Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Esimees Jüri Ratas

Tere hommikust, head ametikaaslased, austatud Riigikogu, head külalised! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 11. töönädala neljapäevast istungit.


1. 10:00 Ukraina parlamendi aseesimehe Oleksandr Kornijenko pöördumine

10:00 Esimees Jüri Ratas

Meie esimene päevakorrapunkt on Ukraina parlamendi aseesimehe Oleksandr Kornijenko pöördumine.

Austatud Verhovna Rada aseesimees! Mul on suur au teid ja kogu teie delegatsiooni tervitada Eestis, Riigikogus. Verhovna Rada ja Riigikogu suhted on olnud sel aastal eriti tihedad. Tahan ka omalt poolt tänada meie sõprusrühmi Riigikogus ja Verhovna Radas. On toimunud väga palju vastastikuseid visiite. Sel nädalal oli mul endal võimalus külastada Ukrainat ja Kiievit ning näha kohapeal seal toimepandud sõjakoledusi. Kõige selle taustal kinnitasid kohtumised Ukraina inimestega mulle, et hoolimata õudustest nende ümber, ei murra see kõik mitte mingil juhul nende vaimu ja vaprust.

Mul on nüüd suur au paluda siia Riigikogu kõnetooli Verhovna Rada aseesimees Oleksandr Kornijenko ja anda talle sõna. Dear friend Oleksandr, please, the floor is yours.

Ja kõigile tehniline [info]: [kõrvaklapid] on teile välja jagatud ja kes soovivad kõnet kuulata eestikeelses tõlkes, siis valige kanal nr 2.

10:01 Ukraina parlamendi aseesimees Oleksandr Kornijenko

Thank you!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Ekstsellentsid! Minu jaoks on suur au ja eesõigus kõneleda Riigikogu ees sel sümboolsel, 2022. aasta viimasel istungipäeval. Siin Riigikogus olles teame me, ukrainlased, teab kogu meie delegatsioon, et oleme ümbritsetud Ukraina tõelistest sõpradest. Seda me tunneme igal pool Eestis, et oleme oma riigi tõeliste sõprade keskel.

Tahan tänada Riigikogu selle eest, et te hoiate fookuses sajandi kõige suuremat ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. See on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Käesolevalgi hetkel jätkab Venemaa meie linnade pommitamist – alles eile oli üks rünnak Kiievi vastu – ja rahumeelsete ukrainlaste tapmist, ainsa eesmärgiga, et hävitada Ukraina ja pühkida maapinnalt ukrainlased kui rahvus.

Olukord rindel on jätkuvalt väga keeruline Donbassi olulisimates piirkondades: Bahmutis, Soledaris, Marjinkas, Kreminnas ja paljudes teistes linnades. Okupandid on Bahmuti tegelikult täielikult hävitanud, nagu Mariupoligi. See on järjekordne Donbassi linn, mille Vene sõjavägi on muutnud ahervaremeteks. Peaaegu iga päev rünnatakse eri piirkondi mürskude, rakettide või droonidega. Peaaegu iga päev rünnatakse energiataristut. Energiasüsteemi taastamine on väga keeruline. Ometi tegutsevad meie energeetika ja taristu eest vastutavad meeskonnad tõelise kangelaslikkusega, tehes mõne nädalaga ära mitut kuud või isegi aastaid nõudvad taastetööd. Vaenlane loodab tõsimeeli kasutada talve meie vastu ära, muuta talvekülm ja talvised raskused osaks oma terrorist. Peame tegema kõik selleks, et talvel vastu pidada, olgu see kui tahes raske.

Venemaa sõda Ukraina vastu on näidanud, kui väärtuslik on stabiilsus meie piirkonnas. See on üks Venemaa juhi ajaloolisi vigu. Oma barbaarse rünnakuga tõestas ta, et Ukraina ja Ida-Euroopa julgeolekul on keskne tähtsus ülemaailmses julgeolekus ning et rünnak meie maailmanurgas on ülemaailmne kuritegu.

Oleme tänulikud kõigile oma partneritele, kes on seisnud vankumatult meie kõrval. Oleme sügavalt tänulikud Eestile teie tohutu poliitilise, sõjalise, humanitaar‑ ja rahalise toetuse eest. Eesti oli esimene riik, kes tunnistas parlamendi tasandil Venemaa kuriteod Ukrainas genotsiidiks, üks esimesi riike, kes määratles Venemaa režiimi terroristlikuna, ja esimene riik, kes alustas Žõtomõri oblasti praktilist taastamist. Eesti on kindlalt toetanud Ukraina liikmesust Euroopa Liidus ja NATO‑s. Me ei unusta seda kunagi.

Praegu on aeg võtta sihiks Ukraina võit ja töötada selles suunas üheskoos, mitte kaaluda enneaegseid rahukokkuleppeid Venemaaga. Moskva pole muutnud oma ultimaatumeid ja ei ole hetkel valmis tõsisteks läbirääkimisteks. Nende avaldused on vaid nende jätkuva agressiooni kattevarjuks. Tõelise rahu tooks vaid Ukraina võit. See eesmärk on täiesti saavutatav ja me tõestasime seda edukate vasturünnakutega Harkivi ja Hersoni all sel sügisel. Ukraina võit on ka Euroopa ja lääne võit. See taastab rahu ja julgeoleku meie mandril tulevasteks aastakümneteks. Lisaks tagab see rahvusvahelise stabiilsuse pikaks ajaks, sest näitab, et agressioon ei ole 21. sajandil tõhus tööriist eesmärkide saavutamiseks.

President Volodõmõr Zelenskõi esitas kümnepunktilise rahukava Venemaa sõja lõpetamiseks Ukrainas oma virtuaalses kõnes G20 juhtidele 15. novembril. Lubage mul meenutada, et rahuvalem koosneb kümnest punktist, mis ulatuvad tuumajulgeolekust meie riigi territoriaalse terviklikkuse taastamiseni ning energiajulgeolekust kõigi Venemaa territooriumil kinnihoitavate sõjavangide ja küüditatute naasmiseni. See on nüüd saanud meie riigi üheks võtmeülesandeks: kaasata maailm rahuvalemi punktide konkreetsesse rakendamisse. Peame viima Ukraina lipu tagasi kõigisse Ukraina linnadesse ja kogukondadesse, peame tagama terroristliku riigi reaalse vastutuse sõja eest ning kindlustama kõigi ukrainlaste põlvkondade kaitstuse pärast sõja lõppemist.

Ukraina võidu saavutamiseks vajame oma rahvusvaheliste partnerite jätkuvat toetust. See hõlmab kaitseabi – NATO raskerelvastust, õhutõrjesüsteeme, tanke, suurtükiväerelvi –, Venemaa tugevamat isoleerimist, rahalist toetust ja kiireloomulist abi Venemaa rünnakutes kahjustatud energiasüsteemide taastamiseks. Peame jätkama sanktsioonide survet Venemaa Föderatsioonile, muu hulgas kehtestama teiseseid sanktsioone kolmandate poolte vastu, kes teevad tehinguid Vene riigi ja erasektoriga. Selle pakkus välja Jermaki-McFauli Venemaa-vastaste sanktsioonide eksperdirühm. Teisesed sanktsioonid suurendaksid tõenäosust, et peetakse kinni juba kehtestatud sanktsioonidest, mis suurendab nende usutavust ja jõustatavust.

Ukraina toetamine ei ole heategevus. Ukrainat aidates aitavad Euroopa-partnerid ka iseennast. Nad investeerivad Euroopa pikaajalisse julgeolekusse ja stabiilsusesse.

Hindame väga Eesti otsust ühineda meie riigi algatatud rahvusvahelise humanitaarprogrammi "Vili Ukrainast" elluviimisega. Ukraina oli ja on jätkuvalt maailma toidujulgeoleku usaldusväärne tagaja. See tõestab veel kord, et meie algatus on edukalt käivitunud. Meie kogutud vahendid lubavad meil märkimisväärselt suurendada toiduga varustatust Aafrika ja Aasia riikides, mis kõige rohkem nälja all kannatavad, leevendada toidukriisi ning päästa miljoneid inimelusid.

Oleme väga tänulikud Eesti valitsusele ja Eesti rahvale üle 64 000 Ukraina põgeniku vastuvõtmise eest Eestis. Te olete tilluke riik suure südamega. Mul oli võimalus külastada paljusid neid põgenikke oma viimasel külaskäigul Tallinna. Nad kõik tunnevad end siin kui kodus. Tahaksin avaldada erilist tänu kahe keskkooli asutamise eest Tallinnas ukraina laste jaoks. See on suur samm ukrainlaste haridusvajaduste toetamiseks Eestis.

Austatud kolleegid! Õigluse jaluleseadmiseks tuleb Venemaa oma genotsiidipoliitika eest vastutusele võtta. Oleme tänulikud, et Eesti toetab eritribunali asutamist Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina riigi vastu toimepandud agressioonikuriteo uurimiseks. Ainult rahvusvaheline eritribunal Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina riigi vastu toimepandud agressioonikuriteo uurimiseks muudab võimalikuks õigluse jaluleseadmise ja kõigi süüdlaste karistamise.

Venemaa täiemahulise sõja käigus meie riigi vastu on toime pandud üle 48 000 sõjakuriteo ja tapetud üle 8000 tsiviilisiku, sealhulgas umbes 400 last. Hävitatud on 46 000 maja ja tuhandeid tsiviiltaristuobjekte, muu hulgas on hävitatud umbes 1400 lasteasutust. Umbes 11 000 noort ukrainlast on viidud sunniviisil riigist välja.

Meid tabanud sõjakoledused on kohutavad. Ukraina president on öelnud väga selgelt, et Venemaa vastutus on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku saavutamise võtmeelement.

Olen veendunud, et rasketel aegadel pole muud võimalust ülemaailmseid probleeme lahendada kui ühtsuse kaudu. Üheskoos ületame kõik raskused ja tagame rahu taastumise Ukrainas, Euroopas ja kogu maailmas. Me talume Ukrainas tohutut valu ja keegi ei taha rahu rohkem kui meie. Kuid me teame ka seda, et sellised sõjad peavad lõppema headuse võiduga kurjuse üle. Töötagem üheskoos selle eesmärgi nimel.

Venemaal on ikka veel raketid ja tugevam suurtükivägi, kuid meil on midagi, mida okupandil pole ega saa kunagi olema. Meie kaitseme oma kodu ja see annab meile tugevaima võimaliku motivatsiooni. Meie võitleme Ukraina ja kogu Euroopa vabaduse eest. See koondab kogu maailma Ukraina ümber.

Suur aitäh Eesti rahvale toetuse eest! Tänan tähelepanu eest! (Aplaus.)

10:12 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu Oleksandr Kornijenkole selle kõne eest ja loomulikult koostöö eest! 


10:12 Istungi rakendamine

10:12 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun anda märku, kes seda soovivad. Palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe.

10:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased! Keerulise nimega eelnõu: tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teistmisvõimaluse avardamine. Teame ju, et aeg-ajalt tulevad ikka uued tõendid, tekivad uued õigustatud olukorrad, kus inimesed sooviksid õiglust jalule seada. Õiglus aga on kollektiivne õigusnorm, seega me peame ikkagi tuginema kohtusüsteemile. Selline kord meie elukorraldus siin on ja kus viga näed laita, siis mitte ära tule ja paita. Võib-olla see habemega mees tuleb ja teeb teile pai, kui salmi ei tea. Minul neid salme on. Olge terved!

10:13 Esimees Jüri Ratas

Tegemist on siis seaduseelnõuga. (Naer saalis.) Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni. Palun!

10:14 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus‑ ja teadusminister. Teiseks, kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust riigihalduse minister. Ilusat ja rahulikku jõuluaega!

10:14 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm seaduseelnõu ning vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.

Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

10:15 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 59 Riigikogu liiget, puudub 42.


2. 10:15 Jõuluvana

10:15 Esimees Jüri Ratas

Alustame nüüd tänase päevakorra menetlemist. Esimene päevakorrapunkt. Ma pean teie ees vabandama, ma saan aru, et neid materjale ei ole välja jagatud. Kui te lubate, siis ma käin korra ära, toon materjalid ja siis me saame sellega alustada. Nii et üks hetk, palun!

10:16 Jõuluvana

No näed sa siis, no näed sa! Tere-tere-tere teile kõigile! Oh, teil on siin ilus, soe ja valge! Telekas küll rääkis, et eestlased pidid hästi palju külmetama ja pidi olema pimedus, aga teil siin ikka valge ja soe. Pole häda midagi! 

10:17 Esimees Jüri Ratas

Soovid sa vett, jõuluvana?

10:17 Jõuluvana

Ei, vett ei taha, praegu ei taha. Aga aitäh sulle, Jüri! Aitäh! Hoooh, nii ... Ma võtan kohe kindad käest ära. Rõõm on jälle teie juures olla! Aasta on möödunud, aga ei saanudki aru, et see aasta mööda läks. Nii ruttu! Mul on tunne, et te istute kõik ikka samade kohtade peal, ei ole vahepeal ära käinud, võib-olla ainult korra valijatega kohtumas. Jah, ega ausalt öeldes siit saalist ei olegi mõtet välja minna. Ilus saal ju! Väga väärikas! Sügisel sai 100‑aastaseks, eestlaste enda ehitatud. Jah, ei tasugi välja minna.

Ooohh! Nagu ma eelmine aasta teile lubasin, olengi jälle tagasi. Noh, ma võiks öelda, et ma olen nagu kõrge elektri hind, mille eest ära ei jookse. Ma leian teid ikka üles! Ja kui tormiga lõpuks ära lähen, siis ikkagi koos elektriga, nagu saarlastel ja hiidlastel juhtus. Sellega seoses tuli mulle meelde: võtsin omale täna kaasa – kus ta nüüd on, ahah, siin – oma valgusallika. Mõtlesin, et see aasta on elektri hind nii kõrge, et ei ole viisakas teiste kallist elektrit kulutada. Ja mine tea, millal ta sunnik üldse ära läheb. Siis on meil vähemalt valgus olemas.

Ma olen teil ikka silma siin peal hoidnud, et kuidas teil läheb. Läheb teil hästi? Olete ise rahul? Ma jätsin eelmise aasta jaanuarikuus ühe päkapiku teid jälgima, et oleks kindlam. Siis saab täpselt teada, kuidas teil läheb. Õnneks kapo teda üles ei leidnud, nii et kõik läks hästi, muidu peaks ise kõik Riigikogu istungid järele vaatama. Aga millal mul see aeg on? Ei ole sellist aega! 

Kas ise olete rahule jäänud? Nii et kingitused võivad tulla, mis te arvate? Jaa, muidugi!

Ohh, mis mul siis on teie tegemistest see aasta meelde jäänud? Eks ikka kõige suurem asi oli ju riigieelarve, mis sai vastu võetud. Kas olete rahul? Sai teine päris kenakene ja suurem jälle kui eelmine aasta. Nagu minu kõrvits: suur-suur ja kullakarva, aga seest väga siiruviiruline. Vaat nagu Peipsi sibul, ütleksime kohe selle peale. Iga aasta räägitakse, et eelarve peaks olema läbipaistev nagu Haapsalu sall. Aga ikka kukub välja nagu kolmanda päeva hernesupp: selline tummine, läbi ei paista, kuid tegelikult on väga maitsev.

Noh, ma lugesin teda kohe mitu korda. Loed ühtepidi, loed teistpidi, ja jälle avastad üllatusega midagi uut sealt seest – nagu mõnest heast juturaamatust, mida juba mitmendat korda loed. Ma küsisin siis oma päkapiku käest ka, kuidas saab niimoodi olla – sina osalesid seal aruteludel –, et sinna ridade vahele ikka need vahed jälle sisse tulevad. Päkapikk ütles, et tema ka ei saanud täpselt aru. Et mõni mees käis korra ruumist väljas ja nii kui tagasi tuli, siis plõksti! oli jälle mingi rida kuskilt juurde tekkinud. Kust tuli, kes pani, keegi ei tea.

No ja mis sealt siis kõige tähtsamat oli välja lugeda? Minu jaoks oli tähtis üks punkt. Nimelt peretoetused. Need ikka kasvavad teil päris võimsalt järgmine aasta. Mul on selle üle hea meel. Ma hakkasin ka selle peale kohe oma päkapikke puntidesse siduma. Kõigepealt sidusin kolmekaupa, siis vaatasin, ei, peab panema kuuekaupa, nii saab vist suuremat raha. Arvutasin nii‑ ja naapidi, aga siis avastasin, et need on kõik vanemad kui 24 aastat. Ja siis tuli mulle meelde, et mul ei ole ju Eesti kodakondsust, mul on ainult e‑residentsus. Nii et mulle sellest seadusest eriti kasu ei ole, aga teie peredele on see väga kasulik.

Üks asi meeldib mulle veel, mille te kohe vist vastu võtate. Üks lipupäev tuleb aastasse juurde, kui saab jälle Eesti lipu lehvima panna. Nimelt, eesti kirjanduse päeval. Uhke on ju lehvitada oma rahvuslippu, lugeda raamatut ja tunda, et oled tõeline eestlane. Ütles ju Tammsaaregi, et elu on üleüldse hädaorg. Aga mis sinna parata, ainus abinõu: kannata ja täida seadusi. Vaat nii.

Aga loomulikult on mul teile täna ka kingitused kaasas. See aasta ma mõtlesin niimoodi, et kõigile võrdselt, kõigile ühtemoodi. Tükk aega pidi mõtlema, mis see võiks olla. Kuna ma see aasta olen täheldanud siin Riigikogu saalis natukene palju halvasti ütlemist, kiusamist, solvamist, siis ma valisin teile kõigile kingituseks ühe väikese loomakese. See on selline loom: lõvi. Te küsite, miks lõvi. Aga sellepärast, et lõvi on julge, suur ja tark. Ja loomulikult on ta ka meie vabariigi vapiloom. Vaat sellepärast lõvi! Ta on selline tore loom, kellele te saate kõik oma mured ära kurta, ükskõik, mis teile meelde tuleb. Ta kuulab teid alati suurima heameelega. Siis te ei peagi nii palju pahameelt oma kolleegide peal välja näitama. Te võite muidugi panna sellele lõvile ka nime. Ma lausa soovitaks panna! Pange mõni ilus eesti nimi, näiteks Jüri või Kaja või Mart või Indrek või Helir-Valdor. Kõik on ilusad eesti nimed. Vat!

Muidugi oleks võinud ju valida ka karu. Karu on samamoodi suur ja tugev loom, aga karu ei saanud valida, sest see on teil juba kasutuses lasteaedades ja koolides. Sinine karu juurib seal vat seda kadeduseussi juba varajases nooruses teist välja, et see kadeduseuss teile siia ei satukski. Ja siis pole teil siin sellist looma üldse vaja.

Ühte kingitust tutvustan teile veel. Selle kingitusega oli mul päris raske. Mõtlesin, et mida teile kinkida. Ega tali taeva jää ja kevad on ka varsti käes. Teie jaoks on see kevad veel tähtsam kui talv. Mis te arvate, miks? No eks ikka valimised tulevad. Valimised tulevad! Ja kuna ma astroloogiasse eriti ei usu, et võtad raamatu kätte ja loed, mis sulle tulevik toob, siis ma mõtlesin, et "Astroloogilist abimeest" ma teile ei kingi, kingin teile ühe praktilise füüsikalise kingituse. Nimelt, õnne toova hobuserauakujulise magneti.

Te vaatate mind imeliku näoga. Mõtlete, miks magnet. See on valimismagnet. See on selline vahva magnet, et kui te kevadel välitöödele lähete, pistate selle taskusse, ja ma luban teile, et valijaid tuleb teile külge nagu murdu. Teil tekib probleeme nendest lahtisaamisega. Aga ärge muretsege, sellega on kõik korras. Õnneks on see natukene selline võlumagnet. Märtsi keskel on ta magneetiline võlu kadunud ja kõik valijad lasevad teist lahti, nii et saate rahulikult oma tööle keskenduda.

Vaat see aasta siis sellised kingitused. Loodan, et olete ka see aasta luuletused, laulud ja tantsud kõik ilusti ette valmistanud. Keegi ei vasta. Jaa, väga hea.

Aga võikski siis alustada võib-olla ... Juhatust ei olegi! Kus see juhatus siis on? Ma mõtlesin, et alustaks juhatusest, et neil on siin kõige raskem. Ahaa, näe, Martin ja Jüri, tulge siia! Helir-Valdor, tere-tere! Kas tahate pulti tulla? Ma teen puldi vabaks. Tulge aga tulge!

10:27 Jüri Ratas

Kas loed luuletust?

10:27 Martin Helme

Ei, mina ...

10:27 Jüri Ratas

Siis igaüks peab midagi ütlema, jah?

10:27 Jõuluvana

Noh, ikka ilus oleks.

10:27 Jüri Ratas

Seal kaugel-kaugel Põhjalas / on karud jää peal kõndimas. / Nad kõnnivad, kui jää teeb praks, / ilm muutub Eestis soojemaks.

10:27 Jõuluvana

Väga ilus! Aplausi koht, aplausi koht. (Aplaus.)

10:27 Martin Helme

See on standardluuletus, mida ma olen lapsest saadik lugenud. Jüri, ma arvan, sa eelmisel korral viksisid mult maha. Aga meil on teatavasti energiakriis, eks?

10:28 Esimees Jüri Ratas

Ma viksisin selle maha kuskil 40 aastat tagasi.

10:28 Martin Helme

Jaa, just täpselt, ikka. Tegelt nii ongi, et see oli meie ajal popp luuletus, kui me väikesed olime.

Eestis on energiakriis. Teate, eks? Jah. Ja siis käib arutelu tuumajaama üle. Mul oli ka lapsepõlves üks selline luuletus, mida ma ikka jõuluvanale lugesin. Aatomiku lugu, eks. Ma proovin nüüd selle meelde tuletada, ma ei ole seda ammu lugenud. 

(Laulab): Päeval paistab päike, / öösel kumab kuu, / ise olen väike, / kuid mu jõud on suur. / Rändan paigast paika, / kõnnin igal pool, / inimesi aitan, / neile rõõmu toon. / Olen väike Aatomik. (Aplaus.)

10:28 Jõuluvana

Väga ilus, väga ilus.

10:28 Helir-Valdor Seeder

Mul on tekst kaasas: tulgu jõulud lõbusad, piparkoogid magusad, et kõik soovid täituks, mured rõõmuks muutuks.

10:29 Jõuluvana

Väga ilus ja filosoofiline luuletus. (Aplaus.) Ja siin teile ka kingitused. Teile natukene suuremad lõvid, sest teil on vist tavaliselt natukene suuremad mured ka. Ei tea? Aga häid jõule teile, häid jõule teile! (Aplaus.)

Nii. Aga lähme siis fraktsioonide juurde. Keskerakond. Keskerakond.

10:29 Viktor Vassiljev

Tere, jõuluvana!

10:29 Jõuluvana

Tere-tere!

10:29 Viktor Vassiljev

Mul on sulle ettekanne, kinnitatud juhtkonna poolt.

10:29 Jõuluvana

Väga tore! Kuulame ära.

10:29 Viktor Vassiljev

Päris pikk teine.

10:29 Jõuluvana

Ei ole hullu, aega on.

10:29 Viktor Vassiljev

Palun kolm minutit lisaaega.

10:30 Jõuluvana

Ikka saab.

10:30 Viktor Vassiljev

Aitäh! Luuletus.

Kooreüraskil ei ole häbi, / näris metsas kuusel tüve läbi. / Kuuse otsast kukkus neli käbi, / aasta otsa sai ja koosseis läbi. / Jälle aasta nühitud sai pinki, / vastu tooli kasvatatud sinki, / kuni lõgistasid ukselinki, / et me küsida saaks sinult kinki / ja et võiksid anda kingid ära, / kuulama pead meie tarka plära. / Oleme ju teinud miskit ära, / mitte ainult tootnud tühja kära. / Abiks oli meil inflatsioon, / sellest vahvalt tõusis pensjoon / ja kui hinnalaine ikka laksub, / sikutame alla käibemaksu. / Aasta möödus sõjatähe all, / Narva tank sai pihta, paras tal. / Sotsrealismi peksame nüüd huupi, / vasar, sirp ja muu tööriist saab tuupi. / Päris sõda kaugel piiri taga, / harjutada meilgi tuleb, aga / kust küll leiaks harjutamisala, / kust ei tõuseks Nursipalu hala? / Sõda käimas on ka Toompea rindel, / kangelasi mitmeid, see on kindel. / Keit meil piiramisest läbi murdis, / kõige kiuste Brüsselisse jõudis. / EKRE erioperatsioonil / julgelt ründab koalitsiooni, / keskmaa täppisrelvast tuleb pauk, / päevakorras protseduuriauk. / Perehüvitisi tõsta vaja, / kuigi nõustuda ei tahtnud Kaja. / Lapsi kaheksa on ülearu, / tehku nagu Mailis, siis saab aru. / Liina kartis viirust ja läks hoogu, / kalleid teste langes nii kui loogu. / Langenute arv on võidu mõõt, / kangelasele jäi selge võit. / Tehti tööd ja vahel saadi nalja, / mõnda jõudis ajalehte välja. / Petersonil huuletubak maitses, / aga Jüri ennast staariks tantsis. / Nüüd siis kaotused kokku lööme. / Pealinna haiglast ilma jääme, / haiglakopter lennata ei taha, / Rohuküla rong jäi plaanist maha. / Jaanus kaigast vehkigu, ei aita, / tahad sõima saalis, tahad paita. / Jõulurahu on ja siis kaob ära. / Saal jääb tühjaks valimiste pärast. / Kuluhüvitised lööme läbi, / nänni jagada meil pole häbi. / Aasta pärast siin või pidu läbi, / siis on uued üraskid ja käbid. (Aplaus.)

10:33 Jõuluvana

Suurepärane! Siin sulle siis väike kingitus. Pane talle kindlasti ka nimi.

10:33 Viktor Vassiljev

Jaah, aitäh! See on lõvikutsik.

10:33 Jõuluvana

See on kutsik, jah. 

10:33 Viktor Vassiljev

Aga sellest võib kasvada päris suur lõvi, kes tahab korralikult süüa. Ja minul kui pensionäril tuleb teda siis toita oma pensionist, aga pension tõuseb.

10:33 Jõuluvana

Jaa! 

10:33 Viktor Vassiljev

Kuid sellega, selle kutsikaga tegeleb edasi Keskerakonna fraktsioon, kasvatab seda kutsikat.

10:33 Jõuluvana

Jaa, aga siin on sulle neid kutsikaid veel natukene. Nii et jaga need kutsikad kõik oma kutsikatele laiali. Aga vaat sellega nüüd ole ettevaatlik, see juba töötab. See juba töötab. Nii et rahu-rahu, minu peal ära seda proovi!

10:33 Viktor Vassiljev

Ei saa, sa oled ju e‑resident.

10:33 Jõuluvana

Jaa, ma olen e‑resident, just.

10:33 Viktor Vassiljev

Head tervist sulle!

10:33 Jõuluvana

Aitäh sulle, aitäh! Kohtume jälle. (Ohkab.)

EKRE. No nii, sealt nad tulevad. Sealt nad tulevad. Ootan põnevusega, ootan põnevusega.

10:34 Helle-Moonika Helme

Hea jõuluvana, tore on näha sind siin jälle üle hulga aja. Meie Rihoga mõtlesime, et me valmistame ikka korralikult ette. 

10:34 Jõuluvana

Väga tublid!

10:34 Helle-Moonika Helme

Just. Riho on laulumees, Riho on pillimees ja mina olen, ma ei tea, laulunaine. Mõtlesime, et mida me sulle ja headele kolleegidele siin esitame. Lugusid oli palju, aga me valisime nendest ühe. Sellel on väike taustalugu ka. See lugu kirjutati 1881. Mõnes mõttes oli olukord, kui see laul kirjutati, samasugune nagu tänapäeval: Euroopas oli rahvas sõjast räsida saanud, epideemiad olid üle käinud ja energiakriis oli ka, sest kusagil oli üks vulkaan pursanud ja aasta aega olid Euroopa rahvad olnud pimeduses ja külmas. Selles laulus, mis selles olukorras kirjutati, oli nii palju lootust, et see on kandunud tänasesse päeva ja seda lauldakse üle terve maailma ikka ja jälle.

(Laulab kitarri saatel koos Riho Breiveliga): Püha öö, vaikne öö! / Puhkab maa rahuga. / Joosep valvab ja Maarjal on seal / väike lapsuke põlvede peal. / Maga, patuste rõõm! / Maga, patuste rõõm! // Püha öö, jõuluöö! / Ingli hääl välja pääl / laulab rõõmsasti: / halleluuja! / Karjastele nii kuulutab ta: / "Kristus sündinud teil! / Kristus sündinud teil!" // Püha öö, jõuluöö! / Meile sa ilmuta / Isa armu, mis õnnistust toob, / rahupõlve maailmale loob. / Laulgem halleluuja! / Laulgem halleluuja! (Aplaus.)

10:38 Jõuluvana

Väga ilus, väga ilus! See on tõepoolest üks väga ilus jõululaul. Näete, siin sulle lõvipoeg ja ma annan selle magneti ka sinu kätte. Kui sa ei taha, et see töötaks, siis sa võid panna ta praegu hõbepaberi sisse. Jaa, tõmbab-tõmbab, ma tean. Ma tean, et tõmbab. Nii, näed, sulle ka üks väike lõvikutsikas ja teistele sõpradele fraktsioonist ka: palun, kõigile üks väike kutsikas. Peretoetus, ütleme niimoodi, pere ikkagi suureneb. Jaa, palun-palun!

Lähme aga edasi. Reformierakond. Tere-tere!

10:38 Eerik-Niiles Kross

Minult palus ka erakond, et ma prooviksin kuidagi kokku võtta selle aasta meeleolu. Ma ütlen kohe, et kui see meeleolu tundub teile teistsugune, siis selles süüdistage mind. Aga kui tundub, et läheb täkkesse, siis kiitke erakonda! 

Ma loen ette oma isa ühe luuletuse, mis mulle on selle aasta jooksul väga sageli meelde tulnud. Me justkui nagu elaksime ühes unenäos ja see unenägu ei taha sugugi ära lõppeda.

Näen jälle oma kinnisunenägu. Seisan hallide betoonmüüride vahel halli betoonkuubi põhjas. Hall sõdur seisab mu selja taga. Rida halle sõdureid seisab 20 sammu eespool ja logistab konesid. Kohe viiakse mind nende vahelt läbi halli seina äärde ja lastakse maha. Olen 24 aastat vana. Käeulatuses paremal seisavad hämaras mu lapsed. Mul pole aega juurelda, kuidas saavad mul olla nii suured lapsed, sest silmapilk viiakse mind ära ja enne pean ma neile midagi ütlema. Ma ei tea, kas pean ütlema, tehke nagu mina, siis lastakse teid maha, või ärge tehke nagu mina, siis jääte ellu. Virgun, tinamaitse kurgus, süütundega, et mu lapsed jäid mu viimasest sõnast ilma. Harjumusest ei pane ma tähele, et unenägu on ikka veel ainult osaliselt möödas.

Aitäh! (Aplaus.) 

10:41 Jõuluvana

Väga ilus! Siin sulle lõvikutsikas ja ka magnet! Kindlasti vii oma fraktsiooni. Näe, palun! Ja ilusat jõuluaega sulle!

Läheme edasi! Ilus oled, Isamaa! 

10:41 Üllar Saaremäe

Jaa, suur tänu! Nii nagu tänagi kostis juhatuse poolt, on inimesi, kes käivad igal aastal ühe ja sama jõulusalmiga. Selliseid inimesi on meil suguvõsades, perekondades ja paraku olen üks neist ka mina. Aga mul on õigustus ja põhjendus, kuna tegelen ma millega? Sellega, et Aapo Ilvese jõulusalm saaks Riigikogus vastu võetud. Ja et asi saaks tehtud, selleks peab ta läbima kolm lugemist. Täna nimelt on kolmas lugemine.

Veidi menetlusest. Esimene lugemine toimus 19. detsembril 2019, teine lugemine 17. detsembril 2020, teine lugemine katkestati, teine lugemine jätkus 16. detsembril 2021, ja kolmas lugemine on täna, 15. detsembril 2022. Kõigil huvilistel, klõpsides neile kuupäevadele Riigikogu stenogrammide leheküljel, on võimalik kogu arutluskäiku jälgida, teha kokkuvõtteid, vaadata, milliseid muudatusettepanekuid tehti, mis tagasi lükati. Neid ei hakka ma siin kordama. Nii mõnelegi hääle kolleegile on üllatus, et ma olen ühe ja sama salmiga neljandat korda puldis, aga näete, nii on võimalik.

Teine asi, mis ma tahan öelda: hääd sõbrad, kui ikka midagi väga tahta, tuleb sellest pidevalt rääkida ja te saate resultaadi kätte. Parim näide on minu pinginaaber, kes kunsttubakajutuga ikka ja jälle pulti tuleb.

Aga nüüd. Mis selle tekstiga siis edasi saab? Kui ta täna siin kolmanda lugemise on läbinud, saadame ta presidendile väljakuulutamiseks, ettelugemiseks või vaikides teadavõtmiseks. Aga pärast tänast lugemist on Aapo Ilvese jõulusalm avatud kõigile Eestimaa rahvastele vabaks kasutamiseks. Mina isiklikult tänan loomulikult kõiki häid kolleege nii Riigikogu saalis kui ka teisel pool ekraani, kes on kõik need neli korda mind selle ühe ja sama tekstiga välja kannatanud.

Mis on juhtunud menetluse käigus? Valitsused on vahetunud, ka jõuluvana ise mainis, et vastu on võetud säädus eesti kirjanduse päeva tähistamiseks. Ja võib-olla on huvitav fakt see, et selle menetluse jooksul on ametis juba neljas kultuuriminister. See näitab, kuivõrd elujõuline see tekst on. Ta on elanud üle kolm kultuuriministrit ja elab võib-olla ka järgmised üle. Ära solvu.

Aga salmi juurde, sest nagu ma näen, sina ei ole seda veel kuulnud, küll aga sinu eelkäijad.

10:44 Jõuluvana

Jaa, ootan huviga.

10:44 Üllar Saaremäe

Jaa. Ja see on kolmas lugemine, nagu ma ütlesin, pärast seda saab ta vastu võetud.

Vanas luules regi oli, oli saanitee. / Täna teie ees on jõuluvana isamaaline. / Tänitust ei tule – seda niigi, aitab küll. / Riigikogus ette loetud saab idüll: / seadusi ja riime tehes püüdkem luua nii, / et hommikuses ajalehes poleks ridagi.

Tekst on vastu võetud. (Aplaus.)

10:45 Jõuluvana

Kui sellest midagi kasu on, siis minu poolt kindlasti: täiesti sobiv luuletus! Ja siin sulle üks väike lõvikutsikas, pane talle kindlasti nimi! (Üllar Saaremäe vastab.) See on väga ilus nimi. Sellega ole ettevaatlik, see juba töötab. Ja siin sulle ja fraktsioonikaaslastele ka väiksed lõvikutsikad.

10:45 Üllar Saaremäe

Ole sa tänatud!

10:45 Jõuluvana

Ole tervitatud! Sotsiaaldemokraadid! Tere-tere! Tere-tere! 

10:46 Jaak Juske

Ma tahaks kõigepealt märkida, et kui sa tõid eelarvest välja peretoetuste hüppelise tõusu, mis on väga hea ...

10:46 Jõuluvana

Jaa-jaa.

10:46 Jaak Juske

... siis sul jäi kõige tähtsam asi, mis sind puudutab, märkamata. Uuest aastast saad sa pensioni eest hooldekodukoha!

10:46 Jõuluvana

Aahh!

10:46 Jaak Juske

Vot see on palju olulisem!

10:46 Jõuluvana

No vot seda ma ei lugenud sealt ridade vahelt jälle välja! 

10:46 Jaak Juske

Aga, hea jõuluvana, me oleme hea sõbra Toomasega kirjutanud sulle kaks lühikest luuletust.

10:46 Jõuluvana

Kuulan.

10:46 Jaak Juske

Mina võtan kokku lõppeva poliitika-aasta ja siis on Toomasel mõningad ettepanekud, mis puudutavad Riigikogu töökorraldust. Aga ma alustan, kui sa lubad.

10:46 Jõuluvana

Selge. Jaa.

10:46 Jaak Juske

See lõppev aasta polnud kerge. / Sõda muutis tuleviku helge. / Putin kohtu alla – selge! / Tugevdame NATO telge! / Kevadel, kui ärkas loodus, / kadus valitsusel toonus. / Suvel uue võimu ootus, / Ratasele tantsusaate lootus. / EKRE‑l ikka oma kindel oopus. / Sotsid aknaäärsest reast / teinud vasakpoolselt head. / Olgu vastasleerid võimul, / hästi mingu Eesti hõimul! / Palgad tõusku Mõnistes ja Mõigus! / Juba õige-õige pea / teeb Eesti rahvas valiku, / mis igal juhul hea. / Riigikokku uued pead, / kirjutavad ajalukku omad read.

Ma tänan! (Aplaus.)

10:47 Jõuluvana

Väga ilus, väga ilus!

10:47 Toomas Jürgenstein

Head kolleegid! Hea jõuluvana! Enne tegin ma niisuguse suhteliselt algaja liikmena mõningad tähelepanekud Riigikogu istungitest ja lõpus on üks suur palve jõulumehele.

Riigikogu istung algab. / Spiiker karmi näoga valvab, / et kas aeg on kõneks küps. / Ei ole. Kõlab protseduuriline üks. / Spiiker, see on vana kala, / tahab jälle alustada, / kuid ei käi see iga naks. / Hüüe: protseduuriline kaks. / Lugu sellega ei piirdu, / sest et keegi kisub riidu. / Kes nüüd jälle keda solvas? / Kõlab protseduuriline kolmas. / Veel ei alga ettekanne, / küsimine on ka anne. / Külmajudinad on seljas / ja käes ongi protseduuriline neljas. / Õnneks tuleb jõulumees, / tuttmüts peas ja habe ees. / On kui välja astund filmist, / soove välja loeb me silmist. / Sotsid tõstavadki kära: / "Kallis jõulumees, piira protseduurilised ära!"

(Aplaus.)

10:48 Jõuluvana

Väga ilus, väga ilus. Tublid poisid olete. Palun, siin on magnet! Ole ettevaatlik! Nii. Ma pean nüüd siiapoole tulema. Palun, siin sulle ka lõvikutsikas! Ja viige siis fraktsiooni ka need lõvikutsikad ära. Ilusat jõuluaega teile kõigile! Nii.

Oi, fraktsioonid ongi otsa saanud. Aga meil on siin Riigikogu saalis ju veel ka fraktsioonitud. Kas me siis nemad jätame kingitustest ilma või? Ei jäta. Loomulikult on ka neile kingitused. Ma ei teagi, kuidas nüüd teha, kas nad tulevad ise järele, kas nad julgevad või ma pean neile kohale viima. Ei julge keegi tulla. Ei julge keegi tulla! Ohh! Tead, Rainakene, ma jätan need sinule, anna sina edasi. Kui tahad, küsi salmi ka, kui ei taha, ära küsi. Teeme niimoodi.

No nii. Ongi minu kingikott tänaseks tühjaks saanud. Aga mida teile uueks aastaks siis soovida? Kõigepealt soovin, et minge poodi, ostke omale paar numbrit suuremad saapad, siis on parem lume sees sumbata. Mina lasin näiteks oma saanile panna natukene laiemad jalased, päris mõnus oli tulla siia. Siis soovin ma teile veel selget meelt, et saaksite Eesti elu ikka edasi viia paremuse poole. Aga kuidas seda teha? Vaat selle peate ikkagi omavahel selgeks rääkima. Olge omavahel hoolivamad, leidke see ühisosa ja tehke kompromisse. Nii liigub see saan ikkagi kiiremini edasi. Muidugi, vahel peab ka ikkagi sõnelema. Mina sõnelen ka mõnikord oma päkapikkudega, nagu teie sõnelete omavahel. Vaat mina nimetan seda päkapikkude revolutsiooniks, teie nimetate seda demokraatiaks.

Soovin teile pikki verivorste, libedaid suuski ja kaunist jõuluaega. Ega siis midagi, kohtume järgmine aasta jälle. Aitäh teile! (Aplaus.)

10:52 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee