Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Valitsuse liikmed! Tänase infotunni jälgijad siin Riigikogu saalis ning interneti ja televisiooni vahendusel! Tere päevast! Alustame 25. jaanuari infotundi. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 18 Riigikogu liiget, puudub 83. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Kaja Kallas, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, välisminister Urmas Reinsalu. Head ametikaaslased, olete esitanud seitse teemat, mille kohta te soovite küsida. Mul on ettepanek, et iga teema juures on üks täpsustav küsimus sellel, kes on selle teema esitanud, ja [saalist] kaks lisaküsimust.

Hakkame pihta. Esimene küsija on Riigikogu liige Jaanus Karilaid, vastab Vabariigi Valitsuse liige, peaminister Kaja Kallas, teema on "Eesti on kahjuks ebakindlates kätes". Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Tõesti, Reformierakond kulutab praegu sadu tuhandeid eurosid loosungile – et kõik saaksid teada –, et Eesti on kindlates kätes. Ma muidugi võiksin praegu küsida otse, miks nii palju raha ja nii palju valet. Aga ma toon oma küsimuse välja näidete kaudu. Teie väidate, et relvi ära andes Eesti kaitsevõime ei halvene. Miks te ilustate? Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm väidab, et halveneb küll. Kuulake rohkem sõjanduseksperte ja rääkige tõtt.

Teine näide, perearst ja reformierakondlane Eero Merilind. Olen teie käest ise korduvalt küsinud ravijärjekordade kohta ja te olete probleemi eitanud, [öeldes,] et see ei ole väga suur probleem ja raha on piisavalt. Aga Eero Merilind väidab, et tulemuseks on praegu 11 000 inimest ravijärjekorras. Tegelikult on vaja lisaraha üle 200 miljoni, et meie inimeste tervis ja heaolu ei halveneks. Aga lisaraha te ei leia, tähelepanu sinna ei pööra.

Raamatukogude sulgemine – kas see ongi siis kindlates kätes, meie kultuur? Kõrghariduse rahastamine – õppejõud on teinud pöördumise, et meie eestikeelne kõrgharidus on suure löögi all. Kas see ongi siis kindlates kätes Eesti? Miks nii palju valet nii suure raha eest?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, homme muide saab minul peaministrina kaks aastat, aga ma ei ootagi, et te kuidagi õnnitlustega esineksite. Küll aga ma ootaksin, et te olete adekvaatne selles suhtes, et vaatate, mis ikkagi selle kahe aasta jooksul on juhtunud olukorras, kus meil on Euroopas olnud ettenägematud kriisid, ja kuidas Eesti on selles toime tulnud. Kui te vaatate üldist pilti, siis Eesti on pigem hästi toime tulnud nendes kriisides. Nii et ma võin küll öelda, et Eesti on kindlates kätes.

Nüüd teie konkreetsete väidete kohta. Kõigepealt, Eesti kaitsevõime alanemine. Me kuulamegi kaitseeksperte ja sellest lähtuvalt teeme ka otsuseid. Punkt üks on see, et meie kaitse algab hetkel Ukrainast. Punkt kaks on see, et viimase aasta jooksul oleme ostnud näiteks laskemoona rohkem, kui me oleme seda soetanud viimase 30 aasta jooksul kokku. Kõik need asjad, mis me ära anname, oleme me kas asendamas või juba asendanud kas siis enda täiendavate võimetega või liitlaste võimetega. Näiteks tulevad meile siia või on juba siin HIMARS-id, me oleme ise soetanud õhukaitset. Meile on tulemas K9-d nende haubitsate asemele. Need haubitsad, mis me ära anname, oli tegelikult plaanis nagunii välja vahetada, nendele meil laskemoona enam ei olnud.

Nii et meie kaitsevõime sellest ei alane. Vastupidi, meie kaitsevõime on suurenenud selle aasta või nende kahe aasta jooksul. Me oleme täiendavalt pannud kaitsevõimesse üle miljardi euro ja teinud olulisi otsuseid, minnes hankima nii laskemoona kui ka erinevaid võimeid. Nii et riigikaitse on heades kätes.

Nüüd, kõrghariduse rahastamine. Kõrghariduse rahastamises tõesti on olnud lünk ja seda lünka me oleme selle eelarvega lappinud, eraldades riigieelarvest täiendavalt juba eelmisel aastal kõrgharidusele juurde 15 miljonit. Igal aastal me seda rahastust suurendame 130 miljonit kokku ehk 15% aastas.

Ravijärjekorrad on probleem. Ja probleem on sellepärast, et meil on ka COVID-i ajal ravijärjekorrad kasvanud. Loomulikult sellega me tegeleme. Näiteks tervishoiutöötajate palga tõus suurendab nende tervishoiutöötajate osakaalu, kes saavad inimesi aidata, ja [aitab kaasa sellele], et kaader ei voolaks sealt ära. Aga ma möönan, et probleem on olemas, me tegeleme sellega.

Ja nüüd läheme edasi. Täpsustav küsimus, Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea peaminister! Teil jäi vastamata raamatukogude sulgemise aspekti kohta. Teiselt poolt ma küsiksin paljureklaamitud universaalteenuse kohta. See pidi olema läbipaistev, arusaadav ja sellest pidi olema abi. Nüüd räägib ettevõtlusminister, et tegelikult tuleb teha vol 2. Kuidas te seda programmi hindate ja kas olete nõus selle vol 2-ga edasi minema?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Universaalteenus on kriisimeede, mis on inimesi sellel ajal aidanud. See on kehtinud 3,5 kuud – oktoobrist jaanuari keskpaigani [praeguse seisuga]. Kui me vaatame, et sellel ajal on keskmine börsihind olnud 200 [eurot megavatt-tunni kohta], universaalteenus 154 eurot megavatt-tunni kohta, siis see vahe on olnud 50 eurot. Tuletan meelde, et me maksame inimestele ka energiatoetusi, et nende kuludega toime tulla. Oktoobrist jaanuarini on riigi erinevate meetmete tulemusena elekter ligi 100 eurot megavatt-tunni kohta odavam kui ilma nende meetmeteta.

Nagu ma ütlesin, universaalteenus on mõeldud kriisimeetmena, ehk kõik on vabatahtlik. See hea olukord on ju see, kus me varem olime, et ongi börsielekter, mis on odavam. Ja inimestel on erinevad valikud: kas fikseerida hind või võtta risk ja võtta börsihind. Kui olukord elektriturul normaliseerub ehk tootmisvõimsusi tuleb juurde ja hinnad tulevad alla, siis on ka loomulik, et sellist kriisimeedet enam vaja ei ole. Loomulikult mängivad rolli ka iga tarbija tarbimisharjumused. Mina olen algusest peale öelnud, et meil on vaja inimesi suunata tarbima ka väljaspool tipuaegu. See on olnud üks kriitika, mis on selle universaalteenuse suhtes ka.

Nüüd, kui ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister otsib uusi võimalusi, kuidas seda universaalteenust muuta paremaks, siis kindlasti sellised arutelud on teretulnud. Aga me peame vaatama ka finantsilist aspekti, mida see elektriturule tervikuna kaasa toob. Me oleme teinud suuri pingutusi selle jaoks, et investeeringuid tuleks energiasse, uutesse energiaallikatesse, uutesse tootmisvõimsustesse, et tuleks erasektori poolt erinevaid pakkumisi. Kui me nüüd läheme sisuliselt hinda reguleerima, siis me tapame selle turu ja see kõik jääbki Eesti Energia peale, kellel ei ole piisavalt raha, et kõiki neid investeeringuid teha.

Nii et ootame, arutame neid lahendusi, aga igal juhul praegu on see kriisimeetmena hästi toiminud ja inimesi aidanud. Nagu ma ütlesin, 100 eurot megavatt-tunni kohta on elektri hind tänu nendele meetmetele olnud inimestele odavam kui ilma nendeta.

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Minu küsimus puudutab meie osaluse suurendamist operatsioonil Inherent Resolve Iraagis, kuhu me tahame saata kompaniisuurust üksust. Selge see, et olukord Põhja-Iraagis on tõsine ja Daesh on seal uuesti pead tõstnud. Me peame oma tähtsaimat liitlast Ameerika Ühendriike toetama, kuna Ameerika Ühendriigid on saatnud siia kompaniigrupi pluss HIMARS-patarei. Mu küsimus on väga lihtne. Meil ei ole seda kaitse-eelarves planeeritud. Kuidas teil on see mõeldud? Kas see tuleb Vabariigi Valitsuse reservist? Mis oleks mõistlik koht, kust see rahastus võtta?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Seda ettepanekut tõepoolest Riigikogu hakkab arutama, kuna mandaat peab tulema Riigikogust. Sellise ettepaneku valitsus on teinud Riigikogule ja see lähtub täpselt nendest asjaoludest, mida te ka välja tõite. Esiteks, meie koostöö ameeriklastega, ja teiseks, meie enda kaitseväelaste väljaõpe, mis sellistel missioonidel paraneb. Eelarveliselt need kulud kantakse Kaitseministeeriumi enda eelarvelistest vahenditest. Täiendavalt reservist raha küsima selleks ei ole tuldud, vaid Kaitseministeerium kinnitas, et nad saavad selle oma vahenditest kaetud.

Ja nüüd teine lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Te olete tõesti olnud kaks aastat võimul, kahjuks teie käed ei ole tegelenud ühe tuumprobleemiga: raha Eestist väljavoolamine ja seda ühes väga kindlas sektoris. Nimelt, kaks suuremat panka viisid eelmisel aastal Eestist dividendidena välja 258 miljonit eurot. Nende tootlus meid teenindades on samas kaks korda kõrgem kui nende oma kodumaal. Samal ajal teenivad pangad meie pensionile kaks korda väiksemat tootlust kui oma kodus. Mõlemad näitajad on normaalsest pildist väljas: üks kaks korda liiga kõrge, teine kaks korda liiga madal, ja mõlemal korral meie kahjuks. Kas teil on mingeid mõtteid, mida selle teadmisega peale hakata või kuidas seda probleemi kindlate kätega ära lahendada?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Väga spetsiifiline küsimus, mis nõuaks arvulist vastamist. Kuivõrd seda teemat pole ette antud, siis ma tõesti konkreetsetes arvudes jään hetkel hätta. Võime vastata kirjalikult, kas need teie väited vastavad tõele. Kui pangad võtavad dividende, siis nad maksavad selle pealt ka dividendidele ette nähtud tulumaksu. Teatavasti meil ettevõtte tulumaksu ei ole, aga see on ainult juhul, kui sa reinvesteerid tagasi ettevõttesse. Kui sa võtad tulu kasumina välja, dividendina välja, siis selle pealt makstakse tulumaksu, mis tuleb kõik tagasi riigieelarvesse. Nii et see väide ei vasta tõele, et nad viivad selle välja.

Nüüd see küsimus, kas pangad teenivad liiga palju või liiga vähe. Loomulikult on lihtne vastus alati see, et teenivad liiga palju. Aga jällegi, kuna mul neid numbreid ees ei ole, siis ma jään praegu vastuse võlgu, kas need teie väited vastavad tõele.

Ma tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Liigume teise küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh veel kord sõna andmast! See jutt, mida ma oma eelmises küsimuses rääkisin, on Indrek Neivelti sõnad ja väited. Nii et kui te arvate, et tema tegeleb valeinformatsiooni levitamisega, siis suhelge temaga.

Aga praeguses väga kriitilises olukorras, kus me oleme, kus põhimõtteliselt diplomaatilised suhted Venemaaga on sisuliselt katkestatud, pinged on eskaleerunud, olukord on plahvatusohtlik, on teie valitsuse siseminister Lauri Läänemets andnud venekeelsele meediaväljaandele RusDelfi paar päeva tagasi intervjuu, kus ta õhutab täiesti vastutustundetult vaenu rahvaste vahel, inkrimineerib eestlastele soovi venelasi läbi peksta ning räägib eestlastest kui löömameestest ja terroristidest, tuues veel sisse Narva tanki teema. Ja ta ütleb nii, ma tsiteerin Delfit: "Siseminister arvab, et venitada tanki teisaldamisega ei tohtinud (Ja kuulake nüüd järeldust, ta väidab. – H.-M. H.), vastasel juhul oleks olukord võinud muutuda katastroofiliseks. "EKRE ja Isamaa oleksid kindlapeale ajanud sinna kokku eestlasi. Ja kui pinge kasvaks, soetaks mõni "õige" eestlane kindlapeale lõhkeainet ja üritaks seda tanki õhata. Me oleme kõiki neid stsenaariume juba näinud," väitis Läänemets." Siseminister lisas intervjuus veel, et EKRE, Isamaa ja Reformierakond räägiksid seejuures, et kõik venelased on halvad. Tsiteerin: "Osaliselt sotside roll seisnebki selles, et mitte lubada venelaste läbipeksmist." Ja edasi Läänemetsa sõnadega, RusDelfi tsiteerib Läänemetsa sõnu: "Meie lauale ju kogu aeg lendavad kaustad ideedega, kuidas veel saaks tugevdada Eesti rahvuslikku eneseteadvust. Sealhulgas näidates teisest rahvusest inimestele nende koha kätte. [---] Meil oli tõesti palju selliseid ettepanekuid valitsusele koosolekutel." Läänemetsa seisukohti nimetatud intervjuus on juba märgatud ka Venemaal, kus ammu muuseas oodatakse võimalust oma kaasmaalasi kaitsma tulla. Kas jagate Läänemetsa seisukohti või pigem peaksite selliste väljaütlemiste, vaenu õhutamise eest oma valitsuse siseministri tagasi kutsuma, kes põhimõtteliselt mängib Kremlile kätte ...

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

... võimalusi, mida on ammu oodatud.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ei ole venekeelse meedia nii tihe jälgija, nagu teie olete, seetõttu ei ole ma seda artiklit lugenud ega tea, mis kontekstis see on. Aga kui me räägime tanki teisaldamisest, mida me tegime, siis tõesti, me püüdsime vältida neid vigu, mida tehti pronkssõduri teisaldamisel. Nimelt lasti pingetel kasvada nii suureks, et tekkisid kokkupõrked, kuna pronkssõduri teisaldamist valmistati ette aasta jooksul. Teatavasti need pinged olid kuhjumas. Ühelt poolt tõesti eesti kogukond, kelle jaoks see tank sümboliseerib kõike seda, mis Ukrainas toimub, ja tegelikult rebis lahti ka need haavad, mis Eesti ühiskonnas olid võib-olla juba armistunud, aga kõik see ajalugu tuli uuesti meelde. Ja teiselt poolt siis tõesti üritati sellist, noh, provokatsioonide teel üles ärritada ka venekeelset kogukonda, et seal tekiksid kokkupõrked. Mul on hea meel tõdeda, et neid kokkupõrkeid ei tekkinud. Mul on hea meel tõdeda, et tegelikult see tanki teisaldamine läks erakordselt rahulikult. Siin ma pean tänama nii Narva, Narva-Jõesuu elanikke kui ka tegelikult kogu Eestit. See asi sai tehtud, sai kiiresti tehtud, lugupidavalt tehtud ka nende inimeste mälestuse suhtes, kellel on teisele maailmasõjale teistsugused vaated. Aga me vältisime selliseid rahutusi, nagu olid pronkssõduri [teisaldamise] ajal. Ja ma arvan, et selle eest võime olla tänulikud kõigile asjassepuutunutele, kes sellega tegelesid, sealhulgas politseile ja Kaitseväele.

Ja teine pool teie küsimusest. Tõesti, üks osa julgeolekust on sisemine rahu, mis meil ühiskonnas on. Ja see tähendab seda, kui hästi me omavahel läbi saame, mitte ainult inimesed üksikutena, vaid ka meie erinevad kogukonnad. Ja selge on see, et Venemaa otsib selliseid kohti, et neid lõhesid tekitada, mitte ainult Eesti ühiskonnas, vaid ka teistes Euroopa ühiskondades, et neid puhuda suuremaks, et ajada meid omavahel tülli olukorras, kus meie vaenlane on tegelikult väljaspool, kus meie vaenlane on Venemaa, kes käitub erakordselt agressiivselt.

Nüüd palun täpsustav küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te ise annate venekeelsele kanalile, venekeelsele meediale raha ja ei loe seda, kuigi teie siseminister õhutab seal just nimelt rahvusvahelist vaenu. Kui me räägime pronkssõduri teemast, millest te ka pikalt rääkisite, siis siseminister rääkis sellest ka, aga ta kujutas venekeelses intervjuus vene toimetusele sellega seoses eestlasi veel ka Stockholmi jõukude suguste vägivallatsejatena ja terroristidena, ja seda venelaste suunal. Ja kui me sisemist rahu taotleme, aga teie oma siseminister seda sisemist rahu lõhub, siis noh, ma ei tea, te peaksite ikka mingi seisukoha võtma.

Aga ma küsin sealt edasi hoopis teisel teemal. Te ütlesite siinsamas Riigikogu saalis: "[…] lugege mu huultelt: maksud ei tõuse. Punkt." Aga me näeme, et praegu meil on CO₂-kvoodiga maksustatud energeetika, metalli- ja keemiatööstus, aga Euroopa Liidu uute kokkulepetega luuakse heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ETS2, kus ka transpordile ja põllumajandusele tulevad need kvoodid, mille kulud tuleb lõpuks kanda tarbijatel ehk Eesti inimestel, kellele kallinevad transport ja toasoe, ja seda mitte vähe. Ja Eesti tarbijale tulevad lähiaastad topeltvalusad, sest diislile  ja bensiinile kehtib meil juba praegu Euroopa keskmisest kõrgem maksumäär, ja maksame ka juba pikemat aega elektriarvetega kliimamaksu, ilma seda niiviisi nimetamata.

Kuidas selle asjaga nüüd on? See tegelikult on kõik kirjas jällegi ajakirjanduses, mida te ei loe. Sellest on kirjutanud Postimees pealkirjaga "Eesti tahab hüppeliselt tõsta bensiini ja toasooja hinda". See [ilmus] 21. detsembril. Kuidas selle asjaga on: kas õigus on Postimehel, kes kirjeldab selgelt, milliseid uusi makse ja maksutõuse meil on oodata, või teil, kes te siinsamas saalis käskisite enda huultelt lugeda, et maksud ei tõuse?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kui ma vastasin Martin Helme küsimusele, siis see oli selle valitsuse kohta. Selle valitsuse ajal on kokku lepitud, et maksud ei tõuse. Seda ma saan öelda. Kas ma saan seda kinnitada teile igavesest ajast igavesti, et maksud ei tõuse? Seda ma aegade lõpuni kindlasti [lubada] ei saa, sest ei ole ka mina valitsuses aegade lõpuni. Ma saan rääkida ikkagi ainult selle valitsuse kohta, mis hetkel ametis on.

Teiseks ma tahan selle ära öelda, et eks see sisemine rahu on meie kõikide teha, kuidas me üksteisega läbi saame ja kuidas me üksteist kohtleme. Siiamaani on sellega olnud hästi. Nüüd, mis puudutab seda väidet CO₂ maksustamise kohta, siis kui me räägime sellest, et see ETS laieneb ka hoonetele ja transpordile, siis need kokkulepped on alates 2027. aastast. See ei tähenda homme ja see ei tähenda seda, et need hinnad tegelikult tõusevad. Lihtsalt sellel põhjusel, et selleks ajaks on võetud kasutusele palju uusi tehnoloogiaid, selleks ajaks on hoonete soojustamisega, energia kokkuhoiuga väga palju tööd tehtud. Ja tegelikult see tänane CO₂ hind ei puutu mitte kuidagi asjasse. See on hirmutamine. 

Tõepoolest, ma tean, et erinevatel erakondadel on erinevad vaated rohereformi suhtes, aga mina ütlen nii, et samamoodi nagu looduses nii ka majanduses ei ole mitte nii, et suured söövad väikeseid, vaid kiired söövad aeglaseid. Ja kuna kogu maailm liigub rohelisemate tehnoloogiate poole, siis Eestil on võimalus valida, kas olla võitjate või kaotajate hulgas. Võitjate hulgas on need, kes näevad selles ka võimalusi – võimalusi meie ettevõtlussektorile, võimalusi meie majandusele ja võimalusi tegelikult ka meie keskkonnale.

Eesti on korduvalt näidanud, et me suudame olla asjadest eespool. Tänu sellele me oleme digireformist või digipöördest võitnud nii palju. Tehnoloogia areng, meie majandusse on tulnud lisandväärtust juurde, sellepärast et meil on toimunud majanduse struktuurne muutus ja kõrgema lisandväärtusega töökohti on juures. See on kõik asi, mis teid ei huvita, nagu ma näen – teie vestlus on nii intensiivne –, aga see on asi, mis tegelikult puudutab Eesti inimeste heaolu, mis puudutab Eesti majanduse toimetulekut. Igal juhul nende asjadega tuleb edasi minna ja inimesi hirmutada ei ole mõtet.

Ja nüüd kaks lisaküsimust antud teema juures. Martin Helme, palun!

Aitäh! No nüüd te rääkisite küll ennast mitmekihiliselt sisse. Kõigepealt, kui te ütlete, et teie valitsuse ajal maksud ei tõuse, siis selle ETS2 süsteemi kokkuleppimine toimuski teie valitsuse ajal. Eriti mage on see, et te teete 2027. aastal võimulolevale valitsusele sellise kingituse, aga kokku lepiti see teie valitsuse ajal. Ja kui te ütlete, et me oleme jube eesrindlikud ja kiidate, et kahe aasta jooksul olete juhtinud Eestit ettenägematutes kriisides, siis ma saan aru, et teie vaade asjale on üks, aga meil kõigil teistel on sellele asjale teine vaade. Eesti on selles kriisis ikkagi olnud Euroopa üks kõige halvemini hakkama saanud riik, kus on kõige suurem ostujõu langus olnud terves Euroopas, kõige suurem tööstustoodangu langus olnud terves Euroopas, kõige suurem hinnatõus olnud terves Euroopas, ja tööpuudus kasvab, nii et mühiseb.

Kui me räägime inflatsiooni põhjusest, siis selleks ongi seesama rohepööre. Selle rohepöörde lahutamatu komponent on nii-öelda kliimamaks ehk CO₂-komponent, mida me kõik maksame praegu oma elektriarvetega, mida me maksame oma kütusearvetega. Nüüd te tahate seda laiendada metsandusele, põllumajandusele, maanteetranspordile veelgi rohkem, kui ta juba on, samuti kodusoojale. See kõik teeb pööraselt kallimaks. Kui teie meelest praegu on kõik hästi, inimestel ei olegi mingit muret ei elektriarvetega, ei soojaarvetega ega transpordiarvetega, siis muidugi on tore seda rohepööret jätkata ja seda CO₂ maksu laiendada. Aga selle CO₂ maksu laiendamise otsuse olete teie ära teinud ja see on sisuliselt maks. Nii et te olete meile siin Riigikogu ees suu sisse valetanud oma huultega.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! No kui te juba sellisesse võitlusse lähete, siis võib öelda, et praegune ETS on lepitud kokku teie ajal. Aga vaatame numbritesse sisse. Esiteks, praegu nendel riikidel, kes on investeerinud taastuvenergeetikasse, on elekter odav ja seetõttu neil on palju paremad elektrihinnad. Ehk siis vastupidi, need, kes on tegutsenud varem, on paremas olukorras. Teiseks, vaatame majandusnäitajaid. Te lihtsalt lahmite oma väidetega, aga kui me vaatame numbritesse sisse, siis kahe aasta jooksul SKT on kasvanud 28,7%, vabade töökohtade arv on kasvanud 51%, tööhõive määr 20–64-aastaste hulgas on kasvanud 2,6 protsendipunkti. Ja seda olukorras, kus meil on tulnud tööturule Ukraina sõjapõgenikud. Hõivatud ametikohtade arv on kasvanud 4,5%. Ma räägin ainult [aastatest] 2020–2022 ehk kahe aasta jooksul. Keskmine brutopalk on kasvanud 22,3% ja töötukassa registreeritud töötuse määr on vähenenud 0,6 protsendipunkti. Eelmisel aastal tuli töökohti juurde, mitte ei vähenenud.

Jah, tõsi on see, et olukorras, kus Ukraina sõjapõgenikud, kes on siin ajutise kaitse saanud, hakkavad ka väljenduma tööhõivestatistikas, need tööpuuduse näitajad suurenevad, aga tegelikkus ei ole sugugi nii halb. Seda kõike öeldes ei ütle ma seda, et inimestel ei ole raske. Miks me muidu teeme energiatoetusi, kõikvõimalikke toetusi, tõstsime palku? Tulumaksuvaba miinimumi tõstsime 654 euroni, et inimestele jääks rohkem raha kätte selles kriisis toimetulekuks. Me teeme seda kõike sellepärast, et me saame väga hästi aru, et inimestel on raske ja me peame aitama. Näiteks tänu energiatoetustele on elektri hind olnud 100 eurot megavatt-tunni kohta madalam, kui ta oleks ilma nende meetmeteta. Nii et ma ei eita, et inimestel on raske, ma mõistan ja seetõttu me teeme neid pingutusi.

Palun nüüd teine lisaküsimus. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma küsin Venemaa tudengite kohta, kes õpivad Tartu Ülikoolis ja on taotlenud oma elamisloa pikendamist. Ma tuletan meelde, et tegemist on inimestega, kes on õppinud eesti keele selgeks, kes on lääneliku maailmavaatega ja kes tõepoolest soovivad jääda Eestisse, et panustada meie riigi arengusse. Ma tean, et praegu on pall valitsuse käes. Mis on viimased uudised? Mis võib olla teie otsus nende tudengite suhtes?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kuna me oleme elamislubade ja nende pikendamise suhtes teinud sellised üldised reeglid ja oleme kokku leppinud selles, et me Venemaa ja Valgevene elamislubasid selliselt ei pikenda, siis on tõesti olukord, kus hammasrataste vahele jäävad inimesed, kes ei ole kuidagi nii-öelda venemeelsed või Putini-meelsed, kes on tõepoolest teinud siin pingutusi, õppinud eesti keele ära, et oma stuudiumi jätkata. Ja mitte ainult nemad, vaid meil on ka inimesi, kes töötavad eksperdina, [näiteks] erinevate valdkondade arstid. Me oleme koalitsioonis seda arutanud, et kas saaks teha mingeid erandeid sellistele inimestele, kuid hetkel meil ei ole omavahel kokkulepet. Mina isiklikult arvan, et me võiksime teha sellistele inimestele erandid, sest nad soovivad oma õpinguid jätkata või panustavad Eesti ühiskonda muul moel, on tõesti õppinud ära ka eesti keele, teinud selle jaoks pingutusi. Minu meelest me võiksime neid kaasuseid vaadata niimoodi inimlikult. Aga meil hetkel selles suhtes kokkulepet ei ole.

Ma tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume järgmise küsimuse juurde. Selle teema puudutab põlevkivi kasutamist. Siin esitab küsimuse Maria Jufereva-Skuratovski, vastab peaminister Kaja Kallas. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Viimasel ajal üha enam kuuleme energeetikavaldkonna ekspertidelt, et lähiperspektiivis me ei saa põlevenergeetikast loobuda, kuna see tagab Eesti energeetikajulgeoleku. Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ütles otse, et kuni meil pole alternatiivi juhitavate energiaallikate täielikuks väljavahetamiseks, ei tohi me põlevkivienergeetikast loobuda. Lisaks taastuvenergiale peab meil olema ka midagi muud, näiteks tuumaenergia, mujalt ostetud elektrienergia või põlevkivi. Ja ma küsin: miks valitsus ei panusta piisavalt sellesse valdkonda? Miks ei liiguta näiteks selles suunas, et soetada uusi energiaplokke, mis säästaksid loodust ja tagaksid Eestile energiajulgeoleku? Olemasolevad plokid on juba ammu amortiseerunud ja neid kogu aeg remonditakse.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Me peame vaatama seda, kuhu maailma ja Euroopa trendid üldiselt lähevad. Juba praegu näeme, et elektri tootmine fossiilsetest energiaallikatest on erakordselt kallis: palju kallim kui meretuuleparkidest saadav elekter või päikeseparkidest saadav elekter, ka palju kallim kui näiteks tuumajaamadest saadav elekter. Tõsi on see, et 2022. aastal toodeti põlevkivist üle 1 teravatt-tunni rohkem elektrit. Kui me vaatame kogupilti, siis 95% kogutarbimisest me tootsime ise siin Eestis. Palju oli sellest põlevkivi[toodang], aga näiteks päikeseelektritoodang on olnud kõvasti suurem.

Tõsi ta on, et me tahame [teha] ja me oleme teinud väga palju pingutusi, ka siinsamas Riigikogus muutnud elektrituruseadust selleks, et saada taastuvenergia projekte kännu tagant [lahti]. Meil on tohutu arv liitumisi, aga millegipärast need toodanguni ei jõua. Me püüame edasi arendada meretuuleparke, kus tuul pidevalt puhub ja elektrit tuleb. Aga tõsi ta on, et me peame vaatama ka neid energiaallikaid, mis tasakaalustaksid taastuvenergiat ehk mida oleks lihtne sisse-välja lülitada olukorras, kus tuul ei puhu ja päike ei paista.

Põlevkivisse täiendavalt investeerimine elektri tootmiseks ei tundu mõistlik just sellepärast, et see läheb niivõrd kalliks. Kui me [võtame] Auvere, mis on kõige uuem [elektrijaam], aga mis on pidevalt rikkis – uudis on pigem see, et Auvere töötab kui see, et ta ei tööta –, siis me peame vaatama uusi allikaid. Näiteks me oleme otsustanud valitsuse tasemel tuua ka tuumaenergiauuringud varasemaks, et saada vastus küsimusele, kas selle väikese generaatori toomine või tuumajaama loomine Eestisse oleks mõistlik ja millised need riskid on. Küll aga on seaduses kirja pandud, et selle, kas tuumaelekter kasutusele võtta või mitte, peab otsustama Riigikogu. Aga jah, suund on pigem taastuvatesse energiaallikatesse, energiasalvestusvõimsustesse, energiaallikatesse, mis tasandavad taastuvelektri kitsaskohti. Täiendavalt põlevkivisse investeerimine tooks väga suured kulud tulevikus, kui me näeme, kuhu see trend läheb.

Palun nüüd täpsustav küsimus, Maria Jufereva-Skuratovski!

Aitäh! Ma tahtsin täpsustada. Auvere probleem on see, et see ehitati algusest peale vigadega, sellepärast see ei toimi nii, nagu see peaks toimima. Aga ma küsin veel selle kohta: kuidas te suhtute CO₂-kvootide süsteemi? Mõned eksperdid väidavad, et tegemist on juba aegunud süsteemiga, on vaja sellest kas loobuda või siis ümber vaadata selle süsteemi tingimused. Mis on teie arvamus selle kohta?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt Auverest. Jah, ma olen teiega nõus, et see oli algusest peale vigane. Aga miks? Sellepärast, et selle tehnoloogia pakkus Prantsuse firma, kellel põlevkiviga mingit kogemust ei ole. Ja kui me vaatame, siis maailmas tegelikult ei ole selliseid riike või selliseid ettevõtteid, kellel oleks põlevkiviga kogemus, eriti meie põlevkiviga. Sealt tulevad vead ka edaspidi sisse. Täiendavalt sinna investeerimine ei tooks seda võimekust juurde.

Nüüd küsimus, mis puudutab CO₂ hinda ja CO₂-süsteemi. Seda on püütud reformida ja on ka reformitud, et kui näiteks hind läheks väga kõrgeks, siis saaks tuua uusi ühikuid turule ja seda pinget leevendada. Aga mida ma tahan öelda siin, et tegelikult need CO₂ rahad lähevad kõik tagasi ühiskonna hüvanguks. Me ise oleme nendest CO₂ rahadest teinud väga palju investeeringuid energiajulgeolekusse, ka energiatõhususse. Samamoodi me tegelikult kasutame seda raha hetkel inimeste aitamiseks selles energiakriisis toimetulekuks. Aga mõte on ju selles, et suunata ikkagi tarbimist selle poole, mis ühiskonnale ja majandusele ja loodusele ei tee nii palju haiget kui fossiilsed kütused. Me kõik tahame elada puhtas keskkonnas. Kui inimestelt küsida, mis on kõige suurem väärtus, mida Eesti puhul hinnatakse, siis vastatakse, et Eesti loodus. See on see, millele see kõik on suunatud. Sinna see majandus liigub. 

CO₂-süsteemis saab alati kokkuleppele jõuda selles, et teha täiendusi, kui vead on tulnud välja. Suured muudatused tehti paar aastat tagasi, et seda süsteemi reformida, et ta tõesti tõukaks kogu majandust sinnapoole, et see oleks rohelisem või kliimaneutraalsem. Näiteks kas või sellel suvel me nägime juba Eestis, et meil on väga kuumad suved, aga see, mida me näeme Euroopas, pildid, kus suured jõed kuivavad ära – see on kõik see, kuhu suunas kogu maailm liigub, kui me ei tee selle jaoks pingutusi, et kliimamuutust pidurdada. Ja see on üks osa sellest kogu süsteemist.

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Marko Šorin, palun!

Tänan, hea Riigikogu esimees! Proua peaminister! Loomulikult on põlevkiviteema eestlaste jaoks väga südamelähedane ja see läheb meile kõigile korda, sest põlevkivi on meie suhteliselt unikaalne maavara. Ja tänu sellele, et see on meil üsna unikaalne, on ka teadus, mis sellega tegeleb, ja tippteadlased, kes sellega tegelevad, üsna kõrgetasemelised, kui mitte maailma parimad. Hea näide on, kui aastaid tagasi Eesti Energia investeeris Jordaaniasse ja Ameerikas Utah' osariiki, lootuses oma teadmisi seal edukalt ära kasutada. Võib ka ajaloost meelde tuletada, et teise maailmasõja ajal Saksa allveelaevad kasutasid just nimelt põlevkivikütust, sest see vajus merepõhja, mitte ei tõusnud tavapäraselt vee peale.

Täna seitsmenda päevakorrapunktina tuleb meil arutusele TAKS ehk teadus- [ja arendustegevuse] korralduse seaduse eelnõu. Kui me esmaspäeval põhjendatult kiitsime Eesti teaduse seisukorda, mis on suurepärases seisus ja on läinud järjest paremaks, siis tagasiside osapooltelt, kes on TAKS-iga seotud, on üsna hävitav. Me ka kultuurikomisjonis arutasime, et kompromiss leiti selliselt, et mitte keegi ei ole rahul. Kuidas te ikkagi suhtute TAKS-i perspektiivi, kui eraõiguslikud asutused ütlevad, et see on selgelt neid diskrimineeriv ja nad on sunnitud teadusele pühendunud inimesi koondama, vähendama oma teadusuuringuid, ehk Eesti teadus võib hakata tegema vähikäiku?

Aitäh! Austatud peaminister, ma korraks lihtsalt ütlen, et me oleme hetkel teema juures, mis on põlevkivi kasutamine. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Väga osavalt sealt põlevkivi uurimise juurest teadus- ja arendustegevuse juurde. Loomulikult nende ressursside puhul, mida meil on, me peame vaatama, kuidas neid väärindada. Näiteks teadus- ja arendustegevuses põlevkiviga seotud üks suur probleem on jääkmaterjal, aherained. Ja mul on hea meel, et näiteks Tallinna TalTechi teadlased uurivad seda, kuidas seda aherainet teedeehituses paremini ära kasutada. Aga siiamaani ei ole leitud väga palju selliseid uusi lahendusi, mida saaks teha selle jaoks, et taaskasutada seda materjali. Ehk siis kaevatakse maa seest välja, väga palju läheb raisku.

Nüüd, tulles teie küsimuse juurde, mis puudutab teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust, mille tõesti valitsus kinnitas ja saatis Riigikogule arutamiseks. Seal on väga palju erinevaid huvisid ja seal on väga palju erinevaid huvigruppe. Ja tõesti, seda lahendust on mitmeid aastaid arutatud, mitmeid aastaid läbi vaieldud ning on püütud kuulata kõiki huvirühmi ja teha nende huvirühmade huvide vahel kompromissi. Kompromiss sageli tähendab seda, et kõik peavad midagi tagasi andma ja keegi ei ole lõpuni rahul. Mõnes mõttes võib ka öelda, et selline kompromiss, kus kõik ei ole rahul või kõik on võrdselt vähe rahul, on hea kompromiss, aga eks te saate seda siin arutada.

Mis puudutab erasektori ja avaliku sektori ülikoole, siis seal on püütud leida tasakaal. See oli tegelikult kõige suurem vaidluskoht lõpuni välja. Ja tasakaal on selles kohas, et võrdsetel asjaoludel koheldaks samasuguseid asutusi võrdselt. Näiteks eraülikoolide puhul ei võeta arvesse ettevõtluslepinguid. Teaduse tegemisel peaks neid põhimõtteliselt kohtlema ikkagi võrdselt, ka raha. See raha on erinevates pottides, seda hakatakse lihtsalt teistmoodi jagama, kui seda on senini jagatud. Aga ma väga loodan, et sellega ei tehta erasektori ülikoolidele kuidagi liiga. Tõsi ta on, et avaliku sektori ülikoolidel on suurem mõjujõud ka lobitegemisel, ma arvan, siin Riigikogus ja igalpool ministeeriumides. Avaliku sektori ülikoole peab riik üleval, erasektor seda ...

Austatud peaminister, teie aeg! Teine lisaküsimus, Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Tõesti, hea kolleeg läks selle teemaga päris laiaks, aga ma üritaks fookust põlevkivi peale tagasi tuua. Olgem ausad, kui me vaatame põlevkivi ja põlevkivi tulevikku, siis teie vähemalt peaministrina ja oma erakonna esindajana olete väga selgelt pannud maha need daatumid, millal peaks Eesti lõpetama põlevkivielektri kasutamise ja millal peaks Eesti lõpetama põlevkivist õli tootmise. Need aastad on vastavalt 2035 ja 2040. Ja minu küsimus ongi see. Vaadates energiahindasid, mis meil täna on, ja vaadates ka seda, et me ei ole suutnud välja töötada konkreetset plaani, millega me tagame järgmise 10 või 15 aasta jooksul Eesti Energia varustuskindluse ja julgeoleku, ja need alternatiivid, mida te Maria Juferevale tõite, siis need on ka ju ainult plaanid – tegelikkuseni on veel päris pikk maa. Minu küsimus teile on: kas need daatumid, mis te olete välja hõiganud – 2035 põlevkivielektri tootmisest loobumine ja 2040 põlevkiviõli tootmisest loobumine –, on jätkuvalt teie jaoks olulised daatumid? Ja mis on teie sõnum Ida-Virumaa inimestele? Seal on täna töötuse määr niigi väga suur ja ilmselgelt põlevkivi kasutamise lõpetamine selles piirkonnas tähendab töötuse tõusu. Kui valitsusel head alternatiivi ei ole, suuri toetusi ei ole, siis me jätame ju tegelikult Ida-Virumaa piirkonna, mis vähemalt loosungina on teie valitsuse jaoks üks prioriteetseid piirkondasid, jälle teistest maakondadest maha. Nii et sooviks nende kahe daatumi kohta vastust.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, need daatumid on pandud selleks, et riik väljub nii põlevkivielektri tootmisest kui ka põlevkivienergeetikast üldiselt. See ei puuduta erasektorit. Kui erasektor soovib seda jätkata, siis seda tehakse, aga erasektor üldiselt on väga teadlik maailmatrendidest ega pane raha sinna, kus ta põleb, ja seda on ka näha.

Nüüd, kui te küsite energeetikaplaani kohta, siis te tegelikult ütlesite kaks vastandlikku väidet: ühelt poolt ütlesite, et teil on ainult plaanid, ja teiselt poolt ütlesite, et teil plaani ei ole. Jah, vastab tõele, et meil on plaan, kuidas neid energiavõimsusi rohkem turule tuua. Me oleme selle jaoks teinud põhjaliku taastuvenergiaauditi, et need kitsaskohad tuvastada. Me oleme Riigikogule saatnud ka erinevad eelnõud, näiteks fantoomliitumiste kõrvaldamiseks ja elektrituru paremaks korrastamiseks. Nüüd MKM kuulutab välja järjekordse vähempakkumise meretuuleenergiale, et me saaksime neid uusi energiaallikaid turule ja tänu sellele elektrivarustuskindluse paremaks ja tänu sellele ka elektri hinna alla.

Nüüd küsimus, mis puudutab Ida-Virumaad. Tõepoolest, meil on täpselt sama mure Ida-Virumaa inimestega, mida Ida-Virumaa inimesed ise väljendavad: just seesama tööküsimus. Ida-Virumaal on väga töökad inimesed, kellel on väga spetsiifilised oskused. See tähendab seda, et me meelitame sinna investeeringuid, mis vajaksid samasuguste oskustega inimesi. Me tegime õiglase ülemineku fondi, kõik rahad suunasime Ida-Virumaale. See on seemnerahaks, et ettevõtted saaksid asutada oma tehased, oma ettevõtmised seal. Ja hea näide on see, et meil neid otsuseid järjest tuleb. Näiteks Ida-Virumaale see suur magnetite tehas, siis see aheraine kasutamise tehas. Selliseid projekte tuleb veel. Ja see on just selle jaoks, et seal ei tekiks sellist sotsiaal-majanduslikku probleemi, millest me oleme väga teadlikud. Ida-Virumaa inimesed on väga ettevõtlikud ja nad on üldiselt väga avatud uutele ettevõtetele. Seda ei saa öelda kõikide piirkondade kohta. Nii et mina olen küll mõõdukalt optimistlik, et Ida-Virumaast saab Eesti üks innovaatilisemaid ja kiiremini liikuvaid piirkondi, kuna sinna investeeritakse palju ja inimestel on tööd ja leiba.

Tänan! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume järgmise teema juurde. Selle on kirja pannud Mart Helme, vastab välisminister Urmas Reinsalu, teema on diplomaatia. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Täna hommikul lugesin, et Venemaa riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin on teatanud, et Balti riigid on ammendanud oma suveräänsuse – kusjuures ta isegi ei ütle mitte "Balti riigid", vaid ütleb "pribaltiskije stranõ" ehk siis Balti mere äärsed maad –, mistõttu suhtlus nendega on kaotanud mõtte. Me teame ju, et eelnevalt on meil toimunud ka riikidevaheline suursaadikute väljasaatmine ja tagasikutsumine, mis diplomaatilise suhtluse viib sümboolselt praktiliselt nulli. Minu küsimus on: kuidas teie käsitlete kõiki neid Venemaa samme, millele lisandub veel see, et Venemaa on teatanud, et kõik riigid, kes praegu Ukrainat toetavad, maksavad selle eest valusalt? Mida täpselt silmas peetakse, on raske öelda. Kas teie käsitlete seda sisuliselt Venemaa-poolse sõja kuulutamisena või käsitlete te seda blufina või käsitlete te seda lihtsalt sellise diplomaatilise pingpongina?

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Kõiki neid küsimusi tuleb praegu vaadata Venemaa agressioonisõja kontekstis Ukraina vastu. Ja kindlasti tuleb neid ähvardusi võtta tõsiselt selles mõttes, et nad ongi suunatud kogu lääne kogukonna heidutamiseks, ähvarduse põhifookus on suunatud just nimelt kõige Ukraina-meelsematele ja Vene agressiooni vastustavatele riikidele. Kui Venemaa Föderatsioon esmaspäeval teavitas meie suursaadikut oma otsusest diplomaatilisi suhteid alandada, siis me nägime, et selle otsuse mõttekäik oli kantud just nimelt tugevast hukkamõistust, et Eesti Vabariik tingimusteta toetab Ukraina võitu, ja et me kõikehõlmavalt oma käsutuses olevat diplomaatilist erikaalu ja meie käsutuses olevaid praktilisi vahendeid rakendame selleks, et Venemaa kaotaks. 

Kui hinnata Venemaa retoorikat, siis ma juhin tähelepanu, et möödunud nädalal ähvardas Venemaa ka Saksamaad kohutavate tagajärgedega, mis puudutas otsust tankide võimaliku saatmise kohta. Ma loodan, et lähima aja jooksul Saksamaa selle otsuse langetab. Meie vastus on kindlasti ühemõtteline. [Esiteks,] me ei löö sekundikski kõhklema nende ähvarduste all, ja teiseks, meil ei ole vähimatki illusiooni. Eestil ei ole minevikust – ja vaadates seda, milline genotsiid toimub Ukrainas – vähimatki illusiooni Venemaa kavatsuste puhul mitte mingisugusest heatahtlikkusest või üldistest inimsusest ja riikidevahelistest suhetest lähtuvatest mõistlikkuse asjaoludest juhindumiseks.

Seetõttu on meie jaoks oluline rohkem liitlassõdureid Eestis. Meie jaoks on oluline see, et selle sõja tulemus oleks Ukraina võit ja Ukraina territooriumi vabastamine, et selle sõja tulemus ei jääks ambivalentseks või mingilgi määral interpreteeritavaks, et agressioonidel on võimalik riigipiire tänases Euroopas muuta. Sellest kontekstist tulenevalt, aga ka meie julgeolekuhuvidest tulenevalt ja vaadates ka seda, et eelmise aasta märtsikuus Eesti Vabariik saatis välja rea Vene diplomaate, kes tegelesid sõjapropagandaga, ja meie diplomaatilistest huvidest tulenevalt oleme selle pariteetsuse põhimõtte kehtestanud. See jõustub 1. veebruarist sellel aastal. Ja igasugustele Vene vastusammudele – me oleme sellest selgelt omapoolse diplomaatilise noodiga teada andnud – reageerib Eesti Vabariik sümmeetriliselt pariteetsusest lähtudes.

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Mart Helme!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Selle jutu peale meenub mulle ajakiri Sõdur. Ma ei mäleta täpselt, tõenäoliselt 1939. aasta talvel meie spetsialistid kirjutasid seal, et Nõukogude-Saksa konflikt ei ole võimalik, kuna Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel asub rida teisi riike, kellest enamik on kõigele lisaks neutraalsed, mis peaks välistama nii selle, et need neutraalsed riigid satuvad Venemaa rünnaku alla, kui ka selle, et Vene-Saksa konflikt võib üldse päevakorda tulla. No me teame, et Vene-Saksa konflikt tuli, ja me teame, missugused olid tagajärjed. Minu küsimus oli ikkagi selles: kas te käsitlete, kas Eesti Välisministeerium ja Eesti valitsus käsitleb neid Venemaa väga selgeid ja väga jõhkraid diplomaatilisi samme sisulise sõjakuulutusena meile, mille suhtes meie peaksime tegema omapoolsed järeldused ja ettevalmistused?

Urmas Reinsalu.

Aitäh! Ei, Eesti Vabariik ei käsitle neid Venemaa samme sellena, et Venemaa soovib alustada nende sammudega, mis puudutavad diplomaatilise esinduse alandamist või ka seda vaenulikku retoorikat, nii-öelda otsest sõjategevust Eesti vastu või meie regiooni, lääneriikide vastu. Sellena ma seda ei käsitle. Kuid kahtlemata Venemaa käsitleb meid ühe osana lääneriikidest enesestmõistetavalt vastasena. See ei ole vastane mitte kitsalt rahvusvahelise sõjaõiguse mõttes, aga see on vastane strateegiliselt. Ja loomulikult vastaste suhtes rakendatakse ka Venemaa poolt erinevaid infooperatsioone, küberrünnakuid, kõiki muid meetmeid, et meid heidutada ja et meid nõrgestada. See on kindlasti meie ülesanne seda vastutegevust hinnata, vastutegevust tõkestada ja omalt poolt mitte sellele alluda või enda põhimõtteid ja oma strateegilist julgeolekuhuvi habrastades kuidagiviisi taganeda sellest uuest julgeolekuolukorrast, milles meie, milles kogu Euroopa asetseb.

Seetõttu ma saatsingi valitsusele heakskiitmiseks – ja eile valitsus saatis parlamenti – uued julgeolekupoliitika alused, mis näevad ette suurema sõjalise kaitsesuutlikkuse arendamise, vähemalt 3%-lise riigikaitsekulu sisemajanduse kogutoodangust. Need julgeolekupoliitika alused esimest korda meie julgeolekupoliitika kujunemise loogikas käsitlevad selgelt ja ühemõtteliselt Venemaa Föderatsiooni kui meie keskset ja suurimat ja reaalset julgeolekuohtu.

Eksistentsiaalne oht selle sõja tulemustest johtuvalt ei ole suunatud sugugi ainult Eestile, vaid see on suunatud kogu Euroopale, ennekõike loomulikult Venemaaga vahetult piirnevatele riikidele. Seetõttu on meie jaoks oluline, et lääneriigid jätkavad kiires ja kasvavas joones Ukraina sõjalist toetamist ja jätkavad Venemaa nii poliitilist isoleerimist kui ka majanduslikku nõrgestamist eesmärgiga saavutada selles sõjas Ukraina võit. Venemaa ambitsioonid on laiemas plaanis ülemvõim lääne üle. Meil ei ole vähimatki kahtlust, et Venemaad taltsutab praegu meie NATO-liikmesus, meie oma riigikaitse koos liitlastega taltsutab igasugusteks agressiivseteks aktideks nii meie kui ka meie regiooni liitlaste vastu, mitte mingisugune juhindumine rahvusvahelise õiguse põhimõtetest või eraldi võetuna kahepoolsetest suhetest. See on paraku reaalsus.

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea välisminister! Tõesti, te olete tuntud selle poolest, et te olete tugev diplomaat. Teie raamatus "Välisminister", kus te räägite oma töö telgitagustest, on päris mitmeid juhtumeid, kus te olete suutnud erinevate osapoolte vahel kompromissi leida. Ja tegelikult diplomaatia on ka väga oluline koht suhtluseks oma rahvaga.

Ma tulen korra teema juurde, mis puudutab väga paljusid lõunaeestlasi, aga ka väljaspool Lõuna-Eestit elavaid inimesi – see on Nursipalu harjutusvälja küsimus. Nimelt, president Karis, kes käis eelmisel nädalal kohapeal, viitas päris mitmele probleemile ja tegi päris suuri etteheiteid valitsuse suunal, öeldes, et tõesti, valitsus ei ole algatanud selles küsimuses eriplaneeringut, ei ole ühtegi valitsuse otsust ega alusdokumenti, mille järgi kogu seda protsessi veetakse, ei ole tehtud keskkonnamõjude uuringuid, mürauuringuid ega midagi sellist, mis annaks hea aluse kogu selle diskussiooni pidamiseks.

Ka peaminister Kaja Kallas on seda teemat kommenteerinud. Ta just nimelt viitas sellele, et tema oleks valmis neid otsuseid valitsuse tasemel tegema, kiiremini edasi liikuma, aga partnerid – head koalitsioonipartnerid tema vaates siis – on need pidurid, kes ei taha seda teemat valitsuses arutada. Me teame ka seda, et parlamendi väliskomisjon ja [riigi]kaitsekomisjon, kes seda teemat käsitlevad, on keeldunud nendest aruteludest siin parlamendis enne valimisi.

Minu küsimus teile, heale diplomaadile, on see: kuidas selles olukorras liikuda edasi nii, et Eesti inimesed oleksid hoitud? Kõige hullem on see, kui inimestelt võetakse ära kodud eesmärgiga nende kodusid kaitsta. See kindlasti ei ole hea diplomaatia ja ma arvan, et see ei ole hea lähtekoht oma inimestega rääkimiseks.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Riiki ei saa juhtida kuskil külmkapi taga või voodi all kükitades. See tähendab seda, et kas hirmust või valimiste ees värisedes lükatakse need asjad edasi. Ma ei mõista – kogu austuse ja armastuse juures, mis mul meie parlamendi komisjonidesse on – seda käitumisjoont. Loomulikult, just nüüd tuleb neid asju arutada, teha seda ausalt ja avameelselt. Ma loodan, et meie mõtted on kantud konsensuspõhimõttest, ja me ei vaidlusta strateegilisi, sõjalistest nõuannetest lähtuvaid tarvidusi, mis on vajalikud Eesti riigi kaitsmiseks ja liitlaste kohaloleku suurendamiseks. Inimestele tuleb asju selgitada, inimestega tuleb saavutada kokkulepped, aga mitte põnnata. Seetõttu väita, et asjad seisavad koalitsioonipartnerite taga, siis kindlasti mitte Isamaa Erakonna taga.

Tõepoolest, ma lugesin ka Vabariigi Presidendi etteheiteid, et ametkondlikul tasemel või Kaitseministeeriumi poolt ei ole asju tehtud. Need tulid mulle täieliku üllatusena. Ma olen proua peaministrile teinud ametliku ettepaneku, et teeme järgmisel nädalal valitsuse väljasõiduistungi Nursipalule. Ja kindlasti ma homme küsin ka kaitseministrilt, miks need asjad – selged asjad – ei rakendu nõnda, et meil oleks selgus, milline on riigi valitsuse intentsioon ja et me suudame need asjad jõustada. Asjade jätmine ebamäärasesse kaugusesse tekitab inimestes asjatut stressi, ei suurenda usaldust ega võimalda lõpuks jõuda ka venitusteta nende strateegiliste otsusteni, mida on tarvilik langetada riigi kaitsevõime kasvatamise huvides.

Ja nüüd teine lisaküsimus. Martin Helme, palun!

Aitäh! Kogu selle vestluse taustal mulle teeb väga suurt muret see, et peale meie suursaadikutetaseme kadumist suhetes Venemaaga ka meie positsioon suhtluses Venemaaga ei ole enam mitte kui võrdne partner kellegagi, vaid meie vaatame kogu aeg kuhugi lääne poole ja oleme nende eestkoste all. Aga ma ei tahtnud tegelikult sellest [rääkida].

Enne oli küsimus peaminister Kaja Kallasele teie kolleegi, sotsiaaldemokraadi Lauri Läänemetsa kohta, kes Vene meedias räägib sellest, kuidas sotside roll seisneb selles, et mitte lubada Eestis venelaste läbipeksmist, ja eestlased käituvad või tahaksid käituda nagu Stockholmi jõukude sugused vägivallatsejad venelaste suunal. Seda Läänemetsa intervjuud – mina ise ei ole lugenud – on kajastatud ka Vene meedias. Kriitika oli otseselt rahvuslike erakondade suhtes. Ma tundsin küll ennast puudutatuna, võib-olla tundis isegi mõni isamaalane ennast puudutatuna sel teemal. Ma tahaksin küll küsida, et kuidas sellised intervjuud Eesti siseministri poolt, Eesti ühe erakonna juhi poolt ja teie valitsuskoalitsiooni kaaslase poolt aitavad kaasa meie diplomaatilistele suhetele nii ida kui lääne suunas.

Urmas Reinsalu, palun!

Mina lugesin siin koosoleku ajal seda intervjuud. See on rõve intervjuu, kogu see intervjuu, kus ta ütleb – mis ta seal osundas? Reformierakond, Isamaa, EKRE –, et sotsiaaldemokraatide mõte on, et nemad tahavad venelasi peksta – meie, teised parteid – ja sotsiaaldemokraadid kaitsevad. See on tegelikkuses mängimine, rahvustevahelise vaenu õhutamisele väga selge intentsiooniga, et saada vene valijate hääli. Ja kui siseminister mängib veel nii toksilises alas, nagu Narva tanki teisaldamine, siis see on täiesti vastutustundetu ja provokaatorlik aktsioon.

Läänemets võtku eeskuju EKRE-st: te viskasite välja tegelinski, kes tegi EKRE valimiskampaaniat, kus kutsus vist proua Rimmeli eest valima, sõimas mind idioodiks ja ütles, et Zelenskõi on sõltlane. See oli ilge retoorika. Tõsi küll, mitte teie erakonna väljaviskamisel, vaid ise astusid välja teie Narva aktivistid, kes olid tuntud Narva tanki ümber ümmardajatena aastate jooksul, viitena, et Mart Helmega oli neil kokkulepe, et Nõukogude okupatsiooni ausammastega EKRE ei tegele, aga seda kokkulepet Mart Helme vist rikkus ja seetõttu nad astusid ise välja, EKRE ei visanud neid välja. Nad leidsid, et salakokkulepet on rikutud.

Ja niisugused asjad, kokkulepped, mängimine Putini-meelsele hoiakule ühiskonnas või nii-öelda rahvustevahelise vaenu loogikale, kujutades ette, et sellega õnnestub mingi hääl õngitseda, tehes seda retoorikas, et raha ei haise, nagu öeldi Vana-Roomas, siis hääled ei haise. Teate, andke andeks, sellisel retoorikal on vere maitse minu jaoks. Nii et ma kutsun üles konsensusele, et sellele loogikale, mis meil on retoorikas, et Eesti riiki tuleb kaitsta, jätta valimiste-eelses saginas mängimine välja. Riik on üks, olukord on väga kriitiline. Meil elab siin suur kogukond vene emakeelega inimesi, kellest suur osa, me teame, on kas segaduses või mingi osa on Putini retoorika mõjuväljas. Ja sellele vastandumine, nende kaitse retoorikale üles ehitada Eesti rahva esindamise võim siin saalis järgmise nelja aasta jooksul on täiesti moraalitu. Ma kutsun ülesse sõlmima siin erakondadevahelist selget põhimõttelist kokkulepet. See asi on ilge.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Ma näen, et meil on kaks protseduurilist küsimust. Kõigepealt, Tõnis Mölder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Parlamendi puhul, kui me seda arutelu peame, on informatsiooni omamine kindlasti ääretult tähtis. See reageering, mis härra Reinsalu tegi, ja see küsimus, mida hea kolleeg härra Helme püstitas – kas teil istungi juhatajana on olemas informatsioon, millisest intervjuust või millisest väljaütlemisest täpselt [jutt] käib, et meil, parlamendiliikmetel oleks ka siin interaktiivselt võimalik seda teemat lahata ja võib-olla ka sõna sekka öelda? Parlamentaarne arutelu sellistel tõsistel teemadel, kui see kõik tõele vastab, on ääretult oluline. Kas te oskate öelda, mis intervjuu see oli, kus härra Läänemets nii halvasti ennast väljendas?

Aitäh! Ma ei võta seda praegu protseduurilise küsimusena. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Jah, kuna mind mainiti siin ...

Vabandust, me ei ole praegu läbirääkimiste voorus.

Jah. Ma esitan protesti.

Selge. Palun!

Esitan protesti. Ma ei ole kunagi kusagil öelnud, et meie ei võta Nõukogude ausambaid maha. Ma ütlesin Narvas umbes kaks aastat tagasi kohtumisel, et 9. mai küsimuses jääme me alati eriarvamusele. See on midagi täiesti põhimõtteliselt muud. Inkrimineerida mulle siin mingite sammaste kaitsja rolli on valelik ja kohatu. Ja ma soovin, et see oleks protokollis fikseeritud, et ma ei ole mingisuguse punasammaste kaitsjana kunagi esinenud.

Aga need sinu venelased ütlesid, et teil oli mingi kokkulepe, ega mina ei tea.

Aitäh! Läheme edasi. Palun, austatud välisminister ... 

Vabandust! Vabandust! Kirglik teema.

 ... austust ja ärge karjuge siin saalis.

Läheme viienda küsimuse, teema juurde. Selle esitab Riigikogu liige Tõnis Mölder, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on Estonia uurimine. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! See on teema, mille puhul, ma arvan, poliitikat ei ole mõistlik teha. Ja ma küsin päris tõsiseid küsimusi. Nimelt, Estonia huku uurimine ja selle rahastusküsimus on olnud korra juba siin infotunnis meil ka nii-öelda debatiteemaks. Ja ma olen seda küsimust siin mitmel korral tõstatanud, just nimelt, mis puudutab lisarahastust ja seda, kas ja kuidas oleks võimalik selle teemaga niimoodi edasi liikuda, et väga paljud Eesti pered, kelle jaoks see teema on väga tõsine ja väga isiklik ja väga sügav, saaksid nendele keerulistele ja lahtistele küsimustele veelgi selgemad vastused.

Mis mind teeb aga oluliselt murelikumaks, on see, et Ohutusjuurdluse Keskuse endine juht Rene Arikas, kes küll praegu on viimaseid päevi ametis, on öelnud nii avalikkusele kui ka saatnud parlamendi poole ühe läkituse, kus ta tõsiselt viitab sellele, et tema töösse ehk Ohutusjuurdluse Keskuse töösse on sekkunud nii poliitikud kui ka ametnikud, mis tähendab seda, et talle ei tagatud sõltumatust selles küsimuses. Ja see tegelikult heidab kogu sellele uurimisprotsessile väga halba varju. Ta viitab siin mitmele puudusele, mis puudutab rahastamist, näiteks ekspertide värbamist ja kaasamist, kus nii poliitikud kui ka ametnikud tegid talle selles osas takistusi. Ja minu küsimus teile on see. See kindlasti heidab juurdlusele ja selle läbipaistvusele sellist poliitilist varju. [Esiteks,] kas te saaksite seda teemat natuke laiemalt kommenteerida, ja teiseks, kinnitada siin parlamendisaalile, et teie ei ole kuidagi sellesse uurimisse poliitiliselt sekkunud?

Kaja Kallas, palun! 

Aitäh! Kõigepealt saan kohe ära kinnitada: mina ei ole kuidagi sellesse uurimisse poliitiliselt sekkunud. Seda esiteks. Nüüd, Ohutusjuurdluse Keskuse juhi ja MKM-i vahel olid tõesti mingid arusaamatused, selle tõttu Ohutusjuurdluse Keskuse juht lahkub omal soovil ja uue juhatajana alustab Märt Ots juba 1. veebruaril. Selle avaliku konkursi kuulutas välja MKM detsembri alguses.

Senise Ohutusjuurdluse Keskuse juhi etteheide ministeeriumile on olnud ebapiisav rahastus, sealhulgas palgad ja tema enda palk. Aga te ise teate, et riigiasutustega on nii, et kõik palgad, kõik sammud, kõik kulud tuleb pikalt ette planeerida. Need pannakse lukku eelarvega ja planeeritakse lähtuvalt sellest. Selline olukord on üsna pretsedenditu, et eelarveaasta keskel tullakse palka juurde küsima. Siis saadakse eitav vastus, sellepärast et need läbirääkimised käivad alati riigieelarve arutamisel, ja ei pikendata inimeste töölepinguid. See tegevus on kindlasti lubamatu. 

Mis on huvitav – ja sellel neljapäeval on meil see ka valitsuskabinetis –, on nimelt need tulemused, milleni nad uurimisel on jõudnud. Me kuulsime seda juba uudistest, aga valitsusele ei ole neid veel tutvustatud, ehk neid leide, mis on [avastatud] nende uuringute käigus. Nii nagu ma uudistest kuulsin, siis tõepoolest uuringute käigus on välistatud kokkupõrge mingi teise laevaga. Pigem on öeldud, et tegemist oli meresõidukõlbmatu alusega ja sellest tulenevalt ka see õnnetus. Aga kui uus juht alustab, siis tema ülesanne on neid leide analüüsida ja tegelikult tulla välja ka sellega, kas on vaja täiendavalt uurida. Kui on vaja täiendavalt uurida, siis millised on need rahavajadused, mis Ohutusjuurdluse Keskusel on. See peab jääma igal juhul uuele juhile. Tähtis on, et see töö jätkub.

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Tõnis Mölder! 

Aitäh! Härra Arikas viitab oma selles avalikus pöördumises või meediale antud intervjuus ka sellele, et tegemist on seaduse rikkumisega. Ja kindlasti parlament ja parlamendi erinevad komisjonid käsitlevad seda järgmistel nädalatel, et kas siin on seaduse rikkumist või ei ole. See on selles mõttes väga tõsine etteheide valitsuse suunal, sest ma ei kujuta ette, kui näiteks Riigiprokuratuur või Kaitsepolitsei ütleks, et poliitikud on kuidagi nende töösse sekkunud, või mis veel hullem, kuidagi rahaliselt, ma mõtlen eelarve kaudu, mõjutanud nende tegevust või piiranud nende tegevust.

Toon lihtsalt ühe näite. Härra Arikas viitab ka sellele, et 2020 on valitsuse otsusega see rahastus järgnevateks perioodideks tehtud, aga sellest rahastusest ei piisa tervikliku uurimise lõpuleviimiseks. Ja et eelmise aasta aprillis, siis kui teie olite juba valitsuse juht, lükati see taotlus tagasi. Siis tehti uus taotlus eelmise aasta novembris, uue valitsuse ajal, sooviga teha lisarahastust sellesse protsessi, aga valitsus ei võtnud seda isegi päevakorda.

Võib-olla me ei peaks enam nii väga minevikus olema. Minu küsimus on see. Kui nüüd tuleb sellele asutusele uus juht, siis kas see kuidagi parandab seda rahastuse poolt ehk annab kindluse, veel kord, ka neile inimestele, kes seda tööd täna teevad, aga eelkõige nendele peredele, kes ootavad neid vastuseid, et see uurimise protsess saab lõpuni rahastatud ja see raport saab lõpuni tehtud niimoodi, et kõikidele küsimustele, mida täna on uuritud, antakse vähemalt need vastused, mida selle uurimise käigus on võimalik teha, ja et raha taha see küsimus ei jää?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, mulle tundub, et endise Ohutusjuurdluse Keskuse juhi poolt on see natuke nagu peale kaklust rusikatega vehkimine. Selles suhtes see on minu meelest natuke ebaaus MKM-i suhtes, kuivõrd tõesti neil olid erimeelsused ja praegu omalt poolt justkui vabanenuna selliseid süüdistusi üles tõsta, minu meelest ei ole õige. Ja siis oleks aus – ja ma loodan, et Riigikogu seda ka teeb –, kuulata ära ka MKM-i vastavad etteheited. Aga minu meelest ikkagi eesmärk oli, et saavutatakse kokkulepe. See kokkulepe saavutati. Rene Arikas lahkub omal soovil ja niimoodi see võikski olla.

Nüüd, eelarve üle otsustab riigieelarveliste asutuste puhul tõepoolest alati riik. Meil on riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelud, kus iga ministeerium tuleb välja rahavajadustega, ja see on alati kaalumise koht. Isegi riigi rahakott ei ole põhjatu ja see tähendab, et alati kaalutakse, mida üks minister peab oluliseks või ei pea oluliseks. Aga antud juhul, mis puudutab seda uurimist, siis nii nagu ma olen teile korduvalt vastanud ka siin arupärimistel, see raha ülejääk oli olemas, mida ei olnud kaetud, ja praegu, aastalõpu seisuga on uuringu eelarves planeeritud jääk 315 000 eurot.

Nagu ma ütlesin, MKM plaanib seda aruannet, mis nüüd siiamaani on tehtud, esitleda juba homme valitsuskabineti istungil. Ja kui seal on täiendavalt vaja uuringuid teha, siis seda otsustab ikkagi uus juht, kes vastavalt suhtleb MKM-iga ja kokkuleppel ka teiste riikidega, kes seal on samamoodi kaasatud, ja tuleb nende täiendavate rahavajadustega. Aga omalt poolt ma võin kinnitada seda, et me oleme eraldanud märkimisväärsed summad, et seda uuritaks ja et küsimustele saadaks vastused. Ja tõepoolest, see vahearuanne juba osadele küsimustele on vastanud, nii nagu uudistest on kuulda, ja valitsuskabinet saab seda paremini teada homme. Ja uuringutega minnakse edasi, et leida vastused ka ülejäänud küsimustele.

Ja nüüd palun kaks lisaküsimust. Martin Helme.

Aitäh! Ülearenenud empaatiavõimega inimene, nagu te olete, oli see väga tüüpiline vastus, mida me teilt sageli kuuleme: "Mina sellega ei tegele." No vot, mina arvan, et see on viga. Meil on olemas Ohutusjuurdluse Keskus, mis seaduse kohaselt – mulle läheb see vähem korda, aga teile on see kindlasti usu artikkel – ja Euroopa direktiivi nõuete kohaselt peab olema täiesti sõltumatu. Ja siis Ohutusjuurdluse Keskuse ameti juht paneb ameti maha ja ütleb, et ma panin ameti maha, sellepärast et ministeerium ei lubanud mul palgata selliseid inimesi, keda ma tahtsin, või mulle antud eelarve raames teha selliseid kulutusi, nagu ma asutuse juhina tahtsin teha, ja ütleb, et sellega on tegelikult takistatud ja pärsitud tema ohutusjuurdlust. See on väga tõsine probleem. See on probleem selles mõttes, et meil Eestis jälle ei täideta seadust – ehk see, millest me siin tihtilugu räägime, mille üle te olete väga uhke, et Eesti olevat õigusriik. Tuleb välja, et ei ole õigusriik, seadusi ei täideta.

Aga siin on teine probleem veel. See raha, mis eraldati konkreetselt Estonia uurimiseks, oli üle-eelmise valitsuse ehk selle valitsuse, mille liikmed meie ka olime, meie erakonna liikmed ka olid, eraldatud raha.

Ei olnud, ei olnud, ei olnud. Kolm miljonit ... (Juhataja helistab kella.)

Austatud peaminister!

Oli küll, ärge vangutage pead, oli küll. Me võime selle üle vaielda, aga ma lihtsalt toon esile: 2020. aastal me eraldasime selle raha. Seda raha ei pikendatud. See oli ju algusest saadik teada, et see on alles esimene etapp, mille jooksul jõutakse ära teha mingid eeltööd, aga selle jaoks, et Estonia küsimustele vastuseid saada, tuleb edasi minna ja ka raha juurde eraldada. Seda te korduvalt teinud ei ole. Teie valitsus mitte lihtsalt ei takista Estonia uurimist, ei pärsi ja ei takista, vaid ta paneb selle ka seisma. Mul on lihtsalt küsimus: miks te takistate ja pärsite Estonia huku uurimist?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Vaadake, [esiteks,] erinevus teie ja minu vahel on see, et teie räägite, aga meie teeme. Tõepoolest, teie, kui te olite valitsuses, ütlesite, et peab uurima, aga meie valitsus koos Keskerakonnaga otsustas eraldada 3 miljonit eurot nendeks uurimisteks. Selles mõttes see teie valetamine võtab lihtsalt niivõrd uskumatuid mõõtmeid.

Teiseks, te ise ütlete, et vot, et kui teie oleksite, siis teie sekkuksite sinna. Te ei saa kahte asja üheaegselt öelda: [ühelt poolt] poliitiline sekkumine on vale ja teiselt poolt te ise teeksite, sellepärast et teie oleksite siis peaminister ja ütleksite täpselt, kuidas asjad peavad olema, ükskõik, mis amet see on. See on hoopis teine riik. Õigusriigis on nii, et on kokku lepitud valdkonnad, mille eest vastutavad ministrid, on kokku lepitud ametkonnad, kes tegelevad. Ja tõesti, kui te ütlete, et kui Ohutusjuurdluse Keskuse juht tuleb keset eelarveaastat ja soovib oma palka tõsta, aga MKM ei ole sellega nõus, siis see on sõltumatuse rikkumine. No niimoodi saaks ju iga ameti juht pressida lihtsalt välja, kogu aeg öelda: "Aga minu palka peab tõstma, sellepärast et ma olen sõltumatu ja mina ütlen, eks ole, kuidas ma seda asja juhin, ja minu palk peab olema kõrgem ja muudkui tõstke ja tõstke ja tõstke." Niimoodi päris seda rallit sõita ei saa.

Igal juhul, mida me oleme teinud – oleme eraldanud raha. Ohutusjuurdluse Keskus on 2022. aasta seisuga kõik planeeritud eeluuringud ära teinud, need on lõppenud. Läbi on viidud mitmed parvlaev Estonia esialgse hindamisega seotud põhiuuringute hanked ja uuringud. Alustatud on pääsenute ja teiste oluliste isikutega intervjuude korraldamist. Kõike seda tehakse. 23. jaanuaril tutvustasid Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdluskeskused ka vahearuannet, millest tuli välja, et seni kogutud tõenditele tuginedes ei ole mingeid viiteid kokkupõrkele ujuva objektiga ega plahvatusele vööri piirkonnas. Parvlaev Estonia ei olnud merekõlbulik. Seni ei ole leitud midagi, mis muudaks oluliselt 1997. aasta aruandes esitatud tehnilisi järeldusi ja õnnetuse toimumise põhjuseid.

Ja nüüd teine lisaküsimus. Mart Helme, palun!

No ju me siis põeme Martiniga mõlemad mälunõtrust. Aga ma mäletan ka, et me eraldasime, ja minu meelest me eraldasime just nimelt sellesama 3 miljonit. Ma arvan, et te lihtsalt pikendasite selle 3 miljoni kasutamist, ja selle raha ulatuses ongi praegu teostatud töid. Ja ei ole siin mingit juttugi sellest, et teie teete. Teie ei tee midagi, te takistate tegemist. Te takistate tegemist! Ja seda heitis teile ette ka härra Arikas. Te takistate! Selle asemel, et siin härra Arikase kallal võtta, peaksite võtma hoopiski oma minister Sikkuti kallal, kes ei suuda tagada seda, et Estonia uurimise vastavad protseduurid jätkuvad. Sellega tegelege! Tegelege oma kabinetis ministrite tööle panemisega. Te ei saa sellega hakkama, sest teil on seal ju luik, haug ja vähk, ja kõik peavad enne valimisi plusspunktid kätte saama, et teie pärast valimisi jätkata saaksite. Noh, nii kõrvalepõikena.

Aga minu küsimus puudutab mõnevõrra teist teemat. Tore, et tuvastati, et meil oli merekõlbmatu laev. "Tore" jutumärkides loomulikult. Aga aeg on liikunud edasi ja Rootsi poolel – ka Soome poolel, aga Rootsi poolel eriti – on hulgaliselt inimesi, kes on erru läinud ja kes nüüd julgevad rääkida, kuidas takistati tolliprotseduure ja kuidas Estoniaga veeti relvi ja kõike muud sõjaliselt tundlikku materjali, ja jätavad küll mulje, et just see oli põhjus, miks laev põhja läks. Kuidas kommenteerite?

Kaja Kallas, palun!

Vaadake, erinevus teie ja minu vahel on see, et teile meeldib rääkida muljest, usust ja nii edasi. Mulle meeldib rääkida faktidest ja teadmistest. Mina saan tugineda sellele, mida uuritakse. On Ohutusjuurdluse Keskus, kes tegeleb, on need uuringud välja mõelnud, milliseid uuringuid peaks tegema, et tõde välja selgitada, kes on need uuringud teinud, on need uuringud lõpule viinud ja jõudnud sellistele järeldustele, nagu ma just ütlesin. Kogutud tõenditele tuginedes ei ole mingeid viiteid kokkupõrkele ujuva objektiga ega plahvatustele vööri piirkonnas. Kui nad leiavad, et on vaja edasi arutada, sest teil on selline tunne ja uurida on vaja, siis seda tehakse. Räägitakse ka sellest, et peab uurima autotekki, mis seal on toimunud.

Ma ütlen, kuidas me saame seda ise rohkem tagant tõugata, kui me oleme eraldanud sinna raha 2021. aastal valitsuses olles, eraldanud sinna 3 miljonit uuringuteks. Need uuringud on viidud lõpule, praeguse seisuga 315 000 eurot on seal veel jäägina. Tuleb uus Ohutusjuurdluse Keskuse juht 1. veebruarist, kes saab vaadata sinna sisse, mida on veel vaja teha. Seda tehakse koostöös Soome ja Rootsiga, et vaadata koos nendega, kuna ka neid see puudutab. Nii et need on need sammud, mida me teeme, mida me reaalselt teeme selleks, et selgitada välja tõde.

Aga ma [küsin], kas seda tõde lõplikult on võimalik selgitada olukorras, kus see õnnetus toimus 1994. aasta septembris ja sellest on möödas ligikaudu 30 aastat. See laev on olnud merepõhjas. Loomulikult, uurimisvõimalused on läinud paremaks, ka igasugune modelleerimine on läinud paremaks, kui see oli 1990. aastate lõpus. Aga kas me lõplikult saame sellise rahu maa peale, et need uuringud ütlevad, et vot see juhtus, ja inimestele, kes kaotasid oma lähedased selles õnnetuses, saabub kindlus ja teadmine ja rahu südamesse – ma ei oska seda öelda. Me teeme selleks pingutusi, aga kas need uuringud selle tulemuse toovad, seda ma ei saa ette öelda, sellepärast et neid uuringuid viivad läbi inimesed, kes on eksperdid Ohutusjuurdluse Keskuses, kes sellise tegevusega toimetavad. Ja jällegi, neid eksperte tuleb usaldada.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume kuuenda teema juurde. Selle on kirja pannud Martin Helme, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on sõda. Martin Helme, palun!

Aitäh, hea spiiker! Hea peaminister! Meie erakond on alati teadnud, et Venemaa on Eestile eluohtlik riik. Me teadsime seda juba aastal 2007 ja 2008, kui teie erakonnakaaslane Jürgen Ligi saatis laiali sõjaväeluure ja selle tagajärjel Deniss Metsavas ja Herman Simm tegutsema said hakata. Teadsime seda aastal 2012, kui Ligi tahtis laiali saata ajateenistust. Samal aastal tegelesid Urmas Paet ja lapspornopiltnik Marko Mihkelson Eesti ja Vene viisavabaduse puššimisega. 2014 tegi Urmas Paet meil loovutusliku piirilepingu Venemaaga. Teil on pikk ja kuulsusrikas ajalugu Eesti huvide reetmises suhetes Venemaaga.

Ja sellest taustast lähtudes ei olegi ju võib-olla üllatav, et te olete teinud viimase aasta jooksul terve rea otsuseid, mis on Eesti kaitsevõimet kahjustanud. Te olete sisuliselt relvitustanud Eestit, andes ära kogu meie kahurväe, 120-sed, 155-sed kaugtule relvasüsteemid, ja olete ära andnud ka muid relvasüsteeme. Meil ei ole enam üldse laskemoona. Nüüd te plaanite saata sada meest Iraaki, sel ajal kui meie piiri taga käib jutt sellest, kuidas kohe tullakse Eestile kallale. Ja selle kõige leevenduseks te räägite, kui palju raha te olete kulutanud riigikaitsele ja kuidas me saame uued ja paremad asjad tagasi. Mina ei tea, millal need uued ja paremad asjad tagasi saame, aga neid praegu ei ole. Fakt on see, et Eestil on täna vähem relvi ja laskemoona – Eestil endal, mitte me ei räägi liitlaste asjadest, mis kõik ei ole veel siia ka jõudnud, mida on lubatud alles –, kui oli aasta tagasi, vahetult enne Venemaa sissetungi [Ukrainasse]. Miks te kahjustate Eesti kaitsevõimet ja miks te selsamal taustal kogu aeg esitlete ennast veel sõjaprintsessina?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Teie jutt on täis nii palju valesid. Ma väga loodan, et Jürgen Ligi ja Urmas Paet tegelevad nende valede ümberlükkamisega, mis te nende suunal pildusite. Tõesti, siin saalis kaitseb teid indemniteet, aga see ei tähenda, et te võiksite lihtsalt niimoodi mõõdutundetult valetada.

Ma tulen nüüd nende valede juurde, mida te ütlete Eesti kaitsevõime kohta. Esiteks, te ütlete, et laskemoona ei ole ja meil on kõik tühi. 2022. aastal me hankisime kaks korda rohkem laskemoona kui viimase 30 aasta jooksul kokku. Kaks korda rohkem laskemoona kui viimase 30 aasta jooksul kokku! Möödunud aastal tehtud lepingute alusel tarnitakse 2025. aastaks veel ligi 900 miljoni eest laskemoona.

Nüüd, mis puudutab äraantud haubitsaid, siis 2022. aasta lõpuks oli Eestisse tarnitud 18 liikursuurtükki K9, millest 12 jõudsid Eestisse eelmisel aastal. Neid ei olnud enne. Need haubitsad, 155-millimeetrised, oli plaanis tegelikult niikuinii vahetada nende K9 [suurtükkide] vastu. Meil ei olnud nendele 155-millimeetristele enam laskemoona, sellepärast et nende peal ei treenitud, need sai ära anda. Lisaks hangitud HIMARS-id ja ründedroonid venitavad Kaitseväe kaugtulevõimekuse veelgi kaugemale. Meil on Eestil erinevaid võimeid tunduvalt rohkem. Te ütlete, et liitlaste omad ei lähe arvesse. Olgu, ütleme, et liitlaste omad ei lähe arvesse, kuigi lähevad. Need on siia kohale toodud HIMARS-id, meil on erinevad liitlaste võimed, mis on koos sõduritega siin.

Aga ma ütlen, et täna on 18 K9-t juba Eestis, esimesed saabusid 2020. aastal. Leping on 36 K9 tarnimiseks ja äsja on sõlmitud veel lisaks üks leping. Tulevikus on kummaski brigaadis 18 K9-t. Ja see läheb järjest paremaks. Meil on liikursuurtüki K9 väljaõpe toimunud Lõuna-Koreas. Tänaseks on meil instruktorid, kes siin instrueerivad meie oma inimesi nendega toimetama. Meil on lisaks, eks ole, AS-90-d, meil on Carl-Gustav M2 granaadiheitjate asemel järgmise põlvkonna M4-d, mis on tunduvalt kergemad ja igatpidi paremad. Jaanuaris jõudsid Tapale 400 tükki, uus tarne. Need relvad on ladudes olemas, neid ei ole varasemalt olnud. Nii et kõik need [teie] väited ei vasta lihtsalt tõele.

Austatud peaminister, teie aeg! Nüüd palun täpsustav küsimus, Martin Helme!

Aitäh! No ma, jah, saan aru, et see ei jõudnud kohale, aga ma proovisin oma küsimuses seda ka rõhutada, et hange ei ole relv. Hange ei tähenda, et meil on midagi ladudes. Jah, on mõned üksikud näited sellest, et meil on. K9-d, need ostud, need otsused, need hanked tehti aastaid tagasi ära. Need jõudsid meile siia pärast seda, kui me olime kolm-neli aastat tagasi selle otsuse teinud, ja neid on ju vähe. Me oleme ära andnud palju suurema koguse. Ja muidugi oma jutuga jälle läksite sassi. Kui ma ütlen, et meil ei ole laskemoona, siis te ütlete, et on küll, aga 155-millistel ei olnud laskemoona. Tegelikult siin ei klapi. Samamoodi nagu ei klapi see, et veel aasta tagasi te eitasite, et Eestil üldse on vaja õhutõrjet. Tänaseks päevaks otsus on tehtud, aga mitte midagi edasi ei ole juhtunud. 

Aga ma küsin teisel teemal natukene. Sõjaprintsessiks on teid kutsutud, mitmeid auhindu te olete selle eest saanud, et te oskate lääne meedias ilusti rääkida. Ja korduvalt olete väljendanud seisukohta, et Eesti on sõjas. Eelmise nädala valitsuse konverentsil suutsite te mõne lausega lausa kolm erinevat väidet välja käia: [esiteks,] Eesti on sõjas; teiseks, me valmistume sõjaks; kolmandaks, seoses Nursipaluga, me valmistume selleks, et sõda ei tule. No mina, ükskõik kuidas ma pingutan, ei suuda neid asju korraga klappima panna.

Eesti, esiteks – minu meelest tuleks üle rõhutada –, ei ole sõjas. Ja minu meelest tuleks üle rõhutada ka seda, et iga Eesti valitsuse ja valitsusjuhi ülesanne peaks olema töötada palehigis selle nimel, et tõepoolest Eesti kunagi ei satuks sõtta, sest kui Eesti satub sõtta, siis see on meile rahvuslik katastroof. Aga ma saan aru teie järgmisest lausest, et me ikkagi valmistume sõjaks, et see on teie plaan, sest see ju aitab Reformierakonna populaarsust tõsta, kui te hüsteeriat kütate. Ja kui te Nursipalust räägite, siis tuleb välja, et Nursipalu – mis on muidugi mitte Nursipalu, vaid Nurispalu, sest see on nurispidi tehtud protsessiga – te kasutate ettekäändena seal rullimiseks. Selle tõttu ma küsin: kellega kolmest Kaja Kallasest me räägime täna? Kas sellega, kes on sõjas, sellega, kes valmistub sõjaks, või sellega, kes sõda ära hoiab?

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

Konventsionaalses sõjas me ei ole, seda tunneb igaüks omal nahal, et siin pommid ei lenda. See vastab tõele. See, et me valmistume selleks, et seda sõda siia kunagi ei tuleks, on ka tõsi. Selle jaoks valmistumine tähendab seda, et me hangime laskemoona ja me koolitame oma inimesi. Ja see tähendab ka seda, et meie Kaitsevägi, meie liitlased peavad saama harjutada nende relvasüsteemidega, mis siia on tarnitud ja mis veel tulemas on.

Õhukaitses oleme teinud konkreetsed otsused. See ka ei vasta tõele, mis te väidate, et mitte midagi edasi pole tehtud. Need õhukaitsesüsteemid jõuavad siia 2025. aastaks. Seni on siin ka liitlaste õhukaitse, mida varasemalt ei ole olnud, siin on ameeriklaste saadetud HIMARS-id.

Nüüd see, et me oleme sõjas, on selle kohta, et lisaks konventsionaalsele sõjale on käimas hübriidsõda. [Esiteks] energiasõda, mida Putin alustas juba enne selle konventsionaalse sõja algust: pool aastat enne, kui ta hakkas Euroopale gaasitarneid piirama. Selle tõttu läksid energiahinnad kõrgeks Euroopas, sealhulgas Eestis. Me kõik tunneme seda omal nahal. Teiseks on käimas kübersõda: küberrünnakud, mis on suunatud Eesti erinevate andmebaaside vastu. Seda, et inimesed seda ei tunne, on kõik tänu sellele, et me oleme otsustanud oluliselt investeerida kübervõimekuse tõstmisesse ja oluliselt investeerida meie süsteemide vastupidavusse, et nad ei läheks rivist välja ja et inimesed seda tegelikult ei tunneks. Need küberrünnakud on olnud suuremad, kui nad on olnud varasemalt, ja need on pidevad ja jätkuvad. Võetakse erinevad valdkonnad, mida rünnatakse. 

Nii et kõik need väited vastavad tõele. Me konventsionaalses sõjas ei ole, sõjalist ohtu meie piiri taga otseselt ei ole, aga konventsionaalse sõja kõrval on käimas hübriidsõda, mis puudutab energiasõda, mis puudutab ka kübersõda. Ja üks eesmärke, mis Putinil veel on, mis [läheb] väga kokku selle narratiiviga, mida teie olete ehitanud, on see, et Putin pommitab tsiviiltaristuid, tsiviilelanikke, et tekitada migratsioonilainet Euroopasse, mida me ka tunneme. Sõjapõgenikud on siia tulnud selleks, et me aitame naisi ja lapsi, samal ajal kui Ukraina mehed sõdivad. Aga see on täpselt kõik osa sellest, et Euroopa ei peaks vastu, et me teeksime teistsuguseid otsuseid, et me ei aitaks Ukrainat selles sõjas toime tulla. Me ei tohiks sellega leppida.

Ja nüüd kaks lisaküsimust. Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma küsin suurtükiväe võime arenduse kohta laiemalt. Loomulikult Ukrainat meil on vaja aidata ja seda me oleme ka teinud ja seda me oleme teinud väga jõuliselt. Mis puudutab suurtükiväe relvasüsteeme, siis me oleme andnud ära kolm pataljoni ehk kaks 122-millist ja ühe 155-millise järelveetavate suurtükkide patarei. Asemele me oleme praegu saanud ühe pataljoni, ühe pataljoni K9-d, mis on meil kohal. Meil on plaanis saada teine pataljon, aga selle üks osa jõuab kohale 2024., teine osa 2025. aastaks, ja neid kõiki on vaja moderniseerida. See moderniseerimine käib tempos paar relva kuus. Siin me näeme neid kääre.

Viimase abipaketi korral ma oleksin oodanud ka seda,  kuidas me selle asendame ja palju meil üldse suurtükiväge vaja on. Kui me teeme diviisi, siis see on ju loogiline oletus, et diviisile on vaja oma suurtükiväge, mida me ei saa võtta brigaadidest. See tähendab seda, et seal peaks olema kaks või kolm suurtükiväepataljoni veel lisaks sellele HIMARS-i pataljonile. Suurtükiväe nõrkus on olnud üks peamisi Ukraina sõja õppetunde. Meil oleks vaja plaani, kuidas me diviisi suurtükiväe loome ja samas asendame need relvasüsteemid, mis me oleme ära andnud. Kuidas me seda teeme? 

Seda enam, et kui me saame Euroopa rahurahastust raha, siis tegelikult seda raha saab kasutada ainult sihtotstarbeliselt. Ehk kui me saame selle eest, et me andsime järelveetavaid haubitsaid ära, näiteks raha, siis me saame selle raha eest osta uusi suurtükke. Muud selle eest teha ei saagi. Oleks oodanud Kaitseministeeriumilt selget plaani, kuidas me sellega edasi läheme ja kuidas asendame need äraantud suurtükid ja loome diviisi suurtükiväe, sest ilma selleta diviis ei ole täiuslik.

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, meie ja kõigi liitlaste eesmärk on ju see, et sõda Ukrainas lõpeks selle jaoks, et Venemaa selle sõjaga kuhugi kaugemale ei areneks. Seetõttu ongi olnud kokkulepped suurendada sõjalist panust. Kaks asja. Esiteks see, et ukrainlased suudaksid tekitada Venemaale sellega seoses valu, et nad saaksid tagasi lüüa need väed, mis seal on, ja teiseks, saata ka väga selge sõnum Venemaale, et me oleme Ukraina taga, me toetame ukrainlasi, et nad selle sõja võidaks. Kui Ukraina seda sõda ei võida, siis see on ohtlik ka meile. Te saate sellest ju väga hästi aru.

Kõik otsused, mida valitsus teeb, tuginevad Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele. Antud juhul ka needsamad küsimused, mis teil on, olid ka meil enne selle otsuse tegemist: kas meil on asendust, kas meil ei teki Kaitseväes lünka. Plaan selle suurtükiväe asendamiseks on ju olemas, järjest neid hankeid on tehtud ja need K9-d ju tulevad nende asemele. Kui rääkida rahurahastust, siis me räägime ikkagi asendusväärtusest. Nii nagu te ütlete: asendada endale samad võimed, mis [olid enne]. [Kui rääkida] nendest lünkadest, siis hetkel on meil ju ka liitlaste võimed siin, mida on juurde toodud ja mis aitavad ka meie Kaitseväel seda kollektiivset kaitset siin teostada. Nii et me oleme lähtunud Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest. 

Ka Kaitseväe juhataja suur huvi on see, et Eesti kaitsevõimes ei tekiks mingit lünka. Tänu sellele, et me tegime need otsused juba eelmise aasta alguses enne kui sõda algas, kui me läksime nendesse hangetesse, et laskemoona omandada, et suurtükke omandada, et relvasüsteeme hankida, saime me neid odavamalt kui need, kes alustasid peale sõda. Tänu sellele ka need hanked realiseeruvad meie jaoks kiiremini. Laskemoon on just hea näide. Või needsamad Carl-Gustavid, mida Tapale jõudis jaanuaris 400 tükki, uut – need on kohal. See ei ole mingi hange, vaid need on reaalselt kohale tulnud süsteemid.

Ja nüüd palun, Mart Helme!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Eks poliitiku asi ongi juttu puhuda, mulli puhuda. See on jutt, see on mull, teil ei ole mitte mingit reaalset ettekujutust. Isegi Ukraina sõda ei ole teile seda ettekujutust suutnud luua, mis tähendab lahingutegevus, kui palju lahingutegevuses iga päev kulub laskemoona, kui palju lahingutegevuses hävitatakse olemasolevat tehnikat, varustust. Selle paari kahuriga, mis meil on, vist mingi 18 K9-t – jumal hoidku, see on paari päeva küsimus, kui nad rivist välja lüüakse, kuskil saab laskemoon otsa ja nii edasi ja nii edasi.

Kas te annate endale aru, et Eesti on praegu olukorras, kus Venemaa ei tunnusta meid enam rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste suhete subjektina, vaid käsitleb meid rahvusvaheliste suhete objektina, territooriumina, millel ei ole suveräänsust ja millele Venemaal on ajaloolised õigused? Ja selles olukorras räägite te meile muinasjuttu, aga ei tegele riigikaitse tegeliku arendamisega, õppustega, massilise meeste õppustele kutsumisega, relvastuse muretsemisega ja meie liitlastelt kohe, hangeteta, vajaliku varustuse muretsemisega.

Muinasjutud meid ei aita! Teie olete muinasjutuvestja ja teie juhtimisel annate te Venemaale nii diplomaatilised kui ka sõjalised põhjused meie ründamiseks juba enne, kui Ukraina sõda lõpeb. Kas te saate sellest aru? Muidugi ütlete, et te saate, ja hakkate rääkima uusi muinasjutte, aga tegelikult te aru ei saa. Tegelikult me oleme ülihaavatavas olukorras ja te ei tee mitte midagi, et see olukord paraneks. Ja rääkida Kaitseväe juhatajast – Kaitseväe juhatajale võite kuppusid peale panna nii palju, kui tahate, ta on ...

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! See on muidugi puhas Vene retoorika, et meie sammud on Venemaa provotseerimine ja tänu sellele, et meie midagi teeme oma kaitse tugevdamiseks või Ukraina kaitsmiseks ... (Mart Helme hõikab midagi saalist. Juhataja helistab kella.) Ärge palun röökige! Et meie teeme oma kaitse tugevdamiseks või Ukraina aitamiseks üht-teist, see justkui provotseerib, seda hirmu Venemaa kogu aeg üritab külvata. Nad üritavad hirmu külvata ja mul on väga halb näha, et ka teie üritate sellele hirmule anda hagu alla ja täpselt sedasama Vene retoorikat siin Riigikogu saalis korrata. Ma tean, et te teete seda ka rahvakohtumistel. Ma tõesti palun, et te seda ei teeks, sellepärast et see ei ole kuidagi Eesti huvides.

Te ühelt poolt justkui heidate ette, et me ei tee piisavalt, ei hangi piisavalt laskemoona. Jällegi, tuletan meelde, siinsamas saalis 19. jaanuaril 2022. aastal, kui ma tulin oma avaldusega julgeolekupoliitilisest olukorrast, kui me olime valitsuses just teinud otsused eraldada täiendavat raha riigikaitsesse selleks, et me lähme hangetesse hankima laskemoona, hankima relvasüsteeme juurde, siis te olite siin väga kriitilised selles osas ja ütlesite, et see sõjahüsteeria, mingit sõda ei tule. Hiljem te ütlesite, et Ukraina on läinud ja sellega pole mõtet tegeleda. See on kõik seesama, mida Venemaa kogu aeg esitab. Huvitav, teie võib-olla tõesti loete rohkem seda, mis on Vene retoorika.

Mis puudutab õppekogunemisi, siis me oleme koalitsioonis kokku leppinud, kuigi aeg on lühikene, et meil tuleb vähemalt kaks lisaõppekogunemist. Üks on juba toimunud, teine tuleb veel. Me oleme teinud reaalseid samme, eraldanud reaalset raha selleks, et riigikaitset tugevdada, üle miljardi euro läheb riigikaitseinvesteeringuteks. Me tõstame riigikaitsekulutused 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Me oleme seda teinud ja [astunud] reaalsed sammud ka nende kulutuste tagamiseks, selleks et meie kaitsevõime kuidagi ei nõrgeneks.

Aga ma veel kord ütlen, et praegu on oluline see, et Venemaa saaks Ukrainas lüüa, et Venemaa ei võidaks seda sõda. Sest kui nad võidavad või kui tuleb mingi [vahe]kokkulepe, siis see tähendab seda, et on paus üks aasta, kaks aastat, ja kõik jätkub palju suuremas mahus. Ja see on ohuks Eestile. Nii et ühelt poolt me tugevdame oma kaitsevõimet ja teiselt poolt saame aidata Ukrainat, et nad saaksid Venemaa otsustavalt tagasi lüüa.

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

Jah, ma tahan, et protokollis fikseeritaks, et peaministril ei ole õigust solvata rahvasaadikut ja kvalifitseerida teda mingiks Kremli agendiks siin. Ma ei ole mingi Kremli agent. See, et ma räägin asjaoludest, nii nagu mina neist aru saan ja olen kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, ei muuda mind Kremli jutupunktide esitajaks ega Kremli agendiks. Palun üks kord Kaja Kallasel sellest aru saada. Tema ei ole ilmeksimatu ja minul on õigus teda kritiseerida.

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Läheme seitsmenda teema juurde. Selle on kirja pannud Jaak Aab, sellele vastab peaminister Kaja Kallas, teema on inflatsiooni leevendamine. Jaak Aab palun!

Tänan, austatud esimees! Hea peaminister! Sellel teemal me oleme diskuteerinud siin varemgi, oleme diskuteerinud ka valitsuses ja meie nägemused on olnud veidi erinevad. Kui energiakandjate hinnatõus hakkas tekkima, see oli tegelikult ju üle aasta tagasi, juba üle-eelmisel sügisel, siis me diskuteerisime erinevate ettepanekute üle, mis me lauale tõime. Tunnustan vähemalt selle eest, mis me kokku leppisime. Eelmisel kütteperioodil need meetmed, mis tähendasid nii universaalmeetmeid kui ka sihitud meetmeid nii inimestele kui ka ettevõtjatele, aitasid sellest üle saada. Hinnatõus läks käest ära kusagil kevadel-suvel. Muidugi on sellel palju objektiivseid põhjusi, miks need hinnatõusud tekkisid, aga kahjuks jõudis Eesti inflatsiooni ja hinnatõusudega esirinda põhiliselt elektri, gaasi ja ka teatud määral kütuste tõttu.

Me oleme küsinud ka valitsuse ministrite käest. Kristjan Järvan ütleb, et tuleb oodata veel 20 000 töötut ära, enne kui aidata meie ettevõtjaid, kes ei ole kerges seisus, sest kõik sisendhinnad on nii kallid, et toodang ei ole lihtsalt konkurentsivõimeline. Teenused ei ole konkurentsivõimelised teiste riikidega, kes taolisi toetuspakette on rakendanud ja leevendusmeetmeid on rakendanud. Ja nüüd kostab jälle niimoodi, siin Isamaa on väitnud, sotsid on väitnud, et nemad aitaks küll, aga Reformierakond ei tule nende ettepanekutega kaasa. Sellepärast küsingi teie käest: mis on teie seisukoht, austatud peaminister, mis on Reformierakonna seisukoht? Kas tuleks aidata, kuidas tuleks aidata ja kuidas pöörata majandus, mis kipub juba miinusesse minema, uuesti kasvule?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma väga vabandan, et ma võtan aja, et korrigeerida ära see Mart Helme nii-öelda protseduuriline küsimus. See, et Mart Helme esitab siin saalis asju nii, nagu tema nendest asjadest aru saab, see on loomulikult absoluutselt lubatud. Lihtsalt minu üllatuseks langeb see täpselt kokku sellega, kuidas Kreml asjadest aru saab. Mina pole öelnud, et Mart Helme on Kremli agent, seda ütles ta ise selles lauses, küll aga ma lihtsalt imestan, kuidas tema maailmanägemus ühtib absoluutselt sellega, kuidas Venemaa asju näeb.

Austatud peaminister, ma pean korraks sekkuma. Te teate väga hästi, et protseduuriline küsimus, kui seda üldse esitatakse, esitatakse istungi juhatajale. See ei olnud protseduuriline küsimus ja see kukepoks ei lähe edasi. Mul on väga suur palve, et kui teie käest küsiti, Jaak Aab küsis, siis te vastaksite Jaak Aabile. Palun, sõna on teil!

Jah, ma vastan Jaak Aabile, aga kuna mul ei ole võimalik vastata nendele "protseduurilistele küsimustele", mis on tegelikult rünnak minu vastu, siis ma peaksin saama ka ennast kaitsta ja ma palun seda võimalust teha seda ühe lausega.

Nüüd ma vastan sellele küsimusele. Jah, on kuidagi levinud, et kõik tahavad teha häid asju, ja kui seda Reformierakonda ees ei oleks, siis saaks küll teha väga palju. Aga kui me vaatame reaalselt numbritele otsa, siis elektri hind on alanenud 38%. Mulle tundub, et see ettevõtete toetamise jutt on natuke inertsist, sest gaasi hind on alanenud 36%. Ettevõtete konkurentsivõime seisukohast me vaatame erinevaid elemente. Energia on seal üks väga oluline sisend ja kui me vaatame seda, siis tegelikult enamikus Euroopa maades on elekter olnud kallim, kui ta on Eestis. Seda esiteks. Teiseks, üks oluline sisend on palgad ja kui me võrdleme näiteks Soome või Rootsiga, ka keskmiselt Euroopa erinevate riikidega, siis meie palgatase, see vahe, kuskil kaks korda on meie palgad madalamad. Ehk see on üks sisend, mis on Eestis odavam.

Loomulikult me vaatame neid pakette, mida teevad teised riigid oma ettevõtete toetuseks, sest see on nagu võidujooks. Aga kui me vaatame nendesse pakettidesse sisse, siis selgub muidugi, et seal ei olegi nii väga toetused, vaid on laenud, on kohati ka sihituna, ja tegelikult ka see baas on kõrgem, kust nad peavad alla tulema. Me oleme teinud väga selged valikud. Me aitame inimesi nende raskete aegadega toime tulla, selle kaudu me tegelikult aitame ka Eesti ettevõtteid. Üks suur toetus, mida Eesti ettevõtted saavad ja mida teistel riikidel ei ole, on ettevõtte tulumaks.

Austatud peaminister, teie aeg! Täpsustav küsimus, Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea peaminister! Jah, neid palga ja inflatsiooni võrdlusi võib ju teha. Ma vaatasin lihtsalt, ütleme siis, niisugust suhteliselt normaalset perioodi energiahindades, mis oli 2021 teine kvartal. Ja kui me võrdleme nüüd mitte ainult energiakandjate hindu, vaid kogu hinnatõusu 2021 teine kvartal versus 2022 neljas kvartal – noh, poolteist aastat, ütleme niimoodi –, siis see on 30%. Statistikaameti kodulehekülje pealt saab neid võrdlusi teha. Samas inimeste sissetulek on kasvanud heal juhul 10% selle pooleteise aasta jooksul, sest palgatõus eelmine aasta oli seal umbes 8–9%, varem oli sutsu vähem, aga igal juhul umbes sellise ümmarguse numbri saab tuua. See tähendab, et endiselt 20% reaalsissetulekust inimestel on kadunud. Selle inflatsiooni ja palgatõusu vahe on väga suur ja ma ei usu, et me nii suurt vahet palgatõusus ja inflatsioonis – ma peaks tegema eraldi analüüsi – lähiriikidest [leiame]. Võib-olla lähematest, nagu Läti ja Leedu leiame, aga kindlasti mitte teistest Euroopa riikidest.

Nii et on raske. Küsimus on pigem selles, mis nüüd edasi saab. Mina saan niimoodi aru, et praegune valitsus enam ühtegi meedet ei kavatse. On räägitud küll sellest universaalteenuse hübriidvariandist, aga näiteks ettevõtjaid see eriti ei aita. Mikro- ja väikeettevõtetest on seda kasutanud umbes 25%. Põhjuseks on leppetrahvid, erinev bürokraatia ja nii edasi. Omavalitsused ei saa seda teha riigihangete seaduse või regulatsioonide tõttu, vähemalt suuremad. Nii et ta tegelikult ettevõtteid ja omavalitsusi aidanud ei ole. Nii et endiselt jääb küsimus, kas me ootame-vaatame. Nüüd on valimised, ärme tee midagi ja ootame, millal uus valitsus otsustama hakkab.

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

Jah, eks neid võrdlusbaase võib tuua igasuguseid. Te võtate täpselt 2021. aasta alguse, aga me teame, et 2021. aasta suvel algas energiasõda, ja Putin gaasitarnete piiramise kaudu viis selle hinna ka üles, mis tõi kaasa ka elektri hinna tõusu. Jah, see oli teistsugune aeg. Aga kui me võtame kas või aasta võrdluses, siis see hind on alla tulnud 38%, ja gaasi puhul 36%.

Nüüd, inimeste ostujõud. Jah, praegu ongi inimestel raske ja tõepoolest, esimene aasta, kui inimeste ostujõud ei tule selle hinnatõusuga kaasa. Aga kui me vaatame kümne aasta perspektiivis, siis palgad on kasvanud 85%, hinnad samal ajal 20%. Ja kui nüüd võtta, et aasta arvestuses kasvasid palgad keskmiselt 6,3%, siis kumulatiivne tulemus on see, et keskmine ostujõud kasvas kümne aastaga 53%. Kui me vaatame isegi seda, et jah, tõepoolest selle aastaga inimeste ostujõud kukkus, siis ta kukkus ikkagi 2018.–2019. aasta tasemele ehk [aega], kui meil ei olnud veel ühtegi kriisi. Ja see on ikkagi 42% üle 2011. aasta taseme.

Nüüd, ettepoole vaadates prognoosid näitavad jällegi ostujõu kasvu. Me oleme tõstnud toetusi, me oleme tõstnud pensione. Me oleme tõstnud tulumaksuvaba miinimumi selle jaoks, et inimesed tuleksid paremini toime, et neile jääks rohkem raha kätte. Ja selle tulemusena inimeste ostujõud hakkab jälle kasvama. Hea uudis on see, et hinnatõus on pidurdunud ja praegu me oleme samal tasemel kui augustis. Viimase nelja kuuga ei ole hinnad tõusnud. Ja kui me vaatame võrdluses teiste riikidega, kus inflatsioon on pigem tõusuteel, siis meie oleme allapoole minemas. Ja nüüd, kui toetused ja palgad on nii palju tõusnud, ka jaanuarist tõusevad veel, siis tegelikult see aitab inimeste ostujõu järele. Ja kui inimestel läheb hästi, siis läheb ka ettevõtetel hästi, sest palgasurve on väiksem ning tooteid ja teenuseid ka tarbitakse.

Nii et see reaalpalga ajutine langemine on üleeuroopaline fenomen. Kogu aeg ei saa minna üles, ühe aasta läheme tagasi. Aga nagu ma ütlen, prognoosid näitavad seda, et juba sellel aastal pöördub see jälle positiivseks ja ostujõud ...

Austatud peaminister, teie aeg! Lisaküsimus, Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Olen ka korduvalt teie käest küsinud, kuidas meie ettevõtjad peaksid selles turukonkurentsis hakkama saama. Ja vaatame numbritele reaalselt otsa, nagu te palusite. Saksamaa toetab oma ettevõtteid 7% SKP-st, Leedu 4%, Läti 3%, Eesti vaevalt 1%. Eelmisel aastal Soome toetas oma põllumehi täiendavalt 219 miljoni euroga, et põllumehed ja toiduainetööstus saaksid hakkama. Eestil on kõrvale panna ainult 10 miljonit. Ja vaatame eilset Swedbanki karmi prognoosi: toiduainete hinna tõus jätkub, ja väga suurel määral. Tänane uudis on see, et mahlatootja Largo sulgeb oma tootmise, sest ta ei suuda nende kõrgete energiahindadega Eesti turul enam hakkama saada. Töö kaotab 14 inimest. Ma küsin: miks Eesti valitsus midagi ette ei võta, et oma [ettevõtteid] toetada, et meie toiduainete hinnad oleksid odavamad? Me võiks alandada toiduainete käibemaksu, sest inimestele need toiduainete hinnad on muutunud juba üle jõu käivaks. Miks valitsus midagi ette ei võta? Miks te naabritelt ega ülejäänud Euroopa riikidelt midagi ei õpi?

Kaja Kallas, palun! 

Aitäh! Me vaatame väga sügavale sisse nendesse naabrite pakettidesse. Mul ei ole hetkel [neid materjale kaasas], ma lihtsalt mälu järgi taastan kõike seda, mida ma olen selle kohta lugenud. Esiteks näiteks Leedu. Protsendina on välja käidud suur number, aga kui vaadata sinna sisse, siis enamus sellest on laenud, mitte toetused – laenud, mida me võiksime ka paketeerida toetusena ettevõtetele. Kui me vaatame näiteks Soome seda 918 miljonit või mis see number oli, mis te ütlesite, siis see on kuue aasta peale. Kuue aasta peale, ja väga selgelt sektorid on seal välja valitud.

Nüüd, kui me vaatame seda konkurentsiolukorda, siis võtame kolm sellist suurt sisendit: elektri börsihind, palgatase, maksukoormus. See tähendab seda, et hetkel on Põhjamaades odavam elekter kui meil. Ja miks? Sest nad on investeerinud taastuvenergeetikasse. Nende palgad on aga 2,5 korda kõrgemad kui Eestis ja maksukoormus on 25–30% kõrgem kui Eestis. Lätis on meist kallim elekter, aga palgad on madalamad ja madalam on ka maksukoormus. Leedus on umbes sarnane palk, madalamad maksud, aga kallim elekter.

Kui vaadata Euroopa Liitu tervikuna ehk meie konkurente kõige laiemalt, siis keskmine palk on kusagil kaks korda kõrgem, maksukoormus on 23% kõrgem. Ja loomulikult, kui tehakse toetuspakette, siis toetuspaketid olukorras, kus nende tase on kõrgemal ehk elekter nende jaoks on kallim, peavad olema suuremad, et jõuda vähemalt meie tasemele. Ja me teeme toetusi. Võib öelda, et ka see on ettevõtetele toetus, et ettevõtetel ei ole Eestis tulumaksu. Seda ei ole teistes riikides. Ja see, et sa saad reinvesteeritud kasumi ilma maksudeta kätte, saad investeerida ettevõttesse, töötajatesse, seadmetesse – seda ei ole teistes riikides. Nii et see pilt on väga kirju.

Loomulikult me hoiame kogu aeg näppu peal. Aga ma ütlen, et see ettevõtete toetuse jutt on väga palju ikkagi inertsist, lähtuvalt sellest olukorrast, kui elektrihinnad olid nii palju kõrgemad. Elektri hind on kukkunud 38%, gaasi hind 36%. See ei ole enam seesama olukord, kus see jutt algas, et tuleb teha ulatuslikke toetuspakette. Ja lõppude lõpuks tuleb see kõik maksumaksjate taskust. Meil peab olema selge arusaam, miks me sinna raha paneme ja kuhu me paneme, sest kõigil ei lähe halvasti. Kõigil ei lähe sugugi halvasti.

Tänan! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki ametikaaslasi küsimuste eest ja ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastuste eest. Infotund on lõppenud.