! Enne, kui proua peaminister vastab, on Rain Epleril protseduuriline küsimus. Palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Ma juhin tähelepanu sellele. Te olete siin korduvalt, kui saadikud on teie tähelepanu juhtinud, et vastajad võiksid vastata küsimustele, võiksid mitte loopida süüdistusi ja nii edasi, öelnud, et teie sisu ei saa kommenteerida. Ja nüüd kui Mart, kolleeg kõrvaltpingist, küsis oma küsimuse, siis te pidasite vajalikuks sisu kommenteerida. Ma lihtsalt kutsun üles hoidma protseduurikas ühtlast joont.

Aitäh! Istungi juhataja on hoidnud ühtlast joont. Kui vastus on teemasse, siis seda ei kommenteerita. Antud juhul puudutas see küll küsimust. Aitäh teile! Peaminister Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Me oleme koalitsioonis kokku leppinud selle, et me teeme ringi valemi, mille järgi riik omavalitsustele lisarahastust annab, et just toetada rohkem neid omavalitsusi, kus inimeste sissetulekud ja seega ka omavalitsuse eelarved on väiksemad. Tõesti, see on meie koalitsiooni üks eesmärke: vähendada ääremaastumist ja rohkem ühtlasemalt neid tulusid jagada. Lõplik valem pannakse paika koos omavalitsusjuhtidega. Kuna jõukamad omavalitsused selle valemiga tõenäoliselt kaotavad, siis omavalitsused on pikalt küsinud suuremat finantsautonoomiat, mis tähendab võimalust ise otsustada nii maamaksu suuruse kui ka erinevate kohalike maksude üle. Aga kuidas nad seda vabadust kasutavad, on nende otsustada.

Ma jään vastuse võlgu, kas selles valemis saab sees olema ka looduskaitsekomponent, sellel põhjusel, et mina ei ole selles töörühmas, kes selle mudeliga tegeleb, konkreetselt olnud. Küll aga ma võin öelda seda, et jah, kui meil olid koalitsioonikõnelused, siis sellest looduskaitselise maa temaatikast, hüvitisest oli meil küll üldises plaanis juttu. See on teema, mis on kerkinud üles. Aga selles osas, kas ta selles valemis on kuidagi arvestatud või ei ole, ma jään vastuse võlgu, sest seda valemit praegu alles töötatakse välja.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane kaheksas küsimus. Küsija on Aleksandr Tšaplõgin, vastaja on peaminister Kaja Kallas ja teema on EMO olukord. Palun, Aleksandr Tšaplõgin!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kas te teate, et EMO osakondades on praegu järjekorrad miinimum kuus tundi? Mida te planeerite teha olukorra lahendamiseks?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Mu kõrval istub terviseminister, kelle valdkond see on, ja kui te tahate detailset vastust, siis oleks mõistlik küsida tema käest. Aga tihti ei ole see siin võib-olla otsene eesmärk, et reaalselt infot saada. Ka mulle on need materjalid sellega seoses ette valmistatud. 

Vastab tõele, et erakorralise meditsiini osakondade koormus on olnud aastate jooksul kõrge just Tallinna haiglates. Probleem ägenes 2022. aastal, kui haiglate juurde tekkisid kiirabijärjekorrad, mis ohustasid ka kiirabiteenuse kättesaadavust pealinnas. Nüüd, mis me oleme teinud? 1. veebruaril 2023 toimus tervise‑ ja tööministri tasemel kohtumine Sotsiaalministeeriumi allasutuste, Tallinna haiglate ja Tallinna Kiirabi esindajatega, kus lepiti kokku, et haiglad optimeerivad sisemist töökorraldust, just selleks, et kiirendada patsientide viimist erakorralise meditsiini osakonnast raviosakonda. Ja see sai samuti kokku lepitud, et haiglad määravad kontaktisikud, kelle poole pöörduda, kui erakorralise meditsiini osakondades on ülekoormus ja kiirabid peavad järjekorras ootama. 

Nüüd, kui me räägime, mida me veel saame teha, siis Tervisekassa on alates 1. aprillist 2023. aastal andnud haiglatele lisaraha just lisavalveringide jaoks ja täiendava triaažiõe töötasu. Triaažiõde on see, kes erakorralise meditsiini osakonnas otsustab, kellega on kiire, kellega on rohkem aega, et neid järjekordi lahendada, just selle eesmärgiga, et vähendada järjekordi haiglates. Praegu meil on 10. mai, see asi on kehtinud kuu aega. Me muidugi jälgime, kas olukord läheb paremaks, et siis edasi tegutseda. Terviseamet otsib ka võimalusi tagada juhtimisvõimekust, et jaotada koormust haiglate vahel kiirabibrigaadide ümbersuunamise teel. Hetkel on see korraldatud Terviseameti staabivalve kaudu. Samamoodi teeb Terviseamet erakorralise meditsiini osakondade töökorralduse üle järelevalvet, [leidmaks,] mida saaks paremini teha, et neid järjekordi kiiremini likvideerida.

Järgnevalt üks lisaküsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud proua peaminister! Seonduvalt kolleegi küsitud eelneva küsimusega ja ka teie vastusega, kus te mainisite, et tõepoolest, tervishoiuteenuste kättesaadavuses võib esineda kitsaskohti – eks meditsiin ongi keeruline valdkond, samas väga oluline meie kõigi elus –, siis kuidas te näete: kas teie kobarmaksupakett, mida te kiirkorras läbi üritate suruda, toob ka leevendust tervishoiuteenuse ja üldse meditsiinivaldkondade kitsaskohtadele, või läheb raha ikkagi maksuküüru peale ära ja meditsiini jaoks otsime teda edaspidi?

Aitäh! Kõigepealt, meil on seadustes kokku lepitud, et tervishoidu me rahastame sotsiaalmaksu laekumistest. Meil on sotsiaalmaks, millest osa läheb pensionide rahastamiseks ja teine osa läheb tervishoiusüsteemi. Ja sotsiaalmaksu laekumised on kasvanud, ütleb mulle terviseminister kõrvalt, mis annab võimaluse tervishoidu rohkem raha panna. 

Nüüd, riigieelarve seisukohast on teie osundus on väga õige. Need maksutulud, mida me kogume, lähevad ühiskonna hüvanguks ja kõikide nende teenuste pakkumiseks, mida riik pakub, sealhulgas haridus, sealhulgas tervishoiuteenus, mis on Eestis ikkagi üldiselt väga hästi korraldatud ja tasuta kättesaadav kõigile. Nii et jah, meie tulud ja kulud peavad olema tasakaalus, aga kulud on meil tõepoolest olnud suured. Meil on ka koalitsioonilepingus kokku lepitud, et selle aasta jooksul teeb terviseminister tervikanalüüsi tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kohta, ja seal on kindlasti osa, mis puudutab just rahastust. Me vaatame tulevikku pikemalt ette, et see oleks pikemalt jätkusuutlik. Seda on plaanis detailsemalt arutada.

Aitäh! Rain Epler, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Kuna me mõlemad oleme siin oma rollis uued – mina värske Riigikogu liige, teie Riigikogu esimees –, siis ma küsin: kas küsimus oli piisavalt seotud eelneva küsimusega ja läbis teie filtri küsimuse sisu osas?

Aitäh! Küsimustele hinnangu andmine ei kuulu protseduuriliste küsimuste alla. Aga aitäh, härra Epler, selle küsimuse eest! Jah, see oli teemasse. Ma lõpetan selle küsimuse menetlemise.

Läheme meie üheksanda küsimuse juurde. Küsib Evelin Poolamets, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on maksud. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Te olete põhjendanud majutusasutuste käibemaksu tõusu seniselt 9%‑lt 22%‑le järgmiste sõnadega. "Kui inimestel läheb olukord keerulisemaks, siis ei ole õiglane, kui hotell, mis on luksuskaup, on madalamalt maksustatud. See pole kulutus, mida inimesed peavad tegema. See pole sama nagu ravimid." Palun kommenteerige oma väljendit ja vastake [järgmistele] küsimustele. Miks te peate näiteks hostelit, mis majutab hooajatöölisi, luksuskaubaks? Ja kas te peate ajakirjandust inimeste jaoks ravimitest olulisemaks, lubades olukorda, kus ajakirjandusväljaannete käibemaks on 5% ja ravimite oma 9%?

Aitäh! Kõigepealt kutsun üles neid teemasid sisuliselt arutama ehk laske üle anda eelnõusid ja laske Riigikogul toimida, nii et neid sisulisi arutelusid saaks pidada. See, mida te ütlete, on absoluutselt kohane – see küsimus, mis puudutab käibemaksuerandeid. Meil on õigus kehtestada kaks käibemaksuerandit, kaks erineva määraga käibemaksuerandit lisaks käibemaksu päris määrale. Hetkel on tõesti nii, et ravimid ja majutusasutused on 9%, üldine käibemaks on 20% ja ajakirjandus on 5%. Kui tahta muuta näiteks majutusasutuste käibemaksu nii, et ta tuleb kuhugi vahepeale, et see tõus ei ole nii suur, vaid on vahepealne, võttes arvesse kõiki neid argumente, mida on esitatud, siis kindlasti ei saa olla ajakirjanduse käibemaks 5%, sellepärast et saab olla kaks erinevat määra. Aga seda kõike me saame arutada siis, kui te lasete eelnõud üle anda. Siis saate teha oma ettepanekud ja me saame kõike kaaluda, kuidas oleks mõistlik teha. Aga tõesti, mina majutusasutuses ööbimist ja ravimeid selles mõttes ei võrdleks, need vajadused on erinevad.

Aitäh! Evelin Poolamets, täpsustav küsimus, palun!

Ikkagi ma ei saanud vastust sellele, miks lubatakse olukorda, kus ajakirjandusväljaannete käibemaksu ei ole tõstetud. See on ikka veel 5%.

Veel kord, laske anda eelnõu üle ja saame arutada seda. Praegu on ju kõik need määrad täpselt nii, nagu nad on. Ajakirjandus on 5%, majutusasutused on 9%, ravimid on 9% ja üldine käibemaksumäär on 20%. Kui te lasete selle eelnõu üle anda – ma saan aru, et teie ettepanek on tõsta ajakirjanduse käibemaksu –, siis arutame seda. Ma lihtsalt ütlen, et kui me vaatame üldist pilti, kõiki neid eelnõusid, mis te olete sisse andnud uute kulutustega, et suurendada riigieelarve kulusid 2 miljardi võrra, siis ajakirjanduse käibemaksu tõstmine 5%-lt 9%-le toob 9–10 miljonit katet, ehk see ei kata seda 2 miljardit. Aga veel kord, laske anda need eelnõud sisse ja me saame arutada seda. Seda ettepanekut, mis teie poolt tuleb. 

Enne ma jäin Siim Pohlakule vastuse võlgu konkreetsest näitest, millal ma olen tulnud vastu ja arvestanud EKRE muudatusettepanekuid. Konkreetne asi oli, kui oli nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. EKRE väga suur mure oli see, et politseid saaks kasutada kuidagi kergekäeliselt. Me panime sinna sisse muudatused, et ainult hädaolukorras ja ainult nende piirangutega. See oli konkreetselt teie ettepanek, mida me arvestasime. See oli lihtsalt näide. 

Aga ütlen veel kord: olen avatud aruteludele. Need murekohad, mis puudutavad majutusasutuste käibemaksu, on väga selgelt välja toodud. Nende argumentide üle, kas kõike tasub lõpuni puhta kullana võtta, saab vaielda. Aga ma saan aru, et see on põhiline etteheide, nende kasv oleks kõige suurem ja võib-olla see tõesti omaks sellist mõju, et ei tooks seda tulu. Aga me saame seda arutada, arvesse võtta siis, kui te ei blokeeri Riigikogu töötamist, nii et me saame anda üle eelnõusid, me saame teha esimesi lugemisi, me saame esitada muudatusettepanekuid. Meie eesmärk on muudatusettepanekuteks anda tavapärane aeg, kümme tööpäeva, ja samal ajal on rahanduskomisjonis võimalik teha kuulamisi ja arvesse võtta kõiki neid murekohti, mis teil on.

Aitäh! Rain Epler, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma ise leian, et see küsimus haakub protseduurikaga. Peaminister siin mitmel korral oma vastuses – kolmel võib-olla, ma nii täpselt ei lugenud – juhtis tähelepanu, justkui me ei laseks eelnõusid esitada. Aga minu arusaamine on, et eelnõusid võivad esitada saadikud, võib Vabariigi Valitsus, fraktsioonid ja nii edasi. Ma näen selles vihjet, et saadikud, kes on teinud tööd, valmistanud ette eelnõu, seletuskirja, annavad selle üle, peaksid kuidagi taanduma mingite teiste eelnõude ees, milliseid peaminister peab tähtsamaks. Mina leian, et seaduseelnõusid saab üle anda ikkagi vastavalt korrale. Ma väga loodan, et teie Riigikogu esimehena toetate mind selles seisukohas, et eelnõusid võib üle anda, ja see ongi töö tegemine ja kõik on hästi. 

Aitäh, Rain Epler! See küsimus ei puuduta tänase infotunni protseduurikat, ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Meil on selle küsimuse juures veel üks lisaküsimus. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Käibemaksumäärasid on Eestis neli ja käibemaksu direktiivi järgi võib nii palju ka olla. On põhiline käibemaksumäär, see on 20%, siis on 0%, siis on 5% ja siis on 9%. Selline väike parandus, tihtipeale selle 0% me unustame ära. 

Aga küsimus on pigem ikkagi kogu selles koalitsiooni plaanitavas maksupaketis. Hea on kuulata, kuidas te räägite perehüvitistest ja räägite seda, et igasugused toetused võiksid olla sihitud vajaduspõhiselt. Kindlasti ma pean kohe ära ütlema, et see tulumaksumuudatus, mida te plaanite, ei ole kuidagi vajaduspõhiselt sihitud, sellepärast et need inimesed, kellel on suurem tulu, saavad sellest muudatusest rohkem kasu kui need, kellel on väiksem tulu. Ma ei hakka neid numbreid siin pikalt lahkama. Te olete nimetanud selle astmelise tulumaksuvabastuse küüruks. Ma ei tea, heal lapsel mitu nime. Tegelikult jätab see just [suurema] tulumaksuvabastuse nendele inimestele, kes [teenivad] täies mahus kuni 1200 eurot kuus. Seda piiri me oleme omavahel isegi debateerinud, et oleks võinud muidugi tõsta, ta on ajale jalgu jäänud. Aga sellepärast ei pea kogu tulumaksuvabastuse süsteemi ümber tegema nii, et keskmisest suurema sissetulekuga inimesed, ka Riigikogu liikmed, võidavad sellest palju rohkem kui keskmisest madalama sissetulekuga inimesed. 

Aga see selleks. Nii et küsimus on selles – te ka siin räägite sellest –, et me ei saa siin asju arutada. Ma räägin sellest kobareelnõust. Olgu see maksupakett või kobareelnõu. Minu teada – ma ei mäleta, kas teie ka kinnitasite – rahandusminister kinnitas, kui seda hakati ette valmistama, et need eelnõud tulevad eraldi. Mille pärast te need sidusite? Üks põhjus selleks obstruktsiooniks on ju see, et me ei saa neid maksumuudatusi eraldi arutada, kaasata huvigruppe ja nii edasi.

Aeg! 

Aitäh! Kõigepealt jah, õige osundus selles mõttes, et on täismäär ja siis on nullmäär ka lisaks. Ma mõtlesin just neid käibemaksuerandeid. Aga see on väga õige osundus. Nüüd, kui me räägime tulumaksusüsteemist, siis tulumaksuküüru kaotamine ei ole toetus. Selle eesmärk on lõpetada ebaõiglane keskklassi maksustamine. See on põhiline eesmärk. Praegu on ebaõiglane see, et õpetajad, päästjad, politseinikud, üldse inimesed, kes teenivad 1200 eurot kuus, peavad kõrgema maksumääraga maksma kui need, kes teenivad palju. Ja tõesti on see, et see tulumaksusüsteem on olnud ebaõiglane, ta karistab tegelikult seda, et palk tõuseb. Inimesed näevad, et neil palk tõusis, aga kätte saavad ikka vähem, sest riik võtab vahepealt ära. See ei ole mõistlik. 

Ja sellepärast on see ettepanek olnud, et on tulumaksuvabastus kõigile ühtlaselt, protsent on täpselt sama. Need, kes teenivad rohkem, maksavad rohkem. Selle süsteemiga võidavad kõik inimesed, kes teenivad vähem kui 8000 eurot. 

Nii et veel kord: see ei ole mõeldud sotsiaaltoetusena, vaid see on mõeldud ikkagi selleks, et me teeme selle süsteemi korda. Ja muide, see on väga hea, et te selle välja toote. Kui teie etteheited on justkui kobarate kohta, siis seesama tulumaksuküür, väga küürakas süsteem, tehti 2016. aastal kobareelnõuna, ja väga räigelt. 2. detsembril anti ülevaade plaanitavatest maksumuudatustest. See ei olnud veel eelnõu, anti lihtsalt ülevaade, et sellised plaanid uuel valitsusel on. Siis võeti üks eelnõu Riigikogus, katkestati teine lugemine ja anti muudatusettepanekute tähtajaks kaks päeva. Ja 19.12 võeti see seadus vastu. Ehk ideest vastuvõtmiseni läks 17 päeva ja tulid väga selged vead sisse. Seda võib tõesti nimetada kobareelnõuks, sest seal olid sees väga erinevad teemad: tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, käibemaksuseaduse, maksukorralduse seaduse, perehüvitiste seaduse, ravikindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse, töövõime[toetuse] seaduse muutmine. See oli see kobar, millega te tegite sellesama maksuküüru käki, mida meie nüüd üritame likvideerida.

Aitäh, proua peaminister! Lõpetan selle küsimuse menetlemise. Aga, head kolleegid, kuna meil on küsimuse esitamiseks aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit, siis me kahjuks ei jõua enam meie tänast üheksandat, vabandust, kümnendat küsimust võtta. Ma tänan proua ministreid ja tänan kõiki küsijaid. Meie infotund on lõppenud ja me jätkame Riigikogu täiskogu istungiga täpselt kell kaks.