Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:33 Istungi rakendamine

14:35 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame taas Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 alusel 53 Riigikogu liikme taotletud ajal ja päevakorraga. Istungjärgu päevakorras on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 703 arutelu.

Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Ei ole neid soove, seega viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

14:36 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 69 Riigikogu liiget, puudub 32.

Nüüd asume erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamise juurde. Nimelt, Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku juhatuse ettepanekul Riigikogu poolthäälteenamusega. Juhatuse ettepanek on erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kohta järgmine. Erakorraline istungjärk koosneb kahest istungist. Esimene istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni ja juhul, kui esimese istungi päevakorras oleva eelnõu 703 teine lugemine lõpetatakse, algab üks tund pärast esimese istungi lõppu erakorralise istungjärgu teine istung, mis kestab samuti kuni päevakorra ammendumiseni. Selle ettepaneku kohta peame viima läbi ka hääletuse. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan!

Panen hääletusele erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:38 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 66, vastu 2, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust.


1. 14:38 Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse (703 UA) teistkordse menetlemise teine lugemine

14:38 Esimees Jüri Ratas

Alustame nüüd selle päevakorra menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 703 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula. Palun!

14:38 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Annan kiire ja lühikese ülevaate sotsiaalkomisjonis toimunud istungist, ettevalmistusest teiseks lugemiseks. Koosolek koosnes meil kahest osast. Kuivõrd vahepeal oli Riigikogu istung, kus arutati haiguspäevade teemat, siis pidime korra katkestama ja tulime tagasi. Seoses selle perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmisega, mille president meile tagasi saatis, tuli komisjonile vahepeal nende päevade jooksul ka kaks kirja. Üks naiste ümarlaualt, kes toetas eelnõu ja palus see kiiremas korras vastu võtta, ja teine rahvaalgatuse "Peretoetused õiglaseks!" algatajatelt, kes toetasid sotsiaaldemokraatide ettepanekuid. Nemad asusid toetama neid enne, kui need ametlikud ettepanekud komisjonile saabusid, aga kuna meedias olid need muudatusettepanekud kõigile teada, siis selles ka midagi üllatavat ei olnud. Need olid need kaks kirja, mis selle lühikese aja jooksul jõuti saata, jõuti reageerida.

Komisjonile laekus kuus muudatusettepanekut, millest esimese tegi Keskerakonna fraktsioon. Nende ettepanek oli tõsta esimese ja teise lapse toetus 80 eurolt 100 eurole. Selle maksumus järgmise aasta riigieelarvele on Sotsiaalministeeriumi hinnangul täiendavalt 57 miljonit eurot. Seda katteallikat muudatusettepaneku tegijad ei näidanud, kust see võiks tulla. Komisjon seda muudatusettepanekut ei toetanud, seda toetas 3 inimest, 1 jäi erapooletuks ja 7 ei toetanud.

Teine ettepanek tuli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, mille sisu oli lühidalt järgmine, et kõikide laste lastetoetus tõuseks 119 eurole ja see tuleks lasterikka pere toetuse ärajätmise arvel, aga et perspektiivis võiks kõiki toetusi indekseerida. Ka seda ettepanekut komisjon ei toetanud: 2 inimest toetasid, 6 olid vastu ja 3 ei osalenud hääletusel.

Kolmas muudatusettepanek oli Riigikogu liikme Siim Kiisleri tehtud. Selle idee on lihtne, et lasterikka pere toetuse indekseerimist ei peaks olema, kuna see on ebaõiglane. Valikulise indekseerimise probleemile viitas ka Vabariigi President seadust välja kuulutamata jättes. Sellele ettepanekule toetajaid ei olnud, vastu oli 9, ei hääletanud 1 ja erapooletuid oli 3.

Ülejäänud muudatusettepanekud olid komisjonilt, neid toetati konsensuslikult ja nende sisu on lühidalt järgmine. Esimene muudatusettepanek seisneb selles, et kuivõrd see seadus ei jõua enam 1. jaanuarist jõustuda, vaid uued määrad hakkavad kehtima 1. veebruarist, siis jaanuaris makstakse kõikidele inimestele lastetoetust 60 eurot, lasterikka pere toetust 300 ja nii edasi, nii nagu täna kehtivad määrad on, see makstakse jaanuarus välja ja see vahe, mis uute määrade ja tänaste määrade vahel on, kompenseeritakse neile hiljemalt 31. maiks. See on esimene muudatus, mille komisjon tegi.

Teine on presidendi poolt viidatud elatise arvestamise korra kohta. Sealt jäetakse ära üks lause, millest on siin täna õige mitmel korral juttu olnud. Ja sinna juurde tuleb teine säte, mis puudutab rakendamist, ehk kui see vahe on, kui jaanuaris nüüd kohtutes peaksid mõned elatise määramised jõustuma, siis hetkel kehtiva ja tulevikus kehtiva redaktsiooni vahe saaks ka hiljem korrigeeritud.

Ja kuues muudatusettepanek on see, et käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. veebruaril ja käesoleva seaduse § 1 punktid 3–7 ja 9–11 rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist. Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2024. aasta 1. mail.

Komisjon tegi ka konsensusliku otsuse teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpeb, siis saata eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

14:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka mõned küsimused. Heljo Pikhof, palun!

14:43 Heljo Pikhof

Aitäh! Kõigepealt ma täpsustaksin, et sotsiaaldemokraatide ettepanek oli tõsta kõikide laste lastetoetused [119] euroni ja jätta lasterikka pere toetus tänasele tasemele, nagu seaduses on. Palun lugege ette, kuidas on täpselt protokollis. Te enne ütlesite teistmoodi, te ütlesite, et me justkui ei tahaks üldse lasterikkaid peresid toetada.

14:44 Priit Sibul

Ei, ma seda kindlasti ei öelnud. Ma ei öelnud kuidagi, et sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku lasterikka pere toetus tühistada. Ma ütlesin ...

14:44 Esimees Jüri Ratas

Vabandust! Meil ei ole sellist vormi siin, et teie küsite ... (Juhataja ja ettekandja räägivad korraga.)

14:44 Priit Sibul

... plaan oli teha nii, et see toetus kõigil tõuseks 119 [euroni]. Kuna ma viitasin, et Keskerakonna ettepanekul ei olnud rahalist katet, siis sotsiaaldemokraatidel seda ettepanekut ei olnud. Kuivõrd te teate, et eelnõu mõte on olnud kolme‑ ja enamalapseliste [perede] lasterikka pere toetust tõsta, siis sotsiaaldemokraatide ettepanek oli selle arvel tõsta kõikide laste toetust võrdselt 119 euroni. Siis jääks kehtima tänased määrad lasterikka pere toetusel sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekute järgi. Kes neid kavatseb toetada, siis olgu teada ja siit veel korra konkreetselt öeldud, mis see nende ettepanek oli.

14:44 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

14:45 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Võimalik, et ma olin tähelepanematu, aga kuidas see 1. mai kuupäev on sündinud? Miks see 1. mai? Mitte et ma vastu või poolt oleks, aga no kuidas?

14:45 Priit Sibul

Küsimus on lihtsalt, et Sotsiaalkindlustusamet jõuaks oma tööd ja toimetused ära teha, et ei tekiks probleeme. Me teame, et Sotsiaalkindlustusametil on õige mitmed arendused [töös]. Kahjuks on niiviisi, et nad on võimelised nii infotehnoloogiliselt kui ka tehniliselt neid ellu viima ühekaupa. Ja praegu käib seal tihe töö selle meie poolt vastu võetud pensioniseadusega, millega muutuvad [pensionid] tulumaksuvabaks. Kui see saab tehtud ... Neil vahepeal oli [asi] uutes määrades. Kuivõrd president otsustas [seadust mitte välja kuulutada], sellest tulenevalt see. Mõnes mõttes võib öelda, et see on räägitud läbi Sotsiaalkindlustusametiga, et nad jõuaksid korrektselt välja maksta, et tekiks võimalikult vähe hälbeid ja probleeme erinevate toetuste arvestamisel ja väljamaksmisel. Selle järgi on need kuupäevad paika saadud.

14:46 Esimees Jüri Ratas

Jaanus Karilaid, palun!

14:46 Jaanus Karilaid

Aitäh! Nagu ma aru sain, siis te nimetasite, et Keskerakonna ettepaneku hind on 57 miljonit, aga unustasite mainimata, kui palju maksab siis sotside ettepanek. Milline mõju on eelarvele?

14:46 Priit Sibul

Aitäh! Seda 57 miljonit ma ütlesin ainult sellepärast, et see tuli ministeeriumi esindajate suust. Konkreetsetest maksumustest ei olnud [juttu], aga see on kindlasti kallim.

14:46 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:46 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma jäin mõtlema selle SKA peale, Sotsiaalkindlustusameti peale, nende võimekuse peale. Nad siin erinevates valdkondades soovivad olla eesträäkijad, koolitusi teha ja kõiki muid asju ja nüüd tuleb välja, et on veel mingi arvutitarkvara, mis peaks, ütleme siis, õiglaselt või need meie esitatud määrad laiali jagama. Kas meil ei oleks võib-olla mõnda usaldusväärsemat partnerit, kes tegeleks ühe asjaga, mitte saja asjaga, et siis jõuaks vähemalt poolgi rehkendust tehtud? Praegusel hetkel neli kuud, arvestades, et president jättis [seaduse] välja kuulutamata nädal tagasi. Et üks nädal võrdub siis ajanihkes neli kuud – ma ei ole sellise aeglase menetlemisega päri. Kas on mingit teist alternatiivi peale selle Sotsiaalkindlustusameti?

14:47 Priit Sibul

Aitäh! Ei ole ja meil ei ole võimalik seda kusagile mujale rakendada. Ja ma vastupidiselt teile tahan tänada kõiki ametnikke: nii sotsiaalkomisjoni tublisid ametnikke, kes meile neil päevil tõsist tööd tegid ja aitasid ette valmistada, et me selle menetluse saaksime läbi viia, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ametnikke ja kindlasti ka Sotsiaalkindlustusameti inimesi, kes pingutavad selle nimel, et meie vastuvõetud seaduste [põhjal toetused] õigel ajal saaks õiges korras välja makstud.

14:47 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Siim Kiisleri.

14:48 Siim Kiisler

Aitäh, Riigikogu esimees! Ma võtaksin igaks juhuks kolm lisaminutit ka.

14:48 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Kaheksa minutit.

14:48 Siim Kiisler

Head Riigikogu liikmed! Tuleb tõdeda, et see lootusekiir, mis Vabariigi President siin süütas, hakkab vaikselt jälle kustuma. Seda on nii sõnavõtud kui ka sotsiaalkomisjoni hääletused näidanud, et midagi head siit loota ei ole. Ja kui ma oma eelmises sõnavõtus pöördusin pigem nende ridade poole, siis ma saan aru, et siit pole midagi loota, siin midagi ei sähvi enam, nii et ma pöörduksin nüüd pigem sotside ja reformi poole seekord.

Armsad sotsid, võtke ennast kokku! Leidke endas see julgus üles! Sellele punasele nupule vajutamine ei ole nii hirmus, kui te arvate. Midagi hullu ei juhtu. Julgege see otsus ära teha! Kui te kogu aeg räägite, et see seadus on sellisel kujul ebaõiglane, siis käituge oma sõnade järgi.

Ja reformierakondlastele ma tahaksin öelda, et vaadake, te kogu aeg õigustate iseenda ja teiste ees, et te teete seda kõike sellepärast, et halvemat ära hoida. Te räägite endale, et te olete paremad. Aga vaadake, kui te kogu aeg viite ellu valimatult kõike seda, mis seal see mõtteviisilt Talibani Eesti analoog teile ette paneb, siis te ei ole mitte millegi poolest EKRE‑st paremad. Siis te olete täpselt samasugused nagu EKRE, kui te teete kõike sedasama mis EKRE. Siis ei ole mõtet käia seda juttu rääkimas, et te olete millegipoolest paremad. Ärge petke iseennast ja ärge petke ka teisi! Olge siis ausad! Ja kui te ütlete, et te olete selleks valitsuses ja kardate sealt valitsusest kogu aeg välja kukkuda sellepärast, et halvemat ära hoida, siis praegu on teil hea võimalus halvemat ära hoida. Seda seadust ei pea täna vastu võtma, seda saab veel edasi menetleda, võib teise lugemise katkestada, võib veel rahulikult arutada, muuta seda seadust paremaks ja võtta ta hiljem vastu, et sellist kodanikupalga analoogi ei tekiks.

Rõhutan veel kord: sotsiaaltoetused ei peaks olema kõrgemad kui nende inimeste palk, kes kaheksa tundi päevas viis päeva nädalas tööl käivad. Mõelge palun selle üle järele. Veel on võimalus. Ja olge julged, ärge rääkige ainult omavahel, et oh, on küll jama seaduseelnõu. Julgege vajutada seda punast nuppu, midagi hullu ei juhtu. Aitäh teile!

14:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Reili Ranna. (Reili Rand küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

14:51 Reili Rand

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Enne kõnealuse seaduse heakskiitmist detsembri alguses ütles Indrek Saar sotsiaaldemokraatide nimel järgmist: "Raske südamega hääletame me poolt, aga ma väga loodan, et järgmiste analoogsete otsuste puhul tajub Riigikogu paremini oma rolli ühiskonna liitjana ja mitte lõhestajana. [---] Esimesel võimalusel muudame peretoetused võrdsemaks ja õiglasemaks." Täna on meil võimalus teha see vigade parandus. Perede ebavõrdsele kohtlemisele on tähelepanu juhtinud nii president, Lastekaitse Liit kui ka vaid väga lühikese ajaperioodiga üle 8000 allkirja kogunud kollektiivne märgukiri "Peretoetused õiglaseks!". Kahtlen, et siin saalis oleks kedagi, kes poleks kuulnud ühiskonnast tagasi kõlavaid hüüdeid meie tehtud tööle. Meil on võimalus tulla välja solidaarsema lahendusega, mis aitaks tänases hinnarallis veidigi paremini toime tulla kõikidel Eesti peredel.

Sotsiaaldemokraatidena oleme järjepidevalt ja kindlameelselt seisnud laste ja lastega perede toetamise eest. Meie eestvedamisel käivitati 2014. aastal peretoetuste reform, mille tulemusena tõusid üle kümne aasta muutumatuna püsinud toetused ning mis aitas tuhandeid peresid vaesusriskist välja. Arvestades üldist hinnatõusu ning reaalpalkade langust, on lastega peresid hädavajalik toetada, et mitmeaastase pingutuse tulemusena paranenud laste heaolu taas langema ei hakkaks. Seda toetust vajavad aga kõik lastega pered. Vastasel juhul kukub osa peresid, kus kasvab üks või kaks last, alla absoluutse vaesuse piiri, sest 20 või 40 euro suurune rahalisa ei paku väiksema sissetulekuga peredele kiirete hinnatõusude ajal piisavat kaitset.

Presidendi poolt tagasi saadetud lahendus eelistab kolme‑ ja enamalapselisi peresid teiste perede heaolu hinnaga. Riigikogule tagasi saadetud seaduse kohaselt kulub 75% rahast ehk 100 miljonit eurot 14% perede toetamiseks. Selle tulemusena kasvab igakuine toetus neile peredele keskmiselt 190 euro võrra lapse kohta. Ülejäänud 86%‑le peredest, kus on üks või kaks last, eraldab seadus vaid 50 miljonit lisaeurot, mis suurendab nende lapsetoetust 20 eurot lapse kohta.

Keegi ei vaidlusta palju kuuldud põhiseaduses kirjeldatud põhimõtet, millega lasterikkad pered on riigi erilise hoole all. Nii on see juba ka täna kehtiva peretoetusega. Ma ei saa kuidagi nõustuda hommikul kuuldud EKRE esindajaga, kes väitis, justkui poleks ühe- ja kahelapselisi peresid riigile vaja. Lugupeetud kolleeg unustab aga, et üldjuhul ilma esimeste ja teiste lasteta ei saa tulla ka kolmandaid, neljandaid ja nii edasi. Sündimusnäitajad toovad valusalt välja aga just esimeste ja teiste laste sündide vähenemist. Soovides, et Eestis sünniks rohkem lapsi, peame looma turvalise keskkonna kõikidele peredele. See tähendab nii lasteaiakohtade, kodulähedase kooli kui ka huvihariduse ja tugiteenuste olemasolu. Niisamuti tasuvaid töökohti ja karjäärivõimalusi ning kodu kättesaadavust kõikjal Eestis, nii Tallinnas kui ka Hiiumaal.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek on selle 150 miljoni euroga, mis järgmise aasta eelarves lastetoetuste ja lasterikka pere toetuse suurendamiseks ette on nähtud, tõsta iga lapse eest makstav lapsetoetus 119 euroni – esimese ja teise lapse puhul tähendab see lapsetoetuse sisuliselt kahekordistamist – ning jätta kolme ja enama lapsega peredele mõeldud toetus senisele tasemele, 300 eurot kuus. See tähendab, et sama rahaga on võimalik saavutada õiglasem ja suurema ühiskondliku mõjuga tulemus. Lisaks peame oluliseks indekseerida kõiki toetusi, mitte vaid lasterikka pere toetust.

Lõpetuseks kutsun teid, head kolleegid, üles toetama sotsiaaldemokraatide ettepanekut ja ütlema oma otsusega, et kõik Eesti lapsed on ühtemoodi olulised. Aitäh!

14:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

14:56 Kalle Grünthal

Lugupeetud kolleegid! Rõõm on näha, kuidas alates sellest nädalast, ma usun, terve Riigikogu – ametnikud, komisjonid, saadikud töötavad nagu usinad mesilased. Ma olen absoluutselt kindel, et seda siginat-saginat, mis siin praegu käib saalis, jälgib ka meie lugupeetud president Alar Karis. Istub muheledes tugitoolis ja vaatab, kuidas tema poolt tagasi lükatud seadust siin menetletakse. Kes veel ei tea, siis 7. detsembril 2022 sellel aastal võttis Riigikogu vastu perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse. Ma loodan, et te kuulasite täpselt. Ütlen ühe korra veel: perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse. 22. detsembril käesoleval aastal tuli meie lugupeetud presidendilt Alar Kariselt teatis: jätan välja kuulutamata Riigikogus 7. detsembril 2022 vastu võetud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse.

Mis ma tahan öelda? Sellist seadust, mille president jätab välja kuulutamata, ei ole Riigikogu vastu võtnud. Mina ei saa aru, mida me siin menetleme, kui president teeb sellise juriidilise fopaa. Mõisate? Me menetleme siin praegu seadust, teeme muudatusettepanekuid, aga sellist seadust pole olemas, sest president ei jätnud välja kuulutamata mitte perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadust, mille meie vastu võtsime, vaid leiutas uue seaduse, mida on vaja muuta.

Ma ei hakka sisusse minema. Nii nagu meie fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, see seadus ei ole põhiseadusega vastuolus. Ja seetõttu ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei tõstnud lärmi selle üle, et president on ämbreid kolistades tekitanud praktiliselt skandaali. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna huviks on see, et lapsed saaksid toetuse, mida nad vajavad. Aga sellist asja, ma usun, mida siin täna menetlesime, Riigikogu seinad ei ole enne näinud. Aitäh, lugupeetud president Karis! Me tegime ära selle töö, millega teie hakkama ei saanud. Ärge heitke ette Riigikogu liikmetele, et me teeme juriidilist praaki. See praak, mida teie tegite, on andestamatu ja ei sobi sellisesse institutsiooni. Aitäh!

15:00 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:00 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head rahvaasemikud! Ja head lasterohked pered, kes te kuulate! Ma arvan, et nii mitmeski peres olid võib-olla kevadel sellised suuremad plaanid, et kui nüüd riik märkab rohkem nende pingutust, siis leiavad need vahendid, et noored jätkavad enda õpinguid, et mingilgi moel enda heaolu parandada. Kui nüüd mõelda, millal ajaliselt on suurtel peredel raske, siis ilmselgelt on see talvine aeg ju. See on siis, kui kütet läheb – noh, kütte hindadest ma ei hakka siin kordama, eks ju. Rääkimata sellest, kas üldse enam puiduga tohib kütta, see on hoopis teine teema. Aga talv on see, mille eest meid on hoiatanud siin peaminister, isegi president vist on öelnud, et meil tuleb äärmiselt raske talv. Abiks ikka. Aga ma tahaksin eriliselt tänada neid sotsiaaldemokraate, kes praegusel hetkel ütlesid, et raske südamega, kohe päris raske südamega aitavad, mille tulemuseks on see, et lasterikkad pered ei saa toetust mitte 1. jaanuarist ega 1. veebruarist ega 1. märtsist ega ka 1. aprillist, vaid 1. maist. Ja kuidagi nad elavad selle suve üle. Ja siis kõik need muud algatajad.

No mida me siin teeme? Tunne on siin täpselt, justkui üks erakond on tahtnud teha natukene show'd enne valimisi, siis teatab, et nad raske südamega hääletavad poolt, ja meie tunneme ennast siin – mina isiklikult –justkui leierkasti ahvina, et saime osaleda nende väikses ilusas kampaanias. Aga praegusel hetkel ei tee mulle mitte keegi seda selgeks, et kui me võtsime Riigikogus vastu seaduse 7. detsembril teadmisega, et see jõustub 1. jaanuarist, ja kui nüüd 22. detsembril president ütles, et seal on mingi jama – mis jama, seda keegi ei tuvastanud, aga õigusselguse mõttes ikkagi, kui on jaama kahe a‑ga, siis ta on jaam, rongijaam, aga ühe a‑ga on see jama –, nii seda menetleti meil nii põhiseaduskomisjonis kui ka sotsiaalkomisjonis. Tuleb välja, et jõustumine lükkub neli kuud edasi, üks kolmandik aastast. Külmaperioodil, kui paljulapselised pered seda toetust võib-olla rohkem vajaksid, tuleb välja, et võimekust raha abivajajatele või vajajatele [anda ei ole]. Seda ei tee mulle ükski matemaatika selgeks.

7. detsembril me teadsime, et see jõustub 1. [jaanuarist]. Nüüd, täna siin olles me saame teada, et see jõustub 1. maist. Ma küsin: kas see on meie parlamendi tahe olnud eelnõu menetlemise algusest saati? Ja vastan teile kõigile: ei ole! Me pidasime silmas just seda, mida meile räägiti: tuleb äärmiselt raske talv. Ja nüüd me teeme siis sellise kingituse ikka selleks, et valimistel saaks mõni erakond öelda, et meil on ka isegi omad mõtted. Ja noh, nii ta läks. Väga raske südamega – ma ei teagi, mida teha. Ma loodan, et keegi kuskil teeb muudatusettepaneku, et see jõustub enne, sest on võimalik kiiremini. Kui 7. detsembril see võimekus oli olemas, kuhu see võimekus siis on kadunud alla kuu ajaga? Kuhu on kadunud? Kus nüüd tuli SKA välja, et tema ei jõua mitte midagi muul moel kui 1. mail! Ma ei lepi sellega ja ma soovin, et ka teised saadikud [ei lepiks]. Kui meie soov, tahe oli kindlalt, et 1. jaanuar, siis olgu ta ka 1. jaanuar, mitte 1. mai. Aitäh!

15:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Repliik, Reili Rand.

15:04 Reili Rand

Aitäh! Kuna hea kolleeg viitas Sotsiaaldemokraatide valutavale südamele, siis üks oluline täpsustus: meie ettepanek ei tähenda, et lasterikastelt peredelt midagi ära võtta, vaid meie ettepanek tähendab jätta tänane toetus samale tasemele. Ja ühetaoline lastetoetuse tõus ju on lisatoetus niisamuti lasterikkale perele. Pidasin vajalikuks selle täpsustuse tegemist.

15:05 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud protseduuriline Heiki Hepneril. Palun!

15:05 Heiki Hepner

Jaa. Hea aseesimees! Siin tuli nüüd viide sotsiaaldemokraatide südametunnistusele, südamele. Selle peale sooviti repliiki anda. Kas see on siis ... Täpsustage palun, kuidas see kodu‑ ja töökorraga on! Kui viidatakse mõne fraktsiooni südametunnistusele, kas siis saavad kõik fraktsiooni liikmed oma repliigi andmise või üks või mismoodi see asi tegelikult käib?

15:05 Aseesimees Martin Helme

Viidati selgelt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonile ja selle peale ma andsin ühele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmele repliigi. Nii et ma arvan, et see peaks ju selge olema, et siis on repliik saadud. Priit Sibulal on ka repliik.

15:05 Priit Sibul

Ei, mul on kõne kohapealt.

15:06 Aseesimees Martin Helme

Kõne kohapealt. Selge. Palun! 

15:06 Priit Sibul

Jah, aitäh! Ma loodan, et enamik saadikuid siiski kuulas, mida ma rääkisin, ja kui ei kuulanud, siis loevad järele. Aga Kruusimäe seda ei teinud ja sellepärast ma täpsustan siiski [stenogrammi] huvides. Uued määrad seaduses hakkavad kehtima 1. veebruaril. Vahe, mis jaanuarikuus vanade määrade ja uute määrade, 1. veebruaril kehtima hakkavate määrade vahel on, makstakse välja hiljemalt 31. maiks. Ja 2024. aasta 1. mail hakkab indekseerimine, nii nagu see seaduses meil kogu aeg on planeeritud. Nii et ma soovitan headel kolleegidel jälgida siiski, mis siin saalis toimub, milliseid otsuseid komisjon vastu võtab, ning rääkida ja lähtuda sellest, mitte interpreteerida vahvaid kõnesid ja tekitada segadust juurde, sest segadust on praegu juba piisavalt. Aitäh!

15:06 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mart Helme.

15:07 Mart Helme

Jaa, aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! See on olnud silmi avav, mis on siin toimunud. Ja silmi avav just nimelt selles mõttes, et me näeme, kuidas arvestatav hulk siin saalis viibijaid ja nende selja taga seisvaid erakondi tegelikult ei muretse mitte laste pärast, vaid muretsevad oma erakonna valimiseelse reitingu pärast. See käib eelkõige loomulikult Sotsiaaldemokraatide kohta. Ma saan aru, et teie nutune 5%‑line toetus sunnib teid tõmblema, aga selle tõmblemise käigus õhutada klassiviha lastevanemate vahel on vastutustundetu. See on vastutustundetu ja alatu. Ja kiskuda siia sisse mingisuguseid süüdistusi à la "EKRE ütleb, et neile ei lähe esimesed lapsed korda" – no kas te olete napakad peast või? Ilma esimese lapseta ei sünni kolmandat last ega kuuendat last.

Ma olen muide paljulapseline isa. Suur osa siin saalis viibijatest ei ole paljulapselised lapsevanemad. Ja tulla siin rääkima, et EKRE ei toeta seda, teist või kolmandat või et EKRE on Talibani Eesti variant. No ausalt öeldes ... Kas piinlik ei ole? Kas piinlik ei ole olematu toetusega erakonnal tulla pritsima siin selliseid süüdistusi? Teha sellest küsimusest, mis on tegelikult tuumküsimus üldse – kas me jääme demograafiliselt püsima. Kas me jääme demograafiliselt selles riigis rahvusriigiks? Kas me jääme demograafiliselt selles riigis tõepoolest, nagu mõnes teises keeles öeldakse, tiitelrahvuseks? Need on need tuumküsimused, aga mitte viha õhutamine: kes saab 10 eurot rohkem, kes saab 10 eurot vähem. Häbiväärne. Häbiväärne!

"Kui mitu protsenti on need paljulapselised lapsevanematest?" – aga kui mitu protsenti on nende laste hulk Eesti laste hulgast üldse? Ma toon teile lihtsa näite, kullakesed. Minu vanematel oli neli last. Minu vanem vend sõjajärgses raskes olukorras suri 11‑aastaselt. Tal järglasi ei saanud tulla. Minu vanemal õel oli kaks last. Minu nooremal vennal oli kaks last või on kaks last. Minul – tänu kahele tublile abikaasale – on kuus last. Nii! Aga võtame nüüd niimoodi. Minu lapselapsi on praegu üheksa. Üheksa lapselast. Üheksa lapselast! Kui suur protsent on see võrreldes minu venna ja minu õe kahe lapsega ja nende lastega? Aga protsent on 100%‑liselt, 200%‑liselt suurem, sellepärast et minu õe lastel on ainult neli last kokku ja minu venna lastel minu teada on vist ainult üks laps kokku. Ma löön pika puuga neid. Ja see ongi see, mille nimel me võitleme – et meil oleksid paljulapselised perekonnad. See on perehüvitiste seadus. See ei ole lastetoetuse seadus. Te vist ei ole aru saanud, millest üldse jutt käib. See on peretoetuste seadus.

Nüüd ma tulen veel laiema teema juurde ja see teema puudutab üleüldist õhkkonda meie liberaalse demokraatia lipulaevas Eestis. Ja see üleüldine õhkkond on ju selline: mehed on joodikud, mehed peksavad oma naisi, kodus saab kõige rohkem peksa; naised on tublid, naised saavad liiga vähe palka, triibulised nimekirjad peavad olema. See on ka klassiviha õhutamine.

Paluksin lisaaega.

15:11 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

15:11 Mart Helme

See on ka viha õhutamine, meestevastane. Las mehed vihkavad neid naisi, neid emantsipeerunud naisi. Kuulge, see on ebanormaalne! Selle asemel, et meil oleks konsensus, üle kogu poliitilise välja konsensus: perekond on püha. Propageerime paljulapselisi perekondi. Propageerime seda, et meie lastel on huvialaringid tasuta, leiame selleks riigis raha. Propageerime seda ja seisame hea selle eest, et väikesed maakoolid ei läheks kinni ja nii edasi ja nii edasi. See üleüldine lapsi, paljulapselisust soosiv ühiskondlik atmosfäär on see, mille nimel me peaksime siin võitlema ja väitlema ja leidma vahendeid. Aga mitte see, et me sõimame siin paljulapselisi ja ütleme, et te teete ühelapselistele ülekohut. Ei tee ülekohut, kelleltki ei võeta ju midagi ära. Ei tee kellelegi ülekohut.

Vaat seda ma tahtsin teile öelda. Ärge õhutage jälle viha! Ei ole niimoodi, et teil, vasakpoolsed, on õigus ühiskonda lõhkuda ja rääkida, et "aga hoopiski nemad lõhuvad ühiskonda". Ei lõhu meie ühiskonda. Ühiskonda lõhute ja mürgitate teie. Tulge välja sellest paradigmast! Ja kui te jääte järgmisest Riigikogu koosseisust välja vaatamata sellele, et te praegu viha õhutate ja püüate ühelapseliste naiste hääli saada, siis ma arvan, et see atmosfäär ka siin saalis muutub palju tervemaks ja konstruktiivsemaks. Aitäh!

15:13 Aseesimees Martin Helme

Toomas Jürgenstein, palun! (Hüüatused saalist.)

15:13 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid! Ma kõigepealt vabandan, ma ei kuulnud seda viimast hüüatust, aga ma loodan, et see oli kiitev.

Veel kord tulen tagasi oma tänahommikuse esimese sõnavõtu juurde. Täna on siin tegelikult rõõmus päev. Ajad ei ole lihtsad ja lastega pered järgmisel aastal saavad umbes 150 miljonit eurot toetust. See on rõõmus päev. Ja me oleme natuke eri meelt, kuidas oleks selle toetuse jagunemine eri perede vahel kõige õiglasem. Mitte kusagil ei ole klassiviha. Need vahed nende erinevate toetusskeemide vahel ei ole suured.

Võtame näiteks sellesama kulunud väite, et ilma esimese lapseta ei ole teist ja ilma teise lapseta ei ole kolmandat. Aga võtame kõigepealt selle, et lapsed ei tule tavaliselt kaksikutena. No vahel tulevad ja see on suur rõõm, vahel ka kolmikutena. Aga kui sünnib esimene laps ja tema lapsetoetus on 40 eurot kõrgem kui see teatud teise eelnõu järgi oleks, siis, ütleme, aastaga, kui see teine laps sünnib, on lapsevanem saanud juba märkimisväärse summa boonuseks.

Teiseks, ei ole klassiviha. On rõõm, et lapsed saavad toetatud. Siin ma tahaksin väga tunnustada kolleeg Sibulat, kes ütleb, et tuleb kuulata, mida eelnevad kõnelejad on öelnud. Ja eelkõneleja vist ei kuulanud, kes kõneles Talibanist, kes kõneles millestki muust, see on nagu puder ja kapsad. Ja tänasel rõõmsal päeval sellised kõned on kohatud.

Sotsiaaldemokraadid pooldavad tõesti, et toetused oleks jagunenud pisut ühtlasemalt. See on võimalik. Ja ma usun, et õige kohe tuleb meie muudatusettepanek hääletusele, ja ma ootan toetust nii saali vasakult kui ka paremalt poolt. Aitäh!

15:16 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole. Ai, vabandust! Helmen Kütt.

15:16 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Lihtsalt stenogrammi huvides. Paar kõnet tagasi räägiti siin, et see on perehüvitiste seadus ja see ei puuduta üldse mingeid lapsetoetusi, et see räägib perehüvitistest, mis on lasterikka pere hüvitised. Perehüvitiste liigid on riiklik peretoetus, vanemahüvitis ja elatisabi. Olgu see öeldud. Aitäh!

15:17 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Stenogramm on täiendatud. Nüüd sulgen läbirääkimised ja läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Meie kollektiiv on olnud usin, täna oli muudatusettepanekute esitamise võimalus küll lühikest aega, aga neid on laekunud, kokku kuus tükki.

Ja alustame siis. Esimese muudatusettepaneku esitajaks on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

15:17 Jaanus Karilaid

Palun seda ettepanekut hääletada.

15:17 Aseesimees Martin Helme

Jah, palun! Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 1, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:20 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 19 saadikut, vastu on 46, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2, esitajaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

15:20 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun Sotsiaaldemokraatliku [Erakonna] fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

15:20 Aseesimees Martin Helme

Jaa, meil just oli kutsung, ma ei tee uut kutsungit. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, esitajaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:21 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 8 saadikut, vastu on 38 saadikut, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leia toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitajaks Riigikogu liige Siim Kiisler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 ei saa seda ettepanekut saalis panna hääletusele. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks on sotsiaalkomisjon ja sotsiaalkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks on samuti sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitajaks taas sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult.

Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 703 teine lugemine lõpetada ja teine lugemine on lõppenud. Seega on meie erakorralise istungjärgu esimese istungi päevakord ammendunud ja istung on lõppenud.

Nüüd meil ootab ees veel üks erakorraline istung, selle erakorralise istungjärgu teine istung, mis algab tunni aja pärast ehk 16.23.

15:23 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee