Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Annan kiire ja lühikese ülevaate sotsiaalkomisjonis toimunud istungist, ettevalmistusest teiseks lugemiseks. Koosolek koosnes meil kahest osast. Kuivõrd vahepeal oli Riigikogu istung, kus arutati haiguspäevade teemat, siis pidime korra katkestama ja tulime tagasi. Seoses selle perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmisega, mille president meile tagasi saatis, tuli komisjonile vahepeal nende päevade jooksul ka kaks kirja. Üks naiste ümarlaualt, kes toetas eelnõu ja palus see kiiremas korras vastu võtta, ja teine rahvaalgatuse "Peretoetused õiglaseks!" algatajatelt, kes toetasid sotsiaaldemokraatide ettepanekuid. Nemad asusid toetama neid enne, kui need ametlikud ettepanekud komisjonile saabusid, aga kuna meedias olid need muudatusettepanekud kõigile teada, siis selles ka midagi üllatavat ei olnud. Need olid need kaks kirja, mis selle lühikese aja jooksul jõuti saata, jõuti reageerida.
Komisjonile laekus kuus muudatusettepanekut, millest esimese tegi Keskerakonna fraktsioon. Nende ettepanek oli tõsta esimese ja teise lapse toetus 80 eurolt 100 eurole. Selle maksumus järgmise aasta riigieelarvele on Sotsiaalministeeriumi hinnangul täiendavalt 57 miljonit eurot. Seda katteallikat muudatusettepaneku tegijad ei näidanud, kust see võiks tulla. Komisjon seda muudatusettepanekut ei toetanud, seda toetas 3 inimest, 1 jäi erapooletuks ja 7 ei toetanud.
Teine ettepanek tuli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, mille sisu oli lühidalt järgmine: kõikide laste lapsetoetus tõuseks 119 eurole ja see tuleks lasterikka pere toetuse ärajätmise arvel, aga et perspektiivis võiks kõiki toetusi indekseerida. Ka seda ettepanekut komisjon ei toetanud: 2 inimest toetasid, 6 olid vastu ja 3 ei osalenud hääletusel.
Kolmas muudatusettepanek oli Riigikogu liikme Siim Kiisleri tehtud. Selle idee on lihtne, et lasterikka pere toetuse indekseerimist ei peaks olema, kuna see on ebaõiglane. Valikulise indekseerimise probleemile viitas ka Vabariigi President seadust välja kuulutamata jättes. Sellele ettepanekule toetajaid ei olnud, vastu oli 9, ei hääletanud 1 ja erapooletuid oli 3.
Ülejäänud muudatusettepanekud olid komisjonilt, neid toetati konsensuslikult ja nende sisu on lühidalt järgmine. Esimene muudatusettepanek seisneb selles, et kuivõrd see seadus ei jõua enam 1. jaanuarist jõustuda, vaid uued määrad hakkavad kehtima 1. veebruarist, siis jaanuaris makstakse kõikidele inimestele lastetoetust 60 eurot, lasterikka pere toetust 300 ja nii edasi, nii nagu täna kehtivad määrad on, see makstakse jaanuaris välja ja see vahe, mis uute määrade ja tänaste määrade vahel on, kompenseeritakse neile hiljemalt 31. maiks. See on esimene muudatus, mille komisjon tegi.
Teine on presidendi poolt viidatud elatise arvestamise korra kohta. Sealt jäetakse ära üks lause, millest on siin täna õige mitmel korral juttu olnud. Ja sinna juurde tuleb teine säte, mis puudutab rakendamist, ehk kui see vahe on, kui jaanuaris nüüd kohtutes peaksid mõned elatise määramised jõustuma, siis hetkel kehtiva ja tulevikus kehtiva redaktsiooni vahe saaks ka hiljem korrigeeritud.
Ja kuues muudatusettepanek on see, et käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. veebruaril ja käesoleva seaduse § 1 punktid 3–7 ja 9–11 rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist. Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2024. aasta 1. mail.
Komisjon tegi ka konsensusliku otsuse teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpeb, siis saata eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!
