Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu I istungjärgu 4. töönädala esmaspäevast istungit. Kas on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Aivar Kokk, palun! Kõne puldist.

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Mul on üle anda arupärimine minister Kristen Michalile. Ja arupärimine on transpordivalla investeeringute kohta. Uue valitsuse esimesed sammud on pannud kukalt kratsima. Ma ei hakka siinkohal analüüsima või õigustatult kritiseerima plaanitavate seadusemuudatuste sisu, vaid keskendun korduvalt esinenud selgitustele selle kohta, miks on nende eelnõudega välja tuldud just nüüd ja praegu. Kõik teemad olla koalitsioonileppesse kirja pandud kiireloomulise prioriteedina. Tegu on murettekitava sõnumiga Eesti transpordisektorile, sest kui kõik valitsuse kavandatav on kirja pandud koalitsioonileppesse, ootab sektoreid ees kiratsemine. Leppes on kirjas vaid Tallinnast Tartusse, Pärnusse või Narva viivatel maanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehitamine ja raudteede korrashoid ning jätkuv elektrifitseerimine. Ei ühtegi märkimisväärset investeeringut või ambitsiooni olukorra parandamise suunas. 

Lähtudes eeltoodust ning toetudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139, esitame allakirjutanutena teile järgmised küsimused. Millises mahus kavatseb valitsus tegeleda põhimaanteede neljarealiseks ehitamisega ning millal näete ette, et Tallinnast saab täielikult neljarealistel teedel Tartusse, Pärnusse ja Narva? Kas lubate kruusateede tolmuvabaks muutmist järgmise nelja aasta jooksul? Millises ajakavas jätkub raudtee elektrifitseerimine ja rongide sõidukiiruse kasv? Mis saab Tallinna ringraudteest? Mis saab Turba–Haapsalu–Rohuküla raudteest? Mis saab mandri ja Muhumaa vahelise püsiühenduse loomise kavatsusest? Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun, Eduard Odinets, kõne puldist, kaks minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjoni nimel soovin üle anda Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine" eelnõu. Eesti keeles öelduna on see Europoli järelevalvekomitee töörühm ning õiguskomisjon teeb ettepaneku nimetada sinna Kert Kingo ja Urve Tiiduse. Loodan, et see eelnõu leiab positiivset [vastu]kaja ka siin täiskogus. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Riina Solman, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Üle on anda Isamaa fraktsiooni arupärimine regionaalminister Madis Kallasele. See arupärimine on Ida-Virumaa kohta. Valitsuse plaanidest läkitada Ida-Virumaale oma eriesindaja on üldisel tasemel räägitud juba palju. Hiljuti käisite te ise välja ka võimaluse, et Ida-Virumaa võib saata oma esindaja Tallinnasse. Ometi pole praeguseni selge, millised täpselt peaksid olema kõnealuste isikute volitused ja ülesanded. Enne nende selgumist ei ole võimalik lahti saada ka avalikkuse hirmust, et tegu on lihtsalt ühe sooja tooliga mõnele ustavale parteisõdurile, kes on äsja Riigikogu valimistel ameti kaotanud. 

Ida-Virumaa küsimus ametisoleva valitsuse tegevusplaanis vajab täpsustamist ka väljaspool eriesindajaid. Koalitsioonilepe toob esmalt välja kavatsuse mitte enam avada uusi põlevkivikaevandusi, vaid keskenduda olemasolevate kaevanduste ärakasutamisele. Veidi allpool räägitakse aga olemasolevate kaevanduste eelistamisest uutele kaevandustele – see on märkimisväärselt pehmem sõnakasutus. Ühtlasi pole aga räägitud põlevkivi väärindamisest. Küsimusi tekitab ka üldsõnaline lubadus kiirendada õiglase ülemineku fondi raha kasutamist. 

Teame, et praeguseks on realiseerumas kõigest üks õiglase ülemineku fondist rahastust saav projekt ning uusi ei tule peale soovitud tempos. Ilma õiglase ülemineku fondi rahade efektiivsema kasutamiseta on aga riigil endal keeruline leida vahendeid, et Ida-Virumaa majandust turgutada sellel määral, mis oleks märkimisväärse mõjuga piirkonnale ja elanikele laiemalt. 

Lähtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, esitame teile järgmised küsimused. Lubage need küsimused nüüd Riigikogu esimehele üle anda. Ma nüüd küsin, kas mul on veel …

Ei, kahjuks on aeg täis.

Selge. Siis ma annan arupärimise üle. Aitäh!

Aitäh! Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun! 

Aitäh! Ma ei tea, kas ma kuulsin valesti, aga äkki saab spiiker täpsustada. Riina Solman justkui ütles, et ta annab üle Isamaa fraktsiooni arupärimise, aga tegelikult saab seda esitada ainult liikmete nimel. Kuidas see tegelikult neil on?

Aitäh täpsustava küsimuse eest! Alla on kirjutanud Riigikogu liige Riina Solman ja Isamaa fraktsioonist veel neli liiget. Nii et kõik on korrektne. Aga aitäh täpsustamast! Järgnevalt Henn Põlluaas, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Mul on üle anda arupärimine peaminister Kaja Kallasele ja see puudutab ühtset – niinimetatud ühtset – eesti kooli. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileppes on kirjas, et 2027. aastaks käivad kõik Eestis elavad lapsed ühises lasteaias ja 2030. aastaks ühises koolis. Tegelikkuses ei tähenda see midagi muud kui seda, et niinimetatud ühtse eesti kooli sildi all hakkab valitsus looma ehtnõukogudelikke multikultuurseid eesti-vene segakoole, täpselt nagu tegi seda okupatsioonivõim peale Eesti okupeerimist ja annekteerimist NSV Liidu koosseisu. Eesmärk oli Eesti rahvusliku identiteedi hävitamine ja eestlaste venestamine.

Teie valitsuse kava toob mitmetes piirkondades – Ida-Virumaal, Tallinnas, Maardus ja nii edasi – kaasa vene enamusega koolid, kus eestlased on vähemuses. Teisal tekivad küll eestlaste enamusega koolid, kuid need ei ole enam eesti koolid. Koalitsiooni kava hävitab sajandeid vanade traditsioonidega eesti kooli ning asendab selle multikultuurse ja globalistliku eesti-vene segakooliga. Kuna ka lasteaiad muudetakse segalasteaedadeks, tähendab see, et koalitsioon kavatseb hakata meie lapsi venestama juba lasteaiast alates.

Venelastel on erinev temperament ja käitumismuster. Nad pärinevad slaavi kultuuriruumist ja neil on erinev suhtumine ajalukku. Nende kangelased ei ole Lembitu ega Jaan Tõnisson. Suur osa …

Aeg, Henn Põlluaas!

… siinsest vene kontingendist, kes austab eesti rahva küüditajat ja mõrtsukat, pronkssõdurit (Juhataja helistab kella.), ja viib sellele lilli, toetab täna ka Putinit ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.

Palun lõpetada! Kaks minutit on läbi.

Nad annavad oma lastele üle enda hoiakud, mis kanduvad edasi ka kooli. Segakoolid mitte ei võta ühiskonnas pingeid maha ...

Henn Põlluaas! (Helistab kella.)

… vaid loovad neid juurde. Me näeme juba täna selle negatiivseid tagajärgi …

Henn Põlluaas, palun!

… kui eesti koolidesse on pandud muukeelseid õpilasi …

Palun olge lugupidav Riigikogu suhtes! Teie aeg on läbi.

Lisaks kõigele langeb segaklassides oluliselt ka õppekvaliteet. Segakoolid on mõeldavad, kui võõrpäritolu lapsi oleks vaid mõni protsent …

Henn Põlluaas, kui te ei lõpeta, siis ma palun teie mikrofoni välja lülitada.

… kes assimileeruks eestlaste seas.

Palun mikrofon välja lülitada.

Tegelikkuses on neid circa kolmandik. Mingist assimileerumisest ega integreerumisest ei saa rääkida, kui võõrpäritolu isikute hulk ühiskonnas …

Palun lülitame mikrofoni välja.

… ületab 10–13%. Koolides peab see kvaliteetse õppetöö tagamiseks olema kordades väiksem. Ühtse kooli plaan hävitab nii eesti kultuuri … (Mikrofon lülitati välja.)

(Hääled saalis. Henn Põlluaas räägib edasi.) Härra Põlluaas, palun pidage lugu ka kolleegidest! Kui on kaks minutit, siis on kaks minutit. Aitäh! 

Lugupeetud kolleegid, tuletan meelde, et eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks on kaks minutit, mitte rohkem. Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ma tahaks nüüd teada, missuguse paragrahvi alusel see mikrofon praegu välja lülitati.

Meie Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 91 ütleb selgelt: "Eelnõu antakse istungisaali kõnetoolist üle Riigikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Eelnõu üleandja võib seejuures esineda eelnõu kuni kaheminutise tutvustusega." Antud juhul tutvustati eelnõu oluliselt pikemalt.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuulan teid ja mina ei saa üldse aru, mida te seal räägite. Teie viitasite siin seaduse §-le 91, "Eelnõude üleandmine", kus on kirjas tõesti, et on kaks minutit. Aga ilmselt ei pannud te istungi juhtimisel tähele seda, et Henn Põlluaas tuli arupärimisega sinna. Ja § 139 sätestab arupärimise üleandmise, seal ei ole mitte mingisugust kahte minutit. Äkki lõpetaks selle omavoli ära siin praegu Riigikogu istungisaalis.

Ma täpsustan. Arupärimised antakse samuti üle istungi alguses ja selleks on ette nähtud kaks minutit. Ma tuletan teile meelde ka Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 72, mis ütleb, et kui istungi juhataja nõuet ei täideta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega. Antud juhul ma nii ka toimisin. 

Kert Kingo, palun! Protseduuriline küsimus.

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Te räägite siin sellest, kui istungi juhataja nõuet ei täideta. Aga mul on küsimus: kas istungi juhataja peaks seadust täitma või saab ise omavoliliselt mingeid reegleid kehtestada?

Aitäh! Istungi juhataja lähtus Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. Mart Helme, palun! Protseduurine küsimus.

Jaa, lugupeetud istungi juhataja, te ei lähtunud töö‑ ja kodukorrast, vaid te lähtusite oma suvast. Ja nagu Kalle Grünthal teile ka ilusti tsiteeris, arupärimiste puhul ei ole mingit ajalist limiiti ette nähtud. Nii et palun lõpetage omavoli. Te küll juhatate koosolekut, aga teil ei ole õigust mikrofoni välja lülitada ja inimesi puldist ära saata, sellist õigust ei ole teile antud.

Aitäh! Istungi alguses antakse alati üle arupärimisi ja eelnõusid ja on tava, et antakse nende üleandmiseks kaks minutit. 

Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Nüüd te rääkisite siin tavadest, aga me oleme selle koosseisu ajal näinud, et varasemad praktikad ja tavad ei kehti enam. Ma sooviksingi nüüd selgitust. Te enne tsiteerisite [seadust ja ütlesite], et see kaks minutit kehtib eelnõu kohta, aga nüüd räägite tavadest. Mis meil nüüd siis kehtib? Kas meil kehtib seadus? Kas meil kehtib tavapärane praktika? Või siis istungi juhataja ise loob uusi reegleid ja uusi tavasid?

Aitäh, Kert Kingo! Seadus ütleb, et eelnõu antakse istungi alguses üle, ja seadus ütleb, et arupärimine antakse istungi alguses üle. Ja selleks on ette nähtud kaks minutit. 

Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Aga ei ole öeldud, et kaks minutit. Ei ole arupärimiste puhul öeldud kaks minutit. Kui te olete funktsionaalse kirjaoskamatusega, siis ärge palun omistage seda Riigikogu saadikutele. Seda esiteks. 

Teiseks, mina olen siin Riigikogus kolmandat koosseisu ja mitte kunagi ei ole olnud piiratud aeg arupärimiste üleandmisel. Arupärimiste üleandmisel antakse arupärimine üle täpselt nii suure hulga selgitustega, kui see aega võtab. Nii et palun lähtuge heast tavast ja ärge kehtestage siin oma diktatuuri!

Aitäh! Nii on alati seda seadust tõlgendatud ja seda tava kohandatud, sellest lähtuvalt on siiamaani ka Riigikogus toimetatud. Ja ma olen juba nendele küsimustele vastanud. 

Henn Põlluaas, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma panen teie kogenematuse arvele selle, et te ei tee vahet eelnõudel ja arupärimistel. Ma tahaks rõhutada seda, et ma ei esitanud mitte seaduseelnõu, vaid ma üritasin esitada arupärimist. Selleks te mulle kahjuks võimalust ei andnud, poole arupärimise pealt katkestasite [mind ja lülitasite] mikrofoni [välja]. Äkki te ikkagi natukene veel mõtlete, peate aru ja küsite nõu ka targematelt, rohkem kogenud inimestelt ning annate mulle võimaluse see arupärimine lõpetada ja ette kanda siin suure saali ees?

Aitäh, Henn Põlluaas! Mina olen oma seisukoha juba esitanud. 

Läheme arupärimiste ja eelnõude esitamisega edasi. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Soovin anda Riigikogu keskfraktsiooni viie liikme, Tanel Kiige, Jüri Ratase, Andre Hanimägi, Kersti Sarapuu ja Ester Karuse nimel üle arupärimise peaministrile. Arupärimine on demograafilise kriisi kohta. Eesti on kahjuks sügavas demograafilises kriisis. Siseministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal perekonnaseisuasutustes kokku 11 588 sündi, mis on rekordiliselt madal näitaja. Samal ajal suri 17 245 inimest ehk loomulik iive oli eelmisel aastal 5657 inimesega miinuses. Paraku on loomulik iive püsinud negatiivne juba pikka aega ning näha pole paranemise märke. Noorte ja perede kindlustunnet tuleviku suhtes on kahtlemata negatiivselt mõjutanud ka järjestikused kriisid, aga seda olulisem on riigi tegevus ja läbimõeldud rahvastikupoliitika, et tagada meie riigi ja rahva püsimine. 

Eeltoodust tulenevalt palume peaministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139 vastata järgmistele küsimustele. Esiteks, milline on valitsuse tegevuskava Eesti demograafilise kriisi ületamiseks? Teiseks, kuidas mõjutab teie hinnangul lasterikka pere toetuste vähendamine nende perede majanduslikku kindlustunnet? Kolmandaks, millist mõju avaldab teie hinnangul täiendava maksuvaba tulu kaotamine laste eest Eesti peredele? Kas peate põhjendatuks suurendada enim just perede maksukoormust? Neljandaks, kuidas mõjutavad lasterikka pere toetuste kärpimine ning ootamatud maksutõusud laiemalt Eestimaa inimeste usaldust riikliku perepoliitika vastu, Eesti riigi vastu? Viiendaks, milline on valitsuse positiivne programm tänastele ja tulevastele peredele olukorras, kus enim on kõlama jäänud ainult peretoetuste kärpimine ja mitmed maksutõusud? Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Annely Akkermann, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tere päevast! Minul arupärimist üle anda ei ole. Aga mul on üle anda rahanduskomisjonilt kaks otsuse eelnõu. Üks nendest on Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamiseks ja teine Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamiseks. Eelnõud on antud üle elektrooniliselt ja siin ka kirjalikult.

Aitäh! Järgnevalt Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle EKRE fraktsiooni 17 liikme arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Arupärimine on Värska Südamekodu osaühingu tegevuse kohta.

13. veebruaril 2023 jõudis avalikkuse ette õõvastav juhtum: 2021. aasta veebruarikuus Värska Südamekodusse paigutatud teotahteline, täies elujõus ja iseseisvalt liikuv meesterahvas oli 15. jaanuariks 2023. aastal muutunud tundmatuseni. Tema kehast oli nälgimise tagajärjel alles ainult luu ja nahk, tema liigesed olid ebanormaalselt kõverdunud ehk moondunud ning ta ei olnud võimeline enam rääkima, iseseisvalt sööma, jooma ega liikuma.

Juba 2019. aasta detsembrikuus tuvastasid õiguskantsleri nõunikud kontrolli käigus sellessamas Värska Südamekodus ühishooldusteenuse osutamisel mitmeid suuri puudusi ja rikkumisi. Tolleaegne hooldekodu juht ja praegune Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige väitis hiljem, et hooldekodu parandas kõik nimetatud puudused, seejärel vahetus hooldekodu juhataja.

13. veebruaril 2023 avalikkuse ette jõudnud videojäädvustuse põhjal selgus aga, et ette heidetud puudusi Värska Südamekodus siiski likvideeritud ei olnud. Vastupidi: lisaks sellele, et hooldusasutuses polnud tagatud elanikele turvalist ja inimväärset elukeskkonda, leidis seal aset hoolealuse julm piinamine, millega tekitati talle raske tervisekahjustus. Tema suhtes pandi toime kehaline väärkohtlemine ning tema elu ja tervis asetati ohtu. Tema suhtes pandi toime kuritegu. Praegu käib kriminaalmenetlus.

Kuna Värska Südamekodus hoolealuse suhtes toime pandud võigas tegu on pälvinud suurt avalikkuse tähelepanu ja riivab tugevalt paljude inimeste õiglustunnet, siis palume sotsiaalkaitseministril vastata viiele meie esitatud küsimusele. Ma tänan!

Aitäh! Järgnevalt Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Koos rahvaesindajate Helir-Valdor Seederi, Riina Solmani ja Aivar Kokaga esitan ma arupärimise kultuuriminister Heidy Purgale. Ja puudutame selles arupärimises rahvusvahelisi spordivõistlusi, mis toimuvad tulevikus Eestis. 

Venemaa vallutussõda Ukrainas jätkub ja meie toetus Ukrainale on vankumatu. Samas on maailmas palju riike, kus erinevad rahvusvaheliste võistluste korraldajad ja ka üldse rahvusvahelised organisatsioonid on leigemaks muutunud selliste Ukrainat toetavate aktsioonide suhtes ja hakanud tegema erandeid Vene agressorile ja ka neid toetavale Valgevenele. Need riigid, kes sellist initsiatiivi hoiavad, on üldiselt Venemaa piirist kaugemal. Aga see neid ei vabanda. Eestis toimuvatel rahvusvahelistel tippvõistlustel on seni õnneks õnnestunud taolisi näotuid olukordi vältida, kus meile on peale surutud Venemaa ja Valgevene sportlaste osavõtt. Näiteks autoralli maailmameistrivõistluste etapil, Tallinnas toimunud WTA tenniseturniiril niisugust jama ei esinenud. Tulevikus, lähitulevikus võib surve aga tabada Rally Estoniat ehk Eesti Rallit, Tallinna Mõõga vehklemisturniiri. 

Sellega seoses on meil küsimused. Milliseid samme kavatseb riik astuda, et kaitsta Eesti rahvusvaheliste spordiürituste korraldajaid, kui võistluste läbiviimist koordineeriv rahvusvaheline alaliit või organisatsioon survestab neid lubama Eestis võistlema agressorriikide sportlasi? Ja teiseks, kas valitsus on valmis Eesti spordiürituste korraldajaid rahaliselt toetama olukorras, kus nende moraalikohane käitumine hoiab Venemaa ja Valgevene sportlased eemal? 

Järgnevalt Helle-Moonika Helme, palun! 

Head Riigikogu liikmed, head kolleegid! Hea eesistuja ja kõik, kes meid läbi interneti vaatavad! Annan edasi seitsme Riigikogu liikme arupärimise peaminister Kaja Kallasele, ja seda seoses perede kaitsega. Nagu me teame, uue valitsuse esimene Riigikokku saadetud eelnõu oli lasterikaste perede turvalisust oluliselt vähendav eelnõu. Sellele on järgnenud laste ja abikaasa eest tulumaksusoodustuse kaotamise kava. Ka käibemaksu tõus ja tulevane automaks löövad kõige valusamalt just lastega peresid. Samal ajal on avalikkus saanud teada, et Eesti sündimus on langenud ajaloo kõige madalamale tasemele. 

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Ehkki Vabariigi Valitsuse seaduses pere- ja rahvastikupoliitikat selgesõnaliselt ühegi ministeeriumi vastutusalas ei määratleta, on see valdkond traditsiooniliselt kuulunud Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse sõnastused on aastate vältel veidi muutunud. Näiteks 2010. aastal kuulus ministeeriumi valitsemisalasse laste õiguste ja perede elukvaliteedi edendamine, 2022. aastal laste ja perede heaolu edendamine ja rahvastikupoliitika koordineerimine, kuid sõna "pere" on alati mõne ministeeriumi valitsemisalade loetelus kasutatud. 

Kaja Kallase selle aasta 19. aprilli korralduses nr 25, kus määratletakse ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad, peredest ja nende heaolust enam ei räägita, samuti ei räägita enam rahvastikupoliitikast. Sotsiaalkaitseministri vastutusvaldkonnast on kaotatud pere- ja rahvastikupoliitika kavandamine ja korraldamine. Selle asemele on tulnud soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamine era- ja pereelus … 

Aeg, Helle-Moonika Helme! 

… abieluvõrdsuse reformiga seotud perekonnaseaduse muutmise ja kooseluseaduse rakendusaktide eelnõude koostamine. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139, soovime Kaja Kallaselt vastuseid kolmele küsimusele. Ma viisakalt siin neid ette ei loe, kuigi mul tegelikult kodu- ja töökorra järgi see õigus oleks.

Aitäh! Head kolleegid! Järgnevate arusaamatuste ärahoidmiseks loen teile ette meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 139 kommentaarid, mis ütlevad väga selgelt, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 91 lõikes 1 sätestatut laiendatakse praktikas ka arupärimiste esitamisele. Palun edaspidi enam segadusi mitte tekitada ja palun edaspidi jääda kahe minuti piiresse. 

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, selle selgituse eest, mida te lugesite välja meie targast Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaandest! Juhin tähelepanu kõigepealt sellele, et see raamat, millele te ilmselt viitasite, on aastast 2012, aga praegu on aasta 2023 ehk see on juba kümme aastat vana. Ja mida ma tahan sellega öelda? Hea istungi juhataja, kas teil on aega mind ka kuulata? Asi on selles, et meie tegevust reguleerib siin seadus. See, et kommenteeritud väljaannetes laiendatakse mõttekäiku sinna-tänna ja kolmandasse kohta, ei ole normiliselt õige. Ma palun edaspidi ikkagi lähtuda praegu kehtivast seadusest, aga mitte kümme aastat tagasi välja antud kommentaaridest.

Aitäh! Ma ütlen teile, Kalle Grünthal, et head tavad kestavad kaua, ja loodan, et te edaspidi nendest kinni peate. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud rahva teenrid! Käesolevaga on hea meel üle anda arupärimine peaminister Kaja Kallasele. Arupärimisele on alla kirjutanud Riigikogu liikmed Siim Pohlak, Kert Kingo, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Jaak Valge ja Henn Põlluaas. Arupärimine on peretoetuste vähendamise kohta, kuna valitsus on alustanud peretoetuste vähendamist, mille käigus ja mille tõttu satub raskustesse märkimisväärne hulk paljulapselisi peresid. Kõik need muudatused on tekitanud Eesti lapsevanemates palju pahameelt. Plaani vastu on mõne nädalaga kogutud Eesti inimestelt üle 20 000 allkirja. Sellises mahus kärpimist laste arvel ei ole Eestis seni mitte kunagi toimunud, isegi mitte rasketes, keerulistes majanduslikes olukordades. Kui arvestada veel ka plaanitavatest maksutõusudest tingitud kasvavaid kulusid, siis lööb peretoetuste vähendamine Eesti paljulapselisi peresid väga tugevalt. 

Kõrge inflatsiooni tingimustes järsult kasvanud kuludega on peredel toimetulek juba praegu keeruline, riigi toetuse vähendamine kahjuks halvendab olukorda veelgi. Lisaks puuduvad mõjuanalüüsid peretoetuste vähendamise kohta. Mitte ükski koalitsioonisaadik ei ole julgenud mulle kinnitada, et peretoetuste vähendamise tagajärjel ei jää Eestis mõnes paljulapselises peres mõni laps ilma sooja õhtusöögita või ei jää peale peretoetuste vähendamist mõnel lapsel huviringides käimata. Mitte keegi pole sellist kindlust andnud ja mõjuanalüüse selle eelnõu kohta kahjuks pole. Paljud täna enesega hakkama saavad lasterikkad pered satuvad muudatuste tagajärjel seisu, kus ots otsaga kokku tulemine muutub raskemaks ja suureneb ka vaesusrisk. Samuti kannatavad lapsed, sest paratamatult tuleb pere eelarvet planeerides laste arvel kokku hoida. Seetõttu ongi meil peaministrile kolm küsimust. Kõigepealt, milliseid analüüse on valitsus kasutanud suurperede toetuse vähendamise mõjude hindamiseks? Palun tuua kõik analüüsid …

Aeg!

… ja sealhulgas anda ülevaade mõjuhinnangute sisust. Teiseks küsime, miks astub valitsus vastu põhiseaduse mõttele, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 ütleb, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. (Juhataja helistab kella.) Lisaks küsimegi peaministrilt seda …

Aitäh! Aeg!

… kas ta võib kindel olla, et ükski laps ei jää peretoetuste vähendamise pärast söömata või huviringita.

Aitäh! Edaspidi siis kaks minutit. Järgnevalt protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Te olete nüüd mind tõsiselt segadusse ajanud. Eelmisele protseduurilisele küsimusele vastates te ütlesite, et meil head tavad kehtivad kaua, aga 11. aprillil me ju nägime, kuidas head tava ei järgitud ja tehti uued muudatused, mille kohaselt Riigikogu juhatuse aseesimehe koht mitte ei läinud, ütleme, opositsiooni suurimale erakonnale, vaid läks väiksemale.

Vabandust, see ei puuduta praegu arupärimiste protseduurikat.

Seletage oma kahepalgelisus palun ära. Kunas siis on need head tavad ja kunas ei ole?

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus. Järgnevalt Martin Helme, palun!

Aitäh, hea spiiker! Lugupeetud kolleegid! Tulen teie ette Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisega rahandusminister Mart Võrklaevale ja see puudutab mõjuanalüüside puudumist ministri valdkonnas. Ega meie ei ole ju veel näinud seda kobarkäki eelnõu, mis nüüd meile maksutõusude laviini toob, aga kuulda on – nii palju kui on mitteametlikke dokumente nähtud –, et mingit erilist mõjuanalüüsi tehtud ei ole. Samas plaanitakse tõsta tulumaksu, käibemaksu, aktsiisimaksu, maamaksu, räägitakse edasi automaksude tõstmisest, kuuleme ka mingisuguseid täiesti pööraseid plaane prügimaksust. Need on kindlasti ühiskonda laialt puudutavad ja suure mõjuga asjad. 

Vabariigi Valitsuse kehtestatud hea õigusloome normitehnika eeskiri, mida ametnikud nimetavad ka HÕNTE-ks, sätestab kohustuse seadusloome esimese etapina viia läbi väljatöötamiskavatsus. Muu hulgas peab selle käigus hindama, millised olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist võivad seaduse rakendamisega kaasneda. 

Vabariigi Valitsuse seaduses on kehtestatud eraldi veel valitsuse reglement, mis sätestab §‑s 5 kohustuse hinnata eelnõu mõjusid. Muu hulgas tuleb hinnata seaduse rakendamisest eeldatavasti tulenevat sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ja mõju majandusele, samuti mõju regionaalarengule. No keegi vist ei hakka väitma, sirge näoga, et käibemaksu tõusul, majutusasutuste käibemaksu hüppelisel tõusul või ka aktsiiside tõusul ei ole mingit mõju ei demograafiale, majandusele ega sotsiaal‑majanduslikule olukorrale. Ja nii me siis küsimegi, miks ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust, miks ei ole tehtud kobarkäkile enda mõjuanalüüsi ja miks ei ole tehtud (Juhataja helistab kella.) konkreetsete maksutõusude kohta eraldi mõjuanalüüsi.

Aitäh! Peaaegu. Järgnevalt Kersti Sarapuu, palun! 

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Esitan keskfraktsiooni liikmete nimel arupärimise kliimaminister Kristen Michalile. Teema puudutab maavarasid. Arupärimist ajendas tegema Eesti Vabariigi praegune raske majanduslik olukord ja Riigikogule üleantavas kobareelnõus paljude maksude tõstmine riigikassa täitmise eesmärgil. Meie riigijuhtidel jätkub välisilmale rääkimiseks arvukalt edulugusid, kui on tarvis tõestada Eesti kui virtuaalriigi saavutusi. Kui aga oma kodanikega tuleb jutuks elanikkonna toimetulek, pensionisüsteemi ajakohastamine ja elamisväärse vanaduspuhkuse tagamine, samuti ettevõtjatele soodsama majanduskliima loomine, laiutab valitsus üksmeelselt ja üsna abitult käsi, et raha pole. Taas peame nentima suurema ja ambitsioonikama visiooni puudust. Siinkohal on hea tuua näide Norra Kuningriigist, kus juba 2014. aastaks oli pensionifondidesse kogutud iga norraka kohta 1 miljon eurot. 

Meile on pähe taotud vale arusaam, et Eesti on maavarade poolest vaene riik. Geoloogide hinnangul on meie riigi maapõues lisaks põlevkivile kulda, hõbedat, niklit, tsinki, pliid ja ülikallist molübdeeni, rääkimata tuleviku maavaradest. Eesti teadlased on pakkunud meie maapõues peituvate loodusvarade väärtuseks hinnanguliselt 800 miljardit eurot. Ei ole maailmas riiki, mis istub varanduse otsas, aga ei kasuta seda. Miks peab Eesti olema selles osas ainulaadne? Arvestades meie riigi kahanevat majandust, madalat elutaset ning elanike sotsiaalse turvalisuse puudust, on maavarade kasutamine reaalne võimalus Euroopa rikkaimate riikide hulka tõusmiseks. Siit ka küsimused ministrile. Aitäh! 

Aitäh! Järgnevalt Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Inimesed, kes te meid jälgite sidevahendite kaudu! Üle on anda arupärimine järgmistelt Isamaa fraktsiooni liikmetelt: Riina Solman, Helir-Valdor Seeder, Aivar Kokk, Andres Metsoja ja Mart Maastik. Arupärimine on kliimaminister Kristen Michalile. Kuna inimene Eestis ei ela üksnes leivast ja vaja läheb ka energiat, meie kliimavöötmes üldse mitte vähe, on arupärimine oma sisu poolest seotud tuumaelektrijaama rajamisega. 

Küsime lugupeetud kliimaministrilt järgmisi küsimusi. Millised on need tuumikküsimused, millele tuumaenergeetika töörühma raportist vastust otsite, et otsustada tuumaenergeetika kasutuselevõtt Eestis? Kuidas te kavatsete positiivse otsuse langetamisel vältida Nursipalu stsenaariumi kordumist, kus tuumajaama potentsiaalse asupaiga elanikud tunnevad, et neid ei ole protsessi piisavalt kaasatud kui üldse? Millised on arengusuunad Paldiski radioaktiivsete jäätmete hoidla rajamisel? Kas selle menetlusprotsess edeneb ja millises ajaraamis peaksid ehitised valmima? 

Eesti seisab täna teelahkmel, kus tuleb valida oma energeetikaalane tulevik. Et me ühel hetkel põlevkivienergeetikast peame väljuma, kuna ressurss saab lihtsalt otsa, see näib vältimatuna. Samas ei ole võimalik Eesti elektrivajadust täielikult katta ka taastuvelektrist, sest kui tuul ei puhu või päike ei paista, peab eksisteerima meie energiajulgeoleku tagamiseks alternatiiv ning erinevad salvestuslahendused on vähemalt hetkeseisul liiga kallid, et nende kasutuselevõtt lähitulevikus saaks olla mahukam kui olemasolevad pilootprojektid. Seega anname küsimused üle kliimaministrile. Aitäh!

Järgnevalt Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Eeskõneleja, Helir-Valdor Seeder, Andres Metsoja, Riina Solman, Priit Sibul ja Tõnis Lukas esitavad arupärimise Eesti postiteenuse jätkusuutlikkuse kohta minister Madis Kallasele. 

Maaeluministeeriumi põhjal moodustatava regionaalministeeriumi vastutusala laieneb võrreldes senisega märgatavalt. Teie tööpõllule tuuakse ka üks Eesti maapiirkondade suurima vaidluse objekt ehk postiside valdkond. Vastuolu postiteenuses on kestnud aastaid. Ühelt poolt on riigifirma Omniva kohustus tagada posti kojukanne kõikjal Eestis kuuel päeval nädalas ja seda mõistlikuks kellaajaks. Teisalt on Omniva ise pidevalt kurtnud, et universaalse postiteenuse pakkumine on neile kahjumlik ning läbi peaks viima märgatava hinnatõusu või kärpima kojukandepäevi. Kui kirjakande vallas on Omniva lobitöö osutunud pigem ebaõnnestunuks, siis ajakirjanduses on neil õnnestunud väljaannete paberkujul ilmumise päevi juba vähendada. Selle sissetulekuallika ärakukkumine on aga suurendanud survet ülejäänud kojukandele. 

Eesti Posti juht Mart Mägi ütles alles hiljuti rahvusringhäälingus, et tema hinnangul oleks mõistlik ka nende päevade arvu vähendada kuuelt kolmele. Lisaks viitas ta võimalusele, et ees võib oodata linnades kandeaja hilisemaks lükkamine. Seda olukorras, kus Omniva kasum möödunud aastal kasvas. 

Lähtudes eeltoodust ning toetudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139, esitame teile järgmised küsimused. Kas valitsus peab vajalikuks, et kirjade ja perioodika kojukanne toimuks kõikjal Eestis jätkuvalt kuuel päeval nädalas? Kas te peate oluliseks posti varajast jõudmist inimesteni või näete varianti selle nihkumiseks pärastlõunasse? Kas peate vajalikuks kirjade ja postipakkide kandehinna täiendavat tõstmist? (Juhataja helistab kella.) Kas näete, et postipakkide võrgustik on võimeline asendama varasemat postkontorite võrgustikku? Ja nii edasi. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Vadim Belobrovtsev, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esitame nelja Riigikogu liikme, Vadim Belobrovtsevi, Tõnis Mölderi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Aleksei Jevgrafovi nimel arupärimise eesti õppekeelele ülemineku kohta haridus- ja teadusministrile, Kristina Kallasele. Eelmine Riigikogu koosseis võttis vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse, mis näeb ette alates järgmisest ehk 2024/2025. õppeaastast ülemineku eesti õppekeelele, nii et koolieelsetes lasteasutustes ning esimeses ja neljandas klassis on eesti keel ainsaks õppekeeleks. Üleminekuni on jäänud vähem kui poolteist aastat, aga siiani on ebaselge, kuidas seadust praktikas rakendatakse ja kuidas hakkab reaalselt toimuma üleminek. Senini pole lahendatud õpetajate ja õppematerjalide puuduse probleemi. Tuletame meelde, et Eesti haridussüsteemis on praegu puudu circa 700 õpetajat. Uutele keelenõuetele ehk keeleoskuse tasemele C1 ei vasta peaaegu 3500 õpetajat. See tähendab, et 2024. aasta septembriks võib õpetajate puudujääk ulatuda mitme tuhandeni. 

Palumegi vastata järgmistele küsimustele. Kuidas te planeerite lahendada 2024. aasta septembriks õpetajate puuduse? Kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on vastav plaan olemas? Millises etapis on hetkel õppematerjalide väljatöötamine klassidele, kes 2024. aasta septembrist lähevad täielikult üle eesti õppekeelele? Millised konkreetsed sammud on selles suunas juba tehtud? Mida kavatsete pakkuda õpetajatele, kes 2024. aasta septembriks ei suuda eesti keele C1 taseme eksamit sooritada? Mida riik plaanib pakkuda töötuks jäänud õpetajatele? Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Jüri Ratas, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Esitan arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Teeme seda koos fraktsioonikaaslaste Tanel Kiige, Kersti Sarapuu ja Andre Hanimägiga. Arupärimise teema on väga oluline ja terav küsimus, mis on seotud koolilõunatoetuse alammääraga, õigemini selle tõstmisega.

Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2023–2027 ei ole kahjuks ühtegi sõna koolilõunatoetuse alammäära tõstmisest. Kehtiva korra järgi kuulub riigil ühe lapse koolilõuna peale 1 euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanema panus. Viimane riigipoolne toetuse tõus – ma mäletan seda hästi – oli 2018, kui see tõsteti 78 eurosendilt ühe euroni. Toona olid valitsuses Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja Keskerakond. 

Arupärijate arvates on soe ja tervislik koolilõuna õpilase jaoks väga oluline osa tema päevasest söögikorrast. Just see – ainult see soe lõuna – annab väga paljudele jõudu, jaksu ja energiat, et tegus koolipäev mööda saata.

Me oleme peaministrile esitanud kokku viis küsimust tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑st 139 ja palume nendele viiele küsimusele vastuse leida. Näiteks viies küsimus on selline: kuidas kavatseb Reformierakonna juhitud valitsus järgneva nelja aasta jooksul seista riigipoolse koolilõunatoetuse suurendamise eest? Suur tänu teile!

Aitäh! Järgnevalt Varro Vooglaid, palun!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Soovin esitada iseenda ja fraktsioonikaaslaste Martin Helme, Helle‑Moonika Helme, Mart Helme, Kalle Grünthali, Ants Froschi, Jaak Valge, Henn Põlluaasa ja Anti Poolametsa nimel arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Arupärimine on vaktsineerimissunni tõttu teenistusest vabastatud isikute teenistusse naasmise võimaluste kohta. Teatavasti 2021. aasta augustis, kui Vabariigi Valitsus kehtestas nii-öelda vaktsiinipasside süsteemi, seati seejärel mitmetes ametkondades, teiste hulgas Kaitseväes, Politsei- ja Piirivalveametis ning Välisluureametis sisse sisuliselt vaktsineerimiskohustus. Teenistujad pandi fakti ette, et kui nad ei ole viimase kuue kuu jooksul tõendatult COVID‑19‑ks nimetatud haigust läbi põdenud, tuleb neil teenistuse jätkamise eeldusena esitada tõend enesele niinimetatud koroonavaktsiinide manustada laskmise kohta sõltumata sellest, kas nad kuuluvad SARS-CoV-2 viiruse mõttes riskigruppi või mitte. Muuseas, selle hinnanguga, et tegu oli vaktsineerimiskohustuse sisseseadmisega, on nõustunud ka Eesti Vabariigi kohus, olgugi et vastav kohtuotsus pole veel jõustunud. 

Seoses asjaoluga, et paljud teenistujad ei kaotanud selle tõttu mitte ainult oma perekonna sissetulekut, vaid kaotasid ka oma karjääri, ning pidades teiselt poolt silmas, et meil ei ole enam mittemingisugust pandeemiaolukorda, soovimegi peaministrile esitada rea küsimusi. Neist ehk kõige olulisem seisneb selles, kas valitsus kavatseb astuda samme, et pakkuda koroonavaktsiinide manustamisest keeldumise tõttu teenistusest vabastatud või samal põhjusel ise teenistusest lahkunud teenistujatele teenistusse naasmise võimalust, ja kui kavatseb, siis milles need sammud seisnevad? (Juhataja helistab kella.) Küsimusi on teisigi, aga siinkohal tõmbame otsa kokku. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Arupärimine on minu, Aivar Koka, Helir-Valdor Seedri ja Riina Solmani esitatav. Mure on suur seoses maakoolide saatusega. Me kõik teame, et maa on alati toitnud linna laste ja leivaga, ajast aega on see ikka nõnda olnud. Aga ka Eesti julgeoleku vaates on oluline meie maapiirkondade elujõulisus. Kahjuks näeme me praegu, et linnadest kaugemal elavates piirkondades vananeb elanikkond võrreldes ülejäänud riigiga kiirendatud tempos. Kardetavasti annavad valitsuse kavandatavad seadusemuudatused, näiteks automaks ja maamaksu kontrollimatu tõus, sellele protsessile aina hoogu juurde. Selleks, et meelitada maapiirkondadesse rohkem nooremaid inimesi, on aga vaja toimivat teenuste võrgustikku. Muu hulgas on peredele kasvamiseks vajaliku kindluse tagamiseks hädavajalik kodulähedane kooliharidus. Koalitsioonilepe seab maakoolide säilimiseks aga väga kõrge lävendi, klassipõhise rahastuse, kusjuures seal peab õppima kolme aasta keskmisena vähemalt 30 last. See võib paljudele niigi kannatavates piirkondades muuta kooli lahtihoidmise võimatuks. 

Lähtudes eeltoodust, esitame Kristina Kallasele kolm küsimust. Esimene neist on: milline on valitsuse plaan maakoolide säilitamiseks? (Juhataja helistab kella.) Teine: kas riigil on plaan koostada maakoolide säilimiseks arengukava, võttes aluseks rahvastikuprognoosi ja õpetajaskonna vanuselise struktuuri? Ja kolmas küsimus puudutab rahastamist. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan kolleegide Alar Lanemani, Ants Froschi, Rene Koka, Jaak Valge, Henn Põlluaasa ja enda nimel peaminister Kaja Kallasele arupärimise laiapõhjalise riigikaitse rahastamise kohta. Laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamine on teatavasti pikk ja järjepidev protsess, mis vajab vähegi arvestatava edu saavutamiseks mitu aastakümmet aega ja tööd. Kuna Eesti on pärast iseseisvuse taastamist Venemaast tulenevat sõjalist ohtu pidevalt alahinnanud, ei saa parimagi tahtmise korral laiapõhjalise riigikaitse hetkeseisule anda kõrgemat hinnet kui 1, viie palli süsteemis. Seda karmi hinnangut kinnitab ka Riigikontrolli hiljutine analüüs. Paraku ei ole ka Venemaa laiaulatuslik kallaletung Ukraina vastu eelmise aasta veebruaris kaasa toonud mingit otsustavat pööret laiapõhjalisse, see tähendab mittesõjalisesse riigikaitsesse suhtumises. Käesoleva aasta veebruaris Riigikogus vastu võetud uutes julgeolekupoliitika alustes määratleti küll 3% sisemajanduse kogutoodangust kaitsekulude alampiiriks, kuid ei fikseeritud mingit kindlat kriteeriumi – näiteks 0,5% SKT-st – laiapõhjalise riigikaitse rahastamiseks. Samas on uus valitsus põhjendanud maksude tõstmise kavatsusi just riigikaitse vajadustega. 

Sellest tulenevalt on meil kolm olulist küsimust. Kuidas ja millises mahus on Vabariigi Valitsusel kavas korraldada laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse püsirahastamine? Teiseks, kuidas on kavandatavad maksutõusud seotud sõjalise riigikaitse ja laiapõhjalise riigikaitse rahastamisega? Kolmandaks, kuidas on võimalik liikuda eelarve tasakaalu suunas ning samal ajal suurendada järsult kulutusi sõjalisele ja laiapõhjalisele riigikaitsele? Tänan!

Aitäh! Järgnevalt Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on hea meel jätkata suhteliselt sarnase arupärimisega kui see, millest Leo Kunnas rääkis. Ka Isamaa saadikud, sealhulgas mina ja veel neli head kolleegi, on esitanud arupärimise auväärt valitsejale. Kuivõrd auväärt valitseja on mitmel korral siinsamas kõnepuldis käinud rääkimas – täie õiguse ja tõega –, et Eesti ja Euroopa on sõjas. Aga küsimus on, mis toimub selles valdkonnas ja haldusalas, millest ta meile on käinud rääkimas. Selle kohta on Riigikontroll mäletatavasti õige hiljuti esitanud oma raporti ja jõudnud järeldusele, et enamik ministeeriume ei ole valmis täitma neile seatud riigikaitsekohustusi ning eriti kriitiliselt suhtutakse Riigikantselei tegevusse. Juba see tõik omaette peaks olema piisav, et teha ärevaks riigi julgeoleku pärast muret tundvaid inimesi. Eriti ärevust tekitav on aga riigisekretär Taimar Peterkopi selgitus, et julgeolekuküsimustega pole jõutud süvenenult tegeleda, sest ressurssi on nõudnud teised probleemid. Seda olukorras, kus juba varsti poolteist aastat on olnud selge et Eesti on aastakümnete suurimas julgeolekukriisis. 

Kitsaskohad, millele Riigikontroll oma värskes aruandes viitab, on mitmetahulised. Riigikaitse ülesandeid ellu viivad asutused ei saa muu hulgas ajakohast infot, riigikaitseline ametikohtade koguvajadus on määratlemata, asutustel puuduvad piisavad kriisivarud ja varude kogumise kohustus pole seaduses lahti kirjutatud. 

Aruandele järgnenud meediasuhtluses väitis riigisekretär Peterkop, et passiivsuse taga on tööjõupuudus, Riigikantseleis on liiga vähe inimesi, et tegeleda kõigi probleemidega korraga. (Juhataja helistab kella.) Samas olete teie isiklikult juba enam kui aasta rõhutanud, et me oleme rääkinud sellest, et meie riigikaitse asendamise plaanid on pikaajalised.

Aitäh! Aeg! Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus, palun! 

Aitäh, juhataja! Mul on tõepoolest protseduuriline küsimus. Riigikogu liige andis just üle arupärimise valitsejale. Mulle jäi arusaamatuks, kes see meie valitseja on. Kas te saaksite täpsustada, kellele see arupärimine üle anti? 

Arupärimine on peaminister Kaja Kallasele. Edaspidi palun Riigikogu liikmel olla täpne kõnepuldis. Aga kirjas on kõik korrektne ja see on mõeldud peaminister Kaja Kallasele, tõepoolest. Järgnevalt Helle-Moonika Helme, palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Oleme koostanud oma fraktsioonis seitsme Riigikogu liikme arupärimise peaminister Kaja Kallasele. See arupärimine on rohepöörde elluviimise kohta Eestis, mis on, nagu me teame ühest heast vanast laste muinasjutust: mina sinna – ei tea, kuhu – ja tee seda – ei tea, mida. Et asja natukenegi konkretiseerida, siis me oleme pannud siin mõned küsimused paberile. Nagu me teame, Kaja Kallase juhitud valitsus võttis eelmisel aastal meie riigile kõigi Eesti elanike elukorraldust põhjalikult mõjutavad kohustused, kiites heaks Euroopa Komisjoni paketi "Eesmärk 55". Juba tol ajal puudus ülevaade, mida toob Euroopa Liidu algatuse elluviimine kaasa nii meie looduskeskkonnale, majandusele kui ka inimestele ning kuivõrd see suurendab ebavõrdsust.

Tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139, soovime Kaja Kallaselt vastuseid järgmistele küsimustele. Kas käesolevaks ajaks on valitsusel olemas analüüs, milline on hoonete energiatõhususe nõuete rakendamise eeldatav mõju erinevatele elanike gruppidele, sealhulgas vanemaealistele, maapiirkonnas asuvate eluruumide omanikele ja naistele, seda nii üksikelamute kui ka korterelamute puhul? Kas on välja arvutatud, kui suured kulud kaasnevad kodude renoveerimisega kõigis maakondades? Kas on selge, millistest finantseerimisallikatest tuleb selleks vajalik raha ja kust leitakse tööjõud? Kas on olemas analüüs, kuidas mõjutab hoone‑ ja transpordisektori liitumine heitkogustega kauplemise süsteemiga hindu kodutarbijatele Eesti eri maakondades? Kas on eraldi analüüsitud, millised on mõjud (Juhataja helistab kella.) vanemaealistele, maapiirkondade elanikele, naistele ja muude väiksema sissetulekuga elanike gruppidele? Ja siin on veel kolm küsimust, aga neid ma kahjuks ei jõua ette lugeda, sest kelluke helises. Aitäh teile!

Aitäh! Järgnevalt Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle kolme keskfraktsiooni liikme, Tõnis Möldri, Vadim Belobrovtsevi ja Lauri Laatsi nimel arupärimise uuele ministrile Kristen Michalile kliimaministeeriumist ehk kliimaministrile. Nimelt ei olegi täpselt teada, millist ministeeriumi ta juhib, kas on tegemist Keskkonnaministeeriumiga või kliimaministeeriumiga. Teema on metsanduse arengukava rakendamine.

"Metsanduse arengukava 2030" seab peaeesmärgiks metsanduse kestlikkuse, milleks tuleb tagada metsa ökosüsteemide säilimine, nende elurikkuse püsimine ja kliimamuutuste mõjuga kohanemine. Samuti peab metsasektor olema majanduslikult konkurentsivõimeline ning metsanduspoliitika kaasav ning arvestama sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Head kolleegid mäletavad ka eelmisest koosseisust sedasama dokumenti ja arengukava. Nimelt, siin saaliski mõned head kolleegid – Rene Kokk, Rain Epler, mina, Erki Savisaar, Madis Kallas –, me kõik tegelesime selle metsanduse arengukavaga juppimööda ja see jõudis siia parlamendi suurde saali arutamiseks. Paraku parlament ei jõudnud selles koosseisus seda teemat lõpuni menetleda.

Just nimelt lähtudes sellest esitame me vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 järgnevad küsimused kliimaministrile. Milline on uue koalitsiooni plaan MAK2030 menetlemisega? Milliseid kaasamise protsesse on seoses MAK2030‑ga veel plaanis käesoleval aastal teha? Millisel kuul ja aastal esitab Vabariigi Valitsus uue MAK2030 parlamendile menetlemiseks? (Juhataja helistab kella.) Siin on veel ka kolm lisaküsimust, nii et loodame, et minister saab neile võimalikult ruttu vastata. Aitäh!

Järgnevalt Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma tean, et seal on teil väikene spikker ees, kuhu te märgite üles, kui palju neid arupärimisi ja eelnõusid üle antakse. Mul on tunne, et meil neid täna tuleb palju. Kas teil praegu on võimalik meile öelda, kui palju on antud üle arupärimisi ja kui palju on antud üle eelnõusid?

Jah, aitäh! Ma mõtlesin, et ma teen seda lõpus, aga praegu on üle antud 20 arupärimist ja 3 eelnõu.

Järgnevalt Rain Epler, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Soovin käesolevaga üle anda atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõige 4 käsitleb CO₂‑kvootide müügist saadud tulu kasutamist. Hetkel sätestab seadus, et vähemalt 50% sellest tulust tuleb kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamiseks. See tähendab, et parlamendil puudub võimalus vajaduse tekkimisel suunata eelnimetatud tulusid muude riigi jaoks oluliste kulude katteks. Kuid Euroopa Liidu direktiiv, millest lähtuvalt antud seadusepügal on kirjutatud, lubab riikidel otsustada oma CO₂‑kvootide müügist saadud tulu kasutamise üle vabalt. Seega, praegune seadusesätte sõnastus on Euroopa Liidu direktiivist oluliselt rangem ning seaduse muutmine on vajalik, et selline asjatu täiendav piirang siseriiklikust seadusandlusest kõrvaldada. Pakutud uus sõnastus, mis ütleb, et vähemalt 50% käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud enampakkumisel saadud tulust, sealhulgas Eestile solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil eraldatud lubatud heitkoguste ühikutest saadud kogutulu või selle tuluga samaväärne summa, võiks kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks. Ja see aitab viia seaduse sõnastuse paremini vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga. Vastavalt uuele sõnastusele ei ole enam kohustust suunata märkimisväärset osa riigi tuludest, mis oli möödunud aastal circa 200 miljonit eurot, ühte ette kokku lepitud valdkonda. See annab parlamendile suurema vabaduse otsustada, kuhu raha suunata, võimaldades Riigikogul tulusid vastavalt vajadusele paindlikumalt kasutada, mis teatud olukordades võib olla meie jaoks kriitilise tähtsusega. 

Kokkuvõttes on seaduse muudatus oluline, et see vastaks Euroopa Liidu direktiivile ning annaks parlamendile rohkem vabadust riigi tulude kasutamise üle otsustamisel. (Juhataja helistab kella.) Sellele, et Eesti riigieelarvest on liialt suur osa seaduste tasemel seotud ühe või teise kitsa valdkonna kulude katmisega, on korduvalt tähelepanu juhtinud nii Rahandusministeerium kui ka erinevad poliitikud. Aitäh!

Aitäh, aeg! Järgnevalt Jaak Valge, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Mul on au esitada arupärimine peaminister Kaja Kallasele ja selle arupärimise sisu on see, et me küsime Eestisse tulevate Ukrainast pärit isikute kohta. See on väga oluline arupärimine. Seda näitab kas või see tõsiasi, et siia on alla kirjutanud sellised väärikad inimesed nagu Jaak Valge, Varro Vooglaid, Rain Epler, Henn Põlluaas ja Helle-Moonika Helme.

Käesoleva aasta aprilli seisuga on ÜRO pagulasameti andmete kohaselt ajutise kaitse registreerinud Euroopas 5 miljonit Ukraina põgenikku. Ja 2,9 miljonit on lisaks registreerinud Venemaa. Seda, kui paljud neist tegelikult põgenikud on, kes Venemaal endale ajutise kaitse on registreerinud, me ei tea. Aga igatahes, kui suurem osa nendest ei naase peale sõja lõppu Ukrainasse, siis pole kahtlust, et Ukrainat tabab demograafiline katastroof.

Nüüd tulen Eesti juurde. Politsei- ja Piirivalveameti kriisideks valmisoleku juhi Gert Kaju väitel saabub praegu ööpäevas 70–80 põgenikku Eestisse, kellest hinnanguliselt pooled jäävad meile siia kohale. See tähendab, ütleme, 1000–1200 isikut kuus ja 12 000 – 15 000 isikut aastas. Ja seni on Eestisse jäämise piiril deklareerinud 71 000 isikut (Juhataja helistab kella.), aga see ei tähenda suurt midagi, sellepärast et alates 25. maist (Juhataja helistab kella.) on nende hulgas ainult need isikud …

Aitäh!

… kes on tulnud üle Euroopa Liidu välispiiri. Nii et tegelikult on neid palju rohkem. Aitäh!

Aitäh! Nii. Järgnevalt Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle grupi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikute nimel arupärimise peaminister Kaja Kallasele. See puudutab sõjalise riigikaitse uusi võimearendusi. Kolm eelmist valitsust on teinud mitmeid olulisi otsuseid sõjalise riigikaitse tugevdamiseks, mida praegu ja lähiaastatel ellu viiakse. Nende hulka kuuluvad miiniveeskamise ja rannakaitsevõime loomine kaldal paiknevate laevatõrje raketikompleksidega, laskemoonavarude ulatuslik täiendamine, sõjaaja kaitseväe suurendamine 43 700 inimeseni, lähiõhutõrje loomine maakaitseüksustele, varitseva õhuründemoona hankimine ja lõpuks keskmaa õhutõrje võime loomine. Kuigi see nimekiri paistab pealtnäha muljet avaldav, on paraku tegu peamiselt eelmise kümnendi niinimetatud jõukohase riigikaitse tegematajätmiste tasategemisega. Kohane aeg nende võimearenduste käivitamiseks oleks olnud kohe pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ja Venemaa Ukraina (Donbassi) sõja algust 2014. ja 2015. aastal. Ka oleme oma de facto liitlase Ukraina sõjaliseks abistamiseks annetanud hulgaliselt relvi ja laskemoona. Sõjalise riigikaitse ülesehitamisel ei ole seetõttu meil paraku loorbereid, millele võiksime puhkama jääda. 

Meil on järgmised küsimused. Milliseid uusi sõjalise riigikaitse võimearendusi on lisaks eelmise valitsuse otsustele, niinimetatud tugevduspakettide elluviimisele, värskelt ametisse astunud valitsusel kavas algatada? Kas ja kui palju on kavas suurendada sõjaaja kaitseväge? Mida on kavas teha kaudtulevõime tugevdamiseks? Ja lõpuks: mida on kavas teha soomusmanöövrivõime ehk tankiüksuse loomiseks? Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Annan üle Riigikogu liikmete, siinkõneleja Rene Koka ja Anti Poolametsa nimel käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tulen natuke tagasi ajaloo juurde. Nimelt, 4. mail eelmisel aastal, aastal 2022, algatas valitsus käibemaksu muutmise seaduse eelnõu, tollel ajal numbriga 607 SE. Selles peeti ülimalt oluliseks vähendada ajakirjandusväljaannetele kehtivat käibemaksu tollel ajal kehtinud 9%‑lt 5%‑le, mis teostati 1. augustil eelmisel aastal. Selle eelnõu sisu või põhjendus, miks seda oli vaja teha, oli see erisus, et see toetab kuidagi infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatut ja professionaalset Eesti ajakirjandust ja selle kättesaadavust. Küll aga on vahepeal juhtunud selline lugu, et mingil põhjusel on Eesti kukkunud Piirideta Reporterite tehtava analüüsi kohaselt veel neli kohta ajakirjandusvabaduse indeksis. Aga see selleks.

Siinkohal on eelnõus ettepanek tõsta ajakirjanduse käibemaks 22%‑le, et ka ajakirjanduse poolt anda panus sellesse, et eelarvesse vahendeid juurde anda. Opositsioon on teinud korduvalt ettepanekuid vähendada energiakandjate käibemaksu või ka näiteks toiduainete käibemaksu. Seda võimalust pole leitud. Küll aga on kõige olulisem asi ajakirjanduse käibemaksu vähendamine. Ja siin on siis ettepanek tõsta see 22%‑le. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Ants Frosch, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti üks suuremaid probleeme on ju – meie teada, kes me maal elame – ääremaastumine. Ääremaastumise üheks kiirendiks ja tugevaks mõjuriks, mis viib ääremaastumisele, on väikekoolide sulgemine. Ajaloost me teame, kuidas kuuekümnendatel aastatel pandi üle Eesti kinni maakoolid, väikekoolid – ja inimesed kolisid maalt ära. Sama protsess on praegu käimas. Me oleme taas jõudnud väikekoolide sulgemiseni. Arupärimine ongi haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele ja see on seotud haridusasutuste sulgemisega.

Nimelt ei õnnestu [saada] kohalike omavalitsuste andmekogudest, andmebaasidest – tavaliselt neid opereeritakse Amphora kaudu – praktiliselt mitte mingit informatsiooni selle kohta, kuidas koolipidaja kohalikus omavalitsuses kavandab koolide jätkamist või nende sulgemist, sest see kirjavahetus on tavaliselt [muudetud] kinniseks. Järelikult tuleb seda hakata eraldi küsima. Ja see arupärimine lähebki haridusministrile. Sellele on alla kirjutanud Ants Frosch, Anti Poolamets, Rain Epler ja Arvo Aller. Me küsime: millised haridusasutused ja millistes kohalikes omavalitsustes sulgevad oma uksed ja ei jätka tegevust 1. septembril 2023 algaval õppeaastal? (Juhataja helistab kella.) Millised õppeasutused ja millistes kohalikes omavalitsustes on kavas reorganiseerida?

Aitäh, Ants Frosch!

Ning kolmandaks, kas ja milliste meetmetega on Haridus‑ ja Teadusministeeriumil kavas toetada kohalike omavalitsuste hallatavaid haridusasutusi … 

Aitäh! Aeg sai läbi.

… tagamaks hariduse kättesaadavus ka maapiirkondades?

Aitäh! Järgnevalt Anti Poolamets, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele. Arupärimine on üleandmisel Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaasa ja Ants Froschi poolt allkirjastatuna. Arupärimine puudutab pärimuskultuuri õpetamist meie õppeasutustes. Arupärimises märgitakse, et pärimuskultuur on eesti rahvuskultuuri osa ning eesti kultuuri kestmine on põhiseaduse kohaselt Eesti riigi eesmärk ja mõte. Seega peaks riik otsima võimalusi pärimuskultuuri õpetamist praegusest rohkem toetada. Konkreetselt võiks see tähendada, et tekiks riigi tellimus pärimuskultuuri õpetajatele ja riik peaks hakkama neid koolitama. Riik peaks tellima pärimuskultuuri õpetamiseks ka õppematerjale, nii üldiseid kui ka paikkondlikke, mis on näiteks mõeldud konkreetse maakonna õpilastele kohaliku pärimuskultuuri tundmaõppimiseks.

Pärimuskultuuriteadmised on aga Eesti riigi ja rahvuse kestmajäämise mõttes üks otsustavaid asju. Meil võivad olla väga hea riigikaitse, majandus ja haridussüsteem, aga kui me ei anna edasi teadmisi oma õpilastele rahvuslikust identiteedist, pärimusest, väärtushinnangutest, siis riik ei õigusta ennast põhiseaduse mõttes. Mõni aasta tagasi oli Eesti keskaja perioodi käsitlevates õpikutes meie vaimse pärandi kohta vaid kaks lauset.

Tahan rõhutada, et eestlastele on nende pastlad ja kandled erakordselt olulised ja nende esemetega säilitatud oskuste säilitamine on meile väga tähendusrikas. 

(Helistab kella.) Aeg!

Ja seda panen kõigile Eesti 200 inimestele ka hingele, et pastlad ja kannel on meie identiteedi osad.

Järgnevalt Varro Vooglaid, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Soovin esitada iseenda ning fraktsioonikaaslaste Martin Helme ja Kert Kingo nimel arupärimise justiitsminister Kalle Laanetile seonduvalt kaebevõimalustega Eesti Vabariigis. Teatavasti ütleb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Mul on tegelikult antud juhul kahju, et mul on ainult kaks minutit selle arupärimise tutvustamiseks aega, sest sisuliselt on tõesti tegu väga huvitava juhtumiga.

Lühidalt kokkuvõetuna, 2021. aasta septembris tulime appi mitmetele kaitseväelastele, et aidata neil säilitada nende töökoht olukorras, kus nad ei olnud nõus alluma sellele vaktsineerimiskohustusele, mille Kaitseväe juhataja Martin Herem kehtestas. Nüüd see juhtum, mille kohta ma tahan justiitsministrilt küsida need küsimused. Ennekõike on küsimus selles, kas põhiseaduslik õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse on teostatud. [Küsimus] seisneb selles, et 20 kuud pärast kaebuse esitamist pole menetlus alanud isegi veel esimeses kohtuastmes. Tohutult on olnud menetluslikke dokumente, mida on vaja teha. Oleme käinud mitu korda ringkonnakohtus ja Riigikohtuni välja. Oleme jõudnud nulli tagasi. Nüüd saame alustada menetlusega, sest Kaitsevägi on vaidlustanud kõik, mida põhimõtteliselt vaidlustada annab. Oleme arvutanud kokku, et töötunde menetlusdokumentide vormistamiseks on kulunud minimaalselt 40, pigem 50. Ja kui oleks korralik advokaat selle eest kirjutanud välja arveid, näiteks hinnaga 200 eurot tunnis pluss käibemaks, siis oleks praeguseks hetkeks kulunud juba ligi 10 000 eurot, olgugi et esimeses astmes pole veel menetlus alanud. Sellega seonduvalt soovimegi küsida härra justiitsministrilt, (Juhataja helistab kella.) kas tema hinnangul sellises olukorras on reaalselt tagatud põhiseaduslik õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Aitäh!

Järgnevalt Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Teatavasti on Eesti riik liitunud terve hulga äärmiselt rumalate või Eestit kahjustavate välislepingutega. Üks neist, üks kõige õudsem neist on Pariisi kliimakokkulepe. Ja ma toon Riigikogu ette eelnõu Pariisi kokkuleppe denonsseerimise seaduse kohta. Eelnõu ise on väga lühikene, kaks paragrahvi: denonsseerida juurde lisatud Pariisi kokkulepe, mis on koostatud 2015. aastal. 

Ja mis me arvame sellest? Mina olin siin saalis, kui seda kokkulepet ratifitseeriti. Loomulikult olin vastu. Pariisi kokkulepet esitleti Eesti avalikkusele kui suuresti deklaratiivset, sihukest nunnudokumenti, millega Eesti andis signaali nii maailmale kui ka oma inimestele, et ta hoolib looduskeskkonnast. Tegelikult on aga nimetatud lepingule viidates asutud ellu viima kõikehõlmavat radikaalset majanduse ja ühiskonnaelu ümberkorraldamist. Me tunneme need radikaalsed ümberkorraldused ära näiteks nõudest loobuda isiklikust autost, loobuda liha söömisest. Mõni aeg tagasi lugesin Postimehest juhtkirja, et peame harjuma elama ilma kohvita – mul pidi kohv kurku kinni jääma. Me peaksime loobuma liha söömisest ja hakkama ritsikaid sööma. Loomulikult tuleb elada külmemas toas ja nii edasi ja nii edasi. 

Kõik see on vastuolus Eesti põhiseadusega. Kõik see on vastuolus ka Eesti rahva enamuse poolt väljendatud soovidega valimistel. Ja muide, just Pariisi kliimakokkulepet aluseks võttes on Euroopa Liit asunud usurpeerima liikmesriikide suveräänsust, võttes üle valitsemist keskkonna, majanduse, rahanduse, energeetika, transpordi, ehituse ja tont teab veel mis valdkondades. (Juhataja helistab kella.) See leping tuleb denonsseerida. Aitäh!

Järgnevalt Kalle Grünthal, palun!

Austatud kolleegid! Hea rahvas, kes te vaatate meid telerite vahendusel! Oma võimuloleku ajal tuli president Kersti Kaljulaid siia saali ja ütles, et Riigikogu on muutumas kummitempliks. Ka Alar Karis tuli siiasamasse saali ja ütles, et Riigikogu on muutumas kummitempliks. Kujutage ette, kaks presidenti tulevad, möönavad fakti! Ja kas midagi muutub? Ei. Sellel aastal, kui oli selle koosseisu [algus]aeg, tuli lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise siia ja kordas üle: ametnikud teevad seda, mida nad tahavad. Rohkem enam kannatada ei või! Praegusel hetkel on kaks Riigikogu liiget EKRE‑st, Kalle Grünthal ja Leo Kunnas, esitamas karistusseadustiku muutmise seaduse [eelnõu], millega tuuakse tagasi kaks normi: karistusseadustiku § 289, "Ametiseisundi kuritarvitamine", ja § 290, "Ametialane lohakus", mis tunnistati aastal 2007 kehtetuks. Nende normidega me tahame tagada põhiseaduse § 13, et seadus kaitseks igaühte riigivõimu omavoli eest.

Hea näide on Elvis Brauer, keda politsei ja Terviseamet on ruineerinud ja kes praegu peab käima kohtus, selle asemel et prokuratuur ja politsei teeksid selle töö ära (Juhataja helistab kella.) …

Aeg!

… ja mõistaksid need ametnikud süüdi ametiseisundi kuritarvitamise ja ametialase lohakuse eest. Ma tänan. Ma loodan, et te toetate seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise tervelt hulgalt EKRE fraktsiooni liikmetelt. See on mõeldud härra Lauri Läänemetsale, siseministrile, ja puudutab niinimetatud pronkssõdurit meie kaitseväe kalmistul. Riigikogu otsus eemaldada Eesti avalikust ruumist Nõukogude okupatsiooni ülistavad mälestusmärgid oli kiiduväärne. On ütlemata selge, et sellised ausambad, mälestusmärgid ja ‑kivid on eestlastele alandavad, vastuvõtmatud ja tegelikku ajalugu võltsivad ning tuleb viivitamatult likvideerida. Nende lihtsalt teise kohta viimine ei lahenda probleemi. Pronkssõduri üleviimine kaitseväe kalmistule näitas, et sellest ei muutunud mitte midagi. Meie iseseisvusesse vaenulikult suhtuvad isikud on jätkanud selle juures Kremli võidu ja Eesti okupeerimise tähistamist. Mitte ükski selgitus, et eestlaste jaoks on tegemist vallutaja, rüüstaja, mõrtsuka, vägistaja ja küüditajaga, ei ole arusaamist leidnud. Nüüd tähistatakse selle juures veel ka Putini ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. See on lubamatu. Ja probleemi ei lahenda üksnes seal 9. mai demonstratsioonide keelamine. Tallinna kaitseväe kalmistul kestab Nõukogude okupatsioon edasi. Nõukogude ajal tehti sealsed Eesti ohvitseride hauad barbaarselt maatasa ja meie vabaduse eest langenud kangelaste peale maeti okupatsiooniarmee ohvitserid. Osa nendest haudadest on küll taastatud, aga väike osa. Kaitseväe kalmistu tuleb ennistada ja pronksokupant peab kaduma. Meil pole tegelikult rohkemat vaja kui valitsuse otsust, et kõik okupatsioonivõimude punamonumendid, sealhulgas pronkssõdur, tuleb tervel Eesti territooriumil koheselt maha võtta. Meil on küll Reformierakonna valitsuste tegevusetuse tõttu (Juhataja helistab kella.) enneolematu majanduslangus ja toimetulekukriis, kuid kraanade ja veoautode kriisi …

Aitäh! Aeg!

… meil pole. Pronkssõdur tuleb avalikust ruumist eemaldada. Aitäh!

Järgnevalt Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Järgmine arupärimine läheb õiguskantsler Ülle Madisele ja on seotud uue koalitsiooni plaanitavate ja kasutatavate kobareelnõudega, eelnõude menetlemisel kasutatavate ülilühikeste kaasamistähtaegadega ning valitsuse maksumuudatuste ja mitmete teiste Eesti inimeste elu oluliselt mõjutavate seadustega, mis on tulemas parlamenti kobareelnõudena ja mille puhul lubatakse kasutada ka usaldushääletuse formaati. Samuti on suured probleemid kaasamise ja puuduvate mõjuanalüüsidega, näiteks erinevaid valdkondi puudutavate maksumuudatuste puhul on valdkondade esindusorganisatsioonidele oma seisukohtade andmiseks jäetud vaid häbiväärsed kaks-kolm päeva. Olematu kaasamine ja mõjuanalüüside puudumine loob olukorra, kus valitsus tegelikult ei adu, mida muudatused inimeste ja ettevõtjate jaoks kaasa toovad. Selliselt vastu võetud regulatsioonid võivad hävitada Eestis nii mõnegi majandussektori või tuua kaasa lihtsalt suuri pingeid ühiskonnas. Eriti kurvaks teeb, et teerullitaktikat on asunud kasutama ka üks koalitsioonipartneritest, kes on lubanud uut poliitilist kultuuri. Täna me näeme, et olukord läheb hoopis hullemaks kui kunagi varem.

Seoses sellega on meil õiguskantslerile küsimused. Kas sellisel kujul kobareelnõude ja usaldushääletuste kasutamine on seadustega kooskõlas? Kuidas hindab õiguskantsler olukorda, kus valdkonnaga seotud organisatsioonidele antakse oma hinnangute ja seisukohtade kujundamiseks kaks-kolm päeva? Kuidas mõjutab kobareelnõude kasutamine ja näiline kaasamine Eesti poliitilist kultuuri ja parlamendi ning valitsuse usaldusväärsust? Olulised küsimused ja loodame, et õiguskantsler annab meile põhjalikud vastused. (Juhataja helistab kella.) Alla kirjutanud on Riigikogu liikmed Siim Pohlak, Martin Helme ja Henn Põlluaas. Aitäh!

Järgnevalt Jaak Valge, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Jätkame arupärimisega, mis seekord on siseministrile Ukrainast pärit isikute rahvuse kohta. Nimelt on Siseministeeriumi andmetel käesoleva aasta 31. märtsi seisuga Eestis kehtiv tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel kokku 37 000‑l Ukraina kodanikul ja rahvusvaheline kaitse on 4000‑l Ukraina kodanikul. Arvatavalt vähemalt osa Ukrainast sõja ajal Eestisse tulnud isikuid jääb ka pärast sõda Eestisse.

Ukraina passis, Ukraina isikut tõendavas dokumendis on kirjas ka isiku rahvus. Käesoleva aasta veebruaris küsisime siseministri käest, missugune on ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanute jaotus rahvuse alusel. Ning veebruaris siseministri vastuses toodud arvudest saab välja arvutada, et ajutise kaitse saanute puhul on 31% ukraina rahvusest, 2% on mõnest teisest rahvusest ja 67%-l on rahvus teadmata. Aga siseministri kirjast selgus ka see, et rahvuse andmed registreeritakse vabatahtlikult. Kes soovib, see vastab rahvuse kohta, kes ei soovi, see ei vasta. Seevastu Ukraina passis registreeritud rahvusandmeid meil ei registreerita, (Juhataja helistab kella.) nagu ei usaldataks Ukraina isikut tõendavat dokumenti. Aitäh!

Aeg! Järgnevalt Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Ma tuletan meelde, miks me üldse praegu siin puldis käime. Üks põhjusi on see, et praeguse Vabariigi Valitsuse esimene eelnõu – pange tähele, see on väga märgiline! –, esimene eelnõu, mis üle anti valitsuse poolt Riigikogule, oli see, et vähendada paljulapseliste perede toetusi. See oli see koht, kus on kõige kiiremini vaja hakata raha kokku hoidma. Ja seda olukorras, kus tegelikult on tegemist ilmselge ebaõiglusega teatud valdkondades. Siit tulenevalt on mul hea meel anda üle iseenda, Rene Koka ja Henn Põlluaasa nimel käibemaksu muutmise seaduse eelnõu käibemaksu muutmiseks ajakirjandusväljaannetel. 

Tuletan meelde, et eelmine aasta pidas valitsus vajalikuks teha sisuliselt kahele suurele Eesti meediagrupile kingituse ja vähendada niigi eristaatuses olevat käibemaksu 9%-lt 5%-le. Käesoleva eelnõuga teeme ettepaneku tõsta ajakirjandusväljaannete käibemaks tagasi kõrgemaks ehk siis 21%-le. Ei saa jätta meelde tuletamata, et korduvalt ja korduvalt on siin saalis tehtud eelnõudega ettepanekuid, millega on soovitud alla tuua energiakandjate käibemaksu ja toidu käibemaksu. Just selleks, et meie majandusele, meie inimestele, ettevõtetele anda võimalus hakkama saada. Aga ei, ainuke asi, mis erisust vajab, on ajakirjandus! Sisuliselt kaks suurt meediagruppi Eestis, kellele on valitsus teinud sellise erisuse. (Juhataja helistab kella.) Igaüks saab ise mõelda, miks see nii on, miks seda tehakse. Aitäh!

Aeg! Järgnevalt Alar Laneman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kummaline olukord ja ausalt öeldes ka ootamatu. Rääkides sellest, et riik peab olema jõukas, me oleme ära unustanud selle, et riik ei ole jõukas mitte siis, kui riigieelarve on kopsakas, vaid rikas riik on see, mille rahvas on rikas. Me soovime üle anda – mina ja lisaks veel kuus EKRE fraktsiooni liiget – arupärimise peaministrile seoses kavandatava maksukoormuse tõusuga ja selle mõjuga elanikkonnale. Valitsus on koalitsioonileppes deklareerinud seitse ühist poliitilist eesmärki ja on märgiline, et otseselt elanikkonda puudutavad eesmärgid on loetletud kolme viimasena, need on sissetulekute ebavõrdsuse vähendamine, personaalne riik ja haridus. Riigi rahandust ja rohereforme nähakse tähtsamana, võrreldes rahva majandusliku olukorra ja rahva kestma jäämisega. Ma pean siin silmas iibeprobleeme. Me kõik teame, et kui on kriisid, siis sõdade ja kriiside ajal sündimus langeb. Aga kui valitsus kavandab sellise järsu ja mahuka maksutõusu, siis võime kindlalt öelda, et tulemuseks on majanduskriisi süvendamine ja eriti inimeste majandusliku julgeoleku seadmine väga raskesse seisu. Meil on soov üle anda viis küsimust. (Juhataja helistab kella.) Ja kõige olulisem: me tahame teada, miks valitsus seda tegi. Aitäh!

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Küsime neljakesi, Riigikogu liikmed Vadim Belobrovtsev, Tõnis Mölder, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Aleksei Jevgrafov, kultuuriminister Heidy Purgalt Tallinna Linnateatri uue maja ehituse kohta. Tallinna Linnateatri uue maja ehitus on läinud ehitushindade kallinemise tõttu arvatust oluliselt kallimaks. 2017. aastal otsustas Jüri Ratase valitsus tulla linnateatri hoone ehitusele appi circa 10 miljoni euroga, mis moodustas pool toonasest ehitusmaksumusest. Kõrge inflatsiooni ja tarneraskuste tõttu on aga ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud. Linnateatri uus hoonete kompleks vanalinnas sai nurgakivi tänavu veebruaris ning fakt on see, et ehitus ei saa pooleli jääda. Linnateater on suurest saalist unistanud alates selle loomisest ja vaatamata sellele, et see kuulub Tallinna linna haldusalasse, arvestades nimetatud etendusasutuse rolli Eesti kultuurimaastikul ja meie inimeste teatrilembust, on ainuvõimalik, et riik ja linn jagavad tekkinud lisakulu proportsionaalselt. Käimasoleva ehituse rahastuse jagamine on väärt näide riigi ja Tallinna linna koostööst. Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide puhul arvestab Eesti Kultuurkapital ehituse kallinemisega ja Tartu südalinna kultuurikeskuse puhul rahastab seda esialgselt planeeritust suuremas mahus, kattes tõusu koos kohaliku omavalitsusega. Sarnast mudelit oleks mõistlik rakendada ka linnateatri uue maja ehituse puhul. Seega me küsime ministrilt [järgmised küsimused]. Kas olete nõus, et riik peaks niivõrd olulise objekti rajamisel täiendavalt rahaliselt appi tulema? Milliseid jõupingutusi on teil kavas teha, et riik näiteks pool vajaminevast rahast eraldaks? Peaminister on andnud ministritele korralduse leida haldusala eelarves kärpekohti. Kas saate kinnitada, et teatrite arvelt te kulusid koomale ei tõmba? Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Evelin Poolamets, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise rahandusminister Mart Võrklaevale Evelin Poolametsa, Rene Koka, Rain Epleri ja Helle‑Moonika Helme nimel. Arupärimine on seoses äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiiviga. Alates 2023. aastast tuleb Eesti ettevõtetel täita majandusaasta aruande kõrval kuni tuhande andmereaga kestlikkuse aruannet. Euroopa Komisjon pakkus paar aastat tagasi, et sõltuvalt ettevõtte suurusest ja tegevusalast võib aruande täitmine maksta 60 000 – 100 000 eurot. Kuna aruandele tuleb tellida ka audit, lisandub sellele veel arve summas 40 000 – 70 000 eurot. Kestlikkuse aruandes peavad ettevõtted vastama näiteks sellistele küsimustele nagu "Kuidas ettevõtte ärimudel on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega?", "Millised on ettevõtte väärtusahelapõhised kliimamuutusega seotud riskid?", "Kuidas leevendavad ettevõtted kliimamuutusi?". Tallinki juht Paavo Nõgene saatis Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile küsimuse: "Miks laseme jõustada arutut bürokraatiat, mis toob ettevõtetele kaasa kümnetesse tuhandetesse eurodesse tekkivad kulud ning [millega], olgem ausad, ilmselt mitte keegi midagi tarka ega mõistlikku ette ei võta." (Juhataja helistab kella.) Sellega seoses on meil järgnevad küsimused. Milline on riigipoolne tugi, et tagada ettevõtetele oskusteave uute nõuete ja direktiivi rakendamisel?

Aitäh, aeg!

Ja veel on viis küsimust sellega seoses. Aitäh!

Järgnevalt Ants Frosch, palun!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Eesti on sõjas, räägib meile peaminister. Juba aasta aega räägib. Aga kas ta ka midagi ümber on korraldanud või teinud järeldusi sellest, mis olukorras me oleme? Paraku mitte. Ma olen kaks korda siin saalis küsinud Kaja Kallaselt julgeolekuasutuste teemal ja vastuseid ma pole saanud. Kuna valitsus ise ei soovi teemaga tegelda, siis EKRE saadikud ulatavad valitsusele abikäe. Me anname neile võimaluse korrastada seda, mis vajab korrastamist. Ja korrastamist vajab kindlasti julgeolekuasutuste seadus. Ja on ette valmistatud eelnõu selle seaduse muutmiseks. Eelnõu esitajateks on Ants Frosch, Leo Kunnas ja Alar Laneman. Selle seaduse põhiline mõte on see, et Eesti, mis on täiesti pretsedenditus julgeolekuolukorras, peab Kaitseväe luurekeskuse lisama julgeolekuasutuste loetellu. Praegu on seal Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet. Selle sammuga seotakse Kaitseväe luure käed lahti ja Kaitseväe luure saab võimaluse teostada militaarluuret iseseisvalt, aga ka teostada vastuluuret omaenda personali ja omaenda paikkondade ja … (Juhataja helistab kella.)

Aitäh, aeg!

Vabandust?

Aeg. Kaks minutit on täis. 

No siis jätame selle eelnõu teksti teile. Aitäh!

Järgnevalt Helle-Moonika Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja ja head kolleegid, kes siia saali on jäänud kuulama! Seitsme Riigikogu liikme nimel annan üle arupärimise, mis puudutab võimalikku korruptsioonijuhtumit Kultuuriministeeriumis. See arupärimine läheb kultuuriminister Heidy Purgale ja see on seoses eelmise kultuuriministri Piret Hartmani poolt Tähetorni Spordi‑ ja Terviseklubi rajamiseks eraldatud 100 000 euroga. Nimelt, Tähetorni 50 on Tallinnas Tähetorni parkla vastas asuv krunt, mis on Nõmme üldplaneeringu järgi elamute piirkond, aga sinna piirkonda on nüüdseks otsustatud rajada suur spordi‑ ja tervisekeskus. See on kohalikus kogukonnas äratanud väga tugevat protesti. Ümbruskonna elanikud on koguni asutanud Mustamäe Asunduse Seltsi, et seista vastu teatud mõtteviisile, mis ei arvesta kohaliku kogukonna arvamuse ja huvidega. Ja samuti on neil kahtlus, et selle tulevane omanik Ott Pärna plaanib hoopis endale uhket eramut ehitada. Planeeritud on hoone, kus elamine ja äri on kombineeritud. 

Kuna asjasse on segatud ka Kultuuriministeerium ja suur summa raha eraldati otse Kultuuriministeeriumi kaudu eelmise kultuuriministri ametisoleku viimastel päevadel enne valimisi, siis tekitab see loomulikult teatud küsimusi. Ja me küsimegi. Kas Kultuuriministeerium ei pea enne mingile objektile raha eraldamist tutvuma kõigi asjaoludega, kaasa arvatud kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga? Kas Kultuuriministeerium ei peaks hoiduma rahaeraldistest, mis võivad olla seotud huvide konflikti ja korruptiivse käitumisega? Kuidas suhtuda asjaolusse, et Nõmme avaliku elu tegelastest on Gaspar Šabad, Reformierakonna liige, üks häälekamaid kogukonnale vastumeelse projekti läbisurujatest? Kuidas suhtute sellesse, et Nõmme linnaosakogus pressis Reformierakond häälteenamusega läbi nõusoleku sellele niinimetatud ärihoonele? Kuidas on võimalik, et kuigi ümbruskonna elanikud olid projekti vastu ning linna üldplaneering sellist objekti ei toeta, siis (Juhataja helistab kella.) kultuuriminister Hartman isiklikult tegi sellele rahaeraldise 100 000 eurot? Kas tõesti nii lihtsalt need asjad käivadki? Aitäh!

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud rahva teenrid! Käesolevaga annan üle käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. See eelnõu on vajalik, kuna valitsus on asunud maksude tõstmisega käivitama uut hinnarallit ja peame midagi selle pidurdamiseks ette võtma. Selle eelnõuga vähendatakse üldist käibemaksumäära ja seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. Seaduse eesmärk on vähendada maksukoormust ning leevendada inflatsiooni negatiivset mõju Eesti elanike ostujõule. Eelnõuga muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget 1 ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid 9% ja 5% käesoleva eelnõuga ei muudeta. Seaduse jõustumine on kavandatud 2024. aasta algusesse, et anda maksumaksjatele ja maksuhaldurile piisavalt aega ümberkorralduste ettevalmistamiseks ning arvestada muudatuse mõjudega 2024. aasta riigieelarve koostamisel. 

Ja millised selle seaduseelnõu mõjud võiksid siis olla? Eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusel langevad kindlasti kaupade ja teenuste hinnad, kasvab elanike ostujõud ja toimetulek. Samuti paraneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime, mis omakorda soodustab üldist majanduskasvu ja suurendab inimeste sissetulekut ja sisetarbimist. Eelnõu rakendamisega võib alguses mõnevõrra väheneda käibemaksu laekumine riigieelarvesse, kuid selle kompenseerib majanduskasvu tulemusena kõikide maksude suurem laekumine. (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Järgnevalt Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmena, Riigikogu liikmena üle arupärimise peaministrile. Me tahaksime teiste Riigikogu liikmetega, sealhulgas Henn Põlluaasa, Anti Poolametsa, Rain Epleri, Rene Koka, Evelin Poolametsaga, saada teada ja pärida aru peaministrilt regionaalministri vastutusvaldkonna kohta.

10. aprillil sõlmiti Toompeal Valges saalis koalitsioonilepe ehk siis [valitsusliidu] programm 2023–2027. Seal [on kirjas] Maaeluministeeriumi tegevuste ümberkorraldamine ja regionaalministri ametikoha moodustamine. 19. aprillil andis peaminister välja korralduse nr 25, kus jagati ära ministrite pädevused ministeeriumi juhtimisel ja vastutusvaldkonnad. Nimetatud korralduse punktiga 8 on kirjeldatud regionaalministri vastutusvaldkond ja seal asuvad riigiasutused ja organisatsioonid. Regionaalministri vastutusvaldkonnas on lisaks postside valdkond, ettevõtluse, regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused.

Tutvudes selle loeteluga, mis on regionaalministri vastutusvaldkonnas, vaatasin imestusega, et seal on kirjas ka Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus. Uurides avalikke registreid, ei leia sellist asutust. Natuke sügavamale minnes leidsin, et 9. veebruaril 2022 on see asutus ümber nimetatud Ida-Virumaa Investeeringute Agentuuriks. Ma ei saaks seda ebapädevuse või oskamatuse [süüks] panna, aga sellest tulenevalt on [meil] vastavalt Riigikogu [kodu‑ ja töökorra] seaduse §‑le 139 neli küsimust. (Juhataja helistab kella.) Aitäh!

Aeg! Järgnevalt protseduuriline küsimus. Martin Helme, palun!

Aitäh! On tõesti protseduuriline küsimus. Vaatan tabloo pealt, et valitsuse esindaja Heili Tõnisson on pandud ka teile sinna eelnõusid üle andma. Mõistagi on see kõik arusaadav, et ka valitsus annab eelnõusid üle, aga meil on siin enne juttu olnud heast tavast ja nii kaua, kui mina olen siin Riigikogus olnud, on hea tava olnud see, et valitsuse eelnõud antakse üle pärast seda, kui kõik Riigikogu liikmed on oma eelnõud üle andnud. See on see loogika, et Eesti on parlamentaarne riik. Mul on küsimus, et kas juhataja kavatseb seda loogikat järgida ja lasta kõigepealt ikka saadikutel oma eelnõud üle anda või nüüd see hea tava lendab prügikasti.

Aitäh! Me lisasime valitsuse esindaja siis, kui enam ühtegi taotlust [kirjas] ei olnud. Ja kui siin pärast on taotlusi tulnud, siis praeguse seisuga on valitsuse esindaja Heili Tõnisson nimekirjas. Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Ei, ma ei küsinud seda, et kes või millal või kuidas teda lisas. Sellest ma saan aru, et seal tablool järjekorras nad lähevad, et pandi kirja ja nüüd on ta sinna ülespoole kerkinud koos Riigikogu liikmete [nimedega]. Ma küsisin selle kohta, et hea tava on olnud, et kõigepealt annavad saadikud oma asjad üle ja siis tuleb pulti ja annab [eelnõud] üle valitsuse esindaja. Mul ei ole midagi Heili Tõnissoni vastu, mul kindlasti on midagi selle eelnõu vastu, mis ta üle kavatseb anda. Aga ma küsin, kas seda head tava kavatseb istungi juhataja järgida, et kõigepealt annavad üle saadikud ja siis valitsus.

Aitäh! Me lähtume täna meie kodu‑ ja töökorra seadusest, mis ütleb, et ka Vabariigi Valitsusel on õigus eelnõude esitamisele. Ja kuna meil täna on juba päris palju eelnõusid ja arupärimisi üle antud, siis ma arvan, et ei oleks kohane lasta ka proua Tõnissonil, kelle ma registreerisin kõige viimasena siin, kui ei olnud ühtegi sõnataotlust, oodata. Martin Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Nüüd ma ikkagi olen täitsa stressis. Enne oli pikalt juttu heast tavast. Nüüd ma kuulen, et täna lähtume mingist uuest asjast. Ma seda küsisingi, et kas me jätkame täna siiski ka hea tavaga ja valitsus esitab oma eelnõu pärast seda, kui Riigikogu [liikmed on esitanud]. Nii on alati olnud, vähemalt viimased kolm Riigikogu koosseisu on niimoodi olnud. Või täna see hea tava lendab prügikasti, sest valitsuskoalitsioonil on uus tava? Keegi ei vaidle vastu, et valitsus peab ka saama anda üle oma eelnõusid. Ma küsin, kas hea tava jätkub või ei jätku. Ma juba poole kõrvaga kuulsin, et täna me lähtume millestki muust. Aga see on vastuolus selle jutuga, millega me siin alustasime päeva, et head tavad kestavad kaua.

Aitäh! Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun! Minu hinnangul me oleme täna siin küll olukorras, kus me võiksime kuulata valitsuse esindaja Heili Tõnissoni ära. Ma arvan, et see oleks põhjendatud pretsedent, arvestades, et meil täna siin juba on pretsedent tehtud. Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Nüüd me oleme jälle olukorras, kus minul tekib küsimus, kas siin saalis, kus me ise seadusloomega tegeleme, üldse mingi seadus või midagi kehtib, sest tänase istungi raames te üle ühe, kord ütlete, et meil on head tavad, ja siis te jälle teete iseseisvalt, ise mingi uue reegli, edasi-tagasi. See on tõesti väga-väga piinlik. Ma sooviksin tõesti teada, mille järgi me siin saalis nüüd tööd teeme. Kas teie suva järgi, et selektiivselt on head tavad ja selektiivselt teie otsused? Millest me juhindume?

Aitäh! Me töötame täna Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse alusel ja toimetame täpselt nii, et see oleks lugupidav nii üksteise kui ka kolleegide suhtes. Ja sellest me üritame täna siin kinni pidada. Kahjuks istungi alguses ei peetud kinni ajalisest raamist ja sellele ma ka tähelepanu juhtisin. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Jah. Ma ütleksin niimoodi, et me ei ole lugupidavad üksteise suhtes. Mikrofon pandi kinni. Ja vaidluse osas, kas teil oli õigus seda kinni panna või mitte, võtsite te lihtsalt jõuga endale selle positsiooni, no mängisite ennast mingil määral nurka ja nõustusite, et kaks minutit ikka on võimalik rääkida. Hästi, me seda kahte minutit ka kasutame kogu aeg. Aga tegelikult teil õigust mikrofoni kinni panna ei olnud. 

Nüüd tagasi tulles selle juurde, kas Heili Tõnisson peaks praegu saadikute vahel saama oma eelnõu ära esitada. [Vastus] on väga lihtne. Ei, ta ei pea saama, sellepärast et meie oleme seadusandjad ja valitsus on meie töövõtja ja valitsuse esindaja on pärast seadusandjaid. Hea tava on niisugune olnud alati ja seda head tava tuleb järgida. Ja kui me räägime täna ka sellest, kas Riigikogu on muutunud kummitempliks, siis see, mida teie praegu teete, on just nimelt samm selles suunas, et Riigikogu oleks kummitempel. Me ei ole sellega nõus.

Aitäh! Me lähtume jätkuvalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest, mis ütleb, et seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on Riigikogu liikmetel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Te ütlesite, et me oleme juba tänasel istungil loonud päris palju pretsedente. Kas te oskaksite tuua näiteid, milliseid pretsedente me loonud oleme? Minu teada me oleme siiamaani liikunud enam-vähem meie kodu- ja töökorra järgi. Jah, seal on punkte, mida saab alati erinevalt tõlgendada. Aga millised on need uued reeglid, mida me nüüd siin saalis oleme kehtestama hakanud?

Aitäh! Ma juhtisin tähelepanu sellele, et ajapiirangust mindi üle. Ja juhtisin tähelepanu ka sellele, et see viis, kuidas esitatakse arupärimisi ja eelnõusid, on kindlasti proportsionaalselt muljet avaldav. Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Te ütlesite, justkui kõnede järjekorras Riigikogu [liikmeid] ei olnud ja siis te lisasite sinna valitsuse esindaja. Mina ei mäleta, et seal seda auku oleks olnud. Selles mõttes te olete saaliga võrreldes mingis eelisseisus, et te näete ka sinna ekraani alaosa katva osa alla. Praegu ma vaatan, eks ole, seal on kirjas number 7. Vahepeal oli seal 10 või 12. Te [näete] kõike, mis on kuuest edasi, te saate meile öelda, et seal oli auk, aga meil on natuke raske seda niimoodi jälgida. Mis see alus täpselt teil oli see valitsuse esindaja siia vahele võtta?

Aitäh! See alus on ka varasemad pretsedendid, mille puhul Heili Tõnisson on registreeritud sõnavõtuks ja siis on Heili Tõnisson eelnõud üle andnud. Seda on ka varem tehtud ja see on varem siin saalis juba aset leidnud. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea eesistuja! Tõepoolest, seda on juhtunud ka varem. Aga kui seda on juhtunud, siis on valitsuse esindaja ikkagi tõstetud, nii nagu hea tava ette näeb, nimekirja lõppu ehk järjekorra lõppu, kui kõik Riigikogu [liikmed] on saanud oma kõnesoovi ära esitada. Ja nüüd mul on ikkagi selline … Kas te kuulate mind või te räägite juttu?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, siis …

Ei, vabandust, ma küsin edasi! Te ei kuula üldse. Kõik teised saadikud ka, me oleme küsinud teie käest ja te absoluutselt ei kuula. Ma saan aru, et ka sellepärast, et teil ei ole meile vastuseid anda, te ei kuula, mida me küsime. Ja mul on selline tunne, et te olete nüüd ka valetamisega vahele jäänud, sest te ütlesite, et valitsuse esindaja on pandud vahele – või tähendab, te ütlesite, et ta on pandud järjekorda, aga tegelikult on keegi pannud, te ise panete ta sinna vahele ja seda protseduur ette ei näe. Me oleme kõik näinud siin, kuidas on pikk nimekiri ja siis järsku … Ei ole olnud sellist asja, et on kuskil auk olnud. Ei ole olnud. Järjekord on kogu aeg olnud ja valitsuse esindaja peab olema seal lõpus, mitte kusagil vahel.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, selline olukord on ka varem aset leidnud, kus Heili Tõnisson on registreeritud kõnelejana ja pärast seda on tulnud veel teised Riigikogu liikmed ja registreerinud end samamoodi esitama eelnõusid ja arupärimisi. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuna siin praegu Heili Tõnissoni osas läks jutuks ... (Kõrvalt öeldakse: "Ta ei kuula seal.") Kas te kuulate mind?

Jah, palun rääkige edasi!

Aitäh! Asi selles, et Heili Tõnisson on siin väidetavalt valitsuse esindajana, eks ju. Aga siis, kui oli perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmine, siis ma hakkasin sotsiaalkomisjonis uurima, et huvitav, milline on see volitusnorm, mille alusel ta tegutseb ja annab neid valitsuse eelnõusid üle. Asi selles, et Riigikogu [kodu‑ ja töökorra] seaduse § 90 alusel on Vabariigi Valitsusel tõesti õigus esitada eelnõusid. Aga mina tahan teada, millise volitusnormi alusel lugupeetud Heili Tõnisson siin praegu eelnõusid on üle andnud juba ja praegu ka annab.

Aitäh! Ma tuletan teile meelde, et proua Tõnisson on andnud siin eelnõusid üle juba aastast 2006. Vabariigi Valitsuse eelnõud esitab Riigikogule Riigikantselei. Kuidas ta seda teeb, on tema enda sisemise töökorralduse küsimus. Antud juhul on neil selleks teenistusse võetud Vabariigi Valitsuse nõunik, kes valmistab eelnõud ette ja allkirjastab need ning annab Riigikogule üle. Nii on kirjas tema ametijuhendi punktis kolm. Ametijuhendi on kinnitanud riigisekretär, kes on Riigikantselei juht. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 91 lõige 1 ütleb, et eelnõu antakse istungisaalis kõnetoolist üle Riigikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist ja eelnõu üleandja võib seejuures esineda eelnõu kuni kaheminutilise tutvustusega. Samamoodi ütleb Vabariigi Valitsuse reglemendi § 21 lõige 1: "Vabariigi Valitsuses heakskiidetud seaduse eelnõu, Euroopa Liidu asja või muu küsimuse ja seletuskirjad esitab Riigikogule Riigikantselei." Ja nagu öeldud, proua Tõnisson on Riigikantselei poolt esitatud volitustega nõunik.

Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Mulle tundub, et te ajate siin täiesti puhast kiusu. Ma ei tea, kas Ansipi-aegne mingisugune volitus loeb, aga see selleks. Pidage meeles, et Riigikogu esimees … Kuulge, härra Hussar, kas te kuulate ka, mida Riigikogu liige teile siin räägib?

Jaa, palun rääkige! Ma suudan kuulata küll.

Vaevalt. Äkki kordate siis, mida ma ütlesin?

Palun esitage oma küsimus!

Mulle tundub, et teid ei huvita absoluutselt, mis siin saalis toimub, te ajate lihtsalt mingisugust kiusu. Ma tuletan teile meelde, et Riigikogu esimees, kelle positsioonis te olete, esindab tervet Riigikogu, mitte ainult koalitsiooni. Palun püsige oma rollis!

Tulles nüüd selle küsimuse juurde, kellel on eesõigus arupärimisi ja eelnõusid üle anda, siis esiteks on see hea tava, mida on alati järgitud, mille teie prügikasti viskate, ja teiseks, te ise lugesite ette selle nimekirja, kellel on õigus üle anda. Ja valitsus, valitsuse esindaja oli selle nimekirja kõige viimane. Järelikult on Riigikogu liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel, kõikidel esmaõigus ja kõige viimasena, nii nagu alati on olnud, nii nagu see kodu‑ ja töökorra seadusest välja tuleb, on valitsuse esindajal sõnaõigus. Ja loomulikult, me keegi ei taha valitsuse esindajalt seda õigust ära võtta, aga Riigikogu liikmed tulevad esmajärjekorras. Kas olete minuga nõus?

Aitäh! Härra Põlluaas, tuletan meelde, et siin saalis on kehtinud ka teine tava: valitsuse esindaja esitab oma eelnõud esimesena. See pretsedent on ka aset leidnud. Minu ees on stenogramm 24. aprillist 2023, kus Riigikogu istungi rakendamisel on täpselt samamoodi Heili Tõnisson enne Helir-Valdor Seederit sõna saanud. Kõik see on pretsedendina juba aset leidnud.

Järgnevalt Jüri Ratas, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Kõigepealt ma ütlen, et tänane valitsuse esindaja Heili Tõnisson on väga tubli teenistuja, ja kindlasti minu küsimus ei ole isiklikult temaga seotud. Küll on minu küsimus seotud Mart Helme protseduurilise küsimuse ja teie vastusega. Ma tahan teie käest küsida, austatud Riigikogu esimees, kuidas see praktika on olnud läbivalt. Kas valitsuse esindaja, ükskõik mitmes ta on kõnejärjekorras, saab sõna siis, kui tema aeg tuleb, või on olnud teine praktika: kõigepealt annavad üle Riigikogu liikmed ja siis valitsuse esindaja? Kuidas see levinum praktika on olnud?

Aitäh! Tuletan meelde, et kui Riigikogu esimees oli Eiki Nestor, siis võeti valitsuse esindaja esimesena, kui Riigikogu esimees oli Jüri Ratas, siis võeti valitsuse esindaja viimasena. Järgnevalt Martin Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Jaa, no ma ikka tulen selle hea tava juurde tagasi, et viimased kaks koosseisu ja tegelikult veel kauem on olnud niimoodi, et valitsuse esindaja pannakse lõppu. Kui te siin ütlete, et on juhtunud ka seda, et kõigepealt tuleb valitsuse esindaja ja siis tuleb veel mõni Riigikogu liige järele, siis see on tegelikult alati olnud nii, et valitsuse esindaja on juba puldis ja siis mõni Riigikogu liige jõuab saali ja paneb oma kõnesoovi kirja. Sellist asja, et meelega teda on ettepoole tõstetud või lastud, pole olnud. Ja see ongi see hea tava, millest me räägime, ja seda head tava te praegu muudate. Noh, igasuguseid tavasid saab muuta, aga me alustasime kell kolm juttu sellega, et häid tavasid te tahtsite hoida või nendest kinni pidada. Ei olegi läinud kaua aega, kui see hea tava muutus teile tüütuks ja tuli üle parda visata. Selline käitumine juba iseenesest ei ole hea tava. Mul lihtsalt on soovitus teile mitte võtta siin poose, kui te neid poose välja ei kanna.

Aitäh! Toon siin välja veel ühe pretsedendi. See on 6. maist aastal 2019, kui Riigikogu esimees Henn Põlluaas võttis valitsuse esindaja Heili Tõnissoni kõnepulti kõige esimesena ja pärast seda said sõna kõik Riigikogu liikmed, kellel oli esitada eelnõusid või arupärimisi. Ehk siis ka Henn Põlluaas on Riigikogu esimehena võtnud siia eelnõusid esitama Heili Tõnissoni esimesena. Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Tekkis väike segadus. Te alguses ütlesite umbes nii, et sellepärast ma panin Heili Tõnissoni sinna, ja siis hiljem ütlesite, et Heili Tõnisson registreeris ennast. Lihtsalt, et oleks selge: kuidas see valitsuse esindaja sinna kõnejärjekorda sai? Kas teie ise lisasite ta sinna või?

Heili Tõnisson avaldas soovi eelnõud üle anda ja me lisasime ta nimekirja lõppu. Järgnevalt Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on ettepanek: kas on võimalik tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest kokku leppida – kuna tänane Riigikogu istung suure tõenäosusega kulgeb sellise, ütleme, opositsiooni vastumeelsuse näitamise kursil seoses peretoetuste kärpimisega –, et annaksime valitsuse esindajale võimaluse anda need eelnõud üle mõnel teisel päeval ja oleks kogu see arutelu võimalik kõrvale jätta ning jätkata sealt, kus me pooleli jäime?

Aitäh! Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks valitsuse esindaja mingil teisel päeval siia tulema, kui ta on siin kohal koos eelnõudega, täpselt samamoodi nagu ka Riigikogu liikmed. Nagu ma ütlesin, § 90 ütleb, et Riigikogus on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Muidugi oleks olnud hea, kui ma oleks saanud jutti oma küsimused ära küsida, sest see jutt jäi meil pooleli. Mina küsisin, millise volitusnormi või mille alusel, ütleme, lugupeetud Heili Tõnisson Vabariigi Valitsuse nimel neid eelnõusid siin Riigikogus esitab. Te lugesite mulle pika laulu ette, viitasite seal ka vist mingisugusele 2011. aasta Riigikantselei käskkirjale ja nii edasi. Ja siis ütlesite väga kurioosse lause lõppu: tema tegutseb volituse alusel. Nüüd mina tahaksin teada, milline see volitus on. Ma võin öelda teile, lugupeetud Lauri Hussar, et see küsimus ei ole mitte täna kerkinud. Sellesama probleemiga ma käisin juba ka istungiosakonna sekretäride juures arutamas seda ja mulle öeldi väga selgelt: ühtegi volitust ei ole olemas, on olemas ainult 2011. aastast Riigikantselei poolt antud käskkiri, mis on sisemine õigusakt ja mis ei laiene siia, ja seal ei ole ka Heili Tõnissoni nime nimetatud. Siin ongi väga oluline moment: te olete sellesama perehüvitiste seaduse vastuvõtmisega jätnud kontrollimata tegelikult, kas lugupeetud Heili Tõnissonil on see õigus. Ma ei süüdista siin Heilit. Küsimus on praegu Kaja Kallase valitsuses, kes on tulnud nüüd võimule. Siin ei saa kehtida enam need mingisugused vanad käskkirjad, mis ei laiene absoluutselt Riigikogule. Nii et kuna te, lugupeetud Lauri Hussar, ütlesite, et tegutseb volituse alusel, teie viimane lause oli see, siis näidake või öelge, kus see volitus on.

Antud juhul on nii, et Heili Tõnisson esitab Riigikogule Riigikantselei töötajana Vabariigi Valitsuse eelnõusid. Ma eelnevalt selgitasin teile väga selgelt lahti, mille alusel Heili Tõnisson esitab neid eelnõusid. Antud juhul tal on olemas seaduslik alus nende eelnõude esitamiseks ja ma arvan, et me võime vähemalt selle punkti siinkohal lõpetada.

Jüri Ratas, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Minu protseduuriline küsimus on seotud teie vastusega.

(Ütleb kellelegi kõrvale.) Ärge segage, palun! Jüri Ratas, palun!

Teie vastus minu protseduurilisele küsimusele oli järgnev, et kui Riigikogu esimees oli Eiki Nestor, siis Vabariigi Valitsuse esindaja andis esimesena, ja kui Riigikogu esimees oli Jüri Ratas, siis Vabariigi Valitsuse esindaja andis viimasena. Minu väide teile vastu on, et rohkem kui 10 aastat, võib-olla isegi 15 aastat on olnud väga tugev praktika siin, mitte alati, aga enamasti on olnud praktika, et Vabariigi Valitsuse esindaja annab viimasena just lähtudes sellest põhimõttest, nagu ma eelnevalt ütlesin, mida Mart Helme oma protseduurilises küsimuses küsis. Ja minu protseduuriline küsimus, austatud Riigikogu esimees, on see, et kas te lahmisite ja vabandate selle eest või jääte oma protseduurilise vastuse juurde kindlaks. Ma arvan, et teile ei antud sellist nõu. Ma küsin teie käest seda.

Aitäh! Aga ma toon lihtsalt näite, et Henn Põlluaas on 6. mail 2019. aastal kutsunud esimesena kõnepulti proua Heili Tõnissoni, mis tähendab seda, et pretsedent on aset leidnud. Ja seega ma pean seda täiesti põhjendatuks, et valitsuse esindaja Heili Tõnisson on praegu siia nimekirja lisatud. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! No see on küll täiesti uskumatu lugu ja täiesti pretsedenditu! Ma ei tea, kas ma peaksin tänama, et te leidsite aastast 2011 ühe mu eksimuse hea tava vastu. Ma väga vabandan kõikide toonaste kolleegide ees, et ma rikkusin head tava ja võtsin enne Riigikogu liikmeid valitsuse esindaja kõnetooli. Aga see oli eksitus. Ma õppisin sellest, edaspidi selliseid asju, ma loodan, kunagi ei juhtunud. Ma usun, et ei juhtunud. Ja ma loodan, et ka tänane Riigikogu esimees on suuteline õppima ja oma vigasid tunnistama ja ühte eksimust, mingit aastatetagust kogemata tehtud eksimust ei pea mitte mingisuguseks pretsedendiks. Sellise asja meenutamine on äärmiselt väiklane ja täiesti häbiväärne, ma ütleks. Te peate esindama ikkagi Riigikogu ja toimima Riigikogu vaatevinklist lähtudes. Pidage seda meeles!

Aitäh! Henn Põlluaas, lihtsalt tuletan meelde, et mitte 2011, vaid 2019. Me räägime ikkagi paari aasta tagusest ajast. Järgnevalt Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

Tänan! Ma siin loen koalitsioonilepingust – ja te olete koalitsioonis oleva erakonna liige –, kuidas te siin ikka räägite, et eesmärk on üldist poliitilist töökultuuri parandada. Täna me oleme siin näinud, kuidas te siis käsitlete neid praktikaid vastavalt oma suvale ja selektiivselt ja väänate seadust ja vassite. Ehk te suhtute täiesti lugupidamatult opositsioonisaadikutesse, te ei ole vastu tulnud nende ettepanekutele ja võib-olla soovidele. Samas eelnevalt Jüri Ratas küsis. Te vastasite küsimusele hoopis Eiki Nestori puhul ja Põllu… Tähendab, küsimusele Eiki Nestori ja Jüri Ratase kohta te vastasite hoopis Henn Põlluaasa kohta. Mina nüüd soovin teada, et kas see, mida te siin viljelete, kus te kõike lihtsalt naeruvääristate ja lugupidamatult kohtlete siin opositsioonisaadikuid, kas see nüüd ongi see uus töökultuur, millega me justkui harjuma peaksime hakkama.

Aitäh! Ma olen oma seisukohad esitanud. Ja järgnevalt Kalle Grünthal, viies protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Me oleme nüüd sellises olukorras, hea Lauri Hussar, et ma küsisin, millise volitusnormi alusel tegutseb Heili Tõnisson. Teie ütlesite oma pika tiraadi lõpus, et tal on volitus. Pärast seda ma tulin teie juurde, ütlesin, et ma tahaksin seda dokumenti näha. Teie ütlesite, et see on olemas siin kõrval, kohe saab tuua, aga ärge praegu segage. Ma muidugi vabandan lugupeetud Jüri Ratase ees, et ma läksin sinna vahele sorkima. Aga nüüd me oleme olukorras, et palun tooge ära see Heili Tõnissoni volitus. Küsimus ei ole Heilis praegu. Küsimus on selles, kas Kaja Kallase valitsus on täitnud seadust ja andnud volitusnormi välja. Nii et palun tooge see kohe ära või andke korraldus või te olete lihtsalt tituleeritud valetajaks.

Aitäh, Kalle Grünthal! Vabariigi Valitsuse eelnõud esitab Riigikogule Riigikantselei. Kuidas ta seda teeb, on tema enda sisemise töökorralduse küsimus. Antud juhul on neil selleks teenistusse võetud Vabariigi Valitsuse nõunik, kes valmistab eelnõud ette ja allkirjastab need ning annab Riigikogule üle. Nii on kirjas tema ametijuhendi punktis nr 3. Ametijuhendi on kinnitanud riigisekretär, kes on Riigikantselei juht.

Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Lugupeetud spiiker! Öelge mulle palun kui koosoleku juhataja, et kui me ei räägi siin enam nende protseduuriliste kontekstis, me ei räägi ju enam töö‑ ja kodukorrast või kodu‑ ja töökorrast. See on meil ammu jalge alla tallatud. Öelge, mis meil kehtib: kas meil kehtib hea tava või meil kehtib pretsedent või mõlemad ja sellises järjekorras, kuidas lugupeetud Lauri Hussar ise parasjagu heaks arvab?

Aitäh! Meil kehtib Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus. Meil kehtib ka Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne. Ja seal on head tavad kirjas, seal on kirjas ka see, mida tähendab pretsedent. Evelin Poolamets, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Te olete toonud hetkel kaks näidet tava kohta, kus valitsuse esindaja esitab eelnõu enne Riigikogu liikmeid, ja teine juhtum või hea tava, kus valitsuse esindaja esitab eelnõu peale Riigikogu liikmeid. Aga antud juhul te juurutate uut tava, kus valitsuse esindaja on kuskil Riigikogu liikmete vahel esitamas. Kas see on normaalne?

Aitäh! Ma tuletan teile meelde, et proua Tõnisson lisati nimekirja lõppu siis, kui rohkem sõnataotlejad ei olnud. Ja praegu on ta seal nimekirjas sees. Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Hea juhataja! Me teame, et see eelnõu, mida valitsuse esindaja on esitamas, puudutab paljulapselistelt peredelt raha äravõtmist. Kas teil isiklikult on tunne, et sellega on kuidagi kiire, et selle peaks siin järjekorras kuidagi niimoodi ette panema, et saaks kiiremini minna nende suurte perede rahakoti kallale?

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus. Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus protseduuriliste küsimuste kohta. Tänase õhtu edasist kulgu silmas pidades küsin seda: kas teil on plaanis protseduurilistele küsimustele hakata mingit ajalimiiti seadma või kehtib see, et küsida võib nii kaua, kuni küsimus otsa saab?

Aitäh! Nagu te näete, mingit ajalimiiti pole. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ausõna, minu meelest on see protseduuriline küsimus. Küsimus puudutab ikkagi volitust. Ühel korral te ütlesite, et see volitus on olemas, aga kõrvaltoas ja siia ei taha teda tuua. Siis hakkasite mulle ette lugema seda, et Riigikantselei teeb seda, mis tema tahab, annab välja käskkirju. Ma üldse ei vaidle selle üle. Aga mina tahaksin teada, kust mina tean, et tema on valitsuse esindaja. Kas Kaja Kallase valitsus on andnud selleks volituse? Volitus on õiguste kogum, mida volitaja annab volitatule, et see teeks mingi teo ära. Kust me teame seda? Ärge tsiteerige seda Riigikantselei käskkirja. Ma tahaksin teada täpselt seda, kas senine tegevus on olnud õiguspärane eelnõude esitamisel ja kus on volitus.

Aitäh! See on seaduslik tegevus. Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Jah, ma küsiks ka Riigikogu tööprotseduuride kohta. Lihtsalt küsimus või mõte on selles, kas on olemas ka mingi protseduur selleks, kui ükskõik kas siis saadikud või ka Vabariigi Valitsus tuleb ja annab siit saalist üle eelnõu, mis on otseses vastuolus põhiseaduse mõttega. Kas Riigikogu juhatus või Riigikogu esimees ka kuidagi reageerib sellele kohe? Meile anti hiljuti üle eelnõu, millega Eesti suured, paljulapselised pered pannakse väga-väga halba olukorda, mille tagajärjel võib juhtuda, et nii mõnigi paljulapseline pere ei saa õhtul oma lastele sooja sööki pakkuda või ei saa huviringe pakkuda. Selline eelnõu on meile tulnud. Aga kui me vaatame põhiseadust, siis põhiseaduse § 27 ütleb, loen teile ette: "Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse." Ja lisaks öeldakse veel, et perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Ma küsingi, et kui seadus sätestab vanemate ja laste kaitse, kuidas kaitseb lapsi eelnõu, millega võetakse lastelt tegelikult ära lastele ülimalt olulised rahalised vahendid, millega pakutakse lastele erinevaid tegevusi, huviringe või ka pere maksab oma kodu üüri eest näiteks. Ja kui vaadata edasi, siis § 28 ütleb ka veel laste ja perede kohta, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. 

Härra esimees, kus kohas on see eriline hool? Mina näen küll selgelt, et see peretoetuste vähendamise eelnõu on tegelikult põhiseaduse mõttega vastuolus. Kas selliste eelnõude peatamiseks on meil ka mingeid protseduure parlamendis olemas?

Aitäh! Juhatus kaalub kõiki esitatud eelnõusid. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Meie [kodu‑ ja töökorra] seadus näeb ette ka võimaluse Riigikogu esimehel tagasi astuda. Minu meelest Riigikogu esimees, kes ei saa aru, et ta esindab siin saalis ja üleüldse parlamendis Riigikogu, mitte valitsust, ja kes on võimetu oma vigasid tunnistama ja neid parandama, ei saa jätkata sellel ametipostil. Ja seoses sellega ma küsin, kas meil on oodata teie tagasiastumisavaldust, sest täiesti ilmselgelt ei ole te kompetentne seda väga tähtsat ja üliolulist rolli täitma.

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, järgmine protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui ma küsisin, millise volitusnormi alusel, ütleme, lugupeetud Tõnisson siin tegutseb, siis te ütlesite, et seaduse alusel. Ja nüüd on niimoodi, lugupeetud Lauri Hussar, ma annan teile viimase võimaluse, enne kui ma hakkan teie ja teie poolt juhitava asutuse suhtes sanktsioone rakendama, rahalisi sanktsioone. Küsin: millise seaduse alusel on siis praegu lugupeetud Tõnissonil õigus eelnõusid esitada? Ärge tulge mulle rääkima seda § 90, et Vabariigi Valitsus. Tema ei ole valitsuse liige ja ma tahan teada, mis dokument, volitus annab talle õiguse praegu siin olla. Süüdi on ainult Kaja Kallas. Ärge lugege tsitaate sealt, öelge seadus, nii nagu ütlesite.

Aitäh, Kalle Grünthal! Aga ma olen teie küsimustele juba vastanud. Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Tulenevalt taas kord sellest suhteliselt pingelisest debatist siin saalis, kas te Riigikogu istungi juhatajana ei kaaluks varianti, et paluda auväärt valitsuse esindajat tõepoolest tulla homme neid eelnõusid üle andma? Mul ei ole absoluutselt midagi valitsuse esindaja isiku vastu, vaid pigem on küsimus selles, et täna tõepoolest on siin selline demokraatliku riigikorralduse, demokraatliku parlamendi üks pärisosa ehk Riigikogu obstruktsioon ja sellest ei pea osa saama asjasse mittepuutuvad isikud, kes võiksid koju minna.

Aitäh! Tal on täpselt samasugune õigus esitada eelnõusid täna siin saalis. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Enne, kui ma eelneva protseduurilise küsimuse esitasin, siis ma ütlesin, et ma annan teile viimase võimaluse ja kui te ei vasta mu küsimusele, siis ma lihtsalt rakendan sanktsioone. Ja ma annan teile praegu teada, lugupeetud Lauri Hussar – teie juhite Riigikogu ja Riigikogu on seotud rahalise eelarvega –, et ma kavatsen praegu sellele rahakotile päris kõva põntsu panna. Ma ei ütle praegu seda, mis ma tegema hakkan, aga te saate seda varsti teada. 

Aitäh! Ma ei saa seda lugeda kuidagi protseduuriliseks küsimuseks. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, härra eesistuja! Te ei reageeri absoluutselt adekvaatselt rahvasaadikute väga õigustatud pretensioonidele. Sisuliselt seate kõrgemale positsioonile valitsuse esindaja – kõrgemale positsioonile kui rahvasaadikud. Mina ei tea, et Heili Tõnisson oleks küsinud rahvalt mandaati siin saalis tegutsemiseks. Kõik me ülejäänud, kes me rahvasaadikutena siin oleme, oleme seda teinud ja oleme selle saanud. Juba see ainuüksi on asjaolu, mis dikteerib loogika, et meil on eesõigus esitada arupärimisi, võtta sõna, esitada eelnõusid, ja valitsuse esindaja, kes töötab siin kõigele lisaks volituse alusel, mitte rahvalt saadud mandaadi alusel, teeb seda kõige lõpus, teeb seda viimasena. Ja kui teie Riigikogu esimehena keeldute jonnakalt sellest loogikast aru saamast, siis ei ole teie väärt seda positsiooni, millel te olete. Seda esiteks.

Teiseks, teie ülesanne Riigikogu esimehena on seista hea Riigikogu maine ja Riigikogu positsiooni eest Eesti võimustruktuuris. Te tallate seda praegu häbematult, jultunult ja jõhkralt jalge alla. Ma loodan, et te saate aru, et teil on ainult üks näpuliigutus ja teil on ainult üks valik: tõsta Heili Tõnisson sõnavõttude nimekirja lõppu. Teil ei ole mingit moraalset, juriidilist ega muud valikut. On ainult üks valik. Kui te seda valikut ei tee, siis te tallate jalge alla hea tava, tallate jalge alla kodu‑ ja töökorra, tallate jalge alla volitused, subordinatsiooni ja igasuguse moraalsuse. Kui te sellest aru ei saa, siis ausalt öeldes: tõuske püsti ja minge ära.

Ma olen vastanud sellele küsimusele ja kõik eelnõud ja arupärimised saavad täna üle antud vastavalt parlamentaristlikule tavale. (Mart Helme protesteerib koha pealt.) (Helistab kella.)

Varro Vooglaid, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen ka kuulanud neid küsimusi ja vastuseid uue liikmena Riigikogus. Mul oleks tõesti põhimõtteline küsimus ja see paljuski langeb kokku sellega, mida lugupeetud kolleeg Mart Helme hetk tagasi küsis. Te olete korduvalt tsiteerinud meile seda paragrahvi Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest, mis käsitleb seda, kes saavad esitada eelnõusid ja arupärimisi. Ja seal on need subjektid nimetatud järjekorras. Mina julgen arvata, et see järjekord ei ole sugugi juhuslik. See ei ole juhuslik! Seaduses nimetatakse subjekte teatud järjekorras sellepärast, et seal taustal on oluline printsiip.

Minu küsimus nüüd teile ... Ma tegelikult tõesti tahaks, et te pööraksite tähelepanu, sest mul ei ole muidu mõtet küsida. Täitsa tõsiselt, ma ei tee nalja praegu. Ma tahan teie käest tõsiselt küsida, kas siin majas, Riigikogus, selles institutsioonis omab prioriteetsemat staatust Riigikogu liige või Vabariigi Valitsuse liige või tema esindaja. Minu parima arusaamise kohaselt oleme meie, parlamendiliikmed, ja meie staatus selle institutsiooni töös, siin majas on hierarhiliselt kõrgemal alati igasugusest Vabariigi Valitsuse esindaja positsioonist. Kas ma saan õigesti aru või ma saan valesti aru? Kui ma saan õigesti aru, siis miks me ei järgi selle küsimuse lahendamisel seda väga olulist fundamentaalse tähtsusega printsiipi?

Aitäh! Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Jah, te enne viitasite korduvalt siin pretsedendile, kus aastal 2019 lasti Vabariigi Valitsuse esindaja ekslikult enne parlamendisaadikuid kõnelema, täpsemalt eelnõusid üle andma. Aga miks või mille alusel te jätate kaalumata olukorrad, kui Vabariigi Valitsuse esindaja on juba lisatud sinna tabloole? Aga … (Paus.) Mul on teile sisuline küsimus. Ma ei taha, et te mulle lihtsalt valetaks.

Palun, palun! Palun küsige!

Aga ma hakkan siis otsast peale. Te olete viidanud aastal 2019 toimunud pretsedendile … (Paus. Hääl saalist: "Võtku vaheaeg, ausõna.") Kas teeme äkki vaheaja vahepeal, kui on vaja juttu rääkida?

Aitäh! Ma olen nendele küsimustele juba vastanud.

Ei, mul on väga konkreetne küsimus. Te ei kuulnud mu küsimust, mul on täiesti uus …

Ma juhtisin tähelepanu sellele, et valitsuse esindaja registreeriti siis, kui ei olnud enam mitte kedagi registreeritud. Ja praegu on valitsuse esindaja siin nimekirjas sees. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

Jah, te ei vastanud minu küsimusele, ütlesite, et see ei ole protseduuriline. Tegelikult oli see absoluutselt protseduuriline. Ma küsisin teilt, kas te enda arust Riigikogu esimehena esindate Riigikogu või valitsust. Kogu teie tänane käitumine ja kõik vastused näitavad, et te esindate valitsust. Aga kui me võtame kätte meie [kodu‑ ja töökorra] seaduse, siis § 14, Riigikogu esimehe ülesanded, punkt 1 ütleb, et Riigikogu esimees esindab Riigikogu. Kas te saate aru, et te esindate Riigikogu, mitte valitsust, ja sellest lähtuvalt peate te ka siin käituma? Ja kui te ei saa hakkama sellega, kui te ei ole suuteline oma vigasid ja eksimusi tunnistama ega neid parandama, siis ma küsin uuesti: kas te olete valmis esitama meile lahkumisavalduse?

Aitäh, Henn Põlluaas! Ma ei loe jätkuvalt seda protseduuriliseks küsimuseks. Varro Vooglaid, palun, protseduuriline küsimus! 

Minul on küll protseduuriline küsimus. Kas Riigikogu esimees või teine istungi juhataja on reaalselt kohustatud Riigikogu liikmete protseduurilistele küsimustele sisuliselt vastama? 

Aitäh! Riigikogu esimees vastab Riigikogu liikmete protseduurilistele küsimustele, mis puudutavad konkreetset istungit. Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Jah, ma kõigepealt avaldan väga suurt nördimust, et mu küsimus enne ära võeti, mikrofon kinni pandi, sellepärast et tõepoolest mul oli küsimus, millele te kindlasti ei ole täna vastanud ja mis on selle vaidluse kontekstis äärmiselt oluline, lugupeetud juhataja. Ma viitasin kõigepealt sellele, et te tõite näite, kuidas aastal 2019 Vabariigi Valitsuse esindaja pääses mööda saadikute eelnõude esitamise järjekorrast ja sai anda esimesena üle valitsuse eelnõud. Aga ma lihtsalt küsin, kas te kaalusite, et on olnud ka vastupidiseid olukordi, kus valitsuse esindaja on sattunud nimekirja ja seejärel on olnud Riigikogu liikmed ja ta on tõstetud sinna lõppu. On ka selliseid olukordi olnud. Miks te valisite kaalutlemiseks selle ühe näite aastast 2019, kus valitsuse esindaja tõsteti ettepoole, kui on ka neid olukordi, kus valitsuse esindaja on loobunud või liikunud tahapoole, selleks et saadikud saaksid oma küsimused esitada? Miks te valisite näitena selle, kuigi tegelikult on ka vastupidiseid situatsioone korduvalt olnud?

Aitäh! Ma olen vastanud ka sellele küsimusele. Ma kirjeldasin seda olukorda, kus rohkem kõnesoove ei olnud ja valitsuse esindaja lisati siia nimekirja. Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Esmalt ma korrigeerin selle ära, et alles mingi aeg tagasi te ütlesite, et te ise lisasite valitsuse esindaja tema palvel nimekirja. Ja ärge palun valetage siin, et kõnesoove ei olnud, sest see ei vasta tõele. See on opositsioonisaadikute alavääristamine. Arvestades seda, kuidas te ei kuula küsimusi, ei süvene sellesse ja siis ütlete, et te olete juba vastanud, samal ajal kui teil on pidevalt vajadus, täiesti mõistetav vajadus, oma assistendiga suhelda, mina soovitaksin teil võtta juhataja paus, vaheaeg, rääkige oma assistendiga kõik teemad selgeks. Tehke endale kõik need asjad selgeks, tehke märkmed ja siis palun jätkata.

Aitäh! Ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Martin Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma arvan, et see eelmine oli protseduuriline ettepanek. Aga ma tahaksin ütelda, et meil on kaks eraldi teemat, mis siin kerivad. Üks teema on hea tava, mille kohta ma olen mitu küsimust küsinud ja kus ma olen oma meelest väga selge vastuse saanud, et siin teie juhtimisel ei ole heade tavade kohta mõtet uskuda, et neid on. Aga teine küsimus on see, mille Kalle Grünthal tõstatas ja millele me tõepoolest ei ole saanud vastust. See paragrahv, millele te viitate, kes võivad algatada eelnõusid: Riigikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid ja valitsus. Aga vaat probleem ongi selles, et valitsus on ministrid, aga seal tabloo peal seisab meil "valitsuse esindaja". Ta ei ole minister, ta ei ole siin ametivannet andnud ja ta ei saa olla valitsus, ta on valitsuse esindaja. Kalle Grünthal on küsinud korduvalt, kus on see volitus, et just nimelt tema on see esindaja. Seda volitust siin majas on otsitud juba nädal aega, aga seda volitust ei ole leitud. Selle asemel te tsiteerite meile tööjuhendit Riigikantseleist, aga Riigikantselei ei puutu asjasse, sest ka Riigikantselei ei ole valitsus. Seda volitust me tahaks ikkagi.

Aitäh! Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 91 ütleb väga selgelt, kuidas antakse üle eelnõusid Riigikogu saalis. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 21 lõige 1 ütleb, kuidas eelnõu ja selle seletuskirja esitab Riigikogule Riigikantselei. Ning Riigikantselei põhimäärus ütleb, et Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, kelle eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist. Ja Riigikantselei täidab järgmisi ülesandeid: Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamine ning riigi strateegilise planeerimise korraldamine ja koordineerimine, sealhulgas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, riigi konkurentsivõime [tõstmise] ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade koostamise ja elluviimise koordineerimine, Vabariigi Valitsuse ja peaministri, Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega suhtlemise korraldamine. Nii ütleb Riigikantselei põhimäärus.

Varro Vooglaid, palun, protseduuriline küsimus!

Jaa. Mina tahtsin öelda, lugupeetud istungi juhataja, et ma olen tegelikult reaalselt häiritud sellest, et te ei vasta minu küsimusele. Me oleme juba siin põhimõtteliselt ju ära harjunud sellega, et kui peaminister käib infotunnis küsimustele vastamas, siis ta ei vasta küsimustele. Ja teie ei tee talle ka märkust, nagu te peaksite meie esindajana tegema, kutsuma teda korrale, kui ta ei vasta küsimustele. Aga nüüd me näeme, et te ise ka ei vasta küsimustele. See on nüüd küll kõike muud kui hea poliitilise kultuuri ilming. Mina küsisin teilt täiesti siiralt, ma ei jundi, ma ei tee nalja: millisest printsiibist juhindudes lahendada selline olukord, mida me praegu kogeme? Meil on tõlgenduslik küsimus, kuidas tõlgendada Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust, ja tõlgendamisse puutuvad küsimused tuleb lahendada, toetudes printsiipidele. Nii. Nüüd mina küsisin, kas siin majas kehtib selline printsiip, ütleme, tõlgendamisel olulise printsiibina, et Riigikogu liikme staatust arvatakse hierarhiliselt kõrgemaks kui Vabariigi Valitsuse liikme või Vabariigi Valitsuse esindaja staatust. See on väga oluline, sisuline, konkreetse küsimusega seonduv küsimus. Ja ma paluksin teilt sellele sisulist vastust. Päris siiralt.

Aitäh! Veel kord juhin tähelepanu, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 90 ütleb väga selgelt, kellel on seaduse [algatamise] ja otsuse eelnõu esitamise õigus. Rain Epler, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, aitäh, hea juhataja! Nagu hea kolleeg Henn Põlluaas meelde tuletas, siis teie esindate Riigikogu. Kui me praegu siin saalis ringi vaatame, siis arusaamatul põhjusel on suur osa koalitsioonisaadikuid otsustanud kusagil mujal viibida. Aga kui me nüüd kuulame saalis olevate Riigikogu liikmete mõtteid ja sõnavõtte, siis nii otse kui ka kaude … Ma jälle nüüd küsin selle protseduurilise, et kas te kuulete protseduurilist küsimust.

Ei, palun-palun, teil on kindlasti väga pikk küsimus. Palun!

Aga mul ongi see küsimus, et Riigikogu saalist on teile nii otse kui ka kaude antud mõista, et valitsuse esindaja sõnavõtu võiks tõsta järjekorra lõppu peale Riigikogu liikmeid, ja teie Riigikogu esimehe ja istungi juhatajana, kes vastavalt seadusele ka peaks esindama Riigikogu, võiksite ju lähtuda sellest, mis saalist kostab. Ma ei ole kuulnud ühtegi vastuhäält sellele mõttele, et valitsuse esindaja võiks lõpus oma eelnõu esitada. Miks te ei kuula seda, mida saal teile ütleb, olles selle saali esindaja?

Aitäh! Ma olen oma vastused selle kohta andnud, miks lisati valitsuse esindaja Heili Tõnisson sellesse nimekirja sellel hetkel, kui siin ei olnud enam mitte ühtegi kõnesoovi. Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Minu küsimusele te küll ei vastanud eelmine kord, te vastasite valikuliselt ainult esimesele poolele. Teine pool oli see, et meil on olnud Eesti parlamendi ajaloos korduvalt praktikat, kus valitsuse esindaja on sattunud sinna tabloole eespool Riigikogu liikmeid, kes tahavad oma eelnõu üle anda, ja ta on liigutatud [nimekirja] lõppu või ta on ise võtnud välja selle nupu ja pannud uuesti, et saadikud saaksid enne oma eelnõu üle anda. Sellist praktikat on tunduvalt rohkem kui seda, millele teie viitasite, mis 2019. aastal juhtus. Nii et veel kord: miks te seda praktikat ei arvestanud? Kui tavade peale mõelda, siis seda on olnud oluliselt rohkem.

Aitäh! Ma tuletan meelde, et praegu me oleme olukorras, kus väga palju Riigikogu liikmeid ootab oma eelnõu üleandmise järjekorda, siin on väga pikk nimekiri ees. Aga jätkuvalt, Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Jah, mul on vägagi protseduuriline küsimus. Põhjus on selles, et te lülitasite protseduurilise küsimuse esitamise ajal Siim Pohlaku mikrofoni välja. Mikrofoni väljalülitamine on reguleeritud §‑s 72. Kuulate jälle või?

Palun küsige oma küsimus!

Ja seda võib teha ainult teatud juhtudel. Kuidas teie saate otsustada enne küsimuse esitamist, et see ei ole protseduuriline küsimus? Võtke eeskuju, tehke kodutööd, vaadake, mismoodi Jüri Ratas juhatas istungeid protseduuriliste küsimuste ajal. Ta ütles väga selgelt ära: aga ma ei tea ju, mis seondub selle küsimusega. Ja seda tegid ka kõik teised Riigikogu juhatajad, Martin Helme ja nii edasi ja nii edasi. Ärge tehke enam niimoodi, palun! Te saate otsustada alles pärast [küsimuse kuulamist] ja mikrofoni välja lülitada või ütlete lihtsalt, et sellele küsimusele te olete vastanud või et see ei ole protseduuriline küsimus, sest muud taset teil antud hetkel ei ole ju.

Aitäh! Kalle Grünthal, kõigepealt, mina ei saa ühtegi mikrofoni välja lülitada. Ma olen täna palunud ainult ühe korra mikrofon sulgeda ja seda põhjusel, et Riigikogu liige ületas selgelt ettenähtud ajalimiidi. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma pean kõigepealt muidugi ütlema, et te lülitasite mikrofoni välja Henn Põlluaasal omavoliliselt, või palusite välja lülitada, sest mingit ajalimiiti arupärimise esitamisel ette nähtud ei ole. Te reedate meile siin järjest ja järjest oma ebakompetentsust. Ja vastus "ma olen sellele juba vastanud" ei ole vastus. See reedab lihtsalt teie ebakompetentsust ja häbematust. On äärmiselt piinlik, et te nii häbematu olete.

Aga ma tulen tagasi selle volituse juurde. Kahetsusväärselt ei ole keegi öelnud välja sõna-sõnalt seda, mida me tegelikult ootame. Me ootame, et te esitaksite meile Heili Tõnissoni – kes on äärmiselt kena ja meeldiv inimene, palume, et ta ei võtaks seda kuidagi isiklikult – personaalse volituse, mille alusel ta antud juhul saab meile mingeid eelnõusid siin esitada. Palun demonstreerige meile seda personaalset volitust! Ja kui teil seda ei ole, ei ole teil õigust teda lülitada ka siia nimekirja sõnavõtjate hulka ja tegelikult ei ole tal sellisel juhul õigust ka tulla siia seda eelnõu esitama. Nii et palun seda personaalset volitust.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, on Heili Tõnisson Riigikantselei nõunik, kes on võetud selleks, et ta valmistaks ette eelnõud, allkirjastaks need ning annaks need Riigikogule üle, nii et Heili Tõnissonil on kõik vastavad volitused olemas.

Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma kahjuks pean, jah, kordama oma protseduurilist küsimust. Te ei vastanud sellele eelmine kord. Veel kord, ma soovisin teada, millest te lähtusite või mille te aluseks võtsite, et te ignoreerisite varasemat praktikat, kus valitsuse esindaja on tõstetud tahapoole saadikuid või ta on ise võtnud oma kõnesoovi välja ja liikunud tahapoole, kui on olnud saadikuid, kes peale teda tahavad eelnõusid üle anda. Varasemalt on olnud selline praktika. Miks te sellest praktikast ei juhindu?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ma juhindusin sellest, et Heili Tõnisson registreeriti siia nimekirja ja et tal on täpselt samasugune õigus anda üle eelnõusid Riigikogule. Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Riigikantselei on institutsioon ja Riigikantseleil ei ole mingeid õigusi. Riigikantseleis töötavad inimesed, need inimesed töötavad töölepingute ja volituste alusel, antud juhul ka Heili Tõnisson. Nüüd, lugeda meile siin üles mingisuguseid Riigikantselei töölepinguid, tööjuhendeid või mingisuguseid muid dokumente on absoluutselt asjakohatu. See on meie lollitamine ja see on iseenda lolliks tegemine samuti. Nii et palun demonstreerige meile seda konkreetset personaalset volitust.

Aitäh! Nagu ma olen siin korduvalt tsiteerinud, ka Vabariigi Valitsusel on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus. Aivar Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud juhataja! Ma tunnistan, et … Ära mine ära veel! [Ma esitan] küsimuse ja siis peaks andma vastuse ikka sama inimene, kes andis võimaluse küsida. Jüri Ratasel on väga raske vastata sellele küsimusele. Aga küsimus on täna see, et kui Riigikogu esimees valetab siin kõigile Riigikogu saali ees lihtsa lausega, et ühtegi inimest või Riigikogu liiget ei olnud, kes oleks soovinud üle anda seaduseelnõu või midagi muud, siis ta ju valetab. Ekraani peal olid kirjas inimesed, kes olid ennast registreerinud selleks, et anda üle kas eelnõu või arupärimine. Ja juba tund aega Riigikogu esimees on siin valetanud. Kuidas see tunne on? Ma saan aru, et valetav koalitsioon koos maksude tõusuga ongi meie uus arusaamine Eesti riigi valitsemisest.

Aitäh selle küsimuse eest! Te saate aru, et meil oli hetkel juhataja vahetus. Mul on seda päris raske kommenteerida. Aga ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks hetkel. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei tea, kui palju te olete täna neid protseduurilisi küsimusi kuulanud, aga minu küsimus seondus asjaoluga, mis on see volitusnorm ehk mis on see volitus, mille alusel lugupeetud Heili Tõnisson saab esitada valitsuse eest eelnõusid. Ilmselt puudub vaidlus asjaolu üle, et Heili Tõnisson ei ole valitsuse liige. Seega ma olen seda dokumenti ajanud taga möödunud nädala lõpust saadik, aga ei ole seda saanud. Asjaolu, et siin räägitakse Riigikantselei mingisugustest sisemistest käskkirjadest, ei ole praegusel hetkel kohane. Ja ilmselt lugupeetud Jüri Ratas teab ka seda, et kui on näiteks kohtusse minek, siis ükskõik kui tuntud nägu sa ka ei ole, sa pead ikkagi esitama volituse või siis, ütleme, mingisuguse oma isikut tõendava dokumendi, mis annab sulle pädevuse seda teha. Äkki teie oskate öelda või, tähendab, toote välja selle volituse, mille alusel Heili Tõnisson tegutseb. Lugupeetud Lauri Hussar ei tahtnud kuidagi seda tuua. Äkki on teil see olemas?

Aitäh, austatud Kalle Grünthal! Mina vastan protseduurilisele küsimusele järgnevalt. Vabariigi Valitsuse esindaja on seda kogu aeg teinud. Minul ei ole hetkel seda volitust. Aga mina saan aru, et see on Riigikantselei sisemine töökorraldus, kes on andnud vastava volituse oma teenistujale, kelleks on Heili Tõnisson, kümmekond aastat tagasi. Ma ei oska paremat vastust teile sellele küsimusele anda.

Protseduuriline küsimus, palun, Kert Kingo!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Teie olete kogenud istungi juhataja, te olete staažikas Riigikogu liige ja te mäletate, milline see praktika on olnud. Siiamaani te teate ka, milline see seadus on olnud, see, mille üle me ligemale tund aega siin vaidleme. Valitsuse esindaja saab kõige lõpuks sõna, kui saadikud on kõik oma seaduseelnõud esitanud. Olge palun nii hea, näidake, et siin Riigikogus ikka mingid seadused kehtivad. Palun käituge seaduse kohaselt ja võtke siit vahelt ära see valitsuse esindaja sõnavõtt, mille eelmine istungi juhataja omavoliliselt siia vahele pani.

Aitäh! Selle ma loen küll protseduuriliseks küsimuseks. Ja ma ütlen, et eks see praktika on olnud erinev, aga ma arvan, et see praktika on 15 aastat või isegi gramm rohkem olnud selline, et Vabariigi Valitsuse esindaja – see, mitmes ta siin nimekirjas on, ei mängi mingit rolli – tuleb Riigikogu kõnetooli, vähemalt mina mäletan, enamikul juhtudel praktika kohaselt siis, kui rahvaesindajad on lõpetanud kõnede soovi, on need siis arupärimised või eelnõud. Ja ma mäletan ka ise seda praktikat circa 15 aastat tagasi. Aga tõsi, on olnud ka varasemalt teistmoodi, kindlasti on juhunäiteid, kuidas on teistmoodi. Aga see on olnud väga suuresti istungi juhataja [otsus], kuidas ta soovib seda asja sättida. Mina olen pidanud õigeks, kui te küsisite isiklikult minu praktikat, et Vabariigi Valitsuse esindaja tuleb siia Riigikogu kõnetooli selle järel, kui Riigikogu liikmed on oma kõnede vooru ammendanud. Väga lihtne.

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

Aitäh! Tähendab, hea on puldist kuulda, istungi juhataja puldist kuulda konkreetsemaid vastuseid. See on kohe muusika kõrvadele. Aitäh, Jüri!

Aitäh! See … Jah, palun mikrofon Kalle Grünthalile!

Aga ma tahan siiski öelda seda, et me saime teie jutust selgust selles osas, et volitust kui sellist Kaja Kallase valitsus proua Tõnissonile pole andnud. Vähemalt nii ma sain aru. Ja ka tublid istungisekretärid ei ole suutnud seda volitust leida. Ma leian praegusel hetkel, et valitsuse esindajana Heili Tõnisson ei saaks siin praegu üldse esineda, sest asjaolu, et on olemas 2011. aastast mingisugune Riigikantselei käskkiri ametijuhendi kohta – aga seal, ma olen seda vaadanud, ei ole Heili Tõnissoni nime kirjas –, [ei anna selleks õigust]. Ehk kõigele vaatamata peaks Kaja Kallase valitsus vormistama ära volituse, millega ta volitab lugupeetud Heili Tõnissoni siin esinema, eelnõusid esitama. See oleks tegelikult asjaolude õige käik. Sest ütleme, kogu see eelnõude esitamine seondub ju tegelikult ka normitehniliste õigusaktidega, hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga ja seal on kehtestatud kindlad reeglid. Nii et mul on palve, et tänasel päeval ei saaks proua Heili Tõnisson ühtegi eelnõu esitada volitusnormi puudumise tõttu.

Aitäh! Ma vastan niiviisi. Jaa, minul on ka info, et see volitus on pärit aastast 2011. Mul ei ole infot, mis kuust, nii et teoreetiliselt võib see jääda XI koosseisu, aga see võib jääda ka XII koosseisu. Nii et me võime siis öelda, et alates sellest ajast, kui Vabariigi Valitsuse esindaja on üle andnud siin eelnõusid, siis mis alusel ta seda teinud on. No ma veel kord ütlen, et minul ei ole hetkel seda volitust teile anda, aga seda nii on tehtud ja sellest ei ole kunagi probleemi tulnud. Ja mina saan aru, kui teie ütlete, et kas seal on nimi või mitte, siis mina ei ole nii detailselt sellega tegelenud, aga ma saan aru, et seal selles ametijuhendis on räägitud sellest, et Vabariigi Valitsuse nõunik, kes valmistab ette, allkirjastab ja annab üle Riigikogule eelnõud, seaduseelnõud näiteks. Nii et ma saan aru, et sellele on tuginetud. Ja nagu ma ütlesin ka eelnevalt, ma ei oska selle volituse kohta ühtegi paremat vastust teile anda.

Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Su vastus Kert Kingo küsimusele, mis puudutas häid tavasid ja nendest hoolimist, oli väga hea, sisukas ja julgustav ja see oli ka natuke retrospektiivne. Aga ma tulen tänasesse päeva ja küsin otsekohese küsimuse, mis võib-olla aitab ka siin protseduuriliste küsimuste hulka veidi piirata. Hea istungi juhataja, kas sul on plaanis tulla tagasi nende heade tavade juurde ja paigutada valitsuse esindaja sõnavõtt täna nimekirjas saadikute sõnavõttude järele?

Jah, ma lähtun oma praktikast, kuidas mina olen juhatanud Riigikogu istungit. Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa! Te vastasite küll Rain Eplerile peaaegu juba nii, et mul on selline tunne, et ma sain õigesti aru, aga ma küsin siiski üle. Kuna te ütlesite, et teie arusaamine asjast on selline, et valitsuse esindaja tuleb pulti, kui kõik Riigikogu liikmed on oma sõnavõtud ära teinud, siis kas me kõik saame asjast nii aru, et kui me võtame nüüd need protseduurilised maha, siis järgmisena läheb Riigikogu pulti Aleksei Jevgrafov, mitte valitsuse esindaja Heili Tõnisson?

Aitäh! Ma ei loe seda … Ma loen selle protseduuriliseks küsimuseks. Ma vastan teile: ei, ma ei tea, kas me kõik saame ühtemoodi aru, on minu vastus teile. Protseduuriline küsimus, Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Ma küsin teilt sama, mida ma küsisin auväärt Riigikogu esimehelt Lauri Hussarilt. Tulenevalt asjaolust, et kogu parlamendisaal on tõenäoliselt aru saanud, et tänane istung kestab kaua ja Riigikogu opositsioon annab endast parima, et pidurduda peretoetuste kärbet, tehes seda muu hulgas arupärimiste, eelnõude ja muude võimalike materjalide üleandmise teel, siis kas sellest tulenevalt ei oleks mõistlik leppida kokku, et Vabariigi Valitsuse esindaja tuleb tagasi mõnel teisel päeval, kui parasjagu Riigikogus ei toimu obstruktsiooni? Siis saab vahepeal Riigikogu oma tööd rahulikult jätkata ning meil ei ole vaja neid protseduurilisi küsimusi veel kümnete kaupa siin arutada.

Aitäh! Vastus: ma lähtun sellest, et see võib‑olla on isegi mõistlik, aga me peame lähtuma oma töös võimude lahususest. Mina ei saa öelda Vabariigi Valitsuse esindajale, millal ta on siin saalis või millal teda siin saalis ei ole, tal on õigus siin saalis olla. Ja minu teada Vabariigi Valitsuse toas on olemas samuti ekraan ja saab vaadata, et kui kõnevoor hakkab lõppema, siis vähemalt minu juhatamise korra ajal, Vabariigi Valitsuse esindaja teab, tuleks kärmesti tulla siia saali, et anda ilusti eelnõud üle. Me oleme ka isiklikult seda koostööd Heili Tõnissoniga teinud, ma arvan, et rohkem kui 13–14 aastat.

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Me oleme ühes asjas targemaks saanud: Lauri Hussari jutt, et volitus on olemas, ei vasta tõele. Tänan teid selle eest, et te räägite ka Riigikogu liikmetele ausat juttu. Mulle väga meeldib see. Aga eelnevast küsimuse arutelust sai selgeks ka see, et on olemas 2011. aastast mingisugune Riigikantselei käskkiri, milles ei ole märgitud lugupeetud Heili Tõnissoni nime. Aga mina küsin, kust me teame, et tegemist on nõunikuga. Mina ei ole ühtegi dokumenti näinud. Mille alusel ma peaksin arvama, et tema on nõunik? See, et ta on kogu aeg siin käinud, on muidugi tore, eks ju, aga kas Kaja Kallase valitsus on andnud talle ka õiguse ja volituse? Ma usun, et eelnevalt võis see olla. Aga mis praegu on? Mina ei tea teda. Ma vaatan, väga tore inimene, on sihuke tore inimene, aga kust ma pean teadma, et ta on valitsuse esindaja?

Aitäh! Kõigepealt ma ütlen protseduuriliselt vastu, et mina ei öelnud, et ei ole volitust. Ma ütlesin, et ma pole seda näinud. Mulle tundub, et see tuleb igal juhul korda ajada Riigikogu Kantselei ja Riigikantselei vahelises suhtluses ja anda ka – teie olete peamiselt seda küsinud – kogu Riigikogu ees ammendav vastus. Aga vastates teie teisele protseduurilisele küsimusele, siis mina usun, et kui Heili Tõnisson ütleb, et ta on Vabariigi Valitsuse nõunik, siis ta seda kindlasti on. Ka praktika mitmes koosseisus näitab, et keegi pole seda vaidlustanud.

Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Jaa, ma olen ka seda meelt, et kui tegemist ei oleks Vabariigi Valitsuse nõunikuga, siis suure tõenäosusega oleks valitsuse esindajad sellele juba võib-olla valulisemalt reageerinud. Ehk lähtume asjaolust ja teadmisest, et tegemist on Vabariigi Valitsuse nõunikuga. 

Aga tulenevalt teie vastusest minu eelmisele küsimusele ja tegelikult ka [vastustest] varasematele küsimustele, et te plaanite jätkata Riigikogu liikmete arupärimiste ja eelnõude vastuvõtmist seniks, kuniks neid jagub, ja alles seejärel liikuda Vabariigi Valitsuse esindaja juurde – ma ei saa küll kõneleda kogu opositsiooni eest, aga ma kahtlustan, et neid eelnõusid ja arupärimisi on märkimisväärselt [rohkem] kui see number 10, mis hetkel seal ees on –, siis sellest tulenevalt ma kordan oma soovitust, sealhulgas ka Vabariigi Valitsusele, et võib-olla oleks viisakas lasta oma esindajal täna koju minna, sest suure tõenäosusega seda päevakorrahetke ei saabu, kui tal on võimalik need eelnõud üle anda.

Aitäh! Vastus teie protseduurilisele küsimusele: ma arvan, [et see on] mõistlik ettepanek. Aga see, millal Vabariigi Valitsuse esindaja tuleb siia Riigikogu kõnetooli, sõltub väga paljuski meie töökorraldusest [ja sellest], kes juhatab Riigikogu istungit. Kui me räägime tänasest päevast, mis on 8. mai, siis seda on veel mitmeid-mitmeid tunde enne 24.00. Minu juhatus lõppeb siin 19.45 ja mina ei tea täpselt, kuidas järgnevad juhatajad seda praktikat käsitlevad. Nii et kui öelda Vabariigi Valitsuse esindajale: "Aitäh ja turvalist koduteed," siis võib juhtuda, et näiteks 19.46 palutakse Heili Tõnisson siia Riigikogu kõnetooli. Nii et mina sellist volitust enda peale küll kuidagi võtta ei saa, olgugi et see on väga meeldiv ettepanek, mille te tegite. 

Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Paluks teiepoolset tõlgendust mikrofoni väljalülitamisele. Teie auväärt kolleeg Lauri Hussar lülitas Siim Pohlaku mikrofoni välja kuskil 40 sekundi peal. Kuidas sai ta aru, et ta ei küsi protseduurilist, kui ettenähtud aeg küsimuseks on kaks minutit? Kas Hussar rikkus normi? Ja kui ta seda tegi, siis te võib-olla võiksite talle anda hea koolituse ja väikese ülevaate, kuidas käib mikrofoni väljalülitamine.

Aitäh! Mina ei näinud seda Siim Pohlaku mikrofoni hetke. Aga ma kindlasti usun ja ma väga loodan, et Riigikogu esimees tegi kõik nii, nagu kord ja kohus ette näevad, nagu seadus ja reeglid ette näevad. Ma väga loodan, et see nii oli. 

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Mul on tegelikult protseduuriline ettepanek. Vaadake, me oleme andnud juba ridamisi üle erinevaid eelnõusid ja arupärimisi. See ei ole ju ainult obstruktsioon, vaid valitsuse liikmed peavad tulema nende eelnõude arutelule ja arupärimistele vastama siia Riigikogu saali. Mul on kahju sellest ajast, mida me praegu kulutame. See võtab päris palju aega, kui valitsuse liikmed peavad hiljem tulema siia aru andma ja seaduste menetluse juurde.

Et kuidagi siit edasi liikuda – ma vaatan, et me oleme protseduuriliste küsimuste juures ja Riigikogu liikmetel on veel soov üle anda terve hulk erinevaid eelnõusid ja arupärimisi –, kas juhataja ei kasutaks oma õigust, et võtta juhataja vaheaeg 30 minutit ja kutsuda kokku juhatus, et arutada seda kujunenud olukorda. Kas me loome pretsedendi või ei loo pretsedenti? Praegu me oleme valitsuse esindaja etteaste taga kinni: kas luua pretsedent või mitte luua? Arutage see juhatuses läbi. Võib-olla me leiame konsensuse selles küsimuses ja valitsuse esindaja lülitab ennast ilusti sealt järjekorrast välja, läheb uuesti järjekorra lõppu, mis minu arvates oleks väga mõistlik, ja me saaksime edasi minna eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Kas oleks võimalik võtta juhataja vaheaeg, juhatuses arutada ja teha ettepanek valitsuse esindajale niimoodi väärikalt käituda? Seda ju valitsuse esindaja saab teha ja me saaksime edasi minna nii-öelda pretsedenti loomata.

Aitäh selle protseduurilise küsimuse eest! Me tuleme taas selle saaga juurde, et kas juhatajal on mingi nupp olemas või mitte. Noh, paralleel sellega. Minu teada Vabariigi Valitsuse esindajal ei ole ei rohelist ega punast nuppu, et ennast siia nimekirja panna, ja tema ennast kuidagi siit välja võtta ka ei saa. Vähemalt minul on see info. Ta saab paluda, et ta siia pannakse ja ju Riigikogu Kantselei teenistujad on ta siia nimekirja pannud. Vabariigi Valitsuse esindajal ei ole minu teada ühegi laua peal ega laua all nuppu, et ta saab ennast [nimekirjast] välja võtta. Aga nagu mina vastasin eelnevalt, siis ma lähtun sellest põhimõttest, et kõigepealt käivad siin kõnetoolis Riigikogu liikmed ja siis Vabariigi Valitsuse esindaja. See ei ole seotud sellega, mitmes keegi järjekorras siin ekraanil on.

Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Hea eesistuja! Mul on väga hea meel, et meil on lõpuks ometi üks kogenud inimene seal puldis, kes üritab meile need asjad ära seletada viisakalt ja kenasti. Äkki klaarite siis selle ka ära – ma tulen mikrofoni väljalülitamise juurde. Lauri Hussar väitis, et tema ei lülitanud seda välja. Teil oli ka see siin just natuke aega tagasi teemaks. Minul on lihtsalt küsimus, et kui Riigikogu eesistuja või aseesimehe pädevusse ei kuulu see mikrofoni väljalülitamine, siis kes on meil siin Riigikogus see ahjualune, kes neid mikrofone välja lülitab, ja mis pädevus on tal otsustada, kas Riigikogu liige … Kes see inimene on, kes siis otsustab, kas Riigikogu liige on oma küsimuse lõpetanud või kas see on sisuline või kodu- ja töökorraga seotud? 

Teine asi, mida ma sooviks, et te klaarite ära. Ma kuulsin praegu siin, et valitsuse esindaja Heili Tõnisson ei saa ennast panna järjekorda ega ka ära võtta, mis vastab tõele. Kes meil jällegi see ahjualune on? Kas teenistujad? Ma saan aru, et Riigikogu saadikud panevad ennast ise järjekorda. Meil on see õigus, meil on selleks mandaat, ja valitsuse esindajal on alles nii-öelda kolmandajärguline [õigus] selleks, et [ta] saaks sinna järjekorda. Tuleb välja, et meil on siin veel keegi, kellel on õigus inimesi kõnesoovijärjekorda panna. Äkki klaarite need asjad ära, te olete kogenud inimene. Seletage ilusti-kenasti nii, et me kõik aru saame!

Aitäh! Vastus teie esimesele protseduurilisele küsimusele: Riigikogu istungi juhatajal ei ole mingisugust nuppu, et kellegi mikrofon [välja lülitada]. Küll aga saab ta paluda tehnilist personali, et see mikrofon välja lülitada, ja tehniline personal seda siis teeb. Millal istungi juhataja seda kasutab? Näiteks siis, kui minnakse üle aja. See on üks näide. 

Protseduuriline küsimus nr 2, mis te küsisite: kuidas siis Vabariigi Valitsuse esindaja siia nimekirja [saab]? Jään oma vastuse juurde. Temal ei ole võimalik ennast nupuvajutusega registreerida siia nimekirja või mitte registreerida. Vabariigi Valitsuse esindaja reeglina ütleb oma palve edasi Riigikogu Kantselei nendele ametnikele, kes teenindavad istungi juhatamist. Ja kui see on edasi öeldud, siis saab istungi juhataja alati paluda, et palun lisage nüüd Vabariigi Valitsuse esindaja siia nimekirja. Reeglina pole meil seda vaidlust olnud, sest see töökord on välja kujunenud praktikaga eelnevates koosseisudes, ma julgeks öelda, et alates XI koosseisust. Kõigepealt annavad Riigikogu liikmed üle oma soovid ja siis tuleb Vabariigi Valitsuse esindaja. 

Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Ma olen absoluutselt teiega sama meelt, et me peame järgima seda, mis meil on töö- ja kodukorra seaduses sätestatud. Seal on see järjekord, et arupärimisi ja eelnõusid saavad üle anda Riigikogu liikmed, fraktsioonid, komisjonid ja siis valitsuse esindaja. See järjekord ei ole tekitatud lihtsalt juhuslikkuse printsiibil, vaid sellel on ikkagi oma mõte, et Riigikogu on primaarne ja Riigikogu liikmed [ka]. Mul on väga-väga kahju sellest, et Riigikogu esimees Lauri Hussar näitas oma täielikku kogenematust ja ka võimetust oma eksimusi tunnistada ja neid parandada. Ta tõi välja aastast 2019 ühe minu eksimuse, kus ma tõepoolest kogemata võtsin valitsuse esindaja esimesena kõnetooli. Ma ka siin vabandasin kõikide kolleegide ees. See on väga kahetsusväärne, et ta leiab, et üks eksimus ajaloos ongi pretsedent, mida tema peab hakkama järgima. 

Minu küsimus on ikkagi see. Ma vaatan seda tabelit ja esimesena on kirjas valitsuse esindaja. Kui need protseduurilised küsimused lõpevad, siis kuidas me jätkame? Kas saab sõna valitsuse esindaja – kuigi me mõlemad oleme tõdenud, et tegelikult see ei peaks sugugi nii olema – või siis saab [sõna] Keskerakonna liige Aleksei Jevgrafov ja siis edasi kõik ülejäänud Riigikogu liikmed, kuni siis kõige lõpuks, nii nagu hea tava näitab, saab valitsuse esindaja esitada enda eelnõud? Kuidas me siit nüüd jätkame, sellest momendist, kui enam protseduurilisi küsimusi ei tule? See puudutab loomulikult teie eesistumist praegu. Varsti tulevad teised eesistujad ja me ei tea, kuidas nemad käituvad. Võib-olla käituvad täpselt sama kohatult nagu Riigikogu esimees Lauri Hussar.

Aitäh! Vastus teie protseduurilisele küsimusele, kuidas me siit edasi läheme: kui protseduurilisi küsimusi rohkem ei ole, siis eks hingame korraks sisse ja välja ja läheme edasi nii, et Riigikogu kõnetooli tuleb Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov. Ja siis tulevad järgmised Riigikogu liikmed. Kui palju neid on, on neid veel üks, on veel kaks või rohkem, seda mina ei oska [öelda]. Hetkel on neid rohkem kui üks või kaks. Ja siis tuleb Vabariigi Valitsuse esindaja. Nii et see on vastus teile. 

Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Loomulikult on niisugused konfliktsituatsioonid parlamendis, eriti praegu, koosseisu alul, halvad, halva praktika küsimus. Mul on kahju, et erakonnajuhtide ümarlaud ei jõudnud tegelikult mõistliku lahenduseni. Kuid kui kerkib esile niisugune parlamendi piirsituatsioon, siis hakatakse tegelema ka protseduuriga, selle hindamisega. Ja loomulikult meie kõigi sümpaatia – kelle sümpaatia ei oleks! – on kogenud Heili Tõnissoni poole, oma tööd andunult tegeva ja asjaliku inimese poole. Kuid vaatame seda asja nüüd tõepoolest protseduuride hindamise [eesmärgil]. Minu küsimus on, härra istungi juhataja, kuidas teie tõlgendate õiguskantsler Jõksi 2007. aasta 19. veebruari hinnangut toonase majandusministri – jutt ei käi mitte Riigikantselei ametnikust, vaid majandusministrist – esinemise kohta Riigikogus ilma valitsuse erivolituseta. Selles kontekstis, kui me võtame 2007. aasta pretsedendi, asetub see kogu olukord hoopis teise valgusesse, sest toona, ma juhin tähelepanu, asus õiguskantsler Jõks oma hinnangus seisukohale, et tegelikult oleks vaja olnud valitsuse kirjalikku volitust ministrile.

Hea ametikaaslane Urmas Reinsalu, ma jään vastuse võlgu. Ma ei ole nii võimas kui teie, et jooksujalu võtta praegu mingi 2007. aasta lahend siin ette. Ma tõesti jään vastuse võlgu sellele protseduurilisele küsimusele, ma tunnistan. 

Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Loomulikult, see küsimus puudutas ministri pädevust eelnõu menetlemisel, tegelikult ka vajadust nii-öelda valitsuse eelneva [volituse] järgi. Küsimus on selles, et parlament on konstitutsiooniline institutsioon. Ta määratleb oma tegevuse ja tema tegevuse aluseks on [kodu- ja] töökorraseadus. Seadus määratleb ära erinevad institutsioonid, kellel on tegelikult oma ülesannete täitmise õigus. Parlamendiliige, on selge, et ta täidab oma ülesandeid ilma mingi erivolituseta. Parlamendiliige ei saa volitada enda esindajat, näiteks advokaati, prokuristi, notarit, tulema parlamendipulti ja andma üle seaduseelnõusid. Hüpoteetiliselt võiks ju tõlgendada nõnda, kuid ilmselgelt me lähtume sellest, et see ei oleks kooskõlas seaduse mõtte ega terve mõistusega. Nüüd kerkib esile, et see on konstitutsiooniline seadus, mis määratleb ära Vabariigi Valitsuse esindamise või nõude, et see peab olema Vabariigi Valitsuse esindaja. Võtame lahti teise konstitutsioonilise seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, mis kõneleb Vabariigi Valitsuse esindamisest kohtumenetluses vastava erivolitusega, ministrite asendamisest ja nendest protseduuridest. Tegelikult, härra istungi juhataja, ma paluksin teie hinnangut, milline Vabariigi Valitsuse või samal tasemel konstitutsioonilise [seaduse] normi säte annab Vabariigi Valitsusele niisuguse [õiguse], et parlamendi tasemel [võib valitsust] esindada [keegi muu] kui Vabariigi Valitsust esindav minister.

Aitäh! Nagu ma eelnevalt ka olen vastanud, siis mul hetkel ei ole seda volitust, aga see on minu teada tulnud 2011. aastal Riigikantseleis tehtud töölepingust Vabariigi Valitsuse nõunikuga, kellele on pandud ülesandeks ka seaduseelnõude üleandmine siin Riigikogus. Ja nii on sellest praktikast lähtutud. 

Palun, kolmas protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu!

Praktika on ja kui ei oleks sellist kahetsusväärset pingestatud piirsituatsiooni, siis me kõik saame aru täiskasvanud inimestena ja ei olekski mingisugust küsimust siin üles kerkinud. Aga praeguses olukorras on esile kerkinud [mõte], et meie oleme teine institutsioon, meie ei ole Vabariigi Valitsus, [seda] oma enesekorraldusõiguse alusel. Minul on hüpoteetiline küsimus selle osundamise [taustal]. Ma toon näite. Kui Vabariigi Valitsuse kõnetooli tuleb mitu inimest, kes esindavad Vabariigi Valitsust, siis millisel alusel istungi juhataja tuvastab Vabariigi Valitsuse esindusõiguse.

Aitäh selle küsimuse eest! Juhtum juhtumi haaval. Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

Teie vastus teeb teile au. Ma ju näen ka, et see on täpselt õige, et kaasust tuleb hinnata tehiolude raames ja kõik, mida ei saa mõõta, tuleb muuta mõõdetavaks. Minu küsimus ongi selle kohta – mis on lisaks sellele tervemõistuslikule eeldusele, et asjad on nii, nagu nad on –, mis annab teile praegu [aluse] volituse määratlemiseks. Mis on see juhtum, mis teile selleks volituse määratlemiseks aluse annab? Ja loomulikult tahan isiklikult osundada Heilile, veel kord tunnustada Heilit alati hea töö eest, ja mul on kahju, et asjatundlik ja kogemustega meie kõigi kolleeg erinevatest aegadest niisugusesse tohuvabohusse on tõmmatud.

Vastus: meie praktika. Palun Riigikogu kõnetooli, Aleksei Jevgrafov! Vabandust, te ei saa veel kõnetooli tulla. Protseduuriline küsimus, Signe Kivi, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Ma sooviksin ka teada, mis on hetkel see juhtum. Pärast mitmeid Riigikogu liikmete küsimusi, kus – ma [usun], et ma arvan õigesti – tehti ettepanek lükata Vabariigi Valitsuse esindaja tahapoole, te tegite seda nüüd, [aga] ma kellaaega ei fikseerinud. Mis initsieeris nüüd selle juhtumi?

Ma pean tunnistama, et ma ei saanud sellest protseduurilisest küsimusest aru. Kas te saaksite korrata seda? Palun mikrofon Signe Kivile.

Suur tänu! Ma ei kuulnud päris täpselt seda hetke, kui te teatasite, et te lasete nüüd Riigikogu liikmetel edasi küsida ning eelnõusid ja arupärimisi esitada ja et Vabariigi Valitsuse esindaja jääb tahapoole või lõppu.

Mis hetkel see otsus tuli?

Mispärast just sellel hetkel? Mispärast just sellel hetkel?

Kui te küsite, mispärast just sellel hetkel, siis juhataja vahetus oli circa pool tundi tagasi. Siis oli tahvlipilt sarnane, mida te hetkel siin näete, ainult et siin oli väga palju protseduurilisi küsimusi, mida hetkel ei ole. Ja kui te küsite põhjendust sellele asjale, siis põhjendus tuleb, ma julgeksin öelda, juba Riigikogu XI [koosseisust]. Ei ole tähtsust, kus kohas on Vabariigi Valitsuse esindaja, aga praktika on väga tugevalt olnud see, et Vabariigi Valitsuse esindaja tuleb Riigikogu kõnetooli siis, kui Riigikogu liikmed on oma arupärimised või eelnõud üle andnud.

Palun Riigikogu kõnetooli, Aleksei Jevgrafov!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise kliimaminister Kristen Michalile korterelamute renoveerimise kohta Ida-Virumaal. 

"Ida-Virumaal on 2275 korterelamut, nendest üle 98% on ehitatud enne 2000. aastat ja 67% kortermajadest on ehitatud enam kui 50 aastat tagasi. Maakonna elanikud tahaksid oma korterelamuid renoveerida, aga renoveerimise maksumus ei ole inimestele taskukohane isegi KredEx-i toetusega. Ehitushind ja Euribor on oluliselt tõusnud, aga keskmine palk ja kinnisvara hind regioonis on Eesti keskmisest oluliselt madalamad. Vastavalt Statistikaameti andmetele on […] keskmine palk Ida-Virumaal 31% madalam kui Harjumaal ja 23% madalam kui Tartumaal. Vastavalt koalitsioonilepingu punktile 7.1.9 plaanib valitsus vähendada väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega külgnevaid omavalitsusi KredExi korterelamute rekonstrueerimistoetuse omaosalusmäära 30%-ni (praegu osalusmäär on 50%). Omaosalusmäära vähendamise vajadusest räägivad juba mitu aastat nii meie regiooni korteriühistud kui ka kohalike omavalitsuste esindajad. Olen kindel, et vähenenud osalusmäär annab paljudele korteriühistutele võimaluse oma majade täisrenoveerimist alustada." 

Eeltoodust tulenevalt palume teil vastata järgmistele küsimustele. Esimene küsimus: millal planeerib valitsus seda koalitsioonileppe punkti rakendama hakata? Teine küsimus: kas on alust loota, et antud KredExi rekonstrueerimistoetuse määr kehtestatakse järgmise aasta voorus? Ida-Virumaa korterelamud ootavad pikisilmi osalise renoveerimise toetusmeedet, mida on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lubanud. Viimane küsimus: kas ja millal algab taotluste vastuvõtt korterelamute osaliseks renoveerimiseks? Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kersti Sarapuu.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan üle Keskerakonna fraktsiooni nimel riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendatakse lõikega 1¹⁰ järgmises sõnastuses: "2024.–2026. aasta 1. märtsil tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 70 euro võrra". Seadus peaks jõustuma 2024. aasta 1. märtsil. Selle eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmisega. Erakorraline 70 euro suurune pensionitõus on planeeritud 2024.–2026. aasta 1. märtsil ehk kokku kolmel järjestikusel aastal. Muudatuse eesmärk on tõsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu. Kõrge inflatsioon ja tarbekaupade, ravimite ning energia hindade hüppeline tõus on pannud Eestis elavad pensionärid olukorda, kus neil ei ole praeguse pensioni eest võimalik inimväärselt ära elada. Senised pensionitõusud leevendavad küll inflatsiooni mõju, kuid tegelikult pensionäride elu parandamisele kaasa ei aita. Selleks et pensionärid suudaksid tänase muutunud olukorra ning hinnaralliga toime tulla, on vaja keskmist vanaduspensioni tõsta vähemalt 1000 euroni. Pensionitõus on planeeritud järkjärguliselt kolmele aastale, et riigi kulutusi pensionitõusule aastate peale sujuvamalt ära jagada. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli, Andre Hanimägi!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda väga oluline arupärimine, mis puudutab vaimset tervist ja psühholoogide puudust, proua Riina Sikkutile, kes on meie terviseminister. Arupärimisele on alla kirjutanud Andre Hanimägi, Jaanus Karilaid, Jaak Aab ja Maria Jufereva-Skuratovski.

Eesti tervishoiusüsteemis valitseb psühholoogide puudus. On märgata, et psühholoogiliste probleemide all kannatavate inimeste arv on viimastel aastatel kasvanud, kuid paraku ei ole tervishoiusüsteem sellele nõudlusele piisavalt vastanud. Juba praegu on järjekorrad psühholoogi vastuvõtule mitme kuu pikkused, mis on väga murettekitav, kuna see võib raskendada haiguse diagnoosimist ja ravile pääsemist. Olukorra lahendamiseks on vaja rohkem psühholooge, kes suudaksid vastu võtta patsiente ning pakkuda neile vajalikku abi. Eriti on see mure suur loomulikult meie noorte seas. Selleks on vaja tõsta psühholoogide ametikohtade arvu tervishoiusüsteemis ning tagada piisav rahastamine, et tagada nende töötingimused ja korralik tasustamine. Samuti tuleks kaaluda psühholoogiaõpingute populariseerimist ja vastuvõtu suurendamist.

Eeltoodust tulenevalt palume teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra §-le 139 vastata järgmistele küsimustele. Esiteks, millised [sammud] on valitsusel plaanis astuda psühholoogide puuduse lahendamiseks ning milline on lähiajal kavandatud tegevuskava vaimse tervise teenuste kättesaadavuse [parendamiseks]? Teiseks, kas on kaalutud psühholoogide [õppe] vastuvõtu suurendamist, et leevendada valdkonnas valitsevat tööjõupuudust? Ja kolmandaks, kuidas kavatsetakse tagada psühholoogide piisav arv ka tulevikus? Ja tõepoolest, kuna tegemist on probleemiga, mis puudutab väga tugevalt meie noori, (Juhataja helistab kella.) siis ma loodan saada nendele [küsimustele] vastuseid. Aitäh teile!

Palun Riigikogu kõnetooli, Tanel Kiik!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Ka mul on tervishoiuvaldkonnateemaline küsimus, täpsemalt arupärimine terviseministrile seoses Tallinna Haigla rajamisega. 

"Uue Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehk Tallinna Haigla rajamisest on räägitud aastakümneid. Juba 2000. aastal valminud haiglavõrgu arengukavas juhiti tähelepanu Tallinna tervishoiuvõrgu ümberkorraldamise vajadusele ehk tegemist on investeeringuga, mis oleks tegelikult tulnud ammu ära teha. Viimaste aastate kriisid näitavad veelgi enam vajadust uue haigla järele, mis arvestab täiel määral tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, suurendab tervishoiu võimekust kriisiolukordades ning võimaldab paremini kasutada meie piiratud meditsiinipersonali."

Eeltoodust tulenevalt palume terviseministril vastata järgmistele küsimustele. Esiteks, milliseid konkreetseid samme kavandavad Sotsiaalministeerium ja Vabariigi Valitsus Tallinna Haigla rajamise toetamiseks? Teiseks, kuidas edeneb Eesti Vabariigi ja Tallinna linna vahel 2019. aastal sõlmitud koostööleppe täitmine Tallinna Haigla asutamiseks? Kolmandaks, miks püüavad mitmed valitsuse liikmed oma väljaütlemistes näidata Tallinna Haigla rajamist ainult pealinna projektina olukorras, kus kavandatava haigla vastutuspiirkond on circa 600 000 elanikku ehk ligi pool Eestit ning tervishoiuteenuste korraldamine on teatavasti vastavalt seadusele riigi, mitte kohaliku omavalitsuse ülesanne? Neljandaks, milliseid Euroopa Liidu toetusvahendeid ja mis mahus oleks Sotsiaalministeeriumi hinnangul võimalik Tallinna Haigla kui selle sajandi olulisima tervishoiuprojekti rajamiseks kasutada? Arupärimisele on alla kirjutanud lisaks Tanel Kiigele Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, Andre Hanimägi, Kersti Sarapuu ja Jüri Ratas. Loodame saada ammendavad vastused. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli, Lauri Laats!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine peaminister Kaja Kallasele. Arupärimise annan üle koos oma kolleegidega: Vadim Belobrovtsev, Tõnis Mölder ja Enn Eesmaa. Nimelt, teema puudutab tuumaelektrijaama rajamist. 

"Viimastel aastatel on energiakriisist tulenevalt avalikus ruumis taas päris palju arutatud võimaliku tuumaelektrijaama ehitamise üle. Tuumaelektrijaama propageerijad leiavad, et selle rajamine aitaks Eestil saavutada energiasõltumatust ning ühtlasi vähendada CO_[2] heitmeid. Kriitikud seevastu toovad välja tuumaenergia kasutamisega kaasnevaid riske, nagu võimalikud õnnetused ja jäätmete käitlemise probleemid. Teatavasti lõi Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus juba 2021. aastal tuumaenergia töörühma, mille üheks ülesandeks on anda ülevaade riigi energiavajadusest ja energiajulgeoleku tagamisest tuumaenergia vaates, tuumaenergia võimalustest ning sobivusest olemasolevasse elektrivõrku."

Sellest lähtuvalt sooviks küsida neli küsimust. Küsimus nr 1: millised on Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE valitsuse seisukohad tuumaelektrijaama Eestisse rajamise kohta? Küsimus nr 2: kui tõsiselt arutati tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud võimalusi ja kaasnevate riskide maandamist koalitsioonikõnelustel? Küsimus nr 3: kas ja milliseid otsuseid on valitsus langetanud võimaliku tuumaelektrijaama rajamise soodustamiseks või vastupidi, selle takistamiseks? Ja küsimus nr 4: kas valitsus kavatseb korraldada laiema ühiskondliku arutelu võimaliku tuumaelektrijaama Eestisse ehitamise üle, kaasates nii omavalitsusi, kogukondi kui ka kohalikke ja rahvusvahelisi eksperte? Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on suur au üle anda arupärimine haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele kolme keskfraktsiooni liikme poolt: Maria Jufereva-Skuratovski, Jaak Aab ja Aleksei Jevgrafov. Arupärimine puudutab sellist olulist teemat nagu üleminek eestikeelsele õppele. 

"Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2023–2027 on toodud, et kavas on viia 2024. aastaks kogu Eesti alusharidus eestikeelseks, kus lapsed käivad ühises lasteaias, sõltumata nende kodusest keelest. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele. Samas 2024. aasta sügisest on igale 1. ja 4. klassi alustavale muukeelsele õpilasele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele." Ühtse Eesti kooli loomisel lähtuvad nad regionaalsetest eripäradest ja teadlaste esitatud soovitustest ning loovad vajadusel niinimetatud vene koolile individuaalse ülemineku kava. 

Seoses sellega on meil mõned küsimused. Näiteks, kas Haridus‑ ja Teadusministeeriumil on andmeid selle kohta, kas kõik Eesti lasteaiad on võimelised tagama eestikeelse õppe aastaks 2024? Samad küsimused puudutavad ka valmisolekut Eesti koolides. Me tõepoolest peame vajalikuks saada vastused kõikidele nendele küsimustele, (Juhataja helistab kella.) kuna siiamaani ei ole me neid vastuseid saanud. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Ester Karuse. Palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Annan üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele ja arupärimine puudutab Nursipalu harjutusvälja. 

"Võrumaa inimesed on mures seoses Nursipalu harjutusväljaku laiendamise plaaniga. Nursipalu harjutusväljaku planeeritava laienduse tõttu peab oma kodust loobuma teadaolevalt 21 majaomanikku, kuid see puudutab tuhandeid Võrumaal elavaid inimesi. Mitte kunagi varem ei ole pidanud nii palju inimesi riikliku arenduse tõttu oma kodust lahkuma. Tänaseks on teada, et 11 koduomanikku on pidanud palkama juristi ning saatnud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele kirja, et nad ei ole huvitatud oma kodu ja maa hindamisest ega müügist. Samal ajal käib OÜ Taksaator hindaja ilma ette teavitamata mööda kinnistuid, ühtegi töö tegemiseks volitavat dokumenti tal esitada pole. Kohalikud omavalitsused ja elanikud peavad sõnumeid harjutusväljaku laiendamise kohta lugema ajalehest, see on külvanud palju segadust ja pettumust, sest kohalikke pole kaasatud." 

Eeltoodust tulenevalt palume vastata peaministril Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel järgmistele küsimustele. Millisel õiguslikul alusel käib hetkel hindamistoimingute tegemine Nursipalu kinnistutel? Mis põhjusel on jäetud Eesti Linnade ja Valdade Liit harjutusvälja laiendamise eelnõu kooskõlastusringist välja? Kuidas plaanib valitsus edaspidi kaasata kohalikke elanikke ja omavalitsusi seoses harjutusvälja laiendamisega? Aitäh!

Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Enn Eesmaa. Palun!

Suur aitäh! Head kolleegid! Koos kahe fraktsioonikaaslase, Aleksei Jevgrafovi ja Lauri Laatsiga esitame kaitseminister Hanno Pevkurile arupärimise üliolulisel teemal, mis just praegu ja kahtlemata ka lähimas tulevikus on Eesti, meie riigi jaoks väga oluline. See on investeeringutest seoses liitlaste kohalolekuga. 

Lugupeetud kaitseminister! "NATO hiljutisel kaitseministrite kohtumisel allkirjastasid Kanada, Saksamaa, Suurbritannia ning Balti riikide ministrid ühisdeklaratsiooni, milles Eesti, Läti ja Leedu üksmeelselt kinnitasid valmidust investeerida liitlaste kohalolekuks vajalikku infrastruktuuri ja harjutusaladesse. Paratamatult on seega peamised väljaminekud seotud nii-öelda betooniga." 

Eeltoodust tulenevalt palume teil vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 vastata järgmistele küsimustele. Esiteks, kas oleks võimalik ja mõttekam eelpaigutatud varustuse jaoks mõeldud ladude ehitamiseks kasutada NATO-s eksisteeriva ühisrahastu programmi vahendeid? Teiseks, loomulikult on tähtis laskemoonavaru plaanipärane täiendamine, sest need varud paraku aja jooksul vananevad. Kas Kaitseväel on olemas täpsem plaan laskemoona süsteemse ringluse tagamiseks? Kolmandaks, mis seisus oleme täna ühiskonnas palju pahameelt ja poleemikat tekitanud harjutusväljade rajamise ning oma kodu kaotavatele inimestele leevenduspaketi realiseerimisega? Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Jaanus Karilaid. Palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Arupärijatel on rõõm üle anda arupärimine teede alarahastuse kohta peaminister Kaja Kallasele. 

"Eesti riigi allasutuste andmetel on Eesti teede remondivõlg 4,4 miljardit eurot, mis sisaldab nii teid kui tänavaid. Maailma Majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu alles 45. kohal. Meie ees on nii Läti, Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari. Riigikontrolli raport ütleb, et riigiteede rahastamine ei ole praegusel kujul jätkusuutlik ja Eesti riik kavatseb eraldada maanteede hoiuks järgmisel aastal väiksema summa, kui anti aastatel 2013–2022."

"Täna plaanitud rahastuse tase ei luba isegi olemasolevaid teid säilitada ja remondivõlg suureneb veelgi, arendamisest rääkimata. Investeeringuid on riigi konkurentsivõime hoidmiseks vaja teha praegu, mitte kirjutada need kaugesse tulevikku, et siis jälle reaalselt kärpida, mis on siiani olnud tavapärane," on öelnud taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei.

Sellega seoses on meil kolm küsimust peaministrile. Kuivõrd on ta kursis Riigikontrolli auditiga, mille pealt ta saaks teha vastavaid poliitikaparandusi ja -täiendusi? Miks ei võeta niinimetatud tarka laenu ja ei lahendata ära teede investeeringuvajadust, mis elavdaks Eesti majandust ja hoiaks töökohti? Millist seost näeb peaminister teede korrashoiu ja turvalisuse vahel? Kui palju hukkub inimesi halva teeseisundi tõttu? (Juhataja helistab kella.) Sellised küsimused on Jaanus Karilaidil ja Ester Karusel.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kersti Sarapuu. Palun!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esitan keskfraktsiooni liikmete nimel arupärimise kliimaminister Kristen Michalile. Arupärimise sisu on munitsipaalmajade rajamine kohalikesse omavalitsustesse. Olles ise olnud pikaajaline omavalitsusjuht, tean, et omavalitsustes vajatakse elanike soovidele vastavaid kaasaegseid elamuid, kus on võimalik välja rentida eluruume paljulapselistele peredele, tööjõule, keda vajavad meie ettevõtted ja asutused. Väga heaks näiteks on Viljandimaal Võhma ja Järvamaal Imavere, kuhu vastavad majad on ehitatud. Kõik need on asustatud ning tagavad piirkonnas vajalikule töötajaskonnale ja peredele eluaseme. Eriti Imavere näitel on võimalik täheldada, kuidas piirkond areneb, ettevõtlus ja tööstus laieneb, rahvas kolib valda.

Tänane elamufond on maapiirkondades vananenud ning tänapäeva inimesed ei soovi elada vanadel amortiseerunud pindadel. Neid ei üürita ega osteta. 2016. aastal moodustatud valitsus leppis kokku 2018–2020 riigi eelarvestrateegias, mille järgi panustati elamumajandusse ja ka e-riiki 160 miljonit eurot, millest sai osa ka munitsipaalkorterite ehitus. Välja on öeldud numbrid, et 2017–2020 eraldati kokku selleks tarbeks 62,5 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste omaosalus ehitustöödes on 50%, mis ilmselgelt käib tänastes oludes linnadel ja valdadel väljaspool niinimetatud kuldset ringi üle jõu. Oleme vastavalt sellele esitanud ka ministrile küsimused. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Andre Hanimägi. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid, eelkõige minust vasakul käel! Mul on üle anda arupärimine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Sellele on alla kirjutanud Andre Hanimägi, Jaanus Karilaid, Jaak Aab ja Maria Jufereva-Skuratovski. Selle arupärimise sisu on vaesusrisk. 

Me oleme praegu palju rääkinud ebaõiglusest, eriti perehüvitiste valguses, mida koalitsioon meeleheitlikult kärpida tahab. Me oleme rääkinud ka sellest, kuidas niinimetatud maksuküüru kaotamine peaks parandama ebaõiglust tööl käivate inimeste suhtes ja nii edasi ja nii edasi. Tegelikult on meil väga suur mure ja see mure on vaesusriskis elavate inimeste olukord Eestis. Küsimus on selle [probleemi] lahendamise võimalustes. Eesti on üks Euroopa riikidest, kus on vaesusriskis elavate inimeste kõrge osakaal. Suhtelises vaesuses elab Eestis 2021. aasta seisuga 22,8% elanikkonnast. Ma toon siia juurde, et eriti just eakad on meil vaesusriskis. Selleks et parandada nende inimeste elukvaliteeti, on vaja riigi poolt aktiivseid meetmeid ja lahendusi, mida täna paraku ei näe. 

Eeltoodust ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvist tulenevalt palumegi sotsiaalkaitseministril vastata järgmistele küsimustele. Lühidalt öeldes need küsimused on: kuidas parandada inimeste olukorda; kuidas kaasatakse kohalikke omavalitsusi nende inimeste toimetuleku parandamisel; milliste sammudega toetab valitsus omavalitsusi; millised on plaanid suhtelise vaesuse vähendamiseks lähiaastatel; milline on pikk plaan? Suur aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Tanel Kiik. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Ma sooviks küsida või õigemini aru pärida väga olulisel teemal ehk haiguspäevade hüvitamise teemal, millest on meedias ka palju räägitud. 

Kahetsusväärsel kombel on valitsuskoalitsioon asunud rakendama inimestele ebasoodsamat hüvitamise korda, mis viimati kehtis 2020. aastal ehk sisuliselt enne pandeemiat, võib öelda, enne sellist terviseteadlikkuse kasvu Eesti riigis. Riigikogu keskfraktsioon algatas 13. aprill seaduseelnõu, mis näeb ette, et kehtima jääb praegune soodsam haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning Tervisekassa alates kuuendast päevast.

Kahjuks ei ole nakkused ja viirused meie seast kuskile kadunud, vaid võtavad uusi vorme ning levivad edasi. Selle asemel, et haigushüvitiste maksmise korra puhul erinevaid ajutisi lühi‑ ja tähtajalisi meetmeid rakendada, on mõistlik muuta inimestele soodsam kord tähtajatuks. Õige on, et tõbine inimene saab rahulikult ennast ravida, kodus püsida, mitte ei pea kartma oma majandusliku toimetuleku pärast ega pea haigena avalikku ruumi tulema. 

Sellest tulenevalt küsime terviseminister Riina Sikkutilt. Kas toetate inimestele soodsama haigushüvitiste korraga jätkamist? Ja palume ka seisukohta põhjendada. Küsime, kuidas mõjutaks varasema korra juurde naasmine madalapalgaliste inimeste ja perede majanduslikku toimetulekut. Tunneme huvi ka, milliseid tervisekäitumuslikke riske võib kaasa tuua inimeste majandusliku kindlustunde vähendamine haigestumise korral. Soovime teada, kas terviseminister on kohtunud sel teemal ka Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajatega ning milline on nende seisukoht kaks ja pool aastat kehtinud ning edukalt toiminud haigushüvitiste maksmise süsteemi kohta. Arupärimise esitavad Tanel Kiik, Kersti Sarapuu, Vadim Belobrovtsev ning Jaanus Karilaid. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Vadim Belobrovtsev. Palun! 

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid, kes te siin olete veel! Esitame arupärimise haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Teema on toitlustamine lasteaedades. 

"Eesti riik on aastaid osalenud koolitoidu korraldamise finantseerimises […]. Samal ajal on lasteaedade toitlustamine jäänud omavalitsuste ja lastevanemate õlgadele – riik ei anna kahjuks lasteaiatoidu teenusele ühtegi senti, vaatamata sellele, et üle 90% Eesti koolieelses vanuses lastest käib lasteaedades ja nende igapäevane toitlustamine maksab oluliselt rohkem kui koolilaste oma. Viimase aasta jooksul on toidukaupade ja toorainete hinnad oluliselt tõusnud, mis tõi kaasa ka lasteaia toitlustamise teenuse olulise kallinemise – kohati mitu korda. See tähendab, et nüüd on vanemad sunnitud maksma oluliselt rohkem, nagu ka need omavalitsused, kes on eelnevalt kas osaliselt või täielikult katnud lasteaiatoitlustamise teenuse maksumust. [---] Oleme seda meelt, et praeguses keerulises olukorras (eriti lastega perede jaoks), kus uus valitsus lubab tõsta olemasolevaid makse ja kehtestada uusi, kärpides näiteks ka paljulapseliste perede toetuseid, oleks igati õige ja õiglane hakata riigi poolt katma kasvõi osaliselt lasteaiatoitlustamise teenuse maksumust, mis kindlasti vähendaks omavalitsuste ja lastega perede rahalist koormust."

Küsime ministrilt, kas teie arvates peaks riik osaliselt hüvitama lasteaedades käivate laste toitlustamise. Kui jah, siis milline võiks olla riigi panus? Kui mitte, siis kuidas saab riik aidata lasteaias käivate lastega peresid olukorras, kus inflatsioon Eestis on Euroopa üks suurimaid ja lasteaia toitlustamisteenuse hinnakasv on viimase poole aasta jooksul olnud ülikiire? Küsivad Riigikogu liikmed Vadim Belobrovtsev, Tanel Kiik ja Tõnis Mölder. Aitäh! 

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Aleksei Jevgrafov. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan arupärimise regionaalministrile Ida-Virumaa olukorrast. 

"Oleme mures Ida-Virumaa piirkonna arengu osas, mis on seotud kõrge tööpuuduse, majandusliku ebastabiilsuse ja muude sotsiaalmajanduslike probleemidega. Seetõttu soovime teada, millised meetmed on valitsusel plaanis kasutusele võtta nende probleemide lahendamiseks ning millised on Teie juhitava ministeeriumi ja valitsuse konkreetsed tegevused, et toetada Ida-Virumaa arengut." 

Eeltoodust tulenevalt palume teil vastata järgmistele küsimustele. Millised on valitsuse plaanid ja meetmed Ida-Virumaa majandusliku olukorra parandamiseks ja tööpuuduse vähendamiseks? Kuidas plaanib valitsus toetada Ida-Virumaa ettevõtjaid ning arendada piirkonna majandust, et tagada stabiilne majanduskeskkond? Millised on konkreetsed meetmed, mida valitsus kavatseb ette võtta, et parandada Ida-Virumaa sotsiaalset olukorda ning tagada piirkonna elanike heaolu ja turvatunne? Kuidas plaanitakse kaasata kohalikke elanikke ja kogukondi otsuste tegemisse, mis puudutavad Ida-Virumaa arengut ja tulevikku? Viimane küsimus on, milline on valitsuse seisukoht Ida-Virumaa ja kogu Eesti jaoks olulise põlevkivisektori arengu puhul ning millised on plaanid, et tagada piirkonna elanikele töökohad ka tulevikus. Lugupidamisega Riigikogu liikmed Aleksei Jevgrafov, Maria Jufereva-Skuratovski, Ester Karuse, Enn Eesmaa, Lauri Laats, Aleksandr Tšaplõgin, Vadim Belobrovtsev. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Maria Jufereva‑Skuratovski. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on suur au anda üle arupärimine kolme Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel. Arupärimine on peaminister Kaja Kallasele ja puudutab perede toimetulekut. 

"Noored pered on meie riigi edasiviijad. Viimased aastad on meid tabanud nii mitmed kriisid, et selles valguses on olnud kõigil raske toime tulla. Jüri Ratase valitsuse ajal toetati kriisides nii eraisikuid kui ettevõtteid, et inimesed ei kaotaks tööd. Tänane valitsuskoalitsioon ei ole perede toimetulekule sugugi kaasa aidanud. Esimese valitsuse poolt Riigikogusse toodud eelnõu eesmärk on vähendada peretoetusi, mis just värskelt said suurendatud. Elukalliduse tõusu süvendab käibemaksutõus, seejärel plaanite kehtestada automaksu ja ära kaotada tasuta ühistranspordi. Ja siis me räägime sellest, et noored pered kolige maale. See ei ole ju kuidagi jätkusuutlik."

Väljatoodud asjaoludest tulenevalt palume teil vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 vastata järgmistele küsimustele. Mida te soovitate nendele peredele, kes on teinud lähtuvalt uutest, täna kehtivatest peretoetustest oma pere-eelarve ja arvestanud, et just praegu on näiteks hetk oma elamistingimusi parandada? Teine küsimus, kuidas saab olla kindel selles, et värskelt vastu võetud seadused ei lähe kohe uue koalitsiooni tulekul muutmisele? Ja kolmas küsimus, millised on tänase valitsuskoalitsiooni positiivsed panused sellesse, et pered jätkaksid kasvamist ning noored sooviksid oma perekonda luua? Sellele arupärimisele on oma allkirja andnud Maria Jufereva‑Skuratovski, Jaak Aab ja Aleksei Jevgrafov. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Lauri Laats!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel soovin [menetlusse] anda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teema on hästi oluline. Just esitas hea kolleeg Vadim Belobrovtsev arupärimise koolilõuna hinna kujundamise protsessi kohta. Selge on see, et see hind on ajale jalgu jäänud. Seoses sellega ka see eelnõu ja selle esitamine. Nimelt, antud eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse kaks eurot ööpäevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta. Noore inimese organism vajab kvaliteetset, mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Koolis pakutav soe lõuna on õpilastele väga oluline söögikord. Tõusva inflatsiooni ning kiire hinnatõusu tingimustes ei ole senise koolitoidu kvaliteedi hoidmine endise summa eest võimalik. Selleks et koolilõuna oleks kooliõpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav, tervislik ja maitsev, tuleb suurendada koolilõuna toetuse alammäära. 

Hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale üks euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanema panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus viis aastat tagasi ehk aastal 2018, kui toetust tõsteti 0,78 eurolt ühe euro peale päevas õpilase kohta. Nii et viimane aeg on [toetust] tõsta. Viimane aeg on teha nii, et hea toit oleks kättesaadav ka edaspidi. Selleks ongi see eelnõu äratatud ellu, et koolilõuna toetus edaspidi oleks kaks eurot. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Enn Eesmaa. Palun!

Suur aitäh! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle perehüvitiste muutmise seaduse eelnõu. See eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. 

Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta teatavasti 80 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelnõuga tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse ka esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus. Selleks et lapsetoetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal eraldi otsusega muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. mail. Indeksi väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lapsetoetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1000. See tähendab, et elatustaseme langedes lapsetoetus ei vähene. 

Hüperinflatsioon ja toiduainete hinna tõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Eriti valusalt on see tabanud väiksema sissetulekuga peresid. Paraku kiire hinnatõus jätkub. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut. Lapsetoetuse eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Sellepärast me selle seaduseelnõu ka üle anname. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Esitame neljakesi arupärimise rahandusminister Võrklaevale. See arupärimine on kantud tegelikult subsidiaarsuse printsiibist ehk läheduse printsiibist ja see puudutab kohaliku omavalitsuse tulubaasi. 

"Valitsuskoalitsiooni regionaalpoliitika plaanidest on kõlama jäänud vajadus kujundada ümber kohalike omavalitsuste tulubaas[,] võttes arvesse hajaasustuse eripära, töökohtade paiknemist ning omavalitsuse elanike vanuselist struktuuri. Detailidesse pole samas laskutud ja enamik avalikke arutelusid on seni keskendunud ummikumaksule, maamaksule ja turismimaksule, mis kõik puudutavad suuremaid ja tihedama asustusega omavalitsusi. Praktikas on oma eelarvetega enim hädas väiksemad omavalitsused, mis on sattunud nõiaringi: maksumaksjate arv väheneb kiirelt, mis sunnib kokku tõmbama teenuseid, mis aga peletab minema järgmise koguse elanikke. Sellised omavalitsused vajavad kiirelt kõige selgemat signaali, et neid ei jäeta hädas üksi […]." Rahataotlused ning riigi rahaline panus peab neid eraldi käsitlema.

Lähtudes eeltoodust [esitame] kaks küsimust. Esimene neist puudutab seda, kas kohalike omavalitsuste tulubaasi on plaanis rahastada maamaksu või üldiselt maksutõusude arvel ning jagada tulumaksuproportsioon ümber, võttes arvesse hajaasustuse koefitsienti. Ja teiseks, kas kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine on kavas vaid neile täiendavate kohalike maksude kehtestamise võimaluse andmisega või kavatseb riik suunata omavalitsustele ka täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid? Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Priit Sibul! Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on Isamaa fraktsiooni nimel üle anda seaduse muutmise eelnõu. Isamaa fraktsioon korraldas täna kell 2 siinsamas Riigikogu ees meeleavalduse, mis seisis perede eest, kus kasvab palju lapsi. Ja seal oli juttu nendest pretsedentidest, mida loodud valitsus soovib teha. Eelmises valitsuskoalitsioonis oli kolmest erakonnast kaks needsamad. Mäletatavasti olin ma parlamendis sotsiaalkomisjoni poolt [määratud] lastetoetuste ja lasterikka pere toetuse tõstmise [seaduse] juhtmenetleja. [Seaduse] poolt hääletasid nii-öelda hea pretsedendina kõik saadikud, aga suur hulk neist on tänaseks ringi mõelnud. Hea valitseja on mitmel korral rääkinud, kuidas suurpered on kullasaju all, ja kõik muud sellised väljendid, mis loomulikult on inimesi tohutult vihastanud. Seda segadust on külvatud küll ja küll. Teadupärast on koalitsioonil soov muuta ja vähendada lasterikka pere toetust. Ja kui enne valimisi rääkisid kõik erakonnad, et soovitakse võrdsust ning pere- ja lastetoetusi suurendada, siis tegelikult mitte midagi sellist me [enam] kuulnud ei ole. Teadupärast on võimalik kodanikke saada kahel viisil. Esiteks, need sünnivad Eesti peredesse, või teiseks, kodakondsuse andmise kaudu. Seadusemuudatus, mida Isamaa fraktsioon soovib üle anda, ongi kodakondsuse seaduse muutmine. Kuivõrd siiamaani on võimalik Eesti kodakondsust eriliste teenete eest saada kümnel isikul, siis meie ettepanek on seda vähendada poole võrra. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Aivar Koka.

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Soovin üle anda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse [eelnõu], millega täiendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust §‑ga 17¹, volikogu liikme õiguste kaitse, järgmises sõnastuses: "Käesolevas seaduses sätestatud õiguste rikkumisel on volikogu liikmel õigus pöörduda halduskohtusse." 

Me teame täna, et väga paljudes Eesti omavalitsustes on olukord selline, et koalitsioon ütleb, kes on mis komisjonis ning kui palju on koalitsiooni liikmeid komisjonis ja kui palju on opositsiooni liikmeid. Me teame, et Eestis kehtib KOKS, kus on väga selgelt öeldud, et komisjoni liikmed jaotatakse opositsiooni ja koalitsiooni vahel vastavalt saadud häälte, mandaadi proportsioonidele. Aga ma usun, et kahjuks seda enamuses ei saa öelda ja väga paljudes omavalitsustes seda tõde ei kasutata ja volikogu liikmel ei ole mitte mingisugust varianti ennast kaitsta. Kui tavakomisjonis on selge, et koalitsioonil peaks olema hääl või kaks rohkem kui opositsioonil – loogiline! –, siis teine pool on see, et igas volikogus peab olema ka revisjonikomisjon. Ja kui lugeda KOKS-i, siis revisjonikomisjonis – väga selgelt on öeldud – peab opositsioonil olema hääli rohkem kui koalitsioonil. Ma tean vähemalt ühte omavalitsust, Jõgeva vald, kus seda KOKS-is antud [normi] eiratakse, ja koalitsioon ütleb, kes kõlbab revisjonikomisjoni [ja kes] mitte. Kui on oskuste ja kogemustega raamatupidamisharidusega inimesi, siis neid sinna ei lasta, sest nad võivad liiga palju vigu leida. (Juhataja helistab kella.) Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun! Hea ametikaaslane Urmas, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud kolm koalitsiooni kuuluvat saadikut ja rida opositsioonisaadikuid! Hea Eesti rahvas! See vastasseis, mille on esile kutsunud valitsuse katse läbi suruda ilma dialoogi astumata rida pakettasju, millele valimistel ei võetud mitte sekundikski mandaati, on äärmiselt kahetsusväärne ja parlamendi ülesanne on sellele vastu seista. Me oleme tegelikult orwellilikus situatsioonis. Need asjad, mis tegelikult ei saanud Eesti rahva enamuse toetust valimistel, mis üldse ei kerkinud esile kui küsimused, on korraga muutunud kõige kesksemateks tuumteemadeks, millega ametisse astunud valitsus parlamendist üle rullivas tempos kavatseb tegeleda. Tõde on vale. Vaadake, asjad on groteskselt, täpselt mandaadi saanud poliitiliste programmide peegelpildina avalikkuse ette maalitud, kõik on reastunud tagurpidiseks. Võtame ühe näite ja see üks näide puudutab abikaasade deklaratsioone.

Te peate nüüd poole minuti jooksul üle andma arupärimise või eelnõu.

Jaa. Reformierakond lubas oma programmis taastada abikaasade ühisdeklaratsioonid. Tegelikult kavatsetakse nendel minutitel esitada siin valitsuse poolt parlamendi menetlusse hoopis ühisdeklaratsioonide tühistamine. Isamaa seda ei toeta. Isamaa fraktsioon esitab eelnõu, ettepaneku valitsusele loobuda plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest. Valetav poliitika, rahvalt mandaati mittesaanud poliitika (Juhataja helistab kella.) ei tohi jõustuda, istungi juhataja. See on meie mandaat, mida me siin kaitseme. Ja me oleme valmis aega kulutama, et seista vastu maksutõusudele ja perede kindlustunde hävitamisele. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud turismiettevõtjad! Siin on Isamaa fraktsiooni eelnõu ja see eelnõu on "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist tõsta majutusasutuste käibemaksu". 

Eelmisel nädalal oli mul hea võimalus kolleeg Alar Lanemaniga istuda koos Pärnus, kus ma volikogu esimehena kutsusin kokku ümarlaua. Teemaks oli just nimelt see vägagi põletav teema: kuidas regionaalset ebavõrdsust vähendada. Teadupärast on selleks ikkagi vaja rahalisi vahendeid. Koos turismi[valdkonna] asjaosalistega arutasime selle üle, kuidas see idee on kerkinud ja mis võiks olla tuleviku vaates aastaks 2025 see suur idee. Ja oh kahetsust, me jõudsime sinna, et tegelikult mingisugust analüüsi ega ka projektsiooni tuleviku majanduse kujundamise kohta Pärnu maakonna võtmes ei ole olemas. Kunagi konjunktuuriinstituut tegi selliseid analüüse ja toona räägiti majutusasutuste käibemaksu tõusust 9%-lt 14%-le. Aga nüüd käib jutt erisuse kaotamisest täielikult ehk viiakse see 9%-lt 22%-le. Ja noh, see on ilmselgelt see eelnõu, mis siis, kui see [vastu võetakse], tekitab Eestisse juurde vaesust ja tegelikult vähendab ettevõtete konkurentsivõimet, eriti selgesti ekspordivaldkonnas. Pärnu põhimure seisneb selles, et meil puudub suuresti äriturism. [Enamjaolt] on tegemist puhkajaga, kes tuleb ja jätab meile vähem raha, ka riigieelarvesse. Seda asja võiks mitte teha.

Aitäh! Tahaks edasi minna. Polegi sellist olukorda enne olnud, et ühelt poolt tahab hea ametikaaslane Priit Sibul tulla Riigikogu kõnetooli, teiselt poolt tahab hea ametikaaslane Priit Sibul küsida protseduurilise küsimuse. Enne saab Priit Sibul protseduurilise küsimuse. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mis aasta meil praegu on? 

Aitäh! 2023. Palun Riigikogu kõnetooli, Priit Sibul!

Aitäh, hea istungi juhataja! Teate, see küsimus ei olnud üldsegi juhuslik. Ma annan üle kohe perehüvitiste seaduse muutmise [seaduse] eelnõu. 

Aga möödunud nädalal leidsin ma veebist reklaami, kus Reformierakond reklaamis, et lastetoetus oli aastal 2022 60 eurot ja aastal 2024 saab olema 80 eurot. Mul tekkis küsimus, kas see vahepealne 2023 on olemas või seda ei ole olemas. Mis olukord nagu praegu kehtib? Lihtsalt tahaks kõikidele inimestele öelda, et eelmises parlamendi koosseisus võeti vastu otsus, et ka aastal 2023 on lastetoetus 80 eurot. Selles mõttes ei muutu mitte midagi. Seal reklaamis räägiti veel ka lasterikka pere toetusest ja kõigest muust. Ma ei oskagi öelda, kas inimeste rumalaks pidamine on nahaalsus või muljetavaldav. 

Eelnõu iseenesest räägib sellest, et kõikide laste toetus peaks tulevikus olema 130 eurot, sõltumata sellest, mitmes laps ta peres on. Kuidagi veider on see, et räägitakse lasterikastest peredest kui mingitest müstilistest asjadest, aga lasterikkad pered ei sünni kuidagi äkitsi või iseenesest. Ka meie pere oli ühelapseline kaks aastat, kahelapseline seitse aastat ja alles siis tekkis kolmas ja enam lapsi. Selles mõttes käivad kõik asjad järjekorras. Ja need kulud on ilmselgelt proportsionaalsed teatavast hetkest lapse kohta. Perel tekivad täiendavad vajadused, mida on mõistlik lahendada. Loomulikult ükski toetus ainuüksi ei lahenda kaugeltki mitte kõiki probleeme. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Aivar Kokk. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on au üle anda Isamaa fraktsiooni algatatud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (koduomanike vabastamine omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest). Ehitusseadustiku § 97 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi heakorra tagamiseks." 

Nagu te teate, on Eesti Vabariigis selline huvitav olukord, kus osa omavalitsusi hoiab korras kõnniteed ja ka haljasalad, ja samas on kõrval omavalitsusi, kus koormatakse koduomanikke, kelle aia ääres võib olla murulapike, kus on kõnnitee. Näiteks Tartu linnas. Aga see olukord on ju keeruline. Üks [asi] on muru ära niita, tahad, et maja ümber on ilus ja kõik okei. Sa teed kulutusi, mis on küll omavalitsuse maa jaoks, aga maksad selle oma taskust. Teine [asi] on talvel lume lükkamine. Hommikul kella seitsmeks peavad kõnniteed olema puhastatud, graniitkillustikuga [kaetud]. Ei tohi liiva panna, tuleb soola panna, seda lubatakse, sest killustiku sisse on nüüd segatud sool. Paned seda peale. Ja seda kõike tuleb oma kulu ja kirjadega teha. Riigikogu liikmed, noored ja tugevad inimesed, me saame sellega hakkama. Ainuke häda on see, et kui sa oled Tallinnas tööl, siis on väga raske igal hommikul Tartus olla ja kella kuue aeg lund lükata kõnnitee pealt. (Juhataja helistab kella.) Aga on palju eakaid inimesi, kes sellega hakkama ei saa. Ja see on ebavõrdne koormamine: keegi peab seda tegema, keegi ei pea.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Ei meeldi mulle see olukord, kus valitsus püüab parlamendist alandavalt üle rullida poliitikate elluviimiseks, millel ei ole avalikku mandaati. Ja nüüd on järgi jäänud kaks koalitsiooni esindajat. Vaatame, mida lubati enne valimisi. Ma tsiteerin: "Tugevdame parlamentarismi. Kehtiv Riigikogu töökorraldus ei vasta ühiskonna arengule ega vajadusele. Riigikogu peab oluliselt rohkem keskenduma avalikule poliitilise[le] debatile ja täitevvõimu üle järelevalve teostamisele." See oli Reformierakonna lubadus kindlates kätes parlamentarismi kohta, millele taotleti ja saadi ülekaalukalt Eesti rahva mandaat. Tegelikkuses on risti vastupidi. Ilma avalikkuselt saadud mandaadita püütakse kiirkorras, kui mitte õigusvastasel meetodil, siis vähemasti parlamendi õigusloome head tava rikkudes kobarseadusena suruda läbi pakett maksumuudatustest. Eesti rahvas nägi televiisorist seda, et välja käidi maksualandused, ja mida ta saab: maksutõusud. 

Ja sama lugu, mis puudutab valetamispoliitikat, on ka sellega, et uus valitsusliit kavatseb muuta ja leevendada kodakondsuse saamise tingimusi põhimõtteliselt: muuta Eesti kodakondsuspoliitika põhimõtteid ja seada Eestis sisse topeltkodakondsus. Isamaa fraktsioon esitab parlamendi menetlusse Riigikogu otsusena ettepaneku loobuda plaanist leevendada Eesti kodakondsuse saamise tingimusi, loobuda plaanist seada sisse Eestis efektiivselt toimiv topeltkodakondsuse süsteem  – Henn vaatab seal veidike üllatunult –, nagu on kirjas koalitsioonilepingus. Me ei luba lõhkuda Eestit auga teeninud kodakondsuspoliitika põhimõtteid. (Juhataja helistab kella.) Aitäh, istungi juhataja!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Neljal Riigikogu liikmel on arupärimine esitada kaitseminister Hanno Pevkurile ja see on seotud liitlaste mobiilsusega Eestis ja laiemalt. Riigikaitseküsimused on alati täpsed küsimused ja ma ei hakka eellugu ette lugema. Me kõik teame, millises situatsioonis me julgeolekupilti arvestades oleme. 

Sellest lähtuvalt me tahame vastuseid kolmele küsimusele, lähtudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑st 139. Esimene neist küsimustest on, milliseid transpordialaseid investeeringuid vajab Eesti kiiremas korras, et tagada liitlaste kiire ja sujuv ligipääs. See puudutab kõiki ühendusi, on need siis mööda maismaad, veeteed või õhuteed. Teiseks, kuidas tagada praeguste põhimaanteede läbilaskevõime, kui tekib vajadus samaaegselt transportida seda mööda sõjaväetehnikat ning tegeleda elanikkonna evakuatsiooniga? Ning kolmandaks, kas Euroopa sõjalise mobiilsuse programmist on võimalik saada täiendavaid rahalisi vahendeid taristuinvesteeringuteks Eestis? Nagu te kõik teate, seda mobiilsuse programmi tegelikult kõvasti kärbiti, aga see olukord on drastiliselt muutunud. Liitlaste siinolek ei ole ainult võimalus, vaid ka nende varustamine on meie kohustus. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, kui protseduurilist ei ole, Priit Sibul.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Nii nagu hea kolleeg Urmas Reinsalu luges ette Reformierakonna valimislubaduse, et alandame makse, siis see, mida me saame jaanipäevaks ja jõuludeks, on tõenäoliselt alandatud rahvas, sest sellistest lubadustest, mida täna püütakse seadusesse raiuda, ei rääkinud ei Reformierakond ise ega keegi teine koalitsioonierakondadest. Räägiti küll eelarve paremast seisust, räägiti ka sellest, et eelarve vajaks revisjoni, räägiti mingitest kärpekohtadest, aga me näeme täna seda, et läbi aegade või viimase sajandi kõige madalama sündimuse juures ainukene kärpekoht ja pretsedent, mis suudeti leida, on see, et vähendatakse lastega perede turvatunnet ja kindlust tuleviku osas. See loomulikult on absurdne pretsedent, mida luua tahetakse. Ma ei teagi, kas keegi on lõpuks päris selgeks saanud, et neid uusi makse, maksutõuse tuleb nagu Vändrast saelaudu ja sellele ei paista lõppu tulevat. Kui koalitsioonileppest võib lugeda osa maksude tõstmise kohta, siis alles hiljuti kliimaminister – ma ei teagi täpselt, on ta majandus- või keskkonnaminister – teatas, et oleks vaja prügipõletusmaks sisse seada. Räägitakse raskeveokimaksu tõusust, mida ei ole veel kusagilt lugeda olnud, aga igasuguseid jutte liigub. Isamaa fraktsioon algatab eelnõu välismaalaste seaduse muutmise kohta, mis aitab eelarvesse täiendavaid vahendeid tuua. Meie eesmärk on, et maksude tõusud võiks ära jätta ja leida neid vahendeid muul kujul. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Aivar Kokk. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on au üle anda Isamaa fraktsiooni nimel Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist tõsta ettevõtte tulumaksu kahe protsendipunkti võrra". Me teame täna, et Eesti Vabariik on ainukene Euroopa Liidu riik, kus ettevõtte tulu ei maksustata enne, kui see dividendina välja võetakse. Tänu sellele on Eesti majandus olnud alati tõusujoones. Me nägime ka üle-eelmise koalitsiooni ajal, kui oli koroonakriis, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon suutis kahe nädalaga kiireid otsuseid teha, millega turgutati majandust, aidati inimesi ja ettevõtteid. 2021. aastal, 2022. aastal me nägime selgelt, et tänu sellele oli Eesti majandus kõige paremini hakkama saav majandus Euroopa Liidus, kuna majanduskasv oli kõige suurem. Üks selle eeldus on läbi aastate olnud ka see, et ettevõtluses ei maksustata lihtsalt iga aasta lõpus tulu, vaid maksustatakse siis, kui omanikud selle raha välja võtavad. See annab võimaluse mitmeid aastaid korjata tulu, raha ja siis teha investeeringuid. Investeeringuid ei ole siiamaani maksustatud. Nüüd me näeme, et riigi tänane koalitsioon ehk valetav maksutõusu koalitsioon soovib teha kõik selleks, et tänast ettevõtlusmajandust keerulisemaks teha, ja soovivad tulumaksu tõsta. Isamaa fraktsioon ei toeta seda ja annab üle vastava eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetavad rahvaesindajad! Me oleme vastu valitsuse poliitikale, mis ei põhine avalikul ausal valimisvõitlusel saadud mandaadiga poliitikate elluviimisel, vaid selliste poliitikate elluviimisel, millest ei kõneletud hetkekski enne valimisi, ja mis poliitilises tähenduses on seega valetav poliitika. Kuid me oleme öelnud, et nendes küsimustes, mis puudutavad Eesti rahvuslikku julgeolekut, selle kindlustamist, Eesti riigikaitse kindlustamist, sisemise julgeoleku kindlustamist, oleme me kindlasti tingimusteta valitsuse positiivsete algatuste toetajad ja valmis ka ise välja pakkuma oma seisukohti, kuidas meie sisemist rahu ja sisejulgeolekut tugevdada. 

Isamaa fraktsioon annab parlamendi menetlusse välismaalaste seaduse muutmise tervikliku juriidilise novelli, mis näeb ette selge õigusliku aluse loomise Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja avalike toetajate elamislubade tühistamiseks ning välistab õigusliku suunisena ka sellistele inimestele uute elamislubade ja viisade andmise. See eelnõu koosneb ühest paragrahvist ja kaheksast punktist, mis kõik nimetatud suunitlusega tegevuste kataloogi kehtestavad. Me ise oma maal määrame, kes võõrastest on siin teretulnud ja kellele külalistest me ütleme, et sa pead sellelt maalt lahkuma, sest sa ei jaga meie väärtusi. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Meie esitame Isamaa fraktsiooni nimel Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda plaanist kehtestada Eestis automaks. Nagu te kõik teate, see tuleb koalitsioonilepingust ja on kokku lepitud nõnda, et plaan on kehtestada Eestis automaks alates 1. juulist 2024. 

Enne kui me fraktsioonis seda arutasime, ma kuulasin ka debatti "Esimeses stuudios", kus poliitikud olid koos ja arutasid väga tõsiselt selle üle, mida peaks tegema 1990-ndate aastate Audiga ja mis oleks see mõistlik lähenemine. Seal arutati erinevaid versioone, et selle võiks ju müüa maha ja osta säästlikum. Siis käis debatt selle üle, et mis selle hind võib olla. Seal helgemad pead pakkusid 2000 eurot. Ilmselgelt läks pikalt üle, eks ta ilmselt sinna 200 euro piiresse jääb. Aga kurbloolisus on tegelikult ju see, et kui me räägime, et võõrandame selle sõiduki ära, siis ilmselt naabrimehele, kes sõidab sellega edasi, ja see, kes võõrandab, saab ilmselt heal juhul liisingulepingu sõlmimise tasu makstud. Noh, nii see asi vist ei peaks käima.

Ja veelgi enam, selgusetuks jääb tegelikult see, milleks me ikkagi tegelikult seda maksu kehtestame. Saame aru, et tegemist on niinimetatud halva maiguga maksuküüru jaoks vajamineva raha hankimise plaaniga, mitte sellega, et me peaks kuidagi inimkäitumist mõjutama, sest sageli maapiirkonnas ju lihtsalt ei olegi mingit teist võimalust liikuma saada. Nii et ei automaksule on selle eelnõu sisu. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Priit Sibul. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kolleeg Andres Metsoja tutvustas plaani, millest tegelikkuses ei saagi aru, kas see on koalitsiooni plaan või ei ole. Eriti groteskne oli seesama Audi näide. Arusaam sellest, mis on tegelik elu Eestis või kuidasmoodi see maks kedagi mõjutama hakkab, ei ole päris kõigile inimestele kohale jõudnud. Minul on üks hea tuttav, kes tavatseb nendel puhkudel ikka öelda: "Halloo-halloo! Kontakt reaalsusega!" See tuleb kasuks, eriti kui inimene satub rahandusministri toolile. Seal oleks eriti hea, kui sa oled elus reaalsusega pidevalt kontaktis olnud. Aitab mõista ja lõpuks ka need entusiasmist ja eufoorias kokku lepitud maksulaekumised ehk kuidagimoodi eelarvesse saada. Aga ma saan aru, et tegelikkuses seal paketis, mis rahanduskomisjoni poole teele pandi, automaksu veel sees ei ole, sest koalitsioon pole jõudnud kokkuleppele, keda päriselt maksustada, kui palju, kuidas. Kas vana Audi peab sama kõrgelt olema maksustatud kui uus Porsche või mitte ja mis seal vahepeal kõigiga juhtub?

Teine samasugune maks on küll kahjuks seal paketis sees, aga ma vaatasin, majandus- ja infotehnoloogiaminister, kes iseenesest on ju varem turismisektoris töötanud ja toimetanud, on ka öelnud, et sellega võib-olla ei peakski nii palju kiirustama, kuivõrd Riia linnapea juba tundis suurt rõõmu. Meenuvad need aktsiisitõusud, mille puhul me oleme korra vea teinud.

Isamaa fraktsiooni nimel on hea meel üle anda välismaalaste seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Selle sisu toob eelarvesse täiendavaid vahendeid, ilma et me peaksime makse tõstma. Tasuks koalitsioonil vaadata mujale. Kui tähtajalist elamisluba [tahta] ettevõtluseks füüsilisest isikust ettevõtjana, peab olema vähemalt 20 000 eurot Eestisse investeeritud kapitali. (Juhataja helistab kella.) Praegu teadupärast on see 16 000. Aitäh! 

Aitäh! Head ametikaaslased, mul on kaks palvet. Esimene palve [on see], et ma kuulasin seda istungi rakendamist ning eelnõu ja arupärimise üleandmisel on olnud meie väga pikaajaline praktika, [et sõnavõtt on] kuni 120 sekundit. See on eesti keeles 2 minutit minutitesse teisendatuna. Ja teine on see, et kui te annate üle eelnõu või arupärimise, siis on mul väga suur palve, et rääkige Eesti avalikkusele, nii nagu siin Riigikogu kõnetoolis räägitakse, ja ametikaaslastele ikkagi peamiselt selle sisust. (Hääl saalist: "Täpselt!")

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Aivar Kokk. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Me siin koos Helir-Valdor Seederiga soovime üle anda ühte eelnõu ehk perehüvitiste seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Me oleme pikalt rääkinud sellest, et lapsi tuleb kohelda võrdselt. Kui valimiskampaania käis, siis ma arvan, et ükskõik millise erakonna telgi juurde tuldi ja küsiti, kas esimese ja teise lapse toetus tõstetakse sama kõrgele kui kolmanda lapse toetus, siis enamus juhtudel meie ütlesime potentsiaalsele valijale: "Jah, loomulikult, lapsi tuleb kohelda võrdselt ja toetada neid." Kui vaadata tänast valitsuse tegevust, siis nad ei lubanud ühtegi maksu tõsta valimiste ajal ja nüüd pidevalt tahavad tõsta. Samuti ei räägitud kordagi ka sellest, et peretoetusi ja lastetoetusi hakatakse vähendama või nende soodustusi ja tulumaksuvabastusi likvideerima. 

Me [esitame] seaduse muudatuse eelnõu, mis ütleb, et peretoetuste seaduse § 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Lapsetoetuse suurus pere iga lapse kohta on 150 eurot." See on just mõeldud nii, et kui praegusel hetkel tahetakse suurte perede toetustest ära võtta 200 eurot ja see anda kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse jaoks, siis oleks õiglane hoopis see, et toetus läheks lastele ja iga laps saaks vähemalt 150 eurot iga kuu toetust, millega oleks lapsevanematel võimalik laste vajadused rahuldada. (Juhataja helistab kella.) Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud rahvaesindajad! Reformierakond, Eero, kes materjali jagas Nõmme Keskuse ees, mida te lubasite Eesti rahvale? Lubasite, et ehitate valimistsükliga selle, mis on teie prioriteet – veealune raudteeliin Helsingisse. Mitte ei rääkinud säästlikkusest, uutest maksudest, mitte julgeolekust niivõrd kõige kallima valimislubadusena. 2015. aasta – Eero teab hinnanguid – hinnang maksumuse kohta oli 16 miljardit eurot. Ma [ei] usu siiski, et vaevalt Eestis on nii lapsikut valijat, kes kujutas ette nende õhulosside või nende vassimiste peale, et see on oluline prioriteet ja kuidagiviisi realistlik selle nelja aastaga ehitada see veealune rongiliin Eestist Helsingisse.

Kuid oli palju realistlikumaid valimislubadusi, millele taotleti mandaati. Igor, lasterikaste perede toetusrühma esimees, Eesti 200 programmis oli, et tõstame esimese ja teise lapse toetuse 2024. aasta 1. jaanuarist 150 euroni ja indekseerime selle. Härra loomaaiadirektor, täpselt samasugune lubadus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programmis. Vaat, see oli küll asi, mida tegelikkuses inimesed eeldatavasti võisidki uskuma jääda ja ehk usutakse ka praegu. Kui me esitasime siin eelmise aasta suvel sisuliselt konsensusega, miinus üks, parlamendi menetlusse pere[hüvitiste] muutmise seaduse, siis nägi see ette tegelikkuses ka lapsetoetuste suuruse pere iga lapse kohta 100 eurot. Ja sellekohase eelnõu me esitamegi. Meie tuleme appi Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Eesti 200-le, et vähemalt osaliselt täita teie lubadus Eesti rahvale. Ma näen, et Igoril on pöial üles, nii et loodan sinu toetusele selle eelnõu menetlusel. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun! 

Vabandust-vabandust! Kuna ma kuulsin, et härra Eero Merilinnul on protseduuriline, siis lihtsalt informatsiooniks [ütlen, et] juhataja saab anda protseduurilist kahel juhul: kui te tõstate käe või te vajutate käemärgi peale. Eero Merilind, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Küsin, millal tuleb valitsuse esindaja Heili Tõnissoni ettekanne.

Aitäh! Ma loen selle protseduuriliseks küsimuseks. Palun vaikust saalis! Vabariigi Valitsuse esindaja tuleb Riigikogu kõnetooli siis, kui Riigikogu liikmed on oma eelnõud või arupärimised üle andnud. Eero Merilind, protseduuriline küsimus, palun!

Ma tahan selle maha võtta.

Tahate maha võtta? Paar korda vajutage, ta annab selle võimaluse teile. Korras. Andres Metsoja, palun, protseduuriline küsimus!

Jah, aitäh! Tõesti, see arutelu täna siin saalis valitsuse esindaja ettekande kohta on olnud väga pikk ja põhjalik. Mina olen ka jõudnud sinna oma mõttega, et kui me tegelikult räägime hästi palju personaalsest riigist ja räägime e-riigi eripäradest, siis huvitav, kas oleks võimalik meie tehisintellektiga läbi rääkida ka see, et tekiks olukord, kus Heili Tõnissoni sõnavõimalus selles tabloos ehk tehisintellektis oleks kogu aeg viimasel kohal. Mulle tundub, et see tekitab siiski segadust hetkel. Inimesed tulevad saali, pole võib-olla päris kursis ja vaatavad kogu aeg, et midagi on valesti.

Aitäh! Ma usun, et ametikaaslased on üsna hästi kursis. Sellest oli meil juttu rohkem kui tund aega tagasi. Mind see küll ei häiri, et Vabariigi Valitsuse esindaja on siin tablool kirjas hetkel nr 1 all. Aga nagu ma ütlesin, siis meie praktika on koosseise olnud see, et kõigepealt Riigikogu liikmed ja siis Vabariigi Valitsuse esindaja. 

Ja nüüd palungi Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Isamaa fraktsiooni nimel [annan üle eelnõu] "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele analüüsida täiendavalt põlevkivi väärindamise ja kasutamise võimalusi". Kui me vaatame, mis on kirjas koalitsioonileppes, siis seal on väga selgelt kirjas, et me ei plaani avada uusi põlevkivikaevandusi ja eelistame olemasolevate kaevanduste ära kasutamist. Iseenesest väga arusaadav jutt, aga kui natukene süveneda detailidesse, siis tuleb ikka meelde see Eesti rahvatarkus, mis ütleb, et ära sa enne seda vana kaevu kinni ikkagi aja, kui uus kaev on valmis. 

Ja kui nüüd ikkagi täht-tähelt ja sõna-sõnalt seda lugeda, siis kipub vägisi nii minema nagu ka merealal, et justkui ühtegi tuuleparki täna meil ei ole, aga ütleme, et teeme kõike kiirendatud korras, lihtsustame planeeringumenetlusi. Noh, tuumajaama kontekstis õnneks me ikkagi ütleme väga selgelt ja koalitsioonilepe ütleb ka, et analüüsime ja uurime. Aga põlevkivi kasutamise arusaam punkt üks on ikkagi loobuda plaanist mitte avada uusi põlevkivikaevandusi, Isamaa seisukohalt vaadates. Ja punkt kaks: analüüsida täiendavalt põlevkivi väärindamise ja kasutamise võimalusi ning langetada otsused pärast sellesamuse analüüsi valmimist. Me teame, et oleme siin saalis otsustanud, et aastaks 2030 peaks 9 teravatt-tundi taastuvenergiat olema Eestis toodetud. Aga just nimelt sageduse temaatika julgeoleku ja varustuskindluse kontekstis säilib. Aitäh!

Head kolleegid! Kuivõrd Riigikogu esimees on saatnud välja palve kutsuda kokku Riigikogu vanematekogu kell 19.50, nelja minuti pärast, siis kuulutan välja vaheaja 30 minutit. Riigikogu istung jätkub 20.16. Palun fraktsioonide esimeestel koguneda Riigikogu esimehe kabinetti.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Kuivõrd vanematekogu istung jätkub, siis ma vabandan ja võtan veel juhataja vaheaja pool tundi. Täiskogu istung jätkub 20.47. Juhataja saab võtta korraga 30 minutit [vaheaega]. Sel põhjusel ma ei saa rohkem võtta. Aitäh!

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Viimast korda võtan vaheaja 30 minutit, kuna vanematekogu istung jätkub. (Hääled saalis.) Minu poolt viimast korda. Ja istung jätkub siis 21.18.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, jätkame Riigikogu täiskogu istungit. Tahaks minna edasi eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmisega, aga Kalle Grünthalil on käsi püsti ununenud. Kas see on juhuslik või on sul veel midagi selgusetut? Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga mul ei ole midagi juhuslikku. Ma tuletan meelde, lugupeetud istungi juhataja härra Kivimägi, et te jätsite, teie korraldusel või teie otsusega suruti läbi selline asi, et jäeti ära infotund.

Hea kolleeg, see ei ole seotud istungi läbiviimise reeglitega. 

Lubage, ma lõpetan ära! Ja ma esitasin teile kirjaliku selgitustaotluse, et miks niimoodi. Ja ülemöödunud nädalal põhimõtteliselt te ütlesite, et te postitasite selle mulle. Mina ei ole seda saanud. Ja siis te ütlesite, et teie olete allkirjastanud, aga teie rohkem ei tea. Ma tuletan teile meelde, härra istungi juhataja, et see on protseduuriline küsimus, ja teil on kohustus Riigikogu liikme staatuse seaduse alusel vastata selgitustaotlusele. Küsimus: miks te ei ole seda teinud?

Hea kolleeg, see ei ole protseduuriline küsimus. Rõhutan veel kord: Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 74 ütleb, et kui Riigikogu liige leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse, siis on õigus protseduurilisteks küsimusteks või protestideks. See ei [puuduta seda] vähimalgi määral, aga teen erandi ja vastan, et ma olen selle allkirja andnud. See kiri on saadetud ja ma olen täiesti veendunud, et see on ka kuskil sinul postkastis. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, Toomas! Istungi juhataja võttis kolm 30‑minutist vaheaega. See on kodukorraseaduse järgi ette nähtud ja ilmselgelt on siin parlamendisaalis vastasseis ning erinevad vaated kummalgi poolel selle vastasseisu põhjuste kohta. Aga, Toomas, ole hea, anna rahvale selgust, mis te, mehed ja naised, seal sõjanõu pidasite poolteist tundi! Mis siis juhtus? Kes mida ütles? Mis seisukohale targad mehed jõudsid?

Hea Urmas! Ka see tegelikult ei ole protseduuriline küsimus. Ma saan vastata niimoodi, et kohtumine möödus sõbralikus õhkkonnas, aga väga konstruktiivseid otsuseid vastu ei võetud, kohtumised jätkuvad. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Küsin sama, mida enne Riigikogu esimehelt küsisin. Siin on olnud vaidlus ja kaks erinevat koolkonda. Üks koolkond arvab, et parlamendis peaks eelisõigus eelisjärjekorras arupärimisi ja eelnõusid üle anda olema ikkagi parlamendi liikmetel, nagu see hoone on ka parlamendihoone. Ja on teine koolkond, kes arvab, et see eelisõigus peaks olema valitsuse esindajal. Ma küsin: millisesse koolkonda teie kuulute? Kas te parlamendi aseesimehena ikkagi jääte parlamendi õigusi kaitsma? Mis teie seisukoht on selles küsimuses?

Aitäh, hea kolleeg! Kuna Riigikogu kodu- ja töökord ei reguleeri seda täpselt, millises järjekorras peaks arupärimisi ja eelnõusid üle andma, siis mina olen seisukohal, et seda tuleks teha registreerimise järjekorras. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on muidugi hea meel kuulda, et te olete väidetavalt mulle selle vastuse ära saatnud. Aga kuna ma väga täpselt jälgin mulle saadetud kirju, siis ma võin siiski kindlalt väita, et te ei ole seda teinud. Mul on palve, et kui teie vahetus siin puldis lõpeb, äkki te postitate mulle selle uuesti, nii et ma olen võimeline selle üles leidma.

Aitäh, hea kolleeg! Minul ei ole voli sulle kirju postitada, seda teeb Riigikogu Kantselei. See ei ole minu pädevus. Ja see ei ole protseduuriline küsimus.

Ei, härra Kivimägi! Siin on natuke … Mina adresseerisin selle asja teile ja teil on kohustus vastata. Mina ei adresseerinud seda kantseleisse. Palun korraldage see asi ära!

Hea kolleeg! Mina olen vastanud sellele kirjale ja ma palun istungiosakonnal see kiri välja trükkida ja härra Grünthalile anda, et tal oleks lõpuks võimalik rahulikult magama heita peale istungi lõppu, et ei oleks midagi, mis häiriks teda. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Me siin mitte istungi päris alguses, vaid kuskil keskpaiku vaidlesime tõesti selle üle, kas eelnõusid ja arupärimisi saavad anda esmajärjekorras üle Riigikogu liikmed või valitsuse esindaja. Ja istungiosakonna targal nõuandmisel Riigikogu esimees luges meile ette, nii nagu töö‑ ja kodukorra seadus sätestab, et eelnõude ja arupärimiste üleandmise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonidel, komisjonidel ja valitsuse esindajal. Nii et mina ei ole seda usku, et see järjekord meie töö‑ ja kodukorra seadusesse on tekkinud kuidagi juhuslikult ja see ei tähenda mitte midagi. Nii et ma julgen teile vastu vaielda, et lihtsalt nupule vajutamise kiirus ei loe, vaid tegelikult meie töö‑ ja kodukorra seadus sätestab, et Riigikogu liikmed on esmajärjekorras …

Aitäh, hea kolleeg!

… ja siis pärast hiljem on valitsuse esindaja. Nii et ma paluks teil järgida seda head tava ja kommet.

Aitäh, hea kolleeg! Ma austan teie õigust jääda eriarvamusele, aga ma jään iseenda arvamuse juurde. Rain Epler, palun!

Aitäh! Hea juhataja, te ütlesite, et teie nägemus on see, et peaks registreerimise järjekorras tegema. Aga selle registreerimise järjekorraga on natuke selles mõttes segased lood, et kõigepealt, kui härra Hussar juhatas istungit, siis ei olnud lõpuni päris selge, kes keda registreeris. Aga see on võib-olla väiksem probleem. Suurem probleem on see, et see registreerimise järjekord on juba sassi läinud. Kas võib-olla oleks mõistlik ikkagi paluda valitsuse esindajal ennast mitte järjekorda seada ja siis, kui Riigikogu liikmed on oma eelnõud ja arupärimised ära esitanud, siis ta lähebki sinna järjekorda õigel hetkel, nii nagu on tavaks olnud siin mitmete koosseisude kaupa, nagu ma olen kuulnud. Aitäh!

Head kolleegid, ma kindlasti ei kavatse seda järjekorda muuta, mis on esitatud, aga et teid natukene rahustada, siis järgmisena ma tahaksin anda sõna eelnõu või arupärimise üleandmiseks Urmas Reinsalule. Aga mul ei ole kahjuks võimalik seda teha, kuna te kogu aeg takistate protseduuriliste küsimustega. Mind väga huvitaks see eelnõu või arupärimine, mille Urmas Reinsalu tahab esitada. Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Ma ikkagi sooviks ka selgust saada, kuidas need asjad hakkavad käima. Te ütlesite enne, et saab sõna järjekorra alusel, kes on järjekorda registreerunud, aga nüüd on see olukord, kus valitsuse esindaja ise ei registreerinud ennast, vaid istungi juhataja kasutas oma eristaatust ja tegi ise selle registreeringu ära ehk siis tegelikult seadis eelisolukorda kellegi. Kas te olete seda meelt, et nüüd peabki niimoodi olema, et istungi juhataja ise igal ajal, kui temal tuleb tuju, kedagi sätib ettepoole ja siis kehtib kõik järjekorra alusel?

Head kolleegid, seda tava te teate kõik. On olnud nii ja on olnud naa. On olnud aegu, kus on saanud kõigepealt sõna valitsuse esindaja, on olnud aegu, kus kõigepealt saavad sõna Riigikogu liikmed eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Ka mina enda juhtimise ajal, tegelikult selle koosseisu ajal, mäletan ühte korda, kus peale valitsuse esindaja eelnõude üleandmist andis Urmas Reinsalu Riigikogu liikmena peale Vabariigi Valitsuse esindajat eelnõu üle. Aga veel kord, head kolleegid, ma palun … (Saalist hõigatakse midagi.) Ma palun, head kolleegid, veel kord. Ma olen oma seisukoha juures, aga kuulake mind veel kord: ma tahaksin väga anda sõna Urmas Reinsalule. Andke mulle see võimalus ja Urmasele ka, et ta saaks eelnõu või arupärimist tutvustada. Kalle Grünthal.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma väga austan teie mõttekäiku, et "mina jään oma seisukoha juurde". Mulle väga meeldib ka see, et te olete nii printsipiaalne ja ka põhiseaduskomisjonis väga asjalik olnud ja alati ajanud näpuga järge seaduses. Nüüd mina tahaksin teada: kuna siin on selgunud, et väidetavalt valitsuse esindaja Heili Tõnisson on esitanud eelnõu ja tahab täna veel esitada, siis öelge mulle, palun, millise volituse alusel ta seda saab teha. Sellepärast et Kaja Kallas on tulnud ju siia alles. Kes talle selle volituse andis? Öelge palun!

Hea kolleeg Kalle Grünthal! Sellele küsimusele on Riigikogu esimees siin puldis vastanud. Ma jagan tema seisukohta. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma kohe esitan oma protseduurilise küsimuse ka, aga ma siia ette tsiteerin ühte täna välja tulnud arvamust. Eesti naisteühendused nimelt on pöördunud Riigikogu poole ja ütlevad, et me oleme olukorras, kus praegune valitsus on alustanud sõda – sõda oma riigi lastega perede vastu. Ja öeldakse, et kiirkorras valminud eelnõu …

Hea kolleeg, see ei ole protseduuriline küsimus!

On! Väga oluline küsimus tuleb siia otsa, ma pean …

See võib olla oluline, aga see ei ole protseduuriline.

Ei, kontekst on oluline. Ma ütlen, alguses ma räägin tausta ja siis esitan küsimuse. Öeldakse, et kiirkorras valminud eelnõuga tahetakse muuta perehüvitiste seadust, mille praktiliselt samas koosseisus valitsus eelmisel sügisel Riigikogule esitas ja mille poolt aasta lõpus paar kuud enne järgmisi Riigikogu valimisi hääletasid üksmeelselt kõik erakonnad. Öeldakse veel, et vaevalt mõned kuud kehtinud lasterikaste perede toetusi …

Ootaks väga küsimust.

… soovib uus valitsus olulisel määral, sadade eurode võrra kärpida ajal, mil sündimus Eestis on langenud seniolematusse madalseisu. Ja Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et lasterikkad pered on riigi erilise hoole all.

Hea kolleeg Pohlak! Meil ei ole praegu sõnavõttude aeg. Palun küsimus! Alustage küsimusest!

Palun viimane lause! Viimane lause ja siis ma küsin küsimuse. Ma küsin siis teise küsimuse vahepeal veel, kas protseduuriliste küsimuste aeg on kuidagi reguleeritud. Ma ei leidnud töö- ja kodukorrast mingeid piiranguid ja Riigikogu esimees enne ütles, et protseduurilise küsimuse esitamise aeg ei ole mitte kuidagi piiratud.

On ikka. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb, et küsimuseks on aega üks minut ja see kehtib nii küsimuste puhul ettekandjale kui ka protseduuriliste küsimuste puhul. (Siim Pohlak räägib edasi.) Palun järgmisena, Kalle Grünthal! Palun mikrofon Kalle Grünthalile. (Siim Pohlak protesteerib.) Palun mikrofon Kalle Grünthalile! Palun, Kalle Grünthal!

Austatud istungi juhataja! Ma ei tea, mis teiega vahepeal juhtunud on. Sest ütleme, sellist asja, et protseduurilisi küsimusi on ajaliselt reguleeritud, Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus ei sätesta. Öelge palun ära, millises normis see reguleeritud on. Edasi. Hea istungi juhataja, te ütlesite [vastates] minu küsimusele, milline on Heili Tõnissoni volitusnorm, et teie jääte Lauri Hussari ütluste juurde. Tema ütles seda, et [see on] seaduse alusel, aga kuna te olete väga kõvade juriidiliste teadmistega, siis öelge palun, millise seaduse alusel on see volitus Heili Tõnissonil olemas. Nii et kaks küsimust.

Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt, suulised küsimused. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus § 68, pealkiri "Suulised küsimused". Küsimuse esitamiseks on aega üks minut. Enam selgemini öelda ei saa. Ja teine, mis puudutab volitust, siis ma ütlesin, et jagan härra Lauri Hussari seisukohta, ja viitan nüüd ka: aluseks on riigisekretäri 3. veebruari 2011 käskkiri nr 8. Mart Helme, palun!

Härra eesistuja! Ma meenutan seda aega, kui ma olin ülekuulatav ministrina seal puldis ja Reformierakond oli parajasti opositsioonis ja korraldas ka tulevärki küsimuste näol, nii protseduuriliste kui muidu küsimuste näol. Ja ei olnud seal mingisuguseid ajalisi piiranguid. Nii et siin ei ole alati näpuga järge aetud. Ja meil on olnud siin üks endine president pusaga, millel oli kiri "Sõna on vaba". Kui sõna ei ole vaba siin saalis, siis ei ole ta vaba mitte kusagil. Nii et palun austage vaba sõna! 

Hea kolleeg, sõna siin saalis on vaba, aga on reglementeeritud ajaliselt – on need küsimused, on need sõnavõtud või mis iganes. Ajaline piirang ei tähenda seda, et sõna ei ole vaba. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lõpetan selle küsimuse, mille ajal te mul eelmisel korral mikrofoni välja lülitasite. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et lasterikkad pered on riigi erilise hoole all. Ja kuna Riigikogu esimees eelnevalt ei osanud mu küsimusele vastata, siis mõtlesin, et küsin teie kui kogenud parlamendisaadiku käest, milliseid protseduurilisi võimalusi on Riigikogu liikmel või ka miks mitte Riigikogu juhatusel [reageerida], kui meile tuleb sisse eelnõu, mis on otseselt põhiseaduse mõttega vastuolus. Kui põhiseadus ütleb, et lasterikkad pered on riigi erilise hoole all, siis kas [ja kui], siis kuidas on võimalik kas Riigikogu juhatusel või parlamendisaadikutel tegelikult takistada sellise põhiseaduse mõttega vastuolus oleva eelnõu üleandmist? Selline eelnõu peretoetuste vähendamise eelnõu on. Kuidas on võimalik seda takistada? Kas on protseduure selle jaoks?

Esiteks, Riigikogu juhatusel ei ole kindlasti õigus anda hinnangut või otsustada, kas üks seaduseelnõu on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Seda saab hinnata saal eelnõu menetlemise käigus. Lisaks on õiguskantsler, Riigikohus, president, kes kõik saavad seda hinnata. Aga saalis ja ammugi ka juhatus ei saa tegelikult eelnevalt seda otsust langetada. See ei ole meie pädevuses. Aitäh! Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt tahtsin [märkida], et protseduurilist küsimust, mis ei ole üldse kodukorras kirjas protseduurilise küsimusena, reguleerib teine paragrahv, mitte 68, mida te meile siin tsiteerisite. Selleks on § 74, ja seal ei ole ajalist piirangut. Nii on alati olnud.

Aitäh, hea kolleeg! Kui on nii alati olnud, see ei tähenda, et see on õieti olnud. Veel kord: ma olen täiesti veendunud selles, et § 68 lõige 3 käsitleb kõiki küsimusi, sealhulgas protseduurilisi küsimusi. Aitäh! Head kolleegid, lepime kokku, et võtame kolm viimast protseduurilist. Ma ütlen veel kord … (Häälekas protest saalis.) Kui ülekohtused te olete kolleegide suhtes, kes tahaksid anda üle arupärimisi ja eelnõusid! Miks te ei austa neid, head kolleegid? Miks te ei austa neid?! (Keegi hõikab saalist: "Miks te meid ei austa?") Ma väga austan teid, väga austan teid. (Saalist öeldakse: "Võtke teerull maha!") Aga kus see teerull on praegu? Ei ole ju teerulli! See, kui te ei ole nõus minu arvamusega, ei tähenda seda, et see ei oleks protseduuriliselt korrektne. Aga kui teile meeldib see vorm, palun andke minna. Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Ma tahaksin teile selgitada. Te tõenäoliselt saate väga hästi aru, milles seisneb suulise küsimuse erinevus protestist, näiteks protseduurilisest küsimusest. Suulised küsimused on näiteks siis, kui arupärimisele vastab minister. Siis saab suulisi küsimusi kohapealt küsida. Täpselt sama on näiteks siis, kui on eelnõu tutvustamine, siis saab suulisi küsimusi küsida. Te meelevaldselt praegu laiendate protseduurilisele küsimusele seda suulise küsimuse ajalist piirangut. Protseduurilisele küsimusele ei ole ajalist piirangut. See on § 74, sinna alla see käib. 

Aitäh! Ma jään oma seisukoha juurde. Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Mul on ka küsimus protseduurika kohta, lugupeetud juhataja. Tegelikult ei olnudki see väga ammu, kui te ütlesite, et kui mingid asjad on kunagi ühtmoodi olnud, siis nüüd võivad nad olla teistmoodi. See oli alles 2 tundi ja 14 minutit tagasi, kui lugupeetud Riigikogu esimees härra Hussar ütles mulle mu küsimuse peale, kui ma küsisin, kas protseduuriliste küsimuste puhul on ajalimiit, konkreetselt selges eesti keeles, et protseduuriliste küsimuste puhul ei ole ajalist piirangut. See on stenogrammis kindlasti olemas. Mis siis nüüd täpselt on? Kas te võtate äkki vaheaja ja arutate härra Hussariga seda küsimust?

Aitäh! Vaheaegu on juba piisavalt võetud. Ma austan Lauri Hussari arvamust ja olen valmis seda küsimust juhatuses arutama. Aga veel kord: ma olen täiesti veendunud, et see § 68 reguleerib ka protseduurilisi küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Tähendab, mina austan teie arvamust, mida te siin kogu aeg välja ütlete. Aga olukord on meil tegelikult kahjuks selline, et te osundasite töö- ja kodukorras valele paragrahvile. See § 68 on suulised küsimused ja suuline küsimus on siin, nagu ta on, eks ju. Aga küsimus on selles, et § 74 ütleb ära protestid ja protest ei ole suuline küsimus. Ma püüan teile arusaadavalt semiootiliselt selgeks teha: küsimus on see, kui ma tahan midagi teada saada, protest on see, kui ma näen, et rikutakse istungi läbiviimise korda. Nii et neid kahte asja samastada on arvestades teie õigusalaseid teadmisi täiesti vastutustundetu. Seega [ei saa] protesti, protseduurilist küsimust, mida me oleme mugandanud – tegelikult on õige väljend "protest", eks ju – [muu küsimusega] samastada. Nii et palun katsuge jääda seaduse piiridesse, mitte kujundada ja peale suruda oma arvamust. 

Aitäh! Hea kolleeg, kui te panite tähele, ma rääkisin küsimusest, mitte protestist. Tunnustan teie teravmeelsust! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Vaadake, öeldakse, et paber on vanem kui meie. Aga nüüd me siin kuuleme, et paberi pealt saab välja lugeda igasuguseid asju vastavalt sellele, kes kuidas lugeda tahab. Aga kui me oleme või elame praegu siin tehnoloogiasajandis ja kummardame tehnoloogiat, siis ma juhiksin tähelepanu, et võib-olla võiksime öelda, et süsteem on vanem kui meie. Ja äkki me siis [vaatame] seda süsteemi. Kui me vaatame neid ekraane siin enda ees, siis kui meil on kõne või kui meil on nii-öelda küsimus, siis siin aeg jookseb ja siit me saame täpselt vaadata, et me püsiksime ajaliselt selles raamistikus. Aga kui see süsteem on niimoodi tehtud, et protseduuriliste küsimuste ajal aeg siin ei jookse – ta on niimoodi üles ehitatud –, siis kui süsteem seda aega ei loe, siis mina väidan, et mitte ükski Riigikogu esimees ega aseesimees ei saa meile ette kirjutada, et see aeg peab olema loetud. 

Aitäh, hea kolleeg! Aga minu info põhjal väikese ekraani peal see aeg jookseb ka. Ja veel kord: tõepoolest, on erinevus. On küsimused ja on protestid. Ja tõepoolest seal on võimalik erinev tõlgendus, millele Kalle Grünthal tegelikult viitas. Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Ma väljendan muret seoses selle tõlgendusega ja loodan, et te esimesel võimalusel võtate selle juhatuses üles, sest see on niivõrd oluline teema. Küsimus on ju selles, et protseduurilist küsimust võib suvalisel ajahetkel vaja minna. On vaja lahendada mõnda segadust, arusaamatust, ja kunagi ei tea ette, kui suur see arusaamatus on. Mõnel ei tööta lihtsalt mikrofon, mis tahes tehnilised probleemid. Need on ettearvamatud väga tihti. Sellepärast minu meelest loogiliselt ei sobi kuidagi ühe minuti mudel siia juurde. Ja kui protseduur on nässus, siis teate, kogu protsess muutub mittelegitiimseks. Seetõttu tasub küll sügavalt järele mõelda, kas see tõlgendus on õige.

Aitäh, hea kolleeg! Võtan teie palve arvesse ja viin selle juhatusse. Jaak Valge, palun!

Aitäh! Lugupeetud koosoleku juhataja! Siin on täna juba mitu korda viidatud kodu- ja töökorra seaduse §-le 90, kus on antud järjestus seaduse ja otsuse eelnõu algatamise õiguse puhul. 

Sellest on juba räägitud korduvalt.

Ja nüüd ma toonitan, et kõigepealt esimene peaks olema Riigikogu liige …  

See on kõigile teada. 

… seejärel fraktsioon, edasi komisjon ja Vabariigi Valitsus. Ja nüüd on mul teile küsimus. Te enne märkisite, et te soovite väga kuulata meie kolleegi Urmas Reinsalu, aga Urmas Reinsalu praegu võttis oma sõnajärje tagasi. Ja minu küsimus on selline. Kas te lasete enne esitada oma eelnõud ja arupärimised siiski Riigikogu liikmetel või võtate vahele valitsuse esindaja? 

Aitäh, hea kolleeg! Kuna Urmas võttis ennast kõnejärjekorrast maha, siis ma tahaksin väga anda järgmisena sõna Tanel Kiigele. Rain Epler.

Aitäh! Tegelikult te jõudsite vastata minu küsimusele enne esitamist. 

Aga siis aitäh! Tänan! Kalle Grünthal.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen millegipärast hämminguga vaadanud praeguse Riigikogu juhatuse tööd ja tegemisi. Sotsiaalkomisjonis tõusetus küsimus, et perehüvitiste seaduse [eelnõu] ei vasta hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale, mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus. Ja sotsiaalkomisjon ütles, et seda peab teie käest küsima. Milles on probleem? Asi on selles et [eelnõu seletuskirjas] on öeldud niimoodi, et [kuigi] hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt peab olema välja töötatud väljatöötamiskavatsus, [seda ei ole, kuna muudatuse] sisu ja tähtsuse tõttu on eelnõu menetlus kiireloomuline. Ma rõhutan: kiireloomuline. Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ütleb niimoodi, et [väljatöötamiskavatsust võib mitte] rakendada, aga siis peab olema eelnõu [seletuskirjas] toodud selle põhjendus. Ja siin seda põhjendust ei ole. Kuidas on võimalik, et Riigikogu juhatus on lasknud läbi sellise normitehnilise rikkumise [ehk eelnõu], mis ei vasta hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale, mille [alusel] kõiki eelnõusid esitatakse?

Aitäh, hea kolleeg! Riigikogu juhatus on kiitnud selle eelnõu menetlusse võtmise heaks konsensuslikult ja minul ei ole voli Riigikogu juhatuse otsust muuta. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Te ütlesite, et jookseb tablool või ekraanil see aeg, see protseduuriliste küsimuste aeg. Ei jookse! Ei jookse minul praegu  ja ma käisin spetsiaalselt vaatamas ka, kui teised küsisid. Ei jookse! 

Jookseb ikka.

Nüüd jookseb, jaa.

No näed, keegi aitas.

Aga tuleme selle juurde, et see ei ole ajaliselt piiratud. Ei lähe punaseks, ei hakka karjuma mulle!

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma loodan, et te ei pane pahaks, et mina värske liikmena kasutan ka võimalust küsida protseduurilise küsimuse, et harida iseennast ja paremini aru saada, kuidas siin saalis see töö ikkagi käib. Kui ma vaatan seda § 74 kodu‑ ja töökorra seaduses, siis seal on öeldud, et kui Riigikogu liige leiab, et istungi läbiviimise reegleid rikutakse, võib ta esitada istungi juhatajale protesti. Ja teises lõikes on öeldud, et kui Riigikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse. Nüüd ma tahaksin tuleviku seisukohast teada, et kui ma näen mingisugust väga tõsist probleemi seonduvalt istungi läbiviimisega ja ma tahan esitada protesti, aga see nõuab põhjalikku selgitust, milles see probleem seisneb, siis kuidas saaks toimuda teie tõlgenduse kohaselt, et mul on selleks aega ainult 60 sekundit. Võib-olla on tõsine probleem, mis nõuab viis minutit selgitamist. Kuidas siis …

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei ole seda öelnud protesti kohta. Tänan!

Aga selgituse …

Annaksin sõna Tanel Kiigele. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Ma tahaksin täna küsida peaministrilt tervishoiu rahastamise kohta – valdkonna kohta, mis on paratamatult oluline nii minu jaoks kui ka, ma arvan, kõigi Eestimaa inimeste jaoks. Viimasel ajal on see palju tähelepanu pälvinud. Eesti tervisesüsteemi rahastusmudeli jätkusuutmatusele on tähelepanu juhtinud nii mõttekoda Praxis, Arenguseire Keskus, Sotsiaalministeerium kui ka kohalikud ning rahvusvahelised tervisevaldkonna organisatsioonid juba aastaid. Kui vaadata fakte, siis mõlemad Jüri Ratase juhitud valitsused tugevdasid solidaarset tervishoiusüsteemi. Toona, kui tervise- ja tööminister oli Jevgeni Ossinovski, siis tema ametiajal hakati maksma ravikindlustusmaksu ka mittetöötavate vanaduspensionäride eest, mis toob valdkonda järk-järgult sadu miljoneid lisaraha. Ja minu ministriks oleku ajal eraldasime Tervisekassale aastateks 2021–2024 täiendavalt 540 miljonit eurot tegevustoetust raviteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Nüüd tuleb astuda järgmisi samme solidaarse tervishoiusüsteemi tugevdamiseks. 

Eeltoodust tulenevalt soovime Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel peaministrilt vastuseid järgmistele küsimustele. Kui palju lisaraha teie juhitud valitsuskoalitsioon aastateks 2024 –2027 Tervisekassale eraldab ja kas see on teie hinnangul piisav? Milline oleks teie hinnangul pikaajaliselt mõistlik muudatus tervisevaldkonna rahastamisel? Kas täiendava tegevustoetuse maksmine Tervisekassale näiteks laste eest või ravikindlustuse maksubaasi laiendamine? Kuidas plaanib teie juhitud valitsus vähendada inimeste kõrget omaosalust tervishoiuteenuste eest tasumisel, mis on Eestis muret tekitavalt kõrge? Mida konkreetselt tähendab Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileppe lause, et otsitakse võimalusi kaasata tervishoidu erarahastus? Kas usute, et see aitab solidaarset tervishoiumudelit tugevdada või võib seda hoopis murendama hakata? Aru pärivad Riigikogu liikmed Tanel Kiik, Kersti Sarapuu, Maria Jufereva-Skuratovski, Jüri Ratas ning Tõnis Mölder. Aitäh!

Tahaks anda sõna Kersti Sarapuule, aga kahjuks ei saa. Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma värske Riigikogu liikmena kõigepealt küsimust sisse juhatades tahan öelda, et ma arvan, et see on väga vajalik diskussioon, mis siin selle protseduurika üle käib. Siin on paljutki, mille osas see koosseis saab veel otsusteni jõuda, mis on õige ja mis vale. Ja minu küsimus oli, et kui Tanel Kiik on oma sisuka arupärimise esitanud, kas teil on huvi kuulata Kersti Sarapuud, aga sellele te juba vastasite.

Kersti Sarapuu, palun! Sissejuhatus on tehtud.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Esitan keskfraktsiooni poolt põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esiteks muudame põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse § 42 lõiget 4, mida täiendatakse ja mis sõnastatakse järgmiselt: "Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 2 eurot ööpäevas." 

Teisena muudaksime kutseõppeasutuse seaduse § 48 lõiget 1, mida täiendatakse ja mis sõnastatakse järgmiselt: "Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus). Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 2 eurot ööpäevas." Seadus jõustuks 2024. aasta 1. septembril. Eelnõu kohaselt eraldab riik tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks igal aastal eelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta.

Noore inimese organism vajab kvaliteetset, mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Koolis pakutav soe lõuna on õpilastele väga oluline söögikord. Kasvava inflatsiooni ning kiire hinnatõusu tingimustes ei ole senise koolitoidu kvaliteedi hoidmine endiste summade korral võimalik. Selleks, et koolilõuna oleks kooliõpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav, tervislik ja maitsev, tuleb suurendada koolilõuna toetuse alammäära. Aitäh teile!

Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan üle arupärimise kaheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme poolt peaminister Kaja Kallasele. Arupärimise sisu on kohalike omavalitsuste toimetulek. Energiakriisi ja eelmisel aastal alanud kiire hinnatõusu tingimustes on majanduslikes raskustes muu hulgas ka kohalikud omavalitsused, kelle hallatavate asutuste töö – näiteks lasteaiad, koolid, hooldekodud, rahvamajad – on rahapuuduse tõttu raskendatud. Ja siis me kuuleme seda, kuidas omavalitsused on sunnitud tegema sulgemis‑ ja kärpekavasid. 

Aastatel 2020 ja 2021 – tuletan meelde, mis oli varasematel aastatel –, koroonakriisi aegadel, eraldasid valitsused kohalikele omavalitsustele COVID-19 kriisiga toimetulekuks, erakorraliste kulude katmiseks, majanduse elavdamiseks, teedeinvesteeringuteks kokku ligi 200 miljonit eurot kahe aasta jooksul. Need rahaeraldised võimaldasid säilitada töökohti ja elavdada majandust Eesti eri piirkondades. 

Kaja Kallase juhitud eelmine valitsus energiakriisis ja kiires hinnatõusus omavalitsusi paraku ei aidanud. Selle aasta riigieelarves eraldas valitsuskoalitsioon kriisitoetust kokku vaid 5 miljonit eurot. Hinnatõusud ja sellest tingitud palgatõusud on suurendanud kohalike omavalitsuste reaalkulusid eelmisel ja sel aastal kokku 250 miljoni võrra. Tulud aga ei suurene isegi sügisprognoosis toodud mahus, mis on 160 miljonit. Minu teada see vähenes 130 või 120 miljonini. See on sundinud omavalitsusi rakendama kärpekavasid, mis tähendab koolide, raamatukogude, rahvamajade ja teiste kohalike asutuste sulgemist …

Aeg! Aeg, hea kolleeg!

… ning hädavajalike investeeringute ärajätmist. Ja siis on meil ka mõned küsimused sellega seoses siin.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on au anda üle arupärimine kolme keskfraktsiooni liikme poolt: nimelt, Maria Jufereva-Skuratovski, Jaak Aabi ja Aleksei Jevgrafovi poolt. Arupärimine on mõeldud Kaja Kallasele ja teema on õiglase ülemineku mehhanismi probleemid. 

Kliimaneutraalsuse eesmärk mõjutab tööhõive ja sotsiaalvaldkonna aspektidest lähtuvalt enim niinimetatud süsinikumahukaid sektoreid, näiteks põlevkivitööstust Ida-Virumaal. Samas peaks üleminek kestlikule arengule kaasa tooma olulise töökohtade arvu teistes sektorites, mis panustavad rohepöörde saavutamisse. Õiglase ülemineku mehhanismi raames antakse ajavahemikul 2021–2027 [Euroopa Liidus] ligikaudu 55 miljardit eurot sihtotstarbelist toetust, et leevendada ülemineku sotsiaal-majanduslikku mõju. Eestil on kasutada kõnealusest fondist 340 miljonit eurot, mis on kavas suunata Ida-Virumaa tööhõive, sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemi parendamiseks. Eeltoodust tulenevalt palun peaministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139 vastata tervele reale küsimustele, mis on siin ilusti kirja pandud. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teades teie erialaseid juriidilisi teadmisi, on mul väga kummastav kuulata, mismoodi te olete otsustanud, et kui Riigikogu juhatus otsustab, siis niimoodi on – isegi siis, kui seaduse normistik ütleb, et ei, niimoodi ei tohi. Minu meelest see ei ole õige lähenemine.

Tegelikult on asi selles, et ma möönan seda, et ka mina avastasin selle perehüvitiste seaduse [eelnõu koostamise] rikkumise alles sotsiaalkomisjonis. [Selle juures ei olnud põhjendust, miks väljatöötamiskavatsust ei ole.] Aga nüüd on see [rikkumine] päevavalgele tulnud. Tegelikult peaks praegu Riigikogu juhatus tunnistama seda, et on norme rikutud. On võimatu, et me ei austa siin hea õigusloome ja normitehnika eeskirja, mille järgi me töötame. Väide selle kohta, et juhatus otsustab, ei kõlba, kui seadus ütleb teistmoodi, või õigemini määrus.

Aitäh, hea kolleeg! Et olla täpne, siis ma ütlesin, et juhatus langetas selle otsuse konsensuslikult. Seda esiteks. Ja teiseks, ma ütlesin, et minul ei ole voli langetatud juhatuse otsust muuta ega kommenteerida. Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Tekib jälle küsimus, kas me peaksime alustama nüüd protseduuriliste küsimustega, sest me saame aru, et valitsuse esindaja on saali tulnud.

Eelnõud hakkavad otsa saama?

Kellele sa järgmisena siis nagu ettepaneku teed? Või me võtame kaks tundi protseduurilisi ja lähme sedapidi, et …

Millist ettepanekut sa silmas pead? Mis ettepanekut sa silmas pead?

Et no kellele järgmisena sõna annad?

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Austatud juhataja ja austatud kolleegid! Ma esitan arupärimise oma nimel, mis puudutab turismisektori käibemaksu tõstmist. Valitsus plaanib tõsta majutusasutuste käibemaksu 22%-ni ehk enam kui 140% võrra. See plaan võib väga negatiivselt mõjutada meie turismisektorit, mis on kriisi tõttu niigi raskustes. Käibemaksueristuse kaotamisel tõuseksid hotellitubade hinnad märgatavalt ning olukord, kus valitsus loodab teenida selle pealt 20 miljonit lisatulu, võib kujuneda vastupidiseks ehk tuua kaasa turistide ja töötajate arvu vähenemise ning seega ka maksulaekumiste langemise. Eeltoodust tulenevalt palume vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139 vastata järgmistele küsimustele. Mis on valitsuse peamised argumendid käibemaksu tõstmiseks majutusasutusele? Millist mõju prognoosib Rahandusministeerium käibemaksu tõusus turismisektoris ja ettevõtlusele laiemalt? Kas on kavas rakendada mingeid abinõusid, et leevendada tõusust tulenevaid negatiivseid tagajärgi turismisektoris ettevõtjatele ja töötajatele? Aitäh! 

Andre Hanimägi, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on au üle anda arupärimine Andre Hanimägi, Jaanus Karilaidi, Jaak Aabi ja Maria Jufereva-Skuratovski poolt. Selle arupärimise saaja on proua Kaja Kallas, Eesti Vabariigi peaminister, ja arupärimine puudutab puuetega inimeste toimetulekut. Seesama eelnõu on ka minu poolt üle antud mõni nädal tagasi, aga kindlasti oleks väga hea ja oluline kuulda, võib-olla on valitsusel endal mingeid väga häid mõtteid, kuidas puuetega inimeste elu parandada. 

Nimelt, Eesti rahvastikust 9,3% on neid, kellel on puue. Loomulikult on nende inimeste vajadused väga erinevad, kuid on väga selge, et puudega kaasnevad ka erinevad täiendavad kulutused. Ja kui me vaatame nüüd seda kõike, mida tänane koalitsioon plaanib, sealhulgas ka maksutõuse, siis tuleb meelde tuletada, et puuetega inimeste toetuse aluseks on riigieelarvega kinnitatav sotsiaaltoetuste määr. Ja seda määra ei ole alates 2006. aastast tõstetud. Toona oli see veel kroonides, 400 krooni, nüüd on 25,57 eurot. Nii et võib ette kujutada, mida see tänaste hindade juures tähendab. 

Seaduse eesmärk oleks puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine. Ja sellepärast ongi küsimused valitsusele. Milliseid samme on plaanis puuetega inimeste igapäevase majandusliku toimetuleku huvides teha ja mida koalitsioonilepingus puuetega inimestele lubatakse? Ja siin on veel mõned küsimused. Aitäh!

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Nimelt annan üle arupärimise oma lemmikministrile Kristen Michalile, kes on kliimaminister. Ja teemaks on kliimaseadus. Kui me mäletame, siis enne parlamendivalimisi praktiliselt kõik erakonnad soovisid, et Eesti liiguks võimalikult kiiresti edasi selles temaatikas, et võetakse vastu kliimaseadus. Ja rõõm on näha, et uues koalitsioonileppes on see ühe prioriteedina kirja pandud. Koalitsioonilepingus, mille uus valitsuskoalitsioon [sõlmis], on kirjas järgmine lõik: "Võtame koostöös teadlaste, ekspertide, kogukonnaühenduste ja ettevõtjatega" – mitte ettevõtetega, vaid ettevõtjatega – "vastu kliimaseaduse ning loome kliimaeesmärkide saavutamiseks õigusselguse ja investeerimiskindluse. Selleks, et tagada kõigile osapooltele ettenähtavus ja õiguskindlus Eesti 2030 kliimaeesmärkide täitmiseks ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamiseks, määratleme olulisemad sihttasemed, mis puudutavad erinevate elu‑ ja majandusvaldkondade tulevikku. Hindame koos ekspertkoguga perioodiliselt kliimaseaduse rakendamist."

Lähtuvalt sellest tahame me vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 vastuseid järgnevatele küsimustele. Millal valmib kliimaseaduse väljatöötamise kavatsus? Millises faasis kaasatakse kliimaseaduse koostamisse parlamendiliikmeid? Milliseid teadlasi, eksperte ja kogukonnaühendusi ning ettevõtjaid – ettevõtjate kohta me ootame ka nimelist tagasisidet – on kliimaseaduse koostamisse kaasatud? Millise ambitsiooni kliimaseadus Eestile seab seoses rohepöördega? Ja viimane küsimus on, et millal kavatseb koalitsiooni …

Aeg!

… esindav minister selle parlamendile üle anda. Aru pärivad Tõnis Mölder, Vadim Belobrovtsev ja Lauri Laats. Aitäh!

Ja järgmisena Jaanus Karilaid.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on au üle anda arupärimine peaminister Kaja Kallasele. Arupärimine räägib regionaalsest ebavõrdsusest. Nagu te teate, on juba mitu aastat tagasi Vabariigi Valitsus parlamendi volitusel heaks kiitnud regionaalarengu programmi 2021–2024. Nagu öeldakse, lihtsuses peitub tarkus, ja nii on ka selle programmi eesmärk väga lihtsalt sõnastatud. Ja see kõlab niimoodi, et inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad ja kvaliteetsed teenused. Väga lihtne eesmärk. Probleemi kirjelduses tuuakse välja, et Eesti riigis on vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega, Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem. Tuletame meelde, et haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Täna on näha, et suurust on, aga tugevust mitte. Haldusreformi eesmärk polnud pelgalt formaalne. Pikki aastaid on räägitud sellest, et tuleb suurendada kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et tagada riigis ühtlane majanduslik areng ning heaolu maapiirkondades, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevust ettevõtluskeskkonna arendamisel. 

Ja peaministrile on meil lähtuvalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §-st 139 mitu küsimust. Nagu me teame, et tänane rahandusminister armastab kogu aeg rääkida, et ta on (Juhataja helistab kella.) nii-öelda kuldsest ringist …

Aeg!

…  ja meid huvitab just see võrdlus Kagu-Eesti ja Saaremaa ja Hiiumaa kontekstis. Aitäh!

Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus, palun!

Hea istungi juhataja! Mul on selline tehniline küsimus, et hetkel me näeme, et tablool on kirjas kümme kõnesoovi. Kuidas oleks võimalik tekitada tablool olukord, et oleks võimalik näha kõiki neid, kes on registreerunud? Või kui seda ei ole võimalik tabloole tekitada, kas on võimalik kusagilt mujalt interaktiivselt näha, mitmes inimene ma järjekorras olen?

Tuleb minna leheküljele istung.riigikogu.ee. Härra Mölder, avage see lehekülg, te leiate sealt kogu vajaliku informatsiooni selle istungi protseduurika kohta, sealhulgas ka täpse nimekirja kõikidest nendest Riigikogu liikmetest, kes on andnud teada oma soovist esitada arupärimisi ja eelnõusid. Aivar Kokk, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lihtne küsimus: kas te jätkate nii, nagu teie kolleegid on teinud, et kõigepealt antakse Riigikogu liikmetele sõna ja alles siis valitsuse esindajale? Või te [lähtute] sellest arusaamisest, mis teil alguses oli, [kui te] meile kõigile valetasite ja panite valitsuse esindaja sinna etteotsa?

Aitäh! Me jätkame praegu nii, nagu on plaanis. Me tahame kella 00-ks lõpetada viisil, et homme samaviisi jätkata. Praegu ei ole plaanis muudatust läbi viia. Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Te vastasite Aivar Koka küsimusele, et jätkame nii, nagu on plaanis. Kas te saate lühidalt siin saalis olevatele kolleegidele öelda, kuidas on plaanis?

Plaan on vastu võtta Riigikogu liikmete arupärimisi ja eelnõusid. Jaanus Karilaid, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Üks lahendamata küsimus on veel. Eelnevalt te võtsite Siim Pohlakul mikrofoni välja. Kuigi tegelikult on küsimuse küsimiseks aega üks minut, te tegite selle kusagil 35 sekundi pealt. Millest lähtuvalt te tegite sellise otsuse?

Aitäh küsimuse eest! Mina ei ole katkestanud Siim Pohlaku kõnet või sõnavõttu. Mul ei olegi seda tehniliselt võimalik teha. Kui siin on olnud tehniline rike, siis ongi see juhtunud sellepärast, et on olnud tehniline probleem. Aga mina ei ole Siim Pohlaku sõnavõttu katkestanud. Mul ei olegi seda siit puldist võimalik tehniliselt teha. Võite seda küsida oma kolleegide käest, sealhulgas Jüri Ratase käest, kes võib teile seda kinnitada. Aitäh! Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma täpsustan, et ma ei esita protseduurilist küsimust, ma esitan protesti istungi läbiviimise kohta. Need on kaks erinevat asja. Olete nõus minuga? Minu protest seisneb selles, seondub asjaoluga, mida lugupeetud hea kolleeg Tõnis Mölder just mainis: Siim Pohlaku mikrofoni väljalülitamisega. Asi selles, et te vastasite praegu, et see oli tehniline probleem. Mis tehnilisest probleemist te räägite? Äkki me peaksime tegema vaheaja ja te kontrolliksite, mis tehniline probleem meil siin mikrofonidega on? Mina ei julgegi enam üldse midagi rääkima hakatagi, kui on tehnilised probleemid. Kui te ütlesite, et on tegemist tehnilise probleemiga, siis palun öelge meile, milline see probleem oli, see tehniline probleem?

Teie küsimus on kohale jõudnud tehniliste viperusteta. Ma tänan meie tehnikuid! Ja ma tänan teid loomulikult selle väga põhjaliku küsimuse eest ja vastan teile ka. Siim Pohlaku küsimuse puhul, kuna Siim Pohlaku küsimus ei olnud protseduurilise iseloomuga, juhataja sekkus ja siis lülitati Siim Pohlaku mikrofon välja. Siim Pohlak sai järgmise protseduurilise küsimusega oma küsimuse ära küsida ja sellega on see olukord meie hinnangul lahenenud. Mitte keegi ei ole välja lülitanud vähemalt istungi juhatajana Siim Pohlaku mikrofoni. Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, ma tänan! Nüüd on segadus majas ja sooviksin selles selgust saada. Te räägite, et teie ei lülita välja, aga ometi, kui Henn Põlluaas siin andis üle oma eelnõu, see mikrofon lülitus välja ja Siim Pohlaku puhul ka. Ja siis oli teil väide, et see lülitati välja. Kes see kaudne isik on või kellest on jutt või kuidas on see võimalik? Ma saan aru, et teie ei lülitanud. Kes see keegi oli, kes lülitas siis?

Aitäh, Kert Kingo! Henn Põlluaasa mikrofon lülitati välja Riigikogu istungi juhataja palvel, sellepärast et Henn Põlluaas läks üle aja. Seetõttu oli istungi juhataja palve Henn Põlluaasa mikrofon välja lülitada. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen mõneti arusaamatuses. Te ütlesite, et Siim Pohlaku küsimus ei olnud protseduuriline, kuskil 35 sekundi peal, ja see lülitati välja. Hetk enne seda minu küsimuse peale te ütlesite niimoodi, et tegemist oli tehnilise rikkega. Vaadake, asi on nüüd selles, lugupeetud istungi juhataja, et täna vaadatakse meid ülihoolega. Terve pool Eestit jälgib praegu teie tegevust. Kas te saate aru, et see üritus, mis siin praegu toimub, ei jää nelja seina vahele? Öelge! Te ei saa seal puldis ajada üks hetk ühte juttu, teinekord teist juttu. Öelge, mis tehniline rike see oli!

Aitäh, Kalle Grünthal! Ma vastasin juba sellele küsimusele. Siim Pohlak lõpetas, mina alustasin vastamisega ja Siim Pohlak tahtis uuesti sekkuda. Siim Pohlak sai esitada uue protseduurilise küsimuse, sealhulgas ta sai esitada oma küsimuse ära. Siin ei ole rohkem midagi lisada. Ma juhin teie tähelepanu, Kalle Grünthal, sellele, et palun anname nüüd kolleegidele võimaluse esitada olulisi eelnõusid ja arupärimisi. Aitäh! Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus nr 7. Palun!

Aitäh sõna andmast! Ma ikkagi tahaksin teada, milline teie väide vastab nagu päriselt tõele. Te ütlesite Siim Pohlaku mikrofoni kohta, kui tal oli vaikus eetris, et see oli tehniline rike. Siis te ütlesite, et teie ei ole seda välja lülitanud. Siis te ütlesite, et te andsite korralduse selle välja lülitada ja siis keegi lülitas välja. Mis siis tegelikult toimus? Kas oli tehniline rike? Ja kui teie andsite korralduse välja lülitada, kas siis selle teo läbiviija oli see, kes seda nii-öelda pädevust omab? Või olite see ikkagi teie, kes kellegi teise kaudu lülitas mikrofoni välja? Noh, selgitage nüüd ära, kuidas see protseduur siin käib. Ja milline jutt, mida te olete siin rääkinud selle intsidendi kohta, vastab tõele?

Aitäh, Helle-Moonika Helme! Minu eelmine vastus oli korrektne. Lauri Laats, protseduuriline küsimus, palun!

Hea istungi eesistuja! Te vastasite Tõnis Möldrile, et internetis on võimalik vaadata, kes on kõne järjekorras. Seal tablool on välja toodud, et kuus on ja kümme on järjekorras. Läksin teie poolt viidatud lehele – sama vaade, mis on ka siinsamas monitoridelt jälgitav. Kas on veel kodulehel kuskilt leitav täisnimekiri?

Istung.riigikogu.ee. Läheme edasi eelnõude ja arupärimistega. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Mul on au üle anda arupärimine, millele on alla kirjutanud Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Tanel Kiik. Arupärimine puudutab Tallinna Haigla rajamist ja see on suunatud peaminister Kaja Kallasele. Nimelt, uues koalitsioonileppes pole absoluutselt mitte midagi mainitud Tallinna Haigla kohta. Ometi on korduvalt räägitud sellest, kuivõrd oluline on see investeering just ka julgeolekuaspektist, ja seda pikas perspektiivis, olgu selleks siis elanikkonnakaitse, tervisekriisi ennetamine või kas või keldrikorruste kasutamine pommivarjendina. Samuti on teada, et Tallinna Haigla on jätkuvalt Euroopa Liidu taasterahastu nimekirjas, kuna valitsuse ametlik otsus selle eemaldamise kohta tegelikult puudub. Ja tervishoiuteenuste tagamine on ikkagi riigi kohustus ning Tallinna Haigla vastutuspiirkond ei ole ainult Tallinn, vaid see on umbes 600 000 elanikku ja hõlmab enamikku suuri Eesti maakondi. 

Ja tulenevalt sellest on mitu küsimust. Esiteks, kuna tegemist on riikliku küsimusega, kas Vabariigi Valitsus jätkab Tallinna Haigla projekti toetamist? Teiseks, miks püüavad mitmed valitsusliikmed oma väljaütlemistes näidata, justkui otsus Tallinna Haigla eemaldamise kohta Euroopa Liidu taasterahastu nimekirjast on tehtud, kuid tegelikult selline ametlik otsus puudub ja seda on kinnitanud ka kohus? Kolmandaks, on teada, et riik ja linnavalitsus sõlmisid aastal 2019 lepingu Tallinna Haigla rajamiseks ja mõlemad osapooled pidid tegema endast oleneva, et tagada vajalik rahaline toetus. Tallinn on endiselt valmis seda lepingut täitma, tasuma oma poole kuludest. Kui Tallinn viib selle ehitusprojekti lõpuni, kas siis riik täidab ka oma lubaduse? Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Saatuse tahtel on mul väga teemakohane Riigikogu otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele: täpsemalt ettepaneku tegemine töötada välja tegevuskava Tallinna Haigla rajamiseks. Mul on hea meel, et mu kolleeg Anastassia just lõpetas sama teemaga, nii et saame siit edukalt jätkata. Ja see ettepanek on väga lühike, lihtne. Teeme ettepaneku töötada välja tegevuskava Tallinna Haigla rajamiseks. Aga loomulikult selline ettepanek väärib ka põhjendamist. 

Meie ettepaneku sisu on see, et enam kui 20 aasta jooksul on välja arendatud oluline kaasaegne meditsiinilinnak Tartu linnas, etapiviisiliselt on investeeritud Põhja-Eesti Regionaalhaigla kompleksi, üle Eesti on panustatud haiglavõrku, tervisekeskustesse, kuid Tallinna keskhaiglad, mis tegelikult osutavad 25% kogu Eesti eriarstiabist, ei ole sellist riigipoolset tuge paraku saanud ja sellist rahastust leidnud. Hoolimata sellest, et nagu juba öeldud, teeninduspiirkond [tulevasel] Tallinna Haiglal ja tänastel keskhaiglatel on suurusjärgus 600 000 elanikku ehk oluliselt suurem kui pelgalt Tallinna linn. 

Meie eesmärk on rajada kaasaegne Tallinna Haigla hoone, mis võimaldab olemasolevat ruumi efektiivselt kasutada, paigutust vajadusel operatiivselt ja paindlikult muuta ning ühtlasi luua võimekus kõrgenenud ravivajadusega olukordades operatiivselt reageerida. Kaasaegne haigla kindlasti peaks tiheda konkurentsi tingimustes suutma pakkuda ka atraktiivset töökeskkonda tervishoiutöötajatele, kes eelistavad võimalust ikkagi koduriigis töötada. 2021. aasta oli väga hea aasta, kui juba tundus, et liigume õiges suunas, saime vajalikud rahastamisotsused Euroopa Liidu tasandilt, algatati või isegi kehtestati detailplaneering, alustati hoone projekteerimisega, kuid paraku juba viidatud Reformierakonna ainuvalitsuse otsus Euroopa Liidu rahastust kas siis kärpida või vähemasti näiline otsus teha on seadnud kogu selle projekti tugeva küsimärgi alla. Mu hea kolleeg, Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees (Juhataja helistab kella.) nimetas seda raha äravõtmist ropuks sigaduseks. 

Aeg!

Sellega saab ainult nõustuda. Ja nüüd annan ma tõesti üle vastava otsuse eelnõu Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt Tallinna Haigla rajamiseks. Aitäh!

Järgnevalt Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea Riigikogu! Kaheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme poolt annan üle arupärimise Tiit Riisalole, majandus‑ ja infotehnoloogiaministrile. Arupärimise sisu on majutusasutuste käibemaksu tõstmine. 

COVID-19 pandeemiaga seatud piirangud, energiakriis, sõda Ukrainas, enneolematu inflatsioon – kõik see lõi valusalt ka meie turismisektorit. Näiteks eelmisel aastal külastas Eestit kolmandiku võrra vähem välisturiste kui pandeemiaeelsetel aastatel. Samuti pole põhjust arvata, et turismisektor suudab siseturistile ümber orienteeruda ja sellega täita selle lünga. Hotelliteenuste hinnad on Eestis kõrgemad kui paljudes teistes riikides, mistõttu eelistavad paljud inimesed oma puhkust veeta välismaal. Teisalt langeb Eestis elanike ostujõud, mis avaldab samuti negatiivset mõju meie turismisektorile. Praegu majutussektoris prognoositav tagasihoidlik kasum ei kata kriisiaastate kahjumit. Majutussektori käibemaksu järsk tõus tekitab pöördumatut kahju kogu Eesti turismisektorile ja majandusele. 

Eelöeldust tulenevalt on meil kolm küsimust härra Tiit Riisalole. Valdavas enamuses Euroopa riikides ei ületa majutusasutuse käibemaksu määr 10% taset. Miks Eestis on vaja see tõsta 22%‑ni ja kaotada konkurentsivõimes teistele riikidele? Majutussektori käibemaksu tõstmisest loodab valitsus või kõigepealt lootis 50 miljonit saada, nüüd selgub Rahandusministeeriumi prognoosist, et ehk 20 miljonit tuleb, aga ei ole kindel, et nii palju tuleb. Tahaks aru saada, kas see väärib küünlaid, kui see võib tekitada majutussektoris (Juhataja helistab kella.) pankrotilaine ja töötuse. Ja veel mõned märkused siin. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Mart Maastik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Kuna ma olen uue Riigikogu liikmena esimest korda siin puldis, siis ma väga vabandan juba ette, et mul natukene võib hääl väriseda ja peopesad on märjad. Saate aru! Seda enam, et ma tahan kiita, kui tublit tööd teeb Riigikogu, sest juba kuues või seitsmes tund antakse üle arupärimisi, ja ma olen oodanud seda hetke väga pikalt. Vabandust! Aga arupärimine ise on seotud Saaremaa elektrivarustusega ja see on esitatud Kristen Michalile, kliimaministrile. Esitajad on Riina Solman, Helir-Valdor Seeder ja mina.

Sisu on järgmine. Varsti möödub pool aastat üle Eesti tuisanud lumetormist Birgit, mis näitas taas kord Eesti elektrivõrgu haavatavust looduslike tegurite tõttu. Saaremaal kadus tormi mõjul elekter kohati mõneks päevaks, aga osas piirkondades terveks nädalaks. Mul endal kodus oli nädal aega elekter ära. Ma pean ütlema, et üldse Saaremaal on elektrivarustus väga vilets. Mul on vähemalt 50 korda aasta jooksul elekter ära, ja see ei ole üldse naljaasi. Sarnaseid probleeme on üle Eesti, kuid meie saared on oma geograafilise eraldatuse tõttu energiajulgeoleku seisukohalt eriti haavatavad. Saarte elektrivarustuse parendamine peab tingimata realiseeruma. Kunagi peaksid vaatamata kohalike vastuseisule kerkima rannikumerre kavandatavad tuulepargid, kuid nende planeerimine on alles algusjärgus ja valmimiseni läheb veel vähemalt viis aastat. Samal ajal me elame muutliku kliimaga ajastul, kus tugevad tormid muutuvad harvadest juhtudest tavapärasteks nähtusteks. See tähendab, et Saaremaa inimesed ei saa oodata aastaid meretuuleparke – neid nad reaalselt tegelikult ei soovi –, et nende elektriga varustatus oleks tagatud. (Juhataja helistab kella.) 

Ja siit ka järgmised kaks küsimust, mis ma kiirustades ütlen. Vabandust, ma olen tõesti algaja!

Aga aeg!

Milliseid konkreetseid samme kavatsete te ministrina astuda Eesti suursaarte elektrivarustuse tagamiseks ekstreemsete ilmastikuolude puhul? Ja teine …

Aitäh, Mart Maastik!

… kas Saaremaa saab 330‑kilovoldise elektriliini elektrivarustuskindluse tagamiseks? Suur tänu kannatlikkuse eest!

Järgnevalt Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid saalis ja ma saan aru, ka oma tubades, kes te jälgite meid, ja ka kuulajad! Siin hilisel õhtutunnil soovin üle anda ühe eelnõu ja see puudutab maksukorraldust. 

Uus loodud võimuliit on öelnud, et nad soovivad makse tõsta,  ja mitte ühte või kahte. Nende plaan näeb ette, et kohe hulgi maksutõuse peaks Eesti rahvast ees ootama. Ja muuseas, tuletan meelde, et sellest nad meid enne valimisi ei teavitanud. Enne valimisi ütles rahandusminister Annely Akkermann meile, et riigi rahandusega on kõik korras. Ja pärast valimisi oli kõik puudu. Täna esines "Aktuaalses kaameras" rahandusminister Mart Võrklaev, kes väitis uudisteankrule, et ei olegi plaanis mingisugust maksukobarat. Ta proovis väita, et mitte kellestki üle ei rullita, sest valitsus ei ole lihtsalt saanud veel oma hegemoonilist teerulli rakendama asuda siin Riigikogus, sest Riigikogu opositsioon tahab saalis kogu aeg aru pärida ja küsida ja ei lase neil üldse eelnõusid sisse anda. Selline lugu. Ja tahetakse kehtestada meile tulumaksu tõus, käibemaksu tõus, aktsiise tõstetakse. Täna osalesin TV3-s ise maksudebatis, kus arutelu all oli lausa varamaks, aga ka maamaks. Maamaksu puhul räägitakse, et seda soovitakse, et tugevdada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Aga noh, jutuks on see hea küll. 

Minul ongi nüüd üle anda maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu eesmärk on pikendada uusi makse kehtestava või makse tõstva seaduse või seadusemuudatuse jõustumise tähtaega 12 kuuni senise kuue kuu asemel. Valitsus võib ju üle rullida oma hegemooniaga (Juhataja helistab kella.), kuni neil on häälte arv koos, aga meie astume sellele vastu. Aitäh!

Järgnevalt Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad! Austatud stenogramm! Isamaa fraktsiooni nimel annan üle perehüvitiste seaduse muutmise seaduse. Eelnõu eesmärk on lapsetoetuste võrdsustamine selliselt, et ka pere esimese ja teise lapse kohta hakatakse lapsetoetust maksma 100 eurot kuus.

Olukorras, kus meil on Eestis 2017. aastast täiendavalt ka peretoetused, mille maht selle aasta algusest on oluliselt tõusnud, pole vajadust lapsetoetuse summat laste arvu järgi eristada. See võiks olla kõigile lastele samasugune. Praegu on kõigil veel meeles, et valimiste eel vastandati lasterikkaid peresid ühe- ja kahelapselistele peredele ja loodi illusioon, et kui nüüd kärpida lasterikaste perede hüvitist, siis jagub sellest toetuse tõstmiseks ka esimese ja teise lapse puhul väiksematele peredele.

Aga nüüd on tulnud siia saali eelnõu, mis võtab lasterikastelt [raha ära] ja kellelegi juurde ei anna. Ma saan aru, et praeguse koalitsiooni eesmärk on rakendada Eestis pikka plaani. Kõige konkreetsem asi selles pikas plaanis on olnud – võib-olla tõesti kiitus uustulnukatele Eesti 200-le – see personaalne riik. Tõepoolest, personaalset riiki on lihtsam rakendada, kui on vähem inimesi, vähem lapsi. Ja tõepoolest, kui on järgi ainult üks eestlane, siis on tal väga personaalne riik. Aga meie ei taha niisugust Eestit. Me tahame, et peredes oleks lapsi. Ja selleks see lapsetoetuste tõus ka.

Järgnevalt Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Igasuguse integratsiooni alus on ju keeleline integratsioon, vähemalt eestlaste puhul see kindlasti nii on. Keel ja kultuur on omavahel tihedalt seotud ja meie enesemääratluse alus on kindlasti keelele toetuv kultuur. Eelmine valitsuskoalitsioon, kuhu kuulusid sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Isamaa, tegid, ma ütleksin, väga suure sammu selles suunas, et eesti keel ja kultuur jääks püsima. Eestikeelsele haridusele üleminek, mille eestvedaja oli haridusminister Tõnis Lukas, sai vastu võetud. Seadusandlik baas selleks, et minna üle tegelikult Eestis tervikuna eestikeelsele haridusele, sai loodud koos vastava rahastamismudeliga. Nüüd, uus valitsuskoalitsioon … 

Ja nii palju veel eelmisest koalitsioonist, et kahjuks keeleseaduse muudatused jäid sellisel kujul, nagu me oleksime soovinud, koalitsiooni üksmeele puudumise tõttu vastu võtmata. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid arvasid, et Eestimaa teeninduses ei ole vaja kõikidel eesti keelt üldse mitte osata, et on ka platvormitöötajad ja mitmed teised teenindajad, kes ei pea üldse eesti keelt oskama. Aga nende küsimuste juurde me loodetavasti tuleme tulevikus tagasi. Praegune valitsuskoalitsioon on oma lepingusse kahetsusväärselt sisse kirjutanud selle, et ka eestikeelsele haridusele üleminek võib ohtu sattuda. Nimelt on sinna sisse kirjutatud teatud erisused ja ka see, et osaliselt võib eestikeelsele haridusele ülemineku asendada keelekümblusega. 

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest, et ma esitan kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud otseselt eesti keele nõude rangemaks tegemisega. Me soovime, et eesti keele oskus käesoleva seaduse mõistes on eesti keele üldkeele igapäevaeluks vajalik oskus, mis vastab vähemalt keeleseaduses sätestatud B2-tasemele või sellele vastavale tasemele. (Juhataja helistab kella.) Ja siis on võimalik naturalisatsiooni korras taotleda Eesti kodakondsust. Aitäh!

Järgnevalt Mart Maastik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed, kes veel sellel hilisel tunnil on siia jäänud! Mul on suur rõõm esitada arupärimine seoses õigustatud ootusega. See on adresseeritud minu endisele heale kolleegile Saaremaa Vallavolikogus Kalle Laanetile, kes on justiitsminister. Alla on kirjutanud Isamaa fraktsiooni liikmed Riigikogus Helir-Valdor Seeder, Aivar Kokk, Andres Metsoja, Priit Sibul ja Mart Maastik. Ja sisu on järgmine. 

Riigikogus on menetluses perehüvitiste muutmise seaduse eelnõu, mis läheb kärpima vähem kui pool aastat tagasi Riigikogu erakondade üksmeelel vastu võetud peretoetusi. Sellega seoses on teravalt esile kerkinud küsimus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kohta. Seaduseelnõu seletuskirjast moodustab märkimisväärse osa Sotsiaalministeeriumi mõtisklus, kas seaduse muutmine on põhiseadusega kooskõlas. Muu hulgas tsiteeritakse seal põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. Õiguspärase ootuse põhimõte annab isikule võimaluse kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle loodud õigused ja kohustused on stabiilsed ja ei muutu oluliselt isikule ebasoodsas suunas. Eelnõu seletuskirjas jõutakse lõpuks järeldusele, et inimeste põhiõiguste riive on õigustatud, kui seaduse muutmise eesmärk kaalub üles õigustatud ootuse tekitanud seaduse. Siin on veel juures pikk tekst, millest ma ajanappusel ei jõua rääkida, sellepärast loen ette  küsimused. Lähtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139, esitan teile järgmised küsimused. Esiteks: kas teie hinnangul on valitsuse poolt heaks kiidetud seadusemuudatus sõnamurdlik? Teiseks: kas teie hinnangul muudab õiguspärase ootuse nõrgemaks see, et seadus, mida muutma minnakse, on kehtinud vaid loetud kuud? Ja siin on veel ka kolmas ja neljas punkt, neid ma ei jõua ette lugeda. Aitäh!

Aitäh, Mart Maastik! Järgnevalt Riina Solman, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees, tubli, et te ei ole veel väsinud sel hilisel õhtutunnil! Austatud saadikud, kes te olete saalis ja kes te tubades vaatate! Austatud sidevahendite abil vaatajad! Minul on üle anda perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja kui eelkäija siin puldis Mart Maastik kiitis uustulnukaid, siis ka mina tahan öelda hea sõna uustulnukatele: see oli tore, et teie programmis oli tõsta iga lapse toetus 150 euroni kuus. Kahju, et te ei jõudnud eesmärgini, ei olnud nii palju kogemust, kuidas suuremale vennale Reformierakonnale selgeks teha, et see ongi oluline, et lapsetoetus oleks 150 eurot kuus. Te andsite järele, läksite veel lapsetoetusi kärpima. Ja vot selline nali juhtus ka veel, et te lähete lapsetoetusi kärpima, lasterikastelt peredelt lapsetoetust ära võtma, samal ajal aga teie enda liige moodustab lasterikaste perede toetusrühma. See nagu väga kokku ei käi. Aga olgu peale. Tubli, et te püüdsite vähemalt programmi tasandil. 

Aga see seadusemuudatuse eelnõu näeb ette, et lapsetoetused tuleks võrdsustada selliselt, et kõigi laste, nii esimeste, teiste kui ka kolmandate ja järgnevate eest hakataks lapsetoetust maksma 140 eurot kuus. Ja ma tuletan meelde, et Isamaa Erakond, kui ta selle kolmanda ja enama lapse toetuse eelmise aasta kevadel koos teiste parlamendierakondadega, kes kõik olid ühel meelel, et neid tulebki niimoodi tõsta, sisse andis, siis Isamaa Erakond nägi ette igale lapsele 100 eurot toetust. Nii et ma tahan ka uustulnukatele südamele panna, et te vaadake ette: kui te Reformierakonnaga teete sellist koostööd, siis järgmises koosseisus teie nähtud vaeva nuditakse taas, nii nagu meie nähtud vaevaga juhtus, ja minnakse hoopis suurperedelt kindlust ära võtma ja nende hüvitisi kärpima. See eelnõu näeb ette igale lapsele toetust 140 eurot kuus. Aitäh!

Järgnevalt Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud stenogramm! Annan teile Isamaa fraktsiooni nimel üle kodakondsuse seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Nii nagu Helir-Valdor Seeder siit puldist veidi aega tagasi nimetas, Isamaa eesmärk on tõesti [karmistada] kodakondsuse taotlemise nõudeid. Me kõik mäletame – kas seda saab just šokiks nimetada, aga paljudele oli see pettumuseks –, et meie parlamendivalimistel sellel kevadel anti päris massiliselt hääli Eesti riigi vastaste sõnumitega poliitikutele. Ja need hääletajad ei olnud Vene kodanikud, kellelt me tahaks [kui agressorriigi esindajatelt] ära võtta kohalikel valimistel valimise õigus. Need olid meie oma Eesti Vabariigi kodanikud. Eesti Vabariigi kodanikud, kellel täiesti selgelt on ükskõik, kas siin riigis valitseb kord või kaos, kas me saame eestlastena rahvusena jätkata, kas on sõda või rahu. Ja selle põhjus võib olla selline kodakondsuse alavääristamine nende poolt. Kodakondsuse saamine peaks olema ikkagi tõesti sellist pühendumust nõudev tegevus. Ja selle tõttu on oluline, et inimene oskaks ka keelt, kui ta kodakondsust taotleb. Ja me soovime, et kodakondsust saab taotleda, kui eesti keelt osatakse B2-tasemel. Ja näeme ka ette keeleõppe korraldamisel võimaluse vastavaks hüvitiseks või maksetagastuseks, kui on omandatud keel B2-tasemel.

Aitäh, Tõnis Lukas! Järgnevalt Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti perepoliitika on tervik. Võib-olla mõnele tundub, et siin tegeldakse üksikute eelnõudega ja kahetsusväärselt pööratakse tagasi konsensusega vastu võetud väga olulisi eelnõusid, mis on perepoliitika väga olulised osad. Perepoliitika, nagu me teame, peab olema väga pikaajaline ja stabiilne, kui me tahame üldse mingisugust tulemust selles valdkonnas saavutada. Minu arvates Eestis on üks maailma parimaid vanemahüvitiste süsteeme. Tuletan meelde, et selle ümber olid ka väga tulised vaidlused, [mil määral] peab see olema solidaarne, mil määral arvestama igaühe konkreetset sissetulekut. Ja lõpuks saavutati ju kompromiss. Aga see on üks osa. 

Teine osa on seesama perehüvitiste seadus, mille üle praegu käib vaidlus. Tänane koalitsioon on otsustanud minna esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos perehüvitisi kärpima, kaotama ära indekseerimist ja sujuvat üleminekut. Ma loodan, et seda siiski lõppkokkuvõttes ei toimu. Aga see on toetuste süsteem, millel on nii sotsiaal-majanduslik eesmärk kui ka sündimust toetav, sündimuse suurendamist toetav eesmärk. Ja kolmas osa on olnud nendele inimestele, kes on lapsevanemad, aga kes saavad ja tahavad osaleda tööjõuturul. Nii et see jutt, mida Kaja Kallas rääkis, et Isamaa tahab kiskuda kõik naised ära tööjõuturult kööki, ei vasta tõele. Tulumaksu[soodustus alates] pere teisest lapsest, mida tahab praegune koalitsioon ära kaotada, on just see meede, mis laieneb neile [inimestele], kes käivad tööl ja kellel on lapsi. Meie eesmärk on taastada kunagine lühikest aega kehtinud olukord Eesti Vabariigis, kus selline süsteem kehtis alates pere esimesest lapsest. Ja meie ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sisaldabki [eesmärki] (Juhataja helistab kella.), et Vabariigi Valitsus algataks vastava tulumaksuseaduse muudatuse. Aitäh!

Järgnevalt Mart Maastik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kaaskannatajad siin saalis! Tänane koalitsioon üritab meist teerulliga üle sõita ja proovib kobar-maksuseaduse abil vastu võtta mitut uut maksu ja kaotada lastetoetusi. Mind väga häirib see. Täna oli meil majanduskomisjonis arutelul ka ettevõtete tulumaksu tõstmine, järsk tõstmine: 9%‑lt 22%‑le, mis iseenesest vähendab meie konkurentsivõimet nii naabermaades kui ka üldse Euroopas. Meie oleme praegu kuskil keskel 9%‑ga. Kui see seadus vastu võetakse, siis esimest korda tekib see nii‑öelda küür, millest kogu aeg on räägitud. Siis tekib selline suur küür, mille kõige kõrgemas otsas on Eesti oma 22%‑ga. Ainult üks maa Euroopas on veel suurema protsendiga, 25% – see on Taani. Ehk siis me soovime – või mitte meie ei soovi, aga koalitsioon soovib – tappa meie majandust. Ja kõige huvitavam on see, et ma olen rääkinud sellest oma välismaalastest sõpradele, kes vangutavad pead. Nad ei saa aru, kuidas üks riik tahab tappa oma majandust. Ja siit ka eelnõu, mis on esitatud Isamaa fraktsiooni poolt: välismaalaste seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Sisu on see, et välismaalaste seaduse § 33 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse (Juhataja helistab kella.) see järgmiselt: määrusega kehtestatud ega haldusorgani määratud menetlustähtaeg ei tohi ületada kaheksat kuud.

Aitäh, Mart Maastik! Järgnevalt Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja sidevahendite taga oma tubades, ja ka vaatajad, kes meid jälgivad! Minul on üle anda välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimelt, Isamaa on iseseisvuse taastamise päevilt ehk siis viimased 30 aastat seisnud konservatiivse kodakondsuspoliitika ja mõistliku, targa, konservatiivse välismaalaste poliitika tegemise eest. See muudatusettepanek kõlab järgmiselt. Pikaajalise viisa võib anda kuni 122-päevase viibimisajaga kuue järjestikuse kuu jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. Nimelt on Eesti sisserändepoliitika eesmärk olnud ühelt poolt küll soodustada nende välismaalaste Eestisse asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, aga teiselt poolt on meie kodakondsus- ja välismaalaste poliitika eesmärk olnud ära hoida igasugu väärkasutusi ja ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Erinevate muudatusettepanekutega on varasemalt korrastatud elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks välismaalaste Eestis ajutise viibimise, õppima asumise ja pärast õpinguid Eestisse jäämise tingimusi. Meie varasem soodne majanduskeskkond on varasematel aastatel põhjustanud üha suurenevat sisserännet, sest kolmandatele riikidele eriti on Eesti olnud enne kriisiaastaid heaoluühiskond, kuhu tahetakse elama asuda. Välismaalaste töötamise tingimuste reguleerimine on vajalik, korrastamaks Eesti tööjõuturgu. Seega ma annan üle välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu meie Riigikogu esimehele ja soovin meile kõigile jõudu veel eelseisvateks tundideks. Aitäh!

Järgnevalt Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid, kuulajad! Väga austatud stenogramm! Annan teile Isamaa fraktsiooni poolt teada, et praegu on minul volitus anda meie fraktsiooni poolt Riigikogu juhatajale üle Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu eluasemelaenude intresside eest". Tõepoolest, see on üks nendest koalitsioonis kokku lepitud põhimõtetest, mis Eesti ühiskonna järjepidevuse ohtu seab. Me peame seda pidurdama kõigi vahenditega. Ja sellise otsuse peaks tegema Riigikogu, sest Riigikogu on ikkagi rahva esinduskogu. Me ei esinda ühte, kahte, kolme, isegi mitte kuut erakonda eraldi, vaid peame mõtlema kõik koos, kuidas meie rahvas üldse kestma jääks.

Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2023–2027 on kokku lepitud kaotada täiendav maksuvaba tulu eluasemelaenude intresside eest. Silmas peetakse tulumaksuseaduse §‑s 25 sätestatud maksuvaba tulu [arvestamise] kaotamist. Selle kaotamine on vale, kuna tegelikkuses me peaksime noori peresid rohkem toetama, kui me praegu riigina seda suudame, mitte toetust vähendama või maha võtma. Kes bioloogilistest protsessidest üldse midagi teab, saab aru, et kõik pered, kus on lapsed, lasterikkad pered, on tegelikult noored pered. Ja kui on palju lapsi, siis on vaja ka suuremat eluaset. Kõik pered tegelevad tegelikult ka paljuski laenu (Juhataja helistab kella.) võtmisega, intresside maksmisega. Me peaksime tegema neile selle asja kergemaks, mitte raskemaks.

Aitäh, Tõnis Lukas! Järgnevalt Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Nagu on pärast valimisi koalitsioonipoliitikute hulgas selgunud, Eestis on suur riigieelarve defitsiit, mis vajab likvideerimist. Korduvalt on tsiteeritud rahandusministrit, kes ütles enne valimisi: Eesti riigi eelarvepoliitika on vastutustundlik ja me liigume tasakaalu suunas. Need on Eesti Vabariigi rahandusministri Annely Akkermanni sõnad 2. märtsil, üks päev enne valimisi. Aga pärast valimisi selgus, et kõik on hoopis vastupidi. Ja selgus, et Reformierakond teadis juba enne valimisi, et minnakse teadlikult defitsiiti suurendama. 

Nii, nüüd me siis teame, et meil on tohutu hulk raha puudu. Ja koalitsiooni kõige kallim lubadus praegu on niinimetatud olematu maksuküüru ärakaotamine, millega suurendatakse defitsiiti pool miljardit eurot veelgi, rääkides rahast. Isamaa fraktsioon esitab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Mis on siin tegemist kohalike omavalitsustega? Ma toon ühe näite Viljandi linna baasilt, kus pärast eelmisi valimisi käitus kohapealne Reformierakonna fraktsioonikene samamoodi koos sotsiaaldemokraatidega. Esimese asjana pärast valimisi tõstis linnapea volikogu esimehe, volikogu liikmete ja teiste valitud poliitikute palka. Ja pärast selgus, et selle katteks tuleb tõsta lasteaia kohatasu, ei jätkunud raha lasteaiaõpetajate, huvihariduse palkade tõstmiseks. Et taolist olukorda vältida kohalikes omavalitsustes, esitame meie eelnõu, mille sisuks on see, et volikogude koosseisud kohalikes omavalitsustes saavad kehtestada ja suurendada palkasid ainult järgmisele koosseisule, nii nagu see on Eesti Vabariigi parlamendis varemalt olnud, enne indekseerimise sisseviimist. Ma loodan, et me suudame seda menetleda, ja säästlikult riigi rahaga ümber käia ja leiame, et ainukene kärpekoht ei olegi lastega pered.

Aitäh! Järgnevalt Mart Maastik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head saalis viibijad! Mul on au anda üle eelnõu Isamaa fraktsiooni nimel, sellele on alla kirjutanud Helir-Valdor Seeder, Isamaa fraktsiooni esimees. Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda maksutõusudest ja kehtestada meetmed Eesti ettevõtluskeskkonna arendamiseks" eelnõu. 

Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisliidu programmis aastateks 2023–2027 on fikseeritud: "Seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus‑ ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid." Tegelikkuses on Vabariigi Valitsus koostanud mitu eelnõu maksutõusudeks ja valmistub ka uute maksude kehtestamiseks, mis oluliselt halvendavad Eesti ettevõtluskeskkonda. Tegelikult ma küsisin juba meie lugupeetud peaministrilt infotunnis seda, kuidas on võimalik, et kui niinimetatud maksuküüru kaotamiseks on vaja 500 miljonit eurot ja nüüd loodetakse nendest uutest maksudest koguda umbes sama palju, kuidas siis paraneb riigi rahakott, kuidas paraneb meie riigi eelarve. 

Vastavalt sellele Isamaa ei toeta uute maksude kehtestamist ja maksutõuse. Seetõttu teeme Vabariigi Valitsusele järgmised ettepanekud. Esiteks, loobuda kavandatavatest maksutõusudest. (Juhataja helistab kella.) Teiseks, töötada välja ja kehtestada meetmed Eesti ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Aitäh!

Aitäh, Mart Maastik! Järgnevalt Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Siin on veel vapraid saadikuid saalis istumas ja kindlasti sidevahendite kaudu meid jälgimas. Olen täna teie ees selleks, et rääkida taas kord maksudest. Me ei väsi nendest rääkimast, sest see, mis praegu plaanis on valitsuskoalitsioonil, vajab mitte ainult rääkimist, vaid selle vastu seismist. 

Minul on üle anda Riigikogu esimehele ettepanek Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist maksustada täiendavalt pakendite ja plasti kasutamist. Nimelt tuleb siinkohal rääkida ka valetamisest. Enne valimisi ei rääkinud Reformierakond sõnagi meie riigikassa olukorrast sellisel kujul, nagu ta räägib täna. Ta ei rääkinud maksutõusudest. Olemasoleva informatsiooni baasil me saame järelduse teha, et neid maksutõuse on eelkõige vaja Reformierakonna lubaduste kinnimaksmiseks. Kui ei oleks Reformierakonna 500 miljoni euro suurust valimislubadust kaotada niinimetatud olematu maksuküür, siis me nendest asjadest täna siin ei räägiks. 

Neid maksutõuse lihtsalt taolisel kujul vaja ei ole, sest paljude inimeste jaoks lükkab see nende unistused edasi. Paljud pered lükkab see näiteks sammukese kaugemale võimalikust kodu soetamisest, pere loomisest, rohkemate laste saamisest. Seetõttu teen ma ettepaneku Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist maksustada täiendavalt ka pakendite ja plasti kasutamist. Eesmärk on ju tegelikult õilis, vähendada pakendijäätmete teket, see on õige, kuid selle saavutamine täiendava maksustamise abil on vale. Seda eriti olukorras, kus valitsuskoalitsioon plaanib mitmeid maksutõuse ja järjest uute maksude kehtestamist. Seetõttu annan üle Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist maksustada täiendavalt pakendeid ja plasti kasutamist. Aitäh!

Aitäh, Riina Solman! Järgnevalt Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head kuulajad! Väga austatud stenogramm! Isamaa fraktsiooni nimel annan Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu. Otsuse pealkiri on "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest". 

Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2023–2027 on kokku lepitud kaotada täiendav maksuvaba tulu laste eest. Silmas peetakse tulumaksuseaduse §‑s 23 sätestatud maksuvaba tulu kaotamist. Kas selline plaan on õigustatud või, ütleme, kas see on üldse sobilik Eesti riiki? Eesti riigis on üks valdav poliitika, millel seisavad kõik ülejäänud. See on rahvastikupoliitika. Me ei saa rääkida majanduskasvust, mis on seatud siin mõnel juhul eesmärgiks. Me ei saa rääkida koolivõrgu säilimisest. Me ei saa rääkida tegelikult ühestki detailist meie kõigis programmides, kui meil ei ole rahvust – kui meil ei ole rahvast, kui meil ei ole kodanikke ega elamisloaga inimesi, kes seda riiki tunnustavad, kes siin elavad. Aga põhiliselt annab selle sisu ikkagi Eesti rahvas ise. Mingi plaan asendada see rahvas migratsiooni abil sissetuleva tööjõuga on senise poliitika ränk muutmine ja see ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse vääriline. Maksuvaba tulu laste eest arvestamine on olnud üks meie demograafia- ja rahvastikupoliitika põhialuseid. (Juhataja helistab kella.) Säilitagem selle ja ärgem kaotagem ära selle rahva elulootust! 

Järgnevalt Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Julgeoleku tagamine on praegu Eesti riigis ülimalt oluline, ma ütleks, et kindlalt kõige olulisem. Kõik muu tuleb selle järel, sest kui meil ei ole julgeolek tagatud, siis ei ole võimalik arendada Eesti majandust ja perepoliitikat ega säilitada eesti keelt ja kultuuri. Seda oleme pikkade okupatsiooniaastate jooksul ju väga hästi kogenud. Tõnis Lukas rääkis siin juba väga hästi, kui olulised on ka inimeste hoiakud, ühises inforuumis olemine ja kõik muu julgeoleku tagamisel. Kahetsusväärselt me aga teame seda fakti, et Euroopa Liidu liikmesriikides elavatest Vene kodanikest toetas viimastel Venemaa Föderatsiooni presidendivalimistel just nimelt Eestis elav Vene kodanikkond kõige suurema protsendiga Putini tagasivalimist presidendiks. Üle 90% Eestis elavatest Vene kodanikest, kes käisid valimas, toetasid Putinit presidendina. Nii et meil on põhjust selle üle väga tõsiselt mõelda.

Lisaks sellele on Isamaa Erakond teinud mitu katset, et ei oleks agressorriigi kodanikel valimisõigust Eestis. Aga meil ei ole olnud piisavalt mõttekaaslasi siin parlamendis. Ma loodan, et me suudame selle tulevikus siiski ellu viia. Ja sellest tulenevalt, mis on samuti väga oluline sisejulgeoleku küsimus, me esitame kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on, et korduvalt kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest karistatud isikutele ei antaks tulevikus Eesti kodakondsust. Täna on see võimalik, neid taotlusi on erinevate valitsuste siseministrid lauale toonud. Nendes koalitsioonides, kus Isamaa on olnud, see läbi läinud ei ole ja me sooviksime seda seadustada, et oleks asi selge. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Mart Maastik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head saalis viibijad! Mul on au anda Isamaa fraktsiooni nimel üle eelnõu, mille pealkiri on "Perehüvitiste seaduse muutmise seadus". Täna oli siinsamas Toompeal kella 2 ajal meeleavaldus, kus me toetasime paljulapseliste perede ponnistusi, et neilt ei võetaks ära toetusi, mis suurem osa sellestsamast valitsusest, kes nüüd üritab neid toetusi ära võtta, oli äsja kehtestanud. Isamaa juhtis juba kümme kuud tagasi koalitsiooniläbirääkimistel tähelepanu sellele, et tegelikult Isamaa huvi ei ole ainult suurperede toetamine, vaid iga laps on oluline. Ja nii oli ka Isamaa soov, et iga lapse kohta oleks lapsetoetuse suurus 100 eurot. Kahjuks Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond olid sellele vastu. Praeguses seisus, kus kogu elu on läinud järjest kallimaks, toiduainete hinnad on tõusnud, kütuse hinnad on tõusnud, elektri hinnad on tõusnud, me soovime lastelt ära võtta väikesegi raha. Ja siit on siis meie ettepanek: pere[hüvitiste] seaduse § 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Lapsetoetuse suurus pere iga lapse kohta on 120 eurot." Seadus jõustuks 2024. aasta 1. jaanuaril.

Aitäh, Mart Maastik! Järgnevalt Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud saalis viibivad saadikud, saadikud, kes on oma tubades, ja inimesed, kes meid jälgivad sidevahendite teel! Minul on üle anda välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Isamaa on alati seisnud konservatiivse, targa ja [läbimõeldud] välismaalastepoliitika eest. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisega on parlamendis eri aegadel käidud korduvalt. Muudatusi on välja töötatud ja ka üle võetud, ja on võetud üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive.

Välismaalaste seaduse laiem eesmärk on aidata saavutada meie enda riiklikke eesmärke pidevalt muutuvas keskkonnas, aga me peame arvestama kõiki üleilmseid ja Eestiga seotud regionaalseid protsesse. Meie varasem soodne majanduskeskkond põhjustas üha suurenevat sisserännet. Ühes eelnenud aastatel ellu kutsutud kriisimeetmetega ja leevendusmeetmetega oleme toonud riiki kvalifitseeritud välistööjõudu ja seda lausa meelitanud, aga me oleme sellega teinud ka teiste riikide kõrval Eestist ajutise töörände sihtriigi. Lühiajalise töötamise taotluste arv on alates 2016. aastast tugevas tõusutrendis, aga on [kasvanud ka] ebaseadusliku töötamise juhtumite arv – ikka skeemitamise eesmärgil, et hoida kõrvale tööjõumaksudest näiteks.

Seetõttu on mul üle anda välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille põhjal võib pikaajalise viisa välja anda kehtivusajaga kuni kümme kuud. Selle eelnõu eesmärk on lühendada pikaajalise viisa kehtivuse aega.

Aitäh! Järgnevalt Kalle Grünthal, palun! 

Austatud kolleegid! Tahtsin anda üle kaks seaduseelnõu, aga siis hakkasin vaatama, et on normitehnilised probleemid. Üks nagu ei kõlba anda ja ma ei taha samasse ämbrisse astuda, nagu ma olen siin eelnevalt kriitikat teinud. Nii et eelnõud peavad olema korrektsed. 

Ja mis eelnõu see on siis? Paar nädalat tagasi toimusid Pariisis ja ka praegu toimuvad meeletud meeleavaldused. Rahvas on tänavatel, politsei ja inimeste vahel käib meeletu lahing. Mille pärast? Sellepärast, et valitsus või president Macron otsustas tõsta pensioniiga. Mis toimub meil? Vaikus. Me oleme nagu lambakari, laseme endast üle sõita. Kas see on normaalne käitumine, kui me näeme, et tegelikult Eesti rahvast ei hoolita? Aga esimesed alged on ikkagi ka Eestis olemas. Paides toimus meeleavaldus sellepärast, et kohalik omavalitsus otsustas tõsta maamaksu. Kohale tulid talumehed virtsapüttidega. Ja üks kohalik poliitik ütles selle peale, et virts oli Paide keskväljakul viimati aastal 1930. 

Aga eelnõu, mille ma esitan, on tulumaksu muutmise seadus, mille alusel ["laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusule 12,06% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust"]. Ja seda selleks, et kohalik omavalitsus saaks rohkem raha (Juhataja helistab kella.) ja ei võtaks seda maksumaksjate taskust. Aitäh!

Aitäh, Kalle Grünthal! Järgnevalt Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuulajad-vaatajad! Väga austatud stenogramm! Annan Isamaa fraktsiooni nimel Riigikogu juhatusele üle erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on võimaldada erastamisest laekuva raha kasutamist ka omandireformi käigus tagastatud ja muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Kui seni on olnud konkreetselt ehitusmälestisi ja tagastatud ehitusmälestiste korrastamist võimalik omandireformi rahadest toetada, siis tegelikult tuleb arvestada, et nõuded hoonetele ja nende korrastamisele on samalaadsed ka muinsuskaitsealadel, ja seda isegi juhul, kui konkreetne objekt ei ole ise ehitusmälestis. Eestis on 12 muinsuskaitseala ajaloolistes linnasüdametes ja samuti Rebalas. Käesoleva eelnõu seaduseks saamisel on võimalik toetada nende muinsuskaitsealade väärtuslike ehitiste renoveerimist ning säilitada ja muuta kaunimaks meie ajaloolist linnapilti. Muidugi peab omanik olema uhke oma omandi üle, eriti kui seal kehastuvad väärtused, mis on eelnevate põlvede loodud võib-olla sadade aastate jooksul, aga ainult selle uhkusega hoonet korda teha ei saa. Nii et kui objektid on omandireformi käigus tagastatud, peaks olema võimalik neile ka riikliku restaureerimistoe saamine.

Aitäh, Tõnis Lukas! Järgnevalt Anti Poolamets, palun!

Head kolleegid! Austatud juhataja ja kõik head vaatajad, kõik need, kes tunnevad muret valimiste turvalisuse pärast! Valimiste turvalisus, valimiste ausus, võltsimatus ja usaldusväärsus annavad meile kõigile siin istumiseks, olemiseks, hääletamiseks, sõna võtmiseks garantii, et me oleme siin ausalt, õiglaselt, tõeselt. Sellepärast ma annan Anti Poolametsa ja Ants Froschi poolt üle karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb valimiste võltsimise korral karistuste [karmistamist]. Praeguses karistusseadustikus on §-s 163 kirjas: valimis- või hääletamisdokumendi rikkumise, hävitamise, kõrvaldamise, võltsimise või häälte ebaõige lugemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase [vangistusega]. See on ju nagu preemia ehk proovige, katsetage. Saate väikese trahvi, aga katsetage! Ja mis te arvate, et see kolm aastat on päris trellide taga, kui keegi peaks vahele jääma? Ei, see on üks turvaline olukord: ta saab tingimisi, kui ta vahele jääb. See olukord ei saa jätkuda. Ja meie ettepanek on [kehtestada] valimiste võltsimise eest karistuse ülemmääraks kümme aastat vähemalt, sest see peaks olema võrreldav riigireetmisega. See paneb kogu riigi usutavuse, legitiimsuse löögi alla. Aitäh!

Järgnevalt Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head ülekande jälgijad! Annan iseenda, Martin Helme ja Arvo Alleri nimel üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu eesmärk on lõpetada põhjendamatu erisuse andmine juriidilisele isikule, kelle tegevus ei ole olnud vastavuses seaduses sätestatuga. Muudatusega eemaldataks MTÜ Slava Ukraini tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 toodud juriidiliste isikute loetelust, kellele tehtud annetustelt ja kingitustelt residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu.

Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa residendist juriidiline isik tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2023. aasta 1. detsembrini.

7. märtsil 2022 registreeriti Eesti äriregistris MTÜ Slava Ukraini, mille tegevusalaks on märgitud Ukraina armee toetamine ja humanitaarabi andmine rindepiirkonna tsiviilelanikkonnale. MTÜ Slava Ukraini tegutseb rahaliste annetuste toel ja selle tarbeks on Eestis korraldatud mitmeid üleriigilisi annetuskampaaniaid. Selle tulemusena on Eestis kogutud ukrainlaste toetamiseks kokku 6,5 miljoni euro ulatuses rahalisi annetusi.

Selle aasta märtsikuus sai avalikuks teave seoses kahtlusega MTÜ Slava Ukraini poolt annetustena kogutud raha väärkasutuses. Avaldatud informatsiooni kohaselt kandis nimetatud äriühing ehk Slava Ukraini 1,5 miljonit eurot Eestist kogutud annetusi Ukraina erafirmale IC Construction, kellel on arvatavasti fiktiivne omanik ja kes deklareeris selle summa pealt kasumit 250 000 eurot. Seega ei ole nimetatud äriühing kasutanud annetusena kogutud summasid sihtotstarbeliselt (Juhataja helistab kella.), mistõttu on põhjendatud eemaldada MTÜ Slava Ukraini tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 määratud maksuvabastust saavate juriidiliste isikute loetelust. 

Aitäh, Kert Kingo! Aeg! Järgnevalt Ants Frosch, palun! 

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kuna ma olen ka Otepää Vallavolikogu liige, siis on demokraatia Eestis kohtadel mulle südamelähedane. 2021 kohalikel valimistel osaledes töötasin ma põhjalikult läbi kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse. Ja päris mitmed asjad köitsid mu tähelepanu. Mõned asjad on meil olnud üleval juba ka laiemalt. Esiteks e-valimised, teiseks see, et kohalikel valimistel saavad valida ka mittekodanikud. Aga kolmas asi on jäänud tähelepanu alt välja, samal ajal on see sama oluline kui need eelmainitud. Ja nimelt, kohaliku omavalitsuse [volikogu valimise] seadus tänases redaktsioonis räägib ka valimisliitudest. Minu analüüs on selline, et valimisliidud on tegelikult andnud võimaluse kohtadel kaaperdada rahva võim. Neid toiduahelatel põhinevaid võimuklanne on Eesti eri otstes piisavalt. Me oleme neid näinud. 

Selle seaduseelnõu eesmärk on viia kohaliku omavalitsuse volikogu valimise põhimõtted analoogseks Riigikogu valimistega. Valimisliidud tuleb läbivalt sellest seadusest kõrvale jätta. Järelikult oleks nimekirjade esitamise õigus ainult erakondadel ja ka üksikkandidaatidel. Ja selle eelnõuga muudetakse kohaliku omavalitsuse valimise seaduse regulatsiooni ja välditakse täielikult valimisliitude osalust. Ma annan selle eelnõu üle.

Järgnevalt Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Ma arvan, et te kõik märkasite, kuidas meedias selline mõnes mõttes väike piinlik skandaal lahvatas. See oli vist eelmisel nädalal, kui me saime meediast lugeda, et värske haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallas on palganud maksumaksja raha eest, ministeeriumi raha eest endale nõunikuks 19‑aastase gümnasisti. Ma arvan, et te kõik olete nõus, et ajal, kui meie haridussüsteem seisab tõsiste väljakutsete ees, milleks on õpetajate järelkasv, õpetajate palga probleemid, eestikeelsele haridusele üleminek, eestikeelne kõrgharidus ja eestikeelse kõrghariduse kvaliteedi tagamine, maakoolide säilimine, kõrgkoolide ja teaduse rahastamise jätkusuutlikkus, on haridus‑ ja teadusminister maksumaksja raha eest võtnud Haridus‑ ja Teadusministeeriumi nõunikuna tööle gümnaasiumiõpilase, kelle elukogemus ja haridustase kindlasti ei vasta selle ametikoha nõuetele. Me teame ka, et tema ametipalk on suurem kui kvalifitseeritud põhikooli‑ ja gümnaasiumiõpetaja palk. Me arvame, et seesugune samm näitab kahjuks ühiskonnale, et me ei väärtusta enam elukogemust ega haridust, vaid aktivismi ja õhinapõhisust. Sellepärast mina ja (loeb kokku) üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa meie fraktsiooni liiget, Riigikogu liiget, oleme teinud arupärimise proua Kristina Kallasele, haridus‑ ja teadusministrile. Me esitame talle kuus üsna põhimõttelist ja isegi võib-olla teravat küsimust, millele ta loodetavasti tuleb ja vastab meile siin Riigikogu saalis. Aitäh!

Aitäh, Helle-Moonika Helme! Järgnevalt Evelin Poolamets, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Helle-Moonika Helme ja Rain Epleri nimel üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuse tulemusena suureneb kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvesse ülekantava tulumaksu suurus. Kvaliteetsete avalike teenuste tagamiseks vajaliku tulubaasi ja sellega lahutamatult seotud tulumaksu temaatika on Eesti kohalike omavalitsuste võtmeprobleem. Kohalikele omavalitsustele antavate avalike ülesannete hulk on kasvanud. Nende ülesannete täitmiseks on kohalikele omavalitsustele vaja kindlustada stabiilne, seadusel põhinev, adekvaatne tulubaas, mis tagaks vajalikud tulud ning võimaldaks teha kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid ja tagada omavalitsuste jätkusuutlik areng. Tulumaks on Eesti kohalike omavalitsuste põhiline sissetulekuallikas. Ikka ja jälle leiavad kohalikud omavalitsused, et tuleks muuta tulumaksuseadust ja näha ette omavalitsuste eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurenemist. Seda eriti siis, kui kohalike omavalitsuste kulutused suurenevad. Näiteks kui valitsus võtab kobarana vastu maksutõusu (Juhataja helistab kella.), siis on meie omavalitsused väga raskes olukorras. Aitäh!

Aitäh, Evelin Poolamets! Järgnevalt Varro Vooglaid, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Soovin esitada või käesolevaga esitan Riigikogu menetlusse karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu. Kõige lühemalt öeldes on eelnõu mõeldud selleks, et lisada karistusseadustikku üks paragrahv, täiendada karistusseadustikku §-ga 138², mis kannab pealkirja "Tahtevastane ravimite manustamine ning sellele sundimine ja survestamine". Teatavasti kehtib Eesti Vabariigis ravimite manustamise osana ka vaktsineerimise vabaduse põhimõte. See põhimõte on tagatud mitmesuguste põhiseaduses sätestatud õigustega, nagu näiteks §-s 18 sätestatud inimeste kehalise puutumatuse põhimõte. Samuti tuleneb see põhimõte rahvusvahelistest konventsioonidest, mille osapooleks Eesti Vabariik on. Paraku puudub aga karistusseadustikus konkreetne norm, millele toetudes saaks võtta inimesed vastutusele selle eest, kui rikutakse seda põhiseadusega tagatud õigust. Ja selle probleemi kõrvaldamiseks ongi käesolev eelnõu mõeldud. See § 138² sätestaks esimeses lõikes kuriteo põhikoosseisuna järgmist: ilma informeeritud nõusolekuta inimestele ravimite manustamise eest, samuti vägivalla või muude sanktsioonide, sealhulgas töösuhte lõpetamisega ähvardades inimeste tahte vastaselt ravimite manustamisele või manustada laskmisele sundimise või survestamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Ma siiralt usun, et selle eelnõu vastuvõtmisega saaks likvideeritud oluline lünk Eesti õiguskorras. Seetõttu ma väga loodan, et te toetate seda eelnõu. Aitäh teile!

Aitäh, Varro Vooglaid! Järgnevalt Jaak Valge, palun!

Lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid ja lugupeetud tehniline personal, kes te peate siin hilja õhtul meid kuulama tõenäoliselt vastu oma tahtmist! Mul on au üle anda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. 

Ja selle taust on järgmine. Nagu me kõik näeme, on praegu valitsev koalitsioon asunud juurutama uut poliitilist kultuuri, õigemini kultuuritust, millega õõnestatakse meie parlamentarismi, nii palju, kui seda üldse senimaani säilinud on. Seda õõnestatakse kobareelnõudega ja usaldushääletustega. Käesoleva eelnõu siht on täpselt vastupidine: demokraatia laiendamine. Kui see eelnõu vastu võetakse, siis on kohalike omavalitsuste elanikel võimalik algatada referendumeid. Referendum ehk eestikeelse sõnaga rahvahääletus lubab kodanikel vahetult poliitikat kujundada. Ja see on üks demokraatia instrumente, mida on Eestis äärmiselt vähe kasutatud, sellest hoolimata, et just referendumid lubavad luua sidusat ühiskonda ja väldivad poliitikute võõrandumist. Nende korraldamine kohalike omavalitsuste tasemel kohalike küsimuste otsustamiseks tugevdab kohalikku identiteeti ja suurendab otsuste legitiimsust. Selle eelnõu kohaselt võib kohaliku rahvahääletuse (Juhataja helistab kella.) algatada volikogu või vähemalt 10% kohaliku volikogu valijatest. Ma tänan!

Aitäh, Jaak Valge! Järgnevalt Rain Epler, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Enne kui ma asun oma eelnõu tutvustama, ma tahan öelda, et suur rõõm oli näha, et sel ajal, kui tutvustati eelnõu, mis puudutas kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamist, ilmusid saali ja olid rõõmsate nägudega seda kuulamas pikaaegse omavalitsusjuhi kogemusega kolleegid Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Ma usun, et te kindlasti toetate neid eelnõusid, mis seda tulubaasi parandada aitavad. 

Aga nüüd tahan ma üle anda looduskaitseseaduse muutmise seaduse. Teen seda koos heade kolleegidega oma fraktsioonist, Martin Helme ja Helle-Moonika Helmega, kes hoolivad väga nii Eesti loodusest, keskkonnast kui ka Eesti inimestest. Selle eelnõu tutvustuseks ma ütleksin seda, et looduskeskkonna olukorra halvenemise ning seal esinevate probleemide juurpõhjuseks on tihti see, et inimest ja loodust käsitletakse teineteisest lahus olevatena. On terve hulk inimesi, kes näevad loodust pelgalt ressursina, mida saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. See võib kaasa tuua keskkonnakatastroofe, keskkonnaseisundi halvenemist. Aga samuti on looduskaitsealgatused tihti keskendunud inimtegevuse piiramisele või keelamisele. Ja seda tajume siis omakorda inimeste huvide ja arengu eesmärkidega vastuolus olevana. 

Seetõttu annan ma üle eelnõu, kus me looduskaitseseaduse § 1, mis sätestab seaduse eesmärgi, toome väga selgelt sisse inimese ja ütleme, et üks eesmärkidest on looduse kaitsmine tervikuna, arvestades, et inimene on osa loodusest. Ja lisaks ütleme, et seaduse eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamisele kaasaaitamine, inimese elukeskkonna, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine. Loodan teie toetust antud eelnõule. Aitäh!

Aitäh, Rain Epler! Järgnevalt Arvo Aller, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, kes te olete siin veel vastu pidanud meie tööpäeva lõpuni! Tahaksin anda üle käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis loob oluliselt paremad tingimused Eesti ettevõtluse arenguks. See toob ka maksutulu riigile [vastupidi] praegusele koalitsioonile, [kes] võtab ettevõtjatelt raha ära.

Tahame selle eelnõuga muuta käibemaksuseadust selliselt, et tõsta käibemaksukohustuslaseks registreerimise piiri. Seda selle põhjendusega, et viimane käibemaksuseaduse muutmine, antud § 19 lõiked 1 ja 2 muudeti 2016. aastal ja see hakkas kehtima 2018. aastal. Siis oli ka kaks aastat aega muudatust ellu viia ja ettevõtjad said sellega harjuda sellega. Sellest ajast alates ei ole seda seadust selles osas muudetud. Majanduskeskkond on aga oluliselt muutunud ning ajakohastamine on hädavajalik.

2017. aastal oli alampalk 470 eurot, 2023. aastal on 725 eurot. Alampalga tõus on 54%. Samas majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja tõsta käibemaksukohustuslaseks registreerimise piiri 40 000 eurolt 60 000 euroni. Nimetatud tõus on suurusjärgus 50%, mis osaliselt kompenseerib ka alampalga tõusu (Juhataja helistab kella.) ja ettevõtjatel tekib kindlus. Aitäh!

Aitäh, Arvo Aller! Järgnevalt Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! No vist ei ole saladus, et üks minu lemmikuid maksuseaduseid on aktsiisimaksude seadus ehk alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, kõik aktsiisid üheskoos. Ja põhjus on väga lihtne. EKRE osalusega valitsus oli esimene valitsus Eestis üle 20 aasta, kes neid tarbimismakse langetas: kõigepealt alkoholiaktsiisi, siis diisliaktsiisi. Õuduste õudus, järgmised valitsused tahavad seda jälle tõstma hakata. Ei saa nõus olla! Meie teeme ettepaneku siiski neid makse jätkuvalt langetada. Meie eelnõu, kuhu on alla kirjutanud mõned Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed, teeb ettepaneku alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 6 asendada arv 493 arvuga 330. Et teile mõista anda, mida see tegelikult tähendab, ütlen, et see tähendab diisliaktsiisi langetamist Euroopa Liidus maksimaalselt lubatud madalale tasemele. Sellega saavutaksime energiahindade alanemise, saavutaksime elanike toimetuleku paranemise, ostujõu säilimise, Eesti ettevõtete konkurentsivõime paranemise. Kindlasti me saavutaksime, et Eestis tööhõive kasvab ja sektoris on võimalik teha suuremaid investeeringuid. Oluline on mõista ka seda, et kui meie tänane valetajate valitsus võimule tuli ja hakkas rääkima sellest, kuidas makse tuleb tõsta, sest nii tuleb riigieelarvesse raha – see on rumal jutt. Me kõik teame, et kui makse valesti tõsta, siis riigieelarvesse mitte ei tule raha, vaid sealt läheb raha.

Aitäh, Martin Helme! Järgnevalt Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud rahvasaadikud! Oleme siin sellises mõnusas tempos juba mõnda aega liikunud, tsiteerides elavaid klassikuid. Ka mina olen siin puldis juba mitmendat korda ja sedakorda jälle käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille esitajaks olen mina, Rene Kokk, ja Riigikogu liige Evelin Poolamets.

Tuletan siis jälle meelde, et eelmise aasta 4. mail andis tolleaegne valitsus Riigikogule üle käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt peeti ülimalt oluliseks vähendada ajakirjanduse käibemaksu, mis oli juba tollel hetkel 9%, 5%‑le. Küll aga ei olnud üldse oluline ega märkimisväärne ja arutamisväärne opositsiooni, sealhulgas erinevate fraktsioonide korduv ettepanek, et selleks, et tulla vastu meie inimestele ja ettevõtjatele, tuleks vähendada toiduainete käibemaksu ja energiakandjate käibemaksu.

Nüüd, päris huvitav on olnud viimasel ajal jälgida erinevate ministrite diskussiooni ja väljaütlemisi. Kui me tuleme sellesama suurperede hüvitiste vähendamise juurde, siis ühest küljest ütleb minister, et seda on väga hea vähendada, kuna see on nii vähe aega kehtinud ja sellepärast ei ole keegi veel sellega ära harjunud. See on põhjus, miks seda peaks [saama] vähendada. Siis tuleb rahandusminister, kes ütleb, et ajakirjanduse käibemaksu me kuidagi vähendada ei saa, sest see on alles nii vähe aega kestnud. See on nii vähe aega kestnud, ajakirjandus ei ole sellega harjunud! Ehk siis, head ministrid ja valitsus, otsustage ära, mida te tahate öelda! Mõlemat korraga ei saa.

Siinkohal on mul hea meel üle anda eelnõu, mille ettepanek on tõsta ajakirjandusväljaannete käibemaks 25%‑le. Ma arvan, et ajakirjanduse suurte organisatsioonide juhid peaks täna peeglisse vaatama ja tulema ise [selle] ettepanekuga, et olla solidaarsed riigiga, ja maksma rohkem käibemaksu. Aitäh! (Saalis plaksutatakse.)

Aitäh! Järgnevalt Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuue Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikme nimel esitan järjekorras kolmanda arupärimise peaminister Kaja Kallasele, mis puudutab riigikaitset. Ja see konkreetne arupärimine puudutab sõjaaja kaitseväe kaudtulevõimekuse kasvatamist. Soome kaitseväe käsutuses on praegu 1690 suurtükiväe relvasüsteemi, mille hulka kuuluvad mitmikraketiheitjad, liikur- ja järelveetavad suurtükid ning 120-millised miinipildujad. Eesti Kaitseväel on hetkel 18 liikursuurtükki ning kui hetkel kehtivad plaanid positiivselt realiseeruvad, siis 2026. aasta alguseks on meil 36 liikursuurtükki ja 6 mitmikraketiheitjat ja lisaks 120-millised järelveetavad miinipildujad jalaväepataljonide miinipildujapatareis. 67 suurtükiväe relvasüsteemi, sealhulgas ühe 155-milliste [suurtükkidega] pataljoni ja kahe 122-milliste suurtükkidega pataljoni [relvastuse] annetamine meie de facto liitlasele Ukrainale vähendas meie niigi vähest kaudtulevõimekust veelgi. Eesti olemasolev ja planeeritav kaudtulevõimekus ei ole piisav, et meil oleks nüüdisaegse sõja tingimustes võimalik üldse sõda edukalt pidada. 

Sellega seoses on meil viis küsimust proua peaministrile. Mida on äsja ametisse astunud valitsusel kavas teha kaudtulevõimekuse kasvatamiseks lisaks eelmiste valitsuste poolt juba planeeritule? Mida on kavas teha diviisi suurtükiväeüksuse loomiseks? Mida on kavas teha kaudtulevõime arendamiseks maakaitseüksustes? Mida on kavas teha jalaväepataljonide miinipildujapatareide moderniseerimiseks? Mida on kavas teha tulejuhtimissüsteemi moderniseerimiseks? Aitäh!

Aitäh, Leo Kunnas! Järgnevalt Kalle Grünthal, palun! 

Austatud kolleegid! Kaks EKRE saadikut, Kalle Grünthal ja Rain Epler, esitavad tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Aga sellel on väike eellugu ka. Ega ükski asi ei sünni ju ilmaasjata. Meil Paides on selline abilinnapea nagu Piret Moora, reformierakondlane. Ja tema võttis kätte ja otsustas, et raha on vähe, tuleb hakata sotsiaalvaldkonnas koondamisi tegema. Lasteaed läks kuhugi ära Sargvere külast. Raamatukoguga on probleemid, kohalike inimeste kooskäimise kohaga tahetakse kitsendusi teha. Aga ainuke probleem on see, et oma palga osas ei taha kuidagi kokku hoida. Palk on Paide kohta ülikõrge.

Mina arvasin, et meil on sihukesed jamad, aga hea kolleegiga Rain Epleriga saime kokku, arutasime, et neil Võru linnas on täpselt sama jama. Inimeste pealt hoitakse kokku, aga omale tahetakse palgale lisaks veel preemiat ka teha. Võta või jäta, äravahetamiseni sarnane Kaja Kallase valitsusega, kes tahab paljulapseliste perede pealt kokku hoida.

Seetõttu oleme meie Rainiga teinud sellise seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele praeguse 11,96% residendist (Juhataja helistab kella.) füüsilise isiku maksustatavast tulust asemel edaspidi 12,15%. Seda selleks, et valitsus saaks ka inimeste jaoks midagi teha. Aitäh! Annan üle.

Järgnevalt Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head istungi jälgijad teisel pool kaameraid! Annan iseenda ja kolleeg Rene Koka poolt üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on korrigeerida maksuvaba hüvitise määra, arvestades viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu.

Üldjuhul saab tööandja töötajale maksuvabalt hüvitada kõik tööks vajalikud kulud, kuid sellel reeglil on mõned erandid. Üks nendest puudutab töötaja isikliku sõiduauto kasutamist tööga seotud sõitudeks. Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega ainult sõidupäeviku pidamise korral ning maksuvaba hüvitise piirmäär on 0,30 eurot kilomeetri kohta ja 335 eurot kalendrikuus. Need määrad on aastaid püsinud muutmata ja vajavad korrigeerimist.

Kui hüvitise piirmäära ei suurendata, peavad töötajad kandma töösõitudega seotud kulusid oma palgast. Selline olukord läheb aga vastuollu nii tööõiguse kui maksuõiguse põhimõtetega ning võib olla isegi vastuolus põhiseadusega.

Eelnõu kohaselt hakkaks ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär olema 0,49 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 430 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.

Eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusel muutub tööga seotud kulude hüvitamine õiglasemaks ning suurendab töötajate netosissetulekut. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega ega mõjuta märkimisväärselt (Juhataja helistab kella.) riigieelarve tulusid.

Aitäh, Kert Kingo! Järgnevalt Henn Põlluaas, palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Mul on au anda iseenda ja hea kolleegi Anti Poolametsa poolt üle alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Reformierakonna valitsus on paisanud meie riigi enneolematusse majanduskriisi ja hinnatõusu. Ja seetõttu tuleb inimestele ja meie ettevõtetele natukenegi hingamist anda. Seda enam, et tänane valetajate koalitsioon plaanib paisata Eesti rahva ja riigi ja ettevõtted tõelisesse maksuorjusesse. Käesoleva eelnõuga muudetaksegi alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, et vähendada elanike ja ettevõtete maksukoormust. Sellega langetatakse pliivaba bensiini aktsiisi. Me mäletame, kui oli veel EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus võimul, siis me langetasime kütuste aktsiisi ja tulemus oli äärmiselt hea. Seetõttu oleme kindlad, et nüüd selle alandamise vastuvõtmine aitab kaasa meie elanike toimetuleku ning ostujõu säilimisele, hoiab meie ettevõtete konkurentsivõimet ning vähendab tööpuuduse kasvu. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses sätestatakse kütuse aktsiisimäära muudatus, teises paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise tähtpäev. Pliivaba bensiini hind ja aktsiis viiakse kooskõlla Euroopa Liidu aktsiisi alammääradega. Aitäh! Loodan, et Riigikogu toetab seda.

Aitäh, Henn Põlluaas! Järgnevalt Alar Laneman, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Soovin seitsme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadiku nimel anda üle arupärimise peaministrile. Teemaks on regionaalne areng kavandatava maksutõusu olukorras. Koalitsiooni kavatsus neljanda poliitilise eesmärgina on vähendada piirkondlikku mahajäämust. Eesmärgi lahtikirjutamisel on aga ebaselgeks jäänud, mil määral ebavõrdsuse vähendamine on plaanitud. Puuduvad täpsemad alaeesmärgid ja mõõdetavad kriteeriumid. Seega ei ole võimalik aru saada, mida soovitakse saavutada ja kuidas, mille alusel seda hinnatakse. Mahajäämust plaanitakse vähendada ainult Ida-Virumaal, teisi piirkondi nimetatud ei ole. Vaadates kavandatavate maksutõusude struktuuri, võib pigem järeldada, et nende jõustumisel piirkondliku mahajäämuse vähendamise asemel see tõenäoliselt hoopis kasvab. 

Ja meil on plaanis küsida viis küsimust. Esimene: miks ei plaani valitsus vähendada piirkondlikku mahajäämust teistes Eesti piirkondades peale Ida-Virumaa? Pärnumaalt pärit saadikuna ma tahaks küsida, miks Pärnumaa suhtes selliseid abinõusid ei ole kavandatud. Kolmas: kuidas näeb valitsus kavandatava maksutõusu mõju Pärnu majutusasutuste olukorrale ja laiemalt turismisektorile? Kas valitsusel on meetmed olukorra parandamiseks? (Juhataja helistab kella.) Kuidas valitsus üldse, mis loogika alusel sellise piirkondade vahel vahetegemiseni jõudis? Aitüma!

Aitäh, Alar Laneman! Järgnevalt Helle-Moonika Helme, palun!

Veel kord, lugupeetud eesistuja! Kõik head kolleegid, kes tasapisi enne keskööd saali kogunevad! Annan üle kuue Riigikogu liikme arupärimise härra Tiit Riisalole, majandus- ja infotehnoloogiaministrile. Selle arupärimise sisu on seoses võrdse kohtlemisega tööelus.

Teatavasti selle valitsuse koalitsioonilepe lubab ellu viia poliitikaid, mis vähendavad ebavõrdsust ja vaesusriski ning tasakaalustavad Eesti piirkondlikku arengut. Seega on eelnimetatud ministri kohustuste hulgas edaspidi soolise palgalõhe vähendamine. Aga soolisest palgalõhest veelgi suurem lõhe on meil teatavasti erinevate ametialade palkades regionaalne palgalõhe. Veel üks suur murekoht on töökohtade nappus maapiirkondades, mis võib kasvada lähiajal katastroofiliseks seoses sisendihindade tõusu ja valitsuse kavandatud maksumuudatustega. Eeskätt naiste tööhõivele maapiirkondades mõjub negatiivselt ka kohalike koolide, lasteaedade ja muude teenuse[asutuste] järjest hoogustuv sulgemine.

Seoses sellega me soovime minister Riisalolt küsida kolm küsimust. Kas teie ministrina kavatsete tööelus võrdse kohtlemise edendamisel tegeleda ka regionaalse palgalõhe kaotamisega? Mida teie ministrina teete selleks, et maapiirkondades säiliks kohalik ettevõtlus ja elanikele oleks tagatud tööhõive ning seeläbi kaitse vaesusriski eest? Mida teie ministrina teete selleks, et maanaistel oleks olemas töövõimalused ja nad saaksid oma potentsiaali rakendada võrdväärsel tasemel linnas elavate naistega? Need kõik on väga olulised küsimused ja annan arupärimise lugupeetud spiikrile üle. Aitäh!

Aitäh, Helle-Moonika Helme! Järgnevalt Anti Poolamets, palun! 

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Annan üle karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab ebaseadusliku asendusemaduse keelu juures vanglakaristuse määramist. Praeguses seisus karistatakse ebaseadusliku asendusemaduse eest üksnes rahalise karistusega. Aga tegu on äärmiselt ohtliku kuriteoga. Kui seda tehakse veel süstemaatiliselt, peab olema võimalus määrata tõsine, korralikult preventiivse toimega karistus ehk kuni kümneaastane vanglakaristus. Eestis on see probleem. Tülgastav on mõõdutundetu laste ostu ülistamine Eesti ajakirjanduses. See on võtnud täiesti kolossaalsed mõõtmed. Mida sa ka lahti ei tee, ülistatakse laste ostu. Ei ole märganud, et see meie peavoolumeedias kellelegi oleks tekitanud ebamugavust. Küllap see siis on nende jaoks nii tavaline. Surrogaatemade kaudu laste ostmist on korraldanud isegi presidendi kantselei juht. Isegi endine presidendi kantselei juht härra Pikani korraldas surrogaatide kaudu laste ostu. Üks surrogaatema ütles nii: "Mul ei lastud isegi oma last puudutada. Laps viidi kohe minema, kuigi ta nuttis ja tahtis minu juurde. (Juhataja helistab kella.) Mulle ei öeldud mitte midagi, ei seda, palju ta kaalub, kui pikk ta on … 

Anti Poolamets, aitäh! 

… mitte isegi seda, kas laps on terve." Selline on reaalsus.

Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

Ma tänan! Kas austatud istungi juhataja oskaks öelda, kui palju on kogunenud neid arupärimisi ja kui palju on eelnõusid kogunenud tänase päeva jooksul?

Aitäh, Kert Kingo! Meil on aega võtta vastu veel üks eelnõu või arupärimine ja siis ma annan teile ülevaate selle kohta, kui palju on täna antud üle eelnõusid ja arupärimisi. Varro Vooglaid, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Annan Riigikogu menetlusse rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Hiljuti esitasime kolleegidega parlamendi menetlusse erinevate valimisseaduste muutmise seaduse eelnõu, lähtudes eesmärgist lõpetada valimiste läbiviimisel e-hääletuse kasutamine. See eelnõu, mille ma täna esitan, lähtub sisuliselt samast eesmärgist: nimelt eesmärgist lõpetada rahvahääletuste läbiviimisel e-hääletuse kasutamine. Muidugi, ma kujutan ette, et paljudel teist võib tekkida küsimus, milleks sellist eelnõu, kui Eesti Vabariigis rahvahääletusi nii või teisiti praktiliselt ei korraldata. Tõsiasi on see, et 20 aastat pole Eestis peetud vajalikuks anda rahvale ühtegi korda võimalust ühegi riigielu küsimuse otsustamisel kaasa rääkida, mis on väga kahetsusväärne. Aga hellitades lootust, et tulevikus Riigikogu võiks otsustada anda vähemalt mõnegi küsimuse otsustamine rahva kätte, tahaksime tagada selle eelnõuga, et rahvahääletuse läbiviimine oleks selline, et seda saaks pidada usaldusväärseks. E-hääletamise süsteem teatavasti seda eesmärki ei taga, ei täida. Ja see on ka põhjus, miks me selle eelnõu esitame. Ikka ja jälle tasub meelde tuletada, et mitte üheski teises Euroopa riigis ei ole võetud kasutusele sellist e-hääletamise süsteemi, nagu Eestis kasutatakse. Ja mitte seetõttu, nagu kõik teised riigid oleksid tehnoloogiliselt meist niivõrd palju vähem võimekad, vaid sel lihtsal põhjusel, et see süsteem ei ole usaldusväärne. Aitäh teile!

Aitäh! Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, Siim Pohlak, Evelin Poolamets, Martin Helme ja Mart Helme, kahjuks ei ole ajapuudusel võimalik teie eelnõusid vastu võtta. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud 63 eelnõu ja 64 arupärimist ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Aitäh kõikidele kolleegidele! Oli pikk istung. Sellega on meie tänane istung lõppenud. Rahulikku ööd!