Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad siin Riigikogu saalis ja interneti teel! Tere päevast! Alustame 11. jaanuari infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:01 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 27 Riigikogu liiget, puudub 74.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, siseminister Lauri Läänemets. Meil on hetkel ette antud kaheksa teemat, minu teada seitsme teema kohta on ka küsijaid. Nii et mul on ettepanek teile, et teeme nii nagu ikka: üks täpsustav ja üks lisaküsimus.


1. 12:01 Julgeolek

12:01 Esimees Jüri Ratas

Ja hakkame pihta. Esimese küsimuse küsib Riigikogu liige Tõnis Mölder, sellele vastab valitsuse liige, siseminister Lauri Läänemets ja teema on julgeolek. Tõnis Mölder, palun!

12:01 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kõigepealt – ilusat jätkuvat aastat teile! Eelmise aasta lõpus saite te kuulsaks sellega, et Siseministeeriumi valitsemisalas tahtsite hakata üle Eesti koole ja lasteaedu ehitama ja renoveerima. See kahtlemata ei kuulu teie valitsemisalasse. Toona te rääkisite pikalt sellest, kuidas see ongi tänase koalitsiooni käekiri, kuidas on kokku lepitud selles, et katuserahasid – niinimetatud – või regionaalseid investeeringuid jaotataksegi poliitiliselt. Ja et see ligemale 10 miljonit eurot, mis teie valitsemise alla tuli, oligi poliitiline kokkulepe ja sellest olid kõik valitsuskoalitsiooni partnerid teadlikud. Õnneks parlament tegi siin oma tööd sisuliselt ja hästi ning suutis selle nii-öelda kobarkäki ära hoida.

Minu küsimus teile on see. Parlamendi otsus oli selline, et see 10 miljonit peab jääma Siseministeeriumi valitsemisala piiresse. Minu küsimus ongi siit see: kas ja kuidas minister on otsustanud nüüd seda raha kasutada? Kas on tehtud siin meeleparandus ja seda raha kasutatakse sihtotstarbepäraselt? Olgem ausad, kui me vaatame seda aastavahetuse perioodi ja neid kriitilisi hetki, mis Eesti saartel toimus, kui olid suured tormid ja oli vaja panna proovile meie kriisivõimekus, siis väga paljud inimesed jäid hätta. Ilmselgelt see näitas seda, et ka teie valitsemisalas, konkreetselt päästevõimekuses on jätkuvalt puudujääke, ja ma arvan, et sinna oleks vaja lisaraha suunata. Nii et minu küsimus ongi teile see: kas meeleparandus on toimunud ja kuhu see koolidele mõeldud raha siis suunatakse?

12:03 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

12:03 Siseminister Lauri Läänemets

Jaa, aitäh! Aitäh selle küsimuse eest! Austatud parlamendile ka head jätkuvat aastat! Teeme siis mõned täpsustused sellesse asja, teil see informatsioon ei ole kahjuks väga täpne. Kõigepealt, tegemist oli ettepanekuga, et see raha peaks minema regionaalseteks investeeringuteks. Ettepanek ja soov ei olnud, et see Siseministeeriumi valitsemisalas oleks. See on number üks asi. Teine asi, tõesti parlamendis suure hoogtööga siin muudatusi tehti. Ma saan aru, et Keskerakond sealhulgas oli siis see, kes Siseministeeriumi valitsemisalast võttis sellest 10 miljonist ära investeeringud IT-süsteemidele, mis ei ole kuidagi seotud koolide ega lasteaedadega, vaid riigi julgeolekuga. Siis võeti suure hurraaga ära investeeringud vabatahtlike päästekomandode ehitamiseks. Ma saan aru, et seal olid peaaegu kõik erakonnad ühte meelt. Aga õnneks tõesti läbirääkimiste käigus õnnestus meil niimoodi kokku leppida, et see raha sinna tagasi sai.

Aga nüüd, mis puudutab neid kriise, siis kohe varsti, veebruari alguses tuleb välja meede, mis puudutab Eesti saari, millel elavad inimesed. Sinna siis luua generaatorite ühendamise võimalusi, soetada sinna generaatoreid. Näiteks Saaremaa peaks saama umbes 250 000 – 300 000 eurot nende generaatorite soetamiseks, Hiiumaa kuskil sinna 100 000 euro kanti. See lahendab väga palju väikesaarte, või no ütleme nii, Eesti saarte küsimusi ja probleeme, kuidas elektrikatkestuste puhul näiteks toimepidevust tagada. Jah, selliste asjadega tegeleme.

Kogu raha, mis Siseministeeriumi valitsemisalas on – kui parlament on selle niimoodi otsustanud –, läheb sisejulgeolekusse. Kindlasti toetame ja tegutseme selle nimel, et ka vabatahtlike komandode hooned saaksid rohkem korda ja veel palju muud. Suur osa on planeeritud, kõik ei ole planeeritud, seepärast praegu täpsustada ei saa.

Aga mis puudutab regionaalseid investeeringuid, siis ma arvan, et taasiseseisvunud Eesti Vabariigi üks suuremaid häbiplekke on regionaalpoliitika. Kui mitte parlament, kui mitte poliitikud, siis kes veel peaks tegema neid otsuseid, et raha ja elu jõuaks ka sinna, kus on vähem inimesi – ehk suurlinnadest välja. Sotsiaaldemokraadid ja mina seda meelt kindlasti oleme, et Riigikogu ja valitsus peaksid tegelema regionaalpoliitikaga rohkem.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Tõnis Mölder.

12:06 Tõnis Mölder

Aitäh! No klaarime siis kõigepealt mõned asjad ära. Tõesti, kriis on olnud ja võimekust oli vaja tõsta, aga eelkõige parlament nägi seda, et on kriis ja võimekust on vaja tõsta Siseministeeriumi valitsemisalas. Teie nägemus oli see, et kriis on erakonna sees ja on vaja aidata erakonnakaaslasi üle Eesti regionaalsete investeeringute kaudu. Tegelikult, kui me seda tabelit vaatasime, mille te siia parlamendile esitasite, siis absoluutselt kõik investeeringud olid seotud teie erakonnakaaslastega. Aga jätame, see selleks. Ma iseenesest tunnustan teid selle eest, et Saaremaal ja Hiiumaal, kus ka teie erakond on võimuga seotud, tõesti seda võimekust tuleb tõsta. See on kiiduväärt ja siin kindlasti parlament sellist endale häälte ostmist ei näe.

Aga ma tulen korra siiski selle juurde tagasi, mida eile oli võimalik ajakirjandusest lugeda: nimelt 2024. aasta kärped teie valitsemisalas. Tegemist on selles mõttes väga suure mure ja ohukohaga, seda väljendas ka Päästeameti juht. Ta ütles väga selgelt, et me peame arvestama, et Euroopas on sõda, ja praeguses olukorras sellisel kujul meie siseturvalisuse kallale minek paneb meie kriisivõimekuse ohtu, paneb meie päästevõimekuse ohtu. Millisena teie näete seda, kuidas me sellest olukorrast välja tuleme? Tõesti, eelmise aasta lõpus vastu võetud eelarve annab Siseministeeriumi valitsemisalasse töötajatele eelkõige palgaraha juurde, samal ajal see palgaraha peaks olema järjepidev, mitte nii, et 2024. aastal me läheme kärpekääridega sinna kallale ja kõik hea tehtud töö läheb [vett vedama]. Nii et mis see teie plaan on 2024. aastaks?

12:08 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

12:08 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud küsija! Kõigepealt nendest kärbetest. Tõesti, valitsus, kus oli Keskerakond ja Keskerakonna siseminister Kristian Jaani, ma olen aru saanud, on teinud sellise kärpekava. Ma siseministrina olen nüüd pidanud seda probleemi lahendama. Politsei puhul oli Keskerakonna esitatud ja heaks kiidetud plaan valitsusele järgmisel aastal kärpida politseid 2 miljoni euro ulatuses. See oleks päris palju patrulle ära võtnud ja võib-olla oleks noorsoopolitseinike kallale mindud. Õnneks selle probleemi me lahendasime ära selle eelarve tegemisega.

Päästeameti puhul oli ka teie valitsemisajal ette nähtud mõned päästekomandod sulgeda, et sealt 800 000 eurot kokku hoida. Ma ütlen, et see probleem lahendatakse ka järgmisel aastal ära. Kuna see puudutab järgmise aasta kärbet, siis ma selle eest olen hoolitsenud, selle pärast muretsema ei pea.

Nüüd, mis oluline on, kui me räägime kriisidest ja elanikkonnakaitsest, siis tõesti lisaeelarvega 51 miljonit eurot näiteks Päästeametile on juurde tulnud. Selle eest on soetatud erinevaid varusid, teatud võimekust. Ja selle eest võib ka teile öelda aitäh, et võimekuste väljaarendamisega on tegeletud. Raha sellel aastal veel on, aga pikaajaliselt on vaja kogu valdkonna peale raha juurde. Ja see on ka põhjus, miks ma selle ettepaneku olen teinud, et meil peaks minema vähemalt 0,5% laiapindsesse riigikaitsesse. Täpselt samamoodi, nagu me oleme kokku leppinud, et 3% peab minema sõjalisse riigikaitsesse. Siis meil on võimalik pikaajaliselt erinevaid võimeid välja arendada, mida kogu selles valdkonnas on vaja teha. Me räägime katastroofimeditsiinist, me räägime evakuatsioonivõimekuse kasvatamisest, me räägime sireenidest, ohuteavitussüsteemidest. Ja väga palju puudutab see kogu elanikkonna ettevalmistamist: ühtpidi koolitamist, harjutamist, mis meie ühiskonnas peaks saama normaalseks elu osaks, et kriisideks paremini valmis olla, ja teistpidi ka varjumiskohtade väljaehitamist.

Kõik need asjad on rahaliselt kaugemas tulevikus veel katmata, aga ka selle, käesoleva aasta eelarvega näiteks varjumiskohtade suhtes me oleme kokku leppinud, et me hakkame korteriühistuid toetama. Umbes aprillis peaks [avatama] taotlusvoor, või isegi varem, kui korteriühistud saavad küsida rahatoetust selle jaoks, et varjumiskohti oma majadesse looma hakata.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun üks lisaküsimus, Aivar Sõerd.

12:11 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Ma tulen tagasi selle küsimuse juurde, mis puudutab Siseministeeriumi valdkonna eelarveraha ümbertõstmisi eelarve menetluse viimases otsas ehk enne kolmandat lugemist. Ma mäletan, et rahanduskomisjonis me arutasime seda teemat. Ja algselt need kolmanda lugemise muudatusettepanekud, mille järgi oleks raha läinud Siseministeeriumi valitsemisalast väljapoole, said rahanduskomisjoni ettepanekul ära muudetud ja raha tõsteti Siseministeeriumi valdkonda tagasi. Aga ütleme, need valdkonnad on nii laia haardega eelarves – meil on see tegevuspõhine eelarve –, et see jäi nagu ministeeriumi otsustada, kuhu see raha suunatakse. Te rääkisite saarte generaatoritest, aga see kindlasti on ainult üks element. Mis valdkonda täpsemalt see raha läks, mis enne kolmandat eelarve lugemist Siseministeeriumi valitsemisalas ümber suunati?

12:12 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

12:12 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud küsija! Algne mõte oli see, et see investeeringuraha ei peaks olema Siseministeeriumi eelarves. Ma tean, et ka meie erakonnakaaslased suhtlesid teiega ja see oli ka minu ettepanek, et rahanduskomisjon teeks ära selle asja, mis rahandusministri poolt tulemata jäi. See raha ei olnud ju planeeritud Siseministeeriumi eelarvesse. Aga tõesti, pärast neid arutelusid parlamendis see nüüd on Siseministeeriumi eelarves. 

Ühtpidi ma pean siseministrina loomulikult ütlema aitäh, et 6,25 miljonit on meil juures, et sisejulgeolekut tagada. Ma ei saa praegu täpselt öelda, kuhu see raha läheb, sellepärast et me neid programme alles teeme, aga kindlasti läheb päästjatele, läheb vabatahtlikele päästjatele, läheb saarte võimekuste parandamiseks, nagu ma juba ütlesin. Kindlasti saab osa sellest politsei ja Päästeamet, aga mismoodi see täpselt jaguneb, hetkel ma veel öelda ei saa. Seda otsust pole lihtsalt tehtud, seda informatsiooni kogume.

Teistpidi on mul hästi kahju, et selline segadus seal rahanduskomisjonis oli. Me kõik teame, et näiteks Hiiumaa Vabakool, mis on kogukonna väga suure pingutuse tulemus, võib selle tõttu kinni minna. Siin väidetakse, et need [investeeringute] ettepanekud olid sotsiaaldemokraatidega seotud omavalitsustele. Ei olnud. Pärnumaal ei ole kahjuks neis kohtades sotsiaaldemokraate võimul, isegi volikogudes ei ole, kuhu need investeeringud plaanitud olid. Tartumaa näide on minu arvates ka väga hea. Ka seal sotsiaaldemokraadid võimul ei ole. Aga sotsiaaldemokraadid on väga paljudes Eesti piirkondades võimul. Ja tõesti, kui meie omavalitsusjuhtidel on võimalus, siis nad alati kasutavad seda, nad teevad ettepanekuid, ütlevad, et vaadake, siia Eestimaa piirkonda on ka raha vaja, siia on toetusi vaja, palun mõelge valitsuses nende asjade peale ka.

Ja loomulikult, kui me tegime koalitsioonilepingut, siis me leppisime kokku, et meil on võimalik rahastuse osas neid ettepanekuid teha. Regionaalsed investeeringud ja üldse regionaalareng on meie jaoks väga oluline teema, sest tegelikult ta loob ebavõrdsust. Vabale turumajandusele, kui riik selle turumajanduse suunajarollis ei ole, on iseloomulik see, et ta koondab jõukust ja ta koondab ressursse sinna, kus nad juba on, ja võtab ära sealt, kus neid ei ole. Ehk ma arvan, et valitsusel ja parlamendil tegelikult peaks olema see roll. Ja minu arvates, kui mõni inimene kandideerib Riigikogu valimistel ja ta valitakse parlamenti ainult ühe lubadusega, ta ütleb, et me teeme siin, ma ei tea, maakonnas need asjad ära, siis imelik oleks, kui ta oma lubadusi, mida rahvas on talle volitustega andnud (Juhataja helistab kella.), ei täidaks.

12:15 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, teie aeg! Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


2. 12:15 Ainekavad

12:15 Esimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, sellele vastab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, teema on ainekavad. Helle-Moonika Helme, palun!

12:16 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Haridusministeeriumi ametnikud on oma pikaaegse töö tulemusena valmis saanud mahukad uued põhikooli ja gümnaasiumi ainekavad. On täiesti selge, et muutuvas ajas tulebki aeg-ajalt üle vaadata see, kuidas me järeltulevat põlvkonda harime ja mida me neile õpetame. Kahjuks aga on globaalsed trendid – ma ütlen meelega trendid, sest traditsioonilistest ja kandvatest põhiväärtustest ollakse vähemusaktivistide eestvedamisel tõepoolest väga kaugele hälbitud – jõudnud ka meie haridussüsteemi.

Me teame, et juba praegu õpetatakse koolis uudseid peremudeleid kui normaalsust. Aga neis uutes ainekavades, mille järgi meie õpetajad peavad hakkama õpetama meie lapsi ja noori, on inimeseõpetuse ja perekonnaõpetuse valdkonda sisse kirjutatud ikka väga liberaalset ja voolavat õpikäsitlust. Kui praegu veel kehtivates õpieesmärkides on palju räägitud perekonnast, kodust, hoolivusest, hoolimisest, tunnetest, toetamisest ja vastutusest, siis uutes ainekavades on see kõik viidud miinimumini. Väga oluliselt on vähenenud selliste põhiväärtuste, nagu ausus, õiglus ja hoolivus rõhutamine. Oluliselt on vähenenud ka rõhuasetus kodule ja perele. Selle asemel on ainekavadesse lisatud LGBT-teemad ja nende teemade kõrval on esile tõstetud ka transtemaatika ning sooidentiteet. Nende teemade arvelt on vähendatud sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamist.

Ütlesite kultuurikomisjonis, kus ma seda teemat põgusalt arutelus puudutasin, et küllap on selle uue diskursuse taga pädevad inimesed. Mina arvan, et pigem on need siiski lihtsalt mingit liiki aktivistid, sest pädevad inimesed, kes hooliksid meie noortest ja lastest, oleksid lähtunud siiani kehtivate üldinimlike väärtuste õpetamisest, mis toetaksid ka noorte vaimset tervist, mitte ei lammutaks seda. Ma siis küsingi. Kellelt need uued pädevused meie uutes õppekavades pärinevad? Mida arvab haridusminister isiklikult sellisest lähenemisest? Mitu sugu meil siis ikkagi on peale mehe ja naise, mis siiani oli kehtiv diskursus?

12:18 Esimees Jüri Ratas

Tõnis Lukas, palun!

12:18 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Aitäh, lugupeetud küsija, väga hea küsimuse eest! Õppekava arendus on tõesti aastatepikkune töö, sellesse on kaasatud sadu inimesi ja nad kõik ei ole sugugi Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud. Kui ma komisjonis kõnelesin sellest [kaasatud] ringist, siis ma nimetasin tõesti ka teadlasi – õppekavade arendus on olnud teaduspõhine. Nii et neid nõuandjaid on olnud väljastpoolt ministeeriumi väga palju, kaasa arvatud tegevõpetajaid ja õppejõude ülikoolidest.

Mida me nendest õppekavadest leiame? Õppekavad on oma üldosaga, nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õppekava, ja sinna on lisatud ainekavad. Nüüd, teie poolt nimetatud inimeseõpetuse ja perekonnaõpetuse ainekavad kuuluvad sotsiaalvaldkonna alla ja tõesti seal on suured muudatused. Nende muudatuste põhjendajaid olen ma ka kokku kutsunud. Kogu seda ringi, kellega seda kooskõlastatud on, ma ju ei tea, sest ministriks sain ma siis, kui ta oli juba valmis dokumendina meil ministeeriumisisesel kooskõlastusringil.

Aga tõepoolest, seda ainekava olen ma hoolega uurinud ja võin ütelda, et tõesti, minu seisukoht on ka, et kool on praegu ühiskonda ühendav ja õpilastele turvalisust pakkuv, ka õpilaste identiteedi loomisel turvalisust pakkuv ja võimalusel ka vastuseid pakkuv koht. Ebaturvalises, pidevates muutustes [olevas] ja ka sõjafooniga ühiskonnas on õpilastel tegelikult nii vaimse tervise kui ka muid turvalisuse probleeme, aga kool ei saa neid süvendada, vaid peab aitama olukorda oma vastustega parandada.

Ja tõepoolest, ka mina küsisin asjatundjate ringilt, et kui on viide sellele, et õpilane oma sooidentiteedi otsingutel võib valida paljude erinevate sugude hulgast, siis palju neid sugusid tänapäeval ikkagi on. Sellele ma selget vastust ei saanud. Selle tõttu olen ma lisanud, nii nagu ma olen lisanud mõisted "perekond" ja "traditsioonid", õppekavasse ka ema ja isa rolli, mida siin seni ei olnud. Olen ka palunud lisada siia mõisted "naine" ja "mees" ning kasutanud seda väljendi puhul "naiste ja meeste võrdõiguslikkus".

12:21 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, teie aeg! Ja läheme nüüd täpsustava küsimuse juurde. Helle-Moonika Helme, palun!

12:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud minister! Tõepoolest, seda uut õpikäsitlust on välja töötatud juba kokku kuus aastat ja seal on sees ka tõepoolest sellist, mis on väga hea ja mis tõesti ajaga kaasas käib. Aga tundub, et just Reformierakonna juhitud haridusministeeriumis said needsamad aktivistid – ma ikkagi nimetan neid, kes selle perekonnaõpetuse ja inimeseõpetuse ainekava tegid, aktivistideks – selles vallas erilise hoo sisse. Ja tõepoolest, rõõmuga roogiti praegu kehtivast ainekavast välja need mõisted, mida ka teie mainisite: "abielu", "ema" ja "isa". Samuti vähendati drastiliselt mõisteid "pere", "armastus", "toetamine" ja "vastutus". Asemele toodi sisse vägivalla mõiste. Juba kolmanda klassi ainekavades käsitletakse kõikvõimalikke vägivallateemasid. Selle asemel, et anda praktilisi oskusi turvaliste suhete loomiseks ja säilitamiseks, rõhutatakse just vägivalla eri vorme. Selline lähenemine kindlasti ei vähenda vägivalda, pigem suurendab seda.

Eraldi alarmeeriv teema ainekavas on ikkagi need uued soostereotüübid ja nende käsitlemine seksuaalsuse kontekstis. Mida nende all on mõeldud? Mitu sugu on nende perekonna- ja inimeseõpetuse õppekava autorite meelest olemas? Millisele Eestis kehtivale seadusele või rahvusvahelisele dokumendile soo mõiste määratlemisel ainekava koostajad tuginevad? 

Loomulikult, ma tahan tunnistada ja tunnustada, et alates septembrist, kui uus minister sai ametisse, ehk teie, on toimunud mõned positiivsed arengud tõepoolest. Näiteks sõna "abielu" on uude perekonnaõpetuse ainekavasse tagasi jõudnud ja seda mainitakse koguni neli korda. Vahepeal, Reformierakonna ministri ajal avalikustatud dokumendis see puudus täielikult, küll aga räägiti mitmeid kordi lahutusest. Samuti puudusid ainekavades sõnad "ema" ja "isa", ehkki perekonnaseaduses on need kolm keskseks mõisteks. Tuleb tunnustada neid inimesi ja ka teid, kes vastavad parandused siiski sisse suutsid ja julgesid viia, sest ilmselgelt oli ainekava koostanud "spetsialistide" ringi vastuseis väga suur. (Juhataja helistab kella.) Minu lõpuküsimus: kas te kavatsete õppekavad sellisel kujul siiski määrusena kehtestada? 

12:23 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Palun, Tõnis Lukas!

12:23 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh, hea küsija! Jah, ma kavatsen õppekavad esitada valitsusele kinnitamiseks. Nagu ma kõnelesin, siis mõisted "abielu", "traditsiooniline perekond", "ema", "isa" ja isegi sellised sõnad nagu "naine" ja "mees" oleme me õppekavasse tagasi pannud. Sellega seoses ma arvan, et need on õpetajatele olulised orientiirid.

Kuidas vahepeal see asi natukene pidetumaks läks? Tõenäoliselt ei saanud praktikud, õpetajad-praktikud, kes ilmselt igapäevaselt lastega suhtlevad ja ka õppemeetodeid hästi tunnevad, ja teoreetikud ülikoolidest keskel kokku. See tähendab, et on tekkinud tõepoolest teatav niisugune mõisteline segadus. Aga nagu ma ütlesin, siis vanemad inimesed ei peaks oma maailmavaatelist segadust kandma õppekavadesse või laste ette. Laste küsimustele peaks mingil määral suutma vastata.

Ja tõepoolest, kui te kõnelesite vägivallast, siis mina ei arva, et vägivalda üldse ei peaks mõistena käsitlema, sest vägivalla äratundmine ja selle [äratundmise] õpetamine on kahtlemata väga oluline. Ma eile ka kohtusin Kiusamisvaba Kooli esindajatega. Vägivalla äratundmine ja koolikiusamise äratundmine on Eesti koolides oluliselt paranenud. See on väga oluline selleks, et seda vägivalda ja kiusamist vähendada. Aga hoolivuse, vastutuse ja niisuguse kogukondlikkuse, perekondliku vastutuse tasakaal on natukene minu meelest [paigast] ära läinud, selle tõttu ma ka perekonnaõpetusse soovisin sellist lähenemist, et perekonnas asju kooskõlastatakse ja seal ei ole oma individuaalne mina ainult.

Nii et jah, mul on olnud siin eriarvamusi, aga ma arvan, et päris piisavalt on nüüd arvestatud ka minu ettepanekutega. Tänan neid eksperte, kellega täiendavalt konsulteerisin. Tänan üldse kõiki kaasalööjaid. Aga kinnitan teile, et teadus kannab meieni erinevaid voolusid. Me peame ära tundma, mis ühiskonda koos hoiab, liidab ja mis seda lahutab. Tingimustes, kus ühiskonna ühist traditsiooni ja ühist tunnetust pigem lõhutakse, peab kool olema koht, kus seda liidetakse ja taasluuakse.

12:23 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, teie aeg! Palun nüüd lisaküsimus, Kert Kingo.

12:26 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Põhikooli ainekava muudatuste kohaselt on väga oluliselt vähenenud põhiväärtuste, nagu ausus, õiglus ja hoolivus rõhutamine. Oluliselt on vähenenud rõhuasetus kodule, perele ja armastusele. Neid teemasid on vähendatud ebaproportsionaalselt suures mahus. Samuti on ebaproportsionaalselt palju vähendatud kogu emotsionaalse arengu, enesekontrolli ja vastutuse osa. Suhtlemist käsitlev osa keskendub eelkõige konflikti lahendustele ja on mahult ebapiisav. Samas, tunnetest ja muudest suhtlemise üliolulistest aspektidest räägitakse pealiskaudselt.

Paratamatult ma näen siin ennast kalgina ja empaatiavõimetuna näidanud naispeaministri ja samasuguse naisvalitsuse kahjulikku mõju. Miks rõhutakse põhikooli ainekavas vägivalla eri vormide äratundmisele ja abi otsimisele, selle asemel et anda praktilisi oskusi turvaliste suhete loomiseks ja säilitamiseks? Selline lähenemine ei vähenda vägivalda, vaid pigem suurendab seda.

12:27 Esimees Jüri Ratas

Tõnis Lukas, palun!

12:27 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh küsimuse eest! Mida me kindlasti oma lastele peame õpetama, on valmidus ja julgus seista teiste eest. Ja mina astun praegu välja peaministri kaitseks. See, et selle valitsuse peaminister on naine, on väga hea. Peaminister on kaasav, empaatiline, hea kolleeg. Nii et ma arvan, et siin te pingutasite natukene üle.

Mis puudutab üldiselt nende väärtuste vähenemist või sisse kirjutatud konkreetsete mõistete vähenemist, mida te tõite esile, siis siin üks põhjus on see, et õppekavade üldkontseptsioon on muutunud. Siin ei ole kirjeldatud aine sisu nii detailselt, vaid on üles loetud teadmised ja oskused, mis peavad mingi õppetaseme, õppeastme lõpul õpilasel olema. Nii et see ülesehitus on teistsugune. Ta ei ole nii detailne, ta ei kirjuta ümber õpikut ega kirjelda õppe sisu täpselt. Nii et kõiki mõisteid nii mitmel korral kui eelmises õppekavas me ei saagi siit leida, kuna õppekava ülesehitus on teistsugune.

12:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:29 Piirivalve ülesanded sõjalises kriisisituatsioonis

12:29 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde, see on neljas. Selle esitab Riigikogu liige Riho Breivel, sellele vastab siseminister Lauri Läänemets ja teema on piirivalve ülesanded sõjalises kriisisituatsioonis. Riho Breivel, palun!

12:29 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Piirivalve sõjaaja ülesanded või sõjaline võimekus on olnud teemaks tükk-tükk aega, mina isiklikult olen tõstatanud seda teemat vist 15 aastat vähemalt. Ja me teame, täna me näeme, et ma ei ole olnud valel teel. Sõjaaja võimekus peab olema ühel organisatsioonil, kes on üles ehitatud ja kes on Eesti piiridel. Oleme sellest sinuga ka eraldi rääkinud. Aga küsimus on selles, et piirivalve ülesanded, käsuliinid ja alluvussuhted on ju tegelikult sõjalise võimekuse üks tähtsamaid küsimusi üldse. Kuigi seda asja on aetud, ka ministrite tasemel, iga valitsuse tasemel, me oleme jõudnud sinnani, et poliitiline otsus selles küsimuses puudub, kuigi see on erakonnaväline küsimus. Siin ei ole ühegi erakonnaga tegemist, vaid see on meie ühine küsimus. Kui kaugele on meil Siseministeerium selle küsimusega jõudnud, loomulikult koos Kaitseministeeriumiga?

12:30 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

12:31 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, austatud küsija! Hea meel on tõdeda, et arenguid on. Oletan, et paljud märkasid, et 1. jaanuaril läks kogu merepiiri valvamine Kaitseväe ja mereväe kätte. See oli selle ajani Politsei- ja Piirivalveameti vastutada. Ehk siis täna on nii õhk kui vesi Eestis – mere mõttes vesi siis – tegelikult Kaitseväe vastutada. See osa Eesti piirist on juba seal[maal].

Mis puudutab maismaapiiri, siis tõsi, praegu tegeleb sellega Politsei- ja Piirivalveamet, kes väga vaatab, mis on Ukrainas toimunud, mis on Ukraina kogemused ja õppetunnid. Kui me räägime sellest, mis Ukrainas on olnud, näiteks Ida-Ukrainas, kus Vene väed on üle piiri tulnud, siis suurema tõenäosusega igas sellises konfliktis arvatavasti see, kes Vene vägedele vastu läheb, nii suurele [massile] – me räägime, ma ei tea, millest me räägime –, on brigaad, diviis. Sinna nagunii ei läheks piirivalve vastu, sinna läheks juba Kaitsevägi vastu. Ehk siis oleneb, mis konfliktidest või loogikatest räägime.

Kui me räägime väiksematest aktidest ja võimalikest, ma ei tea, massilistest piiriületustest, keegi proovib seda teha, inimesi kasutada relvana, siis selleks on täna Politsei- ja Piirivalveamet valmis. Me oleme harjutanud. Me oleme harjutanud koos Sotsiaalkindlustusametiga, koos kohtutega, koos omavalitsustega, koos Päästeametiga, koos Kaitseliidu ja Kaitseväega kõigeks selleks, mis piiril võib toimuda. Sellest on omajagu õppetunde. Tehakse süsteeme paremaks, harjutatakse veel edasi ja õpitakse sellest. Kõigiks sellisteks asjadeks, ma julgen öelda, me oleme valmis ja see praegune süsteem kõigele sellele suudab ka vastu seista. Nii et Eesti piir peab, ka väiksemate selliste aktide korral kindlasti peab tänase süsteemiga.

Aga nagu ma enne ütlesin, kui me räägime konventsionaalsest rünnakust, kui meil on seal pataljonide kaupa vastast, siis see ongi Kaitseväe teema. Selles mõttes vahet ei ole, mis olekus see piirivalve oma olemuselt on, kus ta alluvussuhe on: tegelikult Kaitsevägi võtab üle. Ja kui me teame kaitseplaane, siis Kaitseväel on oma loogikad. Nendest lähtudes võib-olla see vastus tänastest kaitseplaanidest on sellele küsimusele teistsugune, aga ma sellele siin kahjuks vastata ei saa.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Riho Breivel.

12:33 Riho Breivel

Aitäh vastuse eest! Kuid see ongi see, et rahuaja küsimus ei ole tänane küsimus. Küsimus on selles, kui toimub konventsionaalne rünnak. Ka mina olen käinud Ukrainas vaatamas, kuidas need asjad on ja oleme arutanud, kuidas need asjad on olnud. Ma ei küsigi teilt salajasi plaane. Ma räägin sellest, et rünnaku puhul ei ole ju mõeldav, et piirivalve tuuakse piirilt ära ja Kaitsevägi läheb asemele. Kogu see mõte, mille peale ma olen suunanud kogu oma tegevuse, on see, et piirivalvel peab olema võime sulanduda kohe Kaitseväe üksuste sisse. See tähendab, et need ohvitserid, kes on võimelised juhtima vastavaid üksusi piiri peal, peavad kohe suutma seda Kaitseväe alluvuses teha, ja sealt ei saa neid ära liigutada.

Ja siit minu küsimus ongi. Te käisite nüüd kohapeal ja kindlasti vaatasite väga täpselt, kuidas need protsessid on seal toimunud. Piiri pealt kedagi ära ei tooda, vaid piirivalve on seal varustatud vastava võimekusega, käsuliinid on paigas. Nende juhtimissüsteem on paigas, nende lahingkäskude mudelid on paigas nii piirivalvel kui ka Kaitseväel, nad töötavad ühe standardi järgi. Meie oleme NATO standardis, järelikult meie piirivalveüksused peavad olema võimelised aru saama NATO standarditest, käsuliinidest ja süsteemidest. Ma usun, et te olete ka mingisuguse memo selle kohta teinud. See võib-olla pole kõigile lugeda, aga ma usun, et parlamendiliikmetena me oleme võimelised ja kohustatud sellega tuttavad olema ...

12:35 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

12:35 Riho Breivel

... et mööda üksteisest ei räägi. Mis kogemuse te saite ja kuidas edasi liikuda Ukrainast lähtuvalt?

12:36 Esimees Jüri Ratas

Mul on väike täpsustus, mida me kõik teame, aga lihtsalt infoks: kolm minutit on vastamiseks, kaks minutit küsimiseks. Püüame nende 180 ja 120 sekundi sisse asjad ära paigutada. Palun, Lauri Läänemets!

12:36 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Tõesti, Ukrainas me väga erinevatel teemadel rääkisime, päris palju rääkisime elanikkonnakaitsest, mis oligi selle visiidi peamine eesmärk antud olukorras. Aga jah, Ukraina ei ole reforminud oma süsteemi selliselt. Neil on niimoodi, nagu see Nõukogude Liidu ajast jäi. Seal tegeleb piirivalvega kaitsevägi, see ongi teine loogika. Ja sellega ma olen ka nõus, et kõiki NATO standardeid peaks tundma ja mõistma Politsei- ja Piirivalveamet ka. Kui täpselt? Ma nii detailselt sellega kursis ei ole, aga lõppkokkuvõttes on see poliitilise valiku küsimus. See süsteem, mis meil praegu on, [töötab,] ja kui me vaatame Ukrainat, siis see süsteem töötab ka. [Töötavad] mõlemad, ma olen teiega nõus: töötab see, millest teie räägite ja töötab see tänane. See ongi lõpuks valikuküsimus, mida eelistada – on erinevad argumendid.

Aga Ukrainas, kui Ukrainast rääkida, sellest visiidist, siis elanikkonnakaitsest laiemalt me seal tõesti rääkisime, rääkisime evakuatsioonivõimalustest. Nende suur niisugune rõhuasetus, sõnum oli meile ka see, et me peame väga hästi läbi mõtlema kogu oma evakuatsiooniloogika. Sellega Päästeamet tegeleb, kogu ettevalmistusega, eile oli ka esialgsete plaanide tutvustamine, pressikonverents. Me rääkisime varjumiskohtadest, varjumisvõimalustest ja kõigest sellest ka, mis saab siis, kui elekter ära on, kui elekter on ära suurlinnades.

See oli see peamine kogemus, mis me sealt saime. Sellest kogemusest ja ka eelnevast tööst, informatsioonist tulenevalt meil on valitsuse tegevuskavas ülesanne Siseministeeriumile. Me esitame valitsusele ettepaneku, mis puudutab varjumiskohti, varjendeid, mis puudutab inimeste ettevalmistust ja koolitust. See on veel sellel aastal tulemas.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd palun lisaküsimus, Uno Kaskpeit.

12:38 Uno Kaskpeit

Suur tänu, austatud eesistuja! Härra minister! Meil omal ajal valvas piiri sõjaväestatud piirivalve, kelle soomlased olid välja õpetanud sissitegevuseks. See oli sõjaväestatud piirivalve, kes võis vastu hakata vaenlasele, kui vaenlane tuli. Meile oli, kuidas teile öelda, selgeks tehtud partisanisõda, kõik varjumisalad ja see, kuidas vastu hakata. Praegu teie politsei, kes valvab piiri – meil piirivalvet ei ole –, ei saa vastu hakata. Praegusel keerulisel ajal me ei tea kunagi, millal see naaber meil üle piiri astub. Kui seal praegu politseinikud vastu hakkaks, kes küll kannavad rohelist mundrit, aga on politseinikud, siis nemad läheksid vangi kui kriminaalkurjategijad, mitte kui sõjavangid. Kuidas te mõtlete seda asja parandada? Tegelikult, ega praegu ei jõuagi parandada. Lähete ise piirile või?

12:39 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun! 

12:39 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Vastus sellele on, et kui ma ministriametis ei ole, siis kaitseliitlasena ma loomulikult lähen sinna, kuhu Kaitseliidu ülem või Kaitseväe juhataja ütleb, et ma minema pean. Ohvitserina ma viin oma mehed-naised ka sinna. "Jah" on vastus sellele küsimusele, mis te küsisite.

Noh, me võime seda arutelu siin pidada: mõtleme siis, kui palju seda vastast meile üle piiri tulemas on. Ei ole ju pataljon. Kui palju meil oleks ka siis, kui meil piiri valvamine oleks Kaitseväe ülesanne? Ega üle pataljoni meil ju seal piiril neid mehi ei oleks. Lõppkokkuvõttes tuleb ikka kogu see esimene või teine brigaad või rohkem, neid liigutatakse sinna vastasele vastu. Lõppkokkuvõttes, isegi kui sa oled seal piiri peal – ja ma ütlen nüüd, needsamad kaitseplaanid ja loogikad, aeg on muidugi edasi läinud 1990-ndatest, relvad on arenenud, ja kui me vaatame Ukraina kogemust –, ja mõnes kohas ollakse kindlasti piiri peal, siis mõnes kohas on vaja sügavust, et kaitset üles ehitada. Võib-olla pole mõtet kõiki piiri peal hoida. Neid loogikaid peab arvestama.

Ma ei ütle seda, et see küsimus, mida te adresseerite siin, vale on. Ma ütlen, et töötab üks süsteem, töötab teine süsteem, ka tänane süsteem töötab. See ongi poliitilise debati koht. Aga praegu Siseministeerium peamiselt keskendub sellele, et Eesti piir oleks kaitstud ja peaks. Eesti piir peab täna. Me ehitame välja piiritaristut, see saab 2025. aastaks valmis. Kaitsevägi, nii nagu seadused ette on näinud, nii nagu parlament on andnud ülesande valitsusele tegutseda, tegutseb selle järgi, mis parlament seadustesse on kirjutanud. Kaitsevägi tegeleb riigikaitse laiema, konventsionaalse poolega, sõdade, kõigeks selleks valmistumisega.

Jah, midagi oli vist veel, aga jutuhoos läks meelest ära. Ühesõnaga, mis ma tahtsin öelda: kõige sellega, mis seadusandja on meile kohustuseks pannud, me tegeleme. Üht- või teistmoodi üks või teine versioon kindlasti töötab, ja töötab ka tänane versioon. See on poliitiliste valikute küsimus. Ma arvan, et see võib vabalt olla valimiste üks teema, ja pärast valimisi on võimalik sellega jätkata. Aga see, millele Siseministeerium praegu keskendub, on väga paljus elanikkonnakaitse. Lisaks seaduses ette nähtud piiri valvamisele ja hoidmisele on meil elanikkonnakaitse. See on väga mahukas ja see on väga oluline protsess. Kui parlament ütleb, et me peame teistmoodi käituma või tegutsema, siis loomulikult me seda teeme.

12:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:42 Sisejulgeolek

12:42 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde, see on viies. Selle esitab Riigikogu liige Rene Kokk, sellele vastab siseminister Lauri Läänemets ja teema on sisejulgeolek. Rene Kokk, palun!

12:42 Rene Kokk

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud siseminister! Sisejulgeoleku üks väga oluline aspekt on kahtlemata meie kodude tuleohutus. Kui me vaatame nüüd trende, siis väga kahetsusväärsel kombel kahjuks hukkus Eestis tulekahjudes 2020. aastal 36 inimest, 2021. aastal juba 39 ja 2022. aastal 48 inimest. Tulles tagasi teie eelkäija juurde, kes siin 2022. aasta eelarvet arutades, neid teemasid arutades, tõi ühe kokkuhoiukohana välja aastaid väga hästi toiminud Päästeameti ja kohalike omavalitsuste vahelise koostööprojekti "Kodud tuleohutuks". Ja tollel ajal tegin ma EKRE kaudu eelarve kohta muudatusettepaneku, millega me palusime suurendada 1 miljoni võrra Siseministeeriumi vahendeid Päästeametile andmiseks, et see projekt saaks korralikult rahastatud. Kahjuks tolleaegne koalitsioon seda ei toetanud, raha sinna juurde ei saanud.

Mulle küll tundub, et see on nüüd see koht, kus kahjuks peab ütlema, et õnnetus hüüdis tulles. Milline on teie seisukoht täna, olles selles valdkonnas, oma eelkäija otsuse kohta, kui ta otsustas, et see on just see koht, kus raha kokku hoida? Kusjuures need arutelud siin ja ma olen korduvalt ka temaga siin rääkinud ja selgitanud, et see on koht, mis meile näppu lõikab ja kus me inimelusid kaotame. Ei ole küll hea või viisakas öelda, et ma ju ütlesin, aga tegelikult me täna sinna jõudnud oleme. Palun teie seisukohta, kuidas teie seda näete.

12:44 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

12:44 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Teil on täiesti õige tähelepanek. Tõesti nii oli, et eelmine valitsus kärpis, ja "Kodud tuleohutuks" oli see programm, mis kärbiti ka ära. Kindlasti Keskerakond oskab täpsemalt öelda, miks nad seda valitsuses olles tegid. Ja ma arvan, et seal võib olla mõju, kindlasti on sellel mõju. Selles mõttes on teil täiesti õigus. Aga selle aasta eelarves miljon eurot projektile "Kodud tuleohutuks" on olemas ja on ka järgmiste aastate eelarvetes olemas. See on riigi eelarvestrateegias sees. Sotsiaaldemokraadid kunagi selle programmi algatasid ja mina siseministrina olen väga tugevalt selle eest seisnud, et see programm jätkuks.

Tõesti, eelmisel aastal suri kahjuks tulesurma 48 inimest. 9 inimest rohkem kui varasemal [aastal]. Sellest on väga kahju. Kui Päästeameti statistikat vaadata, siis kohustuslik suitsuandur on 87%-l kodudes. Kahjuks ainult 9 inimesel, kes tulekahjus hukkusid, oli suitsuandur olemas, teistel suitsuandurit ei olnud. Ma arvan, et siin on ka otsene seos. Üle poole tules hukkunutest on olnud kas joobes või joobekahtlusega isikud ehk see probleem on tegelikult väga suur. Ja kahjuks väga paljud, kes tules hukkuvad – Päästeamet käib nende juures ja paigaldab isegi selle suitsuanduri –, erinevatel põhjustel võtavad selle suitsuanduri sealt ära, nii et see õnnetus sellistes olukordades lausa hüüab tulles. Seetõttu seesama programm, millele te viitasite, on väga oluline, et neid inimelusid säästa. Me, tehes küttekolde korda, arvatavasti vähendame ka sellistes kodudes tõenäosust, et keegi võiks tulesurma surra.

12:46 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täpsustav küsimus, Rene Kokk.

12:46 Rene Kokk

Aitäh! Ma jätkangi siit. Kuidas teile täna tundub, kas meil on Päästeameti selles valdkonnas töötavaid inimesi piisavalt? Kas personali arv, kes on meil vahtkondades vahis, et reageerida tuleõnnetustele, on piisav? Võib-olla on ka seal ülevaatamiskohti, et ei ole enam piisavalt mehitamist, et jõuda õigel ajal tulekahjudele. Kas on piisavalt neid inimesi, kes ennetustööga tegelevad? Ja kas see rahastus teie arvates on täna piisav?

Minuga ka tollel hetkel, kui oli see halenaljakas jant katuserahade üle, ja riigikontrolöri tähendused, et see ei ole nagu õige lahendus, kuidas hakata teie valitsemisalas lasteaedasid ehitama – kuigi see mõte kindlasti oli hea, mis te mõtlesite, aga väga vale ministeeriumi rea pealt –, tulid [rääkima] mõned päästjad, kes ütlesid, et täitsa kummaline: me oleme alamehitatud ja alarahastatud, aga tahame hakata ehitama meie ministeeriumi vahenditest lasteaedasid. Kuidas teile tundub, millise hinnangu te täna kümne palli süsteemis annate Päästeameti komplekteeritusele inimestega? Ja millise hinnangu te annate Päästeameti eelarvele, eelarve mahule, et ta saaks täita talle ettenähtud kohustusi?

12:47 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

12:48 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Mina olen ka sellega nõus, et see raha ei olnud ette nähtud Siseministeeriumi valitsemisalasse ja seal ta ei oleks pidanud olema. Kahjuks ta sinna jäi ja sinna tõsteti. Eks me kasutame seda raha siis siseturvalisuse loomiseks, aga ta oli mõeldud regionaalseteks investeeringuteks, oleks pidanud olema näiteks riigihalduse ministri all. Aga riigihalduse minister, no aus on vastata, ma tookord vastasin ka, ei pidanud oluliseks regionaalarengut, ei soovinud nende küsimustega tegeleda. Eks seda ta oskab ise kommenteerida.

Mis puudutab Päästeameti võimekust reageerida, siis ma ütlen, et komandodes on see väga hea. Selles mõttes on see võimekus olemas ja ma arvan, et väga kiiresti tegutsetakse. Tegelikult need inimesed, kes seal on, tegelevad ennetustööga, kui väljakutsed ei ole. Väga palju see puudutabki kõike seda, et käiakse kodudes, paigaldatakse vingu- ja suitsuandureid, nõustatakse, vaadatakse, mis olukord on, suheldakse omavalitsuste sotsiaaltöötajatega, kui seal on midagi vaja teha. Selles mõttes töötab hästi.

Nüüd, mis aastate jooksul minu arvates viga on olnud – see on maailmavaateline küsimus –, mina sotsiaaldemokraadina ütlen, et õhuke riik, madalad maksud maksavad meile kätte. Seda me näeme täna ka, et kui me peame laiapindset riigikaitset ette valmistama, siis Päästeametis need inimesed, kes regioonides ja igal pool sellega tegelema peaks, on aastate jooksul kärpimistega ära koondatud ja neid inimesi lihtsalt ei ole. Ja ma tegelen sellega. Sellel aastal tuleb juurde neid inimesi ja loodetavasti uus valitsus leiab võimaluse, et järgnevatel aastatel tuleks veel neid inimesi juurde. Ma arvan, et elanikkonnakaitse poole pealt väljakutseid on.

Nüüd, mis puudutab Päästeameti rahastust üldse, siis ma usun, et nii palju raha, nii palju eelarvelisi vahendeid kui eelmisel ja sellel aastal pole Päästeamet oma ajaloos mitte kunagi saanud. Ehk väga tugevalt on sinna panustatud: 51 miljonit erinevateks investeeringuteks laiapindses riigikaitses. Kogu palgaraha sellel aastal: eesliinipäästja palk tõuseb 430 eurot ehk kaks ja pool kuupalka – eelmisel aastal oli see – saavad nad sellel aastal rohkem. Kui me toome näiteid, siis Tallinnas peaks päästja palk, nii-öelda töötava päästja palk keskmiselt jõudma 1800 euroni, Narvas ka umbes 1800 euroni, mõnes kohas Eestis 1700 euroni. Ehk me oleme suutnud selle päästja palga – seal on lisatasud sees muidugi, [näiteks] öövalvete [eest] – keskmise palgani tõsta. Nii et ma arvan, et väga suur hüpe on tehtud.

12:51 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun lisaküsimus, Merry Aart.

12:51 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud [istungi] juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleneb sellest samast, millele te juba vastasite, lihtsalt natuke teise kandi pealt. Kui tuletada meelde Saaremaa lumetormi, siis ma ei näinud kuskil pealkirju, et siseminister oleks helikopteriga kohale lennanud, et inimesi seal toetada, aidata ja otsida lahendusi. Küll aga ma mäletan seda, et kui pagulased piiri peale tulid ja seal olid ummikud, siis peatati tegevused nii kauaks, kuni siseminister lendas helikopteriga kohale. Millest selline erisus? Kas te selgitaksite pisut? Inimesed Saaremaalt on minule [öelnud], et neid ei peeta oluliseks, peetakse oluliseks pagulasi. Palun selgitust.

12:51 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

12:51 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Siseminister oli sellel hetkel Ukrainas. Raske sealt ... Teate ka, et Ukrainas lennukid ... Ei ole soovitatav selliseid lennureise teha seal. Rong liigub aeglaselt.

Aga kindlasti ma võin öelda, et siseminister oli arvatavasti üldse esimene riigiametnik – peale Päästeameti –, kes helistas Saaremaa vallavanemale, kes suhtles Päästeametiga, kes teadis täpselt, mida teeb Elektrilevi, millised probleemid on. Siseminister oli see, kes teiste ministritega, kes sellesse valdkonda puutuvad – probleem ei olnud ju Siseministeeriumi probleem, vaid elektriga tegeleb Elektrilevi, mis on rahandusministri vastutusalas –, ütleme niimoodi, [suhtles] päris palju. Ma püüdsin ka teistele ministritele öelda, et vaadake, seal tuleb kõvasti tegutseda. Selles mõttes ma olin põhimõtteliselt iga päev suhtluses nii Päästeameti juhi kui ka Hiiumaa ja Saaremaa vallavanemaga. Jah, Ukrainast oli raske sinna kohale tulla.

Ma arvan, et seesama meede – pool miljonit eurot – lahendab väga palju küsimusi ära ka Saaremaal. Kui peaksid juhtuma pikaajalised elektrikatkestused, siis neil on võimalik hoida majasid töös, kui seal on vajalikud ühendusvõimalused, on võimalik küttesüsteeme töös hoida, on võimalik kanalisatsiooni ja vett töös hoida. Ka see oli siseministri reageering sinna. Mina ei jää ootama, kui kaua läheb Elektrilevil aega, et need kaablid kuskile maa alla viia. Kui võimalus on, siis me lahendame selle probleemi teistmoodi.

Aga jah, ma võin öelda, et ka Päästeameti jaoks kahjuks olid Elektrilevi reaktsioonid natuke aeglased, ja neilt tuleb väga palju ettepanekuid, kuidas sellistes kriisisituatsioonides teistmoodi teha. Kas või see, et kui on tegelikult teada, et homme seda elektrit ei tule, siis tuleb inimestele ausalt öelda, et seda ei tule, mitte saata sõnum, et "Homme tuleb!", "Homme tuleb!". Inimesed teevad oma arvestused. Võib-olla nad jäävad sinna lumme kinni. Neil võib olla kaheks päevaks toit olemas, aga neljaks päevaks ei ole. Kriisides peab olema aus ja seda kõike ette nägema.

Mul on hea meel öelda, et kõige esimene inimene, kes kõigest sellest rääkis ja helistas mulle, oli Päästeameti juht, kes ütles – enne seda, kui me üldse meedias seda kuulma hakkasime, enne seda, kui Elektrilevi seda taipas ja kõike muud ütles –, et seal on probleem. Ütles, et kriisistaabid tulevad kokku, ja sealt meie suhtlus lahti läks. Tegelikult seal taustal me väga palju tegelesime [sellega], aga selle kriisi lahendaja selles mõttes, et elekter tagasi saada, oli Elektrilevi. Kogu elektriküsimuses oli vastutus neil. Muide, Päästeamet pakkus väga palju oma erivahendeid ka selle probleemi lahendamiseks.

12:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:54 Personalipoliitika

12:54 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Mart Helme, sellele vastab siseminister Lauri Läänemets ja teema on personalipoliitika. Mart Helme, palun!

12:55 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt palun, et kui te vastate, siis tehke seda sellise valju ja selge häälega, mitte ärge rääkige nii, et see on kosta vaid esimestesse ridadesse. Siin taga on väga halb kuuldavus. See ei ole etteheide, vaid palve.

Tulles küsimuse juurde, siis hiljuti te esitlesite jõuametkondade uusi juhikandidaate. Me teame, et sellele eelnes koalitsioonisisene käte väänamine. Teil olid avalikud vaidlused Kaja Kallasega ja lipsasid läbi mitmed nimed, kes kompetentsuse poolest oleks võinud kindlasti sobida, aga ilmselt oma poliitilise lojaalsuse või muu parameetri tõttu mõnedele koalitsioonipartneritele ei sobinud. Samas me teame ka seda, et kõigi nende ametite praeguste juhtide ametisoleku aeg lõpeb alles selle aasta keskel või teises pooles.

Ja minu küsimus on järgmine. Me mäletame, et kui meie olime valitsuses, siis eelkõige meie ministrite juhitavates ministeeriumides oli täiesti märgatav obstruktsioon, eriti teatud ametite juhtide tasandil. Kas see, et praegu valitsus enne valimisi ja nii ennetähtaegselt on asunud tegelema jõuametitele uute juhtide valimisega ja uute juhtide paikapanemisega, on seotud sellega, et praegune koalitsioon kardab, et pärast valimisi võib valitsuse moodustada EKRE ja sellisel juhul on vaja garanteerida, et ametite tasandil saab käivitada opositsioonist juhitud obstruktsiooni EKRE juhitava valitsuse vastu? 

12:57 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Lauri Läänemets, palun!

12:57 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Ei, sellest me kindlasti selles tegevuses ei lähtu. Mina oma tegevuses olen lähtunud pigem sellest, et järgmise valitsuse moodustavad sotsiaaldemokraadid koos teiste partneritega. Praegu pole me ette näinud seda, et me teiega seda valitsust moodustama hakkaksime.

Aga mis puudutab neid tähtaegu, siis ma korra käin need läbi, teil võib olla valeinformatsioon. Päästeameti juhi ametiaeg lõpeb ära aprilli alguses. Mai alguses lõpeb ära Politsei- ja Piirivalveameti juhi ametiaeg ja juuni alguses Kaitsepolitseiameti juhi ametiaeg. Valitsus sõltumata valimistest peab tegutsema ja vaatama, et asjad riigis korras oleks. See tähendab seda, et kui me vaatame, kui palju tavaliselt Eestis koalitsiooni moodustamiseks aega läheb, enne kui uus valitsus paika pannakse, siis võtab see kuu aega umbes ja mõnikord on läinud poolteist kuud.

Lähtudes sellest, siis suure tõenäosusega – ükspuha, kes uue valitsuse moodustab – Päästeameti juhi ametiaeg saab enne läbi, kui uus valitsus on paigas. Ja kui uus valitsus paika saab, siis arvatavasti vähem kui kuu aega on selle hetkeni, kui Politsei- ja Piirivalveameti juhi ametiaeg lõpeb, ja sealt jääb poolteist kuud või kaks kuud Kaitsepolitseiameti juhi ametiaja lõpuni. Tean, ja ma tean, et ka teie [endise] siseministrina teate, et neid asju tuleb korralikult teha, uisapäisa pole mõtet selliseid poliitilisi otsuseid teha. Kogu see protsess võtab aega, samuti ministril sisseelamine ja valitsuse töölerakendamine. Nii et päriselus heal juhul kuidagi nibin-nabin võib-olla jõuaks uus valitsus ajaperspektiivis tegeleda kaitsepolitsei uue juhi otsimisega. Aga ma arvan, et läheks kiirustamiseks, ja seda me kindlasti lubada ei saa.

Ja teine asi, mida me peaksime arvestama, on see, et sellises julgeolekuolukorras mitte keegi ei taha, et tekiks mingisugune auk või vaakum. Me tahame pigem kindlust, et need uued juhid on olemas veidi varem, et nad saaksid kõrvalt õppida, ennast kurssi viia ja kohe hoogsalt jätkata. Me jätkuvalt oleme julgeolekukriisis, mille üks pool on sõjaline pool, agressioon Venemaa poolt ja kõik need tegevused, mis sealt [tulevad], ja teistpidi sõjapõgenikud. Seal ei ole seda kohta, et keegi hakkab õppima või mõtlema, vaid seal tuleb kohe tegutseda. Ehk ma arvan, et [selleks] on päris viimane hetk. Selle valitsuse lõpust jääb väga vähe aega, et need inimesed ametisse saada. Ma arvan, et on väga vastutustundlik teha seda kõike praegu.

13:00 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täpsustav küsimus, Mart Helme.

13:00 Mart Helme

Ma muidugi natuke jahutan teie optimismi selles suhtes, et teie moodustate järgmise valitsuse. Nii palju, kui mina tean, siis viimase Norstati nädalaküsitluse järgi oli toetus sotsiaaldemokraatidele 4,8%. Nii et see just erilist optimismi, et teie olete valitsuse moodustaja[, ei tekita]. Te võite olla, kui te ületate 5%, valitsuse koalitsioonipartner, sellele ma vastu ei vaidle, aga valitsust te ilmselt siiski moodustama ei hakka. Seda esiteks.

Teiseks. See on desinformeeriv jutt, mida te ajate siin sellest, kuidas peab juba ette paika panema uued juhid. Alati on võimalik jätkata vanade juhtidega, kui uusi pole veel leitud, nende tähtaega pikendatakse ajutiselt. On võimalik määrata kohusetäitjad, samuti variant. Nii et niisugune kiirustamine ja ülepeakaela enne valimisi uute juhtide määramine ei ole korrektne ja ei ole tegelikult demokraatlikule riigile kohane.

Ja ei päde ka see, et on vaja saavutada poliitiline kokkulepe. Ei ole vaja saavutada poliitilist kokkulepet. Ei ole vaja. See on Siseministeeriumi haldusala ja Siseministeeriumi haldusala raames saate te tegeleda nende kandidaatide sõelumisega ja nende kandidaatide toomisega hiljem valitsusse, kui vaja. Selleks ei ole vaja, et Kaja Kallas ütleb teile, keda tohib ja keda ei tohi [määrata]. See on ka kindlasti üks asja aspekt.

Ja kolmandaks või neljandaks või viiendaks ma tahan teile öelda seda, et ükskõik, kelle te praegu paika panete, meie valitsus need inimesed vahetab välja. Ja vahetab välja just nimelt selle pärast, et nad pandi paika selle valitsuse poolt vihuti enne valimisi selleks, nii nagu ma ütlesin, et tagada opositsiooni käsuliin obstruktsiooniks uue valitsuse suhtes. Ja ega mul ei olegi muud öelda kui seda, et ...

13:02 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija ...

13:02 Mart Helme

... soovitan teema maha võtta ja teha ka ...

13:02 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Lauri Läänemets, palun!

13:02 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, austatud küsija! Kõigepealt pean täpsustama teie infot, saate ka järele vaadata, et viimase nädala toetus sotsiaaldemokraatidele, nagu te ütlesite, oli 8%. Jah, see võiks kõrgem olla ja tundub, et see sinna kõrgemale poole liigub ka.

Aga nüüd, mis puudutab seda, et vahetult enne valimisi. Ei ole, pool aastat on see protsess kestnud. Pool aastat on see protsess kestnud ja väga põhjalikult. Ja ma arvan, et te olete ka kursis sellega, et nii nagu politseijuhi vabastamiseks on vaja valitsuse otsust, on vaja ka politseijuhi paikapanemiseks valitsuse otsust ehk on vaja neid poliitilisi läbirääkimisi teha. Ma kujutan ette, et teie sõnum oli see, et ükspuha, kes teiega koalitsiooni võiks teha, et kui teie olete koalitsioonis, siis te ei kavatse oma koalitsioonipartneritega arvestada. No ma ei tea. Ma pakun, et teil ei pruugi see plaan läbi minna. Vaevalt, et teie koalitsioonipartnerid sellise suhtumise üle õnnelikud on. Mina soovitan lähtuda sellest, mida seadus ja seal kirja pandud loogika ütleb.

Mul on väga kahju sellest, et te ütlete, et demokraatlikul teel – avalikkuse ees on tegelikult see protsess väga palju käinud – paika pandud asutuste juhte te kavatsete välja vahetama hakata. See ongi meie erinevus. Kui sotsiaaldemokraadid ja EKRE võivad mingisugustes küsimustes näha ühist muret, näiteks, kuidas on inimeste toimetulek või [kuidas toimub] regionaalareng – on ju, meil võib neid ühiseid jooni olla –, siis see, kus meie teiega kas isikutena või erakondadena väga erineme, on see, et me ei taha lõhkuda seda demokraatlikku süsteemi, mis on taganud Eesti inimestele, Eesti ettevõtetele need võimalused, mis meil on, ja andnud selle riigi ja selle elu ja vabaduse. Me ei taha minna ka inimeste vabaduste ja põhiõiguste kallale. See ongi meil väga suur erinevus.

Jah, ma saan aru, et teie oma maailmavaatest lähtuvalt lammutaksitegi, lõhuksitegi seda demokraatlikku süsteemi. Ma tean, neid näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. Putini Venemaal toimub see samamoodi, on ju. See, kuidas see demokraatia toimub, pole oluline. Jumala eest! Ma olen näinud ka seda, et Varro Vooglaid kandideerib teie nimekirjas. Ma kujutan ette, et te kindlasti, kui ta Riigikokku saab, panete ta ministriks. Võib-olla võtate ära võimaluse aborti teha ja kõik sellised asjad. Aga see ongi meie erinevus, on ju. Mina teen seda, mida parlament on öelnud, kuidas see demokraatlik protsess peaks olema. Ja ma mõistan seda, et teie tahate seda kõike lammutada, minna naiste ja kõigi teiste põhiõiguste kallale, sealhulgas põhiseaduslike institutsioonide.

13:05 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun lisaküsimus, Kalle Grünthal.

13:05 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma kuulan teie juttu praegu, te räägite demokraatiast siin midagi. No andke andeks! Räägite Mart Helmele, et lihtsalt ei ole võimalik uuel valitsusel panna paika jõustruktuuride ametnikke, et tekib tühi auk. Ei teki. Tegelikult on põhjus, hea Lauri, selles, et te olete lihtsalt Kaja Kallase käpiknukk. Kaja Kallas viib teie baasil ellu sedasama poliitikat, mida ta rakendas siis, kui siin toimusid meeleavaldused, kui rahvale aeti kallale koerad, kui hambuni relvastatud mehed takistasid siin igasuguseid rahvale põhiseadusliku õigusega antud meeleavaldusi. Siis olid need jõustruktuurid väga kõvad. Aga siis, kui tuli venelaste tähtpäev 9. mai, siis see jõud kadus kõik ära, siis oli dialoogipolitsei. Miks me teeme rahvustel vahet? Ilmselgelt te lihtsalt viite ellu demokraatiavastast protsessi praegu nende ametnike paigutamisega. Normaalses demokraatlikus riigis on valitsus, kes loob jõustruktuuride ametnike ametikohad ja see on nende seaduslik õigus. Jutt sellest, et tekib tühi auk – ei teki. Isegi kui teie lahkute, ka siis ei teki mingit tühja auku. Öelge, mis mu jutus oli vale.

13:07 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

13:07 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, austatud küsija! Teate, see on teie nägemus, aga minul on vastutus, seadusega pandud vastutus, ja minister seda täitma peab, et need ametid töötaks, neil oleks juhid, ja seda ma teen. Nagu ma ütlesin teile, suure tõenäosusega – ükspuha, kes moodustab uue valitsuse – Päästeameti juhi ametiaeg on enne lõppenud, sest lihtsalt kuupäevad on sellised. See on senine praktika. Ja kui ma vaatan varasemaid ametisse määramisi, siis ma võin teile öelda, et on erinevaid. Viimased: siin on olnud samal päeval määratud ametisse, kuu aega varem ametisse, kaks kuud varem ametisse ja poolteist kuud varem ametisse. Nii et see praktika on Eestis ju – vahet ei ole, kas on valimised või mitte – täpselt samasugune olnud. Selles midagi erilist ei ole.

Nüüd see vihje, et keegi on valitsuses kellegi käpik[nukk]. Ma saan aru, et peaminister kindlasti sooviks, et ta saaks painutada mind oluliselt rohkem, aga kahjuks see niimoodi ei ole. Me saame siin valitsuses väga hästi hakkama. Jah, meil on vahepeal erinevad nägemused, me vahepeal vaidleme, vahepeal kuulete teie ka seda, ja see on väga normaalne. Mina leiangi, et sotsiaaldemokraatidel kahe parempoolse erakonnaga valitsuses olles ongi olla missioon: tasakaalustada seda parempoolset nägemust, mis on hästi konkurentsipõhine ja vähemalt minu arvates tihti jätab inimesed oma muredes üksi, võib-olla keskendub küsimustele, kuhu sotsiaaldemokraadid tahavad, et ei keskendutaks. See ongi meie missioon. Ma arvan, et ka järgmises valitsuses on see suuresti sotsiaaldemokraatide missioon. Üht[pidi] inimeste põhiõiguste ja vabaduste eest seista, aga teist[pidi] vaadata, et see riik liiga paremale ära ei kalduks. Ükspuha, millise maailmavaate järgi ühte nurka ära kaldumisel on väga kurvad tagajärjed kõigile ühiskondadele. Seda me oleme näinud. Vaatame kas või Poolat või Ungarit, vaatame Venemaad. Need ei ole kõige paremad näited, mille järgi õppida.

Ma toon teile dialoogipolitseist – oli seal ka vist monoloogipolitsei – näite. Ma arvan, et väga hästi toimis Narvas tankimonumendi äraviimine. Minu arvates suurepärane [töö]. Kas seal oli politseitöös mingisuguseid probleeme? Minu arvates ei olnud. Väga hästi läbi viidud protsess.

13:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


6. 13:09 Siseministeeriumi eelarve

13:09 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Kert Kingo, sellele vastab siseminister Lauri Läänemets ja teema on Siseministeeriumi eelarve. Kert Kingo, palun!

13:10 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kaja Kallas kui Reformierakonna esimees on avalikult korduvalt kritiseerinud katuserahade jagamist ning teatanud, et selline tegevus tuleb ära lõpetada. Ometigi risti vastu oma kõlavatele loosungitele ta hoopis laiendas katuserahade jagajate ringi. Nimelt, selle valitsuse koostatud 2023. aasta riigieelarve sisaldas valitsuserakondade ministrite poolt jagamiseks ette nähtud katuserahasid. See on uus nähtus. Riigieelarve kohaselt oli Siseministeeriumi investeeringuna kavandatud 10 miljonit. Ligemale 5 miljonit sellest plaanisite te suunata MTÜ-desse ja kogukondlikesse projektidesse, mis kõik on seotud omavalitsustega, kus on võimul või võimuga tihedalt põimitud teie erakonnakaaslased, sotsiaaldemokraadid. Põhjusel, et sellised rahaeraldused olid seadusega vastuolus, võttis Riigikogu riigieelarve [kontrolli eri]komisjon need eelarveread riigieelarvest lõpuks välja. Ja nüüd on küsimus: kuhu need vabanenud 5 miljonit suunati, millistesse Siseministeeriumi haldusala tegevustesse?

13:11 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

13:11 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma olen täna kaks või kolm korda sellele küsimusele vastanud. Hea meelega vastan uuesti. Jaa, loomulikult olen vastanud. Kõigepealt on kaks asja, mis on vale informatsioon, või kolm asja. Esiteks ei ole me kunagi soovinud, et see raha Siseministeeriumi eelarves oleks, need ettepanekud. See on punkt üks. Punkt kaks on see, et varasemalt on katuserahasid riigieelarve kaudu jagatud küll. Minu arvates olite ka teie siis valitsuses. Ja punkt kolm on see, et see valitsus ei leppinud sellist asja kokku.

Aga tõele vastab see, et riigieelarve kohta sotsiaaldemokraatidel olid ettepanekud – teistel ei olnud neid ettepanekuid – regionaalarengu toetuse mõttes toetada erinevaid objekte, erinevaid tegevusi üle Eesti. See tõesti vastab tõele. Regionaalareng on meie programmis väga olulisel kohal. Nagu ma enne ka ütlesin, siis minu arvates Eesti taasiseseisvumise üks suuremaid häbiplekke on regionaalpoliitika. Meil on väga palju teadmisi [töökäsi vajavatest] Eesti maapiirkondadest, tegelikult töökohtadest, aga kõik on koondunud – mitte kõik, aga väga suur osa – suurlinnadesse.

Mul on väga kahju, et me suudame ja oskame Exceli tabelis arvutada ja näha ainult seda, et vaadake, kui me nüüd maapiirkondadesse suuname raha, siis see on kurjast. Vaadake, millised kulutused on, las inimesed tulevad ja elavad näiteks Tallinnas. Aga me ei ole siiamaani suutnud kokku arvutada, kui palju kallimaks on Eestis läinud hõrenemine. Ma arvan, et sellel on palju kõrgem hind. See tähendab uute koolide ehitamist, uute õpetajate palkamist, uute teede rajamist, uute majade ehitamist. Samas, taristu üle Eesti seisab – seisab või on pooleldi kasutusel. Ma arvan, et see on oluliselt kallim asi.

Jah, me oleme teinud neid ettepanekuid ja kui meil on võimalik, me teeme neid ettepanekuid veel. Mul on kahju. Tõesti, need ettepanekud olid regionaalse tasakaalu loomiseks. Ma tean, et EKRE saadikud olid nende hulgas, kes suure rõõmuga need maha hääletasid, et kindlasti inimesed üle Eesti – Setomaal, Hiiumaal, Saaremaal, Tartumaal, ütleme nii, et igas Eesti maakonnas – [toetust ei saaks]. Need investeeringud olid tõesti ettepanekuna – ma rõhutan: ettepanekuna –, sest sellel hetkel ei olnud riigieelarvet vastu võetud, parlament alles menetles seda. Kuna need olid üle-eestilise kaetusega siis, jah, sellest on lihtsalt kahju, et regionaalpoliitika üht- või teistpidi toetust ei leia. Mina arvan, et kui Riigikogu saadikul või kui ministril on võimalik teha ettepanekuid, et elu maal ja väikelinnades kestaks ja areneks, siis ta peab seda tegema, mitte neid asju maha hääletama.

13:14 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Kert Kingo.

13:14 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kõigepealt ma korrigeerin teie valeväited ära. [Esiteks,] Kaja Kallas meedias väitis, et oli poliitiline kokkulepe nende rahade jagamiseks, aga teie noore ministrina ei saanud sellest lihtsalt aru. Ja teiseks, kui EKRE oli valitsuses, siis sellel ajal sellist raha jagamist ei olnud. See oli teie poolt vale väide.

Aga minu küsimuse juurde. Ajal, mil EKRE oli valitsuses ja siseminister oli Mart Helme, algatati Eesti idapiiri väljaehitamine. Piiri esimese etapi ehitustööd algasid 12. mail 2020 ja tänaseks on valminud kokku 23,5 kilomeetri pikkune piirilõik. Ja küsimus on: miks te ei suunanud vabanenud 5 miljonit piiriehitusse? Eriti nüüd, kui kõik ehituseks vajalikud materjalid on märkimisväärselt kallinenud, on igasugune lisaraha hädavajalik, ja meie julgeolekuolukord on üsna hirmutav.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

13:15 Siseminister Lauri Läänemets

Suur aitäh selle küsimuse eest! Vastus on see, et piiri ehitamiseks vajalik raha on olemas. Me võime täna panna sinna ka 10 miljonit juurde, aga sellest protsess kiiremaks ei lähe. See protsess läheb väga heas tempos.

Nüüd, mõned väiteparandused ma igaks juhuks teen, te saate need üle kontrollida. Esiteks, piiri ehitus ja kogu see protsess, ettevalmistus algas palju varem, kui EKRE valitsuses olemise ajal. Ma mäletan, et sotsiaaldemokraadid olid näiteks selles valitsuses, kus neid ettevalmistusi tehti enne teid. Aga ma arvan, et see ei olegi tähtis. Tähtis on see, et me kõik ühiselt oleme selle nimel pingutanud. Ma arvan, et see on oluline.

Ja teine asi. Kaja Kallas pole kindlasti sellist asja, mida te ütlesite, väitnud. Selle kohta, et meil oli kokkulepe, et sotsiaaldemokraadid saavad oma ettepanekuid teha, võin mina küll öelda, et jah, see oli. Ja meie oma ettepanekud tegime. Ja minul on ettepanek, et meil Eestis võiks siin parlamendis olla rohkem erakondi, kes tahaks maaelu ja väikelinnade elu arendada, sest eks meil on rasked ajad. Selles suures hinnakalliduses on probleem ka selles, et töökohad satuvad löögi alla. Teatavasti on maapiirkondades see mure, et kui seal töökoht kaob – Eestis üldiselt on tööjõupuudus –, siis tekib küll uus asemele, mõnikord parem, aga ta tekib tihti Tallinnasse, mitte sinnasamasse kohta. Ja kui töökoht läheb, lähevad inimesed järele.

[Kolmas] asi on elukohad. Jah, vastab tõele, et me oleme teinud ka ettepanekuid munitsipaalelamute või üürielamute ehitamiseks, ja selles riigieelarves on see ka sees. See programm sellel aastal avaneb, et üle Eesti saaks neid elamiskohti rohkem ehitada. Jah, sotsiaaldemokraadid peavad õigeks, et on vaja oluliselt rohkem ehitada kui vaid mõned kortermajad. Meie programmis nendeks valimisteks on eesmärk [ehitada] 5000 uut üürikorterit erinevatesse piirkondadesse üle Eesti, et noortel oleks võimalik kodukohas elada, et ei oleks sundi sealt ära tulla, et oleks võimalik töörännet ära hoida. Need ettepanekud meil on.

Muide, ma võin öelda, et sotsiaaldemokraatide ettepanek oli ka näiteks harvikhaiguste raviks 800 000 eurot sellesse eelarvesse panna. Seda teemat pole keegi kuidagi kritiseerinud. Minu arvates jälle väga õige asi – kuidas need lapsed tegelikult hakkama saavad ja nende laste vanemad. Me seda, mida oleme lubanud, ka teeme. Ja ma arvan, et üks olulisi lubadusi oli meil näiteks pensioni eest hooldekodukoht. See on seadusega vastu võetud. Ma tänan selle toetuse eest, et sotsiaaldemokraatide üks olulisemaid lubadusi sai koos EKRE-ga vastu võetud. See on hea näide: kui meil on head ettepanekud, me saame koostööd teha.

13:18 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd on protseduurilisi küsimusi. Kert Kingo, palun!

13:18 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma veel kord, taas, jälle palun teil juhtida antud juhul siseministri tähelepanu sellele, et siin Riigikogus on täiesti lubamatu ministri valetamine. Eriti asjaolude kohta, kui ta väitis, et Kaja Kallas ei ole öelnud, et on poliitiline kokkulepe. Seda on väga kerge kontrollida, meedias on kõik sellised tekstid tõenäoliselt alles. Pluss veel see, et tuletada ministrile meelde, kõikidele ministritele siin, et infotunni formaat näeb ette küsimuste esitamist ja küsimustele vastamist, mitte ministrile valimiskampaania tegemist ja rääkimist kõikidele teistest valdkondadest, ainult mitte oma valdkonnast.

13:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See vastab tõele, et see on küsimuste ja vastuste formaat. Valetamine ei ole õige ja ilus, aga ma sisusse küll ei lähe, kas keegi valetas või mitte. Seda arbiitrirolli ma hetkel küll ei võta. Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

13:19 Mart Helme

Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et idapiiri või täpsemalt kontrolljoone väljaehitamise ümber löödi lokku tõesti mitu aastat, mille jooksul Reformierakonna juhitud valitsus ajas idapiiri ehitamise hinna müstiliselt kõrgeks, mistõttu mingid tööd praktiliselt peale ei hakanud. Ka praegune Riigikogu esimees käis koos minu kui siseministriga piiri peal vaatamas, oludega tutvumas. Ja siis eraldas meie valitsus konkreetselt ehitustööde jaoks raha, mille peale läkski konkreetne ehitamistöö, mitte mingisugune õhu võngutamine, lahti. Nii et see on väga oluline detail. Ehitamine läks lahti Jüri Ratase teise valitsuse ajal, mitte varem. Enne tehti üks kolmekilomeetrine näidislõik, mis oli tõepoolest näidis, mille alusel hiljem alustati juba mastaapsemaid ehitustöid. Mis puutub sellesse, et pole võimalik kiirendada – no on küll võimalik kiirendada, on küll võimalik kiirendada. Aga see ei ole protseduuriline.

13:20 Esimees Jüri Ratas

Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Läheme nüüd lisaküsimuse juurde. Helle-Moonika Helme, palun!

13:20 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma siin ka kõigepealt, midagi ei ole teha, pean ära õiendama mõningad valeväited. Katuserahad mõistena on olnud ainult Riigikogu saadikutel – regionaalsed otsetoetused. Valitsusministrite rahaeraldisena on see Kaja Kallase valitsuse leiutis. Selle kohta me muuseas – teie ei olnud siin infotunnis – küsisime, kui see teema, miks teie sellise eraldise tegite, oli üleval. Ja Kaja Kallas ise ütles meile, et see oli valitsuse otsus, aga teie noore ja kogenematu ministrina ei saanud nendest asjadest lihtsalt aru. Need on tema sõnad ja need on stenogrammis kõik olemas.

Tõmbasite siin enne mingeid paralleele Putini Venemaa ja meie vahel, mingeid täiesti meelevaldseid paralleele. Vabandust, vabandust, aga millise erakonnaga ühines kunagi Vene Erakond Eestis? Nad olid ju Interrinde otsesed järeltulijad. Nad ühinesid Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Nii et Putini Venemaa istub kenasti teie oma erakonna sees. Ja see ilmselgelt on ka põhjuseks, miks te Narvas tanki äraviimisel kasutasite dialoogipolitseid. Aga miks dialoogipolitseid ei rakendatud siis koroonapiirangute ajal, vaid aeti rahumeelsete meeleavaldajate vastu koerapolitsei?

Aga küsimus piiri kohta on mul ka. Piiriehituseks on raha olemas ju ainult paberil. Äkki te räägite lähemalt, mida konkreetselt on tehtud ja mida hakatakse tegema peale hangete paberil?

13:21 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

13:21 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh teile! Ma kahjuks enne minu ministriametit politsei tegevuse osas nii palju kaasa rääkida ei saanud – teil osad pretensioonid olid sinna eelnevasse aega. Aga las ta olla.

Rääkides piirist, siis võtame politsei.ee lehelt lahti "Idapiiri arendus ja investeeringud". Seal näeme, väga lihtne, ära toodud investeeringuid aastal 2016: Narva jõe arendused, maismaapiir, projekteerimised, katselõigud, piiririba tähistamine piiripostidega, Saatse kordoni rekonstrueerimine, maade võõrandamine, piiririba hooldustööd. Kõik need asjad on maksnud kokku 24,1 miljonit eurot. See oli aastani kaks tuhat ... Jaa, ühesõnaga, loomulikult teil on õigus, et Mart Helme siseministrina saigi hakata tegema neid asju, mis olid ette valmistatud. Ja ma ütlen, et väga tublilt olete teinud selles mõttes. Mina siseministrina eelmise [siseministri] Kristian Jaani tööd olen jätkanud ja teen täpselt samamoodi. Selles [mõttes] me ei ole eri paadis, me ei pea siin mõõtu võtma, kes lõppkokkuvõttes esimesena algatas. Tähtis on olnud see, et me kõik oleme selle eest seisnud, ja seisame [edasi], et Eesti piir oleks kindlalt kaitstud. Ma arvan, et see on siin oluline asi.

Aga kui me tahame mõõtu võtta, siis me võime rääkida sellest. Ma vaatasin neid tabeleid, kuidas päästjad palka said. Näiteks kui EKRE oli valitsuses, siis päästjatele null eurot. Null eurot palgatõus – näiteks. Mina ei tea, kuidas see Eesti riigikaitsesse, laiapindsesse riigikaitsesse [panustab]. Väga keeruline osa.

Mis puudutab piiri ehitamist, siis piiri ehitamisel on erinevad lõigud. Nad on erinevates etappides. Ma peast neid lõikudevahelisi nime[sid] täpselt ei tea, aga 2025. aastaks on see maismaapiir valmis ehitatud. Täna on seal 13 kilomeetrit valmis. Selle aasta lõpuks saab sinna veel umbes sama palju valmis sellest piirilõigust. Saab. Ja Eesti innovatsioon selle piiritara ehitamisel on ju olnud väga suur ja see oligi pikaajaline [plaan]. Tuligi katsetada ja see võttiski aega. Aga tänu sellele, et me oleme tõesti katsetanud, otsinud lahendusi, saab Poola oma piiri päris kiiresti ehitada. Neil see katsetusperiood jäi ära. Nemad võtsid Eesti pealt selle näite ja täna ehitavad.

Ma arvan, et Eesti piiri kaitsmisel on meil kõigil ühine panus. Soovige või proovige seda näidata, kuidas tahate, aga see ei vähenda asjaolu, et sotsiaaldemokraadid selle alustamise juures ja jätkamise juures on olnud.

13:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:24 Võrdne kohtlemine

13:24 Esimees Jüri Ratas

Ja protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

13:24 Mart Helme

Kahetsusväärselt härra siseminister jälle ei räägi tõtt. Ärme süüdistame valetamises, ütleme, ei räägi tõtt. Jüri Ratase teise valitsuse ajal tõsteti päästjate palku – tõsi küll, mitte palju, 5% – ja tõsteti reatöötajate palku, mitte ülemuste palkasid. See oli väike tõus, mis oli seotud sellega, et korrigeerida elukalliduse tõusu. See on üks asi. Ma ei mäleta [täpselt], ilmselt see oli 2021. aasta eelarves.

Nüüd, tulles piiri juurde. Ma tuletan ikkagi kõikidele meelde, missugune jama seal valitses enne, Reformierakonna pika võimutsemise ajal. Keegi ei teadnud, kus täpselt on kontrolljoon, sest see oli metsa ja võssa kasvanud. Ja kui Eston Kohver rööviti Vene Föderatsiooni eriteenistuste poolt, siis selguski, et Reformierakonna pika ja viljaka valitsemise ajal on eriti viljakalt kasvanud võsa – võsa piiri peale. Ja siis tõepoolest ei jäänud avalikkuse survel ja skandaali tulemusena üle muud, kui hakata teemaga tegelema. See oli sundkäik ...

13:25 Esimees Jüri Ratas

Palun teie protseduuriline küsmus.

13:25 Mart Helme

... aga mitte midagi paremat. Nii et minu protseduurilise jutu mõte on see: palun meid jälgivaid inimesi ja ka rahvasaadikuid desinformatsiooniga mitte kostitada.

13:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kordan korra veel üle: kui me teeme protseduurilisi küsimusi, siis nad peavad tõesti olema ka protseduurilised küsimused. Mart Võrklaev, palun, protseduuriline küsimus!

13:26 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus tegelikult seda puudutabki, et mis see protseduuriline küsimus on. Kas protseduuriline küsimus on saanud siin saalis osaks sellest, et pidada debatti? Et kui sul sõnaõigust pole, siis saaksid oma arvamuse välja öelda? Kuna mulle tundub, et see nii on – kuigi ma sellega nõustuda ei saa –, siis ma mõned valed kiiresti lükkaksin siin nüüd ümber. Ei vasta tõele, et Reformierakond pole piiri ehitusega tegelenud. Reformierakond oli see, kes piiri väljaehitamist alustas. Ja lisaks on siin kõlanud valed, et Reformierakond toetab katuserahasid. Ei, Reformierakond on ainuke parlamendierakond, kes on öelnud, et katuserahade jagamine Riigikogus tuleb lõpetada. Reformierakonna ridades on ka saadikuid, sealhulgas mina, kes seda ei tee. Kindlasti ei jaga Reformierakonna valitsus valitsuse poolt katuserahasid, mida tegi EKREIKE valitsus. Aga jah, minu küsimus on protseduuriliste küsimuste kohta, minu meelest on see kõik väljunud siin saalis ammu kodukorra piiridest. Palun sellele vastust.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Punkt üks: eks te ka ise praegu seda protseduurilist küsimust kuritarvitasite. [Punkt kaks:] kas protseduurilised küsimused on väljunud [kodukorra piiridest]? Selle koosseisu raames on toimunud väga suur muutus nii infotundides kui ka Riigikogu istungites – algusest peale, kui XIV koosseis alustas. Ja juhatajana – seda on öelnud ka teised juhatajad – on praktiliselt võimatu, kui keegi hakkab midagi küsima protseduurilise küsimuse all, see peatada, see katkestada, see lõpetada, sest sa mitte kunagi ei tea, kas see on siis protseduuriline või ei ole. Lühidalt öeldes, protseduuriline küsimus peaks olema seotud nende protseduuridega, mida istungil läbi viiakse: kas neid on rikutud, kas neid ei ole rikutud. Protseduuriline küsimus võib olla ka teatud tehniline küsimus, näiteks mikrofon ei tööta. Aga see ei ole see, et me väljendame oma poliitilisi seisukohti. Varasemates koosseisudes ei olnud infotundides neid protseduurilisi küsimusi praktiliselt üldse.

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

13:28 Mart Helme

Aitäh! Ma tahtsingi juhtida tähelepanu, nii nagu lugupeetud eesistuja, et lugupeetud Reformierakonna fraktsiooni esimees tuli ise praegu jätkama seda praktikat, mida nad alustasid Jüri Ratase teise valitsuse ajal, kui nad kriiskasid ja lärmasid ja lõugasid siin saalis ja kuritarvitasid protseduurilisi küsimusi. Nemad on need, kes on selle tava siin juurutanud. Kes külvab tuult, see lõikab tormi.

13:29 Esimees Jüri Ratas

Selge. Ma ei loe ka seda protseduuriliseks küsimuseks. Mul on teile palve. Me oleme hetkel infotunni seitsmenda küsimuse juures, eks ju. Või õigemini oleme selle lõpetanud, me liigume kaheksanda küsimuse juurde. Selle teema on esitanud Riigikogu liige ja see on samuti seotud Siseministeeriumi haldusalaga. Mul on ettepanek edasi minna. Kas te, Helle-Moonika Helme, olete sellega nõus või on teil protseduuriline küsimus? Palun, protseduuriline küsimus! Ja ma tänan Mart Võrklaeva, kes selle võttis maha. Palun, Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus!

13:29 Helle-Moonika Helme

Mul on selles mõttes protseduuriline küsimus, et äkki lugupeetud eesistuja kinnitaks üle. Kui me räägime katuserahadest, siis me räägime Riigikogu saadikute rahaeraldisest, me ei räägi valitsuse katuserahadest. Seda me oleme siin täna käsitlenud ka just nimelt selles võtmes. Tõepoolest vastab tõele, et Reformierakond on siiani seisnud selle vastu, et Riigikogu saadikud saaksid katuserahasid jagada. Küll aga nad sel aastal võtsid ja jagasid lahkelt iseendale, lisaks algatasid traditsiooni jagada neid katuserahasid oma osalusega valitsuses. Kinnitage või lükake ümber.

13:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlen, et ka see ei olnud protseduuriline küsimus. Tegelikult oli see ametikaaslaste käest aja äravõtmine. Protseduurilist küsimust fikseerib [Riigikogu] kodu- ja töökorra seaduse § 74 "Protestid ja küsimused istungi läbiviimise korra kohta". Selle paragrahvi lõige 2 ütleb järgnevalt: "Kui Riigikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse."

Nii, me oleme kaheksanda teema juures, mis on eelnevalt registreeritud. Selle teema on registreerinud Riigikogu liige Kalle Grünthal. Vastab Vabariigi Valitsuse liige siseminister Lauri Läänemets ja teema on võrdne kohtlemine. Kalle Grünthal, palun!

13:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud siseminister! Minu teema on tõesti võrdne kohtlemine. Meie põhiseaduse § 12 ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, keele või muude asjaolude tõttu. Ja mul on oma küsimust esitades sügavalt hea meel, et hea minister on samuti pärit Paidest ja ta tunneb kohalikke olusid väga hästi. Ma räägin teile kahest juhtumist, mis toimusid Paides.

Kõigepealt, ma usun, et te olete teadlik Kreisi Trahteri olemasolust, kus nädalalõppudel vahel käivad seal sihukesed tansulkad. Näed, oled isegi käinud seal, eks ju. Asi selles, et detsembri alguses toimus seal ka pidu ning vastakuti läksid kaks ukrainlast ja üks eestlane. Tulemus oli see, et välja pidi kutsuma kiirabi ja politsei. Kiirabi tuli, politseid ei tulnud. Ei osanud midagi sellest juhtumist arvata. Aga aastavahetuse aegu oli teine juhtum, kui üks kohalik taksojuht võttis peale kolm ukrainlast, sõitis nendega mööda linna ringi, sinna-tänna, ja arve tuli umbes 70 eurot. Ja siis teatasid ukrainlastest reisijad, et nemad ei maksa, nad ei pea maksma. Taksojuht viis nad politsei juurde ja palus sealt abi. Lukustas muidugi enne uksed ka, et nad välja ei saaks. Palus abi politseinike käest ja politsei ütles niimoodi, et ülevalt on tulnud käsk mitte sekkuda ukrainlastega seotud probleemidesse. Siit mu küsimus, hea minister: mispärast siis nende suhtes seadus ei rakendu, kui nad on toime pannud väärteo või kuriteotunnustega teo?

13:33 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

13:33 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud küsija ja kaasmaakonnakodanik! Kindlasti ei ole sellist käsku politseis antud mitte kuskil üle Eesti. Kõiki Eestis olevaid inimesi koheldakse võrdselt. Selles mõttes ei ole. Aga ma saan aru, millele te viitate. Ja ma arvan, et see vastus on ikka selline, mida ma siin täna olen puudutanud ka. Kui varasemalt on kogu aeg kärbitud või politseis ja päästes on tehtud palgatõuse sisemiste ressursside arvelt, siis see tähendab seda, et keegi on lahti lastud, seda süsteemi on koomale tõmmatud. See valitsus praegu, mina praegu, tõesti, me püüame seda tagasi teha: palgatõusud, väga olulised, 17% Politsei- ja Piirivalveametis keskmiselt. Mitte ainult eesliinitöötajatel, vaid kõigil on palgatõus, kõigil on palgatõus. Loomulikult, kui politseinikke on vähe, siis võibki see reageerimine aega võtta, siis sätitaksegi prioriteete. See ongi poliitiliste valikute, varasemate poliitiliste valikute tulemus, mida te näete. Ma arvan, et seda on aus öelda.

Ja ma arvan, et teie küsimus läheb kokku väga hästi sellega, mida siin teie kolleeg, erakonnakaaslane enne ütles. Ma siis täpsustan korra ka, ma võtan ametlikud numbrid. Aastal 2020, kui EKRE oli valitsuses, siis riigieelarves eraldati nii politseile kui päästele 2,2% palgatõusuks. Sellest sai patrullpolitseinik 4,5% ja päästja 9,8%, selles mõttes oli teil õigus. Kui te aru saate, siis 2,2% eraldati, aga palgatõusud olid oluliselt suuremad. See tähendab, et selle tulemusena keegi koondati ära. Keegi koondati ära. Seesama, Kalle Grünthal, teie küsimus. Teie ees istub Mart Helme, kindlasti on tema tegevuse mõju ka sellega seotud. 2021. aastal, siseminister oli vist EKRE-st toona veel, eraldas valitsus 0,0% palgatõusudeks. Palgad tõusid politseis 0,0% ja päästes ka 0,0%. Ehk siis ei tõusnud. Meil mõlemal oli õigus. Te olete tõstnud neid palkasid, aga kahjuks kärpimise kaudu, ja siis te ei ole neid tõstnud, olete ühe aasta vahele jätnud. Sellest on väga kahju. 

Aga ma tean, Kalle Grünthal, et te kuulete alati väga erinevat infot, mis mõnikord ei vasta tõele. Me olime teiega 3. jaanuaril Paides koos, kui asetasime pärgi vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde. Ma mäletan kahte lauset, mis te ütlesite. Üks oli, et Eesti iseseisvusega on lõpp, ja teine – vabadussõja mälestusmärgi juures, tahvli juures ütlesite –, et teil on häbi esiisade tegude pärast. See kohutas mind ja kõiki teisi seal. Tõesti, ma saan aru, et me elame paralleelmaailmas, aga mina ütlen, et mina olen uhke selle üle, mida meie esiisad vabadussõjas tegid.

13:36 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täpsustav küsimus, Kalle Grünthal.

13:36 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Noh, siin on praegu ilmne näide sellest, kuidas siseminister moonutab tõde tundmatuseni. Kõigepealt, alustan järjekorras sealt, mis ta rääkis selle kohta, kui ma küsisin, miks politsei ei algatanud menetlust. Ta räägib meile, et politseil on vähe ressursse ja raha ei ole. No anna andeks, hea Lauri! Taksojuht viib need õigusrikkujad politsei nina alla. Sellel hetkel see politseinik oli tööl ja ta oleks pidanud seda menetlust alustama. Seda esiteks. Teiseks, ma ei eita seda, et ma pidasin vabadussõja monumendi juures kõne, milles ma ütlesin, et Eesti iseseisvus on hädaohus, ja meil on häbi selle pärast, et meie esiisad võitlesid vabaduse välja, kuid meie laseme sellel nagu liival sõrmede vahelt läbi libiseda.

Aga minu küsimus. Ma panen teid veel korra proovile, teie oskused siseministrina. Teatavasti on Riigikohus 14. juulil 2022 võtnud vastu otsuse, millest selgub, et riigiprokurörid Vahur Verte ja Raigo Aas on kohtumenetluse ja eeluurimise käigus esitanud valeandmeid, võltsinud menetlusdokumente (karistusseadustik § 316), kasutanud võltsitud menetlusdokumente, takistanud teadvalt menetlusosaliste kohtueelsele menetlusele ilmumist (karistusseadustik § 317) ja loonud kunstnikud tõendid ehk moonutanud kriminaalasjas tegelikke asjaolusid, ja seda kodanik K. K. suhtes, kes oli kohtu alla antud § 184 järgi. Minu küsimus on see ja käsitlege seda ka siis kuriteoteatena. Kas te annate oma alluvatele käsu algatada nende kahe riigiprokuröri suhtes kriminaalmenetlus, kuna see informatsioon, mis ma andsin, on tõene ja leitav ka [Riigikohtu] kriminaalkolleegiumi kodulehelt?

13:38 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

13:38 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, austatud küsija! Kõigepealt selle taksojuhi loo juurde. Tegemist ei ole süüteoga. Tsiviilvaidlused tegelikult peaksid minema kohtusse. Aga loomulikult – ja ma ütlen nüüd siia juurde –, kui politseil on võimalik aidata, siis ta peab aitama: taksojuhti, Eesti inimest, Ukraina nimest, Vene inimest, ükspuha keda. Selleks politsei on olemas. Ma ei oska seda asja täpselt kommenteerida, kuna ma pole sellega kursis. Aga üks on õiguslik pool ja teine on see, mida saab teha, kui see on võimalik.

Mis puudutab prokuratuuri tegemisi, siis see on Justiitsministeeriumi vastutusala. See küsimus peaks minema justiitsministrile. Mis puudutab kaitsepolitsei tegevust, siis ma ei kahtle, et kaitsepolitsei kõigi juhtumitega, kus on tegelikult probleemid, tegeleb. Me oleme neile ka võimalusi loonud selle jaoks. Ma usun, et nad tegutsevad heas usus, ja mitte ühtegi asja, mida peaks menetlema, nad menetlemata ei jäta. Aga siseminister ei anna uurimise algatamise või uurimise lõpetamise suhtes käske ei kaitsepolitseile, ei Politsei- ja Piirivalveametile. Seaduse piires nad teevad seda ise. Kui seal on küsimusi või teil on kahtlusi ja muresid, siis meil on Riigikogus julgeolekuasutuste järelevalve [eri]komisjon – see on selle komisjoni teema. Meil on erakonna esindaja seal, igal erakonnal on. Kui on vaja, võib seda [käsitleda] ka õiguskomisjonis, kelle alla need teemad osaliselt lähevad. Ehk siis seda saab vaadata. 

Aga ma tean, nii nagu ma ütlesin, sotsiaaldemokraatide nägemused võivad EKRE-ga vahepeal olla sarnased, kui me räägime inimeste toimetulekust ja hakkamasaamisest. Meil kindlasti on seal ühisosa. Aga meie nägemused on väga erinevad, mis puudutab inimeste põhiõigusi, demokraatiat, demokraatia lõhkumist või demokraatia kaitsmist, seda riigikorda, mis meil siin on, ja inimeste vabadusi. Seal me oleme väga erineval poolel. Ma arvan, et teie küsimus tegelikult adresseeris seda väga hästi. Ma kujutan ette, et teie maailmavaate järgi te sekkuksitegi igal juhul sellistesse protsessidesse ja nii-öelda poliitiliselt, kus tegelikult peaks Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet või prokuratuur iseseisvalt tegutsema. Kui on probleeme, siis need tuleb õiguslikult lahendada parlamendis, aga mitte minna lammutama demokraatia alusprintsiipe.

13:41 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

13:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu protseduuriline küsimus on see, et praegu siseminister näitas ilmselgelt ära, et ta ei tunne üldse kriminaalmenetluse valdkonda. Ta ei tunne seda olukorda, kellel on õigus algatada kriminaalmenetlust. Ta räägib mingisugusest demokraatiast, et sotsiaaldemokraatide demokraatia põhimõte on see, et kõiki isikuid ei peagi karistama ega kriminaalmenetlust [nende suhtes] algatama. Saata mind siin mingisugusesse komisjoni – see on absurd ju! Ma esitan veel kord palve siseminister Lauri Läänemetsale: palun algatada kriminaalasi nende prokuröride suhtes. See kuulub teie alluvusse. Ei ole mõtet rääkida mingisse komisjonisse pöördumisest.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks istungi juhatajale. Lisaküsimus, Peeter Ernits, palun!

13:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud siseminister! Kuigi sa tunned Paide kõrtse ja ma saan aru, et siseministrina ei saanud sa teada, mis seal tegelikult juhtus, siis ma loodan, et küllap vastad ja uurid kirjalikult Kallele, kuidas seal oli. Aga mina saatsin kirja sulle ära, ka ukrainlastega seoses. Ja lugu on lihtne. Aga eks sa vastad mulle ka kirjalikult, ma loodan. Taust on see, et üks Ukraina mees, kes oli siin hulk aega olnud, läks kolm kuud tagasi tagasi Ukrainasse. Nimetame teda Oleksandriks, kuigi ta nimi on teine. Ja ta on seal, aga tänase päevani saab ikka Eesti toetusi. Kuigi PPA fikseeris Oleksandri lahkumise kolm kuud tagasi, ei ole see info sinna Sotsiaalkindlustusametisse millegipärast jõudnud.

Ja minu küsimus on. Noh, Oleksander joob seal kõvasti – ta on selline kärakavend – Eesti toetust maha. Aga kui palju taolisi inimesi üldse on, kes on juba ammuilma Ukrainas või kusagil mujal, Poolas või kus iganes, eks ju, aga meie maksumaksjana maksame neile seda Eesti toetust? On sul ülevaade? Igal juhul ma tahaks ka kirjalikult, seda oleks ka teistel huvitav teada. Ja kui tihedalt töötavad koos näiteks PPA, kes fikseerib inimese lahkumise, ja Sotsiaalkindlustusamet, kes neid hüvitisi maksab?

13:43 Esimees Jüri Ratas

 Lauri Läänemets, palun!

13:43 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud küsija! Kui te annate selle nime, me saame selle info kohe liikuma panna. Ja kui see vastab tõele, siis see asi aetakse kohe korda, sellega tegeldakse.

Mis puudutab seda, kui palju inimesi on lahkunud, siis me oleme tuvastanud, et neid on – ma täpset numbrit ei mäleta – tuhandetes. 3000 millegagi, umbes sinna kanti. Nüüd, ajutine kaitse on Euroopas antud aastaks ja seda tuleb pikendada. Eesti on otsustanud, et me automaatselt seda ei tee. Selles mõttes kõik põgenikud, kes siin on, peavad seda soovima, uuesti sooviavalduse tegema. See protsess on juba alanud ja selle protsessi käigus me tuvastame ära need, keda siin enam ei ole. Näiteks inimestel, kellega pole kokkupuudet olnud, aga nad on nii-öelda ajutise kaitse saanud – ametlikult nad pole kuskil riigisüsteemis selles mõttes end registreerinud või laps koolis ei käi –, palutakse tulla Politsei- ja Piirivalveametisse. Nende kohta, kes on kõik teinud nii nagu peab, on olemas jooksvad andmed. Neid me teame. Ehk see protseduur on praegu käimas, et ei oleks kas tahtmatusest või tahtlikult meie headuse ja toetuse kuritarvitamist. Sellega me tegeleme.

Ühesõnaga, selle nime küsimus – andke nimi, paneme kohe töösse. Need asjad saavad lahendatud. Ja ma arvan, et see koostöö on hea, see informatsioon vähemalt Politsei- ja Piirivalveametist täiesti kindlasti liigub siin. Mida teeb Sotsiaalkindlustusamet, selle kohta ma vastust kahjuks anda ei saa. Seda nad teavad seal ise.

Aga ma pean, vabandust, ütlema teie küsimuse ajal vastuse ka Kalle Grünthali nõudmisele, mis siin esitati, et ei jääks valesti kõlama. Kalle Grünthal nõudis, et Eesti Vabariigi siseminister läheks algatataks kriminaalasja prokuröride suhtes. Vaadake, see õigusriigi juurde kuidagi ei käi. Mina seda tegema ei lähe. Ma seisan vastu sellisele tegevusele, et poliitiliselt minnakse politseijuhte lahti laskma, minnakse prokuröridele kallale. Kui seal on eksitud, ja mõnikord eksitakse – ma seda tean, et eksitakse ja mõnikord ei tunnistata vigu –, siis selle jaoks on oma menetlusprotsessid. Selle jaoks on parlamendis ka oma koht olemas. Ja sellepärast ma ütlesin, et EKRE ja sotsiaaldemokraatide erinevus ongi selles, et kui meil on demokraatlikud reeglid, siis need kehtivad kõigi jaoks, mitte nii, et kui me võimule saame, siis läheme lõhkuma ja laamendama.

Minu üleskutse on tegelikult ka teile, Kalle Grünthal, et kasutame neid kokkuleppeid, mis meil ühiskonnas on. Ärme politiseerime neid protsesse ja ärme politiseerime – ma näen siin vähemalt soovi – Eesti õigussüsteemi ja Eesti õiguskaitseorganeid. Selle vastu ma seisan kindlasti.

13:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

13:46 Mart Helme

Ma tahan juhtida siseministri tähelepanu sellele, et ka siseminister on kodanik ja kodanikuna on tal kohustus reageerida, kui ta näeb, et seadust rikutakse ja kodanikke koheldakse erinevalt. Meil on väga palju näiteid sellest, kuidas praegune valitsus on teinud esimese järgu kodanikud ja teise järgu kodanikud. Ühtedele võib koerad kallale ässitada, teiste puhul, isegi kui on tuvastatud kuritegu, prokuratuur ei tõsta toru, sest selline on ilmselt poliitiline juhis. Ja see ongi meie erinevus, lugupeetud sotsiaaldemokraat, et teie pigistate silma kinni, aga meie ei pigista.

13:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriliste küsimuste raames ei saa Riigikogu liige esitada protseduurilisi küsimusi Vabariigi Valitsuse liikmele. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:47 Muud küsimused

13:47 Esimees Jüri Ratas

Nüüd on nii, et registreeritud teemad on saanud otsa. Aga kui Riigikogu liikmetel on soovi esitada küsimusi, siis seda saab järgnevate minutite jooksul teha. Mul on palve, et kui Riigikogu liige alustab oma küsimuse esitamist, siis ta kohe ka ütleb, millisele valitsuse liikmele see küsimus on adresseeritud. Jaak Aab, palun!

13:48 Jaak Aab

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Minu küsimus on haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukasele. Hea minister! Seoses eelarvega on palju juttu olnud õpetajate töö väärtustamisest. Nagu me teame, siis nii eelarves kui ka minu teada valitsuse määrusega vist on ära kinnitatud need summad, mis lähevad üldhariduskoolide õpetajate alampalga tõstmiseks, ja natukene sinna peale ka, teatud protsent. Alampalk tõuseb 23,9%. See on kõigi koolipidajate juures, mis on tubli saavutus, kuigi selles hullus inflatsioonis kahe aasta inflatsiooni, selle ja järgmise aasta inflatsiooni vist ei õnnestu sellega katta.

Aga tõsine probleem on kohalike omavalitsuste poole peal, kes on enamiku üldhariduskoolide pidajad ja omanikud. Sealsamas on nendel kohustus ka lasteaedade osas, eks ju, alushariduses ja lasteaiaõpetajate palgatõusu garanteerimine sellises mahus. Ma ei hakka pikalt kirjeldama, mis on need omavalitsuste niisugused prognoosid, palju neil maksutulu tõuseb, aga seal on väga palju kulukohti: on kultuuritöötajad, teised omavalitsuse töötajad, on energiahindade tõus. Ja on kostnud hääli, et päris keeruline on kindlustada seesama tingimus ka lasteaiaõpetajatele, samasugune palgatõus lasteaiaõpetajatele. Kõik väga pingutavad, enamus saab hakkama. Te olete öelnud, et te veel püüate seda probleemi lahendada. 

Nii et küsimus on: kas sellele on selle aasta jooksul mingit lahendust ette näha riigi täiendavate vahendite osas? Ja teine küsimus: kas see palgavahendite kasv, mis õpetajatele ette oli nähtud, on planeeritud edaspidi ka riigi eelarvestrateegias 2024–2026?

13:50 Esimees Jüri Ratas

Tõnis Lukas, palun!

13:50 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud küsija! Lasteaiaõpetajad saavad olla kindlad, et nende palk on võrreldav kooliõpetaja palgaga ja et see tõuseb. Minule ei ole praegu teada ühtegi omavalitsust, kes seda otsust ei tee. Omavalitsused on erinevas olukorras, alustades sellest, et need omavalitsused, kes kunagi juba olid tõstnud õpetajate palka, enne 2017. aastat, hoidsid seda lasteaiaõpetajate palka teiste õpetajatega võrdsel või peaaegu võrdsel tasemel. Nemad juurde pole saanud. Teised, kes olid kaugel sellest kooliõpetaja palga tasemest, said päris oluliselt raha juurde. Ka siin on tegelikult olnud ebavõrdne kohtlemine ja praegu on omavalitsused erinevas seisus. Mõned tegid need otsused kiiresti ära oma volikogudes ja tõstsid vastavalt 90%‑le kooliõpetaja palga alammäärast oma lasteaiaõpetajate palgad, magistri puhul 100%-le, mõnel on olnud see valusam. Aga minu teada see kõigile tuleb.

Mis nüüd teha? Tõepoolest, ega see ka suure debati all ei olnud eelmisel aastal, kui õpetajate palku tõsteti, et omavalitsustel on suured mured seoses sellega, et õpetaja palk tõuseb liiga palju ja tugipersonali või siis koolide majanduspersonali või lasteaiaõpetajate ja huvikooliõpetajate ja paljude teiste võrreldavate palgasaajate palgad nii palju ei tõuse. Mõnel juhul isegi tehti märkusi haridus‑ ja teadusministrile, et liiga palju tõuseb õpetajate palk. Segadust oli palju. Väga hea meel on mul, et seda palka sai tõsta, see on ikkagi palgamootor ka teistele töötajate gruppidele.

Nüüd, 2024. aastaks töötab haridusministeerium välja palgatoetuste süsteemi nii alushariduse õpetajatele kui ka huvialakooli õpetajatele võrreldavalt siis treenerite ning laulu‑ ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetuse süsteemile, kus mõlemal oleks oma osa. Me töötame seda mudelit välja. Huvialakooli õpetajatele töötame välja koos Kultuuriministeeriumiga, alushariduse õpetajatele töötab seda välja haridusministeerium. Katsume selle veebruarikuu jooksul esitada ja rahalised taotlused 2024. aasta eelarvesse ka käima panna. Nii et jah, plaanis on seda omavalitsuste muret vähendada.

13:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Marko Šorin, palun!

13:53 Marko Šorin

Tänan, esimees! Lugupeetud haridus- ja teadusminister! Te just saite värskelt vastata, aga ma küsin natuke teistlaadi küsimuse, mida on täna siin korduvalt ja korduvalt käsitletud, aga ühe teise ministri poolt, ehk need Siseministeeriumi eelarverea peal olnud lasteaiad ja muud haridusasutused. Ma usun, et nende küsimuste käigus teil võis pakitseda, et tahaks haridusministrina seda teemat kommenteerida, sellepärast et vaatajad, kes võib-olla jälgivad seda infotundi, ei pruukinud üldse aru saada, missugusel teemal vaidlevad Riigikogu saadikud siseministriga. Pidevalt tekkis konflikt. Ma pakun oma küsimusega võimaluse – et teil see pakitsus rinnust välja saaks – teil valdkonna ministrina seda kommenteerida.

13:54 Esimees Jüri Ratas

Tõnis Lukas, palun!

13:54 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh väga huvitava küsimuse eest! Minul see palju ei pakitse, sest ma sain sellest ka rääkida. Härra Möldri juhtimisel toimus ju meil aktiivsete kodanike kohtumine riigieelarve kontrolli [eri]komisjonis. Seal ma sain oma arvamuse ja kirjelduse välja öelda, kuidas see süsteem Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vaadates on. Tõesti, Haridus- ja Teadusministeeriumil niisuguseid voore, ka taotlusvoore, kus omavalitsused või ka vabahariduse organisatsioonid otse pöörduvad raha saamiseks mõneks investeeringuks või muu tegevuse kulude katmiseks, ei ole. Nii et jah, seda tegevust olen ma seni kõrvalt vaadanud.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Kert Kingo, palun!

13:55 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale. Ma tahan kõigepealt öelda, et seni ei ole kurite[omenetluse] alustamisel olnud midagi pistmist demokraatiaga, sest selliseid asju ei otsustata hääletamise teel. Selleks on meil eraldi seadused, nagu karistusseadustik ja kriminaalmenetluse seadustik. Küsimus ongi, seletage palun mulle, kuidas on menetluste alustamine teie hinnangul seotud demokraatiaga.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

13:55 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Vabandust, kui te saate lõpu [uuesti öelda]: kuidas on menetluste alustamine seotud ...

13:55 Esimees Jüri Ratas

Ma palun anda mikrofon tagasi Kert Kingole, et ta saaks selle küsimuse lõpu uuesti öelda mikrofoni, et siseminister seda kuuleks. Palun, Kert Kingo!

13:55 Kert Kingo

Tänan. Kuidas teie hinnangul on menetluste alustamine demokraatiaga seotud, nii nagu te eelnevalt seda märkisite?

13:55 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

13:55 Siseminister Lauri Läänemets

See tähendab, et ma pean kordama ennast. Siin oli Kalle Grünthali soov, et siseminister algataks, rõhutan, sõnad olid – me võime pärast välja võtta, stenogrammist saab –, et siseminister – või nõudmine isegi –, et siseminister algataks kriminaalasja prokuröride suhtes. Seda teha ei saa, siseminister seda teha ei saa. Tõesti ei saa ja ei tohiks teha, on see vastus. See ongi erinev nägemus demokraatiast, et kas nii peaks tegema. Ja ma ütlen, et kui – selle väitega ma olen nõus – tõesti keegi märkab, et kuskil on toime pandud mingisugune kuritegu või midagi muud, siis sellest tuleb teada anda. Kui mina sellest tean, siis mina annan sellest teada. Aga kui Kalle Grünthal teab sellest, siis Kalle Grünthal peaks sellest teada andma. Kõik me peaks sellest teada andma, mitte tulema siia saali ja rääkima, rääkima, rääkima. Ja kui seda menetlusse ei võeta, siis ma ütlen, et siseminister ei ole see, kes läheb ja ütleb, et Kalle Grünthalil on õigus. Selle jaoks on Eestis olemas süsteem, kuidas see käib, kuskohas see fikseeritakse. Kui on alust kahtlustada midagi, siis siin parlamendis on loodud selle jaoks ka vastav komisjon, mis seda järelevalvet teostab. Ma loodan, et sellesse komisjoni on see teema jõudnud. Kui ei ole, siis mul on küsimus, miks ei ole. Kui on toime pandud mõni kuritegu, siis sellega tuleb kohe ja kiiresti tegeleda. Minu üleskutse: palun, ärme seda jäta.

Aga tõesti, demokraatiaga ta on seotud niimoodi. Ma olen mitu korda öelnud, et sotsiaaldemokraatide ja EKRE erinevus selles seisnebki. Me hindame ja peame väga oluliseks neid demokraatlikke väärtusi, mis Eestis on. Siseminister ei lähe üksinda suvalisel päeval lahti laskma politseijuhti. Siseminister ei lähe ise algatama prokuröride suhtes mingisuguseid menetlusi. Siseminister ei tee seda ka Riigikogu liikmete, teiste erakondade puhul. Siseminister üldse ei anna selliseid suuniseid, et vaadake, seal on keegi või seal on. Selle jaoks on olemas organid. Aga siseminister seisab selle eest, et need õiguskaitseorganid saaksid oma tööd teha, et neil oleks palgaraha. Need palgatõusud tulevad sel aastal, väga suured tulevad Kaitsepolitseiametis, politseiametis, Päästeametis. Siseminister teostab järelevalvet nende asutuste tegevuse üle, et neil oleks seaduslikult kõik korras. Seda siseminister teeb. Aga ta ei lähe neid demokraatia alusväärtusi lõhkuma, mis meil Eestis seda riigikorda hoidnud on.

13:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki ametikaaslasi, kes küsisid. Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastuste eest. Infotund on lõppenud.

13:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee