Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, head kolleegid! Ja head uut tööaastat kõigile meile! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 1. töönädala esmaspäevast istungit. Kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Helmen Kütt, palun!

15:00 Helmen Kütt

Tere! Ilusat tööaastat meile kõigile! Annan Riigikogu sotsiaalkomisjoni nimel üle okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Sotsiaalkomisjon otsustas oma 13. detsembri istungil algatada sellise seadusemuudatuse. Lühidalt kokku võttes: eelnõuga muudetakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadust ja muudatusega loetakse represseerituks kõik need asumisel sündinud, kes on sündinud viie aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest, sõltumata sellest, millised olid nende vanemate Eestisse mittenaasmise põhjused. Suur aitäh! Ootan erakondadeülest head arutelu ja seaduse vastuvõtmist.

15:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

15:02 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh ja jõudu teile istungjärguks!

15:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele.

Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun! 

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 72 Riigikogu liiget, puudub 29.

Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Head kolleegid, juhatus on päevakorra teatavaks teinud. Aivar Kokk, palun!

15:03 Aivar Kokk

Aitäh! Mul on küsimus. Täna on päevakorras rahandusministri ettekanne, aga kui ma tagant [riiulitest] vaatasin, siis ma ei leidnud seda ettekannet. Kas see ei peaks olema meile kättesaadav?

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

(Pöördub kõrval istuva nõuniku poole.) Kas rahandusministri ettekanne on kättesaadav? Kuidas? (Nõunik vastab.) Ei ole esitatud, ei ole olemas. Me kuuleme seda puldist kohe värskelt. Nii, Tarmo Kruusimäe, palun, protseduuriline küsimus!

15:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Mul on võib-olla protseduuriline küsimus. Kui seda ettekannet ei ole, siis võib-olla rahandusminister saab teha väga suuri sõnu, et oleks ka meil tagumistes ridades hoomatav.

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kuulame kõik tähelepanelikult, siis me saame hästi aru. Rahandusminister teeb kindlasti põhjaliku ettekande ja me saame oma küsimustele ammendavad vastused.

Nii, rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Aitäh, kolleegid! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 1. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 1 on erapooletu. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:05 Rahandusministri ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2022. aastal

15:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lähemegi tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on rahandusministri ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest 2022. aastal. Ettekandja on rahandusminister Annely Akkermann. Palun! Niikaua, kuni minister kõnepulti jõuab, ma tutvustan selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on rahandusminister Annely Akkermanni ettekanne, kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel saavad osaleda fraktsioonide esindajad. Palun, proua minister!

15:06 Rahandusminister Annely Akkermann

Aitäh! Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! "Eesti 2035" strateegiliste sihtide saavutamine peab olema toetatud fiskaalpoliitiliste otsustega, mistõttu on selle koostamise protsess Vabariigi Valitsuse tasandil seotud eelarvestrateegia omaga. Eelarve tasakaal on riigi fiskaalpoliitika meede inflatsiooni ohjeldamiseks. Ilma vastutustundliku eelarvepoliitikata ei saa ühtki muud eluvaldkonda juhtida vastutustundlikult, stabiilselt ja tasakaalukalt, strateegilisi plaane tehes ja neist kinni pidades.

On tõsi, et pandeemiakriisi ja Venemaa alustatud sõja mõjude leevendamise meetmed on viinud eelarve tänaseks pretsedenditusse puudujääki. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on kahtlemata riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamise huvides oluline. "Eesti 2035" strateegias ja tegevuskavas on kokku lepitud muudatused ja reformid, mis on vajalikud väljakutsete lahendamiseks ja riigipõhiste soovituste täitmiseks ning pikaajaliste strateegiliste sihtide saavutamiseks. Nende reformide ja muudatuste elluviimiseks kasutame erinevaid allikaid, nii Euroopa Liidu toetusfonde kui ka maksutulusid, püüdega leida rahastamisallikate vahel parim kombinatsioon ja koosmõju ning seeläbi taastada püstitatud eesmärkide saavutamine.

Väga suure ümarduse ja üldistusena võib öelda, et Euroopa Liidu vahenditest on järgneval rahastusperioodil, see on 2021–2027, planeeritud roheleppe elluviimiseks 1,78 miljardit; digipöörde toetamiseks 439 miljonit; transpordi ja liikuvuse teemadele, need on Rail Baltic, maanteed ja raudteede elektrifitseerimine, 1,35 miljardit; tervise‑ ja sotsiaalvaldkonna taristule 842 miljonit; innovatsiooni, teadusvõimekuse, hariduse ja ettevõtluse arendamise jaoks 1,3 miljardit eurot. Neid reforme ja oma valdkonna tegevusi on teised ministrid teile juba tutvustanud.

Enne kui ma räägin Rahandusministeeriumi valdkonnast, teen väikese kokkuvõtte ka majanduse olukorrast. Eesti majandus on kriisidele hästi vastu pidanud. Majanduskonjunktuur Eestis on halvenenud väga kõrgest inflatsioonist ja kulusurvetest tulenevalt. SKP langes 2022. aasta kolmandas kvartalis 2021. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 2,4%. Põhjuseks on Ukraina sõja negatiivsed mõjud ning energiakriis, mis halvendab Euroopa konkurentsivõimet. 2022. ja 2023. aasta keskmisena peaks SKP kasv jääma siiski kergelt positiivseks ning kiirenema 2024. aastaks 3%‑ni.

On hea, et tööturu olukord püsib tugev, vaatamata majanduskasvu aeglustumisele. Tööpuudus püsis Statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis sisuliselt muutumatuna, 5,6% juures. Töötukassas registreeritud töötute arv näitab mõõdukat kasvu alates suve algusest ning läheneb kiiresti 2020. aasta ehk koroonakriisi‑aegsele tasemele, kuid selle taga on peamiselt Ukraina põgenike töötuks registreerimine. Ilma sõjapõgenike mõjuta on registreeritud töötute arv sisuliselt käesoleva aasta alguse tasemel. Hõive kasv aeglustus 3,4%‑ni esimese poolaasta 5% juurest, kuid aasta algus oligi tugev ning oluliselt mõjutatud koroonakriisist taastumisest. Siiski on minu arvates tähelepanuväärselt hea tulemus, et 40% tööealistest Ukraina sõjapõgenikest on tööl ja veel suur osa otsib tööd ehk soovib tööle asuda niipea, kui selleks võimalus leidub, ja on ennast töötukassas registreerinud.

Võitlus inflatsiooniga. Praeguse kõrge inflatsiooni taga on eelkõige järsult kallinenud energia. Tegemist on pakkumispoolse šokiga, mis tõenäoliselt ei ole ajutine. Elektriturul on meie peamine probleem see, et me tarbime elektrit rohkem, kui toodame. Kui põhisüüdlane on vähene pakkumine, tuleb eelkõige keskenduda pakkumise suurendamisele. Samuti aitab nõudluse vähendamine. Oluline on ka igaühe enda harjumuste kohandamine vastavalt kõrgenenud kuludele. Aitamaks ühiskonnal toime tulla kõrgemate energiahindadega, peaks olema eelistatud suunatud, piiratud ja ajutised meetmed. Kriisilahendustena ei ole mõistlik ette võtta meid ühiselt turult pikaajaliselt isoleerivaid lahendusi, vaid tuleb tegeleda juurpõhjustega ehk piisavate tootmisvõimsuste ja ühenduste puudumise [probleemi] lahendamisega. Energiavõimsuste lisamine ja investeeringud energeetikasse on kesksed teemad ka valitsuse koalitsioonilepingus.

Pakkumise suurendamine ei saa aga toimuda üleöö. Vahepealne kõrgete hindadega aeg tuleb üle elada ning aidata eelkõige neid, kes rohkem abi vajavad. Seniks on riik astunud mitmeid samme: üksi elava pensionäri toetuse tõus 115 eurolt 200 euroni, mida makstakse kord aastas, oktoobris; ühekordset toetust pensionäridele ja lastega peredele maksti 2022. aasta novembris; toimetulekutoetuse piirmäära tõus 150 eurolt 200 euroni kuus alates 1. juulist 2022; erakorraline pensionitõus 20 eurot alates käesoleva aasta jaanuarist; keskmine pension on maksuvaba alates 2023. aastast; maksuvaba tulu tõuseb 2023. aastal 654 euroni.

Lisaks, keskmise pensioni maksuvaba osa ei sõltu pensionäri sissetulekust. Kui pensionär töötab, vanaduspensioni saaja töötab, siis tema keskmise pensioni suurune maksuvaba määr jääb alles. Ehk töötavad pensionärid on alates käesoleva aasta jaanuarist maksuküüru alt välja tõstetud.

Lisaks, kõige haavatavamate aitamisel oleme rakendanud ka laiema mõjuga meetmeid: toetus elektri, gaasi ja kaugkütte tarbijatele alates 1. oktoobrist 2022, elektri universaalteenus ja kütuseaktsiiside tõusu edasilükkamine.

Rahandusministeeriumi riigi rahanduse programmi eesmärk on, et riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav. Eelarvepositsioon on tugevalt mõjutatud energiahindade kasvust ja Venemaa algatatud sõjast ning täiendavatest eelarvevajadustest. Suvise majandusprognoosi järgi ootasime 2022. aastal eelarvepuudujääki ligi 1 miljard eurot ehk 2,7% SKP‑st. Õnneks kujuneb eelarvedefitsiit prognoositust märgatavalt väiksemaks. 2022. aasta oktoobri lõpuks oli valitsemissektori eelarve puudujääk 44 miljonit eurot ehk 0,12% prognoositud aastasest SKP‑st. Täpsemad numbrid selguvad lähiajal, tavaliselt poolteisekuulise viitega. Aga siiski, selle üle, et tulemus on oodatust palju parem, vähemasti mina ei rõõmusta, sest tulud on laekunud kõrge inflatsiooni tõttu ja inimeste ostujõud on tegelikult vähenenud.

Ja veel, lisaeelarve kulusid, eriti mis puudutab IT‑kulusid, ei õnnestunud kõiki eelmisel aastal teha, suur osa neist kanti üle 2023. aasta eelarvesse ja niimoodi liigub ka see defitsiit edasi. Kulude tase kasvab sõja mõjust tingituna kõikidel valitsussektori tasanditel. Suurim koormus lisakulude kandmisel jääb riigieelarvele, kuhu lisandub julgeolekuga ning põgenikega seotud kulusid. Kulude mahtu suurendab ka intressikulude kasv pea 100 miljoni euro võrra. Intressikulude tõus on tingitud turuintressimäärade tõusust, muidugi ka sellest riskist, mida põhjustab sõda meist kõigest 1000 kilomeetri kaugusel, aga tõele silma vaadates ka suurenevast võlakoormusest. Ma olen üsna kindel, et need, kes meile laenu annavad, vaatavad ka seda, kuivõrd meie eelarve tasakaal on miinuses.

Kus me lõpetame, kui iga kriis mitmekordistab meie võlakoormust ning me igasse järgmisse kriisi siseneme kõrgemalt võlatasemelt? Senine madal intressitase ei jää selliseks igavesti. Seda meie viimane võlakirjaemissioon ka näitas, kuigi vahepeal kiputi arvama, et intressid jäävadki alla 1%. Nii see aga ei ole.

Eelarvedefitsiit iseenesest ei ole saatanast. Kehvematel majandusaastatel kulutab riik rohkem, kui tal on tulusid, ehk eelarve on puudujäägis, sest pensione, toetusi ja palku tuleb maksta isegi siis, kui maksutulusid on vähem. Headel aegadel tuleb olla tagasihoidlikum ja koguda reserve, mida läheb vaja kriisiaegadel, kui automaatsed stabilisaatorid halvendavad eelarvepositsiooni ka ilma valitsuse täiendavate meetmeteta.

Viimase poole tosina aasta jooksul on toimunud nihe halvemuse poole. Jah, mitmed kriisid on teinud olukorra keerulisemaks, aga meil on pikaajalisem probleem, mis algas enne pandeemiat, sõda ja energiakriisi. Hoolimata 4%–5%‑lisest majanduskasvust, lasime aastatel 2017–2019 eelarve struktuursesse defitsiiti. Ehk eelarvedistsipliin oli käest ära juba enne kriise, ajal, kui majandus kasvas, ning eelarvepositsiooni oleks tulnud parandada ja reserve koguda. Seetõttu kukkusime kriisi ajal sügavamale, kui oleksime pidanud kukkuma, ning sellest august väljaronimine võtab aastaid.

Pean oluliseks ja kavatsen ajada konservatiivset eelarvepoliitikat. Tahaks paremini. Praegu oleme ikka piiri peal ja ausalt öeldes sellest ülegi. Eelarvedistsipliini parandamine ei ole lihtne, sest kes ikka tahaks tegeleda kulude kärpimisega. Aga kuidas seda siiski teha? Eelarvepositsiooni saab parandada kas kulude kasvu piiramise või riigi tulude suurendamise teel, kas tõstes makse, parandades maksude administreerimist või suurendades majanduskasvu potentsiaali.

Kulude kasvu kontrolli alla saamiseks tuleb toetusi, neid üle välja jaotatavaid toetusi, piirata. Abi peab keskenduma neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Seda on öelnud ka kõik rahandusinstitutsioonid, et toetused peavad olema täpselt sihitud, täpselt piiratud, mõeldud just vajaduste katteks, ja ka teatud tähtajaga piiratud.

Rahandusministeeriumi riigi rahanduse programmis on maksu‑ ja tollipoliitika kujundamise eesmärgina kirjas valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Eesti maksu‑ ja tollipoliitika lähtub õiglase maksustamise põhimõttest ning tagab soodsa keskkonna majanduse arenguks ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi. Eesti juhib jätkuvalt, juba kaheksa aastat järjest, USA mõttekoja Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti tugevusena tuuakse välja laia käibemaksubaasi ja seda, et maksude maksmisega seotud halduskoormus on võrreldes teiste riikidega madal. Eesti elanike maksutahe paranes kolmandat aastat järjest. Tervelt 91% elanikest tunneb, et maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus, ning 93% elanikest tasub enda sõnul maksud alati korrektselt ära.

Kuidas makse paremini administreerida? On juba töös uus platvormidel tehtava töö maksustamise ettevalmistamine. Nimelt, inimesed teenivad platvormidel aina rohkem tulu, millelt on ka tulumaksu maksmise kohustus. 2023. aastast alates peavad need platvormid teenitud tulu ja kaupade käibe järgmiseks aastaks deklareerima.

Teine suurem muudatus, mis selle aasta jooksul jõuab Eesti seadustesse, loodetavasti, on piiriülese kaubanduse maksukohustuse täitmise parandamine. Piiriülene kaubandus kasvab ning tarbija vaatenurgast on see ainult positiivne. Aga meie ettevõtete ja riigi vaatenurgast ei pruugi see alati nii olla. Meil võib jääda saamata miljonites eurodes käibemaksu ja ausatel ettevõtjatel on keeruline konkureerida nendega, kes käibemaksu ei tasu. Meil ei ole konkreetset infot, kui palju selliseid tehinguid jäetakse deklareerimata ja makse maksmata. Detsembris saatsin kooskõlastusringile käibemaksuseaduse muudatused, mille tulemusel hakkab maksuhaldur kvartaalselt saama andmeid piiriüleste maksete kohta. Loodetavasti käibemaksu laekumine paraneb. Koosmõjus platvormide makseteenuste aruandluskohustusega saame ette selge pildi, mis meil e‑kaubanduses toimub.

"Eesti 2035" eesmärk on ka see, et kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi. Rahandusministeeriumi finantspoliitika programmi eesmärk on, et finantskeskkond on konkurentsivõimeline, usaldusväärne ja kestlikkust toetav.

Meil on praegu laual sellised probleemid, et kõik krediiditurul tegutsejad ei ole finantsjärelevalve all, näiteks hoiu-laenuühistud ja inkassoteenust pakkuvad ettevõtjad. Nende viimine finantsjärelevalve alla suurendaks hoiu-laenuühistute hoiustajate kindlustunnet ning oodatud on muutus ka inkassoturu korrastamiseks. Hoiu-laenuühistute järelevalvet tuleb tugevdada, et hoiu-laenuühistutesse paigutatud hoiused oleksid tulevikus paremini kaitstud. Selleks on ette valmistatud ka seaduseelnõu.

Väljakutseks on seni reguleerimata alade, ühisrahastuse ja krüptovara toomine finantsjärelevalve alla kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega, et piisaval tasemel tagada investorite kaitse.

Kõik krediidiandjad ei väljasta laene piisavalt vastutustundlikult või puuduvad võimalused laene vastutustundlikult väljastada. Positiivse krediidiregistri loomine võiks aidata seda probleemi lahendada.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase õiguskeskkonna kujundamine ja selle rakendamine. Rahandusministeerium töötas 2021. aasta kevadel valminud riikliku rahapesu ja terrorismi [tõkestamise] riskianalüüsi tulemuste põhjal välja eelnõu rahapesu ja terrorismi rahastamise [tõkestamise] seaduse muutmiseks, et maandada viimasel ajal plahvatuslikult kasvanud krüptovarade ja nendega seonduva investeerimiskeskkonna ärakasutamise ja terrorismi rahastamise riske.

Finantsjärelevalve subjektide süütegudega seotud karistamise võimalused tuleb muuta tõhusamaks. Eelkõige on vajalik karistusmäärade suurendamine, sest need on praegu liiga väikesed. Riigikogu menetluses on kaks Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, mis mõlemad on läbinud esimese lugemise, kuid edasine menetlus toppab. Ma väga palun Riigikogul nendega tegeleda.

Finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustusskeemide arendamine. 2022. aasta suveks oli teise samba fondide maht vähenenud [4,3] miljardi euroni varasemalt [5,3] miljardilt [2021.] aasta lõpus. Peapõhjus oli pensionireformiga lisandunud võimalus võtta teisest sambast raha välja enne pensioniea saabumist. Seda võimalust paljud kasutasid. Oleme andnud Riigikogus menetlusse kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse võimalus, et 2% asemel palgast võib teise samba sissemakseks valida 4% või 6%.

Tulevikuks koguda on alati keeruline. Eesti tulevaste pensionäride varud ei ole rahulikuks pensionipõlveks praegu piisavad. Töötasu asendusmäär ei ole piisav ja vaja oleks suurendada motivatsiooni tänastest sissetulekutest rohkem säästa ja paigutada see raha pensionisüsteemidesse.

Suur tänu kuulamast! Palun koostööd nende väljakutsetega tegelemiseks.

15:25 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Teile on ka küsimusi. Õnne Pillak, palun!

15:25 Õnne Pillak

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Enda kõnes tõite välja, et esimene samm tulumaksusüsteemi korrastamiseks selle aasta algusest on tehtud ja pensionäridel on tulumaks pensionilt kaotatud ehk pension on maksuküüru alt välja toodud. Milline on edasine plaan? Niipalju kui ma inimestega suhelnud olen, on nad ausalt öeldes öelnud, et ei jaksa olla enam enda raamatupidaja. Millal me võime öelda, et maksuküür on kaotatud ja keegi enam selle küüru tõttu oma palgas kaotama ei peaks?

15:26 Rahandusminister Annely Akkermann

Jah, praegu on tõesti juhtunud nii, et see maksuküür on tavaliste töötavate inimeste kukil, see on vahemikus 1200 eurot kuni 2100 eurot. Nii mediaanpalk kui ka keskmine palk jäävad juba sinna vahemikku. Maksuküüru olemus on ju see, et kui tõstetakse 1200–2100 eurot teenivate inimeste palka, ma ei tea, ettevõttes või kas või riigieelarvest tõstetakse õpetajate palka, siis see palgatõus maksustatakse 30%‑ga. See ei ole õige ega õiglane. Kindlasti peab töötav inimene elama paremini. Pigem tuleks loobuda sellistest otsetoetustest, mida praegu üle välja jagatakse. Nende maksmise asemel tuleks see maksuküür lõpuks likvideerida, et inimesed saaksid oma palgatõusu kätte, nende ostujõud taastuks ja nad suudaksid oma teenitud palgast katta oma kulusid ilma sellise riigi rahakülvita.

15:27 Esimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

15:27 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Me loeme seda siit pealkirjast ja teame kõik, et see on pikaajalise – kuni aastani 2035 kestva – arengustrateegia kokkuvõte eelmisest aastast, ühest aastast selle pika perioodi jooksul. Te rääkisite siin eelarve tasakaalust ja väga paljudest teemadest, mis seda 2022. aastat iseloomustasid. Te olete olnud ettevõtja, olete olnud poliitik, praegu olete rahandusminister. Ma küsin niisuguse filosoofilise küsimuse: kuivõrd üks aasta võib mõjutada kogu selle pika[ajalise] strateegia häid eesmärke?

15:28 Rahandusminister Annely Akkermann

Võib ikka. Tegelikult, me oleme näinud seda ja ma püüdsin sellele oma ettekandes tähelepanu juhtida, et kui lasta eelarve tasakaalust välja, negatiivseks, juba headel aegadel ja jätta puhvrid kogumata, teha halbadel aegadel soodustusi ja need juba ette ära indekseerida, siis tekivad eelarvesse sellised [püsikulud], nagu meil praegu on umbes miljardi euro suurune püsikulu, mille võrra eelarve on defitsiidis. Sellest, mis võib tekkida ühe, kahe või kolme aastaga, on väga keeruline välja tulla. Väljatulekuks on vaja kolme, kuut, üheksat aastat. Ühe aastaga suudab teha palju vigu, mida pärast tuleb mitu aastat parandada.

15:29 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun! 

15:29 Anti Poolamets

Aitäh juhataja! Hea ettekandja! See viimane lause, mida te ütlesite, oli puhas kuld. Tõesti, ühe aastaga võib teha asju, mida likvideerid 20 aastat. Minu küsimus on just rohepöörde mõju kohta. Seda te olete ise väga tugevalt pedaalinud. Energiahindade hüpe on sellel aastal olnud kõige dramaatilisem. Minu küsimus ongi selle kohta, et te olete ilusa arengustrateegia tublide ametnike ja riigi rahastatud MTÜ‑dega kokku pannud, aga see kõik lendab ju uppi, kui omavalitsustel ei ole raha elementaarsete asjade jaoks. Kõikjal käriseb energiapoliitika tõttu. Kas siis ei ole viga tehtud või on alati ikkagi süüdi mingi väline jõud?

15:30 Rahandusminister Annely Akkermann

Meie piirkonnas on inflatsioon nii kõrge ka seetõttu, et Venemaa energia osakaal meie energiaportfellis oli suur. Peale seda, kui Venemaa tungis kallale Ukrainale ja alustas oma halastamatut agressioonisõda, ei ole me ise soovinud Venemaa energiat osta ja selle võrra on meie piirkonnas energiapakkumine väiksem. Need mõjud, mis praegu energia hinda tõstsid, on seotud ikkagi Venemaa agressiooniga ja meie soovimatusega sellele agressorile rohkem raha anda.

Mis puutub roheleppesse või rohepöördesse, siis kui taastuvenergia tootmise seadmeid oleks ehitatud rohkem viimase 10 või 12 aasta kestel, kui meil tuuleenergia areng vahepeal ikkagi pigem seisis, siis ei oleks meil praegu energia vähesest pakkumisest tulenev hinnatõus ja inflatsioon nii kiired, nagu nad 2022. aastal olid. Pigem ütleks vastupidi, et see seisak näiteks tuuleenergia ja päikeseenergia arengus maksis nüüd meile kätte. Aga miks see seisak oli? Me ju teame, et me 10 aastat nautisime siiski Nord Pooli börsi kaudu pakutavat Põhjamaade odavat energiat, 30–40 eurot megavatt-tunni eest. Need mõjud ulatuvad kaugemale. Aga aitäh küsimuse eest!

15:32 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

15:32 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Elektri hind tõusis 2021. aasta novembris, mitte veebruaris 2022, ja tuuleenergia [tootmist] ei lastud Kaitseväe poole pealt juurde panna, mitte keegi teine ei ole selles süüdi. Vaatan maksupoliitika osa. Te olete ilusti kirjutanud, et platvormiomad ja e‑kaubandus. Ausalt öeldes mitte sina ei ole süüdi, aga su ministeeriumi ametnikud on viis aastat venitanud, et neid seadusi siia saali tuua. Üks on nüüd õnneks vastu võetud, kuna Euroopa Liidus see nõue on. Aga selle astmelise maksuvaba tulu, mida teie nimetate küüruks, siiatoomine on muidugi poliitika ja valimispoliitika. See ei ole kuskil, üheski pikaajalises strateegias sees.

Aga minu küsimus on liikuvuse teemadel. 1,35 miljardit, Rail Baltic, maanteed, raudteede elektrifitseerimine. Kuidas see nüüd jaotatud on? Kas kõik läheb Rail Balticule või tuleb mõni 2 + 2 tee, mis peab aastaks 2030 ka valmis saama nii Pärnust kui ka Tartust?

15:33 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

15:33 Rahandusminister Annely Akkermann

Kui alustada algusest, siis tõepoolest hakkasid energiahinnad tõusma 2021. aasta sügisel, aga tagantjärele on analüüsidega selgeks tehtud, et Venemaa valmistus juba siis agressiooniks ja energiakriisi õhutamiseks Euroopas. Selle üle Euroopas praeguste teadmiste põhjal keegi ei vaidle.

Aga jaa, te küsisite ka selle liikuvuse või transpordi teemal raha täpsema jaotumise kohta, 1,35 miljardit eelseisva seitsme aasta kestel. Ma kahjuks ei saanud ministeeriumimajast veel vastust. Ma saadan selle teile kirjalikult, kui need andmed mulle [esitatakse].

15:34 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

15:34 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Minu kõrv püüdis kinni teie ettekandest hoiu-laenuühistute lõigu ja seal üles kerkinud probleemid, justkui järelevalve oleks ebapiisav. Me teame, liikumas on ministeeriumi eelnõu, kus sisuliselt soovitakse hoiu-laenuühistuid likvideerida. Kas see ei ole nagu sellise probleemi lahendamine printsiibil, kus peavalu korral otsustame lihtsalt pea maha võtta? Kuidas teile tundub? Mis meetodid veel võiksid olla kavandatud, et kohe ei peaks minema mingit ettevõtlusvormi likvideerima?

15:35 Rahandusminister Annely Akkermann

Kui rääkida ühistulisest ettevõtlusvormist, siis ühistupank on täpselt sama palju ühistu kui hoiu-laenuühistu või korteriühistu. Ühistuline ettevõtlusvorm tähendab seda, et ükskõik kui suur on [ühe liikme] osa selles organisatsioonis, igal osanikul või ühistu liikmel, sõltumata nende liikmesuse rahalisest mahust, on üks hääl. See on ühistu põhimõte ja seda põhimõtet see seaduseelnõu üldse muutma ei lähe.

Probleem, mida see eelnõu lahendama läheb, on pigem see, et hoiused peavad olema paremini kaitstud. Selleks, et hoiused oleksid paremini kaitstud, peaks neil olema Tagatisfondi tagatis, nagu pankades hoiustatud rahal on kuni 100 000 eurot ühe panga kohta Tagatisfondi tagatis. Need summad on ka päris suured. Riik peab neid garanteerima ja garanteerima nende väljamaksmise, ma ei tea, seitsme või kümne päeva jooksul. Selleks, et inimeste hoiused hoiu-laenuühistutes oleks kaitstud Tagatisfondiga, peavad need ühistud allutama ennast Finantsinspektsiooni järelevalvele. Aga Finantsinspektsioonil on teatud sellised regulatsioonisüsteemid, mis on praktikas järele proovitud, et missugustes aspektides tuleb järelevalvet teostada ja kuidas hoiuseid tagada. Seal on omad kapitalinõuded, kui suured peavad olema kapitalinormid, ja teise poole pealt krediidikomitee, et kuidas laenud on välja antud, kas nad on välja antud vastutustundlikult ja kas riskid väljalaenamise puhul on hajutatud. Seal on, ütleme, suur komplekt sarnaseid metoodikaid, mis on läbi proovitud üle Euroopa. Selleks, et need ühistud seda metoodiliselt suudaksid juurutada, ütlevad pangad, et normaalne oleks, kui kapital oleks 5 miljonit eurot. Meie oleme tulnud allapoole, minimaalne kapital on 1 miljon eurot. Eesti Pank ütleb, et seda on liiga vähe.

Teine asi on veel see, et viis aastat on ühistutel, hoiu-laenuühistutel võimalik kasvatada omakapitali ja võimalik ennast ümber kujundada ühistupangaks ja võib-olla koonduda. Meetodeid on erinevaid, aga viis aastat on neil selleks aega. Selle eelnõu liikumapanev jõud on üksnes ja ainult Eesti hoiustajate hoiuste kaitse.

15:38 Esimees Jüri Ratas

Reili Rand, palun!

15:38 Reili Rand

Aitäh! Hea minister! Teie sõnul aitaks maksuküüru kaotamine läbi üldise tulumaksu langetamise taastada inimeste ostujõu. Kas te pidasite silmas 7000 eurot ja enam teenivaid inimesi, kelle võit sellise nägemuse järgi tõesti on 140 eurot kuus? Madalapalgalistele, kes on kõige suuremates toimetulekuraskustes, toob selline muudatus 15 eurot kuus. Või mis on see nägemus, aitamaks järele just keskmisest madalamat palka saavate inimeste ostujõu taastamist?

15:39 Rahandusminister Annely Akkermann

Maksuseadusi ei saa kunagi teha ei kõige madalamate ega ka mitte kõige kõrgemate sissetulekudetsiilide järele, vaid peab ikkagi vaatama neid keskmisi detsiile, seda nii-öelda keskklassi, kelle sissetulekud jäävad sinna mediaanpalga ja keskmise palga ümbrusesse. Neid [inimesi] on kõige rohkem, see on keskklass. Kõik arenenud heaoluriigid ikkagi püsivad keskklassi tugevusel. Praegu mõjutab see maksuküürust vabastamine kõige rohkem liikumist kõrgemale sellest vahemikust 1200–2100 ja see jätab kõige rohkem [raha] kätte palgatõusu puhul, sest praegust palgatõusu maksustatakse 30%‑ga. Selle mahavõtmine jätab kõige rohkem raha kätte keskklassile ja keskmisele töötajale, peaaegu kõigile Eesti töötajatele.

Neid 7000‑eurose palga saajaid võiks olla väga palju rohkem. Proportsionaalse tulumaksu puhul nad maksavad proportsionaalselt ju palju rohkem tulumaksu ja loovad seeläbi ilmselt ka hulgaliselt lisandväärtust. Nad töötavad suure koormusega ja keerukatel erialadel. Aga alumisi detsiile saab ikkagi puudutada maksuvaba määra tõstmisega miinimumpalga juurde, et see oleks küllalt kõrge. Nende puhul, kes on seal päris allpool, on ikkagi toimetulekutoetuse määra tõstmine see, mis võimaldab nende ostujõudu tõsta. Erinevatel detsiilidel on erinevad meetodid ostujõu taastamiseks, aga keskmisel töötaval inimesel on selleks tõesti see maksuküüru kaotamine.

15:41 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

15:41 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Annely! Anti Poolametsa küsimusele vastasid, et energia hinna tõus on põhiliselt ikkagi meil ja kogu see probleem on meil Vene elektri tõttu. Aga kas tegelikult ei ole see tingitud põhiliselt ikkagi sellest, et me panime oma võimsused ise kinni ja meie energiatootmine seetõttu langes drastiliselt? Olles ise seal kogu aeg kohapeal olnud ja võidelnud selle eest, et neid kinni ei pandaks, et neid renoveeritaks ja neid võimsusi säilitataks, olen ma seda jälginud. Minu seisukoht on, et me planeerisime oma energiavõimsuste kasutamist valesti. Isegi tuuleenergia ülekandeliinid on meil praegu väga nõrgad. Kogu see protsess ei ole nii ühene, et ainult venelane ja Vene energia on meile tekitanud probleeme.

15:42 Rahandusminister Annely Akkermann

Jah, ühest küljest olen teiega nõus ja teisest küljest võib vaielda ka. Praeguse kriisi on kindlasti see Venemaa sõda esile kutsunud. Nord Pooli ala on laiem. Gaasitarnete peatamise tõttu ühe energia[liigi] hind tõusis ja see liigub ju kiiresti teistesse energialiikidesse. Koos gaasi hinnaga kasvab elektri hind, kuna Lätis ja Leedus toodetakse väga palju elektrit gaasist. Aga pange tähele, ka kodumaiste kasehalgude hind tõuseb ikkagi seetõttu, et gaasi hinda on tõstetud. See on turg: küsitakse ja makstakse. Energiavõsa on muutunud nii kalliks, et juba niimoodi käega tasub noorendikest välja tuua valgustusraiega tekkinud võsa, kui traktor sisse ei [pääse]. Isegi kodumaine puit on läinud tänu sellele kallimaks. See on turuküsimus.

Tõsi on see, et taastuv‑ ja roheenergia kasutuselevõttu ei ole eelnenud 12 aastal ellu viidud piisavalt kiiresti ja piisavalt süsteemselt. Teil on täiesti õigus, et tuuleenergia kasutuselevõttu piiravad praegu oluliselt ühendused, põhivõrguühendused, see, mille abil see tuul sealt mere pealt suurest merepargist võrku tuua. Seal on väga palju lahendamata probleeme. Teil on täiesti õigus selles küsimuses.

Ma tahan veel kord ikkagi siin Eesti elektrikasutajate nimel saata siirad tänusõnad sinna Ida-Virumaa poole. Ida-Virumaal on siiski hoitud seda 1000 megavatti tootmisvõimsust. Kaevandamist on suurendatud väga kiiresti ja vahepeal koondatud inimesi on väga palju tagasi kutsutud, nad on ka tagasi tulnud. Enefit Powerile ja Ida-Virumaale on Eesti rahvas tänu võlgu selle eest, et meil ikkagi lambid põlevad ja me saame pakkuda inimestele näiteks universaalteenuse hinnaga energiat. Eesti Energia peab praegu olema väga tänulik Virumaa meestele.

15:45 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

15:45 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud rahandusminister, suur tänu teile selle ettekande ja sellise visiooni, strateegilise visiooni eest! Tundub, et meil on päris suur töö teha eelarve tasakaalu nimel ja ka vajadus vastutustundliku eelarvepoliitika järele on suur.

Aga ma tahan küsida selle kohta, et nüüd jaanuaris tuleb riigil üks väga suur väljamakse teha teise samba omanikele, pensionifondi [omanikele]. See tuleneb valitsuse 2020. aasta otsusest võtta teisest pensionisambast laenu. Nüüd tuleb tagasi maksta 270 miljonit, sealhulgas, ma saan aru, peaaegu 9% tootlust ehk mingi 22 miljonit eurot. See tähendab seda, et midagi jääb riigieelarvest praegu ikkagi tegemata. Mis need tegematajäämised on?

15:46 Esimees Jüri Ratas

Teie aeg, hea küsija!

15:46 Jüri Jaanson

Kas selle võrra oleks võinud panustada rohkem näiteks teehoiukavasse või kuskile mujale? (Juhataja helistab kella.)

15:46 Rahandusminister Annely Akkermann

Aitäh küsimuse eest! Mul oli kunagi üks äripartner Kihnus, kes ütles, et kokkuhoitud kroon maksab sama palju kui teenitud kroon. Tema oli väga kokkuhoiu peal. Praegu tulevad need tema sõnad mulle meelde seoses selle 22 miljoni [euro suuruse] intressi väljamaksmisega jaanuarikuus riigieelarvest. 22 miljonit on väga suur raha, seda raha oleks võinud kasutada ükskõik milliseks muuks otstarbeks. Või kui oleks laenatud raha turgudelt aastal 2020, siis võib-olla meil oleks praegu olnud 20 miljonit väiksem defitsiit või me oleksime saanud, ma ei tea, rohkem kas või lasteaiaõpetajate palgaks kasutada või teede hoolduseks. Sellel 22 miljonil ei oleks olnud silti küljes. Sellest tuleb võtta õppust, sest see läks nüüd väga valesti. Peaminister on öelnud, et tema vanaema õpetas, et ei ole viisakas öelda: "Ma ju ütlesin!" Aga õppetunnina tasuks seda küll võtta.

15:48 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

15:48 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab seda, kuidas tahavaatepeeglitega sõita tulevikku, vähemalt neid kasutades. Ma ühinen selle nii-öelda tänuga Ida-Virumaa suunal. Aga samal ajal me teame, et kogu energiatootmine taastuvenergia kontekstis on liikumas üsna suure hooga Pärnumaa suunas. Õige pea tegelikult Eesti taastuvenergiast 8,5% toodetakse Sopi-Tootsi tuulepargis. Minu küsimus puudutab seda, kas äkki Eesti riik peaks selle mitte-minu-tagaaias-kontseptsiooniga asuma midagi rohkem tegema. Äkki näiteks riigiettevõtte osalusest peaks saama osa omavalitsuste tulubaasis, kui dividenditulu makstakse? Äkki peaksid omanikuks saama just nimelt need omavalitsused, kelle territooriumil neid tegevusi ellu viiakse? Mida te arvate sellest mõttest ja muutusest?

15:49 Rahandusminister Annely Akkermann

Tulevikku tuleb muidugi vaadata ja sõita, nägu ettepoole, aga see ei vähenda ikkagi kuidagi Eesti rahva tänu Ida-Virumaale ja põlevkivienergia tootjatele. Sest praegu on meil siiski valge ja soe ning on olemas universaalteenuse hind. Aga ma ei tea, kiiret taandarengut põlevkivienergeetikale ei julgeks lubada. Põlevkivienergeetika on siiski juhitav energeetika ja Eesti energeetikaportfellis peab olema ka juhitavaid tootmisvõimsusi, see on selge. Tõsi, ühendusi tuuleparkidega tuleb ehitada. Aga ma julgen öelda, mis puudutab Pärnumaad, et Pärnu rannikuvetes on tõepoolest nii palju tuult, et sellest saab toota kogu Eesti energia ja saab veel vahepeal salvestada ja neid salvestamiskadusid, konverteerimiskadusid kanda. 

Aga suvel me võtsime vastu selle tuulikute talumise tasu seaduse. Pärast seda ma olen [rääkinud] Pärnu[maa] omavalitsusjuhtidega, just majandus‑ ja arendusküsimustega tegelevate nõunike ja abivallavanematega. Peale selle seaduse vastuvõtmist öeldi, et valda helistatakse ja maaomanikud küsivad: "Kelle poole ma peaksin pöörduma, et minugi talu maadele püstitataks tuulik?" Selles mõttes see talumistasu siiski väga kõvasti muutis seda meelsust, mis puudutab maismaa tuuleparke. Põhja-Pärnumaa valda jäävad need Tootsi ja Sopi, eks ju. Enefit Green on ju teatanud ehituse alustamisest. Kaua selle ehitusega ei lähe, nii et ka nende omavalitsuste tulubaasi see tuuleenergia tootmine kõvasti parandab.

Peale selle, et sellesse piirkonda tuleb väga palju soodsat energiat, ma ootan, missugused ettevõtlus‑ või äriideed ümber selle tuulepargi arenema hakkavad. See on mulle endale väga põnev. Pärnumaa ranniku kant ka veel. Kui see Enefit Greeni 1000‑megavatine park, mis on praegu kõige kaugemale arendatud, saab rannikul valmis ja ka Rail Baltic saab valmis, siis ikkagi kaks sellist asja, transpordikoridor ja selline väga suur kogus energiat Eesti mõttes ehk pool Eesti aastasest tarbimisest, on nii lähestikku. Missuguse sünergia need seal tekitavad? Ma ootan huviga, mis ettevõtjad välja mõtlevad ja välja pakuvad.

15:52 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

15:52 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister, aitäh teile ülevaate eest! Ma arvan, et siin saalis on kõik selle üle rõõmsad, et keskmine vanaduspension on sellest aastast maksuvaba, sest see vähemalt aitab nii baasosa tõusu kui ka aprillis toimuva koefitsiendikohase tõusu korral kaasa sellele, et pensionist jääb rohkem inimestele kätte ja nende ostuvõime sellega paraneb.

Te tõite siin näiteid keskmist palka saavate inimeste ja alampalka saavate inimeste kohta ja rääkisite keskklassist. Järsku te oskate tuua ka numbreid, kui palju meil on Eestis alampalka saavaid inimesi, kas või protsentuaalselt, ja kui palju meil on alla selle 2100–2200 [euro] saavaid inimesi?

15:52 Rahandusminister Annely Akkermann

Neid numbreid ma peast küll ei julge öelda, ma kardan, et ma eksin. Mulle on küll esitatud neid tabeleid detsiilide kaupa, aga ma ei julge neid peast tsiteerima hakata. Ma võin need teile saata. Maksuametil on need andmed olemas.

15:53 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

15:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ministriproua! Ma loen siin neid rahvusvaheliste organisatsioonide raporteid, mis puudutavad inflatsiooni ja prognoose. Euroopa inflatsioonirekord peaks jääma meie kindlatesse kätesse ka järgmine ja ülejärgmine aasta. Mis te arvate, kas on võimalik seda väärata? Või veel kitsamalt öeldes: Paul Krugman on öelnud, et need teoreetikud – te ei ole küll teoreetik – jagunevad nii, et üks seltskond [arvab, et see] on ajutine, ja teine arvab, et me seisame silmitsi sellise suurema auguga, et see seisab ees. Mis teie arvate? Kas tegemist võib tulla hoopis stagflatsiooniga?

15:54 Rahandusminister Annely Akkermann

Jah, ütleme, rääkides inflatsiooni põhjustest, sellest, miks Eestis on inflatsioon nii kõrge, siis üks asi on see, et Eestis on väike avatud majandus, see tähendab, et ta on vastuvõtlik muutustele. Me oleme ka Vene piiri ääres. Peale selle, et energia jääb siia meie piirkonda Venemaalt tulemata, on meil pakkumine väiksem kui nõudlus ja seetõttu on hind tõusnud. Me teame, et Eesti puidutööstus sai ju ka arvestataval hulgal toorainet Venemaalt ja Valgevenest ning Eesti transiidisektor, ma arvan, on kaotanud mahtu seoses Venemaa sanktsioonidega. Neid mõjusid on rohkem kui ainult energia puhul. Ka meie piiriäärsetes riikides, naabrite juures Lätis ja Leeduski on inflatsioon suhteliselt kõrgem kui Euroopa Liidus tervikuna.

Võib-olla üks asi veel. Eestlased on börsiusku. Meil on suhteliselt vähe olnud fikseeritud pakette, alates pangaintressidest või ka energiaostulepingutest. Fikseerimine, mingisuguse kulu fikseerimine ikkagi nagu leevendab inflatsiooni mõjusid. Aga börs võtab väga kiiresti kõik hinnakõikumised sisse, ka emotsioonid ja [muutused] sihukeses tulevikukindluses. Ma arvan, on terve rida põhjuseid, miks Eestis on inflatsioon kõrgem kui suurtes ja vanades Kesk-Euroopa majandustes.

Mida saab teha? Keskpank saab rahapakkumist vähendada baasintressi tõusu abil. Seda on keskpank teinud. Ja mida riik saab teha? Riigi tööriist inflatsiooni ohjeldamisel on eelarve, täpsemalt öeldes eelarve tasakaal. Rääkides hindadest, mis on pikaajalisemad, ma ei hellita lootust, et näiteks energia hind tuleks lähemate aastate jooksul alla 100 euro megavati eest. Nende hindadega tuleb kohaneda ja tuleb järele aidata neid segmente, kes on madalama sissetulekuga: pensionärid ja erinevatel põhjustel töövõimetustoetuste saajad, toimetulekutoetuste saajad. Nendele tuleb fokuseerida see abi ja ülejäänud peavad kohanema, nii ettevõtted kui ka tööl käivad inimesed. Riik, ütleme, selliseid pikki põhimõttelisi muudatusi hüvitada ei suuda. See ei ole matemaatiliselt reaalne, see lihtsalt õhutab inflatsiooni, hind läheb jälle uuele tasemele eest ära ja tekib selline inflatsioonikeeris. Stagflatsiooni ma praegu ei näe.

15:57 Esimees Jüri Ratas

Aivar Sõerd, palun!

15:57 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud minister! Rahanduskomisjon sai ka detailsema numbrilise ülevaate rahanduse seisust, aga ma küsin ikkagi siia juurde. Oktoobris võttis riik, Rahandusministeerium siis, selle miljardieurose laenu. Sellest peaks suur osa veel järel olema, aga ikkagi eelmise aasta lõpust alates on iga kuu vaja kasutada laenuraha, tänavu esimeses kvartalis ka kindlasti iga kuu. Kas on mingid plaanid tehtud, millal järgmine miljardiline või ei tea kui suur võlakirjaemissioon tuleb teha selle aasta plaanis?

Ma küsin ikkagi juurde ka veel. Numbritest saab välja lugeda, et 1,5 miljardit on nominaalne puudujääk. Aga me maksame laenu ka tagasi laenurahaga. Viimane seis, kui rahanduskomisjonis küsisin, oli see, et 1,2 miljardit on laenuvajadus. Kas laenuvajaduse number on ...

15:59 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

15:59 Aivar Sõerd

... täpsustatud või on see nii, nagu ta oli?

15:59 Rahandusminister Annely Akkermann

Jah, Rahandusministeeriumis oli jutuks ja ma palusin saata ka endale need numbrid. Likviidsusreservis on praegu 2,586 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 424 miljonit eurot. See ei ole võib-olla vastus sellele küsimusele, aga lihtsalt nii ülevaate mõttes.

Praegu riigikassa jälgib riigikassa jääki ja mõnekuulise ettevaatamisega otsustab järgmise laenuhanke. Aga praegu konkreetselt järgmise laenuhanke tärminid paika pandud ei ole, kuna maksed on edasi liikunud. Ka oktoobrikuu lõpu seisuga oli eelarve tasakaal üsna nullilähedane ja arvel on kasutatav jääk siiski 2,58 või 2,6 miljardit. Praegu meil ei ole järgmist hanget paika pandud.

16:00 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi soovitakse avada. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Maris Lauri. (Maris Lauri küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit! Kolm minutit lisaaega juurde.

16:00 Maris Lauri

Head kolleegid! Lugupeetud minister! Meil kõigil on väga palju häid mõtteid ja plaane, kuid me teame, et kõik need mõtted ja plaanid ei ole täidetavad. "Eesti 2035" on täis riigi erinevaid plaane ja mõtteid. Kindlasti on ka siin Riigikogu saalis ja mujalgi neid mõtteid, mida kõike veel võiks riik teha, kuidas võiks asju teha teisiti, paremini, rohkem ja nii edasi. Kõik need mõtted ja asjad ei ole realiseeritavad. Mitte üksnes seetõttu, et need ideed on vastuolulised, ilmselt päris mitmetel ideedel ja mõtetel ei ole ka ühiskonnas piisavat toetust ning kõik need mõtted lihtsalt ei sobitu omavahel kokku. See "Eesti 2035" plaan on vähemalt koherentne ja omavahel seotud mõtete kogum.

Piirid, mis veel tulevad ette, on seotud eelkõige ressurssidega. Kui erinevad ministrid on käinud Riigikogus rääkimas oma tegevusest – mõnel on vist veel käimata –, siis nad on saanud rääkida seda, kuidas nemad kulutada tahavad ja mida kõike veel võiks teha. Rahandusministri ülesanne on rääkida sellest, et kõike ikka ei saa. Ei jätku ressursse, ei jätku rahalisi ressursse, aga tihtipeale ei jätku ka inimesi või aega või muid asju.

Meil Riigikogus tulebki aru saada, et kõiki neid häid ideid, mis meie peades ringi käivad, ei ole võimalik korraga realiseerida. Eriti praegu, mil on lähenemas uued valimised, kui kiputakse jälle pakkuma uhkeid ja suuri ideid, mõtlemata sellele, kas need kõik on realiseeritavad. Nii tore on lubada, nii tore on teha. Aga kui me oma asju ajame – isiklikke asju, pereasju –, siis me ju teame, et kõike ei saa, kõik pole võimalik.

On väga erinevaid põhjuseid, miks Eesti riigi eelarve seis on tõsiselt paigast ära. Väga põhjalikult ja juba mõnda aega, mitmeid aastaid. Oli väga vale, et kogutud reservid löödi sirgeks ja eelarvel ei lastud ressursse koguda headel aegadel, vaid lasti sel minna miinusesse. Noh, siin me nüüd oleme. Eks me võime kurta ja näidata üksteise peale näpuga, miks ja kuidas, aga selles olukorras tuleb nüüd edasi minna, sealhulgas kaaludes, kuidas seda asja parandada, sest lõpmatuseni ei saa võlgu elada, lõpmatuseni ei saa üle oma jõu elada. Kuskil tuleb midagi muuta.

Mõtleme oma isikliku eelarve peale: seal me paneme asjad prioriteetide järjekorda. [Kõigepealt on] need asjad, mis on olulisemad, mis niikuinii tuleb ära teha, mida me ei saa ära jätta. Täpselt sama lugu on riigiga. Aga isegi nende kulude juures tasub alati mõelda selle peale, kas asju saab teha ratsionaalsemalt, mõnevõrra teistmoodi, ehk pisut kokku hoida ja lahendada just neid probleeme, mis on kõige hädalisemad, ja võib-olla mõnda tegevust asendada teise tegevusega. Täpselt samamoodi peaksime me mõtlema riigi püsivatele kuluvaldkondadele hariduses, sotsiaalvaldkonnas, tervishoius. Näiteks, kuidas neid asju korraldada teistmoodi, ratsionaalsemalt, kasulikumalt, efektiivsemalt, tulemuslikumalt, eelkõige kaasaegsemalt. Minu arvates me kasutame liiga vähe teadmisi, mis meil on. Me kasutame liiga vähe tehnoloogiat, me võiksime seda kasutada palju rohkem.

Teine häda on see, mida on ka perede tasemel väga palju, et jube tore on, paneme hästi palju raha, kui me paneme palju raha, siis asi laheneb ära. Ma julgen oma kogemuse, ka erasektorist saadud majandusanalüütikukogemuse põhjal öelda, et lihtsalt raha kuhjamisega probleemi ei lahenda. Suur rahakuhi võib tegelikult probleemi varjutada. Selle asemel, et raha lihtsalt suvaliselt jagada – tore on ju anda –, tasuks mõelda, kuidas probleemi lahendada.

Alati on tore mõelda ulmelistest plaanidest. See on vahetevahel kasulik. Aga kui me neid realiseerima hakkame, siis tasuks mõelda prioriteetide peale. Tasuks mõelda tuleviku peale, mitte vaid sellele, et me lahendame asja homseks ära, et homme ei ole probleemi. Aga kui me homse probleemi ära lahendame, kuid selle tõttu on meil ülehomme või kahe nädala pärast kordades suurem probleem, siis on asi halvasti. Niimoodi on meil kahjuks hästi palju juhtunud.

Me võiksime mõelda rohkem sellele, et Eesti elu edendab ikkagi innovaatiline ettevõtlus ja ettevõtlikkus, hakkamasaamine, tehnoloogiate kasutamine, milles me oleme olnud edukad. Kui ettevõtted on edukad, siis on inimestel tööd ja siis on ka maksutulud suuremad, siis on mõned sotsiaalkulutused väiksemad ja jõukus kasvab. Me oleme seda Eesti ajaloos ise kogenud ja me võiksime seda iseendalt saadud õppetundi rohkem kasutada ja selle peale mõelda.

Ma arvan, et Eesti peab kõvasti pingutama eelarveseisu parandamise nimel, kuigi hetkel tundub see pilt masendavana. Kui majandusolud paranevad, siis tuleks teha seda jõudsalt, ja just nimelt mitte sellel teel, et jagada raha lahkelt laiali, vaid kasutada raha arukalt probleemide lahendamiseks, isegi kui vahetevahel võib juhtuda, et alguses tuleb natuke rohkem sisse panna. Aga kui tulu on hiljem suurem, siis on ju ka kasu suurem. Me peaksime samamoodi suhtuma nii maksurahasse, Euroopa Liidu rahasse, kohaliku tasandi rahasse kui ka Euroopa Liidust tulnud vahenditesse, täpselt nii, nagu me suhtume omaenda rahasse omaenda rahakotis. Aitäh!

16:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja. Reili Rand, palun! (Reili Rand palub lisaaega.) Selge. Palun, kaheksa minutit!

16:08 Reili Rand

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Head kolleegid! Rahandusminister alustas oma ülevaadet lausega, et Eesti majandus on kriisidele hästi vastu pidanud. Üldjoontes saab sellega kindlasti nõus olla, kuid kui me lähme üksikisikute, Eesti inimeste tasandile, siis mitte niivõrd. Kui samast arengudokumendist tegi ülevaate peaminister, siis ma küsisin kõnes, et kui Eestil läheb paremini kui kunagi varem, siis mis kasu on sellest tavalisel tööinimesel Kärdlas või Rõuges, kui ta ei tunne, et tema sellest osa saab ja et riik hoolib tema toimetulekust. 64% SKP‑st luuakse Harjumaal. Möödunud aasta lõpetasime rekordilise inflatsiooniga, mis võtab inimeste taskust iga neljanda euro. Inimeste ostujõud on samasugune nagu viie aasta tagusel perioodil. Inimarengu aruanded on järgemööda viidanud regionaalse ebavõrdsuse ja ääremaastumise kasvule.

Tõsi, tänane valitsus on püüdnud tulla inimestele appi. Sotsiaaldemokraadid on valitsusvastutust kandes ikka püüdlikult silunud parempoolse majanduspoliitika tekitatud lõhesid. Kuid täna, mil oleme silmitsi erinevate kriisidega, on ebavõrdsus süvenemas ning sellest enam ei piisa. Need sammud ei aita palgavaesusest välja tulla.

Mure riigi rahanduse tervise pärast on igati põhjendatud. Jätkusuutlik riigi rahandus ja eelarvepoliitika vajab meilt, poliitikutelt, erilise hoolsusega ümberkäimist. Kuid ka tänases ettekandes jäi rahandusminister lahendustes ja täiendavate tuluallikate leidmisel poolele teele või õigemini Reformierakonna kivinenud seisukohtade juurde. Kui ühtpidi pole meil piisavalt vahendeid küll tervishoius või haridusvaldkonnas, aga samal ajal ei taha tänane peaministrierakond põhimõttelisi muudatusi, siis tuleks ka avalikult välja öelda, mis on need avalikud teenused, millest ollakse valmis loobuma. On see siis tervishoiu rahastamine näiteks saartel, kus kulud on Exceli järgi ehk liiga suured, või toob kokkuhoiu hoopis maakoolide veelgi hoogsam sulgemine.

Viimasel aastal ei ole olnud tavaolukord, sest hinnatõusu tõttu seisavad meie inimesed silmitsi reaalse toimetulekukriisiga. Seega on igati põhjendatud, et lähiaastatel võtaks riik erakorralise otsusega initsiatiivi, et kaitsta inimeste toimetulekut ja majanduslikku kindlustunnet. Kõige olulisem on toetada just neid, kes on kõige haavatavamad. Peenhäälestamine siin muutusi ei too.

Sotsiaaldemokraadid näevad, et toimetuleku parim tagaja on väärikas palk. Olen vägagi nõus rahandusministriga, kes oma ettekandes lausus, et tulevik ei saa olla üha kasvavates toetustes. Euroopa keskmiste hindadega riigis peaks olema Euroopa tasemel kokkulepitud alampalk, mis on vähemalt 50% keskmisest palgast. See tähendab, et näiteks järgmisel aastal peaks praeguse 725 euro asemel miinimumpalk küündima juba 900 euroni, jõudes nelja aasta pärast järk-järgult 1200 euroni. Õiglane palk on elementaarse inimväärikuse [eeldus] ja õiglane vastus tohutule hinnatõusule. Seda väärib iga täiskohaga töötav inimene. Alampalga tõusust võidaks lausa iga neljas töötaja kaubanduses ja toitlustuses, ehituses, transpordis, hotellinduses ja põllumajanduses, aga ka 5000 haridustöötajat. Samas ei puuduta alampalga määr vaid selle saajaid, vaid pea kõiki töötajaid, tõstes kolme aastaga ligi 100 000 tööinimese palka kuni 475 eurot kuus.

Teine Eesti inimesi ja majandust aitav lahendus on õiglane maksusüsteem, mitte Reformierakonna nägemus üldise tulumaksu langetamisest, mis soosiks rikkamaid inimesi, samas kui praegu rulluvas toimetulekukriisis on kõige haavatavamad just alampalga saajad. Sotsiaaldemokraatide nägemus on langetada keskmist ja madalat palka teenivate töötajate maksukoormust, mis jätaks inimestele rohkem raha kätte. Selleks tuleks tõsta tulumaksuvaba miinimumi ning kaotada maksuküür, muutes ajale jalgu jäänud maksusüsteemi õiglasemaks. Need, kellel on võimalusi rohkem, peaksid ka enam panustama. Keskmist palka oluliselt [ületava] palgaosa pealt kehtiks aga kõrgem tulumaks, mis võimaldaks jõukamatel inimestel oma riiki rohkem panustada. Meie ettepanek on järgmine. 3000 euro suurust palka ületavalt summalt tuleks maksta 25%‑list tulumaksu. Oma riigi ja rahva heaks maksude maksmine ei ole karistus, nagu paremerakonnad ikka hirmutada püüavad. See on privileeg ja tõeliselt rahvuslik ning oma riigist hooliv tegu.

Lõpetuseks. Sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline, et ajal, mil hinnatõus on tuhandeid Eesti peresid surumas toimetulekuraskustesse, ei jätaks riik kedagi maha ning kui riigi võimalused on piiratud, vaataks ausalt oma rahakotti ning teeks julgelt korrektuure, mis hooliks kõigist Eesti inimestest, nii Hiiumaal kui ka Setomaal. Aitäh!

16:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Aivar Koka. 

16:14 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Kuulates rahandusministri ettekannet, tekkis küll pisut nagu arusaamine, et see oli Reformierakonna valimiskampaania ja tehtud tööde loetelu. Aga kui jõuti konkreetsete teemade juurde, numbrite ja küsimuste juurde, siis selgus, et vastuseid ei ole.

Me räägime mitmetest probleemidest. Küll räägiti teise pensionisamba tagasimaksetest ja intressist 9%. Majandusinimestena peaks siin saalis kõik aru saama, et kui kaks aastat tagasi oli võimalik seda raha kasutada, siis tänaseks on kahe aasta taguse ajaga võrreldes raha väärtus vähemalt 30% vähenenud. Riik tegi väga hea otsuse ja tolleaegne valitsus tegi õige otsuse. Nad ei tahtnud petta inimesi nii, nagu tehti 2010. aastal, kui jäeti intress maksmata. Lihtsalt võeti inimeste käest raha, mida oli lubatud, ja ühel hetkel maksti tagasi ilma intressita. Nüüd maksti intressiga. Ma arvan, et see oli õige otsus. Ma olin ise selle otsuse [tegemise] juures ning ma julgen täna öelda, et see oli õige otsus ja ka riigile kasulik otsus.

Me räägime tuuleparkidest. Tuuleparkide kohta on hea näide praegu ehitamisele läinud Tootsi tuulepark. Rahandusminister on Eleringi juht, selles mõttes, et suunab omanike nõukogu ja teeb otsuseid. Tänane minister ei ole selles mitte kuidagi süüdi, aga Elering hoidis siiamaani Tootsi tuulepargi ehitust kinni. Kaks riigiettevõtet, Elering ja Eesti Energia, vaidlesid. Ma tean väga hästi, et kui ma olin majanduskomisjoni esimees, 2017. aastal, me võtsime vastu seaduse, kus oli selgelt öeldud, et Tootsi tuulepark on ka üks, kes peaks toetust saama. Elering oleks pidanud selle seaduse seletuskirja lugema. Ta ei olnud nõus. Lõpuks andis minister Eesti Energiale korralduse see vaidlus ära lõpetada. [Ilma selle kõigeta] oleks üks väga suur tuulepark täna juba töötanud.

Kui me räägime energiahindadest, siis jõuame järjekordselt Eleringini. Kui ei oleks 2021 avatud Läti ja Eesti vahel kõrgepingeliini, kolmandat, poleks elektri hind drastiliselt tõusnud. Nüüd oli võimalik müüa Lätti ja Leetu, kus defitsiit on väga suur, ja me enam ei saanud nautida Soomest tulevat odavat elektrit. Loomulikult, 2022. aasta veebruarist on olukord muutunud.

Aga nüüd räägime gaasist, LNG‑terminalist. Järjekordselt võttis kahe ministeeriumi otsus ja vaidlus ära selle võimaluse, et kevadel oleksid eraettevõtjad olnud valmis ise oma rahaga ehitama vastuvõtuterminali ja tooma siia laeva. Kuus kuud tehti kõik selleks, et seda mitte ei tuleks. Gaasi hind oleks sel hetkel olnud 50 eurot megavatt-tunni eest. Alles poolteist kuud tagasi me maksime 285 eurot, täna maksame 175 eurot ja veebruaris maksame 125 eurot megavatt-tunni eest. Ei oleks olnud vaja riigil kehtestada toetusi, kui oleks lastud eraettevõtjaid, Eesti – rõhutan: Eesti – oma kapitaliga eraettevõtjaid tegutseda, mitte ei oleks neile kaikaid kodaratesse topitud.

Räägime Euroopa vahenditest. Liikuvusteema – 1,35 miljardit. Me teame, mis Rail Balticu prognoositav ehitushind on, sellest rahast enam ei jätku. Samas oleme lubanud, et 2030 on valmis Pärnust ja [Tartust] 2 + 2 maanteed Tallinna. Siin neid rahasid ei ole. Mina täna ootasin, ausalt öeldes, et selles ettekandes on väga selge sõnum ka see, et läks nagu läks selle aasta riigieelarvega, majandusministeerium ministri näol ei leidnud seda ...

Palun kolm minutit.

16:19 Esimees Jüri Ratas

Palun, lisaaeg kolm minutit!

16:19 Aivar Kokk

... ei leidnud põhjendust, miks raha sinna juurde panna. On ju selge, et maantee‑ehituses on iga aasta puudu 300–500 miljonit eurot. [Seda oleks vaja,] et me jõuaks mingil hetkel sellise normaalsuseni, mis teistes Euroopa riikides on.

Räägime inflatsioonist ja majanduse olukorrast. Mul on ääretult hea meel, et 2020. aastal, kui tekkis koroonaolukord, suudeti kahe nädalaga teha otsused, mis jätsid Eesti majanduse alles. Üks nendest oli aktsiisilangetus. Vahel siin märgitakse, et ühel aastal seda lubati ja siis tõuseb. Tegelikult needsamad Rahandusministeeriumi ametnikud väitsid, et see on hullumeelsus, seda ei ole võimalik teha. See oli kompromiss, et teeme ühe aasta katse ja tõestame, et see toimib. Õnneks on läinud nii, et see langetus kestab 2024. aasta maini. See on säästnud meie ettevõtteid ja meie inimesi. Me unustame tihti ära, et enamik maapiirkondades elavaid inimesi saab tööle, kooli ja koju ainult oma transpordiga. Ühistransport ei ole meil selline, et igal kellaajal oleks võimalik sõita punktist A punkti B.

Me räägime siin maksuküürust, jutumärkides, ehk tulumaksu sujuvast suurenemisest. Ühelt poolt üks erakond ütleb, et seda tuleb tõsta või tuleb tulumaks üldse ära kaotada, teine erakond ütleb, et see sujuv üleminek tuleb likvideerida. Kuskilt peavad maksud tulema. Selle süsteemi puhul on välja arvutatud, kuidas maksud tulevad. Isamaa on seda meelt, et seda sujuvat üleminekut tuleb tõsta. Kui see tehti 2018, siis mõte oli väga selgelt see, et Eesti keskmine palk oli see, mis seal [aluseks] oli. Siis oli see 1200, nüüd on see 1700. Loomulikult, see tõus peaks toimuma, aga seda [maksuküüru] päris ära kaotada täna vist ei saa. Meie eesmärk peaks olema see, et ka väiksema sissetulekuga inimesed saaksid hakkama, mitte et neile peaks erinevat abi sotsiaaltoetustena maksma. Tuleb teha ikkagi väga selgelt nii, et nad saaksid ise hakkama.

Lõpetuseks peab ütlema seda, et uskuge Isamaa Erakonda. Isamaa Erakond on andnud alati valimislubadusi ja alati on need lubadused ka täitnud, olgu selleks tasuta kõrgharidus, kodualuse maa maksuvabastus, vanemapension, 500‑eurone tulumaksuvabastus, peale seda teise pensionisamba [vabaks laskmine]. Nüüd olid [need lubadused] laste ja perede toetused, elektrituruseadus ehk universaalteenus. Siin laua taga on ainult üks erakond, kes annab valimislubadusi ja siia Riigikogu saali tulles need ka täidab.

16:22 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg!

16:23 Aivar Kokk

Aitäh!

16:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Tänan rahandusministrit ja tänan Riigikogu liikmeid selles keskustelus osalemise eest. 


2. 16:23 Vaba mikrofon

16:23 Esimees Jüri Ratas

Nüüd on vaba mikrofon, kõik saavad ennast registreerida peale haamrilööki. Kõnesoove on. Palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe.

16:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased, head otsustajad! Head inimesed, kes te meid jälgite interneti vahendusel või loete stenogrammi! Viisakas on alati alustada mõne tsitaadiga ja ei saa ka mina seekord [teisiti]. Tõnu Trubetsky ühes laulus on: "Veel plankusid lõhu, kui müüre ei jõua." 

Just selline mõte tuli mul siis, kui mul oli au olla vabakuulaja. Selgitan inimestele, et Riigikogus on Riigikogu liikmel võimalus osaleda ka teiste komisjonide töös. 8. detsembril olid sotsiaalkomisjonis arutluse all noored ja narkootikumid, see probleem meil on. 

Mida me seal kuulsime? Olukord on kole, tuleb öelda. Lisan võib-olla ka seda, et mul on siiani endiste töökaaslastega, noorte valdkonnas tegutsevate inimestega hea kontakt. Nad ütlesid, et päris suur probleem koolimajades on meelemürgid, teisel kohal on alkohol ja kolmandal kohal on, ütleme, koolikiusamine, koolivägivald, siis tuleb veel tubakas ja siis on üheks suureks probleemiks, kuidas seda nüüd öelda, seksuaalkäitumine või mida iganes. Noored võib-olla, me teame, selle Romeo ja Julia klausliga saadavad igasuguseid pilte iseendast, mis on paljastavad, ja sellega tekib vägivald ja vaimne vägivald. Loomulikult on probleemiks noorte seas sellest sügisest ühekordsed e‑sigaretid, mis on saanud meeletult populaarseks. Peame ütlema, et me oleme ise selle jama kokku keeranud, sellepärast et me oleme kogu selle turusegmendi andnud musta turu kätte, sest maitsed on Eestis keelatud, kaugmüüki ka ei ole. Üksikud e‑sigaretikauplused veel on, aga neist on loobunud ka juba täiskasvanud, sest turureegel on ju see, et sul peab olema suur sortiment, sul peab olema hea hind ja sul peaks olema kliendisõbralik teenindus.

Mis aga meil seal komisjonis jutuks oli? Kuna ma olin vabakuulaja, ei saanud ma esitada küsimusi. Aga kui TAI esitas seal ühe ettekande ja ütles, et nemad viivad noorte seas iga nelja aasta tagant läbi küsitluse, kus nad küsivad, kas te olete elu jooksul tarvitanud narkootilist ainet, siis üks komisjoni liige küsis, et mis te selle teadmisega siis peale hakkate. Ei osatud midagi öelda. Iga nelja aasta tagant. Lapsevanemad, kes te kuulate, ma tean, et teile on see päris suur probleem ja vahest te ei oska enda last kuidagi aidata, aga meie teadusasutus, nagu ta iseennast nimetab, Tervise Arengu Instituut, viib iga nelja aasta tagant läbi sellise küsitluse, et kas te olete elu jooksul korra tarvitanud narkootikume. Sotsiaalministeerium on aga veel rohkem käised üles käärinud. Nemad ütlesid, et nad selleks aastaks seavad eesmärgid fookusrühmale, et töökomisjonile panna neid tööülesandeid. Üldjuhul on see, et menetleme meedet niikaua, kuni teema enam ei ole akuutne. See tähendabki seda, et nende kahe asutuse võimekus on tegelikult plankusid lõhkuda, kui müüre ei jõua.

Me peaksime täna siin arutama selle üle, et kool peab olema see turvaline koht. Me peaksime arutama võib-olla seda, kuidas [õpilased] saaksid täisväärtuslikku toitu, kui toiduainete hinnad kerkivad, milline on koolikeskkond, et oleks ei vägivalda ega mitte midagi muud sellist. Aga ei, kogu aur läheb ainult selle peale, et on olemas e‑sigaretid ja neil on veel ka mingid maitsed. Seal tuli välja, et noorte seas on alkoholi ja ravimite segakasutus, aga ma ei kuulnud seda, et nüüd keelataks täiskasvanutel need ravimid ja see alkohol, mida noored tarvitavad. Ma ei näinud seal mitte midagi sellist. Aga ma loen, et Vabariigi Valitsus on võtnud vastu määruse 20. detsembrist "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine" ja seal on tehtud ka väike mööndus. Plankusid lõhu, kui müüre ei jõua.

16:28 Esimees Jüri Ratas

Hea kõneleja, teie aeg! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

16:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna hommikul riigieelarve kontrolli erikomisjonis arutasime, kuidas riik toetab toetusfondiga kohalikke omavalitsusi. Sinna oli kutsutud terve rida ministreid. Teate, kuidasmoodi terve rida ministreid alustas pöördumist komisjoni poole? Kõige markantsem oli sotsiaalkaitseminister Riisalo, kes ütles niimoodi, et ta loodab, et Ukrainal läheb paremini, ja siis jätkas: "Ja ka eestlastel." Samasuguse tervitusega pöördus majandusminister Sikkut.

Eile õhtul ma sõitsin üle pika aja Balti jaamast mööda ja vaatasin, kuidas Stenbocki maja on värvunud Ukraina lipu värvidesse. Pika Hermanni torn ei olnud värvunud Ukraina lipu värvidesse. Hommikul, kui ma vaatasin, lehvis Pika Hermanni tornis siiski ainult trikoloor ja hommik algas Eesti hümniga. Ma mõtlesin, et millal saabub see päev, kui hakatakse kahte hümni mängima.

Ma mõtlesin ka, et kas me oleme ikkagi päris terve mõistuse juures. Siin on Eesti riik, siin on Eesti rahvas. Meie, Riigikogu liikmed, peame – ja loomulikult peavad ka ministrid – eelkõige mõtlema oma rahva peale, et see aasta tuleks parem kui eelmine, nii linnas kui ka maal, peame rääkima asjast. See ei tähenda, nagu me ei oleks Ukraina rahva poolel. Kaugel sellest! Aga kusagil on mingisugune tasakaalupunkt ja mulle tundub, et me oleme selle ületanud. Ma olen juba kuulnud, et peaks olema loomulik alustada kõnesid, hüüdes: "Slava Ukraini!" Ma loodan, et nii kaugele selline ülipüüdlikkus ei lähe. Ma ei tea, kas peaminister on nii kaugele läinud, aga lugedes KyivPosti, ma vaatasin, et meie sõjaprintsess Kaja Kallas ei olegi Ukraina poolt ära märgatud. Alar Karis küll, president. Aga peaminister on palju rohkem teinud selleks, et anda Ukrainale kõik, mis meil on, ja rohkemgi veel. Aga millegipärast pole ta meie suure sõbra tähelepanu köitnud.

Ega ma rohkem ei tahagi öelda. Eelkõige peaksime mõtlema Eesti rahvale nii Tallinnas kui ka Tallinnast kaugemal. Ja tervitada võiks siiski: "Elagu Eesti!" Kui veel aega üle jääb, siis võib-olla ütelda ka midagi muud. Aitäh!

16:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

16:32 Kalle Grünthal

Lugupeetud Eesti rahvas! On saabunud uus aastanumber – 2023. Mis meil siis on? Läbi aegade kõige kõrgem maks, elektrimaks. Alguses protestisime, virisesime. Nüüd oleme vait – harjusime ära. 5. märtsil toimuvad valimised ja kui Reformierakond saavutab seal enamuse ja võidu, siis kaob ära ka see praegune soodustus, universaalhind sellisel kujul, nii nagu ta praegu on, sest praegune kehtib 30. märtsini. Siis saate uue lätaka. Aga see on alles algus.

Siinsamas infotunnis Kaja Kallas ütles: "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse." Kõige õudsem vale mis olla saab. ETS II toob meile Brüsseli kehtestatud toasoojusemaksu ja kütusemaksu. Nii et kui praegu puhub rahakotis tuul, siis pärast seda valitseb seal selline vaikus, et võib selle rahakoti maha matta. Aga teil on võimalus, hea Eestimaa rahvas, pöörata selg sellele enesetapjalikule olukorrale. Valige 5. märtsil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud Riigikogusse ja me lubame, et olukord muutub kardinaalselt teie kasuks. Aitäh!

16:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, vaba mikrofon on lõppenud. Head ametikaaslased, tänane istung lõppenud. Aitäh ja jõudu teile ja meile meie töös!

16:35 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee