Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad siin Riigikogu saalis ja interneti teel! Tere päevast! Alustame 7. detsembri infotundi. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 21 Riigikogu liiget, puudub 80. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Lea Danilson-Järg, keskkonnaminister Madis Kallas. Head ametikaaslased, kuna teilt on laekunud 11 teemat, siis mul on ettepanek, et iga küsimuse juures teeme ühe täpsustava küsimuse ja ühe lisaküsimuse. Kas see sobib? Tänan! Sobib selle töörütmiga, [niiviisi] siis tänast infotundi läbi viime.


1. 12:01 Kallinev toidukorv, vähenev ostujõud ja valitsuse passiivsus

12:01 Esimees Jüri Ratas

Esimesena küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on kallinev toidukorv, vähenev ostujõud ja valitsuse passiivsus. Jaanus Karilaid, palun!

12:01 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Küsin sama teema kohta teie käest juba korduvalt, kuna ma ei näe, et reaalsed probleemid teile väga korda läheks, ja ei näe ka, et valitsus siin väga tegutseks. Aga vaatame reaalsesse ellu. Järgmised numbrid: tahke kütus on kallinenud 109%, kodudesse jõudnud elekter 72%, toidukaupade hinnakasv on olnud üle 104% ja nii edasi ja nii edasi. Järgmine tsitaat, toiduaine[tööstuse] liidu tegevjuht Sirje Potisepp: "Toidu hinnakasv jätkub. Seda ei ole hea öelda, aga oleks ka patt valetada. [---] Meie ootused valitsusele on palju suuremad kui need siiamaale on täitunud. Olukord on erakorraline [---]." Miks valitsus ei kogune erakorraliselt ega lisameetmeid ei paku?

12:02 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:02 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Hindade kasv ei ole kuidagi Eesti fenomen, vaid üleeuroopaline fenomen ja see on probleem. Inflatsiooni põhjustavad mitmed tegurid ja nendega me oleme ka tegelenud. Meie hinnakasv on viimastel nädalatel olnud languses, viimastel kuudel olnud languses, see on isegi 4% kukkunud võrreldes teiste riikidega, kus inflatsioon on alles tõusuteel.

See oli selge, et meie saime selle löögi kätte esimesena ja seal oli väga palju erinevaid põhjuseid. Üks põhjus oli see, et meie majanduskasv eelmisel aastal oli erakordselt hea – 8,3% –, samas kui meie naabritel Rootsil, Leedul, Lätil oli 4,7% ja soomlastel 3,3%. Teiseks, inflatsiooni põhjustas ka see, et üle miljardi euro tuli turule pensionisüsteemi lõhkumise tõttu. Inflatsioon teatavasti on see, et sul on liiga palju raha ja liiga vähe kaupu. Ja energiahindadega samamoodi: meie inimesed on olnud väga börsiusku, mis tähendab seda, et need hinnatõusud jõudsid meieni esimesena. Teised riigid, kus inimesed on rohkem oma lepinguid fikseerinud, saavad selle löögi kätte hiljem. Seda me näeme ka nendes numbrites, mis kasvavad.

Nüüd, kui me räägime toiduainetööstusest või toiduainetest üldiselt, siis toiduainesektoris võib ettevõtjad jagada kolme kategooriasse. [Esiteks] on põllumajandusettevõtjad, kellel tegelikult läheb selles mõttes hästi, et sisendite hinnad on tõusnud, seda on nad pikalt oodanud ja soovinud, kui me räägime teraviljast või piimatoodangust. Teiseks on toiduainetootjad või toiduainete tootjad. Ja kolmandaks on toidupoed. Kui me vaatame, siis Lätis ja Soomes on toiduainete hinnad kõrgemad. Toiduainete poed ei ole keerulises olukorras. Keerulises olukorras on toiduainete tootjad.

Meil riigi ja valitsusena on valik, keda me toetame olukorras, kus meil on elektrit tegelikult vaja kokku hoida. Meie oleme võtnud väga selge fookuse: aidata inimestel elektrihindade või küttehindadega, energiahindadega toime tulla energiatoetuste, erinevate pensionitõusude, laste- ja peretoetuste tõusu kaudu. Me aitame väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, aga me ei saa elektri tootmist sellises mahus lihtsalt kinni maksta.

Ja võib-olla viimaseks, eks me jõuame sellel teemal veel rääkida: meie hinnad, kui me võtame ka kümne viimase kuu lõikes, on olnud Euroopa ühed madalamad, kui me räägime energiast.

12:05 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, teie aeg! Täpsustav küsimus, Jaanus Karilaid, palun! 

12:05 Jaanus Karilaid

Aitäh! Jätkuvalt on näha, et inimeste reaalsed probleemid teile väga korda ei lähe ja kallinev toidukorv ei ole teie jaoks teema. Kõik on jätkuvalt hästi ja midagi rohkem te teha ei suuda. Kuna teile väga meeldib teiste riikide kogemusi ja näiteid tuua, siis palun kommenteerige Rootsi näidet. Jõukas riik, väga edukas majandus, ometi on nad Maalehe andmetel avanud riiklikud sotsiaalpoed, et tulla inimestele vastu. Mis võib olla nende tegutsemise põhjuseks?

12:06 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

12:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei oska kommenteerida teiste riikide otsuseid, miks nad ühte või teist asja teevad. Selge on see, et ma pole kunagi öelnud, et asjad oleksid hästi. Praegu on kõrge inflatsioon, on käimas sõda, on energiakriis, COVID pole endiselt kuhugi kadunud. Ongi väga keerulised ajad. Ja arvestades seda, et see on maksumaksja rahakott, me peame keskenduma ja tegema seda, mida teevad ka teised riigid. Me aitame inimesi täpselt samamoodi. Me teeme seda sotsiaalpoliitika kaudu, me teeme erinevad toetused: needsamad energiatoetused, universaalteenus inimestele, lisaks toetus 50 eurot megavatt‑tunni kohta, mis on märkimisväärne ja on oluliselt alandanud elektriarveid. Kaugkütte, gaasi puhul me maksame kinni 80% hinnatõusust, mis ületab 80 eurot megavatt-tunni kohta. See on ka üsna märkimisväärne, arvestades gaasi hindu. See aitab inimesi. Samamoodi me tõstsime toimetulekutoetust 33%, see peaks aitama kõige haavatavamaid. Ja see on ka näiteks inimestele, kes kütavad puudega, et nendel kuudel, kui nad peavad puude eest maksma, on neil võimalik taotleda toimetulekutoetust, saada abi.

1. jaanuarist me tõstame tulumaksuvaba miinimumi 654 euroni, mis jällegi peaks jätma inimestele rohkem raha kätte. Me tõstame pensione erakorraliselt 1. jaanuarist ja lisaks tõusevad aprillist pensionid veelgi. Me tõstsime üksi elava pensionäri toetust oktoobris, et aidata just kõige haavatavamaid inimesi. Uuest aastast on keskmine pension tulumaksuvaba. See jällegi jätab just pensionäridele, kes on selles grupis, kes kõige rohkem abi vajavad, rohkem raha kätte. Nii et me teeme tegelikult väga palju erinevaid meetmeid selle jaoks, et aidata inimestel nende raskete oludega toime tulla.

12:08 Esimees Jüri Ratas

Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

12:08 Jaanus Karilaid

Minu küsimuse asetus oligi seal – erinevaid tsiteeringuid kasutades –, et seda kõike on liiga vähe ja see ei ole tänases kriisis piisav. Valitsus on jätkuvalt passiivne ja oma inimeste tarbeks piisavalt tõhusalt ei tegutse.

12:09 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Ja nüüd palun lisaküsimus, Siim Pohlak!

12:09 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Te pidevalt räägite siin teistest riikidest, aga Eesti inimesi see jutt kuidagi ei aita. Meie poearveid see ei vähenda. Me oleme hinnakasvult Euroopa viie kiireima hinnatõusuga riigi sekka jõudnud. Kui tänaseid uudiste pealkirju lugeda – ma ei tea, kas te olete tutvunud nendega –, siis hinnaralli on uue hoo saanud ja seda kinnitavad ka pangad. Ma ei oska öelda, millest te siin enne rääkisite, [kui ütlesite,] et hinnakasv on peatunud.

Valitsus jagab väga heldelt toetusi ja maksusoodustusi suurtele meediakorporatsioonidele, aga Eesti inimeste jaoks ei tee te mitte midagi. Enamik Euroopa riike on teinud toiduainetele käibemaksusoodustused – kas tervele toiduainetesektorile või osale vähemalt. Eesti on Euroopa nelja riigi seas, kes võtab toiduainete pealt inimeste käest täie rauaga käibemaksu. Minu küsimus ongi: miks valitsus eelistab rahaliselt toetada suuri meediamajasid, aga Eesti inimesi mitte? Miks me ei tegele toiduainetele ja ravimitele käibemaksusoodustuste tegemisega?

12:10 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Pealiskaudsel vaatlusel võib see tunduda väga hea meetmena, aga kui vaadata sinna sisse, siis see ei ole mitte mingisugune hõbekuul. 20 Euroopa riigis on toiduainete hinnad kallimad kui Eestis, sealhulgas nendes riikides, kes on teinud käibemaksualanduse. Veelgi enam, võtame näiteks Ungari, kelle toiduainete inflatsioon, toiduainete hinnatõus on 43%. Nad on teinud käibemaksualanduse, nad on isegi reguleerinud hindu, aga selle tulemusena nad ei ole saavutanud odavamaid hindu. Mina näen seda nii, et kui me käibemaksu alandame, siis me aitame just neid, kes ostavad rohkem, mitte neid, kellel on rohkem abi vaja. Need, kes ostavad rohkem, saavad seda endale lubada ja see aitab neid rohkem, sest protsentuaalselt mõjutab see nende ostukorvi rohkem.

Meie fookus on olnud sellel, et aidata inimesi teiste meetmete, sotsiaalpoliitika kaudu. Veel kord ütlen, me tõstsime toimetulekutoetust 33%. 1. jaanuarist tõuseb tulumaksuvaba miinimum 654 euroni. Jällegi jääb rohkem raha kätte. Tõusevad pensionid 1. jaanuarist, lisaks täiendavalt 1. aprillist. Keskmine pension saab olema tulumaksuvaba. Jällegi pensionäridele jääb rohkem raha kätte. Me tõstsime peretoetusi, lastetoetusi märkimisväärselt, selleks et aidata ka lastega peresid. Me oleme tõstnud üksi elava pensionäri toetust ja nagu ma ütlesin, toimetulekutoetust.

Kui me vaatame toiduainete käibemaksu alandamist, siis näiteks Läti on kehtestanud toiduainetele madalamad, soodsamad käibemaksu määrad, aga see ei jõudnud inimesteni. Käibemaksu alandati 16%, samas kui hinnad alanesid 1–2%. See ei jõudnud inimesteni. Taanis, kus puuduvad igasugused käibemaksuerisused, on toiduainete inflatsioon 16%, samal ajal kui Ungaris, kus on alandatud toiduainete käibemaks, on toiduainete inflatsioon 43%.

See oli vist eelmisel nädalal, kui Selveri ostujuht kirjeldas, et osad ettevõtjad tõstavad hindu lihtsalt seepärast, et kõik tõstavad. Kuhugi see piir peab tõmmatama, aga me ei lähe kindlasti mingit reguleeritud hindade teed. Viimastel kuudel on Eesti inflatsioon alanemas, samas kui ta teistes riikides on alles tõusmas.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma ütlen lihtsalt infoks, et minuni on jõudnud informatsioon, et kolmanda küsimuse küsijat ei ole. Nii et seetõttu ma palun, et neljas küsija arvestaks sellega, et ta oleks igal juhul olemas, peale teist küsimust loomulikult.


2. 12:13 Olukord riigis

12:13 Esimees Jüri Ratas

Läheme teise küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

12:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Tänane "Olukord riigis" käsitleb valitsuses toimuvat seaduserikkumist ja korruptsiooniteemat.

Teie valitsuse siseminister Lauri Läänemets sai hakkama teoga, mida riigikontrolör Janar Holm on nimetanud selgesõnaliselt kehtiva seadusandluse ja hea tavaga vastuolus olevaks. Nimelt jagas siseminister riigieelarvest miljoneid teise ministeeriumi haldusalas olevatele asutustele ja tegevustele ajal, kui tema enda haldusalas olevad politseinikud ja päästjad on aastaid krooniliselt alarahastatud olnud. Eriti tülgastavaks muudab tema teo asjaolu, et raha taheti anda ainult oma erakonnaga seotud koolidele, lasteaedadele ja vallavanematele.

Annely Akkermann, kelle allkirja kannab valitsusest tulnud riigieelarve, on allkirja andes selle samuti heaks kiitnud. Teie olete laiutanud käsi ja öelnud, et teie ei saa midagi teha. Nüüdseks oleme kuulnud, et tegelikult oli Keit Pentus-Rosimannus see inimene, kes rahaeraldisele isiklikult nõusoleku andis, kui ta veel rahandusminister oli, tehes seda ilmselgelt eesmärgiga, et sotsid ei tõstaks toru rikkumiste suhtes, mida ta tegi iseennast Euroopa Kontrollikotta määrates.

Hetkel on olemas teadmine, et Riigikogu rahanduskomisjon Läänemetsa ebaseaduslikku ja valimiseelset omadele raha kantimise soovist kantud rahaeraldist riigieelarves siiski läbi ei lase. Ja ma küsin teilt: kas tõesti olekski see läbi läinud, kui riigikontrolör ei oleks iseseisva institutsioonina juhtinud toimuvale tähelepanu? Teie ju olite asjast teadlik, seda oli valitsuse tasemel arutatud. Miks te midagi ei teinud ega öelnud ise seda, mida ütles riigikontrolör? Nii ei saa ega tohi teha. Kas oleksitegi lasknud asjadel juhtuda? Te ju teadsite seda kõike ja mängisite seda mängu kaasa.

Nüüd, kui kõik on avalikuks tulnud, kas vähemalt plaanite minna presidendi juurde ettepanekuga selline siseminister, kes tahtlikult rikkus seadust, kavatsedes korruptiivselt oma erakonnakaaslastele maksumaksja raha jagada, ametist vabastada?

12:15 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Riigieelarves oli Siseministeeriumile rahaeraldis, aga seda nimekirja, millega siseminister soovib sisustada Siseministeeriumi haldusalale eraldatud raha, ei olnud selleks ajaks olemas, kui [riigieelarve] esitati Riigikogule. Seetõttu see nimekiri tuligi [välja] siin Riigikogus ja rahanduskomisjonis. Mina ütlesin kohe, kui see välja tuli, et sellist tegevust ma taunin. Kõik sellised investeeringud peavad olema selle haldusala raames. Mul on hea meel, et see sai siin korda tehtud, nii nagu see oligi mõeldud.

Mina isiklikult ei ole kunagi katuseraha jaganud ja ma ei ole kunagi sellist asja ka pooldanud. Riigieelarve on terviklik poliitiliste valikute väljendus. Need märksõnad, mis riigieelarves on 2023. aastal, on eelkõige julgeolek, riigikaitse ja hästi hoitud Eesti inimesed. Me teeme kõik selleks, et Eesti inimesed need rasked ajad üle elaksid. Julgeolekus me investeerime esmakordselt 1 miljardi piirist rohkem riigikaitsesse, see on 2,82% sisemajanduse kogutoodangust, ja 2023. aastal on riigikaitsekulu kogumis 41% suurem, kui ta oli 2022. aastal. Arusaadavalt on see seotud sellega, et käimas on meie naabri algatatud sõda Ukraina vastu ja ka meie peame tegema investeeringuid oma kaitseks.

Digiteadliku riigina oleme investeerinud küberturbesse täiendavalt üle 30 miljoni euro. Näiteks seda on ka huvitav teada, et me oleme olnud nüüd suuremate küberrünnakute all, kui me olime 2007. aastal, mida tuuakse alati näitena, aga inimesed ei ole seda isegi tähele pannud just sellel põhjusel, et me oleme investeerinud küberturbesse ja need rünnakud ei ole läinud läbi, kõik on püsti. Palgatõusudeks oleme ette näinud 230 miljonit eurot. See puudutab just politseinikke, õpetajaid, päästjaid, sotsiaaltöötajaid.

Nii et siin eelarves – see, mis me saatsime Riigikogule ja mille Riigikogu loodetavasti täna vastu võtab – on palju olulisi asju, selleks et aidata inimesi sel raskel ajal ja selleks et investeerida rohkem riigikaitsesse.

12:18 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

12:18 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Mul on selline küsimus: kas Kaja Kallase valitsuses on ka ministritel katuseraha? Varasemalt ei ole ministritel katuseraha olnud, see on siiski Riigikogu liikmete privileeg. Või olen ma millestki valesti aru saanud?

12:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks, sest see on sisuline küsimus ja sellele ma kindlasti hetkel ei vasta. Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

12:18 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Palun selgitage peaministrile veel kord infotunni mõtet. See ei ole valimiskampaania tegemise koht, vaid see on koht, kus saadikud küsivad ja peaminister peaks küsimustele vastama.

12:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Me kõik teame seda ja ma olen täiesti veendunud, et teab ka peaminister, et Riigikogu liikmed küsivad ja valitsusliikmed vastavad. Nii hästi küsime, kui oskame ja nii hästi vastame, kui oskame.

Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

12:19 Peeter Ernits

Hea juhataja! Küsimus oli ju väga selge: kas peaminister läheb presidendi juurde avaldusega siseminister vabastada? Kui peaminister saab aru eesti keelest, siis miks ta ei vasta konkreetsele küsimusele? Räägib oma poliitpropagandat. Kas saate peaministrit kuidagi korrale kutsuda? Küsimus oli konkreetne ja vastust me ootame konkreetset, aga mitte ei tea millest, maast ja ilmast, muinasjuttu.

12:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Eks see küsimuse käsitlemine läheb ju praegu veel edasi, nii et vaatame, kuhu see välja jõuab. Alati on seda huvitav jälgida. Ja ma olen nõus, et kui küsitakse, siis tuleb võimalikult täpselt vastata. Aga olen öelnud ka seda, et kui panna neid teemasid kirja, siis mina soovitan alati panna võimalikult täpselt teemad kirja, sest siis on valitsuse liikmetel palju parem, informatiivsem vastata küsijale.

Täiendav küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

12:20 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Tõepoolest, seda ei olnud mõtet kirja panna, kogu see olukord on peaministrile põhimõtteliselt ju teada, nagu ta isegi ütles. Ja ma kirjeldasin pikalt seda asja, kogu seda olukorda, mis päädis mu küsimusega, kas ta läheb presidendi juurde. Aga mul oli tore kuulda, et peaminister tõepoolest taunib sellist teguviisi. Seetõttu ma ikkagi küsin, miks ta ei lähe siis presidendi juurde, ei kasuta seda võimalust seadust rikkunud Läänemets ametist vabastada. Ta ju kasutas sel suvel oma diskretsiooni ja läks presidendi juurde ja vabastas tagaselja ametist kõik oma koalitsioonipartnerite ministrid, eks ole. Seda ta ju oskab teha, tal on see tee selge.

Ja ma küsin edasi täpselt samal teemal. Ajakirjanduse andmetel on ka teie valitsuse teise partneri, Isamaa ministrid Danilson-Järg ja Solman jaganud oma liikmete ja toetajate MTÜ-dele oma ministeeriumi kaudu riigieelarve raha, küll oma haldusalas, küll esmapilgul õilsatel eesmärkidel, aga ikkagi. 2023. aasta riigieelarvesse lisandus kaheksa organisatsiooni, mis on lähedalt seotud Isamaa Erakonnaga, ja neile jaotatakse eelarvest üle miljoni euro. Danilson-Järg jagab oma erakonnaga seotud organisatsioonidele 320 000 eurot ja Solman 400 000 eurot. See on ju ka korruptiivne tegevus ja õigusriik ei tohiks sellist asja kuidagi tolereerida.

Kuidas teie peaministrina suhtute oma valitsuse ministrite sellisesse tegevusse? Kas teil oli valitsuses juttu sellest, et ministrid oma erakonnaga seotud osapooltele nii häbematult ja avalikult maksumaksja raha ei annaks? Kui ei olnud, siis kas olite sellistest asjadest teadlik? Kui ei olnud, siis mida kavatsete nüüd ette võtta, kui teave sellisest omadele raha jagamisest on avalikuks tulnud? Kas teie valitsuse eesmärk ongi Eestis igasugusel tasemel korruptsiooni legaliseerimine, nii ametisse määramiste kui ka omadele valitsuse tasandil raha jagamisega? Väga selge ja lihtne küsimus. Paluks selget ja lihtsat vastust.

12:22 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Siin oli mitmeid küsimusi ja kuna siin protseduurilistega, mis ei olnud protseduurilised, küsiti ka, siis ma vastan sellele küsimusele. Siseminister on veel noor minister, ta on olnud lühiajaliselt minister. Me kõik teeme vigu, siseminister on neid vigu ka tunnistanud ja need on tänaseks saadud korrigeeritud. Ma ei kavatse minna presidendi juurde selle avaldusega. Ma arvan, et siseminister on juba saanud oma vitsad ajakirjanduses ja on oma õppetunnid siit saanud. Nii et ei, ma ei kavatse minna selle avaldusega presidendi juurde.

Mis puudutab riigieelarvet, siis riigieelarve on praegu Riigikogus menetluses. Kui teile ei meeldi seal üks või teine või kolmas rida, on teil võimalus teha muudatusettepanekuid või siis mitte selle riigieelarve poolt hääletada. See on valitsusest läinud välja. Need otsused, mida Riigikogu on teinud erinevate kuluridade all, mida komisjon on toetanud, on Riigikogu töökorraldus, ja seda saate mõjutada eelkõige teie siin. Kui ei meeldi need poliitilised valikud, mis on tehtud, siis nende vastu saate hääletada.

12:24 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun! 

12:24 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Äkki jällegi, lugupeetud eesistuja ütleks peaministrile, et tema asi ei ole siin ... Me teame ise väga hästi, mis on meie võimalused või mida meie võime või saame teha, kui meile miski ei meeldi. Vaadake, meile ei meeldi korruptsioon poliitilistes valikutes. See, mida te ütlesite: kui teile ei meeldi meie poliitilised valikud, siis tehke midagi. Aga meile ei meeldigi see korruptsioon, mida teie olete seadustanud siin juba, ma ei tea, kui mitu korda. Mis mõttes noor minister Läänemets on oma vitsad saanud? Küll on ikka põhjendus! Ta on seadust rikkunud. Te räägite õigusriigist kogu aeg, te räägite õigusriigist  ...

12:24 Esimees Jüri Ratas

Austatud küsija, mis on see protseduuriline küsimus?  

12:24 Helle-Moonika Helme

Palun tuletage peaministrile meelde, et ta ei ajaks sellist, ma ei oska öelda, lapsikut juttu.

12:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus. Palun lisaküsimus, Kalle Grünthal!

12:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Selle aasta alguses ma pöördusin teie poole infotunnis ja küsisin, mida peavad tegema need inimesed, kes on seoses vaktsiinidega saanud tervisekahjustusi. Ja siis teie ütlesite välja väga ilusa lause, et kaevake Pfizer kohtusse. Noh jah, väga hea soovitus muidugi. Õnneks selle aasta veebruaris USA ravimi- ja toiduamet nõudiski kohtu kaudu välja dokumendid, millest selgus, et Pfizer on rahvale valetanud, jätnud olulised andmed sinna märkimata, mis oleks pidanud olema märgitud. 

Seoses sellega jõudis see teemakäsitlus ka tänasesse Riigikogu istungi päevakorda, sest Eesti Konservatiivne [Rahva]erakond soovib muuta ravimiseadust. Selle eelnõu menetlemise käigus kohtusid eelnõu esitajate poolt kaks molekulaarbioloogiaeksperti ja vastas olid valitsuse eksperdid. Ja selgus fakt, et valitsuse eksperdid ei ole kursis uuemate andmetega, mis on seotud nende vaktsiinide uuringutega. Näiteks nad ei teadnud seda, et laste osas on tehtud Tai uuringud, kus lastel tekkis müokardiit, Šveitsi uuring, mis kinnitas seda kõike, samuti Rootsi uuring ja nii edasi ja nii edasi. Ehk sisuliselt Ravimiameti inimesed, kes on pädevad selles küsimuses otsustama, vastutama inimeste heaolu ja tervise eest, ei ole midagi teinud. Küsin teie käest: mida te kavatsete ette võtta nende ametitega, kes on hoidunud kõrvale uute ...

12:27 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

12:27 Kalle Grünthal

... uuringute saamisest.

12:27 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei saa kommenteerida väiteid või koosolekuid, kus ma ise ei ole olnud. Need on teie väited ja las nad nii olla. Küll aga mul on hea meel tõdeda, et me oleme teinud vaktsiinikahjustuste fondi ja alles ka määrasime vaktsiinikindlustuse määra, mida tootjad peavad maksma sinna fondi. Juhul, kui on tõepoolest mingid kahjustused, siis inimesed saavad sealt tuge.

12:27 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:27 Võrdne kohtlemine kriminaalmenetlustes

12:27 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde. See on meie järjestuses neljas küsimus, kuna kolmas küsimus jääb ära. Küsib Riigikogu liige Kert Kingo, vastab valitsusliige justiitsminister Lea Danilson-Järg, teema on võrdne kohtlemine kriminaalmenetlustes. Kert Kingo, palun!

12:28 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! 2017. aasta 9. novembri Riigikohtu otsusega tunnistati lõplikult süüdi üks treener lapsporno valmistamises ja selle võimaldamises, kuna ta hoidis enda lauaarvutis enda tehtud pildi- ja videofaile, millel oli kujutatud alla 14-aastaseid poisse erootilises situatsioonis. Kohus selgitas oma otsuses järgmist. Tsiteerin: "Seksuaalelamusi kutsuvad esile ka sellised videod, kus on alla 14-aastaseid lapsi kujutatud tavapärase tegevuse käigus, kuid video rõhuasetus on laste alasti kehade näitamisel ja võrdlemisel või nende haiglaslikul jälgimisel lähivaates. Fotode puhul võib seksuaalelamusi esilekutsuvana käsitleda juhtusid, kus lapsed poseerivad fotodel oma suguelundit või tagumikku." Lisaks on kohus selgitanud, tsiteerin taas: "Erootilise sisuga on muu hulgas selline teos, millel on kujutatud iseenesest laste tavapärast olekut või tegevust, näiteks ujumine, basseini ääres kõndimine, kuid teoses on äratuntavalt keskendutud just alasti lastekehade näitamisele ja salvestamisele ning teosel kujutatud muu tähendus on pea olematu."

Seega kvalifitseeruvad Marko Mihkelsoni oma kasulastest tehtud pildid mitte eetiliselt taunitavaks, vaid lapspornograafiaks. Ometigi ei alustanud ei politsei ega prokuratuur Marko Mihkelsoni suhtes kriminaalmenetlust. Kas konkreetse faktilise info taustal peate teie justiitsministrina õigeks ja õigusriigile kohaseks, et Marko Mihkelsoni suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust?

12:29 Esimees Jüri Ratas

Lea Danilson-Järg, palun!

12:29 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ma tahaksin alustada sellest, et justiitsminister ei saa võtta seisukohti selles osas, mida prokuratuur peaks tegema või mitte. Prokuratuur on selles iseseisev ja ma arvan, et meie kõigi huvides on see, et prokuratuur saaks ilma poliitiliste mõjutusteta oma tööd teha.

Samas, loomulikult, te siin tõite välja – ja ma tahaksin kindlasti ära parandada –, te väidate, et tegu oli pornograafilise või erootilise sisuga piltidega. Aga eksperdid on sellele hinnangu andnud ja nende hinnangul see seda ei olnud. Loomulikult võib olla erinevaid arvamusi, aga ma arvan, et ekspertide arvamust saab usaldada.

Kahetsusväärne on minu meelest see olukord. Tegelikult Marko Mihkelsoni suhtes ei ole menetlust alustatud, ei ole nähtud selleks piisavalt põhjust ei politsei ega prokuratuuri poolt. Nendel piltidel olevate laste isa ei ole pöördunud kaugemale, kuigi oleks võinud, tal oli ka võimalus vaidlustada neid otsuseid kriminaalmenetlus alustamata jätta ka Riigikohtus, tähendab, mitte Riigikohtus, vaid Riigiprokuratuuris ja hiljem ka näiteks ringkonnakohtus. Nii prokuratuur kui ka ringkonnakohus oleks saanud vajadusel kohustada uurimisasutust seda kriminaalmenetlust alustama. Need võimalused on nende laste isa, kes nende piltide teema tõstatas, jätnud kasutamata. Nii et võib-olla tal endal ei ole päris kindlat seisukohta või ta on ümber mõelnud selles osas, kas tegu oli selliste piltidega, mis on lubamatud või mitte. Aga siin tuleb kindlasti lähtuda ekspertide arvamusest. Siin ei saa olla niimoodi, et me lihtsalt avalikult meedia vahendusel mõistame ise kohut.

Mulle nüüd tagantjärele tundub, et prokuratuuril oleks niisugustel puhkudel võib-olla mõistlik eelkõige selle inimese enda kaitsmiseks, keda süüdistatakse, seda menetlust alustada. Me ju kõik väga hästi teame, et pedofiilia on selline asi, et see kunagi ei piirdu ühe või kahe pildiga, millest antud juhul on juttu. Siin on inimestel tavaliselt mingi laiem käitumismuster ja menetlust alustades on võimalik kontrollida inimesi, teisi infokandjaid ja vaadata üle, kas tõesti oli tegu perekondlike piltidega või on seal mingi laiem taust ja tõepoolest inimesel on arvutis või kuskil kodus veel niisugust sisu, mis on päriselt ka lubamatu. See oleks kõik need pinged maha võtnud. Ma arvan, et ka EKRE poolt sel juhul ei tuleks jätkuvalt neid süüdistusi, kuigi inimest ei ole süüdi mõistetud.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, teie aeg! Palun nüüd täpsustav küsimus, Kert Kingo! 

12:32 Kert Kingo

Ma tänan! Lugupeetud eesistuja! Hea minister! Esiteks, ükski ekspert ei ole tugevama mõjuga kui Riigikohus. Riigikohus on see, kes tõlgendab seadusi ja kelle tõlgendusest tuleb igas menetluses lähtuda. Teiseks, justiitsministril on seaduse järgi kohustus ja pädevus viia läbi teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri tegevuse üle.

Aga minu küsimus. Minu eelnevalt kirjeldatud Marko Mihkelsoni tegevusega analoogses kriminaalasjas tehti kriminaalmenetluse käigus muu hulgas süüdistatava elukohas läbiotsimine, mille käigus võeti asitõenditeks lauaarvuti kõvaketas ja kassetid, mis sisaldasid süüdistatava enda tehtud pilte ja videoid alla 14-aastastest isikutest, ning tehti kohtupsühhiaatriaekspertiis ja kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis. Kohtu otsusega konfiskeeriti süüdimõistetult läbiotsimisel ära võetud eelnimetatud videod ja videoid sisaldavad lauaarvuti kõvaketas ja kassetid – needsamad, mille süüdistatav tegi.

Kuna Marko Mihkelsoni puhul kriminaalmenetlust ei alustatud ja seega eelnimetatud toiminguid ilmselgelt läbi ei viidud, siis teie justiitsministrina öelge palun, milliseid menetlustoiminguid prokuratuur tegi, mille põhjal jõuti järeldusele, et Marko Mihkelsoni tegevuse osas lapsporno valmistamise kuriteokoosseis puudub. Justiitsministrina on teie otsene ülesanne olla kursis parlamendisaadiku nii skandaalse ja taunimisväärse tegevuse asjaoludega.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Lea Danilson-Järg, palun!

12:34 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Ma detailides ei saa seda infot loomulikult jagada, aga mul on piisavalt kindlust [öelda], et tõepoolest uuriti, kas tegu on lubamatute piltidega, kas võib tegu olla pedofiiliajuhtumiga. Eksperdid leidsid, et seda antud asjas ei ole. Loomulikult, need uurimisvõimalused asja algatamisel oleks olnud märksa laiaulatuslikumad, nagu te siin ka viitasite, oleks saanud uurida ka teisi allikaid, mis inimese käsutuses on.

Selles mõttes, noh, võib-olla see oleks olnud kasulikum, kuigi see oleks võinud olla ülemäärane sekkumine inimese ellu, aga vähemalt tal oleks olnud võimalik enda maine nii-öelda tõendada, et ta tõepoolest ei ole seda süüdistust väärt. Täna kahjuks ma näen jätkuvalt seda, et EKRE poolt ja ka mujalt tuleb neid süüdistusi, justkui Marko Mihkelsoni puhul oleks tegu pedofiiliga. Aga ma arvan, et me peame lähtuma süütuse presumptsioonist. Kui inimene ei ole süüdi mõistetud, siis niisuguseid karme süüdistusi tema suunas esitada [ei tohiks]. Ma arvan, et meist keegi ei tahaks, et meiega niimoodi juhtub. Ka siin näiteks, Kert Kingo, te ise, eks ole: kui te ei ole milleski süüdi[, siis te ei tahaks], et ajakirjandus teid käsitleks kuidagi süüdiolevana. Selles mõttes siin on nagu mitmed aspektid.

Minu arvates, kui ei ole süüdimõistvat otsust, me peaksime väga jälgima, et me ise seda inimest süüdi ei mõistaks. Ja noh, täna kahjuks see asi on juba nii kulgenud. Võib-olla oleks saanud paremini, aga tagantjärele ei ole võimalik ka siin enam midagi ümber pöörata.

12:36 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, protseduuriline küsimus.

12:36 Kert Kingo

Ma saan aru, et justiitsminister ei tea õigusteadusest ega juriidikast mitte midagi, aga palun tuletage ministrile meelde, et tema peab püsima teema piirides, mitte hakkama nagu Kaja Kallas andma isiklikke ja iseseisvaid hinnanguid. Tuletage palun meelde ministrile. Ma saan aru, et ta ei tea ja ei saa millestki aru, aga võiks meelde tuletada.

12:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Mart Helme, palun, lisaküsimus!

12:36 Mart Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma siiski ütlen, et need kõik on protseduurilised küsimused, sest et meie vastaspool ehk ministrid sisuliselt ei vasta küsimustele ja esinevad pahatihti ka süüdistustega küsija pihta. See ei ole kohane.

Aga küsimus praegu on selline. Lugupeetud minister, Marko Mihkelsoni puhul ei ole läbi viidud mitte mingeid standardprotseduure. Me kutsusime korruptsioonivastase erikomisjoni ette esinema eksperdi, kes tegeleb pedofiilia- ja lastevastase vägivalla küsimustega ja kes meile tegi puust ja punaselt ette, missugused on standardprotseduurid pedofiilia [kahtluse korral] isegi anonüümse vihje puhul. Marko Mihkelsoni puhul ei ole ühtegi standardprotseduuri läbi viidud. Nii et kui te praegu püüate jätta muljet, et eksperdid uurisid, siis eksperdid ei ole kohus. Eksperdid ei ole need, kes viivad läbi analüüse, teevad võetusi ja analüüsivad, kas pilte on edastatud kuskile pedofiilsetesse võrgustikesse, mis on väga levinud praktika ja nii edasi ja nii edasi.

Alla 10-aastaste laste puhul igal juhul, ka vihje puhul algatatakse alati põhjalikke uurimisi ja lapsed võetakse vanemate ja kasuvanemate käest ajutiselt, kuni selguse [saabumiseni] ära. Nii et palun ärge tehke siin sellist juttu, et ta pole milleski süüdi. Teda pole süüdistatud ja ta on puhtaks pestud. Piinlik on see, et minu teada on Vabariigi President kutsunud ta praegu ka enda juurde. Ja see kõik on osa tema legaliseerimiseks ja puhtaks pesemiseks sellest süüdistusest ja sellest koledast häbiväärsest plekist, mida ta kannab.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Lea Danilson-Järg, palun!

12:38 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Mis ma oskan öelda selle kohta? Eesti on õigusriik. Loomulikult, meil kõigil võib olla oma nägemus meedias ilmunu põhjal, kas, kes ja milles parasjagu süüdi on. Aga me ei saa niimoodi, niisugust omakohut [teha]. Me ju keegi ei taha, et meie õigusriigis oleks omakohus. Meil on spetsiaalsed institutsioonid, kes uurivad. (Juhataja helistab kella.) Ja ka sel juhul, kui uurimist näiteks ei alustata, tuleb seda austada. Kusjuures, ma rõhutan veel kord, siin on edasikaebamise võimalused jäetud kasutamata. Kuni kohtuni välja on võimalik menetluse alustamata jätmist vaidlustada ja seda võimalust ei ole kasutatud.

Selles mõttes me peame ikkagi usaldama oma institutsioone, sest vastasel juhul meie õigusriik lihtsalt ei toimi. Kui prokuratuurile või politseile laekuks hulgaliselt kaebusi, siis see ei tähenda ju seda, et nad peaksid kõiki hakkama uurima. Loomulikult, esimene protseduur ongi kindlaks teha, kas seal on piisavalt tõendeid, kas on põhjust üldse seda asja algatada. See on nagu esimene samm. Ja kõik asjad ei jõuagi ju sellest sammust kaugemale, kui leitakse, et seal ei ole seda koosseisu ja ei ole põhjust [uurimist algatada]. Praegu on eksperdid seda niimoodi hinnanud. Edasikaebamise võimalused ei ole veel ammendunud, neid ei ole lõpuni kasutatud.

Loomulikult, selles mõttes, ma arvan küll, et Marko Mihkelsonile endale oleks olnud kasulikum, kui prokuratuur oleks selle uurimise algatanud, sest siis oleks meil kõigil selgus, et uuriti ka muid materjale, mitte ainult seda pildimaterjali, millest ajakirjanduses juttu on. Ma rõhutan, et pedofiilia on ikkagi selline teema, mille puhul kunagi ei ole tegu ainult paari pildiga – see peab olema süstemaatiline tegevus. Ja selle võimaluse oleks saanud nii-öelda läbiotsimise või mingisuguste tema isiklike asjade läbivaatamisega välistada. Aga see on olnud prokuratuuri otsus seda menetlust mitte alustada. Eelkõige politsei otsus. Justiitsminister ei saa siin kuidagi mingeid juhiseid anda. Ju nende eksperdid on seda niimoodi hinnanud ja edasikaebamise võimalused on olemas. Mina laseksin õigusriigil siin toimida. Kindlasti see ei vaja poliitilist sekkumist.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Läheme edasi protseduuriliste küsimustega. Kert Kingo, palun!

12:41 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Palun kutsuge ministrit korrale. Parlamendisaalis on täiesti lubamatu õõnestada õigusriiki, kasutada seda kui tühipaljast sõnakõlksu ja õõnestada Riigikohtu seisukohtasid. See on absoluutselt lugupidamatu ja see on lubamatu siin saalis.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Te saate väga hästi aru, et te ütlete sisulise seisukoha. See ei ole protseduuriline seisukoht. Mitte kuidagi ei ole see protseduuriline seisukoht, kui sekkuda küsimuse või vastuse sisusse.

Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

12:41 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma pean siiski seda protseduuriliseks, kui minister kukub seletama ja õpetama küsijaid ja soovitab parlamendisaadikutel hakata tegelema õiguskaitseorganite tööga. See ei ole parlamendiliikmete suhtes kohane, kui neile soovitatakse niisugust asja. Võtke ja kaevake edasi, tehke ise uurimised. No kuulge, jätke järele! Niimoodi minister ei saa käituda ja käsitleda seda konkreetset teemat ja seda konkreetset foorumit, kus me praegu oleme. See on esiteks. 

Teiseks, ta ei valda ka fakte. Ta ütleb, et ei olnud tegemist süstemaatilise tegevusega. Oli küll! Vähemalt pooleteise aasta jooksul oli tehtud kümneid pilte – see on süstemaatiline tegevus. Kui selle peale ei reageerita, siis meie näeme siin kõige puhtakujulisemat korruptsiooni. Ja me oleme korruptsiooni vastu! Aitäh!

12:42 Esimees Jüri Ratas

Palun-palun, aga ma küsisin, mis see protseduuriline küsimus on. Ma veel kord ütlen, et see, kui kvaliteetsed on vastused ja kas nendega Riigikogu liige jääb rahule või ei jää rahule, sõltub kokkuvõttes ju poliitikust ehk valitsuse liikmest, sõltub poliitilisest kultuurist, sõltub sellest, kas tahetakse sellele otse vastata või ei taheta, või kas teatakse infot või ei teata.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

12:43 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete täna teinud siin kriitikat meie saadikute suhtes, kellele te olete öelnud, et see ei ole protseduuriline küsimus, see ei ole protseduuriline küsimus. Antud juhul ma julgen teie suunas praegu teha kriitikat selle küsimuse sellisel kujul käsitlemises. Asi on nimelt selles. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 146 lõige 8 sätestab: "Kui istungi juhataja leiab (Ehk kui teie leiate. – K. K.), et valitsusliige on Riigikogu liikme küsimusele andnud piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise." Ja seesama kollane raamat, mis on teil kindlasti olemas, mis seletab lahti selle normi mõtte ja sisu, ütleb järgmist: "Infotunni juhataja ülesanne on hinnata (Ehk siis teil lasub kohustus hinnata. – K. K.), kas küsimus puudutab taotluses märgitud probleemi [...] ja kas küsimus on saanud piisava vastuse, et selle käsitelu lõpetada [...]." Ehk siis teil juhatajana on funktsioon [hinnata], kas küsimus on saanud piisava vastuse ja kas vastus on antud.

Kõik need protseduurilised küsimused jääksid absoluutselt ära, kui te täidaksite seda seaduses toodud ülesannet, mille on lahti mõtestanud ka see meie kollane tark raamat. Ma ootaksin ja paluksin teid, et te ... On olnud ka juhtumeid, kui ma olen küsinud, kas te saite aru, sest mina ei saanud aru ja te olete öelnud, et te ei kuulanud seda. Aga teil lasub kohustus kuulata, hinnata, kas küsimusele on antud vastus. See on seaduses toodud regulatsioon. Seal ei ole kirjas sellist asja, et küsija küsib, vastaja vastab. See ei ole niimoodi. Meile on antud täpne regulatsioon ja ma palun teil seda täita.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Härra Grünthal, ma sain aru teie protseduurilisest küsimusest. Kõigepealt, ma ei tea, et ma oleks kordagi teile vastanud, et ma ei kuulanud seda. See vist on ikka teie interpretatsioon. Nüüd see, mis te ütlesite nende küsimuste kohta, kui lugesite ette seaduse paragrahvi: teie esimene viide oli ju sellele, et küsija peab püsima teemas. Ma ei ole ühelegi küsijale täna öelnud, et ta ei püsi teemas. Teine pool sellest oli, et juhataja lõpetab küsimuse käsitlemise, kui seda on piisavalt käsitletud. Te teate, härra Grünthal, et siin ma tuginen praktikale, mis on tavaliselt olnud: üks täiendav küsimus, üks lisaküsimus. Ja seda ma küsisin ka teie käest 7. detsembri infotunni alguses – kuna meil on 11 teemat –, et kas võiks sellise kokkuleppe teha, kas kõigile see sobib. See sobis. See, kas seda küsimust saab piisavalt käsitletud, ma arvan, on väga subjektiivne hinnang. Ja kolmandaks, kui ma lõpetan küsimuse käsitlemise, siis ma just seadusest lähtungi.

Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

12:46 Kert Kingo

Ma tänan! Ma soovin ka istungi juhatajale meelde tuletada, et seda infotundi jälgivad ka tsiviilisikud veebi vahendusel ja seetõttu on väga oluline, et siin infotunni käigus ei saaks olla sellist asja, et justiitsminister õõnestab ja naeruvääristab õigusriiki ja kohtute tööd. Rahvas peab saama õiget infot, mitte seda, et ministrid siin lihtsalt valetavad. Ja ma usun, et see on protseduuriline, et ministrid oma ülbuses ei väljuks oma piiridest.

12:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, ma arvan, et siin saalis ei tohi valetada. Ei Riigikogu liikmed ega keegi teine, kes siin räägib, ka valitsuse liikmed. Esiteks. Teiseks, selles osas ma jagan teie positsiooni täiega ja ma olen seda ka mitu korda öelnud, et siin saalis ei räägita ainult Riigikogu liikmete vahel või Riigikogu liikmete ja valitsuse liikmete vahel. Siin saalis iga sõnavõtt on tegelikult sõnavõtt Eesti ühiskonda sisse.


4. 12:47 Kestvuslepingud

12:47 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Tarmo Tamm, vastab keskkonnaminister Madis Kallas ja teema on kestvuslepingud. Tarmo Tamm, palun!

12:47 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud keskkonnaminister! Paljudele inimestele on arusaamatu ja teatud juhtudel tuleb ka üllatusena selline teade, et RMK müüb riigile kuuluvat metsa teatud erilepingutega, kestvuslepingutega. Ei ole teada nende firmade nimed, kes neid lepinguid omavad, samal ajal ei ole ka teada, mis on selle tehingu hind. Ma küsin: kuidas on võimalik riigi vara müüa tingimusel, et see on salastatud? Riigi vara müük peaks olema avalik, enampakkumisel ja nii edasi. Kuidas te suhtute nendesse lepingutesse ja kuidas te kommenteerite? Kas vaatate need üle või jätkub kõik samamoodi?

12:48 Esimees Jüri Ratas

Madis Kallas, palun!

12:48 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea Riigikogu esimees! Nii nagu te tegelikult juba oma küsimuses ütlesite, siis tõesti praegusele ministrile ja praegusele koalitsioonile on olnud see üks lähteülesandeid, et vaadata üle, kuidas meie ühist vara ehk riigimetsa me majandame ja millisel kujul me võimaldame selle kasutamist meie ettevõtetel. Koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega on juba päris lõppjärgus õigusanalüüs, mis üheselt ja selgelt ütleb, et uusi kestvuslepinguid me sõlmime ettevõtetega, kes väärindavad puitu, ehk nad ei saa olla vahendajad. Teiseks, me vaatame kestvuslepingute puhul üle selle, et nad oleks igal juhul avalikkusele nii-öelda kättesaadavad, et seal ei oleks salastatud infot.

Ja selle puhul me peame küll arvestama, et kuna väga paljud kestvuslepingud veel kehtivad ja on varasemalt eelmiste ministrite ja koalitsioonide poolt paika pandud, siis see võib võtta ühe aasta, kuni see üleminekuperiood kestab. Aga kestvuslepingu omanikega läbirääkimised selle üle, kuidas seda muuta, juba käivad. Kõigi uute kestvuslepingute puhul, mis sõlmitakse nii-öelda tänasest hetkest tulevikku, selle klausliga, et nad oleksid kõigile ühiskonna liikmetele kättesaadavad ja kogu info nii hinna osas, kõigi kriteeriumide osas oleks kättesaadav, juba arvestatakse.

Lisaks vaadatakse RMK poolt täiendavalt üle ka see, et kestvuslepingute kestvuse ajal oleks võimalik täiendavalt üle vaadata neid erinevaid kriteeriumeid, mis kestvuslepingutes kirjas on, et me ei seoks ennast nii selgelt ja tugevalt viieks aastaks ära, kui võib-olla ühiskonnas toimuvad väga suured muutused, olgu hinna osas, puidu kättesaadavuse osas ja nii edasi.

12:50 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus, Tarmo Tamm, palun!

12:50 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! [Põhimõtteliselt] te olete liikunud õiges suunas, sest sellistel juhtudel, kui puidule antakse kõvasti lisandväärtust ja selle kaudu [tekivad] ka töökohad, siis ma arvan, et teatud juhtudel on ta õigustatud. Aga anda sellistele firmadele, kes võib-olla teevad hakkpuitu ja pelleteid, mille lisandväärtus on sisuliselt olematu – kas see on õigustatud? Ja kas on ka sellistel juhtudel õigustatud, kui selle taga on väliskapital? Kas me peaksime oma metsa odavalt andma väliskapitalile ja me ise peaksime kuidagi hakkama saama? Eelkõige peaksid olema lisandväärtus ja töökohad need, mis määravad selle lepingu aluse.

12:51 Esimees Jüri Ratas

Madis Kallas, palun!

12:51 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! See põhimõte ongi sellele üles ehitatud, et üles ehitada uus kestvuslepingute väärtuspakkumine, et ta ennekõike arvestaks, millist lisandväärtust luuakse ja et seda lisandväärtust luuakse just Eesti kontekstis, Eesti inimeste ühise vara väärindamise näol. Need ongi kogu selles õigusanalüüsis, mida on siin pikalt tehtud. Ja suur tänu ka eelmistele ministritele, kes tegelikult mingil määral selle protsessi käivitasid, kui nad soovisid saada täiendavat ülevaadet, mida ja mis kujul kestvuslepingud endas sisaldavad. Sellega minu teada tegelesid lausa vist kolm eelmist ministrit. Selles osas ma olen nõus ja sellises suunas me läheme, et need töökohad ja see väärindamine toimuks ennekõike Eestis ja toimuks siinse tööjõuturu ja siinse maksulaekumise soodustamiseks. Need sammud on kõik plaanis ja juba ka analüüsis sees.

12:52 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus, Mart Helme, palun!

12:52 Mart Helme

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud minister! Minu andmetel umbes 70 000 inimest, võib-olla isegi peale, on meil otseselt seotud metsatööstuse ja kogu selle valdkonnaga. Kui palju teie ennustuse kohaselt lähiaastate jooksul neid töökohti seal kaob?

12:52 Esimees Jüri Ratas

 Madis Kallas, palun! 

12:52 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Raske on prognoosida. Väga palju on sõltuvuses ka teistest sektoritest, energiahindadest, tellimustest. Kuna enamik nendest puidutööstusettevõtetest tegeleb ekspordiga[, siis on tähtis], kuidas on tellimuste arv. Aga ma isiklikult loodan, et kui me ikkagi saame need väärtuspõhised hanked paika, me saame rajada Eestisse rohkem puidutööstuse väärindamisega [tegelevat] ettevõtlust, et need ettevõtted ja need töökohad ei peaks Eestis kaduma, vaid vastupidi, me peaksime seda väärindamise osa juurde saama. Ma julgen praegu küll öelda, et kui minister ei teeks tööd selle nimel, et ükski töökoht ei tohi ära kaduda, siis oleks midagi valesti.

Mina arvan, et ükski töökoht, mis on otseselt seotud metsandussektoriga, ei kao lähiaastatel ära. Ajutisi muudatusi võib olla, seda me oleme praegu kahjuks näinud juba, aga pikas perspektiivis ei tohiks ära kaduda ükski töökoht metsandussektoris. See tähendab täiendavat väärindamist, see tähendab Eesti inimeste ühisvara, puidu täiendavat Eestis väärindamist. Ja me peame siin üle vaatama kogu seadusloome ja kõik need võimalused, mismoodi me saame teha nii, et Eesti puit väärindataks Eestis ja et seda tehtaks Eesti inimeste hüvanguks.

12:53 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:53 Riigikaitse juhtimise usaldusväärsus

12:54 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Anti Poolamets, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on riigikaitse juhtimise usaldusväärsus. Anti Poolamets, palun!

12:54 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Eile me nägime olukorda, kus riigikaitsekomisjonis toimusid esimehe valimised. Tulemus [on see, et] Raimond Kaljulaid, kes on saanud raske usaldusväärsuse probleemi – tal on tõsine, ränk usaldusväärsuse probleem nii-öelda musta rahaga rahastamise tõttu väidetavate krüptorahakelmide, rahapesijate poolt tema valimiskampaaniale –, valiti tagasi. Ta valiti sellele positsioonile tagasi.

Mida ma tahtsin öelda ministri üle-eelmise vastuse kohta? Nimelt, justiitsminister rääkis siin, et ei ole inimene süüdi mõistetud. Aga poliitikas on meil veel palju muid teemasid, nagu usaldusväärsus. Me ju võime peaministrile umbusaldust avaldada – küsimus on usalduses. Nii et siinkohal on väga suur usalduse probleem ühel kriitilisemal ametipostil – riigikaitsekomisjoni juhil. Kaks tähtsamat ametiposti parlamendis, eriti praeguse Ukraina sõja ajal: väliskomisjoni juht, riigikaitsekomisjoni juht.

Seda teemat kokku tõmmates: kas te koalitsioonis ei suutnud ennast kehtestada, et see on probleem meile? Eesti mainet tuleb hoida selle kriisi ajal, Ukraina kriisi ajal, ja minu meelest ei saa lubada, et selline olukord jätkub maine ja usaldusväärsuse probleemiga riigikaitsekomisjonis.

12:56 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, Riigikogu korraldab oma tööd ise. Riigikogu valib ise oma organid, nende juhid, komisjonide juhid. Ja vastupidi, see, et Leo Kunnas astus tagasi, tähendab seda, et kutsuti esile komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised. Teatavasti Riigikogu töökorraldus ütleb seda, et valitakse nad koos. See, kes saab rohkem hääli, osutub valituks komisjoni esimeheks, ja see, kes saab järgmiseks rohkem hääli, osutub valituks komisjoni aseesimeheks. Kuna ta astus tagasi, siis olid need valimised uuesti. Ja nii nagu ma loen meediast, osutus valituks juhiks ehk sai kõige enam hääli Raimond Kaljulaid. Järelikult riigikaitsekomisjon usaldas teda jätkama riigikaitsekomisjoni tööd.

Mis puudutab kõiki neid krüptoetteheiteid, siis ma vaatan, et te ise olete öelnud, Uutes Uudistes on lausa selline artikkel: "EKRE kaitseb krüptoturgu Reformierakonna valitsuse eest." See tundub olevat mingi teie teema, mida te ajate. Aga tõepoolest, ütlen veel kord, et Riigikogu korraldab oma tööd ise. Kui ei usaldata komisjoni esimeest, siis saab alati valida uue komisjoni esimehe. See on teie enda vabadus. Aga praegusel juhul ei ole seda tehtud.

12:57 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

12:57 Mart Helme

Vabandust-vabandust, südamerabandust. Aga Kaja Kallas teeb ikka seda, mida ta kogu aeg teeb: süüdistab küsijat. Me kaitseme krüptoturgu, mitte krüptosulisid. Sellest lihtsast asjast võiks aru saada. Ja antud juhul on Vene raha võetud. See on riik, mis praegu sõdib Ukrainas. Ukrainale me loomulikult kõik hoiame pöialt ja abistame. Anti Poolamets on muide loonud MTÜ Ukraina abistamiseks. Aga krüptosulisid, kes rahastavad sotsiaaldemokraadist riigikaitsekomisjoni esimeest, me ei toeta.

12:58 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus, Anti Poolamets, palun!

12:58 Anti Poolamets

Peaminister kasutas väga lihtsat vastust, et Riigikogu korraldab oma tööd ise. Aga me kõik teame, kuidas koalitsioon töötab – see on üks suur ühine masinavärk –, ja teil võib olla ka oma arvamus selles asjas. Nii et kui üks lüli riigikaitses logiseb ja tema maine on rängalt löögi all, kahjustab see kogu koalitsiooni mainet. Ehk see tume rahastamine heidab praegu varju Eestile. Mis te arvate, et välissaadikud ei kirjuta raporteid, et Eesti riigikaitsekomisjoni juhib tumeda rahastusega persoon? Eriti tundlik on see teema ju sellepärast, et meie oleme maailmas rängalt oma mainet kaotanud rahapesuteemade tõttu. Meie reitingud kukkusid kolinal nende rahapesuteemade tõttu, kui need välja tulid, juba mõni aasta tagasi – me oleme maailma ühed esimesed. See ju süvendab seda maineprobleemi.

Aga ma küsin siis niimoodi. Miks koalitsioon ei teinud mingisugust arutelu selle kohta ja jättis selle asja täiesti lohakile, nagu praegu tundub? Kui teil oleks selline süüdistus, kuidas teie käituksite? Oletame, et te ei tea, et teie valimiskampaania on suures osas rahastatud rahapesijate poolt, Eesti peaministri [valimiskampaania]. Mida te teeksite? Ütleksite, et oih, juhtus, ja astuksite tagasi? Või milline oleks sellisel oletuslikul juhul teie käitumine? Kas te kehitaksite lihtsalt õlgu siis?

13:00 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me oleme esitanud Riigikogu menetlusse rahapesu vastu võitlemise eelnõu. Selle eelnõu raames teie ütlete, teie erakonna seisukohad on need, et sellega ei tuleks tegeleda. Vastupidi, te olete üritanud seda rahapesuvastast võitlust takistada, mis puudutab just virtuaalvääringuid. Ma loen seda, mida te olete ise öelnud rahapesuvastase võitluse kohta, kuna on olnud krüptorahadega probleeme. Rahapesuvastase võitluse büroo on sellega tegelenud intensiivselt ja seetõttu oleme me tulnud selle eelnõuga välja, et piirata. Teie ütlete, et see on majandusvabaduse piiramine. Vastupidi, see on just selleks, et saada kätte neid inimesi, kes tegelikult pesevad raha nende krüptovääringute kaudu. Ja selle jaoks oleme me teinud reaalseid pingutusi, et seda kõike kätte saada ja sellest Eesti turgu puhastada.

13:01 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Mart Helme!

13:01 Mart Helme

Jah, noh, küürakat parandab [ainult] haud, ilmselt on ikka niimoodi. Kaja Kallas ei vastanud absoluutselt küsimusele. Küsimus oli Raimond Kaljulaidi kui riigikaitsekomisjoni juhi usaldusväärsuses, mitte selles, missugused on krüptorahaturu mingisugused kaitsemeetmed või kontrollimeetmed. See ei olnud küsimus. Küsimus oli Raimond Kaljulaidi kui riigikaitsekomisjoni juhi usaldusväärsuses ja selles, kas koalitsioonipartnerid peavad niisugust inimest usaldusväärseks või mitte. Saame aru, et Vene räpane raha antud juhul Reformierakonda ja Isamaad ei häiri.

13:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma tahan öelda nende niinimetatud protseduuriliste küsimuste kohta: ma ei saa neid protseduuriliseks lugeda. Aga see, kas vastaja hämab või vastab otse, sõltub väga palju poliitilisest kultuurist. Ja nii ongi. Aga ma ei sekku sellesse, kas vastati piisavalt, ei vastatud [piisavalt] või vastati täiesti mööda. Seda võimalust ei ole juhatajal.

Lisaküsimus, Alar Laneman, palun!

13:02 Alar Laneman

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Küsimus on lühike: mida teha antud olukorras? Ma esitan selle teile kui koalitsiooni sisulisele juhile. Ma loetlen mõned faktid, mille alusel ma ootan vastust. Faktid on järgmised. Raha on võetud, Raimond Kaljulaid on seda ka tunnistanud. Raha andjad on uurimise all. Praeguste andmete kohaselt on teada, et see raha ei ole puhas, ja on tekkinud väga halb foon. NATO riigi parlamendi riigikaitsekomisjoni juht on saanud ebaselgetel asjaoludel ebaselget päritolu raha. Vaadake, me ei tea tänaseni, kas [midagi] või mida nõuti vastutasuks. Me ei tea tänaseni, kas [midagi] või mida lubati annetuse eest vastutasuks. Ja mis puudutab koalitsiooni, siis on juhtunud see, et enne seda eilset tagasivalimist oli tegemist sisuliselt ühe inimese küsimuse või probleemiga, see puudutas ainult Raimond Kaljulaidi. Aga peale eilset tagasivalimist komisjonis võttis koalitsioon sisuliselt kaasvastutuse. Ma tunnistan, et siin on väga palju ebaselget, aga siin on ka väga palju väga halvakõlalist ja ebasoovitavat praeguse sõja tingimustes. Ja sellest ka minu küsimus: mis te arvate, milline oleks edasine soovitatav tegevus Eesti huvides ja kõigi meie huvides?

13:04 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil on Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti Vabariigi põhiseaduses on ka süütuse presumptsioon. Meil on õigusriik, nii nagu ütles ka justiitsminister, ja õigusriigis on erinevad institutsioonid, kes uurivad erinevaid süüdistusi ning nende paikapidavust. Seda ei tehta omakohtuga, seda ei tehta lihtsalt mingitele väidetele tuginedes. Nii et kui inimene on ohuks Eesti julgeolekule, siis kindlasti ta vastavaid riigisaladuse lube ei saa. Institutsioonid seda uurivad ja sellest antakse teada. Vabariigi Valitsuse liikmed ei uuri kogu seda tausta.

Ja jällegi, ütlen veel kord: Riigikogu saab ise valida oma komisjonide esimehed ja vastavalt sellele Riigikogu kas usaldab või umbusaldab komisjoni esimehi või aseesimehi. Antud juhul riigikaitsekomisjon on oma töö teinud, on oma seisukoha öelnud ja valinud Raimond Kaljulaiu tagasi Riigikogu riigikaitsekomisjoni juhiks. Minul täitevvõimu esindajana ei ole mingit põhjust kritiseerida Riigikogu kui seadusandja tööd.

13:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:06 Eesti konkurentsivõime

13:06 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Taavi Aas, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Eesti konkurentsivõime. Taavi Aas, palun!

13:06 Taavi Aas

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Ma tahan küsida Eesti ettevõtete konkurentsivõime kohta selles kriisis. Eesti on jõudnud juba majanduslangusesse ja ei ole ka mingi ime. Kui me kõrvutame Eesti kriisitoetusi teiste riikide toetustega, siis vahed on kordades: Saksamaa toetab 7,4% SKT-st, Leedu 6,6%, Läti 3,2%, Eesti 0,5%. Mul on teile, hea peaminister, küsimus. Me kõik saame aru, et Eesti ettevõtted ei ole sellises olukorras teiste riikide ettevõtetega konkurentsis võrdsel positsioonil. Mul on teile küsimus: mida te soovitate nendele Eesti ettevõtetele, kes selle ebavõrdse konkurentsi tõttu kannatavad?

13:07 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eks riikide poolt on siin väga palju sellist nii-öelda kommunikatsiooni- või müügitööd. Kui tõesti nendesse toetustesse sisse vaadata, siis meie võiksime ka toetusena kirja panna, et kuna meil ei ole ettevõtlusele tulumaksu, siis me võiksime arvestada selle kõik kokku nagu toetusena ettevõtlusele, mida ta ju tegelikult on, sellepärast et selle pealt maksu ei maksa, kui sa investeerid tagasi ettevõttesse või oma inimestesse. Me saaksime väga palju suuremaid numbreid, aga me oleme tõesti ainult neid toetusi arvutanud.

Teine asi on see, et kui me võtame elektri hinna esimesel kümnel kuul sellel aastal, siis enamus sellest ajast on Eesti hind olnud tagantpoolt kolmas, tagantpoolt neljas, tagantpoolt viies, ehk ülejäänud riikidel on elekter tunduvalt kallim kui meil. Keskmisena on meil olnud 182 eurot megavatt-tunni kohta, aga näiteks Prantsusmaal on olnud 284, Lätis 222. Miks ma seda ütlen, on see, et ka igasuguste toetusmeetmete tegemisel on teiste tase kõrgem, lihtsalt et jõuda sinna, kus meie juba oleme.

Nüüd ettevõtlusest. Te teate väga hästi, et elektri hind on üks sisendihind, aga on ka terve rida muid sisendeid. Näiteks palgad on meil 2,5 korda madalamad kui Rootsis, ja see on täpselt samamoodi ettevõtlusele üks sisend. Meil on olukord, kus meil on turul elektrit vähem, kui seda on olnud varasemalt. Meil on terve Eesti tiputarbimine 1600 megavatti ja turul on elektrit vähem, sellepärast et Vene elektrit turule enam ei tule. Olukorras, kus meil on vähem elektrit, toetuste tegemine ühte- või teistpidi ei too seda elektrit mitte kuskilt juurde. Tavaliselt, kui on nõudlus ja pakkumine ning kui nõudlus ületab pakkumise, siis lähevad hinnad üles ja selle tulemusena hakatakse vähem tarbima. Kui me maksame selle vahe kinni, siis seda muudatust ei tule. Ma toon lihtsalt sellise paralleeli. Kui on põud ja vett ei ole, siis käituksid kõik täpselt samamoodi nagu meie käitume, et aidata inimesi, et neil oleks vett. Seda me olemegi teinud, et aidata inimestel nende kuludega toime tulla.

Kõikidel Eesti ettevõtlussektoritel ei lähe sugugi halvasti. Kui ma olen ettevõtjatega kohtunud, siis ma olen öelnud, et võtke näiteks miljon eurot, jagage see omavahel õiglaselt ära, nii et kõik ütlevad, et see on õiglaselt jaotatud, ja sellel on ka mõju. Sellist algoritmi, ütlevad ettevõtjad selle peale vastu, ei ole võimalik teha. Kõik tahavad loomulikult ise saada seda toetust, aga seda kõigile selliselt, et mõju oleks, lihtsalt ei jätku.

13:10 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täpsustav küsimus, Taavi Aas.

13:10 Taavi Aas

Aitäh! No kõigepealt ma sain aru, et te ei ole midagi siiamaani [teinud], valitsus pole [midagi] teinud ega kavatsegi midagi teha. Aga see, et te hakkasite elektrist rääkima, on lausa suurepärane. Lihtne näide: te ütlesite, et Eesti keskmine elekter on 182 eurot megavatt-tunni kohta. Saksa valitsus kehtestas ka tööstusettevõtetele hinnalae – 130 eurot megavatt-tunni kohta. Vahe on 50 eurot megavatt-tunni eest. Kuidas Eesti ettevõtjad peaksid sellises olukorras konkurentsiturul toime tulema?

13:11 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Võiks vaadata ka seda, mis toimub Ungaris. Ungari kehtestas igasugustele hindadele piirid, kehtestas riiklikult reguleeritud hinnad, mille tulemusena juhtus see, et tekkis ostupaanika, defitsiit, kõik see, mida me Nõukogude ajast väga hästi mäletame, ja lihtsalt kaupu ei jätku. Nii et jällegi, te võtate selle ühe elemendi, mis on elektri hind. Meie palgad on madalamad, mis tähendab seda, et see on üks sisend, mis meie ettevõtjatel on parem. Meie ettevõtjad ütlevad, et see, et me COVID-i ajal hoidsime ühiskonda avatuna ja ei sulgenud töökohti, andis neile konkurentsieelise. Nad said turul tellimused, mis varem läksid kuskile teistesse tehastesse, mis siis olid kinni. Nemad said selle turu.

Muidugi, kui vaadata ettevõtete tegevust, siis [on nii, et] kui läheb hästi, on see ettevõtjate enda geniaalsus, kui läheb halvasti, siis see on kindlasti valitsuse süü. See päris nii ka ei ole. Mida meie oleme üritanud teha: aidata inimesi selle raske ajaga toime tulla, siis ka inimestel on rohkem raha neid teenuseid ja tooteid tarbida.

Ja konkurentsivõimes, loomulikult, me jälgime seda, mida teevad naabrid, millises mahus teevad naabrid. Aga peab vaatama kõiki sisendeid. Jällegi, kui me võtame kas või toiduainetööstuse. On põllumajandusettevõtjad, kellel tänu sellele, et sisendite hinnad on kasvanud, pigem läheb paremini, kui on läinud varasemalt, ja on toidupoed, kellel läheb ka paremini, sest et inimesed ei lähe Lätti või Soome, kus toiduainete hinnad on veel kallimad. Kellel on raske, on toiduainete tootjad, ja nendele me oleme teinud eraldi meetmed, et aidata neid just energiahindadega toime tulla. Keskkonnaamet on andnud välja lube, et minna gaasi pealt üle põlevkiviõlile, mis on odavam, et neid sisendi hindu allapoole tuua.

Majandus on tsükliline ja kõikidel ettevõtjatel ei lähe sugugi halvasti. Kui me vaatame kas või näiteks tööpuuduse poolt, siis kogu esimese kolme kvartaliga on tegelikult töökohtade arv suurenenud 3%. Ehk siis kõik need jutud ja lood sellest, kui mõni ettevõte läheb pankrotti ja inimesed kaotavad töö, on väga-väga traagilised ja me tegeleme sellega, et need inimesed ei jääks kuidagi maha ja saaksid abi. Aga suures pildis on meil töökohti pigem juurde tulnud. Jah, rasked ajad seisavad ees. Selles mõttes ma seda absoluutselt ei eita. On majanduse jahenemine, mis toobki kaasa selle, et on vähem teenuseid ja tooteid.

13:14 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, teie aeg! Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun! Palun mikrofon Kalle Grünthalile!

13:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma kuulasin, mismoodi Kaja Kallas räägib, et meil on rasked ajad ja me aitame inimesi. Äkki te saate anda talle head nõu selles osas, et rasked ajad lõpevad siis ära, kui tema astub valitsuse juhi koha pealt tagasi?

13:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Palun üks lisaküsimus, Tarmo Tamm!

13:14 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Teid on väga valesti informeeritud. Te räägite, justkui põllumeestel läheks sellel aastal hästi. Jah, kahel sektoril läheb enam-vähem hästi: piimandussektoril ja teraviljasektoril. Aga seda ei saa vaadata ühe aasta tulemuste järgi, sest need kahjud tuleb kanda mitme aasta jooksul. Palju on vähenenud lihatootmine, palju on vähenenud munatootmine, aga neid andmeid te kahjuks ei avalda. Toiduliit on mitmel korral pöördunud valitsuse poole, et valitsus tuleks appi, sest ei ole enam võimalik sellel turul teiste riikidega konkureerida. Teised riigid maksavad juurde nendele sektoritele, nendele ettevõtjatele ja kui nad maksavad juurde, siis paraku meie tublid ettevõtjad jäävadki kaotajaks. Mitte midagi ei ole teha, järjest vähem meie oma toidukaupa on Eesti lettidel ja kaovad ka töökohad. See ongi võimalus ja kohustus, et riik peab appi tulema, et meie ettevõtjad jääksid ellu ja saaksid raskel ajal hakkama. Teised riigid seda teevad. Tagajärjed võivad olla päris kurvad, kui me neid õigel ajal ei toeta, sest siis meil varsti ei olegi enam neid ettevõtjaid olemas. Ma loodan, et keegi teid informeerib, milline tegelik seis Eesti põllumajanduses ja toiduaineturul on.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei tea muidugi ühtegi aastat, kui ei ole öeldud, et põllumajanduses on raske. Kui päike paistab, siis on põud, kui vihma sajab, siis on üleujutused. Pidevalt on murekohad. Aga kui ma vaatan arvudele otsa, siis need arvud hetkel ei näita seda. Eelmistel aastatel on kogutud väga palju ka puhvreid. Aga tõesti, põllumajandussektoris on erinevad tootjad. Ja majandus ei olegi kuidagi homogeenne, ongi erinevad tootjad ja erinevatel tootjatel läheb erinevalt. Selles mõttes ma saan sellest väga hästi aru. Konkurentsivõime koha pealt: loomulikult me üritame aidata, aga millest peab aru saama, on see, et see kõik tuleb kokkuvõttes maksumaksja taskust. See ei tule kuskilt müstilise seina seest, vaid see tuleb maksumaksja taskust.

Kui ettevõtjatelt küsida – ja mul on olnud kohtumisi ettevõtjatega –, siis ma olen andnud sellise ülesande. Ütleme, et teil on miljon eurot. Jagage see omavahel õiglaselt toetusteks ära, nii et sellel oleks mõju nendele, kellel on raske, sest kõigil ei ole raske. Ja mitte keegi ettevõtjatest ei ole suutnud välja tulla ettepanekuga, kuidas seda olukorda lahendama peaks.

Kolme asja korraga ei ole võimalik saavutada. Ettevõtjate soov on, et maksud ei tõuseks. See on kõige suurem soov. Ettevõtjatega kohtumisel öeldakse ka, et endiselt on mureks tööpuudus. Soovitakse toetusi, et toetused oleks kõigile ja toetused oleksid piisavalt suured, et nendel oleks mõju. Neid kolme elementi, et maksud ei tõuseks ja toetused oleksid piisavalt suured ja kõigile, ei ole korraga võimalik saavutada. Ettevõtjad omavahel ütlevad ja selgelt toovad välja, kes peaks toetust saama. Öeldakse, et need, kes ekspordivad, kes konkureerivad teistega. Aga kõikidel eksportijatel ei lähe halvasti.

See ei ole üldse nii mustvalge. Lõppkokkuvõttes maksab selle kõik kinni seesama maksumaksja. Majanduses on ikka nii, et osa ettevõtteid läheb pankrotti ja teistel on parem. Aga kui me vaatame, siis pankrotte ei ole ka tulnud juurde, vaid Eurostati andmetel selle aasta kolmandas kvartalis oli Eestis umbes kuuendiku võrra vähem pankrotte kui aasta tagasi. 

13:19 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, teie aeg! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Protseduuriline küsimus, Tarmo Tamm, palun!

13:19 Tarmo Tamm

Tänan, lugupeetud juhataja! Ma vaatan ka arvudele otsa. Me võtame varsti vastu 2023. aasta riigieelarve ja seal põllumajandussektorile ja toiduainesektorile, toidutööstusele on ainult 10 miljonit eurot. Ma mäletan, et Jüri Ratase valitsus eraldas kolme aasta jooksul 75 miljonit riigipoolset toetust. 20 miljonit põuatoetust eraldati kahe nädalaga. Nii et vaatame ikka arvudele otsa.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Eelarvet me arutame siis, kui algab täiskogu istung. See algab kella kahest, praegu on infotund.


7. 13:19 Liitlassuhted

13:19 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd läheme järgmise küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Mart Helme, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on liitlassuhted. Mart Helme, palun!

13:19 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Teatavasti on mitmete mõjukate NATO liikmesriikide juhid hiljaaegu esinenud seisukohtadega, et Venemaaga peaks hakkama suhteid ümber vaatama ning Venemaa ja Ukraina peaksid jõudma rahuläbirääkimisteni. Tõsi küll, lähenemised on mõnevõrra erinevad. Kes räägib rahuläbirääkimiste kontekstis kohe ka Vene vägede väljaviimisest Ukraina okupeeritud aladelt, kes seda ei maini. Aga inimesed, kes selle teema on päevakorda toonud, on ülimalt mõjukad. Ei saa öelda, et Joe Biden ei ole mõjukas, et Emmanuel Macron ei ole mõjukas, et Olaf Scholz ei ole mõjukas, et Recep Tayyip Erdoğan ei ole mõjukas – need on kõik väga mõjukad inimesed. Need on NATO juhtriigid, me võiksime nii öelda.

Minu küsimus teile on selline. Teie erakonna liikmed, aga mitte ainult teie erakonna liikmed, on nende initsiatiivide suhtes olnud väga kriitilised, isegi teravalt kriitilised. Missugune on teie hinnang liitlassuhetele? Kas NATO sees on nende initsiatiivide tulemusena näha tõsiseltvõetavaid mõrasid? Ja kuidas see puudutab teie hinnangul suhtumist Balti riikidesse, Eestisse konkreetselt? Kas me võime siin tunda, et nende initsiatiivide tulemusena võime ühel hetkel ka meie osutuda vahetusrahaks?

13:21 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! No teie olete ka nii mõjukas, et te olete ka rääkinud rahust ja et te olete rahu poolt. Mina olen sellel seisukohal, et praegu rahust rääkida on ennatlik. Seda pausi vajab Venemaa, seda pausi ei vaja Ukraina. Kõige tähtsam on see, mida ütlevad ukrainlased ise. Ukrainlased ütlevad, et see on ainult suitsukate selleks, et oma plaane edasi viia – Venemaa poolt. Seda me oleme ka näinud, et Venemaa tõesti soovib saada liitlastelt selliseid kokkuleppeid, mis oluliselt piiravad liitlaste enda julgeolekut, nimetatakse neid julgeolekugarantiideks. See tähendab seda, et Venemaa ei kavatsegi neid lepinguid pidada, vaid loodetakse selle peale, et liitlased seda teevad. Me oleme seda korduvalt varem näinud.

Mis puudutab NATO-t, siis NATO-s on 30 liitlast, kes kõik on demokraatiad. See tähendab seda, et demokraatias toimuvad arutelud ja toimuvad erinevad mõttevahetused. See toimub ka liitlaste vahel. Neid mõttevahetusi on pidevalt, aga tähtis on see, milliseid otsuseid me teeme. Siiamaani me oleme olnud väga ühtsed nendes küsimustes. Sealhulgas on see nõudnud ka suurt pingutust veenda oma liitlasi nendes küsimustes või nendes hoiakutes, nagu on praegu olnud. Just sellel põhjusel, et avalik arvamus eri liikmesriikides või NATO liitlasriikides on erinev ja see on nõudnud nendelt riigijuhtidelt ka suurt pingutust oma inimesi veenda, et olla õigel pool ajalugu.

Meie maine on väga hea ka NATO liitlaste ja Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas. Meid kuulatakse ja meiega arvestatakse. Viimane näide on kasvõi see vaidlus, mis meil oli nafta hinnalae osas, kui meie ettepanekuid arvestati ja meid kuulati. Algsest hinnast tuldi alla ja leppisime kokku ka hinna ülevaatamise mehhanismi. Just sellel põhjusel, et see nafta hinnalagi töötaks, et ta võtaks ära Vene sõjamasinalt varud ja vahendid, peab ta olema allapoole turuhinda. See ülevaatamismehhanism sai samuti sisse. Nii et meie suhted on igatpidi head ja arutelud käivad.

13:24 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus, Mart Helme, palun!

13:24 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Noh, lugupeetud Kaja Kallas muidugi ei valda teemat. Esiteks, meie arvamust ei kuulatud. Meie ettepanek oli 30-eurone hinnalagi, see sai 60-eurone. Ma ei tea loomulikult, mis seal kulisside taga täpselt toimus, aga igatahes meie algne ettepanek ei leidnud toetust.

Teiseks, Venemaa on juba need rahuinitsiatiivid kõik tagasi lükanud. On selgelt öelnud, et Venemaa ei vaja praegu rahu, eriti mingisuguste eeltingimuste esitamise puhul ei ole Venemaa nõus rahuläbirääkimistega. Teie spekulatsioon sellest, kuidas Venemaa hirmsasti tahab rahu, ei pea paika. Rahu tahavad Macron, Scholz ja mõned teised.

Kolmandaks, loomulikult peab Ukraina kangelaslikku võitlust, aga me kõik teame ja saame aru, et Ukraina ei pea kaua vastu, kui lääne abi väheneb või hoopis ära kukub. Ka see on oluline. Kui te mulle, kuuekordsele isale ja üheksakordsele vanaisale heidate ette, et ma toetan rahu, siis [võtke teadmiseks, et] eilsel päeval sai Ukrainas surma üle 200 Ukraina sõduri. Nad olid kellegi pojad, mehed, isad. Mõelgem selle peale, et sõda ei ole ainult mingi poliitika, vaid sõda on ka inimohvrid, purustused. Ja loomulikult, loomulikult on äärmiselt valus niisuguseid numbreid kuulda, nii suurt hukkunute arvu. On kohatu osatada seda, kui keegi räägib sellest, et sõda peaks võimalikult ruttu lõppema. See ei tähenda, et Ukraina peab kapituleeruma. Lülitage mõttevõime teine käik sisse, siis te saate aru, et see ei tähenda seda, et Venemaa peab võitma ja Ukraina kaotama. See tähendab humanistlikku suhtumist.

Nüüd, mis puutub liitlassuhetesse, siis me kõik mäletame seda, kuidas Mali missiooni ...

13:26 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

13:26 Mart Helme

Ühesõnaga, te ei vastanud sellele küsimusele osale, mis puudutab meie julgeolekut.

13:26 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

13:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma alati imestan, kuidas teie teate nii täpselt, mida Venemaa tahab või ei taha, see on huvitav. Aga mina muidugi tuginen avalikele allikatele. Ja avalikud allikad, näiteks Venemaa saadik ÜRO-s eile õhtul ütles, et nad on valmis rahuläbirääkimisteks. Selles mõttes Venemaa, vastupidi, tahab seda rahu. Loomulikult, rahu ongi lõplik eesmärk. See, et sõda peaks ruttu lõppema, on kõikide ühtne arusaam. Aga lihtsalt, kui te mõtlete Donbassi, mõtlete Krimmi või Gruusia peale, siis on olnud peal see arvamus, et sõlmime rahulepingu ja need asjad lähevad mööda. Mis juhtus näiteks Minski rahulepinguga, oli see, et Venemaa sai paar aastat pausi, sai ennast koguda ja igal järgmisel korral on ta läinud hullemini kallale.

Loomulikult inimohvrid. Keegi ju sõda ei toeta. See on hullumeelne. See, et mingi inimese otsusega minnakse teisele riigile kallale ja paljud noored mehed kaotavad ja mitte ainult noored mehed, vaid ka tsiviilisikud kaotavad elu nii ühel kui teisel pool. Ja see ongi hullumeelne. Aga seepärast me peamegi kõik pingutused suunama sinna, et see sõda lõppeks ja lõppeks lõplikult, mitte vaherahuga, nii et nad saavad edasi minna ja uuesti suuremaid plaane ette võtta, nii nagu see on juhtunud varasemalt.

Me teame oma ajaloost, et isegi kui oli rahu, siis selle tagajärjel olid küüditamised, olid tapmised, oli meie kultuuri ja keele allasurumine, kõik see. Seda me oma ajaloost peaksime olema õppinud küll, et see ei tähenda automaatselt [vabadust]. [Võtame] meie versus Soome näiteks. Neljakümnendatel, kui me mõtlesime või meie juhid tol hetkel arvasid, et sõlmime kokkuleppe ja siis on kõik rahulik ja me säästame elusid, siis selle tulemusena me kaotasime oma territooriumi, me kaotasime oma vabaduse, me kaotasime viiendiku oma rahvastikust. Soomlased seevastu otsustasid võidelda vabaduse eest. Ka nemad kaotasid territooriumi, kaotasid inimelusid, aga nad säilitasid kõige tähtsama – nad säilitasid vabaduse ise otsustada. Ja me teame väga hästi, millistes kohtades või kui palju pingutusi me oleme pidanud tegema, et Soomele järele jõuda, et teha järele seda 50 aastat, mis me olime okupatsiooni all.

13:29 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

13:29 Mart Helme

Lugupeetud Kaja Kallas etteheitvalt ütles, et küll teie teate hästi, mida Venemaa tahab. Ma tean tõesti, ma tunnen Venemaad. Erinevalt teist ma tunnen Venemaad ja tean tõesti, mida venelased tahavad. Ja hoiatasin selle eest ette siis, kui teie erakond rääkis viisavabaduse sõlmimisest. Marko Mihkelson sõelus Moskva vahet, et Venemaaga viisavabadust sõlmida. Kui teie raha pesite, Vene raha pesite siin, siis te ei näinud neid probleeme. Aga mina nägin juba siis neid probleeme. Nii et palun ärge näidake näpuga süüdistavalt minu peale, et ma olen siin mingi Venemaa ruupor, propaganda ruupor. Ei ole. Olen hoiatanud Venemaa eest ja hoiatan jätkuvalt. Hoiatan ka jätkuvalt selle eest, et te praegu lasete viiendal kolonnil massiliselt Eestisse voolata.

13:30 Esimees Jüri Ratas

Austatud Mart Helme, mis see protseduuriline küsimus on? Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Peeter Ernits, palun!

13:30 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud valitseja! Riigieelarves on nende mõõdikute puhul näiteks Välisministeeriumi all väga palju: Eesti suutlikkus mõjutada NATO, Euroopa Liidu, OECD, ÜRO poliitikat, ja märgitud: tagatud. Austatud valitseja! Eesti on andnud oma hinge tagant kõik, mis Ukraina abistamiseks on võimalik anda, rohkem kui teised 40 riiki on Ukrainat abistanud. Ja minu küsimus nüüd. Eelarves on öeldud, et on tagatud, aga miks teie peaministrina ei ole taganud, et kas või NATO, Euroopa Liit, kõik need 39 riiki, kes on Ukrainat aidanud, oleksid aidanud samal tasemel kui meie? Miks te ei ole seda taganud?

13:31 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mina olen Eesti Vabariigi peaminister, mis tähendab seda, et mina ei saa otsustada teiste riikide eest. Mida me saame teha? Me saame teha seda, et me veename pidevalt oma liitlasi, sõpru andma Ukrainale rohkem [abi] Ukraina kaitseks. Ja hea meel on tõdeda, et järjest rohkem ka antakse. Me rääkisime sellest juba eelmise aasta lõpus, kui see sõda veel ei käinud. Kujutage nüüd ette olukorda, kui meid oleks siis kuulatud ja kõik riigid, kes annavad praegu sõjalist abi, ka õhukaitset, oleksid selle õhukaitse ja sõjalise abi andnud juba varem, oleks andnud jaanuaris-veebruaris – väga palju inimohvreid oleks olnud olemata.

Nii et me saame teha seda, et me veename, me näitame eeskuju. Mitte ainult ei räägi, vaid näitame ka tegudega, et me käitume vastavalt oma sõnadele. Seda, mida teevad teised riigid, saavad otsustada teiste riikide valitsused. Nagu ma ütlesin, teistel riikidel, kes kõik on demokraatiad, kus on samasugused demokraatlikud vaidlused, protsessid, kuidas otsuseid tehakse, võtab see aega: suurtel riikidel rohkem, väikestel riikidel vähem. Me oleme tänulikud selle eest, et kõik NATO liitlased, Euroopa Liidu riigid on olnud meiega samameelsed, et me oleme hoidnud seda ühtsust ja teinud vastavaid samme, aitamaks Ukrainat sõjaliselt, aitamaks Ukraina põgenikke, aitamaks likvideerida Ukraina kahjustusi ja ka avaldades poliitiliselt survet. Ja majanduslikult avaldades survet sanktsioonide kaudu, selleks et see sõda lõppeks ja samamoodi lõppeksid need kannatused.

13:33 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Protseduuriline küsimus, Riho Breivel, palun!

13:33 Riho Breivel

Ma oleks tahtnud, et siin väikese märkuse ikkagi teeksite. Küsimus on meie enda võimekustes rohkem kui, ütleme, [selles, et] liitlastele nõu anda, mis peavad nemad ära tegema. Nii et räägime nendest asjadest.

13:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on sisuline, see ei ole ju protseduuriline. See on debatt, poliitiline debatt.


8. 13:33 Rohelise pealinna riiklik toetamine

13:33 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde, see on üheksas. Selle küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on rohelise pealinna riiklik toetamine. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

13:34 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Arutame ka häid uudiseid. Tallinn on Euroopa roheline pealinn 2023. Mul on paar tsitaati, mis ma soovin ette lugeda. Üks on Frans Timmermansilt, kes on Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident. Ta on öelnud, et linnad on meie kliimamuutuste ja elurikkuse kriisi vastu võitlemisel kesksel kohal. See tähendab linnaruumi rohestamist, õhusaaste vastu võitlemist, hoonete energiatarbimise vähendamist, puhta transpordi arendamist. Seetõttu on linnad need, kes otsivad lahendusi. Kliimakriisi saab lahendada vaid alt ülespoole. Seetõttu on oluline, et riikide valitsused annaksid piisavalt vahendeid linnadele kliimapöördeks.

Ja veel: Virginijus Sinkevičius, Euroopa [Komisjoni] keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik, on öelnud, et kliimakriisis vajab Euroopa inspireerivaid lugusid ja häid eeskujusid. Rohepealinna finalistid on vaiksemad, tervislikumad, rohelisemad linnad, kes kõik tõestavad, et suurele osale linlikele probleemidele, mis meie ees seisavad, on olemas kohalikud lahendused. Need linnad on muutuste saadikud.

Nagu me näeme, siis Euroopas tõesti neid linnasid, kes osalevad, kes pääsevad finaali, kes osutuvad võitjaks, peetakse väga oluliseks. Tallinn on Euroopa rohelise pealinna tiitli kandja aastal 2023. Pole kahtlust, et selle tiitliga kaasneb ka suur vastutus olla teistele linnadele eeskujuks, olla muutuste eestvedaja. Seetõttu on raske vaielda sellega, kui oluline on siinkohal riiklik toetus, riiklik panus. Mul ongi küsimus: miks riik ei soovi seda väärikalt toetada ja olla ka osa sellest muutusest ja sellest ühisest eesmärgist?

13:36 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Riik toetab Euroopa rohelise pealinna tegevuste läbiviimist Tallinnas. Nimelt, 2023. aasta eelarves on Tallinna linnale tegevustoetus Keskkonnaministeeriumi eelarvest summas 500 000 eurot. See täiesti on olemas, seda riik teeb.

Ma loodan ka seda, et Tallinn on mõistnud, et eesmärk ei ole mitte see tiitel, vaid eesmärk on keskkonnasõbralik elukeskkond, ja siin on Tallinnal kõvasti arenguruumi. Kas või jäätmemajandus vajaks Tallinnas uut lähenemist, tasuta ühistranspordist võib-olla enam on olulised kaasaegsed ühistranspordiliinid, mis ühendavad neid kohti, kus inimesed elavad, nende kohtadega, kus on tööl või trennis vaja käia, ja et need bussid käiksid piisava regulaarsusega, et inimesed tõesti pöörduksid ühistranspordi poole. Ka Tallinna rattateed on üks asi, kus õnneks toimub areng, aga siiski on palju arenguruumi.

Nii et riik toetab rohelise pealinna tegevusi. Aga jah, tiitel ei ole asi iseeneses, vaid tegelikult selline keskkonnasõbralik elukeskkond peaks olema see, mis inimesi ja linna seob.

13:37 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

13:37 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh! Austatud peaminister! Tegelikult on väga huvitav see riigi suhtumine ja ka suhtlemine kohalike omavalitsustega seoses selle toetusega. Minu teada pole kordagi olnud mingit ametlikku teadet, pole kordagi linnaga otse arutatud, mis on toetuse sisu. Ka seletuskirjas ei ole selle kohta täpsemat infot. Kas teile ei tundu, et summa 500 000 on veidi naeruväärne, eriti kui te just ütlete, et Tallinn vajab rohkem asju, mida ta peaks ära tegema? Siis ju riik peaks ka rohkem toetama.

Võrdleme näiteks, kuidas toetasid riigid teisi tiitlisaajaid – ja need linnad on Tallinnast palju väiksemad –, ma toon need numbrid välja. Grenoble, kus on 160 000 linnaelanikku, sai riigilt 4 miljonit, Lahti sai 3 miljonit. Ja veel üks oluline võrdlusmoment: Tartu saab Euroopa kultuuripealinna toetuseks riigilt 10 miljonit eurot – see on eelarve seletuskirjas olemas ja see on ka strateegias. Kas teile ei tundu, et need proportsioonid – Tartu 10 miljonit ja Tallinn 500 000 – on natuke paigast ära?

13:39 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

13:39 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, väga osavalt seote neid asju, teades väga hästi – võib-olla kodus teile räägitakse –, et need asjad ei ole omavahel üldse seotud. Kultuuripealinna võrdlus rohelise pealinnaga ei ole sugugi üksühene. Kui me võtame, kui palju Tallinn on saanud, siis 2011, kui Tallinn oli kultuuripealinn, see eelarve 2007–2011 oli 14,4 miljonit eurot, kusjuures olukorras, kui olid hoopis-hoopis teised hinnad. See ongi hoopis teistmoodi.

Kultuuripealinna puhul on väga selgelt sätestatud valikuprotsess ja kohustused liikmesriikidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsuses, millega kehtestatakse liidu meede "[Euroopa] kultuuripealinnad" aastateks 2020–2033. Seal on kirjas, et kandideeriva linna taotlusel peab olema laiapõhjaline tugev poliitiline toetus ning kohalike, piirkondlike ja riigi ametiasutuste kestev toetus. See tähendab nii finantsilist kui ka sisulist toetust.

Rohelise pealinna valikuprotsess ja kohustused nii täpselt ei ole reguleeritud. Aga vaatamata sellele toetab riik Tallinna rohelise pealinna tegevusi. Kui te tahate neid võrdlusi tuua, Tallinn versus Tartu, siis üks on 10 miljonit ehk Tartule kultuuripealinna toetamiseks 10 miljoni eurone toetus ja [teine on] Tallinnale kultuuripealinna toetuseks 2011. aastal tegevuseelarve kokku 14,4 miljonit eurot. Tuleb võrrelda asju, mis on omavahel võrreldavad.

13:41 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:41 Riigieelarve tõsiseltvõetavus

13:41 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on riigieelarve tõsiseltvõetavus. Peeter Ernits, palun!

13:41 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud valitseja! Kolm aastat tagasi, kui me lõime eelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma, olite ka teie meie rühma liige, ja paljud teised. Nüüd olete te peaminister. Ma küsin teilt: olete te lugenud seda 42 lehekülge, kõiki neid ligi 700 mõõdikut ja sihttaset, mida te olete sinna kirja pannud?

No näiteks: eestluse tagamine, ainus mõõdik on 50 üritust aastas. Või teine: kultuuri 30 mõõdikust 26 käsitlevad eestlaste lõimumist muulastega. Aga kunstidest, olgu ta ooper, maalikunst, teater – mitte haisugi. Või kolmas: kliimaneutraalsuse saavutamiseks kolm mõõdikut. Üks on see, et Eesti on ühinenud CO2 kauplemissüsteemiga ja sihttase on "jah". Või ürituste arv aastas. Kui tänavu oli kolm, siis järgmisel aastal kaks. No siis on F-gaasid ka veel.

Olete te, auväärt valitseja ja kunagine eelarve arusaadavaks muutmise rühma liige, need mõõdikud üldse läbi lugenud? Ja kui tõsiseltvõetavaks te neid peate? Kohe varsti hakkame vastu võtma seda eelarvet.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, riigieelarve arutelud ja kõned sel teemal seisavad teil täna siin veel ees. Aga jah, me oleme teinud riigieelarvet selgemaks ja need vaidlused on olnud valitsuses päris põhimõttelised. See nõuab tohutut pingutust seda selgemaks ja lihtsamaks teha. Tõesti on ühelt poolt ametnikel võib-olla soov öelda või kirjeldada asju üldisemalt, sellepärast et selle meetme raames saab raha vastavalt ümber tõsta ja ei pea uuesti Riigikokku tulema. Aga mina seisin valitsuses selle eest, et Riigikogu on see, kes eelarve vastu võtab. See tähendab seda, et need read peavad olema läbipaistvamad.

Tõsi ta on, et meil on igasuguseid mõõdikuid paika pandud, aga need on meil paika pandud "Eesti 2035" strateegias, mille puhul me vaatame ka, et riigieelarvest tehtud otsused läheksid õiges suunas. Seal on selline mõõdikute puu, Tõetamm, mis näitab seda, kas me oleme ühele või teisele eesmärgile liikumas lähemale või sellest kaugemale, kas me peaksime tegema muutuse. Ühelt poolt ei nõua see mitte ainult raha, vaid see nõuab ka seadusemuudatusi, nõuab põhimõttelisi ümberkorraldusi. Ja teiselt poolt ta loomulikult nõuab raha ja raha vastavalt riigieelarvele saabki jaotatud.

Järgmiste riigi eelarvestrateegiate, riigieelarvete menetlemiste käigus saab hinnata, kas need mõõdikud on täidetud. Kui ei ole, siis mis on tehtud valesti, mida peaks muutma. Loomulikult, igal valitsusel on oma poliitilised prioriteedid, oma poliitilised suunad, kuhu Eesti peaks minema, ja sellest lähtuvalt tehakse ka erinevaid otsuseid. Aga "Eesti 2035" strateegia, mis oli selline väga laiapõhjaline arutelu, et paika panna Eesti suunad ja eesmärgid ning nendele vastavad mõõdikud, on selline hea verstapost, millest lähtuda ka eelarve lugemisel.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täpsustav küsimus, Peeter Ernits.

13:45 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea valitseja! Ma küsisin ju väga lihtsalt: kas auväärt valitseja on lugenud 42 lehekülge neid ligi 700 mõõdikut ja sihttaset läbi? Ja küsisin muu hulgas selle kohta, et Eesti riigi eesmärk, kui vähemalt preambulit põhiseadusel arvestada, peaks olema eesti keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Aga kui eestluse ainus mõõdupuu on 50 üritust aastas ja eesti kultuuri puhul 30 mõõdikust ei ole ühtegi eesti kultuuri kohta, aga on 26 eestlaste lõimumisest muulastega, siis kas see on tõsiseltvõetav, auväärt valitseja? Ma küsin otseküsimuse, palun vastake ka otse.

13:46 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma vastangi otse. Ja vastan teile veel kord, et on "Eesti 2035" strateegia, kus on sellised mõõdikud kirjas, mis näiteks puudutavad eesti keelt, kultuuri, rahvastiku arenemist. See ei ole otseselt riigieelarvesse alati sissekirjutatav, aga neid mõõdikuid me kogu aeg jälgime. Näiteks, üks väga selge asi, mis me teeme, on eestikeelsele haridusele üleminek. "Eesti 2035" strateegia üks mõõdik on eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste osakaal. Need mõõdikud on paigas. Eestikeelsele haridusele üleminek aitab ka selle puhul, et eesti keelt kõnelevate inimeste osakaal pidevalt tõuseb.

See ei ole mõõdetav ühe riigieelarvega. Te võtate selle ühe riigieelarve, võtate sealt, ütlete, seal seda ei ole. Jah, seepärast et see on pikem protsess. Pikem protsess on paika pandud "Eesti 2035" strateegiaga, kus on täiesti eraldi suur osa, mis puudutab eesti keelt, kultuuri, Eesti rahvastikku, kõige selle arenemist, ja mõõdikuid, mis seda mõõdavad. Ühe aastaga neid asju ei mõõda.

Eestikeelsele haridusele üleminek on üks väga oluline otsus, mille Riigikogu praegu vastu võtab, et panna paika konkreetsed aastad, millal Eestis haridus on eestikeelne, selleks et meil enam inimesi, kes Eestis eesti keelt ei oska, peale ei tule. Samamoodi, et me saaksime eesti keelt rohkem kasutada, et eesti keel leviks rohkem, et me õpetaksime seda rohkem. See on oluline meie keele ja kultuuri püsimisele. 

Aga tõepoolest, eelarves saab panna näpu peale ainult nendele kirjetele, mis puudutavad haridust. Seal ei ole välja toodud kõik need konkreetsed tegevused, mida me sellega seoses veel teeme, mis ei ole otseselt eelarvega alati lõpuni seotud, vaid on seotud suurte poliitiliste otsustega.

13:48 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd protseduuriline küsimus, Peeter Ernits!

13:48 Peeter Ernits

Hea juhataja! Eesti riigieelarve on kõige olulisem dokument, mida Riigikogu vastu võtab. Ja need mõõdikud on seatud selleks, et mõõta eurode kasutamise mõttekust ja efektiivsust ühes, teises, kolmandas ja 700-ndas valdkonnas. Eelarve ja strateegia on kaks erinevat dokumenti – aitäh juhtimast tähelepanu! Ma olen ka neid teisi lugenud. Aga minu küsimus oli valitsejale, kas ta on lugenud läbi ja kas ta hindab neid tõsiseltvõetavaks. Valitseja kahjuks ei vasta nendele väga lihtsatele küsimustele. Kas oleks võimalik kuidagi teda korrale kutsuda? Eelarve on meie kõige olulisem dokument, ja mõõdikud, kordan uuesti, peaksid näitama, kui efektiivselt me neid eurosid, iga eurot kasutame. Ka nendes valdkondades.

13:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Hea protseduurilise küsimuse küsija, te küsisite kaks korda, kas see dokument on läbi loetud, ja teile peaminister vastas kaks korda, nagu ta vastas. Mart Helme, palun, lisaküsimus!

13:49 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma pöördun tagasi tänase infotunni alguse juurde, kui oli juttu Lauri Läänemetsast ja rahast, mida ta lahkelt tahtis jagada siin oma erakonnakaaslastega seotud asutustele. Nüüd on ajakirjanduses üles tulnud info, et endine rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus selgesõnaliselt tunnistab: jah, sotsidega oli kokkulepe, et regionaalsed rahad neile eraldatakse. Ma ei tea, kui detailidesse see kokkulepe läks, kas see tõepoolest oli juba kokku lepitud, et need lähevad sotside juhitavatele lasteasutustele ja muudele asutustele, või oli see lihtsalt selleks, et te vait oleksite ja korralikult eelarve poolt hääletaksite, saate niisuguse sumaka. Noh, see on ka ju niisugune teie juhtimisstiilile väga omane lähenemine.

Igal juhul fakt on see, et kui te meile enne rääkisite sellest, kuidas noor minister eksis ja on kahetsenud ja on andeks saanud, siis see ei vasta ju tõele. Te ju teadsite, teil oli kokkulepe, teie oma rahandusminister on seda tunnistanud. Nii et mingisuguse noore ministri eksimusega ei ole siin tegemist. Kas te tunnistate praegu selgesõnaliselt, et te olite teadlik ja selline rahade eraldamine oli korruptiivne sobing?

13:51 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teil ikka neid silte tuleb nagu oavarrest. See võib tulla teile üllatusena, aga kui on koalitsioon, siis on koalitsioonis tõesti erinevad kokkulepped, ja kokkulepped puudutavad seda valitsemisprogrammi, mida me selle valitsuse ajal teeme või ei tee. Seal on väga palju olulisi asju, milles me oleme kokku leppinud, mis nõuavad ka seadusemuudatusi, mis tähendab seda, et Riigikogu neid asju menetleb. Lisaks on erinevad otsused, mis seadusemuudatusi ei nõua, aga nõuavad samamoodi koalitsioonis kokkulepet. Nii et kokkulepe peab alati olema. Ja kokkulepe peab olema koalitsiooniliikmete vahel, see on absoluutselt selge. Ka riigi eelarvestrateegiat me vaidlesime nädalaid omavahel ja jõudsime kokkuleppele Isamaa ja sotsidega – kuna me oleme koalitsioonis Isamaa ja sotsidega –, samamoodi riigieelarvet vaidlesime nädalaid, jõudsime kokkuleppele. Nii et jah, kõik need kokkulepped on olemas.

Kokkulepe seisneb näiteks ka selles, kui palju on ühe või teise otsuse tegemiseks raha, ja sinna raamidesse peavad need asjad ära mahtuma. Toon näite, hooldusreform. See, et me läheme hüvitama hooldekodukohta. Kui varasemalt oli see null, siis nüüd me läheme hüvitama 40% sellest hinnast, et inimestele appi tulla, et nende kuludega toime tulla. See oli samamoodi poliitiline kokkulepe. Kui oleks olnud kokkulepe suurema summa peale, et me saame sinna eraldada rohkem raha, siis oleks saanud katta suurema protsendi kulusid.

See ongi poliitiline kokkulepe, kuidas me seda raha jaotame. Samamoodi Siseministeeriumile oli ette nähtud raha oma valdkonna tegevuste jaoks. Jah, on poliitilised kokkulepped, millega peavad olema nõus nii Isamaa, sotsiaaldemokraadid kui ka Reformierakond.

13:53 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

13:53 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Palun kinnitada, kas ma sain praegu õigesti aru, et peaminister tunnistas, et ta on korruptiivse kokkuleppe kaasosaline ja kaassüüdlane ning seetõttu ei ole nõus ministrit tagasi kutsuma. Ja kas ma sain õigesti aru, et nüüd ongi niimoodi, et poliitilise kokkuleppe sõlmimise puhul on kõik koššer? Leppisime poliitiliselt kokku, et tapame Mart Helme ära ja siis on kõik hästi. On ju poliitiline kokkulepe, see katab kõik asjad.

Ja kas ongi niimoodi, et kõik ministeeriumid võivad nüüd hakata oma raha suunama sinna, kuhu neil pähe tuleb? Kui kultuuriminister otsustab mingisuguse uue tuletõrjekomando ehitada, siis ehitab, leiab selleks raha, sest poliitiline kokkulepe on olemas. Kas selline segane jutt on tõepoolest see, mida me peame siin saalis kuulama?

13:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mina ei hinda seda protseduuriliseks küsimuseks ja ei hakka siin hinnangut andma, kes sai õigesti aru, kes sai valesti aru või kes ei saanud üldse aru.

Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

13:54 Kert Kingo

Ma tänan! Ma taas palun teil ka ministrite tähelepanu juhtida sellele, et meid jälgib ühiskond, jälgivad inimesed. Ja kui ministrid, eelkõige peaminister, annab siin signaali, et seadused ei ole täitmiseks ja kuritegu võib toime panna sel juhul, kui on eelnevalt kokkulepe, siis see annab väga vale sõnumi ühiskonnale, sest siis tekib küsimus, miks teised peavad seaduste järgi käituma ja miks valitsus võib seadusi rikkuda.

13:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


10. 13:55 Põlevkivienergeetika

13:55 Esimees Jüri Ratas

Liigume järgmise küsimuse juurde, [see on] üheteistkümnes. Selle küsib Maria Jufereva-Skuratovski, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on põlevkivienergeetika. Palun!

13:55 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud, hea minister! Esiteks tahan öelda, et siin saalis käsitleda seda, kes kellega millest kodus räägib, on kuidagi väga piinlik ja kohatu, ei ole meeldiv seda kuulata. 

Aga minu küsimus. Eesti inimesed soovivad teada, kuidas Vabariigi Valitsus kavatseb kindlustada meie energiajulgeoleku pikemas perspektiivis. Minu arust täna on põlevkivi parim võimalik variant tootmisvõimsuse ja energiajulgeoleku tagamiseks. Meil on potentsiaali küll, puudub ainult poliitiline tahe. Näiteks võiksime ehitada elektrienergia tootmiseks kuni kolm plokki juurde koos CO2 püüdmise võimekusega. Olen seisukohal, et kõik olemasolevad plokid tuleb rekonstrueerida ja nende võimsust tõsta. Samas, energeetika asjatundjad väidavad, et põlevkivi baasil on võimalik toota gaasi selles ulatuses, et katta Eesti vajadusi. Ma küsin: kuidas teie suhtute sellesse ideesse ja kas te näete potentsiaali põlevkivienergeetika arendamisel?

13:56 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma väga vabandan. Kuivõrd siin Riigikogu infotunni raames ei ole mul võimalik lükata ümber neid väiteid, mida esitatakse protseduuriliste küsimuste katte varjus ja sellised valed jäävad kõlama, siis ma pean siiski sellele eelmisele vastama. Siin esitatakse süüdistusi, et mingeid kuritegusid pannakse toime. Riigikogu kinnitab riigieelarve ja riigieelarve on alati kokkulepe. Poliitika ongi vaidlus ja kokkulepe selle üle, kuidas meie ühiskonnas, milliste reeglite järgi elame ja kuidas raha jaotame. See ongi see kokkulepe. Ja öelda, et selline kokkulepe on kuritegelik ... Teate, ka mina olin väga kriitiline teie valitsuse rahajagamiste suhtes, aga ma ei öelnud kunagi, et see on kuritegelik, sellepärast et teil on õigus teha oma poliitilisi valikuid. Selliseid süüdistusi siin esitada ja et neid nagu maha ei võeta ja lastakse neil lihtsalt üleval olla – minu meelest see lihtsalt ei ole aus ega õiglane. Väitleme! Väitleme nii, et mina saan teile ka vastata, mitte nii, et te ütlete, et teil on protseduuriline küsimus ja siis esitate lihtsalt mingi väite.

Väga vabandan, et kasutasin teie aega. Nüüd vastan sellele küsimusele. Kõrgete elektrihindade juures on tõesti põlevkivisektori konkurentsivõime antud ajal oluliselt kasvanud, aga kui me vaatame pikas perspektiivis, siis on selge, et kogu maailmas kliimapoliitika tulemusena lähevad sellised saastavad energiaallikad järjest kallimaks. Pangad, finantsasutused tegelikult ei anna nendele enam laene või annavad nii kalli raha eest või kalli protsendiga seda raha, et selliseid projekte edasi arendada [pole mõtet].

Seetõttu ma arvan, et see õiglase ülemineku fond, mis meil on, on ju selle jaoks, et Ida-Virumaale [tekitada] uusi töökohti. Uusi töökohti, mis annaksid samamoodi head palka ja vajaksid samasuguseid töökäsi, nagu Ida-Virumaal on. See ei tähenda seda, et me sellesse vanasse kaevu sülitame enne, kui uus valmis on. Seetõttu me peamegi väga palju investeerima taastuvenergeetikasse ja uutesse energiaallikatesse, et sellised võimalused oleksid olemas. Aga pikas perspektiivis on see vaade ju selge, kuhu maailma kliimapoliitika läheb.

13:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan Riigikogu liikmeid küsimuste eest. Ma tänan valitsusliikmeid vastuste eest. Infotund on lõppenud.

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee