Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Austatud valitsuse liikmed! Head külalised siin saalis ning interneti ja televisiooni vahendusel [jälgijad]! Tere päevast! Alustame 22. veebruari 2023. aasta infotundi. Võib-olla väike sissejuhatus ka. See on XIV koosseisu viimane infotund, nii et ootame huvitavat debatti ja seda, et Eesti inimesed saavad sellest palju informatsiooni. Aga nagu ikka, alustame kohaloleku kontrolliga. Kohaloleku kontroll. 

12:01 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 18 Riigikogu liiget ja puudub 83. 

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ning keskkonnaminister Madis Kallas. On esitatud kümme teemat, mille kohta austatud Riigikogu liikmed soovivad küsida. Minu ettepanek teile, head ametikaaslased, on selline, nagu see ikka on olnud: iga küsimuse juures üks täpsustav ja üks lisaküsimus. Kas te olete sellega nõus? Ma tänan selle koostöö eest ja hakkame pihta. 


1. 12:01 Olukord riigis

12:01 Esimees Jüri Ratas

Esimesel teemal esitab küsimuse Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

12:01 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea spiiker, sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Eile ilmus ajakirjanduses uudis, et Ukrainale appi läinud vabatahtlike Eesti võitlejate üle keegi arvet ei pea. Välisministeerium ei tea asjast midagi, Kaitseministeerium samuti mingit arvestust ei pea ega infot ei oma. Kaitseliit ei tea samuti, kui palju mehi võiks olla Ukrainasse läinud, ja samuti ei tea nad, kui palju mehi, Eesti kodanikke, võiks olla hukkunud. 

Ma lihtsalt küsin, mis neist inimestest siis juriidiliselt saab. Nad on ju Eesti kodanikud, nad on Ukrainas rindel, väidetavalt on paljud juba surma saanud. Kas mingi hulk Eesti kodanikke tunnistatakse mingi aja pärast lihtsalt teadmata kadunuks? 

Kes peaks selle teemaga tegelema? Kas Eesti riik ei peaks ikkagi olema huvitatud infost, mis toimub teise riigi territooriumil toimuvas sõjas tema enda kodanikega? Kas ongi nii, et lihtsalt igaüks võib minna Ukrainasse, tõmmata kuulivesti selga, võtta relva kätte ja sõdida ning kui ta surma saab, siis jääb lahinguväljale lebama, võib-olla lükatakse ühishauda ja kedagi ei huvita? Kui ta vigastada saab, siis kes ja mis alusel kannab ravikulud? Ka see, et meil ei ole [andmeid] oma kodanike liikumise kohta teise riiki, sealse sõjategevuse piirkonda, et me ei tea, kas meie inimesed on elus või surnud, kõneleb meie hoolimatusest, administratiivsest suutmatusest või millest täpsemalt?

12:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nuputamine, mida võiks proua Helme küsida teema all "Olukord riigis", on alati nii põnev. Seekord ma pean ütlema, et 1 : 0 teie kasuks, sest ma tõesti ei osanud ette näha, et te sellist asja küsite. Kui te alustasite oma juttu viitega ajakirjandusele, siis ma arvasin, et te viitate sellele, et Eesti ajakirjandus – ja mitte ainult Eesti ajakirjandus, vaid ka Euroopa ajakirjandus – on avaldanud, et Wagneri grupp ja Prigožin on otsinud jõude, kes nendega sarnast maailmavaadet esindavad, ja kõikides riikides püüavad leida neid gruppe, kes ühiskonda lõhestaksid. Tõepoolest on nii, et kui me oleme ühiskonnana lõhestunud, siis meil on vähem jõudu võidelda välise vaenlasega. Meie väline vaenlane on ja see oht peitub ju Venemaal. Tõesti, nendest dokumentidest tuleb välja, et nende seisukohad kõige rohkem ühtivad EKRE omadega. Tõepoolest, seal ei ole ühtegi märget selle kohta, et oleks toimunud kokkupuuteid või oleks olnud mingit rahasaamist, aga minu meelest on ohtlik juba see, et tegelikult need seisukohad, mida esindab EKRE, langevad kõige rohkem kokku sellega, mida esindab Venemaa, ja seal on tuvastatud, et teiega võiks teha koostööd. Minu arvates on see väga-väga hull lugu ja see on väga hirmutav. Me näeme, et soovitakse õõnestada ka demokraatlikke institutsioone, õõnestada Kaitseväe usaldusväärsust, õõnestada politsei usaldusväärsust, mis on olnud Eesti riigis väga kõrgel kohal. Nüüd tuleb välja, et need huvid kattuvad. Mina oleksin selle pärast mures. 

Aga küsimus, mida te küsisite teemal "Olukord riigis". Mis puudutab Ukrainas võitlevaid inimesi, siis tõesti peab tulema selle juurde tagasi ja otsima selle info välja, sest ei olnud kuskilt näha, teie seisukohavõttudest ka, et see võiks olla asi, mida te täna küsite "Olukord riigis" küsimuse all.

12:05 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

12:05 Kert Kingo

Tänan! Kuna seda infotundi jälgib ka väga palju inimesi kodudes, siis palun tuletage peaministrile meelde, et tal on täiesti sobimatu väljendada siin mingeid isiklikke kahtlusi või kõhklusi või seisukohti, millel puudub igasugune faktipõhine alus. Kutsuge teda palun selles osas korrale!

12:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen nõus sellega, mis te ütlesite, et ükskõik mis sõnavõtt siin saalis on, see saal on alati kahekõne selle inimese ja Eesti ühiskonna vahel. Teiseks, sellele, mida küsitakse, peab valitsuse liige ka vastama. Sellesse, kuidas ta vastab, juhataja väga palju sekkuda ei saa. Ma väga loodan, et tänane infotund ei lähe mitte ainult nii, et üks räägib aiast ja teine räägib aiaaugust. 

Läheme edasi, püüame järgmise küsimusega [paremini]. Täpsustav küsimus, Helle‑Moonika Helme, palun!

12:06 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh, hea eesistuja! Riigijuhina peaks Kaja Kallas väga hästi teadma, missugust infot meie julgeolekuasutused valdavad. Nemad on väga selgelt öelnud, et neil ei ole absoluutselt mitte mingit infot kogu asja kohta. Samas aga levitab ta laimu, mida on levitanud näiteks Viljar Veebel, kes on ametlikult teinud koostööd väärinfot levitavate Venemaa asutustega.

Minu järgmine küsimus on natuke teisest vallast, kuigi mitte päris, aga natuke ikka. Nimelt, eile kohtus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees, Riigikogu aseesimees Martin Helme Eestis resideeruva Ukraina suursaadiku Marjana Betsaga. Nad rääkisid kõige muu hulgas loomulikult ka Ukraina olukorrast. Suursaadik tänas Eestit toetuse ja abi eest ning oli väga hästi kursis ka sellega, et EKRE toetab Ukraina võitlust oma vabaduse eest. Jutuks tuli ka tulevik. Suursaadik ütles, et Ukraina vajab peale sõja lõppu kindlasti oma inimesi tagasi, et riiki üles ehitada, ning tunnistas, et riigist lahkunud sõjaväekohustuslastest noorte meeste tagasisaamine on probleem. Eesti valitsus peaks palju aktiivsemalt aitama Ukrainal oma ajateenijaid välismaalt tagasi saada, neil on igat inimest vaja, et võita. Teie olete väitnud, et midagi pole tehtud seetõttu, et Ukraina pole justkui huvitatud. See ei vasta aga tõele. Suursaadik on öelnud, et see on tõsine probleem ja ilma meie abita on neil väga raske sellega tegeleda. 

Mida peaks siis tegema, välja selgitamaks, kes meil siin on? Tuleks selgitada välja kõik need kümned tuhanded mehed, kes hoiduvad mobilisatsioonist kõrvale, ja koostöös Ukraina riigiga saata nad siit Ukrainasse, et Ukraina saaks neid kasutada rindel oma vabadussõjas Venemaa vastu. 

12:07 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt selle teie väite kohta. Jah, julgeolekuasutused on kinnitanud, et nad ei tea, et oleks olnud kokkusaamisi või rahasaamist. Seda ma kinnitasin ka siin. Aga murekoht on ju hoopis mujal. Murekoht on see, et kui Wagner otsib neid gruppe, igas riigis otsib seda poliitilist jõudu, kes esindab samu vaateid nagu nemad ja lõhestab neid ühiskondi, et ühiskond oleks nõrgem ja tegelikult välise vaenlasega võitlemisel oleks nõrgem, siis see, kelle nemad on Eestis sellisena tuvastanud, on EKRE. See ei tähenda midagi teie kohta selles mõttes, et teie oleksite mingeid samme teinud, vaid see tähendab, et Wagner ja Venemaa võitlejad on leidnud, et see, kellega neil kõige rohkem seisukohad ühtivad, on EKRE. Ka meie oleme tähele pannud, et need jutupunktid kuidagi kummaliselt kattuvad. See võib tõenäoliselt olla nii seetõttu, et te usute nendesse asjadesse, mida te räägite, mitte sellepärast, et te oleksite kelleltki raha saanud. Seda [viimati nimetatut] ei ole ju mitte keegi kuskil öelnud, ei öelnud ka mina siit puldist.

Nüüd küsimus Ukraina sõjapõgenike kohta. Mina olen küsinud Ukraina peaministrilt ja tema on öelnud, et see ei ole hetkel probleem. Kui Ukraina suursaadik ütleb, et see on probleem, siis saab ta minu poole pöörduda ja me saame vastavalt tegutseda. Ma ei tea, millised on olnud tema kohtumised Martin Helmega. Enamus Eestis olevaid Ukraina sõjapõgenikke on naised ja lapsed, väga väike osa on siiski mehed. Ukraina ei ole meie poole pöördunud sellise palvega nende meeste kohta, kes on tulnud siia sõjapõgenikena. Teatavasti on ka reeglid, millised mehed on vabastatud sõjaväekohustusest, näiteks kolme lapse isad, üksikvanemad ja nii edasi. Kui Ukrainal on palve, et me tegeleksime sellega ja aitaksime neid inimesi tagasi Ukrainasse suunata, siis me saame sellest rääkida Ukrainaga otse. Meile ei ole nad selliseid palveid esitanud ja mul puudub info, mis infot või palveid on nad esitanud Martin Helmele. Ühesõnaga, las Ukraina räägib iseenda eest. Seda ei pea tegema vahenduse kaudu, et Martin Helme räägib Moonika Helmele, Moonika Helme räägib siin infotunnis ja siis peaminister hakkab tegutsema. Ukraina suursaadikul on minu kontaktid, ta saab ühendust võtta ja otse suhelda. 

12:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd me jõuame vist sellesse vooru, kus hakkab Riigikogu liikmete ja juhataja vaheline infovestlus. Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

12:10 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mind sügavalt häiris see Wagneri seostamine EKRE‑ga. Aga kui sulle näiteks meeldiks Kaja Kallas naisena, kas siis võiks Kaja Kallase kohta öelda, et ta on selline lodevate elukommetega naine? Või see ei puutu üldse asjasse, kui ta seda ei teagi?

12:11 Esimees Jüri Ratas

See ei ole absoluutselt protseduuriline küsimus, mitte ühestki nurgast. Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun! Vabandust veel! Ma ütleksin isegi nagu selle küsimuse peale, et säilitame kõige elementaarsema viisakuse ja austuse. Täitsa siiralt kohe. Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

12:11 Kert Kingo

Tänan! Ma veel kord palun juhtida tähelepanu, et Kaja Kallas on siin infotunnis Eesti riigi peaministrina. Täiesti ebaprofessionaalne ja ebaeetiline on rääkida siin nagu mingi üksikisik, kes ei ole ka selle valdkonna spetsialist – ammugi ei ole tal mingeid konkreetseid andmeid –, oma kõhklustest, oma arvamustest, oma hinnangutest. Maailmas on 8 miljardit inimest ja nende hulgas on kindlasti palju selliseid gruppe, kes otsivad mingeid endaga sarnaseid huvigruppe, eriti internetiajastul. See ei saa mingi fakt olla. Selline teadlik laimu levitamine näitab, et meie peaminister lihtsalt ei saa aru, milline vastutus tal oma ametikoha tõttu lasub.

12:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Ma veel kord ütlen, et ma ei saa ju küsimuste ja vastuste sisusse selles mõttes minna. Ma saan ju praegu aru, mis siin toimub: toimub poliitiline kukepoks. Teie erakond on ju vastanud nendele väidetele, mis tulid meedias ülesse. Keegi soovib seda veel võimendada. Märk on ju 5. märts, Riigikogu valimised, mille pärast see kõik siin toimub. Teie erakond on ju sellele poliitiliselt vastanud. See, kuidas peaminister või ministrid siin vastavad – minul ei ole võimalust mikrofoni välja võtta, niikaua kui see kõik on ikkagi viisakas ja austusväärne. 

Helle‑Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

12:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Kuidas teie hindate seda, kas laimu võib nimetada murekohaks? Vaadake, kui see nii on, siis meil on jälle mure, et Reformierakond on tegutsenud otseselt Venemaa huvides, nõrgestades aastaid meie iseseisvat kaitsevõimet ja desarmeerides meid sõjaolukorras. Murekohana võiks peaminister teada pigem seda, et sotsiaaldemokraat, nende koalitsioonipartner Raimond Kaljulaid on võtnud tõestatult vastu venelastelt raha ja kasutanud seda oma valimiskampaanias.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Te teate väga hästi, et esiteks ei ole see protseduuriline küsimus, mida te küsisite, ning teiseks, infotund näeb ette küsimusi Riigikogu liikmete ja valitsuse liikmete vahel. Kui me tahame infotundi muuta, et see hakkaks olema Riigikogu esimehe ja Riigikogu liikmete vaheline küsimuste esitamine, siis seda saab järgmises koosseisus teha. Aga seda formaati meil ei ole. Lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

12:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma kuulasin – andke andeks väljenduse eest, aga ma ei kavatse vabandada – seda möga, mida te rääkisite EKRE aadressil, tema seotusest Venemaa Wagneriga või ma ei tea, millise rühmitusega. Teie teate neid detaile paremini, sest te olete ju Venemaaga väga aktiivsetes suhetes. Mulle torkas pähe üks vanasõna: varga peas ikka müts põleb. Vaadake omale pähe, mis seal toimub, kas põleb või ei põle. Praegu te naerate, praegu te naerate, aga nüüd ma hakkan tooma teile fakte, Kaja Kallas.  

Teie saadikud tahtsid esitada rahvahääletusele sellise küsimuse: kas Eesti peaks kuuluma Venemaa koosseisu? Suurepärane ettepanek teilt. Teie saadikud ütlesid: kas Eestis peaks olema teise riigikeelena vene keel? See on suurepärane näide soovi kohta minna Venemaa rüppe. Teie saadikud tegid ettepaneku [esitada küsimus], kas Eesti peaks loovutama Saaremaa Venemaale. Need on must valgel olemas. Ja mis kõige tähtsam, teie saadik Marko Mihkelson [soovis] sõlmida [piirilepingut] ja tegi ettepaneku Tartu rahuga [kehtestatud] Eesti ja Venemaa piiri kohta, et me loovutaksime Petserimaa ja Narva jõe tagused alad Venemaale. Vaat see on koostöö Venemaaga, Kaja Kallas. Öelge nende faktide põhjal, et see väide on vale. 

12:16 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:16 Peaminister Kaja Kallas

Teie fantaasia on muidugi piiritu, aga ma ütleks kõigepealt seda, et ma pole öelnud, et EKRE‑l on seotus Wagneri grupiga. Ma pole seda öelnud. Te süüdistasite mind selles, et ma olen öelnud. Ei ole öelnud. Aga nii nagu ütles Kert Kingo – ma kirjutasin selle üles –, maailmas on gruppe, kes otsivad endaga sarnaseid gruppe. Tõepoolest, ja see on see, mida ma olen öelnud, et Wagner ja Venemaa otsivad igas ühiskonnas sellist gruppi, kes nende vaateid kõige paremini esindab, ja nad soovivad teha koostööd. See, et seda koostööd ei ole toimunud, ma saan aru, on nagu tõendatud, aga küll on selge, et see jõud, keda Venemaa ja Wagner on tuvastanud Eestis sellena, kes nende vaateid kõige paremini esindab, on EKRE. See tuleb nendest paberitest välja: ilma selleta, et teil oleks olnud mingeid suhteid nendega, mingeid kokkupuuteid nendega, on nad soovinud suhet teiega, et koostööd teha, et Eesti Vabariigi alustalasid õõnestada, et õõnestada demokraatia usaldusväärsust, Kaitseväe usaldusväärsust, politsei usaldusväärsust, et tekitada inimestes tunne, et ei tasu institutsioone usaldada, sest igal pool on kallutatud jõud ja nii edasi ja nii edasi. Neid väiteid oleme me kuulnud korduvalt ja väga-väga palju siinsamas Riigikogu saalis. See on tegelikult ohuks. Ma ei ütle, et teil on olnud see seotus, seda ei ole ju kuskil tõendatud ja ma ei ole seda väitnud. Küll aga on selge, et teie vaated kõige rohkem kattuvad. Nii nagu Kert Kingo ütles, ikka otsitakse endaga sarnaseid gruppe, ja see grupp on Wagneril leitud, Eestis on see grupp EKRE.

12:18 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

12:18 Kert Kingo

Ma tänan. Paraku pean jälle uuesti protseduurilise esitama, sest tuleb välja ja äärmiselt piinlik on see, et peaminister tõesti ei saa aru, mis roll tal on ja milles seisneb tema ametieetika või professionaalsus. Kui me rääkisime gruppidest, siis mina pidasin silmas tegelikult seda, et pigem on sellel Wagneri grupil ühiseid jooni ja huve tõenäoliselt Reformierakonnaga. Aga kuna Kaja Kallas on täpselt teadlik sellest grupist, kes otsib neid ühiseid jooni, täpselt teab, mis nende huvid on ja millised need on, siis palun – te viitasite ka dokumentidele, te olete ülihästi kursis – saatke minu meilile see loetelu, mis on need punktid ja kus need on, sest teil on see teadmine olemas.

12:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma võtan sellest protseduurilisest välja ainult ühe palve: te palusite, et peaminister teile kirja saadaks. Eks ta siis ise otsustab, kas saadab või ei saada. Protseduuriline, Kalle Grünthal, palun!

12:19 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei saa nõustuda sellega, et peaministri tiitlit kandev Kaja Kallas absoluutselt valetab siin saalis. Ta ütles selle näite kohta, nagu nende poolt, Reformierakonna poolt oleks tulnud ettepanek, et Eesti loovutaks Tartu rahuga [saadud] maa-alad Venemaale, ja see oli peaaegu ratifitseerimisjärgus, et see on fantaasia. Ei ole fantaasia, Kaja Kallas. See, et teie Reformierakonna saadikud tahtsid panna rahvaküsitlusele, kas Eesti peaks kuuluma Venemaa koosseisu, ei ole fantaasia. Aga see, mis teie räägite, see on fantaasia. Te olete ärganud öösel ülesse ja räägite pärast mingeid oma unenägusid siin saalis. See oli protokolli huvides.

12:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks. Mul on palve Riigikogu liikmetele: lähtume sellest, et Riigikogu infotunni mõte ei ole ju mitte ainult see, et toimuks diskussioon Riigikogu liikmete ja valitsusliikmete vahel, vaid selle mõte on ka see, et Eesti ühiskond ja Eesti inimesed saaksid informatsiooni. Informatsiooni saadakse siis, kui küsitakse küsimusi ja vastatakse nendele küsimustele. Aga see, mis hetkel toimub, on eelsoojendus 5. märtsiks. See ei ole minu meelest õige, see kukepoks, mis siin praegu on lahti läinud. 

Ma näen, et protseduurilisi küsib jälle EKRE fraktsioon, siis küsib Reformierakonna fraktsioon. Ma tõesti palun, et jääme mõistlikuks. Ma tänan, muide, härra Võrklaev, et te selle küsimuse maha võtsite. Ma arvan, et me võiksime edasi minna. Täna on kümme teemat ette pandud, inimesed soovivad küsida, neil on erinevad mured, mille kohta nad soovivad küsida. Kui me jääme nende protseduuriliste juurde kinni, siis me võime küsida edasi üks tund ja 39 [minutit] ja see infotund ongi läbi. See ei ole infotunni mõte. 

Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

12:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Te väga kenasti ütlesite, infotunni mõte on selles, et Eesti inimesed saaksid informatsiooni, kui Riigikogu saadikud küsivad. Mina väga selgelt küsisin täiesti konkreetse küsimuse, aga vastu tuli, ma ei tea, mingit laimu. Tõepoolest, ma arvan, et ka teie nõustute sellega, et infotund ei ole laimamise koht. 

Aga ma küsin siis teie käest hinnangut ja arvamust. Mäletate, kui te olite peaminister, siis Kaja Kallas siin saalis ütles need sõnad, et kui Jüri Ratas saaks, siis müüks ta Eesti kohe Venemaale maha. Andke palun oma hinnang, kas see oli samasugune laim, nagu ta üritab praegu viljeleda siin EKRE suunal.

12:21 Esimees Jüri Ratas

Tänan! See ei ole protseduuriline küsimus. Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:21 Eesti kultuuri elujõulisus

12:21 Esimees Jüri Ratas

Liigume teise teema juurde. Selle on kirja pannud Jaanus Karilaid, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Eesti kultuuri elujõulisus. Jaanus Karilaid, palun!

12:22 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea peaminister! Mul on antud teema juures kolm põhilist märksõna. Esimene on Eesti Kirjanike Liit. Kirjanike liidu töötasud on juba seitse aastat külmutatud, laenutushüvitis on seitse-kaheksa korda madalam kui Soomes. Kuid kahjuks te ei märka seda ja see ei lähe teile korda. Teiseks, kohalikud omavalitsused panevad kinni raamatukogusid. On teada, et need põhjused on väliskeskkonnast tulnud: intressitõusud ja kommunaalarved. Ratase valitsus andis kriisikeskkonnas väga toeka abipaketi omavalitsustele, et ei peaks kätt tõstma meie raamatukogude vastu. Kahjuks ei lähe see teile korda, te vaatate seda külmalt pealt ja raamatukogusid pannakse kinni. Kolmandaks, baleriinid. Estonia baleriinid saatsid kirja teile ja meile. Nende elukutse tulevik on ohus. Ka see ei läinud teile korda. Ma küsin, kuidas te neid tegemata jätmisi ja märkamata jätmisi kommenteerite. 

12:23 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eestis rahastatakse kultuuri rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides. On ka väga arusaadav, miks see nii on: Eesti kultuur on väike, eesti keel on väike ja me peame tõepoolest kultuuri hoidmisesse väga palju rohkem investeerima. Näiteks, 2023. aastal on kultuurivaldkonna eelarve olnud 2,3% kogu riigieelarve mahust. See on märkimisväärne.

Mis puudutab raamatukogusid, siis raamatukogude ülalpidamine on kohaliku omavalitsuse pädevus. Meil on kohalike omavalitsuste autonoomia, meil toimuvad kohalike omavalitsuste valimised, kus inimesed saavad väljendada, millised mured ja rõõmud on need, millele nende arvates kohalik omavalitsus võiks tähelepanu pöörata. Raamatukogude rahastamine või ka koolide rahastamine on täpselt üks nendest kohaliku omavalitsuse autonoomsetest otsustest. Raamatukogude kasutamine on igal pool vist ka vähenenud, just sellel põhjusel, et inimesed loevad vähem. Mul on sellest väga kahju. Mina olen ise suur raamatusõber ja mul on kahju näha, et inimesed loevad vähem või loevad digivahenditest. 

Mis puudutab baleriine, siis tõepoolest Riigikogu võttis vastu seaduse, mis lõpetab igasugused eripensionid. Baleriinid olid ühed neist, kellel oli selline eripension. Tuleb rõhutada, et see ei puuduta neid baleriine, kes praegu töötavad, neil on see pension endiselt alles, see puudutab neid baleriine, kes alles tulevikus hakkavad baleriinina töötama. Aga meil on selline aeg, et meil on elukestev õpe. See ei ole päris õige, et sa 40‑aastaselt lähed pensionile. Selle kirjas küsiti, mis on meie tulevik, et me ei tea, mis edaspidi saab. Aga teate, mina ka ei tea. Tuleb 5. märts, ma võib-olla osutun valituks, võib-olla ei osutu. Kui ma ei osutu valituks, siis mulle ka mitte keegi ei taga mitte mingisugust kindlust, mis must saab. Ma lähengi tööturule konkureerima täpselt samamoodi nagu kõik teised. Arusaadavalt baleriinid töötavad oma kehaga, aga nad saavad töötada edaspidi ka oma peaga, nad saavad ümber õppida, sellised võimalused on kõik loodud. Meie haridussüsteem on väga heal tasemel, see annab uued oskused. Ei ole riigi asi öelda, mida täpselt õppima peab, just sellepärast, et inimeste huvid on erinevad. Tähtis on see, et iga inimene oleks vajalik ka tulevikus.

12:26 Esimees Jüri Ratas

Palun, täpsustav küsimus, Jaanus Karilaid!

12:26 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea peaminister! Muidugi, see on päris kõrge enesehinnang, kui võrrelda ennast tippbaleriinidega, kes alustavad väljaõpet juba kolmandast-neljandast eluaastast. 

Aga ma küsin niimoodi. Kas teil kordagi ei tekkinud mõtet võtta eeskuju sellest perioodist, kui Jüri Ratas oli peaminister? Siis tehti abipakett omavalitsustele, et nad ei peaks tegema selliseid kärpeid, selliseid rumalaid otsuseid, nagu nad praegu teevad. Tegelikult selline eduelamus oli olemas sellel perioodil, kui Ratas oli peaminister.

12:27 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma tahtsin lihtsalt näitlikustada seda, et mitte kellelgi meist ei ole garantiid tuleviku suhtes, me peamegi arvestama elukestva õppega. Sa pead arvestama, et sa oled tööturul konkurentsis, ükskõik, kes sa oled. 

Nii. Aga kohalike omavalitsuste finantsolukord tervikuna: suures pildis on näha, et kohalikud omavalitsused tulevad oma finantsvõimekuselt toime. Me oleme teinud ka erinevaid toetuspakette. Näiteks kui me räägime tulumaksust, siis linnade ja valdade finantsvõimekust aitab suurendada tulumaksu prognoositav 160 miljoni euro võrra suurem laekumine, mis läheb kohalikele omavalitsustele. Keskmine kohaliku omavalitsuse olukord on tegelikult üsna-üsna hea. Riigieelarvesse kavandatud palgatõusude mõjul suureneb kohalike omavalitsuste tulumaksulaekumine 2023. aastal umbes 50 miljoni euro võrra, võrreldes Rahandusministeeriumi suvise prognoosiga.

Kui me vaatame, millised kohalikud omavalitsused on hädas, siis ei ole näha mingit mustrit, et ääremaalised või vähem tulukad KOV‑id oleksid süstemaatiliselt finantsraskustes. On üksikuid kohalikke omavalitsusi, kus olukord on palju keerulisem. Kui vaadata täpsemalt, siis väga tihti on näha, et neil on individuaalsed põhjused, mis on seotud konkreetsete juhtimisotsustega, mis on tehtud. Nii et kohalikud omavalitsused on oma otsustes ja tegemistes autonoomsed, nad väljendavad kohalike omavalitsuste elanike soove. Minu arvates ei ole õige, kui riik võtab kohalikelt omavalitsustelt üle ülesandeid ja seetõttu ka isemajandamise võimalust, kuigi me oleme selliseid samme astunud. Näiteks, 1. juulist jõustuv hooldusreform, mis tegelikult ka kohalike omavalitsuste koormust vähendab. Meil on tasandusfond. Ma olen rääkinud kohalike omavalitsustega, kes ütlevad, et tasandusfondi valem on jäänud ajale jalgu. Hea küll, arutame seda. Aga see ei peaks tulema mitte ülevalt‑, vaid altpoolt, nii, et kohalikud omavalitsused istuvad maha ja ütlevad, et mis konkreetselt on seal viga ja mida teha, et see aitaks just neid omavalitsusi, kus on rohkem abi vaja. Mina olen valmis küll seda arutama, et püüda süstemaatiliselt lahendust leida.

12:29 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun lisaküsimus, Anneli Ott!

12:29 Anneli Ott

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Eesti kultuuri säilimise üks alustala on see, et Eesti kultuur oleks kaitstud igas Eesti piirkonnas. Ka kõige kaunim lill närtsib lõpuks, kui juured läbi raiuda. Eile oli meil riigikaitsekomisjoniga kohtumine MTÜ [Meie] Nursipalu eestvedajatega ja Võrumaa kohalike omavalitsuste eestvedajatega. Selle kohtumise alguses ma palusin riigikaitsekomisjoni esimehel Raimond Kaljulaidil täpsustada, mille alusel me seda arutelu peame, inimesed on kaugelt kohale tulnud ja kõigi aeg on kallis. 17. veebruaril kohtusid MTÜ [Meie] Nursipalu esindajad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega ja seal tõdeti, et Nursipalu [harjutusvälja] laiendamiseks ja arendamiseks puudub õiguslik alus. Eile väitis riigikaitsekomisjoni esimees, et selleks aluseks on kaitseministri käskkiri. Ma palun see käskkiri mulle saata ja ma palun teie selgitust selle käskkirja koostamise kohta. Täna saadetakse inimestele juba teateid, et soovitakse tulla nende kinnisvara hindama. Mille alusel on koostatud see käskkiri, mille alusel need jooned ja piirid on kaardile tõmmatud ja inimestele selliseid [teateid] saadetakse?

12:31 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kaitseministri käskkirjade kohta peate ikkagi kaitseministri käest küsima. See oleks õigem. Nursipalu harjutusvälja laiendamine on vajalik tulenevalt meie riigikaitse vajadustest ja olukorrast, kus me julgeoleku mõttes oleme. Meie agressiivne naaber on läinud kallale oma teisele naabrile ja me peame oma riigikaitset oluliselt tugevdama. Kogu seda protsessi on alustatud sellest, et suhelda kohalike omavalitsuste ja nende inimestega, et leida neid lahendusi, mis on [sobivad].

Õiguslik alus Nursipalu harjutusvälja laiendamisele tuleb ühelt poolt seadusest ja selle alusel välja antud teistest dokumentidest. See seadusesäte on liialt kitsas ja see nõuab Riigikogu sekkumist. Riigikogu peab selle seaduse ümber sõnastama, et oleks võimalik riigikaitseliselt planeeringuid menetleda kiiremini, kui planeeringuseaduses on üldiselt ette nähtud, sest see võtaks nii palju aastaid, mida meile paraku antud ei ole. Me peame olema valmis kaitsetegevusi harjutama juba praegu. Me peame olema valmis harjutades kasvatama neid sõjalisi võimekusi, mis me oleme soetanud ja mis meie liitlased on siia toonud, selleks, et meil neid kunagi vaja ei läheks. Sellepärast me peamegi neid harjutusvälju laiendama ja sellega edasi minema. Aga see nõuab jah kõigepealt Riigikogult seadusemuudatust, seejärel saab algatada riigikaitselise planeeringuerandi selle seaduse alusel ja minna sellega edasi.

Aga tööd, selgitustööd, suhtlust kogukondadega, seda kõike tehakse edasi, et leida sobivaid lahendusi nende kodude jaoks, mida Nursipalu laiendus reaalselt puudutab. Selle tööga minnakse edasi.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:33 Looduslikud pühapaigad

12:33 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, valitsuse liikmed ja infotunni jälgijad! Liigume kolmanda küsimuse juurde. Selle teema on kirja pannud Ruuben Kaalep, vastab keskkonnaminister Madis Kallas, teema on looduslikud pühapaigad. Ruuben Kaalep, palun!

12:34 Ruuben Kaalep

Lugupeetud keskkonnaminister! Eesti liitus juba aastal 2008 konventsiooniga, mis tunnistab pühapaigad inimkonna vanimateks kaitsealadeks, lubab tõhustada pühapaikade kaitset ja taastada rüüstatud pühapaigad. Sellest ajast peale on vastu võetud päris mitu arengukava, mille järgi juba aastaks 2020 oleks pidanud olema kõik Eesti pühapaigad kaardistatud. Aga tegelikult on asi sellest väga kaugel. Rahapuudusel on tehtud ainult väiksemahuline eeluuring ja täies mahus on kaardistatud pühapaigad ainult neljas kihelkonnas. Selle tõttu on tuhanded pühapaigad unustamise tõttu hävimas, kuna need inimesed, kes veel mäletavad seda pärimust, jäävad vanaks ja lihtsalt lahkuvad meie hulgast. Aastal 2018 valmis rüüstatud pühapaikade ülevaade, aga metsafirmad survestasid Tartu Ülikooli seda veebist maha võtma. Samal aastal suleti Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Samuti võeti aastal 2018 väga segaste põhjendustega Maa-ameti kaardilt maha looduslike pühapaikade kaardirakendus. Eelmisel suvel saatis Muinsuskaitseamet Maa-ametile taotluse selle kaardi ennistamiseks. Maa-amet saatis päringu Keskkonnaministeeriumile, kes andis Keskkonnaagentuurile korralduse koostada ülevaade selle kaardiga seoses. Selle koostas nõunik Leno Kuura, kes kohtus metsafirmade, muinsuskaitse, FSC Eesti ja IT-maja esindajatega. See raport, mis valmis juba neli kuud tagasi, soovitas selle kaardi ennistada. See kaart oleks ülimalt kasulik ja lausa hädavajalik nii maaomanikele kui ka kõigile kultuuri ja pühapaikade huvilistele. See on praegu kättesaadav IT-maja kodulehelt.

12:36 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, palun küsimus! Teie aeg on läbi.

12:36 Ruuben Kaalep

Aga et see oleks ka Maa-ameti kaardil – kas teil on teavet, kui kaugel see asi on?

12:36 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Madis Kallas, palun!

12:36 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liige! Esmalt kinnitan üle, et tegu on äärmiselt olulise teemaga. Olles ka ise sellel teemal näiteks pühapäeval kohtunud mitme tunni vältel Muhu saare väga tunnustatud elanikuga, kes tegeleb just nende valdkondadega, mis puudutavad hiiepaiku, pühapaiku, ja olles seda tagasisidet kuulnud, olen jätkuvalt veendunud, et selle teemaga tuleb edasi minna.

Mis puudutab selle protsessi edasiviimist, et see [kaart] oleks Maa-ameti geoportaalis ilusti kättesaadav, siis jah, kahetsusväärselt on need protsessid jäänud seisma, nii nagu ka mitmed teised olulised protsessid, mis puudutavad meie metsi, meie metsade väärtusi ja neid olulisi punkte, millele olen mina viidanud ja millele ka teie olete oma Riigikogu töö ja karjääri jooksul mitmed-mitmed korrad viidanud. Seetõttu tahan öelda, et on äärmiselt kurb, et te seekord ei kandideeri, sest panus just nendesse samadesse teemadesse, mis puudutavad meie pühapaiku, raiemahtude vähendamist, elukeskkonna hoidmist, elurikkust meie metsades, saab kindlasti olema mõnevõrra vaesem, kuna neid teemasid olete teie väga hästi siin alati põhjendanud ja tõstatanud.

Aga ma täpsustan selle üle. Kahju jah, et selle seitsme kuu jooksul, mis ma olen saanud olla keskkonnaminister, ei ole ma jõudnud kõike ära teha, ei ole jõudnud kõiki neid teemasid lauale tuua, aga nii juba elus on. Loodetavasti on võimalik neid protsesse ka tulevikus mõjutada. Ma täpsustan selle üle, et miks, olenemata meie soovidest, ei ole see endiselt üles läinud. Saan selle kas või kirjalikult teile üle täpsustada.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täpsustav küsimus, Ruuben Kaalep!

12:38 Ruuben Kaalep

Suur tänu selle vastuse eest! Kindlasti ootan seda täpsustust. Aga küsiks ka üle selle kaardistamisprotsessi jätkumise kohta. Kas te seisate selle eest, et oleks võimalik saada lisaraha, et päästa veel, mis päästa saab, et kaardistamine kataks terve Eesti, mitte ainult need neli kihelkonda, kus see on praegu põhjalikult tehtud? See on tegelikult ajaküsimus. Kaitse alla võtmises on ju ka suuri tegemata jätmisi. Seni on praktika olnud see, et nendes pühapaikades kaitstakse ainult arheoloogilist kultuurikihti, aga ei kaitsta seda pühapaika ennast vaimse kultuuri pärandina, kas või neid puid, mis seal kasvavad, ja neid vanu tavasid, mis räägivad sellest, et need kohad peaksid jääma puutumatuks. Saate te anda natuke lootust, et ka need protsessid liiguvad edasi?

12:39 Esimees Jüri Ratas

Madis Kallas, palun!

12:39 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kindlasti saan anda seda lootust, et kõike, mis sõltub minust, ja neid samme, mida ministeeriumil on võimalik teha, ma saan veel mõjutada. Olles selle protsessi sees olnud seitse kuud, ma näen, et võib-olla tõesti need protsessid ei ole liikunud nii kiiresti, kui võiks, aga nad on liikunud vähemalt õiges suunas. Kui ka metsanduse arengukava ühel hetkel jõuab siia suurde saali tagasi, siis ka seal on väga oluline osa kõigel sellel, mis puudutab pühapaiku meie metsades. Ka selle läbi me saame mitmeid olulisi nüansse rõhutada ja seda nii sisu osas, nii rahastuse osas kui ka üldise keskkonnahariduse ja ‑teadlikkuse tõstmise osas.

Mis puudutab konkreetseid näiteid, lihtsalt siin selle teema jätkuks, siis ütlen, et külastasin ka ise Hiiemäe pühapaika. Just soovisingi näha, miks on seal tekkinud kogukonnal sellised hirmud, kui see võõrandatakse või kui see läheb erakätesse, kui kohalik omavalitsus on nii soovinud. Ma saan üle kinnitada, et kehtivat kaitsekorda keegi seal ei muuda. Kindlasti kõik loodus‑ ja kultuuriväärtuste säilimiseks tehtud kitsendused jäävad kehtima, sõltumata sellest, kas maa kuulub kohalikule omavalitsusele, riigile või eraomanikele. Oluline on, et oleks üheselt ja selgelt need kaitsekorra kriteeriumid paigas. Nii me saame kindlasti kõiki pühapaiku Eestis oluliselt paremini hoida ja kaitsta. Minu meelest on väga oluline ka meie noort, järeltulevat põlve nendest teavitada. Kindlasti ei ole ainult need ökoloogilised elurikkuse kriteeriumid ainsad, vaid nii nagu ka metsanduse arengukava üheselt ja selgelt ütles: me peame arvestama elurikkusega, kultuuriliste ja ka majanduslike nüanssidega. Siin me räägimegi praegu just nendest kultuurilistest [teemadest], Eesti identiteedist, Eesti ajaloost, ja on oluline neid selle abil esile tõsta.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd lisaküsimus, Tõnis Mölder! 

12:41 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma tulen ka oma küsimusega väärispaikade hindamise juurde. Nimelt, eelmises infotunnis oli meil väga pikk arutelu peaminister Kaja Kallasega selle üle, mis puudutab Nursipalu harjutusvälja laiendamist. Teadupärast jääb väga suur osa sellest laiendatavast maa-alast Natura 2000 hoiuala alla. See tähendab, et kõiki tegevusi, mida seal tehakse, tuleb ka loodust silmas pidades hinnata. 

Minu küsimus teile ongi suhteliselt konkreetne: kuidas teie näete, mismoodi selline väga kiire laienemise protsess ja samal ajal Natura 2000 eesmärgid, mida Euroopa Liit ja Eesti on endale kohustuseks võtnud, saavutavad omavahel kooskõla? Minu arvamist mööda ei ole need väga kooskõlas. Esiteks arvestades ajaraami. Teiseks, mulle tundub, et kui on soov seda harjutusvälja laiendada, siis selle protsessiga peaks olema juba piltlikult öeldes eile pihta hakatud. Minu andmetel Keskkonnaministeerium ega ka Keskkonnaamet ei ole seda teemat sellisel kujul käsitlenud. Kuidas teie näete seda, et oleks võimalik selle harjutusvälja ja ka loodushoiu vahel leida tasakaal?

12:43 Esimees Jüri Ratas

Madis Kallas, palun!

12:43 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kõik, mis puudutab Nursipalu, on ühel või teisel moel valitsuses arutelul olnud. Aga sellisel tasemel, et kuidas ja mismoodi sellesse suhestub Keskkonnaministeerium või Keskkonnaamet või missugused sammud on neil vaja teha, seda tõesti ei ole jõudnud vähemalt meie ministeerium arutada. Mis aga puudutab seda, et seal tuleb teha kõik hindamised, kõik uuringud ära, siis loomulikult, vastavalt kehtivatele õigusnormidele on seal vaja need läbi viia. Kuigi keskkonnateemad võivad hetkel jääda sageli tagaplaanile, seoses sellega, et Ukrainas toimub sõda, meil on energiakriis ja mitmed teised suured väljakutsed, ma ütlen, et keskkond ei tohi jääda kannatajaks. Kui see nõuab täiendavat ajaressurssi ja riigikaitseliselt saab seda võimaldada, siis kõik uuringud tuleb teha vastavalt sellele, kuidas on planeeritud.  

Ma toon lihtsalt ühe võrdluse. Kohtusin paar nädalat tagasi Ukraina keskkonnaministriga. [Me rääkisime] nendest kahjudest, mida see sõda on tekitanud Ukraina keskkonnale. Kui meie teeme otsuseid siin Eestis kaudselt ka lähtuvalt sellest, et Ukrainas toimub sõda, siis igal sammul me peame siiski lauale tõstma ka keskkonnaaspekti. Nursipalu on praegu esimene konkreetne näide, kus väga suures mahus tehtavad riigikaitselised sammud on teatud vastuolus keskkonna kohta tehtavate otsustega. Aga kõik me peame mõistma, et kusagil see kompromiss ja tasakaal tuleb leida, nagu ka Riigikogu liige vihjas, et kus see võiks olla. Aga oluline on, et kõik need protsessid oleksid tehtud võimalikult kaasavalt ja võimalikult keskkonda säästvalt.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:45 Pärnu sild

12:45 Esimees Jüri Ratas

Liigume neljanda küsimuse juurde. Sellel teemal esitab küsimuse Riigikogu liige Marko Šorin, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on Pärnu sild. Marko Šorin, palun!

12:45 Marko Šorin

Ma tänan, eesistuja! Lugupeetud peaminister! Pärnus on silda väga keeruline ehitada ja see on väga kallis, sest jõe põhi, kus on kandev kiht, on väga sügaval, ja jõgi on väga lai. Miks ma seda näidet toon? Emajõgi on tunduvalt madalam ja kitsam. Pärnakad võrdlevad enda linna pidevalt Tartuga. 

Aga Pärnu linn on silla ehituseks palunud riigi käest abi 25 miljonit. Selle aasta riigieelarves on selleks eraldatud 5 miljonit. Kuigi Keskerakond minu ettepanekul tegi eelarve kohta muudatusettepaneku, et suurendada seda summat käesoleval aastal 10 miljonile, siis koalitsioonipoliitikud Reformierakonnast, Isamaast ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast hääletasid selle maha. Riigi eelarvestrateegias on kirjas, et Pärnu silla jaoks on plaanis eraldada veel 15 miljonit. Kas selle katteallikaks on Eesti enda maksumaksjate raha või on see seotud mõne Euroopa Liidu toetusmeetmega? Kui see on seotud mõne Euroopa Liidu toetusmeetmega, siis millised on tingimused?

12:46 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tervitusi teile ka Pärnust! Eile mul oli terve pikk päev Pärnus ja ka Pärnu sild tuli seal loomulikult jutuks. Tõsi on see, et see 5 miljonit on eraldatud ja lisaks on "Riigi eelarvestrateegias 2023–2026" ette nähtud investeeringutoetust Pärnu linnale silla ehitamiseks 15 miljonit eurot. See on ette nähtud riigi eelarvestrateegias, see ei tule kuskilt eurotoetustest. 

See sillaehitus ja selle ehituse korraldamine, hanke tegemine ja projekteerimine on kohaliku omavalitsuse vastutusala. Eile olid mul kohtumised, kus ka linnapea kinnitas, et sellised hankemenetlused toimuvad. Kuna märtsis 2022, kui meil teatavasti kõik hinnad läksid nii palju üles, oli parim pakkumine 75 miljonit eurot koos käibemaksuga, siis 2022. aastal Pärnu linn alustas hankemenetlust uudsel viisil, võistleva dialoogi vormis, et saada hinda alla. Eile sain linnajuhtidelt informatsiooni, et selline riigihankevorm annab võimaluse pidada pakkujatega dialoogi, et kas on võimalik midagi kuskilt ära jätta või paremini teha, ja selgitada ka seda, mida täpselt ikkagi soovitakse, mis on need probleemsed kohad. Ma saan aru, et sellele hankele kvalifitseerus viis ettevõtet, kellega dialoog käib, ja need pakkumised on suurusjärgus 26 miljonit kuni, vist oli, 60 miljonit ja üle midagi. Ma saan aru, et linn oli andnud selle raami ette, 48 miljonit käibemaksuga, kuhu see kõik peab ära mahtuma. Ma saan ka aru, et käib nende pakkumiste [tingimustele] vastavuse kontrollimine. 

Mina tõesti ei oska täpsemalt öelda. Ma seda usun, et Pärnu jõgi on selles suhtes palju pretensioonikam, kui on Emajõgi, ja seetõttu see ehitus on keerulisem, mida ütlevad ka need hinnad. Võib-olla on hea uudis see, et need hinnad on ikkagi sellest 75 miljonist oluliselt alla tulnud. Kui vaadata, et riik eraldab 15 miljonit, aga madalaim pakkumine on 27 miljonit, siis seal omavahenditest midagi leida või lisaks leida midagi eurovahenditest, ma arvan, on lihtsam, et see sild ikkagi ära teha nende vahenditega, mis olemas on.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täpsustav küsimus, Marko Šorin!

12:49 Marko Šorin

Tänan senise vastuse eest! Sild on Pärnus olnud kemplemise või kauplemise teemaks juba paarkümmend aastat ja veel enamgi. Samuti on varem Pärnu linn palunud riigilt abi. Keskerakondlasest majandusminister Taavi Aas käis korduvalt kahe erineva koosseisuga valitsuses ettepanekuga kasutada Euroopa Liidu toetusraha, et vähem koormata Eesti enda maksumaksjaid. Ühes valitsuses polnud sellega nõus isamaalased ja teises ei olnud sellega nõus reformierakondlased. Olgu taustaks öeldud, et kumbki nendest nimetatud erakondadest ei olnud sellise otsuse tegemise ajal ise Pärnu linnas võimul. Kui eetiliseks peate teie sellist erakondlikku käitumist, et teiste algatusi pidurdatakse seni, kuni ise võimule saadakse, et kui ise ei saa, siis teistel ei lase ka teha?

12:50 Peaminister Kaja Kallas

See kindlasti minu stiil ei ole. Ma olen sellist stiili küll näinud, aga ma ei pea seda heaks. Kõik sellised arutelud toimuvad riigi eelarvestrateegia [arutelu] raames. Arutelud, mis meil olid ka siis, kui me olime teiega koos valitsuses, sattusid täpselt sellele ajale, kui kõik hinnad läksid meeletult üles. Jaak Aab, kes oli riigihalduse minister, oli tol hetkel ka sellel arvamusel, et valmistada ette tabel kõikide riigihangete kohta, mida riik läbi viib. Tõesti, seal oli hankeid, mis olid kolm korda kallimad, kui esialgu oli planeeritud. Ega riigi rahakott ei ole põhjatu, see on ikkagi maksumaksja raha. 

Tol korral oli meil valik põhimõtteliselt kolme käitumismustri vahel. Üks oleks olnud see, et me oleksime öelnud ettevõtjatele, kes meil juba hangetes olid ja kelle sisendid olid läinud kallimaks, et aga meid ei huvita, meil on lepingud, tehke, sest see on see hind, mis me oleme kokku leppinud. Selle tagajärjel oleksid läinud ettevõtted pankrotti, kuna nende sisendhinnad on nii palju kasvanud. 

Teine käitumisvariant oleks olnud see, et me oleksime öelnud kõigile, et pole vahet, kolm korda lähevad asjad kallimaks, aga me teeme ära kõik, mis me oleme planeerinud. Selle takistuseks on see, et ka riigi rahakott pole põhjatu ja meie samamoodi ei saa maksta raha, mida me ei ole eelarves ette näinud, kuigi asjad on läinud kolm korda kallimaks. 

Kolmas valik, mille me ka valisime, oli see, et kõik sellised hanked ja projektid me vaatasime üle, kogu selle pildi. Need, mida me saime edasi lükata, ilma et sellest oleks tulnud mingit täiendavat kulu, me [lükkasime edasi]. Nende puhul, mis olid pakilised või olid täiesti valmimisjärgus, me maksime selle kallinemise kinni. Hea näide on näiteks rahvusraamatukogu. 

Me näeme, et majandus on ühelt poolt jahenemas, mis võib-olla annab ka riigile võimalusi, sest riik peab käituma kontratsükliliselt. Ehk siis, kui majandus jaheneb, toob riik oma investeeringud ettepoole. See võimaldab võib-olla ka järgmises riigi eelarvestrateegias ümber vaadata need otsused, mida me kaugemale lükkasime, ja tuua need omakorda varasemaks. Ma arvan, et sedasi toimetavad ka kohalikud omavalitsused. 

Mida küll peab muidugi ütlema, on see – see ei tule teile absoluutselt üllatusena –, et 5. märtsil on valimised ja pärast valimisi tuleb igal juhul uus valitsus. Uus valitsus on see, kes paneb kokku riigi eelarvestrateegia ja uue riigieelarve. Nii et see uus valitsus saab otsustada ka nende projektide üle.

12:53 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun lisaküsimus, Tõnis Mölder!

12:53 Tõnis Mölder

Aitäh! Hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma tulen korra tagasi selle juurde, mis puudutab seda, et valitsuse käekiri ajas muutub ja ka valitsusjuhi seisukohad ajas muutuvad. Kuskil poolteist aastat tagasi saatsid Pärnu omavalitsusjuhid teile kirja, kus palusid teid, et Vabariigi Valitsus arutaks just nimelt seda Pärnu silla ehitust. Toona te ei näinud võimalust seda arutada. Mingi aeg hiljem, kui valitsuskoalitsioon riigis vahetus ja valitsuskoalitsioon ka Pärnu linnas vahetus, siis te ometigi arvasite, et see on mõistlik projekt ja seda võiks ka Vabariigi Valitsuse tasemel arutada. See näitas seda, et tegemist oli natukene, pehmelt öeldes, poliitilise kauplemisega. See oli siis selle Pärnu uue koalitsiooni hind.

Teisalt oleme näinud koos valitsuse vahetusega ka seda, et kui üks valitsuskoalitsioon on otsustanud mingid suured projektid ja omavalitsus on teinud plaanid sinna taha, siis uus valitsuskoalitsioon võtab selle raha ära. Ma mõtlen siinkohal nii Rohuküla raudteed kui ka Tallinna Haiglat, mis on samamoodi suured taristuobjektid. 

Minu küsimus on teile see: kas te näete, et juhul kui Reformierakond kuulub ka tulevikus Vabariigi Valitsuse tüüri juurde, siis selle Pärnu silla ehituse rahastust ei minda järgmises valitsuskoalitsioonis olles ära võtma, sõltumata sellest, kas Pärnu linnas Reformierakond kuulub valitsuskoalitsiooni või mitte?

12:54 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma kahjuks seda kirja ei mäleta, sest peaministrile tuleb tõepoolest väga palju kirju ja nendega tuleb pidevalt tegeleda. Küll aga on kõik sellised sillad ja taristu ju majandus‑ ja taristuministri pädevuses: mis on prioriteedid, kogu teedevõrgustik, see, milliseid teid me ehitame, milleks meil raha on, milleks meil raha ei ole. See, nagu te ise teate, olles olnud valitsuse laua taga, käib selle arutelu raames, mida keegi prioriteediks peab ja välja toob.

Mis puudutab Tallinna Haiglat, siis seal on kaks asja. Esiteks, RRF ehk Euroopa taastekava. Meil läks COVID‑i olukorras paremini kui paljudel teistel riikidel. Me tulime sealt tugevamana välja, kui esialgu arvati, meie majandus ei saanud nii tugevasti pihta. Tänu sellele, kuna see valem oli seotud toimetulekuga COVID‑i kriisis, meie summa vähenes ja vähenes märkimisväärselt. Seetõttu pidime valima, mida me teeme ja mida me ei tee.

Selles taasterahastus on üks oluline tingimus: kõik asjad peavad valmis saama 2026. aastaks. Tallinna Haigla on ühelt poolt tohutu, massiivne projekt. Kuna seda ei ole veel kuidagi alustatud, siis selle suure projekti rahastamine oleks võinud seada kahtluse alla kõikide teiste projektide rahastamise, sest see ei jõua lihtsalt 2026. aastaks valmis. Teine aspekt on seal see, et kuna tõepoolest seoses energiakriisiga ja ka COVID‑iga on olnud inimestel väga raske, siis see valik, mida me tegime tol hetkel eelarves, oli see: inimesed versus betoon. Me jätsime ära nii-öelda betooni pandud raha – sellised asjad, mida me saame ehitada millalgi muul ajal – ja investeerisime inimestesse. Tegime energiatoetusi, tegime pensionitõusu, lastetoetuste ja peretoetuste tõusu ja ka palgatõusud väga olulistele sektoritele. Ega Tallinna Haigla iseenesest ei ravi. Ravivad ikkagi inimesed ja need inimesed ehk arstid ja medõed on need, kelle palka me ka tõstsime, et nad ei läheks ära, vaid seda teenust osutaksid. Need valikud alati on ja seekord me valisime inimesed betooni asemel.

12:57 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:57 Riigi kaitstus

12:57 Esimees Jüri Ratas

Liigume viienda teema juurde. Küsimuse esitab Riigikogu liige Martin Helme, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on riigi kaitstus. Martin Helme, palun!

12:57 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Umbes aasta tagasi oli Reformierakonna ja teie isiklik populaarsus rekordmadalal. Ja siis – ennäe imet! – Putin ja Kreml tulid teile appi, alustasid sõda Ukrainas. Selle sõja taustal on teie erakonna populaarsus mudast uuesti tippu tõstetud ja on tõstetud selle jutuga, et teie olete Eesti riigi kaitseks teinud enneolematult suuri pingutusi ja Eesti riik on paremini kaitstud kui kunagi varem. No Reformierakonna pikk ajalugu riigikaitse nõrgestamisel, õõnestamisel ja mahategemisel on meile kõigile teada, oleme seda teiegagi arutanud. Aga ka selle viimase aasta loosungid on osutunud totaalseks blufiks. 

Tegin reformierakondlasest kaitseministrile päringu äraantud relvade kohta ja faktid on üsna halastamatud. Tegelikult ongi nii, et Reformierakond on Eestit sõja ajal relvitustanud. Kui meil aasta tagasi, vahetult enne Ukraina sõja uut faasi oli kokku 84 kahurit, siis nüüd on neid järel 18, see tähendab, et ainult 21% on järel, natuke üle viiendiku. Veiko‑Vello Palm, kes on Martin Heremi parem käsi, ütleb, et tõepoolest, meil on hetkeline võimekuse langus. No "hetkeline" on tegelikult veniv mõiste. Aga fakt on see, et nii Pevkur, Herem kui ka Palm tunnistavad, et see "hetkeline" kestab mitu aastat. Lisaks kahuritele – kõik 122‑sed, kõik 155‑sed on ära antud – on ära antud tankitõrjelasud Instalaza, lisaks 120‑millimeetrised miinipildujad, lisaks 90‑millimeetrised tagasilöögita tankitõrjekahurid ja igasugused teised relvasüsteemid. Kokku 400 miljoni eest peab Eesti uut kraami hankima. Minul on küsimus: kui te kõiki neid relvi ära andsite, kui palju te arutasite seda, et me jääme mitmeks aastaks täiesti kaitsetuks?

12:59 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma juhin tähelepanu, et Kaitseväe juhataja on otseselt öelnud, ka igal pool avalikult, et te valetate. Lihtsalt need väited ei vasta tõele. Jah, tõsi on see, et ühikuliselt on mõnda kahuriliiki vähem, aga kahuril ja kahuril on ka vahe. Kui meil on järelveetavad haubitsad, siis need on oluliselt vähem efektiivsed kui iseliikuvad haubitsad. Vaadake kõike seda, mida on toonud siia meie liitlased, mida aasta tagasi ei olnud. Näiteks HIMARS‑id. Meil oli eelmisel nädalal kohtumine Ameerika Ühendriikide kaitseministriga ka sel teemal, et seni kuni meie hangitavad HIMARS‑id jõuavad kohale, kas liitlastel oleks siis veel võimalust siia paigutada täiendavaid võimeid, et meie kaitset veelgi tugevdada.

Märkimisväärse osa Ukrainale antud relvastusest moodustasid need relvad ja relvasüsteemid, mis juba olid kas [kasutusest] välja arvatud või oleksid lähiajal väljaarvamisele kuulunud, kuna nad on juba aktiivsest kasutusest väljas ja asendatud uuemate analoogidega. Kui vaadata ka seda, mida Ukrainas on kasutatud, siis ega see kogus iseenesest seda kõike ei tee. Minule seletatakse seda nii, igaüks saab sellest aru, et kui haubits tulistab, siis esiteks [on oluline], kui kiiresti ta tulistab, ja teiseks see, et ta peab suutma liikuma teise asukohta, sest muidu pommitatakse ta puruks. Kui ta on iseliikuv, siis on selge, et teda saab kiiremini liigutada, mis tähendab seda, et kahjud on väiksemad, kui siis, kui teda peab kuhugi viima. Kaitseväe juhataja on teile vastuseks lükanud ümber neid teie mureküsimusi.

Igal juhul on maakaitseüksuste võitlusvõime ja tulejõud kasvanud kõigi nende võimete abil, mis on siia juurde tulnud, mida meil aasta tagasi ei olnud. Laskemoona me oleme soetanud rohkem kui viimase 30 aasta jooksul kokku. See on kõik see, mida meil varem ei olnud. 

Ma juhin veel tähelepanu sellele, et alles aasta või rohkem kui aasta tagasi, 19. jaanuaril, kui ma olin siin Riigikogu kõnepuldis julgeolekupoliitilise avaldusega, siis teie ei pidanud seda muret absoluutselt mitte millekski. Me oleme läinud varakult hangetesse ja me oleme soetanud nii enda tarbeks kui ka …

13:02 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, teie aeg! Palun täpsustav küsimus, Martin Helme!

13:02 Martin Helme

Aitäh! Ei, Martin Herem ei ole midagi ümber lükanud. Ma sain Hanno Pevkurilt kirja, kus on konkreetsed numbrid kirjas, ma võin neid numbreid siin ka tsiteerida. Aga ma juba ütlesin: 84 kahurit oli aasta tagasi, praegu on 18, uued saame alles 2025. aastaks, ka need HIMARS‑id, millest jutt käib, saame 2024. või 2025. aastal. Meil on mitmeaastane auk. Need ei ole ainsad relvad, mille puhul meil on auk, ma lugesin ette ka teised relvad, mille puhul meil on auk. Te tulete jutuga, et aga meil on liitlased. Aga meil ongi põhimõtteline probleem ju selles, et kogu Reformierakonna valitsemise aja on olnud nii ja ka praegu Ukraina sõja taustal teie arvates piisab sellest, et keegi teine meid kaitseb. Aga meie arvame, et me peame ise ennast kaitsma. See on ka NATO artikli 3 üks põhiline punkt.

Mis puudutab veel Heremit, siis Herem võib mind ju sõimata valetajaks, aga ma toon tema jutu kohta ilusa tsitaadi Jaroslav Hašeki surematust raamatust. Tsitaat on selline: "Sitaga loopimine on muidugi enam-vähem veenev argument, kuid intelligentne inimene ei tarvita selliseid sõnu." Ma tahtsin ikkagi küsida, et kui neid relvi ära anti, teades, et me saame midagi asemele mitme aasta pärast, kui meie tänane plaan, jätkuvalt sõjaaegne tänane plaan on see, et 2022. aasta alguse kahurinumbriteni jõuame me 2025. aastaks ja suuremaks oma kahurväge ei kavatsegi teha, aga vahepeal oleme ennast relvitustanud, meil kahurväge vahepeal on 20% sellest, mis oli, siis kas te üldse kaalusite seda, et teie suurte loosungite ja hüsteeria taustal ülesköetud populaarsuse taustal te tegelikult nõrgestate Eesti riigikaitset ja seal on riskid. Kas te neid riske kaalusite?

13:04 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:04 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, mul on olemas see vastus, mida te olete saanud Kaitseministeeriumist. Te üritate täiesti meelevaldselt endale sobivaid lõike kuidagi esitada, et näidata Eesti kaitsevõimet halvas valguses. Kelle huvides see on? Kelle huvides see on, et te Kaitseväe usaldusväärsust selliselt õõnestate? Meil tuleb vabariigi aastapäev ja vabariigi aastapäeval toimub ka paraad. Te saate oma silmaga veenduda, mis meil on ja mida meil ei ole. 

Veel kord: te ütlete, et me oleme riigi raskerelvadest ilma jätnud, et me oleme need ära andnud. Ei ole jätnud ilma! Jah, see arv on vähenenud, aga nagu ma ütlesin, arv ei ole iseenesest ju veel asi. Meile on tulnud palju efektiivsemad relvad asemele. Kui vaadata seda, mida liitlased Ukrainale on andnud, siis need ju ka numbrites … Ma kahjuks ei leia seda praegu, aga see võrdlus on just selles võtmes, kui palju mis tegelikult mõjub ja mis ei mõju, mis töötab ja mis ei tööta. Kas sul on palju vana relvastust või sul on uued relvad, mida on küll vähem, kuid mis töötavad paremini? Igal juhul on see [viimane] ju parem.

Veel kord: meil on Kaitseväe ja kaitsevõime tugevdamiseks suurendatud või lähiajal on suurenemas – ja me ei räägi 2025. aastast, vaid me räägime sellest ja järgmisest aastast – laskemoonavarud. Jällegi, me läksime hangetesse juba 19. jaanuaril, tähendab, jaanuaris 2022, kui sõda veel ei käinud. Keskmaa õhukaitse süsteem, lühimaa õhutõrje süsteem, meremiinide arv on suurenemas, laevatõrjevõimekus, täiendavate liikursuurtükkide arv on suurenemas, mehitamata õhuründevahendite arv on suurenemas, täiendavate maakaitseüksuste varustus [paraneb] ja palju muud. Kõigi nendega on olukord parem, kui oli aasta aega tagasi. Me saame siia lisada kõik meie liitlaste siia toodud ja siia eelpaigutatud võimed. Teie kuidagi naeruvääristate seda. Meie kaitse tugineb meie enda kaitsele ja kollektiivsele kaitsele, meie liitlaste võimetele. Tõepoolest, liitlased on siia toonud rohkem [relvastust], kas või needsamad neli HIMARS‑it, mis meil siin on. Aprillis tuleb ka Hispaaniast õhukaitsesüsteem NASAMS. Nii et me oleme paremini kaitstud kui aasta aega varem ja me ei tee ennast mitte kuidagi nõrgemaks. Veel kord: Ukraina võitleb praegu sellesama vaenlasega, kellega meie võitleksime, mis tähendab, et Ukraina nõrgestab sedasama vastast.

13:07 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun lisaküsimus, Leo Kunnas!

13:07 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Soomel oli 2021. aasta lõpuks umbes 1500 suurtükiväe relvasüsteemi ehk erinevaid suurtükke ja 122‑milliseid miinipildujaid. Eelmise aasta lõpuks nad suurendasid seda arvu 1690‑ni. Kaitseväe juhataja nõuande probleem on see, et see ei ole professionaalne, paraku. Probleem on selles, et suurtükiväe kriitiline miinimumvajadus, mis meil siin on, on üks mitmikraketiheitjate patarei ja viis pataljoni. Heal juhul, kui me saame nüüd Kõud kätte, siis on meil 2025. aastaks olema kaks pataljoni. Meil on kolme veel vaja. Nüüd me loome diviisi. Ma kirjutasin sellest ka artikli ja küsisin, et hästi, loomulikult on Ukraina meie de facto liitlane, me toetame neid igati, aga sel juhul meil peaks olema ka asendusplaan ja üldse arendusplaan, mis me selle suurtükiväega nüüd teeme Ukraina sõja valguses. On selge, et diviis vajab suurtükiväebrigaadi, kuhu meil oleks vaja panna kolm suurtükiväepataljoni nendesamade uute liikursuurtükkidega, ka näiteks ratastel liikursuurtükkidega. Leedu on näiteks tellinud 18 Caesarit oma teise brigaadi jaoks ja saab need kätte 2027. Need otsused ja tellimused me peame tegema viivitamata. Kui meil on kolm tugevduspaketti, siis me vajame neljandat tugevduspaketti, mis puudutab suurtükiväge, ja järgmist, viiendat, mis puudutab tanke. See olukord jookseb meil praegu eest ära. Ukrainas me näeme, kui palju suurtükiväge üldse on vaja ja kuidas see toimida saab. Paraku on Kaitseväe juhataja suurtükiväe küsimuses jäänud sinnasamma jõukohase riigikaitse tasemele, kus me olime eelmisel kümnendil ja mis oli eksitus. Seda on vaja parandada. Ega meie kriitika ei seisne selles, et nüüd on väga palju ära antud, vaid selles, et kuidas me selle asendame, kuidas me edasi läheme. Neid otsuseid on vaja teha kiiresti, sest Ukraina vajab suurtükiväe relvasüsteeme ja meie liitlased vajavad …

13:09 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

13:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ega riigi kaitsevõime hindamiseks ei piisa joonlauaga mõõtmisest, sisu loeb. Relvaühikute suurem arv ei võrdu automaatselt parema kaitsega. Mina ei sea kahtluse alla Kaitseväe juhataja ega Kaitseväe sõjalist nõuannet. Sellest numbrimaagiast ei maksa ennast kuidagi heidutada lasta, see matemaatiline võrdlus lihtsalt ei päde, sest tegemist on väga erineva tasemega relvasüsteemidega. Võtame K9‑d, mida me oleme soetanud, mida meil siin on ja mida meile tuleb veel juurde: K9 laseb 30 või 40 kilomeetri kaugusele, erimoonaga laseb ta 70 kilomeetri kaugusele. 122‑ ja 155‑millimeetrised lasevad palju lähemale: 15 kilomeetrit, 24 kilomeetrit. 

Kui me toome võrdluse Ukraina sõjaga, siis kõik, kes seda sõda jälgivad, saavad aru, et pööre seal sõjas tuli siis, kui Ukraina sai kasutusele võtta HIMARS‑id, mis liitlased olid andnud. Ukrainlastel oli selle pöördeni kasutuses sadu 122‑, 155‑, 152‑millimeetriseid suurtükke. Mitte HIMARS‑ite suur arv ei toonud seda pööret, neid HIMARS‑eid, mida Ukraina sai, oli ainult 24, palju-palju vähem, kui oli neid 122‑, 152‑ ja 155‑millimeetriseid suurtükke. Selle muutuse tõi relva suurem laskeulatus, kiire asukohavahetuse võime, nagu ma enne rääkisin, ja tark moon. Ehk nii nagu on mõttetu võrrelda järelveetavat haubitsat HIMARS‑iga, ei saa ka võrrelda K9‑t 122‑millimeetrise suurtükiga. Et inimestele selgitada: sul võib olla kolm püstolit, aga üks kuulipilduja on parem kui kolm püstolit, kuigi arvuliselt on sul siis [relvi] vähem. 

Veel kord kinnitan üle, et esiteks ei ole meie kaitsevõime kuidagi nõrgestatud. Ma väga palun, et ka teie Kaitseväe usaldusväärsust ei õõnestaks. See on meie kõikide ühine huvi, et Eesti oleks kaitstud, et Eesti oleks väga hästi kaitstud. Me teeme sellega tööd Eesti-siseselt, pannes sinna üle miljardi euro juurde, et kaitsevõimet toetada. Me töötame ka liitlastega, et nemad siia paigutaksid võimeid senikaua, kuni meie enda varustus kohale jõuab. Õnneks on see koostöö meil väga hea.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:12 Mahud

13:12 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Tõnis Mölder, vastab keskkonnaminister Madis Kallas, teema on mahud. Tõnis Mölder, palun!

13:12 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ei ole mitte patt siin viimases infotunnis ka valitsuse liikmeid kiita. Ma alustan täna sellest, et see otsus, mis te täna hommikul tegite, kui te ainuisikuliselt kirjutasite alla uued Riigimetsa Majandamise raiemahud, näitab seda, et see teema on teie jaoks tõesti oluline, te võtate seda tööd väga suure südamega. Ma arvan, et see otsus, et raiemahtusid just nimelt nii palju vähendada, on samm õiges suunas. Ma olen teiega siin eelnevalt seda debatti pidanud ja julgustanud teid seda otsust tegema. Toona te ütlesite, et teil pole valitsuskoalitsioonis selles küsimuses piisavalt toetust. Siis ma ka mainisin, et ministril on võimalik ainupädevuslikult seda otsust teha, ja täna te selle julge sammu astusite. Nii et veel kord: suur kiitus teile selle eest! 

Nüüd tulen korra küsimuse juurde täpsemalt. See otsus, mis te täna tegite, langetades raiemahtusid 9000 ja paarisaja hektarini aastas – Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahtusid ma pean silmas –, kindlasti ju mõjutab suurt raiemahtu, mis meil iga aasta on, ehk ka seda, mis puudutab erametsa. Minu küsimus teile ongi see: mis see nägemus teil on, millised need raiemahud järgnevatel aastatel kogu Eestis saavad olema? 

Võib-olla ka üks täpsustav küsimus siia juurde. See, mille teie kinnitasite, on uuendusraie pindala. Aga kus suunas liigub RMK sanitaar‑ ja hooldusraiega, mida tegelikult minister oma käskkirjaga määrata ei saa? Kas seal need mahud tõusevad hüppeliselt või jäävad need pigem samaks? 

13:14 Esimees Jüri Ratas

Madis Kallas, palun!

13:14 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kõigepealt tänu heade sõnade eest! Mis puudutab raiemahte, siis kõigepealt raiemahtude allkirjastamisest, miks see varem võib-olla jah viibis. Me menetlesime metsanduse arengukava ja meil oli soov enne võtta vastu see ja pärast seda minna nii-öelda alaneva dokumendi suunas ehk kinnitada ära ka RMK raiemaht. Need ei peaks olema omavahel seotud, aga minu meelest see oleks nagu hea tava, mis puudutab näiteks RMK arengukava, et see võiks tulla peale metsanduse arengukava vastuvõtmist.

Kuidas mõjutab raiemaht teisi RMK tegevusi? RMK on võtnud suuna, et intensiivsemat metsamajandust vähendada ning põhiliseks tegevusvaldkonnaks või esimesele kohale tõsta kõik need tegevused, mis on seotud keskkonnahoiuga, rekreatiivsete tegevustega, ning alles kolmandal-neljandal kohal tuleks metsamajandamine, mis on kindlasti väga oluline osa kogu RMK tegevusest ja üldse majandusmetsadega tegelemisest. Ma julgen küll kinnitada, et mingit teiste raieliikide täiendavat intensiivsust RMK‑l planeeritud ei ole. Seda on korduvalt arutanud nõukogu ja ma olen arutanud seda ka juhatuse esimehega. Nemad arvestavad tänase suunaga, et metsa raiutakse liiga intensiivselt ja seda tuleb mõnevõrra tagasi hoida. 

Missugused võiksid olla mõjutused erametsadele? Väga keeruline on seda prognoosida. Enne Ukraina sõja algust olid ühed prognoosid, tulenevalt sellest, et meil oli päris suures mahus võimalik tarnida Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast, aga kõik need suunad on ära kukkunud. Kahjuks on ka väga paljud tellimused, mis puudutavad puidusektorit, ära kukkunud ja sellist tellimuste arvu, nagu oli majanduse väga kiire kasvu ajal, enam ei ole. Nii et kõik need nüansid mõjutavad ja kindlasti mõjutavad ka seda, mismoodi hetkel ekspordiks minevad puiduartiklid, näiteks pellet, hakkpuit, paberipuu, on järgmistel perioodidel hinnastatud ja kuidas see mõjutab meie Eesti puidusektorit.

13:17 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täpsustav küsimus, Tõnis Mölder!

13:17 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin veel kord, natuke täpsemalt. Kõigepealt tulen korra selle metsanduse arengukava juurde. Tõesti, teie head koalitsioonipartnerid Isamaa erakonnast olid need, kes selle metsanduse arengukava siin parlamendis põhja lasid. Kas see oli hea või halb, eks seda elu näitab. Minu hinnangul oleks võinud parlament vähemalt suures saalis seda veel kord üritada menetleda. Kui parlamendi enamuse toetust ei oleks leitud, siis oleks saanud selle dokumendi alati valitsusele tagasi viia. Aga see selleks.

Ma tulen ikkagi puidu väärindamise juurde, mis on minu meelest üks väga oluline ja keskne teema – eriti puidu väärindamine Eestis. Kui me Eestis metsa majandame, siis väärindamine ja sellest saadav majanduslik tulu võiks jääda maksimaalselt Eestisse. Kas uutesse RMK hangetesse, mis puudutab just nimelt metsade majandamist, on pandud sisse see tingimus, et kui RMK müüb metsa, siis eelistatud on need ettevõtted, kellel on võimekus väärindada seda metsa just nimelt Eestis kohapeal, et ei tekiks sellist olukorda, nagu täna? Me teame, et on palju vahendusfirmasid, kes ilma kohapeal väärindamata müüvad meie Eesti riigi vara – mets on teatud mõttes meie kõigi omand – otse edasi põhjanaabritele. See on üks oluline temaatika, mida on aastate jooksul arutatud. Teadupärast on uued hanked tulemas. Loodetavasti on need pikaaegsed lepingud nüüd ka avalikud. Küsimus on, et kui need on avalikud, siis kas sinna on ka lisaklausel juurde märgitud.

13:18 Esimees Jüri Ratas

Madis Kallas, palun!

13:18 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! RMK uus strateegia näeb neidsamu samme ette. Jah, need protsessid ei ole võib-olla läinud nii kiiresti, aga ma kordan veel üle, kuhu suunas praegu RMK oma protsessidega ja uue arengukava koostamisega liigub. Esiteks, RMK kestvuslepingud, seda on juba mainitud, on tulevikus avalikud, osaliselt nad juba on avalikud. Teiseks, RMK astub suure sammu keskkonnasõbralike ehk pikaaegselt süsinikku siduvaid tooteid valmistavate ettevõtete väärtustamiseks. Kolmandaks, kestvuslepingutega RMK puitu vahendajatele ei müü ehk ainult väärindajad saavad tulevikus meie ühist vara kasutada. Neljandaks on kindlasti oluline, et varustuskindluse tagamiseks eelistab RMK oma hangetel hakkpuidu müügi puhul Eestis soojus‑ ja elektrienergia tootjaid, kes tagavad meie inimeste toasooja. Nemad saavad nendel hangetel osaleda. Juristide poolt on kõigi nende teemade kohta antud ka piisav kindlus, et neid on võimalik rakendada, neid on võimalik ellu viia ja seda kõigi nii Euroopa Liidu kui loomulikult ka Eesti Vabariigi seadustega kooskõlas.

Need protsessid on kindlasti aeganõudvad. Nii nagu metsanduse arengukava on ette valmistatud viis aastat, nii on RMK‑s neid suundi pikalt arutatud ja pikalt planeeritud. Mul on hea meel, et ka küsija, Riigikogu liikme, endise keskkonnaministri roll on selles olnud oluline, et neid [protsesse] selles suunas viia, anda nii meie puidule suurem väärtus ja just nii, et see oleks ennekõike Eestile maksimaalselt kasulik. Suur tänu siinkohal ka endisele keskkonnaministrile!

13:20 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun lisaküsimus, Anneli Ott! 

13:20 Anneli Ott

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud keskkonnaminister! Jätkame mahtude teemal. 4869 hektarit soovib Kaitseministeerium Keskkonnaministeeriumilt tasuta kasutusse saada Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks. Te ütlesite enne oma sõnavõtus, et kõik sellised arendused peavad olema tasakaalukad ja keskkonda säästvad. Kaitseministeeriumi selle soovi täitumise korral jäävad 10 kilomeetri raadiusesse Võru linn, Antsla, Karula rahvuspark, mitmed looduskaitsealad ja alevikud. Lisaks alustas RMK Nursipalus suuremahulist uuendusraiet. Tulenevalt ühiskonna survest see raiumine lõpetati. Palun kommenteerige, kuidas teie näete võimalust sellist laiendust Nursipalus arendada. Lugupeetud peaminister enne ütles, et kõik toimub seaduse alusel ja on korraldatud seadustest tulenevalt välja antud teiste dokumentide alusel. Millised need dokumendid on? Kuidas teie näete võimalust tasakaalukalt, keskkonda säästvalt seda arendada, kui soovitakse see 4869 hektarit Kaitseministeeriumile eraldada?

13:22 Esimees Jüri Ratas

Madis Kallas, palun!

13:22 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Nii nagu ma ka enne viitasin, loomulikult on meie ehk Keskkonnaministeeriumi jaoks äärmiselt oluline, et kõik protsessid, olgu need seotud teetaristuga, maavarade kaevandamisega või antud juhul riigikaitselise objekti laiendamisega Nursipalus, peavad arvestama keskkonnaaspektidega, keskkonnanüanssidega. Meile on praegu edastatud täpselt sama info, mis te ette lugesite. Kaitseministeerium soovib, nagu on avalikkuses juba mitmed kuud läbi käinud, sellist laiendust Nursipalus teha. Kuna need maad kuuluvad Keskkonnaministeeriumi haldusalasse, selle tõttu ka selline kiri meile tõesti on tulnud. 

Aga mul on väga raske kommenteerida midagi muud kui seda, et meie ei takista neid samme, mis puudutavad Eesti julgeolekut, aga me tahame seda teha väga üheselt ja selgelt ka keskkonnaaspekte arvestades. Ehk kui on vaja teha uuringuid, kui seal on vaja tegevusi keskkonnaolukorra võimalikult hea säilitamise nimel, siis seda me Keskkonnaministeeriumi poolt Kaitseministeeriumile kindlasti ka teada anname. Vähemalt esimestel sellistel lühematel vestlustel valitsuses ka kaitseminister korduvalt kinnitas, et kõigi nende arenduste puhul, mis tulevikus sinna on planeeritud, on ka nende huvi, et jääksid võimalikult suured puhveralad, mis puudutab näiteks kõrghaljastust puude näol. Selles osas kindlasti me oleme jah kõigi oma teemadega laua ääres ja kogu aeg rõhutame, et keskkonda peab vaatama ka rasketel aegadel ja keskkonna eest peab seisma ka rasketel aegadel. Seda me kindlasti teeme.

13:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:24 Siseriiklike ja välispoliitiliste pingutuste ühtsus sõja tingimustes

13:24 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise teema juurde, see on seitsmes. Küsimuse esitab Riigikogu liige Alar Laneman, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on siseriiklike ja välispoliitiliste pingutuste ühtsus sõja tingimustes. Alar Laneman, palun!

13:24 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma oleksin muidugi hea meelega näinud, et sellele küsimusele vastab kaitseminister, aga on veelgi parem, kui vastab kaitseministri ülemus. Tahtsin küsida meie pingutuste ühtsuse ja koordineerituse kohta sõja ajal. Minu küsimust ajendas näide eelmisest suvest, kui oli teie seisukohavõtt NATO kaitseplaneerimise asjas, mis tuli teatud üllatusena meie siseriiklikule, ütleme nii, ekspertkonnale, ja ka varem me nägime, et me muutsime oma kavasid.

Eesmärkidest mitte vähem oluline ei ole ka kuvand. Me oleme kuulutanud naaberriigi agressoriks ja igasugune koostöö agressoriga on lubamatu, me arutame, kas sportlased peaksid [võistlustel] osalema, anname ära oma varustust, et toetada Ukrainat. Aga samal ajal on riigi Kaitseministeeriumi haldusalas oleva õppeasutuse töötaja tegemas koostööd niinimetatud Valdai klubiga, ühega Vene föderatsiooni propagandainstrumentidest. Selle on loonud välisministeerium, nii et võib öelda niimoodi lihtsustatult, et see töötab Lavrovi heaks. Asi on selles mõttes väga tõsine, et BALTDEFCOL koolitab meie tulevasi juhte ja seal töötamine võimaldab neid profileerida, nende kohta väga palju ka privaatseid andmeid koguda ja nii edasi. Minu küsimused on järgmised. Mida ühist on Valdais õpetataval ja meie BALTDEFCOL‑is õpetataval? Kas see, mis toimub, on kooskõlas teie pingutustega ja Eesti pingutustega laiemalt? Kolmandaks, kuidas olukord peaks lahenema?

13:26 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma kahjuks konkreetselt selle kaasusega ei ole kursis. Võib-olla peate konkreetse küsimuse tõesti esitama kaitseministrile või siis teistele asjaomastele, kes seda täpsemalt teavad.

Aga ma tahtsin küll üle rõhutada seda, mis teie küsimuses ka sisaldus, et tõepoolest, minu sõnavõtud enne NATO tippkohtumist olid seotud sellega, et meil oli vaja saada NATO‑st tugevaid otsuseid, et NATO‑s meie liitlased saaksid aru, et me peame liikuma heidutushoiakult edasi kaitsehoiakule. Ehk mitte nii, et territooriumid nii‑öelda kaotatakse ja võidetakse hiljem tagasi, vaid et me oleme valmis territooriumi kaitsma esimesest hetkest alates. Just sellel põhjusel, et me näeme, mida Ukrainas sõdides Venemaa teeb vallutatud territooriumidega – sinna ei jää õieti midagi alles.

Mul on hea meel, et tippkohtumisel Madridis said need otsused tehtud, et me liigume heidutushoiakult kaitsehoiakule ja nüüd järk‑järgult viiakse neid otsuseid ellu. Loomulikult, Eestis me oleme harjunud tegema otsuseid kiiresti ja me tahaksime näha, et need protsessid on kiiremad, kui on NATO‑suguses organisatsioonis, kus on ikkagi koos 30 demokraatiat ja protsessid võtavad aega. Aga me järjepidevalt surume ja räägime, et meil ei ole aega ja need asjad tuleb kiiresti joonele saada.

Teine asi, millele te viitasite, on poliitiline isolatsioon. Me seda kõike teeme erinevatel tasanditel just sellel põhjusel, et saata signaal agressorriigile, saata signaal Venemaale, Venemaa rahvale, et nad ei saa seda sõda võita, selle sõja alustamine oli viga. Kui nad saavad aru, et see on viga, siis on võimalik, et see sõda lõpeb ja inimlikud kannatused täpselt samamoodi lõpevad. Nii et kõiki neid tööriistu, mis meil on, me peame kasutama, et seda mõju avaldada.

Mis puudutab olümpiamänge, siis kui Venemaa ja Valgevene sportlased saavad osaleda olümpiamängudel, saadab see signaali, et midagi ei ole muutunud. Venemaa kasutaks seda kindlasti oma propagandas ära. Sport on teatavasti olnud ka selline nii‑öelda pehme jõu tööriist, mida Venemaa kasutab. Seetõttu see diskussioon olümpiasportlaste üle on käimas.

13:29 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun täpsustav küsimus, Alar Laneman!

13:29 Alar Laneman

Aitäh! Ega see taust väga keeruline ei ole, see juhtum on üsna lihtne. Siin on Valdai klubi kodulehekülg ja Viljar Veebel on siin töötajana ilusti kirjas, mis on väga piinlik. Küsimus ongi selles, kuidas me nüüd sellesse suhtume. Sama inimene õpetab meie tulevasi kõrgemaid juhte, ka Läti ja Leedu ja partnerite omasid, kes BALTDEFCOL‑is õpivad, ja samal ajal käib ta loenguid pidamas Valdais, mis on Lavrovi instrument. Iseenesest see olukord sellisena on täiesti … Seda oleks keeruline välja mõelda, kui see ei oleks tõsi. Minu küsimus ongi selles, et kas me lahendame selle või mis me teeme. Või see jääbki niimoodi? Kes seda peaks lahendama?

13:30 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Veel kord: ma ei ole selle üksikjuhtumiga niimoodi kursis, et ma julgeksin siit praegu seda kommenteerida. Vaatan sinna sisse ja siis kujundan oma seisukoha.

13:30 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun lisaküsimus, Martin Helme!

13:30 Martin Helme

Mina küll ei ole aru saanud, et te ei ole kursis. Te siin infotunni alguses võtsite kommenteerida Wagneri teemat. Viljar Veebel on see, kes Politicole söötis ette võltsinfot, nagu oleks meil mingi seos Kremliga või Wagneriga. Väga hea meelega kasutasite selle Kremli trolli tsitaate. Nüüd ongi väga huvitav, et meil on puust ette ja punaseks tehtud. Siinsamas Riigikogus istub riigikaitsekomisjoni esimees – tema suhtes te ka ei tahtnud midagi arvata –, kes võttiski 2019. aastal Kremliga seotud ärimeestelt vastu raha. See ei sega ei teid, teie koalitsioonikaaslasi ega Eesti meediat. Siis tuleb üks Lavrovi asutuses töötav inimene või tema heaks töötav inimene, valab sopaga üle kõige rahvuslikuma erakonna Eestis ja teie vihkamine EKRE suhtes, Delfi vihkamine EKRE suhtes on nii suur, et te mõnuga võtate selle libauudise ja tormate seda väntama, valades sopaga üle kõik, keda vähegi üle valada on võimalik. Kas te sellest saate aru, et kui te peeglisse vaatate – kasutades teie erakonnakaaslase Michali väljendit –, siis sealt vaatab vastu putinist? Kreml söötis Eesti avalikkusele ette vale ja Eesti liberaalid hakkasid seda valet korrutama selle jaoks, et mõjutada Eesti valimistulemusi, lootusega loomulikult enda tulemust paremaks teha. Te töötategi Kremli huvides, kui te nii teete. Lasete välisriigil mõjutada Eesti valimisi, sõimate kõige rahvuslikumat erakonda Eestis Kremli agendiks, aga ise teete nende infopaketiga tööd. Mismoodi te öösel magate, inimene?

13:32 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eesti vanarahvas ütleb, et härga karda eest, hobust tagant ja kurja inimest igalt poolt. Kui ma teid kuulan, siis pean ütlema, et seda kurjust pritsib teil välja absoluutselt igalt poolt. 

Veel kord: ei ole mina väitnud, et teil on Wagneriga seos. Ma tuginen andmetele, mida Politico on avaldanud meedias selles võtmes, et Wagner otsib igal pool seda grupeeringut, parteid, kes esindab täpselt samu seisukohti, mida nemad, kes õõnestab demokraatia alustalasid, õõnestab riigiinstitutsioone ning levitab selliseid narratiive ja kurjust täpselt samamoodi. Seda nad otsivad igas riigis ja Eestis on nad leidnud selle grupeeringu, selle seltskonna, kes esindab kõike seda, mida nemad tahavad: nõrgestada Euroopa Liitu – te olete ise või teie isa on asutanud Euroopa Liidust lahkumise toetusrühma siinsamas Riigikogus –; nõrgestada liitlassuhteid – tuletame meelde: "NATO-le on vaja plaan B-d" ja "NATO ei tööta"; lõhestada ühiskonda üldiselt, õõnestades Kaitseväe usaldusväärsust, prokuratuuri ja kohtute usaldusväärsust, et inimesed enam ei teaks, mida uskuda ja mida mitte. Neid seoseid, ma saan aru, ei ole tuvastatud. Küll aga on tuvastatud, et Wagner ja Venemaa on leidnud, et see grupp, see erakond, kellega nende jutupunktid kattuvad, on EKRE ja nendega peaks ühendust võtma. See tuleb nendest dokumentidest välja. Minu meelest on juba see hirmutav. Tegelikult te nii-öelda hundina lambanahas varjate ennast kuidagi rahvuslikkuse looriga ja paljud inimesed usuvad, et teie olete kõige rahvuslikum erakond, aga tegelikkuses te esindate neid Venemaa jutupunkte ja see õõnestab kogu Eesti riigi toimimist.

Me oleme nõrgad siis, kui me oleme teineteise kõride kallal. Meie vaenlane ei ole mitte Eestis, vaid meie vaenlane on teisel pool piiri. Meie vaenlane on Venemaa, kes on oma teisele naabrile kallale läinud. Te olete pidevalt otsinud sisevaenlasi siit meie hulgast ja see nõrgestab meie ühiskonda. See on see murekoht.

13:34 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun! Palun mikrofon ...

13:34 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! No tundub, et meie peaminister endiselt ei saa aru, mis on peaministrile sobiv ja mis mitte. Ta esineb siin justkui Wagneri grupeeringu ekspert, kes täpselt teab, mis miski on, esindab siin seda Wagneri grupeeringut ja edastab oma jutupunkte. See on täiesti sobimatu. Palun tuletage talle meelde, mis on peaministri ülesanne. Peaminister ei saa rikkuda siin põhiseadust ja sellega laimata ühte suuremat erakonda Eestis.

13:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Aga keda me siin esindame? Eeskätt me esindame siin oma riiki ja rahvast. Kalle Grünthal, palun protseduuriline küsimus!

13:35 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma palun teha peaministrile märkuse. Ta räägib siin Wagneri ja EKRE seotusest, aga tegelikult kõik faktid näitavad praegu, et Reformierakond, eelkõige Kaja Kallas, on seotud Wagneriga. Näiteks see, et peaminister hävitab tegelikult Eesti majandust. Praegu tuli teade, et 44 miljoni suuruse elektriarve tõttu Estonian Cell peatab oma töö 22. veebruaril. See tähendab seda, et meie majanduse vereringe hävitatakse tema poolt ära nende elektriarvete tõttu. Edasi tahaks öelda, et ootaks ikkagi peaministrilt adekvaatset infot, aga mitte seda, et ta tuleb siia pulti ja räägib siin oma märgadest unenägudest EKRE kohta.

13:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Ma veel kord ütlen, et selle koosseisu viimast infotundi on järele jäänud circa 20 minutit. Me peame kõik arvestama sellega, et see on siin vestlus mitte ainult poliitikute vahel, vaid ka Eesti inimestele info andmine. Nende protseduuriliste küsimustega, millega esitatakse poliitilisi seisukohti, me edasi ei jõua. 

Martin Helme, palun, protseduuriline küsimus!

13:36 Martin Helme

Mul on protseduuriline protest. Peaminister just väitis, et siin on asutatud Euroopa Liidust väljaastumise toetusgrupp. Sellist toetusgruppi ei ole Riigikogu selles koosseisus asutatud.

13:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Selle ma loen protseduuriliseks infoks. Protseduuriline küsimus, Mart Võrklaev, palun!

13:37 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete täna seda paar korda teinud, aga ma väga paluksin veel kord, et te selgitate Riigikogu liikmetele, et meil on tõesti selle koosseisu viimane istung. Aga kahjuks tundub, et mõni liige ei ole aru saanud, mis asi on protseduuriline küsimus. Ehk te selgitate veel EKRE liikmetele, mis on protseduuriline küsimus ja et see ei ole toores sõim siin saalis.

13:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jah, teil on õigus, see ei ole sõim. Tõesti on protseduuriline küsimus fikseeritud kodu‑ ja töökorra seaduses väga konkreetselt. Nagu ma olen öelnud, enamus, ma usun, saab väga hästi aru, et kui nad esitavad küsimuse protseduurilise küsimusena, siis tegelikult on soov edastada mingisugust oma poliitilist seisukohta. See ei käi selle asjaga kokku.


8. 13:37 Keskkonnatasud

13:37 Esimees Jüri Ratas

Nüüd me liigume edasi. Kaheksas teema, selle on kirja pannud Kaido Höövelson, vastab keskkonnaminister Madis Kallas, teema on keskkonnatasud. Kaido Höövelson, palun!

13:38 Kaido Höövelson

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea keskkonnaminister! Et Ida-Virumaal oleks tõmbekeskus ja inimesed tahaksid seal elada ja sinna kolida, oleks vaja väga põhjalikku ja konkreetset regionaalpoliitilist programmi. Praegu on see programm väga üldine ja sealt väga palju infot ei saa. Kindlasti on üheks programmi osaks ka rahastus ja küsimus, kust see raha tulla võiks. On erinevaid variante lauale pandud, üks on kindlasti saastetasud, teine on keskkonnatasud, siis on erinevad fondid, Euroopa Liidu raha ja nii edasi ja nii edasi. Olgem ausad, nendest tasudest elab ikka kogu Eesti, aga [saastamise tõttu] kannatab kõige rohkem Ida-Virumaa. Selle raha eest oleks vaja kiiresti teha kindlasti infrastruktuur, tuleks üürimajade programmiga edasi minna, sotsiaalprogrammid ja nii edasi ja nii edasi. Kuna täna on selle koosseisu viimane istung, siis mu küsimus on kõigepealt see: mis sõnumi te praeguses ebavõrdses olukorras järgmisele keskkonnaministrile seoses Ida-Virumaaga kaasa annaksite?

13:39 Esimees Jüri Ratas

Madis Kallas, palun!

13:39 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kõige sellega, mida te rääkisite, olen absoluutselt nõus, ennekõike just sellega, et Ida-Virumaa inimesed on väga pikalt sisuliselt oma keskkonna arvel hüvitanud Eesti teiste piirkondade erinevaid häid saadusi või asju, mida me oleme saanud tarbida väljaspool Ida-Virumaad. 

Keskkonnaministrina esitasin paar kuud tagasi koalitsiooni ministritele ka taotluse, kus ma tegin ettepaneku vaadata üle kõik keskkonnatasud, ennekõike just sellest lähtuvalt, et need oleksid proportsionaalsemad Ida-Virumaa elanike suhtes. Kui kokku laekub Ida-Virumaalt kaevandatud ressursside arvel või kasutatava vee arvel riigile 59,7 miljonit eurot, siis tagasi saab Ida-Viru sellest ainult 7,1 miljonit eurot. See on täpselt see, millele ka teie viitasite, et see on ebaproportsionaalne. 

See eelnõu või see projekt, mille me oleme ette valmistanud, näebki ette, et see tuleb üle vaadata. Siin on ka konkreetsed ettepanekud, mismoodi seda peaks tegema ja missugused võiks olla täiendavad hüvitised Ida-Virule. Esimene samm oleks see, et need summad kahekordistada. Jah, ka täiendav 5 miljonit eurot ei ole ülemäära suur summa, arvestades laekuvat keskkonnatasu, mis sealt piirkonnast tuleb, aga see on ikkagi samm õiges suunas. 

Need on need konkreetsed sammud, mida ka järgmine keskkonnaminister ja järgmine koalitsioon peaks tegema, et vaadata need koos riigi eelarvestrateegia menetlemise protsessiga üle ja vajaduse korral täiendada. Aga kindlasti need korrektuurid ja muudatused tuleks teha. Siis on meil ka lihtsam erinevaid protsesse Eesti eri piirkondades ellu viia, kui kogukond näeb, et kui nemad peavad mingites asjades teatud täiendavaid kannatusi kogema, siis see ka riigi poolt on nendele mõnevõrra suuremas mahus hüvitatud kohaliku omavalitsuse kaudu.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Kaido Höövelson, palun, teie täpsustav küsimus!

13:42 Kaido Höövelson

Aitäh! Lugupeetud minister! Iga asi sünnib koostöös, on see siis üle‑eestiline, kohaliku omavalitsuse, kohalike inimeste koostöö või üleeuroopaline koostöö. Aga teie koalitsioonis ei kipu seda koostööd või ühist keelt leidma, mis puudutab just nimelt keskkonnatasude teemat. Nagu ma aru saan, Isamaa ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister on öelnud, et pole sellisest algatusest kuulnud. Annely Akkermanniga olete rääkinud jah, tema arvab, et suur osa peaks minema omavalitsustele. Ja nii edasi ja nii edasi. Piret Hartman pakub, et kahekordistada. Keskkonnaministeeriumi kodulehel on kirjas, et suuremal määral peaks hüvitisena samasse piirkonda tagasi minema. Miks teil konsensust ei ole? Kas te olete sellest valitsuskabinetis ministritega rääkimas käinud või ei ole?

13:43 Esimees Jüri Ratas

Madis Kallas, palun!

13:43 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Mina olen rääkinud koalitsiooni esindajatega ja just nende ministritega, keda see kõige rohkem puudutab, ehk juba teie nimetatud rahandusministriga ja lisaks riigihalduse ministriga, kes samamoodi tegeleb ju nii rahaküsimustega kui ka kohalike omavalitsuste küsimustega. Mõlemad ministrid on kinnitanud valmisolekut selle teemaga edasi minna. Aga jah, ajalise piiratuse tõttu ei jõutud seda ära teha ja on muidugi kurb, et see nii jäi. Aga mõlemad ministrid, nii Reformierakonnast kui ka Isamaast, kinnitasid, et see on õiges suunas tehtud samm ja me kindlasti peaksime sellega jätkama, just lähtuvalt sellest, kuidas kõigepealt vaadata Ida-Virumaad, aga tegelikult suuremas pildis kogu Eestit.

Võib-olla teie küsimusele vastamise lõpetuseks: ongi seesama, et alguses me läksime seda protsessi edasi lükkama just Ida-Virust lähtuvalt, aga protsessi käigus me nägime, et täpselt samad väljakutsed on ka mitmes teises piirkonnas, kus on võib-olla väikese rahvaarvuga kohalik omavalitsus, aga väga suured mingid maavararessursid. Meie soov on edaspidi vaadata kõiki piirkondi. Jah, suurima nii-öelda eelarvetõusu saaks Ida-Virumaa piirkond, aga ka kõik teised Eesti maapiirkonnad, kus väga suures mahus meie ühist ressurssi kasutatakse, saaksid sellest arvestatava tõusu. Koalitsioonis on minu hinnangul selles konsensus olemas. Kahjuks on valimised kohe tulemas ning lihtsalt ei olnud jõudu ja aega sellega lõpuni minna.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun lisaküsimus, Anneli Ott!

13:45 Anneli Ott

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud keskkonnaminister! Ma vabandan, aga kaks küsimust võib-olla jäid siin eelnevalt küsimust esitades tähelepanuta. Ma küsiksin uuesti. Olge hea, kuna Võrumaa inimestele on väga oluline, et sellel, mis praegu Nursipalus toimub, oleks õiguslik alus ja meile kõigile oleks selge, mille alusel, milliste dokumentide ja otsuste alusel seal toimetatakse seda, mis seal praegu on tehtud, siis öelge, kas teile on teada, millised on need seadustest tulenevalt välja antud teised dokumendid lisaks kaitseministri käskkirjale, mille alusel on toimunud Nursipalu harjutusvälja laiendamise planeerimine, nii nagu lugupeetud peaminister enne väitis. 

Teatavasti alustas RMK mõnda aega tagasi (Juhataja helistab kella.) suuremahulisi lageraieid. Kas te oskate öelda, kui suures osas jõuti neid lageraieid teostada, sest teatavasti jäid need ühiskonna surve tõttu pooleli? Kas see peatamine on lõplik või millised on edasised plaanid?

13:46 Esimees Jüri Ratas

Madis Kallas, palun!

13:46 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Detailides, hektarite vaates, ei oska ma praegu peast öelda, kui palju nad jõudsid enne ära teha ja kui suurt mõju see keskkonnale avaldas. Ma võin jah kinnitada, et me kohe tegime ühise koosoleku RMK‑ga, kus me vaatasime üle need alad, mis on selle eriplaneeringuga planeeritud Kaitseministeeriumi haldusalasse liigutada, ja need raied peatati. See oli, ma arvan, väga oluline samm, väga oluline sõnum ka piirkonna elanikele, et enne, kui ei ole kõiki küsimusi lahendatud, ennekõike siis teie viidatud kohalike inimestega jõutud kokkuleppele iga üksikmajapidamise puhul eraldi, ei ole minu hinnangul – ka RMK oli samal arvamusel – õigust või ei ole kohane edasi minna raietega, kui neid on vaja teha. 

Mis puudutab, mille alusel ja kuidas, siis selle koha pealt on keskkonnaministril väga keeruline mingit seisukohta võtta. Meie teame, et meile on tulnud taotlus Kaitseministeeriumilt sooviga võtta need maad riigikaitselisse kasutusse. Selleks seadus nendele kõik õigused annab ja Keskkonnaministeerium saab olla selles protsessis vaid osaline. 

Aga otseselt jah meil mingisuguseid täiendavaid arutelusid ei olnud, mingeid täiendavaid otsuseid tehtud ei ole. Nii on see käinud ka kõigil varasematel kordadel riigikaitsemaade puhul, kui selleks on vajadus Kaitseministeeriumil olnud. Ma võin öelda, et protsess on vähemalt käinud nii, nagu peakski olema: on tulnud taotlus, pärast seda me saame esitada vajalikud küsimused, kuidas on ühel puhul planeeritud näiteks keskkonna vaates käituda. Seda me kindlasti kavatseme teha ja just küsida neidsamu küsimusi, mida ka teie olete täna küsinud, mis puudutab keskkonna vaatest nende teemadega tegelemist. Hetkel minul täiendavat infot kahjuks anda ei ole.

13:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:49 Räägime asjast

13:49 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise teema juurde, see on üheksas. Küsimuse esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on "Räägime asjast". Peeter Ernits, palun!

13:49 Peeter Ernits

Hea juhataja! Auväärt valitseja! Teie vastuseid Wagneri kohta on lihtsalt piinlik kuulata. Ei hakka sellele keskenduma. 

Aga mõned päevad tagasi ilmus Kieli Maailmamajanduse Instituudi järjekordne raport. Sealt tuleb otseselt välja, auväärt valitseja, et te olete muutnud Eesti absoluutselt kõige sõjakamaks riigiks Ukraina sõja taustal. Absoluutarvudes oleme me Ukraina relvastamisel 14. kohal, Soome on 19. kohal. Suhtarvuna võttes oleme esikohal – 1,054%, see tähendab 308 miljonit. See on võrdlev uuring. Minu küsimus: miks te olete rebinud ette teistest Venemaaga piirnevatest riikidest Soomest, Lätist ja Leedust? Nende panus Ukraina relvastamisse on meiega võrreldes nagu morsipidu. Miks? Naaber on ju üks. 

13:50 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, kui tohib, ma korrigeerin ühe vea ära. Tõepoolest, ma enne ütlesin, et Mart Helme on asutanud Euroopa Liidust lahkumise toetusrühma. Kontrollides selgus, et see ei vastanud tõele, kuna tuleb välja, et ta ütles 10. aprillil 2021 antud intervjuus ERR‑ile, et ta kavatseb selle asutada, aga nii nagu paljude asjadega – mina olen harjunud [põhimõttega], et meest sõnast, härga sarvist –, tuleb välja, et need sõnad sõnadeks jäid, samamoodi nagu näiteks hagihoiatus, mis anti, et Indrek Tarand ja Toomas Hendrik Ilves kohtusse anda, mida minu teada ei ole siiamaani tehtud. Aga tõepoolest, sellist toetusrühma asutatud ei ole, kuigi Mart Helme intervjuus 10. aprillil [2021] seda ütles.

Nüüd tulen selle küsimuse juurde. Ühelt poolt te justkui ütlete, et me pole nagu kaitseks midagi teinud, ja teiselt poolt te ütlete, et me oleme kõige suuremad sõjardid. Kumb siis on? Minu jaoks on palju huvitavam uuring, mis tuli välja Müncheni julgeolekukonverentsi poolt, kus uuriti üle maailma erinevaid riike ja küsiti, kas see riik on teie [riigi] sõber või liitlane. Minu oli väga-väga üllatav lugeda – see on kodanike tunnetus, erinevate riikide kodanike tunnetus, ja võrdlus on oktoober-november 2022 versus november 2021 –, et kogu maailmas globaalselt on Eesti tõusnud kolmandaks riikide loetelus, keda inimesed peavad oma [riigi] sõbraks. G7‑riikide hulgas oleme tõusnud viiendaks. 

Miks on see oluline? Sofi Oksanen on öelnud, et kui keegi teist midagi ei tea, siis keegi ei märka ka teie kadumist. Tegelikult see, et me oleme inimeste teadvusesse tõusnud igal pool üle maailma, on ka osake meie riigikaitsest, selles võtmes, et me ei oleks kunagi enam üksi. Me just sellepärast ei ole saanud jääda neutraalseks, sellepärast me aitame Ukrainat, just sellepärast, et neutraalsus on ükskõiksus, ükskõiksus selle brutaalsuse ja vägivalla suhtes, mida Ukrainas praegu toime pannakse. Selle neutraalsuse hinda me tunneksime alles siis, kui me oleksime ise hädas ja mitte keegi meile appi ei tuleks. Sellepärast me jätkame Ukraina toetamist.

13:53 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun täpsustav küsimus. Ma ütlen ka kohe ära, et see jääb viimaseks küsimuseks. Peeter Ernits.

13:53 Peeter Ernits

Jah! Piinlik kuulata. Te räägite, aga ei vasta mu küsimusele. Sellesama Kieli instituudi viimase raporti järgi tuleb välja, et meie elanikkond on tänu venekeelsetele pagulastele kasvanud 5% vähem kui aastaga. See on maailmarekord kõigi 41 riigi seas. Läti on teisel kohal, 4,54%, Moldaavia on 4,15%‑ga kolmandal ja Poola 4,12%‑ga neljandal kohal. Ma ei hakka rääkima Soomest ja paljudest teistest riikidest, meie naaberriikidest – see on marginaalne. Me oleme kulutanud pagulaste vastuvõtmisele 0,64% SKT‑st. Need on kõige värskemad rahvusvahelised võrdlusandmed. Vene härjad liiguvad siin Tallinna tänavatel – ja mitte ainult –, nad peaksid tegelikult sõdima Ukrainas. See on teie ajal niimoodi läinud. Miks te olete seda teinud? Miks te olete Eesti üle ujutanud Ukraina venekeelsete pagulastega? Paljud on tulnud siia piirkondadest – isiklikult olen nendega kohtunud –, kuhu sõda Ukrainas ei ole kunagi jõudnud, Taga-Karpaatiast näiteks.

13:54 Esimees Jüri Ratas

Enne kui te vastate, ma saan aru, et nüüd on protseduuriline küsimus Erki Savisaarel. Palun!

13:54 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Siin infotunnis on mitu korda kõlanud lause, et täna toimub selle Riigikogu koosseisu viimane istung. Samas, esmaspäeval kinnitatud päevakorra järgi peaks ka homme istung toimuma. Ma küsingi teie käest, millise Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse paragrahvi alusel homne istung ära jääb.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Mitte ühegi paragrahvi alusel. Mina ei tea, kes on rääkinud istungist, täna toimub XIV koosseisu viimane infotund. Infotunnist on olnud juttu. Nüüd ma palun Kaja Kallasel vastata.

13:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui te sõnastate oma küsimuse pealkirjaga "Räägime asjast", siis mina räägingi asjast. Aga üks asi, millest, mulle tundub, kõik maailmas on aru saanud, on see, et ukrainlased ei ole venelased. Sellest on aru saanud isegi Putin, et ukrainlased ei ole venelased. Teie panete nad kõik ühte patta. Varem ütlesite, et slaavlased, justkui nad kõik oleks üks – ei ole, ukrainlased on eraldi rahvus. Jah, meie rahvaarv on suurenenud Ukraina sõjapõgenike arvu võrra, see protsent on 3,2.

Just tegi Praxis uuringu, mis puudutas Ukraina sõjapõgenikke. Enamus Ukraina sõjapõgenikke on naised, kõrgharidusega naised, ja enamus neist soovivad sõja lõppedes tagasi minna. Nii et me peame tegema kõik pingutused selleks, et neil oleks võimalik tagasi minna. Senikaua me saame naisi ja lapsi siin toetada, et Ukraina mehed saaksid oma riigi eest võidelda, nad saaksid võidelda tagasi oma vabaduse ja tänu sellele saaksid ka sõjapõgenikud, nii naised kui ka lapsed, tagasi minna. Aga veel kord: ukrainlased ja venelased on täiesti erinevad rahvused ja seda peaksid kõik teadma. Isegi venelastele on see tänaseks selge.

13:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Head ametikaaslased, ma tänan teid küsimuste eest! Austatud valitsusliikmed, tänan vastuste eest! Head infotunni jälgijad, ma tänan teid kaasa elamast ja kaasa mõtlemast! On au lõpetada XIV koosseisu viimane infotund. Aitäh teile!

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee