Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust! Head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 3. töönädala teisipäevase istungiga. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole. Siis ma palun Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson.

10:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab täna kaks Riigikogu otsuse eelnõu. Esimeseks, ""Eesti julgeolekupoliitika alused" heakskiitmine" eelnõu. Riigikogus esindab eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust peaminister. Teiseks, "Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" muutmine" eelnõu. Riigikogus esindab selle eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister. Aitäh!

10:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Olen vastu võtnud kaks eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd, palun, kohaloleku kontroll.

10:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohale registreeris ennast 58 Riigikogu liiget, puudub 43.


1. 10:02 Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (765 SE) esimene lugemine

10:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 765 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Heiki Kranichi.

10:02 Heiki Kranich

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjon on algatanud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse.

10:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolleegeid, keskendame tähelepanu ettekandjale.

10:02 Heiki Kranich

Ettekandja saab hakkama. (Naerab.)

10:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettekandja saab hakkama. Tubli! 

10:02 Heiki Kranich

Eelnõu puudutab niinimetatud F-gaase, millel on märkimisväärne mõju kliima soojenemisele. Varasemate arutelude käigus on olnud juttu ka sellest, et teatud F-gaasidele tuleks kehtestada rangemad piirangud. Aga tulenevalt sellest, et Euroopa Liidus on ettevalmistamisel täna juba F-gaaside suhtes karmim regulatsioon, on keskkonnakomisjon sellised ettepanekud esialgu kõrvale lükanud ja ootame ära seda, mis Euroopa Liidu poolt meile tuleb.

Küll aga on Eestis probleeme nendesamade F-gaaside arvelevõtmisega. Eksisteerib niinimetatud FOKA register, kus keskkonda mõjutavate niinimetatud F-gaaside arvestust peetakse. Samas on see arvestus selgelt ebatäielik ja kui ka Euroopa Liidus peaksid vastavad regulatsioonid muutuma, siis tänaste Eesti riigi käsutuses olevate andmete põhjal ei ole võimalik neidsamu võimalikke karmistavaid reegleid efektiivselt täita. Seetõttu on keskkonnakomisjon teinud ettepaneku täiendada atmosfääriõhu kaitse seadust ja sellest tulenevalt peaks niinimetatud FOKA register olema edaspidi piisav alus selleks, et Eesti riik saaks oma F-gaaside alast poliitikat efektiivselt ja piisava informatsiooni baasil arendada. Aitäh!

10:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Aga siiski on üks küsimus vähemalt. Kuidas? Aa, see on läbirääkimisteks, jah? Ei, teil on ikka küsimus, Peeter Ernits.

10:04 Heiki Kranich

No kuidas muidu?

10:04 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma vaatasin, et Heikile küsimust ei ole ja muidu liiga nukraks läheb, et küsin. Räägi natuke nendest F‑gaasidest veel rohkem.

10:05 Heiki Kranich

F-gaasidega puutume me tegelikult kõik kokku lausa igapäevaselt. Nii sinu koduses külmkapis, kus varem kasutati näiteks freoone, mis olid selgelt osoonikihti kahandavad, ja täna on freoonide asemel seal teised F‑gaasid. F tuleb sõnast fluor, fluoritud süsivesinikud tegelikult, väga mitmesugused, on sinu külmkapis ja seal tavaliselt ei ole mitte üks konkreetne F‑gaas, vaid seal on tegemist tõenäoliselt mingisuguse seguga erinevatest F‑gaasidest. Samamoodi, kellel on kodus konditsioneer, puutub nendesamade F‑gaasidega tinglikult kokku, kuigi tegemist on suletud süsteemidega ja loodetavasti sellest suletud süsteemist väga palju välja ei imbu. On täiesti selge, et kõiki F‑gaase sisaldavaid seadmeid – ja Euroopa Liidus on võetud vastu põhimõte, et F‑gaaside arvestust peetakse just nimelt seadmepõhiselt –, et kõiki neid seadmeid ei ole võimalik arvele võtta, aga me saame lohutada ennast sellega, et see piir, mis ka Euroopa Liidu vastavatest direktiividest tuleb, on viis tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti. Ja ma arvan, et sinu kodune külmkapp, kuna seal on tõenäoliselt vähem kui üks kilo neidsamu F‑gaase, süsinikdioksiidi ekvivalendi mõttes ei jõua isegi ühe tonni piirini. Sõltub muidugi sellest segust, ma kahjuks ei ole isiklikult tuttav sinu külmkapiga, nii et ma ei suuda selle kohta hinnangut anda.

Aga neid F‑gaase on mitmeid, nagu ma ütlesin, enamasti kasutatakse nende segusid. Ja neid on kasutusel nii külmutusseadmetes, elektriseadmetes. Elektriseadmete puhul on asi selles mõttes võib-olla mõnevõrra karmim, et alates 90. aastate algusest on kasutusele võetud selline isolatsioonigaas nagu väävelheksafluoriid keemilise valemiga SF6, mille mõju kliima soojenemisele on CO2-ga võrreldes üle 27 000 korra suurem, lisaks sellele püsib SF6 atmosfääris üle 3000 aasta. Nii et kui me räägime keskkonnamõjust, siis nendesamade F‑gaaside mõju on märkimisväärselt suurem kui sellelsamal CO2. Me räägime väga palju CO2‑st, me räägime väga vähe fluoritud süsivesinikest. Ma arvan, et sellest rääkimisest ka üksi on vähe, ja täna selle rääkimise aluseks peaks olema teadmine, kui palju ja missugustes seadmetes meil neidsamu F‑gaase on. Täna Eesti riigil seda teadmist ega ülevaadet ei ole.

Selle eelnõu põhjal saaks Keskkonnaministeerium kohustuse täiustada FOKA registri reeglistikku ja see tagaks meile ka parema ülevaate sellest, kus needsamad F‑gaasid meil tegelikult asuvad, isegi kui mõnele seadmele on peale löödud tempel, et tegemist on vähese lekkepotentsiaaliga seadmega. Väga tore on see, kui peale lüüakse tempel, et tegemist on vähese lekkepotentsiaaliga, aga vaatame siis lihtsalt õue. Nii Iirimaal kui Tasmaanias tehtud uuringute põhjal saab väita, et viimase 10 aasta jooksul on näiteks väävelheksafluoriidi sisaldus atmosfääris, nagu ma ütlesin, tegemist on üle 27 000 korra võimsama kasvuhoonegaasiga, kui seda on CO2, selle sisaldus atmosfääris kasvanud üle 10 korra. See on väga halb tendents, see on väga halb perspektiiv ja kui me sellega täna ei tegele ja kui me täna isegi ei tea, kus kohas meil võimalikud riskiallikad on olemas, siis on tegemist, kuidas ma ütlen, ettevaatava hoolimatusega ja sellega ei peaks Riigikogu teps mitte silma torkama.

10:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

10:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te rääkisite kliima soojenemisest. Akadeemik Endel Lippmaa on öelnud, et jutt kliima soojenemist on puhas jama, sest maakera kliima on kogu aeg muutunud. Ma arvan, et nii minul kui ka sinul puudub pädevus tema seisukohtadega vaielda. Küll aga, kui me vaatame nüüd maakera või teadaolevat ajatelge, siis on olnud seal vähemalt kolm jääaega. See tähendab seda, et kogu aeg on toimunud kliimamuutus. Ja kui me nüüd vaatame neid andmeid, mida meile antakse, see on möödunud sajandi algusest võib-olla, ehk siis, kui nüüd võrrelda siis meeterskaalal maa arengut, tema külmumist ja jahenemist, siis kliima soojenemise andmed on ainult nõelatorge, isegi mitte seda selles mõõtühikus. Mis on teie seisukoht selles?

10:10 Heiki Kranich

Siin puldis ei saagi olla muud asja kui ainult seisukoht, sellepärast et siin istumise võimalus puudub. Jällegi, Kalle, me oleme sinuga umbes ühevanused, sa oled küll vanem natuke ja seetõttu võib-olla on sul elukogemust paar kuud rohkem. Aga ka meie elust ei piisa selleks, et anda lõplikku pädevat ja mitte vaidlustamisele kuuluvat seisukohta kliima soojenemise ja tema põhjuste kohta. On täiesti selge, et inimese tegevus seda kliimat väga palju ei jahuta. Kuidas emake Maa ise käitub, selle kohta ei julge mina siit puldist küll mitte midagi öelda.

Aga mis puudutab seda, mida on öelnud Endel Lippmaa, siis Endel Lippmaa on öelnud igasuguseid asju ja kõike seda ei jaksa mitte keegi kommenteerida.

10:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

10:11 Kalle Grünthal

Aitäh! Palun keerake see Heiki Kranichi mikrofon natukene kõvemaks. See üldse taha ei kosta ära, mis ta seal räägib vaikselt.

10:11 Heiki Kranich

Ma võin suitsuruumis üle korrata.

10:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja selge. Kui on võimalik, siis Heiki Kranichi mikrofonid kõvemaks keerata.

10:11 Heiki Kranich

Ma võin ka valjema häälega rääkida, kui Kalle Grünthal seda soovib.

10:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

See võimalus ka, siis kuulevad tagumised read ka. Nii, läheme edasi. Peeter Ernits, palun!

10:11 Peeter Ernits

Hea juhataja! Sai nagu lõpuks käima arutelu. Heiki, ma olen sind imetlenud F-gaaside sellise guruna, aga paljud ei mõista sinu sellist üliaktiivsust sel teemal. Ja ma ei tea, kas su erakonnakaaslasedki mõistavad seda ja hindavad. Aga kuidas sa seletaksid laiemale ... Sa ütlesid, et mul on külmkapp. Kus sa tead, et mul külmkapp on? Äkki ei ole. Paljudel inimestel külmkappi ei ole või viivad nad talveks õue, et hoida elektrit kokku. Kuidas sa seletaksid teistele?

10:12 Heiki Kranich

Peeter, sa suudad mind jahmatada absoluutselt igas tasemes. See, et sul ei ole külmkappi, näitab seda, et sa oled äärmiselt looduslähedane inimene ja tahavad elada kooskõlas selle emakse maa tuksuva südamega. Mul on sinu üle väga hea meel. Aga usu mind, puhtalt mugavuse huvides külmkapi soetamine võib olla küll keskkonna seisukohast küsitav tegevus. Aga ma kardan, et kriitilises olukorras, nende ellujäämise mõttes ja loomulikult on väga palju inimesi, kes sooviksid. Sina ja võib-olla mõnikord ka mina jääksime ellu ka kriitilistes olukordades, kui väljas on palav ja piim läheb hapuks. Ma siiski kahtlustan, et kuigi sa siin avalikult tunnistada ei taha, siis sul kodus siiski on külmkapp. Ja sul on umbes ühe kilo jagu F-gaase selle külmkapi jahutussüsteemis turvaliselt ära paigutatud. Ja ma loodan, et sinu külmkapp ei leki ja sa käitud temaga hästi.

10:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

10:13 Jürgen Ligi

Hea ettekandja! Mina ka teid vahel ei mõista, kaasa arvatud nende F-idega seoses. Aga see eelnõu jälle, kui see ilmub, atmosfääriõhu mingi muutmise seadus, siis see on nagu piinamine. Öelge, kas oleks võimalik kuidagi, kui ma teen muudatusettepaneku, et te toetate seda, et seda ei nimetata enam atmosfääriõhu seaduseks, atmosfääriõhu kaitse, vaid lihtsalt atmosfääri kaitse seaduseks. Kus on need teoreetilised võimalused? Atmosfääri puhul räägitakse litosfäärist, biosfäärist, millest iganes, aga mitte õhust.

10:13 Heiki Kranich

Me ei jõudnud ka ionosfäärini selle arutelu käigus. Ma arvan, et ka ionosfääri oleks põhimõtteliselt vaja kaitsta. (Jürgen Ligi kommenteerib saalist.) Seda ma räägingi, aga sa ei nimetanud ionosfääri, ma igaks juhuks nimetan ära, et asi ei jääks nagu pealiskaudseks. Ma ei tea, mida peaks tegema selleks, et atmosfääri kõikide tema erinevate kihtidega nimetataks atmosfäärile piisavalt väärikas sellises kontekstis. Aga sa ise pakkusid välja suurepärase lahenduse. Tee parandusettepanek. (Jürgen Ligi saalist: "Teen.") Tee. Ja ma arvan, et kui sina oled teinud ühe targa parandusettepaneku, siis on seda väga lihtne toetada.

10:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

10:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Me oleme selles põlvkonnas, kes me mäletame usinasti, mismoodi meile manati ette tohutut probleemi sellega, et erinevad gaasid mõjutavad meie atmosfääri olekut ja kaitsekihti ja osooni. Kindlasti mäletad seda, et Antarktika kohal pidi olema tohutu osooniauk, et kohe-kohe kõik see asi hävib. Ühel hetkel, klõpsti, kadus see kõik ära. Ütle mulle, mis sa arvad, miks see paradigma lõpetati. Ma võin ka kaugele vaatavalt ette öelda, et see asendati hoopis teise, huvitavama asjaga nagu rohepööre.

10:15 Heiki Kranich

Mina kardan, et osooniauk ja rohepööre, need niimoodi ühte katlasse panna on nagu problemaatiline. See on ühe vaatenurga kaks väga erinevast servast tulenevat sellist hoiakut või teadmist või käsitlusvõimalust.

Mis puudutab osooni, siis kahetsusväärsel kombel inimesed arvavad, et osoonikiht on just nagu mingi kile ümber maakera. Ta ei ole kile. See on mitme kilomeetri paksune, suhteliselt hõredalt osooni sisaldav kiht. Ja osooni tekkimine leiab aset peaasjalikult ekvaatori kohal. Sealt ta hajub üle maakera. Kui needsamad freoonid, millest enne ka juttu oli, on üsna aktiivsed osooni taastekke segajad, siis sellest ajast, kui inimesed on hoidunud ka muideks nendessamades külmutuskappides, millest siin juttu oli, ja erinevates külmutusseadmetes freoonide kasutamisest, siis on tõepoolest tähele pandud seda, et needsamad osooniaugud on jäänud väiksemaks.

Need osooniaugud ei ole mitte midagi erakordset, nad tekivad, suurenevad, kahanevad, see on maakera loomulik protsess. Aga viimasel ajal on sellega probleeme väga palju vähem. Ja on ka loomulik, et seetõttu räägitakse sellest vähem.

Mis sellesama osooniaukude probleemi aktuaalsust on vähendanud, seda ei mõista ma siit puldist praegu öelda. Võib-olla on mõistlik küsida seda Endel Lippmaa käest, kellel on kindlasti iga asja kohta oma vastus. Aga tõepoolest, viimaste aastate jooksul ei ole freoonide kasutamise vähenemise tõttu osooni kui maakera jaoks olulise kaitsekihiga enam nii palju probleeme olnud.

Nii et loodame, et ka nendesamade F-gaaside kasutamise puhul saame me öelda seda, et inimese enda intensiivne mõju keskkonna muutmisele väheneb. Sellepärast et, nagu ma ütlesin, seesama väävelheksafluoriid on puhtalt inimtekkeline gaas. Looduses seda ei eksisteeri. Inimene teeb seda iseenda mugavuse huvides. Nagu ma ütlesin, ta püsib atmosfääris 3000 aastat, ja nagu ma ütlesin, tema mõju kliima soojenemisele on 27 000 korda suurem, kui seda on tavalise CO2 mõju. Ja me ei peaks ise vähemasti hagu alla panema sellele, et tänase päeva seisuga inimkonna jaoks ebameeldivas suunas maakera kliimat mõjutada üritada. Inimene peaks olema säästlik, vaoshoitud ja mitte kahjustama seda elukeskkonda, milles ta ise elada soovib.

10:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus! Kas mikrofonid keerati nüüd liiga tugevaks? (Naer.)

10:18 Kalle Grünthal

Ei, väga suurepäraselt keerati mikrofonid ja mul on kohe hea kuulda, mida hea kolleeg Heiki sealt puldist räägib, et feroon on inimtekkeline. No ei ole, ta on inimese poolt tekitatud ikka vast. Aga kõige suurem jama on see, mis ta sealt puldist ajab välja, et soovitab Endel Lippmaa käest küsida järgi. Tehke talle selgeks, et Endel Lippmaa on ammu surnud.

10:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ettekandja on ilmselt sellest teadlik. Helle-Moonika Helme, palun!

10:19 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen sellega täiesti nõus, et me kõik peaksimegi olema säästlikumad ja me peaksime keskkonda hoidma ja selles mõttes oma eluviise võib-olla natukene korrigeerima. Aga mis sellesse seaduseelnõusse muutub, siis see FOKA register on olemas, seda loomulikult võiks parandada ja täiendada. Aga Euroopa Liidu reeglid selles osas alles tulevad. Kas meil on mõtet jälle rongi ees joosta ja kõigepealt see seadus enne vastu võtta ja pärast, kui need reeglid tulevad, siis me peame hakkama seda parandama. Sellist tühikäigul tööd tegelikult ei ole ei Riigikogus ega ka ametnikele vaja teha praegu?

10:20 Heiki Kranich

Aitäh! Ma olen täiesti nõus, tühikäigul tööd ei ole mõtet teha. Ühesõnaga töö imiteerimine on üks kõige keskpärasem töö, mida üldse saab teha ja eriti siin saalis. Antud eelnõu sisu ei ole mitte see, et me üritaksime Euroopa Liidust eespool joosta ja kehtestada mingisuguseid piiranguid, mida Euroopa Liit veel kehtestanud ei ole. Antud eelnõu eesmärk on täiendada FOKA registrit selles osas, et meil oleks olemas tegelik ülevaade sellest, kus kohas, missugustes seadmetes meil neidsamu F-gaase täna on ja milleks neid kasutatakse. See eelnõu ei muuda mingeid regulatsioone selles osas, kui tihti peaks tegema lekkekontrolli. See eelnõu ei tekita mingisuguseid täiendavaid tehnilisi kohustusi ka ettevõtjatele ega riigiasutustele, välja arvatud üks: pange kirja, kus teil on, sest juhul kui Euroopa Liidu reeglid muutuvad, siis sellisel juhul on ennekõike oluline omada teadmist, kus kohas, kui palju ja missuguseid F-gaase meil meie erinevates seadmetes on. Sest kui meil see teadmine puudub, siis me ei saagi edasi käituda. Tegemist on ainult informatiivse baasi ajakohastamisega ja selle, noh, tegelikult loomisega, sest Keskkonnaministeeriumi ametnikud on öelnud, et tänast FOKA registrit põhimõtteliselt ei ole kasutatud.

10:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

10:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma nüüd võin ka öelda, et ma olen ka paljude asjadega nõus, mida te siin oled te rääkinud. Ja tõepoolest, kui see seaduseelnõu käsitleb ainult seda osa, et me täiendame oma registreid ...

10:21 Heiki Kranich

Just.

10:21 Helle-Moonika Helme

... siis ma ikkagi küsiks, kas on tehtud sellised ka majanduslik ja sotsiaalne analüüs, et kui need registrid saavad täiendatud ja hiljem Euroopa võtab ka mingeid regulatsioone vastu, mida see kaasa toob. Kas jälle mingid asjad keelatakse ära, mingid asjad maksustatakse? See ei ole lihtsalt see, et ettevõtjad panevad mingisugused asjad kusagile registrisse. Aga mis see neile pärast kaasa toob? Kas te sellega olete arvestanud või oskate vähemalt selle kohta midagi öelda?

10:22 Heiki Kranich

Aitäh! Kahetsusväärsel kombel puuduvad minul Nostradamuse võimed ja mina ei suuda teps mitte ette näha, mida Euroopa Liit võib järgmisena plaanitseda. Seda ma ei tea. Aga mida ma tean päris kindlasti, on see, et kui me ise ei tea, kus meil mingisugused võimaliku täiendava regulatsiooni alla minevad gaasid asuvad, siis sellisel juhul me oleme hädas. Ja teadmine on see, mis aitab paremini ette valmistada.

Selle eelnõu eesmärk on omada teadmist, mida teha, kuidas teha ja milleks valmis olla. Seda, et SF6-teemaline regulatsioon karmistub, seda on ennustatud. On ennustatud, et see võiks hakata jõustuma kuskil aasta 2026 paiku. Selle eelnõu järgi on antud üleminekutähtaeg selleks, et meie enda registrid paremasse korda saada, et seda ülevaadet omada aastani 1. jaanuar 2024. Tegemist ei ole plirts ja plärts, kähku kaelast ära tegemisega, tegemist ei ole Euroopa Liidu regulatsioonidest ettetormamisega. Tegemist on eelnõuga, mis annab meile valmisoleku, juhuks kui meile mingid täiendavad soovitused antakse või meil oleks vaja mingisuguseid tehnilisi piiranguid või mis iganes muid regulatsioone rakendada. Tegemist on eelnõuga, mis on suunatud Eesti paremale valmisolekule mis iganes võimalike väliste ettepanekute ja mõjude kontekstis.

10:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

10:24 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Heiki! Me omal ajal oleme juba rääkinud sellest, kui minagi olin keskkonnakomisjonis, sellest samast gaasist ja pikalt-laialt. Ja sa lausa rääkisid, kui suuri koguseid omavad rahvad ja millised lekked seal võivad olla. Uudishimuliku inimesena ka püüdsin uurida seda asja ja on erinevaid, kuidas öelda, selliseid poolteadusi, teadusväljaandeid, mis ütlevad, et need gaasid ei ole mitte ainult inimeste tekitatud, vaid keemiliste protsesside tulemusena ka vulkaanilistest tegevustest tekivad nad ja erituvad samuti. Ma ei tea, ma ei ole teadlane ega ei oska, keemik, kas see on nii või naa. Aga teine asi on see, et kuna need kogused on ikka nii suured, mis sealt eralduvad, CO2-stki annavad silmad ette, võib-olla siis me üldse haugume vale puu all. Aga teine asi. Kui me praegu selle seadusega välja läheme, kas me ei ava siis Pandora laegast ja lõpuks oleme me ise hädas, kuidas me hakkame selle vastu võitlema?

10:25 Heiki Kranich

Esiteks, ma arvan, et me ei ava Pandora laegast, vaid me paneme sellele Pandora laekale täiesti mõistlikult kirjeldatava kaane peale. Mis puudutab mõjudest kliimadele, siis jah, väga suur osa kasvuhoonegaasidest on mitte inimtekkelised, vaid on looduses endas tekkivad. Näiteks ammoniaak, näiteks metaan, näiteks seesama CO2. Samas, needsamad F-gaasid, mis on klooritud süsivesinikud, on valdavalt inimtekkelised. Neid gaase, mis kliima soojenemist mõjutavad, on lugematu arv. Nende hindamise aluseks on võetud süsinikdioksiidi ekvivalent. Ja kui me räägime ... Aga muideks, veel üks kliimat mõjutav väga oluline gaas, mis on täiesti loodusliku päritoluga ja mis on kaks korda võimsam kliima soojenemise kontekstis kui näiteks CO2, see on veeaur. Aga mulle tundub, et me näeksime üsna lollid välja, kui me hakkaksime siin veeauru reguleerima. Nii et üritaks esialgu lähtuda sellest, mis puudutab neid kliimat mõjutavaid gaase, mille kasutamine ja mille atmosfääri sattumine on otseselt seotud inimeste enda tegevusega. F-gaasid kuuluvad selliste inimeste tegevusest tulenevate gaaside hulka, mis kliimat mõjutavad.

10:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Anti Poolamets, palun!

10:27 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Hästi ütlesite, et me näeksime ikka väga rumalad välja, kui me veeauruga võitleksime. Aga ega me palju paremad ei näe välja CO2‑ga võitlemisel. Ehk ikkagi võitleme taimede meeldiva toiduga, CO2‑ga, ja see on väga imelik. Aga mul on küsimus ikkagi sellel teemal, et miks me tormame sellest euroõigusest ette antud juhul ja me peame nagu teistest varem pihta hakkama. Mis ikkagi motiveerib meid varem tegutsema hakkama? Kas mujal on sama sündroom, et ikkagi tehakse enne euroregistri tulekut kogu see töö ära, või kust see tuleb?

10:27 Heiki Kranich

Jällegi, me ei torma mitte kellestki ette. Nüüd ma lehitsen natuke dokumente ja ma loen ette selle Euroopa Liidu määruse, mille number on 517/2014. Seal reguleeritakse fluoritud kasvuhoonegaaside toodete kasutamise ja turule laskmise tingimused ja öeldakse, et üldiselt tuleks aruandlust pidada. Teine Euroopa Liidu määrus, jälle lehitsen, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 525/2013. Sellega kehtestatakse seire‑ ja aruandlusmehhanism, kuidas seiratakse. Neid Euroopa Liidu dokumente on Eesti seadusandluses arvestatud, mõnes mõttes osaliselt. Kuigi tegemist on näiteks viimati nimetatu puhul otsekohalduva määrusega, siis Eesti seadustes ei ole lähtutud selle otsekohalduvuse põhimõttest ja on rakendatud seda valikuliselt. Aga see selleks.

Nagu ma ütlesin, me ei torma mitte millestki ette. See, mida me peame ükspuha missuguseid otsuseid tehes omama, on informatsioon selle kohta, kus me oleme ja mis meil on. Ja selle eelnõu sisu on see, et seesama FOKA register, mille kohta on Keskkonnaministeeriumi ametnikud öelnud, et see tegelikult ei tööta, et sellest saaks toimiv register, et me saaksime mingite järgmiste Euroopa Liidu soovituste või ettekirjutuste puhul olla kindlad, mida me teeme, mis on see tegelik baas, millest me peaksime lähtuma, ja kas meil on ühes või teises küsimuses mõtet taotlelda erandeid. Kui me ei tea, mis meil on, siis me ei oska isegi sellisel juhul käituda. Nii et mitte mingil juhul me ei torma ette, mitte mingil juhul me ei ürita rakendada midagi enamat, kui tänased Euroopa Liidu reeglid on ette kirjutanud. Selle eelnõu eesmärk on omada teadmist, sest ilma igasuguse teadmiseta võtta vastu mingisuguseid otsuseid ... Meil on siin saalis kahetsusväärselt olnud nähtusi, kus üsna paksu dokumendi oleme ära koputanud nii-öelda kopsti, tegelikult süvenemata sellesse, mis selles dokumendis kirjas on. Ja see on osalt põhinenud ka sellel, et meil ei ole olnud selle valdkonna kohta ka võib-olla piisavalt teadmist. Selle eelnõu eesmärk on luua see piisav teadmine, et me hiljem ei teeks uisapäisa otsuseid.

Muideks, mul oli väga meeldiv kuulda teie küsimuse alguses seda, et te CO2 puhul nimetasite taimede toitumist. Väga vähesed teavad, et taimede hingamisel ja toitumisel on CO2 kontekstis täiesti erineva omadus, mis näitab seda, et te tunnete valdkonda.

10:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Aga küsimused on otsa lõppenud.

10:31 Heiki Kranich

Jumal tänatud, aitäh!

10:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Saate tagasi oma kohale minna. Ja läheme läbirääkimiste juurde. Merry Aart, palun! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel.

10:31 Merry Aart

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle seaduse algatamise eesmärk ei ole vale. Aga tuleb analüüsida, milline on muudatuse mõju. Kas see kaalub üles kõik muud tegurid? F-gaase sisaldavate seadmete registreerimise kohustus on üks osa muudatustest. Terviklahendus nõuab ametkondadelt suurt tööd, kaasneb halduskoormus, halduskoormuse kasv, sealhulgas ka ettevõtetele. Samas Euroopa Liit on hinnanud hermeetiliselt suletud seadmete keskkonnamõju väikeseks ja arvanud, et neid ei oleks vaja registreerida. Hermeetiliselt suletud seadmeid ei registreeri ka teised Euroopa Liidu riigid. Seaduseelnõu ettevalmistamisse ei ole piisavalt kaasatud huvigruppe ja me ei tea, milline on nende koormuse suurenemine. Kulud on lisaks otsestele kuludele ka näiteks, lisaks ettevõtetele, lisaks ametkondadele, ka infopäevade korraldamine, ka infomaterjalide koostamine. Ja koolitajana ma tean, et see ei ole mitte odav lõbu.

FOKA registrisse kantud seadmetel on praegu hooldustoimingute kohustus. Eelnõu kohastel seadmetel praegu seda kohustust ei ole. Nende seadmete registreerimine FOKA registriga hetkel ei sobi. Euroopa Liit valmistab ette vastavasisulist määrust, mis jõustub ennustuste järgi 2024. Me ei pea tegema topelttööd, suurendama osapoolte halduskoormust, seda enam, et me ei tea, milline on hind kõikide osapoolte jaoks. Kui jõustub Euroopa Liidu määrus, siis hakkame uuesti kogu protsessi läbima. Seda eelnõu ei toeta ka Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaministeerium. Ärme teeme mõttetuid tegevusi, me ei pea liikuma edasi üksi, teeme seda ühiselt Euroopa Liidu riikidega. Eelnevast tulenevalt tulenevalt teen EKRE fraktsiooni nimel seaduseelnõule 765 tagasilükkamise ettepaneku esimesel lugemisel. Tänan!

10:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 765 esimene lugemine lõpetada. Aga EKRE fraktsioon on teinud ettepaneku 765 esimesel lugemisel tagasi lükata. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele ma panen selle ettepaneku hääletusele.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 15, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu jääb menetlusse. Juhtivkomisjoni ettepanekul on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg käesoleva aasta 7. veebruar kell 17.15. Tänane esimene päevakorrapunkt on läbitud.


2. 10:37 Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (761 SE) esimene lugemine

10:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (761 SE) esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnaministri Madis Kallase.

10:37 Keskkonnaminister Madis Kallas

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud juhataja! Nii nagu kuulsime, Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 761.

Eelnõu eesmärk on tagada tõesed andmed omandi kohta, et kaitsta maaomanike õigusi, sealhulgas tagada õiglased maksusoodustused ja maksuvabastused ning soodustada kinnisvara käivet.

Eelnõuga planeeritud muudatused puudutavad maastikuobjektidega seotud piiriandmete korrastamist, kinnisomandi lõppemise aluseid, kitsenduste ruumialade loomist ning katastripidamise eesmärgi ja reeglite täpsustamist.

Maastikuobjektidega seotud piiriandmete korrastamisest. Eelnõuga luuakse alus, et katastripidajal oleks võimalik piiriandmeid Eesti topograafia andmekogus ehk ETAK-is andmete alusel parandada ja muuta maakorraldustoiminguid tegemata. Seeläbi juhul, kui kaardistamise tulemusel selgub, et piiriandmetega seotud maastikuobjekti, näiteks jõe asukoht on muutunud, siis uuendatakse katastriüksuse piiriandmeid vastavalt ka katastrikaardil. Praeguste andmete kohaselt on selliseid maastikuobjektidega seotud katastriüksusi üle 220 000. See tähendab, et muudatuse tulemusel väheneb paljude maaomanike halduskoormus ja kulu katastri mõõdistamisele, kuna katastris registreeritud piiriandmed on sel juhul tõhusalt ja kiirelt viidud vastavusse tegeliku olukorraga looduses.

Samuti saab avalik sektor muudatuste tulemusel täpsemaid andmeid, mis võimaldavad langetada õigemaid, tegeliku loodusliku olukorraga kooskõlas olevaid otsuseid, näiteks seoses planeerimisega või ehitusega. Samuti lisatakse avalike veekogude kaldajoonega seotud piiriandmete parandamiseks vastavad menetlus- ja ruumireeglid.

Avalike veekogude kaldajoontega on hetkel seotud umbes 14 000 katastriüksust, kuid ei ole reegleid, kuidas nende katastriüksuste omavahelised piirid liiguvad olukorras, kus avalik veekogu taandub. Ja sellest tulenevalt on eesmärk luua üldreegel, et vee taandumisel pikendatakse katastriüksuse avaliku veekogu kaldajoone suunas kulgevaid viimaseid ühiseid piirilõike sirgjooneliselt avaliku veekogu kaldajooneni või kuni pikendatavate piirilõikude lõikumiseni. See reegel on kasutatav enam kui 90% juhtudest. Ülejäänud juhtudel teeb katastripidaja puudutatud katastriüksuse omanikele ehk maaomanikele piiri kulgemise ettepaneku ja siis läbirääkimiste teel vaadatakse, kuidas oleks teistsugune lahendus.

Kui maaomanikud ettepanekuga etteantud tähtajaks ei nõustu või ei saavuta kokkulepet, otsustab piiri asukoha katastripidaja vastavalt oma esialgsele ettepanekule. Kui avalik veekogu muutub teistpidi, see tähendab, et kinnisasi jääb vee alla, siis parandab katastripidaja piiriandmed selliselt, et piirid vähenevad kuni kaldajooneni. Ja kui avaliku veekoguga seotud piiriandmete muutmisel jaguneb katastriüksus mitmeks maismaa osaks, moodustab katastripidaja neist eraldiseisvad katastriüksused. Lisaks luuakse põhimõte, et avalikus veekogus tekkinud iseseisev kinnisasi on riigi omandis ja sellise kinnisasja valitsejaks on Keskkonnaministeerium.

Kinnisomandi lõppemise aluse loomisest. Kehtiv õigus ei näe ette kinnisomandi lõppemise alust olukorras, kus kinnisasi kui maatükk on jäänud püsivalt avaliku veekogu alla ehk kui kinnisasja enam reaalselt ja füüsiliselt ei ole olemas. Seega, kuigi kinnisasja enam ei eksisteeri ja omanik ei saa sellega mingeid toiminguid teha, on riiklikes andmekogudes ebaõiged andmed siiski alles. Muudatuse tulemusel selline ebamõistlik olukord lahendatakse ning kinnisasja andmed kustutatakse registrist katastripidaja avalduse alusel, kui kinnisasi on püsivalt vee alla jäänud ehk hävinud. Kinnisasi loetakse püsivalt vee alla jäänuks, kui kaardistamise käigus selgub, et kinnisasi on täielikult veega kaetud või jääb veest välja väiksem ala, kui seda on üks ruutmeeter. Enne menetluse läbiviimist teavitatakse sellest ka kinnisasja omanikku. Hetkel on püsivalt üle ujutatud kinnisasju Eestis circa 70, millest 50 kuulub riigile ja suurusjärgus 20 on eraomandis.

Kitsenduste ruumialade loomisest katastris. Hetkel kantakse kitsenduste kaardile vaid seadusest tulenevad ja haldusakti alusel seatud kitsendused. Samas puuduvad tehingu või kohtuotsuse alusel seatavad kitsenduste ruumiandmed ehk info selle kohta, kas konkreetsel katastriüksusel selliseid kitsendus on ja kus need ruumiliselt asuvad. See on kaasa toonud selle, et tehingu või kohtuotsuste alusel on seatud piirangud, piiratud asjaõiguste ruumiandmete kvaliteet on väga erinev, tekitab ebaselgust ka puudutatud isikutele endale ja andmeid ei saa taaskasutada.

Lahendusena luuakse selgemad reeglid kõikide piiratud asjaõiguste kuvamiseks kitsenduste kaardil läbi piiratud asjaõiguste infosüsteemi. Ja läbi selle muudatuse oleks tulevikus katastrikaardil lisaks seadusjärgsetele ja haldusaktide seatud kitsendustele nähtavad ka eraõiguslikud kitsendused. Sellised muudatused ja kitsenduste ruumi all ühetoaline kuvamine kaardil loob maaomanikule võimaluse paremini kaitsta oma omandiõigust. Infosüsteem on soov kasutusele võtta aasta pärast ehk 1. veebruaril 2024.

Katastri pidamise eesmärgi ja reeglite täpsustamisest. Muudatuste tulemusel registreeritakse katastris lisaks kinnisasjadele ka avaliku veekogu katastriüksused. Seeläbi on katastris terviklik ülevaade terve Eesti territooriumi kohta. See loob tulevikuks paremad võimalused avalike veekogudega seotud tegevuste planeerimisel.

Samuti täpsustatakse maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotlemise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid, kuna need ei ole hetkel piisavalt efektiivsed ning toovad katastripidajatele kaasa ebamõistlikku lisakoormust.

Samuti on eelnõus tehnilist laadi õigusselguse tagamisega seotud muudatusi, kuid nendel puudub nii keskkonnaalane kui ka majanduslik mõju.

Kokku võttes on eelnõu muudatused kantud soovist lihtsustada ja kiirendada katastriandmete parandamisvõimalusi ning tagada maaomanikele ja avalikkusele tõesed andmed omandi ja asukoha kohta. Tegemist on väga pikalt ette valmistatud muudatustega, millele on eelnenud ka mitmeid äri- ja õigusanalüüse. Aitäh!

10:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt minister! Teile küsimusi ei ole. Ja ma palun nüüd ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Andrus Seeme.

10:45 Andrus Seeme

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Annan ülevaate antud seaduseelnõu maaelukomisjoni arutelust, mis toimus esmaspäeval, 16. jaanuaril käesoleval aastal. Koosolekut juhatas esimees Sven Sester. Protokollis Kiia Väli. Osalesid Ivi Eenmaa, Kaido Höövelson, Andrus Seeme, Timo Suslov, Tarmo Tamm. Kutsutud oli ka keskkonnaminister Madis Kallas, kes täna andis meile ka siin väga põhjaliku ülevaate, nii ka komisjonis. Siis olid veel Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna nõunik Vello Kima, Maa-ameti õigusosakonna juhataja Mari-Liis Mikli, katastri registriosakonna juhataja Tiina Oeselg ning Maa-ameti katastri arendusosakonna juhataja Priit Kuus.

Komisjonis oli väga sisuline ja pikk arutelu. Keskkonnaminister andis täna siin praegu väga põhjaliku ülevaate, nii et ma arvan, et ma väga ei hakkagi siin süvenema, sest minister minu meelest ütles kõik juba ära, mida me seal ka komisjonis küsisime. Võib-olla nii palju, et kõik kohal olnud komisjoni liikmed tundsid huvi ja esitasid väga palju toredaid küsimusi. Ja meile tundus, et meile sai see teema väga selgeks. Ja siis lõpuks tehti menetluslikud otsused. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni liige, siinkõneleja, Andrus Seeme, teha ettepanek võtta eelnõu 761 täiskogu päevakorda täna 24. jaanuaril 2023. aastal, teha ettepanek eelnõu 761 esimene lugemine lõpetada. Ja kõik otsused olid konsensuslikud. Ja teha ettepanek määrata eelnõule muudatusettepanekute tähtaeg 31. jaanuar käesoleval aastal kell 12.00. Aitäh!

10:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Toomas Järveoja, palun!

10:47 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus, et kas te komisjonis arutasite ka seda teemat, et kui maaomanik tahtlikult suurendab oma maad ja vähendab veepiiri, mis siis saab. Või on need asjad paigas?

10:48 Andrus Seeme

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma pean tunnistama, et me komisjonis ei arutanud seda teemat, kui maaomanikud tahtlikult hakkavad kaevama, suurendama piire ühele poole või teisele poole või kaldariba. Tegemist on avaliku veekogu ajas muutuva veepiiri muutumisega. Nii et põhimõtteliselt oli arutelu ikka sedapidi, et kui merevesi tõuseb või langeb, mis siis saab. Nii et üldine seaduse muudatuse mõte on see, et asi läheb selgemaks, kõigile arusaadavamaks.

10:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

10:48 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Olge nii kena, seletage seda asja natukene. Veepiir muutub. Kui mõnes kohas veepiir taganeb, mõnes kohas jällegi tekib nagu seda maismaad juurde, mõnes kohas maismaa väheneb. Ütleme, maa mõõdetakse siis uuesti mingi aja jooksul, piirid mõõdetakse uuesti. Kui on näiteks selline olukord, et veepiir taganeb ja maad tuleb juurde, kas see maa, mis juurde tuleb, kas see mõõdetakse juurde kinnistu omanikule või siin nüüd see eelnõu midagi muudab? Varasem praktika on olnud selline, et kinnistu omanikule mõõdetakse see lihtsalt juurde. Aga kuidas nüüd on selle eelnõuga?

10:49 Andrus Seeme

Aitäh! Hea küsimus. Minister minu meelest ütles ka selle kohta. Need on, ütleme, antud seaduseelnõu muudatuse, mis avalike veekogude veepiiri muutumisest, on 90% juhtudest, kui vesi taandub? Jah, täitsa õige. Mõõdistamine tehakse elektrooniliselt, enam ei pea maamõõtmist inimene maksma. See käib ETAK-i järgi ehk siis maastikuobjekte kaardistatakse regulaarselt Eesti topograafia andmekogus ehk ETAK. Nende andmete põhjal üle kaheksa aasta uuendatakse neid andmeid ja maaomanik saab selle maa juurde. Maa piire pikendatakse sirgjooneliselt veepiirini.

10:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 761 esimene lugemine lõpetada. Seega on esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 7. veebruar kell 17.15.


3. 10:51 Riigikogu otsuse „Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine“ eelnõu (774 OE) esimene lugemine

10:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine" eelnõu 774 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnaminister Madis Kallase.

10:51 Keskkonnaminister Madis Kallas

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea istungi juhataja! Mul on väga hea meel esitada teile "Metsanduse arengukava aastani 2030". Kuigi selle dokumendi teie ette toomine on võtnud kavandatust enam aega, on see olnud vajalik, et sedavõrd keerukas valdkond saaks edasiseks parima arengusuuna. Arengukava koostamise käigus kaardistati üksikasjalikult metsanduse probleeme ja pikaajalisi valikuid. Põhjaliku kaasamise ning teadusliku analüüsi põhjal koostati võimalikult suurt ühisosa arvestav kava meie metsade kestlikuks tulevikuks.

Kokkuvõtvalt saan öelda, et metsanduse uue kümnendi arengukava tegevused arvestavad senisest oluliselt rohkem globaalsete kliimamuutuste ja elurikkuse kaitse poliitikate ning kohaliku elukeskkonna kujundamise vajadustega. Vähem oluline ei ole ka metsanduse majandusliku konkurentsivõime säilitamine pikas perspektiivis. Metsasektor hõlmab endas metsamajandust, puidutöötlemist, paberi ja tselluloosi tootmist ning mööblitootmist. Metsad ise on looduskeskkond, mis meid ümbritseb, elukeskkond paljudele liikidele ja süsiniku sidumise ja talletamise vahend. Metsad pakuvad meile hulgaliselt hüvesid. Seda kõike metsanduse arengukava terviklikult ka käsitleb.

Teile esitatud arengukava, mis on Eesti ajaloos juba kolmas võrreldes varasemate kavadega, on ellu edasi läinud. Ühiskonna ootused metsale ja metsa majandamisele on muutunud mitmekesisemaks. Meie metsade elustikul läheb õnneks paremini kui paljudes teistes riikides, kuid see ei tähenda, et ei peaks pingutama, et pürgida veelgi parema tulemuse poole. Järgmise kümnendi peamised tegevused ongi nüüd suunatud metsaelupaikade sisulistele kaitsjatele. Parandada halvas või ebasoodsas seisundis olevate liikide elutingimusi elupaikade taastamise ja hoidmise kaudu ning tagada tüpoloogiline esindatus, on üks riigi esmatähtsaid ülesandeid.

Edendame metsaomanike vabatahtlikku loodushoidu, muu hulgas ka eraalgatuslikke tegevusi ning looduskaitset korraldatakse koostöös maaomanikega. Selleks, et leevendada pingeid looduskaitse ja metsaomanike vahel, hüvitatakse kava kohaselt erametsaomanikele seatavatest looduskaitsepiirangutest saamata jääv tulu võimalikult koheselt ja õiglaselt. Suureneb ka metsade looduslikkuse taastamise vajalike tööde maht. Kasvavad investeeringud looduskaitsetöödesse riigimetsas ja hinnatakse looduskaitsetööde investeeringu vajadust erametsades.

Muutuva kliima tingimustes on üha olulisemaks küsimuseks metsade hea tervislik seisund. See tagab nende võime siduda süsinikku ja seista vastu kliimamuutustest tingitud sagenevatele ja intensiivsematele häiringutele. Juba praegu näeme tihti esinevaid haigus- ning kahjurite puhanguid. Näiteks kuuse-kooreüraski kahjud on Lõuna-Eestis ulatuslikud ja vallutanud ka Munamäe. Samuti võivad metsi kahjustada tormid ja põlengud.

Metsamaa pikaajalise süsinikusidumise ja süsinikuvaru talletamise võime on üks tähtsamaid kliimamuutusi leevendavaid mehhanisme. Kliimamuutuste leevendamiseks ning nii lühi- kui pikaajaliste kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb arengukavas käsitletud meetmed kasutusele võtta maksimaalselt. Pikaajaliselt süsinikuvaru suurendamine kaitstavates metsades ja süsiniku sidumine majandusmetsades võimendab metsade rolli kliimamuutuste leevendamisel.

Metsandus ja puidutööstus on pikalt olnud Eesti väliskaubanduse üks suurimaid tasakaalustajaid ja seeläbi riigi majandusarengu üks vedajatest. Puidu väärtusahelas on seni tähelepanu pööratud puidu mehaanilisele väärindamisele. Nii metsanduse kui ka puidu mehaanilise töötlemise valdkonnas on Eestis olemas tänapäevased teadmised ja tugev ettevõtlussektor, mis suudab investeerida uutesse tehnoloogiatesse. Siiski me ekspordime igal aastal töötlemata okas- ja lehtpuu paberipuitu umbes kahe miljoni tihumeetri ka välja, kuna selle keemiliseks töötlemiseks ja väärindamiseks kohapeal vajalikus mahus tööstus puudub. Järgmiste perioodide suurimaks väljakutseks ongi puidu kõrgtehnoloogilise töötlemise võimaldamine ja seda nii, et väheneks töötlemata puidu eksport, samal ajal vältides negatiivset mõju keskkonnale ja vältides raiesurve suurenemist Eesti metsadele. Puidu kõrgtehnoloogilise väärindamise arendamine on aga oluline, selleks et puidust saada maksimaalset kasu ning kohalikus energeetikas kasutataks vaid väheväärtuslikku puitu. Usun, et pikaajaline vaade metsandusele annab ettevõtetele oma tööks tarviliku kindlustunde. Samas on riik valmis vajadusel ka omapoolset tuge pakkuma.

Mittepuidulisele metsa ökosüsteemi hüvedele on pööratud seni vähe tähelepanu. Arengukava toob esile taoliste teenuste täiendava majandusliku potentsiaali. Koostöös erametsaomanikega on plaanis arendada uusi ärimudeleid ja toimimismehhanisme metsa ökosüsteemi hüvede paremaks kasutamiseks. Kasvanud on ühiskonna tahe hoida, luua ja kasutada metsa mittepuidulisi väärtusi, näiteks puhke- ja koriluskohti, maastikuvaateid, pühapaiku, pärimuskultuuri, elustikku ja palju muud. Sealjuures tuleb arvestada ka võimaliku kompenseerimisvajadusega, kui seatakse piiranguid eraomanikele. Võrreldes eelnevate aastakümnetega on kasvanud vajadus arendada ja ühiskonnas tutvustada kaasarääkimise võimalusi inimestele oluliste metsaalade kujundamisel. Paljuräägitud riigimetsade nii-öelda KAH-alade määratlemine ja nende majandamiseks sobilikud kokkulepped vajavad paremat õigusselgust. Mitme kokkulepete sündimise eelduseks on üksteisemõistmine. Töötatakse selle nimel, et ühiskond oleks paremini teadlik metsanduse probleemidest ja otsustest, hüvedest ja toodetest. Eeliseid looduskaitse ... metsanduses ning seeläbi parandatakse ka metsasektori mainet.

Metsanduse arengukava loob suuna püsimetsanduse laiemaks rakendamiseks. Lisaks on kavas taaselustada metsanõukogu ning luua sellele selge raamistik eesmärkidest ja tegevustest, et kaasata metsandusotsuste tegemisse ning metsapoliitika kujundamisse huvirühmi. Veelgi enam on vaja rõhku panna metsa uuendamisele, seda eriti olukorras, kus üha enam tuleb metsasektoris arvestada kliimapoliitika suundumustega. Oluliselt suuremal pindalal tuleb metsadest teha õigesti planeeritud ja ajastatud hooldusraieid, et kujundada kliimamuutustele vastupidavamad puistud ning ühtlasi kindlustada metsamaa võimalikult tõhus kasutus. Tagamaks metsade osade suurem sidusus metsaraiete ruumilisel planeerimisel välditakse suurte lagedate alade koondumist.

Metsadest parimal viisil ülevaate saamiseks tegeldakse edasi seiremeetodite kaasajastamisega. Soodustatakse kaugseirevahendite kasutamise laiendamist metsade olemi hindamisel ja seisukorra seiramisel. Eesmärk on, et kõik saaksid võimalikult objektiivset ülevaadet meie metsa varudest ja väärtustest ning otsused oleksid kõikidele mõistetavad.

Ja oma ettekande lõpetuseks ma soovin tänada kõiki, kes on arengukava koostamises osalenud. Tean, et ka mitmed Riigikogu liikmed on selles kaasa löönud oluliselt suuremas mahus kui võib-olla tavapäraselt erinevate eelnõudega. Ja nad on väljendanud ka oma väga põhimõttekindlaid ja sisukaid arvamusi selle arengukava koostamiseks. Eraldi võib-olla tooksin välja keskkonnakomisjoni juhi Andres Metsoja ja asejuhi Merry Aarti, kes on väga palju panustanud ka kohalike omavalitsustega koostöösse, ja ka Heiki Hepneri, kes on väga palju sellel teemal mind ja ministeeriumit toetanud. Lisaks on siin saalis küll hetkel, kõiki ei ole kohal, lausa neli keskkonnaministrit, kes on sellesse panustanud nende aastate jooksul ehk täpsemalt nelja ja poole aasta jooksul.

Ja lisaks isiklikult ma veel rõhutaksin üle, et jah, metsandus võiks veel suuremat rolli omada looduse hüvanguks, siis mõistan, et metsandus tervikuna peab arenema tasakaalukalt. Ja ma saan täna kinnitada siin, et esitan teile arengukava, mis koosneb suuresti aruteludest kaardistatud ühisosast, on ambitsioonikas, kuid samas ka realistlik. Kava arvestab nii siinse looduskeskkonnaga kui Eesti inimestega. Loodetavasti toetate seda ka teie ja saate "Metsanduse arengukava aastani 2030" kinnitada. Aitäh!

11:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt minister! Teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

11:01 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea minister! Selleks et tegelikult hinnata Eesti metsa reaalset olukorda, oleks vaja, et avaldatakse lankide avaandmed. Minu küsimus ongi, et miks need pole veel avalikud ja millal nad saavad avalikuks, et me saaksime Eesti metsa tegelikku olukorda paremini hinnata?

11:01 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kõik, mis puudutab andmeid, on suur väljakutse ja nendest tekib ka väga palju probleeme. Tegelikult töö selle nimel käib, et andmed oleks kõigile soovijatele seadusest tulenevate võimaluste piires kättesaadavad. Aga töö käib selle nimel. Me ei saa teha head plaani, me ei saa rääkida Eesti metsa tulevikust, olevikust, kui me ei tea, mis seal täpselt toimub, selles osas töö käib.

11:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ruuben Kaalep, palun! 

11:02 Ruuben Kaalep

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Te mainisite ettekandes, et on vaja säilitada metsade tüpoloogilist mitmekesisust. Meil on Eestis iga aastaga järjest vähem säilinud üle 100-aastaseid männikuid. See on suuresti selle tõttu, et neid loetakse juba selles vanuses raieküpseks, kuigi männi eluiga meie kliimas on 300, 400 aastat. Ja see on ka väga oluline keskkond elustikule, sellised vanemad puistud nii looduskaitsealadel kui ka väljaspool neid. Ja selles mõttes meil on vaja sellist kirjusust metsas nii liigiti kui ka vanuse osas, et oleks ökoloogiline tasakaal tagatud. Mida see arengukava konkreetselt muudab selleks, et seda varasemat praktikat muuta, kus on siis täiesti ühe vitsaga võetud kõiki mingisse vanusesse jõudnud puuliike?

11:03 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kõige olulisem, mida alati arengukavade puhul mina olen varasemalt jälginud ja soovitan ka metsanduse arengukava puhul ennekõike jälgida, on see, et mis on selle eesmärgid. Ja eesmärgid on sõnastatud, et metsanduse arengukava peab tagama metsa ökosüsteemi, metsa elurikkuse ja kliimaeesmärkide täitmise. Tegelikult see eesmärk ongi seesama, mida te kirjeldasite, ongi elurikkus ja metsa ökosüsteem. Ja see koosnebki nendest samadest asjadest: eri vanuses metsi, mille hulgas on üle 100-aastaseid männikuid. See eesmärk ongi see, läbi mille need tegevused metsandussektoris järgmise kümnendi jooksul peavad need tulemused tooma.

11:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

11:03 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Alles see oli, kui jaanuaris sa andsid intervjuu ja ütlesid, et on ebatõenäoline, et Riigikogu see koosseis metsanduse arengukava heaks kiidab. Kust selline äkiline murrang toimus? Ja äkki kirjeldad, kuidas valitsuskoalitsiooni sees äkki meelt muudeti ja nüüd viimasel minutil selle telliskivi meie siia tiiki visati.

11:04 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Mina saan öelda siis valitsuse liikmena ja sotsiaaldemokraatide esindajana, et meie oleme kogu aeg sellisel kujul metsanduse arengukava toetanud. Tunnistame, et kõnelused nii erinevate osapooltega kui ka fraktsioonidega koalitsioonis on olnud sisukad ja võib-olla tõesti see ajaline aken, mis minule anti selleks tegelemiseks oli sisuliselt viis, kuus kuud, kui tänane valitsus ametisse tuli. See oli suhteliselt lühike, aga ma arvan, et me saime enamiku asjad siiski sellisel kujul läbi arutatud. Aga kuidas ja mismoodi nüüd fraktsioonid omakeskis seda arutasid, et nad jõudsid sellisele arusaamisele, et igal juhul oleks mõistlik Riigikogu saali suunata ja siin vastu võtta, seda peaks küsima nendelt. Aga ma olen väga tänulik, et nad on valmis sellega edasi minema ja ju siis varasemate aastate arutelud, varasemate aastate küsimused ja vastused olid piisavad, mis ka selleks nendele kindlust andis, sest tegelikult see protsess, veel kord rõhutan üle, on kestnud äärmiselt kaua. Mina ei ole selles väga pikalt sees olnud, varasemalt mingil määral kohaliku omavalitsuse juhina, aga siin on Riigikogu liikmeid, kes on sellega olnud seotud sisuliselt 2019. aasta algusest, kui see tegelikult läks veel eriti kiire tempoga käima.

11:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaanus Karilaid, palun!

11:06 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Kahjuks te mu esimesele küsimusele ikkagi ei vastanud. Ma küsisin, millal need andmed avalikustatakse. Te väitsite sellele väga konkreetselt, et töö käib. Aga te ikkagi võiksite proovida vastata. Et kui töö käib, siis te kindlasti oskate ministrina hinnata seda tööd, mida te teete, et millal me võime tulemust näha, et andmed lähevad avalikumaks, et me saaksime seda metsaanalüüsi paremini teostada. Aga minu teine küsimus on, kuidas teie keskkonnaministrina hindate seda arengukava. Kas ta annab rohkem kindlustunnet metsakaitsjatele, kellele see on väga tähtis, meie metsa olukord ja tulevik ja mitmekesisus, või metsatöösturitele, kes räägivad kasumitest ja töökohtade hoidmisest? Millisele sihtrühmale see arengukava annab suurema kindlustunde?

11:06 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kõigepealt, metsaregister kuvab ka praegu andmeid, mis puudutab raielube. Mingi info on selles mõttes olemas, aga ma ütlen, et seda soovitakse teha täpsemaks ja selles osas töö käib. Täpsustan eelmist küsimust. Aga kummale poolele, kui me üldse peame rääkima pooltest, see on nagu sobilikum, on äärmiselt keeruline öelda. Kõik siin saalis arvatavasti saavad aru, et me peame Eesti keskkonda, Eesti loodust hoidma, ja samamoodi siin saalis saavad arvatavasti kõik aru, et meil on väga tähtis ka see, et meil on olemas töökohad, et meil on olemas töökohad ka Tallinnast kaugemal piirkondades. Ja ma tahaksin küll väita, et see arengukava on keskpõrandale kokku tulek. Jah, siin on asju, mis ühele poolele võib-olla vähem sobivad, on asju, mis teisele poolele vähem sobivad, aga ta on see kompromiss ja kompromissid sageli on see, et ta ei ole ideaalne kellegi jaoks, aga ta on siiski vastuvõetav teatud mööndustega kõigile osapooltele.

11:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

11:08 Priit Sibul

Aitäh! Mina tahan küll, austatud minister, teid tunnustada, et siiski see arengukava siia parlamenti jõudis ja me seda menetleda saame.

Aga mul on mõned detailid või nüansid. See arengukava on tõesti väga lai ja mitmetahuline. Aga mingil põhjusel ei ole võimalik sellest uuest arengukavast leida terminit "majandusmets". Siis on mul küsimus. varasemalt või õigemini, ma ei tea, kas ja kui palju te ise olete ... Aga lugeda on saanud raiemahtude kohta, et te olete seal ka oma arvamust muutnud. Siis te olete öelnud, et te usute ühtesid teadlasi. Kes need on ja mida nad teile näiteks raiemahtude kohta soovitasid? Nüanss selle raiemahtude juures on see, et kuidas arvestatakse üraski kahjusid või neid, mis ei ole inimtekkelised probleemid. Kuidas need selles rehkenduses sees on?

11:08 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Aitäh ka heade heade sõnade eest! Kõigepealt raiemahtudest. Antud arengukava seab suured raamid ja need suured raamid on ka järgmisteks tegevusteks suund. Ja kui eesmärk on tagada Eesti metsade elurikkus, ökosüsteemi säilimine ja kliimaeesmärgid, siis sellest lähtuvalt me ei saa öelda, kui palju see täpselt on, sellepärast tuleb teha iga‑aastast seiret, iga-aastasest analüüsi. Ja me näeme ära, kas metsade olukord on läinud kehvemaks, on ta stabiilne, on ta läinud paremaks. Sellest lähtuvalt me saame otsuseid teha ka, kui suur võiks olla raiemaht.

Mida me saame teha kiiremini ja mida on ka varasemad ministrid igal aastal pidanud tegema, on riigimets, mis moodustab suurusjärgus natuke alla poole Eesti metsast. Seal me tõesti saame teha nii-öelda kiiremaid lühemaajalisi otsuseid. Ja võib-olla sealt tuleb ka kõige selgemini välja see, mis puudutab üraskikahjudega seotud tegevusi. Seni on riigimetsas üraskikahjusid vaadatud erandina ja ta ei lähe üldisesse raiemahtu sisse.

Ja kui varasemalt on siin nii eelmine kui ka üle-eelmine minister kinnitanud raiemahud, siis üraskikahjud on vaadatud alati eraldi. Üraskikahjudega me tegeleme täiesti eraldi, kuna ta ongi, ütleme, eriolukord. Ja Eestis on praegu üraskikolde kohta ikkagi kümneid ja kümneid, millega me peame tegelema. Me ei saa öelda, jah, et nüüd on see x hektarit või x tihumeetrit, mis me maha võtame, vaid me vaatamegi igat kohta eraldi, olgu see Munamägi, olgu see mingi teine koht. Sellist ühest suunda metsanduse arengukava ei anna. Küll annab metsanduse arengukava selge plaani, et me peame välja töötama metsakahjustustega tegelemiseks selge kava, kuidas ja mismoodi me seda teeme.

Siis oli küsimus teadlaste kohta, kuidas ja mismoodi tänane minister kaasab või on kuulanud teadlasi. Ma olen kohtunud nüüd lisaks Maaülikooli, Tehnikaülikooli rektoritele ka Tartu Ülikooli teadlastega, olen kohtunud Maaülikooli teadlastega. Ja ma kinnitan: ma kuulan neid kõiki. Lihtsalt küsimus ongi selles, et ühel puhul räägivad teadlased metsa elurikkusest, räägivad ökosüsteemist, teisel puhul nad räägivad metsa töötlemisest, metsa majandamisest. Meil on ka sotsiaalteadlased, kes räägivad regionaalvaates, mis ja kuidas võiks teha. Nii et me kuulame neid kõiki, me oleme kuulanud neid kõiki ja tegelikult nad olid ka esindatud nendesse esinduskogudes, kes seda temaatikat ühel või teisel moel arutasid.

Kui ma olen ka varasemalt väljendanud, nagu ma ei kuulaks teisi teadlasi või teise ülikooli teadlasi, siis see oli kindlasti minu poolt vale väljendus. Ma tegelikult kuulan kõiki, lihtsalt küsimus ongi, kuidas ta jõuab siia arengukavasse. Ja täna ta on jõudnud sellisel kujul, nagu ta on teile esitanud.

11:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

11:12 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlesite oma küsimustele vastamise voorus, et teil on õnnestunud selle arengukavaga tutvuda viis-kuus kuud ja olete saanud mingisuguse ülevaate. Meile parlamenti laekus see eelnõu reedel. Sellel eelnõul on kuskil 647 lehekülge või isegi rohkem. Mis te arvate, kas me oleme võimelised seda läbi lugema? Küsimus pole isegi lugemises, vaid küsimus on ka läbitöötamises. Ja mina väidan, et see ei ole hea parlamentaarne tava sellisel viisil eelnõu menetleda. Kas teie olete samal arvamusel või arvate, et võibki sellist patsakat visata siia, et see asi siin lihtsalt läbi koputada?

11:13 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kindlasti niivõrd oluliste dokumentide jaoks on vaja maksimaalselt pikka aega. Kui tänane valitsus alustas ja võttis üle eelmiste ministrite ja eelmiste valitsuste tööd, mis puudutab metsanduse arengukava, siis üks esimesi eesmärke või üks esimesi asju, mida mina siis Keskkonnaministeeriumis ära sõnastasin, oli see, et me peame täiendavalt kaasama kõik Riigikogu fraktsioonid. Ma tahaksin loota, et te saite osaleda ka Keskkonnaministeeriumi ettekandel, kui nad käisid ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonile tutvustamas metsanduse arengukava. Lisaks oli üks kindel eesmärk, olles ise olnud varasemalt kohaliku omavalitsuse juht, tegelikult kohalikud omavalitsused. Jah, metsanduse arengukava oli hästi laialt tehtud, võib-olla isegi kõige suurem kaasamisprojekt keskkonnavaldkonnas viimase kümnendi jooksul. Keskkonnaministeeriumilt me palusime veel täiendavalt kaasata ka kohalikud omavalitsused, kõik 79 kohalikku omavalitsust said selle pöördumise ja need kohtumised nii fraktsioonidega kui ka kohalike omavalitsustega toimusid juba mitu kuud tagasi. Ja need muudatused, mis on praegu tulnud, tegelikult ei mõjuta, neid muudatustes ei ole tehtud parandusi lisades, muudatustes ei ole tehtud selliseid parandusi, mida ei jõuaks läbi lugeda isegi paari tunniga. Tegelikult need muudatused on needsamad, mis ma nimetasin, on sõnastatud ümber teatud mõttes eesmärgid, on sõnastatud ümber teatud kontseptsioonid sellest lähtuvalt, et kuidas ja mismoodi me vaatame metsaökosüsteemi ja metsa elurikkust. Aga suures pildis on see sama dokument, mis on nii fraktsioonidele kui ka kohalikele omavalitsustele ja kõigile huvilistele olnud juba nüüd poolteist aastat kättesaadav.

11:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ruuben Kaalep, palun! 

11:15 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud minister! Vastasite mulle, et piisab sellest, kui arengukava eesmärkidena on toodud elurikkus ja mitmekesisus. Aga sellised loosungid ei veena juhul, kui ei ole ette näidatud ka konkreetset strateegiat nende eesmärkideni jõudmiseks. Ma hindan teie isiklikku head tahet, aga praegu te peate meile maha müüma selle dokumendi, et me selle poolt hääletaks. Ornitoloogid näiteks on toonud välja, et iga aastaga keskmiselt 1% võrra väheneb meie linnustiku mitmekesisus. Ja selleks, et selliseid kompleksseid probleeme lahendada, oleks vaja konkreetseid strateegiaid liigi kaupa üle-eestiliselt, nii floora kui fauna. Kas see arengukava pakub neid?

11:16 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Arengukava pakub konkreetselt, kui jah te soovite konkreetselt küsida, siis on seesama kaitsealade temaatika, et me tahame kaitsealade osa üle vaadata, me tahame luua KAH-alad ehk kõrge avaliku huviga alad, me tahame liikuda rohkemas määras Eestis püsimetsanduse poole. Tegelikult on konkreetseid tegevusi, aga veel kord, enne, kui meil on suured raamid kokku leppimata, on väga keeruline minna täpsemate tegevuste poole. Ja arvatavasti mingites suundades, mingites tükkides selles arengukavas tuleb tulla ka uuesti Riigikogu ette ja siin teatud seadusandlusi siis üle vaadata, muuta. Antud juhul me saame hästi kergesti muuta strateegiaid, mida me oleme ka teinud, näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse puhul ehk riigimetsa majandamises. Aga kuidas ja mismoodi me saame koostöös erametsaomanikega neid muudatusi ellu viia, kui on vaja teha teatud muudatusi? Ja selleks me peame tulema uuesti mingite seadusloometega ka Riigikogu poole. Aga jah, need olid mõned näited, mis on siin selgelt nimetatud: püsimetsandus, KAH-alad, looduskaitsealade ülevaatamine. Need on kõik need tegevused, mis peaksid tagama erinevate liikide säilimise ja selle elurikkuse, mida me kõik tahame metsas.

11:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

11:17 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Austatud minister, siin Kalle Grünthalile vastates ütlesite, et selle arengukavaga on kõik enam-vähem hästi, jah, kõik 79 kohalikku omavalitsust on tutvunud ja profiilsektor on tutvunud ja et viimasel ajal sisse viidud muudatused ei ole suurt pilti muutnud. Aga samas väidab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, et see kõik ei vasta sugugi tõele, et see arengukava on väga ebakvaliteetne ja et viimases järgus sisse viidud muudatuste osas ei ole kaasatud arengukavast otseselt puudutatud metsa- ja puidusektorit. Heidetakse ette väga paljusid nüansse. Heidetakse ette, et arengukava ei arvesta Eesti metsade vanuselise struktuuriga. Heidetakse ette, et arengukava ei arvesta Eesti pikaajaliste kliimaeesmärkidega ja et arengukavas puudub sotsiaal-majanduslik pool. Esitatakse väga paljusid küsimusi. Näiteks see: millega korvatakse majanduse kärpimisest tulevad eelarvelüngad riigieelarves? Millega asendatakse maapiirkondades kaduvad töökohad? Mille arvelt leitakse ressurssi metsa- ja puidusektoris tööta jäävate inimeste ümberõppeks? Kuidas ma vastan nendele küsimustele?

11:18 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Nii nagu teie kolleeg, kes teie taga istub, just tõi teise poole need murekohad välja, nii ma tahangi veel öelda, et see ongi kompromiss. Loomulikult on ühel poolel argumendid, miks me peaksime tegema ühtepidi ja me ei peaks vähendama raiemahtu, teistpidi jälle öeldakse, et meil on piisavalt küpset metsa, et me võiksime rohkem raiuda. Mina ütlen, et sellepärast me peamegi eesmärgid paika panema, me peame seda väga selgelt ja üheselt monitoorima, seirama. Ja selles osas töö käib.

Mis puudutab kaasamist, siis protsessi juba neli aastat tagasi kaasati needsamad teie nimetatud osapooled. Nad on olnud kogu aeg kaasatud, ma ise olen nendega korduvalt kohtunud, meil on kõigi osapoolte sisendid, keskkonnaorganisatsioonide, metsaomanike ja metsatöösturite sisendid on kõik meil teada. Sisuliselt need on ka siin viimaste aastate jooksul olnud suhteliselt sarnased. Õnneks või kahjuks need olukorrad ei ole Eesti metsadega väga palju muutunud. Kus on probleemid, seal nad on püsinud, kus on vaja mingeid täiendavaid samme teha, neid on mingil määral tehtud, aga suuremas osas tegemata.

Mis puudutab maapiirkondade töökohti ja seda ära kaduvat rahastust, siis kõigepealt arengukava ütleb väga selgelt ära: me peame rohkem Eesti inimeste ühisvara, Eesti metsa Eestis väärindama. Me viime välja ümarpuiduna ilma väärindamata üle kahe miljoni tihumeetri, see on 20%, mida me ei väärinda Eestis. Me peame investeerima riigina. Metsanduse arengukavas on toodud ka välja, et rohkem kui 190 miljonit eurot on planeeritud metsanduse arengukava perioodil investeerida innovaatilistesse arengusuundadesse, investeeringutesse. Et me jätaks selle puidu siia, et me ei räägiks mitte töökohtade kadumisest, vaid vastupidi, räägiksime täiendavatest töökohtadest Eestis, olgu see siis puidukeemia või mingid muud arengusuunad.

Mis puudutab maatöökohti, siis ma toon sellise võrdluse, olles ise maalt pärit. Ütleme, 15 aastat tagasi raiuti Eestis kaks korda vähem metsa kui praegu. Ja sellest ajast alates viimase 15 aasta jooksul on Eestis suletud üle 100 maakooli. Üle 100 maakooli on suletud perioodil, kui me oleme raiemahtu tõstnud kaks korda. On ju ebaloogika mõnes mõttes.

Ma ei taha öelda, et kui me oleksime raiemahu samaks jätnud, me oleksime sulgenud võib-olla 200 maakooli, võib-olla 300 kooli. Aga me ei saa rääkida, et see oleks toonud õnne nende 79 kohaliku omavalitsuse õuele, kes on pidanud väga rasketes tingimustes hakkama saama. Jah, see ongi see, mis võib-olla on üleeuroopaline probleem, et piirkonnad on linnastumas, meil jääb maapiirkondades üha vähemaks töökohti. Aga siin me peamegi ühiselt leidma, mismoodi meie metsandussektor saaks rohkem töökohti luua just maapiirkondadesse, et me ei räägiks ka järgmise kümne aasta pärast, kui palju maakoole me oleme pidanud sulgema.

11:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tõnis Mölder, palun! 

11:21 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Alustuseks kõigepealt lubage teid tunnustada endiste keskkonnaministrite mitteametliku toetusrühma poolt siin parlamendis. Tõesti, suur samme, et te olete sellega lõpuks tulnud siia parlamendi ette. Aga läheme tegelikult selle sisulise ja kõige olulisema küsimuse juurde selles metsanduse arengukavas, mida teie siin numbriliselt välja ei ole toonud. Aga mida siiski sellest 600-leheküljelisest lisamaterjalist on võimalik leida. Me räägime raiemahust ja see raiemahu vahemik, mida te olete siin ära märkinud, võiks jääda 9 kuni 11 miljoni tihumeetri peale aastas. Samal ajal teie ise oma erakonnaga lubate järgmise nelja aasta jooksul vähendada Eesti raiemahu 8 miljonile tihumeetrile. Ja siit ka minu küsimus, et kas teie valimisprogramm valetab või te tegelikult ise ka ei usu sellesse metsanduse arengukavasse, mille te siia parlamenti tõite.

11:22 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kõigepealt, aitäh veel kord, kuna nüüd on ministreid juurde tulnud, kes on sellega tegelenud, et suur tänu teile, et te sellise asja käima tõmbasite ja et te hoidsite seda protsessi kogu aeg liikumises ja elus. Suur tänu endistele keskkonnaministritele! 

Mis puudutab raiemahtu, siis tõesti on vahemik 9 kuni 11 lisas 1 lahti kirjeldatud. Tunnistan, et erinevad teadlased ütlevad, et näiteks kliimaeesmärkide täitmiseks oleks vaja raiemahtu kusagil 9 miljonit tihumeetrit aastas. Samas jälle elurikkuse eesmärkide täitmiseks on pigem see number 8 miljonit. Eks seal tulebki see nii-öelda pidev seire teha ja siis selle põhjal saaks teha ka otsuseid. Mis puudutab nüüd, kuidas mina ... ja näiteks sotsiaaldemokraatide valimislubadusse, siis loomulikult soovinuks siin teha suurimaid muudatusi siis metsanduse arengukavas, me oleks pidanud kogu keskkonnamõjude hindamise ümber tegema, aga me teame, et selle tellis juba 2019. aastal endine minister Rene Kokk, kes käivitas selle protsessi ja see protsess võttis meeletult kaua aega ja me pidime jääma nendesse raamidesse, mis olid selle uuringuga läbi viidud ja seal oli 9 kuni 11. Kui nüüd seire näitab, et me ei täida neid eesmärke, mis puudutab elurikkust, ökosüsteemi ja kliimat, siis minu hinnangul me peame sellest lisast 1 mööda vaatama ja me peame tegema otsuseid lähtuvalt sellest. Ja kui seire näitab, et olukord on läinud paremaks ja meil ei ole vaja vähendada raiemahtu nii palju, siis meil tuleb ka seda ausalt öelda ja me oleme valmis ka raiemahtu selles osas üle vaatama. Veel kord oluline on, et meil oleks statistika, info ja vastav uurimisbaas, et mismoodi ja kuidas me Eesti metsa peaksime majandama. Siin puhul ei ole jah vastuolusid, aga lihtsalt, ütleme, teatud uuringud on näidanud, et mingites asjades me võib-olla peaksime ambitsioonikamad olema.

11:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

11:24 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Mul on selline, vaat meie riigieelarve on selline püha lehm, mida praegune koalitsioon on vastu võtnud, aga seal on üks number, sihtarv 2023, praegu on meil, et maal töötajate, töötavate inimeste arv väheneb selle aasta lõpuks 6100 inimese võrra. Must valgel kirjas. Ja nüüd minu küsimus on see, et kas metsanduse arengukava, mida nüüd sellise kähkuka vormis tuleks nagu templi alla panna, kas on arvestatud siin, et sellest 6100‑st töökohast, mis maal kaovad, milline osa on metsasektoris. Ja teine selline palve, et kui riigieelarve on meile vähemalt välja trükitud siin, kuigi paks, ka selline telliskivi, aga praegu sa tulid siia 40 leheküljega, 42 leheküljega, et lähipäevadel trükitaks meile välja ka see üle 600‑ne, samasugune kivi. Ma arvan, et kindlasti paljud oleks huvitatud, sest veebis kõiki neid otsida ja jälgida, eriti veel kolleegidel, kes ei ole asjaga kursis, on suhteliselt tülikas. Pealegi on ka muid tegemisi.

11:26 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kõigepealt minu teada komisjoni liikmetele olid need kõigile välja prinditud ja tõesti ta on, ütleme, teatud mõttes isegi kurb vaadata, et me teame, millest seda paberit toodetakse, ja kui suur hulk neid paberilehti oli vaja selle arengukava jaoks. Ma arvan, et kõik Riigikogu liikmed, kes soovivad, on igatpidi õigustatud selle saama, aga sellest siis saate juba teavitada, ma eeldan, et kantseleid. Aga ma võin selle ise ka üle öelda, et vähemalt teile ja kellele veel see toimetatakse ja te saate tutvuda, sest muudatusettepanekuteks, kui see hiljem niiviisi arvatakse, on ka mitu nädalat aega, et selles osas on võimalik nende lehekülgedega tutvuda.

Mitu töökohta metsandussektoris peaks ära kaduma maapiirkondadest, siis ma loodan, et see protsess on nüüdseks lõppenud. Maapiirkondades ei ole enam väga neid töökohti, mida ära viia, ei ole ka metsandussektoris väga neid töökohti, vähemalt nende maapiirkondadega, kus mina olen väga sagedasti käinud. Nii kurb see pilt on. Pigem ma loodan, et maapiirkondadesse seoses nende investeeringutega, mis me teeme, me saame luua teatud töökohti juurde ja me soodustame just, et kõik, ka kõrgemalt tasustatud töökohad ka metsandussektoris, ütleme siis, kõrgemat taset nõudvad töökohad just luuakse tulevikus tooraine lähedale ehk maapiirkondadesse. Seetõttu ma ei julge väita, et metsandussektoris peaks ära kaduma maalt töökohad, vaid metsanduse arengukaval on üks eesmärk see, et neid töökohti me looksime juurde, väärindades Eestis rohkem puitu ja vähem eksportides seda välja. Hetkel ekspordime, ma veel kord kordan üle, ekspordime välja ümarpuiduna üle 2 miljoni tihu ja biomassina, küttena üle 3 miljoni tihu. Päris suur number läheb meil ikkagi väikse väärindamisega Eestist välja, mida võiks siin väärindada.

11:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepneri, palun!

11:28 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus tuleb metsanduse sotsiaal- ja kultuuriliste väärtuste peatükist. Ja tõesti, te olete ka siin korduvalt rõhutanud, et mets on väga oluline tööandja ja töökohad on üks arvestatav, ütleme, väljund sotsiaalvaldkonnale. Arengukavas seda väga palju ei puudutata. Kas te saate natukene avada, miks ei ole näiteks töökohti toodud ühe mõõdikuna siia sisse? Me oleme kuulnud, miks ei ole nagu majandusmetsa te toonud protsendina siia sisse, aga kas töökohtade osas on olnud arutelu? Miks seda me siin ei leia?

11:29 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Jah, võib-olla tõesti see oleks üks hea mõõdik või üks hea nagu motivaator, et kuidas me saaksime rohkem Eestis puitu väärindada, luues siia rohkem töökohti. Aga neid protsesse või neid arutelusid võib-olla oligi juba siis hilja teha, kui mina liitusin, aga ma olen nõus, olles ise väga ja väga suur regionaalpoliitika austaja ja just maale töökohtade loomise toetaja, siis kindlasti me peaksime sellele rohkem tähelepanu panema. Aga ma arvan, et arengukava annab jälle suure suuna ette, et me peame nende asjade eest seisma, mis puudutab ka sotsiaal-majanduslikke vaateid, siis eraldi nii-öelda programm või eraldi tegevus mingi dokument, kuidas ja mismoodi me loome täiendavalt maapiirkondadesse tööle, võttes aluseks metsanduse arengukava need laiad raamid. See igal juhul tuleks koostada ja ma arvan, et siin me saame koostööd teha täpselt nendesamade organisatsioonidega, keda on täna korduvalt mainitud, ehk metsatööstus, erametsaomanikud, kohalikud omavalitsused, vähemalt maapiirkondade kohalikud omavalitsused. Ma arvan, et see võiks olla järgmine samm, nii nagu on järgmine samm sellesama innovatsioonimeetme sisustamine, mida me selle 190 miljoni eest täpsemalt järgmised seitse, kaheksa aastat planeerime teha. Need ongi järgmised sammud, aga selleks me vajame suurt raami, mille sees me peame need plaanid tegema.

11:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun! 

11:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on väga hea meel, et te tunnistasite seda, et selline metsanduse arengukava menetlemine ei ole kooskõlas Riigikogu hea tavaga. Seega te ei rivistu meie esivaletajate, peaminister Kallase ja ka Riina Sikkutiga ühte kategooriasse, siin saab ainult valet juttu ajada. Aga ma ei saa nõustuda nüüd teie selle seisukohaga, et seda metsanduse arengukava on niivõrd palju erinevate huvigruppidega räägitud ja arutatud, ja samas möönsite ka seda, et seal on väiksed olulised muudatused sisse tehtud. Aga ma tahaks juhtida tähelepanu, isegi kõige väiksemat lepingut arutatakse, kaalutakse, mõeldakse, sest paberi peal on see, mis on tegelikult tõde. Kas te nõustute sellega, et tõde peitub paberil, aga mitte jutus?

11:31 Keskkonnaminister Madis Kallas

Loomulikult, see metsanduse arengukava, mis on teile esitatud, on täpselt selline, nagu ta on. Need jutud või need kohtumised, mis on olnud erinevate osapooltega või ka fraktsioonidega või kohalike omavalitsustega, kui nad ei ole siin sees mingi konkreetse sõnastusena, siis neid me saamegi võtta lihtsalt taustainfona kaasa. Aga ma nõustun, et kui Riigikogu sellisel kujul metsanduse arengukava toetab, on see see, missugune on Eesti metsanduse, kestliku metsanduse arengusuund järgmine kümnend. Selles osas ma olen nõus, et see on see dokument. Aga veel kord, ma ütlen, kõik need ettepanekud, mis ka lõpufaasis juurde tulid või mis muutmisele läksid, olid korduvalt ja korduvalt erinevate osapooltega läbi arutatud. Ja nagu ikka, loomulikult me ei saanud nende kõigiga arvestada, lihtsalt seda ei olnud selles mõttes võimalik teha, kuna näiteks keskkonnaorganisatsioonid tegid, kümneid ja kümneid keskkonnaorganisatsioonid tegid väga palju muudatusettepanekuid. Me saime osaliselt ainult nendega arvestada. Samamoodi pidevalt tegid ettepanekuid ka metsatööstus ja maaomanikud. Jälle, me ei saanud nende kõigiga arvestada, sest need olidki omavahel diametraalselt vastuolus ja me pidimegi leidma selle kesktee. Aga ühtegi sellist üllatust või asja, mida osapooled ei teadnud, selles arengukavas ei ole. Pigem, millega ma olen nõus, me ei suutnud lihtsalt kõigi osapoolte soovidega arvestada. Siinkohal lihtsalt see ongi see paratamatus.

11:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

11:33 Priit Sibul

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea minister! Mul on küsimus LULUCF-i süsiniku sidumise eesmärgi kohta. Ma ei tea, võib-olla see on rubriigist "Tunnid olid juba alanud, kui teie ametisse asusite." Aga see eesmärk, mis Euroopa Komisjonil on pandud Eestile 0,5 miljonilt 2,5 miljonile tonnile ekvivalenti CO2 sidumine, on viiekordne tõus. Kuidas te seda näete, milline on metsanduse roll ja osakaal selle eesmärgi täitmisel? Ja kas teie hinnangul on üldse võimalik 2030. aastaks seda eesmärki adekvaatselt täita, arvestades seda, et meie biomajandussektor on suhteliselt hästi arenenud, see tähendaks selle sektori umbes neljandiku võrra kärpimist, metsamaa tohutut juurdekasvu – see on ka kasvanud. Kui kõike seda kokku lugeda, siis see ei tundu nagu ühele paberile ära mahtuvat ja ei ole nagu reaalne. Aga kuidas te näete seda?

11:34 Keskkonnaminister Madis Kallas

Metsanduse arengukava menetlemise käigus, ma kordan veel kord üle, loomulikult me ei saa panna kogu raskuskeset metsandusele. Ka teised sektorid peavad olema need, kus me neid eesmärk üle vaatame. Aga mis puudutab nüüd seda eesmärki, mida te LULUCF-i vaates kirjeldasite, siis mina isiklikult jah, kuigi ma ei saanud selle protsessi või arutelude juures olla, see oli juba enne Euroopas ära kinnitatud, aga mida ma võin kinnitada, on see, et me igal juhul vaatame need numbrid üle. Tegelik arvutus, tegelik tõde kahjuks selgub peale seda perioodi, ehk arvatavasti aastal 2031 või 2032 me saame tegelikult teada, milline oli see kohustus, mida Eesti pidi täitma, kuna siis tulevad mõõtmistulemused, sest seda arvutatakse reaalsete mõõtmistulemuste pealt. Ja siin on praegu väike usk meil, et me suudame need eesmärgid üle vaadata, me suudame need ambitsioonid Euroopa Liiduga, Euroopa Komisjoniga läbi rääkida.

Nii et tegelikult need kohustused, mis on praegu meile teada, võib-olla nii suured ei ole ja seal on meil teatud sellist puhvrit, et nii palju me ikkagi seda LULUCF-i vaates arvestama ei pea. Tõesti need numbrid, mida te nimetasite, on äärmiselt äärmuslikud, aga meil on võimalik seal teatud muudatused saada. Aga seda arvutatakse tagasiulatuvalt aastal 2032.

11:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Aab, palun! 

11:36 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Kindlasti selle suht lühikese aja kohta tubli töö, et see arengukava on siia jõudnud. Aga seal on tõesti nii palju nüansse ja küsimusi, et Riigikogul tõenäoliselt jääb aega väheks, et kaasata kõiki neid huvigruppe ja vaadata sellele uuesti otsa.

Aga minu küsimus puudutab seda. No nii nagu nendest LULUCF-i eesmärkidest juttu oli, milline see potentsiaal on Eestis tegelikult metsi uuendada või ka uusi metsamaid kasutusele võtta? Kuskilt on läbi käinud, et 75 000 hektarit nii-öelda väheväärtusliku rohumaad on meil täiesti olemas. Kas neid plaane te olete ka arutanud, näiteks maaeluministriga, majandusministriga?

Ja teine asi, see väärindamise jutt. See kõik on väga õigesti, seda me räägime siin kümme aastat, on ju. Kas on ka üle vaadatud nüüd Euroopa struktuurifondide rahad erinevate teiste ministeeriumidega kuidas seda innovatsiooni suunata, finantsinstrumente tekitada, et see väärindamine lõpuks ka toimuks.

11:37 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab koostööd või eesmärkide poole liikumist, siis loomulikult me teeme koostööd väga palju Maaeluministeeriumiga, ka majandusministeeriumiga, et leida neid lahendusi. Sest mets on üks osa kogu meie looduskeskkonnast. Väga suur potentsiaal on näiteks muldadel, mis oli mõnevõrra jäänud vaeslapse ossa. Siin me oleme koostöös Maaeluministeeriumiga alustanud oluliselt jõulisemat edasi liikumast. Ka mullad seovad väga palju süsinikku, kas seal on võimalik teatud arengut ette näha. Teiseks tuleb vaadata üle täpselt needsamad väheväärtuslikud rohumaad, tuleb vaadata üle kõik need alad, kus on näiteks turba kaevandamine lõppenud, mismoodi saab nende kaevandatud turbaalade taastamist ette näha. See koostöö on meil väga hea.

Mis puutub Euroopa Liidu erinevatesse meetmetesse, siis seal väga palju me oleme arvestanudki tegelikult järgmine periood just nendesamade rahadega, mis on ka siin metsanduse arengukavas ette nähtud. Kogu see metsanduse arengukava periood on planeeritud 300+ miljonit eurot ja seal sees on ka juba arvestatud teatud suundumusi, mida me teame, et Euroopa poolt on tulemas ja kus meil on võimalik toetusi küsida erinevateks keskkonna parendusprojektideks.

Aga jah, metsandus on üks osa, me vaatame kõik üle, kas on kusagil võimalik täiendavalt metsastada, kas on kusagil võimalik täiendavalt mingeid muid otsuseid teha, mis aitavad süsiniku sidumisele kaasa ja nii, et me ikkagi saame ka võimalikult palju väärtuslikku metsa Eestis hoida.

11:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun.

11:39 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Räägime kaasavast ja sotsiaalsest metsandusest. RMK on kasutusele võtnud lausa uue termini "kõrgendatud avaliku huviga alad" ja eelnõus on, tsiteerin: "On vaja arendada ja ühiskonnas tutvustada kaasarääkimise võimalusi [...] oluliste metsaalade [...] kujundamisel, [...] nt puhke- ja koriluskohti, maastikuvaateid, pühapaiku [...]." Kas ja kus oleks võimalik kaasa rääkida, et RMK hoolitseks ka nende matkateede eest, mis viivad populaarsete puhkekohtadeni ja seda aastaringselt, ka talvel, sest kohati on ju vaja metsas kindlasti ka looduslikke takistusi ületada, aga me tahame, et metsas liiguksid ja üha rohkem liiguksid ka väikesed lapsed ja vanemaealised inimesed.

11:40 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kõige lihtsam on, noh, mina viin selle sõnumi veel kord Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtidele ja nõukogule edasi, aga tegelikult ka, ma arvan, siit saalist saavad kaasa võtta nõukogu liikmed selle info, et veel kord üle vaadata. 

Aga mis on palve, on see, et kõik nii-öelda Riigimetsa Majandamise Keskuse kätte jäävad matkarajad, avalikus kasutuses alad, kus saavad inimesed matkamas käia, et seal on olemas ka vastavad vastutavad isikud, ükskõik mis maakonnapõhiselt ta käib, et võib ka otse nende poole pöörduda. Aga see, et Riigimetsa Majandamise Keskus on oma strateegiat muutmas ja sisuliselt esimesele kohale tõstmas metsamajandamise metsa raiumise asemel, ka sedasama rekreatiivset tegevust, looduses liikumise eest seismist, loodusharidust, see on juba töös. Ja minu teada Riigimetsa Majandamise Keskuse uus juht soovib sellisel kujul uue strateegiaga arengukava kinnitada järgmise aasta alguseks. Ehk siis ta on ka ametlikult dokumendis kirjas, et needsamad kohustused, mis käivad nende matkaradade kohta, oleks selgelt paberil fikseeritud ja see oleks üks nii-öelda prioriteetseimaid tegevusi. Aga see on ka nendel praegu prioriteet, nendel on eraldi osakonnad selle jaoks, kes sellega tegelevad, ja minu julgustus on jah, kui kellelgi on konkreetseid kohti, kus on see töö võib-olla mingil määral jäänud unarusse, sellest teavitada siis kas otse RMK-d või läbi Keskkonnaministeeriumi, et iga mets, mida selleks on ette valmistatud, seda ka kasutamiseks pakuks.

11:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tõnis Mölder, palun!

11:41 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ega ma päris lõpuni teie eelmise vastusega minule rahule ei jäänud. Kui me fikseerime siin täna kümneks aastaks Eesti metsanduse järgmised arengusuunad, raiemahud, kogu selle ökoloogilise ja majandusliku tasakaalu ja seal on raievahemik 9–11 miljonit tihumeetrit, teie lubate oma programmis kaheksa, siis ega ma päris täpselt aru ei saa, kuidas te järgnevatel aastatel selle kaheksa suunas liigute. Aga minu küsimus on teile veel konkreetsem, et ka 9–11 vahemik, kui 2021 oli raiemaht 10,6 miljonit tihumeetrit, siis see tegelikult tähendab seda, et raiemaht ei vähene selle arengukavaga, vaid jääb kas samaks või annab võimaluse isegi sellel kasvada. Ja minu küsimus on see: millised hoovad on ministril konkreetselt raiemahtu alandada niimoodi, et ta püsiks seal näiteks 9 miljoni tihumeetri juures vastavalt sellele täna teie poolt esitatud arengukavale?

11:42 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Hetkel on kõige suurem hoob, millega saab mõjutada, Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahud, mida siis ka eelmised ministrid on ühele või teisele poole suunanud. See on esimene, sellega me saame nii- öelda kuskil 40–45% meie raiemahust mõjutada. Aga nagu ma ka enne siin kellelegi teie kolleegile vastasin, et see, kui me tahame erametsas teha täiendavaid otsuseid, ükskõik, kas see on raieintensiivsuse langetamise suunas või teises suunas, siis võib-olla peame tulema siia saali tagasi ja mingisuguseid seadusi selles raames muutma. Olgu see siis näiteks raievanuse ülevaatamine, olgu see lankide maksimaalsed lageraielankide suuruste ülevaatamine, olgu see erinevate toetusmeetmete ülevaatamine, kas me rohkem soodustame, et inimesed metsa hoiaks, või rohkem, et nad seda majandaksid. Need on kõik Riigikogu pädevuses ja need ongi need järgmised sammud. Hetkel on ministril võimalus ainult läbi riigimetsa teha kiireid ja üheseid otsuseid, aga see ei puuduta siis jah, 55% meie raiemahust, mis tuleb järgmiste otsustena üle vaadata. Ja siin ma rõhutan üle: koostöös erametsaomanikega, koostöös nendega, kelle metsa osas me mingeid muudatusi tahame teha. Need protsessid võtavad aega ja need kaasamised kindlasti on mõnevõrra pikemad kui tänane riik saab teha oma metsade osas ehk riigimetsas.

11:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Reitelmann, palun!

11:44 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Kui meie postkasti laekub 647 lehekülge reedel ja ülbed ametnikud leiavad, et me peame nädalavahetuse jooksul need lehed kõik mõttega läbi lugema ja selle põhjal kaalutletud otsuse tegema, siis see ei ole lihtsalt võimalik. Ja selline käitumine on parlamendi alandamine riigiaadliks kujunenud ülbete ametnike poolt. See ei ole absoluutselt aktsepteeritav. Mitte keegi ei jõua seda läbi lugeda! Ja kuna minagi ei ole seda läbi lugenud, siis ma tahaksin teada, kui suur protsent on ikkagi Eesti metsadest jäetud majandusmetsadele.

11:45 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Eesti metsadest majandusmetsadele on praegu jäetud suurusjärk 70%. See, kas tulevikus see on 72% või 69% või mida iganes ta saab täpselt olema, selgubki iga-aastaste seirete, iga-aastaste vajaduste põhjal, et Eesti mets, meie kõigi ühine vara oleks hästi hoitud. Sellist ühtset punast joont – sest võib-olla ongi, võib-olla ühel hetkel me näeme, et meil ei ole vaja nii palju kaitsta, kuna olukord on läinud paremaks, mis puudutab meie ökosüsteemi ja elurikkust, võib-olla ühel hetkel on vastupidi, et olukord on läinud veel hullemaks, meil on vaja rohkem majandusmetsade intensiivset majandamist piirata kas püsimetsandusena või siis looduskaitse alla võtmisega –, sellist ühtset joont ei ole, sõltubki sellest, kuidas tegelik olukord on.

Aga mis puudutab seda esimest poolt, ma olen selles osas nõus, et tõesti, tänane valitsus alustas kuus kuud tagasi. Ma tunnistan, et hea oleks olnud see tuua teile sisuliselt kohe, ma ei tea, esimesel kuul siia Riigikokku. Siinkohal ma saan ainult öelda vabandused, et teie nii-öelda tänase Riigikogu periood lõpeb ja meil ei olnud rohkem võimalik. Sest arvatavasti, kui seda oleks veel venitanud, oleks see läinud järgmisse perioodi ja oleks jälle hakanud aastad kerima, sest kindlasti uus Riigikogu, uus valitsus oleks tahtnud seda täiendavalt arutada. Siin ma lihtsalt loodangi teie mõistvale suhtumisele, et kuna seda on varasemalt kõigile fraktsioonidele tutvustatud, seda on varasemalt käidud mitmed korrad ka erinevates komisjonides tutvustamas ja lisade osas ei ole toimunud muudatusi, vaid on ainult selles arengukava põhitekstis teatud väikesed muudatused, et selle jõuab läbi töötada. Meie inimesed ministeeriumist ja ka keskkonnakomisjonis, kus ollakse sellega väga hästi kursis, et nemad saavad seda täiendavalt teile veel tutvustada ja siis seda teemat avada. Siinkohal jah, loomulikult oleks väga hea, kui me saaks täiendava kuu aega juurde, aga kahjuks seda ei ole praegu.

11:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

11:47 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Just täna saatis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kirja selle, kuidas öelda, eelnõu kohta ja pöörab tähelepanu just sellele, et need, kuidas öelda, üles tõstetud probleemidel on palju ebakvaliteetset lähenemist. Ja asi puudutab sotsiaal-majanduslikku poolt ja arengukava Eesti pikaajalise kliimaeesmärkidel puudub ressursside alternatiivne analüüs ja arengukava ei arvesta Eesti metsade vanuselist struktuuri ja Eesti metsade majandamine on olnud pikaajaliselt jätkusuutlik siiamaani. Need punktid kõik on siin välja toodud ja on toodud ka, kuidas öelda, selliste pädevate uurijate analüüsid taha. Ja lõpus ütleb, et nendest puudujääkidest tulenevalt oleks mõistlik antud arengukava saata vigade täiendamiseks tagasi Keskkonnaministeeriumisse, järelikult teile uuesti tagasi. (Juhataja: "Palun küsimus!") Ja mul küsimus, kas te olete ühesõnaga nende küsimustega ka nüüd viimasel ajal tegelenud ja sellesama metsa- ja puidutööstuse liidu soovitustega arvestanud? (Juhataja: "Aitäh!")

11:48 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Needsamad tegelikult ettepanekud on jooksnud sisuliselt aastaid läbi. Metsa nii-öeda tööstusepool on rõhutanud teatud olulisi asju, samamoodi keskkonnaorganisatsioonid on mõjutanud või saatnud nendele olulisi asju. Tegelikult need teemad on meile kogu aeg teada olnud ja veel kord ma kordan üle, et jah, see metsanduse arengukava projekt, mis on teile esitatud, ei ole selles mõttes ühelegi osapoolele ideaalne ega 100% sobilik. Aga ta on see kompromiss, mida on võimalik hetkel Riigikogu ette tuua, kuna see arvestab nii palju kui võimalik mõlema osapoolte soovidega ja seda tingimustel, et Eesti mets, meie kõigi ühine vara oleks maksimaalselt hästi hoitud ja et seda jätkuks ka meie tulevastele põlvedele. Ja samal ajal Eesti riik peab siin väga jõuliselt tegema ka need meetmed, kuidas me tagame, et me rohkem väärindame, kuidas me tagame, et me vähem ekspordime välja väärindamata puitu. Need on need konkreetsed sammud, mida mõlemad osapooled ütlevad, et jah, see on see, kuhu me peame liikuma, töökohad ei tohi kaduda, mets peab olema hoitud, raiemaht ei saa suureneda, vaid peab vähenema, aga nii, et tööstus ja Eesti keskkond sellest ei kannataks. Meil on need teada ja me oleme korduvalt ja korduvalt seda nendega arutanud ja nad on saatnud ka meile neid pöördumisi, minu eelkäijatele varasemalt, nüüd hiljem siis minule ja me oleme neid kogu aeg vaadanud. Aga ma toon veel kord selle välja, et ma ei seoks üksühele ära metsatööstuse töökohti ja raiemahtu ega maatöökohti ja raiemahtu, sest need pildid, mis meile viimase 15 või 20 aasta jooksul vastu vaatavad, need kahjuks on niivõrd nukrad, mis puudutavad maatöökohti ja mis puudutavad elu just maapiirkondades, ja see ei lähe kokku raiemahtude kahekordse tõusuga.

11:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Aab, palun!

11:50 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Jah, regionaalpoliitikast võiks pikalt rääkida, Madis, siin tegelikult sinuga ka. Eks neid pingutusi on tehtud, ka riigi poolt viimastel aastatel, kohalike omavalitsuste poolt. Ma ei ütleks, et see seis on nii nukker, on positiivseid märke teatud piirkondades. Oleneb, millised suuremad, väiksemad keskused kuidas jalad alla on saanud, kuidas sinna töökohti on loodud. Aga siiski, nii palju kui ka mina olen mööda Eestit ringi liikunud, olen ma eesmärgiks võtnud just seda maal ettevõtluse muresid kuulda ja vaadata, ikka väga palju teatud piirkondades on sellesama metsa ja puidutööstuse peal ja selle varal töökohti. Ja nüüd on küsimus selles, et siin on juttu olnud nendest meetmetest, olgu see metsa uuendamine, metsamaade suurendamine, ka väärindamine, et kas me ei lükka liiga ühes suunas seda rege, et võtame raiemahud maha seal mingil hetkel lähevad need töökohad minema. Kas me suudame seda taastada? Väidetavalt on raieküpset metsa siiski suhteliselt palju Eestis. See on see küsimus. Kas me tuleviku jaoks ei tee mingit ... Ma mõistan küll seda tahtmist vähendada, aga kas me ei tee mingit sellist otsust, mis tulevikku pärsiks?

11:51 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Pigem on praegused tendentsid näitamas, et kui me tänase raiemahu intensiivsusega jätkame, mis on viimased viis aastat olnud keskmiselt 11,5 miljonit tihumeetrit aastas, siis suurusjärgus 10–15 aasta pärast me peame sõltumata kõigest niikuinii raiemahtu hakkan vähendama ja seda oluliselt suuremas mahus. Kui me praegu teeksime seda järk-järgult, teeksime seda kõiki osapooli arvestades ja samal ajal suunates sektorisse investeeringuid, et nad saaksid neidsamu tegevusi teha Eestis, mida teevad nende konkurendid Soomes või Rootsis või kusagil mujal, kus väärindatakse puitu mõnevõrra suuremas mahus.

Aga mida ma tahan ka puidusektori kiituseks öelda, ma olen selles mõttes teiega väga nõus, et tegelikult viimased 20 aastat on Eesti puidusektor väga jõuliselt investeerinud arengusse, investeerinud just sellesse, et me rohkem väärindaksime ja et me looksime, ükskõik mis ühikut me vaatame, 1 tihumeeter või 1000 tihumeetrit, et me looksime sellele lisandväärtust ja annaksime läbi selle rohkem töökohti. Aga meil on veel näiteks Soomeni väga pikk tee minna, arvestades kui palju nemad väärindavad ühte ühikut puitu ja kui palju sellest luuakse täiendavalt töökohti. Ja see ongi see, mis suuna me peame valima.

Me oleme metsarikas riik, me peaksime selle puidu väärindama ära Eestis, me peaksime looma sinnasamadesse maapiirkondadesse töökohti. Kiitus ka teile kui endisele selle valdkonna ministrile! Tegelikult tõesti on piirkondi maapiirkondades, kus elu on vähemalt jäänud stabiilseks, ei ole enam läinud see regi sinna alla suunas, aga teades ka, et see nädal näiteks seisab Saaremaa vallal ees nelja kooli kärpe arutelud, kus paratamatult jälle me oleme sellestsamast suunast, lihtsalt inimesed kolivad maapiirkondadest ära ja on vaja teha otsuseid, kuna lihtsalt ei suudeta ilma riigi täiendava abita neid koole lahti hoida. Ja see ei ole ainult Saaremaa väljakutse. Samamoodi me oleme kuulnud, mis toimub raamatukogudega, rahvamajadega ja seda väga paljudes piirkondades üle Eesti. Siin tulebki vaadata, kuidas ja mismoodi me hoiame neid töökohti maapiirkondades, sest mis on viimase 15 aasta jooksul juhtunud, on see, et näiteks Harjumaa on kasvanud meeletus tempos, samal ajal mingid teised piirkonnad ei ole kasvanud või on vastupidi, oluliselt vähenenud. Nii et see metsasektori ehk see raiemahtude kahekordne kasv on toonud ikkagi kogu selle või enamiku sellest rikkusest siia kuldsesse ringi. Need on paratamatus, et sellega peame me üheskoos siin võitlema.

11:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

11:54 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin mõõdiku kohta, õigemini mõõdiku kohta, mida ei ole, aga kas oleks võinud olla, ja eelkõige, kuidas teie avate seda. See puudutab metsamaa üldpindala. Me teame tegelikult, et meil on raadamine probleem. Küllalt arvestataval hulgal raadatakse väga erinevatel põhjustel metsa. Ja kui me seda ei suuda asendada, siis tegelikult me kahjustame kõiki kolme olulist valdkonda: nii keskkonna, majanduse kui ka sotsiaal-kultuurist valdkonda. Mis te arvate sellest, kas oleks pidanud olema metsamaa mõõdik, üldine, ja kuidas seda raadamist peaks kompenseerima?

11:55 Keskkonnaminister Madis Kallas

Metsamaa ju eesmärgina on meil sees. Või te mõtlesite majandusmetsa mõõdikut? Metsamaa? Metsamaa kui selline, on ju eesmärk, et metsamaa ei tohi väheneda. Ma arvan, et see ongi. Me oleme metsarikas riik, me peaksime hoidma, teades, mida meile mets annab, missuguseid väärtusi ta loob nii majanduse mõttes kui ka tegelikult kõigi elurikkuse ja ökoloogia mõttes. Selles vaates ma olen nõus, et see on oluline, et me seda jälgime, ja see on oliline, et me selle eest ka seisame. Ja ta on eesmärgina seal kirjas ja eesmärgina välja toodud.

11:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Kiisler, palun!

11:56 Siim Kiisler

Aitäh juhataja! Austatud minister! Te tõite siin välja, et raiemahtu on võimalik vähendada läbi otsuste RMK raiemahu suhtes, mis on arusaadav, aga te viitasite ka sellele, et ka erasektorit võiks mõjutada läbi seadusemuudatuste, erasektori raiemahtusid. Teatavasti metsandus on selline valdkond, mis nõuab ikkagi väga pikaajalisi investeeringuid, et kõigepealt tuleb investeerida ja tulu tuleb kunagi palju aastaid hiljem. Aga arengukava on meil seitsmeks aastaks kõigest, natuke rohkem. Ja kui te veel viitate, et isegi selle aja jooksul veel hakata seadusandlust muutma, et kuidas te annate erasektorile kindlustunde, et neil üldse mõtet, kui teie ka ei näe ette, kui palju peaks majandusmetsa olema, et kuidas nad saavad üldse kindlustunde, et neil tasuks investeerida jätkuvalt, et meil metsa ikkagi juurde istutatakse?

11:57 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Ma võib-olla hakkan juba ennast kordama, aga needsamad, mis ma olen ka rõhutanud. Esiteks, me peaksime üheselt ja selgelt vaatama üle selle puidu, mis me viime ilma väärindamata välja. See on väga suur kogus Eesti kogu puidumassist, et kuidas me saame selle tagada. Teiseks on see, et kuidas me saame tagada, et näiteks riigimetsast saadav puit läheks just väärindajatele, ei läheks vahendajatele, ei läheks väljaspoole Eestit. Ka selles osas RMK on esimesed sammud astunud ja see protsess on nagu käima lükatud ja selles osas on ka RMK andnud juba ülevaate detsembrikuus. Ja võib-olla veel kolmandaks on see, et ikkagi selge koostöö meie ülikoolidega. Ma tean, et ka eelmine nädal kohtusid näiteks puidutööstuse esindajad või esindaja TTÜ-ga, tehnikaülikooliga, arutamaks, mismoodi ja kuidas saaks meie teadust toetada, näiteks puidukeemia valdkonda, mis on väga potentsiaalikas ja kus saaks väga palju arengusuundi teha. 

Aga veel kord, küsimus on, mis on meie arengukava eesmärk. Arengukava eesmärk: et meil oleks kestlik metsamajandus, et meil oleks ka tulevikus ettevõtetel metsa, mida majandada, et meil oleks ka tulevikus elurikkust metsas, et meil oleks ka tulevikus metsaökoloogia tasakaalus ja kõik need väärtused, mida me hindame metsas, oleksid seal tagatud. Ma arvangi, mismoodi ja kuidas anda see kindlus ettevõtjatele, ma arvan seesama ongi, et ka ettevõtjad loodavad sedasama, et nendel oleks stabiilne, kindel tooraine Eestist olemas ja seda ei väärindataks Eestist väljaspoole, kust Eesti riik ega Eesti ettevõtjad sellest tegelikult väga palju kasu ei saa. Need ongi needsamad põhisõnumid. Aga et nad ei jääks ainult sõnadeks, me peamegi nüüd need jätkutegevused sellele arengukavale tegema ja selles osas me oleme juba samme astunud ja nii ministeerium kui ülikoolid kõik juba aktiivselt tegelevad. Aga veel kord, me vajame neid suuri raame, mismoodi ja kuidas me Eesti metsa majandame ja selleks on see arengukava vastuvõtmine ülimalt oluline.

11:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Jürgenstein, palun!

11:59 Toomas Jürgenstein

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma ausõna ei taha sellesse paksu arengukavasse veel sadakond lehekülge juurde kirjutada. Aga metsaalane haridus. Seda metsanduse arengukava viivad ellu inimesed, ka KAH-alade puhul on kogukonnal suur sõna koolis. Kuidas sa hindad Eesti ühiskonna niisugust metsaalaseid teadmisi? Sest nemad on need, kes viivad seda arengukava ellu.

12:00 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Peab ütlema, et seda on kinnitanud erametsaliit, seda on kinnitanud nii metsatööstus kui ka tegelikult keskkonnaorganisatsioonid, et olukord võrreldes 20 aasta taguse ajaga on läinud paremaks. Ettevõtjaid, kes metsa majandavad, majandusmetsa näol, on veel kompetentsemaks saanud. Enam ei ole selliseid nii-öelda röövraieid või tegevusi metsades, mis metsa kahjustavad.

Lisaks see, et meil on tulnud Eestisse erinevaid matkaradasid metsadesse juurde kümneid ja kümneid kilomeetreid. Suur tänu veel kord kõigile ka endistele ministritele, kes on sinna valdkonda suunanud vahendeid, et neid tuleks juurde.

Ja nagu ütles üks metsainimene, see oli vist eelmisel nädalal minule, et tegelikult Eesti metsades üha rohkem ringi käies võime öelda, et see on tarkade inimeste mets, kus nad ringi jalutavad. Mulle väga meeldis, kuidas see lause oli üles ehitatud, ja ma arvan, et see on täpselt see, kuidas me peaksime Eesti metsa vaatama.

Kõiki metsi me ei pea kaitsma nii, et seal ei tohi mitte midagi teha, aga on metsi, mida tuleb kaitsta nii, et sinna ei tohigi inimene oma jalga tõsta, sest see on niivõrd väärtuslik ja seda tuleb hoida täpselt sellisena. Aga siin tulebki loota meie tarkusele. Ja kõik ülikoolid, Maaülikool, Tartu Ülikool, Tehnikaülikool tegelevad sellega, et see tarkus jõuaks Eesti inimesteni.

Ja seda tehakse ka mitte ainult ülikooli tasandil, vaid tegelikult loodusteadlikkus on noortel väga hea juba tegelikult gümnaasiumi tasandil ja ka põhikoolis. Siin ka on Keskkonnainvesteeringute Keskus aidanud kaasa erinevate projektidega koolidele, et üha rohkem ja rohkem lapsi ja noori jõuak Eesti metsadesse ja mitte ainult jalutama, vaid nendele jagatakse seal ka täiendavaid teadmisi.

12:01 Aseesimees Martin Helme

Siim Kiisler, palun!

12:02 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Austatud minister! Ma küsisin kindlustunne erasektorile, et teha investeeringuid, ja te vastasite metsatööstuse seisukohast. Ma küsisin, mu mõte oli tegelikult metsakasvatajate, maaomanike, metsaomanike seisukohast, kuidas anda neile kindlustunnet, nagu te ütlesite, et mets oleks targalt majandatud, targalt kasvatatud. See nõuab tööd ja vaeva ja raha, mis sinna sisse pannakse. Kui mingit kindlustunnet metsaomanikule ei anta, et iga hetk võidakse see mets muuta majandusmetsast rangelt kaitstavaks metsaks. Te räägite siin, et võidakse seadusi muuta, hakatakse neile täiendavaid piiranguid seadma, raievanuse ja kõige muu suhtes. Kuidas neile seda kindlustunnet anda, et nad ikkagi hoolitseksid selle metsa eest niiviisi, et ta kasvaks selleks targaks metsaks?

12:02 Keskkonnaminister Madis Kallas

Võib-olla kõige rohkem me saamegi teha seda läbi selle, et kui me näeme ... See on ka siin metsanduse arengukavas välja toodud, et kui me näeme vajadust kusagil erametsas täiendavaid piiranguid seada metsa kaitsmise, metsa hoidmise näol, siis selle peab hüvitama õiglaselt, selle peab hüvitama kas siis, miks mitte, riigi poolt välja ostes või siis ka iga-aastast mingisugust kompenseerimise mehhanismi kasutades. Selles osas me oleme samme juba astunud ja viimase 13 aasta jooksul esmakordselt tõsteti ka erametsaomanikele toetusi, mis loomulikult on alles esimene samm, mis ei ole piisav. Aga need ongi needsamad näited. Kui metsanduse arengukavas on selgelt kirjas, et me peame selle sellisel puhul hüvitama, siis hetkel seda kusagil fikseeritud ei ole. Ja hetkel seda sellisel kujul, nendel kindlus puudub. Aga just metsanduse arengukavas on ka see väga oluliselt välja toodud: kui me soovime täiendavalt erametsades seada piiranguid, siis see tuleb nendele hüvitada. Jälle üks suund, mis, ka mina olen metsaomanik, mis minule on kindlus. Väga hea, et me liigume sinna suunas, et kui nad tahavad minu metsa kaitsta, siis see tuleb ka riigi poolt hüvitada ja hüvitada suuremas mahus kui ... Nagu üks Riigikogu liige ütles, et selle hektari hüvituse kohta aastas ei saa isegi Tallinnasse ühte õhtusööki. See summa on selgelt ajale jalgu jäänud ja seda tuleb tõsta.

12:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole ettekandjale. Võtame ette teise kaasettekande. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Andres Metsoja. Vabandust! Enne on Tõnis Mölderil protseduuriline. Palun!

12:04 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Teie võib‑olla oskate ka kommenteerida seda teemat. Härra Metsoja on kahtlemata võimekas poliitik ja ma olen teda alati imetlenud kui väga töökat inimest. Aga oskust lugeda kolme ja poole kuni nelja tunniga läbi 600 lehekülge teksti – no isegi tema puhul ma arvan, et võib jääda sellest ajast natukene väheks. Kuidas te oskate kommenteerida seda, et kui parlamendile antakse neljapäeval üle selline dokument, mis on üle 600 lehekülje pikk, ja komisjon arutab seda juba neli tundi hiljem sisuliselt ja teeb vastavad otsused parlamendi suure saali tarbeks, siis kas selliste otsuste tegemine on mõistlik? Ja kas näiteks juhatus kaalus ka seda, et kuidagi vaadata üle, kas see tänasesse päevakorda panna, või siis arutas laiemalt, kas nii suure dokumendi menetlemine sellises tempos on kuidagi parlamendi teiste heade tavadega kooskõlas?

12:05 Aseesimees Martin Helme

Jaa, aitäh! Eks seda, kui palju või põhjalikult jõudis komisjoni esimees 649 lehekülge nelja tunni jooksul lugeda, tuleb temalt endalt küsida. Mis puudutab juhatuse protsessi, siis juhatus tegi nii, nagu meie protseduur ette näeb. Eelnõu anti valitsuse poolt üle, juhatus suunas selle komisjoni ja komisjon tegi oma protseduurilised otsused. Oli ka arutluse all, kas saab teha lühemaid muudatusettepanekute tähtaegasid. Seda juhatus ei pooldanud, nii et muudatusettepanekuteks jääb nii, nagu meil ette on nähtud, kümme tööpäeva. Nii palju aega me ikkagi saadikutele peame andma. Aga muus osas komisjon teeb oma tempoga. Aga nüüd, palun, Andres Metsoja!

12:06 Andres Metsoja

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma alustan ka tänusõnadega kõigile nendele kaasatud osapooltele, olgu nad siis meie Eesti metsa eestkõnelejad kultuurilises mõttes, sotsiaalses mõttes, keskkonnakaitselises või majanduslikus mõttes, on kindlasti väga pikalt saanud kaasa rääkida, oma ettepaneku teha, ja kahtlemata suur tänu selle panuse eest, sest tõepoolest mets kasvab kaua ja ta peab jääma meie tulevastele põlvedele samamoodi hoida ja arendada, ja vajadusel peab see Eesti mets ka meid kõiki rasketel aegadel kaitsma. Aga kui te lubate, siis ma tänan ka ametnikke enda poolt ja kõiki ministreid, kaasa arvatud neid komisjoni esimehi, kes tegelikult on vägagi tegusalt käsitlenud metsanduse temaatikat aastail 2019–23, ja nii nagu ma lubasin ka siin päevakorra kinnitamise juures esmaspäeval, et ma väikese kerge ülevaate annan ja seda mul on nüüd võimalik teha selle komisjoni ülevaate andmise kontekstis, kus tõesti seitse istungit on olnud konkreetselt metsanduse arengukava teemal sellel perioodil. Seitse istungit, rõhutan. Lisaks me oleme kuulanud ära väga palju erinevaid kollektiivseid pöördumisi metsanduse valdkonnas ja ka nendele andnud vastuseid võimalusel ja üldse kokku 22 istungil on arutatud metsateemasid. Ja tõesti on nõnda, et neid komisjone on saanud juhtida, nii nagu seda arengukava on saanud koostada erinevate poliitiliste jõudude liidrid, siis siin on ka härra Savisaar, Yoko Alender ja mina oleme saanud neid komisjone korraldada ja juhtida.

Aga nüüd siis tõepoolest selle juurde, mida Riigikogu keskkonnakomisjon erakorraliselt oma istungi raames arutas 19. jaanuaril ja olgu kohe öeldud ära, et tegelikult selleks hetkeks, kui keskkonnakomisjon kokku sai, et seda teemat kiirelt arutada ja siia suurde saali esimesele lugemisele saata, oli juhatus juba meid juhtivkomisjoniks määranud. Juhatusele tänud selle operatiivsuse eest! Ja komisjonis ei olnud kuidagi ettepanekuna kaalumise all see komisjoni esimehe näol, et peaks olema muudatusettepanekute aeg lühem kui 10 tööpäeva. Kindlasti peavad kõik poliitilised jõud saama mõistliku aja jooksul seda dokumenti lugeda, muudatusettepanekuid teha. Ja tõepoolest, tegemist on mahuka dokumendiga, aga veel kord, ega need protsessid sinna kirjasõnasse ei ole langenud üleöö, vaid seda on tehtud väga pika perioodi kestel. Ja Madis Kallas oli kohal. Asekantsler Marku Lamp oli samuti kohal ja metsaosakonna juhataja Meelis Seedre oli täpselt samamoodi komisjoni istungil kohal valmis vastama komisjoni liikmete küsimustele. Ja komisjonist võtsid osa kõik peale Natalia Malleuse, kes puudus. Nii et komisjon praktiliselt täies koosseisus oli selle teema kallal.

Madis Kallas tegi ülevaate ja väga paljud teemad said tegelikult saalis ka laiema käsitluse juba saadikute küsimuste näol ja ministri täiendavate vastuste näol. Eks ka komisjonis puudutasime me raiemahu temaatikat, see on sihukene emotsionaalne ühtepidi ja teistpidi majanduslik lähtekoht, ja seesama teema, et 9–11 miljonit tihumeetrit on see arvestusmäär. Minister märkis ka seda, et ilmselt peaks tulevikku vaatavalt jääma see raiemaht 9 miljoni tihumeetri kanti, ja rõhutas ka väga oluliselt seda väärindamise temaatikat, et Eestis kasvavast puidust saaks rohkem rikkust elanikele luua.

Komisjoni esimehena jäin ka mina kohe kinni sellesse raiemahu temaatikasse ja uurisin, kuidas ikkagi iga-aastast raiemahtu määratletakse. Ja see arutelu ühel või teisel moel nii riigimetsa kui ka tegelikult erametsa kontekstis leidis käsitlust. Eks rõhutati ka Marku Lambi poolt metsandusnõukogu tähtsust, et ilmselgelt tuleb jälgida raiemahtu ja seirata kogu seda protsessi tervikuna. Aga siinkõneleja märkis ka ära, et tegelikkuses on ikkagi omaniku käitumine ja turusituatsioon see, mis lõpuks dikteerivad selle raiemahu. Teistpidi on tõepoolest alati parlamentaarses riigis võimalik muuta õigusruumi. Aga samal ajal me kõik näeme, et kaasamise vajadus ja ka metsanduse arengukava rõhuasetus sellel, et omanik peab muutuma targemaks ja käitumine just nimelt peab nõnda tagama Eesti metsa kasutuse ja säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse. Me oleme korduvalt komisjonis arutanud selle üle, kas see pendeldamine riigimetsa raiemahuga päeva lõpuks on lahendus, kui see tegelikult kandub üle erametsa ja üldist raiemahu loogikat piirmäärana ei muuda, et kas see on päeva lõpuks säästev. Ja kas see on tegelikult ka Eesti metsa jätkusuutlikkusele ja sektorile kui ka kommunikatsioonile selles valdkonnas kasulik.

Ka eraldi teemana käsitlesime, küsisin väärindamise kohta. Ja eelkõige see puudutas rõhuasetust energiakriis. Väga palju on ka ministri vastuse kohaselt valitsuskabinetis arutatud selle üle, millised on need biomassi säästlikkuse kriteeriumid ja mis tagavad biomassi vastutustundliku käitlemise ühiskonnas laiemalt. Me oleme pikalt võidelnud kõik ju selle eest, et puitu peaks minema vähem ahju. Samas Eestis väheväärtuslikku puitu on jätkuvalt ja kui teda, kui ka erametsa palju majandada, siis tuleb seda eranditult sealt rohkem kui riigimetsast. Alati on öeldud, et seda puitu tuleks kasutada teisel viisil. Aga samas oleme paradoksaalselt langenud olukorda, kus me tahame enda kaugküttevõrku ja kaugkütte hinda hoida kontrolli all ja pigem tahaksime seda eestimaist puitu ikkagi hoida Eestis, et Eesti majapidamisi kütta soojaks. Eks see, mis tundus kolm aastat tagasi ilus ideaal, tundub ühel hetkel paratamatu reaalsus. Ka see selles olukorras leidis käsitlust.

Samuti tundsin huvi, kuidas käsitleb metsanduse arengukava kuuse-kooreüraski probleemi ja laiemalt seda temaatikat, et kui ikka armastatakse öelda, et mets peab olema see, mis meie kliima päästab ehk süsinikku seob, siis samal ajal unustatakse ära võib-olla see teine pool, et tegelikult kliima mõjutab ka metsa, metsa tervist ja kogu seda problemaatikat, kui palju meil tervet metsa on ja millised kahjurid meil siin ringi liiguvad. Minister märkis, et metsanduse arengukavas on väga tugevas fookuses metsakahjustustega seonduv teema. Looduskaitsealade osas ei nähta ette meetmeid sekkumiseks, kuid majandusmetsade osas tehakse ennetus‑ ja teavitustöid, et ohjata kuuse-kooreüraski kahjustusi ning levikut. Ja Marku Lamp ütles, et ollakse valmis töötama välja ka kaardilahendust, mille kaudu saab metsaomanikku informeerida ja ametkondi ka sellest kooreüraskikoldest.

Hea kolleeg Heiki Kranich küsis väärtuslike põllumaade seisukorra kohta ja see just nimelt oli seotud sellest metsamaa alatoonist. Marku Lamp vastas, et peatunud on metsamaa laienemine, sest kasutusse on võetud põllumajandusmaid ja laienenud on asustused ning taristud. Ta sõnas, et Eestis oleks võimalik metsastada hinnanguliselt 75 000 hektarit maad, ilma et tekiks konflikt toidutootmisega. See on see perspektiiv ja vastus. Heiki Kranich jätkas ja uuris ka puidu väärindamist, mis toetaks Eestis puidu väärindamist, mis need meetmed võiksid olla. Ja Marku Lamp vastas, et metsanduse arengukava on metsanduse valdkonna arengut suunav dokument, mis peaks tekitama investeerimiskindlust. Ja jutt käis ka täpsematest meetmetest, mis töötatakse välja arengukava programmis.

Käsitlesime ka puidujäätmete põletamist. Ja sellele saime vastuse, et MAK üldine arengukava, mis ei pea kõike detailselt lahti kirjutama, ja võib-olla see on rohkem energiamajanduse arengukava teema, milles siis vaadatakse üle biomassi kasutuselevõtt. Ja hea kolleeg Heiki Kranich uuris ka veel seda, kas plaanis on anda kodumaisele biomassile ja puidule konkurentsieelis seadusandlikul tasandil. Minister vastas, et RMK on läbi viinud kaks hanget, millega pakuti kodumaistele katlamajadele soojatootmiseks materjali, ja need on olnud kõikide regulatsioonidega kooskõlas.

Käsitlesime veel sedagi, mis puudutas kriteeriume, mille alusel muudeti metsanduse arengukava. Madis Kallas vastas, et metsanduse arengukavas on tehtud palju muudatusi. Ja viimased muudatused tehti keskkonnaorganisatsioonide soovil. Ümber sõnastati eesmärgid ja jäeti välja majandusmetsade mõõdik ning hinnati, et need muudatused ei vaja uut sotsiaalmajanduslikku analüüsi. Ja Madis Kallas selgitas täiendavalt, et peamine mõõdik metsanduse arengukavas näitab, et metsamaa pindala ei vähene. Ta märkis, et kui fikseerida ära majandusmetsade pindala, siis ei tohiks väheneda nende pindala mitte ühelgi kaalutlusel. Ja Marku Lamp lisas, et tuvastati võimalik konflikt Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga. Kui Euroopa Liidu üleselt sätestatakse, et maismaast peaks olema kaitstud 30% ja rangelt kaitstud 10%, siis metsandussektoris on need eesmärgid juba täidetud.

Puudutasime ka metsanduse arengukavas mitmeid kordi läbi käinud temaatikat kõrgendatud avaliku huviga alade kohta, millega RMK tegeleb, et metsaseadusest tulenevalt tuleb kaasata, läbi rääkida kogukondadega. Ja me uurisime eelkõige selle kohta, et me teame, et raadamisega – on see Nursipalu temaatika, on see erinevad trassikoridorid või ka küsimus laienes KAH‑alade teemale –, et kas siis see mets, mis asub kas Nursipalul, noh, ta jääb küll metsana osaliselt kasvama, aga majandusmetsa arvestusest läheb välja, ehk ta tegelikult süsiniku sidumise kontekstis arvestuses enam ei osale. Kui trassikoridoride puhul või karjääride puhul võetakse mets maha, siis täna seda taastamiskohustust ei ole, siis toodi argumendina välja, et tegelikult selle taastamiskohustuse peaks ilmselt looma, et see mets tuleb kuskil uuesti taastada ehk uuesti kasvama panna. Kuni sinnamaani välja, et mis see KAH‑ala mets on, kas ta on kaitsemets, kas ta on majandusmetsa arvestuses. Ja siin on tuldud välja õigusliku analüüsiga, mis tegelikult hetkel on sisustamata, et mis arvestusse see KAH‑ala mets siis päriselus jääb. Aga neid alasid juba kokkuleppeliselt ja lepinguga kaetult on riigimetsas väga palju tehtud. Kõikidel nendel arengutel on oma mõju ja roll meie selle CO2 sidumise kontekstis, et seda peab väga tähelepanelikult jälgima.

Ja lõpetuseks uuris hea kolleeg Toomas Jürgenstein, kas metsanduse arengukavas on planeeritud uusi suuri projekte, mis võiksid tekitada vastukaja. Vastus oli, et peale ilmselt selle Nursipalu harjutusväljaku sellist teist kaasust hetkel teada ei ole. Ja ka selles osas otsitakse lahendusi ja koostööd.

Vot selline oli meie lühike tunniajaline istung. Ja täna me peale saali istungit hakkame kaasamiskoosolekutega, neid tuleb ilmselt üsna mitmeid. Kuulame ära erinevate osapoolte arvamused, et need siis juba tuua teile siia saali arutamiseks, arvamuse andmiseks, kaasarääkimiseks. Ja tegime ka menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, otsus oli konsensuslik, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, see otsus oli ka konsensuslik, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 8. veebruar käesoleval aastal kell 12.00, ka see oli konsensuslik, ja viimaseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, ka selles osas keegi vastu ei olnud. Aitäh!

12:23 Aseesimees Martin Helme

Nüüd saaks küsimusi esitada, aga tundub, et kõik küsimused on juba ära esitatud. Aitäh! (Andres Metsoja: "Aitäh!") Avan läbirääkimised. Tõnis Mölder, palun! 

12:23 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Alustuseks tahan ma omalt poolt veel kord tunnustada kõiki ministreid ja osapooli, kes on panustanud sellesse protsessi sisuliselt, et see metsanduse arengukava jõuaks juba ükskord siia parlamendi suurde saali ja me saaksime seda teemat just niimoodi arutada nagu viimasel paaril tunnil.

Metsanduse arengukava 2030 peaks kätkema endas just nimelt järgmist kümmet aastat. Seda perspektiivi ja ühiskondlikku kokkulepet, kuidas Eesti metsa majandada kestlikult, jätkusuutlikult, kaitsta meie ökosüsteeme ja elurikkust. Esialgsest tempost ligi kolm aastat hiljem siia parlamendi ette toodud viimasel minutil, ma rõhutan veel kord, viimasel minutil selles parlamendi koosseisus sellist dokumenti arutada on väga keeruline. Kindlasti järgnev kriitika ei ole kuidagi suunatud neile teadlastele ega spetsialistidele, kes on siia metsanduse arengukavasse sisuliselt panustanud, ega, ma arvan, ka neile ministritele, kes on seda oma perioodil eest vedanud. Kahtlemata on tegemist selles mõttes keeruka tööga, sest huvigrupid ja huvigruppide nägemus kogu metsanduse poliitikast on olnud väga erinev. Aga ma veel kord tänan eraldi neid teadlasi maaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Helsingi Ülikoolist, kes viimast juhtkogu aitasid sisuliselt vedada.

Metsanduse arengukava, mis koosneb kokku koos lisadega üle 600-leheküljelisest dokumentide rägastikust on väga mahukas ja sisuline dokument, dokument, millega otsustatakse ära meie metsade tulevik. Arengukava seab peaeesmärgiks Eesti metsade kestlikkuse, milleks tuleb tagada metsa ökosüsteemide, elurikkuse püsimine ning kohanemine kliimamuutuste mõjuga. Metsasektor peab olema majanduslikult konkurentsivõimeline, metsanduspoliitika peab olema kaasav ning arvestama sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Need on nii olulised teemad, mida ma siinjust ette lugesin, et tegelikult, kui parlament tahaks neid teemasid sisuliselt arutada, siis nende järgnevate nädalatega ei ole võimalik teha sisulist arutelu nii, et kaasata ära huvitatud osapooled ja kuulata nende mõtted ja argumendid ära.

Arengukava lisas on kirjas, et raiemaht peaks olema ühtlases mahus ja vahemikus 9 kuni 11 miljonit tihumeetrit aastas. Alustuseks ma rõhutaks sellega, et tegemist on vahemikuga, mis annab loa raiuda tegelikult järgmisel 10 aastal Eesti metsi samas mahus nagu näiteks 2021 aastal, kui see raiemaht oli 10,6 miljonit tihumeetrit või isegi seda tõsta 11 miljoni tihumeetrini. Mis ka veel olulisem, metsanduse arengukava ei anna tegelikult reaalselt ühtegi hooba juurde ministrile mõjutada metsade raiemahtu aastas. Ainuke hoob, mis ministril on, on tõesti võimalus mõjutada riigimetsa majandamise raiemahtusid, aga ka seda ei ole siia arengukavasse numbriliselt ära toodud. Nii et tegelikult jutt sellest, et raiemahud järgmisel 10 aastal Eestis vähenevad, see on ainult üks lootus ja selle realiseerumine on väga õhkõrnal jääl.

Kui me vaatame seda, mida tegelikult ministri enda erakond on valimisprogrammis lubanud, ehk viia järgnevatel aastatel Eesti riigi metsade raiemaht 8 miljoni tihumeetrini aastas, siis minu üleskutse siin on, head Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed, keda saalis on heal juhul kaks, väga konkreetne: teeme koos parlamendis sellesse konkreetsesse seaduseelnõusse või otsuse eelnõusse muudatusettepaneku ja fikseerime ära selle 8 miljonit tihumeetrit aastas. Teeme selle konkreetse ettepaneku. Teiseks ... 

12:28 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

12:28 Tõnis Mölder

Teiseks on oluline vaadata üle arengukava perspektiiv, mis puudutab puidu väärindamist, et Eestis mitte vähendada tööhõivet just nimelt konkreetselt selles sektoris, sest maapiirkondades on puidusektor üks peamisi tööandjaid. Oluline on väärindada siin majandatud puitu koha peale, et tõsta Eesti puidusektori konkurentsivõimet ning luua läbi suurema lisandväärtuse meie inimestele kõrgema palgaga töökohti. Puidu ja puittoodete väljavedu Euroopa Liidu riikidesse moodustab Eesti koguekspordist pisut üle 10%. Uuringud näitavad, et Eesti ekspordib töötlemata puitu odavamalt, kui meie peamised sihtriigid seda toodet keskmiselt sisse ostavad. Ehk Eesti annab ära oma rikkust väga odava hinnaga meie Põhjamaadesse või teistesse riikidesse, kuhu metsasaadusi ekspordime. Mis on ka oluline ja mitte vähetähtis, et meie metsadest väga suur hulk läheb Kesk-Euroopa katlamajadesse kütteks, kui meil endil on tegelikult puudu puiduhakkest, pelletitest ja seda just nimelt taskukohase hinnaga. See hulk, mida meie täna teiste riikide dotatsiooni arvelt välja viime, kus seal lüüakse hind alla riigipoolse toega, selle maksab tegelikult õhtu lõpuks kinni meie maksumaksja kõrgete toasoojahindadega, ja see ei ole kindlasti mõistlik ega jätkusuutlik metsa majandamine. Nii et need on kohad, mille osas peaks arengukava veel rohkem rõhku pöörama.

Kolmas ja väga suur probleem on see, mis puudutab kogu seda metsanduse arengukava menetlusprotsessi siin parlamendis. Kui keskkonnakeskkonnakomisjon suutis seda dokumenti menetleda viie tunni jooksul alates selle sisseandmisest kuni komisjoni sisuliste otsusteni, üle 600-leheküljelises dokumendis alla viie tunni, siis see tegelikult näitab seda, et sisulist arutelu ei olnud ja tegemist ei ole mitte imeinimestega, vaid tegemist on koalitsiooni teerullipoliitikaga, mida tegelikult saadab metsandustöösturite hall vari. Lisaks kasutab valitsuskoalitsioon ka seda halba praktikat, mis puudutab parlamendile sisuliste muudatusettepanekute võimaluse andmist. Parlamendile antakse võimalus kas võta või jäta süsteemil menetleda arengukava, mis kätkeb järgmise kümne aasta perspektiivi meie metsanduses. Ma oleks eeldanud, et koalitsioon soovib siiski nii olulisel teemal nagu metsandus suuremat avatust ja debati, debatti ka selles osas, et kuulata ära parlamendiliikmete muudatusettepanekud ja teha seda arengukava tõsiselt paremaks. Tänasel kujul parlamendile esitatud metsanduse arengukava on võimatu toetada. Olukorras, kus nii ökoloogiliselt kui ka metsandussektori inimesed ei ole tehtud tööga rahul, peaks parlament võtma aja maha. Sellises ajagraafikus on parlamendil keeruline järelejäänud kolme töönädala jooksul kuulata ära erinevate osapoolte sisulised argumendid. Sellisel kujul kiirustades ei tohi otsustada järgmise kümne aasta Eesti metsade saatust. Ja seetõttu teeb Keskerakond ettepaneku "Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine" OE esimesel lugemisel tagasi lükata.

12:31 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Mida ma siin ütlen? Ma tuletan teile meelde, kuidas asi käis. Eelmise nädala lõpul tuli äkki austatud komisjoni esimees koridoris mulle vastu ja ütles, et kuule, Peeter, meil tuleb erakorraline koosolek. Lihtsalt, mööda minnes, Merry Aart saatis teda. Ma ei olnud vaadanudki veel. No see oligi see koosolek. Aga jah.

Me oleme metsateemat, nagu õhu‑, vee‑ ja kõiki asju, arutanud palju-palju kordi. Aga seda eelnõu, seda kapsast, ta kaalub vist poolteist kilo või rohkem, ei ole me arutanud. Ja see, mida ... Ja-jah, mul on ka olemas see. Aga rääkida nüüd, et see, mis meil siin toimus, selline kosmeetiline arutelu, kui kolleegid ei olnud lugenudki seda, ei maksa tõsiselt võtta. Kuidas komisjonis on? Ma olen keskkonnakomisjonis olnud üsna kaua. Tavaliselt on niimoodi, et enamik on vait. Kogu aeg on vait olnud, mõned üksikud räägivad. Aga ühel hetkel need üksikud ka võivad mõelda, et milleks see kõik, milleks siin rääkida. Arvestades reaalset olukorda, teerull sõidab niikuinii üle. Ja see kehtib praegusel hetkel ka minu kohta.

2017 juba, 2018, 2019, täna on 2023, viis aastat on jahutud sel teemal. Kaja Peterson, kes vahepeal tuli, andis sellise hinnangu, on juba mullas. On juhtgruppe vahetatud, enam ei räägita karust, hundist, ilvesest, rebasest. Nüüd on see kapsas. Ja nagu ma ütlesin siin, praegu on huntidel jooksuaeg ja hundid jooksuajal ka nii palju korraga ei õgi, nagu meie peame siin teiega. Ka jooksuajal. Me oleme jooksuajal praegu, valimiskampaania on. Ja nüüd me peame selle kolme nädala jooksul selle kõik ära õgima ja avaldama arvamust ja lõpuks veel ka heaks kiitma.

Ma olen ise rohelise taustaga ja, ma arvan, metsas tõenäoliselt suure osa ajast, igal pool. Ei jõua kõigest rääkida, mis seal on, ja ka mind häirivad mitmed asjad. Aga mis mind kõige rohkem häirib viimasel ajal, viimastel aastatel on roheterror. See on samamoodi, nagu ei kõlba praegu rääkida sellest, kui keegi ütleb, et on ainult üks stsenaarium, et Ukraina võidab. Küsimus sellest, aga mis on variant b, ei saa rääkida. Teine asi on, samamoodi, üks pealkiri on siin, ma loen ette: "Looduskaitses tehtud vead kipuvad olema tabuteema." Roheline on muutunud liiga võimsaks Eestis.

Ma tuletan teile meelde, et meil on 25 või 26 liiget, kui Euroopa Liidu nii‑öelda kliimapaketis Kaja Kallase ettepanekud Brüsselile, Siim Kallasel, papal, ta suutis kuu aega kinni hoida. Need olid need nii‑öelda ratsalubadused Brüsselile ja me lõime kliimapaketis Eesti rahvuslike huvide kaitse toetusrühma, kus on üle veerandi Riigikogu liikmetest, ka paljud teist. Ja kui te mäletate, kutsusime erinevate huvigruppide esindajad kiirkorras aasta algul siia. Ja kes seal oli, mäletab, mida nad rääkisid. Enamik ütles niimoodi, et nendega pole aru peetud, nende seisukohti pole arvestatud. Aga Siim Kallas, vana kala, natuke mäletas, ta päris karjapoissi ei hakanud tegema, ei julgenud teha, hoidis kuu või poolteist kinni. Aga meie ettepanekuid saadeti ELAK-is prügikasti. Nii et see on selline üldine hoiak. Aga au sellele, et Siim vähemalt oma tütrekese nii‑öelda uljast plaani vähemalt kuu-poolteist kinni hoidis.

Ja sama on ka metsanduse arengukavaga, selle telliskiviga, mida me peame siin õgima nagu hundid jooksuajal ...

12:37 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas lisaaega?

12:37 Peeter Ernits

Jah, paluks küll.

12:37 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

12:37 Peeter Ernits

... kolme nädalaga. Ma küsisin siin kolleegilt, kas majanduskomisjon sel nädalal arutab seda. See puudutab metsi, ei puuduta mitte ainult looduskaitselist ja roheliste ja LULUCF-i ja kõike seda. Ei ole plaanis. Ma ei tea, kas maaelukomisjon on sel nädalal arutanud seda või lükkub see peale vaba nädalat. Aga see on juba kolm nädalat, juba töö nädalat, eks.

Lühidalt kokku võttes, see asi, me ei jõua sisust rääkida, ma ei jõua siin rääkida, aga seda ei saa heaks kiita. Kui me natukenegi kained oleme. Kui me oleme, nii‑öelda ei saa aru, mis toimub, siis jah. Pealegi koalitsioonis, ma tean, on see, et alles Madis Kallas ütles hiljuti ajakirjandusele, et see on ebareaalne, et praegune Riigikogu koosseis selle heaks kiidab. Aga ma arvan küll, et enne tõenäoliselt on siin järeleandmisi tehtud, et noh, okei, kui me koos oleksime, siis surume ta läbi. Kaks lugemist ja kogu moos. Aga ei hakka argumente.

Aga mets tähendab ka töökohti ja väga palju töökohti. Aga vaadake, ma olen üks selliseid, kes loeb ka eelarve läbi ja seletuskirja ja igasuguseid muid asju. Võtsin kaasa ühe neist 42 leheküljest, kus on mõõdikud, riigieelarve, mis praegu kehtib. Ja siin loen ainult ühe asja, kus on kirjas, et selleks aastaks töökohtade arv maal väheneb 6100 võrra: 186 000 pealt 179 900 peale. Metsatöösturid räägivad siin 10 000 töökoha kaotusest. Aga ma ei ole saanud ka eelarve arutlusel, kus need 6100 töökohta maal kaovad. Või nagu ma olen aru saanud, isegi peaminister ja ministrid ei ole neid lubadusi läbi lugenud. See on see, mis, ainuüksi seesama fakt, kui hakatakse raiet oluliselt vähendama, siis need töökohad, metsasektor on üks olulisemaid. Aga ma ei tea ka seda, kust tuleb see 6100 töökohta maal (Juhataja helistab kella.), mis peavad kaduma riigieelarve järgi.

Ja kokku võttes, nii kiiresti ei ole võimalik menetleda, lolli me ei tohiks mängida. Praegu peaks kõik Riigikogu liikmed ...

12:40 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Peeter!

12:40 Peeter Ernits

... olema vabad, mõtlema oma peaga. Ja siin on paber, mille sisu on, et Konservatiivne Rahvaerakond palub sellise ...

12:40 Aseesimees Martin Helme

Palun, aeg, Peeter!

12:40 Peeter Ernits

... tagasi lükata, sellise jama. See on minu sõnum. Aitäh!

12:40 Aseesimees Martin Helme

Toomas Jürgenstein, palun!

12:40 Toomas Jürgenstein

Aitäh! Ma võtan kolm minutit ka.

12:40 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

12:40 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid! Küll see maailm on imelik. Veel mõni nädal tagasi need, kes täna nõuavad tagasilükkamist, võtsid nööbist kinni ja ütlesid, et tooge ikka, tooge ikka arutlusele. Aga ega kõike ei saagi mõista.

Kõigepealt tänan ja loodan, et keegi nendest, kes minu senise kogemuse kohaselt kõige paksema arengukava koostasid, jälgib meie istungit ja võtab vastu ka minu komplimendi. Väga-väga suur töö.

MAK-i koostajate juhtkogu kõneisik professor Rein Drenkhan on öelnud, et see kava annab suunise tulevikuks. Samas, puud on pikaealised. Ma olen ikka suviti üritanud käia tõtt vaatamas Tamme-Lauri tammega, mis vähemalt ametlikel andmetel hakkas kasvama enne Jüriöö ülestõusu 1326. Ja võrreldes selle eaga on meie arengukava üks väike sõrmenips, mis on veel kümne aastaga, mitu aastat on sellest algsest kümnest aastast ta kahanenud.

Üle viie aasta tagasi hakkasin ka mina vaikselt koguma andmeid suhtumisest arengukavasse, kuidas meil käesolevat arengukava teha, ja kokkuvõttena ühes artiklis ma tõdesin, et tunnistan, ma ei näe muud võimalust, kui usaldada teadlasi ja nende koostööd. Võtaksin eelkõige tõsiselt seisukohti, mille formuleerimisele on kaasa aidanud erinevad osapooled, eelkõige Tartu Ülikooli taustaga ökoloogid ja suuresti maaülikooli taustaga metsateadlased. Mõlemal pool on sümpaatsed ja targad inimesed ning sümpaatsed ja targad inimesed suudavad enamasti teineteist mõista ja kompromissides kokku leppida.

Jah, MAK 30 ongi kompromiss. Selle visiooniks on ökoloogiliselt terve ja vastupidav ning pikaajalises perspektiivis süsinikuvaru kasvatav mets ning puitu kõrgelt väärindav tööstus, mis peab kohanema nimetatud tüüpi metsast nii kvaliteedis kui ka koguses saadud toorainega. Ökoloogiliselt terves metsas on tagatud elurikkuse ökosüsteemide säilimine ja kliimaeesmärkide täitmine. Puitu eelkõige pikaajalistesse toodetesse siduv tark tööstus loob ka töökohti.

Vaid lühikest aega Riigikogus olles samas olen tajunud MAK 30-ga seotud teema keerulisust, erinevate huvigruppide ootuseid ja tasakaalupunkti otsinguid. Bertrand Russell on üks väga kaalukas inglise filosoof ja tema on öelnud nõnda, et tema sügava veendumuse kohaselt suudavad inimesed kokku leppida ainult nendes asjades, mis neid ei huvita. Ja siinkohal tunnustus arengukava koostajatele. Tunnustus minister Madis Kallasele, kes selle kokkuleppe vähemalt juhtkogu ja huvigruppide tasandil siiski on suutnud teha.

Peatun hetkeks ka MAK-i eesmärkidel. Üldeesmärk on, et Eesti metsandus on kestlik. Mulle väga meeldib just see sõnavalik – kestlik. See on midagi, mis kestab sisuliselt igavesti. Just nii tundsin Tamme-Lauri tammega tõtt vaadates. Üldeesmärgi all on kolm alaeesmärki. Kommenteerin neid pisut.

Kõigepealt ökoloogilised eesmärgid. Siin on vaja teadvustada üht tõsiasja: ökoloogia on alusteadus, metsandus on rakendusteadus. Kui meil on probleeme, siis tuleb vaadata eelkõige alusteadusse ehk arvestada ökoloogiaga, ja muutunud ökoloogilisi taustsüsteeme ja paranenud teadmisi arvesse võttes võtta kasutusele uued rakendusmeetodid. Sotsiaaldemokraatide arvates on see metsanduse lähtekoht.

Teiseks sotsiaalsed ja kultuurilised eesmärgid. Mets on meie ühine huvi ja selle seos kultuuriga on lahutamatu. Toon konkreetse näite. Olen õpilastega kümneid – võib-olla kümmet ei ole – liikunud Järva-Madisel, seal on fantastiline alustada vanast Järva-Madise kirikust, siis metsamatk läbi soo, erinevad tahvlid annavad teadet, ja lõpuks maanduda Tammsaare muuseumis. Selliseid inimese siseelu rikastavaid matkaradasid on kümneid ja mul on hea meel kuulda, et RMK tähtsustab neid senisest veelgi rohkem.

Kolmandaks majandus. Siin laiem ja üldisem taust on vahest selline, et metsatööstus saab hakkama, kuid mõned probleemid süvenevad: kliima soojeneb, oleme hädas pinnasega, eriti talvedel, oleme hädas monokultuurseid metsi söövate seente ja putukatega. Ja mul on hea meel, et MAK, küll ettevaatlikult – ja ta ei saa väga pikalt, see kümme aastat on väike aeg –, aga ta näeb ka metsamajanduse arengut muutuvates oludes ja see on oluline.

Püüan kokkuvõttes olla poeetiline, natuke lapselik. Piltlikult väljendudes on metsanduse arengukava üks sammalhabemega lugu, mis nüüd on lahendust leidmas. Mulle tundub, et sammal ehk ökoloogiline pool jääb pügamatult metsa, kuid samblast kasvavad pohlad ja seened ehk siis majandus korjatakse samblast välja ning kultuuriline pool, Eno Raua tegelaskuju Sammalhabe inspireerib inimesi matkaradadele minema. Ja kui on tehtud ettepanek tagasi lükata, siis ma olen kindel, et Sammalhabe sümbolina vajutaks rohelist. Aitäh!

12:47 Aseesimees Martin Helme

Meile on laekunud ettepanek tänane istung pikendada. Me võiksime ühe kõne veel ära pidada, aga neid kõnesid saaks rohkem teha selle tõttu, et Eesti Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku tänast istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ja teeme selle hääletuse ära igaks juhuks.

Head kolleegid, ei ole veel tagasilükkamise hääletus. Kõigepealt teeme ära pikendamise hääletuse. Meil on veel Heiki Hepneri Isamaa fraktsioonist, kõne pidamata, ja ka Reformierakonna fraktsioon ei ole kõnet pidanud. Kui kõik tahavad kõnesid pidada, siis me kella üheks ühele poole ei saa. Teeme pikenduse. Eesti Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku pikendada tänast täiskogu istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14.00-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:50 Aseesimees Martin Helme

Pikendamise poolt on 42, vastu 18, erapooletuid ei ole. Ja läheme istungiga edasi. Heiki Hepneri, palun! Palun! (Heiki Hepner küsib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

12:51 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Hea minister! Metsandus on vaieldamatult üks olulisemaid ökosüsteeme ja kui mitte kõige olulisem ökosüsteem üldse, mis meil Eestis on. Seepärast on ka arusaadav, miks metsanduse valdkonna arengukava on üks väheseid, mida Riigikogu peab menetlema. Ja on ka arusaadav see kirg selle arengukava ümber. Metsal on keskkonnamajanduslikult ja sotsiaal-kultuurilised eesmärgid ja kestlik metsandus eeldab ühisosa nende eesmärkide saavutamisel. Arengukavas on need valdkonnad nimetatud pisut teisiti, aga pole oluline, mis värvi on kass, vaid kas see kass ka hiiri püüab. Ja nüüd siis vaataks, kuidas selle hiire püüdmisega ehk eesmärkide püstitusega on ja kas tegevuste kavandamine toetab ka lõpuks nende eesmärkide saavutamist.

Kliimamuutused ja elurikkus. Ma toon siin välja kaks väga olulist punkti. Esiteks, meie metsadest on range kaitse all 17,5% ja üldse kaitse all circa 30%. Et aru saada nende arvude mastaabist, siis toon võrdluseks Euroopa Liidu mõtted. Et aastaks 2030 võiksid vastavad näitajad olla 10% ja 30%, aastaks 2030. Selle üle mõeldakse. Ja teiseks, metsaomanike kaasamine elurikkuse hoidmisel ja piirangute õiglane hüvitamine. Eesti riik on siin viimase kümnendi metsaomanike seljas liugu lasknud ja koorinud neilt kui mitte just seitset nahka, siis kaks, kolm kindlasti. Eesti põhiseaduse järgi tuleks kehtestatud ulatuslikud piirangud koheselt ja õiglaselt hüvitada. Kahjuks ei ole riik selleni jõudnud ja see on otseselt kahjustanud nii põhiseaduslikku omandiõigust kui ka tegelikult Eesti loodust. Ja nii oleme jõudnud seisuni, kus me oleme kvantitatiivselt teinud väga ulatuslikke samme elurikkuse kaitsmiseks, mis aga kvalitatiivset muutust pole toonud. Veel kord, meil on 17,5% rangelt kaitstavaid metsi, aga me pole kvalitatiivset eesmärki saavutanud. Seega on lühike ja konkreetne järeldus järgnevatel aastatel: tuleb keskenduda kvantiteedi asemel kvaliteedile.

Selle valdkonna kolmas oluline aspekt on kliimavaldkond. Siin on oluline tähele panna kahte komponenti: süsiniku sidumine ja süsiniku talletamine. Me peame hoidma meie metsi süsiniku sidujana. Keskendudes ainult süsiniku talletamisele on kindlasti tupiktee. Kaitstavates metsades on see võimalik teatud perioodil. Aga kui me püstitame selle eesmärgi ka majandusmetsadele, siis tähendab see süsinikulaenu võtmist tuleviku arvelt. Ega siis, kui see arengukava ennast ammendab, ei tule veeuputus. Me peame hoolitsema ka aastatel 2040, 2050 ja edaspidi, et meie metsad oleksid efektiivsed süsiniku sidujad ja et me riik oleks kliimaneutraalne. See, mis juhtus LULUCF-iga, võib võrrelda juhtumiga, kus vanker rakendati hobuse ette. Enne võeti kohustused ja siis hakati arutama, kas seda on võimalik ja kuidas on seda võimalik täita. Eriti piinlik lugu. Kliimapoliitika realiseerimisel peame leidma lahenduse, kuidas me kompenseerime metsade raadamist. Metsamaad likvideeritakse iga aasta arvestatavas mahus erinevatel eesmärkidel. See ei saa kindlasti nii jätkuda kõigi kolme valdkonna eesmärke silmas pidades.

Majandusvaldkond on arengukavas võetud märksõnaga konkurentsivõime. Siin on kaks olulist märksõna, mida tuleb välja tuua. Esiteks, majandusmetsade osakaalu fikseerimine, mis oli ka juhtkogu ettepanek, aga mis viimasel hetkel ei ole kajastamist leidnud, sellest on kahju. Teine märksõna on puidu parem väärindamine. Kui mehaaniline töötlemine on Eestis maailma tipptase, siis puidukeemias on meil väga pikk maa minna ja siin tasub kindlasti põhjanaabritelt õppida, mitte sinna meie töötlemata paberipuitu vedada. Sotsiaal-kultuuriliste väärtuste juures keskendutakse arengukavas eelkõige metsa rekreatiivsetele väärtustele. Mõõdikuna on sisse toodud mõiste "kohalikest arengusuundumustest ja vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala". Selline pikk, keeruline ja lohisev mõiste. See on kindlasti tegelikult oluline mõõdik ja loodetavasti aitab vähendada täna tekkinud pingeid metsanduse ümber. Siin on võtmeroll kohalikel omavalitsustel, mis on kohalike inimeste esindaja ja ruumilise lahenduse läbimõtestaja.

Mida Isamaa fraktsioon oleks oodanud veel siin valdkonnas, on töökohtade käsitlemine, mis on oluline komponent sotsiaalvaldkonnas. Mõnes regioonis on metsandus asendamatu tööandja, nii nagu ta on tegelikult seda terves riigis ja ta on väga oluline tasakaalustatud regionaalarengusse panustaja.

Enne kokkuvõtet tulen ma veel kord alguse juurde. Arengukavas me ei leia raiemahtu, aga kui avalikkust jälgida, siis on sellest kujunenud põhiline küsimus, sest see paistab ka tegelikult visuaalselt kõige paremini välja. Arengukava lisas on siiski toodud ka raiemaht, mis on 9 kuni 11 miljonit tihumeetrit. See raiemaht on meie parimate metsateadlaste, kes on maailmas väga kõrgelt hinnatud ... See raiemaht on selline, mille järgimine tagab meile kolme metsavaldkonna, keskkond, majandus ja sotsiaal-kultuuriline, eesmärkide vähemalt rahuldava saavutamise. Ehk teisiti öeldes, kui raiemaht langeb alla 9 miljoni tihumeetri, ei ole võimalik täita majanduslikke ja osasid sotsiaal-kultuurilise valdkonna eesmärke, ja kui tõuseb üle 11 miljoni tihumeetri, siis võib olla üleval ohumärgid keskkonna ja teise osa sotsiaal-kultuuriliste valdkonna eesmärkide osas.

Ja nüüd kokkuvõtteks, mis on kõige olulisem tuum, mida me järgnevatel aastatel peame kindlasti saavutama. Esiteks, elurikkuse seisundi parandamisel tuleb loobuda kvantitatiivsetest eesmärkidest ja keskenduda lõpuks ometi kvalitatiivset muutust esile kutsuvatele tegevustele. Teiseks, metsaomanikele õiglase ja kohese hüvitise maksmine avalike ökosüsteemsete teenuste osutamisel. Kolmandaks, puidukeemia edendamises kvalitatiivse muudatuse saavutamine. Ja lõpetuseks, neljandaks, mõistlik kõrgendatud huviga alade rakendamine. Kui suudame nendes eesmärkides edukad olla, siis on ka meie mets ja metsandus kestlik. Aitäh!

12:58 Aseesimees Martin Helme

Yoko Alender, palun!

12:58 Yoko Alender

Hea istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Kõigepealt, tõepoolest suur tänu kõigile neile, kes enne meid on selle arengukavaga väga palju vaeva näinud. Ja on hea meel, et oleme jõudnud lõpufinišini väga lähedale.

Mis see Eesti mets on? Ma arvan, et see on nähtus, millele on väga palju erinevaid ootusi. Osade jaoks on mets tõepoolest pühakoda, seda on lausa teadlased kinnitanud, nii inimesed tunnevad sidet metsaga. Teiste jaoks on ta vaieldamatult töökoht, võib-olla isegi tootmisliin. Seda tulebki arvesse võtta ja nende huvide vahel muuhulgas me täna siin kaalumegi või õigemini on kaalunud valitsus. Sest lubage mul täpsustada, tegemist on Vabariigi Valitsuse poolt koostatud ja esitatud dokumendiga, erinevalt näiteks kliimapoliitika põhialustest, mis on Riigikogu poolt koostatud dokument. Seetõttu on suur osa kaasamise tööst tõepoolest juba ära tehtud.

Edasi. Mida me siis veel metsast ootame? Mis on see olukord, kus me ennast leiame? Vältimatult kõige suurem muutuja on kliimamuutus ja ta on juba kohal. Seetõttu mul on väga hea meel, et nüüd on arengukavasse lisatud need asjad, mis on väga vajalikud selleks, et meie mets tõesti meie kõigi lootustele oskaks ja suudaks ka vastata.

Me soovime puitarhitektuuri. Puit on isegi lausa Eesti märk teatud mõttes. Ja puit asendab väga paljusid oluliselt suurema keskkonnajalajäljega tooteid, olgu selleks betoon, plastmass, teras. Ja kindlasti on pikaajaline süsiniku sidumine näiteks puitarhitektuuri Eesti jaoks ülioluline, samuti see lisandväärtus, selle kasv. Sellega oleme kõik nõus ja see eesmärk on saanud samuti arengukavasse kirja.

Palun lisaaega ka.

13:00 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

13:00 Yoko Alender

Siit edasi minnes. Milline see kliima olukord siis on? Metsas need muutused on juba vägagi nähtavad. Kui te olete vaadanud mõnda kändu, vaadanud lähemalt neid aastaringe, millised nad olid 100 aastat tagasi, millised nad on täna – puit kasvab oluliselt kiiremini, aga ta on ka oluliselt pehmem. Ja ta on oluliselt kaitsetum näiteks nende üraskite, mis on samamoodi kliimamuutusest tingitud, rünnete ees, aga ka näiteks suured tormid, mis kindlasti saavad mõjutama meie metsasid võib-olla rohkem kui see arengukava. Nii et ma arvan, et see on tegelikult see järgmine väga tõsine teema, millega tuleb tegeleda. Millised liigid üldse selles muutunud kliimas ellu jäävad? Ka selles on juba vaja teatud muutusi planeerida.

Siin on mainitud ka RMK-d ja ma kasutan seda juhust tänada ka RMK-d selle eest, et nad on ja, ma loodan, saavad edaspidi olema veel enam Eesti metsa hoidja. Seda tööd olen püüdnud teha RMK nõukogus ja meil on olnud väga hea sisuline koostöö. Uus arengukava on minu hinnangul väga tasakaalustatud ja seab väga suure rõhu just sellele kliimamuutusega kohanemisele.

Kui siit vaadata nüüd ka teemat, mida on täna väga palju mainitud, siis RMK koha pealt ongi hea jätkata. Eelmisel aastal jäi väga palju töid metsas tegemata, sest oli puudu tööjõust. Hoopis see on see tegelik olukord: puudu on tööjõust. Paljud Ukraina töölised läksid sõtta, millest tõepoolest on vaid üks stsenaarium, mis küll ei meeldinud mõnele eelnevalt kõnelenud kolleegile, aga minu jaoks on see siiski ainult Ukraina võit.

Aga nüüd edasi metsast. Ma arvan, et see arengukava on tõesti kompromiss. Võib-olla ta ei meeldi sellisena ideaalina kellelegi, aga ma arvan, et juhtkomisjon on teinud head tööd, minister on teinud head tööd ja tulemus on saanud rahuldav, nagu ütles ka eelkõneleja.

Mis me peaksime tegema edasi? Ma arvan, et me peaksime selle arengukava vastu võtma. Reformierakond toetab seda. Kindlasti see tagab meile selle kestliku arengu, mis ongi meie põhiline eesmärk. Eesti metsade majandamine, nende hoidmine peab olema kestlik ja selle osa on ka elurikkuse kriisiga tegelemine. Nii et ka need märkused sinna suunas on olnud väga õiged, mida tuli ka ministri poolt üksjagu.

Aga edasi. Seitse aastat metsas, head kolleegid, on väga lühike aeg. Nii et ma arvan, et tegelikult tuleb meil hakata vaatama juba tuleviku suunas, ja ma arvan, et meil tuleb tegelikult järgmine arengukava koostada üheskoos meie kliimaeesmärkidega, vaadates just nimelt seda metsa kliimakindlust, süsiniku sidumist ja seda perspektiivi, et metsad, mis me jätame oma lastele, oleksid vähemalt sama terved, võib-olla elurikkuse poolest isegi tervemad. Sest tõesti tänaseks me ei ole oma eesmärke suutnud täita, nagu siin ka viidati.

Võib-olla peame osa looduskaitsest ka reformima. Kuidas kaasata rohkem eraomanikke loodushoidu? Nad tahavad ju seda teha, nad tahavad panustada. Aga see on loomulikult juba teise arengukava, kevade teema koostada see nii-öelda pikk plaan, vaadata tulevikku aastani 2050, sest mets on väga aeglane. Ja see, mida me täna justkui lahkame siin, see mets, mis meil täna on, see on suuresti nõukogude aja pärand. Ja seetõttu ta ei ole võib-olla päris selline, nagu me tahaksime. Muidugi me tahaksime kõrget lisandväärtust, me tahaksime, et puit ei läheks ahju, ometi oleme me kõik tänulikud, et kohalik kaugküte täna sealt saab kütte. Aga kuidas edasi? Kindlasti arengukavas seatud suund kõrgemale väärindamisele on õige, pikaajalisematesse toodetesse on õige, väiksem süsinikujalajälg on õige.

Nii et toetame seda arengukava ja hoiame oma metsa kestliku metsa heaks. Aitäh teile!

13:05 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sedasi. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 774 esimene lugemine lõpetada, aga Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon mõlemad on teinud ettepaneku Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine" eelnõu tagasi lükata esimesel lugemisel. Seda tagasilükkamise ettepanekut hakkame kohe hääletama.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 774 OE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:08 Aseesimees Martin Helme

Tagasilükkamist toetab 22 saadikut, vastu oli 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Vabandust! Peeter Ernits, kas sul on protseduuriline hääletuse kohta? Ei ole. Kuulutan hääletustulemuse välja. Sellega on tänane päevakord ammendunud ja istung on lõppenud. Aitäh! Vabandust, enne kui laiali läheme, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. veebruar kell 12.00.

13:09 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee