Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, head kolleegid! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 11. töönädala esmaspäevast istungit. Kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Jah. Kalle Grünthal, palun!

15:00 Kalle Grünthal

Tere päevast, head kolleegid! Räägitakse, et Eesti on põhiseaduslik ja demokraatlik riik. Aga sotsiaaldemokraadid eesotsas Peep Petersoniga on otsustanud Eesti viia Põhja-Korea tasemele. Nimelt on ta andnud välja määruse nr 54, mille oluline teema on see, et seadusliku esindaja keeldumise korral, näiteks vaktsineerimisest, võib koolitervishoiuteenuse osutaja hinnata õpilase kaalutlusvõimet ning võib kaalutlusvõimelise õpilase soovi korral teda immuniseerida, hoolimata seadusliku esindaja keeldumisest. Ehk siis isad-emad ei oma mingit tähtsust enam laste tervise üle otsustamisel. Selline tegevus on absoluutselt lubamatu. Ma usun, et kõigi Riigikogu liikmete postkastid on tänaseks päevaks pungil nendest kirjadest, mis lapsevanemad on saatnud ja mis nõuavad seda, et see määrus lõpetataks. Sest teil kõigil on võimalus mõjutada neid ministreid, kes soovivad sellist immuniseerimiskava teha. Häbi peaks olema! Eriti sotsiaaldemokraatidel. Aga ma arvan, et sotsiaaldemokraatide taga on ikkagi juhendajad ja need on reformierakondlased. Aga see on juba teie rida, mismoodi teie annate teada oma tulevastele valijatele, mispärast te sellist laste sandistamist ja väga halba olukorda panekut soosite. Aitäh!

15:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid, tegemist oli arupärimisega. (Naer saalis.) Tarmo Kruusimäe, palun!

15:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head inimesed, kes te üllatusega märkate, et väljas on lumi! Eesti on juba aastaid olnud innovatiivsuse ja ettevõtluse eestvedaja kogu maailmas – kõik käivad imetlemas meie nutikaid lahendusi, meie pakiroboteid. Aga praegu, sellises olukorras, nagu täna on, me peame enda edu maha mängima, sest pakirobotid sumpavad lumes.

Seetõttu kaks Isamaa saadikut algatavad eelnõu, millega kohalik omavalitsus peaks ise koristama enda kõnniteed, et meie pakirobotid saaksid Eesti edu edasi viia. Sellega me teeme ettepaneku nii ehitusseadusesse kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse, et kohalik omavalitsus peab ise enda teed ja tänavad puhtaks lükkama pakirobotite piirkonnas. Kui me ei hooli inimestest, siis hoolime vähemalt pakirobotitest. Aitäh!

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson, palun!

15:04 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esimeseks, konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Teiseks, muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Kolmandaks, maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister. Neljandaks, rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Viiendaks, Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister. Kõik viis eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! On tõepoolest edastatud elektrooniliselt.

Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu ja ühe arupärimise ning juhatus menetleb neid vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

15:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 76 Riigikogu liiget, puudub 25.

Läheme edasi päevakorra kinnitamise juurde. Kellelgi märkusi ei ole, võime minna päevakorra hääletamise juurde. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 11. töönädala päevakorra kinnitamise. Ja enne seda teeme ka kutsungi.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 11. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:09 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE) kolmas lugemine

15:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me saame minna kinnitatud päevakorra juurde. Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu 722 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 722 lõpphääletus, aga enne seda avan läbirääkimised. Kõigepealt Signe Kivi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

15:10 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me õpime vabaduse jaoks – see on vabadus elada oma elu kõige täisväärtuslikumal moel. Peame tunnistama, et me ei ole alati suutnud kõigile õppuritele seda parimal moel pakkuda. Kui nüüd kavandame viimaks ometi üleminekut eestikeelsele õppele, siis teeme seda seepärast, et anda nendele noortele rohkem vabadust oma kodumaal hakkama saada. "Tagamata piisaval tasemel keeleoskust, veame neid alt ja jätame väga ahta valikuruumi, mida oma eluga ette võtta ja kuidas ühiskonnas kaasa rääkida." Need on president Alar Karise sõnad kõnest 1. septembril aastal 2022.

"Kõigist raskustest hoolimata on Eesti õppinud selgeks ühe olulise tõe: kui tahad, et sind koheldakse riigina, tuleb ka käituda riigina." Need on aga president Lennart Meri sõnad, mis panevad mind – ja usun, et ka teisi Riigikogu liikmeid – uhkust tundma, et me käitume täna siin saalis rohkem riigina kui nii mõnigi kord varem.

Tee tänase päevani on olnud pikk ja käänuline. Tuletame meelde. Reformierakonna fraktsioon on otsuse eelnõu, millega muuta Eesti alus- ja kooliharidus ühtseks ja eestikeelseks, esitanud neljal korral. Esiteks, Riigikogu otsus "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks", algatatud 10. septembril aastal 2018. Otsus oli see tagasi lükata. Teiseks, [sama pealkirjaga otsuse eelnõu,] algatatud 6. detsembril 2018, välja langenud koosseisu lõppemisega. Kolmandaks, Riigikogu otsus ["Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks"], algatatud 18. aprillil 2019, tagasi lükatud. Neljandaks, Riigikogu otsus, [Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele muuta Eesti alus- ja kooliharidus ühtseks ja eestikeelseks",] algatatud 16. septembril aastal 2020, tagasi lükatud.

Teemat käsitleti kolleeg Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa eestvedamisel Riigikogus 2018. aasta septembris olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele" arutelul. Mingeid konkreetseid samme sellele ei järgnenud.

Jah, meile on öeldud, et me oleme sinisilmsed, et meil on puudus õpetajatest ja õppematerjalidest, et eesti keel on keeruline ja ilma selleta saab hakkama, et hariduse kvaliteet langeb. Aga haridus on Eesti tuleviku võti. Me teame, et siin on käärid eesti ja vene keeles hariduse omandanud õpilaste tulemustes. Me teame ka, et eesti ja vene õppekeelega inimesed elavad üha enam eri piirkondades ja mitte-eestimeelses infoväljas. Me oleme kogu aeg teadnud, et me ei täida 1992. aastal vastu võetud põhiseadust, mille § 37 sätestab: igaühel on õigus saada eestikeelset õpet.

Meile on öeldud, et kõigil saadikutel, kes täna selle olulise ajaloolise eelnõu poolt hääletavad, peaks olema häbi. Seda on öelnud kolleeg, kes valdab suurepäraselt eesti keelt. Siiski lugesime alles hiljuti, et Tartu vene õppekeelega koolis saavad vene emakeelega lapsed eesti keele selgeks ühe aastaga. "Me oleme juba 30 aastat üleminekuks valmistunud. Meie õpilased ja õpetajad hüppavad ühelt keelelt teisele ning me ei tee sellest mingit probleemi. See on vabadus, kui inimene saab opereerida mitmes keeles ja seda meie lapsed oskavad, sest ka õpetajad oskavad seda," ütles Tartu Annelinna gümnaasiumi õppejuht ja muusikaõpetaja Julia Trubatšova. Annelinna Gümnaasium on üks kahest vene õppekeelega koolist Tartus ja täielikult eesti õppekeelele üleminek ei ole selle kooli õpetajate ja õpilaste silmis mingi probleem. Pigem küsitakse selle kohta, miks riigil otsustamisega nii kaua aega läks. Ja küllap on neid koole veel.

Täna on meil olemas terviklik ülemineku tegevuskava aastateks 2022–2030. On huvirühmadega läbi arutatud vajalikud seadusemuudatused, koostatud pikaajaline eelarve.

Palun kolm minutit lisaaega.

15:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

15:14 Signe Kivi

On motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajatena tööle asujatele, tegevused õpetajate järelkasvuks ja täienduskoolituseks, vahendid eestikeelse õppevara arenduseks, vanemate ja õpilaste nõustamiseks ning haridusasutuste järelevalveks.

Teame, et Eesti ühiskond on ühtseks eestikeelseks hariduskorralduseks valmis. Vaja on veel Riigikogu poliitilist otsust. Teeme selle täna ometi ära! 

Lugupeetud kolleegid! Me astume täna sammu, mida tulnuks teha mitukümmend aastat tagasi. Reformierakonna fraktsioon toetab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (sulgudes, aga suurte tähtedega: eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu vastuvõtmist ja kutsub üles kõiki Riigikogu saadikuid sellega ühinema.

Lõpetuseks. Lennart Meri ütles 26 aastat tagasi, 7. oktoobril 1996. aastal: "[...] kui ma teilt küsin, lugupeetud riigikogu liikmed; kui ma oma kaasmaalastelt küsin, kuhu me läheme, millist Eesti riiki me tahame, lähevad vastused lehvikuna lahku, aga koonduvad ometi lehviku teljel ühte eesmärki kokku: me läheme inimkeskse riigi poole, mis on avatud uuendustele, eneseteostamisele, eesti kultuuri säilitamisele Euroopa kultuuri surematu osana. Me läheme oma turvalise kodu suunas. Me õpime olema riik ja õpime käituma kui riik. Seda me saame teha ainult koos." Aitäh, armas president, seal pilve peal! Tänan tähelepanu eest!

15:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jaak Juske, palun! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

15:16 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Armas Eesti rahvas! Olgu kohe alguses lihtsalt ja selgelt ära öeldud, et sotsiaaldemokraadid toetavad täielikult eestikeelsele haridussüsteemile, eestikeelsele koolile üleminekut.

Selle eelnõu puhul võib leida plusse ja miinuseid, aga on selge, et see on viimase 30 aasta üks olulisemaid reforme ja kindlasti ajalooline otsus. Me võime ju küsida ka täna siin, et miks seda üleminekut pole varem, selle 30 aasta jooksul ära otsustatud. Selle pika aja jooksul on tõesti kõik tänased erakonnad olnud lühemat või pikemat aega valitsuses, aga konsensust pole tänaseni saavutatud. Nüüd on üpris suur üksmeel siin saalis sündimas. Ja ma väga loodan, et juba lähiminutitel saab see eelnõu seaduseks.

Samas on oluline, et me ei teeks seda reformi kiirustades, et ei kannataks meie hariduse kvaliteet. Selleks on oluline märkida, et üleminek toimub järk-järgult järgmise seitsme-kaheksa aasta jooksul, et meil tõesti oleks piisavalt aega koolitada vajalikul arvul õpetajaid ja välja töötada vajalikud õppematerjalid.

Aga sotsiaaldemokraadid tunnevad muret selle eelnõu ja reformi puhul just selle üle, mis puudutab õpetajate järelkasvu. Me teame, et meil on juba praegu eestikeelses koolis väga tõsine õpetajate kriis, mis on varsti võtmas lausa katastroofi mõõtmeid. Üleminek täielikult eestikeelsele koolile võib õpetajate puudust ja kriisi veelgi süvendada, mistõttu võib kannatada kogu Eesti haridussüsteem, kõigi meie noorte hariduse kvaliteet ja tulevik. Seda riski tuleb selgelt vältida. Selleks tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumil selge tegevuskava koos vajalike rahaliste vahenditega välja käia ja ellu viia. Seda riski, et see saaks reaalsuseks, me ei tohi endale lubada. See on üks pool.

Teine pool, mis on meie fraktsiooni jaoks oluline, on see, et üleminek täielikult eestikeelsele haridussüsteemile algab lasteaiast. Tõepoolest, kõige väiksemad omandavad keelt kõige paremini ja nii lasub selle reformi esimene väljakutse just lasteaiaõpetajatel. Ja siit on meie fraktsiooni selge sõnum ametisolevale haridus- ja teadusministrile. Me teame, et me oleme leppinud kokku ja leidnud vajaliku raha üldhariduskoolide õpetajate hüppeliseks palgatõusuks uuel aastal, aga me peame leidma ka lasteaiaõpetajate jaoks vajaliku palgatõusuraha. Me ei tohi lasteaednikke unustada, sest neil seisab ees esimene väljakutse, seda täna alguse saavat reformi ellu viia.

Need on meie fraktsiooni mured ja üleskutsed, ükskõik kes parasjagu juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi kas nüüd või pärast märtsikuud. Aga lõpetuseks: teeme üheskoos ajalugu, paneme aluse täielikult eestikeelsele haridussüsteemile. Meie fraktsioon seda eelnõu toetab. Aitäh!

15:20 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

15:20 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud kolleegid! Põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ehk, nagu me seda siin kõnekeeles kasutame, eestikeelsele õppele ülemineku seadus on selle Riigikogu koosseisu üks olulisemaid kui mitte kõige olulisem eelnõu üldse, mida me hääletama hakkame, sellepärast et – nii nagu ka eelkõnelejad siin juba rääkisid – selle poole on püüeldud mitukümmend aastat. Selle seaduseelnõu tähendus ei ole ainult põhiseadusest tulenev eesti keele ja kultuuri püsimise eesmärk üle aegade. See on ka otseses mõttes julgeolekuküsimus. See on küsimus, kas me oleme Eesti ühiskonnas ühises informatsiooniruumis, see on küsimus ka lõimumisest. See on küsimus nendest inimestest, kes räägivad emakeelt teise keelena, kuid kelle huvides on just nimelt riigikeele, eesti keele omandamine, et ühiskond oleks sidus, et ka nemad oleksid võimelised omandama Eesti koolides hea hariduse, olema konkurentsivõimelised Eesti tööjõuturul.

Siin me peame tunnistama, et tänaseks on meist ette jõudnud meie lõunanaabrid lätlased, kes on juba varem võtnud vastu tunduvalt tugevama seaduse kui see eelnõu, mida meie siin täna menetleme. Aga ma tahaksin siiski tunnustada kõiki meid, kes me selle eelnõu poolt loodetavasti siin saalis hääletame, samuti eraldi haridusministeeriumit ja haridusministreid, kes on selle nimel tegutsenud, et see eelnõu sellisel kujul täna siin meie ees on ja me seda hääletada saame.

Eelnõu kohaselt algab üleminek 2024. aastal ja peaks lõppema 2030. aastaks, aga ettevalmistavad tegevused on juba alanud ja on planeeritud ka järgnevateks aastateks. On ette nähtud rahalised vahendid ja on konkreetne kava. Loomulikult seda protsessi toetab väga jõuliselt üldine hariduspoliitika, õpetajate palga tõstmine, õpetajate palga alammäära tõstmine ja ka õpetajate palkade diferentseerimine nii, et Eestis tõepoolest oleks võimalik eesti keelt heal tasemel õpetada nii meie põhikoolides, gümnaasiumides, lasteaedades, kutsekoolides kui ka erakoolides, kellele kõigile see seaduseelnõu tulevikus peaks laienema.

Väga palju on räägitud paljudest tehnilistest probleemidest, on räägitud sellest, et ei jätku õpetajaid, [me ei tea,] kas me suudame neid ette valmistada, ja nii edasi. Jah, need probleemid on olemas, kuid need probleemid saavad lahenduse siis, kui on olemas poliitiline tahe, kui on olemas poliitiline otsus ehk seadus. Kui on olemas seadus, siis saavad ka kohalikud omavalitsused, koolipidajad, lähtuda sellest, siis saavad ka ametkonnad planeerida vastavad rahalised vahendid ja hakata ette valmistama nii õpetajaid kui ka kollektiive selleks, et püstitatud eesmärki oleks võimalik ellu viia. Vastupidi ei ole võimalik. Me oleme aastakümneid proovinud seda tagurpidi lahendada, öelda, et kusagil valmistatakse kogu aeg ette, koolitatakse õpetajaid ja valmistatakse mentaalselt inimesi ette, peresid ja lapsi ja lapsevanemaid ja nii edasi. Aga pole seadust, pole poliitilist tahet. Nii et ma arvan, et see on õige lahendus, et kõigepealt on seadus, poliitiline tahe ja raamistik, küll siis ka ametkonnad, kohalikud omavalitsused ja koolipidajad sellega kaasa tulevad. Hea meel on mul ... 

Ma palun ka kolm minutit lisaaega.

15:25 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

15:25 Helir-Valdor Seeder

Hea meel on mul ka selle üle, et nähakse ette kvalifikatsiooninõuded haridustöötajatele ja koolijuhtidele jõustuvad eesti keele vastavad nõuded C1‑tasemel juba järgmise aasta 1. augustist. Ja on igati loogiline, et asutuse juht ise valdab seda keelt selliselt, et on võimalik täita neid eesmärke, mida seadus endaga seab.

Isamaa fraktsioon toetab loomulikult selle eelnõu vastuvõtmist. Meil on väga hea meel, et see algatus, mille me ühiselt koalitsioonilepingus kokku leppisime – ja Isamaa on selle taga aastaid seisnud –, nüüd sellisel kujul seadusena realiseerub.

Aga ma tahaks kolleegidele meelde tuletada, et valitsuses on praegu menetluses ka ja ettevalmistusel keeleseadus. Kui me tahame, et ühiskonnas eesti keele oskusega kvalitatiivselt midagi muutub, siis me peame vaatama eesti keele ruumi laiemalt kui ainult koolid ja koolides eesti keele õpe ja eestikeelsed koolid, lasteaiad. Me peame vaatama ka eesti keelt kui kõrghariduskeelt, kui teaduskeelt, kui laiemalt kultuurkeelt, me peame vaatama ka eesti keelt sellisena, nagu see toimib iga päev meie praktilises elus, see tähendab teeninduses. Ka geograafilises mõttes, kui me vaatame Eestit, peaks see toimima igal pool.

Minu palve kolleegidele on selline. Selle seaduse vastuvõtmisega see protsess ei lõpe, vaid suurel määral algab. See on praktikas vaja ellu viia järgmistel aastatel, see sõltub järgmistest valitsustest, kui palju on neil tahet, et see tegelikult praktikas ellu viia, ning sellest, kas me suudame ka edukalt keeleseaduse vastu võtta ja kõigepealt valitsuses kokku leppida, et ta siia parlamendisaali jõuab. Ja küll oleks hea, kui see veel selle Riigikogu koosseisu ajal vastu võetud saab.

Nii et, head kolleegid, see teemade ring on palju laiem ega piirdu ainult tänase seadusega. Aga tänane seadus on suur samm ja väga oluline samm selles suunas, et Eesti ühiskond tõepoolest oleks ka eestikeelne ja eestimeelne. Aitäh!

15:27 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

15:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Seekord ma ei räägi üldse pikalt. Tegelikult see eelnõu, mille poolt, ma arvan, enamik on ja vajutab rohelist nuppu, oleks tulnud juba ammu-ammu-ammu vastu võtta. On väga piinlik, et on kulunud enam kui inimpõlv. Eesti Vabariik on ... Alles nüüd, enne järjekordseid Riigikogu valimisi, me jõuame ühtsusele.

Kõigest sellest on väsimuseni räägitud. Eesti peaks olema eestikeelne. See peaks olema elementaarne. Aga paraku ei ole Eesti tänase päevani eestikeelne. Praegustes oludes, kui venestamise kõige võimsam laine on üle Eestimaa rullunud ja võib-olla rullub veel võimsam laine, on lõpuks jõutud selle olulise eelnõu lõpphääletuseni. Ütleme niimoodi: hea, et nüüdki oleme jõudnud. Aga selge see, et siin tekib palju agasid. See 2030. aasta tähtaeg on ju [seotud] ka paljude muude asjadega. Kliimaneutraalsus ja kõik need muud asjad. See on jälle selline plaanimajandus: nüüd tormame, oluline kõike on teha, aga noh, ma ei ole sugugi veendunud, et kõik see saab teoks ja lepase reega. Kuigi, kui me oleksime juba aastakümneid tagasi selle teinud, siis oleks suure tõenäosusega olnud Eesti juba eestikeelne.

Nii et pole mõtet pikalt rääkida. Õige aeg on vähemalt lõpuks rohelisele nupule vajutada. Aitäh!

15:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jaak Aab, palun! Keskerakonna fraktsiooni nimel.

15:30 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt ma pean kohe ütlema välja selle, et Keskerakond on alati olnud eestikeelse hariduse arendamise poolt. Me oleme seda näidanud praktikas ja tegudega. See, millest me siin räägime ja mida ka praegu erinevad valitsused on kirjeldanud meetmetena ja sisuna ja tegevusena, on viimastel aastatel tegelikult ette valmistatud väga paljuski Keskerakonna juhitud valitsuses ja seda on teinud Keskerakonna ministrid. Ehk kaks strateegilist dokumenti – eesti keele arengukava ja haridusvaldkonna arengukava – on siia jõudnud sellel ajal, kui Keskerakond juhtis valitsust ja hoidis ka haridusministri portfelli.

Need on väga olulised dokumendid, mitte lihtsalt üks pakk paberit. Nendes arengukavades on väga sisuliselt analüüsitud, on lähtutud uuringutest ja teaduslikest arvamustest, kuulatud eksperte ning on kirjeldatud ära praegune olukord ja seatud sihid, nii nagu nende arengukavade puhul on, aastaks 2035. Läbiv eesmärk, kui me vaatame nii ühte kui ka teist arengukava, on see, et 2035. aastaks toimuks õppetöö koolides valdavas osas eesti keeles. See eesmärk on püstitatud juba mõni aasta tagasi.

Nendes arengukavades, õigemini haridusvaldkonna arengukavas, on kirjas ka see: selleks, et seda eesmärki saavutada, tuleb koostada konkreetne eestikeelse hariduse arendamise plaan. Ka selline põhimõtteliselt oli olemas, ta on küll poliitilise tahte pärast viimastel aegadel õige kiiresti nimesid vahetanud. Kui seda hakati välja töötama, kandis ta sellist nimetust nagu "Eestikeelse hariduse tegevuskava". Sellega sai alustatud minu teada Mailis Repsi ajal, ka mina sain kaks kuud sinna panustada ja Liina Kersna [panustas] kõige tugevamalt selle tegevuskava sisu andmisesse. Selle hariduse tegevuskava tegevused, rahastamised, täiendused, nii õpetajakoolitus kui ka täienduskoolitus, erinevad metoodikad, õppevahendid ja kogu sisu on ju tegelikult seal kirjeldatud. Viimastel aastatel õnneks on sinna lisatud juba raha. Kui praegune koalitsioon räägib, et 40 miljonit on see lisaraha, mis on eestikeelse hariduse arendamisele pandud, siis väikse mööndusega: 14 miljonit oli baasis ehk juba riigi eelarvestrateegias ja järgmisel aastal on lisatud 26 miljardit. See on tubli tegu. See kindlasti aitab kaasa, et neid kitsendavaid põhjusi maha võtta.

Siin on täna juba räägitud, et küsimus ei ole ainult eesti keele õpetajates või nendes õpetajates, kes suudaksid eesti keeles õpetada ka venekeelse õppekeelega koolides, vaid õpetajate puudus on – kuidas öelda, neid mõisteid on kasutatud mitmeid – katastroofiline, kriitiline ja nii edasi. Kõigi õpetajate puhul, ja mitte ainult õpetajate, vaid ka õppejõudude puhul, kes peaksid ette valmistama õpetajaid. Õpetajakoolituse numbreid on tõstetud. Aga hiljuti me kohtusime Rektorite Nõukoguga ja ma küsisin Tallinna Ülikooli rektorilt, kas selle lisarahaga, mis halduslepingus on, on võimalik täita [õpetajakohti] ka inimestega ehk kas meil on nii palju neid õpetajaks tahta soovivaid noori. Ta ütles, no puhtalt viimaste aastate numbreid vaadates, et isegi selle lisarahaga, millega on loodud võimalus, on väga keeruline järgmisel aasta neid kohti täita. Ja need numbrid, kui palju on õpetajaid tegelikult puudu, kui palju on pensionieas või ...

Palun kolm minutit lisa.

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

15:34 Jaak Aab

... kui palju on pensionieelses eas õpetajaid Eestis – need numbrid on tuhandetes.

Nüüd, mis juhtub selle eelnõu seaduseks saamisel? Selle eelnõu sisu on ju suhteliselt lihtne: tähtajad, kvalifikatsiooninõuded, järelevalve ja karistused. Muud sisu sellel eelnõul ei ole. Kogu see muu sisu on nendes dokumentides, mis ma ette lugesin ja mida on praktiliselt tehtud.

Tuletan meelde ühe praktilise sammu, mille algatasime meie valitsuses – eestikeelne õpetaja Eesti hariduses. Me otsisime nii lasteaeda kui ka põhikooli eestikeelset õpetajat. Esimestel aastatel leidsime umbes 50 õpetajat aastas. Mida aasta edasi, seda keerulisemaks läks vastava kvalifikatsioonitasemega õpetajate leidmine. Aga näiteks lasteaedadesse, selleks et täita nõue, et igas rühmas on üks eesti keele õpetaja, on vaja juurde 600 õpetajat. 600 õpetajat! Seda leida viie‑kuue aastaga, nagu praegu on ette nähtud nende tähtaegadega, ma ütlen kohe, ei ole reaalne. Ehk nende tähtaegadega, karmistatud kvalifikatsiooninõuetega, mis on toodud seaduse tasemele, mis varasemalt oli ministri määruses, tegelikult me sunnime koolipidajaid ja koole niigi nappe ressursse, nii rahalist kui ka õpetajaressurssi, rakendama nende tähtaegade elluviimiseks. Aga see tähendab, et tekk on nii kitsas, et kuskilt mujalt käriseb.

Mis kõige suurem risk on? Ka siin on mõned eelkõnelejad rääkinud sellest: risk on see, et hariduse kvaliteet ja õpilaste teadmiste tase võivad langeda nii eestikeelses koolis kui ka praegu veel venekeelses koolis. Eestikeelne kool peab hakkama saama sellega, et venekeelsed lapsed tulevad. Seda hirmu ei ole, et nad ei taha õppida eestikeelses koolis ja käia eestikeelses lasteaias. Aga me näeme, kuidas tuleb teatud hulk lapsi kas lasteaiarühma või kooliklassi, kus on ees juba eestikeelsed hariduslike erivajadustega lapsed, sest me suuname neid järjest rohkem tavakooli. Kui arvestada kokku see vajadus, kui palju on vaja abiõpetajaid, tugispetsialiste ja logopeede vaja ka eesti kooli juurde selles situatsioonis, siis seda me nende tähtaegadega kuidagi katta ei suuda. Tekib suur segadus. Kuskil tekib see koht, kus tekk on pealt ära tõmmatud, ja mitte ainult venekeelses koolis, vaid ka eestikeelses koolis.

Sellepärast on minu üleskutse selline. Meil on olemas tegelikult läbi vaieldud ja konsensuslik sisu, mis me tahame anda eestikeelse hariduse arendamiseks. Tegeleme sellega. Aga ärme hakkame seadma konkreetseid tähtaegu, mis on tegelikult kitsendavad ja võivad mõjuda hoopis negatiivselt just nimelt hariduse kvaliteedile. Aitäh!

15:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõik fraktsioonide esindajad on kõnelenud. Läbirääkimised on lõppenud ja me saame minna hääletamise juurde, hääletama seda eelnõu, mida kõik erakonnad on juba aastakümneid toetanud.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu 722. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Hääled saalis: "Süsteem ei tööta.") Kuidas? (Hääled saalis.) Jah. Katkestan hääletuse, kuna tehniliselt, tundub, ei tööta hääletusmehhanism. Kas me võime minna uuele katsele ilma vaheajata? (Hääled saalis.) Nii. Kutsung ka. Selge.

Head kolleegid, kes vahepeal, peale hääletust, saalist ära läksid, meil oli tehnilisi probleeme, ma katkestasin hääletuse ja nüüd me proovime uuesti hääletada. Jaa, kohe, kui kutsung lõpeb, ma annan teile sõna. Siim Pohlak, ma oletan, et protseduuriline küsimus. Palun!

15:43 Siim Pohlak

... viis minutit enne hääletust.

15:43 Siim Pohlak

EKRE fraktsiooni nimel palun vaheaega viis minutit, kui võimalik, enne hääletuse juurde minekut.

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

15:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma peale hääletamist läksin oma kabinetti ja äkki vaatasin, et uus asi. Mis siin vahepeal toimus? Keegi midagi ... 

15:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Sain aru. Meil oli tehnilisi probleeme hääletusel ja ma katkestasin hääletuse, nii et selle eelnõu hääletust ei ole toimunud. Lõpphääletus jäi ära. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

15:44 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma sooviksin teada, mis tehniline äpardus või viga oli. Rääkige see vähemalt lahti. Aitäh!

15:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Vähemalt üks Riigikogu liige, Kalvi Kõva, ei saanud hääletada ja teistel oli ka siin eespool viivitusega hääletuse võimalus.

Nii! Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Kas EKRE fraktsioon jääb oma nõudmise juurde – viis minutit vaheaega? Viis minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

15:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, tähelepanu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on läbi ja me saame minna eelnõu lõpphääletuse juurde. Loodame, et meil tehnilisi probleeme ei teki.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu 722. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu oli 16, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)


2. 15:51 Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

15:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me saame minna tänase teise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Ettekandja on rahandusminister Annely Akkermann. Aga enne, kui me läheme selle päevakorrapunkti menetlemise juurde, ma lühidalt tutvustan teile selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on rahandusministri ettekanne kuni 20 minutit. Seejärel on küsimused ja Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel saavad sõnavõttudega osaleda ainult fraktsioonide esindajad.

Nii, läheme päevakorrapunkti arutelu juurde. Ma palun kõnepulti rahandusminister Annely Akkermanni.

15:52 Rahandusminister Annely Akkermann

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Euroopa stabiilsusmehhanismil täitus tänavu 10 tegutsemisaastat, mille sisse on mahtunud mitmeid eripalgelisi kriise. Esmane, miks ESM üldse loodi, oli 2008. aastal alguse saanud finantskriis, mis kasvas üle euroala kriisiks. Tänase seisuga suudavad kõik toona abi vajanud ja ESM-ist ning selle eelkäijast EFSF-ist tuge saanud euroala riigid ennast jälle ise rahastada. Rahaliit elas selle katsumuse üle ja usaldus taastus.

Koroonaviiruse kriisi puhkedes oli ESM valmis ka selles kriisis liikmesriikidele abi pakkuma. Ehkki seda võimalust vaja ei läinud, aitas juba üksi selle olemasolu finantsturge neis keerulistes oludes rahustada.

Praegu ei ole ESM-il mitte ühtegi aktiivset abiprogrammi. Kõik finantskriisi ajal ESM-ist ja ESM-i eelkäijast EFSF-ist antud tugilaenud on programmijärgses seirefaasis. Riske, mis võiksid ohustada abi saanud riikide võimet laene tagasi maksta, ei ole tuvastatud. Viimase ülevaate said rahandusministrid selle kohta detsembri eurorühma koosolekul. Tagasimakseid on juba alustanud Hispaania ning 2023. aastal algavad Kreeka EFSF-i laenu tagasimaksed.

ESM-i reform, millest siin saalis mitmel korral on räägitud, on jõudnud nii kaugele, et 17 riiki, sealhulgas Eesti, on aluslepingu muutmise lepingu ratifitseerinud. Kahel riigil on see veel teha.

Kordan üle, et olulisim muudatus selle reformiga on ESM-ile pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi rolli andmine. Lisaks täpsustuvad ESM-i laenuinstrumentide tingimused ja roll abiprogrammides.

ESM-i loomisel said asutajaliikmetest neli madalama sisemajanduse kogutoodanguga riiki ajutiselt vähendatud osaluse ja vähendatud sissemaksega üleminekuperioodi. Kolmel riigil on see periood tänaseks läbi ning Eestil saab üleminekuperiood läbi selle aasta lõpuga. See tähendab, et Eesti osalus ESM-i märgitud kapitalis alates tulevast aastast kasvab. Selle võrra tuleb meil 2023. aasta alguses teha ka 55,85 miljoni euro suurune täiendav makse ESM-i sissemakstud kapitali. Lätil ja Leedul lõpeb üleminekuperiood 2026. ja 2027. aastal ning sarnase üleminekuperioodi saab ka Horvaatia, kellest saab tuleval aastal seoses euro käibelevõtmisega ka ESM-i kõige uuem liige.

ESM on värskelt saanud ka uue peadirektori. Kaks ametiaega ESM-i juhtinud Klaus Reglingu mandaat sai oktoobris läbi ning tema mantlipärijaks sai kauaaegne Luksemburgi rahandusminister Pierre Gramegna.

ESM on 10 tegevusaasta jooksul säilitanud oma kõrged krediidireitingud. See on oluline turgudelt laenamisel. ESM-i 2021. aasta puhaskasum oli 311 miljonit eurot, millest kaks kolmandikku suunas juhatajate nõukogu reservi ning ühe kolmandiku ESM-i oma hoone ehituse fondi. Reservi on tänaseks kogunenud üle 3 miljardi euro.

Kokku võttes ütleksin, et ESM on täitnud oma rolli euroala stabiliseerimisel kriisides ja ka praegu elame keerulistel aegadel. Maksimaalselt võib ESM laene välja anda 500 miljardi euro ulatuses. Sellest mahust on 82% ehk 430 miljardit eurot praegu vabad laenuvahendid, mida saaks vajaduse korral kasutada.

Edaspidi näeme ESM-i suuremat rolli ka pangandusliidu arhitektuuris. Lähemalt ESM-i sünnivaludest oskab siin saalis rääkida muidugi Jürgen Ligi, kes 2012. aastal ja enne neid punkte ja ESM-i loomise eelnõu ja lepingut siin saalis kaitses. Mina istusin sellel ajal selle koha peal, kus istub täna Mart Helme, need debatid olid tõesti tulised, riske ja teadmatust oli õhus palju. Täna ma arvan, et Jürgen Ligi ja tookord selle lepingu poolt hääletanud inimesed võivad rahuliku südamega tagasi vaadata, sest see institutsioon on talle pandud lootused täitnud.

Ja teine inimene, kellel on väga hea sisevaade ESM-i tegevusse ja kes võib sellest palju huvitavamalt rääkida kui minu tänane ülevaade, on kahtlemata Andres Sutt. Suur tänu asjaosalistele institutsiooni sünnipäeva puhul ja tänan tähelepanu eest! See on minu poolt kõik.

15:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister, teile on ka küsimusi. Urve Tiidus, palun!

15:57 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kuna te mainisite seda, kui palju on neid vabu laenuvahendeid, siis mul hakkas fantaasia tööle ja mõtlesin, mis võiks see juhtum olla, kui neid oleks vaja kasutusele võtta.

15:57 Rahandusminister Annely Akkermann

ESM on mõeldud erinevate kriiside ületamiseks. Kui riigid tunnevad, et nende finantsstabiilsus on ohus, siis nad võivad taotleda sealt laenu oma eelarvelise finantsstabiilsuse tagamiseks. Ja muidugi võivad sealt laenu saada ka – aga lisatingimustega – need riigid, kes tegelikult on juba likviidsuskriisis.

15:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile ... Siiski on. Henn Põlluaas, palun!

15:58 Henn Põlluaas

Jah, aitäh! Te siin mainisite kunagist rahandusministrit Jürgen Ligit. Ajakirjanduses on ju ilusti leitavad need tema kuldsed sõnad, mida ta hiljem on eitanud, et ESM toob meile suurt kasu ja Eesti hakkab sealt intresse saama nii, et kullasadu matab meid ära – noh, ma natukene utreerisin ja ilustasin seda. Aga öelge palun, kui palju me oleme selle pealt teeninud.

15:59 Rahandusminister Annely Akkermann

ESM tõesti, ma julgen öelda, on Eestile ja kõikidele euroala riikidele toonud väga palju kasu, sest euroala kriis on möödunud ja need riigid, kes sealt abi said, on taastunud ja maksavad oma laene tagasi. Nad on maksnud ka intresse. Intresse on kogutud ESM-i reservi eelmise aasta lõpu seisuga 3 miljardit. 2021. aastal, nagu ma ütlesin, saadi ka puhaskasum 311 miljonit eurot. ESM on ikkagi teeninud oma asutajatele tulu. Eesti võti on teada ... Saab tagurpidi arvutada, aga ma peast kindlasti ei suuda nii kiiresti protsentarvutusi teha ja arvutusmasinat mul kaasas ei ole.

16:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

16:00 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Loomulikult te olete hästi kursis ESM‑i reformiga. Seetõttu ma küsin, kas teil on teada, kas Euroopa Liidul on plaanis ESM-iga seoses finantsvõimekuse suurendamise, või ütleme, tema paindlikuks muutmise tõttu muuta ka Euroopa Liidu aluslepinguid.

16:00 Rahandusminister Annely Akkermann

Mulle ei ole sellekohane plaan teada, kui see ka eksisteerib. Ma ei oska öelda, jah. Ei ole kuulnud sellisest plaanist.

16:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

16:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Nagu ma kuulsin, on proua rahandusministril võti nagu koju jäänud või katki murtud. Aga ma tahaksin ikka teada, kui palju meie oleme võitnud. Ma mõtlen Eesti riiki. See, et me Euroopa Liidus oleme ja et Euroopa Liit on võitnud, see on selge lähtepunkt. Aga natuke maalähedasemalt ... Võib ka kirjalikult, kui ei suuda praegu.

16:01 Rahandusminister Annely Akkermann

Jah. Eesti osa senises kapitalis on 0,1847%. Nii et reservidesse paigutatud varad 3 miljardit eurot. Või ka näiteks eelmise aasta kasumi ... Võib siis võtta protsendi: 0,1847%.

16:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Merry Aart, palun!

16:02 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mul on selline küsimus: kas Euroopa Keskpanga baasintresside muutumine mõjutab ESM-i vahendeid?

16:02 Rahandusminister Annely Akkermann

Ei mõjuta. ESM-il on enda vahendid.

16:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nii. Aitäh, austatud minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jürgen Ligi, palun! Reformierakonna fraktsiooni nimel.

16:02 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Hea meelega võtan rahandusministri väljakutse vastu, aga veel meelsamini Henn Põlluaasa oma, kelle peas muidugi on kõik ainult puder ja kapsad. Minu elu selle ESM-i teema üle ongi olnud suuresti EKRE ja tihti ka Keskerakonna ja tema toetajate poriloopimise all. Ja üks lemmikfraase on just nimelt see, mida omistab mulle Henn Põlluaas.

No selle ajalugu oli muidugi hoopis enne ESM-i, 2010. aastal, kui hulk Euroopa riike hakkas andma laenu Kreekale. See oli enne meie liitumist eurotsooniga ja enne meie liitumist ESM-iga. Andrus Ansip, peaminister, minu kõrval tõepoolest ütles, et see on Eestile kasulik ja sealt tuleb intressi, ja tõi ka näiteks, kuidas Rootsi annab Kreekale – ta ei öelnud küll "Kreeka", ta ütles tol hetkel "Iirimaa" – intressi ja et see tasub talle ära. No mina asusin seda tegelikult kohe korrigeerima, et asi ei ole intressis, asi on investeeringus, selles mõttes, et see fond, tolleaegse nimega EFSF, on meile kasulik majanduskeskkonna stabiliseerimise mõttes ja need intressid, mis me saame, on majanduskasvu, majanduse stabiliseerimise kujul ja ka Euroopa poliitilise stabiliseerimise kujul, seega meile väga kasulik asi. Tol hetkel oli ju Kreekas küsimus, kas saavad võimule fašistid, kommunistid või EKRE. Mis seal vahet, eks ole. Reaalne mure oli Euroopa stabiilsuse pärast ja kogu Euroopa finantssektor oli ju selle taga, et intressid ... Võlakriis oli selle asja nimi. Enam ei saanud need lõhkilaenanud riigid hakkama ega ka riigid, kes tegelikult ajasid ka EKRE rahanduspoliitikat, et asendame maksud laenudega ja siis valetame statistikas. Seal oli hulk riike, kes seda tegi tegelikult. Kreeka oli otseses mõttes, aga mõneti illusoorses seisus oli veel mitu riiki ja nemad jäidki ju võlgadega hätta.

ESM seevastu asutati juba sel ajal, kui meid lasti laua juurde. Ja ajalugu sellega on [selline] nagu kõigi nende laenudega. Kõige tähtsam on meelde tuletada, et hättasattunud riikidele suruti peale reformiprogrammid esimesest hetkest peale. Ja need reformid olid nagu õpikust, nagu Eesti Vabariik, tehti asju, nagu Eesti struktuursed reformid, rahanduslikud kohendamised, muide, maksuerandite kaotamine, sellised asjad – kõik need asjad, mida mina ja minu erakond oleme siit puldist kaitsnud, kippusid olema nendes kriisiplaanides. Ja need olid väga palju ka Eesti enda iseseisvas, suveräänses kriisiplaanis, mida mul oli au vedada aastast 2008 kuni aastani 2009, see oli tihti nagu copy-paste. Me ajasime väga õiget kriisihaldust masu ajal, tolle kriisi iseloomule vastavat kriisihaldust, ja tegime sarnaseid reforme, mida pärast meid suruti peale nendele kriisiriikidele.

ESM-i puhul konkreetselt oli juba mingi praktika ees, aga millega siis meie tegelesime? Tänu minu headele nõunikele sai sekkutud ESM-i võtmesse, et kui palju Eesti sinna sisse peab raha panema. Iseenesest on ESM-il üks põhikapital ja oma enamiku rahast, juhul kui tal on vaja midagi klaarida, ta laenab turult. Algselt oli kapitalivõtmeks kirjutatud rahvaarv. Meie sekkusime ja ütlesime, et see ei ole õiglane, seda ei ole ka keskpangas niimoodi, see tuleb ...

Palun lisaaega.

16:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun! Kolm minutit lisaaega.

16:07 Jürgen Ligi

Aitäh! See võti sai kaalutud tulemusena, selleks oli vaja inimestel võtta käisest kinni, ametnikud pidid seletama. Meenutan hea sõnaga Tanel Rossi, ma ei tea, kui palju teisi ametnikke selle juures oli, aga me päästsime selle olukorra Eesti jaoks ära, me pidime palju vähem sisse maksma. Tõsi, meile vastukaaluks suruti peale üleminekuaeg, see asi on ikkagi rahvaarvupõhine. Aga eks me peame ka tunnistama, et me oleme oma elatustasemelt ja SKT‑lt ka jõudsasti Euroopa mahtudele lähenenud.

Kui siin keegi nüüd hakkab vinguma hinnatõusu teemal, siis [ütlen, et] juttu on ikkagi nominaalsest majanduse mahust, mitte mingisugusest ostujõust. Igal juhul on olukord nii palju normaliseerunud, et meie kümneaastane üleminekuperiood on ka valutu, selles mõttes, et ei ole enam probleemi. Iseasi, kui tõsine see siis oli, aga sai võideldud, nii nagu EKRE ju tahab, eks ole, suveräänsuse eest, et Eesti ei peaks võtma liiga suuri kohustusi. Ja see suveräänsus – ajakirjanikud leidsid üles, et ma olin vist neli tundi kaitsnud seda ESM-i otsust – seisneb ju selles, et igal riigil peab olema enesekaitseõigus kriiside vastu, ta peab saama seda teha.

Ja seda tegin ma ka Riigikohtus. Õiguskantsler, minu jaoks küll õnnetult, läks seda teemat, enesekaitseõigust Riigikohtusse kaitsma. Ma tulin sealt tohutu kogemuse ja tohutu rahuloluga tagasi – mitte küll kohtu enda otsuse pärast, kuna seal oli nii palju eriarvamusi ja nii palju lolle põhjendusi. Inimesed polnud sellega harjunud, et üks vaba riik peab saama ennast kaitsta kollektiivselt, seda vaadet oli seal napilt-napilt üle enamuse, aga üldjoontes me ikkagi kehtestasime selle agenda, et Eesti üksi, ka finants‑ ja majandusvaldkonnas, peab saama ennast kaitsta koostöös teistega, mitte ainult suveräänselt kukkudes ja jäädes siis turult kõrvale.

Nii et see on üks kollektiivkaitse instrument, suveräänsuse triumf. Ja ma ise ütlen, et need võitlused siit puldist ESM-i vastuvõtu eest on olnud mitte ainult Eestile kasulikud, vaid ka jumalale meelepärased, sest maailm on saanud stabiilsemaks, EKRE-d, kommunistid ja fašistid ei ole kriisiriikides siiski võimu võtnud. Aitäh!

16:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Henn Põlluaas, õigus repliigiks.

16:10 Henn Põlluaas

Aitäh! Muidugi on täiesti hämmastav kuulda siin Riigikogu saalis, kuidas EKRE hakkab Kreekas võimu võtma, aga noh, eks see seletab ju Reformierakonna psüühilist seisundit. Nad on täielikus paanikas ja vahkvihas ja neil on silme ees mustaks löönud. Loomulikult siis nähakse tonti põõsas ja mida iganes. Eks sealt tulevadki kõik need lollid jutud EKRE suhtes, justkui me tahaksime mingit kõva käe poliitikat, diktatuuri ja politseiriiki, et me oleme sallimatud ja nii edasi, ja nii edasi. Tegelikult on see Reformierakonna enda ja nende poliitika kirjeldus, mida nad püüavad konservatiividele projitseerida. Nii et Ligi sõnavõtt siin puldis on kõige ehtsam näide sellisest poliitilisest pimedusest, vahkvihast ja bolševistlikust võitlusmeetodist. 

16:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun! 

16:11 Peeter Ernits

Hea juhataja! Minu vaatepunkt on siitpoolt ja ma nägin, et kolleeg Jürgen Ligi oli seljaga minu poole, tegi inimahvidele iseloomulikke häälitsusi ja midagi käega. Kunagi oli üks video, kus ta kraanikausi juures oli. Kas teie nägite, mida ta tegi samal ajal? Mina nägin ta selga ainult.

16:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg! Ei pannud tõesti tähele, mis grimasse Jürgen Ligi tegi, kui ta neid tegi.

Jüri Jaanson, palun! Protseduuriline küsimus.

16:12 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma saan aru, et tegemist oli protseduuriliste küsimustega. Ma küsin juhataja hinnangut, selles mõttes, et kas tegemist oli protseduuriliste küsimustega. Või millega oli tegemist?

16:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ei olnud protseduurilise küsimusega tegemist minu hinnangul.

Aga läheme edasi. Anti Poolamets, palun! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

16:12 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on väga kahju, et just siin neid häälitsusi teinud Jürgen Ligi jalga lasi, sest äkki ta oleks saanud neid veel teha, kuna temast tuleb siin mitu korda juttu.

Aga alustame algusest. Täna oli huvitav episood, kui ma olin ELAK-is. See oli väliskomisjoniga koos toimunud koosolek. Meil käis kohal peaminister. Seal ma küsisin: "Miks te ei lõpeta Ungari ahistamist selle kiusuga nõndanimetatud õigusriigi pärast? Siis saaks ju Ungarit palju paremini Euroopa Liidu asjadesse kaasata, kui lõpeks see lõputu kiusamine ja tagaajamine ja talle rahade mitte eraldamine." Selle peale ütles peaminister: "Aga reegleid tuleb järgida. Kui reegleid ei järgita, siis on kõik korrast ära."

Nojah, ma ei hakka kõikidesse meie õigusriigi haigustesse süvenema. Meie õigusriik laguneb meie silme all. Koroonaapartheid on kõige värskem mälestus sellest. Aga mitte ainult – neid hallis tsoonis riigi suveräänsuse mahaparseldamisi on olnud nii palju, et neid ei jõua üles nimetadagi. Siis, kui Eesti põhiseadust on vaja rikkuda, siis me leiame alati mõne jutlustajast eksperdi, kes meile ära põhjendab, kuidas me võime oma põhiseadust jalge alla trampida. Ja see ESM ongi jalge alla trampimine. Täpselt nagu ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Ma loen teile ühe näite. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 125, millest tuimalt üle rulliti ja siis hakati trikitama hallis tsoonis euroõiguse kunstliku loomisega, mida keegi pole kunagi kokku leppinud. Seal on kirjas: "Liit ei kanna vastutust ega võta enda peale liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute kohustusi; eelöeldu ei piira vastastikuste finantstagatiste andmist konkreetse projekti ühiseks teostamiseks." Siin ei ole tegu mingi ühe projektiga. See on süsteem. See on üleüldine tagatiste andmise süsteem. Miljardi peaksime me välja käima kohe, paugupealt. Kui mõni Kreeka pank langeks, siis tekiks doominoefekt ja me oleksime oma garantiidega maoli maas, eks ole. Meil ei ole seda raha mitte kusagilt võtta. Ehk me oleme siin mingisuguse püramiidskeemi tagamise enda peale võtnud.

Ja kuidas see loomulikult meie põhiseaduse eest vastutavas kohtus, kõige rohkem vastutavas kohtus läbi läks? Eks ikka selle kaudu, kuidas Reformierakond on upitanud sinna endale sobivaid kohtunikke. Mis te arvate, et kohtuvõim on meil vaba? Riigikohus. Riigikohtunikke määrame meie siin. See koalitsioon, kes on kilekotte tassinud, kõige usinamalt rikkunud reegleid, jälle pääsenud – tema määrab endale inimesed. Liberaalid, täpselt sellised enda nägu olevad. Me ei saa öelda, et meie kohtuvõim on teab mis sõltumatu oma tipus. Meie siin saalis määrame. Aga mitte ainult meie. Ka USA-s käib kõva võitlus iga ülemkohtu kohtuniku pärast. Nii et võimu tipp on vägagi seotud poliitilise otsustusruumiga parlamendis, nii USA-s kui ka Eestis. Ja kes siis oli selleks kaalukeeleks? Märt Rask, Reformierakonna poliitik, kes siis sai kohtunikuks.

Palun lisaaega.

16:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

16:17 Anti Poolamets

Aga mõned kuldsed tsitaadid siis ka Andrus Ansipilt ja Jürgen Ligilt. "Kreeka toetamine on Eesti jaoks kasulik investeering," ütlesid Jürgen Ligi ja Andrus Ansip 13. mail 2010 valitsuse pressikonverentsil. Nii et Kreeka rämpsvõlakirjades Eesti maksumaksja raha põletamine Eesti oma inimeste arvel oli siis kasulik investeering. Ja kui tuletame meelde, et Kreeka ei oleks tohtinud ühegi kriteeriumi järgi eurotsooni saada. Kohe hakati remontima. Ta pettis kõikides statistikates.

Ehk siis kui vaja, lastakse üle nurga. Kui mingi imperiaalne tuhin Brüsselil, siis lastakse üle nurga. Halastamatult, tuimalt, külmalt võltsitakse, petetakse, vaadatakse mööda, aga kui on vaja mingit konservatiivset valitsust hävitada, hävitatakse. Hävitatakse, keelatakse neil võimu juures olla. Mäletame, kuidas Haiderit terroriseeriti. Mäletame, mida praegu tehakse Poolaga, mida tehakse Ungariga, millega varsti hakatakse pihta Itaalias. Vot see ongi õigusriik Brüsseli moodi ja meie moodi. Meie oleme need siis parastajad seal taga, kes ütlevad: "Andke veel üks nähvakas! Andke veel üks nähvakas!" Vaat see on selline vaba Eesti mõtlemine. "Selle asemel, et olla aus ja õiglane – ei –, andke veel üks nähvakas!" See on praeguse valitsuse seisukoht. Niimoodi me endale sõpru kogumegi Euroopas. Pugemine ei too sõpru. Ausus toob sõpru. Õiglus toob sõpru. Mitte pugemine.

Nii et ESM-iga on nii, et Jürgen Ligi kuulutas veel välja, et Eesti kannab Kreekale intressitulu tagasi viie miljoni ulatuses. Kreeka võlakirjadelt teenitud intressitulu lubas ka Eesti tagastada Kreekale. See oli see tore investeering. Ehk siis nende sotsialistlikud valitsused, kes laristasid, laamendasid – meist rikkamad riigid siis. Meie garanteerime, vaatame pealt, närutame. Vaatame, kuidas meie, kõige kõrgema inflatsiooniga riik üldse ellu jääb? Ei, me toetama Kreeka pensionäre, toetame neid. Meil on alati raha endast jõukamaid aidata.

Nii et see oli ebaõiglane. See oli kahjulik. Ja teate – täiuslikud tormid küpsevad. Need finantstormid ei olnud veel täiuslikud tormid. Oleme siis ootel oma garantiidega, millal puhkeb Euroopas täiuslik torm. Ja oleks väga tänuväärne, kui me oleme selleks valmis. Ei oldud valmis Ukraina kriisiks. Ei olnud Lääne eksperdid selleks valmis. Nad eksisid igas asjas, ka Ukraina kaitsevõime hindamises. Nii et ma arvan, et meil on vaja läbi mõelda, milline saab olema tegelik, järgmine, suur eurotsooni finantstorm, valmistuda selleks, mõelda läbi ja mitte lohiseda sabas. Ja see on ka meie ministri ülesanne: valmistuda juba tulevikuks nii, nagu elanikkonna kaitseks, sest finantstormid hävitavad terveid majandusi, terveid riike. Aitäh!

16:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Kas minister soovib lõppsõnaks sõna? Ei soovi. Siis, head kolleegid, oleme selle päevakorrapunkti menetlenud ja võtame informatsiooni teadmiseks.


3. 16:21 Vaba mikrofon

16:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja nüüd, head kolleegid, kõigil soovijail on võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Peeter Ernits, palun!

16:21 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tulen maa peale tagasi. Ma räägin teile, mida räägib rahvas kusagil kaugel provintsis. Tartu turul kartulimüüja rääkis mulle hiljuti sellise loo, kuidas memmekene tuli ja ostis viielt kartulikasvatajalt kilo kartulit. Pärast tuli välja, miks memmeke ostis igaühelt kilo. Aga sellepärast, et memmeke läks koju, kooris kartulid ära ja kaalus viiel korral, selleks et vaadata, kust osta mõni kilo rohkem, kust kartulit saab söögiks. Esimene teade tegelikkusest.

Teine. Jälle üks kartulikasvataja, kelle poole on juba praegu pöördunud inimesed, kellel on suur pere, ja küsinud, millal hakkab praakkartulit saama. See on see traatussiaukudega kartul, nii-öelda seakartul. Nädal aega saab pere, kus on poisid või tüdrukud nagu oreliviled, süüa ära 30 kilo kartulit, 5 euro eest. See on reaalsus.

Kolmas. Maainimene. Korra lähen linna, et osta sealt liha, sest maal siga kasvatada ja looma kasvatada ei ole mõttekas. Ja nagu me teame, siga pole mõttekas ka Eestis üles kasvatada. Müüme Poola, Poolas kasvatatakse üles, tuleb siia, siis maainimene läheb linna ja ostab endale liha. Ka see on teade reaalsusest.

Või neljas. Jälle väikepõllumees. Noh, paar-kolm kuni seitse hektarit. Uued ukaasid Brüsselist, mis on juba plaanis, on sellised. Sul on näiteks paarihektariline põld ja tuleb selle rohepöörde vaimus jätta sinna pooleteisemeetrine riba loodusele, umbrohudele, nendelesamadele naksurlastele, traatussidele, kelle järeltulijad kartulitesse auke purevad, kapsaliblikatele, kõigele sellele, faunale ja floorale, kes ka umbrohu seemneid levitavad. Loomulikult me maksame nendele talupidajatele natuke kompensatsiooni. Aga see on naeruväärne. Ja see on hullumeelse rohepöörde üks plaanidest, mis kohe-kohe maandub ka Eestimaale. Ka väikestele põldudele. Mitte suurtele, mida on kilomeetrite kaupa, kus rukkilill ei kasva, moon ei kasva ja ka sääsk, kes hakkab sealt üle lendama, kukub surnult alla, vaid ka väikestele. Need on teated tegelikkusest.

Või teine asi. Ma olen ise [Eesti] Maakarja Kasvatajate Seltsi liige, aga mul ei ole lehma. See on Eesti päris tõug, see päris eestlaste oma lehm, kes annab head rammusat piima, aga ta annab palju vähem kui need piimamasinad, musta-valgekirjud, kelle jalad on haiged ja kes kukuvad kiiresti kokku ja jõuavad lihakombinaati. Maakarja kasvatajad on praegu väga mures, sest toodang on väike, kuigi väga hea ja rammus, aga võib-olla tuleb hakata meie rahvuslikku lehma lihakombinaati viima. Ka see on reaalsus, need on teated tegelikkusest.

Mida veel? Peaministri tsitaat: " On põllumajandusettevõtjad, kellel tegelikult läheb selles mõttes hästi, et sisendite hinnad on tõusnud, mida nad on pikalt oodanud ja soovinud [...]" Kuulge, see on ju täielik absurd! See ongi meie peaminister, meie elektrimolekuli Kaja Kallas, inflatsiooni kuninganna. Sellist lollust rääkida! Maainimesed naeravad selle üle. Aga nagu näete, on võimalik. Eesti on üks neljast Euroopa riigist, kus toiduainetele ei ole käibemaksu alandamise erisusi. (Juhataja helistab kella.) Ja valitseja ütleb, et see on täielik lollus. Põllumajandus-kaubanduskoja juht ... 

16:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg, aeg!

16:26 Peeter Ernits

... ja põllumehed ütlevad, et peaministri jutt on täielik lollus. Aga aitäh tähelepanu eest!

16:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

16:26 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head inimesed, kes te vaatate selle aasta viimast vaba mikrofoni! Pärast tänast on mikrofon tükiks ajaks vait. Kohtume alles järgmisel aastal, nii kaua mikrofon väga vaba ei ole.

Aga mis ma tahtsin teile siin enne aastavahetust ja valget jõulu öelda? Kruusimäe käis, kontrollis ära. Nüüd need, kes hiljemaks jäävad, ei ole enam kõvemad mehed kui Kruusimäe. Tuli välja, et tehniliselt ma veel päden, suuri varuosade vahetusi ei ole vaja ette näha. Kõik pidi olema vinks‑vonks, niipalju kui arst ütles. Eks ma teda usun, sest ta on selleks [välja] õpetatud.

Täna, kui me vaatame õue ja näeme, et lumi on tulnud, on hästi kohane rääkida jälle sellest, miks koduomanikud peavad ilma rahata tõrjuma kohalikule omavalitsusele kuuluvatel kõnniteedel lund. Ja me läheneme hoopis teistmoodi, sest tänane olukord on selline, et Isamaa algatatud ehitusseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning sotsiaaldemokraatide algatatud ehitusseaduse muudatus istuvad meil rahulikult majanduskomisjonis. Koalitsioon oli vaja suvel hästi kiirelt kokku lüüa. Ja kui rahvuslased sudisid sealt kõrvalt, et koduomanikud ka, [siis öeldi:] "Ei ole [midagi], meil on suuremad asjad!" Isegi peaminister ütles, et kõike seda, mida ei ole koalitsioonileppes kokku lepitud, aga mida on sünnitanud terve mõistus, oleks võimalik koalitsioonil ellu viia. Seega üks kahest: kas minnakse vana eelnõuga edasi või mitte.

Tegin äärmiselt agiilse ettepaneku, et suhtume hästi positiivselt pakirobotitesse. Kohalik omavalitsus peaks tagama pakirobotite teeninduspiirkonnas selle, et kohalikele omavalitsustele kuuluvad kõnniteed lükkaks kohalik omavalitsus ise lahti. Sellepärast, et mitmedki korteriühistud ja koduomanikud võib-olla ei ole väga pakirobotite meelt. Aga meie innovatiivsus peab edasi saama. 

Nüüd on see häda, et Ukraina meremehi meil Transpordiameti eksamikeskus või mis iganes ta seal on, käsitleb päris erinevalt. Ja sain ka aru, milles on asi. Seal on kirjas, et e‑residentsust omavate meremeeste kaugsõidupraktikat ei arvestata, vaid kõik hakkab nullist pihta sellest hetkest, kui neile antakse Eestis välja vastav tõend, kutsetunnistus. See tähendab aga sellist olukorda, et kui sa juba oled andnud ühele ametile suure võimaluse, siis nad tõlgendavad seda äärmiselt laialt. Ja nad tõlgendavad nii, et mitte ühegi Ukraina meremehe kaugsõidupraktika ei lähe kuidagimoodi arvesse. No nad vaidlustavad selle, kas Ukraina bakalaureus on võrdne Eesti bakalaureusega ja kas näiteks üle 500 tonnaažiga laevade vanemtüürimees ikka on vanemtüürimees ka Eesti mõistes.

Ütleme, puhas kius ja jonn või siis lihtsalt isiklik rumalus. Aga kurja juur on üles leitud. Tuleb lihtsalt Vabariigi Valitsuse määruses natukene sõnu vähemaks võtta, et jääks vähem tõlgendusruumi. Aga ma arvan, et see võitlus läheb veel edasi ilmselt ka järgmises koosseisus.

Ja nüüd hea uudis ka kõigile nendele, kes muretsesid, et koolilapsed hirmsasti veibivad. Võin öelda ka juba sotsiaalministrile tervitused ette, et näiteks noorte muru peal õlle joomine on vähenenud märgatavalt tänase ilmaga seoses, samamoodi on veipimine vähenenud. Probleem kui selline ei ole tegelikult kuskile kadunud ja tubakaseaduse muudatused istuvad praegusel hetkel sotsiaalkomisjonis. Aga mina olen positiivne, et aasta 2023 toob rohkem teadmisi ja Riigikogu leiab endas julguse ise otsustada, milliseid seadusi millisel moel ta menetleb, ja igasugused ministrid ei tule vahele surkima, et nende arvates meeldib miski muu.

Ma loodan, et sel aastal jõulusalme lugedes on enamik Riigikogu liikmeid sirgeseljalised ja mõtlevad, et kui nad soovivad valijatelt mandaati, et ka järgmised neli aastat siin kuidagi ära vegeteerida, siis nad võtavad julguse kokku ja hakkavad üheskoos teiste saadikutega vastu võtma otsuseid, mis ei ole küll kerged otsused, aga on vajalikud. Selleks aga ütlen kõigile: ärge sööge üle, ärge sööge ennast lõhki! Survestage kohalikku omavalitsust ja tehke lumefitnessi, sest ega tali õnneks meil taeva ei jää. Ja aasta tulgu teil uus ja ilus!

16:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

16:32 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mõni hetk tagasi võtsime me vastu eestikeelsele haridusele ülemineku seaduse. See on kindlasti siin saalis sel aastal vastu võetud seadustest üks kaalukamaid ja vägagi oluline seadusemuudatus, mis peaks andma eesti keelele ja Eesti haridusele uue hingamise. Seda on pikalt kavandatud ja nüüd lõpuks ka ära tehtud. 

Mõni aeg tagasi võtsime vastu riigieelarve ja ka seal oli tegelikult haridusel arvestatav osa. Tõesti, kõrgharidus sai enam kui 200 miljonit eurot juurde. Ka õpetajate palga alammäär ehk see, mis üldhariduskoolide õpetajatele makstakse, tõusis 24%. Nii et palgatõus oli arvestatav. Sellest ma tegelikult tahaksingi natukene pikemalt rääkida.

Tõesti, õpetajate [palga] alammäära tõus on teistpidi seotud kohalike omavalitsuste alushariduse ehk lasteaiaõpetajate palgaga. Lasteaiaõpetajate palk peaks olema vähemalt 90% [õpetajate palgast] ja nendel, kellel on magistrikraad, peaks see olema võrdne õpetajate palga alammääraga. Tõesti, omavalitsused ilmselgelt pingutavad selle nimel, kuid see on väljakutse, mis nii mõneski kohas võib käia üle jõu. Mul on tegelikult hea siin Riigikogu kõnetoolis rõhutada või välja tuua meie regionaalministri algatust ja pingutusi selle nimel, et tulla omavalitsustele appi. Tulla omavalitsustele appi just nimelt lasteaiaõpetajate, aga ka huvikooliõpetajate palgatõusu realiseerimiseks. Omavalitsustel on selleks vaja lisaks 42 miljonit eurot. Arusaadavalt on ka omavalitsuste tulubaas tõusnud, kuid see ei ole tõusnud sellise protsendi ulatuses, nagu praegu on õpetajate palga tõus. Olgu veel lisatud, et tegelikult omavalitsused panustavad ka teiste üldhariduskooliga seotud ametikohtade palga tõusu.

Vaatame nüüd veel energiahindade tõusu – hinnad on tõusnud möödunud aastaga circa kaks korda –, ja näeme, et see annab summana teist sama palju juurde, seega koguvajadus on 80 miljonit eurot. Kui me nüüd ikkagi leiame siin koostöömeele ja oleme valmis toetama omavalitsusi 30 miljoni euroga, et palgatõusud saaks tehtud nii lasteaedades kui ka huvihariduskoolides, siis kindlasti see tugevdab Eesti haridusmaastikku ja aitab tõesti kaasa regionaalsete lõhede vähenemisele. Ehk see on selge regionaalpoliitika.

Nii et siinkohal ma tõesti vägagi toetan meie valitsuse regionaalministrit ja loodan, et ka head koalitsioonipartnerid tulevad selle algatusega kaasa. Aitäh!

16:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mihhail Stalnuhhin, palun!

16:36 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kuulajad! 18. sajandi teisel poolel üks Prantsusmaa diplomaat, kes esindas oma riiki Venemaal, reisis koos vürst Potjomkiniga Lõuna-Venemaad mööda ja jättis sellise kirjelduse, et vahetevahel vürst Potjomkin avaldas huvi mõne noore ilusa aadlipreili vastu. See läks tema telki ja kui Potjomkinil õnnestus protsess õnnelikult lõpuni viia, siis andsid sellest märku 10 või 20 kahurit, mis tulistasid õhku. "Kui võimas, kikerikii!" Niimoodi irooniliselt kommenteeris seda Prantsusmaa diplomaat. Mulle tuli see lugu meelde siis, kui ma kuulasin, kuidas enamik sellest saalist aplodeeris, kui eelnõu 722, üleminek eestikeelsele õppele, sai vastu võetud. Mul on selleks minimaalselt kaks põhjust, rohkem lihtsalt ei ole praegu aega. Aga ma tooksin need [põhjused] välja.

Vaadake, veel üks lugu. Peaaegu lapsepõlvest ma mäletan seda lolli müüti, et olevat kuskil maailmas mingi institutsioon, mis on lubanud maksta miljon dollarit suvalisele mehele, kes lapse sünnitab. Selle idee idiootsus jõuab igaüheni, kes teab, et puusakontide ehitus on mehel hoopis teistsugune kui naisel ja imiku pea lihtsalt ei mahu nendest kontidest läbi. See tähendab: teil on praegu haridussüsteemis õpetajate defitsiit, pealekauba te teate, et 3000 õpetajat on pensionieas, pluss 2000 õpetajat ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, pluss 2200–2300 ei vasta keelenõuetele. See tähendab, et ühel toredal hetkel võib see defitsiit kasvada kordades ja moodustada umbes kolmandiku vajaminevatest õpetajatest, kusjuures me ei arvesta siia õpetajate vajadust seoses Ukraina põgenikega. Süsteem lihtsalt ei ole suuteline suurendama õpetajate tootmist 40-lt veel 432-le. Ma möönan siin, et kõik arvud, mida ma nimetan, on pärit haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase ettekandest. Seega jääb täitmata üks tähtsaim tingimus: õpetaja olemasolu.

Teine. Te ju suurepäraselt teate, et isegi kui te võtate kokku üheksa naist, siis nad ei sünnita teile ühe kuuga last. Selleks on vaja nii või teisiti üheksat kuud. Te võite talle pakkuda suvalist raha. Te võite siin rääkida 40 miljonist aastas või 420 miljonist kuni 2030. aastani. Raha eest ei ole võimalik seda teha, seda on võimalik teha ainult pika tööga. See töö on tegemata. Ja paistab, et jääbki tegemata. Nii et mis kinni ei jää, saab kinni löödud – see on reformi deviis. Vaatame, kuidas õnnestub.

Täna on, nagu üks kolleeg siin juba rääkis, tõesti selle aasta viimane vaba mikrofon. Ma kasutan seda selleks, et soovida, et kõik, kes praeguse tuisuga on kuskil maanteel, jõuaksid õnnelikult koju, et kõik need tuhanded majapidamised, kus pole elektrit – aga see tähendab, et pole ka vett ja kanalisatsiooni –, saaksid selle kiiremas korras tagasi, et meil oleksid ees ilusad vaiksed jõulud, et järgmine aasta oleks parem kui see, tänavune ning et me unustaksime isegi sellise sõna nagu "sõda". Nii et head saabuvat aastat kõigile, kes seda kuulab! Loodame paremat. Aitäh!

16:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

16:41 Kalle Grünthal

Lugupeetud kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Tahaksin teile rääkida natukene evolutsioonist ehk lastest, sest ei ole mingit kahtlust, et kui on olemas lapsed, siis need säilitavad ka evolutsiooni.

Alustan loomariigist. Kui näiteks metsas kõndides juhtud kogemata karu ja tema poegade vahele, kas tahtmatult või tahtlikult, siis pead kõvasti jooksu panema, et üldse ellu jääda, sest karu ründab, kuna ta näeb sinus ohtu. Samamoodi õpetavad kassid oma poegi, mida süüa ja mida mitte süüa. Isegi linnud, kui vaja, teesklevad vigast, et ohtu oma pesa juurest minema meelitada. Kui vaadata inimest tänase päeva seisuga, siis võib öelda, et inimene – vähemalt siin Eesti Vabariigis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna tasandil – on see indiviid, kes hävitab oma järglasi.

Miks ma sellise väga karmi lause ütlen? Nimelt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tervise‑ ja tööminister Peep Peterson tuli välja määrusega, millega tahetakse jõuda selleni, et isegi see, kui lapsevanem ei luba õpilasel lasta ennast vaktsineerida, siis see ei oma absoluutselt mingit tähtsust, koolitervishoiuteenuse osutaja otsustab ise, kas lapsel on vastav pädevus või oskused hinnata seda, kas ta tahab lasta ennast vaktsineerida või mitte, hoolimata sellest, et ema või isa keelavad seda.

Ma ei tea, millise osaga need ministrid ja need erakonnad mõtlevad. Kas nad pole kursis sellega, milliseid uuringuid Tais just tehti koroonavaktsiinide kohta? 301 lapsest vanuses 13–18 aastat 29%‑l esines südame-veresoonkonna kõrvaltoimeid ning 2,3%‑l lastest tuvastati kas müoperikardiit või perikardiit. Muuseas, see on seni ainuke uuring, mille puhul ei oodatud, kuni lapsed jõuavad haiglasse, vaid neid jälgiti ning neilt võeti proove nii enne kui ka peale vaktsineerimist. Seda, et see uuring on õige, kinnitas Šveitsi uuring.

Ja kus oleme meie? Me saime alles teada, et Pfizer, üks vaktsiinitootjatest, on avalikkusele valetanud, kuna ta väitis, et vaktsiinid püsivad deltalihases ehk õlavarres. Kuid nende vastu mindi kohtusse ja saadi teada, et praktiliselt momentaanselt need vaktsiini koostisosad läbivad ajuvere barjääri ja jõuavad minutite jooksul pea kõikidesse organitesse. Kusjuures alles nüüd on hakanud Pfizer neid asjaolusid uurima. Kas me oleme oma lapsed toonud laborirottideks selle määruse eelnõu esitajate soovil või? Mingid ajukääbikud, doktor Mengeled kuskil fašistliku Saksamaa koonduslaagris? Lõpetage ära! Te tapate meie lapsi.

Selle nädala neljapäeval kell 9.45 toimub isade‑emade algatatud pikett Stenbocki maja ees, sest on veel olemas inimesi, kes suudavad mõelda sellele, et lapsed on meie elu alus ja neid tuleb hoida. Olete oodatud. Aitäh!

16:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Vaba mikrofon on lõppenud, head kolleegid, ja ka tänane istung on lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!

16:47 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee