Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XV Riigikogu, I istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 12.04.2023, 14:00

Toimetatud

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Esimees Lauri Hussar

Lugupeetud Riigikogu! Avan Riigikogu täiskogu I istungjärgu 1. töönädala kolmapäevase istungi. (Sumin saalis, juhataja helistab kella.) Aitäh, lugupeetud kolleegid! Austatud Riigikogu, alustame täiskogu I istungjärgu 1. töönädala kolmapäevase istungiga. Kas on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Kalle Grünthal, palun!

14:01 Kalle Grünthal

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head televaatajad! Hea rahvas! Eile toimus meil esimene selline nii-öelda ametlik istung, mida juhatas meie lugupeetud Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi. Ja asi on selles, et kõik me teame, et meie kodu- ja töökorra järgi meil toimub kolmapäeval infotund. Millegipärast seda ei olnud selles päevakorras märgitud. Ja kui Riigikogu liikmed hakkasid usutlema, et mis toimub, kas enam seadust ei peagi täitma, siis tulid väga ebamäärased viited lugupeetud Toomas Kivimäe poolt. Ja nüüd olemegi sellises olukorras, et ausalt öelda mina vaatasin ka seda seadust päris hoolega. See ei anna nagu Riigikogu istungi juhatajale võimalust muuta päevakorda sellisel kujul, et tehakse oma suva järgi midagi. Meil on olemas kodifitseeritud õigus ja kui võrrelda seda tavaõigusega, siis kodifitseeritud õigus on alati kõrgemal astmel. 

Ja nüüd olemegi olukorras, et ma kavatsen esitada praegu avalduse selle kohta, et saada kirjalikku selgitust, miks niimoodi toimiti. Ja vastavalt kirjalikule vastusele siis kujundan oma edasise tegevussuuna. Ja annan selle üle avalikult praegu Riigikogu juhatuse esimehele. Aitäh!

14:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt Jaak Aab, palun! Tegu ei olnud küll arupärimisega. Aga Jaak Aab, palun!

14:03 Jaak Aab

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Keskerakond jätkab oma tavaliste tavapäradega. Me oleme saanud suurt julgustust valimiseelsetest debattidest ja lubadustest. Ehk siis jutt tuleb keskmisest vanaduspensionist. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel on mul au üle anda riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Seadus[eelnõu] eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 1. jaanuaril 2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensione suurendatakse baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmisega. Erakorraline 50 euro suurune pensionitõus on planeeritud 2024–2027 igal 1. jaanuaril ehk siis kokku järjestikku neljal aastal. Muidugi on muudatuse eesmärk tõsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu ja toimetulekut. Ja see tõus, tuletan meelde, on lisaks iga-aastasele pensionide indekseerimisele. 

Kõrge inflatsioon, tarbekaupade, ravimite ning energia hindade hüppeline tõus on pannud Eestis elavad pensionärid olukorda, kus ei ole praeguse pensioni eest võimalik inimväärselt ära elada. Me oleme kuulnud koalitsiooni lubadust tõsta miinimumpalka päris jõuliselt ja järelikult ei saa me jätta üht osa ühiskonnast järel jooksma. Tuleb tõsta ka pensione ja see sõltub ju riigist – Riigikogust ja valitsusest. Valimiseelsel ajal lubasid kõik üle 1000 eurost pensioni, aga ilma erakorraliste tõusudeta 2027. aastaks me sinna ei jõua. Palun toetust antud eelnõule!

14:05 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt Riigikogu liige Riina Solman, palun!

14:05 Riina Solman

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud saadikud! Mul on üle anda kaks arupärimist peaministrile ja seega ma eeldan, et mul on aega neli minutit. Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 139 ja [kohe kirjeldatavatest] asjaoludest on mul esitada järgmised küsimused. Peaminister rääkis eile siin puldis, et soovib pärandada järeltulevatele põlvedele kaitstud ja korras riigirahandusega riigi. Ma loodan, et saal on kursis, et 2022. aastal oli Eestis viimase 100 aasta kõige madalam sündimus ja sündide arvu vähenemine on prognooside kohaselt jätkuv trend. Ja riik ei tohi olla sõnamurdlik. Uus, ametisse astuv valitsus aga teeb seda, vähendades suurperede toetust. Mis on see õigustatud eesmärk, et inimestele juba antud toetusi hakatakse vähendama? Selleks, et riik saaks õiguse midagi ära võtta ja toetust vähendada, peab olema mingi mõjuv põhjus. Ja ma küsin: mis on see mõjuv põhjus? Kas keegi on üldse välja arvutanud ja välja öelnud, mis saaks Eesti riigist siis, kui neid toetusi ei vähendataks? Suurperesid on umbkaudu 21 000. Kui igalt perelt võetakse ära iga kuu 200 eurot, siis see ei tee küll Eesti riiki [rikkamaks]. Kui räägitakse õiglusest, sooviga näiteks see raha ühe- ja kahelapselistele peredele juurde anda, siis seda ju juhtumas ei ole. Igal juhul, et juba antud õigust ära võtta, peab olema väga mõjuv põhjus ja selge eesmärk. See ei saa olla adekvaatne põhjus, et kellelegi, olgu see siis Reformierakond või nende [juhitava] Sotsiaalministeeriumi ametnikud, tundus see ebaõiglane. 

14:07 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Riina Solman, te võiksite muidugi taotleda veel teist korda kõneõigust. Siis saate kaks minutit veel. Ma võtan selle arvesse, kaks minutit veel. Palun, Riina Solman, teine arupärimise esitamine.

14:07 Riina Solman

Teine arupärimine on esitatud ka peaministrile ja see puudutab lastetoetuste vajaduspõhisust. Ehk siis teine arupärimine puudutab seda, et kui on vaja toetusi maksta vajaduspõhiselt, miks siis ei tehta seda [muudatust] universaalselt ja lausaliselt. Miks ainult suurperedelt võetakse ära õigus, mida neile juba lubati? Need arupärimised on üle antud. Ma tänan saali kuulamast ja soovin, et te toetaksite [meid] ka oma küsimustega, kui peaminister tuleb saali vastama. Aitäh!

14:08 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu, kaks arupärimist ja ühe avalduse. Meenutan Riigikogu liikmetele, et ma annan selle avalduse küll edasi, aga Riigikogu kõnepult ei ole selliste avalduste üleandmiseks. Jätke seda tuleviku tarvis meelde. Juhatus otsustab selle eelnõu ja arupärimiste edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

Ja, austatud Riigikogu, nüüd on teadete edastamise kord. Mul on edasi öelda mõned teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis järgmiste parlamendirühmade asutamiskoosolekud: Eesti-Tai, kokkukutsujaks Mart Maastik; Eesti-Monaco, kokkukutsujaks Vadim Belobrovtsev, ja Eesti-Jaapan, kokkukutsujaks Raimond Kaljulaid. Samuti toimuvad täna pärastlõunal pärast täiskogu istungi lõppu siin järgmiste toetusrühmade asutamiskoosolekud: transiidi toetusrühm, kokkukutsuja Aivar Kokk; metsanduse toetusrühm, kokkukutsuja Andres Metsoja; vabatahtliku riigikaitse, Kaitseliidu ja Kodukaitse toetusrühm, kokkukutsuja Riina Solman; üleilmsete eestlaste toetusrühm, kokkukutsuja Riina Solman; koduomanike ja maksumaksjate toetusrühm, kokkukutsuja Urmas Reinsalu; Järva‑ ja Viljandimaa toetusrühm, kokkukutsuja Jaak Aab; korvpalli toetusrühm, kokkukutsuja Vadim Belobrovtsev; e‑kaubanduse toetusrühm, kokkukutsuja Raimond Kaljulaid; Eesti kaitsetööstuse toetusrühm, kokkukutsuja Raimond Kaljulaid; tervishoiu korralduse ja rahastamise toetusrühm, kokkukutsuja Eero Merilind; ja metsavendluse traditsiooni ja metsavennaperede toetusrühm, kokkukutsuja Eerik-Niiles Kross. Ja, head kolleegid, eile tekkis küsimus, kust täpsemalt veel informatsiooni saada nende rühmade kohta, mis ma ette lugesin, siis moodustatavate rühmade nimekiri on kättesaadaval saali taga asuvas riiulis, nii nagu me ka eile toimisime. 

Aga nüüd kohaloleku kontroll, palun!

14:10 Esimees Lauri Hussar

Kohalolijaks registreerus 97 Riigikogu liiget, puudub 4.


1. 14:11 Peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmine valitsuse moodustamiseks

14:11 Esimees Lauri Hussar

Ja jätkame tänase päevakorraga. Eilsel istungil jäi peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmise arutelu pooleli sealmaal, kus peaministrikandidaat vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Me jätkame arutelu. Meenutan teile selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Oma ettekande tegi Kaja Kallas eile ära ja nüüd jätkame küsimustega. Iga Riigikogu liige võib esitada peaministrikandidaadile kuni kaks küsimust. Suur osa küsimusi on juba eile kõlanud. Läbirääkimisi selles päevakorrapunktis ei peeta, seega pärast küsimustele vastamist toimub kohe hääletus. 

Palun nüüd tagasi Riigikogu kõnetooli küsimustele vastamiseks peaministrikandidaat Kaja Kallase. 

14:12 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh!

14:12 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid! Esimene küsija on Aivar Kokk. Palun!

14:12 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Hea peaminister! Ma lihtsalt teile teadmiseks ütlen, et te eile ütlesite, et väga hea eesti vanasõna on, et ära põhja peeglit, kui lõust on viltu. Ma lihtsalt peaks teile teatama, et see tarkusetera on laenatud Nikolai Gogoli "Revidendist". Aga küsimus on mul selle kohta, et 2. märtsil tänane rahandusminister ütles, et riigi eelarvepoliitika on vastutustundlik ja me liigume eelarve tasakaalu poole. Ja täna me loeme Eesti Rahvusringhäälingust, kus tänane rahandusminister ja arvatavasti tulevane rahanduskomisjoni esinaine ütleb, et eelmises valitsuses tehti täie teadmisega defitsiidi suurendamist. Ametist lahkuv rahandusminister ja uus Riigikogu rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann ütles saates "Otse uudistemajast", et Reformierakonnal oli mullu valitsust moodustades täielik teadmine, et eelarve defitsiiti suurendatakse ning kuludele otsitakse kate peale valimisi, kuna see oli ainus valik koalitsiooni sõlmimisel. Kas te oskate öelda, kummal hetkel siis rahandusminister valetas, kas 2. märtsil või eile otsesaates? 

14:13 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

14:13 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Rahandusminister on ju kogu aeg rääkinud seda, et me peame liikuma eelarve tasakaalu suunas. Teie olite ise rahanduskomisjoni esimees eelmises Riigikogus ja teate väga hästi, millised kulud me selle ühise valitsusega võtsime olukorras, kus tegelikult me lootsime, et majandusprognoos on parem. Aga eesmärk oli meil kogu aeg ka siis, kui me olime koos teiega valitsuses, eelarve tasakaalu parandada.

14:14 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus, palun!

14:14 Jürgen Ligi

Aitäh! Juhataja, aidake meil palun aru saada, kellel siin saalis on teine küsimus, kellel esimene. Näib, et siin on eilne arvepidamine ära kadunud.

14:14 Esimees Lauri Hussar

Aitäh õigustatud küsimuse eest! Meil on olemas kõik andmed selle kohta, kes on eile oma küsimused küsinud. Meil on tehnilises süsteemis väike rike ja istungite osakond on lubanud järge pidada, kes on oma küsimused küsinud ja kellel on veel küsimused esitamata.

Varro Vooglaid, protseduuriline küsimus, palun!

14:14 Varro Vooglaid

Tõepoolest protseduuriline, lugupeetud istungi juhataja. Lihtsalt ei kuule. Saalis on nii palju lärmi, et ei kuule küsimuse esitamist, ei kuule, mida vastatakse. Kas on võimalik midagi selles osas ette võtta?

14:15 Esimees Lauri Hussar

Aitäh tähelepaneku eest! Head kolleegid, katsume pidada küsimuste ja vastuste ajal vaikust, nii et me kõik kuuleksime nii küsimusi kui vastuseid. Aga liigume nüüd küsimustega edasi. Jaak Aab, palun!

14:15 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Hea peaministrikandidaat! Jätkan umbes sealt, mille kohta ma eile ka küsisin: omavalitsuste tulubaas, hakkamasaamine selles keerulises olukorras, inflatsiooniolukorras. Ja küsiksin maakoolide kohta. Te olete öelnud selle kohta, mis te olete kokku leppinud seal koalitsioonis, et kuni kuueklassilisi koole [rahastatakse] klassipõhiselt, kui seal on vähemalt 30 õpilast. Kas te olete ka arutanud, kui palju see vajab lisavahendeid? Tegelikult paistab sellest lepingust välja, et lisavahendeid nagu ühtegi valdkonda ei taheta anda, pigem jagatakse raha ringi. Omavalitsuste tulubaas paistab küll olevat selline. Milliste kooliastmete arvel siis toetatakse kuni kuueklassilisi koole? On see kolmas aste põhikoolis, seitsmes kuni üheksas klass, või on see gümnaasiumi pearaha arvel?

14:16 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

14:16 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, selle kulu me oleme tõesti välja arvestanud. Mõte on see, et väikesed lapsed peaksid saama kodu lähedal koolis käia, suuremate laste puhul see ei ole vältimatult vajalik, nad võivad käia ka kaugemal koolis, see teekond ei ole nii hull. [Seda võib väita], arvestades ka seda, et näiteks gümnaasiumide puhul kaks kolmandikku kõikidest gümnaasiumi minejatest valib teise kooli, mitte kodulähedase kooli. Ja te teate väga hästi, et koolide pidamine on kohalike omavalitsuste käes ja seda otsustavad kohalikud omavalitsused. Selle toetuse mõte on see, et nad otsustaksid just väikseid lapsi hoida kodulähedastes koolides. Ma hetkel seda arvestuslikku numbrit ei leidnud, aga põhimõtteliselt see on meil koalitsioonileppes kirjas. Ehk siis, kui on kolme aasta keskmisena klassis 30 last või rohkem, siis toimub klassipõhine rahastus, ja kui on vähem, siis pearahapõhine. See peaks suunama sinnapoole, et esimene kuni kuues klass, kus on väiksemad lapsed, saaksid käia kodulähedastes koolides. Suurematel [lastel] on juba raskemad ained ja neid õpetajaid, kes õpetavad keemiat ja füüsikat, saab ka nii-öelda jagada, et haridus oleks kvaliteetne.

14:18 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt Kersti Sarapuu, palun!

14:18 Kersti Sarapuu

Aitäh, austatud juhataja! Hea kandidaat! Koalitsioonilepingu järgi soovitakse tõsta alampalk üle 1000 euro, tõsta käibemaksu, tulumaksumäära. Monopolid, nagu Eesti Energia ja Enefit Green, tõstavad hindasid, et oma kasumimarginaal kätte saada. Kuidas peaksid ettevõtted, eriti maaettevõtted hakkama saama? Vaadates seda koalitsioonilepingut, ma ei näinud peaaegu ühtegi punkti, kus näidataks ära, kuidasmoodi kavatsetakse majandust stimuleerida ja millised need võtted võiksid sel juhul olla.

14:18 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Selle kohta on tegelikult väga mitu peatükki. Mida me tahame? Me tahame, et Eesti oleks targa majandusega riik, ja selle jaoks on meil vaja tarku inimesi. Seetõttu on meil väga põhjalik haridusprogramm, sealhulgas kõrgharidusprogramm samamoodi. Me näiteks teeme koolihariduse kohustuslikuks kuni 18. eluaastani, et meil ei kukuks poisse koolist välja, nad õpiksid kutse ja panustaksid majandusse.

Terve rohereformi peatükk – see on puhas majanduse konkurentsivõime peatükk. Kogu maailm liigub sinnapoole, et pangad ei anna enam laene ettevõtetele, kes ei ole keskkonnateadlikud, ei arvesta kliimateemadega. Inimesed eelistavad keskkonnasõbralikke tooteid. Ja kui meie ettevõtted jäävad sellest maha, siis on meil tõsine konkurentsivõime küsimus.

Tegelikult nii see ringmajanduse pool, rohereformi pool, teaduse rahastuse pool, et meil oleksid targad ettevõtted, rohkem lisandväärtust, metsanduse peatükk – kõik, ma võin siin neid [peatükke palju lugeda]. Energeetika peatükk: energia on väga oluline sisend kõikidel tegevusaladel ja [on vaja] tuua energiahindu alla, ja püsivalt alla. See kõik on seotud sellega, et majandusele hoogu anda. Meie tõesti ei usu sellesse, et [seda saab saavutada] toetuste abil, mida me maksame riigi rahakotist. Muide, võib-olla tuleb see üllatusena, aga see tuleb maksumaksja taskust, kui me maksame ettevõtjatele mingeid subsiidiume. Ei! Meie eesmärk on see, et ettevõtjad saaksid ise hakkama, oleksid ise konkurentsivõimelised, ja selle jaoks peab riik looma raamistiku, et seda oleks võimalikult lihtne ja hea teha.

14:20 Esimees Lauri Hussar

Jüri Ratas, palun!

14:20 Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaministrikandidaat Kaja Kallas! Palju jõudu teile kõigepealt! Minu küsimus lähtub teie eilsest intervjuust "Esimeses stuudios". Kui küsimus oli maksude tõusust, siis te ütlesite, et maksude tõusu teemat Reformierakond ja teie enne valimisi ei käsitlenud sellepärast, et see oli ebapopulaarne teema ja need olid ebapopulaarsed otsused. Sellest lähtuvalt on mul küsimus. Reformierakond lubas, et 1. jaanuariks 2027 saab keskmine vanaduspension olema vähemalt 1000 eurot. Minu küsimus on see: kas te käsitlesite seda teemat enne valimisi sellepärast, et see on populaarne teema ja see annab teile hääli, või te käsitlesite seda teemat sellepärast, et te sisuliselt soovite seda teha? Ja kuidas see on fikseeritud koalitsioonileppes?

14:21 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Teie valimisprogramm oli neli korda kallim kui meie oma. Meil oli üks valimislubadus, mis oli kallis. Jah, tõsi. Seetõttu ma arvan, et on ka küsimus teile, kas te rääkisite valimiste ajal, kust te võtate selle neljakordse [summa]. Neli miljardit vist oli teie valimisprogrammi maksumus. Kust te võtate need kulud? Kust see raha tuleb tegelikult nende lubaduste täitmiseks?

Valimiste põhiteema oli julgeolek. Ja tõesti, mina käisin ja kohtusin väga paljude inimestega ning ma ei andnud mingit teemat ette. Ma läksin ja ütlesin, et kuna aega on vähe, siis küsige. Inimesed küsisid julgeoleku kohta. See on kõige suurem mure, et Eesti julgeolek oleks tagatud. Paraku see tõesti ka maksab, aga inimeste jaoks oli see kõige olulisem teema.

Sellest me lähtume. Praegu ei ole mõtet enam minna tagasi nende valimisprogrammide juurde, kuna koalitsioonileping, nagu te ise väga hästi teate, on alati kompromiss: kompromiss erinevate erakondade programmide vahel ja riigi rahaliste võimaluste vahel. Meie soov, nii nagu meil oli programmis, on saada riigi rahandus paremasse korda. Meie soov on riigi laenukoormust mitte suurendada ja meie soov on julgeolekusse investeerida 3% [SKP-st]. Arvestades seda aega, kus me hetkel oleme, meil lihtsalt ei ole muid valikuid.

14:22 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus.

14:22 Urmas Reinsalu

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Kõigepealt jõudu tööle ka minu poolt!

14:22 Urmas Reinsalu

Hea Lauri, ma väga ühinesin selle mõttega, kui sa ametisse astudes ütlesid, et sa tahad olla niisugune õiglane ja erapooletu parlamendi esimees. Nüüd ongi tegelikult see hetk. Küsija Jüri Ratas viitas [ühele] Reformierakonna lubadusele. Proua peaministrikandidaat viitas sellele, et Keskerakonna valimisprogramm oli tegelikult neli korda kallim. Aga minul on küll meeles Rahandusministeeriumi ekspertiis, mis tegelikult tõi välja selle, et kõige kuninglikumad, kõige muinasjutuprintsilikumad valimisprogrammid oma maksumuselt olid Reformierakonnal, Eesti 200-l ja Keskerakonnal. Mul oleks hea meel, kui te, härra Riigikogu esimees, saaksite selles asjas luua meile õigust ja õiglust selles loogikas, et stenogrammi ei läheks valeinfo, [vaid see, mille] Rahandusministeerium oma analüüsis välja tõi.

14:23 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Urmas Reinsalu! Aga antud juhul on tegu sisulise küsimusega, mitte protseduurilise küsimusega. Edaspidi palun selles küsimuses tähelepanelik olla. Jüri Ratas, palun, protseduuriline küsimus!

14:23 Jüri Ratas

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Ma küsisin peaministrikandidaadilt, kuidas on Reformierakonnal plaanis täita lubadust, mis on seotud keskmise vanaduspensioni tõstmisega. Nad lubasid selle 1000 euroni tõsta 1. jaanuariks 2027. Peaministrikandidaat vastas mulle pikalt julgeolekust ja ei rääkinud keskmise vanaduspensioni tõstmisest 1000 euroni. Mul on protseduuriline küsimus. Te olete Riigikogu esimehena logistiliselt enam-vähem samas lokatsioonis, kus on peaministrikandidaat. Kas võib olla see, et ei ole küsimusi ette kuulda, kui ma küsisin. Võib-olla on probleem selles, et mikrofonid ei tööta või minu diktsioon oli halb. [Kui nii,] siis palun öelge seda Riigikogule. Siis tuleks võtta tehniline vaheaeg ja teha mikrofonid ja kõlarid korda. Kas on probleem selles, et ei ole praegu kuulda, kui siit tagantpoolt küsitakse?

14:24 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Jüri Ratas! Siia ette on kuulda ja küsija on saanud küsida ja vastaja on saanud vastata. Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. 

Järgnevalt, head Riigikogu liikmed, meie infosüsteem on korda saanud ja siin on näha ka, kui palju küsimusi on keegi esitanud. Ma meenutan, et vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele saab iga Riigikogu liige esitada kaks küsimust. Jüri Ratas, protseduuriline küsimus, palun!

14:25 Jüri Ratas

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Aitäh kõigepealt selle vastuse eest, et on mikrofonid töökorras ja ette on kuulda. Aga ma tahtsin küsida, miks mu küsimus ei olnud protseduuriline. Kuidas te seda põhjendate? Aitäh!

14:25 Esimees Lauri Hussar

Teie küsimus oli protseduuriline ainult täpselt nii palju, kui see puudutas seda, kas me seda kuuleme. Jah, me kuuleme. Aitäh! Jüri Ratas, kolmas protseduuriline küsimus.

14:25 Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Kas mu küsimuses oli veel mingi küsimus lisaks sellele, kas sinna ette on kuulda, ja kui oli, siis missugust küsimust nendest te ei lugenud protseduuriliseks?

14:26 Esimees Lauri Hussar

Teie küsimus oli kuulda. Ma loen selle küsimuse arutelu lõppenuks. Järgnevalt Leo Kunnas, palun!

14:26 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister või peaministrikandidaat! Koalitsioonilepingu peatükis "Laiapindne julgeolek ja siseturvalisus" on punktis 1.2.4 kirjas, et töötame välja lahenduse laia riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse püsivaks rahastamiseks. Mul ongi küsimus, milline see lahendus välja näeks. Te olete korduvalt rõhutanud, et julgeolek on prioriteet ja paljud ohverdused tuleb teha selle nimel. Aga mis oleks siis lahendus laiapõhjalise riigikaitse ja elanikkonnakaitse puhul? 

14:27 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! See punkt ongi mõeldud selle jaoks, et tegelikult see laiapindne riigikaitse hõlmab ka väga palju erinevaid valdkondi, mis ei ole erinevalt riigikaitsest Kaitseministeeriumi haldusala. [Tegu on] erinevate haldusaladega. Seetõttu tulebki see terviklik plaan teha ja terviklikule plaanile lisada juurde ka rahastamine, kui see plaan on paigas. Väga palju me juba teeme laiapindse riigikaitse tarbeks. Ja ma pean ütlema, et tõesti eelmine valitsus – mitte praegu veel ametis olev, vaid eelmine valitsus – oli esimene, kes laiapindsesse riigikaitsesse üldse raha pani. Enne on sellest räägitud, võetud teadmiseks, aga raha sinna ei pandud. Me sellega läheme edasi. Aga see terviklik plaan peab olema ja selle tervikliku plaaniga tuleb siseminister kabinetti. See on kokkulepe. Siis saab seda kindlasti ka riigikaitsekomisjonis tutvustada ja rääkida teemast laiemalt.

14:28 Esimees Lauri Hussar

Ester Karuse, palun!

14:28 Ester Karuse

Aitäh, hea esimees! Austatud peaministrikandidaat! Ma saan aru, et Nursipalust rääkimine on hetkel ebapopulaarne, aga valimised on läbi ning nüüd saab seda teha. Enne valimisi panite te asja pausile. Koalitsioonilepingust me saame lugeda, et uus valitsus läheb tegelikult sellega kiirkorras edasi. Aga eile kinnitati uued metsateatised. Kohe öösel hakati metsa raiuma, seega see töökäsk pidi olema enne metsateatise kinnitamist juba antud. Ja eilseks õhtuks oli juba suur osa metsa maha raiutud. Nii et Võrumaa inimestest lihtsalt sõidetakse üle. Minu küsimus on: miks riigi hallatavad asutused, nagu kaitseinvesteeringute keskus ja Keskkonnaamet, ei pea kinni vaide esitamise tähtaegadest? Ja mida teie sellisest käitumisest arvate?

14:29 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma seda konkreetset asja ei oska kommenteerida, mis eile öösel on toimunud. Ma tõesti ei ole sellega kursis, kus on mingit metsa maha võetud. Küll aga ma võin öelda seda, et Nursipalu kohta ma enne valimisi ütlesin täpselt sama, mida ma ütlen peale valimisi: me peame selle lahendusega edasi minema. Lihtsalt põhjus, miks me panime selle pausile – ja ma ütlesin seda ka Võrumaa inimestele –, oli see, et Eesti on õigusriik, kus asjad peavad käima vastavalt reeglitele. Reeglid peavad olema paigas, kaasamised peavad olema korras, ja seda me teeme. Ja selle kokkuleppe me oleme ka koalitsioonilepingusse kirjutanud. Aga konkreetseid puude mahavõtmisi ma tõesti ei oska kommenteerida.

14:29 Esimees Lauri Hussar

Kalle Grünthal, palun!

14:29 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Eile ma küsisin teie käest küsimuse, kus ma viitasin sellele, et Prantsusmaal on seoses pensioniea tõstmisega meeletud meeleavaldused. Kuskil 9 miljonit inimest. Ja ma küsisin, kas te ei karda, et need asjad võivad ka siia eskaleeruda. Siis te ütlesite mulle niimoodi: kas see on ähvardus? Kallis Kaja Kallas, see ei ole ähvardus, see on mul lihtsalt väikene mure kõikide nende maksutõusude – automaksu, maamaksu, tulumaksu, käibemaksu ja kõikide muude maksude tõusude pärast, pluss veel Nursipalus kodust välja aetavad inimesed. See võib tuua kaasa selle, et see protsess laieneb siia. Ja võib-olla ka mõnes mõttes mõni isik, kes kaotab kontrolli enda üle, võib teha fataalseid tegusid. Öelge mulle palun, kas see minu mure on põhjendatud või mitte.

14:30 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma tean, et te olete minu isiklikku koduaadressi jaganud inimestele. See on minu meelest täiesti uus tase poliitikas. Aga meeleavaldused on demokraatia osa ja see, et meil on inimestel õigus ja võimalus meelt avaldada, on positiivne. Ma küll loodan, et seda tehakse rahumeelselt. Kõikidel inimestel on ka siin Riigikogus oma saadik. See, et nii-öelda demokraatia on tänavalt jõudnud Riigikogu saali või parlamendi hoonesse, on pigem edasiminek. Ja see võiks olla niimoodi, et me arutame asju rahumeelselt.

Ma mõistan seda šokki ja pahameelt. Ega mulle samamoodi ei meeldi neid otsuseid teha. Aga me oleme sellises olukorras, kus on nii – Leo Kunnas võib teile seletada –, et kui Ukrainas lepitakse midagi Venemaaga kokku, tõmmatakse mingid jooned vahele, siis meie jaoks hakkab kell tagurpidi käima. Ja siis on tegelikult küsimus, kui palju me oleme suutnud selleks hetkeks valmistuda. Ja see tähendab seda, et see nõuab pingutust meilt kõigilt. Riigikaitsesse investeerimise raha paraku ei tule mingi välismaa onu käest, vaid maksumaksjate käest. Ent kui me seda ei tee, siis meil ei ole tegelikult mõtet ka kõikidest muudest teemadest rääkida. Olukord on lihtsalt selline ja ma palun kõigilt mõistmist ja kaasatöötamist.

14:32 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

14:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma eeldan seda, et sellest puldist räägitakse tõtt ja ainult tõtt. Kõigepealt ma tahaks ümber lükata lugupeetud Kaja Kallase väite, et mina olen tema elukoha aadressi jaganud. Ma ei ole seda jaganud. Seda esiteks. Teiseks, mul puuduvad absoluutselt andmed, kus Kaja Kallas elab. Nii et mul on tõesti palve, et Kaja Kallas rohkem ei loobiks alusetuid süüdistusi.

14:33 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Kalle Grünthal, aga ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks! Helir-Valdor Seeder, te olete küsinud oma kaks küsimust ära ja kahjuks ei ole võimalik, et te kolmandat korda saaksite küsida. Ka keegi teistest kolleegidest ei saa sellist võimalust. Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

14:33 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Tõepoolest, teil on õigus, ma küsisin kaks küsimust ära, aga ma ei saanud kummalegi vastust. Ja seetõttu on mul protseduuriline küsimus teile, kas ettekandja peab küsijale vastama. Ja mul on palve, et te juhiksite ettekandja tähelepanu, et ta püüaks, nii keeruline ja raske, kui see ka ei ole, küsimustele vastata. 

14:33 Esimees Lauri Hussar

Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks, sellepärast et teie küsisite ja Kaja Kallas vastas eile. Jaanus Karilaid, palun!

14:33 Jaanus Karilaid

Aitäh, istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Eile te tänasite Isamaad ja Keskerakonda hea koostöö eest. Kahjuks need tänusõnad mõjuvad õõnsalt ja mitte siiralt, sest kõik ühiselt tehtu läheb nüüd, kui need partnerid teie kõrval pole, tühistamisele. Perehüvitiste seadus, lastetoetuste tõstmine, mida parlament pool aastat tagasi ühiselt, konsensuslikult toetas, kõik viis parlamendierakonda toetasid, on teie jaoks mitte miski, läheb muutmiseks. Samuti Haapsalu raudtee – kõik parlamendierakonnad on lubanud selle välja ehitada. See lubadus teie jaoks ei tähenda mitte miskit, kui ei ole seda partnerit enam teie kõrval. Mis järgmiseks? Lubate täna midagi Eesti 200-le ja nelja aasta pärast läheb muutmisele. Mis see võiks olla, mis poliitika? 

14:34 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Me oleme leppinud kokku väga põhjaliku koalitsioonilepingu ja mul on väga hea meel, et need koalitsioonikõnelused on olnud väga sisulised arutelud esiteks nende väljakutsete üle, mis Eestil on, ja teiseks nende võimalike lahenduste üle. Ja tõesti, Eesti õnn ei saa peituda selles, et me ehitame hiigelrajatisi või teid. Me oleme lihtsalt hoopis teises olukorras ja seetõttu meie prioriteedid on teised. Ja need prioriteedid on meil ka koalitsioonilepingus välja toodud. 

Mis puudutab perehüvitisi, siis me oleme kogu aeg rääkinud sellest, et see on ebaõiglane. Me olime algusest peale teie jõuvõttest selles kohas, kus tegelikult Riigikogus oli selle jaoks mandaat. Aga ma ei tea, kuidas teie, aga kui meie inimesed suhtlesid inimestega valimiskampaania ajal tänaval, siis see oli põhiline etteheide, et need on ebaõiglased. See süsteem tuleb teha õiglaseks. 

14:35 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

14:35 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaministrikandidaat! Koalitsioonileppe esimeses lõigus on kirjas, et kõik Eesti poliitilised protsessid peavad lähtuma lojaalsusest põhiseadusele ning et ainult õigusriigi põhimõttest lähtuv demokraatlik riigikorraldus tagab Eesti edasise arengu. Kuid täpselt sellessamas koalitsioonileppes natukene allpool on kirjas, et töötame välja koostöös riigiõiguse ekspertidega õigusliku raamistiku, mis lubaks mittekodanikel valimisõiguse peatada, ja seda ilma põhiseadust muutmata. Kas teie hinnangul ei lähe need kaks asja omavahel vastuollu ja vastuollu ka õigusriigi põhiprintsiibiga? Sest mida tähendab õigusriigi põhiprintsiip? See on muu hulgas ka see idee, et me ei tohiks kasutada kõiki võtteid, et otsida seaduselünki, kitsaskohti ja teha jokkskeeme meie põhiseaduse arvel. Me tänaseks teame, et õiguskantsler on andnud oma seisukoha, et olgu see valimisõiguse äravõtmine või peatamine, see läheb põhiseadusega vastuollu.

14:37 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! On ka teistsuguseid riigiõiguse ekspertide arvamusi. Äravõtmine – jaa, selles osas ma olen teiega nõus. Aga peatamine? Agressorriigi kodanikele sõja ajaks [selle õiguse] peatamine on reaalselt tehtav ja sellepärast me olemegi pannud siia, et me koos riigiõiguse ekspertidega töötame välja selle lahenduse. Me ei taha põhiseadust muuta. Loomulikult on põhiseadus ülim ja õigusriigi põhimõte samuti. Me lähtume sellest, kuidas reeglid on paika pandud. Aga me peame ka aru saama, et olukord, kus meie naaberriik peab täiemahulist sõda ja ei ole mitte kuidagi varjanud, et tal on eesmärgid ka meie suunas, siis see, et selle riigi kodanikud, kes on näiteks mobilisatsioonikohuslased, saavad tegelikult meie oluliste kogude otsustajaid määrata, on riskiks ja probleemiks meie julgeolekule.

14:38 Esimees Lauri Hussar

Aivar Kokk, teine küsimus, palun!

14:38 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud peaminister! Isamaal on õnnestunud pärast kolme viimast Riigikogu valimist oma pealubadused täita. Koostöös teiega ja sotsidega ka selle nelja aasta lubadused said täidetud selle aasta riigieelarvest. Ma mõistan täiesti selgelt, et teie erakond, kes sai väga korraliku mandaadi, soovib täita oma pealubadust ehk siis maksuküüru ärakaotamist. Aga küsimus on see, et me teame, et üksikisiku tulumaksu tõstmine toob [tulu] 200 miljonit, füüsilise isiku [oma] umbes 100 miljonit ja käibemaksu tõstmine 200 miljonit. Samas maksuküüru kaotamine ja alampalga tõstmine on kõrval, [tuues kulu] 500 miljonit eurot. Ehk siis fifty : fifty. Miks te ei julge kõva ja selge häälega öelda, et maksude tõus on otseselt seotud sellega, et teie erakond saaks oma pealubaduse täita. Minu arust on täitsa normaalne, et iga erakond soovib oma valimislubadust täita.

14:39 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Kõigepealt, alampalka tõstavad tööandjad ja ametiühingud kolmepoolse lepingu kohaselt, kus Vabariigi Valitsus on ka osapooleks. Ja kui alampalka tõstetakse, siis muide laekub riigile rohkem makse. See ei ole riigile kulu. Teistpidi siis: riigieelarve seisukohast, kui alampalk tõuseb, on see hoopis tulumeede. 

Mis puudutab tulumaksu, tulumaksusüsteemi, siis ma väga vabandan, teie Partsu munad keeras selle lihtsa ja õiglase maksusüsteemi tegelikult nässu. Ja see tähendab seda, et see tuleb korda teha. See süsteem tegelikult karistab palgatõuse: teatud määra juures ei ole mõtet palka tõsta, kuna selle sööb siis ära see maksutõus ja efektiivne maksumäär. Ja seetõttu see tuleb varem või hiljem korda teha. Oleksime me saanud selle korda teha neli aastat tagasi, oleks see olnud palju odavam. See läheb ajas kogu aeg kallimaks. Aga see raske aeg, see muudatus tuleb üle elada, ja siis läheb jälle paremaks. Palgad hakkavad tõusma, kuna sul ei ole enam seda piiri ees, et miks me seda riiki nuumame. Tegelikult jah, sa maksad automaatselt rohkem absoluutnumbrites, aga protsent jääb samaks, selles ei ole nagu mingit vahet. See kokkuvõttes toob ikkagi riigieelarvesse pikas perspektiivis tulu.

14:41 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Aivar Kokk, protseduuriline küsimus, palun!

14:41 Aivar Kokk

Aitäh! Austatud juhataja, nii nagu eelkõneleja, ma pean ka pöörduma protseduurilise küsimusega. Ma küsisin, miks peaminister ei julge selge ja kõva häälega öelda, et maksude tõus on seotud … 

14:41 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Sest ta ei ole. 

14:41 Aivar Kokk

… maksuküüru likvideerimisega. Ja teine väike parandus sinna juurde ka. Jutt, et neli aastat tagasi oleks odavam maksuküüru likvideerimine … 

14:41 Esimees Lauri Hussar

Mis on protseduuriline küsimus? 

14:41 Aivar Kokk

Protseduuriline küsimus ongi see, miks peaminister ei vasta küsimustele, mis talle esitatakse. Võib-olla meie kui küsijad küsime väga halvasti ja peaminister ei saa aru. Aga küsimus oli see, miks valetatakse seda, mille jaoks makse tõstetakse. See on protseduuriline. 

14:41 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Aivar Kokk, aga see kahjuks ei kvalifitseeru protseduuriliseks küsimuseks. Jüri Ratas, teine küsimus, palun!

14:41 Jüri Ratas

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaministrikandidaat! Mul on hea meel, et vähemalt need mikrofonid ja kõlarid on töökorras. Ja kui ma esimeses küsimuses küsisin teie käest keskmise vanaduspensioni tõusu kohta 1000 euroni, siis te vastasite mulle julgeolekust. Ma ei küsinud julgeoleku teemadel. Ma küsisin, kas keskmine vanaduspension tõuseb 1000 euroni või ei tõuse ja kas te rääkisite seda sellepärast, et see on populaarne teema või sisuline teema. Teie saate seal pikalt vastata, mina nii pikalt küsida ei saa. Aga mu teine küsimus tuleb tulenevalt sellest, et eelmises koalitsioonis te leppisite kokku, et 1. juulist 2023 on hooldekodukoht võimalik saada keskmise vanaduspensioni eest. Eile ma olin Tartus, üks tartlanna küsis, kas uus koalitsioon lubab sedasama, et kahe kuu ja 18 päeva pärast keskmise vanaduspensioni eest saab hooldekodukoha. 

14:42 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma pean tunnistama, et see oli minu meelest väga hea nali, et Jüri Ratas heidab mulle ette, et ma ei vasta konkreetselt. See läheb kindlasti ajalukku. Aga teine asi, mis puudutab nüüd seda esimest küsimust: keskmine vanaduspension. Meie oleme lubanud ja tegelikult kokku leppinud ka koalitsioonis, et pension tõuseb indekseerimise toel. Ja kui majandus kasvab, siis pension tõesti sinna 1000 juurde jõuab, nii nagu ta tegelikult sel aastal kasvas 17,6%. Ja nüüd, vastates teie teisele küsimusele: jah, see hooldusreform on jõus. Selle hooldusreformiga me läheme edasi ja jah, juulis peaks see jõustuma. 

14:43 Esimees Lauri Hussar

Protseduuriline küsimus, Tanel Kiik, palun!

14:43 Tanel Kiik

Austatud Riigikogu esimees! Olles parlamendi liikmena uus, ma igaks juhuks küsin enda harimiseks, kas see on parlamendi hea tavaga kooskõlas, et küsimustele vastavad isikud alustavad küsija pihta suunatud solvangutest või see on selline uus praktika, mida me nüüd hakkame selles parlamendikoosseisus nägema. 

14:44 Esimees Lauri Hussar

Parlamendi liikmed võiksid olla ja ka valitsuse liikmed võiksid parlamendi liikmete suhtes lugupidavad olla. See on olnud hea tava Eesti parlamendis. Aitäh! Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

14:44 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Korduvalt on teie käest küsitud, mispärast ettekandja ei vasta küsimustele, ja te olete öelnud, et see ei ole protseduuriline küsimus. Ma mõistan, et te olete selles ametis esimest korda ja võib-olla vastav kogemus puudub, aga Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 146 lõige 8 kohustab teid sisuliselt jälgima, mida küsija küsib ja mida vastaja vastab. Ma tsiteerin: "Kui istungi juhataja leiab, et valitsusliige on Riigikogu liikme küsimusele andnud piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise." Muidugi sellessamas kollases raamatus on kenasti kirjas ka, et infotunni juhataja ülesanne on hinnata, kas küsimus puudutab taotluses märgitud probleemi või mitte ja kas küsimus on saanud piisava vastuse. Tulenevalt eeltoodust tegelikult lasub teil kohustus ikkagi hinnata seda, kas need argumendid, mis ma praegu välja tõin, on käsitletud või mitte. Seega ma juhin lihtsalt praegu teie tähelepanu, et te enam selliseid eksimusi ei teeks.

14:45 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kalle Grünthal, meil ei ole praegu infotund. Meil on praegu peaministrikandidaadile volituste andmise arutelu. Ma rõhutan veel kord: teie olete küsinud, Kaja Kallas on vastanud ja praegu on need vastused ka siin saalis kõlanud. Tõnis Mölder, teine küsimus, palun!

14:45 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Siin eelkõnelejad on kriitikat teie suunal teinud. Mina tahaks öelda, et te olete tegelikult võimas naisterahvas, kellel on imelised võimed. Nimelt, enne valimisi te hüppasite ühelt teleekraanilt sinna vanainimeste magamistuppa ja ütlesite, et pensionärid saavad 400 eurot juurde järgmise nelja aasta jooksul. Indekseerimise abil tõuseb pension 2027. aastaks 860–900 euroni. Ehk ilma erakorralise tõusuta ei ole võimalik tõsta pensione 400 eurot. Minu küsimus on teile see: mitu eurot tõuseb pension erakorraliselt järgmise nelja aasta jooksul?

14:46 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei saa teile sellele küsimusele vastata lihtsalt sellel põhjusel, et majandusprognoosid on erinevad, järjest tulevad. See, mis me rääkisime valimiste aegu ka eelmistel valimistel 2019, läks täpselt täppi. Pension on tegelikult tõusnud rohkem, kui me siis lubasime. Seekord, nagu ma ütlesin, sellel aastal see tõusis 17,6%. Nii palju ei ole pension kunagi tõusnud. Ja positiivne on veel see, et nii-öelda pensioni asendusmääraga me jõuame 50% ligi. Me oleme kõige kõrgemal, kus me oleme kunagi olnud. See [näitaja] on vist 46,5%, kui ma õigesti mäletan. 

Nii et jah, ma ei anna teile mingit konkreetset rahalist lubadust. Aga uskuge mind, praegu me oleme just teinud suure pensionitõusu ja nüüd lähiaastatel pension tõuseb indekseerimise toel. Ja kui me suudame hoida seda asendusmäära, siis kui tõusevad palgad, tõuseb sotsiaalmaks, ja siis tõusevad ka pensionid indekseerimise toel. See on kindlasti positiivne. Konkreetset numbrit ma praegu siin välja ei käi.

14:48 Esimees Lauri Hussar

Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus. 

14:48 Tõnis Mölder

Aitäh! Hea istungi juhataja! Teadupärast pensionid tõusevad indekseerituna 1. aprillist peaaegu alati, kui majanduskasv, sotsiaalmaksu laekumine ja kõik see teine pool sinna takka majanduskeskkonna kaudu soodustab seda. Erakorraline pensionitõus tähendab seda, et riigieelarve arutelus parlamendi suures saalis teadupärast parlamendi enamus kirjutab selle riigieelarvesse sisse. Läbi selle tõusevad pensionid, pensionide baasosa erakorraliselt.

14:48 Esimees Lauri Hussar

Milles seisneb protseduuriline küsimus?

14:48 Tõnis Mölder

Ma jõuan sinna, härra Hussar, ärge olge nii kärsitu! Te alles õpite seda tööd.

14:48 Esimees Lauri Hussar

Palun, küsige siis!

14:48 Tõnis Mölder

Minu küsimus on see: kas minu küsimus jäi kuidagi arusaamatuks? Minu küsimus oli konkreetselt suunatud peaministrile [ja] puudutas erakorralist pensioni[tõusu]. Peaminister vastas mulle ainult indekseerimist [silmas pidades]. Minu küsimus teile on: kas minu küsimus jäi arusaamatuks ka teile?

14:48 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Minule oli arusaadav teie küsimus, aga mulle oli arusaadav ka peaministri vastus. Ja ma ei loe seda teie küsimust protseduuriliseks küsimuseks. Tõnis Lukas, teine küsimus, palun!

14:49 Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Te olete koalitsioonilepingus võtnud suuna kõrghariduse rahastamise tõusule, mis on väga kiiduväärne, ja olete eesmärgiks sõnastanud viia see 1,5%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Konkreetselt üks samm, mida te siin olete sellel teel kirjeldanud, puudutab riigi osalust. See on meie ühises valitsuses vastu võetud otsus, et nüüd juba järgi jäänud kolmel aastal tõuseb kõrghariduse rahastamine igal aastal kumuleeruvalt 15%. See viib kõrghariduse rahastamise napilt üle 1% SKT-st. Kui muid riigieelarvelisi lahendusi ei ole, siis jõuda 1,5%-ni tähendab kuskil 150 miljonit täiendavat raha. Te olete kirjutanud, et toetate tasuta esimese eestikeelse kõrghariduse andmise jätkumist praeguses mahus, mis on kiiduväärne. Muidugi peab olema eestikeelne kõrgharidus tasuta. Samas on kirjas, et välisüliõpilaste arvu tahetakse tõsta.

14:50 Esimees Lauri Hussar

Tõnis Lukas, aeg!

14:50 Tõnis Lukas

Mille arvelt siis tegelikult on võimalik see 150 miljonit leida? Praegu ühtegi mudelit ei ole.

14:50 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Lugupeetud kolleegid, katsume jääda lubatud aja raamidesse. Kaja Kallas, palun!

14:50 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Nii nagu see punkt ütleb, me suurendame eraraha kaasamise võimalusi, et kasvatada kõrghariduse rahastamist 1,5%-ni. See tähendab seda, et jah, tõepoolest, me ühises valitsuses tegime seda, et me suurendasime kõrghariduse tegevustoetust, aga nüüd me näeme, et tegelikult me peame ära kasutama võimalusi eraraha kaasamiseks.

Kui te võtate [koalitsioonilepingu ette, siis näete, et] siin on mitu sellist peatükki, mis lubavad eraraha täiendavalt juurde tuua. Näiteks me lubame erandjuhtudel õppemaksu küsida ka doktoriõppes ja laiendame paindlike tasuliste õpivõimaluste pakkumist. Ka ettevõtete kõrgharidusinvesteeringute kasvatamiseks me töötame välja stiimulid, et panna ettevõtjaid mõtlema selles suunas, et kõrgharidusse ka oma panus anda. Nii nagu ma alguses ütlesin vastuseks Kersti Sarapuu küsimusele, kõrgharidus on kindlasti üks meie konkurentsivõime aluseid. Meil peavad olema haritud inimesed, tark majandus.

14:51 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Henn Põlluaas, teine küsimus, palun!

14:51 Henn Põlluaas

Aitäh! Kaitsekulutuste tõstmise vajaduses ei kahtle mitte keegi siin saalis, ma loodan. Ja me jõudsime selles asjas ju kokkuleppele ja konsensusele juba eelmises koosseisus julgeolekupoliitika aluseid paika pannes. Aga teie praegusest retoorikast tuleb kogu aeg välja see, justkui makse peaks tõstma seetõttu, et meil on vaja kaitsekulutusi suurendada. Selle maksutõusu tagajärg on ju äärmiselt drastiline: kasvab inflatsioon ja hinnatõus ja pankrotistumine. Samas märksa kulukamad on teie poolt soovitav, läbiviidav äärmuslik rohepööre oma tagajärgedega, maksuküüru kaotamine ja nii edasi. Kas te ei leia seda, et maksude tõusu [põhjendamine] kaitsevõime arendamisega on tegelikult meie inimeste kaitsetahte kahjustamine, sest kui leiba pole enam lauale panna, siis inimene valib ikkagi leiva, mitte raketid?

14:52 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Me investeerime riigikaitsesse 2024. aastal 1,215 miljardit; 2025 – 1,27; 2022 – 1,32 ja 2027 – 1,38 [miljardit]. Ehk siis sisuliselt 100 miljoni võrra kasvavad riigikaitsekulutused meil iga-aastaselt. Nüüd, see on raha, mida ei ole varasemalt kuskil ette nähtud. See raha tuleb kuskilt leida. See raha saab tulla ainult maksumaksja taskust, mitte kusagilt mujalt seda ei saa. Nii nagu ma ütlesin, laenud on läinud nii kalliks, et tegelikult üksnes intressi me 2027. aastal maksame 395 miljonit. Kui võrrelda näiteks Kultuuriministeeriumi kogu eelarvega , siis 351 miljonit on Kultuuriministeeriumi kogu eelarve – kõik teatrid ja muu, mis sinna alla käib. Need on lihtsalt väga suured numbrid, aga selle rahastamine [peab] tulema [ja see raha] ei saa tulla kusagilt mujalt. Ma usun, et inimesed, kes pidasid julgeolekut nende valimiste kõige olulisemaks teemaks, saavad aru, et see ei ole tasuta. Need asjad maksavad. Ja nagu ma olen öelnud, ma saan aru, et see on raske. Samas, kui te võtate numbriliselt, siis see mõju ei ole tegelikult igale üksikule inimesele niivõrd suur. Aga šokk kindlasti esialgu on. 

Nüüd, mis puudutab rohepööret, siis vastupidi, praegu on maailmas käimas nii-öelda uus tööstusrevolutsioon, ja see on roherevolutsioon. Ja kui meie ettevõtted jäävad seal maha, siis me oluliselt kaotame konkurentsivõimes. Kõik need sammud – energia parem kättesaadavus, taastuvenergia –, kõik see on suunatud just sinna, et tagada meie majanduse jätkusuutlikkus ja Eesti ise hakkamasaamine, Eesti iseseisvus nende julgeolekuinvesteeringute toel.

14:55 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

14:55 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua peaminister! Proua peaministrikandidaat! Loetud minutite pärast hakkavad parlamendi liikmed hääletama teile volituste andmise poolt või selle vastu. Eesti ajakirjandus on andnud hinnangu sellele koalitsioonile ja moodustuvale valitsusele kui valetajate valitsusele, kui valetajate koalitsioonile. Ja see on tegelikult väga karm hinnang. Ma ei mäletagi niisugust hinnangut või diagnoosi pärast valimisi vabanemisjärgses Eestis. Proua peaminister, ma pakuksin teile võimaluse anda oma visiooni, miks Eesti ajakirjandus nimetab teie [juhtimisel] moodustuvat koalitsiooni valetajate koalitsiooniks. Ma arvan, et avalikkusel on õigus saada teie hinnang sellele käsitlusele.

14:56 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Kui hakkaks ajakirjanduse järgi toimetama, siis, ma arvan, me läheks täitsa rappa omadega. Eesti rahvas annab sellele koalitsioonile hinnangu nelja aasta pärast valimistel. Selle jaoks on kogu see koalitsioonileping, mis on tihe reformidest, tihe sisulistest teemadest. Jah, see ei saa olema lihtne mitte kellelegi – ma mõtlen ka ministreid ja teisi valitsusvastutust kandvaid inimesi. Meil saab olema palju raskeid otsuseid, aga need on vajalikud otsused, et Eesti saaks minna edasi iseseisvana ja ise hakkama saajana.

14:56 Esimees Lauri Hussar

Urmas Reinsalu, teine küsimus, palun!

14:56 Urmas Reinsalu

Proua peaministrikandidaat! Mul on kahju, et te tegelikult sisuliselt võimalust selle probleemi teadvustamiseks ja selgitamiseks, et ühiskond on väljendanud oma pettumust ja üllatust ja nõutust, mis puudutab selle koalitsioonilepingu sisu, ei kasutanud. Kuid mis mind üllatab valimiste järel: te osutasite sellele, et maksud on ebapopulaarne teema, sellest ei tohi enne valimisi rääkida või lausa põhiseadus ei luba seda. Aga selgitage palun, proua peaministrikandidaat, miks te oma eilses peaministrikandidaadi kõnes, kui tegelikult kogu ühiskonna fookus ja tähelepanu on [praegu] sellel maksutõusude kaskaadil, ei kasutanud ühtegi korda – ma rõhutan, sõna otseses mõttes ühtegi korda – sõna "maks". Nimetage palun, millised maksud Eestis siis tegelikult teie koalitsiooni ajal tõusevad ja millised uued maksud Eestis kehtestatakse. 

14:57 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen viis tundi vastanud küsimustele koalitsiooni[lepingu] sisu kohta ja selgitanud neid asju. Ja ma olen muide rääkinud tulubaasi tõstmisest ka. Kui te vaatate kas või näiteks enne valimisi minu kõnet Tartus. Ma rääkisin sellest, et me peame selle korda tegema, niimoodi edasi minna ei saa. Ma olen rääkinud sellest kogu aeg. Meil oli eile, või millal see oli, huvitav vestlus, kus tõesti teie vana poliitikahundina, eks ole, minule, ikkagi algajale võrreldes teie kogemusega, ütlesite, et see on tegelikult päris hull, et te nii ausalt räägite nendest asjadest. Et selge on see, et seal saab kõvasti pihta. Teie kavalana ei oleks muidugi nendest asjadest niimoodi otse rääkinud. 

Aga see ongi erinevus, et mina tulen väljastpoolt, ma ei ole poliitikas kasvanud ja selles mõttes ma tahan rääkida asjadest ausalt, nii nagu on. Ja ei saa selle vastutuse eest kuhugi põgeneda. Me peame selle vastutuse võtma, peame need rasked otsused tegema, ilma selleta ei saa. Tegelikult ma küsiks, mis on teie alternatiiv – lihtsalt täitsa huvitav. Teie programm oli kallim kui meie oma. Mis on teie alternatiiv, kust see raha tuleb? Täitsa huvitav oleks kuulata. 

14:59 Esimees Lauri Hussar

Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus, palun!

14:59 Tõnis Mölder

Aitäh, istungi juhataja! Kas te saate mulle korra tulla matemaatikatehtega appi? Peaminister vastas ja ütles, et ta on viis tundi siin puldis olnud. Ma sain kokku selle, et eile ta oli kuskil 2,5 tundi ja täna ta on tund aega olnud. Kus ta poolteist tundi nendele küsimustele on vastanud?

14:59 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Jah, tõepoolest, me oleme peaministrikandidaati kuulanud tõenäoliselt 3,5 tundi, aga ma arvan, et need ajamääratlused ongi siin hinnangulist laadi. Aitäh protseduurilise küsimuse eest! Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

14:59 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua peaministrikandidaat! Te tegite väga tõsise väljakutse. Ma mõtlesin sekundi sellele, aga ma võtan teie väljakutse vastu. Kui te [esitasite] väljakutse, et me peame debatti avalikult selle üle – riigi rahanduspoliitika, maksude tõusude ja selle üle, milline on koalitsioonilepingu sisu –, siis ma võtan teie väljakutse vastu. Ma olen valmis selles debatis osalema, mida te kutsusite …

15:00 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Urmas Reinsalu, aga see ei ole protseduuriline küsimus.

15:00 Urmas Reinsalu

Aga ma siiski juhin tähelepanu, härra parlamendi esimees, sellele, et minu küsimus proua peaministrikandidaadile oli, miks ta oma kõnes – ma rõhutan, mitte küsimustele vastates, vaid oma kõnes – ei kasutanud ühtegi korda sõna "maks". Tegelikult tuleb ausalt tunnistada, härra Riigikogu esimees, me mõlemad ju vastust ei kuulnud sellele.

15:00 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Aga proua peaministrikandidaat vastas teie küsimusele ja meil on olemas eilse päeva ja ka tänase istungi kohta stenogramm ja siin on need teemad käsitletud. Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus, palun!

15:00 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mu küsimus on tõepoolest protseduurilist laadi. Te siin Riigikogu esimehena ja praegu koosoleku juhatajana ütlesite, et siin ajamääratlused on hinnangulist laadi. Kas see laieneb ka Riigikogu kodukorrast tulenevale küsimuste ja vastuste esitamise ajamääratlusele?

15:01 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks, aga ma vastan teile. Kui peaminister andis hinnangu oma esinemise pikkusele, siis oli see hinnangulist laadi ja see ei puudutanud kuidagi neid ajamääratlusi, mis puudutavad teie küsimust. Aga aitäh küsimuse eest! 

Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aitäh, peaministrikandidaat Kaja Kallas! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Ja kuna selle päevakorrapunkti puhul läbirääkimisi ei peeta, siis läheme kohe hääletuse juurde. (Saalikutsung.)

Helir-Valdor Seeder, ma saan aru, et teil on soov vaheaega võtta.

15:02 Helir-Valdor Seeder

Jaa, ma paluksin Isamaa fraktsiooni nimel enne hääletust kümme minutit vaheaega. 

15:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Aga antud juhul, kuna te andsite sellest teada selle kutsungi ajal, siis … (Helir-Valdor Seeder ütleb midagi saalist.) Selge! Siis me praegu kuulutame välja vaheaja. Vaheaeg kümme minutit, mille järel me koguneme uuesti saali. Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus, palun!

15:03 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tegelikult ei küsi, vaid ma tegelikult annan teile nõu. Vaheaja küsimise puhul sellel [kutsungil] ei ole mingisugust tähtsust. Seda võib küsida enne, võib ka pärast, aga mitte juba hääletuse ajal.

15:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Henn Põlluaas! See ei olnud protseduuriline küsimus. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

15:13 Esimees Lauri Hussar

Austatud kolleegid, meie kümneminutiline vaheaeg on lõppenud. (Sumin saalis, juhataja helistab kella.) Me asume hääletuse juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele peaministrikandidaat Kaja Kallasele valitsuse moodustamiseks volituste andmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!  

15:14 Esimees Lauri Hussar

Poolt on 59 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid ei ole. Peaministrikandidaat Kaja Kallas sai volitused valitsuse moodustamiseks. (Aplaus.) Aitäh! Lugupeetud Riigikogu, sellega on meie tänane istung lõppenud.

15:15 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee