Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit ja … Palun vaikust! (Helistab kella.) … teisipäevast istungit. Nagu ikka tavaks, on istungi alguses võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Neid on päris mitu. Aga ma näen, et on ka mitmed musta käe [märgid ekraanil]. Aivar Kokk, palun!

Tere hommikust! Austatud istungi juhataja! Ma sõin putru ja kuulsin kella. Huvitav, mis kell see oli? Täna istungit nagu ei saaks toimuda. Kui ma loen päevakorra kinnitamise kohta, siis näen, et päevakorra kinnitab Riigikogu täiskogu töönädala esimesel istungil või täiendava istungi alguses. Aga eile päevakorda ei kinnitatud. Nii et milleks see kutsung, sest täna istungit ei saa ju olla? Kuidas juhataja seda tõlgendab?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 47 sätestab, et Riigikogu töö ajagraafiku kohaselt toimuvad istungid esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval. Ja tõepoolest, Riigikogu kinnitab päevakorra esimesel võimalusel. Kuna me tegelikult istungi rakendamisest edasi … (Hääled saalis.) Palun kuulake! Kuna me istungi rakendamisest edasi ei jõudnud, siis me ei ole ka sinnamaale jõudnud. Nii et selles mõttes on igati kohane, et me teeme seda esimesel võimalusel, kui me sinnamaale jõuame. Ja veel, head kolleegid, toon näite: ka avaistungi puhul me ei kinnitanud päevakorda mitte esmaspäeval, vaid tegime seda teisipäeval ja kõik olid sellega nõus ja päri. Tanel Kiik, palun!

Tere hommikust! Austatud Riigikogu aseesimees! Lugedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust, tekkis mul ka küsimus. Siin ei ole kirjas sellist mõtet, et Riigikogu kinnitab oma päevakorra esimesel võimalusel, nagu te ütlesite, vaid tõesti on must valgel § 55 lõikes 1 kirjas, et päevakorra kinnitab Riigikogu täiskogu töönädala esimesel istungil või täiendava istungi alguses ning Riigikogu erakorralise istungjärgu päevakord kinnitamisele ei kuulu. See teine pool pole oluline, aga esimene pool ütleb must valgel, et kinnitatakse Riigikogu töönädala esimesel istungil. Esimene istung on läbi. Esimene istung toimus eile ja selle [tõttu] ei ole võimalik täna päevakorda kinnitada. Nii et loomulikult võib Riigikogu koguneda, nii nagu seaduses [olev] töö ajagraafik ette näeb, saab üle anda arupärimisi ja eelnõusid, aga päevakorra saame vastavalt seadusele kinnitada järgmise nädala esmaspäeval, uue töönädala esimesel istungil. Seadusvastaseid otsuseid parlament ometi teha ei saa.

Aitäh, hea kolleeg! Jään oma seisukoha juurde. Veel kord: Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 47 mõtte kohaselt kinnitab Riigikogu päevakorra esimesel võimalusel. Tõepoolest, kas me selleni täna jõuame või mitte? Ärme ruttame ajast ette, sest ma näen, et on soov üle anda terve hulk arupärimisi ja eelnõusid. Ma ei tea, kas me [kinnitamiseni] üldse jõuame või mitte. Ma olen nõus, et me avame selle debati, mida te kangesti tahate praegu pidada, peale seda, kui teie head kolleegid on andnud üle arupärimised ja eelnõud. Võib-olla me ei jõuagi selleni, kas me saame päevakorda kinnitada või mitte. Nii et mul oleks selline ettepanek teile. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Tõesti, ma nüüd loen ka neid punkte, mida teie peast tsiteerite. Kõigepealt, ma saan aru teie väitest ja nõustun sellega, et täna võib toimuda istung. Küll aga ei saa ma nõustuda selle väitega, et täna saaks kuidagi päevakorda kinnitada. Loeme Riigikogu kodu‑ ja töökorra kommenteeritud väljaannet ja [kommentaari] § 55 lõike 1 kohta. See ütleb väga selgelt: "Riigikogu juhatuse ettevalmistatud päevakorra peab kinnitama Riigikogu. Ta teeb seda täiskogu töönädala esimese istungi (esmaspäevase istungi) või täiendava istungi alguses." Minu teada meil sellel nädalal ühtegi täiendavat istungit ei ole. Ehk kas ma saan õigesti aru, et sellel nädalal istungid küll toimuvad, aga päevakorda meil ei ole ja seetõttu on need lehed, mis siin laudade peale laiali jagatud on, tegelikult valed lehed?

Aitäh, hea kolleeg! Väga õigesti märkisid: sel nädalal Riigikogu istungid toimuvad. Mul oleks suur palve minna selle istungi juurde, nagu ma ütlesin, minna istungi rakendamisega edasi. Päevakorra kinnitamiseni, ma arvan, on meil veel tükk maad minna. Martin Helme, palun!

Aitäh! Jaa, meil on muidugi mitu eelnõu siin veel üle anda ja arupärimisi on ka paar tükki. Aga meil on kõigepealt vaja ära lahendada see küsimus, kas meil on päevakorda või meil ei ole päevakorda. Jaa, Riigikogu juhatus on teinud Riigikogu suurele saalile päevakorra kohta ettepaneku. See ettepanek saadeti laiali juba eelmisel nädalal, see ettepanek oli meil laua peal ka eile. Eile, kui oli Riigikogu täiskogu esimene tööpäev, päevakorra kinnitamiseni ei jõutud. Siin on kaks paragrahvi. Üks on selle kohta, kui päevakord suures saalis tagasi lükatakse, ja teine on selle kohta, kui seda üldse ei kinnitata. Me praegu töötame selles olukorras, kus üldse ei kinnitata. Siin on korduvalt juhitud tähelepanu paragrahvi tekstile, et kui ei kinnitata, siis nii on. Sellisel juhul on tänane istung, kolmapäevane istung ja neljapäevane istung sellised, nagu meil on olnud istungid varasemalt mõnel eelmisel nädalal, et istung küll toimub, saab anda üle arupärimisi ja eelnõusid, aga ühtegi päevakorrapunkti ei ole, sest päevakorda polegi kinnitatud. Me proovime praegu aru saada, millise plaaniga me siin istume, kas me tahame täna ainult anda üle eelnõusid (Juhataja helistab kella.) või on teil plaan panna hääletusele päevakord, mida meie meelest ei ole võimalik teha. 

Aitäh! Hea kolleeg! Päevakorda ei ole seni, kuni Riigikogu ei ole seda päevakorda kinnitanud. Nagu sa väga täpselt märkisid, juhatus on teinud ettepaneku päevakorra kohta, aga niikaua kui suur saal ei ole päevakorda kinnitanud, meil seda päevakorda ei ole. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma kuulen juba teist korda teid ütlevat, et teie jääte oma arvamuse juurde. Ma kummardan kindlasti teie arvamuse ees, kuid, ütleme, selles saalis me peaksime ikkagi järgima nii-öelda Riigikogu kodu‑ ja töökorda. Küsimus on selles, et see mõte, mida te ütlesite, viitega ka §‑le 47, et Riigikogu kinnitab päevakorra esimesel võimalusel, on laest võetud asi ja seda me ei saa rakendada. Praegu on olemas ainult üksainukene norm, mis reguleerib päevakorra kinnitamist, see on § 55 lõige 1. Ma olen sunnitud praegu seda tsiteerima: "Päevakorra kinnitab Riigikogu täiskogu töönädala esimesel istungil […]." Aga esimene istung toimus eile ja päevakorda ei kinnitatud. Seega oleme kahjuks sellises olukorras, kus me võime küll siin ausalt öeldes niisama viibida, aga me ei saa lülitada asjasse päevakorda.

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei ole pannud päevakorda hääletusele. Ma ei mõista, mille pärast te muretsete. Me jõuame selle küsimuseni siis, kui me oleme vastu võtnud kõik arupärimised ja eelnõud. Peale seda me saame selle teema juurde minna. Nii et täiesti arusaamatu on see, miks te takistate headel kolleegidel oma heade arupärimiste ja eelnõude üleandmist. Mul on raske seda mõista. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, Toomas! Sa küll ütled, et sa ei mõista, aga sa alustasid sellega, et ükskõik mis ajal on võimalik päevakorda kinnitada, ja siis tsiteerisid enda arvamust. Aga ma saan aru, et saalis me töötame ikkagi Riigikogu töö‑ ja kodukorra järgi ja ei ole kuidagi võimalik, et ükskõik, kes istub juhataja tooli peal, siis tema ütleb ja nii on. Ei ole, Toomas! Kodus me saame võib-olla abikaasale vahest [nii] öelda, aga ikka jääb abikaasa sõna peale. Siin saalis on ka ikka nii, et Riigikogu töö‑ ja kodukord jääb peale. Kui siin osa kolleege arvavad, et istungid võivad jätkuda, siis mina ütlen küll, et kuna päevakorda, nädala töökorda ei kinnitatud, siis on küsimus ka selles, kas täna istung toimub või mitte. See küsimus on samamoodi üleval, sest kuskil ei ole kirjas, et kui päevakorda ei ole kinnitatud, siis oleks istung ka teisipäeval või kolmapäeval või neljapäeval. Lihtsalt sellist juhust pole Riigikogus varem olnud, et esmaspäeval ei kinnitata. Riigikogu töö‑ ja kodukorras on lihtsalt kirjas, et kui ei kinnitata, kui läheb hääletamisele, siis kutsutakse kokku fraktsioonide esimehed ja arutatakse seda teemat edasi. Aga sellist olukorda ka veel ei ole. Päevakorda lihtsalt ei olegi kinnitamisele pandud. (Hääled saalis. Juhataja helistab kella.)

Hea kolleeg! Ma ei tea, ka sinu kolleegide hulgas on eriarvamusi. Sinu mitmed kolleegid on seda meelt, et istung toimub. Selle üle ei ole keegi vaidlust pidanud. Nii et istung toimub. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma vaatan ka nõutusega, et meile on välja jagatud need kollased lehed, kus on peal päevakorra projekt selleks nädalaks, kuid nädala päevakorra kinnitamise võimalus on kodu‑ ja töökorra seaduse §‑s 55 selgelt sõnastatud vormeli järgi esimesel istungil. Kui see esimene istung oleks olnud riigipüha, oleks see [kinnitamine] olnud järgneval tööpäeval sellel töönädalal, aga ta oli esmaspäeval ja sellel päeval on võimalus kinnitada korralises töökorras töökava. Muul moel on seda võimalik teha täiendavate istungite kaudu, mis tähendab, et meie laudadele pabereid võib jagada, aga seal peaksid olema järgmise töönädala päevad. Kuupäevad on sassi läinud.

Sa viitad, Toomas, tervemõistuslikule praktilisele tõlgendusloogikale, eesmärgipärasele tõlgendusloogikale, et parlament peab saama tegutseda. Kuid see norm on tegelikkuses sõnastatud väga täpselt: esimesel istungil. Nii nagu on öeldud, istung hakkab kell kümme. Ei ole öeldud, et tuleme võib-olla pool üksteist või pool kaksteist kokku ja vaatame, mis juhtub, et esimesel võimalusel, et ei viitsinud tulla. Tegelikkuses loomulikult kerkivad nende reeglite määratlused esile siis, kui on sisuline vastasseis. Kui konsensusena aktsepteeritakse – me teame, et ka parlamendi komisjonides [see nii on] –, kui keegi ei tunne, et nende õigusi on rikutud, ja ei ole poliitilist vastasseisu, siis tõlgenduslikku küsimust ei kerkigi esile, nii nagu ei juhtunud seda ka sinu poolt täiesti ratsionaalselt viidatud sellelsamal selle parlamendikoosseisu esimesel istungil, pidulikul avaistungil. Aga praegu see vastasseis on ja rida parlamendiliikmeid vaidlustab selgesõnaliselt kirja pandud normi selles mõttes tagurpidi väänamise. Sellel [väänamisel] reeglipärase tõlgenduse järgi, tuleb ausalt tunnistada, ei ole mingit alust.

See minu mõttekäik on protesti vormis ja osunduse vormis esitatud. Ma ei soovigi sinu kommentaari, sest sa vastad sellele nii, nagu sa vastasid eelnevatele kommentaaridele. Ma tuleksin tagasi kogu selle poliitilise vastasseisu juurde. Vaevalt on kedagi, kes …

Kas see on protest või küsimus?

Küsimus, jaa, juhatajale, juhatuse esindajale. Minu küsimus on: kas Riigikogu juhatus on praeguse poliitilise vastasseisu kujunemist eraldi arutanud ja milline on juhatuse käsitlus, kuidas sellest vastasseisust edasi liikuda?

Aitäh, hea kolleeg! Sa esimesele protestile vastust ei soovinud ja ma olen tänulik selle eest, et sa seda ei soovinud. Aga teise poole kohta: täna kell 13.30 toimub juhatuse koosolek ja seal me kindlasti arutame ka seda vastasseisu, mis suures saalis on tekkinud. Eile teadupärast oli koos vanematekogu, seal ei olnud juhatus eraldi, seal olid juhatuse liikmed koos fraktsioonide esimeestega. Eile poolteist tundi see arutelu toimus, ka seal osalesid kõik juhatuse liikmed. Üks kolleeg sai mõjuvatel põhjustel tulla alles mõnevõrra hiljem, aga kõik olid seal olemas. Nii et eile oli esimene arutelu. Tõepoolest, me otsisime kompromissi. Sa saad hea kolleegi Heliri käest küsida. Tõsimeeli oli koalitsioonil soov otsida kompromissi, aga möönan ja tunnistan, et selle kompromissi leidmine on väga raske, kuna igal opositsioonierakonnal on väga erinev agenda ja päeva lõpuks ei jää valitsuse agendast mitte midagi järele. Ma arvan, et iga osapoolega eraldi on kindlasti võimalik saavutada kompromiss, ma olen selles täiesti veendunud. Aga kõik kokku muudab valimise täiesti mõttetuks, selles mõttes et enamus ei saa teostada oma tahet. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma saan teie mõttekäigust ja tõlgendusest aru, et istung toimub. Ma saan aru, et te ütlete, et päevakorrateema juurde tuleme tagasi siis, kui selleks on õige hetk. Aga ma siiski palun korra, et te kommenteeriksite kodu‑ ja töökorra § 55 punkti 1, nii kuidas teie sellest aru saate. Kas te saaksite palun seda kommenteerida? Veel kord: see ütleb väga selgelt, et täiskogu töönädala esimesel istungil, esmaspäevasel istungil kinnitatakse päevakord. Ehk päevakorda ei ole võimalik enam sellel nädalal kinnitada. Mis on teie tõlgendus?

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et nii targad kui Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse väljatöötajad ja see saal [tollal] ka ei olnud, ei osanud nad näha ette kõike seda, mis esmaspäeval aset leidis. See ei olnud võimalik. Ma olen päris veendunud, et nad ei osanud sellise võimalusega arvestada, mistõttu pean igati loogiliseks ka sellist eesmärgipärast tõlgendust, et juhul kui … Me ei jõudnud ju rakendamisest kaugemale. Sellisel juhul ei oleks Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega vastuolus ka päevakorra kinnitamine teisipäeval. Aga veel kord, head kolleegid, mul on siiras palve. Poolteise tunni pärast, tunni ja 45 minuti pärast vahetub juhataja, me tuleme selle küsimuse juurde tagasi, kui me sinnamaale jõuame. Kui me sinnamaale ei jõua, siis mul oleks väga kahju, veel kord, kui me ei saa neid eelnõusid ja arupärimisi, mida te olete öö läbi ette valmistanud, [kuulata]. Me tahaksime väga neid kuulata. Rene Kokk, palun!

Suur tänu, austatud koosoleku juhataja! Mul on küsimus infotunni kohta. Meil eile oleks pidanud olema pärast istungit infotund. (Hääled saalis.) Ja kuna … Vaba mikrofon, jaa, vabandust-vabandust, vaba mikrofon. Istungit ei rakendatud, kuid siin oli saadikuid, kes pikki tunde Riigikogu kohvikus ilmselt ootasid oma aega, et saada vaba mikrofoni võimalus, ja täna nad ei ole isegi siia saali jõudnud pärast seda pikka ootamist. (Naer saalis.) Mis teil selle kohta öelda on, millal avaneb see võimalus nendel inimestel, kes ootasid pikisilmi vaba mikrofoni võimalust? Millal teie tõlgenduse järgi neil see võimalus tuleb?

Aitäh! Järgmisel esmaspäeval. Selle piiri, et eile seda teha ei saanud, paneb seesama kollane raamat, mida te kummardate ja austate. Seal on tööaeg kirjas ja sellest üle minna paraku ei saa. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Ma olen teiega nõus, et vaba mikrofon tuleb tõenäoliselt tõesti järgmisel esmaspäeval, täpselt nii nagu tuleb ka siis järgmine võimalus päevakorda kinnitada. Aga tulenevalt sellest, et me võime siin neid protseduurilisi [küsimusi esitada] ja arutelu pidada väga pikalt, kas te ei leia, et oleks mõistlikum kokku kutsuda Riigikogu vanematekogu, arutada tekkinud olukorda ja miks mitte liikuda edasi eile pakutud kompromissiga, et koalitsioon võtab tagasi peretoetuste kärpimise eelnõu? See annab Riigikogule võimaluse oma tavapärast tööd jätkata, ja vaatame siis, kuhu me jõuame lasterikaste perede toetuse ja üldse lastetoetuste aruteluga. Erinevaid ettepanekuid esitati eile vanematekogus, millest parlamendiliikmed pole teadlikud. Nende hulgas kõlas palju mõistlikumaid ettepanekuid kui see, mis on saadetud valitsuse poolt teele.

Aitäh, hea kolleeg! Ma igal juhul printsiibis pooldan kompromissi otsimist ja see oli ka põhjus, miks eile vanematekogu kokku kutsuti. Poolteise tunni jooksul me seda veelahet palju väiksemaks ei saanud. Aga isegi kui see ei ole vanematekogu, siis tegelikult on muid vorme, kus seda kompromissi otsida. Ma usun, et ka kõik fraktsioonide esimehed on ikkagi huvitatud kompromissi leidmisest ja kindlasti varem või hiljem on aeg taas vanematekogul koguneda. Aga antud juhul ma arvan, et hetkel selle järele vajadust ei ole, kuna öö jooksul ilmselt väga palju muutunud ei ole ja eile poolteist tundi me siiski püüdsime seda kompromissi leida. Nagu ma ütlesin, eraldi võetuna, ma usun, oleks see kompromiss leitav ükskõik kellega teist opositsiooni poole pealt, aga kõik see kokku on paraku liiga suur tükk. Martin Helme.

Aitäh! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Meil ei ole tegelikult mingit alust öelda, et täna läheb päevakord kinnitamisele, sellepärast et nii on üheselt kirjas kodukorras. Mulle on natuke arusaamatu see väide, mis just äsja kõlas: kuna kodukord ei näe ette teisipäeval või kolmapäeval või neljapäeval päevakorra kinnitamist, siis on eesmärgipärane tõlgendus selline, et nüüd võib nii teha. Samamoodi võiks ju eesmärgipäraselt tõlgendada, et alustame tänast istungit vaba mikrofoniga, sest eile me selleni ei jõudnud. Selle asja nimi on voluntarism. See on, ütleksin niimoodi, õigusriigi vastand, vastand sellele, mismoodi me kujutame ette õigusriiki, et meil on kirjapandud reeglid ja nende reeglite järgi lähme edasi. Mina ei loe välja kodukorrast mitte ühtegi teist võimalust päevakorra kinnitamiseks kui see, et meil on uuesti järgmise töönädala alguses see laua peal või kas valitsus või Riigikogu esimees kutsuvad kokku täiendava või erakorralise istungi – praegu saab ainult täiendavat kokku kutsuda –, et seal eraldi päevakord kinnitada. Te võite teha täna näiteks, ma ei tea, kell neli täiendava istungi, kus on päevakorda võimalik kinnitada. Ma ei näe varianti, et meie kodukord annaks mingi eesmärgipärase tõlgendamisruumi, et teisipäeval, kolmapäeval või neljapäeval tööpäeva istungi alguses hakata päevakorda kinnitama. See on lihtsalt seaduses nii puhtalt kirjas.

Aitäh, hea kolleeg! Neid argumente on ju erinevaid. Hea kolleeg Urmas Reinsalu ütles, et parlament peab saama tegutseda. Antud juhul, tõlgendades seda sätet nii kitsalt, nagu sina praegu teed, on tõepoolest võimalik ja väga lihtne parlamendi tööd paralüseerida. See on vastuolus selle soovi ja eesmärgiga, mille Urmas Reinsalu välja käis, ja igati aruka ettepanekuga, et parlament peab saama tegutseda. Ma ei näe suurt vastuolu, kui on tahe tööd teha. Kui ei ole tahet tööd teha, siis on teine lugu, aga kui on tahe tööd teha, siis me leiame võimaluse. Aga ma ütlen veel kord, head kolleegid, et meil on veel pikk maa minna päevakorra kinnitamise juurde. Kas me sinna jõuame või mitte? Teiseks, eriarvamused, hea kolleeg Martin, pole paraku siin saalis harvad. Arvamusi on erinevaid. Ka eile oli sellesama Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse tõlgendamisel erinevaid seisukohti ja võib-olla sa panid tähele, et juhatuse liikmetel on erinevaid seisukohti. Õnneks on inimesed erinevad, ma ütlen pigem sedapidi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Toomas, sa avasid nüüd niisuguse ulatusliku mõttekäigu. Meil on tõesti pikalt minna. Meil on tunnid, meil on päevad, meil on nädalad ja meil on kuud ja aastad. Küsimus on selles, et minu osundus oli sellele, et meil on praegu poliitiline vastasseis, mida ükski tervemõistuslik inimene ei pea ratsionaalseks, kõik sooviks edasi liikuda. Nüüd on küsimus selles, et sa ütlesid, et vastasseisu [tekitavad] parlamendi jõud opositsioonist, kellel on erinevad arusaamad. Vaadake, meil oli julgust siia parlamenti tulla meie valijate tahtel ja isegi arusaamu evida. Oli niisugune julgus ja me seisame nende arusaamade eest. 

Aga riigi juhtimisel on tegelikkuses selles nüüd ka nii-öelda koalitsiooni moodustajate ja ka juhatuse enamuse moodustajate vastutus leida see kompromiss. Tegelikkuses sa viitad sellele, et kuskil nurga taga on midagi arutatud. Eile arutati kuni 90 minutit, ma eeldan. Ma arvan, et see on ebapiisav. See on tegelikult vähene ajamaht, mis on võetud kompromissi leidmiseks. Jaa, ma tean, et selles sisaldub koalitsiooni moodustajale ka enesekindluse mõttes alati ebamugav olukord, kus ta peab astuma sammu tagasi. Seda tõlgendatakse nii, nagu siin ka kuluaarides on kuulda koalitsiooni esindajate poolt, et see on täiesti välistatud, kuna teie peate meile alluma, sest meil on enamus. Aga meie sellisele diktaadile ei ole võimelised alluma ega taha alluda. See on meie signaal. Me oleme vastu kobareelnõude menetlemisele. See on selle praegu esile kerkinud protesti tuum. 

Nüüd küsimus, et sa, Toomas, ütlesid, et mina – sa osundasid mind – ütlesin, et parlament peab saama asju menetleda. Ma olen sada protsenti nende sõnade taga. Aga küsimus on selles, et kui praegu ei oleks poliitilist vastasseisu, siis, ma kordan, kellelgi parlamendisaadikutest ei olekski probleemi selle probleemipüstitusega praegu, reegli järgimise või mittejärgimisega. 

Meie parlamendis on universaalne konventsioon – see on ka parlamendikomisjonis nii –, et kui kõik osapooled on kokku leppinud, siis ei ole mingi sensitiivse eelnõu puhul ka näiteks seitsme töönädala reeglit järgitud, kuna on teada, et see kellegi õigusi ei riku, keegi ei vaidlusta seda ja kui keegi vaidlustab, järgitakse seda. Praegu on meil reegel, et esimesel tööpäeval, ja seda reeglit, mitte printsiipi või loomingulisemalt tõlgendatavat normi rikutakse. Sinu tõlgenduse järgi võiks me kinnitada siis ka töönädala graafiku kuupäevadega, mis olid minevikus, sellise orwelliliku tõlgendusega, et reegel ei oma tähtsust. Kinnitame siis hoopis maikuu töönädala eelmisel aastal ja hakkame tööle tagasiulatuva loogikaga. Ilmselgelt oleks see täiesti vastuvõetamatu. 

Minu küsimus on sulle kui kogenud juristile, elukogenud inimesele, kes, ma olen kindel, püüab heauskselt leida lahendust, mul ei ole selles vähematki kahtlust sinu isiklikus vaates. Ma arvan ka seda, et sinu vaade, nagu sa kinnitasid, on kompromissi otsiv. Küsimus on selle kohta, kas sa juristina ütled, et parlamendi kodukorras tuleb lähtuda reeglis sõnastatust või mitte. Või on juhatajal siin igasugune tõlgendusruum, et parlament saaks funktsioneerida?

Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt, koalitsiooni tahe eile vanematekogus kompromissi otsida oli täiesti siiras. See oli täiesti siiras. See siirus seisnes selles, et me olime valmis ja tõepoolest tahtsime teada ka teie nii-öelda kompromissettepanekuid. Aga milles seisneb erinevus: mitte selles, et teil on erinevad ettepanekud, vaid küsimus on selles, et kõigil opositsiooni osapooltel oli erinev agenda, mis oli nende esimene põhitingimus kompromissi leidmiseks. See on see probleemikoht, et igaühel on erinev lähteseisukoht kompromissi leidmiseks. See on probleem. Kui teil oleks ühtne lähteseisukoht, siis see oleks teine teema. (Hääl saalist.) Ja kui sa … (Hääl saalist.) Jaa, ma saan aru, kuula! Ega ma ei eita seda ega taha öelda, et teil ei tohiks olla erinevaid prioriteete. Loomulikult tohib olla. Aga sa mõistad, et kompromissi leida on sellisel juhul palju keerulisem. Siis on palju keerulisem seda kompromissi leida. Sa rääkisid kobareelnõust. Ma arvan, et sinu hea kolleeg Helir-Valdor Seeder, kes istub su selja taga, jõudis ka vanematekogu koosolekul järeldusele, et perehüvitiste seaduse eelnõu puhul ei olegi tegemist kobareelnõuga. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Te vastuses minu küsimusele tõite selle tõlgenduse, et teie nägemus või teie veendumus on, et kodu‑ ja töökorras on mõeldud ikkagi seda, et parlament saaks tööd teha, ja sellist obstruktsioonimeedet, nagu opositsioon täna on sunnitud kasutama, ei ole ette nähtud. Ma üritan teile selles mõttes natukene vastu argumenteerida. Nimelt, kui sellisel kujul parlamendil ei õnnestu tööd teha, siis on alati võimalik teha kas täiendavaid istungeid või mõnda muud versiooni kasutada. Ka need võimalused on ju tegelikult parlamendile antud, kus ka päevakord on võimalik konkreetsemalt ette anda. Ehk ma jõuan ikkagi jätkuvalt sinna, et kuidas on teie nägemus seoses kodu‑ ja töökorra § 55 lõikega 1, mille kohta ütleb kommenteeritud väljaanne väga selgelt, et päevakorda saab kinnitada ainult nädala esimesel istungil (esmaspäeval).

Hea kolleeg! Me võtame sinu ettepanekut täiendava istungi kokkukutsumiseks väga tõsiselt ja me suure tõenäosusega seda ka rakendame. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Toomas! Mul on olnud suur au olla sinuga koos põhiseaduskomisjonis. Ma olen alati hinnanud sinu teravaid tähelepanekuid ja ma võin öelda, et müts maha tõesti sinu ees, sa oled alati järginud seadust. Aga praegu, kui sa oled siin Riigikogu istungi juhatamise puldis, on kaks varianti: kas sinu tervisega on midagi juhtunud, et sa ei suuda enam neid norme lugeda selliselt, nagu peaks ja nagu sa oled eelnevalt teinud, või sa lihtsalt kuritarvitad praegu oma positsiooni ja tõlgendad neid seaduse norme täpselt nii, kuidas sa ise isiklikke valikuid sead. Ma toon sulle lihtsa näite, hea Toomas. Vaata, § 47, millele sa oled viidanud, räägib Riigikogu töö ajagraafikust. Ajagraafik ütleb niimoodi, et esmaspäevane istung lõpeb 24.00. Mis eile toimus? Kõik tõusid püsti, kui see aeg sai täis, ja läksid minema. Mitte keegi ei jäänud siia kauemaks istuma, sellepärast et seadus andis meile ette kriteeriumid, kui kaua me võime töötada. Täpselt sama on ka täna. Ei olnud niimoodi, et oleks kutsutud kokku kell üheksa. Me järgisime täpselt seda reeglistikku. Ja mul on natukene kummastav kuulata, et sa kogenud juristina räägid sellist omaloomingut siia juurde, et me saame Riigikogu päevakorra kinnitada esimesel võimalusel. Anna andeks, Toomas, aga sa ei tohi nii madalale laskuda. Katsuks ikka jääda nende pulkade juurde, milleks sind siia on pandud. Tõepoolest, päevakorda saab kinnitada ainult täiskogu töönädala esimesel istungil. See aeg läks mööda, seda pole võimalik tagasi pöörata. Ma palun sind, Toomas, jää ausaks juristiks edasi, kes sa oled seni olnud. Ei ole korrektne hakata omaloomingut tegema, see ei ole sinule omane. Kui sa nüüd hakkad vastu vaidlema, et minu jutt on jama, siis ma ütlen, et sinu väärtus mitte ei kuku ainult minu silmis, vaid ka kogu Eesti rahva silmis, sest arvesta sellega, hea Toomas, vaadatakse sind ja sinu tegevusi …

Hea kolleeg, palun ära ähvarda! Minu tervise pärast, esiteks, sa ei pea muretsema, minu tervis on korras. Teiseks, et olla nüüd, Kalle, väga täpne, siis Riigikogu liikmetel ei ole keelatud töötada ka peale südaööd. Ka eile võis töötada peale südaööd, täiskogu istung lõppes küll südaööl, selles vormis töötamine lõppes. Aga võib tööd teha ka peale südaööd, selleks ei ole mingeid takistusi. 

Mis puudutab selle sätte tõlgendamist, siis nagu ma olen korduvalt viidanud, lähtudes sellest eesmärgist – taas kord tsiteerin Urmas Reinsalut –, et Riigikogu peab saama töötada, siis Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse väljatöötajad ja ka Riigikogu ise, kes selle vastu võttis, väga suure tõenäosusega ei osanud ette näha selliseid obstruktsioonivõimalusi, nagu te esmaspäeval rakendasite, mistõttu seda eesmärki, et Riigikogu saaks töötada, võib tõlgendada ka teistmoodi. Aga veel kord, head kolleegid: ärge muretsege, see on pelgalt minu arvamus, on ju. Kui me jõuame päevakorra hääletamise juurde, siis tõenäoliselt algab samasugune debatt selle üle ja eks me siis vaatame, kuhu jõuame. Ma veel kord kutsun üles minema eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde. Loomulikult, valitsusel on lihtsam, kui me see neli tundi esitame ainult protseduurilisi. Nii et te teete sellega valitsuse töö kergemaks. Ma olen selle eest muidugi tänulik, ma olen ka selleks valmis, aga ei kutsu selleks üles. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Ma haaran kinni sõnasabast. Te mainisite, et Riigikogu peab saama tööd teha. Mina väidan, et Riigikogu teeb praegu tööd: me esitame arupärimisi, me esitame eelnõusid, me peame siin debatti ja minu arvates väga sisukat debatti, mida üldreeglina siin saalis kodu‑ ja töökorra puhul kõigi nende nüansside ja tõlgendusvõimaluste üle ei peeta. Ma arvan, et see on väga selgitav ja ka väga pretsedenti loov. Nii et kui ka valitsusele meeldida püüdev ajakirjandus nimetab seda tsirkuseks, siis see on kõike muud kui tsirkus. See on tegelikult väga tõsine parlamentaarne töö ja seda ei saa kuidagi alahinnata. Ja ma tänan teid tasakaaluka ja opositsioonisaadikuid arvestava juhtimisstiili eest.

Aitäh! Kindlasti ei ole ma alavääristanud eelnõusid ja arupärimisi, mida esitatakse. Küll aga, kui korduvad protseduurilised küsimused ja ka vastused täiesti loogiliselt korduvad ja kui seda tehakse mitmendat korda, siis see ei ole kõige viljakam osa sellest tööst, mida me teeme. Ma arvan, et meie kõigi valijad ootavad natukene enamat. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma küll usun täitsa südamest, et ma oma valijate huvides praegu just tööd teengi. Aga ma tahtsin öelda lihtsalt seda, millest oli juttu enne ka, kui oli protseduuriline küsimus. Mina pakkusin lausa välja, et ega meie ei sõltu ainult sellest, et meil jäi esmaspäeval päevakord kinnitamata. See ei tähenda, et Riigikogu üldse tööd ei saa teha. Meil on võimalik lausa mitu varianti. Ma pakkusin välja, mida on võimalik veel eraldi teha. See, et ei nähtud ette mingeid olukordasid, ei tähenda, et nüüd on kärul kõik rattad alt läinud ja ei saagi sõita. Ikka saab sõita.

Aitäh, hea kolleeg Martin! Nagu ma viitasin ühe kolleegi varasemale küsimusele [vastates], täiendava istungi korraldamise võimalus on ühe alternatiivina kindlasti laual. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Siis kui arutusel oli selle olukorra lahendamine, te ütlesite välja, et koalitsioon tegi siira kompromissettepaneku, siiralt tegi. Kuna meid jälgib väga palju inimesi, keda koalitsiooni plaanitud muudatused valusalt puudutavad, siis äkki räägite sellest ja avate need kaardid, mis see siiras kompromissettepanek oli, milles see seisnes. Inimesed soovivad teada, nii nagu ka saadikud soovivad teada.

See ei ole nüüd küll protseduuriline küsimus. Aga ma toon ühe näite, mis oli lihtsalt arutelul. Ei olnud minul kindlasti volitust seda teha, aga ühe näite lihtsalt toon. Las avalikkus sellest teab. Me jõudsime ühiselt järeldusele, et perehüvitiste eelnõu ei ole kobareelnõu. Nüüd, järgmine süüdistus on olnud see – mida ma selgelt täies mahus ei jaga –, et maksuseaduste eelnõu on kobareelnõu. Ühe variandina, lihtsalt tagasiside saamiseks opositsiooni poole pealt, käisime välja idee, et kui need eelnõud tuleksid eraldi, kas siis oleks asjad paremini. Me lootsime, et on paremini, aga nad ütlesid, et väga palju sellega ei muutu. See oli üks meie võimalikke kompromissettepanekuid, mis oli Vabariigi Valitsusega kooskõlastamata, rõhutan seda. Aga siiski, sa pead olema võimalikult konkreetne, kui sa tahad mingit kompromissi otsida, ei pea lihtsalt ajama ümmargust juttu. See oli Vabariigi Valitsusega kooskõlastamata seisukoht, mida me arutasime ja arutelu käigus välja tõime. See näiteks on teema, mida me oleksime valmis viima valitsusse arutamiseks, juhul kui see võiks olukorda muuta. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Kandideerisin siia Riigikokku usus, et siin tehakse asjalikku tööd ja aega ei raisata. Ma olen päris hämmeldunud. Volikogu töös, mida ma olen 15 aastat teinud, on ka igasuguseid punnseise olnud, aga lõpuks kuidagi need asjad lahendatakse. Tsiteerin jälle teie lemmikut Urmas Reinsalut: Riigikogu peab töötama. Mul on ka küsimus, kuidas ikkagi sellistest punnseisudest välja tulla, et me ei peaks siin nädalate ja kuude kaupa istuma. Ühel on üks arvamus, teisel teine arvamus. Ettevõtjana ma tean, et igal juhul peab mingil hetkel mingites asjades kokku leppima. Võib-olla oleks vaja rohkem riigimehelikkust. Ma ei tulnud siia kantslisse kedagi õpetama, aga see jätab sellise kummalise mulje. Minu küsimus ongi selline. Te ei taha küll mainida, milline on see kompromiss, mida te pakkusite, aga samas Riigikogu saalis olevad inimesed ja need inimesed, kes vaatavad televiisorit, ja võib-olla ka ajakirjanikud ju ei tea seda, millest te räägite kinniste uste taga. Meie ei saa öösel magada, seda ei saa teha ka ajakirjanikud. Mul on kõigist tõsiselt kahju. Sooviks ikkagi näha, et mingil hetkel jõutakse mingisugusele mõistlikule riigijuhtimistasemele.

Aitäh, hea kolleeg! Ka teie olete minu lemmik, mitte ainult Urmas Reinsalu, kõik Riigikogu liikmed on minu kui juhataja lemmikud. Aga sada protsenti kirjutan alla: rohkem riigimehelikkust. Seda võite kõigile öelda, kõikidele oma kolleegidele. Ma väga ootan kõigilt Riigikogu 101 liikmelt rohkem riigimehelikkust. Ma arvan, et siis me jõuame kiiremini sisulise debati juurde. Teiseks, mis puudutab seda, mida vanematekogus arutati, siis ma ühe väga konkreetse nii-öelda kompromissettepaneku tõin välja. Aga sa saad oma kolleegilt, kes su kõrval istub, [küsida]. Helir-Valdor Seeder osales terve selle aja vanematekogus. Ma usun ja väga loodan, et ta on teie fraktsiooni sellest kõigest informeerinud, nii et mul ei ole mõtet seda üle rääkida, sest äkki ma tõlgendan mõnda tema seisukohta valesti. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen kuulanud praegu teie vastuseid Riigikogu liikmete küsimustele. Ühel hetkel te ütlesite sellise lause, et me ei osanud ette näha, et laekub nii palju muudatusettepanekuid, või midagi analoogset, et [ei osanud ette näha] sellist olukorda, nagu praegu on olnud. Olukord ongi praegu selles, et neid muudatusettepanekuid oli niivõrd palju ja päevakord jäi kinnitamata. Nüüd on siis minu hinnangul teil plaanis, et okei, tühja nüüd sellest, hakkame päevakorda kinnitama ikkagi, sest, ütleme, legaalsed vahendid on sisuliselt ammendunud. Aga ma olen siiski sunnitud teile meenutama õigusteaduskonna esimese kursuse üht olulist printsiipi erinevates õigusharudes. Kriminaalmenetluses on keelatud see, mis on keelatud. Me ei tohi teha seda, mis ei ole lubatud. Tsiviilõiguses on lubatud see, mis ei ole keelatud. Minu hinnangul te praegu seda teetegi. Aga kuna meie funktsioon siin seondub ikkagi haldusõigusega, siis selle printsiibi järgi on lubatud see, mis on lubatud. Järelikult, kui Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus sätestab ära teatud tegevuse, siis me saame käituda ainult selle järgi. Nii et ma usun, et selline väike meeldetuletus ka teie õpinguaastatest on praegu asjakohane ja te ei saa kasutada – ma kasutan esimest korda seda väljendit – teerullitaktikat. Ma olen kuulnud vähemalt kuulujutte, et te kavatsete seda teha. Ärge tehke palun, säilitage oma aus juristi tase. 

Aitäh, hea kolleeg! Ma sellele printsiibile, mis avalikus õiguses kehtib, et see, mis on kirjas, ei vaidle üldse mitte vastu. Ma seda printsiipi kindlasti austan. Aga nagu sa ka ise tead, on ikkagi terve rida lünki, mis ka seaduse tasandil on reguleerimata ja mille puhul me oleme väga palju kasutanud sõna "tava". Selles mõttes ka avalikus õiguses teatud juhtudel rakendatakse mõningaid asju, mis ei ole must valgel seadusetähena kirjas. Aga ma sellele printsiibile kindlasti vastu ei vaidle.

Kui tahta sõnakasutuses olla täpne, siis tuleb öelda, et eile ei antud üle mitte muudatusettepanekuid, vaid ikkagi eelnõusid ja arupärimisi. Ja mitte mina ei osanud seda ette näha, vaid ma olen kaks korda öelnud, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse koostajad, kokkukirjutajad, ei osanud seda ilmselt ette näha. Kas mina seda oskasin või ei osanud ette näha, ei puutu antud juhul asjasse. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, Toomas! Ka mina tahaksin avaldada kõigepealt sümpaatiat sinu väärikale ja tasakaalukale istungi juhatamisele.

(Naerab.) Ega sa ei unusta, et ma olen ikka koalitsiooni poole peal?

Ei, ja selle tõttu ongi see tunnustamist väärt. Küsimus on selles, et sa osundasid ühele asjale. Ma arvan, et see lipsas sul sõnade vahel välja, see, millele me praegu ju osundamegi. Sa ütlesid, et teinekord rakendatakse asju, mis ei ole must valgel kirjas. Aga antud juhul vaidlus käibki selle üle, et asi on must valgel kirjas. Selle üle vaidlus käibki. Kui asja ei oleks öeldud, kui seda "esimesel tööpäeval" ei oleks kirjas, siis võiks kujutada ette, et osa inimesi ütlevad, et töönädala päevakord tuleb kinnitada töönädala lõpus. Tagurpidi-Ants oli ka olemas Priit Pärna koomiksiraamatus, eks ole, kes läks oma onu juurde. Tegelikult oleks sinu tõlgendusloogika ju täiesti asjakohane, et päevakord tuleb kinnitada alul, olgugi et seaduses seda kirjas ei ole. Praegu on meil must valgel see kirjas. 

Teine asi, mida ma tahtsin, istungi juhataja, siiski korrigeerida. Sa küll kommenteerides ütlesid – ma möönan, et need protseduurilised küsimused on vahel protseduurilised, vahel mitte, aga sinu väide ei olnud ilmselgelt protseduurilise iseloomuga –, et valijad ootavad enamat. Aga, Toomas, meie seisame praegu ka sinu valijate eest, kellele tuli üllatusena, nagu kogu Eesti avalikkusele tuli üllatusena see kaskaad, maksutõusud ja peretoetuste kärped, millest enne valimisi ei olnud lõhnagi. 

Nii et ma arvan, et valijad ootavad ennekõike lähtumist sellest, mida lubati enne valimisi. Küsimus on riigiõiguslikult väga põhimõtteline. Sa osundasid kompromissi otsimisele vanematekogus ja ütlesid, et aga valitsusega ei ole seda kooskõlastatud, Riigikogu peaks selle viima siis valitsusele arutamiseks. Ma siiski tuletan meelde, et riigiõiguslikult on meie riigis, meie parlamentaarses vabariigis asjad tagurpidi. Valitsus toob asjad arutamiseks Riigikokku, mitte Riigikogu vanematekogu ei vii võimalikke kompromisse arutamiseks valitsusele.

Aitäh, hea kolleeg Urmas! Alustades lõpust, et ei unustaks. Kuna antud eelnõu esitas Vabariigi Valitsus, siis valitsusel teoreetiliselt on võimalus võtta see eelnõu tagasi ja tuua see uuesti siia. Selles mõttes on igati loogiline ja arusaadav, miks saab seda teha valitsus. See on valitsuse esitatud eelnõu ja teoreetiliselt on valitsusel võimalus võtta see tagasi, esitada näiteks neli [eelnõu] uuesti. Minu arust on see igati loogiline, mingit vastuolu ma selles ei näe. 

Mis puudutab viidet seadusesättele, siis, hea kolleeg Urmas, sa tead, et on selline termin nagu "seaduse mõte". Tihtipeale on see mõte ka laiem, kui on seadusesäte. Me oleme ka seda kogenud. Nii et see on see, mis võimaldab mõnevõrra laiemat tõlgendust võib-olla, kui seal kirjas on. 

Lõpetuseks see, et sa seisad minu valijate eest. See on väga suuremeelne sinust. Ma tänan! Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Teie üleskutse riigimehelikkusele on väga üllas ja teil oleks praegu võimalus olla oma sõnade kõrgusel. Te võiksite teha veel ühe katse Riigikogu juhatuse kaudu kutsuda kokku vanematekogu. Korduvalt on siin saalis juba kõlanud ettepanekud, et on olemas kompromissivalmidus, kuus erakonda on valmis kokku leppima selles ühisosas, kuidas sellest parlamentaarse töö seiskumisest edasi minna. Võtke palun vaheaeg ja proovige seda kompromissi leida.

Aitäh, hea kolleeg! Ma teeksin ettepaneku sulle teha oma erakonna esindajale juhatuses ettepanek. Ma konsulteerisin Angelikaga, et vanematekogu kutsutakse kokku juhatuse ettepanekul. Jah, formaalselt teeb seda ikkagi Riigikogu esimees, nii et selles mõttes minul seda voli ei ole. Aga sinul on kindlasti paslik ja võimalik teha kolleeg Jüri Ratasele ettepanek, et ta selle ettepanekuga pöörduks Riigikogu esimehe poole. Mina kindlasti toetan seda ettepanekut, kui Riigikogu esimees selle heaks kiidab. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, Toomas! Nagu me vahest lõõbime, et endised maavanemad, kolleegid. Ma tahaks ka sõnasabast kinni võtta, et riigimehelik. Ma arvan, et kui sa soovitasid meil riigimehelik olla, siis mina soovitaks koalitsioonil olla riigimehelik ja mitte tulla Riigikogusse eelnõudega, millega vähendatakse lastega perede toetusi ja suurendatakse makse, millega viiakse veel rohkem vaesusesse pered ja eakad. Aga mul on konkreetne küsimus: kas me täna jätkame samamoodi kui eile, et kõigepealt saavad oma arupärimised ja eelnõud üle anda Riigikogu liikmed ja alles siis teeb seda valitsuse esindaja?

Aitäh, hea kolleeg! Kui ma rääkisin riigimehelikkusest, siis ma ütlesin selgelt välja numbri. Ma ei räägi siin "meie ja teie", ma rääkisin 101‑st. Ma arvan, et meil kõigil on ruumi olla natukene rohkem riigimehelik, kui me seda tänasel päeval oleme. Ma arvan, et meil kõigil on selleks ruumi. 

Mina küll tahaks anda järgnevalt sõna, vaatamata oma erinevale seisukohale, Evelin Poolametsale, aga kahjuks te ei võimalda mul seda. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on hea vaadata pärast seda protseduurilist küsitlusevooru, et teie kalk ja südametu soomusrüü hakkab tilkhaaval murenema. Minu jaoks oli hea märk see, kui ma juhtisin teie tähelepanu sellele, et halduses ehk avalikus õiguses on see lubatud, ja te ütlesite, et absoluutselt õige. Nii et selles mõttes aitäh, et teie inimlik pool kalgi poliitiku osas hakkab tasapisi välja tulema. Aga muidugi te ütlesite seal selgituse juures, et seaduses on sellised tühjad kohad või mustad augud. Kahjuks, hea Toomas, ma ei saa sinuga nõustuda. Siin on praegu nii grammatilise tõlgenduse kui ka tehnoloogilise tõlgenduse järgi niimoodi, kui kasutada ka Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaannet, mis ütleb väga selgelt, et seaduse mõte ongi see, et päevakorda saab kinnitada esimesel [istungi]päeval, esmaspäevasel päeval. Nii ta on. Rohkem ei olegi midagi. Nii et tahes-tahtmata, hea Toomas, sa peaksid ikkagi võtma ette samme, kas formaalselt kutsuma kokku Riigikogu vanematekogu või midagi sellist, et see hetkeline punnseis lõpetada. Sinu jaoks on olemas teised tööriistad, millega sul on võimalik neid protsesse jätkata. Ja jääme ikka nende normide juurde. Nii nagu sa ütlesid, et lubatud on see, mis on lubatud.

Aitäh, hea kolleeg! Kui ma rääkisin lünkadest seadustes, siis ma rääkisin printsiibist. Toome näitena, et kas või Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus reguleerib suhteliselt tagasihoidlikult komisjonide tööd. Tõepoolest, seal on väga arvestatav roll taval, mis on aja jooksul välja kujunenud. Täpselt samamoodi saalis, nagu ma ütlesin, ka esmaspäeval me korduvalt kasutasime sõna "tava". See on siiski paratamatu osa. Ma ei kommenteerinud konkreetselt seda ettepanekut. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! Alustuseks ma tahaks öelda, et kuigi kolleeg Kalle Grünthal rääkis teie kalgist rüüst, siis mina näen kogu aeg sellist särasilmset istungi juhatajat ja see teeb teile suurt au. Ma kõigepealt küsiks selle kohta, et te andsite heale kolleegile Jaanus Karilaiule soovituse, et ta võiks pöörduda Riigikogu aseesimehe poole. Aga mul on teile üks väikene palve ja soovitus, kuidas sellest seisust hetkel edasi minna. Järsku te võtate istungi juhatajana väikese vaheaja, et koguneks mitteformaalselt kas või juhatus, ja arutate seda teemat. Siis tõesti võib-olla saavad kaks aseesimeest panna Riigikogu esimehele pähe idanema mõtte, et kokku kutsuda vanematekogu ja üritada seda kompromissi leida. Ma arvan, et öösel on inimesed mõelnud kompromissvariantidele. Eile õhtul võib-olla ei olnud kõige soodsamat pinnast selle kompromissi leidmiseks, aga täna võiks seda olla, et me saaksime minna siit mõistlikumalt edasi, sest nagu te näete, protseduurilisi tuleb aina juurde ja tegelikult ka teisi vahendeid kasutatakse siin edasi. Võib-olla tõesti oleks kompromissi otsimine mõistlik. 

Aitäh, hea kolleeg! Mina näen küll, et nii küsijad kui ka vastaja on veel piisavalt värsked, vaheaega võtta tarvis ei ole. Sinu hea kolleeg Jüri Ratas oli just siin saalis, nii et ma arvan, et temani on ka jõudnud teie fraktsiooni palve vanematekogu kokku kutsuda. Nii et ma usun, et ta tegutseb selle nimel. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kui eile vahepeal oli tunda, et emotsionaalselt, kui nii võib öelda, temperatuur natuke tõusis, siis ma pean ütlema, et täna on tõesti selline meeldiv arutelu. Uues koosseisus on palju uusi liikmeid ja ma arvan, et nendel uutel liikmetel on hea, kui see protseduurika selgeks räägitakse. Siit, ma arvan, saaks hulga videomaterjali, nii et kui järgmine koosseis [ametisse] astub, siis saavad sealsed uued liikmed seda vaadata. 

Aga ma küsimusega jõuan selle seaduse sätte ja mõtte juurde, millest te rääkisite. Kodu‑ ja töökorra seadus ütleb, et kinnitatakse istunginädala esimesel päeval, ja nagu kolleeg Mölder viitas, siis seletuskiri või kommenteeritud väljaanne, mis tihti püüabki seda seaduse mõtet selgitada, ütleb sulgudes, et esmaspäeval. Kas te nõustute minuga, et selles punktis on seadusesäte ja kommenteeritud mõte üsna ühemõttelised, et seda esmaspäeva on raske kuidagi laiemalt mõelda, kui ta on? Kas te nõustute sellega?

Ei nõustu. Sel lihtsal põhjusel, et paraku või õnneks, ma viitasin juba sellele, Riigikogu avaistungil me kinnitasime päevakorra teisipäeval. Ma ei tea, kus teie siis olite ja kas te olite siin, kui te ei märganud seda. Teie teravmeelsuse juures oleks see nagu arusaamatu, aga ma arvan, et te nõustusite sellega tookord. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Mul on suur rõõm saada juba esimesel kuul teie lemmikuks ja samas tekitab see väga sooja tunde. Ainuke kurb asi on see, et tegelikult võiksid kõik Riigikogu liikmed saalis olla. Vaadake, kui hästi on, kõik juba kiidavad, käib omavahel selline soe komplimentide tegemine. Ma leian, et siit olekski väga paslik võib-olla minna edasi kompromissi otsimisele. Kuna te enne mainisite, et minu naaber käis vanematekogus, siis ma vahepeal viisin ennast kurssi ja sain teada, millest seal räägiti. Kuna teie ei tahtnud valgustada, siis ma valgustan ka teisi. Ainukene asi, mida pakuti koalitsiooni poolt, oli pikem menetlusaeg, pisut pikem. Aga mida pakkus välja meie erakonna esimees? Perehüvitiste eelnõu tuleks tagasi võtta ja maksukobar tuleks lahku lüüa, et iga maksu saaks eraldi arutada, mis oleks ju mõistlik. Siis me saaksime ka nendel teemadel avada debatid, mis ongi ju tegelikult kogu praeguse obstruktsiooni puhul põhimure, selle tõttu ongi tekkinud obstruktsioon, et kogu seda suurt koormust, mis on kobarana Eesti rahvale kohe õlgadele langemas, ära hoida. Nii et ma väga sooviksin kuulda teie kui väga sooja ja toreda inimese arvamust selle ettepaneku kohta.

Aitäh, hea kolleeg! Selleks, et te – ärge nüüd solvuge – liiga uhkeks ei läheks: ma ütlesin, et olen Riigikogu juhataja ja kõik 100 Riigikogu liiget on minu lemmikud. See on minu rolli juures oluline. Aga teiseks, see jutt oli igati sisukas, aga see ei olnud protseduuriline küsimus. Veel kord viitan §‑le 174, mis käsitleb proteste ja küsimusi. Seal on öeldud, et kui Riigikogu liige leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse. Me oleme juba jõudnud vanematekogu arutelu juurde. See ei ole istungi läbiviimise reeglitega kuidagi seotud, aga tore, et te valgustasite saali sellest, mis seal räägiti. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma kinnitan teile, et Riigikogu aseesimees Jüri Ratas on teinud just ettepaneku Riigikogu esimehele Lauri Hussarile kokku kutsuda vanematekogu.

Suurepärane!

Te rääkisite enne riigimehelikkusest. Nüüd on teie käes see pall, teie käes see valik. Palun võtke vaheaeg! Te väitsite, et teie olete nõus vanematekogu formaadiga. Kui kolmest juhatuse liikmest juba kaks on nõus, siis asuge tegutsema. Siis me näeme, kas jutt riigimehelikkusest vastab tõele. 

Aitäh, hea kolleeg! Mina tegelen praegu istungi juhatamisega, ma millegi muuga hetkel tegeleda ei tohi. Aga kui mulle tuleb informatsioon, et Riigikogu esimees soovib kutsuda kokku vanematekogu, siis otse loomulikult ma võtan kohe vaheaja, kui vanematekogu istung toimub sel ajal, kui istung peaks kestma. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma kõigepealt ühinen nende saadikute kiidusõnadega, kes teid on siin kiitnud väga tasakaaluka, sooja, sõbraliku ja väärika käitumise eest. Mulle ka väga meeldis see, kui te ütlesite seda, mida te nüüd juba kaks korda olete öelnud, et kõik 100 Riigikogu saadikut on teie lemmikud. Ma olen väga meelitatud Riigikogu liikmena, et ma olen teie lemmik, sest meeldiva inimese positiivne tähelepanu on alati väga tore. Mul on ka väga hea meel, et te avasite diskussiooni, see oli nagu teie poolt avang, või te hakkasite avama seda diskussiooni, mis toimus vanematekogus. Jah, võib-olla see ei kuulu teie kohustuste hulka, aga see veel kord näitab, et te proovite olukorda siin hoida viisaka ja lugupidavana. Ma kasutan ära seda olukorda, mille te olete ise tekitanud. Ma loodan, et ma ei kasuta seda väga kurjasti ära, aga palun rääkige, kuidas see kompromissi otsimine seal toimus. Te ütlesite, et kompromissina oli laual ja koalitsioon peaaegu et nõustus sellega, et need maksumuudatused võiksid tulla Riigikokku eraldi, mitte kobarana. Aga me teame, et koalitsioonil on olnud plaan, et kui see tuleb kobareelnõuna, siis see läbi suruda ilma igasuguse diskussiooni ja aruteluta, usaldushääletusel. Kas oli kompromissina arutusel ka see variant või kas keegi pakkus seda, kuidas see protseduur siis oli, kas sellega ei nõustutud või lükati see tagasi? Kui need eraldi maksumuudatused tuleksidki valitsuse poolt Riigikokku, kas me saaksime arutada nendel teemadel ja valitsuserakonnad ei rakendaks nende läbisurumisel usaldushääletust, nagu alguses koalitsioonierakondade plaan oli?

Aitäh, hea kolleeg! See kiitus teeb mind juba varsti murelikuks, et äkki on midagi valesti. 

Mina nimetan seda maksupaketiks, aga tõepoolest see pakkumine, veel kord, ma rõhutan seda, on Vabariigi Valitsusega kooskõlastamata. Aga selleks, et liikuda läbirääkimistel natukenegi edasi, peab olema võrdlemisi konkreetne. See koalitsioonifraktsiooni juhtide ja juhatuse liikmete sarnane ettepanek arutamiseks välja käidi. Kui see tagab selle, et obstruktsioon Riigikogus lõpeb, siis ma arvan, et tõenäosus, et need eelnõud tulevad eraldi, on väga suur. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Ma olen kuulanud siin teie mõtteid ja kavatsusi panna päevakord hääletusele. Mind paneb sügavalt imestama, et te väitsite, et meil töö‑ ja kodukorra seaduses on mingisugused tühikud, tuleb kaalutleda ja nii edasi, et erinevaid seisukohti saab olla seaduses sätestatu suhtes. Saab küll olla, loomulikult, ja alati saab kaaluda, aga sellisel juhul, kui seadus on ebatäpselt formuleeritud. Meie töö‑ ja kodukorra seaduses neid ebatäpsusi leidub küll ja küll, aga vähemalt see punkt "Päevakorra kinnitamine" on täiesti ühemõtteliselt kirjas. On öeldud, et see toimub nädala esimesel istungil, esmaspäeval, ja punkt. Ei ole vähimatki võimalust seda panna järgnevatel päevadel hääletusele, see oleks täiesti selge töö- ja kodukorra seaduse rikkumine. Kas see meeldib kellelegi või mitte, aga nii see paraku on. Ma tahakski küsida, milline on teie kavatsus. Sõltumata sellest, kas meil arupärimisi ja eelnõusid tahetakse üle anda või mitte, milline on teie kavatsus? Kas te panete täna siiski päevakorra hääletusele?

Aitäh, hea kolleeg! Kuni küsimuse teise pooleni, ma tunnustan teid, oli see küsimus selgelt protseduuriline. Teie Riigikogu kunagise esimehena teate seda väga täpselt ja selle eest teid tunnustan. Aga seda me oleme korduvalt käsitlenud ja mul ei ole siia rohkem midagi lisada. 

Nüüd teine [küsimuse pool]. See, mis on minu kavatsus, ei oma tegelikult väga palju tähendust, sest tunni ja kahe minuti pärast tuleb siia uus juhataja. Siis te peate tema käest küsima. Ma kardan, et minu juhatamise ajal me ei jõua isegi teoreetiliselt selle küsimuse aruteluni. Nii et te peate uurima Jüri Ratase käest, mis on tema seisukoht, tema tuleb juhatama kella 12‑st. Ma arvan, et hetkel on see teie jaoks isegi olulisem kui minu seisukoht. Varro Vooglaid, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tahtsin ka omalt poolt protseduurilise küsimuse korras, tähelepaneku korras toetada ettepanekut, et äkki te ikkagi koguneksite vanematekogus ja arutaksite seda küsimust. Ma loodan, et see …

Aitäh! See on töös, hea kolleeg. See on töös, nagu ma saan aru. See on töös.

Vabandust! Juba töös, jah?

Jüri Ratas on teinud ettepaneku …

Aga sellega seonduvalt ma kasutan võimalust küsida. Mind, nagu ka paljusid teisi, ilmselt teeb murelikuks see olukord, kus niisugune iseenesest meeleolukas ajaveetmise vorm võib siin jätkuda ju päris kaua. On ju käinud läbi ka ettepanekud, et panna tööle see tehisintellekt või tehiskommunist või kuidas seda nimetataksegi. See vorbiks järjest igasuguseid arupärimisi ja eelnõusid, sisuliselt võib siis ju juhtuda, et aasta aega parlament ei tööta. Ma ei tea, kui suurt mõju see meie riigikorraldusele muidugi omaks. Mingis mõttes oleks huvitav teada saada, mis siis juhtub, kui parlament ei võta aasta jooksul vastu ühtegi uut seadust ega midagi muud sellist. Aga iseenesest ma arvan, et eks ikka sinna sekka satub ka selliseid asju, mis on olulised. Nii et ma julgustaks igal võimalikul moel kuidagi otsima siin kompromissi.

Kordan veel kord: koalitsioon on kompromissi otsimiseks igati valmis. Kordan veel kord: kui Riigikogu esimees teatab mulle või kolleegile siin kõrval, et ta soovib kokku kutsuda vanematekogu, siis mina sellega kohe nõustun. Kui see langeb istungi ajale, siis ma võtan selleks vaheaja. Aga see probleem, millele te viitasite, on igati reaalne. Mina sõna "meelelahutus" ei söandaks selle juures kasutada. Meil võib siin olla lõbus, aga Eesti rahval sellest võib‑olla väga palju kasu ei ole. Nii et needsamad sõnad, mida siin härra Maastik ütles: rohkem riigimehelikkust. Ma arvan, et siis seda situatsiooni ei teki, millele te viitasite ja mis tõepoolest oleks probleem. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen nüüd jälginud tund aega seda nõndanimetatud positsioonisõda, mis kangesti meenutab Remarque'i "Läänerindel muutuseta", esimest maailmasõda: mõlemad pooled on kaevikus ja annavad üksteise pihta kahuritest tuld. Ja mis on praegu tulemus? Me mõlemad istume omas kaevikus, vahetame lauseid, seisukohti ja nii edasi. See positsioonisõda tegelikult, hea Toomas, ei vii ju mitte kuskile. Mõistlik oleks teil praegu võtta kas või 15 minutit vaheaega ja sellega aktiviseerida fraktsioonide juhatused, et tulla sellest positsioonisõjast välja ja üritada see lahing lõpetada. Ma leian, et see oleks esimene samm selle praeguse, piltlikult öeldes, lahingutegevuse lõpetamiseks.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen korduvalt väljendanud valmisolekut vaheaega võtta, kui Riigikogu esimees kutsub kokku vanematekogu. Selleks, et seda initsieerida – loomulikult on seal juhatuse liikmed, aga kindlasti on vanematekogu liikmed ka fraktsioonide esimehed –, näiteks ma soovitaksin sul Erkkiga läbi rääkida, Erkki saab samamoodi teha avalduse näiteks Riigikogu esimehele, et vanematekogu kokku kutsuda. Võib-olla on teil väga konkreetseid sisulisi ettepanekud, uusi, võrreldes nendega, mis eile õhtul olid. Nii et veel kord: me oleme siiralt avatud. Me ei ole kunagi – veel repliigina tahan öelda –, valitsus ei ole kunagi öelnud, et esimese eesmärgina me seome selle usaldushääletusega. Valitsusel puudub tahe ühegi eelnõu sidumiseks usaldushääletusega, mitte ühegi. Usaldushääletus saab olla üksnes tagajärg, see ei ole valitsuse eesmärk. Me soovime debatti, aga kahjuks me siiamaani ei ole saanud seda parlamendis pidada. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Toomas! Sa ütlesid, et sind kiidetakse nii palju, et sa hakkad murelikuks muutuma. Ma arvan, et tegelikult on põhjust. Mina ei tea, millega sa kolleegide nihukesed meelitused oled ära teeninud, ma jõudsin siia saali veidi hiljem. Mina pidasin sind ka varem mõistlikuks inimeseks. Vaatasin enne valimisi, kui oli arutelu abielu teemal, et kes saavad Eestis abielluda ja milline see abielu peaks olema, kas mehe ja naise vahel. Sa eristusid reformierakondlaste seas teistest, pidasid mõistlikuks praegust õiguslikku arusaama, et abielu peaks olema vaid mehe ja naise vahel. Nüüd te olete koalitsioonilepingu ümber defineerinud ja sina oled ümber mõelnud. Sa vastasid Rain Epleri küsimusele, kas esmaspäev ikka on esmaspäev, ja ütlesid, et sa päris nõus ei ole. Aga kuidas te selle esmaspäeva ümber olete mõtestanud?

Aitäh, hea kolleeg! See on, veel kord, seaduse säte ja seaduse mõte. Taas kord viitan, ma ei tea, juba kolmandat korda, kahjuks ma pean ennast kordama, kui küsimused on ühed ja samad: avaistung toimus teisipäeval ja ma ei tea, te keegi ei vaidlustanud seda. Mina pidasin sind ka mõistlikuks inimeseks. Anna andeks, kasutan sedasama sõna. Aga millegipärast te siis nagu ei näinud selles probleemi. Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ühinen hea meelega selle kiidukooriga teie aadressil. Selles mõttes, et teie stiil koosolekut juhatada on täna viisakas ja sõbralik. Aga ma olen ajaloolane, kuid ega selleks ei peagi ajaloolane olema, et mäletada eilset istungit, kus te katkestasite saadikute protseduurilisi küsimusi, enne kui nad need küsimused tegelikult jõudsid ära küsida. Konkreetselt katkestasite ka mind. Nüüd on mul protseduuriline küsimus, et kuidas te kavatsete edaspidi käsitleda Riigikogu töö‑ ja kodukorda. Kas te kavatsete sama viisakalt käituda nagu täna või edaspidi kavatsete samamoodi katkestada saadikute protseduurilisi küsimusi nagu eile?

Aitäh, hea kolleeg! Ma siiralt soovin ja tahan olla kolleegidega viisakas ning ootan ja loodan seda ka teiselt poolt. 

Mis puudutab protseduurilise küsimuse pikkust, siis ma ei ole siin oma seisukohta muutnud. Aga mul on kahju, kui sul läks eile kõrvust mööda, kuidas me selle teemaga edasi läheme. Minu ettepanek oli see viia juhatusse. Tõepoolest, me võtaksime õigusliku hinnangu selle kohta, kas see § 68, mis räägib suulisest küsimusest, on üldnorm ja laieneb ka sellele. Nii et see vastus jäi nii. Mul täna ei ole rohkem sinna midagi lisada. Aga ma lubasin, et ma selle teema juhatusse või istungiosakonda viin. Palume meie õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamust. Eks siis vaatame, kellel õigus on. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kuna te siin enne südikalt kinnitasite oma valmidust ja tahet küsimustele vastata, siis ma võtan kinni teie öeldust, et koalitsioon on igasuguseks kompromissiks valmis. Samas te ütlesite, et usaldushääletust ei ole valitsus plaaninud. Aga ometigi intervjuudes meediale on seda kinnitatud, et usaldushääletus tehakse. Ma küsiksin, kas valitsusel on valmidus parlamendidebatti arendada, usaldushääletusest mis iganes variantides loobuda ja naasta normaalse parlamenditöö juurde ja mitte mängida seda teerulli, mis rullib lihtsalt kõigest üle.

Aitäh, hea kolleeg! Kindlasti ei ole koalitsioon valmis igasuguseks kompromissiks, nagu sa mainisid. Koalitsioon on valmis kompromissiks, aga mitte igasuguseks. Kompromiss ongi see, kui mõlemad pooled peavad andma milleski järele. See on kompromiss. Kui üks jääb enda seisukoha juurde lõpuni, siis see ei ole kompromiss, see on ultimaatum. Ükskõik kumma poole pealt seda ei vaata. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Rõõm oli kuulda teie suust, kui koalitsiooni suurima erakonna esindaja kinnitas, et koalitsioonil ei ole soovi usaldushääletusi teha. Ma ütleksin, et mu küsimus on natuke selle saali protseduurikaga seotud. Valitsuse minister Riisalo ütles rahvusringhäälingu saates, et just nimelt on plaanis maksupakett usaldushääletusega siduda, et saaks kiiresti asjad tehtud. Võib-olla te kommenteerite, kas härra Riisalo kogenematusest ütles sellist asja või ta ei saanud aru, mida talle oli räägitud koalitsiooniläbirääkimistel. See oli päris jõuline sõnum. Avalikkus ja ka Riigikogu liikmed said sellest aru, et on plaanis maksupakett usaldushääletusega siduda. See tekitab natuke segadust. Kuidas see asi siis ikkagi on?

Aitäh, hea kolleeg, selle küsimuse eest! See on see pool, mis jäi ka Kert Kingole vastamata. Valitsusel ei ole olnud kunagi eesmärki siduda usaldusküsimusega ei ühte ega teist ega kolmandat seaduseelnõu, mida ta on esitanud. Ei ole olnud ja ei ole seda ka täna. Valitsus soovib debatti parlamendis. Valitsus soovib kolme lugemist, nii nagu me seda oleme teinud. See on valitsuse soov. Seda, mida Riisalo ütles, mina ei kuulnud, esiteks. Teiseks, ma ei näe ka tema pähe, kust tal see mõte tekkis või millega see seotud on. Võib-olla kolmandaks sobib öelda seda, et nii nagu Riigikogu liikmete hulgas on erinevaid arvamusi, siis tõenäoliselt ka valitsuse liikmete hulgas võib olla erinevaid arvamusi. Aga ma tean kindlasti peaminister Kaja Kallase seisukohta. Tema seisukoht on selge ja ühene, et tema ei soovi neid siduda usaldusküsimusega. Valitsus soovib debatti ja arutelu, usaldusküsimusega sidumine saab olla üksnes tagajärg. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle meeldib väga see, et te olete valmis nii-öelda formaalselt kutsuma kokku vanematekogu ja nii edasi. Aga ma oleksin tahtnud teile kangesti appi tulla selles mõttes, et kuulutada ise välja või paluda vaheaega, aga kahjuks kodu‑ ja töökord ei võimalda seda. Küll on aga teie käes need hoovad, et te võiksite tekitada mingisuguse 15‑minutilise istungi juhataja vaheaja, mille jooksul siis saaks realiseeruda ka see võimalus, et fraktsioonide juhid saaksid seda teie poolt pakutud tegevust hakata rakendama. Meil siin saalis ju puuduvad võimalused selleks, et vaheaega teha. See on ikkagi tõsine küsimus, mida ei saa lihtsalt niimoodi käigupealt otsustada. Äkki te teete ise selle 15‑minutilise vaheaja, siis on näha, kas fraktsioonide juhid on valmis vanematekogu [kokku kutsuma] või kuidagimoodi teise nimetuse all seda kokkusaamist korraldama.

Aitäh, hea kolleeg! Mulle tundub, et fraktsioonide juhid juba sellega tegelevad. Ma näen ainult Tanel Kiike fraktsioonijuhtidest siin. Ma arvan, et tema ka kohe lahkub ja nad hakkavad seda ette valmistama. Teised on juba lahkunud. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Noore Riigikogu liikmena ma samamoodi tahaks saada selgust. Kui te viitasite siin, et meil on ka teisipäeval võetud päevakorda vastu, siis minu mäletamist mööda meil oli esmaspäeval tookord ametivande andmine, Riigikogu esimehe valimised ja valitsuse tagasiastumine, meil ei olnud ühtegi eelnõu, mida me oleks pidanud päevakorda võtma. Minu küsimus ongi, et kui see tookord juhtus teisipäeval, siis see ei saanud olla ju seadusvastane, kuna Riigikogu alles alustas tööd. Siis ju tekkis juhatus, kes valmistab asju ette, ja edasi me saame minna meie kodu‑ ja töökorra järgi, nii et me kinnitaksime selle esmaspäeval. Kas nüüd siis on esmaspäev ikka esmaspäev või on ta juba järgmised päevad?

Hea kolleeg! Kui lähtuda teie kolleegide printsipiaalsest seisukohast, et kollane raamat on püha ja puutumatu, siis selle järgi võiks öelda, et teisipäeval nagu ei oleks tohtinud päevakorda kinnitada. See ongi seesama koht, kus tuleb silmas pidada ikkagi seaduse eesmärki ja teisest küljest seaduse mõtet. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tahaksin puudutada riigimehelikkust ja kompromissivalmidust, eelkõige lähtudes sellest, et te justkui ütlesite, et riigimehelikkus …

Ma loodan, et see puudutab istungi läbiviimise reegleid.

Jaa, absoluutselt. Te mainisite riigimehelikkust. Küsimus on alati selles, et Riigikogu töö toimub ka Riigikogu istungite välisel ajal, ja hetkel me püüame täpselt aru saada, kuidas Riigikogu oma menetlusega jätkab. Te viitasite kompromissivalmidusele eelkõige selle seaduseelnõu algatamise mõttes, mis täna ootab üleandmist. See puudutab Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on ka proua Heili Tõnissonil allkirjastatud. Selle eelnõu kontekstis te nagu mainisite, et ilmselt ollakse vanematekogul valmis arutama tõsiselt seda, et seda mitte kobarana esitada, vaid võtta see valdkonnaeelnõudeks lahti. Mulle tundub, et see on väga riigimehelik käitumine. Me jõuame tegelikult sellise aruteluga tulemini, mida ilmselt ei oleks ju mitte kuidagi teisiti võimalik saavutada olnud. Vabariigi Valitsus on ta just sellisel kujul ette valmistanud, et siinsamas saalis üle anda. Kas ma sain õigesti aru, et te väga selgelt väljendate seisukohta, et see tuleks võtta lahti, ja te ei jää nende sõnade juurde, mida rahanduskomisjoni esimees proua Annely Akkermann ütles, et 1% SKP‑st rahvusliku rikkusena ei ole selline teema, mida peaks kuidagi eraldi arutama ja nägema suure probleemina Riigikogu saalis, et see on väike asi? Sain ma õigesti aru?

Jah, hea kolleeg, said õigesti aru. "Valmisolek" on natukene liiga lubav sõna, küll aga me tegime vastava ettepaneku, ja kordan veel kord, ma ei tea, viiendat korda, et ilma Vabariigi Valitsusega kooskõlastamata. Aga selleks, et olla konstruktiivne võimaliku kompromissettepaneku otsimisel, me selle tegime. Mina söandan küll, head kolleegid, öelda, et pall on nüüd teie käes. Kui see tagab obstruktsiooni lõpetamise, siis ma arvan, et see tõenäosus, et see maksupakett võetakse lahti ja [eelnõud] esitatakse eraldi, on arvestatav. See on teie käes, see pall. Rain Epler.

Aitäh, hea juhataja! Ma ikkagi korraks jätkan selle usaldushääletusega sidumise teemal. Tõepoolest, kui peaministrikandidaat Kaja Kallas oli siin Riigikogus, siis ma ise ka selle kohta küsisin ja ta ütles, ma nüüd tsiteerin stenogrammi: "Me ei kavatse mitte ühtegi eelnõu siduda usaldushääletusega …" Kui nüüd siin oleks olnud punkt, siis ma ütleksin, et see oleks küll väga üheselt mõistetav lause. Aga seal ei olnud punkt, vaid seal oli koma ja see lause jätkus: "… kui teie ei tee obstruktsiooni ja olete valmis arutama sisuliselt. Kui te ei tee tuhandeid või sadu muudatusettepanekuid lihtsalt selleks, et ajada Riigikogu umbe, ei ole meil ka mingit põhjust siduda neid eelnõusid usaldushääletusega. Nii et ma ootan teie poolt konstruktiivset lähenemist, et me saaksime arutada rahulikult, ühesõnaga, nii nagu peab, et me ei peaks [eelnõusid] siduma usaldushääletusega." Ma küsiksin, et kas te isekeskis olete arutanud ja opositsioon saaks teadmiseks võtta, millise numbrini te olete jõudnud, kui palju [võib olla] muudatusettepanekuid, et te ei loe seda obstruktsiooniks. Kust see piir läheb? Keerulisem küsimus on see, millise sisuga küsimusi te ei pea obstruktsiooniks, aga selle käsitlus läheb võib-olla liiga pikaks. Aga võib-olla selle numbri kohta mingisugune indikatsioon, et kuidas koalitsioon seda näeb?

Peaminister Kaja Kallase, tol hetkel peaministrikandidaat Kaja Kallase seisukoht oli väga korrektne ja täpne. Mul on väga hea meel, et te seda tsiteerisite. See ongi peaministri seisukoht olnud. Tema soov ei ole siduda ühtegi valitsuse saadetavat eelnõu usaldusküsimusega. Tõepoolest, see saab olla millegi tagajärg, millele te ka viitasite ja millele ka tema oma sõnavõtus viitas. Aga sellesse numbrisse klammerdumine nüüd küll pole korrektne. Pigem on küsimus sisus: kas muudatusettepanekud on sisulised, ega nad ei ole korduvad, ma ei tea, nii et mingi numbri võrra midagi suurendatakse, üks, kaks, kolm, neli, mis on sisuliselt käsitletav ühe muudatusettepanekuna. Nii et pigem on küsimus sisus. Kui on sisulised muudatusettepanekud, ei ole tegemist korduvusega, siis ma arvan, et see number väga palju isegi tähendust ei oma. Aga sa võid kõrvalt oma kolleegilt küsida, kui ta saabub, sest ka eile vanematekogus mingid numbrid käisid läbi, Martin Helme neid numbreid nimetas. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma lähen edasi sellest küsimusest, mida hea kolleeg Rain Epler küsis, kui ta tsiteeris stenogrammist, mida Kaja Kallas on öelnud. Vaadake, mitmed valitsuse liikmed on öelnud ja minu arust ka Kaja Kallas on erinevates sõnavõttudes mõista andnud, et kõik need maksuseadused, abielu mõiste äralörtsimise seadus ja vihakõneseadus tuleb kiirkorras vastu võtta veel kevadel, enne jaanipäeva. Kui ma vaatan seda parlamentaarset protseduuri ja kogu seda protsessi, siis kui minna tõesti niimoodi avatud debatina, kõik need asjad, kõik need maksumuudatused läbi rääkida, teha kõik lugemised, siis kohe kindlasti ei ole neid asju, mis valitsusel kavas on ellu viia, [võimalik] nüüd kevadel ära teha. Me oleme ja teie olete tsiteerinud peaministrit. Rain luges ette stenogrammi, kus peaminister lubas või ütles, et usaldushääletust ei tule. Aga ma tuletan meelde, et ta on öelnud väga selgelt ka, et lugege mu huultelt – ja veel isegi "Punkt!" sinna otsa, ta ütles seda kaks korda järjest, see on viraalseks läinud, terve Eesti on seda näinud –, et maksud ei tõuse. Seega me teame, et tema suu liikumist ei saa uskuda. Nii et ma arvan, et peaministrit ei saa uskuda, ei saa usaldada, ükskõik, mida ta on öelnud või ütleb praegu. Ma lihtsalt küsin teie käest: kas teie isiklikult olete seda meelt, et nii perehüvitiste seaduse kui ka maksutemaatika teemadel toimuks meil ikkagi avatud, täiesti korrektne parlamentaarne debatt, et meie valijad ja ka teie valijad, kellele see kõik tuleb üllatusena, saaksid ikkagi kaasamise korras [osaleda], ütleme, organisatsioonid ja ettevõtted, kõik saaksid kaasa rääkida, oma arvamust avaldada, et me jõuaksime nendel teemadel lahenduseni, kui me räägime siin kompromissist? See sõna on siin väga-väga palju läbi käinud praegu. Me jõuaksime sellise kompromissini, et kõik oleks rahul, sest neid lõhesid ühiskonnas ning seda pinget ja stressi on juba väga palju.

Aitäh! Minu vastus on selge: jah. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Mul tekkis küsimus selle peale, kui sa vastasid, et mis te nüüd pabistate, et kell 12 tuleb järgmine [juhataja] ja siis vaatame, kuidas tema suhtub sellesse, kas teisipäeval saab nädalakava kinnitada või mitte. Ma lihtsalt tuletan sulle meelde, et kui Riigikogu esimest korda koguneb, siis kutsub Riigikogu esimeseks päevaks kokku valimiskomisjon ja järgmisel päeval uus juhatus paneb paika päevakava või nädalakava, mille ta saali saadab. Siis ongi esimene istung, kus kinnitatakse nädalakava. Need kaks asja ei ole päris üks ja sama, tänane ja eilne seis ja see, kui me aprillis tulime siia kokku. Oled sa minuga nõus?

Jaa, ma olen nõus, et avaistungi puhul, ütleme, või sellesama avanädala puhul ka infotunni teemal võiks olla erisusi, mida võiks arvestada, aga paraku siin tekkis tohutu sõda ka infotunni üle, et miks seda ei toimunud. Seal te kuidagi seda erisust ei tahtnud aktsepteerida, eks ju, et infotundi ei toimunud esimesel nädalal. Küll aga nüüd sa eeldad, et see päevakorra kinnitamine teisipäeval oli nagu okei tulenevalt sellest, et oli tegemist avaistungiga ja sellega, mis eelnes esmaspäeval. Teoreetiliselt, kui ma tahan, oleks võimalik olnud ka kollast raamatut lõpuni järgida, mitte kogunedes teisipäeval, vaid koguneda alles järgmisel esmaspäeval, teoreetiliselt, kui lähtuda sellest, et nüüd kollane raamat on püha ja seda ei oleks tohtinud muuta. Siis ei oleks istung toimunud teisipäeval, oleks loomulikult raisatud rahva raha, mõnda aega me ei oleks tööd teinud, aga teoreetiliselt oleks olnud võimalik seda järgida. Nii et ma arvan, et need erisused teatud juhtudel on igati põhjendatud. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Meie see suur paleus, mille järgi me tööd teeme, meie töö‑ ja kodukorra seadus sätestab täiesti üheselt § 54 "Päevakorra teatavakstegemine" punktis 1 või lõikes 1: "Riigikogu täiskogu järgmise töönädala päevakord tehakse Riigikogu liikmetele teatavaks töönädala lõpuks." Nii on see alati olnud, nii oli see ka seekord, täiesti korrektselt. Juba eelmise nädala lõpus me saime selle nädala päevakorra teada, meil oli esmaspäeval see ilusasti väljatrükitult siin laua peal. Aga tulles täna siia: üllatus-üllatus, meil on absoluutselt teistsugune päevakord siin laua peal, millel ei ole absoluutselt mitte mingisugust pistmist ega seost sellega, mida Riigikogu juhatus meile vastavalt seadusele ette teatas. Nii et mina näen siin küll väga suurt probleemi, et mis asi see meil siin laua peal on. See ei ole absoluutselt kooskõlas ei tavadega, nendest rääkimata, ega ammugi meie töö‑ ja kodukorra seadusega, et kust selline paber on tulnud. Mina ei näe sellel küll absoluutselt mitte mingisugust legaalset alust. Nii et meil puudub igasugune põhjendus, et me peaksime seda siin järgima, kuna seda ei ole meile eelnevalt saadetud, nii nagu töö‑ ja kodukord nõuab. Mis me teeme sellega?

Aitäh, hea kolleeg! Nagu sa täpselt viitasid, see päevakord oli saadetud igati korrektselt eelmise töönädala neljapäevaks või reedeks. Sa ise seda ka kinnitasid. Muutus tuleneb teie märkusest selle kohta, et ega me ei saa ju ometi kinnitada päevakorda tagantjärele mingi eelmise päeva kohta. Kuna algses päevakorras oli ka esmaspäev sees, siis kui me teisipäeval hakkame päevakorda kinnitama, oleks väga absurdne, kui me kinnitame ka esmaspäevase päevakorra tagantjärele. See on põhjus, miks seda sai muudetud. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Tundub, et me nüüd seda protseduurikat päevakorra osas üritame tõlgendada niipidi ja naapidi. See näide, mis te tõite, või praktika, et on küll teisipäeval kinnitatud – avaistungjärgu avaistung on eraldi töö‑ ja kodukorras kirjeldatud, kogu protseduurika, need asjad ja sisu, mis seal olla saab. Ei ole veel juhatust, nii et see ongi erandkord. Kommentaarides on öeldud, et avaistung on esmaspäeval, üldjuhul tavatöönädalal toimub see esmaspäeval. Ei päde see võrdlus, et üks kord on kinnitatud teisipäeval ja siis see praktika peab jätkuma ka edaspidi. See on avaistung, mis on erilise protseduurikaga, ja siis saab seda teha esimesel töisel istungil. Aga praegu ei ole mingisuguseid selliseid erakorralisi asjaolusid. Meil ei ole avaistungit, päevakord peaks olema kinnitatud ikkagi esimesel istungil ja esmaspäeval.

Aitäh, hea kolleeg! Mul on selle sõnastuse juures raske mõista, miks te nõudsite tulihingeliselt infotundi avanädalal. Siis te seda erisust ei pidanud vajalikuks, siis te kaitsesite seda. Palun olla järjekindel! Aivar Kokk, palun!

Hea Toomas! Nüüd sa vist natukene kolistasid ämbrit. Hakkame ühelt poolt pihta. Teisipäeval kinnitati nädalakava ja nädalakavas oleks pidanud olema infotund ilusti kolmapäeval olemas. Te kogu aeg olete kuidagi kinni esmaspäevas. Päevakorra kinnitamise juures ei ole Riigikogu töö‑ ja kodukorras päevast juttu. Kirjas on, et päevakorra kinnitab Riigikogu täiskogu töönädala esimesel istungil. Kui Riigikogu kokku tuleb, siis tal algabki töönädal teisipäeval. Sellelsamal teisipäevasel päeval töönädal kinnitatakse ja kolmapäeval oleks pidanud infotund olema. Mingit küsimust ei ole. Me püüame tuua nagu näidet, mis ei päde. Igal juhul päevakord töönädala esimesel istungipäeval kinnitatakse ja kui seda ei kinnitata, siis selle nädala töökava ei ole kinnitatud. Kui inimesed tahavad oma eelnõusid üle anda ja on arvamusel, et järgmised päevad peab siin saalis istuma, siis okei. Kuigi mina arvan, et kui töönädala [päevakorda] ei ole kinnitatud, siis ei ole ka järgmistel päevadel istungit. Ma jään selle juurde.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen sellele küsimusele korduvalt vastanud. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu meelest Henn Põlluaas puudutas praegu väga olulist küsimust. Asi selles, et meil on tänasel päeval tekkinud laua peale uus kollane leht, kuhu on uus päevakord kirja pandud. Teie olete põhjendanud, et juhatus võib seda teha. Teie olete seda niimoodi põhjendanud. Aga ma tahan öelda, et kodu‑ ja töökorras on veel erinevaid norme, mida, ütleme, selle päevakorra puhul peab rakendama. Ma ei hakka kõiki ette lugema, aga ma toon esile ühe väga olulise momendi. Paragrahvi 54 lõige 1 ütleb niimoodi, et Riigikogu täiskogu järgmise töönädala päevakord tehakse Riigikogu liikmetele teatavaks …

Hea Kalle, seda on juba korduvalt siin ette loetud. Siin on intelligentsed inimesed, neile jääb üldiselt meelde. 

Jaa, just-just! Kuidas te saate sellest normist mööda minna? Te kasutate mõtet, et seaduse mõte ja nii edasi, eks ju. Siin ei saagi ju teistsugust lähenemist olla. See paber saab siia laua peale tekkida alles pärast seda, kui selle nädala lõpuks on päevakord Riigikogu liikmetele teatavaks tehtud. Ma rõhutan, et tegemist ei ole erakorralise istungiga, kus on hoopis teised instrumendid päevakorra rakendamiseks. Tegemist on korralise istungiga. Tahes-tahtmata, lugupeetud Toomas Kivimägi, te olete tupikus praegu. Ma soovitaks teil tõsta valge lipp ja öelda, et täna me natukene kaotasime.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen sellele küsimusele juba vähemalt viiel korral vastanud. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast! Ma tuleksin tagasi selle teema juurde, mis siit saalist on mitu korda täna debatina läbi käinud, et Riigikogu juhatusel on võimalik kokku kutsuda veel täna täiendav istung. Aga mina mõtlen seda, et me oleme siin teie suust kuulnud, et tegelikult te ei taha seda teerullipoliitikat ja teile ei meeldi sellised läbisurumistaktikad. Me oleme ka avalikkuses kuulnud, kuidas valitsuse liikmed on öelnud seda, teist ja kolmandat, et mis plaanid neil mingite eelnõudega on. Kas see tegelikult näitab, et te kavandate seda täiendavat istungit, et te ikkagi kavatsete kõik need asjad läbi suruda, mis teil on plaanis? Vastasel korral, kuidas ma ütlen, me keeraksime kõik need asjad nulli. Kompromiss oleks selline, et valitsus läheb edasi tsiviliseeritud parlamentaarse debati korras kõikide nende eelnõude arutamisega ehk järgmisel nädalal tuleb kõik kenasti ja viisakalt, usaldushääletusi ei tule, me hakkame neid asju arutama komisjonides, nii nagu kord tegelikult viisakalt ette näeks. Aga kui te kavandate juba praegu – me teame, et te kavandate – täiendavat istungit, siis te ikkagi tahate läbi rammida kõikide nende asjadega. Tegelikult jutt ja teod ei lähe kokku. 

Aga minu küsimus puudutab seda, et kui me nüüd seda päevakorda, mis meil praegu laua peal on, ei saa kuidagi rakendada, me ei saa sellega toimetada ja kui me teeme ära selle täiendava istungi ja kõik, mis siis saab nendest väga põhimõttelistest ja väga headest arupärimistest, mille alusel me oleksime saanud debateerida sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga. Me oleksime saanud debateerida suurperede toetuste vähendamise üle, me oleksime saanud debateerida perehüvitiste vajaduspõhisuse üle. Mis saab nendest väga headest arupärimistest?

Aitäh, hea kolleeg! Vastu tulles just sinu soovile ma tahaksingi, et meil oleks võimalus ka sel nädalal tööd teha ja kuulata Signe Riisalo vastamist teie arupärimistele. Aga millegipärast teie ei taha talle seda võimalust anda. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus tulebki Riigikogu täiskogu I istungjärgu 4. töönädala päevakorra kohta. Esimene ja teine versioon on meil mõlemad laua peal olemas. Tavapäraselt, minu mälu järgi on nii, et arupärimisi menetletakse ainult esmaspäevastel päevadel. Nüüd on tekkinud olukord, kus arupärimised on nihkunud ka teisipäevase päeva peale. Kuidas see tava või reegel meil nii palju muutunud on? Arupärimiste päev on olnud esmaspäev, aga nüüd on selleks saanud ka justkui teisipäev.

Sinul küll, hea kolleeg, kogemust peaks olema. Arupärimisi võib esitada ju iga istungi alguses, nii esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval kui ka neljapäeval. Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh! Ma tulen selle obstruktsiooniteema juurde tagasi. Te viitasite, et ei maksa keskenduda numbrile, vaid tuleks keskenduda sisule. Ütleme, kui retrospektiivselt korra mõelda, siis oli kord siin hetk, kui tõesti toimus massiivne ja jõuline obstruktsioon Reformierakonna poolt, tehti ettepanekuid, mis olid nii ebasisulised, et isegi reformierakondlased ise hiljem ütlesid, et ega me neid ju tõsiselt ei mõelnud, tegime nalja ja nii edasi. See selleks. Jälle pigem värske liikmena küsin selle kohta, mis eile toimus – ja me ka täna ootame, et see saaks alata –, eelnõude ja arupärimiste esitamine, et minu arust on tegelikult esitatud väga sisulisi ja sisukaid eelnõusid. Nii nagu ma vanemate kolleegide vihjetest olen aru saanud, siis tööpõld on nüüd suur. Ilmselt ka sügisel me saame menetleda neid asju ja loodetavasti koalitsioon, olles nendega põhjalikult tutvunud, neid ka toetab. Kas on üldse õige kasutada terminit "obstruktsioon" selle kohta? Minu arust saaks Riigikogu saali kiita selle eest, et see on koosseis, kes on tõesti haaranud härjal sarvist ja otsustanud tulla eelnõudega, mis Eesti elu sisuliselt ja oluliselt paremaks muudavad. Küsiks teie kommentaari võib-olla, kas selle nimetamine obstruktsiooniks on kohane või siiski mitte.

See on nüüd terminiküsimus sisult. Te olete ise ka seda väljendanud. Mulle meenub, et vähemalt kolm eelnõu või arupärimise üleandjat tegelikult nimetasid seda, et te saate aru küll, miks me siin oleme, keegi kasutas ka sõna "obstruktsioon". Nii et kui te ise seda sarnaselt nimetate, siis ärge süüdistage meid, et me sedasama sõna teie tegevuse kohta kasutame. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuna mu eelmine küsimus jäi ilmselt segaseks, siis ma veel korra tulen selle teema juurde tagasi. See puudutab Riigikogu täiskogu I istungjärgu töönädala kava, mitte seda, kas on võimalik esitada eelnõusid ja arupärimisi. Tõepoolest, seda on alati iga istungi alguses võimalik teha. Aga minu küsimus puudutas päevakorda selles mõttes, et millal ja mis päeval on arupärimistele vastamine päevakorras. Tavapäraselt on olnud see esmaspäeviti, esmaspäev on arupärimistele vastamise päev. Nüüd on juhtunud selline olukord, et ka teisipäevast on saanud arupärimistele vastamise päev. Kuidas on nii läinud?

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et sina olid ka Riigikogus, kui Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust muudeti. See oli 17. märts 2019. Sealtmaalt on uus redaktsioon, mis võimaldab ka teisipäeval arupärimistele vastata. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! See on, Toomas, peab ütlema, väga suur üllatus. Eelmise koosseisu ajal sellist võimalust küll kordagi ei antud. Kui esmaspäeval jäi mingil põhjusel Riigikogu liikmete arupärimine päevakavast välja, siis seda kindlasti ei lülitatud teisipäevasesse päevakavasse. Kas sa oskad tuua näidet, kui selline olukord on varem olnud? Rääkimata sellest, et meie laua peal on selline nädalakava, mida ei saaks üldse seal olla, kuna esimene istung on sellel nädalal läbi ja päevakavas peaks olema ainult tühjad read, kui te seda nii tõlgendate. Ma pean küll rõhutama, et mina tõlgendan teistpidi, et seda istungit ei peaks olema, kuigi me siin täna istume.

Aitäh, hea kolleeg! Siis tuleb lihtsalt seda kollast raamatut tihedamini tudeerida. Tõepoolest, eelmise koosseisu ajast, aastast 2019 on see võimalus juba olemas. Mul on väga kahju, et te seda ei ole kasutanud. Nii, Kert Kingo, palun!

Ma tänan. Ma nüüd siin mõtlen, olen neid arutelusid kuulanud ja erinevaid variante kuulanud. Seaduse järgi on Riigikogu tööajaks teisipäeval alates kella kahest komisjonide töö. See aeg ei ole piiratud, see kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Kolmapäeval on istungil võimalik kesta kuni neljapäeva hommikul kella kümneni, peale seda istungit hakkab kell kaks jälle komisjonide tööaeg ja peale komisjoni tööaega hakkab kell neli erikomisjonide tööaeg. Ma nüüd hakkan mõtlema, kuna seda täiendavat istungit korraldada. Ausalt öeldes mina ei näe nagu see nädal seda võimalust, sest me jõuame siis juba otsaga reedesesse päeva, kui peaks olema järgmise nädala päevakord meile saadetud. Seda enam, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 49 ütleb, et täiendava istungi korraldamisest peab teatama ette vähemalt kolm päeva. Kas ma saan õigesti aru, et meil ei olegi mõtet sellel teemal siin enam arutada, sest ei ole võimalik sellel nädalal seda teha? Kiirem meetod on juba oodata järgmine esmaspäev ära.

Aitäh, hea kolleeg! Ma vabandan, et ma läksin Helle-Moonika küsimuse õnge, sest tema tegi ettepaneku kutsuda täna kokku täiendav istung. Aga teil on jumala õigus, et kuna komisjoni istungi tööaeg on piiramata, siis sellisel juhul täna kindlasti ei ole see rakendatav, küll aga laupäeval või pühapäeval näiteks on täiesti võimalik täiendavat istungit teha. Ei ole mingeid takistusi selleks. (Hääl saalist.) Kolm päeva – see on maksimaalselt kolm päeva, aga mõjuvatel põhjustel võib see aeg olla lühem, see võib olla ka lühem. Palun lugeda kollast raamatut. Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma kvalifitseeriks järgmise repliigi protestiks, aga mitte selle sõna negatiivses tähenduses, ma põrgataksin ühe argumendi tagasi. Nagu sa enne ütlesid, hea juhataja, Tiit Riisalo kohta, et sina tema pea sisse ei näe ja koalitsioonis on erinevaid inimesi. Ma lihtsalt tahtsin öelda, et selle küsimuse kohta, mida ma puudutasin, obstruktsiooniteema, et ka opositsioonis on erinevad inimesed ja mina nende kõigi pea sisse ei näe. Ma isiklikult ei nimetanud oma eelnõusid obstruktsiooniliseks, vaid tõesti tegin tööd ja nägin vaeva, et anda üle sisulised eelnõud, mis, ma arvan, on väga vajalikud ja tuleks vastu võtta.

Aitäh! See vaev oli lausa märgatav. Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Põhimõtteliselt ma nõustun seekord teie tõlgendusega, et Riigikogu täiendava istungi etteteatamise aeg on muidugi kolm päeva, aga te ütlesite, et see võib olla ka lühem. Ma olen teiega absoluutselt nõus. Aga te jätsite ütlemata väga olulise sõna sinna juurde, et kaalukate põhjuste olemasolul võib see olla aeg lühem. Mind huvitaks, mis on need kaalukad põhjused, millisel puhul oleks võimalik teie arvates siis seda aega lühendada.

Hea kolleeg! See, et põhjused peavad olema kaalukad, on elementaarne. Ma ei pidanud vajalikuks seda korrata. Ma arvasin ja eeldasin, et sa seda tead. See ei ole kuidagi seotud tänase päevakorraga, tänase istungi läbiviimise reeglitega. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Vähemalt kümme parlamendikolleegi on teid täna kiitnud. Mina olen esimene, kes kritiseerib. Miks te kasutate sellist teerulli? Me oleme korduvalt palunud: andke oma panus, et kutsuda kokku vanematekogu, otsida kompromissi, et me ei peaks sellisel viisil täna obstruktsiooni kasutama. Miks te seda ei tee?

Hea kolleeg Jaanus Karilaid! Mulle on täiesti arusaamatu, miks sa ei kasuta teie fraktsiooni esindajat juhatuses selleks, et seda kokku kutsuda. Ma ei saa aru, kas Jüri Ratas ei kuula sind enam, et sa pead paluma minu abi selleks, et kokku kutsuda vanematekogu. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et Jüri Ratas on ettepaneku teinud ja ootab sinu toetust sellele ettepanekule. Milleski muus küsimus ei ole. Aga ma veel korra küsin, mis alusel see paber meile siia laua peale tulnud on. Sa räägid küll 2019. aasta Riigikogu töö‑ ja kodukorra mingitest muudatustest, aga seal muudatustes ei ole kusagil kirjas, et saaks kuidagi teisipäeval uus töönädala kava tekkida, kui esmaspäeval seda ei ole kinnitatud. Aga meil laua peal on ikkagi mingisugune paber koos eelnõu kaitsmisega ja Riigikogu liikmete arupärimistele vastamisega. Kuidas, mis korralduse alusel see leht ikka siia tuli, kui ei ole sellist võimalust Riigikogu töö‑ ja kodukorra alusel?

Hea kolleeg! Selles kavas ei ole mitte ühtegi muudatust, kui me räägime teisipäevast, kolmapäevast või neljapäevast. See on täpselt sama kava, mis saadeti teile välja eelmise nädala lõpul. Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen sunnitud haakuma teie vastusega, mille te andsite lugupeetud Aivar Kokale. Meile toodi lauale kõigepealt Riigikogu 4. töönädala päevakord ja seal on kirjas, et esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud pere[hüvitiste] seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nüüd on toodud meie laua peale teine kollane paber, kus see on esmaspäeva asemel kirjas teisipäeval. Minu hinnangul on tegemist olulise muudatusega. Kuna te ei vastanud Aivar Koka küsimusele, siis ma küsin konkreetsemalt: arvestades seda, et teie kogu aeg viitate Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, palun öelge, millise paragrahvi lõike ja punkti alusel on see täna siia toodud paber siia lauale tekkinud.

Kordan veel kord, et see paber on seesama päevakord, mille Riigikogu juhatus saatis teile eelmise töönädala lõpul. Siin ei ole sees ainult esmaspäev, kuivõrd te ise nõudsite ja olite kriitilised, et me ei saa ju ometi kinnitada päevakorda tagantjärele, me ei saa kinnitada teisipäeval esmaspäevast päevakorda. Jaanus Karilaid, palun!

Hea istungi juhataja! Ma tuletan meelde, et te rääkisite korduvalt riigimehelikkusest ja te räägite pidevalt ka Jüri Ratasest. Aga ma kordan: Jüri Ratas on teinud ettepaneku Riigikogu esimehele kutsuda kokku vanematekogu. Nüüd on pall teie käes. Teie seisukohta on vaja, teie arvamust on vaja, teie panust on vaja. Teil on võimalus võtta praegu 30 minutit vaheaega ja anda oma panus.

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei taha kuidagi seda väga sisukat arutelu katkestada vaheaja võtmisega, sellepärast et siis need pärlid jääks kõik kuulmata. Mina kindlasti olen valmis toetama vanematekogu kokkukutsumist, kuivõrd, ma veel kord rõhutan, kompromissi otsimine on esimene eelistus. Maria Jufereva-Skuratovski.

Austatud istungi juhataja! Ma usun, et te ise näete, et sisuliselt on Riigikogu töö on blokeeritud ja peatatud. Põhjus seisneb ainuüksi selles, et me ei taha leppida Reformierakonna valedega. Ma usun, et te peate endale selgeks tegema, et ainuke viis sellest olukorrast pääseda on tõepoolest üritada leida kompromissi. Meie, opositsioonisaadikud, pakume teile sellise kompromissi. Ma tõepoolest lihtsalt palun teid, et tehke õigeid samme, võtke kas või vaheaeg. Lihtsalt me peame üheskoos arutama, kuidas me edasi läheme.

Aitäh, hea kolleeg! Aga teie küsimus ei olnud mitte midagi uut võrreldes sellega, millest siin on juba varem räägitud. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma tulen selle juurde, mis te ütlesite, et see paber, mis meil praegu laua peal on, on täpselt seesama paber nagu see, mis meil eile laua peal oli. Lisaks sellele, et ma olen värske Riigikogu liige, pean ennast suhteliselt värskeks isaks. Mu noorim poeg on nelja-aastane ja tema vennad on seitsme‑ ja kümneaastased. Kuna need paberid on mul alles, siis kui ma viin neile need koju ja palun – lastel on sellised harjutused –, et leidke erinevusi. Ma arvan, et isegi nelja‑aastane leiab need erinevused siit üles, kuigi nendel on kindlasti aega selleni, kui nad juurat lähevad õppima. Aga palun aidake mind, kuidas ikkagi see esmaspäeva mõiste ja kõik see saab nii ujuma minna, et on võimalik öelda, et need paberid on täpselt samad. Ikkagi see päevakorraküsimus.

Hea kolleeg, ma vastasin. Mis puudutab päevakorda, siis teisipäev, kolmapäev, neljapäev – see on täpselt sama, mis ta oli. Ma rääkisin sellest. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvasin, et ma esialgu kuulsin valesti, aga no jumal tänatud …

Juhtub, juhtub.

… et kindluse mõttes te kordasite üle, et teisipäev ja kolmapäev on täpselt samasugused. Mina ei tea, kas teil on lugemisega probleeme või on teil arusaamisega probleeme. Ma toon välja erinevused. Esimene kollane paber ütleb, et teisipäeval on istung, kõigepealt on kaks arupärimist, Riigikogu liikmete Riina Solmani, Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seederi esitatud arupärimine suurperede toetuse vähendamise kohta ja teine punkt on Riigikogu liikmete Riina Solmani, Andres Metsoja ja Helir-Valdor Seederi esitatud arupärimine perehüvitiste vajaduspõhisuse kohta. Sellel paberil, hea Toomas, mis on tulnud lauale, on teine ja kolmas punkt täpselt sama …

Hea Kalle Grünthal, luba meil …

Oota, ma lõpetan ära!

Ma tahan öelda, et sul on õigus. Tõepoolest, see, mis varem oli esmaspäeval päevakorras, on liikunud teisipäevaks. Jah, see sinu sellekohane täpsustus on igati korrektne ja asjakohane.

Selles mõttes, mis ma tahan öelda praegu, et tegelikult see sinu väide, et need on täpselt ühesugused, ei vasta tõele.

Ja ma vastasin sellele.

Seetõttu ei saa meil praegu olla vaidlust selle üle, et need on täpselt ühesugused. Kuna on erinevus, siis ma küsin konkreetselt, millise Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse paragrahvi alusel on see kollane paber muutunud teistsuguseks võrreldes esialgsega. Ma tahaksin konkreetset viidet normile, et saada aru, kas teie tegevus on legitiimne.

Aitäh, hea kolleeg! Kui püüda väga korrektne olla, siis sisus ei ole erinevusi võrreldes selle algse päevakorraga, mis välja saadeti. Jah, üks punkt on nihkunud esmaspäevalt teisipäevale, kui võrrelda algset päevakorda sellega, mis on täna laual. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Üks kolleeg teie koalitsioonikaaslase Eesti 200 fraktsioonist on tulnud Õhtulehe veergudel välja ettepanekuga, et kui Riigikogus sisulist tööd ei toimu, siis ei peaks Riigikogu liikmetele palka maksma. Mina leian, et see, millega me praegu tegeleme, on väga sisuline töö. Me vaidleme praegu Riigikogu saadikute volituste üle, me vaidleme selle üle, mida lubab kodu‑ ja töökord ja nii edasi ja nii edasi. Mina leian, et see on väga sisuline töö, see on täiesti üheselt mõistetavalt parlamentaarne debatt ja parlamentaarne töö. Kas te nõustute minuga või nõustute oma koalitsioonikaaslasega?

Hea kolleeg! Sisuline debatt on igati põhjendatud ja asjakohane, sealhulgas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse üle. Mis ei ole asjakohane, on ühte ja sama küsimust – ma ei viita teile – küsida siin saalis viis või seitse korda. See ei ole sisuline debatt, see on lihtsalt aja raiskamine. Jaanus Karilaid, palun!

Hea istungi juhataja! Ma vabandan, ma ei ole kõikide küsimuste ajal olnud siin suures saalis, aga ma küsiksin siiski üle. Millal oli viimane kord, kui esmaspäeval ei õnnestunud päevakorda kinnitada ja eelnõusid üle anda?

Mina olen nii noor, et ei mäleta seda. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et laua peale on tulnud uus töönädala kava. Töönädala kavas on küll kirjas, tänasel päeval ka, et see hakkab peale 8‑ndast ehk tagantjärele. Aga ma küsin, kas juhatus on otsustanud muuta nädalakava, ja kui juhatus sellise otsuse tegi, kas siis kõik kolm juhatuse liiget olid nõus sellega, et tuleb uus täiskogu 4. töönädala töökava. Töökava on muudetud. Päevade muutus on väga oluline.

Aitäh, hea kolleeg! Et olla täpne, ütlen, et juhatus selle muudatuse tegemiseks ei ole kogunenud. Uue päevakorra on kokku pannud istungiosakond, lähtudes sellestsamast päevakorrast, mille juhatus oli heaks kiitnud. Kordan veel kord: sisus muutusi ei ole, lihtsalt üks päevakorrapunkt on liikunud esmaspäeva pealt teisipäeva peale. Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma jätkan Mart Helme küsimusest. Ta juba kirjeldas seda Igor Taro väljaütlemist Õhtulehes, ma ei hakka seda üle kordama. Aga mul on täiesti konkreetne küsimus sellest tema väljaütlemisest lähtuvalt. Mis variant on Igor Tarol oma Riigikogu palgast loobuda? Kuna teda siin saalis ei ole, siis ilmselgelt ta tööd ei tee, erinevalt meist, kellel on väga sisukad arupärimised, väga sisukad eelnõud. Mul endal on siin laua peal praegu kaks eelnõu, mida ma tahaksin üle anda. Üks on tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja teine on käibemaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu], mis annaksid meie valijatele – mitte ainult meie valijatele, vaid ka koalitsiooni valijatele – väga vajalikku turvatunnet igapäevases elus. Meie siin teeme tööd, mõtleme oma valija peale, meie valija hindab seda. Ma vaatan, varsti tulevad uued Norstati reitingud ja kindlasti, kui te nendega tutvute, siis te näete, et ka teie valija on hakanud hindama pigem seda tööd, mida meie teeme, mitte seda, mida teie teete. Ma küsin teie kui eesistuja käest, mis variant oleks Riigikogu saadikul Igor Tarol oma Riigikogu palgast loobuda, kuna ta tööd ei tee. Tõepoolest olekski õiglane, kui ta selle eest ka palka ei võta.

Aitäh, hea kolleeg! Palgaküsimus on alati väga atraktiivne, peaaegu et kõige põnevam teema, aga see ei ole kuidagi seotud istungi läbiviimise reeglitega. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mina tulen nüüd istungi läbiviimise reeglite juurde, millele te siin kogu aeg rõhute. On päris huvitav teid küsitleda, sest iga kord, kui midagi küsida, siis te räägite ennast üha rohkem sisse. Küsimus oli selles, et nende kahe kollase lehe erinevuse kohta te ütlesite väga selgelt, et üks seaduseelnõu on nihkunud tänasesse päeva. Ma mäletan seda väga selgelt, ja ma arvan, et te ei eita seda. Ma küsin ikkagi: millise Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse [sätte] alusel on selline nihe lubatud?

Aitäh, hea kolleeg! Veel kord: lähtudes tegelikust olukorrast, kuna eile me tõepoolest ei jõudnud istungi päevakorra hääletamiseni. Veel kord rõhutan, et juhatuse tahe oli seda päevakorda menetleda sellel töönädalal. See oli juhatuse konsensuslik tahe. Kuivõrd esmaspäeval ei olnud võimalik ühte päevakorrapunkti menetleda, siis on täiesti loomulik ja arusaadav, et see tõsteti teisipäeva peale. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Väga harva kuuleb teie suust, et ei mäleta, ei tea. Teil on võimalus mälu värskendada. Palun võtke vaheaeg ja tuletage meelde, millal juhtus viimane kord niimoodi, et esmaspäeval jäi päevakord kinnitamata ja eelnõud üle andmata. Teie kindlasti oma kõrge poliitilise kultuuriga ei saa lubada, et te vastate, et ei mäleta. Võtke vaheaeg.

Aitäh, hea kolleeg! See oli küll asjakohatu ja pahatahtlik küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, Toomas! Sa lihtsalt õpeta mind või selgita mulle natukene seda asja. Sa vastasid mu eelmisele küsimusele, et need paberid siia laua peale tõi, selle otsuse tegi istungiosakond. Nüüd peaks küll vaatama järjekordselt Riigikogu töö‑ ja kodukorda, et mis alused seal on. Mina olen küll aru saanud, et nädalakava esitab Riigikogu suurde saali juhatus ja see ongi ainult juhatuse õigus. Kas ma olen midagi valesti aru saanud või on kuskil jälle tehtud mingi parandus, et istungiosakond võib teha selle otsuse, milline päevakord meile saali esitatakse?

Aitäh, hea kolleeg! Ma jään oma seisukoha juurde. Nii nagu ma ütlesin, tõepoolest, juhatus ei kogunenud selle päevakorra nii-öelda muudatuse tegemiseks, kui sina pead seda muudatuseks. Mina seda muudatuseks ei pea, selles mõttes, veel kord, et see on Riigikogu juhatuse tahe. Kui ta saatis välja selle nädala päevakorra eelmise nädala lõpul, siis olid kõik täpselt needsamad punktid selle nädala töökavas sees. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Viitasite juba mõni aeg tagasi asjaolule, et kohe-kohe peaks kogunema kas Riigikogu fraktsioonide esimehed või vanematekogu. Kontrollisin teie infot, hetkel sellist teadet paraku tulnud ei ole. Äkki te täpsustate, kas Riigikogu juhatus on arutanud kirjalikul viisil või muus vormis vanematekogu kokkukutsumist või millal teie hinnangul võiks see toimuda. Ma olen ka seda meelt, et meil ei ole mõtet ega mõistlik Riigikogu tööpäeva pelgalt protseduuriliste küsimuste peale kulutada, vaid tuleks ühiselt maha istuda ja leida lahendus, mis näeks ette näiteks selle eelnõu tagasivõtmist, mis on minu pakutav kompromiss, aga võib-olla on koalitsioonierakondade esindajatel teised ettepanekud. Igal juhul oleks mõistlik vanematekogu formaadis koguneda ja leida mingi lahendus, et saaks parlamendi tööga edukalt edasi minna. On teil mingit infot selle kohta, kas ja millal vanematekogu koguneb?

Aitäh, hea kolleeg! Ma kindlasti ei ole öelnud, et kohe-kohe vanematekogu koguneb. Ma ütlesin, et ma kindlasti toetan seda, kui Riigikogu esimees teeb ettepaneku see kokku kutsuda. Siis mina kindlasti seda toetan. Teiseks, te nõuate minult küll võimatut, et ma peaksin nüüd jälgima sotsiaalmeediat. Kui te tahate, et ma samal ajal, kui juhatan istungit, olen oma telefonis ja surfan, kui see on teie soov ja te aktsepteerite seda, siis ma oleksin väga rõõmus selle üle, saaks võib-olla aega vähe ratsionaalsemalt kasutada. Kalle Grünthal, palun!

Ma arvan, hea istungi juhataja, et me kasutame aega vägagi ratsionaalselt. Meil on tekkinud praegu probleem, et hetkel, kui te ei ole suutnud argumenteerides esitada minu küsimusele konkreetset vastust, siis on see tõesti ajaraiskamine ja te võiksite jah internetis või Facebookis surfata. 

Küsimus on väga lihtne. Te minu varasematele küsimustele vastasite, et te nõustute selle asjaoluga, et halduses on lubatud see, mis on lubatud, ehk kogu see meie tegevus peab olema kodifitseeritud. Ma küsisin teie käest, kuidas on võimalik selline päevakorra nihutamine. Küsisin viidet paragrahvile. Teie seda ei öelnud, te ütlesite, et see on nihkes, ja pärast veel täpsustasite, et see on juhatuse ühine otsus. Te ütlesite seda küll, hea Toomas. Nüüd ma küsin ikkagi, mis paragrahvi alusel on selline juhatuse ühine otsus või üldotsus üldse lubatud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse järgi. Ma tuletan meelde, te nõustusite sellega, et meie tegevuses on lubatud ainult see, mis on lubatud.

Aitäh, hea kolleeg! Ma hakkan natuke kurjemaks muutuma. Sa väänad minu sõnu. Ma ei ole seda kordagi öelnud, et see on juhatuse otsus. Ma olen kaks korda öelnud, et juhatus ei ole teinud otsust selle muutmise kohta, vaid selle tegi istungiosakond. Ja sina püüad panna mulle suhu sõnu, et see on juhatuse otsus. Ma olin väga aus sinu ees ja sulle see ausus millegipärast ei meeldi. 

Teine väike õpetus sulle: ma arvan, et õigem on kasutada väljendit "avalik õigus", mitte "haldus". Avalikus õiguses tõepoolest kehtib see, mis on kirja pandud, ja haldus on seal all. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma ei mõelnud, et ma seda ütlen, aga ma arvan, et teie amet ei eelda seda, et te jagate siin õpetusi teistele saadikutele. See on üks asi. Lihtsalt see kõlab väga imelikult. 

Aga minu küsimus oli seoses sellega, et ma tõepoolest tahan teada, mis hakkab toimuma homme, kui me näiteks täna ei jõua nii kaugele, et kinnitada päevakord. Kas teil on plaanis – mitte teil, aga vanematekogul – kokku kutsuda erakorraline istung? Mismoodi me edasi läheme, kui me täna ka ei kinnita päevakorda?

Hea kolleeg! Ka teiega tahan vähe kurjustada. Te ei taha, et ma õpetan, aga te kasutate väljendit "erakorraline istung". Erakorraline istung toimub istungjärkudevahelisel ajal. Kui praegu teha istung, siis on see täiendav istung, mida tuleks teha. Ja homme – palun lugege kollast raamatut – toimub Riigikogu istung. Punkt. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma pean tõdema, et teie tasakaalukas juhtimine on kadunud ja need kiidusõnad, mis teie suunas teele pandi, on jooksnud liiva. Te tõstate häält, te pahandate, te annate hinnanguid. Ma ei ole nõus ka sellega, et te minu küsimuse kohta ütlesite "pahatahtlik". Kuidas saab öelda "pahatahtlik" küsimuse kohta, kui te ei mäletanud, ja mina ütlesin, et palun võtke vaheaeg? Kuidas saab see olla pahatahtlik küsimus?

See oleks Riigikogu liikmete aja kuritarvitamine, et ma võtaksin vaheaja, ma ei tea, pool tundi, et teha selgeks, millal see viimane kord oli. Mida see annab? Mida see annab, head kolleegid, mida see annab? Mitte vähimatki! See on täiesti arusaamatu. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud juhataja! Te mainisite sellist märksõna nagu aja ratsionaalne kasutamine. See ongi väga oluline teema. Mulle tundub, et selle mõiste ümber on siin saalis läinud päris suureks lahinguks. Valitsus ja valitsuskoalitsioon saavad parlamentarismist aru nii, et teeme nelja aasta töö ära, paneme ühte eelnõusse kogu koalitsioonilepingu, ja ülejäänud neli aastat istute ja lahendate mingeid tehnilisi küsimusi, eurodirektiivide sissehääletamist, ja kõik. See on sisuliselt nelja aasta töö kaaperdamine ühte usaldushääletusse. Vaat selles on asi! Te olete sellele pihta saanud. Loomulikult tuleb kompromissi otsida, loomulikult tuleb see seadus lahku lüüa. Kuulge, aga kui järgmised võtavad ka uued tavad üle! Näiteks nelja aasta pärast teeks eelnõud nii valmis, et kahe nädala pärast on kõik tehtud. Ülejäänud neli aastat on nii, et siin väga ilus sidrunikollane lagi, mida vaadata. 

Muidugi on mul hea meel. Tegelikult te saate aru, et obstruktsioonil ja obstruktsioonil on vahe. Te väga hästi mäletate, millise ettepaneku te ise tegite abielureferendumi ajal. Ma loodan, et teil on selle üle mõtet veel neli-viis aastat mõelda, millise ettepaneku te tegite. Ja see ei olnud nali, see on Riigikogu annaalides alles. Meie ei ole ühtegi sellist ettepanekut teinud ja ei kavatsegi teha. Nii et suhtuge tõsiselt parlamentarismi! Praegu varastatakse meilt õigus neli aastat tööd teha. Me peame mingisuguseid mõttetuid euronorme siin ellu viima, mingisuguseid kõrre pikkuse või painduvuse norme. Ja teie tahate ühe hääletusega teha nelja aasta töö ära! Selle ümber käib [vaidlus]. Nii me edasi minna ei saa, kui te kavatsete nii edasi töötada.

Hea kolleeg! Tõepoolest, sellest on natukene raske aru saada. Kas mäletate aegu, kui on olnud umbes [selline jutt], et valitsus ei tee midagi, valitsus tiksub, tegeleb peenhäälestamisega? Nüüd valitsus tahab teha. Miks valitsus tahab teha, kui me räägime maksueelnõudest? Head sõbrad! Te teate kõik, et riik kulutab iga päev selgelt rohkem, kui ta teenib. Sellepärast et mitu eelmist valitsust on lasknud kuludel kasvada. (Hääled saalis.) Kõik on alates aastast 2015 lasknud kuludel kasvada ja see tähendab seda, et … (Tugev sumin saalis, juhatajat plaksutatakse maha.) Väga tore! Tore, kui te kiidate heaks selle, et te kirjutate iga päev oma lastele ja lastelastele taskusse tšeki. Me elame üle jõu ja me plaksutame selle peale, et me elame üle jõu! 

Minu arust, kolleegid, on see väga vale arusaam. Aga kuidas seda hajutada? Ma olen seda meelt, et loomulikult on mõistlik teha ühes ja teises tempos, on kiiremad asjad ja on teised asjad. Kui kontsentreerida nad kõik lühikese perioodi peale kokku, siis see on kindlasti diskussiooni objekt. See on taas kord kompromissi koht, mida, ma arvan, valitsus on kindlasti valmis arutama, et seda tööd hajutada. Aga selleks peab mõlemal poolel valmisolek kompromissiks olemas olema. Koalitsioonil on see valmisolek olemas. 

Ja veel kord, head kolleegid: selle maksueelnõu puhul on mul piinlik ja häbi, sest me kirjutame iga päev oma lastele ja lastelastele maksmiseks taskusse väga suure numbriga tšeki. Selle eest, mis me iga päev kulutame. (Hääl saalist.) Seda me tahamegi ära muuta, me tahame teha nii, et riigi tulud kataksid meie kulusid.

Head ametikaaslased, tere! Läheme siis tempokalt ja mõnusalt edasi tänase istungiga. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Protseduuriline küsimus on selline, et lugupeetud Toomas Kivimägi lahkus sealt ülevalt, aga ma pean repliigi korras ikkagi ütlema, et Toomas kaotas enne oma nii-öelda töövormi lõppu kahjuks enesevalitsemise, ta ütles, et läks kurjaks. Sellise pahandava hoiaku [osaliseks] ei saanud mitte mina, vaid kolleeg Jaanus Karilaid ja minu meelest oli veel keegi, kes tema arvates ületasid piiri. Ta ütles, et me kasutame tema heatahtlikkust kurjast. Mina tahaksin selle asja kokkuvõtteks öelda ilusti ühe Vana-Rooma lausungi: Jupiter, sa vihastad, järelikult sul ei ole õigus.

Aitäh! Mulle tuli sellega meelde üks meie kunagine ametikaaslane, kes mind õpetas täitsa alguses Riigikogu juhatuses [töötama] ja Riigikogu istungit juhtima. Ta rääkis, et kunagine Riigikogu esimees, olgu muld talle kerge, Ülo Nugis, kasutas päris sageli, kui olid ka niisugused pingelised hetked, lauset, et ma olen öösel hästi maganud, mind te endast välja ei vii. Ma võin ka öelda, et ma olen täna öösel hästi välja puhanud, nii et ma püüan reipalt siin head diskussiooni pidada. Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Tõesti, eelmine istungi juhataja kaotas enesevalitsuse ja pahandas siin meie heade kolleegidega. Talle ei tulnud kahjuks ka meelde, kas on olnud varasemalt sellist olukorda, kus me ei ole esmaspäeval päevakorda kinnitanud ega eelnõusid üle andnud. Ta keeldus ka vaheaega võtmast, et seda selgust luua. Tagatipuks pidas ta meile poliitilise loengu, kus ta väljendas, et lastetoetuste maksmine on tema jaoks nagu häbiasi ja on väga tore, et neid toetusi vähendatakse. Nii et tegelikult on see päris hea pretsedent, et kas spiiker või asespiiker saab selliseid poliitilisi positsioone võtta seal. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Saan vastata ikka ainult protseduurilistele küsimustele ja siit nihukesi … Jah, saan vastata ainult protseduurilistele küsimustele. Vastan ka sellele teie protseduurilise küsimuse osale, et võtta vaheaeg ja nii edasi. See mehhanism on olemas Riigikogus, see on vanematekogu. Vanematekogu koguneb siis, kui on keerulised teemad saalis, kui ei suudeta edasi minna, ja vanematekogu kutsub kokku Riigikogu esimees. Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

Ma soovisin ka Toomas Kivimägile küsimust ja seisukohavõttu esitada. Nimelt, ma ei saa küll võtta tõsiselt seda, et aseesimees süüdistab opositsiooni selles, et opositsioon oleks nagu võtnud ära raha meie tulevastelt põlvkondadelt. Mina ütleksin pigem vastupidi: me takistame praegu valitsust, et ta ei võtaks tulevastelt põlvkondadelt raha kõrgema maksukoormuse ja uute maksude sisseseadmisega ära. Me tahame obstruktsiooniga tekitada olukorda, kus Eestis oleks võimalik välja ehitada neljarealine maantee muu hulgas Pärnusse, kust on tulnud siia saali aseesimees Toomas Kivimägi. See valitsus, vastupidi, ei leia vahendeid Eesti arendamiseks, sealhulgas neljarealiste maanteede väljaehitamiseks. Seetõttu ma pean täiesti kohatuks ja ebaprotseduuriliseks, kui istungi juhataja süüdistab parlamendisaadikuid selles, et nad teevad oma valijate huvides seda tööd, mida nad teevad.

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Kahjuks me siin eelmise istungi juhataja [tööaja] lõpus pidime juba lugema lugupeetud istungi juhataja kurjadelt huultelt igasuguseid mõtteid. Muu hulgas ta väitis, et me oleme praegu sellises olukorras sellepärast, ühesõnaga, et praegune valitsus peab lahendama mingit täiesti väljapääsmatut olukorda, just nimelt rahalist olukorda, kuhu eelmised valitsused on [riigi] viinud. Riigieelarve on miinuses ja seetõttu see koalitsioon peabki rammima läbi kiireid maksutõuse kobareelnõudena ja ka usaldushääletusega. Tõepoolest, Reformierakonna mitu eelnevat valitsust lasidki riigieelarve kraavi, ma olen sellega täiesti nõus, ma pean siin Toomas Kivimäega nõustuma. Me kõik teame, eks ole, et Pentus-Rosimannus putkas seepeale ära Brüsselisse, Akkermann ei saanud üldse asjadest aru ja ka ei vastuta. Kumbki nad ei vastuta. Pannes kokku selle Taavi Rõivase nii-öelda peenhäälestuse, mis ka oli siin jutuks, ja selle olukorra, mis tekkis Reformierakonna eelnevate valitsuste ajal, me seetõttu istumegi siin ja oleme parlamendis nagu see mõistuse hääl, kes võitleb selle vastu, mida see valitsus teeb, sest tegelikult see näitab nende absoluutset küündimatust kõikide nende olukordade lahendamisel nii parlamendis kui ka laiemalt riigis. Ma tahtsin lihtsalt teie käest küsida, kas te olete nõus selle arvamusega, et just nimelt Reformierakonna eelmised valitsused on riigieelarve viinud sellisesse seisu, et me peame siin praegu neid teemasid arutama.

Ma heitsin pilgu meie kodu‑ ja töökorra seadusesse. Seda vormi ei ole, et Riigikogu liikmed küsivad sisulisi küsimusi ja juhataja vastab. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus annab mulle vastuse, et see ei olnud protseduuriline küsimus, mida te küsisite. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mina olen küll seda meelt, et minu küsimus on protseduuriline, aga lõpphinnangu annate ilmselt teie. Ma tulen nüüd selle teema juurde, mis viis puldist lahkunud asespiikri Toomas Kivimäe enesevalitsemise kaotamiseni. Nimelt oli teemaks see, et meie laudadel olid päevakorrakavad ja esmaspäeva all oli seal Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esmaspäevane päev. Teisipäeval oli kaks punkti: Riigikogu liikmete Riina Solmani, Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seederi esitatud arupärimine suurperede toetuse vähendamise kohta ning teise punktina Riigikogu liikmete Riina Solmani, Andres Metsoja ja Helir-Valdor Seederi esitatud arupärimine perehüvitiste vajaduspõhisuse kohta. See oli see kava, mida me oleksime pidanud esmaspäeval kinnitama. Täna on tekkinud laua peale uus selle töönädala päevakord, kus teisipäevasele päevale, kus enne oli kaks päevakorrapunkti – Riigikogu liikmete Riina Solmani, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seederi ja Andres Metsoja arupärimised Signe Riisalole –, on lisandunud veel Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Mina küsisin lugupeetud Toomas Kivimäe käest, mis alustel on selline paber meile laua peale tekkinud. Tema ütles selle peale, et see on täpselt samasugune, ainult et toimunud on väike nihe. Mina tahtsin siis teada, mis nihe see on, mis sellist asja lubab teha. Vastust ma ei saanud, selles mõttes, et algselt see oli, nagu ta minu meelest ütles, kui ma õieti mäletan, juhatuse ühine otsus ja nii edasi. Ma palusin siis veel kord, et palun nimetage see Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse norm, mille alusel me töötame ja mis annab võimaluse sellise nihke sooritamiseks. Jällegi ei tulnud vastust. Ma ootaksin teie käest selgitust, teil on pikaajaline kogemus parlamendi istungi juhtimisel, et kas selline norm on olemas ja kui on olemas, siis palun esitage konkreetne viide paragrahvile, lõikele ja punktile.

Aitäh! Minu vastus teile on see, et muutus muidugi on ja erinevus nende kahe kollase paberi vahel on, see on selge. Mis see muutus on olnud? Esialgu 8. mail ehk eile, esmaspäeval [kirjas] olnud 17 SE on nihkunud tänasele päevale, 9. maile. Mis see alus on? Te küsite paragrahvi. Seda paragrahvi ei ole meie kodu‑ ja töökorra seaduses. Küll aga on olemas see põhimõte ja praktika, et kui midagi jääb menetlemata, siis see nihkub järgmisele istungipäevale. Nüüd me jõuame teie küsimusega selle põhiprobleemini, mida siin on saal protseduuriliselt küsinud viimased 2 tundi ja 12 minutit. See on see, kas üldse on võimalik päevakorda kinnitada peale esmaspäeva või ei ole. Ma arvan – see on minu arvamus –, et seda lahendust peaks otsima vanematekogus. Vanematekogu saab kokku kutsuda Riigikogu esimees. See on ju see tuumvaidlus: kas me üldse saame päevakorda kinnitada või ei saa? Ma arvan, et siin on arvamusi väga palju ja väga erinevaid ka juhatuse liikmetel. See on aus vastus. Palun, protseduuriline küsimus, Jaanus Karilaid!

Aitäh, istungi juhataja! Sellele küsimusele, mis ma kohe teie käest küsin, vastas Toomas Kivimägi, et ta ei mäleta, aga ma arvan, et tänases kontekstis oleks oluline seda mäletada. Millal viimane kord juhtus Riigikogus, et esmaspäeval jäi päevakord kinnitamata ja eelnõud jäid üle andmata? Kas me saaksime selle kuidagi selgeks teha? Kas suur saal saaks teada, millal viimane kord niimoodi juhtus?

Mulle meenub, et eelmise koosseisu päris lõpus oli vist olukord, kus päevakorra hääletus ei läinud läbi. Kui te küsite, kas on olnud olukorda, kus ei ole suudetud esmaspäeval päevakorra hääletamiseni jõuda, siis mina julgen öelda, et 2007. aastast alates mulle ei meenu ühtegi korda, et selline olukord oleks olnud. Mulle ei meenu. Aivar Kokk, palun, protseduuriline!

Aitäh! Ma alustan sellest, et see paber, mis täna on siia laua peale saanud, ütleb, et on muudetud nädalakava. Kui eile seda ei kinnitatud, siis täna seda nädalakava ei saaks olla. Kolleeg enne ütles, et juhatus seda ei ole arutanud, et istungiosakond on selle teinud. Lihtne küsimus on, et kui ei ole päevakorda, seda ei ole kinnitatud, kuidas siis saab päevakord nihkuda. Kui ei ole päevakorda, siis ei saa see ka nihkuda ja ei saa ka ametnikud sellist paberit siia laua peale panna. See on ikkagi nädalakava. Kui ma nüüd õigesti tean, siis on ikkagi ainult juhatuse pädevuses esitada see saalile. 

Aitäh! Kas Riigikogu juhatus on arutanud seda päevakava või nädalakava nihkumist? Vastus: ei ole. Kas minu hinnangul on ametnikud või teenistujad teinud midagi valesti? Ei ole teinud valesti, nad on käitunud nii, nagu on olnud praktika. Tõsi, praktika on olnud see, et meil on olnud päevakord ja nädalakava, mis on kinnitatud. Nagu ma vastasin Kalle Grünthalile, see ongi ju see tuumvaidlus hetkel, kas me saame üldse hääletada seda nädalakava või ei saa. Ma olen kaks korda öelnud ja ütlen kolmandat korda: ma arvan, et seda lahendust saab pakkuda ainult vanematekogu, kui seda soovitakse leida. Muidu, mulle tundub, see juriidiline vaidlus jääb õhku, kas saab või ei saa. Protseduuriline küsimus, Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Samal teemal edasi minnes selle päevakavaga. Eelmine juhataja Toomas Kivimägi väitis, et see on juhatuse tahe, mille formuleeris istungiosakond. Mitte juhatuse otsus, aga juhatuse tahe. Aga kui nüüd sellega edasi minna, ka öeldes, et vanematekogu saab lahenduse leida, siis kas teie kui juhatuse liige olete teinud ettepaneku Riigikogu esimehele kompromissi otsida? Toomas Kivimägi ütles, et nemad on kompromissiks valmis. Kas on tehtud ettepanek Riigikogu esimehele vanematekogu kokku kutsuda või mitte?

Aitäh! Kõigepealt, mina ütlen, mida Riigikogu juhatus on arutanud, ja ma loodan, et ma ei eksi kuupäevadega. Palun, et hea ametnik kõrval aitaks, kui ma eksin. Riigikogu juhatus arutas nädalakava 27. aprillil, mis oli viimasel istunginädalal enne vaba nädalat. Siis sai päevakorra eelnõu pakutud välja täiskogule. See eelnõu oli eile, 8. mail alates kella kolmest siin laudadel olemas. Seda me oleme arutanud. Kui rääkida sellest, mis on siin täna, 9. mail, siis seda ei ole juhatus arutanud. 

Nüüd teie teine protseduuriline küsimus, kas mina olen teinud ettepaneku Riigikogu esimehele, et võiks kokku kutsuda vanematekogu. Jah, ma olen sellest temaga täna rääkinud. Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Mina olen ka absoluutselt sama meelt, et kuna eile jäi kinnitamata nädala päevakord, kuigi meie töö‑ ja kodukorra seadus seda sätestab, siis me täna töötame ilma päevakorrata. Veel on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi, aga Toomas Kivimägi oli hoopis teisel seisukohal, justkui võiks ükskõik millal räigelt meie töö‑ ja kodukorra seadust rikkudes seda päevakorda kinnitada. Eks sellest need lõputud protseduurilised küsimused ongi esile kerkinud. Aga ma tahaksin teilt küsida konkreetselt. Oletame, et siin tahvlil ei ole enam mitte ühtegi protseduurilist küsimust ega mitte ühtegi kõnesoovi, et üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kas teil on kavas ikkagi panna see päevakord hääletusele või ei ole? Sellisel juhul kui ei ole, siis me täidaks ilusti oma protseduurikat ja seadust ning me saaks tänase istungi lihtsalt ära lõpetada, kustutada meie sõnavõtusoovid ära ja koguneda jälle homme istungile, nii nagu on sätestatud.

Aitäh selle küsimuse eest! Minu meelest on kodu‑ ja töökorra seadus selles küsimuses päris mustvalge. Mustvalge on ta selles osas, mis ütleb, et tuleb nädala päevakava hääletada selle nädala esimesel istungil. Kui me võtame appi selle kollase raamatu, siis seal on isegi täpsustus sulgudes: esmaspäeval. 

Vastates teie küsimusele lõplikult: ei, ilmselt mina seda hääletust siin, kui ei oleks ühtegi protseduurilist küsimust, kohe läbi ei viiks, vaid ma jään selle juurde, nagu ma olen siin mitu korda vastanud. Me teame, et see probleem on õhus, see juriidiline probleem. Ma mäletan väga selgelt ka eelmisest koosseisust, kui mindi kaugistungite peale, siis oli kaebus Riigikohtule ja tuli Riigikohtu lahend. Minu meelest, et hoida selles mõttes nagu parlamendi mainet, tuleks veel kord, ma rõhutan, kutsuda kokku vanematekogu ja see ühine vastus kuue fraktsiooniga leida. Nii et ma ei paneks seda hääletusele, vaid ma teeksin Riigikogu esimehele veel kord ettepaneku vanematekogu kokku kutsuda just selles küsimuses, kas seda hääletada või mitte. Minu meelest seda kadalippu läbi teha, et pärast me jõuame nullpunkti tagasi – nii võib minna Riigikohtus, aga ei pruugi minna –, seda parlament kindlasti ei vaja. Me vajaksime selgust kõigi kuue fraktsiooni vahel. Nii et see on minu vastus teile. Protseduuriline küsimus, Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Eelmine istungi juhataja väljendas väga selgelt seda, mis puudutab hetkel, ütleme nii, eelkõige opositsioonisaadikute poolt siin saalis oma meelsuse näitamist. Tema hinnangul ei jäta see parlamendist head muljet ja see teema, laste ja perede eest seismine, ei olnud ka tema hinnangul see koht, kus sellist väljendusviisi kasutada. Minu küsimus on teile, kes te olete väga pika staažiga parlamendiliige, te olete näinud siin väga erinevaid koosseise ja te olete ka väga pika staažiga Riigikogu juhatuse liige. Kas sellist obstruktsiooni on ka eelnevalt kasutatud? Kas te oskate öelda, mida ütleb meie kodu‑ ja töökord üldse selle kohta, et kui on soov opositsioonil või ka koalitsioonil sellist meetodit kasutada, siis kas ja kuidas meie kodu‑ ja töökord seda piirab või tegelikult on parlamendisaadikud oma meelsuse näitamises vabad?

Aitäh! Parlamendisaadikud on oma mandaadis ja antud küsimuses, ka meelsuse näitamises vabad. Kes olen mina, kes hakkab ütlema, milline on saja teise ametikaaslase õige või vale käitumine? Meid on siia valinud kõrgeim võim ja siin me peame alati dialoogi mitte ainult 101 inimese vahel, vaid ka Eesti inimestega. Eesti inimesed on täpselt sellise Riigikogu XV koosseisu valinud, nagu nad on valinud, ja iga Riigikogu liige toimetab ja töötab siin vaba mandaadi põhimõttel. Anti Allas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mina suhteliselt värske Riigikogu liikmena tahaks küsida. See kujunenud olukord täitsa normaalne minule isiklikult ei tundu. Kuidas teile kui staažikale Riigikogu juhatajale ja nüüdsele asejuhile tundub? Kas teoreetiliselt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus võimaldab ühel-kahel inimesel täiesti Eesti parlamendi töö ehk demokraatliku otsustusprotsessi, kus on enamuse võim vähemuse üle, katkestada? See on mu isiklik aus küsimus.

Aitäh! Ma ütlen kohe ära, et ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks, sest ma hakkaksin juba andma poliitilisi hinnanguid. Seda ma võin teha kohe, kui ma siit puldist ära tulen. Aga ma tahan öelda teie küsimuse kommentaariks, et Riigikogu liikmed peavad lähtuma kodu‑ ja töökorra seadusest ja nendest reeglitest, mis on seal kirjas. Kui nendest lähtutakse, siis see töö siin toimib. Kui kvaliteetne see on, kui õige see on, see on juba vaataja silmades. Protseduuriline küsimus, Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus tuleb nende kahe kollase paberilehe kohta ja on ajendatud mõttekäigust "nihkumine ja tekkimine". Nihkumise osas me saime selgeks, et kui põhimõtteliselt päevakord jääb ammendamata, siis see nihkub järgmise istungi päevakorda. Siin tekkis diskussioon, mida ma ei hakka uuesti avama. Aga veelgi enam tekib mul küsimus kolmapäeva kohta: kas sinna võiks tekkida siis infotund? Kolmapäeval ei ole meil kirjas infotundi. Miks seda ei ole, esiteks, ja kas see võiks siis sinna tekkida?

Aitäh teile küsimuse eest! Vastus on: kolmapäeval, 10. mail 2023. aastal kell 12 infotund algab. Ja kui küsimusi on, siis see kestab kuni 14.00‑ni. Selle kollase paberi kõige viimases lõigus on see kirjas. Nii et toimub infotund. Protseduuriline küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Mul on selline teoreetiline küsimus, et kui võetaks vastu see uus päevakord, mis meile siin ette pandi, siis see tähendaks, et päevakord kinnitataks tagantjärele – nädalakava, kus on muutunud mitmete eelnõude ja arupärimiste järjestus ja ka [arutelu] aeg. Kas teie hinnangul ei looks see väga ohtlikku pretsedenti ja ka tendentsi, et tulevikus näiteks Riigikogu liikmed tuleksid tööle ja neile võidakse iga hetk ette panna muudetud päevakord ilma sellest ette teatamata? Me teame, et päevakord peab olema ette teatatud eelmise töönädala lõpuks. 

Aitäh! Ma vastan kahes osas sellele protseduurilisele küsimusele. Esiteks see, et jah, päevakord võib meie tavarütmi korral muutuda küll. Ta muutub sellisel juhul, et kui mingil päeval, on see esmaspäev või teisipäev või kolmapäev, jääb midagi arutamata, siis see nihkub järgmisele päevale. Tavaliselt on olnud meie praktika see, et see, mis jääb arutamata, on kohe esimene päevakorrapunkt. Edasi on praktika olnud erinev. Kas selle arutamata päeva teised päevakorrapunktid arutatakse läbi ja siis minnakse selle õige päeva päevakorraga edasi või tõstetakse need punktid ringi, nii et vastavalt on kolmandad, teised ja esimesed lugemised, siin on praktika erinev. See on tavarütm. Antud juhul me tavarütmis ei ole. 

Vastates teie protseduurilise küsimuse teisele poolele, kas päevakorda saab muuta igal hetkel: päevakorda saab muuta esmaspäeval, kui me tuleme täiskogu istungile kokku. Kell kolm hakkab istung ja kui minnakse päevakorra hääletamise juurde, siis saab teha päevakorra muutmise ettepanekuid, näiteks mõni punkt välja võtta. See võimalus on olemas. See läheb läbi juhul, kui ükski fraktsioon ei ole vastu. Kui keegi on vastu, siis jääb kehtima see päevakord, mille on juhatus päevakorra eelnõuna välja pakkunud. Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Ma jätkan eelkõneleja [teemat]. Selle teema me peame lõpuni selgeks rääkima. Te vastasite täiesti otseselt ja ütlesite, et tõepoolest, eile meie laual olnud päevakord, mis jäi küll kinnitamata, oli juhatuses arutatud ja meile kõigile eelnevalt ka välja saadetud. Täpselt nii ka oli. Siis te ütlesite selgelt, et seda teist paberit, seda 9. maiga algavat päevakorda ei ole juhatus arutanud. Siis te rääkisite midagi veel praktikast. Hea eelmine eesistuja Toomas Kivimägi rääkis midagi nihkest. Aga selline nihe ei ole ju tegelikult seaduslik. 

Ma lihtsalt küsin. Kes selle päevakorra meile siia lauale siis tekitas, mille alusel? Keegi pidi selle korralduse andma ja kui seda korraldust ei tulnud, siis kuidas see meile siia ilmus? Kas meile ilmuvadki siia lihtsalt mingid paberid? Ma küsin, et kui pädevad need inimesed või see inimene on siin Riigikogus töötamiseks, kui meile lihtsalt tekitatakse mingisuguseid pabereid laua peale, mille pärast me siin praegu istumegi ja kulutame kallist aega, et arutada, mis ikkagi toimunud on. Ehk minu küsimus ongi, kelle ebaseadusliku tegevuse tulemusena see paber meile siia lauale on ilmunud. Siin võib leida igasuguseid argumente ja tunnetuse peale lõpuks välja minna, aga fakt on see, et niimoodi ei tehta. 

Aitäh! Minu vastus teie protseduurilisele küsimusele on järgmine. Mina kindlasti ei näe siin Riigikogu Kantselei teenistujate süüd või valet tegevust. Ma tean, miks see muutus on toimunud, ja tegelikult ma usun, Helle-Moonika Helme, et ka teie teate, et on lähtutud sellest printsiibist, mis on olnud alati. Kui päevakord on täiskogu poolt kinnitatud ja jääb midagi arutamata, siis see nihkub edasi, välja arvatud see, mille üle me oleme ka kunagi vaielnud, see niinimetatud esmaspäevane vaba mikrofon. Aga antud juhul pole ju seda päevakorda kinnitatud ja ma arvan, et tõsiselt peaks selle vaidluse üle praegu mõtlema Riigikogu juhatuse kolm liiget, miks see olukord siis selline praegu on, nagu viimased 2 tundi ja 29 minutit siin saalis see vaidlus on käinud. Neljandat korda ütlen, et ma arvan, et ainus võimalus siit üldse edasi minna on see, kui kutsutakse kokku vanematekogu. Vanematekogu saab kutsuda kokku üks inimene siit saalist. Kui ta selle ettepaneku teeb, siis, ma usun, vanematekogu koguneb. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma lähtun kuivadest faktilistest asjaoludest. Täna on meile läbi teie suu selgeks saanud see asjaolu, et esimese päevakorra kinnitas juhatus. Selle üle vaidlus puudub. Teise päevakorra kohta, mis meil täna siia on tekkinud, te ütlesite, et seda päevakorda juhatus kinnitanud ei ole. Ma astun siin kantselei töötajate kaitseks välja. Ilmselgelt ei teinud nad seda ise, vaid selleks andis korralduse keegi juhatuse liikmetest ja nii see siia lauale tuli. 

Millises olukorras me praegu oleme? Meil ei ole päevakorda selle töönädala kohta. Selle kinnitamine oleks tulnud teha eile, seda ei tehtud. Praegu ma leian, et me ei saa töötada ilma päevakorrata, ja siin ei rakendu ka see tavapraktika, et kui mõni asi jääb päevakorras lõpuni menetlemata, siis nihkub see järgmisesse päeva, sest päevakord ei ole eelnõu, vaid see on see, mis on meie tegevuse aluseks. Seega ma ootaks teilt drakoonilist otsust. Kuna Riigikogu esimees ei ole reageerinud teie märkustele, mida te olete korduvalt teinud, et seda probleemi lahendab vanematekogu või juhatus, siis järelikult on Riigikogu esimehel Lauri Hussaril sellest – julgen kasutada seda väljendit – suva. Seega, kuna meil ei ole päevakorda, siis ma ei näe üldse mõtet praegu siin istuda ja arutada selle üle, mis võiks kunagi toimuda. Ma ootaksin teilt drakoonilist otsust lõpetada istung, kuna päevakorda ei ole kinnitatud.

Aitäh! Ma vastan sellele protseduurilisele küsimusele mitmes osas. Kõigepealt, ma väga loodan ja siiralt usun, et tänane Riigikogu esimees teeb oma tööd suure pühendumisega ja see ei vasta tõele, mis te ütlesite. Punkt üks. 

Teiseks, ma tahan öelda, et jaa, istungi juhatajal on alati võimalik võtta vaheaeg, me teame seda, kodu‑ ja töökorra seadus selle võimaluse annab. Seda vaheaega on võimalik võtta kuni 30 minutiks. Sellel peab olema ka mingisugune põhjus. Ausalt öeldes, kui ma seda hetkel teeksin – ma ütlen kohe ära, et ma ei tee seda, aga kui ma seda teeksin –, siis ega ma ei oskaks seda väga hästi teile põhjendada. 

Veel kord ma ütlen, et minu meelest sellest olukorrast saab välja tulla vanematekogus. Kui see ei kogune, siis on nii, et kui istungit pikendatakse, siis tänase päeva jooksul, aga kui ei pikendata, siis kell 13.30 koguneb Riigikogu juhatus. Seda olukorda tuleb kindlasti seal arutada ja selle teema ma kindlasti seal üles võtan. Ma usun, et ka teised juhatuse liikmed võtavad. Tõnis Mölder, palun, protseduuriline!

Aitäh! Mina alustuseks ka oleks kutsunud teid üles vaheaega võtma, aga te vastasite eelmisele kolleegile selle ära. Minu küsimus on teile see, et härra Kivimägi ei soovinud ilmselgelt istungi juhatajana stenogrammi öelda neid lauseid, mis on § 55 punktis 1 ja kommenteeritud väljaandes: "Riigikogu juhatuse ettevalmistatud päevakorra peab kinnitama Riigikogu. Ta teeb seda täiskogu töönädala esimese istungi (esmaspäevase istungi) või täiendava istungi alguses." Veel kord minu küsimus teile. Siin on must valgel kirjas "esmaspäev". Meil on täna teisipäev. Kas üldse saab olla mingitki pidi võimalik – ja ka teie võiksite stenogrammi huvides välja öelda, kas selles punktis on esmaspäev või mitte – teisipäeval arutada päevakorra kinnitamist, kui must valgel on kirjas, et seda peab tegema esmaspäeval?

Aitäh! Ma vastan teie protseduurilisele küsimusele sarnaselt – ma arvan, ma ei eksi –, nagu ma vastasin hea ametikaaslase Henn Põlluaasa küsimusele. Mu vastus on järgnev. Jah, ma kinnitan teie etteloetud ridu nii seadusest kui ka meie kollasest raamatust, mis on kommenteeritud väljaanne. Ütlesin ekstra, et seal on toodud sulgudes välja ka esmaspäev. Esmaspäev tänase ajamääratluse järgi oli eile. Täna on teisipäev. Härra Põlluaas küsis, kas mina paneksin selle päevakorra, kui protseduurilisi küsimusi ei ole, kohe hääletusele. Mina vastasin talle ja vastan ka teile, et kuna see vaidlus on nii pikalt kestnud, ei paneks, vaid ma tõesti võtaksin juhataja vaheaja ja paluksin vähemalt Riigikogu juhatusel koguneda. Selge on see, et see juriidiline vaidlus on väga tugev. Minu hinnangul on kodu‑ ja töökorra seaduse paragrahv ja seda toetav kommenteeritud väljaanne mustvalge. Protseduuriline küsimus, Signe Kivi, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Meil ei olnud kinnitatud päevakorda ei eile ega ole täna ja ei ole olnud ka kohaloleku kontrolli. Mul tekkis, ma loodan, et õigustatud küsimus, kas vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele olin ma eile Riigikogu saalis ja tööl või kas ma täna olen siin ja teen tööd, nagu minu valijad on mulle delegeerinud, või vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele viilin ma oma töökohustustest.

Kasutades klassikute sõnu, ma ütleksin, et võib-olla parim küsimus tänase istungi jooksul. Aus vastus on: ma lõpuni ei tea, kas me olime eile siin Riigikogus kohal või ei olnud. Aga ma eeldan seda, et kui me liigutasime oma töökohal puldis olevat kaarti ja see ekraan läks tööle, või me liigutasime seda kaarti ja küsisime midagi, siis mõlemal juhul ma usun, et registreeriti ära, et me olime kohal. Aga ka mina ei osalenud protseduuris, mille puhul oleks öeldud, et nüüd on kohaloleku kontroll. Seda eile ei toimunud. Nii ma oskan teile vastata. Aga ma luban, et juhatuses ma tulen korraks selle küsimuse juurde tagasi ja ma palun, et Riigikogu Kantselei teenistujad annavad Riigikogu liikmete sellele küsimusele vastuse. Tegelikult see ongi väga protseduuriline küsimus, kuidas siis seda mõõdetakse. Kui täna ka näiteks ei ole kohaloleku kontrolli – kui ei ole, aga see võib tulla –, kuidas siis kirja pannakse? Ma isegi ei tea, kas sellist olukorda on varasemalt olnud või ei ole olnud, et me ei ole jõudnud kohaloleku kontrollini. Protseduuriline küsimus, Rain Epler.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma tulen ka nende kollaste lehtede juurde, mille peal see päevakord on olnud, aga natuke teise nurga alt. See nurk tuleneb sellest, et ma olen värske Riigikogu liige ja täitsa mõistan, miks sattus kolleeg Metsoja segadusse. Ta vaatas, et kolmapäeva järel on tühjus ja sinna alla oli kirjutatud, et infotund on kolmapäeval. Mina olin seda küll märganud, aga sellel ajal, kui te menetlesite seda küsimust, ma lugesin, et neljapäeval on ka kirjas, mis toimub esmaspäeval. Nüüd ma küsin, et kui päevakord juhtub olema näiteks pikem, kas siis võib olla pöördel kirjas midagi sellist, mis tegelikult toimub esmaspäeval. Küsin selleks, et ma teaksin, kuidas oma tööd kvaliteetselt teha. Kas võib olla nii, et erinevatel päevadel on kirjas, mis toimub teistel päevadel, et ma ei saa tulla esmaspäeval Riigikogu saali ja lugeda esmaspäevase ploki läbi ja arvata, et nii ongi? Kas see ongi selline tava või tegelikult tavaliselt need asjad on selle päeva all, kus nad on?

Aitäh! Ma loen seda protseduuriliseks küsimuseks ja ma vastan teile natuke isiklikumalt. Eks endise keskkonnaministrina ole teie hinges ka see keskkonnahoid ja loodusteemad. Ma arvan, et on väga mõistlik, kui me kasutame paberilehe ühe ja teise poole ära. See on keskkonda säästev ja loodust hoidev. Nii et alati tasub vaadata ka pöördele, on minu vastus teile. Protseduuriline küsimus, Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Ilmselgelt on täna parlamendi töö ju paralüseeritud. Põhjus on väga lihtne: see poliitika, mida Reformierakond ja Eesti 200 meile peale suruvad, ei sobi meile. Tegelikult ei ole neil poliitilist oskust ega tarkust otsida kompromissi ja otsida seda kohta, kus me saaksime leida ühisosa. Kui te vaatate tahvli peale, siis te näete, et tuleb edasi neid protseduurilisi küsimusi. Mina küll teeks ettepaneku võtta vaheaeg, sest me täna ei jõua eelnõude ja arupärimisteni ja see annab võimaluse ka täna Eesti 200‑l ja Reformierakonnal otsida tegelikult vanematekogu kaudu rohkem poliitilist koosmeelt ja kokkulepet. Kõikide nende erakondade esindajatele meeldib rääkida Põhjamaade poliitilisest kultuurist, kuidas käib dialoog, kuidas käib kaasamine, arvestamine, aga täna nad lihtsalt naudivad seda teerulli, et lihtsalt juhtus nii, et on 60 mandaati ja nad võivad teha, mis nad tahavad. See ongi tegelikult probleem, see poliitiline kultuuritus ja poliitiline jõhkrus on tegelikult täna probleem. Nii et ma arvan, et sellest vaheajast oleks kasu. Kui teil on muidugi huvi anda meile edasi koolitust töö‑ ja kodukorra seaduse kohta, siis võime selle koolituse lõpuni käia. Aga ma arvan, et vaheaeg annaks võimaluse otsida poliitilist kokkulepet.

Aitäh! Ma vastan teie protseduurilisele küsimusele, et hetkel juhatajana ei näe ma vajadust vaheaega võtta. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Te eelnevalt mainisite, et te ei paneks uut päevakorda hääletusele, sest on võimalus, et Riigikohus võib hiljem selle otsuse tühiseks kuulutada. Mul on selline küsimus: mis juhtuks, kui me läheksime selle uue päevakorraga edasi, viiksime läbi perehüvitiste seaduse eelnõu esimese lugemise ja hiljem tuleks Riigikohtult otsus, et Riigikogu töö oli sellel ajal protseduurireeglitega vastuolus? Kas see tähendab, et kõik need otsused, mis me vastu võtaksime sel ajal, kaasa arvatud see perehüvitiste seaduse eelnõu esimene lugemine, oleksid samuti tagantjärele tühised?

Aitäh! Vastus teie protseduurilisele küsimusele. Esiteks, ma ei tea, kas me seda päevakorda hääletame, teiseks, ma ei tea, kas keegi Riigikohtusse pöördub, ja kolmandaks, ma ei tea, mis Riigikohus otsustab. Aga kui me ka kogu selle konstruktsiooni nii teeme, nagu te üles ehitasite oma küsimuses, siis võin öelda, et mulle tuli meelde, et kui eelmises koosseisus Riigikohtusse mindi distantsistungite pärast, siis minu meelest – ma loodan, et ma ei eksi – oli ka selline selgitus, et kuigi seda ei loetud heaks tooniks või õigeks, siis öeldi, et need otsused, mis sel ajal tehti, ei ole tühised. Nii et mingisuguse sellise kaasuse võib leida sellele konstruktsioonile vastuseks. Andres Metsoja, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Minu küsimus tuleb istungi pikendamise protseduuri kohta. Te ise ka mainisite, et te ei tea, kas keegi istungit pikendab või ei. Aga oletame, et tulebki teile taotlus x-fraktsioonilt, kes taotleb istungi pikendamist kuni päevakorra ammendumiseni. Päevakorra ammendumiseni. Mis te sellises olukorras teeksite või mis meie kodu‑ ja töökord ütleb selle kohta, sest päevakorda meil ju teadupärast nagu ei ole?

Aitäh selle protseduurilise küsimuse eest! Ma arvan, ma teeksin järgnevalt. Kui näiteks ükskõik mis erakonna fraktsioon sellise ettepaneku teeb, et pikendada 9. mai päevakorda kuni päevakorra ammendumiseni, siis ma paluksin virgatsi enda juurde, paluksin virgatsil vaikselt minna selle fraktsiooni esimehe juurde, kutsuda ta siia, ja kui see fraktsiooni esimees tuleks siia, siis ma küsiksin, kas ta lisab lause lõppu umbes järgmised sõnad: "kuid mitte kauem kui kella 14.00‑ni", sest seda näeb ette meie kodu‑ ja töökord ja töögraafik. Siis oleks see täiesti viisipärane ettepanek, mida panna hääletusele. Nii ma käituksin, ma arvan. Protseduuriline küsimus, Tõnis Mölder, palun!

Ma tegelikult tahtsin edasi arendada sedasama teemat, mille kohta härra Metsoja küsis. Minu küsimus oleks läinud juba homsesse päeva, aga võime tulla tagasi tänasesse päeva. Me saame istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni või kella 14.00‑ni. Kuna meil päevakorda ei ole, siis minu meelest ka pikendamise võimalust ei ole. Või saan ma valesti aru? Kui ma loen näiteks kolmapäevase istungi pikkuse kohta, siis näen, et see kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Kuna päevakorda pole, siis pole ka midagi ammendumas, järelikult võib istung küll alata, aga ta lõpeb kohe, kui istungi algus on ära toimunud. Nii et veel kord: kuidas te seda päevakorra ammendumist siin hetkel käsitlete, sest päevakorda ei ole, ja kas täna näiteks on üldse võimalik panna istungi pikendamist hääletusele, kui mõni fraktsioon peaks sellisele toredale ideele tulema?

Aitäh! No see on väga, ma ütleksin, peen filosoofiline küsimus, mille te tõstatasite. Mina tõlgendan seda järgnevalt. Meil on olemas Riigikogu istungjärk ja meil on olemas Riigikogu istung. Hetkel me oleme Riigikogu istungil ja see istung, võib öelda teoreetiliselt, koosneb selle istungi rakendamisest ja päevakorrast. Kui päevakorda ei ole, siis see ei tähenda seda, et Riigikogu istungeid ei toimu, sest istungid ikka toimuvad, kui on töönädal: esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval. On ju võimalus anda näiteks üle eelnõusid või arupärimisi. Siis me teeme kohaloleku kontrolli, kui me selleni jõuame. Nagu me teame, võidakse esineda, kui on soov, ka poliitiliste ettekannetega, mida Riigikogu esimees kas peab õigeks lisada või ei pea õigeks lisada. Nii et selles mõttes see, kui meil ei ole punkte, ei tähenda seda, et Riigikogu istungit ei toimu. Ikka toimub. Helle‑Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! Ma võib-olla tulen teile natukene appi. Te jäite jänni Signe Kivi küsimusele vastamisega. Meil on ju teatavasti niimoodi, et tihtipeale Riigikogu saadikud ei jõua päris [istungi] alguseks kohale. Kui on kohaloleku kontroll, eks ole, siis nad ei jõuagi seda nuppu vajutada, aga süsteem registreerib nad kohal olevaks ja tööd tegevaks, kui nad on liigutanud kaarti ja küsinud mõne küsimuse. Ma ikkagi eeldan, et te ei pea juhatuses seda küsimust nii väga arutama. Me tegelikult ei olnud siin keegi eile fantoomid, vaid selle süsteemi kohaselt me tegime tööd. Kui Riigikogu saadik on haige või on näiteks kohtumisel valijatega – ka see võimalus on olemas –, siis ta annab sellest eelnevalt teada, ta registreeritakse puudujaks, ehk siis teda ei ole kohal, ta ei liiguta kaarti, ta ei küsi küsimusi, ei ole ka tema fantoomkeha siin kohal. Nii et jah, see Signe küsimus oli teatavas mõttes selline detailides nokkimine. Siin täna mõnes mõttes on ka paljud teised seda teinud. Võib-olla minu sellisest jutust oli natukene abi, et ei pea juhatuses tõstatama seda kui väga põhimõttelist teemat.

Aitäh teile! Sellest ei olnud natukene abi, sellest oli palju abi. Ma arvan, et see tõlgendus on väga õige, mis te välja tõite. See nii ongi. Kuna meil ei ole sellist olukorda varem olnud, seetõttu ma jätsin väikese võimaluse ka seda täpsustada, et ma ei eksiks. Aga ma arvan, et see on täpselt nii, nagu te kirjeldasite. Nii et sellest oli palju abi. Aitäh teile! Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, ma võin ka omalt poolt kinnitada, et proua Kivi siin eile viibis – ta istub mu paremal käel –, ta viibis päris pikalt ja sagedasti siin saalis võrreldes teiste Reformierakonna fraktsiooni liikmetega. Üksikuid oli veel, kes olid saalis, aga proua Kivi oli kindlasti üks nendest, kes peaaegu kogu istungi siin oli.

Tõnis Mölder küsis minu põhilise küsimuse juba ära, aitäh talle selle eest. Aga ma hakkasin mõtlema selle üle, mis siin saalis eile ja täna on toimunud. Sellist protestivaimu või protestihõngu on siin natukene. Minu meelest see peegeldab väga hästi praegu Eesti rahva hinges toimuvat. Eestlane on introvertne, vaikne inimene. Kui kuskil Prantsusmaal või Hispaanias sellised maksutõusud oleksid, siis juba eeslinnades autod põleksid. Aga eestlane on rahulik, võib-olla ütleb saunas paar käredamat sõna. Ma arvan, et selline protseduur, nagu meil siin Riigikogus täna ja eile on toimunud, on täitsa vajalik. See peegeldab Eesti rahva enamuse meeleolusid kogu selle valitsuse poliitika suhtes. Kas te olete minuga nõus, et selline emotsiooni edasiandmine on võib-olla isegi hea ja samamoodi aitab ühiskonnas tekkinud pingeid lõpuks maandada või lahendusi leida?

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks, seda kirjeldust. Küll aga tahan teid tänada, et ka teie juba toetate siin koalitsioonisaadikut. See näitab, et selle kolme tunniga oleme suutnud üksteist nii mõistma kui ka toetama hakata. See on juba samm edasi võib-olla sellest kohast, kus me olime 2 tundi ja 49 minutit tagasi. Nii. Protseduuriline küsimus, Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Niipalju kui ma aru sain, Riigikogu ajaloos on see esimene kord, kui päevakorda esmaspäeval ei kinnitatud. Ma küsin: mida plaanib teha vanematekogu? Kas te peate isiklikult seda probleemiks, et me ei ole jõudnud nii kaugele, et kinnitada päevakorda? Mida te plaanite vanematekogus arutada ja mis järeldusi te teete sellest juhtumist?

Aitäh! Ma pean õigeks, et vanematekogu kutsutakse kokku, ja seda saab kokku kutsuda see, kellel need pagunid ja see volitus on. Kui kutsutakse, siis mida plaanitakse? Ma arvan, et vanematekogu peaks plaanima seda, kuidas sellest tupikseisust või punnseisust edasi minna. See ongi see küsimus, mida tuleks täna arutada, eeskätt juriidilises võtmes, et mis sellest nädala päevakavast ja päevakorrast siis saab, kas seda üldse saab hääletada või ei saa hääletada. Siin meil ühtset vastust ei ole. Tõnis Mölder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh kõigepealt sõna eest! Ma tulen tagasi Riigikogu kodu‑ ja töökorra § 47 juurde, mis räägib konkreetselt päevakorra ammendumisest. Aga ma küsin hoopis selle lause teise poole kohta, mis ütleb sellist asja: "[…] Riigikogu istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõude osas […]." Juhul, kui meil ei oleks täna mitte Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu, vaid Riigikogu liikmete esitatud eelnõu, siis kas see tähendaks seda, et istung ammenduks automaatselt peale seda, kui menetlusse jääksid alles ainult Riigikogu liikmete menetlusse antud eelnõud?

Aitäh! Kas ma tohin paluda, et mikrofon läheb tagasi Tõnis Möldrile, et ta täpsustaks minu aitamiseks mitte ainult paragrahvi, vaid lõiget ja punkti ka?

Aitäh! Mina olen hetkel sellises kohas nagu Riigikogu kodu‑ ja töökorra kommenteeritud väljaande lehekülg 177. Paragrahv 47 kirjeldab Riigikogu töö ajagraafikut. Siin on kolmapäevane päev ja ma jõuan selle kohani, mis algab kella 14.00‑ga. Ma loen selle lause teile siit ette: "[…] algab Riigikogu istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõude osas […]." Minu küsimus oli, et kui eelnõu esitaja ei ole Vabariigi Valitsus, vaid eelnõu algatajad on Riigikogu liikmed ja eelnõu esitajad on Riigikogu liikmed või fraktsioonid, kuidas siis see menetlus käib. Kas sellisel juhul päevakord ammendub automaatselt peale seda, kui Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõud on ära menetletud ja otsused tehtud, või läheb see istung edasi? Minu eelmine küsimus puudutas päevakorra ammendumist, aga minu küsimuse teine osa puudutab konkreetselt eelnõude esitajat.

Aitäh! (Hääled saalis.) Ma ausalt öeldes arvan, et te loete seda kommenteeritud väljaannet ajaloolisest kohast. (Saalist öeldakse, et tegu on kollase raamatuga.) Aga ega see ei tähenda, et kollane raamat ei või rääkida ka sellest, kuidas ennemuiste neid asju tehti. Aga ma ütleksin teile nii, et tänase kodu‑ ja … Te tõmbasite mind kõigepealt muidugi kahvlisse. Nii et 1 : 0 teile. Aga kolmapäevast istungit minu meelest kodu‑ ja töökorra seaduse raames ei saagi pikendada, vaid sellel on lõpp olemas. See on neljapäeval kell 10.00. Aga see oli hea küsimus, aitäh teile! Protseduuriline küsimus, Priit Sibul.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Võib-olla te mäletate, et eile sihukesel hilisemal tunnil mul oli küsimus, mis aastaga on tegu. Te arvasite teadvat, et on aasta 2023. Ma arvan, et ka ülejäänud siin saalis nõustusid sellega. Aga praegu, viimastel kuudel juba, on nihukene ümbermõtestamiste ja ümbermõtlemiste aeg. Näiteks Reformierakonnas ja sotsiaaldemokraatide ridades on sihukesi asju väga palju juhtunud. Enne teid juhatas koosolekut Toomas Kivimägi, kes enne valimisi arvas, et abielu peaks olema mehe ja naise vahel, kuid siis jõuti koalitsioonilepingus mingile teisele seisukohale ning ta muutis meelt ja pani oma käe ka sinna alla. Siis mul oli küsimus talle, kuidas ta esmaspäeva interpreteerib, kas esmaspäev on ikka esmaspäev või see mõtestatakse ka ümber. Minu küsimus on nüüd selline. Kui esmaspäev ümber mõtestatakse ja praegu mingil arusaamatul põhjusel parlamendi, ma ei tea, enamus otsustaks toetada päevakorda, kuigi siin uus päevakord, mis on välja jagatud, [algab] teisipäevaga, siis mis saab esmaspäeval ärajäänud vabast mikrofonist, kuidas seda oleks võimalik taastada, on mul küsimus. Kui laialt me seda esmaspäeva saaks tõlgendada?

Aitäh! Ma kõigepealt mõtlesin, et te küsite protseduurilise küsimuse raames, mis päev täna on, tuues paralleeli eilse küsimusega. Aga vastus teile: selle vaba mikrofoni teema me oleme läbi käinud, ma mäletan, eelmises koosseisus. Tõsi on see, et kui vaba mikrofon ei toimu esmaspäevase päeva jooksul, näiteks meil on nii palju eelnõusid või arupärimisi ja vaba mikrofon ei alga enne 24.00, siis vaba mikrofon edasi ei lükku. See tuleb ette järgmisel korral, kui meil esmaspäeval on korraline Riigikogu istung. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu meelest juhtis Tõnis Mölder tähelepanu väga olulisele asjale, kui ta puudutas Riigikogu töö ajagraafikut. Olen nõus sellega, et ta siin, ütleme – kuidas te seda kommenteerisitegi –, eelajalooliste asjadega läks natukene kaasa, aga pole hullu. Oluline on see, et see põhiline moment tuli ikkagi välja. Asi on nimelt selles, et § 47 "Riigikogu töö ajagraafik" kolmapäevase päeva kohta ütleb, et kell 14.00 algab Riigikogu istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui neljapäevase istungi alguseni. Milline on hetkeolukord? Päevakorda meil ei ole. Ma tahaks teada, kas me siis tuleme siia kokku või ei tule, sest päevakorda ei ole ju kinnitatud. Ma ei näe üldse mõtet muul, kui registreerime ennast siin ära ja lähme laiali, sest me käime ju Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse alusel siin koos.

Aitäh! Mina vastan teie protseduurilisele küsimusele selliselt, et selle, mis päevadel me siia tuleme, näeb ette meie töögraafik. Kui te ütlete näiteks, et päevakorda ei ole neljal päeval ja me esmaspäeval tuleme ja registreerime ära ja kõik, siis võib-olla teile Eestimaal [valijatega] kohtudes esitatakse elanike poolt terav küsimus, mida on vaja adresseerida arupärimisena, teil tekib hea mõte mingi seaduseelnõu sisseandmiseks või mingi seaduseelnõu muutmiseks, aga selle teooria järgi me peaksime ootama järgmist esmaspäeva, või kui järgmine esmaspäev on istungivabal nädalal, siis läheb veel kauem aega. Nii et ärme võtame ikkagi seda võimalust ära. Sellel, kes tahab usinasti siin veel anda arupärimisi või seaduseelnõusid sisse, peab see võimalus olema igal esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval. See on see põhjus, miks me ei saa nii teha, nagu te ütlesite. Protseduuriline küsimus, Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! Kuna selles koosseisus me alles alustame istungjärkusid ja meil on päris esimesed ametlikud töönädalad käimas, siis võib-olla te harite meid. Siin saalis on päris palju uusi kolleege, kes on esimest korda parlamendi koosseisus. Kuidas käib tehnilise abi osutamine siin saalis? Ma vaatasin nimelt, et heal kolleegil Erkki Keldol oli protseduurilise [küsimuse] käsi püsti, nüüd on käsi alla langenud. Kas ma peaksin pöörduma tema poole otse ja küsima, kas tal käsi langes lihtsalt rippu või on tegemist mingi tehnilise tõrkega ja ma saaksin talle kuidagi abi osutada? Kelle poole ma peaksin siin saalis pöörduma?

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt ma tunnustan teid, et te märkate häid ametikaaslasi. Kui te näete, et on mure, siis minu ettepanek on pöörduda otse ametikaaslase poole, et küsida, kuidas saaks sind, hea Erkki, aidata. Näiteks sellise formuleeringuga. Protseduuriline küsimus, Jaak Aab, palun!

Aitäh! Ma korra ikka tulen selle detaili juurde tagasi, mille üle täna pikalt vaidlus käis. Ma tahaksin teie hinnangut, Riigikogu aseesimees, selle praktika kohta, nagu tõi näite teine aseesimees Toomas Kivimägi, et on küll kinnitatud päevakorda teisipäeval. Ma üritasin talle vastu vaielda, et see on erakorraline situatsioon, on avaistungjärk, avaistung, ja avaistungil on väga selge kava, seal ei saa päevakorda kinnitada ja siis loetakse teisipäevane istung tõesti esimeseks istungiks, tööistungiks. Aga muidu peaks ikkagi esmaspäeval vist kinnitama päevakorra. See on minu tõlgendus.

Aitäh! Minu vastus teile on, et ma jagan seda tõlgendust. Ma jagan seda tõlgendust, kuidas me üldse käsitleme seda esimest istungjärku ja esimest istungit, kui Vabariigi President tuleb siia ja kui valitakse Riigikogu juhatus, ja miks siis see päevakord nihkub teisipäevale. Siin võiks veel eraldi vaielda, kas me siis oleme seaduse järgi käitunud või mitte. Aga ma tõlgendaksin seda sarnaselt, et see on tõesti eri‑ või erandjuhtum, aga võib ka tõlgendada, kas see on juriidiliselt õige. 

Nii. Head ametikaaslased. Kell on saanud üks ja mõni sekund läbi. Meie tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu meie töös.