Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, IX istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 18.01.2023, 14:00

Toimetamata

1. 14:01 Kohtuekspertiisiseaduse eelnõu (644 SE) kolmas lugemine

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse eelnõu (644 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 644 lõpphääletus. Läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:03 Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (700 SE) kolmas lugemine

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (700 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 700 lõpphääletus. Head kolleegid! Kas me võime minna kohe lõpphääletuse juurde? Võime minna. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (700 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada.

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:04 Välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE) kolmas lugemine

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu 714 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi selle eelnõu lõpphääletus. Kas me võime lõpphääletuse juurde minna kohe? Võime minna. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu 714. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu oli 13, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 14:05 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE) teine lugemine

14:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 633 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Toomas Kivimäe... Kivimägi.

14:06 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tegemist on väga olulise ja suuremahulise eelnõuga. Ja ma olen väga rõõmus, et me oleme jõudnud selle teise lugemiseni siin saalis, ja ma väga usun ja loodan, et peale nädalast eemalolekut istungitelt me võtame selle eelnõu ka vastu.

Eelnõu algatas, meeldetuletuseks, Vabariigi Valitsus 6. juunil 2022. Esimene lugemine toimus 27. septembril sellel aastal ning see lõpetati. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 27. oktoober 2022, ei Riigikogu liikmed, teised komisjonid ega fraktsioonid muudatusettepanekuid ei esitanud.

Nüüd, meie kodu‑ ja töökorra kohaselt, kohe tunnustan, et põhiseaduskomisjon on teinud väga põhjalikku tööd selle eelnõuga, ja samamoodi tunnustan väga Justiisministeeriumi, kes on olnud väga hea koostööpartner põhiseaduskomisjonile, ja loomulikult ka kõiki huvigruppe. Siis põhiseaduskomisjon saatis selle eelnõu arvamuse avaldamiseks õiguskantslerile, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Kohtunikuabide Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Halduskohtule ja Tartu Halduskohtule. Arvamused ja ettepanekud laekusid Eesti Kohtunike Ühingult, Riigikohtult, Tallinna Ringkonnakohtult, Tartu Ringkonnakohtult, Harju Maakohtult, Pärnu Maakohtult, Viru Maakohtult ning Eesti Kohtunikuabide Ühingult. Ja eelnõu muutmise ettepanekuid esitas põhiseaduskomisjonile Justiitsministeerium.

Nagu ma viitasin, me oleme seda väga palju arutanud. Põhiseaduskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette lausa neljal istungil. Need olid 18. oktoober, 21. november, 13. detsember ja 10. jaanuaril 2023.  Ja kõige selle tulemusena põhiseaduskomisjon, kuulanud ära eelnõu kohta esitatud ettepanekud ja arvamused ja kogu selle arvamuste avaldamise ringi, esitas eelnõule kokku 18 muudatusettepanekut.

Nüüd enne kui minna konkreetselt nende muudatusettepanekute tutvustamise juurde, tunnistan kohe siinkohal, et kõiki neid protokolle ette lugeda ei ole võimalik ega sealt ka väljavõtteid teha, nii et ma keskendun ennekõike võib-olla ühele põhiküsimusele, mis oli selle seaduseelnõu põhiline eesmärk ja väljakutse, ja seejärel tutvustan muudatusettepanekuid, mis põhiseaduskomisjon otsustas teile arvamuse avaldamiseks siia saali esitada.

Nüüd kõige olulisem väljakutse tegelikult minu jaoks, ja ma usun, et ka tegelikult Justiitsministeerium ja Vabariigi Valitsus sellega nõustub, on tegelikult maakohtute juhtimise üleviimine nii-öelda majapõhiselt juhtimiselt või kohtumajapõhiselt juhtimiselt osakonnapõhisele juhtimisele. Tänasel päeval veel ei ole maakohtutes osakondi, ent selle eelnõu kohaselt on ettepanek luua maakohtus tsiviilosakond ja süüteoosakond. Igasse osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikku ja kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu esimees. Ja kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu üldkogu otsustada, et kohtus on mitu tsiviil‑ või süüteoosakonda. See puudutab suuremaid maakohtuid. Sellisel juhul nimetatakse osakond spetsialiseerumise järgi. Iga kohtunik kuulub ühte osakonda ja kohtu üldkogu otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub. Ja kuivõrd üldkogu teeb seda jaotust osakondade vahel tööplaani alusel, mis kinnitatakse üks kord aastas, siis tegelikult selle eelnõuga on loodud võimalus ka tegelikult kohtu esimehel ka selle aastase perioodi kestel tegelikult viia kohtunikke nii-öelda ühest osakonnast teise, kusjuures kuulates ära üldkogu arvamuse.

Ja see on see, mis tegelikult esimesel hetkel tekitas enim vastuseisu Eesti Kohtunike Ühingu poolt. See, ma arvan, oli nende kõige põhimõttelisem vastuseis. Ja nende selline hirm või väide, miks nad seda ei toetanud, oli ennekõike selles, et nad nägid, et osakonnajuhataja võib sekkuda kohtunikutöö sisusse ja koos sellega kahjustada kohtuniku sõltumatust, kuni sinnamaani välja, et see on lausa põhiseadusevastane. Ent need argumendid tegelikult ei päde, põhjusel, et ka selle muudatuse kohaselt osakonnajuhatajal ei ole kohtuniku suhtes rohkem pädevust kui tänasel kohtumaja juhil, ehk nii-öelda osakonnajuhataja pädevus, noh, nii-öelda võimalikuks sekkumiseks kohtunike töösse ei ole mitte grammigi suurem, kui on seda täna kohtu esimehel, mistõttu see argument ei päde. Ja põhieesmärk ikkagi on spetsialiseerumine. Ja kui me näeme, siis tegelikult ka näiteks advokaadid on spetsialiseerunud erinevate valdkondade peale, siis ma väidan, et selle õigusmõistmise kvaliteedi tõstmiseks on lausa vältimatu tegelikult, et ka kohtunikud spetsialiseeruvad siis antud juhul kas süüteo‑ või tsiviilasjade peale. Ja teine analoog on sellel see, et de facto ringkonnakohus juba jaguneb osakondadeks, mida seal nimetatakse kolleegiumideks, ja täpselt samamoodi ka Riigikohtus on kolleegiumid. Nii et nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus tegelikult on juba vastava muudatuse rakendanud ja see aeg on tegelikult kinnitanud, et see on igati põhjendatud.

Ja nüüd siis läheks nende konkreetsete muudatusettepanekute juurde, mida põhiseaduskomisjon otsustas esitada. Esimene muudatus puudutab kohtuniku üleviimist ühest osakonnast teise, jutt on maakohtust, ja seda sel perioodil, kui üldreegel on see, et kohtuniku kuuluvuse ühte või teise osakond otsustab üldkogu, aga nagu ma ütlesin, seda tehakse tööplaani alusel ja see tööplaan kinnitatakse kord aastas, aga võib tulla ette ka juhtumeid, kus aasta kestel tekib teatud kas isiklikel põhjustel vajadus viia kohtunikke ühest osakonnast teise, siis see võimalus selle eelnõuga oli ette nähtud. Ent seal ei olnud juures Eesti Kohtunike Ühingu poolt nõutud seda ja väga tungivalt palutud soovi, et kohtu esimees peaks ära kuulama enne kohtu üldkogu arvamuse. Ehk need sõnad on nüüd siia juurde lisatud, et veel kord, kohtuniku üleviimise ühest osakonnast teise otsustab kohtu esimees kohtunike avalduse alusel, see oli senine eelnõu tekst, ja nüüd me lisame selle muudatusettepanekuga järgnevad sõnad: "kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse". Kohtu üldkogu pidas seda väga oluliseks, et kohtunik siiski ei saaks seda nii-öelda ainuisikuliselt teha, vaid ta peaks ikkagi ära kuulama ka üldkogu arvamuse.

Teine muudatusettepanek puudutab osakonnajuhataja valimist. "Maakohtu esimees nimetab osakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks osakonnajuhataja." See on hetkel kehtiva eelnõu tekst. Ent nüüd põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku sinna lisada järgnevad sõnad: "kuulanud ära selle osakonna kohtunike arvamuse". Ehk kui maakohtu esimees hakkab nimetama ametisse näiteks tsiviilosakonna juhatajat, siis sellisel juhul senise eelnõu kohaselt sai ta seda ainuisikuliselt teha, ent nüüd on siia lisandunud sõnad "kuulanud ära selle osakonna kohtunike arvamuse" ehk üksnes selle osakonna kohtunike arvamuse. Ka see oli Eesti Kohtunike Ühingu poolt selline üsna jõuline ja tungiv soov.

Nüüd kolmas muudatusettepanek on seotud ringkonnakohtu kolleegiumiga. Ka siin on nüüd samamoodi, et kui seaduse teksti kohaselt kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab kohtu esimees, siis ka nüüd on siia lisatud kohtunike ühing palvel: "kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse". Ehk taas kord Eesti Kohtunike Ühingu poolt esitatud palve, et  ka arvulise jaotuse puhul ei ole see üksnes kohtu esimehe ainuisikuline pädevus, vaid vähemalt ta peab ära kuulama üldkogu arvamuse. Ja täpselt sama on ka kohtunike üleviimisel ühest kolleegiumist teise. Jutt on ringkonnakohtust, sellepärast on tegemist kolleegiumiga. Otsustab kohtu esimees kohtunike avalduse alusel ja taas kord lisame selle tänase muudatusettepanekuga nr 3: "kuulanud ära kolleegiumide esimeeste arvamuse". Antud juhul kolleegiumide esimeeste arvamuse, et on neid siis kolm kolleegiumi tavapäraselt ringkonnakohtus, kui viiakse ühest kolleegiumist teise, et see on ringkonnakohtu esimehe pädevus, aga ta peab ära kuulama kolleegiumi esimeeste arvamuse, ehk taas kord demokraatiat rohkem.

Muudatusettepanek nr 4 on tegelikult puhtalt keeleline. Et siin on eelnõu kohaselt praegu sarnane tekst, et esimehe, kolleegiumi esimehe vabastamise puhul võib esimehe ennetähtaegselt vabastada kogu kolleegiumi otsuse alusel. Selle muudatusettepaneku eesmärk on võtta ära see sõna "kogu", jääb nagu natuke arusaamatuks, et kas kõik peavad olema sellega poolt, et üksnes sellisel juhul saab teda vabastada, või mitte. Tegelikult ikkagi see otsus tehakse häälteenamusega, nii et see sõna "kogu" on eksitav, tegemist on puhtalt keelelise täpsustusega, et see oleks üheselt ja selgelt arusaadav, et ei pea kõik kolleegiumi liikmed sellega päri olema, üksnes sellisel juhul, et antud juhul on ikkagi see sõna "kogu" võtame maha, üheselt arusaadav, häälteenamusega on võimalik kolleegiumi esimees vabastada.

Nüüd muudatusettepanek nr 5 puudutab ringkonnakohtu esimehe pädevust ja tema tegevust. Siin on jäänud välja sellest, et ta teeb ka koostööd näiteks halduskohtuga, seda seaduse tekstis täna nagu sees ei ole, de facto ta seda teeb ja seetõttu oleks igati loogiline ja mõistuspärane see ka seaduse tekstis sõnastada. Aga me ei tee seda nii kitsalt, et pelgalt halduskohus, me lisame sõna "kohtutega" ehk ringkonnakohtu esimees korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtutega. Ja nüüd on hõlmatud nii halduskohus kui ka teised kohtud.

Nüüd muudatusettepanek nr 1, vabandust, nr 6 on põhimõtteliselt sisuline ja vägagi. Nimelt, selle eelnõuga, mille Vabariigi Valitsus esitas, taheti kehtestada tegelikult tagasiside andmise vorm ehk siis ringkonnakohtu kolleegium annaks tagasisidet üks kord aastas maa‑ või halduskohtuniku kohtunikutöö üldisele kvaliteedile. Ühte otsa pidi tundub üsna loogiline ja arusaadav, et selline tagasiside oleks ja siis ringkonnakohtu kolleegium seda teeb. Aga siin on tegelikult kaks probleemi. Sellele vastu oli taas kord Eesti Kohtunike Ühing ja ennekõike põhjusel, et nad nägid selles kui nii-öelda võimalikku sekkumist tegelikult kohtuniku sõltumatusse ja kohtumõistmisse. Et see on nüüd maakohtute poolt vaadates, aga teiselt poolt tegelikult ka ringkonnakohtud möönsid, et neil pole ka ressurssi tegelikult. Täna sellist kohustust ei ole, tänase seaduse teksti järgi mingit tagasiside andmise vormi ei ole, aga veel kord, valitsus tegi ettepaneku, aga kuna sellele tuliselt sõdis vastu Eesti Kohtunike Ühing, siis seetõttu leiti see kompromiss, et me jätame selle eelnõust välja ehk seda tagasisidet kui sellist ei tule.

Nüüd muudatusettepanek nr 7. Siin oli algselt, siin on nüüd vastupidi, et kui eelnõu kohaselt oli ettepanek ja sõnastus järgmine, et kohtu esimees enne kohtuniku töökoormuse vähendamise otsustamist kuulab ära üldkogu arvamuse, kui eelnõu kohaselt see üldkogu arvamus pidi jääma nagu tekstist välja, siis nüüd on siin taas kord sellesama üldise normiga, et üldkogu tahab ikkagi kaasa rääkida ehk nii-öelda me oleme selle toonud uuesti nagu tagasi, ehk me ei jäta seda välja, ehk antud juhul jääb kehtima seesama seaduse tekst, et kui tegemist on kohtuniku töökoormuse, enne kohtuniku töökoormuse vähendamise otsustamist tuleb jätkuvalt ära kuulata ka üldkogu arvamus. See on selle muudatusettepaneku sisu ja seaduse tekst jääb sellisena.

Muudatusettepanek nr 8 on suht ka tehniline. Kohtutel on ka oma kodukord ja siin kodukorras on ära määratud, kelle töökorraldust see reguleerib, ja siit on väljas kolleegiumi esimees kui selline. Nagu ma ütlesin, ringkonnakohtus on kolleegiumi esimehed ja kolleegiumi esimees mingil põhjusel on siit tekstist nagu välja jäänud, võib-olla ka seetõttu, et me võib-olla pärast jõuame ka nende ringkonnakohtute kolleegiumideni, siis de facto tegelikult täna seaduse tasandil need kolleegiumid on täiesti reguleerimata, seda tegelikult ei ole. See on kodukorra alusel need kolleegiumid on töötanud ja on töötanud juba paarkümmend aastat vist. Ja võib-olla see on põhjus, miks siin ei ole seda kolleegiumi esimeest välja toodud. Nii et toome selle siia muudatusettepaneku juurde.

Ja muudatusettepanek nr 9 on sada protsenti keeleline ja siin on tegemist kordusega: "Kui kohtunik viiakse üle teise sama astme maa‑ või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtu kohtunikuks." See koht on läinud nagu topelt. Võtame selle sõna "kohtu" maha ehk jääb alles tekst muudatusettepaneku kohaselt, et kui kohtunik viiakse üle teise sama astme maa‑ või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtunikuks, ja sealt siis nii-öelda edasi. Lihtsalt siin on topelt saanud sisse.

Muudatusettepanek nr 10 on taas kord Eesti Kohtunike Ühingu jõulisel initsiatiivil ja soovil. See puudutab kohtuniku üleviimist teise kohtumajja. Ja see eelnõu kohane tekst on, et esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja. Ja selle muudatusettepanekuga lisame: "kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse." Et taas kord kohtunike ühing soovivad vähemalt arvamuse vormis selles teemas kaasa rääkida.

Nüüd muudatusettepanek nr 11. See puudutab nüüd tagasipöördumist kohtunikuametisse. Säärane see tekst on, et kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi maakohtu tsiviil‑ või süüteoosakonda. On jäänud välja "halduskohtusse". Lisame selle muudatusettepanekuga sõna "halduskohtusse" "... või ringkonnakohtu või Riigikohtu ..." – ka sõna "Riigikohtu" on jäänud välja, lisame ka selle sõna siia  "... kolleegiumi, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette." Eelnõu algne tekst oli üks kuu ette, aga kuna kohtumajade juhid tänasel päeval veel on ikkagi seda meelt, et see nõuab teatud ettevalmistusi, kohtujuristi palkamist ja nii edasi, siis üks kuu etteteatamist on ebapiisav. Ja seetõttu oli ettepanek, et ta peaks andma sellest teada vähemalt kaks kuud ette, kui ta soovib tagasi pöörduda.

Nüüd muudatusettepanek nr 12 on taas kord seotud selle kohtuniku tagasipöördumisega kas halduskohtusse või maakohtusse. Siin on jäänud välja sellest tekstist sõna "halduskohus", et halduskohut see ei puuduta, ja selle sätte enda sisu on see, et kui ta pöördub tagasi näiteks sinna mingisse halduskohtusse, siis see võib olla halduskohtus ajutiselt ka kohtunike arv suurem kuni kohtunikukoha vabanemiseni, et see ei ole lukus, see ei saa olla põhjus, miks ta ei saaks tagasi pöörduda kohtusse, et on määratud see kohtunike arv ja see on täis.

Nüüd 13 puudutab kohtunikueksamit. Ka siin on selline mõneti ebatäpne sõnastus olnud. Hetke sõnastus on see, et kui isik ei ole pärast kohtunikueksami sooritamist viie aasta jooksul kohtunikuks kandideerinud, peab ta kohtunikuks kandideerimiseks sooritama eksami uuesti. See on praegune tekst. Mina konstrueerisin lause, et kui ta näiteks neljandal aastal kandideeris korra kohtunikuks, aga tegelikult ei läbinud seda eksamit, on ju, siis saab öelda, et ta on juba viie aasta jooksul korra kandideerinud, siis kestab see just nagu igavesti tal see. Selle mõte tegelikult on see, mis uus sõnastus ütleb nüüd selgelt ja arusaadavalt, et kohtunikueksami tulemus kehtib viis aastat sooritamisest alates. Ehk kui ta hakkab kohtunikuks kandideerima ja temal on möödas sellest eksami tegemisest rohkem kui viis aastat, siis sellisel juhul peab tegema uuesti kohtunikueksami. Nüüd on üheselt ja selgelt aru saada. Pigem keeleline täpsustus.

Muudatusettepanek nr 14 on seotud lisatasu maksmisega esimese ja teise astme kohtu esimehele. Siin eelnõus oli mõnevõrra ebatäpsus. Ma loen selle lause ette, kuidas ta algselt oli, et kui palju lisatasu makstakse, oli 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 30. See oli eelnõu tekst. Nüüd selle muudatusega teeme ettepaneku 29, sest kui me võtame seda punkti 2, siis 35% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on 30–44, ehk 30 oli kaks korda, siis on arusaamatu, kas, kui on 30, kas siis on 25% või 35%. See on pigem keeleline täpsustus, ehk uus sõnastus on sarnane, et 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 29. See on nüüd muudatusettepanek põhiseaduskomisjoni poolt ja teised lõiked jäid sarnaselt, nagu nad varem kirjas olid.

15 puudutab kohtunikuabisid. Ei ole ära sätestatud täna seaduse tasandil, kes kohtunikuabide arvu määrab. Ja nüüd selle eelnõu kohaselt teeme ettepaneku, et kohtunikuabide arvu määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Harisin ennast ja harin ka teisi. Ma uurisin, kui palju neid kohtunikuabisid on. Eestis on täna kuskil 55 kohtunikuabi, neist 51 Tartus ja 4 Pärnus. Kohtunikuabid on ennekõike seotud registritega ja see on põhjus, miks Tartu Maakohtus on domineeriv arv neist kohtunikuabidest.

16 puudutab jõustumist, kuna see menetlus on võtnud mõnevõrra aega. Algselt oli eeldus ja lootus, et see jõustub 1. jaanuarist, siis nüüd see muudatusettepanek nr 16, lükkame jõustumise aega edasi 1. maini.

Muudatusettepanek 17 puudutab notariaadiseadust, mitte mingit uut sisu ei looda, aga täna mõnevõrra arusaamatult notariaadiseadus iseenesest ei käsitlenud näiteks väga olulist lõiku, et notarikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimine, väga oluline pikk sisu. Täna seda sätet notariaadiseaduses üldse sees ei olnud. Oli viide kohtute seadusele, kus see säte oli tehtud, me seda sätet ei muuda, aga nii-öelda tõstame selle sätte ka nüüd siis notariaadiseadusesse.

Muudatusettepanek 18 on seotud kohtunikupensioniga. See on üks selline erikaasus, et Riigikohus on jõudnud seisukohale või avaldanud arvamust, et see ei ole võrdne kohtlemine, kui tekib pensionide erinevus, kas ta läheb pensionile vahemikus 1. jaanuar kuni 31. märts või läheb peale seda, et tulenevalt indekseerimisest aprillis siis on. Ja me oleme möönnud seda, et seda peaks sarnaselt parandama, et see jõustub ja ikkagi indekseeritakse.

Ja nüüd kõige lõpuks, 21 sekundit aega: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. jaanuar 23, otsus oli konsensuslik, ja teiseks teha ettepanek teine lugemine lõpetada, otsus oli samuti konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

14:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teie ettekanne oli nii põhjalik, et Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud 18 muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on esitatud põhiseaduskomisjoni poolt, seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Kolmas muudatus, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Neljas, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Viies, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Kuues, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Seitsmes, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Kaheksas, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Üheksas, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. Kümnes, põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 11., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 12., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 13., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 14., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 15., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 16., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 17., põhiseaduskomisjonilt, arvestada täielikult. 18., ka põhiseaduskomisjoni poolt esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 633 teine lugemine lõpetada. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud ja neljas päevakorrapunkt on läbitud.


5. 14:28 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (710 SE) teine lugemine

14:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi tänase viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 710 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti!

14:28 Helmen Kütt

Tere! Ilusat pärastlõunat kõigile! Lugupeetud ametikaaslased! Hea juhataja! Annan ülevaate, mis toimus sotsiaalkomisjonis eelnõuga 710 teiseks lugemiseks ettevalmistamisel. Lihtsalt veidi meenutuseks, et soodustingimustel vanaduspensioniseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 10. oktoobril 2022. Eelnõu esimene lugemine toimus 16. novembril 2022. aastal. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 30. november kell 17.15 ja selleks ajaks ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt ei laekunud. Eelnõu sisu on, et sellega sätestatakse soodustustingimustel vanaduspensionide ja välja makstud aastate pensionide reform üleminekuperioodiga. Alates seaduse jõustumisest saab juurde töötada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist ja kuna tegemist on pikaajalise üleminekuga, siis võimaldab inimestel see õiguskindluse eesmärgil juurde omandada sooduspensioni määramiseks puuduolev staaž või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks.

Esimese ja teise lugemise vahel pöördus komisjon kirjalikult arvamuse saamiseks eelnõu ettevalmistamise osas järgmiste huvigruppide poole: Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Ametiühingute Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit, Eesti Industriaal- ja Metallitöötajate Ametiühingute Liit, Eesti Lennujuhtide Assotsiatsioon, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Raudteelaste Ametiühing, Eesti Teatriliit, Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Töötukassa, Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühing, Keemikute Ametiühing, PRO ametiühing, Rahvusooper Estonia, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit ja Teenistujate Ametiühingute Keskorganisatsioon TALO. Oma arvamuse eelnõu kohta saatsid sotsiaalkomisjonile Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Rahvusooper Estonia, Eesti Balletiliit, Eesti Teatriliit ning Eesti Töötukassa. Need arvamused ja need on kõik ka olemas eelnõu lehel, nende arvamustega on võimalik kõigil tutvuda.

Sotsiaalkomisjoni arutelu toimus kolmel istungil: 9. ja 10. jaanuaril ja ka selle nädala esmaspäeval, 16. jaanuaril. 9. jaanuaril toimus istung ühise istungina koos kultuurikomisjoniga. Istungile olid palutud kõik arvamuse esitanud huvigrupid. Teisel istungil jätkus arutelu Sotsiaalministeeriumi esindajatega koos. Kolmas arutelu toimus meil veel eraldi sellel esmaspäeval, 16. jaanuaril, kus osalesid lisaks Sotsiaalministeeriumi ametnikele ka sotsiaalkaitseminister ja tervise- ja tööminister ning tegelikult me palusime sinna juurde ka täiendavaid materjale.

Nüüd annangi lühikese ülevaate sellest, mis toimus 9. jaanuaril. Oli siis ühisistung. Oluline on märkida, et kuna oli ühisistung, siis kultuurikomisjonist osalesid Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Margit Sutrop, Marko Šorin ja sotsiaalkomisjonist osalesid Hele Everaus, Kert Kingo, Siret Kotka, Õnne Pillak, Ülle Rajasalu, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Kristina Šmigun-Vähi ja komisjoni juhtisid Helmen Kütt ja Liina Kersna, nii et ka nemad olid komisjoni liikmetena kohal. Sotsiaalkomisjonist puudus Kalle Grünthal ja kultuurikomisjonist puudusid Jaak Juske, Ruuben Kaalep, Siim Kiisler ja Aadu Must.

Ja tegelikult oli meil väga põhjalik ja pikk komisjon ja pean ütlema kohe ka seda, et kõik huvigrupid said sõna. Nad said oma arvamuse avaldada lisaks sellele, mis oli kirjalikult saadetud. Balletiliitu esindanud Triinu Upkin selgitas, et Eesti Balletiliidu juhatuse esimehena ja Rahvusooper Estonia balletitantsijana, et Eestis on balletitantsijatel ainult kaks võimalikku tööandjad, s.o Rahvusooper Estonia ja teater Vanemuine. Kokku töötab Eestis praegu 94 kutselist balletitantsijat, kellest ainult 24 on Eesti päritolu ja eestistunud tantsijat. Ja see töö, mida nad teevad ja see sissetulek, et see on esiteks väga pingeline, algab väga noores eas, on väga suure koormusega, miinimumpalka saavad – kultuuritöötaja miinimumpalka, mis oli seni 1400 ja alates 2023. aastast on see 1600. Nad olid häiritud sellest, et neid on vähe kaasatud. Nad ei ole saanud oma arvamust niimoodi avaldada ja ta tänas ka selle eest, et nad saavad komisjonis esineda oma arvamuse väljatoomisega, sest neid varem on esindanud Eesti Teatriliit. Upkini hinnangul on väljatöötatud aastate pension nii balletiartistidel, vokalistidel kui ka puhkpillimängijatel absoluutselt välja teenitud ja küsimuse all on tema meelest Eesti riigi rahvusliku kõrgkultuuri jätkusuutlikus.

Komisjoniliikmetel oli mitmeid küsimusi. Liina Kersna küsis, et kuidas on teistes riikides korraldatud. Triinu Upkin vastas, et seal on tavapäraselt eripension, seda näiteks Lätis, Soomes, Rootsis ja olukordi on lahendatud ka teisiti, aga kindlasti saadakse abi ja toetust rohkem kui Eestis. Helle-Moonika Helme kommenteeris, et balletiõpinguid rahastatakse riiklikult, meil on olemas väga pika traditsiooniga balletikoolid ja selline eelnõu võib tekitada selle, et lõikame järjepidevuse ülevaltotsast ära ja mis peaks olema üldse motivatsioon lastevanematel oma lapsi panna balletikooli. Küsimusi esitasid veel Margit Sutrop, kes tundis huvi selle kohta, millised võimalused on balletiartistil pärast tantsijakarjääri lõpetamist ja millised on võimalused. Triin Upkin tõi välja, et selliseid programme ei ole hetkel, et neile kindlasti tuleks mõelda. Praegu tantsija, kes 40+ aastaselt oma karjääri lõpetab, kindlasti peab ise leidma uue töökoha. Palgad on väikesed ja märkimisväärseid sääste ju sellise palgaga töö ajal ei kogune.

Kert Kingo tundis huvi, et ministrid Riisalo ja Peterson, kes ei osalenud koosoleku istungil, kas nad üldse teavad, kuidas balletikarjäär kujuneb, ja palus ka selgitada seda. Triinu Upkin vastas, et professionaalne õpe Tallinna Muusika- ja Balletikoolis algab juba 10. eluaastast, kestab kaheksa aastat. Kui tantsija on ennast piisavalt üles töötanud, saab ta teatrisse tööd ja siis ta töötab kuus päeva nädalas, teisipäevast pühapäevani. Igal hommikul on treening, seejärel 12–17.30 olemasolevate ja repertuaari tulevate lavastuste proovid ja töötatakse õhtu hiliste tundideni. Marika Tuus-Laul kinnitas, et Keskerakonna nimel on välja öeldud seisukoht juba varasemalt, et nad ei toeta sellist sooduspensionite teema lõpetamist. Ja tegelikult, kuna Triinu Upkin pidi lahkuma Dublinisse etendusi andma ja Eesti riiki esindama, siis siin oli väga mitmeid küsimusi veel, mida kindlasti head Riigikogu liikmed saavad lugeda ka meie protokollist, mis on väljas, aga tema juures ma rohkem ei peatuks, sellepärast et me ei jõua muidu ära seda protokolli kõiki tutvustada teile – aeg on armutu.

Nüüd peale seda, kui oli see ülevaade antud, sai sõna Sotsiaalministeeriumi esindaja, kes ka selgitas, et üldse selle seaduse alla käib 1000 eriala. Kõik nad saavad seda varasemalt pensioni. Hetkel on kulu 43 miljonit eurot aastas. Artistide korral, et kui vaadata kitsamalt artiste, siis praegu saab üle 100 inimese pensioni. Kultuuriministeeriumi esindaja Tarvi Sits, kes kantslerina osales, kuna ei olnud meil kultuuriministrit selles ühiskomisjonis, millest oli selles osas väga kahju, et kui pärast kutsusime ministrid veel korra komisjoni, siis seal ei olnud ju huvirühmasid.

Kristiina Šmigun-Vähi kommenteeris, et see on tegelikult tippsporditase, mida tehakse, ja siin ei ole võimalik sellist eriala omandada nii, sest see on tõepoolest balleti korral sama. On võimalik teha selliseid õpiampse, läbida kursuseid, aga tippsport eeldab täielikku pühendumist. Ulla Saar rääkis ka veel mõjudest ja rääkis sellest, et tegelikult Haridus- ja Teadusministeerium peaks koos Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga tegelikult väärilise paketi tagama. Need inimesed, kes täna peavad saama ka pensioni, konkreetselt balletiartistid, see pensioni suurus on ju ainult 300–400 eurot ja see ei taga tegelikult sellist sissetulekut, mis oleks piisav. Jah, tõesti, et see tagab küll Haigekassa kindlustuse. Siin mitmed kolleegid, nagu Helle-Moonika Helme ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits, aga samuti ka samuti ka Marko Šorin rõhutasid seda, et Haigekassa on äärmiselt oluline, aga see ei ole mitte ainult Haigekassa küsimus. See on küsimus sellest, kas rahvuskultuur kui selline säilub, kui see amet nendest soodustustest võetakse või ei jätku sooduspensioni saamine. Töötukassa poolt selgitati ka seda, et on võimalus asuda Töötukassasse ja saada täiendavaid pakette, koolitusi ja õppeid.

Eesti Teatriliidu esindaja Riina Viiding sõnas, et väljateenitud aastate pensioni likvideerimise teema on õhus olnud aastast 2008. Need inimesed ei ole ainult balletiartistid, need on ka puhkpillimängijad ja lauljad, kes on solistid. Siin on vokaalsolistid, nagu näiteks Heli Veskus, Rauno Elp, Jassi Zahharov. See nõuab tõepoolest – nii puhkpillimängija, baleriini, aga ka vokaalsolisti erialane töö on ikkagi väga raske ja nende füüsis lihtsalt ei kesta nii, et nad saaksid kauem töötada kui see on ette nähtud.

Maike Maiste sõnul Rahvusooper Estonia ei ole toetanud seda eelnõu algusest peale. Nende jaoks ei ole selge, miks see eelnõu sellisel kujul laual on, mis on eesmärk. Nii nagu ühel järgmisel meie komisjoni istungil selgus, et – ma ise küsisin seda – Rahvusooper Estonia ei kuulu Tööandjate Keskliidu alla, selle tõttu ilmselt oleks pidanud ikkagi nendega ka otse suhtlema ja sel juhul eriti, kui see teema puudutab, nii nagu alguses sai öeldud, et on võimalik ainult töötada kahes asutuses: baleriinidele see on kindlasti Rahvusooper Estonia ja teater Vanemuine, ehk nendega oleks kindlasti pidanud olema ka selline personaalsem suhtlus.

Nüüd edasi oli arutelu all ja sai sõna Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember, kes kirjeldas seda, milline on tegelikult meremehe elu ja kuidas nad kõige paremas eas peavad kaks kolmandikku oma ajast veetma töökeskkonnas väljaspool kodu. Ja ka see, kuidas teistes riikides – siin toodi näiteid: Läti, Soome ja Rootsi – on ammu juba meremeestel netopalgasüsteem ja garantiid täielikult säilinud. Ta tõi välja ka selle, et sotsiaalsest õiglusest rääkida, siis oleks mõistlik, kui riik siiski säilitaks selle õiguse, et viis aastat varem pensionile minnes ei väheneks nende sissetulek 10% või pensionist vähem. Arutelus oli veel mitmeid küsimusi, mida esitasid mõlema komisjoni liikmed. Jätkuvalt oli ka see teema, et oleks olnud väga oluline, et oleks osalenud ka ministrid. Ütlen juba etteruttavalt, et ministrid kõik olid ka kutsutud sinna komisjoni.

Järgmine sotsiaalkomisjoni istung toimus 10. jaanuaril, mis tegi ka menetluslikud otsused. Kuna aeg liigub väga armutult, siis menetluslikud otsused ütlen kohe ka ära, mis langetati. Kui tavapäraselt langetatakse otsus ka teise lugemise korral juba kolmas ette, siis sotsiaalkomisjonis seda ei tehtud, vaid me otsustasime teise lugemise: ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. jaanuaril ehk täna – poolt see oli 6, vastu oli 5, erapooletuid polnud; teha ettepanek teine lugemine lõpetada poolt 6, vastu 5, erapooletuid polnud.

Ütlen ka kohe ära selle, et see arutelu, mis seal komisjonis toimus, tegelikult keskendus samadele probleemidele ja osalesid seal ka Sotsiaalministeeriumi ametnikud. Seal veel ei osalenud meil ministreid. Ministrid kutsusime eraldi ekstra veel esmaspäeval, nii nagu sai varasemalt öeldud, 16. jaanuaril. See protokollgi alles valmib, aga tublid sotsiaalkomisjoni naised on selle siiski suures osas vähemalt minule teile ka küsimustele vastamise korral ette valmistanud. Kindlasti kohe, kui ta on valmis, läheb ta üles ka kõikide teiste materjalidega.

Nii et see keskendus samadele teemadele. Oli ka küsimus, et miks seda üldse panna teisele lugemisele. Ma ütlen siin oma isikliku seisukoha, mida ma ka komisjonis ütlesin, et kui kahes komisjonis, nii kultuurikomisjonis 11 inimest ja sotsiaalkomisjonis 11 inimest, siis selles auväärses saalis on 101 Riigikogu liiget, ja ka selleks, et teada, millised olid nende komisjonide arutelud, mida räägiti ühisistungil. See on see põhjus, miks me ka teisele lugemisele siia saali tulime, et ka teiste komisjonide liikmed teaksid sellest pingelisest arutelust, mis siis toimus.

Ma lähen ka kohe esmaspäeva, 16. jaanuari protokolli juurde ja ütlen, et seal tehti ka menetluslik otsus. See puudutab teise lugemise menetlusdokumente ja ühte ettepanekusse koondatud ehk siis tehnilisi ja normitehnilisi ja keelelisi aspekte puudutavad muudatusettepanekud, mitte sisulised. Seal oli seoses paragrahvide liikumisega, seal oli keelelisi parandusi. Need vormistati ühe muudatusettepanekuna, milles, tõsi, on mitu punkti. Need ettepanekud võeti vastu komisjoni poolt, arvestati täielikult, poolt oli 7, vastu oli 1, erapooletuid 0 ja hääletusel ei osalenud 3. Ja siis otsustati, nagu varem sai öeldud, et kinnitada eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid. Selle osas oli konsensus: Hele Everaus, Kalle Grünthal, Kert Kingo, Siret Kotka, Helmen Kütt, Õnne Pillak, Ülle Rajasalu, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev ja Kristina Šmigun-Vähi.

Ja sellel istungil toimus siis see, et me olime eelnevalt ka palunud – sest kõik väitsid, et see on pikk protsess toimunud, et meil on sõlmitud juba 2. mail 2022 hea tahte kokkulepe sooduspensionide reformimiseks, millele alla on kirjutanud kaks ministrit: Tanel Kiik, Signe Riisalo, on alla kirjutanud ka tollal Eesti Ametiühingute Keskliitu esindanud Peep Peterson, Eesti Tööandjate Keskliit, Arto Aas – palusime komisjoni jaoks kõiki neid materjale, mis puudutasid kaasamisi, need loetelud meile ka esitati. Aga ütlen kohe ära, et tõepoolest, põhikirja alusel, nagu meile ka siin komisjonis öeldi, esindas Eesti Teatriliit baleriine. Baleriine ei ole olnud varasematel kaasamistel, mis said alguse juba 2. märtsil 2021. Viimane kaasamine, kui jätame nüüd meie enda kohtumise, meie koosoleku, mis toimus, ühisistung, siis need kohtumised lõppesid 29. november 2022.

Nii et need ülevaated meile esitati. Töötukassa poolt ka teatud paketid. Aga ma möönan, et nii nagu ühisistungil ka välja tuli: see teadmatus ja see mure tuleviku kohta, kuidas hakkab olema, millised on need niinimetatud paketid, mida inimesed võiksid saada. Kas need on viis aastat? Kas need on inimesele suurem niinimetatud toetus, millega ta saab edasi ennast ette valmistada järgmiseks karjääripöördeks? Kahtlemata need tekitasid muret. ja siis meile tutvustati veel ka 28. septembril 2022, alla kirjutanud olid Peep Peterson ja Piret Hartman, kes siis otsustasid, et Sotsiaalministeerium või leppisid õigemini kokku mitte ei otsustanud, et Sotsiaalministeerium teeb Töötukassa nõukogule ettepaneku tõsta tasemeõppes osalemise toetuse suurus pensioni keskmise suurusega võrreldavale tasemele. Toetust rakendatakse täies mahus hiljemalt soodustingimustel vanaduspensioni staaži kogumise lõppkuupäevast ning väldatakse viie aasta jooksul.

See oli selline hästi kiire 20 minutisse mahtuv ülevaade. Aga muidugi ma olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!

14:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, teile on küsimusi. Signe Kivi, palun!

14:48 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seaduse muutmise protsess on olnud pikk ja kui, siis see jõustub pärast üleminekuperioodi. Nii sotsiaalminister, sotsiaalkaitseminister kui ka kultuuriminister on kinnitanud, et nad on olnud tihedas koostöös haldusala inimestega. Ometigi oli 9. jaanuari ühisistungil balletiliit, teatriliit ja ka Kultuuriministeeriumi kantsler suhtelises teadmatuses näiteks kompensatsioonipaketi osas. Ma küsin sinult kui sotsiaalkomisjoni esimehelt, kes te olete selle eelnõu põhimenetlejad, millest selline infosulg oli tingitud ja on mõnes mõttes veel praegugi. Ja kas me saame midagi kõik koos ära teha?

14:49 Helmen Kütt

Suur aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest see on olnud, nagu me kuulsime ka seal aruteludel ja nagu me täiendavatest materjalidest lugesime, et kuna tõesti ka Riigikogus esimesel lugemisel kandis ette seda sotsiaalkaitseminister Signe Riisalu, siis kes oleks siis osanud seda arvata. Komisjonis meil pole olnud ühtegi küsimust selle kohta ja polnud ka saalist ühtegi muudatusettepanekut, mis oli. Tuleb tunnistada, et Marika Tuus-Laul oli ainukene, kes puldis pidas sellealase kõne, et need kokkulepped ei pruugi olla. Ja meil ei olnud isegi esimesel lugemisel sellist informatsiooni. 

Küll ma oleks tahtnud, tõepoolest oleks tahtnud ja ma arvan, et teiegi hea küsija, et meil oleks olnud ühisistungil kõik kolm ministrit kohal ja et ametnikud ei oleks pidanud olema selliste, kuidas ma ütlen, mingil määral on need ikkagi ju poliitilised otsused, kui valitsus algatab eelnõu, mis on väga vara juba menetletud, väidetavalt kõik kokkulepped tehtud.

Ma arvan, et see oli väga oluline, et meil oli selline avalik istung, kahe komisjoni ühisistung, kus need esindajad said rääkida, kus nad said tuua tegelikud põhjused ja mured. Ja peab ütlema, et kuna tõepoolest see eelnõu puudutab tuhandet eriala, ma tean, et see, mis puudutab kaevureid, neile see väga sobib, nende üleminekuperiood on 2049 ja rakendub 2050. Neile see väga sobib.

Aga see, et need kolm huvigruppi, kes olid kohal, rääkisid tegelikult nendest muredest – minu meelest olid need väga õigustatud ja põhjendatud. Ma ei oska vastata, miks ei ole need mured nii maandatud või rahuldavalt kokku lepitud. Ma olen nõus hea küsijaga, et tõepoolest Kultuuriministeeriumist kantsler, kes osales, Tarvi Sits, ka tema oli suhteliselt napisõnaline või ma ütleksin, pigem oli ta selles mõttes kidakeelne, et tal ei olnud lauale panna neid pakette. Ta ütles, et aega selleks on piisavalt, sellega hakatakse tegelema koos huvigruppidega. Sama rääkis töötukassa, rääkis ka Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler.

Aga jah, oleks olnud väga hea. Sest komisjonis, kui meil ministrid osalesid – meie ju ei oska seda juttu kas ümber lükata või heaks kiita. Sellepärast et me ei ole huvigrupid, me ju ei tea seda. Me kuuleme, mida räägitakse, me usume, näeme neid pabereid, aga millegipärast need huvigrupid ei ole selliselt aru saanud. Või on ebakindlus või on vahetunud vahepeal ka inimesed või ei ole teatriliit, ma ei tea, piisavalt esindanud neid huvigruppe.

Kuigi teatriliit sellelsamal esimesel koosolekul, kus me olime kaks komisjoni koos, väga selgelt ütles ka meie komisjoni istungil, et nad on sellele juhtinud tähelepanu juba varem. Et nad on  ...  Ma võtan siit kohe täpse teksti ja ütlen, kuidas see kõlas, et siis ei jää ainult minu sõna, vaid on ikkagi esindaja, kes teatriliidu nimel kõneles. Kohe-kohe, materjali on nii palju ja tahad ju parimat anda headele kolleegidele saalis.

Riina Viiding, kes esindas tegelikult, tema on Eesti Teatriliidu vastutav sekretär ja TALO juhatuse liige, ja tema ütles seda, et kuna see oli 2008. aastast juba jutuks, et nad ei toeta seda selliselt. Neile ei peaks maksma elutöö preemiat, vaid tuleb maksta väljateenitud aastate pensionit. Need inimesed ei ole töötud, et nad peaksid oma selja taga pärast teatri ukse kinni panemist astuma töötukassasse. Ja mis saab tantsijast, kui tema karjäär lõpeb, tal ei ole ühtegi sissetulekut. Niisuguste pikkade tööpäevade jooksul ei ole olnud tal võimalik õppida ka muud eriala.

Komisjonis jäid küll kõlama ka need mõtted, et ega see ka väga väärikas ei ole, et meie tippartistidele makstav 300- või 400-eurone pension ei taga seda. Nii nagu ka balletitantsija Triinu Upkin ütles, et nad kõik asuvad otsima mingit tööd, aga see töö on kindlasti väikese palgaga, nad on umbes nagu gümnaasiumi lõpetanud inimesega kas sarnases või veel kehvemas olukorras, sest nad on kogu oma elu pakkunud rõõmu teistele, tantsinud ja seda parimate oskustega teinud. See oli päris murelik arutelu, ütlen. Aga ma ei tea, miks ei ole see jõudnud selle tulemini, et kõik on rahul. Kui see üldse võimalik on.

14:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Šorin, palun!

14:54 Marko Šorin

Tänan, eesistuja! Hea esineja! On arusaadav, et seda eelnõu menetleb sotsiaalkomisjon, kuna see puudutab pensioneid, aga inimesed, kes sellega otseselt puudutatud on, on kultuurivaldkonna inimesed, ehk nemad vaatavad Riigikogu poole ja vaatavad ennekõike kultuurikomisjoni. Kultuurikomisjonis esmaspäeval jäi selle punkti arutelul tunne, et pigem ollakse asjaga parimal juhul poolel teel. Kaugel sellest, et asi oleks nii-öelda lukku pandud, osapooltega läbi arutatud ja ühine kompromiss leitud. Seda tunnistas ka Kultuuriministeeriumi kantsler, et midagi on tulemas, me hakkame seda tutvustama asjaosalistele veebruaris-märtsis ehk siis ajahetkel, kui meie oleme oma töö siin lõpetanud. Oleks väga halb, kui Riigikogu teeks otsuseid sellepärast, et ajaline surve on suur ja me peame midagi ära tegema. See on väga halb näide. Miks me peame sellega niimoodi kiirustama, et me ei tea, mis tulevik toob?

14:55 Helmen Kütt

Suur aitäh! Eks üks põhjus ole ka see, miks on ainult paika pandud teine lugemine, et kindlasti esmaspäeval sotsiaalkomisjoni istungil pöördume me lahkelt ka kultuurikomisjoni poole arvamuse avaldamiseks. See on üks asi. Teine, ilmselt seoses ka sotsiaalkomisjonis on meil tulemas üldse pensionide suur analüüs, mida ka Signe Riisalo tutvustas ja ütles ... Noh, ta ei tutvustanud, vaid ütles, et selline suur analüüs on tehtud. Me ei ole määranud kolmandat lugemist. Me ei ole määranud. Me tahame komisjonis saada selgust erinevaid osapooli veel kaasates ja selgeks saada selle võimaluse, kuidas edasi minna.

14:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heidy Purga, palun!

14:56 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mõnedele küsimustele, mis mul tekkisid teie ettekannet kuulates, olen vastused saanud, aga küsin teises sõnastuses siiski üle. Kuidas teile kui komisjoni esindajale, kes te olete selle eelnõu peamenetleja, Kultuuriministeeriumi poole vaadates tundub, kuidas näeb välja nende plaan oma valdkonna inimeste eest seista, vastuseid anda nendele küsimustele, mis on õhku jäänud? Komisjoni mitmest istungist tuli ka välja fakt, et mingi plaan on välja töötatud, kokkulepped on sõlmitud üleminekuaastateks. Kas te oskate täpsemalt kirjeldada, milles need kokkulepped seisnesid?

14:56 Helmen Kütt

Suur aitäh teile küsimuse eest! Tegemist on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõuga. Seda kandis ette sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, selle tõttu on ta kultuurikomisjoni asemel sotsiaalkomisjonis. Aga nagu ma ütlesin, meie ühine koosolek, mida ma väga hea meelega ametikaaslase Liina Kersnaga koos juhtisin ja kus tegelikult osalesid nii kultuurikomisjonis, nii teie kui sotsiaalkomisjoni liikmed, need vastused, mis seal anti, ei andnud mulle sellist kindlust või teadmist. Teie olite eile veel lisaks kultuurikomisjonis ja kuulasite seda, et kui teie sellele küsimusele vastust ei saanud ... Mina keskendusin ühele komisjonile ja ühele ministeeriumile. Minu meelest on siin alla kirjutanud väga mitmed ministrid, alates Tanel Kiigest, lõpetades Signe Riisalost, praegune Peep Peterson, kes on sõlminud veel ka Kultuuriministeeriumiga teatud kokkulepped. Eks see on ikka kollektiivne vastutus. Ja täpselt samuti siin saalis oleme meie see kollektiiv.

14:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

14:57 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Hea Helmen! Kuulates seda ettekannet, ma täpsustan ühe asjaolu üle. Kas ma sain õigesti aru, et praegu kultuurivaldkonnas neid pensionisaajaid on umbes saja inimese ringis, ja kui see pension on seal suurusjärgus, nagu te ütlesite, 300 ja 400 euro vahel, et me tegelikult räägime küsimusest, mis riigile potentsiaalselt annaks 400 000–500 000 eurot aastas kokkuhoidu? Tegelikult ju siin leida mingi aktsepteeritav lahendus, mis konkreetselt kultuuriinimestele tagaks kindluse ka tulevikus, ei tohiks olla küll Eesti Vabariigile üle jõu käiv ülesanne, kui rahanumbreid vaadata.

14:58 Helmen Kütt

Jaa, tegelikult on see natukene laiem teema. See tähendab seda, nii nagu ma alguses ka ütlesin, et selle seaduseelnõu all on kuskil tuhat eriala. Kui me räägime ainult kultuuriinimestest või selles mõttes, nagu me rääkisime siin, solistid, balletitantsijad, puhkpill, siis tegelikult on, kui vaadata kitsamalt artiste, siis Kristiina Selgis meil ka avalikul istungil selgitas, et praegu saab üle saja inimese pensioni. Nad saavad 75% tööajast pensioni ehk 25% ajast teevad tööd ja 75% saavad pensioni. Nüüd ta tõi siin arvutusi, et üle 500 000 euro läheb artistide varasema pensioni peale, see on 500 000. Ja lisaks sellele, ta tõi ka selle, et sotsiaalmaksust maksustatav ühe baleriini elutööpreemia, kui maksta korraga välja näiteks 150 000 ja arvestada praegu 400 euroga, mis on, siis see oleks nagu 30 aasta peale, sest nii palju enne praktiliselt minnakse, et kui see oleks kas Kultuuriministeeriumi eelarves ja kuna tõesti tegemist on nelja‑viie inimesega aastas, no siis selline raha oleks leitav, aga see makstaks siis nagu pakett korraga välja. Aga üldse sellise eel‑ või sooduspensioni korral ikkagi kulu on 43 miljonit eurot aastas ja see on kasvav. See oli nagu see selgitus.

15:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

15:00 Liina Kersna

Suur tänu, hea sotsiaalkomisjoni juhataja, ja suur tänu ka ühise istungi väga suurepärase juhatamise eest.! Tõesti, kultuurikomisjon on kaks korda sel teemal arutanud, ühe korra ühisistungil ja ühe korra eraldi istungil. Kahjuks kummalgi istungil ei saanud osaleda kultuuriminister, kuigi ta mõlemal korral oli väga oodatud. Ja meie eesmärk kultuurikomisjonis oli aru saada, et milline see väljumispakett saab olema. Ja tõesti, me ei saanud täit selgust sellest, milline see pakett saab olema. Meie kultuurikomisjoni poolt innustasime Kultuuriministeeriumi võtma suuremat initsiatiivi kultuurivaldkonna töötajate eest seismisel ja palusime neil, et enne kolmandat lugemist oleks see väljumispakett meile ka esitletud. Nii et ma väga loodan, et see saab mõlemale komisjonile esitatud. Kas te nõustute sellega, et see võiks olla enne kolmandat lugemist tehtud?

15:01 Helmen Kütt

Suur aitäh! Need põhimõtted, see on ka olnud, miks meil on ainult teine lugemine, ehk siis täna toimub, meil on aega ja Kultuuriministeerium koos siis ka vajadusel Sotsiaalministeeriumiga peab võtma selle initsiatiivi, kohtuma nende huvigruppidega, sest ma ei jätaks siit ka meremehi kõrvale. Kas on vaja teha erandeid, kas on vaja teha mingisuguseid selliseid kokkuleppeid, et näidata seda, mis võib tulevik tuua nendele inimestele, et nende kindlustunne oleks tagatud? Ma pean seda väga oluliseks ja ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks on täna siin ainult teine lugemine kirjas, aga ei ole kolmandat märgitud. 

15:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

15:02 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Helmen! Ma nii palju ütleksin küll, et teatriliit esitas oma arvamused ja ettepanekud Sotsiaalministeeriumile, aga neid ei arvestatud, mitte ühtegi. Komisjonis oli see, et Sotsiaalministeeriumi ministrid mõlemad tuginesid tugevalt sellele kolmepoolsele kokkuleppele, ometigi tuli välja, et kolmepoolne kokkulepe nägi ette, et kõik need väljumisplaanid on täide viidud ja need meetmed on tehtud valmis hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Seda ju ei ole. Mul nüüd stenogrammi huvides eelkõige. Kas te mäletate, kunaseks nad siis lubasid, et saavad need meetmed või selle väljumisplaani täpsemalt valmis konkreetselt?

15:02 Helmen Kütt

Suur aitäh! See hea tahte kokkulepe, mida me komisjonis punktide kaupa vaatasime ja esitasime küsimusi selles osas, teil on, hea kolleeg, täpselt õigus. Said esitatud ka teie suu läbi, lihtsalt aeg jäi lühikeseks viimast protokolli tutvustada. Te küsisite väga selgelt. Aga praegu on mul aega, praegu ma saan selle ette lugeda, mis protokollis on. Te küsisite väga selgelt selles osas.

Täna on 16. jaanuar 2023, aga hea tahte kokkuleppes punkt 2: sotsiaalpartnerid töötavad 2022. aastal koostöös välja karjäärivahetust toetava tööturumeetmete paketi [---]. Punkt 3: sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad 2022. aastal kokku [---]. Punkt 6: Sotsiaalministeerium koos Rahandusministeeriumiga ja kaasates sotsiaalpartnereid koostab ja esitab 2022. aasta novembris [---]. On selge, et need kuupäevad olid öeldud ja aastad öeldud selleks, et näidata, et need ajad on möödas. Punkt 8: sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad hiljemalt 2022. aasta jooksul kokku [---]. Ja see jätkub. 

Nüüd on meil aasta 2023, hea tahte kokkuleppes nimetatud asjad pidid olema tehtud. Signe Riisalo vastas sellele, et tema valitsemisalas olev punkt 6 on täidetud, valitsus ei ole seda veel ära kuulanud, aga avalikustamine ja meediakommunikatsioon on pensionide jätkusuutlikkuse analüüsi osas tehtud. Ja ta tõdes, et kahju, et sotsiaalkomisjoni liikmed ei ole sellele tähelepanu pööranud. Mina parandasin ministrit, et sotsiaalkomisjon seda teemat hakkab ära kuulama ja ministrid alles lõpetasid ülevaate. Valitsuski ei ole seda veel arutanud ja sotsiaalkomisjon arutab teemat tõenäoliselt isegi enne kui valitsus. Aga kui valitsus jõuab ette, pole lugu, arutame samal ajal.

Nii et need punktid, mis siia kirja on saadud, eeldavad küll seda ... Tõsi, materjalid, ma pean olema selles mõttes väga korrektne ja täpne, need materjalid, mis meile saadeti meie viimasele ehk siis 16. [jaanuari] esmaspäevasele istungile, nende hulgas on karjäärinõustamine ja tööturukoolitused, mis on töötukassa saatnud siin, erinevad paketid, aga kindlasti ei ole siin seda, mis puudutab Kultuuriministeeriumi ja neid pakette, mis siis ikkagi, konkreetselt baleriine näiteks, huvitab.

Et veel ka täpne olla, siis palus minister kindlasti, ta ütles ka seda, et see on olnud pikaajaline protsess. Tanel Kiik toetas seda reformi, valitsusel oli sellel reformil tugi, muidu ei oleks ka seda hea tahte kokkulepet sõlmitud. Ja vahepeal, kui valitsus muutus, siis asuti uuesti tegutsema. Ja palus täiendada, et protokolli ei läheks kirja valeväited, et punkt 8 hea tahte kokkuleppes on täidetud tähtaegselt. Mul on kohustus öelda, mida see punkt 8 tähendab, see on stenogrammi huvides väga oluline. Punkt 8 on järgmine, hea tahte kokkuleppes: sotsiaalpartnerid räägivad läbi ja lepivad hiljemalt 2022. aasta jooksul kokku töötuna arvel olijate aktiivsusnõuete muudatustes, mille tulemusena muutuks aktiivsuskontroll sisulisemaks. Mida iganes see punkt tähendab. See kindlasti on täidetud.

Teiseks punkt 2, mis puudutab karjäärivahetust, kui baleriinidega on täiendavalt läbi räägitud ja uusi ootusi karjäärivahetuseks tööturuteenuste osas ei ole nad esitanud. Ja komisjoni liikmetele on esitatud paber, kus kirjeldatakse karjääripöörde toetavaid teenuseid. See tõesti esitati, aga see on selline laiaulatuslik, see puudutab kõiki, kes tahavad karjääripööret teha. Ehk siis täna ka töötav inimene saab riigi toel teatud raha abil võtta ka koolitusi. Ja samamoodi täiendav ja sihtpäraselt baleriine abistav karjääripöörde pilootprojekt sai toetuse töötukassa nõukogus. Väita seda, et ei ole tehtud neid asju, mis on kokku lepitud hea tahte kokkuleppes, ei vasta tõele, lõpetas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kõik.

15:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ülle Rajasalu, palun!

15:07 Ülle Rajasalu

Aitäh! Austatud esineja! Seaduseelnõu 710, mida me praegu siis menetleme, mis on algatatud juba kaks aastat tagasi, nii et kaks erinevat valitsust on seda juba menetlenud. Küsimus on eripensionide kokkutõmbamisest neile sihtgruppidele, nende ärakaotamisest, ja paraku on sinna sattunud ka kultuuritöötajad.

Et ma saan aru sellest, et igaüks oma eripensionide eest võitleb. Seda teevad ka meie puhkpillimängijad, vokaalsolistid, balletitantsijad ja nii edasi. Kuid mis tegelikult praegu takistaks meil seda seadust vastu võtmast, kui töötukassa on kokku lepitud, et väljumiskava meie kultuuritöötajatele tehakse? Seda enam, et väljumine praegusest situatsioonist on 14 pika aasta jooksul. Täna, kes seal töötavad, nad kõik saavad seda raha. Küsimus on selles, kes täna veel ei ole seal. Ja mitte ükski lapsevanem ei pane ...

15:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun küsimust! 

15:08 Ülle Rajasalu

... oma last balletti tantsima siis, kui ta ei ole andekas.

15:08 Helmen Kütt

Suur aitäh! Ma ühe asja küll täpsustan ära. Nii nagu ka teatriliidu esindaja ütles, et juba 2008 sellest räägiti, see on väga pikaajaline protsess. Marika Tuus-Laul meil ka komisjonis ütles, kui pikalt on sellest eelnevalt räägitud, aga pole jõutud kunagi selle seaduse konkreetse vastuvõtmise või sellise muudatuseni. Meie tegelikult täna menetleme siiski seda seaduseelnõu, mille Vabariigi Valitsus algatas 10. oktoobril 2022. Tõsi, eelmine valitsus, kes sõlmis need hea tahte kokkulepped ja kes seda menetles ja oli valmis tulema ka selle eelnõuga saali, noh, vahepeal valitsus lihtsalt muutus ja sellest tulenevalt algatati siis see eelnõu uuesti.

Ega mitte miski ei takista selle seaduse vastuvõtmist, kui selleks on vajalik arv hääli koos. Aga ma ütlen ausalt, et see mure, mis on, et jah, 14 pikka aastat on aega, aga kui me peaksime teatud otsuseid langetama, nii et me ei tea, mis selle 14 aasta, ma ei tea, 13. aastal juhtub või milline on see lootuski, et mis juhtub, milline on see kavagi, mis näiteks oleks selle eelnõu juures manusena, täpselt nii nagu kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna küsis. Et kui oleks vähemalt mingi selline kava pakettki, millega mõlemad pooled oleksid nõus, see on mingil määral ka kohustus järgmistele kultuuri‑, sotsiaalkaitse‑ ja töö‑ ja terviseministritele. Et ta oleks vähemalt ka materjalide juures, sest kunagi võib-olla, see hirm, teil on selles osas õigus, et tänaseid tantsijaid see ei puuduta üldse, nendel on selles osas, need on need, kes hakkavad alles tantsima. Ja kas laps hakkab tantsima ja kas ta on andekas või? Noh, see on nii nagu ikka, igal alal, kõik ei ole andekad, mõned teevad lihtsalt seda kui huviharidusena ja kõigina. Aga meil on ju küsimus ka sellest, et meie Eesti sellise balleti kui kultuuri sellise väga olulise, rahvuskultuuri osa küsimus. Me ju tegelikult ei taha seda, meil käiksid ainult visiteerijad, kellel on teatud ajalised lepingud, mis on väga hea, kui nad ka käivad, aga ikka võiks olla ka nagu Eesti rahvusballett.

Nii et meil ei takista mitte midagi selle vastuvõtmist, kui selleks on vajalikud hääled koos. Aga mina ütlen ausalt sotsiaalkomisjoni poolt: meie tahaksime, täpselt nii nagu mul on hea meel tõdeda, et ka kultuurikomisjoni poolt, me tahaksime näha ikkagi mingit konkreetset paketti sinna juurde, isegi sellist, mis hiljem läheb vajadusel täiendamisele, elu muutusel paremaks tegemisele ehk, aga mingitki nägemust sellest. Selleks peaks nagu olema natuke rohkem tööd tehtud.

15:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivi Eenmaa, palun! 

15:11 Ivi Eenmaa

Härra juhataja! Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esinaine, ma ei taha öelda "esimees"! Ma kuulan seda, aga ma tean probleemi olemasolust. Loometöötajate pensionid, loometöötajate arstiabi  on eelmisest sajandist. Olles ise olnud selles majas 1999. aastast ja kogu aeg on ja ikka me ei ole suutnud seda küsimust loometöötajatele arusaadavas keeles lahendada. Ma kuulan teid ja kogu minu lugupidamise juures teie suhtes, paraku te räägite nagu bürokraat ja nagu poliitik peab rääkima, lükates probleemi olemasolu kuhugi. Minu küsimus teile: ütelge palun, kas te suudate väga lihtsas keeles, eesti keeles formuleerida selle küsimuse mittelahendamise otsust siin saalis? Aitäh!

15:12 Helmen Kütt

Suur aitäh teile teie arvamuse eest! Mina ei ole kunagi ennast kultuurivaldkonna spetsialistiks pidanud. Ma olen täna siin oma ameti tõttu, olles sotsiaalkomisjoni esimees. Ja kindlasti kogu lugupidamise juures ma seda valdkonda ei tunne. Ja kui minu väljendid tunduvad teile bürokraatlikud – no ma ei tea, võib-olla kultuurikomisjoni sotsiaalvaldkonnast jagab, aga kui  kultuurikomisjoni kuuluv inimene tuleb sotsiaalteemadel rääkima, küllap siis mulle tundub ka midagi võltsi ja valet.

Ütlen ausalt, et sotsiaalkomisjon seda ei arutanud. Ma ütlen ausalt ka seda, et ma ei soovinud olla selle eelnõu ettekandja, aga see tuleneb minu ametist. Ma ei arva, et see, mis siia kõik kirja pandud, on valitsuse poolt kirja pandud vähem bürokraatlikul moel või bürokraatlikumal moel. Mina olen ainult, nagu öeldakse, selle esitaja siin saalis.

Miks ei ole seadus kirjutatud lihtsas keeles, nagu Ülle Madise meile kogu aeg on ka puldist rääkinud, et keerulisi asju saab rääkida lihtsamas keeles? Aga jah, kultuuriteemadel ma ennast eksperdiks ei pea. Selleks on siin saalis väga palju eksperte, kaasa arvatud teie, ja ma väga loodan, et teie näitate selles mõttes ka eeskuju ehk oma sõnavõtus, kuidas peaks edaspidi käituma Riigikogu liige, kes ei ole kultuurivaldkonna spetsialist. Aitäh!

15:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ülle Rajasalu, palun!

15:14 Ülle Rajasalu

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud esineja! Minu küsimusele te vastasite, et te tahaksite selle seaduse vastuvõtmise või teise lugemise lõpetamiseks näha siin juures mingisugust tegevuskava. Kas te ootate nüüd siis mingisugust rakendusakti sellele seadusele või me saame sellega edasi minna?

15:14 Helmen Kütt

Suur aitäh! Kui ma väljendasin ennast valesti, nii et teile tundus, et ma ootan enne seda, kui teist lugemist teha, mingisugust kava, siis ma vabandan. Ma väljendasin väga selgelt, et enne kolmandale lugemisele minekut, täpselt sama nagu kolleeg, kultuurikomisjoni juht Liina Kersna ütles, et ka kultuurikomisjon ootab seda. Ma väljendasin, et enne kolmandat lugemist. Täna on teine lugemine, meil on menetluslikud otsused tehtud, te ise sotsiaalkomisjoni liikmena olete hääletanud nende poolt. Nii et ma ei näe selle küsimuse põhjust, miks te mulle selle esitasite. Mina kannan ette seda, mis toimus komisjonis. Milline on minu isiklik arvamus? Eks see väljendub hääletamisel. Aga ma kannan ette komisjonis toimunut ja täna on menetluslikud otsused langetatud: teine lugemine lõpetada. Nii lihtsalt on.

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Jah, on. Marika Tuus-Laul, palun!

15:15 Marika Tuus-Laul

Igaks juhuks kaheksa siis palun

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

15:16 Marika Tuus-Laul

Head kolleegid! Mida rohkem me seda küsimust komisjonis oleme arutanud, seda rohkem ma leian, et tegelikult ei ole mitte üheski asjas kokku lepitud omavahel kaks poolt.

Ja siin on õigesti öeldud, et neid eripensione on tahetud jah tõepoolest ära kaotada aastaid, mitte see 2008, vaid hoopis varasemast ajast. Niipalju kui mina mäletan, 20 aastat, aga kindlasti ka enne seda, nagu siin üks kolleeg, vanem kolleeg tuletas meelde.

Ja seda kummalisem oli, et kui me seda küsimust hakkasime komisjonis arutama, sotsiaalminister Signe Riisalo oli kohal ja selgitas siis, öelda ausalt, ta tegi seda nii pingevabalt, nagu see on üks kõige igapäevasemaid küsimusi, et teeme selle asja ära ja kogu lugu, et see on iseenesestmõistetav, kõik on juba tehtud, kiired karjääripöörded tulevad tänapäeval, et elu on teine, omandame uue eriala, saame kohe uue töökoha. Ja vaat niimoodi räägiti.

Ega inimesed väga esialgu ei ärritunudki. Aga kui ma siis hakkasin vaatama, siis selleks ajaks olid juba tehtud avalikud pöördumised küll ametiühingute keskliidu poolt. Ja nad ei olnud mitte mingil juhul nõus, et need niisugused eripensionid ära kaotatakse. Selgus, et eelnõust on välja jäetud kõik, mida lepiti kokku, karjäärivahetuse programm, mitte midagi sellest pole kuskil kirjas, pole pabereidki, välja on jäetud ja üldse pole kontseptsioonigi terviseriskide ja kutsehaiguste küsimustest, mis on ju laiem küsimus, mida aastaid pole tahetud teha. Aga samuti ka üleminekusissetulekust, tööandja pensionist ja kõik need asjad olevat siis kuskil räägitud, aga inimesed nagu otse ei tea, paberil pole midagi.

No ja siis tulid juurde kõik. Meremeeste sõltumatu ametiühingu seisukoht: ei kooskõlasta. Transpordi‑ ja teetöötajate ametiühingu seisukoht: ei toeta. Aga pikem selgitus, igaühel erinev. Ja samal seisukohal teatriliit, balletiliit, sealhulgas näitlejate liit, rahvusooper. Nemad ei toeta kavandatavaid muutusi samuti, sest seal ei ole arvestatud nende erialast spetsiifikat ja ametit.

Ja mul on tõesti väga hea meel, et proua Helmen Kütt korraldas niisuguse avaliku, kahe komisjoni istungi kultuurikomisjoniga koos, kuhu olid kutsutud vastavad inimesed oma huvisid kaitsma, balletiliit, teatriliit, meremehed ja olid kutsutud mõlemad ministrid. Me lootsime, et ministrid räägivad, selgitatavad silm silma vastu, kuid neid lihtsalt kohale ei tulnud. Sest et ju siis ei tahetud taluda seda, mis sealtpoolt öeldakse, ja ei olnudki midagi vastu öelda.

Ja me tõepoolest saime aru, kuivõrd raske on ikkagi see töö balletiliidul näiteks, kuus tundi päevas harjutamist, kuus päeva nädalas, lapsepõlvest peale, sealt nad sõitsid lennukiga otse kohe, nii et läksid varem ära, Dublinisse. Viie päeva jooksul seitse etendust, ikkagi väga-väga raske. Ja tõepoolest see, et need inimesed, need vähesed esindavad meie rahvast, meie rahvuskultuuri, nad on tippartistid, nad on kõrgkultuuri esindajad. Kui me selle ka omakorda ära kaotame, no mis meist siis üldse jääb? Ja laval ei saa ju 60. eluaastani olla, on ka selge.

Ja nendel ei ole tegemist mingisugune tavalise pensioniga, see on väljateenitud aastate pension, nende tööga välja teenitud, 350 eurot kuus, pisku raha, palk on nendel hoopis väike, nad lihtsalt teevad suurest missioonist seda tööd. Ja samas toodi näiteks, et Lätis ja Rootsis, Soomes, tõesti nagu siin Helmen Kütt ütles, igal pool on need a tagatised kõik alles, hinnatakse neid inimesi, see on nagu riigi uhkus ja au.

Ja sama rääkis meremeeste esindaja muide. Mõtleme küll, et meremees, mis on, tore-tore. Kolm neljandikku aastast kodunt ära. Nendel puudub igasugune nihukene normaalne pereelu, nagu nad väitsid, nende seas on palju stressi, enesetappe ja nii edasi ja nii edasi.

Need on need erialad, teistmoodi erialad, kus võiks ja peaks olema, ikkagi säilitama selle pensioni. Ja tekib küsimus, et miks siis üldse neid eripensione omal ajal tehti, et nad saavad siis varem pensionile teatud ametikohtadelt. Ja see on ju kõigile selge, et tervist kahjustavates või rasketes töötingimustes või on teinud sellist tööd, millega kaasnevad enne vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus ja vähenemine – need on need töökohad. Ja üle päeva niimoodi seda ikka ei õpi. Siin võib olla, et aastate pärast see alles hakkab toimima. Aga ega ei ole niisama, et kui sa oled aastaid harjutanud kuus päeva nädalas ühtemoodi, et sa lähed kohe kontorisse ja saad hea palga peale ja kõike oskad teha. Ei ole see nii lihtne,

Ja ministeeriumi poolt ega nad palju midagi väita ta ei osanud. See oli ametnik, kes siis seal kohal oli. Et noh, et nende pensioni makstakse eakate pensioni arvelt. Aga see on teine asi, nendel on väljateenitud aastate pension. Nii et väga-väga kurb.

Ja loomulikult kutsuti nad järgmisse komisjoni kohale meile ministrid. Aga nad ei vastanud sellele küsimusele ühesõnaliselt, et miks nad kohale ei tulnud. Oleks keegi öelnud, et ma ei saanud tulla. Ei, lihtsalt ei vastanud. Ja Peep Peterson rääkis ainult oma ametiühinguaegsetes kokkulepetest. Nii et see kõik oli üks niisugune, väga imelik tuli kokku.

Tahamegi teile öelda, et Keskerakond ei toeta seda eelnõu, kuna läbirääkimised sotsiaalpartneritega on olnud formaalsed ja kokkuleppeid pole täidetud. Aitäh! Kõik.

15:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kert Kingo, palun!

15:22 Kert Kingo

Ma võtan igaks juhuks lisaaega.

15:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

15:22 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te meid vaatate! Seda eelnõu võib minu arvates nimetada eesti kultuuri vaenulikuks, see on eesti kultuuri hävitamise poole üks valus samm. Kõigepealt ma vahendan Eesti Balletiliidu ja Eesti Teatriliidu esindajate sõnu, mis natuke avab nende töö tausta.

Balletiartistide, vokaalsolistide ja puhkpillimängijate ametid on sellised, mida ei ole võimalik pidada vanaduspensionini. Eestis on balletitantsijatel ainult kaks võimalikku tööandjat: Rahvusooper Estonia ja Teater Vanemuine. Kokku töötab Eestis praegu 94 elukutselist balletitantsijat, kellest 24 on Eesti päritolu või Eestist tulnud tantsijad. Neid, kes töötavad väljateenitud aastate pensionini, on väga vähe. Balletitantsijad töötavad kuus päeva nädalas, augustist jaanipäevani. Ballett on kunst, aga selle tegemiseks peab olema tippsportlane. See tähendab, et kõrvaltegevuseks aega ei ole.

Balletiartistide palk on nende ainus sissetulek ja enamusel on see täna riikliku kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk. Paraku ei mahu täismahus keskharidus riikliku tellimusega kutseõppes balletitantsija ettevalmistusse. Tallinna Muusika‑ ja Balletikool annab keskerihariduse. Kuna erialaainete programm on tavahariduses niivõrd mahukas, siis ei ole see tavapärane keskharidus. Kui 40‑aastane lavatee lõpetanud artist läheb tegema mingit uut tööd, on ta veel rohkem algaja kui 20‑aastane keskkoolilõpetaja.

Küsimuse all on Eesti riigi rahvusliku kõrgkultuuri jätkusuutlikkus. Balletiartistid, vokaalsolistid ja puhkpillimängijad ei ole oma karjääri lõppedes invaliidid, vaid lihtsalt omaenda eriala jaoks jäänud liiga vanaks. Nende töö on lõppenud füüsiliste ja bioloogiliste muutuste tulemusena. 50‑aastaselt inimene ei tantsi enam laval, sest ta ei ole selleks suuteline ja see ei näe hea välja. 45‑aastasel lauljal ei pruugi selleks enam häält olla, aga ta on nii‑öelda terve inimene. Nende tööaeg sellel erialal saab lihtsalt läbi.

Praegu kehtiv balletiartistide eripension on 319–400 eurot kuus. Selle nimel tehakse 20 aastat väikese palgaga ja väga rasket tööd. Pension säilitab väga olulise komponendi ehk haigekassakindlustuse. Arusaadavalt ei taga selline pension majanduslikku kindlust. Milliseid lahendusi meile ministeeriumist pakuti? Sotsiaalministeeriumi esindajate jutus on läbivalt teema, kuidas tuleb lihtsalt töötukassasse minna, ümber õppida ja siis kohe tööle minna. Tekib küsimus, kui palju ministeeriumi töötajad ja ministrid on kursis sellega, et tööturg ei toimi niimoodi, et paber on käes ja asun kohe tööle. Ainult diplomist ja tihti ei piisa, tööturul nõutakse ka töökogemust. Kultuuritegelastel on selgelt keeruline karjäärivahetust teha nii, et nad oleksid tööturul konkurentsivõimelised. Kui kõik suunatakse õppima uut eriala, siis kas ministeeriumid kindlustavad neile ka töökohad?

Ministeeriumide väide, et Eestis on tugev tööjõupuudus ja seega probleeme ei saaks justkui tulla, on rohkem kui piinlik. Eestis on tööjõupuudus väidetavalt eriti IT-sektoris, on ka lüpsjate ja ehitajate puudus. Kas te tõesti kujutate ette, et balletiartist või vokaalsolist läheb ehitajaks, lüpsjaks või saab üleöö IT-spetsialistiks? Mis saab tantsijast, kui tema karjäär lõpeb ja tal ei ole ühtegi sissetulekut? Kas ta on süüdi selles, et niivõrd pikkade tööpäevade jooksul ei ole tal olnud võimalik õppida mingit muud eriala?

Väljateenitud aastate pension ei ole vanaduspension, inimene teenib selle välja oma ametikohal 20‑ või 25‑aastase staažiga. Sotsiaalministeerium leiab aga, et 150 000 eurot baleriini peale on väga suur summa. Samas maksid nad hiljuti haigekassa juhtidele 114 500 eurot lisaks täiendavatele palkadele. Raha ju on! Millest me siin räägime? Ühtesid kullatakse sadade miljonite ulatuses, teistele ei leita poolt miljonit eurot. Selline on praeguse valitsuse poliitika. See on lihtsalt niivõrd häbiväärne. Enne kui muutustega edasi minna, peaks laual olema uus, põhjalikult läbi arutatud pakett. Täna seda ei ole. Toimivat süsteemi ei tohiks murda lubadustega, et kunagi äkki tehakse uus parem süsteem.

Nii poolikut eelnõud lihtsalt ei saa toetada. See on väga halb praktika ja sellist praktikat ellu viies kaotab Riigikogu oma tõsiseltvõetavuse. Aitäh!

15:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun! Palun, kaheksa minutit!

15:28 Helle-Moonika Helme

Lugupeetud eesistuja! Hea komisjoni esimees, head kolleegid ja kõik, kes meid praegu ekraani taga jälgivad! Esmaspäeval, kui mäletate, ma tegin enne selle nädala päevakorra kinnitamist ettepaneku see punkt ehk Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 710 kolmapäevasest ehk siis tänasest päevakorrast välja võtta. Kahjuks Reformierakond lükkas selle ettepaneku tagasi, millest on kahju.

Mis mind aga ajendas seda ettepanekut esmaspäeval tegema? Selleks on kaks põhjust. Esiteks, kuigi selle eelnõu juhtivaks menetlejaks on sotsiaalkomisjon ja selle eelnõu on koostanud algselt Sotsiaalministeeriumi ametnikud, on sellel väga tugev puutumus kultuuriinimestega, sest nemad on selle eelnõu subjektid, mistõttu ma tunnen, et minul kultuurikomisjoni liikmena ja mitte ainult, ka Riigikogu liikmena on vastutus nende inimeste ees, kelle elusid see seadus väga otseselt puudutama ja mõjutama saab.

Kultuurikomisjon on sellega nii palju seotud, et selle seaduse kohaselt on pandud Kultuuriministeeriumile kohustus pakkuda seaduse võimaliku jõustumise järgselt neile inimestele, kellelt see väljateenitud aastate pension ära võetakse, mingisugune väljumisplaan või -strateegia.

Kuid esmaspäevasel kultuurikomisjoni istungil, kus me seda eelnõu järjekordselt arutasime, kuhu oli kohale tulnud Kultuuriministeeriumi kantsler, sai selgeks, et isegi nüüd, 12. tunnil ei ole tegelikult Kultuuriministeeriumil pakkuda neile inimestele väärikat ja toimetulekut tagavat väljumisstrateegiat. Ehk piltlikult öeldes me viskame inimesed kõigepealt tänavale ja alles siis hakkame vaatama, kas me neile mingi peavarju leiame.

Lühidalt öeldes võetakse balletiartistidelt, ooperisolistidelt ja puhkpillimängijatelt, keda see seadus puudutab – ja ma räägin siin kultuuriinimeste eest –, igakuine keskmine väljateenitud aastate pension. Ka nendest arvudest on räägitud, aga keskmiselt on see 350 eurot. Ja asemele pakutakse tingimuslikku võimalust seda raha hakata kasutama läbi erinevate koolituste, kui nad otsustavad ümberõppe kasuks. Ehk see raha võetakse inimestelt ära ja jagatakse laiali erinevatele koolitajatele, programmidele.

Nojah.

Samas on need inimesed oma karjääri pühendunult ehitanud juba lapsest peale. See on väga spetsiifiline karjäär ja töö iseloom on tervist ja organismi kiirelt kulutav. Siiani on väljateenitud aastate pension olnud nendele inimestele üks motiveeriv osa karjääri planeerimisest, mille tulemusena meil kõigil on võimalus olnud osa saada omamaisest kõrgkultuurist, mida teevad ja hoiavad meie oma inimesed, mitte väljastpoolt imporditud muusikud, kes kindlasti ei taju laiemalt meie kultuuriruumi ega suuda sellesse integreeruda mitte iial samaväärselt nagu Eestis sündinud ja kasvanud andekad lapsed ja noored.

Sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni ühisistungil eelmisel nädalal tuli väga selgelt välja, et Sotsiaalministeeriumi ametnikele on kultuuriinimeste mured täiesti mõistetamatud. Sellist arrogantsust ja häbematut ja üleolevat suhtumist inimeste muredesse nii Eesti kõrgkultuuri jätkusuutlikkuse pärast kui ka isikliku toimetuleku pärast pole mina isiklikult ammu kohanud.

Kultuuriinimesed olid kohal, hoidsid lippu kõrgel ja ei vaikinud ja tänud neile selle eest! Ja me saime kuulda nende murest tuleviku pärast ja mõistsime, et ministeerium on hanitanud nii Riigikogu liikmeid, komisjonide liikmeid kui ka avalikkust. Ma mäletan, et millalgi selle menetlusprotsessi käigus küsisin ka ise, et ilus jutt küll, aga kas huvigruppidega on räägitud, kas neid on kaasatud ja milline on nende arvamus. Vastus oli: jah, on kaasatud ja neil vastuväiteid pole ja üleüldse praegusi baleriine, lauljad ja puhkpillimängijaid ei puudutagi.

Komisjonide ühisistungil aga selgus, et tegelikkus on olnud midagi muud. Ministeerium oli küll huvigruppe oma plaanidest teavitanud ja küsinud arvamust, aga kuna teatriliit ja balletitantsijad ütlesid, et nemad seda eelnõu sellisel kujul kindlasti ei toeta, ja tegid eelnõule ka oma ettepanekuid, siis ministeerium lihtsalt vastas, et neid ettepanekuid ei arvestata. Ministeerium läheb selle eelnõuga edasi.

Mina aru ei saa, kuidas peavad Sotsiaalministeeriumi kõrgepalgalised ametlikult nii iseenesestmõistetavaks, et neil on õigus tulla sealt kuskilt kõrgustest teiste inimeste elu oma äranägemise järgi kontrollima, korraldama ja kontrollima, neilt raha ära võtma, nende arvamustest, vajadustest ja väärikusest kõrgilt üle sõitma? Inimestest, kes tipptasemel oma eriala professionaalidena saavad meie muusikateatris kätte kultuuritöötaja miinimumpalga 1600 eurot nüüd, peale seda tõstmist, miinus maksud, ja teevad selle eest pühendunult oma tööd 24/7, loovad seda imelist maailma kõrgel kunstilisel tasemel!

Selle töö üks oluline osa oli siiani teadmine, et kui nende töö saab otsa – ja see aeg saabub nooremalt kui tavaline vanaduspension, kuna töö iseloom on selline –, siis nad teavad, et siis nad saavad jääda väljateenitud aastate pensionile. Nüüd aga leitakse, et see on riigile liiga suur kulu ja see tuleb ära võtta.

Esmaspäeval kultuurikomisjoni istungil selgus Kultuuriministeeriumi kantsleri sõnavõtust, et Kultuuriministeeriumil ei ole jätkuvalt mitte mingeid kokkuleppeid. Ei ole mingit väljumispaketti nendele inimestele pakkuda. Ja küsimusi oli rohkem kui vastuseid. Kantsleri sõnad olid olukorra kirjeldamisel ebalevalt "võib-olla", ja "lootus on". Täiesti mõistetamatuks jääb, miks tahetakse selle eelnõuga jätkuvalt edasi minna, kiiresti liikuda kolmanda lugemise poole eesmärgiga see nui neljaks enne valimisi vastu võtta.

Ja nüüd tuleb teine põhjus, miks ma esmaspäeval tegin ettepaneku see seaduseelnõu päevakorrast välja võtta. Me saame ju kõik aru, et see on läbi mõtlemata, toores eelnõu. Ja selline tegutsemine on seadusandliku praagi tootmine, millega ei tohiks ükski endast lugupidav parlamendi liige nõus olla. Me ei tohiks parlamendis juurutada sellist tava, et me teeme seadusi kiirustades, räpakalt, inimestest mitte hoolides, nendega mitte arvestades.

Ja seadusandjatena ei tohiks me leppida ka sellega, et ministeerium dikteerib meile tempo, ministeerium dikteerib meile tingimused ja valitsus, kes ministreid iga hinna eest toetab, laseb koalitsioonil kummitempli alla lüüa eelnõule, mis võtab niigi väikesepalgalistelt kultuuriinimestelt ära neile olulise sissetuleku ja loob tunde, et riik ei väärtusta nende panust meie oma kultuuri, ei väärtusta meie oma inimeste loodud kõrgkultuuri.

Ma loodan, et te kõik nägite eile uudist, kuidas meie rahvusooperi balletitrupp sai enneolematu vastuvõtu ja suure tunnustuse osaliseks nädalasel turneel Iirimaal. Ja siis me menetleme siin saalis seaduseelnõu, mis ütleb, et need inimesed ei ole olulised. Nad ei ole seda väljateenitud aastate pensioni väärt. Kuigi nad esindavad tipptasemel Eesti riiki kõikjal maailmas, tehes seda ilmselt kaugelt-kaugelt paremini, kui seda teeks minister, kes sellise eelnõu siia menetlemiseks meie lauale on toonud. Saate aru, et see kõik toodab lihtsalt järjekordselt meie inimeste pettumust oma riigis! 

EKRE fraktsioon kõige selle eespool nimetatu tõttu seda eelnõu ei toeta ja teeb ettepaneku 710 SE teine lugemine katkestada. Ja saame näha, kuidas hääletavad sotsiaaldemokraadid, kelle loosung on olnud alati valimistel "Inimeste eest!", või Reformierakond, kes oma valimisreklaamides räägib kõrgkultuuri ja kultuuriinimeste eest seismise olulisusest. Aitäh!

15:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Raimond Kaljulaid, palun!

15:36 Raimond Kaljulaid

Austatud ametikaaslased! Ma juhin Riigikogus ühte teist komisjoni. See ei ole kindlasti otseselt minu eriala ja seetõttu ma ei hakka sõna võtma selle osas, kas tervikuna see reform on asjakohane ja piisavalt hästi läbi mõeldud või mitte. Siin ma saan tugineda heade kolleegide ja väga austatud komisjoni juhi Helmen Küti arvamusele, kellega ma olen ka sellest eelnõust rääkinud. Küll aga soovin ma nii nagu mitmed eelkõnelejad väljendada solidaarsust eelkõige just balletitantsijatele. Kindlasti me kunagi tulevikus majanduses jõuame niikaugele, et suurema osa sellisest tervist kahjustavast tööst tööstuses, energeetikas, sellistes valdkondades, teevad ära masinad, teeb ära tehisintellekt.

Ega see ei olegi ju õige, et inimene töötab kogu oma elu maa all või sellistes tingimustes, mille tõttu tema tervis saab kahjustada ja ta ei ela teistega võrreldes täisväärtuslikku elu. Loomulikult peame me ükskord sinna jõudma, et kõigi inimeste töö on selline, mis nende tervisele sellisel määral halvasti ei mõju. Aga paraku me mitte kunagi ei jõua sinnamaani, et me balletitantsijate asemele saame võtta tööstusrobotid või tehisintellekti. Paraku kultuurivaldkonnas või samamoodi, kui me räägime orkestris muusikust, selle kogu mõte on just nimelt see, et seda tegevust tehakse inimestelt inimestele saalis nüüd, siin ja praegu. Ja seetõttu on loomulikult Riigikogu kohustus seda seaduseelnõu kaaludes seda silmas pidada ja selle sihtgrupiga eraldi väga hoolikalt arvestada.

Teine asi, mis tuuakse selle eelnõu juures välja, kui ma lugesin seda, räägitakse karjäärist, ümberõppest, et inimene teeb karjääris mitmeid pöördeid. See kõik vastab tõele. Tänapäeva elus, loomulikult, inimesed vahetavadki eriala kindlasti rohkem ja sagedamini kui seda tehti varem ja me peame oma tööturu korraldust kaasajastades selle kõigega arvestama. Aga taas kord, kui me räägime nüüd konkreetselt balletitantsijast, siis see ei ole päris tavaline töö või päris tavaline karjäärivalik, vaid see on ikkagi pigem kutsumus. Tegelikult tantsijate puhul eriti lapseeast peale nende inimeste kogu elu sisu, kogu elu mõte. Vähe on selliseid erialasid, kus praktiliselt kõik, mida inimene teeb, tema unetunnid, tema toitumine, kõik on tegelikult selleks, et olla tööl selle lühikese aja jooksul, kui ollakse laval absoluutses tippvormis. Seda nagu ei olegi võimalik mitte millegagi võrrelda. Kui vaadata seda töökohtade või ametialade loetelu, kellele on nähtud ette need soodustingimustel pensionid, siis need on kõik väga olulised ametid. Aga kahtlematult see balletitantsija amet on midagi täiesti erinevat.

See on kõik selge. Kolleegid rääkisid sellest ka. Tõepoolest, ka suurusjärgust, millest me siis räägime. Tegelikult täna kokkuhoiu ja süsteemi lihtsustamise ja reformi eesmärgil me võtame sellelt balletitantsijalt ära 300–400 eurot kuus, aga see teeb tegelikult kogu selle 30 aasta peale kokku suurusjärgus 150 000 eurot. See on väga suur raha tegelikult. Ja küsimus on selles, et kui on vaja kokku hoida, siis kas just tingimata baleriinilt 150 000 euro käest ära krabamine peab olema esimene koht, kuhu minna.

Aga mida edasi teha? Mulle tundub, et ilmselt üks võimalusi on see, et selle eelnõu teise lugemise võime me küll lõpetada, aga tõepoolest, nagu Helmen Kütt ütles, see ei ole selle seaduse raames lahendatav, see on ministeeriumi poolt lahendatav küsimus.

Kui tohib, palun minuti lisaaega.

15:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolm minutit lisaaega!

15:37 Raimond Kaljulaid

Meil on enne lõpphääletust vaja kindlat teadmist, kas see lahendus, mis puudutab kultuurivaldkonna inimesi, kas ta on olemas või ta ei ole olemas ja milline ta on ja siis saab Riigikogu täiskogu kujundada seisukoha, kas seda eelnõu kolmandal lugemisel saab toetada, kas teda saab vastu võtta, kas teda saab jõustada. Siin välja pakutud mõte, et katkestada kohe see teine lugemine, selle miinus on muidugi see, et nagu mainitud, tegemist on laiema, suurema reformiga, millest kultuuriinimesed, tantsijad moodustavad ühe osa. Sellega me tegelikult selle juba läbi mitme valitsuse veetud, mitme ministri poolt veetud reformi pühime nagu laualt maha ja see võib-olla ei oleks praegusel hetkel kõige mõistlikum lahendus.

Minu ettepanek oleks see, ärme lükka küll seda eelnõu tagasi, aga me oleme siin väga mitmete fraktsioonide poolt markeerinud, et teatud ametialade puhul on üleval väga tõsised küsimused. Need küsimused peavad vastuse saama ja ilma nende vastusteta on üpris keeruline ette kujutada, kuidas selle eelnõuga päris lõpuni minna saab. See oleks nagu minu pakutud lahendus. Aitäh!

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Marko Šorin, palun!

15:42 Marko Šorin

Hea aseesimees! Head kolleegid! Kui lihtsalt eelmisest kõnest lõpust haarata kinni, siis EKRE fraktsioon ei teinud ettepanekut tagasi lükata, seda teisel lugemisel teha ei saa, vaid katkestada. Nii et see ei tähenda seda, et me ei saaks seda ettepanekut toetada.

Aga kõnepulti ma tulin selle tõttu, et väljendada muret, kuidas on see protsess just viimase kahe nädala jooksul mulle kui Riigikogu liikmele, kultuurikomisjoni liikmele paistnud. Meid kui Riigikogu liikmeid pannakse ajalise surve, või ütleme, tõdemuse ette, et teie aeg hakkab otsa saama, 5. märtsil on valimised ja midagi on vaja kiiresti teha, sest muidu laual olevad eelnõud katkevad sellel hetkel, kui teie volitused lõpevad.

Ma leian, et mitte ühtegi otsust ei tohi Riigikogu vastu võtta ajalise surve tõttu. Või nagu ei garanteeri ühegi seaduse kvaliteeti see, kui seda pikaajaliselt menetletakse. See tõi mälestustest ülesse kunagi korrakaitseseaduse, mida tookord Riigikogu liikmed põhjendasid sellega, et see on ääretult hea seadus, sest seda on menetletud seitse aastat. Ehk siis see oleks nagu garantii, et see on hea seadus. Selle seaduse tulemusena, millest ma räägin, korrakaitseseadus võimaldas seda, et isegi presidendipalee ees oleks võinud vabalt lahti korkida õllepudeli või miks mitte mõnda kangemat jooki. Mäletate, see muutus lausa narruseks. Pandi isegi Kadrioru lossi juurde märgid, joomist lubavad, mis lõpuks liigutas tookordseid parlamendiliikmeid selliselt, et see seadus muudeti ära.

Nii et me ei tohi ühelegi sellisele survele alluda, sest vastutus ühiskonna ees lasub siis meil, 101 liikmel. Ja need inimesed, kes on selle seadusega puudutatud, või nende lähedased vaatavad meie otsa, kuigi me ei ole pruukinud selle protsessiga rahul olla.

Kui esimene lugemine toimus eelmise aasta novembrikuus, siis see möödus peaaegu märkamatult, aga samas nüüd, teise lugemise eel on saanud selgeks, et mitte kõik asjaosalised ei ole kaasamisprotsessis osalenud ja paljud asjad on nende jaoks üllatuslikud. Alles nüüd on käima läinud protsess, mis on näidanud, et kompromissi pole tegelikult üldsegi leitud. Põhjendus, et midagi on tulemas, usaldage meid – täpselt selline mulje jäi esmaspäeval kultuurikomisjonis, kus Kultuuriministeeriumi kantsler ütles, et midagi on tulemas, me tutvustame seda veebruaris-märtsis. Muideks, 5. märtsil on valimised, millal lõpevad selle koosseisu volitused. Midagi on tulemas, võtke see seadus vastu.

See viib vägisi mõtted küll mustale huumorile. Ma vabandan juba ette, aga see oleks justkui, et ülespoodavat rahustatakse, et see protsess oleks talle vastuvõetavam ja meeldivam, võib ta poomisnööri värvi ise valida. Tundub ju absurdne?

Komisjonis tutvustati, et üks variant on, et senine summa, mida väljateenitud pensioniga saavad inimesed, suunatakse nende ümberõppele. See on tingimuslik, mitte midagi ei ole enam sellist, mida saaks öelda, et oleks väljateenitud kõrgkultuuri harrastajate poolt või pakkujate poolt. Ja mis peamine, paraku karjääripööramise keerukust või lihtsust saavad meist päris paljud peale märtsikuud ise kogeda. Aitäh!

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh!  Kalle Grünthal, palun!

15:47 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Seesama seadus, mida me praegu siin menetleme, on järjekordne praak. Mitte seekord Riigikogu poolt, aga valitsuse tegevuse osas.

Vana-Rooma õiguses on selline põhimõte, see kehtib ka tänapäevases jurisdiktsioonis, et lepingud on täitmiseks. Sellesama pensionimenetluse menetlemise juures on sõlmitud hea tahte kokkulepe sooduspensionite reformimiseks. See on kahel leheküljel. Ja see on üks olulisi komponente kogu selle seaduseelnõu menetlemise juures. Näiteks punktis 2 on kirjas, et sotsiaalpartnerid ehk siis Sotsiaalministeerium, ametiühingute keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit töötavad siis möödunud aastaks koostöös välja karjäärivahetust toetava tööturumeetmete paketi eesmärgiga toetada tööalaseid üleminekuid kuni viieaastase perioodi jooksul, mis ei rõhutanud, mis ei halvenda karjäärivahetajate olukorda. Aga küsimus on selles, et seda punkti ei ole täidetud.

Kui ma sotsiaalkomisjonis selle teema välja tõin, siis Signe Riisalo ärritus selle peale, ütles, et ei, baleriinidega on täiendavalt läbi räägitud ja uusi ootusi karjäärivahetuseks ei ole nad esitanud. Mind ei huvita see, mida räägib Signe Riisalo. Mind huvitab see, kas see leping on täidetud või mitte. Igatahes sellist dokumenti sotsiaalkomisjonis ei esitatud.

Samuti on nad, seesama hea tahte kokkulepe, on rikutud ka kolmandat punkti, mis räägib sellest, et ka möödunud aasta lõpuks peaks olema kirjas ka tööst põhjustatud haiguste kiire hüvitamise süsteemi põhimõte. Ei ole seda dokumenti. Ei ole ka seda dokumenti, millega Sotsiaalministeerium koos Rahandusministeeriumiga, kaasates sotsiaalpartnerid, koostab ja esitab siis möödunud aasta novembriks jätkusuutlikkuse analüüsi.

Ja keda võib siin selles asjaolus süüdistada? Selle lepingu täitmiseks olid kolm institutsiooni: Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler, ametiühingute keskliidu esimees ja tööandjate keskliidu tegevjuht. Seda ei ole tehtud.

Ja mis ma tahan sellega öelda? Ma tahan öelda seda, et seesama seaduseelnõu puudutab, selle alla käib kuskil üle 1000 eriala, tõsi küll, osad on juba praktiliselt kadumas, aga need, mis on alles, sellega tehakse nende inimeste olukord väga hulluks. On tehtud mingisugune näidisprotsess, kus püütakse jätta head muljet. Aga tegelikult on eesmärgiks teatud inimeste gruppide vaeseks tegemine.

Täpselt nii nagu on ka muudel elust tulenevates, ühiskonnast, elust tulenevates asjaoludes. Nii nagu elektri hind aetakse ülesse, kütuse hind aetakse üles, varsti tuleb peale meile ka bensiini‑, kütusemaks ja tuleb peale toiduainete lisamaks ja toasoojamaks. Nii nagu hävitatakse maaelu. See on see programm, mida praegune Reformierakonna valitsus teeb.

Mis ma tahan selle kõigega öelda? See on, sisuliselt on selle elanike ja töötavate inimeste grupi viimine vaesusseisundisse. Sellepärast, et nendega pole läbi räägitud. Mind ei huvita see, mida Reformierakonna minister Signe Riisalo ütleb mulle jutu sees, et kõik on tehtud.

Palun lisaaega.

15:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

15:52 Kalle Grünthal

Et kõik on tehtud ja nendega on räägitud – see ei huvita. Lepingud on sõlmitud, hea tahte kokkulepe on sõlmitud kirjalikult ja siin peavad olema kirjalikud dokumendid. Kõik muu jutt on jura. Ja seetõttu ma ei hakka rääkima üle seda, mida rääkis siin Moonika Helme emotsionaalsest tasandist. Aga see eelnõu ei kõlba kuskile, sest valitsus ei ole oma tegevuses lähtunud nende inimeste huvidest ega pidanud kinni ka hea tahte kokkuleppest sooduspensionide reformimiseks. Aitäh!

15:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

15:53 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, nii siin saalis kui ka kabinettides! Inimesed, kes te meid jälgite! Ja see huvirühm, keda puudutab see pensionide niinimetatud kärpimine või mis ta on! Minule jäi täiesti arusaamatuks, mis suurt probleemi me maailmas parandame, kas see on edasilükkamatu ja kui palju me muutume helgemaks.

Saadikutena me teame, et see hakkab kehtima alles 2030, teistel elualadel 2040. Mingi vahe on tehtud, keegi on otsustanud. Ma tsiteeriksin ühte Tõnu Trubetsky laulujuppi: "Keelatud, kõik halb on ammu ära keelatud ja murepisar alla neelatud, sest kõik on hea." Siis, kui saabub aasta 2030, võib-olla jõuab see sõnum ka nendeni, keda see muudatus puudutab. Aga ega meie enne siin ei menetle, sest me ütleme, et aastal 2023 Riigikogu otsustas ära, nii on juba tehtud ja las ta olla. Kui me tahame mingit muudatust sellele järgmistes koosseisudes, siis öeldakse, et jaa, ministeerium teeb väljatöötamiskava, tal on mingi plaan. Hea tava või see kokkulepe, millest siin räägiti mitu korda, mis ei ole veel kuskile kellelegi jõustunud ja mis sealt tuleb, jätabki meile, seaduseloojatele mingi kindlustunde, et me usaldame täielikult neid ametnikke, kes on selle mõttega välja tulnud. Ma ei tea, mis on ajendanud neid seda tegema, võib-olla see, et nooremad inimesed mõtlevad tegelikult enda tuleviku peale. Kas ka suunamudija kvalifitseeruks selleks, et saada võib‑olla erisoodustust, pensioni? Ma ei tea. Selle eelnõu puhul ongi nii, nagu Belka ütleb: arvestades kõiki plusse, kokku tuleb miinus.

Meie peame nüüd otsustama. Ma ei ole kuulnud mitte ühtegi kiiduavaldus mitte ühegi saadiku käest, et see on väga hea mõte. Ma ei ole kuulnud ka seda, et keegi ütleks, et oh, selle võiks kirjutada suisa enda erakonna programmi. Et jaa, meie oleme need, kes me läheme ja päästame maailma sellest hukatusest. Ma ei saa aru, milleks meil seda MUBA üldse vaja oli ehitada, kui me tegelikult nullime baleriinid ära. No see võib tunduda ju mõnele tõesti natuke kentsakas, et mehed sukkpükstes siputavad lava peal, eks ole, ja nüüd tahavad pensioni saada. Nagu ka näitlejate ja muusikute puhulgi, see ei ole ju midagi, lähed ja loed mingi teksti ära, teed enda tilu‑lilu, ega sa sinna suurt ju ei panusta.

Aga ma tahan täna rääkida ühest meest, kelle nimi on Simmu Vasar. Tema oli viimane Kaitseväe orkestri juhataja. Tema on minu lapsepõlvest‑nooruspõlvest, koos bändigi teinud, trompetimängija. Ta oli ka Brüsselis, täiendas ennast Kaitseväe puhul seal, ja ta rääkis, aga ma ei mäleta täpselt, kuidas see oli, et ta kindlustas trompetimängijana enda huuled ära. Aga juhtus nii, et poolteist aastat tagasi juhtus trauma ja tema alahuul on mitte nii töökorras, et professionaalsel tasemel [mängida]. Tema vanem vend Jaak Vasar on meil tipptrompetis, temal seda häda ei ole. Ma ei tea sellest spetsiifikast mitte midagi, mis võib juhtuda, eks ole, puhkpillimängijatega, kas kopsud ei pea vastu või nii. Aga temal oli just see huule asi. See on sinu tööriist, see on sinu karjäär, kui palju sa saad õpetada tegelikult praktiliselt võib‑olla tulevasi põlvkondi.

Aga mis sõnumi see annab tegelikult edasi tulevikku? No ballett on meil alarahastatud, ta on kuidagi jäänud sellisesse vaeslapse ossa ja ta on seda kogu aeg olnud. Aga see sõnum tegelikult innustab noori, et nüüd me tegime MUBA maja ära. Me saime anda märku, et see on meie jaoks oluline. Nüüd, teistpidi me näeme, et see ei ole ikka perspektiivne eriala, et sa treenid, paned enda tervise tuksi, aga riik sinu panust ei väärtusta. Võib-olla varsti on ka stjuardessid, võib-olla, ma ei tea, kes.

Ma arvan, et lihtsalt noored inimesed, näppides oma telefoni, on võtnud vastu seaduse. Nad nimetavad seda multitasking'uks. Üks mees istus bussipeatuses, tegi suitsu ja tal oli pangalaen kaela peal – see on multitasking. Paluks ikka selliseid seadusi, mida me siin julgeme vastu võtta! Mina ei toeta seda seadust. Aitäh!

15:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Ja selle muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on ka eelnõu 710 teine lugemine lõpetada, aga EKRE fraktsioon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada ja ma panen selle ettepaneku hääletusele.

16:00 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada teisel lugemisel eelnõu 710. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:00 Aseesimees Martin Helme

Katkestamise ettepanekut toetab 33 saadikut, vastu on 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega on teine lugemine lõpetatud.


6. 16:01 Maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE) teine lugemine

16:01 Aseesimees Martin Helme

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 745, ka see eelnõu on teisel lugemisel. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Heiki Kranichi!

16:01 Heiki Kranich

Härra juhataja! Head kolleegid! Kõnealust eelnõu on Riigikogu esimesel lugemisel juba arutanud ja ma ei hakka selle eelnõu sisu, mis on valdavalt tehnilist laadi, siinkohal üle kordama. Kui kellelgi on sellekohane ettepanek, võin ma seda loomulikult täiendavalt teha.

Esimese ja teise lugemise vahel jõudis komisjoni kaheksa muudatusettepanekut, millest kuus on keskkonnakomisjoni poolt tehtud ettepanekud ja kaks Riigikogu liikmete Heiki Hepneri ja Tarmo Kruusimäe poolt tehtud ettepanekud. Komisjoni poolt tehtud ettepanekud on olnud valdavalt tehnilist laadi. Heiki Hepneri ja Tarmo Kruusimäe ettepanekutel peatun pisut põhjalikumalt.

Esimene nende ettepanek sisaldas endas mõtet, et maavara kaevandamise üle otsustamine peaks olema eeskätt kohaliku omavalitsuse pädevuses. Teemat on korduvalt arutatud ja sel teemal on olemas ka kaks kohtulahendit, mõlemad Riigikohtu lahendid, täpsustan. Mõlema Riigikohtu lahendi puhul on jõutud järeldusele, et maavara kaevandamise üle otsustamine on põhiseaduse mõistes riigi pädevuses, ja seetõttu õiguse andmine ainult kohalikule omavalitsusele ei ole riigi seisukohalt vaadates riigi põhiseaduse mõttega kooskõlas. Sellest tulenevalt seda ettepanekut ka komisjon ei arvestanud.

Teine ettepanek sisaldas endas piirangu sätestamist, et mis iganes karjäär või mis iganes ei võiks olla lähemal eluasemele kui 200 meetrit, välja arvatud juhul, kui saavutatakse selleteemaline kokkulepe. Keskkonnaministeerium väitis, et juba on kavas algatada vastavad seadusemuudatused ja seda võetakse arvesse siis nende muudatuste tegemise käigus. Komisjon seetõttu seda ettepanekut ei arvestanud.

Samas oli teema piisavalt aktuaalne, et toimus täiendav komisjoni erakorraline istung teisipäeval, 17. jaanuaril, kus arutati võimalikku kompromissettepanekut. Ja jõuti järeldusele, et tegelikult võiks kompromissina sätestada piirangu, et vastavat luba ei tohiks anda kaevanduse rajamiseks elumajale lähemale, kui seda on 100 meetrit. Tulenevalt protseduurikat ei olnud komisjonil võimalik seda ettepanekut jooksvalt parandusettepanekute nimekirja lisada. Seetõttu tegi komisjon ettepaneku või jõudis seisukohale, et esialgne ettepanek teine lugemine lõpetada ei ole antud juhul asjakohane, ja seetõttu on komisjoni seisukoht, et teine lugemine tuleks katkestada ja anda muudatusettepanekute tegemiseks täiendav tähtaeg.

Seetõttu komisjoni muutunud seisukoht on, et pärast parandusettepanekute läbihääletamist tuleks teine lugemine katkestada. Kõik.

16:05 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ja küsimused, Heiki Hepner, palun!

16:05 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Lihtsalt protokolli huvides või täpsustuseks. Kas oli nii, et ma tegin ka sellise ettepaneku, et komisjon võiks siis minu muudatusettepanekule lisada teksti, et maakonnaplaneeringuga oleks samuti võimalik see ala määrata mäetööstusmaaks, ja et oleks seadusesse kohustus või piirang sisse kirjutatud? Siis oleks ka täidetud olnud see Riigikohtu poolt osundatu, et teatud juhtudel võib maavarade kaevandamine olla ka riigielu küsimus.

16:06 Heiki Kranich

Aitäh! See on selles mõttes nagu komplitseeritud. Jah, sellise ettepaneku lugupeetud Riigikogu liige tegi. Aga see on selles mõttes natuke komplitseeritud olukord, sellepärast et kaeveloa andmisel ei pea selle loa andmisel lähtuma tingimata planeeringu kohaselt määratud maa sihtotstarbest. Ja tegemist ei pea olema mäetööstusmaaga, vaid tihtipeale võib sellise loa anda ka näiteks maatulundusmaale või, issand jumal, mis iganes muule maale samuti. Ja seetõttu selle arutelu tulemusena toetas siis oma, et mitte libastuda, 10. jaanuari koosolekul, kus Heiki Hepner ka oma ettepanekuid tutvustas, jõudis komisjon siiski seisukohale, et sellisel kujul seda ettepanekut komisjon ei toetanud. Nagu ma ütlesin, hiljem jõuti järeldusele, et mis puudutab kaugust elamumaast, sel teemal peaks komisjon uuesti asja arutama ja jõudma võimalikule kompromisslahendusele.

Mis aga puudutab üldist viidet sellele, et kohalik omavalitsus võiks olla ainupädev või võiks säilitada sellise ainupädevuse kaeveloa andmise puhul, seda komisjon jätkuvalt ei toetanud. Selleks, et asi ei jääks õhku, siis Riigikohus on kohtuasjas number 3-4-1-9-09 jõudnud järeldusele, et maavarade uurimisele ja kaevandamisele lõplike otsuste tegemine ei ole kolleegiumi hinnangul kohaliku elu küsimus ja tegemist on riigi vaates nagu riigi jaoks olulise otsusega, mida sellisel juhul saab lahendada Vabariigi Valitsus.

16:08 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

16:08 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu on suhteliselt tehniline. Kas nendes komisjoni aruteludes tuli välja, miks valitsus tegeleb sellise peenhäälestusega, selle asemel et lahendada sisulisi küsimusi, mis puudutavad maapõue: kaevandamine eramaadel, kohaliku kasu instrument, kaevandused, millega kunagi ei alustata, kuid ressursid on broneeritud, ja nii edasi ja nii edasi? Kas on lootust, et nüüd sellel korduskatsel, sellel teisel lugemisel ka selliseid muudatusi võiks sellesse eelnõusse tulla?

16:09 Heiki Kranich

Kas on lootust? Härra Savisaar, te ju teate, mis sureb viimasena. Kindlasti arutati selliseid küsimusi ja siin puldis olles saan ma öelda, et mulle tegi kõige rohkem muret see, et tegelikult meil puudub piisav teadmine üleriigiliste varude asukohast, need uuringud ei ole tänase seisuga lõpule viidud. Mis muideks ka olulisel määral mõjutas komisjoni seisukohta. Tegemist on riikliku küsimusega ja kui juba riigil ei ole täna piisavat ülevaadet sellest, kus meil mingisugune ressurss asuda võib, siis ühel kohalikul omavalitsusel riigi vaatest või sellisest laiemast vaatest seda informatsiooni ei ole teps mitte sootuks. Ja need teemad, mis teie tõstatasite, on tõenäoliselt arutelu objektiks Keskkonnaministeeriumi poolt lubatud järgmise maapõueseaduse arutelu kontekstis. Aitäh!

16:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Heiki Hepner, palun!

16:10 Heiki Hepner

Võtaks kohe kolm minutit juurde ka.

16:10 Aseesimees Martin Helme

Kohe kolm minutit lisaaega, palun!

16:10 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! See, et maavarasid on kaevandada vaja, on ju arusaadav. Aga seda tuleb teha arukalt, läbimõeldult, inimesi ja loodust säästvalt. Eelnõu on jõudnud teisele lugemisele ja nüüd me kuulsime ka, et ta tegelikult läheb katkestamisele, et sinna veel üks täpsustus sisse viia. Aga paraku pakub ta lahendust ainult ühele väiksele osale probleemist, mis meil selles valdkonnas on.

Mõni aeg tagasi kuulasime ära siinsamas saalis maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ja selle arutelul sai kirjeldatud neid probleeme, mis meil laual on ja oleks tõesti ka oodanud, et see annab teatud sisendi sellele eelnõule. Ma esitasin eelnõule kaks muudatusettepanekut ja nende valguses avanud veel kord probleemide puntra, mis tegelikult vajab lahendamist. Fundamentaalne küsimus, kas tegevused, mis toimuvad meie omavalitsuste territooriumil, peavad kajastuma üldplaneeringus, on jätkuvalt õhus. Ma olen korduvalt ja korduvalt tõstnud üles küsimuse, et kaevandustegevust kajastatakse planeeringutes tagantjärele. See ei ole mitte ainult halb tava, vaid ma julgen arvata, et ka küsitav põhiseaduse valguses. Minu ettepanek oli, et kaevandusluba saab väljastada ainult siis, kui see on läbinud planeeringuprotsessi, konkreetselt oli üldplaneeringuprotsess.

Maavarade kaevandamine on väga suure mõjuga tegevus ja see ei saa toimuda eraldi vaadatuna omavalitsuste üldplaneeringust. Maavarade kaevandamine mõjutab nii loodus- kui elukeskkonda väga tugevalt. Ei ole harvad juhtumid, kus kehtiv üldplaneering muudab kaevanduse avades selle piirkonna planeeringu sisuliselt mõttetuks, sest muudatused on olnud nii suured. Samas on üldplaneering kokkulepe omavalitsuse elanike ja teiste huvitatud osapoolte vahel. Selle ülevaatamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks tuleks läbida kas uus osa, üldplaneeringuprotsess või üldplaneeringut muutev detailplaneeringuprotsess. Lisaks oleks aidanud muudatusettepanek muuta kogu protsessi, mis seda kaevandamist puudutab, õiglasemaks ja luua olukorra, kus koostöös tegutsetakse terviklahenduse nimel.

Maavarade varustuskindlust arvestatakse kümneaastase perioodiga ja sellesse perioodi on võimalik mahutada nii uuringud, vajalik planeering kui ka kaevanduse avamiseks vajaminev aeg. Keskkonnaministeerium asus seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Sellele ka komisjoni esindaja viitas ja see tugines täiesti Riigikohtu ühele otsusele. Sellele tuginedes tegin ka mina komisjonile ettepaneku, et kui riik või maavarade kaevandaja tahab vältida omavalitsuse üldplaneeringu muutmise protsessi või tegemist on riigielu küsimusega, siis on alternatiiviks maakonnaplaneering, mis peaks määrama vastava ala kaevandamiseks ja leiaks samal ajal antud piirkonnas leevendusmeetmed kaevandustegevusele.

Veel kord: kaevandamise mõju ei ole ainult auk maa sees. Tema mõju võib ulatuda kilomeetrite kaugusele ning on elementaarne ja lausa hädavajalik, et nii suure mõjuga tegevus leiab planeeringus kajastamist. Ministeerium ütles, et maavarasid käsitleva maakonnaplaneeringu koostamise suutlikkus on kaks maakonda – praegusel hetkel Rapla- ja Pärnumaa – nelja-viie aasta jooksul ehk Eestile jõuaksime ringi peale 30–35 aastaga. Kas tõesti on me riik nii jätkusuutmatu? Kahjuks ei suutnud ma tõesti olla piisavalt veenev, nii nagu ka hea komisjoni esineja ütles.

Mõni näide selle probleemi sügavusest. Üldplaneeringuprotsessis vaieldakse nii, et higi lendab, kas rohekoridori võib teha poolehektarilist lageraielanki. Sellesama rohekoridori servast serva, ligi 300-hektarilise kaevanduse kavandamine ei pane kulmugi liigutama ja on justkui rusikas silmaauku. Ja tõepoolest, ta tegelikult ongi nendele inimestele, kes seal läheduses on, just rusikas silmaauku. Esimesel juhul on tööd võib-olla paar päeva, teisel juhul madistatakse 30 aastat su aia taga. Kas siis ei ole seda mõju, võiks ju küsida.

Teise muudatusettepanekuga läks natukene paremini ja selles osas ma tunnen siirast heameelt, et see arutelu lõpuks viis selleni, et on võimalik vähemalt fikseerida see kaugus, mis peaks jääma konkreetselt kaevanduse ja inimese kodu vahele. Selle üle on mul hea meel. Teinekord võib ju rõõmustada ka, kui saad pool muna, mitte tervet muna. Aga lahendamata on terve rida probleeme. Talumise hüvitamisega nii elanikele, kelle elukeskkond halveneb, kui ka omavalitsustele, kes peavad tegema kulutusi probleemi lahendamiseks.

Keskkonnaministeeriumi esindajad ütlesid, et neil on kavas väljatöötamiskavatsuse koostamine maapõueseaduse probleemide lahendamiseks. Esimest korda ma käisin ministeeriumis neid muresid ja probleeme rääkimas 2019. aasta suve alguses. Nüüd on neli aastat mööda läinud, ametis on juba viies minister ja edasiminek on silmaga näha. Väljatöötamiskavatsus on plaanis, see on tegelikult meie riigi võimekus. Vabandan väikese sarkasmi pärast.

Selle koosseisuga me maapõueseaduses kvalitatiivset hüpet teha ei suuda. Loodan, et uus Riigikogu koosseis võtab kohe härjal sarvist ja leiab lahenduse tekkinud probleemile, nii et ei sõidetaks üle meie inimestest, loodusest, ettevõtjad saaksid kindluse, et nad ei pea tegelema asjaga, mis ei leia mõistmist ning tehtud kulutused osutuvad mõttetuks. Ja et me ei tekitaks põhjendamatut stressi inimestes, kui keegi tuleb homme tema aia taha, lööb labida maasse ja ütleb: "Ma tahan, et siia saaks karjäär." Aitäh!

16:17 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun! 

16:17 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Head rahvasaadikud! Teadmine on loomulikult oluline. Hea peremees peab teadma, mis ta hoovis on, ja selles suhtes selle uuringute poole paremini seaduses lahtikirjutamine on kahtlemata oluline. Ja see teadmine on oluliseks sisendiks ka nendele planeeringutele, millest rääkis siin eelkäija, sest ei ole võimalik viia läbi omavalitsuse planeeringut, üldplaneeringut, kui me ei teagi, mis seal üldse kusagil olemas on.  Ja sellega tuleb kindlasti edasi liikuda.

Samas on tõsi ka see, et meil on kaevandamisega märksa sügavamaid probleeme. Ja nüüd siin kuuldu, et Keskkonnaministeerium on alustanud taas kord ühe väljatöötamiskavatsuse, on muidugi halb uudis. Ma tean, et möödunud aasta maikuus oli tegelikult valmis eelnõu, mis nende küsimustega tegeles ja pakkus lahendusi. Nüüd oleme juba eelnõu juurest jõudnud tagasi väljatöötamiskavatsuse juurde, mis lükkab selle taas kord aastatepikkusele ringile. Aga loodame tõesti, et kui see valitsus antud küsimusega toime ei tule, siis järgmine leiab need lahendused, sest meil on tekkimas kriitiline puudus olulistest ehitusmaterjalidest, olgu selleks siis liiv, kruus või killustik. 

Me peame siin sõlmima mingisuguse ühiskondliku kokkuleppe, millises mahus ja millistel tingimustel me neid oma ressursse kasutame ja kui palju me hakkame antud ressursside osas kasutama importmaterjali, mis on samuti võimalus. Ja kui me täna vaatame neid hindu, siis kohaliku materjali ja importmaterjali hinna vahe on üsna suur. Minu hinnangul pakub see väga head võimalust arutada kohaliku kasu instrumendi üle, sest ma arvan, et see põhiline küsimus kohaliku kogukonna jaoks ongi, kuidas see ebameeldivus kompenseerida, mida see piirkond võidab sellest, et sealt maa sest midagi välja võetakse. Ja see kohaliku kasu pool võiks olla kordades suurem, kui ta on täna.

Nii et ma loodan, et midagi ikkagi lisaks nendele meetritele, mida komisjon arutas, õnnestub teha veel ka selle eelnõuga. Äkki valitsuserakonnad mõtlevad korra selle peale ja teevad veel mõne olulise paranduse, enne kui see eelnõu saab seaduseks. Aitäh! 

16:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Neid on – mõned ikka on – kaheksa. Muudatusettepanek nr 1, esitajaks on keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja on keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajateks Heiki Hepner, Tarmo Kruusimäe, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata ja ettepanekut ei saa panna hääletusele vastavalt meie kodukorraseaduse § 106 lõikele 2. Muudatusettepanek nr 4, esitajateks Heiki Hepner ja Tarmo Kruusimäe, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 7, autoriks keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitatud keskkonnakomisjoni poolt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Me oleme vaadanud läbi kõik eelnõu muudatusettepanekud.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 745 teine lugemine katkestada ja uute muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. jaanuar kell 16.00.


7. 16:21 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu (639 SE) teine lugemine

16:21 Aseesimees Martin Helme

Seitsmes päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu 639 SE. Eelnõu on teisel lugemisel. Ja palun ettekandega majanduskomisjoni esimees Kristen Michal!

16:22 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud vaatajad ja kuulajad! Kõigepealt, millest siis juttu on? Eelnõu on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisest.

Selle eelnõuga hinnatakse kolmandatest riikidest pärit füüsiliste isikute või ettevõtjate välisinvesteeringuid, millega omandatakse kas otsene või kaudne oluline osalus sihtettevõtjas, saavutatakse otsene või kaudne kontroll sihtettevõtja üle või omandatakse sihtettevõtja. Välisinvestor on füüsiline isik, ettevõtja või eelmainitud füüsilise isiku või ettevõtja kontrollitav ettevõtja, olenemata tema asutamiskohast. See ring, kelle puhul hinnatakse välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule korrale, on eelnõuga piiritletud, muu hulgas näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõted ja transporditaristute valdajad.

Välisinvesteeringu loa annaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja selle loa peab eelnevalt kooskõlastama erinevate valitsusasutustega: Siseministeeriumist, Kaitsepolitseiametist, Välisministeeriumist, MKM-ist, Rahapesu Andmebüroost, Kaitseministeeriumist ja nii edasi koosnev välisinvesteeringute komisjon. Seda luba menetletakse üldjuhul 30 päeva, TTJA võib seda pikendada 90 päevani. Kui on vaja lisatingimuste üle läbi rääkida, saab seda veel veidi pikendada. Välisinvesteeringu luba ei anta sellisel juhul, kui see ohustab Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Seda luba saab anda ka kõrvaltingimusega, mis paneb mõne meetme täitmise kohustuse.

Eelnõu enda hindamise, usaldusväärsuse hindamise seaduse jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1. mail. Eelnõu mõju majanduskeskkonnale, ettevõtluskeskkonnale, ulatus on umbes selline, et nimekirja kuuluvatest suurettevõtjatest, see on siis 250+ töötajat, moodustavad umbes 24% ehk umbes veerandi kogu Eesti suurettevõtjatest. Nimekirja kuuluvatest suurettevõtjatest on hõivatud 45% kogu Eesti suurettevõtjate töötajatest. Nimekirja kuuluvad ettevõtjad tasusid 2022. aasta esimeses kvartalis kokku 11% kogu Eesti riiklikest maksudest.

Siis veel informatsiooni mõttes, näiteks Euroopas sarnastes olukordades on liikmesriigid välismaiseid investeeringuid kontrollinud ja väga suur hulk juhtumitest, 71% kiideti kiiresti heaks. Ülejäänud, 29% juhtumitest, mida ametlikult uuriti, kiideti samuti väga suur osa, 73%, tingimusteta heaks ja väike osa, 23%, kiideti heaks tingimustega. Keelati vaid 1% ametlikult läbi vaadatud investeerimistehingutest, 3% juhtudel loobusid osalised tehingust.

Eesti kohta võib veel öelda, et Eesti Panga statistika kohaselt moodustavad aastatel 2020 ja 2021 Euroopa Liidu välistest riikidest pärit investeeringud Eestisse ligikaudu 19% investeeringute mahust. Ja suurima osatähtsusega päritolu riigid, piirkonnad olid offshore-piirkonnad, muu hulgas Jersey saar 16%, Venemaa 14, Ühendkuningriik 13, ... Ukraina 8, Norra 6, USA 6 ja nii edasi. Ja liigiti on see olnud umbes nii, et finantskindlustustegevus üle 20%, hulgi‑ ja jaekaubandus, mootorsõidukid veidi alla 20%, kinnisvaraalane tegevus 18%, töötlev tööstus veidi alla 15, kutse‑, teadus‑ ja tehnikaalane tegevus veidi üle 10%.

Nüüd eelnõu enda menetlusest. Selle eelnõu on algatanud valitsus eelmise aasta 13. juunil, selle sisu ja eesmärki ma teile tutvustasin. Eelnõu esimene lugemine toimus 19. oktoobril eelmisest aastast, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. novembriks fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon teavitas menetlusest laia ringi, muu hulgas suuremaid ettevõtlusliite, ja arvamusi tuli Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust ning Siseministeeriumist. Pidasime ka ühe komisjoni töörühma, mis on majanduskomisjonis selline komisjoni väiksem vorm. Arutasime läbi ja MKM pärast seda veel selle töörühma palvel arutas huvigruppidega töörühmas üles jäänud küsimusi täiendavalt läbi. Kõige selle tulemusena sündis kuus muudatusettepanekut, viis esitas majanduskomisjonile MKM ja ühe MKM koos Siseministeeriumiga. Kaks neist on ajendatud ITL-i ja kaubandus-tööstuskoja ettepanekutest, et võtta arvesse seda, mida turuosalised selle seaduse juures oluliseks pidasid.

Ja siis jõudsime menetluslike otsusteni. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 18. jaanuaril ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. jaanuaril. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

16:28 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! On võimalik küsimusi esitada, aga seda tormi ei tule. Siis avan läbirääkimised. Seda tormi ka ei tule. 

Muudatusettepanekute juurde! Eelnõul on kuus muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on esitatud majanduskomisjoni poolt ja majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Teine on samuti esitatud majanduskomisjoni poolt ja majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Neljas, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Viies, majanduskomisjoni poolt esitatud ja majanduskomisjon arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud selle eelnõu juurde esitatud muudatusettepanekud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 639 teine lugemine lõpetada.


8. 16:29 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) teine lugemine

16:29 Aseesimees Martin Helme

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 696 teine lugemine. Palun uuesti, Kristen Michal, majanduskomisjoni esimees!

16:29 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad ja kuulajad, eriti energeetikasektoris! Eelnõu 696 muidugi on ilmselt, ma nüüd subjektiivselt ütlen, sellel ilmselt objektiivselt mõõtu ei ole päris, on vist selle koosseisu kõige mahukam eelnõu, mida me oleme majandusvaldkonnas või majanduskomisjonis energeetikasse puutuvalt menetlenud. Sellega on partnerid erinevates asutustes, eeskätt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meeskond Rein Vaksa juhtimisel, Timo Tatar ja teised vaeva näinud palju ja ilmselt ka teised ministeeriumid: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium ja kõik osalised. Teine osa, kes on siin kõvasti panustanud, on turuosalised. Meil on toimunud päris mitmeid kogunemisi, suuri kogunemisi, nii füüsilisi kui online-kogunemisi. Ja ütleme nii, et see eelnõu, mis oli alguses juba üsna selline oluline ja kaalukas, on saanud selle teekonna käigus veel väga paljude muude tükkide ja osadega rikastatud, nii et ma püüangi siin kohe alguses kohe öelda, mis see olulisem selles on, et oleks hiljem märk maas.

Selle eelnõu 696 mõte on taastuvenergiale ülemineku kiirendamine. Selleks vajalike tegevuste alla, ma lihtsalt märksõnadena märgin, üks on fantoomliitumiste võrgust viimine. Teine detail, mis siin kaasa aitab, tegime ka komisjonis otsuse – liitumistaotluste info avalikuks, mis tähendab seda, et avalikkusel, läbi eeskätt ajakirjanduse, aga miks ka mitte ka ise otse, on võimalik jälgida, kes millega tegeleb energeetikavaldkonnas ja see teadupärast on, tihtipeale avalik kontroll on üks tõhusamaid. Siis lisandus sellesse eelnõusse, mis algas selle fantoomliitumiste võrgust viimisega, lisandus planeeringute kiirendamine, mis tuli mõistetavatel põhjustel – arvestades, et käimas on sõda Ukrainas ja selle sõja osa on ka mängud energeetikavaldkonnas, energeetikajulgeolekuga, sõltuvusega ja nii edasi – tuli siia juurde. Mul isiklikult on väga hea meel selle üle, et me saame teha samme, et me ikkagi hakkame planeerima asju kiiremini, sest tihtipeale tundub kõigile, et Eesti sees on kõik üksteise konkurendid, aga energeetikat, eriti suurt pilti vaadates, oleme me energeetikas konkurendid ikkagi väljaspoole. Kui me saame suured mahud võrkudesse, siis on see ka regioonis ja suurtes võrkudes oluline. Seetõttu tuleks, ütleme nii, et Eestis teha kõik sammud, et meie ettevõtjad saaks võimalikult kiiresti tootma asuda.

Siia lisandus ka mõningaid praktilisi asju, näiteks tulumaksuvabastus elektrienergia müügist saadud tulule, see on siis kuni 15-kilovatistele tootmistele. See põhjusel, kuna selle alternatiiv, Rahandusministeerium seda ka täiendavalt lisas meile materjalile info, mida seletuskirjas ei ole, aga saadeti kirjalikult, et alternatiiv sellele, hakata sellega mahaarvamisi korraldama, millega inimesed ei ole arvestanud, et nad selle pealt tulumaksu peaks maksma, oleks keerulisem ja peale selle, tulu maksustamine tõenäoliselt pärsiks seda, mida me soovime, ehk puhtamat ja soodsamat tootmist ja sõltumatust. Nii et seetõttu on see valik nendest kõrgematest väärtustest lähtuvalt siia ka tehtud.

Nüüd paari sõnaga, et mis need lahendused siin on. Olulised lahendused nende fantoomliitumiste puhul on eeskätt deposiit ja kasutamata võimsuse tasu. See tähendab tegelikult seda, et need, keda me tahame liituma võrku, või need, kes peaksid tulevikus võrku liituma, võtavad seda tõsiselt. On üldjoontes ütlemine, et kui keegi peab oma otsuste eest tasuma deposiidi või tagatisraha, siis küll ta kaalub need ikkagi paremini läbi ja sellise mehhanismi me siin ka rakendame. Olgu öeldud, et ega see fantoomliitumiste probleem – ma loodan, et ma ei ole ülekohtune ja kuidagi ei taha osutada, vaid pigem lihtsalt nendin fakti – on tulnud sellest, et meie võrgureeglid on mõnevõrra leebed olnud ja seetõttu seadusandjana meie siin saalis, parlamentaarses demokraatias kõrgem seadusandja peab hakkama tegelema võrguprobleemide lahendamisega ja sellepärast me sellega ka tegeleme. Deposiit üks ja teine on kasutamata võimsuse tasu, mis tähendab seda, et kui kellelgi on mõni võimsus, millega ta ei tooda, aga võrguvõimsust hoiab kinni, siis tegelikult tuleb selle eest maksta.

Detailid, sealjuures on muu hulgas tehnoloogia muutmise keelu debatt, selle üle veel debatt käib. Siin on komisjoni viimane positsioon, mis tulenes aruteludest ja sellest, mis turult tagasi tuli, on see, et me tehnoloogia muutmist ei luba, nagu meil ka algselt oli plaanis. Meil on olnud ka teisi ettepanekuid ja noh, veel kord, kuna me jõuame ettepanekuni see teine lugemine katkestada, mida komisjon tegi, siis me kindlasti arutame ka seda. MKM-ist on tulnud kirjalikult ettepanek, et nemad tahaksid, et siiski 10% seda tehnoloogiat saaks muuta. Kaasamise arutelul 9. novembril oli MKM-i ettepanek slaidides või vähemalt niisugune võimalus, et see võiks isegi kuni kolmandiku ulatuses olla. Noh, seda võib veel detailides arutada, aga meie võtsime hoiaku komisjonis, et üleminekuaeg jääb lühikeseks – neli kuud, 1. augustini sisuliselt – ja... noh, 4,5 kuud, kui väljakuulutamist arvestada – ja selle aja jooksul peavad kõik oma tehnoloogiaasjad selgeks tegema. Uusi valikuid seal enam selle ajaga palju teha ei jõua ja selleks hetkeks lõpeb see tehnoloogia muutmise võimalus ära. Seda turuosalised ja ka MKM peavad ka üheks nüansiks, mis deposiidi ja kasutamata võimsuse tasu järel võib-olla kiirendab selle turu puhastamist nendest fantoomidest. Aga deposiit ja kasutamata võimsuse tasu, öeldakse, et Lätis juba tegelikult pidi vabastama võrke.

Liitumistaotluste avalikkust ma mainisin. See mõte on nii, et võrguettevõtja veebilehel hakatakse seda avaldama, ehk siis see tuleb ka korraldada kuidagi. Aga nii tekib kõigil ülevaade, mismoodi või kes, mis vahenditega, millisel viisil soovib justkui võrku saada. See annab ka avalikkusele kontrolli ja kui teinekord me debateerime seda, avalikus debateerib: kes, kus, mis võimsusi kinni hoiab, mis seis on, palju on võrku vaja raha panna, siis tekib ka sellest killukesest ülevaade. Nii et ma arvan, et see kindlasti on üks väga hea printsiip. Ma loodan, et see kuidagi ringi ei pöördu, aga vähemalt komisjonil küll sellist plaani ei ole.

Planeeringutest, mida ma mainisin. Planeeringute kiirenemine on umbes üks-kaks aastat, oli hinnangut ka kaks kuni kolm aastat. Noh, eks elu ise näitab. Põhimõtteliselt on nii, et riigi ja kohalike omavalitsuste eriplaneeringute puhul teatud juhtudel saab detailse lahenduse koostamisest loobuda ja võimalus kehtestada planeering asukoha eelvaliku otsuse alusel. See muudatus annab võimaluse liikuda kohe pärast ehitise asukoha valimist planeeringute kehtestamisse ja seejärel projekteerimistingimuste andmise menetlusse. See kindlasti võimaldab loobuda asukoha valimisele järgnevast sellest – tuulepargi näiteks – detailse lahenduse koostamisest ja lühendada seeläbi menetlusprotsessi paari aasta võrra. Samamoodi näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku lühendamine. Eraldiseisva ettepaneku küsimise etapi ärajätmine aitab lühendada planeeringu koostamise protsessi umbes kahe kuu võrra ja nii edasi.

Nii et üldjoontes on, jah, võib-olla see on natuke selline viimane buss, mis läheb sellest koosseisust energeetika teemal, aga see on üsna oluline, sest seetõttu on siia saanud ka palju asju juurde ja kolleeg Taavi Aas ka vahepeal küsis väga asjakohast küsimust komisjonis, kuidas miski siia sai. Eks ta nii ongi, et me püüame lahendada nii seda, et me võtame fantoomid võrgust välja, kui seda, et me saaksime ikkagi energiasõja ajal sõjaaja kiirusega planeerida, ja lisaks veel kõiki muid tehnilisi küsimusi, mis siin on. Tõepoolest, selle kapsapea seaduseelnõu maht on tohutu suur, eks.

Nüüd menetlusest ka veel paari sõnaga. Eelnõu esimene lugemine toimus 12. oktoobril 2022. Tollal muudatusi esitatud. Huvirühmi on teavitatud väga ulatuslikult ja arvamusi, nagu ma mainisin, on tulnud väga palju. Kõik need on eelnõu kaardil olemas. Majanduskomisjon on arutanud eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist kolmel töörühma koosolekul, kahel komisjoni istungil. Oleme kohtunud huvigruppidega, nagu ma mainisin, nii füüsiliselt kui online-viisil. Viimati, 12. jaanuaril arutasime ja hääletasime muudatusettepanekud. Muudatusettepanekute loetellu on kantud 21 ettepanekut. Need on kõik juhtivkomisjoni ettepanekud, on koostöös esitatud MKM-i, Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ja kõik need kirjalikud selgitused on seal juures. Komisjon arvestas täielikult kõiki muudatusettepanekute loetelus olnud ettepanekuid.

Jah, ja ütleme nii, et me oleme, nagu ma mainisin, me oleme nii deposiiti kui kasutamata võimsusi ja nii edasi, tasude juures, igal pool mujal, kui on olnud mingisuguseid nüansse, parandusi, me oleme need jõudumööda sisse võtnud turuosalistelt. Selle eest neile suur tänu, et see tagasiside on olnud eeskätt argumenteeritud.

Jah, ma kohe vaatan, mis meil veel olulist on. Nojah, ütleme nii, et olulised ettepanekud ja sisu on ära räägitud. Jõuame siis menetlusotsuste juurde. Menetlusotsused on alljärgnevad. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 18. jaanuaril 2023 ja teine lugemine katkestada. Kuna eelnõu menetluse käigus on eelnõu reguleerimisese laienenud, on kohane eelnõu teine lugemine katkestada, et anda Riigikogu liikmetele võimalus esitada ettepanekuid muutunud teksti kohta. Seetõttu on komisjoni ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva, s.o 25. jaanuar 2023 kell 17.15. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

16:41 Aseesimees Martin Helme

Nüüd küsimused. Kalle Grünthal, palun!

16:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ilmselt te teate seda lugu, mis 3 kilovatti Riina Sikkuti andmetel maksab, 24 miljonit eurot, millele ta ei suuda kuidagi vastata. Jaanuaris tegi ta mulle rõõmusõnumi, ütles, et teate, Kalle ei olegi 24 miljonit, hoopis 18 miljonit on 3 kilovatti. Naerate? Mina naeran ka, ammu juba naeran.

Aga nüüd tuli mulle järgmine kiri. Üks härra teatab, et soovib oma maakodu juurde ehitada 50-kilovatise päikesejaama ja tegi siis möödunud aasta juulis taotluse liitumistingimuste saamiseks. Ja siis tuligi vastus, mitte küll 360 päeva, nigu lubati, aga tunduvalt varem, ja selle kohaselt tuleb tal maksta koos käibemaksuga 5,5 miljonit eurot pluss jaama enda ehitusmaksumus, et jaama tööle saada. Öelge, mis jama siin Reformierakonna poolt käib selle elektri, päikesejaamade ja roheenergiaga.

16:42 Kristen Michal

Aitäh! No hea kolleeg Grünthal! Minu meelest kõik see, küsimus algas nagu paljulubavalt, et hakkas juba asja poole liikuma, lõpuga te rikkusite ära. Et ettekujutus muidugi, et need elektrivõrgud on kuidagi Reformierakonna juhitavad – no seda nad nüüd päris ei ole, ehkki ma saan aru, et sellesse võib uskuda nagu e-valimiste meie poolt juhitavusse, aga selle usuga ma ei kavatse võidelda. Ma lihtsalt ütlen, et see osa, mis küsimuses puudutas probleemi, et kui keegi tahab võrguga liituda ja maksab selle eest ulmelisi summasid, või täpsemalt, küsitakse, ma olen teile ka varem siit puldist öelnud, et minu meelest see pole normaalne, see ei ole kuidagi normaalne.

Ja probleem ongi tegelikult ju selles, millega me ka tegeleme. Võrku on paljud selliseid, parema termini puudumisel, imaginaarseid, ehk siis me nimetame neid fantoomvõimsusteks võib-olla energeetika valdkonnas, fantoomvõimsusi liidetud. Mõned võimsused on liidetud selle võrra lihtsamalt, et nende liitmiseks ei ole vaja sellist dokumentatsiooni nagu teiste võimsuste jaoks. Ütleme, et lihtsam on liita näiteks salvestusvõimsusi kui päikest ja tuult. Ja nii saavad need kinni võetud, need võimsused, ehkki ometigi me neid nagu sündimas ei näe. Ja seetõttu mõned fantoomvõimsused võivad olla ka vanad jaamad, mis on võtnud kinni ja mis tänaseks enam ei tooda. Aga samal ajal võrkudes käib ju kibe arvutamine erinevate võrkude osadega ja võrgutüüpidega. Et kui keegi tuleb võrku, siis kuidas see võrgus välja näeb, kas tuleb ülekoormust, kas peab midagi tugevdama, mis see reaalne maksumus on ja nii edasi. Ja sellest kõik see nagu kaos algab. Ega võrgu maht on piiratud ja võrk on ühine, avalik ressurss ja seetõttu ütleme nii, et võib-olla on sellesse ühisesse avalikku ressurssi ja võrgumahtu suhtutud mõnevõrra kergelt, mõnevõrra lodevamalt. Ei ole ka EKRE-l jätkunud silmi selle kordategemiseks, kui me poliitiliselt räägime.

Aga kui me nüüd taas tõsiseks muutume, siis eks ta energeetikas on selline normaalne etapp, kuhu me oleme jõudnud. Me saame aru, et meil on võimalik teistmoodi energiatootmisesse suhtuda ja meie võrgud, mis kunagi on rajatud, ei ole mõeldud selliseks energiatootmiseks. Seetõttu neid võrke on vaja kohendada, nendesse on vaja investeerida, aga ka võrgureeglitega on vaja tegeleda. Ja tulevikus ideaalis peakski olema see maailm umbes selline, et kui keegi tahab toota, oma võimsust tõsta, siis ta võtab selle liitumise sellel hetkel, kui see asi tõsiseks läheb, ja hakkab tootma, mitte ei ole seal imaginaarsed sellised sonidega tüübid, kes pargivad avaliku ühise ressursi ette ja kauplevad oma järjekorrakohaga. Nii et seetõttu kõik õige. Aga ütleme nii, et kui Reformierakond seda võrku kontrolliks, siis see töötaks tõhusalt.

16:44 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:44 Kalle Grünthal

Aitäh! Ütlen, et jutt oli päris asjalik, aga algus ja lõpp ei kõlvanud mitte kuskile. (Kristen Michal naerab.) Naerate jälle, jah? Muidugi ei kõlvanud, sellepärast, et kui te ütlesite, et Reformierakond valitsuses ei saa mitte midagi teha, et elektri hinda alla tuua, siis ma tuletan teile meelde: mäletate, siin poolteist või kaks aastat tagasi, palju oli elektri hind? Kolm kuni kuus kuni seitse senti kilovati kohta. Arvate, et inimesed unustavad selle ära või? Ei unusta! Ja kui unustavad, siis ma ütlen neile, et vaadake vanu elektriarveid. Mäletate? Ise ka mäletate. Ma arvan, et mäletate. Ja see on nüüd teie võimuses, elektri hind alla tuua. Ärge hakake mulle rääkima seda, et me oleme sõjas. Te olete sõjas Eesti rahva vastu, lugupeetud Reformierakond. Küsin siis: kas teil on plaanis üldse elektrienergia hinda odavamaks teha?

16:45 Kristen Michal

Aitäh! Alustan sellest, et selles küsimuses nüüd läks rohkem võssa. Mõni lause oli kohane, aga ülejäänud läks ikka metsa poole veidi. Aga siiski, kõigepealt omistasite mulle lause, et Reformierakond ei saa midagi teha või valitsus ei saa midagi teha, et energia hinda allapoole tuua. Vaadake, see, mida tehakse ja mis praegu Eestis on käimas ja võib-olla Põhjamaades ja laiemalt, on tegelikult puhtama ja soodsama energia buum. Eelmisel aastal, ma mälu järgi ütlen, aga umbes sama palju taastuvaid investeerimisotsuseid tehti, kui kunagi varem kokku. Ja neid tehakse tulevikus veel rohkem. Seda sellelsamal põhjusel, et riigikaitseliste huvide tõttu on see meil jälle võimalik. Vahepeal hoidsid radarid, erinevad huvid hulka Eesti territooriumist kinni. Nüüd on võimalik nii maismaale kui merele. Merele on, ma ei tea, umbes kolm kuni viis sellist 1000-megavatist parki ootel, maismaale, öeldakse, et umbes 4000. Noh, kui nendest realiseerub pool, veerand, siis tegelikult on seda puhast ja soodsamat tulemas. 

Puhas ja soodne seetõttu on hea, ma meenutan, et 2016. aastal, sellel halval ajal, kui minagi olin majandusminister, tegime me ühe sellise põhimõttelise otsuse, et me hakkame ostma tarbijale energiat tulevikus vähempakkumistel, mitte lihtsalt toetuste mehhanismiga. Ja tänaseks see on toonud sellise olukorra, kus esimesel suuremal oksjonil garanteeritud hind, mida küsiti nii-öelda põrandana, oli 1,9–3,5 senti kilovati kohta. See, härra Grünthal, on odavam kui see teie poolt lubatud allasurutud hinnaga põlevkivienergeetika, mida teie pakute. Nii et seetõttu ma ütlen, et maailm juba, ehkki te tahate seda kangesti paigal hoida, liigub selles suunas, et energia läheb puhtamaks ja soodsamaks ja täpselt sellel ajal, kui me räägime ja ka selle eelnõu tulemusel. Nii et ma soovitan selle poolt hääletada.

16:47 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Korb, palun!

16:47 Mihhail Korb

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt ma tahaksin teid tänada selle menetluse eest, mis te olete läbi viinud. Minu mäletamist mööda ei ole olnud niisuguseid põhjalikke arutelusid ja põhjalikku asja korraldamist. Aga mul ei ole nii väga suur kogemus, nagu siin mõnel inimesel saalis. Ja eks siin kahe küsimusega ei ole võimalik seda debatti korralikult üleval pidada, aga selleks meil oli võimalus komisjonis. Aga vaatamata sellele, et seadus läks läks tunduvalt paremaks selle protsessi käigus, mõned erimeelsused meil jäid. Kindlasti ma olen teile nendest rääkinud ka varem ja eks te olete nendega ka hästi kursis. Aga siin ma küsiksin saalis, et me konkureerime Läti ja Leeduga, kellel need regulatsioonid on tunduvalt leebemad. Kas te ei karda, et meie regulatsioon vähendab meie konkurentsivõimet, et roheenergeetikat arendada?

16:48 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Ma teen komplimendi vastu, et sina – me võime vabalt siin sina öelda – oled jah, ütleme, vist kõigis nendes töörühmades ja komisjonides kohal olnud. Seetõttu sa oled näinud seda vaeva ulatust, mida meie komisjoni ametnikud, MKM-i ametnikud, turuosalised ja kõik teised on vaeva näinud. Nii et sellega on vaeva nähtud palju. Selles mõttes on sul õigus.

Kui küsida, kas see tulemus on ideaalne, täpselt selline, et me täpselt teame, mida see teeb, milline on tema mõju igas siirdes – ma ütleksin, et selleks on meil aega natuke liiga vähe. Mina isiklikult, kui mul oleks valida, ma teeks seda veel kaks kuni kolm kuud, tegelikult töötaks sellega. Aga seda aega meile kahjuks selles koosseisus pole antud, mis tähendab seda, et tuleb jätkata ilmselt järgmisel teatud tükkide parandamist.

Kui võrrelda nende seaduste rangust, millele sa viitad ja mis komisjonis põhjustas selle, et sina ja teised ütlesite, et tegelikult seal on võib-olla liiga rangeid regulatsioone, muu hulgas selle tehnoloogia ja muude asjadega, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alguses lubas justkui teist suunda,  üleminekut ja nii edasi, siis ma ütlen nii, et mina olen aru saanud, et Läti ja Leedu või Läti vähemalt proovivad sellist mehhanismi rakendada – deposiidid ja kõik muu. Need rahaliselt on muidugi odavamad jah.

Selles mõttes ma loodan südamest, et need numbrid teevad seda, mida nad tegema peavad, ehk viivad võrgust need, kes on fantoomliitujad ehk kelle kavatsused ei ole tõsised. Ja MKM ise pakkus välja ühe lahenduse, et need, kes on alustanud teekonda sihukeses kavatsuses jõuda ka lõpuni selle tootmisega, saavad ka oma liitumistasust teise etapi tasumisel ehk 70% tasumisel minna lõpuni. Nii et ehk see ei tekita probleeme.

Aga kõike kokku võttes, jah, tõenäoliselt see seadus ja regulatsioon fantoomide võrgust viimiseks on saanud rangem, kui alguses võib-olla oodati. Seda ma täiesti möönan. Ja majanduskeskkonnas regulatsioonid, mis midagi muudavad, turgu ümber jagavad, peavad olema nii täpselt piiritletud kui võimalik ja nii kasinad kui võimalik. Selles mõttes muidu me tekitame uusi siirdeid turu ümberjagamisega ja me ei tea, kuidas see lõpeb.

Ma vähemalt praegu enam-vähem rahulikult magan, arvan, et küllap ta teeb seda, mida ta tegema peab, ja loodan, et see liiga lai ei ole. Aga ma reserveerin endale täiesti rahulikult selle teadmise, et hoolimata sellest, et me oleme sellega tohutult vaeva näinud, me näeme sellega veel vaeva. Me ju katkestame selle lugemise. Ma ei välistaks, et me peame seda ühel hetkel veel, näiteks sügisel või mis iganes etapil parandama. Majanduskomisjonis ütleb minu elukogemus, et peale liiklusseaduse, mis iga kvartal tuleb meile uus, energeetikas ja kaugküttes ja sellistes asjades tuleb keskmiselt poole aasta kohta üks parandus vähemalt teha. Nii et ma arvan, meie silmad näevad neid parandusi veel palju-palju. Aitäh! 

16:51 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Tamm, palun!

16:51 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei ole nende asjadega nii hästi kursis, et mis regulatsioonid meil on teistmoodi näiteks kui Soomes. Ma üks nädal aega tagasi kuulsin ühte uudist, et Soomes võib järgmisel aastal juhtuda see, et Soomes hakkab elekter maksma neli senti kilovatt-tund, et nii palju on tulnud uusi tuuleenergiatootjaid ja päikeseenergiatootjad ja Olkiluoto tuumaelektrijaam läheb ka tööle, et neil tekib elektri üleküllus. Mida me teeme nagu teistmoodi kui soomlased, et meie turu peal see asi nii edukalt ei toimi?

16:52 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! No Olkiluotot meil ei ole ju muidugi, selles mõttes, sellega  me suudame mõlemad visuaalse vaatluse teel tuvastada, et meil puudub  Olkiluoto ehk tuumajaam. Tuumajaama rajamist, seda oodatakse, on ju Fermi Energia, näeb ju vaeva ja küllap neid huvilisi tuleb siit järjest juurde. Aga noh tuumajaama puhul on tõenäoliselt, noh, ütleme optimistlikult, 31., 32., 33. aastal, eks, enne seda Eestis ei ole oodata. See tähendab seda, et vahepealsel ajal, kui me nüüd järgmise, ütleme, kas selle aasta teises pooles või järgmise aasta alguses, see peaks kavandatud aeg olema, valitsuses on ju otsustatud seda tuumaenergeetika analüüsi tuua ettepoole, peaksime selle otsuse tegema, et ütleme, et tuumajaama rajamiseks võiks minna. Isegi siis, ma saan aru, et plaanitav reaktor, ja noh ega ma ju Fermi Energia plaane nii igapäevaselt ei tea, aga see plaanitav reaktor, millest seal juttu on olnud, esimene rajatakse 2028. aastal Ühendriikides ja nii edasi. Nii et tegelikult siia ta saab tulla parimal juhul 30, 31, 32, eks ju, sellel hetkel saab ta tulla.

Mis tähendab seda, et meil on vaja ka juhitavaid energiaallikaid. Kas need on siis põlevkivi? Mina arvan, et põlevkivi me seni kasutame, aastas nende katelde nii-öelda valmisolekus hoidmine ja selle valmisoleku reservi hoidmine on suurusjärgus, ma võin siin veidi eksida, aga umbes 20 miljonit. Seda tehakse. Aga seda öeldes ma ütlen, et põlevkivi võrku pääsemisega, kui see pääseb võrku, on ju kallis. Odav ja soodne on täpselt see, mida ma enne mainisin: vähempakkumistelt ostetud taastuvenergia ehk puhtam ja soodsam.

Ja kui küsida, mida me teeme Soomega võrreldes või kellegagi võrreldes, eks aeg näitab, kes selles võidujooksus edukam on. Aga kui me nüüd teeme planeerimise kiiremaks ja me teeme ka riigis valitsustasandil teeme mõned otsused, mis ütlevad seda, et Eestis on tulekul uued suured, näiteks meretuulepargid, siis ma arvan, et mõne või veidi rohkem, kolme-nelja aasta pärast saame tagasi vaadata ja öelda, et ega me ei teinudki nii halvasti, me oleme pigem hästi teinud. Kui me midagi ei tee ja loodame sellele, et me kunstlikult hoiame mingit energialiigi hinda all, siis me jõuame ühel hetkel lõksu, kust me enam välja ei saa. Soome puhul see lugu, millele te viitate, oli minu arust Postimehes ja see oli umbes sellisest kantud lootusest, et tuul puhub hinna varsti alla. Eesti on täpselt tegelikult samas olukorras, et Eestis on ka muuseas tuult, me lihtsalt peame suutma need pargid ära rajada, ühendused rajada.

Ja siin minu meelest peaks, minu soovitus oleks, aga see ei ole mitte komisjoni positsioon, vaid pigem nagu valdkonnaga tegeledes minu positsioon oleks ikkagi, et mina püriks selle poole, et riik sõnastaks võimalikult kiiresti ka suurte võimsuste juurdetellimise, et mitte ainult see 500 ja 500 hanked, mis meil siin lähiaastatel on tulemas, vaid võib-olla veidi ka rohkem, võib-olla sel aastal juba, järgmise aasta alguses. Mida kiiremini, seda parem, sest nende võimsuste rajamise peale juba käib võidujooks. Üks võidujooks on finantsiline, pangad, kõik otsivad investeerimispoolt sellel turul, kuulen iga päev tagasisidet, ja teine pool on tehnoloogiline. Ütleme, me kõik mõistame, ka autodel ei ole kiipe ja mingeid muid asju, aga tuulikutel mereparkide rajamisel näiteks ja kuskil mujal, ühel hetkel saavad needsamad asjad otsa. Tegelikult sealgi tekib selline nagu pudelikael, kus tehnoloogiat ei tule peale. Nii et kui me Eestis tahaks olla edukad ja olla edukad nagu Soome või nagu see unistus on, siis me peaksime tegema võimalikult kiiresti. Noh, sellesama eelnõu võtame vastu, aga ega see üks eelnõu nüüd maailma ei muuda, ehkki ta on väga oluline. Ja tuleks tegelikult ka teha otsus suurte massiivide tellimiseks, kuidas me nüüd lähiaastatel oma valikud teeme. Kui me need otsused teeme, siis me oleme nii Eesti sees edukad puhtama, soodsama hankimisel, kui ka riikide vahel.

16:56 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Korb, palun!

16:56 Mihhail Korb

Austatud juhataja, tänan! Tänan ka lugupeetud ettekandjat väga sisulise vastuse eest minu eelmisele küsimusele! Ma arvan, et seal kõlasid mõned sõnumid, mida sellel diskussioonil osalejad ka ootasid, vähemalt mõned. Aga see on hea suund ja head vihjad. Aga minu teine küsimus puudutab tehnoloogia muutmise keeldu. Mina arvan, et see on liigne piirang. Pahapoisid, siin tekkisid salvestid, mille peale hakati näpuga näitama. Selgus, et nendega on palju päris lihtne võrku broneerida. Nendega seda tehti. Seda tegelikult, mina arvan, lubas võrguoperaator, kes meil korraldab võrku. Tema pidi seda kuidagi ette nägema. Ja mulle tundub, et selle küsimuse reguleerimine seadusega on liiga karm ja liiga tõsine väljakutse. Kas teile ei tundu nii? Minu küsimus puudutabki seda piirangut.

16:57 Kristen Michal

Aitäh! See on täpselt, jah, üks nendest olulistest vaiadest, mille üle meil debatt komisjonis käib. Ma olen oma vaate selles mõttes ju komisjonis korduvalt välja öelnud, et mina pooldan pigem ikkagi veidi rangemat regulatsiooni – just sellepärast, et see seadus teeks, mida ta tegema peab. Me ju pidasime ka debatti sellel teemal, nagu te kirjeldate, et see tehnoloogia muutmise keeld, või nagu sa kirjeldad, tehnoloogia muutmise keeld on üks osa nendest sammastest. Deposiit ja kasutamata võimsuse tasu tõenäoliselt puhastavad võrgu ära, on minu arvamus, tõenäoliselt. Tehnoloogia muutmise keeld ja võib‑olla teised atribuudid, mis sinna juurde tulevad, on eeskätt suunatud selle vastu, et kui keegi vahepealsel ajal tahab oma projekti muuta. Aga ma ütlen, et see on ainult väike killuke, sellepärast et aasta-kahega kõigil tulevad numbrid vastu. Kõik turuosalised ka tulevikus oskavad ju seadust lugeda, nad saavad ju aru, et nendel kohamüüjatel ehk nii‑öelda broneeritud võimsuse müüjatel ei ole enam tulevikus äri, eks ju. See äri pannakse kinni. Nad ei jää rahaliselt ootama, seda deposiiti sinna maksma, et järsku keegi tuleb ja ostab nende äri ära, eks ju.

Nii et ma veel kord ütlen, see on suhteliselt vaba arutelu, eks ju, selles punktis. Kui küsida, kas ta liiga range on, ma tean, jah, komisjonis meil oli üsna pooleks tegelikult sellel teemal, kas ta on liiga range. Ta sai jah rangem, kui alguses me olime planeerinud, ta sai näiteks rangem, kui alguses MKM tahtis. MKM pakkus, et 10% võiks muutuda, vahepeal isegi vihjas 30‑le, ja nagu sa ise ütlesid sellel arutelul, vihjas, et see võiks olla isegi vahepeal rohkem. Me jõudsime selleni, et me anname tegelikult neli või neli ja pool kuud üleminekuks ja pärast seda enam muuta ei saa. Kui keegi tahab teist tehnoloogiat rajada, siis peab ta võtma uue liitumise, või siis tegelikult, kui ta plaanib tulevikus mis tahes viisil ühineda võrguga ja tal on selline hübriidjaam või hübriidpark, mis iganes, siis ta tegelikult sellele võimsusele või sellele võtabki juba liitumistaotluse. Sellest me lähtume.

Aga jah, eks ta natuke on selline olukord, kus me seadusandjana ehk parlamentaarse demokraatia kõige kõrgema otsustuskoguga lahendame küsimust, mis ka minu arvates oleks võinud olla võrguoperaatori või kas või Konkurentsiameti või kellegi muu üksikotsuste tasandil. Me seadusega lahendame mingit küsimust nüansina ja mina ei välistaks, et me võtame praegu vastu, eks, soovist kõigile tundub, et me teeme turu niimoodi puhtamaks, enamus turuosalisi oli sellega päri. Me teeme turu puhtamaks, et umbes poole aasta või aasta pärast öeldakse, et kuulge, aga tegelikult ka on vaja tehnoloogiat muuta. Selgub, et tehnoloogia muutub või midagi muud, ja siis me oleme jälle selles hädas ja ütleme, et see on liiga range ja tuleb tagasi muuta. Ma ei oska öelda. Aga praegu me oleme teinud sellise valiku ja kaalutlused, mida ma kirjeldasin, selle valiku taga on need. Aga vaatame, meil on komisjonis veel paar arutelu ees ja siis tuleme uuesti teisele lugemisele.

17:00 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kalle Grünthal, palun!

17:00 Kalle Grünthal

Igaks juhuks kaheksa minutit.

17:00 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:00 Kalle Grünthal

No nii, head kolleegid! Vot selle eelnõu menetluse juures, kui tsiteerin siin head kolleegi Kristen Michalit, et kui Reformierakond hakkab rääkima elektrienergiast, siis on see omamoodi anekdoot. Võiks isegi naerda, aga see elektrienergia anekdoot mõjutab tegelikult ju meie kõikide rahakotti. Ettevõtjad lähevad iga päev kinni. Igapäevaselt sulevad oma loodut, inimesed on hädas, ei jõua maksudega hakkama saada. Seda õõvastavam oli kuulda täna, kui infotunnis Reformierakonna peaminister Kaja Kallas ütleb, et oi, me oleme inimeste toetamises kõige paremad. Väga paha oli kuulda.

Aga tulles nüüd praeguse teema juurde, Reformierakond ütleb, et me ei saa midagi teha, õigemini Kristen ütles praegu, et me ei saa midagi teha, et elektri hinda alla viia. Miks ei saa? Saab küll, aga puudub tahtmine lihtsalt, ainult. Absoluutselt puudub tahtmine. Soov on hoida elektri hinda kõrgel, et selle pealt teeniks kasu. Kokkuvõtlikult Eesti Energia koos oma tütarettevõtetega. Ja kui tulla sama teema juurde, mida need õnnetud ja mismoodi rahvast on petetud nende roheenergiajaamadega, ostke päikesepaneele, tehke hüdroenergia, tuuleenergia ja nii edasi. Ja nüüd selgub tõsiasi: inimesed, kes investeerisid sinna, istuvad, näpp suus, sest nad ei saa aidata kaasa rohepöördele.

Ma ei hakka rääkima seda või ma paari sõnaga räägin sellest, õnnetu lugu: kolm kilovatti elektrienergia liitumine või ütleme, suurendamine, mitte liitumine, maksab 24 miljonit eurot. Septembrikuust saadik küsin Riina Sikkuti käest, anna mulle arvestus. Ennem saab selle surnu käest sedasama asja, aga vaat seda arvestust ei tule. Sellel aastal tegi mulle Riina Sikkut üllatuse ELAK-is, Euroopa Liidu asjade komisjonis. Küsisin. Tead sa, Kalle, mul on vastus käes, see ei olegi 24 miljonit eurot, see on hoopis 18 miljonit eurot. Püha jumal küll! Küll see ettevõtja, kes tahtis kolm kilovatti suurendada, on õnnega koos, ei tea kuhu, mis nüüd teha. 

Või teine juhus, mis mulle alles hiljuti tuli. Üks härra kirjutas, et soovis oma maakodu juurde ehitada 50-kilovatise päikesejaama ja tegi möödunud aasta juulis liitumistingimuste saamiseks taotluse. Ja vastus tuli. Selle kohaselt tuleb maksta koos käibemaksuga umbes 5,5 miljonit eurot pluss jaama enda ehitusmaksumused, et jaama tööle saada. No mis sa oskad öelda? Soovin edu sellise tegevuse ees! 

Tegelikult ma juhin tähelepanu, et sellised košmaarsed liitumistasud tekkisid just Reformierakonna valitsemise ajal. Aga eesmärk on selge – takistada kunstlikult uute rohepöörde vaimus olevate elektrijaamade turuletulekut. Öelge mulle, millal näiteks 24- või 18-miljoniline kulu, mis tuleb selle jaamaga liitumiseks maksta, ära tasub. Andke andeks, siin ei piisa kahest sajandist ka, et 18 miljonit ära tasuda. Või siis seesama 5,5 miljonit, mida on vaja, ütleme, liitumiseks, et 50-kilovatine päikesejaam teha. 100 aastat vähemalt, kui teha väga kõvasti tööd ja maksta kuskilt veel midagi juurde. Seda nimetab Reformierakond fantoomenergiaks. Aga miks ta on fantoomenergia? Miks nad on sellise nime pannud? Teatavasti on fantoom mütoloogiast tuntud olend, kes võib olla üleloomulik, ettearvamatu ja kohutav. Halba toov. Mina ütlen, et Reformierakond on üks fantoom: ettearvamatu, halba toov ja elu võttev, kaudses mõttes.

Tahan, hea Kristen, sind parandada ühes asjas. Ma küsisin su käest seda, kas sa mäletad, milline oli elektri hind siis, kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli võimul. Kolm kuni maksimaalselt kuus senti kilovati kohta. Nüüd ajasite teie selle hinna nii kõrgeks tänu börsile ja siis kinnistasite inimestele universaalteenuse, millega nad nagu raudnaelaga on pandud palgi külge kinni, et ei saaks odavamat elektrienergiat tarbida. Praegu mängite te selle peale, et börsihind on all. Inimesed ei pane suuresti tähele, et energia on kallis. Aga kui juhtub niimoodi, et REF saab valimistel võidu, siis universaalteenuse hinnad viskavad lakke, sest need hinnad kehtivad kuni 30. märtsini. Nii on selle elektrienergiaga.

Ja nüüd põhiküsimus. Hea Kristen Michal ütles, et Reformierakonna valitsus ei saa midagi teha, et elektri hinda alla viia. Aga siis minge võimult ära. Meie teame, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond teab, kuidas seda teha. Meil on näide olemas. Ja kes hakkavad praegu vastu vaidlema: vaadake oma vanu arveid, kaks aastat tagasi, palju oli elektri hind siis, mida te maksite. Kui te tahate samasugust hinda tagasi, mina ütlen niimoodi, teil tuleb valida ainult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud Riigikogusse ja selle lubaduse me viime ellu. Ma tänan tähelepanu eest.

17:08 Aseesimees Martin Helme

Kristen Michal, palun!

17:08 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma siiski parandan ära kolleeg Grünthali mulle omistatud väited, justkui elektrienergia hind ei alaneks. Energia hinda muidugi alandab see, kui meil tulevad uued, puhtad, soodsamad võimsused. Neist ma enne rääkisin, nende loomisele on see eelnõu suunatud. See tähendab seda, et võrkudesse on võimalik rohkem reaalset tootmist saada, planeerimine muutub kiiremaks, sellised võimsused on võimalik luua.

Mind paneb veidi hämmastama see Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna hoiak, justkui päikesepaneelid või enda tarbeks energia tootmine oleks halb. Ütleme nii, et riik ja rahvas, mille majad on hästi soojustatud, kes suudab enda jaoks toota elektrienergiat, muu hulgas ka päikesepaneelidega katusel – ma kahtlustan, ka EKRE liikmetel need on –, teeb tegelikult targalt, sest ta on sõltumatu. Ta on sõltumatu Venemaa energia mõjutamisest, nendest manipulatsioonidest. Nii et seetõttu jääb mulle veidi segaseks, miks selle vastu võideldakse.

Ja eriti vaimukas muidugi on seesama jutt, kuidas EKRE ajal oli kõik odav ja nii edasi. Ma võin öelda, et enne EKRE-t tõenäoliselt oli veel odavam elu, isegi kõvasti odavam. Selliste väidetega üldiselt ei maksa aega liigselt raisata ega sooja õhku toota. Eks nende väidetega veidi on nagu vanade pükste ja koolilõpu ülikonnaga: ma arvan ka Kalle Grünthal puhul, et see talle enam selga ei lähe, aga vanasti see kindlasti sobis. Aitäh!

17:10 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Korb, palun! (Hääl saalist.) Vabandust! Repliik enne. Kalle Grünthal.

17:10 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma ei saa kuidagi nõustuda hea kolleeg Kristen Michali selgitusega, et enne EKRE-t oli elu veel odavam. Tuletan meelde, et enne EKRE võimulolekut kütusehinnad olid laes sisuliselt, pärast seda, kui EKRE tuli võimule, kukkusid kütusehinnad, näiteks diisel, ühe euro peale. Nii et jutt, mida te praegu rääkisite, hea Kristen, on alusetu.

17:10 Aseesimees Martin Helme

Nüüd Mihhail Korb, palun!

17:10 Mihhail Korb

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuna teema on tähtis, siis mõtlesin, et võiks, ja et tööd on ka päris palju tehtud, siis võiks mõned mõned mõtted välja öelda.

Teema, ma saan aru, on päris keeruline, kuna me räägime, härra Grünthal rääkis väga selgelt hindadest ja hinnapoliitikast, aga paraku see seaduseelnõu seda asja ei korralda otseselt, aga mingil määral kindlasti. Tema pahameel on arusaadav, sest tõesti, hinnad on kõrged, aga me peame kõik selleks pingutama, et hinnad läheks alla, kui mitte kohe, siis lähitulevikus. Ja noh mingil määral kindlasti see eelnõu sellele suunatud.

Ma kuskilt väga kaugelt alustasin, aga tahaks nüüd lähemale minna. Selge on see, et energiasüsteem meil muutub, muutub tarbimise ja tootmise vahekord. Esiteks kindlasti kasvab tarbimine, tarbimine ka kasvab tulevikus, kõik minnakse elektri peale, ehk elektrivõrgus peaks olema väga palju. Me oleme harjunud ... Ja tulevikus on vaja veel rohkem. Ja me oleme harjunud sellega, et on meil mingid tootmisjaamad või ‑punktid, kus seda energiat toodetakse ja päris palju toodetakse ja piisavalt, aga nüüd tekib olukord, kus meie regioonis on tekkinud puudujääk ja see puudujääk ka oli ennustatav ja oli selge, et see puudujääk lähiajal tekib. Ja selle peale natukene oleks võinud varem mõelda, aga aeg läks edasi.

Nüüd süsteem muutub selliseks, et võrgus on päris palju tootjaid. Võrk ja tarbijad ja üldse turg vastab sellega, et kõik tahavad energiat toota, kõik tahavad paigutada. Tuleb paarkümmend päiksepargid, salvestid ja selgub, et meie võrk ei suuda üle kanda need võimsused, mida me soovime sinna võrku panna. Ja lisaks sellele on mitmed inimesed, nagu väidetakse, üritavad seda olukorda kasutada enda kasuks, broneerivad mingid võimsused.

Ühelt poolt me toome regulatsiooni sisse, et kuidagi seda turgu ära reguleerida. Raha, hakatakse küsima mingit raha inimeste käest, kes tahavad võrguga ühineda, aga samas me peame tegema ja vaatama, mis teeb Läti ja Leedu, mis teevad meie naaberriigid, missugused reeglid neil on. Sest võib juhtuda nii, nagu meil sõideti kunagi Läti piiri taga, et tankida, siis võib juhtuda olukord, kus meil minnakse investeerima ka Lätti, kuna seal investeerimiskeskkond ja investeerimisvõimalused on soodsamad ja olukord on palju lihtsam.

Teine aspekt selle asja juures on see tehnoloogia muutmise keeld. Ehk selgelt on kaks tüüpi võimsused, on pöörlevad võimsused, kus on sagedus, millega reguleeritakse sagedust, ja on inverter ja võimsused, mis on inverteri taga. Ei tohi unustada, et Euroopa Liidu reeglite järgi kõik ehk salvestid, päike ja tuul, kõik tootmised, mis on inverteri taga, on oma eraldi liik , ja hakata eraldama, et see tootmine on sagedusega või toodab sagedust, või see toode ei ole, see ei ole päris õige ja korrektne. Tuleb jääda selle juures, et kõik, mis on inverteri taga, on inverteri taga, ja kasutada mingeid võimalusi, teised võimalused võrgust nagu tekitada sellise õiglase ja stabiilse olukorda.

Mis puudutab lahendusi, selge on see, et mitmed inimesed soovivad, täna tavatarbija soovib võrguga ühineda ja täna võimsused või võrk on ära võetud suurte ettevõtetega, suuremahuliste tarbijatega võrgud broneeritud. Aga see ongi võib-olla mõtlemise koht. Kas me ei pea võib-olla võrgus reserveerima mingi protsent väiketarbijate jaoks, kas see võiks olla 10, 20 või 25% võrgust, mis jääb nende väikeste tarbijate jaoks, kelle tootmisvõimsus ei ole rohkem kui 15 kilovatti, mis on täna võrgus meil lubatud? Võib-olla see võikski olla lahendus? Jah, suurtele ettevõtjatele lubatakse ja suurtele võimsustele ka lubatakse liituda võrguga, aga on reserveeritud mingid võimsused, kus väikeettevõtja või väike koduomanik läheb ja siis saab ühendust mõistliku hinnaga.

Paluks lisaaega.

17:15 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:15 Mihhail Korb

Ta saab võimsust või võrguga ühendada, mitte seistes üld‑ nii-öelda järjekorras koos mitmemegavatiste parkidega, mitmemegavatiliste süsteemidega.

Kindlasti on eelnõu selle protsessi käigus on paremaks läinud. Mina ütlen oma arvamuse. Mulle tundub, et hinnad või hinnaregulatsioon, deposiidi ja võrgu kasutamise jätmise tasu võiks olla kuidagi muutev, ei ole nii fikseeritud, et täna need hinnad on suured, homme on nad võib-olla väikesed või ülehomme nad on võib-olla väikesed. Seda nagu näitab aeg. Võiks olla mingi valem kindlasti. See muutus peab soodustama, et võrku tuleks ettevõtjad ja suudaks nagu võrguga ühineda.

Võrgukeelu muutmise, tootmise muutmise keelu osas ma olen oma arvamust välja öelnud, mulle tundub, et see on liigne, et esimesed kaks meetmed suudavad ilusti olukorda ära parandada. Aga kindlasti probleem, mis täna selle eelnõuga üritatakse lahendada, on olemas, eksisteerimas. No näiteks mitme aasta jooksul, viimase mitme aasta jooksul Eestis ei ole ühtegi tuuleparki või tuuleenergiat loodud. Tekib küsimus, miks. Kõik ehitavadki täna päiksepaneelid, sest see on täna rohelise, ainukene võimalus ainukesena, ainukest tehnoloogiat võrku tuua. Miks meil ei ehitata suured tuulepargid? See on ka omaette küsimus. Loodame, et sellele küsimusele ka leitakse lähiajal vastus. Tänan tähelepanu ja jõudu!

17:17 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:17 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Rääkisin eile õhtul ühe Saaremaa mehega ja ta rääkis mulle, tuletas meelde seda piinlikku lugu, kui hiljuti mitu Saaremaa päästjat pidid uppuma lehmi õhtul pimedas Loonalaiult mandrile toomiseks. Loonalaid on väike laiuke Vilsandi rahvuspargis, kuhu 2015. aastal praegune Eesti Energia juht Hando Sutter lasi oma seitse või kaheksa lehma tuua. Praegu on see kari seal nii suureks hajunud ja see kadakane – kes on käinud Loonalaiul, seal palju puid ei ole, on omapäi, metsistunud kari on seal. Seal merikotka pesa oli ka ainsa puu otsas. Aga see kari lehmi, metsastunud lehmi, kelle kõrvamärke isegi ei osata lugeda, väidetavalt, kus need mujal on, kui ronisid selle puu juurde ja karjusid ja nühkisid seda puud ja merikotkas läks minema.

Aga tänase päevani käib see trall. Hando Sutter ütleb, et need ei ole tema lehmad. Aga pimedas läksid mehed päästma. Paar lehma uppus ja poisid olid seal külmas tund aega või rohkem seal alumiiniumaluse peal. Hea, et eluga pääsesid. Aga see selleks. 

Hando Sutter on ka selline ettevõtlik inimene, tal oli, vahepeal oli tema firmal oli seal 1000 lammast, mis Vilsandile viidi. Aga selle kõikne mõte ei olnud mitte see, et lambakasvatust ja veisekasvatust, vaid poollooduslike koosluste toetused ja muu selline värk. Nii et selline, noh, kas ta nüüd rohepesu on, aga selline rohelipp lehvib ja kes teab, siis püüab seda kasutada. See, et mõned mehed upuvad külmas meres, laine kaks meetrit ja tuul 15 meetrit – kiirus, eks ju –, noh, see on selline piinlik tagajärg. Aga oluline see, et need lehmad, ei teagi, kellele kuuluvad.

Ja kui nüüd rääkida sellest eelnõust paar sõna, siis tõesti neid fantoome on igal pool ka Eestis. Ja fantoomidest jagu saamiseks on, ma arvan, küllalt mõistlik ettepanek, kuidas neid, n-ö nende päikesfantoomide ...

Rohelipust miks ma tahtsin rääkida, mis lehvib uljalt ja juba hulk aega? Hea, et need põlevkivijaamad, üksiti need plokid kinni  ei pandud. Martini selja taga oli rahandusminister, ütles, et ei, poisid, 1000 megavatti peaks jääma. Aga see tähendas tuhandet töökohta. Ja kui seda ei oleks olnud seda korraldust, üldkoosolekut, noh, ma arvan, me oleksime praegu üsna pimedas istunud ja külmas.

See on vana tarkus, et kaevu ei maksa sülitada enne, kui uus valmis on. Selle suure rohepöörde puhul, kus energia, energeetika on kõige olulisem asi ja kus meri peaks olema täis 400-meetriseid või isegi rohkemaid selliseid hiid tuulikuid – kus nad on? Ei ole! Nüüd ei jõua rääkida kõiki detaile, mis siin Hiiumaa juures on need tagasilöögid ja nii edasi – ei ole! Maismaal ka ei ole kerkinud, pikka aega ei ole kerkinud.

Ja siis igasugused raportid ja tõesti, pool energiakaod on hoonetest. Aga see tähendab ja milline on meie hoonepark, valimiskampaania käib, käin minagi nüüd mööda mööda külasid ja näen neid väga armetus seisus olevaid Nihv-Nihvi majasid. Ja mitte see, et inimesed tahaksid neid elada, vaid lihtsalt rahakotti ei võimalda. Ja need tuleks ka nüüd kiirkorras, tempokalt jälle selle rohelipu lehvides, meil Kadri Simson on siin peakomissar ja härra Timmermans, kes kunagi ütles, et rahvusriigid on saatanast. Nemad juhivad seda juga.

Oluline on see, et suund on õigele poole, aga kaevudesse on üritatud ja sülitatud ikka uljalt, enne kui uued on isegi valmis projekteeritud, rääkimata kaevatud. See on see, miks ma tahtsin rääkida, et võiks nagu terve mõistuse juures olla ...

17:22 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas on lisaaega vaja? Palun, kaks minutit lisaaega!

17:22 Peeter Ernits

 ... kui sinna rohelisse helgesse tulevikku minna ja me võitlus on selle pooleteise kraadiga, et siis tuleb maailma lõpp. Eksperdid ütlevad, et kuulge, sõbrad, juba maailma lõpp peaks tulema, sest poolteist kraadi ei õnnestu hoida tagasi, kaks kuni kaks ja pool, kolm. Aga uued uuringud võivad tulla ja siis võib selguda, et äkki on hoopis pluss neli kraadi ja nii edasi. Aga ma ei hakka spekuleerima.

Kui nüüd tulla tagasi selle eelnõu ja Kristeni juurde, siis jah, võitlus fantoomidega on olnud küllalt efektiivne. Ja selle koha pealt minu meelest ei ole häda midagi selles, mis puudutab fantoomidega võitlemist.

Kui Kalle rääkis siin 24 miljonist, Kalle on meile rääkinud tihti seda, mul on juba peas. Ja minulgi on taolisi inimesi varem olnud, kellel on samasuguseid probleeme olnud. Kas ta on 24 miljonit või 18 – absurd! Sellised ühendused, me oleme keskkonnakomisjonis arutanud,  sellised jamad tõepoolest on. Aga sellega ei saa nõus olla.

Aga ma tulen tagasi nende meeste juurde, kes õnneks jaanuari tormisel merel ellu jäid Hando Sutterile kunagi kuulunud lehmi päästes. Aga ma rõhutan poliitkorrektselt, need ei kuulu enam talle. Aga Hando Sutter on jätkuvalt Eesti Energia juht. Nii et ma ikka ütlen. Head õhtut!

17:24 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.

Vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on omajagu – 21. Esimese muudatusettepaneku autoriks on majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Viies muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Üheksas muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 10. muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 11. muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, majanduskomisjon arvestanud täielikult. 12. muudatusettepanek, ka selle esitajaks on majanduskomisjon ja ta ise on arvestanud seda täielikult. 13. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 14. muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 15. muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, majanduskomisjon arvestanud täielikult. 16. muudatusettepanek, esitajaks on majanduskomisjon ja on seda arvestanud täielikult. 17. muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 18. muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 19. muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 20. muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. 21. muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Vaatasime läbi selle eelnõu juurde kuulunud muudatusettepanekud.

Juhtivkomisjoni on teinud ettepaneku eelnõu 696 teine lugemine katkestada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. jaanuar kell 17.15.


9. 17:27 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE) esimene lugemine

17:27 Aseesimees Martin Helme

Üheksas tänane päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks maaeluministri Urmas Kruuse.

17:27 Maaeluminister Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis täidab kahte eesmärki. Esimese eelnõuga kavandatava muudatusega tunnistatakse kehtetuks maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse tuulekaera tõrjeabinõudega seonduvad sätted. Seaduse muudatus lähtub mõistliku majandamise printsiibist põllumajanduses. Enamik põllumajandustootjatest saavad aru, et tuulekaera tõrjumine on kasulik ja vajalik neile endile, sest tuulekaeraga saastumine toob kaasa nii saagi kui ka kvaliteedikao ning madalama kokkuostuhinna. Meil on teadlikud põllumajandustootjad ja turumajanduslikult toimiv teraviljaturg. Ja selle esimese osa kokkuvõtteks võib öelda seda, et tuulekaeratõrjega tegelevad põllumehed tegelevad jätkuvalt edasi, kuid on aeg lõpetada tuulekaera riiklik tõrjeabinõude rakendamise kontroll, sest muudatuste kohaselt kindlasti väheneb õigusloome regulatiivne koormus, väheneb maakasutaja halduskoormus ning väheneb järelevalveasutuste töökoormus, kuna turg reguleerib selle ise ära.

Teise kavandatava muudatusega viiakse kõnealused seadused kooskõlla Euroopa Komisjoni riigiabi uuenevate nõuetega. Eelmised Euroopa Liidu põllumajandussektori riigiabi regulatsioonid kaotasid kehtivuse 31. detsembril 2022. aastal ja need asendati 1. jaanuaril 2023. aastal uute regulatsioonidega. Komisjoni riigiabi regulatsioonid annavad Euroopa Liidu liikmesriikidele õiguse vastavatel tingimustel abi andmiseks. Nendes reguleeritakse põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades riigiabi andmise tingimusi. Meid puudutavad kõnealused Euroopa Liidu aktid sel viisil, et need on aluseks mitmete riigisiseste toetuste ja ühtse põllumajanduspoliitika kava, nende toetuste rakendamisel, mis on seotud mittepõllumajandusliku tegevusega. Näiteks metsandus, maaelu ja toidutööstused.

Austatud Riigikogu, teen ettepaneku see seadus ja need muudatused kindlasti vastu võtta. Aitäh!

17:30 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma ei näe küsimusi. Sellisel juhul läheme kaasettekande juurde. Palun siia maaelukomisjoni liikme Reili Ranna.

17:30 Reili Rand

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Minister avas omapoolses ettekandes eelnõus sisalduvate muudatuste sisu, lisan siia ülevaate komisjoni arutelust. Maaelukomisjon arutas käesolevat eelnõu kahel istungil. 5. detsembril oli meie ees veel eelnõu, mis sisaldas muudatusi, mis puudutab tuulekaera riikliku sekkumise lõpetamist, kuna teist osa ehk riigiabi reegleid ei olnud Euroopa Komisjon veel uuendanud. Seetõttu keskendusid ka selle istungi küsimused ja arutelu eelkõige tuulekaera küsimusele. Komisjoni liikmed tõid välja järgmisi tähelepanekuid ja küsimusi.

Esiteks juhtis komisjoni esimees tähelepanu sellele, et eelnõu kaasamisel on katusorganisatsioonid toonud välja, et tuulekaera riiklikku tõrjumist ei tohiks enne täieliku eesmärgi saavutamist lõpetada. Ministeeriumi esindajalt saime vastuseks, et tuulekaera ei ole võimalik täielikult likvideerida. Seitsmes Euroopa Liidu liikmesriigis on tuulekaera tõrjumine reguleeritud riikliku järelevalve kaudu. See ei tähenda, et teistes liikmesriikides tuulekaera ei esine, vaid nendes toimub see põllumajandusettevõtete ja teravilja kokkuostjate kaudu.

Järgmine küsimus oli selle kohta, kas maaomanikul kaob täielikult võimalus teavitada Põllumajandus‑ ja Toiduametit, kui tema naaber ei tegele tuulekaera tõrjumisega. Vastus sellele küsimusele oli, et jah, nii see on, PTA‑l kaob selline järelevalvepädevus. Aga kuna uuel aastal käivitub Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika toetusena baassissetuleku toetus, siis selle raames on võimalik maaomanikul teavitada PRIA-t olukorrast, kui tema naaber ei tegele umbrohutõrjega, ja PRIA-l on võimalik rakendada meetmeid, näiteks toetuse vähendamist. Ministeeriumi hinnangul on toetuse summa vähendamine motiveerivam kui tänane Põllumajandus‑ ja Toiduameti ettekirjutus. Sellele tekkis nii‑öelda jätkuküsimus, et kui maaomanik toetust ei taotle, kuidas siis antud sanktsioon võiks rakenduda. Selle peale saime vastuseks, et üksikud ettevõtted on need, kes tegelikult sellist toetust ei taotle.

Veel kord tulime tagasi küsimuse juurde, kuidas viljakasvatusorganisatsioonid suhtuvad sellisesse riigi sekkumise lõppemisse. Sellele oli vastus, et arvamused on nii‑öelda kaheks. Osad ettevõtted suhtuvad negatiivselt, kuna nende jaoks on mugavam, kui riik sekkumise ja tõrje nii‑öelda ära teeb. Aga ministeerium on veendunud, et tegelikult teravilja kokkuostjad hinnastamise kaudu sunnivad tootjaid tuulekaera tõrjega tegelema ja see võiks olla piisav motivatsioon.

Komisjoni esimees viitas arutelu käigus sellele huvitavale olukorrale, et meil oli esimesel lugemisel või esimesel korral komisjonis eelnõu lünkadega. Selles küsimuses pöördus ta ka Riigikogu õigus‑ ja analüüsiosakonna poole, et kuidas korrektselt ja normitehniliselt õigesti edasi liikuda. Aga õnneks tänaseks on see küsimus saanud kenasti lahenduse. Euroopa Komisjon jõudis vahepealsel perioodil kenasti oma riigiabi reegleid uuendada ja vastavad muudatused oleme komisjonis järgnevalt üle vaadanud ja need on tänases eelnõus on sees.

Lisaks tooksin välja arutelu selle kohta, et komisjoni liikmetel tekkis küsimus, et tegemist on justkui kobareelnõuga. Ühtpidi on eelnõusse kokku toodud riikliku sekkumise lõpetamine tuulekaera tõrje abinõude rakendamisel ja teistpidi Euroopa riigiabi uuenevate nõuetega. Selle peale ministeeriumi esindaja tõdes, et jah, kaks teemat on liikunud nii‑öelda kokku, et ühtpidi oli ministeeriumil selge arusaam, et tuulekaera tõrje osas on aeg küps teha muudatusi. Koostatud oli ka seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus ja samal ajal vajasid uuendamist riigiabi reeglid.

Komisjon tegi ka järgnevad menetluslikud otsused. Juhtivkomisjoni esindajaks otsustati konsensuslikult määrata mind, Reili Randa. Otsustati saata eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks eelnõu täiendamiseks vajalike Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmisele järgneva töönädala kolmapäeval, kuid mitte hiljem kui seitsmenda töönädala eelnõu menetlusse võtmisest arvates, ehk 25. jaanuaril, ja teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, samuti määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva.

Aga nagu ma mainisin, komisjon arutas seda ka oma teisel istungil, kus olid meile esitatud täiendatud Euroopa Liidu riigiabi reeglid. Sellel istungil täpsustasime menetluslikke otsuseid, millega tegime konsensuslikult ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. jaanuaril ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. jaanuar kell 12. Sellega hetkel minu poolt kõik. Aitäh!

17:37 Aseesimees Martin Helme

Ja küsimus, Peeter Ernits, palun!

17:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kahju, et ministrihärralt ei jõudnud küsida. Aga küsimus on see, et riigieelarve, mille me vastu võtsime, seal on põllumajanduse puhul mitmed sellised huvitavad mõõdikud – noh, kutselise kaluri keskmine vanus 54 aastat –, aga tuulekaera puhul oli, peaks suurenema vastavalt vastu võetud riigieelarvele tuulekaeraga nakatatud pind 11 713 hektariga. Minu küsimus teile, lugupeetud ettekandja, et kas see eelnõu tagab selle riigieelarves sätestatud 11 000... vist oli 11 713 hektarit või läheb see suuremaks või väiksemaks? Aitäh!

17:38 Reili Rand

Aitäh teile küsimuse eest! Ma küll julgeksin täpsustada, et ma eeldan, et vähemalt... et see riiklik eesmärk meil on vähendada tuulekaera ulatust või levikut, et ma jään hetkel... Olen natukene segaduses teie küsimusest, et millele te nii-öelda viitate. Riiklik eesmärk on ju jõuda selleni, et tuulekaera Eestis ei ole. Küsimus täna, mis meil ka komisjonis tekkis, on see, et me oleme jõudnud täna 19% juurde, kas see on piisav või mitte, kas riiklik sekkumine siin toob kiiremat tuulekaera leviku vähenemist või mitte. See oli see, mille üle komisjoni liikmed peamiselt südant valutasid ja muret tundsid.

17:39 Aseesimees Martin Helme

Uuesti Peeter Ernits, palun!

17:39 Peeter Ernits

Jaa! Paistab, et proua ettekandja ei ole riigieelarvega tutvunud. Seal on kirjas kõik see eesmärk selleks aastaks. Ma olen sellest isegi ka korduvalt kirjutanud ja rääkinud eelnevalt. Ma olen veidi hämmingus, et kuidas lugupeetud ettekandjaproua ei ole kursis, mida riigieelarves on numbriliselt – paljud asjad, eesmärgid ei ole numbrilised, aga tuulekaera puhul on numbriline eesmärk. Äkki võiks eelarvet nagu terasemalt lugeda. Aitäh!

17:39 Reili Rand

Aitäh hea soovituse eest! Võtan suurema tähelepanu alla.

17:39 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Keegi tahab tuulekaerast rääkida. Sulgen läbirääkimised, läbirääkimiste soovi ei olnud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 738 SE esimene lugemine lõpetada ja on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. jaanuar 12.00. Üheksas päevakorrapunkt on ka ühel pool.


10. 17:40 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) esimene lugemine

17:40 Aseesimees Martin Helme

Tänane 10. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 SE. Eelnõu on esimesel lugemisel ja palun ettekandeks ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan Riigikogu kõnepulti.

17:40 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

Tervitused kõigile riigikogulastele! Tegemist on kahtlemata ühe olulise eelnõuga ja õnneks ta on lühike ja tehniline. Ehk räägin kõigepealt sellest, miks me seda teeme, on sellepärast, et muutunud julgeolekuolukorras on tegelikult vastutuskindlustuse lepingu sõlmimine muutunud keerukaks meie e-identimise ja usaldusteenuste jaoks. Ja selle olukorra lahendamiseks heitsime pilgu taas eIDAS määrusesse, kust tuleb antud seaduse alus. Ja seal on ka alternatiiv, ehk kui usaldusteenuse osutaja puhul on piisavalt rahalisi vahendeid kahju hüvitamiseks selle tekkimise korral, siis ei pea tegelikult vastutuskindlustuse lepingut olema. Ja nüüd me toome selle ka siseriiklikku õigusesse.

Mõjutab see kahte ettevõtet ehk siis GuardTime ja SK ID Solutions. Mis juhtub, kui me seda ei tee, on see, et ID-kaardi, Smart-ID ja mobiil-ID-ga ei saa sisuliselt omakäelisi allkirju anda, juhul kui ei õnnestu rahvusvaheliselt kindlustuse pakkujatelt kindlustuslepingut sõlmida.

Miks see on juhtunud? Nii, nagu rääkisin, küberriskid antud piirkonnas on muutunud kindlustusseltside jaoks määramatuks ja selle tõttu nad ei oska hästi hinnastada neid olukordi. Ja mis siis  tähendab, et nii nagu eelnõus on, et need piisavad rahalised vahendid on alternatiiv? See tähendab, et kas ettevõtjal deposiithoius või tegelikult ette näidata kasumiprognoos, mis on alternatiiviks sellele, et leppida vastutuskindlustus lepinguga. 

Komisjonis tekkisid mõned küsimused. Küsiti, kuidas on lähiriikides ja miks kohe seda vastu võetud. Esiteks, see ajalooline põhjus tõenäoliselt oli selles, et ametkondlikult on lihtsam ja adminkoormus väiksem, kui on ainult üks alternatiiv. Seetõttu alguses seda ei pandud. Nüüd on olukord muutunud, kus tegelikult rahvusvaheliselt turult on keerulisem seda kindlustust saada, mis hakkab meie usaldusteenuseid häirima.

Ja siis väike ülevaade naaberriikidest. Soomes riigisisene määrus eIDAS-e jaoks puudub. Rootsis sisuliselt kohe, kui antakse neile tegevusluba, siis läbi selle vaadatakse ka seda, kas kindlustusjuhtumi korral on võimalikke kahjusid võimalik hüvitada. Ja Lätis on kehtiv regulatsioon täpselt samasugune kui meil praegu. Aga eks võib arvata, et neil tekivad mingi hetk samasugused probleemid, nagu meil siin juba teatud olukorrad on olnud. Ja selline praktika on erinevates finantssektori teemades levinud. Sellega võtakski lühidalt kokku. Aitäh!

17:44 Aseesimees Martin Helme

Võiks küsimusi esitada, aga keegi ei ole esitanud. Suur tänu! Palun kaasettekandega, majanduskomisjoni liige Jüri Jaanson.

17:44 Jüri Jaanson

Aitäh! Tere õhtust, tühi saal! Minister tutvustas siis tehingute, tähendab, e-identimise ja e-tehingute usaldusväärsuse seaduse muutmise eelnõu sisulist külge. Minu ülesanne on siin rääkida, kuidas on läinud menetlus esimese lugemise eel.

Vabariigi Valitsus algatas selle eelnõu 7. novembril ja Riigikogust määrati see majanduskomisjoni. Majanduskomisjon arutas seda tehniliselt kahel istungil. Ehk esimesel istungil, 12. detsembril möödunud aastal määrati juhtivkomisjoni esindajaks mind, see on Jüri Jaansonit, ja sisuline istung toimus esmaspäeval, 9. jaanuaril 2023.

Ja nii, tähendab, komisjoni istungile olid kutsutud ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister ja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna IT-õiguse nõunik Kätlin Aren. Minister tutvustas eelnõu täpselt nii, nagu ta siinsamas tegi. Lähtuvalt Euroopa õiguse määrusest on kohustuslik pakkuda kindlustust usaldusteenustele ja selleks on ka olemas alternatiivid, ehk siis muudatuse eesmärk on piisava tõendusega tagatiste ja rahaliste vahendite läbi nagu alternatiivide juurdetoomine lisaks sellele vastutuskindlustusele.

Millest siis komisjoni istungil juttu tuli veel? Küsiti ja uuriti näiteks seda, et miks neid alternatiive ehk tagatisi või piisavate rahaliste vahendite olemasolu võimalust ei viidud seaduse, e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse sisseviimisel kohe sisse, kui seadus võeti 2016. aastal vastu. Ministeeriumi nõunik Kätlin Aren lausus või vastas, et esialgsel seaduse vastuvõtmisel piirduti ainult vastutuskindlustusega, sest ühte piiritletud objekti on järelevalvel sedasi lihtsam kontrollida. Aga oma hilisemas vastuses ta täiendas veel seda, et seda tehti sellisel põhjusel, et enne e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse vastuvõtmist oli meil digiallkirja seadus ja seal oli samamoodi selline tagatis vastutuskindlustuse näol ja see võeti sisuliselt samamoodi üle.

Tunti huvi veel selle vastu, kuidas toimub protsess, kui kindlustusjuhtumeid on rohkem kui miljoni eest, 1 miljoni euro eest ja ettevõttel ei ole vajalikku rahalist tagatist olemas. MKM vastas, et mitte midagi ebatavalist sellist ei toimu, protsess toimub nagu tavaliselt, et vastutuskindlustus katab sellise osa, mis on võimalik, ja kui ettevõttel lisaressursid puuduvad, siis käivitub tavapärane kahju hüvitamise nõuete protsess, nõuete sissenõudmise protsess.

Siis oli uuriti veel, et kas kõik Euroopa Liidu riigid on kõnealust teemat rakendamas. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus oli, et uuriti erinevaid riike ja võeti näiteks aluseks Hispaania, Šveitsi, Saksamaa, Rumeenia, Itaalia ja Austria näitajad. Et kõikidel nendel eelnimetatud riikidel on teatav alternatiiv nagu olemas. Näiteks Saksamaa puhul toodi välja, et neil on ainult rahalise tagatise nõue.

Ja siis paluti veel täpsustada, kuidas toimib sarnane regulatsioon näiteks Lätis, Leedus ja Soomes ja Rootsis. Sellele vastas nõunik või Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministri nõunik hiljem kirjalikult ja selle tõi minister ise oma ettekandes ette. Ma ei hakka seda kordama.

Ja siis oli juttu ka sellest, välja on toodud ka see, et 2021. aastal ei olnud võimalik saada vastutuskindlustuse pakkumist sellisel kujul, nagu kehtiv seadus nõuab. Mis selle põhjused olid? Põhjuseks oli lihtsalt see, minister seda ise selgitas, et usaldusteenused on selline nišitoode, kus kindlustuspakkujatel ei ole piisavalt teadmisi meie regioonist või sellisest toote spetsiifikast, seetõttu nad ei võta riski pakkuda siin turul kõigile sellist kindlustustoodet.

Ja mis veel oli? Selles suhtes nüüd muud ei olnudki, et otsustati, tehti, otsustati menetluslikud otsused ära ehk siis võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. jaanuariks, see on siis tänaseks, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused võeti komisjonis vastu konsensuslikult. Aitäh!

17:51 Aseesimees Martin Helme

Ei näe küsimusi. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Ei ole ka läbirääkimiste soovi. Sulgen läbirääkimised.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 736 esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. veebruar kell 17.15.


11. 17:51 Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE) esimene lugemine

17:51 Aseesimees Martin Helme

Saame edasi minna 11. päevakorrapunkti juurde, Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE). Eelnõu on esimesel lugemisel ja palun ettekandega, justiitsminister Lea Danilson-Järg.

17:52 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tahan teile täna tutvustada eelnõu, mis puudutab konkurentsitasude arvestust. Ehk siis see on eelnõu numbriga, mis ta meil siin oli, juhataja juba ütles ka numbri, 759. Antud eelnõu puhul on parandustega konkurentsiseaduses tegu ja see vajadus tuleneb sellest, et tegelikult see konkurentsi järelevalvetasu tekkis sinna seadusesse alles üsna hiljuti. Praktilise elu käigus on selgunud, et paar nüanssi vajavad täiendamist.

2002. aasta 1. jaanuaril jõustusid konkurentsiseaduses muudatused, mille kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu. Järelevalvetasu näol on tegemist sellise sihtotstarbelise tasuga, millega kaetakse järelevalve töökulud. Selle eesmärgiks ei ole kuidagi ettevõtjate täiendav maksustamine, vaid just nimelt selle järelevalve töökulude katmine.

Kuidas seda järelevalvetasu arvestatakse? Praegu kehtiva seaduse järgi ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu või tegevuspiirkonna või elektritootmise kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule määras, milleks on 0,2% haldusaktis märgitud müügitulust. Sellised ettevõtjad on näiteks võrguettevõtjad ja soojuse tootjad kaugkütteseaduse tähenduses, võrguettevõtja elektrituruseaduse või maagaasiseaduse tähenduses, vee-ettevõtja ning isik, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, samuti elektrienergiatootja elektrituruseaduse tähenduses. Järelevalvetasu arvutamise aluseks on igal aastal 15. juuli seisuga antud haldusakt, Konkurentsiameti poolt antud haldusakt. Sellest tulenevalt võetakse järelevalvetasude arvestamisel aluseks kehtivasse seadusesse kirjutatud jooksev kalendriaasta. Antud eelnõuga muudetaksegi seda kehtivat seadust nii, et järelevalvetasude arvestamise aluseks võetakse edaspidi eelmise kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusaktid.

Miks see vajalik on? See on vajalik seetõttu, et järelevalvetasu kogusumma muutub selliselt ettenähtavaks, tasu kogusumma pärast seda kuupäeva enam ei muutu ning kogusummat on võimalik planeerimisel arvesse võtta nii Konkurentsiametil endal eelarvet koostades ja tegevusi kavandades, aga ka tegelikult oluline ettevõtja jaoks, kes samuti saab oma kulusid niimoodi planeerida paremini. Ettevõtjad, kelle tegevuse üle teeb Konkurentsiamet seaduses sätestatud ulatuses järelevalvet ilma teenuse hindasid, tasusid kooskõlastamata, maksavad jätkuvalt järelevalvetasu vastavalt teenuste müügitulule, milleks on 0,02% eriseadusega reguleeritud turul saadud müügitulust. Ja nende ettevõtete suhtes seadust muuta vaja ei ole, kuna nende puhul võetakse ka praegu järelevalvetasude arvutamisel aluseks lõppenud majandusaasta aruanded ja aastalõpu seis.

Ja see ongi põhimõtteliselt üsna lühike eelnõu ja täpselt need muudatused, millest me siin rääkisime. Muudetakse siis järelevalvetasude arvestamise aluseks võetav jooksev kalendriaasta eelmise kalendriaasta 15. juuli seisuga. Nii et see on lühidalt kõik. Aitäh!

17:56 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ei näe küsimusi. Sellisel juhul on kaasettekanne majanduskomisjoni liikmelt Jüri Jaansonilt.

17:57 Jüri Jaanson

Aitäh! Eelnõu 759, minu ülesanne on tutvustada eelnõu esimese lugemise menetlust. Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 12. detsembril möödunud aastal. Ja samamoodi, eelmise seaduseelnõuga toimus formaalselt või tehniliselt kaks majanduskomisjoni istungit. Kahel istungil siis arutati seda eelnõu. Esiteks siis 9. jaanuaril käesoleval aastal määrati juhtivkomisjoni esindajaks Jüri Jaanson ja sisuliselt arutati teisipäeval, 10. jaanuaril 2023. Komisjoni istungile olid kutsutud justiitsminister Lea Danilson-Järg ja samuti Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee ja Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna nõunik Glen Roosaar.

Algatuseks tutvustati ministeeriumi poolt eelnõu, et eriseadusega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile järelevalvetasu ja eelnõu näeb ette, et alates 2024. aasta algusest võetakse järelevalvetasu arvutamiseks aluseks mitte jooksva, vaid eelmise aasta andmed.

Arutelust veidi seal komisjonis. Sooviti teada, et kui arvutamise aluseks võetakse eelmise aasta andmeid, siis mis juhtub, kui tulevikus lähevad hinnad madalamaks. Majandusministeeriumi nõunik ütles, et see ei muuda tasu suurust. Ettevõtjad ei hakka maksma suuremat tasu, vaid nad teavad eelnevat ette, kui suurt summat nad peavad järgmisel aastal maksma. See teeb arvestamise lihtsamaks.

Uuriti veel, et kas on võimalikke seadusemuudatusi veel, kus ettevõtted saaksid kindluse järgmise aasta eelarve suhtes. Minister täpsustas, et Rahandusministeerium muidugi näeks ette, et tulevikus teenuse osutajale ei laekuks tasu otse, vaid tasu laekuks otse riigieelarvesse ja sellist tasu kasutataks järelevalve tegemises. Ja kui tasud on liiga väiksed, annab süsteem võimaluse riigieelarvest raha juurde küsida. Aga nüüd ettevõtete kindluse suhtes, noh, siin... Võib-olla see kindlus tulebki siis seetõttu, et kui tasu laekuks otse riigieelarvesse.

Siis uuriti veel, et kas on plaanis teha muudatusi, et üleüldine või selline... järelevalvetasud arvestatakse eelarve sisse ja kas on üleüldine eelarveprintsiibi muudatus plaanis. Jah, see on sama tüüpi küsimus ja minister vastas, et ameti eelarve tekib läbirääkimiste, eelarve koostamise käigus ja see ei pea olema seotud järelevalvest saadud summadega. Konkurentsiameti puhul näiteks saab lähtuda konkreetsest järelevalvetasust.

Ja siis uuriti veel, kas algatajad ei kiirusta mudeli muutmisega, kuna seletuskirja kohaselt on muudatus ajendatud energiahindade erakorralisest muutumisest. Vastuseks toodi välja, et Konkurentsiamet on käesoleval aastal järelevalvetasusid eelarveressursi arvutanud ja täpsustati, et süsteem jõustus 1. jaanuaril 2022. aastal. Majandusregulatsiooniks ette nähtud eelarve oli eelnevalt kindlaks määratud, kuid tegevuste maht selgus aasta jooksul. Järelevalveasutustest laekunud summa selgus aasta keskel. See tähendas muidugi, et planeerimine oli keeruline ja ettevõtjatel võib tekkida ka küsimus, mis saab ülemakstud rahast. Seaduseelnõu eesmärk on järgmise aasta tegevusi ja eelarvet paremini planeerida. Ja siis veel, et seadus jõustub 2024. aastal, kui järgmise aasta aluseks võetakse selle aasta andmed. Salt edasi juba, 2025. aastal võetakse aluseks 2024. aasta andmed. Nii et nii hakkab see protsess käima.

Lõpetuseks tehti ka menetluslikud otsused. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. jaanuariks ehk täna ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused võeti vastu konsensuslikult. Minu poolt kõik.

18:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei näe. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ka ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 759 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. veebruar kell 17.15.


12. 18:04 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (756 SE) esimene lugemine

18:04 Aseesimees Martin Helme

Liigume edasi. 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 756 esimene lugemine. Palun ettekandeks siia siseminister Lauri Läänemetsa.

18:04 Siseminister Lauri Läänemets

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud parlamendi liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu väljatöötamisel on kolm peamist eesmärki. Esiteks rakendatakse eelnõuga Euroopa Liidu määrust, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja reisilubade süsteem ehk lühidalt ETIAS. Kui seda hakatakse rakendama, siis peavad viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikud edaspidi hakkama taotlema enne välispiirile saabumist reisiluba. Selline kohustus võimaldab enne isikute jõudmist välispiirile hinnata, kas nende viibimine liikmesriikide territooriumil võib kujutada julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu.

Kehtiva reisiloa olemasolu on liikmesriikide territooriumile sisenemise tingimus. Reisiloa taotluse saab esitada veebilehe või mobiilirakenduse kaudu ja seda kontrollitakse automatiseeritult Euroopa Liidu infosüsteemides. Kui reisiloa andmist takistavad asjaolud puuduvad, siis antakse reisiluba automaatselt, kui neid esineb, saadetakse taotlus riiklikule üksusele lisakontrolli. ETIAS-e määruse eeldatav rakendusaeg on 2023. aasta november ehk selle aasta lõpus.

Teiseks rakendatakse eelnõuga Euroopa Liidu määrused, millega luuakse Euroopa Liidu infosüsteemide koostalitusvõime. Selline koostalitusvõime võimaldab läbi ühtse lahenduse kasutada kuut erinevat Euroopa Liidu infosüsteemi. Euroopa Liidu infosüsteemide koostalitus võimaldab erinevatel infosüsteemidel üksteist täiendada, et hõlbustada näiteks isikute õiget tuvastamist, mis aitab võidelda identiteedipettustega ning aitab lihtsustada ka kuritegevusega võitlemist. Seni on puudunud ühtne Euroopa Liidu ülene kontrollimisvõimalus. Euroopa Liidu infosüsteemide koostalitusvõime eeldatav rakendamise aeg on hiljemalt 2004. aasta juunis. 

Kolmandaks luuakse eelnõuga õiguslik alus migratsioonijärelevalve andmekogu kasutuselevõtuks. Praegu riigil selline andmekogu puudub ning hetk hetkel teostab PPA välismaalaste üle järelevalvet Exceli tabelite põhjal ja tehes käsitsi päringuid erinevatesse andmekogudesse. Migratsioonijärelevalve andmekogu kasutusele võtmine võimaldab edaspidi teostada migratsioonijärelevalvet tõhusamalt ja aitab vältida ressursside raiskamist. Andmekogu kasutuselevõtuga paraneb riigi andmete kogumise, haldamise ja vahetamise võimekus ning tagatakse teiste andmekogude ja infosüsteemide koostalitusvõime. Loodav andmekogu võimaldab käsitsi tehtavate päringute asemel teha automaatseid päringuid erinevatesse andmekogudesse, mis teeb töö efektiivsemaks. Ebaseadusliku rände ning viisade ja elamislubade väärkasutamise ennetamine ja tuvastamine aitab tagada avalikku korda ja julgeolekut. Andmekogu on planeeritud kasutusele võtta kohe, kui õigusaktid on vastu võetud ja jõustunud. Eeldatav rakendamise aeg on käesoleval aastal märtsikuu. 

Kokkuvõtvalt aitavad eelnõuga tehtavad muudatused tagada paremini sisejulgeolekut ja avalikku korda. Nad võimaldavad kontrollida viisanõudest vabastatud riikide kodanikke enne nende saabumist välispiirile. Me loome võimekuse tuvastada kiiremini ja õigemini Euroopa Liidus viibivaid kolmanda riigi kodanikke, kui nende identiteedis, esitatud dokumentides või ütlustes on kahtlusi. Edaspidi saame teostada sihitumalt ka migratsioonijärelevalvet elamis- ja töölubade õige kasutamise üle. Aitäh!

18:08 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets. Palun!

18:08 Eduard Odinets

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tutvustan teile põhiseaduskomisjoni arutelu selle eelnõu osas. Istung, kus valmistasime ette esimest lugemist või toimus arutelu, see istung toimus 10. jaanuaril käesoleval aastal. Istungist võtsid osa Eduard Odinets, Toomas Kivimägi, Anti Poolamets Jaak Valge asendusliikmena, Paul Puustusmaa, Ülle Rajasalu Marko Tormi asendusliikmena, Üllar Saaremäe, Mihhail Stalnuhhin ja Mart Võrklaev. Ja selle eelnõu juures osalesid ka siseminister Lauri Läänemets, Siseministeeriumi piirivalve‑ ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi ja sama osakonna õigusnõunik Jarmo Lilium.

Eelnõu sisu ma ei hakka ümber jutustama, minister tegi põhjaliku ettekande, aga lühidalt tutvustan teile, millised teemad komisjoni liikmetel tõusetusid seoses selle eelnõuga.

Et siis täpsustati, et see uus reisilubade süsteem, mis hakkab kehtima Euroopa Liidus, on sarnane, mis on olemas näiteks Ameerika Ühendriikides, kus tuleb enne riiki minemist seda reisiluba taotlema ja siis koheselt saab ka vastuse, et kas sa oled oodatud sinna riiki või mitte. Nii nagu ka minister ütles, et see on nii internetis kui ka mobiilirakenduses saab olema võimalik. Ja samamoodi seda informatsiooni, kas inimesel on lubatud riiki siseneda, saavad ka lennufirmad, et põhimõtteliselt juba check-in'i tehes ka saab seda teada ja ka esimene kokkupuude lennujaama või lennufirma töötajatega, siis sealt ka tuleb see välja.

Ja oluline see ühtne süsteem. Mis puudutab siis seda ühtset andmekogu, millest oli juttu, see samamoodi annab võimaluse ühest konkreetsest allikast kontrollida inimese kohta andmed ja selle süsteemi Eesti-poolseks haldajaks jääb olema Politsei‑ ja Piirivalveamet.

Ja kolmas asi, mis selles seaduses on, migratsiooni infosüsteem, mis on siseriikliku migratsioonijärelevalve osaandmekogu ja selle pidajaks hakkab olema samamoodi PPA.

Tekkis meil küsimus, kes need riigid on, kelle kodanikele laieneb see reisiloa taotlemise kohustus. Need on need riigid, kelle käest viisat ei nõuta ja neid riike on üle 60. Nad on välja toodud eraldi Euroopa Liidu määruses, näiteks Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Suurbritannia. Tegemist on tasulise teenusega, selle hinna kehtestatakse üleeuroopaliselt ja hetkel on see hind seitse eurot, mida siis tuleb selle reisiloa läbivaatamise ja väljastamise eest. Ja see raha katab kõik menetlemiskulud ja siis tuleb ka meie vastavatele asutustele, kes selle menetlemisega tegelevad. Ja seda hinda on võimalik ka aeg-ajalt üle vaadata, kui menetlemise kulud kasvavad.

Ja tõstatas küsimuse, et kas see on selline migratsioonitööriist või pigem me räägime turismi eesmärgil Euroopa Liitu tulevatest inimestest. Ja vastus oligi, et see on pigem seotud nende inimestega, kes turismi eesmärgil soovivad tulla. Põhiliselt tehakse automaatset päringut Schengeni infosüsteemi, Euroopa karistusregistrisse ja Interpoli, ja kui sealt nagu ei tule välja mingid probleemid inimesega, siis see reisiluba antakse.

Tekkis küsimus, et kui mingid kuriteod või mingid probleemid on inimesega kolmandates riikides, mille kohta ei ole näiteks Interpoli või Schengeni infosüsteemis või Euroopa karistusregistris mingeid andmeid, siis inimene võib saada rohelise tule. Päriselt nii ongi, et kui mingeid märkeid isiku kohta ei ole, et ta millegagi hakkama on saanud, siis tõepoolest tuleb roheline tuli ja inimest võidakse riiki lasta. Aga siin on väga oluline nüanss ka see, et see reisiloa isegi olemasolu ja isegi kui sa saad lennukile, see ei tähenda seda, et sind igal juhul riiki lastakse, sisse lastakse. Üldine selline piirikontroll ja inimeste kontroll jääb ja piirivalveametnikul igal juhul on võimalik ka vastavatel alustel siis ka inimest siiski mitte lubada riiki, isegi kui tal see on reisiluba olemas.

Nii. Siis tekkis mure komisjonis, et kuidas siis niimoodi, et lennufirmad hakkavad saama nii palju erinevat informatsiooni  inimeste kohta, et selline oht on. Aga tegelikult ei ole, sest lennufirma saabki ainult nii-öelda rohelise tule ja tegelikult see inimese kohta on nimi, sünniaeg ja reisidokumendi number, aga need asjad ka juba praegu lennufirmadest kogutakse isikute kohta, aga sellist kontrolli, kas inimene on teretulnud või mitte, seda ei tehta ja sellist informatsiooni lennufirmadel ei ole. See mure oli.

Siis jah korrati veel kord mitu korda komisjoni istungil, et kõik piiriprotseduurid jäävad, piirivalveametnikul on õigus jätkuvalt inimest, kui ta ei vasta sisenemise tingimustele, tagasi saata ja sõltumata reisiloa olemasolust.

Komisjon tegi ka menetluslikud otsused, kõik otsused olid konsensuslikud: et panna täiskogu päevakorda 18. jaanuaril ehk täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets. Minu poolt on kõik. Aitäh!

18:15 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et 756 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 1. veebruar kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 12. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


13. 18:15 Rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE) esimene lugemine

18:15 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 762 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks siseminister Lauri Läänemetsa. Palun!

18:16 Siseminister Lauri Läänemets

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud parlamendiliikmed! See päevakorrapunkt on seotud järgmise päevakorrapunktiga. Ma saan aru, et on võimalik kahte moodi neid küsimusi Riigikogus arutada. Järgmine päevakorrapunkt on Eesti ja Soome vahelise lepingu ratifitseerimine ja need muudatused, mida ma ette kandma hakkan, tulenevad sellest lepingust. Ma seekord siis räägin tagantpoolt ettepoole ja loodan, et see sobib. Ma saan aru, et nii on plaanitud.

Eelnõuga täidetakse rahvastikuregistri seadust seoses ... Vabandust, täiendatakse rahvastikuregistri seadust seoses Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega, mis Helsingis 21. septembril eelmisel aastal allkirjastati. Eelnõu kohaselt täiendatakse rahvastikuregistri seadust, sest kokkuleppe kohaselt kannab lähteriigi registripidaja elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist. Näiteks kui isik kolib Soome, siis Eesti ei tohi kanda selle isiku elukoha aadressiks Eesti rahvastikuregistrisse Soome elukoha andmeid enne, kui Soome ei ole Eestile teada andnud, et Soome on selle isiku elukoha aadressi enda registrisse kandnud.

Kehtivas rahvastikuregistri seaduses sellist erisust välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel hetkel ei ole. Eelnõuga see erisus rahvastikuregistri seaduses luuakse ja täpsustatakse, mis juhul võib sellest erandeid teha. Selline erand on siis, kui välisriik kokkuleppes sätestatud aja jooksul kokkuleppe kohaseid andmeid ei edasta. Sellisel juhul võib isiku elukoha aadressiks kanda välisriigi elukoha aadressi, kui isik esitab oma elukoha aadressi koos pädeva asutuse dokumendiga, mis tõendab tema elukoha aadressi olemasolu välisriigi rahvastikuregistris. Seega, kui Soome näiteks kokkuleppes sätestatud kolme kuu jooksul alates elukohavahetusest isiku elukoha registreerimise kohta teadet ei edasta, siis võib isiku elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse kanda Soome elukoha aadressi ka näiteks isiku elukohateate alusel. Kuna Eesti võib sarnaseid kokkuleppeid, nagu on Soomega, sõlmida tulevikus ka teiste riikidega, sätestatakse rahvastikuregistri seaduses erisus üldiselt. See tähendab, et seaduses ei nimetata otseselt Soomega sõlmitud lepingut.

Lisaks täiendatakse eelnõuga seadust, et isikule oleks arusaadavam ja õigusselgem, et ta ei pea Soome kolimise puhul ise esitama ühe kuu möödudes Eesti elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele või Eesti välisesindusele oma Soome elukoha andmeid, sest elukoha aadress tuleb otse isiku sekkumiseta Soome rahvastikuregistrist Eesti omasse. Seega, Eesti ja Soome vaheline andmevahetus võtab isikult kohustuse teavitada Eestit oma kolimisest välisriiki.

Seaduse rakendamiseks tuleb muuta rahvastikuregistri menetlustarkvara ja rahvastikuregister.ee-s elukoha registreerimisega seotud kontrolli. Arendusele kuluv summa kaetakse Siseministeeriumi infotehnoloogia‑ ja arenduskeskuse eelarvest rahvastikuregistri pidamiseks ettenähtud rahast. Aitäh!

18:19 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, põhiseaduskomisjoni liige Marko Torm!

18:19 Marko Torm

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister ja väga austatud kolleegid! Tõepoolest, nagu minister ütles, siis ka järgmine päevakorras olev eelnõu on tihedalt käesolevaga seotud. Võib-olla kommenteerides paari märksõnaga seda arutelu ka, mis põhiseaduskomisjoni istungil toimus, hüplen ühelt teisele, sest arutelu tegelikult oli tervik ja on seotud.

Alustan menetluslikest otsustest. Üksmeel oli tegelikult suur. Võib öelda, et selle eelnõu puhul kindlasti mingisuguseid poliitilisi erimeelsusi komisjonis ei tekkinud. Kõik mõistsid, et asi on vaja korda teha ja ülevaade inimeste liikumisest kahe sõbraliku riigi vahel peab olema senisest veelgi parem. Ja toetati nii esimese lugemise lõpetamist kui ka tänasesse päevakorda võtmise otsust konsensuslikult. Ja ka ettekandja isiku osas küsimusi ei olnud, olen siin teie ees.

Aga väljavõttena, mida küsiti, mida päriti. Komisjoni liige Anti Poolamets tundis eeskätt huvi selle vastu, kuidas seni ja kuidas ka lähitulevikus hakkavad ajateenistuse kutsed jõudma isikuteni, kes on küll meie kodakondsed, aga ei viibi Eesti territooriumil. Kas siin on mingeid olulisi vahesid võrreldes eelneva perioodiga. Enel Pungas, kes esindas ministeeriumi ja konkreetselt registri poole pealt sai sõna võtta, ütles, et tegelikult nii pea, kui dokumente uuendatakse, siis ka nii seni kui ka tulevikus inimesed oma andmeid uuendavad ja loomulikult on võimalikud ka mingisugused kõrvalekalded. Ega see, et kontaktandmeid ei anta tõeseid, aga usutavasti heauskselt ikka võib uskuda, et kõik inimesed tahavad riigiga suheldes anda oma andmed korrektselt ja olla sellises riigiga suheldes infoväljas.

Tunti huvi ka selle vastu, et kui palju üldse eestlasi Soomes elab ja kas selliste kokkulepete vastu on tundnud ka teised riigid huvi. Seisukoht pigem oli selline, et kuna Eesti on küll väga armas, aga ikkagi piisavalt väike, siis suuremad riigid seda huvi üles näidanud ei ole. Läti-Leeduga see kokkulepe on sõlmitud ja Rootsi on – ma tõlgendan nüüd natukene seda ise – öelnud või viidanud, et kui Soomega asi korda tehakse, siis ollakse valmis rääkima. Nii et loodame, et jõuame siis mingil hetkel ka sinna.

Aga minu poolt kõik, ootan küsimusi.

18:22 Esimees Jüri Ratas

Võib-olla see muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ka?

18:22 Marko Torm

Jaa! Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seati kümme  tööpäeva. Aitäh, juhataja! 

18:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Hea ettekandja, ma tänan teid. Väga põhjalik, küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 1. veebruari kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 13. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


14. 18:23 Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (763 SE) esimene lugemine

18:23 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 763 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks siseminister Lauri Läänemetsa. Palun!

18:23 Siseminister Lauri Läänemets

Austatud Riigikogu esimees! Head parlamendiliikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eelnõuga ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vaheline rahvastiku registreerimise kokkulepe, mis Helsingis 21. septembril 2022. aastal allkirjastati. Kokkulepe on vaja põhiseaduse järgi Riigikogus ratifitseerida, sest kokkuleppe tõttu on vaja muuta rahvastikuregistri seadust, et kokkulepe ja rahvastikuregistri seadus oleksid kooskõlas.

Kokkuleppe kohaselt kannab lähteriigi registripidaja elukoha vahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist. Eestil on 2005. aastast hetkel kehtiv ametkondlik välisleping andmete vahetamiseks. Nimetatud lepingu alusel, kui Eesti kodanik kolib Soome ja esitab Soome rahvastikuregistrile oma uue elukoha andmed, saadab Soome need andmed Eestile ja vastupidi. 2005. aastal sõlmitud lepingu puuduseks on, et see reguleerib vaid Eesti ja Soome kodanike andmete vahetust, jättes välja määratlemata kodakondsusega isikud ning välismaalased, samuti ei puuduta perekonnasündmustega seotud andmete vahetust. Seega ei jõua meieni kõigi Eesti ja Soome vahel elukohta vahetanud isikute andmed ega Soomes toimuvate perekonnasündmuste andmed. Seega olemasolev leping ei taga vajalikku andmevahetust.

Praeguse kokkuleppe eesmärgiks on laiendada isikute ringi, kelle osas Eesti ja Soome omavahel elukohaandmeid vahetavad ning samuti hakata vastastikku edastama teisele riigile tema kodanike perekonnasündmuste andmeid, näiteks andmed seoses abiellumise ja lapse saamisega. Soovime luua soodsad tingimused Eesti ja Soome vahel rahvastikuregistri andmete edastamiseks, et riigid saaks kolinud isikute kohta kiiret ja korrektset informatsiooni, millele oma otsustes ja tegevustes saab tugineda.

Kokkulepet on vaja, et Eesti ja Soome rahvastikuregistrites oleksid korrektsed ja asjakohased andmed. Samuti on see vajalik, et pahatahtlikult ei saaks keegi lünki ära kasutada, näiteks toetuste või muude hüvede saamisel, mis on seotud konkreetse riigi elukohaga. Kui isik ei teavita riiki oma elukoha muutustest, võib tekkida olukord, kus isikule makstakse toetust põhjendamatult. Samuti tagavad õiged andmed omakorda, et elukohariigis saadakse kätte kõik vajalikud teenused ja toetused. Positiivne pool inimestele endale väljendub selles, et andmete vahetamise tõttu hoitakse isiku rahvastikuregistri andmeid korrektsena ilma, et isik peaks andmete õigsuse tagamiseks ise täiendavalt midagi tegema. Aitäh!

18:26 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Väga põhjalik ettekanne, küsimusi ei ole. Suur tänu! Nüüd on niiviisi, et palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Marko Tormi. Palun!

18:26 Marko Torm

Väga lugupeetud juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Minister on nüüd tõepoolest kahe päevakorrapunkti puhul andnud ülidetailse ja ammendava selgituse, millega tegemist on. Minul jääb siinkohal –olles eelneva päevakorrapunkti puhul seda arutelu kirjeldanud – üle ainult tõdeda, et asjad saavad paremaks, asjad saavad korda, ülevaade meie inimeste liikumisest Eesti ja Soome vahel tuleb meil terviklikum.

Ja jõuangi menetluslike otsuste juurde, milleks oli tänane päevakord, kus oli üldine konsensus. Oli ettepanek esimene lugemine lõpetada, taas kord konsensus, ja määrata põhiseaduskomisjoni liige Marko Torm, kõneleja, ette kandma. Ja nii nagu juhataja eelnevalt viitas, märgiksin ära ka muudatusettepanekute tähtaja, milleks on kümme tööpäeva. Olen valmis vastama küsimustele.

18:27 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan selle valmisoleku eest ja ettekande eest. Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 1. veebruar kell 17.15. Sellega on eelnõu 763 esimene lugemine lõpetatud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


15. 18:28 Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (771 SE) esimene lugemine

18:28 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (771 SE) esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Annely Akkermann. Palun!

18:28 Rahandusminister Annely Akkermann

Tere õhtust, head kolleegid! Austatud juhataja! Tutvustan teile kolmandat pensionisammast puudutavad eelnõu, mis on vajalik üleeuroopalist personaalset pensionitoodet ehk PEPP-i reguleeriva Euroopa Liidu otsekohalduva määruse rakendamiseks Eestis. Eelnõuga läheb see uus pensioniskeem kolmanda samba alla. Vastavalt lisataksegi eelnõuga meie seadustesse viited PEPP-i lepingule ja otsekohalduvale määrusele ning täiendatakse finantssektori seadusi määruses sätestatud nõuete rikkumise korral rakendatavate karistusnormidega.

Et PEPP on vabatahtlik pensioniskeem, sobitub see Eesti pensionisüsteemis kolmanda samba alla. Kui seni on kolmanda samba valikus olnud vabatahtlikud pensionifondid ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingud, siis lisaks pensionifondi või kindlustuslepingu vormis PEPP-ile lubab määrus PEPP-ina registreerida ka eurofondi, alternatiivfondi, hoiust ja väärtpaberiportfelli valitsemist. Seega laieneb nii pensioniskeemide kui võimalike pakkujate ring.

Eelnõuga muudetakse ka tulumaksuseadust ja rakendatakse PEPP-ile samu maksureegleid, mis kohalduvad teistele kolmanda samba pensioniskeemidele. Selline lähenemine on ühtlasi kooskõlas PEPP-i maksustamist puudutava Euroopa Komisjoni soovitusega. Nagu vabatahtliku pensionifondi või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu puhul, saab edaspidi seega ka PEPP-i lepingu sissemakseid maksustatavast tulust maha arvata ja pensionile jäädes kasutada maksuvabastust või soodsamat tulumaksu määra sõltuvalt sellest, milline pensioni saamise viis valitakse. Sissemaksed on mahaarvatavad kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte suuremas summas kui 6000 eurot aastas. Neid piirmäärasid eelnõu ei muuda ja kehtivad kõigi kolmanda samba pensioniskeemide peale kokku. PEPP-i pensionieaks saab kolmanda samba pensioniiga, see on vanaduspensioniiga miinus viis aastat.

Lisaks sellele, et PEPP-i saab pakkuda erinevate finantsteenuste vormis, on oluliseks uuenduseks, mida siinkohal veel esile tuua, PEPP-i kaasaskantavus. Nimelt näeb määrus ette riikidepõhise arvestuse PEPP-i sisse- ja väljamaksetele. Mõte on selles, et kui pensionikoguja kolib mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki elama, võiks tal olla võimalik jätkata pensioni kogumist olemasolevas PEPP-is ja kui uues liikmesriigis on ette nähtud maksusoodustused pensioniskeemi sisse- ja/või väljamaksetele, siis saada osa neist soodustustest. Praktikas see uuendus vähemalt esialgu kuigi laialdast kasutust ilmselt siiski ei leia, sest määrus nõuab, et PEPP-i pakkuja võimaldaks eraldi arvestust ehk allkontosid vaid kahe riigi kohta omal valikul ja sedagi alles 2025. aasta 22. märtsist. Seni aga, hiljem, kui vajaliku riigi allkontot ei pakuta, saab pensionikoguja kasutada oma PEPP-i tasuta vahetamist uue lepingu vastu või jätkata sissemaksete tegemist vana PEPP-i lepingu esialgsele allkontole, millisel juhul ei pruugi aga uue riigi maksusoodustused kohalduda.

PEPP-i määrus rakendus 2022. aasta 22. märtsist. Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma üldises korras. Ühtegi Eesti pensioniskeemi PEPP-ina seni veel registreeritud ei ole. Tänan teid tähelepanu eest!

18:32 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister! Aitäh põhjaliku ettekande eest! Küsimusi ei ole teile. Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi. Enne kui me asume selle ettekande juurde, tutvustan teile, et juhtivkomisjoni esindaja teeb ettekande kuni 20 minutit ja seejärel võib ettekandjale esitada esitada küsimusi, kokku kahele ettekandjale kaks küsimust. Ja nüüd ongi hea meel kutsuda ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi. Me oleme eelnõu juures 771 SE. Ministri poolt oli väga põhjalik ettekanne.

18:32 Jürgen Ligi

Austatud härra juhataja Jüri Ratas! Austatud Riigikogu liige Leo Kunnas! Oma pikema ettekande sissejuhatuseks ma ütlen, et rahanduskomisjon 18. jaanuaril reageeris sellele eelnõule väga-väga üksmeelselt ja välkkiirelt. Kiitis selle algatuse heaks, et see on väga hea eelnõu, sellist on vaja. Ja vähe sellest, otsustas, et esimene lugemine tuleks eelnõul lõpetada. Nii. Muudatusettepanekute tähtajaks määras 10 päeva. 

Ja kui diskussiooni kirjeldada, siis seda eelnõu üle ei tekkinudki, tekkis kolmanda samba üle üldisemalt ja see oli ka viljakas, kuna need ametnike antud vastused olid sellised, et ma isiklikult olin sunnitud avama väärtpaberikonto. Nii et mind kolmas sammas ei rahuldanud, need tingimused, mis kolmandas sambas on. Aga pensioni kogumiseks on kolmas sammas väga hea toode, soovitame kõigile. Aitäh!

18:34 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu teile põhjaliku ettekande eest! Küsimusi ei ole teile. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. veebruari kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Head ametikaaslased, täna on kolmapäev, nagu te teate, ja kolmapäeval vaba mikrofon ei ole. Seega ma vaba mikrofoni avada ei saa ja meie tänane istung on lõppenud. Suur tänu ja jõudu teile meie töös! Aitäh teile!

18:34 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee