Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VIII istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 07.12.2022, 14:00

Toimetatud

13:59 Istungi rakendamine

14:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 10. töönädala kolmapäevast istungit. Mul on väga hea meel, et seda istungit hakkab kohe juhatama Helir-Valdor Seeder. Palun!

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nii, head kolleegid, istungi alguses on võimalik Riigikogu liikmetel üle anda eelnõusid ja arupärimisi, kui selline soov on. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, ma oletan, et on soov puldist üle anda. Jah, palun!

14:01 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud eesistuja! Paljudel meist on aastaid olnud südameasjaks leida lahendus vähiraviannetuste teemale. Protsess oli väga keeruline, kuid siiski, olukord, kus haige saab diagnoosi, ravim on arsti poolt soovitatud, aga haigekassa [selle maksumust] ei kata ja ainupäästjaks muutuvad annetajad, tundub ebaõiglane.

Nüüdseks on saanud valmis seaduseelnõu. Siinkohal suur tänu Aivar Kokale, kelle komisjoni ametnikud aitasid selle kokkupanemisel! Suur tänu õigus‑ ja analüüsiosakonnale ning Rahandusministeeriumile, kes mõtlesid kaasa! 

Arvestades kogu seda keerulist, nii juriidilist kui ka poliitilist protseduuri, pakub eelnõu kaks lahendust. Esimene: eelnõuga täiendatakse käibemaksuseadust uue, 5%‑lise, vähendatud käibemaksumääraga. Muudatus võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega nimekiri vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitest, mis maksustatakse 5%‑lise käibemaksumääraga. Teiseks sätestatakse ravimiseaduses Eesti Haigekassale alus hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutustele või usulistele ühendustele annetuste eest ostetud, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite ostmisel tasutud käibemaksuga võrdne summa.

Siin on 27 allkirja. Õnneks on neid andnud kõik fraktsioonid. Aga sellele eelnõule elavad kaasa sajad perekonnad, head maksumaksjad, kelle riik on jätnud valiku ette: kas surra või maksta summa, mida sinu taskus tegelikult ei ole. Mõtleme siis kaasa. Aitäh!

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 76 Riigikogu liiget, puudub 25.


1. 14:05 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (734 SE) esimene lugemine

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Aga kõigepealt päevakorra täpsustamine, kuna me oleme esialgselt kinnitatud eilse päevakorra juures. Eilsel istungil jäi meil pooleli Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 734 esimene lugemine. Me jätkame läbirääkimistega, kui fraktsioonidel on selleks soovi. Fraktsioonide esindajad Kalle Grünthal ja Andres Metsoja pidasid eile läbirääkimistel oma kõne ära.

Läbirääkimiste soovi rohkem ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 734 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. detsember kell 17.15.


2. 14:05 Maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE) esimene lugemine

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi, head kolleegid. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 745 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnaminister Madis Kallase.

14:06 Keskkonnaminister Madis Kallas

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega täpsustame või täiendame nende sätete sõnastust, mida on vaja, et kõrvaldada seaduse rakendamisel ilmnenud puudused.

Põhimõttelisi muudatusi kehtiva õigusega võrreldes eelnõus ei ole. Küll aga on eelnõus tulevikuvajadusi arvestavad muudatused maapõue kasutamise ja geoloogilise uuringu arvele võtmise ning kaevandamise sätete kohta. Need lahendused lähtuvad Riigikogu otsusest "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050", mille täitmise seniste sammude kohta tegin siin saalis ülevaate 26. oktoobril.

Lisaks tekib selle eelnõuga alus, et luua geoloogiafondi andmekogu, mis koondab digitaalselt Eestis tehtud uuringud ja uurimistööde aruanded. Samuti täpsustatakse riigi kohustust hüvitada kaevandamisega tekkinud kahjusid, kui selle lõppemisest on möödas rohkem kui kümme aastat.

Need muudatused aitavad meil täita maapõuepoliitika pikaajalisi eesmärke ning hoida ja kasutada meie maapõueressursse säästvalt ja targalt. Aitäh!

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

14:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma jätkan selle teemaga, mida ma eile korduvalt puudutasin. Selle eelnõuga antakse uuringuloa saamisel eelisõigus riigile. Tõepoolest, meil on kogu aeg olnud hirm, et maavarade uuringute ja kaevandamise [lubade] andmisel erasektorile on oht, et meie kõigi ühine vara parseldatakse piltlikult öeldes klaaspärlite eest lihtsalt maha. Aga jälle tulles selle juurde, et Euroopa Liit on käima pannud suured rohepöördeprojektid ning meie maavarad muutuvad selles protsessis eluliselt tähtsaks, küsin, kas ei suurene oht, et meie enda valitsused, kui nad on orienteeritud eelkõige Euroopa Liidu kohustuste täitmisele, ei mõtle mitte meie keskkonna ja meie riigi huvidele, vaid annavad kõik need eesõigused lõpuks üle Euroopa Liidule, otse Euroopa Komisjonile.

14:08 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Mina sellist ohtu ei näe. Arvestades, et valitsuse paneb paika Riigikogu, Riigikogu omakorda valitakse rahva poolt, kes kindlasti selliseid valikuid ei pooldaks, mina sellist ohtu ei näe.

14:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ruuben Kaalep, palun!

14:08 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Riigikontroll on toonud selgelt välja, et Rail Balticu ehitamise jätkamine nõuab paratamatult, et kruusa, killustiku ja liiva saamiseks tuleb väga suur osa Eestist üles kaevata. Need on taastumatud loodusvarad. See on väga kõrge hind nii meie keskkonnale kui ka majandusele. Kas teile, keskkonnaministrile, ei tundu, et Rail Balticu projekt ei pruugi üles kaaluda seda võimalikku keskkonnakahju, mida nende maapõuevarade üleskaevamine Eestile tähendaks?

14:09 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Mõnda otsust, mis on tehtud juba oluliselt varem, kui tänane valitsus ja tänane keskkonnaminister ametisse said, on raske tagantjärele hinnata. Ma saan aga kinnitada, et nii tänane keskkonnaminister kui ka kindlasti tulevikus kõik keskkonnaministrid seisavad selle eest, et kõik ressursid, mis Rail Balticu ehitusse lähevad, oleks kasutatud kestlikkuse põhimõttel, oleks kasutatud nii, et need võimalikult vähe mõjutaksid meie elukeskkonda, meie looduskeskkonda. Me oleme nõus ka enamiku Riigikontrolli toodud tähelepanekute ja märkustega. Tuleb veel kord üle vaadata kõikvõimalikud alternatiivid, see, mille baasil ja kuidas Rail Balticu rajamine koormab Eesti keskkonda ja missugused oleksid võimalikud leevendusmeetmed.

14:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

14:10 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus tuleb § 2 punkti 1 kohta. Seletuskirja järgi see ütleb, et muudatuste tulemusel muutub tagantjärele kaevandamise tasude süsteem lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Muudatuse sisseviimise korral ei tule enam maksta ette tagantjärele põlevkivi kaevandamise koguse eest. Mul on kaheosaline küsimus. Kõigepealt, kas siis ei tule enam maksta ette tagantjärele? Kumba siis ei tule, kas ei tule ette maksta või tagantjärele maksta? Mismoodi tegelikult saab olema?

Teine küsimus on see: miks on kogu tähelepanu ainult põlevkivile keskendunud? Kuidas muude maavaradega on? Eelkõige pean siin silmas baasi: liiva ja kruusa. Võib-olla avate seda teemat?

14:11 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kõigepealt, miks põlevkivi? Eks põlevkivi, nii nagu ka infotunnis [sai räägitud], on üks olulisemaid teemasid, mis väga paljusid inimesi kõnetab. Võib-olla sellest lähtuvalt on ka see tähelepanu, ja ütleme, see fookus läinud oluliselt rohkem põlevkivile. Põlevkivi on üks väheseid maavarasid, mille kohta on Eestis eraldi strateegia tehtud.

Aga mis puudutab maksesüsteemi, siis varasemalt maksti jaanuaris ette võimaliku kaevandamismahu eest, nüüd toimub see tagantjärele, vastavalt kaevandatud summale, kvartalipõhiselt. See on põhiline vahe.

14:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

14:12 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Veel kord: mul on väga hea meel, et teie ei näe seda ohtu, millest me enne siin rääkisime. Aga me näeme väga selgelt, et Reformierakond, eriti praegune peaminister, seisavad ikkagi täiel rinnal eelkõige Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni rohepöörde huvide eest.

Tulen tagasi selle juurde, et te ütlesite, et valitsuse moodustamine nii nüüd kui ka tulevikus on ikkagi valijate käes. Kas ma sain õigesti aru, et kui valijad ei taha, et Eesti riigi maavarad parseldataks Euroopa Liidule, antaks tulevikus ära rohepöörde huvides, siis te soovitate Reformierakonda mitte valida? Ma tuletan meelde, et ka teie oma erakond seisab väga selgelt rohepöörde eest.

14:13 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Ma saan soovitada, et valige neid, kes Eesti loodust, Eesti ressursse väga kõrgelt hindavad, neid poliitilisi jõude, kes soovivad, et Eesti loodus ja keskkond oleks hästi hoitud. See, kuidas keegi lõpliku valiku teeb, on igaühe enda otsustada. Aga loomulikult, Eesti keskkonda tuleb hoida ja ma arvan, et iga valija seda ka väga hästi tunnetab.

14:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

14:13 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Eelnõu seletuskirjast saab aru, et käsitletakse võimalust suurendada põlevkivi paindlikku kaevandamist. Ma ütlen ausalt, ega ma väga hästi ei saa aru, mis tähendab põlevkivi paindlik kaevandamine. Seetõttu ma küsin otse. Kuidas see puudutab kaevurite arvu? Kuidas see puudutab kaevanduste mahtu, kaevanduste arvu, kas need vähenevad või suurenevad? Kuidas see puudutab põlevkivi väärindamist? Kuidagi saaksite seda äkki avada?

14:14 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Põlevkivi kaevandamine oli seni väga selgelt reglementeeritud. Tegelikult on siiamaani väga selgelt reglementeeritud, kui palju ja kuidas saab keegi kaevandada. Meie soov on vaadata nii-öelda paindlikumalt üle, kas seal on vaja mingisuguseid seadusemuudatusi, kuidas seda teha lihtsamaks, kui on selleks vajadust. Suures pildis see tähendabki seda, et vaadata üle kõik need kitsaskohad, mille kohta on nii ettevõtjad kui ka kohalikud kogukonnad esitanud oma ettepanekuid. Mitmed parandused siin juba ka tulevad. Need puudutavad näiteks kogu põlevkivikoguse jaotust aasta lõikes. Jah, need on reaalsed elulised probleemid, mida me proovime nüüd üha paremini ja paremini [lahendada] ka seadustes.

14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ruuben Kaalep, palun!

14:15 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Te vastasite nii, et Rail Balticu puhul tuleb üle vaadata võimalikud alternatiivid, et mõju keskkonnale oleks võimalikult väike. Mis need alternatiivid saaksid olla? Kas tuleb vaadata üle see trass, et kasutada võimalikult palju olemasolevat taristut, või siis tuua ehitusmaterjale odava hinnaga kusagilt välismaalt? Mis need alternatiivid võiksid olla?

14:15 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Esimene alternatiiv, millest on ka palju räägitud, on see, et põlevkivi aherainet oleks ühe kihina võimalik selle tammi alla panna. Teisena on kindlasti ehitusjäätmed, et mismoodi ja kuidas neid saaks rohkem kasutada. Kindlasti tuleks vaadata üle kõikvõimalikud alternatiivid nende projektide puhul, et kust on võimalik saada täiendavat maavara. On räägitud Paldiski nii-öelda hüdrosalvestist, mida on võimalik võib-olla mõnevõrra kiiremas tempos kasutusele võtta või rakendada. Lisaks see, et me saaksime võib-olla lahti sellest nõudest, et maavara, mis pannakse kusagil paika, tuleb tuua kuni 50 kilomeetri [kauguselt]. Seda võiks vajaduse korral tuua ka kaugemalt, et nendes piirkondades, kust Rail Baltic läbi läheb, ei tekiks liiga suur kaevandamiskoormus. Need on need konkreetsed ettepanekud.

14:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

14:16 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Võimalik, et probleem on minus, et ma aru ei saa, aga ma küsin natuke lihtsamalt. Selle eelnõu mõju kaevurite, kaevanduste arvule – kas rohkem või vähem? Kuidas ta mõjutab ka riigieelarvet, kui võimalik? 

14:16 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Otsest mõju riigieelarvele tavapärasel kujul ei ole. Kuidas ta mõjutab kaevurite ja kaevanduste peamist teemat? Ka sellele suurt mõju ei ole. Me ei otsusta siin täna, kui palju ja kuidas kaevandatakse. Pigem me otsustame, kuidas ja mismoodi me Eesti maavara kaardistame, missuguseid samme me astume selle kasutusele võtmiseks, kas see on aktiivse maavarana meil arvel või mitte. Pigem on see nagu see teema. Kõik need otsused, mis puudutavad seda, kui palju ja kuidas põlevkivi kaevandatakse ja mida järgmiste sammudega tehakse, on juba teiste seaduste teema. Antud juhul ta selles seaduses sellel kujul rolli ei mängi. 

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

14:17 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Tõesti, kui me siin mõni aeg tagasi maapõue kasutamist arutasime ja selle perspektiive lahkasime, siis tuli ka jutuks, et me vajame kindlasti lisaks põlevkivi kasutamise, ütleme, reguleerimisele ka ikkagi [reguleerimist] kruusa, paekivi ja liiva kasutamise puhul, sest see mõju üle Eesti on arvestatav ja tegelikult väga tugevalt mõjutab kohalikku kogukonda. Siin oleks võimalik seda ka planeeringute abil mõjutada. Aga teine küsimus on see, et kas on mõeldud talumistasule, ka seda võiks ju siin käsitleda. Kui me põlevkivi käsitleme, siis miks me seda ei käsitle? Samuti omavalitsustele minevat ressursitasu. Need on ju samuti väga otseselt selle eelnõuga seotud.

14:19 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Mis puudutab talumistasu, siis Riigikontroll kinnitas üle, et see on oluline meede, mis tuleb kasutusele võtta. Keskkonnaministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga ja teiste ministeeriumidega on seda teemat juba varasemalt arutanud. Mis puudutab kohalike omavalitsuste täiendavaid ressursitasusid, mis nendele võiksid minna, siis selle teemaga on veel kaugemale liigutud ja eelnõu projekt on juba valmis, see on esitatud ministeeriumidele ülevaatamiseks. Nüüd on küsimus lihtsalt selles, kuidas me ajalises perspektiivis jõuame, kas see Riigikogu ja valitsus jõuavad seda menetleda või mitte. Aga need teemad on kõik juba sisuliselt eelnõu tasemel valmis, nendega saaks edasi minna ja need on esitatud ministeeriumidele, kaasa arvatud Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ülevaatamiseks.

14:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Dmitri Dmitrijev, palun!

14:19 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Vaatan seaduseelnõu seletuskirjast, et need muudatused on vajalikud eelkõige seaduse rakendamise efektiivsemaks muutmiseks. Ma saan aru riigi huvist täpsustada maapõue kasutamise ja maavara geoloogilise uurimise, arvele võtmise ning kaevandamisega seotud sätteid. Aga kogu see seaduseelnõu avaldab suuremat mõju eelkõige kohalikele omavalitsustele ja nende omavalitsuste territooriumil elavatele inimestele. Ma vaatan, selle seaduseelnõu § 2 puudutab keskkonnatasude seaduse muutmist. Kas ei oleks õiglane paralleelselt menetleda või käsitleda ka nende keskkonnatasude määrasid? Te olete ka meedias seda väljendanud. Siis saaks näidata, et riik on huvitatud sellest, et ka kohalikud omavalitsused ja kohalikud elanikud saavad midagi tagasi.

14:20 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Nii nagu ma ka Riigikogu liikme Heiki Hepneri küsimusele vastasin: see protsess on käimas. Ma ütlesin meedias, olles Ida-Virumaad mitmed ja mitmed korrad külastanud, et see on üks peamisi teemasid, mida kohalikud omavalitsused välja toovad. Seetõttu on ka Keskkonnaministeerium vastavad eelnõud ette valmistanud, need on nii-öelda meie majas, Keskkonnaministeeriumis, kooskõlastatud ja need on edastatud järgmistele etappidele. Loodetavasti läheb see kiiremini käiku, kui me praegu oleme võib-olla tunnetanud, aga teema on nii-öelda töös ja Keskkonnaministeeriumi taha selle teemaga edasiliikumine kindlasti ei jää.

14:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Dmitri Dmitrijev, palun!

14:21 Dmitri Dmitrijev

Aitäh vastuse eest! Küsin ikkagi jätkuküsimuse. Ma olen isiklikult mitu aastat tegelenud keskkonnatasude määrade teemaga. Ma tänan kolleege, kes on sellele teemale tähelepanu pööranud, ja ma tänan ka ministrit, kes on oma arvamust väljendanud. Ma toetan seda arvamust. Aga minu küsimus on selline. Millal on oodata põhimõttelist ülevaadatud kontseptsiooni siia saali? Seda me oleme Keskkonnaministeeriumilt oodanud juba vähemalt kahe koosseisu jooksul. Millal see lubadus saab täidetud? Kas on mingisugune tärmin ka ministeeriumis, et vot, järgmine aasta või ülejärgmine aasta on see pakk siin Riigikogus ja me arutame seda?

14:22 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kuna antud eelnõu puudutab ka riigieelarvet, siis me praegu peame kõigepealt lõpetama läbirääkimised Rahandusministeeriumiga selle üle, kas Rahandusministeerium sellisel kujul seda toetab. Keskkonnaministeeriumis on kõik vajalikud toimingud tehtud, dokument on valmis, meie täiendavaid lisasid enam planeerinud ei ole ja nüüd ootamegi pigem seda, kas Rahandusministeerium näeb, et sellega on võimalik praegu edasi liikuda või mitte. Aga meie oleme valmis seda tutvustama kas keskkonnakomisjonis või mõnes teises komisjonis, kui selleks on soovi.

14:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Andres Metsoja.

14:23 Andres Metsoja

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Tõepoolest, keskkonnakomisjon teemat arutas, nii nagu meil on parlamendis kombeks, istungi protokoll nr 194 seda käsitleb. Seal me puudutasime suhteliselt sarnaseid küsimusi, nagu ka siin saalis, ei hakka neid üle käsitlema.

Toon välja selle tonaalsuse, et enamik arutelust läks passiivsete ja aktiivsete maavarade temaatika peale. Täpselt samamoodi uurisime fosforiidi ja metallimaagi kohta, et kuidas ikkagi on nõnda, et riigil on eelis ettevõtete ees just selle varu uurimisel. Käisime terminoloogiliselt läbi ka selle, mida tähendab, et kaevandatakse lamamini. See mõiste tähendab seda, et kogu loodusliku kihi ulatus on võimalik välja kaevata. Põgusalt oli käsitluse all teema, mis puudutab ruumilist planeerimist ja maavarade kaevandamist, kuidas seda peaks paremini reguleerima ja kas peaks paremini reguleerima, milline on omavalitsuse roll, milline on riigi eriplaneeringu roll ja milline on riigi strateegiline lähenemine selles valdkonnas.

Ühiselt ja konsensuslikult tegime ka menetluslikud otsused: võtta täna päevakorda – õigemini, ettepanek oli võtta päevakorda 6. detsembril, aga ta on jõudnud siia täna –, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja juhtivkomisjoni esindajaks määrata mind. Aitäh!

14:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jah, palun, Heiki Hepner Isamaa fraktsiooni nimel!

14:25 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Loomulikult tuleb igas valdkonnas tegeleda bürokraatia ohjamisega ja protsesside lihtsustamisega ning tõesti sealhulgas sellises valdkonnas nagu maavarade kaevandamine. Aga loomulikult ei tohi selle tegevuse juures unustada seda, et me sellise lihtsustamisega ei jätaks räästa alla kohalikku inimest või kogukonda, kes jääb tähelepanu alt välja ja saab pihta.

Maavarade kaevandamine on ühelt poolt väga oluline tegevus, sest ta annab meile ressursse, taastumatuid ressursse, millega tuleb väga targalt ümber käia. Teisalt on tal väga suur keskkonnamõju. Nii nagu nimigi ütleb, on tegemist taastumatu loodusressursiga. Mitte ainult selle ressursi seisukohalt ei ole see mõju suur, vaid mõju on suur ka nendele inimestele, kes selles kogukonnas elavad või sellesse piirkonda jäävad. Seepärast tuleb väga tähelepanelikult sellesse valdkonda suhtuda.

Täna on meie ette jõudnud eelnõu, kus me fookuse oleme tõesti keeranud teatud lihtsustuste peale. Uuringuid käsitleme natukene põhjalikumalt. Jälle vaatame, et protsess oleks lihtsam ja paindlikum. Põlevkivi me käsitleme, aga oleme jätnud vaatluse alt välja paekivi kasutamise ja kaevandamise, liiva ja kruusa, võib-olla veel mõned maavarad, mis vääriks suuremat tähelepanu. Tegelikult tuleks käsitleda ka nende maavarade kaevandamist, sest tõesti see tegevus toimub üle riigi ja mõjutab väga paljusid kogukondi.

Ministrilt kuulsime, et juba on ette valmistatud ja teele saadetud talumistasusid puudutavad mõtted. Ka ressursitasu, mida peaksid omavalitsused saama, on käsitletud ja see käsitlus on Keskkonnaministeeriumist välja läinud. Nüüd on küll üleskutse, et kui me seda eelnõu menetleme ja need eelnõu mõtted on juba olemas, siis tuleks need ka sellesama eelnõu menetluse protsessi jooksul keskkonnakomisjoni tuua, läbi arutada ja vaadata, mida õnnestub sealt kohe üle tuua, et me veel selle koosseisu ajal suudaksime ikkagi need olulised tegevused sisse viia.

Siin on päris mitmeid kitsaskohti, mis väärivad eraldi tähelepanu. Ka ruumiline planeerimine on ülioluline. Siin on oma roll riigil maakonnaplaneeringute kaudu. Nüüd on algatamisel Raplamaa ja Pärnumaa planeering, Harjumaa planeering on töös, see peaks andma meile teatud sisendi. Aga tegelikult me peame jälgima, et planeering ei jääks väga üldiseks ja ei ütleks, et noh, meil on nii suur hulk sellist ja sellist maavara, aga me ei käsitle seda sellise detailsusastmega, et kuidas see mõjutab kohalikku kogukonda. Tuleks vaadata, et ka sellised planeeringud oleksid käsitletud vähemalt valla või linna üldplaneeringu täpsusega ja annaksid juba konkreetset sisendit. Pikemas perspektiivis, kui teemale vaadata, ei tohiks anda kaevandusluba enne, kui antud küsimuse käsitlemine on läbitud vähemalt üldplaneeringu täpsusega. Ma toon lihtsalt ühe näite. Kui meil on rohealal teatud metsamajandamise kava ja me tahame seal teha kahehektarilist lageraiet, siis see võib olla küllaltki komplitseeritud.

Palun kolm minutit lisaaega.

14:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

14:30 Heiki Hepner

Suur tänu! See tegevus võib olla küllaltki komplitseeritud. Aga sinnasamasse rohealasse 300‑hektarilise kaevanduse kavandamine sobib nagu rusikas silmaauku ja kellelgi ei teki küsimust, kas see võiks kuidagi mõjutada kohalikke elanikke. Põhjus on väga lihtne. Ühel juhul on läbitud üldplaneeringuprotsess, mis paneb väga selged piirid, ja teisel juhul seda lihtsalt ei nõuta ja võidakse kavandada ükskõik kuhu. See tekitab mõttetut stressi. Isegi kui see uuring lõpuks ei päädi konkreetse kaevandusega või see kaevandus ei ole 300 hektarit, vaid on 30 hektarit, siis ikkagi peaks olema see läbi tehtud enne, kui me anname välja teatud load või algatame mingeid protsesse, sest ei ole mõtet tekitada kohapeal inimestes stressi ja teadmatust, mis nende elukohast saab.

Niisiis, teemat kokku võttes: valdkond on ülioluline ja vajab vaieldamatult täpsemat reguleerimist. Tuleb kindlasti mõtelda talumistasude peale, selle peale, kuidas leevendada nende inimeste probleeme, kes satuvad sellesse mõjuvälja. Tuleb mõtelda omavalitsustele [makstava] ressursitasu suurendamise peale, et ka omavalitsused saaksid panustada nende tekkivate probleemide leevendamisse. Sellega ei ole kindlasti mõtet venitada. Ruumiline planeerimine on kogu selle probleemi lahendamise ülioluline tuum. Suur tänu!

14:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 745 esimene lugemine tuleb lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 21. detsembri kell 17.15. Tänane teine päevakorrapunkt on läbitud ja me läheme edasi.


3. 14:32 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE) esimene lugemine

14:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Maria Jufereva-Skuratovski.

14:33 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu sisu on väga lihtne. Tegemist on haiguspäevade hüvitamise korraga. Selle eelnõu [seadusena] vastuvõtmise korral säilib haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Antud sätete muutmisega muudetakse 1. jaanuaril 2021. aastal jõustunud tähtajaline haigushüvitiste maksmise regulatsioon tähtajatuks, kuna nakkus‑ ja viirushaigused levivad ka peale kehtiva korra lõppemist.

Ma tuletan teile meelde, et 1. jaanuaril 2021 jõustusid haigushüvitiste maksmise korra muudatused, mille peamiseks eesmärgiks oli COVID-19 viiruse leviku tõkestamine. Muudatused jõustati tähtajaliselt ja see tähendab, et alates 1. jaanuarist 2023 rakendub taas sama haigushüvitiste maksmise kord, nagu oli enne 1. jaanuari 2021. Ja mis kord oli varem? Kolm esimest päeva oli töötaja omavastutus, neljandast kuni kaheksanda päevani maksis tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa.

Meie mõte seisneb selles, et selle asemel, et haigushüvitiste maksmisel uusi ajutisi lühi‑ ja tähtajalisi meetmeid rakendada, on mõistlik muuta praegune tähtajaline kord tähtajatuks. Mõte seisneb selles, et inimene, kes jääb haigeks, jääks pigem koju ega nakataks oma kaaslasi töökohal. Aitäh! Lühidalt on see kõik.

14:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Jaa, siiski, teile on küsimusi. Jaak Aab, palun!

14:35 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Palju on räägitud selle muudatuse mõjust. Muidugi, üks põhjusi oli ka koroonapandeemia, miks leiti see kokkulepe lõpuks tööandjate ja töövõtjate vahel riigi eestvedamisel ning tehti selline muudatus, et teisest haiguspäevast on võimalik hüvitada. Jah, vahetus küll hüvitaja, eks, kui varem oli see tööandja, siis nüüd on haigekassa alates teisest päevast. Ma arvan, et see oli hea kokkulepe. Kindlasti on minu arvamus ka selline. Kuigi sotsiaalminister olin ma ammu aega tagasi, aga ma tean, kuidas see haiguspäevade lugu on käinud kogu aeg üles-alla. Üks asi, mida on toonud ka tervise‑ ja tööminister esile, on see, et haigusleht või need päevad, mille jooksul seda haiguslehte võetakse, ehk see [haiguslehel olemise] kestus on vähenenud. Kas see on olnud selle positiivne mõju, et seda hüvitatakse teisest päevast?

14:36 Maria Jufereva-Skuratovski

Tegelikult siiamaani väga põhjalikke analüüse ei ole tehtud. Peame tõdema, et mitte kõik [ei ole] rahul nende muudatustega, sellepärast et praegusest süsteemist võidab eeskätt töötaja, kes võib jääda juba teisest päevast koju ega kaota rahas. Ma tõepoolest arvan, et kui haiged inimesed jäävad koju ega pea tööle minema, siis lõppkokkuvõttes võidab sellest kogu organisatsioon. Aga ma pean tõdema, et näiteks tööandjad ja eeskätt väikesed ettevõtjad selle süsteemiga eriti rahul ei ole. Samas toonitan, et siiamaani ei ole tehtud väga põhjalikku analüüsi selle kohta, kui kauaks need haiged inimesed koju jäävad ja kui suured kulutused on seetõttu näiteks tööandjatel. Hetkel on meil andmeid ainult selle kohta, millised kulutused on haigekassal. Kui haigete inimeste arv järgmisel aastal ei tõuse, siis haigekassa jaoks see [muudatus] tähendab 30 miljonit [eurot] lisakulu.

14:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

14:38 Indrek Saar

Aitäh! Hea ettekandja! Ma jagan täiesti teie soovi. Ka mina arvan, et üldiselt on inimesed tublid ja kohusetundlikud, kohati liiga kohusetundlikud ja kipuvad minema haigena tööle, eriti kui kojujäämine tekitab nende sissetulekutesse väga suure augu. Seda vastupidi mõnele teisele poliitikule, kes arvab, et inimesed on laisad ja neid tuleks piitsaga tööle ajada.

Aga sel ajal, kui see muudatus tehti, oli meil pandeemia ja minu arust oli sotsiaalminister, kes seda protsessi juhtis, Tanel Kiik. Vist oli ka peaminister Keskerakonnast või oli Jüri Ratas juba ülendatud siia meie esimeheks, aga igal juhul vastutav minister oli teie erakonnast. Miks tol korral ei tehtud seda kohe tähtajatult? Miks see süsteemi muutus ei toimunud niimoodi, et me ei peaks täna seda siin arutama ja 1. jaanuarist ei pöörataks süsteemi tagasi?

14:39 Maria Jufereva-Skuratovski

Ma pean tunnistama, et mina ei osalenud nende arutluste juures siinsamas. Ma tegelikult ei oska vastata, miks kohe ei tehtud nii, et see süsteem oleks mõeldud alalisena. Aga ma arvan, et lihtsalt aeg on näidanud, et praegune kord on palju parem kui eelmine, kui töötaja omavastutus kestis kolm päeva, inimene tõepoolest kartis kaotada osa oma sissetulekust ja eelistas tööl käia. Ma arvan, et täna on õige hetk muuta situatsiooni ja teha süsteem korda, tähtajatuks.

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

14:40 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Töötaja vaatevinklist on see loomulikult väga hea otsuse eelnõu või eelnõu variant, aga väikeettevõtetele ja mikroettevõtetele võib see kord kujuneda hävitavaks. Kui väikeettevõttes või mikroettevõttes on viis töötajat ja nendest kolm jäävad viiruste hooajal haigeks, siis tööandjale kaasnevad lisaks sotsiaalmaksule kuludena veel haigushüvitis ja uute töötajate palgakulud. Pandeemia ajal kehtestatud korraga nägi riik ette toetusi ettevõtjatele. Kas nüüd on mõeldud sellele, et äkki samal ajal toetada ka ettevõtjaid?

14:41 Maria Jufereva-Skuratovski

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma alguses ütlesin, antud eelnõu lähtub eeskätt töötaja huvidest, ja nagu ma mainisin, väikesed ettevõtted päriselt selle korraga rahul ei ole. Aga me peame tunnistama, et väikesed ettevõtted on tõepoolest haavatavamas olukorras. Igal juhul, kui neil on väga vähe inimesi tööl, siis nad saavad tõepoolest selle tõttu kannatada. Aga ma arvan, et rohkem nad kannataksid selle tõttu, kui näiteks üks inimene, kes eelistab haigena tööl käia, nakatab teisi ja siis lihtsalt keegi ei tule tööle. Nagu ma ütlesin, me vajame ja ootame Sotsiaalministeeriumilt laiaulatuslikku analüüsi, et kumb süsteem oli otstarbekam. Praegu kahjuks Sotsiaalministeerium sellist analüüsi ei ole veel edastanud.

14:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marika Tuus-Laul, palun!

14:42 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Mida sa arvad, kuidas praegu näiteks Reformierakond hääletab? Mina kardan küll, et ega nemad inimesi raskes olukorras aidata kunagi ei taha, peaasi, et eelarvesse rohkem raha tuleb. Aga sotsiaaldemokraadid on ju töörahva huvide kaitsjad ja ametiühingulise taustaga. Kas nemad nüüd tulevad kaasa või mitte? Mul on meeles aastad 2008 ja 2009, kui just nende eestvõtmisel töötajate omavastutust haiguspäevade puhul tõsteti, inimesed kaotasid ja see põlistati ju aastateks.

14:42 Maria Jufereva-Skuratovski

Aitäh küsimuse eest! Minu mäletamist mööda, tõepoolest, sotsiaaldemokraadid on alati kaitsnud tööinimesi ja nad on alati seisnud selle eest, et haiguspäevade hüvitamise kord oleks eeskätt kasulik tööinimestele. Nemad seisavad selle eest, et kas või esimesest päevast oleks haigusleht avatud ja oleks kaetud tööandja poolt. Aga vastates teie küsimusele: ma küll ei tea, kuidas nad hakkavad hääletama, eks me varsti näeme.

14:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hele Everaus, palun!

14:43 Hele Everaus

Suur aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on natuke teist laadi küsimus. Kes nendele inimestele diagnoosi paneb? Teame, et väga paljudes piirkondades perearsti ei ole, selliseid piirkondi on üle 50 või isegi 60. See on üks asi.

Teine asi. Ma ei räägi lihtsalt niisama juttu, vaid minu poole on pöördunud väga paljud inimesed, kes ei pääse ka telefoni teel perearsti jutule, kuigi perearst on olemas. Ammu on möödas [koduvisiitide] aeg, me enam isegi ei mäleta, et omal ajal polikliinikuarstid tegid koduvisiite. Enam koduvisiite ei tehta. Kes paneb haigele diagnoosi? Kõige muu, ka haiguspäevade eest maksmise kõrval on minu meelest oluline teada, mis haigus [inimesel] on ja kuidas seda ravida.

14:44 Maria Jufereva-Skuratovski

Aitäh küsimuse eest! Te puudutasite tõepoolest väga olulist probleemi, mis on seotud üleüldse tervishoiusituatsiooniga meie riigis. Aga niipalju, kui ma tean, diagnoosi paneb ikkagi arst, mitte haige inimene ise.

14:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Õnne Pillak, palun!

14:45 Õnne Pillak

Aitäh! Hea ettekandja! Teadupoolest hõlmab haigekassa eelarve tervishoiuvaldkonda laiemalt. Praegu käivad läbirääkimised näiteks tervishoiutöötajate palga üle, kus puudujääk on umbes 30 miljonit. Kas selle eelnõuga seoses te olete küsinud arvamust ka näiteks haiglate liidult või perearstide seltsilt, et kas nad toetavad ajutise süsteemi muutmist püsivaks?

14:45 Maria Jufereva-Skuratovski

Aitäh küsimuse eest! Mul selle kohta andmeid ei ole.

14:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Ei, siiski on veel. Ülle Rajasalu, palun!

14:45 Ülle Rajasalu

Aitäh! Austatud esineja! Teatavasti on Eestis solidaarne vastutus, seda koormat kannab haigekassa. Nii nagu Õnne Pillak ütles, haigekassal on see raha olemas, miks me siis sunnime tööandjaid topelt maksma, kõigepealt maksan haigekassa kulu ja pärast maksan veel haigusraha. Kas te oskate vastata, kui õiglane see tundub tööandjate seisukohalt võttes?

14:46 Maria Jufereva-Skuratovski

Aitäh küsimuse eest! Mina ka mõtlesin sellele süsteemile ja mulle isiklikult see eriti õiglane ei tundu.

14:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Õnne Pillaku.

14:46 Õnne Pillak

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ja ka tere, külalised! Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu 725 21. novembril. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid sellel arutelul tervise‑ ja tööminister ning Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg.

Eelnõu on sisult väga lihtne ja konkreetne, nii nagu te kuulsite eelkõneleja suust, kes seda päris põhjalikult tutvustas. Komisjonis me peatusime, ütleksin, samadel nüanssidel, mille kohta siin saalis ka praegu küsimused kõlasid, ehk kahel peamisel teemal. Esiteks, ettevõtjad, eelkõige väike‑ ja mikroettevõtjad. Kui see muudatus, mis tehti seoses COVID‑19 levikuga ja on olnud ajutine meede, muuta püsivaks, siis kuidas see mõjutab ettevõtjaid ja kui suurt kulude kasvu neil prognoositakse? Algatajate ettekandja sõnul ei ole tehtud arvutusi, kui suur on see mõju väike‑ ja mikroettevõtjatele. Aga väidetavalt pidid väikeettevõtjad seda muudatust sisuliselt toetama. Samas, komisjonis kõlas, kui ma nüüd ei eksi, Priit Sibula suust väide, et teadaolevalt väikeettevõtjate assotsiatsioon ikkagi ei toeta seda muudatust, samuti on kaubandus-tööstuskoda väljendanud enda mittetoetavat seisukohta. Ehk komisjonis jäädi selles, kas kõik on muudatusega rahul ja kas ettevõtjad sisuliselt seda toetavad, eri arvamustele.

Teine [arutelu] pool puudutas analüüse: kas on tehtud analüüse, mille põhjal teisest haiguspäevast haigushüvitise maksmine muuta püsivaks? Nii nagu siin kõlas, komisjonis ka eelnõu algatajate esindaja ütles, et see mõjuanalüüs peaks tulema Sotsiaalministeeriumist, aga seda ei ole veel sellisel kujul tulnud. Ma võin ka ise kinnitada, et seda analüüsi selle ajutise korra kohta me sotsiaalkomisjonis küsisime juba eelmine aasta. Seda oleks vaja. Enne ei saa selliseid põhimõttelisi suuri muudatusi ju ka teha. Nii.

Ministeeriumist anti ka teada, et koos haigekassaga on analüüsitud ettevõtjatele kaasnevate kulude andmeid ja nende põhjal on jõutud järeldusele, et kui minna tagasi eelneva süsteemi juurde, mis kehtis enne seda ajutist haiguspäevade hüvitamist alates teisest päevast, siis väidetavalt on tööandjale see nii-öelda vana süsteem 11% kallim. Kuid samas minister tõdes, et tõesti niisuguseid põhjalikke uuringuid ja just selliseid, mis puudutaksid väike‑ ja mikroettevõtjate hakkamasaamist, ei ole tehtud. Pigem, nii nagu siin juba kõlas, on lähtutud inimeste vaatest, et nad ei jääks haigeks, ja kui jäävad haigeks, siis jääksid võimalikult varakult koju.

Seejärel, kui me olime kõik need küsimused küsinud ja vastanud ja arvamused ära kuulanud, tegime järgnevad otsused. Otsustasime üksmeelselt saata eelnõu täna, 6. novembril Riigikogu suurde saali esimeseks lugemiseks. Esimese lugemise lõpetamise poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 2, erapooletuid oli 3. Taas üksmeelselt otsustas komisjon, et komisjoni ettekandja olen mina, Õnne Pillak. Vastan hea meelega teie küsimustele, kui neid on. Aitäh!

14:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ja tõepoolest on. Jaak Aab, palun!

14:51 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Jah, eks see lugu, tundub, valitsuse tasandil algas kuskil septembris, kui Sotsiaalministeerium ehk tervise‑ ja tööminister viis kabinetti ehk valitsusse ettepaneku pikendada seda ajutist [süsteemi], mis vahepeal oli. Muidugi, kes oskab öelda, mis oli ajutine ja mis oli püsiv. Kunagi see süsteem oli nii, et [hüvitati] ka teisest haiguspäevast. Täpsustuseks Indrek Saarele ütlen, et 2021. aastaks oli see alguses ajutiselt mõeldud ja siis me pikendasime 2022. aastaks. Loen ka, et tööandjate keskliidu juht Arto Aas ütleb, et ta usub, et enamus tööandjaid on uue süsteemiga kohanenud ja harjunud, see on kahe aasta jooksul ennast pigem õigustanud, ja ta usub, et väga suurt vastuseisu pole. Kelle vastuseisuga me siis siin võitleme, kui ametiühingud, tööandjad, minister ja ministeerium kõik toetavad, aga valitsusest seda eelnõu ei tule?

14:52 Õnne Pillak

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt, mis puudutab seda, kas ajutine või püsiv. Ma loodan, et ma ei eksi aastaga, kas see oli 2020. aasta lõpp, kui see otsustati, või 2021. aasta kevad, nii vist oli, vabandust. Ma just vaatasin järele, Jüri Ratas rõhutas oma teates üle, et tegu on ajutise meetmega seoses COVID‑i levikuga. Ikkagi on siiamaani tegu olnud ajutise [süsteemiga], mida nüüd pikendati.

Vastuseisu kohta ma arvan, et pigem on küsimus selles, kas me saame nii põhimõttelisi muudatusi teha, kui me ei ole vaadanud nende numbrite sisse, et milline on olnud selle uue süsteemi mõju. See on väga palju ettevõtjate poolt kõlanud. Väikeettevõtjate assotsiatsioon oli iga kord, kui me rääkisime sellest komisjonis ja otsustasime, kas praegust süsteemi pikendada või mitte, väga turris ega olnud selle üle absoluutselt õnnelik. Mina ise arvan, et selleks, et muuta haiguspäevade hüvitamist, peaks meil olema ees need numbrid, meil peaks olema analüüs, kuidas see mõjutab inimesi, kuidas see mõjutab ettevõtjaid, kuidas see mõjutab ka tervishoiuvaldkonda. Kõik see on omavahel seotud ja selle kõigega kaasnevad erinevatele osapooltele ka kulud.

14:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi kolleegidel teile ei ole. Nii. Nüüd avame läbirääkimised. Siim Pohlak, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

14:54 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Eelnõu mõte on õige: ka edaspidi tuleb soodustada töötajatel haigena kojujäämist. Olukord, kus töötajad käivad haigena tööl ja [teised] seetõttu haigestuvad, ei ole ju kuidagi ei tööandjate ega ka töötajate endi huvides. Ajal, kui EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus selle haiguspäevade hüvitamist puudutava otsuse vastu võttis, oli koroonakriis ja see oli kindlasti vajalik otsus. Täna me oleme sisenenud uude, majandust oluliselt mõjutavasse kriisi. Suuresti tähendab see kriis Reformierakonna tegevusetuse tagajärjel tekkinud energiahindade kallinemist ja sellest tulenevat hinnarallit.

Aga vaatame korraks sellele ka ettevõtjate vaatenurgast. Eesti ettevõtjad on selles kriisis hinnatõusude tõttu sattunud suurtesse raskustesse. Selle eelnõu edasise menetluse käigus tasuks tõsiselt kaaluda haigushüvitiste maksmise korra täiendavat muutmist. Väiksematele ettevõtjatele oleks kindlasti abiks, kui tööandja makstav hüvitise osa üldse ära kaotada või vähendada seda ühe päevani, nagu on ka töötaja vastutus, ehk siis üks haiguspäev oleks töötaja vastutus, üks päev tööandja vastutus ja edasised haiguspäevad hüvitaks haigekassa. Olukorras, kus toimuvad suured koondamised ja ettevõtjad on tõsistes raskustes, tuleb otsida ja kasutada kõiki võimalusi, kuidas aidata kodumaist ettevõtlust ja seeläbi toetada töökohtade säilimist. Aitäh!

14:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 725 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. detsember kell 17.15.


4. 14:56 Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine

14:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Kalle Grünthali.

14:56 Kalle Grünthal

Aitäh! Austatud Riigikogu! Austatud Eesti rahvas, kes te vaatate! Ja lugupeetud valitsuse ametnikud, kes te olete otseselt seotud ravimitega, ravimite keelustamise ja ravimite [hüvitamisega]! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on esitanud ravimiseaduse muutmise [seaduse eelnõu], millega lühidalt öeldes keelatakse Eestis selliste ravimite müük – nende hulka kuuluvad ka vaktsiinid –, mille kohta ei ole tehtud genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid.

Miks selline eelnõu siia saali jõudis? Sellel on väga pikk eellugu. Me mäletame aega, kui algas COVID‑i pandeemia ja Tanel Kiik käis siin puldis rääkimas, et Pfizer on üks nendest, kes on töötanud välja COVID‑i vaktsiini, aga tegemist on eksperimentaalse vaktsiiniga. Ta tegi ettepaneku, et Eesti saaks selle kasutamise loa. Selles asjas puudub meil vaidlus. Edasi toimus massiline vaktsineerimiskampaania ja igaüks pidi panema õla alla. Oli ka neid, kes sellest keeldusid ja hakkasid vastu. Nende suhtes rakendati diskrimineerimist. Aga see ei ole tänase päeva teema.

Ühel hetkel hakkasid toimuma kummalised sündmused. Erinevate videoklippide abil oli võimalik tuvastada seda, et näiteks jalgpallimängu ajal mängija kukub lihtsalt kokku ja talle püütakse abi osutada. Või siis korvpallimängu ajal jälle mängija kukub kokku. Või siis teleesinemise ajal otse-eetris vajub diktor kokku. Neid juhtumeid oli päris palju.

Käesoleval aastal jõudis olukord selleni, et selle vaktsiini kahjude kohta oli ka Eestis kogunenud juba väga palju andmeid. Valitsus ei saanud sellest enam mööda hiilida. Mäletan, kui ma küsisin siinsamas Riigikogu infotunnis Kaja Kallase käest, mida peavad tegema need inimesed, kes on saanud vaktsiinikahjustusi. Ma kuulsin väga üleolevat vastust: "Kaevake Pfizer kohtusse." See oli jaanuarikuus, ma arvan.

Aga ühel hetkel muutus kõik. Toimus mingisugune läbimurre ja siinsamas Riigikogus võeti vastu seadus, millega kavatsetakse hüvitada inimestele vaktsiinikahjustuste tagajärjed. Aga see ei tulnud niisama. Kui mina küsisin Kaja Kallase käest, mida peavad tegema inimesed, kes on saanud väidetavalt vaktsiinikahjustusi, siis, nagu ma ütlesin, soovitas Kaja Kallas mul pöörduda kohtusse. Aga asi on selles, et juba järgmisel kuul ehk veebruaris pöördutigi Pfizeri vastu kohtusse ning USA toidu- ja ravimiamet nõudis välja Pfizeri salastatud dokumendid, mis olid salastatud 75 aastaks. Ilmnes, et Pfizer oli teadlik, et vaktsiin ei püsi õlavarres ehk deltalihases ja jõuab vaid minutite jooksul pea kõikidesse kudedesse. Kusjuures kuhjuva efektiga on nanolipiidide jaotumine muu hulgas järgmistes organites: neerupealised, luuüdi, silmad, maks, lümfisõlmed, munasarjad, eesnääre, põrn, munandid, kilpnääre, emakas. Juba varasemalt oli teada see, et nanolipiidosakesed läbivad vere-aju barjääri. Aga samas, vaatamata sellele, et need dokumendid välja nõuti, oli eelnevalt Pfizer – kuigi oli [vaktsiini organismis levimisest] teadlik – serveerinud avalikkusele müüti, et vaktsiin püsib õlavarres.

Nüüd ma jõuan kõige põhilisema osa juurde. Miks on see salastatud dokumentides olev info nii oluline ja miks ei tohiks seda eirata ükski ametnik, kelle kohus on seista oma rahva tervise säilimise eest? Nimelt on nanoosakeste sees retseptor, mille põhjal hakkavad meie rakud tootma ogavalku. Ogavalgu tootmine ei ole meie kehale omane, immuunsüsteem hakkab neid rakke ründama ja tekib põletik. Pfizeri andmete põhjal me võime eeldada, et immuunsüsteemi rünnakud [on suunatud] omaenda keha kõikide rakkude vastu, kuhu nanoosakesed on jõudnud. Mis kasu on aga antikehade tekkest, kui see on saavutatud võimaliku organikahjustuse hinnaga?

Ja vaat nende andmete põhjal, mis nõuti välja USA toidu‑ ja ravimiameti poolt Pfizeri vastu, saigi [selgeks] see, et nendel ravimitel ja ka vaktsiinidel, mida meil praegu siin hirmsasti propageeritakse, on üks väga suur puudus: nad ei ole läbinud geno[toksilisuse] ega kartsinogeensuse uuringuid ehk vähki tekitavate, geneetikat muutvate [omaduste] uuringuid ei ole tehtud.

Kõigepealt tahaks tänada sotsiaalkomisjoni esimeest Helmen Kütti, kes suhtus sellesse küsimusse väga tõsiselt. Kui ma õigesti mäletan, siis ütles ta ka seda, et tegemist on rahvatervisega, seetõttu seda küsimust arutati väga põhjalikult, koguni kahel istungil.

Natukene ka istungi käigust. Ei ole mina ekspert ütlema, mis on õige ja mis on vale. Küll olid aga eelnõu esitajad kaasanud kaks molekulaarbioloogi, nendes tuntum oli Kaari Saarma, ja valitsuse poolt oli kõige suuremaks vastajaks Pille Säälik, kui ma õigesti mäletan, siis Ravimiametist. Kui [eelnõu esitajate] eksperdid tõid välja asjaolu, et Pfizeri vaktsiin ei püsi mitte deltalihases, vaid läheb üle keha laiali, siis Pille Säälik Ravimiametist ütles sedasi, et see on vale. Juba järgmisel istungil esitasid eksperdid dokumendid selle kohta, et Pille Sääliku lause "See on vale" ei vasta tõele. Kui Pille Säälik Ravimiametist oleks esitanud tõenditena vastuargumente, siis oleks võib-olla tekkinud isegi vaidluse koht. Aga me ei saa aktsepteerida asjaolu, et argumenteeritud tõendite asemel on vastuväiteks ainult sõna "vale".

Kuna mul õnnestus ka eile sotsiaalkomisjonis viibida, siis ma küsisin Sotsiaalministeeriumi ametniku käest, mis seisukohal on, kui rääkida valitsuse tasandist, Sotsiaalministeerium ja Ravimiamet nende uuringute põhjal või ühe põhjal nendest, mida ma praegu kirjeldasin, et mis seisukohad on. Sellele küsimusele ei osatud vastata ja öeldi, et esitage oma küsimus kirjalikult. Ma leian, et selline käsitlus ei ole päris õige.

Needsamad eksperdid, keda Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kaasas selle eelnõu arutellu, viitasid väga mitmetele puudustele. Kõigepealt käsitlesid nad mahukat Rootsi uuringut, milles uuriti 9 miljoni inimese andmeid. Seal jälgiti Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide efektiivsust 13 kuu jooksul. Tulemused olid hämmastavad. Omikrontüve [leviku] ajal muutus vaktsiinide antav kaitse nakatumise vastu negatiivseks umbes kolm kuud pärast teist vaktsiinidoosi. Ehk kolme kuu möödudes ei pakkunud see vaktsiin enam kaitset. 11 kuu möödudes oli vaktsineeritutel omikroniga nakatumise risk ligi 100% suurem kui vaktsineerimata isikutel. Kaitse hospitaliseerimise vastu üheksa kuu järel oli vaid 40%. Oluline on ka see, et kaitse hospitaliseerimise vastu muutus negatiivseks pärast 11 kuu möödumist kõigi kolme vaktsiini puhul. See oli, ütleme, mahukas Rootsi uuring.

Edasi, USA ehk Ameerika vaktsiinikahjustuste andmebaas VAERS oli 16. septembri käesoleva aasta seisuga saanud enam kui 31 000 vaktsiinijärgse surma teadet ja 1,4 miljonit vaktsiinijärgse kõrvaltoime teadet. Oluline on ka see, et Ühendkuningriigi ja Euroopa ning WHO andmebaasides on sarnased andmed. Seda hämmastavam on see, et meie valitsuse terviseametkonnad ei näe siin ohusignaale.

Põhjus, mispärast on meil vaktsiinijärgsete surmade ja vaktsiinisurmade statistika alaraporteeritud, võib olla see, et enamik teateid on tehtud meedikute poolt, teate tegemine võtab ka vilunud meedikul vähemalt pool tundi ja valeteate esitamine on seaduse järgi kriminaalkorras karistatav.

Kuna aega on vähe, siis jätan mõned asjad vahele. Küll aga on v-safe'i protokollis nimekiri 15 kõrvaltoime kohta, mis peaks erilise järelevalve all olema. Seal on müokardiit, müokardiinfarkt, anafülaksia, krambid, Guillain-Barré sündroom, Kawasaki haigus, insult, transversaalne müeliit, surm. Hämmastav on see, et need kõrvaltoimed on kõik sellest ankeedist välja jäetud. Ankeedis, mida arstid peavad täitma, on kogutud infot vaid kergete kõrvaltoimete kohta, näiteks külmavärinad, peavalu ja väsimus. Tõsisemaid kõrvaltoimed on võimalik sisestada ainult vaba teksti vormis, mida CDC pole siiani nõustunud avalikustama. Aga kohtuprotsess käib.

Edasi veel USA v-safe'i andmebaasist. Ankeetandmed näitavad, et 7,7% vaktsineeritutest vajas arstiabi, 25% ei suutnud vahetult pärast vaktsiini saamist minna tööle, kooli või jätkata igapäevaste toimingutega.

Tais tehti prospektiivne uuring. Uuriti 301 last vanuses 13–18. Nii kole kui see ka ei ole, 29%‑l esines südame-veresoonkonnas kõrvaltoimeid ja 2,3%‑l lastest tuvastati ka müoperikardiidi ja perikardiidi või subkliinilise müokardiidi kahtlus. See on seni ainuke uuring, mille puhul ei oodatud, kuni lapsed jõuavad haiglasse, vaid neid jälgiti ning neilt võeti proove nii enne kui ka peale vaktsineerimist. Antud uuringu [tulemusi] kinnitas ka Šveitsi prospektiivne uuring. Nii et põhimõtteliselt on olemas sellised tõendid, või ütleme, tõendid kinnitavad asjaolusid, mis peaksid meie terviseametnikud tegema äärmiselt tähelepanelikuks.

Mis oli valitsusametnikel nendele uuringutele vastu panna? Mitte midagi. Mitte midagi! Selle asemel, et olla sügavalt mures ning nõuda Euroopa Ravimiametilt ja tootjafirmadelt lisauuringuid, korrutavad meie ametkonnad vananenud infot ja püüavad leida vigu viimase aasta alarmeerivate ohusignaalidega uuringute ülesehituses. Pean siin ka kiitma: nende hulgast tuleb välja arvata haigekassa esindaja, kes tunnistas, et selline ebaselgus ei ole rahvatervise huvides.

Eksperdid juhtisid veel tähelepanu, et [lehel] vaktsineeri.ee kuvatud statistika on nii eksitav kui ka otseselt vale. Seal on viidatud haigekassa andmestikule, mis pakub lihtsustatud võrdlust vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste haigestumise ja haiglasse sattumise ning väidetavalt üldsuremuse kohta, alates väidetavalt vaktsineerimise algusest. See esitati Irja Lutsari poolt ühel konverentsil, aga tegelikult on üldsuremuse asemel graafikul täpsustamata põhjusega surmad, mis on vaid väike osa üldsuremusest. Ehk vaktsineerimise alguse asemel, see tähendab alates esimesest nõelatorkest, on statistikas arvestatud hoopis vaktsineerimise kehtivuse aega, mis algab esimese kuuri puhul kaks nädalat peale teist süsti. Näiteks kui inimene sureb päev pärast esimese kuuri esimest doosi, arvestatakse see vaktsineerimata inimese surmaks, aga see on juba otsene andmemanipulatsioon. Tegelikult, et hinnata senist kasu ja kahju riski, tuleb lugeda vaktsineeritud isikute statistikasse kõik sündmused, mis on toimunud peale esimese süsti saamist.

Väga oluline on see, et pandeemia tõttu [kehtestatud] müügiloa saamise tingimusi ei ole käesoleva hetkeni lõpetatud, kuigi need vaktsiinid tulid turule ja kasutusse tänu sellele, et oli hädaolukord. Aga ei ole tehtud mingeid [muudatusi] hindamiskriteeriumites, on jäetud arvestamata ohutus, kvaliteet ja efektiivsus. Miks see niimoodi on? Sellepärast et vaktsiinide kasu ja riski suhte usaldusväärne analüüs on võimalik, kuni kliinilistes uuringutes on säilinud platseebogrupp ehk grupp, kellele ei süstitud vaktsiine, vaid mingit muud vedelikku, näiteks soolalahust. Aga see grupp kaotati. On sügavalt ebaeetiline kaotada kontrollgrupid uuringute ajal. Need grupid on kaotatud ja see on lubamatu.

Head Riigikogu liikmed, kes te otsustate seda küsimust! Ma ei ründa praegu mitte kedagi. Ma teen ettepaneku tõmmata hetkeks natukene tagasi. Tõmmata tagasi selles mõttes, et vaadata, mis nendest uuringutest järeldub. Praegu on veel kõigil otsustajatel see võimalus olemas.

Lõpetan oma ettekande sellega, mis on tegelikult meie ravimipoliitika eesmärk. Selleks on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab patsientide elukvaliteedi paranemist ja tervena elatud eluea pikenemist. Kui te jääte selle juurde, et see eelnõu ei kõlba, siis tuleb Eesti ravimipoliitikast võtta välja ohutuse eesmärk.

Tean, et see eelnõu on kergete puudustega. Neid on võimalik aga parandada teisel lugemisel, et ei oleks probleeme teiste ravimitega. Aitäh!

15:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kert Kingo, palun!

15:17 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kalle! Mõeldes sotsiaalkomisjoni [istungile], kus seda teemat, seda eelnõu arutati koos ametnike ja spetsialistidega, kas siis Ravimiamet või sotsiaalametnikud, ütleme, kuidagimoodi väljendasid huvi või tahet kaitsta inimeste tervist kahjulike ja kõrvalmõjudega, turul olevate ravimite eest? Kas oli kuidagimoodi märgata, et nad tõesti tunnevad siirast muret ja neil on soov seda parandada?

15:17 Kalle Grünthal

Aitäh küsimuse eest! Ma alustan positiivsest poolest. Nii nagu ma ütlesin, viibis sellel istungil ka Eesti Haigekassa esindaja, kes ütles välja ja tunnistas, et selline ebaselgus ei ole rahvatervise huvides. Tõenäoliselt on siin põhjuseks ka asjaolu, et haigekassa on üle koormatud vaktsiinikahjustusi saanud inimeste avaldustega. Tema inimlik suhtumine sellesse oli väga muljetavaldav, vähemalt üks valitsusasutus soovis selle eelnõuga kaasa tulla.

Küll aga oli minu jaoks üllatav Ravimiameti [töötaja] ja ka molekulaarbioloogi Pille Sääliku seisukoht, kes ei soovinudki argumenteeritult diskuteerida esitatud tõendite üle. Ma räägin kohtu kaudu Pfizerilt väljanõutud andmetest, et vaktsiin läheb üle terve keha laiali, ka ajusse. Ta ütles selle peale, et see on vale. Ja see oli kõik, mitte ühtegi tõenduslikku argumenti, mingit uuringut ta ei esitanud. Selline käitumine sellisel vastutusrikkal kohal töötava inimese poolt on ... Ma ei tahaks kasutada sõna "kuritegelik", aga arvestades seni tekkinud vaktsiinikahjustusi, pean ma selle sõnaga siiski nõustuma. Mitte ühtegi vastuargumenti selle kohta ei tulnud.

Ma mäletan, hea Kert Kingo, kui sa küsisid ka selle kohta, kas valitsusel on tahe antud küsimuses edasi liikuda, sest ei saa olla midagi tähtsamat kui inimeste tervis ja ohutus. Minu hinnangul sealt ei tulnud vastust, et nad oleksid selle mõtte heaks kiitnud. Minu hinnangul oli ta jäänud kinni sellesse produktsiooni, nagu algselt öeldi, et COVID‑i vaktsiinid aitavad COVID‑i vastu. Ta oli sinna kinni jäänud, ta ei olnud ennast arendanud, uurinud uusi uuringuid. Ma arvan, et valitsuse poolt oli ta programmeeritud selliselt, et seda mitte toetada, aga see tähendab, et mitte toetada ka inimeste tervist ja ohutust.

15:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Pohlak, palun!

15:20 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Iga probleemi juures on võib-olla oluline kerida tagasi päris algusesse, kust kogu see jama üldse lahti läks. Kas te olete minuga nõus, et tegelikult on teenimatult vaibunud arutelud selle üle ja selle uurimine, kust kohast üldse kogu see koroonaviiruse epideemia ikkagi alguse sai, kas tegemist on tehisliku viirusega, laboriviirusega või looduslikku päritolu viirusega? Kui vaadata selle viiruse käitumist inimeste hulgas, siis ei tundu, et see oleks looduslikku päritolu, aga sellel teemal ei arutleta ega uurita seda üldse, jääb mulle mulje. Kas te olete minuga nõus, et selle päris algse probleemi põhjuse või allika otsimisega ei tegeleta enam ja seda ei käsitleta? See on mul üks küsimus.

Ma küsin teise küsimuse ka sama küsimuse raames. Kas Eestis on veel selliseid ravimeid, mille müük ja kasutamine on lubatud, aga mille kohta ei ole tehtud genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid? Oskate te öelda, kas on veel selliseid ravimeid ja kas neid on palju või ei ole? Vaktsiinidest oli siin juba juttu, aga sellised kaks küsimust.

15:21 Kalle Grünthal

Aitäh, hea Siim! Esimesele küsimusele, kust ta pärit on, on ta pärit laborist või on ta loodusliku tekkega, ma ei oska vastata. Muidugi, samas on väga oluline, ütleme, saada kätte need juured, millest ta tekkis. Absoluutselt õige küsimus ja see oleks ka lähteülesanne nr 1 juhtivatele ravimitootjatele. Aga selle eelnõu kontekstis jääb see teisejärguliseks. Ma ei taha öelda, et see ei ole tähtis, aga selle eelnõu kontekstis on sel teistsugune tähtsus, kuna praegu me peame tegelema nende tagajärgedega, mis on meile põhimõtteliselt ravimifirma poolt kaela määritud.

Mis puudutab seda, kas Eestis on veel ravimeid, mille kohta neid uuringuid tehtud ei ole, siis vastus on selline: jah, on küll. On küll. Minu mäletamist mööda, kui mu mälu ei peta, lugupeetud Helmen Kütt palus selle peale esitada nende ravimite nimekirja – ma võin ka eksida, aga minu meelest jäi see nii kõlama –, et teha selgeks, kui palju siis on selliseid ravimeid, mis antud probleemi puudutavad. Aga seda nimekirja ei esitatud. Selles mõttes ei oska ma seda öelda, aga ma tean, vähemalt meedikute ja ka molekulaarbioloogide öeldu põhjal, et need on olemas. Sotsiaalkomisjoni istungil tuldi välja ainult väitega, et neid on üle 200. Kuidagi meenutas see mulle sellist lauset, mida ütles Pille Säälik, et see väide on vale, ilma ühegi tõendusmaterjalita. Aga siin ongi nüüd see koht ja muidugi ka tõsine koht: meie eesmärk ei ole ära keelata neid ravimeid, mille puhul ei ole tehtud neid uuringuid, mille kohta te küsisite, sest need on ajaloo jooksul juba tõestanud seda, et nad inimesi aitavad ja on suhteliselt ohutud. Küll aga annab see mõttekäik võimaluse parandada ka eelnõu nii-öelda resolutiivosa ehk piirata teatud nimistut, mille kohta see keeld kehtima hakkaks, näiteks aastaga 2019. Ehk [kehtestataks] selline periood ning varem valmistatud ja eluliselt ohutuks tunnistatud ravimeid see kuidagi ei puudutaks. See oli mul selline, ma ei tea, kas nüüd lühike, aga vastus.

15:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

15:25 Riho Breivel

Lugupeetud eesistuja! Hea Kalle! Mina olen ise vaktsineeritud nelja vaktsiini[doosiga], see on tõsine kogus vaktsiini organismis. Minu tunnetus on see, et paljud, kes minuga on suhelnud, on [koroona] läbi põdenud. Mina ise ei ole koroonat põdenud, kas sellepärast, et ma lihtsalt olengi selline, kes seda ei põe, või on see vaktsiinide tulemus. Aga üldiselt jääb mulje, et kogu see vaktsineerimine oli õhinapõhine, kui kuulata neid asju ja arutelusid. Mis on ikkagi sinu nägemus sellest või seisukoht, kas olukord oleks olnud parem, kui me poleks keegi ennast vaktsineerinud, või vaktsiinid ikkagi aitasid? Teine asi: kas äkki kogu see asi ongi ravimifirmade äriplaan?

15:26 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma alustan lõpust, äriplaanist. Lõviosa EMA ja FDA eelarvest tuleb farmaatsiatööstuselt. Kui palju see mõjutab otsuseid? Euroopa Ravimiameti eelarvest 89% tuleb farmaatsiatööstuselt ehk ravimifirmadelt, samas kui aastal 1995 tuli sealt 20%. Konkreetsemalt, Ühendkuningriigi ravimiametis tuleb sealt 86% ja Austraalia ravimiametis 96%.

Mis puudutab seda, kas sa oleksid võinud vaktsineeritult haigestuda või kas vaktsiin kaitses sind, siis vaat see on selline oletuslik küsimus. Ma ei taha mingeid spekulatiivseid järeldusi teha. Küll aga tahaksin juhtida tähelepanu sellele, mismoodi meie ametkonnad käitusid koroonakriisi ajal. Võib-olla tuleb siit see vastus välja. Uued vaktsiinid ja ravimid kiideti ülepeakaela heaks, aga samal ajal piirati mitmete vanade ravimite kasutamist, kuigi nende ohutusprofiili tuntakse hästi ja neid oli kümnetes riikides edukalt koroonaravis kasutatud.

Ma toon ühe konkreetse näite ka, kui lubate. Esimese laine ajal teatasid paljud arstid üle maailma, et hüdroksüklorokviin on koroonaravis abiks. Ent seesama ravim, mida oli edukalt kasutatud juba 65 aastat ja mida oli peetud vägagi ohutuks, muutus koroonakriisi ajal korraga ohtlikuks. Seda [väideti] uuringute alusel, kui patsientidele oli antud valel ajal ehk haiglas liiga suuri doose. Tegelikult oleks seda ravimit pidanud võtma kohe haiguse alguses, viiendast kuni seitsmenda päevani, ja sama doosi, mida näiteks reumahaiged võtavad igapäevaselt viis kuni kümme aastat järjest. Ehk lühiajaline võtmine ei saanud kuidagi olla ohtlik. Eesti Ravimiamet väljastas esimese laine ajal hüdroksüklorokviinile koroonaravis erakorralise kasutamise loa, mis oli väga kavalalt koostatud piirang, sest selle kohaselt tohtis ravimit kasutada ainult haiglas, aga ambulatoorses ravis ehk kodus enne haiglat mitte. Teisisõnu, piirati ravimi kasutamist just sel ajal, mil seda oleks pidanud kasutama. Kuna tegemist oli tuntud ja ohutu ravimiga, oleks arstidele pidanud jätma vabad käed, otsustamaks, mis on nende patsiendile parim. Arst võis kirjutada nimetatud ravimit välja küll malaaria ennetamiseks või reuma raviks, ent koroona varajaseks raviks kahjuks mitte. See on nüüd puhtalt jälle oletuslik väide, et Eesti Ravimiamet ilmselt ei mõelnud seda piirangut ise välja, vaid kopeeris selle Euroopa Ravimiametilt. See kahjuks näitab, et meie spetsialistidel puudub kriitilise analüüsi võime, sest langetati otsus, mis jättis inimesed kriitilisel hetkel ravita.

Ma ei tea, kas te saite siit vastuse kätte, aga see ilmestab seda olukorda, mis meil tollel hetkel valitses. Kas te oleks [haigeks] jäänud? Ma ei tea.

15:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Valge, palun!

15:31 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Kalle! Eks me poliitikutena tegeleme ikka nende teemadega, mida me paremini tunneme ja kus meie arvates on kõige teravam vajadus sekkuda. Sina oled väga kirglik ja ka sotsiaalselt tundlik poliitik. Mina pean tunnistama, et veel 2020. aastal mina ei arvanud, erinevalt sinust, et seda peavooluarvamust vaktsineerimise vajaduse kohta tasub kahtluse alla seada. Aga nüüd hiljem olen ka ikkagi puht andmete najal ja isegi sinust sõltumatult jõudnud järeldusele, et esiteks polnud see COVID kaugeltki nii hull, kui meid hirmutati, ja teiseks polnud vaktsiinid kaugeltki nii efektiivsed, nagu meile väideti. Minu küsimus on, et mis sind selle vaktsineerimisteema juurde suunas, mis oli see algpõhjus.

15:32 Kalle Grünthal

Ma pean natuke sellest rääkima. Ilmselt te mäletate kõik, kui ma istusin siin saalis, kui see koroona lahti läks, prillid ees, kummikindad käes, kilemantel seljas. Mäletan, et hea kolleeg siit üle pingirea ütles mulle niimoodi, et sa näed välja nagu ehitaja. Aga miks ma niimoodi olin? Ma jälgisin telest toiminguid, mismoodi koroonatestide tegijad olid nagu kosmonaudid, neil olid praktiliselt plastikkiled seljas. Kuna mingit tarka nõu sellel hetkel ei antud, siis ma üritasin käituda samamoodi, sest mul oli kodus kõrges vanuses ema. Ma püüdsin sellisel moel, omal moel vältida haiguse edasikandmist tema koju.

Ühel hetkel aga muutus kõik. Kui sellel hetkel ma uskusin, et valitsus räägib rahvale tõtt ja meedia edastab rahvale ainult tõtt, siis ühel hetkel, asudes iseseisvalt uurima selliseid materjale, mida ametlikult ei levitatud, tekkis mul kahtlus kogu selle protsessi suhtes, mis toimus. Mida rohkem neid materjale kogunes, seda rohkem suurenes ka see tutvusringkond, kes neid levitas. Selle tõttu süvenes minus üha rohkem veendumus, et see kõik, mida meile COVID‑i kohta räägitakse, ei ole tõene. Ma olin kahtlemata väga halvas olukorras. Eesti Ekspress nimetas mind koroonabandiidiks, otseselt. Teistest väljaannetest ma ei hakka rääkima. Muidugi, tele‑ ja raadiosaadetes olin ma ka selline eriline märklaud. Aga kõik muutus käesoleva aasta kevadest, kui loodi vaktsiinikahjustuste fond. Siis ühel hetkel muutusin ma lamemaalasest taas inimeseks. Mul on ühe asja pärast hea meel, hea Jaak. See protsess, et ma selleni jõudsin, ei kujunenud üleöö, see ei sündinud nii-öelda püssipaugust. See oli pikk kasvamine, teadmiste kogumine. Ma kasutan väljendit, et kuradi hea on jälle olla inimene.

Ma tean, et kriitikud hakkavad rääkima, et mis see Grünthal räägib siin vaktsiinidest, kui ta midagi ei tea. Molekulaarbioloogia tasandil ma loomulikult ei tea. Aga ma juhin tähelepanu, head kolleegid, et sotsiaalkomisjoni [istungil], kus me seda asja arutasime, olidki kohal eksperdid, nii Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eksperdid kui ka valitsuse omad. Millise seisukoha me peaksime praegu võtma? Ma kujutan ette, et väga hea võrdluse saaks teha praegu Eesti Vabariigi kohtuga. Kohtunik langetab erinevates küsimustes otsuseid. Ta ei pea olema meditsiiniekspert, ta ei pea olema kinnisvaraekspert, ta ei pea olema ükskõik mis muu ekspert. Tema hindab tõendeid. Üks pool esitab ühed, teine pool esitab teised. Kumma tõendid on tõesemad ehk usutavamad, selle kasuks ta langetab otsuse.

Täpselt sama lugu on praegu siin. Sotsiaalkomisjonis olid kaks osapoolt. Kumma tõendid on usaldusväärsemad, kas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ekspertide või valitsuse ekspertide omad? Praeguse seisuga julgen ma väita, [et EKRE ekspertide omad]. Ma tahaks näha, kes saab mulle öelda, et EKRE eksperdid ei olnud objektiivsemad, kui nemad tuginesid uutele uuringutele, kuid valitsuse eksperdid olid jäänud toppama. Teadus areneb ju kogu aeg edasi, tehakse uued katsetused, uued uuringud, uued järeldused. See näitab, et me peame liikuma kaasa uute teadmistega, mitte ei tohi jääda kuskile auku istuma, nagu ütles Kert Kingo, esitades küsimust Pille Säälikule Ravimiametist.

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

15:37 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea Kalle! Tõepoolest, siiamaani on olnud seisukoht, et eeldatakse vaid, et koroonavaktsiini koostisosadel ei ole genotoksilist potentsiaali ja negatiivne mõju puudub. Kaasaegne meditsiin, eriti ravimite puhul, nii nagu sa väidad seletuskirjas, peaks tuginema ainult teadusuuringutele. Aga kas mitte ka riiklikud otsused ei peaks tuginema teadusuuringutele? Me teame, et kahes kohtuastmes on tõdetud, et vaktsineerimise kohta tehtud riiklikud otsused olid põhiseadusvastased. Ka Riigikohtu otsus oli tegelikult so-so, et rikuti põhiseadust, kuid see oli justkui rahvatervise tõttu vajalik. Kuidas on võimalik, et rahvatervisele viidates tegi Kaja Kallase valitsus põhiseadusvastaselt inimeste sundvaktsineerimise otsuseid, kuigi tõepoolest, kaasaegne meditsiin peaks kasutama ainult ja ainult vaktsiine, mille kasutus toetub teadusuuringutele, ja seda isegi pandeemia tingimustes? Mina väidan, et eriti pandeemia ajal peaks teadusuuringud olema tehtud, et kasu oleks suurem kui sündinud kahju. Oled sa sellega nõus?

15:38 Kalle Grünthal

Aitäh, hea küsija! Tegelikult te viitasite väga olulisele asjaolule. Ma jätkaksin vastamist samale Jaak Valge küsimusele, millele ma juba vastasin. Te viitasite väga olulisele asjaolule selles eelnõus. Ravimite infolehtedel, mis on äärmiselt mahukad, on kirjas ka uuringute seisukohad, mis puudutavad ravimi omaduste kokkuvõtteid. Seal on minu meelest väga õudne lause, et genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid ei ole tehtud, eeldatakse, et [ravimitel] puudub selline kompleks, et [selliseid kõrvalmõjusid] tekitada. Tänapäeva teaduses keegi lihtsalt arvab, et seda ei juhtu.

Ma toon väga lihtsa näite. Ma annan teile praegu Tallinnas oma auto, et sõitke Valgasse või Valka, ja ütlen teile, et autol on paak bensiini täis, et te käite seal rahumeeli ära. Aga võib-olla paagis ei ole nii palju bensiini ja auto jääb poole tee peal seisma. See tähendab, et sellise arvamusega ei jõua te ei Valka ega Valgasse. Ka ravimi omaduste kokkuvõte selles osas, kas nad tekitavad inimesele kahju, ei ole asjakohane. Näiteks toote ohutusprofiili hindamiseks ei ole Comirnaty vaktsiini puhul infot, hoolimata tänapäeva teadusest, [on öeldud vaid,] et koostoimeid teiste ravimitega ja muid koostoimeid ei ole uuritud. Mis siis saab, kui ma võtan mingit teist rohtu, teistsugust rohtu, kas see tekitab mulle terviseprobleeme või mitte? Me ei tea seda. Farmakogeneetilised omadused – ei kohaldata. Kõigil ravimitel on olemas ravimi omaduste kokkuvõtte all info kompleksse toote imendumise, jaotumise, biotransformatsiooni ja eritumise kohta. Aga nende toodete suhtes need nõuded ei kohaldu, kompleksse toote kohta vastavad uuringud puuduvad.

Ja nüüd küsimuse teine osa: genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid ei tehtud, ma rõhutan, eeldatakse, et vaktsiini koostisosadel, lipiididel ja mRNA‑l, ei ole genotoksilist potentsiaali. Kuhu me oleme jõudnud? Me arvame, et midagi ei juhtu. Aga ma arvan ka seda, et tegemist on pöörase raha projektiga Pfizeri ja teiste vaktsiinitootjate poolt, kes ei saanud neid uuringuid lõpule viia, sest siis nad oleksid kasumist ilma jäänud. See on ka põhjus.

15:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

15:42 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kalle! Ma mäletan, sellel istungil Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles sellise väite, et Eesti ei saa iseseisvalt sellist otsust vastu võtta. Selle otsuse all pidas tema silmas eelnõu sisu ehk et mitte lubada turule ravimeid, mille suhtes ei ole eelnevalt läbi viidud ohutusuuringuid nende võimalike kõrvalmõjude kohta. Veel teatas ta, et sellist otsust saab teha ainult Euroopa Liit. Kuidas sina sellist väidet kommenteerid?

15:42 Kalle Grünthal

See viimane väide, et seda saab ainult Euroopa Liit teha, on Sotsiaalministeeriumi juristi suust täielik jama. Sellist asja ei saa olla. Kes me oleme? Eesti Vabariik on iseseisev riik, aga me peame küsima Euroopa Liidult nõusolekut, kas me tohime oma inimeste tervist ja elu säästa! Sellist jama ei saa lubada! Kas te arvate, et seal Euroopa Liidus kuskil keegi hoolib mingisugusest Eesti inimesest? Ilmselgelt on neil omad huvid. Mitmed poliitilised küsimused on seda juba näidanud. Siin tulebki äärmiselt julmalt võtta seisukoht, et me keelame selliste toodete tuleku Eesti turule, meie oma rahva huvides, sest vastasel juhul me peame muutma meie ravimipoliitika eesmärki ja võtma sealt välja sõna "ohutus". Ja kui tulevadki trahvid – no mis siis, las nad tulevad. Mis on siis tähtsam, kas inimese elu ja tervis või mingisugune tühine rahasumma?

Me oleme praegu, head kolleegid, olukorras, kus see eelnõu peaks minema teisele lugemisele. Ma olen konsulteerinud molekulaarbioloogidega, kuidas teha seda eelnõu selliseks, et see ei puudutaks neid [muid] ravimeid, mille kohta ei ole genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid tehtud, nii et need jääksid meie turule alles. Siin me oleme saavutanud teatud edu. Me saaksime need [muudatused] sotsiaalkomisjonis esitada. Äärmiselt korrektne oleks, kui me saaksime selle eelnõuga teisele lugemisele edasi minna. Muidugi oleks see teisele [lugemisele] suunamine oluline just kogu Eesti rahva tervise huvides.

Siin on veel üks moment, mis on seotud sellega, kui täna tuleb siia mingi fraktsiooni esindaja, kes teeb [ettepaneku] eelnõu tagasi lükata. Me oleme praegu vastutuse skaala mõttes olukorras, et need, kes seda [vaktsineerimist] propageerisid, serveerisid ja pakkusid inimestele, saavad alati öelda, et nad ei teadnud nende ohtude olemust. Aga kui täna tehakse tagasilükkamise ettepanek, siis enam ei pese mitte keegi neid vastutusest puhtaks, sest me oleme andnud neile teada, millised on probleemid nende ravimitega, vaktsiinidega, mis ei ole läbinud vastavaid uuringuid. Kui see eelnõu võetakse käigust maha, siis on see kuritegu Eesti rahva vastu. Need, kes selle poolt hääletavad, peavad võtma selle eest vastutuse.

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd kõnepulti ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti.

15:47 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Sotsiaalkomisjon arutas kahel istungil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mis puudutab ravimiseaduse muutmise seadust. Esimene arutelu toimus 22. novembril, kui langetati ka menetluslikud otsused. Seal osalesid sotsiaalkomisjoni liige, aga ka ettekandja fraktsiooni poolt Kalle Grünthal, kes praegu seda eelnõu tutvustas, arengubioloog Maarja Lillemäe ja molekulaarbioloog Kaari Saarma. Algatajal oli palve kaasata nad komisjoni istungile, komisjon seda muidugi toetas ja saadeti kutsed. Nad osalesid istungil füüsiliselt, mitte telesilla kaudu. Osalesid ka Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Kristina Kõrge, kliinilise hindamise büroo juhataja Keiu Heinla ning bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist Pille Säälik.

Täpselt sama põhjalikult, nii nagu täna siin, kandis [tutvustuse] ette Kalle Grünthal. Ta tutvustas seda ja rääkis, miks see eelnõu on algatatud.

Siis sai sõna Maarja Lillemäe. Tal olid slaidid, neid oli pea 30. [Ettekande teema oli] "Genotoksilisuse ja kantserogeensuse uuringutele kehtiv regulatiivne raamistik ja selle teaduspõhine otstarbekus COVID‑19 mRNA vaktsiinide näitel". See oli põhjalik ülevaade, mille järel Marika Tuus-Laul märkis, et ta toetab kõikvõimalikke ravimiuuringuid, toidulisandite uuringuid, samuti COVID‑i vaktsiinide uuringuid. Ta ütles, et COVID-i vaktsiinide puhul on kaalul kindlasti ka muid olulisi argumente, võib arvata, et nendes on kantserogeene, nagu ka paljudes teistes ravimites, aga COVID‑i puhul oli tegemist elu ja surma küsimusega. Siis ta retooriliselt küsis, et kui kaaluda, siis kumb on ohtlikum, kas vaktsiinid või haigus, mis niitis terve maailma jalust. Ta mainis, et kantserogeenid on meie ümber igal pool, praetud toidus, õhus ja nii edasi. Eksperdina Maarja Lillemäe andis ka väikese ülevaate, ta tõi Pfizeri põhjal teatud näiteid.

Kaari [Saarma], teine ekspert, kes osales, tänas algatajaid algatuse eest ja sõnas, et ta oleks soovinud eelnõusse lisada veel mitmeid punkte, mida tegelikult oleks mõistlik uurida enne ravimite turule toomist. Ta tõi ka näiteid rahvusvaheliste ja teiste uuringute kohta, mis talle teada on.

Mina komisjoni esimehena tänasin ülevaate eest ja täpsustasin, et algatajate eelnõu räägib kõikidest ravimitest, mille kohta ei ole tehtud genotoksilisuse ega kantserogeensuse uuringuid. Me ei räägi konkreetselt ainult COVID‑i viirusest. COVID tuli väga äkki ja ei olnud nagu aega uuringuteks. [Eelnõu] esitajate jutt on väga selgelt ka vaktsiine puudutanud, aga eelnõus on sõnaselgelt kirjas: "Eestis võib müüa ja kasutada ainult: Ravimiameti või Euroopa Komisjoni müügiloaga ravimeid (edaspidi müügiloaga ravim), mis on mõeldud Euroopa Majanduspiirkonnasväljastamiseks. Ravimite müük ja kasutamine, mille osas ei ole tehtud genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid, on Eestis keelatud. Selliste ravimite müügi ja kasutamise keeld on absoluutne ning ei sõltu sellest, et Euroopa Komisjon või mõni muu riik on sellele ravimile müügiloa väljastanud."

Ma küsisin ka seda, kui palju on selliseid ravimeid ja vaktsiine. Kuna ülevaadet, mida algatajate eksperdid esitasid, ei olnud eelnevalt saadetud ei komisjoni liikmetele ega ka Sotsiaalministeeriumi või Ravimiameti esindajatele, siis ma palusin need materjalid sinna saata, sest siis oleks asjatundjatel, ekspertidel ja spetsialistidel lihtsam sellist väitlust pidada. Ma julgen tõesti öelda, et sotsiaalkomisjonis on kaks arstiharidusega inimest: professor Hele Everaus ja doktor Viktor Vassiljev. Aga ma ei kahtle, et [algatajate] ettekandja Kalle Grünthal on endale pikkade aegade jooksul teemast selles mõttes ülevaate teinud, ka erinevatelt ekspertidelt uurides ja küsides. See ei olnud minu kommentaari mõte, kommentaari mõte oli, et sotsiaalkomisjoni liikmed saaksid teada, millises hulgas ja millistest ravimitest me räägime. Ma kindlasti ei nõudnud mitte nimelisi andmeid, vaid eelkõige arvulisi, sellist ülevaatlikku [infot]. Ma ruttan selles mõttes ette, et tõepoolest, tulenevalt sellest, et need põhjalikud materjalid, mida esitasid algatajate eksperdid, ei olnud eelnevalt saadetud Vabariigi Valitsuse alluvuses töötavatele asutustele, nagu Sotsiaalministeerium, Ravimiamet, haigekassa ja teised, siis oli mõistlik juba varakult otsustada, et me teeme ka erakorralise istungi istungivabal nädalal.

Pille Säälik kommenteeris Maarja Lillemäe ettekannet. Ta tõi välja, et tal on doktorikraad rakubioloogias, ja ta tõi [ettekandest] välja mitmeid väiteid, mis olid valed. Ma palusin ka järgmisel istungil, kui ta on tutvunud nende ettekannetega, põhjalikumalt selgitada, mis seal siis ei olnud õigesti väljendatud.

Kaari Saarma tõi välja C‑vitamiini kasutamise ravi eesmärgil ja ütles, et uuringud näitavad, et kui seda manustada piisavalt, siis on ka see raske COVID‑i korral abiks.

Komisjon oli [selleks ajaks] seda teemat arutanud kauem kui tunni. Me leppisime alguses küll kokku, et tund aega on aruteluks, aga oli vaja ära kuulata kõik osapooled.

Sellel komisjoni istungil langetati menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6‑ndal, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees kõneleja, komisjoni esimees Helmen Kütt.

Lihtsalt stenogrammi ja ka selguse huvides ütlen, et meie komisjonis on nii, et me küsime, kes soovib olla ettekandja, ja kui keegi kolleegidest soovib seda, siis me alati rõõmuga seda ka võimaldame. Kert Kingo, tõsi, ütles, et ta võib ettekandja olla, aga komisjon leidis, et võib-olla on parem, kui mina komisjoni esimehena selle [tutvustuse] ette kannan. Kui Kert Kingo oleks seda kindlalt soovinud, siis me hääletust läbi viinud ei oleks, ma kindlasti oleks loovutanud talle selle ettekandmise võimaluse. Aga ettepanek oli ka, et muudatusettepanekute tähtajaks oleks kümme päeva peale esimese lugemise lõppemist.

Nii nagu ma juba ütlesin, kogunes sotsiaalkomisjon oma erakorralisele istungile reedel, 2. detsembril. Osalesid komisjoni liige ja algatajate esindaja Kalle Grünthal, arengubioloog Maarja Lillemäe, molekulaarbioloog Kaari Saarma, Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Kristina Kõrge, Ravimiameti kliinilise hindamise büroo juhataja Keiu Heinla ja bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist Pille Säälik, aga kohal oli ka Eesti Haigekassa partnersuhtluse osakonna vanemusaldusarst Kristel Kolga ning Riigikogu õiguskomisjoni nõunik Carina Rikart oli samuti kohal.

Me olime saanud need ülevaated ja arutasime siis edasi. Kõigepealt andsingi sõna ministeeriumi esindajale ja Ravimiameti esindajale, kes andsid meile ülevaate. Ma lihtsalt mõnda asja siin ka stenogrammi [huvides selgitan] ja kuna need küsimused ka siin kõlasid, siis on oluline neile vastata. 

Seadusemuudatuse mõju Eesti tervishoiusüsteemile oleks väga negatiivne. Turult kaoks esiteks enamik vaktsiine, üle 100, teiseks, paljud kaasaegsed kasvajavastased ja immunomoduleerivad ravimid, üle 200 ravimi. [Kannataks] autoimmuunhaiguste ravi, nagu psoriaas, Crohni tõbi, reumatoidartriit, haavandiline koliit, samuti erinevate kasvajate ravi, nagu melanoom, rinnavähk, maovähk, kopsuvähk, soolevähk, maksavähk, emakavähk, ja muude näidustuste [ravi], nagu luuhõrenemine ja kollatähni kärbumine. Toodi välja ka palju kasutusel olnud ja keemiliselt sünteesitud toimeaineid, mille kohta on olemas piisavalt andmeid, kaasa arvatud genotoksilisuse kohta, näiteks aspiriin, amoksitsilliin, mis on enim kasutatud antibiootikum Eestis, laktuloos ja naatriumlevotüroksiin, mis on kilpnäärme alatalitluse ravim. Seadusemuudatuse mõjuna toodi välja ka vaktsiinide, sealhulgas laste immuniseerimiskava vaktsiinide kadu. Eesti patsientide õigused saada kaasaegset vähiravi väheneksid ilma ratsionaalse põhjuseta, suureneks ebaseaduslike ravimite kasutamine ja Eesti raviteenusepakkujate asemel hakataks kasutama raviteenusepakkujaid välismaalt. Need olid need ülevaated, mille esitasid Keiu Heinla, Ravimiameti kliinilise hindamise büroo juhataja, ja Pille Säälik, Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist. Sellest rääkisin seetõttu, kuna siin tekkis küsimus, millele Kalle Grünthal väga kenasti ka vastas, et tõesti 200 oli see number ravimite puhul, vaktsiinide puhul 100, aga lihtsalt täpsuse huvides olgu see siis ära öeldud.

Arutelu oli väga põhjalik. Ma tõepoolest ütlen teile, kolleegid, et see arutelu peaks toimuma ja võiks toimuda, ma ei tea, teadlaste ümarlauas, meditsiiniteadlaste ümarlauas, arstide ümarlauas, seal, kus need, kes selles arutelus osalevad, sellest aru saaksid. Mina julgen tunnistada, et see oli kahtlemata vajalik ja tõepoolest oluline [arutelu], tekitas küsimusi, millele sai ka komisjoni istungi käigus vastuseid. Küsimusi oli väga vähe, sest inimesed kuulasid ja jälgisid, mida esitati, kuulasid ühe poole väiteid, kuulasid teise poole väiteid, väga palju oli teaduslikke väiteid, ühe uuringu võrdlemist teise uuringuga. Kaugel sellest, et see arutelu spetsialistide vahel oleks olnud populaarteaduslik, see oli teaduslik arutelu. Mulle tõesti tundub, et oleks väga hea, kui sellised arutelud toimuksid. Ma ka küsisin, kas Eesti pool on seda uurinud ja arutanud või kas Euroopa Liidu tasandil on sellel teemal midagi koostamisel või kas on uuringud tegemisel. Selle kohta öeldi, et jah, neid [tehakse] üle Euroopa, aga et kõik on alles katsetusjärgus. Ausalt öelda, meile tegi sotsiaalkomisjonis väga palju muret ka see, et me oleme olukorras, kus meil teatud ravimeid ei ole, inimesed ei saa ravi, ja kui selline eelnõu sellise tekstiga [seaduseks saaks], siis see tähendaks ikkagi väga suure hulga ravimite kadu. Mul on hea meel, et Kalle Grünthal siin ka ütles, et nii see mõeldud ei olnud ja seda saaks parandada.

Ma lihtsalt tahan lugeda ette veel ühe lõigu. Tsiteerin seda, kui Kaari Saarma avaldas kahetsust, et tema seda eelnõu ei koostanud ega näinud seda enne, kui see oli valmis: "Kuulates erinevaid ettekandeid, tundub järjest enam, et eelnõu tuleks kindlasti piirata selliselt, et hõlmatud oleksid preventiivsed ravimid ja mitte mingil juhul haigete inimeste ravimine. Samuti tuleks sinna sisse tuua „erakorraline olukord“ ehk erakorralise kasutusloa alusel antavad ravimid. Keegi tõenäoliselt ei mõelnud ära võtta kõiki laste vaktsiine või autoimmuunhaiguste ravimeid. See ei ole kindlasti eesmärk." Ta ütles, et ravimiohutus on viimasel kahel aastal saanud suure tagasilöögi või on tekkinud ebaselgus. Ta esitas veel ülevaate "Ohutus ennekõike". Ka need materjalid on sotsiaalkomisjoni istungi protokolli juures olemas. Kes tahab põhjalikumalt tutvuda, see seda kindlasti saab teha.

Sellised olid arutelud ühel korralisel ja ühel erakorralisel istungil. Kokku kulus meil selle punkti aruteluks üle kahe tunni, peaaegu kolm tundi. Ma arvan, et see arutelu oli oluline. Aitäh!

Menetluslikud otsused ma ütlesin. Täpsustuseks võib-olla ainult niipalju, et sotsiaalkomisjonile oli edastatud ka Vabariigi Valitsuse seisukoht. Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu esitatud kujul. Aitäh!

15:59 Aseesimees Martin Helme

Ja küsimused. Helle-Moonika Helme, palun!

16:02 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea Helmen, tänan väga objektiivse ülevaate eest. Sa ütlesid ka, et kui see tekst selline oleks, ja tõid need probleemid välja. Ma tänan sind, et sa tsiteerisid ka Kaari Saarmat, kes ütles, et kindlasti ei ole eesmärk võimendada neid ohtusid, millest sa rääkisid. Aga siiski, komisjonis heitis teatud seltskond ette, et see eelnõu on pisut toores. Ma küsingi, kas komisjon või ministeerium plaanib sellega ikkagi selles mõttes lõpuni minna, et seda teksti niimoodi muuta või parandada, et vajaduse korral muudatusi sisse viia ja ka lihvida, et see eelnõu, mis on ju väga vajalik, ka pretsedendi mõttes, saaks siiski lõpuks vastu võetud?

16:03 Helmen Kütt

Suur aitäh selle küsimuse eest! Praegu on kümme päeva muudatusettepanekute tegemiseks kõikidel Riigikogu liikmetel, fraktsioonidel ja kindlasti ka asutustel. Aga ma siiski eeldan, et algataja esitab ka need muudatusettepanekud, kui on aru saadud, et esitatud kujul ei ole see tehtud niimoodi, nagu oli mõeldud. Ma ei oska sellele vastata, ma tõesti ei tea. Sotsiaalkomisjon on kollegiaalne organ, kõik need muudatusettepanekud, mis kümne päeva jooksul laekuvad, me võtame oma istungil ette, arutame, räägime, vajaduse korral kutsume eksperte, spetsialiste. Ma ei oska öelda seda, kuidas menetlus edasi läheb, ma tõesti ei tea. Aga tean seda, et me jälgime täpselt töö‑ ja kodukorda.

16:03 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja Helmen! Ma pean sind veel kord tänama sinu osavõtlikkuse eest. Sa tegelesid selle eelnõuga hästi pikalt, lasid seda menetleda kahel istungil, see on sinu poolt ainult kiiduväärt. See näitas, et sa hoolid rahvatervisest.

Mis puudutab seda asjaolu, et see eelnõu on teatud määral toores, siis ma absoluutselt nõustun sellega ja ma viitasin sellele ka oma kõnes ja vastates küsimustele. Aga siin oleks väljapääs see, et muuta eelnõu sõnastust selliselt, et jääksid alles kõik seni kasutusel olnud ravimid, mis ei ole läbinud genotoksilisuse ja kantserogeensuse uuringuid. Võiks teatud mõttes piiritleda. Kas sa komisjoni esimehena oled valmis seda eelnõu sellisel kujul komisjoni ettepanekuna muutma? (Juhataja helistab kella.) See võimalus on meil kodukorra järgi olemas.

16:05 Helmen Kütt

Suur aitäh! Ma kõigepealt täpsustan, et mina ei öelnud, et see eelnõu on toores, seda ütles eelmine küsija. Teiseks, ma ettekandes ütlesin, et ka sina oma ettekandes juba puudutasid seda, et eesmärk ei olnud nii, nagu sai kirja pandud, mõte oli nagu teine.

Mis puudutab muudatusettepanekute tegemist, siis see on algatajate käes, neid saab teha kümne päeva jooksul. Ma veel kord ütlen, et mina ei ole valdkonna ekspert, ma julgen seda tunnistada. Ma austan meditsiini, ma austan teadlasi. Teadlased on väga erinevatel seisukohtadel, see on ka selge, nii nagu ollakse erinevatel seisukohtadel, ma julgen öelda, väga erinevates valdkondades. Ma arvan, et see on ka mõistlik, sest sellistes vaidlustes sünnibki tõde või vähemalt saab asjad selgemaks. Nii nagu ka ettekandjatele sai öeldud, et eks teadust ole alati tehtud. Kui on tekkinud mingi kahtlus või küsimus, siis on uuritud, veel kord uuritud ja läbi arutatud. Aga veel kord: mulle lihtsalt tundub, et sotsiaalkomisjonis – ma väga vabandan kõigi sotsiaalkomisjoni liikmete ees, jätame välja kaks arstist inimest, nende kohta ei kehti see, mida ma nüüd ütlen – ei ole selleks piisavalt kompetentsi. Ma pean muidugi ütlema, et ma nüüd läksin libedale teele, seda komisjon ju ei arutanud. Eks ole, te saate aru, et ma olen komisjoni ettekandja. Ma siiski ütlen ära oma arvamuse, kuna sa küsisid ka minu arvamust. Ma ei oska öelda. Kui tuleb uus ravim, mis mujal on kasutuses ja päästab inimelusid, aga meil on selline lause [seaduses] sees, siis ega see, et seda [ravimit] meie apteekides ei müüda, ei tähenda seda, et inimesed seda kätte ei saa. Ainult kätte saavad siis seda jälle ilmselt rikkamad, nutikamad, paremad. Ma ei oska öelda uute ravimite kohta, mina ei ole teadlane, ma tõesti ei tea. Aga menetleme seda nii, nagu ka sa ise, hea ametikaaslane ja sotsiaalkomisjoni liige Kalle Grünthal ütlesid, et ikka töö‑ ja kodukorra järgi ja heas koostöös.

16:07 Aseesimees Martin Helme

Ja uuesti Kalle Grünthal, palun!

16:07 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ka mina ei ole ekspert sellel alal, nii nagu ei ole teie. Aga need väärtushinnangud, järeldused ja uuringute andmed esitasid eksperdid, kelle pädevuses, ma arvan, ei ole mõtet kahelda. Siin on võimalik igatahes edasi liikuda. Ma luban teile ja luban kogu Eesti rahvale, et me esitame muudatusettepanekud, mis teevad selle nii‑öelda söödavaks kõigi jaoks. Ma tahan märkida veel seda, et te küll ütlesite, et tulevad uued ravimid ja nii edasi, eks ju, aga meil on praegu olemas ju väga negatiivne kogemus, mismoodi Pfizer on kogu inimkonda petnud. See tulenes just nendest uuringutest, mille molekulaarbioloogid välja tõid. Ma loodan väga, et te selle minu mõttekäiguga kaasa tulete.

16:08 Helmen Kütt

Suur aitäh! Mul ei ole midagi muud korrata kui seda, et meil olid komisjonis eksperdid, olid erinevad arvamused ja selleks, et langetada sellist otsust, oleks vaja ilmselt kolmandat teadlast, kes oskaks nende kahe eksperdi arvamuste ja seisukohtade vahel võtta, kuidas ma ütlen, tasakaalustatud ja teadliku seisukoha. See on üks asi. Teine asi on see, et muudatusettepanekute tähtaeg on kümme päeva ja siis läheme edasi.

16:08 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd saame minna läbirääkimiste juurde. Kert Kingo, palun!

16:09 Kert Kingo

Ma võtan igaks juhuks kaheksa minutit.

16:09 Aseesimees Martin Helme

Palun, kaheksa minutit! 

16:09 Kert Kingo

Head kolleegid! Head istungi jälgijad! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 683 peamine eesmärk on kaitsta inimeste tervist, kaitsta meid kõiki ravimite eest, mille puhul pole eelnevalt läbi viidud põhjalikke uuringuid nende võimalike kõrvalmõjude kohta, et inimesed ei saaks peamiselt suurest kasumihuvist kiirkorras turule paisatud ja eelnevalt uurimata ravimite manustamise tagajärjel tervisekahjustusi, mis rikuks nende elukvaliteeti.

Kui me sotsiaalkomisjonis antud eelnõu arutasime, siis oli Ravimiameti üheks vastuargumendiks väide, et mis iganes ravimi turule lubamise eeldusena eelnõu ohutusuuringu läbiviimise nõude seadusesse sisseviimine vähendab patsientide õigust saada kaasaegset ravi. Seega, Ravimiameti hinnangul tähendab kaasaegne ravi ohutusuuringute ebavajalikkust ja teadlikult inimeste võimalikku haigeks tegemist. Mina ütlen, et kui sellise kaasaegse ravi tulemusena on mul reaalne oht saada mingi püsivam ja raskem haigus või jääda koguni vigaseks, siis selline ravi olgu olemata. See ei ole ju ravi. Mina sellist õigust sel juhul ei soovi. Usun, et paljud on minuga nõus. Ravi eesmärk peaks olema ikka inimese terveks ravimine ja võimalikult hea elukvaliteedi tagamine, mitte tervise hävitamine.

Näiteid sellise suhtumise ehk niinimetatud kaasaegse ravi kohta pole vaja kaugelt otsida. Pean siin silmas koroona kõrgaega, mil turule paisati uudne vaktsiin, mille puhul ei olnud mitte mingisuguseid ohutusuuringuid tehtud. Nagu spetsialistid meile komisjonis rõhutasid, vaktsiin on ravim. Valitsuse eestvedamisel viidi ellu sundvaktsineerimist tundmatu mõjuga aine abil, inimesi sunniti erinevaid vahendeid kasutades laskma endale süstida teadmata kõrvalmõjudega ainet. Kes seda ei teinud, kaotas töökoha, ei võinud osaleda ühiskondlikus elus ja oli [ühiskonnast] välja heidetud.

Seda kõike toetasid haiglate juhid, arstid, teadlased ja loomulikult valitsus ehk poliitikud. Riigina saime sellise poliitikaga halva kogemuse, mille tagajärgedega peame tänasel päeval tegelema. Tekkis usaldamatus meditsiinitöötajate, sealhulgas arstide ja teadlaste vastu, sest kõik need staararstid ja staarteadlased valetasid meile. Nad valetasid, et vaktsiiniks nimetatud aine on ohutu ja kaitseb meid. Täna me teame, et nii see ei ole, ja me peame ravima arstide poolt haigeks või vigaseks süstitud inimesi. Täpsemini, arstid püüavad leevendada vaid nende vaevusi, sest tekkinud tüsistusi välja ravida ei ole võimalik.

Paistab, et kõike seda tahetakse unustada. Inimese ja ühiskonna arengutaset näitab see, kas ollakse võimeline tegema järeldusi, kogemustest õppima ja samu vigu vältima. See ei aita, kui kõike olnut samamoodi edasi kiidetakse. On aeg teha kõigest toimunust järeldused.

Kuulates sotsiaalkomisjoni istungile kutsutud ametnike esinemisi, tekkis mul küsimus, mis on Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja kogu meditsiini eesmärk. Eesmärk peaks olema inimese tervise kaitse, hea enesetunne, [võimalikult palju] tervena elatud aastaid ja võimalikult kõrge elukvaliteet. Seda kõike teoorias ka räägitakse. Selleks koostati hiljuti isegi rahvatervishoiu seaduse tekst.

Mõistan, et eelnõu vajaks spetsialistide abikätt ja lihvimist. Seda saaks teha paremaks. Aga selleks on vaja tahet. On vaja soovi lahendada probleem, kuidas saab paremini kaitsta inimeste tervist kahjulike ravimite või nende kõrvaltoimete eest. Kas valitsusel, ametnikel ja poliitikutel on selleks tahet? Praeguse põhjal tundub, et enamusel mitte. Kedagi ei paista huvitavat meie inimeste tervise kaitsmine, toetatakse hoopis kasumiahneid ravimitootjaid. Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda aga huvitab. Meie soovime, et inimesed oleksid ohtlike ravimite eest kaitstud. Me oleme siiralt mures. Ma tänan.

16:14 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 683 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 21. detsembri kell 17.15.


5. 16:14 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE) kolmas lugemine

16:14 Aseesimees Martin Helme

Läheme meie tänase päevakorraga edasi. Oleme jõudnud punktideni, mis oleksid pidanud olema meie tänase päevakorra esimesed, aga eilsete päevakorrapunktide lükkumise tõttu hakkame alles nüüd kolmandate lugemistega pihta.

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud korteriomandi‑ ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641 kolmas lugemine. Eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust ja enne hääletust avan läbirääkimised. Palun, Marek Jürgenson!

16:15 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tahan Keskerakonna nimel öelda, et tegemist on väga väärt eelnõuga. See hõlmab väga palju vajalikke regulatsioone, aga eriti kõnetab Keskerakonda siin üks väga oluline punkt. See on korteriomandit ja korteriühistut puudutavate vaidluste lahendamise lepitusorgani loomine kohalike omavalitsuste juurde. Milleks see lepitusorgan vajalik on? Kindlasti selle jaoks, et vähendada kohtute töö[koormust] ning kiirendada vaidluste lahendamist korteriühistute ja korteriomanike vahel. Loomulikult hoitakse ka kokku suurel hulgal osapoolte raha.

Olukord on selline, et Keskerakonna fraktsioon esitas juba 2015. ja 2016. aastal samasisulised seaduseelnõud, mis puudutasid just vaidluskomisjonide tööd. Keskerakond soovis anda kohalikule omavalitsusele õiguse luua korteriühistute vaidluste lahendamiseks eraldi komisjon kui kohtuvälise vaidluste lahendamise organ. Korteriomandi‑ ja korteriühistuseadus jõustus juba 1. jaanuaril 2018. Selle seaduse koostamise ning vastuvõtmise raames toimus Eesti korteriomandiõiguse kodifitseerimine, mille eesmärk oli reguleerida kõiki korteriomandiga seotud õigussuhteid.

Aga aastal 2022 tulime me tagasi selle teema juurde, millest Keskerakonna fraktsioon on rääkinud juba seitse aastat. Nimelt, korteriomandit ja korteriühistut puudutavate vaidluste lahendamine. Eelnõuga on lõppude lõpuks kavas võimaldada kohalikel omavalitsustel luua lepitusorgan korteriomandit ja korteriühistut puudutavate vaidluste lahendamiseks, mis tegutseks lepitusseaduse alusel. Ma ei hakka siin arvama, miks omal ajal ei toetatud Keskerakonna fraktsiooni samasisulisi ettepanekuid, aga lõpp hea, kõik hea.

Kindlasti soovin tänada neid ametnikke, kes selle saaga lõpetavad ja ühe väga olulise organi, sellise lepitusorgani [loomist] seadusega võimaldavad. Nii et suur tänu! Kindlasti Keskerakonna fraktsioon toetab seda seaduseelnõu. Aitäh teile!

16:18 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Läheme hääletuse juurde. Kõigepealt on saalikutsung.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud korteriomandi‑ ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641. Juhin tähelepanu, et eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:21 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetab 78 saadikut, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Eelnõu on [seadusena] vastu võetud.


6. 16:21 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu (713 SE) kolmas lugemine

16:21 Aseesimees Martin Helme

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu [713] kolmas lugemine. Ka see eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne hääletamist avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme kohe hääletuse juurde. Minu meelest ei ole meil vaja kutsungit teha. Jah. Panen hääletusele eelnõu 713. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:22 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 62 saadikut, vastu on 14, erapooletuid ei ole. Eelnõu on [seadusena] vastu võetud.


7. 16:22 Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) kolmas lugemine

16:22 Aseesimees Martin Helme

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu 635 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Jaak Juske, palun!

16:22 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed, kuhu te lähete? See on ju selle koosseisu kõige ilusam sinimustvalge eelnõu.

Teatavasti on Eesti riigi ülesanne hoida Eestit. Mitte ühegi teise riigi ülesanne pole Eestit hoida. Üks võimalus, kuidas tuua esile neid asju, mis meil Eestis on olulised, mis on meile kallid, mida me väärtustame, on kuulutada need päevad lipupäevadeks, et Eesti oleks võimalikult sinimustvalge, et meie ilus rahvus‑ ja riigilipp võimalikult paljudel väärikatel päevadel üle Eesti võiks lehvida. See eelnõu võimaldab muuta Eestit veel ilusamaks, veel rahvuslikumaks, veel sinimustvalgemaks. Mis saab olla õigem, kui kuulutada lipupäevaks meie kirjanduse päev ja kuulutada lipupäevadeks need ilusad hetked, kui Eesti rahvas tuleb kokku üldlaulu‑ ja ‑tantsupeoks? See on selle eelnõu sisu ja otse loomulikult sotsiaaldemokraadid seda algatust ja eelnõu kahel käel toetavad.

Aga samas me võiksime seda arutelu jätkata. Millised valdkonnad ja teemad veel vääriksid Eestis lipupäeva staatust, äramärkimist, üldse märkamist? Kuidas tagada see, et me mitte ainult ei kuuluta mingisuguse päeva lipupäevaks, vaid et ka meie ilusad lipud lehviksid võimalikult paljudel hoonetel, majadel ja kodudel, et Eestit oleks võimalikult rohkem? See diskussioon siin saalis üle Eestimaa ja rahva seas võiks jätkuda. Elagu Eesti!

16:24 Aseesimees Martin Helme

Üllar Saaremäe, palun!

16:24 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Kui Jaak Juske tuli kõnelema, siis tõesti tekkis liikumine. Ma arvan, et inimesed läksid lugema. Kes ei läinud lugema, need jäid siia saali, et kuulata. Nende olukord saab olema märksa lihtsam, sest ma loen teile kohe midagi ette. Aga enne tahan ma teile edastada Tiit Aleksejevi tänu, Eesti Kirjanike Liidu esimehe siirad ja lugupidavad sõnad sellele kõrgele kojale siin. Ma palusin, et äkki ta kirjutaks väikese pöördumise, mille ma saaksin täna siit ette lugeda. Selle peale ta ütles, et, Üllar, sa oled ju lavastaja, Eesti kirjanikud on kirjutanud kaua, kirjutanud hästi, kirjutanud väga eripalgelisi tekste, küll proosateoseid, küll luuletusi, küll näidendeid, küll esseid ja küllap sa leiad midagi nendest põhjatutest varasalvedest, et ära eelnõustu seal Riigikogus. Ma siis katsun mitte eelnõustuda.

Kui mõelda selle peale, mida kirjanikud ise endast arvavad ja ka meie, lugejad, selle läbi, mida nad kirjutavad, arvame, siis minu meelest on Juhan Viiding väga täpselt ja selgelt kokku võtnud ühe kunstiinimese olemuse: "Mina tahan kõndida su niidul, / isamaa, ja sinu metsateil. / Palju liikmeid Kirjanike Liidul, / veelgi rohkem mõtteid peas on neil. // Iga looja loob. Ja kui ei loogi, / võtab hoogu, elab läbi, teab. / Mõnikord sööb kunstnik mõne koogi, / kohvi joob. Sest elama ju peab // pikka elu. Väga, väga pikka, / nii et algus igaveseks unub. / Elan salaja. Ja avalikult ikka. / Miski on, mis mulle kiike punub. // Oma aeda panen selle kiige. / Aias kasvab mitu vaba puud. / Olen väga väikse rahva liige, / väike poiss, kes andis sulle suud." Elagu Eesti kirjandus! Aitäh!

16:27 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuna kõik läksid vahepeal ära, siis peab uue saalikutsungi tegema.

Head kolleegid, on täpne öelda, et kõik ei läinud ära, osa läks ära. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu 635. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:30 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 70 saadikut, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on [seadusena] vastu võetud.


8. 16:30 Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) kolmas lugemine

16:30 Aseesimees Martin Helme

Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu 659 kolmas lugemine. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus, aga kõigepealt läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Kuna kutsung ka just oli, siis panen kohe hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu 659. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:31 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetab 70 saadikut, vastu ei ole kedagi, erapooletuid samuti mitte. Eelnõu on [seadusena] vastu võetud.


9. 16:31 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (697 SE) kolmas lugemine

16:31 Aseesimees Martin Helme

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 697 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 697. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:32 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 63 saadikut, vastu 9, erapooletuid ei ole. Eelnõu on [seadusena] vastu võetud.


10. 16:32 Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (698 SE) kolmas lugemine

16:32 Aseesimees Martin Helme

Tänane kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 698 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun, Riho Breivel!

16:32 Riho Breivel

Hea juhataja! Head sõbrad! Vastav eelnõu on kindlasti väga tähtis selle poolest, et ta teatud mõttes likvideerib mõningase ebaõigluse, mis on tekkinud represseeritutega ja nendesse suhtumisega. Ise ma olen Tšornobõlis käinud, sellepärast ma võin rääkida just nende meeste nimel, kes minuga koos olid ja kellest paljud on läinud juba looja karja – mitte sellepärast, et nende vanus oleks sinnani jõudnud, aga kindlasti ka sellepärast, et teatud uuringuid sel ajal tehti väga pealiskaudselt, ja paljud on lahkunud ka sellepärast, et nende psüühika ei pidanud vastu. Sellepärast on hea, et me täna jälle ikkagi sellele asjale tähelepanu pöörame ja sellega kaasa läheme. Meie erakond loomulikult toetab seda eelnõu.

Aga üks asi, mis on minu hinge peal ja mida ma tahan siin välja öelda, sest see asi tuleks ka ära reguleerida, on need Eesti poisid, Eesti kodanikud, kes omal ajal, Vene režiimi ajal, saadeti Afganistani ja kes võitlesid seal mitte Eesti vabaduse eest. Ma räägin just Eesti kodanikest. Neid ei ole palju, aga neid me represseeritute hulka ei arva. Ma pean seda sügavalt ebaõiglaseks ja loodan, et parlament pöördub selle küsimuse poole veel kunagi tagasi, kusjuures mitte väga kauges tulevikus, sest aeg läheb kiiresti ja need mehed-naised ka kaovad siit maa pealt ära, ilma et nendesse suhtutaks nii, nagu me oleme suhtunud kõikidesse Eesti kodanikesse, kes on võõrrežiimi all kannatada saanud. Aitäh!

16:35 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

16:35 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Sotsiaaldemokraadid kahtlemata toetavad selle seaduseelnõu seaduseks saamist ja me peame seda väga oluliseks. Toetuse tõus 62 eurot on küll väike, aga parem kui mitte midagi. Eelneva kahe lugemise vältel on nendest muredest ja probleemidest siin ka kõneldud. Võin kinnitada, et juba esmaspäeval algatab sotsiaalkomisjon selle teema tõttu represseeritute seaduse muudatuse ja täienduse, mis puudutab Siberis sündinud lapsi. Me oleme seda täiesti erakondadeüleselt, väga tihedas koostöös kahe ministriga, need on justiitsminister ja sotsiaalkaitseminister, ette valmistamas. Saagu see protokolliliselt ka kirja ja ära öeldud, et me selle, mida lubasime, sotsiaalkomisjonis ka algatame. Aitäh!

16:36 Aseesimees Martin Helme

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ikka vist peame kutsungi ka tegema.

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 698. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:39 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 79 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid samuti mitte. Eelnõu on [seadusena] vastu võetud.


11. 16:39 Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (701 SE) kolmas lugemine

16:39 Aseesimees Martin Helme

Tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 701 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.

Panen hääletusele valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 701. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:40 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 77 saadikut, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu on [seadusena] vastu võetud.


12. 16:40 Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE) kolmas lugemine

16:40 Aseesimees Martin Helme

12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 703 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Jaanus Karilaid, palun!

16:40 Jaanus Karilaid

Nii! Head kolleegid! Kuidas me oleme nii positiivse eelnõuga nii kaugele jõudnud? On õige hetk vaadata otsa kronoloogiale.

Selline positiivne poliitiline mõte sai alguse juba 2019, kui erinevad erakonnad kirjutasid oma valimisplatvormi, et tuleb tõsta laste‑ ja peretoetusi. Läksid mööda aastad, midagi ei juhtunud, aga näed – 2022. aasta 12. mail esitasin ma siin nelja erakonna nimel laste‑ ja peretoetusi [suurendava] eelnõu.

Sellest tekkis sündmuste ahel. Selle peale reageeris kohe Kaja Kallas Reformierakonnast, et kui laste‑ ja peretoetuste tõstmine läbi läheb, astub ta tagasi. 12. mail, samal õhtul, teatas ta seda avalikkusele. Läks paar päeva mööda. 16. mail vastas Signe Riisalo Postimehele, et peretoetuste eelnõu on Keskerakonna vastutustundetu otsus. Läks jälle mööda paar päeva. 19. mail nõudis peaminister Kaja Kallas, et Keskerakond peretoetuste eelnõust loobuks. Läks mööda rohkem kui nädal. 1. juunil tegi Reformierakond perehüvitiste seaduse [eelnõu] kohta 2000 muudatusettepanekut. Meeleheitlikult võideldi laste‑ ja peretoetuste tõstmise vastu. Läks mööda rohkem kui kümme päeva. 13. juunil ütles Mart Võrklaev Reformierakonnast: "Jätkame peretoetuste eelnõu takistamist."

Läks mööda üks kuu. Uued partnerid koalitsioonis, Isamaa, sotsid ja Reformierakond, jõudsid kokkuleppele, et peretoetused suurenevad. 15. novembril leidis võimuliit peretoetuste asjus ühise keele. 29. septembril algatati laste‑ ja peretoetuste tõstmise eelnõu. Ja täna, 7. detsembril võetakse see eelnõu vastu kõigi viie erakonna poolt. Ma 12. mail siin mainisin, et eesmärk on, et sellega pannakse maha poliitiline maamärk ja suure tõenäosusega on lõpuks selle eelnõu taga viis erakonda. Väga harva saab olla siin puldis positiivses meeleolus, aga tuleb tõdeda, et nii on läinud ja viis erakonda seda eelnõu toetavad. Aitäh kõigile!

16:43 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

16:43 Priit Sibul

Aitäh! Ma võtaks lisaaega.

16:43 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:43 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma tänan teid kõiki ja avalikkust nende arutelude eest, mis selle eelnõu menetlemisel aset leidsid. Tänan koalitsioonipartnereid Reformierakonnast ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, et koalitsioonikõnelustel Isamaa ettepanekuga kaasa tuldi. Aga loomulikult tänan ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna liikmeid, kellega me sellesisulise eelnõu kevadsuvel algatasime.

Tänud heale kolleegile Jaanus Karilaiule, tänu kellele minu nimi isegi kohtusaalides kõlab. Seetõttu oleks patt, kui Jaanus jääks siin saalis eritähelepanuta. Kui Isamaa volikogu tuli 2. aprillil välja ettepanekuga perehüvitisi tõsta ja indekseerida, asus ta seda kirglikult toetama ning andis nelja erakonna koostöös sündinud eelnõu siinsamas kõnepuldis üle. Ma olen päris siiras ja ütlen, et Isamaa Erakonna kõrval on just Jaanus Karilaiu roll ja tegutsemine selle eelnõu arutelu algatamisest kuni seaduseks saamiseni suure tähtsusega.

Kuigi üsna suure tõenäosusega saab see eelnõu kõigi fraktsioonide toetuse, ei kulgenud selle menetlus päris valutult ja mitte kõike ei saa kaugeltki lõplikult lahendatuks lugeda. Jah, üksikvanematoetus tõuseb neli korda, 80 euroni, nagu ka esimese ja teise lapse toetus 60 eurolt 80 eurole. Aga kolmanda lapse toetuse määrani, mis on 100 eurot, tuleb veel liikuda. Kuigi ma olen üsna kindel, et pärast valimisi saab ka see probleem lahenduse.

Kui seni maksti lapsetoetusi kuni 16‑aastastele lastele, siis nüüd makstakse kuni lapse 19‑aastaseks saamiseni. Jätkub kord, et 19‑aastasele makstakse toetust kuni kooliaasta lõpuni. Juhul, kui vahepeal kooli vahetatakse, toetuse maksmine katkeb. See taastub, kui 19‑aastane jätkab õpinguid teises koolis, kuni õppeaasta lõpuni.

"Eesti vajaks uut hernhuutlaste liikumise sarnast üritust," kirjutas Rein Taagepera 2005. aasta augusti lõpus Eesti Päevalehe arvamusartiklis "Demograafiline vetsupott". 17 aastat tagasi kirjutas ta, et rahva taastootmiseks vajab Eesti 22 000 sündi aastas, kuid juba ligi 15 aastat on neid olnud kõigest 15 000.

Sündimus ja perede heaolu on teema, mis on Isamaa poliitikuid aastaid sügavalt puudutanud ja kõnetanud. See teema on meie riigi eksistentsi seisukohalt olulisim. Ometi on see aktuaalsusele vaatamata olnud liiga vähe tähelepanu keskmes.

Esimesed 300‑eurose lasterikka pere toetused maksti välja 2017. aastal. Kui 2015. aastal oli meil lasterikkaid peresid 9600, siis viis aastat hiljem ehk 2020. aastal oli neid peresid juba 17 200.

Sihtasutus Pere Sihtkapital on teinud uuringu emadusest. Uuringust ilmnes, et naiste soov on saada keskmiselt vähemalt 2,5 last. Ehk sisuliselt soovib suur osa Eesti naistest, et nende peres kasvaks kolm last. Samas näitab statistika, et keskmiselt sünnib naise kohta 1,84 last. Rahva järelkasvu tagamiseks on tarvis 2,1 last naise kohta. Sellest järeldub, et soov lapsi saada on isegi suurem kui taastootmiseks vajalik. Ent ometi meil lapsi ei sünni. Miks?

Oluline põhjus, miks kolmandaid lapsi ei sünni, on samale uuringule tuginedes majandusliku kindlustatuse puudumine. Ükski vanem ei taha tekitada olukorda, kus kahe olemasoleva lapse heaolu kolmanda lapse perre lisandumisega langeb.

Isamaa ei jäta eesti rahvuse kestmajäämise küsimust unarusse. See on meie prioriteet ja olemise peapõhjus. Selle seadusega tõuseb kolme‑ ja kuuelapseliste perede lasterikka pere toetus 300 eurolt 650‑le ning seitsme‑ ja enamalapselistel peredel 850 eurole. Oluline on, et lasterikka pere toetust hakatakse indekseerima ning tulevikus liigub see koos elukallidusega. Samamoodi on oluline, et süsteemist väljumine toimuks järk-järgult. See on see, kuidas ühiskond panustab peredesse, kelle koormus on kõige suurem, aga on selge, et ainult sellestki ei piisa.

Meil on vaja muutust ka ühiskonna suhtumises. Kui loeme lehtedest järjepidevalt, kuidas kolmanda lapse saamine on kahjulik, ebameeldiv ja ohtlik, siis mõjutab see ühiskonna arvamust. Kui me näeme poejärjekorras nelja lapsega peret, siis ei tohiks see meid ohkama panna. Meil peaks olema hea meel, sest just nimelt need järeltulevad põlvkonnad panustavad meie ühiskonna ja riigi kestlikkusse. Needsamad lapsed on tulevikus meie arstid, õpetajad ja ettevõtjad. Nende tulevased maksud tasuvad meie pensioni, tagavad meie julgeoleku ja palju muud.

See eelnõu on minu meelest saanud palju ülekohtust kriitikat. Laste ja perede lasterikkuse üle võiks meil kõigil olla hea meel. Lasterikka pere toetust saab Eestis 14% kõikidest peredest ja see jõuab 30% lasteni. Kuid lasterikkast perest on pärit circa pooled Eesti lapsed. Nende õlule jääb tulevikus riigi ülalpidamine. Rahvastiku kasv algab kolmandast lapsest. Seega on lasterikaste perede eest hoolitsemine ülioluline ja nõnda sätestab ka põhiseadus.

Seda kõike on keeruline paremini kokku võtta kui Elin Järvsaar oma loos "Lasterikka pere toetus kaitseb esimest ja teist last". Ta kirjutab seal: "Kõigepealt teeme selgeks, mis on lasterikka pere toetus. See pole kolmanda lapse toetus, see on pere toetus, millest võidavad kõige rohkem justnimelt pere esimene ja teine laps. Miks? Sest pere kolmas (ja iga järgmine) laps võtab ära seda, mis oli esimestel lastel enne kolmanda tulekut." Ta jätkab: "Kust tuleb kolmandale lapsele kuluv raha: lasteaed/kool, riided, trennid, teatriskäigud ja väljasõidud? Kõige tõenäolisemalt esimese kahe lapse arvelt ... Et lapsed saaksid võrdselt, tõmmatakse esimese kahe kulusid väiksemaks, et kolmandale ka midagi jääks. Sageli jäävad lapsed ilma huviharidusest, laagritest ja lõbustustest." Järvsaar jõuab seega väga õige järelduseni: "Selleks et kolmanda lapsevanema (ja tema palga) puudust kompenseerida ja lisanduvaid kulusid katta, tulebki riik appi: annab toetuse, et ka pärast kolmanda lapse sündi jaguks igale lapsele midagi – nii esimesele kahele kui ka kolmandale."

Niikaua, kui meil sündimus jääb alla taastetaset, ei täida me riigina oma peamist kohustust: jääda kestma. Iga kulutus, mis tagab rahvusriigina kestmajäämise, on hea ja ülioluline investeering. Ma lõpetan Taagepera tsitaadiga: "On vaja meeleheidet selle pärast ja samal ajal ometi meelekindlust uskumaks, et suudame, kui kätte võtame."

Aitäh veel kord kõigile, kes on eelnõu koostamises osalenud ja seda toetanud, selle eest, et lisaks meeleheitele on olnud olemas ka meelekindlus lapsi ja peresid toetada ning seeläbi Eesti tulevikku ja järelkasvu kindlustada. Tänan!

16:50 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun! 

16:50 Jaak Valge

Palun lisaminuteid ka.

16:51 Aseesimees Martin Helme

Kaheksa minutit, palun!

16:51 Jaak Valge

Hea juhataja, head ametiõed ja ‑vennad ja tublid ametnikud! Loomulikult on rahvuskonservatiivid Eesti perede toetamise poolt ja ka nende tingimuste loomise poolt, mis toetavad sündimuse kasvu. See on meie programmiline eesmärk ja see kuulub rahvusliku erakonna juurde iseenesest. See tähendab seda, et meil ei ole mitte mingeid teiseseid kaalutlusi, sihukesi poliittehnoloogilisi kaalutlusi nagu peaministrierakonnal. Ega ei tee paha, kui ka mina siin meelde tuletan, et vaid pool aastat tagasi kasutas Reformierakond samasisulise eelnõu blokeerimiseks obstruktsiooni, see tähendab pretsedenditut vahendit, tagamaks, et Eesti perede heaolu ikka ei paraneks ja sündimus ei kasvaks. Ma mõtlen, et küll on ikka siin saalis stressivaba ja muretu istuda ja poliitikat teha, kui selle poliitika tegemise ainus soov on võimul olla või tagada endale koht parlamendis, aga sisulised eesmärgid puuduvad ja puudub ka vastutus selle poliitika tulemuste eest.

On tõsi, et eestlasi on ajaloos tabanud mitu rahvastikukatastroofi ka peale Reformierakonna. Eriti raske oli see Liivi sõjast alanud sõdade ajajärgul ja põhjasõja lõpul. On tõsi ka see, et suutsime neist toibuda. Aga see on siiski väike lohutus, sest toona olid tingimused teistsugused: sündimus ja ka fertiilse rahvastikuosa proportsioon olid kordades kõrgemad. Tänapäeval me oma kaotusi nii ruttu tasa teha ei saa ja sündimus peab olema taastetasemest selle võrra kõrgem, kui ta varem oli madalam. Taastetasemest madalam on sündimus olnud meil pikka aega.

Aga on ka optimistlikumat teavet. Nimelt on rahvastikuteadlane Liili Abuladze kinnitanud, et Eesti heteropere maine ja elujõud on kõrge. Meil tasub seda rahvastikuteadlast uskuda, sest ta tõestab seda asjaoluga, et vaid 1,6–3,5% Eesti inimestest ei soovi lapsi saada. Lapsi mittesoovivate inimeste osakaal Eestis on üks madalamaid Euroopas, mis tähendab, et vasakliberaalne ideoloogia pole vähemalt siin vilja kandnud.

Teisalt teame ka seda, et Eesti pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. 2020. aasta Eesti pere- ja sündimusuuringu kohaselt on kõige olulisem põhjus, miks rohkem lapsi ei saada, juba soovitud arvul laste olemasolu. See muidugi üllatav ei ole ja riik saab mõjutada vaid kaudselt seda, et soovitud laste arv oleks iseenesest suurem.

Teist ja kolmandat kohta lapsesaamise takistuste seas aga jagavad kaks põhjust. Kõigepealt see, et ollakse liiga vana. Selle toovad põhjuseks 40% vastanutest. Meenutame siinkohal meie eelnõu, mille kohaselt oleks kustutatud õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks, kogu laenusumma aga siis, kui kaks last. See eelnõu lükati tagasi. Aga küllap me tuleme selle juurde tagasi, kui Eesti riik veel edasi kestab, sest just niimoodi väldiksime olukorda, kus laste saamist lükatakse edasi ja hiljem küll soovitakse lapsi, aga siis ollakse juba sellest east väljas.

Samuti 40% inimestest toob lapsesaamise takistusena esile majandusliku kitsikuse. Siin peab riik looma raamistiku, et inimesed saaksid oma soovid realiseerida. Seejuures ei tasu muidugi arvata, et lastetoetuste mõju sündimusele oleks otsene ja ühene. Sündimustaset mõjutavad väga paljud poliitikad ja tegelikult ka kontekst laiemalt. Aga siiski tuleb rõhutada, et OECD riikides ulatub ühelapseliste perede toetuse osakaal 5%‑ni pere eelarvest, kahelapseliste perede puhul on see 13% pere keskmisest sissetulekust ja kolmelapseliste puhul ulatub see 15%‑ni ehk 5%, 13% ja 15% pere sissetulekust. See on väike osa, nagu te aru saate. Pole olemas ühtegi lääneriiki, kus peretoetuste süsteem laste kasvatamise kulusid täielikult kompenseeriks, ei kompenseeri meiegi oma kaugeltki mitte. Kui arvestada inflatsiooni, pole toetuste tõus ka mingi oluline edasiminek. Nii et see on vaid üks samm, aga siiski samm õiges suunas, sest püüd massiimmigratsiooniga negatiivset iivet kompenseerida on hukatuslik.

Seejuures on kahju ka sellest, et koalitsioon ei toetanud meie muudatusettepanekut, mille kohaselt peretoetusi makstaks ainult neile kolmandate riikide kodanikele, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel. Jutt on kolmandate riikide kodanikest. Loomulikult [makstaks neid] ka Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu riikide kodanikele. Kui me oleksime vältinud nendele kolmandate riikide kodanikele peretoetuste maksmist, kes ei ela Eestis pikaajalise elamisloa alusel, siis oleksime vältinud perehüvitiste kujunemist immigratsioonimagnetiks. Aga küllap me selle muudatuse veel teeme. Aitäh!

16:58 Aseesimees Martin Helme

Õnne Pillak, palun!

16:58 Õnne Pillak

Ma palun lisaaega.

16:58 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:58 Õnne Pillak

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Peretoetuste [seaduse] eelnõu, mida me kohe hääletama hakkame, on tekitanud üksjagu vastuolulisi tundeid ning sõna otseses mõttes muutnud Eesti poliitilist maastikku.

Ühelt poolt on selles seaduses palju head. Aastakümneid paigal seisnud üksikvanematoetus tõuseb üle nelja korra, 80 euroni. Üksikvanemad tõesti vajavad seda hüpet edasi, sest lastega peredest on just üksikvanemapered need, kes elavad kõige suuremas vaesusriskis. 80 euroni tõuseb ka esimese ja teise lapse toetus, lasterikka pere toetus alates kolmandast lapsest tõuseb 650 euroni ja alates seitsmendast lapsest 850 euroni. Parandatud on kiirustamise tõttu sisse tulnud apsud, näiteks puudutab see lasterikka pere toetuse järkjärgulist vähendamist ja selle toetuse arvestamist elatisabi määramisel. Paremaks on läinud ka see, et nüüd tekib olukord, kus need erivajadusega lapsed, kes ei õpi ja on vanemad kui 16, saavad kuni 19. eluaastani lapsetoetust.

Aga teiselt poolt oleme selle eelnõu menetlemise ajal kuulnud, et hulk peresid tunnevad, et käärid, mis on ühe ja kahe lapsega ning lasterikaste perede vahel, on liiga suured. See on tekitanud ebaõiglustunnet ja see ei ole hea. Kui Reformierakond oleks teinud perehüvitiste muudatused üksi, siis oleks mõne koha peal olnud lahendused tõenäoliselt teistsugused. Need oleks olnud tasakaalukamad ja need oleks arvestanud perede vajadusi rohkem, sõltumata laste arvust peres.

Täna meie ees olev kompromiss aitab siiski kõiki lastega peresid. Kõik pered vajavad järeleaitamist olukorras, kus hinnasõda ja energiasõda nende sissetulekuid otsast söövad. Olen siin seda juba öelnud, aga kordan veel üle, et täna tehtav otsus on perepoliitika reformi esimene samm. Järgmiseks tuleb meil keskenduda esimestele ja teistele lastele, et nemad oleksid samamoodi hoitud nagu lasterikastes peredes kasvavad lapsed.

Tõsiasi, millest me ei saa mööda vaadata, on see, et esimeste ja teiste laste sündide arv väheneb. Natuke statistikat. Kui 2019. aastal sündis esimesi lapsi 5465, siis eelmisel aastal sündis esimesi lapsi 4932. See on [533] last vähem. Vähem on sündinud ka teisi lapsi. Kui 2019. aastal sündis [teisi] lapsi 4878, siis 2021. aastal sündis 115 teist last vähem ehk 4763 last. Selge on aga, et kui ei sünni esimesi ega teisi lapsi, siis ei sünni ka kolmandaid lapsi ja sealt edasi.

Teiseks, iga aastaga tõuseb emade keskmine vanus esimese lapse sündimisel. Lihtne loogika ütleb, et mida vanemas eas saab naine esimese lapse, seda väiksem on tõenäosus, et ta saab veel lapsi, isegi kui soov on väga suur.

Sama oluline on tugi erivajadustega lastele ja nende peredele, kes vajavad palju spetsiifilisemat ja suuremat abi igapäevasel toimetulemisel. Meil on perepoliitika Oscari vääriline vanemahüvitis ja aasta algusest on meil maailma kõige heldemad peretoetused, kuid samas on hetki, mil sellest üksi jääb väheks selleks, et sünniks rohkem lapsi. Arusaadavalt mõjutab perede lastesaamise otsuseid kobarkriis, milles oleme viimastel aastatel elanud, ja ebakindlustunne, mida põhjustab julgeolekuolukord kogu Euroopas. Usun, et kui me loome elukeskkonna ja tugiteenused, mis on näoga rohkem perede poole ja arvestavad rohkem erinevate perede vajadusi, siis tunnevad tulevased vanemad ennast laste saamisel kindlamalt.

Lõpetuseks. Ka täna siin ja varem erinevatel hetkedel on mitmed saadikud väitnud, et Reformierakond on peretoetuste tõstmise vastu. See on vale. Me oleme peretoetuste tõstmise poolt, aga nagu kevadel juba öeldud, kõiki suuri muudatusi tuleb vaadata riigieelarve võimalusi arvestades. Seda me ka tegime.

Nagu te hästi teate, lisaks peretoetuste tõusule annab järgmise aasta riigieelarves peredele tuge veel igakuise tulumaksuvaba miinimumi kasv 500 eurolt 654 eurole. See puudutab kõige rohkem ja vahetult just väiksema sissetulekuga peresid, just neid, kellel seda tuge kriitilisel perioodil kõige rohkem vaja on. Elektri‑ ja energiatoetused kehtivad kõigile lastega peredele, et leevendada suuri elektri‑ ja küttearveid, mis nende [rahakoti pihta] löövad. Novembris maksti kõigile lastega peredele välja ka elukalliduse toetust. Reformierakond toetab lastega peresid ja me toetame perehüvitiste [seaduse] eelnõu. Aitäh!

17:04 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

17:04 Indrek Saar

Ma palun kolm minutit juurde.

17:04 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:04 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Me kinnitame täna Riigikogus ühe väga olulise, aga samas, oleme ausad, ka vastuolulise seaduse. Perehüvitiste seaduse eelnõu on põhjustanud ühiskonnas laialdase diskussiooni, mis tegelikult iseenesest on ju positiivne, sest see aitas nõrgad kohad reljeefsemalt välja tuua. Loodetavasti saavad need vead järgmistes Riigikogu koosseisudes parandatud.

Enne teist lugemist õnnestus seda eelnõu üksjagu ju ka paremaks saada. Siin oli oluline roll sotsiaalkomisjonil ja seda juhtival Helmen Kütil, kes kannatlikult seda kiiruga valminud eelnõu üksjagu paikasid ja vastuolusid kõrvaldasid.

Kindlasti sisaldab jaanuaris jõustuv seadus mitmeid häid asju. Tõuseb esimese ja teise lapse toetus, kuigi mitte piisavalt. Need on toetused, mille eest sotsiaaldemokraadid on aastaid seisnud ja mis on meie taganttõukamisel tõusnud: 2014. aasta 19,18 eurolt järgmise aasta 80 eurole. Üle nelja korra tõuseb ka üksikvanematoetus, mis oli siiani piinlikult ikka seesama 19,18. Väga oluline on see, mis eelnõu paremaks tegemise käigus selgeks sai, et need puuetega lapsed, kes ei õpi ja on vanemad kui 16, saavad kuni 19. eluaastani tõepoolest lapsetoetust. Ega ei ole ju kellelgi midagi kolme‑ ja enamalapseliste perede toetamise vastu, nagu mõni ehk on aeg-ajalt püüdnud demagoogiliselt väita. Need on kõik head asjad.

Teisalt on see seadus saatnud ühiskonda signaali, mille tulemusena tunnetavad väga paljud inimesed ebaõiglust. Ja see ei ole hea.

Viimastel kuudel toimunud debattides, ka siin Riigikogu saalis, on korduvalt öeldud, et me kõik tahame, et sünniks rohkem lapsi. Minu arust on see liiga lihtsustav lähenemine. Näiteks mina tahan, et Eestis oleks rohkem õnnelikke lapsi. Aga see, et lapsed oleksid õnnelikud, ei koosne ainult sellest, kui palju makstakse neile lastetoetust. Suured käärid peredele makstavates toetustes võivad paratamatult kaasa tuua selle, et ennast tuntakse ebavõrdsena, vähem väärtuslikuna. See risk on paraku selles eelnõus vägagi olemas. Sotsiaaldemokraadina olen ma selle pärast väga kurb, sest nagu me kodus püüame oma lapsi käsitleda võrdsena – üldiselt enamik vanemaid püüab nii käituda –, nii peaksime seda tegema ka riigis seadusi vastu võttes.

Ei saa jätta tagasi tulemata ka teisel lugemisel kõlanud kolleeg Helle-Moonika Helme mõtte juurde, et EKRE arvates ei tohiks sellest seadusest saada migratsioonipump, mistõttu kõik põgenikud, kes Eestisse tulevad, teeksid seda põhjusel, et siin makstakse rikkalikke toetusi paljulapselistele peredele. Nende õnneks tagasilükatud muudatusettepanek oleks tegelikkuses puudutanud lastetoetuste äravõtmist neilt, kes elavad siin pikaajalise elamisloaga ja on Eesti püsielanikud. See oli tõeliselt alatu katse. Lapsi tuleb võrdselt kohelda ja äärmiselt julm on karistada lapsi selle eest, et neil on teistsugune kodakondsus.

Kaheldamatult on see seadus nii mitmeski mõttes seotud riigieelarvega, mille Riigikogu üsna tõenäoliselt õige pea vastu võtab. 2023. aasta riigieelarves on ka teisi asju, mis mõjutavad seda, kuidas lapsed kasvavad. Näiteks, kas vanemate palk on piisav selleks, et lastel oleks tervislik toit laual ja et nad saaksid huviringis või trennis käia, oma andeid välja arendada, oma sotsiaalseid oskusi lihvida. Ehk kas võib öelda, et nende elu on õnnelik, või on see pigem õnnetu ja kas nad tunnevad ennast võrdsena kohelduna või näevad, et keegi on nendest palju võrdsem, sest riigiisad – just nimelt isad – on nii otsustanud.

Väiksema sissetulekuga peredele on loomulikult oluline ka tulumaksuvaba määra tõus, mis iga tööl käiva inimese kohta tähendab kuus enam kui 30 euro suurust täiendavat sissetulekut. Energiatoetused aitavad lastega peredel, olgu nad siis ühe-kahe lapsega või lasterikkad pered, oma kodud soojad hoida. Tänased energiahinnad löövad ka [nende rahakoti pihta] valusalt. Oi kui tihti peavad lastega pered seisma silmitsi küsimusega, kust võtta täiendavad 500–600 eurot kuus, et hooldekodukohta vajava vanema tasu puuduolev osa ära maksta. Järgmine tänane meie ees olev seaduseelnõu ja ülejärgmine ehk riigieelarve lahendavad selle mure järgmise aasta juulist.

Pean tunnistama, et sotsiaaldemokraadid on olnud selle eelnõu puhul väga keeruliste valikute ees. Raske südamega hääletame me poolt, aga ma väga loodan, et Riigikogu tajub järgmiste analoogsete otsuste puhul paremini ja täpsemalt oma rolli ühiskonna liitjana ja mitte lõhestajana. Sotsiaaldemokraadid kindlasti selle eest seista tahavad ja ka seisavad. Esimesel võimalusel muudame peretoetused võrdsemaks ja õiglasemaks. Tänan!

17:10 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 703 lõpphääletus, aga enne teeme saalikutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 703. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:13 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 76 saadikut, eelnõu vastu on 1 saadik, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


13. 17:13 Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (704 SE) kolmas lugemine

17:13 Aseesimees Martin Helme

Tänane 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 704 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Heljo Pikhof, palun!

17:13 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eestis rahvastik vananeb nagu mujalgi Euroopas. Võrreldes aga Euroopa heaoluriikidega on meie eakate inimeste tervis nigelam, kroonilisi ja pikaajalisi hädasid on rohkem. See tähendab suhteliselt suuremat vajadust geriaatriaosakondade, koduõenduse ja õendushooldushaiglate ning ka hooldekodude järele.

Kui meie inimeste eluiga kasvab, jääb tervena elatud aastaid aina vähemaks, see tähendab, et abivajajaid saab aina rohkem, aga töötegijaid ja abiandjaid napib. Ligi viiendik tänastest pensioniealistest vajab iga päev toimetulekuks abi ning paarsada tuhat inimest on sunnitud korraldama oma lähedaste pikaajalist hooldust ja põetust. Kümned ja kümned tuhanded inimesed on pidanud valima töö või vanema hooldamise vahel. Ka vanemate ja laste vahel. On ju meie riigis olnud hoolduskoormus pea täielikult abivajaja enda ja tema laste, hiljuti veel ka lastelaste õlul. Aastatega on see suhe üha rohkem kiiva kiskunud.

Aastal 2021 tasusid teenuse saajad ja nende lähedased ööpäevaringse hooldusteenuse kuludest 80%, ülejäänu oli omavalitsuse panus. Euroopa Komisjoni raport on mitu korda välja toonud meie hooldekodude alarahastatuse, kohtade nappuse ja ülekohtuselt kõrge hinnataseme võrreldes keskmise pensioniga.

Mullu osutati üldhooldusteenust ligi 14 000 inimesele, ent selle vajajaid oleks poole rohkem. Lähedastel ei jätku lihtsalt raha, et selle eest tasuda. Kasvab ju kohatasu pensionitõusust kaks korda kiiremini. Elamata jäänud elud, valimine vanemate ja laste vahel, oma laste paljudest võimalustest ilmajätmine, kutsetööst või kutsumusest loobumine ja palju paksu süütunnet sinna kõrvale – see on kümnete ja kümnete tuhandete inimeste igapäevane reaalsus.

Head Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraadid on ja olen mina isegi kümnendi jooksul – ei, varsti juba kahe kümnendi jooksul – otsinud ja pakkunud lahendusi omastehoolduse probleemidele. Oleme vajadusest lahendada eakate ja erivajadustega inimeste hooldamise mured kompleksselt rääkinud nii siin Riigikogus kui ka meedias ning esitanud lugematuid seaduseelnõusid, kuidas riik saaks kergendada omastehooldajate koormat. Oleme järjepidevalt seisnud hoolduse sellise korraldamise eest, mis laseks eakal inimesel võimalikult kaua oma kodus toime tulla ja vajaduse korral pensioni eest hooldekodus elada.

Ikka ja alati on oldud meiega nõus. Jah, asi tuleb kohemaid lahendada. Ka 97% vastanutest ütles enne eelmisi Riigikogu valimisi läbiviidud küsitluses, et riik peab tagama hooldekodukoha neile eakatele, kellel rahalised võimalused selleks puuduvad, kuid kes seda vajavad. Aastate pikku on tehtud mitmeid uuringuid, peetud aru asjatundjatega, veeretatud ümarlauajuttu, koostatud lühemaid ja pikemaid plaanegi. Ja mis on olnud tulemus? Kuni selle suveni oli tulemuseks ümmargune null.

Suvistel koalitsioonikõnelustel tõid sotsiaaldemokraadid jõuliselt lauale väärika vananemisega seotud hoolekande teemad. Saavutasime läbi aegade suurima rahalise toetuse, mis jõuab kohalike omavalitsuste kaudu hoolekandesüsteemi. 2023. aastal läheb riigieelarvest omavalitsustele 40 miljonit, 2024. aastal 57 miljonit ja 2026. aastal 62 miljonit eurot, selleks et hooldekodukoht oleks hinnatud vajaduse korral pensioni eest kättesaadav ning suureneks koduteenuste maht ja kvaliteet Eesti eri piirkondades.

Palun veel kolm minutit.

17:18 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:18 Heljo Pikhof

Ühiskond peaks nüüd suurt kergendust tundma. Tuleva aasta 1. juulist jõustub omastehoolduse reform. Laias laastus muutub hooldekodu seda vajavale eakale kättesaadavaks, sõltumata tema ja tema perekonna rahalistest võimalustest, sõltumata pensioni suurusest.

Neile, kellel hinnatud vajaduse järgi on ainus võimalus toimetulekuks hooldus hooldekodus – see tähendab, et nad vajavad pidevat järelevalvet ja abi –, hüvitab omavalitsus hooldekodu[koha] maksumusest selle osa, mis inimese enda pensionist puudu jääb. See paneb omavalitsused omakorda enam pingutama selle nimel, et inimesed saaksid võimalikult kaua oma kodus elada.

Ja lõpetuseks. Sotsiaaldemokraatidel on uhke tunne, et nad on suutnud hoolekande reformi käima lükata. Nüüd on väga oluline, et riik ja omavalitsused pingutaksid selle nimel, et reform sujuvalt ka käivituks. Aitäh!

17:19 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ... Vabandust! Margit Sutrop, palun!

17:20 Margit Sutrop

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Ka Reformierakonna poolt on mul väga hea meel tervitada seda, et selline sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus nüüd vastu võetakse. See on kindlasti väga-väga oluline samm. Tahaksin ainult rõhutada seda, et nii nagu eelkõneleja ütles, on seesama pikaajaline hooldus selline valdkond, kus reformid tõenäoliselt ... (Vaikib, kuni sumin saalis vaibub.) Aitäh teile! ... alles algavad, sest meie eakate arv kasvab lähiaastatel märkimisväärselt. On huvitav teada ja raske mõelda, et aastaks 2050 on meil üle 65‑aastaseid 25% elanikkonnast.

Kas riigil on vahendeid seda kõike kinni maksta? Ma arvan, et me peaksime võtma tõsiselt seda, mida Riigikogu juures asuv Arenguseire Keskus oma raportis on öelnud, et see finantseerimine peaks olema kombineeritud. Majapidamiste sissetulekult võiks võtta nii-öelda kindlustuse, millele lisaks – selline huvitav mõte – maksaksid üle 25 aasta vanused lastetud inimesed 0,25% kõrgemat maksu. Seda on huvitav mõelda pärast seda, kui me võtsime just vastu perehüvitiste seaduse. See võiks tuua kaasa 0,7% SKT‑st, kuigi vaja läheks kokku 2,0% SKT‑st. See võiks olla kombineeritud: avaliku sektori osa, inimese enda vastutus, omafinantseering teenuste eest ja perede makstav kindlustus, ka oma kinnisvara müügist või kindlustuslepingust saadav summa võiks tuua ühe osa sellest.

Oleme väga seda meelt, et kõik need, kes vajavad abi, peaksid seda saama, aga me ei tohi ära unustada, et hooldus on midagi sellist, mille peale inimene peab mõtlema juba noorest peast. Arenguseire Keskuse raport ütleb, et pikaajaline hooldus on valdkond, millele eelistatakse mitte mõelda. Mitte keegi ei soovi kujutleda end vanadusest põdurana või mõnel muul põhjusel abivajajana. Ometi peaksime me selle peale mõtlema. Mul on hea meel, et selle seaduse ettevalmistamise ajal hakkas kogu elanikkond rohkem mõtlema selle peale, kuidas tagada, et meie lähedastel, aga ka meil endal oleks tulevikus, kui me abi vajame, see abi tegelikult olemas.

Ma usun, et selle hoolekandereformiga tehakse ära kaks väga olulist asja. Ühelt poolt tõepoolest aidatakse neid inimesi, kes abi vajavad. Nad peaksid saama hooldekodukoha nii-öelda sellisel viisil, et nende vajadused oleksid rahuldatud ja nad saaksid selle abi. Teiselt poolt on vaja vabastada need inimesed, kes on kogu selle hooldusega seotud, kes ei saa seetõttu ka minna tööle ja kellel võib-olla tekivad sellest mitte ainult nii-öelda tööpuudus ja töökaotus ning sotsiaalsed probleemid, vaid ka vaimsed probleemid, sest see hoolitsemine kodus, teise inimese abistamine aastate viisi on ka vaimselt väga kurnav. Seetõttu on mul hea meel, et me aitame lahendada ära nende leibkondade probleemi, kus inimesed ei saa minna tööle ja nende hoolduskoormus on väga suur.

Ka statistikast tahaksin uuesti meelde tuletada seda, et meil oli 2020. aastal 230 000 sellist inimest, sealhulgas 40 000‑l oli abistamis‑ või hoolduskoormus 20 või enam tundi nädalas. See tähendab, et nende inimeste hulgas on tegelikult väga-väga paljud neid, kes saaksid ka meie tööturul tööjõuvajadust [katta].

Palun ühe minuti juurde.

17:24 Aseesimees Martin Helme

Üks minut lisaaega, palun!

17:24 Margit Sutrop

Nendest 3300 sooviksid tööle asuda. Ma väga loodan, et need 3300 inimest, kes ootavad pikisilmi tööle minemise võimalust, selle reformi [elluviimise] ja seaduse jõustamise korral saavad seda teha.

Aitäh kõigile, kes on pikalt ette valmistanud seda sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadust! See on olnud pikaajaline töö. Minu soov ja erakonna soov on, et selle reformiga jätkataks ja leitaks mõistlikud viisid, kuidas seda väga-väga suurt finantsvajadust paremini realiseerida. Aitäh teile!

17:25 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! Head kolleegid, vahepeal läheb saalis väga suureks mõminaks. Proovime ikkagi nii, et me kuuleme esinejat.

17:25 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Räägime valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust. Ütlen kolme lausega, nagu ma kolleegidele lubasin. See on väga hea eelnõu, eelnõu, mis mõtleb meie emade ja isade peale, meie vanaemade ja vanaisade peale ning ka meie endi ja meie laste peale. Ma loodan, et see rahastus, mis on riigieelarves järgmiseks aastaks, annab võimaluse, et paljud pered, kes on kannatanud selle tõttu, et peavad oma vanemate [hoolduse] eest maksma ja samas ei ole nende sissetulekud piisavad olnud, saavad natukene kergemalt hingata, ning meie vanemad saavad, kui nad peavad minema hooldekodusse, ka parema teenuse, on seal paremini hoitud. See on, ma arvan, meie kõikide soov. Aitäh kõigile, kes on seda eelnõu toetanud!

17:26 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole. Enne lõpphääletust me peame saalikutsungi tegema.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 704. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:29 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetab 70 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletu samuti mitte. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


14. 17:29 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) kolmas lugemine

17:29 Aseesimees Martin Helme

14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 708 kolmas lugemine. Selle juurde käib rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka ettekanne. Palun!

17:29 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ettevalmistamist kolmandaks lugemiseks oma [istungitel] 22. novembril ning 1., 5. ja 6. detsembril.

2023. aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriiside ajal. Riigieelarve tulude kogumaht on järgmisel aastal 15,59 [miljardit] eurot ja kulude kogumaht 16,84 [miljardit] eurot. Investeeringuteks läheb 775,7 miljonit eurot.

Rahanduskomisjon tegi neli muudatusettepanekut. Te saate vaadata, millised need ettepanekud on. Üks on selline. Me just võtsime vastu perehüvitiste seaduse. Sotsiaalkomisjoni arutelul selgus, et sealt on puudu 13,36 miljonit eurot, ning me lisasime riigieelarvesse valitsuse reservi arvel Sotsiaalministeeriumile selleks vahendid. Teiseks parandusettepanekuks olid regionaalsed investeeringud, mida tegid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid. Hääletamisel komisjonis kahe Riigikogu liikme ettepanekuid ei toetatud ning me andsime neile võimaluse oma ettepanekut muuta. Üks nendest kasutas seda ja järgmisel komisjoni istungil tema ettepanekut toetati. Kaks ettepanekut tegi rahanduskomisjon koostöös ministeeriumidega. Esiteks, ministeeriumide sees muudeti valdkondi ja täpsustati rahapoolt. Täpsustus tehti ka seletuskirjas. Kahel sellele eelneval aastal oli jalgpallihallidele vahendeid eraldatud, aga hinnad on tõusnud ja omavalitsused olid need rahad sellel aastal riigieelarvesse tagasi andnud, et järgnevatel aastatel saaks neid uuesti kasutada. Nüüd on välja toodud ka need omavalitsused, kellele need rahad on eraldatud.

Keskerakond ja EKRE tegid ka mitmeid parandusettepanekuid, aga neid parandusettepanekuid komisjon ei toetanud. Aitäh!

17:32 Aseesimees Martin Helme

Nüüd saab küsimusi küsida. Siim Kiisler, palun!

17:32 Siim Kiisler

Aitäh! Hea ettekandja! Küsin ministrite katuserahade kohta. Mul on hea meel, et rahanduskomisjon võttis arvesse riigikontrolöri seisukohta, et valitsusalasse mittekuuluvad eraldised on riigieelarve baasseadusega vastuolus, et tegevused peavad olema õigete eesmärkide all. Aga mul on küsimus. Ma tegin ise teisel lugemisel muudatusettepaneku võtta välja toetus Sihtasutusele Pere Sihtkapital summas 250 000 eurot, see oli siis minister Solmani valitsemisala alla pandud. Selle tulemusvaldkond on "Tõhus riik" ja see kuulub regionaalpoliitika [programmi alla]. Ma panin muudatusettepaneku põhjenduseks, et Sihtasutuse Pere Sihtkapital tegevuse, eesmärkide ja kõige muu puhul ei ole midagi pistmist ei tõhusa riigi ega regionaalpoliitikaga. Aga ometi rahanduskomisjon seda ettepanekut ei toetanud. (Juhataja helistab kella.) Miks selline erinev kohtlemine?

17:34 Aivar Kokk

Kui ma õigesti mäletan teise lugemise eelnõu arutelu komisjonis, siis sinu ettepanekut ei toetatud konsensuslikult. Aga ma tuletan meelde, et mõned aastad tagasi tegid sa umbes sarnase ettepaneku 40 000 euro kohta, küll mitte selle konkreetse sihtasutuse suhtes, vist Harjumaa perede mingi toetuse kohta. Eks erinevatel aegadel ja erinevatel positsioonidel ka arusaamad ja mõtted muutuvad. Päris nii lihtne see elu ei ole, et ühel hetkel öeldakse, et üks asi ei sobi, ja teisel aastal sobib.

Kui ma õigesti tean – ma võin eksida, ma loen ajakirjandusest mõnda asja –, siis neid peretoetusi on mingil ajal antud taotluste alusel ja need taotlusvoorud on olnud enne käesolevat koalitsiooni. Sealt on ka näiteks suurpered rahalist toetust saanud. 

17:34 Aseesimees Martin Helme

Siim Kiisler, palun!

17:35 Siim Kiisler

Aitäh! Hea ettekandja, te kahjuks ei vastanud mu küsimusele. Ma küsisin selle kohta, kui eelarveread on valitsemisalasse mittekuuluvate ridade alla pandud, nad on vale eesmärgi alla pandud. Toon teise näite. Justiitsministri valitsemisalas on tulemusvaldkonna "Õigusriik" all usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi [programm]. Selle all oleval eelarvereal on MTÜ‑le [Eesti] Endiste Metsavendade Liit rahaeraldis 100 000 eurot. Kas te arutasite rahanduskomisjonis, kuidas endised metsavennad – ma ei tea, kui palju neid on või kus nad tegutsevad – on seotud usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi eesmärgi täitmisega?

17:35 Aivar Kokk

Aitäh! Kolmanda lugemise ettevalmistamisel rahanduskomisjonil selliseid parandusettepanekuid ei olnud ja neid ei arutatud.

17:35 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:36 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! See sinu eelarve on sama pime, nagu ka varasemad on olnud. Vahepeal oli siseministril soov hakata lasteaedu ehitama. Välisministril ei tulnud [mõtet] ehitada mingisuguseid muid komplekse. Aga ma küsin selle kohta, et seal on 42 lehekülge mõõdikuid, 42 lehekülge kirbukirjas, ligi 700 on neid, mis peaksid mõõtma eurode kasutamise efektiivsust. Ma küsin lühikese küsimuse. Kas sina oled või kas komisjon on üldse lugenud need 42 lehekülge läbi, kas te teate, mis seal kirjas on, ja kas te kiidate need heaks, peate adekvaatseks?

17:36 Aivar Kokk

Aitäh, Peeter, küsimuse eest! Alustan sellest, et see ei ole minu eelarve, see on Eesti Vabariigi 2023. aasta riigieelarve, mille on üle andnud Eesti Vabariigi valitsus, mida rahanduskomisjon on oma istungitel menetlenud ja mille kohta otsuseid teeb siin suur saal.

Kas see eelarve on kõigile selge? Kindlasti mitte. Kas see on piisavalt hea, et kõigist ridadest aru saada? See sõltub kindlasti kahest asjast. Ühelt poolt kõikide ridade taha tõesti ei näe. See on üks pool. Teine on see, et kindlasti on ka eelarve lugemise oskus inimestel erinev. Rahanduskomisjoni liikmetel on natukene lihtsam selles mõttes, et kõik ministrid käivad oma ministeeriumi valdkonda komisjonis tutvustamas ja komisjoni liikmed saavad küsida.

Kas mõõdikud on kõik sellised, nagu on vaja, ja mõõdikute vastavus on selline, nagu peaks olema? Peeter, mu vastus on see, et ei ole. Kas see eelarve on selline, nagu me tahaks? Võin öelda, et tunduvalt parem kui aasta tagasi, aga kindlasti mitte selline, nagu me tahaks.

Kui küsida selle kohta, et eelarve seletuskiri on 500 lehekülge, siis ma ei tea, vähemalt mina olen seda lugenud. Komisjoni liikmetel on selles mõttes tõesti natukene lihtsam, et kui ministritega arutelu on, siis kõik sirvivad ja kõik küsivad. Kui kõik read ei ole arusaadavad, siis püütakse selle kohta küsida.

Kas osatakse kõikide asjade kohta küsida, mis sinna sisse kirjutatud on? Õige või aus vastus on, et ei osata või ei jõuta küsida, sest rida-realt seda kindlasti ei suudeta ega osata läbi vaadata. Aga ma arvan, et seekordne eelarve arutelu oli rahanduskomisjonis – kui vaadata seda aega, kui mina selles komisjonis olen olnud – üks tublimaid. Väga paljud otsused tehti konsensuslikult või oli vaid 1 erapooletu või vastuhääl. See näitab seda, et eelarve arutelu oli komisjonis küllaltki hea ja enamus komisjoni liikmeid süvenesid sellesse teemasse tõsiselt.

17:39 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Aivar! Sa ütlesid, et ei peagi aru saama.

17:39 Aivar Kokk

Ei, ma ei öelnud seda.

17:39 Peeter Ernits

Ütlesid küll. Tegelikult enamik meist ei saa sellest aru. Seda on ju deklareerinud see toetusrühm, kus on [liikmeid] üle selle Riigikogu seltskonna. Öeldi, et ei saa aru, mis siin kirjas on. Ja jätkuvalt ei saa.

Aga ma küsin sult, et eesti kultuur peaks olema oluline. Kultuuri 30 mõõdikust – ma ei hakka nimetama neid programme – 26 tegeleb eestlaste ja muulaste lõimumisega. Aga kultuuriga, ükskõik, olgu ta teater, kirjandus, muusika või nii edasi, ei tegele ükski mõõdik. Kas see on adekvaatne lähenemine Eesti rahvusriigis 2023. aasta riigieelarvele, kui eesti kultuuri ja selle edenemist (Juhataja helistab kella.) üldse ei mõõdeta, ainult lõimumist?

17:40 Aivar Kokk

Aitäh! Ma olen ka selle toetusrühma liige. Ma pean tunnistama, et selle eelarve arutelu ajal ei ole sa küll kordagi, kuigi sa minu arvates oled selle toetusrühma juht, toetusrühma ju kokku kutsunud Vähemalt mina ei ole sellist kutset saanud, et neid teemasid arutada. Loomulikult on teemasid – ka needsamad, mille kohta sa praegu küsid –, mida tuleb kriitiliselt vaadata.

Aga ma usun, et need arutelud oleksid pidanud olema kahel juhul. Esiteks siis, kui oli esimene lugemine. Siis olid selgelt kirjas kõik need read, mille kohta sa praegu kriitikat teed. Kolmanda lugemise arutelu on tegelikult see koht, kus arutatakse parandusettepanekuid, mis tulid kolmandaks lugemiseks. Ma usun, et rahanduskomisjoni ametnikud tegid kolmandaks lugemiseks väga tõsist tööd. Ma pean tänama kõiki, absoluutselt kõiki, nii ametnikke kui ka komisjoni liikmeid. Ma olen pikemalt siin saalis olnud. Sellist arutelu ja selliseid kokkuleppeid ja otsuseid, ma arvan, ei ole varem olnud. Mina võtan ausalt öeldes oma komisjoni liikmete ees mütsi maha.

17:42 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, palun!

17:42 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Eile me andsime Siseministeeriumi kuludele juurde 6,2 miljonit investeeringute arvelt, aga me peaks täpsustama, kuhu see 6,2 miljonit täpsemalt läheb. See läheb kahte programmi. Siseminister on täna [Eesti] Päevalehes ka natukene selgitanud, kuhu ta selle raha tahab panna. Üks mõte oli, et vabatahtlike depoodele. Sinna saab panna [raha] selle 2 miljoni arvelt, mis tuleb siseturvalisuse ja vabatahtlike kaasamise programmist. Aga 4,2 miljoni puhul, mis läheb kogukondliku arengu toetamise programmi, on nagu küllaltki suur ja lai voli. Seal on Kodanikuühenduse Sihtkapital. Kas me teame, kui palju raha läheb sinna KÜSK-i ja kui palju läheb mujale ja kuhu mujale see raha läheb? 4,2 miljonit on suur summa. Kas see on ka põhiseadusega kooskõlas? (Juhataja helistab kella.) Me ei tea, kuhu see raha läheb.

17:43 Aivar Sõerd

Samal ajal peame otsustama riigi kulude ja tulude üle.

17:43 Aivar Kokk

Jah, Aivar, sul on hea küsimus. Ma arvan, et rahanduskomisjon oli põhimõtteliselt [nõus], et ükski ministeerium ei saa oma vahendeid anda üle teistele ministeeriumidele. Ma usun, et teiselt poolt tuli rahanduskomisjon arusaamale, et kui oli tehtud mingeid selliseid muudatusettepanekuid mõne ministeeriumi poolt, nii nagu Siseministeerium oli teinud Kultuuriministeeriumi ja haridusministeeriumi kohta, siis kui sealt realt võeti raha maha, anti see tagasi Siseministeeriumile.

Meil on olnud läbi aastate kokkulepe, et ministeeriumi sees olevaid vahendeid kasutab ministeerium, aga ta saab kasutada neid oma valdkonna tegemistes. KÜSK ei ole Siseministeeriumi haldusalas, kui ma õigesti tean. Vabandust, kui eksin. Kus minister neid vahendeid kasutab? Ma usun, et ajakirjanduse ja ühiskonna huvi on selleks piisav, et need vahendid läheksid õigesti ja õigesse kohta. Nagu sa tead, me kirjutasime kõikide ridade juurde lause, et riigieelarvelisi vahendeid võivad ministeeriumid kasutada Vabariigi Valitsuse seaduses ministrile ettenähtud volituste piires. Ka eilsel erakorralisel istungil tehti otsus, et investeeringute juurde tuli üks sõna juurde, on toetused ja kaks erinevat eelarverida, sest lihtsalt "toetused" ei oleks saanud kirjutada. Sinna on juurde kirjutatud see lause, mida ma praegu ütlesin. Ehk Siseministeerium saab vastutada Siseministeeriumi valdkonnas raha eest, haridusministeerium haridusvaldkonnas. Ei saa ristsubsideerimist teha. 

17:45 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, palun!

17:45 Aivar Sõerd

Aitäh vastuse eest! Aga ma küsin veel. Ma küsin sama küsimuse, mida minult küsiti esmaspäeval, kui oli aastaaruande arutelu. Tõepoolest on meil programm "Kliimamuutuste leevendamine" ja seal on kolm mõõdikut. Kahte me mõjutada ei saa, aga see, mida me saame mõjutada, on korraldatud infopäevade arv. Baastase 2021 on kolm infoseminari. Järgmisel aastal, selleks et kliimaeesmärke täita, on vaja korraldada vähemalt kaks teabepäeva või infoseminari. On see kaks asjakohane? Äkki peaks uuesti vähemalt kolm teabepäeva tegema? Või me jätkame kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamist tempos kaks seminari aastas? Mis te arvate, kumb see jõukohasem ja adekvaatsem mõõdik võiks olla?

17:46 Aivar Kokk

Aitäh, Aivar! Sa oled pikaajaline rahanduskomisjoni liige ja oled ka rahandusminister olnud. Esimese lugemise ettevalmistamise ajal oli võimalik esitada küsimusi ministrile. Kui ma õigesti mäletan, siis see teema oli meil ka komisjonis mingil moel laua peal. See mõõdikute süsteem, oleme nüüd ausad, ma olen sinuga sada protsenti nõus, ei toimi.

Mis mind kõige rohkem kurvaks teeb? Väga lihtne valdkond, millest kõik aru saavad, on IT‑sektor. Kui me teeme IT‑sektorisse iga aasta kümnetes miljonites investeeringuid, siis kuskilt peaks ju see kokkuhoid tulema. Kas või tööjõukulude kokkuhoid või inimestel, kes kasutavad riigi teenuseid, peaks see olema lihtsam. Seal peaks saama lihtsalt mõõdikuid välja tuua. Kuid tavaliselt me selle koha peal näeme alati, et kulud kasvavad, mitte ei kahane. Juba aastaid on räägitud, et kogu IT‑infosüsteem riigis peaks olema ühendatud, et kui ma ühte kohta midagi annan, siis ma rohkem ei peaks kuhugi andma.

Me oleme vähemalt ühe asja saanud: tulude deklareerimist me ei pea tegema rohkem kui üks kord, kuigi Riigikogu liige peab seda kaks korda tegema, aga õnneks, kui oled ka volikogu liige, siis volikogus enam ei pea tegema. Mingid asjad on paranenud, aga läbipaistvus tänu sellele, et meil on siin mõõdikud, mitte ei suurenenud, nagu mõned aastad tagasi selle idee loojad lootsid, vaid ma arvan, et läbipaistvus on tegelikult vähenenud.

Aga samas pean ma sulle ütlema, et nii sul kui mul on kindlasti palju rohkem võimalusi eelarvest aru saada ja läbipaistvus võimaldab seda paremini lugeda. Ma pean ütlema, et selle aasta riigieelarve on tunduvalt läbipaistvam kui aasta tagasi. Seda taheti kokku tõmmata, kui riigieelarve menetlemisel sellest valitsuses räägiti. Ma ei olnud sellega kategooriliselt nõus ja õnneks enamus valitsuse liikmed ei olnud ka nõus. Nii et õnneks Rahandusministeerium ei saanud seda teha.

17:48 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Nüüd me avame läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen ... Ai, vabandust! Reili Rand.

17:49 Reili Rand

Palun lisaaega.

17:49 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:49 Reili Rand

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Olgu alustuseks kohe öeldud, et sotsiaaldemokraadid hääletavad 2023. aasta riigieelarve seaduse poolt.

Meie jaoks on esmatähtis, et tänastes ülikeerulistes oludes, kui jõhker hinnatõus võtab inimeste taskust ära iga neljanda euro, tuleb uus eelarve inimestele appi ja suudab ka tulevikku vaadata.

Sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline, et eelarve panustab jõuliselt Eesti riigi julgeoleku tagamisse, rohkem kui kunagi varem, sest Euroopas käib sõda ja teistsugune see eelarve ei saakski olla.

Sotsiaaldemokraatide jaoks on selles eelarves kõige märgilisem hoolekande reformi käivitamine, millesse riik suunab eeloleval aastal üle 40 miljoni euro. Selle raha toel muutub hooldekodukoht abivajajatele kättesaadavaks pensioni eest ning paraneb ka koduteenuste pakkumine, et inimesed saaksid paremini toime tulla just oma kodus. Nende muudatustega väheneb oma lähedaste eest hoolitsevate inimeste koormus. Nad ei pea ennast enam katki töötama, et hooldekodu[koha] eest maksta. Samuti toob see kergendust neile, kes on jäänud koju oma eakaid lähedasi hooldama. Nemad saaksid naasta tööturule. Tegu on ammu oodatud ja põhimõttelise reformiga, mis mõjutab positiivselt kümnete tuhandete inimeste elukvaliteeti ning annab paljudele meelerahu tuleviku ees, sest nii on kindel, et inimest ei jäeta hätta ka siis, kui ta on vana ja väeti.

Järgmise aasta eelarve aitab inimestel peadpööritavasse kõrgusesse tõusnud hindadega jõudumööda toime tulla. Tulumaksuvaba määra tõus jätab väiksema palga saajatele aastas kuni 370 eurot rohkem kätte. Sotsiaaldemokraatidena usume, et valusate hinnatõusude eest kaitseb inimesi kõige paremini kõrgem palk koos maksuvaba määra jätkuva suurendamisega. Seda teed tuleb meil aga edasi minna. Pärast viimaste aastate närutamist tõusevad lõpuks palgad ka avalikus sektoris, tehes korralikke, kohati ka suuri hüppeid. Enneolematut palgalisa saavad õpetajad, treenerid, kultuuriinimesed, tervishoiutöötajad, päästjad ja politseinikud. Näiteks tõuseb päästjate palk 36% ja ühegi politseiniku palk ei jää alla Eesti keskmisele palgale.

Suure osa eelarvest moodustavad lastega peredele mõeldud toetused, mille ümber on olnud palju poleemikat. Enim tõusevad lasterikaste perede toetused, aga sotsiaaldemokraatide jaoks on olulisim, et pärast pikka paigaltammumist neljakordistub üksikvanematoetus. Ajalooliselt on lapsetoetus tõusnud ikka vaid siis, kui sotsiaaldemokraadid on valitsuses olnud. Nii ka seekord. Uuest aastast tõuseb lapsetoetus kolmandiku võrra, jõudes 80 euroni.

Meie eesmärk on tagada, et kõikjal Eestis oleks hea elada. Eile arutati siinsamas saalis pikalt maaelu arengu üle. Kui osa kolleege jääb maaelu puhul pidama suurte sõnade juures, siis sotsiaaldemokraatidel tuleb tegutseda. Maapiirkondade arengut pidurdab enim kaasaegsete eluasemete nappus. Noored pered ja spetsialistid ei leia maapiirkonnas ja väikelinnas üürikortereid. Selle kitsaskoha leevendamiseks on sotsiaaldemokraatide eestvedamisel taas ellu äratatud üürielamute programm. Järgmisel aastal panustab riik elamumajanduse arengusse esimesed 5 miljonit eurot. Sotsiaaldemokraadid seisavad regionaalarengu eest, oleme alati seisnud. Mis puudutab meie eelarve-ettepanekuid, toetamaks inimeste elutingimusi erinevates Eesti piirkondades, siis tegime neid heas usus. Me ei peitnud ettepanekuid eelarveridade vahele ära, vaid loetlesime need avalikult ja detailselt. Kahjuks ei mänginud kõik partnerid ausat mängu. Isamaa kohta ei sooviks siinkohal isegi midagi öelda. Tunnen endise omavalitsusjuhina vaid suurt muret, et isamaalasest riigihalduse minister ei suuda mõista vajadust toetada Tallinnast kaugemate piirkondade ja seal elavate inimeste ja laste võimalusi, ammugi seda, et just tema oli selle segaduse ja maapiirkondade mittetoetamise arhitektiks.

Head kolleegid! Kui eelarve oleks olnud ainuüksi sotsiaaldemokraatide teha, siis olnuks seal nii mõndagi teisiti. Ajale jalgu jäänud maksusüsteemi muutmata jätmine jätab üha vähem võimalusi nii inimeste kui ka ettevõtete toetamiseks. Õhuke riik on jõuetu riik. Aga lõppkokkuvõttes võib öelda, et eelarve aitab kõige haavatavamatel rasket talve üle elada ja ränka elukalliduse tõusu leevendada. Suures plaanis teeb see eelarve Eesti tugevamaks ja hoolivamaks. Aitäh!

17:55 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

17:55 Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Oleme jõudnud järgmise aasta eelarve menetlusega kolmanda lugemiseni ja kohe seisab ees lõpphääletus. Ma väga loodan, et lõpphääletusel toetavad seda eelarvet kõik Riigikogu liikmed, sõltumata sellest, kas nad on koalitsioonis või opositsioonis, sest kokkupandud eelarve on minu arvates lõppkokkuvõttes heas tasakaalus eri eluvaldkondade vahel.

Loomulikult on eelarve kaasa toonud väga emotsionaalseid vaidlusi nii nagu ikka. Ajakirjanduse vahendusel on jäänud domineerima, justkui eelarve võrduks katuserahade summaga. Nii see loomulikult ei ole. Kahju on, et nende eelarvekatuste varju on suurel määral jäänud eelarve tegeliku sisu kajastamine. 

Aga tegelik sisu on see, et see on suurte ja oluliste valikute eelarve. Selle eelarve maht on rekordiliselt suur: tulude pool on ümmarguselt 16 miljardit ja kulude pool 17 miljardit. Aga me peame ka arvestama, et elame peaaegu rekordilise inflatsiooni olukorras, kus meie kõigi ühine elatustase on mõnevõrra tagasi läinud ja on võrreldav koroonaeelse ajaga. Prognoosid ka lähituleviku kohta, kui me peame silmas Rahandusministeeriumi [ennustatavat] majanduskasvu, näitavad, et järgmine aasta saab olema meile kõigile keeruline. Selles kontekstis, kus me teame, et lisaks koroonakriisile, kust me alles välja tuleme, ja rekordilisele inflatsioonile käib meie ümber sõda ja energiahinnad on erakordselt kõrged, on kõikides riikides eelarve kokkupanemine sellise ebastabiilse olukorra ja prognoosimatu tuleviku tõttu keeruline väljakutse kõikidele valitsustele.

Julgeolek ja riigikaitse on loomulikult selle eelarve ühed prioriteedid. Me täidame võimelünkasid, mis on praegu akuutselt hädavajalik, olgu see siis keskmaa õhutõrje või võimekus suurendada liitlaste vastuvõtu võimet, samuti Kaitseliidu vajaduste rahuldamine ja palju muud. Julgeoleku juurde kuulub vaieldamatult ka sisejulgeolek ja ‑turvalisus, mis tähendab päästjate olukorra parandamist, palgatõusu, politseinike ja tervishoiutöötajate palga tõusu ja paljut muud, mis loob sisemise turvalisuse.

Perepoliitikast on väga palju räägitud. Me täna juba kiitsime heaks perehüvitiste eelnõu. Koos sellega kasvavad lapsetoetused esimese ja teise lapse eest 60 eurolt 80 eurole. Ütlen kohe ära, et Isamaa soov oli ja on jätkuvalt, et esimese ja teise lapse toetus oleks 100 eurot, nii nagu see on kolmanda ja enama lapse puhul, ja me käsitleksime tulevikus lapsetoetusi võrdselt. Ma olen kindel, et järgmine koalitsioon selle sammu ka astub. Aga lisaks on loomulikult lasterikaste perede toetused, mis loovad kindlustunde lasterikastele peredele, ja nende toetuste indekseerimine, mis tulevikus hakkab arvestama ka elukalliduse tõusu. Üksikvanematoetuse tõus on ääretult oluline, sest üksikvanemad on ka üks sihtrühm, kelle vaesusrisk on väga suur, nagu uurimused ja statistika kinnitavad.

Haridus on alati olnud Isamaa jaoks prioriteet. Mul on hea meel, et ka selle koalitsiooni raames me oleme seda saanud üheskoos partneritega realiseerida. Kõrghariduse rahastamise selle aasta erakorraline rahasüst oli ühekordne, aga riigi eelarvestrateegias on järgnevatel aastatel, igal aastal ette nähtud 15%‑line kasv, mis loob teatud kindlustunde ja stabiilsuse ka eestikeelse kõrghariduse arendamiseks. Lisaks õpetajate palga tõus, mille järel õpetajate keskmine palk saab olema umbes 2000 eurot. On oluline, et me suudaksime järgnevatel aastatel seda taset hoida, et see ei oleks ühekordne tõus.

Ma palun ka lisaaega.

17:59 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:59 Helir-Valdor Seeder

Üleminek eestikeelsele haridusele saab järgmisel aastal alguse ettevalmistavate tegevustega, selleks on enam kui 40 miljonit riigieelarves eraldatud.

Siin peab tõstatama loomulikult ka probleemi, mis puudutab kohalikke omavalitsusi. See on küsimus lasteaiaõpetajate, ‑pedagoogide palkadest, huvihariduse õpetajate, pedagoogide, töötajate palkadest, treenerite palkadest. See probleem tuleb meil keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse koostöös tulevikus lahendada, see, kuidas omavalitsuste erisust ja erinevat võimekust tasandada, nii et need õpetajad, kes saavad palka riigieelarvest, ja need õpetajad, kes saavad palka kohalikust omavalitsusest, oleks võrdväärselt koheldud.

Toimetulek on väga oluline. Maksuvaba tulu tõuseb 654 euroni, keskmine pension 704 euroni ja keskmine pension saab olema tulumaksuvaba. Need otsused on juba varem tehtud, aga nendega on arvestatud järgmise aasta eelarves.

Üldhooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks on nüüd otsustanud ka riik selle koalitsioonilepingu alusel minna sinna osaliseks ja hakata riigieelarvest toetama hooldekodukoha [eest tasumist], nii et tulevikus oleks see koht inimesele mõistliku hinnaga kättesaadav. 

Kultuuritöötajad, täpselt samuti nagu õpetajad, haridustöötajad, on prioriteet. Kõrgharidusega kultuuritöötajate palga miinimum tõuseb 1600 euroni, mis on ka ju väga oluline. 

Kui me räägime Eestist kui tervikust, siis regionaalpoliitiline vaade maaelule, üürielamute programm, millest ka eelkõneleja siin rääkis, on kahtlemata ääretult oluline ja vajalik. 

Aga ma tahan kohe öelda, et kaugeltki kõiki probleeme ja vajadusi see eelarve ei kata. Kripeldama jääb kindlasti see, mis puudutab riigiteede väljaehitamist ja kohalike teede rahastamise toetamist riigi poolt. See on väga tõsine probleem. Me peame tunnistama, et juhul, kui me lähitulevikus ei ole valmis oma laenukoormust suurendama, siis selles valdkonnas saab lähematel aastatel olema tõsine tagasiminek.

Nii et ma usun, et see koalitsioon suutis kokku leppida selles, mida me täna arutame ja mida me hääletama hakkame, aga järgmisel koalitsioonil on võimalus teha julgemaid otsuseid nii riigikaitse kohta, mida Isamaa sooviks, haridusvaldkonnas kui ka seal, mis puudutab regionaalset poliitikat, teedevõrku, infrastruktuuri arendamist ja ettevõtluse toetamist erinevate meetmetega. Need on ääretult olulised asjad. Siin võiks olla meil rohkem julgust võtta selles keerulises olukorras ka laenu, sest inflatsioon on kõrge, raha odavneb ja me näeme, et meie naaberriigid ja teised riigid Euroopa Liidus teevad neid samme, teevad vajalikke investeeringuid ja nad saavutavad sellega konkurentsieelise, kui meie ei käitu analoogselt nendega.

Nii et aitäh veel kord kõigile koalitsioonipartneritele ja kutsun üles seda eelnõu toetama. Aitäh! 

18:03 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Maris Lauri. Palun!

18:03 Maris Lauri

Palun lisaaega.

18:03 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit!

18:03 Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Järgmise aasta riigieelarve on valmis vastuvõtmiseks. Ta on kindlasti mõjutatud asjaoludest ja protsessidest, millest me aasta tagasi palju ei mõelnud. Eelkõige pean silmas sõda Ukrainas, pööraseks läinud inflatsiooni, kehvemaks minevaid majandusolusid. Aga mõju on olnud ka loodetavasti suuresti möödaläinud COVID‑i kriisil, varasematel otsustel, mis on tehtud erinevates koalitsioonides.

Eelarve on alati kompromiss meie tahtmiste ja võimaluste vahel, kõike ei saa, kõigeks ei jätku raha, peab tegema valikuid. Kompromisse tuleb teha ka erinevate poliitiliste eelistuste vahel. See on demokraatlikule riigile kohane. Seetõttu julgen mina küll öelda, et isegi kui selles eelarves ei ole minule kõik hingelähedane ja ma arvan, et ka kõigil teistel on midagi, mille pärast kripeldab, on eelarve kokkuvõttes hea, sest see on peegeldus meist.

Järgmise aasta eelarve põhiline tunnusjoon on kindlasti see, et me suurendame väga oluliselt julgeolekule mõeldud kulutusi. Enam kui miljard eurot läheb kaitsekuludeks, lisaks on elanikkonnakaitse teemad, küberturvalisus ja muud tegevused.

Head ja positiivset on rohkelt. Näiteks ühe ja kahe lapsega perede ja üksikvanema toetuste suurendamine, maksuvaba miinimumi tõus, keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Alguse saab pikaajalise üldhoolduse reform.

Lõpuks ometigi algab üleminek eestikeelsele haridusele. Mõni aeg tagasi vaidlesime teaduse rahastuse üle. Nüüd on see garanteeritud ja tuge on saamas ka kõrgharidus.

Siin eelarves on palju häid asju ja tahaks veel rohkem, ma mõistan seda. Aga eks tahtmistel on võimalustest tulenevad piirid.

Ma tahaksin just seetõttu rääkida laiemast pildist. Eesti põhiseadus sai sel aastal 30‑aastaseks. Oma sissejuhatavas osas nimetab ta kolm alusväärtust, millele Eesti Vabariik on rajatud. Need on vabadus, õiglus ja õigus. Mõtleme korraks, mida see tähendab, kas või riigieelarve mõistes.

Õigus põhiprintsiibina tähendab seda, et me tugineme seadustele. See tähendab, et eelarve tuleb koostada ja riigieelarve rahalisi vahendeid tuleb kasutada seadustest lähtudes. Kui seadus jääb ajale jalgu või ei tööta soovitud viisil, tuleb seadust muuta, mitte toimetada nii, kuis endale tundub parem. Seaduspärasust on suhteliselt lihtne jälgida ja seetõttu saadakse üldjuhul väärsammule või selle kavatsusele kiiresti jaole. Seetõttu ma loodan, et ühiskonna teravad silmad ei nüristu. See on oluline.

Keerulisem on asi õiglusega. Õigus peaks õiglust peegeldama, aga on selge, et seda ei ole võimalik täielikult teha, sest õiglus on tunnetuslik, subjektiivne, üpris sageli sõnastamatu ja ka kiiresti muutuv. Teda ei saa alati piisavalt kiiresti seadustesse viia ja seetõttu võib tema jälgimine olla keerulisem. Ei ole midagi, mis näppudele lööks, kui õiglusega pahuksisse minnakse. On asjad ja teod, mis võivad tunduda seaduspärased ja ongi, aga inimestele ei tundu nad õiglased. Me peame püüdlema õigluse poole vähemalt selles ulatuses, milles meil ühiskonnana on konsensuslik arusaam. Kas on õiglane, et mõni asutus või MTÜ saab riigieelarvest raha, kuid teine samasugune ei saa? Võib-olla on õiglane? Aga kas ka siis, kui teine jääb ilma seetõttu, et ta ei osanud või ei tihanud küsida, või üks saab seetõttu, et tal on tuttav Riigikogu liige või tutvus partei juhtkonnas? On loomulik, et erakonnad teevad ilmavaatelisi valikuid. On normaalne, et koalitsioonides tehakse kompromisse. See on demokraatia. Aga ükski erakond ega poliitik ei tohiks teha otsuseid ühe või teise konkreetse isiku või investeeringu eelistamiseks teiste analoogsete kõrval lihtsalt sellepärast, et ta kedagi tunneb. See on käitumisviis, mis on pärit kaheksakümnendatest ja varasematest aastatest. Siis aitas parteikomitee probleeme lahendada, seda teiste arvel, eelistusi tehes ja ebaõiglaselt. Nii et ma loodan, et Eesti eelarvepoliitika ja meie tehtud valikud on tulevikus õiglased. (Juhataja helistab kella.)

Eelarve puhul saab rääkida ka kolmandast põhiväärtusest – vabadusest. Paljudele poliitikutele meeldib raha jagada. Mõni arvab lausa, et meie ülesanne ongi kõigile võimalikult palju raha jagada, sest paljudele ju meeldib raha saada. Eriti siis, kui sa ei pea selle nimel pingutama ja see tuleb justkui iseenesest, kohustusi ka külge ei tule. Aga me peame Riigikogu liikmetena aduma, et kui me võtame endale täna vabaduse jagada riigi raha lahke käega, võime me võtta järgnevatelt põlvkondadelt selle vabaduse ära. Halvemgi: me võime nende vabadusi kõvasti piirata ja ahendada. Loomulikult on olud väga erinevad. Eelarve puudujääk on rasketel ja keerulistel aegadel paratamatu ja praegu on ta kindlasti paratamatu. Aga kas ka nii suurena? Kas ka just nendel põhjustel, kuidas ta on tekkinud? Kas kõigile võrdses määras toetuste jagamine on ikka õiglane? Kas me ei võta niimoodi tulevikult vabadust? Ma loodan ja tahaksin väga, et meil oleks valmisolekut sellest rohkem mõelda, et järgmises Riigikogus mõeldaks sellele nii, nagu mõeldi aastakümneid tagasi, ajal, mil põhiseadust kirja pandi, mil põhiseadus oli nooruke.

Aga ma loodan siiski, et sellele heale eelarvele tuleb kõigi tugi ja põhiväärtuste üle mõtlemiseks jääb meil kõigil aega. Ja ma kordan: vabadust, õiglust ja õigust. Aitäh!

18:11 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun! Kas ka kaheksa minutit?

18:11 Martin Helme

 Aitäh!

18:11 Esimees Jüri Ratas

Selge. Palun, kaheksa minutit!

18:11 Martin Helme

Kui ära ei kulu, siis ära ei kulu.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Väga ilus kõne oli just praegu vabadusest, õiglusest ja õigusest. Küll on kahju, et sellel erakonnal ei ole ühegagi neist mingit pistmist. Kehtestati siin apartheidipoliitika koroonaajal, saadeti koerad peale inimestele, kellele valitsuse poliitika ei meeldi, ja kõike muud taolist.

Aga tuleme eelarve juurde tagasi. Mulle jäi kõrva ka Helir-Valdor Seederi ütlus, et järgmisel valitsusel on võimalus teha pärast valimisi järgmiste eelarvetega julgeid otsuseid. Ma kardan, et kas nad on julged või mitte, aga igasugu raskeid otsuseid tuleb teha. See eelnõu, see riigieelarve, mis meie ees siin praegu on – kui ma vaatan seda, mis majanduses toimub, ja mitte ainult Eesti majanduses, vaid ka mujal maailma majanduses –, kindlasti laekumiste poolelt kokku ei tule. Kui keegi muretseb praegu eelarvemiinuse pärast, siis see, mida me hakkame nägema järgmisel kevadel ja suvel – ma arvan, et meil tekib siin vajadus teha lisaeelarve. Kindlakäelisuse ja kindlameelsusega on Kaja Kallas ja kogu tänane valitsus – mingis osas tegi seda ka eelmine valitsus – tüürinud Eesti majanduse lihtsalt põhja, keeldudes midagi ette võtmast energiakriisi, elektrihindade ja inflatsiooniga, viies Eesti kõige kõrgemate elektrihindade ja suurima toiduainete hindade tõusuga riikide hulka, viies Eesti sel aastal, kui sai täis 15 aastat lubadusest viie rikkama hulka sattuda, tegelikult Euroopa vaesemate riikide hulka ja kõige kiirema majanduslangusega riikide hulka. See eelarve ei klapi kokku selle majanduspildiga. Nii et julgetest või vähemalt rasketest otsustest tõenäoliselt pääsu ei ole.

Jäi kõrva ka sotsiaaldemokraatide enesekiitus. Noh, kes see ikka kiidab, peab ise kiitma. Palgatõusud, pensionitõusud, lastetoetuste tõusud – kõige üle on kõigil alati hea meel. Mul on kahjuks kurvastav sõnum neile inimestele, kes saavad palgatõusu, pensionitõusu ja ka lastetoetuste tõusu: kõik need tõusud jäävad alla selle aasta inflatsioonile ja järgmise aasta inflatsioonile. Karm tõsiasi on see, et hoolimata päris kopsakatest protsentidest näiteks päästjate palga tõusus või õpetajate palga tõusus või pensionitõusus, ei kata see järgmisel aastal toimuv tõus ära isegi mitte selle aasta inflatsiooniga kaotatud sissetulekute ostujõudu, ammugi mitte ei kata ta ära järgmise aasta inflatsiooni, sest inflatsioon ei vähene järgmisel aastal oluliselt. Kusjuures tuleb eraldi rõhutada, et need prognoosid, mis puudutavad järgmise aasta inflatsiooni, selle eelarve aluseks olevad prognoosid, ei ole minu hinnangul tõsiselt võetavad.

Sama puudutab riigikaitseinvesteeringuid. Jah, miljard, riigikaitsesse läheb meil umbes miljard. Aga vaatame sinna miljardisse korraks sisse. Esiteks, 300 miljonit sellest ehk umbes kolmandik kogu sellest miljardist läheb nende asjade asendamiseks, mille me oleme käesoleval aastal ära andnud Ukrainale. Ma ei vaidle vastu, et Ukrainat oli vaja ka sõjaliselt toetada ning sõja esimestel nädalatel ja kuudel, kui olukord seal tõesti noatera peal oli, oli vaja leida kiiresti viise, kuidas toetada Ukraina vastupidamist. Ma ei saa aga kuidagi nõus olla meie valitsuse läbimõtlematuse ja võimetusega natukenegi ette näha, sest meie ise oleme sel ajal ju kaitsetud. Me saame asemele relvad kahe, kolme või nelja aasta pärast. Mis me vahepeal teeme? No vahepeal saame raha maksta.

Ja mis see ülejäänud 700 miljonit on? See ülejäänud 700 miljonit on need tegemata asjad, millest meie erakond on rääkinud nii kaua, kui ma mäletan. 2015. aasta valimisplatvormis oli meil kirjas, et tuleb luua õhutõrje, tuleb luua rannakaitse, tuleb teha korralikud tankiüksused, tuleb suurendada sõjaaja reservi. 2019. aastal rääkisime täpselt sedasama asja. 2020. aasta eelarve tegemisel, mis oli esimene nii-öelda päris eelarve, mida meie valitsus sai kokku panna, küünte ja hammastega võitlesime, et panna õhutõrje ja rannakaitse eelarvesse sisse. Noh, ühe saime, teist ei saanud.

Nii et need on asjad, mida Reformierakonna valitsemise ajal aastaid ja aastaid ja aastaid on blokeeritud. Noh, nüüd kui sõda on põhimõtteliselt naabrite õue peal, siis jalgu lohistades ja rohkem makstes tehakse, aga ka liiga aeglaselt. 2020. aasta sügisel oleks saanud õhutõrje 300 miljoniga, nüüd on sellel hinnalipik 400 miljonit ja ma võin teile lubada, et selleks ajaks, kui lõpuks ostuks läheb, on see hind isegi natuke veel suurem. Me kaotame sadu miljoneid eurosid sellepärast, et vahepeal molutati. Või ütleme ausalt välja: tegelikult õõnestati ja takistati Eesti kaitsevõime arendamist. See ongi olnud Reformierakonna kaitsepoliitika 25 aastat järjest.

Nii et nende riigikaitseinvesteeringutega, jah, ma ei kiitleks. Pigem on see nagu koht, kus te natukenegi saate oma häbi maha pesta.

Mis puudutab regionaalseid heategusid, siis ei, kallid sotsid, suvalistelt eelarveridadelt oma omavalitsusjopedele katuseraha jagamine ei ole regionaalpoliitika. Regionaalpoliitika oleks see, kui ehitataks valmis neljarealised teed, aga selle võttis Kaja Kallase valitsus, Reformierakonna valitsus kohe päevakorrast maha, kui võimule tuli. Mingeid teid ei ehitata. Muide, tuleb tähelepanu juhtida sellele, et Eesti riik on lubanud Euroopa Liidule, Brüsselile, pühale Brüsselile, et me 2030. aastaks ehitame neljarealised teed valmis. Lihtsalt mitte [mingit] raha selleks ette ei ole nähtud. Huvitav, kes nüüd kus vastu pead saab ja kas nad ikka teavad, et nad saavad. See ongi teie regionaalpoliitika, kallid sõbrad, et natuke pudistame oma parteikaaslastele siin ja seal mõne koolimaja remondiks raha, aga seda, mis tegelikult aitaks inimestel Tallinnast või Tartust kaugemal hästi elada, me ei tee. Seda me ei tee, see ei huvita.

Nii et ma näen selles eelarves, mida me siin praegu menetleme, regionaalpoliitikat ikka tagurpidi. Jälle tõmmatakse igalt poolt kokku. Ma ei tea, kui paljud teist – no küllap paljud – on seotud kohalike omavalitsustega. Ma ei tea Eestis peaaegu ühtegi omavalitsust peale Tallinna, kus eelarve ei käriseks igast otsast. Peaaegu mitte keegi ei ole oma eelarvega võimeline tasakaalu [saavutama]. Ja see on veel enne seda, kui see majanduskrahh, mida Kaja Kallas on meile siin oma energiapoliitikaga küpsetanud, päriselt kohale jõuab. Need tulumaksulaekumised, mis praegu on siia eelarvesse või ka kohalike omavalitsuste eelarvetesse sisse kirjutatud, on fantaasia valdkond. Need ei tule lihtsalt kokku.

Nii et jah, ega meie ka sellele eelarvele vastu ei hääleta. Nii paljude miljardite hulgas, mida siin maksudega kokku korjatakse ja laiali jagatakse, on ju ikka häid asju ka. Aga ärge ennast üle kiitke. Aitäh!

18:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Aabi. Kui te siia kindlal sammul tulete, siis ma vaatan teile otsa. Kas viis või kaheksa minutit?

18:19 Jaak Aab

Kaheksa.

18:19 Esimees Jüri Ratas

Selge. Palun, kaheksa minutit!

18:19 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Tänane päevakord on ju väga oluline. Me saame aru, et riigi järgmise aasta suured algatused ja plaanid pannakse paika just nimelt riigieelarvega ja võimalused ka.

Ma teisel lugemisel küsisin umbes sellise filosoofilise küsimuse, et kui klaas on laual, kas ta on pooltäis või pooltühi. Seda ma küsisin riigieelarve kohta. Juba siis ma rääkisin, et nii ja naa. On asju, mille kohta võib öelda, et ta on pooltäis, on asju, mille kohta võib öelda, et pooltühi. Ega kunagi pole riigieelarve nii ideaalne, et see klaas oleks jumala täis.

Aga ma pean nõustuma eelkõnelejaga. Nende võimenduste, mis on prognoosis toimunud ühelt poolt riigi tuludega ja teiselt poolt ka kuludega, tegelik põhjus on ju inflatsioon. Jah, seal on objektiivseid põhjuseid. Oli koroonakriis, sellest väljumine, siis tuli energiakandjate puudus ja kriis, selle otsa tuli sõda Ukrainas, mida Venemaa režiim alustas – kõik see on seda mõjutanud. Aga teisest küljest tuleb ka öelda, et vaadates naaberriike, Euroopa riike, on näha, et on tõsiselt pingutanud valitsused, riigid selle nimel, et juba enne seda, kui energiakandjate hind jõuab toodetesse, teenustesse ja suurde üldisesse hinnatõusu, seda ennetada ja leevendada. Jah, kas riik saab teha absoluutselt kõik, et pool maha võtta või kolm korda maha võtta? Vaevalt küll. Aga leevendada oleks saanud. Ja milliste meetmetega? Noh, enam-vähem nendega, mida me eelmises valitsuses tegime. Siis olid siiski energiakandjate hinna tõusu leevendamiseks meetmed, mis ettevõtjate suurt arvet alandasid, olid ka inimestele need meetmed. Kahjuks on selles riigieelarves seda vähe. Suurusjärgus 200 miljonit [eurot] kodumaja[pidamistele] elektri, gaasi ja toasooja eest – väga tagasihoidlikult. Ettevõtjatele praktiliselt mitte midagi. Kui ma vaatan, mida teevad teised riigid, siis kõige hullem küsimus on ikkagi see, et mida tähendab, kui meie ettevõtted ja nende tooted ja teenused pole konkurentsivõimelised ja mida see toob kaasa majandusele. See prognoos, tuluprognoos, mida prognoositi tegelikult ju järgmiseks aastaks, muutus poole aastaga 1,2 miljardit suuremaks. Kevadel oli seda 1,2 miljardit vähem, kui sügisene prognoos [ette nägi], ja see on enamuses tulnud kõrgete energiahindade ja teiste hindade pealt, enamuses käibemaksust. No ei taha seda väga nõmedat väljendit kasutada, aga see on inflatsioonipidu, inflatsioonituli.

Jah, riigieelarves on seda laiali jaotatud ja lausa teatud kohustuslike kuludena. Avaliku sektori palgad ei saa ju olla maas hinnatõusust. Aga järele nad kahjuks ei jõua, ei jõua isegi õpetajatel. Kui kahe aasta inflatsioon kokku lüüa, siis on see 30%, aga õpetajate palga tõus on 24%. Aga ikkagi, tuleb tunnustada, et vähemalt on üritatud. Meie oleks eelistanud, et oleks tegeldud põhipõhjusega, oleks üritatud hinnatõusu ennetada. Siis ei oleks pidanud nii palju ümberjagamisi tegema, nagunii kõigile ei jätku.

Nii et pooltühi ja pooltäis. Õpetajate palga tõus, palgatõus sisejulgeolekus, kultuuritöötajate palga tõus: keskvalitsuse poolt, jah, mitte täielik, aga ütleme siis, pooltäis lahendus, aga samas kohalike omavalitsuste lasteaiaõpetajad, kultuuritöötajad, huvihariduse õpetajad – null.

Kuidas need omavalitsused saavad järgmise aasta eelarvega hakkama, ma ei tea. On öeldud jah, et prognoosis on üksikisiku tulumaksu 160 miljonit. See läheb kõik hinnatõusudesse, uskuge mind. Juba on ette läinud ja läheb järgmisel aastal ka. Millise valiku ees kohalikud omavalitsused on? Tõenäoliselt kärbete ees, investeeringute edasilükkamise ees, mida viimastel aastatel on omavalitsused päris hästi saanud teha. Omavalitsusi ootab ees päris raske periood.

Mis siis veel? Täna on siin palju juba räägitud perehüvitistest, lastetoetustest. Jah, Keskerakond tuli selle eelnõuga, natuke oli kriitikat ka, me toetasime seda täna, aga esimene ja teine laps oleks võinud ka saada see 100 eurot. Sellest on täna palju räägitud, et oleks vähemalt võrdne kohtlemine olnud, mis oli meie eelnõus, aga mida nüüd vastuvõetud eelnõus ei olnud.

Riigikaitse. Need otsused täpselt nendes numbrites olid ära tehtud juba siis, kui Keskerakond oli valitsuses koos Reformierakonnaga, need tehti ära juba aasta alguses, jaanuaris ja hiljem märtsis. Nii et nüüd on see vormistatud eelarves. Need on vajalikud kulutused. Tuletan meelde, et me täiendasime seda programmi, sest ka Ukraina sõda näitab, kui oluline on keskmaa õhutõrje, millest keegi ei tahtnud kuulda, aga mis on nüüd võetud sinna projekti ja programmi ning on tellitud ja on hangitud need investeeringud.

Edasi, seesama hoolekandeasi, mida me siin täna hääletasime, eks ju. Muidugi, Keskerakond on aastaid sellest rääkinud. Meil ei ole olnud sellist rahalist võimalust, et panustada hoolekandeteenustesse, üldhoolekandesse – see on tubli samm edasi. Ainult üks asi on jälle puudu: me ei tea, kuidas ta realiseerub. Omavalitsused hindavad, et nad peavad lisaks riigi rahale omalt poolt 15–20 miljonit juurde panema järgmine aasta, et see eesmärk, keskmise pensioni eest hooldekodukoht, realiseeruks, rääkimata teistest teenustest, mida omavalitsused peaksid ka pakkuma suuremal määral.

Mida me veel siit ei leia? Põllumajandus, ettevõtluse toetamine või vähemalt hindade leevendamine. See kõik mõjub majanduskasvule negatiivselt.

Keskerakond tegi oma prioriteedid teatavaks oma muudatusettepanekutega. Me leidsime, et pensione oleks pidanud erakorraliselt tõstma veel rohkem, kui me selle kokku leppisime juba eelmises valitsuses.

Samuti paistab tervishoiu rahastamine tulevikus olevat päris problemaatiline, 2025–2026 on sadu miljoneid puudu. Seda küll ei lahenda järgmise aasta riigieelarvega.

Samuti kohaliku omavalitsuse aitamine energiahindade tõusu ajal. Selleks leiti 10 miljonit. No ma ei taha, sotsid, teile meelde tuletada regionaalpoliitikat, aga 10 miljonit kohalikele omavalitsustele hinnatõusu leevendamiseks ja siis te väidate, et 10 miljonit ei saanud katuseraha anda kuskile valitud omavalitsustele ja nüüd on regionaalpoliitika hukas. Tuletan meelde, kuidas huvihariduse 4 miljonit tähendas, et regionaalpoliitika on hukas, sinna te ka raha ei leidnud.

Nii et nii ja naa. Ma arvan, et ega valikut meilgi palju ei ole. Lõppkokkuvõttes on selles eelarves neid asju ja osiseid, mida me toetame. Palju jääb järgmiste valitsuste peale. Andku jumal, et ei juhtuks nii, et keegi küll maksutõusudest ei räägi, aga Reformierakond ütles juba koalitsiooniläbirääkimistel välja, et selline eelarve tähendab 3–4% käibemaksu tõusu. Aitäh!

18:27 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg! Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, oleme jõudnud eelnõu 708 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde ja alustame nende läbivaatamist. Kokku on laekunud 21 muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, seisukoht on arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, arvestada täielikult. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, see ettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele (Juhataja helistab kella.) tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see ei kuulu hääletamisele tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. 11. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5. 12. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest. 13. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest. 14. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. 15. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. 16. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. 17. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, antud muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. 18. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. 19. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, antud muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. 20. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. 21. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, antud muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. Head ametikaaslased, me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 708 lõpphääletus. Alustame selle lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 708. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:34 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 79, vastu 2 ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 708 seadusena vastu võetud. 14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud. (Aplaus.)


15. 18:35 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (687 OE) teine lugemine

18:35 Esimees Jüri Ratas

Liigume 15. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (Helistab kella.) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 687 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase.

18:35 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja!

18:35 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan. (Helistab kella.) Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust. Ma tänan teid! Hea ettekandja, palun!

18:36 Leo Kunnas

Head kolleegid! Käesolev eelnõu käsitleb riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel antavat mandaati ehk niinimetatud erandmandaati. Eelnõu eesmärk on vajaduse korral esmakordne panustamine kuni 100 kaitseväelasega rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni, mis on seotud kas NATO, selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitava operatsiooniga.

Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 26. septembril. Eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 16. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 30. novembril kella 17.15‑ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas 11. oktoobri 2022. aasta istungil konsensuslikult, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 7. detsembriks ehk tänaseks. Riigikaitsekomisjon otsustas ka oma 5. detsembri istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek lõpetada eelnõu teine lugemine ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

18:37 Esimees Jüri Ratas

Kas on küsimusi? Ei ole. Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 687 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et tuleb viia läbi lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, kas me võime minna lõpphääletuse juurde? (Hääl saalist.) Aitäh! 

Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 687. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:39 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 45, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on otsuse eelnõu 687 otsusena vastu võetud. 15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


16. 18:39 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (688 OE) teine lugemine

18:39 Esimees Jüri Ratas

Liigume 16. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 688 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani. Palun!

18:39 Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna arutlusel oleva eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 16. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 30. novembril kella 17.15‑ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 5. detsembri istungil ning kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõus nimetatud sõjalisel operatsioonil osaledes täidab Eesti järjepidevalt oma (Juhataja helistab kella.) Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi. Eestiga kokku panustavad sellesse sõjalisse operatsiooni 24 Euroopa Liidu riiki.

Juhtivkomisjoni ettepanek. Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 5. detsembri istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek lõpetada eelnõu teine lugemine ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

18:40 Esimees Jüri Ratas

Tänan, hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu 688 kohta laekunud ei ole ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et tuleb viia läbi lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? (Hääl saalist.) Aitäh! 

Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 688. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:41 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 43, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on otsuse eelnõu 688 otsusena vastu võetud ja 16. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


17. 18:41 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu (689 OE) teine lugemine

18:41 Esimees Jüri Ratas

Liigume 17. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu 689 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Erki Savisaare. Palun!

18:42 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu esitas Vabariigi Valitsus 26. septembril käesoleval aastal. Eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 16. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 30. novembril kella 17.15-ks eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Juhtivkomisjon keelelisi täpsustusi eelnõu kohta ei teinud. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 5. detsembri istungil ning kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.

Eelnõu kohaselt pikendatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2021. aasta 8. detsembri otsuses "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" sätestatud kuni viie kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis 2023. aasta 31. detsembrini.

Riigikaitsekomisjon otsustas 5. detsembri istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek lõpetada eelnõu teine lugemine ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

18:44 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et tuleb viia läbi eelnõu 689 lõpphääletus.

Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? (Hääl saalist.) Ma tänan. 

Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 689. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:44 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 44, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on otsuse eelnõu 689 otsusena vastu võetud. 17. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


18. 18:44 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (690 OE) teine lugemine

18:44 Esimees Jüri Ratas

Liigume 18. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 690 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi. Palun!

18:45 Raimond Kaljulaid

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu esitas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 26. septembril ja selle esimene lugemine toimus 16. novembril. Muudatusettepanekuid head ametikaaslased eelnõu kohta ei esitanud.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 5. detsembri istungil ning kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. 11. oktoobri istungil otsustati konsensuslikult, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, tehakse ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda selle aasta 7. detsembril. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 5. detsembri istungil konsensuslikult, et teeme Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes teeme ettepaneku eelnõu lõpphääletusele panna. Ma tänan.

18:46 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan. Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

18:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Venemaa on rünnanud Ukrainat ja käib täiemahuline sõda. Sina oled Eesti parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees. Samas on sinu sponsorid olnud sellesama Venemaa rahadega sinu selja taga. Kas sul seda mõtet ei ole tekkinud, et sa selle koha pealt vabatahtlikult lahkuksid? Või seleta ära, miks see õige on, et Venemaa sponsorid, pealegi veel rahaga, mida FBI uurib, on sinu selja taga, aga sa oled ikkagi riigikaitsekomisjoni esimees ja nagu aus mees tuled meie ette siia rääkima.

18:47 Esimees Jüri Ratas

Vabandust! Hea ettekandja, enne kui te vastate – kui te soovite sellele vastata –, ma ütlen, head ametikaaslased, me oleme eelnõu 690 juures. Ma kirjeldasin pealkirja ette lugedes, millega see eelnõu tegeleb. Jääme palun küsimustega selle arutelu piiridesse.

18:47 Raimond Kaljulaid

Austatud ametikaaslane Peeter Ernits! See eelnõu nagu ka eelnevad operatsioone puudutavad eelnõud ja järgnevad operatsioone puudutavad eelnõud käsitlevad Eesti kaitseväelaste lähetamist operatsioonidele, kohati kaugele meie kodumaast, kus nad koos meie liitlastega kaitsevad muu hulgas Eesti vabadust ja aitavad suurendada Eesti julgeolekut, tagada Eesti inimeste turvatunnet. Need väited, mis te esitasite, ei vasta esiteks tõele. Teiseks, ma arvan, et see ei ole tõepoolest, nagu ka Riigikogu esimees ja istungi juhataja tähelepanu juhtis, päris õige koht selliseks erakondlikuks kukepoksiks. Kui soovite, olen alati valmis rääkima sellest teisel ajal ja teises kohas. Aga ärme palun teeme seda selle eelnõu raames, mis käsitleb Eesti kaitseväelaste lähetamist välisoperatsioonidele koos meie liitlastega. 

18:48 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ... Siin on ka see seisukoht muidugi, et kuna te muudatusettepanekuid ei ole esitanud, siis me neid arutada ei saa. Teine juhtivkomisjoni seisukoht oli see, et tuleb viia läbi eelnõu 690 lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? (Hääl saalist.) Aitäh!

Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 690. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:49 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 49, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on otsuse eelnõu 690 otsusena vastu võetud. 18. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


19. 18:49 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (691 OE) teine lugemine

18:49 Esimees Jüri Ratas

Liigume 19. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 691 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi. Palun!

18:50 Raimond Kaljulaid

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu esitas Vabariigi Valitsus samuti käesoleva aasta 26. septembril ja selle esimene lugemine toimus 16. novembril. Muudatusettepanekuid ei laekunud.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist selle aasta 5. detsembri istungil ning kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.

Riigikaitsekomisjon otsustas konsensuslikult 11. oktoobri istungil, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, tehakse ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 7. detsembriks. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensuslikult 5. detsembri istungil teha Riigikogule ettepaneku lõpetada eelnõu teine lugemine ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

18:50 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, aitäh teile! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

18:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on selline küsimus, et nüüd me läkitame Ühendkuningriigi nii-öelda väekoosseisu oma poisse. Sina praegu esitled seda. Kas sa oled Ühendkuningriigi sõjaliste esindajatega rääkinud sellest, et sul on Vene sponsorite raha selja taga? Oled sa seda arutanud?

18:51 Raimond Kaljulaid

Aitäh, austatud Peeter Ernits! Tõepoolest, me räägime siin kaitsekoostööst Ühendkuningriigiga, aga me räägime ka kaitsekoostööst teiste JEF‑i liikmesriikidega: Hollandi, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi ja Islandi kaitseväe esindajatega. Ühendkuningriigi ühendekspeditsioonivägi on olnud Eestile aastate jooksul väga heaks liitlaskoostöö formaadiks. Tänu selles koostöös osalemisele on meie Kaitsevägi omandanud vajalikke teadmisi ja vajalikke oskusi. Ma usun, et selle koostöö jätkamine tugevdab samuti Eesti julgeolekut.

18:52 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

18:52 Peeter Ernits

Hea juhataja! Rõõm kuulda, et tugevdab julgeolekut. Seda tahaks minagi. Aga minu küsimus oli, et kas sa oled arutanud – ja ma lähen nüüd laiemale – mitte ainult Ühendkuningriigi, vaid nende teiste meie partnerite sõjaväejuhtidega, kas sinusugune mees Eesti riigikaitsekomisjoni, riigi parlamendi[komisjoni] juhina on üldse usaldusväärne, kui tal on Vene sponsorite raha taga? Oled sa seda arutanud? Vasta palun konkreetselt, mitte seda üldist, et usaldus ja kõik muu. See on niigi selge.

18:53 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Ma juhin teie tähelepanu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 72, mis ütleb, et kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kaldub päevakorraküsimusest kõrvale, nõuab istungi juhataja, et pöördutaks tagasi päevakorraküsimuse juurde. Seda ma palun, head ametikaaslased.

18:53 Raimond Kaljulaid

Ma tänan! Austatud härra Ernits! Minu taga on Jüri Ratas, Riigikogu esimees, praegusel hetkel.

18:53 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid otsuse eelnõu 691 kohta ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni palve on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? (Hääled saalist.)

Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 691. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:54 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 51, vastuolijiad ja erapooletuid ei ole, on otsuse eelnõu 691 otsusena vastu võetud. 19. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


20. 18:54 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (692 OE) teine lugemine

18:54 Esimees Jüri Ratas

Liigume 20. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 692 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Heiki Hepneri. Palun!

18:54 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu esitas Vabariigi Valitsus 26. septembril ja esimene lugemine toimus siin saalis 16. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 30. novembril. Ühtegi muudatusettepanekut ei tulnud.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 5. detsembril ja kiitis konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.

Olgu öeldud ka mõned otsused ja ettepanekud. Riigikaitsekomisjon 11. oktoobri istungil konsensuslikult otsustas, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 7. detsembriks. Riigikaitsekomisjon konsensuslikult otsustas 5. detsembril teha Riigikogule ettepaneku lõpetada eelnõu teine lugemine ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Suur tänu!

18:56 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Teile on vähemalt üks küsimus. Sven Sester, palun!

18:56 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõesti väga hea kõne oli. Mul on ainult üks konkreetne küsimus. Kes on teie taga?

18:56 Heiki Hepner

(Naerab.) Jaa! Minu taga on Eesti rahvas. Suur tänu!

18:56 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. (Naer saalis.)

18:56 Heiki Hepner

Suur tänu!

18:56 Esimees Jüri Ratas

Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni menetluse käigus on selgunud, et muudatusettepanekuid otsuse eelnõu 692 kohta laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni palve on viia läbi lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? (Hääl saalist.) Aitäh!

Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 692. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:57 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 51, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on otsuse eelnõu 692 otsusena vastu võetud. 20. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


21. 18:57 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (693 OE) teine lugemine

18:57 Esimees Jüri Ratas

Liigume 21. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 693 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kalle Laaneti. Palun!

18:57 Kalle Laanet

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! See eelnõu läbis täpselt samadel kuupäevadel täpselt samad sammud nagu kõik eelnevadki. Ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud ja loomulikult oli komisjoni konsensuslik otsus nagu kõikide eelnevate eelnõude puhulgi see, et eelnõu teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!

18:58 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Teile on vähemalt üks küsimus. Sven Sester, palun! Ma palun jääda selle küsimusega Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse piiridesse. Palun, härra Sester!

18:58 Sven Sester

Aitäh teile, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Tõesti oli väga hea ettekanne, ei olnud pikk. Ei olnud pikk ettekanne. Sellega seoses ma tahaksin täpsustada seda: kes on teie taga, kes seda ettekannet meile siin nii-öelda presenteerisid praegu?

18:58 Kalle Laanet

Eesti rahvas ja riigikaitsekomisjon.

18:58 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 693 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni palve on viia läbi lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? (Hääl saalist.) Aitäh teile! 

Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 693. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Helistab kella.)

18:59 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 51, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on otsuse eelnõu 693 otsusena vastu võetud. 21. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


22. 18:59 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu (694 OE) teine lugemine

18:59 Esimees Jüri Ratas

Liigume 22. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu 694 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase. Palun!

19:00 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle operatsiooni puhul on tegu klassikalise ÜRO sinikiivrite rahuvalveoperatsiooniga. Menetluslik skeem on täpselt sama nagu eelmiste eelnõude puhul.

Menetluslikud ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 5. detsembri 2022. aasta istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek lõpetada eelnõu teine lugemine ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

19:00 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu 694 kohta laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni palve on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? (Hääl saalist.) Ma tänan teid. Tuletan ühtlasi meelde meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 83 lõiget 5: "Enne hääletamistulemuste selgumist ei või keegi istungisaalis valjusti mõtteid avaldada."

Panen hääletusele otsuse eelnõu 694. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:01 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 50, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on otsuse eelnõu 694 otsusena vastu võetud. 22. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


23. 19:01 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (695 OE ) teine lugemine

19:01 Esimees Jüri Ratas

Liigume 23. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 695 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Mati Raidma. Palun!

19:02 Mati Raidma

Austatud esimees! Head kolleegid! Ilmselt pole üllatus, et kõik menetluslikud kuupäevad ja protsessid on samad, mis teistelgi missioonide eelnõudel. Muudatusettepanekuid ei olnud. 5. detsembri istungil riigikaitsekomisjon konsensusega otsustas, et tehakse Riigikogule ettepanek lõpetada eelnõu teine lugemine ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

19:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid otsuse eelnõu 695 kohta laekunud ei ole. Juhtivkomisjon on palunud viia läbi eelnõu 695 lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist, kui keegi ei soovi enne vaheaega võtta. (Hääl saalist.) Ei soovi, selge. Saame edasi minna. Kas lubate minna lõpphääletuse juurde? (Hääl saalist.) Aitäh!

Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 695. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:03 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 51, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on otsuse eelnõu 695 otsusena vastu võetud. 23. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


24. 19:04 Julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (721 SE) teine lugemine

19:04 Esimees Jüri Ratas

Liigume 24. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 721 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ... Jaa! Rõõm on tervitada juba Riigikogu kõnetoolis riigikaitsekomisjoni esimeest Raimond Kaljulaidi. Palun!

19:04 Raimond Kaljulaid

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Minu ettekanne käsitleb tõesti julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle menetlust teise lugemise eel.

Ma tuletan meelde, et selle eelnõu algatas võrdlemisi hiljuti, 17. oktoobril Vabariigi Valitsus ja selle esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 16. novembril. Selle eelnõu kohta ei esitatud tähtajaks väljastpoolt juhtivkomisjoni muudatusettepanekuid, küll aga esitas riigikaitsekomisjon juhtivkomisjonina eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut.

Riigikogu juhatus on kinnitanud juhise Riigikogus seaduseelnõu menetlemise hea praktika kujundamiseks ja selle punkt 2 sätestab, et kui juhtivkomisjoni menetluses oleva eelnõuga kavandatakse põhimõttelisi muudatusi teise komisjoni valdkonda kuuluvas seaduses, küsib juhtivkomisjon teise komisjoni arvamust. Seetõttu otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult käesoleva aasta 24. oktoobri istungil, et palutakse arutluse all oleva eelnõu kohta Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni arvamust. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon esitas eelnõu kohta 30. novembril arvamuse, mis on asutusesiseseks kasutamiseks, aga teil loomulikult, head ametikaaslased, on võimalus selle arvamusega tutvuda.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 5. detsembri istungil, kus eelnõu algataja esindajatena osalesid Kaitseministeeriumi õigus‑ ja haldusküsimuste asekantsler Margit Gross ning õigusosakonna õigusloome valdkonnajuht Guido Pääsuke. Selsamal 5. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks muudatusettepanekute tervikloetelu ning volitas komisjoni esimeest ja eelnõu eest vastutavat komisjoni nõunikku-sekretariaadijuhatajat koostama ja esitama Riigikogule eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.

Kokku on muudatusettepanekute loetelus kaks muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekud tulenesid riigikaitsekomisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ja komisjoni liikme Mati Raidma ettepanekust ning kaitseminister Hanno Pevkuri komisjonile saadetud kirjas sisalduvatest ettepanekutest. Need muudatusettepanekud ja nende selgitused on antud muudatusettepanekute loetelus. Ma ei hakka neid oma ettekandes detailselt avama, nendega on teil võimalik tutvuda.

Muudatusettepanekus nr 1 on sisuliselt kaks seotud muudatust, mistõttu on need vormistatud ühe muudatusettepanekuna. Märgin seda, et muudatusettepaneku nr 2 alusel suurendatakse parlamentaarset kontrolli kaitseväeluure üle.

Kõik riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekute kohta langetatud otsused olid konsensuslikud. Kaitseministeeriumi ametnikud, kes esindasid eelnõu algatajat, toetasid kõikide muudatusettepanekute kohta langetatud riigikaitsekomisjoni otsuseid. Ka mina palun kolleegidel riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekuid toetada.

Keeletoimetaja ja riigikaitsekomisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekul ning eelnõu algataja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus mõned keelelised ja normitehnilised täpsustused. Eelnõu teksti viidud keelelised ja normitehnilised täpsustused ning juhtivkomisjoni arvestatud muudatused on alla joonitud.

Juhtivkomisjon on teinud selle eelnõuga seoses menetluslikke otsuseid ja ettepanekuid. 24. oktoobri istungil otsustati konsensuslikult, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, tehakse ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 7. detsembriks, ja see päev on kätte jõudnud, nii nagu see on kalendris ette nähtud, pärast 6. detsembrit. Riigikaitsekomisjon otsustas 5. detsembri istungil konsensuslikult, et tehakse Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

19:08 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile küsimusi ei ole. Ma tänan teid. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, seisukoht on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 721 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja lõpetatud on ka 24. päevakorrapunkti menetlemine.


25. 19:09 Ohvriabi seaduse eelnõu (702 SE) teine lugemine

19:09 Esimees Jüri Ratas

Liigume 25. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse eelnõu 702 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti. Palun teid!

19:09 Vilja Toomast

Tänan, härra juhataja! Head kolleegid! Ohvriabi seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 29. septembril käesoleval aastal. Ohvriabi seaduse eelnõu eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks. Eelnõuga sätestatakse seni õiguslikult reguleerimata teenused, nende eesmärk ja sisu ning nõuded teenuseosutajatele.

Kehtivas seaduses puuduvad järgmised käesolevas seadus[eelnõus] sätestatud teenused: psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumite korral, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine. Olulisel kohal eelnõus on ohvriabi osutajate hariduse ja täienduskoolituse nõuded, mille eesmärk on tagada, et haavatavas olukorras ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.

Seega kujundatakse eelnõuga ohvriabi valdkond ulatuslikult ümber ning 2003. aastal vastuvõetud ohvriabi seadus tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu 702 esimene lugemine lõpetati 24. oktoobril käesoleval aastal selles saalis ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 7. novembriks esitati kuus muudatusettepanekut. Kolm muudatusettepanekut esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon ja kolm muudatusettepanekut Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Õiguskomisjon esitas juurde kuus muudatusettepanekut ja kokku on muudatusettepanekute loetelus meil kümme muudatusettepanekut.

Õiguskomisjon küsis eelnõu ettevalmistamisel arvamusi erinevatelt asutustelt ja huvirühmadelt. Õiguskomisjoni pöördumisele vastasid Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Läänemaa Naiste Tugikeskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, MTÜ Lastekaitse Liit, Ühendus Vägivallavaba Elu Kaitseks, Politsei- ja Piirivalveamet, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Lisaks esitas ettepanekuid eelnõu täpsustamiseks Sotsiaalministeerium.

Komisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette oma kolmel istungil: 15. ja 22. novembril ning 5. detsembril. Eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamise käigus arutas õiguskomisjon 15. novembril esitatud ettepanekuid koos arvamusi esitanud asutuste ja huvirühmade esindajatega. Samuti osalesid istungil Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad.

Sellel 15. novembri istungil keskendus õiguskomisjoni arutelu valdavalt Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutele ning Eesti Naiste Varjupaikade Liidu ettepanekutele.

Esiteks arutati ettepanekut jätta eelnõu § 12 lõike 3 punktist 3 välja nõue, et ohvriabi osutavate isikute puhul hinnatakse lisaks nende tööks vajalikele isikuomadustele ka nende väärtusi ja võimekust. Õiguskomisjon arvestas ettepanekut täielikult. Ütlen kõigi muudatusettepanekute kohta, et täpsemad selgitused on muudatusettepanekute loetelus ja seletuskirjas, ka ettepaneku nr 1 kohta.

Samuti arutas õiguskomisjon Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ning Eesti Naiste Varjupaikade Liidu ettepanekut, et naiste tugikeskuse teenuse kättesaadavus oleks tagatud igas maakonnas ja et teenus oleks liitteenus kehtiva ohvriabi seaduse mõistes, mis tähendab, et teenust osutav tugikeskus tegutseb meeskonnana, näiteks on meeskonnas ka psühholoog ja jurist. Õiguskomisjon toetas neid ettepanekuid. 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja tõi istungil peamise probleemina välja, et eelnõuga sotsiaalhoolekande seadusesse lisatav kohaliku omavalitsuse kohustus osutada vältimatu abina ka psühhosotsiaalset kriisiabi on omavalitsustele uus kohustus, mida sotsiaalhoolekande seadus ei reguleeri. Eesti Linnade ja Valdade Liit rõhutas, et kohalikule omavalitsusele uue ülesande määramisel tuleks selleks ette näha ka rahalised vahendid. Õiguskomisjon toetas Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukohta ja jättis muudatuse sotsiaalhoolekande seadusest välja.

MTÜ Lastekaitse Liit, Ühendus Vägivallavaba Elu Kaitseks, Politsei‑ ja Piirivalveamet ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda konkreetseid ettepanekuid eelnõu kohta ei teinud.

Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni ettepanekutes toodi välja, et psühhosotsiaalse kriisiabi puhul peaks seadus ette nägema isikute ringi, kellele seda pakutakse, näiteks suitsiidist mõjutatud lapsed ja teised haavatavad sihtrühmad.

Tõstatati küsimus eranditest, millistel juhtudel ei maksta kuriteoohvritele hüvitist. Samuti toodi välja, et Sotsiaalkindlustusametil tuleks garanteerida ohvriabivajaduse tuvastamiseks hindamisvahendid ning tagada ohvriabispetsialistide väljaõpe. Ka peaks ohvriabitöötajatele olema seaduses tagatud supervisioon, et hoida nende vaimset tervist ja tagada professionaalne areng.

Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad vastasid VATEK‑i ehk Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni seisukohtadele sellelsamal 15. novembri istungil. Psühhosotsiaalse kriisiabi kohta selgitati, et seadus ei nimeta konkreetseid sihtrühmi, küll aga on VATEK‑i esiletõstetud sihtrühm nimetatud seletuskirjas koos teiste sihtrühmadega, kelle puhul Sotsiaalkindlustusamet praegu psühhosotsiaalset kriisiabi pakub. Hindamisvahendite ja supervisiooni puhul jäädi seisukohale, et need on töökorralduslikud küsimused ega vaja seetõttu seaduses sätestamist. Kuriteoohvri hüvitise kohta selgitas Sotsiaalministeerium, et hüvitise maksmise piirangud on lubatud vastava konventsiooni järgi juhul, kui selleks annab alust ohvri või taotleja seotus organiseeritud kuritegevusega või kui hüvitise maksmine oleks vastuolus õiglustunde ja avaliku korraga. Hüvitise maksmise otsusele eelneb põhjusliku seose tuvastamine. Tagajärg peab tulenema just sellest konkreetsest kuriteost. Seega ei aitaks ohvrit taotlemise aja pikendamine, sest aastaid hiljem ei ole võimalik põhjuslikku seost tuvastada. Sotsiaalministeerium selgitas ka, et kaasab ohvriabispetsialistide ettevalmistuse nõuete [täpsustamiseks] huvirühmad ning töögrupis arutatakse ohvriabi osutava isiku haridusnõuete täpsustamist määruses. Eelkõige puudutab see psühhoterapeudi ettevalmistamise nõudeid, mille vastu avaldasid huvi nii Eesti Naistevastase Vägivalla Liit kui ka Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon.

22. novembri istungil tehti otsused muudatusettepanekute kohta ning eelnõu menetlusotsused. Õiguskomisjon tegi eelnõu kohta kuus muudatusettepanekut. Nagu ma juba enne ütlesin, muudatusettepanekute selgitused seletuskirjas on esitatud kokkuvõtlikult, täpsemad selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus.

Kolmandal istungil ehk 5. detsembril kinnitati teise lugemise seletuskirja tekst ja ka nende muudatusettepanekute konkreetne loetelu. Ma tänan.

19:17 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile küsimusi ei ole. Ma tänan teid. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita ja alustame nüüd eelnõu 702 muudatusettepanekute läbivaatamist.

Esimene muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt (vt muudatusettepanek nr 5). Muudatusettepanek nr 3 on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt (vt muudatusettepanek nr 5). Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt (vt muudatusettepanek nr 5). Viienda muudatusettepaneku, mida tuli vaadata mitme eelneva muudatusettepaneku puhul, on esitanud juhtivkomisjon, seisukoht on arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, seisukoht on arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, seisukoht on arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, seisukoht on arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, seisukoht on arvestada täielikult. Kümnes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, seisukoht on arvestada täielikult.

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 25. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


26. 19:19 Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (658 SE) teine lugemine

19:19 Esimees Jüri Ratas

Liigume 26. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 658 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni. Palun!

19:19 Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Räägin ära patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 658 teist lugemist ettevalmistanud toimingud. Selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus ... Nonoh. (Lehitseb pabereid.)

19:20 Esimees Jüri Ratas

31. augustil 2022 algatas vist selle Vabariigi Valitsus.

19:20 Jüri Jaanson

Kuidas?

19:20 Esimees Jüri Ratas

31. augustil käesoleval aastal algatas selle Vabariigi Valitsus.

19:20 Jüri Jaanson

Tuleb nii välja jah, et 31. augustil käesoleval aastal algatas Vabariigi Valitsus selle seaduseelnõu. Selle põhiline eesmärk on tööstusomandi kaitse valdkonnas digipöörde tegemine. Lisaks veel muud parandused patendiseaduses ja teistes seadustes.

Eelnõu 658 esimene lugemine toimus 12. oktoobril ja muudatusettepanekute tähtajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut. Majanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist oma 5. detsembri istungil ja otsustas teha eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku just tehniliste asjaolude täpsustamiseks.

Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 7. detsembriks ehk tänaseks, otsustas teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis panna eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. detsembriks. Aitäh!

19:22 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame nüüd muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu 658 kohta on laekunud üks muudatusettepanek. See on juhtivkomisjonilt ja seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.

Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 658 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 26. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


27. 19:22 Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (729 SE) teine lugemine

19:22 Esimees Jüri Ratas

Liigume 27. päevakorrapunkti juurde: majanduskomisjoni algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu 729 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni. Palun!

19:22 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen siin puldis tagasi, et selgitada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu, mille Riigikogu majanduskomisjon algatas käesoleva aasta 24. oktoobril. Selle algatamise põhjuseks oli õiguskantsleri 10. juunil käesoleval aastal tehtud ettepanek, mis leidis ka Riigikogus 19. oktoobril toetuse. Selle eesmärgiks on lisada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 juurde täiendavalt, et lisaks asjaajamiskuludele tuleb teistele osapooltele hüvitada ka hindamisaruande tellimisega seotud kulud.

Eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 9. novembril ja muudatusettepanekuid selleks ajaks ei laekunud. Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 22. novembri ja 5. detsembri istungil ehk kokku kahel istungil. Esimesel istungil tehti eelnõu kohta menetluslik otsus teisele lugemisele suunamise kohta. Teisel istungil ehk 5. detsembril toimus arutelu eelnõu edasise menetluse üle ja tehti ka menetluslikud otsused. Otsustati võtta eelnõu teiseks lugemiseks komisjoni päevakorda, eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 14. detsembril. Aitäh!

19:25 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile küsimusi ei ole. Ma tänan teid. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 729 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 27. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


28. 19:25 Kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE) teine lugemine

19:25 Esimees Jüri Ratas

Liigume 28. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 711 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka. Palun!

19:25 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma 22. novembri ja 5. detsembri istungil Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks.

Komisjonile parandusettepanekuid ei laekunud. Komisjon langetas konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. detsembril käesoleval aastal, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 14. detsembril. Aitäh!

19:26 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan. Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid laekunud ei ole ja on ettepanek eelnõu 711 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 711 teine lugemine on lõpetatud ja 28. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


29. 19:26 Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (732 SE) teine lugemine

19:26 Esimees Jüri Ratas

Liigume 29. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu 732 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka. Palun!

19:27 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse ehk halduskoostöö direktiivi ülevõtmise [seaduse] eelnõu oma 22. novembri ja 5. detsembri istungil. Turuosalistelt ja huvigruppidelt ettepanekuid ei laekunud ja ka Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud. Rahanduskomisjon tegi konsensuslikult ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 14. detsembril. Kõik otsused on tehtud konsensuslikult. Aitäh!

19:27 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile küsimusi ei ole. Ma tänan teid. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Enne vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu 732 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole, seega on teine lugemine lõpetatud ja 29. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


30. 19:28 Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu (737 SE) esimene lugemine

19:28 Esimees Jüri Ratas

Liigume 30. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus‑ ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu 737 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli siseminister Lauri Läänemetsa. Palun!

19:28 Siseminister Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahvasaadikud! Vabariigi Valitsus on teile edastanud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse [eelnõu], mille eesmärk lühidalt öeldes on relvaloamenetluses arendada edasi digilahendusi ning ühtlasi arendada vastavat registrit. Registripidamise kaasajastamisega seoses muudetakse riigilõivuseadust, kuid ei muudeta kehtivaid riigilõivude määrasid. Näiteks asendatakse mõiste "relvaloa vahetamine" mõistega "relvaloa kehtivuse pikendamine".

Tehnoloogia areng ning vajadus tagada tõhus järelevalve relvade ja nende omanike üle on loonud nõudluse asjakohase, turvalise ja kasutajakeskse relvade ja relvaomanike andmete töötlemise tehnoloogia järele. Eelnõuga kavandatakse relvaseaduses õiguslikud muudatused, mis on vajalikud, et minna üle täisdigitaalsele loamenetlusele ning võtta kasutusele uus teenistus‑ ja tsiviilrelvade register. Teenistus‑ ja tsiviilrelvade registrisse kantakse piiratud tsiviilkäibes olevad relvad, kõik relva‑ ja padrunikollektsiooni kuuluvad relvad ning laskekõlbmatud relvad ja teenistusrelvad. Register on kasutusel olnud alates 2002. aastast. Selle infotehnoloogiline baas on vananenud ega võimalda sellist andmetöötlust, nagu tänapäeval vaja. Politsei‑ ja Piirivalveamet ning Siseministeeriumi infotehnoloogia‑ ja arenduskeskus alustasid juba 2018. aastal Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel registri ajakohastamist. Selle käigus suurendatakse registri kui avaliku teenuse töökindlust, tagatakse andmete, sealhulgas avalike andmete kvaliteet ja võimalus esitada neid reaalajas. Tänapäevased lahendused peavad arvestama suutlikkust teha täiendusi, luua uusi liideseid ja arendustöid paindlikult ning ressursisäästlikult.

Praeguseks on digiteeritud relvaloataotluse esitamine, tsiviilkäibes olevate relvade haldusmenetlus ja relva tsiviilkäibesse võõrandamine. Loodud on relvalubade digimenetluses taotlemise keskkond, kus isikutel on võimalus esitada relvaloataotlusi Politsei‑ ja Piirivalveametile interneti teel ilma jaoskonda minemata. Samuti on võimalik taotlusi sisestada menetluskeskkonda, kus ametnikud saavad neid menetleda. Uudse lahendusena loodi taotlejatele võimalus taotluskeskkonnas näha taotluse menetluse kulgu. Loodud kaupmehekeskkonnas on võimalik teha relvade müügiks vajalikke toiminguid, samuti edastada kiirelt andmeid Politsei‑ ja Piirivalveametile. Varem tuli seda kõike teha paberdokumentidel ja see võttis kaua aega.

Ees seisab veel mitmeid uuendusi, mis aitavad arendada teenuspõhist ühiskonda, kus kõik inimesed saavad riigiga suhelda, ilma et nad peaksid teadma midagi avaliku sektori hierarhilisest struktuurist ja selle rollide jaotusest. Tehnoloogiline alusplatvorm on tulevikukindel ja turvaline ning muutub paindlikult koos kasutajate vajaduste ja tehnoloogilise arenguga. Muudatuste jõustumise korral väljastatakse paberil üksnes relvaga rahvusvaheliseks liiklemiseks vajalikke lube: eriluba, eelluba, luba ja Euroopa tulirelvapass. Lube ja Euroopa tulirelvapasse taotletakse ja taotlusi menetletakse samuti elektrooniliselt. (Juhataja helistab kella.)

Lisaks täiendatakse õigusselguse huvides relvaseadust sätetega, milles reguleeritakse tulirelvaalase teabe vahetust ja koostööd Euroopa Liidus. Reguleeritakse, mis teavet Politsei‑ ja Piirivalveamet teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega vahetab. Näiteks vahetatakse teavet selle kohta, kas isikule on keelatud relvaloa väljastamine seetõttu, et teda on karistatud süütegude toimepanemise eest. Sellist teavet saame siis ka oma menetluses kasutada.

Seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 2023. aasta 30. jaanuaril. Muudatused, mis puudutavad juriidilise isiku nimele registreeritud relva väljastamise ja tagastamise registripõhist arvestust, on kavandatud jõustuma 2025. aasta 30. detsembril. Aitäh!

19:33 Esimees Jüri Ratas

Austatud siseminister, küsimusi teile ei ole. Ma tänan teid. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun!

19:33 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise ettevalmistamine toimus õiguskomisjoni istungil 21. novembril. Nagu juba öeldud, reguleerib see seadusemuudatus a) digilahendusi relvaloamenetluses ja b) teenistus‑ ja tsiviilrelvade registri arendamist. Minister seda seletas. Komisjonis jagasid ministeeriumi poolt selgitusi asekantsler Veiko Kommusaar ja õigusnõunik Marju Aibast.

Väga selgelt saime aru, et see seadusemuudatus on hea selles mõttes, et seesama register, mis meil on praegu, sai alguse 30 aastat tagasi, nagu me juba kuulsime, seda on küll kogu aeg uuendatud, aga see seaduse muutmine võimaldab luua väga turvalise ja kaasaegse registri. Kõik loataotlused, vajalikud menetlused ja andmepäringud on edaspidi elektroonilised ja ka taustapäringud automatiseeritakse. Tekib ka keskkond, mis on ikkagi uus asi, relvadega kauplejatele, kust nähtub info inimese relvaloa olemasolu või puudumise kohta. Elektrooniliselt leitavaks muutub kogu info relvaloataotleja relvade, lubade ja isegi laskemoonakoguste kohta. Muidugi pole vähetähtis ka see eesmärk, et vähendada bürokraatiat ja ajakulu.

Komisjoni liikmetel oli täpsustavaid küsimusi, need keskendusid tervisetõendile. Küsiti näiteks, kuidas saadakse relvaloa menetlemisel ligipääs terviseandmetele ja milliseid andmeid täpsemalt küsitakse. Asekantsler selgitas, et terviseandmed otse registrisse laekuma ei hakka ja registrid selles osas omavahel ei ühildu ka selle seadusemuudatuse järel. See on mõneti lahendamata probleem relvaloa taotlejale ja ka menetlejatele, aga kahjuks ei ole veel head elektroonilist lahendust leitud. Tegelikult on vaja üksnes arsti seisukohta, kas relvaloa võiks väljastada või mitte. Siseministeeriumi esindaja rõhutas, et nendel ei ole mingisugust huvi saada juurdepääsu kõikidele terviseandmetele, piisab ainult sellest lõppotsusest.

Uuriti näiteks täpsemalt tulirelvapassi kohta, kuidas välismaale minnes kontrollitakse relvaluba või aktsepteerivad välisriigid edaspidi ka meie digitaalset relvaluba. Teatavasti on Euroopa Liidus kehtestatud tulirelvapass, mis peab igal relvaomanikul olema, et relvaga piiri ületada, aga relvaluba on siseriiklik dokument ja see on edaspidi elektrooniline.

Küsiti veel täpsemalt tervisetõendi teemadel, kas on võimalik, et perearst edastab omalt poolt elektroonilises keskkonnas relvaloa taotlemiseks vajalikud andmed. Küsijale selgitati vastuseks, et relvaloataotluse positiivse otsuse eeldus on, et taotleja on füüsiliselt terve, ka tema vaimne tervis on korras, milleks on vaja teha psühhiaatriline kontroll. Küllap ei tee liiga rõhutada, et relvaloa menetleja ei vaja infot terviseseisundi väljaselgitamise protsessi kohta, vaid lõplikku professionaalset hinnangut, kas tervis lubab või ei luba relva omada.

Saime aru, et see protsess elektroonilise teabe ja info edastamiseks läheb ministeeriumis edasi. Edaspidi tullakse selle teema juurde tõenäoliselt tagasi. Praegu on ikkagi niimoodi, et inimene peab oma terviseseisundi arsti juures kindlaks tegema. Kui ta kõiki muid asju saab taotleda mugavalt kodust lahkumata, registripõhiselt, siis tervisetõendi jaoks peab ta siiski minema perearsti juurde ja saadud tõendiga ka koha peale. See seadus seda olukorda praegu ei muuda, aga see on tulevikuteema ja see kindlasti laheneb. Niimoodi. Terviseteemadele komisjoni arutelu ja debatt põhiliselt keskenduski.

Siis tehti menetluslikud otsused, et võtta see eelnõu täiskogu päevakorda 7. detsembril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 21. detsember kell 16 ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus. Kõik otsused olid konsensuslikud ja need tegid Järveoja, Jürgenson, Kannimäe, Karilaid, Kaskpeit, Kovalenko-Kõlvart, Kruusimäe, Pikhof, Tiidus ja Toomast. Tänan väga.

19:37 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, küsimusi teile ei ole. Ma tänan teid. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolametsa. Palun!

19:38 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma markeeriksin selle eelnõu puhul ära EKRE mõned või õieti ühe olulise etteheite eelnõule, mistõttu me teeme ettepaneku ka see lugemine katkestada.

Seadus ise on suures osas asjakohane, mis puudutab digitaliseerimist, sest digitaliseerimine on meil ju olemas, registreid on vaja parendada. See on mõistlik. Nii mõnigi asi läheb lihtsamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks. Ma ei hakka eraldi kõiki neid mõistlikke asju välja tooma. Järelikult, kui ma neid eraldi välja ei too, siis neid on siin piisavalt palju.

Aga me näeme järjekordset probleemi kohustuslikus korras küllaltki sensitiivse informatsiooni jagamises teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Me oleme nõus, et sellist infot võib jagada ja sellist infot võib jagada julgeolekuasutuste kaudu, kui vaja. Aga [siin on ette nähtud] kohustuslik info jagamine oma kodanike kohta, kes mingil põhjusel ei ole saanud relvaluba, relva‑ ja padrunikollektsioneerimisluba, relvakandmisluba, soetamisluba. Põhjused võivad siin väga erinevad olla, kaasa arvatud inimese tervislik seisund ja muu. Kui senini ollakse hakkama saanud nii, et see info püsib liikmesriigi käes, siis meie leiame, et nii see peab ka jääma. Selline kohustus, nagu siin seletuskirjas on välja toodud – "Järelevalveametnikud peavad määruse jõustumisel sisestama info järelevalve tagajärjel peatatud ja kehtetuks tunnistatud relvaloa või selle andmisest keeldumise kohta siseturu infosüsteemi. Tagamaks, et siseturu infosüsteemi sisestatakse kogu vajalik teave, on otstarbekas loetleda RelvS‑is andmekoosseisud, mis infosüsteemi esitatakse, ja täpsustada, kes need edastab" –, just seesama sensitiivsete andmete liigne jagamine on meie jaoks probleem ja me kavatseme seda ka seaduse menetlusel edasi jälgida. Aitäh!

19:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Mul on teile nüüd üks korralduslik küsimus. Mul on kiri Siim Pohlakult, fraktsiooni aseesimehelt, kelle palve on EKRE nimel [eelnõu] esimesel lugemisel tagasi lükata. Teie ütlesite, et katkestada. Ma ütlen, et isegi kui ma väga sooviksin, siis ma ei saaks [seda teha], sest kodu‑ ja töökorra seaduse § 98 lõige 6 ütleb, et esimesel lugemisel on võimalik edasi minna või tagasi minna. Katkestada ei ole võimalik.

19:41 Anti Poolamets

Aitäh täpsustuse eest! 

19:41 Esimees Jüri Ratas

Jääb Siim Pohlaku kiri. Selge. Aitäh! Nii. Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada, samas on meile tulnud ettepanek ja see on järgmine. See on EKRE fraktsiooni ettepanek. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 737 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 737 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:44 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 12, vastu 39, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Seega on juhtivkomisjoni palve järgmine: eelnõu 737 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. detsember kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja 30. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


31. 19:44 Riigikogu otsuse "Riigigarantii andmine" eelnõu (750 OE) esimene lugemine

19:44 Esimees Jüri Ratas

Liigume 31. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigigarantii andmine" eelnõu 750 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahandusminister Annely Akkermanni. Palun!

19:45 Rahandusminister Annely Akkermann

Tere õhtust, austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Peale Venemaa alustatud provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda Ukraina vastu 24. veebruaril halvenes järsult Ukraina juurdepääs finantsturgudele (Juhataja helistab kella.) ja vähenesid avaliku sektori tulud, samal ajal kulutused humanitaar[probleemide] lahendamiseks ja avalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks suurenesid oluliselt. Ukraina vajab toetust ja Euroopa Liit on siin abikäe ulatanud, võimaldades Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi. Selle eesmärk on säilitada sõjaolukorras Ukraina makromajanduslik finantsstabiilsus ja vastupanuvõime.

Teile on esitatud otsuse eelnõu, et anda Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 7 402 387 eurot. Garantii annavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid vastavalt riigi osakaalule Euroopa Liidu kogurahvatulus. Komisjon tagab garantii abil sel aastal Ukrainale antavat makromajanduslikku finantsabi kokku 6 miljardi euro ulatuses.

Garantii jõustumiseks tuleb Eestil peale Riigikogu heakskiitu sõlmida Euroopa Komisjoniga tagatisleping. 6 miljardi euro suurust makrofinantsabi tagatakse nii liikmesriikide garantiide kui ka 540 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu eelarve ühise eraldisfondi vahenditega. Garantii sissenõudmine toimub vaid siis, kui Ukraina jätab maksekohustused täitmata ning kui ühise eraldisfondi vahendid on ammendunud. Komisjon on kohustatud liikmesriiki teavitama otsekohe, kui ilmneb, et Ukrainal võib tekkida laenu tagasimaksmisel viivitusi.

Riigigarantii on tingimusteta, tagasivõetamatu ja nõudmise korral realiseeritav, mis tähendab, et liikmesriik peab kogu tagatislepingu kehtimise aja tagama Ukrainale antud laene maksimaalselt enda garantiis osalemise ulatuses. Garantiisumma ei tohi kunagi ületada liikmesriigile maksimaalselt määratud summat.

Garantiileping lõpeb, kui kõik 6‑miljardilisest paketist Ukrainale antud laenud on täielikult tagasi makstud, uusi laene enam ei väljastata ning ka tagatise andjate kohustused on tasutud, ning hiljemalt 2058. aasta lõpus.

Mõju Eestile. Otsuse rakendamine ei too Eesti Vabariigile kaasa vahetuid otseseid kohustusi. Kohustused tekivad, kui garantii realiseerub ning Eesti peab tasuma Euroopa Komisjonile tagatisnõude alusel küsitud summad. Euroopa Komisjonile jääb ka kohustus hüvitada liikmesriikidele tagatisnõude alusel makstud summad peale seda, kui Ukraina on tagasimaksed tasunud, olenemata sellest, kas tagatisleping kehtib või on juba lõppenud.

Austatud Riigikogu liikmed! Otsusega nõustumine võimaldab Euroopa Liidu ühise makromajandusliku finantsabi andmisega aidata paremini kaasa Ukraina lühiajalise makromajanduse stabiilsuse taastamisele ja riigi vastupanuvõime tugevdamisele. Samuti aitab see kaasa Ukraina valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse tagamisele ning riigi võimele täita oma finantskohustusi. Ühiselt saab Euroopa Liidu nimel laenu võtta soodsamatel tingimustel, kui saaksid liikmesriigid eraldi, ja Euroopa Liidu ülene koordinatsioon aitab kaasa abi tulemuslikkusele. Eesti solidaarne osalemine Ukrainale antavas garantiis näitab Euroopa ühtsust ja parandab liikmesriikide, sealhulgas Eesti rahvusvahelist mainet. Kõik liikmesriigid on võtnud kohustuse viia garantii andmiseks vajalikud siseriiklikud menetlused läbi esimesel võimalusel.

Eelnev puudutas Ukraina toetamist 2022. aastal. Eilsel Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel soovisime kokku leppida ka Ukraina toetamise raamistikus 2023. aastaks. Teatavasti oli ka mul 18 miljardi euro suuruse toetuspaketiga nõustumiseks olemas Vabariigi Valitsuses ja Euroopa Liidu asjade komisjonis kinnitatud mandaat. Kinnitamiseks esitatud pakett ei sisaldanud eraldi riikide antavaid garantiisid. Ukrainale antavad laenud oleks tagatud Euroopa Liidu eelarvepuhvri kaudu, milleks oli kavas eelarvemääruse muutmisega õiguslik alus luua. Kahjuks seda kokkulepet ühe riigi, Ungari vastuseisu tõttu ei tulnud. Läbirääkimised jätkuvad, kuid paralleelselt mõeldakse ka varuvariantidele, et Ukraina toetamisel ei tekiks uuel aastal lünka. Varuvariant suure tõenäosusega eeldab vähemalt ajutiselt riikidelt sarnaselt praeguse otsusega täiendavate garantiide andmist. Seega, kui kokkuleppe saavutamine osutub võimatuks ja alternatiivne lahendus peaks käiku minema, tulen teie ette uue garantii andmise otsusega. Loodan teie mõistvale suhtumisele ja valmisolekule garantiiotsust kiiresti menetleda, kui seda peaks vaja olema. Aitäh!

19:50 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

19:50 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Muidugi tuleb olla väga rahul sellega, et Ungari blokeeris selle otsuse, sest see, mida tehakse praegu siin selle eelnõuga, ja see, mida te tahate tulla järgmise eelnõuga tegema, on Eesti finantsilise autonoomia ja meie eelarvelise suveräänsuse äraandmine Euroopa Liidule. See on väga põhimõtteline asi. Need vaidlused on Euroopas kestnud aastakümneid. Kui koroonaajal tehti ka ühislaen, siis pandi sinna peale terve hulk väga rangeid piiranguid, mis tingimustel ja kuidas üldse saab seda teha niimoodi, et see ei tooks kaasa Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvete allutamist Brüsselile. See asi, mille te nüüd siia olete toonud, teeb seda jälle. Ühe väikese sammukese võrra, mõnede miljonite võrra, aga teeb seda jälle. Sellega ei saa nõus olla. Miks te sellist asja meile siia toote? Miks te annate ära Eesti finantsilist suveräänsust?

19:51 Rahandusminister Annely Akkermann

Tänane eelnõu on siiski garantii andmine summas 7 402 387 eurot, mida Eesti garanteerib juhul, kui Ukraina ei maksa seda laenu tagasi. See on see summa, mille piirides me praegu Eesti riigi, kui nüüd niimoodi öelda, tuleviku maksevõimet või kontrolli eelarve üle ära anname.

19:52 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Need garantiid kõik on ju head, aga mis siis, kui meil mingid allettevõtted hakkavad seda meelevaldselt tõlgendama? Ma tahaksin juhtida tähelepanu just meie enda südameteemale, merendusele ja sellele, kuidas me oleme Riigikoguga oma tahet väljendanud, et neid abistada, aga Transpordiamet millegipärast tõlgendab Vabariigi Valitsuse määrust hoopis teistmoodi. Kuidas me saaksime kindlad olla, et selline loominguline lähenemine ei ole nakkav?

19:53 Rahandusminister Annely Akkermann

Ma ei oska praegu sellele küsimusele kuidagi vastata. Ma arvan aru saavat, et te soovite rääkida Ukraina meremeeste koolitamisest Eestis ja diplomite uuendamisest, aga need on juba sellised küsimused, et koolitamiseks antakse välja koolituslubasid ja diplomite uuendamiseks on omad regulatsioonid. Poliitilise otsusega diplomeid või koolitunnistusi välja anda kuidagi ei saa. Seetõttu ei julge ma siin selles puldis ministrina esinedes seisukohta võtta. Ma lihtsalt usun, et Eesti riiklikud institutsioonid töötavad ausalt ja erapooletult. Kui see nii ei peaks olema, siis nende otsuseid saab Eestis vaidlustada kohtus. Teisiti ei oska ma seda küsimust praegu käsitleda.

19:54 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

19:54 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! On täiesti arusaamatu, miks te selle asemel, et Ukrainat otse aidata, mida Eesti teeb ka, otsustate, et me peame aitama Ukrainat veel mingisuguse ristiisa vahendusel. Meil ei ole vaja Euroopa Komisjoni mingi ristiisana, kellele me anname mingisuguse garantii. Seda enam, et kas teile ei ole pähe tulnud – minule küll on pähe tulnud –, et niisuguse abi andmine Ukrainale niisugustel tingimustel lõhnab neokolonialismi järele? See on alatu Ukraina suhtes, see on alatu purustatud, hävitatud ja vereohvreid kandva Ukraina rahva suhtes, et sundida neile peale mingisugused finantskohustused ja kui nad ei suuda neid täita, siis võtta neilt veel seitse nahka. Kas te mõtteaparaadi ka tööle lülitasite või oli teil ainult kõneaparaat tööl (Juhataja helistab kella.), kui te seda ette lugesite?

19:55 Rahandusminister Annely Akkermann

Olles lugenud seda eelnõu, mis praegu siin saalis on arutlusel, ja ka garantiilepingut, siis ma ei saa kuidagi nõustuda teiega, et Ukrainale midagi peale surutakse. Ukraina on väga vajanud makrofinantsabi oma eelarve toetuseks, pensionide väljamaksmiseks, sotsiaaltoetuste väljamaksmiseks.

Miks seda tehakse Euroopa Komisjoni egiidi all üheskoos, Euroopa Liidu riigid üheskoos? Sellepärast et nii on palju lihtsam finantsturgudelt raha laenata. Ka Ukrainal on lihtsam, kui ta saab selle laenu ühest kohast, tal on üks lepingusuhe, selle asemel, et suhelda ükshaaval 27 riigiga. Ühiselt 27 või ka 26 riigiga, kui Ungari jääb välja, laenuvõtmine on väga palju soodsam ja me saame anda selle väga palju soodsamalt Ukrainale üle.

Aga mis puutub koloniseerimisse, siis tõepoolest, Ukraina seda raha vastu võttes arvestab, et ta peab muutuma demokraatlikuks õigusriigiks, ja tal on soov niimoodi muutuda. Tal on soov siiski liituda Euroopa Liidu ja NATO‑ga ning saada demokraatlikuks õigusriigiks. Ma võin käe südamele panna: olen väga palju Ukraina poliitikutega kohtunud ja tean, et nad soovivad seda abi saada ja on tänulikud, kui Euroopa Komisjon seda neile kiiresti võimaldab.

19:57 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:57 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen palju isiklikult suhelnud Ukraina maksuameti juhiga ja tean üsna hästi, kui korrumpeerunud see riik kahjuks on. See, et ta peab õiglast võitlust, on üks asi, aga need rahad, mis sinna lähevad, tihti kaovad. Sellest ei taheta palju rääkida. Aidata tuleb ja Ukraina tahab Euroopa Liitu tulla ja kõike, üritab ennast parandada, aga reaalne seis on üsna kurb. Selle koha pealt ma nüüd küsin. Natukene naljakas on, et see garantii on meil 7 402 387 eurot. Kust see 387 eurot sinna otsa tuleb, arvestades, milline, nagu öeldakse, möll seal käib ja kuidas raha seal kaob? Mitte 387 ... 

19:58 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

19:58 Peeter Ernits

Jaa-jaa! 

19:58 Esimees Jüri Ratas

Hea minister, palun!

19:58 Rahandusminister Annely Akkermann

See 387 tuleb väga lihtsalt, arvutuslikult, ja neile antakse laenu või see abipakett on 18 miljardit ja see jaotatakse riikide vahel garanteerimiskohustuse võtme järgi, kus Eestil on oma võti. Võti on tuletatud Eesti SKP‑st või rahvakogutulust võrrelduna kõikide Euroopa Liidu riikide rahvakogutuluga. See on tehniliselt arvestatud ja see on 70% sellest summast, mis Ukraina saab, 70% garanteeritakse.

19:59 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

19:59 Martin Helme

Aitäh! Ei ole ilmselt olemaski sigadust, mida tänasel valitsusel ei oleks häbi toppida Ukraina aitamise sildi alla. Praegune sigadus, mida te siin Ukraina aitamise sildi all teete, on Eesti finantsilise suveräänsuse äraandmine ning järgnevate Riigikogu koosseisude ja valitsuste finantsilise suveräänsuse piiramine. See on kogu asja iva ja see on see iva, mille pärast meie siin praegu pahased oleme.

Te räägite, et Euroopa Liidu egiidi all on lihtsam laenu anda. Teate, kui palju lihtsam oleks üldse elada, kui põhiseadus ei kehtiks? Siis oleks üldse igasuguseid asju valitsusel palju lihtsam teha ja pankadel oleks asju palju lihtsam teha. See ei ole ju argument. Kusjuures juhin tähelepanu, et te eksisite enne, öeldes, et me anname Ukrainale käenduse. Ei, me ei anna Ukrainale käendust. Me käendame Euroopa Liitu, just nimelt. Kui Ukraina tahab demokraatlikuks saada, siis Euroopa Liiduga liitumisega ei ole tal muidugi mingit asja, sest Euroopa Liit ei ole demokraatlik. Ma ikkagi küsin uuesti. Miks me ei võiks Ukrainat otse aidata? Miks me peame kõigepealt Euroopa Liidule raha andma?

20:00 Rahandusminister Annely Akkermann

Üheskoos Ukrainat aidata on väga palju tõhusam ja mõjusam. Paraku see nii on, ka Ukrainal, abi vastu võttes, on see nii, ja ka Eestil. Lepingupartner on Euroopa Komisjon, kes kontrollib nende laenunõuete täitmist, sealhulgas õigusriigi praktikate realiseerimist ja demokraatlikke arenguid Ukrainas. Garantii on siiski 7 402 387 eurot. Ma arvan, et see Eesti iseseisvust kuidagi ei mõjuta. Kui, siis soodsas suunas, sest me peame meeles pidama ja me teame, et Ukraina võitleb ka meie väärtuste eest.

20:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Valge, palun!

20:01 Jaak Valge

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te ei vaielnud vastu, et tegemist on Eesti finantsilise iseseisvuse, autonoomia rikkumisega, küll aga vastasite, et tegemist on riigigarantiiga, millega tagatakse suhteliselt väike summa, 7 402 387 eurot. Mina nüüd küsin, kas Eesti finantsilise iseseisvuse seisukohalt on põhimõtteline vahe, kui suur see summa on. Teine küsimus: kui see on väike summa, mille ulatuses võib garantiid anda, siis missuguse summa puhul te leiate, et Eesti enam riigigarantiid anda ei tohiks?

20:02 Rahandusminister Annely Akkermann

Ma isegi ei oska öelda, kus selle summa piir on, et võiks Eesti finantsilise iseseisvuse kaotamisest hakata rääkima. Finantsilise iseseisvuse kaotamisest võib rääkida siis, kui näiteks riigi võlakoormus on üle teatavate piiride, nii et riik ei suuda enam oma kohustusi täita ei oma kodanike ega ka oma partnerite ees. Selleks, et riigid ei [liiguks] oma rahandusega sinnamaale, et nad ei suuda oma kohustusi täita, on Euroopa Liidus sisse seatud Maastrichti kriteeriumid ja seal on näiteks [ette nähtud] võlakoormuse suhtarvuna 60% SKP‑st. Kreekal on see 171%. Nende [kriteeriumide] abil soovitakse Euroopa Liidus jälgida, et riik suudaks oma otsuseid iseseisvalt täita. Ma seda 7 miljonit selles kontekstis ei oska käsitleda. Kui rääkida summast, siis kui võlakoormus jõuab 60%‑ni SKP‑st, võib-olla siis võime hakata rääkima [finantsilise iseseisvuse kaotamisest]. Aga ka Kreeka on iseseisev, kuigi tema võlakoormus on 171% SKP‑st.

20:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

20:03 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Kolleeg Jaak Valge vihje oli vägagi asjakohane. Ma hakkan pihta sellest, et kui 12. juulil Riigikohus võttis vastu otsused, mis käsitlesid ESM‑i ehk Euroopa stabiilsusmehhanismi jaoks antud garantiid, siis öeldi, et seal on viimane piir. Meie läheme sellest üle. Ehk sisuliselt meil tekib vastuolu põhiseadusega, kui sedapidi võtta.

Aga küsimus on mul teiselaadiline. Te ütlesite või eeldasite seda, et see summa on suhteliselt väike. Noh, see on printsiibi küsimus. Kui see summa läheb Euroopa Liidu kasutusse ja seal on teisi Euroopa Liidu riike samamoodi, keegi annab 10 miljonit, keegi 10 miljardit, kokku kujuneb mingi summa, siis kui suur on see protsent, mida Ukrainale tegelikult antakse, ja kui suur on see protsent, mis on selle menetluse haldamise kulu, võiks nii öelda? Kui palju kulub Euroopa Liidule – sisu te ju teate – ja kui palju läheb asjakohaselt?

20:04 Rahandusminister Annely Akkermann

Selle kohta mul andmed puuduvad, kui palju kulub Ukraina laenulepingu menetlemisele Euroopa Komisjonis. Küll ma tean, et selle lepingu maht, millega soovitakse anda tulevikus, järgmisel aastal abi, on 18 miljardit. Selle garanteerimine, ütleme, selle plaani B kohaselt jaotatakse ära riikide vahel sama võtmega, et kui suur osa on riigi kogutulul Euroopa Liidu riikide kogutulus. See ei käi kindlasti üle jõu ühelegi Euroopa Liidu riigile, Ukraina aitamine selles mahus.

20:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

20:05 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Martin Helme küsimusest lähtuvalt: tõepoolest, põhiseaduse järgi ei tohi Riigikogu vastu võtta otsuseid, mis järgmiste Riigikogu koosseisude finantsilist sõltumatust piiravad. Miks te viimasel ajal teete kogu aeg poliitilisi otsuseid, mis rikuvad seadusi, praegu suisa Eesti Vabariigi põhiseadust? Täna me kuulsime infotunnis, kuidas Kaja Kallas õigustas siseminister Läänemetsa seadusrikkumist, kes riigieelarvest eraldas seadusvastaselt raha. Ka teie olete sellele alla kirjutanud. Teile viimasel ajal üldse meeldib seadusi rikkuda, teie valitsusele. Miks te seda teete?

20:06 Rahandusminister Annely Akkermann

Sellel eelnõul, kui ta saab seaduseks, vastuolu põhiseadusega ei ole.

20:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun! 

20:06 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Selle võiks kõik ümber lükata, selle jutu, mis siin eelnevalt kuulda oli. Me kohtusime eelmisel nädalal ülemraada komisjonide esimeeste ja komisjonide liikmetega. Ukraina kolleegid on väga tänulikud selle Euroopa paketi eest. See on üks osa globaalsest [toetusest], ka teised riigid ja institutsioonid toetavad Ukraina eelarvet, kust järgmisel aastal on iga teine grivna puudu ja mingist uuskoloniseerimisest pole juttugi. Kolleegid on väga tänulikud. 

Aga ma küsin selle kohta, et Ungari püüab seda asja blokeerida omadel põhjustel. ECOFIN‑i nõukogu oli sellel nädalal ja seal Tšehhi rahandusminister pakkus välja plaani, kuidas Ungarist mööda minna. Kas see plaan on vettpidav? Mis selle elemendid on?

20:07 Rahandusminister Annely Akkermann

Jaa, järgmine plaan, nii-öelda plaan B juba liigub edasi. Need nõupidamised toimuvad iga päev. Ma oma kõne lõpus tutvustasin seda plaani natuke lähemalt ka. See tähendab, et küsitakse riikide käest täiendavaid garantiisid selle 18 miljardi tagamiseks ilma Ungarita. Kinnitamiseks esitatud pakett ei sisaldanud eraldi riikide antavaid riigigarantiisid, see, mis eile jäi läbi hääletamata, ja Ukrainale antavad laenud oleks tagatud Euroopa eelarvepuhvri kaudu, milleks oli kavas eelarvemääruse muutmisega õiguslik alus luua. See langes eile ära. Praegu koostatakse abipaketti, et riigid annavad sarnaselt, nagu tänane eelnõu [ette näeb], garantii eraldi. Euroopa Liidu 26 riigil on tõsine soov ja veendumus Ukrainat toetada nende võitluses, selleks tehakse jõupingutusi ja leitakse lahendusi. Aga kui see plaan B ellu rakendub, siis ma pean tulema esimesel võimalusel uuesti Riigikogu ette täiendava garantii taotlusega.

20:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

20:08 Mart Helme

Aitäh! No siin kõlavad ikka eriti absurdsed seisukohad. "Ukrainlased on väga tänulikud." Loomulikult on nad tänulikud. Kui teile rahalaeva pakutakse, loomulikult olete tänulikud, eriti kui sealt saab kõrvale nihverdada, nagu Ukrainas on kombeks.

Minu küsimus või isegi seisukohavõtt on selline, et antud juhul ei ole Euroopa Komisjon käitunud demokraatlikult. See, mida tehakse Ungariga, ei ole demokraatlik. Ungari rahade blokeerimine ei ole demokraatlik. Liikmesriikide finantssuveräänsuse rikkumine on vastuolus Euroopa Liidu aluslepingutega. Kui te väidate, et ei ole vastuolu meie põhiseadusega, siis on vastuolu Euroopa Liidu aluslepingutega, ja see on ka täiesti ebademokraatlik käitumine.

Veel kord minu küsimus: kas te ei arva, et me käitume praegu nagu räkiti puhul, kus üks kord maksame ja jäämegi maksma? Antud juhul on räkiti tegija Euroopa Komisjon.

20:09 Rahandusminister Annely Akkermann

Ei, ma ei arva seda. Ma arvan, et need summad on täiesti piiritletud, üheselt ja lõplikult, ja need garantiid lähevad käiku alles siis, kui Ukraina oma kohustusi ei täida. Mingisugust räkitit ma siin ei näe. See abi Ukrainale on Eestile ja teistele Euroopa Liidu riikidele jõukohane, ma ütleksin, isegi vähim, mis me saame teha, et aidata Ukrainal ennast kaitsta agressori vastu.

20:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

20:10 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma vaatasin praegu üle kõige värskemad andmed Ukraina aitamise kohta 40 riigi seas. Kõige värskemad andmed. Eesti juhib jätkuvalt 1,6%‑ga SKT‑st, Saksamaa seis on praegu 0,25%. Kui vaadata seda jaotusvõtit, mille järgi siin on jagatud, siis Saksamaal on 900 miljonit ja meil 700. Nii ebavõrdselt on see [aitamise] koormus erinevate riikide vahel, ma räägin 40 riigist, praegu jaotunud, aga see siin on nagu enam-vähem tasakaalus Euroopa Liidus. Aga miks ei ole suudetud tagada [võrdsust] selle reaalse abiga, mis on tulnud otse Eestist, Saksamaalt, Itaaliast, Kreekast, Lätist ja nii edasi, Norrast, eks ju? Seda peegeldab see seis, tänane koormus. Miks Eesti valitsus, rahandusminister ehk sina ja peaminister ei ole tegutsenud piisavalt aktiivselt, et ka teised, kõik need 39 riiki, käituksid samamoodi nagu meie, et ei oleks vaja mingit üldist garantiid, vaid [aidataks] otse?

20:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Aitäh, hea kolleeg!

20:11 Rahandusminister Annely Akkermann

Ma arvan, et teile on teada, et Eesti on üks nendest riikidest, kes veab eest koordinatsiooni, et Ukrainat aidataks võimalikult kiiresti neile vajalikus mahus ja määras. Eesti on selle eestvedaja terves maailmas. Kui te rahvusvahelist pressi loete, siis te võite selles veenduda. Kaja Kallas on teinud suurepärast tööd. Iga riik aitab nii, nagu ta tunneb, [et on õige,] ja vajalikuks peab. Aga kui me aitame ühiselt, siis me teeme ühised reeglid.

20:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

20:12 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Küsimus on selles, et iseenesest meie erakond ja ma arvan, et ka terve Eesti saab väga hästi aru, et Ukrainat on vaja aidata. Aga me oleme veendunud selles, vähemalt konservatiivid on veendunud selles, et seda me ei tohi teha ikkagi põhiseadust liigselt riivates. Siin on olemas tõsised ohud ja küsimus ei ole mitte summas, vaid printsiibis. Ma eelnevalt küsisin teie käest kasulikkuse kohta, et kui mingid summad lähevad läbi Euroopa Liidu mingi sõela, siis kui suur on see kasutegur, kui palju jõuab Ukrainasse ja kui palju jääb Euroopa Liidu enda tarbida. Te ütlesite, et te seda protsenti ei oska määrata, te ei tea, kui suur see on, et kas see on siis nii, et 50% Ukrainale ja 50% jääb Euroopa Liidule. Või te teate seda protsenti? Üks asi on see protsent ise, aga teine asi on see, kas meie riigil on võimalik ka kuidagiviisi kontrollida, mis selle rahaga tehakse.

20:13 Rahandusminister Annely Akkermann

Te mõistsite mind valesti. Ma vabandan, kui ma väljendusin ebaselgelt. See 18 miljardit, mida järgmisel aastal soovivad anda Euroopa Liidu riigid makrofinantsabina, läheb täies mahus, täielikult Ukrainasse. Kas Euroopa Komisjonil on sellega seoses kulusid? Kindlasti on mingisugused lepingu menetlemise kulud, aga need sellest summast maha ei lähe, üldse mitte ühtegi senti. Lisaks kümme aastat subsideeritakse intressi, esimene kümme aastat ei maksa Ukraina tagasi laenu ega ka mitte intresse. Kindlasti on selle lepingu täitmise seirel omad kulud, aga need ei lähe maha sellest summast, mida meie garanteerime. Sellest summast, mida meie garanteerime, kulusid maha ei lähe, seda ma võin teile kinnitada.

20:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

20:14 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja, veel kord! Ja veel kord, minister! Me oleme tõesti Ukrainat väga palju aidanud, selles on teil õigus. Kaja Kallas on maksumaksja rahaga endale au ja kuulsust saanud juba küll ja küll. Täna me kuulsime, et suisa Kassandraks, näete, nimetatakse, ja ta sai ka kätte isikliku mõjuka tiitli. Ta on selle auga välja teeninud sellega, et Eesti on Ukrainat aidanud. Aga miks te nüüd annate selle suurepärase võimaluse käest, annate selle Euroopa Komisjonile?

20:14 Rahandusminister Annely Akkermann

Euroopa Komisjoniga üheskoos me suudame aidata Ukrainat teiste Euroopa Liidu riikidega üheskoos. Me suudame aidata Ukrainat kiiremini ja tõhusamalt ning ka järelevalvet teostada tõhusamalt.

Jaa, Kaja Kallase tegevust on märgatud terves maailmas ja ma arvan, et Eesti saab selle üle uhke olla. Seda eelnõu siin saalis ei oleks ja seda tööd, mida Kaja Kallas on pidanud tegema, ei oleks olnud vaja teha, kui Venemaa ei oleks Ukrainale kallale tunginud. Ärme unustame ikkagi ära meie tänase arutelu alguspunkti ehk 24. veebruari käesoleval aastal.

20:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri.

20:16 Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Riigikogu otsust "Riigigarantii andmine" ehk eelnõu 750 oma istungil 22. novembril. Eelnõu tutvustas Rahandusministeeriumi ametnik Andres Kuningas. Ta selgitas põhjusi ja tingimusi. Ma seda täpsemalt praegu ei kata, kuna minister sellest juba rääkis.

Järgnesid küsimused. Aivar Kokk küsis tagatise realiseerimise võimaluse kohta. Nagu ikka on garantiidega see lugu, et garantii puhul tekib meil kohustus sel juhul, kui laenusaaja ei suuda õigel ajal oma kohustusi täita.

Aivar Sõerd osutas eelnõu vajalikkusele ja sellele, et jaotusvõti on sobiv, ning küsis, kas on mõned riigid, kes ei soovi selles osaleda. Vastuses osutati Ungarile. Selle põhjuseks on, et Ungari ei soovi finantsperspektiivi määruse muutmist. Seni on Euroopa Komisjon laenanud enda vahendite tagatisel, kuid kuna koormused on kasvanud, siis need kohustused või garantiide tagamine läheb riikidele vastavalt sellele, kui suur on see võti, ja nad osalevad selles protsessis. Seda Ungari enam blokeerida ei saa. Aga konkreetsel juhul on see võimalus olemas.

Aivar Kokk küsis selle otsuse vajalikkuse kohta. Vastus oli see, et Euroopa Komisjon sooviks garantiilepingud sõlmida selle aasta jooksul. Selle põhjal komisjoni esimees osutas, et järelikult on põhjendatud määrata muudatusettepanekutele lühem tähtaeg.

Komisjon langetas menetluslikud otsused ja kõik need otsused tehti konsensuslikult: võtta eelnõu päevakorda täna, kolmapäeval, 7. detsembril, lõpetada esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. detsember kell 16. Komisjoni esindajaks määrati mind ja komisjoni hinnangul võiks teine lugemine toimuda 14. detsembril ja siis võiks teha ka lõpphääletuse. Veel kord: kõik otsused langetati konsensuslikult. Aitäh!

20:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Martin Helme, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

20:19 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Jaa, minister ütles meile arutelu lõpus, et ei tohi ära unustada, kus on selle arutelu alguspunkt. Vaat ei unustagi. Selle arutelu alguspunkt on riikide finantsiline suveräänsus Euroopa Liidu süsteemis, see on algus‑ ja lõpp-punkt. Ukraina ei puutu üldse asjasse. Ukrainat on võimalik aidata nii liikmesriikidel individuaalselt, liikmesriikidel grupiviisiliselt kui ka rahvusvahelistel organisatsioonidel, nii nagu nad tahavad. Ukraina ei puutu üldse asjasse.

See on järjekordne jõhker võimu kaaperdamise üritus Euroopa Liidu poolt liikmesriikide finantsilise suveräänsuse arvel. See on põhjus, miks Ungari sellele vastu oli. Euroopa Liidus on jäänud järele vähe riike, kes seisavad oma suveräänsuse eest. Ungari on üks neist. Eesti pole kunagi eriti selle eest seisnud ja siin me nüüd oleme.

Siiamaani on Euroopa Liit Ukrainat abistanud nii‑öelda omavahenditest. Mis need omavahendid on? Need omavahendid on liikmesriikide makstavad liikmemaksud, põhimõtteliselt, ja neid arvutatakse erinevate valemitega, nagu on lepingutes paika pandud. Aga mida see tegelikult tähendab? Tegelikult tähendab see seda, et kui need omavahendid kulutatakse Ukraina peale, siis meie põllumehed raha ühel hetkel enam ei saa. Muidugi, meie igasugused sallivuslased ka enam ühel hetkel ei saa, aga nendele jätkub kauem kui põllumeestele, ma olen peaaegu kindel.

Aga põhimõtteliselt seda raha, mida meie siin Brüsseli kukrusse paneme, juba kulutatakse. Nüüd on see otsa saamas ja nüüd tullakse liikmesriikidelt lisaraha küsima. Selle käigus tahetakse liikmesriikidele panna peale kohustused, mis seovad nad Euroopa Liidu ühiste võlgadega. Sellega ehitatakse ühist Euroopa liitriiki. See on kogu selle asja algus‑ ja lõpp-punkt, kogu selle eelnõu algus‑ ja lõpp-punkt. See on see, millega Brüsselis tegeldakse iga jumala päev – Euroopa ühendriikide ehitamisega. Kui selleks on vaja panna üles silt, et aitame Ukrainat, siis pannakse üles silt "Aitame Ukrainat!". Kui selleks on vaja panna üles silt "Võitleme koos viiruse vastu!", siis pannakse see silt üles. Uusi silte on võimalik iga päev leida. Selle me ju näeme läbi. Mulle tundub, et kõik ei näe, aga meie küll näeme.

Eriti õudne on kuulata kogu argumentatsiooni selle kohta, miks me seda teeme: sest nii on lihtsam. Ära sa märgi! Jälle, väga hea näide koroonaajast. Kui ikkagi inimestele ei meeldinud Kaja Kallase apartheidirežiim, et kõigile koonudele maskid ette ja süst sisse, ja inimesed hakkasid rahumeelselt selle vastu protestima, siis jumal nende mingite põhiseaduslike punktidega selle kohta, et inimestel on õigus meelt avaldada või on sõnavabadus ja kogunemisõigus – ei, lihtsam oli koerad peale saata. Alati on lihtsam inimeste põhiõigustest üle sõita. Alati on lihtsam riikide, eriti väikeriikide suveräänsusest üle sõita. See on ju nii hea lihtne. Aga me ei peaks sellega nõus olema! See ei ole see reeglitepõhine maailm, millest meile iga päev jutlustatakse. See ei ole see õigusriigi tagaajamine, millest Euroopa Liit meile iga päev jutlustab. See, et lihtne on, ei tähenda, et õige on. See, mida siin praegu tehakse, ei ole õige. Meie oleme igatahes selle vastu ja teeme ettepaneku eelnõu tagasi lükata. 

20:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 750 esimene lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Riigigarantii andmine" eelnõu 750 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Eelnõu jääb menetlusse. Vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg käesoleva aasta 9. detsembril kell 16.


32. 20:26 Makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE) esimene lugemine

20:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase viimase, 32. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud makse‑ ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu 743 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusminister Annely Akkermanni.

20:27 Rahandusminister Annely Akkermann

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esitan teile arutamiseks Vabariigi Valitsuse heakskiidetud makse‑ ja arveldussüsteemide [seaduse] eelnõu. Eelnõuga sätestatakse nõuded makse‑ ja arveldussüsteemidele. Eelkõige nähakse ette nõuded suurematele maksesüsteemidele, mida eelnõus käsitletakse arveldussüsteemi nime all. Täpsemalt öeldes on need süsteemselt olulised maksesüsteemid, mille häired võivad põhjustada negatiivseid tagajärgi kogu elektrooniliste pangaülekannete taristule.

Eestis ei ole eraldi seadust makse‑ ja arveldussüsteemide kohta. Mõned sätted on ette nähtud krediidiasutuste seaduses, mõned võlaõigusseaduses ja mõned väärtpaberituru seaduses.

Mis on aga makse‑ ja arveldussüsteem? Lihtsustatult öeldes toimuvad arveldussüsteemi kaudu nii rahaarveldused kui ka väärtpaberiarveldused. Arveldussüsteemi liikmeteks võivad olla nii pangad kui ka mõned teised finantsasutused, näiteks investeerimisühingud. Pangad kasutavad maksesüsteeme omavaheliste kohustuste arveldamiseks. Maksesüsteeme saab omakorda liigitada suurteks ja väikesteks. Suuri maksesüsteeme nimetatakse süsteemselt oluliseks. Seda seepärast, et kui nendega midagi juhtub, siis võib see häirida kogu majanduse toimimist, lihtsustatult öeldes pangaülekanded ei lähe lihtsalt läbi. Samuti võib juhtuda, et mõni sellises süsteemis osaleja, näiteks üks pank, muutub maksejõuetuks ja maksejõuetuse negatiivsed tagajärjed võivad üle kanduda teistele süsteemis osalejatele ehk teistele pankadele.

Eelnõu näol on tegemist uue tervikseaduse eelnõuga. Eelviidatud sätted tõstetakse teistest, kehtivatest seadustest ühte kohta. Uus seadus puudutabki eelkõige suuri ehk süsteemselt olulisi maksesüsteeme ja väärtpaberiarveldussüsteeme. Käesolev uus seadus ei reguleeri muid, alternatiivsete maksevahendite jaoks mõeldud makse‑ ja arveldussüsteeme või makseid võimaldavaid platvorme. Näiteks jäävad välja krüptovaratehinguid võimaldavad süsteemid ja platvormid. Eestis on sisuliselt kaks süsteemi, mida eelnõu võib otseselt puudutada. Üks on kaardimaksete süsteem, mida haldab Nets Estonia AS, ja teine väärtpaberiarvelduste süsteem, mida peab Nasdaqi tütarfirma. Lisaks on igal pangal oma pangasisesed süsteemid, kuna suur osa makseid toimub ühe panga kontode vahel, kuid antud eelnõu neile pangasisestele süsteemidele nõudeid ei sätesta. Muud suured süsteemid, mida meie pangad kasutavad, asuvad teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas Euroopa Keskpanga süsteemid.

Mida aga konkreetne eelnõu reguleerib? Esiteks nähakse ette arvelduste lõplikkuse põhimõtted suurtes ehk süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides ehk see, mismoodi toimub maksekorralduste täitmine, seda ka juhul, kui mõni osapool muutub maksejõuetuks või läheb pankrotti. Ka siis viiakse makse lõpuni ehk juba teel olevat makset ei saa tagasi pöörata. Seda nimetatakse arvelduste lõplikkuse põhimõtteks. Arvelduste lõplikkuse alused põhinevad suuresti vastaval Euroopa Liidu direktiivil.

Teiseks, uude seadusesse tuuakse üle juba kehtivad võlaõigusseaduse sätted, mis näevad ette pankade ja teiste finantsasutuste juurdepääsutingimused maksesüsteemidele, et eelkõige tagada erinevate turuosaliste põhjendamata diskrimineerimise vältimine.

Kolmandaks, Eesti Pangale antakse selged volitused, et ta saaks eelkõige suuri makse‑ ja arveldussüsteeme tunnustada ja nende järele valvata, muu hulgas saada nende korraldajatelt vajalikku infot. Eesti Pank saab õiguse hinnata vastava süsteemi reegleid ja siis teha selle põhjal otsuse, kas ta tunnustab arveldussüsteemi või mitte. Lisaks täpsustatakse, millised on Eesti Panga põhifunktsioonid järelevaatajana. Samuti, kuna Eesti pangad kasutavad aina rohkem teistes Euroopa Liidu riikides asuvaid maksesüsteeme või teenuse sisseostmist, loob eelnõu Eesti Pangale võimaluse hinnata ka sellega seonduvaid riske ja seda koostöös Finantsinspektsiooniga.

Neljandaks nähakse ette vastavad reeglid ka siis, kui meie pangad toimetavad kolmandate riikide arveldussüsteemides, näiteks Suurbritannias. Praktikas ilmnenud probleemina võib välja tuua selle, et Eesti ettevõtjatel on olnud raskusi ühineda maksesüsteemidega väljaspool riigi piire, sest hetkel on kehtiv regulatsioon puudulik ja võimaldab mitmeti tõlgendamist. Ühe olulisema puudusena võib märkida, et arvelduste lõplikkuse jaoks ei paku meie regulatsioon küllaldaselt kindlust, kas mõne meie panga pankroti korral on arveldussüsteemi sisestatud maksed ja süsteemis antud tagatised tagasipööramise vastu kaitstud või mitte.

Kokkuvõttes teenib eelnõu ka seda eesmärki, et tarbijatel ja ettevõtetel oleks võimalik ilma tõrgeteta teha iga hetk Eestis elektroonilisi makseid, muu hulgas kaardimakseid. Uuringud on näidanud, et Eestis eelistab seitse inimest kümnest ostude eest tasuda alati või enamasti pangakaardiga. Juhul, kui mõni oluline süsteem kokku kukub, võib see tuua kaasa olulisi tõrkeid või lausa selle, et elektroonilisi makseid ei saagi teostada. Eelnõu kaudne eesmärk ongi tagada, et pangaülekanded toimiksid tõrgeteta. Seadusemuudatused jõustuvad üldises korras.

Selline oli ülevaade eelnõuga tehtavatest muudatustest. Tänan teid tähelepanu eest!

20:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile küsimusi ei ole. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri.

20:33 Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas makse‑ ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu 743 oma 21. novembri istungil. Eelnõu tutvustas rahandusminister Annely Akkermann. Ma ei tee sellest põhjalikku ülevaadet, kuna minister just seda tegi.

Aga teen ülevaate järgnenud küsimustest. Nagu alguses sai öeldud, minister ütles, et tehakse uus eelnõu, kuhu pannakse kokku teistes seadustes olevad materjalid. Sai küsitud, kas on tulemas ka midagi põhimõtteliselt uut. Lisaks ministrile osales, unustasin nimetamata, rahanduskomisjoni istungil Rahandusministeeriumi ametnik Thomas Auväärt, nii et minister ja ametnik vastasid vahetevahel koos. Sellele küsimusele, kas midagi põhimõtteliselt muutub, oli vastus see, et põhimõttelisi muutusi ei ole. Kõik asjad konsolideeritakse üheks tervikuks, et kõik oleks ühes kohas. Küll saab Eesti Pank mõnevõrra juurde volitusi, et teha paremini suurte süsteemide järelevalvet ja [tal oleks kergem] infot küsida.

Samuti küsiti, kuidas on olnud eelnõu valmistamisel koostöö Eesti Panga ja pangaliiduga. Vastus oli see, et asjaosalised väga ootavad seda seadust. Nad on selle eelnõu ettevalmistamises aktiivselt osalenud, eelkõige Eesti Pank. Pangaliidul ei ole esitatud asjadele vastuväiteid. Oodatakse Euroopa Keskpanga arvamust, mis peaks lähiajal saabuma. Euroopa Liidu õigusel põhinev eelnõu ei tohiks Euroopa Keskpangas tekitada negatiivset vastukaja.

Järgmine küsimus oli, kas see eelnõu puudutab ka äriühingutes olulist osalust omavate isikute taustakontrolli. Vastus oli, et ei. Süsteemis osalevate pankade taustakontrolli teeb Finantsinspektsioon ja nende ülesanded jäävad samaks.

Oli küsimus, et mis läheb paremaks. Vastus oli see, et kuna Eesti Pank saab juurde täiendavaid volitusi, siis see tähendab ka seda, et kui maksesüsteemis peaks midagi juhtuma, siis on olemas teatud kindlus ja reeglid, kuidas süsteemid edasi toimiksid. Eelkõige puudutab see praktilist küsimust, kaardimakseid. Kindlasti [on oluline] ka see, kuidas meie pangad saaksid olla teiste Euroopa riikide süsteemide liikmed, samuti õiguslik selgus arvelduste lõplikkuse koha pealt.

Küsiti ka seda, kas eelnõu puudutab märkimistunnustega väärtpaberitega kauplemist. Vastus oli, et ei, see puudutab neid süsteeme, mis toimivad Eestis. Tallinna börsil on oma eraldi arveldussüsteem, kaardimaksete süsteem, suured süsteemid, mis on Euroopa Keskpanga juures, mõnel määral ulatub see eelnõu ka sinna. Kuid Euroopa Liidust väljaspool, näiteks Ameerika börsi suhtes eelnõu ei kohaldu.

Komisjon langetas kõik otsused konsensuslikult: määras ettekandjaks minu, tegi ettepaneku võtta eelnõu päevakorda täna, 7. detsembril ja lugemine lõpetada ning tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele kümme tööpäeva. Aitäh!

20:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 743 esimene lugemine lõpetada. Olemegi esimese lugemise lõpetanud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 21. detsember kell 17.15.

Head kolleegid! Tänased päevakorrapunktid on läbitud ja istung lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!

20:38 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee