Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:58 Istungi rakendamine

11:00 Aseesimees Martin Helme

Tere, kena päeva jätku, head kolleegid! Läheme oma tänase järjekordse erakorralise istungi juurde. Riigikogu erakorralise istungjärgu on kokku kutsunud vastavalt meie põhiseaduse §-le 68 ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 alusel 22 Riigikogu liiget. Istungjärgu päevakorras on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 725 arutelu.

Enne kui me hakkame seda arutelu pidama, saab esitada eelnõusid ja arupärimisi. Sellist plaani kellelgi ei ole. Sellisel juhul teeme ära kohaloleku kontrolli. Siinjuures tuleb öelda, et Riigikogu erakorralisel istungjärgul on meil otsustusvõime olemas, kui meil on olemas koosseisu enamus ehk üle poole Riigikogu liikmetest. Teeme palun ära kohaloleku kontrolli.

11:01 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 67 saadikut, me oleme otsustusvõimelised.

Märgin veel ära seda, et vastavalt meie kodukorrale on Riigikogu erakorralise istungjärgu ajal võimalik kohalolekut kontrollida ka enne hääletust, kui mõni Riigikogu liige seda nõuab, ja kui kvoorum puudub, siis automaatselt istungjärk katkestub.

Aga läheme erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamise juurde. Vastavalt meie kodukorraseaduse §-le 52 kehtestab erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku juhatuse ettepanekul Riigikogu poolthäälte enamusega. Juhatuse ettepanek erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kohta on järgmine. Erakorraline istungjärk koosneb kahest istungist. Esimene istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Juhul, kui esimese istungi päevakorras oleva eelnõu 725 teine lugemine lõpetatakse, algab üks tund pärast esimese istungi lõppu erakorralise istungjärgu teine istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni.

Head kolleegid, ma panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töö ajagraafiku kohta. Palun võtta seisukoht! 

11:03 Aseesimees Martin Helme

Seda ajagraafikut toetas 64 saadikut, vastu on 2 ... Vabandust! Erapooletuid on 2. Ja see leidis heakskiitu.


1. 11:03 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (725 SE) teine lugemine

11:03 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd päevakorra juurde. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni aseesimehe Siret Kotka.

11:03 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjonis arutati töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 725 erakorralisel istungil 22. detsembril käesoleval aastal.

Meenutuseks. Eelnõu algatas Eesti Keskerakonna fraktsioon 18. oktoobril käesoleval aastal. Selle eesmärk oli, et ajutine haiguspäevade hüvitamise kord muutuks tähtajatuks. Ilma muudatust tegemata taastuks haigushüvitise maksmise vana kord 1. jaanuarist 2023. Sel juhul saaks töötaja hüvitist alates neljandast haiguspäevast tööandjalt ja alates üheksandast haiguspäevast Eesti Haigekassalt. Ajutine ehk praegune kord näeb aga ette, et tööandja hüvitaks haiguspäevi alates teisest päevast ja haigekassa alates kuuendast päevast. Teadmiseks, haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes, ning väheneks teiste isikute nakatamine ja seega ka haiguste risk.

Eelnõu 725 esimene lugemine lõpetati 7. detsembril käesoleval aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitasid Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon neli muudatusettepanekut. Nende muudatustega pikeneb seni kestnud haiguspäevade hüvitamine nii, et tööandja hüvitab alates teisest päevast ja haigekassa alates kuuendast päevast, kuni 1. juulini aastal 2023. Ehk teisisõnu pikendatakse praegu kehtivat ajutist haiguspäevade hüvitamise korda kuus kuud. Kuna täna on juba 28. detsember, siis rakendub osa selle seaduse sätteid tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist aastal 2023.

Komisjonis tehti ka otsused ja need olid järgmised. Esitatud muudatusettepanekud liideti komisjonis üheks seotud muudatusettepanekuks ja seda ühte muudatusettepanekut toetati konsensuslikult. Teine otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Siret Kotka (ka konsensus). Kolmas ettepanek oli see, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis tehakse kolmas lugemine lõpphääletus (konsensus), ja antakse esimehele volitus eelnõu menetlusdokumentide kinnitamiseks (samuti konsensus). Aitäh!

11:07 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd oleks võimalik esitada küsimusi. Paul Puustusmaa, palun!

11:07 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Mul oli küsimus selle kohta, kas teil analüüsiti ka seda küsimust, kui palju on meil mikroettevõtjaid. Kuidas see eelnõu koos oma muudatustega võiks edaspidi mõjutada mikroettevõtjate eksistentsi?

11:07 Siret Kotka

Aitäh! Selles mõttes see komisjoni istungil ei leidnud käsitlemist. Ei olnud meil kohal seal EVEA-t, ametiühingute keskliitu ega tööandjate keskliitu. Neile kõikidele on saadetud teavituskiri, et komisjon on sellise otsuse teinud, ajutist hüvitamise korda pikendatakse veel kuus kuud.

Nüüd, 11. oktoobril olid eelnimetatud partnerid sotsiaalkomisjoni istungil ja väljendasid oma arvamust. Lihtsalt markeerin ära, et ametiühingute keskliit ütles: nemad toetavad selgelt, et see ajutine süsteem võiks olla alaline. Tööandjate keskliit, nende esindaja Arto Aas ütles, et keskliidu ettevõtjad on arvestanud sellega ja saaksid hakkama, kui see ajutine muutuks alaliseks. EVEA esindaja oli aga kriitilisem. Ta ütles, et ta näeb seda, et haiguslehti on hakatud võtma rohkem kui varem. Kuigi tööandja maksab ühe päeva vähem, oli tema ikkagi kriitilisem selle suhtes.

Aga üleüldiselt tegelikult komisjonis mööndi seda, et oleks vaja teha selline uuring, kus võrreldakse, [kui palju] võeti haiguslehti COVID-i ajal ja kuidas võetakse neid nüüd, kui ei ole sellist pandeemia olukorda. Kas neid võetakse ikkagi endiselt intensiivselt või see oligi tegelikult COVID-i mõju, kuna haigus oli väga aktiivne ja inimesed haigestusid, olid reaalselt [palju] kodus? Komisjoni liikmed ei jaganud seda seisukohta, et töötajad võivad võtta haiguslehti kuidagi kergekäeliselt. Me näeme pigem, et see on ikkagi vajalik muudatus ja vajalik eelkõige sellepärast, et meil tuleb enda inimesi, töötajaid kaitsta.

11:09 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:09 Tarmo Kruusimäe

Tänan hea aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab loovinimesi. Meie oleme siin määranud mitmetele loov- ja joovinimestele kunstnikupalka või kirjanikupalka. Kes nendele [sellisel] puhul siis [haiguspäevi] hüvitab? 

11:10 Siret Kotka

Ma arvan, et mis puudutab loovinimesi, siis neile hüvitatakse haiguspäevi vastavalt sellele, kas neil on töövõtuleping või neil ei ole seda, nad on ise kuidagi osaühinguna või FIE-na arvel. Eks see ikkagi neid mõjutab. Noh, ma saan aru, et nad tegelikult soovivad, et see [seadus] oleks laiem ja toetavam nende suhtes. Seda tuleb veel arutada. Kui me täna sellest räägime, siis [tuleb möönda, et] see on standardne olukord, mis on Eestis seadustega kehtestatud. Praegu me lihtsalt pikendame ajutist süsteemi, me ei loo siin mingit uut võimalust erinevatele gruppidele.

11:10 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:11 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Nüüd jäi asi väga segaseks. Me oleme siin Kultuuriministeeriumis loonud, kuidas seda nimetataksegi, kirjanikupalga. Nii. Inimene saab. Aga tööandja, kes tema puhul ...? Kas meil on seda võimalik tuvastada? Kuidas ja mil moel siis teda ...? Kas nad jäävad praegusel hetkel välja sellest olukorrast? Milline oli eelnev olukord ja kas see on üldse komisjonis arutlusel olnud või peaks seda arutama hoopis kultuurikomisjon? 

11:11 Siret Kotka

Aitäh! Veel kord: selle eelnõu juures me ei käsitlenud otseselt kirjanikke ja nendele palga maksmist. Me rääkisime üleüldiselt. Kui inimesel on ikkagi tehtud töövõtuleping, siis selle puhul tasustatakse sotsiaalmaks. Kui inimesel on sotsiaalmaks makstud, siis tegelikult, kui ta jääb haigeks, hakkab ta saama alates teisest päevast haigushüvitist. Nii see meil on. 

11:12 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe. Sellisel juhul läheme, nii nagu teise lugemise puhul kombeks on, läbirääkimiste juurde. Sõna saavad meil võtta kõik Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Avan läbirääkimised. Helmen Kütt, palun!

11:12 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Minu sõnavõtt on väga lühike. Nimelt, eelnõusse, mille algatas Eesti Keskerakond 18. oktoobril, ei suhtutud nii, et kuna algataja ei ole koalitsioonierakond, siis hääletame ta lihtsalt maha. Väga tunnustan selle eelnõu algatamist. Sotsiaalkomisjon otsustas esimese lugemise lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaja jooksul, mis oli kümme tööpäeva, laekus ettepanek [pikendada praegust korda]. Praeguse korra kohaselt inimesed, kes on haigestunud, ei lähe haigena tööle. Eriti madalapalgalistele oleks selle korra muutus toonud väga suure eelarvelise augu. See tähendab, et kui seda eelnõu ei oleks tulnud, oleks alternatiiv olnud see, et need inimesed, kes teenivad väikest või keskmist palka ega saa teha kaugtööd, läheksid köha‑nohuga tööle ja nakataksid teisi, seda kõike selleks, et oma laenumaksete või muude kuludega mitte hätta jääda.

Seega ma tahan öelda, et järgmisel valitsusel ja Riigikogul on teha väga oluline töö. Täna arutatav eelnõu näeb ette selle, et samasugune kord kehtib kuni 1. juulini ehk kuus kuud. Aga see, mis juhtub peale seda, on juba järgmise valitsuse ja Riigikogu käes. Ega siis ei kao tõesti ei nakkushaigused ega muud, aga vajalik on analüüs, mis näitab, kuidas minnakse edasi. Sotsiaaldemokraadid, esitades ka ühiselt Reformierakonna ja Isamaaga, kahtlemata toetavad seda muudatusettepanekt ja selle eelnõu kiiret vastuvõtmist. Mul on hea meel, et see saab täna tehtud. [Oluline on] inimeste kindlustunne, eriti sellel raskel ajal, kui haigused on tõusuteel, nii viirushaigused, kroonviirus kui ka teised haigused, mis ei sunni minema inimesi haigena tööle, selleks et mitte oma sissetulekutes kaotada. Aga väga vastutustundlik on mõelda sellele, et kui uus valitsus ja Riigikogu alustavad oma tööd, siis tuleb sellekohased otsused kiirelt langetada ja otsustada, kuidas asjaga edasi minnakse.

Nii et kutsun [üles] kõiki kolleege [seda eelnõu toetama]. Olen kindel, et Riigikogu liikmed, seda toetavad ja selgus saabub neile, kes peavad haiguse tõttu koju jääma. Aitäh!

11:15 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

11:15 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid ja head kuulajad ekraanide taga! Reformierakond toetab teisest päevast haiguspäevade hüvitamise kuue kuu võrra pikendamist. Põhjuseks on see, et praegune olukord seda tõesti nõuab. Hetkel on PCR-positiivne iga 70. ja potentsiaalselt nakkusohtlik iga 24. täisealine. See tähendab, et kui kogu Riigikogu oleks kohal, siis neli siinsetest inimestest oleks nakkusohtlikud. Nakkusohtlikest isikutest ainult 60%-l on haigusnähud, see tähendab, et inimesed ise [ei pruugi] teadagi, et nad on haiged.

COVID-19 ei ole tõesti kuhugi kadunud ja gripi levik kogub hoogu. On ülimalt tähtis, et nakkushaigust põdev inimene püsiks kodus ja raviks end terveks, enne kui tagasi tööle läheb. Ja on tõsi see, et muretsemine oma sissetuleku pärast ei aita kindlasti kaasa inimese tervenemisele. Meil on haiglaravil praegu 275 COVID-19 patsienti, neist 11 intensiivravil. Ja oluline on ka see, et grippi haigestumine on tõusutrendil. Viimase nädala jooksul kasvas grippi haigestunute arv 64% võrra ja gripiviirusega on hospitaliseeritud 220 inimest. Hetkel domineerib gripiviiruse alamtüüp A, aga ringlusse on jõudnud ka B-gripiviirused, mis võivad olukorda halvendada.

Reformierakond ei toeta aga teisest päevast haiguspäevade hüvitamise muutmist püsivaks. Ja sellel on mitu põhjust: rahapuudus, suur bürokraatlik koormus perearstidele ja ka inimeste omavastutuse suurem tagamine. Meie tervishoiusüsteemis on nii palju põletavaid probleeme, seetõttu tuleks kasutada meie niigi piiratud ressursse väga vastutustundlikult.

Tooksin need probleemid korraks välja ja peatuksin ka mõnedel lahendustel. Tervishoiusüsteemi peamine puudus on rahapuudus, samuti inimeste puudus. Rahapuuduse kohta. Haigushüvitised söövad praegu ära suure osa haigekassa eelarvest, mis on suurem kui üldarstiabi ja perearstiabi rahastamise eelarve. Meil ei toetata harvikhaigusi, see on laste puhul väga suur probleem. Suurt osa vähiravist ei kaeta. Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 rakenduskava pidi valmima 2021. aasta esimeses kvartalis. Tegelikult on see meil praegu rahapuuduse tõttu ikka rakendamata. Vähk avastatakse meil liiga hilja, ravi algab pigem hiljem, kui peaks. Patsiendi teekonna kestus vähikahtlusest esmase ravini peaks olema kokku maksimaalselt 63 päeva, aga Riigikontrolli audit, mida me siin hiljuti arutasime, ütles, et vähiraviga õigel ajal saavad algust vaid rinnavähipatsiendid, samas kui emakakaela- ja kopsuvähiga patsientide puhul kulus raviga alustamiseks circa 100 päeva, jämesoolega patsientide puhul aga 122 päeva. See tähendab, et sellele kulub kaks korda rohkem aega, kui peaks.

Praegu toetavad vähiravi erinevad fondid. Küsimus on rahapuuduses. Vananeva elanikkonna tõttu läheb aja üha enam ravikindlustusraha krooniliste haiguste, eakate patsientide ja palliatiivravi jaoks, mis on praegu täiesti vaeslapse osas. Mis siis saab? Raha juurde? Küsimus on selles, kas haiguspäevade rahastamine on kõige akuutsem asi. Me kasutame tervishoiule eraldatavat ressurssi maksimumilähedase efektiivsusega, võrreldes paljude Euroopa riikidega oluliselt tõhusamalt. Meil läheb 6,3% SKT-st tervishoiukuludele ja see protsent on Euroopa riikide seas üks väiksemaid. Muidugi on võimalus tõsta kulutusi, aga see tähendab täiendavaid makse.

Eestis on ka suur inimeste puudus tervishoius. Meil on puudu 3000 õde, see pärsib raviandmist nii ambulatoorselt kui ka haiglates. Perearstide liidu juhatus on arvamusel, et teisest päevast haiguslehe võimaldamine on tohutu bürokraatlik koormus perearstidele, sest selleks, et hüvitist saada, tuleb pöörduda perearsti poole ja oma haigestumine fikseerida ning töövõimetusleht avada. See koormab süsteemi üle bürokraatiaga ning perearsti ajaressurss kulub paberite vormistamisele, mitte haigete nõustamisele. Enamik haigeid samas saab oma viirusnähtudega hakkama kodusel ravil.

Palun kolm minutit juurde.

11:19 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

11:19 Margit Sutrop

Tõsise tervisemurega patsiendid ei saa perearstiga ühendust ja pöörduvad EMO-sse, aga on teada, et 57% neist patsientidest oleks tegelikult pidanud pöörduma perearsti poole.

Millised on siis lahendused? Toon välja neli asja. Kõigepealt, parem tööjaotus. Karmel Joller kirjutas eile Eesti Päevalehes kenasti, et tuleb üle vaadata tööülesanded ja need, mida õdede asemel saaksid teha hoopis sekretärid, kliinilised assistendid või üldse tehisintellekt. See kõik tuleks ümber korraldada, et õdede töökoormust vähendada. Teiseks viia haiguspäevade hüvitised haigekassa alt välja Töötukassa alla. See on midagi sellist, mida perearstid ja juhatus on praegu arutanud. See vajab mõistagi suuremat reformi. Aga näiteks üks mõte: vähemalt pikad töövõimetuslehed, üle 30 päeva, lausa 60 päeva, võiksid olla hoopiski Töötukassa all, sest nõuab ju see ka nende inimeste töökeskkonna muudatusi ja muid ümberkorraldusi.

Inimeste enda vastutustunne on väga oluline. Vaktsineerimisest. Ilma tõhustusdoosita vaktsineeritutest on haiguse läbi põdenud pooled, tõhustusdoosiga vaktsineeritutest ainult veerand. Tõhustusdoosi soovijate osakaal aga praegu 65-aastaste seas püsib 30% juures. Ja kuulake seda fakti: samas moodustavad üle 60-aastased hospitaliseeritud patsiendid 85% patsientide üldarvust. See tähendab, et vanemad inimesed peaksid väga hoolikalt suhtuma sellesse, et teha oma tõhustusdoosid.

Riskikäitumine. Perearstiprofessori Ruth Kalda viimasest seireuuringust teame, et 80% inimestest, kes on haigega kokku puutunud, ei võta tarvitusele abinõusid nakkuse edasise levitamise vältimiseks. Võimalus raha kokku hoida on tervisekäitumine, võimalus raha kokku hoida on parem tervisekontroll. Vähiennetussõeluuringutes osalevad vaid pooled. Need on kõik suured probleemid, mis vajavad lahendamist.

Seega, toetame praegu ajutise lahendusena haiguspäevade hüvitamise pikendamist kuue kuu võrra, aga mõtleme hoolikalt järele, kas see on kõige olulisem koht, kuhu haigekassa piiratud ressursse paigutada või on midagi mõistlikumat, mida selle rahaga teha. Aitäh teile!

11:21 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

11:22 Paul Puustusmaa

Head sõbrad, kolleegid! Ma olen siin lühikese tekstiga, sellepärast et iseenesest selle eelnõu vajadus ja probleem on teada-tunda ja see ei ole küsimus. Aga mis teeb muret tegelikult, ka nii mitmelegi minu kolleegile, on see, et kui me oleme seda teemat arutanud, siis kõik räägivad palju inimesest, inimese muredest, aga just nagu tähelepanu alt välja on jäänud ettevõtjad, eelkõige mikroettevõtjad. Ma tean, et kümme aastat tagasi oli mikroettevõtjate arv Eestis 87% kõikidest ettevõtjatest, aga nende jaoks on küsimused, kuidas haiguspäevi arvestatakse, millal peavad nemad kandma koormist, millal peab haigekassa kandma koormist, väga olulised. Meie mõtleme praegu ainult selle peale, et töötajal on hea, sest tööandja kannab kulusid, aga nagu ma ütlesin, enamik meie ettevõtjatest on mikroettevõtjad. Ja mikroettevõtjate jaoks on see raske koormis. See võib tingida hoopis selle, et me kipume jälle last koos pesuveega välja viskama, kui me paneme koormise mikroettevõtja peale.

See on koht, mida peab arvestama, kui me mõtleme nende haiguspäevade hüvitise peale ja otsustame, kas alates teisest päevast, kolmandast või neljandast päevast on see osa, mille peab tööandja kandma. Sest lõpptulemusena võib muidu juhtuda see, et me koormame mikroettevõtja üle. Aga just mikroettevõtetes on palgad kõige väiksemad. Tagajärg võib olla hoopis tööpuuduse kasv, töökohtade kaotus. See on väga tundlik teema. Nii et mõtelgem selle seaduseelnõu juures eelkõige selles valguses kaasa, eriti siis, kui me hakkame parandusettepanekuid arutama. Aitäh!

11:23 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Tegelikult on niimoodi, et meil on muudatusettepanekuid täpselt üks. Selle ühe ettepaneku esitaja on Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Henn Põlluaas, palun!

11:24 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

11:24 Aseesimees Martin Helme

Jaa! Teeme kõigepealt saalikutsungi.

Head kolleegid, oleme eelnõu 725 teise lugemise muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Esimese muudatusettepaneku esitaja on Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on palunud seda panna hääletusele. Palun teie seisukohta! 

11:27 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 54 saadikut, ettepaneku vastu on 15, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Me oleme läbi vaadanud kõik esitatud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 725 teine lugemine lõpetada. Ühtegi konkureerivat ettepanekut ei ole tulnud. Seega on erakorralise istungjärgu esimene istung lõppenud, sest päevakord on meil ammendunud. Erakorralise istungjärgu teine istung algab täpselt ühe tunni pärast, see tähendab kell 12.28.

11:27 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee