Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Head Riigikogu istungi jälgijad nii siin täiskogu saalis kui ka interneti vahendusel! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu kolmanda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole.

Siis mul on, hea külaline, teile palve: turvalisuse huvides palun selle arvuti sealt ääre pealt ära võtta. Aitäh teile! 

Nii. Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohale registreerus 69 Riigikogu liiget, puudub 32.

Ja asume nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Selleks on meil vaja vastav hääletus ette valmistada.

Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Aitäh teile! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu IX istungjärgu kolmanda töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võt... 

Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ma vaatan, siin menüüs on meil teisipäeval pakutud selline ülimalt rasvane karbonaad kaaluga kusagil poolteist kilo ja nüüd me peaksime selle allesjäänud kolme nädalaga selle kõik läbi närima ja siis veel vastu võtma. Ma räägin metsanduse arengukavast. Kas ei oleks arukas normaalse kulinaaria puhul sellist tempu mitte teha ja see välja arvata teisipäevast, meie menüüst? Aitäh!

Aitäh! Need kulinaaria võrdlused siin saalis on isegi paslikud. Kui siin kaks arhitekti 1922. aastal eelmisel sajandil seda hoonet projekteerisid, oli ju selle saali lae mõte, et ta peaks meenutama põlluvagusid, et hästi künda, nii nagu seadusandlikku põldu. Aga selle tempo osas ei oska ma teile paremat kosta kui see, et eks seda otsustab juhtivkomisjon, kuidas see menetlus on võimalik või ei ole.

Nüüd püüame uuesti minna päevakorra kinnitamise juurde. Ma niipalju ütlen, et päevakorra kinnitamise juures, Peeter Ernits ja Henn Põlluaas, siin küsida ei saa. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Asi on selles ...

Head ametikaaslased, ma palun vaikust! Oluline protseduuriline küsimus. Ma ei kuule muidu. Palun, härra Grünthal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See metsanduse arengukava on 647 lehekülge paks ja see laekus meile reedel. Ka kõige parema tahtmise juures ei ole võimalik seda selle ajavahemikuga, mis on täna istungil päevakorda pandud, läbi lugeda. Veel rohkem on võimatu seda läbi töötada. Seal on väga palju selliseid probleeme, mis nõuavad käsitlemist, seal on vaja, nii nagu ütleme, Riigikogul on õigus kasutada ka ekspertide ja spetsialistide abi, see kõik praktiliselt tegemata jääks. Ma eeldan seda, et kui me siin Riigikogus midagi menetleme, siis me teeme seda kvaliteetselt, mitte niimoodi, et meile visatakse ette – ma ei tea, mis hästi paks raamat oli – kaks raamatut "Kolmevalitsust", kus räägitakse Hiina dünastiast ja nõutakse, et me saame kahe päevaga selle läbi lugeda. See on võimatu! Lugupeetud istungi juhataja, ma leian, et selline käsitlus selle eelnõu menetlemisel on häbiväärne, kui me selle praegu päevakorda kinnitame. Mida me arutame, kui me ei tea selle sisu? Me ei ole seda analüüsinud. Kuidas on see võimalik? Kas sa tõesti olete nõus sellega, et sellesama eelnõuga tehakse meid järjekordselt kummitempliks, millele on viidanud nii presidendid kui ka õiguskantsler? Ma teen ettepaneku: palun jätta see päevakorrapunkt tänasest päevakorrast välja.

Aitäh! Ma pean tuletama meile kõigile ... Ma palun vaikust saalis kõigepealt! Aitäh! Tuletan meile kõigile meelde kodu- ja töökorra seaduse § 54, see on päevakorra teatavaks tegemine ja siin on lõige 4, mis ütleb järgnevalt: "Pärast päevakorra teatavakstegemist arvatakse eelnõu päevakorrast välja eelnõu algataja (antud juhul te räägite metsanduse arengukavast ja eelnõu algataja on Vabariigi Valitsus), eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel." Juhtivkomisjon on antud juhul keskkonnakomisjon. "Kui algatajaid või esitajaid on kaks, peavad eelnõu päevakorrast väljaarvamise taotluse olema alla kirjutanud mõlemad algatajad või esitajad. Kui algatajaid või esitajaid on enam kui kaks, peab väljaarvamise taotlusele olema alla kirjutanud üle poole algatajatest või esitajatest." Nii et see on see võimalus seda välja arvata. Ja ma jään oma vastuse juurde, mida ma vastasin Peeter Ernitsale, et see on eeskätt juhtivkomisjoni pärusmaa, kui kiiresti seda menetletakse ja kas seda on võimalik menetleda. See, mis te ütlesite, et seal on 600 lehekülge circa, jah, see vastab tõele.

Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas.

Aitäh, austatud eesistuja! Siiamaani on saanud ikka fraktsiooni poolt teha ka ettepanekut päevakorra muutmiseks ja selleks ei ole vaja sugugi mingisugust protseduurilist käetõstmist, aga olgu sellega, kuidas on. Eespool kolleegide poolt välja toodud põhjustel teen Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku see punkt, metsanduse arengukava aastani 2030, selle nädala päevakorrast välja arvata.

Aitäh, austatud Henn Põlluaas! Ma pean tunnistama, et ma olen nüüd päris keerulises olukorras, aga ma ei tea sellist pügalat meie seadusandluses, et fraktsioonil see õigus on, et see päevakorrast välja võtta. Ma palun mikrofon tagasi anda Henn Põlluaasale. Kas te saaksite öelda selle seaduse ja paragrahvi, mille alusel see välja võtta?

Jah, aitäh! Peast ma ei oska küll paragrahvi öelda, aga fraktsioonidel on õigus päevakorra muutmise ettepanekuid teha ja see muudatus viiakse hääletusega ka läbi, kui teised fraktsioonid ei ole sellele ettepanekule vastu. Ja nii on see olnud kogu aeg.

Ma tänan teid! Me peame nüüd tulema selle § 54 lõike 3 juurde, mis ütleb järgnevat: pärast päevakorra teatavakstegemist võib seda täiendada üksnes juhul, kui ükski fraktsioon ei ole selle vastu, väljaarvatud käesoleva seaduse §-s 56 ettenähtud juhtudel. See räägib täiendamisest, mitte välja võtmisest. See, millele te toetute, on enamus aega nii kehtinud, aga see muutus circa neli aastat tagasi, 2019. Peale seda enam seda võimalust fraktsioonidel ei ole isegi siis, kui kõik fraktsioonid on nõus sellega.

Protseduuriline küsimus, Ruuben Kaalep, palun! 

Aitäh, auväärne juhataja! Ma soovitan teil ka kindlasti kuulda võtta Henn Põlluaasa ettepanekut. Aga ma ühtlasi, et seda toetada, küsiks teilt, kuidas on teie sõrmeotsatunnetus, kas Riigikogu liikmetel on olnud piisavalt aega praegu, et süveneda sellesse teisipäeval päevakorda lülitatud metsanduse arengukavasse ja kooskõlas meie kodu- ja töökorra seaduse mõtte ja vaimuga võtta vastu teadlik ja adekvaatne otsus teisipäeval. Kas selleks on olnud piisavalt aega?

Aitäh teile! See ei ole ju infotund Riigikogu liikmete ja Riigikogu esimehe vahel ja seda ma ei lase ka siin tekkida. Küll ma ütlen seda, et kui seda soovitakse arutada, siis te teate, et meie seadusest, kodu- ja töökorra seadusest tulenevad ka need mehhanismid, et me saame teha juurde istungeid, kui me vajame seda, nii täiendavaid istungeid kui ka erakorralisi istungeid. Aga veel kord: kas seda suudetakse menetleda nii kiiresti või mitte, see sõltub eeskätt juhtivkomisjonist, loomulikult ka täiskogu saalist, aga eeskätt sellest, kuidas seda nähakse ette juhtivkomisjonis, milleks on keskkonnakomisjon

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

Hea juhataja! Hundid suudavad mõnikord õgida korraga mitu kilo, aga jooksuajal – praegu on huntidel jooksuaeg – nad ei tee seda. Aga meil, lugupeetud juhataja, on ka jooksuaeg praegu – Riigikogu valimised on. Ja miks te sunnite meid jooksu ajal õgima sellist pala, metsanduse arengukava, kiiruga?

Aitäh! Tulenevalt seadusest XIV koosseis ei ole oma tööd lõpetanud, teeb seda usinalt edasi ja korraliste istungite raames vähemalt 23. veebruarini 2023. aastal. Erkki Keldo, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Te küll vastasite EKRE fraktsiooni ettepanekule täiendada istungit, et nad seda ei saa teha, aga igaks juhuks õigusselguse kindluses ütlen, et Reformierakonna fraktsioon ei toeta istungi päevakorra täiendamist.

Aitäh! No nüüd te läksite selle ütlusega tagasi 2019. aasta eelsesse aega, aga ega see ka nüüd tükki küljest ära ei võta. Aga ma veel kord ütlen jah: seda võimalust ... Mitte täiendada, nad ei tahtnud täiendada seda istungit, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna soov oli päevakorrast välja arvata. Kui täiendada oleks tahtnud, siis oleks teine teema olnud, aga nad tahtsid välja võtta, seda võimalust ei ole.

Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Mul on nüüd puhtalt protseduuriline. Homme on meil kavas see priske pala seda arutada hommikul kell 10, aga keskkonnakomisjoni istung, kus me üldse vaatame, mis me temaga teeme – selle priske praega –, on alles pärast seda. Kuidas on võimalik see, et me praegu kinnitame selle menüü ja homme hakkame seda arutama, aga keskkonnakomisjon, kes vaatab, kas üldse serveerida seda, koguneb alles peale istungit? Aitäh!

Aitäh! Noh, saate aru, et Riigikogu juhatuse liikmed pole ühegi komisjoni liikmed. Minu teada on juhtivkomisjon, kelleks on antud juhul keskkonnakomisjon, selle otsuse ju teinud, et see saali tuua ja päevakorda panna. Teie menetluste osas ma usun, et soovin kogu Riigikogu juhatuse nimel palju jõudu teile selles.

Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, eesistuja! Ma ei tahaks üldse minna tagasi aastasse 2019 või selle eelsesse aega. Ma läheksin tagasi eelmisse esmaspäeva, kus ma täpselt samasuguse ettepaneku meie fraktsiooni poolt tegin kolmapäevasest päevakorrast ehk siis nädala päevakorras kolmapäevasest päevakorrast võtta üks seaduseelnõu välja. See käis minu mäletamist mööda nii – ja ma arvan, et kõik teised mäletavad ka –, et see protseduur käiski nii, et mina tegin selle ettepaneku ja Mart Võrklaev, täpselt nagu Erkki Keldo praegu ütles, et Reformierakond ei toeta ja see jäi... Ühesõnaga – kuidas te selgitate ära, et esmaspäeval sai seda teha, täna ei saa seda teha? Millest te siis nagu lähtute? Me ei ole aastas 2019, me oleme esmaspäevas, kui täpselt samasugune asi meil siin saalis toimus ja teie osavõtul see lahendati just nii, nagu te praegu ei taha lahendada. Aitäh!

Aitäh teile! Põhjus on selles, et see väljavõtmise ja kodu- ja töökorra seaduse tõlgendamine on Riigikogu Kantselei ametnike ja juristide poolt veel kord üle vaadatud. Ma jään oma seisukoha juurde, et kui Riigikogu täiskogu istung on teatavaks tehtud, et sealt välja võtta, siis seda võimalust ei ole. Täiendamine on teine. See on see põhjus.

Andres Metsoja, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lihtsalt protseduuriliselt märgin ära, et keskkonnakomisjon saatis metsanduse arengukava konsensuslikult siia suurde saali esimesele lugemisele ja ka Peeter Ernits oli vastaval istungil kaasatud. Täiendavalt veel see, et keskkonnakomisjon on enne üleandmist metsanduse arengukava menetlenud korduvalt ja seal on olnud menetluse ajal valdavaks etteheiteks see, et tuleks minna sisuliseks, valdavalt Peeter Ernits ettepanekul. Ja need arutelud, ma loodan, on minemas väga sisuliseks, aga palume siis jätta selle ilusti-kenasti päevakorda, et seda saaks teha.

Aitäh! Selle protseduurilise küsimuse kohta ma ütlen ka, et jõudu teile selle menetlemisel, nagu ka eelnevalt ütlesin. Helle‑Moonika Helme, palun!

Hea eesistuja! Ikkagi tulles tagasi selle minu eelmise küsimuse juurde, ma küsin: kas te ... On tõepoolest see segadus. Eelmine esmaspäev sai midagi sarnast teha, mida täna enam ei saa. Kas te eksisite siis eelmine kord või eksite nüüd või olete vahepeal targemaks saanud? Lihtsalt täiesti, et kõigil oleks selge.

Aitäh! Protseduurilt, ma arvan, et oleme saanud siis targemaks, kui te need valikud andsite. Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

Jah. No kolleeg Metsoja siin selline demagoogiline jutt. Tõepoolest, ülepeakaela tuli, valitsus viskas selle eelnõu viimasel hetkel nii-öelda meile ja komisjoni esimehe ettepanekul hakkame kiiresti seda õgima. Aga mingit arutelu selle 600, ligi 700 – nii nagu riigieelarve on, umbes, sama paks ja nii palju kaalub ka –, ei ole toimunud. Mitte mingit arutelu ja esimene arutelu, kordan uuesti, toimub homme peale istungit, kus Madis Kallas sellest räägib. See on oluline, esimene sisuline arutelu. Ma arvan enamik, ka Andres, ei ole ilmselt lugenud seda 700-leheküljelist pala.

Aitäh! Ma arvan, ma usun, et te suudate omavahel ise ära õienda, kas ollakse lugenud või ei olda. Aga veel kord, me ei hinda juhatuse poolt seda, kui sisuliselt ühte või teist küsimust on arutatud. Kui juhtivkomisjon teeb ettepaneku selle päevakorda arvata, siis juhatus seda ka teeb.

Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi! Ja siin ma ütlen Andres Metsojale nii palju ära, et siin seda vasturepliigi õigust ei ole. Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma tahaksin teha kompromissettepaneku ja küsin, kas see on võimalik. Kuna EKRE on esitanud sellise pretensiooni ja komisjonis öelnud, et seda tuleb ikkagi arutada sisuliselt, siis võtaks selle asja sisulisse arutellu, alustaks homme, teeks paar lugemist vähemalt ja siis on kõik üksmeelel.

Aitäh! See on võimalik. Protseduuriline küsimus, Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Et ei jääks õhku kõhklusi ja kahtlusi, siis kindlasti, kui on võimalik seda homme menetleda, siis komisjonipoolse ettekandjana ma tooksin kena ettekande ka sellest, kui palju siis keskkonnakomisjon selle koosseisu jooksul on metsanduse arengukava menetlenud juba eelnevalt selle protsessi koostamise käigus. Ja tegelikult üks märkus veel: ka neljapäeval arutati metsanduse arengukava, täiesti toimus see peale seda, kui oli otsuse eelnõu parlamendile üle antud. Nii et ka see oli arutelu.

Ma ei loe küll seda protseduuriliseks küsimuseks, aga minu meelest see on väga tervitatav, et me niivõrd tõsiselt ühe juhtivkomisjoni töökava ja -plaani arutame. Ma usun, et see tuleb isegi koosseisu lõpus meile kõigile positiivse informatsioonina.

Mihhail Stalnuhhin, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, härra esimees! Mul on kaks küsimust, mis on nii protseduurilised kui täpsustavad. Esimene. Kas ma sain õigesti aru, et eelnõu 647 väga keerulist tehnilist teksti on komisjoni tulnud eelmise nädala reedel ja et seda komisjonis veel arutatud ei ole? Ja teine küsimus oleks selline. Vaadake, praeguses maailmas on palju huvitavaid termineid. On olemas näiteks termin diskriminatsioon, millest kõik saavad aru, aga siia sellele juurde on tekkinud ka selline asi nagu positiivne diskriminatsioon. Äkki saab kasutada ka sel juhul, kui tegemist on täiendamisega, äkki saame kasutada sellist terminit nagu negatiivne täiendamine?

Aitüma! Kõigepealt, Riigikogu juhatus selle päevakorra otsustas ära 19. jaanuaril, eelmise nädala neljapäeval. Ma jään hetkel teile vastuse võlgu, millal oli juhtivkomisjoni määramine selle eelnõu puhul. Ja see teine küsimus või protseduuriline küsimus, mis üles panite, eks ole iga koosseis püüdnud järgmisele koosseisule anda paremat kodu- ja töökorra seadust. Tahe on alati olnud hea, entusiasmi on palju, tulemus on reeglina olnud null. Aga võib-olla järgmisel koosseisul õnnestub see paremini.

Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Tõepoolest, metsanduse arengukavasid on siin läbi aastate arutatud ju küll ja küll, aga jutt ei ole ju nendest, mis varem olid, vaid jutt on just nimelt sellest konkreetsest arengukavast, mis eelmise nädala lõpus valitsuse poolt siia Riigikogule anti. Ja seda ei ole arutatud. Kui komisjon ei ole ikkagi sisuliselt eelnõu arutanud ja teinud selle esimesele lugemisele saatmiseks ettevalmistusi, siis seda ei olegi võimalik siin saalis arutada. Ja seetõttu ma teen Konservatiivse Rahvaerakonna poolt veel ühe täiendusettepaneku: tõsta selle eelnõu arutamine teisipäevaselt päevalt neljapäevale, siis kui komisjon on juba ka seda sisuliselt näinud ja saanud ka arutada, mitte ainult oma meilboksis selle vastu võtnud.

Aitäh teile! Esimesele küsimusele ma vastan niipalju, et seal on tubli üheksa meie head ametikaaslast, küll nad selle asjaga saavad nii hästi hakkama, kuidas nad selle asja ette võtavad. Nüüd see teine ettepanek, ma panin selle kirja. Aitäh!

Valdo Randpere, protseduuriline küsimus.

Ma tahan natukene täiendada või parandada siin. Helle-Moonika Helme küsis enne, et eelmisel esmaspäeval ta oli palunud ühe päevakorrapunkti, ühe eelnõu välja tõsta päevakorrast ja selle peale olid sina, Jüri Ratas, vastanud, et siis hääletam. Helle-Moonika Helme räägib peaaegu tõtt. Tegelikult ta sellise küsimuse tõepoolest esitas, aga puldis ei olnud mitte sina, vaid oli Helir-Valdor Seeder. Ja Helir vastas talle, et okei, et kui tahad muuta või täiendada, mis see nüüd on, siis jah, kui ükski fraktsioon vastu ei ole, võime hääletada ja vaadata seda. Aga sel hetkel tõepoolest üks fraktsioon oli vastu ja seda ei saanud hääletada. Nii et minu ettepanek on, et teeme nüüd selle järgi kompromissi täna ka. Paneme selle hääletusele siin saalis. Kui ükski fraktsioon vastu ei ole, siis võib seda muuta, aga kui mõni fraktsioon on vastu, siis ei saa hääletada.

Aitäh teile, härra Randpere, et tulete appi siin juhtima seda Riigikogu istungit! Aga ei, ma ei pane seda hääletamisele. Ja see oli õige tähelepanek, jah, et mina ei juhtinud eelmisel esmaspäeval. Protseduuriline küsimus, Erkki Keldo, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma sain aru, et te panite selle EKRE fraktsiooni ettepaneku kirja. Aga ma veel kordan üle, et Reformierakonna fraktsioon ei ole nõus päevakorra muutma ja täiendama.

Aitäh! See oli selles mõttes õige protseduuriline kommentaar, et sellega, Henn Põlluaas, teie ettepanek langes maha, laua alla läks. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu meelest Henn Põlluaas tegi väga õige tähelepaneku, et kuna see on jõudnud siia saali menetlusse, siis mingisugune loogiline aeg võiks olla tutvuda ka selle teosega, mille autorid on kokku pannud. Ilmselge on see, et see neljapäevane istungi päevakorda panek on absoluutselt õige. Või arvate te niimoodi, leiate ikkagi, et Riigikogu on kummitempel, viskame asjad ette ja lihtsalt vormistame teema ära? Ma arvan, et te ei arva seda. Riigikogu peaks tegema kvaliteetset tööd ja seetõttu peaks meile andma vähemalt sellises ulatuses puhveraega, mis oleks mingilgi määral natukene mõistlik.

Nii et ma teen uuesti ettepaneku – minu ettepanekut pole keegi tühistanud ega taotlenud – lükata see arengukava neljapäevasesse päeva.

Aitäh teile! Kõigepealt ma ei ole üldse nõus sellega, kuidas te defineerite Riigikogu. Riigikogu on rahvaesindus ja seadusandlik võim. Sellest tuleb, ma usun, meil kõigil meie töös lähtuda. See ettepanek, mis tehti, mille Henn Põlluaas tegi – kas see on mõistlik või mitte, seda mina hetkel ei hinda. Aga ma ütlesin, et seda ettepanekut me ei saa enam kaaluda, sest üks fraktsioon Erkki Keldo isikus, Reformierakonna fraktsioon on olnud päevakorra muutmise vastu. Nii et nii see seis on.

Peeter Ernits, teil on viies protseduuriline küsimus. Palun!

Hea juhataja, ma võtan teie sõnu väga tõsiselt. Te ütlesite, et minu pinginaabri Henn Põlluaasa ettepanek kukkus laua alla. Aga nüüd, lugupeetud juhataja, kas saadaksite virgatsi siia? Meie kahekesi ei suuda leida seda ettepanekut laua alt.

Aitäh! Ei saada. Kalvi Kõva, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea Riigikogu esimees Jüri! Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on igasuguse sellenädalase päevakorra muutmise vastu. Nii et kas seda teeb Kalle Grünthal või keegi teine, siis me oleme selle vastu.

Aitäh! Te ei kuule isegi ideid ära, te olete pimesi vastu? Selge, saime aru. Head ametikaaslased, ma tänan. Me lähme nüüd hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head ametikaaslased, ma vabandan, ma segan korraks teid. Kas me võime minna hääletuse juurde või kuidas? Kui on soov edasi diskuteerida, siis kutsume edasi saali inimesi. Aitäh selle loa eest! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 3. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 62, 17 vastu ja erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud.

Nii. Ja asume nüüd tänase päevakorra juurde, mis on 23. jaanuaril, esmaspäeval. Esimeseks päevakorrapunktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 709 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? See heli on päris suur saalis, et pange siis sinna, vajutage, et soovite, kui te soovite avada läbirääkimisi. Kui ei soovi, siis ma palun vaikust saalis. Aitäh teile! Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et viia läbi 709 lõpphääletus. Asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Aitäh! Panen lõpphääletusele eelnõu 709. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 59, vastu 16, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 709 seadusena vastu võetud. Sellega on esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 744 kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et viia läbi lõpphääletuse. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamisega. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Aitäh! Panen lõpphääletusele eelnõu 744. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 60, vastu 16, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 744 seadusena vastu võetud. Sellega on ka teise päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud. 

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Ettekandjaks on peaminister Kaja Kallas. Enne, kui lähme ettekande juurde, lubage lühidalt tutvustada ka seda korda. Kõigepealt on peaminister Kaja Kallase ettekanne kuni 20 minutit, seejärel on küsimused ettekandjale. Iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse ja siis on läbirääkimised. Sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallas! Palun! Head ametikaaslased, ma palun ka saalis vaikust. Austame neid, kes soovivad kuulata, ja austame ettekandjat. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Euroopa Teadusnõukogu president Maria Leptin on öelnud, et teadus on oma olemuselt katse mõista meid ümbritsevat maailma. Teaduse olulisus ja mõju seisnebki selles, et vaid ümbritsevat mõistes saame seda teadlikult ja meid soovitud suunas muuta. Teadmise ja teadmatuse vahel asetseb arvamus, asetseb usk. Innovatsiooni aga ei tehta usupõhiselt, vaid teadmistepõhiselt. Teadus- ja arendustegevuses peaksime seetõttu nägema keskset tööriista meile oluliste muutuste läbiviimisel ühiskonnas, majanduses, elukeskkonnas ja riigivalitsemises.

Iga tulevase teadlase tee algab lasteaiast või koolist. Eesti koolid on maailmas ühed parimad ja Euroopas olemegi parimad. Selle üle võime uhked olla. (Juhataja helistab kella.) Seoses Eesti kooliga tahan ma seejuures kogu südamest tänada neid Riigikogu liikmeid, kes toetasid eestikeelsele haridusele üleminekut. Üks aspekt, mis on vähe tähelepanu saanud, on see, et kõik PISA testid on selgelt näidanud, et siinsete vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused jäävad eesti õppekeelega koolides käivate eakaaslaste omadele tunduvalt alla. Seepärast julgen ma arvata, et just see eestikeelsele haridusele ülemineku otsus oli Eesti teaduse tuleviku seisukohalt möödunud aasta vaata et kõige olulisem. Ma olen kindel, et see saab meie teadus- ja arendustegevust tulevikus mõjutama rohkem, kui paljud teist praegu endale tunnistada oskavad.

Aga lähme nüüd päris teadus- ja arendustegevuse seisu ning perspektiivide juurde. "Eesti 2035" strateegias seatud eesmärkideni jõudmisel saabki tõenäoliselt otsustavaks see, kas oskame siinset teadus- ja arendustegevust selliselt suunata, et see Eesti inimeste ja ühiskonna vajadust parimal viisil toetaks. Teadlase uudishimul põhinevatele alusteadustele lisaks vajame tänasest enam ühiskonda ja majandust toetavat rakendusteadust. Mitte keegi teine maailmas ei võta uurida Eesti ühiskonna majanduse ja keskkonna kitsaskohti, et meie inimeste elujärge parandada. Peame seda ise tegema.

Austatud Riigikogu! Oleme teadus- ja arendustegevuseks planeeritud eelarvet juba mitu aastat järjepidevalt tõstnud. Riigieelarvest ei ole teadus- ja arendustegevuseks kunagi eraldatud rohkem vahendeid, kui käesoleval, 2023. aastal – 386 miljonit eurot. Seda on 51 miljonit rohkem kui eelmisel aastal. 45% riigieelarve teadus- ja arendustegevuse rahadest oleme sel aastal suunanud ühiskonna ja majanduse võimekuste kasvatamisele. Peame jälgima, et soovitud muutus ei tooks kaasa teadusrahastuse liigset killustatust ja bürokraatiat. Mis veelgi olulisem – eelarvestrateegia raames otsustasime erakorraliselt tõsta ka kõrghariduse riigieelarvelist rahastust, korvamaks kõrgkoolide aastate jooksul tekkinud alarahastust. See on tänase valitsuskoalitsiooni üks kõige olulisematest kokkulepetest. Ilma tugeva kõrghariduseta ei suudame täita tööturu nõudlust haritud töötajate järele ega tõsta Eesti riigi konkurentsivõimet. Nelja aastaga plaanime kõrghariduse tegevustoetust tõsta ligi 130 miljonit eurot. Alarahastuse tõttu on ülikoolidel tulnud õpetamiseks puudujäävad vahendid võtta teadusrahastuse arvelt. Tulevikus see enam nii ei ole.

Eelmisel aastal lõpetasin teadus- ja arendustegevuse ülevaate mõttega, et oleme teiega koos kogemas seda hetke, kui Eesti tugev teadus hakkab muutuma Eesti ühiskonna ja majanduse tugevuseks. See muutus on täna nähtavam, kui see oli aasta tagasi. 2021. aastal kulutati teadus- ja arendustegevusele Eestis 551 miljonit eurot, mida on 15% enam kui aasta varem. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse kasvasid naabritest tublisti kiiremini. Suurt kasvu teaduskulutustes nägime juba teist aastat ja kõikides sektorites, enim aga ettevõttetes ja ülikoolides. Avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud olid 2021. aastal 237 miljonit eurot, kasvades 13%. Eesti ettevõtted panustasid 2021. aastal teadusesse 314 miljonit eurot – 42 miljonit eurot rohkem kui aasta varem ja poole rohkem kui alles kolm aastat tagasi.

Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulude veduriks ei ole enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ettevõtted, millega olime aastaid harjunud, vaid enim on kolme aastaga teaduskulusid tõstnud just töötlev tööstus, mis annab lõviosa meie ekspordikäibest. Töötleva tööstuse ettevõtete kulud teadusele ja innovatsioonile on kolme aastaga kasvanud kaks ja pool korda. Ettevõtjad on mõistnud, et me ei ole enam odava tööjõu maa ja peame oma konkurentsivõime tõstmiseks töötama nutikamalt. Üha rohkem Eesti ettevõtteid näeb teaduses ja innovatsioonis kasu. Teadus- ja arendustegevusse panustavate ettevõtete arv aina kasvab. Üha rohkem panustab teadus- ja arendustegevusse ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Oma osa võib olla selles Tööandjate Keskliidu 2% klubi tublil teavitustööl, ent kindlasti vaatasid ettevõtted koroonakriisi valguses ka oma äriprotsesse üle.

Teadlaste ja inseneride arv ettevõttetes kasvab ja seda juba kolmandat aastat. Erasektorisse lisandus 2021. aastal 220 täistööajaga teadlast ja inseneri. Viimase kuue aastaga on teadlaste ja inseneride arv ettevõttetes kahekordistunud. Me liigume seatud eesmärkide suunas. Nende muudatuste mõju peaks õige pea jõudma meie tööjõu tootlikkuse näitajatesse. Selles oleme teiste riikide võrdluses edenenud, jõudes 2021. aastal 86,7%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Alates 2010. aastast on tööjõu tootlikkus võrdluses Euroopa keskmisega tõusnud 17 protsendipunkti, kuigi ka teised riigid on pingutanud. Meie eesmärgiks on jõuda 2035. aastal ambitsioonika 110%-ni Euroopa keskmisest.

Head kuulajad! Akadeemilise teaduse tasemelt oleme tugevamad, kui meie suurus ja rikkus lubaksid. Ajakirja Times Higher Education poolt koostatavas ülikoolide edetabelis jõudis Tartu Ülikool esmakordselt 250 parima ülikooli hulka. Niinimetatud Uue Euroopa ülikoolide seas tähendab kõige kõrgemat kohta. Teadusartiklite viidatavuse poolest, mida peetakse nende mõjukuse näitajaks, on Tartu Ülikool maailmas lausa 115. kohal.

Ülikoolides on teisigi tähelepanuväärseid arenguid. Euroopa kõige mainekamad teadusgrante annab välja Euroopa Teadusnõukogu. Eesti teadlased on neil konkurssidel varasemast edukamad. Kui aastatel 2008–2021 sai selle grandi kokku 11 Eestis töötavat teadlast, siis 2022. aastal lisandus sellesse ritta veel kolm ülikoolide teadlast. Näiteks taimeökoloog Marina Semtšenko sai rahastuse, et luua Tartu Ülikooli töörühm, uurimaks taimeliikide geneetilisi muutusi, mis mõjutavad liikide püsimist ja seeläbi kogu ökosüsteemi toimimist muutuvas kliimas. Grandisaajatest kaks tulid Eesti ülikooli järeldoktorantuuri mujalt Euroopast ja kolmas tegi oma järeldoktori Briti ülikooli juures, ent tuli seejärel Eestisse tagasi. See näitab, et meie ülikoolid suudavad väga tugevaid noorteadlasi siia tööle tuua ja meie välisteadlastele suunatud toetused on tõhusad.

Räägin oma ettekandes varsti planeeritavast Rakendusuuringute Keskusest, aga enne veel paar sõna ülikoolide võimalustest. Ülikoolid on, nagu juba öeldud, arenenud kiiresti nii oma kvaliteedinäitajates kui edetabelites. Selle üle rõõmustades nendin teatud kadedusega, et saab veel paremini. Mul on hea meel tõdeda, et Eesti kõrgkoolid on julgelt otsimas võimalusi koostööks erasektori ja ülikooli teadlaste vahel. Ja ma olen päris kindel, et juba üsna varsti saame lähemalt rääkida oma edulugudest, nagu näiteks Tartu Ülikoolile kuuluv üsna hiljuti tegutsema hakanud UniTartu Ventures.

Innovatsioone ja arendusi, mille üle võime uhked olla, on meil küllaga. Nii näiteks värske üleeuroopalise uuringu kohaselt on Eesti teadlaste loodud keeletehnoloogia maailma tipus. Teadlaste katsetused masintõlke, kõnetuvastuse, kõnesünteesi vallas on jõudnud faasi, kus neid on võimalik tavaelus ka rakendada. See loob vaegkuulajatele, vaegnägijatele võimalusi osaleda õpingutes ja tööturul, aga ka meile kõigile, et õppida keelt või kasutada automaattõlget ja kõneroboteid. Olete kindlasti kuulnud kampaaniast "Anneta kõnet", mille kaudu on meil kõigil võimalik eesti keeletehnoloogia arengusse oma panus anda. Usun, et sellised tehnoloogiaarendused aitavad keelel areneda ja säilida.

Pikaajalist intensiivset teadustööd eeldavate ettevõtete toetamine on olnud riikliku innovatsioonipoliitika uueks suunaks. Teadusest välja kasvanud aja- ja rahamahuka süvatehnoloogia valdkonna ärimudelid eeldavad nii tegijatelt kui investoritelt hoopis teistsuguseid kompetentse. Tugeva teadus- ja start-up-riigina on meil olemas teadmised ja oskused, mida siin kokku panna. Hea näide sellest on R-S OSA, mis käivitas seitse aastat tagasi TalTechi teadlaste uurimistöö põhjal põlevkivituha väärindamise rakendusuuringud. Koos teadlastega arendatud tehnoloogia abil muudetakse kasutu jäätmena seisev põlevkivituhk tooraineks, millest saab toota igapäevaeluks vajalikke esemeid nagu värvid, aknaraamid, põrandakatted. Seejuures seotakse tootmise käigus igal aastal toodetesse tuhandeid tonne CO₂. Demotehas Narva lähedal valmib 2024. aastal.

Edukad olid ka valitsuse jõupingutused tuua Eestisse NATO innovatsioonikiirendi DIANA üks kahest Euroopa peakorterist. Kiirendi eesmärgiks on luua ja katsetada kahese kasutusega tehnoloogiaid, mida saab samal ajal rakendada nii riigikaitses kui ka igapäevaelus. Ettevõte Skeleton Technologies edule aluse pannud teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson pärjati eelmisel aastal Euroopa aasta leiutaja auhinnaga. Nende töö tulemusel ehitatakse täna kondensaatoreid, mis on pikema elueaga, töökindlamad, kiiremini laetavad ja väiksema keskkonnamõjuga. See on näide sellest, kuidas teadlaste ideed ja tugev meeskonnatöö kohtudes siinse start-up-kogukonna pealehakkamisega vormub ettevõtte konkurentsieeliseks ja tehnoloogiaks, mis muudab valdkonda.

Teaduses ja innovatsioonis on toimumas palju sellist, mille üle heameelt tunda ja mis toetab Eesti pikaajalisi sihte. Suur tänu nii teadlaskonnale kui ettevõtjatele selle koostöö eest!

Austatud Riigikogu! Teadustulemuste muutmine innovatsiooniks ja seeläbi ettevõtte konkurentsieeliseks on keerukas ja võtab aega. Rakendusuuringute rahastamise osakaalult peame pingutama, et Euroopa innovatsiooniliidrid kinni püüda. Teiste riikide näited kinnitavad, et iga riigi poolt rakendusuuringutesse investeeritud euro toob tagasi kolm kuni neli eurot maksutulu.

Teadus- ja Arendusnõukogu soovitab edasi minna Eesti oma Rakendusuuringute Keskuse loomisega, mis lähtuks just siinsete ettevõtete vajadustest ja võimalustest. Sellise keskuse eesmärgiks on toetada ettevõtteid rakendusuuringute ja tehnoloogianõustamisega, luua võimekus viia teadustöö tulemused süsteemselt laborist tootmisesse. Ülikoolide tippkompetentsi kasutamine lihtsamate rakendusuuringute tegemiseks ei ole otstarbekas, kuigi nõudlus nende järgi on suur. Pean oluliseks, et keskuse näol loome kasvulava teadlastele, kes soovivad töötada väljaspool ülikooli. Rakendusuuringute Keskus alustab valdkondades, kus analüüside põhjal on sellise toe järgi suurim vajadus, aga ka suurim äriline potentsiaal. Sellisteks valdkondadeks on biorafineerimine, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogia, droonitehnoloogia ja terviseandmed.

Tööandjate algatusel on valminud ka innovatsioonid innovatsioonitrepi tööriist, mille abil saab iga ettevõtja hinnata, kui uuenduslik ta on ja mida edasiseks arenguks vajab. Riik saab omakorda disainida teenused, võttes arvesse arenguetapi erinevatel astmetel olevaid ettevõtete vajadusi. Teenuste ja toetuste ümberkujundamine selle alusel viiakse lõpule juba selleks suveks.

Riigikogu töölauale on jõudnud riigi teadus- ja arendustegevuse innovatsiooni juhtimise olulisem regulatsioon: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu. See on osapoolte vahel saavutatud keeruka ja aeganõudva kompromissi tulemus. Esmakordselt reguleerime seaduse tasemel ettevõtete innovatsiooni toetamise mehhanismid, teaduseetika ja avatud teaduse korralduse põhimõtted. Loodan, et Riigikogu menetleb seda eelnõu kiiresti ja mõtleb konstruktiivselt kaasa.

Valdkonna arengukava TAIE elluviimisega oleme samuti edasi liikunud. Koosloomes partneritega on välja töötatud nelja fookusvaldkonna teekaardid, mis on arengukava meetmete käivitamise aluseks. Üheks selliseks on avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmisele suunatud meede. See annab poliitvaldkondadele ja kohalikele omavalitsustele senisest paremad võimalused avalike teenuste teaduspõhiseks arendamiseks ning katsetuste tegemiseks. Ka riigivalitsemises peame olema nõudlikud ning leidma uudsed teaduspõhised lahendused.

Novembris toimunud teadus- ja arendusnõukojas arutasime, kuidas ühiskondlik tellimus paremini teadlasteni viia. 20% igal aastal teadusele ja arendustegevuse eraldatavast 1% lisarahast oleme suunanud läbi ministeeriumite. Pean oluliseks, et see jääks niimoodi ka edaspidi. Ministeeriumide võimekus neid vahendeid kasutada on erinev ja see vajab tugevdamist., aga me ei tohi loobuda sellest ideest kasutada teadlaste abi ümbritsevate protsesside mõtestamiseks.

Üheks suurimaks ülesandeks järgnevatel aastatel on talendipoliitika. Rohkem teadlasi ja insenere ei vaja ainult uus Rakendusuuringute Keskus, vaid ka ettevõtted ja ülikoolid ise. Doktorikraadiga spetsialistide osakaal Eesti tööealiste elanike hulgas on kasvamas. 2022. aastal pöördus kasvule ka doktorikraadi kaitsmiste arv. Doktoriõpingute teadlase karjääri vastu huvi kasvatamiseks käivitasime eelmisel aastal ka doktoriõppe reformi. Sarnaselt IT Akadeemiale oleme käivitamas Inseneriakadeemiat, et suunata noorte erialavalikuid ja kasvatada insenerivaldkonna lõpetajate arvu.

Peame suutma sektorite vahel liikumist lihtsustada, et teadlane saaks teatud perioodil töötada ettevõttes, koolis või riigiasutuses, kartmata, et see võtab temalt võimaluse uuesti teadlasena töötada. Peame jätkama ka püüdlusi tuua Eestisse tagasi võõrsile õppima ja tööle läinud eestlased ning jätkuvaks kasvuks peame kindlasti vaatama ka välistalentide poole.

Head saadikud! Barack Obama on öelnud, et riik, mis paneb täna kõik oma panused teadusele ja innovatsioonile, valitseb homme maailma majandust. Väikeriigina on meie eesmärgid teised, ent ühiskonna ja majanduse muutumine teadusmahukaks on ainus viis tuleviku Eesti arenguid kestlikult rahastada. Viimaste aastate poliitikamuutused on toetanud valdkonna arengut suunas, mille nimel oleme kaua töötanud. Oleme parandanud nõrkusi, kaotamata oma tugevusi. Meie teadlased on endiselt maailma tipus. Teadus- ja arendustegevuse mahud kasvavad nii avalikus kui erasektoris – kiiremini just viimases. Senisest enam suuname riigieelarve vahendeid ühiskonna ja majanduse arengut toetavatele rakendusuuringutele, kuid väärtustame ka alusteadusi.

Lõpetuseks tulen veel kord tagasi sinna, kust alustasin, et rõhutada hariduse olulisust meile kui väikeriigile. Hea haridus tagab eesti kultuuri ja keele kaitse ja arengu, Eesti riigi ja kodaniku konkurentsivõime ning säästab kulusid sotsiaalabile, tervishoiule ja turvalisusele. Kõik anded peavad leidma arendamist ning haridus peab vastama tulevikutöö vajadustele. Minu selge soovitus kõigile noortele on üks: õppige nii palju, kui vähegi suudate ja jaksate. Haridus on kõige kindlam tee eduka karjääri poole. Toimetulekuprobleemid on aga tihti poolikuks jäänud haridustee nägu. Eestis on suurepärased koolid ja ülikoolid. Kasutage võimalust neis õppida. Facebooki ülikool kõlab ju ka uhkelt, aga tõelisi teadmisi, mitte usku ja arvamusi, annavad ikka päris koolid ja päris ülikoolid. Võin öelda, et Eesti on jätkuvalt teadmistepõhiseks ühiskonnaks kasvamise kursil. Tänan teid kuulamast! Aitäh!

Austatud peaminister, aitäh! Teile on ka küsimusi. Liina Kersna, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Uurin veidi täpsemalt räägitud rakendusuuringute keskusest. Seda on plaanitud teha pikemat aega ja on liikunud erinevaid visioonipabereid, milline see rakendusuuringute keskus peaks olema. Me teame, et Soomes toimib selline rakendusuuringute keskus väga hästi. Ja meil on probleem, et ülikoolides tehtud teadus ei jõua innovatsiooni, et see vahelüli on meil puudu. Kas on plaan luua uus asutus või olemasolevate teadusasutuste baasil rakendusuuringute keskus?

Aitäh! Väga hea küsimus. Tõesti, seda on analüüsitud ja mõeldud ja eelmisel aastal teadus‑ ja arendusnõukoda andis Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesande töötada välja Eestile sobiv mudel. Ja tegelikult on vaadatud ka seda, kuidas seda mujal on tehtud. Mis nende rakendusuuringute kõrvalalaks tihti on, on just igasuguste sertifitseerimisprotsesside tegemine, mis omakorda toob ka tulu sisse. Hetkel on aktsiaselts Metrosert, mis kuulub riigile, kes seda kõike teeb. Ja mõte ongi seda edasi arendada, et seesama Metrosert, mis pakub täna [metroloogia‑] ja sertifitseerimisteenuseid, mis on olnud üheks tegevusalaks ka teistes riikides nendel rakendusuuringute keskustel, et seda kujundada ümber, need tegevused põimida sinna juurde, et me ei looks nagu mitte midagi uut, vaid me täiustaks seda, mis on juba olemas, millest saaks kasvatada seda rakendusuuringute keskust.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Auväärt valitseja! Ma vaatan siin neid numbreid, näiteks, ja mul on suured kõhklused. Auväärt valitseja äkki oskab öelda, mis on õige. Ressursi tootlikkus eurot kilogrammi kohta. Teil on siin numbrid pandud ja on pandud näiteks, et meie siht 2035 on 0,9, see tähendab, eurot me ühe kilo mingisuguse paekivi või peedi või ajuga saame kasvatada. Aga vaatasin Eurostatti, Eurostatis on 2019. aastal on 0,9 see näitaja, aga teie auväärt tabelis on see ainult 0,64. Kumb number siis õige on? Kas Eurostat valetab või teie ettekanne? Saate mulle äkki kirjalikult saata, mis õige on?

Jaa. Minu ettekanne kindlasti ei valeta, ma ei ole ise Eurostatti lugenud. Neid kilogramme ma muidugi ettekandes välja ei toonud, ma tõin välja ettekandes tööjõu tootlikkuse näitaja, mis eesmärgiks on meil 110% Euroopa Liidu keskmisest, et see oleks tööjõu tootlikkus, praegu ta on 86,7%, nii et seal on veel minna. Aga jah, ma sellele küsimusele jään vastuse võlgu, sest ma ei oska seda Statistikaametiga ... või selle Eurostatiga võrrelda. Aga vastame kirjalikult teile, kui sobib.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Seda ettekannet oli kohe väga hea kuulata ja tunda rõõmu selle üle, kuhu Eesti teadus ja ettevõtlus on jõudnud ja ka seda vastastikust huvi, mis järjest enam on kasvanud. Te tõite mitmeid häid näiteid ettevõtetest, kes on juba leidnud tunnustust. Eriti hea meel on mul rakendusuuringute üle, ka seal on olnud ju tegelikult rakendusuuringute programm, mille põhjal saab teha rakendusuuringute keskuse, see on loonud väga hea pinnase. Ja samamoodi ettevõtete huvi tegelikult teadusasutustega koostööd teha on kasvanud ja samamoodi teadusasutustel ettevõtetega. Ma küsin te käest niimoodi: milliseid riske te sellel teel näete, mis võivad põhjustada tagasilööke?

Aitäh! See on hea küsimus. Eks ülikoolid, kes siiamaani on teinud uuringuid, nemad tahaksid kõike loomulikult ise teha. See ongi olnud see põhiline vaidlus, et rakendusuuringud ... Ütleme, alusteadus, mida teevad ülikoolid, mis on oma olemuselt uudishimupõhine, avatud, ja rakendusuuringud, mis on oma olemuselt ikkagi kinnine, kui sul on mingi hea idee, millest sa tahad oma äri kasvatada, siis sa tegelikult ei taha seda teistega jagada. Aga eks see küsimus on lõpuks ressurssides, ressursside jagamises, kui palju läheb alusteadusesse, kui palju rakendusuuringutesse, kuidas seda tasakaalu seal leida. Vaadates, nagu ma ütlesin, kõiki neid riike, kes on globaalses innovatsiooniindeksis kõrgel kohal, siis nad investeerivad teadus- ja arendustegevusse ja eraldi ka rakendusuuringutesse, et just ületada seda kuristikku, mis on nii-öelda alusteaduse või baasteaduse ja siis selle lõpliku toote vahel. Aga seal vahepeal on võib-olla see murekoht, et ülikoolidel on siin omad huvid ja ettevõtetel on omad huvid. Aga ma selliseid komistuskive ei oska öelda. Meie pluss on see, et me saame õppida teiste riikide parimatest praktikatest ja vaadata, mis on olnud nende komistuskivid, ja ise mitte neid komistuskive, tänu sellele vältida, teiste tegevusest õppida.

Merry Aart, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Ma nüüd ei tea, kas mu küsimus on päris õigele persoonile, aga ma siiski küsin, seoses selle arendustegevuse seadusega ka. Seal on kirjas, et baasfinantseerimine ja teadusasutustelt läheb tegevustoetuseks. Kas te oskate öelda, mis see vahe võib olla, mis läheb sellega paremaks? Ja seal on üks selline ütlemine, et tegevustoetust saavad välishindamise läbinud asutused. Minu mure on see, et kui näiteks see välishindamise periood saab läbi ja tekib mingi tõrge, kas siis võib juhtuda, et näiteks see teadusasutus kaotab tegevustoetuse üldse selleks ajaks. See oleks päris suur probleem tegelikult. Ma vabandan oma küsimuse pärast, aga see on tegelikult tõsine probleem.

Jaa, aitäh! Selle teadus- ja arendustegevuse eelnõuga muudetakse teadus- ja arendusasutuste rahastamise aluseid ja seal luuakse erinevad nii-öelda potid eraõiguslikele ja avalikele õiguslikele, just selle jaoks, et püsirahastus oleks tagatud. Selle eelnõuga ei ole kavas mitte kellegi püsirahastust lõpetada, ei eraülikoolide ja teadusasutuste püsirahastamist üldiselt. Lihtsalt küsimus on selles, milliste tulemusnäitajate alusel ja millisest nii-öelda potist see raha võetakse. Kui eraõiguslike teadusasutuste puhul ei võeta arvesse seda ettevõtluslepingute arvu, siis riigile kuuluvate puhul just võetakse. Aga tähtis on see, et Haridus- ja Teadusministeerium on selle eelnõu ettevalmistamisel lähtunud just asutaja vajadustest. Ehk kõik eraõiguslikud asutused on koos. Aga muidugi Riigikogu saab siin ise kaaluda.

Kui lühidalt püüda vastata, mina tõesti ei ole lõpuni see ekspert. Seda eelnõu tuleb kaitsma siia haridus- ja teadusminister, kes on nende kompromisside sõlmimisega tegelenud. Aga lühidalt vastates, see raha ei jää vähemaks, lihtsalt alused, rahastamise alused muutuvad. See oleks lühike vastus.

Yoko Alender, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Aitäh optimistliku ja sisuka ettekande eest! Rõõm kuulda mitmeid häid algatusi. Teadmussiirde doktorantuur loodame, et käivitub ka peale seda doktoriõppe reformi. See on oluline, et tõesti see reaalelu ja õpe kokku saaksid. Hea oleks kuulda pisut veel inseneeria kolledžist, väga oluline algatus. Tõesti, insenerid on väga hinnas ja nendest on puudus. Ja küsiksin veel ka keskkonnavaldkonna ja rohetehnoloogia spetsialistide kohta. Kuna meil on tarvis läbi viia rohereform nii ettevõtetes kui kohalikes omavalitsustes kogu riigis, kas meil on ette näha ka siin uusi arenguid, et meil oleks piisavalt neid spetsialiste rohereformi tarvis?

Ja aitäh! Väga-väga head küsimused. Inseneeria või inseneride akadeemia, selle mõte on samasugune nagu oli IT Akadeemia, et tekiks just juurde neid, et tekiks juurde insenere või tol hetkel IT-ettevõtjaid, IT-õpilasi ka. Nüüd, ma otsin kohe õige küsimuse. Ühesõnaga jah, et see töötaks samamoodi nagu IT Akadeemia, et populariseerida seda valdkonda. See ei tähenda seda, et see akadeemia annab selle haridusele, selle hariduse saab ikkagi ju nendest ülikoolidest, aga see koondaks paremini kokku, et muuta need alad populaarsemaks ja tagada ka vajalik järelkasv.

Nüüd see, mis puudutab rohereformi. Eks ülikoolid on meil loomulikult autonoomsed ja kuidas nad oma inimesi välja õpetavad, millised on need konkreetsed tellimused või konkreetsed õppekavad. Aga kui ma vaatan kas või näiteks selle rakendusuuringute poole peale, siis seal on just see vajadus olnud näiteks biorafineerimise ja tehnoloogiate järgi, mis mõnes mõttes ka seda rohereformi puudutavad. Vesinikutehnoloogia väga selgelt on üks selline suur osa. Ja ausalt öeldes, ma arvan, et paljud võib-olla Eestis ei teagi, et meil on päris mitu sellist väga tõsiseltvõetavat vesinikutehnoloogia algatust, mis kõik nõuavad teadlaste panust, mis omakorda on, väga paljud teadlased, noored teadlased, kes on tulnud Eestisse tagasi, et peavad olema need võimalused saada ka sellel teemal Eestis tegutseda.

Aga mis on võib-olla veel oluline, on see, et mõnes mõttes see turu tellimus seab ka selle sammu, et selline kliimaneutraalsus, CO₂ sidumine, kõik see on asi, mis esiteks noori huvitab. Teiseks, ettevõted mõtlevad selle peale, kuidas oma tehnoloogiaid muuta rohelisemaks ja seda rohereformi ikkagi ka sisuliselt läbi viia, sest see tähendab ka neile majanduslikku edu või konkurentsivõimet tulevikus. Nii et see mõnes mõttes tuleb nagu altpoolt. Aga ma konkreetseid numbreid praegu siit materjalist ei leia.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Suur tänu ettekande eest! Hea on kuulda, et aastatepikkused pingutused rakendusuuringute valdkonnas hakkavad selliseid suuri tulemusi andma. Ma võtaksin siit ühe sellise kitsama teema, mis puudutab nende teadmiste, rakenduste, leiutiste nagu väärtuste kaitsmist ehk intellektuaalse omandi kaitsmist. Patendiamet on viimastel aastatel muutumas tõeliseks intellektuaalomandi ja autorihuvide kaitsmise keskuseks ja ei tegutse enam ammu mitte ainult Tallinnas, vaid ka muudes Eesti kohtades. Aga ma küsiksin seda, milliseid samme on mõeldud selleks, et Eesti ettevõtted julgeksid oma intellektuaalomandi kaitsmise rikkumistele vastu hakata.

Aitäh! Väga hea küsimus. Patendid on tõepoolest intellektuaalne omand. On ülioluline, kelle käes leiutise omandiõigus ikkagi kokkuvõttes on. Ja hea meel on tõdeda, et see patentide registreerimine, menetlemine on läinud tihedamaks, seda tehakse rohkem ja oma intellektuaalse omandi kaitse peale pidevalt mõeldakse. Intellektuaalse omandi kaitsega on seotud ka see rakendusuuringute keskus mõnes mõttes, see nagu hõlbustaks ka nende patentide, või ütleme, sinnamaani jõudmist, et seda patenti ka taotleda.

Ja veel üks asi, enne kui ma sellele küsimusele vastan, veel ühe asja tahan ära märkida, et see innovatsioonitrepp, millest ma rääkisin, on ka see tööriist, mis esiteks annab ettevõtetele selle teadmise, et kui neilt küsida, siis kõik arvavad, et nad on väga uuendusmeelsed, uuenduslikud, aga kui reaalselt teha testid, vaadata, kus sa tegelikult oma arengujärgus oled, siis tuleb välja, et enamus ettevõtteid on esimesel kahel innovatsioonitrepi astmel. Aga see mõte oli just seesama, et meil on terve rida igasuguseid tööriistu, meetmeid, kuidas ettevõtteid aidata, aga et panna siis, et olgu, sa teed endale kindlaks, et selge, ma olen siin uuendusmeelsuse osas või kui uuenduslik ma olen. Aga mis ma saaksin teha, et minna järgmisele astmele, ja mis on need tööriistad, mis riik selle jaoks pakub, et sind edasi aidata, sest me teame ju kõik, et kõrgema lisandväärtusega tooted-teenused, selle eest saab rohkem väärtust, selle eest saab kõrgemaid palku maksta ja nii edasi ja nii edasi.

Aga tulles nüüd selle kaitsmise juurde, siis mul ei ole statistikat, aga ma ütleksin nii, et kui patenditaotluste arvud on kasvamas, siis ma eeldan, et inimesed, kes on patendid taotlenud, ka kaitsevad neid – ma mõtlen, nende rikkumisi või kuritarvitusi rohkem. Aga tõenäoliselt seda statistikat peaks küsima kohtutest ja võib-olla see isegi Eesti kohtust ei tule välja, sest need patendid ju taotletakse tavaliselt üleeuroopaliselt. See tähendab seda, et see rikkumine võib olla pandud toime mingis teises riigis, mis tähendab seda, et sa lähed seda vaidlustama hoopis seal, mis loomulikult toob kaasa kulutusi, aga teatud juhtudel on mõistlik. Nii et jah, mul seda statistikat hetkel ei ole.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Siin selles teie ettekande esitluses on erinevad tabelid ja üks nendest puudutab teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastani 2035. Ja siin on üks väga huvitav rida, see on "Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis". Kui 2017. aastal olime 15. kohal – siin on erinevad: 17., 12. ja 11. koht –, siis aastaks 2035 on Eesti seadnud eesmärgiks olla liider Euroopa innovatsiooni tulemustabelis. Need, kes seda asja organiseerivad või tagavad, on praegu, ma arvan, keskkoolis või just keskkooli läbinud. Mis on teie soovitus nendele noortele inimestele, kes peavad selle eesmärgi teostama  – õppimises, eriala valikul ja nii edasi, ja nii edasi?

Kõigepealt aitäh selle tähelepanu juhtimise eest! Siit tabelist tuleb ka välja, et meil eesmärk on tõepoolest olla liider, aga hetkel me oleme ka kukkunud natukene tagasi. See on sellepärast võib‑olla oluline teada, et need võrdlusandmed võetakse ajalise nihkega ja 2022. aasta tulemus põhineb 2018.–2020. aasta andmetel. Ehk pärast seda me oleme oluliselt investeerinud teadus- ja arendustegevusse nii riigina kui seda on teinud ka erasektor. Nii et ma eeldan, et järgmisel hindamisel me tegelikult oleme palju paremas kohas, kui see, kus me hetkel oleme. Aga seda kõike öeldes peab ütlema ka, et teised teevad samamoodi pingutusi.

Aga kuidas sinna jõuda? Kõigepealt, mida peaks ütlema noortele? Loomulikult on see, mis ma ütlesin, et õppige, õppige, õppige nii kaua kui võimalik, nii Eesti ülikoolides kui ka välismaa ülikoolides, tulge tagasi. Väga palju on meil häid näiteid sellest, et on Eesti noored teadlased, aga miks mitte ainult noored, vaid üldse teadlased käinud ka välisriikides ja tulnud selle kogemuste pagasiga tagasi ja omakorda laiendanud kogu seda oma valla sfääri.

Kõige tähtsam on minu arvates mõista, et selline elukestev õpe toimub, ja tasub olla uudishimulik maailma suhtes üldiselt, sest see on ka teaduse üks selliseid aluseid, ja vaadata ka seda, kuhu maailma trendid lähevad, et olla teatud valdkondades number üks. Siin ma küll ütleksin, et tasub vaadata just neid valdkondi, kus on Eesti tugevused. Sa saad oma tugevusi tugevdades olla maailmas number üks. Oma nõrkused sa saad ületada, aga need jäävad ikka sinu nõrkusteks. Nii et ma soovitaks, et kuna ka näiteks rakendusuuringute keskuses on need valdkonnad välja valitud, siis tasub ka just nende valdkondade poole vaadata, sest seal on see praktikabaas, kus sa saad ka neid uuringuid ka rakendusuuringute põhjal näiteks edasi teha. Aga loomulikult tasub kuulata oma südame kutset ja mis ikkagi huvitab, seda tasub õppida.

Margit Sutrop, palun!

Austatud spiiker! Lugupeetud peaminister! Suur aitäh selle säravate näidetega ettekande eest ja suure optimismi eest! Mina küsiksin sellise küsimuse, et ainuke mure, mis mul sellest ettekandest jäi, on tegelikult see, et kas meil on ikka piisavalt usaldust ülikoolide ja riigi vahel. Nii nagu praegu TAKS-i arutelu puhul on ülikoolidel oma mure, nii on ka tegelikult sellesama rakendusuuringute keskuse puhul. Praegu ülikoolid öelnud, et neil on mure ja nad on palunud, et õpitaks TAK-ide kogemusest, sellest, kus tegelikult ju proovitigi juba rakendusuuringuid teha. Ja ülikoolidega mindi natuke nii-öelda, ütleme, neist mööda, nende kogemusest. Ja on palutud, et keskus ei hakkaks inimesi üle ostma, et nad ei teeks nii-öelda eraldi taristu dubleerimist ja et äririsk oleks loodavas keskuse äriühingus ja fookus peaks olema just tulude teenimisel ettevõtluslepingutest. (Juhataja: "Hea küsija, teie aeg!") Kas teile tundub, et see on võimalik, seda teostada, et ülikoolide huve seekord arvestatakse?

Aitäh! Eks loomulikult kõigil on mure ka alati. Kui endal midagi muutub, siis see on see mure, mis selgelt väljendub ka nendes aruteludes ja kindlasti seda mure peab kuulama. Mulle tundub, et see usaldus riigi ja teadlaste vahel on täiesti olemas. Ja ka neid rakendusuuringute arutelusid me oleme pidanud väga avatult ja mitte ainult ülikoolide ja riigi vahel, vaid tegelikult kolmnurgas: ülikoolid, riik, ettevõtjad. Sest ettevõtjad on need, kes lõpuks innoveerivad, kes viivad oma toote nii-öelda innovatsiooni edasi ja toovad selle majandusliku edu. Ja neid tuleb ka väga selgelt kuulata, nende mured on olnud ülikoolidega just see, et kui sul on mingi uuenduslik idee, ülikoolis on kõigil ligipääs, ka konkurentidel, ja mingi hetk sa tahad, eks ole, seda kaitsta. See on natuke see patentide ehitamise lugu, intellektuaalse omandi lugu. 

Nii et me oleme hetkel väga palju kuulanud neid muresid, et ei tekiks sellist, ühelt poolt ei tekiks dubleerimist, seetõttu see Metroserti mõte, ja teiselt poolt ei ... noh, kasutataks ära kõikide nii-öelda positiivseid pooli. Minu nägemus on küll see, et see oleks teadlaste ja selle rakendusuuringute keskuse koostöö. See ei tähenda, et need ostetakse sinna üle, vaid et teatud uuringud, mis on nii-öelda suletud mingite patentide kaitsmiseks või arendamiseks, tehakse seal nii-öelda kinniselt. Needsamad teadlased võivad ju töötada ka ülikoolides. Üks ei välista teist. Ja nagu ma ütlesin, püüame võtta arvesse parimaid praktikaid ja neid asju, mida me oleme õppinud ka rakendusuuringute pilootprojektidest ja nendest TAK-idest.

Marko Šorin, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Ma tänan samuti teid ülevaate eest ja loomulikult ka selle asjaliku arutelu eest, mis meil tänapäeval toimus kultuurikomisjonis.

Mina tahaksin küsida, kui kõrgelt hindate valitsuse või kõrgemate poliitikute koostööd Eesti Teaduste Akadeemiaga. Me rääkisime kultuurikomisjonis küll teadmussiirdest ettevõtlusesse, kus toodetakse rahvuslikku rikkust, aga ka poliitika kvaliteet aitab kindlasti rahvusliku rikkuse tootmisele kaasa. Võtame kas või homme arutusele tuleva metsanduse arengukava. Meil oli päris pikk arutelu selle üle, kas seda 600-leheküljelist dokumenti peaks siin saalis juba homme arutama hakkama, ja see tekitas teatavat sellist närvilist võbelust siin saalis. Kui kõrgelt te hindate teaduse kasutamist poliitika kujundamisel?

Aitäh! Me oleme nüüd teinud samme, et teadust kasutataks poliitika kujundamisel rohkem. Näiteks seesama rahastusmudel, kus ühelt poolt on nii-öelda baasrahastus ja teiselt poolt on ministeeriumidele ette nähtud ka see konkursipõhine rahastus ja ministeeriumidele endale ette nähtud teadusraha ja ka see, mida sa sellega ikkagi teha saad, et just suunata tegelikult poliitika kujundajaid, ministeeriume rohkem teadlaste abi kasutama mis tahes valdkonnas.

Loomulikult ühelt poolt seni, kuni see on olnud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve real, et see kõik on ühes kohas, mõnes mõttes on mugav, aga teisest küljest ei suuna ta tegelikult kõiki valdkondi rohkem teadlasi kasutama. Seda süsteemi me nüüd juurutame juba mitmendat aastat. Ma kindlasti ei tahaks, et see süsteem kuidagi aknast välja lendaks, sellepärast et me juba näeme, et ministeeriumid, esiteks, rohkem mõtestavad ja rohkem teadlasi kasutavad. Ja teiseks, me oleme kokku leppinud selles, et ministeeriumid saavad kasutada teadusagentuuri oma nii-öelda õigete küsimuste sõnastamisel ja selle teaduse tellimisel, kui seda oskust ei ole.

Mina isiklikult loodan küll, et seda oskust siis seeläbi tuleb järjest rohkem juurde. Noh, näiteks metsanduse arengukava, ka seal on olnud teadlased ühelt ja teiselt poolt kaasas. Eks see ongi vaidlus, et kõiges ei olda ühel meelel, aga teadlasi kindlasti kaasatakse. Lõpuks on Riigikogu see, kes peab need otsused tegema, võttes arvesse ka erinevaid huve, ja kas täies mahus arvestama või mitte arvestama neid teadlaste arvamusi. Aga igal juhul, et see oleks poliitika kujundamises väga selgelt olemas.

Mihhail Lotman, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Ka mina tänan selle optimistliku ja põhjaliku ülevaate eest! Aga ikka küsitakse seal, kust king pigistab, ja mul ta pigistab fundamentaalteaduse valdkonnas. Seda terminit ei ole kasutanud teie ei selles märgukirjas ega ka oma ettekandes. Ometi fundamentaalteadus on see, mille peale ehitatakse rakendusteadused ja kõike muud. Kui me vaatame, et Eesti teadlastel on suurepärased traditsioonid, alates astrofüüsikast ja lõpetades humanitaariaga. Näiteks hiljuti lahkus täiesti maailma tasemel keeleteadlane, mitte maailma tasemel, maailma tipp, Tiit-Rein Viitso, ja seda lünka ei ole nii kerge ... Niisiis me teame, et see fundamentaalteadus ei ole nii, et ...

Hea küsija, palun küsimus!

... erasektori jaoks, see peaks nagu riigi asi olema. Kas on teil mingisuguseid ideid selle kohta?

Ma võib-olla olen kasutanud kogu aeg "alusteadus" seda mõistena, ma arvan, et see on seesama fundamentaalteadus. Ehk siis alusteaduse baasrahastus, mis on järjepanu riigieelarves ka suurenenud, et oleks see püsirahastus olemas ja teadus, seda alusteadust, nii-öelda uudishimupõhist teadust, millele saab ehitada kõiki projekte ja rakendusuuringuid, et see oleks tugev. Aga kui vaadata kogu seda pilti, siis siiani on olnud nii, et see alusteadus on olnud Eestis üsna tugev, aga sealt ei tule seda innovatsiooni ja seetõttu praegu ma räägingi rohkem sellest rakendusuuringutest, et seda lünka täita. See ei tähenda seda, et baasrahastust nendelt baasteaduselt või fundamentaalselt teaduselt ära võetaks.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Ma tänan ka selle optimistliku ülevaate eest. Ma majanduskomisjoni liikmena muidugi olen väga huvitatud sellest, et teaduse ja arenduse innovatsioon jõuaks kiiresti rakendusse ja  ettevõtlusesse. Üks võimalus selle hindamiseks on patendid või kasulikud mudelid, kuidas nende muutumine käib. Selle järgi meil need asjad, noh, ma ei oska hinnata, kas on hästi või halvasti, aga patente meil tekib pidevalt, patenditaotlusi ja kasuliku mudeli taotlusi tekib järjest uuesti. Aga ma küsiksin teilt niipidi, et kui me räägime siin patentidest, aga millised on need tulemuse hindamise vahendid, kuidas teie seda näete, et teadusinnovatsioon jõuab ettevõtlusse ja rakendusse toodetena. Kuidas te hindate, millal on hästi, millal jääks puudu?

Mul ei ole kahjuks seda Eesti 2035 strateegiat praegu käepärast, aga seal üks mõõdik on just need kaitstud patendid või intellektuaalne omand. Me seda väga selgelt ka jälgime, meil on see nii-öelda tõetamm, kus on punased, kollased ja rohelised lehed. Rohelised on, kui me oleme saavutanud selle eesmärgi, kollased, kui me oleme liikumas õigel teel, ja punased, kui meil on veel palju minna. Aga mul seda numbrit hetkel ei ole käepärast, kus me selles mõõdikus oleme nende patentide osas. Aga minu mäletamist mööda neid iga aasta tuleb juurde, aga ma numbri osas jään vastuse võlgu hetkel. Võin saata hiljem.

Toomas Järveoja, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Mitu korda siin mainisite, et eraettevõtted on päris palju panustanud teaduse arendusse. Kui riigil on eelarvestrateegia ja me teame pikas perspektiivis, kui palju riik panustab, kas on ka mingeid andmeid, kui palju eraettevõtted siin lähilähiajal panustavad teadus- ja arendus[tegevu]sse? Või on need kõik sellised hüpoteetilised numbrid?

Aitäh! See on väga hea küsimus, kuna nüüd statistikas tegelikult ettevõtetelt küsitakse nende teadus- ja arenduskulude suhtes. Varasemalt meil ei olnud seda ülevaadet väga, kuna sellest ei johtunud justkui midagi. See ei tähenda, et need ettevõtted ei teinud teadus- ja arendustegevust, vaid lihtsalt nad ei toonud neid kulutusi eraldi välja. Nüüd me seda infot kogume ja seetõttu hetkel need numbrid on sellised, et erasektori ... Kohe otsin selle koha. (Lehitseb pabereid.) Ma vaatan. Erasektori kulud 2021. aastal olid 314 miljonit erasektoris, ehk nad on rohkem kui avalikus sektoris. Ja kokku oli 555 miljonit, nii era- kui ka avalik sektor.

Kindlasti on siin oma osa sellel tööandjate keskliidu algatusel, see kahe protsenti klubi. Ettevõted ise tahavad seda ka välja tuua, et nad investeerivad teadus- ja arendustegevusse, ja neid ettevõtteid on järjest juurde tulnud. Nii et jah, ma arvan, et järgmistel aastatel me saame seda kasvu nagu adekvaatsemalt hinnata, sest varasemalt ei ole see nii selgelt välja olnud. Me tulevikuprognoose teha ei saa või ei oska öelda, me saame öelda seda, mida on tehtud siiani. Aga see on puhtalt minu enda tunnetus selle põhjal, kuidas nügida ettevõtteid sinna teadus-arendustegevuse poole või suurema lisandväärtusega.

Sellised kriisid on selles mõttes olnud ka mõnes mõttes kasulikud, kui nii võib öelda, et ettevõtted on oma ärimudeleid ka ümber mõtestanud ja mõtestanud, mida nad täpsemalt peaks tegema, millist tehnoloogiat kasutusele võtma, mida edasi arendama, et olla konkurentsivõimelised. Nii et see on ka puhtalt vajadus, just sellepärast, nagu ma ütlesin, et me ei ole enam odava tööjõu maa ehk siis peab olema mingi muu konkurentsieelis ja sellest ettevõtted saavad väga selgelt aru.

Jaak Juske, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaminister! Ma jätkaks sealt, kus te jäite pooleli. Mida saaks riik ja valitsus teha, et motiveerida ettevõtteid, et nad rohkem investeeriksid teadus- ja arendustegevusse?

Nagu ma ütlesin, ma ise, mulle endale hirmsasti meeldib see innovatsioonitrepi tööriist just sellepärast, et tõesti, kui küsida ettevõtetelt, siis kõik peavad ennast väga uuenduslikuks, aga kui reaalselt teha need testid, siis selgub, et enamus Eesti ettevõtteid on nii-öelda kahel esimesel innovatsioonitrepiastmel. Ja see, et seda tööriista nüüd hakataks kasutama, siis sinna tööriistatrepi peale tõesti on ka plaanis panna kõik need meetmed, mida ühel või teisel trepiastmel riik teeb või mida sa saad kasutada selleks, et oma arengus minna edasi. Ja ma loodan küll, et seda võetakse kasutusele. See tekitab huvi juba sellepärast, et ettevõte ise tahaks teada, kus ma siis olen, ja see paneb mõtlema ka, mida ma veel võiksin teha. Kindlasti tuleb sealt tagasisidet, mida me veel võiksime teha omalt poolt. Me muidugi investeerimine teadus- ja arendustegevusse, omalt poolt on meie nügimine ka see doktoriõppe reform, et doktorante tuleks rohkem juurde, ka see inseneriakadeemia, et üldse see elukutse võetaks, ja sealt siis teadlaste liikumine nii-öelda ettevõtluse, riigi ja teadusasutuse vahel, et nad ei kaota oma teadlase staatust. Ma arvan, et see doktoriõppe reform on selles osas ka väga oluline, et rohkem seda liikumist tekiks.

Austatud peaminister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marko Šorini.

Ma tänan, austatud esimees! Proua peaminister! Head teadushuvilised kolleegid! Soovin tänada peaministrit kuuldud ülevaate eest ja samas tänada eriti neid inimesi, kes päriselt teadusega tegelevad, seda arendavad ja meie Eesti teadust maailma edasi viivad.

Teadus on üks ressurss, mida ei saa maa seest kaevata, vaid see tekib inimeste hulgas ja seda tekitatakse inimeste poolt. Seega võiks lihtsustatult öelda, et tegemist on taastoodetava rikkusega, kuid millesse tuleb suurepäraste tulemuste saavutamiseks katkematult panustada. Katkestades selle ahela, ei maksa oodata suurepäraseid tulemusi. Samuti hõlmab teadus- ja arendustegevus päris paljusid teisi valdkondi, mis on kultuurikomisjonis pidevalt arutelul olnud ning mis on kultuurikomisjoni liikmetele eriti südamelähedased. Võtame näiteks õpetajate järelkasv ja nende ettevalmistamine, kaasav haridus ja erialaspetsialistid, milles on alati vajakajäämisi, neid inimesi on puudu, kõrghariduse jätkusuutlikkus, eestikeelne kõrgharidus ja nii edasi, ja nii edasi.

Mõned aastad tagasi sündis erakondadeülene teaduslepe, et rahastamine teadusele peaks moodustama vähemalt 1% sisemajanduse kogutoodangust. Samal ajal loodeti ja loodetakse jätkuvalt, et erasektor panustab juurde ning panustab rohkemgi ehk vähemalt 2%. Hea on kuulda, et selliseid ettevõtteid on meil olemas, ja viimasel ajal on erasektori panus teadusesse olnudki riigisektorist suurem. Viimased aastad on aga majandus kasvanud prognoositust enam ning seetõttu on tulnud tagantjärele vastuolu, et me ei ole suutnud seda 1% täita. Aga see on tulnud välja alles aasta lõppedes, nii et see ei ole otseselt poliitikute möödalaskmine, vaid lihtsalt see, et prognoosid on olnud teistsugused. Paraku käesoleval ja võib-olla ka järgmisel aastal võib samas olla majanduskasv languses. Ka siis peame hoidma seatud eesmärki või võetud eesmärki ja jätkuvalt panustama, sest just kriisid sunnivad enam arendama, võtma kasutusele innovatiivseid lahendusi. Ja just seepärast tõin ma välja seda ka sissejuhatavas osas. Panustamine peab olema katkematu.

Veel olulisemaks tuleb pidada teadussiiret ettevõtlusesse, kus on võimalik teadussaavutused ka rahvuslikuks rikkuseks muuta. Kui tänane seis näitab, et parimad näited innovatsioonist on jõudnud esimesele või siis ka teisele astmele, siis on veel päris pikk maa minna. Potentsiaal on meil päris suur, aga ainult siis saavad tekkida niinimetatud Eesti Nokiad. Ei tohi unustada ka seda, et innovatsioon ei ole mingisugune projekt lõpptähtaegadega, vaid see on pidev protsess, mis vajab pidevat tagasisidestamist ja vastavalt sellele ka muutmist ja kohandamist.

Nüüd veel teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusest, mis meil tuleb ka suurde saali arutelule. Seal olevat kokkulepe, kompromiss sündinud väga vaevaliselt ja pika aja jooksul, tulemusega aga ei olevat rahul mitte ükski osapool. Võib ju hinnata, et ju on leitudki erapooletu ja kallutamatu kompromiss – aga kui mitte keegi ei ole rahul? Pigem on tegu olukorra fikseerimisega, mis varem või hiljem tekitab uuesti konfliktid, paraku.

Isegi selle teema arutellu on mul võimalus sisse pikkida ikkagi vajadus arutada ka riigi rahanduse perspektiivi ja Eesti riigi jätkusuutlikkust. Kas meil jätkub piisavalt võimekust panustada kõikidesse nendesse valdkondadesse, mida me esmatähtsateks peame? Küll riigikaitse, siseturvalisus, üldharidus ja kõrgharidus, teadus ja rahvakultuur, eestikeelsele õppele üleminek ja õpetajate järelkasv. Seda võiks muidugi jätkata ka. Need on kõik eraldi valdkonnad, kuhu valimiste eel on kõik lubanud panustada senisest veelgi enam. Tsiteerin siinjuures meie head kolleegi professor Aadu Musta, kes on meile südamele koputanud ning öelnud: "Õhuke riik ei saa anda jõuka riigi, suure tulubaasiga riigi lubadusi."

Palun lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaaega! 

Aga siis tulebki rääkida eelarve tulude poolest, maksudest ja senise tulubaasi muudatustest, kui see on pigem üleskutse mõtlema riigi terviklikule väljakutsele, et me ei prioritiseeriks ise valdkondi sõltuvalt kuulajaskonnast või arutelupunkti pealkirjast. Viimast lõiku silmas pidades pean oluliseks, et me kuulaks poliitika tegemisel üha enam tippteadlasi ning kaasaks teaduste akadeemia esindajaid. Selleks, et tagada tippteaduse areng, peab Keskerakond oluliseks, et tõsta riiklikku rahastust kõrgkoolidele 1,5% siseriiklikust kogutoodangust. Läbi selle oleks päriselt tagatud juurdepääs tasuta kõrgharidusele kõigile soovijatele, olgu ta siis Pärnumaalt, Saare- või Hiiumaalt, mitte ainult Harju- ja Tartumaalt, et üliõpilased saaksid päriselt keskenduda õppimisele ning tagada meie riigi teaduse areng ja edasiviimine.

Ma tänan teid tähelepanu eest ja soovin Eesti teadusele entusiasmi, avastamisrõõmu ja eduelamusi. Suur tänu teile, Eesti teadlased!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jaak Juske.

Hea Riigikogu! Hea Eesti teadusrahvas! Eesti rahvas ei ole teatavasti arvult väga suur, aga vaimult suur saame küll olla ja selle oluline osa on meie teaduse toetamine, et siin Eestis sünniksid ideed ja lahendused, mis muudavad maailma paremaks paigaks. Enne eelmisi Riigikogu valimisi andsid erakonnad allkirjad teadusleppele, et suunaksime vähemalt 1% oma SKP‑st teadusele. Selle märgilise kokkuleppe täitmine võttis küll aega, aga lõpuks on saanud see teatavasti seaduseks. Sotsiaaldemokraatide arvates peame täna astuma järgmise sammu ning suurendama oma teadus‑ ja arendustegevuse rahastust järgmise viie aastaga vähemalt 3%‑ni SKP‑st, millest siis riik panustaks vähemalt 1%. Ülejäänu on siis teatavasti erakapitali panus. Ja et see panus oleks võimalikult suur, tuleb meil kaaluda maksuerandite kehtestamist ettevõtete teadus‑ ja arendusinvesteeringutele. Edukas ettevõtlus panustab innovatsiooni alati.

Käsikäes teaduse rahastamise suurendamisega käib kõrgharidusse lisaraha suunamine. Teisiti ei ole võimalik, kui tahame, et meie õppejõud jääksid Eestisse, saaksid väärikat palka, teeksid siin head teadust ning koolitaksid meie teadlaste uut põlvkonda. Hea kõrgharidus on teaduspõhine. Hea teadus on aga alati ka rahvusvaheline. Nii on oluline toetada meie teadlaste võimekust osaleda rahvusvahelistes teadus‑ ja arendustegevuse programmides ning neid programme ka juhtida, saada ja tuua Eestisse uut kogemust, uusi teadmisi.

Aga me ei tohi hetkekski unustada, et Eesti riigi ülesanne on hoida ja arendada Eestit. Nii on ülioluline meie rahvusteaduste areng. Selleks tuleb luua lisaks senisele kindlale baasrahastusele eriprogramme eesti kultuuri, ajaloo, ühiskonna, majanduse ja looduse uurimise rahastamiseks. Üldisemalt on oluline eestikeelse teaduse ja teaduskeele arengu toetamine. See on osa Eesti riigi olemise mõttest.

Tähtis on ka suurendada rakendusuuringute ja arendusprojektide süsteemset rahastust, et teadustöö tulemused jõuaksid ettevõtlusesse, et innovatsioonil oleks alati ka reaalne väljund. Samuti on siis nimetatud lisarahastus oluline, vajalik selleks, et poliitika kujundamine oleks alati teadmispõhine. Peame poliitikutena ka siin Riigikogus ja valitsuses usaldama rohkem oma teadlasi, mitte suruma peale oma usku või ideoloogilisi dogmasid. Ainult sel viisil saame luua tarka ja konkurentsivõimelist ühiskonda, Eestit, mis on suurem, kui kaardile vaadates võiks arvata.

Head kolleegid! Kõiki neid teadusega seotud teemasid saame arutada peagi edasi, sest nagu juba öeldud, on valitsus saatnud Riigikokku teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu. Kas tänane parlament selle ka seadusena jõuab vastu võtta, selgub õige pea. Kuid igal juhul peame siis selle kõnealuse olulise valdkonna tuleviku kujundamisel ka siin saalis tegema tarku otsuseid. Rohkem teaduspõhist Eestit, head kolleegid!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Margit Sutropi. Palun!

Austatud spiiker, lugupeetud peaminister, head saadikud ja kindlasti ka teadlased, kes te seda arutelu jälgite!

Kõigepealt sooviksin tunnustada meie teadlasi tõesti selle suure töö eest, mis on tehtud. Tegin eile väikese küsitluse Facebooki lehel, mis koondab minu kodulehel, minu sõpruslehel ka päris palju teadlasi. Küsisin, mida nemad tunnevad, et Eesti teaduses on hästi ja kus on probleemid. Ja tore oli see: esimesed vastused olid, et seda, mis on hästi, on nii palju, et ei jõua üles lugeda, ja alles siis tulid mured. Ja nende hästi olevate asjade hulgas oli ka üks väga tore lause, et Eesti teadlased on praegu rahvusvaheliste edetabelite järgi nii kõrgetel kohtadel, et seda võiks nüüd hakata võrdlema 19. sajandiga, kus Baer ja Struve tegid suuri avastusi, aga olud on loomulikult natuke teistsugused. 

Mured on kindlasti teada ja mõnedest ma siin räägin, aga tahaksin ka tänada ja kiita valitsust, tunnustada, et teadus- ja arendustegevuse toetamisel, aga ka kõrghariduse rahastamisel on tõesti astutud mitu pikka sammu edasi. Kuna Humboldti printsiibi järgi õpetab ülikoolis teadus, siis on need kaks, õpe ja teadus, lahutamatud. Aasta tagasi siit puldist rääkides kiitsin, et valitsus peab kinni ühe protsendi teadusleppest, aga kõrghariduse olukord on katastroofiline. Nüüd on tõesti suur rõõm sellest, et kõrghariduse rahastamise osas saavutati RES-is kokkulepe, et see tõuseb igal aastal 15%. Ka siin oli minu meelest erakondadeülene kokkulepe, sest ka siin Riigikogus moodustatud kõrghariduse toetusrühmas kõik erakonnad toetasid seda.

Rektorite hinnangul oleks tegelikult vaja 1,5% SKT-st, nii et loomulikult ei ole me veel täielikult seda eesmärki saavutanud. Nelja aastaga siiski 130 miljonit lisaraha, selle üle küll ei saa kurta. Kiita tuleb ka selle eest, et doktorantidele on loodud võimalus töötada nooremteaduri kohal. See on väga oluline uuendus. See annab sotsiaalsed garantiid ja on juba suurendanud doktorantuuri atraktiivsust. Lootus on, et see suurendab atraktiivsust ka eestlaste hulgas ja Eesti inimeste hulgas, kes jääksid ka pärast Eestisse tööle. Kas me suudame doktoriõppe lõpetajaid 300 aastas tagada ja mida tulevik toob, seda näitab aeg.

Kas me doktoriõppesse suunatud rahaga kindlustame järelkasvu nii õppejõududele kui ka teadlastele ja anname ka piisavalt erasektorile doktorikraade? Neid tegelikult seal tõesti väga oodatakse. See on veel küsimus. Aga pigem on praegu tunne, et selleks, et inimesed doktorantuuri tuleks ja et nad ka lõpetaks, on vaja veel mitut olulist sammu astuda, väärtustada doktorikraadi ühiskonnas, nii era- kui ka avalikus sektoris, ja muuta teadlaskarjäär atraktiivseks. Selleks on vaja konkurentsivõimelist palka ja teatavad stabiilsust teaduse rahastamisel, mille suhtes kõige rohkem teadlased ongi mures, just ülikoolide ja teadusasutuste teadlased.

Kuigi kõrgharidus põhineb teadusel, on Eesti kõrghariduse ja teaduse rahastamine täna lahus. Nii on meil erialasid, kus tegelikult puudub praktiliselt üldse konkurentsipõhine teadusraha ja baasfinantseerimise raha on liiga väike. Hoolimata sellest, et see on konkurentsipõhise teadusrahaga läinud samadeks, võib see mitte jõuda nende erialadeni, sest praegu ülikoolid vaevlevad kõrghariduse rahastamise, nii-öelda alarahastamise tõttu suures mures, ehitavad pigem, maksavad elektriarveid ja hoiavad kogu infrastruktuuri üleval. Loodetavasti see mingi aja pärast paraneb.

Aga siiski võiksime küsida, kas me ei peaks tegema midagi, et kasvaks ka nende erialade võimekus taotleda teadusraha,. Või me peaksime küsima, kas need erialad üldse peaksid kõrghariduses jätkuma, kus pole teadusraha? Või me peaksime tegema otsuse, et igal pool, kus on akrediteeritud teadus ja teadlased, peaks olema ka teatud mõttes kindlustatud teatud baasraha, igale teadlasele oma teadusraha, sest kuidas muidu saaks ta üldse käia konverentsidel, osta raamatut ja endale laboritööks näiteks teatud vahendeid?

See puudutab ka ...

Palun kolm minutit lisaaega.

Palun! Lisaaeg, kolm minutit.

See puudutab eriti ka teadusasutusi, selliseid väikseid, nagu Eesti Keele Instituut Kirjandusmuuseum, ERM, mis vajaksid püsirahastust selleks, et teha oma kogude või nende ühiskonnale osutatud teenuste jaoks uurimistööd. Seetõttu on kahju, et TAKS-ist jäi välja teadusasutuste hindamist ja rahastamist puudutav meede, mis oleks sedasorti asja võinud tagada.

Üks kindlasti olulisi asju, mida ka peaminister on maininud, on see, et meil jagatakse teadusraha praegu 40 : 40 : 20, see tähendab väga palju teiste ministeeriumide kaudu. Ma arvan, et on suur probleem, et tegelikult Eesti teadlased ei tea, kuidas nende teiste ministeeriumide kaudu seda rahastamist jagatakse, ja siin on palju ettepanekuid juba tehtud, aga oleks vaja jõuda ka selle kokkuleppeni, kuidas nii konkursside väljakuulutamine kui ka raha kasutamine jõuaks rohkem avalikkuse ja meie teadlaste juurde.

Kindlasti nõustun eelkõnelejaga, oma kolleegi Mihhail Lotmaniga, kes ütles, et alusuuringud on mure. Mure on ka sotsiaal- ja humanitaarteaduste pärast, sest nendest väga paljud ei ole ainult rakendusele suunatud ega saa ka uutest tõukefondidest praegu, kuna rahastatakse just nutikat spetsialiseerumist, raha taotleda. Tooksin siin võib-olla lihtsalt ühe näite, miks see, humanitaarteaduste rahastamine on vajalik. Üha suurenevad lahkarvamused ühiskonnas, üha suureneb ka usalduse puudumine või usaldamatus teaduse vastu. Me teame, et on palju inimesi, kes eitavad rohepööret või kes keelduvad vaktsiinidest.

Ja toon näiteks ühe huvitava uuringuga aastast 2018. Hollandi teadlased uurisid, et usalduse puudumine teaduse vastu ei ole sugugi mitte kõikide teadusliikide puhul sarnane, vaid näiteks kliimamuutuste puhul on see pigem seotud konservatiivse maailmavaatega, vaktsineerimise puhul on see seotud pigem religioossuse ja puritaanliku suhtumisega moraali, GMO-de ehk geneetiliselt modifitseeritud organismide vastasus on aga seotud sellega, et inimesed ei saa teadusest aru. Ma usun, et ka meie ühiskonnas oleks väga vajalik, et me uuriksime sellist asja, mispärast inimesed järjest rohkem teadust ei usalda, kuigi teadlased teevad väga head tööd.

Ma usun, et samasuguseid asju on vaja ka eestikeelsele haridusele üleminekuks aru saada, kust tekib vastuseis, kust tekivad väärtuskonfliktid ühiskonnas. Üha suurenevad lõhed ühiskonnas nii sõjaliste konfliktide tõttu kui ka muude tülide tõttu näitavad, et me peame rohkem saama aru ka inimloomusest. Seda seletavad eelkõige humanitaarteadlased ja nende psühholoogilisi mehhanisme uurivad rohkem sotsiaalteadlased.

Seetõttu ma väga loodan, et me ei mõista rakendusteadusi nii kitsalt ja loome ka võimaluse humanitaar- ja sotsiaalteadustele selles toredas teaduse arengukäigus oma sõna anda ja anda panus ka Eesti ühiskonnale. Me peame leidma võimaluse selleks, et tagada järelkasv, tugevdada riigile vajaliku teadus- ja arendustegevuse strateegilist korraldust läbi eri ministeeriumide ja luua õige tasakaal alusteaduste ja rakendusteaduste vahel. Suur aitäh ja palju jõudu meile kõigile selleks!

Aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa erakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Lotmani. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Head kolleegid! Kõigepealt ma tahan tänada peaministrit sisuka ülevaate eest ja kõiki teid, kes osalesid selles diskussioonis, mis minu meelest oli väga sisukas. Eriti tahan tänada kolleeg Margit Sutropi, kes võttis minu suust mitu sõna ära ja selle pärast ma võin oma sõnavõttu oluliselt lühendada.

Alustan sellest, mida ma kõige vähem armastan – see on raha. Aga paraku ka ilma rahata seda teadust praegu ei ... Nii et jah, see oli rõõmustav sõnum, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvab. Kas ta kasvab piisavalt? No vaatame. Me räägime nendest miljonitest ja nii edasi, et 13%. Kui me vaatame inflatsiooninäitajad, siis võib-olla see pilt ei ole enam nii optimistlik. Kui me vaatame, mis meil tegelikult vaja – meie põhilised konkurendid Läänes, Idas ja Kaug-Idas kulutavad 4-5-6% SKP-st teadusele –, siis see kindlasti ei ole see, mida me vajame. Ma olen aastaid rääkinud, et Eesti ideaalmudel oleks 2,5+2,5. 2,5% riigieelarvest ja vähemalt 2,5% eraettevõtlusest. Siin võiks mõelda selle peale ja on ka tehtud ettepanek, kuidas eraettevõtlust ergutada rahastama mitte ainult nendesse valdkondadesse, mis neile otseselt toovad kasumit. Aga siiski see, et erasektori panus suureneb, see on väga õige ja hea sõnum.

Nüüd ma tahaksin finantseerimise teisele probleemile pühenduda. See ei ole rahastamise üldmaht, vaid selle jaotamine. Eestis on see meil põhiliselt siiamaani valdavalt grandipõhine. Grandipõhine ei ole iseenesest halb. Seal on hästi palju positiivseid asju, kuid see ei saa olla ainult grandipõhine. Kui meil siin peaminister ütles, et on grandipõhine ja baasfinantseerimine, siis see baasfinantseerimine on varjatult grandipõhine. See on halb ennekõike noortele, kes näevad, et mis on nende perspektiiv – no tule minu granti mitmeks aastaks. Kui läheb hästi, siis viieks. Samas, kui riigiteenistuses, eraettevõtluses või seal kuskil, kui ta on väga heal teaduslikul tasemel, siis välisülikoolides talle pakutakse paremaid perspektiive. See inimene, kes läheb erasektorisse või riigiametisse, see on ka muidugi väga hea, aga see inimene on teaduse jaoks kadunud.

Eesti teadlased on tublid ka grandi taotlemises. 11 Euroopa granti pluss veel 3, see on päris hea näitaja. Me saame väga hästi aru, et see ei ole 14 inimest. Iga grandi taga on kollektiiv, mis võib olla ka päris suur, kuid see on siiski väike osa Eesti teadlastest. Kui me vaatame, et Teadusagentuuris umbes 20% ehk viiendik grantidest saavad rahastatud, see tähendab, et neli viiendikku ei saa, aga iseenesest see grant...

Ma võtaks ka natuke lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Siis, kui granditaotlus on väga ... – isegi ütleksin, et Eesti granditaotlus nõuab suuremat bürokraatiat kui Euroopa Liidus –, siis see on palju tühja tööd ja suur frustratsioon ennekõike noortele.

Siiski ma ütleksin veel paar sõna fundamentaalteadustest. Fundamentaalteadused ei ole ainult alusteadused. Alusteadused on need, mis annavad silmaringi. Baka tasandil on väga hea võtta ka kuskilt kõrvalt, aga fundamentaalteadus nõuab sajaprotsendilist pühendumist pikaks perioodiks ja see ei too tavaliselt tulu. Aga ilma selleta ka rakendusteadus ja kõik muu ei tööta.

Veel viimane asi, mis täiesti tundub tarbetu asi, aga õnneks kolleeg Sutrop juba seda mainis – need on rahvusteadused. See ei ole lihtsalt... Ütleme, no, ma ei tea – preambulis on öeldud, et peame keele ja kultuuri eest seisma ja sellepärast me ... – ei. See on palju tõsisem asi ja ma tahaksin tuua kaks aspekti välja. Esimene on see, et see on meie võlg maailma kultuuri jaoks ja inimkonna ees. Mitte keegi teine seda sellega ei tegele. No muidugi on sellised veidrikud, kes tegelevad – estofiilid –, aga see on põhiliselt meie töö. Ja teine aspekt, on võib-olla veidi üllatav, on see: ma tooks seda seoses kaitsevõimega. Ukraina sõda õpetas meile palju asju. Ukrainlaste kaitsetahe on fantastiline, isegi ütleksin, et kadedusväärne. Aga üks asi, kus on Eesti palju tugevam ja mille puhul ukrainlased, ma tundsin, et nad tunnevad sellest puudust – see on omakeelse kultuuri kiht. Omakeelset tippteadust praktiliselt ei ole. See on väga oluline rahvuse enesetunde jaoks ja eestlaste enesemääratlemises, see on haritud rahvas. Haritud rahvas ei saa olla ilma hariduseta. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellega oleme päevakorra kolmanda punkti ära menetlenud. Aitäh teile! 

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 712 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Taavi Aas, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas nimetatud eelnõu 16. jaanuaril ja eelnõule oli laekunud 15 parandusettepanekut, mille komisjon läbi vaatas. Ja olid ka selgitusi andmas Rahandusministeeriumi ametnikud. 14 parandusettepanekut toetas komisjon konsensuslikult, ühte parandusettepanekut hääletati ja siin konsensust ei olnud, kuid komisjon tervikuna seda siiski toetas. Eelnõule on laekunud, kuna tegemist on riigivaraseaduse muutmisega, siis on tegelikult siia laekunud parandusettepanekuid, mis ei ole seotud ainult käesoleva eelnõu muutmisega, vaid on seotud ka mõnede teiste aspektidega. Ja siinkohal kommenteeriksin neid, kus oli komisjonis ka küsimusi.

Eelnõuga seotud parandusettepanek oli, kus tekkis diskussioon selle üle, mis on mõistlik aeg. Seda küsis komisjoni esimees Kristen Michal ja sai vastuse, et mõistlikuks ajaks loetakse meil tänapäeval 21 päeva. Siis parandusettepanek, kus meil konsensust ei olnud, ja see paragrahv või see muudatusettepanek on seotud erisusega sõjalise konflikti tõttu Ukrainas. Ja parandusettepanek annab võimaluse riigi äriühingutel toetada materiaalselt Ukrainat. Ja siin kõigepealt küsis Kristen Michal, et kuidas täpselt defineeritakse äriühingut, riigi äriühingut, ja sai vastuseks, et see on äriühing, millest 100% kuulub riigile. Rene Kokk küsis selle miljonilise toetuse kohta, et kuidas see sinna valitsusse jõuab. Vastus on see, et kui toetus ületab miljonit eurot, siis otsustab seda juba ja Vabariigi Valitsus. Ja Rene Kokk leidis, et selleks võiks olla eraldi komisjon. Seda parandusettepanekut me hääletasime, poolt oli 5, vastu oli 2. Ja nii nagu ma ütlesin, siis kõik ülejäänud parandusettepanekud leidsid konsensuslikku toetust.

Ja menetluslikud ettepanekud olid järgmised. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. jaanuaril sellel aastal, otsus konsensuslik. Teiseks teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ka see otsus oli konsensuslik. Ja kolmas ettepanek: kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 8. veebruaril käesoleval aastal. Ja ka see ettepanek leidis konsensuslikku toetust.

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Rene Kokk.

Tänan, austatud esimees! Head saadikud! Nagu eelkõneleja juba ütles siin, siis see üks punkt, kus kaks komisjoni liiget olid vastu sellele muudatusettepanekule, oli selles nimetatud eelnõus üheksas ettepanek. Ja selle puhul ma ütleks küll, et tegemist on halva seadusloome praktika jätkamisega. Me siin täna enne istungi rakendamist arutlesime selle üle, kas üle 600-lehelise dokumendi lugemiseks kõigil Riigikogu liikmetel on piisavalt aega, kui see eelmisel reedel kättesaadavaks sai, siis ka siia eelnõusse on saanud sisse selliseid ettepanekuid, mis tegelikult nagu ei peaks siin olema. Ja olgu kohe ära öeldud, et EKRE-l ei ole mingit probleemi sellega, et tegemist on ettepanekuga Ukraina aitamiseks võimalike vahendite või korra ettenägemiseks. Küll aga mismoodi seda teha plaanitakse, seda me õigeks ei pea.

Ja nimelt see muudatusettepanek näeb ette, et riigi äriühingud võivad üldkoosoleku otsusega anda kuni 2027. aasta 31. detsembrini Ukraina riigile ja temale kuuluvatele äriühingutele vallasasju, mis on seotud Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilimise, energia- ja kütusevarustuskindluse tagamise või infrastruktuuri ja elamufondi taastamisega. Ja iseenesest ju mõistlik ettepanek, kui siin ei oleks nüüd sellist punkti, et kui Eesti riigi äriühing otsustab seda abi anda ja see summa abi puhul jääb alla ühe miljoni euro, siis see ei käi läbi Vabariigi Valitsusest. Ja nüüd me selle ettepanekuga oleme tegelikult tekitamas olukorda, kus meie hinnangul avab see võimaluse ja suure korruptsiooniriski. Selleks, et seda vältida, ma tegelikult komisjonis tegin ettepaneku, et alla miljoniste toetuste puhul peaks olema tehtud mingisugune komisjon. On see siis erinevate riigiasutuste esindajatest midagi sellist, aga see ei ole õige, et me laseme neil samadel äriühingutel omakeskis üldkoosoleku otsusega otsustada, mis ja kui palju anda. Ja kui see summa jääb igakordselt kuni selle 2027. aasta 31. detsembrini alla ühe miljoni, siis Vabariigi Valitsus seda käsitlema ei pea.

Ja tegelikult on see selline suhtumine, kus rott vaikselt oma varasalves nahistab, ilma et üleüldse tegelikult muul kujul võimalik oleks jälgida, mis seal toimub. Minu ettepanek on praegu siin küll saadikutele see, et see üheksas punkt siit täna maha hääletada, välja hääletada siit. Ja kui on soovi seda panna, siis tuleks see panna mõne muu eelnõu juurde ja panna siis sinna, muu eelnõu juures, sellele punktile juurde ka see, et luua siis pädev järelevalvekomisjon või reegel, et kes seda vaatab, et see ei oleks ainult siis see äriühing, kes seda abi parasjagu andmas on, ja me saame sellest probleemist üle. Aga praegusel juhul see sõnastus siin hea ei ole. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame nüüd muudatusettepanekute läbivaatamisega. On laekunud 15 tükki, kõik juhtivkomisjoni poolt ja seisukohaga arvestada täielikult. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas. Henn Põlluaas, palun!

Kuna te nii ruttu lugesite ette, siis ma tahtsin tegelikult vajutada järgmise, number 9 muudatusettepaneku juures, kus ma palun selle hääletamist just sellelsamal põhjusel, mis hea kolleeg Rene Kokk siin just puldist ette luges.

Teeme seda siis, kui me oleme üheksanda muudatusettepaneku juures. Üheksas. Henn Põlluaas, palun!

Palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 16, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. 10. muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 11. ettepanek, arvestada täielikult. 12. muudatusettepanek, samuti arvestada täielikult. 13. muudatusettepanek, arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek, arvestada täielikult. Ja 15. muudatusettepanek samuti, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 712 teine lugemine lõpetada ja kuna meil teisi ettepanekuid ei ole vist, ei ole, siis on teine lugemine lõpetatud.

Ja me saame minna edasi tänase viienda päevakorrapunkti juurde. See on sotsiaalkomisjoni algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) eelnõu (772 SE) esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Kalle Grünthali. (Kalle Grünthal küsib, kui palju tal ettekandeks aega on.) Kuni 20 minutit. Jah. Aga ei ole kohustust 20 minutit täis rääkida.

Austatud Riigikogu! Mul on suur au tutvustada teile Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust ja teda on tituleeritud ka Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks. Sellise eelnõu on valitsus saatnud meile sotsiaalkomisjoni ja ma pean väga kiitma Helmen Kütti selle esimehena, kes alati teeb kõike väga põhjalikult ja korraldas enne esimest lugemist ka sellise, kuidas ma ütlen, arutelu selles osas, mida see seadus sisaldab. Esimene arutelu toimus meil 10. jaanuaril ja ma ei hakka neid nimesid ... Ah ma loen ikka ette ka. Helmen juhatas seda, Helmen Kütt, ja komisjoni liikmed osalesid:  Hele Everaus, Kalle Grünthal, Kert Kingo, Siret Kotka, Maris Lauri, Ülle Rajasalu asendusliikmena, Õnne Pillak, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev ja Kristina Šmigun-Vähi. Ja siin oli veel terve hulk ka igasuguseid ametnikke. Teemaks oli selle haigekassa seaduse arutelu ehk siis Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks. Ja kannan lühidalt ette. Materjal on äärmiselt põnev. Nii et läheme asjaga edasi.

Nii. Kõigepealt Helmen Kütt sõnas päevakorrapunkti sissejuhatuseks, et Eesti Haigekassa on juba pikka aega kandnud nime tervisekassa, mistõttu on õige muuta ka Eesti Haigekassa seadust. Ja siis ametnik, kes Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs kinnitas esimehe sõnu, et teema on olnud päevakorras juba mitu aastat ja tervisekassa nimi on lihtsalt läinud käibele. Nime muutmine tervisekassaks on vajalik, sest asutuse funktsioonid on ajas muutunud. Ja põhiline on see, et tervisekassa nimi väljendaks pigem seda, mis on asutuse tegevuse lõppeesmärk ehk inimese tervise hoidmine ja taastamine, mitte üksnes ravikindlustushüvitise administreerimine ja maksmine.

Peale seda lugupeetud Helmen Kütt soovis Eesti Haigekassalt kommentaari, miks muudeti nimi enne seadust. Väga kummaline, aga nii ta küsis. Rain Laane, kes oli Eesti Haigekassa juhatuse esimees, tänas komisjoni, et see eelnõu algatab, ja loodetavasti eelnõu läheb ka menetlusse, sest tema sõnul on viimased neli aastat töötatud selle nimel, et tervisekassa bränd luua ja viia see inimese teadvuseni. Nime muutmisel on lihtne põhjus: nimel on suur jõud. Kas me räägime tervise hoidmisest või millestki muust? Ja täna organisatsiooni esimene strateegiline eesmärk on aidata inimestel paremini oma tervist hoida, sest sellest sõltub ka meie raviraha suurus. Ja siis lisas Rain Laane veel, et me oleme saanud igal aastal täiendavaid ülesandeid juurde ja sellel aastal lisandus ravimite ja vaktsiinide ostmine, hoidmine ning logistika.

Pärast seda Kert Kingo soovis teada, millisele seadusele tuginedes või kuupäeval tehtud otsuse alusel brändingu ja nimevahetusega tegelema hakati ja selleks rahalised vahendid kulutama. Rain Laane selgitas, et seaduses ei ole kirjas, kas brändingut tohib teha või ei tohi. Eestis on head analoogid. Ja nime muutmisega seotud kulud on seaduseelnõus kirjas. Kuulake hoolega: 5999 eurot ja 60 senti. Kõige kallim nendest oli domeeni ostmine, seejärel nelja maja sildivahetus.

Maris Lauri sõnas, et praegu on Eesti Haigekassa, aga edaspidi lihtsalt tervisekassa. Miks sõna "Eesti" eest ära kaotatakse? Rain Laane vastas. Kuna praktikas räägitakse ühe nimega, siis soov on teha ka vastav muudatus ja brändi kasutusele võttes võiks olla sõna üks: tervisekassa. Siis soovisin mina teada, kas korralduse töötada välja uus bränd andis Rain Laane või keegi teine, kui keegi teine, siis mis on selle ametiisiku nimi ja kui suur on nimevahetuse maksumus. Rain Laane kommenteeris, et kui tema asus Eesti Haigekassat juhtima aastal 2017, siis arutati, kuidas saaks paremini Eesti inimeste tervist hoida. Esimest korda rääkis talle tervisekassa nimest Daniel Vaarik, kes töötas suhtekorraldusettevõttes Akkadian, mis oli Eesti Haigekassa koostööpartner. Ja nimevahetuse algatas ja vedas Rain Laane. Ja kogu nende organisatsioon seda projekti toetanud. Laane kordas infot kulude kohta. Üks on siis 2690 eurot, mis kulus tervisekassa.ee domeeni omandamiseks. Samuti vahetati neljal majal sildid, kokku 5999 eurot.

Siis Helmen Kütt ütles, et nimevahetusega inimesed kohe terveks ei saa, aga kõige olulisem on see, et inimene ise võtaks vastutuse oma terviseelu eest ning ennetus on selleks äärmiselt oluline. Viktor Vassiljev leidis lõppkokkuvõttes, et pole tähtis, mis on kassi nimi, peaasi, et ta hiiri püüab. See nimi varem või hiljem muutub tervisekassaks, seega pole mõtet aega vaidluste peale raisata. Ja Helmen Kütt arvas sama ja lausus, et praegu on sotsiaalkomisjonil ajalooline roll. Komisjon saaks algatada ehk ka rõõmsas üksmeeles selle vastu võtta.

Siis mina ...... Rain Laane lauset, et nime muutus toob kaasa inimese tervise paranemise. Ja mina olin millegipärast kummalisel kombel veendunud, et nime muutus inimese tervisele kaasa ei aita. Inimesele on täiesti ükskõik, mis on asutuse nimi, peaasi, et sellest asutusest abi saab. Rain Laane selgitas siis mulle, miks nimi on oluline. Tahame või ei taha, aga alateadvuslikult nimi paneb millelegi mõtlema. Kui me räägime haigustest, siis räägime sellest, kuidas neid haigusi ravida. Kui me räägime tervisest, siis räägime sellest, kuidas oma tervist hoida. Ja siis läks pikk jutt edasi igasuguste muude teemade peale, aga minu küsimusele Eesti koolidest ta tõi ühe näite ka, et Eesti koolides on üpris palju ülekaalus lapsi. Kui palju Eesti rahvast üldse mõtleb selle peale, mida nad ja kui palju tarbivad, või selle peale, kui vähe või kui palju nad liiguvad. Selle kohta pidi olema isegi teaduslikke artikleid.

Siis Kristiina Šmigun-Vähi sõnas, et nõustub Rain Laanega absoluutselt seda meelt, et nimi on väga oluline. On ju suur vahe, kas kutsuda end võitjaks või kaotajaks, ja Šmigun-Vähi arvas, et tervisekassa nimi on väga hea valik, ja pooldab väga nime muutmist. Hele Everaus aga soovis teada, mis on selle nime taga. Temal täna on kõige suurem mure lastega. Riigikontrolli aruandest tuli välja, et teatud vanuserühmas peaaegu 50% lapsi ei ole aastaid kontrollitud. Nimi on väga ilus, aga kuidas sisuga täidab? Selle peale Rain Laane selgitas, et reedel, 13. jaanuaril 2023 on nõukogus kinnitamisel 2023. aasta eelarve. Rääkides edendusest ja ennetusest, siis tervise edenduse all, mõtleme seda, kuidas inimesed saaksid oma tervist parandada ja haiguse ennetuse all on eelkõige sõeluuringud. Nii. Samamoodi ta ütles veel ka seda, et samamoodi kui mõelda haiguste ennetuse poole pealt, kui südame-veresoonkonna haigused või kroonilised haigused, siis sa saad üpris palju ravimeid. Järgmise aasta eelarves tõuseb suutervishoiule jaotatav summa.

Nii. Edasi lausus Kert Kingo, et võib ju laulda oodi, kui tubli, kui ilus, see ei tee aga olematuks fakti, et seaduslik õigus ja alus selliseks tegevuseks puudub. See, et kõik töötajad olid nõus, ei ole mingi määraja. Milleks meile siis sellisel juhul seadused, kui piisab ainult töötajate nõusolekust, millega me siin Riigikogus üldse tegeleme? Ja see jutt, et nüüd nimi on tervisekassa ja nüüd on kõik kohe terved ja enam ei olegi ravi vaja, on täielik ulme. Marika Tuus-Laul meenutas aastaid tagasi toimunud arutelusid nime vahetamise teemal ning see jäi tegemata, kuna kulud oleksid olnud väga suured. Kuidas see summa siis oli nii suur ja kuidas nüüd nii väike? Rain Laane vastas sellele, et küsimusele, miks hind on läinud nii madalaks, on lihtne vastus see, et ajakirjandus ja ühiskond on teinud ära väga suure töö. Selleks, et nimevahetus jõuaks inimesteni, oli aastate eest planeeritud 50 000 eurot turunduskampaaniale. See kulutus on ära tehtud ja selle hind on null. Sealt see kulu kokkuhoid tulebki.

Ja edasi läks niimoodi. Helmen Kütt pani hääletusele ettepaneku, et sotsiaalkomisjon algatab Eesti Haigekassa seaduse [muutmise] ja sellega seonduvalt teiste seaduste [muutmise seaduse] eelnõu, millega siis Eesti Haigekassa nimetatakse Tervisekassaks. Selle poolt hääletasid Hele Everaus, Siret Kotka, Helmen Kütt, Maris Lauri, Õnne Pillak, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Kristina Šmigun-Vähi ja vastu olid kahjuks kaks inimest ainult: Kalle Grünthal ja Kert Kingo.

Järgmine arutelu toimus meil juba teisipäeval, 17. jaanuaril. Kohal olid liikmed Hele Everaus, Kalle Grünthal, Siret Kotka, Õnne Pillak, Ülle Rajasalu, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev ja Kristina Šmigun-Vähi ja Sotsiaalministeeriumist õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ja Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ja õigusosakonna juhataja Ergo Pallo. Ja sellel päeval algaski siis selle eelnõu esimene lugemine. Kõigepealt algas asi peale niimoodi, et lugupeetud Helmen Kütt andis komisjoni liikmetele sõna küsimuse esitamiseks. Kuna mina olin kõige kiirem, siis sain mina esimesena vajutada nuppu ja küsisin õigusosakonna juhataja Ergo Pallo käest, et kas tema seljas oleva vahva särgi, mille peale on kirjutatud "Tervisekassa" andis asutus. Sihuke punane särk oli, siin ees oli "Tervisekassa" kirjutatud. Ergo Pallol läks nägu nalja täis ja ta vastas, et selle pusa andis talle asutus, kus ta töötab, ehk Sotsiaalministeerium. Ja siis soovisin mina teada saada, millise eelarve rea pealt on võimalik asutusel selliseid särke toota. Ja siis läks Ergo Pallo nägu natukene hapuks ja appi tuli Rain Laane, kes vastas, et ühise tervise rahast on kokkuleppeliselt 1% ette nähtud tegevuskuludeks, ja tervisekassa pusa, millega on isegi spartakiaadil käidud, see on terviseedendus, mida tehakse tegevuskulude arvel ja seda ei tehta terviserahadest.

Siis pidin mina tõdema, et sellest kõigest loeb välja selle, et nime muutmine on sisuliselt juba ellu viidud ja nüüd oodatakse Riigikogu käest vaid kinnitust. Ja siis ma soovisin teada saada, mis saab juhul, kui Riigikogu ei anna nõusolekut nime muutmiseks. Kes maksab kinni need omaalgatuslikud kulud? Rain Laane vastas selle peale, et ka sellisel juhul bränd ära ei kao. Terviseedendust tehakse selle brändi alt edasi. Eesti Haigekassal on ka palju teisi brände, näiteks suukool suutervise hoidmiseks, see on äritegevuse normaalne tava. Ma lisan muidugi protokolliväliselt juurde, et täna tuli Sotsiaalministeeriumi esindaja Laura Viidik meile sotsiaalkomisjoni ja ta kasutas mitte sõna haigekassa, vaid tervisekassa. Ja kui ma juhtisin sellele tähelepanu, siis ta läks muidugi näost punaseks ja tubli Helmen Kütt ütles, et katsume ikka niikaua, kui nimi pole muudetud, veel kasutada päris õigeid nimesid.

Aga asja oluline teema on selles, et Priit Sibul tõi välja selle, et me küll arutame siin, diskuteerime selle haigekassa, tervisekassa, ravikassa, aga oluline on see, mida ei ole üldse enne räägitud. Nimelt, ta on peidetud selle nimevahetuse sildi taha, sest seal on menetletud sellist asja, et on lisandunud sellele eelnõule ka ravimite ja vaktsiinide ostmise, hoidmise ning logistika õigus haigekassale. Ja siis hakkas Rain Laane selgitama, et Riigikogu võttis vastu ühe seaduse, 533 SE, mis jõustus 1. jaanuaril 2023. Ja Terviseametil võeti üle ravimid, mille hulgas olid ka vaktsiinid, COVID‑i vaktsiinid, nende lao pidamine, lao korraldamine, ladustamine ja säilitamine, külm...... Ja selle seaduse tulemusel on Eesti Haigekassal üks täiendav ülesanne. Priit Sibul kommenteeris muidugi selle peale seda, et selles nimetatud seaduses on "korraldab riiklikult hangitud immuunpreparaatide jaotamist, säilitamist ja vedu ning külmaahela toimimist", aga Sibula jaoks jäi selgusetuks, mille alusel Eesti Haigekassa hangib ravimeid, nimetatud seadusest seda välja lugeda ei saa. Ja õigusnõunik Ergo Pallo selgitas, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 kohaselt oli rahastamise kohustus Eesti Haigekassal. Rain Laane lisas juurde, et ravimeid ostetakse hangetega ja oluline on sääst, millega me saame seda teha. Et kui eelarve paar aastat tagasi oli antiretroviirusravimite ostmiseks 20 miljonit eurot aastas, siis täna on see umbes 16 miljonit.

Hele Everaus tõdes, et Eesti Haigekassa saab pidevalt uusi ülesandeid, nüüd lisatakse veel ravimid. Aga kui vaadata Riigikontrolli auditist, siis selles on sõnaselgelt öeldud, et nende hinnangul ei suuda Eesti Haigekassa oma kontrolli tegevusega ravikindlustuse raha väärkasutamist süsteemselt ennetada ega tuvastada. Kui kaugele sellega jõutud on? Kui nüüd võtta ravimite hulgimüüjate funktsioonid haigekassale üle, kas siis ülejäänud funktsioonid lähevad paremaks? Ja Rain Laane ütles selle peale, et ta on väga tänulik selle punkti väljatoomise eest. Tõepoolest, üks Eesti Haigekassa põhifunktsioon on ühise tervise raha otstarbekas kasutamine. Ja selle jaoks tehakse hästi palju kontrolli.

Ja siis tuli välja see, et selles seaduseelnõus, mida hoiti nii-öelda tagataskus põhimõtteliselt, on veel võimalus, et lubatakse teha masinkontrolli juhuvaliku põhjal inimeste üle, et ei pea enam vaatama epikriise, vaid masin vaatab üle. Ja siis peale seda Hele Evarus tõdes, et tegelikult ei ole tema oma küsimusele vastust saanud, kas funktsioonide võtmisel muud haigekassa funktsioonid ei kannata?

Nii. Kuna aeg hakkab otsa saama, ma ei saa kõike siin lugeda. Siis käis pikem arutelu selle üle, kas masinat võib kasutata ikkagi inimese terviseandmete osas. Ja siis arvati millegipärast, et masin on palju kasulikum, kui inimene vaatab. Siis, mis puudutas seda ravimite ostmist, siis mina juhtisin tähelepanu sellele aspektile, et ravimite hulgiostu otsuse langetab minister, aga ministrid ei ole meil erialaspetsialistid, nad on põhimõtteliselt paika pandud poliitilistel kaalutlustel. Näiteks Tanel Kiik ei ole tervishoiuspetsialist, ta ei ole farmatseut ega õppinud ravimeid. Järelikult selle otsuse teeb minister, aga tema nõunikud nõustavad. Sisuliselt minister on ainult allkirja anda, aga mitte otsustaja.

Nii. Siis jutt läks muidugi ka veel haigekassa selle peale, mis puudutab vaktsiinikahjude fondi, selles fondis on üle 1200 avalduse ja seal on veel kahjuks 300 avaldust menetlemata. Siis üritas Rain Laane ikkagi eelnõusse seda punkti sisse jätta, mis annab haigekassale õiguse hankeid korraldada. Aga tundus, et laev hakkab teisele poole kaldu minema, sest Priit Sibul ütles, tegi ettepaneku sellest eelnõust üldse välja jätta paragrahvist 1 muudatusettepanekus punktid 4 ja 5 välja jätta. Ja Rain Laane nõustus, et väga palju sõltub sellest, kes on minister, selle otsustab kaudselt rahvas ja Riigikogus on suurepärane võimalus ministrilt aru pärida, miks tehti üks või teine otsus. Vaat niimoodi.

Ja siis muidugi oli üldist pahameelt veel selle osas, et Hele Everaus näiteks ütles, et kuidas need sätted pandi haigekassa nime muutmise seaduse eelnõule lihtsalt juurde, eelneva aruteluta. Näiteks tõi ka veel, et needsamad kaks COVID‑i ravimit ei ole oma efektiivsust tõestanud. Praegu tahetakse teha uks lahti asjadele, mille üle arutelu ei ole toimunud, kuidas toimivad kontrollimehhanismid. Ja kuna aeg hakkab otsa saama, siis ütlen niimoodi. Otsustati niimoodi, et teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda, saata eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, jättes välja eelnõus punktid 4 ja 5. Määrata ettekandjaks Kalle Grünthal ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada.

Nii mahtusin ajapiiridesse selle tohutu hulga materjaliga, nii et olen valmis vastama küsimustele, kui kellelgi on tekkinud.

Aitäh põhjaliku ülevaate eest! Ja tõepoolest, küsimusi on. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt aitäh tõesti selle väga pika ja põhjaliku ülevaate eest! Oli ka minul võimalus selles komisjoni arutelus küll põgusalt osaleda, aga siiski, ma arvan, nendel otsustavatel hetkedel.

Ma tulen pigem ühe sellise põhimõttelise küsimuse juurde. Tegelikult, kui me täna vaatame kogu haigekassa tegevust, siis see tegevus on muudetud juba väga pikka aega Tervisekassa nime alla. Ehk kõik meediaväljaanded, kõik reklaamikampaaniad, kõik sellised avalikkusega suhtlemise kanalid on muudetud ammu juba haigekassast tervisekassaks. Ehk minu küsimus on tegelikult see: mida me siin parlamendis enam arutame, kui parlament pannakse piltlikult öeldes 24. tunnil fakti ette, et kas võtke või jätke? Sest kui me ütleksime, et ei, me ei muuda seda haigekassa nimetust, siis mulle tundub, et haigekassa ise oma juhtkonnaga ikka käsitleks seda kui tervisekassat. Mida me siin täna üldse arutame?

Kui nüüd otse küsimusele vastata, jah, me oleme pikalt ... ma seda asja oma ettekandes käsitlesin, aga minu jaoks on see samasugune küsimus nagu teil, lugupeetud Tõnis Mölder. Tegemist on sisuliselt olukorraga, kus ametnikud on teinud otsuse ära, raisanud ära hulga raha, milleks neil õigust ei olnud, selleks et vormistada see lõplikult asi seaduslikuks, on tulnud siia, et las parlament, kummitempel paneb pitsati alla siia. Mina ütlen, et selline ei ole õige käitumine. See ei ole seadusega kooskõlas. Sest mina tahaksin küsida: kui siin mingi aeg tagasi aastaid tagasi taheti haigekassa nime muuta, siis leiti, et see ei ole otstarbekaks, ja tol korral räägiti ajakirjanduse vahel summadest, et see on kuskil 600 000 eurot. Sisuliselt see on ju naljanumber, kui öeldakse, et selle haigekassa nime muutmine maksab mingisugune 5900 ... Jah, 5999 eurot.

Sisuliselt, mina tahaksin küsida, kas, kas siin on prokuratuuril on alust teha selgeks, kuidas on võimalik ilma volitusnormita sellisel hulgal raha kasutamine, mitte 5999 euro juures, vaid ikkagi selles summas, millest me siin paar aastat tagasi rääkisime. Sest kõik need toimingud, ega see domeen ei ole, siin on vaja ju blanketid, siin on ... Nagu sa, Tõnis, ütlesid, väljas oli ju ka siin raadioreklaam ja telereklaam ja kõike seda promotakse. Tegemist ei ole äriühinguga, tegemist on ikkagi valitsusasutusega, kes tegelikult annab oma tööst aru Riigikogule. Ja kui Riigikogu pole talle selleks volitusnormi andnud, siis mina väidan seda, et nende nende juhtide tegevus, kes seda teostasid, on täielikult seadusevastane. Ja siin on muidugi see küsimus, kas kohus annaks neile selle hinnangu, et siin on kuritarvitatud rahalisi vahendeid. Ma ei julge praegu siin ühtegi karistusseadustiku paragrahvi välja pakkuda.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur aitäh, hea juhataja! Siin ma sekundeerin Tõnisele, kolleeg Tõnis Möldrile, kes tõi välja, et siin on tegemist ikkagi üsna selgelt omavoliga. Muud moodi ma seda ei oska kuidagi nimetada. Siin on lihtsalt ametnike omavoliga tegemist ja tegelikult peaks nagu Rain Laane selle eest vastutama. Aga mind konkreetselt muidugi huvitab, kui palju see kulu ikka tegelikult oli. Me saime siin teada ühest numbrist – 5999 euri. Me saime teada seda, et tema vastus oli komisjonis, et nime muutus on just nagu ära juba toimunud, kulud on kõik ära tehtud, et nii kui nii nad kasutavad seda edasi. Kui suur oli see kulu? Meil on siin minister, kes 7000-eurise kuluga pannakse kriminaalvastutuse alla. Ja nüüd kui suur on kulu? Ma toon ühe näite. 18. juuli 2018 ERR-i portaalist on üks uudis nimega "Haigekassast tervisekassaks ja töötukassast töökassaks 865 000 euroga". Ja siin on toodud ka ... (Juhataja: "Palun küsimus!") Ja küsimus ongi selles, kui suur see summa, sest siin on öeldud sellised numbrid, (Juhataja: "Aitäh!") et 65 000 oli kulu.

650 ikka vist, jah? Okei, ütleme niimoodi, et Rain Laane põikles sellest vastusest kõrvale, ta ütles, et need on eelmistes eelarveperioodides tehtud kulutused. Ja seda täpset numbrit me ei tea. Aga ma siiski usun, et kui meie peavoolumeedia kirjutas täiesti avalikult, et nimevahetus on seal kuskil 600 või isegi suurema numbri, 600 000 juures, või isegi suurema numbri juures, siis ega meie peavoolumeedia ei valeta ju. Järelikult on tegemist olukorraga, kus nii-öelda ministeeriumile eraldatud riigi raha on kasutatud omavoliliselt. Ja selles mõttes, hea Paul, ma siiski olen, kaldun sinuga ühte meelt, et tegemist on selle Haigekassa- ja ka ministeeriumipoolse omavoliga. Raha selleks tegevuseks kindlasti ei ole antud neile.

Henn Põlluaas, palun!

Ka mina puudutaks seda raha küsimust. Ma vaatasin siin internetist, targast mehest järgi. Sotsiaalministeerium 2018. aastal ütles, et nimevahetuse kuluks tuleb arvestada 865 000 eurot. See on peaaegu miljon. Võrdluseks, Eesti Posti nimevahetus maksis umbes pool miljonit, 400 000 millegagi. Ja kui tullakse rääkima, et see maksab ainult 5000 haigekassa puhul, siis mulle tundub, et see on täiesti jõhker vale, mis ei saa kuidagi tõsi olla. Ja kui need summad on ka kulutatud eelmiste eelarveaastate jooksul, siis see ei tee neid summasid olematuks, vaid kogusumma on kolossaalne. Kas ka teil jäi seal komisjonis mulje, et teile lihtsalt valetatakse?

Mina isiklikult olen samal seisukohal nagu hea küsija, kuna, ütleme, nimevahetus 5999 eurot ei ole tõsiseltvõetav. Muidugi, kui nüüd, kuna seda eelnõu menetleti jaanuarikuus, siis võib-olla see kajastas ainult selle aasta jaanuarikuu kulutusi. Aga nagu ma juba eelnevalt Paul Puustusmaale vastasin, ei ole meile välja toodud, komisjoni ei toodud välja, kui palju on eelnevate eelarveaastate kulud. Ma siiski olen nõus sellega, mida te ütlesite, et see summa algfaasis võis olla sadades tuhandetes, 600 000, 700 000, 800 000, ja nüüd me olemegi olukorras, kus tegelikult Rain Laane sõnul ... Rain Laane on otseselt valetanud. Mina ei küsinud, millise perioodi osas või raha kuskile on kulutatud, ma küsisin, kui palju on raha kulunud. Ja kui ta ütleb, 5999 eurot maksab nimevahetus, siis on ta järelikult valetanud. Ja kuidas saab selline ametnik jätkata? Ta valetab Riigikogu sotsiaalkomisjonis täiesti rahumeeli. See ei puutu üldse asjasse, et need kulutused on tehtud eelnevatel eelarveperioodidel, see ei mängi üldse rolli. Laps sünnib ja hakkab kandma riided ja alates sellest momendist, kuni ta saab täisealiseks, toimub kogu aeg riiete vahetus, aga see ei tähenda seda, et me arvestame viimase eluaasta kulutusi. Ka kõik eelnevad tuleb arvesse võtta, kogu eluaasta kulutused.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma loodan, et komisjonis arutati ka seda, kuidas tuldi sellele nimele. Oli seal teisigi nimesid? Noh, et kus me hoiame, säilitame, veel midagi – kas see võib olla pank, võib-olla laenuühistu või lihtsalt, et Haigekassa. Aga olulisem on tegelikult see, et see peab olema meile kõigile, ka Riigikogule – kuidas seda tõlgitakse. Ehk siis kui lähevad tõlkematerjalid, kui nad lähevad tõlkesse, notari juures on midagi vaja tõlkida. Ei ole see, et iga tõlk oma suva järgi ütleb, kuidas ta on inglise keeles, saksa keeles ja enam-vähem levinud. Kas ka selline arutelu on olnud? Sest täna tundub meile, et koht, kus midagi hoida ja säilitada, tundub pank lihtsamana ja kassa võib-olla mitte nii hästi, aga noh, suupärane ta on. Aga see tõlkimise probleem ikkagi jääb. Aitäh!

Jah! Küsimus on põhimõtteliselt õigustatud, aga ma arvan, et te leiate selle vastuse selle eelnõu seletuskirjast. Seal on see ingliskeelne vaste ilusti-kenasti ära toodud. Meie sellisele tasandile ei laskunud, sest meie keskendusime ikkagi sellele, milline on see õiguslik ja seaduslik alus, mis annab õiguse üldse sellist protseduuri alustada ja jätkata. Ma rõhutan veel kord, et ma ei nõustu lugupeetud Rain Laane vastusega, et tegemist on brändiga – see ei ole äriühing. Siin kasutatakse raha etteantud eelarveridade kohaselt. See, et ta ütles, et !% on lubatud kasutada selleks, see ei ole asjakohane, sest ma ei usu, et see 1% on see kuskil 700 000 või 800 000. Ja kui ta tõi välja, et 5999 eurot, siis mis me üldse räägime? Aitäh!

Tõnis Mölder, palun!

Jaa, aitäh! Kõigepealt ma täpsustan oma eelmist küsimust või seda mõttearendust veel kord. Ega siis selle üle võib arutleda, et mis nimi võiks Haigekassal olla ja kindlasti ma arvan, et nimekonkurss või mingi selline laiem arutelu, mul ei ole selle vastu iseenesest mitte midagi, kui see teeb kuidagi Eesti tervishoiusüsteemi paremaks. Ma lihtsalt arvan, et Eesti tervishoiusüsteem ei ole veel valmis ja tegelikult neid puudusi, kuhu raha panna, on küll ja veel. Nii et kindlasti see nimevahetus ei ole esimene teema, millega tegeleda.

Aga miks ma seda jätkuvalt küsin, ongi see, et ma vaatan, et ka tegelikult eelmisel... mitte eelmisel, vaid juba üle-eelmisel aastal, 2021. aastal on Haigekassa registreerinud endale domeeninime tervisekassa.ee. Selleks on kulunud paartuhat eurot. Siis on tehtud suuremat sorti reklaamkampaaniat. Täna ma vaatan, et kui ma sooviksin Haigekassasse tööle asuda peale 5. märtsi, siis tegelikult see ei ole võimalik, sest kõik töökuulutused on juba läinud Tervisekassa alla. Kas te oskate öelda, mis see tegelik kogukulu eelnevatel aastatel on olnud? Aitäh!

Ei oska öelda – lühike vastus on selline. Ma vaatan praegu seda saali reageeringut selle eelnõu ettekandmise osas, mis minu jaoks on väga kummaline. Me kõik keskendume täpselt nii, nigu meie selle asja algses arutelus, et me keskendume selle Tervisekassa nimele, mis muidugi on tähtis. Aga see asja uba, mille pärast sotsiaalkomisjonis Priit Sibul tõi teie välja selle, et tegelikult selle nime varjus, lootuses, et see emotsionaalselt kütab kirgi, tullakse välja sellise muudatusega, mille kohaselt Eesti Haigekassa – noh, selles eelnõus ta ei ole, aga algselt oli sees, mille sotsiaalkomisjon tegelikult välja viskas, oli see, et Haigekassa hakkab hankima ka vaktsiine vastavalt ministri korraldusele. See on tegelikult selline – kuidas ma ütlen – miin, mis on pakitud sellesse seaduseelnõusse, mille sotsiaalkomisjoni liikmed sealt välja rookisid ja millega algselt ei tahetud nõus olla. Nii et väga halb käsitlemine ja ma täiesti mõistan siin nii Hele Everausi kui ka kui ka Priit Sibula ja kõigi teiste emotsioone selles osas, mismoodi püütakse kaupa maha müüa, jäetakse olulised asjad välja ja arutelu ei toimu.

Aga ega ma, hea Tõnis, ei oskagi rohkem vastata selle rahanumbri kohta, sest siin on saalis kõlanud erinevaid sadu tuhandeid. Ma arvan, et nendest vastustest tuleb otsida õiget. Võib minna siis paari aasta taguseid ajakirjandusväljaandeid vaatama, et palju siis eksperdid siis hindasid seda summat, see 600 000–700 000. Nii et vale täielikult siis Riigikogu liikmetele. Aitäh!

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! George Orwelli raamatus "1984" on teatavasti neli kuulsusrikast riigiasutust, mille nimed on tõe-, rahu-, armastuse- ja külluseministeeriumid. Kas selline pseudokõlav nimi ei ole pigem omane totalitaarsetele režiimidele? Kas te seda arutasite komisjonis?

Me päris sellisel kujul seda ei arutanud. Aga nii-öelda selle eelnõu osas, mida valitsus oli esitanud, tuli välja ... Muidugi, Viktor Vassiljev vist ütles küll, kui ma nüüd mälu järgi püüan meenutada, ütles, et kogu maailm läheb selles suunas, et nimeks peab saama tervisekassa. Kui kogu maailm läheb ja meie peame ka seda tegema, siis suund on ju selles suunas, et keegi kuskilt on andnud ühtse korralduse, et just selline tervisekassa nimetus peaks kõlama jääma. Ja mis on muidugi väga häbiväärne veel ka see, et nimi Eesti Tervisekassa, see "Eesti" jäetakse ära, kuna rahvas kasutab sõna ainult "tervisekassa". Kui lähtuda selles kontekstis, siis me olemegi olukorras, kus me ei pea ütlema ka enam Eesti Vabariik, vaid lihtsalt ütleme Eesti. Me ei pea Vabariik enam ütlema. Minu jaoks ... Keegi ei ütle ju: "Kuule, Leo!" Kõik ütlevad lugupidavalt Leo Kunnas, eks ju. Nimel on tegelikult väga-väga sümboolne tähendus. On suur vahe, kas on Eesti Tervisekassa või lihtsalt Tervisekassa, kas on lihtsalt Eesti või on Eesti Vabariik. Mina tahaksin Eesti Vabariiki.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Ma siin saan uuesti sekundeerida kolleeg Möldrile, et nendest summadest on juba juttu olnud. Juttu on ka sellest olnud, et tegemist on tõenäoliselt tarbetu asjaga, millega tegeldakse siin. See on tarbetu nimevahetamine, omavoli veel lisaks juurde. Aga summast rääkides, siis on öeldud, niimoodi siin kirjas ERR-is, et nimemuutuse hinnaks arvestab Sotsiaalministeerium 865 000 eurot, kusjuures haigekassa saab Tervisekassaks 200 000-ga ja Töötukassa Töökassaks 665 000-ga. Siit on ka küsimus. Kas juba visati ka teile teine vihje välja, et see 200 000, okei, see nüüd läheb ära siin see haigekassa, et see töötukassa teema, kas see ka kuidagi, et see hakkab ka kohe tulema ja meile niimoodi ette mängitama? Oli sihukene jutt?

Ei, sellele tasandile me ei jõudnud, kuna me käsitlesime ainult seda antud eelnõu. Ma võin öelda ka, et see arutelu oli päris pikk, seal pommitati nende küsimustega Sotsiaalministeeriumi töötajaid ja haigekassa töötajaid päris usinasti.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! No vaata, seale võib panna valge kitli selga ja nimetada teda professoriks ja promoda, et härra professor. Aga samamoodi võiks ju surmaregistri nimetada igavese elu registriks, ja nii edasi. Aga kas arutasite komisjonis ka seda, kui palju selle ümbernimetamise eest oleks saanud näiteks ravimeid osta? Ma mäletan, selle Kingitud Elu puhul alles arutasime seda, kui iga aasta maksavad siin käibemaksu riigile tagasi ja vist iga aasta umbes miljoni eest ostavad hädavajalikke ravimeid inimeste ellujäämiseks. Arutasite ka?

Meile kanti küll ette need protsendid. Ma pean vaatama, kas ma nüüd suudan nii momentaanselt üles leida selle. Tundub, et ma ei saa nüüd päris otsest vastust, siit vist ei leia nii äkki, aga ma tsiteerin Rain Laanet. Rain Laane ütleb, et ravimeid ostetakse hangetega ja tänu sellele on saadud oluline sääst. Näiteks antiretroviirusravimite puhul on see summa ca 4 miljonit eurot. Kui eelarve paar aastat tagasi antiretroviiruse ostmiseks 20 miljonit eurot aastas, siis täna on see 16–16,5 miljonit eurot. Kui ma lähtun lihtsast matemaatikast, et paar aastat tagasi oli nende retroviiruste ravimite ostmiseks 20 miljonit eurot aastas, siis praegu on ta 16–16,5 miljonit eurot aastast, siis tegelikult selle lihtsa lahutamise teel saab ju öelda, et 4–3,5 miljonit eurot on selle võrra ravimeid vähem ostetud. Ma eeldan, et siin hulgas on ka see olukord, et hangete tõttu on see hind alla läinud. Aga siin on see selge sõnum sellele, sinu küsimusele, et ravimeid on ostetud vähem.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Kalle! Vot erinevaid numbreid on siit läbi käinud. Me kõik tegelikult ju kõik teame, eks ole, palju mingid asjad maksavad. Haigekassa juht raiub nagu rauda ainult seda mingit tühist summat. Ja ega meie siin ju ei saagi nendesse numbritesse sisse vaadata, eriti kui siin hämatakse, millest osa valetatakse ja varjatakse. Minus hakkab järjest enam süvenema veendumus, et kas sellist varjatud maksumaksja rahakasutust ei peaks mitte hakkama uurima prokuratuur, sellepärast et minus süvenebki järjest rohkem see veendumus, et siin on ikka midagi väga-väga viltu ja ainult prokuratuuri uurimine selgitaks välja, kas siin on ka maksumaksja raha kriminaalse kasutamisega tegemist.

Ma olen, lugupeetud Helle-Moonika Helme, absoluutselt teiega nõus. Siin peaks tegelikult seisukoha võtma prokuratuur, kuidas on võimalik sellises mahus raha kulutada, kasutada nime muutmisele, milleks keegi volitust ei ole andnud. Kuidas on see võimalik? Ja kas me Eesti Vabariik on juba nii kaugele mülkasse vajunud, et ametnikud teevad absoluutselt seda, mida tahavad? See on drastiline. Milleks me mängime seda Riigikogu siin? Milleks? Meil on ju ametnike omavoli täielik olemas. Ja kui keegi ütleb, et süvariik ei ole olemas, siis see on konkreetne näide sellest. See on häbiväärne olukord, kus me praegu oleme. Ma loodan, et siit puldist öeldud sõnad jõuavad ka sellesse majja, kes tegelevad ka kuritegude algatamise ja uurimisega.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Küsimus on lihtne. Mitu inimest pidi enneaegselt surema selleks, et Rain Laane võiks ennast nimetada nüüd tervisekassa juhiks? Pidades silmas, kui palju see maksma läks, et sildid ja blanketid ja nii edasi, mille eest oleks võinud näiteks Kingitud Elule raha anda, et need inimesed oleksid oma elu kas või veidikenegi pikendanud. Arutati, et mitme elu hinnaga Rain Laane kutsub ennast nüüd ja tema töötajaid tervisekassa juhiks ja ametnikeks?

Sinul on, hea Peeter, lihtne küsimus, aga mul on väga raske sellele vastata, sellepärast, et seda küsimust ei arutatud seal ja me ei tea seda. Küll aga ajendatuna sinu küsimusest ma jäin mõttesse sellel hetkel ja mõtlesin selle peale, mispärast korraldataks jõulude ajal kogu aeg teles selliseid saateid, kus kutsutakse annetama mingisuguse olulise aparaadi peale, mis on inimese eluks on vajalik, laste elus hoidmiseks või ükskõik mis asja peale. Ja rahvas annetab sinna raha. Kui see raha, mida praegu siin on, ütleme, selle nimemuutmise peale juba kulutatud, oleks kasutatud inimeste hüvanguks ja terviseks, siis ma arvan, et nii mõnigi inimelu oleks olnud säästetud. Nii et mul fakte ei ole, aga ma kaldun arvama, tänu sinu küsimusele, et sellel nimemuutmisel on vere hind.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh veel kord, hea eesistuja! Hea Kalle! Me arutame siin praegu sotsiaalkomisjoni algatatud seaduseelnõu. Ja kui me selle ka nüüd lõpuni menetleme, siis kas ei või juhtuda, et me seadusandjana seadustame seadusetust ehk siis seadustame ametiseisundi kuritarvitamist maksumaksja raha kasutamisel.

Lugupeetud Helle-Moonika Helme, absoluutselt õige lähenemine. Kui praegu Riigikogu annab heakskiidu selle nime muutmisele ja sellele seaduseelnõule, siis me teeme ebaseadusliku tegevuse seaduslikuks. See on esimene punkt. Teine punkt on see: see on signaaliks ka teistele ametitele, ministeeriumidele, et nad võivad teha kõike, mis neil pähe tuleb, sest Riigikogu on mõttetu maja ja siia saadetakse ainult asjad formaalseks kinnitamiseks. Väga õige lähenemine.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mina märkan siin väga tugevat sellist keskerakondlikku Tallinna linna juhtimist, kus just selliseid asju seadustatakse takkajärgi, et mis me nüüd enam teeme. Oluline on alati see kaasamine, isegi loomaaia ... kutsus inimesi, et paneme nüüd sellele uuele loomapoisikesele nime, ja inimesed tulid, aga seal ei hoitud ... Järelikult on keegi andnud juba kindla veksli, tehke ära, et Riigikogus seda koputatakse. Ma tean ka selliseid juhtumeid, kus vahest on idee väljakäijale ääretult raske midagi selgeks teha. Juhtum näiteks see: kui Viru hotelli ehitati ja alla pidi tulema varietee, siis proua ütles, et sinna nimeks võiks panna Öökull, see on tarkuse loom. Ei suudetud talle ametlikul koosolekul seda selgeks teha. Minu küsimus on see: kes oli see, kes andis voli, et Riigikogu on nõus seda asja ära menetlema, et te võite sellega edasi minna, selle tervisekassa mõttega?

Jah, ma vist oma arust vastasin sellele küsimusele. Ja selle vastutuse võttis Rain Laane endale isiklikult, kui ma nüüd õieti mäletan. Ei, ma ei räägi sellest. Selle vastutuse võttis Rain Laane isiklikult. Ma ei näe üldse halba selles, et see eelnõu tegelikult jõudis siia suurde saali, sellepärast, et selle esimese menetlemisega me tegelikult paljastame ametnike omavoli, mis muidu oleks jäänud kuskile nii-öelda hallide kardinate taha. Mul on väga hea meel, et see eelnõu jõudis praegu siia, et kogu rahvas näeks, mis tegelikult toimub ametnike poolt. Omavoli, seadusetus ja tahtmine teha Riigikogust kummitempel.

Ülle Rajasalu, palun! 

Aitäh, härra eesistuja! Austatud komisjoni liige! Sotsiaalkomisjoni algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmine, ühesõnaga, ma ei hakka edasi lugema, et muuta siis Tervisekassaks. Seesamane on ju päris mitu aastat olnud õhus, vähemalt ma tol ajal ajalehest lugesin, et niisugune asi tahetakse teha. Palun öelge, kas te mäletate ja kas te teate, kes siis paar aastat tagasi selle seadusemuudatuse, selle nimemuudatus algatas. Oli see siis minister või oli see ka sotsiaalkomisjon?

Aitäh küsimuse eest! Kui ma nüüd ... Te küsisite niimoodi, kes algatas selle seadusemuudatuse praegu ... Mujal ajal, jah, tähendab, (Saalist vastatakse.) esimest korda. Selge. Ma võin öelda seda, et seadusemuudatust siis ei algatatud, sellepärast et vastasel juhul oleks ta jõudnud vist menetlusse. Ja olid arutelud ainult sel teemal, kuid ka siis leidsid valitsevad erakonnad, et see on mõttetu, see on kallis. Ja kuna see eelnõu siia saali ei jõudnud, ta jäi nii-öelda ainult, ütleme, tasandile, mis hõlmas nii-öelda avalikku suhtlust, siis me ei saa rääkida ka sellest, et eelnõu on algatatud. Ma loodan, et ma vastasin teile ausalt ja täpselt.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslane, aitäh teile väga põhjaliku ülevaate eest komisjonis toimunust! Natuke tuli ka viimastele küsimustele vastamisel sellist oma juttu. Komisjonis neid ei arutatud, aga see on väga mõistlik, sellepärast et komisjoni liige saabki seda ka valgustada.

Mõned asjad, peaks ära täpsustama. Nii nagu hea kolleeg Helle-Moonika Helme ütles: seda ei algatanud Vabariigi Valitsus, vaid sotsiaalkomisjon ja häältega, nii nagu te ka lugesite, et poolt ülejäänud, välja arvatud Kalle Grünthal ja Kert Kingo. Ja see arutelu, mis meil toimus sotsiaalkomisjonis, see oligi see, et kas seda nimemuutust viia tegelikkusega kokku. Need süüdistused, mis on ka siin kõlanud – kindlasti, kui need täidetakse sisuga ja need vastavad sellele, aga need vastused, mis sotsiaalkomisjonis tulid, selleks põhjust ei anna –, et seal oleks mingi kuritegu toime pandud. Teiseks täpsustuseks veel nii palju, et sildid vahetatakse siis ikka, kui seadus vastu võetakse. Kas oli nii? Aitäh!

Ma alustan lõpust. Sildid vahetatakse tõesti siis, kui on otsus selle kohta olemas. Aga nagu täna, lugupeetud Helmen Kütt, te juba nägite – sildid on juba suus isegi. Sotsiaalkomisjoni tullakse rääkima: Tervisekassa. Ma tänan väga selle eest, et ka teie toetasite minu repliiki, et see ei ole kohane, sest nimemuutust pole toimunud. Mind hämmastas tegelikult väga see, et Sotsiaalministeeriumi esindaja Laura Viidik ütles, et niikuinii see võetakse vastu. Vaadake, kuhu me oleme jõudnud siis: nagunii võetakse see vastu.

Tulles selle juurde, mida te tahtsite täpsustada, siis ma siiski väidan seda, et sotsiaalkomisjon on küll selle eelnõu algataja, aga need materjalid on ette valmistatud ikkagi Sotsiaalministeeriumi ja ka Haigekassa poolt, ministeeriumi poolt. Ma tahan seda öelda ja ma usun, et selles osas meil vaidlust ei ole. Aitäh!

Aitäh, auväärt ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jah, Henn Põlluaas, palun! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel. (Henn Põlluaas küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kahju, et teid siin saalis nii vähe on. Eesti Haigekassa ümbernimetamine Tervisekassaks on järjekordne näide sellest, kuidas süsteemis olevate probleemide lahendamise asemel tegeldakse Reformierakonna valitsuskoalitsioonis mõttetu asendustegevusega. Tervisekassa olevat parem kui haigekassa. Mille poolest? See ei paranda mitte midagi, see ei too kaasa kokkuhoidu, kvalitatiivseid ja positiivseid muudatusi süsteemi töös ega toimimises. Suur hulk raha, aega ja energiat kulutatakse sõna otseses mõttes lollustele ja seda valitsuse ja koalitsiooni poliitikute toel. Kas mõne aja möödudes võiks nime muuta juba rõõmukassaks? Äkki see on tervisekassast veelgi parem? Igatahes ägedamalt kõlab küll ja küll on tore jälle sadu tuhandeid eurosid raisata ja kulutada. Kaitseministeerium saagu rahuministeeriumiks, Sotsiaalministeerium õnneministeeriumiks ja nii edasi ja nii edasi. Tööd rahva hüvanguks jätkuks küll ja küll.

Sarnaseid asendussõnu kasutatakse juba igas eluvaldkonnas. Invaliidi asemel on puudega inimene, surma asemel siit ilmast lahkumine, vanuri asemel seenior, purjus inimene on ebakaine, relva asemel relvataoline ese, pedofiili asemel, mõne meelest, fotohuviline. Nimevahetus Tervisekassa kasuks on vaid üks näide eufemismide reast, millest ei muutu mitte midagi, ammugi paremaks. Kas sellele peab ikka tõesti kulutama aega ja rahva raha, kui me kõik teame suurepäraselt, et haigus jääb ikka haiguseks ja seda tuleb ravida? Nimevahetust on püütud läbi suruda juba aastaid. Minule ei ole teada, kes ümbernimetamise idee autor on. Varem on õnnestunud see totrus siiski tagasi tõrjuda. Nüüd on nimevahetus jälle kuskilt kapinurgast välja imbunud ja tahetakse kõikide muude tõsiste teemadega tegelemise asemel seda uuesti läbi suruda.

Me teame, et tegelikult on uut nime omavoliliselt kasutatud juba mitu aastat, ilma et seadusandja oleks kõnealust nimevahetust heaks kiitnud. Selleks on kulutatud juba sadu tuhandeid eurosid. Täpsemalt 2018 arvestas Sotsiaalministeerium selle kuluks 865 000 eurot. Toodetud on uue nimega reklaame, meeneid ja pusasid, kujundatud logo, blanketid, pastakad ja jumal teab mis veel, ostetud domeen. Justkui tegemist oleks äriühinguga, mis peab teistega konkureerima ja ennast reklaamima. Kas tõesti ei ole kogu selle rahaga mitte midagi paremat ja targemat ette võtta, näiteks inimesi ravida? Haigekassal ei olnud 400 000 eurot, et Põlva Haigla sünnitusosakonda lahti hoida. Nüüd laristatakse, justkui viimne päev oleks tulemas, või tahetakse koalitsiooni poolt lihtsalt omavolitsejad ja raviraha raiskajad ning sellest seaduserikkumisest kasusaajad sellega legaliseerida. Miks peab maksumaksja sisuliselt haigete raviks mõeldud raha riisumise kinni maksma? Isikud, kes on taolise lubamatu ja otstarbetu raiskamise eest süüdi, tuleb päevapealt lahti lasta ja vastutama panna, las maksavad omast taskust kõik kinni. Siis teame vähemalt, et teinekord mõeldakse enne tõsiselt järele, kui millegi sarnasega välja tullakse.

See puudutab ka poliitikuid, kes nimevahetust õigustavad ja selle eest seisavad. Teie koht ei ole Riigikogus ega valitsuses. Te olete nagu rotid katku ajal rahva rahakoti või viljasalve kallal. Kas te olete hetkekski peatunud ja mõelnud, kui paljud inimesed seetõttu vajalikust ravist ilma jäid või veel jäävad? Kui paljud on surnud? See on kriminaalne. Kas nimetame ka haiglad tervisemajadeks, suremise lõplikuks tervenemiseks ja valetamise tõe rääkimiseks? Kui meenutada seda, kuidas Eesti Euroopa suurima inflatsiooni ja hinnatõusu põhjused püütakse kõige muu ja kõigi teiste kui Reformierakonna valitsuse tegematajätmiste ja hoolimatuse süüks ajada, on valetamine juba igapäevaseks praktikaks kujunenudki. Kui Reformierakond veel kauaks võimule jääb, siis näeme varsti ka orwellilikku tõeministeeriumi loomist, mis defineerib nende enda ideoloogiast lähtuvalt ja ka sotside ideoloogiast lähtuvalt, mis on tõde ja vale, ning asub jõuliselt vaigistama ja represseerima neid, kes teisel seisukohal on. Tõtt-öelda seda näeme juba tänagi.

Ükskõik, mis uus nimi haigekassale pannakse. Lõviosa kassa eelarvest võtab ikkagi haigete ravi ja sellega seotud kulutused. Haigused on seotud valu ja kannatusega ning haigeid tuleb ravida. Terved inimesed seda ei vaja. Terved inimesed ei vaja ka mingit kassat. Me peame töötama selle heaks, et haiged ei peaks kuude kaupa ravi ootama, et perearsti ja operatsiooni järjekorrad kaoksid, et arste, õdesid ja sanitare jätkuks, et ravimid oleks saadavad ja süsteem ise inimestele mõeldud ravirahasid ära ei sööks. Tundub aga, et see ei huvita mitte kedagi peale rahvuskonservatiivide.

Sotsiaalkomisjoni algatatud seaduseelnõu järgi peaks haigekassa hakkama uut nime kandma 1. aprillist. Ma loodan südamest, et Eesti Haigekassa ümbernimetamine Tervisekassaks ongi varajane aprillinali. Terve mõistus ütleb, et teisiti see olla ei tohiks. Seda enam, et nimevahetuse hoos tahetakse teadmata põhjustel ära kaotada ka sõna "Eesti". Ei oleks enam ei Eesti Haigekassat ega Eesti Tervisekassatki, oleks lihtsalt Tervisekassa. Kas selleks, et harjutada meid, et tänase valitsuse mahitatud enneolematu massiimmigratsiooni tingimustes ei ole varsti enam ka Eesti Vabariiki. Saab olema vaid mingi võõraste riik, mis ei pruugi olla ka mitte isegi vaba. Meie sellega ei nõustu.

Seega, head kolleegid, lõpetame selle mõttetu asendustegevuse ja unustame kogu nimevahetuse jandi ära. Loomulikult ei pea ma unustamise all silmas seda omavolilist raha raiskamist. Õigusrikkumist ei tohi ega saa unustada. Selle kordasaatjad peavad vastutama. Las haigekassa jääb selleks, milleks ta on loodud, Eesti Haigekassaks, ja tegelegu ta edasi haigete ja nende raviga paremini kui siiamaani, oluliselt paremini. Just seda on meil ja Eesti inimestel vaja. Kõike eelpool toodut arvestades teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Kas kolleegidel on veel läbirääkimiste soovi? Ei ole. Siis sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 772 esimene lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 772 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja selle ettepaneku panen ma hääletusele. Aga enne kutsung. Kas me võime hääletuse juurde minna? Me ootame veel veidi, kuni saal tasakaalustub, siis paneme hääletusele.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku sotsiaalkomisjoni algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 772 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu jääb menetlusse. Head kolleegid, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 6. veebruar kell 17.15.

Läheme tänase päevakorraga edasi, nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Täpselt nädala pärast, 30. jaanuaril tähistame me esmakordselt eesti kirjanduse päeva. Üllataval kombel päev hiljem, ma vaatasin, keeleseaduse viimane redaktsioon kaotab enda kehtivuse. Ja sellest meie keeleseadusest, kuidas me suudame enda keelt kaitsta, sellest sõltub ka meie rahva tulevik.

Siin kõnepuldis olen ma üle andnud kolm korda vist keeleseaduse muutmise § 32, mis käsitleb sunniraha. Ajakirjandus on täpselt niimoodi aru saanud, nagu on ajakirjanduse võimekus, nimetades sunniraha trahviks, aga sunnirahal ja trahvil on päris suur vahe. Trahviga fikseeritakse õigusrikkumine ja see siis haldusmenetluse korras tuleb lihtsalt täitmiseks. Sunniraha on aga ettekirjutus, et teatud ajaks on võimalik teha, parandada olukorda, omalt poolt näidata huvi.

Täna on meil selline olukord, kus seadus ütleb, et sunniraha maksimummäär on 640 eurot. Aga § 33 ütleb siis, "Eesti keele kasutamise kohustuse rikkumine", esimesel korral on trahv – mitte sunniraha, sest sunniraha kui selline ei lähe täitmisele, kui puudused likvideeritakse –, sunniraha siis on 200 ühikut. Ja täna on üheks rahaühikuks meil 4 eurot, see tähendab trahv 800 eurot. Korduvalt kui on seda tehtud, tuleb teinekord 300 [ühikut], mis tähendab 1200. Ja juriidilisele isikule 2600 eurot.

Seal on küsimus, kas meie keeleseadus on repressiivne akt või ta peaks inspireerima neid, kes ei ole praegusel hetkel veel meie keeleseadusest tulenevaid kohustusi täitnud, andma talle mõistliku järelemõtlemise aja, panustama sellesse, ja siis sunniraha ei määrata või ei kuulu täitmisele. Täna tuleb välja, et lihtsam ja mugavam on kirjutada trahv, sest riigikassale on see tegelikult kordades kasulikum. Aga ma leian, et inimesed, kes on tulnud meie riiki erinevatel põhjustel – ja Euroopas on üheks väärtuseks inimeste ja kaupade vaba liikumine, aga noh, see on ka selektiivselt või valikuliselt –, mina leian, et me võiksime ikkagi sunnirahadega minna, sest ma leian, et üksikisikut ja juriidilist isikut ei ole mõistlik võrdselt käsitleda.

Keeleamet on rääkinud kordades, kui te annate meile ülesandeid, andke meile ka instrumendid. Me oleme saatnud keeleameti tõkkehüppele või kõrgushüppele, teivashüppele, aga me ei ole talle seda teivast andnud. Niisama, koha pealt on ka võimalik hüpata, sellepärast et ju teivashüppajad hüppavad üle 5 meetri.

Siin saalis on kõik need kolm korda, mis on algatatud sunniraha muutumine, et juriidilistel isikutel oleks see, sest praegusel hetkel tundub paljudele ettevõtetele, et kui talle määratakse sunniraha, siis see summa 640 on taskukohane ja see annab justkui indulgentsi üheks aastaks, et mitte midagi teha. Ja enamgi veel. On markantseid juhtumeid, kus on kirjutatud juba eelarvesse sisse, et kord aastas me peame seda sunniraha täitma. Miks meie, Riigikogu, kus me oleme kõik seda meelt, näiliselt, et me peaksime kaitsma enda keelt ja kultuuri, oleme seda usku, et trahvid on mõjusamad, ja sunniraha, mis tegelikult võib-olla inimesi kohustaks täitma keelenõudeid, seda me peame mittemillekski. Erinevalt on tehtud, ikka on maha hääletatud. Peaaegu kõik siin on saanud seda eelnõu maha hääletada, see on kurb.

Ma annan teile lihtsalt ühe mõtte. Lennart Meri ütles: ühiskond seab meie ette probleemi, sellel on kaks lahendust, halb tundub ahvatlev, õige on raske. Tänane Riigikogu aga leiab seda läbi juhtiva erakonna, koalitsioonipartneri Mart Võrklaeva sõnade järgi: sellega ei ole kiiret, sellega võib tegeleda järgmine koosseis. Head eesti kirjanduse päeva nädala pärast!

Aitäh! Rohkem kõnesoove kolleegidel ei ole. Aitäh! Istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!