Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma alustan ka tänusõnadega kõigile kaasatud osapooltele, olgu nad siis meie Eesti metsa eestkõnelejad kultuurilises mõttes, sotsiaalses mõttes, keskkonnakaitselises või majanduslikus mõttes, kes on kindlasti väga pikalt saanud kaasa rääkida, oma ettepanekuid teha. Kahtlemata suur tänu selle panuse eest! Tõepoolest, mets kasvab kaua ja ta peab jääma meie tulevastele põlvedele samamoodi hoida ja arendada, vajaduse korral peab Eesti mets ka meid kõiki rasketel aegadel kaitsma. Aga kui te lubate, siis ma tänan ka ametnikke ja kõiki ministreid, kaasa arvatud neid komisjoni esimehi, kes tegelikult on vägagi tegusalt käsitlenud metsanduse temaatikat aastail 2019–2023.
Nii nagu ma lubasin ka siin päevakorra kinnitamise juures esmaspäeval, annan väikese kerge ülevaate. Seda on mul nüüd võimalik teha selle komisjoni ülevaate andmise kontekstis, kus tõesti seitse istungit on olnud konkreetselt metsanduse arengukava teemal sellel perioodil. Seitse istungit, rõhutan. Lisaks me oleme kuulanud ära väga palju kollektiivseid pöördumisi metsanduse valdkonnas ja andnud nendele võimaluse korral ka vastuseid. Üldse kokku on 22 istungil arutatud metsateemasid. Ja tõesti on nõnda, et neid komisjone on saanud juhtida, nii nagu seda arengukava on saanud koostada erinevate poliitiliste jõudude liidrid. Siin on härra Savisaar, Yoko Alender ja mina, kes me oleme saanud neid komisjone korraldada ja juhtida.
Aga nüüd tõepoolest selle juurde, mida Riigikogu keskkonnakomisjon erakorraliselt arutas oma 19. jaanuari istungil. Olgu kohe ära öeldud, et tegelikult selleks hetkeks, kui keskkonnakomisjon kokku sai, et seda teemat kiirelt arutada ja siia suurde saali esimesele lugemisele saata, oli juhatus juba meid juhtivkomisjoniks määranud. Juhatusele suur tänu selle operatiivsuse eest! Komisjonis ei olnud kuidagi ettepanekuna kaalumise all see, et peaks olema muudatusettepanekute aeg lühem kui 10 tööpäeva. Kindlasti peavad kõik poliitilised jõud saama mõistliku aja jooksul seda dokumenti lugeda ja muudatusettepanekuid teha. Tõepoolest, tegemist on mahuka dokumendiga. Aga veel kord: ega need protsessid sinna kirjasõnasse ei ole langenud üleöö, seda kõike on tehtud väga pika perioodi kestel. Madis Kallas oli kohal, asekantsler Marku Lamp oli samuti kohal ja metsaosakonna juhataja Meelis Seedre oli täpselt samamoodi komisjoni istungil kohal ja valmis vastama komisjoni liikmete küsimustele. Komisjoni istungist võtsid osa kõik peale Natalia Malleuse, kes puudus. Nii et komisjon oli peaaegu täies koosseisus selle teema kallal.
Madis Kallas tegi ülevaate ja väga paljud teemad said tegelikult saalis ka laiema käsitluse juba saadikute küsimuste näol ja ministri vastuste näol. Eks me ka komisjonis puudutasime raiemahu temaatikat, see on ühtepidi sihukene emotsionaalne ja teistpidi majanduslik lähtekoht, seesama teema, et 9–11 miljonit tihumeetrit on see arvestusmäär. Minister märkis ka seda, et ilmselt peaks tulevikku vaatavalt jääma see raiemaht 9 miljoni tihumeetri kanti, ja rõhutas ka väga oluliselt seda väärindamise temaatikat, et Eestis kasvavast puidust saaks elanikele rohkem rikkust luua.
Komisjoni esimehena jäin ka mina kohe ikkagi kinni sellesse raiemahu temaatikasse ja uurisin, kuidas iga-aastast raiemahtu määratletakse. See arutelu ühel või teisel moel nii riigimetsa kui ka erametsa kontekstis leidis käsitlust. Marku Lamp rõhutas ka metsandusnõukogu tähtsust, et ilmselgelt tuleb jälgida raiemahtu ja seirata kogu seda protsessi, tervikuna. Aga siinkõneleja märkis ka ära, et tegelikkuses on ilmselt ikkagi omaniku käitumine ja turusituatsioon see, mis lõpuks dikteerivad selle raiemahu. Teistpidi on tõepoolest alati parlamentaarses riigis võimalik muuta õigusruumi. Aga samal ajal me kõik näeme, et kaasamise vajadus ja ka metsanduse arengukava rõhuasetus on sellel, et omanik peab muutuma targemaks ja just nimelt nõnda käitumine peab tagama Eesti metsa kasutuse, säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse. Me oleme korduvalt komisjonis arutanud selle üle, kas see pendeldamine riigimetsa raiemahuga lõpuks on lahendus, kui see tegelikult kandub üle erametsa ja üldist raiemahu loogikat piirmäärana ei muuda. Kas see on ikka lõpuks säästev ja kas see on Eesti metsa jätkusuutlikkusele, sektorile ja ka kommunikatsioonile selles valdkonnas kasulik?
Eraldi teemana küsisin väärindamise kohta, eelkõige puudutas see rõhuasetust energiakriis. Väga palju on ka ministri vastuse kohaselt valitsuskabinetis arutatud selle üle, millised on biomassi säästlikkuse kriteeriumid ja mis tagavad biomassi vastutustundliku käitlemise ühiskonnas laiemalt. Me oleme ju kõik pikalt võidelnud selle eest, et puitu peaks minema vähem ahju. Samas, Eestis väheväärtuslikku puitu on jätkuvalt ja kui ka erametsa palju majandada, siis tuleb seda eranditult sealt rohkem kui riigimetsast. Alati on öeldud, et seda puitu tuleks kasutada teisel viisil. Samas oleme paradoksaalselt langenud olukorda, kus me tahame enda kaugküttevõrku ja kaugkütte hinda hoida kontrolli all ja pigem tahaksime eestimaist puitu ikkagi hoida Eestis, et kütta soojaks Eesti majapidamisi. Eks see, mis tundus kolm aastat tagasi ilus ideaal, tundub ühel hetkel paratamatu reaalsus. Ka see teema selles olukorras leidis käsitlust.
Samuti tundsin huvi, kuidas käsitleb metsanduse arengukava kuuse-kooreüraski probleemi ja laiemalt seda temaatikat. Kui ikka armastatakse öelda, et mets peab olema see, mis meie kliima päästab ehk süsinikku seob, siis samal ajal võib-olla unustatakse ära see teine pool, et tegelikult kliima mõjutab ka metsa – metsa tervist ja kogu seda problemaatikat, seda, kui palju meil tervet metsa on ja millised kahjurid meil siin ringi liiguvad. Minister märkis, et metsanduse arengukavas on väga tugevas fookuses metsakahjustustega seonduv teema. Looduskaitsealade puhul ei nähta ette meetmeid sekkumiseks, kuid majandusmetsade puhul tehakse ennetus‑ ja teavitustöid, et ohjata kuuse-kooreüraski kahjustusi ning levikut. Marku Lamp ütles, et ollakse valmis töötama välja ka kaardilahendust, mille kaudu saab metsaomanikku ja ametkondi informeerida kooreüraski koldest.
Hea kolleeg Heiki Kranich küsis väärtuslike põllumaade seisukorra kohta. See oli seotud just nimelt metsamaa alatooniga. Marku Lamp vastas, et peatunud on metsamaa laienemine, sest kasutusele on võetud põllumajandusmaid ja laienenud on asustused ning taristud. Ta sõnas, et Eestis oleks võimalik metsastada hinnanguliselt 75 000 hektarit maad, ilma et tekiks konflikt toidutootmisega. See on see perspektiiv ja vastus. Heiki Kranich jätkas ja uuris puidu väärindamise kohta. Ta küsis, mis toetaks Eestis puidu väärindamist, mis need meetmed võiksid olla. Marku Lamp vastas, et metsanduse arengukava on metsanduse valdkonna arengut suunav dokument, mis peaks tekitama investeerimiskindlust. Jutt käis ka täpsematest meetmetest, mis töötatakse välja arengukava programmis.
Käsitlesime ka puidujäätmete põletamist. Sellele saime vastuseks, et MAK on üldine arengukava, mis ei pea kõike detailselt lahti kirjutama, ja võib-olla see on rohkem energiamajanduse arengukava teema, milles vaadatakse üle biomassi kasutuselevõtt. Hea kolleeg Heiki Kranich uuris veel seda, kas on plaanis anda kodumaisele biomassile ja puidule konkurentsieelis seadusandlikul tasandil. Minister vastas, et RMK on läbi viinud kaks hanget, millega pakuti kodumaistele katlamajadele soojatootmiseks materjali, ja need olid kõikide regulatsioonidega kooskõlas.
Käsitlesime veel sedagi, mis puudutas kriteeriume, mille alusel muudeti metsanduse arengukava. Madis Kallas vastas, et metsanduse arengukavas on tehtud palju muudatusi ja viimased muudatused tehti keskkonnaorganisatsioonide soovil. Ümber sõnastati eesmärgid ja jäeti välja majandusmetsade mõõdik ning hinnati, et need muudatused ei vaja uut sotsiaalmajanduslikku analüüsi. Madis Kallas selgitas veel, et peamine mõõdik metsanduse arengukavas näitab, et metsamaa pindala ei vähene. Ta märkis, et kui fikseerida ära majandusmetsade pindala, siis ei tohiks väheneda nende pindala mitte ühelgi kaalutlusel. Ja Marku Lamp lisas, et tuvastati võimalik konflikt Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga. Euroopa Liidu üleselt sätestatakse, et maismaast peaks olema kaitstud 30% ja rangelt kaitstud 10%, ning metsandussektoris on need eesmärgid tegelikult juba täidetud.
Puudutasime ka metsanduse arengukavas mitmeid kordi läbi käinud temaatikat kõrgendatud avaliku huviga alade kohta, millega RMK tegeleb, et metsaseadusest tulenevalt tuleb kaasata, läbi rääkida kogukondadega. Me uurisime eelkõige selle kohta, et nagu me teame, raadamise puhul, on see Nursipalu temaatika, erinevad trassikoridorid või ka küsimus laienes KAH‑alade teemale, kas näiteks see mets, mis asub Nursipalul, mis jääb küll metsana osaliselt kasvama, aga majandusmetsa arvestusest läheb välja, ehk ta tegelikult süsiniku sidumise kontekstis arvestuses enam ei osale. Kui trassikoridoride puhul või karjääride puhul võetakse mets maha, siis praegu seda taastamiskohustust ei ole. Argumendiks toodi, et taastamiskohustuse peaks ilmselt looma, see mets tuleb uuesti taastada ehk uuesti kasvama panna. Kuni sinnamaani välja, et mis see KAH‑ala mets on, kas ta on kaitsemets, kas ta on majandusmetsa arvestuses. Ja siin on tuldud välja õigusliku analüüsiga, mis tegelikult hetkel on sisustamata, et mis arvestusse see KAH‑ala mets siis päriselus jääb. Aga neid alasid juba kokkuleppeliselt ja lepinguga kaetult on riigimetsas väga palju tehtud. Kõikidel nendel arengusuundadel on oma mõju ja roll meie selle CO2 sidumise kontekstis ning seda peab väga tähelepanelikult jälgima.
Lõpetuseks uuris hea kolleeg Toomas Jürgenstein, kas metsanduse arengukavas on planeeritud uusi suuri projekte, mis võiksid tekitada vastukaja. Vastus oli, et ilmselt peale Nursipalu harjutusväljaku sellist teist kaasust teada ei ole. Ka sellele otsitakse lahendusi ja koostööd.
Vot selline oli meie lühike tunniajaline istung. Täna me peale saali istungit hakkame peale kaasamiskoosolekutega, neid tuleb ilmselt üsna mitmeid. Kuulame ära eri osapoolte arvamused, et need tuua siis juba teile siia saali arutamiseks, arvamuse andmiseks ja kaasarääkimiseks.
Ja tegime ka menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks (otsus oli konsensuslik), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (see otsus oli ka konsensuslik), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 8. veebruar käesoleval aastal kell 12 (ka see oli konsensuslik), ja viimaseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind (ka sellele keegi vastu ei olnud). Aitäh!