Aitäh, lugupeetud küsija ja kaasmaakonnakodanik! Kindlasti ei ole sellist käsku politseis antud mitte kuskil üle Eesti. Kõiki Eestis olevaid inimesi koheldakse võrdselt. Selles mõttes ei ole. Aga ma saan aru, millele te viitate. Ja ma arvan, et see vastus on ikka selline, mida ma siin täna olen puudutanud ka. Kui varasemalt on kogu aeg kärbitud või politseis ja päästes on tehtud palgatõuse sisemiste ressursside arvelt, siis see tähendab seda, et keegi on lahti lastud, seda süsteemi on koomale tõmmatud. See valitsus praegu, mina praegu, tõesti, me püüame seda tagasi teha: palgatõusud, väga olulised, 17% Politsei- ja Piirivalveametis keskmiselt. Mitte ainult eesliinitöötajatel, vaid kõigil on palgatõus, kõigil on palgatõus. Loomulikult, kui politseinikke on vähe, siis võibki see reageerimine aega võtta, siis sätitaksegi prioriteete. See ongi poliitiliste valikute, varasemate poliitiliste valikute tulemus, mida te näete. Ma arvan, et seda on aus öelda.
Ja ma arvan, et teie küsimus läheb kokku väga hästi sellega, mida siin teie kolleeg, erakonnakaaslane enne ütles. Ma siis täpsustan korra ka, ma võtan ametlikud numbrid. Aastal 2020, kui EKRE oli valitsuses, siis riigieelarves eraldati nii politseile kui päästele 2,2% palgatõusuks. Sellest sai patrullpolitseinik 4,5% ja päästja 9,8%, selles mõttes oli teil õigus. Kui te aru saate, siis 2,2% eraldati, aga palgatõusud olid oluliselt suuremad. See tähendab, et selle tulemusena keegi koondati ära. Keegi koondati ära. Seesama, Kalle Grünthal, teie küsimus. Teie ees istub Mart Helme, kindlasti on tema tegevuse mõju ka sellega seotud. 2021. aastal, siseminister oli vist EKRE-st toona veel, eraldas valitsus 0,0% palgatõusudeks. Palgad tõusid politseis 0,0% ja päästes ka 0,0%. Ehk siis ei tõusnud. Meil mõlemal oli õigus. Te olete tõstnud neid palkasid, aga kahjuks kärpimise kaudu, ja siis te ei ole neid tõstnud, olete ühe aasta vahele jätnud. Sellest on väga kahju.
Aga ma tean, Kalle Grünthal, et te kuulete alati väga erinevat infot, mis mõnikord ei vasta tõele. Me olime teiega 3. jaanuaril Paides koos, kui asetasime pärgi vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde. Ma mäletan kahte lauset, mis te ütlesite. Üks oli, et Eesti iseseisvusega on lõpp, ja teine – vabadussõja mälestusmärgi juures, tahvli juures ütlesite –, et teil on häbi esiisade tegude pärast. See kohutas mind ja kõiki teisi seal. Tõesti, ma saan aru, et me elame paralleelmaailmas, aga mina ütlen, et mina olen uhke selle üle, mida meie esiisad vabadussõjas tegid.