Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tegemist on väga olulise ja suuremahulise eelnõuga. Ja ma olen väga rõõmus, et me oleme jõudnud selle teise lugemiseni siin saalis, ja ma väga usun ja loodan, et peale nädalast eemalolekut istungitelt me võtame selle eelnõu ka vastu.
Eelnõu algatas, meeldetuletuseks, Vabariigi Valitsus 6. juunil 2022. Esimene lugemine toimus 27. septembril sellel aastal ning see lõpetati. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 27. oktoober 2022, ei Riigikogu liikmed, teised komisjonid ega fraktsioonid muudatusettepanekuid ei esitanud.
Nüüd, meie kodu‑ ja töökorra kohaselt, kohe tunnustan, et põhiseaduskomisjon on teinud väga põhjalikku tööd selle eelnõuga, ja samamoodi tunnustan väga Justiisministeeriumi, kes on olnud väga hea koostööpartner põhiseaduskomisjonile, ja loomulikult ka kõiki huvigruppe. Siis põhiseaduskomisjon saatis selle eelnõu arvamuse avaldamiseks õiguskantslerile, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Kohtunikuabide Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Halduskohtule ja Tartu Halduskohtule. Arvamused ja ettepanekud laekusid Eesti Kohtunike Ühingult, Riigikohtult, Tallinna Ringkonnakohtult, Tartu Ringkonnakohtult, Harju Maakohtult, Pärnu Maakohtult, Viru Maakohtult ning Eesti Kohtunikuabide Ühingult. Ja eelnõu muutmise ettepanekuid esitas põhiseaduskomisjonile Justiitsministeerium.
Nagu ma viitasin, me oleme seda väga palju arutanud. Põhiseaduskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette lausa neljal istungil. Need olid 18. oktoober, 21. november, 13. detsember ja 10. jaanuaril 2023. Ja kõige selle tulemusena põhiseaduskomisjon, kuulanud ära eelnõu kohta esitatud ettepanekud ja arvamused ja kogu selle arvamuste avaldamise ringi, esitas eelnõule kokku 18 muudatusettepanekut.
Nüüd enne kui minna konkreetselt nende muudatusettepanekute tutvustamise juurde, tunnistan kohe siinkohal, et kõiki neid protokolle ette lugeda ei ole võimalik ega sealt ka väljavõtteid teha, nii et ma keskendun ennekõike võib-olla ühele põhiküsimusele, mis oli selle seaduseelnõu põhiline eesmärk ja väljakutse, ja seejärel tutvustan muudatusettepanekuid, mis põhiseaduskomisjon otsustas teile arvamuse avaldamiseks siia saali esitada.
Nüüd kõige olulisem väljakutse tegelikult minu jaoks, ja ma usun, et ka tegelikult Justiitsministeerium ja Vabariigi Valitsus sellega nõustub, on tegelikult maakohtute juhtimise üleviimine nii-öelda majapõhiselt juhtimiselt või kohtumajapõhiselt juhtimiselt osakonnapõhisele juhtimisele. Tänasel päeval veel ei ole maakohtutes osakondi, ent selle eelnõu kohaselt on ettepanek luua maakohtus tsiviilosakond ja süüteoosakond. Igasse osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikku ja kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu esimees. Ja kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu üldkogu otsustada, et kohtus on mitu tsiviil‑ või süüteoosakonda. See puudutab suuremaid maakohtuid. Sellisel juhul nimetatakse osakond spetsialiseerumise järgi. Iga kohtunik kuulub ühte osakonda ja kohtu üldkogu otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub. Ja kuivõrd üldkogu teeb seda jaotust osakondade vahel tööplaani alusel, mis kinnitatakse üks kord aastas, siis tegelikult selle eelnõuga on loodud võimalus ka tegelikult kohtu esimehel ka selle aastase perioodi kestel tegelikult viia kohtunikke nii-öelda ühest osakonnast teise, kusjuures kuulates ära üldkogu arvamuse.
Ja see on see, mis tegelikult esimesel hetkel tekitas enim vastuseisu Eesti Kohtunike Ühingu poolt. See, ma arvan, oli nende kõige põhimõttelisem vastuseis. Ja nende selline hirm või väide, miks nad seda ei toetanud, oli ennekõike selles, et nad nägid, et osakonnajuhataja võib sekkuda kohtunikutöö sisusse ja koos sellega kahjustada kohtuniku sõltumatust, kuni sinnamaani välja, et see on lausa põhiseadusevastane. Ent need argumendid tegelikult ei päde, põhjusel, et ka selle muudatuse kohaselt osakonnajuhatajal ei ole kohtuniku suhtes rohkem pädevust kui tänasel kohtumaja juhil, ehk nii-öelda osakonnajuhataja pädevus, noh, nii-öelda võimalikuks sekkumiseks kohtunike töösse ei ole mitte grammigi suurem, kui on seda täna kohtu esimehel, mistõttu see argument ei päde. Ja põhieesmärk ikkagi on spetsialiseerumine. Ja kui me näeme, siis tegelikult ka näiteks advokaadid on spetsialiseerunud erinevate valdkondade peale, siis ma väidan, et selle õigusmõistmise kvaliteedi tõstmiseks on lausa vältimatu tegelikult, et ka kohtunikud spetsialiseeruvad siis antud juhul kas süüteo‑ või tsiviilasjade peale. Ja teine analoog on sellel see, et de facto ringkonnakohus juba jaguneb osakondadeks, mida seal nimetatakse kolleegiumideks, ja täpselt samamoodi ka Riigikohtus on kolleegiumid. Nii et nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus tegelikult on juba vastava muudatuse rakendanud ja see aeg on tegelikult kinnitanud, et see on igati põhjendatud.
Ja nüüd siis läheks nende konkreetsete muudatusettepanekute juurde, mida põhiseaduskomisjon otsustas esitada. Esimene muudatus puudutab kohtuniku üleviimist ühest osakonnast teise, jutt on maakohtust, ja seda sel perioodil, kui üldreegel on see, et kohtuniku kuuluvuse ühte või teise osakond otsustab üldkogu, aga nagu ma ütlesin, seda tehakse tööplaani alusel ja see tööplaan kinnitatakse kord aastas, aga võib tulla ette ka juhtumeid, kus aasta kestel tekib teatud kas isiklikel põhjustel vajadus viia kohtunikke ühest osakonnast teise, siis see võimalus selle eelnõuga oli ette nähtud. Ent seal ei olnud juures Eesti Kohtunike Ühingu poolt nõutud seda ja väga tungivalt palutud soovi, et kohtu esimees peaks ära kuulama enne kohtu üldkogu arvamuse. Ehk need sõnad on nüüd siia juurde lisatud, et veel kord, kohtuniku üleviimise ühest osakonnast teise otsustab kohtu esimees kohtunike avalduse alusel, see oli senine eelnõu tekst, ja nüüd me lisame selle muudatusettepanekuga järgnevad sõnad: "kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse". Kohtu üldkogu pidas seda väga oluliseks, et kohtunik siiski ei saaks seda nii-öelda ainuisikuliselt teha, vaid ta peaks ikkagi ära kuulama ka üldkogu arvamuse.
Teine muudatusettepanek puudutab osakonnajuhataja valimist. "Maakohtu esimees nimetab osakonna koosseisu kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks osakonnajuhataja." See on hetkel kehtiva eelnõu tekst. Ent nüüd põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku sinna lisada järgnevad sõnad: "kuulanud ära selle osakonna kohtunike arvamuse". Ehk kui maakohtu esimees hakkab nimetama ametisse näiteks tsiviilosakonna juhatajat, siis sellisel juhul senise eelnõu kohaselt sai ta seda ainuisikuliselt teha, ent nüüd on siia lisandunud sõnad "kuulanud ära selle osakonna kohtunike arvamuse" ehk üksnes selle osakonna kohtunike arvamuse. Ka see oli Eesti Kohtunike Ühingu poolt selline üsna jõuline ja tungiv soov.
Nüüd kolmas muudatusettepanek on seotud ringkonnakohtu kolleegiumiga. Ka siin on nüüd samamoodi, et kui seaduse teksti kohaselt kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab kohtu esimees, siis ka nüüd on siia lisatud kohtunike ühing palvel: "kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse". Ehk taas kord Eesti Kohtunike Ühingu poolt esitatud palve, et ka arvulise jaotuse puhul ei ole see üksnes kohtu esimehe ainuisikuline pädevus, vaid vähemalt ta peab ära kuulama üldkogu arvamuse. Ja täpselt sama on ka kohtunike üleviimisel ühest kolleegiumist teise. Jutt on ringkonnakohtust, sellepärast on tegemist kolleegiumiga. Otsustab kohtu esimees kohtunike avalduse alusel ja taas kord lisame selle tänase muudatusettepanekuga nr 3: "kuulanud ära kolleegiumide esimeeste arvamuse". Antud juhul kolleegiumide esimeeste arvamuse, et on neid siis kolm kolleegiumi tavapäraselt ringkonnakohtus, kui viiakse ühest kolleegiumist teise, et see on ringkonnakohtu esimehe pädevus, aga ta peab ära kuulama kolleegiumi esimeeste arvamuse, ehk taas kord demokraatiat rohkem.
Muudatusettepanek nr 4 on tegelikult puhtalt keeleline. Et siin on eelnõu kohaselt praegu sarnane tekst, et esimehe, kolleegiumi esimehe vabastamise puhul võib esimehe ennetähtaegselt vabastada kogu kolleegiumi otsuse alusel. Selle muudatusettepaneku eesmärk on võtta ära see sõna "kogu", jääb nagu natuke arusaamatuks, et kas kõik peavad olema sellega poolt, et üksnes sellisel juhul saab teda vabastada, või mitte. Tegelikult ikkagi see otsus tehakse häälteenamusega, nii et see sõna "kogu" on eksitav, tegemist on puhtalt keelelise täpsustusega, et see oleks üheselt ja selgelt arusaadav, et ei pea kõik kolleegiumi liikmed sellega päri olema, üksnes sellisel juhul, et antud juhul on ikkagi see sõna "kogu" võtame maha, üheselt arusaadav, häälteenamusega on võimalik kolleegiumi esimees vabastada.
Nüüd muudatusettepanek nr 5 puudutab ringkonnakohtu esimehe pädevust ja tema tegevust. Siin on jäänud välja sellest, et ta teeb ka koostööd näiteks halduskohtuga, seda seaduse tekstis täna nagu sees ei ole, de facto ta seda teeb ja seetõttu oleks igati loogiline ja mõistuspärane see ka seaduse tekstis sõnastada. Aga me ei tee seda nii kitsalt, et pelgalt halduskohus, me lisame sõna "kohtutega" ehk ringkonnakohtu esimees korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtutega. Ja nüüd on hõlmatud nii halduskohus kui ka teised kohtud.
Nüüd muudatusettepanek nr 1, vabandust, nr 6 on põhimõtteliselt sisuline ja vägagi. Nimelt, selle eelnõuga, mille Vabariigi Valitsus esitas, taheti kehtestada tegelikult tagasiside andmise vorm ehk siis ringkonnakohtu kolleegium annaks tagasisidet üks kord aastas maa‑ või halduskohtuniku kohtunikutöö üldisele kvaliteedile. Ühte otsa pidi tundub üsna loogiline ja arusaadav, et selline tagasiside oleks ja siis ringkonnakohtu kolleegium seda teeb. Aga siin on tegelikult kaks probleemi. Sellele vastu oli taas kord Eesti Kohtunike Ühing ja ennekõike põhjusel, et nad nägid selles kui nii-öelda võimalikku sekkumist tegelikult kohtuniku sõltumatusse ja kohtumõistmisse. Et see on nüüd maakohtute poolt vaadates, aga teiselt poolt tegelikult ka ringkonnakohtud möönsid, et neil pole ka ressurssi tegelikult. Täna sellist kohustust ei ole, tänase seaduse teksti järgi mingit tagasiside andmise vormi ei ole, aga veel kord, valitsus tegi ettepaneku, aga kuna sellele tuliselt sõdis vastu Eesti Kohtunike Ühing, siis seetõttu leiti see kompromiss, et me jätame selle eelnõust välja ehk seda tagasisidet kui sellist ei tule.
Nüüd muudatusettepanek nr 7. Siin oli algselt, siin on nüüd vastupidi, et kui eelnõu kohaselt oli ettepanek ja sõnastus järgmine, et kohtu esimees enne kohtuniku töökoormuse vähendamise otsustamist kuulab ära üldkogu arvamuse, kui eelnõu kohaselt see üldkogu arvamus pidi jääma nagu tekstist välja, siis nüüd on siin taas kord sellesama üldise normiga, et üldkogu tahab ikkagi kaasa rääkida ehk nii-öelda me oleme selle toonud uuesti nagu tagasi, ehk me ei jäta seda välja, ehk antud juhul jääb kehtima seesama seaduse tekst, et kui tegemist on kohtuniku töökoormuse, enne kohtuniku töökoormuse vähendamise otsustamist tuleb jätkuvalt ära kuulata ka üldkogu arvamus. See on selle muudatusettepaneku sisu ja seaduse tekst jääb sellisena.
Muudatusettepanek nr 8 on suht ka tehniline. Kohtutel on ka oma kodukord ja siin kodukorras on ära määratud, kelle töökorraldust see reguleerib, ja siit on väljas kolleegiumi esimees kui selline. Nagu ma ütlesin, ringkonnakohtus on kolleegiumi esimehed ja kolleegiumi esimees mingil põhjusel on siit tekstist nagu välja jäänud, võib-olla ka seetõttu, et me võib-olla pärast jõuame ka nende ringkonnakohtute kolleegiumideni, siis de facto tegelikult täna seaduse tasandil need kolleegiumid on täiesti reguleerimata, seda tegelikult ei ole. See on kodukorra alusel need kolleegiumid on töötanud ja on töötanud juba paarkümmend aastat vist. Ja võib-olla see on põhjus, miks siin ei ole seda kolleegiumi esimeest välja toodud. Nii et toome selle siia muudatusettepaneku juurde.
Ja muudatusettepanek nr 9 on sada protsenti keeleline ja siin on tegemist kordusega: "Kui kohtunik viiakse üle teise sama astme maa‑ või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtu kohtunikuks." See koht on läinud nagu topelt. Võtame selle sõna "kohtu" maha ehk jääb alles tekst muudatusettepaneku kohaselt, et kui kohtunik viiakse üle teise sama astme maa‑ või halduskohtu või ringkonnakohtu kohtunikuks, ja sealt siis nii-öelda edasi. Lihtsalt siin on topelt saanud sisse.
Muudatusettepanek nr 10 on taas kord Eesti Kohtunike Ühingu jõulisel initsiatiivil ja soovil. See puudutab kohtuniku üleviimist teise kohtumajja. Ja see eelnõu kohane tekst on, et esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja. Ja selle muudatusettepanekuga lisame: "kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse." Et taas kord kohtunike ühing soovivad vähemalt arvamuse vormis selles teemas kaasa rääkida.
Nüüd muudatusettepanek nr 11. See puudutab nüüd tagasipöördumist kohtunikuametisse. Säärane see tekst on, et kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi maakohtu tsiviil‑ või süüteoosakonda. On jäänud välja "halduskohtusse". Lisame selle muudatusettepanekuga sõna "halduskohtusse" "... või ringkonnakohtu või Riigikohtu ..." – ka sõna "Riigikohtu" on jäänud välja, lisame ka selle sõna siia "... kolleegiumi, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette." Eelnõu algne tekst oli üks kuu ette, aga kuna kohtumajade juhid tänasel päeval veel on ikkagi seda meelt, et see nõuab teatud ettevalmistusi, kohtujuristi palkamist ja nii edasi, siis üks kuu etteteatamist on ebapiisav. Ja seetõttu oli ettepanek, et ta peaks andma sellest teada vähemalt kaks kuud ette, kui ta soovib tagasi pöörduda.
Nüüd muudatusettepanek nr 12 on taas kord seotud selle kohtuniku tagasipöördumisega kas halduskohtusse või maakohtusse. Siin on jäänud välja sellest tekstist sõna "halduskohus", et halduskohut see ei puuduta, ja selle sätte enda sisu on see, et kui ta pöördub tagasi näiteks sinna mingisse halduskohtusse, siis see võib olla halduskohtus ajutiselt ka kohtunike arv suurem kuni kohtunikukoha vabanemiseni, et see ei ole lukus, see ei saa olla põhjus, miks ta ei saaks tagasi pöörduda kohtusse, et on määratud see kohtunike arv ja see on täis.
Nüüd 13 puudutab kohtunikueksamit. Ka siin on selline mõneti ebatäpne sõnastus olnud. Hetke sõnastus on see, et kui isik ei ole pärast kohtunikueksami sooritamist viie aasta jooksul kohtunikuks kandideerinud, peab ta kohtunikuks kandideerimiseks sooritama eksami uuesti. See on praegune tekst. Mina konstrueerisin lause, et kui ta näiteks neljandal aastal kandideeris korra kohtunikuks, aga tegelikult ei läbinud seda eksamit, on ju, siis saab öelda, et ta on juba viie aasta jooksul korra kandideerinud, siis kestab see just nagu igavesti tal see. Selle mõte tegelikult on see, mis uus sõnastus ütleb nüüd selgelt ja arusaadavalt, et kohtunikueksami tulemus kehtib viis aastat sooritamisest alates. Ehk kui ta hakkab kohtunikuks kandideerima ja temal on möödas sellest eksami tegemisest rohkem kui viis aastat, siis sellisel juhul peab tegema uuesti kohtunikueksami. Nüüd on üheselt ja selgelt aru saada. Pigem keeleline täpsustus.
Muudatusettepanek nr 14 on seotud lisatasu maksmisega esimese ja teise astme kohtu esimehele. Siin eelnõus oli mõnevõrra ebatäpsus. Ma loen selle lause ette, kuidas ta algselt oli, et kui palju lisatasu makstakse, oli 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 30. See oli eelnõu tekst. Nüüd selle muudatusega teeme ettepaneku 29, sest kui me võtame seda punkti 2, siis 35% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on 30–44, ehk 30 oli kaks korda, siis on arusaamatu, kas, kui on 30, kas siis on 25% või 35%. See on pigem keeleline täpsustus, ehk uus sõnastus on sarnane, et 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 29. See on nüüd muudatusettepanek põhiseaduskomisjoni poolt ja teised lõiked jäid sarnaselt, nagu nad varem kirjas olid.
15 puudutab kohtunikuabisid. Ei ole ära sätestatud täna seaduse tasandil, kes kohtunikuabide arvu määrab. Ja nüüd selle eelnõu kohaselt teeme ettepaneku, et kohtunikuabide arvu määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Harisin ennast ja harin ka teisi. Ma uurisin, kui palju neid kohtunikuabisid on. Eestis on täna kuskil 55 kohtunikuabi, neist 51 Tartus ja 4 Pärnus. Kohtunikuabid on ennekõike seotud registritega ja see on põhjus, miks Tartu Maakohtus on domineeriv arv neist kohtunikuabidest.
16 puudutab jõustumist, kuna see menetlus on võtnud mõnevõrra aega. Algselt oli eeldus ja lootus, et see jõustub 1. jaanuarist, siis nüüd see muudatusettepanek nr 16, lükkame jõustumise aega edasi 1. maini.
Muudatusettepanek 17 puudutab notariaadiseadust, mitte mingit uut sisu ei looda, aga täna mõnevõrra arusaamatult notariaadiseadus iseenesest ei käsitlenud näiteks väga olulist lõiku, et notarikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimine, väga oluline pikk sisu. Täna seda sätet notariaadiseaduses üldse sees ei olnud. Oli viide kohtute seadusele, kus see säte oli tehtud, me seda sätet ei muuda, aga nii-öelda tõstame selle sätte ka nüüd siis notariaadiseadusesse.
Muudatusettepanek 18 on seotud kohtunikupensioniga. See on üks selline erikaasus, et Riigikohus on jõudnud seisukohale või avaldanud arvamust, et see ei ole võrdne kohtlemine, kui tekib pensionide erinevus, kas ta läheb pensionile vahemikus 1. jaanuar kuni 31. märts või läheb peale seda, et tulenevalt indekseerimisest aprillis siis on. Ja me oleme möönnud seda, et seda peaks sarnaselt parandama, et see jõustub ja ikkagi indekseeritakse.
Ja nüüd kõige lõpuks, 21 sekundit aega: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. jaanuar 23, otsus oli konsensuslik, ja teiseks teha ettepanek teine lugemine lõpetada, otsus oli samuti konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!