Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 2. töönädala esmaspäevast istungit. Kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Siis ma palun siia Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus‑ ja teadusminister.

15:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja juhatus menetleb seda vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele.

Kohaloleku kontroll, palun!

15:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohale registreeris ennast 76 Riigikogu liiget, puudub 25.

Ja läheme tänase päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on kõigile Riigikogu liikmetele välja jagatud ja me saame minna selle hääletuse juurde. Austatud Riigikogu ... Jah, Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

15:02 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Mul on selline küsimus, et meil täna kultuurikomisjonis selgus, et kolmapäevane viies päevakorrapunkt, see soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 710, on täiesti toores. Meil oli väga hoogne arutelu teemal, et võib-olla sellega ei peaks edasi minema, et võib-olla peaks selle päevakorrast välja võtma. Kuna sotsiaalkomisjon on juhtivkomisjon, kes seda eelnõu menetleb, siis kahjuks kultuurikomisjon ei saa seda ettepanekut teha. Aga kas, ma lihtsalt küsin, et kas Riigikogu liikmel kui seadus... me oleme kõik siin seadusandjad – kas Riigikogu liikmel on õigus taotleda selle punkti päevakorrast väljavõtmist? Aitäh!

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Väljavõtmist ... Mis meil seal on? Kas te soovite päevakorda muuta ja võtta välja? Kui kõik fraktsioonid sellega nõus on, siis on see võimalik, jah. Kui mõni fraktsioonidest nõus ei ole, sel juhul me seda rakendada ei saa. Jah, Helle-Moonika Helme, palun!

15:03 Helle-Moonika Helme

Ma tahaksin, jah, seda päevakorrast välja võtta. Jah, see oli minu soov.

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Selge. Te tegite ettepaneku muuta päevakorda ja võtta kolmapäevasest istungist välja viies päevakorrapunkt, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sain aru. Mart Võrklaev, palun!

15:04 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon päevakorrast väljavõtmisega ei nõustu.

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Selge. Helle-Moonika Helme, palun!

15:04 Helle-Moonika Helme

Jaa! Sellisel juhul ma arvan, et meie EKRE fraktsioon seda päevakorda ei saa mitte toetada, sellepärast et sellist tava, et me nii halba seadusloomet siin parlamendis teeme, ei ole võimalik toetada. Aitäh!

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See on teie õigus selline otsus langetada ja niimoodi käituda, aga ma juhin tähelepanu, et tegemist on teise lugemisega ja teist lugemist saab katkestada, eelnõu saab menetleda ja täiendada. Aga see on loomulikult parlamendi suure saali otsus. Nii, rohkem küsimusi ei ole.

Head kolleegid, panen hääletusele Riigikogu täiskogu ... Jah, vabandust, kutsung. Enne hääletamist ikka kutsung, vabandan.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 2. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Päevakorra poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:07 Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE) teine lugemine

15:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 709 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Andres Metsoja!

15:07 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on väga hea võimalus tutvustada teile keskkonnakomisjoni istungi protokolli 10. jaanuarist käesolevast aastast. Ja see keskendub väga olulisele teemale, nimelt joogiveele ja selle kvaliteedile.

Ja nõnda siis on, et esimene lugemine lõpetati 16. novembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. novembril siis laekus ka muudatusettepanekuid Eesti Vee-ettevõtete Liidult ja Sotsiaalministeeriumilt.

Ja lühidalt siis ka nendest muudatusettepanekutest, mida me komisjonis menetlesime. Nimelt on need siis komisjonipoolsed. Ja esimene neist puudutas sellist teemat, kui joogivee kontekstis tekib ohtlik olukord või ilmnevad probleemid joogivee varustussüsteemis. Selline lähenemine on toodud sisse, sest keskne problemaatika ongi riskide hindamisel selle eelnõu mõttes. Teine siis kitsamalt käsitles joogivee käitleja temaatikat. See on seotud siis eelkõige riskihindamise kontekstis. Kolmas punkt annab võimaluse valdkonna eest vastutaval ministril määrusega kitsendada antud seadust. Neljas annab võimaluse Terviseametil teha ka erandeid joogivee käitlejale, juhul kui see vesi ei vasta, joogivesi ei vasta nõuetele. Viies annab sellise kohustuse ja õiguse vähemalt iga viie aasta järel. Terviseametiga tuleb kooskõlastada kontrolli kava ja see ajakohastada. Ja direktiiv annab tegelikult laienduse, et võib seda teha vähemalt iga kuue aasta järel algse viie aasta asemel. Ja kuuendaks, seotud plasti vähendamise temaatikaga, kus vee-ettevõtja saab halduslepingu sõlmida kohaliku omavalitsusega, need on siis avalikud joogiveekraanid, ja siis kulud saavad ka omavahel jagada. Seitsmes on normitehniline ja kaheksas siis puudutab eelnõu jõustumise tähtaega.

Kõik need ettepanekud hääletati läbi, oldi konsensuses. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. jaanuaril. Et kõik komisjoni liikmed kohalolijatest olid poolt. Aitäh!

15:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt komisjoni esimees! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Rene Kokk, palun!

15:11 Rene Kokk

Aitäh, auväärt eesistuja! Auväärt ettekandja! Ma vaatan seda eelnõu tutvustust. Siin on öeldud, et kui see direktiiv nüüd vastu võtta, siis parandatakse seeläbi elanike juurdepääsu joogiveele. Kas võiks öelda, kuidas see praktiliselt toimub? Ja siis on siin ka kirjas, et optimeeritakse joogivee käitlemise kulusid. Kuidas ja kellele see optimeerimine kasu toob? Aitäh!

15:12 Andres Metsoja

Aitäh! Jah, noh, siin on mitu tahku selles asjas. See, mis puudutab optimeerimist, siis see eelnõu annab selge suunise, et meie kraanivesi, mis tuleb veevõrgust ja puurkaevudest, on hea kvaliteediga, seda võib julgelt juua ja ei pea ostma pudelivett. Palju on selliseid avalikke veevõtukohti avalikku ruumi tehtud ja siis reguleeritakse sellega nende edasist haldust.

Nüüd, teine pool küsimusest puudutas teil... Ei, optimeerimise punkti ma juba vastasin. Aga see riskide pool, et kuidas siis neid riske maandatakse. Need ongi üldiste seirekavadega. Hakatakse ka valgala hindama, reostusvõimalikkust, ja see peaks tegema ja andma oma panuse selleks, et meie joogivesi tulevikus säiliks puhtana. Kõik see loomulikult, ilmselt alatoonina te vihjate, et meil on probleeme justkui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondade väljaehitamisega, see nüüd kõik puudutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust. See tuleb veel täiendavalt menetlusse. Aitäh!

15:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun! 

15:13 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan eelkõneleja või küsija Rene Koka küsimust. Ta küsis, mida tähendab see eelnõu seletuses öeldud "optimeerida joogivee käitlemise kulusid". See seadus väidetavalt aitab seda. Te rääkisite küll optimeerimisest, aga te rääkisite hoopistükkis vee kvaliteedist, mitte selle joogivee hinna, käitlemise kulude optimeerimisest. Paluks selgitada ikkagi see koht lahti kenasti. Aitäh!

15:14 Andres Metsoja

Aitäh! No mis puudutab konkreetselt käitlemist, siis komisjon käsitles oma istungil peaasjalikult ikkagi neid käitlemisega kaasnevaid probleeme. See, mis puudutab optimeerimist, siis ma arvan küll, et see optimeerimine suuresti on seotud just nimelt sellesama valgala temaatikaga, et vaadatakse suuremat territooriumit. Ja kui te nüüd mõtlete, kuidas hakkab puhas joogivesi jõudma tarbijani, siis tegelikult nii ta algabki, et kõigepealt tuleb tagada riskianalüüs, et selles piirkonnas ei oleks selliseid ohtlikke objekte. Kui nad on, siis need riskid on hinnatud, et see valgala ei saaks reostatud. Sest kui põhjavesi saab reostatud mingis piirkonnas, siis tegelikult need kulud, mis kaasnevad sellega, et seda joogivett selles piirkonnas pakkuda, on väga-väga kõrged. Ja tegelikult sellest riski hindamisest see optimeerimine algabki. Aitäh! 

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kas kolleegidel on soovi läbirääkimisteks? Tundub, et läbirääkimiste soovi ei ole.

Eelnõu kohta on esitatud kaheksa muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek, esitaja keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatus, keskkonnakomisjoni poolt, arvestada täielikult. Kolmas muudatus, samuti keskkonnakomisjoni poolt, arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, keskkonnakomisjoni poolt, arvestada täielikult. Viies, samuti keskkonnakomisjoni poolt, arvestada täielikult. Kuues muudatus, keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Seitsmes, keskkonnakomisjoni poolt, arvestada täielikult. Ja kaheksas muudatusettepanek, esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 709 teine lugemine lõpetada. Kuna teisi ettepanekuid ei ole, siis on teine lugemine lõpetatud ja esimene päevakorrapunkt läbitud.


2. 15:16 Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (744 SE) teine lugemine

15:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 744 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Yoko Alenderi!

15:17 Yoko Alender

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Menetlus juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse koha pealt. Eelnõu algatati, infoks, Vabariigi Valitsuse poolt 14. novembril 2022 ja esimene lugemine lõpetati 6. detsembril. Muudatusettepanekuid tähtajaks, 20. detsembriks ei laekunud. Meie komisjonis arutasime eelnõu 10. jaanuaril sel aastal, tehti keelelisi ja tehnilisi muudatusi, mis ei muuda eelnõu sisu. Komisjon otsustas, kuna ühtegi küsimust ei olnud ega ka muudatusettepanekuid, 10. jaanuaril esitada eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 16. jaanuaril ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada.

15:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 744 teine lugemine lõpetada. Sellega on teine lugemine lõpetatud.


3. 15:18 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (739 SE) esimene lugemine

15:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja me läheme päevakorras edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (739 SE) esimene lugemine. Ja ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Jaak Aabi.

15:18 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on au teile tutvustada Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 7. novembril 2022. aastal algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 1. jaanuaril 2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioni suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise. Erakorraline 50 euro suurune pensionitõus on vastavalt eelnõule planeeritud 2024., 2025., 2026. ja 2027. aasta 1. jaanuaril ehk kokku neljal järjestikusel aastal.

Muudatuse eesmärk on tõsta eakate inimeste toimetulekut ja majanduslikku heaolu. Eriti oluline on see, arvestades just tänavuse aasta või ka, ütleme siis, eelmise aasta väga suuri hinnatõuse ja inflatsioonimäära, mille mõjul nii Eesti kõigi inimeste sissetulek, aga ka pensionide ostujõud on tegelikult reaalreaalse ostujõuna langenud circa 20%.

Eelnõuga kehtestatakse erakorraline 50 euro suurune pensionitõus neljaks aastaks, nii nagu ma ütlesin. Kõrge inflatsioon ja tarbekaupade, ravimite ning energiahindade hüppeline tõus on pannud Eestis elavad eakad olukorda, kus ei ole praeguse pensioni eest võimalik enam teha isegi esmavajalikke kulusid, rääkimata inimväärsest elust.

Senised pensionitõusud, mida ka viimastel aastatel on teatud osas tehtud erakorralisena, küll on leevendanud selle inflatsiooni mõju, mis tuli väga kiiresti just eelmisel aastal, kuid pensionäride elujärge praeguseks hetkeks need enam kuidagi ei aita. Vanaduspensionisaajate sissetulekute võrdlus võrreldes teiste elanikega – see vahe on päris suur ning pensionäride suhtelise vaesuse määr on oluliselt kõrgem kui kogu elanikkonnal. Kui kogu elanikkonnast elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8%, siis üle 65-aastastest juba 52,4% vaesusriskis. 

Üksi elavate eakate inimeste suhtelise vaesuse määr on oluliselt veel kõrgem ning uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas see koguni 82,8%-ni. Aastaga on see tõusnud ligi 4,7% ja arvestades eelmise aasta kiiret inflatsiooni, me ju selle eelmise aasta suhtelise vaesuse määra ei tea. Aga kindlasti see määr on veelgi kasvanud.

Peamiselt mõjutab selle määra keskmise vanaduspensioni suurus, mis jääb selgelt alla suhtelise vaesuse piiri ka hetkel. Ja just viimase kahe aasta vaates ei ole pensionitõus vastavuses hindade tõusu tempoga, ja põhiliselt just eelmine aasta.

Pensionide kasvu tuleb kiirendada ja seda on võimalik teha olemasolevas pensionisüsteemis, nii nagu seda on tehtud varasematel aastatel, erakorraliste pensionitõusudega.

Varasemad erakorralised pensionitõusud on toimunud valdavas osas siis, kui on olnud Keskerakond valitsuses ja seda selge prioriteedina taotlenud ja saanud ka kokkuleppele koalitsioonides ja partneritega. Ja neid erakorralisi pensionitõuse on siis Eesti taasiseseisvunud vabariigi ajaloos olnud päris mitmeid. Näiteks aastatel 2005–2007 tõusis keskmine vanaduspension tänu erakorralistele tõusudele üle 50% kahe aastaga. Ilma erakorraliste tõusudeta, vaid iga-aastase indekseerimisega oleksid pensionid praeguseks ligi kolmandiku võrra väiksemad.

Kui võrrelda meie vanaduspensioni suurust teiste Euroopa Liidu riikidega, siis see kahjuks on üks väiksemaid. Pensionikulude osakaalult SKT-s oleme selgelt viimased Euroopa Liidus. 2022. aastal moodustas keskmine vanaduspension vaid 36% keskmisest brutokuupalgast. Enamikus Euroopa Liidu riikides on see määr lähenemas 60%-le vähemalt. On ka neid riike, kus see on suurem.

Ja ma arvan, et see esmane eesmärk võiks olla see, et see võrdlus keskmise vanaduspensioni ja keskmise palga vahel, seda määra tuleks kindlalt tõsta. Ja kuna vanaduspension on enamuses riiklik pension – siia küll lisandub teatud muid sambaid, aga põhiosa moodustab riikliku pensioni esimene sammas –, siis ainukene, kes seda tõsta saab on see, kus me täna asume, ehk siis Riigikogu vastavate muudatustega ja valitsus vastavate ettepanekutega.

Selleks, et eakad inimesed suudaksid tänase muutunud olukorraga ning hinnaralliga toime tulla, peaks meie hinnangul olema keskmine vanaduspension aastaks 2027 kindlalt üle 1000 euro. Pensionitõus on planeeritud järk-järgult neljale aastale, et riigi kulutusi pensionitõusule aastate jooksul sujuvamalt jaotada. Ja senistele rahandusprognoosidele toetudes tõuseks keskmine vanaduspension aastaks 2027 – ma lähtun nendest rahandusprognoosidest, mis meil olemas on, tegelikult lõpevad  need 2026. aastaga Rahandusministeeriumis –, aga kui arvestada niisugust keskmist kasvu ka aastal 2027 just indekseerimises, siis me saaksime 2027. aastal keskmiseks vanaduspensioniks 1080 eurot.

Hea, et mitu praegust parlamendierakonda on ka valimistele vastu minnes või minemas lubanud samas suunas oma otsuseid teha. Oleme siin lugenud nii 1000-st kui veidi suuremastki pakkumisest, aga miks siis oodata? Kui on olemas eelnõu, on olemas seadus, siis võiks ju seda ka praegu juba siin viimaste nädalate jooksul selles Riigikogus toetada, see vastu võtta ja tagada meie vanaduspensionäridele, eakatele inimestele igal juhul väärikam elu, parem sissetulek. Nii et Keskerakonna fraktsiooni nimel ma palun antud eelnõu toetada. Aitäh!

15:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimusi. Marko Šorin, palun!

15:26 Marko Šorin

Tänan, eesistuja! Hea esineja! Tänane päevakorra kinnitamine algas ka diskussiooniga ühe kolmapäevase päevakorrapunkti üle, mis on seotud väljateenitud aastate pensioniga. Konkreetselt rääkides: baleriinid, sooloartistid, lauljad, puhkpillimängijad. Paistab, et pensionide teema on selles saalis see nädal kuum teema. Aga oskate aidata nii mind kui kolleege, kes ei ole ühtegi Riigikogu vahetust üle elanud? Kas võib olla, et see eelnõu langeb menetlusest välja lihtsalt mingisuguste juriidiliste nõksude, protseduuride, protsesside tõttu? Ei pea ei opositsioon ega koalitsioon väljendama, kas nad toetavad seda või ei toeta.

15:27 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Kõigepealt sõltub see muidugi sotsiaalkomisjonist. Üks meie eelnõu, millega me soovisime tegelikult ju erakorraliselt tõsta pensione, arvestades just seda inflatsiooni, mis eelmisel aastal väga tormiliselt kappama hakkas, juba selle aasta 1. jaanuarist 50 euro võrra, mitte 20 euro võrra, nagu me siin poolteist aastat tagasi kokku leppisime. Siis me tõesti sellist meeletut hinnarallit ette ei näinud.

Eks see on paljuski komisjoni teha. Kui esimene  lugemine on läbitud täna ja kui keegi seda siin välja ei hakka hääletama, siis komisjon peab otsustama järgmise menetlemise või järgmised menetlusetapid. Ja siis me teame, kas ta jõuab siia. Sellise ettepaneku kindlasti meie esindus komisjonis teeb.

15:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marika Tuus-Laul, palun!

15:28 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea esineja! No selge see, et enne valimisi on paljud erakonnad alati teinud nihukesi ulmelisi pensionide tõstmise pakkumisi. No me mäletame siin erinevatel erakondadel topeltpension ja ... Tegelikult olukord on läinud nii, et isegi indekseerimise võrra pole tõusnud, me neid aastaid mäletame, meie ei olnud siis juhitüüri juures. Aga Keskerakond on pakkunud siiski nihukesi suhteliselt reaalseid häid pensionipakkumisi ja me oleme ka neid alati ära teinud, läbi aastate. Ma küsingi praegu, mis sa arvad, miks me siis ka sel aastal ei saanud teha ikkagi rohkem seda erakorralist pensionitõusu. Kui me vaatame praegu, et olukord, et jõuda euroopalike pensionideni, siis on ju ainult erakorralised pensionitõusud aitavad. Nii et mis on see sinu vaade sellest? Aitäh!

15:29 Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Eks natuke tuleb ajalukku vaadata, nii nagu ma siin meelde tuletasin, et siin kaks aastat tagasi, kui oli käimas riigi eelarvestrateegia koostamise protsess, olid ajad veidi teised. Kindlasti ei olnud hinnatõusud nii kõrged ja võib-olla tol hetkel ei olnud ka päris selge, kuidas see koroonakriisist majanduse väljumine toimub. Aga ütleme siis, sellel aastal oli ju selgelt näha, et tänu ka koroonapandeemia ajal tehtud otsustele, just valitsuse ettepanekutele ja otsustele, kus me siis toetasime nii inimesi kui ettevõtteid palgatoetuste, ettevõtete teiste toetuste näol, tegelesime tervishoiukriisiga päris edukalt, me tulime välja tegelikult 2021. aastal, kui nii võib öelda, tolleaegsest koroonakriisietapist väga tugevalt, meie majandus kasvas 7,4%. Ja see lõigi eelduse tegelikult, et eelmisel aastal oleks võinud ju eelarve koostamisel kindlasti arvestada ka veidi suuremate summadega. Ja arvestades hinnatõusu, tõesti, pensionär ei saa oma sissetuleku heaks eriti palju midagi ära teha. On muidugi väga palju töötavaid pensionäre, sest kui sa pensionist ära ei ela ja tervis vähegi kannatab, siis sa teenidki juurde, aga kõik ei ole seda võimelised tegema. Nii et pensionäride sissetulek suures osas sõltub siiski riigist ja nendest poliitilistest otsustest, mis me siin teeme. Kindlasti oleks võinud reageerida kiiremini sellele majanduskasvule ja hinnatõusule. Ma ei hakka siin pikka loengut pidama, kuidas oleks võinud hinnatõusu ennetada, sest tegelikult ka need varasemate valitsuste õiged otsused andsid lisaraha, majanduskasv andis ju tegelikult lisaraha nii eelmiseks aastaks maksude näol kui selleks aastaks maksude näol. Sinna lisandus muidugi pidurdamatu hinnatõusu ja inflatsiooni tulu, aga üks osa kindlasti oli ka see majanduskasvu osa. Ja selliste andmete põhjal ja selliste, tegelikult, rahalaekumiste põhjal kindlasti oleks võinud pensionile suuremat tähelepanu pöörata. Sest ma tuletan meelde, et see 20-eurone erakorralise pensioni otsus tuli pea kaks aastat tagasi, kui me elasime hoopis teistes tingimustes, hinnad ei kasvanud nii palju ja siis tundus, et selline lisakasv aitab ikkagi sellele, kuidas siis olla, võrdsustada ja keskmise sissetuleku poole pensionäre või seda võrdlust aidata. Aga kahjuks see praegune situatsioon jääb ikkagi hinnatõusule alla. Jah, küll indekseerimine tuleb ka päris suur, see on tänu maksulaekumistele. Aga kui võtta nüüd kahe aasta pensionikasv ja kahe aasta niisugune prognoositav hinnatõus, siis see jääb hinnatõusule all kahjuks jälle. Aitäh!

15:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

15:32 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! See tegelikult on ju fakt, et kaks kolmandikku pensionäridest elavad allpool vesuspiiri, suhtelises vaesuses. Ma arvan, et üks põhipõhjus on selles, et inflatsioon, mis on meil ikkagi aasta keskmisena kusagil 20%, tegelikult viibki pensionäri ostujõu alla. Iseenesest me peaksime rahul olema erakonnana. Eelmiste valimiste eel me lubasime, et keskmine pension on nelja aasta pärast 700 eurot, ja nüüd peaks see olema 703 või 704 eurot. Nii et me ei ole omalt poolt küll pensionäre petnud. Aga samal ajal me ei ole ka õnnelikud. Kui me paneme sinna kõrvale tegeliku ostujõu, mis näitab seda reaalset elu, siis inimesed järjest vaesuvad. Kas pensionide indekseerimisel ei peaks ikkagi rohkem pühenduma nii‑öelda sellele osale – elukallidusele ja inflatsioonile? Me iseenesest võime öelda, et tõstsime kõvasti pensioni, aga kui inflatsioon selle ära sööb, siis ma küsin, et mis kasu sellest on.

15:33 Jaak Aab

Kindlasti ma ei oska nüüd öelda – aitäh, muidugi, väga huvitav küsimus! –, sest ma tuletan meelde, et kunagi pensioniindeks koosnes 50% sotsiaalmaksu laekumise kasvust ja 50% hinnatõusust. Siis seda mingil hetkel muudeti. Ma arvan, et see pigem oli pensionäride kasuks, kuna hinnatõus nii suur ei olnud ja sotsiaalmaksu laekumine tegelikult isegi kasvas rohkem. See andis nagu indeksile suurust juurde, et pensionid kasvasid paremini. Aga see oleneb väga palju sellest majandustsüklist või rahandustsüklist, kus me oleme. Siis, kui hinnakasv on väga suur, see tegelikult ületab maksulaekumise tihtipeale ja siis see valem enam nii soodne ei ole.

Nii et siin peaks mõtlema, et võib-olla see valem peaks olema paindlikum. Kuidas seda niimoodi kujundada, ma ei oska öelda. Sellistel kriisihetkedel või kõrge inflatsiooniga perioodidel peaks see valem võib‑olla arvestama rohkem hinnatõusu ja vähem maksulaekumist. See on olnud siin väga sisuline ja tihe vaidlus ka siis, kui seda muudeti. Aga jah, ütleme nii, et praegune valem hinnatõusu leevendust nii kiiresti ei anna ja kahjuks pensionid tõusevad ka ise. Kui maksulaekumine ka teatud mõttes inflatsiooni mõjul kasvab, siis tegelikult praktiliselt saab pensionär selle kätte kuskil aasta hiljem, sest siis ta ilmub sinna indeksisse – nii see kõrge hinnatõus kui ka kõrge maksukasv. Aga vahepeal on ka vaja elada.

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Šorin, palun!

15:34 Marko Šorin

Tänan, aseesimees! Hea esineja! Jälle ma räägin sellest kolmapäevasest eelnõust, aga ma kohe tulen ka selle käesoleva eelnõu juurde. Kultuurikomisjonis tutvustati, et kavas on eripension ära kaotada ja selle summa osas võivad need inimesed saada koolitust. Ehk siis mõni naljahammas võiks öelda, et võib-olla saaksid pensionärid selle pensionitõusu kätte siis, kui nad läheksid ümberõppele. Aga see ei ole kindlasti minu mõte, see oli must huumor. Kas see pensioni baasmäära tõstmine 50 eurot neli aastat järjest puudutab ka kõiki töövõimetuspensionäre ja juhul, kui eripensionid ära ei kao – see, millest me kolmapäeval hakkame rääkima –, siis puudutaks see ka neid? Aitäh!

15:35 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! See läheb nii rahvapensioni määra kui pensioni baasosasse, nii et see puudutab kõiki pensioneid. Ja nüüd, kui vaadata, palju moodustab meil baasosa ja indekseerimine, siis tänu erakorralistele pensionidele see proportsioon ei ole baasosa suhtes hullemaks läinud, sest alati see indekseerimise osa on olnud suurem – või see osa, mis koefitsiendiga muutub. See baasosa tõstmine just erakorraliste pensionitõusudega on aidanud madalamaid pensione järgi kõrgematele pensionidele või ka keskmistele pensionidele.

Mis puudutab seda eri- ja soodustingimustel pensione – eks see on olnud väga pikk vaidlus. Mina käisin selle küsimusega vist kunagi, mäletan, see oli nii ammu, kui ma sotsiaalminister olin. Eks mõnes mõttes need eripensionid ja sooduspensionid on seal ajale jalgu jäänud. Seal on väga imelikke erialasid, mida enam üldse olemas ei ole – ta pärineb Nõukogude ajast –, aga on ka neid erialasid, mis on jätkuvalt aktuaalsed, just see kultuurivaldkond. Seda kokkulepet on üritatud leida. Nende kaotamisega alati on see, et kas seal on teatud kompensatsioonimehhanismid, on üleminekuajad, ja mulle tundub, et sotsiaalkaitseminister ja kultuuriminister ei ole vist leidnud siin kuidagi ühist keelt, kuidas need probleemid lahendada. Ma tean, et väga palju on tehtud teistes sektorites tööd koos ametiühingutega. Kunagi keegi pole õnnelik, kui keegi selliseid täiendavaid rahaskeeme muidugi kaotab, aga on saadud kokkuleppele, kuidas toimub mingi sujuv üleminek. Ma saan aru, et alati on kaks poolt. Kahjuks vist kultuurisektoris... Ma detaile ei tea. Ehk kultuurikomisjoni liige, nagu sina oled, tead seda vaidlust võib-olla rohkem. Seda kokkulepet ei ole. Siin peaks tõsiselt mõtlema, kas see seadus tuleks vastu võtta veel selle koosseisuga või tuleks seda ühisosa ja kokkulepet veel otsida. Aitäh!

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marika Tuus-Laul, palun!

15:37 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Öeldakse, et eakate eest hoolitsemine ja nende kogemuse väärtustamine näitab ühtlasi ka riigi, kogu riigi kultuuritaset. Ja eks siia hulka käib ka pensioni suurus, mis on meil, nagu me teame, ikka üks Euroopa kõige-kõige väiksemaid. Üldsegi mitte ammu olime kõige viimased. Ja ka see erakorraline pensionitõus, mis me alles hiljuti tegime, et oleks suurem, ei läinud läbi kahjuks siin saalis. Aga ma küsin seda, et me räägime hetkel ostujõust, me räägime siin hinnatõusudest, mis loomulikult on tohutu, tohutu suured olnud. Aga mis on sinu hinnangutel selle päris vanaduspensioni ja tegeliku pensioni, reaalpensioni vahe, kui me arvestame eakate erinevat ostukorvi – arstirohud ja nii edasi? Minu teada tuleb siit veel suurem vahe praegu välja.

15:38 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Ütleme nii, et kui üldse võrrelda erinevate sissetulekutega inimesi, sealhulgas ka pensionäre, siis alati, kellel on väiksem sissetulek, on suured sundkulud. Ja kui on need sundkulud, millest palju üle ei jää, kui suuremad tulud on, siis sa saad ju midagi ära jätta, jätad ühe välisreisi ära või puhkusereisi ära või meelelahutuse ära. Sul nagu elukvaliteediga eriti palju midagi ei juhtu. Väiksema sissetulekuga inimestel, just pensionäridel ka, on nii-öelda sundkulud – need on kommunaalkulud, ravimid, toiduained, esmatarbekaubad. Ja kui seal toimub selline suur hinnatõus, siis tegelikult ei ole enam seda kohta, kust sa saad kokku hoida. See on suur probleem ja ma arvan, et just see üksi elavate eakate suur vaesusriski protsent näitab seda, kuna nad on just seal piiri peal, kas sa jääd vaesusriski või jää vaesusriski. Kui see suhteline sinu sissetulek hinnatõusudesse jääb alla, siis väga kiiresti toimub ka sellesse vaesusriski jäävate inimeste hulga kasv. Ütleksin nii, et see vanaduspensioni suurus ongi selline väga suure riskiga. Nii nagu juhtub majanduses või ka hindades midagi, siis see lööb eelkõige just väiksema sissetulekuga inimesi, kelle hulka ka pensionärid kuuluvad.

15:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

15:40 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui tavapäraselt on selliselt, et pensionär on oma töö teinud ja teised teenivad talle pensioni jaoks raha ja tulu, et ta saaks pensioni kätte, siis antud olukorras on tekkinud selline olukord, kus pensionärid ise turgutavad riigieelarvet. Kui tavapärane peaks olema, et kusagil inflatsioon on 5% ja kui ta on 20%, siis tegelikult see 15% täiendavat hinnatõusu maksavad pensionärid oma pensionist kinni ehk riigieelarve saab täiendavat tulu ja mitte keegi ei keela ju seda täiendavat tulu pensionäridega jagada kas erakorralise pensioni kaudu või ükskõik mis moel. Aga praegusel juhul on tekkinud selline olukord, kus pensionärid läbi oma ja inflatsiooni ja läbi ostude toetavad riigieelarvet, aga see ei ole ju normaalne.

15:41 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Siin me lähme selle hinnatõusu põhjuste juurde, mis teatud osas muidugi ta oli objektiivne, nii nagu ma rääkisin, ka majanduskasv andis maksutulude laekumisse juurde, mitte ainult hinnatõus. Selge see. See on jälle see, et kui sul on väikesed sissetulekud, siis kaudsed maksud nagu käibemaks, aktsiisid moodustavad veel suurema osa sinu kuludes, kui võrdleme suurema sissetulekuga inimestega. Seda me oleme kogu aeg rääkinud. Kindlasti tarbimismaksud peaksid olema isegi madalamad, me oleme neid ettepanekuid ka siin teinud, mis mõjuks just nimelt väiksema sissetulekuga inimestele, nagu toiduainete käibemaksu langetamine, näiteks eakatele ravimite käibemaksu langetamine, mis võiksid olla sellised, mis seda hinnatõusu ohjeldaksid ka selle konkreetse grupi jaoks tegelikult. Kahjuks nende otsuseid ei ole tehtud. 

Aga noh, ma siin imestusega ikka loen neid arvamusi. Reformierakond räägib, et neile oleks tekitanud mingisugused tohutud eelarveaugud siia ette. Vastupidi. Jah, koroonapandeemia maksis kuskil poolteist miljardit, aga eelmise ja selle aastaga on maksu esialgsest prognoosist laekunud üle 2 miljardi rohkem maksutulu, rääkimata omanikutulust Eesti Energias veel. Kui see kõik kokku lüüa, siis ma arvan, et ... Ja suur osa selle maksutulu hea laekumise esialgne põhjus oli ikkagi see, et koroonapandeemia tingimustes me tegime küll kulutusi, aga me tegime ka selliseid kulutusi, mis aitasid sellest kriisist välja kiiresti tulla. Aitasid seda ennetada, seda mõju majandusele, kus praegune valitsus suvest saati praktiliselt mitte midagi ei ole teinud. 

Me näeme ettevõtete situatsiooni, hinnatõusu, me näeme sellist majanduse kiiret langust, mida isegi augustis näiteks ka Rahandusministeerium ei osanud ette näha. Ja millal ta tõusule läheb, ei oska ka eksperdid öelda. Kui sügav see lõpuks saab olema, on isegi praegu keeruline ennustada. Aga siin oleks pidanud sekkuma varem. Ennetavad meetmed on teatud maksude, võib-olla tarbimismaksude langetamised nii toiduainetele ja energiakandjatele ja nii edasi. Ja siis ka leevendusmeetmed, kus teatud osas leevendatakse neid hinnatõuse. Kodutarbijad küll väikse meetme said, ma arvan, et natukene see ikkagi aitas. Ettevõtjatele kahjuks pole ühtegi meedet praktiliselt, sest see universaalteenus väike- ja keskmist ettevõtjat ei aita, isegi kohalikku omavalitsust ei aita, tuleb nüüd välja, sest seal on bürokraatiahanked. Ja nüüd tuleb välja, et see universaalteenus kipub kallim olema kui börsielekter. Suurt kasu ei ole.

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

15:43 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Praegu Reformierakonna juhtimisel me oleme jõudnud Euroopa kõrgeima inflatsiooni ja hinnatõusuni ja kui nüüd peale valimisi siis Reformierakond jääb jälle võimule, siis me võime eeldada, et samad tendentsid jätkuvad. Mis te arvate, kas see 50‑eurone tõus, pensionitõus, üldse katab ära selle hiiglasliku augu pensionäri rahakotis? Äkki see peaks olema veel kõrgem? Ja tegelikult meil on ka teine probleem. Praegu kõrgete elektrihindadega tapetakse ära meie enda ettevõtlus  ja toiduainetetööstus, nii et see, kuhu see pensionäri raha, eks ole, meil siin siseriiklikult kõige rohkem läheb, ehk et see raha ei jäägi enam Eestisse. Kas mitte ei peaks kompleksselt seda probleemi lahendama või üldse Reformierakond valitsemisest eemal hoidma? Aitäh!

15:44 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Noh, kõlas siis ära see Reformierakond, eks ju. Et jah, juhtivparteina kindlasti Reformierakond oleks võinud pingutada. Ei ole ju saladus, et me tulime sealt praktiliselt välja ju, põhipõhjus tegelikult, miks Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon lõppes, oli see pikk vaidlus nendesamade meetmete üle, kuidas siis inimesi, ettevõtjaid peaks toetama, Otsene põhjus siin toodi küll ette see laste‑ ja peretoetuste eelnõu, aga tegelikult sellele eelnesid palju suuremad vaidlused, me juba lisaeelarves, mais, esitasime paketi, kuidas peaks toetama kodutarbijat, kuidas peaks toetama ettevõtteid, kuidas peaks maksupoliitikas edasi liikuma kas või ajutiste maksulangetustega. Kahjuks mitte ühtegi pardale ei võetud. Kui eelmine kütteperiood me midagi suutsime läbi suruda, siis kevadel oli null, sest ainus põhjus oli sõda, et sinna läheb kõik raha ja rohkem midagi teha ei tohi. Aga kui sõda jõuab inimeste rahakotti nii hullul määral, siis kindlasti peab püüdma seda leevendada. Ja kindlasti oleks olnud ennetavad meetmed vajalikud, sest kui see hinnatõus on käest nii ära läinud, siis pane saa palgatõusu või pane sa pensionitõusu,  sa ei jaksa seda katta enam. Natukene selline, ma ei tea, nagu ämber, kus on natukene bensiini ka sees ja natukene on vett sees, et kas ta enam kustutab või ei kustuta. Ei kipu kustutama.

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

15:46 Helle-Moonika Helme

Aitäh veel kord sõna andmast! Jaa, tuli ära see Reformierakond. Ma nüüd, lugupeetud ettekandja, küsin võib-olla jälle sellist hinnangut, aga siin nendes vastuväidetes on nimelt kirjas, et see 50-eurone pensionitõus läheks maksma summa summarum üks miljard, milleks tuleks ka laenu võtta. Aga Reformierakond lubab meil siin valimisprogrammis igakuist 100-eurost, et nemad tahavad hakata laenu võtma kaks miljardit. No mis te arvate, kust siis selline kahepalgelisus, eks ole, et teile ei saa lubada seda 50-eurost pensionitõusu, aga ise lubavad 100 ja ühesõnaga teevad ju ka siis laenu? Ega seda kahte miljardit ei ole ka neil mitte kuskilt mujalt võtta. Aitäh!

15:47 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Lugesin ka seda lubadust, 1000 eurot, aga nad ei ütle, kuidas nad tõstavad. Meie ütleme selgelt välja, et mitte see 50 eurot aastas ja et keskeltläbi tuleb 100 eurot aastas. Me räägime, et erakorraliselt 50 eurot iga aasta, millele lisandub indekseerimine, mis on iseenesest tõenäoliselt üle 100. Aga prognoose ju täpselt me ei tea, kuidas indeks liikuma hakkab, ja kahjuks ükski ekspert ei julge ka öelda. Need on tehtud meie arvestuste ja Rahandusministeeriumi prognooside alusel, eriti indekseerimise mõttes. Kas need indeksid kõik täpselt selliste protsentidega ka ellu lähevad, me ei tea.

Aga kindlasti, kui tõsta erakorraliselt pensione ja kindla summaga aastas, siis see leevendab ka neid erinevaid hüppeid, mis võivad majanduses tulla. Me ei tea ju, mis siin ette tuleb. Praeguste prognooside kohaselt võib küll öelda, et see tõus on üle 100 euro aastas, kui me paneme kokku 50 eurot erakorralist pluss siis see indekseerimine. Kui Reformierakond lubab 100 eurot aastas tõsta, siis ta peab tegema erakorralisi pensionitõuse. Siis tuleks ka see välja öelda, palju nad kavatsevad teha, sest mitte kuidagi mingi prognoos ei näita, et 100 eurot aastas indekseerimisega – ainult indekseerimisega – pension tõuseks. Kui võtta ainult indekseerimine, siis ma sain selle numbri, kohe ütlen, see on pension 2027. aastaks praeguste rahandusprognooside järgi ainult indeksiga, ilma erakorralisteta – 878 eurot 2027. aastal. Aitäh!

15:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

15:48 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea eelnõu tutvustaja! Mul nüüd tekkis ka küsimus. Et kui teie eelnõu tarbeks ehk siis 50 eurot iga aasta tõsta erakorraliselt pensionit circa seda miljonit summat ei ole võimalik mitte kuidagimoodi saada ja see on väga äärmuslik ja siis tuleb võtta laenu riigile, aga samas Reformierakond tõesti lubab topelt suuremat summat tõsta. Et te siin üsna hiljuti olnud valitsuses. Kas te teate, kas on mingi lisapaun, kust seda lisaraha nii väga saab? Vastavalt Reformierakonna soovile, et siis saab, aga teised ei saa.

15:49 Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma püüdsin kirjeldada, ma pean uuesti kordama, mitte 50 eurot ei ole meie pakutud välja tõus, vaid see on erakorraline tõus iga aasta. Kui panna indekseerimine juurde, on see üle 100 euro. Kuidas Reformierakond seda näeb ja kust kohast ta sellesse panustada tahab, ma ei tea. Ma olen prognoosinud rahandusprognooside järgi selle numbri, millega on prognoositud lähiaastate maksulaekumised. Ja siis ma saan 878 eurot 2027. aastaks, kui hullud stsenaariumid ei käivitu, seda ma ei oska öelda. Nii et miljard. Ma ei tea, kust nad seda võtavad. Ka järgmise aasta eelarve, vaatamata väga suurtele maksulaekumistele, mis tulid inflatsiooniga, vähemalt suures osas, kus siis järgmise aasta maksutulu sügisese, tähendab, poole aastaga prognoos muutus 1,2 miljardit järgmiseks aastaks suuremaks. Kuskile on ta sinna eelarvesse läinud ja lisaks on defitsiit seal ees. Et kuidas seda asja edaspidi lahendama hakata? Eks sellel on omad lahendused olemas, aga ma loodan, et siis ka kõik erakonnad ütlevad, kus need lahendused on. Et kahjuks ei ole eriti kosta. Aitäh!

15:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja ma palun nüüd ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Kert Kingo.

15:51 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 739 10. jaanuaril teise päevakorrapunktina. Istungit juhatas komisjoni esimees Helmen Kütt. Istungist võtsid osa järgmised komisjoni liikmed: Hele Everaus, Kalle Grünthal, Kert Kingo, Siret Kotka, Maris Lauri – tema oli Ülle Rajasalu asendusliikmena –, Õnne Pillak, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev ja Kristina Šmigun-Vähi. Keskerakonda esindas eelnõu tutvustamisel Viktor Vassiljev. Komisjoni olid kutsutud ka külalised. Need olid Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna pensionipoliitika juht, [tema] oli see inimene.

Viktor Vassiljev alustas eelnõu tutvustamist sellega, et lausus, et Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek on riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendada lõikega 1 järgmises sõnastuses: "2024.–2027. aasta 1. jaanuaril tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 50 euro võrra." Seadus jõustuks 2024. aasta 1. jaanuaril. Eesmärk on muuta kehtivat seadust nii, et pensioni suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise. Tõstmine on planeeritud aastaks 2024–2027, mitte 2023. Ligi pooled Eesti pensionärid elavad allpool suhtelise vaesuse piiri, kulud tõusevad kiiresti, pensionitõusud jäävad inflatsioonile alla, ning kuna kõik need hüved, mida nooremad inimesed tarbivad, on ju põhimõtteliselt loodud mitmete vanemate põlvkondade poolt, siis on elementaarne, et pensionärid, tänased ja homsed ja tulevased, on ära teeninud inimväärse elamise. Aastal 2024 planeeritavad kulud on eelnõuga 190 miljonit eurot ning aastal 2025 on 202,5 miljonit eurot. Täpseid kulusid edasi ei oska planeerida, sest teadmata on tulumaksuvabastus ja mitmed teised näitajad, näiteks inflatsioon. Pakutav muudatus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja uusi termineid kasutusele ei võeta. Täiendavaid rakendussätteid ei ole vaja kehtestada ning seaduse jõustumine on planeeritud 2024. aasta 1. jaanuariks.

Kristina Šmigun‑Vähi küsis: kas on mõeldud, millised on tekkiva lisakulu katteallikad? Viktor Vassiljev vastas, et täpsemalt saab neid planeerida eelarve koostamisel. Kuna jutt ei käi aastast 2023, vaid aastast 2024, siis sinna on veel aasta aega aega. Sotsiaalministeeriumi esindaja arvamuse kohaselt on antud juhul kõige suuremaks murekohaks selle eelnõu puhul kulude suurus. Kulude arvutamisel on Keskerakond teinud väikese matemaatilise vea. Nimelt, 2024. aastal on kuludeks ette nähtud 190 miljonit eurot. See tähendab, et kui igal aastal pensionid suurenevad aastas 50 eurot, järgmisel aastal taas 50 eurot, siis aastal 2025 ei ole kulud mitte 200 miljonit eurot, vaid 400 miljonit eurot. Seepärast, et eelmise aasta suurendus on all ja sinna peale tuleb järgmise aasta uus suurendus, uus 50, eurot, mis omakorda, Rahandusministeeriumi arvutus näitas, et kulud kasvavad nelja aasta pärast circa 860 miljoni euroni. Ehk riik võtab ligi miljardi euro suuruse lisakulutuse, millele hetkel katteallikaid ei ole planeeritud. Viktor Vassiljev selgitas omakorda, et arvutused ongi ebatäpsed, sellepärast et eelnõu koostajatel ei olnud võimalus kasutada 200 ametniku abi. Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi asjatundlik abi nende kulude täpsemal arvutamisel ja hiljem ka planeerimisel on teretulnud.

Marika Tuus-Laul sõnas, et pensionid, peretoetused ja laiemalt kogu sotsiaalpoliitika on ju riigi prioriteetide ja maailmavaate küsimus. Eesti on pensionide suuruse poolest täiesti selle tabeli lõpus, negatiivses mõttes. Juba aastaid oleme teinud arvukalt sõnavõtte, et pensioni natukenegi teistele riikidele lähemale tuua ja et ka SKP sotsiaalpoliitika toetamine kasvaks, siis pensionide tõstmist me saaks teha ju ainult erakorraliste tõusudega. Kui me võtame Euroopa taseme keskmise pensioni, siis ainus võimalus Eesti pensioni tõsta on erakorraliste tõusudega. Sotsiaalministeeriumi esindaja vastas selle peale, et Marika Tuus-Laulil on täiesti õigus, et Eesti on Euroopa mõttes punase laterna staatuses. Pigem on võistlus, kas meil õnnestub mitte jääda viimaseks. Tuleks korralikult läbi mõelda, kuidas pensionitõusu oleks võimalik rahastada. Saaks mõelda ka tööandjate panusele, nagu planeeritud Rahandusministeeriumi pensionianalüüsis. Saab ka suunata inimesi ise julgemalt koguma. On kindlaid häid hoobasid, ainult et see tuleb väga hästi läbi mõelda. Kindlasti ei ole ainus võimalus erakorraline pensionitõus. Samas möönis ministeeriumi esindaja, et erakorralised pensionitõusud on väga hea meede.

Komisjoni esimees Helmen Kütt kommenteeris ka, et komisjonil ongi lähiajal plaanis nimetatud pensionianalüüsi asuda arutama. Siret Kotka sõnas, et aastatel 2006–2007 tõsteti pensioni erakorraliselt lausa 44%. Siis oli tõstmine võimalik. Eelnõu ei räägi isegi mitte ainult kahe aasta tõusust, vaid nelja aasta omast. Ja arvestades, et majandus võiks kasvada ja pole oodata suuri langusi, on ministeerium väga kriitiline. Miks aastatel 2006–2007 oli erakorraline tõstmine võimalik ja ministeeriumi hinnangul täna see enam nii ei ole? Ministeeriumi esindaja selgitas, et stardipositsioon on teine. 2000. aastate alguses sotsiaalmaks, mida koguti pensioniks, jäi plussi ehk pensionimaksed ei olnud defitsiidis ja pensionideks ei olnud vaja riigieelarvest raha juurde võtta. Tol hetkel oli tunduvalt parem stardipositsioon. Praegu oleme pensionide mõttes defitsiidis. Oleme aastaid maksnud riigieelarvest peale. Sotsiaalmaks üksi ei kata ära pensionieelarvet ja see on see, mis praegu teeb ettevaatlikuks ja natuke kriitiliseks. Viktor Vassiljev kommenteeris juurde, et mida aeg edasi, seda rohkem pensionifondid on defitsiidis ja seda rohkem peab eelarvest peale maksma. Pensionäride, keda piltlikult öeldes töölkäijad peavad üleval pidama, osakaal ühiskonnas tõuseb. Inimkonna vananemine on looduslik nähtus.

Helmen Kütt nõustus, et maksumaksjaid jääb järjest vähemaks või neid ei tule juurde niipalju kui inimesi pensionile siirdub. Eestis paljud pensionärid ka töötavad, kuid kahjuks seetõttu, et pension on liialt väike. Vabariigi Valitsus loobus eelnõu osas seisukoha kujundamisest.

Komisjonis tehti menetluslikud otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. jaanuaril 2023. aastal, konsensuslikult; määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kert Kingo, konsensuslikult; ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, konsensuslikult. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtaeg kümme tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist ehk 30. jaanuaril 2023. Aitäh!

15:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jah, on. Mart Helme, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

15:59 Mart Helme

Aitäh, hea eesistuja! Mind muidugi pensionärina südamest liigutab alati, kui valimiste eel kõik tormavad mõtlema pensionäride väga raske ja halva elu peale. Ja tõsi tema on: tänu siin akna all istuva fraktsiooni omaaegsele juhtfiguurile, kes eelmises koosseisus siin minu selja taga ka koputaja oli, on meil selline sotsiaalkaitse süsteem, et keegi pole rahul. Keegi pole rahul! Ei ole rahul lapsed, ei ole rahul vanurid, ei ole rahul puuetega inimesed, ei ole rahul tööl käivad inimesed. Keegi pole rahul! 

Ja enne valimisi see rahulolematus jõuab ka poliitiliste ringkondadeni, erakondadeni ja siis hakatakse üksteist üle pakkuma. Aga ega see ülepakkumine ei tule ju tühjast kohast. Ta tuleb sellest, et meil on tõepoolest ühiskonnas väga tõsised probleemid väga suurte inimrühmade hakkamasaamisega. Ja nüüd viimase aja jooksul, ütleme, selle viimase aasta jooksul, kui Eesti on muutunud kõige kõrgema inflatsioonitasemega riigiks, kui Eesti inimeste ostujõud kahaneb nii, nagu kivi kukub katuselt, sirgjoones alla, on loomulikult nende ühiskonnarühmade probleemid muutunud senisest veelgi teravamaks.

Ja seetõttu loomulikult, mis ongi meie ülesanne siin Riigikogu saalis: meie ülesanne on püüda neile muredele lahendust leida. Meie fraktsioon toetab seda Keskerakonna eelnõu. Me toetame seda, sest me käsitleme seda mitte valimiseelse ülepakkumise võtmes, vaid käsitleme seda võtmes, et pensionärid on Eestis olukorras, kus nad on sunnitud kuni viimase hingetõmbeni tööl käima. Nad on sunnitud! Absoluutne enamik pensionäre ei käi vabatahtlikult tööl, ja seda juba kas või sel põhjusel, et, nagu ütles minu ema: "Elab minu aastad, tunneb minu valud ..."  Ei ole enam lusti, ei jookse trepist üles. Siit valutab, sealt valutab, arsti juurde on vaja minna, kuhu on ka üha raskem sattuda. Ravimid on kallid, üha kallimaks lähevad.

Kõik need probleemid kuhjuvad ja tuleb tööl käia, jalgu järel lohistades tuleb tööl käia. Peavalusid, igasuguseid muid valusid maha surudes tuleb tööl käia. See on Eesti pensionäri argipäev. On muidugi pensionäre, kes on. nagu kuskil filmis oli see noor pensionär, kes kepsutavad ringi ja kellel pole häda midagi. Aga ärge muretsege, kui nad elavad, siis need hädad tulevad.

Ja seetõttu see eelnõu tõepoolest adresseerib pensionäride akuutset probleemi, kuidas hinnatõusu olukorras hakkama saada. Ja me toetame seda. Aga me leiame ühtlasi, et see eelnõu on ainult üks samm selles suunas, kuhu me peame liikuma. Ja eriti olukorras, kus, nagu öeldud juba korduvalt, elukallidus järsult kahekohalise numbrina nagu raketiga paneb üles kuu poole – no varsti hakkavadki inimesed ulguma sinna kuu poole suurest hädast ja viletsusest –, on loomulikult see üks samm nende vaevade leevendamiseks. Kindlasti on vaja siin muud. Me tegime ettepaneku eripensonide ... 

Paluksin lisaaega!

16:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega! 

16:04 Mart Helme

... eripensionide eelnõu selle nädala päevakorrast välja võtta, sest see lahendus ei ole lahendus, mida see eelnõu välja pakub. See jätab samuti kaitseta terve hulga rühmasid, inimrühmasid, kellele tekitatakse sellega probleemid, millele mingit lahendust ei pakuta.

Ja kuna ma räägin sellest, et kogu see lahendus peab olema kompleksne ja vähemalt seni, kuni meil inflatsioon on kahekohaline, siis pakume meie omalt poolt välja veel ühe lahenduse meie programmis, mida me ei ole veel esitlenud, aga mida me lähemal ajal esitleme. Oma valimiseelses programmis tuleme ma välja praeguses olukorras üliolulise leevendava sammuga. See on pensionäridele inflatsiooni katteks 13. pensioni maksmine.

Jajaa, me kuuleme juba, kuidas siin tühjadest rividest kostavad hääletud hääled, kuidas kõigeks selleks meil raha ei ole ju. Kust te selle raha võtate? Kus on katteallikad? Vaadake, katteallikad on seal, kuhu raha ära kulutatakse. Katteallikad on tohutud kulud, mis on seotud lihtsalt raiskamisega. Ja katteallikaks on see raha, mis on kõrgete energiakandjate hindadega riigieelarvesse laekunud. Juba suurusjärk võib olla oma poolteist miljardit sel aastal ülelaekumist kõrgete energiakandjate hindade tulemusena, mis tuleb riigieelarvesse.

Ma ütlen muidugi selle kohta, nagu ma olen ennegi öelnud, et raha on taastuv loodusrikkus, raha leiab alati. Ja mis on meie Eesti riigi mõte? Kas see, et kusagil aetakse Exceli tabelis näpuga järge? Ja siis, kui EKRE on valitsuses koos Keskerakonnaga, öeldakse, et neljarealiste maanteede ehitamine on lollus. Selleks meil raha ei ole ja seda me ei tee. Aga siis, kui valimised lähenevad, siis needsamad, kes ütlevad, et neljarealiste maanteede ehitamine on lollus ja selleks raha ei ole, panevad selle valimisprogrammi.

Keskerakonna pensioni tõstmise kava on üle mõistuse kallis,  miljard eurot. Aga ise lubatakse oma valimisprogrammis tõsta pensione 100 euro võrra. Ei näe loogikat! Seetõttu, sõbrad, toetame seda eelnõu, see on üks leevendav samm. Ja Keskerakond, kui me järgmise valitsuse teeme, siis maksame pensionäridele ka 13. kuu pensioni, et tasandada seda elukallidusest tõusnud kuristikku nende elukvaliteedi ja nende sissetulekute vahel. Aitäh!

16:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Aivar Kokk, palun, Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel! Palun, kaheksa minutit!

16:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel, et Isamaa Erakond on alati seisnud pensionäride eest.

Tuletame siin natuke ajalugu ka meelde. Siis üksi elava pensionäri toetus on ju puhtalt Isamaa Erakonna väljakäidud idee ja mul on hea meel, et ma ise juhtisin sel ajal sotsiaalkomisjoni, kui selle eelnõuga siin saalis olime ja täna on see tõusnud 200 euroni.

Aga kui me räägime tänasest eelnõust ja räägime pensionäride hakkamasaamisest, siis on ju selge, et Eesti pensionid on väikesed. On loomulik, et Euroopa Liidu harta ülevõtmisega oleks ju täna pension 1000 eurot, sest on ju Euroopas kokku lepitud, et 60% keskmisest palgast peaks olema pension. Ja kui vaadata statistikat, siis eelmine aasta lõppes keskmise pensioni suurusjärguga 1700 eurot.

See, et järgnevatel aastatel pensionibaas võiks tõusta, on ühelt poolt ju väga hea ettepanek. Ja ma põhjendan seda selgelt sellega, et tihti me, kui koefitsiendiga pension tõuseb, siis suuremal pensionäridel tõuseb ta rohkem ja väiksema pensionäri, pensioni saavatel pensionäridel vähem. Kui baasi tõsta, siis pension tõuseb kõigil ja see aitab ka väiksema pensioniga saajatel paremini hakkama saada.

Kui me räägime siin võimalustest ja variantidest ja kui mu eelkõneleja Mart pakkus, et pensionärid võiks saada 13. pensioni iga aasta, siis ma ütlen, et Isamaal on palju parem ettepanek: iga lapse pealt on lisakuupension, ehk kui sul on üks laps, siis saad 13-nda, kui on kaks last, siis saad 13. ja 14. kuu pensioni, ja kui kolm last, siis saad lausa ka 15-nda. Sest 2011. aastal, miks mina liitusin Isamaa Erakonnaga ja siia saali tulin, oligi üks lubadus, oli emapension ehk mis siin saalis seaduse menetlusel sai nimetuse vanemapension. Kui seal suutsime selle seaduse vastu võttes eelmisel kümnendil, et kolme aastakoefitsiendi ulatuses on siis iga lapse pealt pensionilisa, siis mõned aastad tagasi, 2021. aasta eelarvest tõusis ta veel poole aastakoefitsiendi jagu.

Ja täna on Isamaa kindel seisukoht, et laste kasvatust tuleb väga selgelt arvestada ka pensioni juures. Sest oleme ausad, meie abikaasad, kes lastega kodus on, tihti nad kaotavad oma sissetulekutes ja pensioniaastates, võrreldes sellega, kui nad oleksid tööturul kõik need ajad.

Ja sellepärast ma loodan, et selle eelnõuga minnakse edasi, aga ka järgneval koosseisul menetletakse siis ka seaduseelnõu, kus emapension tõuseb nii palju, et see väärtustab iga lapse eest pensionilisa vähemalt ühe kuu ulatuses. Aitäh!

16:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõnis Mölder, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

16:11 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ma alustan sellest, et tõesti, see, millest eelkõnelejad päris mitu korda rääkisid, ma arvan, on tõsi: pool aastat enne valimisi tulevad kõigile pensionärid meelde, pensionid meelde, siis hakatakse selle teemaga tegelema, ja peale seda, kui valimised on läbi, need ununevad väga ruttu. Ja see tegelikult eristabki neid erakondasid, kes päriselt tahavad selle teemaga tegeleda ja kellele päriselt läheb meie eakate toimetulek korda, ja neid, kes lihtsalt valimisloosungite saatel sellega tegelevad.

Ma arvan, et eeskõnelejad, nii Mart Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast kui ka Aivar Kokk Isamaast rääkisid tegelikult õiget asja. Need on erakonnad, kes on valmis seda seaduseelnõu kaitsma ja kes on valmis seda seaduseelnõu ka siis kaitsma, kui valimised on läbi. Ma arvan, et Keskerakond on seda teemat käsitlenud tegelikult parlamendi koosseisust parlamendi koosseisu. Keskerakond on olnud alati see erakond, kes on eakaid hoidnud enda erakonna valimisplatvormides, erakonna valimisprogrammides alati fookuses, ja eakate toimetulek on olnud meile selge siht. See, kas sellest seaduseelnõust saab päris reaalne seadus, nii et lepimegi poliitiliselt kokku, kuidas me erakorraliselt tõstame järgmised neli aastat pensionide baasosa ja kuidas me läheme siit edasi läbi selle indekseerimisega, on valikute koht. Minu meelest oleks mõistlik teha siin poliitiline erakondadevaheline kokkulepe ja see poliitvõitlus häälte mõttes jääks olemata, mis oleks ka pensionäride suhtes aus ja korrektne.

Nüüd, tulles korra meie eakate toimetuleku juurde, siis tegelikult tuleb vaadata sellele otsa, et kui eelmisel aastal oli Eesti inflatsioon 19,6%, üle poole aastast oli meie inflatsioon Euroopa Liidu kõige suurem, siis kindlasti pensionide reaalpension vähenes. Kui me vaatame pensionäride, ütleme siis nii, eelarvet või leibkonna eelarvet, siis ilmselgelt sellest väga suur osa läheb eluasemekuludele, sealhulgas küttekuludele, mis tähendab seda, et arvestades eelmise aasta väga kõrgeid küttekulu hindasid, haukas see väga suure tüki kogu sellest leibkonna sissetulekust. Teine on toit, toiduhinna kallidus on see märksõna, millest me räägime ja mis tegelikult väga selgelt jällegi lõi just nimelt eakate leibkonna eelarve pihta. Ja kolmas on ravimid. Ka see on ju tegelikult iga eaka leibkonna eelarves üks osa. Kui ravimite hinnad on tõusnud olulisel määral läbi inflatsiooni, siis samamoodi ka see tegelikult lööb nende eelarve pihta. See tähendab seda, et kui need kolm komponenti on elukalliduse tõttu tõusnud ja pensionid tulevad ainult niimoodi läbi 20-eurose tõusu kaasa, siis ilmselgelt see ei kata seda hinnatõusu ära ja pigem meie eakad ei muutu mitte aasta-aastalt jõukamaks, vaid jäävad aasta-aastalt vaesemaks. Ja see on olukord, mida me ei tohi lubada.

Meie eakad on täna niigi suhtelises vaesuses, väga suur hulk neist, ja me peaks liikuma selles suunas, et see arv pigem väheneks, mitte ei suureneks. Täna me oleme kahjuks liikumas teistsuguses suunas. Nii nagu ma ütlesin, see on koht, kus erakondadel on võimalus näidata parteideülest kokkulepet nii, nagu me tegime laste puhul. Tõesti, me tegime ära väga suure lastetoetuse reformi, see oli erakondadeülene. Oli erakondasid, kes mõistsid seda võib-olla hiljem kui teised, aga see selleks, see sai tehtud. Täna on ka pensionide puhul see võimalus. Nii et head erakonnad, kes te oma valimisprogrammidesse ja lubadustesse olete selle kõik sisse kirjutanud, siis tõesti, see eelnõu läbib esimese lugemise suure tõenäosusega. Ma loodan, et ka Riigikogu sotsiaalkomisjon võtab selle veebruarikuus taas kord oma päevakorda, et teha ära ka teine ja kolmas lugemine, sest see annaks kindluse, et see parlamendikoosseis annab järgmiseks neljaks aastaks Eesti eakatele selle kindluse ja turvatunde, mis tegelikult peakski olema iga poliitiku, aga tervenisti parlamendi roll. Aitäh!

16:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Helmen Kütt, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

16:16 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! See, et räägitakse eakatest, räägitakse lastest ja räägitakse üldse sellest, kuidas Eesti edasi toimetab, kuidas hakkama saadakse, on väga vajalik. Ja kindlasti mitte väga vajalik enne valimisi, vaid peaks olema silma all ja laua peal kogu aeg. Kuulates erinevaid kõnesid mitte ainult täna siin saalis – kõik räägivad õiget juttu. Täpselt samuti sotsiaalkomisjoni istungil eelnõu tutvustamise ajal: Sotsiaalministeeriumi ametnik ütles meile väga selgelt, et Sotsiaalministeerium on alati valmis, kui on võimalus rääkida eakate pensionist ja pensionitõusust, kuidas paremini hakkama saada. Ja see, et Eesti pensionisaajad on Euroopas ühed kehvemad pensionisaajad, on ka tõsi. Täna tuli välja ka ülevaade sündidest ja see näitas väga kurba statistikat: aegade suurim arv on jäänud sündimata lapsi, mis on toodud välja paari aasta võrdlusega, ja see on mure tegelikult. Mure on tegelikult selles, et maksumaksjate arv on suhteliselt palju küsimusi tekitav. Ehk lastetoetuste tõus toob sellele leevendust.

Täna on siin palju räägitud sellest, et üks erakond või teine erakond on olnud teatud õigete otsuste taga. Tegelikult ei ole Eestis olnud seda aega, kus ainult üks erakond on olnud valitsuskoalitsioon üksinda. On ikka oldud mitmekesi koos ja otsuseidki koos vastu võetud. Ja võib-olla tõesti mõned otsused on ka jäänud vastu võtmata sellepärast, et ei ole koosmeelt saadud. Mäletan väga hästi seda hetke, kui Andres Ergma, Pensionäride Ühenduste Liidu juht, pöördus 2021. aastal sotsiaalkomisjoni poole ja väga palus, et pensioni baasosa tõus toimuks no kui mitte 1. jaanuaril, nagu algatas Isamaa eelnõu, siis vähemalt 1. aprillil, et see tegelikult aitaks seeniore päris tugevasti. Aga tore, et see sai toimuma vähemalt selle aasta 1. jaanuarist. Kui ta oleks toimunud 1. aprillil, siis oleks kindlasti olnud ka seenioridel kergem vastu seista nii hinnatõusudele kui kõikidele siin juba nimetatud ravimite ja kõige muu kallinemistele.

Mina ei ole täna siin puldis, et öelda, et üks erakond on teinud valesti või teine hästi. Mina arvan, et enamus otsuseid, mis siin on langetatud, on tehtud heast tahtest ja soovist ja võimalusi arvestades, kuidas raha kasutada ja kuidas eraldada. Ma toon lihtsalt mõned näited: aastakümneid on muutumatu olnud eakate inimeste puudetoetus. No ei ole Eiki Nestor olnud kogu perioodi sotsiaalminister. Ma ei hakka ka nimetama, millise erakonna käes on kõige kauem olnud sotsiaalministri positsioon. Lihtsalt, puldis kõneledes räägid sa Eesti rahvaga ja vastutustunne selles osas, et valimislubadused – need on teine formaat. Valimislubadused – need on selleks, millega me läheme inimeste ette ja räägime, mida üks või teine erakond plaanib teha peale seda, kui ta osutub või ei osutu valituks 5. märtsil toimuvatel Riigikogu valimistel ja valija annab selleks mandaadi. Ja siis moodustatakse koalitsioonivalitsus, see on ju selge. Ei ole õnneks Eesti demokraatias seda olukorda, et üks erakond on valitsuses. Ma arvan, et see oleks väga halb, kui selline olukord tekiks.

Küll on tore vaadata seda sel juhul, kui suur üksmeel siis leitakse ja kuidas minnakse selliste eelnõudega edasi. Ikkagi lapsed, seeniorid, aga ka tööl käivad inimesed ja ettevõtjad, sest pilt on tervik. Raha on jagada täpselt nii palju, kui seda rahakotis on. Ja ma olen väga nõus ka nendega, kes ütlevad, et mitmedki kulutused, mis võiks tegemata jätta, on tehtud kas valesti või võiks teha teisiti. Sellepärast ongi meil nii erinevad erakonnad ja sellepärast ongi meil ka erinev maailmavaade.

Palun lisaaega.

16:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

16:21 Helmen Kütt

Suur aitäh! Lihtsa näitena jälle tuues puudetoetuste osas, mis on ka meie valimisprogrammis, sest täna, kuigi eelnõu puudutab ju Keskerakonna algatatud baasosa tõusu, on kõik puldist kõnelejad rääkinud oma valimislubadustest. Noh, ei taha minagi viletsam olla. Eks ka meil on valimislubadustes kirja pandud puudetoetuste tõus mitmekordne, pensionitõus, aga ka alampensioni määramine, nii nagu on Eestis alampalk. Et kinnitada, et alla 400 euro ei ole Eestis pensioni. Täna rahvapension on tunduvalt väiksem. Mitmeid selliseid lubadusi, mida esitavad erakonnad. Kas neid teostada saab või ei saa, selgub peale valimisi ja sellest, milline moodustatakse koalitsioon.

Mida ma veel öelda tahan? Ei olnud ühtegi erakonda, kes oleks koalitsioonilepingu sõlmimisel väga tõsiselt tõstnud hoolekandereformi lauale. Õnneks nüüd, näete, jälle üksmeeles, mis sest, et selle lauale tõstsid valitsuslepet sõlmides sotsiaaldemokraadid, aga me tegime selle üksmeeles ära. Mulle meeldib, kui me saavutame olulistes asjades üksmeele, mitte et me ei vastanda lapsi ja seeniore, mitte, et me ei vastanda ühte erakonda teisele, vaid see on valimisvõitlus ja debatt, milles ongi mõistlikud maailmavaate ja erinevate lubaduste väitlused ja võitlused. Aga saalis üritaks leida sellise kompromissi, mis on võimalik ka reaalselt ära teha, mitte populistlikult, ainult esitades häid mõtteid. Tõepoolest väga häid mõtteid. Ja kui võtta veel kõik need eelnõud, mida, ma ei välista, et veel mõni algatatakse, siis lihtsalt reaalselt aeg ei anna kõiki võimalust teha.

Sotsiaalkomisjon, nii nagu ka komisjonipoolne ettekandja Kert Kingo väga kenasti ütles, sotsiaalkomisjon arutas seda täiesti tõsiselt, kuulates ära arvamused ja läheb ka pensioni suure analüüsi juurde, kus räägitakse ka tööandja pensioni paremast kasutamise võimalusest ehk vaadates tulevikku. Täna me tegeleme tegelikult sellega, et me lahendame olukorda, mis praegu on, ja tahame aidata oma seeniore paremini toime tulla läbi erinevate meetmete. Selleks kindlasti ei ole ainult pension, selleks on mitmed teised meetmed veel. Aga see, et inimesed saaksid hakkama, et toimetulek on julgeolek – see on kindlasti tõsi. Suur aitäh teile!

16:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 739 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. jaanuar kell 17.15.


4. 16:24 Vaba mikrofon

16:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on vaba mikrofon. Ja nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Nii, ja ongi soovijaid. Kalle Grünthal, palun!

16:24 Kalle Grünthal

Lugupeetud Eestimaa rahvas! Valimisvõitlus on täie rauaga käima läinud ja üha hullemaks läheb. Me kuuleme kogu aeg üha utoopilisemaid ja utoopilisemaid valimislubadusi.

Minule hakkas silma selline asi, kui sotsiaaldemokraadid lubasid pensionitõusu 1200 eurot. Uskumatu. Kas on see ikkagi reaalselt teostatav või on see lihtsalt niisama tühi lubamine? Mina väidan, et see on sotsiaaldemokraatide poolt tühi lubamine.

Ja et mitte paljasõnaliseks jääda, siis toon ka väga lihtsa näite. Nimelt, sotsiaaldemokraadist minister Lauri Läänemets saatis Häirekeskuse postkasti ametliku pika kirja enne jõule, kus teatas, et kinnitas just käskkirja, kus miinimumpalk päästekorraldajatele ja logistikutele sellel aastal saab olema 24,5% kõrgem, see tähendab miinimum 1748 eurot. Aga Häirekeskusest tuli alla käskkiri, kus määratud tasud nimeliselt näha ja kus väga paljude logistikute, päästekorraldajate minimaalne palk hoopis 1575 eurot. Hmmm! Vahe on oluliselt lubatust erinev: 175 eurot. Kõrgemate juhtide palk aga muidugi on korralikult kasvanud.

Ja siit on mul terve rida küsimusi, mida mina ei oska vastata. Seega, kas Lauri Läänemets on kursis, kuidas Häirekeskuse rahasid jagatakse, kas ministri käskkirjadest, korraldustest kinni peetakse? Kes vastutab, sest see on ju teenistujate petmine? Ja kas Häirekeskus on riigist kõrgemal seisev asutus või peaks ikkagi see olema vastupidi? Ja mis tegelikult sotsiaaldemokraadist Lauri Läänemetsa haldusalas tegelikult toimub? Ja tegelikult on näha, et see lubatud miinimum, 1748 eurot palgatõusu oli sotsiaaldemokraatidelt ainult loosung.

Ja kui me hakkame võrdlema seda siin veel lubatud pensionäridele 1200‑eurose pensioniga, siis see on samasugune lubadus nagu Lauri Läänemets sotsiaaldemokraadina andis Häirekeskusele. Kuidas seda asja võrrelda? Täpselt niimoodi, nagu vanarahvas oli: kana hakkas kaagutama ja kui perenaine läks vaatama, ei olnud seal mingit muna, ainult tühi pesakoht. Vot niimoodi. Aitäh!

16:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

16:28 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, kes te vaatate, ja ka Eesti ajakirjandus, kes te väga pingsalt jälgite, mida meie siin teeme! Meie tegeleme siin peaasjalikult ikkagi salastatud dokumentidega. See tähendab seda, et siin kõnepuldis, ma ei ole nüüd küll töö‑ ja kodukorraga väga kursis, mind vastutusele võtta ei saa, aga kui ikkagi AK‑märge on peal, siis ei ole viisakas seda ka siin kõnepuldis välja öelda.

Kui paljud teist alustasid täna hommikut kohviga või kui paljud teist alustasid täna hommikut kofeiini tarbimisega? See on see mõttekoht. Või kes hakkas teed tarvitama või samamoodi kofeiini? Just täpselt sama suurt sõltuvust tekitav on nikotiin. Miks ma teile räägin sellest nikotiinist? Vaadates neid uusi arenguid, võitleb nüüd Tervise Arengu Instituut nikotiini vastu. Tegemist on ühe suure‑suure kolliga ja ega seal ei hoita enam sõnu tagasi.

Kui mina ja mitmed teisedki saadikud suitsuvaba Eesti toetusrühmast räägime mustast turust ning sellest, kuidas see tuleks likvideerida. Ehk siis, et te paremini aru saaksite: kuiv seadus USA-s ja kuiv seadus Soomes tekitasid selle olukorraga, kus inimesed tarvitasid alkoholi kordades rohkem. Jah, Põhja-Eesti inimesed rikastusid ja oli loomulikult ka USA‑s neid, kes sellest rikastusid. Kuidas ja mil moel sellega võidelda? Sai ette öeldud, et ühed ja teised sammud, mida Sotsiaalministeerium on ette võtnud, tekitavad musta turgu, mis tähendab, et see läheb kontrolli alt ära. Täna on koolinoorte seas tunduvalt suuremaks probleemiks narkootikumid, millega ministeerium ei tegele, selle vastu võitlemisega, ja siis veel lastevanematelt õpitud uue nipiga ehk segajoove alkoholist ja ravimeist. Ma ei näe küll mitte kuskilt, et neid ravimeid hakataks keelustama ja täiskasvanud jääksid ilma meditsiinilisest abist, aga just selline paistab olevat praegusel hetkel see loogika.

ERR-is olen ma näinud, kuidas tulevad Tervise Arengu Instituudi inimesed ja räägivad nüüdseks juba selgeks õpitud sõnu. Kui sotsiaalkomisjonis oli mul ettekande võimalus ja ma alustasin enda vestlust sellega, et me võitleme tubakakahjude ja tubakasurmade vastu ning passiivse suitsetamise vastu, siis väitsid need, et nüüd on see passiivse suitsetamise moment ka e‑sigarettide juures. See on lausvale. Millele ma tuginen? Ma tuginen ühele viimasele raportile, mis on 1400 lehekülge pikk. Selle on viinud läbi niinimetatud Inglise terviseamet ehk praeguse nimega on ta Inglise tervise parandamise ja ebavõrdsuse amet, kes teeb igast jupist valdkonnas neli‑viis uuringut ja töötab need läbi. See raport on tõesti päris mahukas. Inglismaa on valinud selle tee, et nad liiguvad tubakavaba ühiskonna poole. Kurja juur kui selline on tubaka põletamine ja selle sissehingamine, sellega tekivad kõik‑kõik muud asjad. See, mida ma aga nüüd seal "Terevisioonis" nägin – arseen, muud asjad, pealuud ja kõik juurde pandud –, on sulaselge vale.

See, et me ei saa seda praegu edasi menetleda, on koalitsiooni taga. Koalitsioon ütleb, et ministril on hea plaan. Mina olen seda plaani näinud ja ma pean ütlema, et see plaan ei ole väga tugevate inimeste koostatud. Ütleme lihtsamalt, et näiteks nad tahavad keelata koolis e-sigaretid. Jah, aga e-sigaretid on koolis keelatud juba enne seda. Neid ei olegi vaja keelata. Ka alkohol on keelatud, tubakatooted on keelatud, tulirelvad on keelatud, toksilised ained on keelatud, plahvatusohtlikud materjalid on keelatud, pornograafia on keelatud. Selleks ei ole vaja kinni hoida seadust, mis soovib, et must turg kaoks ja täiskasvanutel oleks vaba valik valida endale miskit.

Jah, see olukord on tõesti kummastav, et täiskasvanutel, kes soovivad tubakast loobuda, on jäänud ainult tubakamaitse. See tähendaks seda, et inimesed, kes soovivad alkoholist loobuda, neile peakski jääma ainult alkoholimaitselised tooted. Päriselt on see olukord keeruline. Ma arvan, et see on nii ka teistes komiteedes, sest asjadel on peal AK‑märge viieks aastaks. Viis aastat me sellest ei tea mitte midagi.

16:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Seega on ka vaba mikrofon lõppenud ja tänane istung lõppenud. Aitäh, head kolleegid! Kohtumiseni homme hommikul!

16:33 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee