Väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Avan Riigikogu täiskogu I istungjärgu esimese töönädala teisipäevase istungi. 

Enne kui läheme istungi juurde, on riigikontrolör Janar Holmi ametivanne. Palun, Janar Holm!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale, Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadusega, täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks amet mind kohustab. Aitäh!

Nüüd, head kolleegid, nagu tavaks on saanud, on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel annan üle keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selleks, et eesti keelt tõhusamalt kaitsta, näeb eelnõu ette tõsta keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ning täiendada seadust uute mõjutusvahenditega. Trahvimäärade tõstmise vajadus on tingitud asjaolust, et ei füüsilised ega ka juriidilised isikud ei täida keeleseadust oodatud kvaliteedis. Sümboolsena mõjuvate trahvimäärade maksmine on muutunud mõnedele ettevõtetele lihtsamaks kui keeleseaduse nõuete täitmine. Seega peaks seaduses sätestatud sanktsioon olema juriidilistele isikutele tunnetatav. Trahvide puhul säilib diskretsiooniõigus lähtuvalt ettevõtte suurusest ja rikkumise tõsidusest. Suureks probleemiks on ka tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmine. Kuna suuremaid äriühinguid ei ole senised trahvimäärad õiguskuulekale käitumisele suunanud, siis tuleb rakendada tõhusamaid mõjutusmeetodeid. Eelnõu kohaselt toob eesti keele kasutamise nõuete rikkumine riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või selle asutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja asjaajamises samuti kaasa oluliselt kõrgema trahvimäära. Lisaks tõstetakse eelnõuga osa sunnirahamäärade asendustäitmise tasu ning antakse võimalus süstemaatilise keeleseaduse rikkumise korral äriühingute mõjutusvahendina rakendada kohtu loal ärikeeldu.

Aitäh! Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel üle kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Antud eelnõu eesmärk on tagada, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaksid eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1-keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel. Eesti keel kui riigikeel peab kõlama ja olema kasutusel kõikjal. See ei ole mitte ainult põhiseaduslikkuse, vaid ka meie riigi julgeoleku küsimus. Aitäh!

Anti Poolamets, palun!

Head kolleegid! Annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel üle välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise [seaduse] eelnõu on välja töötatud, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks, kuna see pärsiks tehnoloogilist arengut ning suruks alla Eesti töötajate palgataset. Teine eesmärk on Eesti maksumaksja kulul toimuva Eesti ülikoolide ingliskeelestumise peatamine ja ülikoolide õppekvaliteedi tõstmine, samuti selle välistamine, et ülikoolid muutuksid migratsioonipumpadeks ehk hüppelaudadeks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse Euroopa Liitu tulemiseks. Eelnõu eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja värbama välistööjõudu eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Sellel eesmärgil tõstetakse üldtingimusena välismaalaste seaduses sätestatud palgakriteerium 1,5‑kordseks ja real teistel tingimustel palgakriteerium ei kohaldu. Eelnõuga muudetakse välismaalaste seaduse § 106 ja piiratakse Eestis lühiajaliselt hooajatöötajana töötamist 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul. Samuti täiendatakse välismaalaste seaduse § 137, tühistatakse tähtajalise elamisloa kohta iduettevõtetes kehtivad erisused, iduettevõtete töötajatel lühiajalise töötamise ajapiiri erisused jne.

Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mul on au Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel anda üle kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. See puudutab just nimelt valimisõigust. Meil on kohalike omavalitsuste valimise õigus ka mittekodanikel, kolmandate riikide kodanikel, Vene ja Valgevene kodanikel. Selle seadusega sätestatakse, et valimisõigus on ainult Eesti ja Euroopa Liidu riikide kodanikel. 

Meil on Vene kodanikke ja kodakondsust mitteomavaid [inimesi] kokku ümmarguselt 150 000. See on väga suur hulk. Küsitluste järgi kannavad nad pahatihti täiesti selgelt hoopis teistsuguseid eesmärke ja arusaamu, kui meie põhiseaduses ja selle preambulis on sätestatud. Ainuüksi 2016. aastal sai elamisloa üle 6000 välisriigi kodaniku: venelased, valgevenelased, ukrainlased, nigeerlased, indialased jne. 2016.–2021. aastani sai elamisloa 36 000 [inimest], pluss veel need, kes said selle järgnevatel aastatel. Ma ei räägi siin üldse ukrainlastest. Kõigil neil on õigus valida, otsustada meie eluolu üle ja nii valida kaudselt ka meie presidenti, sest kui presidendivalimine läheb valijameeste kogusse, siis nende valitud valijamehed otsustavad, kellest saab Eesti president. Nii et Vene ja Valgevene kodanikud valivad ka meie presidenti. See ei ole aktsepteeritav ega mõistlik. Seetõttu ongi meil vastav eelnõu koostatud. Aitäh!

Aitäh, head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli seaduseelnõu ja nagu ikka otsustab juhatus nende menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

Head kolleegid, on terve hulk teateid, mis puudutavad parlamendirühmade asutamist ja ka toetusrühmade asutamist. Ennetavalt ütlen, et Riigikogu liikmete aktiivsus on olnud ülikõrge, paralleelselt ja üheaegselt on asutatud sama nimega erinevaid parlamendirühmasid ja toetusrühmasid. Riigikogu juhatus arutas eile seda teemat. Meie selge soov ja hoiak on see, et samanimelised toetusrühmad võiksid koonduda ehk omavahel kokku leppida, et oleks üks Eesti-Ukraina toetusrühm või üks Eesti-Rootsi sõprusrühm. Vastasel korral tekib meie partneritel vale arusaam, kes mida esindab või miks need on tekkinud. Selle mõte on see, et kui nende parlamendirühmade moodustamine toimub peale selle istungi lõppu, siis vastavate rühmade juhid võiksid omavahel kokku leppida, mismoodi ja kuidas toimub selle rühma esimehe või aseesimehe valimine. Aga juhatuse eesmärk ja taotlus oleks see, et tõepoolest, kui on tegemist Eesti-Rootsi parlamendirühmaga, siis neid on üks ja kolm algatajat on koondunud sinna alla. Kui ma tutvustan neid rühmasid nimepidi, siis ma loen ette ka kõik algatajad. Needsamad kolm või kaks inimest võiksid saada omavahel kokku, püüda kokku leppida, mismoodi ja kuidas selle rühma asutamine toimub, ja siis koos valida ka ühe esimehe ja vajaduse korral aseesimehe.

Kuulutan välja, et täna pärast täiskogu istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis järgmiste parlamendirühmade asutamiskoosolekud: Eesti-Soome, kokkukutsujad Anti Poolamets, Jaak Aab, Kadri Tali, palve oleks, et te ühel hetkel omavahel kokku saaksite ja rühma ühiselt asutaksite; Eesti-Suurbritannia, kokkukutsujad Anti Poolamets, Yoko Alender; Eesti-Ukraina, kokkukutsujad Urmas Reinsalu, Eerik-Niiles Kross, Johanna-Maria Lehtme; Eesti-Usbekistan, kokkukutsuja Aivar Kokk; Eesti-Aserbaidžaan, kokkukutsuja Riina Solman; Eesti – Araabia Ühendemiraadid, kokkukutsuja Andres Sutt; Eesti-Prantsusmaa, kokkukutsujad Andres Sutt, Kalev Stoicescu; Eesti-Saksamaa, kokkukutsuja Andres Sutt; Eesti-USA, kokkukutsujad Andres Sutt, Peeter Tali; Eesti-Taani, kokkukutsuja Maris Lauri; Eesti-Tšehhi, kokkukutsuja Aivar Sõerd; Eesti-Kreeka, kokkukutsuja Annely Akkermann; Eesti-Hiina, kokkukutsuja Toomas Kivimägi; Eesti-Malta, kokkukutsuja Toomas Kivimägi; Eesti-Moldova, kokkukutsuja Luisa Rõivas; Eesti- Luksemburg, kokkukutsuja Luisa Rõivas; Eesti-Rootsi, kokkukutsujad Yoko Alender, Liisa Pakosta; Eesti-Iisrael, kokkukutsuja Eerik-Niiles Kross; Eesti-Ungari, kokkukutsuja Siim Pohlak; Eesti-Holland, kokkukutsuja Tarmo Tamm; Eesti-Gruusia, kokkukutsujad Igor Taro, Vadim Belobrovtsev; Eesti-Läti, kokkukutsuja Peeter Tali; Eesti-Türgi, kokkukutsuja Liisa Pakosta; Eesti-Itaalia, kokkukutsujad Vadim Belobrovtsev, Signe Kivi.

Samuti toimuvad täna pärast täiskogu istungi lõppu siin järgmiste toetusrühmade asutamiskoosolekud: saarte toetusrühm, kokkukutsuja Mart Maastik; Mulgi[maa] toetusrühm, kokkukutsujad Helir-Valdor Seeder, Maido Ruusmann; kohalike omavalitsuste ja regionaal[poliitika] toetusrühm, kokkukutsuja Aivar Kokk; Rail Balticu toetusrühm, kokkukutsuja Andres Metsoja; perede ja demograafia toetusrühm, kokkukutsuja Riina Solman; rahvuskultuuri toetusrühm, kokkukutsuja Tõnis Lukas; looduslike pühapaikade toetusrühm, kokkukutsuja Tõnis Lukas; Eesti-Taiwani [sõprus]rühm, kokkukutsuja Kristo Enn Vaga; jalgpalli toetusrühm, kokkukutsujad Erkki Keldo, Tõnis Mölder; jalgratturite toetusrühm, kokkukutsuja Kristo Enn Vaga; tuumaenergeetika toetusrühm, kokkukutsuja Mario Kadastik; tervise edendamise toetusrühm, kokkukutsuja Kristina Šmigun-Vähi; Pärnumaa toetusrühm, kokkukutsuja Andrei Korobeinik; Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm, kokkukutsuja Jaanus Karilaid; kosmose valdkonna toetusrühm, kokkukutsuja Andrei Korobeinik; Kagu-Eesti toetusrühm, kokkukutsujad Ester Karuse, Andrus Seeme, Rain Epler; Riigikogu naisteühendus, kokkukutsuja Maris Lauri; Ida-Viru toetusrühm, kokkukutsujad Maris Lauri, Arvo Aller, Aleksei Jevgrafov; väärinfoga võitlemise toetusrühm, kokkukutsuja Karmen Joller; vaimse tervise toetusrühm, kokkukutsuja Vilja Toomast; vesinikutehnoloogia ja taastuvenergia toetusrühm, kokkukutsuja Annely Akkermann; Põhjamaade toetusrühm, kokkukutsuja Pärtel-Peeter Pere; kõrghariduse toetusrühm, kokkukutsuja Margit Sutrop; Eesti kosmose‑ ja lennundusvaldkonna toetusrühm, kokkukutsuja Toomas Uibo; võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse toetusrühm, kokkukutsuja Liisa Pakosta; ettevõtjate ja kultuuriorganisatsioonide koostöö toetusrühm, kokkukutsuja Kadri Tali; Setomaa toetusrühm, kokkukutsuja Igor Taro; lasterikaste perede toetusrühm, kokkukutsuja Igor Taro; noorte vaimse tervise toetusrühm, kokkukutsuja Hendrik Johannes Terras; NATO toetusrühm, kokkukutsuja Kalev Stoicescu; Rail Balticu ja Via Baltica toetusrühm, kokkukutsuja Peeter Tali. Veel kord: kõikide sõprusrühmade ja toetusrühmade asutamiskoosolekud toimuvad kohe peale täiskogu istungit. 

Enn Eesmaa, see peaks olema siis protseduuriline küsimus. Palun, Enn Eesmaa!

Suur aitäh! See erakordne aktiivsus teeb meile kõigile ainult au, aga paljudes nendes kooslustes tuleb ette ka valimisi. Meie hulgas võib olla kahestunud siseeluga inimesi, kuid antud juhul tuleks korraga olla vähemalt viiel-kuuel, võib-olla isegi tosinal [koosolekul]. Kas ei oleks mõttekas kuidagi [neid koosolekuid] ajaliselt jaotada, sest kui korraga peaksid olema näiteks mitmel toetusrühma koosolekul ja veel rohkematel parlamendirühma koosolekutel, siis kuidas seda kõike ühel ajal teha?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Seda juhatus põgusalt arutas ja ettepanekuna oli laual ka püüda määrata kellaajad. Aga ma vaatan, et kokku on toetusrühmi ja parlamendirühmi tervelt 31 + 24, see on 55. Kui juhatus selle graafiku teeks, siis see oleks võib-olla natukene ülekohtune Riigikogu liikmete suhtes. Eks te peate siis vaatama seda järjekorda, et mis on tähtsamad koosolekud, ja kui te pretendeerite mõne parlamendirühma esimehe koha peale, siis tuleks seal ennekõike kohal olla. Eks põhiküsimus ole täna ju rühmale esimehe valimine. Aga kõige suurem palve on ikkagi, et kui on konkureerivad toetusrühmad või parlamendirühmad, siis nende rühmade kokkukutsujad omavahel lepiksid kokku ja saaks olema ikkagi üks rühm kahe või kolme asemel.

Heljo Pikhofil on protseduuriline küsimus. Palun!

Aitäh! See pole niivõrd protseduuriline, lihtsalt mul läks isegi meelest ära, millist rühma keegi kokku kutsub ja kus kohas ning kus saab allkirja anda. Tegelikult võiks see mingilgi moel olla tõesti jaotatud.

Aitäh! Ma arvan, et me saame leppida sekretariaadiga kokku, et see toetusrühmade loetelu tuleks trükkida ja tuua siia meie saali tagaossa, et see oleks paberkujul kättesaadav. Istung meil ikkagi mõnda aega kestab, ma oletan, siis on võimalus seda sealt tagant saada ja te saate vähemalt teada, kes need rühmad kokku kutsusid. Ma luban, et paberkandjal saab see seal taga materjalide juures olema. 

Heljo veel kord.

Tegelikult on ju ka valimised. Meil on siin 51 gruppi ja 101 liiget – kuidas me neid valimisi korraldame? Võiks hakata kas või A-tähest peale või kuidagi neid jagada. Muidu on tõesti väga kummaline olukord. Sellist asja, nii suurt aktiivsust pole enne olnud. Iseenesest on see tõesti hea, aga tekitab segadust.

Aitäh! Ma mõistan seda. Ma ütlen veel kord, et juhatus seda põgusalt arutas. Aga kui meie oleks hakanud panema kellaaegu paika, ma ei tea, et 14.00, 14.10, 14.20 ja 14.30, ja meil on üle 50 rühma, siis ma ei tea, viimane oleks lõpetanud võib-olla kell 7 õhtul. Riigikogu liikmed oleksid pahandanud ka selle peale, et miks te määrate meile aja, millal meie peame seda tegema. Me ei taha siin – ja eriti minul ei ole voli – Riigikogu tahtest üle sõita. Nad on kõik soovinud [neid koosolekuid] täna [pidada]. Tavapäraselt on see peale täiskogu istungi lõppemist toimunud ja minul ei ole voli ega õigust sekkuda Riigikogu tahteavaldusse, kui Riigikogu on just sel moel seda soovinud teha. Aga ei pea kindlasti muretsema sellepärast, et keegi ei saa ühineda. Ühineda on võimalik ka peale asutamist nii parlamendirühmadega kui ka toetusrühmadega. See ei ole kindlasti probleem. Omaette küsimus on selles, et kui keegi tahab pretendeerida esimeheks või aseesimeheks, vaat siis on paslik olla kohal. 

Kui lubate, siis võtame viimase [protseduurilise küsimuse], Yoko Alenderilt. Pärast seda läheme edasi. Yoko, palun! (Helistab kella.)

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Tavapäraselt on saanud parlamendirühmade ja toetusrühmade esimehi valida väga edukalt ka meili teel. Kuna on tõesti väga palju neid [koosolekuid] korraga, siis algataja, kokkukutsuja saab meili teel korraldada valimised, pakun ma välja.

Aitäh, Yoko! See on üks võimalus. Lepime niimoodi kokku, et seda initsiatiivi rakendada sel moel, nagu Yoko praegu ettepaneku tegi, on voli rühma kokkukutsujal. Kui kokkukutsujaid on rohkem kui üks, siis nad peavad omavahel niimoodi kokku leppima, kõik koos. See peab olema konsensuslik. Kui see on erinev sellest, mille ma praegu välja kuulutasin, et mitte vahetult siin saalis peale täiskogu istungi lõppemist ei toimu esimehe valimine, vaid see toimub elektrooniliselt, siis peab selle rühma kokkukutsuja või nad kõik, kui neid on rohkem kui üks, peavad koosmeeles vastava teate laiali saatma ja sellisel juhul saab see nii toimuda. Veel, kolleegid kõrvalt teatasid, et see [loetelu] saadetakse teile ka meili peale istungi jooksul, nii et õige pea on ka meilist teil võimalik lugeda, kes ühe või teise rühma on kokku kutsunud. 

Aga, head kolleegid, nüüd oleme jõudnud kohaloleku kontrollini. Kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 96 Riigikogu liiget ja puudub 5. 

Nüüd, head kolleegid, saame asuda päevakorra kinnitamise juurde. Teie töölaudadele on jagatud selle täiskogu esimese töönädala päevakord. Kas võime minna päevakorra hääletamise juurde? Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Mul on kaks küsimust. Esimene on see, et meile on laudadele jagatud päevakord, mille järgi toimub täna peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmine ja kolmapäeval ega neljapäeval mitte midagi ei toimu. Samas, elektrooniliselt on saadetud meile kiri, et homme peaks olema Vabariigi Valitsuse liikmete ametivanded ja ülehomme asendusliikmete ametivanded. Kumb päevakord tegelikkusele vastab ja kumba päevakorravarianti me hääletama hakkame, on mu esimene küsimus. Teine küsimus on, et kodu‑ ja töökorra seadus näeb ette Riigikogu infotundi. Millise paragrahvi alusel sellel nädalal infotundi ei toimu?

Aitäh, hea kolleeg! Päevakorra kohta: ametlik dokument on see, mis on kollasel paberil välja trükitud. Sina terase Riigikogu liikmena mõistad kindlasti, et võimalik ametivande andmine saab toimuda alles peale seda, kui peaminister Kaja Kallas on saanud volituse valitsuse moodustamiseks ja Vabariigi President valitsuse ametisse nimetab. Täna ei ole seda põhjust [teatada], see on nagu informatiivne teade teile, et teil oleks võimalik selle tähtsa toimingu juures kohal olla. Aga sellisel juhul saab see toimuda nii-öelda istungi täiendusena, mille [otsustamiseks] on voli parlamendi esimehel. Aga veel kord: see tuleb lauda alles peale seda, kui parlament on andnud mandaadi peaministrikandidaat Kaja Kallasele valitsuse moodustamiseks ja Vabariigi President on ministrid ametisse nimetanud.

Ja infotund. Tõepoolest, seal võib esitada küsimusi ka suuliselt, aga kirjalikult ei ole ühtegi küsimust laekunud. See on põhjus, miks infotundi ei toimu. Teiseks, on ka selline täpsustus, et tava järgi ei toimu Riigikogu uue koosseisu kokkukutsumise järel infotundi kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni. Sina, ma usun, tava väga kõrgelt austad. Kui me hakkame tavasid muutma, siis läheb asi keeruliseks. Aitäh!

Palun veel, Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus!

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Ma tahan siiski öelda, et tava ei tohiks olla vastuolus kodu‑ ja töökorra seadusega, mis sellist võimalust ette ei näe. See, et kollase raamatu kommenteeritud väljaandes kirjutatakse, et on selline tava, ei muuda kodu‑ ja töökorra seadust. Sel juhul me peaksime seadust muutma. Nii et kuna meil on täiesti toimiv ja volitustega valitsus ja on ka ministrid ning tõepoolest ei ole teada, kes need ministrid siin on ja küsimusi ei ole esitatud, siis tava – rõhutan: tava, mis on kooskõlas kodukorraseadusega – on olnud selline, et sel juhul esitavad saadikud küsimusi kohapealt, öeldes, kellele nad küsimuse suunavad. Infotunnid on toimunud ka siis, kui küsimusi ei ole jätkunud või neid ei ole [kirjalikult] esitatud.

Aitäh, hea kolleeg! Ma jään seisukohale, et see tava, mida on kirjeldatud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse seletuses, ei ole vastuolus Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusega. Teiseks, tõepoolest, sul on õigus, et valitsus täidab jätkuvalt valitsuse ülesandeid. Samas, me kõik ka teame, et valitsus astus eile ikkagi tagasi. Aga loomulikult, Vabariigi President palus Vabariigi Valitsusel jätkata kuni uue valitsuse ametisse nimetamiseni. 

Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Te viitasite siin tavale. Me eile nägime konkreetselt, et tavad ei kehti. Mul on küsimus, kas neid tavasid hakatakse ka selektiivselt rakendama, et siis, kui on, ütleme, valitsejatele, koalitsioonierakondadele see sobiv, siis me rakendame seni kehtinud tavasid, ja kui neile ei sobi, siis me need tavad viskame nurka.

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Kindlasti, suva järgi ei hakka me neid tavasid muutma ega rakendama. Minu põhimõte, mida ma ka eile ühes intervjuus ütlesin, on see – ja ma püüan käituda selliselt –, et minu jaoks on kõik 101 Riigikogu liiget siin saalis täpselt ühesuguse mandaadiga. Ma püüan teha küll kõik selleks, et mitte teha vähimatki vahet, kas keegi on koalitsioonis või opositsioonis, ja mitte teha vahet ka mingi muu põhimõtte põhjal. Selles mõttes me seda kindlasti ei tee.

Kui me räägime tavadest, siis üldse tavade võimalik muutmine ei ole kindlasti minu kui juhataja pädevus, pigem on see juhatuse pädevus. Kui me hakkame seda tegema, siis me loomulikult eeldame ka kõikide fraktsioonide kaasatust, kui me mingeid tavasid muutma hakkame. Nii et me ikkagi lähtume sellest, mis tavad on olnud. Ma kindlasti ei tee vahet, et tava opositsiooni puhul on üks ja tava koalitsiooni puhul on teine. Ei, tava on üks kõigi jaoks. 

Hanno Pevkur, palun, protseduuriline!

Hea juhataja, aitäh! Kas ma saan õigesti aru, et hetkel on meil juriidiliselt olukord, kus Vabariigi Valitsus on tagasi astunud, täna parlament arutab peaministrikandidaadile volituste andmist, ja kui peaministrikandidaadile on täna volitused antud, siis on peaministril õigus kahe nädala jooksul tulla siia uue valitsuse koosseisuga? Ehk sisuliselt me oleme olukorras, kus uus peaminister on parlamendilt volituse saanud, aga uut valitsust ei ole veel ametis homme, kui infotund peaks toimuma, samas istuva valitsuse liikmed täidavad valitsusliikmete ülesandeid. Ehk puhtteoreetiliselt võiks tekkida olukord, kus täna saaks peaministrikandidaadina volituse keegi teine, kellele parlament on selle volituse juba andnud, ja siis tekib olukord, kus üks peaministrikandidaat, kes on saanud volitused, ei saaks tulla siia infotundi, ja siia peaks tulema istuva valitsuse peaminister, kes tegelikult [peaminister] ei ole. Ehk see on ka põhjus, miks selles toredas kodukorras on kirjutatud, et infotunde ei toimu enne, kui uus valitsus ei ole moodustatud. Kas ma olen kodukorrast õigesti aru saanud?

Aitäh, hea kolleeg, oled õigesti aru saanud, olen sinuga igati nõus. Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Mul ei olnud plaanis kolmandat protseduurilist küsimust esitada …

Aga siis ei pea esitama. 

… aga kuna Hanno Pevkur nii segase küsimuse esitas ja segast juttu ajas, siis ma olen sunnitud küsima: öelge palun täpselt, millise kodu‑ ja töökorra seaduse paragrahvi alusel – ja ärge rääkige seletuskirjast, tõlgendustest ja muudest asjadest – jääb sellel nädalal ära Riigikogu infotund? Palun seaduse paragrahvi, et asi oleks selge ka jurist Pevkurile.

Ma jään selle juurde, et see rakendunud tava on ikkagi see, mille alusel me antud juhul käitume. Kui me mõtlema hakkame, siis ega me ei teagi, kellele me küsimusi esitaksime, sest me ei tea hetkel, kes on ühes või teises ministriametis kolmapäeval, kui infotund peaks toimuma. Me ei tea täna tegelikult isegi seda. Need võivad olla needsamad inimesed, kes on täna valitsuse liikmed, aga see võib olla ka keegi teine. Meil puudub selle kohta informatsioon. Ma arvan, et see on, hea kolleeg Helir, juuksekarva lõhkiajamine. Ma arvan, maailm ei lähe hukka sellest, kui sel kolmapäeval infotundi ei toimu. Edaspidi saab see igal juhul toimuma. Nii et ma arvan, et ei peaks selle pärast liigselt muretsema, aga loomulikult on seaduse nõuete täpset täitmist igal juhul Riigikogu liikmetel õigus nõuda. 

Ma loodan, Helir, et viimane protseduuriline küsimus. Palun!

Aitäh! Mul ei olnud plaanis ka neljandat protseduurilist küsimust esitada, aga, hea kolleeg, sinu vastuse tõttu ma pean siiski protseduurilise küsimuse esitama ja teatama ka Riigikogu liikmetele, et me kõik teame, kes on homme kell 12 ministrite ülesannetes inimesed: needsamad kes tänagi. Sellepärast, et homne istung algab kell 2 ja enne ei ole võimalik uutel ministritel vannet anda. Nii et need, kes on täna ministrid, on ka homme ministrid, see on meile kõigile teada, ja infotund, nagu me teame, algab kell 12 ja lõpeb kell 2. Nii et see tõlgendus või vastus, nagu te siin praegu Riigikogu suurt saali teavitasite, on täiesti vale. Mul on jätkuvalt palve: öelge palun see kodu‑ ja töökorra seaduse paragrahv, mille alusel me jätame ära homse infotunni. Veel kord ütlen, et valitsus tegutseb ja me ei tea, kas peaministrikandidaadil õnnestub uus valitsus moodustada nädala jooksul, kahe päeva jooksul või kahe nädala jooksul. Võib-olla tuleb uus peaministrikandidaat. Meil võib minna mitu nädalat veel aega, aga infotunnis tahaksime saada vastuseid selle kohta, mis meid huvitab. Nii et ikkagi, palun öelge see paragrahv.

Aitäh, hea kolleeg! Kordan veel kord, et mina siin vastuolu ei näe. See säte ei ole [kommentaarides] mitte asjata niimoodi tavana lahti kirjutatud, sellel on omad põhjendused. Jah, formaalselt võib sul olla õigus, loomulikult on alati keegi valitsuses. Seda hetke, kui valitsust ei ole, tegelikult ei ole, loomulikult on valitsus olemas. Aga nagu sa, hea kolleeg, tead, on sul võimalus ka päevakorda täiendada, kui sul selline ettepanek on olemas. Sa loomulikult tead ka seda väga hästi, et kui mõni fraktsioon on sellele vastu, siis sellisel juhul see ei lähe läbi, aga selline formaalne võimalus päevakorda täiendada on sul kindlasti olemas. Aga ma arvan, et me kõik oleme väga põnevil ja huvitatud, et kuulata nii peaministrikandidaadi ettekannet kui ka teie väga põnevaid küsimusi talle. Nii et mul on tõepoolest palve, et me saaksime protseduuriliste küsimustega ühele poole ja päevakorra ära kinnitada. 

Aga, Jürgen Ligi, palun, protseduuriline! Ma loodan väga, kolleegid, et see on viimane.

Aitäh! Ma olen selle viimase repliigiga nõus, lihtsalt toetuseks küsin, et kas te ei näe mitte vastuolu Riigikogu ülesannete ja selle ajakasutuse vahel, millega me oleme siin viimased kaks päeva tegelenud. Ja mida te …

Jah, ütleme, ka minu üks kommentaar eilses intervjuus oli see, et tõepoolest, ma olen ratsionaalne inimene, ma tahaks väga Riigikogu töö efektiivsust tõsta. Samas ma olen juba aru saanud – vanus ka selline, teatud empaatiavõime tuleb vanusega –, et demokraatia võtabki aega. Aga teiselt poolt: aja kuritarvitamine ei ole ka lubatud. Nii et selles mõttes püüame olla ratsionaalsed. No nii, head kolleegid … 

Helir, ma loodan, et see tõepoolest on nüüd viimane protseduuriline.

Mul ei olnud plaanis ka viiendat protseduurilist küsimust esitada, aga kuna Jürgen Ligi pidas vajalikuks esitada küsimuse ja vihjata, et me raiskame siin aega, siis ma sellega sugugi nõus ei ole. Absoluutselt mitte. Ma ei saanud küll oma küsimusele vastust. Ja ma ei tee ettepanekut päevakorda täiendada, ma teen ettepaneku viia päevakord kooskõlla kehtiva seadusega.

Aitäh, hea kolleeg! Väikese huumoriga öeldes: mul oleks targem sellele küsimusele mitte vastata, siis ei tule sinu kuuendat protseduurilist. 

No nii, head kolleegid, läheme päevakorra kinnitamise juurde. Aga kas teeme ka kohaloleku kontrolli või võime minna kohe päevakorra kinnitamise juurde? (Hääled saalis.) Aa, teeme saalikutsungi.

Head kolleegid, kas võime minna päevakorra hääletamise juurde? Austatud kolleegid, panen hääletusele Riigikogu täiskogu I istungjärgu 1. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Päevakorra poolt oli 80 Riigikogu liiget, vastu oli 13, 1 oli erapooletu ja 3 Riigikogu liiget ei osalenud. Aitäh teile, head kolleegid! 

Saame minna tänase esimese päevakorrapunkti juurde: peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmine valitsuse moodustamiseks. Enne kui me anname sõna peaministrikandidaat Kaja Kallasele, paar repliiki selle päevakorrapunkti menetlemise korra kohta. Esiteks on peaministrikandidaat Kaja Kallase ettekanne valitsuse moodustamise aluste kohta, kuni 30 minutit. Teiseks, iga Riigikogu liige võib esitada peaministrikandidaadile kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei peeta. Lõpphääletus: peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustab Riigikogu poolthäälte enamusega. Peaministrikandidaat saab volitused, kui selle poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu. Mul on hea meel anda sõna peaministrikandidaat Kaja Kallasele. Palun!

Üks hetk, vabandust, Kaja! Tõnis Mölder, protseduuriline, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Te tutvustasite seda korda, et milliseid küsimusi ja millise aja jooksul võib esitada. Aga eile kuulasin Vikerraadiot, kus peaministrikandidaat ütles, et maksuteemasid ei tohiks justkui arutada, et see läheb põhiseadusega vastuollu.

Mis asja!

Minu küsimus on, et milliseid küsimusi tohib Kaja Kallaselt küsida, et me ei eksiks oma kodu‑ ja töökorra seaduse vastu.

Aitäh, hea teravmeelne kolleeg! Kui väga täpne olla, siis mina ei öelnud, milliseid küsimusi võib esitada, mina ütlesin, mitu küsimust võib esitada. Mulle tundub, et peaminister just maksuasjadest tahabki väga palju rääkida, nii et selles mõttes ei ole sul põhjust muretseda. Nii et, lugupeetud Kaja Kallas, palun, sõna on teil!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea Eesti rahvas! Seisan siin täna teie ees, paludes uue valitsuse moodustamiseks toetust. 

Valimised on möödas ja valimistulemuste loogiline jätk on Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsuskoalitsiooni moodustamine. Oleme kokku pannud koalitsioonileppe, mis sisaldab meie nägemust kõige olulisematest Eesti ees seisvatest väljakutsetest. 

See lepe ei ole kindlasti otseselt mitte ühegi koalitsiooni osapoole nägu. See pole meie kellegi otsene peegelpilt, see on kompromiss ja suurima ühisosa otsimise tulemus. Tegelikult võiks öelda, et see dokument on sõja nägu, sest ükskõik mis pidi asjadele vaadata, tänasel päeval jõuame varem või hiljem igas analüüsis tahes-tahtmata üsna kiiresti sõja mõjude hindamiseni. Sõda on muutnud kõike: meie majandust, meie inimeste toimetulekut, energiakandjate kättesaadavust ja hindu jne, jne. Aga sõda on muutnud ka meie ees seisvaid ülesandeid ja eelkõige nendele lahenduste otsimise viise. 

Ma annan endale aru, et valimiste võitmine pole mitte lõpp, vaid algus. Nelja aasta pärast hinnatakse meid, kas me olime valitsejatena pettumus või teenisime oma mandaadi välja, kas me õigustasime valijate ootusi, arvestasime valijate tahtega ja täitsime oma lubadused. Selge on see, et ükski koalitsioon ei suuda kõiki koalitsiooni osapoolte lubadusi eraldi võetuna täita. Koalitsioonilepe on, nagu juba öeldud, kompromiss ja suurima ühisosa otsimine. Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni suurim ühisosa on Eesti iseseisvus, korras riigirahandus, meie majanduslik edukus ja väärtusküsimused. 

Meie vabadus ja meie iseseisvus kõlasid veel neli aastat tagasi poliitiliste klišeedena, mida päriselus ei ähvardanud miski. Need olid 30 aastaga muutunud iseenesestmõistetavaks ja oht meie eksisteerimisele tundus mõnelegi pigem teoreetiline. Mitte enam. 24. veebruar 2022 muutis maailma, muutis Euroopat ja muutis meid, muutis meid agressiivse idanaabri silmis legitiimseks sihtmärgiks, kelle iseseisvus on Venemaa juhtide arvates nende tegemata töö. Sest vägivald armastab vabadust, tahab ta võita ja vallutada. 

Ühest küljest tähendab kallaletung Ukrainale, et ka meie peame olema valmis kõigeks. Kui enne 24. veebruari 2022 peeti Putinit üldiselt hoolikalt asju ettekalkuleerivaks mänguriks, siis rünnak Ukraina vastu kummutas selle pildi ja maalis meie ette hoopis teistsuguse Putini ja Venemaa. Meie idanaaber näitas eelmisel aastal, et ta on võimeline toime panema kõige ettearvamatumaid ja ebaloogilisi samme. See ettearvamatus on ka Rootsi ja Soome NATO‑ga liitumise suurimaks ajendiks. Sest kui nii halvasti ettevalmistatult ollakse valmis ründama Ukrainat, siis ei ole mõtet otsida mingit loogilist ratsionaalsust ühegi rünnaku taga, ohus on kõik naabrid. 

Teisest küljest tähendab see meile, et meie kaitsekulutused peavad kasvama, sest kui me ei panusta ise oma kaitsmisesse, siis ei ole me ka tõsiselt võetavad liitlased NATO‑s. Sest paraku on nii, et kui me kaitsekulutusi ei suurenda, siis ei ole meil varsti enam üldse mingite kulutuste peale vaja mõelda, sest eelarve pannakse meie eest kokku juba kusagil mujal. 

Ilma kaitsevõime tugevdamiseta ei saa me tõsiselt võetavalt rääkida ei meie majanduse tulevikust ega sellest, millise Eesti me pärandame oma lastele ja lastelastele. Iga põlvepikkunegi laps Eestis teab, et me oleme NATO liikmed ja NATO lepingu artikkel 5 kaitseb meid kallaletungi korral. Palju vähem on neid inimesi, kes teavad, et samas leppes on ka artikkel 3, mis ütleb, et peame eraldi ja ühiselt, pidevalt ja tulemuslikult arendama enda ja kollektiivset võimet osutada vastupanu relvastatud rünnakule. 

Eesti jaoks ei ole paraku vaidlused kaitsekulutuste teemal sugugi esmakordsed. 1933/34. majandusaastal ehk siis rahuajal olid kaitsekulud väga madalad, sest nende üle nägeleti poliitiliselt. 1939. aastal tõusid kaitsekulud paberil 100%, aga siis oli juba hilja. Suur osa kulutustest jäi kasutamata, sest sõja tõttu ei suutnud keegi enam tellimusi täita. Lisame sinna juurde rahvusvahelise isoleerituse demokraatlikest riikidest – ja me kaotasimegi oma iseseisvuse. 

Me oleme sellest õppinud, et mitte kunagi enam üksi, aga ka seda, et kaitsesse investeerimine on meie uus reaalsus. Meie kaitsekulutuste suurendamise eesmärk pole mitte hävitada meie vaenlast, vaid eesmärk on hävitada meie vaenlase tahe meid rünnata. Paraku tähendavad suurenenud kaitsekulud ka seda, et me peame oluliselt ümber mõtestama oma riigieelarvelised prioriteedid. Riigieelarve koostamise põhimõtete osas tuleb meil naasta riigieelarve tasakaalu taotlemise juurde. See ei saa olema lihtne, see tähendab meile kõigile ohverdusi ja ma pean kõigilt Eesti inimestelt paluma kannatlikkust ja mõistmist. Mõistmist, et me ei tee seda kõike mitte sellepärast, et see meile meeldiks, vaid sellepärast, et seda on vaja teha. Kui me ei tee riigirahandust korda nüüd, siis paari aasta pärast seda korda teha on juba palju-palju raskem.

Eesti riigieelarve on olnud miinuses alates 2016. aastast, kui Reformierakond valitsusest välja kukkus. Meie laenukoormus on mõne aastaga kahekordistunud ning oluliselt kallimas laenukeskkonnas ei ole laenamine meie jaoks enam alternatiiv. Riigi reservid on ära kulutatud ja tegelikult on meie ainus aus ja õige tee siin võtta kurss tasakaalus riigieelarve poole. Mida kiiremini, seda parem. Seda saab teha kahel viisil: kas kärpides kulutusi või suurendades riigi sissetulekuid. Praeguste arvestuste kohaselt peame tegema mõlemat. 

Viimastel päevadel olen lugenud-kuulnud opositsioonierakondade teravat kriitikat meie kavatsuste kohta riigieelarve jälle tasakaalu viia. Ega mul polegi neile mitte midagi ette heita, sest opositsiooni ülesanne ongi olla kriitiline. Aga enne kui te oma kritiseerimisega liiga hoogu lähete, vaadake peeglisse. Peeglist vaatavad teile vastu praeguse riigirahanduse viletsa seisu allikad: nii raiskamine kui ka Partsu munad, nii muinasjutud rikka Ameerika onu miljardist kui ka tuhandete astmetega küürakas maksusüsteem. Ehk nagu ütlevad klassikud: ära sõima peeglit, kui lõust on viltu. 

Meie väljakutse, missioon ja ülesanne on kujundada Eesti Vabariigi lähima nelja aasta tulevik, aga selline tulevik, mis rajab vundamendi ka paljudeks järgmisteks aastateks. Muidugi võiksime silma kinni pigistada ja paar aastat kannataks kindlasti veel laenuleiva ja laastutule najal liugu lasta. Aga me ei tee seda. Sest see tähendaks mõne aasta pärast veel suuremaid probleeme ja see oleks vastutustundetu meie inimeste suhtes. 

Kreeka endine rahandusminister Varoufakis on kirjeldanud, kuidas Kreeka jõudis sinna, kuhu jõudis. Anti kalleid valimislubadusi, võimule saades hakati neid ellu viima, järgmiste valimiste eel lubati veelgi rohkem, ja nii edasi, kuni Kreeka muutus sisuliselt maksejõuetuks. See on ummiktee, millele me ei tohi minna. Ja me ei lähe. 

Alates 2004. aastast oleme liikunud keskmise Euroopa heaoluriigi suunas. Selles on palju head. Me ei jäta oma inimesi maha ja me aitame nõrgemaid. Kui analüüsida valimistulemusi, võib öelda, et meie ühiskond ootab heaoluriigi edasist kasvu ja ei ole valmis sellest loobuma. Aga meie tahtmised ja meie võimalused tuleb viia tasakaalu. Me peame vaatama üle, mida me teeme ja mida me ei tee. 

Karm reaalsus on see, et ei ole võimalik ehitada üles põhjamaist heaoluühiskonda, samal ajal maksukoormust vähendades. Seda trikki proovis parun Münchhausen, ennast juukseidpidi soost välja sikutades. Ei õnnestunud. 

Viimastel aastatel on olnud mitmed kriisid, mis on nõudnud meilt oma inimeste ja ettevõtete suuremat aitamist. Ma ei ütle, et see on olnud vale, seda on olnud vaja teha. Aga see on toonud endaga kaasa ülalpeetavuskultuuri, mida me pikalt välja ei kanna. Lootused on olnud majanduskasvu peal, aga energiakriisi, sõda, tervisekriisi ei osanud keegi meist ette näha. Me ei tea, mis kriisid meid lähitulevikus ootamas on. Kogu aeg on olnud tunne, et ega hullemaks maailmas enam minna ei saa. Paraku on saanud. 

Mitmed, et mitte öelda peaaegu kõik valitsused ja eriti rahandusministrid on rääkinud riigieelarve revisjoni vajadusest. Siiani on see lubaduseks jäänudki. Meie teeme selle ära, vaatame üle iga kuluartikli, et välja praakida ebavajalikud kulud ja kasutada eelarveraha võimalikult targalt ja säästlikult. Me kujundame ümber valitsemise ja reformime ministeeriumide struktuuri. Kaotame ära kaks ministri[kohta]. Me ei palu kokkuhoidu ainult tavakodanikelt. Me näeme, et ka riigiasutused peavad sellesse oma panuse andma. Me teeme riigi korda. 

Eesti rahva ellujäämise põhiküsimus ei saa olla see, kas ehitatakse neljarealised teed või mitte, kas ehitatakse sadu miljoneid maksvad hiigelrajatised või mitte. Eesti riigi kestlikkus tugineb haritud inimestele, eraomandi kaitsele ja turumajanduse põhimõttele. Väikese rahvaarvu ja avatud majandusega riigis ei saa praegune põlvkond elada tulevaste põlvkondade arvelt. Vabadust hindav, läänemeelne, targa majandusega ning korras rahandusega riik on parim viis Eesti iseseisvuse ja selle kaitsetahte tagamiseks.

Loodava koalitsiooni osapoolte ühine tahe on tagada Eesti riigi igakülgne julgeolek, investeerida Eesti majanduse konkurentsivõimesse ja energiakindlusesse, viia ellu rohereformid koos maksupoliitika kaasajastamisega ning seeläbi suurendada ühiskondlikku heaolu nii tõmbekeskustes kui ka Eesti väikekohtades. Meie ühine soov on langetada muutlikel aegadel tulevikku vaatavaid otsuseid, et seeläbi suurendada meie inimeste heaolu, pakkuda paremaid teenuseid, hoida eesti keelt ja kultuuri ning tagada parem homne. 

Me seame ühise valitsuse poliitilisteks eesmärkideks, esiteks, julgeoleku kindlustamise, teiseks, riigirahanduse jätkusuutlikkuse, kolmandaks, rohereformide läbiviimise, neljandaks, piirkondliku mahajäämuse vähendamise, viiendaks, sissetulekute ebavõrdsuse vähendamise ja tervelt elatud eluaastate [arvu suurenemise] ja eluea pikenemise, ning kuuendaks, personaalse riigi arendamise ja kvaliteetse hariduse. Ma ei seisaks täna siin teie ees raskete sõnumitega, kui ma ei oleks kindel, et see, mida me teeme, on õige ja et koos me suudame seda kõike saavutada. 

Eelmine valitsus tegi ära otsuse, mida ükski teine valitsus polnud suutnud või julgenud teha. Me otsustasime ära täielikult eestikeelsele haridusele ülemineku. Loodav koalitsioon jätkab eestikeelsele haridusele üleminekuga ja koolivõrgu korrastamisega, laiendades võimalusi kodulähedaste algkoolide säilitamiseks. 2024. aastast alates on alusharidus Eestis eestikeelne ja 2024. aastast hakkame üle minema eestikeelsele haridusele, kõigepealt esimeses ja neljandas klassis. See ei ole odav reform, aga ta on otseselt seotud meie julgeolekuga. Ühes keeles suhtlemine ja ühes inforuumis elamine on üks parimaid viise meie kaitsevõime ja kaitsetahte tagamiseks. Lõhestatud ühiskond on ahvatlev saak agressorile. Ühtsus on heidutus, mis paneb agressori kõhklema, kartma ja loobuma oma rünnakust. 

Head Riigikogu liikmed! Maailmas on käimas järjekordne tööstuslik revolutsioon – roherevolutsioon. Eesti on sellest juba praegu puudutatud ja on tulevikus üha rohkem puudutatud, tahame me seda või ei taha. Me võime ju teeselda, et kliima ei muutu. Aga see on enesepettus, enesepettus nii meie endi kui ka meie laste ja lastelaste suhtes, kellele me sel juhul pärandame elamiskõlbmatu planeedi ning vananenud tehnoloogia. Samal ajal pakub just rohepööre erakordseid võimalusi nii meie ettevõtetele kui ka tavakodanikele. Rohepöördest peab saama meie majanduse üks selgeid mootoreid, mis meile tulevikus jätkusuutliku majanduskasvu tagab. Loodava koalitsiooni eesmärk on rohereformiga tõsta meie majanduse konkurentsivõimet roheenergia tootmise laiendamise abil. Samuti tahame aidata ettevõtetel rohelisemaks muutuda, sest just sinnapoole kogu maailm liigub ja Eesti ettevõtjad saavad sellest lõigata kasu meie majanduse jaoks. Kõige selle elluviimiseks kujundame praeguse Keskkonnaministeeriumi ümber kliima‑, energia‑ ja elukeskkonnaministeeriumiks, mille alla hakkavad kuuluma ka transport ja energeetika, et oleks võimalik ajada ühtset vaadet. 

Eesti ei ole ainult Tallinn ja Tartu ja veel mõned linnad. Eesti on ka väikesed külad ja asulad. Suurem osa Eesti territooriumist on hajaasustatud. Ma tean, et linnastumine pole kaugeltki mitte ainult Eesti probleem ja linnastumise vastu võitlemiseks pole mingeid lihtsaid lahendusi. Aga me peame senisest tõsisemalt tegelema ka meie regionaalse arenguga. Me oleme näinud, et regionaalne ebavõrdsus on suurenenud ja kõik piirkonnad Eestis ei ole arenenud võrdse kiirusega. Seetõttu oleme võtnud eesmärgiks regionaalse ebavõrdsuse vähendamise. See tähendab seda, et me kujundame ümber kohalike omavalitsuste rahastamise mudeli ja anname omavalitsustele võimaluse laiendada oma tulubaasi. See peaks võimaldama kohalikel omavalitsustel ka kaugemates Eestimaa paikades pakkuda teenuseid, mida inimestel on vaja. Oleme otsustanud suunata senisest rohkem investeeringuid väikepiirkondade konkurentsivõimesse.

Veel üks asi, millega see koalitsioon tegeleb ja mida tahan jagada, on väärtusküsimused. Me oleme edukas läänelik riik ja me tahame kuuluda põhjamaisesse väärtusruumi. See tähendab ka vähemuste õiguste austamist võrdsel tasemel kõigi teiste ühiskonnaliikmete õigustega. Uskuge mind, kuigi käib sõda ja ajad on rasked, läheb elu edasi. Inimesed kohtuvad, armuvad, kolivad kokku, vahel ka lahku, ja inimesed abielluvad. Loodav koalitsioon on otsustanud muuta kehtivat perekonnaseadust nii, et see võrdsustaks seaduse silmis kõik inimesed. Ma räägin loomulikult abieluvõrdsusest. Lisaks sellele oleme otsustanud õiendada ära ühe vana võla ja kehtestada kooseluseaduse rakendusaktid. Seeläbi saab kooseluseadus lõpuks ometi selleks, milleks ta algusest peale mõeldud oli: sooneutraalseks kooselu reguleerimise aktiks. Mitteabieluline kooselu on sooneutraalselt juba ammu reguleeritud Põhjamaades, seda kas või sellepärast, et Põhjamaades – nii nagu ka Eestis – sünnib suurem osa lapsi väljaspool abielu. Paljud inimesed eelistavad tänapäeval mitte abielluda, aga riigi õiguslikku kaitset vajavad tegelikult kõikides kooseluvormides elavad inimesed, sõltumata soost, nahavärvist, rahvusest või religioonist. Riik ei pea takistama inimeste soovi üksteist armastada ja koos elada, riik peab vajaduse korral toetama inimesi juriidilise raamistikuga. Sellega tõmbame loodetavasti joone alla juba aastaid kestnud punnseisule, mis on täiesti asjatult meie ühiskonda lõhestanud. Ma loodan südamest, et Riigikogu toetab meie initsiatiivi nendes küsimustes üksmeelselt. 

Head Riigikogu liikmed! Mul oleks teile veel palju-palju rääkida kõigist meie plaanidest, aga tõmban siinkohal oma ettekandele joone alla. Loodava valitsuse koalitsioonilepe on mahukas ja hõlmab peaaegu kõiki elualasid. Lugege seda, kiitke või laitke, mõelge kaasa ja andke meile uusi ideid. 

Ma tahan tänada varasema koostöö eest nii Keskerakonda kui ka Isamaad. Tahan nende pingeliste läbirääkimiste ja arutelude eest tänada Eesti 200 ja sotsiaaldemokraate. Ja loomulikult tänan ma kõiki oma koduerakonna liikmeid nende panuse eest.

Ma olen kindel, et uus valitsus saab olema toimekas ja tulemusrikas. See ei saa olema lihtne, jätkuvalt on ajad väga keerulised ja meie ees seisvad ülesanded väga rasked. Aga me saame hakkama, nii nagu Eesti rahvas on alati hakkama saanud. Ja olgem ausad: me pole mitte ainult hakkama saanud, vaid me oleme olnud üliedukad. Miks ei peaks me olema seda ka tulevikus? Küsimus ja vastus on meie endi kätes. Me suudame saavutada kõike, mida tahame, sest me olemegi selline rahvas: põikpäine, kangekaelne, töökas ja edukas. Meil on nii mõistust kui ka südant küllaga. Me suudame aidata hädasolijaid ja samas korraldada oma riigi elu selliselt, et ka meie järeltulijatel on siin hea ja uhke elada. 

Austatud Riigikogu liikmed, tänan teid ja palun teie toetust valitsuse moodustamiseks. Jõudu meile kõigile! Aitäh! (Aplaus.)

Suur tänu, peaministrikandidaat Kaja Kallas! Riigikogu liikmetel on terve rida küsimusi. Palun, Maria Jufereva-Skuratovski!

Austatud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Ma pean tunnistama, et koalitsioonilepe osutus paljudele külmaks dušiks, seda eeskätt seetõttu, et maksud tõusevad ja vähenevad mõned hüvitised, näiteks peretoetused. 

Aga minu küsimus on hoopis teisest valdkonnast. Ma lugesin koalitsioonileppest, et on ikkagi plaanis tekitada Ida-Virumaale eriesindaja amet. Hiljuti käisin Ida-Virumaal koos minu hea kolleegi Jüri Ratasega ja seal kohtusime omavalitsusjuhtidega. Nemad kõik, olenemata sellest, mis erakonda nad esindavad, olid hästi kriitiliselt meelestatud selle loodava ameti suhtes. Ma küsin, miks ikkagi on plaanis tekitada Ida-Virumaale eriesindaja …

Aeg on täis saamas! 

… ja millised volitused ja kohustused on siis sellel inimesel.

Aitäh! Kõigepealt, Ida-Virumaale on pühendatud koalitsioonileppes täitsa eraldi väike peatükikene. See näitab seda, et me peame Ida-Virumaa arengut väga oluliseks just ka nende sotsiaal-majanduslike murede pärast, mis seal on. Ida-Virumaa esindaja – mõte on selles, et on keegi, kes Ida-Virumaaga eraldi tegeleb ja valitsusse ka otse vahendab seda infot, mida seal veel tegema peaks. Mina küll ei võtaks seda mingi negatiivse asjana, vaid pigem positiivse asjana, sest Ida-Virumaale osutatakse nii palju tähelepanu. Kui käia kuskil mujal, käia Järvamaal või Kagu-Eestis, siis nemad on pigem kõik kadedad Ida-Virumaa peale, kellele nii palju tähelepanu kulub. Nii et ma soovitan seda vaadata pigem positiivsena. Ida-Virumaa esindaja hakkab otseselt tegelema ainult Ida-Virumaa muredega. Ta on nii-öelda tükike valitsust, kes ainult Ida-Virumaale keskendub.

Kolleeg Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Kõigepealt, ma jälgisin teie vastust kolleeg Maria Jufereva-Skuratovskile ja lugesin teie huultelt. Te enne valimisi ütlesite, et maksud ei tõuse, punkt, aga nüüd, vaadates koalitsioonilepingut, on näha, et tegelikult tõusevad küll. Ja tõusevad praktiliselt kõik maksud, mis Eesti riigis üldse kehtestatud on: käibemaks, tulumaks ja aktsiisid. 

Aga minu küsimus ei ole seotud maksudega, sest veel kord, nii nagu ma aru sain, maksud ei ole see teema, mille üle teie tahaksite debatti pidada. Minu küsimus teile on seotud hoopis keskkonna‑ ja metsandustemaatikaga. Nimelt on koalitsioonilepingus kirjas, et te soovite siia suurde saali võimalikult ruttu tuua eelmise valitsuskoalitsiooni kokkupandud metsanduse arengukava ja võtta selle vastu. Minu küsimus on see, kas metsanduse arengukavas saab olema märgitud ka raiemaht ja mis see number võiks olla.

Aitäh! Teie küsimuses oli nii palju selliseid väiteid, mis tuleks kõik [ümber lükata]. Esiteks, ma väga ootan seda debatti maksude üle, ma absoluutselt seda ei pelga. Lihtsalt teie küsimus … Võib-olla on teie funktsionaalses lugemisoskuses või kuulamisoskuses arenguruumi. Mina rääkisin sellest, et makse näiteks ei panda rahvahääletusele just sellel põhjusel, et [maksude tõstmine] ei ole populaarne otsus. Kas te arvate, et ma tahan selliseid otsuseid teha? Ma tahaksin samamoodi teha ainult populaarseid otsuseid, aga ei ole sellist võimalust.

Nüüd sellest, mida ma ütlesin 2022. aasta oktoobris. Te võite seda stenogrammi vaadata, ja ma oma meelest mäletan, et te olite ka ise selles infotunnis. Ma sain anda lubadusi ainult selle valitsuse kohta, mis hetkel oli. Kui kasutada seda loogikat nagu teie, et ma midagi ütlen ja siis ma ütlen igavesest ajast igavesti kõikide järgmiste valitsuste kohta ka, mis saab, siis ma oleks saanud siin infotunnis vastata Martin Helme küsimusele ja öelda, et järgmine valitsus teeb abieluvõrdsuse, punkt, ja kui Martin Helme oleks olnud peaminister, siis ta oleks pidanud seda tegema. Te saate ju aru, kui ebaloogiline see on. Vastasin ma ikkagi eelmise valitsuse kohta, seal me olime kokku leppinud maksurahu, me olime kokku leppinud, et maksud ei tõuse, ja eelmise valitsuse ajal maksud ka ei tõusnud. 

Me kõik läksime valimistele programmiliste seisukohtadega. Meie programmis on väga selgelt sees, et esiteks ei tohi me suurendada laenukoormust ja teiseks me peame eelarve kulud ja tulud saama tasakaalu. Me tegelikult peame otsima täiendavaid vahendeid, rahastamaks kõike seda, milles me oleme kokku leppinud. 

Nüüd tulen teie konkreetse küsimuse juurde. Me oleme tõesti kokku leppinud, et metsanduse arengukava tuleb vastu võtta, ja metsanduse arengukava lisas 1 on kirjas ka raiemahud. Nii et see on jah sellega seotud.

Hea kolleeg Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea peaminister ja peaministrikandidaat! Minu küsimus puudutab ikka südamelähedast valdkonda: regionaalpoliitika ja kohalikud omavalitsused. Pean meelde tuletama, et 2018–2021 said omavalitsused erinevate meetmete kaudu lisaraha 400 miljonit: tulubaasi tõsteti 200 miljonit ja koroonakriisi erinevad toetused, investeeringutoetused ja teedetoetused moodustasid veel 200 miljonit. Ja mis juhtus eelmine aasta? Eelmine aasta juhtus kahjuks see, et valitsus täiendavaid vahendeid omavalitsustele ei leidnud. Me oleme jõudnud selleni, et hinnatõusud sõid ära umbes 100 miljonit omavalitsuste tuludest ja palgatõusud järgmised 100 miljonit ning räägitakse kultuurimajade, rahvamajade ja väikeste koolide sulgemisest. Ma tean küll plaane, mida teie ka siin kirjeldasite, aga näiteks maamaksu puhul on maksimum mingi 10–15 miljonit, mis üldse kuskilt juurde saab tulla ja seegi [läheb] rikkamatele. Mis on plaanis kohe ära teha omavalitsuste aitamiseks?

Aitäh! Kõigepealt, jah, ma tean, et regionaalne areng on teile väga oluline ja te ka ise tegite riigihalduse ministrina väga tänuväärset tööd regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks. Hea meel on tõdeda, et selles valitsuses me oleme selle tõesti võtnud üheks fookuseks. Üks asi on kohalike omavalitsuste tulubaasi laiendamine, milleks me anname võimalused, aga tõepoolest, see ei aita paljusid omavalitsusi kohe, sest omavalitsused on erinevad. Seetõttu me oleme välja töötanud rahastusmudeli, mis tasandaks neid vahesid Tallinna ja selle lähipiirkonna ning kaugemate omavalitsuste vahel. Loomulikult peab see olema täiendavalt läbi räägitud ka kõikide kohalike omavalitsustega, et seda ellu viia, aga see peaks andma neile rohkem võimalusi oma investeeringuid teha. See võtab arvesse ka muutunud demograafilist olukorda, mis on kindlasti oluline. Nii et rikkamad omavalitsused toetaksid vaesemaid omavalitsusi.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Auväärt peaministrikandidaat! Ma sooviks natuke täpsemat infot oodatava pensionitõusu kohta. Teatavasti oli Reformierakonna valitsemisplatvormis must valgel lause, et 1. jaanuariks 2027 saab keskmine vanaduspension olema 1000 eurot. Teie hea koalitsioonipartner oli veel ambitsioonikam, tema rääkis 1200 eurost. Ilmselt olete koalitsioonikõnelustel seda arutanud ja hakkate augustis-septembris kokku panema riigieelarvet ja riigi eelarvestrateegiat. 

Minu küsimus on järgmine: kas te järgmise kolme aasta jooksul kehtestate keskmiselt 100‑eurose pensionitõusu, et jõuda teie lubatud sihini, ja saab arvestada sellega, või tuleb arvestada 150–200‑eurose pensionitõusuga iga aasta, et jõuda teie koalitsioonipartneri sihini? Kumb nendest kahest variandist on õige?

Aitäh! Tasub lugeda koalitsioonilepingut, seda, mis seal kirjas on. Nagu te väga hästi teate, koalitsioonileping on kompromiss erinevate seisukohtade vahel. Sellel aastal on pensionid tõusnud erakordselt palju. Indeks oli 13,9%, lisaks oli erakorraline pensionitõus, mille me otsustasime koos teiega üle-eelmises valitsuses. Kokku tõusis keskmine pension 595 eurolt 700 eurole. Ehk pensionitõus sellel aastal oli 17,6%. Kui me vaatame siia juurde veel töötavaid pensionäre, kelle pension on tulumaksuvaba – õigemini, kõikidel on keskmine pension tulumaksuvaba –, siis näeme, et töötavad pensionärid võidavad sellest ligi 140 eurot kuus. Ehk me oleme teinud väga suure sammu just pensionäride aitamiseks nii üle-eelmise või eelmise kui ka praeguse valitsusega. Seetõttu ei ole praegu, lähiajal ette näha erakorralist pensionitõusu, vaid pensionid tõusevad indekseerimise alusel, nii nagu see on seaduses kokku lepitud.

Kolleeg Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu [juhataja]! Hea Kaja Kallas! Nagu me teame, mina saan aru ainult lihtlausetest ja pean lugema huultelt, vaene Tõnis Mölder ei oma funktsionaalset lugemisoskust, opositsioonile vaatab peeglist vastu lõust, seda teie praeguste sõnade järgi. Teie tänase ettekande sisu ei oma ju mitte mingit tähtsust ega mõtet, sest te olete lihtsalt paadunud valetaja. Valetasite kampaania ajal, valetasite oma ettekande ajal praegu siin, nii eelarve kui ka riigikaitse kohta. Mitte midagi sellest, mis te praegu räägite, ei olnud kampaanias tegelikult esil: ei maksutõusud, ei homoabielud. Teil puudub selleks mandaat rahvalt. See tähendab seda, et see, mida te tegema hakkate, ei ole legitiimne – rahvas ei ole teile selleks luba andnud. Millel üldse põhineb teie enda arvates õigus hakata Eestis maksurallit ja homorallit tegema?

Aitäh! Teid kuulates ausalt öeldes tundub, et teie arvates on kõige suurem oht [Eestile] samasoolised inimesed, kes teineteist armastavad. Ei, kõige suurem oht Eestile on ikkagi Venemaa, kes käitub erakordselt agressiivselt ja pole oma eesmärke muutnud ka meie suhtes. 

Mida me lubasime valimiste ajal? Me lubasime, et me hoiame Eesti julgeolekut. See tähendab seda, et me peame investeerima Eesti julgeolekusse. Kui me suurendame julgeolekukulutused 3%‑ni sisemajanduse kogutoodangust, siis see [raha] ei tule kuskilt seina seest või välismaa onu käest, vaid me peame need kulutused ise kandma. 

Teine asi, mida me lubasime, oli see, et me kaotame ära maksuküüru. Seda me tõepoolest teeme. Tulumaksusüsteemi reformiga võidavad kõik inimesed, kelle sissetulekud on väiksemad kui 8000 eurot. Ehk selle me teeme ära ja need olid need lubadused. Julgeolek oli põhiline poliitiline teema. See on see, mida me rääkisime valimiste ajal ja räägime ka edaspidi.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud peaminister! Aitäh, hea juhataja! Ma nüüd tsiteerin teid, lugupeetud peaminister: lugege mu huultelt. Te maksustate Eesti inimesed vaeseks ning väikese ja keskmise ettevõtluse surnuks. Olukorras, kus meil on jätkuvalt kõrge inflatsioon ja laenuvõtjad ägavad euribori kasvu tõttu paisuvate laenumaksete käes, on täiesti empaatiavõimetu lajatada maksudega just nendele kõige haavatavamatele inimrühmadele, kes niigi vaevu ots otsaga kokku tulevad. Miks te eelistate oma maksumuudatustega jõukamat osa ühiskonnast? Sellest tulumaksuvaba osa tõstmisest ärge hakake rääkima, sest käibemaksu tõusuga te võtate selle raha niikuinii inimestelt tagasi.

Aitäh! Käibemaks tõuseb 2% 2024. aastast. See tähendab seda, et kui teie ostukorv on 100 eurot, siis selle pealt te maksate praegu käibemaksu 20 eurot ja hakkate maksma 22 eurot. Tegelikult on julgeolek meie kõigi asi ja seda me peame kõik koos rahastama.

Nüüd teine teema, mis puudutab seda, et eelmised valitsused, nii praegune, [tööd jätkav] valitsus kui ka eelmine valitsus, mis meil oli Keskerakonnaga, tegid väga palju samme selleks, et aidata neid inimesi, kes on just nendes esimestes tuludetsiilides. See tähendab seda, et praegu on aeg keskenduda keskklassile, kes kõige rohkem sellest tulumaksureformist ka võidab. Kui me räägime keskklassist, siis me räägime õpetajatest, me räägime politseinikest, me räägime päästjatest, me räägime õdedest. Need ei ole mingid rikkad inimesed, vaid need on inimesed, kes iga päev oma palka välja teenivad. Need maksumuudatused kogumis ei ole väga suure mõjuga, aga kui me vaatame neid kulutusi, mida me julgeolekule peame tegema – üle miljardi iga aasta ja see kasvab –, siis näeme, et me ei saa seda kuskilt mujalt võtta. Vaatame oma intressikulusid, mis on ka kasvanud euribori tõusuga. Intressikulu 2027. aastal puhtalt selle laenukoormuse pealt, mis praegu on, on 395 miljonit eurot. Lihtsalt teile võrdluseks, et te saaksite nendest suurusjärkudest aru: 361 miljonit on kogu Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve, mis tähendab kõiki teatreid, kõiki kinosid, kõike seda, mida me üleval peame maksumaksja raha eest. See on tegelikult väiksem summa kui see, mis me intressikuludeks maksame. Ehk laenuvõtmine ei ole enam alternatiiv. Me võiksime teha nii, nagu tegite teie, et pigistasite silmad kinni ja lihtsalt valetasite inimestele, öeldes, et see 1,27‑miljardiline auk riigieelarves on kaetud mingite müstiliste kärbetega, millel ei olnud tegelikult mitte mingisugust sisu. Võib-olla paar aastat me saaksime niimoodi vastu panna, aga lõppkokkuvõttes lõppeks see krahhiga. Seda ei taha vähemalt mina enda südametunnistusele võtta.

Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma olen sama meelt kui teie, et meie valitsuse kõige olulisem otsus oli täielikult eestikeelsele õppele üleminek. Koalitsioonileppest loen ma natuke segasemaid sõnumeid. Seni olen teid tänanud, et te Isamaa ideestikuga selle ülemineku kohta kaasa tulite, aga siit ma loen, et koolieelsetes lasteasutustes toimub üleminek alles 2027. aastal, kuigi seaduses on kirjas 2024. aasta, ja et ka koolides on 2024. aastal toimuva ülemineku alternatiiviks pandud keelekümblusprogramm, saab lihtsalt valida, kas üleminek või keelekümblus. Keelekümblus on osaline eestikeelne õpe, see ei ole täielik eestikeelne õpe. Kas ma võin siiski teie praegusest esinemisest saada aru nii, et te ei lähe neli kuud tagasi vastuvõetud seadust kohe muutma?

Jah, te saate õigesti aru. Me ei ole muutnud neid tähtaegu, me kavatseme täpselt sellesama plaaniga ja nende tähtaegadega edasi minna, nagu me oleme kokku leppinud selles tegevuskavas. Lihtsalt seda tuleb väga intensiivselt teha. Nii et jah, seda seadust me muutma ei lähe.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Kõigepealt lükkan ümber teie vale, mis te just äsja Siim Pohlakule ütlesite, et käibemaks tõuseb 2%. Tõus 20‑lt 22‑le on 10%, pidage seda meeles.  

Ja nüüd küsimuse juurde. Eesti on teie juhtimisel sattunud enneolematusse majanduskriisi. Inflatsioon ja hinnatõus on üks suurimaid Euroopas, samuti majanduslangus ja vaesus. Meie inimeste heaolu üha langeb ja vaesus suureneb. Iga päev kuuleme, kuidas üha uued ja uued ettevõtted pankrotistuvad ja sulgevad uksi. Kas te ei leia, et valitsuse esmaülesanne peaks olema tuua riik välja majanduskriisist, tagada meie ettevõtluse konkurentsivõime ja inimeste toimetulek? Teie ja teie valitsus käitute aga risti vastupidi. Teie äärmusvasakpoolne ja äärmusliberaalne valitsus süvendab maksude tõstmisega kriisi veelgi …

Hea kolleeg, aeg! 

… olles enne valimisi …

Aeg on täis. Kas küsimus ka tuleb?

Miks te ei tegele majanduse ja inimeste heaolu parandamisega, vaid hoopis kõige muuga?

Aitäh!

Aitäh! Meie esmane ülesanne on tagada Eesti julgeolek, sest ilma julgeolekuta ei ole ka Eesti majandust ja ei ole tegelikult ühtegi muud olulist aspekti, olgu see siis haridus‑ või tervishoiukorraldus. See on meie esmane ülesanne. Paraku nõuab see koorma kandmist meilt kõigilt. Ma tõin näite 1933/34. aasta kohta, kui seda ei peetud oluliseks, ja tulemust me teame. Nii et me tegeleme, tegeleme ka majanduse ja kõige sellega, et konkurentsivõimet tugevdada. 

Selge on see, et kogu maailm liigub rohelisema [majanduse] poole. Seetõttu on ka meie koalitsioonileppe üks fookuseid see, kuidas me saaksime ettevõtteid ja Eesti majandust rohelisemalt [tegutsemise] poole aidata, just selleks, et keegi ei jääks selles tihedas konkurentsisõelas maha. Me oleme väikesed, aga me oleme alati suutnud näidata, et me oleme edukad ja kiired. Meil on siin tohutult võimalusi, millest me peame kinni hakkama.

Aitäh! Kolleegid, üks väike täpsustus ja meeldetuletus: küsimiseks on aega üks minut. Te olete sellest enamasti kenasti kinni pidanud, aga väike debatt siin tekkis. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea valitseja! Te õigusega rääkisite, et kõige keerulisem küsimus, mis on meie elu on väga palju muutnud, on sõjategevus, see on mõjutanud nii toimetulekut kui ka kõike muud. Aga kas ma saan ikka õigesti aru? Võib ju juhtuda, et ka minu funktsionaalse kuulmis‑ või lugemisoskusega on teatav probleem. Aga ma vähemalt ei suutnud näha väga suurt erinevust praeguse valitsuse ja loodava valitsuse eesmärkide vahel. Endiselt on 3% ja täiendavaid vahendeid riigikaitsesse ei plaanita panna. Oma sissejuhatavas sõnavõtus te rääkisite, et see tagab meile võimaluse pärandada riik lastele ja lastelastele. Kui ma vaatan seda, mida te seal valdkonnas teha tahate, siis ma väga kindel ei ole, kui palju neid lapsi ja lapselapsi on, kellele seda riiki pärandada. 

Siit ka konkreetne küsimus, mis puudutab koalitsioonileppe punkti 3.3.14, mille järgi plaanitakse kaotada maksuvaba tulu laste, abikaasa ning eluasemelaenu intresside eest alates aastast 2024. Kas siis juba sel aastal ei saa enam deklareerida ja järgmine aasta ei saa maha arvata või 2024 ei saa enam deklareerida?

Aitäh! 2024 ei saa deklareerida ja 2025 ei saa maha arvata. Kogu tulumaksureform – maksuküüru kaotamine ja erinevate tulumaksuvabastuse erandite ärakaotamine, kuna maksuvaba tulu tõuseb –, see kõik on koos, nii et 2024. aasta [kohta ei saa deklareerida] 2025. aasta deklaratsioonis.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Enne valimisi hoidsid kõik pingsalt televiisoreid sees teadmises, et peaminister hüppab sealt välja ja toob häid uudiseid, eriti eakatele. Täna tõenäoliselt, koalitsioonilepingut lugedes, küsivad needsamad eakad jätkuvalt seda küsimust, mis teie reklaamiski: "Aga mida see meile, eakatele, tähendab?" Tundub, et eakatele tähendab see eelkõige käibemaksu tõusu ja seda ajal, kui on rekordinflatsioon. Me kõik näeme, mis on toidupoodides toimunud, seal on meeletu hinnatõus. Samal ajal, kui teised Euroopa riigid on käibemaksu isegi vähendanud, läheme meie seda tõstma. Minu küsimus on aga selle kohta, et me tõstame seda teie valitsuse ettepanekul juba järgmisel aastal, samas tulumaksureformi olete te plaaninud ülejärgmisesse aastasse. Selgitage, palun, miks on teie hinnangul just niipidi mõistlik teha, kui me tegelikult ei tea, mis saab toiduhindadega ja mis on toidujulgeoleku seis.

Aeg!

Miks te tegelete käibemaksuga enne ja siis alles tulumaksuga? Mis see loogika on?

Aitäh! Kõigepealt, eakatele on täpselt need sõnumid, mida ma telekas ka lubasin. Hooldusreformiga läheme edasi, selle jaoks me oleme raha eraldanud ja see võimaldab hooldekodukohta pensioni eest. Teiseks, keskmine pension saab olema tulumaksuvaba ka selle valitsuse ajal. Kolmandaks, pension tõuseb, kui majandusel läheb hästi, indekseerimise toel. Ütlen veel kord ära ka selle, mida ma vastasin teie kolleegile, et keskmine pension on sellel aastal oluliselt tõusnud – 17,6%. On tõusnud ka toimetulekutoetus ja erinevad sellised meetmed. Inimestele on jäänud rohkem raha kätte. Keskmine pension on tõusnud 595 eurolt 700 eurole. 

Mis puudutab inflatsiooni, siis märtsis oli inflatsioon 15,3%. See on kogu aeg aeglustunud ja me näeme tegelikult hindade odavnemist. Ma küll ise hea meelega näeksin, et hinnad odavneksid kiiremini, sest tõusevad nad väga kiirelt. Ettevõtted seda [hindade tõstmist] alati kasutavad, millegipärast see teistpidi ei tööta nii kiiresti. Aga juba järgmisel aastal seoses nende pensionitõusudega, toetuste tõusudega, ka palgatõusudega kasvab inimeste ostujõud jällegi kiiremini, kui kasvavad hinnad, sest inflatsioon on aeglustunud. Järgmisel aastal on see hinnangute järgi suhteliselt normaalsel tasemel. 

Ehk tegelikkuses on käibemaksutõusu lihtsam teha, kuna me tulumaksutõusu teeme koos laiema reformiga, mis puudutab ka maksuküüru kaotamist. Me peame vaatama, et riigieelarve tulud ja kulud jookseksid paralleelselt. Nii et käibemaksutõus järgmisel aastal, seoses sellega, et hinnad ka alanevad, ei tohiks sellist mõju omada. Ma lihtsalt veel rõhutan üle, et kui te võtate 100‑eurose ostukorvi pealt, siis praegu on käibemaks 20 eurot ja [pärast maksutõusu] oleks see 22 eurot. See on 2 eurot tõusu. Kogumis maksavad rohkem need, kes rohkem tarbivad, ja rohkem tarbivad rikkamad inimesed.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Te oma sõnavõtus mainisite, et Eesti ei ole ainult Tallinn ja Tartu, vaid Eesti on ka väiksemad kohad ja külad. Vaadates seda otsust, mis puudutab maakondliku tasuta ühistransporditeenuse osutamise lõpetamist, tekib tunne, et need ongi pelgalt sõnad ja ega sellist hoolivust väikeste külade ja väikeste kohtade suhtes tegelikult ei ole. Õnneks on olemas Tallinn ja Tallinnas on tasuta ühistransport. Pealekauba on see veel väga hea kvaliteediga ühistransporditeenus, mida me pakume. 

Aga lisaks sellele, nagu võib näha koalitsioonilepingu punktis 3.3.7, soovite te 1. juulist 2024 kehtestada ka automaksu. Ega siin väga palju rohkem infot ei ole selle kohta, millisel viisil seda tehakse. Samas mainis Mart Võrklaev oma ERR‑ile antud intervjuus, et te soovite koguda lausa 120 miljonit lisamaksutulu ja eelkõige nendelt autoomanikelt, kelle autod paiskavad õhku rohkem CO₂. Me räägime tõenäoliselt nendest autodest, mis on 10–20 aastat vanad …

Aeg on täis, aeg on täis. Kümme sekundit.

Nende kogus on kuskil 600 000, ehk see ikkagi läheb kokku nende väikeste kohtade ja külade …

Aitäh! Aitäh!

… küsimusele, et …

Aitäh! Väga vabandan!

Jaa. Kõigepealt, meil on plaanis teha liikuvusreform. Mida see tähendab? See tähendab seda, et inimesed saaksid minna sealt, kus nad on, sinna, kuhu neil on vaja minna, sellel ajal, kui neil on vaja, mida tasuta ühistransport ju kuidagi ei võimalda. Te ütlete, et hea, et on Tallinn, kus ühistransport on tasuta. Aga ma juhin tähelepanu, et kõik inimesed, kes tulevad väljastpoolt Tallinna, peavad ühistranspordi eest maksma. Nii et see kuidagi ei aita maainimesi, kui see on siin tasuta. 

Mis puudutab automaksu ja seda, miks see ei ole detailsemalt lahti kirjutatud, siis just sellel põhjusel, et detailid vajavad läbitöötamist. Seda just selles võtmes, et me kuidagi rohkem või kõrgemalt ei maksustaks neid inimesi, kes väljaspool Tallinna kaugemates piirkondades tõesti peavad autot kasutama ega saa uuemate autodega sõita, kusjuures mitte sellepärast, et neile ei meeldiks uued autod, vaid sellel põhjusel, et nad lihtsalt ei saa endale lubada kallimaid autosid, mis on keskkonnasäästlikumad. Seetõttu neid detaile praegu paigas ei olegi. Me töötame need välja, selleks et selle maksu saaks kehtestada 2024. aasta juulist. Mõte on see, et Eestis ju automaksu ei ole, erinevalt teistest Euroopa riikidest, aga kui me tahame rohelisema ja puhtama keskkonna poole liikuda, siis me peame nügima kõikide käitumist selles suunas ja automaks on üks nendest hoobadest.

Kolleeg Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Tõesti, koalitsioonileping on täis [otsuseid], millest te enne valimisi ei julgenud või ei tahtnud rääkida. Üks asi on hotellide käibemaksu tõstmine 9%‑lt 22%‑le. Ka 2015 tahtis reformierakondlik valitsus seda tõsta, tol hetkel küll 9‑lt 15‑le, sellest päästis meid ainult Reformierakonna väljalangemine valitsusest. Aga tol ajal tegi konjunktuuriinstituut uuringu, kus ta näitas, et selle käibemaksu tõstmisega kaotavad eelkõige piirkonnad, mis on väljaspool kuldset ringi, kaovad töökohad ja kui vaadata ka tolle sektori palgataset, mis on väga madal, siis ei ole see väga mõistlik tegevus. Miks te nüüd selle juurde tagasi tulite? Kas on tehtud mingi parem uuring? Mida see näitab, kuidas see läheb kokku regionaalse tasakaalustatuse põhimõttega?

Aitäh! Kõigepealt, kui me peame ja oleme sunnitud inimestel tõstma käibemaksu ja tulumaksu, selleks et katta julgeolekukulutusi, siis oleks kuidagi imelik, kui hotellid sellest välja jääksid. Miks just hotellid on need, mis peaksid saama madalama määraga käibemaksu maksta? See on üks põhjuseid.

Kolleeg Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea kandidaat! Te just oma kõnes rääkisite, kuidas te seisate kõige nõrgemate eest. Viimase valimiskampaania ajal ma kohtusin väga paljude puudega inimestega, kes väidavad, et see 27 eurot, mida nad sotsiaaltoetusena saavad, ei kata kulutusi nende teenuste eest, mida nad seoses oma puudega vajavad. Milline on teie plaan või milline on teie vaade tulevikku?

Aitäh! Sellega Sotsiaalministeerium tõepoolest tegeleb, et inimesed, kellel on näiteks pikaajaline puue, ei peaks iga kolme aasta tagant tõestama, et neil see puue jätkuvalt on ja nad peaksid neid teenuseid saama. See eesmärk – vaadake ka seda sotsiaalpaketti – on parandada neid teenuseid ja parandada seda olukorda nii, et inimesed ei peaks abi taotlema, vaid teatud juhtudel, kui neil on õigus abile, nad saaksid seda automaatselt. Mis puudutab puudega lapsi, siis me oleme kokku leppinud, et me puudega lastele hakkame teenuseid [rohkem pakkuma], et just ka vanemate koormust maha võtta. See on suures plaanis see pilt.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ühest asjast rääkisite te enne valimisi küll, see oli üsna radikaalne kliimapööre, kliima‑ ja energiapööre. Samas on energiahinnad ikkagi rängad ja te ei lubanud ka nende alandamist. Millega siis järgmisel neljal aastal peaksid ettevõtjad, kes on kimpus energiahindadega, arvestama? Kas nad peaksid muutma tegevusala? Näiteks on Kunda tsemenditehas olnud väga hädas, Estonian Cell on olnud väga hädas. Meie suurettevõtted kärisevad, meie puidutööstusettevõtted lagunevad, lähevad pankrotti. Mida teha energiahindadega ja millal tulevad lahendused, meretuulepargid ja muud, mida teie olete välja pakkunud?

Aitäh! Kõigepealt, meil on koalitsioonilepingus tõesti väga põhjalik peatükk, mis puudutab energeetikat ja kõike seda, mida me energeetikas teeme. Me kiirendame neid planeeringuid, mis puudutavad taastuvenergiaprojekte, meretuuleparke, kõike seda. Aga ma tahan öelda, et tegelikult see väide, et energia hind on praegu väga kõrge, ei vasta ju tõele. Energia hind on tulnud alla ja ta on samades piirides, kus ta oli vahetult enne sõda. 

Mis puudutab näiteks puidutööstust, siis puidutööstust on muidugi löönud see, et nad on väga palju puitu toonud sisse Venemaalt ja Valgevenest, mida nad enam teha ei saa. 

Energiahinnad praegusel kujul ei olegi hetkel enam nii suur probleem. Aga ma ei ütle, et nendega ei tuleks tegeleda. Sellepärast meil see väga põhjalik programm energiahindade allatoomiseks ja seal hoidmiseks ka on. Me suurendame energiavarustuskindlust just selleks, et me ei oleks sõltuvad teistest, ning arendame kaasaegsed ja ilmastikukindlad võrgud, et elekter inimesteni jõuaks. Me teeme tarku energialahendusi, et oleks võimalik targalt energiatarbimist juhtida, näiteks sellised energiaagregaatorid, kes koguvad tarbimise kokku ja juhivad seda tiputundidel, et hinda allapoole tuua. Neid mõtteid on terve trobikond. Nii et jah, me tegeleme sellega väga põhjalikult, see on üks prioriteete, et Eesti majandust konkurentsivõimelisena hoida.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kaja Kallas, ma mäletan, esimesel korral samas rollis siin kõnet pidades te rääkisite teise valitsuse väidetavalt tekitatud kriisidest ja lubasite neid usinalt lahendama hakata. Aga praktikas te tekitasite ise neid kriise juurde. Te olete mõlema oma eelmise valitsuse ajal rikkunud põhiseadust, te olete rikkunud õigusriigi aluseid, te olete ässitanud rahvast üksteise vastu ehk jätkanud rahva lõhestamist. Seega te olete lihtsalt valetanud. Te olete kaks korda järjest valetanud. Ma sooviksin teada, kui kaua te seda valetamist, põhiseaduse ja õigusriigi hävitamist ja rahva lõhestamist kavatsete veel jätkata. Kas te kavatsete seda ka selle valitsuse ajal teha?

Aitäh! Te ütlete, et ma ise tekitasin kriise juurde. Ma lihtsalt tuletan meelde, mis kriisid meil on olnud nende valitsuste ajal. Tervisekriis – kas see on minu tekitatud? Võite küsida, Irja Lutsar, hea uus kolleeg, saab rääkida, kas mina tekitasin koroonakriisi. Või siis energiakriis – kas mina tekitasin energiakriisi üle maailma? Sõda, et mina alustasin selle sõja … Te panete minu õlule päris selliseid huvitavaid väiteid. Ei, mina ei ole nendes kriisides süüdlane, mina ei ole neid kriise tekitanud, aga ma püüan neid kriise lahendada ja lahendada nii, et Eesti tuleks neist välja võimalikult hästi ja et me ka oma tulevastele põlvedele pärandaksime Eesti, mis on iseseisev ja saab ise hakkama.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Hea peaministrikandidaat! Algatuseks tahan öelda, et uhkus ajab upakile. Te olete ikkagi siin Riigikogu liikmete vastu aeg-ajalt üsna üleolev. Palun seda tonaalsust natuke muuta. 

Aga tulen selle juurde, mis koalitsioonilepingust vastu vaatab. Te olete mitme ministeeriumi tööd ümber korraldamas ja muutmas nende nime. Eestlastel on selline ütlus, et ei ole vahet, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab. Palun rääkige meile, millist hinnalipikut te olete olukorras, kus me oleme eelarvega nii suures miinuses ja puudujäägis, kalkuleerinud ministeeriumide nimede ja kõige sellega kaasneva muutmiseks.

Ministeeriumi nimi on küll viimane probleem. Mida me teeme? Me tõepoolest kujundame ministeeriumid ümber nii, et ära kaovad kaks ministrikohta koos kõige juurdekuuluvaga. Lisaks sellele teeme Maaeluministeeriumi baasil uue, regionaalministeeriumi. Ärge jällegi nimesse kinni jääge, sest nimedes tuleb veel ilmselt muutusi. Aga põhimõte on see, et regionaalministeerium, mis hakkab rohkem ja detailsemalt tegelema nii maaeluküsimustega kui ka regionaalse ebavõrdsuse vähendamisega, planeeringutega regioonides, tuleb Maaeluministeeriumi baasil ja saab olema üks selline.

Teine on Keskkonnaministeeriumi baasil loodav kliima‑, energeetika‑ ja elukeskkonnaministeerium. See on praegu nii-öelda tööpealkiri. Ka sinna tulevad erinevad funktsioonid majandusministeeriumist üle, et saaks sellist ühtset kliimavaadet ajada. Meie hinnangul toob see kõik ikkagi pigem kokkuhoidu, just sellepärast, et need ministeeriumid saavad kolida superministeeriumi hoonesse, mis on hetkel tühi ja … Nii tühi, et nad mahuvad sinna ära. See tähendab seda, et me ei pea tegema täiendavaid investeeringuid uute majade ehitamiseks ja meil on võimalik tekitada paremat sünergiat kõikide muude osakondade vahel, mis teiste ministeeriumide all on, selleks et neid eesmärke täita. Nii et pigem on see ikkagi kokkuhoiumeede.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaministrikandidaat! Tegelikult kõik muudatused ja ka kolimised on kuludega seotud. Me oleme neid koos teiega ka valitsuses vaadelnud. See kindlasti on kulu. 

Aga mina küsin hoopis muud. Olete koalitsioonilepingus kirjutanud: "Soolise palgalõhe vähendamiseks võtame üle palkade läbipaistvuse direktiivi. Seame riigifirmade nõukogudes eesmärgiks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõude selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%." Küsimus on: miks te enda valitsuses sellestsamast kvoodist ei lähtu? Kaja Kallase esimeses kahes valitsuses oli mõlemas seitse naisministrit. Uues jääb alles viis. Seda vabanduseks tuua, et kaks ministriportfelli kaotatakse, ei saa, sest pädevaid naispoliitikuid leidub meil küllaga. Eesti 200‑l ja sotsiaaldemokraatidel on ainult kolm ministrikohta, nad toovad mõlemad valitsusse seega ühe naisministri, oli võimalik väheste [ministrikohtade] vahel valida. Aga Reformierakonnal endal on seitse ministrikohta.

Aeg! Aeg!

Miks te ei usalda oma naisi?

Aitäh! Väga-väga terav kriitika. Tõepoolest, mina olen igas valitsuses naisi väga esile toonud. Minu esimeses valitsuskoalitsioonis oli meie delegatsioonis rohkem naisi kui mehi. Mul on hea meel, et me oleme seda tasakaalu suutnud hoida ka selles valitsuses, kus me koos oleme olnud. Mulle väga meeldis see viimane pilt, mis me valitsusest tegime, kus see tasakaal oli väga ilusasti nähtav. Te teate ise väga hästi, et iga valitsusdelegatsioon nimetab oma ministrikandidaadid ise, ja tõepoolest mõlemad partnerid tulid kahe mehega ja ühe naisega. Kui võtta nii, et peaminister käib kahe punkti eest, siis on meil tasakaal. Aga ma usun, et siin on paranemisruumi. Tõesti, ka mulle ei meeldi see, et naisi valitsuses vähemaks jääb, aga väga keerulised väljakutsed on. Igal juhul ma loodan, et me näeme nelja aasta jooksul veel täiendavalt naisi valitsusse tulemas.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Te ütlesite nii valimiste eel kui ka valimiste ajal ning ka pärast valimisi olete öelnud, et keskseks teemaks on julgeolek, ja mainisite ka selles ettekandes, et koalitsioonileppe puhul on ju tegemist sõjadokumendiga. Kuid ma vaatan, et kahjuks selles dokumendis on täiesti ununenud Tallinna Haigla. Ometi on mitu korda räägitud, et see on väga oluline investeering meie riigi julgeoleku aspektist ja seda eriti pikas perspektiivis, olgu siis kõne all meie elanikkonnakaitse või võimalikud keldrikorrused, mida saaks ohu korral varjendina kasutada. Tegelikult just tsiviilkaitse on ju teil selles koalitsioonileppes tervishoiusüsteemi kaudu eraldi keskmes. Me teame, et tänase päevani on Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastu nimekirjas. Siit ka mu küsimus: miks te olete sellele projektile kriipsu peale tõmmanud?

Aitäh! Nagu te hästi teate, Tallinna Haigla on hästi kallis. Eriti arvestades seda, et me ei saa suurendada kulutusi, kui meil eelarveauk on väga suur, siis selliste hiigelrajatiste rajamisest me hetkel oleme loobunud lihtsalt sellel põhjusel, et me ei vea seda välja. Taasterahastust me tegelikult ka selle jaoks raha ei saa, just sellel põhjusel, et taasterahastu tingimused on seotud sellega, et see [objekt] peaks valmis saama hiljemalt 2026. aastaks, ja see on ebareaalne.

Kolleeg Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Kaja Kallas! Ma olen sunnitud alustama oma küsimust Killu Maidla, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuhi sõnadega: "Algul koroona, siis sõda, nüüd omaenda valitsus. Ehk pole meile turismi vajagi?" Te olete teinud rehkendusi 100‑eurose ostukorvi kohta, milline võiks olla kulu 22%‑lise käibemaksu puhul. Aga vaatame turismisektorit, majutussektorit: selles valdkonnas annab 13 protsendipunkti koguprotsendina 244% tõusu. Te olete rääkinud alati majanduse konkurentsivõimest ja sektorite omavahelisest konkurentsivõimest. Turismi kontekstis me peame alati vaatama laiemat pilti. Miks nii, miks seda sektorit just nüüd nii karmilt koheldakse?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, me oleme sellises olukorras, kus me peame tulud ja kulud tasakaalu saama ja me peame investeerima riigikaitsesse. Meil ei ole neid otsuseid mitte kuhugi lükata. Seetõttu me muidugi vaatasime üle kõik maksuerandid, mis on. Eks see küsimus ole see, et kui ühelt poolt on kriitika, et inimesed peavad seda koormat kandma, siis miks üks sektor sellest välja saab jääda ja seda koormat sellisel kujul kandma ei pea.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Koalitsioonilepingus peaks käsitletama Eesti jaoks kõige olulisemaid teemasid, aga sealt lepingust puudub sõna "sündimus". Ent sündide arv Eestis oli 2022. aastal viimase sajandi kõige väiksem ja 2021. aastaga võrreldes vähenes 13%. Sõjaga pole seda kuidagi võimalik põhjendada, nagu te alati seda sellistel puhkudel teete, sest meie lähiriikides vähenes sündimus märksa vähem. Küsin nüüd, miks selles olukorras kavatseb võimuliit rahvastiku seisundit peretoetusi vähendades veelgi halvendada. Kas see ei tundu valijate petmisena, õiguspärase ootuse printsiibi rikkumisena, arvestades, et teie juhitud valitsus alles mõni kuu tagasi suure pere toetusi tõstis?

Aitäh! Jaa, eks meil ole olnud neid vaidlusi teiega nende arvamuste üle, kas lapsed sünnivad sellepärast, et raha pakutakse, versus see, kas lapsed sünnivad, kuna on kindlus, et ma suudan need lapsed üles kasvatada, ja see sõltub sellest, kas mu partner on minu kõrval ning kas need teenused, mida pakutakse, on piisavad. Me olemegi selles koalitsioonis keskendunud sellele, et aidata inimesi nende teenustega ja aidata neid peresid, kellel on kõige raskem. Me räägime näiteks puudega laste teenustest, me räägime harvikhaigustega lastest, me räägime elatisabi suurendamisest, mis puudutab lapsi üksi kasvatavaid vanemaid. See on see, millega me tegeleme. Mis puudutab õiguspärast ootust, siis jah, teil on õigus, et õiguspärane ootus siis tekib, aga seetõttu ongi vaja need asjad kiiresti korda teha, et seda õiguspärast ootust ei tekiks paljudel.

Kolleeg Andrei Korobeinik, palun!

Hea istungi juhataja! Hea Kaja! Ma pean tunnistama, et päris mitu sümpaatset asja on koalitsioonileppes, mitte päris kõik ei ole sellised, aga väga paljud. Ühte neist sa puudutasid ka oma kõnes. Sa rääkisid sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisest. Mina olen vaadanud numbreid. Võimalik, et ma olen kusagil eksinud, aga tuli välja, et tulumaksureformi tulemusena, kui tulumaks tõuseb ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb, saab Riigikogu liige umbes 500 eurot rohkem aastas, aga inimene, kes teenib 1200 eurot brutopalka, saab aastas 5 eurot vähem. Selle järgi tundub, et sissetulekute ebavõrdsus ju kasvab, mitte ei vähene. Kas ma olen kusagil eksinud? Oskad sa mind äkki parandada?

Aitäh! Mul ei ole seda konkreetset tabelit praegu siin ees, aga igal juhul, kui varasemad valitsused, praegu [veel jätkav] valitsus eriti, keskendusid nendele esimestele detsiilidele, et nende sissetulekuid tõsta, siis [loodav] valitsus saab ikkagi teha samme ka keskklassi jaoks. Tulumaksusüsteemi kordategemise mõte on see, et ei karistataks kuidagi palgatõusu. Ehk et siis, kui me tõstame õpetajate või politseinike palka, ei sööks seda [tõusu] ära see maksuküür, mis praegu on. Praegu on ju nii, et kehtiv tulumaksusüsteem on kahe määraga sisuliselt, 20% ja siis keskklassil palgavahemikus 1200–2100 on see 34,5%. See ei ole õiglane. Selge on see, et selle sammu tegemine alguses on kallis, aga kokkuvõttes, kuna see ei pärsi enam palgatõusu, peaksid sellest ikkagi varem või hiljem võitma kõik.

Mart Maastik, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaministrikandidaat! Uue koalitsioonilepingu punktis 3.3.14 on kirjas: "Kaotame täiendava maksuvaba tulu laste, abikaasa ning eluasemelaenu intresside eest alates 2024. aastast." See on esimene pool küsimusest: kuidas suhtute sellesse, et iga järgnev valitsus nullib eelnevate kokkulepped? 

Te väidate kogu aeg, et arvestuslikult [saadakse] 400 miljonit käibe‑ ja tulumaksu tõusust ja 120 miljonit automaksust, kokku ümmarguselt 500 miljonit, et makse on vaja tõsta selleks, et on vaja julgeolekut tagada. Palun selgitage, mille arvelt sel juhul kaetakse iga-aastane 500 miljoni suurune nii-öelda maksuküüru kaotamise kulu.

Aitäh! See maksuküüru kaotamise kulu on muidugi ajas muutuv. Oleks me teinud selle 2019. aastal, oleks see maksnud 200 miljonit. Mida hiljem me seda teeme, seda kallimaks see läheb. 

Mis puudutab tulumaksuvabastusi, siis kui me tõstame tulumaksuvaba miinimumi ja kaotame selle maksuküüru ära, see enamiku inimeste jaoks tegelikult negatiivses mõttes efekti ei oma. Siin on seos Andrei Korobeiniku küsimusega. Seda tulumaksuvabastust laste ja abikaasa eest on saanud pigem kõrgemat tulu teenivad inimesed, sest madalamat tulu teenivad inimesed saavad juba selle tulumaksuvabastuse ja nende tulud ei ole lihtsalt nii suured. Nii et me oleme üritanud seda tasakaalu hoida.

Ants Frosch, palun! 

Aitäh, istungi juhataja! Küsimus peaministrikandidaadile. Millised siduvad kokkulepped on Eesti Vabariigil meie liitlastega seoses Nursipalu suurpolügooni rajamisega?

Aitäh! Meil ei ole ühtegi siduvat kokkulepet meie liitlastega seoses Nursipalu kaitsepolügooni laiendamisega. See on vajalik puhtalt meie enda kaitsevõime tõstmiseks ja loomulikult ka selleks, et oleks võimalik liitlastel harjutada, aga me teeme seda ikkagi eelkõige enda jaoks.

Kolleeg Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Te oma ettekandes ei maininud kordagi ega puudutanud demograafiateemat ega sündimust. Mitte kordagi. Sellest võib väga selgelt välja lugeda selle valitsuse prioriteete. Õnneks ei ole meil praegu viimase 100 aasta suurim majanduskriis, meil on Eestis olnud sügavamaid kriise. Õnneks ei ole meil ka viimase sajandi suurim julgeolekukriis, sest meil on olnud teine maailmasõda ja sellele järgnenud rasked ajad: Stalini aeg, okupatsiooniaeg jne. Küll aga on meil nüüd viimase 100 aasta madalaim sündimus. Mina küsin, kas teie arvates on Eestis tegemist demograafilise kriisiga või ei ole. Ja kuidas selles valguses näeb välja koalitsioonileping? Milline sihtrühm saab selle koalitsioonilepingu elluviimise tulemusena kõige suurema koormuse nende maksutõusude ja kärbete kaudu? Milline sihtrühm?

Aitäh! Kõigepealt, ma ei puudutanud väga paljusid erinevaid teemasid, mis riigis üldiselt on, lihtsalt sellel põhjusel, et mulle on siin 20 minutit ette nähtud, ja te ei jaksaks seda kõike eraldi ära kuulata, mis puudutab kõiki valdkondi. 

Meil on teiega erimeelsused selles, mis paneb lapsi sündima. Kõigepealt, esimene asi, miks meil vähe lapsi sünnib, on see, et meil on vähe emasid, kes sünnitavad. Kui emasid ei ole, siis ei ole ju lapsi ka. Me oleme demograafiliselt jõudnud sellisesse kohta. Meie fookus on aidata neid, kes päriselt abi vajavad, ja meie fookus on peredele pakkuda ikkagi neid teenuseid, mida nad vajavad, selleks et lapsi üles kasvatada. Sellele me keskendumegi rohkem, et lapsed saaks rahulikult kasvada. Näiteks kogu see haridusreform, millega tuleb edasi minna, et oleksid kodulähedased koolid, see kõik puudutab peresid ja nende kasvamist ning ka julgust sünnitada rohkem lapsi. Aga jah, emasid meile kuskilt üleöö juurde ei tule.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Koalitsioonilepingus on mainitud, et te ei plaani enam avada uusi põlevkivikaevandusi. Aga samas me teame, et avamist ootab Uus-Kiviõli kaevandus ja selle saatus on kuidagi väga ebamäärane. Ma küsin, kuidas on plaanis edasi minna selle Uus-Kiviõliga. Ma täitsa saan aru, et te soovite edaspidi keskenduda puhtalt taastuvenergiale, eriti juhtimises, aga samas eksperdid väidavad, et toetudes puhtalt taastuvenergiale ei ole võimalik tagada meie riigi energiajulgeolekut. Palun vastake minu küsimusele.

Jaa, aitäh! Meil on selle koalitsioonilepinguga eesmärk, et saaks seda ressurssi kasutada ilma uusi põlevkivikaevandusi avamata. See ei puuduta neid kaevandusi, millele on luba juba antud, ehk me ei lähe seda keelama. Aga eesmärk on ja seetõttu meil on see ka siin lepingus, et me paneksime nii-öelda need põlevkivikaevandused ühte äriühingusse ja sealt tagaksime võrdse ligipääsu ressursile kulupõhise hinnaga, kes iganes seda tahab. Need ei pea olema mitte ainult riigile kuuluvad ettevõtted, vaid võivad olla ka erasektoriettevõtted, kes tahavad põlevkivi edasi väärindada. Jah, neid asju, mis on, me otseselt keelama ei lähe, aga eesmärk oleks see, et juba olemasolevatest kaevandustest saaks selle ressursi kätte, sest need mahud on väga suured, mida nendes olemasolevates veel saab kaevandada. Kui on võimalik, siis uusi avada ei tahaks.

Varro Vooglaid, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! 2020. aasta septembris te kritiseerisite teravalt abielureferendumi korraldamise soovi, kirjutades, et abielu juba on perekonnaseaduse esimeses paragrahvis määratletud üksnes mehe ja naise vahelise liiduna ning et keegi ei tahagi seda muuta. Tsiteerin teid: "Ma ei ole kuulnud, et keegi seda muuta tahaks. Seega on selle küsimuse rahvahääletusele panemine täiesti mõttetu, sest ma ei tea ühtegi poliitilist jõudu Eestis, mis sooviks seda määratlust muuta. Abielu institutsioon ei ole Eestis rünnaku all ja ei vaja põhiseaduslikku kaitset." Ometi teatasite vaiksel laupäeval toona räägitule risti vastupidi, et asute abielu tähendust põhimõtteliselt ümber kirjutama. Eelnevat silmas pidades on minu küsimus teile järgmine. Miks te olete avalikkusele valetanud, nagu ei tahaks ükski poliitiline jõud Eestis niinimetatud homoabielu seadustada, olgugi et tegelikult olete te ise üks neist jõududest … 

Aeg!

… kes just seda soovib teha?

Aitäh! Eks sel hetkel me ju rääkisime selle Riigikogu raames, mis tol hetkel oli. Nüüd on toimunud valimised. Valimistega on tulnud siia sisse terve uus jõud, kes abieluvõrdsust väga selgelt on ajanud. Ka sotsiaaldemokraadid on seda oma valimislubadustes välja toonud. Ausalt öeldes, meil olid [programmis] kooseluseaduse rakendusaktid. Jah, see vastab tõele. Iga koalitsioonileping on kompromiss. Aga ma ütlen, et ma kuulasin neid argumente, mis ka Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid esitasid. Mitte keegi ei takista inimest targemaks saamast ja kuulamast, mida teised ütlevad. Tõepoolest, neil on õigus. Me peaksime selle abieluvõrdsuse ära tegema, et kõigil inimestel oleksid võrdsed õigused. Mitte keegi ei tohiks öelda teisele, keda see tohib ja keda ei tohi armastada. Need paarid on olemas, las neil olla täpselt samasugused õigused nagu kõikidel teistel. Sellest ei lähe teie elu mitte kuidagi halvemaks, minu oma ka mitte. Ma ei pöördu sellepärast oma abikaasast ära ja tõenäoliselt ei pöördu ka teie. Aga need inimesed, kes on olemas ja elavad koos, saavad siis oma abielu registreerida täpselt nii nagu kõik teised.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Tänases olukorras te olete võtnud selge suuna riigieelarve kärpimisele. Aga samal ajal luuakse koalitsiooni soovil täiesti uus koht Ida-Virumaal ehk valitsuse esindaja koht. Palun öelge mulle, miks selle rolliga ei saa teie arvates hakkama näiteks Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu palgaline tegevdirektor või palgaline juhatuse esimees.

Jah, hea küsimus. Kindlasti ei ole meie soov luua täiendavaid ametikohti, vaid me püüame neid ümberkujundusi teha ikkagi nende ministeeriumide sees, mis on olemas. Kui küsimus on see, kas tegemist on [ametikohaga], millel on võrdne kaal näiteks ministri ametiga, siis me leppisime kokku, et ei ole, et ta tegelikult on pigem selline ametnik ehk üks teiste hulgas. Mul ei ole olnud au kohtuda selle isikuga, keda te välja toote, aga ma usun, et uus regionaalminister saab võtta selle enda ajada või kokku leppida, kuidas oleks kõige parem töötada, sest see Ida-Virumaa esindaja oleks selle valdkonna sees. Ma kindlasti ootaks koostööd, sest mõte on ju hea. Mõte on see, et Ida-Virumaa probleemidega tegeldakse, valitsuse tasandil tegeldakse ja neid võetakse tõsiselt ning me suudame selliseid väljakutseid lahendada koos.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Auväärt peaministrikandidaat! Oleme järjestikustes valitsustes tegelenud üsna palju ka tervisevaldkonnaga. Näiteks, Jüri Ratase esimene valitsus hakkas maksma ravikindlustusmaksu eakate eest, mis toob valdkonda pikemas plaanis sadu miljoneid lisaraha. Jüri Ratase teise valitsuse ajal, kui mina olin tervisevaldkonna eest vastutav, eraldasime 540 miljonit tegevustoetust haigekassale aastateks 2021–2024, mille peal paljuski praegu veel haigekassa ja tervisevaldkond püsib. Edaspidi, nagu te hästi teate, ootab Tervisekassat väga sügav miinus, aastast aastasse see kasvab. Minu küsimus teile on: kui palju lisaraha praegu loodav valitsuskoalitsioon konkreetselt tervisevaldkonda suunab? Väga loodan, et ei [kasutata] naiivse lahendusena eratervishoiu laiendamist, mis tegelikult tähendab jõukatele terviseteenuste kättesaadavuse paranemist ning vaesematele veelgi pikemaid ravijärjekordi.

Aitäh! Kuulan teid ja saan aru, et te tegelikult soovite väga palju tervishoiu rahastust suurendada, aga samal ajal maksud ei tohi tõusta. Kumb siis on? Kõike korraga ei saa. Kui me ütleme, et toome sellesse sektorisse juurde lisaraha, siis see lisaraha eelarvest ei ole tulemas kuskilt mujalt kui maksumaksja käest. 

Aga me oleme kokku leppinud, et me vaatame üle tervishoiusüsteemi rahastamise mudeli 2023. aasta jooksul. Sellega tegeleb uus terviseminister. Saame selle jätkusuutlikkusest siis rääkida. Täpsemad numbrid saan öelda teile siis, kui me tuleme Riigikogu ette eelarve aruteludega.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ennist te ütlesite, et lapsed ei sünni mitte raha pärast, vaid nad vajavad kindlustunnet. 2022. aastal oli Eestis kõigi aegade madalaim, rekordmadal sündimus. See oli aeg, kui Kaja Kallas oli juba kaks aastat pakkunud kindlates kätes valitsemist. 

Aga tuleme demograafilise kriisi juurest eelarvekriisi juurde. Eelarvekriis on ka Kaja Kallase valitsuse tekitatud: hüppeline kulude kasv, kõige suurem, rekordnumbrites kulude kasv toimus kahel viimasel aastal. Te olete siin laimanud oma eelkäijaid, kaasa arvatud mind, et teie pärisite miinusega eelarve. Aga te pärisite ka üle 8%‑lise majanduskasvu koos vastavate maksulaekumistega, mille te suutsite eelmise aasta lõpuks keerata miinusesse. Sellega koos kadusid ära ka maksulaekumised. Nüüd te siis suudate siin meile rääkida, kuidas keegi teine on süüdi. Ei ole. Süüdi on teie süüdimatu käitumine energiakriisis, mille põhjuseks ongi ju meie eelarvekriis. Te lahendate eelarvekriisi, ajades majandust veel rohkem hukka erinevate maksutõusudega. Millal te ükskord vastutust hakkate võtma oma käkkide eest?

Aitäh! Kui me vaatame graafikut kõikide Eesti valitsuste kohta, alates iseseisvuse taastamisest, siis näeme, et eelarvepuudujäägi absoluutne rekord oli siis, kui minister oli Martin Helme, 5,5% oli siis eelarve puudujääk. See on kõige-kõige suurem, sellist rekordit ei ole suutnud mitte keegi ületada. 2021. aastal, kui meie moodustasime valitsuse, me tegime väga valusaid otsuseid, kärpisime riigi kulutusi. Selle tulemusena me jõudsime puudujäägini 1% SKT‑st. Tegelikult me jõudsime tasakaalule päris lähedale. Aga tõsi on see, et lisaks tervisekriisile, mis juba oli, tuli ka energiakriis, tuli sõda ja auk kärises suuremaks, aga ikkagi mitte nii suureks kui teie valitsuse ajal.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Lugedes seda koalitsioonilepingut, keskendusin ma arusaadavalt maaeluosale. Seda lugedes pidin ma kahetsusega tõdema, et me alustame järjekordselt maapiirkonna [rahva] lõhestamist. Milles see seisneb? Me propageerime taimsete materjalide ja taimsete toodete kasutamist. Minu teada teises lõigus on seal üleval öeldud, et tavapõllumajanduspraktikas kasutatakse taimekasvatust ja loomakasvatust ning taimsete materjalide ja taimsete toodete kasutamine tähendab puhtalt veganlust. Kas uus koalitsioon on võtnud eesmärgi viia Eesti inimesed üle taimetoidule ehk veganlusele? Varasemalt debattides ma seda ei kuulnud. Nüüd küsimus: kuidas on omavahel seotud veganlus, toidujulgeolek ja maapiirkonna ettevõtete toimetulek?

Aitäh! Ma kohe täitsa huviga võtsin selle peatüki ette, et näha, kust te seda välja loete. Ma vaatan punkti 7.3.8: "Otsime võimalusi kasutada avalikus toitlustamises senisest suuremas mahus kohalikku ja tervislikku toitu ning suurendame taimse toidu osakaalu." Neid inimesi, kes taimset toitu tarbivad, on järjest rohkem ja neil peaks ka olema võimalik avalikes asutustes seda tarbida. Või siis teine lause: "Parandame tervisliku taimetoidu kättesaadavust avalikku sektorit teenindavates toitlustusasutustes." Me parandame seda, see ei tähenda seda, et liha ära kaob. Mina ei näe siin vastandust, me tegelikult anname rohkem võimalusi.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Hea valitseja! Mul on ikkagi küsimus maksude kohta. See, mis ka eile avalikuks tuli, mis oli vist esialgsest versioonist kuidagi välja jäänud, puudutab ettevõtete avansilist tulumaksu dividendidelt. Kas ja kui palju sellest vahendeid saadakse ja miks te seda loogikat ja määra muutma lähete? Omal ajal tehti see selleks, et Eestist raha välja ei liiguks. Tõsi, vahepeal on palju muutunud, aga kui palju sellest vahendeid tahetakse juurde saada? 

Teine küsimus puudutab majutusasutuste käibemaksu erandit, sedasama konkurentsi. Ma käisin vahetult enne valimisi kõrtsmik Marek Reinaasaga, nii nagu ta iseennast seal korduvalt kutsus, ja Andres Sutiga turismiettevõtjate ees. Ma ei mäleta, et kumbki neist oleks rääkinud majutusasutuste käibemaksu tõusust. Millise erakonna survel see koalitsioonileppesse tuli?

Aitäh! Kõigepealt teie esimese küsimuse juurde. Meil ei ole endiselt ettevõtete tulumaksu reinvesteeritud kasumilt. Ehk siis, kui sa investeerid tehnoloogiasse, inimestesse, tulumaksu ei ole. Kui sa maksad välja dividendi, siis sa maksad ka tulumaksu selle pealt. Mis puudutab seda avansilist tulumaksu, nii nagu te korrektselt ütlesite, siis selle esialgne mõte oli see, et ei lükataks seda dividendi maksmist küpsete ettevõtete puhul edasi. 

Kui palju sealt sissetulekut tuleb ja on planeeritud? 2025. aastal 26 miljonit, 2026. aastal 27 miljonit ja 2027. aastal 28 miljonit. Olukord on selles mõttes muutunud, et kui me pidime tõstma inimeste tulumaksu, siis tunduks kuidagi veider, kui see avansiline [tulumaks] jääks sellest välja, et dividendi pealt ei maksa sa võrdselt, vaid maksad vähem. Ma tean, et selline määr on näiteks ka Lätis, praegu on see määr 20. See oli see põhjus, miks me vaatame seda tervikpilti, kuigi see summa summarum ei too nii palju raha.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Lähtuvalt kolleeg Kiigele antud vastusest ma mainiks seda, et teatud maksutõusud, ma arvan, oleksid isegi aktsepteeritavad. Tasakaalus eelarve ja hea eelarve on ka tõenäoliselt selle saali inimeste jaoks oluline. Küsimus on aga prioriteetides. Kui nende maksutõusude tõttu või pärast esitada kõige kallim valimislubadus, mis on teie sõnul maksuküüru [kaotamine], mis annab 2000–3000 eurot teenivatele inimestele kohe kõige suurema kasu, siis kas see on nüüd see lahendus. Teie ja teie koalitsioonipartner deflekteerite seda küsimust eelkõige alampalga tõusuga, see on see suur maasikas, mis teil valitsuses on. Aga koalitsioonilepingus on kirjas, et te kehtestate avalikus sektoris 2027. aastaks alampalgaks 60% mediaanpalgast. Avalikus sektoris. Ma küsin, ambitsioonikuse … 

Vabandust! Hea küsija, aeg!

Kui palju neid inimesi on?

Teie aeg! Küsimuseks on aega 60 sekundit, mitte 71.

Aitäh! Kõigepealt, minu meelest ei ole mõtet seda raamistada kui mingite rikaste inimeste tulumaksuküüru. See puudutab kõige rohkem neid inimesi, kes teenivad 1200–2100 eurot kuus. Need on õpetajad, päästjad, politseinikud. See on see sektor või need on need inimesed, kes maksavad 34,5%, kui teised maksavad 20%. Nii et see ei ole kuidagi õiglane. Jah, selle küüru kaotamine on kallis, seda küüru ei oleks pidanud üldse tegema. See jääb teie südametunnistusele. Mida kaugemale me selle lükkame, seda kallimaks see läheb ja seetõttu me peaksime selle tegema ära nüüd. Ühelt poolt, kui alampalk tõuseb, kui sul ei ole enam seda piiri ees, et maksud söövad palgatõusu ära, siis ma usun, et kokkuvõttes hakkavad need palgad ka seal alumises otsas kiiremini kasvama.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Teatavasti astus eile tagasi eelmine valitsus, mille peaministriks olite samuti teie ja mille üks viimastest sammudest oli peretoetuste süsteemi ülevaatamine. Tänu sellele näiteks tõusis 1. jaanuarist paljulapseliste perede toetus. Nüüd lubab teie moodustatav valitsus, et hakkab seda tagasi keerama, kaob ka lubatud toetuse indekseerimine. Seda põhjendatakse muu seas lausega, et uus süsteem riivab paljude inimeste õiglustunnet. Ma ei hakka praegu toetuse suuruse üle arutama, aga õiglusest rääkides: kas teie arvates on õiglane alguses [lubada] paljulapselistele peredele suurem toetus ja kolme kuu pärast hakata seda vähendama? Kuidas siis need pered saavad edaspidi uskuda riiki, mille valitsus niimoodi käitub?

Aitäh! Ma tean, et teie olite ka valimiskampaania ajal väga palju tänavatel inimestega suhtlemas. Üks etteheide, mida seal esitati, oli perehüvitiste süsteemi ebaõiglus. Me üritamegi seda süsteemi teha õiglasemaks. Ma tahan rõhutada, et võrreldes isegi veel aasta alguse seisuga on kolme ja rohkema lapsega pere toetus 150 eurot suurem ning seitsme ja enama lapsega pere toetus 250 euro võrra suurem ka selle uue süsteemi järgi, mida me tegema läheme. Nii et igal juhul on põhimõte selles, et me keskendume neile, kes päriselt abi vajavad, ja teeme seda süsteemi õiglasemaks. Jah, mulle oleks meeldinud, et me sellist asja kohe alguses ei tee, aga me teame, kuidas see seis siin Riigikogus oli: neli erakonda seda asja ajasid ja üks erakond oli sellele vastu. Nüüd on Riigikogu koosseis teistsugune.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kandidaat! Eelmine küsimus jäi mul poolikuks, aga te mainisite ära, et Tallinnas on küll tasuta ühistransport, aga see ei ole kõikidele, vaid Tallinna elanikele. Ma oleks kahe käega poolt, ja ma arvan, et väga paljud siin saalis oleks selle poolt, kui terves Eestis oleks tasuta ühistransport. Samas te ju praegu oma otsusega maakondliku tasuta ühistranspordi panete kinni, vaatamata sellele, et nendel liinidel tegelikult sõitjate arv on tõusnud. Ma võin nii-öelda valgustada teid, et ka Tallinnas on sõitjate arv tõusnud. See on nii ainult tänu sellele, et tegelikult hinnad on läinud kallimaks, inimesed ei jõua lihtsalt kütust osta. Teiselt poolt te nüüd tahate kehtestada automaksu. Teie erakonna liige Mart Võrklaev ütleski seda, et seda hakatakse tegema CO₂ nii-öelda väljastuse alusel. Vanemaid autosid on Eestis tunduvalt (Juhataja helistab kella.) rohkem kui uusi.

Nagu ma vastasin teile eelmine kord, vastan ka seekord, et me ei ole seda automaksusüsteemi veel välja töötanud, see nõuab läbiarutamist. Jah, CO₂ maksustamine on see, mida me soovime saavutada, et meil oleks puhtam õhk, aga kuigi vanemad autod rohkem CO₂ emiteerivad, ei oleks kuidagi õiglane, kui luksautod – kas või, ma ei tea, elektri-Porsched – jääksid sellest maksust kuidagi kõrvale. Jällegi, me ei taha suurendada sellega ei regionaalset ebavõrdsust ega inimeste ebavõrdsust. Aga me jõuame seda siin saalis debateerida, sest kui see eelnõu on valmis, kui see süsteem on valmis, siis me saame nende detailide üle arutada.

Rain Epler, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Täna ei ole pikalt aega peatuda sellel, kuidas teie ja kaitseminister Pevkur enne valimisi käisite Võrus Nursipalu teemal rahvale kaasamisest ja inimeste huvide arvestamisest rääkimas. Sellest on piisavalt salvestusi eraarhiivides ja ka ajakirjanduses on seda kajastatud. Aga oma koalitsioonilepingu punktis 1.1.4 te ütlete: "[---] arendame kiirendatud korras välja Nursipalu harjutusala. Selleks muudame seadust, et võimaldada riigikaitselise erandi kasutamist, ja läheme edasi Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamisega." Mu küsimus on lihtne. Kas selle teerullitaktika kiirendamiseks plaanite te need seadusemuudatused siduda valitsuse usaldushääletusega, siis oleks protsess veelgi kiirem?

Aitäh! Me ei kavatse mitte ühtegi eelnõu siduda usaldushääletusega, kui teie ei tee obstruktsiooni ja olete valmis arutama sisuliselt. Kui te ei tee tuhandeid või sadu muudatusettepanekuid lihtsalt selleks, et ajada Riigikogu umbe, ei ole meil ka mingit põhjust siduda neid eelnõusid usaldushääletusega. Nii et ma ootan teie poolt konstruktiivset lähenemist, et me saaksime arutada rahulikult, ühesõnaga, nii nagu peab, et me ei peaks [eelnõusid] siduma usaldushääletusega.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaministrikandidaat! Koalitsioonileppes te ütlete, et kõigi laste jaoks peaks olema haridus esimeses kahes kooliastmes kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Teie valitsuse ajal on tegelikkus olnud vastupidine, tekkinud on maakoolide sulgemise laine. Kuidas te seda [koalitsioonileppes öeldut] tegelikkuses tagate? Kas see tähendab, et riigi toel avatakse teie valitsuse ajal juba suletud väikekoolid, või pigem seda, et senised kodulähedased väikekoolid muudetakse kaheklassiliseks?

Aitäh! Kaheklassiliseks … Kõigepealt, koolide pidamine on kohaliku omavalitsuse pädevus. See tähendab, et riik üldiselt ei otsusta seda, mis kool läheb kuskil kinni, vaid kohalikud omavalitsused otsustavad, kuidas nad koolivõrku üleval peavad, arvestades, kuidas kogukond seda soovib. Meie oleme kokku leppinud koalitsioonilepingus – meil olid väga põhjalikud arutelud sel teemal –, et just väikesed lapsed ehk 1.–6. klass peaksid saama kodu lähedal õppida. Kuidas siis seda teha? Kohalikke omavalitsusi tuleb selleks aidata. Eks see sõnastus, mis meil on, nõua detailsemat läbiarvutamist. Aga kui koolis on vähemalt 30 last, siis rahastus oleks klassikomplektipõhine, kui on vähem lapsi, siis läheb pearahapõhiseks. See peaks kohalikele omavalitsustele andma motivatsiooni hoida just neid väiksemaid koole elus. Aga ma ütlen, et me tuleme kohalikele omavalitsustele appi. Siiamaani ei ole seda tehtud, kuna see on kohalike omavalitsuste pädevus.

Enn Eesmaa, palun! 

Suur aitäh! Auväärt peaminister! Selles saalis ja kogu Eesti ühiskonnas ei ole vist väga palju inimesi, kes ei oleks mõistnud, kui oluline on julgeolekutaseme hoidmine ja tõstmine praeguses maailmas. Koalitsioonilepingus on piisavalt palju mõtteid ka NATO teemal. Nendest üks on aga selline, mille täitmist me kõik kahtlemata sooviksime, ja see kõlab nii: "Taotleme NATO üleselt kaitsekulude tõstmist 2,5% peale ja seisame selle eest, et liitlaste sõjalised võimed ja laskemoon oleks koostalitusvõimeline erinevate liitlasriikide vahel." See on tõepoolest pikk plaan. Mitmes Kaja Kallase valitsus on siis, kui need eesmärgid täituvad?

Jah, me tõepoolest ei saa seda lubada liitlaste eest, sest iga liitlane teeb oma otsuseid ise, aga me tahame seda teemat hoida NATO tasandil pidevalt elus. Esiteks, see 2%‑line kaitsekulude kohustus peaks olema nii-öelda põrand, mitte lagi, ja liitlased, kes on seda lubanud, peaksid seda ka reaalselt tegema. Teine suur probleem on koostalitusvõime. Tõesti, iga liitlane tellib eraldi oma võimearendused ja paneb sinna lisaks mingi sellise tingimuse, mis omakorda seda laskemoona muudab. Me peaks kogu aeg mõtlema, et me oleksime valmis tegutsema ühtselt. Selles suunas me tegutseme, me suhtleme oma liitlastega, üritame seda teemat kogu aeg NATO‑s tõstatada, aga tõesti, nende eest ma lubadust anda ei saa, seetõttu ongi siin selline sõnastus, et me taotleme ja me töötame selle nimel.

Aga millal see kõik võiks juhtuda? Ma isiklikult küll loodan, et kõik peaksid olema tänaseks päevaks aru saanud, et see olukord ei lähe mööda ja riigikaitsekulutusi tuleb pidevalt teha, mitte ainult [Venemaa] naaberriikides, vaid kõikides riikides. Aga tundub, et see võrdselt võib-olla kõigini ei ole jõudnud.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kaja Kallas, te minu eelmisele küsimusele ei vastanud, vaid rääkisite aiaaugust. Nüüd, kasutades teie siinset suhtlusmaneeri ja väljendusi, võin öelda, et tundub, et teil puudub funktsionaalne arusaamine. Seega ma püüan rääkida lihtlausetega ehk lugege palun mu huultelt. Teie olete põhiseaduskriisi tekitanud. Teie olete tekitanud õigusriigikriisi. Olete lõhestanud rahvast, õhutate viha, te valetate ja ainult valetate, te hävitate Eestit. Kui kaua te seda veel jätkate?

Aitäh! Teie huultelt on väga raske lugeda, sest need ei liigu väga. (Naerab.) See oli nali. Palun vabandust! Aga sellele retoorilisele küsimusele on ka väga raske vastata. Teie usute seda, mida teie tahate uskuda, ja mina teid ükskõik mis vastusega ümber ei veena. Teie saate neid oma väiteid edasi esitada, nii nagu te tahate, ja mul ei ole mingit võimalust ega soovi teid ka takistada, sest Eesti on vaba riik, Eestis on sõnavabadus ja igaüks saab oma arvamust avaldada täpselt nii, nagu tahab, sealhulgas teie.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ma tulen tagasi majutusasutuste käibemaksu tõstmise juurde. Nagu te ütlesite, ei ole põhjust, miks seal peaks erisus olema, ja raha tuleb maksudest, mis on ju tõsi. Küll aga teie juhtimisel jõustus eelmise aasta 1. augustist ajakirjandusväljaannete käibemaksuprotsendi allatoomine ehk see toodi 9%‑lt 5%‑le. Siit ka minu küsimus. Kuna raha tuleb maksudest, siis kas te saate kinnitada, et ka ajakirjandusväljaannete käibemaks läheb 22% peale nagu muud asjad, kuna raha on eelarvesse vaja? Ja et teil oleks lihtsam vastata, siis palun öelge kas jah, et tõuseb 22%‑le, või ei.

 Ei.

Anti Poolamets, palun! 

Jaa, pidin kiirkorras oma küsimuse ümber mõtlema, sest te just väitsite, et Eestis on sõnavabadus ja nii peabki see jääma. Tegelikult on teil ju plaanis vihakõneseaduse ellurakendamine, mis on moodsas formaadis tsensuuri sisseseadmine, mõistagi ei [millegi muu] kui konservatiivsete mõtteavalduste suhtes. Seda me oleme välisriikides näinud. Me näeme, kuidas Päivi Räsänen on siiamaani Soomes kohtu all piibli tsiteerimise eest. Kuidas siis saab, kas valetate, valetasite või säilib Eestis sõnavabadus?

Aitäh! Vaadake, keegi ei võta teilt võimalust vihaselt rääkida, keegi ei võta teilt võimalust vihata. Mis on meie põhiseaduses? Põhiseadus ütleb, et vaenu õhutamine on karistatav. See, et meie karistusseadustik ei ole põhiseadusega kooskõlas, on vale ja see tuleb ära muuta, see vaenu õhutamine ja inimeste üleskutsumine, et nad teisi ründaks. Me oleme seda debatti siin pidanud. Seal on erinevus. Õigust vihaselt kõnelda ei võta mitte keegi ära. Küsimus on lihtsalt selles, et vaenu õhutamisega on praegu nii, et kui konkreetselt keegi viga ei saa, siis see ei ole karistatav. Kui te näiteks kuskil suure rahvamassi ees kutsute üles, ma ei tea, homosid ründama, ja kui keegi seda reaalselt teeb, siis teie ei vastuta mitte millegi eest. Miks peaks vaenu õhutamine olema selliselt lubatud? Sellel on reaalsed tagajärjed. Me näeme ju teistes riikides, et köetakse inimesi üles ja pärast keegi läheb päriselt kellelegi kallale. Näiteks on David Vseviov selle kohta väga hästi kirjutanud, kuidas üks samm viib teiseni. Kõigepealt te ütlete, et kõikides meie hädades on süüdi tema. Noh, antud juhul te ütlete, et mina olen süüdi. Järgmine samm on, et ahaa, kui kõikides meie hädades on süüdi tema, siis järelikult, kui me tema likvideerime, kaovad kõik meie probleemid ära. See on see põhjus, miks vaenu õhutamine on lubamatu, miks vaenu õhutamine viis juutide hävitamiseni ja on viinud erinevate genotsiidideni erinevates riikides. Miks see peaks olema lubatud, kui sellel on reaalsed tagajärjed? Aga veel kord: vihaselt kõneleda saate edasi ja keegi ei tule seda õigust teilt ära võtma.

Protseduuriline küsimus, Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt väikse hilinemisega küsin. Siin räägitakse vihakõne keelamisest. Kuidas parlamendis nõmedate ja solvavate naljadega on? Kas need on teretulnud või need tuleks ka ära keelata? Või kuidas härra esimees suhtub sellesse huumorisse, mida peaministrikandidaat Kert Kingo suunal tegi?

Kõigepealt, esimeest me kindlasti tervitame. Ma saadan esimehele need tervitused edasi. Aga ma arvan, et see ei olnud hea [keele]kasutus, mida räägiti Kert Kingo kohta. See oli teil minu arvates õige tähelepanek. Aitäh! 

Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ma sain peaministrikandidaadi jutust aru, et need, kes ütlevad, et keegi on milleski süüdi, on ka vihakõnes või vaenukõnes, nagu seda nüüd peenelt nimetatakse, süüdi ja karistatavad. Kuidas meil siin Riigikogus hakkab siis olema? Kui me peaministrile või kellelegi teisele esitame küsimuse ja heidame ette, et nad ei ole oma tööga hakkama saanud, kas me oleme vihaõhutajad ja tagajärjeks võivad olla mingisugused, ma ei tea millised, poliitilised atentaadid või mis? Kuidas meie enda käitumisega siis on? Ei tohi lihtsalt selliseid küsimusi enam esitada või?

Aitäh! Antud küsimus ei ole küll protseduuriline, aga meie endi käitumisest siin saalis sõltub väga palju. See sõltub meist endist ja see on poliitilise kultuuri küsimus. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaministrikandidaat! Te olete varasemalt ja ka täna päris kõlavalt kommunikeerinud suuri reforme, mida teie valitsus, uus valitsus hakkab tegema, ning rääkinud regionaalreformist ja regionaalse ebavõrdsuse kaotamisest. Hetkel näeb see kõrvalt vaadates välja niimoodi, et juba olemasolevad tegevused, juba teostatavad asjad ja ka struktuurifondide ning kodumaised toetused tõstetakse lihtsalt Maaeluministeeriumisse silmamoonduseks kokku. Aga iga kolimine ja muudatus on esialgu päris suur kulu. Kui suur kulu see olema saab? Palun kirjeldage täpsemalt, mida tähendab teie uue valitsuse väidetavalt regionaalsete investeeringute programm. Mida see tähendab ja mille poolest see erineb juba praegu olemasolevatest regionaalprogrammidest? Me teame, et ka Ida-Viru ja Kagu-Eesti jaoks on sellised regionaaltoetused juba sisse kirjutatud ja kõik plaanid on olemas. Tegelikkuses vajavad nad lisarahastust. Kui suur see lisarahastus on?

Aitäh! Kõigepealt Kert Kingole: ma tõesti ei mõelnud teid solvata. Palun väga vabandust, kui see teid solvas. Ma tegin kohatut nalja, katsun sellest edaspidi hoiduda. 

Aga vastus teie küsimusele. Regionaalpeatükk on meil väga põhjalik. Ma tooksin eraldi välja esiteks selle, et me tasandusfondi muudame selliselt, et neid tagamaid paremini aidata, ja teiseks selle, et kogu sellest eurorahast, mis on, vähemalt 40% läheks kaugematele kantidele. Kuidas me seda teeme? Esiteks me aitame kohalikke omavalitsusi projektide kirjutamise oskusega, mis on oluline, ja teiseks on neil võimalus taotleda [raha] sellest potist kiiremini. Kui nad ei taotle [nii palju, et limiit saaks] täis, siis see [raha] läheb lahti, nii et ka Harjumaa ja Tartumaa ettevõtted saaksid sellest osa. Nii et siin on ikkagi päris selliseid konkreetseid asju, mis regioonide jaoks peaksid minema paremaks. Aga mis puudutab tasandusfondi või seda valemi muutmist, siis see arutelu alles ju tuleb ka kohalike omavalitsustega, et kõik oleksid pardal [ja teaksid,] mida see toob kaasa ühele või teisele. Esialgne ettepanek on välja töötatud, aga see nõuab kõikidega arvestamist.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Kaja Kallas! Kui seda koalitsioonilepet lugeda, siis tundub, et see on kirjutatud üsna kindla käega. Aga ometi on punktis 5.2.7 kasutatud sellist väljendit, et te ikkagi midagi ka katsetate, see sõna on ühe korra selles koalitsioonileppes. Te nimelt katsetate riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana ja püsimetsana KAH-aladel. Äkki oleks võimalik kergelt kommenteerida, mida see võiks tähendada? 

Teine pool küsimusest puudutab laiemat pilti. Te lubate vastu võtta koostatud metsanduse arengukava, aga samal ajal parandada ka metsandusandmete kvaliteeti. Kas see andmete kvaliteedi parandamine toimub enne vastuvõtmist või pärast? Ütlete ka selgelt välja, et seate sihiks, et majandusmetsa tagavara ei tohi väheneda. See oli üks suurtest probleemidest, millega eelmine kord sotsiaaldemokraatide minister välja tuli ja ütles, et tegelikult võib seda looduskaitsealade arvel vähendada.

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Palju küsimusi oli ühes küsimuses. Kõigepealt see, et katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana. Ettepanek on olnud see, et kui mingi asula lähedal on mets, mida kogukond on harjunud kasutama, kas siis oleks võimalik teha nii, et RMK teeb kas mingid kokkulepped või annab selle kogukonnale kasutada ja seda ei raiutaks. See arutelu oli väga põhjalik ja huvitav, et kui see selliselt võiks töötada, kas seda võiks siis kuidagi laiemalt kasutada. 

Nüüd teine asi, mis puudutab andmete kvaliteedi paranemist. See peaks toimuma ikkagi paralleelselt, et me saaksime metsanduse arengukava vastu võtta, aga ka nende andmete kvaliteeti järjepidevalt parandada. 

Kolmandaks see, mis puudutab majandusmetsasid. Jah, eesmärk on see, et majandusmetsad ei väheneks. Mida selle jaoks tegema peaks, on tegelikult kõikide nende teiste punktidega seotud. Jah, sellisena ta kirja läks.

Jaak Valge, palun!

Jah, austatud juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ma kõigepealt kommenteerin teie eelmist vastust mulle. Nimelt, just materiaalne tugi peredele suurendabki perede stabiilsust.

Aga nüüd edasi. Erakordselt madala sündide arvu ja ülikõrge surmade arvu tõttu oli Eesti loomulik iive eelmisel aastal ülisuurelt negatiivne. Tõetamme ehk riigi oluliste näitajate mõõdupuu kohaselt oli 2022. aastaks eesti keelt esimese koduse keelena kõnelevate 15–74‑aastaste elanike arv 10 aastaga kahanenud 3,5%. Teie valitsusliidu lepingus on aga mõistet "rahvastik" mainitud ainult ühel korral ja sedagi piirkondliku arengu kontekstis. Mul ei jää midagi muud üle kui küsida, kas teie valitsusele pole siis (Juhataja helistab kella.) rahvusriigi edendamine ja Eesti Vabariigi põhiseadus oluline.

Aitäh! On küll oluline. Eesti rahva kestmine ning kultuuri ja keele järjepidevus ja alleshoidmine on väga oluline. Tõepoolest, seda ei ole kirjeldatud ühes punktis, vaid erinevates punktides. Kõigepealt on seda kirjeldatud preambulas. See hõlmab erinevaid valdkondi. Näiteks ka elukeskkonna puhtamaks tegemine tähendab seda, et inimesed elavad kauem. Keskmise eluea pikenemine tähendab seda, et meie rahvastik püsib kauem. Ka näiteks kohustusliku haridustee pikenemine 18. eluaastani tähendab seda, et tegelikult on ka tervena elatud elu tõenäoliselt pikem, just meestel näiteks. See on kõik omavahel seotud, isegi kui ühte konkreetset punkti selle kohta te siit ei leia.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! See sissetulekute ebavõrdsuse vähendamine – selgus, et tulumaksureformiga seda siiski ei saavuta, vastupidi, see vahe kasvab. Aga üks hea võimalus seda prioriteeti täita on pensionitõus. Tõepoolest, nagu sa vastasid, pension on sel aastal kasvanud väga oluliselt, seda küll enne valimisi ja mitte eelmise valitsuse otsusega, vaid üle-eelmise [valitsuse otsuse] tõttu. Aga nüüd ta ilmselt ei kasva. Sa põhjendasid enda vastustes seda, et valitsus piirdub indekseerimisega, sellega, et tegemist oli raske poliitilise kompromissiga. Koalitsioonis on kolm erakonda, Reformierakond lubas umbes 200 eurot erakorralist toetust, sotsiaaldemokraadid 400. Kas see kompromiss sündis siis sellepärast, et Eesti 200 tuli ja ütles, et ei tohi tõsta pensioni, või kuidas see kompromiss tuli? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Jah, see kompromiss on seotud sellega, mis seisus meie eelarve on, ja sellega, et meil on vaja teha julgeolekukulutusi. Jah, me ei suuda kõikide erakondade täisprogramme kuidagi rakendada, me peame arvestama sellega, et pensionid ja kõik pensioniealistele suunatud toetused alles suurenesid. Nii et hetkel seda fookust tõesti siin ei ole. Me peame saama riigieelarve paremasse korda ehk tulud ja kulud paremini vastavusse ja me peame investeerima julgeolekusse. Kõik need sotsiaalsed teemad me juba eelmise või praegu [ametis oleva] valitsusega suvel leppisime kokku. Nii et pensionid tõusevad indekseerimise toel.

Mart Maastik, palun!

Aitäh! Hea peaministrikandidaat! Koalitsioonilepingu punktis 3.3.7 on kirjas: "Kehtestame automaksu 1. juulist 2024." Teatavasti on automaks kütuseaktsiisi näol sisuliselt kehtinud juba aastakümneid. Mida suurema kütusekuluga on auto, seda rohkem on ka saastet, aga seda suurem on ka rahaline panus riigieelarvesse aktsiisi näol. Mida me uue automaksuga püüame saavutada? Kas see ei või viia sarnasele tulemusele, nagu oli alkoaktsiisi tõusu puhul, et piltlikult öeldes liiguvad autod Lätti, ning kas kogutav raha läheb riigieelarve aukude või teede aukude lappimiseks?

Aitäh! Mida me soovime saavutada? Soovime saavutada puhtamat keskkonda, soovime saavutada käitumise muutumist, et oleks vähem autosid ja kasutataks teisi liikumisvõimalusi. Loomulikult me konsulteerime oma naabritega, et meil ei tekiks piirikaubandust. 

Kolmas küsimus oli veel, mis puudutas … (Hääl saalist.) Jaa, kas see läheb otseselt teedeehitusse. Ei, meil sellist sidumist otseselt ei ole. Kunagi tõesti oli nii, et aktsiisid läksid otse teedeehitusse. Seda ei ole. Aga kui me vaatame teede korrashoiuks vaja olevat raha, siis näeme, et kuskil 100 miljonit on praegu lisaks vaja. Seda on teede korrashoiuks kindlasti vaja. Nii et me võime selle mõttelise seose oma peas luua, kui me eelarvet arutame.

Varro Vooglaid, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Teatavasti on halduskohus juba mitmes haldusasjas otsustanud, et teie juhitud valitsuse tunamullu kehtima pandud vaktsiinipasside süsteem oli seadusvastane ning rikkus tohutu hulga inimeste põhiseaduslikke õigusi. Sellega survestati seadusvastaselt väga suurt hulka inimesi laskma endale süstida aineid, mille ohutusuuringud olid puudulikud, ning ühiskondlikust elust tõrjuti kõrvale sajad tuhanded inimesed, kes ei olnud nõus laskma endale neid aineid süstida. Samuti on kohus tunnistanud õigusvastaseks teie juhitud valitsuse kehtestatud maskikandmise kohustuse. Minu väga konkreetne küsimus teile, millele palun selget vastust, on järgmine. Kui nimetatud kohtuotsused jäävad püsima ka kõrgemates kohtuastmetes ja jõustuvad, kas te siis võtate reaalselt poliitilise vastutuse ja astute peaministrikohalt tagasi?

Aitäh! Kõigepealt, te olete jurist ja teate väga hästi, et meil on kolmeastmeline õigussüsteem ja Riigikohus, mis on viimane aste, on leidnud, et need piirangud olid õiguspärased ning inimeste elu ja tervise kaitseks oli vaja selliseid piiranguid teha. Nii et jah, seda ühte kohtunikku või neid teatud kohtuotsuseid, mis sealt halduskohtust tulevad, te alati tsiteerite, aga millegipärast ei tsiteeri te kõiki teisi otsuseid, mida mina mäletan. Ma võin praegu numbriga mööda panna, sest ma tõesti ei ole tervisekriisi materjale kaasa võtnud, aga minu meelest on äkki 40 ja midagi kohtuasja. Minu meelest on nende puhul 17 lahendit tehtud riigi kasuks ehk valitsusele on antud õigus ja vist ühe või kahega on läinud teistpidi, aga Riigikohus on vähemalt ühe nendest ka ümber otsustanud. Nii et elame, näeme. Siiani on Riigikohus asunud seisukohale, et nende piirangute kehtestamine oli antud olukorras vajalik. Ma ei näe küll põhjust, et Riigikohus oma otsust muudaks, aga kuna meil on sõltumatu õigussüsteem, siis elame, näeme. Nii et ei, ma küll ei näe, et need otsused oleksid olnud valed, ja ma ei näe mingit põhjust sellega seoses tagasi astuda.

Head ametikaaslased! Austatud peaminister! Ma korra nüüd vabandan, me peame viima läbi ühe hääletuse. Te saate korraks minna valitsuse looži. 

Head ametikaaslased! On tulnud järgmine avaldus. See puudutab istungi pikendamist. Nimelt teeb Eesti Reformierakonna fraktsioon ettepaneku tänast, 11. aprilli 2023. aasta täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Alla on kirjutanud Erkki Keldo, Reformierakonna fraktsiooni esimees. Me peame seda ettepanekut hääletama, nii et alustame hääletamise ettevalmistamise kutsungiga. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku tänast, 11. aprilli 2023. aasta täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 58, vastu 35, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Läheme küsimustega edasi. Kalle Grünthal, palun! (Helistab kella.)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma ei saa ju rääkida!

Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust! Palun austame neid, kes küsivad, ja neid, kes soovivad kuulata! Saalis on liiga suur lärm. Ma palun anda uuesti mikrofon Kalle Grünthalile ja palun küsimus esitada algusest peale. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te kasutasite Anti Poolametsa küsimusele vastamisel sellist lauset, et üks samm viib teiseni. President Macron kehtestas pensioniea tõstmise seaduse, vist oli nii, ja sellele järgnesid meeletud rahvarahutused. Eile oli seal tänavatel kuskil 9 miljonit inimest. Teie valitsus kavatseb hakata tõstma makse (Juhataja helistab kella.) ja ma ei ole sugugi kindel selles, et ka siin ei või toimuma hakata rahutused. Tahaks teada ja rahvas tahab teada, milliseid meetodeid ja erivahendeid hakkate te rahva vastu kasutama, kui sellised sündmused nagu Prantsusmaal peaksid toimuma siin.

Aitäh! Mina politsei töömeetodeid ei otsusta ja ei kommenteeri. Aga ma ei tea, kas see kõlas ähvardusena.

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

Ma pean täpsustama seda küsimust, sest peaministrikandidaat küsis, kas see kõlab ähvardusena. Ei, see ei kõla ähvardusena. Need on euroopalikud protsessid. Meie kuulume Lääne-Euroopasse, nagu te räägite. Sugugi ei ole välistatud, et need sündmused võivad toimuda ka siin. Ehk ma tahtsin teada lihtsalt ettenägevalt, see ei olnud ähvardus.

Aitäh! Kui te tõstate käe, siis teil ei ole võimalik vastu küsida, te teate seda. Te saate ainult protseduuriliselt küsida ja see küsimus ei olnud selline. 

Ants Frosch, palun!

Tänan, juhataja! Küsimus peaministrikandidaadile. Laiapindse julgeoleku ja siseturvalisuse osas on koalitsioonilepingus puudutatud ka luure‑ ja vastuluurevõimekuste tugevdamist. Vajaduse korral ollakse valmis ajakohastama ka julgeolekuasutuste seadust. Minu küsimus on selles, millest see ajakohastamise vajadus sõltub. Kas eraelu puutumatusse potentsiaalselt, täiendavalt, oluliselt laiemalt sekkuv ja seda kahjustav julgeolekuasutuste tegevus vajab täiendavaid kontrollimeetmeid, vajab tõhustamist? Kas on plaanis tõhustada julgeolekuasutuste parlamentaarset ja ministeriaalset kontrolli?

Aitäh! Ma ei oska teie küsimusele nii detailselt vastata, sest ma ei mäleta neid arutelusid detailselt. Aga ma ütleksin nii, et kuna seda otsustab Riigikogu, siis nendes vaidlustes saab osaleda Riigikogu ja seda vastavalt kujundada, kas seal on rohkem järelevalvet vaja või on vaja neid reegleid muud moodi muuta.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Kahjuks te siiski ei vastanud mu esimesele küsimusele, et kas meil on demograafilise kriisiga tegemist, kui meil on sajandi madalaim sündimus, mis on ka sünnitusealise naise kohta madal, mitte ainult see, et sünnitusealisi naisi on vähe. Lastega peredele õigluse taastamisest või neile õiguse loomisest on meil küll väga erinev arusaam selles olukorras, kus ametisse astuv valitsus kavatseb tühistada lasterikaste perede toetuse indekseerimise, samal ajal aga jätkata näiteks kõrgemate riigiametnike [töötasude] indekseerimist. Ühiskondliku õigluse seisukohalt on meie arusaamad küll väga erinevad. See on nüüd sihtrühm, mis päästab Eesti! 

Aga mul on küsimus. 3. või 2. märtsil, vahetult enne Riigikogu valimisi, ütles rahandusminister Annely Akkermann, et riigi eelarvepoliitika on vastutustundlik ja me liigume eelarve tasakaalu poole. (Juhataja helistab kella.) Kuidas sai teile tulla üllatusena eelarve keeruline olukord?

Aitäh! Ega ju ei tulnudki, selles mõttes oli see teada. Soov ongi ju viia eelarve jälle tasakaalu ja liikuda vastutustundliku eelarvepoliitika poole samm-sammult. Me oleme lubanud ka oma valimisprogrammis, et kulud ja tulud tuleb jälle saada tasakaalu.

Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Me teame, et kohalike omavalitsuste olukord on äärmiselt keeruline, rahalises mõttes. Reformierakonnal on olnud tavaks, et omavalitsustele pannakse küll ülesandeid juurde, aga ei panda juurde raha, et neid ülesandeid täita. Te ütlesite ennist, et te olete välja töötanud mudeli, mis tasandab kohalike omavalitsuste rahastust. Palun rääkige sellest mudelist detailsemalt. Kui palju see reaalselt võiks tuua vaba raha kohalikele omavalitsustele juurde? Võib-olla oskate välja tuua ka konkreetse protsendi. Kindlasti olete seda analüüsinud.

Aitäh! Tegelikult on need väga põhjalikud tabelid, aga kui ma üritan seda … Vabandust, Jaak, ma ei näe Estrit.

Hea Jaak Aab, palun lubage peaministrikandidaadil näha küsijat. Silmsidet, palun!

Jaa, et inimesele vastata. Ühesõnaga, ma proovin lühidalt seda kokku võtta. Kohaliku omavalitsuse asjatundjad seda mudelit nii-öelda mudeldasid või selles kokku leppisid. Aga kui ma üritan seda lühidalt edasi anda, siis põhimõtteliselt võtaks see koefitsiendina arvesse pensionäride osakaalu. Tegelikult need omavalitsused, kellel on suuremad kulud seoses sellega, aga vähem näiteks maksumaksjaid, saaksid rohkem. Aga tulevad detailsed arutelud, need tabelid saavad ka kõik avalikuks. Linnade ja valdade liiduga tuleb läbirääkimisi pidada. Siis saate ka konkreetsed vastused, mida mina praegu teile ei oska anda.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud peaministrikandidaat! Teie valitsusliidu programmi esimene lause on: "Eesti riigi alusväärtuseks on Eesti inimeste vabaduste ja põhiõiguste kaitse." Samas, vaatame seda dokumenti edasi. Punkt 11.21 räägib sellest, et te plaanite võtta ära valimisõiguse kohalike omavalitsuste valimistel Eestis püsivalt elavatelt Vene föderatsiooni ja Valgevene kodanikelt, mis minu meelest on selgelt vastuolus teie programmi esimese lausega. Nende inimeste seas on hästi palju inimesi, kes on Eestis sündinud ja terve elu siin elanud, makstes makse ja olles täiesti lojaalsed Eesti Vabariigile. Kas te peate õigeks neilt valimisõiguse äravõtmist pelgalt passi alusel? Oma tänases kõnes te ütlesite: "Lõhestatud ühiskond (Juhataja helistab kella.) on ahvatlev saak agressorile. Ühtsus on heidutus, mis paneb agressori … 

Hea küsija, teie aeg!

… kõhklema, kartma ja loobuma oma rünnakust." Kas teie arvates selline samm suurendab ühtsust meie ühiskonnas ja riigis?

Aitäh! Kuna valimised on läbi, siis ei ole mõtet enam rääkida programmidest, nüüd on mõtet rääkida koalitsioonilepingust, milles me oleme kokku leppinud. Me ei räägi tegelikult valimisõiguse äravõtmisest, vaid me räägime valimisõiguse peatamisest. Me ütleme, et me töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata. See on absoluutselt kooskõlas ka nende põhimõtetega, mis meil on olnud. 

Kui te ütlete, et siin elavad Vene föderatsiooni kodanikud on väga lojaalsed Eesti riigile, siis miks ei ole nad teinud kodakondsuse eksamit ja Eesti kodakondsust võtnud? See on suur küsimus. Kas see ikkagi praegu on nii, [nagu te ütlete]? Aga jah, see on see sõnastus, mitte programmi sõnastus.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud peaministrikandidaat! Valitsusliidu programmist leidsin üllatusega järgmise kummalise lause, et parandame Ida-Virumaa elukeskkonda, kaasates arhitekte ja EKA linnaruumi eksperte. See on punkt 7.2.1. Kas te tõsiselt arvate, et Ida-Virumaa omavalitsused sellega ei tegele ning seal töötavad ebaadekvaatsed ja harimata ametnikud ja volikogu liikmed, kes ei taha oma tööd teha hästi ja ei taha kaasata ülesannete täitmisesse väliseksperte, sealhulgas arhitekte? Hetkel Narva linn tegeleb üldplaneeringu väljatöötamisega. Tahan teile kinnitada, et sellesse protsessi on kaasatud kõik vajalikud inimesed, sealhulgas TalTechi esindajad, erinevad arhitektid ja konsultatsioonifirmad.

Aitäh! Ma imestan, et te võtate neid asju nii negatiivselt. Tegelikult on see mõeldud nagu positiivselt, me põhimõtteliselt tahame seal elukeskkonda parandada, me tahame seal aidata. Me ei räägi mitte ainult Ida-Virumaast, vaid regioonidest üldiselt. Kui me teeme selle maa‑ ja ruumiameti, siis just selleks, et elukeskkonda parandada, et aidata neid asju läbi mõelda. See ei ole kuidagi kriitika nende kohalike omavalitsuste suhtes, vaid lihtsalt on uued võimalused, kuidas seda teha, et arvestada kogu piirkonna arengut ja võtta erinevaid aspekte arvesse. Pigem on see mõeldud just positiivsena, et te saate abi. Kui te ei taha abi, siis me muidugi peale ei sunni. See on tõsi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaministrikandidaat! Loen koalitsioonilepingu punktist 10.1.9: "Koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamise". Värske liikmena proovin selles töökultuuris ruttu orienteeruma hakata. Kui ma kuulasin teie kommentaare selle kohta, et Riigikogu liikmed võiksid näiteks küsida selliseid küsimusi, mis valitsusele sobivad, ja just sellisel hulgal …

Mis asja? Ma ei ole öelnud sellist asja!

… või ka teie minu arvates kohatut irooniat Riigikogu liikme funktsionaalse lugemisoskuse kohta, või siis sellise sõna nagu "lõust" kasutamist jällegi kolleegidele suunatult, siis mu küsimus on, et kas te neile asjadele mõeldes saate julgelt nii mulle kui ka teistele kolleegidele silma vaadata ja öelda, et täna astusin esimesed sammud sellel teel, mida koalitsioonilepingus lubasime, või pigem tuleb teil tunnistada, et te koperdasite.

Aitäh! Kõigepealt, vaadake, on sellised asjad nagu vanasõnad ja rahvalikud ütlused. See, et kui lõust ei meeldi, ära peeglit süüdista, on rahvalik ütlus. Seda ma kavatsen kasutada. Minu meelest on see ilus eesti keel, kui me hoiame selliseid rahvalikke ütlusi elus. 

Mina ei ole öelnud, milliseid küsimusi te võite küsida. Minu poolest küsige, mida te soovite küsida. Teie soovite küsida ja küsige. Mina pole seda öelnud. Te ilmselt tahtsite mulle panna suhu neid sõnu, mida ütles Tõnis Mölder. Aga ka talle vastates ma ütlesin, et teil on vabadus küsida mida iganes. Mina, kes ma olen välja töötanud Riigikogu liikme hea tava, püüan sellest igati kinni pidada. Kui olen eksinud, siis palun vabandust, aga igal juhul ma lihtsalt ... Huvitav on näha, kes saab teie mentoriks küsimuses "Riigikogu töökultuur".

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister ja peaministrikandidaat! Minu küsimus puudutab sõjalist riigikaitset. Mis on nüüd uuel valitsusel kavas? Milliseid võimeid on kavas arendada ja mida teha lisaks nendele kolme eelmise valitsuse võimearendustele, mis on algatatud, ja tugevduspakettidele? Nende elluviimine langeb teatavasti aastatesse 2023–2026. Uued liikmed küll ei ole kursis, kuid ma ei hakka siin detaili minema. Aga mida on plaanis teha lisaks sellele, mida eelmised kolm valitsust on juba otsustanud teha?

Aitäh! Me oleme kokku leppinud selle, et täiendavaid investeeringuid Eesti kaitsevõime tugevdamisse me teeme vastavalt Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele. Seetõttu oli meil alguses terve nimekiri konkreetsetest võimearendustest, aga minu hinnangul ei ole see koalitsioonilepingu tase ja seetõttu seda konkreetset loetelu siin ei ole. Selle saab teile kaitseminister teie soovi korral esitada. Aga jah, põhimõte on see, et me lähtume Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest, mitte ei leiuta neid asju ise.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ida-Virumaa on meie au ja uhkus, mis toodab elektrienergiat kogu Eestimaale. Martin Helme ministriks oleku ajal kindlustati Eesti energiajulgeolek Narvas reservvõimsuste säilitamisega, mida Reformierakond oli varem soovinud likvideerida. Martin Helme otsus säilitas Ida-Virumaal kohapeal põlevkivisektoris töökohad, mis oli väga tänuväärt tegevus. Praegu uusi kaevandusi ei lubata avada, samas lõpeb vanade ressurss mingi hetk ära. Nii et mingi hetk need töökohad seal kaovad. Väga kahju. Enne valimisi räägiti kõikide praeguste koalitsioonipartnerite poolt ka ressursitasu õiglasemast jagamisest Ida-Virumaale. Koalitsioonilepingust ma seda ei leidnud. Ma ei usu ka seda, et selleks on mõeldud eriesindaja määramine Ida-Virumaale. Ja küsimus on selles …

Hea küsija, teie aeg!

… kompenseeritakse Ida-Virumaale ressursitasu kasv, välja arvatud õiglase ülemineku fond.

Hea küsija, teie aeg!

Kõigepealt, reservvõimsuste säilitamine. Tõepoolest, omaniku ootus Eesti Energiale on igal ajal hoida 1000 megavatti töös. Ometi ei ole seda tehtud. Ma imestan, ma tõesti väga siiralt imestan, et teie erakond, kes on olnud varasemalt nõudlik ja kriitiline, läks ütlema, et kuigi ei ole ühtegi omaniku ootust täidetud, siis peaks suuri kompensatsioone või boonuseid [maksma] juhtidele, kes ei ole täitnud seda omaniku ootust, sedasama, millele te tähelepanu juhtisite, hoida igal ajal 1000 megavatti töös. Nad ei ole seda hoidnud, aga ikkagi te toetate seda boonuse maksmist. Sellest ma ei saa aru. Aga küsimusest ma ei saanud aru, sellepärast et seda ei tulnud.

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaministrikandidaat! Koalitsioonileppes te toetate Euroopa Liidu jaoks oluliste maavarade kasutuselevõttu. Kas viide Euroopa Liidule olulistele maavaradele tähendab, et fosforiidi kaevandamist võidakse alustada ka Euroopa Liidu toetuste ja taotluse alusel?

Euroopa Liit kindlasti ei taotle ühegi maavara kaevandamist. See on ikkagi puhtalt Eesti enda otsus, mida me kaevandame ja mida me mitte ei kaevanda, milliseid lubasid me anname kaevandamiseks ja milliseid lubasid me ei anna. Mis puudutab fosforiiti, siis me oleme juba varasemates valitsustes kokku leppinud uurida, mida meil siin üldse maavaradena on. Ma arvan, et see teadmine on kindlasti teretulnud.

Austatud peaministrikandidaat, ma tänan teid! Head ametikaaslased, ma tänan ka teid! Nüüd on olukord selline, et meie istung on kohe lõppemas, seega jääb see arutelu pooleli ja me läheme selle aruteluga edasi järgneval istungil, mis algab homme kell 14. 

Enne seda, kui istung lõpeb, ütlen, et istungi alguses loeti ette, et on väga palju sõprus‑ ja toetusrühmade moodustamisi täna siin. Me ootame aktiivset osavõttu. Samuti, head ametikaaslased, tänasest algavad Riigikogu konverentsisaalis Riigikogu Kantselei ettevalmistatud koolitused Riigikogu liikmetele. Tänased loengud algavad 30 minutit pärast istungi lõppu. Istung on lõppenud.