Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, IX istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 18.01.2023, 14:00

Toimetatud

1. 14:01 Kohtuekspertiisiseaduse eelnõu (644 SE) kolmas lugemine

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse eelnõu 644 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 644 lõpphääletus. Läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:03 Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (700 SE) kolmas lugemine

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 700 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 700 lõpphääletus. Head kolleegid! Kas me võime minna kohe lõpphääletuse juurde? Võime minna.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 700. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:04 Välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE) kolmas lugemine

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu 714 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi selle eelnõu lõpphääletus. Kas me võime lõpphääletuse juurde minna kohe? Võime minna.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu 714. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu oli 13, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 14:05 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE) teine lugemine

14:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 633 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Toomas Kivimägi.

14:06 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tegemist on väga olulise ja suuremahulise eelnõuga. Ma olen väga rõõmus, et me oleme jõudnud selle teise lugemiseni siin saalis, ja ma usun ja loodan, et peale nädalast eemalolekut istungitelt me võtame selle eelnõu ka vastu.

Meeldetuletuseks: eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 6. juunil 2022. Esimene lugemine toimus 27. septembril [möödunud] aastal ning see lõpetati. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 27. oktoober 2022, ei Riigikogu liikmed, teised komisjonid ega fraktsioonid muudatusettepanekuid ei esitanud.

Tunnustan, et põhiseaduskomisjon on teinud väga põhjalikku tööd selle eelnõuga, ja samamoodi tunnustan Justiitsministeeriumi, kes on olnud väga hea koostööpartner põhiseaduskomisjonile, ja loomulikult ka kõiki huvigruppe. Meie kodu‑ ja töökorra kohaselt saatis põhiseaduskomisjon selle eelnõu arvamuse avaldamiseks õiguskantslerile, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Kohtunikuabide Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Halduskohtule ja Tartu Halduskohtule. Arvamused ja ettepanekud laekusid Eesti Kohtunike Ühingult, Riigikohtult, Tallinna Ringkonnakohtult, Tartu Ringkonnakohtult, Harju Maakohtult, Pärnu Maakohtult, Viru Maakohtult ning Eesti Kohtunikuabide Ühingult. Ja eelnõu muutmise ettepanekuid esitas põhiseaduskomisjonile Justiitsministeerium.

Nagu ma viitasin, me oleme seda väga palju arutanud. Põhiseaduskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette lausa neljal istungil. Need olid 18. oktoobril, 21. novembril, 13. detsembril [2022] ja 10. jaanuaril 2023. Ja kõige selle tulemusena põhiseaduskomisjon, kuulanud ära eelnõu kohta esitatud ettepanekud ja arvamused ja kogu selle arvamuste avaldamise ringi, esitas eelnõu kohta kokku 18 muudatusettepanekut.

Nüüd, enne kui minna konkreetselt nende muudatusettepanekute tutvustamise juurde, tunnistan kohe siinkohal, et kõiki neid protokolle ette lugeda ega sealt väljavõtteid teha ei ole võimalik, nii et ma keskendun ennekõike võib-olla ühele põhiküsimusele, mis oli selle seaduseelnõu põhiline eesmärk ja väljakutse, ja seejärel tutvustan muudatusettepanekuid, mis põhiseaduskomisjon otsustas teile arvamuse avaldamiseks siia saali esitada.

Kõige olulisem väljakutse minu jaoks, ja ma usun, et ka Justiitsministeerium ja Vabariigi Valitsus sellega nõustuvad, on tegelikult maakohtute juhtimise üleviimine nii-öelda majapõhiselt juhtimiselt või kohtumajapõhiselt juhtimiselt osakonnapõhisele juhtimisele. Tänasel päeval veel ei ole maakohtutes osakondi, ent selle eelnõu kohaselt on ettepanek luua maakohtutes tsiviilosakond ja süüteoosakond. Igasse osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikku ja kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu esimees. Ja kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu üldkogu otsustada, et kohtus on mitu tsiviil‑ või süüteoosakonda. See puudutab suuremaid maakohtuid. Sellisel juhul nimetatakse osakond spetsialiseerumise järgi. Iga kohtunik kuulub ühte osakonda ja kohtu üldkogu otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub. Ja kuivõrd üldkogu teeb seda jaotust osakondade vahel tööplaani alusel, mis kinnitatakse üks kord aastas, siis tegelikult selle eelnõuga on loodud võimalus kohtu esimehel ka selle aastase perioodi kestel viia kohtunikke nii-öelda ühest osakonnast teise, sealjuures kuulates ära üldkogu arvamuse.

See on see, mis tegelikult esimesel hetkel tekitas enim vastuseisu Eesti Kohtunike Ühingu poolt. See, ma arvan, oli nende kõige põhimõttelisem vastuseis. Ja nende selline hirm või väide, miks nad seda ei toetanud, oli ennekõike selles, et nad nägid, et osakonnajuhataja võib sekkuda kohtunikutöö sisusse ja koos sellega kahjustada kohtuniku sõltumatust, kuni sinnamaani välja, et see on lausa põhiseadusvastane. Ent need argumendid tegelikult ei päde, põhjusel, et ka selle muudatuse kohaselt osakonnajuhatajal ei ole kohtuniku suhtes rohkem pädevust kui tänasel kohtumaja juhil, ehk nii-öelda osakonnajuhataja pädevus, võimalikuks sekkumiseks kohtuniku töösse ei ole mitte grammigi suurem, kui on seda praegu kohtu esimehel. Seetõttu see argument ei päde. Põhieesmärk ikkagi on spetsialiseerumine. Ja kuna me näeme, et ka näiteks advokaadid on spetsialiseerunud erinevate valdkondade peale, siis ma väidan, et õigusmõistmise kvaliteedi tõstmiseks on tegelikult lausa vältimatu, et ka kohtunikud spetsialiseeruksid – antud juhul kas süüteo‑ või tsiviilasjade peale. Ja teine analoog on sellel see, et de facto ringkonnakohus juba jaguneb osakondadeks, mida seal nimetatakse kolleegiumideks, ja täpselt samamoodi ka Riigikohtus on kolleegiumid. Nii et nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus tegelikult on juba vastava muudatuse rakendanud ja aeg on kinnitanud, et see on igati põhjendatud.

Ja nüüd lähen nende konkreetsete muudatusettepanekute juurde, mis põhiseaduskomisjon otsustas esitada. Esimene muudatus puudutab kohtuniku üleviimist ühest osakonnast teise, jutt on maakohtust. Üldreegel on see, et kohtuniku kuuluvuse ühte või teise osakonda otsustab üldkogu. Nagu ma ütlesin, seda tehakse tööplaani alusel ja see tööplaan kinnitatakse kord aastas, aga võib tulla ette ka juhtumeid, kus aasta kestel tekib teatud, näiteks isiklikel põhjustel vajadus viia kohtunikke ühest osakonnast teise. See võimalus selle eelnõuga oli ette nähtud, ent seal ei olnud juures Eesti Kohtunike Ühingu nõutud ja tungivalt palutud klauslit, et kohtu esimees peaks enne ära kuulama kohtu üldkogu arvamuse. Need sõnad on nüüd siia juurde lisatud. "Kohtuniku üleviimise ühest osakonnast teise otsustab kohtu esimees kohtuniku avalduse alusel" – see oli senine eelnõu tekst. Ja nüüd me lisame selle muudatusettepanekuga järgnevad sõnad: "kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse". Kohtu üldkogu pidas seda väga oluliseks, et kohtunik siiski ei saaks seda nii-öelda ainuisikuliselt teha, vaid peaks ikkagi ära kuulama ka üldkogu arvamuse.

Teine muudatusettepanek puudutab osakonnajuhataja valimist. "Maakohtu esimees nimetab osakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks osakonnajuhataja." See on [praegune] eelnõu tekst. Ent nüüd põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku sinna lisada järgnevad sõnad: "kuulanud ära selle osakonna kohtunike arvamuse". Ehk kui maakohtu esimees hakkab nimetama ametisse näiteks tsiviilosakonna juhatajat, siis sellisel juhul senise eelnõu kohaselt sai ta seda ainuisikuliselt teha, ent nüüd on siia lisandunud sõnad "kuulanud ära selle osakonna kohtunike arvamuse" ehk üksnes selle osakonna kohtunike arvamuse. Ka see oli Eesti Kohtunike Ühingu poolt selline üsna jõuline ja tungiv soov.

Kolmas muudatusettepanek on seotud ringkonnakohtu kolleegiumiga. Siin on samamoodi, et kui eelnõu teksti kohaselt kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab kohtu esimees, siis on ka siia lisatud kohtunike ühingu palvel: "kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse". Ehk taas kord Eesti Kohtunike Ühingu esitatud palve, et ka arvulise jaotuse puhul ei ole see üksnes kohtu esimehe ainuisikuline pädevus, vaid vähemalt ta peab ära kuulama üldkogu arvamuse. Täpselt sama on ka kohtunike üleviimisel ühest kolleegiumist teise – jutt on ringkonnakohtust, sellepärast on tegemist kolleegiumiga –, otsustab kohtu esimees kohtuniku avalduse alusel. Ja taas kord lisame selle tänase muudatusettepanekuga nr 3: "kuulanud ära kolleegiumide esimeeste arvamuse". Antud juhul kolleegiumide esimeeste arvamuse – meil on tavapäraselt kolm kolleegiumi ringkonnakohtus –, et kui viiakse ühest kolleegiumist teise, siis see on ringkonnakohtu esimehe pädevus, aga ta peab ära kuulama kolleegiumi esimeeste arvamuse. Ehk taas kord on demokraatiat rohkem.

Muudatusettepanek nr 4 on tegelikult puhtalt keeleline. Siin on eelnõu kohaselt praegu selline tekst, et kolleegiumi esimehe vabastamise puhul võib esimehe ennetähtaegselt vabastada kogu kolleegiumi otsuse alusel. Selle muudatusettepaneku eesmärk on võtta ära sõna "kogu", sest jääb natuke arusaamatuks, kas kõik peavad olema selle poolt ja üksnes sellisel juhul saab teda vabastada või mitte. Tegelikult ikkagi see otsus tehakse häälteenamusega, nii et see sõna "kogu" on eksitav. Tegemist on puhtalt keelelise täpsustusega, et oleks üheselt ja selgelt arusaadav, et ei pea kõik kolleegiumi liikmed sellega päri olema. Antud juhul ikkagi selle sõna "kogu" võtame maha, siis on üheselt arusaadav, et häälteenamusega on võimalik kolleegiumi esimees vabastada.

Muudatusettepanek nr 5 puudutab ringkonnakohtu esimehe pädevust ja tema tegevust. Siit on jäänud välja, et ta teeb ka koostööd näiteks halduskohtuga, seda seaduse tekstis täna sees ei ole, de facto ta seda teeb ja seetõttu oleks igati loogiline ja mõistuspärane see ka seaduse tekstis sõnastada. Aga me ei tee seda nii kitsalt, et pelgalt halduskohus, vaid me lisame sõna "kohtutega" ehk ringkonnakohtu esimees korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtutega. Ja nüüd on hõlmatud nii halduskohus kui ka teised kohtud.

Muudatusettepanek nr 6 on põhimõtteliselt sisuline, ja vägagi. Nimelt, selle eelnõuga, mille Vabariigi Valitsus esitas, taheti kehtestada tegelikult tagasiside andmise vorm ehk siis ringkonnakohtu kolleegium annaks tagasisidet üks kord aastas maa‑ või halduskohtuniku kohtunikutöö üldisele kvaliteedile. Ühte otsa pidi tundub üsna loogiline ja arusaadav, et selline tagasiside oleks ja ringkonnakohtu kolleegium seda [annaks]. Aga siin on tegelikult kaks probleemi. Sellele vastu oli taas kord Eesti Kohtunike Ühing, ennekõike põhjusel, et nad nägid seda kui võimalikku sekkumist kohtuniku sõltumatusesse ja kohtumõistmisse. See on maakohtute poolt vaadates. Aga teiselt poolt ka ringkonnakohtud möönsid, et neil pole tegelikult ressurssi. Täna sellist kohustust ei ole, tänase seaduse teksti järgi mingit tagasiside andmise vormi ei ole. Veel kord: valitsus tegi ettepaneku, aga kuna sellele tuliselt sõdis vastu Eesti Kohtunike Ühing, siis leiti kompromiss, et me jätame selle eelnõust välja ehk seda tagasisidet kui sellist ei tule.

Nüüd, muudatusettepanek nr 7. Siin on nüüd vastupidi. Kui [kehtiva seaduse] kohaselt oli sõnastus selline, et kohtu esimees enne kohtuniku töökoormuse vähendamise otsustamist kuulab ära üldkogu arvamuse, siis eelnõu kohaselt pidi see üldkogu arvamus jääma tekstist välja. Siin on taas kord [tegemist] sellesama üldise normiga, et üldkogu tahab ikkagi kaasa rääkida, ehk me oleme selle nii-öelda toonud uuesti tagasi, me ei jäta seda välja ja antud juhul jääb kehtima seesama seaduse tekst, et enne kohtuniku töökoormuse vähendamise otsustamist tuleb jätkuvalt ära kuulata ka üldkogu arvamus. See on selle muudatusettepaneku sisu ja seaduse tekst jääb selliseks.

Muudatusettepanek nr 8 on ka suht tehniline. Kohtutel on ka oma kodukord ja kodukorras on ära määratud, kelle töökorraldust see reguleerib, ja siit on välja [jäänud] kolleegiumi esimees kui selline. Nagu ma ütlesin, ringkonnakohtus on kolleegiumi esimehed, ja kolleegiumi esimees mingil põhjusel on siit tekstist välja jäänud, võib-olla seetõttu – me võib-olla pärast jõuame ka nende ringkonnakohtute kolleegiumideni –, et de facto täna seaduse tasandil need kolleegiumid on täiesti reguleerimata, seda tegelikult ei ole. Need kolleegiumid on töötanud kodukorra alusel ja on töötanud juba paarkümmend aastat vist. Ja võib-olla see on põhjus, miks siin ei ole seda kolleegiumi esimeest välja toodud. Nii et toome selle siia muudatusettepanekusse juurde.

Muudatusettepanek nr 9 on sada protsenti keeleline, siin on tegemist kordusega: "Kui kohtunik viiakse üle teise sama astme maa‑ või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtu kohtunikuks." See "kohtu" on läinud topelt. Võtame selle sõna "kohtu" maha ehk muudatusettepaneku kohaselt jääb alles tekst: "Kui kohtunik viiakse üle teise sama astme maa‑ või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtunikuks", ja sealt siis edasi. Lihtsalt siin on topelt sisse läinud.

Muudatusettepanek nr 10 on taas kord Eesti Kohtunike Ühingu jõulisel initsiatiivil ja soovil. See puudutab kohtuniku üleviimist teise kohtumajja. Ja see eelnõukohane tekst on: "Esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja." Ja selle muudatusettepanekuga lisame: "kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse." Taas kord kohtunike ühingu soov vähemalt arvamuse vormis selles teemas kaasa rääkida.

Muudatusettepanek nr 11. See puudutab tagasipöördumist kohtunikuametisse. Seaduse tekst on: "Kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi maakohtu tsiviil‑ või süüteoosakonda ..." On jäänud välja "halduskohtusse", lisame selle muudatusettepanekuga sõna "halduskohtusse" "... või ringkonnakohtu või Riigikohtu ..." – ka sõna "Riigikohtu" on jäänud välja, lisame ka selle sõna siia – "... kolleegiumi, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette." Eelnõu algses tekstis oli üks kuu ette, aga kuna kohtumajade juhid tänasel päeval veel on ikkagi seda meelt, et see nõuab teatud ettevalmistusi, kohtujuristi palkamist ja nii edasi, siis üks kuu etteteatamist on ebapiisav. Ja seetõttu oli ettepanek, et ta peaks andma sellest teada vähemalt kaks kuud ette, kui ta soovib tagasi pöörduda.

Nüüd, muudatusettepanek nr 12 on taas kord seotud kohtuniku tagasipöördumisega kas halduskohtusse või maakohtusse. Siin on jäänud sellest tekstist välja sõna "halduskohus", halduskohut see ei puuduta. Selle sätte enda sisu on see, et kui ta pöördub tagasi näiteks sinna mingisse halduskohtusse, siis võib olla halduskohtus ajutiselt kuni kohtunikukoha vabanemiseni kohtunike arv suurem, see ei ole lukus. Põhjus, miks ta ei saaks tagasi pöörduda kohtusse, ei saa olla see, et määratud kohtunike arv on täis.

Nüüd, [muudatusettepanek nr] 13 puudutab kohtunikueksamit. Ka siin on selline mõneti ebatäpne sõnastus olnud. Hetke sõnastus on see, et kui isik ei ole pärast kohtunikueksami sooritamist viie aasta jooksul kohtunikuks kandideerinud, peab ta kohtunikuks kandideerimiseks sooritama eksami uuesti. See on praegune tekst. Mina konstrueerisin lause, et kui ta näiteks neljandal aastal kandideeris korra kohtunikuks, aga tegelikult ei läbinud seda eksamit, siis saab öelda, et ta on juba viie aasta jooksul korra kandideerinud, siis kestab see tal just nagu igavesti. Selle mõte tegelikult on see, mida uus sõnastus ütleb nüüd selgelt ja arusaadavalt: "Kohtunikueksami tulemus kehtib viis aastat sooritamisest arvates." Ehk kui ta hakkab kohtunikuks kandideerima ja tal on möödas sellest eksami tegemisest rohkem kui viis aastat, siis sellisel juhul peab tegema uuesti kohtunikueksami. Nüüd on üheselt ja selgelt aru saada. Pigem keeleline täpsustus.

Muudatusettepanek nr 14 on seotud lisatasu maksmisega esimese ja teise astme kohtu esimehele. Eelnõus oli mõnevõrra ebatäpsus. Ma loen selle lause ette, kuidas ta algselt oli, et kui palju lisatasu makstakse. Oli: "25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 30". See oli eelnõu tekst. Nüüd selle muudatusega teeme ettepaneku [kirjutada] "29", sest kui me vaatame punkti 2, siis seal on "35% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on 30–44", ehk 30 oli kaks korda ja siis on arusaamatu, kas 30 puhul on 25% või 35%. See on pigem keeleline täpsustus. Uus sõnastus on selline: "25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 29". See on muudatusettepanek põhiseaduskomisjonilt ja teised lõiked jäid nii, nagu nad varem kirjas olid.

[Muudatusettepanek nr] 15 puudutab kohtunikuabisid. Täna ei ole seaduse tasandil sätestatud, kes kohtunikuabide arvu määrab. Nüüd selle eelnõu kohaselt teeme ettepaneku, et kohtunikuabide arvu määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Harisin ennast ja harin ka teisi. Ma uurisin, kui palju neid kohtunikuabisid on. Eestis on praegu kuskil 55 kohtunikuabi, neist 51 Tartus ja 4 Pärnus. Kohtunikuabid on ennekõike seotud registritega ja see on põhjus, miks Tartu Maakohtus on domineeriv hulk neid kohtunikuabisid.

16. [muudatusettepanek] puudutab jõustumist, kuna see menetlus on võtnud mõnevõrra aega. Algselt oli eeldus ja lootus, et see jõustub 1. jaanuaril, kuid nüüd selle muudatusettepanekuga nr 16 lükkame jõustumise aega edasi 1. maini.

Muudatusettepanek nr 17 puudutab notariaadiseadust. Mitte mingit uut sisu ei looda, aga täna mõnevõrra arusaamatult notariaadiseadus iseenesest ei käsitlenud näiteks väga olulist lõiku, notarikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimist. Väga oluline sisuline asi. Praegu seda sätet notariaadiseaduses üldse sees ei olnud. Oli viide kohtute seadusele, kus see säte oli olemas. Me seda sätet ei muuda, aga nii-öelda tõstame selle sätte nüüd ka notariaadiseadusesse.

Muudatusettepanek nr 18 on seotud kohtunikupensioniga. See on üks selline erikaasus, et Riigikohus on avaldanud arvamust, et see ei ole võrdne kohtlemine, kui tekib pensionide erinevus [sõltuvalt sellest], kas [inimene] läheb pensionile vahemikus 1. jaanuar kuni 31. märts või läheb peale seda, aga tulenevalt indekseerimisest aprillis nii on. Ja me oleme möönnud, et seda peaks niimoodi parandama, et see jõustub ja ikkagi indekseeritakse.

Ja nüüd kõige lõpuks, 21 sekundit aega: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. jaanuaril 2023, otsus oli konsensuslik, ja teiseks teha ettepanek teine lugemine lõpetada, otsus oli samuti konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

14:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teie ettekanne oli nii põhjalik, et Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud 18 muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Kolmas muudatus, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Neljas, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Viies, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Kuues, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Seitsmes, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Kaheksas, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Üheksas, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Kümnes, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 11., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 12., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 13., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 14., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 15., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 16., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 17., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 18., ka põhiseaduskomisjoni esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 633 teine lugemine lõpetada. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud ja neljas päevakorrapunkt on läbitud.


5. 14:28 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (710 SE) teine lugemine

14:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi tänase viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 710 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti.

14:28 Helmen Kütt

Tere! Ilusat pärastlõunat kõigile! Lugupeetud ametikaaslased! Hea juhataja! Annan ülevaate, mis toimus sotsiaalkomisjonis eelnõuga 710 teiseks lugemiseks ettevalmistamisel. Lihtsalt veidi meenutuseks, et soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 10. oktoobril 2022. Eelnõu esimene lugemine toimus 16. novembril 2022. aastal. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 30. november kell 17.15 ja selleks ajaks ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt ei laekunud. Eelnõuga sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform üleminekuperioodiga. Alates seaduse jõustumisest saab juurde töötada vähemalt poole nõutavast soodusstaažist ja kuna tegemist on pikaajalise üleminekuga, siis võimaldab see inimestel õiguskindluse eesmärgil juurde omandada sooduspensioni määramiseks puuduolev staaž või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks.

Esimese ja teise lugemise vahel pöördus komisjon kirjalikult eelnõu kohta arvamuse saamiseks järgmiste huvigruppide poole: Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Ametiühingute Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit, Eesti Industriaal- ja Metallitöötajate Ametiühingute Liit, Eesti Lennujuhtide Assotsiatsioon, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Raudteelaste Ametiühing, Eesti Teatriliit, Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Töötukassa, Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühing, Keemikute Ametiühing, PRO ametiühing, Rahvusooper Estonia, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit ja Teenistujate Ametiühingute Keskorganisatsioon TALO. Oma arvamuse eelnõu kohta saatsid sotsiaalkomisjonile Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Rahvusooper Estonia, Eesti Balletiliit, Eesti Teatriliit ning Eesti Töötukassa. Need arvamused on kõik olemas eelnõu lehel ja nende arvamustega on võimalik kõigil tutvuda.

Sotsiaalkomisjoni arutelu toimus kolmel istungil: 9. ja 10. jaanuaril ja selle nädala esmaspäeval, 16. jaanuaril. 9. jaanuaril toimus istung ühise istungina koos kultuurikomisjoniga. Istungile olid palutud kõik arvamuse esitanud huvigrupid. Teisel istungil jätkus arutelu koos Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Kolmas arutelu toimus meil veel eraldi sellel esmaspäeval, 16. jaanuaril, seal osalesid lisaks Sotsiaalministeeriumi ametnikele ka sotsiaalkaitseminister ning tervise‑ ja tööminister ja me palusime sinna juurde ka täiendavaid materjale.

Nüüd annangi lühikese ülevaate sellest, mis toimus. Kuna 9. jaanuaril oli ühisistung, siis on oluline märkida, et kultuurikomisjonist osalesid Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Margit Sutrop, Marko Šorin ja sotsiaalkomisjonist Hele Everaus, Kert Kingo, Siret Kotka, Õnne Pillak, Ülle Rajasalu, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Kristina Šmigun-Vähi ning komisjoni juhtisid Helmen Kütt ja Liina Kersna, nii et ka nemad olid komisjoni liikmetena kohal. Sotsiaalkomisjonist puudus Kalle Grünthal ja kultuurikomisjonist puudusid Jaak Juske, Ruuben Kaalep, Siim Kiisler ja Aadu Must.

Tegelikult oli meil väga põhjalik ja pikk komisjoni [istung] ja pean ütlema kohe ka seda, et kõik huvigrupid said sõna. Nad said oma arvamuse avaldada lisaks sellele, mis oli kirjalikult saadetud. Balletiliitu esindanud Triinu Upkin selgitas Eesti Balletiliidu juhatuse esimehena ja Rahvusooperi Estonia balletitantsijana, et Eestis on balletitantsijatel ainult kaks võimalikku tööandjat: Rahvusooper Estonia ja Teater Vanemuine. Kokku töötab Eestis praegu 94 kutselist balletitantsijat, kellest ainult 24 on Eesti päritolu või eestistunud tantsijad. See töö, mida nad teevad, on esiteks väga pingeline, algab väga noores eas, on väga suure koormusega, ja see sissetulek, [mis nad saavad] on miinimumpalk – kultuuritöötaja miinimumpalk, mis oli seni 1400 [eurot] ja alates 2023. aastast on 1600 [eurot]. Nad olid häiritud sellest, et neid on vähe kaasatud. Nad ei ole saanud oma arvamust niimoodi avaldada ja ta tänas selle eest, et nad saavad komisjonis esineda oma arvamuse väljatoomisega, sest varem on neid esindanud Eesti Teatriliit. Upkini hinnangul on väljateenitud aastate pension nii balletiartistidel, vokalistidel kui ka puhkpillimängijatel absoluutselt välja teenitud ja küsimuse all on tema meelest Eesti riigi rahvusliku kõrgkultuuri jätkusuutlikkus.

Komisjoni liikmetel oli mitmeid küsimusi. Liina Kersna küsis, kuidas on see teistes riikides korraldatud. Triinu Upkin vastas, et seal on tavapäraselt eripension, näiteks Lätis, Soomes, Rootsis, ja olukordi on lahendatud ka teisiti, aga kindlasti saadakse abi ja toetust rohkem kui Eestis. Helle-Moonika Helme kommenteeris, et balletiõpinguid rahastatakse riiklikult, meil on olemas väga pika traditsiooniga balletikoolid ja selline eelnõu võib tekitada [olukorra], et lõikame järjepidevuse ülevalt otsast ära, ja mis peaks olema üldse motivatsioon lastevanematel oma lapsi balletikooli panna. Küsimusi esitas veel Margit Sutrop, kes tundis huvi selle vastu, millised võimalused on balletiartistil pärast tantsijakarjääri lõpetamist. Triinu Upkin tõi välja, et selliseid programme ei ole hetkel ja neile kindlasti tuleks mõelda. Praegu peab tantsija, kes 40+‑aastaselt oma karjääri lõpetab, kindlasti ise leidma uue töökoha. Palgad on väikesed ja märkimisväärseid sääste ju sellise palgaga töö ajal ei kogune.

Kert Kingo tundis huvi, kas ministrid Riisalo ja Peterson, kes ei osalenud istungil, üldse teavad, kuidas balletikarjäär kujuneb, ja palus seda selgitada. Triinu Upkin vastas, et professionaalne õpe Tallinna Muusika- ja Balletikoolis algab juba kümnendast eluaastast ja kestab kaheksa aastat. Kui tantsija on ennast piisavalt üles töötanud, saab ta teatris tööd ja siis ta töötab kuus päeva nädalas, teisipäevast pühapäevani. Igal hommikul on treening, seejärel 12–17.30 olemasolevate ja repertuaari tulevate lavastuste proovid ja töötatakse õhtu hiliste tundideni. Marika Tuus-Laul kinnitas, et Keskerakonna nimel on juba varasemalt välja öeldud seisukoht, et nad ei toeta sellist sooduspensionide teema lõpetamist. Ja siin oli väga mitmeid küsimusi veel, mida kindlasti head Riigikogu liikmed saavad lugeda meie protokollist, mis on väljas, aga kuna Triinu Upkin pidi lahkuma Dublinisse etendusi andma ja Eesti riiki esindama, siis tema juures ma rohkem ei peatuks, sellepärast et ma ei jõua muidu kogu seda protokolli teile ära tutvustada – aeg on armutu.

Peale seda, kui oli see ülevaade antud, sai sõna Sotsiaalministeeriumi esindaja, kes selgitas, et üldse selle seaduse alla käib tuhat eriala. Kõik nad saavad varasemalt pensionile. Hetkel on kulu 43 miljonit eurot aastas. Kui vaadata kitsamalt artiste, siis praegu saab [veidi] üle saja inimese pensioni. Kultuuriministeeriumi esindajana osales kantsler Tarvi Sits, kuna kultuuriministrit meil sellel ühiskomisjoni [istungil] ei olnud. Sellest oli väga kahju, sest kui me pärast kutsusime ministrid veel korra komisjoni, siis seal ei olnud ju [enam] huvirühmasid.

Kristina Šmigun-Vähi kommenteeris, et see on tegelikult tippsporditase, mida tehakse, ja [selle kõrvalt] ei ole võimalik eriala omandada, see on tõepoolest balleti korral sama. On võimalik teha õpiampse, läbida kursuseid, aga tippsport eeldab täielikku pühendumist. Ulla Saar rääkis veel mõjudest ja sellest, et tegelikult Haridus‑ ja Teadusministeerium peaks koos Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga väärilise paketi tagama. Nendel inimestel, kes täna peavad saama pensioni, konkreetselt balletiartistidel, on pensioni suurus ju ainult 300–400 eurot ja see ei taga tegelikult sellist sissetulekut, mis oleks piisav. Jah, tõesti, see tagab küll haigekassa kindlustuse. Siin mitmed kolleegid, nagu Helle-Moonika Helme ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits, samuti Marko Šorin, rõhutasid seda, et haigekassa on äärmiselt oluline, aga see ei ole ainult haigekassa küsimus. See on ka küsimus, kas rahvuskultuur kui selline säilib, kui selle ameti puhul ei jätku sooduspensioni saamine. Töötukassa nimel selgitati ka seda, et on võimalus [pöörduda] töötukassasse ja saada täiendavaid pakette, koolitusi ja õppeid.

Eesti Teatriliidu esindaja Riina Viiding sõnas, et väljateenitud aastate pensioni likvideerimise teema on õhus olnud aastast 2008. Need inimesed ei ole ainult balletiartistid, need on ka puhkpillimängijad ja lauljad. Siin on vokaalsolistid, nagu näiteks Heli Veskus, Rauno Elp, Jassi Zahharov. Nii puhkpillimängija, baleriini kui ka vokaalsolisti erialane töö on ikkagi väga raske ja nende füüsis lihtsalt ei kesta nii, et nad saaksid kauem töötada, kui see on ette nähtud.

Maike Maiste sõnul Rahvusooper Estonia ei ole toetanud seda eelnõu algusest peale. Nende jaoks ei ole selge, miks see eelnõu sellisel kujul laual on ja mis on selle eesmärk. Nii nagu ühel järgmisel meie komisjoni istungil selgus – ma ise küsisin seda –, ei kuulu Rahvusooper Estonia tööandjate keskliidu alla. Selle tõttu ilmselt oleks pidanud nendega ka otse suhtlema, eriti kui arvestada seda, nagu alguses sai öeldud, et baleriinidel on võimalik töötada ainult kahes asutuses: need on Rahvusooper Estonia ja Teater Vanemuine. Nendega oleks kindlasti pidanud olema ka personaalsem suhtlus.

Edasi sai sõna Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember, kes kirjeldas seda, milline on tegelikult meremehe elu ja kuidas nad kõige paremas eas peavad kaks kolmandikku oma ajast veetma töökeskkonnas väljaspool kodu. [Ta mainis seda], et teistes riikides – siin toodi näiteks Läti, Soome ja Rootsi – on ammu juba meremeestel netopalgasüsteem ja garantiid täielikult säilinud. Ta tõi välja selle, et kui sotsiaalsest õiglusest rääkida, siis oleks mõistlik, et riik siiski säilitaks selle õiguse, et viis aastat varem pensionile minnes ei väheneks nende [pensionimäär] 10%.

Arutelus oli veel mitmeid küsimusi, mida esitasid mõlema komisjoni liikmed. Jätkuvalt oli ka see teema, et ministrite osalemine oleks olnud väga oluline. Ütlen ära, et ministrid olid sinna komisjoni kutsutud.

Järgmine sotsiaalkomisjoni istung toimus 10. jaanuaril, siis tegime ka menetluslikud otsused. Kuna aeg liigub väga armutult, siis ütlen kohe ära menetluslikud otsused, mis langetati. Kuigi tavapäraselt langetatakse teise lugemise korral juba ette ka otsus kolmanda lugemise kohta, siis sotsiaalkomisjonis seda ei tehtud, vaid me otsustasime teise lugemise kohta: ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. jaanuaril ehk täna – poolt oli 6, vastu 5, erapooletuid ei olnud; teha ettepanek teine lugemine lõpetada – poolt 6, vastu 5, erapooletuid ei olnud.

Ütlen kohe ära selle, et see arutelu, mis sellel komisjoni [istungil] toimus, tegelikult keskendus samadele probleemidele ja seal osalesid ka Sotsiaalministeeriumi ametnikud. Seal veel ei osalenud ministrid. Ministrid kutsusime ekstra veel, nii nagu sai varasemalt öeldud, esmaspäevaks, 16. jaanuariks. See protokollgi alles valmib, aga tublid sotsiaalkomisjoni naised on selle siiski suures osas ette valmistanud, vähemalt minule, et [saaksin] teile küsimuste korral vastata. Kindlasti kohe, kui ta on valmis, läheb ta üles koos kõikide teiste materjalidega.

Nii et see [istung] keskendus samadele teemadele. Oli ka küsimus, miks see üldse panna teisele lugemisele. Ma ütlen siin oma isikliku seisukoha, mida ma ka komisjonis ütlesin. Kui kahes komisjonis – kultuurikomisjonis ja sotsiaalkomisjonis – on mõlemas 11 inimest, siis selles auväärses saalis on 101 Riigikogu liiget, ja selleks, et [kõik saaksid] teada, millised olid nende komisjonide arutelud ja mida räägiti ühisistungil. See on see põhjus, miks me teisele lugemisele siia saali tulime, et ka teiste komisjonide liikmed teaksid sellest pingelisest arutelust, mis toimus.

Ma lähen ka kohe esmaspäeva, 16. jaanuari protokolli juurde ja ütlen, et sel [istungil] tehti ka menetluslik otsus. See puudutab teise lugemise menetlusdokumente. Ühte ettepanekusse on koondatud tehnilised, normitehnilised ja keelelisi aspekte puudutavad muudatusettepanekud, mitte sisulised. Seal oli [muudatusi] seoses paragrahvide liikumisega, seal oli keelelisi parandusi. Need vormistati ühe muudatusettepanekuna, milles, tõsi, on mitu punkti. Need ettepanekud võeti vastu, komisjon arvestas täielikult, poolt oli 7, vastu 1, erapooletuid 0 ja hääletusel ei osalenud 3. Ja siis otsustati, nagu varem sai öeldud, kinnitada eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid. Selles oli konsensus: Hele Everaus, Kalle Grünthal, Kert Kingo, Siret Kotka, Helmen Kütt, Õnne Pillak, Ülle Rajasalu, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev ja Kristina Šmigun-Vähi.

Sellel istungil toimunust. Kuna kõik väitsid, et on toimunud pikk protsess, et meil on sõlmitud juba 2. mail 2022 hea tahte kokkulepe sooduspensionide reformimiseks, millele on alla kirjutanud kaks ministrit – Tanel Kiik ja Signe Riisalo – ja on alla kirjutanud ka tollal Eesti Ametiühingute Keskliitu esindanud Peep Peterson ja Eesti Tööandjate Keskliidu nimel Arto Aas, siis olime eelnevalt palunud komisjoni jaoks kõiki neid materjale, mis puudutasid kaasamisi. Need loetelud meile ka esitati. Ütlen kohe ära, et tõepoolest, põhikirja alusel, nagu meile ka siin komisjonis öeldi, esindas baleriine Eesti Teatriliit. Baleriine ei ole olnud varasematel kaasamistel, mis said alguse juba 2. märtsil 2021. Kui jätame välja meie enda koosoleku, mis toimus ühisistungina, lõppesid need kohtumised 29. novembril 2022.

Nii et need ülevaated meile esitati, Töötukassa poolt ka teatud paketid. Aga ma möönan, nii nagu ka ühisistungil välja tuli: see teadmatus ja mure tuleviku pärast – kuidas hakkab olema, millised on need niinimetatud paketid, mida inimesed võiksid saada, kas need on viis aastat, kas need on inimesele suurem toetus, millega ta saab ennast ette valmistada järgmiseks karjääripöördeks – kahtlemata tekitasid muret. Meile tutvustati veel ka 28. septembril 2022 [sõlmitud kokkulepet], millele olid alla kirjutanud Peep Peterson ja Piret Hartman, kes siis otsustasid või õigemini leppisid kokku, mitte ei otsustanud, et Sotsiaalministeerium teeb töötukassa nõukogule ettepaneku tõsta tasemeõppes osalemise toetuse suurus pensioni keskmise suurusega võrreldavale tasemele. Toetust rakendatakse täies mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensioni staaži kogumise lõppkuupäevast viieaastase [perioodi] jooksul.

See oli selline hästi kiire 20 minutisse mahtuv ülevaade. Aga muidugi ma olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!

14:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, teile on küsimusi. Signe Kivi, palun!

14:48 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seaduse muutmise protsess on olnud pikk ja kui [see seadus jõustub], siis see jõustub pärast üleminekuperioodi. Nii sotsiaalminister, sotsiaalkaitseminister kui ka kultuuriminister on kinnitanud, et nad on olnud tihedas koostöös haldusala inimestega. Ometigi olid 9. jaanuari ühisistungil balletiliit, teatriliit ja ka Kultuuriministeeriumi kantsler suhtelises teadmatuses näiteks kompensatsioonipaketi küsimuses. Ma küsin sinult kui sotsiaalkomisjoni esimehelt, kuna teie komisjon on selle eelnõu põhimenetleja: millest selline infosulg oli tingitud ja on mõnes mõttes veel praegugi? Ja kas me saame midagi kõik koos ära teha?

14:49 Helmen Kütt

Suur aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, see on nii olnud, nagu me kuulsime seal aruteludel ja nagu me täiendavatest materjalidest lugesime. Aga kuna Riigikogus esimesel lugemisel [esitles] seda [eelnõu] sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, siis kes oleks osanud seda arvata. Komisjonis meil pole olnud ühtegi küsimust selle kohta ja polnud ka saalist ühtegi muudatusettepanekut. Tuleb tunnistada, et Marika Tuus-Laul oli ainukene, kes puldis pidas sellealase kõne, et neid kokkuleppeid ei pruugi olla. Meil ei olnud isegi esimesel lugemisel sellist informatsiooni. 

Küll oleksin ma tõepoolest tahtnud, ja ma arvan, et teiegi, hea küsija, oleksite tahtnud, et meil oleks olnud ühisistungil kõik kolm ministrit kohal ja et ametnikud ei oleks pidanud olema sellises [rollis]. Kuidas ma ütlen? Mingil määral on need ikkagi ju poliitilised otsused, kui valitsus algatab eelnõu, mis on väga vara juba menetletud, väidetavalt on kõik kokkulepped tehtud.

Ma arvan, et see oli väga oluline, et meil oli selline avalik istung, kahe komisjoni ühisistung, kus need esindajad said rääkida, kus nad said tuua välja tegelikud põhjused ja mured. Ja peab ütlema, et tõepoolest, see eelnõu puudutab tuhandet eriala. Ma tean, et see, mis puudutab kaevureid, neile väga sobib, nende üleminekuperiood on [aastani] 2049 ja [seadus] rakendub 2050. Neile see väga sobib.

Aga see, et need kolm huvigruppi, kes olid kohal, rääkisid tegelikult nendest muredest – minu meelest oli see väga õigustatud ja põhjendatud. Ma ei oska vastata, miks ei ole need mured nii maandatud ega rahuldavalt kokku lepitud. Ma olen nõus hea küsijaga, et Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits, kes osales, oli suhteliselt napisõnaline või, ma ütleksin, pigem oli ta selles mõttes kidakeelne, et tal ei olnud lauale panna neid pakette. Ta ütles, et aega selleks on piisavalt, sellega hakatakse tegelema koos huvigruppidega. Sama rääkis töötukassa, rääkis ka Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler.

Aga jah, oleks olnud väga hea. Sest komisjonis, kui meil ministrid osalesid ... Meie ju ei oska seda juttu kas ümber lükata või heaks kiita, sellepärast et meie ei ole huvigrupid, me ju ei tea seda. Me kuuleme, mida räägitakse, me usume, näeme neid pabereid, aga millegipärast need huvigrupid ei ole niimoodi aru saanud. Või on ebakindlus või on vahetunud vahepeal inimesed või ei ole teatriliit, ma ei tea, piisavalt esindanud neid huvigruppe. Kuigi teatriliit sellelsamal esimesel koosolekul, kus me olime kaks komisjoni koos, väga selgelt ütles, et nad on sellele juhtinud tähelepanu juba varem. Ma võtan siit kohe täpse teksti ja ütlen, kuidas see kõlas, siis ei jää ainult minu sõna, vaid on ikkagi esindaja, kes teatriliidu nimel kõneles. Kohe-kohe, materjali on nii palju ja tahad ju parimat anda headele kolleegidele saalis.

Riina Viiding, kes on Eesti Teatriliidu vastutav sekretär ja TALO juhatuse liige, ütles, et see on olnud juba 2008. aastast jutuks, ja nad ei toeta seda selliselt. Neile ei peaks maksma elutööpreemiat, vaid tuleb maksta väljateenitud aastate pensioni. Need inimesed ei ole töötud, et nad peaksid pärast seda, kui nad oma selja taga teatri ukse kinni panevad, minema töötukassasse. Ja mis saab tantsijast, kui tema karjäär lõpeb? Tal ei ole mingit sissetulekut. Niisuguste pikkade tööpäevade kõrvalt ei ole tal olnud võimalik õppida muud eriala.

Komisjonis jäid küll kõlama ka need mõtted, et ega see ka väga väärikas ei ole, et meie tippartistidele makstakse [kõigest] 300‑ või 400‑eurost pensioni. Nii nagu balletitantsija Triinu Upkin ütles, nad kõik asuvad otsima mingit tööd, aga see töö on kindlasti väikese palgaga, kuna nad on gümnaasiumi lõpetanud inimesega sarnases või veel kehvemas olukorras, sest nad on kogu oma elu pakkunud rõõmu teistele, tantsinud ja seda parimate oskustega teinud. Ütlen, et see oli päris murelik arutelu. Aga ma ei tea, miks ei ole see jõudnud selle tulemini, et kõik on rahul. Kui see üldse võimalik on.

14:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Šorin, palun!

14:54 Marko Šorin

Tänan, eesistuja! Hea esineja! On arusaadav, et seda eelnõu menetleb sotsiaalkomisjon, kuna see [käsitleb] pensioneid, aga inimesed, kes sellest otseselt puudutatud on, on kultuurivaldkonna inimesed, ehk nemad vaatavad Riigikogu poole ja ennekõike kultuurikomisjoni poole. Kultuurikomisjonis esmaspäeval jäi selle punkti arutelul tunne, et pigem ollakse asjaga parimal juhul poolel teel. Kaugel sellest, et asi oleks nii-öelda lukku pandud, osapooltega läbi arutatud ja kompromiss leitud. Ka Kultuuriministeeriumi kantsler tunnistas, et midagi on tulemas ja nad hakkavad seda tutvustama asjaosalistele veebruaris-märtsis ehk ajahetkel, kui meie oleme oma töö siin lõpetanud. Oleks väga halb, kui Riigikogu teeks otsuseid selle pärast, et ajaline surve on suur ja me peame midagi ära tegema. See on väga halb näide. Miks me peame sellega niimoodi kiirustama, et me ei tea, mis tulevik toob?

14:55 Helmen Kütt

Suur aitäh! Eks see on ka üks põhjus, miks on paika pandud ainult teine lugemine. Kindlasti esmaspäeval sotsiaalkomisjoni istungil pöördume me lahkelt ka kultuurikomisjoni poole arvamuse avaldamiseks. See on üks asi. Teine on see, et ilmselt on meil sotsiaalkomisjonis tulemas üldse suur pensionide analüüs, mida ka Signe Riisalo tutvustas ... Noh, ta ei tutvustanud, vaid ütles, et selline suur analüüs on tehtud. Me ei ole määranud kolmandat lugemist. Me ei ole määranud! Me tahame komisjonis saada selgust veel erinevaid osapooli kaasates ja [leida] võimaluse, kuidas edasi minna.

14:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heidy Purga, palun!

14:56 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mõnedele küsimustele, mis mul tekkisid teie ettekannet kuulates, olen vastused saanud, aga küsin teises sõnastuses siiski üle. Kuidas teile kui komisjoni esindajale, kes te olete selle eelnõu peamenetleja, Kultuuriministeeriumi poole vaadates tundub, milline näeb välja nende plaan oma valdkonna inimeste eest seista, vastuseid anda nendele küsimustele, mis on õhku jäänud? Komisjoni mitmest istungist tuli välja fakt, et mingi plaan on välja töötatud, kokkulepped on sõlmitud üleminekuaastateks. Kas te oskate täpsemalt kirjeldada, milles need kokkulepped seisnevad?

14:56 Helmen Kütt

Suur aitäh teile küsimuse eest! Tegemist on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõuga. Seda [esitles] sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, selle tõttu on see kultuurikomisjoni asemel sotsiaalkomisjonis. Aga nagu ma ütlesin, meie ühisel koosolekul, mida ma väga hea meelega ametikaaslase Liina Kersnaga koos juhtisin ja kus osalesid nii kultuurikomisjoni kui ka sotsiaalkomisjoni liikmed, antud vastused ei andnud mulle sellist kindlust või teadmist. Teie olite eile veel lisaks kultuurikomisjonis ja kuulasite seda ning kui teie sellele küsimusele vastust ei saanud ... Mina keskendusin ühele komisjonile ja ühele ministeeriumile. Minu meelest on siia alla kirjutanud väga mitmed ministrid, alates Tanel Kiigest, lõpetades Signe Riisaloga, ka praegune [minister] Peep Peterson, kes on sõlminud veel Kultuuriministeeriumiga teatud kokkulepped. Eks see on ikka kollektiivne vastutus. Ja täpselt samuti, siin saalis oleme meie see kollektiiv.

14:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

14:57 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Hea Helmen! Kuulasin seda ettekannet ja täpsustan ühe asjaolu üle. Kas ma sain õigesti aru, et praegu kultuurivaldkonnas neid pensionisaajaid on saja inimese ringis, ja kui see pension on suurusjärgus, nagu te ütlesite, 300 ja 400 euro vahel, siis me tegelikult räägime küsimusest, mis riigile potentsiaalselt annaks 400 000 – 500 000 eurot aastas kokkuhoidu? Leida siin mingi aktsepteeritav lahendus, mis konkreetselt kultuuriinimestele tagaks kindluse ka tulevikus, ei tohiks olla küll Eesti Vabariigile üle jõu käiv ülesanne, kui rahanumbreid vaadata.

14:58 Helmen Kütt

Jaa, tegelikult on see natukene laiem teema. See tähendab seda, nagu ma alguses ka ütlesin, et selle seaduseelnõu alla käib kuskil tuhat eriala. Kui vaadata kitsamalt artiste, kui me räägime kultuuriinimestest ainult selles mõttes, nagu me siin rääkisime, et solistid, balletitantsijad, puhkpilli[mängijad] – Kristiina Selgis meie avalikul istungil selgitas –, siis praegu saab pensioni [veidi] üle saja inimese. Nad saavad 75% tööajast pensioni ehk 25% ajast teevad tööd ja 75% saavad pensioni. Ta tõi välja arvutusi, et üle 500 000 euro läheb artistide varasema pensioni peale. Lisaks tõi ta välja selle, et sotsiaalmaksust makstav ühe baleriini elutööpreemia, kui maksta korraga välja näiteks 150 000, [oleks] 400 eurot [kuus arvutatuna] 30 aasta peale, sest umbes nii palju varem minnakse [pensionile]. Kui see oleks Kultuuriministeeriumi eelarves ja kuna tõesti tegemist on nelja‑viie inimesega aastas, no siis selline raha oleks leitav, aga see makstaks siis paketina korraga välja. Aga üldse sellise eel‑ või sooduspensioni korral on kulu 43 miljonit eurot aastas ja see on kasvav. See oli selgitus.

15:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

15:00 Liina Kersna

Suur tänu, hea sotsiaalkomisjoni juhataja, ja suur tänu ka ühise istungi väga suurepärase juhatamise eest! Tõesti, kultuurikomisjon on kaks korda seda teemat arutanud: ühe korra ühisistungil ja ühe korra eraldi istungil. Kahjuks kummalgi istungil ei saanud osaleda kultuuriminister, kuigi ta mõlemal korral oli väga oodatud. Meie eesmärk kultuurikomisjonis oli aru saada, milline see väljumispakett saab olema. Ja tõesti, me ei saanud täit selgust selle kohta, milline see pakett on. Meie kultuurikomisjoni poolt innustasime Kultuuriministeeriumi võtma suuremat initsiatiivi kultuurivaldkonna töötajate eest seismisel ja palusime neilt, et enne kolmandat lugemist oleks see väljumispakett meile esitletud. Nii et ma väga loodan, et see saab mõlemale komisjonile esitatud. Kas te nõustute sellega, et see võiks olla enne kolmandat lugemist tehtud?

15:01 Helmen Kütt

Suur aitäh! Need põhimõtted on ka olnud [põhjus], miks meil on [otsustatud] ainult teine lugemine, mis täna toimub. Meil on aega. Kultuuriministeerium vajaduse korral koos Sotsiaalministeeriumiga peab võtma initsiatiivi, kohtuma huvigruppidega, sest ma ei jätaks siit ka meremehi kõrvale. Kas on vaja teha erandeid? Kas on vaja teha mingisuguseid kokkuleppeid, et näidata seda, mis võib tulevik tuua nendele inimestele, et nende kindlustunne oleks tagatud? Ma pean seda väga oluliseks ja arvan, et see on ka üks põhjus, miks on täna siin ainult teine lugemine kirjas, aga ei ole märgitud kolmandat. 

15:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

15:02 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Helmen! Ma nii palju ütleksin küll, et teatriliit ju esitas oma arvamused ja ettepanekud Sotsiaalministeeriumile, aga neid ei arvestatud, mitte ühtegi. Komisjonis oli see, et Sotsiaalministeeriumi ministrid mõlemad tuginesid tugevalt sellele kolmepoolsele kokkuleppele, ometigi tuli välja, et kolmepoolne kokkulepe nägi ette, et kõik need väljumisplaanid on täide viidud ja need meetmed on tehtud valmis hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Seda ju ei ole. Mul on nüüd eelkõige stenogrammi huvides [küsimus]. Kas te mäletate, kunaseks nad siis lubasid, et saavad need meetmed või selle väljumisplaani valmis konkreetselt?

15:02 Helmen Kütt

Suur aitäh! See hea tahte kokkulepe, mida me komisjonis punktide kaupa vaatasime ja esitasime küsimusi. Selles on teil, hea kolleeg, täpselt õigus. [Küsimusi] sai esitatud ka teie suu läbi, lihtsalt aeg jäi lühikeseks, et viimast protokolli tutvustada. Te küsisite väga selgelt. Aga praegu on mul aega, praegu ma saan selle ette lugeda, mis protokollis on.

Te küsisite väga selgelt selle kohta. "Täna on 16. jaanuar 2023, aga hea tahte kokkuleppes on punkt 2: sotsiaalpartnerid töötavad 2022. aastal koostöös välja karjäärivahetust toetava tööturumeetmete paketi ..., punkt 3: sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad 2022. aastal kokku ..., punkt 6: Sotsiaalministeerium koos Rahandusministeeriumiga ja kaasates sotsiaalpartnereid koostab ja esitab 2022. aasta novembris ..." On selge, et need kuupäevad ja aastad olid öeldud selleks, et näidata, et need ajad on möödas. "Punkt 8: sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad hiljemalt 2022. aasta jooksul kokku ..."

Ja te jätkasite: "Nüüd on meil aasta 2023. Hea tahte kokkuleppes nimetatud asjad pidid olema [2022. aastal] tehtud." Signe Riisalo vastas sellele, et tema valitsemisalas olev punkt 6 on täidetud, valitsus ei ole seda veel ära kuulanud, aga avalikustamine ja meediakommunikatsioon on pensionide jätkusuutlikkuse analüüsi osas tehtud. Ja ta tõdes, et kahju, et sotsiaalkomisjoni liikmed ei ole sellele tähelepanu pööranud. Mina parandasin ministrit, et sotsiaalkomisjon hakkab seda teemat ära kuulama ja ministrid alles lõpetasid ülevaate. Valitsuski ei ole seda veel arutanud ja sotsiaalkomisjon arutab teemat tõenäoliselt isegi enne kui valitsus. Aga kui valitsus jõuab ette, pole lugu, arutame samal ajal.

Nii et need punktid, mis siia kirja on saanud, eeldavad küll seda ... Tõsi, ma pean olema selles mõttes väga korrektne ja täpne: nende materjalide hulgas, mis saadeti meie viimasele ehk esmaspäeva, 16. [jaanuari] istungile, on karjäärinõustamine ja tööturukoolitused, erinevad paketid, mis töötukassa on saatnud, aga kindlasti ei ole siin seda, mis puudutab Kultuuriministeeriumi neid pakette, mis näiteks konkreetselt baleriine huvitavad.

Et veel täpne olla: minister ütles ka seda, et see on olnud pikaajaline protsess. Tanel Kiik toetas seda reformi, valitsuses oli sellele reformile tugi, muidu ei oleks ka seda hea tahte kokkulepet sõlmitud. Ja kui valitsus muutus, siis asuti uuesti tegutsema. Ta palus täiendada, et protokolli ei läheks kirja valeväited: punkt 8 hea tahte kokkuleppes on täidetud tähtaegselt. Mul on kohustus öelda, mida see punkt 8 tähendab, see on stenogrammi huvides väga oluline. Hea tahte kokkuleppe punkt 8 on järgmine: "Sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad hiljemalt 2022. aasta jooksul kokku töötuna arvel olijate aktiivsusnõuete muudatustes, mille tulemusena muutuks aktiivsuskontroll sisulisemaks." Mida iganes see punkt tähendab, see kindlasti on täidetud.

Teiseks, punkt 2, mis puudutab karjäärivahetust. Baleriinidega on täiendavalt läbi räägitud ja uusi ootusi karjäärivahetuseks tööturuteenuste kohta ei ole nad esitanud. Komisjoni liikmetele on esitatud paber, kus kirjeldatakse karjääripööret toetavaid teenuseid. See tõesti esitati, aga see on selline laiaulatuslik, see puudutab kõiki, kes tahavad karjääripööret teha. Ehk ka täna töötav inimene saab riigi toel teatud raha abil võtta koolitusi. Ja samamoodi täiendav ja sihipäraselt baleriine abistav karjääripöörde pilootprojekt sai toetuse töötukassa nõukogus. Väide, et ei ole tehtud neid asju, mis on kokku lepitud hea tahte kokkuleppes, ei vasta tõele, lõpetas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kõik.

15:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ülle Rajasalu, palun!

15:07 Ülle Rajasalu

Aitäh! Austatud esineja! Seaduseelnõu 710, mida me praegu menetleme, on algatatud juba kaks aastat tagasi, nii et kaks erinevat valitsust on seda juba menetlenud. Küsimus on eripensionide kokkutõmbamisest neile sihtgruppidele, nende ärakaotamisest, ja paraku on sinna sattunud ka kultuuritöötajad.

Ma saan aru sellest, et igaüks oma eripensioni eest võitleb. Seda teevad ka meie puhkpillimängijad, vokaalsolistid, balletitantsijad ja nii edasi. Kuid mis tegelikult praegu takistaks meil seda seadust vastu võtmast, kui töötukassaga on kokku lepitud, et väljumiskava meie kultuuritöötajatele tehakse? Seda enam, et väljumine praegusest situatsioonist on 14 pika aasta jooksul. Kõik need, kes täna seal töötavad, saavad seda raha. Küsimus on nendes, kes täna veel ei ole seal. Ja mitte ükski lapsevanem ei pane ...

15:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun küsimust! 

15:08 Ülle Rajasalu

... oma last balletti tantsima, kui ta ei ole andekas.

15:08 Helmen Kütt

Suur aitäh! Ma ühe asja küll täpsustan ära. Nii nagu teatriliidu esindaja ütles, sellest räägiti juba 2008, see on väga pikaajaline protsess. Marika Tuus-Laul meil ka komisjonis ütles, kui pikalt on sellest eelnevalt räägitud, aga kunagi pole jõutud konkreetselt selle seaduse vastuvõtmise või muudatuseni. Meie tegelikult täna menetleme siiski seda seaduseelnõu, mille Vabariigi Valitsus algatas 10. oktoobril 2022. Tõsi, eelmine valitsus, kes sõlmis need hea tahte kokkulepped ja kes seda menetles, oli valmis tulema selle eelnõuga saali, aga noh, vahepeal valitsus lihtsalt muutus ja sellest tulenevalt algatati see eelnõu uuesti.

Mitte miski ei takista selle seaduse vastuvõtmist, kui selleks on vajalik arv hääli koos. Aga ma ütlen ausalt, mure on selles, et jah, 14 pikka aastat on aega, aga me peaksime teatud otsuseid langetama nii, et me ei tea, mis selle 14 aasta, ma ei tea, näiteks 13. aastal juhtub, või milline on see lootus, milline on see kava, mis oleks selle eelnõu juures manusena, täpselt nii nagu kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna küsis. Kui oleks vähemalt mingigi selline kava, pakett, millega mõlemad pooled oleksid nõus, siis see oleks mingil määral ka kohustus järgmistele kultuuri‑, sotsiaalkaitse‑ ning tervise‑ ja tööministritele. Et see oleks vähemalt materjalide juures, sest kunagi võib-olla ... Teil on selles osas õigus, et tänaseid tantsijaid see ei puuduta üldse, [see puudutab neid], kes hakkavad alles tantsima. Ja kas laps hakkab tantsima ja kas ta on andekas? Noh, see on nii nagu igal alal, kõik ei ole andekad, mõned teevad lihtsalt seda huviharidusena. Aga see on meie Eesti balleti kui kultuuri väga olulise osa, rahvuskultuuri küsimus. Me ju tegelikult ei taha seda, et meil käiksid ainult visiteerijad, kellel on teatud ajalised lepingud – see on väga hea, kui nad käivad, aga ikka võiks olla ka Eesti rahvusballett.

Nii et meil ei takista mitte miski selle vastuvõtmist, kui selleks on vajalikud hääled koos. Aga mina ütlen ausalt sotsiaalkomisjoni nimel: meie, ja mul on hea meel tõdeda, et ka kultuurikomisjon, tahaksime näha ikkagi mingit konkreetset paketti sinna juurde – kas või sellist, mis hiljem läheb vajaduse korral täiendamisele, ja kui elu muutub, siis ehk paremaks tegemisele, aga mingitki nägemust sellest. Kuid selleks peaks olema natuke rohkem tööd tehtud.

15:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivi Eenmaa, palun! 

15:11 Ivi Eenmaa

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esinaine, ma ei taha öelda "esimees"! Ma kuulan seda, ja ma tean probleemi olemasolust. Loometöötajate pensionid, loometöötajate arstiabi – see on eelmisest sajandist. Olen ise olnud selles majas 1999. aastast ja kogu aeg on [see probleem olnud] ja ikka me ei ole suutnud seda küsimust loometöötajatele arusaadavas keeles lahendada. Ma kuulan teid ja kogu minu lugupidamise juures teie suhtes, paraku te räägite nagu bürokraat ja poliitik peab rääkima, lükates probleemi olemasolu kuhugi [kaugemale]. Minu küsimus teile: ütelge palun, kas te suudate väga lihtsas keeles, eesti keeles formuleerida selle küsimuse mittelahendamise otsust siin saalis.

15:12 Helmen Kütt

Suur aitäh teile teie arvamuse eest! Mina ei ole kunagi ennast kultuurivaldkonna spetsialistiks pidanud. Ma olen täna siin oma ameti tõttu, olles sotsiaalkomisjoni esimees. Ja kindlasti kogu lugupidamise juures ma seda valdkonda ei tunne. Ja kui minu väljendid tunduvad teile bürokraatlikud – no ma ei tea, võib-olla kui kultuurikomisjoni esimees, kuigi tema sotsiaalvaldkonnast jagab, aga kui kultuurikomisjoni kuuluv inimene tuleb sotsiaalteemadel rääkima, küllap siis mulle tundub ka midagi võltsi ja valet.

Ütlen ausalt, et sotsiaalkomisjon seda ei arutanud. Ma ütlen ausalt ka seda, et ma ei soovinud olla selle eelnõu ettekandja, aga see tuleneb minu ametist. Ma ei arva, et see, mis siia kõik kirja pandud on, on valitsuse poolt kirja pandud vähem bürokraatlikul moel või bürokraatlikumal moel. Mina olen ainult, nagu öeldakse, selle esitaja siin saalis.

Miks ei ole seadus kirjutatud lihtsas keeles, nagu Ülle Madise meile kogu aeg on ka siit puldist rääkinud, et keerulisi asju saab rääkida lihtsamas keeles? Aga jah, kultuuriteemadel ma ennast eksperdiks ei pea. Selleks on siin saalis väga palju eksperte, kaasa arvatud teie, ja ma väga loodan, et teie näitate selles mõttes eeskuju ehk oma sõnavõtus, kuidas peaks edaspidi käituma Riigikogu liige, kes ei ole kultuurivaldkonna spetsialist.

15:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ülle Rajasalu, palun!

15:14 Ülle Rajasalu

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud esineja! Minu küsimusele te vastasite, et te tahaksite selle seaduse vastuvõtmiseks või teise lugemise lõpetamiseks näha siin juures mingisugust tegevuskava. Kas te ootate nüüd siis mingisugust rakendusakti selle seaduse juurde või me saame sellega edasi minna?

15:14 Helmen Kütt

Suur aitäh! Kui ma väljendasin ennast valesti, nii et teile tundus, et ma ootan enne seda, kui teist lugemist teha, mingisugust kava, siis ma vabandan. Ma väljendasin väga selgelt, et enne kolmandale lugemisele minekut, täpselt samuti, nagu ütles kolleeg, kultuurikomisjoni juht Liina Kersna, et ka kultuurikomisjon ootab seda. Ma väljendasin, et enne kolmandat lugemist. Täna on teine lugemine, meil on menetluslikud otsused tehtud, te ise sotsiaalkomisjoni liikmena olete hääletanud nende poolt. Nii et ma ei näe põhjust, miks te mulle selle küsimuse esitasite. Mina kannan ette seda, mis toimus komisjonis. Milline on minu isiklik arvamus? Eks see väljendub hääletamisel. Aga ma kannan ette komisjonis toimunut ja täna on menetluslikud otsused langetatud: teine lugemine lõpetada. Nii lihtsalt on.

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Jah, on. Marika Tuus-Laul, palun!

15:15 Marika Tuus-Laul

Igaks juhuks palun kaheksa minutit.

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

15:16 Marika Tuus-Laul

Head kolleegid! Mida rohkem me seda küsimust komisjonis oleme arutanud, seda rohkem ma leian, et tegelikult ei ole mitte üheski asjas kaks poolt omavahel kokku leppinud. Siin on õigesti öeldud, et neid eripensione on tahetud tõepoolest ära kaotada aastaid, mitte 2008, vaid hoopis varasemast ajast. Nii palju kui mina mäletan, 20 aastat, aga kindlasti ka enne seda, nagu siin üks vanem kolleeg meelde tuletas.

Ja seda kummalisem oli, et kui me seda küsimust hakkasime komisjonis arutama, sotsiaalminister Signe Riisalo oli kohal ja selgitas, siis ausalt öelda tegi ta seda nii pingevabalt, nagu see oleks üks kõige igapäevasemaid küsimusi, et teeme selle asja ära ja kogu lugu, et see on iseenesestmõistetav, kõik on juba tehtud, kiired karjääripöörded tulevad tänapäeval, elu on teine, omandame uue eriala, saame kohe uue töökoha. Vaat niimoodi räägiti.

Ega inimesed esialgu väga ei ärritunudki. Aga kui ma hakkasin vaatama, siis selleks ajaks olid juba tehtud avalikud pöördumised, näiteks ametiühingute keskliidu poolt, ja nad ei olnud mitte mingil juhul nõus, et niisugused eripensionid ära kaotatakse. Selgus, et eelnõust on välja jäetud kõik, milles oli kokku lepitud. Karjäärivahetuse programm – mitte midagi sellest pole kuskil kirjas, pole paberitki. Välja on jäetud ja üldse pole kontseptsioonigi terviseriskide ja kutsehaiguste küsimustes, mis on ju laiem [teema], millega aastaid pole tahetud tegeleda. Aga samuti ka ülemineku sissetulek, tööandjapension ja kõik need asjad olevat kuskil räägitud, aga inimesed ei tea ja paberil pole midagi.

No ja siis tulid juurde kõik. Meremeeste sõltumatu ametiühingu seisukoht: ei kooskõlasta. Transpordi‑ ja teetöötajate ametiühingu seisukoht: ei toeta. Aga pikem selgitus on igaühel erinev. Ja samal seisukohal on teatriliit, balletiliit, näitlejate liit, rahvusooper. Nemad samuti ei toeta kavandatavaid muudatusi, sest seal ei ole arvestatud nende erialast spetsiifikat ja ametit.

Mul on tõesti väga hea meel, et proua Helmen Kütt korraldas niisuguse avaliku kahe komisjoni istungi kultuurikomisjoniga koos, kuhu olid kutsutud vastavad inimesed oma huvisid kaitsma – balletiliit, teatriliit, meremehed – ja olid kutsutud mõlemad ministrid. Me lootsime, et ministrid räägivad, selgitavad silm silma vastu, kuid nad lihtsalt ei tulnud kohale. Ju siis ei tahetud taluda seda, mis sealtpoolt öeldakse, ja ei olnudki midagi vastu öelda.

Me tõepoolest saime aru, kuivõrd raske on näiteks balleti[tantsijate] töö: kuus tundi päevas harjutamist, kuus päeva nädalas, lapsepõlvest peale. Sealt nad läksid varem ära ja sõitsid kohe lennukiga Dublinisse. Viie päeva jooksul seitse etendust – ikkagi väga-väga raske. Tõepoolest, need inimesed, need vähesed esindavad meie rahvast, meie rahvuskultuuri, nad on tippartistid, nad on kõrgkultuuri esindajad. Kui me selle ka omakorda ära kaotame, no mis meist siis üldse jääb? Ja laval ei saa ju 60. eluaastani olla, see on ka selge.

Nende puhul ei ole tegemist mingisugune tavalise pensioniga, see on väljateenitud aastate pension, nende tööga välja teenitud, 350 eurot kuus, pisku raha. Palk on neil hoopis väike, nad teevad lihtsalt suurest missiooni[tundest] seda tööd. Ja samas toodi näiteks, et Lätis, Rootsis ja Soomes, nagu siin Helmen Kütt ütles, igal pool on need tagatised kõik alles, neid inimesi hinnatakse, see on nagu riigi uhkus ja au.

Ja muide sama rääkis meremeeste esindaja. Mõtleme küll, et meremees, mis on, tore-tore. Kolm neljandikku aastast kodunt ära. Nendel puudub igasugune normaalne pereelu, nagu nad väitsid. Nende seas on palju stressi, enesetappe ja nii edasi ja nii edasi.

Need on need erialad, teistmoodi erialad, kus võiks ja peaks ikkagi säilitama selle pensioni. Tekib küsimus, miks üldse neid eripensione omal ajal tehti, et nad saavad varem pensionile teatud ametikohtadelt. See on ju kõigile selge, et [töötamine] tervist kahjustavates või rasketes töötingimustes või on nad teinud sellist tööd, millega kaasnevad enne vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või vähenemine – need on need töökohad. Ja üle päeva [uut ametit] ikka ei õpi. Siin võib olla, et alles aastate pärast see hakkab toimima. Ega ei ole niisama, et kui sa oled aastaid harjutanud kuus päeva nädalas ühtemoodi, siis lähed kohe kontorisse ja saad hea palga peale ja kõike oskad teha. Ei ole see nii lihtne.

Ministeeriumi poolt nad palju midagi väita ei osanud – see oli ametnik, kes seal kohal oli –, noh, et nende pensioni makstakse eakate pensioni arvelt. Aga see on teine asi: nendel on väljateenitud aastate pension. Nii et väga-väga kurb.

Loomulikult kutsuti ministrid meile järgmisse komisjoni kohale. Aga nad ei vastanud küsimusele, miks nad kohale ei tulnud, isegi ühesõnaliselt. Oleks keegi öelnud, et ta ei saanud tulla. Ei, lihtsalt ei vastanud. Ja Peep Peterson rääkis ainult oma ametiühinguaegsetest kokkulepetest. Nii et see kõik kokku oli väga imelik.

Tahamegi teile öelda, et Keskerakond ei toeta seda eelnõu, kuna läbirääkimised sotsiaalpartneritega on olnud formaalsed ja kokkuleppeid pole täidetud. Aitäh!

15:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kert Kingo, palun!

15:22 Kert Kingo

Ma võtan igaks juhuks lisaaega.

15:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

15:22 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te meid vaatate! Seda eelnõu võib minu arvates nimetada Eesti kultuuri vaenulikuks, see on üks valus samm Eesti kultuuri hävitamise poole. Kõigepealt ma vahendan Eesti Balletiliidu ja Eesti Teatriliidu esindajate sõnu, mis natuke avab nende töö tausta.

Balletiartistide, vokaalsolistide ja puhkpillimängijate ametid on sellised, mida ei ole võimalik pidada vanaduspensionini. Eestis on balletitantsijatel ainult kaks võimalikku tööandjat: Rahvusooper Estonia ja Teater Vanemuine. Kokku töötab Eestis praegu 94 elukutselist balletitantsijat, kellest 24 on Eesti päritolu või eestistunud tantsijad. Neid, kes töötavad väljateenitud aastate pensionini, on väga vähe. Balletitantsijad töötavad kuus päeva nädalas, augustist jaanipäevani. Ballett on kunst, aga selle tegemiseks peab olema tippsportlane. See tähendab, et kõrvaltegevuseks aega ei ole.

Balletiartistide palk on nende ainus sissetulek ja enamikul on see täna riikliku kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk. Paraku ei mahu täismahus keskharidus riikliku tellimusega kutseõppes balletitantsija ettevalmistusse. Tallinna Muusika‑ ja Balletikool annab keskerihariduse. Kuna erialaainete programm on [nende koolituses] niivõrd mahukas, siis ei ole see tavapärane keskharidus. Kui 40‑aastane lavatee lõpetanud artist läheb tegema mingit uut tööd, on ta veel rohkem algaja kui 20‑aastane keskkoolilõpetaja.

Küsimuse all on Eesti riigi rahvusliku kõrgkultuuri jätkusuutlikkus. Balletiartistid, vokaalsolistid ja puhkpillimängijad ei ole oma karjääri lõppedes invaliidid, vaid lihtsalt omaenda eriala jaoks jäänud liiga vanaks. Nende töö on lõppenud füüsiliste ja bioloogiliste muutuste tulemusena. 50‑aastaselt inimene ei tantsi enam laval, sest ta ei ole selleks suuteline ja see ei näe hea välja. 45‑aastasel lauljal ei pruugi selleks enam häält olla, aga ta on nii‑öelda terve inimene. Nende tööaeg sellel erialal saab lihtsalt läbi.

Praegu kehtiv balletiartistide eripension on 319–400 eurot kuus. Selle nimel tehakse 20 aastat väikese palgaga ja väga rasket tööd. Pension säilitab väga olulise komponendi ehk haigekassa kindlustuse. Arusaadavalt ei taga selline pension majanduslikku kindlust.

Milliseid lahendusi ministeeriumist pakuti? Sotsiaalministeeriumi esindajate jutus on läbivalt teema, kuidas tuleb lihtsalt töötukassasse minna, ümber õppida ja siis kohe tööle minna. Tekib küsimus, kui palju ministeeriumi töötajad, sealhulgas ministrid on kursis sellega, et tööturg ei toimi niimoodi, et paber on käes ja asun kohe tööle. Ainult diplomist ju tihti ei piisa, tööturul nõutakse ka töökogemust. Kultuuritegelastel on selgelt keeruline karjäärivahetust teha nii, et nad oleksid tööturul konkurentsivõimelised. Kui kõik suunatakse õppima uut eriala, siis kas ministeeriumid kindlustavad neile ka töökohad?

Ministeeriumide väide, et Eestis on tugev tööjõupuudus ja seega probleeme ei saaks justkui tulla, on rohkem kui piinlik. Eestis on tööjõupuudus väidetavalt eriti IT‑sektoris, on ka lüpsjate ja ehitajate puudus. Kas te tõesti kujutate ette, et balletiartist või vokaalsolist läheb ehitajaks, lüpsjaks või saab üleöö IT‑spetsialistiks? Mis saab tantsijast, kui tema karjäär lõpeb ja tal ei ole ühtegi sissetulekut? Kas ta on süüdi selles, et niivõrd pikkade tööpäevade jooksul ei ole tal olnud võimalik õppida mingit muud eriala?

Väljateenitud aastate pension ei ole vanaduspension, inimene teenib selle välja oma ametikohal 20‑ või 25‑aastase staažiga. Sotsiaalministeerium leiab aga, et 150 000 eurot baleriini peale on väga suur summa. Samas maksid nad hiljuti haigekassa juhtidele 114 500 eurot lisaks täiendavatele palkadele. Raha ju on! Millest me siin räägime? Ühtesid kullatakse sadade miljonite ulatuses, teistele ei leita poolt miljonit eurot. Selline on praeguse valitsuse poliitika. See on lihtsalt niivõrd häbiväärne. Enne kui muutustega edasi minna, peaks laual olema uus, põhjalikult läbi arutatud pakett. Täna seda ei ole. Toimivat süsteemi ei tohiks murda lubadustega, et kunagi äkki tehakse uus parem süsteem.

Nii poolikut eelnõu lihtsalt ei saa toetada. See on väga halb praktika ja sellist praktikat ellu viies kaotab Riigikogu oma tõsiseltvõetavuse. Aitäh!

15:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun! (Helle-Moonika Helme palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

15:28 Helle-Moonika Helme

Lugupeetud eesistuja! Hea komisjoni esimees! Head kolleegid ja kõik, kes meid praegu ekraani taga jälgivad! Esmaspäeval, kui mäletate, ma tegin enne selle nädala päevakorra kinnitamist ettepaneku see punkt ehk Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 710 kolmapäevasest ehk siis tänasest päevakorrast välja võtta. Kahjuks Reformierakond lükkas selle ettepaneku tagasi, millest on kahju.

Mis mind aga ajendas seda ettepanekut esmaspäeval tegema? Selleks on kaks põhjust. Esiteks, kuigi selle eelnõu juhtivaks menetlejaks on sotsiaalkomisjon ja selle eelnõu on koostanud algselt Sotsiaalministeeriumi ametnikud, on sellel väga tugev puutumus kultuuriinimestega, sest nemad on selle eelnõu subjektid, mistõttu ma tunnen, et minul kultuurikomisjoni liikmena – ja mitte ainult, ka Riigikogu liikmena – on vastutus nende inimeste ees, kelle elusid see seadus väga otseselt puudutama ja mõjutama hakkab.

Kultuurikomisjon on sellega nii palju seotud, et selle seaduse kohaselt on pandud Kultuuriministeeriumile kohustus pakkuda seaduse võimaliku jõustumise järgselt neile inimestele, kellelt see väljateenitud aastate pension ära võetakse, mingisugune väljumisplaan või ‑strateegia. Kuid esmaspäevasel kultuurikomisjoni istungil, kus me seda eelnõu järjekordselt arutasime ja kuhu oli kohale tulnud Kultuuriministeeriumi kantsler, sai selgeks, et isegi nüüd, 12. tunnil ei ole tegelikult Kultuuriministeeriumil pakkuda neile inimestele väärikat ja toimetulekut tagavat väljumisstrateegiat. Ehk piltlikult öeldes me viskame inimesed kõigepealt tänavale ja alles siis hakkame vaatama, kas me neile mingi peavarju leiame.

Lühidalt öeldes võetakse balletiartistidelt, ooperisolistidelt ja puhkpillimängijatelt, keda see seadus puudutab – ja ma räägin siin kultuuriinimeste eest –, ära igakuine keskmine väljateenitud aastate pension. Ka nendest arvudest on räägitud, aga keskmiselt on see 350 eurot. Ja asemele pakutakse tingimuslikku võimalust seda raha hakata kasutama erinevate koolituste kaudu, kui nad otsustavad ümberõppe kasuks. Ehk see raha võetakse inimestelt ära ja jagatakse laiali erinevatele koolitajatele, programmidele. Nojah.

Samas on need inimesed oma karjääri pühendunult ehitanud juba lapsest peale. See on väga spetsiifiline karjäär ning töö iseloom on tervist ja organismi kiirelt kulutav. Siiani on väljateenitud aastate pension olnud nendele inimestele üks motiveeriv osa karjääri planeerimisel, mille tulemusena meil kõigil on olnud võimalus osa saada omamaisest kõrgkultuurist, mida teevad ja hoiavad meie oma inimesed, mitte väljastpoolt imporditud muusikud, kes kindlasti ei taju laiemalt meie kultuuriruumi ega suuda mitte iial sellesse integreeruda samaväärselt nagu Eestis sündinud ja kasvanud andekad lapsed ja noored.

Sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni ühisistungil eelmisel nädalal tuli väga selgelt välja, et Sotsiaalministeeriumi ametnikele on kultuuriinimeste mured täiesti mõistetamatud. Sellist arrogantsust ja häbematut ja üleolevat suhtumist inimeste muredesse nii Eesti kõrgkultuuri jätkusuutlikkuse pärast kui ka isikliku toimetuleku pärast pole mina isiklikult ammu kohanud.

Kultuuriinimesed olid kohal, hoidsid lippu kõrgel ja ei vaikinud – ja tänud neile selle eest! Me saime kuulda nende murest tuleviku pärast ja mõistsime, et ministeerium on hanitanud nii Riigikogu liikmeid, komisjonide liikmeid kui ka avalikkust. Ma mäletan, et millalgi selle menetlusprotsessi käigus küsisin ka ise, et ilus jutt küll, aga kas huvigruppidega on räägitud, kas neid on kaasatud ja milline on nende arvamus. Vastus oli: jah, on kaasatud ja neil vastuväiteid pole ja üleüldse praegusi baleriine, lauljad ja puhkpillimängijaid see ei puudutagi.

Komisjonide ühisistungil aga selgus, et tegelikkus on olnud midagi muud. Ministeerium oli küll huvigruppe oma plaanidest teavitanud ja küsinud arvamust, aga kuna teatriliit ja balletitantsijad ütlesid, et nemad seda eelnõu sellisel kujul kindlasti ei toeta, ja tegid eelnõu kohta ka oma ettepanekuid, siis ministeerium lihtsalt vastas, et neid ettepanekuid ei arvestata ja ministeerium läheb selle eelnõuga edasi.

Mina ei saa aru, kuidas peavad Sotsiaalministeeriumi kõrgepalgalised ametnikud nii iseenesestmõistetavaks, et neil on õigus tulla sealt kuskilt kõrgustest teiste inimeste elu oma äranägemise järgi korraldama ja kontrollima, neilt raha ära võtma, nende arvamustest, vajadustest ja väärikusest kõrgilt üle sõitma. Inimestest, kes tipptasemel oma eriala professionaalidena saavad meie muusikateatris kätte kultuuritöötaja miinimumpalga 1600 eurot – nüüd, peale seda tõstmist – miinus maksud, ja teevad selle eest pühendunult oma tööd 24/7, loovad seda imelist maailma kõrgel kunstilisel tasemel!

Selle töö üks oluline osa oli siiani teadmine, et kui nende töö saab otsa – ja see aeg saabub nooremalt kui tavaline vanaduspension, kuna töö iseloom on selline –, siis nad saavad jääda väljateenitud aastate pensionile. Nüüd aga leitakse, et see on riigile liiga suur kulu ja see tuleb ära võtta.

Esmaspäeval kultuurikomisjoni istungil selgus Kultuuriministeeriumi kantsleri sõnavõtust, et Kultuuriministeeriumil ei ole jätkuvalt mitte mingeid kokkuleppeid. Ei ole mingit väljumispaketti nendele inimestele pakkuda. Ja küsimusi oli rohkem kui vastuseid. Kantsleri sõnad olid olukorra kirjeldamisel ebalevad: "võib-olla", "lootus on". Täiesti mõistetamatuks jääb, miks tahetakse selle eelnõuga jätkuvalt edasi minna, kiiresti liikuda kolmanda lugemise poole eesmärgiga see nui neljaks enne valimisi vastu võtta.

Ja nüüd tuleb teine põhjus, miks ma esmaspäeval tegin ettepaneku see seaduseelnõu päevakorrast välja võtta. Me saame ju kõik aru, et see on läbimõtlemata, toores eelnõu. Ja selline tegutsemine on seadusandliku praagi tootmine, millega ei tohiks ükski endast lugupidav parlamendi liige nõus olla. Me ei tohiks parlamendis juurutada sellist tava, et me teeme seadusi kiirustades, räpakalt, inimestest mitte hoolides, nendega mitte arvestades.

Ja seadusandjatena ei tohiks me leppida ka sellega, et ministeerium dikteerib meile tempo, ministeerium dikteerib meile tingimused ja valitsus, kes ministreid iga hinna eest toetab, laseb koalitsioonil kummitempli alla lüüa eelnõule, mis võtab niigi väikesepalgalistelt kultuuriinimestelt ära neile olulise sissetuleku ja loob tunde, et riik ei väärtusta nende panust meie oma kultuuri, ei väärtusta meie oma inimeste loodud kõrgkultuuri.

Ma loodan, et te kõik nägite eile uudist, kuidas meie rahvusooperi balletitrupp sai enneolematu vastuvõtu ja suure tunnustuse osaliseks nädalasel turneel Iirimaal. Ja siis me menetleme siin saalis seaduseelnõu, mis ütleb, et need inimesed ei ole olulised, nad ei ole seda väljateenitud aastate pensioni väärt. Kuigi nad esindavad tipptasemel Eesti riiki kõikjal maailmas, tehes seda ilmselt kaugelt-kaugelt paremini, kui seda teeks minister, kes sellise eelnõu siia menetlemiseks meie lauale on toonud. Saate aru, et see kõik toodab lihtsalt järjekordselt meie inimeste pettumust oma riigis! 

EKRE fraktsioon kõige eespool nimetatu tõttu seda eelnõu ei toeta ja teeb ettepaneku 710 SE teine lugemine katkestada. Saame näha, kuidas hääletavad sotsiaaldemokraadid, kelle loosung valimistel on olnud alati "Inimeste eest!", või Reformierakond, kes oma valimisreklaamides räägib kõrgkultuuri ja kultuuriinimeste eest seismise olulisusest. Aitäh!

15:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Raimond Kaljulaid, palun!

15:36 Raimond Kaljulaid

Austatud ametikaaslased! Ma juhin Riigikogus ühte teist komisjoni. See [praegune teema] ei ole kindlasti otseselt minu eriala ja seetõttu ma ei hakka sõna võtma selle kohta, kas tervikuna see reform on asjakohane ja piisavalt hästi läbi mõeldud või mitte. Siin ma saan tugineda heade kolleegide ja väga austatud komisjoni juhi Helmen Küti arvamusele, kellega ma olen ka sellest eelnõust rääkinud. Küll aga soovin ma nii nagu mitmed eelkõnelejad väljendada solidaarsust eelkõige just balletitantsijatele. Kindlasti me kunagi tulevikus majanduses jõuame niikaugele, et suurema osa tervist kahjustavast tööst tööstuses, energeetikas, sellistes valdkondades, teevad ära masinad, teeb ära tehisintellekt.

Ega see ei olegi ju õige, et inimene töötab kogu oma elu maa all või sellistes tingimustes, mille tõttu tema tervis saab kahjustada ja ta ei [saa] elada teistega võrreldes täisväärtuslikku elu. Loomulikult peame me ükskord sinna jõudma, et kõigi inimeste töö on selline, mis nende tervisele sellisel määral halvasti ei mõju. Aga paraku me mitte kunagi ei jõua sinnamaani, et me balletitantsijate asemele saame võtta tööstusrobotid või tehisintellekti, samamoodi, kui me räägime [näiteks] orkestrimuusikust. Kultuurivaldkonnas on niimoodi, et kogu mõte on just nimelt see, et seda tegevust tehakse inimestelt inimestele saalis nüüd, siin ja praegu. Ja seetõttu on loomulikult Riigikogu kohustus seda seaduseelnõu kaaludes seda silmas pidada ja selle sihtgrupiga eraldi väga hoolikalt arvestada.

Teine asi, mis tuuakse selle eelnõu juures välja, ma lugesin seda, et räägitakse karjäärist, ümberõppest, et inimene teeb karjääris mitmeid pöördeid. See kõik vastab tõele. Tänapäeva elus, loomulikult, inimesed vahetavadki eriala kindlasti rohkem ja sagedamini, kui seda tehti varem, ja me peame oma tööturu korraldust kaasajastades selle kõigega arvestama. Aga taas kord, kui me räägime konkreetselt balletitantsijast, siis see ei ole päris tavaline töö või päris tavaline karjäärivalik, vaid see on ikkagi pigem kutsumus. Tantsijate puhul eriti on see lapseeast peale nende inimeste kogu elu sisu, kogu elu mõte. Vähe on selliseid erialasid, kus praktiliselt kõik, mida inimene teeb, tema unetunnid, tema toitumine – kõik on tegelikult selleks, et olla tööl selle lühikese aja jooksul, kui ollakse laval absoluutses tippvormis. Seda ei olegi võimalik mitte millegagi võrrelda. Kui vaadata seda töökohtade või ametialade loetelu, kellele on ette nähtud need soodustingimustel pensionid, siis need on kõik väga olulised ametid. Aga kahtlematult balletitantsija amet on midagi täiesti erinevat.

See on kõik selge. Kolleegid rääkisid sellest ka. Tõepoolest, ka suurusjärgust, millest me siis räägime. Täna me kokkuhoiu ja süsteemi lihtsustamise ja reformi eesmärgil võtame sellelt balletitantsijalt ära 300–400 eurot kuus, aga see teeb 30 aasta peale kokku suurusjärgus 150 000 eurot. See on väga suur raha tegelikult. Ja küsimus on selles, et kui on vaja kokku hoida, siis kas just tingimata baleriinilt 150 000 euro käest ära krabamine peab olema esimene koht, [mille kallale] minna.

Aga mida edasi teha? Mulle tundub, et ilmselt üks võimalusi on see, et selle eelnõu teise lugemise võime me küll lõpetada, aga tõepoolest, nagu Helmen Kütt ütles, see ei ole selle seaduse raames lahendatav, see on ministeeriumi poolt lahendatav küsimus.

Kui tohib, palun minuti lisaaega.

15:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolm minutit lisaaega.

15:41 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Meil on enne lõpphääletust vaja kindlat teadmist, kas see lahendus, mis puudutab kultuurivaldkonna inimesi, on olemas või ei ole ja kui on, siis milline see on. Siis saab Riigikogu täiskogu kujundada seisukoha, kas seda eelnõu kolmandal lugemisel saab toetada, kas seda saab vastu võtta, kas seda saab jõustada. Siin on välja pakutud mõte, et katkestada kohe teine lugemine. Selle miinus on muidugi see, et nagu mainitud, tegemist on laiema, suurema reformiga, millest kultuuriinimesed, tantsijad moodustavad ühe osa, ning me nagu pühime selle juba läbi mitme valitsuse veetud, mitme ministri veetud reformi laualt maha. Ja see võib-olla ei oleks praegusel hetkel kõige mõistlikum lahendus.

Minu ettepanek oleks see, et ärme lükkame seda eelnõu tagasi. Aga meil on siin väga mitmed fraktsioonid markeerinud, et teatud ametialade puhul on üleval väga tõsised küsimused. Need küsimused peavad vastuse saama ja ilma nende vastusteta on üpris keeruline ette kujutada, kuidas selle eelnõuga päris lõpuni minna saab. See on minu pakutud lahendus. Aitäh!

15:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Marko Šorin, palun!

15:42 Marko Šorin

Hea aseesimees! Head kolleegid! Kui lihtsalt eelmise kõne lõpust kinni haarata, siis EKRE fraktsioon ei teinud ettepanekut tagasi lükata – seda teisel lugemisel teha ei saa –, vaid katkestada. Nii et see ei tähenda seda, et me ei saa seda ettepanekut toetada.

Aga kõnepulti ma tulin selle tõttu, et väljendada muret, kuidas on see protsess just viimase kahe nädala jooksul mulle kui Riigikogu liikmele, kultuurikomisjoni liikmele paistnud. Meid kui Riigikogu liikmeid pannakse ajalise surve või, ütleme, tõdemuse ette, et teie aeg hakkab otsa saama, 5. märtsil on valimised ja midagi on vaja kiiresti teha, sest muidu laual olevate eelnõude [menetlus] katkeb sellel hetkel, kui teie volitused lõpevad.

Ma leian, et mitte ühtegi otsust ei tohi Riigikogu vastu võtta ajalise surve tõttu. Samuti ei garanteeri ühegi seaduse kvaliteeti see, kui seda pikaajaliselt menetletakse. See tõi mälestustest üles kunagi [menetletud] korrakaitseseaduse, mida tookord Riigikogu liikmed põhjendasid sellega, et see on ääretult hea seadus, sest seda on menetletud seitse aastat. Ehk see oleks nagu garantii, et see on hea seadus. Selle tulemusena korrakaitseseadus võimaldas seda, et isegi presidendipalee ees oleks võinud vabalt lahti korkida õllepudeli või miks mitte mõnda kangemat jooki. Mäletate, see muutus lausa narruseks. Kadrioru lossi juurde pandi isegi joomist lubavad märgid. See pani lõpuks tookordsed parlamendiliikmed end liigutama ja see seadus muudeti ära.

Nii et me ei tohi ühelegi sellisele survele alluda, sest vastutus ühiskonna ees lasub meil, 101 liikmel. Ja need inimesed, keda see seadus puudutab, või nende lähedased vaatavad meie otsa, kuigi me ei ole pruukinud selle protsessiga rahul olla.

Kui esimene lugemine toimus eelmise aasta novembrikuus, siis see möödus peaaegu märkamatult, aga samas nüüd, teise lugemise eel on saanud selgeks, et mitte kõik asjaosalised ei ole kaasamisprotsessis osalenud ja paljud asjad on nende jaoks üllatuslikud. Alles nüüd on käima läinud protsess, mis on näidanud, et kompromissi pole tegelikult üldsegi leitud. Põhjendus, et midagi on tulemas, usaldage meid – täpselt selline mulje jäi esmaspäeval kultuurikomisjonis, kus Kultuuriministeeriumi kantsler ütles, et midagi on tulemas, me tutvustame seda veebruaris-märtsis. Muideks, 5. märtsil on valimised, siis lõpevad selle koosseisu volitused. Midagi on tulemas, võtke see seadus vastu.

See viib vägisi mõtted mustale huumorile. Ma vabandan juba ette, aga see on nii, justkui rahustataks ülespoodavat, et selleks, et see protsess oleks talle vastuvõetavam ja meeldivam, võib ta poomisnööri värvi ise valida. Tundub ju absurdne?

Komisjonis tutvustati ühte varianti, et senine summa, mida inimesed väljateenitud pensioniga saavad, suunatakse nende ümberõppele. See on tingimuslik, mitte midagi ei ole enam sellist, mille kohta saaks öelda, et see on kõrgkultuuri pakkujate poolt välja teenitud. Ja mis peamine, karjääripööramise keerukust või lihtsust saavad paraku päris paljud meist peale märtsikuud ise kogeda. Aitäh!

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

15:47 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Seesama [eelnõu], mida me praegu siin menetleme, on järjekordne praak – seekord mitte Riigikogu, vaid valitsuse tegevuse [praak].

Vana-Rooma õiguses on selline põhimõte, mis kehtib ka tänapäevases jurisdiktsioonis: lepingud on täitmiseks. Sellesama pensioni[seaduse] menetlemise juures on sõlmitud hea tahte kokkulepe sooduspensionide reformimiseks. See on kahel leheküljel. Ja see on üks olulisi komponente kogu selle seaduseelnõu menetlemise juures. Näiteks punktis 2 on kirjas, et sotsiaalpartnerid ehk Sotsiaalministeerium, ametiühingute keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit töötavad möödunud aastaks koostöös välja karjäärivahetust toetava tööturumeetmete paketi eesmärgiga toetada tööalaseid üleminekuid kuni viieaastase perioodi jooksul, mis – rõhutan – ei halvenda karjäärivahetajate olukorda. Aga [asi] on selles, et seda punkti ei ole täidetud.

Kui ma sotsiaalkomisjonis selle teema välja tõin, siis Signe Riisalo ärritus selle peale, ütles, et ei, baleriinidega on täiendavalt läbi räägitud ja uusi ootusi karjäärivahetuseks ei ole nad esitanud. Mind ei huvita see, mida räägib Signe Riisalo. Mind huvitab see, kas see leping on täidetud või mitte. Igatahes sellist dokumenti sotsiaalkomisjonis ei esitletud.

Samuti on rikutud sellesama hea tahte kokkuleppe kolmandat punkti, mis räägib sellest, et möödunud aasta lõpuks oleks pidanud olema kirjas ka tööst põhjustatud haiguste kiire hüvitamise süsteemi põhimõte. Ei ole seda dokumenti. Ei ole ka seda dokumenti, mille alusel Sotsiaalministeerium koos Rahandusministeeriumiga, kaasates sotsiaalpartnerid, koostab ja esitab möödunud aasta novembriks jätkusuutlikkuse analüüsi.

Keda võib selles asjaolus süüdistada? Selle lepingu pidid täitma kolm institutsiooni: Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler, ametiühingute keskliidu esimees ja tööandjate keskliidu tegevjuht. Seda ei ole tehtud.

Mis ma tahan sellega öelda? Ma tahan öelda seda, et sellesama seaduseelnõu alla käib kuskil üle tuhande eriala, tõsi küll, osa neist on juba praktiliselt kadumas, aga osa on alles. Sellega tehakse nende inimeste olukord väga hulluks. On tehtud mingisugune näidisprotsess, kus püütakse jätta head muljet. Aga tegelikult on eesmärgiks teatud inimeste gruppide vaeseks tegemine.

Täpselt nii, nagu on ka muudes elust tulenevates, ühiskonnast tulenevates asjaoludes. Nii nagu elektri hind aetakse üles, kütuse hind aetakse üles, varsti tuleb meile peale ka bensiini‑, kütusemaks ja tuleb peale toiduainete lisamaks ja toasoojamaks. Nii, nagu hävitatakse maaelu. See on see programm, mida praegune Reformierakonna valitsus teeb.

Mis ma tahan selle kõigega öelda? See on sisuliselt selle elanike ja töötavate inimeste grupi viimine vaesusseisundisse. Sellepärast, et nendega pole läbi räägitud. Mind ei huvita see, mida Reformierakonna minister Signe Riisalo ütleb mulle jutu sees, et kõik on tehtud ...

Palun lisaaega.

15:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

15:52 Kalle Grünthal

... ja nendega on räägitud. Ei huvita! Hea tahte kokkulepe on sõlmitud kirjalikult ja siin peavad olema taga ka kirjalikud dokumendid. Kõik muu jutt on jura. Ja seetõttu ma ei hakka rääkima üle seda, mida rääkis siin Moonika Helme emotsionaalsel tasandil. Aga see eelnõu ei kõlba kuskile, sest valitsus ei ole oma tegevuses lähtunud nende inimeste huvidest ega pidanud kinni ka hea tahte kokkuleppest sooduspensionide reformimiseks. Aitäh!

15:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

15:53 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased nii siin saalis kui ka kabinettides! Inimesed, kes te meid jälgite! Ja see huvirühm, keda puudutab see pensionide niinimetatud kärpimine või mis ta on! Minule jäi täiesti arusaamatuks, mis suurt probleemi me maailmas parandame, kas see on edasilükkamatu ja kui palju me muudame [elu] helgemaks.

Saadikutena me teame, et see hakkab kehtima alles 2030, teistel elualadel 2040. Mingi vahe on tehtud, keegi on otsustanud. Ma tsiteeriksin ühte Tõnu Trubetsky laulujuppi: "Keelatud. Kõik halb on ammu ära keelatud ja murepisar alla neelatud. [Jah] kõik on hea." Siis, kui saabub aasta 2030, võib-olla jõuab see sõnum ka nendeni, keda see muudatus puudutab. Aga ega meie enne siin ei menetle, sest me ütleme, et aastal 2023 Riigikogu otsustas ära, nii on juba tehtud ja las ta olla. Kui me tahame mingit muudatust sellele järgmistes koosseisudes, siis öeldakse: jaa, ministeerium teeb väljatöötamiskava, tal on mingi plaan. Hea tava või see kokkulepe, millest siin räägiti mitu korda, mis ei ole veel kuskil kellelegi jõustunud ja mis alles tuleb, jätabki meile, seadusloojatele, mingi kindlustunde, et me usaldame täielikult neid ametnikke, kes on selle mõttega välja tulnud. Ma ei tea, mis on ajendanud neid seda tegema. Võib-olla see, et nooremad inimesed mõtlevad tegelikult enda tuleviku peale. Kas ka suunamudija kvalifitseeruks selleks, et saada erisoodustuspensioni? Ma ei tea. Selle eelnõu puhul ongi nii, nagu Belka ütleb: arvestades kõiki plusse, kokku tuleb miinus.

Meie peame nüüd otsustama. Ma ei ole kuulnud mitte ühtegi kiiduavaldust mitte ühegi saadiku käest, et see on väga hea mõte. Ma ei ole kuulnud ka seda, et keegi ütleks, et oh, selle võiks kirjutada suisa enda erakonna programmi. Et jaa, meie oleme need, kes me läheme ja päästame maailma sellest hukatusest. Ma ei saa aru, milleks meil see MUBA üldse oli vaja ehitada, kui me tegelikult nullime baleriinid ära. No see võib tunduda ju mõnele tõesti natuke kentsakas, et mehed sukkpükstes siputavad lava peal, eks ole, ja nüüd tahavad pensioni saada. Nagu näitlejate ja muusikute puhulgi, et see ei ole ju midagi, lähed ja loed mingi teksti ära, teed enda tilu‑lilu, ega sa sinna suurt ei panusta.

Aga ma tahan täna rääkida ühest mehest, kelle nimi on Simmu Vasar. Tema oli viimane Kaitseväe orkestri juhataja. Tema on minu lapsepõlvest‑nooruspõlvest, oleme koos bändigi teinud, trompetimängija. Ta oli ka Brüsselis, täiendas ennast seal kaitseväe alal, ja ta rääkis – ma ei mäleta täpselt, kuidas see oli –, et ta kindlustas trompetimängijana enda huuled ära. Aga juhtus nii, et poolteist aastat tagasi juhtus trauma ja tema alahuul [ei ole enam] nii töökorras, et professionaalsel tasemel [mängida]. Tema vanem vend Jaak Vasar on meil tipptrompetist, temal seda häda ei ole. Ma ei tea sellest spetsiifikast mitte midagi, mis võib juhtuda puhkpillimängijatega, kas kopsud ei pea vastu või nii. Aga temal oli just see huule asi. See on sinu tööriist, see on sinu karjäär, kui palju sa saad õpetada praktiliselt võib‑olla tulevasi põlvkondi.

Aga mis sõnumi see annab tegelikult edasi tulevikku? No ballett on meil alarahastatud, ta on kuidagi jäänud sellisesse vaeslapse ossa ja ta on seda kogu aeg olnud. Aga see sõnum tegelikult innustab noori, et nüüd me tegime MUBA maja ära. Me saime anda märku, et see on meie jaoks oluline. Teistpidi me näeme, et see ei ole ikka perspektiivne eriala, et sa treenid, paned enda tervise tuksi, aga riik sinu panust ei väärtusta. Võib-olla varsti on ka stjuardessid, võib-olla, ma ei tea, kes.

Ma arvan, et lihtsalt noored inimesed, näppides oma telefoni, on võtnud vastu seaduse. Nad nimetavad seda multitasking'uks. Üks mees istus bussipeatuses, tegi suitsu ja tal oli pangalaen kaela peal – see on ka multitasking. Paluks ikka selliseid seadusi, mida me siin julgeme vastu võtta! Mina ei toeta seda seadust. Aitäh!

15:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Selle muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 710 teine lugemine lõpetada, aga EKRE fraktsioon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada ja ma panen selle ettepaneku hääletusele.

16:00 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 710 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:00 Aseesimees Martin Helme

Katkestamise ettepanekut toetab 33 saadikut, vastu on 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega on teine lugemine lõpetatud.


6. 16:01 Maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE) teine lugemine

16:01 Aseesimees Martin Helme

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 745, ka see eelnõu on teisel lugemisel. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Heiki Kranichi!

16:01 Heiki Kranich

Härra juhataja! Head kolleegid! Kõnealust eelnõu on Riigikogu esimesel lugemisel juba arutanud ja ma ei hakka selle eelnõu sisu, mis on valdavalt tehnilist laadi, siinkohal üle kordama. Kui kellelgi on sellekohane ettepanek, võin ma seda loomulikult täiendavalt teha.

Esimese ja teise lugemise vahel jõudis komisjoni kaheksa muudatusettepanekut, millest kuus on keskkonnakomisjoni tehtud ettepanekud ja kaks Riigikogu liikmete Heiki Hepneri ja Tarmo Kruusimäe tehtud ettepanekud. Komisjoni ettepanekud on olnud valdavalt tehnilist laadi. Heiki Hepneri ja Tarmo Kruusimäe ettepanekutel peatun pisut põhjalikumalt.

Esimene nende ettepanek sisaldas endas mõtet, et maavara kaevandamise üle otsustamine peaks olema eeskätt kohaliku omavalitsuse pädevuses. Teemat on korduvalt arutatud ja sel teemal on olemas ka kaks kohtulahendit, täpsustan: Riigikohtu lahendit. Mõlema Riigikohtu lahendi puhul on jõutud järeldusele, et maavara kaevandamise üle otsustamine on põhiseaduse mõistes riigi pädevuses, ja seetõttu selle õiguse andmine ainult kohalikule omavalitsusele ei ole riigi seisukohalt vaadates riigi põhiseaduse mõttega kooskõlas. Sellest tulenevalt seda ettepanekut komisjon ei arvestanud.

Teine ettepanek sisaldas endas piirangu sätestamist, et karjäär või mis iganes ei võiks olla eluasemele lähemal kui 200 meetrit, välja arvatud juhul, kui saavutatakse selleteemaline kokkulepe. Keskkonnaministeerium väitis, et juba on kavas algatada vastavad seadusemuudatused ja seda võetakse arvesse nende muudatuste tegemise käigus. Komisjon seetõttu seda ettepanekut ei arvestanud.

Samas oli teema piisavalt aktuaalne, et toimus komisjoni erakorraline istung teisipäeval, 17. jaanuaril, kus arutati võimalikku kompromissettepanekut. Ja jõuti järeldusele, et tegelikult võiks kompromissina sätestada piirangu, et vastavat luba ei tohiks anda kaevanduse rajamiseks elumajale lähemale kui 100 meetrit. Tulenevalt protseduurikast ei olnud komisjonil võimalik seda ettepanekut jooksvalt parandusettepanekute nimekirja lisada. Seetõttu jõudis komisjon seisukohale, et esialgne ettepanek teine lugemine lõpetada ei ole antud juhul asjakohane, ja seetõttu on komisjoni seisukoht, et teine lugemine tuleks katkestada ja anda muudatusettepanekute tegemiseks täiendav tähtaeg.

Seetõttu on komisjoni muutunud seisukoht, et pärast parandusettepanekute läbihääletamist tuleks teine lugemine katkestada. Kõik.

16:05 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ja küsimused. Heiki Hepner, palun!

16:05 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Lihtsalt [stenogrammi] huvides täpsustuseks. Kas oli nii, et ma tegin ka sellise ettepaneku, et komisjon võiks minu muudatusettepanekule lisada teksti, et maakonnaplaneeringuga oleks samuti võimalik see ala määrata mäetööstusmaaks, ja et oleks seadusesse kohustus või piirang sisse kirjutatud? Siis oleks ka täidetud olnud see Riigikohtu osundatu, et teatud juhtudel võib maavarade kaevandamine olla ka riigielu küsimus.

16:06 Heiki Kranich

Aitäh! Jah, sellise ettepaneku lugupeetud Riigikogu liige tegi. Aga see on selles mõttes natuke komplitseeritud olukord, et kaeveloa andmisel ei pea lähtuma tingimata planeeringu kohaselt määratud maa sihtotstarbest. Ja tegemist ei pea olema mäetööstusmaaga, vaid tihtipeale võib sellise loa anda ka näiteks maatulundusmaa või mis iganes muu sihtotstarbega maa kohta. Ja seetõttu selle arutelu tulemusena jõudis komisjon oma – [kontrollin], et mitte libastuda – 10. jaanuari koosolekul, kus Heiki Hepner oma ettepanekuid tutvustas, siiski seisukohale, et sellisel kujul seda ettepanekut komisjon ei toeta. Nagu ma ütlesin, hiljem jõuti järeldusele, et sel teemal, mis puudutab kaugust elamumaast, peaks komisjon uuesti asja arutama ja jõudma võimalikule kompromisslahendusele.

Mis aga puudutab üldist viidet sellele, et kohalik omavalitsus võiks olla ainupädev või võiks säilitada ainupädevuse kaeveloa andmise puhul, seda komisjon jätkuvalt ei toetanud. Selleks, et asi ei jääks õhku, Riigikohus on kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 jõudnud järeldusele, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kolleegiumi hinnangul kohaliku elu küsimus ja tegemist on riigi vaates riigi jaoks olulise otsusega, mida sellisel juhul saab lahendada Vabariigi Valitsus.

16:08 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

16:08 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu on suhteliselt tehniline. Kas nendes komisjoni aruteludes tuli välja, miks valitsus tegeleb peenhäälestusega, selle asemel et lahendada sisulisi küsimusi, mis puudutavad maapõue: kaevandamine eramaadel, kohaliku kasu instrument, kaevandused, [kus kaevandamist] kunagi ei alustata, kuid ressursid on broneeritud, ja nii edasi ja nii edasi? Kas on lootust, et nüüd sellel korduskatsel, teisel lugemisel ka selliseid muudatusi võiks sellesse eelnõusse tulla?

16:09 Heiki Kranich

Kas on lootust? Härra Savisaar, te ju teate, mis sureb viimasena. Kindlasti arutati selliseid küsimusi ja siin puldis olles saan ma öelda, et mulle tegi kõige rohkem muret see, et tegelikult meil puudub piisav teadmine üleriigiliste varude asukohast, need uuringud ei ole tänase seisuga lõpule viidud. See muideks mõjutas olulisel määral komisjoni seisukohta, et tegemist on riikliku küsimusega ja kui juba riigil ei ole täna piisavat ülevaadet sellest, kus meil mingisugune ressurss asuda võib, siis ühel kohalikul omavalitsusel riigi vaates või laiemas vaates seda informatsiooni ei ole sootuks. Ja need teemad, mis teie tõstatasite, on tõenäoliselt arutelu objektiks Keskkonnaministeeriumi lubatud järgmise maapõueseaduse arutelu kontekstis.

16:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Heiki Hepner, palun!

16:10 Heiki Hepner

Võtaks kohe kolm minutit juurde ka.

16:10 Aseesimees Martin Helme

Kohe kolm minutit lisaaega, palun!

16:10 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! See, et maavarasid on vaja kaevandada, on ju arusaadav. Aga seda tuleb teha arukalt, läbimõeldult, inimesi ja loodust säästvalt. Eelnõu on jõudnud teisele lugemisele ja nüüd me kuulsime ka, et ta läheb katkestamisele, et sinna veel üks täpsustus sisse viia. Aga paraku pakub ta lahendust ainult ühele väiksele osale probleemist, mis meil selles valdkonnas on.

Mõni aeg tagasi kuulasime ära siinsamas saalis maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ja selle arutelul sai kirjeldatud neid probleeme, mis meil laual on. Oleks tõesti oodanud, et see annab teatud sisendi ka sellele eelnõule. Ma esitasin eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut ja nende valguses avan veel kord probleemide puntra, mis tegelikult vajab lahendamist. Fundamentaalne küsimus, kas tegevused, mis toimuvad meie omavalitsuste territooriumil, peavad kajastuma üldplaneeringus, on jätkuvalt õhus. Ma olen korduvalt ja korduvalt tõstnud üles küsimuse, et kaevandustegevust kajastatakse planeeringutes tagantjärele. See ei ole mitte ainult halb tava, vaid ma julgen arvata, et ka küsitav põhiseaduse valguses. Minu ettepanek oli, et kaevandusluba saab väljastada ainult siis, kui see on läbinud planeeringuprotsessi, konkreetselt üldplaneeringuprotsessi.

Maavarade kaevandamine on väga suure mõjuga tegevus ja see ei saa toimuda eraldi omavalitsuste üldplaneeringust. Maavarade kaevandamine mõjutab nii loodus‑ kui ka elukeskkonda väga tugevalt. Ei ole harvad juhtumid, kus kehtiv üldplaneering muudab kaevanduse avades selle piirkonna planeeringu sisuliselt mõttetuks, sest muudatused on olnud nii suured. Samas on üldplaneering kokkulepe omavalitsuse elanike ja teiste huvitatud osapoolte vahel. Selle ülevaatamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks tuleks läbida kas uus (osa)üldplaneeringu protsess või üldplaneeringut muutev detailplaneeringu protsess. Lisaks oleks muudatusettepaneku [arvestamine] aidanud muuta kogu protsessi, mis seda kaevandamist puudutab, õiglasemaks ja luua olukorra, kus koostöös tegutsetakse terviklahenduse nimel.

Maavarade varustuskindlust arvestatakse kümneaastase perioodiga ja sellesse perioodi on võimalik mahutada nii uuringud, vajalik planeering kui ka kaevanduse avamiseks vajaminev aeg. Keskkonnaministeerium asus seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Sellele ka komisjoni esindaja viitas ja see tugines Riigikohtu ühele otsusele. Sellele tuginedes tegin mina komisjonile ettepaneku, et kui riik või maavarade kaevandaja tahab vältida omavalitsuse üldplaneeringu muutmise protsessi või tegemist on riigielu küsimusega, siis on alternatiiviks maakonnaplaneering, mis peaks määrama vastava ala kaevandamiseks ja leiaks samal ajal antud piirkonnas kaevandustegevuse [mõju] leevendamise meetmed.

Veel kord: kaevandamise mõju ei ole ainult auk maa sees. Tema mõju võib ulatuda kilomeetrite kaugusele ning on elementaarne ja lausa hädavajalik, et nii suure mõjuga tegevus leiab planeeringus kajastamist. Ministeerium ütles, et maavarasid käsitleva maakonnaplaneeringu koostamise suutlikkus on [haarata] kaks maakonda – praegusel hetkel Rapla‑ ja Pärnumaa – nelja-viie aasta jooksul ehk Eestile jõuaksime ringi peale 30–35 aastaga. Kas tõesti on meie riik nii jätkusuutmatu? Kahjuks ei suutnud ma tõesti olla piisavalt veenev, nii nagu ka hea komisjoni esineja ütles.

Mõni näide selle probleemi sügavusest. Üldplaneeringu protsessis vaieldakse nii, et higi lendab, kas rohekoridori võib teha poolehektarilist lageraielanki. Sellesama rohekoridori servast serva ligi 300‑hektarilise kaevanduse kavandamine ei pane kulmugi liigutama ja on justkui rusikas silmaauku. Ja tõepoolest, ta tegelikult ongi nendele inimestele, kes seal läheduses on, just rusikas silmaauku. Esimesel juhul on tööd võib-olla paar päeva, teisel juhul madistatakse 30 aastat su aia taga. Kas siis ei ole seda mõju, võiks ju küsida.

Teise muudatusettepanekuga läks natukene paremini ja selle üle ma tunnen siirast heameelt, et see arutelu lõpuks viis selleni, et on võimalik vähemalt fikseerida see kaugus, mis peaks jääma konkreetselt kaevanduse ja inimese kodu vahele. Selle üle on mul hea meel. Teinekord võib ju rõõmustada ka, kui saad pool muna, mitte terve muna. Aga lahendamata on terve rida probleeme seoses talumise hüvitamisega nii elanikele, kelle elukeskkond halveneb, kui ka omavalitsustele, kes peavad tegema kulutusi probleemi lahendamiseks.

Keskkonnaministeeriumi esindajad ütlesid, et neil on kavas väljatöötamiskavatsuse koostamine maapõueseaduse probleemide lahendamiseks. Esimest korda ma käisin ministeeriumis neid muresid ja probleeme rääkimas 2019. aasta suve alguses. Nüüd on neli aastat mööda läinud, ametis on juba viies minister ja edasiminek on silmaga näha: väljatöötamiskavatsus on plaanis. See on tegelikult meie riigi võimekus. Vabandan väikese sarkasmi pärast.

Selle koosseisuga me maapõueseaduses kvalitatiivset hüpet teha ei suuda. Loodan, et uus Riigikogu koosseis võtab kohe härjal sarvist ja leiab lahenduse tekkinud probleemile, nii et ei sõidetaks üle meie inimestest, loodusest, ettevõtjad saaksid kindluse, et nad ei pea tegelema asjaga, mis ei leia mõistmist, ning tehtud kulutused osutuvad mõttetuks. Ja et me ei tekitaks põhjendamatut stressi inimestes, kui keegi tuleb homme nende aia taha, lööb labida maasse ja ütleb: "Ma tahan, et siia saaks karjäär." Aitäh!

16:17 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun! 

16:17 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Head rahvasaadikud! Teadmine on loomulikult oluline. Hea peremees peab teadma, mis ta hoovis on, ja selles suhtes selle uuringute poole paremini seaduses lahtikirjutamine on kahtlemata oluline. Ja see teadmine on oluline sisend ka nendele planeeringutele, millest rääkis siin eelkõneleja, sest ei ole võimalik viia läbi omavalitsuse planeeringut, üldplaneeringut, kui me ei teagi, mis seal üldse kusagil olemas on. Sellega tuleb kindlasti edasi liikuda.

Samas on tõsi ka see, et meil on kaevandamisega märksa sügavamaid probleeme. Siin kuuldu, et Keskkonnaministeerium on algatanud taas kord ühe väljatöötamiskavatsuse, on muidugi halb uudis, sest ma tean, et möödunud aasta maikuus oli tegelikult valmis eelnõu, mis nende küsimustega tegeles ja pakkus lahendusi. Nüüd oleme juba [valmis] eelnõu juurest jõudnud tagasi väljatöötamiskavatsuse juurde, mis lükkab selle taas aastatepikkusele ringile. Aga loodame tõesti, et kui praegune valitsus selle küsimusega toime ei tule, siis järgmine leiab need lahendused, sest meil on tekkimas kriitiline puudus olulistest ehitusmaterjalidest, olgu selleks siis liiv, kruus või killustik. 

Me peame siin sõlmima mingisuguse ühiskondliku kokkuleppe, millises mahus ja millistel tingimustel me neid oma ressursse kasutame ja kui palju me hakkame nende ressursside asemel kasutama importmaterjali, mis on samuti võimalus. Ja kui me täna vaatame neid hindu, siis kohaliku materjali ja importmaterjali hinna vahe on üsna suur. Minu hinnangul pakub see väga head võimalust arutada kohaliku kasu instrumendi üle, sest ma arvan, et põhiline küsimus kohaliku kogukonna jaoks ongi, kuidas kompenseerida see ebameeldivus ja mida see piirkond võidab sellest, et sealt maa sest midagi välja võetakse. Ja see kohaliku kasu pool võiks olla kordades suurem, kui ta on täna.

Nii et ma loodan, et midagi ikkagi lisaks nendele meetritele, mida komisjon arutas, õnnestub teha veel ka selle eelnõuga. Äkki valitsuserakonnad mõtlevad korra selle peale ja teevad veel mõne olulise paranduse, enne kui see eelnõu saab seaduseks. Aitäh! 

16:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud. Neid on – mõned ikka on – kaheksa. Muudatusettepanek nr 1, esitaja on keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja on keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajad Heiki Hepner ja Tarmo Kruusimäe, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata ja ettepanekut ei saa panna hääletusele vastavalt meie kodukorraseaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanek nr 4, esitajad Heiki Hepner ja Tarmo Kruusimäe, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 5, esitaja keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 7, autoriks keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Me oleme vaadanud läbi kõik eelnõu muudatusettepanekud.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 745 teine lugemine katkestada ja uute muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. jaanuar kell 16.


7. 16:21 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu (639 SE) teine lugemine

16:21 Aseesimees Martin Helme

Seitsmes päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu 639. Eelnõu on teisel lugemisel. Palun ettekandega siia majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali.

16:22 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud vaatajad ja kuulajad! Kõigepealt, millest siis juttu on? Eelnõu on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisest.

Selle eelnõuga hinnatakse kolmandatest riikidest pärit füüsiliste isikute või ettevõtjate välisinvesteeringuid, millega omandatakse kas otsene või kaudne oluline osalus sihtettevõtjas, saavutatakse otsene või kaudne kontroll sihtettevõtja üle või omandatakse sihtettevõtja. Välisinvestor on füüsiline isik, ettevõtja või eelmainitud füüsilise isiku või ettevõtja kontrollitav ettevõtja, olenemata tema asutamiskohast. See ring, kelle puhul hinnatakse välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule korrale, on eelnõuga piiritletud, muu hulgas näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad.

Välisinvesteeringu loa annaks Tarbijakaitse‑ ja Tehnilise Järelevalve Amet ja selle loa peab eelnevalt kooskõlastama erinevate valitsusasutuste – Siseministeerium, Kaitsepolitseiamet, Välisministeerium, MKM, Rahapesu Andmebüroo, Kaitseministeerium ja nii edasi – [esindajatest] koosnev välisinvesteeringukomisjon. Seda luba menetletakse üldjuhul 30 päeva, TTJA võib seda pikendada 90 päevani ja kui on vaja lisatingimuste üle läbi rääkida, saab seda veel veidi pikendada. Välisinvesteeringu luba ei anta sellisel juhul, kui see ohustab Eesti või [mõne muu] Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Seda luba saab anda ka kõrvaltingimusega, mis paneb mõne meetme täitmise kohustuse.

[Välisinvesteeringu] usaldusväärsuse hindamise seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. mail. Eelnõu mõju ulatus majanduskeskkonnale, ettevõtluskeskkonnale on umbes selline, et nimekirja kuuluvad suurettevõtjad, kus on 250+ töötajat. Need moodustavad 24% ehk umbes veerandi kogu Eesti suurettevõtjatest. Nimekirja kuuluvates suurettevõtjates on hõivatud 45% kogu Eesti suurettevõtjate töötajatest. Nimekirja kuuluvad ettevõtjad tasusid 2022. aasta esimeses kvartalis kokku 11% kogu Eesti riiklikest maksudest.

Veel informatsiooni mõttes, näiteks Euroopas sarnastes olukordades on liikmesriigid välismaiseid investeeringuid kontrollinud ja väga suur hulk juhtumitest, 71% kiideti kiiresti heaks. Ülejäänud 29% juhtumite puhul, mida ametlikult uuriti, kiideti samuti väga suur osa heaks – 73% tingimusteta ja väike osa, 23%, kiideti heaks tingimustega. Keelati vaid 1% ametlikult läbi vaadatud investeerimistehingutest. 3% juhtudel loobusid osalised tehingust.

Eesti kohta võib veel öelda, et Eesti Panga statistika kohaselt moodustasid aastatel 2020–2021 Euroopa Liidu välistest riikidest pärit investeeringud Eestisse ligikaudu 19% investeeringute mahust. Ja suurima osatähtsusega päritoluriigid ja ‑piirkonnad olid offshore-piirkonnad, muu hulgas Jersey saar 16%, Venemaa 14%, Ühendkuningriik 13%, Šveits 8%, Ukraina 8%, Norra 6%, USA 6% ja nii edasi. Ja liigiti on see olnud umbes nii, et finantskindlustustegevus üle 20%, hulgi‑ ja jaekaubandus, mootorsõidukid veidi alla 20%, kinnisvaraalane tegevus 18%, töötlev tööstus veidi alla 15%, kutse‑, teadus‑ ja tehnikaalane tegevus veidi üle 10%.

Nüüd eelnõu enda menetlusest. Eelnõu algatas valitsus eelmise aasta 13. juunil, selle sisu ja eesmärki ma teile tutvustasin. Eelnõu esimene lugemine toimus 19. oktoobril eelmisel aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. novembriks fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon teavitas menetlusest laia ringi, muu hulgas suuremaid ettevõtlusliite, ja arvamusi tuli Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust ning Siseministeeriumist. [Moodustasime] ka ühe komisjoni töörühma, mis on majanduskomisjonis selline väiksem vorm. Arutasime läbi ja pärast seda veel MKM selle töörühma palvel arutas huvigruppidega töörühmas üles jäänud küsimusi täiendavalt. Kõige selle tulemusena sündis kuus muudatusettepanekut, viis esitas majanduskomisjonile MKM ja ühe MKM koos Siseministeeriumiga. Kaks neist on ajendatud ITL‑i ja kaubandus-tööstuskoja ettepanekutest võtta arvesse seda, mida turuosalised selle seaduse juures oluliseks pidasid.

Ja siis jõudsime menetluslike otsusteni. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 18. jaanuaril ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. jaanuaril. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

16:28 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! On võimalik küsimusi esitada, aga seda tormi ei tule. Siis avan läbirääkimised. Seda tormi ka ei tule. 

Muudatusettepanekute juurde. Eelnõu kohta on kuus muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise on samuti esitanud majanduskomisjon ja majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Neljas, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Viies, majanduskomisjoni esitatud ja majanduskomisjon on arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud selle eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 639 teine lugemine lõpetada.


8. 16:29 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) teine lugemine

16:29 Aseesimees Martin Helme

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 696 teine lugemine. Palun uuesti [kõnepulti] Kristen Michali, majanduskomisjoni esimehe!

16:29 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad ja kuulajad, eriti energeetikasektorist! Eelnõu 696 on muidugi ilmselt – ma nüüd subjektiivselt ütlen, sellel ilmselt objektiivset mõõtu päris ei ole – selle koosseisu kõige mahukam energeetikasse puutuv eelnõu, mida me oleme majandusvaldkonnas või majanduskomisjonis menetlenud. Sellega on palju vaeva näinud partnerid eri asutustes, eeskätt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meeskond Rein Vaksa juhtimisel, Timo Tatar ja teised, ja ilmselt ka teised ministeeriumid – Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium –, ja kõik osalised. Teine osa, kes on siin kõvasti panustanud, on turuosalised. Meil on toimunud päris mitmeid kogunemisi, suuri kogunemisi, nii füüsilisi kui ka online-kogunemisi. Ja ütleme nii, et seda eelnõu, mis oli juba alguses üsna oluline ja kaalukas, on selle teekonna käigus veel väga paljude muude tükkide ja osadega rikastatud, nii et ma püüangi kohe alguses öelda, mis see olulisem selles on, et oleks hiljemaks märk maas.

Eelnõu 696 mõte on taastuvenergiale ülemineku kiirendamine. Selleks vajalike tegevuste hulgas – ma lihtsalt märksõnadena märgin – on esiteks fantoomliitumiste võrgust viimine. Teine detail, mis siin kaasa aitab – tegime komisjonis ka [sellekohase] otsuse –, on liitumistaotluste info avalikuks [muutmine]. See tähendab seda, et avalikkusel, eeskätt läbi ajakirjanduse, aga miks ka mitte ise otse, on võimalik jälgida, kes millega energeetikavaldkonnas tegeleb. Ja teadupärast on avalik kontroll tihtipeale üks tõhusamaid. Siis lisandus sellesse eelnõusse, mis algas fantoomliitumiste võrgust viimisega, planeeringute kiirendamine, mis tuli mõistetaval põhjusel siia juurde, arvestades, et käimas on Venemaa [algatatud] sõda Ukrainas ja selle sõja osa on ka mängud energeetikavaldkonnas energeetikajulgeolekuga, -sõltuvusega ja nii edasi. Mul on isiklikult väga hea meel selle üle, et me saame teha samme, et me ikkagi hakkaks planeerima asju kiiremini. Tihtipeale tundub kõigile, et Eesti sees on kõik üksteise konkurendid, aga energeetikat, eriti suurt pilti vaadates, oleme me konkurendid ikkagi väljaspool olijatega. Kui me saame võrkudesse suured mahud [energiat], siis on see ka regioonis ja suurtes võrkudes oluline. Seetõttu tuleks Eestis teha kõik sammud, et meie ettevõtjad saaksid võimalikult kiiresti tootma asuda.

Siia [eelnõusse] lisandus ka mõni praktiline asi, näiteks tulumaksuvabastus elektrienergia müügist saadud tulu puhul. See on kuni 15-kilovatistele tootmistele. Rahandusministeerium lisas täiendavalt meie materjali hulka info – mida seletuskirjas ei ole, aga mis saadeti kirjalikult –, et alternatiiv sellele, hakata mahaarvamisi korraldama, oleks keerulisem, kuna inimesed ei ole arvestanud, et nad selle pealt tulumaksu peavad maksma. Ja peale selle, tulu maksustamine tõenäoliselt pärsiks seda, mida me soovime, ehk puhtamat ja soodsamat tootmist ning sõltumatust. Nendest kõrgematest väärtustest lähtuvalt on see valik tehtud.

Nüüd paari sõnaga sellest, mis need lahendused on. Olulised lahendused nende fantoomliitumiste puhul on eeskätt deposiit ja kasutamata võimsuse tasu. See tähendab tegelikult seda, et need, keda me tahame, et nad liituks võrku, või need, kes peaksid tulevikus liituma võrku, võtavad seda tõsiselt. On ütlemine, et kui keegi peab oma otsuste eest tasuma deposiidi või tagatisraha, siis küll ta kaalub need ikkagi paremini läbi. Ja sellist mehhanismi me siin rakendame. Olgu öeldud, et see fantoomliitumiste probleem – ma loodan, et ma ei ole ülekohtune, ma kuidagi ei taha kellelegi osutada, vaid pigem lihtsalt nendin fakti – on tulnud sellest, et meie võrgureeglid on mõnevõrra leebed olnud ja seetõttu meie seadusandjana siin saalis, parlamentaarses demokraatias kõrgema seadusandjana, peame hakkama tegelema võrguprobleemide lahendamisega. Ja sellepärast me sellega ka tegeleme. Deposiit on üks [lahendus] ja teine on kasutamata võimsuse tasu, mis tähendab seda, et kui kellelgi on mõni võimsus, mida ta ei [kasuta], aga võrguvõimsust hoiab kinni, siis tuleb selle eest maksta.

Detailid, sealjuures tehnoloogia muutmise keeld – nende üle veel debatt käib. Komisjoni viimane positsioon on – see tulenes aruteludest ja sellest, mis tagasiside turult tuli –, et me tehnoloogia muutmist ei luba, nagu meil ka algselt oli plaanis. Meil on olnud ka teisi ettepanekuid ja, noh, kuna me jõuame ettepanekuni, mille komisjon tegi, see teine lugemine katkestada, siis me kindlasti arutame ka neid. MKM-ist on tulnud kirjalik ettepanek. Nemad tahaksid, et siiski 10% saaks seda tehnoloogiat muuta. Kaasamise arutelul 9. novembril oli MKM-i slaidides ettepanek või vähemalt niisugune võimalus, et see võiks isegi kuni kolmandiku ulatuses olla. Noh, detaile võib veel arutada, aga meie võtsime komisjonis hoiaku, et üleminekuaeg jääb lühikeseks – neli kuud, 1. augustini sisuliselt, neli ja pool kuud, kui väljakuulutamist [mitte] arvestada – ja selle aja jooksul peavad kõik oma tehnoloogiaasjad selgeks tegema. Uusi valikuid enam selle ajaga teha ei jõua ja selleks hetkeks lõpeb see tehnoloogia muutmise võimalus ära. Seda peavad turuosalised ja ka MKM üheks nüansiks, mis deposiidi ja kasutamata võimsuse tasu järel võib-olla kiirendab turu puhastamist nendest fantoomidest. Aga [on kuulda], et [ainult] deposiit ja kasutamata võimsuse tasu pidid Lätis juba tegelikult võrke vabastama.

Liitumistaotluste avalikkust ma mainisin. See mõte on selline, et võrguettevõtja veebilehel hakatakse [liitumistaotluseid] avaldama. Seda siis tuleb ka korraldada kuidagi. Aga nii tekib kõigil ülevaade, mismoodi, kes, mis vahenditega, millisel viisil soovib justkui võrku saada. See annab ka avalikkusele kontrolli. Kui me teinekord debateerime või avalikkus debateerib, kes, kus, mis võimsusi kinni hoiab, mis seis on, kui palju on võrku vaja raha panna, siis [nüüd] tekib sellest killukesest ülevaade. Nii et ma arvan, et see on kindlasti üks väga hea printsiip. Ma loodan, et see kuidagi [ümber] ei pöördu, aga vähemalt komisjonil küll sellist plaani ei ole.

Planeeringud, mida ma mainisin. Planeeringud kiirenevad umbes ühe-kahe aasta võrra, oli ka hinnangut, et kahe-kolme aasta võrra. Noh, eks elu ise näitab. Põhimõtteliselt on nii, et riigi ja kohalike omavalitsuste eriplaneeringute puhul saab teatud juhtudel detailse lahenduse koostamisest loobuda ja on võimalik kehtestada planeering asukoha eelvaliku otsuse alusel. See muudatus annab võimaluse liikuda kohe pärast ehitise asukoha valimist planeeringute kehtestamise [etappi] ja seejärel projekteerimistingimuste andmise menetluse [etappi]. Näiteks tuulepargi puhul võimaldab see loobuda asukoha valimisele järgnevast detailse lahenduse koostamisest ja lühendada seeläbi menetlusprotsessi paari aasta võrra. Samamoodi [on võimalik] lühendada näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku aega. Eraldiseisva ettepaneku küsimise etapi ärajätmine aitab lühendada planeeringu koostamise protsessi umbes kahe kuu võrra. Ja nii edasi.

Nii et üldjoontes on see võib-olla selline viimane buss, mis läheb selles koosseisus energeetika teemal, aga see on üsna oluline, sest siia on saanud ka palju asju juurde. Kolleeg Taavi Aas küsis väga asjakohase küsimuse komisjonis, kuidas miski siia sai. Eks nii ongi, et me püüame lahendada [probleemi] nii, et võtame fantoomid võrgust välja, ja [võimaldame] seda, et me saaksime energiasõja ajal ikkagi sõjaaja kiirusega planeerida. Lisaks lahendame veel kõiki muid tehnilisi küsimusi, mis on. Tõepoolest, kapsapea, selle seaduseelnõu maht on tohutu suur.

Nüüd menetlusest ka veel paari sõnaga. Eelnõu esimene lugemine toimus 12. oktoobril 2022. Tookord muudatusi ei esitatud. Huvirühmi on teavitatud väga ulatuslikult ja arvamusi, nagu ma mainisin, on tulnud väga palju. Kõik need on eelnõu kaardil olemas. Majanduskomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette kolmel töörühma koosolekul ja kahel komisjoni istungil. Kohtusime huvigruppidega, nagu ma mainisin, nii füüsiliselt kui ka online-viisil. Viimati, 12. jaanuaril arutasime ja hääletasime muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekute loetellu on kantud 21 ettepanekut. Need on kõik juhtivkomisjoni ettepanekud, mis on esitatud koostöös MKM-i, Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga, ja kõik kirjalikud selgitused on seal juures. Komisjon arvestas täielikult kõiki muudatusettepanekute loetelus olnud ettepanekuid. Ja me oleme, nagu ma mainisin, deposiidi, kasutamata võimsuste tasude puhul ja igal pool mujal võtnud turuosalistelt jõudumööda vastu parandusi, kui on olnud mingisuguseid nüansse. Suur tänu neile eeskätt selle eest, et see tagasiside on olnud argumenteeritud.

Ma kohe vaatan, mis veel olulist on. Nojah. Ütleme nii, et olulised ettepanekud ja sisu on ära räägitud. Jõuame siis menetlusotsuste juurde. Menetlusotsused on järgmised. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 18. jaanuariks 2023 ja teine lugemine katkestada. Kuna eelnõu menetluse käigus on eelnõu reguleerimisese laienenud, on kohane eelnõu teine lugemine katkestada, et anda Riigikogu liikmetele võimalus esitada ettepanekuid muutunud teksti kohta. Seetõttu on komisjoni ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva [ehk tähtaeg on] 25. jaanuar 2023 kell 17.15. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

16:41 Aseesimees Martin Helme

Nüüd küsimused. Kalle Grünthal, palun!

16:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ilmselt te teate seda lugu, mis 3 kilovatti Riina Sikkuti andmetel maksab – 24 miljonit eurot. Ja ta ei suuda seda kuidagi [põhjendada]. Jaanuaris tegi ta mulle rõõmusõnumi, ütles: "Teate, Kalle, ei olegi 24 miljonit, hoopis 18 miljonit on 3 kilovatti!" Naerate? Mina naeran ka, ammu juba naeran.

Aga nüüd tuli mulle järgmine kiri. Üks härra teatab, et soovib oma maakodu juurde ehitada 50-kilovatise päikesejaama ja ta tegi möödunud aasta juulis taotluse liitumistingimuste saamiseks. Ja siis tuligi vastus, mitte küll 360 päeva hiljem, nagu lubati, aga tunduvalt varem. Selle kohaselt tuleb tal maksta koos käibemaksuga 5,5 miljonit eurot, pluss jaama enda ehitusmaksumus, et jaam tööle saada. Öelge, mis jama siin Reformierakonna poolt käib selle elektri, päikesejaamade ja roheenergiaga.

16:42 Kristen Michal

Aitäh! Hea kolleeg Grünthal! Minu meelest see küsimus algas paljulubavalt, hakkas juba asja poole liikuma, aga lõpuga te rikkusite ära. Ettekujutus, et need elektrivõrgud on kuidagi Reformierakonna juhitavad – no seda nad päris ei ole. Ehkki ma saan aru, et sellesse võib uskuda nagu ka sellesse, et meie juhime e-valimisi, aga selle usuga ma ei kavatse võidelda. Ma lihtsalt ütlen, et see osa küsimusest, mis puudutas probleemi, et kui keegi tahab võrguga liituda, siis maksab ta selle eest ulmelisi summasid või täpsemalt, küsitakse [ulmelisi summasid] – ma olen teile ka varem siit puldist öelnud, et minu meelest see pole normaalne. See ei ole kuidagi normaalne.

Ja selles ongi tegelikult ju probleem, millega me tegeleme. Võrku on palju selliseid – parema termini puudumisel, imaginaarseid, ehk nagu me neid energeetika valdkonnas nimetame, fantoomvõimsusi – liidetud. Mõned võimsused on liidetud selle võrra lihtsamalt, et nende liitmiseks ei ole vaja dokumentatsiooni nagu teiste võimsuste jaoks. Lihtsam on liita näiteks salvestusvõimsusi kui päikest ja tuult. Nii saavad need võimsused kinni võetud, ehkki me neid nagu [kasutuses] ei näe. Ja seetõttu mõned fantoomvõimsused võivad olla ka vanad jaamad, mis on [pandud] kinni ja mis täna enam ei tooda. Aga samal ajal käib võrgus kibe arvutamine erinevate võrguosadega ja võrgutüüpidega: kui keegi tuleb võrku, siis kuidas see võrgus välja näeb, kas tuleb ülekoormus, kas peab midagi tugevdama, mis see reaalne maksumus on, ja nii edasi. Sellest kogu see kaos algab. Võrgu maht on piiratud ja võrk on ühine avalik ressurss. Seetõttu, ütleme nii, on võib-olla sellesse ühisesse avalikku ressurssi ja võrgumahtu suhtutud mõnevõrra kergelt, mõnevõrra lodevalt. Ei ole ka EKRE-l jätkunud silmi selle kordategemiseks, kui me poliitiliselt räägime.

Aga kui me nüüd taas tõsiseks muutume, siis eks see on energeetikas selline normaalne etapp, kuhu me oleme jõudnud. Me saame aru, et meil on võimalik teistmoodi energiatootmisesse suhtuda, ja meie võrgud, mis kunagi on rajatud, ei ole mõeldud selliseks energiatootmiseks. Seetõttu neid võrke on vaja kohendada, nendesse on vaja investeerida, aga ka võrgureeglitega on vaja tegeleda. Tulevikus peakski olema see maailm ideaalis umbes selline, et kui keegi tahab toota, oma võimsust tõsta, siis ta [taotleb] liitumist sellel hetkel, kui asi tõsiseks läheb, ja hakkab tootma, mitte ei ole seal imaginaarsed sonidega tüübid, kes pargivad avaliku ühise ressursi ette ja kauplevad oma järjekorrakohaga. Nii et seetõttu kõik õige. Aga ütleme nii, et kui Reformierakond seda võrku kontrolliks, siis see töötaks tõhusalt.

16:44 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:44 Kalle Grünthal

Aitäh! Ütlen, et jutt oli päris asjalik, aga algus ja lõpp ei kõlvanud mitte kuskile. (Kristen Michal naerab.) Naerate jälle, jah? Muidugi ei kõlvanud, sellepärast et te ütlesite, et Reformierakond valitsuses ei saa mitte midagi teha, et elektri hinda alla tuua. Ma tuletan teile meelde, poolteist või kaks aastat tagasi, kui palju oli elektri hind. Mäletate? Kolm kuni kuus, seitse senti kilovati kohta. Arvate, et inimesed unustavad selle ära või? Ei unusta! Ja kui unustavad, siis ma ütlen neile, et vaadake oma vanu elektriarveid. Mäletate? Ise ka mäletate? Ma arvan, et mäletate. Ja see on nüüd teie võimuses, elektri hind alla tuua. Ärge hakake mulle rääkima seda, et me oleme sõjas. Te olete sõjas Eesti rahva vastu, lugupeetud Reformierakond. Küsin siis, kas teil on üldse plaanis elektrienergia hinda odavamaks teha.

16:45 Kristen Michal

Aitäh! Alustan sellest, et see küsimus läks nüüd rohkem võssa. Mõni lause oli kohane, aga ülejäänud läks ikka metsa poole veidi. Kõigepealt omistasite mulle lause, et Reformierakond ei saa midagi teha või valitsus ei saa midagi teha, et energia hinda allapoole tuua. Vaadake, see, mida tehakse ja mis praegu Eestis on käimas, ja võib-olla Põhjamaades ning laiemalt, on tegelikult puhtama ja soodsama energia buum. Eelmisel aastal, ma mälu järgi ütlen, tehti umbes sama palju taastuvasse [energiasse] investeerimise otsuseid kui kunagi varem kokku. Ja neid tehakse tulevikus veel rohkem. Seda sellelsamal põhjusel, et riigikaitseliste huvide [seisukohast] on see meil jälle võimalik. Vahepeal hoidsid radarid, erinevad huvid [osa] Eesti territooriumist kinni. Nüüd on võimalik [ehitada] nii maismaale kui ka merre. Meres on, ma ei tea, kolm või viis sellist 1000-megavatist parki ootel, maismaal, öeldakse, et umbes 4000. Noh, kui nendest realiseerub pool, veerand, siis tegelikult on seda puhast ja soodsamat [energiat] tulemas. 

Ma meenutan, et 2016. aastal, sellel halval ajal, kui minagi olin majandusminister, tegime me ühe sellise põhimõttelise otsuse, et me hakkame tulevikus ostma tarbijale energiat vähempakkumistelt, mitte lihtsalt toetuste mehhanismiga. Tänaseks on see toonud sellise olukorra, kus esimesel suuremal oksjonil garanteeritud hind, mida küsiti nii-öelda [hinna]põrandana, oli 1,9–3,5 senti kilovati kohta. See, härra Grünthal, on odavam kui see teie poolt lubatud allasurutud hinnaga põlevkivienergeetika, mida teie pakute. Seetõttu ma ütlen, et maailm juba, ehkki te tahate seda kangesti paigal hoida, liigub selles suunas, et energia läheb puhtamaks ja soodsamaks ja täpselt sellel ajal, kui me räägime, ja ka selle eelnõu tulemusel. Nii et ma soovitan selle poolt hääletada.

16:47 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Korb, palun!

16:47 Mihhail Korb

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt ma tahaksin teid tänada selle menetluse eest, mis te olete läbi viinud. Minu mäletamist mööda ei ole olnud niisuguseid põhjalikke arutelusid ja põhjalikku asjakorraldamist [varem]. Aga mul ei ole nii suur kogemus nagu mõnel inimesel siin saalis. Ega siin kahe küsimusega ei ole võimalik seda debatti korralikult pidada, aga selleks oli meil võimalus komisjonis. Vaatamata sellele, et seadus läks tunduvalt paremaks selle protsessi käigus, jäid meil mõned erimeelsused. Kindlasti ma olen teile nendest rääkinud ka varem ja eks te olete nendega hästi kursis. Aga ma küsiksin siin saalis. Me konkureerime Läti ja Leeduga, kellel on need regulatsioonid tunduvalt leebemad. Kas te ei karda, et meie regulatsioon vähendab meie konkurentsivõimet roheenergeetika arendamisel?

16:48 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Ma teen siis komplimendi vastu, sest sina – võime ju vabalt siin sina ka öelda – oled, ütleme, vist kõigis nendes töörühmades ja komisjonides kohal olnud. Seetõttu oled sa näinud seda, millist vaeva meie komisjoni ametnikud, MKM-i ametnikud, turuosalised ja kõik teised on näinud. Sellega on vaeva nähtud palju. Selles mõttes on sul õigus.

Kui küsida, kas see tulemus on ideaalne, selline, et me täpselt teame, mida see teeb, milline on tema mõju igas siirdes – ma ütleksin, et selleks on meil aega natuke liiga vähe. Mina isiklikult, kui mul oleks valida, [viimistleksin] seda veel, kaks, kolm kuud tegelikult töötaks sellega. Aga seda aega meile kahjuks selles koosseisus pole [jäänud], mis tähendab seda, et tuleb ilmselt jätkata teatud tükkide parandamist.

Kui võrrelda nende seaduste rangust, millele sa viitasid ja mis komisjonis põhjustas selle, et sina ja teised ütlesite, et seal võib olla liiga rangeid regulatsioone, muu hulgas selle tehnoloogia ja muude asjade kohta, ja et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alguses lubas justkui teist suunda, üleminekut ja nii edasi, siis ma ütlen nii: mina olen aru saanud, et Läti ja Leedu proovivad või vähemalt Läti proovib sellist mehhanismi rakendada, deposiiti ja kõike muud. Need rahaliselt on muidugi odavamad jah.

Ma loodan südamest, et need numbrid teevad seda, mida nad tegema peavad, ehk viivad võrgust need, kes on fantoomliitujad, ehk kelle kavatsused ei ole tõsised. MKM ise pakkus välja ühe lahenduse, et need, kes on alustanud teekonda kavatsuses jõuda lõpuni selle tootmisega, saavad nii-öelda teise etapi tasumise korral ehk oma liitumistasust 70% tasumise korral minna lõpuni. Nii et ehk see ei tekita probleeme.

Aga kõike kokku võttes, jah, tõenäoliselt see seadus ja regulatsioon fantoomide võrgust viimiseks on saanud rangem, kui alguses võib-olla oodati. Seda ma täiesti möönan. Ja majanduskeskkonna regulatsioonid, mis midagi muudavad, turgu ümber jagavad, peavad olema nii täpselt piiritletud kui võimalik ja nii kasinad kui võimalik. Muidu me tekitame uusi siirdeid turu ümberjagamisega ja me ei tea, kuidas see lõpeb.

Ma vähemalt praegu magan enam-vähem rahulikult. Arvan, et küllap [regulatsioon] teeb seda, mida ta tegema peab, ja loodan, et see ei ole liiga lai. Aga ma reserveerin endale täiesti rahulikult selle teadmise, et hoolimata sellest, et me oleme sellega tohutult vaeva näinud – me näeme sellega veel vaeva, me ju katkestame selle lugemise –, ma ei välistaks, et me peame seda veel parandama ühel hetkel, näiteks sügisel või mis iganes etapis. Minu majanduskomisjoni kogemus ütleb, et peale liiklusseaduse, mis igas kvartalis tuleb uuesti, tuleb ka energeetikas, kaugküttes ja sellistes asjades keskmiselt poole aasta kohta üks parandus vähemalt teha. Nii et ma arvan, et meie silmad näevad neid parandusi veel palju-palju.

16:51 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Tamm, palun!

16:51 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei ole nende asjadega nii hästi kursis, mis regulatsioonid meil on teistmoodi kui näiteks Soomes. Ma nädal aega tagasi kuulsin ühte uudist, et järgmisel aastal võib juhtuda see, et Soomes hakkab elekter maksma 4 senti kilovatt-tunni kohta. Nii palju tulevat uusi tuuleenergiatootjaid ja päikeseenergiatootjaid, Olkiluoto tuumaelektrijaam läheb ka tööle, et neil tekib elektri üleküllus. Mida me teeme teistmoodi kui soomlased, et meie turul see asi nii edukalt ei toimi?

16:52 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! No Olkiluotot meil ei ole ju muidugi. Me suudame mõlemad visuaalse vaatluse teel tuvastada, et meil puudub Olkiluoto ehk tuumajaam. Tuumajaama rajamist oodatakse. Fermi Energia näeb vaeva ja küllap neid huvilisi tuleb järjest juurde. Aga tuumajaama puhul tõenäoliselt, ütleme optimistlikult, enne 2031., 2032., 2033. aastat seda Eestis ei ole oodata. See tähendab seda, et vahepealsel ajal, kui me kas selle aasta teises pooles või järgmise aasta alguses – see peaks kavandatud aeg olema, valitsuses on ju otsustatud see tuumaenergeetika analüüs tuua ettepoole – peaksime selle otsuse tegema ja ütlema, et tuumajaama rajamiseks võib minna, isegi siis, ma saan aru, et plaanitav esimene reaktor – ja ega ma ju Fermi Energia igapäevaplaane ei tea, aga see plaanitav reaktor, millest juttu on olnud – [ehitatakse] Ühendriikides 2028. aastal, nii et tegelikult siia saab see tulla parimal juhul 2030, 2031, 2032, eks ju. Siis saab see tulla.

See tähendab seda, et meil on vaja ka juhitavaid energiaallikaid. Kas see on siis põlevkivi? Mina arvan, et põlevkivi me seni kasutame. Nende katelde valmisolekus hoidmine ja selle valmisoleku reservi hoidmine on suurusjärgus, ma võin siin veidi eksida, umbes 20 miljonit aastas. Seda tehakse. Aga ma ütlen, et põlevkivi võrku pääsemine, kui see pääseb võrku, on ju kallis. Puhas ja soodne on täpselt see, mida ma enne mainisin: vähempakkumistelt ostetud taastuvenergia.

Ja kui küsida, mida me teeme Soomega või kellegi teisega võrreldes [teistmoodi], siis eks aeg näitab, kes selles võidujooksus edukam on. Aga kui me nüüd teeme planeerimise kiiremaks ja teeme ka riigis valitsuse tasandil mõned otsused, mis [võimaldavad] seda, et Eestis [rajatakse] uued suured näiteks meretuulepargid, siis ma arvan, et mõne või veidi rohkema, kolme-nelja aasta pärast saame tagasi vaadata ja öelda, et ega me ei teinudki nii halvasti, me oleme pigem hästi teinud. Kui me midagi ei tee ja loodame sellele, et me kunstlikult hoiame mingi energialiigi hinda all, siis me jõuame ühel hetkel lõksu, kust me enam välja ei saa. Soome lugu, millele te viitasite, oli minu arust Postimehes ja see oli umbes sellisest lootusest kantud, et tuul puhub hinna varsti alla. Eesti on tegelikult täpselt samas olukorras. Eestis on ka muuseas tuult, me lihtsalt peame suutma need pargid ja ühendused rajada.

Minu soovitus oleks – see ei ole mitte komisjoni positsioon, vaid pigem minu positsioon valdkonnaga tegeledes, mina püriks selle poole –, et riik sõnastaks võimalikult kiiresti ka suurte võimsuste juurdetellimise. Mitte ainult need 500 ja 500 hanked, mis meil lähiaastatel on tulemas, vaid võib-olla veidi rohkem, võib-olla juba sel aastal või järgmise aasta alguses. Mida kiiremini, seda parem, sest nende võimsuste rajamise peale juba käib võidujooks. Üks võidujooks on finantsiline, kõik pangad otsivad investeerimispoolt sellel turul, kuulen iga päev tagasisidet. Ja teine pool on tehnoloogiline. Me kõik mõistame, kui autodel ei ole kiipe ja mingeid muid asju, aga näiteks mereparkide rajamisel või kuskil mujal saavad ühel hetkel tuulikutel needsamad asjad otsa. Tegelikult sealgi tekib nagu pudelikael, kus tehnoloogiat ei tule peale. Nii et kui me Eestis tahaks olla edukad, ja olla edukad nagu Soome või nagu see unistus on, siis me peaksime tegema [otsused] võimalikult kiiresti. Noh, sellesama eelnõu võtame vastu, aga ega üks eelnõu maailma ei muuda, ehkki see on väga oluline. Tuleks tegelikult teha ka otsus suurte [mahtude] tellimiseks ja kuidas me nüüd lähiaastatel oma valikud teeme. Kui me need otsused teeme, siis me oleme nii Eesti sees edukad puhtama, soodsama [energia] hankimisel kui ka riikide vahel.

16:56 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Korb, palun!

16:56 Mihhail Korb

Austatud juhataja, tänan! Tänan ka lugupeetud ettekandjat väga sisulise vastuse eest minu eelmisele küsimusele. Ma arvan, et seal kõlasid mõned sõnumid, mida sellel diskussioonil osalejad ka ootasid, vähemalt mõned. See on hea suund ja head [sõnumid]. Aga minu teine küsimus puudutab tehnoloogia muutmise keeldu. Mina arvan, et see on liigne piirang. Pahad poisid [olid] siin salvestid, mille peale hakati näpuga näitama. Selgus, et nendega on päris lihtne võrku broneerida, nendega seda tehti. Mina arvan, et seda tegelikult lubas võrguoperaator, kes meil korraldab võrku. Tema pidi seda kuidagi ette nägema. Ja mulle tundub, et selle küsimuse reguleerimine seadusega on liiga karm ja liiga tõsine väljakutse. Kas teile ei tundu nii? Minu küsimus puudutabki seda piirangut.

16:57 Kristen Michal

Aitäh! See on täpselt üks nendest olulistest vaiadest, mille üle meil komisjonis debatt käib. Ma olen oma vaate ju komisjonis korduvalt välja öelnud, et mina pooldan pigem veidi rangemat regulatsiooni just sellepärast, et see seadus teeks, mida ta tegema peab. Me ju pidasime ka debatti sellel teemal, nagu sa kirjeldad, et tehnoloogia muutmise keeld on üks osa nendest sammastest. Deposiit ja kasutamata võimsuse tasu tõenäoliselt puhastavad võrgu ära, on minu arvamus. Tehnoloogia muutmise keeld ja teised atribuudid, mis sinna võib-olla juurde tulevad, on eeskätt suunatud selle vastu, kui keegi vahepealsel ajal tahab oma projekti muuta. Aga ma ütlen, et see on ainult väike killuke, sellepärast et aasta-kahega tulevad kõigil numbrid vastu. Kõik turuosalised oskavad ka tulevikus ju seadust lugeda ja saavad ju aru, et nendel kohamüüjatel ehk broneeritud võimsuse müüjatel ei ole enam tulevikus äri, eks ju. See äri pannakse kinni. Nad ei jää ootama, et seda deposiiti sinna maksta, sest järsku keegi tuleb ja ostab nende äri ära.

See on suhteliselt vaba arutelu selles punktis, eks ju. Nii et ma veel kord ütlen, et kui küsida, kas see on liiga range, siis ma tean, jah, komisjon oli meil tegelikult üsna pooleks sellel teemal, kas see on liiga range. See sai rangem, kui me alguses planeerisime, ta sai rangem, kui MKM tahtis. MKM ju pakkus, et 10% võiks [tehnoloogia] muutuda, vahepeal isegi vihjas 30%, ja nagu sa ise ütlesid sellel arutelul, vahepeal vihjas, et see võiks olla isegi rohkem. Me jõudsime selleni, et me anname neli või neli ja pool kuud üleminekuks ja pärast seda enam muuta ei saa. Kui keegi tahab teist tehnoloogiat rajada, siis peab ta [taotlema] uut liitumist. Või kui ta plaanib tulevikus mis tahes viisil võrguga ühineda ja tal on hübriidjaam, hübriidpark või mis iganes, siis ta tegelikult sellele võimsusele [taotlebki] juba liitumist. Sellest me lähtume.

Aga jah, eks ta natuke on selline olukord, kus me seadusandjana ehk parlamentaarse demokraatia kõige kõrgema otsustuskoguna lahendame küsimust, mis ka minu arvates oleks võidud [lahendada] võrguoperaatori või kas või Konkurentsiameti või kellegi muu üksikotsuse tasandil. Me seadusega lahendame mingit nüansiküsimust. Ja mina ei välistaks, et me [küll] võtame praegu [seaduse] vastu, eks, sest kõigile tundub, et me teeme turu niimoodi puhtamaks, enamus turuosalisi oli sellega päri, aga umbes poole aasta või aasta pärast öeldakse, et kuulge, tegelikult on vaja tehnoloogiat muuta – selgub, et tehnoloogia muutub või midagi muud – ja siis me oleme jälle hädas ja ütleme, et see on liiga range ja tuleb tagasi muuta. Ma ei oska öelda. Aga praegu me oleme teinud sellise valiku. Ja sellised kaalutlused, mida ma kirjeldasin, valiku taga on. Aga vaatame, meil on komisjonis veel paar arutelu ees ja siis tuleme uuesti teisele lugemisele.

17:00 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kalle Grünthal, palun!

17:00 Kalle Grünthal

Igaks juhuks [palun] kaheksa minutit.

17:00 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:00 Kalle Grünthal

No nii, head kolleegid! Vot, selle eelnõu menetlus ... Tsiteerin siin head kolleegi Kristen Michalit, et kui Reformierakond hakkab rääkima elektrienergiast, siis on see omamoodi anekdoot. Võiks isegi naerda, aga see elektrienergia anekdoot mõjutab tegelikult ju meie kõikide rahakotti. Ettevõtted lähevad iga päev kinni, iga päev sulevad oma loodut. Inimesed on hädas, ei saa maksudega hakkama. Seda õõvastavam oli kuulda täna, kui infotunnis Reformierakonna [esimees], peaminister Kaja Kallas ütles, et oi, me oleme inimeste toetamises kõige paremad. Väga paha oli kuulda.

Aga tuleme nüüd praeguse teema juurde. Reformierakond ütleb, õigemini Kristen ütles, et me ei saa midagi teha, et elektri hinda alla viia. Miks ei saa? Saab küll, aga puudub ainult tahtmine. Absoluutselt puudub tahtmine ja soov on hoida elektri hinda kõrgel, et selle pealt teeniks kasu kokkuvõtlikult Eesti Energia koos oma tütarettevõtetega. Ja tuleme sama teema juurde. Mismoodi on rahvast petetud nende roheenergiajaamadega, [öeldud]: ostke päikesepaneele, tehke hüdroenergiat, tuuleenergiat ja nii edasi. Ja nüüd selgub tõsiasi, et inimesed, kes sinna investeerisid, istuvad, näpp suus, sest nad ei saa aidata kaasa rohepöördele.

Ma ei hakka rääkima sellest ... Või, noh, ma paari sõnaga räägin sellest õnnetust loost. Kolme kilovati võrra elektrienergia [võimsuse] suurendamine maksab 24 miljonit eurot. Septembrikuust saadik küsin Riina Sikkuti käest: "Anna mulle arvestus!" Ennem saab surnu käest sedasama asja, aga vaat, seda arvestust ei tule. Sellel aastal tegi Riina Sikkut mulle üllatuse ELAK-is, Euroopa Liidu asjade komisjonis. Küsisin [ja ta vastas]: "Tead sa, Kalle, mul on vastus käes. See ei olegi 24 miljonit eurot, see on hoopis 18 miljonit eurot." Püha jumal küll! Küll see ettevõtja, kes tahtis kolme kilovati võrra suurendada [võimsust], on õnnega koos. Ei tea kuhu [minna], mis nüüd teha!

Või teine juhtum, mis mulle alles hiljuti [saadeti]. Üks härra kirjutas, et soovis oma maakodu juurde ehitada 50-kilovatise päikesejaama ja tegi möödunud aasta juulis liitumistingimuste saamiseks taotluse. Ja vastus tuli. Selle kohaselt tuleb maksta koos käibemaksuga umbes 5,5 miljonit eurot, pluss jaama enda ehitusmaksumus, et jaam tööle saada. No mis sa oskad öelda? Soovin edu selliseks tegevuseks! 

Tegelikult ma juhin tähelepanu, et sellised košmaarsed liitumistasud tekkisid just Reformierakonna valitsemise ajal. Aga eesmärk on selge: kunstlikult takistatakse uute rohepöörde vaimus olevate elektrijaamade turuletulekut. Öelge mulle, millal näiteks 24- või 18-miljoniline kulu, mis tuleb selle jaamaga liitumiseks [tasuda], ära [makstakse]. Andke andeks, siin ei piisa kahest sajandist ka, et 18 miljonit ära tasuda või siis seesama 5,5 miljonit, mida on vaja liitumiseks, et 50-kilovatine päikesejaam teha. 100 aastat vähemalt, kui teha väga kõvasti tööd ja maksta kuskilt veel midagi juurde. Seda nimetab Reformierakond fantoomenergiaks. Aga miks ta on fantoomenergia? Miks nad on sellise nime pannud? Teatavasti on fantoom mütoloogiast tuntud olend, kes võib olla üleloomulik, ettearvamatu, kohutav ja halba toov. Mina ütlen, et Reformierakond on üks fantoom: ettearvamatu, halba toov ja elu võttev, kaudses mõttes.

Tahan sind, hea Kristen, parandada ühes asjas. Ma küsisin su käest seda, kas sa mäletad, milline oli elektri hind siis, kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli võimul. Kolm kuni maksimaalselt kuus senti kilovati kohta oli. Teie ajasite nüüd selle hinna nii kõrgeks börsi kaudu ja siis [surusite] inimestele universaalteenust, millega nad on nagu raudnaelaga palgi külge kinni pandud, et ei saaks odavamat elektrienergiat tarbida. Praegu mängite te selle peale, et börsihind on all. Suuresti ei pane inimesed tähele, et energia on kallis. Aga kui juhtub niimoodi, et REF saab valimistel võidu, siis universaalteenuse hinnad viskuvad lakke, sest need hinnad kehtivad kuni 30. märtsini. Nii on selle elektrienergiaga.

Ja nüüd põhiküsimus. Hea Kristen Michal ütles, et Reformierakonna valitsus ei saa midagi teha, et elektri hinda alla viia. Aga siis minge võimult ära! Meie teame, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond teab, kuidas seda teha. Meil on näide olemas. Ja kes hakkavad praegu vastu vaidlema, vaadake oma kahe aasta taguseid arveid, kui palju oli siis elektri hind, mida te maksite. Mina ütlen niimoodi: kui te tahate samasugust hinda tagasi, tuleb teil ainult valida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud Riigikogusse, ja selle lubaduse me viime ellu. Ma tänan tähelepanu eest!

17:08 Aseesimees Martin Helme

Kristen Michal, palun!

17:08 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma siiski parandan ära kolleeg Grünthali mulle omistatud väited, justkui elektri või energia hind ei alaneks. Energia hinda muidugi alandab see, kui meil tulevad uued, puhtad, soodsamad võimsused. Neist ma enne rääkisin, nende loomisele on see eelnõu suunatud. See tähendab seda, et siis on võrkudesse võimalik rohkem reaalset tootmist saada ja planeerimine muutub kiiremaks. Sellised võimsused on võimalik luua.

Mind paneb veidi hämmastama see Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna hoiak, justkui päikesepaneelid või enda tarbeks energia tootmine oleks halb. Ütleme nii, et riik, kelle rahva majad on hästi soojustatud ja kes suudab enda jaoks toota elektrienergiat, muu hulgas ka päikesepaneelidega katusel – ma kahtlustan, et ka EKRE liikmetel need on –, teeb tegelikult targalt, sest ta on sõltumatu. Ta on sõltumatu Venemaa energia mõjutamisest ja manipulatsioonidest. Seetõttu jääb mulle veidi segaseks, miks selle vastu võideldakse.

Ja muidugi eriti vaimukas on seesama jutt, kuidas EKRE ajal oli kõik odav ja nii edasi. Ma võin öelda, et enne EKRE-t oli elu tõenäoliselt veel odavam, isegi kõvasti odavam. Selliste väidetega üldiselt ei maksa aega liigselt raisata ega sooja õhku toota. Eks nende väidetega veidi on nii nagu vanade pükste ja koolilõpuülikonnaga, ma arvan, et ka Kalle Grünthali puhul [kehtib]: enam selga ei lähe, aga vanasti kindlasti sobis. Aitäh!

17:10 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Korb, palun! (Hääl saalist.) Vabandust! Enne repliik, Kalle Grünthal!

17:10 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma ei saa kuidagi nõustuda hea kolleegi Kristen Michali selgitusega, et enne EKRE-t oli elu veel odavam. Tuletan meelde, et enne EKRE võimulolekut olid kütusehinnad sisuliselt laes. Pärast seda, kui EKRE tuli võimule, kukkusid kütusehinnad, näiteks diisel, ühe euro peale. Nii et jutt, mida te praegu rääkisite, hea Kristen, on alusetu.

17:10 Aseesimees Martin Helme

Nüüd Mihhail Korb, palun!

17:10 Mihhail Korb

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuna teema on tähtis ja tööd on ka päris palju tehtud, siis mõtlesin, et võiks mõned mõtted välja öelda. Teema, ma saan aru, on päris keeruline. Härra Grünthal rääkis väga selgelt hindadest ja hinnapoliitikast, kuigi paraku see seaduseelnõu seda asja otseselt ei korralda, aga mingil määral kindlasti. Tema pahameel on arusaadav, sest tõesti, hinnad on kõrged, aga me peame kõik selleks pingutama, et hinnad läheksid alla, kui mitte kohe, siis lähitulevikus. Ja noh, mingil määral on see eelnõu kindlasti sellele suunatud.

Ma kuskilt väga kaugelt alustasin, aga tahaks nüüd [teemale] lähemale minna. Selge on see, et energiasüsteem meil muutub ning muutub tarbimise ja tootmise vahekord. Esiteks, tarbimine kindlasti kasvab, tarbimine kasvab ka tulevikus. Kõik läheb elektri peale ehk elektrivõrgus peab olema väga palju [elektrit]. Ja tulevikus on vaja veel rohkem [elektrit]. Me oleme harjunud sellega, et meil on mingid tootmisjaamad või ‑punktid, kus seda energiat toodetakse, päris palju toodetakse ja piisavalt. Nüüd aga on tekkinud olukord, kus meie regioonis on puudujääk. See puudujääk oli ennustatav ja oli selge, et see puudujääk lähiajal tekib. Ja selle peale oleks võinud natukene varem mõelda, aga aeg läks edasi.

Nüüd muutub süsteem selliseks, et võrgus on päris palju tootjaid. Võrk, tarbijad ja üldse turg vastab sellega, et kõik tahavad energiat toota, kõik tahavad [sinna raha] paigutada. Tuleb paarkümmend päikseparki, [tulevad] salvestid, ja selgub, et meie võrk ei suuda üle kanda neid võimsusi, mida me soovime sinna võrku panna. Ja lisaks väidetakse, et on inimesi, kes üritavad seda olukorda kasutada enda kasuks ja broneerivad mingid võimsused.

Me toome sisse regulatsiooni, et kuidagi seda turgu reguleerida. Hakatakse küsima mingit raha inimeste käest, kes tahavad võrguga ühineda. Samas me peame vaatama, mida teevad Läti ja Leedu, meie naaberriigid, missugused reeglid neil on. Muidu võib juhtuda nii, nagu meil kunagi sõideti Läti piiri taha, et tankida. Võib juhtuda olukord, kus minnakse ka investeerima Lätti, kuna seal on investeerimiskeskkond ja investeerimisvõimalused soodsamad ja olukord on palju lihtsam.

Teine aspekt selle asja juures on see tehnoloogia muutmise keeld. On kaht tüüpi võimsusi. On pöörlevad võimsused, kus on sagedus, millega reguleeritakse sagedust, ja on võimsused, mis on inverteri taga. Ei tohi unustada, et Euroopa Liidu reeglite järgi salvestid, päike ja tuul ehk kõik tootmised, mis on inverteri taga, on eraldi liik. Hakata eraldama, et see toodab sagedust ja see ei tooda, ei ole päris õige ja korrektne. Tuleb jääda selle juurde, et kõik, mis on inverteri taga, on inverteri taga, ja [tuleb] kasutada mingeid teisi võimalusi võrgus, et tekitada õiglane ja stabiilne olukord.

Mis puudutab lahendusi, siis selge on see, et tavatarbija soovib praegu võrguga ühineda, aga võimsused või võrk on [hõivatud] suurte ettevõtete poolt, suuremahulised tarbijad on võrgu broneerinud. See ongi mõtlemise koht. Kas me võib-olla ei peaks võrgus reserveerima mingi protsendi väiketarbijate jaoks? Kas see võiks olla 10%, 20% või 25% võrgust, mis jääb väikeste tarbijate jaoks, kelle tootmisvõimsus ei ole rohkem kui 15 kilovatti, mis on täna võrgus meil lubatud? See võiks olla lahendus. Jah, suurtele ettevõtetele ja suurte võimsustega lubatakse liituda võrguga, aga on reserveeritud mingid võimsused, millega väikeettevõtja või koduomanik [saab liituda], ja siis saab ühendust mõistliku hinnaga.

Paluks lisaaega.

17:15 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:15 Mihhail Korb

Ta saab oma võimsuse võrguga ühendada, [ilma et peaks] seisma üldjärjekorras koos mitmemegavatiste parkide ja süsteemidega.

Kindlasti on eelnõu selle protsessi käigus paremaks läinud. Mina ütlen oma arvamuse. Mulle tundub, et hinnad või hinnaregulatsioon, deposiidi ja võrgu kasutamata jätmise tasu võiks olla kuidagi muutuv, ei ole nii fikseeritud, et täna need hinnad on suured, homme või ülehomme on nad võib-olla väikesed. Seda näitab aeg. Võiks kindlasti olla mingi valem. See muutus peab soodustama, et võrku tuleksid ettevõtjad ja nad suudaksid võrguga ühineda.

[Tehnoloogia] muutmise keelu kohta olen ma oma arvamuse välja öelnud. Mulle tundub, et see on liigne, sest esimesed kaks meedet suudavad ilusti olukorda parandada. Aga kindlasti probleem, mida täna selle eelnõuga üritatakse lahendada, on olemas ja eksisteerib. Näiteks viimase mitme aasta jooksul ei ole Eestis ühtegi tuuleparki loodud ega tuuleenergiat [toodetud]. Tekib küsimus, miks. Kõik ehitavad päiksepaneele, sest see on praegu ainuke roheline võimalus, ainuke tehnoloogia, et [energiat] võrku tuua. Miks meil ei ehitata suuri tuuleparke, see on ka omaette küsimus. Loodame, et sellele küsimusele leitakse lähiajal ka vastus. Tänan tähelepanu eest ja jõudu!

17:17 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:17 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Rääkisin eile õhtul ühe Saaremaa mehega ja ta tuletas mulle meelde seda piinlikku lugu, kui hiljuti pidid mitu Saaremaa päästjat [peaaegu] uppuma, tuues õhtul pimedas lehmi Loonalaiult mandrile. Loonalaid on Vilsandi rahvuspargis väike laiukene, kuhu praegune Eesti Energia juht Hando Sutter lasi 2015. aastal oma seitse või kaheksa lehma tuua. Praegu on see kari seal nii suureks [läinud] ja see metsistunud kari on seal omapäi. Kes on käinud Loonalaiul, [teab], seal palju puid ei ole. Seal oli merikotka pesa ainsa puu otsas. Aga see kari lehmi, metsistunud lehmi, kelle kõrvamärke isegi ei osata lugeda, kus need mujal on, kui väidetavalt ronisid selle puu juurde, karjusid ja nühkisid [vastu] seda puud ning merikotkas läks minema. Tänase päevani käib see trall. Hando Sutter ütleb, et need ei ole tema lehmad. Pimedas läksid mehed päästma, paar lehma uppus. Poisid olid seal külmas alumiiniumaluse peal tund aega või rohkemgi. Hea, et eluga pääsesid. Aga see selleks. 

Hando Sutter on selline ettevõtlik inimene. Vahepeal oli tema firmal tuhat lammast, mis Vilsandile viidi. Aga selle kõige mõte ei olnud mitte lambakasvatus ja veisekasvatus, vaid poollooduslike koosluste toetus ja muu selline värk. Nii et selline, noh, kas ta nüüd rohepesu on, aga rohelipp lehvib ja kes teab, püüab seda kasutada. See, et mõned mehed võib-olla upuvad külmas meres – laine kaks meetrit ja tuule kiirus 15 meetrit sekundis, eks ju –, on selline piinlik tagajärg. Aga oluline on see, et ei teagi, kellele need lehmad kuuluvad.

Ja kui nüüd rääkida sellest eelnõust paar sõna, siis tõesti, neid fantoome on igal pool, ka Eestis. Ja fantoomidest jagusaamiseks on see, ma arvan, küllaltki mõistlik ettepanek.

Miks ma rohelipust tahtsin rääkida, mis lehvib uljalt ja juba mõnda aega? Hea, et need põlevkivijaamad, need plokid Põxiti [pärast] kinni ei pandud. Martin, kes mu selja taga, oli rahandusminister, kui ütles, et ei, poisid, 1000 megavatti peaks jääma. See tähendas tuhandet töökohta. Ja kui seda korraldust ei oleks olnud üldkoosolekult, siis ma arvan, me oleksime praegu üsna pimedas ja külmas istunud. See on vana tarkus, et kaevu ei maksa sülitada enne, kui uus on valmis. Selle suure rohepöörde puhul, kus energeetika on kõige olulisem asi, peaks meri olema täis 400-meetriseid või isegi [suuremaid] hiidtuulikuid. Kus nad on? Ei ole. Praegu ei jõua rääkida kõigist detailidest, näiteks mis Hiiumaa juures on need tagasilöögid, ja nii edasi. Ei ole! Maismaale ka ei ole kerkinud, pikka aega ei ole kerkinud.

Ja siis igasugused raportid, [mis ütlevad, et] tõesti, pool energiakadu on hoonetest. Milline on meie hoonepark? Valimiskampaania käib, käin minagi nüüd mööda külasid ja näen neid väga armetus seisus olevaid nii-öelda Nihv-Nihvi majasid. Ja mitte, et inimesed tahaksid [neis] elada, vaid lihtsalt rahakott ei võimalda [muud]. Ja need tuleks ka nüüd kiirkorras, tempokalt, jälle selle rohelipu lehvides [ära remontida]. Kadri Simson, kes on meil peakomissar, ja härra Timmermans, kes kunagi ütles, et rahvusriigid on saatanast – nemad juhivad seda juga.

Oluline on see, et suund on õigele poole, aga kaevudesse on üritatud [sülitada] ja sülitatud ikka uljalt, enne kui uued on isegi valmis projekteeritud, rääkimata kaevamisest. See on see, mida ma tahtsin rääkida. Võiks nagu terve mõistuse juures olla ...

17:22 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas on lisaaega vaja?

17:22 Peeter Ernits

Jah, paar minutit.

17:22 Aseesimees Martin Helme

Kaks minutit lisaaega!

17:22 Peeter Ernits

 ... kui sinna rohelisse helgesse tulevikku minna ja võidelda selle pooleteise kraadiga, muidu tuleb maailma lõpp. Eksperdid ütlevad, et kuulge, sõbrad, maailma lõpp peaks juba tulema, sest poolteist kraadi [soojenemist] ei õnnestu ära hoida, [võib-olla] kaks, kaks ja pool, kolm. Aga võivad uued uuringud tulla, kus selgub, et äkki on hoopis pluss neli kraadi ja nii edasi. Aga ma ei hakka spekuleerima.

Kui nüüd tulla tagasi selle eelnõu ja Kristeni juurde, siis jah, võitlus fantoomidega on olnud küllaltki efektiivne. Ja selle koha pealt ei ole minu meelest häda midagi selles, mis puudutab fantoomidega võitlemist.

Kalle rääkis siin 24 miljonist. Kalle on meile seda tihti rääkinud. Mul on juba peas see jutt. Ja minagi olen [kohanud] taolisi inimesi, kellel on samasuguseid probleeme olnud. Kas see on 24 miljonit või 18 – absurd! Me oleme keskkonnakomisjonis arutanud, et sellised jamad tõepoolest on. Sellega ei saa muidugi nõus olla.

Aga ma tulen tagasi nende meeste juurde, kes õnneks jaanuari tormisel merel ellu jäid, päästes Hando Sutterile kunagi kuulunud lehmi. Ma rõhutan poliitkorrektsuse eesmärgil, et need ei kuulu enam talle. Aga Hando Sutter on jätkuvalt Eesti Energia juht. Nii et mis ma ikka ütlen. Head õhtut!

17:24 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.

Vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on omajagu: 21. Esimese muudatusettepaneku autor on majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Viies muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Üheksas muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 10. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 11. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, majanduskomisjon arvestanud täielikult. 12. muudatusettepanek, ka selle esitaja on majanduskomisjon ja ta on ise arvestanud seda täielikult. 13. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 14. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 15. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, majanduskomisjon arvestanud täielikult. 16. muudatusettepanek, esitaja on majanduskomisjon ja on seda arvestanud täielikult. 17. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 18. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 19. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 20. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 21. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Vaatasime läbi selle eelnõu juurde kuulunud muudatusettepanekud.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 696 teine lugemine katkestada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. jaanuar kell 17.15.


9. 17:27 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE) esimene lugemine

17:27 Aseesimees Martin Helme

Tänane üheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu 738 esimene lugemine. Palun ettekandjaks maaeluminister Urmas Kruuse.

17:27 Maaeluminister Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis täidab kahte eesmärki.

Eelnõuga kavandatava esimese muudatusega tunnistatakse kehtetuks maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse tuulekaera tõrje abinõudega seonduvad sätted. Seaduse muudatus lähtub mõistliku majandamise printsiibist põllumajanduses. Enamik põllumajandustootjatest saab aru, et tuulekaera tõrjumine on kasulik ja vajalik neile endile, sest tuulekaeraga saastumine toob kaasa nii saagi- kui ka kvaliteedikao ning madalama kokkuostuhinna. Meil on teadlikud põllumajandustootjad ja turumajanduslikult toimiv teraviljaturg. Esimese osa kokkuvõtteks võib öelda seda, et tuulekaera tõrjega tegelevad põllumehed jätkuvalt edasi ja on aeg lõpetada riiklik tuulekaera tõrje abinõude rakendamise kontroll. Muudatuse kohaselt kindlasti väheneb õigusloome regulatsiooni [maht], väheneb maakasutaja halduskoormus ning väheneb järelevalveasutuste töökoormus, kuna turg reguleerib selle ise ära.

Teise kavandatava muudatusega viiakse kõnealused seadused kooskõlla Euroopa Komisjoni [kehtestatud] uute riigiabinõuetega. Eelmine Euroopa Liidu põllumajandussektori riigiabi regulatsioon kaotas kehtivuse 31. detsembril 2022. aastal ja see asendati 1. jaanuaril 2023. aastal uue regulatsiooniga. Komisjoni riigiabi regulatsioon annab Euroopa Liidu liikmesriikidele õiguse teatud tingimustel abi anda. Reguleeritakse põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades riigiabi andmise tingimusi. Meid puudutavad kõnealused Euroopa Liidu aktid sel viisil, et need on aluseks mitmete riigisiseste toetuste ja [ühise] põllumajanduspoliitika kava toetuste rakendamisel, mis on seotud mittepõllumajandusliku tegevusega, näiteks metsandus, maaelu ja toidutööstused.

Austatud Riigikogu, teen ettepaneku see seadus[eelnõu] ja need muudatused kindlasti vastu võtta. Aitäh!

17:30 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma ei näe küsimusi. Sellisel juhul läheme kaasettekande juurde. Palun siia maaelukomisjoni liikme Reili Ranna.

17:30 Reili Rand

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Minister avas omapoolses ettekandes eelnõus sisalduvate muudatuste sisu, lisan siia ülevaate komisjoni arutelust. Maaelukomisjon arutas käesolevat eelnõu kahel istungil. 5. detsembril oli meie ees eelnõu, mis sisaldas [ainult] muudatusi, mis puudutavad tuulekaeraga seotud riikliku sekkumise lõpetamist, kuna riigiabi reegleid ei olnud Euroopa Komisjon veel uuendanud. Seetõttu keskendusid selle istungi küsimused ja arutelu eelkõige tuulekaera küsimusele. Komisjoni liikmed tõid välja järgmisi tähelepanekuid ja [esitasid] küsimusi.

Esiteks juhtis komisjoni esimees tähelepanu sellele, et eelnõu [arutamisse] kaasatud katusorganisatsioonid on toonud välja, et tuulekaera riiklikku tõrjumist ei tohiks enne eesmärgi täielikku saavutamist lõpetada. Ministeeriumi esindajalt saime vastuseks, et tuulekaera ei ole võimalik täielikult likvideerida. Seitsmes Euroopa Liidu liikmesriigis on tuulekaera tõrjumine reguleeritud riikliku järelevalve kaudu. See ei tähenda, et teistes liikmesriikides tuulekaera ei esine, vaid nendes toimub [tõrjumine] põllumajandusettevõtete ja teravilja kokkuostjate kaudu.

Järgmine küsimus oli selle kohta, kas maaomanikul kaob täielikult võimalus teavitada Põllumajandus‑ ja Toiduametit, kui tema naaber ei tegele tuulekaera tõrjumisega. Vastus sellele küsimusele oli, et jah, nii see on, PTA‑l kaob selline järelevalvepädevus. Aga kuna uuel aastal käivitub Euroopa Liidu [ühise] põllumajanduspoliitika toetusena baassissetuleku toetus, siis selle raames on võimalik maaomanikul teavitada PRIA-t olukorrast, kui tema naaber ei tegele umbrohutõrjega, ja PRIA-l on võimalik rakendada meetmeid, näiteks toetuse vähendamist. Ministeeriumi hinnangul on toetuse summa vähendamine motiveerivam kui tänane Põllumajandus‑ ja Toiduameti ettekirjutus. Sellele tekkis jätkuküsimus, et kui maaomanik toetust ei taotle, kuidas siis see sanktsioon võiks rakenduda. Selle peale saime vastuseks, et on [vaid] üksikud ettevõtted, kes tegelikult sellist toetust ei taotle.

Veel kord tulime tagasi küsimuse juurde, kuidas viljakasvatusorganisatsioonid suhtuvad riigi sekkumise lõppemisse. Sellele oli vastus, et arvamused on kaheks. Osa ettevõtteid suhtub negatiivselt, kuna nende jaoks on mugavam, kui riik sekkumise ja tõrje nii‑öelda ära teeb. Aga ministeerium on veendunud, et tegelikult teravilja kokkuostjad hinnastamise kaudu sunnivad tootjaid tuulekaera tõrjega tegelema ja see võiks olla piisav motivatsioon.

Komisjoni esimees viitas arutelu käigus huvitavale olukorrale, et esimesel korral oli komisjonis eelnõu lünkadega. Selles küsimuses pöördus ta ka Riigikogu õigus‑ ja analüüsiosakonna poole, kuidas korrektselt ja normitehniliselt õigesti edasi liikuda. Õnneks on tänaseks see küsimus saanud lahenduse. Euroopa Komisjon jõudis vahepealsel perioodil kenasti oma riigiabi reegleid uuendada ja vastavad muudatused oleme komisjonis [hiljem] üle vaadanud ja need on tänases eelnõus sees.

Lisaks tooksin välja järgmise arutelu. Komisjoni liikmetel tekkis küsimus, et tegemist on justkui kobareelnõuga. Eelnõusse on kokku toodud esiteks riikliku sekkumise lõpetamine tuulekaera tõrje abinõude rakendamisel ja teiseks Euroopa riigiabi uuenevad nõuded. Selle peale ministeeriumi esindaja tõdes, et jah, kaks teemat on [saanud] nii‑öelda kokku. Ministeeriumil oli selge arusaam, et tuulekaera tõrje osas on aeg küps, et teha muudatusi, ning koostatud oli ka seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus. Ja samal ajal vajasid uuendamist riigiabi reeglid.

Komisjon tegi järgmised menetluslikud otsused. Juhtivkomisjoni esindajaks otsustati konsensuslikult määrata mind, Reili Randa. Otsustati saata eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks eelnõu täiendamiseks vajalike Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmisele järgneva töönädala kolmapäeval, kuid mitte hiljem kui seitsmendal töönädalal pärast eelnõu menetlusse võtmist ehk 25. jaanuariks, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva.

Nagu ma mainisin, komisjon arutas [eelnõu] ka oma teisel istungil, kui olid meile esitatud täiendavad Euroopa Liidu riigiabi reeglid. Sellel istungil täpsustasime menetluslikke otsuseid, millega tegime konsensuslikult ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. jaanuariks ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. jaanuari kell 12. Hetkel minu poolt kõik. Aitäh!

17:37 Aseesimees Martin Helme

Ja küsimus. Peeter Ernits, palun!

17:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kahju, et ma ministrihärralt ei jõudnud küsida. Aga küsimus on järgmine. Riigieelarves, mille me vastu võtsime, on põllumajanduse osas mitmed sellised huvitavad mõõdikud, noh, [näiteks] kutselise kaluri keskmine vanus 54 aastat. Tuulekaera puhul oli vastu võetud riigieelarves [kirjas], et tuulekaeraga nakatunud pind peaks suurenema 11 713 hektari võrra. Minu küsimus teile on, lugupeetud ettekandja, kas see eelnõu tagab selle riigieelarves sätestatud 11 000 hektarit – vist oli 11 713 hektarit – või läheb see suuremaks või väiksemaks.

17:38 Reili Rand

Aitäh küsimuse eest! Ma küll julgeksin täpsustada, et ma eeldan, et see riiklik eesmärk meil on vähendada tuulekaera ulatust või levikut. Olen natukene segaduses teie küsimusest, et millele te nii-öelda viitate. Riiklik eesmärk on ju jõuda selleni, et tuulekaera Eestis ei ole. Me oleme jõudnud praegu 19% juurde. Küsimus, mis meil ka komisjonis tekkis, on see, kas see on piisav või mitte, kas riiklik sekkumine siin toob kaasa kiirema tuulekaera leviku vähenemise või mitte. See oli see, mille pärast komisjoni liikmed peamiselt südant valutasid ja muret tundsid.

17:39 Aseesimees Martin Helme

Uuesti Peeter Ernits, palun!

17:39 Peeter Ernits

Jaa! Paistab, et proua ettekandja ei ole riigieelarvega tutvunud. Seal on kirjas see eesmärk selleks aastaks. Ma olen sellest isegi eelnevalt korduvalt kirjutanud ja rääkinud. Ma olen veidi hämmingus, kuidas lugupeetud ettekandjaproua ei ole kursis, mis riigieelarves on numbriliselt [kirjas]. Paljud asjad, eesmärgid ei ole numbrilised, aga tuulekaera puhul on numbriline eesmärk. Äkki võiks eelarvet terasemalt lugeda.

17:39 Reili Rand

Aitäh hea soovituse eest! Võtan [selle] suurema tähelepanu alla.

17:39 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Keegi tahab tuulekaerast rääkida? Sulgen läbirääkimised, läbirääkimiste soovi ei olnud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 738 esimene lugemine lõpetada. Ja see on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. jaanuar kell 12. Üheksas päevakorrapunkt on ka ühel pool.


10. 17:40 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) esimene lugemine

17:40 Aseesimees Martin Helme

Tänane 10. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 736. Eelnõu on esimesel lugemisel. Palun ettekandeks ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvani Riigikogu kõnepulti.

17:40 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Tervitused kõigile riigikogulastele! Tegemist on kahtlemata ühe olulise eelnõuga ja õnneks on see lühike ja tehniline. Räägin kõigepealt sellest, miks me seda teeme. Muutunud julgeolekuolukorras on tegelikult vastutuskindlustuslepingu sõlmimine e-identimiseks usaldusteenuste osutajate jaoks keerukaks muutunud. Selle olukorra lahendamiseks heitsime pilgu eIDAS määrusesse, kust tuleb selle seaduse alus. Seal on alternatiiv, et kui usaldusteenuse osutajal on piisavalt rahalisi vahendeid kahju hüvitamiseks selle tekkimise korral, siis ei pea tegelikult vastutuskindlustuslepingut olema. Nüüd toome me selle [põhimõtte] ka siseriiklikku õigusesse. See mõjutab kahte ettevõtet ehk Guardtime'i ja SK ID Solutionsi. Kui me seda ei tee, juhtub see, et ID-kaardi, Smart-ID ja mobiil-ID-ga ei saa sisuliselt allkirja anda, juhul kui ei õnnestu rahvusvaheliste kindlustusepakkujatega kindlustuslepingut sõlmida.

Miks see on juhtunud? Nii nagu rääkisin, küberriskid on siin piirkonnas muutunud kindlustusseltside jaoks määramatuks ja selle tõttu nad ei oska neid hästi hinnastada. Ja mida siis tähendab, nii nagu eelnõus on, et need piisavad rahalised vahendid on alternatiiv? See tähendab, et ettevõtjal on kas deposiit, hoius või ette näidata kasumiprognoos, mis on alternatiiv sellele, et leppida vastutuskindlustuslepinguga. 

Komisjonis tekkisid mõned küsimused. Küsiti, kuidas on lähiriikides ja miks kohe seda vastu ei võetud. Esiteks, see põhjus tõenäoliselt oli selles, et ajalooliselt on ametkondadel olnud lihtsam ja adminkoormus olnud väiksem, kui on ainult üks alternatiiv. Seetõttu alguses [alternatiivi seadusesse] ei pandud. Nüüd on olukord muutunud, rahvusvahelisel turul on keerulisem kindlustust saada ja see hakkab meie usaldusteenuseid häirima.

Ja nüüd väike ülevaade naaberriikidest. Soomes riigisisene määrus eIDAS-e jaoks puudub. Rootsis vaadatakse kohe, kui antakse tegevusluba, ka seda, kas kindlustusjuhtumi korral on võimalikke kahjusid võimalik hüvitada. Lätis on kehtiv regulatsioon täpselt samasugune kui meil praegu. Aga eks võib arvata, et neil tekivad mingi hetk samasugused probleemid, nagu meil siin juba on olnud. Selline praktika on finantssektori teemade puhul levinud. Saigi lühidalt kokku võetud. Aitäh!

17:44 Aseesimees Martin Helme

Võiks küsimusi esitada, aga keegi ei [taha] esitada. Suur tänu! Palun, kaasettekandega majanduskomisjoni liige Jüri Jaanson!

17:44 Jüri Jaanson

Aitäh! Tere õhtust, tühi saal! Minister tutvustas e-identimise ja e-tehingute usaldus[teenuste] seaduse muutmise [seaduse] eelnõu sisulist külge. Minu ülesanne on siin rääkida, kuidas on läinud menetlus esimese lugemise eel.

Vabariigi Valitsus algatas selle eelnõu 7. novembril ja Riigikogus määrati see majanduskomisjoni. Majanduskomisjon arutas seda [formaalselt] kahel istungil. Esimesel istungil, 12. detsembril möödunud aastal, määrati juhtivkomisjoni esindajaks mind ehk Jüri Jaansonit ja sisuline istung toimus esmaspäeval, 9. jaanuaril 2023. Komisjoni istungile olid kutsutud ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister ja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna IT-õiguse nõunik Kätlin Aren. Minister tutvustas eelnõu täpselt nii, nagu ta siinsamas tegi. Lähtuvalt Euroopa õiguse määrusest on kohustuslik pakkuda kindlustust usaldusteenustele ja selleks on olemas alternatiivid. Muudatuse eesmärk on piisava tõendusega tagatised ja rahalised vahendid tuua alternatiividena juurde sellele vastutuskindlustusele.

Millest siis komisjoni istungil juttu tuli? Küsiti ja uuriti näiteks seda, miks neid alternatiive ehk tagatist ja piisavate rahaliste vahendite olemasolu võimalust ei viidud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusesse kohe sisse, kui seadus 2016. aastal vastu võeti. Ministeeriumi nõunik Kätlin Aren vastas, et esialgses seaduses piirduti ainult vastutuskindlustusega, sest ühte piiritletud objekti on järelevalvel lihtsam kontrollida. Oma hilisemas vastuses ta täiendas veel, et seda tehti sellisel põhjusel, et enne e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse vastuvõtmist oli meil digiallkirja seadus ja seal oli samamoodi tagatis vastutuskindlustuse näol ning see võeti sisuliselt üle.

Tunti huvi veel selle vastu, kuidas toimub protsess, kui kindlustusjuhtumeid on rohkem kui 1 miljoni euro eest ja ettevõttel ei ole vajalikku rahalist tagatist olemas. MKM vastas, et mitte midagi ebatavalist ei toimu, protsess toimub nagu tavaliselt. Vastutuskindlustus katab selle osa, mis on võimalik, ja kui ettevõttel lisaressursid puuduvad, siis käivitub tavapärane kahju hüvitamise nõude sissenõudmise protsess.

Siis uuriti veel, kas kõik Euroopa Liidu riigid on kõnealust [põhimõtet] rakendamas. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus oli, et uuriti erinevaid riike ja võeti aluseks näiteks Hispaania, Šveitsi, Saksamaa, Rumeenia, Itaalia ja Austria. Kõikidel nendel riikidel on teatav alternatiiv olemas. Näiteks toodi Saksamaa puhul välja, et neil on ainult rahalise tagatise nõue.

Siis paluti veel täpsustada, kuidas toimib sarnane regulatsioon näiteks Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis. Sellele vastas Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik hiljem kirjalikult ja selle tõi minister ise oma ettekandes välja. Ma ei hakka seda kordama.

Toodi välja ka see, et 2021. aastal ei olnud võimalik saada vastutuskindlustuse pakkumist sellisel kujul, nagu kehtiv seadus nõuab. Mis oli selle põhjus? Minister selgitas, et põhjus oli lihtsalt see, et kuna usaldusteenused on selline nišitoode, siis kindlustuspakkujatel ei ole piisavalt teadmisi meie regioonist või sellist tootespetsiifikast, mistõttu nad ei võta riski kõigile siin turul pakkuda sellist kindlustustoodet.

Mis veel oli? Muud ei olnudki, kui tehti menetluslikud otsused võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. jaanuariks, see on siis täna, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused võeti komisjonis vastu konsensuslikult. Aitäh!

17:51 Aseesimees Martin Helme

Ei näe küsimusi. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Ei ole ka läbirääkimiste soovi. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 736 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. veebruar kell 17.15.


11. 17:51 Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE) esimene lugemine

17:51 Aseesimees Martin Helme

Saame edasi minna 11. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 759. Eelnõu on esimesel lugemisel. Palun, ettekandega justiitsminister Lea Danilson-Järg!

17:52 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tahan teile täna tutvustada eelnõu, mis puudutab konkurentsitasude arvestust. See on eelnõu numbriga – mis ta meil siin oli, juhataja juba ütles ka numbri – 759. Selle eelnõu puhul on tegu parandustega konkurentsiseaduses ja see vajadus tuleneb sellest, et kuna konkurentsi järelevalve tasu tekkis sinna seadusesse tegelikult alles üsna hiljuti, siis praktilise elu käigus on selgunud, et paar nüanssi vajavad täiendamist.

2002. aasta 1. jaanuaril jõustusid konkurentsiseaduse muudatused, mille kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu. Järelevalvetasu näol on tegemist sihtotstarbelise tasuga, millega kaetakse järelevalve töökulu. Selle eesmärgiks ei ole kuidagi ettevõtjate täiendav maksustamine, vaid just nimelt järelevalve töökulu katmine.

Kuidas seda järelevalvetasu arvestatakse? Kehtiva seaduse järgi ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu, tegevuspiirkonna või elektritootmise kohta määras, mis on 0,2% haldusaktis märgitud müügitulust. Sellised ettevõtjad on näiteks võrguettevõtjad ja soojuse tootjad kaugkütteseaduse tähenduses, võrguettevõtja elektrituruseaduse või maagaasiseaduse tähenduses, vee-ettevõtja ning isik, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, samuti elektrienergiatootja elektrituruseaduse tähenduses. Järelevalvetasu arvutamise aluseks on igal aastal 15. juuli seisuga Konkurentsiameti antud haldusakt. Sellest tulenevalt võetakse järelevalvetasude arvestamisel aluseks kehtivasse seadusesse kirjutatud jooksev kalendriaasta. Selle eelnõuga muudetaksegi seda kehtivat seadust nii, et järelevalvetasude arvestamise aluseks võetakse edaspidi eelmise kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusakt.

Miks see vajalik on? See on vajalik seetõttu, et järelevalvetasu kogusumma muutub selliselt ettenähtavaks. Tasu kogusumma pärast seda kuupäeva enam ei muutu ning kogusummat on võimalik planeerimisel arvesse võtta nii Konkurentsiametil endal eelarvet koostades ja tegevusi kavandades kui ka ettevõtjal, kelle jaoks on oluline, et ta samuti saab oma kulusid niimoodi paremini planeerida. Ettevõtjad, kelle tegevuse üle teeb Konkurentsiamet seaduses sätestatud ulatuses järelevalvet ilma teenuse hindasid, tasusid kooskõlastamata, maksavad jätkuvalt järelevalvetasu, mis on 0,02% eriseadusega reguleeritud turul saadud müügitulust. Ja nende ettevõtete puhul seadust muuta ei ole vaja, kuna nende puhul võetakse ka praegu järelevalvetasude arvutamisel aluseks lõppenud majandusaasta aruanne ja aastalõpu seis.

See ongi üsna lühike eelnõu ja need on täpselt need muudatused, millest me siin rääkisime. [Asendatakse] järelevalvetasude arvestamise aluseks võetav jooksev kalendriaasta eelmise kalendriaasta 15. juuli seisuga. See on lühidalt kõik. Aitäh!

17:56 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei näe. Sellisel juhul on nüüd kaasettekanne majanduskomisjoni liikmelt Jüri Jaansonilt.

17:57 Jüri Jaanson

Aitäh! Minu ülesanne on tutvustada eelnõu 759 menetlust [komisjonis]. Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 12. detsembril möödunud aastal. Samamoodi nagu eelmise seaduseelnõu puhul toimus formaalselt kaks majanduskomisjoni istungit, kus arutati seda eelnõu. 9. jaanuaril käesoleval aastal määrati juhtivkomisjoni esindajaks Jüri Jaanson. Sisuliselt arutati [eelnõu] teisipäeval, 10. jaanuaril 2023. Komisjoni istungile olid kutsutud justiitsminister Lea Danilson-Järg, samuti Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee ja Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna nõunik Glen Roosaar.

Algatuseks tutvustas ministeerium eelnõu: eriseadusega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile järelevalvetasu ja eelnõu näeb ette, et alates 2024. aasta algusest võetakse järelevalvetasu arvutamise aluseks mitte jooksva, vaid eelmise aasta andmed.

Veidi arutelust seal komisjonis. Sooviti teada, et kui arvutamise aluseks võetakse eelmise aasta andmed, siis mis juhtub, kui tulevikus lähevad hinnad madalamaks. [Justiitsministeeriumi] nõunik ütles, et see ei muuda tasu suurust. Ettevõtjad ei hakka maksma suuremat tasu, vaid nad teavad ette, kui suure summa nad peavad järgmisel aastal maksma. See teeb arvestamise lihtsamaks.

Uuriti, kas on veel võimalikke seadusemuudatusi, millega ettevõtted saaksid kindluse järgmise aasta eelarve suhtes. Minister täpsustas, et Rahandusministeerium näeb ette, et tulevikus ei laekuks teenuseosutajale tasu otse, vaid tasu laekuks riigieelarvesse ja seda tasu kasutataks järelevalve tegemises. Kui tasud on liiga väiksed, annaks süsteem võimaluse riigieelarvest raha juurde küsida. Aga ettevõtete kindluse tulebki võib-olla sellest, kui tasu laekub otse riigieelarvesse.

Siis uuriti veel, kas on plaanis teha muudatusi, et järelevalvetasud arvestataks eelarve sisse, ja kas on üleüldine eelarveprintsiibi muudatus plaanis. Jah, see on sama tüüpi küsimus. Minister vastas, et ameti eelarve koostatakse läbirääkimiste käigus ja see ei pea olema seotud järelevalvest saadud summadega. Konkurentsiameti puhul saab näiteks lähtuda konkreetselt järelevalvetasust.

Siis uuriti veel, ega algatajad ei kiirusta mudeli muutmisega, kuna seletuskirja kohaselt on muudatus ajendatud energiahindade erakorralisest muutumisest. Vastuseks toodi välja, et Konkurentsiamet on käesoleval aastal järelevalvetasusid eelarveressurssi arvutanud, ja täpsustati, et süsteem jõustus 1. jaanuaril 2022. aastal. Majandusregulatsiooniks ette nähtud eelarve oli eelnevalt kindlaks määratud, kuid tegevuste maht selgus aasta jooksul. Järelevalveasutustest laekunud summa selgus aasta keskel. See tähendas muidugi, et planeerimine oli keeruline ja ettevõtjatel võib tekkida ka küsimus, mis saab ülemakstud rahast. Seaduseelnõu eesmärk on järgmise aasta tegevusi ja eelarvet paremini planeerida.

Veel [mainiti], et seadus jõustub 2024. aastal ning järgmise aasta aluseks võetakse selle aasta andmed. Sealt edasi, 2025. aastal võetakse aluseks 2024. aasta andmed. Nii hakkab see protsess käima.

Lõpetuseks tehti ka menetluslikud otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. jaanuariks ehk tänaseks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused võeti vastu konsensuslikult. Minu poolt kõik.

18:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei näe. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ka ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 759 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. veebruar kell 17.15.


12. 18:04 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (756 SE) esimene lugemine

18:04 Aseesimees Martin Helme

Liigume edasi. 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 756 esimene lugemine. Palun ettekandeks siia siseminister Lauri Läänemetsa.

18:04 Siseminister Lauri Läänemets

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud parlamendi liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu väljatöötamisel on kolm peamist eesmärki.

Esiteks rakendatakse eelnõuga Euroopa Liidu määrust, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja reisilubade süsteem ehk lühidalt ETIAS. Kui seda hakatakse rakendama, siis peavad viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikud edaspidi hakkama taotlema enne välispiirile saabumist reisiluba. Selline kohustus võimaldab hinnata enne isikute jõudmist välispiirile, kas nende viibimine liikmesriikide territooriumil võib kujutada julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu. Kehtiva reisiloa olemasolu on tulevikus liikmesriikide territooriumile sisenemise tingimus. Reisiloa taotluse saab esitada veebilehe või mobiilirakenduse kaudu ja seda kontrollitakse automatiseeritult Euroopa Liidu infosüsteemides. Kui reisiloa andmist takistavad asjaolud puuduvad, siis antakse reisiluba automaatselt. Kui neid esineb, saadetakse taotlus riiklikule üksusele lisakontrolli. ETIAS-e määruse eeldatav rakendusaeg on 2023. aasta november ehk selle aasta lõpus.

Teiseks rakendatakse eelnõu kohaselt Euroopa Liidu määrused, millega luuakse Euroopa Liidu infosüsteemide koostalitusvõime. Selline koostalitusvõime võimaldab ühtse lahenduse abil kasutada kuut erinevat Euroopa Liidu infosüsteemi. Euroopa Liidu infosüsteemide koostalitus võimaldab erinevatel infosüsteemidel üksteist täiendada, et hõlbustada näiteks isikute õiget tuvastamist, mis aitab võidelda identiteedipettusega ning aitab lihtsustada ka kuritegevusega võitlemist. Seni on puudunud ühtne Euroopa Liidu ülene kontrollimisvõimalus. Euroopa Liidu infosüsteemide koostalitusvõime eeldatav rakendamise aeg on hiljemalt [2024]. aasta juunis. 

Kolmandaks luuakse eelnõu kohaselt õiguslik alus migratsioonijärelevalve andmekogu kasutuselevõtuks. Praegu riigil selline andmekogu puudub ning hetkel teostab PPA välismaalaste üle järelevalvet Exceli tabelite põhjal ja tehes käsitsi päringuid erinevatesse andmekogudesse. Migratsioonijärelevalve andmekogu kasutusele võtmine võimaldab edaspidi teostada migratsioonijärelevalvet tõhusamalt ja aitab vältida ressursside raiskamist. Andmekogu kasutuselevõtuga paraneb riigi andmete kogumise, haldamise ja vahetamise võimekus ning tagatakse teiste andmekogude ja infosüsteemide koostalitusvõime. Loodav andmekogu võimaldab käsitsi tehtavate päringute asemel teha automaatseid päringuid erinevatesse andmekogudesse, mis teeb töö efektiivsemaks. Ebaseadusliku rände ning viisade ja elamislubade väärkasutamise ennetamine ja tuvastamine aitab tagada avalikku korda ja julgeolekut. Andmekogu on planeeritud kasutusele võtta kohe, kui õigusaktid on vastu võetud ja jõustunud. Eeldatav rakendamise aeg on käesoleva aasta märtsikuu. 

Kokkuvõtvalt aitavad eelnõu kohaselt tehtavad muudatused tagada paremini sisejulgeolekut ja avalikku korda. Nad võimaldavad kontrollida viisanõudest vabastatud riikide kodanikke enne nende saabumist välispiirile. Me loome võimekuse tuvastada kiiremini ja õigemini Euroopa Liidus viibivaid kolmandate riikide kodanikke, kui nende identiteedis, esitatud dokumentides või ütlustes on kahtlusi. Edaspidi saame teostada sihitumalt ka migratsioonijärelevalvet elamis- ja töölubade õige kasutamise üle. Aitäh!

18:08 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi. Palun!

18:08 Eduard Odinets

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tutvustan teile põhiseaduskomisjoni arutelu selle eelnõu üle. Istung, kus valmistasime ette esimest lugemist ja arutasime [eelnõu], toimus 10. jaanuaril käesoleval aastal. Istungist võtsid osa Eduard Odinets, Toomas Kivimägi, Anti Poolamets Jaak Valge asendusliikmena, Paul Puustusmaa, Ülle Rajasalu Marko Tormi asendusliikmena, Üllar Saaremäe, Mihhail Stalnuhhin ja Mart Võrklaev. Selle eelnõu [arutelus] osalesid ka siseminister Lauri Läänemets, Siseministeeriumi piirivalve‑ ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi ja sama osakonna õigusnõunik Jarmo Lilium. Eelnõu sisu ma ei hakka ümber jutustama, minister tegi põhjaliku ettekande. Lühidalt tutvustan teile, millised teemad komisjoni liikmetel tõusetusid seoses selle eelnõuga.

Täpsustati, et see uus reisilubade süsteem, mis hakkab kehtima Euroopa Liidus, on sarnane sellega, mis on olemas näiteks Ameerika Ühendriikides. [Süsteemi kohaselt] tuleb enne riiki minemist reisiluba taotleda ja kohe saab ka vastuse, kas sa oled oodatud sinna riiki või mitte. Nii nagu ka minister ütles, see saab olema võimalik nii internetis kui ka mobiilirakenduses. Samamoodi saavad seda informatsiooni, kas inimesel on lubatud riiki siseneda, ka lennufirmad ehk põhimõtteliselt juba check-in'i tehes saab seda teada. Ka esimesel kokkupuutel lennujaama või lennufirma töötajatega tuleb see välja.

Oluline on ühtne süsteem. See ühtne andmekogu, millest oli juttu, annab võimaluse kontrollida inimese andmeid ühest konkreetsest allikast. Selle süsteemi Eesti-poolseks haldajaks saab Politsei‑ ja Piirivalveamet. Kolmas asi, mis on selles seaduses, on migratsiooniinfosüsteem, mis on siseriiklik migratsioonijärelevalve andmekogu ja selle pidajaks hakkab samamoodi PPA.

Meil [tekkis] küsimus, mis on need riigid, mille kodanikele laieneb see reisiloa taotlemise kohustus. Need on riigid, kelle käest viisat ei nõuta, ja neid riike on üle 60. Need on välja toodud eraldi Euroopa Liidu määruses, näiteks Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Suurbritannia. Tegemist on tasulise teenusega. Selle hind kehtestatakse üleeuroopaliselt ja hetkel on hind 7 eurot, mis tuleb [maksta] reisiloa [taotluse] läbivaatamise ja [loa] väljastamise eest. See raha katab kõik menetlemiskulud ja tuleb meie asutustele, kes selle menetlemisega tegelevad. Hinda on võimalik ka aeg-ajalt üle vaadata, kui menetlemiskulud kasvavad.

Tõstatati küsimus, kas see on selline migratsioonitööriist või me pigem räägime turismi eesmärgil Euroopa Liitu tulevatest inimestest. Vastus oli, et see on pigem seotud nende inimestega, kes turismi eesmärgil soovivad tulla. Põhiliselt tehakse automaatne päring Schengeni infosüsteemi, Euroopa karistusregistrisse ja Interpoli. Kui sealt ei tule välja mingeid probleeme inimesega seoses, siis see reisiluba antakse.

Tekkis küsimus, et kui kolmandates riikides on inimesega seotud mingid kuriteod või mingid probleemid, mille kohta ei ole näiteks Interpoli või Schengeni infosüsteemis või Euroopa karistusregistris mingeid andmeid, kas siis inimene võib saada rohelise tule. Päriselt nii ongi, et kui isiku kohta ei ole mingeid märkeid, et ta millegagi on hakkama saanud, siis tõepoolest on roheline tuli ja inimene võidakse riiki lasta. Aga siin on väga oluline nüanss ka see, et reisiloa olemasolu ja see, kui sa saad lennukile, ei tähenda seda, et sind igal juhul riiki sisse lastakse. Üldine piirikontroll ja inimeste kontroll jääb ning piirivalveametnikul on igal juhul võimalik ka teatud alustel inimest siiski mitte lubada riiki, isegi kui tal see reisiluba on olemas.

Komisjonis tekkis mure, kuidas siis niimoodi on, et lennufirmad hakkavad saama nii palju erinevat informatsiooni inimeste kohta. Selline oht on. Tegelikult aga ei ole, sest lennufirma saab ainult nii-öelda rohelise tule ja inimese kohta [andmed], nagu nimi, sünniaeg ja reisidokumendi number, mida juba praegu ka lennufirmades kogutakse isikute kohta. Sellist kontrolli, kas inimene on teretulnud või mitte, ei tehta ja sellist informatsiooni lennufirmadel ei ole. Aga see mure oli.

Siis korrati komisjoni istungil veel mitu korda, et kõik piiriprotseduurid jäävad. Piirivalveametnikul on õigus jätkuvalt inimene, kui ta ei vasta sisenemise tingimustele, tagasi saata, sõltumata reisiloa olemasolust.

Komisjon tegi menetluslikud otsused. Kõik otsused olid konsensuslikud: panna [eelnõu] täiskogu päevakorda 18. jaanuariks ehk tänaseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets. Minu poolt on kõik. Aitäh!

18:15 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et [eelnõu] 756 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 1. veebruar kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


13. 18:15 Rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE) esimene lugemine

18:15 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 13. päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 762 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks siseminister Lauri Läänemetsa. Palun!

18:16 Siseminister Lauri Läänemets

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud parlamendi liikmed! See päevakorrapunkt on seotud järgmise päevakorrapunktiga. Ma saan aru, et on võimalik kahte moodi neid küsimusi Riigikogus arutada. Järgmine päevakorrapunkt on Eesti ja Soome vahelise lepingu ratifitseerimine ja need muudatused, mida ma [praegu] ette kandma hakkan, tulenevad sellest lepingust. Ma seekord siis räägin tagantpoolt ettepoole ja loodan, et see sobib. Ma saan aru, et nii on plaanitud.

Eelnõuga täiendatakse rahvastikuregistri seadust seoses Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega, mis allkirjastati 21. septembril eelmisel aastal Helsingis. Eelnõu kohaselt täiendatakse rahvastikuregistri seadust nii, et kokkuleppe kohaselt kannab lähteriigi registripidaja elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist. Näiteks kui isik kolib Soome, siis Eesti ei tohi kanda Eesti rahvastikuregistrisse selle isiku elukoha aadressiks Soome elukoha andmeid enne, kui Soome ei ole Eestile teada andnud, et Soome on selle isiku elukoha aadressi enda registrisse kandnud. Kehtivas rahvastikuregistri seaduses sellist erisust välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel ei ole.

Eelnõuga see erisus rahvastikuregistri seaduses luuakse ja täpsustatakse, mis juhul võib erandeid teha. Selline erand on siis, kui välisriik kokkuleppes sätestatud aja jooksul kokkuleppekohaseid andmeid ei edasta. Sellisel juhul võib isiku elukoha aadressiks kanda välisriigi elukoha aadressi, kui isik esitab oma elukoha aadressi koos pädeva asutuse dokumendiga, mis tõendab tema elukoha aadressi olemasolu välisriigi rahvastikuregistris. Seega, näiteks kui Soome kokkuleppes sätestatud kolme kuu jooksul alates elukohavahetusest isiku elukoha registreerimise kohta teadet ei edasta, siis võib isiku elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse kanda Soome elukoha aadressi näiteks isiku elukohateate alusel. Kuna Eesti võib sarnaseid kokkuleppeid, nagu on Soomega, sõlmida tulevikus ka teiste riikidega, sätestatakse rahvastikuregistri seaduses erisus üldiselt. See tähendab, et seaduses ei nimetata otseselt Soomega sõlmitud lepingut.

Lisaks täiendatakse eelnõuga seadust, et isikule oleks arusaadavam ja õigusselgem, et ta ei pea Soome kolimise puhul ise esitama ühe kuu möödudes Eesti elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele või Eesti välisesindusele oma Soome elukoha andmeid, sest elukoha aadress tuleb otse, isiku sekkumiseta, Soome rahvastikuregistrist Eesti omasse. Seega, Eesti ja Soome vaheline andmevahetus võtab isikult kohustuse teavitada Eestit oma kolimisest välisriiki.

Seaduse rakendamiseks tuleb muuta rahvastikuregistri menetlustarkvara ja [veebiaadressil] rahvastikuregister.ee elukoha registreerimisega seotud kontrolli. Arendusele kuluv summa kaetakse Siseministeeriumi infotehnoloogia‑ ja arenduskeskuse eelarvest rahvastikuregistri pidamiseks ettenähtud rahast. Aitäh!

18:19 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Marko Tormi.

18:19 Marko Torm

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Väga austatud kolleegid! Tõepoolest, nagu minister ütles, ka järgmine päevakorras olev eelnõu on tihedalt käesolevaga seotud. Kommenteerides paari märksõnaga seda arutelu, mis põhiseaduskomisjoni istungil toimus, hüplen võib-olla ühelt [eelnõult] teisele, sest nende arutelu tegelikult oli tervik ja [omavahel] seotud.

Alustan menetluslikest otsustest. Üksmeel oli tegelikult suur. Võib öelda, et selle eelnõu puhul mingisuguseid poliitilisi erimeelsusi komisjonis ei tekkinud. Kõik mõistsid, et asi on vaja korda teha ja ülevaade inimeste liikumisest kahe sõbraliku riigi vahel peab olema senisest veelgi parem. Toetati nii esimese lugemise lõpetamist kui ka tänasesse päevakorda võtmise otsust konsensuslikult. Ja ka ettekandja isiku kohta küsimusi ei olnud, [sellest tulenevalt] olen siin teie ees.

Aga väljavõte sellest, mida küsiti, mida päriti. Komisjoni liige Anti Poolamets tundis eeskätt huvi selle vastu, kuidas seni ja kuidas ka lähitulevikus hakkavad ajateenistuse kutsed jõudma isikuteni, kes on küll meie kodakondsed, aga ei viibi Eesti territooriumil, kas siin on mingeid olulisi vahesid võrreldes [praegusega]. Enel Pungas, kes esindas ministeeriumi ja konkreetselt registri kohta sõna võttis, ütles, et kui dokumente uuendatakse, siis nii seni kui ka tulevikus, on loomulikult võimalikud ka mingisugused kõrvalekalded ja see, et ei anta tõeseid kontaktandmeid. Aga heauskselt võib ikka uskuda, et kõik inimesed tahavad anda oma korrektsed andmed, et riigiga suhelda ja olla riigiga [ühises] infoväljas.

Tunti huvi ka selle vastu, kui palju üldse elab eestlasi Soomes ja kas selliste kokkulepete vastu on tundnud huvi ka teised riigid. Seisukoht oli selline, et kuna Eesti on küll väga armas, aga ikkagi väike, siis suuremad riigid seda huvi üles näidanud ei ole. Läti-Leeduga see kokkulepe on sõlmitud ja Rootsi on – ma nüüd ise tõlgendan seda – öelnud või viidanud, et kui Soomega asi korda tehakse, siis ollakse valmis läbi rääkima. Nii et loodame, et jõuame mingil hetkel ka selleni. Aga minu poolt kõik. Ootan küsimusi.

18:22 Esimees Jüri Ratas

Võib-olla muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ka.

18:22 Marko Torm

Jaa! Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seati kümme tööpäeva. Aitäh, juhataja! 

18:22 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Väga põhjalik [ettekanne], küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 1. veebruari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 13. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


14. 18:23 Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (763 SE) esimene lugemine

18:23 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 14. päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 763 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks siseminister Lauri Läänemetsa. Palun!

18:23 Siseminister Lauri Läänemets

Austatud Riigikogu esimees! Head parlamendi liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eelnõuga ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline rahvastiku registreerimise kokkulepe, mis allkirjastati 21. septembril 2022. aastal Helsingis. Kokkulepe on vaja põhiseaduse järgi Riigikogus ratifitseerida, sest kokkuleppe tõttu on vaja muuta rahvastikuregistri seadust, et kokkulepe ja rahvastikuregistri seadus oleksid kooskõlas.

Kokkuleppe kohaselt kannab lähteriigi registripidaja elukoha vahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist. Eestil on 2005. aastast kehtiv ametkondlik välisleping andmete vahetamiseks. Nimetatud lepingu alusel, kui Eesti kodanik kolib Soome ja esitab Soome rahvastikuregistrile oma uue elukoha andmed, saadab Soome need andmed Eestile ja vastupidi. 2005. aastal sõlmitud lepingu puudus on, et see reguleerib vaid Eesti ja Soome kodanike andmete vahetust, jättes välja määratlemata kodakondsusega isikud ning välismaalased. Samuti ei puuduta [leping] perekonnasündmustega seotud andmete vahetust. Seega ei jõua meieni kõigi Eesti ja Soome vahel elukohta vahetanud isikute andmed ega Soomes toimuvate perekonnasündmuste andmed. Seega ei taga olemasolev leping vajalikku andmevahetust.

Praeguse kokkuleppe eesmärk on laiendada isikute ringi, kelle kohta Eesti ja Soome omavahel elukohaandmeid vahetavad, ning samuti hakata vastastikku edastama teisele riigile tema kodanike perekonnasündmuste andmeid, näiteks andmeid abiellumise ja lapse saamise kohta. Soovime luua soodsad tingimused Eesti ja Soome vahel rahvastikuregistri andmete edastamiseks, et riigid saaksid kolinud isikute kohta kiiret ja korrektset informatsiooni, millele oma otsustes ja tegevustes saab tugineda. Kokkulepet on vaja, et Eesti ja Soome rahvastikuregistris oleksid korrektsed ja asjakohased andmed. Samuti on see vajalik, et keegi ei saaks pahatahtlikult lünki ära kasutada, näiteks toetuste või muude hüvede saamisel, mis on seotud konkreetse elukohaga. Kui isik ei teavita riiki oma elukoha muutusest, võib tekkida olukord, kus isikule makstakse toetust põhjendamatult. Samuti tagavad õiged andmed omakorda, et elukohariigis saadakse kätte kõik vajalikud teenused ja toetused. Positiivne pool inimestele endale väljendub selles, et andmete vahetamise tõttu hoitakse isiku rahvastikuregistri andmeid korrektsena ilma, et isik peaks andmete õigsuse tagamiseks ise täiendavalt midagi tegema. Aitäh!

18:26 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Väga põhjalik ettekanne oli. Küsimusi ei ole. Suur tänu! Nüüd on niiviisi, et palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Marko Tormi. Palun!

18:26 Marko Torm

Väga lugupeetud juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Minister on nüüd kahe päevakorrapunkti puhul andnud ülidetailse ja ammendava selgituse, millega tegemist on. Minul jääb siinkohal – olles eelneva päevakorrapunkti juures seda arutelu kirjeldanud – üle ainult tõdeda, et asjad [lähevad] paremaks, asjad saavad korda, ülevaade meie inimeste liikumisest Eesti ja Soome vahel tuleb terviklikum.

Ja jõuangi menetluslike otsuste juurde. [Esimene] oli tänase päevakorra kohta, kus oli üldine konsensus. Oli ettepanek esimene lugemine lõpetada – taas konsensus – ja määrata põhiseaduskomisjoni liige Marko Torm ette kandma. Nii nagu juhataja eelnevalt viitas, märgin ära ka muudatusettepanekute tähtaja, mis on kümme tööpäeva. Olen valmis vastama küsimustele.

18:27 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan selle valmisoleku ja ettekande eest. Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 1. veebruari kell 17.15. Eelnõu 763 esimene lugemine on lõpetatud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


15. 18:28 Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (771 SE) esimene lugemine

18:28 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 15. päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 771 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Annely Akkermanni. Palun!

18:28 Rahandusminister Annely Akkermann

Tere õhtust, head kolleegid! Austatud juhataja! Tutvustan teile kolmandat pensionisammast puudutavat eelnõu, mis on vajalik, rakendamaks üleeuroopalist personaalset pensionitoodet ehk PEPP-i reguleerivat Euroopa Liidu otsekohalduvat määrust Eestis. Eelnõuga läheb see uus pensioniskeem kolmanda samba alla. Eelnõuga lisataksegi meie seadustesse viited PEPP-i lepingule ja otsekohalduvale määrusele ning täiendatakse finantssektori seadusi määruses sätestatud nõuete rikkumise korral rakendatavate karistusnormidega.

Kuna PEPP on vabatahtlik pensioniskeem, siis sobitub see Eesti pensionisüsteemis kolmanda samba [regulatsiooni] alla. Kui seni on kolmanda samba valikus olnud vabatahtlikud pensionifondid ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingud, siis lisaks pensionifondi või kindlustuslepingu vormis PEPP-ile lubab määrus PEPP-ina registreerida ka eurofondi, alternatiivfondi, hoiuse ja väärtpaberiportfelli valitseja. Seega laieneb nii pensioniskeemide kui ka võimalike pakkujate ring.

Eelnõuga muudetakse ka tulumaksuseadust ja rakendatakse PEPP-ile samu maksureegleid, mis kohalduvad teistele kolmanda samba pensioniskeemidele. Selline lähenemine on ühtlasi kooskõlas PEPP-i maksustamist puudutava Euroopa Komisjoni soovitusega. Nagu vabatahtliku pensionifondi või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu puhul, saab edaspidi ka PEPP-i lepingu sissemakseid maksustatavast tulust maha arvata ja pensionile jäädes kasutada maksuvabastust või soodsamat tulumaksu määra sõltuvalt sellest, milline pensioni saamise viis valitakse. Sissemaksed on mahaarvatavad kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte suuremas summas kui 6000 eurot aastas. Neid piirmäärasid eelnõu ei muuda ja [piirmäärad] kehtivad kõigi kolmanda samba pensioniskeemide puhul. PEPP-i pensionieaks saab kolmanda samba pensioniiga, mis on vanaduspensioniiga miinus viis aastat.

Lisaks sellele, et PEPP-i saab pakkuda erinevate finantsteenuste vormis, on oluline uuendus, mida siinkohal veel esile tuua, PEPP-i kaasaskantavus. Nimelt näeb määrus ette riikidepõhise arvestuse PEPP-i sisse- ja väljamaksete puhul. Mõte on selles, et kui pensionikoguja kolib mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki elama, võiks tal olla võimalik jätkata pensioni kogumist olemasolevas PEPP-is. Ja kui liikmesriigis, [kus on uus elukoht,] on ette nähtud maksusoodustused pensioniskeemi sisse- ja/või väljamaksetele, siis saab ta osa neist soodustustest. Praktikas see uuendus vähemalt esialgu kuigi laialdast kasutust ilmselt ei leia, sest määrus nõuab, et PEPP-i pakkuja võimaldaks eraldi arvestust ehk allkontosid vaid kahe riigi kohta omal valikul ja sedagi alles 2025. aasta 22. märtsist. Seni aga, kui vajaliku riigi allkontot ei pakuta, saab pensionikoguja tasuta vahetada oma PEPP-i lepingu uue lepingu vastu või jätkata sissemaksete tegemist vana PEPP-i lepingu esialgsele allkontole, millisel juhul ei pruugi aga uue riigi maksusoodustused kohalduda.

PEPP-i määrus rakendus 2022. aasta 22. märtsil. Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma üldises korras. Ühtegi Eesti pensioniskeemi PEPP-ina seni veel registreeritud ei ole. Tänan teid tähelepanu eest!

18:32 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh põhjaliku ettekande eest! Küsimusi ei ole teile. Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi. Enne kui me asume selle ettekande juurde, tutvustan teile [menetlemise korda]. Juhtivkomisjoni esindaja teeb ettekande kuni 20 minutit ja seejärel võib ettekandjale esitada küsimusi – kahele ettekandjale kokku kaks küsimust. Nüüd ongi hea meel kutsuda ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi. Me oleme eelnõu 771 juures. Ministri ettekanne oli väga põhjalik.

18:32 Jürgen Ligi

Austatud härra juhataja Jüri Ratas! Austatud Riigikogu liige Leo Kunnas! Oma pikema ettekande sissejuhatuseks ütlen, et rahanduskomisjon reageeris 18. jaanuaril sellele eelnõule väga-väga üksmeelselt ja välkkiirelt. [Komisjon] kiitis selle algatuse heaks, et see on väga hea eelnõu, sellist on vaja. Ja vähe sellest, [komisjon] otsustas, et eelnõu esimene lugemine tuleks lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks määrasime kümme [töö]päeva. 

Kui kirjeldada diskussiooni, siis seda eelnõu üle ei tekkinudki. [Arutelu] tekkis kolmanda samba üle üldisemalt ja see oli ka viljakas, kuna need ametnike antud vastused olid sellised, et ma olin isiklikult sunnitud avama väärtpaberikonto. Nii et mind kolmas sammas ei rahuldanud, need tingimused, mis kolmandas sambas on. Aga pensioni kogumiseks on kolmas sammas väga hea toode. Soovitame kõigile. Aitäh!

18:34 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu teile põhjaliku ettekande eest! Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. veebruari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Head ametikaaslased, täna on kolmapäev ja nagu te teate, kolmapäeval vaba mikrofon ei ole. Seega ma vaba mikrofoni avada ei saa ja meie tänane istung on lõppenud. Suur tänu ja jõudu teile meie töös! Aitäh teile!

18:34 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee