Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 2. töönädala esmaspäevast istungit. Kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Ma palun siia Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus‑ ja teadusminister.

15:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja juhatus menetleb seda vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele. Kohaloleku kontroll, palun!

15:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 76 Riigikogu liiget, puudub 25.

Ja läheme tänase päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on kõigile Riigikogu liikmetele välja jagatud ja me saame minna selle hääletuse juurde. Austatud Riigikogu ... Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

15:02 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Mul on selline küsimus. Meil täna kultuurikomisjonis selgus, et kolmapäevase viienda päevakorrapunkti eelnõu – soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 710 – on täiesti toores. Meil oli väga hoogne arutelu teemal, et võib-olla sellega ei peaks edasi minema, et võib-olla peaks selle päevakorrast välja võtma. Kuna sotsiaalkomisjon on juhtivkomisjon, kes seda eelnõu menetleb, siis kahjuks kultuurikomisjon ei saa seda ettepanekut teha. Ma lihtsalt küsin, kuna me oleme kõik siin seadusandjad: kas Riigikogu liikmel on õigus taotleda selle punkti päevakorrast väljavõtmist?

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Väljavõtmist ... Mis meil seal on? Kas te soovite päevakorda muuta ja võtta välja? Kui kõik fraktsioonid sellega nõus on, siis on see võimalik, jah. Kui mõni fraktsioon nõus ei ole, siis sel juhul me seda rakendada ei saa. Helle-Moonika Helme, palun!

15:03 Helle-Moonika Helme

Ma tahaksin seda päevakorrast välja võtta. Jah, see on minu soov.

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Selge. Te tegite ettepaneku muuta päevakorda ja võtta kolmapäevasest istungist välja viies päevakorrapunkt, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sain aru. Mart Võrklaev, palun!

15:04 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon [eelnõu] päevakorrast väljavõtmisega ei nõustu.

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Selge. Helle-Moonika Helme, palun!

15:04 Helle-Moonika Helme

Sellisel juhul ma arvan, et EKRE fraktsioon seda päevakorda ei saa toetada. Sellist tava, et me nii halba seadusloomet siin parlamendis teeme, ei ole võimalik toetada.

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See on teie õigus selline otsus langetada ja niimoodi käituda. Aga ma juhin tähelepanu, et tegemist on teise lugemisega, ja teist lugemist saab katkestada, eelnõu saab menetleda ja täiendada. Aga see on loomulikult parlamendi suure saali otsus. Nii, rohkem küsimusi ei ole.

Head kolleegid, panen hääletusele Riigikogu täiskogu ... Jah, vabandust, kutsung. Enne hääletamist ikka kutsung, vabandan.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 2. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Päevakorra poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu oli 20, erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:07 Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE) teine lugemine

15:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 709 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Andres Metsoja!

15:07 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on väga hea võimalus tutvustada teile keskkonnakomisjoni selle aasta 10. jaanuari istungi protokolli. See keskendub väga olulisele teemale, nimelt joogiveele ja selle kvaliteedile.

Ja nõnda siis on, et esimene lugemine lõpetati 16. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 30. novembriks laekus muudatusettepanekuid Eesti Vee-ettevõtete Liidult ja Sotsiaalministeeriumilt.

Lühidalt ka nendest muudatusettepanekutest, mida me komisjonis menetlesime. Need on siis komisjonipoolsed. Esimene neist puudutas teemasid, kui joogivee kontekstis tekib ohtlik olukord või ilmnevad probleemid joogivee varustussüsteemis. Selline lähenemine on toodud sisse, kuna keskne problemaatika ongi riskide hindamisel selle eelnõu mõttes. Teine käsitles kitsamalt joogivee käitleja temaatikat. See on seotud eelkõige riskihindamise kontekstis. Kolmas punkt annab võimaluse valdkonna eest vastutaval ministril määrusega kitsendada antud seadust. Neljas annab Terviseametile võimaluse teha erandeid joogivee käitlejale, juhul kui see joogivesi ei vasta nõuetele. Viies annab sellise kohustuse ja õiguse vähemalt iga viie aasta järel. Terviseametiga tuleb kooskõlastada kontrolli kava ja see ajakohastada. Ja direktiiv annab tegelikult laienduse, et seda võib teha vähemalt iga kuue aasta järel algse viie aasta asemel. Kuues on seotud plasti vähendamise temaatikaga, et vee-ettevõtja saab halduslepingu sõlmida kohaliku omavalitsusega – see on siis avalike joogiveekraanide kohta – ja kulud saavad ka jagada omavahel. Seitsmes on normitehniline. Ja kaheksas puudutab eelnõu jõustumise tähtaega.

Kõik need ettepanekud hääletati läbi, oldi konsensuses. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. jaanuaril. Kõik kohal olnud komisjoni liikmed olid poolt. Aitäh!

15:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt komisjoni esimees! Teile on vähemalt üks küsimus. Rene Kokk, palun!

15:11 Rene Kokk

Aitäh, auväärt eesistuja! Auväärt ettekandja! Ma vaatan seda eelnõu tutvustust. Siin on öeldud, et kui see direktiiv nüüd vastu võtta, siis parandatakse seeläbi elanike juurdepääsu joogiveele. Kas võiks öelda, kuidas see praktiliselt toimub? Ja siis on siin ka kirjas, et optimeeritakse joogivee käitlemise kulusid. Kuidas ja kellele see optimeerimine kasu toob?

15:12 Andres Metsoja

Aitäh! Jah, noh, siin on mitu tahku selles asjas. Mis puudutab optimeerimist, siis see eelnõu annab selge suunise, et meie kraanivesi, mis tuleb veevõrgust ja puurkaevudest, on hea kvaliteediga, seda võib julgelt juua ja ei pea ostma pudelivett. Avalikku ruumi on tehtud palju avalikke veevõtukohti ja sellega reguleeritakse nende edasist haldust.

Nüüd, teine küsimus puudutas teil ... (Saalist täpsustatakse.) Ei, optimeerimise kohta ma juba vastasin. See riskide pool, kuidas neid riske maandatakse. Need ongi üldiste seirekavadega. Hakatakse hindama ka valgala ja reostusvõimalikkust, mis peaks andma oma panuse selleks, et meie joogivesi säiliks tulevikus puhtana. Kõik see loomulikult – ilmselt te vihjate, justkui meil oleks probleeme ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondade väljaehitamisega – puudutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust. See tuleb veel täiendavalt menetlusse.

15:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun! 

15:13 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan Rene Koka küsimust. Ta küsis, mida tähendab eelnõu seletuses öeldud "optimeerida joogivee käitlemise kulusid". See seadus väidetavalt aitab seda teha. Te rääkisite küll optimeerimisest, aga te rääkisite hoopistükkis vee kvaliteedist, mitte selle joogivee hinna või käitlemise kulude optimeerimisest. Paluks ikkagi selgitada see koht lahti kenasti.

15:14 Andres Metsoja

Aitäh! No mis puudutab konkreetselt käitlemist, siis komisjon käsitleski oma istungil peaasjalikult käitlemisega kaasnevaid probleeme. See, mis puudutab optimeerimist, siis ma arvan küll, et see optimeerimine on suuresti seotud just nimelt sellesama valgala temaatikaga, et vaadatakse suuremat territooriumi. Ja kui te nüüd mõtlete, et kuidas hakkab puhas joogivesi jõudma tarbijani, siis tegelikult nii ta algabki, et kõigepealt tuleb tagada riskianalüüs, et selles piirkonnas ei oleks selliseid ohtlikke objekte. Kui neid on, siis need riskid on hinnatud, et see valgala ei saaks reostatud. Sest kui põhjavesi saab reostatud mingis piirkonnas, siis tegelikult need kulud, mis kaasnevad sellega, et seda joogivett selles piirkonnas pakkuda, on väga-väga suured. Ja tegelikult sellest riski hindamisest see optimeerimine algabki.

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kas kolleegidel on soovi läbirääkimisteks? Tundub, et läbirääkimiste soovi ei ole.

Eelnõu kohta on esitatud kaheksa muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek, esitaja keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatus, keskkonnakomisjoni poolt, arvestada täielikult. Kolmas muudatus, samuti keskkonnakomisjoni poolt, arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, keskkonnakomisjoni poolt, arvestada täielikult. Viies, samuti keskkonnakomisjoni poolt, arvestada täielikult. Kuues muudatus, keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Seitsmes, keskkonnakomisjoni poolt, arvestada täielikult. Ja kaheksas muudatusettepanek, esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 709 teine lugemine lõpetada. Kuna teisi ettepanekuid ei ole, siis on teine lugemine lõpetatud ja esimene päevakorrapunkt läbitud.


2. 15:16 Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (744 SE) teine lugemine

15:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 744 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Yoko Alenderi!

15:17 Yoko Alender

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse menetlusest juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 14. novembril 2022 ja esimene lugemine lõpetati 6. detsembril. Muudatusettepanekuid tähtajaks, 20. detsembriks ei laekunud. Meie komisjonis arutasime eelnõu 10. jaanuaril sel aastal. Tehti keelelisi ja tehnilisi muudatusi, mis eelnõu sisu ei muuda. Kuna ühtegi küsimust ega muudatusettepanekut ei olnud, siis 10. jaanuaril otsustas komisjon esitada eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 16. jaanuariks ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada.

15:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 744 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


3. 15:18 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (739 SE) esimene lugemine

15:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme päevakorraga edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 739 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Jaak Aabi!

15:18 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on au teile tutvustada Eesti Keskerakonna fraktsiooni 7. novembril 2022. aastal algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 1. jaanuaril 2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioni suurendatakse baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise kaudu. Erakorraline 50 euro suurune pensionitõus on eelnõu kohaselt planeeritud 2024., 2025., 2026. ja 2027. aasta 1. jaanuaril ehk kokku neljal järjestikusel aastal. Muudatuse eesmärk on tõsta eakate inimeste toimetulekut ja majanduslikku heaolu. See on eriti oluline, arvestades just tänavuse aasta või ka, ütleme, eelmise aasta väga suuri hinnatõuse ja inflatsioonimäära, mille mõjul kõigi Eesti inimeste sissetulek, ka pensionid, on reaalse ostujõuna langenud circa 20%.

Eelnõuga kehtestatakse erakorraline 50 euro suurune pensionitõus neljaks aastaks, nii nagu ma ütlesin. Kõrge inflatsioon, tarbekaupade-, ravimi- ning energiahindade hüppeline tõus on pannud Eestis elavad eakad olukorda, kus neil ei ole praeguse pensioni eest võimalik teha isegi esmavajalikke kulutusi, inimväärse elu [elamisest] rääkimata. Senised pensionitõusud, mida viimastel aastatel on teatud määral tehtud ka erakorralisena, on küll leevendanud inflatsiooni mõju, mis tuli väga kiiresti just eelmisel aastal, kuid pensionäride elujärge praeguseks hetkeks need enam kuidagi ei aita.

Vanaduspensioni saajate ja teiste elanike sissetulekute vahe on päris suur, pensionäride suhtelise vaesuse määr on oluliselt kõrgem kui [teistel] elanikkonnast. Kui kogu elanikkonnast elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8%, siis üle 65-aastastest juba 52,4% on vaesusriskis. Üksi elavate eakate suhtelise vaesuse määr on veel kõrgem ning uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas see koguni 82,8%-ni. Aastaga on see tõusnud ligi 4,7%. Arvestades eelmise aasta kiiret inflatsiooni – me ju eelmise aasta suhtelise vaesuse määra ei tea – on see määr kindlasti veel kasvanud. Peamiselt mõjutab seda määra keskmise vanaduspensioni suurus, mis jääb selgelt alla suhtelise vaesuse piiri ka praegu. Viimase kahe aasta vaates ei ole pensionitõus vastavuses hindade tõusu tempoga, ja põhiliselt just eelmisel aastal.

Pensionide kasvu tuleb kiirendada ja seda on võimalik teha olemasolevas pensionisüsteemis, nii nagu seda on tehtud varasematel aastatel – erakorraliste pensionitõusudega. Varasemad erakorralised pensionitõusud on toimunud valdavas osas siis, kui Keskerakond on olnud valitsuses, seda selge prioriteedina taotlenud ning saanud kokkuleppele koalitsioonides ja partneritega. Neid erakorralisi pensionitõuse on Eesti taasiseseisvunud vabariigi ajaloos olnud päris mitmeid. Näiteks aastatel 2005–2007 tõusis keskmine vanaduspension tänu erakorralistele tõusudele üle 50% kahe aastaga. Ilma erakorraliste tõusudeta, vaid iga-aastase indekseerimisega oleksid pensionid praeguseks ligi kolmandiku võrra väiksemad.

Kui võrrelda meie vanaduspensioni suurust teiste Euroopa Liidu riikide vanaduspensionidega, siis on see kahjuks üks väiksemaid. Pensionikulude osakaalult SKT-s oleme Euroopa Liidus selgelt viimased. 2022. aastal moodustas keskmine vanaduspension vaid 36% keskmisest brutokuupalgast. Enamikus Euroopa Liidu riikides on see määr lähenemas 60%-le. On ka neid riike, kus see on suurem. Ja ma arvan, et esmane eesmärk võiks olla see, et määra keskmise vanaduspensioni ja keskmise palga vahel tuleks kindlalt tõsta. Kuna vanaduspension on enamuses riiklik pension – siia küll lisandub teatud muid sambaid, aga põhiosa moodustab riikliku pensioni esimene sammas –, siis ainukene, kes seda tõsta saab, on see, kus me täna asume – Riigikogu vastavate muudatustega ja ka valitsus vastavate ettepanekutega.

Selleks, et eakad inimesed suudaksid muutunud olukorra ning hinnaralliga toime tulla, peaks meie hinnangul olema keskmine vanaduspension aastaks 2027 kindlalt üle 1000 euro. Pensionitõus on planeeritud järk-järgult neljale aastale, et riigi kulutusi pensionitõusule aastate jooksul sujuvamalt jaotada. Senistele rahandusprognoosidele toetudes tõuseks keskmine vanaduspension aastaks 2027 – ma lähtun nendest rahandusprognoosidest, mis meil olemas on, tegelikult lõpevad need Rahandusministeeriumil 2026. aastaga, aga arvestades niisugust keskmist kasvu ka aastal 2027 just indekseerimises – 1080 eurot.

Hea, et mitu praegust parlamendierakonda on ka valimistele vastu minnes lubanud oma otsuseid samas suunas teha. Oleme siin lugenud nii 1000-st kui ka veidi suuremast pakkumisest. Miks siis oodata? Kui on olemas eelnõu, on olemas seadus, siis võiks ju seda siin viimastel nädalatel selles Riigikogu [koosseisus] toetada, see vastu võtta, et tagada meie vanaduspensionäridele, eakatele inimestele igal juhul väärikam elu, parem sissetulek. Nii et Keskerakonna fraktsiooni nimel ma palun antud eelnõu toetada. Aitäh!

15:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimusi. Marko Šorin, palun!

15:26 Marko Šorin

Tänan, eesistuja! Hea esineja! Tänane [nädala] päevakorra kinnitamine algas diskussiooniga ühe kolmapäevase päevakorrapunkti üle, mis on ka seotud väljateenitud aastate pensioniga. Konkreetselt rääkides baleriinidele, sooloartistidele, lauljatele, puhkpillimängijatele. Paistab, et pensionide teema on selles saalis sel nädalal kuum teema. Aga oskate aidata nii mind kui kolleege, kes ei ole ühtegi Riigikogu vahetust üle elanud? Kas võib olla, et see eelnõu langeb menetlusest välja lihtsalt mingisuguste juriidiliste nõksude, protseduuride, protsesside tõttu? Ei pea ei opositsioon ega koalitsioon väljendama, kas nad toetavad seda või ei toeta.

15:27 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Kõigepealt sõltub see muidugi sotsiaalkomisjonist. Ühe meie eelnõuga me soovisime tegelikult ju erakorraliselt tõsta pensione – arvestades just seda inflatsiooni, mis eelmisel aastal väga tormiliselt kappama hakkas – juba selle aasta 1. jaanuarist 50 euro võrra, mitte 20 euro võrra, nagu me siin poolteist aastat tagasi kokku leppisime. Siis me tõesti sellist meeletut hinnarallit ette ei näinud. Eks see on paljuski komisjoni teha. Kui esimene lugemine on läbitud täna ja kui keegi seda siin välja ei hakka hääletama, siis komisjon peab otsustama järgmised menetlusetapid. Ja siis me teame, kas ta jõuab siia. Sellise ettepaneku kindlasti meie esindus komisjonis teeb.

15:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marika Tuus-Laul, palun!

15:28 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea esineja! No selge see, et enne valimisi on paljud erakonnad alati teinud nihukesi ulmelisi pensionide tõstmise pakkumisi. Me mäletame, et siin erinevatel erakondadel [on olnud näiteks] topeltpension. Tegelikult on olukord läinud nii, et isegi indekseerimise võrra pole tõusnud. Me neid aastaid mäletame, meie ei olnud siis juhitüüri juures. Aga Keskerakond on teinud siiski nihukesi suhteliselt reaalseid häid pensionipakkumisi ja me oleme ka need alati ära teinud, läbi aastate. Ma küsingi praegu: mis sa arvad, miks me siis sel aastal ei saanud teha ikkagi rohkem seda erakorralist pensionitõusu? Kui me vaatame praegu, kuidas jõuda euroopalike pensionideni, siis ju ainult erakorralised pensionitõusud aitavad. Mis on sinu vaade sellele?

15:29 Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Eks natuke tuleb ajalukku vaadata. Nii nagu ma siin meelde tuletasin, siis siin kaks aastat tagasi, kui oli käimas riigi eelarvestrateegia koostamise protsess, olid ajad veidi teised. Kindlasti ei olnud hinnatõusud nii kõrged. Võib-olla tol hetkel ei olnud ka päris selge, kuidas see koroonakriisist majanduse väljumine toimub. Aga ütleme, et sellel aastal oli ju selgelt näha, et tänu ka koroonapandeemia ajal tehtud otsustele, just valitsuse ettepanekutele ja otsustele – kui me toetasime nii inimesi kui ettevõtteid palgatoetuste, teiste toetuste näol, tegelesime tervishoiukriisiga päris edukalt – me tulime tolleaegsest koroonakriisietapist, kui nii võib öelda, 2021. aastal välja väga tugevalt: meie majandus kasvas 7,4%. Ja see lõigi eelduse, et eelmisel aastal oleks võinud eelarve koostamisel arvestada veidi suuremate summadega.

Tõesti, pensionär ei saa oma sissetuleku heaks eriti palju ära teha. On muidugi väga palju töötavaid pensionäre, sest kui sa pensionist ära ei ela ja tervis vähegi kannatab, siis sa teenidki juurde, aga kõik ei ole võimelised seda tegema. Nii et pensionäride sissetulek suures osas sõltub siiski riigist ja nendest poliitilistest otsustest, mis me siin teeme.

Kindlasti oleks võinud reageerida kiiremini sellele majanduskasvule ja hinnatõusule. Ma ei hakka siin pikka loengut pidama, kuidas oleks võinud hinnatõusu ennetada. Tegelikult ka need varasemate valitsuste õiged otsused andsid lisaraha: majanduskasv andis ju lisaraha nii eelmiseks aastaks maksude näol kui selleks aastaks maksude näol. Sinna lisandus muidugi pidurdamatu hinnatõusu ja inflatsiooni tulu, aga üks osa kindlasti oli ka see majanduskasvu osa. Selliste andmete põhjal, selliste rahalaekumiste põhjal kindlasti oleks võinud pensionile suuremat tähelepanu pöörata. Ma tuletan meelde, et see 20-eurone erakorralise pensioni otsus tuli pea kaks aastat tagasi, kui me elasime hoopis teistes tingimustes, hinnad ei kasvanud nii palju ja siis tundus, et selline lisakasv aitab  pensionäridel [liikuda] keskmise sissetuleku poole, seda vahet võrdsustada. Aga kahjuks see praegune situatsioon jääb ikkagi hinnatõusule alla. Jah, indekseerimine tuleb küll ka päris suur, see on tänu maksulaekumistele. Aga kui võtta nüüd kahe aasta pensionikasv ja kahe aasta niisugune prognoositav hinnatõus, siis see jääb hinnatõusule kahjuks jälle alla.

15:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

15:32 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! See tegelikult on ju fakt, et kaks kolmandikku pensionäridest elavad allpool vaesuspiiri, suhtelises vaesuses. Ma arvan, et üks põhipõhjus on see, et inflatsioon, mis on meil aasta keskmisena kusagil 20%, tegelikult viibki pensionäri ostujõu alla. Erakonnana peaksime me iseenesest rahul olema. Eelmiste valimiste eel me lubasime, et keskmine pension on nelja aasta pärast 700 eurot, ja nüüd see peakski olema 703–704 eurot. Nii et meie ei ole küll pensionäre petnud. Aga samal ajal me ei ole ka õnnelikud. Kui me paneme sinna kõrvale tegeliku ostujõu, mis näitab reaalset elu, siis inimesed järjest vaesuvad. Kas pensionide indekseerimisel ei peaks ikkagi rohkem nii‑öelda pühenduma elukallidusele ja inflatsioonile? Me iseenesest võime öelda, et tõstsime kõvasti pensioni, aga kui inflatsioon selle ära sööb, siis ma küsin, et mis kasu sellest on.

15:33 Jaak Aab

Ma ei oska nüüd kindlalt öelda. Aitäh, muidugi, väga huvitav küsimus! Ma tuletan meelde, et kunagi pensioniindeks koosnes 50% sotsiaalmaksu laekumise kasvust ja 50% hinnatõusust. Mingil hetkel seda muudeti. Ma arvan, et see pigem oli pensionäride kasuks, kuna hinnatõus nii suur ei olnud ja sotsiaalmaksu laekumine isegi kasvas rohkem. See andis indeksile nagu suurust juurde, pensionid kasvasid paremini. Aga see oleneb väga palju sellest majandustsüklist või rahandustsüklist, kus me oleme. Kui hinnakasv on väga suur, siis see tihtipeale ületab maksulaekumise ja siis see valem enam nii soodne ei ole.

Nii et siin peaks mõtlema, võib-olla see valem peaks olema paindlikum. Kuidas seda niimoodi kujundada, ma ei oska öelda. Sellistel kriisihetkedel või kõrge inflatsiooniga perioodidel peaks see valem võib‑olla arvestama rohkem hinnatõusu ja vähem maksulaekumist. See oli siin väga sisuline ja tihe vaidlus ka siis, kui seda muudeti. Aga jah, ütleme nii, et praegune valem hinnatõusu leevendust nii kiiresti ei anna ja kahjuks [hinnad] tõusevad. Isegi kui maksulaekumine teatud mõttes inflatsiooni mõjul kasvab, siis tegelikult saab pensionär selle kätte umbes aasta hiljem, sest siis ta ilmub sinna indeksisse – nii see kõrge hinnatõus kui ka kõrge maksukasv. Aga vahepeal on ka vaja elada.

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Šorin, palun!

15:34 Marko Šorin

Tänan, aseesimees! Hea esineja! Ma jälle räägin sellest kolmapäevasest eelnõust, aga ma kohe tulen ka selle eelnõu juurde. Kultuurikomisjonis tutvustati, et kavas on eripension ära kaotada ja selle summa ulatuses võiksid need inimesed saada koolitust. Mõni naljahammas võiks öelda, et võib-olla saaksid pensionärid selle pensionitõusu kätte siis, kui nad läheksid ümberõppesse. Aga see kindlasti ei ole minu mõte, see oli must huumor. Kas see pensioni baasmäära tõstmine 50 eurot neli aastat järjest puudutab kõiki töövõimetuspensionäre, ja juhul, kui eripensionid ära ei kao – see, millest me kolmapäeval hakkame rääkima –, siis puudutab see ka [eripensioni saajaid]?

15:35 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! See läheb nii rahvapensioni määra kui pensioni baasosasse, nii et see puudutab kõiki pensione. Ja nüüd, kui vaadata, kui palju moodustab meil baasosa ja indekseerimine, siis tänu erakorralistele pensionitõusudele see proportsioon ei ole baasosa suhtes hullemaks läinud, sest alati see indekseerimise osa on olnud suurem – või see osa, mis koefitsiendiga muutub. See baasosa tõstmine just erakorraliste pensionitõusudega on aidanud madalamaid pensione järele kõrgematele pensionidele või ka keskmistele pensionidele.

Mis puudutab eri- ja soodustingimustel pensione – eks see on olnud väga pikk vaidlus. Mina käisin selle küsimusega vist kunagi ... Ei mäletagi, see oli nii ammu, kui ma sotsiaalminister olin. Eks mõnes mõttes need eripensionid ja sooduspensionid on ajale jalgu jäänud. Seal on väga imelikke erialasid, mida enam üldse olemas ei ole – see pärineb Nõukogude ajast –, aga seal on ka neid erialasid, mis on jätkuvalt aktuaalsed, just kultuurivaldkonnas. Seda kokkulepet on üritatud leida. Nende kaotamisega on alati see, et seal on teatud kompensatsioonimehhanismid, on üleminekuajad. Mulle tundub, et sotsiaalkaitseminister ja kultuuriminister ei ole vist leidnud siin kuidagi ühist keelt, kuidas need probleemid lahendada. Ma tean, et väga palju on tehtud teistes sektorites tööd koos ametiühingutega. Kunagi keegi pole õnnelik, kui keegi selliseid täiendavaid rahaskeeme muidugi kaotab, aga on saadud kokkuleppele, kuidas toimub sujuv üleminek. Ma saan aru, et alati on kaks poolt. Kahjuks vist kultuurisektoris – ma detaile ei tea, võib-olla sina kui kultuurikomisjoni liige tead seda vaidlust rohkem – seda kokkulepet ei ole. Siin peaks tõsiselt mõtlema, kas see seadus tuleks vastu võtta veel selle koosseisuga või tuleks seda ühisosa ja kokkulepet veel otsida.

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marika Tuus-Laul, palun!

15:37 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Öeldakse, et eakate eest hoolitsemine ja nende kogemuse väärtustamine näitab ühtlasi kogu riigi kultuuritaset. Ja eks siia hulka käib ka pensioni suurus, mis on meil, nagu me teame, Euroopa üks kõige-kõige väiksemaid. Üldse mitte ammu olime kõige viimased. Ja ka see erakorralise pensionitõusu [ettepanek], mille me alles hiljuti tegime, ei läinud kahjuks läbi siin saalis. Aga ma küsin seda. Me räägime ostujõust, me räägime hinnatõusudest, mis loomulikult on tohutu-tohutu suured olnud. Aga mis on sinu hinnangul selle päris vanaduspensioni ja tegeliku pensioni, reaalpensioni vahe, kui me arvestame eakate erinevat ostukorvi – arstirohud ja nii edasi? Minu [arust] tuleb siit veel suurem vahe praegu välja.

15:38 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Ütleme nii, et kui üldse võrrelda erineva sissetulekuga inimesi, sealhulgas ka pensionäre, siis alati sellel, kellel on väiksem sissetulek, on suured sundkulud. Ja kui on [suured] sundkulud, siis palju üle ei jää. Kui on suuremad tulud, siis saab ju midagi ära jätta: üks välisreis või puhkusereis või meelelahutus. Elukvaliteediga eriti midagi ei juhtu. Väiksema sissetulekuga inimestel, ka just pensionäridel, on nii-öelda sundkulud: kommunaalkulud, ravimid, toiduained, esmatarbekaubad. Ja kui seal toimub suur hinnatõus, siis tegelikult ei ole enam seda kohta, kust saaks kokku hoida. See on suur probleem. Ma arvan, et just üksi elavate eakate suur vaesusriski protsent näitab seda, kuna nad on seal piiri peal – kas jääd vaesusriski või ei jää vaesusriski. Kui see suhteline sissetulek hinnatõusudele jääb alla, siis väga kiiresti toimub ka vaesusriski jäävate inimeste hulga kasv. Ütleksin nii, et see vanaduspensioni suurus ongi selline väga suure riskiga. Kui juhtub majanduses või ka hindadega midagi, siis see lööb eelkõige just väiksema sissetulekuga inimesi, kelle hulka ka pensionärid kuuluvad.

15:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

15:40 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui tavapäraselt on selliselt, et pensionär on oma töö teinud ja teised teenivad talle pensioni jaoks raha ja tulu, et ta saaks pensioni kätte, siis antud [juhul] on tekkinud olukord, et pensionärid ise turgutavad riigieelarvet. Kui tavapäraselt on inflatsioon umbes 5%, aga [praegu] on 20%, siis selle 15% täiendavat hinnatõusu maksavad pensionärid oma pensionist kinni ehk riigieelarve saab täiendavat tulu. Mitte keegi ei keela ju seda täiendavat tulu pensionäridega jagada kas erakorralise pensioni kaudu või ükskõik mis moel. Aga praegusel juhul on tekkinud selline olukord, kus pensionärid inflatsiooni ja oma ostude kaudu toetavad riigieelarvet. See ei ole ju normaalne.

15:41 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Siin me lähme hinnatõusu põhjuste juurde, mis teatud osas muidugi olid objektiivsed, nii nagu ma rääkisin: ka majanduskasv andis maksutulude laekumisse juurde, mitte ainult hinnatõus. Selge see. See on jälle see, et kui sul on väikesed sissetulekud, siis kaudsed maksud, nagu käibemaks ja aktsiisid moodustavad veel suurema osa sinu kuludes kui suurema sissetulekuga inimeste puhul. Seda me oleme kogu aeg rääkinud. Tarbimismaksud peaksid kindlasti olema madalamad. Me oleme neid ettepanekuid, mis mõjuks just nimelt väiksema sissetulekuga inimestele, siin ka teinud. Toiduainete käibemaksu langetamine ja eakatele ravimite käibemaksu langetamine võiksid olla sellised, mis seda hinnatõusu selle konkreetse grupi jaoks tegelikult ka ohjeldaksid. Kahjuks neid otsuseid ei ole tehtud. 

Aga noh, ma siin imestusega ikka loen neid arvamusi. Reformierakond räägib, nagu neile oleks tekitatud mingisugused tohutud eelarveaugud siia ette. Vastupidi. Jah, koroonapandeemia läks maksma umbes poolteist miljardit, aga eelmise ja selle aastaga on maksu esialgsest prognoosist laekunud üle 2 miljardi rohkem maksutulu, rääkimata omanikutulust Eesti Energias. Kui see kõik kokku lüüa, siis ma arvan, et ... Ja selle maksutulu hea laekumise esialgne põhjus oli ikkagi see, et koroonapandeemia tingimustes me tegime küll kulutusi, aga me tegime ka selliseid kulutusi, mis aitasid sellest kriisist kiiresti välja tulla. Aitasid ennetada mõju majandusele. Praegune valitsus ei ole suvest saati praktiliselt midagi teinud.

Me näeme ettevõtete situatsiooni, hinnatõusu, me näeme majanduse sellist kiiret langust, mida isegi augustis näiteks ka Rahandusministeerium ei osanud ette näha. Ja millal ta tõusule läheb, ei oska ka eksperdid öelda. Kui sügav see lõpuks saab olema, on isegi praegu keeruline ennustada. Aga siin oleks pidanud sekkuma varem. Ennetavad meetmed seoses teatud maksudega, võib-olla tarbimismaksude langetamised toiduainetele, energiakandjatele ja nii edasi. Ja siis ka leevendusmeetmed, et teatud osas leevendatakse neid hinnatõuse. Kodutarbijad väikse meetme küll said, ma arvan, et natukene see ikka aitas. Ettevõtjatele pole kahjuks ühtegi meedet praktiliselt, sest see universaalteenus väike- ja keskmist ettevõtjat ei aita, isegi kohalikku omavalitsust ei aita, tuleb nüüd välja, sest seal on bürokraatiahanked. Ja nüüd tuleb välja, et see universaalteenus kipub olema kallim kui börsielekter, nii et suurt kasu sellest ei ole.

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

15:43 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Reformierakonna juhtimisel oleme me jõudnud Euroopa kõrgeima inflatsiooni ja hinnatõusuni, ja kui nüüd peale valimisi jääb Reformierakond võimule, siis me võime eeldada, et samad tendentsid jätkuvad. Mis te arvate, kas see 50‑eurone pensionitõus üldse katab ära selle hiiglasliku augu pensionäri rahakotis? Äkki see peaks olema veel kõrgem? Ja tegelikult on meil ka teine probleem: kõrgete elektrihindadega tapetakse ära meie enda ettevõtlus ja toiduainetööstus, ehk see, kuhu see pensionäri raha, eks ole, meil siin siseriiklikult kõige rohkem läheb. See raha ei jäägi enam Eestisse. Kas seda probleemi ei peaks kompleksselt lahendama või üldse Reformierakonda valitsemisest eemal hoidma?

15:44 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Noh, [tuli] siis ära see Reformierakond, eks ju. Jah, juhtivparteina Reformierakond kindlasti oleks võinud pingutada. Ei ole ju saladus, et me tulime sealt [koalitsioonist] välja, põhipõhjus, miks Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon lõppes, oli see pikk vaidlus nendesamade meetmete üle, kuidas inimesi ja ettevõtjaid peaks toetama. Otsese põhjusena siin toodi [välja] küll see laste‑ ja peretoetuste eelnõu, aga sellele eelnesid palju suuremad vaidlused. Me juba maikuus lisaeelarves esitasime paketi, kuidas peaks toetama kodutarbijat, kuidas peaks toetama ettevõtteid, kuidas peaks maksupoliitikaga edasi liikuma, kas või ajutiste maksulangetustega. Kahjuks mitte ühtegi pardale ei võetud. Kui eelmisel kütteperioodil me midagi suutsime läbi suruda, siis kevadel oli null, sest [oluline] oli ainult sõda, et sinna läheb kogu raha ja rohkem midagi teha ei tohi. Aga kui sõda jõuab inimeste rahakotti nii hullul määral, siis kindlasti peab püüdma seda leevendada. Ja kindlasti oleks ennetavad meetmed olnud vajalikud, sest kui hinnatõus on niivõrd käest ära läinud, siis pane sa [raha] palgatõusu või pane sa pensionitõusu, sa ei jaksa seda enam katta. Natukene selline nagu, ma ei tea, ämber, kus on natukene bensiini sees ja natukene on vett sees, et kas ta enam kustutab või ei kustuta. Ei kipu kustutama.

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

15:46 Helle-Moonika Helme

Aitäh veel kord sõna andmast! Jaa, tuli ära see Reformierakond. Ma nüüd, lugupeetud ettekandja, küsin võib-olla jälle sellist hinnangut. Siin nendes vastuväidetes on nimelt kirjas, et see 50-eurone pensionitõus läheks maksma summa summarum 1 miljard, milleks tuleks võtta ka laenu. Aga Reformierakond lubab oma valimisprogrammis 100-eurost [pensionitõusu]. [Kas] nemad tahavad laenu võtta 2 miljardit? No mis te arvate, kust selline kahepalgelisus? Teile ei saa lubada seda 50-eurost pensionitõusu, aga ise lubavad 100[-eurost], ja võtavad ju ka siis laenu. Ega seda 2 miljardit ei ole ka neil mitte kuskilt mujalt võtta.

15:47 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Lugesin ka seda lubadust, 1000 eurot, aga nad ei ütle, kuidas nad tõstavad. Meie ütleme selgelt välja, et mitte see 50 eurot aastas ja et keskeltläbi tuleb 100 eurot aastas. Me räägime, et erakorraliselt 50 eurot iga aasta, millele lisandub indekseerimine, mis on iseenesest tõenäoliselt üle 100. Aga prognoose ju täpselt me ei tea, kuidas indeks liikuma hakkab, ja kahjuks ükski ekspert ei julge ka öelda. Need on tehtud meie arvestuste ja Rahandusministeeriumi prognooside alusel, eriti indekseerimise mõttes. Kas need indeksid kõik täpselt selliste protsentidega ka ellu lähevad, me ei tea.

Aga kindlasti, kui tõsta erakorraliselt pensione ja kindla summaga aastas, siis see leevendab ka neid erinevaid hüppeid, mis võivad majanduses tulla. Me ei tea ju, mis siin ette tuleb. Praeguste prognooside kohaselt võib küll öelda, et see tõus on üle 100 euro aastas, kui me paneme kokku 50 eurot erakorralist pluss indekseerimine. Kui Reformierakond lubab 100 eurot aastas tõsta, siis ta peab tegema erakorralisi pensionitõuse. Siis tuleks ka see välja öelda, palju nad kavatsevad teha, sest mitte kuidagi mingi prognoos ei näita, et 100 eurot aastas indekseerimisega – ainult indekseerimisega – pension tõuseks. Kui võtta ainult indekseerimine, siis ma sain selle numbri, kohe ütlen, see on pension 2027. aastaks praeguste rahandusprognooside järgi ainult indeksiga, ilma erakorralisteta – 878 eurot 2027. aastal.

15:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

15:48 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea eelnõu tutvustaja! Mul nüüd tekkis ka küsimus. Teie eelnõu tarbeks, et 50 eurot iga aasta tõsta erakorraliselt pensioni, seda miljonit ei ole võimalik mitte kuidagimoodi saada, sest see on väga äärmuslik ja tuleks võtta laenu riigile, samas Reformierakond tõesti lubab topeltsummat. Te siin üsna hiljuti olite valitsuses. Kas te teate, kas on mingi lisapaun, kust seda lisaraha nii väga saab? Vastavalt Reformierakonna soovile saab, teised aga ei saa.

15:49 Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma püüdsin kirjeldada, ma pean uuesti kordama: mitte 50 eurot ei ole meie pakutud tõus, vaid see on erakorraline tõus iga aasta. Kui panna indekseerimine juurde, siis on see üle 100 euro. Kuidas Reformierakond seda näeb ja kust kohast ta sellesse panustada tahab, ma ei tea. Ma olen prognoosinud rahandusprognooside järgi selle numbri, millega on prognoositud lähiaastate maksulaekumised. Ja ma sain 878 eurot 2027. aastaks, kui hullud stsenaariumid ei käivitu, aga seda ma ei oska öelda. Nii et miljard. Ma ei tea, kust nad selle võtavad. Ka järgmise aasta eelarve, vaatamata väga suurtele maksulaekumistele, mis tulid inflatsiooniga, vähemalt suures osas, järgmise aasta maksutulu prognoos muutus poole aastaga 1,2 miljardit suuremaks. Kuskile on ta sinna eelarvesse läinud ja lisaks on defitsiit seal ees. Kuidas seda asja edaspidi lahendama hakata? Eks sellel on oma lahendused olemas, aga ma loodan, et siis ka kõik erakonnad ütlevad, kus need lahendused on. Kahjuks ei ole [selle kohta] eriti kosta.

15:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Kert Kingo!

15:51 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 739 10. jaanuaril teise päevakorrapunktina. Istungit juhatas komisjoni esimees Helmen Kütt. Istungist võtsid osa järgmised komisjoni liikmed: Hele Everaus, Kalle Grünthal, Kert Kingo, Siret Kotka, Maris Lauri – tema oli Ülle Rajasalu asendusliikmena –, Õnne Pillak, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev ja Kristina Šmigun-Vähi. Keskerakonda esindas eelnõu tutvustamisel Viktor Vassiljev. Komisjoni olid kutsutud ka külalised, [näiteks] Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna pensionipoliitika juht.

Viktor Vassiljev alustas eelnõu tutvustamist sellega, et lausus, et Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek on riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendada lõikega 1 järgmises sõnastuses: "2024.–2027. aasta 1. jaanuaril tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 50 euro võrra." Seadus jõustuks 2024. aasta 1. jaanuaril. Eesmärk on muuta kehtivat seadust nii, et pensioni suurendatakse baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise kaudu. Tõstmine on planeeritud aastatele 2024–2027, mitte 2023. Ligi pooled Eesti pensionärid elavad allpool suhtelise vaesuse piiri, kulud tõusevad kiiresti ja pensionitõusud jäävad inflatsioonile alla. Kuna kõik need hüved, mida nooremad inimesed tarbivad, on ju põhimõtteliselt loodud mitmete vanemate põlvkondade poolt, siis on elementaarne, et pensionärid, tänased, homsed ja tulevased, on ära teeninud inimväärse elamise. Aastal 2024 planeeritavad kulud on eelnõu kohaselt 190 miljonit eurot ning aastal 2025 on 202,5 miljonit eurot. Täpseid kulusid edasi ei oska planeerida, sest teadmata on tulumaksuvabastus ja mitmed teised näitajad, näiteks inflatsioon. Pakutav muudatus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja uusi termineid kasutusele ei võeta. Täiendavaid rakendussätteid ei ole vaja kehtestada. Seaduse jõustumine on planeeritud 2024. aasta 1. jaanuariks.

Kristina Šmigun‑Vähi küsis, kas on mõeldud, millised on tekkiva lisakulu katteallikad. Viktor Vassiljev vastas, et täpsemalt saab neid planeerida eelarve koostamisel. Kuna jutt ei käi aastast 2023, vaid aastast 2024, siis sinna on veel aasta aega. Sotsiaalministeeriumi esindaja arvamuse kohaselt on selle eelnõu puhul kõige suuremaks murekohaks kulude suurus. Kulude arvutamisel on Keskerakond teinud väikese matemaatilise vea. Nimelt, 2024. aastal on kuludeks ette nähtud 190 miljonit eurot. See tähendab, et kui igal aastal pensionid suurenevad aastas 50 eurot, siis aastal 2025 ei ole kulud mitte 200 miljonit eurot, vaid 400 miljonit eurot, seepärast et eelmise aasta suurendus on all ja sinna peale tuleb järgmise aasta suurendus, uus 50 eurot. Rahandusministeeriumi arvutus näitas, et kulud kasvavad nelja aasta pärast circa 860 miljoni euroni. Ehk riik võtab ligi miljardi euro suuruse lisakulutuse, millele hetkel katteallikaid ei ole planeeritud. Viktor Vassiljev selgitas, et arvutused ongi ebatäpsed, sellepärast et eelnõu koostajatel ei olnud võimalust kasutada 200 ametniku abi. Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi asjatundlik abi nende kulude täpsemal arvutamisel ja hiljem ka planeerimisel on teretulnud.

Marika Tuus-Laul sõnas, et pensionid, peretoetused ja laiemalt kogu sotsiaalpoliitika on ju riigi prioriteetide ja maailmavaate küsimus. Eesti on pensionide suuruse poolest täiesti selle tabeli lõpus, negatiivses mõttes. Juba aastaid oleme teinud arvukalt sõnavõtte, et pensioni natukenegi teistele riikidele lähemale tuua. Ja et ka SKP sotsiaalpoliitika toetamine kasvaks, siis pensionide tõstmist me saaks teha ju ainult erakorraliste tõusudega. Kui me võtame Euroopa taseme keskmise pensioni, siis ainus võimalus Eesti pensioni tõsta on erakorraliste tõusudega. Sotsiaalministeeriumi esindaja vastas selle peale, et Marika Tuus-Laulil on täiesti õigus, et Eesti on Euroopa mõttes punase laterna staatuses. Pigem on võistlus, kas meil õnnestub mitte jääda viimaseks. Tuleks korralikult läbi mõelda, kuidas pensionitõusu oleks võimalik rahastada. Saaks mõelda ka tööandjate panusele, nagu planeeritud Rahandusministeeriumi pensionianalüüsis. Saab ka suunata inimesi ise julgemalt koguma. Kindlasti on häid hoobasid, ainult et see tuleb väga hästi läbi mõelda. Kindlasti ei ole ainus võimalus erakorraline pensionitõus. Samas möönis ministeeriumi esindaja, et erakorralised pensionitõusud on väga hea meede.

Komisjoni esimees Helmen Kütt kommenteeris, et komisjonil ongi lähiajal plaanis nimetatud pensionianalüüsi asuda arutama. Siret Kotka sõnas, et aastatel 2006–2007 tõsteti pensione erakorraliselt lausa 44%. Siis oli tõstmine võimalik. Eelnõu ei räägi isegi mitte ainult kahe aasta tõusust, vaid nelja aasta omast, siis arvestades, et majandus võiks kasvada ja pole oodata suuri langusi, on ministeerium väga kriitiline. Miks aastatel 2006–2007 oli erakorraline tõstmine võimalik ja ministeeriumi hinnangul täna enam ei ole? Ministeeriumi esindaja selgitas, et stardipositsioon on teine. 2000. aastate alguses sotsiaalmaks, mida koguti pensioniks, jäi plussi ehk pensionimaksed ei olnud defitsiidis ja pensionideks ei olnud vaja riigieelarvest raha juurde võtta. Tol hetkel oli tunduvalt parem stardipositsioon. Praegu oleme pensionide mõttes defitsiidis. Oleme aastaid maksnud riigieelarvest peale. Sotsiaalmaks üksi ei kata ära pensionieelarvet, ja see on see, mis praegu teeb ettevaatlikuks ja natuke kriitiliseks. Viktor Vassiljev kommenteeris juurde, et mida aeg edasi, seda rohkem pensionifondid on defitsiidis ja seda rohkem peab eelarvest peale maksma. Pensionäride, keda piltlikult öeldes töölkäijad peavad üleval pidama, osakaal ühiskonnas tõuseb. Inimkonna vananemine on looduslik nähtus.

Helmen Kütt nõustus, et maksumaksjaid jääb järjest vähemaks või neid ei tule juurde nii palju, kui inimesi pensionile siirdub. Eestis paljud pensionärid ka töötavad, kuid kahjuks seetõttu, et pension on liialt väike. Vabariigi Valitsus loobus eelnõu osas seisukoha kujundamisest.

Komisjonis tehti menetluslikud otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. jaanuaril 2023. aastal, konsensuslikult; määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kert Kingo, konsensuslikult; ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, konsensuslikult. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtaeg kümme tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist ehk 30. jaanuaril 2023. Aitäh!

15:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Jah, on. Mart Helme, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

15:59 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Mind pensionärina muidugi alati südamest liigutab, kui valimiste eel kõik tormavad mõtlema pensionäride väga raske ja halva elu peale. Ja tõsi tema on: tänu siin akna all istuva fraktsiooni omaaegsele juhtfiguurile, kes eelmises koosseisus minu selja taga ka koputaja oli, on meil selline sotsiaalkaitsesüsteem, et keegi pole rahul. Keegi pole rahul! Ei ole rahul lapsed, ei ole rahul vanurid, ei ole rahul puuetega inimesed, ei ole rahul tööl käivad inimesed. Keegi pole rahul.

Enne valimisi see rahulolematus jõuab ka poliitiliste ringkondadeni, erakondadeni, ja siis hakatakse üksteisest üle pakkuma. Aga ega see ülepakkumine ei tule ju tühjast kohast. Ta tuleb sellest, et meil tõepoolest on ühiskonnas väga tõsised probleemid väga suurte inimrühmade hakkamasaamisega. Ja nüüd viimase aja jooksul, ütleme, selle viimase aasta jooksul, kui Eesti on muutunud kõige kõrgema inflatsioonitasemega riigiks, kui Eesti inimeste ostujõud kahaneb nii, nagu kivi kukub katuselt, sirgjoones alla, on loomulikult nende ühiskonnarühmade probleemid muutunud senisest veelgi teravamaks. Seetõttu, mis on meie ülesanne siin Riigikogu saalis? Meie ülesanne on loomulikult püüda neile muredele lahendust leida.

Meie fraktsioon toetab seda Keskerakonna eelnõu. Me toetame seda, sest me käsitleme seda mitte valimiseelse ülepakkumise võtmes, vaid käsitleme seda võtmes, et pensionärid on Eestis olukorras, kus nad on sunnitud kuni viimase hingetõmbeni tööl käima. Nad on sunnitud! Absoluutne enamik pensionäre ei käi vabatahtlikult tööl, ja seda juba kas või sel põhjusel, nagu ütles minu ema: elad minu aastad, tunned minu valud.  Ei ole enam lusti, ei jookse trepist üles. Siit valutab, sealt valutab, arsti juurde on vaja minna, kuhu on ka üha raskem sattuda. Ravimid on kallid, üha kallimaks lähevad.

Kõik need probleemid kuhjuvad, aga tuleb tööl käia, jalgu järel lohistades tuleb tööl käia. Peavalusid, igasuguseid muid valusid maha surudes tuleb tööl käia. See on Eesti pensionäri argipäev. On muidugi pensionäre, nagu kuskil filmis oli see noor pensionär, kes kepsutavad ringi ja kellel pole häda midagi. Aga ärge muretsege, kui nad elavad, siis need hädad tulevad.

Seetõttu see eelnõu tõepoolest adresseerib pensionäride akuutset probleemi, kuidas hinnatõusu olukorras hakkama saada. Ja me toetame seda. Aga me ühtlasi leiame, et see eelnõu on ainult üks samm selles suunas, kuhu me peame liikuma. Ja eriti olukorras, kus – nagu öeldud juba korduvalt – elukallidus järsult kahekohalise numbrina nagu raketiga paneb üles kuu poole – no varsti hakkavadki inimesed ulguma sinna kuu poole suurest hädast ja viletsusest –, on loomulikult see üks samm nende vaevade leevendamiseks. Kindlasti on vaja siin muud.

Me tegime ettepaneku eripensonide ... 

Palun lisaaega.

16:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega! 

16:04 Mart Helme

... eripensionide eelnõu selle nädala päevakorrast välja võtta, sest see lahendus ei ole lahendus, mida see eelnõu välja pakub. See jätab samuti kaitseta terve hulga rühmasid, inimrühmasid, kellele tekitatakse sellega probleemid, millele mingit lahendust ei pakuta.

Kuna ma räägin sellest, et kogu see lahendus peab olema kompleksne, ja vähemalt seni, kuni meil inflatsioon on kahekohaline, siis pakume meie omalt poolt välja veel ühe lahenduse meie programmis, mida me ei ole veel esitlenud, aga mida me lähemal ajal esitleme. Oma valimiseelses programmis tuleme me välja praeguses olukorras üliolulise leevendava sammuga. See on pensionäridele inflatsiooni katteks 13. pensioni maksmine.

Jajaa, me juba kuuleme, kuidas siin tühjadest rividest kostavad hääletud hääled, kuidas kõigeks selleks meil raha ei ole. Kust te selle raha võtate? Kus on katteallikad? Vaadake, katteallikad on seal, kuhu raha ära kulutatakse. Katteallikad on tohutud kulud, mis on seotud lihtsalt raiskamisega. Ja katteallikaks on see raha, mis on kõrgete energiakandjate hindadega riigieelarvesse laekunud. Juba suurusjärk võib olla oma poolteist miljardit sel aastal ülelaekumist kõrgete energiakandjate hindade tulemusena, mis tuleb riigieelarvesse.

Ma muidugi ütlen selle kohta, nagu ma olen ennegi öelnud, et raha on taastuv loodusrikkus, raha leiab alati. Ja mis on meie Eesti riigi mõte? Kas see, et kusagil aetakse Exceli tabelis näpuga järge? Ja siis, kui EKRE on valitsuses koos Keskerakonnaga, öeldakse, et neljarealiste maanteede ehitamine on lollus. Selleks meil raha ei ole ja seda me ei tee. Aga siis, kui valimised lähenevad, needsamad, kes ütlevad, et neljarealiste maanteede ehitamine on lollus ja selleks raha ei ole, panevad selle oma valimisprogrammi. Keskerakonna pensioni tõstmise kava on üle mõistuse kallis – miljard eurot! Aga ise lubatakse oma valimisprogrammis tõsta pensione 100 euro võrra. Ei näe loogikat. 

Seetõttu, sõbrad, toetame seda eelnõu, see on üks leevendav samm. Ja Keskerakond, kui me järgmise valitsuse teeme, siis maksame pensionäridele ka 13. kuu pensioni, et tasandada seda elukallidusest tõusnud kuristikku nende elukvaliteedi ja nende sissetulekute vahel. Aitäh!

16:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Aivar Kokk, palun, Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel! Palun, kaheksa minutit!

16:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel, et Isamaa Erakond on alati seisnud pensionäride eest. Tuletame siin natuke ajalugu ka meelde. Üksi elava pensionäri toetus on ju puhtalt Isamaa Erakonna väljakäidud idee. Mul on hea meel, et ma ise juhtisin sel ajal sotsiaalkomisjoni, kui selle eelnõuga siin saalis olime. Ja täna on see tõusnud 200 euroni.

Aga kui me räägime tänasest eelnõust ja räägime pensionäride hakkamasaamisest, siis on ju selge, et Eesti pensionid on väikesed. On loomulik, et Euroopa Liidu harta ülevõtmisega oleks ju täna pension 1000 eurot, sest Euroopas on kokku lepitud, et 60% keskmisest palgast peaks olema pension. Ja kui vaadata statistikat, siis eelmine aasta lõppes keskmise pensioni suurusjärguga 1700 eurot.

See, et järgnevatel aastatel pensionibaas võiks tõusta, on ühelt poolt ju väga hea ettepanek. Ja ma põhjendan seda selgelt sellega, et kui koefitsiendiga pension tõuseb, siis suurema [pensioniga] pensionäridel tõuseb ta rohkem ja väiksemat pensioni saavatel pensionäridel vähem. Kui baasi tõsta, siis pension tõuseb kõigil ja see aitab ka väiksema pensioni saajatel paremini hakkama saada.

Kui me räägime siin võimalustest ja variantidest ja kui mu eelkõneleja Mart pakkus, et pensionärid võiks saada 13. pensioni iga aasta, siis ma ütlen, et Isamaal on palju parem ettepanek: iga lapse pealt lisakuupension. Ehk kui sul on üks laps, siis saad 13-nda, kui on kaks last, siis saad 13. ja 14. kuu pensioni, ja kui kolm last, siis saad lausa ka 15-nda. Mina liitusin Isamaa Erakonnaga ja tulin siia saali 2011. aastal just emapensioni lubaduse pärast, mis siin saalis seaduse menetlusel sai nimetuse vanemapension. Kui eelmisel kümnendil seda seadust vastu võttes suutsime [lubada], et kolme aastakoefitsiendi ulatuses on iga lapse pealt pensionilisa, siis mõned aastad tagasi, 2021. aasta eelarves tõusis ta veel poole aastakoefitsiendi jagu.

Täna on Isamaa kindel seisukoht, et laste kasvatust tuleb väga selgelt arvestada ka pensioni juures. Oleme ausad, meie abikaasad, kes lastega kodus on, tihti kaotavad oma sissetulekutes ja pensioniaastates, võrreldes sellega, kui nad oleksid tööturul kõik need aastad.

Ja sellepärast ma loodan, et selle eelnõuga minnakse edasi, ja et ka järgnevas koosseisus menetletakse seaduseelnõu, millega emapension tõuseb nii palju, et see väärtustab iga lapse eest pensionilisa vähemalt ühe kuu ulatuses. Aitäh!

16:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõnis Mölder, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

16:11 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma alustan sellest, et tõesti, see, millest eelkõnelejad päris mitu korda rääkisid, ma arvan, on tõsi: pool aastat enne valimisi tulevad kõigile pensionärid meelde, pensionid meelde, siis hakatakse selle teemaga tegelema, ja peale seda, kui valimised on läbi, see ununeb väga ruttu. See tegelikult eristabki neid erakondasid, kes päriselt tahavad selle teemaga tegeleda ja kellele päriselt läheb meie eakate toimetulek korda, ja neid, kes lihtsalt valimisloosungite saatel sellega tegelevad.

Ma arvan, et eelkõnelejad, nii Mart Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast kui ka Aivar Kokk Isamaast rääkisid tegelikult õiget asja. Need on erakonnad, kes on valmis seda seaduseelnõu kaitsma ja kes on valmis seda seaduseelnõu kaitsma ka siis, kui valimised on läbi. Ma arvan, et Keskerakond on seda teemat käsitlenud parlamendi koosseisust parlamendi koosseisu. Keskerakond on olnud alati see erakond, kes on eakaid hoidnud enda erakonna valimisplatvormides, erakonna valimisprogrammides alati fookuses, ja eakate toimetulek on olnud meile selge siht. See, kas sellest seaduseelnõust saab päris reaalne seadus, nii et lepimegi poliitiliselt kokku, kuidas me erakorraliselt tõstame järgmised neli aastat pensionide baasosa ja kuidas me läheme siit edasi läbi selle indekseerimisega, on valikute koht. Minu meelest oleks mõistlik teha siin poliitiline erakondadevaheline kokkulepe ja see poliitvõitlus häälte mõttes jääks olemata, mis oleks ka pensionäride suhtes aus ja korrektne.

Nüüd, tulles meie eakate toimetuleku juurde, siis tegelikult tuleb vaadata otsa sellele, et kui eelmisel aastal oli Eesti inflatsioon 19,6%, üle poole aastast oli meie inflatsioon Euroopa Liidu kõige kõrgem, siis kindlasti pensionide reaalpension vähenes. Kui me vaatame pensionäride, ütleme siis nii, eelarvet või leibkonna eelarvet, siis ilmselgelt sellest väga suur osa läheb eluasemekuludele, sealhulgas küttekuludele. See tähendab seda, et arvestades eelmise aasta väga kõrgeid küttekulu hindasid, haukas see väga suure tüki kogu sellest leibkonna sissetulekust. Teine on toit, toiduhinna kallidus on see märksõna, millest me räägime ja mis tegelikult väga selgelt jällegi lõi just nimelt eakate leibkonna eelarve pihta. Ja kolmas on ravimid. Ka see on ju tegelikult iga eaka leibkonna eelarves üks osa. Kui ravimite hinnad on tõusnud olulisel määral inflatsiooni tõttu, siis samamoodi ka see tegelikult lööb nende eelarve pihta. See tähendab seda, et kui need kolm komponenti on elukalliduse tõttu tõusnud ja pensionid tulevad ainult läbi 20-eurose tõusu kaasa, siis ilmselgelt see ei kata seda hinnatõusu ära ja meie eakad ei muutu mitte aasta-aastalt jõukamaks, vaid jäävad aasta-aastalt vaesemaks. Ja see on olukord, mida me ei tohi lubada.

Meie eakad on täna niigi suhtelises vaesuses, väga suur hulk neist, ja me peaks liikuma selles suunas, et see arv väheneks, mitte ei suureneks. Täna me oleme kahjuks liikumas teistsuguses suunas. Nii nagu ma ütlesin, see on koht, kus erakondadel on võimalus näidata parteideülest kokkulepet nii, nagu me tegime laste puhul. Tõesti, me tegime ära väga suure lastetoetuse reformi, see oli erakondadeülene. Oli erakondasid, kes mõistsid seda võib-olla hiljem kui teised, aga see selleks, see sai tehtud. Täna on ka pensionide puhul see võimalus. 

Nii et head erakonnad, kes te oma valimisprogrammidesse ja -lubadustesse olete selle kõik sisse kirjutanud, siis tõesti, suure tõenäosusega see eelnõu läbib esimese lugemise. Ma loodan, et ka Riigikogu sotsiaalkomisjon võtab selle veebruarikuus taas kord oma päevakorda, et teha ära ka teine ja kolmas lugemine, sest see annaks kindluse, et see parlamendikoosseis annab järgmiseks neljaks aastaks Eesti eakatele selle kindluse ja turvatunde, mis tegelikult peakski olema iga poliitiku, aga tervenisti parlamendi roll. Aitäh!

16:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Helmen Kütt, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

16:16 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! See, et räägitakse eakatest, räägitakse lastest ja räägitakse üldse sellest, kuidas Eesti edasi toimetab, kuidas hakkama saadakse, on väga vajalik. Ja kindlasti väga vajalik mitte [ainult] enne valimisi, vaid peaks olema silma all ja laua peal kogu aeg. Kuulates erinevaid kõnesid, ja mitte ainult täna siin saalis – kõik räägivad õiget juttu. Täpselt samuti sotsiaalkomisjoni istungil eelnõu tutvustamise ajal: Sotsiaalministeeriumi ametnik ütles meile väga selgelt, et Sotsiaalministeerium on alati valmis, kui on võimalus, rääkima eakate pensionist ja pensionitõusust, kuidas paremini hakkama saada. Ja see, et Eesti pensionisaajad saavad Euroopas üht kehvemat pensioni, on ka tõsi. Täna tuli välja ka ülevaade sündidest, mis näitab väga kurba statistikat: aegade suurim arv lapsi on jäänud sündimata. See on toodud välja paari aasta võrdluses, ja see on tegelikult mure. Mure on selles, et maksumaksjate arv on suhteliselt palju küsimusi tekitav. Ehk lastetoetuste tõus toob sellele leevendust.

Täna on siin palju räägitud sellest, et üks erakond või teine erakond on olnud teatud õigete otsuste taga. Tegelikult ei ole Eestis olnud aega, kui ainult üks erakond on olnud valitsuskoalitsioon üksinda. On ikka oldud mitmekesi koos ja otsuseidki koos vastu võetud. Ja võib-olla tõesti mõned otsused on jäänud vastu võtmata sellepärast, et ei ole koosmeelt saadud. Mäletan väga hästi seda hetke, kui Andres Ergma, pensionäride ühenduste liidu juht, pöördus 2021. aastal sotsiaalkomisjoni poole ja väga palus, et pensioni baasosa tõus toimuks kui mitte 1. jaanuaril, nagu [pani ette] Isamaa eelnõu, siis vähemalt 1. aprillil – see aitaks seeniore päris tugevasti. Aga tore, et see toimus vähemalt selle aasta 1. jaanuarist. Kui ta oleks toimunud 1. aprillil, siis oleks kindlasti olnud ka seenioridel kergem vastu seista nii hinnatõusudele kui ka kõikidele siin juba nimetatud, [näiteks] ravimite, ja kõige muu kallinemisele.

Mina ei ole täna siin puldis, et öelda, et üks erakond on teinud valesti või teine [õigesti]. Mina arvan, et enamik otsuseid, mis siin on langetatud, on tehtud heast tahtest ja soovist ja võimalusi arvestades, kuidas raha kasutada ja kuidas eraldada. Ma toon lihtsalt mõned näited: aastakümneid on muutumatu olnud eakate inimeste puudetoetus. No ei ole Eiki Nestor olnud kogu perioodi sotsiaalminister. Ma ei hakka ka nimetama, millise erakonna käes on kõige kauem olnud sotsiaalministri positsioon. Lihtsalt, puldis kõneledes räägid sa Eesti rahvaga, ja [võiks olla] vastutustunne selles osas, et valimislubadused on teine formaat. Valimislubadustega me läheme inimeste ette ja räägime, mida üks või teine erakond plaanib teha peale seda, kui ta osutub või ei osutu valituks 5. märtsil toimuvatel Riigikogu valimistel, ja valija annab selleks mandaadi. Siis moodustatakse koalitsioonivalitsus, see on ju selge. Ei ole õnneks Eesti demokraatias olukorda, et üks erakond on valitsuses. Ma arvan, et see oleks väga halb, kui selline olukord tekiks.

Küll on siis tore vaadata, kui suur üksmeel leitakse ja kuidas minnakse selliste eelnõudega edasi. Ikkagi lapsed, seeniorid, aga ka tööl käivad inimesed ja ettevõtjad, sest pilt on tervik. Raha on jagada täpselt nii palju, kui seda rahakotis on. Ja ma olen väga nõus ka nendega, kes ütlevad, et mitmedki kulutused, mille oleks võinud tegemata jätta, on tehtud kas valesti või võiks teha teisiti. Sellepärast ongi meil nii erinevad erakonnad ja sellepärast ongi meil ka erinev maailmavaade.

Palun lisaaega.

16:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

16:21 Helmen Kütt

Suur aitäh! Lihtsa näitena tuues jälle puudetoetused, mis on ka meie valimisprogrammis. Täna, kuigi eelnõu puudutab Keskerakonna algatatud baasosa tõusu, on kõik puldis kõnelejad rääkinud oma valimislubadustest. Noh, ei taha minagi viletsam olla. Eks ka meil on valimislubadustes kirja pandud mitmekordne puudetoetuste tõus, pensionitõus, aga ka alampensioni määramine, nii nagu on Eestis alampalk, et kinnitada, et alla 400 euro ei ole Eestis pensioni. Täna on rahvapension tunduvalt väiksem. Kas mitmeid selliseid lubadusi, mida esitavad erakonnad, saab teostada või ei saa, selgub peale valimisi ja [oleneb] sellest, milline koalitsioon moodustatakse.

Mida ma veel öelda tahan? Ei olnud ühtegi erakonda, kes oleks koalitsioonilepingu sõlmimisel väga tõsiselt tõstnud hoolekandereformi lauale. Õnneks nüüd, näete, jälle üksmeeles – mis sest, et selle lauale tõstsid valitsuslepet sõlmides sotsiaaldemokraadid – me tegime selle ära. Mulle meeldib, kui me saavutame olulistes asjades üksmeele. Mitte et me ei vastanda lapsi ja seeniore, mitte et me ei vastanda ühte erakonda teisele, vaid see on valimisvõitlus ja debatt, milles ongi mõistlikud maailmavaate ja erinevate lubaduste väitlused ja võitlused. Aga saalis üritaks leida kompromissi [asjades], mida on võimalik ka reaalselt ära teha, mitte populistlikult, esitades ainult häid mõtteid. Tõepoolest, väga häid mõtteid. Ja kui võtta veel kõik need eelnõud, ma ei välista, et veel mõni algatatakse, siis lihtsalt aeg ei anna võimalust kõiki teha.

Sotsiaalkomisjon, nii nagu ka komisjoni ettekandja Kert Kingo väga kenasti ütles, arutas seda täiesti tõsiselt, kuulas ära arvamused ja läheb ka pensioni suure analüüsi juurde, milles räägitakse tööandja pensioni paremast kasutamise võimalusest ehk tulevikku vaatavalt. Täna me tegeleme tegelikult sellega, et me lahendame olukorda, mis praegu on, ja tahame aidata oma seeniore paremini toime tulla erinevate meetmete kaudu. Selleks kindlasti ei ole ainult pension, selleks on mitmed teised meetmed veel. Aga see, et inimesed saaksid hakkama, et toimetulek on julgeolek – see on kindlasti tõsi. Suur aitäh teile!

16:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 739 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. jaanuar kell 17.15.


4. 16:24 Vaba mikrofon

16:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on vaba mikrofon. Ja nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Nii, ja ongi soovijaid. Kalle Grünthal, palun!

16:24 Kalle Grünthal

Lugupeetud Eestimaa rahvas! Valimisvõitlus on täie rauaga käima läinud ja üha hullemaks läheb. Me kuuleme kogu aeg üha utoopilisemaid ja utoopilisemaid valimislubadusi. Minule hakkas silma selline asi, et sotsiaaldemokraadid lubasid pensionitõusu 1200 euroni. Uskumatu. Kas see on reaalselt teostatav või on see lihtsalt niisama tühi lubamine? Mina väidan, et see on sotsiaaldemokraatide tühi lubamine.

Ja et mitte paljasõnaliseks jääda, toon ma väga lihtsa näite. Nimelt, sotsiaaldemokraadist minister Lauri Läänemets saatis Häirekeskuse postkasti ametliku pika kirja enne jõule, kus teatas, et kinnitas just käskkirja, millega miinimumpalk päästekorraldajatele ja logistikutele sellel aastal saab olema 24,5% kõrgem, see tähendab 1748 eurot miinimum. Aga Häirekeskuses tuli käskkiri, milles määratud tasud on nimeliselt näha ja kus väga paljude logistikute, päästekorraldajate minimaalne palk on hoopis 1575 eurot. Hm, vahe on lubatust oluliselt erinev: 175 eurot. Kõrgemate juhtide palk on aga muidugi korralikult kasvanud.

Ja siit on mul terve rida küsimusi, millele mina ei oska vastata. Seega, kas Lauri Läänemets on kursis, kuidas Häirekeskuses raha jagatakse? Kas ministri käskkirjadest, korraldustest peetakse kinni? Kes vastutab? See on ju teenistujate petmine. Ja kas Häirekeskus on riigist kõrgemal seisev asutus või peaks see ikkagi olema vastupidi? Mis tegelikult sotsiaaldemokraadist Lauri Läänemetsa haldusalas toimub? On näha, et see sotsiaaldemokraatide lubatud miinimum, palgatõus 1748 euroni, oli ainult loosung.

Kui me hakkame seda võrdlema siin veel lubatud 1200‑eurose pensioniga pensionäridele, siis see on samasugune lubadus, nagu Lauri Läänemets sotsiaaldemokraadina andis Häirekeskusele. Kuidas seda asja võrrelda? Täpselt niimoodi nagu vanarahval: kana hakkas kaagutama ja kui perenaine läks vaatama, ei olnud seal mingit muna, oli ainult tühi pesakoht. Vot niimoodi. Aitäh!

16:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

16:28 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, kes te vaatate, ja ka Eesti ajakirjandus, kes te väga pingsalt jälgite, mida meie siin teeme! Meie tegeleme siin peaasjalikult ikkagi salastatud dokumentidega. See tähendab seda, et siin kõnepuldis [rääkides] – ma ei ole nüüd küll kodu‑ ja töökorraga väga kursis – mind vastutusele võtta ei saa, aga kui ikkagi AK‑märge on peal, siis ei ole viisakas [neid asju] siin kõnepuldis välja öelda.

Kui paljud teist alustasid tänast hommikut kohviga või kui paljud teist alustasid tänast hommikut kofeiini tarbimisega? See on see mõttekoht. Või kes hakkas teed tarvitama või samamoodi kofeiini? Just täpselt sama suurt sõltuvust tekitav on nikotiin. Miks ma teile räägin sellest nikotiinist? Vaadates neid uusi arenguid, võitleb Tervise Arengu Instituut nüüd nikotiini vastu. Tegemist on ühe suure‑suure kolliga ja ega seal ei hoita enam sõnu tagasi.

Mina ja mitmed teised saadikud suitsuvaba Eesti toetusrühmast räägime mustast turust ning sellest, kuidas see tuleks likvideerida. Ehk siis, et te paremini aru saaksite: kuiv seadus USA-s ja kuiv seadus Soomes tekitasid olukorra, kus inimesed tarvitasid alkoholi kordades rohkem. Jah, Põhja-Eesti inimesed rikastusid ja loomulikult oli ka USA‑s neid, kes sellest rikastusid. Kuidas ja mil moel sellega võidelda? Sai ette öeldud, et ühed ja teised sammud, mida Sotsiaalministeerium on ette võtnud, tekitavad musta turu, mis tähendab, et see läheb kontrolli alt välja. Täna on koolinoorte seas tunduvalt suuremaks probleemiks narkootikumid, millega ministeerium ei tegele, nende vastu võitlemisega, ja siis veel lastevanematelt õpitud uus nipp ehk segajoove alkoholist ja ravimeist. Ma ei näe küll mitte kuskilt, et neid ravimeid hakataks keelustama ja täiskasvanud jääksid ilma meditsiinilisest abist, aga just selline paistab olevat praegusel hetkel see loogika.

ERR-is olen ma näinud, kuidas tulevad Tervise Arengu Instituudi inimesed ja räägivad nüüdseks juba selgeks õpitud sõnu. Kui sotsiaalkomisjonis oli mul ettekande võimalus ja ma alustasin enda [kõne] sellega, et me võitleme tubakakahjude ja tubakasurmade vastu ning passiivse suitsetamise vastu, siis väitsid need, et nüüd on see passiivse suitsetamise moment ka e‑sigarettide juures. See on lausvale. Millele ma tuginen? Ma tuginen ühele viimasele raportile, mis on 1400 lehekülge pikk. Selle on viinud läbi niinimetatud Inglise terviseamet ehk praeguse nimega on ta Inglise tervise parandamise ja ebavõrdsuse amet, kes teeb valdkonnas igast jupist neli‑viis uuringut ja töötab need läbi. See raport on tõesti päris mahukas. Inglismaa on valinud selle tee, et nad liiguvad tubakavaba ühiskonna poole. Kurja juur kui selline on tubaka põletamine ja selle sissehingamine, sellega tekivad kõik‑kõik muud asjad. See, mida ma aga nüüd seal "Terevisioonis" nägin – arseen, pealuud ja kõik [muu seal] juures –, on sulaselge vale.

See, et me ei saa seda praegu edasi menetleda, on koalitsiooni taga. Koalitsioon ütleb, et ministril on hea plaan. Mina olen seda plaani näinud ja ma pean ütlema, et see plaan ei ole väga tugevate inimeste koostatud. Ütleme lihtsamalt: näiteks tahavad nad keelata koolis e-sigaretid. Jah, aga e-sigaretid on koolis keelatud juba [praegu], neid ei olegi vaja keelata. Ka alkohol on keelatud, tubakatooted on keelatud, tulirelvad on keelatud, toksilised ained on keelatud, plahvatusohtlikud materjalid on keelatud, pornograafia on keelatud. Selleks ei ole vaja kinni hoida seadust, mis soovib, et must turg kaoks ja täiskasvanutel oleks vaba valik valida endale miskit.

Jah, see olukord on tõesti kummastav, et täiskasvanutele, kes soovivad tubakast loobuda, on jäänud ainult tubakamaitse. See tähendab seda, et inimesed, kes soovivad alkoholist loobuda, neile peakski jääma ainult alkoholimaitselised tooted. Päriselt on see olukord keeruline. Ma arvan, et see on nii ka teistes komisjonides, sest asjadel on peal AK‑märge viieks aastaks. Viis aastat ei tea me sellest mitte midagi.

16:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Seega on ka vaba mikrofon lõppenud ja tänane istung on lõppenud. Aitäh, head kolleegid! Kohtumiseni homme hommikul!

16:33 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee