Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head külalised! Alustame Riigikogu täiskogu erakorralise istungjärgu teist istungit 28. detsembril 2022. aastal. Olen selle kokku kutsunud 53 Riigikogu liikme ettepanekul. Kõigepealt on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi, palun! (Juhataja helistab kella.) [Üleandmise] soovi ei ole. Siis viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38.

Ja alustame päevakorraga. Meil on päevakorras üks päevakorrapunkt. See on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 703 kolmas lugemine. Juhtivkomisjon on teinud tööd, teinud oma ettepaneku. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 703 lõpphääletus. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Õnne Pillaku. Palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduslikult raskel ajal, mil möllab inflatsioon, toidu- ja tarbekaupade hinnad tõusevad, energiasõda sööb otsast perede sissetulekuid, vajavad pered kindlustunnet. Kõik pered vajavad seda. Toetus on üks viis, kuidas seda teha, mistõttu ma arvan, et laste- ja peretoetuste tõus, mida me täna siin uuesti arutame, on vajalik. Kuna seadus hakkab kehtima uuel aastal, on muudatustega kiire, mistõttu ei toetanud Reformierakonna fraktsioon uusi sisulisi algatusi. Praegu on oluline see [eelnõu] vastu võtta, et kõik pered saaksid meelerahu.

Perehüvitiste eelnõuga seoses on palju räägitud ebaõiglusest. Ja õigustatult. Minu meelest on ebaõiglane ka see, et vaidlused on liiga palju kaldu toetuste suuruse poole ja palju vähem on saanud tähelepanu lastega peredele elukeskkonna kujundamine ja tugiteenused, mis aitavad neil paremini planeerida igapäevaelu ning ühildada töö- ja pereelu. Olen siin varasemalt juba näitena toonud Sotsiaalministeeriumi disainitud tugiteenuste projekti üksikvanematele, mis on vajalik tegelikult kõigile lastega peredele, ja vaimse tervise tuge nii lastele kui ka lapsevanematele, hoidmaks noori ja [nende] vanemaid.

Kobarkriisis on oma vaimse heaolu hoidmine väljakutse ja see on korralik väljakutse ka kõige tugevamatele. Meil on puudu kliinilistest psühholoogidest, koolipsühholoogidest ja vaimse tervise esmaabi koolitused pole laialt kättesaadavad. Madala lävendiga psühholoogilise abi teenused peavad kogukonnas saama kättesaadavaks, et ennetada laste ärevust ja depressiooni. Lastele ja lapsevanematele mõeldud perepesad on meil vaid viies maakonnas, aga võiksid olla kõikides maakondades.

Veel mõned näited, mis vajavad edaspidi meie suuremat tähelepanu. Näiteks erivajadusega laste pered ja nende toetamine: neile rehabilitatsiooniteenuse mahu [suurendamine] ja vajaduspõhisuse arendamine, abivahendite kättesaadavuse parandamine, hariduse ja sotsiaalteenuste, sealhulgas tervishoiu, integreerimine, kohalike omavalitsuste toetamine puuet taotlenud ja selle saanud laste jaoks teenuste korraldamisel. Pikemat aega ootab kordategemist ka haigus- ja hooldushüvitise maksmine vanematele pärast vanemahüvitise lõppemist, et vanemapuhkuselt naasnud lapsevanemad saaksid haigus- ja hooldushüvitist vanema tegeliku sissetuleku järgi, mitte seda ei makstaks alampalga järgi.

Samuti tuleb üle vaadata perede majanduslikku hakkamasaamist mõjutavad otsused, [et toetust makstaks] sihitult ja vajaduspõhiselt, mitte enampakkumise moel, nagu seda viimastel päevadel on tehtud. Üksikvanema toetus on siin väga hea näide. Üksikvanemad elavad kõige suuremas absoluutse ja suhtelise vaesuse riskis ning sellepärast neid tulebki enam toetada, nii nagu selle eelnõuga me seda teeme. Kõik need tegevused vajavad nii raha kui ka inimressurssi. Inimesed vajavad koolitamist ja teaduspõhist [lähenemist], et pakkuda vajadusel vastavaid teenuseid. See on aeganõudev ja ilma rahaliste vahenditeta seda lihtsalt ei ole võimalik teha. Nii nagu ei ole võimalik ilma rahaliste vahenditeta ka neid teenuseid pakkuda.

Kuid tulen tagasi sellesse praegusesse hetke. Reformierakonna fraktsioonis oleme seisukohal, et presidendi murekoht perehüvitiste seaduses tuleb korda teha ja [seadus] tuleb põhiseadusega kooskõlla viia. Aga oleme algusest peale öelnud ka seda, et praegusel kujul [ette nähtud] peredele mõeldud toetuste tõus suurendab perede ebavõrdset kohtlemist, ja see on probleem. Aga me näeme, et Riigikogus on selle seisukoha toetajaid vähe. Meenutan, et kevadel peaaegu sündis samasisulise seaduse ärategemiseks EKREIKE teine valitsus. Poliitiline ebastabiilsus ei ole praegu kindlasti Eesti huvides. Meil on vaja stabiilsust.

Lõpetuseks, poliitika on kompromisside kunst. Laste- ja peretoetuste tõstmine, nii nagu see on praegu planeeritud, on väga suur kompromiss Reformierakonna jaoks, kuid me leiame, et majanduslikult raskel ajal tuleb lastega peresid toetada. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Lotmani. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Kõik oluline vist on täna juba ära räägitud. Ma ei hakka kordama seda, mida olen ise rääkinud ja millest on rääkinud kolleegid. Ükski seadus ei lahenda kõiki probleeme. See seadus on suunatud paljulapselistele peredele ja see ei ole suunatud üksikemadele, nagu ka see seadus, mis oli seotud üksikvanemate abistamisega, ei olnud suunatud paljulapselistele [peredele]. Selles mõttes see muidugi ei ole täiuslik.

Aga ma ei hakka rääkima sellest, mida tuleb teha tulevikus. Ma räägin sellest, mida on selle seadusega minu meelest täiesti valesti markeeritud. Üks oluline asi paraku on naiste halvustamine teatud stereotüüpide kaudu, nagu see, et naised lähevad tööle ainult selle pärast, et nad on vaesed, ja juhul kui nad saavad korralikku toetust, siis nad lähevad töölt ära. Muidugi ei saa välistada, et selliseid naisi ka on. Austatud kolleegid, eriti sotsid! Suur osa Eesti naisi töötab sellepärast, et see on neile enesearengu, enese väljendamise võimalus. Sugugi mitte kõik mehed ja naised ei tööta ainult rahahäda sunnil. Teie minister ütles, et [korraliku toetuse korral] nad jätavad oma tööülesanded täitmata ja [jäävad] koduseks. Kui te nii räägite, siis ma ei saa aru, kelle huve te siin esindate, kas tööandjate või töövõtjate. See ei ole selle seaduse probleem.

Isamaa suhtub suure lugupidamisega kõikidesse Eesti naistesse: nendesse, kes töötavad, nendesse, kes otsustavad, et nad väljendavad ennast ja oma soove, hoolitsedes oma pere eest. Kõik Eesti naised väärivad lugupidamist. Ma juba enne ütlesin ja see kumab ka ajakirjandusest läbi, et millegipärast püütakse selle seadusega teha lasterikastest perekondadest privilegeeritud vähemus. See ei ole nii. Lasterikkad perekonnad ei ole Eestis mitte kuidagi privilegeeritud vähemus. Nad on pigem diskrimineeritud. Ja veel kord: tänu nendele peredele me täidame Eesti põhiseaduse preambulis fikseeritud väga olulist põhimõtet, et Eesti rahvas jääks püsima läbi aegade. See seadus muidugi seda ei taga ja see ei ole isegi mingisugune otsustav samm selles suunas, aga see on väike ja õige samm õiges suunas. Sellepärast Isamaa toetab seda eelnõu. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva. (Kalvi Kõva küsib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

Väga austatud istungi juhataja! Head kolleegid! No on päev! No on seadused! Sõltumata sellest, hea Mart, kas on tulemas valimised või mitte, on sotsiaaldemokraadid läbi aegade seisnud lastetoetuste tõusu eest. Ja nii ka täna, sõltumata sellest, et mõne kuu pärast on valimised. Ja me seisame kõigi laste toetuse tõusu eest, ka siis, kui teda kasvatab üksinda ema, isa või seal peres on kaks last, kolm last või neli last. Sotsiaaldemokraatide jaoks on lastetoetused olnud väga tähtsal kohal. [Eesmärk on] lastega pered tuua välja vaesusriskist ja hoida ära, et nad sinna ei langeks.

Ka selles täna vastuvõetavas või hääletusel olevas seaduses on sees väga häid punkte. [Näiteks] see, et esimese ja teise lapse toetus tõuseb 20 eurot. Iga täiendav euro, mis lastetoetustele juurde tuleb, on meie arvates kulla hinnaga. Me oleme alati olnud selle poolt, et lastetoetused tõuseksid, samuti üksikvanema toetus. Hea Mihhail, ka üksikvanema toetus selle eelnõuga tõuseb. Sa ütlesid enne, et [üksikvanema toetus] ei puutu teemasse, [aga toetus] tõuseb. Nii et väga oluline on meie jaoks see, mille eest me oleme kogu aeg seisnud.

Üks nüanss, mis muudab selle seaduse halvaks, on see, et ebavõrdsus nende perede, kes kasvatavad ühte-kahte last, ja lasterikaste perede vahel suureneb kardinaalselt. [On] arvamus, et kui meil oleks rohkem lasterikkaid peresid, siis me astuksime justkui suuremad sammud meie iibe tõstmise suunas. Kindlasti on need sammud [olulised], aga kas ka proportsionaalselt samavõrdsed, kui me oluliselt ei tõsta esimese ja teise lapse toetust. Nimelt, [äkki] me peaksime pigem julgustama noori peresid astuma seda sammu, et nende perre sünniks laps võimalikult vara. Siis [võimaldaks] nende bioloogiline kell võimalikult pika aja [jooksul] saada perre nii teine, kolmas, neljas, viies ja miks mitte ka kuues laps. Nii et see on see tõrvatilk, võiks ütelda, et suur tõrvatilk selles seaduses, mida me oleme püüdnud parandada nii selle seaduse [esmakordse] menetluse käigus siin Riigikogus, koalitsioonipartneritega suheldes, kui ka seekord, tehes sellele seadusele muudatusettepaneku, mis selles saalis küll toetust ei pälvinud.

Mida siis sotsiaaldemokraadid teevad? Me hääletame selle seaduse poolt, vähemalt mõned meist, ja nendelsamadel põhjustel, et lastetoetus tõuseb vähemalt paarkümmend eurot ja üksikvanema toetus tõuseb. Need on need asjad, mis [kallutavad] selle kaalukausi sinnapoole, et me täna seda seaduseelnõu toetame. Aitäh teile!

Aitäh! Ma kõigepealt korra küsin. Mart Helme, teil on mingi mure? Mis mure teil on? Palun mikrofon Mart Helmele! 

Ma saan aru, et mind mainiti. 

Vot, see on nüüd hea küsimus. Ma kohe annan teile sõna. Kuna sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva oli väga salapärane ja ta ütles Mart, siis ma pikka aega mõtlesin[, kellel on õigus] vastusõnavõtuks, kas Mart Helmel või Mart Võrklaeval. Nii et ma pean nüüd paluma mikrofoni Kalvi Kõvale. Keda te mõtlesite Mardi all, kas Võrklaeva või Helmet? (Räägitakse saalist.) Ta ütles Mart, jah, aga meil on kaks Marti.

Kuna Mart Helme nii kibeleb seal midagi ütlema, siis ma pidasin silmas kõiki Marte, kes siin saalis on. (Naer saalis.)

Sellist juriidilist konstruktsiooni pole meil varem olnud, et saab kaks vastusõnavõttu, nii et väga keeruline on. Ma saan lähtuda sellest, et härra Võrklaev ei taotle praegu vastusõnavõttu. Ei taotle? [Sel juhul] Mart Helme, palun!

Ma tänan, härra eesistuja! Ja ma tänan ka lugupeetud kolleegi Kalvi Kõva, kuna ta vaatas mulle väga tungivalt otsa, kui ta oma sõnavõttu alustas. Ma sain aru, et ma olen sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni jaoks institutsioon omaette, mistõttu ta pidaski kõne, mis oli mulle pühendatud. Ma olen sellest väga liigutatud ja tänan selle eest.

Aitüma! (Naerab.) Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel selle üle, et Riigikogus on jõutud laiapõhjalise konsensuseni peretoetuste tõstmise vajaduses. Ma rõhutan siinkohal [ja tuletan] meelde, et Keskerakond andis vastava seaduseelnõu üle juba 12. mail. Selle taga oli neli erakonda. Pärastpoole Sotsiaaldemokraatlik Erakond käitus minu meelest väga vastutustundetult ja isegi pelglikult, sest nad võtsid oma allkirja tagasi.

Kevadel oli Reformierakond perede toimetuleku [parendamise] vastu, aga lõpuks on avanenud ka nende silmad. Mõistagi, tegemist ei ole sellega, et nende fraktsiooni liikmed on suuremeelsed inimesed, vaid põhjus on väga lihtne: tegemist on poliitilise kokkuleppega, mis on väga kasulik nende jaoks.

Aga igal juhul iga euro, mis läheb laste hüvanguks, on tänuväärt. Ja sisuliselt on tegemist investeeringuga meie tulevikku, eriti just praeguses olukorras, kus Eesti püsib inflatsiooniedetabelis esikohal ning järjest suurem osa perede sissetulekust läheb kommunaalarvetele ja toidule. Mida suurem on pere, seda vähem jääb raha järele huvitegevuse toetamiseks ja ühiseks vaba aja veetmiseks.

Ma ei ole absoluutselt nõus minu hea kolleegi Jürgen Ligi väitega – kahjuks teda hetkel saalis ei ole –, et selle eelnõuga anname peredele liiga palju sularaha. Eesti põhiseadus ju sätestab, et riik on kohustatud säilitama eesti rahvust, keelt ja kultuuri läbi aegade. Ja just paljulapselistel peredel lasub suur vastutus Eesti iibe tõstmise eest.

Samuti pean vajalikuks rõhutada, et rahajuttude kõrval oleme me väga vähe tähelepanu pööranud lapsevanematele, eeskätt naistele, emadele. Nemad peavad laste kasvatamise tõttu tihtipeale pikka aega tööturult eemal olema. Peredes, kus on otsustatud näiteks kolm last järjest saada, on reeglina just ema see, kes jääb selleks perioodiks koduseks. Kolme lapse puhul on [kodus oldud aeg] vähemalt kuus aastat.

Jah, ma olen nõus, et me ei tohi alavääristada peresid, kus kasvab üks või kaks last. Iga laps on tähtis ja nende heaolu tagamiseks peame me kõik edasi pingutama. Mitte ükski laps ei peaks vaevlema vaesuse küüsis. Seetõttu tegi Keskerakonna fraktsioon ettepaneku tõsta esimese ja teise lapse toetus kolmanda lapse [toetusega] võrdseks, tõsta see 100 euroni. Kahjuks ei leidnud see ettepanek siin saalis toetust, vaatamata sellele, et tegemist oli väga mõistliku kompromissiga.

Ma kutsun üles kõiki saadikuid toetama eelnõu tervikuna. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh! Ja nüüd on asi selgem, mulle tundub. Kalvi Kõva, vasturepliik, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Jah, aitäh! Keskerakonna fraktsiooni läbirääkija juhtis siin tähelepanu sellele, et ridamisi fraktsioone esitasid [koos] aprillikuus eelnõu ja sotsiaaldemokraadid justkui ebaõiglaselt astusid sealt välja. Juhin tähelepanu, et juba märtsikuus esitasid sotsiaaldemokraadid [sarnase] eelnõu Riigikogu menetlusse. Ja olgu ka öeldud, et me seisame järgmises koosseisus raudselt selle eest, et see ebavõrdsus, mille me täna selle eelnõuga [tekitame], saab tagasi keeratud. See aeg on õige pea käes.

Aitäh! See lõpp läks väga huvitavaks. (Naerab.) Aga rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame nüüd eelnõu 703 lõpphääletuse ettevalmistamist. Vabandust! Protseduuriline küsimus, Siim Kiisler! Kas mikrofon ei tööta või midagi sellist?

Töötab, töötab. Aitäh, austatud esimees! Ma palun teil läbi viia kohaloleku kontrolli. Anname veel võimaluse neile [Riigikogu] liikmetele, kes hinges ei taha selle seaduse poolt olla, seda võimalust kasutada.

Aitäh! See seadusest tulenev õigus teil on ja teie palvel ma enne lõpphääletust viin läbi kohaloleku kontrolli.

Head ametikaaslased, tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 77 lõikest 3 on Siim Kiisler palunud viia läbi enne hääletust kohaloleku kontrolli. Ja nüüd me seda teeme. Kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget, puudub 33. See tähendab seda, et kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Panen lõpphääletusele eelnõu 703. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 61, vastu 1 ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 703 seadusena vastu võetud.

Head ametikaaslased, esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõppenud. Tänane istung on lõppenud. Jõudu meile meie töös! Aitäh teile!