Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 5. töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soov anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Jah. Indrek Saar, palun!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Riigikogu võttis 2022. aasta 23. veebruaril, Venemaa valla päästetud sõja eelõhtul vastu avalduse, milles mõisteti hukka Venemaa Föderatsiooni provokatsioonid Ida-Ukrainas ja kutsuti üles suurendama Ukrainale antavat relvaabi. Käesolevaga on mul au üle anda 94 Riigikogu liikme allkirjastatud Riigikogu avaldus "Ukraina rahva toetuseks", mis on mõeldud märkima aasta möödumist Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõjalise agressiooni algusest Ukrainas, ja sellega avaldatakse austust ennastsalgavat võitlust pidavale Ukraina rahvale.

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe avalduse eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreeris ennast 60 Riigikogu liiget, puudub 41.

Läheme tänase päevakorra juurde. Kõigepealt on päevakorra täpsustamine. Tänase 26. päevakorrapunkti juures, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu 94 teine lugemine, teeb komisjoni nimel ettekande õiguskomisjoni liige Urve Tiidus.

Nii, nüüd me saame minna päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu 523 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Saame minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu 523. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane teine päevakorrapunkt on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 696 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kristen Michal, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma lihtsalt tahtsin tulla siia, et tänada kõiki selle eelnõu menetlemise osapooli. See on energeetika valdkonna ja, ma kahtlustan, majanduskomisjoni üks kõige mahukam eelnõu, kui mitte selle koosseisu kõige mahukam eelnõu üldse. Kui materjal välja trükkida, siis ma arvan, et vähem treenitud [inimesed] seda ilmselt väga kaua ülal hoida ei jaksaks. Enim küsitud küsimus kogu selle eelnõu menetlemise protsessi vältel oli, kas me tõesti arvame, et me jõuame sellega lõpuni. Õnneks arvasime[, et jõuame,] ja jõudsime.

Hoolimata sellest, et valimised on tulemas, ei kiida ma seda eelnõu [ega nimeta seda] kuidagi imeks ega imeliseks, aga ma arvan, et see on selles valdkonnas väga oluline ja hea eelnõu. Kriis ei ole kindlasti raisku läinud, kui me teeme seadusandjana mõistlikud otsused. Ja kui seda eelnõu vaadata, siis me teeme võrgu puhtamaks fantoomidest, me teeme liitumistaotlused avalikuks, planeeringud [muutuvad] kiiremaks, elektrienergia müügist saadud tulule tekib tulumaksuvabastus, kui [tootmisvõimsus] on alla 15 kilovati. Ühte, teist ja kolmandat veel, pluss siis liigume eesmärgi poole, et summaarsest tarbimisest [moodustab] taastuvenergia 100%.

Nii et ma tänan majanduskomisjoni liikmeid nii koalitsioonist kui ka opositsioonist – see koostöö oli väga viljakas –, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi meeskonda – Riina Sikkutit, Rein Vaksa, Kristo Kaasikut –, Rahandusministeeriumi planeerimismeeskonda, Riigikantseleid ja Keskkonnaministeeriumit. Eraldi tänan erasektorit. Ütleksin sõbralikult, et ehkki me oleme majanduskomisjonis võtnud printsiibi, et me suhtleme kõigi turuosalistega, nii palju kui jaksame, siis selle eelnõu puhul oli partnerlus äärmiselt intensiivne. Äärmiselt! Ja tulemus on, ma arvan, oluliselt kvaliteetsem eelnõu. Nii et ma tänan kõiki sisulise panuse eest. Ja ehkki tuleb tulevikus ilmselt juurde erinevaid lahendusi, uusi ideid ja teadmisi, siis ma arvan, et selles ajas-ruumis me saime parima võimaliku eelnõu, mis on kõigi selle tegijate nägu. Nii et aitäh veel kord kõigile! Ma arvan, et see on üks väga oluline eelnõu, ja ma loodan, et kõik hääletavad selle poolt. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove fraktsioonidel ei ole. Saame minna lõpphääletuse juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 696. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 699 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Head kolleegid, kas me võime kohe minna lõpphääletuse juurde? (Vastus saalist.) Võime minna. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 699. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 11, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse eelnõu 735 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas me võime minna kohe lõpphääletuse juurde? Võime minna. Aitäh! 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse eelnõu 735. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu oli 11, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane viies päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud e‑identimise ja e‑tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas me võime kohe minna lõpphääletuse juurde? Võime minna. Aitäh! 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud e‑identimise ja e‑tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 736. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maapõue seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 745 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas võime minna kohe lõpphääletuse juurde? Võime minna. Aitäh! 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 745. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 746 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jah, palun, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsiooni nimel! Vastav kirjalik volitus on ka juhatusel olemas.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Kahjuks pole selles seaduseelnõus esimese ja kolmanda lugemise vahel sisuliselt midagi muutunud. Kõik vasturääkivused, küsimused ja murekohad, mis olid juba esimesel lugemisel üleval, jäid muutmata kujul eelnõusse sisse. Kahjuks neid murekohti on päris palju.

Esiteks ignoreeriti täiesti oma ala eksperte. Ei kaasatud eriala- ja loomeliite, kes pöördusid mitu korda valitsuse poole palvega, et neid lõpuks kuulda võetaks. Kahjuks seda ei tehtud. Teiseks, need kriteeriumid, need nõuded, mille järgi hakatakse hooneid hindama, on väga laialivalguvad, mitmeti mõistetavad ja raskesti tõlgendatavad – ja seda isegi eksperdi vaates. Siiamaani ei suuda keegi selgitada, mida tähendab vaenu õhutav hoone. Mida see mõiste tähendab ja kes suudab anda sellele mõistele sisu? Ka justiitsminister jäi Riigikogu ees hätta, ei osanud ühtegi näidet välja tuua. Siinkohal tekib väga huvitav paradoks. Ühelt poolt on need nõuded, mida sätestatakse, laialivalguvad, pole üheselt mõistetavad, kuid teiselt poolt on [eelnõus] sees kindel säte, et kui hooneid nende nõuetega vastavusse ei viida, tuleb need hooned lammutada. Ja seejuures, kui seda ei tehta õigeaegselt, siis on riigil võimalus rakendada vahetut sundi, milleks kaasatakse politsei ja piirivalve. See käib nii kohalike omavalitsuste puhul kui ka eraomanike kohta. Mida see kokkuvõttes tähendab? Pannakse paika nõuded, mida ei osata tõlgendada, ja nende põhjal otsustatakse, kas hooned vajavad muutmist või lammutamist, ja selle otsuse [täitmist] hakkab meil turvama politsei.

Väga ebatavaline on ka see praktika, et komisjoni hakatakse moodustama alles pärast seda, kui seadus vastu võetakse. Erialaliidud ja loomeliidud pole saanud vastust küsimusele, kas sinna kaasatakse arhitektuuri-, ajaloo-, kunstieksperte. Küll aga on tänaseks kindel see, et meil hakkavad vaenu õhutavaid hooneid linnaruumist otsima julgeolekueksperdid, sest praegusel keerulisel ajal pole julgeolekuekspertidel midagi muud palju olulisemat teha. Kirjas on ka see, et kaasatakse Muinsuskaitseameti esindaja, ja seletuskirjas seisab selle Muinsuskaitseameti esindaja roll. Nimelt, ta kaasatakse vaid tehniliselt selleks, et [saada] Muinsuskaitseametilt luba või esitada teatis. Sealsamas seletuskirjas seisab ka säte, mis [selgitab], mis saab siis, kui Muinsuskaitseamet peaks olema lammutustööde vastu. Sellisel juhul – see kusjuures on seletuskirjas mitu korda sees – on ministril iga hetk võimalus algatada mälestiseks olemise lõpetamise menetlus või siis teha ettepanek valitsusele muinsuskaitsealaks olemine lõpetada. Ehk siis mul on küsimus, milline saab üldse olema Muinsuskaitseameti esindaja roll selles komisjonis, kui kogu Muinsuskaitseametil pole mitte mingit sisulist mõju ega sõnaõigust nende otsuste juures.

Nagu te näete, on neid murekohti palju, mistõttu sellist eelnõu on väga keeruline toetada. Aga huvitav on see, et kuigi neid küsimusi on palju, näiteid tuua ei osatud, on üks asi kindel, mis kolme lugemise käigus selgus. See kindel asi on see, et Estonia laemaal tuleb kinni katta. Arutelu koht on nüüd see, kas seda tehakse juba järgmisel nädalal [enne] presidendi vastuvõttu. Aitäh!

Aitäh! Jaak Juske, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Austet istungi juhataja! Hea Riigikogu! Armas Eesti rahvas! Ma ajalooõpetajana olen seda meelt, et ajaloos ei tohi olla keelatud teemasid. Eesti ajalugu on pikk ja keeruline. Siit on käinud üle mitmed võõrvõimud ja meie ajaloopärandis, ehituspärandis, kultuuripärandis on jälgi, sümboleid siin kunagi peremehetsenud võõrvõimudest. Samas, eks aeg annab arutust ja see keeruline minevik jääb seljataha. Paljud nõukogudeaegsed mälestusmärgid jäid unustuse hõlma. Nad otseselt kedagi ei häirinud, kuni selleni, kui peaaegu täpselt aasta tagasi, 24. veebruaril, alustas Venemaa oma naabri vastu täiemahulist sõda. Mitmed sellised räigemad punamonumendid, punasümbolid ärkasid varjusurmast taas ellu ja oli elementaarne, et me need võimalikult kiiresti avalikust ruumist ära viisime. Ja mul on eriti hea meel, et just nimelt sotsiaaldemokraadist siseministri Lauri Läänemetsa eestvedamisel Narva punatank lõpuks ometi ära viidi.

Aga nagu ma ütlesin, on meie avalikus ruumis veel neid vaenu õhutavaid sümboleid, mis tuletavad meie keerulist ajalugu meelde. Ja me tõepoolest ootasime, et proua justiitsminister toob siia saali eelnõu, mis annab meile seadusliku õiguse ja võimu need sümbolid ära koristada seaduslikul ja põhiseadusega kooskõlas oleval moel. Aga see eelnõu, mis siia saali toodi ja mis täna on lõpphääletusel, on täielik õiguslik praak. Ja kui te ütlete, et see on minu isiklik arvamus või meie fraktsiooni arvamus, siis see on meie Riigikogu [Kantselei] õigusosakonna analüüsist [tulenev] hinnang. Ma loodan, head kolleegid, et te olete lugenud seda õigus‑ ja analüüsiosakonna paberit, kus kaheksal leheküljel see konkreetne eelnõu põrmustatakse. See on vastuolus põhiseadusega, teiste seadustega ja hea seadusloome tavade ja reeglitega. Ma tsiteerin selle analüüsi kokkuvõtet: "… on tegemist ebaõnnestunud eelnõuga. Eelnõu oma sisult on ebaselge, määratlused liiga laialivalguvad. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Õigustavaid põhjusi eelnõus ega seletuskirjas paraku ma ei tuvastanud." Ja seda ütleb Riigikogu õigusosakond, sõltumatu ekspertiis.

Mul jääb mulje, et proua justiitsminister ei saa lihtsalt oma tööga hakkama, sest ma eeldan, et valitsusest ja eelkõige Justiitsministeeriumist tulevad eelnõud, mis on seadustega kooskõlas ja mis ei ole täielik õiguslik käkk. Või on ka teine võimalus, head kolleegid, et Isamaa Erakond eesotsas oma ministriga tegelikult ei soovigi neid vaenu õhutavaid sümboleid meie avalikust ruumist ära viia, ei soovigi anda selleks tõesti nii-öelda vettpidavat moodust, sest on selge, et sellisel kujul, praegusel kujul – ma väga loodan – Vabariigi President seda seadust välja ei kuuluta. Et Isamaa sõidab tankina üle õigusriigist, sellist praaki ei tohiks parlament lubada. Aga nagu ma ütlesin, sotsiaaldemokraadid on seda meelt, et meil on jätkuvalt avalikus ruumis punasümboleid, vaenu õhutavaid sümboleid, mis tuleb eemaldada, aga seda saab teha ainult seadusega, eelkõige põhiseadusega kooskõlas oleval viisil. Ja seetõttu me loodame, et president ei kuuluta seda [seadust] välja. Aga selle seaduse üle arutelu jätkub ja seepärast sotsiaaldemokraadid ei hääleta selle seaduse vastu. Aitäh!

Aitäh! Nii, ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kristen Michali. Palun! Huvitavad juriidilised käigud meil siin.

Jah. Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu põhiseaduspärasust me komisjonis põhjalikult analüüsisime. Sellele viitasid siin ka eelkõnelejad. Ja tõepoolest, siin on nüansse, mille üle saab vaielda. Selle eelnõu puhul peamine, ütleme, selline tehniline küsimus ehk see aeg, mis sellele koosseisule on antud, on meie kontrolli alt väljas. Kui seda aega sellel koosseisul oleks rohkem, oleks ilmselt saanud selle eelnõuga tööd veel edasi [teha], ja ilmselt oleks siin ka erinevaid nüansse rohkem üle käidud. See samas ei tähenda, et me [võtaksime] täna vastu põhiseadusele mittevastava eelnõu. Meil on erinevad arvamused. Meie enda õigus- ja analüüsiosakond on hinnanud nüansse ja soovitanud valida leebem ja lihtsam tee. Justiitsministeerium, kes on selle eelnõu nii-öelda ema ja isa, on jäänud oma algatuse juurde ja on öelnud, et õigus- ja analüüsiosakonna seisukohad põhiseadusvastasuse kohta on võib-olla liiga ülepingutatud. Noh, on nagu on. Ma saan aru, et on erinevaid nüansse, ja tõenäoliselt presidendi kantselei õigusmeeskond vaatab selle üle. Kui see peaks tagasi tulema, siis järgmine Riigikogu [koosseis] hakkab seda nii või teisiti menetlema.

Ja nüüd, mis puudutab debatti selle eelnõu (Juhataja helistab kella.) enda kohta, siis ma ütleksin, et siin on kaks olulist nüanssi, mida [peab] hoidma lahus või mis ei peaks üksteist varjutama. Üks on tehniline pool, see, millest ma just rääkisin ja millest minu eel rääkisid keskerakondlane ja sotsiaaldemokraat. See on küsimus sellest, kui hästi on see eelnõu tehtud. Teine pool on poliitiline, sisuline ja sümboliline. Poliitiline, sisuline ja sümboliline tähendab seda, millisena me oma avalikku ruumi näeme ning kuidas ja millisel viisil me käitume meid okupeerinud riikide sümboolikaga. Selle teise [poolega] tuleb igal juhul tegeleda ja on kehv, kui see jääb kehva teostuse taha. Aga selle käigus, isegi kui see teostus peaks vajama hilisemat remonti või uut [seadust], tuleb ka avalikkusel, nendel inimestel, kes selle poole vaatavad, Eesti inimestel mõista, mis on nende motiivid selle jutu rääkimiseks. Üks küsimus on tehnika kohta ja teine on sisu kohta. Keskerakond kindlasti ei toetaks seda eelnõu ka siis, kui seda oleks neli aastat lihvitud nagu prillikivi. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Mind valdavad praegu kahetised tunded. Ühelt poolt on mul väga hea meel, et see seaduseelnõu on jõudnud siin kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele. Isamaa fraktsioon toetab loomulikult selle eelnõu vastuvõtmist ja me hääletame selle poolt. Aga teiselt poolt on mul väga kahju, et me teeme seda rohkem kui 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist ja et selle aja jooksul ei ole me suutnud Eesti ühiskonnas jõuda kokkuleppele ja neid okupatsioonivõimu ideoloogilisi monumente ilma selle seaduseta kõrvaldada sealt, kus nad olema ei peaks. Need on tegelikult visuaalne meelemürk, mis mürgitab Eesti inimesi päevast päeva ja mis loob Eesti ühiskonnas erinevaid arusaamu ja tõlgendusi meie ajaloost, erinevaid käsitlusi meie ajaloost ja mis iga päev töötab vastu Eestis lõimumisprotsessile või integratsiooniprotsessile, mida me nii väga soovime ellu viia. Õigeid asju tuleb teha õigel ajal. Täna me peame tunnistama, et parem hilja kui mitte kunagi. 

Aga need ohud, millest rääkisid siin sotsiaaldemokraadid ja Keskerakonna esindajad, ei ole nii tõsised. Kui kaaluda selle seaduseelnõu mõju ja kooskõla õigusriigi põhimõtetega ning võimalikke nüansse, mida eri eksperdid erinevalt käsitlevad, siis on mõistlik see eelnõu vastu võtta ja heaks kiita. Ja mina vastupidiselt sotsiaaldemokraatidele loodan, et president ei torma järjekordselt päevapoliitilisele lahinguväljale ega sekku selles küsimuses, sest just vastupidi, kui me seda eelnõu vastu ei võta, siis käitume me õigusriigi põhimõtete vastaselt, tulenevalt sellest, mis ma enne ütlesin. Ja kui me selle vastu võtame, siis me käitume õigusriigile kohaselt, likvideerides need ideoloogilised punamonumendid.

Ma külastasin möödunud aasta lõpul Ukraina riiki, kes peab sõda, ja päris laias piirkonnas käisin seal – Žõtomõris, Valgevene ja Ukraina piiri ääres, Kiievis, käisin ka Taga-Karpaatia regioonis – ja seal võis näha ka neid monumente. Ja teate, neil oli isegi sõjaolukorras oluline tegeleda nende monumentide kiire mahavõtmisega. Võib ju küsida, kas neil tõesti selles olukorras midagi olulisemat ei olnud. Aga nende kultuuriminister kinnitas, et see on ülioluline, et ühiskond mõistaks ühtemoodi neid sündmusi, mis praegu toimuvad, ja neid sündmusi, mis on varem toimunud, mõistaks ühtemoodi ka Ukraina ajalugu. See seoks ja ühendaks ühiskonda. Ja ta ütles, et me ei räägi enam ametlikus ajalookäsitluses suurest isamaasõjast, vaid me räägime teisest maailmasõjast. Aga vaadake, need monumendid siin räägivad suurest isamaasõjast.

Nii et nemad leiavad, et ka sõjaolukorras on see ülimalt oluline ühiskonna mentaalsuse kujundamise seisukohalt. Ja meie siin ütleme, et 30 aasta jooksul pole suudetud seda teha, nüüd me reguleerime selle protsessi õiguslikult ära, anname õigusliku aluse, ja siis me räägime, et see on õigusriigi põhimõtetega vastuolus. Head sõbrad, nende väljaütlemiste vahelt ja nende ridade vahelt võib selgelt välja lugeda, et põhimõtteliselt ollakse selle vastu. Ja minu arvates on see väga halb. Nii et kutsun üles teid käituma õigusriigile kohaselt, võtma vastu see seadus, mis annab aluse ja regulatsiooni nende ideoloogiliste punamonumentide likvideerimiseks, nende teisaldamiseks. Ei ole üleöö tekkinud neile ei kultuurilist ega muinsuskaitselist väärtust. Aitäh! 

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamisega.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 746. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 10, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Ja läheme edasi. Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu [754] kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas võime minna kohe lõpphääletuse juurde? (Vastus saalist.) Võime minna.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 754. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 759 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Võime minna. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 759. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" muutmine" eelnõu 776 teine lugemine. Ja ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud ametikaaslased! Enne eelnõu juurde asumist ütlen, et kindlasti üks asi, mida Eesti peab tulevikus taotlema NATO-lt, on see, et operatsioonide nimetused oleksid lihtsamini hääldatavad, meie Riigikogu silmas pidades. See Inherent Resolve on olnud siin probleem mitmel lugemisel. Aga jätan selle kõrvale. 

Selle eelnõu esitas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 24. jaanuaril. Selle esimene lugemine lõpetati 6. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli käesoleva aasta 13. veebruar kell 10, paraku ei esitatud juhtivkomisjoni väliselt eelnõu kohta mitte ühtegi muudatusettepanekut. Küll aga otsustas riigikaitsekomisjon esitada ühe muudatusettepaneku eelnõu kohta. Nimelt arutas riigikaitsekomisjon eelnõu enne teist lugemist 13. veebruari istungil ja seal me kiitsime konsensuslikult heaks teise lugemise teksti, muudatusettepanekute tervikloetelu ja seletuskirja, millega te kindlasti kõik olete põhjalikult tutvunud. Ma ei hakka seda põhjalikumalt ette lugema. 

Muudatusettepanekute loetelus, head kolleegid, on üks väga oluline muudatusettepanek, mille kohaselt jäetakse eelnõust välja punkt 2, mis sätestas eelnõu Riigikogu otsusena jõustumise käesoleva aasta 1. märtsil. Nimelt, kuna teine lugemine ja lõpphääletus on täna, 15. veebruaril, ei ole tegelikult Riigikogu otsuse hilisem jõustumine vajalik ja me võime selle eelnõu jõustada palju kiiremini. See annab võimaluse meie Kaitseväel alustada varem selleks operatsiooniks ettevalmistusi. Ja mis on kõige olulisem: käesoleva aasta 14.–16. veebruaril toimub operatsiooni Inherent Resolve väeloome konverents, kus oodatakse liitlastelt konkreetset infot, kui palju saavad riigid operatsiooni panustada. Ja kui meie nüüd siin selle eelnõu heaks kiidame ja otsuse ära teeme, siis on võimalik Eesti esindajal sellel konverentsil öelda, milline on meie seisukoht ja kuivõrd palju ja millises ulatuses me oleme võimelised panustama. 

Vabandust! Härra Ligil vist on protseduuriline küsimus. Ta küsib vahele kogu aeg siin. 

Ei, ta ei küsinud vahele, ta rääkis vahele. 

Aa, ta rääkis vahele. Vabadust! Ma sain valesti aru. 

Juhtivkomisjon on teinud menetluslikud otsused ja ettepanekud, mis on ka väga olulised. Me otsustasime konsensuslikult teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Ma tänan teid kõiki tähelepanu eest. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd on võimalus [kodukorra] kohaselt Riigikogu liikmetel küsida. Aga aitäh ettekandjale! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Selle on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni seisukoht on viia läbi eelnõu 776 lõpphääletus ja me läheme selle ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" muutmine" eelnõu 776. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

Ja kolmandik, statistiline kolmandik päevakorrast on läbitud. Läheme edasi, 11. ... Jaa! Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Ma just hääletasin poolt.

(Helistab kella.) Head kolleegid! Palun!

Ma just hääletasin selle viimase eelnõu poolt, aga ma ei saanud aru, kuhu me need sada meest saadame. Siin tekstis on ainult see ingliskeelne operatsiooni nimi. Aga kuhu? Oskate öelda, mille poolt ma hääletasin?

Aitäh, hea kolleeg! See küll ei kuulu juhataja pädevusse, et selgitada teile, mille poolt teie hääletasite. Ega mina teie pähe ju oma mõtteid panna ei saa. Aga tegemist on missiooniga. Iraaki lähevad poisid. Jah, Iraagi missioon. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole.

Läheme edasi. Tänane 11. päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu 751 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Jaak Aabi.

Tänan, austatud Riigikogu aseesimees! Hea Riigikogu! Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu andis Keskerakonna fraktsioon üle siin 23. novembril eelmisel aastal.

Menetlus on olnud pikk. Ma ise olen ka rahanduskomisjoni liige. [Eelnõu] jõudis alles nüüd saali, kuna komisjon seda alles hiljuti arutas. Vaatamata sellele, et vahepeal on aega möödunud, ei ole olukord palju muutunud. Kui me vaatame praegust inflatsioonitaset ja ka toiduainete hindasid, siis ega suurt leevendust tulnud ei ole. Kuna hinnatõus on tulnud alla vaid mõne protsendi ja Eesti on kindlalt esikohal Euroopa Liidus eelmise aasta keskmise hinnatõusu poolest, siis see teema on jätkuvalt aktuaalne. Erakordselt kõrge inflatsiooni ja kallineva elu tingimustes on riigil kohustus oma inimestele appi tulla. Kindlasti oleks mõistlikum seda teha just nimelt ennetavalt ja kindlasti on üks selline tööriist tarbimismaksud, mille langetamisel on võimalik hinnatõusu leevendada juba enne seda, kui ta hindadesse jõuab.

Energiahinnad purustavad rekordeid ning nende mõju jõuab poelettidele. 2022. aasta septembris – enne seda, kui me selle eelnõu üle andsime – oli toidukorv Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel võrreldes 2021. aasta septembriga kallinenud 26%. See tähendab, et kui viimastel aastatel on toidukorvi kallinemine jäänud maksimaalselt kahe euro piiresse, siis eelmisel aastal suurenes maksumus rohkem kui 21 euro võrra ehk tegelikult, kui võrrelda neid euronumbreid, siis lausa 10 korda. Tegemist on taasiseseisvunud Eesti kõige suurema hinnakasvuga. 

Viimased uuringud näitavad, et kallinevad hinnad mõjutavad oluliselt ka toidukaupade tarbimist. Inimeste toidukorvis kasvab soodushinnaga ja odavamate toodete osakaal, mis omakorda avaldab mõju tarbijate elukvaliteedile. Eestimaalased eelistavad kodumaist toitu, kuid on väga hinnatundlikud. Käibemaksuerisusega on võimalik väiksema sissetulekuga inimestele toit ja tarbekaubad kättesaadavamaks teha ning nende toimetulekut toetada. Hinnatõus lööb kõige valusamalt väiksema sissetulekuga peresid, sest nende eelarves on kiiresti kallinenud toidu, elektri, kütte ja üüri osakaal kõige suurem. Kõige väiksema eelarvega elanike tarbimiskorv on aastaga kallinenud üle 30% ehk oluliselt rohkem kui keskmine tarbimiskorv. Teisalt on nende perede kokkuhoiuvõimalused kõige ahtamad. Majapidamiste arveldusarvetel oleva raha hulk vähenes suvekuudel 65 miljoni euro võrra ehk inimesed elavad täna juba väga selgelt säästude arvel.

Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus veel ei rakendata toiduainete käibemaksu soodusmäära. Enamus Euroopa Liidu riikidest on käibemaksu alandanud 0–15%-ni. Näiteks on Soomes toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12% ning Lätis kehtib värsketele puu- ja köögiviljadele alates 2018. aastast 5%-line käibemaks. Hispaanias ja Itaalias on toiduainete käibemaks langetatud 4%-le. Pärast seda, kui Soome 2007. aastal alandas toiduainete käibemaksu 5% võrra, tehti ka üks analüüs, kuidas see mõjus hindadele, ja sealne tarbijauuringute keskus sai tulemuseks, et hinnad alanesid poodides 5,7% võrra. 

Kasvanud on kõikide sisendite hinnad ning ka tarbekaupade hindade kasv jätkub. Konjunktuuriinstituudi hinnavaatluse andmetel on võrreldes aastatagusega poodides pea kõik toidukaubad kallinenud: lihatoodetest näiteks veiseliha 37%, broileri hind 31%, hakkliha hind 28%, lõhe hind 53%, piimatooted 48%, näiteks hapukoor ja keefir üle 40%. Köögiviljadest on kallinenud porgand, kartul. Kõige suurema hinnatõusu on teinud näiteks kapsas, 57% kallinemist. Märkimisväärselt on tõusnud suhkru ja nisujahu jaehind: suhkur 91% hinnatõusu, nisujahu 80,3% hinnatõusu. Saia ja leiva hinnad on tõusnud vastavalt 30% ja 21% ning Eesti muna on läinud kallimaks 40%. 

Importkaupadest tuleneva hinnasurve tõttu töötab suur osa Eesti toiduainetööstusest ellujäämise piiril. Meie turul oma toodangut müüvad välismaised toiduainetootjad toimivad valdavalt oma koduriigi pakutavatel soodustingimustel. Samuti peaks Eesti riik oma toidujulgeoleku eest seisma. Praeguses olukorras on toiduainete käibemaksu langetamine 5%-le Eesti inimeste ja ettevõtete toimetulekuks hädavajalik samm.

Nüüd konkreetsed ettepanekud, mis sisalduvad selles otsuse eelnõus. Esiteks teeme ettepaneku langetada 5%-le toidukaupade, jookide ja muude selliste inimestele tarbimiseks mõeldud toorainete – välja arvatud alkohol ja tubakatooted – ja nende valmistamiseks või säilitamiseks kasutatavate maitseainete, säilitusainete, värv- ja muude lisaainete käibemaks. Teiseks teeme ettepaneku langetada 5%-le sööda ja segasööda ning nende valmistamiseks kasutatavate tooraine ja lisaaine, loomade toiduainena kasutatavate tööstuse jäätmete ning sööda tooraine käibemaks, mis aitab kodumaistel tootjatel soodsama hinnaga oma tooteid meie turul müüa. Ja kolmandaks teeme ettepaneku langetada 5%-le restorani- ja toitlustusteenuste käibemaks.

See on lühidalt kõik. Aitäh teile! Ja palume [teil] otsuse eelnõu toetada.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile ühtegi küsimust ei ole. Aa, ei, siiski on. Peeter Ernits, palun!

Aitäh! Vabandust, et nii hilja jõudsin! Jaak, miks valitseja selle vastu nii aktiivselt ja korduvalt on olnud? Alles ma küsitlesin teda siin infotunnis. Kas siis temal on kusagil suurem tarkus kui põllumajandus-kaubanduskojal, kaupmeeste liidul ja paljudel teistel riikidel? Milles see asi on? Oskad öelda?

Tänan küsimuse eest! Eks ma saan oma kogemust kommenteerida, kui sa pidasid silmas Reformierakonda ja peaministrit. Me olime koos valitsuses ja juba üle aasta tagasi tegime ettepaneku kaaluda just nimelt tarbimismaksude alandamist toiduainete puhul, aga näiteks ka elektri puhul, mida nii mõnedki riigid on teinud. [Elektri puhul] küll suhteliselt ajutiselt, toiduainete käibemaksu soodusmäärad on tegelikult olnud pikalt kasutusel. Nii nagu ma ütlesin, on minu teada vist kolm riiki, kes ei kasutanud soodusmäärasid, ja üks on Eesti. Eks see on mingi poliitiline seisukoht, maailmavaateline seisukoht. 

Minu eelmistes ettekannetes siin, ma olen rääkinud hinnatõusust ja ka energiakandjatest, eks ju: elekter, gaas ja kaugküte. Me tegime eelmisel kevadel ettepaneku jätkata nende toetusmeetmetega, pluss kaaluda tarbimismaksude alandamist. Kahjuks koalitsioonipartner nõus ei olnud. Me oleme neid eelnõusid siin korduvalt sisse andnud selle aja jooksul, eelmisest kevadest siiamaani. Kahjuks pole neist ükski toetust saanud. Me tegime ka ettepaneku kütuseaktsiise alandada minimaalsele piirile, mis Euroopa Liidus on võimalik, ja toiduainete käibemaksu. Näiteks oleme toetanud ka ravimite käibemaksu alandamist 9%‑lt 5%‑le, mis ennetaks hinnatõusu ja annaks kindlasti leevendust.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea esineja! Vaatame nüüd ikkagi neid põhjendusi, miks alati öeldakse ära sellele eelnõule. Ma mäletan, 2008 ma ise kaitsesin seda teemat. Seda [arutelu] on olnud meil veel kuskil 2015 ja nii edasi. Iga kord, kui Reformierakond on valitsuses, ollakse sel teemal kindlasti vastu. Tegemist on ju tegelikult tarbimismaksuga, mis on regressiivne. See tähendab seda, et mida väiksem on inimese palk, seda rohkem tuleb palka ju ära maksta. [Käibemaksu alandus] aitaks tõesti just niisuguseid hinnatundlikke inimesi, isegi üliõpilasi, lastega peresid ja pensionäre – kõiki-kõiki. Riik saaks, kui inimesed natuke rohkem ostaksid, selle võrra käibemaksu tagasi. Milles on siis asi, et sellega kaasa [ei] minda? Kas see on põhimõtteline, jälle maailmavaateline, nagu meil siin peaminister just tund tagasi rääkis? Või milles sinu meelest on probleem?

Aitäh küsimuse eest! Eks me oleme selle üle vaielnud. Ma ei tea, kas see on maailmavaateline või mittemaailmavaateline. Asi on ju tõesti selles, nagu te [küsimuses] püstitasite, et on nii-öelda sundkulutused – no see ei ole hea mõiste, aga väiksema sissetulekuga peredel ja inimestel tuleb ikkagi toiduaineid osta, tuleb teha kommunaalkulutused, võib-olla ka kütusekulutused. Suur osa nende tuludest kulubki sinna, kui mitte peaaegu kõik. Järelikult need sundkulutused, sealhulgas ka toiduainete osa selles tarbimiskorvis, nii nagu siin on öeldud, ma ei ole seda ise välja mõelnud, vaid seda on mõõdetud – keskmisest väiksema sissetulekuga peredel on tarbimiskorv kallinenud 30%. Kui keskeltläbi on [kallinemine] 26%, siis väiksema sissetulekuga peredel 30%. Nii et meil on alati olnud jah see taotlus, et just väiksema sissetulekuga pered saaks seda leevendust nende kulude puhul, kui need tarbimismaksud oleks väiksemad.

Enn Eesmaa, palun!

Jah, suur aitäh! Aitäh, Jaak, sulle selle põhjaliku ettekande eest! Sa rääkisid Eesti nii-öelda miinimumtoidukorvist, kuidas selle maksumus on muutunud. Kas sul on andmeid ka nende riikide kohta, kes on alandanud toiduainete käibemaksu? Kuidas on toidukorvi suhtandmestik nendes riikides? Noh, kasvõi konkreetselt Lätis, Soomes.

Tänan küsimuse eest! Läti on analüüsinud seda käibemaksualandust, mille nemad tegid puu- ja köögiviljadele. Vist said seal kahe aasta analüüsis sellise tulemuse, et üle 12% olid läinud need hinnad odavamaks. Soome näite ma tõin, kus tarbijauuringute keskus leidis, et kui Soomes alandati käibemaksu toiduainetele 5% võrra, mis toimus 2007, siis hinnad alanesid järgmise aasta perioodi võrdluses 5,7%.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud ettekandja! Teiste erakondade esindajad on öelnud sellise väite, et toiduainete käibemaksu langetamine inimesi ei aita, vaid sellest võidavad hoopis poeketid, kuna neil tekib siis võimalus toodete omahinda veelgi tõsta, ja inimeste jaoks muutust pole. Oskate te öelda, kuidas saab sellise olukorra ära hoida?

Tänan küsimast! Ma kasutan ühe bakalaureusetöö andmeid, kus analüüsiti just nimelt seda turgu. Ja juba kümme aastat tagasi tuli välja, et Eesti on küll väikse turuga, aga meil on tegelikult esmatarbekaupade ja just toidukaupade nii hulgi- kui ka jaemüügis päris suur konkurents. Me oleme ise võrrelnud neid ruutmeetreid, mis meil on siin kauplusepinda, näiteks Tallinnas võrreldes Helsingiga. Ja kui see konkurents toimib, siis ei ole võimalik seda käibemaksu langetusest saadavat kasumit kaupmehel lihtsalt kõrvale panna. Konkurents määrab hinnad ja konkurents määrab need hinnad ka praegu. Aga kuna sisendid on nii kallid erinevatel põhjustel, siis need hinnad on ka nii kõrged. 

Ja muidugi, eks teatud objektiivne põhjus on ka selles, et paljudes riikides on võimalus, kui me räägime siin Euroopa Liidu kokkulepetest, toetada oma põllumehi ja tootjaid rohkem kui Eestis. Me oleme küll kokkulepitud maksimummääras siin varasemate valitsuste ajal [toetanud], aga praegune valitsus seda ei tee – ma ei tea, mille pärast. Seal peituvad ka need kallinevad hinnad. On räägitud, et toorpiima hind, mis vahepeal tõusis, tuleb siiski konkurentsiga vist veidi alla jälle. 

Eks see sõltub väga palju turust, mis siin ümberringi toimub, ka naaberriikides, ja nendest toetustest, mis antakse vastavalt ettevõtlusele, olgu see põllumajandus või toiduainetootjad. Ja on küll ju pidevalt kõlanud appikarjeid viimasel ajal toiduainetööstuse liidult. Toiduainetööstus on suhteliselt energiamahukas: elektrit ja gaasi kulub päris palju nende toodete tegemiseks. Ja kuna ei ole leevendust tulnud valitsuselt mingite meetmete kaudu, siis ka see mõjutab hinnatõusu väga tugevalt. On muidugi oht, nagu me näeme ka poekettides, et tuleb sisse järjest rohkem välismaist toiduainet, mis on rohkem doteeritud ja rohkem aidatud kui Eestis, eriti selles kriisiperioodis.

Marika Tuus-Laul, palun!

Ma küsin veel juurde. Tõepoolest on nii olnud, et teine pool, kes ei taha sellest kuuldagi, on alati öelnud: "Ja, siis tõstetakse kauplustes hinda veelgi," ja nii edasi. Aga ütle, mis sa arvad, kuidas need teised riigid siis niimoodi ei tõsta neid hindasid. Ma mäletan, et omal ajal, kui me seda teemat arutasime, oli meil nii, et härra Rein Ratas oli kokku leppinud kaupmeeste liiduga, et nad ei tõsta [hindasid käibemaksu langetusest] tulenevalt. Kas sa oskad üldse praegu öelda mõne riigi, kus ei ole alandatud [käibemaksu] mingilgi määral. Minu meelest – ma ei tea, kas oli Taani, mul ei ole neid tabeleid kaasas – peaaegu ei ole [neid riike]. Aga on riike, kus on käibemaks toiduainetele null. Mitmed [sellised] riigid on olemas Euroopas.

Ma saan aru, kui see endiselt kehtib, et näiteks Suurbritannias on null. Seal on küll mõned asjad välja jäetud. Ja neid riike on veel. Põhimõtteliselt on võimalik niimoodi teha ka Euroopa Liidu käibemaksu direktiivi sees. Aga ma lugesin, et väga paljudes riikides on [käibemaks] väga väike: 4%, 7% ja nii edasi. Soome on siin suhteliselt kõrgel isegi oma 14%-ga praegu. Aga Soome on teinud põhjaliku analüüsi ja näidanud, et isegi see 5%-line langetamine, mis neil toimus 2007 – vahepeal on käibemaksu üldmäär küll kõrgemaks läinud ja toiduainete käibemaksu määr on 14 peale läinud, aga see vahe on püsinud –, on teinud hinnad kauplustes soodsamaks. Jah, see on küll võib-olla subjektiivne võrdlus, aga mulle tundub – kes seal käinud on[, on näinud] –, et meil Soomega võrreldes toiduainete hindades enam vahet ei ole. Aga arvestame sellega, et Soomes on siiski palgad palju suuremad ehk need sisendid on tegelikult kõrgemad, aga see [hind], mis kaupluses hinnalipikult otsa vaatab, on enam-vähem meil sama, mis Soomes.

Jüri Ratas, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ka mina kõigepealt tänan teid selle väga hea ettekande eest. Aitäh teile! Ma võtsin välja, et [toiduainetootjate] katusorganisatsiooni, kelleks kindlasti on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, [esimees] – nüüd tuleb öelda juba juhatuse eelmine esimees – Roomet Sõrmus on eelmise aasta keskpaigas öelnud, kui ta kommenteeris toiduainete käibemaksu teemat, et nad on korduvalt teinud koja poolt ettepaneku langetada põhitoodete käibemaksumäära. Ja ütleb ka, et kahjuks pole sellega ükski valitsus varasemalt arvestanud. Me teame seda, et Keskerakond on selle eest seisnud, et tänane põhiteema, inimeste toimetulek, on tähtis ja [käibemaksu langetamine] aitaks inimeste toimetulekule palju kaasa. Mis see rahanduskomisjoni poliitiline joon siis on? Reformierakond on alati selle vastu olnud, aga kuidas Isamaa ja sotsiaaldemokraadid sellesse ettepanekusse suhtuvad?

Tänan küsimuse eest! Mul ei ole seda protokolli kaasas, [ma ei tea], mis seal täpselt [öeldi]. Ega palju seal sõna ei võetud. Reformierakond oli selgelt vastu, kui me räägime rahanduskomisjoni koosolekust. Küll aga oli otsus see lugemine siin lõpetada – vähemalt komisjoni poolt, ma ei tea, mis tuleb saalis. 

Aga need viidatud organisatsioonid, mis esindavad tootjaid, põllumajandust ja toiduainetööstust, ning ka kaupmeeste liit on väljendanud arusaamatust selles suhtes, miks neid ei usaldata. Kaupmeeste liidu liikmed on korduvalt deklareerinud, et toiduainete käibemaksu langetamisel alandavad ka kaupmehed hindu. Ja nad ütlevad ka seda, mida on kauplustes näha praegu, et tõesti need kõrged hinnad on viinud selleni, et otsitakse kõige odavamaid, kõige soodsamaid toiduaineid. See tähendab, et inimestel ei ole lihtsalt piisavalt raha käes. Ja ma arvan, et see võib mõjutada ka tervislikku toitumist, sest odavad toiduained ei ole alati kõige tervislikumad. Nii et kaupmeeste liit on selgelt ja korduvalt kinnitanud, et nii nagu ka teistes riikides [on näha], mõjub käibemaksu alandamine hindadele poes.

Taavi Aas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu puudutab otseselt inimeste toimetulekut. Minu teada üks erakond, nimelt Sotsiaaldemokraatlik Erakond, on isegi selle toimetuleku toonud oma valimise teesiks ehk "Toimetulek on julgeolek". Kas teil on aimu, kuidas sotsiaaldemokraadid võiksid käituda selle eelnõu menetlusel?

Tänan küsimast! No ma usun, et komisjoni ettekandja saab öelda, kuidas need hääled olid. Ma ei mäleta täpselt, mitu [inimest] oli kohal ja mitu sotsiaaldemokraati oli komisjonis kohal. Igal juhul, kui ma nüüd õigesti mäletan – aga ettekandja saab täpsustada –, siis selle eelnõu lugemise lõpetamise vastu oli üks Riigikogu liige ja teised toetasid selle siia toomist.

Jüri Ratas, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek, et toiduainete käibemaksu langetada tänaselt 20%-lt 5%-le, tõstaks minu hinnangul kindlasti Eesti elanike, inimeste toimetulekut, ja tõstaks märgatavalt. Me teame väga hästi, et kuigi koalitsioon ütleb, et jah, [eelnõu] tuleb siia suurde saali, siis me tegelikult ju teame, et otsuse eelnõu nõuab 51 häält, ja kui koalitsioon on tegevusetu, siis seda 51 häält siia ei tule. See tähendab, et seda ei toeta Reformierakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid.

Aga mul on küsimus, hea algataja esindaja Jaak, sulle. Kui [käibemaksu] langetada 20%-lt 5%-le, mida see reaalselt inimese ostukorvis võiks tähendada? Kui palju see ostukorv võiks suureneda?

Tänan küsimuse eest! Ma saan toetuda sellele uuringule, mille Soome tegi oma kogemuse kohta. Soome langetas maksumäära 5% võrra ja hinnad odavnesid isegi 5,7% võrra. Muidugi on arvatavasti turusituatsioonid erinevad, olukorrad erinevad. Aga ma arvan, et suurusjärk on umbes sinna kanti, et kui me vähendame toiduainete käibemaksu 15% võrra, siis ka hinnad vähemalt 10–15% võrra alanevad kauplustes.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Jaak! Praegune eelnõu on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele. Me teame, et valitsust on veel vähem kui kuu või kuu kanti ja siis tuleb uus valitsus. Minu arvates oleks Keskerakonnal mõistlikum töötada selle nimel, et te oleks uues valitsuses, ja see asi siis ära teha.

Mul ongi kaks küsimust. Esiteks, miks te ei teinud eelnõu? Teeme ära selle 5%, mina toetaksin seda. Mina toetaksin seda. Teiseks, miks te siis seda ära ei teinud, kui teie valitsuses olite? Miks me nüüd anname valitsusele ülesande, kuigi te olite valitsuses päris pikalt? Miks te seda ära ei teinud?

Tänan küsimuse eest! Esiteks, me algatasime selle otsuse eelnõu 23. novembril. Kui oleks tahetud menetleda ja tõsiselt midagi teha, siis me oleks jõudnud selle ära teha varem. Kahjuks komisjonis seda menetlusse nii kiiresti ei võetud. Teiseks, kas me edaspidi taotleme seda. Jah, meil on see valimisplatvormis selgelt kirjas. Isegi ajakirjandus räägib seda. Kui sa meie valimisplatvormi ise pole lugenud, siis ajakirjanduses on seda päris kõvasti võimendatud. Nii et igal juhul me seda taotleme. 

Ma tuletasin meelde ka seda eelmist valitsust, kus me olime Reformierakonnaga ja kus samasuunalisi ettepanekuid tegime korduvalt. Kahjuks need ei leidnud toetust. Ja nagu sa tead, ei saa teha neid muutusi ilma selleta – tookord oli kaks koalitsioonierakonda –, et mõlemad poolt on. Meie olime [poolt], Reformierakond mitte.

Jüri Ratas, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Mul on tõesti protseduuriline küsimus, mis puudutab meie kodu- ja töökorra seadust. Küsin tulenevalt Kalvi Kõva küsimusest. Kas ma saan õigesti aru, et selleks, et see ettepanek, mille on Eesti Keskerakonna fraktsioon teinud, et langetada toiduainete käibemaksu 20%-lt 5%-le, ja mis on vormistatud hetkel Riigikogu otsusena, läbi läheks, peab meie kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt siin olema Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 häält? Ehk see peaks ka tegelikult tähendama sisuliselt seda, et koalitsioonierakondade saadikutest peaks keegi [eelnõu] toetama, kas Reformierakonnast, Isamaast või sotsiaaldemokraatidest.

Aitäh! Te olete väga õigesti aru saanud kodu- ja töökorra seadusest. Selle eelnõu vastuvõtmine nõuab vähemalt koosseisu häälteenamust ehk 51 häält. Küll aga ei ole oluline, kas need hääled tulevad koalitsioonist või opositsioonist.

Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Siis aitäh ettekandjale! Ja läheme päevakorraga edasi. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma ka tänan väga ettekandjat selle sisuka ettekande eest, mida saab nüüd põhjalikult kommenteerida. Väga palju huvitavaid mõtteid, aga väga palju ka vanu mõtteid ja juba vastatud [küsimusi]. Kõigepealt alustaks sellest, et komisjon tegi protseduurilise otsuse 6. veebruaril saata [eelnõu] siia saali tänaseks – tegelikult eilseks, aga see lükkus edasi tänaseks – ja muidugi lõpphääletusele. Arusaamatuks jäi, kuidas sai olla komisjonis üldse hääletus, kas seda saali saata. Ei, sellist hääletust mina ei tea, et oleks olnud. Ikka tuli saali saata. Siin ettekandja natukene viskas villast.

Hinnatõusust rääkides juhin tähelepanu, et hinnatõus on natuke tahavaatepeegel. Eesti viimase viie kuu inflatsioon oli 0,2%. Ja samal ajal oli inflatsioon umbes 15% Ungaris, kes on toiduainete hindade ja käibemaksuga palju trikitanud: käibemaksu alla lasknud ja lausa fikseerinud riiklikult hindu. Ja nüüd on see kõik paisu alt väljas ja neil on üldiselt aasta inflatsioon 25%. Kui võtta pitsa indeks, mida ka arvestatakse, siis on neil inflatsioon 45%, vaatamata sellele, et Orbán kärkis, reguleeris hindu ja ütles, et hinnad on need, mis on suur lahendus. 

Siin kõlas ka Läti näide. Läti kohta on meil ka kenasti uuring[, mis näitab], kas koduste puu- ja köögiviljade käibemaksu alandamine aitas. Jah, täheldati, et korraks kaupmehed reageerisid. Aga tulemus, mida Läti rahandusministeerium – mul ei ole kindlust, et see oli Läti rahandusministeerium – [leidis], ütleb, et hinnad on standardmääradega ja alandatud määradega riikides ühesugused: umbes kolmandik kaupadest on odavam igas riigis. Ei ole nii, et seal on odavam, kus on käibemaks [madalam]. See ongi üldine reegel, et maksudega mängimine tegelikult lõpphinda üldiselt ei jõua. Loomulikult plaksutavad [käibemaksu alandamisele] kaasa kaupmehed, kellel on võimalus hindu tõsta. Nad ju lähevad oma kaupa müüma teatud nõudluse vastu, ja kui käibemaks ära võtta, siis riigi osa väheneb, aga lõpphind reeglina ei vähene.

Soome näidet on palju öeldud. Ma olen sellest rääkinud toonase rahandusministri, hiljem peaministri, Euroopa Komisjoni asepresidendi Jyrki Kataisega, kes hoidis pead kinni, et see on täiesti rumal, mida Soome tegi – oli väga sarkastiline, ta oli küll vaoshoitud, aga hästi sarkastiline, see oli olnud ka Soome Keskusta suur lubadus –, kuna sektoris tekkis jällegi selle tõttu võimalus hinda tõsta. Hinnagraafik on mul silme ees. Kui soomlased toidu käibemaksu alandasid, siis tegi [graafik] lühikese, ülilühikese, jõnksu allapoole ja siis jätkus trend ikka üles ühes suunas. 

Praegu võib öelda, et trendi üles ei ole, hulgihinnad langevad. Midagi hõisata ei ole, et nad nüüd jaehinda jõuaksid massiliselt. Aga üldjoontes ju nii on, et kaupmehed küll on valmis [hindu] tõstma, aga alandama palju pikema hambaga. Aga no mis juhtuks käibemaksu alandamisest, oleks see, et riigil jääks oma osa saamata, ja selle osa jättis ettekandja tagasihoidlikult nimetamata. Mälu järgi see on 450 miljonit – ma ei mäleta, kas see oli 440 või 460 miljonit. Äärmiselt destruktiivne samm.

Kui hakata sisse vaatama, kuidas see jaotub, siis see jaotub muidugi kolossaalselt jälle jõukamate inimeste kasuks. Meil on värskemad andmed öelda eelmiste aruteludega võrreldes, et ülemise ja alumise, esimese ja kümnenda tuludetsiili tarbimiskorvis polegi enam nii suur protsentuaalne erinevus toiduainete tarbimises. Absoluutselt on suur, aga protsentuaalselt kulutab alumine [tuludetsiil] toidule 26% ja ülemine 17%. Nii et see ei ole isegi kahekordne vahe, see on ainult poole [võrra] rohkem, mida kulutab alumine detsiil suuremast. Aga absoluutnumbrites on loomulikult ülemised detsiilid palju suuremad tarbijad. Järelikult ka juhul, kui [käibemaksu alandus] jõuaks lõpphinda, oleks väga suured võitjad just jõukamad. Sina ka, Jaak Aab. Selles mõttes on hea pakkumine ja ma ei oleks kade, aga paraku soovitavad ikkagi eksperdid – majanduseksperdid, sotsiaalpoliitika eksperdid, IMF, OECD – ikkagi seda, et kuna universaalsed toetused ei tööta, siis ärge neid tehke. Ja [käibemaksu langetamine] on universaalne toetamine, pluss veel sisuliselt ju proportsionaalne sissetulekutega, [küll] väikese koefitsiendiga, aga iseenesest [siiski]. Jällegi raha, 460 miljonit, ei kulu kuidagi isegi võrdselt, vaid ikkagi nende kasuks, kes jaksavad rohkem osta. 

Sellepärast seda [meedet] toetatud ei olegi. Ka rahvusvahelised kogemused ei toeta seda: Läti kogemus, Soome kogemus, nagu ma ütlesin, ei toeta seda [meedet]. Just nimelt seda on iga kord öelnud ka kõik – keegi kenasti siin nimetab nii – valitsejad. Jah, valitsuses on olnud selgroogu seda mitte toetada. Kui on küsimus, kuidas sotsiaaldemokraadid [suhtuvad], siis mina tsiteerin Ivari Padarit, kes on ise põllumees ja tahaks ju ka, et jääks hinnatõusu ruumi juurde. Ta ütles, et mina küll ei saa aru, miks seda vaja on, mis see head teeb. Tsitaat Ivari Padarilt, kes teab, tunneb teemat, on olnud rahandusminister, on olnud põllumajandusminister, on olnud rahanduskomisjoni liige ja praktik. Nii et ma oleks oodanud muidugi jõulisemat sõnavõttu veel tema poolt, aga selline arutelu meil oli. Ja Isamaal on ikkagi sama.

Ega me ei saanud ju tõsist ettepanekut ka Keskerakonnalt, kui ta koalitsioonis oli. Kõik saavad aru, et raha ei ole lihtsalt visata ja ega sõelaga ei saa vedelikku kanda. Tuleb ikkagi raha suunata ja teha valikulisi otsuseid. Sajad miljonid huupi nende kasuks, kes [on jõukamad], ei ole praktiline lahendus. Eriti, kui te kritiseerite erinevates väljaannetes tulumaksuvaba miinimumi, siis see on ikkagi kõigile ühesugune maksuvabastus. See, mida teie pakute, on progresseeruv maksuvabastus ehk regressiivne maksustamine – võidavad need, kes jaksavad rohkem osta. Rohkem võidavad need, kes rohkem ostavad. Ja mina ei saa aru, kuidas see pärale ei jõua. Mina tean, et Jaak Aab on targem, kui ta välja näitab siin puldis. Ja ta on juhtinud ka komisjonis tähelepanu, et vaesematel on toidu osakaal suurem. Jah, on küll, aga vaadake, kui vähe on sellest [vahest] jäänud alles. Selles uuringus, 2007, mida ma olen komisjonis tsiteerinud, see on ka siin protokollis, oli ülemise ja alumise detsiili tarbimise vahe isegi kolmekordne. Praegu on see kahanenud, nüüd on see [erinevus] ainult poole võrra. 

Aga julgelt võib öelda, et riik ei tohi endale lubada nii madala kasuteguriga nii suuri kulutusi. Sellepärast armu see eelnõu ei saanud ja ma loodan, et selliseid ikkagi tõsimeeli enam ei esitata. Ma loodan, et ka sotsid ei [toeta]. Kalvi Kõva tegi siin kõva avalduse, et tema toetab. Ma loodan, et jääb peale ikkagi Ivari Padari seisukoht, kes asja tunneb ja oskab arvutada. Aitäh!

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun! 

Auväärt juhataja! Austatud ettekandja! See on väga hea, et sa avasid selle Soome näite tausta. Selle [näite], millega siin otsuse eelnõu algataja vehkis. See asetab kogu selle käibemaksuasja hoopis uude valgusesse. Ja ma paneks siia vastu tegelikult Rahandusministeeriumi töö ja põhjalikud analüüsid teiste riikide praktikate ühtlustamisel. Minule teadaolevalt näitavad Rahandusministeeriumi tehtud analüüsid, et käibemaksulangetuse mõjust jõuab tarbijani 33–66% ehk siis umbes pool jõuab tarbijani ja pool jääb hoopis kauplustele, Eesti tähenduses siis Rimi või Lidli omanikele. Ma küsingi, kas selline algataja ühekülgne Soome näitele tuginemine kogu seda tausta ja analüüsi ei jäta ühekülgseks, kui mitte öelda puudulikuks.

Aitäh! See oli eks-ju-küsimus. Ma olen teiega nõus, aga see ei ole ühekülgne, see on kahekülgne – nad on isegi Lätit nimetanud, nii Soomet kui ka Lätit, ja mõlemad näitajad on tegelikult ebaõnnestunud. Empiiriline tõestus ei ole tegelikult praktiline. Ma ei väida, õigemini komisjon ei saa väita, et oleks võinud hullem olla, eks ole. Aga kui praegu ikkagi Läti ei saa öelda, et tal on odavamad toiduaineid, siis on see raha ... Nad tegid eksperimendi ju ainult kodumaise puu- ja köögiviljaga, nad ei teinud kogu toidukorviga. Nad ei ole hullud, see on liiga suur raha. See ei töötanud. Soome puhul sama lugu. See oli ajalooliselt põllumajanduse, maa[elu] taustaga Keskusta suur valimislubadus. Kokoomus oli selles suhtes väga kriitiline, aga see suruti läbi, nii nagu siin teisigi kinnismõtteid surutakse läbi, universaalteenuseid, mis juba on läbi kukkunud, või samba lammutust. Pannakse ta letti ja nõutakse. Nii see poliitika töötab. See on see taust. 

Aga meie peame olema ikkagi analüütilised alati ja toetuma uuringutele, üldistele majandusseadustele, nõudluse-pakkumise vahekorrale. Mina seda Rahandusministeeriumi uuringut ei tea, kus räägitakse 30-st ja 60-st, ma olen seda küsinud, aga ma ei ole saanud. Ma küsisin komisjoni jaoks, aga meile ei saadetud seda. Aga selline üldine seaduspära on tõesti, et iga vahelüli püüab osa saada sellest ruumist, mis tekib. Kas [käibemaksu alandus] lõpphinda jõuab? See on iga kauba puhul loomulikult erinev, [asi] on ka tarneahela pikkuses. Trendid seda ei kinnita, et ta jõuab. Trendid ei kinnita. Aga kui oletame, et jõuaks, siis [sellest kasu saamine] on sotsiaalselt kontraproduktiivne. See tähendab, et [kasu saavad] eelkõige jõukad.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud aseesimees! Jürgeniga juhtub ikka nii, et ta ei räägi seda, mis komisjonis arutelul oli nii pikalt. Selliseid vastuväiteid küll ei olnud. Jürgen räägib seda, mis ta ise arvab, tema tarkus arvab ja Reformierakonna maailmavaade arvab. Soome näite mahategemisest. Mina rääkisin nende tarbijauuringute keskuse läbi viidud analüüsist, põhjalikust uuringust, aga ta vastas mulle Kokoomuse esimehe Kataise sõnadega, et see oli ebaõnnestunud. Kas see on nüüd väga objektiivne väide?

Ei, minul on silme ees Soome toiduainete hinna trend. Ma ei ole seda mõni aasta vaadanud, aga just nimelt see lõige nullindatel ja teistkümnendate alguses näitas ühest hinnatõusu väikse, ajutise, lühiajalise jõnksuga allapoole. Ja see ei olnud Jyrki Kataise graafik. See oli statistikast otsitud graafik. Ja mina ikkagi räägin seda, mida rahanduskomisjonis on räägitud. See on umbes 17. kord selle asjaga tulla ja iga kord on ju argumendid suuresti korduvad. Seekord oli kõigil selge. Rahandusministeeriumi ametnik võttis selle kokku: kui [käibemaksu langetus] hinda jõuab, mis on kaheldav, siis sellest [saavad kasu] eelkõige jõukamad, ja see maksab 450 miljonit. 450 miljonit nendele, kellel juba on rohkem. Sellest üle poole läheb sinna. Ei ole mõistlik. Ei ole mõistlik ja ei ole neid suuri sõnu vaja teha. Üldiselt IMF ja OECD on meile ka oma soovitusi andnud ja need räägivad universaalse toetamise vastu. Ma räägin alati siin ka rahanduskomisjoni pikaajalisest mälust ja ei konstrueeri midagi erakondlikult ega maailmavaateliselt.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt ettekandja! Sa, Jürgen, oled siin aegade algusest olnud ja tead kõike kõigest. Sa oled nagu meie reliikvia. 

Aitäh! Palun siis lugupidamist. 

Kas sinu meelest on Matti Vanhanen, kes oli Soome peaminister, ja teiste riikide juhid, põllumajandus-kaubanduskoja endine juht härra Sõrmus ja Sirje Potisepp idioodid, et nad ajavad sellist juttu? Või kui sa ütlesid, et tegelikult sellest alandamisest võidavad rikkad ja vaesed kaotavad, siis äkki peaks sinu arvates hoopis toiduainete käibemaksu tõstma? Sellisel juhul vaesed siis äkki võidaksid, kui sinu loogikat kasutada? Olete valitsejaga arutanud seda?

Aitäh! Valitsejatega, eri riikide valitsejatega oleme me igasuguseid [asju] arutanud. Hinnamanipulatsioonid maksude kaudu on alati olnud nende kriitika all, kes ikkagi majandusest ja rahandusest aru saavad ja vastutavad rahanduses. Aga ei, Vanhanen on minu arust Keskustast ja tema kindlasti oma valijaskonna tõttu neid kummardusi sinna suunas on teinud ajaloos. Ma ei usu, et ta praegu selle üle väga uhke on, kui ta hindu vaatab ja seda trendi. Aga jah, tema on seda ilmselt toetanud. Sirje Potisepp ja põllumajandus-kaubanduskoja endine [juht] Roomet Sõrmus on seda öelnud ju sel lihtsal põhjusel, et kaupmehel ongi hea meel, kui tekib hinnatõusuruum. Ja mina küll ei arva, et nad sellepärast idioodid on. Ei, vastupidi, nad kõik ajavad raudselt oma asja. Aga vaat, riigi asju peab ka keegi ajama ja ütlema, kuidas need asjad on analüüsi koha pealt.

Ja analüüsi koha pealt ma tunnistan, et on olemas ka selline vaade, mida ma ise ei toeta, sest see on siiski ühiskonna jaoks liiga valus: kui kauba hind tõuseb defitsiidi tõttu, siis peakski tema tarbimist pärssima, et defitsiiti alla suruda. Mina seda ei toeta. Ka sellised ökonomistid on olemas. Kaspar Oja võin tsiteerida siin, tema omakorda on tsiteerinud rahvusvahelisi eksperte. Nii et selles mõttes see vaade on olemas. Aga loomulikult, hinnatõusu ajal ei taha keegi uut hinnatõusu selleks, et hinda alla suruda, vaid need meetmed peavad olema suunatud. Kui ideaalmudeli [vaatest] öelda, siis jah, saakski niimoodi, et paneme 50% käibemaksu ja selle raha jagame siis vastavalt majanduslikele raskustele. Praegu on vastupidi, käibemaksu alandamine läheb pöördvõrdeliselt raskustega. Võiks tõesti ette kujutada ideaalmudelit, aga sellist ideaalmudelit praktikas ei eksisteeri, kus sa saad minna väga täpselt ja ühtlaselt appi nendele, kes tõesti hinnatõusu tõttu kannatavad.

Aga jah, hinnatõusu peale kulutas Jaak liiga palju aega. Kõige vaesem kümnendik kulutab oma [tuludest] tarbimisele 26%. Vaatame edasi. Sellest käibemaks 5%. Käibemaksu alandamine on kui palju? Mõni protsent. Ei ole mingit imet, ei ole mingisugust olulist tuntavat leevendust. Selle kokku kogutud rahaga saab teha palju efektiivsemat sotsiaalpoliitikat, kus jõukad ei omanda seda põhilist summat. Nii et tuleb olla ka matemaatiline ja tunnistada, kui palju kaotab eelarve ja kui palju võidab vaene protsentuaalselt – mõne protsendi oma tarbimisest. Aga ma isegi mõtlen, kas see on mõni protsent või on see 1,… protsenti. Ma ei ole praegu eksamil, andke mulle andeks, aga jagada võib. 26%-st arvestada viiendik käibemaksuks ja käibemaksust siis neli viiendikku. Jah, tuleb vist umbes 4% kulude kokkuhoidu. Aga seda raha, mis riigil saamata jääb jõukamate arvel, saaks kasutada päris abivajajate otseseks aitamiseks.

Ja ikkagi seesama, et kui me mingisugust defitsiiti, selle tarbimist otse subsideerime, siis see tekitab uue surve hinnatõusuks. Ei ole niisama, niimoodi majandus töötab. Ütleme nii, et siin paar nädalat tagasi nägi ka televaataja, kuidas kaupluseketid tunnistasid, et hinnalagi on käes, enam tõsta ei saa. Loomulikult, ostujõud on probleem, aga hulgihindade puhul, nii energia kui ka toiduainete puhul on trend hakanud allapoole minema. Noh, toiduainete puhul ma olen ettevaatlik, see kõik käib inertsiga. Aga energias on olnud oluline hinnalangus. Võib-olla ei ole siiski mõtet paanikat külvata, nagu kõik jätkuks, nii nagu on juhtunud viimase aasta, sõja ajal.

Marek Jürgenson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Olukord on täna selline, et Rakvere lihatööstus on sügavas augus. Õnneks võetakse see üle Eesti kapitali poolt. Saaremaa Lihatööstus on ka nii-öelda pankroti lävel. Aga need on üksikud näited. Tegelikult toiduainetööstus vaagub suuresti hinge. Eks neid põhjuseid on mitmeid. Mõnda on siin juba nimetatud. Ise olete te ennast nimetanud Eesti ja Euroopa kõige paremaks rahanduseksperdiks. Minu küsimus on see: kas need Euroopa riigid, kus on käibemaksuerisus toiduainete hindadele, on rumalad? Mis päriselt teil ja Reformierakonnal toiduainete käibemaksu langetamisega on? Miks te selle vastu olete?

Vabandust, aga see kõik läheb [stenogrammi], mida te suust välja ajate. Olge selles mõttes korrektne. Mina ei ole ennast kunagi nii nimetanud, kuigi ma olen kaks sellist tiitlit saanud erapooletutelt pakkujatelt, mis puudutab rahandusministri konkurentsi. Ma ei nimeta ennast kunagi parimaks eksperdiks. Ma teen alati kummarduse nende ekspertide ees, keda ma kuulan. Ma kuulan neid väga palju.

Kas need riigid on rumalad? Jah, lolle poliitikuid, ahneid poliitikuid on igas riigis alati olnud. Ma tõin ühe näite [inimesest], kes ajas väga grupi huvi ja selle tõttu suruti koalitsioonis asi läbi. Nii on ka praegu igas koalitsioonis läbi surutud asjad, mille efektiivsus on täiesti tõestamata ja arvestades ressursikulu on negatiivse märgiga. Sotsiaalpoliitikale on sellised 450-miljonilised väljaminekud kindlasti krahh, sest enam ei ole raha, et aidata päris abivajajaid ja aidata tuntavalt. 

Teie ei ole seda eelnõu esitades seni rääkinud ju tööstusest. Tööstuse abimeetmed on omaette. Te olete rääkinud tarbijatest ja inimeste hädast. Mul tuleb alati õudusega meelde see, kuidas Taavi Aas pidi vastutama energia pakkumise suurenemise eest, käis ja rääkis siin meile ja televisioonis, kuidas kõik inimesed on hädas, võib-olla mõni üksik ei ole hädas. See ei ole poliitika tegemise tase. Enamik inimesi tegelikult ei ole hädas, kuigi kõik peavad ebameeldivalt suuremaid arveid maksma. Niimoodi ei saa inimesi aidata, et me tunnistame kõik abivajajateks ja riigi suureks abiandjaks. Ei ole. Riik on koostöö. Riik on koostöö ka nõrgemate abistamisel. Aga ei saa aidata kõik kõiki korraga, eriti veel, kui see läheb sedapidi, et suuremad tarbijad saavad rohkem.

Taavi Aas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Praegu on õnneks selline aeg, kus poliitikud väga valijatega suhtlevad, ja kahtlemata ma viin ka ise suheldes teie sõnumi valijatele edasi. Minul on küsimus teile. Aidake palun aru saada. Ühelt poolt ütlete, et käibemaksu langetamisest ei ole mitte mingit kasu, see ei jõua mitte kellenigi. Teiselt poolt väidate, et kõige suuremad võitjad oleksid jõukamad. Kuidaspidi siis on? Kas sellest ei ole kasu või on kasu? Aga teie arvates jõukamad võidaks kõige rohkem.

Aitäh! Mina ei ole öelnud, kas kasu on või ei ole. Mina ei ole sellist lauset kasutanud. Ma kindlasti soovitan viia oma valijale minu sõnumeid, aga tehke seda siis ka täpselt, mitte nii, nagu te praegu tegite. Kui teil omal sõnumeid ei ole – ma saan aru, et tegelikult nii ongi –, siis viige minu sõnum. Aga komisjon seda ei arutanud, ma pean tunnistama, mis sõnumeid te peate valijale viima.

Ma väga täpselt sõnastasin, et üldjoontes ei jõua [käibemaksu langetus] suures osas lõpphinda. Meil puudub see uuring, mis ütleb, kui palju. Appi tuli Aivar Sõerd, kes ühte uuringut tsiteeris. Mina ei ole seda näinud, kuigi ma Rahandusministeeriumilt küsisin. Seal lauses oli "kui". Täpselt samamoodi oli see "kui" selles lauses, kus ma tsiteerisin Rahandusministeeriumi asekantslerit: kui seda jõuab lõpphinda, siis selle omandavad siiski ennekõike need, kes on maksevõimelised, rohkem tarbivad, kallimalt söövad. 

Tõepoolest, eelnõu räägib restoranidest. Kui paljud eestlased käivad regulaarselt restoranis? Millise rahakotiga nad on? Kas see on meie põhiline sotsiaalprobleem, et maksta sellele riigieelarvest 460 miljonit? Arutage seda oma valijaga. Öelge neile nii: "Teate, meie teeme restorani käibemaksu odavamaks. Minge restorani. Me teeme teile. Me lubame teile. Aga muust asjast jääte ilma."

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jaa, palun! Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. (Reili Rand küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Toimetulekust algab julgeolek. Just inimeste toimetuleku tagamine on meie olulisim ühine ülesanne. Ning nagu äsja kuulsime, kannustas seesama soov ka kõnealuse eelnõu esitamist. Samas on erinevad analüüsid, sealhulgas Praxis, korduvalt rõhutanud, et teiste riikide kogemus, millele ka ettekandes korduvalt viidati, on näidanud selgelt, et taoline toiduainete käibemaksu lausaline langetus annab kõigest lühiajalist efekti. Hinnad vähenevad küll korraks, kuid selle mõju kaob kiirelt.

Eelnõu esitajad ei taha seejuures sugugi rääkida loo teist poolt. Üldine toiduainete käibemaksu muudatus tooks riigieelarvesse sadade miljonite eurode suuruse puudujäägi. Mille või kelle arvel seda finantseeritakse? Milliseid tegevusi peab riik selleks kokku tõmbama? Küsimusi on veelgi. Keda konkreetselt peaks käibemaksu muutmine aitama, kas põllumeest või tarbijat või on jäme ots siiski vahendajate käes? Kas pakutav lahendus aitaks korraga tagada toidujulgeolekut, andes kindlust juurde põllumajandustootjatele, ja samal ajal päästaks vähekindlustatud peresid vaesuspiirist allapoole langemast? Praegustes oludes ei tahaks kummagi arvel kompromisse teha.

Sotsiaaldemokraadid näevad inimeste elujärje parandamiseks peamise lahendusena palkade tõusu, seejuures suurendades riigi rolli palgatõusu kiirendamisel ning palgamaksjate toetamisel ning rakendades õiglasemat maksupoliitikat. Selleks aga, et muuta tervislikum ja keskkonnasõbralikum lähitoit kättesaadavamaks enamikule inimestele, näeme ette mahepõllumajanduse toetamist ja hoogustamist. Just sel eesmärgil algatasime eelmisel kevadel eelnõu kodumaise mahetoidu käibemaksu alandamiseks just nimelt meie kohalike tootjate, mahetootjate toetamiseks. Usume, et just selline sihitud lahendus annaks kindlust tootjatele ning tooks muutust inimeste toidulaual, muutes mahetoidu kättesaadavamaks. Seda eelnõu Keskerakond juunikuus mingil arusaamatul põhjusel toetada ei tahtnud.

Käesolevast õppeaastast alustas valitsus tänuväärselt koolides mahetoidu kasutamise toetamist. Kuid selle rakendamise üheks peamiseks probleemiks on kodumaise tooraine nappus. Koolitoit on jätkuvalt liigagi paljude laste jaoks ainus soe söögikord päevas. Seega on ülimalt oluline, et see oleks tervislik, kvaliteetne ja võimalikult kohalik. Kokku võttes saan vaid tõdeda, et sotsiaaldemokraadid seda Keskerakonna poolt pakutud ülikulukat ja paraku ebaefektiivset meedet, mis soosib kallima toidukorviga jõukamaid inimesi, ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 751 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu 751. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 4, erapooletuid ei olnud. Eelnõu ei leidnud toetust ja jäi vastu võtmata.

Jüri Ratas, protseduuriline küsimus, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Eelnevalt ta aitasite mind, ma tänan, ja te ütlesite, et kui on Riigikogu otsus, siis see vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. See eelmine punkt oli Keskerakonna fraktsiooni ettepanek langetada toiduainete käibemaksu 20%-lt 5%-le, et Eesti inimeste toimetulekut parandada. Te ütlesite, et kodu- ja töökorra seadus ei näe ette, kas selle 51 hääle seas on opositsiooni- või koalitsioonipoliitikuid, selles ei ole vahet. Teie näete sealt kõrgemalt [paremini]. Ma lihtsalt küsin, kas te aitaksite mind. Kas see on üldse protseduuriline küsimus või mitte? Kuidas teie niisugune visuaalne pilk ütleb, kas eelmise hääletuse puhul olid näiteks koalitsioonierakonnad kõik ilusti saalis kohal või ei olnud? Kas te aitaksite meid korraks selles? 

Aitäh! See oli täiesti protseduuriline küsimus. Et te saaksite väga täpse informatsiooni, siis on teil võimalik täpselt vaadata oma puldist viimast hääletust, kes olid kohal, kes ei olnud kohal, kes kuidas hääletas. See on kõige täpsem informatsioon.

Jürgen Ligi, kas protseduuriline küsimus? Ilmselt jah, palun!

Vabandust, jah, protseduuriline. Vaat see on huvitav, et te nüüd toote selle juhatuse köögipoole suurde saali. Öelge, kas see on kuidagi kodukorraga reguleeritud, et me peame teadma, et Jüri Ratas küsib teiselt juhatuse liikmelt selliseid naiivseid küsimusi, ise midagi ei tea. [Kas] me peame seda kuulama siin?

Jah, kõik, mis on tegelik, on normaalne. Läheme edasi. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole.

12. päevakorrapunkt on kultuuriministri 2023. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest). Ma palun ettekandjaks kultuuriminister Piret Hartmani.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised, kolleegid, kultuuri- ja spordisõbrad, sidusa ühiskonna ehitajad! Praeguse Riigikogu koosseisu viimase istungjärgu alguses ütles Eesti Vabariigi president Alar Karis siin saalis järgmised sõnad: "Räägime sellest, et haridus ja kultuur on Eesti laiapindne riigikaitse, meie vaimne kaudtuli ja sõgedusevastane keskmaa õhutõrje. Haridus ja kultuur on Eesti tugev kaitse välise ja sisemise rahu hoidmiseks." Ehk siis kultuuri toimetulekust sõltub ka meie riigi julgeolek. Ajad on keerulised, kuid neil keerulistel aegadel on oluline mõelda sellele, mis on päriselt tähtis. Eesti kultuur on Eesti riigi ja rahva iseolemise mõte. Kultuur on eestluse elujõu allikas. On oluline, et Eesti Vabariigi aastapäeva eel räägime siin saalis just nimelt sellest, kuidas läheb meie kultuuril, spordil ning ühiskonna sidususel.

Head Riigikogu liikmed! Sellel aastal on palju, mille üle heameelt tunda. Aastaid ei ole kasvanud Kultuuriministeeriumi baaseelarve sellises mahus nagu käesoleval aastal. Samuti tõusis Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk 1600 euroni. Lisaks tagasime asutuste juhtidele üle 7 miljoni euro kõigi teiste töötajate motiveerimiseks. Kultuuri- ja spordivaldkonna asutuste ja tegevuste kestlikkuse tagamiseks praeguses inflatsiooniolukorras suureneb riigipoolne baasrahastus ligi 13 miljoni euro võrra. Pean silmas nii Kultuuriministeeriumi haldusala asutusi kui ka ministeeriumi eelarvest tegevustoetust saavaid kolmanda sektori kultuuri- ja spordiorganisatsioone. See on hea algus, kuid nii-öelda pearoani on siiski veel pikk tee minna. Seda ilmestavad õigustatult mitmed meie loomeinimeste välja antud hädasignaalid.

Eesti kultuur ei püsi ilma kohaliku kultuurita. Meie kultuur ei ole eliidi kultuur, vaid tugineb laiapindsel rahvakultuuril, mis on välja kujunenud sadade aastate jooksul. Lennart Meri on öelnud, et ilma kultuurita ei oleks inimest. Kultuur annab riigile mõtte, on ühistunde loojaks ning sildade ehitajaks erinevate kogukondade vahel. Kultuur ei saa olla kättesaadav ainult suurlinnades, vaid peab olema lähedal igale inimesele. Seda enam teeb murelikuks, et praegune keeruline sotsiaal-majanduslik olukord on pannud eriliselt suurde ohtu kohaliku kultuurikorralduse jätkusuutlikkuse. Kuigi riikliku kultuuritöötaja miinimumpalk kasvas, ei puuduta see paraku kõiki kultuuritöötajaid. Vähesed kohalikud omavalitsused suudavad palgakasvu tempos püsida. Selle aasta alguses läbi viidud küsitlus näitas, et paljud omavalitsused ei ole võtnud isegi eesmärgiks sammu pidada. Me räägime kultuurimajade juhtidest, kultuurikorraldajatest, raamatukogutöötajatest, kohaliku kogukonna eestvedajatest ja kultuuri hoidjatest. See on ebaõiglane olukord, mille lahendus saab olla miinimumpalga kehtestamine ka kohalikele kultuuritöötajatele. Kuid selleks peab riik tulema appi ning suurendama kohalike omavalitsuste rahastust.

Mati Heidmets on öelnud, et Eesti taasiseseisvumisjärgse poliitika suurim läbikukkumine on üha süvenev regionaalne ebavõrdsus. Eesti riigile ja inimestele ei tee kuidagi head see, kui seame arglikult ja ambitsioonitult sihiks kestliku kahanemise. Veelgi trööstitum on see, kui kestlik kahanemine algab kultuuri kärpimisest. Mul on väga kurb näha ja kuulda, kuidas esimesed kärpekäärid kipuvad ikka kultuuri tabama, nagu näeme Võru- või Pärnumaal. Raamatukogu või rahvamaja on paljudes paikades veel see ainuke koht, kus kogukond saab koos käia. Pean väga oluliseks koostööd kohalike omavalitsustega ning olen suunanud erilise tähelepanu koostööle nende juhtidega, et koos arutada, milliseid võimalusi kultuur kogukonnas loob ning kuidas teha kultuurikorralduses paremaid ja läbimõeldumaid valikuid.

Eelmisel aastal lõppes raamatukogude aasta, mis oli täis erinevaid sündmusi, arutelusid ja uusi algatusi. Käivitus MIRKO ehk Minu Raamatukogu projekt, kus saab raamatuid üle Eesti tellida endale pakiautomaati või lugeda e‑keskkonnas, ikka selleks, et mitmekülgne lugemisvara oleks kättesaadavam. Raamatukogud on olulised kultuuri- ja kogukonnakeskused, elukestva õppe edendajad ning kultuuripärandi säilitajad. Nii mõneski paigas on raamatukogu veel viimane koht, mille kaudu omavalitsus ja riik on inimestele lähedal. Raamatukogud ei ole pelgalt raamatute hoidmise kohad, vaid on inimeste hoidmise kohad. Loodan, et sellel aastal hoo sisse saav "Raamatukogude kiirendi" aitab seda rolli hoida ning arendada. Nagu ütleb Marju Lauristin, meie kultuuritipud on kõrged, sest nad toetuvad meie esivanemate rajatud kogu rahvast hõlmavale kultuuripüramiidile. 

Kohaliku kultuuri kestlikkus ja kultuurikorraldajate toimetulek ei ole meie kultuuri ainus murekoht. Sveta Grigorjeva küsib meedia vahendusel endiselt, kas tema pensioniplaan on tõepoolest suitsiid, ning nimetab samas loovisikute alarahastamist kuritegelikuks. Ta rõhutab: "[...] loovisikul on vaja õiglast palka, ja mitte ta ei pea lisaks oma põhitegevusele Bolti sõitma." Ma nõustun temaga. Umbes 10 000 loovisiku õiglaseks tasustamiseks ja sotsiaalsete garantiide loomiseks valmistame ette loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmist. Mõtlema võiks panna kas või see, et nimetatud 10 000 loovisikust pool on ravikindlustuseta. Sellise 20. sajandisse kohatu olukorra lahendamine on Eesti riigile auasi.

Õhuke riik ning olemasolev maksusüsteem ei toimi. Peame mõtlema sellele, kuidas lisaks vajalikele kuludele rääkida tuludest. Loodan, et teised erakonnad tulevad lisaks vajalikele lubadustele kultuuris, lõimumises ja spordis välja ka võimalike lahendusettepanekutega, kuidas ressursse meie valdkondades kasvatada. Lisaks tuludele on oluline vaadata üle ka avaliku raha kasutamine, mis peab jääma läbipaistvaks. Intensiivset kõlapinda saanud teatrite rahastamissüsteemi korrastamiseks muutsime etendusasutuste seadust. Tõden, et muudatused ei ole kulgenud kõige sujuvamalt, kuid suund on õige ja valdkonna esindusorganisatsioonid kaasatud. Esimese aasta konarused saab hea koostööga siluda.

Kindlasti ei ole kultuur vaid kulu. Hea näide on tagasimaksefond Film Estonia, mille maht suurenes sel aastal 4 miljoni euroni. Kultuur on majanduse mootor. Ainuüksi aastatel 2016–2021 kulutati tagasimaksefondi toetatud filmiprojektidele Eestis ligi 43 miljonit eurot. Tunamullu loodi tänu fondile 189 töökohta ning riik sai 2,7 miljonit eurot maksutulu. Iga tagasimaksefondi toel investeeritud euro kohta luuakse majanduses kokku 5 eurot väärtust. Loomesektorit on tark toetada, sest see panustab majanduskasvu.

Kultuuri võimestamiseks on kindlasti üks võimalusi ka annetuskultuuri arendamine ning koostöö ettevõtjatega. Paari viimase nädala jooksul on Kultuuriministeerium andnud iga-aastasel kultuurisõbra ja spordisõbra galadel üle tänupreemiad kultuuri ja sporti toetanud ettevõtetele ja metseenidele. Annetuskultuuri edendamine aitab meil kõigil mõelda iseenda vastutusele meie riigi tuleviku ja laiema vaimse keskkonna suhtes, mida me iga päev oma tegevuste või tegematajätmistega loome. Kuigi annetuskultuuri toetava keskkonna loomine ning spordi ja kultuuri koostöö ettevõtjatega kogub tuure, näiteks võimalike maksusoodustuste analüüs ja sihitud fondide avamine kas või teravalt pildis oleva Ida-Virumaa toetamiseks, on meil tänaseks valminud raport ja konkreetne tegevusplaan, kuidas edasi minna. Ettevõtjad mõistavad, et kultuurivaldkonna toetamine ei ole kulu, vaid aitab luua ja hoida üldist heaolu ning tasakaalu meie ühiskonnas. Ettevõtjatega kohtumisel ütles üks ettevõtja, et Eestis peaks olema kultuuri ja spordi toetamine auasi. Kindlasti on see märk ühiskonna küpsusest.

Kuid lisaks vajalikele ressurssidele on meie kultuuri järjepidevuse küsimus ka kultuuriloojate ja kultuuripubliku järelkasv. Noor Eesti võtab pealinna üle eeloleval suvel, kui toimub XIII noorte laulu ja tantsupidu "Püha on maa". Kultuuriranitsa algatuse kaudu saavad põhikooliõpilased külastada teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muud kultuurivaldkonnas pakutavat. Tänu sellele, et meede on hästi vastu võetud, oleme selle mahtu suurendamas 1,5 miljoni euro võrra. Laste ja noorte huvitegevusse ja huviharidusse peab riik senisest aga veelgi enam panustama. Peame tuge pakkuma huvihariduse õpetajate palkade tõstmisel. Oleme Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja töötamas vastavat lahendust. Vaid nii saame lastesse ja noortesse juba varakult kultuurihuvi süstida.

Head Riigikogu liikmed! Ma tänan teid väga otsuse eest lisada riiklike tähtpäevade kalendrisse uus lipupäev: 30. jaanuar, eesti kirjanduse päev. See on tunnustus eesti kirjanduse mitmekülgsusele ning meie tublide kirjanike tööle. Sel aastal tuli kirjandusvaldkonda juurde üle poole miljoni euro lisaraha, kuid kindlasti väärivad meie kirjandusvaldkonna inimesed veelgi õiglasemat tasu tehtud töö eest. Aastasse on mahtunud mitmeid tulevikku suunatud tegevusi, nagu loovuurimuste toetamine, keskkonnahoidlik kultuurikorraldus ning tegevused kultuuripärandi kaitsmiseks.

Innovatsioon ja tark areng on pinnal püsimise eeldus ka loomesektorile. Selle sihipärasemaks arendamiseks oleme tähelepanu alla võtnud kultuuri- ja loomevaldkondade teadus- ja arendustegevuse elavdamise. Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi maht aastani 2026 on kokku 6,4 miljonit eurot. Kahjuks pean tõdema, et keskkonnahoid jääb suurema osa Eesti kultuuri- ja spordiorganisatsioonide jaoks igapäevase ellujäämise varju. "Kultuur 2030" arengukava seab aga meile ülesande rakendada sektoris keskkonnahoidlikke lahendusi. Mahukas uuring kultuuri- ja spordikeskkonna jalajälje kaardistamiseks andis meile häid soovitusi, kuidas edasi tegutseda.

2023. aastal kolmekordistus toetus tagastatud ehitusmälestiste korrastamiseks. Töötame edasi selle nimel, et suurendada toetusi pärandiomanikele, sest üks kolmandik Eesti ehituspärandist on halvas või avariilises olukorras. Kui me täna ei tegutse, ei ole homme meil Liberty mõisa Tallinnas või Kohtla-Järvel asuvat Soansi koolimaja. Meie muuseumides asuv kultuuripärand hävib ilma selleta, et meil käiks sõda. Seepärast on meie prioriteet luua kaks pärandihoidlat Põhja- ja Lõuna-Eestisse ning lisaks Hiiumaale. Need oleksid ühtlasi digiteerimise ja konserveerimise kompetentsikeskused. Need on olulised institutsioonid Eesti identiteedi säilimiseks läbi aegade.

Head kuulajad! Eelnevalt kõlas mitmel korral lause, et kultuur on ühiskonna sidususe looja. Julgeolekupoliitika põhialustes on kirjas: "Ühtset ühiskonda on raskem haavata ja väljastpoolt mõjutada. Ühiskonna ühtsust kasvatab ühiskonna suurem lõimitus. Lõimumise eesmärk Eestis on tugeva identiteediga, ühiseid väärtusi jagava ja kultuuriliselt mitmekesise ühiskonna kujundamine." Aeg on olnud keeruline. Venemaa julm sõda Ukraina vastu on Eestisse toonud 67 000 sõjapõgenikku ning sundinud avalikust ruumist otsustavalt eemaldama okupatsioonirežiimi ülistavad monumendid. See enneolematu aeg on meid Kultuuriministeeriumis seadnud silmitsi tõsiasjaga, et kohanemine ja lõimumine vajavad veelgi enam tähelepanu, sest need on seotud meie rahvuskultuuri püsimisega, ühiskonna tasakaalu säilimisega ning julgeolekuga. Kultuuriministrina avaldan ma tänu kõigile eestimaalastele, kõigile kultuuri-, haridus- ja vabaorganisatsioonidele, kes on aidanud põgenikel meie ühiskonnas kohaneda. Eesti inimesed mõistavad, et Ukrainas võideldakse kogu vaba Euroopa eest, kultuuri pärast ning tänu kultuurile.

Sõjapõgenikele mõeldes seame esikohale tegevused, mis aitavad inimestel kohaneda meie kombe-, keele- ja kultuuriruumiga. Sellest tõukuvalt käivitas Kultuuriministeerium ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenikele kohanemisprogrammi, koolitusmooduli ja A1-tasemel eesti keele õppe. Praeguseks on selles osalenud üle 16 000 täiskasvanu. Keeleõppe A1-tasemel on lõpetanud 1800 inimest ning hetkel õpib 6000 inimest. Lisaks aitame Ukraina sõjapõgenikest noortel kogukondlike tegevuste kaudu säilitada sidet oma keele ja kultuuriga. Teame ju, et suur osa siia saabunud inimestest soovib pärast sõja lõppu koju tagasi minna.

Oleme aidanud Ukrainat ka kohapeal. Toetame loovisikute töö jätkamist kultuurivahetuse kaudu, oleme kogunud spordisündmuste raames raha sõjapurustuste likvideerimiseks ning soetanud elektrigeneraatoreid. Ukraina inimesed on väljendanud Eesti riigile sügavaimat tänu. Ukraina toetamine igal tasandil ning Venemaa isoleerimine on olnud meie rahvusvahelise kultuurikoostöö kese. Katkestasime vahetult pärast sõja algust igasuguse kultuurikoostöö Venemaa Föderatsiooniga. Eesti on olnud eestkõneleja Euroopa Liidu ja teiste organisatsioonide tasemel, mis puudutab Venemaa ja Valgevene sportlaste kõrvalejäämist rahvusvahelistelt spordivõistlustelt, suursündmuste korraldamise õiguse äravõtmist või ka vaenulike propagandakanalite leviku piiramist.

Nii nagu oleme solidaarsed ukrainlastega, peame olema toeks ka oma inimestele. Kui alguses viitasin pikaajaliste mõjude teadvustamisele kultuurielu edendamisel, siis pean oluliseks esile tõsta ka eestikeelsele haridusele ülemineku. See on ajalooline samm, mida on lõimumise valdkonnas aastaid oodatud. Kultuuriministeeriumi roll selles reformis on venekeelsete koolide õpetajatele eesti keele õppe pakkumine nii keelekursuste kui ka õpetajate vahetuse kaudu. Samuti panustame teisest rahvusest lastevanemate nõustamisse.

Head rahvasaadikud! Lisaks sõjapõgenikele ning teistest rahvustest inimestele tuleb veelgi intensiivsemalt rõhku panna Eesti kultuuriruumi tugevdamisele. Segregatsioonioht ja kõrvalejäetus on kõige teravamalt tajutav Ida-Virumaal. Ühise identiteedi loomiseks tuleb Ida-Virumaal luua nii järjepidevalt toimivaid kultuurisündmusi kui ka kogukonnale suunatud programme. Sellepärast avame peatselt just Ida-Virumaal uue kultuuri- ja spordiprogrammide taotlusvooru. Alustab ka kultuurisaadiku programm, mis kaasab Ida-Virumaa koolide õpilasi ja õpetajaid osa saama Eesti kultuurist Eesti eri paigus.

Meedias head kõlapinda saanud Integratsiooni Sihtasutuse keelesõbra programmis on eesti keeles suhelnud juba üle 500 vestluspaari. Ukraina sõda seadis meile ette halastamatu pildi Venemaa propagandamasina jõhkrast ajupesutööst, mis toidab Vene ühiskonna toetust Kremli tapamasinale. Nüüd on Vene propagandakanalite edastamine Eestis ja paljudes teistes riikides keelatud. Vaba meediasõna toetamiseks oleme rahastanud Eesti venekeelset erameediat ning rahvusringhäälingu vene- ja ingliskeelse sisu loomist. Mitmete seireuuringute kaudu teame, et eestlaste jaoks on kõige olulisemad kanalid eestikeelsed telekanalid, muust rahvusest elanike jaoks Eesti uudisteportaalid nii vene kui ka eesti keeles. ETV+ on oluline infoallikas kolmandikule muust rahvusest elanikele. Kogu eelneva taustal rõhutan: lõimumine on inimestevahelise usalduse kasvatamine ja hoidmine. See on pikk teekond ja meil kõigil on selles roll, kuna usaldus on alati vastastikune.

Lugupeetud kuulajad! Kultuuriministeerium on kuulutanud 2023. aasta liikumisaastaks. Tippsporti ei saa olla ilma laiapõhjalise liikumiseta. Kuigi tippsport pakub palju saavutusi ja emotsioone, on ta eelkõige teadlik ja mõtestatud regulaarne liikumine. Eelmisel aastal tehtud liikumisuuring näitas, et vaid alla poole Eesti elanikkonnast liigub piisavalt, et olla hea tervise juures. Samas tõestas uuring, et aktiivsed inimesed on õnnelikumad ja edukamad. Vajame pööret, et hakkaksime igaüks jõukohasel moel rohkem liikuma ja sportima, et tõsta regulaarselt liikuvate inimeste osakaal ühiskonnas vähemalt kahe kolmandikuni. See on suur ülesanne, mille eest ei vastuta ainult Kultuuriministeerium, vaid me kõik.

Möödunud aasta oktoobris lõime liikumisharrastuse kompetentsikeskuse, mille edukas käivitamine koos liikumisaastaga on meie prioriteet. Senisest enam peame arvestama ka erivajadustega inimeste ja muukeelse elanikkonna võimalustega. Viimasel neljal aastal oleme toetanud tervisespordikeskuse kunstlume tootmise võimekuse ja valgustatud liikumisradade loomist. Kultuuriministeerium jätkab regionaalsete tervisespordikeskuste programmi elluviimist. Lisaks alustame keskuste juurde olme- ja teenindushoonete rajamist, milleks on selle aasta riigieelarves ette nähtud 3 miljonit eurot.

Spordi ja liikumisharrastuse ohutust ja teadmistepõhisust silmas pidades on vältimatu treenerite rolli selgem väärtustamine ühiskonnas. Riiklik palgatoetuse süsteem on olnud edukas ja töösuhteid tõhusalt korrastav, kuid treenerite järjepideva kasvu olukorras on rahastus siiski ebapiisav. Sellepärast on nüüd hea meel kinnitada, et sel aastal kasvatame meetme mahtu 4,5 miljoni euro võrra. See võimaldab tõsta noortega tegelevate treenerite töötasu alammäära 1020 eurolt 1400 eurole ehk 37% võrra. Liikumisharrastuse laiapindsus toidab lootust, et meie keskelt kasvavad tipud, kes toovad meile rõõmustavaid tulemusi rahvusvahelistelt spordisuursündmustelt. Möödunud aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 38 spordialal kokku rekordiliselt 326 medalit. Tippspordi oluline osa on 2019. aastal Eesti Olümpiakomitee käivitatud Team Estonia programm, mille riigipoolne toetus tõuseb poole miljoni euro võrra. Sport on osa rahvusvahelisest koostööst ning hoogustab seda. Eestis toimub igal aastal mitusada rahvusvahelist spordivõistlust, mille korraldus on maailmatasemel. Tänu sellele saab Eesti üha rohkem korraldamise õigusi ja riik toetab seda. Ainuüksi paaril viimasel aastal oleme toetanud rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis ligi 7 miljoni euroga. Pea sama palju on Eesti riik saanud võistlustele saabunud välismaalastest tagasi ka maksutulu.

Head rahvasaadikud! Kultuurisõbra galal aasta kultuurikorraldaja tunnustuse saanud Ülle Välimäe on aastakümneid hoidnud pildis sellist Eestit, nagu me teda tunneme – kogukonnakeskne, sõbralik, vaimne, rõõmus. Sellises Eestis on hinnas targad lahendused, kiire areng, avatus eri valdkondade lõimumiseks ning uue loomiseks. Selline Eesti on kannatlik ning teab, et täna tehtavate otsuste mõju ei avaldu kultuuri- ja spordivaldkonnas kohe, vaid alles aegade möödudes. Sellises Eestis on hubased raamatukogud ning isegi väga kaugetes maanurkades rahvamajad, kus õhtuti põlevad tuled, sest seal harjutab koor eelseisvaks esinemiseks või teeb sooja tantsurühm, kellel on ees tähtis ülevaatus. Seal saab kokku kogukond, kes vahel tuliselt vaidleb, kuid koosmeeles leiab võimaluse ühiselt edasi minna. Just niisugust Eestit on Ülle Välimäe püüdnud hoida horisondil ja hoiatanud selle hääbumise raskete tagajärgede eest. Nagu aastakümneid kultuurivaldkonda juhtinud Välimäe ise meie galal ütles: "Eesti kultuuri eest kuni surmani!" Kirjutan sellele kogu Kultuuriministeeriumi ja meie sektori toimekate inimeste nimel alla. Ma tänan teid kuulamast ja olen valmis vastama küsimustele. Aitäh! 

Ja küsimusi on. Tuletan meelde, et igal Riigikogu liikmel on üks küsimus. Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud kultuuriminister! Ma pean tunnistama, et ma igatsen praegu tagasi neid aegu, kui kultuuriminister käis spordipoliitika põhialuseid eraldi tutvustamas ja olid head diskussioonid, näiteks siis, kui teie erakonnakaaslane Indrek Saar oli kultuuriminister. Ma vaatasin, et täna teil oli spordile aega umbes kolm minutit. Ma küsin lihtsalt, kuidas praegu Eesti nende põhialustes välja toodud strateegiliste eesmärkide elluviimine läheb. Teiseks küsiks kohe tehniliselt juurde, miks te olete otsustanud seda jätkata, et te spordipoliitika põhialuseid eraldi ei käi siin tutvustamas.

Aitäh selle küsimuse eest! See, et need kolm valdkonda on koos täna, on riigi strateegilise planeerimise küsimus. Need on ühes tegevussuunas ja selle tõttu käsitletakse neid siin aruandes koos. Aga loomulikult, ma nõustun täiesti sellega, et kõikidel nendel teemadel võiks pidada palju pikemat debatti ka siin Riigikogu saalis. Me oleme valdkonna ja ministeeriumi poolt kokku pannud ka pikema aruande, kus põhjalikumalt sporditeemasid käsitletakse. Samuti toimus meil arutelu ka kultuurikomisjonis neil teemadel. Aga ma olen alati avatud käsitlema neid teemasid kõrvalaruteludel nii komisjonides, fraktsioonides kui ka mujal. Kahjuks see, et me käsitleme neid teemasid nii lühidalt siin, ei sõltu minust ega Kultuuriministeeriumist, vaid sellest, kuidas meil täna on riigi strateegiline planeerimine ja nende aruannete tegemine kokku lepitud.

Raivo Tamm, palun! 

Suur tänu! Lugupeetud minister, ma tänan selle ülevaate eest! Meil on [pealkirjas] "sealhulgas Eesti spordipoliitika" ja meile on ka see kenasti välja jagatud. Ma näen, et eelmisel aastal on Ironman Tallinn saanud toetust päris korraliku summaga. Minu küsimus on [järgmine]. Kuna sel tähtsal liikumisaastal on esimest korda Ironman [Tallinn] raames tulemas poolpika Ironmani Euroopa meistrivõistlused, siis kas riik saab seda ka toetada? Ilmselgelt seoses Venemaa ja Valgevene sportlaste mittelubamisega Eestisse on [korraldajatel] vaja toetust.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma kõigepealt sissejuhatavalt veel tooksin välja, kuna eelmine küsija küsis, kuidas meil tegelikult on kasvanud või paranenud või vähenenud spordivaldkonnas olevad trendid, et üldiselt on spordivaldkond väga hästi edasi läinud ja trendid paranevad harrastajate osas, spordiorganisatsioonide osas. Treenereid tuleb juurde. 

Mis puudutab Ironmani, siis Ironman on saanud suurspordisündmuste ja kultuurisündmuste meetmest toetust. Ka eelmisel aastal nad said. Seal tekkis tõesti see murekoht, et kuna Venemaa ja Valgevene sportlased ei saanud tulla, siis tekkis neil suur miinus ja küsimärk, kuidas nad saavad edasi minna. Me praegu proovime lahendada seda küsimust, mis puudutab eelmist aastat. Ma loodan, et nad küsivad sellel aastal taas kord sellest taotlusvoorust raha ja toetust saavad, et oleks võimalik see läbi viia. Ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis peame lihtsalt koos maha istuma, nagu ka eelmise aastaga seoses istusime, ja ehk on võimalik lahendus leida.

Heidy Purga, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Aitäh selle ülevaate eest ja aitäh selle töö eest, mida sa, hea Piret, oled suutnud ära teha! Mul on tänusõnu küll veel. Muidugi on kultuuris ka selliseid kitsaskohti, millega me oleme kultuurikomisjonis tegeleda jõudnud vägagi palju, aga kõik küsimused saavad ikkagi alguse rahast. Ka kultuur on meile kallis. Jah, me oleme väike riik ja kultuur ongi meile kallis. Kuidas sa kommenteerid seda, et viimase 20 aasta jooksul on Kultuuriministeeriumi osakaal riigieelarves vähenenud pea kaks korda? Sina oled küll minister olnud, jah, oluliselt lühema aja kui 20 aastat, aga numbrid on langenud kaks korda: 2002. aastal 3,84%-lt 1%-ni 2022. aastal. Mida me saame teha? Kas saab midagi teha ja kas see langus on jätkuteel?

Aitäh selle väga valusa küsimuse eest! Kui me vaatame, kui suur on olnud Kultuuriministeeriumi maht kogu eelarves, siis õnneks võrreldes eelmise aastaga on see protsent paranenud – küll vähe, aga siiski paranenud. Ja nagu ma ütlesin ka, murekoht on olnud see, et Kultuuriministeeriumi baaseelarve ei ole kasvanud nii suures mahus, kui vajalik on. Sellel aastal kasvab meie baaseelarve võrreldes eelmise aastaga 50 miljoni võrra. Ma austan väga oma eelkäijaid ja kolleege, kes on olnud Kultuuriministeeriumis, kuid ma ei tea, kas baaseelarvet ei ole õnnestunud kasvatada erinevatel poliitilistel põhjustel. Kui me oleksime kõikidel nendel aastatel kasvatanud sama suures mahus kui sellel aastal, siis meil neid probleeme tegelikult ei oleks. Nii et ma väga loodan, et tulevased valitsused väärtustavad Eesti kultuuri sama palju, kui see valitsus on väärtustanud.

Jaak Juske, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Piret! Kõigepealt tänu sulle väga hea ettekande eest ja eelkõige selle eest, et sa tõesti oled kirega ja kogu hingest oma valdkonna eest seisnud. Sa ei jõudnud aga rääkida ühest teemast, väga olulisest teemast, mis jääb kahe ministeeriumi vahele. See on huviharidus, noorte huviharidus, kus teatavasti eelmine valitsus alustas eelarvekärpeid – laste arvel, huvihariduse arvel. See oli väga valus otsus ja ausalt öeldes arusaamatu otsus. Milline on olnud selle eelarvekärpe mõju? Mida annaks teha, et seda olukorda parandada, seda enam, nagu me teame, et meie lapsed paraku liiguvad väga vähe?

Aitäh! See on isiklikult väga oluline küsimus minu jaoks, sest ma olen töötanud välja huvitegevuse kontseptsiooni, mis praegu kohalikes omavalitsustes rakendub. Selle väljatöötamise eest seisis sotsiaaldemokraat ja kultuuriminister Indrek Saar. Ja kui me alustasime sellega, oli seal 15 miljonit eurot. Pärast seda on olnud ministreid, kes ei ole seda nii vajalikuks pidanud ja on seda vähendanud. Mina kindlasti selle poolt ei ole. Aga ma arvan, et täna on oluline mitte tegeleda sellega, kuidas mitmekesistada huvitegevust ja huviharidust, vaid kuidas tagada jätkusuutlikkus.

Kõige suurem valupunkt meie jaoks on huviharidusõpetajate tasu. Mul on hea meel, et üldhariduskoolide õpetajate palgad kasvasid, kuid väga keerulises olukorras on täna huvihariduses olevate õpetajate palgad. Me oleme tõesti, nagu ma ka kõnes ütlesin, haridus‑ ja teadusministriga kokku leppinud, et me sellel kevadel töötame välja uue mudeli, kuidas õpetajaid toetada. Nii et ma loodan, et enne riigieelarve läbirääkimisi on meil see mudel selge ja me leiame võimaluse seda toetada. Murekoht on see, et kui me täna ei tegele kultuuri jätkusuutlikkusega ja kultuuripubliku olemasoluga 10–20 aasta pärast – kui me täna võime tõesti tunda rõõmu, kui palju inimesi käib kinos, teatris, muuseumis ja nii edasi –, siis lihtsalt 10 aasta pärast need numbrid on oluliselt väiksemad. Nii et huviharidus on meie fookuses. Kultuuriministeerium võtab endale tööle inimese, kes selle valdkonnaga tegeleks ja oleks sillaks ka Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga.

Reili Rand, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Aitäh sulle, Piret, selle olulise ning sisuka ettekande eest! Peatuksin sellel, et endise omavalitsusjuhina oli mul ääretult sümpaatne kuulda, et sa pead oluliseks senisest suuremat koostööd kohalike omavalitsustega just selleks, et kohalik kultuur ei hääbuks. Kas sa avaksid veidi rohkem, mida riik saab teha senisest enam või teisiti, et kohalik kultuur oleks elujõuline ja et need kärpekäärid, mida me siit ja sealt kuuleme, ei nüsiks esmalt just nimelt kultuurivaldkonda?

Aitäh! See on tõesti, ma arvan, kultuurisektori jaoks praegu üks teravamaid küsimusi, kui me näeme, et rahvamajad, kultuurimajad, raamatukogud lähevad kinni. Ma tõesti siiralt usun sellesse, et laiapindne rahvakultuur on tegelikult meie kultuuri üks alustalasid. 

Siin on olulised kaks asja. Esmalt, selleks, et paremat ülevaadet saada, viisime me läbi kohalike omavalitsuste seas uuringu koos Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning saime teada seda, et peaaegu veerand omavalitsustest planeerivad ümberkorraldusi. Jah, mul on hea meel selle üle, et üle 90% omavalitsustest ei plaani midagi kinni panna, küll aga plaanitakse ümberkorraldusi. Ehk siis täna meil on õnneks see pilt selge, mis on kohapeal toimumas. Ja ma ise olen ka võimaluste piires käinud maakondades kohal ja kultuurikorraldajatega kohtunud.

Ma arvan, et meil tuleb tegeleda kahes suunas. Esiteks [tuleb] tõsta võimekust ja teadmist inimestes. Ma vahel ei ole ikkagi kindel, et kui kohalik omavalitsus tahab raha juurde, siis ta paneb seda alati kultuuri. Aga on väga tublisid omavalitsusi, kes seda teevad. Ehk siis me peame rääkima kultuuri rollist ja võimalustest. Aga teisest küljest on väga suur probleem ikkagi kohalike omavalitsuste tulubaas. Paljudes omavalitsustes tahetakse maksta palju suuremaid palkasid, aga nende erinevate kulude kasvu kõrval on see väga-väga keeruline. Ma olen täiesti kindel selles, et me peame ka kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvatama. Mis puudutab konkreetselt palkasid, siis siin ma arvan, et tõesti oleks meil oluline panna ka see palgamiinimum kohalike omavalitsuste kultuuritöötajatele.

Mida me oma poolt riigis teeme, on see, et me oleme mitmeid erinevaid meetmeid rakendanud kohalikule kultuurile, näiteks koorijuhtide, tantsujuhtide palgameede. Siia alla läheb ka nüüd "Raamatukogude kiirendi", kuhu me paneme pool miljonit eurot juurde. Lisaks on rakendumas kohe-kohe ka meede kultuuriväärtuslike objektide renoveerimiseks, energiatõhusamaks muutmiseks, mis [maksab] järgmise kolme aasta jooksul 8 miljonit. Ma arvan, et see on oluline, et riik selliseid erinevaid konkreetsete eesmärkide täitmiseks suunatud meetmeid rakendab. Ma arvan, et küsimus on fundamentaalne ja [küsimus on] selles, milline on tegelikult kohalike omavalitsuste tulubaas ja võimekus.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, hea Piret! Tänusõnad ka minu poolt selle ülevaate ja ettekande eest! Oli tõesti informatiivne, huvitav ja hästi jälgitav. Minu küsimus haakub võib-olla pisut ka kolleeg Reili Ranna poolt tõstatatud [teemaga]: kohalike omavalitsuste hakkamasaamine ja kultuuri kannatused selle tõttu. Sa mainisid ka ise praegu, et raamatukogud on üks koht, kus üritatakse kokku hoida, ja oma ettekandes ka ääri-veeri, mitte väga pikalt, mainisid "Raamatukogude kiirendi" teemat. Mulle tundub, et raamatukogud on piirkondades, omavalitsustes üks kasutamata ressurss, üks võimalus, mida ei osata näha kohapeal. Ja kui on kärpeplaanid, siis kohe vaadatakse raamatukogude poole. Äkki sa saaksid natukene rohkem avada seda raamatukogude võimaliku arengu teemat? Kuidas see ministeeriumi poole pealt näha on?

Aitäh! Eestis on 860 raamatukogu. Paljudes piirkondades on see tõesti viimane koht, kus inimene kohtub riigiesindusega. Ja tõesti, käin ka ise palju raamatukogudes ja tihti kõlab see, et need on kohad, kuhu inimesed saavad tulla ja näha seal ka teisi küla inimesi. Mina usun ise väga raamatukogude rolli. Seda näitas ka koroonaaeg, kui raamatukogud printisid välja tõendeid. Kui valmistati ette Eesti pikaajalist strateegiat, siis raamatukogud olid need, mis korjasid kokku inimeste tagasiside. Täna on lihtsalt küsimus selles, et meil on ettevalmistamisel seadus, selleks et raamatukogude rolli suurendada, aga seadus üksi ei muuda mitte midagi. Selleks, et raamatukogud oleksid atraktiivsemad, saaksid uuendada oma tehnoloogiaparki, oleksid ka keskkonna mõttes mõnusamad, kus saaks teha kaugtööd või näiteks 24 tundi [saada] oma ID-kaardiga sisse, selleks on vaja raamatukogusid toetada.

Me tõesti oleme ette valmistanud "Raamatukogude kiirendi" ehk investeerime sellest aastast alates sellesse kiirendisse pool miljonit eurot, kuni tuleb minister, kes arvab, et enam ei ole vaja, raamatukogud on valmis. Loomulikult on meie jaoks oluline, et kui me teeme investeeringuid kohalikku ellu, siis ka kohalik omavalitsus on abis. Selle kiirendi puhul on samamoodi. Kui esitatakse taotlused, siis peab kohalik omavalitsus panema poole ja riik paneb poole. Nii et see on kindlasti oluline samm edasi.

Teiseks oleme me ka reorganiseerimas seda, kuidas me üldse rahvaraamatukogusid omalt poolt toetame. Oleme täna kokku panemas arenduskeskust, kes seisaks selle eest, et ka raamatukogudes töötavad inimesed saaksid endale piisavalt koolitusi, et oleks olemas piisavalt teavikuid, et tehtaks ka vajalikke IT-arendusi, et kolme süsteemi asemel oleks tulevikus Eestis üks e-keskkond, kus raamatud paiknevad ja kus info raamatute kohta paikneb, ja mis võiks olla igale inimesele kättesaadav pärast seda, kui see sünnib.

Eks neid plaane on väga palju. Väga palju on ka ära tehtud, ka tänu sellele, et eelmine aasta oli raamatukogude aasta ja see teema oli fookuses. Aga just sellel nädalal, eile, avasime MIRKO raamatukogu e-keskkonna, kust on võimalik saada praegusel hetkel 3000 erinevat teavikut. Neid saab kasutada üle maailma täiesti tasuta, kui sul on olemas Eesti ID-kaart. Nii et eks neid põnevaid ettevõtmisi jagub veelgi sellesse valdkonda.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Sissejuhatuseks tahaks sind kiita muidugi pikalt ja laialt kõige eest, mis sa teinud oled. Tõesti väga tubli, aga mul on ainult minut aega, nii et ma ei saa väga kiita. Ma pean nüüd küsima. Ja küsimus on järgmine. Eestis ajast aega tekib kellelgi mõte, et korraldaks mingi suure spordivõistluse siin. Enamasti esimene telefoninumber, mis meelde tuleb, on kultuuriministri oma või kellegi teise inimese oma sealt ministeeriumist, kelle käest tuleks raha küsida. See tekitab ausalt öelda sellise paanilise tunde vahel, mitte ainult Kultuuriministeeriumis, vaid ka väljaspool seda. Minu küsimus on, kas Kultuuriministeeriumil oleks võimalik töötada välja mingid kriteeriumid, võib-olla isegi panna paika, millised spordiüritused on need, mida Eesti riik peab niivõrd strateegiliseks, et riik peaks neid toetama. Siis oleks kõik ette teada kõigil, nii korraldajatel, teistel spordiliitudel, kes ilma jäävad, kui ka mul ja sul. 

Aitäh selle küsimuse eest! Aitäh nende kiituste eest! Ma tahaks öelda tegelikult suure tänu oma kolleegidele Kultuuriministeeriumis ja kõigile partneritele valdkonnas. Need edusammud, mis oli mul täna au siin ette lugeda, ei ole ainult kultuuriministri pärusmaa, vaid [on saavutatud] väga paljude inimeste suure kire ja armastusega oma töö vastu. 

Aga ma olen täiesti nõus, et me peame seda süsteemi seoses spordisuursündmustega oluliselt korrastama. Praegu on olemas meil üks meede, mis on kultuuri ja spordi rahvusvaheliste sündmuste meede. Kui korraldaja tõestab ära piisava arvu välisturistide olemasolu ja maksutulu Eesti riigile, siis tal on võimalik seda taotleda. Aga on väga palju selliseid sündmusi ja spordiüritusi, mis sinna alla ei lähe. Siis käib tõesti selline nii-öelda kauplemine ministri ukse taga, valitsuse ukse taga, erinevate partnerite ukse taga. 

Me oleme pakkunud spordivaldkonnaga välja meetme või fondi, kuidas paremini korraldada selliste sündmuste rahastamist. Oleme pannud kokku põhjaliku memorandumi, mis on üleval ka valitsuse kabinetis ja ootab arutelu valitsuses endas. Ma väga loodan, et lähiajal see arutelu toimub. See aitaks tõesti meil paremini süstematiseerida seda, kuidas ja milliseid spordisündmusi me rahastame ja millistel põhimõtetel me seda teeme. Nii et meie valdkond koos partneritega on selle ettepaneku teinud, ootame lihtsalt arutelu ja valitsuse otsust.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ministriproua! Ilus selline pateetiline jutt. Aga ütelge niimoodi. Mulle üks raamatukogu juhataja ütles hiljuti, et te valmistate ette ühte uut seadust, raamatukoguseadust. Ja selle tulemusena raamatukogude kaugus peaks olema 11 kilomeetrit ja te roogite suure osa raamatukogusid välja. Kas see vastab tõele? Meil Jõgevamaal on üle 25 raamatukogu. Palju siis järele jääb? Vastab see tõele?

Aitäh! Raamatukoguseaduse eesmärk on tegelikkuses vastupidine: mitte vähendada raamatukogude [arvu] ja nende rolli, vaid suurendada raamatukogude [arvu] ja nende rolli. Mis puudutab konkreetseid kilomeetreid, siis selle kohta ma pean saatma kirjaliku tagasiside, kuidas see välja hakkab nägema. Ma olen ise poole aasta jooksul osalenud töörühmas, kus seda seadust on ette valmistatud ja kuhu on kaasatud väga paljud rahvaraamatukogude esindajad. Kaks aastat on see protsess kokku kestnud selle seaduse ettevalmistamiseks ja kindlasti ei ole selle eesmärk mitte vähendada raamatukogude võrgustikku, vaid vastupidi, teha kõik muudatused selleks, et tugevdada raamatukogude rolli ja et nad ei kaoks ära.

Üllar Saaremäe, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mu küsimus on lihtne. Mis selle teatrite rahastamisega siis õieti oli? Vaadake, kuna teie valitsus hakkab õige pea otsi kokku tõmbama ja see Riigikogu koosseis ka, siis ei pea enam ju midagi ilustama ega kellegi eest varjama. Kus kohas nüüd mööda joosti selle asjaga?

Aitäh! Alustame siis algusest. Kõigepealt aitäh küsimuse eest ka! Väga pikalt on räägitud sellest, et teatrite rahastamist tuleb korrastada. Esimene samm selleks oli see, et valmistati ette väga pikalt seadust, mille eelmisel aastal Riigikogu vastu võttis. See seadus nägi ette seda, et selle seaduse järgselt töötab Kultuuriministeerium välja kultuuriministri määruse, kuidas täpselt see rahastamine välja hakkab nägema ja milliste kriteeriumide alusel [toimuma]. Murekoht oli see, et eelmine süsteem oli läbipaistmatu. Me käisime päris tihti ka kohtus selle tõttu, et teatrid ei saanud aru täpselt ja pidasid ebaõiglaseks neid tulemusi, mis nad lõpuks peale taotlusvooru kätte said. Seega oli oluline muuta oluliselt selgemaks nii olemasolevat seadust kui ka määrust.

Mure, mis sellega [tekkis], oli see – kuigi me kaasasime paljusid teatreid, esindusorganisatsioone –, et me ei näinud ette, et need muutused rahastamisnumbrites tulevad nii suured. Loomulikult mängiti neid [stsenaariume] läbi, aga lõpuks selgusid muutused siis, kui konkreetsed taotlused olid laual ja need olid üle vaadatud. Me olime optimistlikud, et me jõuame sügisel palju varem nende konkreetsete tulemusteni. Murekoht oligi see, et uus määrus rakendus, taotlused tulid, aga infot selle kohta ei tulnud konkreetsetele teatritele, kes tahtsid teada, kuidas nad siis uuel aastal jätkavad. Ja kui me neid numbreid siis nägime ja nägime seda, et osa teatreid kaotavad peaaegu poole Kultuuriministeeriumi toetusest, siis sain ma väga selgelt aru, istudes ka teatrivaldkonna inimeste ja oma valdkonna nõunikega maha, et öelda teatrile samal aastal, et sinu toetus väheneb poole võrra, ei ole inimlik ega ka õiglane.

Siis oli kaks varianti. Oli see variant, et ma ütlen, et see määrus ei kehti, ja ma tühistan selle taotlusvooru ja hakkame otsast peale. [Teine variant]: tegelikkuses leidis ka valdkond, et süsteemi tuleb õiglasemaks muuta, paremaks muuta. Ja väga paljud asjad läksidki paremaks. Ehk siis me saime aru, et selle suure tööga, mis on tehtud, me läheme edasi, aga võtame seda aastat kui üleminekuaastat ja tuleme appi nendele teatritele, kes tegelikult ei osanud seda miinust ette planeerida, ja proovime seda siis kompenseerida.

Nüüd edasimineku kohta. Me lähme määrusega edasi, kuid me avame kindlasti selle määruse. Ma soovin väga istuda valdkonnaga maha ja vaadata, mis töötas ja mis ei töötanud, ja siis määrust vajadusel muuta, teha õiglasemaks ja rohkem valdkonnale sobivaks. Ning ma väga soovin, et me kuulutame uue taotlusvooru juba suvel välja, et kui tulevad ümberkorraldused või teatrite [raha]numbrid vähenevad või suurenevad, siis neil on piisavalt aega, et järgmiseks aastaks ette valmistada.

Ma olen kindlasti selle poolt, et kui me [teeme] rahastamise ümber, siis muudatused on täiesti elementaarsed. Aga murekoht lihtsalt sellel korral oli see, et need muudatused ja see teadmine tekkis nii hilja, et ei olnud õiglane valdkonna suhtes ja nende teatrite suhtes, kes on aastakümneid Eestis panustanud, tulla nende asjadega nii hilja välja. Nii et oli kindlasti liiga palju optimistlikkust selles, kui suur see ettevõtmine on, aga kindlasti oli tahe, et me võimalikult kiiresti ja ka valdkonna [abil] uue määrusega välja tuleme ja selle rakendame ning kehtestame, et asi oleks selgem. Aga iga muudatus toob endaga kaasa kindlasti segadust, nii et loodame, et nüüd läheb koostöö edasi ladusamalt kogu valdkonnaga.

Margit Sutrop, palun! 

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh teile selle ülevaate eest! Minu küsimus puudutab teadus- ja arendustegevust. Ühe protsendi teadusleppega on [raha] jagatud ministeeriumide vahel 40 : 40 : 20 mudeliga. Nii et 20% on antud kõigile ministeeriumidele valdkondliku poliitika kujundamise ning teadus- ja arendustegevuse toetuseks. Kui vaadata seda tabelit, siis sel aastal jaguneb 58,4 miljonit eurot nii, et Kultuuriministeeriumil on ainult 1,4 miljonit eurot. Järgmistel aastatel väheneb see 0,7 miljoni peale. Mis on see põhjus, mille pärast just kultuuriga seotud teadus- ja arendustegevus on nii väikese rahaga kaetud? Ja mispärast ka tõukefondide ja TAIE fookusvaldkondade puhul just see, mis puudutab eesti keele ja kultuuriga seotut, on jäänud toppama ja tagaplaanile?

Aitäh selle väga olulise küsimuse eest! Kõigepealt pean ma sissejuhatavalt ütlema, et teadustegevus on Kultuuriministeeriumis saanud tegelikult suure hoo sisse. Jah, võrreldes teiste valdkondadega on meie teadusvaldkondade rahastamine võib-olla proportsioonis liiga väike, aga siiski on ta märkimisväärne võrreldes sellega, mis oli eelnevalt. Me ka täna tutvustasime loovuurimusi. Sellel aastal investeerime pool miljonit eurot. Ja tõesti, kuni 2026. aastani on meil 6,4 miljonit eurot. Meil on Tõnis Lukasega kokkulepe leida humanitaarvaldkonna uurimusteks ressursse juurde. Me pidime tegema sellel aastal selle otsuse, et vahendid töösse rakendada, aga meil on haridusministriga kokkulepe leida veel võimalusi meie valdkonda raha toomiseks, sest ma arvan tõesti, et nii keele kui ka kultuuri jätkusuutlikkuse mõttes on see ülioluline. Tõesti, see, et me täna tegeleme loovuurimustega, on üks [viis], kuidas tuua teadmist juurde ka rakenduspoole pealt, et kuidas kultuuri erinevaid sektoreid arendada. Väga palju ja pidevas muutumises on see keskkond, milles kultuur tegutseb. Nii et ma loodan, et selle hea esimese praktika pealt me saame argumente juurde, miks seda valdkonda rohkem rahastada. Aga loomulikult, meie taotlused olid suuremad kui see lõpptulemus, kuid usun kolleegi lubadust selle valdkonna rahastamise eest seista.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mina tahaks rääkida meie pärandkultuurist ja pühapaikadest. Äsja said kolm meie pühapaika kinnitust ja võeti kaitse alla. Aga ma räägiksin Raplamaal asuvast Paluküla hiiemäest. Ta asub küll looduskaitsevööndis, aga ta ei ole veel võetud kui pärandkultuuriobjekt arvele. Ta on meie kõikides vanades legendides kui Eesti oma Olümpos. See tähendab, et praegu toimub võidujooks ajaga, kas jõutakse midagi sinna eelnevalt arendada või ei. Oskate öelda, kas ta oli arutuse all ja kas on võimalik nüüd kiiremas korras veel sellel valitsusel [otsus] vastu võtta?

Aitäh! Tõesti, tegemist on olulise teemaga. Kultuuriministeeriumi-siseselt oleme väga palju praegu tegelenud sellega, et võtta eri piirkondi kaitse alla. Aga ma jään selle vastuse võlgu. Kuna mu kolleegid on ka siin saalis, siis me vastame kirjalikult sellele küsimusele kohe kiiremas korras.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Ma ühinen kõikide nende tänusõnade ja kiidusõnadega, mis sinu aadressil on tulnud. Mul on hea meel, et üle [hulga] aja on Kultuuriministeeriumis jälle minister, kes tajub valdkonda ja saab aru, mis selles valdkonnas toimub. Ma loodan, et see jääb niimoodi pikemaks ajaks. 

Sa oled vahepeal saanud kõvasti reklaami seoses sellega, et sina oled küll see minister, kes läbi aegade vist kõige paremini teab, mis probleemid on lõimumisvaldkonnas ja milline eriline roll Eesti ühiskonnas on Ida-Virumaal, mis on mitmekultuuriline ja kus on väga palju teist emakeelt kõnelevaid inimesi. Sa oled alati öelnud, et sellele piirkonnale tuleks rohkem tähelepanu pöörata, õieti kogu integratsiooni küsimustele tuleks tunduvalt süsteemsemalt läheneda ja sinna rohkem panustada. 

Nüüd sa oled saanud selle pärast kiruda, et sa liiga palju Ida-Virumaal käid. Mina arvan, et see on väga õige – sa peaksid seal veel rohkem käima, Piret! Mõned päevad on veel jäänud sinu mandaati. Aga mis sa oled Ida-Virumaal juba teinud ja mis seal oleks vaja [veel] teha?

Aitäh, Indrek! Ma arvan, et ma kunagi ei vähendaks ega pisendaks ka sinu rolli selles, mis viimaste aastate jooksul on Kultuuriministeeriumis juhtunud. Ma arvan, et sa omal ajal kündsid ikkagi väga tugevad vaod Kultuuriministeeriumisse ja need head algatused on tõesti jätkunud. Aga aitäh nende tänusõnade eest ka! 

Tõesti, Ida-Virumaa on olnud ju meie ühises fookuses viimased seitse aastat. Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse asekantslerina töötades on Ida-Virumaa kogu Kultuuriministeeriumi jaoks üks selliseid väga olulisi piirkondi, sest lõimumine ja Ida-Virumaa on omavahel väga seotud. Tõesti, kui varem sai valitsus peksa selle eest, et nad Ida-Virumaal ei ole, siis täna kirutakse sellepärast, et valitsus on seal. Mina kindlasti, nagu ütles kunagi Kiir, käisin seal minevikus, käin seal olevikus ja kindlasti tulen ka tulevikus. Ma arvan, et see on väga oluline valitsuse strateegia olla täna Ida-Virumaal rohkem kohal. Seda näitavad meile ka numbrid. Riigikantselei on teinud ülevaate sellest, kuidas on muutunud Ida-Virumaa teisest rahvusest inimeste suhtumine Eesti riiki. Me kõik väga kartsime, et tanki ja monumentide eemaldamine on pigem mõjunud negatiivselt, aga ma ei tea, kas valitsuse käimised, minu käimised või erinevad meetmed on tegelikult suurendanud ka Ida-Virumaa teisest rahvusest inimeste seost Eesti riigiga.

Mida me oleme täna konkreetselt ära teinud, on see, et peagi avaneb 1 miljoni euro [suurune] spordi- ja kultuuriprogrammide meede Ida-Virumaal. Juba eelmisel nädalal sai hoo sisse kultuurisaadikute programm, mille kaudu kõik Ida-Virumaa koolide õpetajad saavad rohkem osa Eesti kultuurist. Ja seejärel korraldatakse sügisel tänu nendele õpetajatele kultuuriprogramme õpilastele üle Eesti, nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestis. Need on hästi konkreetsed sammud. Olen teinud ka valitsuse enda palvel raporti sellest, mida on erinevad ministeeriumid Ida-Virumaal teinud, ja koostöös kultuurilise mitmekesisuse osakonnaga oleme väga selgelt nüginud teisi ministeeriume ja valdkondi veel rohkem sinna piirkonda panustama. Meil on planeeritud või mõttes ka luua koos Eesti Kontserdiga teatriresidentuur Jõhvi kontserdimajja. Hetkel on koos ettevõtjatega töös ka loomefondi loomine selleks, et tuua rohkem Eesti teatreid, muuseume, kontserte Ida-Virumaale ja võimestada ka kohalikke loomemajanduse ettevõtjaid.

Nii et mitmed ideed on saanud idanema. Aga ma arvan, et üks olulisemaid asju on lisaks lõimumise valdkonna ametnikele olla ka valitsuse tasandil kohal ja olla päriselt kohal, mitte ainult siis, kui me midagi ära võtame või maha võtame, vaid stabiilselt näidata oma suhtumist, oma sisukat suhtumist, ja austust selle piirkonna vastu ning [pidada] dialoogi.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole.

Aitäh!

Saame minna läbirääkimiste juurde. Meie kodukord näeb ette, et läbirääkimistel saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Kõige esimesena on ennast kirja pannud Raivo Tamm Isamaast. Palun! (Raivo Tamm küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Head Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Head jätkuvat liikumisaastat! Kuna Jüri Jaanson oli kurb, et spordist täna nii vähe aega räägiti, siis pühendan mina kõik järgmised minutid ainult spordile. Kaks aastat tagasi pälvis presidendilt Valgetähe teenetemärgi Eidapere kooli kehalise kasvatuse õpetaja Luule Sulg. Enam kui 65 aastat kehalist kasvatust andnud õpetaja tuletas intervjuus meelde, et õpetaja üksi ei tee midagi ära, vaid tähtis on ka see, et lapsevanemad liiguksid. Kodu ja kool koos on see, mis tagab, et Eesti lapsed oleksid aktiivsed ja terved. Selles mõttes ei erine sport ühestki teisest eluvaldkonnast. Isamaa on alati rõhutanud, et kõik algab perekonnast. Meie väärtuste, toimetuleku ja edasiste harjumuste tuum peitub perekonnas ning riigi ülesanne on tagada ja luua peredele vajalikud võimalused ja tingimused.

Meil on liikumisaasta. Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seotud harrastajate arv on 193 274. See on 5%‑line tõus ning õigete sammudega suudame seda veelgi kasvatada. Eesti spordipoliitika eesmärk on tõsta regulaarselt liikuvate inimeste osakaalu ühiskonnas vähemalt kahe kolmandikuni. 2022. aasta Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et piisavalt ei liigu koguni 50% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Seega on meil veel väga pikk tee minna. Kehaliselt aktiivsed lapsed on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad, seetõttu on oluline jätkata projektidega, nagu Liikuma Kutsuv Kool ja "Sport koolis". Liikuma Kutsuv Kool on jõudnud 2022. aasta lõpuks peaaegu 200-sse kooli. Järgnevatel aastatel tuleb leida sellele püsirahastus.

Tänu aktiivsetele kogukondadele, toetustele ja kaasaegsele sporditaristule on sportimisvõimalused aastate jooksul märkimisväärselt paranenud, aga ka harrastusspordis torkavad silma regionaalsed erinevused täpselt samamoodi nagu paljudes teistes valdkondades. Me peame pingutama selle nimel, et Eesti noortele oleksid tagatud võrdsed võimalused. Aastatel 2019–2022 loodi Kultuuriministeeriumi toel igasse maakonda vähemalt üks tervisespordikeskus. Tänan siin tänase kultuuriministri eelkäijaid: Tõnis Lukast, Anneli Otti ja Tiit Terikut. Jätkame regionaalsete tervisespordikeskuste programmi elluviimist. Lisaks alustatakse 2023. aastal tervisespordikeskuste juurde olme‑ ja teenindushoonete rajamise toetamist. Sama tehakse ka jalgpallihallide projektiga. 2023. aasta riigieelarvest [toetatakse] täiendavalt lisaks varem eraldatud summadele veel Kuressaare, Paide, Pärnu, Rakvere jalgpallihallide ehitamist.

2023. aastal tõstis Isamaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna koalitsioon kultuuritöötajate, sealhulgas treenerite palku. Treenerite töötasu alammäär tõusis 1020 eurolt 1400 eurole ehk 37%. Me peame sellega jätkama, sest motiveeritud treenerid on ka paremad juhendajad meie lastele. Ma olen väga seda usku, et eeskujud on olulised. Oleme ju isegi viimaste aastakümnete jooksul näinud, et edu teatud spordialal toob kaasa ka harrastajate arvu kasvu. Seega on märkimisväärne, et Team Estonia programmi toetus tõuseb 0,5 miljoni euro võrra, ning me peame senisest enam toetama Eesti tippsporti ning rahvusvaheliste spordiürituste toomist Eestisse. Olgu selleks siis Ironman Tallinn, Rally Estonia, tennis, võrkpall või korvpall – iga suurüritus suurendab meie inimeste huvi spordi vastu.

Lõpetuseks. Viimaste nädalate jooksul on tõstatunud küsimus, kas sport ja poliitika peavad olema seotud. Seda olulist dokumenti siin saalis arutades näeme, et need kaks valdkonda on paratamatult seotud. Samamoodi on seotud need ka väljaspool seda saali. Enam kui 80 Euroopa Parlamendi liiget on pöördunud Rahvusvahelise Olümpiakomitee poole ettepanekuga keelata Vene sportlastel osalemine 2024. aasta olümpiamängudel. Samasuguse initsiatiivi on teinud Eesti välisminister Urmas Reinsalu. Eesti spordiorganisatsioonid on hästi võrgustunud ning neil on ligi 200 liikmesust rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides. Kutsun teid kõiki üles lisaks poliitikutele avaldama survet neile organisatsioonidele. Sport kannab endas olulisi väärtusi ja põhimõtteid – ausus, pingutamine parima võimaliku tulemuse nimel – ning spordil on ka haruldane oskus inimesi liita. Liidame enda jõud ning pingutame selle nimel, et spordi mainet ei rikuks terroristlikud riigid, mis ei hooli süütute inimeste eludest. Tänan tähelepanu eest!

Jaak Juske, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Armas kultuurirahvas! Ma veel kord tänan proua ministrit väga ilusa ettekande eest. On väga suur rõõm, et meil on taas kultuuriminister, kes ametisse astudes mitte ei hakka valdkonda alles õppima, vaid seda läbi ja lõhki tunneb.

Kultuuriministeeriumi haldusalas on teatavasti väga palju olulisi valdkondi. Ja Eesti riigi mõte ju ongi hoida ja arendada eesti kultuuri, nii et iga euro, mida me sellesse valdkonda suuname, läheb õigesse kohta. Ja on tõesti väga hea, et tänane valitsus ametisse astudes otsustas suunata kultuurivaldkonda laiemalt 50 miljonit lisaeurot. See oli väga oodatud ja vajalik rahasüst, mis [suunati] nii palkadesse kui ka tegevustoetustesse. Tõepoolest, sotsiaaldemokraatidel on eriline rõõm selle üle, et meie treenerid on saanud kaua oodatud väga suure palgatõusu. Ja samavõrd on rõõm selle üle, et ka meie kõrgharidusega kultuuritöötajad on saanud korraliku palgatõusu. Kindlasti tuleb nende palka jätkuvalt tõsta ja sektoris on veel väga palju kohti, mis vajavad lisapalgaraha.

Nädala pärast tähistame me Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva. Võimas! Ja vähemalt kord aastas vabariigi aastapäeva nädalal tasub lugeda meie iseseisvusmanifesti või korraks otsa vaadata sellele. Meile meeldib rõhutada, meelde tuletada kehtivat põhiseadusest, mis ütleb, et Eesti riigi eesmärk on hoida läbi aegade eesti keelt, kultuuri ja rahvast. Sama oluline on tuletada meelde ja meeles hoida meie iseseisvusmanifesti, meie riigi sünnidokumendi pealkirja. See on manifest mitte Eesti rahvale, vaid kõigile Eestimaa rahvastele, kes meie aladel ajalooliselt on elanud, elavad täna ja kes tahavad elada ja on valmis elama demokraatlikus Eesti riigis. 

Ja tõepoolest, tänane kultuuriminister on saanud kriitikat selle pärast, et ta on liigselt külastanud Ida-Virumaad, liialt palju pööranud Ida-Virumaa teemadele tähelepanu. No tule taevas appi! Kui seda ei tee kultuuriminister, kelle vastutusalas on ka lõimumispoliitika, siis kes seda veel peaks tegema, seda enam, et ta on ka ise sellest maakonnast, piirkonnast pärit ja seda piirkonda läbi-lõhki tunneb. Ja tõepoolest, selle väga lühikese ajaga on proua Hartman teinud väga olulisi samme selles suunas, et lähendada Eestit Ida-Virumaale ja samamoodi ka Ida-Virumaad ülejäänud Eestile. Meile, eestlastele, meeldib rõhutada, et Eesti lõpeb Ida-Virumaaga, aga samamoodi võib öelda, et ida poolt vaadates Eesti algab Ida-Virumaaga. Mida rohkem on sealkandis Eestit, seda parem, ma arvan, ka meie riigi julgeolekule. Selles valdkonnas tuleb ministrit taas kiita.

Nagu ma ütlesin ka oma küsimuses, on sotsiaaldemokraatide jaoks olnud väga oluline laste ja noorte huvihariduse tegevuse toetus. Oli tõesti ääretult piinlik, et eelmine Kaja Kallase juhitud valitsus oma kärpeplaani alustas laste ja noorte arvel, just nimelt huvihariduse toetust poole võrra maha võttes. On selge, et see toetus tuleb taastada ja tuleb minna omavalitsustele appi, ning on väljakutse leida sinna veel raha juurde, et huvikoolide õpetajad saaksid oodatud palgatõusu ja et meil oleks võimalikult palju lapsi kaasatud huviharidusse, huvitegevusse. See on laiem väljakutse, kui me vaatame neid numbreid, kui vähe lapsi meil aktiivselt liigub.

Paluks paar minutit lisaaega. 

Kaks minutit lisaaega, palun! 

Ja tõepoolest, Kultuuriministeeriumi valdkonnast võikski rääkima jääda, sest nagu ma ütlesin, see on valdkond, mis iga päev loob Eestit, ja mida rohkem eurosid sellesse valdkonda suunatakse, seda rohkem Eestit meil tulevikus on. Päris lõpetuseks, head Riigikogu liikmed, meie töö siin saalis, siin majas on üpris istuv, aga praegu on käimas valimiskampaania ja me tõepoolest jookseme mööda Eestit ringi ja liigume rohkem kui muidu. Ma tahangi teile lõpetuseks soovida edukat liikumisaastat. Aitäh!

Heidy Purga, Reformierakonna fraktsioon, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Siin Riigikogus ei ole üldiselt tavaks meil kedagi kiita, lihtsalt nii on olnud, eriti kolleege teistest erakondadest. Mina aga tänan kultuuriminister Piret Hartmanni. Aitäh, Piret, selle visaduse eest, mis aitas kas või kõrgharidusega kultuuritöötajaid palgatõusule ja tõi selle kaudu kultuurivaldkonda ja selle eelarvesse raha kõvasti juurde! See oli väga suur tegu, tõesti. Aga muidugi varjutasid hetkelise eduelamuse ja hea tunde mitmed kuhjunud probleemid, mis ei kao niipea mitte kuhugi. Ja ma võin, käsi südamel, väita, et me oleme ikkagi väga kurioosses olukorras kultuurivaldkonnas. 

Viimase 20 aasta jooksul on Kultuuriministeeriumi osakaal riigieelarves vähenenud kaks korda: 3,84%-lt aastal 2002 1%-ni aastal 2022. Olen seda küsimust küll küsinud erinevatelt valitsusliikmetelt, mitte ainult kultuuriministritelt, kuulates tähtsaid kõnesid aastapäevadel, tähtpäevadel, galadel, tänuüritustel ja avamistel, kus kultuuri tuuakse alati esikohale, kultuuri peetakse väga oluliseks, peetakse tähtsaks ja selle üle ollakse uhked, ja asja eest: miks on Kultuuriministeeriumi osakaal pea kaks korda vähenenud? Põhjus ei saa ju olla ainult suurehitiste vähenemises, aga eks see ole ka kindlasti üks numbrilisi põhjuseid. Sellele küsimusele ei ole osanud keegi midagi konkreetset vastata peale tõdemuse, et Eesti on kultuuri toetamisel Euroopa riikide seas esirinnas, arvestades meie elanikkonna suurust ja riigieelarvet. Selline retoorika võib küll ajutise kaitsekilbina töötada, aga ma usun, et ega see enam pikalt jätkusuutlik pole, eriti kui vaadata kultuurivaldkonda täpsemalt sisse.

Hea oli selles ülevaates kuulda arengu kohta spordivaldkonnas, liikumises, plaanidest lõimumisel ja muuski. Hästi on käivitunud, nagu me teame, kultuuriranits. Kenasti töötab Film Estonia tagasimaksesüsteem, mis toob majandusse iga aastaga järjest rohkem ressurssi. Aga meil on väga palju valdkondi, mis vajavad kohe reageerimist ja abi ning kus me näeme, et see abi, väike abi, võib tuua rohkem tagasi, kui see abi iseenesest väärt on. Näiteks kultuuri eksport, digikultuur, ligipääsetavus kultuuri juurde, ka muide loovisikute sotsiaalsed garantiid, nende hakkamasaamine, ja kultuurimajandus üldisemalt, ettevõtmised, mis toovad inimesi kokku mitte ainult meilt, vaid üle maailma, ja annavad siin kohapeal võimaluse enda annete arendamiseks ja näitamiseks, võimaluse töö tegemiseks.

See oli lühike kokkuvõte minu poolt. Aitäh, kultuuriminister, ja soovin teile jaksu edaspidiseks!

Aitäh! Sõnavõtusoovid on lõppenud, sulgen läbirääkimised. Saame selle päevakorrapunkti lõpetatuks lugeda.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 741 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Taavi Aasa.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Nimetatud eelnõu arutas majanduskomisjon kahel korral. Esimene kord oli 1. veebruaril käesoleval aastal. Siis oli meil päevakorras üks parandusettepanek, mis oli selgelt tehnilist laadi. Seda ettepanekut komisjon konsensuslikult toetas. Ühtlasi tehti konsensuslikult ettepanekud, et teise lugemise võiks lõpetada ja kui see lõpetatakse, siis 22. veebruaril võiks olla lõpphääletus. Tõsi, sellel koosolekul arutati ka küsimust, et eelnõu üks osa puudutab riigilaevastiku loomist, ja tekkisid küsimused lootsitasude kehtestamisega. Seetõttu leiti, et me peame korraldama veel ühe arutelu, aga enne seda peab Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium tegema koostööd juristidega, Riigikogu Kantselei õigus‑ ja analüüsiosakonnaga. Teist korda arutasime seda eelnõu 13. veebruaril. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium oli koostööd teinud ja seetõttu olid välja töötatud kolm täiendavat parandusettepanekut, mida komisjon vaagis ja leidis, et neid parandusettepanekuid võiks täielikult arvestada. Ka see otsus oli konsensuslik. Minu poolt lühidalt kõik.

Jaa. Oleks võimalik küsimustele vastata, kui neid oleks. Aitäh! Sellisel juhul ... (Taavi Aas kommenteerib.) Aga valimised, valimised – inimesed teevad tööd põlla peal. Kui küsimusi ei ole, siis ma avan läbirääkimised. Millegipärast arvan, et kohe sulgen need ka.

Vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on meil neli. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud samuti majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 

Vaatasime läbi eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 741 teine lugemine lõpetada. Mis meil on? Ühesõnaga, me oleme nüüd 13. päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.

Meie tänane 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 771 teine lugemine. Rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi peaks ettekande tegema, aga me ei näe teda saalis. Ma võtan viieminutilise vaheaja.

V a h e a e g 

Juhataja võetud vaheaeg on läbi ja ettekandja on vahepeal saali jõudnud. Jätkame päevakorra menetlemist. Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 771 teine lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma väga vabandan kõrge kogu ees, et ei jõudnud õigeks ajaks pulti. Puhas hooletus. Aga teen siis selle võrra lühemalt. 

Valitsuse algatatud eelnõu arutas komisjon kahel korral: 6. ja 13. veebruaril. Esimene lugemine, meenutan, lõpetati 18. jaanuaril ja 1. veebruariks, tähtajaks, eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Küsiti arvamust ka turuosalistelt ja institutsioonidelt. Tulemusena tehti paar muudatust, üks tehniline ja teine natuke sisulisem, see puudutab Maksu‑ ja Tolliameti juurdepääsu andmetele, kui tegemist on selliste rikkumistega, mille puhul seda vaja on. 

Otsustati, et kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 22. veebruaril 2023. Aitäh!

Ma ei näe küsimusi. Siis me küsimusi ei esita ja läheme läbirääkimiste juurde, kui sellist soovi peaks olema. Läbirääkimiste soovi ka ei ole, järelikult võtame ette muudatusettepanekud. Kaks muudatusettepanekut on. Esimese muudatusettepaneku autor on rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud samuti rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Neid keegi hääletada ei soovi, nii et need on meil läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 771 teine lugemine lõpetada ja see on meil tehtud.

Saame minna tänase 15. päevakorrapunkti juurde: sotsiaalkomisjoni algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu 770 teine lugemine. Palun, sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Annan ülevaate, mis toimus sotsiaalkomisjonis okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks [ettevalmistamisel]. 

Meeldetuletuseks niipalju, et selle seaduseelnõu algatas Riigikogu sotsiaalkomisjon 9. jaanuaril käesoleval aastal. Väike meeldetuletus ka selle kohta, mida olemasolevas seaduses muudetakse. Seaduse § 2 lõiget 2 muudetakse nii, et edaspidi ei sõltuks lapsele represseeritu staatuse andmine sellest, millised olid tema vanemate Eestisse mittenaasmise sisulised põhjused. Edaspidi loetakse represseerituks asumisel sündinud lapsed, kes on sündinud viie aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest alates, sõltumata sellest, millised olid vanemate Eestisse mittenaasmise põhjused.

Esimene lugemine lõpetati 17. jaanuaril. Muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt ei lisandunud. 

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas seda [eelnõu] oma kahel istungil: 6. veebruaril ja 13. veebruaril. Esimesel arutelul anti info, et ei tulnud ühtegi muudatusettepanekut, mida oleks olnud vaja hääletada, ja arutati ka selle üle, et kuna seadus jõustub 1. jaanuaril 2024, siis on võimalus ka kõik vajaminevad summad eelarvesse leida. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. veebruaril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek võtta eelnõu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 22. veebruaril. Kõik need otsused langetati konsensusega. 

13. veebruaril sotsiaalkomisjon kiitis heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid – ka selles oli üksmeel ehk konsensus – ja andis esimehele volitused eelnõu kolmanda lugemise menetlusdokumendid allkirjastada. Need olid täpselt samuti konsensuslikud otsused. Suur aitäh!

Aitäh! Ei näe küsimusi. Sellisel juhul avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame ... Aa! Polegi muudatusettepanekuid, mida vaadata. Kordan üle juhtivkomisjoni jutu, et eelnõu 770 lugemine lõpetada. See on juhtivkomisjoni ettepanek ja sellega me saime just hakkama.

Tänane 16. päevakorrapunkt on sotsiaalkomisjoni algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) eelnõu 772 teine lugemine. Komisjon on määranud ettekandjaks komisjoni liikme Kalle Grünthali, aga ma olen kontrollinud, Kalle Grünthal ei viibi praegu Riigikogus. Kui kodukord lubab ... Kui teda ei ole, siis võib komisjoni esimees selle ettekande käigupealt teha. Palun, Helmen Kütt!

Suur aitäh, hea eesistuja! Tere jälle! Veidi ootamatu, aga teen seda suurima rõõmuga. Komisjon arutas nimetatud seaduseelnõu kahel istungil: 7. veebruaril ja 13. veebruaril. [7.] veebruaril olid komisjoni kutsutud Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, juhatuse liige Maivi Parv ning õigus- ja teabehalduse osakonna juhataja Ergo Pallo, samuti Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs.

Sotsiaalkomisjon kuulas ära Vabariigi Valitsuse toetava seisukoha eelnõu suhtes ja edasi andsin sõna Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunikule. Susanna Jurs selgitas, et Sotsiaalministeerium esitas eelnõu kohta muudatusettepaneku, kuna eelnõu eelmisel arutelul võttis komisjon eelnõust paar punkti välja ja sellest tulenevalt jäi välja üks oluline haigekassa ülesanne. Vea parandamiseks esitatakse nüüd muudatusettepanek ehk siis sõnad "Eesti Haigekassa" asendatakse sõnaga "Tervisekassa" ja seda tehakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses. Nii et see nimetuse muudatus viiakse sisse ka eelnevasse seadusesse. Siin pole mitte midagi sisulist, seda tehakse selleks, et oleks vormiliselt õigesti nimetatud ka selles seaduses, "Eesti Haigekassa" asemel nimetus "Tervisekassa" vastavas käändes.

Kuna eelmisel komisjoni istungil jäeti eelnõust välja teatud punktid, siis Kert Kingo, kes eelmisel arutelul ei saanud osaleda, soovis teada, kes algselt need hiljem väljajäetud punktid eelnõusse lisas. Susanna Jurs selgitas, et asutuse nime muutmise tõttu sooviti korrastada ka asutuse ülesannete paragrahvi ja ülesandena oleks sisse läinud ravimite hankimine erandkorras, kuid kuna komisjon seda ettepanekut ei toetanud, jäeti see välja. Mina kinnitasin, et kuna eelnõu muutmise need punktid olid Sotsiaalministeeriumi ettepanekus ja komisjon seda ei toetanud, siis need said ka välja jäetud. Kert Kingo sõnas, et EKRE fraktsioon ei saa seda eelnõu toetada, kuna niimoodi tagantjärele seadustada ei ole korrektne, selline muster ei ole lubatud ja ainult sel põhjusel EKRE seda ei toeta. Komisjoni esimehena ma nõustusin selles, et kindlasti oleks olnud meeldivam ja õigem, kui oleks kõigepealt muudetud seadust ja seejärel asutud kasutama seda uut nimetust. Aga tegemist on brändinguga. Nagu oli toonud välja ka haigekassa juht, me teame, et Eesti Postil on ka nimetus Omniva, Tallinna Tehnikaülikoolil TalTech.

Komisjon hääletas sedasama ühte muudatusettepanekut, nimetuse "Eesti Haigekassa" asendamist sõnaga "Tervisekassa" vastavas käändes. Selle poolt hääletas 7 inimest, vastu oli 2. Kalle Grünthal soovis teada, kas mingisugused muudatusettepanekute esitamise kuupäevad on maha magatud, mille peale selgitati, et sotsiaalkomisjon saab esitada muudatusettepanekuid kogu menetluse vältel ning kõik fraktsioonid ja Riigikogu liikmed said esitada oma ettepanekuid kümne päeva jooksul. Nii oligi.

Tehti järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15‑ndal ehk täna, poolt oli 7, vastu oli 2; teha ettepanek teine lugemine lõpetada, poolt oli 7, vastu oli 2; kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 22. veebruaril, poolt oli 7, vastu oli 2.

Järgmisel istungil ehk 13. veebruaril toimus komisjoni arutelu, kus kiideti heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid – poolt oli 8, vastu oli 1 – ja anti esimehele eelnõu kolmanda lugemise menetlusdokumentide allkirjastamise õigus. 

Sotsiaalkomisjonis toimunu on teile ette kantud ja olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!

On küsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma esitasin ka siin esimesel lugemisel küsimuse, et kuidas nüüd hakkab see nimevahetus toimuma teistes keeltes ja kas see on ka läbi räägitud. See peaks olema alati selliste eelnõude üks lahutamatu osa.

Suur aitäh! Jätkuvalt olen ma komisjoni esimees. Kalle Grünthal oli komisjoni ettekandja, teda hetkel siin ei ole, ja komisjoni esimehena saan ma seda ettekannet siin teile esitada, see toimub täiesti kodu‑ ja töökorra valguses ja [tuleneb] seadusest. 

Rain Laanele me selle küsimuse esitasime ka komisjonis ja Rain Laane väitis, et on vaadatud teiste riikide praktikat ja nimetusi. Väga paljudes riikides on nimetus "tervisekassa" ehk "Health Insurance", aga kuna siin puldis on ilus rääkida kaunis eesti keeles, emakeeles, siis ikkagi "tervisekassa".

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Meil eelnevalt siin mingi päevakorrapunkti arutelul öeldi, et sellist õigusloomet ja sellist tegemist ja toimetamist, oh, et ei meenu. Mäletatakse ikka, seda on ka praegusel hetkel. Tahan teile öelda, et meil on ametkonnad ennegi tulnud välja igasuguste uudsete nimedega. Majanduskomisjoni liikmed mäletavad seda, kuidas meil sooviti teha liikuvusametit, uut üksust, mis oleks võtnud kõik lennukid, raudteed ja laevad enda alla. Parlamendile anti see arutada ja parlament leidis, et see on natukene liiga [otse] ingliskeelsest väljendist toodud siia Eestisse. Olles Eestis kuulanud spordiüle[kandeid], me saame aru, et oo, liikuvusamet paneb meid liikuma ja hakkab kontrollima, kas esimese klassi lapsed liiguvad väljas ja kui palju nad liiguvad. Aga Riigikogul oli võimalus päriselt osaleda selles diskussioonis. See nimetus, mis kabinetivaikuses välja oli tulnud, ei sobinud, sest me enda 101‑ga esindame siin tervet Eestimaad ja meile kõigile oleks jäänud see äärmiselt segaseks, sest me oleksime igaüks vastanud kuidagi omamoodi sellele, miks ta on nagu liikuvus.

See, et haigekassast saab tervisekassa, ei tähenda seda, et see oleks täpne [nimetus]. Ma ütlen siin puldis otse välja, et "tervisekindlustuskassa" oleks küll lohakam, aga see ei oleks nii lühike ja kiire, nagu on, ütleme, inglise keeles. Aga Eesti inimeste jaoks ka [pole selge], millega see tervisekassa nüüd tegeleb, kas tervisetoodetega või siis millega. Me [ei tea], kuidas nad aru saavad. Aga kui küsitakse küsimusi, siis meenub, et kunagi küsiti Andrei Korobeiniku käest: "Mul on nii hea idee. Kui palju see maksab?" Ta ütles: "Kui sa suudad selle idee enda vanaemale maha müüa niimoodi, et ta sellest aru saab, siis see idee võib maksta miljoneid."

Mis on aga minu jaoks hästi kummaline, on see, et ministeerium või ametkond on teinud ettepaneku, et nad tahavad nime muuta. Näiteks sellesama liikuvusameti puhul ei olnud eeltööd midagi tehtudki. Meenutame neid aegu, kui meil hakati domeene müüma ja keegi nutikas omastas endale hansapank.ee või hansa.ee ja lootis selle eest miljonit saada. No Hansapangal ei jäänud siis muud midagi teha, ta kirjutas enda "hanza" siis Z-tähega. Kas tuleb tuttav ette? 

Aga vaatan praegu – Eesti Haigekassa kodulehel on see kirjas ka –, et Tervisekassa OÜ on juba registreeritud. Ainuomanik ja ainus juhatuse liige on Eesti Haigekassa andmekaitsespetsialist Ergo Pallo. Keegi on juba nagu kuskilt asja soetanud. See toimub nüüd mil moel? Võib-olla too inimene ütleb, et ta ei ole selle pakutuga nõus, ta tahab võib-olla seda autorsust, eks, ta mõtles selle välja, keegi on logo, kujundused ja kõik need teinud.

See on läinud rong, päriselt, see on läinud rong. Aga see näitab ka seda, et uus koosseis peab olema esimestest päevadest nõudlikum. Rohkem peaks olema umbusku, skeptitsismi, et ikka küsida, kas nii on mõistlik, kas nii on õige, kas nii on korrektne, kas nii on enne tehtud, kas me ei loo pretsedenti ja hiljem tullaksegi lihtsalt takkajärgi [kinnitama]. Seda nimetatakse praegu nii, et Riigikogu on kummitempel. Noh, võiksime ka siin ilusaid sõnu öelda. Loodame, et president ja tema õigusnõunikud või õigusosakond jätavad selle seaduse välja kuulutamata ja lükkavad tagasi. See ei ole probleem.

Aga ma ütlen, et ausalt on võimalik. Päriselt! Ausalt on ka võimalik asju ajada, nii et kõik oleks korrektne ja saadikutel oleks koju minnes rõõmus meel ja saaks öelda, et tegime Eesti elu jälle paremaks. Noh, täna oli väikene tagasisamm, aga vaatame. Elame, näeme.

Paul Puustusmaa, kas sa tahad sõnavõttu kohalt?

Sõrm läks valele nupule, ma tahtsin hoopis pulti minna.

Jaa. No siis pane see sisse. Selge, tule pulti, Palun!

Suur tänu, hea juhataja! Head, kallid kolleegid! See 772 SE on üks näide selle kohta, millega ei peaks tegelema. Kahjuks ma olen siia pulti pidanud päris tihti tulema just nende sõnadega, et me tegeleme asjadega, millega me ei peaks tegelema.  

Mõtleme nüüd kõigepealt selle peale, et meil on siin viimased päevad, nädal või natukene peale jäänud tööd teha. Avalikkusele on teatatud, et meil on menetlusest välja kukkumas kümneid õigusakte, sada õigusakti, menetluses olevat eelnõu, millest nii mõnedki on palju-palju olulisemad kui see, millega me siin praegu tegeleme, mille menetlemisele me raiskame aega ja oma väärtuslikku ressurssi, rahva ressurssi, riigi ressurssi. 

Kõigepealt, mis on hakanud selle juures mind kõige rohkem häirima? Ma usun, et neid häirivaid asju on ka paljude teiste meelest, aga ma toon välja, mis mind personaalselt selle asja juures häirib. Kõigepealt seesama menetlemise süsteem. Teate, kunagi oli selline vasaktsentristist Briti poliitik nagu Richard Crossman, kes selgitas ära, kuidas poliitikas peab vasakpoolne, vasakpoolse mõttelaadiga persoon käituma. Kõigepealt, see poliitiline vasakpoolne mõtlemine koosneb idee genereerimisest ja lõppotsuse tegemisest ning kui lõppotsus on tehtud, siis peale seda hakatakse seda otsust argumentidega varustama ja põhjendama. See on brittide vasakpoolsuse üks kandvaid ideid. Antud juhul on midagi sarnast. 

See kompleks on ju suurem, me ei räägi mitte ainult haigekassa tervisekassaks [tegemisest], me räägime ka töötukassa töökassaks tegemise protsessist. See on tegelikult vana protsess, see ei ole mingi kriisi pikendus, kriisi lahendamine, kiire asi. See asi sündis juba aastal 2014. See oli ju sotside ja Reformierakonna koostöölepingus, poliitilises leppes sees. See asi tuli igal järgneval aastal mingil ajahetkel päevavalgele. 2018. aasta suvel toodi see veel omakorda välja. Rahvusringhääling kirjutas sellest pikalt. See on väga vana ja hallitav asi, millega pole kiiret mitte kuskile. 

Aga lisaks sellele, et sellega ei ole kiiret, ei ole sel ka põhjendusi. Vaatame selle asja mõtet, olles kuulanud neid ettekandeid, mida meile on siin peetud. Põhjenduseks öeldakse, et tegemist on brändinguga. No miks me peame praegu brändinguga tegelema? Me ju teame, et meil on miljon kriisi, meil on tervisekriis, meil on julgeolekukriis, meil on majanduskriis ja jumal teab mis kriisid veel. Ja me tegeleme brändinguga! Ma loen siit põhjusi – need on pärit ERR‑ist –, millega siis on ministeeriumide ametnikud põhjendanud sellise ümbernimetamise vajadust. Eesmärk on, et aidata igat inimest igas tervisega seotud küsimuses. Ma hakkan mõtlema, kas siis sellega muutub asjaajamine kuidagi paremaks, kui me nimetame selle ümber. Mismoodi me inimest sellega aitame? Samas märgitakse ka rahvusringhäälingu [uudises], et [silt] ametniku laual sisuliselt teenuse kvaliteeti ei muuda. Noh, polegi põhjust. 

Kuid mis veel? Nagu ma ütlen, põhjendatus on probleem. Põhjendatust ei ole, põhjusi ei ole, vajadust ei ole, aga kulud on. Vaadake, siin on järjekordne probleem. Nagu ma täna ministrilt küsisin, miks meil on nii, et kui tavapärases situatsioonis etapp, asjaajamine on selline, et kõigepealt tehakse otsus, see jõustub ja siis tehakse kulutused, aga nende ümbernimetamiste puhul kõigepealt tehakse kulutused, tehakse bränding, ostetakse kodulehed, reklaamitakse välja, aga otsust ei ole. Me ei ole veel tänagi otsust vastu võtnud ja me täna ei võtagi otsust vastu. Samas kaasneb sellega väga palju uhkeid sõnu selle kohta, miks me seda kõike tegema peame. Need sõnad on tühjad, nad ei põhjenda ega sisusta tegelikult seda vajadust. Ja siis hakkame otsima, mis need kulud siis on. Kui me vaatame avalikest allikatest, siis öeldakse, et see ainuüksi nüüd ... 

Ma võtan siis veel kolm minutit.

Kui palju?

Kolm.

Kolm minutit, palun!

… haigekassa tervisekassaks saamise arvestuslik kulu on 200 000 eurot. See on arvestuslik kulu. Ministri sõnadest ma sain aru, et see on arvestuslik, see oli toona, aasta oli 2018, aga nüüd on tehtud mingeid kiirkulutusi 6500 euri jagu. Aga kui otsus vastu võetakse, kui palju siis tuleb? Ja kui tuleb veel teine otsus, mis räägib töökassast ja töötukassast? Jah, keeruline. Lisaks peab arvestama ka seda, et see oli aastal 2018, nüüd on aasta 202[3]. Viimasel aastal on inflatsioon olnud üle 20% aastas. Kui nende ümbernimetamiste ja brändingute arvestuslik kulu aastal 2018 jäi miljoni juurde, mis siis tegelikult peaks see kokku [maksma] minema, kui meil on inflatsioon kaelas? 

Ja veel kord: vajadus, vajadus, vajadus – seda lihtsalt ei ole. Ehk kuidas käitub valitsus? Kõigepealt kulud, siis otsused, vastupidi sellele, mida õigusriik meile ette kirjutab, kuidas peaks käima. 

Või teate, kunagi ütles Giovanni Boccaccio sellised kuulsad või kurikuulsad sõnad, et ärge käige minu tegude, vaid minu sõnade järgi. Ja vot siin me oleme, me kuulame neid sõnu, mida selle kohta räägitakse. Sõnad on ilusad, tühjad, aga teod on hoopis muud asjad, ja mitte need, mida oleks vaja meile või meie rahvale. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on üks muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 772 teine lugemine lõpetada ja me oleme seda teinud.

Saame minna tänase 17. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 760 on teisel lugemisel. Palun ettekandeks kõnepulti kultuurikomisjoni liikme Jaak Juske.

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatas käesoleva kolme seaduse muutmise eelnõu möödunud aasta 12. detsembril. Tuletame lühidalt meelde, et muinsuskaitseseaduse ja halduskoostöö seaduse muudatused on seotud riigi infosüsteemi kuuluva rahvakultuuri andmekogu loomisega. Praegu on rahvakultuuri valdkonnas kaks infosüsteemi, mis koguvad osaliselt samu andmeid, kuid ei ole omavahel liidetud, ning nende asutamiseks on puudunud seadusest tulenev alus. Muuseumiseaduse suuremate sisuliste muudatustena lihtsustatakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise aluseid ja korda ning uuendatakse riigieelarvest tegevustoetuse eraldamise süsteemi, mis saab olema senisest selgem ja tulemuspõhisem. Seoses rahastamissüsteemi muudatustega täpsustatakse ka muuseumi definitsiooni.

Eelnõu esimene lugemine oli käesoleva aasta 11. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitatud. Küll aga küsis kultuurikomisjon eelnõu kohta arvamust mitmekümnelt selle valdkonnaga seotud asutuselt ja organisatsioonilt. Kultuurikomisjonile esitasid oma arvamuse Tartu Ülikool ning Järvakandi Klaasimuuseum. Eesti Linnade ja Valdade Liit andis oma arvamuses teada, et neil ei ole ettepanekuid eelnõu muutmiseks.

Kultuurikomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette käesoleva aasta 17. jaanuari ja 6. veebruari istungil. 6. veebruari istungil tegi kultuurikomisjon otsused võimalike muudatusettepanekute kohta, lisaks tegi veel mõningad keelelised ja tehnilised muudatused. Sisulisi muudatusi otsustas komisjon tuua siia saali ette kaks. Muudatusettepanek nr 1 muudab eelnõu sel viisil, et avalik-õiguslikust isikust muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile võib lisaks eelnõu algtekstis toodud eesmärkidele määrata riigieelarvest tegevustoetust seadusest tuleneva ülesande täitmiseks rahvusliku kultuuripärandi säilitamisel. Nii saaks muuseumile toetuse määramisel arvesse võetud just see oluline kriteerium: rahvusliku kultuuripärandi säilitamine. Muudatusettepanek nr 2 puudutab eelnõu jõustumise tähtaegu. Muudatusettepaneku kohaselt jõustub seadus käesoleva aasta 1. mail. Eelnõu §‑de 1 ja 2 jõustumise aega aga ei muudeta ning selleks jääb eelnõu algtekstis ette nähtud 1. september 2024.

Komisjon tegi konsensuslikult menetluslikud otsused. Kultuurikomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 15. veebruariks ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda käesoleva aasta 22. veebruaril ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Aitäh! Proovime läbirääkimisi. Seda soovi ka ei ole. Sellisel juhul vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid ei ole väga palju. Esimese muudatusettepaneku esitaja on kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on ettepanekut arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku esitaja on samuti kultuurikomisjon ja kultuurikomisjon on ettepanekut arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud ka muudatusettepanekud. Saame vaadata, mis juhtivkomisjon meist tahtis. Ta ütles, et eelnõu 760 teine lugemine tuleks lõpetada. Sellega oleme ka hakkama saanud.

Läheme tänase 18. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu 767 on teisel lugemisel. Palun Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Margit Sutropi.

Austatud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud ja kõik vennad ja õed hariduses! Mul on hea meel tutvustada teile kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist, milleks toimus kolm komisjoni istungit: 17. jaanuaril, 6. veebruaril ja 7. veebruaril.

Kõigepealt lühidalt eelnõu sisust. Vabariigi Valitsus algatas kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu 15. detsembril eelmisel aastal. Selle eelnõuga täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Kõrgharidusseaduse muudatuste peamine eesmärk on suunata üliõpilasi tegema teadlikumaid ja läbimõeldumaid valikuid ning anda ka suuremaid võimalusi nendele noortele, kes esmakordselt alustavad õppimist, ja kasutada praegust kõrghariduse rahastust efektiivsemalt.

Lisaks on siin õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused, mis täpsustavad euribori fikseerimise kuupäevi ning intressiarvestust. Seadust täiendatakse esmakursuslastele hästi sõbraliku lisandusega anda õppelaenu ka esimese aasta õppuritele alates 15. septembrist, nii nagu seda antakse kõigile teistele, juba varem õppimist alustanud õppuritele.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks sai peale esimest komisjoni istungit, mis toimus 11. jaanuaril, 25. jaanuar. Eelnõu kohta esitas muudatusettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsioon. Kultuurikomisjon küsis eelnõu kohta arvamust väga paljudelt huvirühmadelt. Komisjonile esitasid oma arvamuse Eesti Üliõpilaskondade Liit, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Kõrgem Usuteaduslik Seminar ja AS SEB Pank. Haridus‑ ja Teadusministeerium esitas komisjonile täiendavad ettepanekud eelnõu muutmiseks.

Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu 17. jaanuaril, olles kutsunud külla Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, avalik-õiguslike ülikoolide, Rahandusministeeriumi ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi esindajad. Eelnõu võimalikku muutmist, esitatud muudatusettepanekuid, arvamusi ja ka eelnõu edasist menetlemist puudutavaid küsimusi käsitleti veel kahel kultuurikomisjoni istungil: 6. ja 7. veebruaril.

Kõigepealt sellest, mis olid peamised arutlemise punktid 17. jaanuari istungil, kui komisjon tutvus eelnõu kohta laekunud arvamuste ja meile esitatud eelnõu algatajate esindajate seisukohtadega. Huvirühmade arvamused ja ettepanekud puudutasid infosüsteemi kvaliteeti. See süsteem pidi hakkama võtma täpsemalt arvesse [varasemaid] õppepäevi – arutleti nende andmete kättesaadavuse üle –, riigile prioriteetsete erialade määramist, sest selle alusel saab õppureid vabastada nii-öelda maksmisest, kui nad õpivad riigile vajalikul erialal ja vähem kui kümme aastat on eelmisest õppimise ajast möödas, akadeemilisel puhkusel viibimise päevade arvestust, samuti muudatusi õppelaenude regulatsioonis.

Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad selgitasid, et see, kui mitu päeva õppur on õppinud, on fikseeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ning kavandamisel on ka arendused, mis aitaksid tagada juurdepääsu vajalikele andmetele, et midagi ei jääks tähelepanuta. Selgitati, et ülikoolide prioriteetsetes õppekavades lepitakse kokku halduslepingutes ning rakenduskõrgkoolide puhul tehakse seda tegevustoetuse eraldamise käskkirjas.

6. ja 7. veebruari istungil vaatas komisjon läbi eelnõu kohta esitatud muudatusettepaneku, see oli Keskerakonna ettepanek, ja tegi otsused komisjoni muudatusettepanekute kohta. 13. veebruari istungil kinnitas komisjon eelnõu menetlusdokumendid.

Eelnõu kohta otsustas kultuurikomisjon teha üheksa muudatusettepanekut. Peamiselt on tegemist keeleliste ja tehniliste muudatustega. Ma tutvustan kõiki neid hästi kiirelt. 

Muudatusettepanek nr 1 oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Kõrgkool võib nõuda üliõpilaselt tasu sooritamata õppeainete ainepunktide mahu ulatuses, kui üliõpilane katkestab õpingud 70. kalendripäevaks [semestri algusest]. Keskerakonna muudatusettepanek oli viia see [tähtaeg] 150 päeva peale. Kultuurikomisjon ei toetanud seda muudatusettepanekut. Selgitati, et eelnõus toodud 70 kalendripäeva on täiesti piisav üliõpilasele ümbermõtlemiseks või otsustamiseks ja et see on üldjuhul veidi alla poole semestri pikkusest. Üliõpilasele jääb siiski võimalus ka ilma tasu maksmata lõpetada, kui ta peale 70. päeva läbib need õppeained ja sooritab eksami. Kõrgkoolide kulud peaksid siis saama kompenseeritud ja üliõpilasel oleks suurem vastutus oma õppimise eest. Komisjon jäi selle juurde, et peaks olema 70 päeva ja see on piisav.

Muudatusettepaneku nr 2 esitas kultuurikomisjon ise. Sellega täpsustatakse ja muudetakse eelnõu algtekstis toodud kõrgharidusseaduse § 16 lõike 2 punkti 1 sõnastust, mille kohaselt võib kõrgkool nõuda üliõpilaselt tasu semestril valitud sooritamata õppeainete ainepunktide mahu ulatuses, kui üliõpilane katkestab õpingud pärast 70. kalendripäeva möödumist semestri algusest. Haridus‑ ja Teadusministeerium seda ettepanekut toetas.

Muudatusettepanek nr 3 nii-öelda lisas kõrgharidusastmele ka tekstiosa "kõrgharidustaseme astmelt". 

Muudatusettepanekus nr 4 tuuakse selgemalt välja, et § 16 lõike 6 punkt 3 reguleerib just õppekulude hüvitamise nõudmise õigust integreeritud bakalaureuse‑ ja magistriõppesse õppima asumisel. 

Muudatusettepaneku nr 5 esitas kultuurikomisjon ise. Paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6 ja sätestatakse, et akadeemilisel puhkusel viibitud aega ei arvestata kalendripäevade hulka, mille möödumise korral ei ole võimalik enam uuesti tasuta õppima asuda.

Muudatusettepanek nr 6 on kultuurikomisjoni esitatud. Ettepaneku eelnõu muutmiseks tegi Haridus‑ ja Teadusministeerium, lähtudes ülikoolide ettepanekust, tuli neile vastu. See puudutab vaide esitamise tähtaegu. On täpsustatud, et õppesse vastuvõtmisega, lõputöö või lõpueksami hindamisega seotud otsuste peale vaide esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui kolm tööpäeva otsuse teatavakstegemisest alates, muudel juhtudel ei tohi vaide esitamise tähtaeg olla lühem kui kümme tööpäeva otsuse teatavakstegemisest alates. On positiivne, et on antud pikem aeg. Muudel juhtudel, nendel just nimelt üleminekut käsitlevate sündmuste puhul, peaks see olema lühem, et mitte protseduure, vastuvõtte ja lõpetamisi pidurdada.

Muudatusettepaneku nr 7 esitas kultuurikomisjon. [Eelnõu] täiendatakse uue rakendussättega. Sätestatakse uuele regulatsioonile üleminek ka nende üliõpilaste puhul, kes on õpingud katkestanud teadmises, et kandideerides uuesti kõrgharidusõppes samal astmel, on neil võimalik veel kord tasuta õpingutes osaleda. See tähendab, et rohkematele inimestele luuakse võimalus ikkagi veel minna nii-öelda tasuta õppesse ja alles alates 2027/2028. õppeaastast jõustuvad kõigile kõrgkooli kandideerijatele ja seal õppijatele ühtsed tingimused. Sellega seoses tehakse rakendussättes ka sõnastuslikud parandused.

Muudatusettepaneku nr 8 esitas kultuurikomisjon. Seal täpsustatakse, et negatiivse euribori võrdsustamise nulliga võib kokku leppida õppelaenulepingus, ning tehakse tehnilised täpsustused eelnõu teksti. 

Muudatusettepanek nr 9, kultuurikomisjoni esitatud, puudutab ainult tehnilisi täpsustusi. 

Muudatusettepaneku nr 10 esitas kultuurikomisjon. Siin on juttu sellest, et muudetakse seaduse jõustumise aega ning sätestatakse, et õppekorralduslike otsuste vaidlustamist puudutav säte ja muudatused õppetoetuste ja õppelaenu seaduses jõustuvad selle aasta 1. augustil, seega eelnõu algteksti kohaselt üldkorras. Ka seda on Haridus‑ ja Teadusministeerium toetanud.

Kultuurikomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 15. veebruaril, see on täna, ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Nii 6. veebruaril kui ka 7. veebruaril tehtud muudatusettepanekute poolt oldi konsensusega. Konsensus oli ka selles, et kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 22. veebruaril. Aitäh teile! Vastan hea meelega küsimustele.

Aitäh! Küsimusi ei paista. Seega läheme läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi ka ei paista, sulgen läbirääkimised. 

Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1, esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 2, esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitaja kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr [5], esitaja kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitaja kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitaja kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 10, esitaja kultuurikomisjon, kultuurikomisjon on ise arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. 

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 767 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi tänase 19. päevakorrapunktiga. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 734 on teisel lugemisel. Ettekandjaks palun siia keskkonnakomisjoni liikme Toomas Jürgensteini.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Niisiis, 734 SE, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Selle eelnõuga on nõnda, tuletan natuke meelde, et mõte oli teatud keskkonnalubade taotlemist mugavamaks teha, seda nii Keskkonnaametile kui ka inimesele. Etteruttavalt võin öelda, et see osa eelnõust erilisi emotsioone ei tekitanud.

Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2022. aasta 7. novembril. Eelnõu esimene lugemine toimus kuu aega hiljem, 7. detsembril. See kõik möödus kenasti ja rahulikult. 

Nüüd muudatusettepanekutest. Kui oli muudatusettepanekute tähtaeg, siis selleks ajaks olid 10 või 11 Riigikogu liiget – Heiki Hepner, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe, Kalle Grünthal, Uno Kaskpeit, Riho Breivel, Andrus Seeme, Andres Metsoja, Kalle Laanet, Alar Laneman ja Ivari Padar – esitanud kaks muudatusettepanekut, mis eelkõige käsitlesid öösihiku kasutuselevõttu. Peatun nendel muudatusettepanekutel pisut hiljem. Lisaks oli keskkonnakomisjon otsustanud esitada eelnõu kohta kuus muudatusettepanekut. Jälle olgu etteruttavalt öeldud, et esimene neist puudutas sedasama keskkonnalubade taotlemise korda ja ülejäänud viis, tegelikult neli, olid jahindusega seotud ning üks oli relvaseadusega seotud.

Komisjon arutas neid muudatusettepanekuid kahel istungil: 17. jaanuaril ja 6. veebruaril käesoleval aastal. Ma annan ülevaate nendest istungitest. Alustan varasemast, 17. jaanuari istungist. Kohal oli siis muudatusettepaneku esitajate esindajana Andrus Seeme. Samamoodi olid kohal Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, loomakaitseorganisatsiooni Loomus juhatuse liige Anu Tensing ja kommunikatsioonijuht Farištamo Eller, Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ning Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Hanna Vahter, õigusosakonna jurist Eda Pärtel ja nõunik Annemari Vene, veeosakonna nõunik Hendrik Põldoja ja metsaosakonna nõunik Tõnu Traks.

Juhtus nii, et ikkagi see dialoog komisjonis oli põhiliselt öösihiku ümber. Andrus Seeme, kui ta tutvustas seda ettepanekut, tõi näite, et summutite lubamine on just nagu edukas ja hea otsus olnud. Ta arvas, et öösihiku kasutuselevõtt aitaks ohjata loomataudide levikut ja öösihikuga küttimine on ka turvalisem. Ta andis ka teada, et paralleelselt õiguskomisjon menetleb relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu.

[Sise]ministeeriumist Indrek Link möönis ka, et oleks vaja muuta relvaseadust. Ta hindas, et loomataudide ohjeldamisel oleks öösihik tõenäoliselt kasulik, ja ütles, et Siseministeerium toetab öösihiku kasutusele võtmist juhul, kui Keskkonnaministeerium peab seda vajalikuks. 

Keskkonnaministeeriumist Marku Lamp ütles, et tõepoolest võiks sigade taudi puhul öösihikust palju kasu olla, aga samas on olnud kiire või neil ei ole olnud piisavalt aega, et pidada läbirääkimisi ja kaardistada riske ning ka järelevalve osas on lahendamata küsimusi.

Rainer Vakra sõnas otsesõnu, et nende kasutuselevõtt raskendab salaküttimise tuvastamist. Andres Metsoja küsis Rainer Vakra käest, et aafrika katku ohjeldamiseks said jahimehed teatud lube, näiteks [prožektori valgel] küttimise õiguse ja summuti kasutamise õiguse, ja kas nendega on probleeme olnud. Rainer Vakra ütles, et ei ole.

Tõnis Korts, kes on jahimeeste esindaja ja kõneisik, ütles otse, et jahimeestele oleks vaja täiendavaid vahendeid taudihaigete loomade ohjeldamiseks. Riik on andnud jahimeestele ülesande ja palunud küttimist tõhustada. Ta kinnitas küll, et öösihikuga küttimist ei peaks lubama kõikide loomaliikide puhul ja seda võiks reguleerida ministri määrusega.

Loomuse ja loomade esindaja Farištamo Eller sõnas, et koostatud pole riskianalüüse ja järelevalveküsimusi ei ole läbi mõeldud. 

Mina, puldis seisja, Toomas Jürgenstein, uurisin, kas muudatusettepanekute esitajate ja jahimeeste vahel on ebakõla. Küsimus tulenes sellest, et jahimehed rääkisid eelkõige taudi ohjeldamisest, aga ettepanekute tegijate seletuskirjas oli lisaks taudi ohjeldamisele nimetatud ka kobrast ja väikekiskjaid, ka nuhtlusisendeid. See sõna "nuhtlusisend" kõlab kuidagi huvitavalt eesti keeles.

Peeter Ernits ütles, et hinnata tuleks öösihiku kasutamise kasu ja kahju. Andrus Seeme, ettepanekute esitajate esindaja, ütles, et nende arvates tuleks ministrile anda volitus, jahiseaduse läbitöötamine võtab kaua aega ja et öösihiku kasutus võiks toimuda vastavalt ministri määrusele.

Peatun siin hetkeks veel kahel muudatusettepanekul. Nimelt oli jutuks ka see, et Euroopa Liidu õigusakt keelab veebruarikuust pliihaavlite kasutamise märgaladel ja neist kuni 100 meetri kaugusel. Rainer Vakra kõneles sellest. Koostöös Maa-ametiga ja jahimeeste seltsiga töötatakse välja kaardirakendus selle kohta, kus oleks pliihaavlitega laskemoona kasutamine keelatud. Etteruttavalt jälle: vastav parandusettepanek on ka tehtud.

Veel üks Keskkonnaministeeriumi ettepanek. Põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimise mahu ja struktuuri kohta, välja arvatud erandjuhud, [peab jahindusnõukogu sõlmima kokkuleppe.] Komisjonis oli juttu, et kui jahindusnõukogu otsusteks vajalikke analüüse pole veel laekunud, siis kasutatakse eelmise aasta seireandmeid.

Arutelu oli asjalik ja tõsine, sest seakatk on ju teinud väga olulist kahju Eesti põllumajandusele. Seda jätkati 6. veebruaril käesoleval aastal. 

Komisjoni istungi alguses märkis Andres Metsoja, et MTÜ Loomus on komisjonile saatnud arvamuse ja märgukirja, milles väljendatakse rahulolematust öösihiku seadustamisega. Ta märkis ka seda, et see seadustamine võiks olla lubatav vaid taudi ohjeldamiseks, milleks tuleb muuta relvaseadust. Yoko Alender juhtis tähelepanu asjaolule, et Keskkonnaministeerium näeb antud muudatuses probleeme, ja avaldas arvamust, et eelnõuga liigutakse edasi liiga rutakalt. Merry Aart kinnitas omast kogemusest, et öösihik on palju ohutum ja täpsem kui valgus[allika] abil küttimine. Marku Lamp Keskkonnaministeeriumist juhtis tähelepanu keskkonnaministri kirjale, kus minister rõhutab, et ei toeta öösihikut puudutava regulatsiooni kiirkorras seadusesse lisamist. Rainer Vakra kinnitas, et Keskkonnaamet ei toeta öösihiku kasutusele võtmist, sest see muudab jahinduse olemust ja muudab järelevalve raskendatuks. Merry Aart soovis teada, kas öösihiku kasutusele võtmisele on põhimõtteline vastu[seis] või ei suudeta piisavalt häid reegleid paika panna, sest tema arvates toob öösihiku kasutuselevõtt endaga kaasa jahi ohutuse, täpsuse ja kvaliteedi. Peeter Ernits märkis, et öösihikut kasutanud jahimehed teavad, et öösihikuga küttides on vaade palju selgem kui alternatiivseid vahendeid kasutades. Ta uuris, kas salaküttide poolt tekitatavale kahjule on antud konkreetne hinnang, ennetamaks nende käitumist öösihiku kasutusele võtmise korral. Rainer Vakra ütles, et saadab komisjonile salaküttimise statistika kirjaliku kokkuvõtte. See kokkuvõte tõesti saabus.

Arutasime. See öösihik on ühtepidi väike asi, aga õige sageli väikesed asjad toovad kaasa olulisi muutusi.

Nüüd natuke muudatusettepanekutest. Esimene muudatusettepanek on esitatud Keskkonnaministeeriumi ettepanekul. See puudutas eelnõu algset mõtet ja ega see mõte kuhugi kadunud ei ole, nimelt keskkonnalubade taotlemise lihtsustamine. See puudutab teatud jäätmete veolubade ja saatedokumentide taotlemist. See on tehniline muudatus.

Muudatusettepanekutest nr 2, 3, 6 ja 8 on paslik kõnelda koos. Muudatusettepanekud nr 2 ja 3 on esitatud Riigikogu liikmete poolt. Nende mõte on, et öösihik võiks olla lubatud ja selle, kuidas täpselt seda kasutada ja rakendada, võiks otsustada minister oma määrusega. Ettepanek nr 3 puudutas seda, et relvaseaduses kustutataks säte, et öösihik on tsiviilkäibes keelatud. Keskkonnakomisjon omalt poolt tegi parandusettepanekud nr 6 ja 8. Need nr 2 ja 3 said siis keskkonnakomisjoni toetuse osaliselt, tähendab, võeti kaasa see mõte, et öösihik võiks teatud juhtudel olla lubatud. Muudatusettepanek nr 6, keskkonnakomisjoni poolt, lubaks öösihikut taudi ohjeldamisel ja täpsema regulatsiooni esitaks Keskkonnaamet. Muudatusettepanekuga nr [8] muudetakse relvaseaduses öösihiku kasutamise sätteid. Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt on relvaseaduse järgi öösihik tsiviilkäibes keelatud, siis muudatusettepanekuga seda lubataks.

On veel kolm muudatusettepanekut, nr 4, 5 ja 7, mis puudutavad ka jahindust. Muudatusettepanekust nr 4 ma tegin põgusalt juttu. Kuna europarlamendi ja nõukogu määruse alusel pliilaskemoona kasutamine märgalade lähedal peaks veebruarist olema keelatud, siis see muudatusettepanek viibki selle keelu sisse. Pliilaskemoon, mis veelindudele hästi surmavalt mõjub, on põhjusena siin taga.

Muudatusettepanek nr 5 on ühe vana näpuka parandamine. Jahiseaduses on hallhülgejaht lubatud nüüd vist juba kaheksa aastat. Kui seaduses niimoodi näpuga järge ajada, siis tundub, et seda tuleks teha aerupaadiga. Muudatusettepanek nr 5 lubab, et hallhülgejahile võib sõita ka mootorpaadiga. Loomulikult ei tohi sõitvast mootorpaadist hüljest tulistada, aga selleks, et sa jahipaika jõuaks, on see muudatusettepanek vajalik.

Viimane muudatusettepanek puudutas jahilube, põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimise mahtu, mida ma ka nimetasin. Kui viimase aasta andmed ei ole laekunud, siis saab eelmise aasta seireandmete alusel need küttimismahud määrata.

Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused: esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda täna, 15‑ndal, ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks päevakorda 22. veebruaril 2023.

Nii. Sai vist kiire ülevaade antud. Veel kord: need diskussioonid öösihiku üle olid väga huvitavad. Kindlasti ma kõiki nüansse ei jõudnud edasi anda, aga kui kellelgi on küsimusi, siis ma meeleldi vastan, kui ma oskan seda teha. Aitäh!

Hea ettekandja, ma väga tänan selle väga põhjaliku ülevaate eest! Samas, kui te tunnete, et midagi jäi veel [ütlemata], siis põhimõtteliselt saame kokkuleppel ettekande aega ka pikendada. Kas te soovite pikendada? Te ütlesite, et te ei jõudnud kõiki nüansse või ülevaadet anda. Kui on soov, siis me saame seda kodu‑ ja töökorra seaduse §‑st 67 tulenevalt teha.

Aitäh! Spiiker on lahke nagu alati, aga ma ei suuda tõenäoliselt sellesse teemasse niimoodi minna, et ma kuidagi laiemalt suudaks seda esitada.

Selge. Aga läheme siis küsimuste juurde. Aitäh, hea ettekandja! Indrek Saar, palun!

Aitäh, Toomas, väga põhjaliku ülevaate eest! Minu küsimus on ikkagi selle asja olemuse kohta. Keskkonnaamet ütleb selgelt, et see ülepeakaela tehtud muudatus öösihikute koha pealt teeb oluliselt raskemaks salaküttide tuvastamise ja nende vastutusele võtmise. Kas komisjonis nendel inimestel, kes toetavad seda öösihiku sisseviimist seadusesse, selle lubamist, oli ka mingi tegevuskava välja pakkuda, mida siis peaks Keskkonnaamet või mõni teine institutsioon, seadusandja või valitsus või ministeerium tegema selle jaoks, et jätkuvalt oleks võimalik siiski salakütte, keda on niigi raske tuvastada ja nüüd läheb see veel raskemaks, vastutusele võtta? Kas see oli komisjonis jutuks?

Hea küsija, teie aeg!

Ma lugesin täna protokollid päris hoolega läbi. Minu meelest ei olnud. Oli muidugi juttu sellest, milles ma üldse ei kahtle ja mida on mitu korda kinnitanud, et Eesti jahimees on eetiline. Ta on seda, aga ega salakütt ei ole ju õige jahimees. Ega jahimehed salakütte enda hulka ei taha. Nüüd ma jään võlgu selle – see oli esimene komisjoni [istung], kus me seda arutasime –, kelle repliik see oli, kes ütles, et salaküttidel on need öösihikud olemas nagunii. Ma ei mäleta enam, kelle repliik see oli. Aga tõsi see on, et kui sa praegu oled öösihikuga metsas, siis sa oled selgelt rikkuja, aga kui see asi on nagu lubatud, küll teatud tingimustel, siis on vist päris raske seda inspektoril või sellel, kes kontrollib, eksimusena näidata.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Aitäh ka selle eelmise vastuse eest! Mis jäi siis komisjonis kõlama? Miks selline viimasel hetkel ilma suurema ühiskondliku debatita tehtav muudatus on niivõrd hädavajalik ja niivõrd ajakriitiline, et seda peab niimoodi kiireloomulisena tegema? Mis see põhiargument oli või mis need argumendid selle muudatusettepaneku esitajatel ja kaitsjatel komisjonis olid?

Aitäh küsimuse eest! Ikkagi see argument, mis jäi tugevasti pinnale ja millele ka mul väga häid vastuargumente ei ole, on taud, eelkõige sigade katku levik ja selle ohjeldamine. Aga teistpidi: sealtsamast jahimeeste seltsi kodulehelt ma vaatasin, et nad võtavad järjekindlalt proove. 2015 minu meelest võeti umbes 10 000 proovi ja 10% oli nakatunud sigu. Kui 2015 seesama jahimeeste selts otsis vahendeid, kuidas taudi ohjeldada, siis ta ütles öösihikutele ei. Sealsamas nende protokollis see on. Nüüd, kaheksa aastat hiljem – andmed on möödunud aasta kohta – oli 12 000 proovi ja vist oli 77 nakatunud [siga], ühesõnaga, alla 1%. Veel kord: taudi ohjeldamiseks, ma arvan, on see asi täiesti kaalumist väärt. Aga see on laiem küsimus ja hetkel ma ei näe seda ajakriitilist momenti.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Läheme edasi teile esitatavate küsimustega ja neid on. Andrus Seeme, palun! Palun mikrofon Andrus Seemele.

Jah, aitäh! Ma tahtsin heale kolleegile Indrekule ütelda, et kuna mul oli ka eelnõu algatajana õigus või au seal komisjonis käia, siis tean, et põhiargument ikkagi oli seal see, et sigade aafrika katk levib väga kiiresti ja järjest rohkem on hakanud levima. Ettekandja nagu juba väitis ka, et see on põhiargument. Meil on Eestis väga palju sigu tulnud aafrika seakatku tõttu tappa ja sigade arv on Eestis tohutult langenud. See on ajaliselt kriitiline. See oli see põhiargument.

Jah, meil on küsimuste ja vastuste voor. Ei oskagi nüüd täpselt öelda, aga ametikaaslane küsis. Äkki te, härra Jürgenstein, siis vastate?

Jah, ma oskan lihtsalt öelda, et ma tuginesin jahimeeste seltsi kodulehelt võetud andmetele. Võib-olla on viimastel kuudel midagi juhtunud. Need andmed olid 2022. aasta kohta. Jah, ma hetkel muud ei oska öelda.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Mulle tundub, et te isiklikult olete väga selle vastu, aga samal ajal on vaat et pea enamikus Euroopa Liidu riikides öösihik lubatud: Austrias, Hollandis, Horvaatias, Luksemburgis, Lätis, Norras, Poolas, Rootsis, Sloveenias, Soomes, Taanis, Šveitsis, Tšehhis, Ungaris ja Saksamaa paljudes liidumaades. No siin loetelus on ju kõik meie lähinaabrid ka. Kas te arvate, et nemad ei ole seda asja läbi kaalunud ja on uisapäisa selle otsuse teinud ning me sugugi Euroopa teistest riikidest eeskuju ei tohiks võtta? 

Aitäh! Tegelikult on see väga hea küsimuse asetus, sest mulle meeldib Euroopast, Euroopa riikidest eeskuju võtta nii mõneski asjas, mida meil paraku veel ei ole või mis on pooles vinnas. Aga ma arvan, et kõikides nendes maades suhtutakse öösihikusse tõsiselt. See on ka üks koht, kus minu meelest on natuke tunda seda kiirustamise maitset. Kõigis nendes maades on öösihiku jaoks väga kindlad tingimused. Alguses Soome kohta komisjonis vist jahimeeste poolt öeldi, et see on valgesaba hirve, võõrliigi tõrjumiseks, aga siis tuli kusagilt välja, et tegelikult hoopis kähriku jaoks on see lubatud. Rootsi puhul oli ka tagasilööke. 

Veel kord: ma ise ei ole jõudnud andmeid kontrollida. Loomuse andmete põhjal otsustades suudeti sigade arvukust küll vähendada, aga selle käigus lasti maha ka põtru, lehmasid ja oli veel teatud liike nimetatud. Veel kord: minu jaoks oli ikkagi eelnõu juurde käivaid analüüse otsustamiseks vähe. Aga sellega ma olen hästi nõus, et tuleb vaadata teiste maade praktikat, kuidas nad on talitanud. Ma seda väga toetan.

Hea ettekandja, ma väga tänan teid. Teile on veel küsimusi. Aga jah, tänan teid siiamaani kõneldu eest ja lähme siit küsimustega edasi. Head ametikaaslased, teile ka väike palve: oleme operatiivsemad küsimuste registreerimisel, nii on ka minul juhatajana kergem. Alar Laneman, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui lubate, siis ma teen ühe täienduse või täpsustuse. Nende arutelude juures on valdav olnud selline vaade, et tegemist on jahimeestega, tegemist on inimestega, kes tegelevad ühe hobiga, ja nüüd nad tahavad mingeid keerulisi vahendeid endale juurde hankida ja nii edasi. Ma natuke täiendan seda pilti selles mõttes. Jahimehed Eestis ei ole enam ammu lihtsalt hobiga tegelevad inimesed, vaid nad täidavad tervet pikka nimekirja ülesannetest, mida on neile pannud riik. Selle teadvustamine aitab võib-olla mõista seda sihikute [kasutamise] ja oma varustuse parandamise soovi. Kahjuks selliseid väärnähtusi juhtub alati.

Hea küsija, teie aeg!

Ma hea meelega mõnda asja kommenteeriks natuke oma mätta otsast. Ma nooruses käisin päris palju Siberis matkamas. Seesama, et on mitut tüüpi jahimehi. Kui jahimees läheb looma vastu ja loomal on ka võimalus – see on üks jahiliik. Teine liik on tõepoolest haige populatsiooni ohjeldamine. Siberist on mulle meelde jäänud, et see, kes põhjapõtrade rände ajal põtra lasi – kindlasti on siin minust paremaid vene keele tundjaid –, ei olnud mitte ohhotnik, tema oli otstrelok – nagu äralaskja või nii. On, on. 

Seda enam, kuna see jahinduse paradigma on muutunud ja on muutumas, siis võib-olla on see halvasti öeldud, aga mulle tundub, et niimoodi teise eelnõu sabas ei ole päris hea seda muuta. See nõuab laiemat debatti. Aga meil on paljust rääkida. Sedasama Sauga jõe kallast, mida sinagi hästi tunned, tunnen mina ka, ja ka neid metsasid.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Te ütlesite, et Loomuse kodulehel olevatel andmetel. Kas tegemist on mingi teadustöö või asjadega või uuringutega? Mina märkasin nende kodulehel pressiteadet, kus teatati, et kaheksa Riigikogu liiget algatasid öösihikute eelnõu, mis ei ole üldsegi täpne. Kui kindlad te olete, et nad on nendele asjadele väga täpselt pihta saanud? Te tsiteerisite siin.

Ei, see on eksitus. Tähendab, kui ma andmeid tsiteerisin, siis need olid võetud Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt. Loomust ma nimetasin mingis kontekstis küll, aga need andmed, mida ma tsiteerisin, olid Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt võetud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Austatud esimees! Austatud ettekandja! Öösihikute teema oli arutlusel ka õiguskomisjonis, kui meil oli kõne all relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seal antud muudatusettepanek läbi ei läinud, sellele hääletati vastu. 

Siin enne oli see loetelu riikidest, kus öösihik kasutusel on. Kahjuks see viide pärineb öösihikute veebipoe koduleheküljelt. Kas teie hinnangul oleksid võinud muudatusettepaneku algatajad teha parema mõjuanalüüsi, samuti kasutada paremaid allikaid?

Jah, ma seda ühes eelnevas vastuses ka mainisin. Ma toon ühe näite veel, mida ma olen mõelnud. Anastassia, vastus on jah, aga ma ütlen, mida ma olen mõelnud. Mitmel puhul käis arutelul läbi see mõte, et öösihik on ohutum sellest, kui sa lased valgus[allika abil], tulistad, et siis sa ei näe nii täpselt. Aga näiteks mina mõtlesin seda teist asja. Kui öösihik mingis mõttes normaliseerib öise jahi ja metsas on palju enam summutiga ja öösihikuga mehi – mu enda silmanägemine ei ole väga hea, me teame, et inimeste silmanägemine on erinev, tähendab, ka siis, kui nad sihikusse vaatavad –, siis ma ei ole kindel, et ohutus sellega [paraneks]. Igatahes ma tahaks selle kohta analüüsi näha.

Hea ettekandja, nüüd ma tänan teid ka teie vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu selle põhjaliku ettekande ja väga põhjalike vastuste eest! Täitsa siiralt. Nüüd avan läbirääkimised. Oleme teise lugemise juures. Kõik head ametikaaslased, teil on võimalik sõna võtta, siin ei ole mingisuguseid piiranguid, see 5 + 3 minutit on ainuke piirang. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Riho Breiveli. Kas väike lisaaeg ka?

Ei ole vaja. Ega siin pikalt pole midagi rääkida.

No see öösihikute asi on ...

Jah, on küll, aga kuna ma olen ise jahimees ja olen ka laskesportlane, olen kasutanud spordilaskmise juures erinevaid vahendeid, siis mina kui selle ala inimene võin öelda, et öösihik on tõesti selline riist, millega on palju lihtsam ja täpsem lasta. Olles olnud ka piirivalves, võin öelda, et meil olid seal ka vastavad seadmed olemas. Siin oli jutt, et ei ole kindel, kas see öösihik on ikka hea, ei ole kindel, kas see ikka on turvaline. Jah, on.

Öösihikuga näed sa neid objekte, mida sa vaatad, väga täpselt, sa saad looma surmata väga täpselt, kui on seda vaja. Täpselt lasta on vaja neid loomi, kes on haiged, kes on potentsiaalsed haiguse levitajad. Samuti on vaja lasta neid loomi, kes kuuluvad võõrliiki ja kelle, kuidas öelda, arvukuse piiramine on jahimeeste kohustus – mitte hobi, vaid riigi poolt pandud ülesanne. Täpselt samuti on riik öelnud, et me peame turvaliselt oma jahirelva kasutama. 

Selleks me oleme selle öösihikuprobleemi üles tõstnud. See ei ole mitte tänane probleem, see ei ole kiiresti käsitletav probleem, sellega on tegeldud tükk aega. Jahimehed on seda uurinud, on püüdnud leida kõige parema variandi. Täpselt samuti oleme me vaadanud ka naaberriikides, kuidas öelda, selle kasutamise võimalusi ja võimekust. Kõik nad ütlevad, et see on, kuidas öelda, jahi turvalisuse seisukohalt kõige parem lahendus.

Jah, mis puudutab salaküttimist, siis tõesti, nii nagu sa ütlesid, salaküttidel on need ammu olemas. Aga ma võin öelda, et Eesti jahimehed on eetilised. Ma olen ise Ida-Virumaa vastava organisatsiooni liige. Me hoolitseme metsas selle eest, et salakütid sinna ei satuks. Me oleme ju oma ressursi peal, me hoiame seda. Täpselt samuti me näeme vaeva taudi piiramisega. Nii et öösihik ei ole mingisugune, kuidas öelda, iluasi, vaid see on vajalik asi. See on vajalik asi selleks, et täita just riiklikku ülesannet.

Teine pool, millest siin ei räägitud, aga millest õiguskomisjonis räägiti, on see, et öösihikut on ka meie, kuidas öelda, riigikaitse olukorras täitsa mõeldav kasutada, kui seda on vaja. Õnnetus ei hüüa tulles. 

Nii et toetame seda, mis spetsialistid [on arvanud], needsamad, kelle kohta sa mainid, et peaks analüüsi tegema. Jahimehed on analüüsinud seda asja küll ja küll. Mina olen spetsialist, vastupidi sinule, sa ju ütlesid, et sina ei ole. Nii et kuulake mind ja kuulake teisi meie jahimehi.

Aitüma! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea esimees! Head oponeerijad! Jaa, ka meil õiguskomisjonis oli see asi arutluse all. Ütlen komisjoni liikmele, et meil tekkis vahepeal siin Riigikogus suur arutelu, et muudatusettepaneku tegijad peaksid läbi viima mõjuanalüüsi ja tegema väljatöötamiskavatsuse, mis vahel ministeeriumidel jääb ära. Aga see tähendab väga suurt, väga suurt raha, ja ma ei tea, kas seda ka kuluhüvitisse kirjutatakse, kui see asi sinna raiuda. Aga Riigikogu otsustas, et me ei saa saadikutele seda panna ehk põhiseaduse järgi meil peabki olema võimalus muudatusettepanekuid teha. Ministeerium, kellel on võimalus raha teha, teeb seda mõjuanalüüsi.

Nüüd selle Loomuse juurde. Loomuse koduleheküljel oli kirjutatud, et oli mingi lehm maha lastud ja kuskil keegi teine. Tegemist on loomakaitseorganisatsiooniga, mis on tore ja mis on tegutsenud hästi kaua aega. Eks me saame aru, et natukene tuleb villast visata ka, väike tõedefitsiit ei tee kunagi paha. See on andmete ja asjade erinev tõlgendamine. Küll oli huvitav minu jaoks see ja ma olen mitu korda öelnud, et kuidas see MTÜ Eesti Suurkiskjad selle mandaadi sai. Kõik metsaloomad teadsid ammu juba, et tuleb üldkoosolek. Ja siis MTÜ Eesti Suurkiskjad said selle volituse. Ega nad sealgi ei vastanud. Väga huvitav on, et see ongi sihukeseks usuteemaliseks asjaks läinud. Keskkonnaameti inimene, kes seal oli, väitis kõiki asju valesti, et ikka termosihikuga võid naabrimehe maha lasta. Oh ja siis, et öösihikuga on ikkagi see võimalus, et sa haavad looma ja haavatud loom võib korda saata igasuguseid asju. Me jälle räägime sellest, et tegelikult öösihik on selleks, et [lasta] täpsemalt. Ei ole vaja vigastada neid loomi, vaid lihtsalt likvideerida.

Räägiti ka sellest, et jaa, metssigade arvukus on vähenenud. Tegelikult on see kõikide loomade puhul, populatsioonide puhul nii, et kui liik elab liiga hästi, tema arvukust jõudsalt ei piirata, siis ta paisubki. Aga siis mingi hetk, kui nad saavad aru, et on jaht nende peale lahti läinud, siis nad muutuvad aremaks ja alalhoidlikumaks ning hakkavad tunduvalt rohkem paljunema. Metssigade taudi kohta oli huvitav guugeldamine. Ma mäletan, see arv oli kuskil, et Paljassaares Tallinna linnas lasti 2015. aastal 22 siga maha, 2016 – 4. veebruar vist oli see uudis – oli neid 18. See oli Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas. See oli probleem, aga me ütleme, et see ei ole nagu probleem. Piisab ühest nakatanud seast, et sul läheb terve suur seafarm. See aga Loomusele ju sobiks, et inimesed toituksid ikkagi taimselt ja sigu ei kasvatataks söögi eesmärgil. See on see küsimuse koht: see, et metssigade arvukus on väiksemaks jäänud, haiged sead on peidus, aga jahimehel on see kohustus.

No eks ta niimoodi olegi läinud, et riik delegeerib jahimeestele kõikvõimalikke ülesandeid, aga ei taha anda neile täpselt neid vahendeid. Niimoodi see debatt seal käis, otsiti erinevaid argumente. 

See meenutab mulle hirmsasti sellel esmaspäeval toimunud sotsiaalkomisjoni istungit, kus me rääkisime tubakaseadusest. Terviseamet oli see, kelle käest oli küsitud, kas Eestis müüdavad e‑sigaretid vastavad Euroopa standarditele ja kas nad on ohtlikud. "Ei, ei ole ohtlikud." Aga miks siis neid tuleks keelata? Siis tuli vastus: "Aga meile on kirjutatud, et need e‑sigaretid võivad sisaldada arseeni." Et meil ametkonnas on sellised vaktsiinivastased või lamemaalased, kes mingitest uhuu-uudistest saavad mingi asja teada ja ütlevad seda ja selle peale siis ametkond, kellel on kõik need teadmised ja pädevus, ütleb, et ei-ei, meile tuli kiri, et võib sisaldada. Aga võib ka mitte sisaldada. 

Täpselt seesama asi on öösihikuga, et kui ta on teistes riikides reguleeritud, siis me ei pea seda reguleerima. Et me ei anna seda [õigust], sest osapooled olid olemas: üks metsanduse esindaja oli, Eesti jahimehed olid ja siis oli Loomus ja siis olid need [Eesti] Suurkiskjad ja siis olid ka esindajad Keskkonnaministeeriumist. Tahaks võrdset debatti, aga seda ilmselt ei tule.

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud esimees! Ma tahtsin uurida teilt, et kui kohane on teie arvates see, kui Riigikogu liige küsib teatud organisatsioonide kohta – seekord organisatsioonide kohta, kes loomi kaitsevad –, et millisel alusel on neil mandaat või mis mandaadi alusel on neil sõnaõigus. Kas teie hinnangul ei peaks Riigikogu liige arvestama erinevate organisatsioonide arvamusega ja suhtuma nendesse lugupidavalt?

Aitäh! See kindlasti ei ole selles mõttes protseduuriline küsimus antud konkreetse juhtumi kohta. Seda ma ei hinda. Aga laiemalt öeldes kindlasti, mida kõrgem on siin saalis poliitiline kultuur, seda parem. See ei käinud eelneva kõneleja kohta, aga üleüldiselt. Ma kindlasti arvan, et see on oluline. Palun Riigikogu kõnetooli Toomas Jürgensteini.

Hea eesistuja, head kolleegid ja ma lisan veel, et austatud jahimehed! Ma teen seda siiralt. Me oleme ühes paadis. Küsimus võib-olla on pisut liikumise tempos. Nii nagu ma ka ettekandes ütlesin, sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu, kui parandusettepanekud, mis puudutavad öösihikut, välja arvata. Nii nagu ma eeldasin selle eelnõu puhul, selle üle, mis puudutab keskkonnalubasid, meil tõenäoliselt suuri vaidlusi ei ole. 

Ma teen ka lühidalt. Ma suurema osa oma mõtetest ütlesin välja juba küsimustele vastates. Aga ühte asja tahan ikkagi öelda. Miks me oleme selle parandusettepaneku puhul kõhklevad? Eesti Jahimeeste Seltsi [juht] Tõnis Korts ütles välja esimesel komisjoni istungil, kus antud teemat puudutati, ühe jahieetika olulise punkti: jahimehed on lähtunud põhimõttest, et öö on looma oma. Öö on looma oma. Selle vana traditsiooni me öösihikuga murraksime. On teatud juhte, kui öösel – kõike seda me teame. Aga seda üldpõhimõtet, et öö on looma oma, me öösihikuga muudaksime. Minu jaoks on see näide, kuidas vanem jahinduse paradigma hakkab asenduma uuega. Ma olen hästi seda meelt, et seda uut jahinduse paradigmat peaks jahiseadust avades arutama laiema kaasamisega ja mitte kiirustades. 

Mida see tähendab, see uus jahinduse paradigma, või mida ma siin mõtlen? Esiteks, kui ma kuulen sõna "jahimees", siis ma mõtlen seda traditsioonilist jahti, kus on eesmärgiks kas liha või jahitrofee, see tähendab nahk, sarved – kõik need. See on jaht, kus loomal peab olema võimalus ellu jääda. Võib julgesti öelda, et selline jaht ei tohi olla liiga lihtne. Selle praktilisuse argumendi vastu, kui me ütleme, et jaht peab olema võimalikult lihtne, saab öelda, et siis me võiksime ju kaaluda ka automaatrelva lubamist. Aga millegipärast me seda ei tee. See on see klassikaline jaht, mis ei pea olema lihtne. Teiseks, jaht kui loodusliku tasakaalu hoidmine, kus võib-olla tuleb võõrliikide [arvukust] piirata. Ma paneksin sinna alla ka nuhtlusisendid. See on ka kogu aeg olnud. Sellise jahi puhul on ka jahieetika järgimine endastmõistetav. Aga tõepoolest on viimastel aastatel või viimasel kümmekonnal aastal tekkinud jahitüüp, mida võib nimetada kriisijahiks. On see siis liiklusõnnetuses viga saanud loomade piinade lõpetamine või seesama taudi piiramine. Mulle tundub, et hästi paljud niisugused klassikalised jahieetika küsimused selle kriisijahi puhul enam ei kehti. Seetõttu olemegi sotsiaaldemokraatidega seisukohal, et see väike vidin ... 

Ma palun kaks minutit veel.

Palun, kaks minutit!

Juba enne on olnud niisuguseid tehnilisi täiustusi, mis on muutnud jahi olemust, aga see oleks jahiparadigma muutus ja see nõuab natuke laiemat lähenemist. 

Miks ma olen ettevaatlik või miks me oleme skeptilised? Vaatame ettepaneku seletuskirja. Jah, seal on nimetatud taudi. Aga seal on nimetatud, et ka kobrast oleks hea lasta, ka väikekiskjate arvukust oleks hea piirata. Sinna lisanduks kogu aeg niimoodi vaikselt uusi niisuguseid jahivõimalusi. Ma ei ole kindel, et see lõpptulemus oleks see, mida me saavutada tahame. 

Viimaks veel üks asi, mis siin ka kõlas ja mis võib-olla näitab, et öösihiku kasutus peaks laiem olema, ka seaduse järgi. See on seesama jahimeeste ja ka Riho esitatud mõte, et jahimehed on sõjalise agressiooni puhul kaitsev jõud. Väga hea! Aga kas riigikaitsekomisjon on seda arutanud? Raimond, kas te olete arutanud jahimeeste öösihikut? Ei ole. Võib-olla tuleks seadusele lisada ka mingisugune riigikaitseline aspekt. 

Nii et veel kord kummardus kõigile selle teema tõstatamise eest. Ma mõistan päris hästi – ma ei ole jahimees, aga ma olen looduses käija ja kalamees – öösihiku olulisust, aga kui seda sellisel moel menetletakse, siis me oleme sellele vastu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Hakkame nüüd vaatama eelnõu 734 muudatusettepanekuid. On laekunud kokku kaheksa muudatusettepanekut. Esimene, keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine, esitanud Heiki Hepner, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe, Kalle Grünthal, Uno Kaskpeit, Riho Breivel, Andrus Seeme, Andres Metsoja, Kalle Laanet, Alar Laneman, Ivari Padar, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt ja öeldakse, et vaata muudatusettepanekut nr 6. Muudatusettepanek nr 3 on esitatud Heiki Hepneri, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe, Kalle Grünthali, Uno Kaskpeiti, Riho Breiveli, Andrus Seeme, Andres Metsoja, Kalle Laaneti, Alar Lanemani ja Ivari Padari poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt ja öeldakse, et vaata muudatusettepanekut nr 6. Neljas muudatusettepanek, esitatud juhtivkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitatud ... Viies muudatusettepanek. (Hääl saalist.) Viies muudatusettepanek. Kalvi Kõva, kas tahtsite öelda midagi? (Hääl saalist.) Vabandust! Ei ole nii, et siin kümme inimest juhivad Riigikogu istungit. Viies muudatusettepanek. Kalvi Kõva, ei soovi? Selge. Kuues muudatusettepanek, juhtivkomisjoni poolt esitatud, seisukoht on arvestada täielikult. Kalvi Kõva, palun!

Jaa, aitäh! Palun kuuendat muudatusettepanekut hääletada.

Aitüma! Alustame hääletamise ettevalmistamist. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mis on esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Hääletust on palunud Kalvi Kõva. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 22, vastu 14, erapooletuid ei ole, leidis muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 7 on esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8 on esitatud juhtivkomisjoni poolt, seisukoht on arvestada täielikult. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada, number kaheksandat.

Selge. Teeme nii. Aitäh! Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan!

Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni palvel muudatusettepaneku nr 8, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 21, vastu 14 ja erapooletuid ei ole, leidis muudatusettepanek toetust. 

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 734 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 19. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 20. päevakorrapunkti juurde. Palun juba aegsasti Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Reili Ranna. Arutame Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 738. Teine lugemine. Palun, maaelukomisjoni liige Reili Rand!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on ühelt poolt lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel (Juhataja helistab kella.) ning teiseks ajakohastada viiteid riigiabi käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt.

Maaelukomisjon arutas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu oma 6. veebruari istungil. Kaasamisprotsessis esitas oma arvamuse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kes väljendas seisukohta, et riikliku järelevalvega tuleb jätkata. Põllumajandus-kaubanduskoda nõustus, et tuulekaera leviku vähenemine on hea suundumus, kuid pidas siiski vajalikuks järelevalvega jätkata, pidades silmas tootjaid ja maaomanikke, kes ei ole piisavalt teadlikud või ei soovi panustada oma ressursse umbrohutõrjesse.

Põllumajandus-kaubanduskoda tegi ettepaneku muuta järelevalvesüsteem efektiivsemaks, ühendades tuulekaera järelevalve teiste valdkondade järelevalvega. Maaeluministeerium selgitas oma vastuses, et tuulekaera tõrjeabinõude kehtetuks tunnistamise järel jäävad kehtima taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses kehtivad teraviljaseemnes tuulekaera esinemise vältimise nõuded ja jätkub riiklik järelevalve nende nõuete täitmise kontrollimiseks.

Samuti täpsustas ministeeriumi esindaja, et Euroopa Liidu õigus ei reguleeri tuulekaera leviku piiramist liikmesriigiüleselt. Vastavalt oma riigi vajadustele on vaid seitse liikmesriiki kehtestanud nõuded tuulekaera esinemise kohta teraviljaseemnes.

Eestis lähtutakse tuulekaera leviku piiramisel komisjoni otsusest, millega lubati Eestil, Lätil, Leedul ja Maltal võtta vastu rangemad nõuded tuulekaera esinemise suhtes teraviljaseemnes, ning komisjoni direktiivist. Maaeluministeerium põhjendas, et põllumajandusmaa kasutajate teadlikkus tuulekaeraga tekkinud kahjudest on järjepidevalt kasvanud ja turg reguleerib tuulekaera tõrjumist tõhusamalt, kui riik seda oma järelevalvega suudab. Teravilja kokkuostjad sunnivad tootjaid hinnastamise kaudu tuulekaeratõrjega tegelema ja see võiks olla ka edaspidi piisav motivatsioon. Samas tõdeti, et ühtegi umbrohtu, kaasa arvatud tuulekaera, ei ole võimalik täielikult likvideerida, kuid on võimalik tõrjuda teda põldudelt, kus ta tekitab majanduslikku kahju.

Kokkuvõttes selgitas ministeerium, et on asjakohane vähendada õigusloome regulatiivset koormust, maakasutaja halduskoormust ning järelevalveasutuste töökoormust. Ehk hästi lihtsalt öeldes: Maaeluministeeriumi hinnangul ei ole vaja riigi sundi olukorras, kus põllumajandusmaa kasutajad tegelevad ise teadlikult tuulekaera tõrjumisega. Lisaks on uue perioodi ÜPP-toetuste raames võimalik ka PRIA‑l vajaduse korral sekkuda, vähendades nende põllumeeste toetusi, kes üldise umbrohutõrjega oma põllumajandusmaal ei tegele.

Tulen nüüd konkreetselt teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt. Küll esitas eelnõu algataja esindajana juhtivkomisjonile ettepanekud Maaeluministeerium, kes selgitas, et lisaks maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusele ning veterinaarseadusele on seoses Euroopa Liidu kalandusvaldkonna riigiabi reguleeriva määruse muutmisega vaja teha muudatused ka kalandusturu korraldamise seaduses ja vedelkütuse erimärgistamise seaduses, kuna Euroopa Komisjon aasta lõpus uuendas kalamajandusliku grupierandi määrust. Juhtivkomisjon toetas ministeeriumi esitatud ettepanekuid ning kandis need loetelusse juhtivkomisjoni ettepanekutena.

Meie menetluslikud otsused olid sellised, et võtsime vastu otsuse saata muudetud tekst tänaseks Riigikogu täiskogu istungile ettepanekuga teine lugemine lõpetada, juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, teeme ettepaneku viia läbi eelnõu kolmas lugemine 22. veebruaril ning panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Hea ettekandja, küsimusi teile ei ole. Ma tänan teid, hea ettekandja! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1 on laekunud juhtivkomisjonilt, seisukohaga arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et [eelnõu] 738 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 20. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume 21. päevakorrapunkti juurde. Ma palun Riigikogu kõnetooli Andrus Seeme. Palun teid! Vabariigi Valitsuse algatatud maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste – palun, palun! – muutmise seaduse eelnõu 761 teine lugemine. Palun, härra Seeme!

Aitäh, lugupeetud esimees! Head kolleegid! Antud eelnõu arutas maaelukomisjon kahel istungil. Esmaspäeval, 6. veebruaril käesoleval aastal tehti menetluslikud otsused ja esitati taotlus Riigikogu juhatusele muuta eelnõu dokumentide kättesaadavaks tegemise tähtaega, sest ettepanekute esitamise tähtaeg oli 7. veebruaril kell 17.15. Esimesel maaelukomisjoni istungil tehti muud menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu 761 täiskogu päevakorda 15. veebruaril ehk täna ja esitada juhatusele taotlus dokumentide kättesaadavaks tegemise tähtaja muutmise kohta, uus tähtaeg oleks 14. veebruaril käesoleval aastal kell 17. Kõik otsused olid konsensuslikud: Ivi Eenmaa, Kaido Höövelson, Reili Rand, Andrus Seeme, Sven Sester ja Timo Suslov.

Järgmisel maaelukomisjoni istungil tehti ka menetluslikud otsused. Istung toimus esmaspäeval, 13. veebruaril. Ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Oli laekunud kaks arvamust: Eesti Omanike Keskliidult ja Notarite Kojalt. Neid arvamusi arutati põhjalikult ja tehti menetluslikud otsused: teha ettepanek eelnõu 761 teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu 761 täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 22. veebruaril käesoleval aastal. Kõik otsused olid konsensuslikud: Andrus Seeme, Sven Sester, Timo Suslov ja Tarmo Tamm. Kõik koosolekud toimusid maaelukomisjoni juhi Sven Sesteri juhtimisel. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tundub, et see komisjoni juhtimine oli kindlates kätes komisjoni esimehe poolt. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Aga mida sa vaatad, kui neid pole esitatud? Järelikult me ei vaata neid läbi. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Eelnõu 761 teine lugemine on lõpetatud ja 21. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 22. päevakorrapunkti juurde. Palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni esimehe Sven Sesteri. Palun teid! Vabariigi Valitsuse algatatud kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu 768 teine lugemine. Palun maaelukomisjoni esimehe Riigikogu kõnetooli. Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Annan teile kiirelt ülevaate komisjoni tööst. Miks kiirelt? Sellepärast et tegelikult väga suurt sisulist arutelu esimese ja teise lugemise vahel enam ei olnud. 

Aga siiski kogunes komisjon selle konkreetse teemaga tegelema – teemaks on eelnõu, mis kannab numbrit 768, kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu, Vabariigi Valitsuse algatatuna – kahel korral: 6. veebruaril ja 13. veebruaril. 6. veebruaril me kogunesime sellepärast, et teha vormilisi otsuseid, küll mitte veel sisu avada. Tegime sel ajal, 6. veebruaril otsuse suunata see saali päevakorda 15. veebruaril. Jätkuotsuseid me ei teinud, neid hakkasime sisu poole pealt arutlema nädal hiljem, 13. veebruaril. Aga otsus 15. veebruaril saali suunata oli konsensusotsus. Ühtlasi palusime pikendada võimalike materjalide teistele Riigikogu liikmetele üleandmise tähtaega, aga seda võimalust me siiski ei kasutanud, andsime kõik õigeaegselt üle.

13. veebruaril oli meil sisuarutelu. Ütlen ära, et Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut ei tulnud. Seoses sellega oli meil see arutelu suhteliselt lühikene ja jõudsime kiirelt ka oma otsusteni. Mainin ära selle, et mõningad keelelised täpsustused viidi sisse ja parandati üks viiteviga, mis on näha materjalidest, mis on komisjoni poolt Riigikogu liikmetele esitatud. Kuna ühtegi muudatusettepanekut ei olnud, eraldi küsimusi ei olnud, valitsuse esindajatel ka mingit täiendavat lisamaterjali komisjonile enam üle anda polnud, läksime otsuste juurde. Otsused olid sellised. Me tegime ettepaneku eelnõu 768 teine lugemine lõpetada, see oli konsensusotsus. Tegime teise ettepaneku, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek eelnõu 768 täiskogu päevakorda panna 22. veebruaril juba lõpphääletuse vormis. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Ma tänan teid. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Me oleme eelnõu 768 juures, muudatusettepanekuid siin laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 22. päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Liigume 23. punkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 756 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi. Palun teid!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eelnõu 756, politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 18. jaanuaril. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 1. veebruaril. Tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ei laekunud. Küll aga pöördus põhiseaduskomisjoni poole Siseministeerium palvega teha eelnõus mõned muudatused, mida komisjon käsitles oma käesoleva aasta 6. veebruari istungil. Istungil viibisid komisjoni liikmed Eduard Odinets, Üllar Saaremäe, Mihhail Stalnuhhin, Marko Torm, Jaak Valge ja Mart Võrklaev ning Siseministeeriumi esindajad: piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Jana Laane ja sama osakonna õigusnõunik Jarmo Lilium.

Komisjon käsitles võimalikke muudatusi. Lühidalt tutvustan teile, mis on nende muudatuste sisu ja kuidas reageeris nendele põhiseaduskomisjon. Esimene muudatus, mis on ka muudatusettepanekute tabelis nr 1 all, puudutab siseministrile antavat volitusnormi. Kui esialgses eelnõus oli ette nähtud, et siseminister saab volituse kehtestada ainult avalduse vorm, juhul kui keegi soovib vaidlustada reisiloa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise, siis selle muudatusettepanekuga antakse siseministrile õigus kehtestada lisaks vaidlustamise vormile ka vaidlustamise kord. See on vajalik selleks, et kindlustada reisiloaga seonduva haldusmenetluse erisusi võrreldes tavapärase vaidlustamise korraga, mida meie haldusmenetluse seadustik ette näeb. Samasugused erisused on meil kehtestatud ka näiteks viisade taotlemisel ja tühistamisel ning nende andmisest keeldumise puhul. Ka Euroopa Liidu määrus käsitleb seda nii, et selliste vaiete menetlemine peaks toimuma siseriikliku õiguse kohaselt. See tähendab seda, et meil on õigus ja võimalus kehtestada enda menetlus[kord]. Komisjon vaagis seda ettepanekut ja konsensuslikult otsustas sellega arvestada, esitada täiskogule ja arvestada täielikult.

Teine muudatusettepanek on tehnilist laadi. Seaduseelnõust võetakse välja viited vahepeal kehtetuks muutunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele ja asendatakse need viitega kehtivale määrusele. 

Kolmas muudatusettepanek puudutab migratsioonijärelevalve andmekogu ja andmete loetelu, mis sellesse andmekogusse kantakse. Esialgses eelnõus oli sätestatud, et sinna andmekogusse kantakse ainult välismaalase enda andmed, nüüd oli Siseministeeriumi ettepanek, et migratsioonijärelevalve andmekogusse kantaks mitte ainult välismaalase andmed, vaid ka tema kutsuja andmed või muu isiku andmed, kelle juurde välismaalane tuleb. See on vajalik selleks, et omada täielikku ülevaadet nendest probleemsetest juhtumitest, millega migratsioonijärelevalve peaks tegelema. Vastav andmekogu siis hõlbustab migratsioonijärelevalve tööd. Selle muudatusettepaneku puhul komisjon otsustas samuti teha ettepaneku esitada see täiskogule ja arvestada seda täielikult, kuid see otsus ei olnud konsensuslik. Poolt hääletasid Eduard Odinets, Üllar Saaremäe, Marko Torm ja Mart Võrklaev, vastu oli Mihhail Stalnuhhin ja erapooletuks jäi Jaak Valge. Põhiline mure oli siin selles, millised andmed ja millise kutsuja puhul sinna kantakse, siin nähti ohtu. Aga ikkagi, Siseministeerium kinnitas korduvalt, et sinna kantakse ainult nende kutsujate andmed või nende inimeste andmed, kelle juurde välismaalane tuleb, ning kelle puhul on riskianalüüsi tulemusena arvata ja näha, et võivad mingid probleemid olla. Automaatselt kõigi kutsujate andmeid, kes välismaalasi siia kutsuvad või kelle juurde välismaalased tulevad, migratsioonijärelevalve andmekogusse ei kanta.

Neljas muudatusettepanek, mida komisjon arutas Siseministeeriumi palvel, puudutab siin ajutiselt viibivaid Ukraina kodanikke. Meeldetuletuseks: meil on välismaalaste seadusega antud õigus Eestis viibida nendele ukrainlastele, kes on saanud Euroopa õigusaktide kohaselt ajutise kaitse. Nendel on õigus Eestis viibida. Samuti, kevadiste muudatustega me andsime õiguse viibida Eestis Ukraina kodanikele, kes olid siin enne 24. veebruari, kui ulatuslik Venemaa agressioon Ukrainas algas. Nendel kõigil on õigus siin Eestis seaduslikult viibida. Mure on selles, et ühel või teisel välismaalaste, ukrainlaste rühmal võib tekkida põhjendatud vajadus reisida, ületada Eesti piiri, aga teiste riikide ametivõimud ei tea, et nendel ukrainlastel on seaduslik õigus viibida Eestis ja Euroopa Liidus, sest nende reisidokumentides vastavad märked puuduvad, kui nad ei ole pöördunud näiteks elamisloa saamiseks Eesti ametiasutustesse. Sellepärast teeb Siseministeerium ettepaneku, et nendel ukrainlastel, kellel on seaduslik õigus siin viibida, aga kelle reisidokumentides puudub mingi märge selle kohta või kellel ei ole elamisloakaarti või mingeid selliseid dokumente, oleks õigus vormistada endale pikaajaline viisa. Aga seda ainult juhul, kui neil on tõesti põhjendatud vajadus üle Eesti piiri reisida. Sedagi, sedasama pikaajalist viisat, antakse nendele ajutiselt. Komisjon arutas seda küsimust ja otsustas seda ettepanekut toetada, arvestada täielikult ja esitada täiskogule, kuid mitte konsensuslikult. Selle ettepaneku poolt olid Eduard Odinets, Üllar Saaremäe, Marko Torm ja Mart Võrklaev, vastu hääletas Mihhail Stalnuhhin ja erapooletuks jäi Jaak Valge.

Viies muudatusettepanek, mida komisjon arutas, on hästi-hästi tehniline. See puudutab välismaalaste seaduse normitehnilisi märkusi. Sealt jäetakse välja viited kõikidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele, kuna sellist käitumist nõuab meil hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. Sellepärast need viited määrusele võetakse seadusest välja.

Kuues, viimane muudatusettepanek, mida komisjon arutas, on ka hästi tehniline. Siin ühendatakse esialgse eelnõu neljas ja viies paragrahv. See on seotud sellega, et seadus, mida praeguse eelnõuga muudetakse, on seaduse muutmise seadus, mis vahepeal on jõustunud. Normitehnika kohaselt ei viidata juba jõustunud seaduse muudatustele, vaid seda tuleb teisiti vormistada. Hästi tehniline asi. Nii viienda kui ka kuuenda ettepaneku puhul oli komisjon konsensuslikult selle poolt, et muudatusettepanek täiskogule esitada ja seda ka täielikult arvestada.

Samuti on eelnõus tehtud mõned keelelised ja normitehnilised parandused, mida komisjon oma istungil läbi vaatas ja millega nõustus. 

Siis tehti menetlusotsused. Esimene menetlusotsus: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. veebruaril ehk täna, siin oli konsensus. Samuti hääletati ettepaneku üle teine lugemine lõpetada, siin konsensust ei olnud. Poolt olid Eduard Odinets, Üllar Saaremäe, Marko Torm ja Mart Võrklaev, vastu hääletasid Mihhail Stalnuhhin ja Jaak Valge. Samuti otsustas komisjon, et juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 22. veebruaril käesoleval aastal. Ka selle otsuse puhul olid vastu Mihhail Stalnuhhin ja Jaak Valge, poolt olid Eduard Odinets, Üllar Saaremäe, Marko Torm ja Mart Võrklaev. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Hea ettekandja, teile küsimusi ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on laekunud kuus muudatusettepanekut, kõik on laekunud juhtivkomisjonilt seisukohaga arvestada täielikult. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 23. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

24. päevakorrapunkt. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Marko Tormi. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu 753 teine lugemine. Palun, Marko Torm!

Suur aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tundub, et esimese lugemise ajal sai eelnõu piisavalt hästi selgitatud ja mälu järgi öeldes oli ka küllaldaselt küsimusi. Praegu on hea meel tõdeda, et teise lugemise eel ei Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei tulnud. Küll aga on Justiitsministeerium ja Riigikohus teinud kaks tehnilist täiendust, millest võib-olla esimese puhul vääriks märkimist see, et on asendatud sõna "kohtuasja" sõnaga "kohtuasju", näitamaks, et kohtunikku ei suunata või ei pea suunama [teise kohtusse] pelgalt ühe konkreetse menetluse pärast, vaid teda võib sinna suunata rohkemate menetluste läbiviimiseks.

Kui aga minna menetluslike otsuste juurde, siis saab tõdeda, et oli konsensus eelnõu tänasesse päevakorda võtmise osas. Toetasid seda härrad Odinets, Saaremäe, Stalnuhhin, Torm, Valge ja Võrklaev. Teise lugemise lõpetamise poolt olid kõik eespool nimetatud, välja arvatud Mihhail Stalnuhhin, kes oli vastu. Ja punkt 5.3: kui teine lugemine lõpetatakse, tehakse ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 22. veebruaril. Seda toetasid taas kord kõik, välja arvatud härra Stalnuhhin, kes oli vastu. Olen avatud küsimustele.

Hea ettekandja, küsimusi teile ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepanekud. On laekunud kaks muudatusettepanekut, mõlemad juhtivkomisjonilt, seisukoht on arvestada täielikult. Esimene, teine. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 753 teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 24. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 25. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 762 teine lugemine. Sõna on põhiseaduskomisjoni liikmel Marko Tormil. Palun!

Just, hea esimees! Siin on minu kirjeldus komisjonis toimunust veelgi napim. Taas kord täiendavaid ettepanekuid muudatusteks komisjoni ei laekunud ei Riigikogu seest, st Riigikogu fraktsioonidest, Riigikogu liikmetelt ega komisjonidest, ega ka mitte teistelt institutsioonidelt. Oli konsensus, et eelnõu on vajalik, eelnõu sisu ja mõte on arusaadavad. Komisjon tegi konsensuslikult ettepaneku teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 22. veebruaril. Minu poolt kõik. Olen valmis vastama küsimustele.

Hea ettekandja, ma tänan! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Kas on muudatusettepanekuid? Ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 762 teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 25. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi 26. päevakorrapunkti juurde. Palun juba aegsasti Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 94 teine lugemine. Sõna on õiguskomisjoni liikmel Urve Tiidusel. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nüüd eelnõust 94, millega muudetakse karistusseadustikku ja sellega seonduvalt teisi seadusi. Räägin eelnõu menetlusest õiguskomisjonis enne teist lugemist. Kindlasti on teil meeles, et see eelnõu reguleerib rahatrahve, mis tulenevad Euroopa Liidu õigusest. Need seadusemuudatused peavad kaasa aitama, et edaspidi kohaldada finantsvaldkonnas sätestatud rikkumiste eest kehtivast väärteotrahvi määrast oluliselt suurema määraga karistusi. Kõrge määraga haldustrahvide ettenägemine väärteomenetluses ei välista võimalust, et tulevikus asendatakse finantsvaldkonnas vajaduse korral väärteotrahvid haldusõiguslike meetmetega. Justiitsministeerium komisjoni andmetel sellega ka tegeleb.

Eelnõu kohta on koostatud kaheksa muudatusettepanekut, kõik õiguskomisjonilt. Näiteks täpsustatakse juriidilise isiku vastutust. See on esimene muudatusettepanek. Teine ja kolmas on normitehnilised muudatusettepanekud: võimaliku rahatrahvi võib asendada arestiga või üldkasuliku tööga. Neljas ettepanek muudab aegumise tähtaega. Üldreegel on praegu kaks aastat, kuid edaspidi on kuni viis aastat, see tähendab ka kolme või nelja aastat. Seoses vara arestimise täiendava alusega tuleb tagada ka võimalus seeläbi tekkinud kahju hüvitamiseks. Kuues muudatusettepanek sätestab, et täitemenetluse rahatrahvi sissenõuet ei saa füüsilise isiku puhul tema surma korral pöörata pärija vara vastu. Seitsmes käsitleb ennetavat meedet, et suuremate rahatrahvide sätestamisel ei tekiks soovi muuta juriidiline isik varatuks ja trahvid maksmata jätta. Järglane peab selle eest vastutama. Kaheksas muudatusettepanek näeb ette, et [seadus] jõustub selle aasta 1. novembril.

Kõiki muudatusettepanekuid toetas õiguskomisjon konsensuslikult. Menetluslikud otsused olid sellised, et 15. veebruaril võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 22. veebruaril. Nende otsuste poolt oli 8 komisjoni liiget ja erapooletuks jäi 2. Niimoodi. 

13. veebruaril tehti veel üks menetlusotsus. Nimelt, komisjoni esimees tegi eelmise ettekandja loobumise tõttu ettepaneku määrata eelnõu uueks ettekandjaks Urve Tiidus. Komisjon kinnitas selle konsensuslikult. Siis otsustati teise lugemise materjalid kinnitada ja jäädi eelmiste menetlusotsuste juurde. Siin olid juba kõik otsused konsensuslikud, ka see otsus, mis puudutab Urve Tiiduse juhtivkomisjoni esindajaks määramist. Selle otsuse tegid Järveoja, Jürgenson, Kannimäe, Kaskpeit, Kovalenko-Kõlvart, Kruusimäe, Pikhof, Poolamets, Tiidus ja Toomast. Suur tänu!

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Läheme muudatusettepanekute juurde. On kaheksa muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjoni esitatud, seisukohaga arvestada täielikult: esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 94 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 26. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 27. päevakorrapunkti juurde. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Eelnõu 111 teine lugemine, Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL‑i õigusest tulenevad karistused) eelnõu. Urve Tiidus, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 111 on mõtteline ja sisuline jätk eelmises päevakorrapunktis menetletud eelnõule. Kõigi nende seaduste muutmise eesmärk on viia meie finantsvaldkonna seadused vastavusse Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega ning võimaldada Eestis kohaldada Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud ülemmääradega rahalisi sanktsioone.

Teise lugemise ettevalmistus komisjonis toimus kolmel istungil, üks oli jaanuaris, kaks olid veebruaris. Nendel osalesid Justiitsministeeriumi, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi, Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooni esindajad. Eelnõu kohta avaldas arvamust väga lai ring eksperte.

Üks aruteluteemasid oli, kui mõni näide tuua, kas jätkata eelnõu menetlust Riigikogus Euroopa Liidu õigusest tulenevate suurte trahvide menetlemiseks pakutud regulatsiooniga, mis näeb ette suurte trahvide menetlemise väärteomenetluses, või tuleks luua uus menetlusliik. Komisjon jäi väärteomenetluse juurde, välistamata seda, et Justiitsministeerium tegeleb teemaga edasi võimalikuks haldustrahvide mudeli loomiseks pikemas perspektiivis. Nii see ka on, nagu teada saime. 

Et eelnõu mõte esile tuua, ütlen, et nende muudatuste jõustumise korral on näiteks võimalik finantssektoris tegutsevale juriidilisele isikule kuriteo eest ettenähtud rahalise karistuse ülemmäär tõsta 16 miljonilt eurolt 40 miljonile eurole. Samas võimaldab uus regulatsioon määrata käibepõhise rahalise karistuse, mis võib olla ka ülempiirist suurem. Nüüd minu isiklik repliik: see peaks halbu rahapesemiskavatsusi varasemaga võrreldes küll rohkem jahutama.

Õiguskomisjon tegi eelnõu kohta kaheksa muudatusettepanekut. Need on koostatud Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja õiguskomisjoni koostöös. Kõiki neid toetas komisjon konsensuslikult. Kõik need muudatused on kenasti lahti kirjutatud. Küllap annab nende muudatuste tõsidusest aimu ka põhimõte, et menetlejal peab olema võimalus valida meetmetest see, mis just konkreetsel juhul on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav.

Niimoodi. Menetlusotsused. Kõiki muudatusettepanekuid toetas komisjon konsensuslikult. 6. detsembril juba – kui meenutada – tegi juhtivkomisjon ühe muutmise otsuse, seda seoses sellega, et alguses määratud ettekandja ei ole enam õiguskomisjoni liige. Sellepärast on menetlusotsused sellised. Ettepanek oli võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. veebruaril. Siin oli 8 poolt, 2 jäid erapooletuks. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek [võtta] eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 22. veebruaril. Ka siin oli 8 poolt ja 2 liiget jäid erapooletuks. Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus. Siin oli täielik konsensus. Veebruaris tuldi korra veel menetlusotsuste juurde ja jäädi 6. detsembri õiguskomisjoni istungi menetlusotsuste juurde. Need puudutavad menetlusaegu. Siin oli ka täielik konsensus ja konsensusliku otsuse tegid Järveoja, Jürgenson, Kannimäe, Kaskpeit, Kovalenko-Kõlvart, Kruusimäe, Pikhof, Poolamets, Tiidus ja Toomast. Suur tänu!

Hea ettekandja, kas teile on küsimusi? Ei, teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. On laekunud kaheksa muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt, seisukoht on arvestada täielikult. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 111 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 27. päevakorra[punkti] käsitlemine on lõpetatud.

28. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 367 teine lugemine. Sõna ettekandeks on õiguskomisjoni liikmel Urve Tiidusel. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 367 ettevalmistus teiseks lugemiseks kulmineerus 13. veebruari õiguskomisjoni istungil. Kriminaalmenetluse revisjonina tuntud eelnõu edenemine on võtnud mõnevõrra aega. 

Markeerin nüüd olulisema. Eelnõus toodud muudatused ja täiendused on suunatud kriminaalmenetluse efektiivsemaks muutmisele, mahukate kriminaalasjade menetlemise sujuvamaks muutmisele ning kohtute ressursi senisest otstarbekamale kasutamisele. Vajadus selleks tuleneb muidugi elust enesest. Esimese ja teise lugemise vahepeal toimunud arutelude tulemusena jõuti seisukohale, et tööd algselt plaanitud väga mahuka revisjonikavaga jätkatakse, kuid tänasel istungil saab parlament langetada otsused nende muudatuste üle, mida ei ole mõistlik edasi lükata. Seega on teiseks lugemiseks esitatud üksnes kõige vajalikumad muudatused süüteomenetluse tõhusamaks muutmiseks, 28 kriminaalmenetluse seadustiku muudatust.

Õiguskomisjon arutas eelnõu teist lugemist ette valmistades kokku neljal istungil: kaks korda jaanuaris ja kaks korda veebruaris. Nendel istungitel osalesid valdkonna eksperdid Justiitsministeeriumist, Siseministeeriumist, Harju Maakohtust, Eesti Advokatuurist ja Tallinna Ringkonnakohtust. Menetluse käigust tahan tuua veel esile teisele lugemisele esitatud kokku nelja muudatusettepaneku täpsema selgituse.

Õiguskomisjoni menetluses vaadati 7. veebruaril läbi 45 muudatusettepanekut. Kõiki muudatusettepanekuid toetas komisjon konsensuslikult. 13. veebruariks olid need ettepanekud vormistatud õiguskomisjoni poolt kokku neljaks ettepanekuks. Need on mõistlikult grupeeritud nii, et on antud uus sõnastus tervikuna muudetavate seaduste kohta. Ettepanekusse nr 1 on koondatud kõik komisjonis toetust leidnud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused. Ettepanek nr 2 koondab endas kõiki teiste seaduste muudatuste väljajätmist. Ettepanekusse nr 3 on koondatud kõik väärteomenetluse seadustikku jäetud muudatused. Ettepanek nr 4 puudutab seaduse jõustumist. Selline kompaktne vormistus on igati selgem ja arusaadavam.

Menetluslikud otsused tehti 17. veebruaril järgmised: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. veebruaril, konsensusega; teha ettepanek teine lugemine lõpetada, konsensusega; kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 22. veebruaril, konsensusega. Otsuste tegijad olid Järveoja, Jürgenson, Kannimäe, Kaskpeit, Kovalenko-Kõlvart, Kruusimäe, Pikhof, Tiidus ja Toomast. 

13. veebruaril kinnitati veel üks oluline menetluslik otsus üle. Küsimus oli selles, kas komisjoni liikmed toetavad muudatusettepanekute loetelu esitamist nelja muudatusettepanekuna. See pandi hääletamisele. 6 komisjoni liiget olid poolt, erapooletuks jäid 2. Otsustati jääda õiguskomisjoni 7. detsembri istungi menetlusotsuste juurde, nende suhtes oli konsensus. Need puudutavad siis teise [lugemise] ja lõpplugemise aegu. Suur tänu!

Aitäh, hea ettekandja! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepanekud. On laekunud neli muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt, kõik on seisukohaga arvestada täielikult: esimene, teine, kolmas, neljas. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 367 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 28. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 29. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus‑ ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu 737 teine lugemine. Sõna on Riigikogu kõnetoolis oleval õiguskomisjoni liikmel Urve Tiidusel. Palun!

Aitäh veel kord, lugupeetud juhataja! Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistus teiseks ja kolmandaks lugemiseks toimus õiguskomisjonis 23. jaanuaril ning 7. ja 13. veebruaril. See eelnõu, ma kordan üle, on seotud digilahenduste kasutamisega loamenetluses, see tähendab relvaloamenetluses, ning loob õigusliku baasi teenistus‑ ja tsiviilrelvade registri arendamiseks.

Teise lugemise eelne menetlusprotsess komisjonis oli põhjalik, muudatusettepanekute üle toimusid väga sisulised arutelud. Eelnõu kohta on esitatud kokku kümme muudatusettepanekut ja neid hääletati 7. veebruari komisjoni istungil. Esialgseks muudatusettepanekute tähtajaks 21. detsembril saabus üks muudatusettepanek Riigikogu liikmetelt seoses öösihikuga. Eelnõu algsele eesmärgile lisandunud öösihiku lubamise teema jahipidamisel – vastava muudatusettepaneku, nagu ma ütlesin, tegid Riigikogu liikmed – sünnitas pikema debati. Pean ütlema, et oli väga hariv arutelu. Jahipidamisvõõral inimesel on ehk huvitav teada, et öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ette nähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus.

Kuna siin eelnõu 734 arutelul väga põhjalikult seda öösihiku arutelu keskkonnakomisjonis juba peegeldati, siis ma ei kirjelda rohkem õiguskomisjoni arutelu. Olles kuulanud ära kõik poolt‑ ja vastuargumendid, millest mõjusaim on tõsiasi, et öösihik ei taga piisavat ohutust lähedal olijatele, olgu selleks inimene või asjasse puutumatu loom, langetati õiguskomisjonis otsus selliselt, et öösihiku lubamise poolt oli 1 ja vastu 6. Aga see ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2, see jäi seega arvestamata. Kui nüüd öelda, mis see põhjus on, siis tegelikult see, et poolt oli 1 hääl, aga oleks pidanud olema 2 poolthäält, siis oleks võinud siin veel seda hääletada.

Ülejäänud muudatusettepanekuid toetati kõiki konsensuslikult. Nimetan mõned neist: relvaeksam ainult eesti keeles, füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud usaldusisiku lisamine nende hulka, kellel on juurdepääs teenistus‑ ja tsiviilrelvade registri andmetele, teenistus‑ ja tsiviilrelvade registri andmete säilitamine pärast seaduse vastuvõtmist 30 aastat. Nagu ma ütlesin, said kõik ülejäänud üheksa muudatusettepanekut üksmeelse toetuse.

Menetlusotsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. veebruaril; teha ettepanek teine lugemine lõpetada; kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 22. veebruaril. Need konsensuslikud otsused tegid Järveoja, Kannimäe, Kaskpeit, Kruusimäe, Pikhof, Tiidus ja Toomast. Suur tänu veel kord!

Hea ettekandja, ma tänan! Kas teile küsimusi on? Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 737 kohta on laekunud üheksa muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud 1–3 on laekunud juhtivkomisjonilt ja seisukohaga arvestada täielikult: esimene, teine ja kolmas. Neljas muudatusettepanek on tehtud Heiki Hepneri, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe, Kalle Grünthali, Uno Kaskpeiti, Riho Breiveli, Andrus Seeme, Andres Metsoja, Kalle Laaneti, Alar Lanemani ja Ivari Padari poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanekud 5–9 on kõik esitatud juhtivkomisjoni poolt seisukohaga arvestada täielikult: viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 29. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume 30. päevakorrapunkti juurde: Isamaa fraktsiooni ja õiguskomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 777 (ühendatud eelnõud 558 ja 627) teine lugemine. Ma palun, ettekandeks on sõna Riigikogu kõnetoolis oleval õiguskomisjoni liikmel Urve Tiidusel. Palun!

Veel kord aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on nüüd jõudnud teisele lugemisele. Võib-olla kõik ei ole veel kursis, et varasemate, numbritega 627 ja 558 eelnõude asemel on nüüd päevakorras seaduseelnõu numbriga 777. Kuigi juhataja seda just mainis, ma siiski kordasin üle. Ma tuletan ka meelde, et eelnõus 777 on ühendatud õiguskomisjoni algatatud eelnõu 627 ja Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 558. Nendest sai üks, relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kuna õiguskomisjoni algatatud ja Isamaa fraktsiooni esitatud eelnõusid seob eesmärk rakendada välismaalastest relvaomanikele kodakondsuspiiranguid, saigi kaks eelnõu ühendada. Osapooled olid sellega nõus. Lõpliku otsuse ühendamise kohta langetas komisjon 13. veebruaril ja seda toetati konsensuslikult 7 häälega.

Relvaseaduse muutmise ettepaneku eraldi eelnõuga tegi ka EKRE fraktsioon. EKRE ei toeta määratlemata kodakondsusega isikutele viieaastase üleminekuaja võimaldamist relvadest loobumiseks, kuna julgeolekuolukord on pingeline ja säte võiks olla universaalsem ehk võiks olla üheaastane üleminekuaeg nagu teiste välismaalaste puhul. Kuid EKRE kinnitas, et eelnõu on samm õiges suunas. Nemad ei soovinud eelnõu [teiste eelnõudega] ühendamist, selle asemel tegid nad kaks muudatusettepanekut. Kuna kellelgi võib tekkida küsimus, siis ütlen, et eelnõude ühendamist reguleerib Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 101 lõige 2.

Kokku oli enne teist lugemist meil kolm istungit. Riigikogu õiguskomisjon algatas relvaseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu juba möödunud aastal. Esimesel lugemisel oli relva omamisega seotud regulatsioonide muutmine Riigikogus 11. jaanuaril selle aastal. Muudatusettepanekute tähtajaks, 25. jaanuariks esitati kokku 11 muudatusettepanekut. 

Küllap te kõik seda hästi teate, aga kordamine on tarkuse ema. Relvaseaduse muutmise seaduses tehtavad peamised muudatused on: piirangute seadmine välismaalastele relvalubade taotlemisel, relvaloa taotlemise võimalus tagatakse ainult eesti keelt heal tasemel valdavatele välismaalastele, relvaeksam muudetakse täies mahus eestikeelseks, täpsustatakse lõhkematerjalide käitlemise õigust, tehakse Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja talumise hüvitise maksmise võimaldamisega seotud muudatused, relvaloast keeldumise aluseid täiendatakse, laiendatakse helisummutiga relvade kasutamise võimalusi jahipidamisel. Detailselt saab seda kõike lugeda Riigikogu veebilehelt seaduseelnõu 627 juurest. Aga kõik need muudatused on kokku võetud uues eelnõus 777 ja kõik need muudatused on muudatusettepaneku nr 1 all kenasti kokku pandud komisjoni nõunike poolt. Komisjon seda kõike toetas.

Kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart tegi eelnõu kohta seitse muudatusettepanekut, mida ta ka komisjonile kenasti tutvustas. Väga üldistatult saab öelda, et need on eelnõus kavandatavatest muudatustest leebemad. Vastuargumendid nendele olid seotud relvaseaduse muutmise peamise eesmärgiga, milleks on peatada kõikide nende üldine ligipääs relvadele, kelle puhul võib esineda julgeolekuoht. Niimoodi selgitati ministeeriumi poolt komisjonile. Nagu selgituses öeldud, on eelnõu suunatud kõikidele välismaalastele, see tähendab kõikidele teiste riikide kodanikele, ning ei ole kedagi diskrimineeriv. Proua Kovalenko-Kõlvarti muudatusettepanekud komisjoni toetust ei leidnud.

Varasemalt mainitud muudatusettepanekule lisas EKRE fraktsioon veel ühe, millega soovitakse täiendada lahingumoona loetelu ühekordse tankitõrjelasuga. Komisjon seda ka ei toetanud, häältega 6 : 3.

Kalvi Kõva muudatusettepanek talumistasu maksmiseks harjutusvälja lähedal elavatele inimestele tuuleparkide talumise tasu eeskujul ei leidnud samuti toetust. Harjutusvälja rajamisest tingitud elukeskkonna halvenemise kompenseerimist põhimõtteliselt toetatakse ja seetõttu on juba vastavad meetmed ka väljatöötamisel. Selle jaoks on kõnealuses relvaseaduses ka volitusnorm Vabariigi Valitsuse esitatud kujul. Sellise selgituse andis meile ministeeriumi esindaja.

Ühendatud eelnõu kohta tuli teha ka uued menetlusotsused, niimoodi ütles meile komisjoni esimees proua Heljo Pikhof, et ta siis teisele ja kolmandale lugemisele suunata. Need on järgmised. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. veebruaril; teha ettepanek teine lugemine lõpetada; kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 22. veebruaril. Siin tuleb öelda, et komisjoni liikmetest 7 olid nende ettepanekute poolt, vastu oli 1 ja erapooletuks ei jäänud keegi. Need olid menetlusotsused, mis puudutavad tänast teist lugemist. Niimoodi. Kas mul oli siin midagi veel? Peaks olema korras. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Oh-oh-hoo, soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Kalvi Kõva. Võib-olla ka lisaaeg? Vaadake, kuidas soovite.

Jaa, kui ma soovin, siis ma võtan juurde. 

Head kolleegid! Olen siin puldis käinud korduvalt rääkimas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, aga nüüd ma tulin siia rääkima enda nimel. See jääb minu viimaseks kõneks siin Riigikogu kõnepuldis seekord. Eks näis, mis elu toob.

Millest ma tahtsin teile rääkida? Esitasin antud eelnõu kohta ka ühe muudatusettepaneku. See puudutab harjutusvälja [lähedal] elavatele inimestele talumistasu maksmist. Ma kirjutasin selle muudatusettepaneku kokku suhteliselt lühikese ajaga, kasutades täpselt sedasama konstruktsiooni, mida me siin mõned kuud tagasi kasutasime, kehtestades tuuleparkide omanikele talumistasu maksmise kohustuse nendele elanikele, kes elavad tuuleparkide [lähedal]. Nüüd te küsite, et mis pagana pärast, mis asi see nüüd on, et tuulepark on ju tuulepark, see on ju eravärk ja kõik asi. Aga miks nüüd harjutusväljad? See on ju riigi asi, neid on meil kõigil tarvis ja nii edasi. Ka tuuleparki on meil kõigil tarvis. Loomulikult on meil kõigil ka harjutusvälju tarvis, aga ka nende inimeste elu, kes harjutusvälja [lähedal] elavad, peab olema inimväärne. Seal on teatud põhjused, miks kas nende hooned või nende tervis, mis iganes, saab selle [harjutusvälja] tõttu kannatada, ja see tuleb kompenseerida.

Jah, on ka teine võimalus, on ka teine võimalus. Ma loodan siiralt, et ka Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe inimesed kuulavad seda minu kõnet. On ka teine võimalus, aga see tähendab pidevat ja väga läbimõeldud CIMIC-tegevust ehk tsiviil‑ ja militaarkoostööd. Ei saa olla niimoodi, et Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi inimestele tulevad kohalikud inimesed meelde ainult siis, kui harjutusvälja on tarvis laiendada või mingeid asju seal toimetada. Koostöö peab käima seal igapäevaselt. Need kaks poolt – tsiviilisikud, kes elavad harjutusvälja [lähedal], ja Kaitsevägi ehk sõjavägi – peavad kogu aeg tegema koostööd. Ehk ka Kaitsevägi peab olema nendele inimestele toeks rasketel hetkedel, kui on tormid või mingid muud asjad. Nad peavad kogu aeg koostööd tegema. Seda aga meil kahjuks ei ole. Siis ei jäägi meil riigina mitte midagi muud üle kui see rahas kinni maksta. Nii lihtne see elu ongi. Kui me CIMIC‑ut korralikult ei tee, siis kompenseerime nendele inimestele selle negatiivse mõju, mis selle harjutusvälja tõttu tekib nende elukeskkonnale.

See põhimõte, mis ma olen oma muudatusettepanekusse pannud, on väga lihtne. Suurte harjutusväljade puhul, mida on Eestis üks, selle suurus on üle 5000 [hektari] – keskpolügoon pole vist päris õige sõna, aga me teame kõik, mida ma mõtlen –, [makstaks] kolme kilomeetri raadiuses kõigile kuus miinimumpalka aastas, ja väikeste [harjutusväljade puhul], mille [suurus] jääb alla 5000 [hektari] – neid on meil viis või kuus – makstaks kõigile kahe kilomeetri raadiuses neli miinimumpalka aastas. See on täpselt sama palju, kui me oleme määranud tuulikute puhul, kõrgete tuulikute puhul, mis on üle 250 meetri, ja madalate puhul, mis on alla 250 meetri. 

Ma tahan, et see debatt meil ühiskonnas jätkub. Kui me tahame harjutusvälju, kui meil on neid tarvis, siis need inimesed, kes saavad rahus ja vaikuses elada, peavad maksutulu abil nendele inimestele, kellel aastas peaaegu iga päev on kõmin akna taga, selle lihtsalt kinni maksma.

Üks asi veel. See mõjutab ka [seda teemat] või on kuigipalju sellega seotud. Kui palju meil neid harjutusvälju üldse tarvis on? Ehk tegelikult me peaksime riigis pidama kõigepealt sellise debati või arutelu, kui palju militaartaristut me sotsiaalselt välja kannatame. Kui me nüüd saame uue Nursipalu, suurema [pindalaga], siis kas kümne aasta pärast on meil veel midagi kuhugi tarvis, veel suuremat harjutusvälja kuhugi? Kui suur on sotsiaalne taluvus nende harjutusväljade puhul? Aga tõesti, see ei ole selle eelnõu sisu, selle eelnõu sisuga [on seotud minu muudatusettepanek talumistasu maksmise kohta] inimestele, kes elavad harjutusväljade [lähedal].

Ma esitasin selle muudatusettepaneku, aga mina seda hääletusele ei pane. Ma vaatan, et siin olevate Riigikogu liikmete hulgas on üks fraktsiooni juhtkonna liige, see on Dima. Ära sina ka, Dima, seda [hääletusele] pane. Seda ei ole tarvis siin hääletada. Komisjon seda ei toetanud, mulle see sobib. Aga ma tahan, et debatt selle teema üle ühiskonnas tulevikus jätkuks. Meil on kaks varianti, kas korralik CIMIC või talumistasu maksmine. Aitäh!

Aitäh teile ka selle sissejuhatuse eest, mis te tegite, et sel korral viimane kõne. Minu teada te olete töötanud siin selles asutuses alates 2007. aastast. Nii et aitäh selle eest ja jõudu järgnevateks päevadeks teile siin XIV koosseisus! Ma palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased! Mulle kohe meeldib, see on see 777 või nagu inglise keeles on "Seven, seven, seven, number of the heaven" ehk siis "Seitse, seitse, seitse, taeva number". See on see, mis tegi Isamaa rahvuslastele muret, et kui meil on ikkagi julgeolek selline, nagu ta on, kõikjal on infosõjad ja muud asjad, vaenulikud telekanalid ja kõik, kas siis ka relvad peaksid olema ebalojaalsetel inimestel, kes tekitavad meie julgeolekule ohtu. 

Sisse sai ta antud vist 20. märtsil või 21. märtsil. Siis ta niimoodi oli ja [edasi] ei läinud, sest ta oli selline opositsiooni oma. Siis tuli uus valitsus ja valitsus tegi [eelnõu]. Esimene lugemine oli meil vist 27. oktoobril ja nüüd me oleme jõudnud ... Ei, 11. või 12. jaanuar oli ja nüüd me oleme jõudnud siia, et 15. veebruaril on teine lugemine. Selline see töö on. 

Me oleme rahul sellegagi, et vähemalt riigina me saame aru, et me peame tegema enda kodanike kaitseks kõik. See eelnev jutt aga, mis seal oli, et CIMIC-võimekust parandada – loomulikult. Me ei tee omadele liiga. Võib-olla keegi kuskil ütleb, et on täiesti normaalne, probleemid on lahendatud. Me peame ise olema tegelikult nõudlikumad. Parlament peaks sellist asja arutama, aga mitte nii, et kuskilt tuleb ettevalmistatud eelnõu, et nende inimestega on juba niigi asi korras.

Toetame seda eelnõu. Selline ta sai. Oleks tahtnud enamat, oleks tahtnud kiiremat tegutsemist. Kaitseliitlased teavad, et selle oleks pidanud kohe ära tegema. Aga ... Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Me oleme nüüd eelnõu 777 muudatusettepanekute juures. On laekunud kokku 11 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjoni poolt, seisukohaga arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on ... On-on. Esimene muudatusettepanek. Dmitri Dmitrijev, palun! (Dmiti Dmitrijev kõneleb kohalt.) Palun mikrofoni! Jah, palun!

Palun seda teist muudatusettepanekut hää ...

Seal me ei ole veel. Teine muudatusettepanek, see on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Mart Võrklaev, palun! Mikrofon Mart Võrklaevale. Võtsite maha? Selge. Siis teie ei soovi sõna. Dmitri Dmitrijev, palun!

Jaa, palun seda hääletada.

Selge. Alustame hääletamise ettevalmistamist. 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mis on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 2, vastu 33, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 3 on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Hääl saalist: "Jaa!") Aitüma teile! 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mis on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 2, vastu 35, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 4 on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Tagumistest ridadest kurdavad Riigikogu liikmed, et teie haamrilööki ei ole hästi kuulda. (Naer saalis.) Ma lihtsalt edastasin selle informatsiooni.

Aitäh! Ma kahjuks ei saa neid kolme hääletust tagasi võtta, et saaks uuesti haamriga lüüa, aga ma püüan olla järgmistel kordadel täpsem ja tugevam. Dmitri Dmitrijev, palun! Vabandust! Jaak Juske, protseduuriline küsimus.

Austatud Riigikogu esimees! Äkki võiks kaaluda kodu‑ ja töökorra seaduse muutmist? Haamrilöök oli siis, kui polnud veel elektroonilist hääletussüsteemi, tõesti vajalik, et anda märku hääletuse algusest ja lõpust. Aga tänapäeval käib kõik palju lihtsamini.

Jah, ma tänan. Teil on võimalus teha see ettepanek homme, neljapäeval, kui istung algab kell kümme. Te saate ilusti anda üle, kui on arupärimiste ja eelnõude üleandmise aeg, ettepaneku kodu‑ ja töökorra muutmiseks. Kui on poliitiline tahe, siis saame teha veel täiendavaid istungeid, erakorralisi istungeid, nii et kõik on võimalik, kõik on võimalik. Nii et ma soovin teile jõudu tööle täna õhtul ja öösel ning saate homme ilusti selle ettepaneku üle anda, et näiteks haamrilöök ära jätta. Nii. Aga Dmitri Dmitrijev, palun!

Jah, aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mis on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 2, vastu [35], erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Muudatusette ... Vabandust, mul on protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, teile. Kas oli kuulda tagumistesse ridadesse? Palun mikrofon Helir-Valdor Seederile. Palun mikrofon Helir-Valdor Seederile! Teil on mikrofon.

Aitäh! Mina kuulsin hästi. Ja nii nagu siin taga kommenteeriti: juba parem.

Aitüma! Aitäh selle koostöö eest! Muudatusettepanek nr 5 on esitatud Anastassia Kovalenko‑Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaak Juske, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud parlamendi esimees! Ma tahan öelda, et siia ette on väga hästi haamrilööki kuulda.

Aitäh ka selle abi eest! Dmitri Dmitrijev, palun!

Palun viies muudatusettepanek panna hääletusele.

Aitäh! Panen hääletusele. Kas võime minna hääletuse juurde? 

Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mis on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 2, vastu 35, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 6 on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun! 

Ka seda muudatusettepanekut palun hääletada.

Aitäh! Kas võime minna hääletuse juurde? 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mis on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 2, vastu 34, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Muudatusettepanek nr 7 on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun! 

Palun seda hääletada.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?

Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mis on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 2, vastu 35. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 8 on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

Ka kaheksanda muudatusettepaneku palun panna hääletusele.

Selge. Aitäh! Kas võime minna hääletuse juurde?

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mis on esitatud Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 2, vastu 35, ei leidnud ettepanek toetust. 

Muudatusettepanek nr 9 on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. See hetkel veel kehtib, see kodu‑ ja töökorra seadus. Muudatusettepanek nr 10 on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 11 on esitatud Kalvi Kõva poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Aitäh! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 777 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 30. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös.