Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 10. töönädala teisipäevast istungit. Kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole. Siis kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreeris ennast 55 Riigikogu liiget, puudub 46.

Kõigepealt päevakorra täpsustamine. Tänase viienda päevakorrapunkti juures, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimene lugemine, teeb algatajatepoolse ettekande Riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski. See meile siis teadmiseks. 

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava maapiirkondades elamise toetamiseks" eelnõu 682 esimene lugemine. Head kolleegid, ma tuletan teile meelde, et Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemise puhul on kummalgi ettekandjal võimalik esineda ettekandega kuni 20 minutit ja Riigikogu liikmetel on võimalik esitada kummalegi ettekandjale üks küsimus. Muu protseduurika on kõik tavapärane. Ja ma palun nüüd eelnõu tutvustama Riigikogu liikme Jaak Aabi.

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Tuletan meelde, millal Keskerakonna fraktsioon selle otsuse eelnõu algatas. See oli sümboolne päev, 26. september – kaks päeva hiljem toimus juba neljandat aastat järjest maal elamise päev. Kui me selle otsuse eelnõu algatasime, siis ma tuletasin meelde külaliikumise Kodukant initsiatiivi, kus kohalike omavalitsustega koostöös tutvustatakse võimalusi, mis maapiirkondades on. [Eesmärk on] ärgitada inimesi, kes otsivad omale elukohta ja töökohta, vaatama kaugemale kui ainult arenenud keskustesse ehk Tallinnasse ja Harjumaale või Tartu linnapiirkonda. Sellel, mille pärast on viimasel ajal oluliseks kujunenud just eluaseme küsimus, peatun veidi hiljem.

Aga nüüd põhipõhjusest ehk kogu regionaalpoliitika ja piirkondade arengust. Natukene ka ajaloost. Me teame küll, et linnastumine on globaalne protsess. See, et inimesed maapiirkondadest ehk hajaasustusest liiguvad järjest rohkem keskustesse, on viimastel aastakümnetel toimunud kogu maailmas. Sellel, miks Eestis see linnastumise tempo väga kiireks läks, on ajalooline põhjus: see, kust me tuleme. Me tulime ühest ühiskonnast, saime iseseisvaks ja hakkasime kogu ühiskonnakorda muutma. Me tulime nii-öelda sotsialismist kapitalismi ja objektiivselt oligi vaja teha ära palju olulisi reforme, et turumajandus saaks toimida. Need olid omandireform, maareform, põllumajandusreform. Need reformid olid vajalikud, aga kõik nad andsid tegelikult kiirenduse inimeste maalt lahkumiseks. Kas või üks number: kui põllumajanduses töötas meil Nõukogude ajal 17–18% protsenti, siis praegu töötab põllumajanduses 3% tööga hõivatud inimestest. Näete, milline vahe see on! Muidugi, progress on kena. Me näeme, kuidas kõik tööd, mida vanasti tehti käsitsi ja suure inimjõuga, teevad ära masinad. See ongi tehnoloogiline läbimurre. Eesti põllumajandus on väga kõrgel tehnoloogilisel tasemel ja järjest vähem vajatakse selleks tööks inimesi.

Mida siis oleks võinud teha? Eks Eesti riik on üritanud regionaalpoliitikat ja piirkondade arengut toetada. Aga minu üldhinnang on, et see toetus on nendel aastakümnetel pigem tagasihoidlik olnud. Kui me vaatame kas või naabrite poole, Soome ja [teiste] Põhjamaade poole, mis on ka suhteliselt suure hajaasustusega riigid, siis, ütleme nii, julmalt ja külmalt võetakse [maksusummasid jaotades] raha arenenud piirkondadelt ära ja suunatakse maapiirkondadesse, [kasutades] erinevaid toetusprogramme ja toetades omavalitsuste tulubaasi, põllumajandust ja ka muud ettevõtlust maal. Ja kui me räägime eluasemetest, siis Soomes ja teistes Põhjamaades on üle poole eluasemepinnast munitsipaalüüripind. See on olnud seal traditsiooniliselt niimoodi. Omavalitsus on palju [tugevamas] asendis ja nendes riikides palju rikkam, aga see on ka teadlik riiklik poliitika.

Miks Eestis on just viimasel ajal muutunud eluaseme küsimus väga oluliseks? Viimastel aastatel saame küll öelda, et erinevaid meetmeid ja programme kasutades on ressursi suunamine maapiirkonda olnud kindlasti jõulisem kui varem. Väga palju on soodustatud ettevõtluse teket ja toetamist, töökohtade loomist piirkondades. Me oleme selleks loonud erinevad regionaalprogrammid, näiteks Ida-Virumaa programm, Kagu-Eesti programm. Ja on ka erinevad Euroopa Liidu meetmed. Noh, ma ei räägi Maaeluministeeriumist, mis maaelu arengukava kaudu suunab nii põllumajanduse kui [üldse] maaelu toetuseks päris palju ka Euroopa Liidu raha. Aga on ka erinevad teised meetmed. Näiteks KredExi korterelamute rekonstrueerimise meede oli kõikidele ühtedel tingimustel veel viis aastat tagasi. Enam ta seda ei ole. KredExi korterelamute renoveerimise meetme puhul on vahe selles, kus sa elad, milline on kinnisvara hind. Maapiirkondades, maakonnakeskustes ja väiksemates keskustes on võimalik nüüd saada selle KredExi korterelamute renoveerimise programmi kaudu toetust kuni 50%, siin Tallinnas ja [mujal] Harjumaal ainult 30%.

Samas on võimalik saada KredExist ka regionaallaenu. See meede tuli koos koroonameetmetega piirkondade toetamiseks ja lähiajal on tulemas sinna päris palju raha. Ma väga loodan, et omavalitsused aitavad kaasa, et korteriühistud oleksid võimelised ka puhtalt bürokraatlikus mõttes neid [toetusi[ taotlema ja sisuliselt valmis neid taotlema. Seda edasiliikumist on juba näha ja sinna tuleb päris palju raha lähema 7–8 aasta jooksul. Oleks meil mõistust ja tahtmist seda ka efektiivselt ära kasutada.

Noh, mida ma veel võin nimetada. Kindlasti on piirkondade arengule kasuks tulnud peale haldusreformi omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Selle otsuse me tegime teadlikult. See aitab üle Eesti elukeskkonda paremaks kujundada. Ja koroonaajal, tuletan meelde, me andsime 176 miljonit kriisitoetust, millega omavalitsused said teha küllaltki palju investeeringuid näiteks ka teedesse.

Need on viimaste aastate sellised märgilised otsused, mis on suunanud tähelepanu maapiirkonnale. Ja kui ma räägin maapiirkonnast, siis ma üritan selle mõiste ka defineerida. See ei ole ainult külad ja hajaasustus, tegelikult on need kõik Eesti piirkonnad väljaspool Tallinna, Harjumaad ja Tartu linna piirkonda. Ja oma probleemide ja murede poolest on need suhteliselt sarnased. 

Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal me teatud meetmeid üritasime piloteerida. Kui me räägime eluasemetest, siis Kagu-Eesti programmis on näiteks spetsialisti eluaseme soetamise toetus. Riik paneb ühe kolmandiku rahast, omavalitsus ühe kolmandiku ja inimene ühe kolmandiku, et muretseda omale korter või maja, renoveerida korter või maja. Selline toetus on võimalik. Ma arvan, et see on läbiproovitud meede ja sellega võiks nüüd üle Eesti edasi minna. Järgmine näide selle kohta, mida me oleme viimastel aastatel proovinud [teha]: Maaeluministeerium rakendas Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal regionaallaenu eluaseme soetamiseks.

Miks neid eluaset toetavaid meetmeid maal vaja on? Põhiline probleem on kinnisvara hind. Kui inimene läheb kodulaenu või eluasemelaenu võtma, siis tulenevalt selle ostetava või renoveeritava kinnistu või maja või korteri madalast hinnast pank lihtsalt ei anna laenu. Ei ole piisavat tagatist. Jah, kui kellelgi on kinnisvara Tallinnas või mujal Harjumaal ja suvekodu on kuskil kaugemal, siis, pannes pandiks Tallinna või Harjumaa kinnisvara, on võimalik saada laenu suvekodu jaoks. Aga kui selliseid võimalusi ei ole, siis ei ole.

On kindlasti üks läbimurre, millest mitu aastat sai räägitud. Rahandusministeeriumiga me tegime sellise analüüsi, kui palju näiteks KredExi erinevatest meetmetest, mis on suunatud eluasemete soetamisele ja korterelamute renoveerimisele, läheb üldse Tallinnast ja Harjumaalt väljapoole. Ja me saime sellise tulemuse, et veel neli aastat tagasi 85% KredExi meetmete vahenditest läks Tallinnasse ja Harjumaale.

No võib ju öelda, et hea küll, las Maaelu Edendamise Sihtasutus ainult tegeleb maaeluga, mitte keegi teine ei pea tegelema. Aga see lähenemine sai eelmistel valitsustel ära muudetud. Ma ei tea, kui kaugele riigihalduse minister on jõudnud riigi regionaalarengu tegevuskavaga. Kui mina sellelt postilt lahkusin, siis ma lahkelt jätsin selle sinna lauale. Mida tähendab regionaalarengu tegevuskava? Regionaalarengu tegevuskava tähendab väga konkreetseid ja praktilisi meetmeid ja kõik ministeeriumid ja ametid peaksid ära kirjeldama, et kui nad mingeid toetusprogramme ja ‑meetmeid rakendavad, millised on piirkondade soodustused. Kõige lihtsam näide on omaosaluse väiksem määr, regionaalportfellid. Seda me oleme rakendanud näiteks CO₂ kvoodi kaubanduse meetmete puhul, kui me toetame omavalitsusi investeeringute tegemisel, et need on piirkondlikult prioritiseeritud. Ja niimoodi peaks välja nägema kõigi ministeeriumide toetus- ja investeerimismeetmed, mis on suunatud nii omavalitsustele, inimestele kui ka korteriühistutele.

Miks me oleme selle ettepanekuga siia tulnud? Viimastel aastatel – ma ei tea, võib-olla natukene aitas ka koroonakriis kaasa – on tahtmine maapiirkonnas elada kasvanud. Me tegime põgusa analüüsi ka selle kohta, kui palju inimesi kolib Tallinnasse või Harjumaale elama ja kui palju läheb siit välja. Tendentsid on selles mõttes positiivsed, et Tallinnasse või Harjumaale tulevate inimeste arvu kasv on vähenenud ja välja kolivate inimeste arvu kasv on suurem.

Ühesõnaga, praegu on õige aeg nii riiklikult kui ka kohalike omavalitsuste kaudu seda tendentsi toetada. Ma arvan, et meie kõigi eesmärk on see, et Eestimaal ei tekiks välja surnud piirkondi, vaid [kogu maa] oleks asustatud. Kui me räägime piiriäärsetest aladest, siis on see puhtalt juba julgeolekupoliitiline küsimus. Nii et riik peaks erinevate meetmetega kaasa aitama. Ja esimesed sammud on tehtud. Näiteks sellel kevadel [käivitati] KredExi eluasemekäendus sellesama asja pärast, et kui pank ei kipu kodulaenu andma, siis saab KredEx anda lisatagatise kuni 80% sellest summast ja kuni 80 000 [eurot]. Praegusi hindu vaadates on see kindlasti madal, aga algus on tehtud, siit tuleb edasi minna.

Meie ettepanek tähendakski seda, et Vabariigi Valitsus analüüsiks olemasolevad meetmed, mis meil on juba rakendunud, läbi, vaataks, kuidas need toimivad, ja täiendaks seda nimekirja. Me oleme kuulnud ja ma kindlasti kiidan seda, et praegune valitsus on järgmise aasta eelarvesse eraldanud üürimajadele 5 miljonit eurot. Saab öelda, et üürimajade programm jätkub. Ja kui siin Tallinnas ja Harjumaal me tõesti ei saa hästi aru, miks seda hirmsasti vaja on, siis minge küsige kohalikest omavalitsustest väljaspool seda kuldset ringi. Küsige nendest keskustest!

Jah, kümmekond maja sai ehitatud selle üürimajade programmi abil: kas omavalitsus üksinda maksis selle poole riigi rahale lisaks ja ehitas üürimaja või oli võimalik ka ettevõtja abi kasutada seal, kus ettevõtted vajavad oma töötajatele eluaset. Miks tänapäevaste üürimajade olemasolu on nii oluline? Maapiirkonda elamuarendajad esialgu ei kipu. Hind on madal ja need esimesed pääsukesed, mis on – kui need ka valmis ehitatakse, siis kas müüakse need korterid maha või üürielamute puhul on hind suhteliselt kõrge. Munitsipaalüüripinna efekt on aga see, et hoitakse üür ja kulud tasemel, mida on võimelised näiteks noored pered maksma. Imaveres on üks hea näide. See maja on paksult täis ja tahetakse ehitada juba järgmist, et inimesed seal eluaseme saaksid.

Nii et ma arvan, et kui jätkata vähemalt nendegi meetmetega, mis on algatatud viimastel aastatel, ja täiendada ja suurendada seda ressurssi, mõelda läbi need kohad, mis on katmata, siis me saame kasutada seda praktikat, mida nende regionaalprogrammide puhul on piloteeritud.

Üks asi mul jäi mainimata. Näiteks Setomaa programmi "Noored maale" raames on omavalitsused teinud ära suure töö. Nad on ära kaardistanud krundid, mis on tühjad, kus inimesed ei ela, aga mis on kellegi omanduses, ja on viinud kokku inimesed, kes soovivad sinna minna, ja need inimesed, kes parasjagu seda maad enam ei kasuta. Ja niimoodi on päris paljud noored pered leidnud Setomaal oma elamise ja sinna kodu rajamist toetatakse ka Setomaa programmist.

Me oleme läbi proovinud mitu sellist meedet, mida võiks nüüd laiendada juba üle Eesti. Maaelu Edendamise Sihtasutus, ma tean, soovib laiendada regionaallaenu meedet juba tulevast aastast üle Eesti. Seda on proovitud Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Ning näiteks tühjenevate korterelamute probleem, mis on ka spetsiifiline. Eluasemetingimuste parandamisele suunatud meede on, et pooltühjadest või peaaegu tühjadest kortermajadest näiteks Ida-Virumaal omavalitsus – riigi toetusega nüüd küll – tõstab need omandused ümber paremasse kortermajasse. Ja võib-olla päris amortiseerunud majad tulebki lammutada ja seda seal tehakse. Aga sama probleem on endistes kolhoosikeskustes, nagu me teame. Kui me ringi sõidame, me näeme seda kogu Eestis. Mina sõidan mööda Piibe maanteed Tartu poole tavaliselt. Üks aasta põleb ühes kaheksakorterilises majas neli tuld, järgmine aasta kolm tuld, siis kaks tuld. Sellises majas pole enam võimalik elada.

Palju on seda, mida oleks vaja teha, et noored jääksid maale elama. Ja mitte ainult noored. Ka need inimesed, kes seal praegu elavad, peaksid saama oma elamistingimusi parandada. Aga et oleks toetatud see tendents, mis praegu on. Meil tulevad inimesed Soomest tagasi ja väga paljud inimesed soovivad linnalistest keskustest minna just maapiirkonda elama. Ma arvan, et kogu Eesti tasakaalukamale arengule aitab kaasa, kui need inimesed seal on. Muidugi tuleb edasi tegeleda ka teede tolmuvabaks muutmisega, mida me viimastel aastatel siiski võimendasime, samuti uute teede ehitamisega, lasteaia- ja koolikohtade loomisega, kuigi sellist erilist probleemi maal enam ei olegi. Ja ongi see peamine, niisugune aktuaalne probleem just eluase.

Nii et anname siit sellise ettepaneku ja soovi Vabariigi Valitsusele edasi ning loodame, et riigihalduse ministri, Maaeluministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel selline konkreetne tegevuskava ka koostatakse. Aitäh!

Aitäh! Auväärt ettekandja, teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Te oma ettekandes tõestasite ära, et regionaalpoliitika ei ole ainult sõnakõlks ja keskvõimul on võimalik päris palju ära teha, et elukeskkonda arendada. Paratamatult inimestele meeldib võrrelda. Kui Keskerakond oli valitsuses perioodil 2016–2021, siis oli väga palju meetmeid: spordihallid väljapoole Tallinna, üürimajade programm 60 miljonit, omavalitsuste tulubaas, tasandusfond, kohalikud teed, huvihariduse lisarahastamine, saarlastele kolmanda parvlaeva raha broneerimine 40 miljonit. Otsused on tehtud, Rohuküla raudtee, Kagu‑Eesti programm. Nii et muljet avaldav tööleht tegelikult on Keskerakonnal. Aga kui panna kõrvale see tabel, mille puhul Keskerakonda pole valitsuses, milline siis see regionaalpoliitiline tulp välja näeb?

Aitäh aktuaalse või toreda küsimuse eest! Ma ei ole sellist statistilist võrdlust teinud. Küll aga oma ettekandes ma tõin välja selle, et regionaalpoliitika või piirkondade areng on olnud kuskil tagaplaanil. Seal muidugi küsimus ei ole ainult rahas, mida on sinna ka vähe läinud, vaid küsimus on ka nendes konkreetsetes meetmetes või võtetes, kuidas seda asja teha.

Jah, ma saan alla kirjutada, et see loetelu, mille kohta küsija küsis, on olnud meie initsiatiivil tehtud erinevates valitsustes viimasel ajal. Me tõesti väga soovime, et see nimekiri jätkuks, et neid meetmeid oleks rohkem, et raha oleks rohkem, ja seda nii omavalitsuste arendamisel kui ka konkreetsete piirkondade arendamisel. Eeltöö on tehtud ka selles suhtes, et Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi üks eraldi tükk on õiglase ülemineku kava. Selle ettevalmistamine oli just meie ülesanne ja konkreetselt ka minu kui riigihalduse ministri ülesanne. Üks regioon, Ida-Virumaa, saab lähiajal, seitsme-kaheksa aasta jooksul riigi toetusena ettevõtluse ja töökohtade loomiseks 340 miljonit. Seal on sees ka elukeskkonna parandamine. Aga see ei ole ainukene raha, see võimendub: üks euro toob seal kaasa vähemalt 2 eurot erasektorist. Korrutame selle läbi. Rääkimata teistest Euroopa Liidu programmidest, millega seoses omavalitsused saavad erinevateks tegevusteks toetusi. Ka linnalist piirkonda seal saab arendada.

Mina hindaksin seda kuskil pooleteise kuni kahe miljardi suuruseks investeeringuks, mis erinevate osapoolte poolt seitsme‑kaheksa aasta jooksul Ida-Virumaale tehakse. See on vastus ka Ahti Asmannile, kes ütleb, et põlevkiviinvesteeringud on nii suured, et keegi ei jaksa nii palju teha. Teeme küll. Ma ei räägi, et põlevkivile peab kohe kriipsu peale tõmbama, mida siin osa erakondi väga taha. Praegune situatsioon tõestab, et põlevkivienergiat on väga vaja. Millal seda enam ei ole vaja, ma ei tea. Aga meil on hea võimalus Ida-Virumaale luua teisi võimalusi juurde. Sest nii või teisiti töötus Ida-Virumaal on praegu endiselt kõige kõrgem. Sissetulekud isegi ei olegi kõige madalamad, kui võrrelda teiste maakondadega, aga tõsise arengulükke annab seal teha.

Ja selliseid asju tuleb teha veel. Ma mainisin ka regionaalarengu tegevuskava. Ma väga loodan, et riigihalduse minister klopib sellelt tolmu maha, tõstab selle uuesti lauale ning kirjeldab ära kõik need Euroopa Liidu programmid ja riiklikud programmid, millega piirkondadesse raha soodsamatel tingimustel suunatakse. 

Indrek Saar, palun!

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Ma olen väga nõus kõige sellega, mida sa põhimõtetest räägid. Aga ma tean, et eile sa tõmbasid, aitasid oma käega maha tõmmata 1 miljon eurot Türi linna keskväljaku ehitamiseks, 700 000 eurot Käina Huvi‑ ja Kultuurikeskuse ehituseks, 700 000 eurot Viljandi Huvikooli kaasajastamiseks, 400 000 eurot Ida-Viru noorte kultuuritegevuse toetuseks, 1 miljon eurot Narva Kraavi tänava lasteaia ehituseks, 700 000 eurot Setomaa Vallavalitsusele Värska Gümnaasiumi ehituseks, 100 000 eurot Risti Põhikooli ehitustöödeks, 290 000 eurot Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi komandohoone ehituseks, 245 000 eurot MTÜ-le Türi Vabatahtlik Tuletõrjeühing Oisu ja Imavere komandohoone arendus- ja ehitustööks. See on üks väike osa nendest, mis sa eile kõik maha tõmbasid ühe väikse komisjoni istungiga. Need olid konkreetsed investeeringud, üle 10 miljoni, kuidas see oligi, maapiirkondades elamise toetamiseks. Sa tõmbasid eile tuimalt lihtsalt maha konkreetsed asjad. Ja täna sa võngutad siin õhku ja räägid sellest, kuidas me peaksime programme koostama. Ütle, kas see natuke vastuoluline ei ole: see, mida sa täna räägid, ja see, mida sa eile praktikas tegid.

Aitäh küsimuse eest! See pole kuidagi vastuoluline. Põhimõtteliselt kõik need ilusad objektid, mis seal kirjas olid – ma seda ütlesin ka rahanduskomisjoni koosolekul korduvalt –, vajaksid meeletult toetust. Need erinevad omavalitsuste investeeringud vajavad toetust. Aga see, kuidas valitsus tuli oma ettepanekuga, mille kohta ka Riigikontroll andis hinnangu, et see pole seadusjärgne, see pole seadusega kooskõlas – ka rahanduskomisjon selliseid ettepanekuid toetada ei saa. No mis me räägime – võib ju sealt tagant lugeda, mis koalitsioonid nendes omavalitsustes parasjagu võimul on. Eks see ongi keeruline. Aga väga sotside nägu see nimekiri oli muidugi. Ja tegelikult ka rahanduskomisjonis rõhutati, et mis puutub näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonidesse, siis miks ei või seda raha panna kodanikuühiskonna sihtkapitali, kust teatud põhimõtete järgi seda jagatakse. Siis on kõik võrdsel stardipositsioonil seda raha saama.

Täpselt niisamuti on omavalitsuste investeeringutega, millega tegeleb riigihalduse minister, mitte siseminister. See on see seadusjärgne konks siin. Teatud põhimõtete kohaselt tehakse need voorud. Kõik saavad osaleda, kõik saavad küsida, kellel on paremad ettepanekud, need saavad raha. Ja kui rääkida nüüd investeeringutest, siis tuletan meelde, et kui mina olin riigihalduse minister, siis said omavalitsused kriisiabi investeeringuid 176 miljonit. Kõik said, mitte valitud nimekiri. Öelda nüüd, et see 10 miljonit sotside katust on tohutu regionaalpoliitika ... Kõigile omavalitsustele on raha vaja, ka nendele, mis seal nimekirjas olid. Ja endiselt on võimalik seda teha ainult oma valdkonna piires. Ma ei tea, miks koalitsioon ei leppinud seaduslikult kokku selle raha korrektses jagamises. Omavalitsuse investeeringud oleksid pidanud olema riigihalduse ministri haldusalas ja eelarves. Ma ei saa üldse aru, miks neid komandosid oli vaja eraldi välja tuua. Siseministeeriumil on investeeringukava, kus on nii need professionaalsed komandod kui ka vabatahtlikud komandod. See on puhtalt ministeeriumi ja ministri asi, kuidas ta seda kava koostab. Milleks neid oli vaja tuua objektide kaupa siia eelarve muudatusse? No andke andeks, veidi saamatu. 

Taavi Aas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea esineja! Kõigepealt, eks sotsid tõestasid, et nad jäävad ikka sotsideks. Kui on kõht tühi, siis vahet pole, poest süüa tuues kas maksad või ei maksa, asi läheb ju asja ette. Aga küsin ma seda, et regionaalpoliitika koosneb väga paljudest osadest. Mina arvan, et üks tähtsamaid neist on kõikvõimalikud ühendused, on need siis teed või on see side või internet. Punkt, millest täna räägime, on hästi oluline, aga mulle tundub, et kui valitsus sedamoodi jätkab, nagu nende kurss praegu on, siis muutub see kõik mõttetuks. Nimelt sellepärast, et üks oluline osa maal elamisest on töökohad. Aga vaadates seda, kuidas valitsus suhtub täna ettevõtlusesse, [me näeme], et ta sõna otseses mõttes hävitab Eesti ettevõtteid. Isegi need toetused, mis on lõpuks välja pigistatud valitsuselt väikeettevõtetele, ei tööta, sest universaalteenusele üle ei minda. Kui ettevõtlus otsa saab, siis mis sa, Jaak, arvad, kas kogu sellel tegevusel, mis me siin teeme, on üldse mõtet?

Tänan küsimuse eest! Lugesin ka mina uudist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri arvamuse kohta, et ta ootab ära, kuni veel 20 000 töötut on, siis ehk hakkab midagi liikuma. Ma arvan, et väga lühinägelik mõtlemine. No ma juba siin rääkisin, et see on kompleks erinevatest meetmetest. Ja nii oli see ka eelmisel kütteperioodil, kui me tõesti üritasime energiahindade hüppelist tõusu leevendada. Me ei saanud päris kõike seda, mis ettepanekuid me tegime, aga midagi me valitsuses kokku leppisime. Ma arvan, et kas või võrgutasude allatoomine aitas, nagu väga paljud ettevõtjad on öelnud. Praegu on need väga keerulised süsteemid, kuidas, ütleme, universaalteenusele üle minna. Me oleme need seadused siin vastu võtnud. Ka meie tegime ettepaneku [meetmeid] laiendada, sest oli näha, et ainukene meede, millega üritatakse asja leevendada, on see universaalteenus.

See ei ole ideaalne. Mina arvan, et seesama pakett, Taavi, mille sina panid kevadel lauale, tehes ettepaneku juba lisaeelarves kokku leppida energiahindade leevendamise meetmed, oli palju parem. Seal ei olnud vaja mingit jalgratast leiutada. Universaalteenus ei ole võluvits, mis päästab. Jah, see võib-olla teatud riske maandab, sest me ei tea, kuhu see hind läheb, nagu me praegugi näeme. Aga laiemas pildis ... Noh, mida meie tegime: näiteks kohalikele omavalitsustele suunatud toetus koroonaajal. Ei ole mõeldud, et konkreetne omavalitsus nüüd õitseb, vaid omavalitsus tegi hanked, tellis teedeehitust, hoonete ehitust, kohalikud ehitusettevõtjad said tööd, töökohad säilisid. Ja tänu sellele me tulime koroonakriisist välja Euroopa kõige kiiremini kasvanud majandusega. Või oli see teisel kohal? Igal juhul olime üks kõige kiiremini kasvanud majandusi. Ja mis nüüd on juhtunud?

Ma arvan, et nii nagu me siin täna räägime, millist raha kuhu suunata, vaidleme eelarveobjektide üle – kogu põhjus on tegelikult hinnatõus, inflatsioon, mis on täiesti käest ära ja lööb majandust. Juba praegu on näha. Isegi Rahandusministeerium, kes tavaliselt on tulu arvestamisel konservatiivne, ütles juba peale augustikuud, septembris, et need riigi tulud võivad olla seekord üleprognoositud, mitte alaprognoositud, nagu tavaliselt konservatiivselt Rahandusministeerium teeb. Nad ütlesid, et nad augustis ei osanud näha, et kõigepealt hinnahüpe saab olema nii suur ja suureneb veelgi, jahutades majandust nii palju. Ei tea, väga raske on prognoosida. Aga ma arvan, et needsamad meetmed, mis me oleme siin pakkunud, näiteks teatud tarbimismaksude langetamine – käibemaksud energiahindade puhul ja kütuste aktsiisid –, kindlasti oleks leevendanud seda hinnatõusu. Sest kõik need energiahinnad ja kütusehinnad kanduvad üle kõigisse toodetesse ja nüüd me avastame, et toiduained on äkki üle mõistuse kallid. Põhipõhjus on energiahinnad. Ja neid oleks tulnud hakata leevendama juba kevadest saadik, mitte oodata siiamaani ja mitte teha nii vähe.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja Jaak! Ma arvan, et kõige paremini toetavad maal elamist ühendused, olgu see siis teedeühendus, elektriühendus või sideühendus. Selle kohta on ilmselt ilmunud ka mingi statistika, et Järvamaa piirkond sai uue hoo sisse siis, kui neljarealine tee hakkas seal valmima. Inimesed nägid selles perspektiivi. Ja kui ma pühapäeva õhtul sõitsin Tartust Tallinnasse, siis ma nägin, milline vahe on sõita Mäoni ja siis Mäost edasi Tallinnasse. Järgmised on siis internet ja elekter. 

Aga minu meelest lätlased lähenevad sellele asjale palju pragmaatilisemalt ja nad teevad selle asja ära. Lätlastel on eesmärk mõne aastaga välja ehitada neljarealised teed igast Lätimaa punktist selliselt, et Riiga jõuab igalt poolt kahe tunniga. Ja selle jaoks nad võtavad laenu kaks miljardit ja lätlased ehitavad need teed välja. Meie teed jäävad ilmselt Balti riikide, selle piirkonna kõige kehvemateks, sest kuuldavasti enne aastat 2050 teede ehitamist ei jätkata.

Aitäh küsimuse eest! Eks see sinu mure põhipõhjus on riigi eelarvestrateegia ja seal olevad numbrid lähiaastateks. Ma arvan, et sellel on ka mitu põhjust. [Tänu] nendelesamadele kõrgetele energiahindadele laekus ju väga palju rohkem maksuraha sel aastal ja laekub ka järgmisel aastal. Ma ütlesin küll, et sellel kohal on väike küsimärk, sest me ei tea, mis majandusega juhtuma hakkab ja kuidas need maksud laekuvad. Aga üks probleem, mis on selles eelarves ja RES-is, on see, et investeeringuid on tegelikult vähem.

Kui me järgmise aasta reaalkulu vaatame ja tõstame kõrvale kaitseinvesteeringud, siis me ei vaidle. Me oleme nõus, et see tuleb kõik ära teha. Me oleme ka valitsuses olles need olulised otsused väga kiiresti teinud. See ülesanne tuleb täita. Meie riiki tuleb kaitsta. Meie julgeolekuolukord peab olema nii kindel, et kellelgi ei tekiks mõtetki meile kallale tulla. See on see heidutus. Aga kui me võtame need kaitseinvesteeringud välja, siis järgmine aasta vähenevad investeeringud kokku 38% reaalkulus. Nähes ette, et majandus hakkab jahtuma – me näeme seda juba praegu –, on alati mõistlik teha kontratsüklilisi investeeringuid. Mitte teha [investeeringuid] siis, kui juba kõik on maha jahtunud. Tuleb ennetada ja leevendada majanduse jahtumist.

Kas avalik sektor suudab üksinda majanduskasvu tirida? Kindlasti ei suuda. Küll aga saab ta oma investeeringuga anda tööd kõigepealt ehitussektorile. Ja selle taga on väga palju töökohti mitte ainult konkreetselt ehitussektoris, vaid ka kaasnevates sektorites. Ja kahju on, et jah, eks ta läks enamuses see rohkem laekunud maksuraha kulude katteks. Ega muidugi ei saa öelda, et ei ole õpetajatele [rohkem] palgaraha vaja, et seda või teist ei ole vaja. Neid kõiki on ka vaja, näiteks peretoetusi. Aga kindlasti oleks tulnud pingutada tasakaalustatumalt ka selle nimel, et teedeinvesteeringud jätkuksid ja ka muud avaliku sektori investeeringud jätkuksid suuremal määral.

Andres Metsoja, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Globaliseerumine on sihuke laiem tendents, seda me kuuleme igast ettekandest Eestis nendel teemadel. Vähem me kuuleme sellest, et maapiirkonnas, kus on kolm inimest ruutkilomeetri kohta, on riigi pidamine kallim. Ja ongi kallim.

Samas me mõõdame seda sama valemiga. Linnas me räägime, et tuleb linnaruumi arendada, jalgrattateid teha, maal aga ütleme, et kruusakattega teed mustkatte alla ei saa viia, sellepärast et liikluskoormus on liiga väike. Me räägime sellest, et koolivõrk maapiirkonnas kuivab kokku ja see väike klass tuleb kinni panna, sest see käib üle jõu. Aga linnas me ütleme, et hariduslike erivajadustega lastele tuleb juurde teha eraldi väiksemaid klasse, rahunemisklasse. See on paradoks, mille vahel me ju tegelikult kogu aeg pendeldame. Lõpptulemus on see, et Tallinna linn ütleb, et tal on raha küll, ta ehitab selle haigla ise valmis, kui riik raha ei anna, aga maale peame andma ministri otsusega kooli ehitamiseks raha. Miks see nii on? Miks me seda tulubaasi osa üle ei vaata?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ma selle Tallinna Haigla küsimuse kohta ütlen kohe ära, et see ei ole üksinda Tallinna mure, see on kogu Eesti tervishoiuvõrgu ja haiglavõrgu mure, et Põhja-Eestis puudub üks suur keskhaigla tüüpi haigla. Tegelikult see Tallinna Haigla plaan on ju panna kaks Tallinna keskhaiglat kokku. Need mahud, mis tuleb täita, on kõik olemas. Lihtsalt see taristu on nii vananenud, et 10 või 20 aasta pärast see kukub kokku. Me võime sinna ükskõik kui uhked kompuutrid sisse viia, ta ei toimi funktsionaalselt. Koroonaaeg näitas ära Lääne-Tallinna haigla puudused. Ühes osas oli nakkushaigla, aga ei suudetud isolatsioonipalateid korralikult rakendada. Lihtsalt see taristu, need hooned ei võimalda seda. See tuleb nii või teisiti lahendada. Aga Tallinna Haigla peaks teenindama peaaegu poolt Eesti elanikkonnast, mitte küll saja protsendi ulatuses, aga tõenäoliselt enamik sellest poolest Tallinna Haigla teenuseid kasutaks.

Mis puudutab tulubaasi ja maal elamiseks antavat toetust, siis jah, me võime öelda, et Soome on palju rikkam. Vaadake, kui palju seal on hajaasustust! Aga seal on suhteliselt karmid Robin Hoodi meetodid, nagu ma ütlesin. Näiteks on seal kinnisvaramaks. See raha korjatakse rikkamatest piirkondadest kokku ja jagatakse maapiirkondade omavalitsuste vahel. Need valemid, tulubaasi mudelid on jõhkralt maa poole kaldu, sest elu ongi seal kallim, nagu sa ütlesid. Ja inimeste transportimine ühest kohast teise on kallim.

Kõik teenused lähevad kallimaks. Tihtipeale me näeme, et meil palgad on maal väiksemad, teenuste kättesaadavus on väga kehv. Noh, ei hakka võib-olla kunagi nii olema, et sama kiiresti kui linnas saad teenuse maal kätte, aga kindlasti tuleks seda võrdsustada. Ja omavalitsuste tulubaas peaks võimaldama need hädavajalikud investeeringud teha.

Ma ei hakka pikalt koolivõrgust rääkima. Tõenäoliselt väiksemad koolid – me oleme rääkinud, et jah, võib-olla nii palju põhikoole ei jää – tuleks ümber teha. Tuleks investeerida ja teha nelja- või kuueklassilised koolid, mis jääksid kodu lähedale alles. Praegu on niimoodi, et kui põhikoole on liiga palju, siis paneme kõik kinni. Aga mida see tähendab? [Tähendab seda], et me peame õpilasi hakkama transportima juba suhteliselt madalamates klassides ei tea kui kaugele kodust. See kindlasti pole mõistlik.

Ühistranspordist võib ka pikalt rääkida. Meil on mõned piloodid, millest on tükk aega räägitud. Nõudetranspordi kohta ma arvan, et see on hajaasustuses tulevik, see on kindlasti efektiivsem ja parem teenus. Ja kogu transpordilogistikast ma olen ka siin mitu korda rääkinud: kuidas kõik, maakonnaliinide ja kaugliinide bussid, praamid ja lennukid on ühes logistilises süsteemis, nii et sa saad punktist A punkti B liikuda mitme vahendiga. Mina nägin seda Soomes 1990-ndate alguses. Ma ei tea, miks Eesti ei ole suutnud siiamaani seda ära teha. See on küsimus.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kõige olulisemad teatavasti on inimesed, kuigi ma jagan teie muret taristu teemade pärast. Aga [mis puutub] eestlastesse Soomes, siis ma hiljuti kohtasin neid mardilaadal suuremal hulgal ja rääkisin päev läbi nendega. Põhimure on palgad. Inimene kipub ikka minema sinna, kus saab võid leiva peale natuke rohkem määrida. Nii et küsimus on selles, kas me ei peaks ikkagi palgatasemega ennekõike tegelema. Kas või seesama välismaalaste seadus, mis üle-eelmise valitsuse ajal kahjuks ei jõudnudki katuse alla jaanuaripöörde tõttu. Ehk siis küsimus on selles, et kui me odavat välistööjõudu maale toome, siis need palgad ei tõusegi ja lõunaeestlased istuvad ikka kusagil Põhja-Soomes, teevad seal samu töid, mida [võiks teha] Lõuna-Eestis. Aga nad elavad mujal ja 6000 eesti last samamoodi.

Tänan aktuaalse küsimuse eest! Nüüd ma võiks pidada siin mitmetunnise loengu, alustades näiteks Eesti ühetaolise astmega maksusüsteemist, mis on kogu maailmas tõestanud, et me oleme sarnased Lõuna-Ameerika ja Venemaaga, kus ebavõrdsus paisub väga suureks.

Palgad ... Küsimus selle võõrtööjõu puhul on selline, et kui rääkida ka ettevõtjatega, siis eks kuskilt poolt on ikkagi objektiivne tarve tööjõu järele. Me oleme tihtipeale jõudnud [oma jutuga] sinnamaale, et me ka ise käisime üheksakümnendatel Soomes ja mis töid me seal tegime? No ikka neid raskeid füüsilisi ja vähetasustatud töid.

Ma olen raudselt seda meelt, et teatud surve palga kasvuks peaks olema positiivne. See on omaette süsteem: alampalgad, reeglid. Aga panna nüüd piirid täiesti kinni, et meile ei tohiks keegi teine tööd tegema tulla – ma ei usu. Aga seal võiks olla, nagu me enam-vähem kokkuleppele tookord ju jõudsime, teatud sektorisisesed palgad. Me jõudsime sektorisiseste palkadeni, et võiks mingid miinimumtasemed kehtestada, alla mille ei tohiks maksta. See kaitseks ka meie enda tööjõudu ja väldiks odava või väga odava tööjõu kasutamist ettevõtluses.

Sellel on kaks otsa. Miks see tulude ebavõrdsus viimastel aastatel on palju rohkem suurenenud? Neli-viis aastat tagasi see veidikene tõmbas nagu tagasi või jäi pidama, praegu aga tuludetsiile võrreldes need vahed kasvavad järjest. Siin ei ole ka ühte võluvitsa. Meie räägime, et astmeline tulumaks on endiselt see, mis normaalses solidaarses heaoluühiskonnas peaks toimima. Võimekamad inimesed, kes tänu oma oskustele ja teadmistele teenivad rohkem, panustavadki ühiskonda rohkem. Selle maksubaasiga, mis meil praegu on – sotsid ka juba julgevad sellest natukene rääkida –, me kaugele ei jõua. Järgmise aasta eelarves on miljard [eurot] miinust. Kust see raha tuleb? Jah, lühiajaliselt võib seda laenudega katta, aga pikemas perspektiivis peavad riigi tulud kulud katma. Aga riigi tulud tulevad maksudest.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja, eelnõu tutvustaja! Selleks et inimesed otsustaksid maale elama asuda, nad jälgivad kõigepealt, kas on olemas lasteaed, kuhu lapsi panna, ja kool, kus lapsed saaksid oma kooliteed alustada või õppetööd jätkata. See on prioriteet number üks. Aga näiteks Tartu vallas, kus on sotsist vallavanem, on võetud vastu otsus, et Laeva kooli õpetajale ei võimalda vald sotsiaalpinda, et õpetaja saaks seal kohapeal elada, ja ütleb, et see on õpetaja enda asi. See tähendab seda, et koolis on suur probleem õpetajatega. Ja praegu liigub asi selles suunas, et kooli hakatakse varsti sulgema.

Indrek Saar märkis eraldisi Siseministeeriumi haldusalas. Seal oli üks punkt ka Tartu valla Tabivere lasteaia [kohta]. Aga Tartu vald tegi ise otsuse, et nemad pigem suunavad raha jäähalli ehitamisse. See on ebaratsionaalne otsus, nad jätsid ise sellise olulise asja rahastamata. Mul on nüüd küsimus, kas see soovitud valitsuse tegevuskava tagas ka kooskõla omavalitsuste tegevuskavaga, et ei oleks niisuguseid toretsevaid tegevusi. Et küll siis makstakse.

Tänan küsimuse eest! No see sisu, kui oli juttu näiteks sellest, kuidas saab soodustada nendesamade noorte spetsialistide ehk õpetajate või perearstide maal elamist või sinna minemist. Me teame, et kõigist on puudus. On puudus perearstidest maapiirkondades, me ei leia neid sinna, on puudus õpetajatest, lasteaiaõpetajatest.

Eks seis on ebaühtlane. Osad omavalitsused said veidi abi sellest üürielamute programmist, [tänu millele] nad saavad pakkuda eluaset koos töökohaga, mis oli täiesti mõistetav kunagi eelmises ühiskonnasüsteemis. Kui sind maale suunati, siis sa said ka eluaseme. Praegu on see nii, kuidas omavalitsus jaksab ja suudab. Kes on võtnud prioriteediks selle, et luua teatud munitsipaalüüripind, kes toetab eluaseme soetamist ja renoveerimist. Ma rääkisin, et me esimesed piloodid ehk algatused oleme teinud. Kagu-Eesti programmis on sees spetsialisti eluaseme soetamise toetamine. Riik paneb ühe osa, omavalitsus ühe osa, ühe osa paneb inimene ise kas oma rahast või panga rahast. Selliste skeemidega annab seda soodustada.

Ma arvan, et omavalitsused päris üksi sellega hakkama ei saa, nende tulubaas, tulu ei ole piisav. Kuhu nad oma raha kulutavad, selle otsustab omavalitsuse volikogu. Omavalitsus on suhteliselt autonoomne. Seadused kirjutavad ette teatud teenuse tasemed, mida peab täitma. Lasteaiakoha omavalitsus peab tagama näiteks, niisugune on seadus. Aga probleem on. Ma isegi olen avastanud, et see probleem on kuskil maavaldades tekkinud. Kuskil on kunagi lasteaiakohti kokku tõmmatud, neid ei ole nii palju vaja olnud, aga nüüd on positiivne surve, nüüd küsitakse neid kohti isegi hajaasustuses. Ma tean valdasid, kes ütlevad, et meil ei ole enam lasteaiakohti, aga ma ütlesin, et siis tekitage kiiresti, enne kui need inimesed, kes praegu last tahavad lasteaeda panna, minema kõnnivad. 

Eesmärk on, et selles tegevuskavas peavad olema konkreetsed meetmed. Näiteks see viimane miil – kuidas ta eelmiste hangetega tuli, ma ei viitsi seda ajalugu enam kirjeldada. Noh, eks ta hargnes ämblikuna sealt, kust ta tihe oli juba, sealt siis natukene niimoodi edasi. Nüüd, see viimase miili hange, mida tehakse Euroopa Liidu raha eest, on omavalitsustes ikkagi tõsiselt ette võetud. On tehtud maakondlikud portfellid. Ehk ta nüüd jõuab loogiliselt edasi sinna, kus on ettevõtlus, kus on inimesed. Ja see oli ka päris tõsine võitlus mul, kui seda meedet kujundati. Aga õnneks kriitika eelmiste hangete kohta oli nii hull, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sai ka aru, et nüüd tuleb kuidagi teisiti teha. Ja nüüd ta tuleb niimoodi.

Mis puudutab viimast miili ja see oli ka eelmistes küsimustes, siis võiks kaaluda siiski teatud erisuste tegemist hajaasustuses, kus me toetame lokaalse puurkaevu tekitamist või mingi teejupi tegemist hajaasustusprogrammis. Sinna võiks ühe tüki juurde panna, ja see on see kiire internet. Ma ei ütle, et see peab olema ainult kaabel, on ka teisi võimalusi järjest tekkimas teatud piirkondades. Seda üksiklahendust võib-olla mõni inimene jääb ootama veel kümme aastat.

Ja korra on siin juba läbi käinud vist Tarmo Tamme küsimuses, et ükskõik, kuhu maapiirkonda sa ettevõtjaga või ka üksikisikuga lähed rääkima, esimene mure – ma ei taha praegu öelda sõimusõna – on Enefit Connect ehk eelmise nimega Elektrilevi. Ühendusi lihtsalt ei saa, ei saa võimsust juurde, ei saa päikeseparke, ei saa oma väikseidki päikesepatareisid järgi panna ja ühendada. Võimsust ei piisa. Aga võimsus – tihti me kujutame ette, et see on nende suurte liinide võimsus. Ent kõik algab juba alajaamadest. Ja siis sellele, kes esimesena küsima läheb, esitatakse arve alajaama ümberehitamiseks. Ettevõtjad on saanud miljonilisi arveid. Nad ei jaksa seda kinni maksta, et saada elektrivõimsust juurde või liitumist. Siin on üks kindel kitsaskoht maapiirkonnas.

Meie oleme siin pühendunud ühele eesmärgile: see on eluase. Aga takistavaid [tegureid] on palju. Mida on tehtud? Jah, sellessesamasse Enefit Connecti vist lisaeelarvega pidi minema 50 miljonit, et just arendada alajaamasid, võrkusid, et seda taastuvenergiat saaks sinna rohkem järgi tulla. Aga tihtipeale ei ole küsimus lihtsalt taastuvenergias, vaid ettevõtja ei saa tegutseda maal, ei saa laieneda maal, kuna võimsust ei piisa, ei ole elektrit.

Ivari Padar, palun! 

Lugupeetud härra ettekandja! Te räägite väga olulisel teemal, väga tõsisel teemal, ja kindlasti ma seda teie algatust ka toetan. Aga teie enda ettekanne on väga naljakas ja võiks ka ütelda, et räigelt ebasiiras. Te räägite ka piiriäärsetest asulatest, räägite nende tugevdamisest, samas takistate näiteks Värska ehk piiriäärse keskasula hariduselu edendamist. Kas teil on jutuks olnud, et võib-olla vahetanuks täna ettekandjad ära, nii et ettekandja ei oleks Keskerakonna määratud rahanduskomisjoni liige pärast eilset hääletust? Kas käis ka selline mõte läbi? Vabandage, et ma olin natuke vastik!

Jaa, Ivari, ma olin seal nagu sinagi, eks ju. See põhjus, miks konkreetne nimekiri ... Ma juba täna olen selgitanud: mitte keegi ei keela Kultuuriministeeriumil, kultuuriministril või ... Jumal küll, ma ei tea, kuidas ei saa koalitsioonis omavahel kokku leppida! Kui te lepite kokku, et te tahate toetada regionaalseid investeeringuid, miks te ei suutnud siis kokku leppida riigihalduse ministriga? Ma selgitan veel kord, kuidas see käib. Ka Rahandusministeeriumi esindaja eile ... Kui on Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkond, siis erinevad toetused-investeeringud, mis lähevad riigikoolidesse ja erakoolidesse, lähevad haridusministeeriumi kaudu. Kohalikule omavalitsusele kuuluvad lasteaiad ja koolid käivad riigihalduse ministri haldusalasse. Seadus ütleb: vastutus, jaotus on selline.

Küsimus ei ole selles, et ma ei toetaks neid investeeringuid Värskasse või Kastresse või kuhu iganes. Miks ei saa siis koalitsioonis kokku leppida ja tõsta õigete ministrite alla need summad? Eraldati Siseministeeriumile ja Siseministeerium üritab regionaalpoliitikat teha. Mul ei ole midagi selle vastu, aga tehke seaduse järgi! Pange nende ministrite haldusalasse see raha, kes oma vastutusvaldkonnas sellega võivad tegeleda! Siis ei oleks ühtegi probleemi. Teie oma käkk viis selleni, et see maha tõmmati. Mindi seadusega vastuollu, mitte et sisuliselt oleks kellelgi midagi selle vastu. Minul kindlasti mitte.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Piinlik on Ivari kiunumist kuulata, aga vaadake, riigieelarve on püha dokument ja seal on regionaalarengule ja maal elamise toetusele pühendatud 14 mõõdet. 14 mõõdet – ei jõua kõigist neist rääkida –, mis näitavad ilusat tulevikku. Ivari, oled sa lugenud neid? Aga seal on veel paar arvu. Näiteks toetuste kaasabil loodud töökohtade arv maal: kasv 32. Ja teine number, maapiirkondades töötavate inimeste arvu langus 186 000 pealt 179 900 peale. Langus 6100. Ivari, kuula, ja teised ka! Aga, Jaak, mida see tähendab, kui me eelarve, mille me kolmapäeval vastu võtame, sätestabki, et maal elavate inimeste arv väheneb 6100 võrra järgmisel aastal? Ja samas paljud mõõdikud näitavad, kui roosiline on kõik? Kas sa, Jaak, usud neid mõõdikuid?

Tänan küsimuse eest! Eks need mõõdikuid on tuletatud mingi statistika põhjal. On vaadatud, kuidas elanike arvud vähenevad, ja nii edasi. Ma saan sulle rõõmusõnumina öelda, et kui Statistikaamet kümme aastat tagasi tegi prognoose, siis maapiirkonnas oleks pidanud veel 50 000 elanikku vähem olema, kui praegu on. Nii et kõik hullud tendentsid ei ole päris praktikas tegelikult realiseerunud. Ka Eesti rahvaarv on ju olnud palju negatiivsemate stsenaariumidega, kui ta tegelikult välja on kukkunud. 

Kas see arv on 6000 [võrra] väiksem või 5000 [võrra] väiksem, mina ei oska öelda. Ma ei tea, kust need mõõdikud on võetud. Eks iga ministeerium on pidanud neid leiutama. Millise valemi alusel, ma ei tea. Kõige parem oleks, kui see üldse ei väheneks. Ja ma räägin, et mõningad uuringud ja analüüsid näitavad, et kui me võrdleme Tallinnasse ja Harjumaale liikumist ja siit välja liikumist, siis viimastel aastatel vahet enam praktiliselt ei ole. Ja väga paljudes kohtades – ma käisin alles Võru linnas näiteks – elanike arv on kasvanud. Ja ka paljudes valdades on kasvanud. See vähenemine on pidurdunud.  

Aga väga palju oleneb mitmetest asjadest. Oleneb sellest, kuidas me selle kriisiga praegu hakkama saame. No ma ei taha seda 2009. [aastat] meelde tuletada. Aga selle kriisi lahendamine oli selline, et tegelikult kuskil ametlikult või mitteametlikult läks Soome 100 000 inimest. Ametlikus elanike registris on siiamaani 50 000 Eesti inimest. Kahjuks nii mõnedki enam ei tule tagasi. Aga loodame, et paljud veel tulevad. Ja see tendents on praegu olemas, aga me peame seda toetama. 

Mõõdikud ei aita, konkreetsed tegevused aitavad. Aga kahjuks, kui ma hindan kogu seda riigieelarvet ... Me rääkisime siin taristust. Olgu need tolmuvabad teed või ka põhimaanteed – see on ka maainimese jaoks, seal elamise jaoks või ettevõtja jaoks nii olulised Meie oleme [praegu] keskendunud eluasemeprobleemile, kuna selle on omavalitsusjuhid, omavalitsustegelased viimasel ajal esile toonud. Nad on ka hakanud sellele tähelepanu pöörama, kuna teatud meetmetega riik on aidanud ja nüüd nad on avastanud, et ohoo, see aitab [tõesti]. Mul ongi seda vaja.

Ega omavalitsusi süüdistada ei saa. Nad peavad oma väheste ressurssidega tegelema koolide ja lasteaedadega, teede ja hooldekodudega – millega iganes. Ja alati peab tegema mingisuguse valiku. Aga nüüd nad on kõik jõudnud [arusaamani], et töökohti on enamuses maapiirkondades olemas, töökoht on olemas, aga eluaset ei ole olemas. Sellepärast me oleme keskendunud sellele probleemile. Aga üldised probleemid regionaalpoliitikas ja maapiirkondade arengus on endiselt ka olemas. Siin võib teha terve nimekirja sellest, mida peaks tegema, et neid probleeme vähemalt leevendada.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Hea Jaak! Vaat siin ongi see, et ma natukene sekundeerin Peetri küsimusele. Tõepoolest, ühelt poolt otsuse eelnõu on mõistlik ja vajalik. Ega me ju maapiirkondade toetamise puhul keegi ei kahtle, et see vajalik on. Aga Peeter eelnevalt juba viitas väga halvale riigieelarvele, mis tegelikult oma olemuselt suunab selle peale, et seda toetust vähendada. Nii et siin tekib ju vastuolu. Kuidas sa näed selle vastuolu ületamist, kui ühelt poolt valitsev koalitsioon näeb riigieelarves ette selle toetuse igasugust vähendamist, meie aga teeksime siin selle hea otsuse, et hoopis suurendame toetust? Siin ju on vastuolu või sa ei näe seda?

Aitäh! Ongi hea küsimus! Kogu selle ettepaneku sisu on ju selles, et edaspidi pöörataks sellele rohkem tähelepanu. Ma ei tea, kas järgmise aasta riigieelarvega õnnestub midagi teha. Seal on selgelt, nagu ma olen siin täna mõnele juba viidanud, tegelikult see investeeringute vähendamine üle põllu – nii teedesse kui ka mujale. See on probleem. Majanduslangus hakkab tulema ja tegelikult tuleks juba [majandust] elavdada.

Mis puudutab omavalitsusi, mis on ka üks piirkondade arengu ja regionaalpoliitika osa, siis ühe teadliku otsuse, ja ma arvan, et ühe kõige suurema regionaalpoliitilise otsuse me tegime aastal 2017, kui me tõstsime omavalitsuste tulubaasi. Siis oli toimunud parasjagu haldusterritoriaalne reform ja et need uued, ütleme siis, võimekamate inimeste juhitavad, võib-olla isegi spetsialistidega omavalitsused saaksid ka midagi ära teha, oli neil raha vaja. Ja me panime üle Eesti neile raha – seda oli ligi 200 miljonit – juurde. Ja see on aidanud viimastel aastatel.

Aga ka mind teeb murelikuks [üks] tendents. [Sellesse], kuidas öelda, inflatsioonieelarvesse laekus kõrgete hindade tõttu prognoositust sadades miljonites rohkem raha. Järgmise aasta riigi tulu kasvab prognoosituga võrreldes 1,2 miljardit. Jah, riigikaitsekulud, okei, keegi ei vaidle – tegime ära, teeme ära. Aga sealt edasi, ma arvan, oleks andnud teha tasakaalustatumaid otsuseid ka piirkondade arengut [silmas pidades]. Kindlasti!

Aitäh! Kalvi Kõva, palun!

Aitüma! Hea Riigikogu aseesimees! Hea Jaak! Mul on sulle kui ettekandjale protseduurilist laadi küsimus. Mu küsimus on selline. Mina olen järgmine mees, kes pulti läheb, ja ma hakkan rääkima, mis majanduskomisjonis selle punkti arutelul juhtus. Ja kui ma vaatan, siis meil majanduskomisjonis kandis selle punkti ette hoopis Taavi Aas.  Ta tegi seda kaks-kolm minutit, debatti oli suhteliselt vähe. Sina rääkisid siin täna sellest hoopis põhjalikumalt. Ja sa käisid ka maaelukomisjonis ning rääkisid sellest põhjalikumalt, oli väga palju küsimusi-vastuseid.

Mu küsimus tegelikult sellele mõeldes ongi: mida meil maaelukomisjon üldse tegema peab? Ma mõtlen tänasel päeval juhatuse otsusele tagasi [ja küsin], miks see nagu maaelukomisjoni valdav teema ei ole? Kuidas sina siin Riigikogu majas regionaalpoliitika vedamist vaatad? Maaelukomisjoni puhul me nagu mingil hetkel arvame, et see on ainult nagu põllumajanduskomisjonikene. Tegelikult on see maaelukomisjon ja regionaalpoliitika on [maaelu] väga tähtis osa.

Tänan! Minu arust väga aktuaalne küsimus. Ka mina olen riigihalduse ministrina teatud eelnõude algatusel eeldanud, et äkki neid võiks arutada maaelukomisjon. Ma arvan, et see on mõttekoht. Kuhu see piirkondade areng siis [kuulub]? Kas see on ka maaelu? On see majandus? Noh, ta on nii ja naa. Ma ei ütleks, et see on puhtalt üks või teine, aga maaelu me millegipärast tahame piiritleda natukene kitsamalt. Näiteks see MES-i meede, regionaallaen, mida on eluaseme soetamiseks võimalik saada – seal on kirjas, et seda saab kuni 1000 elanikuga asulas. Ülejäänuga tegeleb juba KredEx. Noh, seal ongi kummalised ja imelikud piirid, sisu aga kattub väga paljus.

Ja miks me seda terviklikku tegevuskava tahaksimegi näha: selleks, et need ministeeriumid mõtleksid oma poliitika läbi. Siin on toodud eluase, aga ka laiemalt regionaalareng ja piirkondade toetamine. Ma rääkisin regionaalarengu tegevuskavast, mis on konkreetne kava: numbrid taga, tegevus taga. Iga minister ütleb, et näete, ma teen piirkondade arenguks sellised meetmed, mis on soodsamad kui selles kuldses ringis või seal Tartu linnapiirkonnas. Aga mina ei oska öelda, kust see täpne joon läheb. Ju ei oska ka juhatus seda määrata. Nii et eks tuleb mõelda konkreetse eelnõu puhul, kui laialt ta katab maapiirkonda. 

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kalvi Kõva.

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Alustuseks, nii nagu ma siin juba ütlesin, tõesti, juhatus määras seda punkti arutama [majandus]komisjoni, aga [majandus]komisjon väga viisakalt ja toredalt palus arvamust ka maaelukomisjonist ja tänu sellele potsatas see eelnõu ka maaelukomisjoni päevakorda ja tänane eelnõu ettekandja Jaak Aab käis seda ka maaelukomisjonis tutvustamas. Et oleks siin täna midagi komisjoni nimel rääkida, siis ma räägin nii majandus- kui ka maaelukomisjoni protokolli lugedes – ütleme nii, sest ma ise sellel maaelukomisjoni istungil ei osalenud.

Aga majanduskomisjonis oli see eelnõu päevakorras 21. novembril. Taavi Aas tegi sellest eelnõust ülevaate. Eks ta natuke kontsentreeritumas võtmes nendestsamadest asjadest rääkis, millest täna Jaak siin puldis pikalt rääkis. Meil oli komisjoni kutsutud ka Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok kommenteerima eeskätt seda temaatikat, mis puudutab hajaasustust, elamumajandust ja nii edasi. Veel oli meil kohal MKM-i sideosakonna nõunik Raigo Illing, kes kommenteeris lairiba temaatikat ja arengut selles valdkonnas.

Ütleme siis niimoodi, et majanduskomisjon suhteliselt ruttu otsustas selle eelnõu saata siia tänase istungi päevakorda – seda tehti konsensusega – ja tehti ettepanek viia läbi lõpphääletus.

Maaelukomisjonis, kui ma seda protokolli vaatan, toimus päris tihe debatt komisjoni liikmete ja eelnõu tutvustanud Jaagu vahel. Tõesti, valdavalt oli põhiteemaks elamispind maapiirkondades. Niipalju kui me teame, on tõesti elamufondi [vähesus] maapiirkonnas paljuski üks põhjus, miks inimesed kolivad ühest või teisest piirkonnast kuhugi suurlinna või mujale suuremasse kohta, kus elamufondi on, kus on olemas üüriturg ja kus saab endale ehk korteri osta. Loomulikult on [tähtis] ka tööjõu temaatika.

Ma siin praegu rohkem sellel ei peatu, sest ma olen siin [majandus]komisjoni ettekandja. Muidugi mul on olemas personaalsed arvamused nii minu enda juhitud vallast omal ajal alanud hajaasustuse veeprogrammist kui ka selles erakonnas, kus ma fraktsiooni liige olen, algatatud üürielamute programmist ja nii edasi, ja nii edasi. Aga nendest sellises võtmes komisjoni istungitel juttu ei olnud. Aitäh!

Aitäh ülevaate eest! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja hea Kalvi! Sina praegu juhid riiki ja oled selle eelarve kokku pannud koos oma kolleegidega. Ütle mulle nüüd, sina kui maamees, miks järgmisel aastal te olete sätestanud, et maal töökohtade arv väheneb 6100 võrra? Ja need ei vähene mitte Harjumaal ega Tartumaal, vaid ka sinu kandis ja ka mujal. Miks te sellise otsuse olete teinud eelarves?

Aitäh, hea Peeter! Kui sa küsid ja siin puldis olen mina – ja ma arvan, et see on ka teistel saadikutel nii –, siis hakkab süda nagu põksuma, et ei tea, mis hea küsimuse sa, hea Peeter, jälle kuskilt välja võlud. Muidugi, ma olen koalitsioonisaadik ja olen osalenud selle eelarve koostamisel, nii nagu mõnes mõttes ka sina. Ma ei oska sulle öelda konkreetset põhjust, miks nende mõõdikute osas on see otsus niimoodi tehtud. Korrektne vastus oleks, et sellel komisjoni istungil, kus seda eelnõu menetleti, seda teemat ei arutatud. 

Aga kuna saalis on rahvast vähe, siis ma võib-olla natukene debateerin, muidu läheb see punkt õige kähku. Eks neid mõõdikuid, kogu eelarvet püütakse teha nii, et seda tendentsi murda. Aga ju [lähtutakse] sellest tänase päeva situatsioonist, sellest teadmisest, et inimesed liiguvad rohkem linnadesse. See tendents on sinna eelarvesse kirjutatud. Aga vaieldamatult [on tähtsad] kõik need teemad, millele täna ka eelnõu algataja siin vihjas. Näiteks hajaasustuse veeprogramm. Sa võid [tahta] minna maale elama, aga kui sul ei ole puhast vett või kui sul on kanalisatsiooniga probleemid, kui sul pole sidet ja mis tänasel päeval võib-olla veel aktuaalsem, ei ole internetti, siis sa maale ei lähe. Või on [mureks] elamufond. Tegelikult need asjad on olulised ja eks ka valitsus tänast eelarvet koostades on ju neid summasid kas suurendanud või jätnud need samaks, nagu need on olnud varasematel aastatel. Ega ma sulle, hea Peeter, paremini vastata ei oska.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Erki Savisaar, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel! Palun, kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head rahvasaadikud! Uuringud näitavad, et eestlased soovivad elada maal. Kui rääkida numbritest, siis vastab 65% Eesti inimestest ehk kolmest kaks, et soovivad elada maal. Tõsi, neist pooled piirduks pigem äärelinnaga mõne suure keskuse lähistel, kuid iga kolmas inimene on valmis kolima maale, kui see vaid rahaliselt välja tuleks ning teenused oleksid kättesaadavad. Keskerakonna eestvedamisel on selle nimel palju tehtud, kuid pikk tee on veel minna.

Teenustest üks olulisemaid on ülikiire internet, mis on äärmiselt oluline nii kaugtöö, meelelahutuse, arstiabi kui ka valveteenuste tarbeks. Baasvõrk on Eestis korralik, kuid viimase miiliga me liigume edasi selgelt liiga aeglaselt. See küsimus on vaja kiirkorras lahendada, et igas Eesti nurgas oleks võimalik kasutada gigabitist internetiühendust.

Loomulikult ei ole mõtet rääkida internetist, kui puudub elekter. Ka siin on tohutult arenguruumi. Ei ole normaalne, et talu elektrifitseerimise eest küsivad meie energiamonopolid rohkem, kui on selle talu väärtus. Ning hiljem, kui räägid sellest pangas, öeldakse, et see elekter pole midagi väärt. Loomulikult ei ole mõistlik igasse metsatalusse viia kaablit, ei optilist ega ka elektrikaablit, kuid riigil peab olema iga metsatalu jaoks lahendus, kuidas sinna saab mõistliku investeeringuga nii elektri kui ka gigabitise interneti.

Teine oluline teenus, mis vajab arendamist, on kahtlemata ühistransport. Ühistransport vajab restarti. Piirkondades, kus ei ole mõistlik teha liinivedu näiteks 16 tundi ööpäevas vähemalt tunnise tihedusega, tuleb minna üle nõudepõhisele nutikale ühistranspordile. See on võimalik ning kombineerides erinevaid transpordiliike ja transporditellimusi, ei tule see eelarvele sugugi oluliselt kulukam kui tänane süsteem, mis ilmselgelt ei toimi. Lisaks on hästi toimival ühistranspordisüsteemil positiivne mõju nii perekonna eelarvele kui ka kliimaeesmärkide saavutamisele. Hästi toimiv ühistransport võimaldab maapiirkondades vähendada vajadust isikliku auto järele, vabastab tohutult maal elavate inimeste, eriti lastega perede aega ning vähendab transpordi süsinikujalajälge.

Kolmandaks, käendused ja garantiid. Suur probleem maapiirkonda kodu soetamisel seisneb selles, et pangad ei anna selle tarbeks laenu, kuna niinimetatud turuhind on madalam kui kodu soetuse või renoveerimise hind. Keskerakonna eestvedamisel on käivitatud nii üürimajade projekt kui ka noortele peredele riikliku toetuse, käenduse andmine, kuid seda tuleb laiendada. Vähesed valminud üürimajad näitavad selgelt, et peale maja valmimist tõusevad oluliselt ka ülejäänud samas piirkonnas olevate majade ja korterite hinnad. Seega võimalused kasutada seda kinnisvara laenu tagatiseks paranevad mitte ainult sellesse uude majja korterit ostes, vaid kogu piirkonnas. Seda protsessi on vaja veelgi hoogustada, andes noortele peredele, kes soovivad oma elu siduda maapiirkonnaga, käendust laenu võtmiseks. Enamasti ei ole pankadel ju probleem mitte selles, et need inimesed ei suudaks laenu teenindada ehk tasuda igakuist tagasimakset, vaid selles, et uue maja hind on panga hinnangul väiksem kui selle maja ehitamiseks kulutatud materjali maksumus.

Neljandaks, töökohad maal. Iseenesest ei ole ju oluline mitte töökoha kaugus kilomeetrites, vaid aeg, mis kulub tööle jõudmiseks. Paljud töökohad on sellised, kus on kaugtöö võimalused, kuid on ka palju selliseid töid, mida kaugelt teha ei saa. Sellest tulenevalt on äärmiselt oluline nii teedetaristu ehitamine ja parendamine kui ka töökohtade loomine maapiirkondadesse. Selleks tuleb saada üle foobiast, et tootke kusagil mujal, aga mitte minu külas. Samas tuleb motiveerida ka kohalikke omavalitsusi, et nad leiaksid võimalusi, kuidas ettevõtlus saaks just nende territooriumil areneda. Kui need eeldused on täidetud, küll siis saavad tööle ka muud teenused, nagu kvaliteetne arstiabi ja koolivõrk, nii et algkool ei oleks kaugemal kui pool tundi kodukohast. Põhikool võib olla natuke kaugemal. Ja saavad uuesti tööle ka kohalikud kauplused, klubid jne.

Ma loodan väga, et valitsuserakonnad hoolivad Eesti inimestest, võtavad selle ülesande vastu ning aitavad Eesti inimestel seada sisse elu väljaspool suuri tõmbekeskusi nii Kagu-Eestist Hiiumaani kui ka Ida-Virust Pärnumaani. Aitäh!

Aitäh! Andres Metsoja, palun, Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel! Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Eelmisel nädalal käisid mul siin parlamendis külas ühe Pärnumaa suurtootja, põllumajandustootja põllumehed. Valdavalt olidki mehed, 20 tükki, istusid siinsamas saalis, proovisid spiikri tooli ja neil oli väga hea meel, et nad olid siia jõudnud. Paljud neist ei olnud oma pika elu jooksul jalga parlamendisaali tõstnud. Aga see sõnum, mille nad siia meie omavahelises vestluses maha jätsid, sisaldas mõttetera, et kuulake vahel meid ka.

Tõepoolest, ma arvan, et Eesti maaelu on taasiseseisvuse perioodi jooksul kordades ilusamaks muutunud. Eesti maaelu rikkus peitub taluõel, meie väikestes ettevõtetes, kus on palju nutikaid inimesi. Täpselt samamoodi toimub see kõik maapiirkonnas. Aga mis ikka ja jälle saab takistuseks, on see, et demokraatia pidupäeval vaadatakse ikka sinna, kus on rohkem mandaate. Ja seda me teame siin saalis kõik ideaalselt. Siis me püüame välkkoosolekutega neid küsimusi lahendada, kuigi teame, et lahendamata probleemide rida ikka ja jälle venib pikemaks. Siiamaani on lahendamata looduskaitseliste [piirangutega seotud] maamaksuvõlg omavalitsuste ees. Me räägime regionaalsetest toetustest, mida, kuhu ja kellele peaks andma, aga see elementaarne, mis on kokku lepitud – selleks raha ei jätku. Väga kurb! Ja me ei suuda sellest koalitsioon koalitsiooni järel üle saada.

Kui me räägime omavalitsuste tulubaasist, siis me võime tõepoolest asuda sellele teele, et teeme uusi makse, näiteks kinnisvaramaksu, nagu hea eelnõu ettekandja siin mainis. Aga me kõik ju saame aru, et tulumaksu näol ja investeeringute näol, töökohtade näol koondub rikkus keskustesse. Ja kui me keskustest maksuraha ümber ei jaga, siis paraku seda raha maapiirkondades ei ole. Ideaalne süsteem üheski riigis maksurahade näol ilmselt ei ole, ka lähipiirkonnas mitte. Aga võib-olla väike samm, millele mõelda kas või eelseisvatel valimistel saadikute kontekstis ja kandideerijate kontekstis, on see, et kui on kehtestatud lisaelukoht – ja me teame, et lisaelukoht põhielukohale lisaks on Eestis väga paljudel peredel –, siis äkki mingi tulumaksu protsendi osa peaks sinna minema. Võib-olla inimene ei saa seal kõiki neid teenuseid, mida ta saab põhielukohas, aga ometi ta oleks täisväärtuslik kogukonna liige. Ta saaks panustada ja tegelikult omavalitsus oleks huvitatud ka temaga tegelemisest.

Taristu temaatika – läbi ja lõhki alati selle valdkonna teema. Mina olen üks nendest õnnelikest, kes ka proovis rohepöördega kaasa minna ja optimeerida oma energiatootmise või energia tarbimise kulusid, ütleme siis niipidi, selle võrgu peal, [mida minu vajadus eeldaks]. Ja maapiirkonnas ma sain vastuse, et minu liitumine maksab 8,6 miljonit eurot 25-kilovatise jaama kontekstis. Kusjuures Tootsi tuulepark, maismaa suurim tuulepark, asub linnulennult 10 kilomeetri kaugusel. Seletada ära maapiirkonnas inimestele seda, kuidas on nii läinud, et ühe jaoks seda ressurssi on, aga teise jaoks seda teps mitte ei ole, ühe liitumine suure mahupargi juures maksab 20 miljonit, teisel 8,6 – see on lihtsalt ebanormaalne ja seda ei olegi võimalik ühiskonnas selgeks rääkida. See regulatsioon on läbi kukkunud.

Kui me räägime kiirest internetiühendusest, siis tihti tuleb vastus spetsialistidelt, et maapiirkonna viimase miili lahendamine on liiga kallis. No mis sõnumi me tegelikult selle vastusega inimestele anname?! Ütleme, et elate vales kohas. Vales kohas, teil ei olegi võimalik saada osa e-riigist. Te peate oma harjumusi muutma, kolima sinna, kus päriselt inimesed elavad. Ja äärmisel juhul, kui te seda tahate lahendada, siis see on teie isiklik probleem. Riik sellest kahjuks osa ei võta. Küsige hinnapakkumine, te saate selle ja kui teil raha on, ehitage.

Noh, täpselt sama mentaliteet on ju kruusateede kontekstis. Me Pärnumaal ühtepidi võime olla õnnelikud, et lõpuks ometi Via Baltica on teravdatud tähelepanu all ja need investeeringud, kauaoodatud investeeringud neljarealisse maanteesse tulevad, mis on hädavajalikud. Aga kuidas me seda teeme? Me teeme seda kõrval‑ ja tugimaanteede arvel. Ja kui teehoiukava kontekstis suhelda spetsialistidega, siis nad sageli vastavad nii, et vaadake, austatud poliitikud, kahjuks järgnevatel aastatel me ühtegi kruusakattega teed mustkatte alla ei vii, sest selleks raha ei ole.

Peeter Ernits vaatab seal mõõdikuid. Tõepoolest võib küsida, kuidas see mõõdik siis tekkis. Kui siiamaani oli poliitiline eelistus selle rahahulga eest viia mingi hulk maanteid ka mustkatte alla, siis järsku, kui rahahulk vähenes, see poliitiline eelistus lihtsalt kadus ära. Ja kaduski ära! Sellepärast et seal on vähe inimesi, seal sõidab vähe autosid ja võib-olla, kui seda teed ei ole, ei sõida lõpuks ükski auto. Ja oligi õigustatud investeering tegemata jätta!

Neid näiteid võib tuua seinast seina, kas või minu enda komisjonis – "enda" laiendatud mõttes –, keskkonnakomisjonis, kus ma toimetan. Meile tuleb seaduseelnõu, mis käsitleb ühisveevärki ja kanalisatsiooni. Euroopale on antud lubadus, et me võrgustame ära need asulad, kus on üle 2000 inimekvivalendi. Lõpuks me sellega hakkama ei saa. Siis me keskendume ainult sellele, kuidas need inimesed saaks oma reovee toimetada mõistliku hinnaga lähimasse purgimiskohta. Aga need, kes jäävad sealt tagant välja, justkui ununevad ära. Nemad on nagu vabaturupiirkonna inimesed, kus peaks nagu mingi turg toimima. Ebamääraselt järsku tekkis mingi turg kuskile mingisse piirkonda! Aga probleem on selles, et me oleme määratlenud, kellelegi lubanud, ja nüüd me püüame lahendada seda probleemi, mille lahendamiseks me andsime lubaduse, unustades ära need, kellele me mitte midagi ei lubanud. See on väga suur probleem. See lõhestab ühiskonda, tõmbab Mari ja Kalle krundi vahele piiri: üks ütleb, et sinul on fikseeritud reovee äraveo hind, aga vaata, sinul teisel pool piiri on see turuhind. Kusjuures ei saa üldse aru, kuidas see [hind] tekib või tekkimata jääb.

Nii et mõtlemiskohti on palju rohkem kui lihtsalt see, et me loosungina ütleme, et maaelu tuleb väärtustada. Maaelu on osa Eesti elust. Maal elavad väga normaalsed inimesed, võib-olla isegi kohati normaalsemad inimesed kui linnas, on minu isiklik hinnang. Anname neile võimaluse ja kohtleme neid võrdselt! Aitäh!

Aitäh! Peeter Ernits, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

Hea juhataja! Head kolleegid! Maasaadikuna ei ole mul midagi muud öelda kui et jumala õige algatus. Aga samas ma pean ütlema, et tegelikult praegune valitsev koalitsioon tegutseb risti vastu sellele, risti vastu maaelu säilimisele. Tegemist on sageli nii-öelda – idiootlik sõna – turutõrkepiirkonnaga. [Näiteks] see viimane miil. Ma olen tegelenud, saatnud kirju erinevatele ministritele, neid vist oli kaheksa. Kõik läksid kus kurat! Vabandust! Hakkas Tabiverest peale, Ollepaga lõppes. Lõpuks minister Sutt sai aru, et asi on täiesti jama. Ühendused läksid surnud majadesse, kuna ametnikel oli nii kergem ja hea raporteerida. Üks [teine] väike konkreetne näide Rõngust: ettevõtlus vohab, aga pole üüripindasid. Aga neid Rõngu-suguseid kohti on palju-palju-palju. See on üks ettepanek siin eelnõus.

Aga kui vaadata nüüd laiemat pilti, siis homme koalitsioon hääletab pidulikult selle eelarve poolt. See on täielik jama! Ja kui vaadata maaelu maainimese pilguga, siis see on neile näkku sülitamine. Seal eelarves on 42 leheküljel mõõdikud. Enamik teist ei ole neid läbigi lugenud. Ja mõõdikud peavad iseloomustama, kuidas igat eurot kõige efektiivsemalt ja paremini kasutada, ka maaelu arendamisel. Regionaalpoliitika ja kohalike omavalitsuste võimekuse puhul on kokku 14 mõõdikut. 14 mõõdikut! Kes viitsib, vaadake-vaadake, mis on kokku kirjutatud! Ja see on tõsine asi, see peaks olema kaine peaga kirjutatud. Mulle aga tundub, et need ametnikud ei ole kained olnud või need poliitikud, kes selle eelarve heaks kiidavad, ei saa seda kaine peaga teha.

Mis seal siis on? Nagu ma ütlesin juba, toetuste järgi tekib maale üle Eesti 32 uut töökohta. Ja samas 6100 töökohta maal kaob ära homme heaks kiidetava riigieelarve kohaselt. Ja nüüd selline ettepanek, mis läheb risti vastu kõigele sellele. Ma toetan seda ettepanekut, aga praegune režiim vaatab asja hoopis teise pilguga. Elu turutõrkepiirkonnas peabki kaduma! See on elu vales paigas. Kui raha on, tee endale, aga kui ei ole, kao minema. Tule Tallinnasse, Tartusse, mine Soome või kuhu iganes!

Mida veel? Kui vaadata seda riigieelarvet tervikuna, siis torkab maaelu koha pealt silma, et keegi pole vaadanud asja tervikuna. Ja see ei ole mitte ainult maaelu vaates. Iga silotorn on sättinud endale sobilikud mõõdikud ja neid, mis ei ole sobilikud, ei olegi sinna pandud. 30 aastat on juba Eesti iseseisev ja ikka tullakse sellise käkiga välja. Kobarkäkiga! See eelarve on taas üks selline klassikaline kobarkäkk.

Ja ma vaatan, Andres vaatab rahulikult siia, juhtides riiki koalitsioonis: noh, las olla, nii on. Mina ei ole sellega nõus! Sellise eelarvega ja sellise suhtumisega ei saa kaugele minna. Jah, tõesti ei ole vaja põllumeeste eest seista, kuna valimistel on neid hääli vähe. Aga see on väga küüniline lähenemine. Eesti on tervik ja ainult niimoodi saab seda käsitleda. 

Mis veel? Öeldakse, et märts on rehvivahetuskuu. Ma arvan, et järgmisel aastal on see eriti kohane. Märts – rehvivahetuskuu. Minge kõik rehve vahetama!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonide esindajatel ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ka esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 682 lõpphääletus. Head kolleegid, me läheme lõpphääletuse juurde. Tuletan meelde, et eelnõu vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava maapiirkondades elamise toetamiseks" eelnõu 682. 

Aga enne hääletust on protseduuriline küsimus. Jüri Ratas, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Te ütlesite väga õigesti, tulenevalt meie kodu- ja töökorrast, et see eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ega te protseduuriliselt ei oska öelda, kas koalitsioonisaadikutel on täna praegu mingi koosolek, et neid nii vähe saalis on? Võib‑olla saate siis võtta väikse juhataja vaheaja, veerand tundi, saab koosolek ära lõppeda ja koalitsioonisaadikud saaksid saali tulla? Oluline asi ikkagi – maapiirkondade toetamine ja seal elamise soodustamine. Selline protseduuriline küsimus. Ega te ei tea, kas koalitsioonisaadikutel on mingi koosolek?

Aitäh! Ei oska tõesti vastata. Minu teada ei ole, mind ei ole sinna kutsutud vähemalt. Aga me saame seda küsimust arutada täna pool kaks toimuval Riigikogu juhatuse koosolekul. Nii, head kolleegid, rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Siiski on. Taavi Aas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Aga seda enam, et kui võib olla koosolek, aga teid ei ole kutsutud, äkki te peaksite tegema selgeks, mis koosolekuga on tegemist? Äkki on mingit tagajärjed sellel koosolekul?

Ei, mina ei tea, kas koosolekut üldse toimub. Mind tõesti ei ole kutsutud, aga minu teada koalitsioon on jätkuvalt sama, mis oli enne selle istungi algust. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Tõesti protseduuriline. Miks mind diskrimineeritakse? Mina olin eespool, aga Taavi Aasale anti eesõigus. Miks?

Ma ei saa nüüd aru, mis protseduuriline probleem teil oli. (Peeter Ernits saalist: "Hea juhataja, minu nimi oli enne Taavi Aasa, aga sõna sain peale ...") Vabandust, siis ma eksisin lihtsalt järjekorras, aga te saite oma küsimuse esitada ja saate veel, kui vajadus on.

Tarmo Tamm, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, juhataja! Ma saan aru, et te ei mõista, kus Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid asuvad. Aga te olete ju Isamaa esimees. Kus Isamaa saadikud on?

Isamaa saadikud? Näete, Andres Metsoja on siin ja mina olen siin. Ja nii nagu me teame, Riigikogu liikmetel on vaba mandaat. Ikka tööpostil, tööpostil! Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Mul on samasugune küsimus nagu Jüri Ratasel. Meil on ju olemas maaelukomisjoni esimees Sven Sester. Täna nägin, ilusti tatsas siin ringi, ütlesin tere isegi. Kus tema praegu on nii olulise hääletuse puhul? Kas võiks teha väikese vaheaja, äkki ma otsiks ise Sveni üles. Kus ta ikkagi on?

Teate, head kolleegid, Riigikogu liikmete osalemine ei kuulu tegelikult protseduuriliste küsimuste hulka. Ma olen siin heatahtlikult püüdnud nendele küsimustele vastata. Ka eile oli siin terve rida küsimusi, et kus olid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud, kui arutati eestikeelsele haridusele üleminekut. See saalirida oli tühi. Peeter, sa ise nägid, et vahepeal olid sa üksi ja vahepeal oli paar inimest. Aga juhataja ülesannete hulka ei kuulu Riigikogu liikmete üle järelevalve teostamine, kas nad parajasti on saalis või on nad oma ruumis, jälgivad sealt istungit.

Head kolleegid, läheme edasi päevakorraga. Kui on sisulisi protseduurilisi küsimusi, siis ma hea meelega olen valmis vastama, aga Riigikogu liikmete osalus ei kuulu protseduurika hulka. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Tänane esimene päevakorrapunkt on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava maapiirkondades elamise toetamiseks. Ma olen absoluutselt veendunud selles, et maapiirkondade elanikke tuleb toetada igal juhul. Ja seda hämmastavam mul praegu näha olukorda, kus Reformierakond, kelle arvates on Eesti kindlates kätes, jätab praegu selle olulise küsimuse hääletusele tulemata. Ma mõistan neid, ega neid eriti maapiirkond ei huvita. Aga mind, hea Helir-Valdor Seeder, huvitab see, miks Isamaa ei taha seda eelnõu toetada. Teie olete ju üks Isamaa fraktsiooni esifiguuridest. Kas siis jälle mingi probleem on? Taksod ei käi või mis lahti on?

Aitäh, hea kolleeg! Ärge võtke olukorda nii dramaatiliselt. Valitsus saab maaelu heaks teha ja langetada otsuseid ka ilma Riigikogu ettepanekuta. See on ainult üks võimalus. Nii et valitsusel on võimalus [sellega] igapäevaselt tegutseda, toetada maaelu küll läbi riigieelarve, läbi erinevate seaduste. Nii et see võimalus on täiesti olemas lisaks Riigikogu ettepanekutele. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Aga mul on tõsine mure maaelukomisjoni esimehe Sven Sesteri pärast. Äkki saaks virgatsi saata, äkki ta ei pääse ruumist välja või ... See on väga oluline hääletamine praegu, kas maaelule anda uus hoog sisse või mitte. Kas oleks võimalik saata virgats maaelukomisjoni esimeest otsima?

Aitäh! Selleks ei ole vajadust ja see ei olnud ka protseduuriline küsimus. Viktor Vassiljev, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Aleksei Turovski on alati rääkinud lastele, et lapsed, minge kindlasti loomaaeda, sest loomadel on igav ja kui te tulete neid vaatama, siis nad on hästi lõbusad ja rõõmsad. Eriti ahvid – kui lapsed seisavad ahvide puuri juures, siis nad hakkavad igasuguseid ahvitrikke tegema. Mu küsimus on selline, et võib-olla võtaks väikese vaheaja, niikaua kui publik rõdult lahkub. Siis me saame rahulikult oma tööd teha. 

Aitäh! Riigikogu istungid, hea kolleeg, on avalikud, kantakse üle ka arvuti vahendusel ja saalis viibijad ei häiri Riigikogu liikmeid küll. Kui see tõesti teid häirib, siis teil on võimalus ju saalist lahkuda, aga ma loodan, et see nii hull ei ole ja te saate saalis edasi olla, saate ka hääletusel osaleda.

Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea eesistuja! Kas ma sain õieti aru, et te mainisite, et valitsus saab otsuseid langetada ka ilma Riigikoguta? Kas meil on ikka jätkuvalt parlamentaarne riik või on vahepeal midagi muutunud?

Meil on parlamentaarne riik, kus täidesaatval võimul on oma otsustuspädevus. Nii et tõepoolest, täidesaatev võim on ka teovõimeline ja otsustusvõimeline. Ma täiesti kinnitan seda. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma võtsin välja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse, mille § 47 sätestab ära Riigikogu töö ajagraafiku. Ja kui ma vaatan, siis praegu peaks olema 10.00–13.00 Riigikogu istung. Milles asi on? Kas sa oskad öelda, kas Isamaa ja Reformierakonna saadikud ei ole kursis meie töögraafikutega või mis lahti on? Olete te ikka kutsungi teinud, mis tähendab, et tuleb siia saali tulla?

Kõik Riigikogu liikmed on töögraafikust teadlikud, ma olen selles veendunud. Ja kõik istungiks vajalikud kutsungid on ka tehtud. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh veel kord sõna andmast! Te ütlesite, et teie meelest on Riigikogu endiselt teovõimeline. Aga kui meil ei ole kohal enamust Riigikogu saadikuid, ei ole Reformierakonda, ei ole Isamaad, kas siis Riigikogu on otsustusvõimeline, teovõimeline või ei ole?

Aitäh! Riigikogu on täiesti otsustusvõimeline. Aga ma täpsustan: ma ütlesin, et täidesaatev võim on teovõimeline ehk valitsus võib ka langetada otsuseid vastavalt seadustele. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Nagu ma aru saan, Sven Sester on lootusetult kinni. Aga mul on mure, et ka Timo Suslov, Andrus Seeme, Raili Rand ja Ivi Eenmaa, maaelukomisjoni liikmed, [on ära]. Nii oluline hääletus, kus te olete? Äkki peaks tõesti tegema vaheaja praegu ja otsima nad üles. Mis nendega juhtunud on, maaelukomisjon ikkagi?

Ei, aitäh! Vaheajaks ei ole põhjust, sest nagu ma ütlesin, Riigikogu liikmed on kõik töögraafikust teadlikud. Aga teil on võimalik maaelukomisjonis seda teemat arutada ja küsida kolleegidelt, kus nad siis olid. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus ikka!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui ma küsisin selle Riigikogu liikmete töö ajagraafiku kohta, siis te ütlesite, et nad vist on ikka kuskil olemas, eks ju. Aga minu jaoks on praegu väga oluline moment see, et selleks, et eelnõu hääletamisel saavutataks tulemus, et ta vastu võetaks, on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Nii on vähemalt meie töönädala kollasel paberil kirjas. Kas oleks võimalik selline asi, et kuna siin on [vajalik] Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis peaks ikkagi saadikud olema kõik saalis? Siis oleks pilt selge, kes hääletab poolt, kes vastu, kes jääb erapooletuks. Vastasel juhul meil ei ole ju tegelikult seadusandjana siin üldse võimalik mingeid eelnõusid menetleda, sest Reformierakonna saadikud lihtsalt ei tule saali. Aga tegelikult tööaeg on meil selline, et praegu peaks olema ikkagi kella 10–14 inimesed saalis ja hääletama.

Siin on midagi, hea Helir, väga korrast ära. Kui saadikud ei tule saali, siis nad ju teevad tööluusi. Ma ei usu, et nad juba valimispropagandat teevad kuskil Olustvere kandis, et saaks sealt hääli. Siin saalis saab praegu hääli, kui toimub hääletamine ja toetatakse maaelu, maapiirkondades elamist. Siin on see moment. Äkki te teeksite korduskutsungi veel saadikutele. Ma ei tea, kuhu nad on kõik läinud, autod on küll maja ees.

Aitäh! Hea kolleeg, kuna nii palju on protseduurilisi küsimusi olnud, siis enne, kui me läheme lõpphääletuse juurde, ma teen tavapärase kutsungi. Nii et kõik saadikud, kes soovivad tulla saali ja hääletusel osaleda, saavad seda teha. 

Aga ma protseduuriliselt siiski nii palju seletan teile veel üle, et saadikul on võimalik hääletada kas poolt, vastu või olla erapooletu või ka mitte osaleda hääletusel, mida on erinevate erakondade esindajad korduvalt kasutanud. Ja selleks, et hääletusel mitte osaleda, võib teha seda nii, et tulla saali ja lihtsalt istuda ja mitte nupule vajutada. Teine võimalus on saali mitte tulla ja jälgida näiteks oma kabinetist hääletust. Selline võimalus on täiesti kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt olemas.

Head kolleegid, aga läheme edasi. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Hea eesistuja, veel kord vabandust, et ma sain teie jutust valesti aru. Aga siiski ma tulen ... Me ei kahtlegi või noh, kindlasti on neid, kes kahtlevad, ja on neid, kes ei kahtle selles, et valitsus on töö- ja teovõimeline. Aga minu küsimus ju oli ikkagi, kas meil on parlamentaarne riik või mitte. Kas siis meie teeme siin Riigikogu saalis otsuseid või lihtsalt piisabki sellest, et, ma ei tea, valitsus teeb mingi otsuse, ja nii on ja nii see riigi elu meil kulgeb? Ja ma ikkagi paluksin ka eesistuja arvamust selle kohta, et kui meil siin väga suurt osa saadikutest ei ole kohal, kas me oleme siis täna töövõimelised või mitte, kui me arutame maapiirkondades elamise toetamist.

Aitäh! Eesti on täitsa parlamentaarne riik ja parlament võtab ikka vastu seadusi, täidab tulenevalt põhiseadusest ja seadustest oma ülesandeid. Ja täitevvõimul on oma pädevus. Ja ma kinnitan, et Riigikogu on ka täiesti töö- ja teovõimeline ja osavõtuks on end registreerinud hetkel 77 Riigikogu liiget. Kas kõik viibivad saalis või mitte – see on saadiku enda vaba valik, nii nagu see kõikide eelnõude arutelude puhul on.

Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, hea Helir! Tegelikult mul on küll protseduuriline [küsimus] või on ta siis tehniline, tehnilis-protseduuriline. Ma olen tähele pannud, et viimasel ajal, aga võib-olla ka varasemalt on olnud see kutsungisignaal tegelikult halvasti kuulda. Päris tõsiselt! On kohti, kus ei ole kutsungisignaali üldse kuulda, näiteks neljandal korrusel L-tiivas. Ikkagi tehnikud võiks asja üle vaadata, kontrollida, et ta oleks kuuldav ja et ta oleks piisava tugevusega, nii et see probleem ei võiks üldse kõne alla tulla. Mina ütlen, et see on probleem tegelikult.

Aitäh sellele probleemile tähelepanu juhtimast! See tõepoolest on protseduuriline, meie ametnikud fikseerivad selle ja me vaatame asja üle. See on tõsine probleemitõstatus, kui tõesti nii on, et saadikuteni see signatuur ei ulatu. Sellega me siis tõesti tegeleme. Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Väga hea, et me praegu vestleme sel teemal. Kõikidel saadikutel ei ole samm võib-olla piisavalt kiire. Ma näen, et Andrus Seeme on ilmunud siia peale minu mure[küsimust]. Äkki Timo Suslov ei jõua nii kiiresti või Reili Rand või Ivi Eenmaa. Äkki Sven Sesteril on ka kohalejõudmisega probleeme. Peaks ehk tegema veel kutsungeid? Juba midagi on nagu paranenud. 

Aitäh! Meil on tavaks kaks minutit kutsungit, millest kõik juhatajad on ilusasti kinni pidanud. Ma olen seda jälginud. Ja nii [teen] ka mina. Kaks minutit peaks olema piisav aeg ja me eeldame, et inimesed jälgivad istungit oma kabinettidest, nii et kõik jõuavad ilusasti siia. Aga vahepeal, kui te olete protseduurilisi küsimusi esitanud, ei ole olukord saalis mitte paranenud teie [seisukohalt], vaid halvenenud. Osad saadikud on lahkunud vahepeal. Isegi Jüri Ratas, Riigikogu esimees, kes esitas esimese protseduurilise küsimuse, on vahepeal lahkunud. Aa, ei! Taha on läinud. Vabandust! Aga mitmed liikmed on lahkunud, nii et mul on ettepanek: püüame, kui vähegi võimalik, minna hääletuse juurde. Enamus protseduurilisi küsimusi ei ole olnud sisult protseduurilised küsimused.

Riho Breivel, palun, protseduuriline küsimus!

Lugupeetud juhataja! Minu protseduurilise küsimuse küsis küll ära juba Paul Puustusmaa, aga ikkagi ma tahaksin sellele veel kord tähelepanu pöörata. Tõesti helisignaal on nõrk ja nõrk on ta ka kabinettides, sest need krapid, mis meil on laua peal, nende helivõimekus on väike. Võib-olla tõesti paljud, kes saalis ei ole, ei olegi kuulnud signaali.

Aitäh! Siin on nüüd kaks erinevat teemat. Üks puudutab koridorides helisignaali ja ma arvan, et see võib tõesti kohati probleem olla, kui inimene viibib kusagil koridoris või sansõlmes või kus iganes, et sinna ei kuule. Mis puudutab kabinette, siis ma arvan, et seal probleeme ei ole, sest kõikides kabinettides minu teada on monitor, ei pea krapi kaudu kuulama. Monitori panete käima, te saate ka visuaalselt näha, mis toimub Riigikogu saalis, ja saate keerata selle nii tugevaks, kui teil vajadus on. Minu teada see küll ei tohiks probleem olla.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te ilusti-kenasti selgitasite mulle ära, mismoodi siin hääletada saab: kas siis rohelise nupuga või kollase nupuga või punase nupuga ja võib üldse mitte hääletada. Aga siis te läksite väga huvitava lausungi peale üle. Ütlesite niimoodi, et võib olla saalis ja mitte hääletada ning võib olla ka oma kabinetis ja mitte hääletada. Ja siis tuli lõppu lause, et seda võimaldab meil Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Palun öelge nüüd see paragrahv, mille alusel on meie kodukorra alusel võimalik mitte hääletada kabinetis, sest – ma lähtun teie lausungist – meie kodu- ja töökord seda võimaldab, see on reguleeritud. Öelge palun see paragrahv.

Jaa! Sellest te saate aru siis, kui te loete kodu- ja töökorra seaduse tervikuna läbi ega leia sealt sellist paragrahvi, mis kohustab Riigikogu liiget viibima kogu aeg saalis. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Jah! Meil siin Raimond Kaljulaid, kui selgus, et [riigikaitsekomisjoni] esimees on Vene rahaga oma kampaaniat teinud, astus tagasi. Kas oleks protseduuriliselt võimalik, et ka maaelukomisjoni esimees Sven Sester astuks tagasi, kui ta nii olulise hääletuse puhul, mis puudutab elu maal, selle parandamist, teadlikult ei saabu saali ja ei osale hääletamisel? 

See ei ole protseduuriline küsimus, aga ma täpsustuseks ütlen stenogrammi huvides, et tagasi ei astunud mitte Kaljulaid, vaid tagasi astus Kunnas. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma ikkagi tulen tagasi selle parlamentaarse riigivalitsemise juurde. Kas te oskate öelda põhjust, miks koalitsioonierakondade saadikud kasutavad võimalust selles küsimuses mitte hääletada? Nad ju annavad sellega loomuldasa ära oma isikliku õiguse otsuste langetamiseks valitsuse [tegevuse kohta] ehk siis pisendavad parlamendi rolli otsuste langetamisel.

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus ja mina juhatajana lausa ei tohikski hakata avaldama arvamust erinevate Riigikogu liikmete motiivide kohta, miks nad ühte- või teistpidi hääletavad. Seda peavad nemad ise selgitama. Minul seda pädevust ja õigust ei ole. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Te soovitasite mul selle kodu- ja töökorra läbi lugeda. Ma tegin seda selle väikese ajavahemiku ajal, suutsin sellega hakkama saada ja nüüd on olukord selline, et seda, millele te osundasite, et otsige seda paragrahvi sealt, mina ei leidnud. Ma paluksin nagu abi selles suhtes, et öelge mulle see number ära, siis on mul ka pilt selge, millele te siis viitasite.

Hea kolleeg, ma tunnustan teie kiirlugemist. See on uskumatu, see on kindlasti maailmarekord. Aga ma just ütlesingi teile, et kui te loete kodu- ja töökorra läbi, siis te ei leia sealt paragrahvi, mis kohustaks Riigikogu liikmeid viibima kogu aeg saalis ja istuma siin toolil. Tarmo Tamm, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Järgmisel aastal tulevad valimised ja valija tahab teada, kes tegelikult toetas seda maaelu [puudutavat] ettepanekut: kes hääletas poolt, kes vastu või jäi erapooletuks. Aga kui inimesi ei ole saalis, kuidas seda teada saab?

Aitäh! Hääletustulemused jäävad ilusasti kõik stenogrammi, nii et need saab välja võtta. Ilusti jääb stenogrammi, kes hääletas poolt, kes hääletas vastu, kes oli erapooletu ja kes ei osalenud ja kes oli kohalolijaks registreerunud. Selle järgi on näha, kes on end kohalolijaks registreerinud, aga ei hääletanud kas siis olles saalis või olles väljaspool saali ja mitte hääletanud.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma jätan praegu selle kodu- ja töökorra rahule, sellepärast et mina esitan ühe küsimuse ja teie vastate mulle teises liinis. Aga mul on selline ettepanek teile, ma esitan taotluse praegu teha kohaloleku kontroll. Siis vaatame, palju neid Olustvere ja Imavere kandis liigub ringi ja palju on siin kabinettides peidus.

Aitäh! Ei, selleks ei ole põhjust ja pole ka alust. Me oleme kodukorraseadust vahepeal muutnud. Pikki aastaid oli tõesti kodu- ja töökorras säte, et kui oli koosseisu häälteenamust [nõudva] eelnõu hääletus, siis tuli teha ka kohaloleku kontroll. Selle on Riigikogu ise ümber otsustanud ja seda nõuet enam ei ole, seda vajadust ei ole.

Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Põhiseadus ütleb, selle § 59, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Aga kuidas te kommenteerite seda, kui Riigikogu olulised liikmed, praegusel hetkel maaelukomisjoni esimees ja komisjoni liikmed, peaaegu in corpore ei osale olulise ettepaneku hääletamisel?

Aitäh, hea kolleeg! Seadusest tulenevalt on Riigikogu liikmed kõik võrdsed, ei ole ühed olulisemad kui teised. Seda vaatamata sellele, et me täidame erinevaid ametipositsioone. Ja Riigikogu esimehele ei allu ka ükski Riigikogu liige. Nii et Riigikogu liikmetena oleme kõik võrdsed. Meil on ainult erinevad korralduslikud ülesanded kodu‑ ja töökorra seadusest tulenevalt.

Toomas Järveoja, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Ma olen ühe korra selle ettepaneku juba teinud, aga võib-olla peaks ikkagi Riigikogu liikmetele tegema väikese koolituse protseduuriliste küsimuste asjus. Mulle tundub, et 90% küsimustest, mis siin täna on küsitud, ei ole olnud protseduurilised. Ja ma vaatan eilset hääletust, kus ei osalenud väga palju ka EKRE saadikuid, kes praegu siin väga protesteerivad. Eile nad ise ka ei hääletanud. Ma arvan, et siin peaks tegelikult tegema väikse koolituse.

Aitäh! Selle koolituse vajadust on siin korduvalt tõesti mainitud. Me peame Riigikogu juhatuses seda arutama. Ma annan selle sõnumi edasi Riigikogu esimehele, kes on praegu küll ka saalis ja kuuleb seda. Võib-olla tõesti peame väikese koolituse tegema sellel teemal, mis puudutab kodu‑ ja töökorda. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Rõõm oli kuulda, et Toomas Järveoja tegi ka suu lahti, ta on seda juba teist korda teinud. Aga ta ei ole maaelukomisjonis. Kas oleks võimalik, et kuidagi Toomas Järveoja viiks selle koolituse läbi? Initsiatiiv on ju karistatav.

Aitäh! Head kolleegid, ärme hakkame siin kohe ülesandeid jagama. Mõtleme läbi ja siis tegutseme läbimõeldult. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea eesistuja! Äkki te tuletaksite lugupeetud reformierakondlasele meelde, et kui keegi vajab koolitust, siis nad oleksid võinud sellega alustada täiesti enesekohaselt siis, kui nad olid opositsioonis ja selle praktika meile Riigikokku tõid? Nemad korraldasid parlamendile selle kõige olulisema koolituse, mida kõik tõenäoliselt siin praegu järgivad.

Aitäh! See repliik läks stenogrammi. Head kolleegid, rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Ma loodan, et me nüüd saame minna lõpphääletuse juurde. Ma annan kutsungi.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava maapiirkondades elamise toetamiseks" eelnõu 682. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu ei leidnud toetust. Tänane esimene päevakorrapunkt on meil menetletud.

Head kolleegid! Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 744 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandjaks keskkonnaminister Madis Kallase.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teile on esitatud Vabariigi Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on viia geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Muudatused on vajalikud, sest nii saab korrektsemaid taotlusi esitada juba protsessi alguses, teavitustöö ilmnenud ohtude korral on kiirem ja kogu protsess on senisest läbipaistvam.

Ja muudatustest ka lähemalt. Muudatustega väheneb andmete hulk, mida taotluse esitajal on õigus salastada. Kehtivas seaduses on loetletud andmed, mida ei tohi käsitleda ärisaladusena. Sellele vastupidiselt on uues seaduses loetletud info, mida võib pidada ärisaladuseks, ning loetelust välja jäetud andmeid ei või käsitleda ärisaladusena.

Samuti on kehtivas seaduses sätestatud reeglid, kuidas mingeid andmeid esitada. On esitatud loetelu andmetest, mis on tarvis esitada, kuid taotlejad on saanud ise otsustada, mil viisil nad seda teevad. Muudatuse kohaselt tuleb andmed esitada kokku lepitud andmevormil, kui selline vorm on olemas. See lihtsustab kindlasti erinevate andmete võrdlemist ja seega väheneb taotluste hindamise aeg. Samuti väheneb vajadus pärida taotlejatelt täiendavat lisainfot.

Keskkonnaministeeriumi kohustustele avaldada uut infot geneetiliselt muundatud organismi kahjuliku mõju kohta keskkonnale või tervisele üleriigilise levikuga väljaandes lisandub nõue teha seda viivitamatult. Selle tagamiseks avaldatakse teave ka ministeeriumi kodulehel. Lisaks on tehnilised muudatused, millega asendatakse seaduse tekstis viide kehtetutele õigusaktidele viitega kehtivatele õigusaktidele. Aitäh!

Ja nüüd oleks võimalik esitada ministrile küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Mul on lihtsalt põhimõtteline küsimus selle teema juures. Miks Läti ja Leedu ei ole lubanud GMO-sid põhitoiduainete tootmisel, aga Eesti on seda teed läinud? Kas Läti ja Leedu kavatsevad seda tulevikus teha? On teil sellekohast infot? Või on siis Läti ja Leedu teinud midagi valesti ja Eesti õigesti või vastupidi? Milline on teie arvamus selle asja kohta? 

Aitäh! Meie vastavad eksperdid, kes kuuluvad ka geenigeenitehnoloogia komisjoni, on näinud ette sellist mudelit, nagu Eesti on võtnud kasutusele. Ma tunnistan, et ma ei tea täpselt, miks Läti ja Leedu on valinud, kui see nii peaks olema, teise tee. Aga Eestis me oleme kuulanud eksperte, kes on arvanud, et sellisel kujul oleks Eestis õige selle teemaga tegeleda ja edasi minna. 

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Me teame, et geneetiliselt modifitseeritud tegevus ehk siis taimede ja loomade mõjutamine geneetiliselt on väga keeruline teadusvaldkond. Ja ometi, kui me räägime sordiaretusest, siis see on üks osa sellest GMO-protsessist. Kas te näete selles sordiaretuses ka mingisugust riski selle eelnõuga seoses?

Aitäh! Otsest riski ei näe, kuna tõesti tegu on äärmiselt põhjalikult reguleeritud valdkonnaga, kus otsustavad oma ala eksperdid ja kuhu on kaasatud väga mitmed ministeeriumid läbi erinevate tasandite. Antud juhul mina küll ei näe, et sellest võiks olla mingi oht.

Tarmo Tamm, palun! 

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen teile natuke appi. Euroopa Liidus minu teada on vist üle 20 riigi, kes on keelustanud GMO-de kasutamise. Eestis on see momendil lubatud, aga see on väga tugeva kontrolli all. Tänasel päeval on Eestis lubatud kasutada ainult ühte maisisorti, aga see meil ei kasva. Tegelikult ei ole tänasel päeval ühtegi sellist [GMO]-kultuuri, mida võib siin kasvatada. Aga väga palju tehakse tööd teaduse valdkonnas ja et teadlased saaksid töötada ja kaasa rääkida, siis Eesti ongi nagu avatud sellele. Aga iseenesest ühtegi sellist kultuuri ei saa kasvatada, kui seda Euroopa Komisjon heaks ei kiida.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Lähen siit hea kolleegi Tarmo Tamme jutust edasi, kuna Euroopas on paljudes riikides keelatud GMO-de kasutamine. Ja siin on ka põhjus olemas, sest uuringud on näidanud, et näiteks hiirtele antud geneetiliselt muundatud maisi ja soja puhul on suurem risk haigestuda maksa- ja neeru[haigustesse]. Need terviseriskid ei pruugi inimestele üle kanduda, kuid need näitavad GMO-de ettearvamatut olemust, [nende mõju] elusolenditele. Samuti on probleemiks see, et GMO-sid ei testita alati põhjalikult, testimise lühimad perioodid on vaid 90 päeva. Paljud kardavad, et sellest ei piisa kõikide riskide avastamiseks. Samuti võivad GMO-d allergikutele ettearvamatult mõjuda. Ja nüüd ongi küsimus selles, kui palju te olete neid lühidalt ette kantud probleeme selle seaduseelnõu väljatöötamisel käsitlenud.

Aitäh! Nii nagu me oleme ka eelnenud küsimustest kuulnud, tegu on väga pika ja põhjaliku protsessiga nii Euroopa tasandil kui ka Eesti tasandil. Loomulikult on seda tööd on teinud ka eelmised ministrid, ministeerium on tegelenud sellega pikalt. Aga kogu see loamenetlus, kogu see temaatika on väga täpselt – ma veel kord kordan, väga täpselt! – reglementeeritud just nendestsamadest ohtudest lähtuvalt, mida teie ka nimetasite. Seda tuleb vaadata tõsiselt. Antud juhul tõesti Eestis ei ole ühtegi luba menetlusse antud ja kui see peaks juhtuma, siis see protsess on äärmiselt põhjalik, keeruline ja oma ala tippteadlaste, ekspertide poolt põhjalikult läbi kaalutud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te küll ei vastanud minu küsimusele ja ma mõistan, et selles valdkonnas peaks olema päris tugev erialaspetsialist. Aga üks GMO‑de väljatöötamise põhjus on see, et vähendada kasutatud pestitsiidide kogust. Aga see pole tegelikult alati nii, sest umbrohud ja bakterid muutuvad pestitsiidide suhtes resistentseks ja põllumehed kasutavad neid ohutumalt, teades, et see ei mõjuta saaki. Teine probleem on see, et GMO-tooted ei ole sageli selgelt märgistatud, mis tähendab, et inimesel puudub võimalus otsustada, kas tarbida GMO-tooteid või mitte. Äkki te selgitate selle minu viimase küsimuse põhjal, milline on GMO-toodete tulevik antud kontekstis, kuna neid ei tähistata?

Aitäh! Ma saan praegu vaid kinnitada seda, et kogu see protsess Eestis on väga põhjalikult ja täpselt reglementeeritud. Kui peaks mingisugused geneetiliselt muundatud organismid Eestis ühel või teisel moel kasutusse võetama, siis selle kohta kindlasti tehakse ka seadusest tulenevad teavitused ja [järgitakse] kogu protseduurikat, nagu on ette nähtud. Siin ma suuri ohte ei näe, kuna tegu on oma ala tippekspertidega, kes selle teemaga tegelevad. See ei ole tavapärane komisjon, mis pannakse Vabariigi Valitsuse poolt kokku, vaid tegu on teadlastest, erialaekspertidest ja teiste osapoolte [esindajatest] koosneva komisjoniga.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Seda on muidugi hea kuulda, et suurendatakse läbipaistvust ja info kättesaadavust, aga siin jäetakse välja see ärisaladuse temaatika, millele ligi ei pääse. Äkki te toote mõned näited, mis infona on ärisaladus ja mis mitte? Kas võimalikke terviseriske, mis GMO-dega kaasnevad, on võimalik peita ärisaladuse alla või mitte?

Kõigepealt: GMO-d peavad toodetel olema tulevikus märgistatud ja peavad olema ka praegu märgistatud, kui need sellisel kujul on. Kui ärisaladusest rääkida, siis kindlasti ei ole sellist ohtu, et need asjad, mis varasemalt [ei olnud] ärisaladuse all, [edaspidi] kuidagi [on] või et see muutub tarbija seisukohalt kehvemaks. Kui on põhjendatud, et avalikkusele peab see info teada olema, siis see saab olema teada. Ja kui on erijuhtudel olnud loetelu, mida tohib ärisaladuse alla kanda, siis see on lubatud ka edaspidi. Aga selliseid konkreetseid näiteid ma pean kirjalikult tooma, kuna Eestis seda ei ole sellisel kujul kasutatud. Ma pean paluma need teile saata.

Rohkem küsimusi ei ole, saame minna kaasettekande juurde. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Andres Metsoja.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Antud teemat eelnõu kontekstis käsitleb Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 194.

Ma ei hakka üle kordama juba austatud ministri räägitut, aga meie ka olime kinni definitsioonis. Seda uuris Merry Aart komisjoni aseesimehena ja käidi see definitsiooni mõiste samamoodi üle. Samuti oli küsimuse all temaatika, mis puudutas ärisaladust GMO-de teema kontekstis, ja ka see, kes teostab selle üle järelevalvet. Selle kohta saime vastuseks, et kui GMO kujutab ohtu inimese tervisele või keskkonnale, siis ärisaladuse klausel ei kehti. Aga üldiselt on GMO-de arenduse skeemid ikkagi avalikud, seda teavet on võimalik kätte saada. Aga see pool, mis tõepoolest äri puudutab, on ka selles valdkonnas võimalik ära piirata.

Uurisime ka seda, kes menetleb ärisaladuse vorme ja kui pikk menetlus tavapäraselt on. Meile vastati, et ärisaladuse taotlust hindab geenitehnoloogia komisjon, kes võib samal ajal anda ettevõttele soovitusi. Ei ole tegemist väga lühikese protsessiga. Taotlema peaks ka Euroopa Liidu luba, mis võtab aega mitu aastat, ja kogu protsessi pikkus on kaks kuni neli aastat.

Korra veel uurisime üle ka selle, kas eelnõuga riigisiseselt regulatsiooni kuidagi muudetakse seoses Euroopa Liidu kohustuste ülevõtmisega. Vastus oli, et ei, võetakse see osa üle, mis on kokku lepitud.

Ja otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. detsembriks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Yoko Alender, aga tema palvel teen seda komisjoni esimehena täna mina. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh! Enne kui küsimuste juurde saab minna, on meil protseduuriline tekkinud. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma pean avaldama teile kiitust ja ka teie tublile abilisele seal. Ei ole ikka päris niimoodi, et minister tuleb siit ja istub seal, kus tahab. Tema koht on ikkagi kas seal ees loožis või siis taga nurgas. Me oleme seda järginud ja mul on väga hea meel, et te selle olulise küsimuse ära lahendasite. 

Jah ... Kui oluline see nüüd on, aga meil selline kord on. Minister ilmselt ei olnud kursis. Toomas Jürgensteinil on ka protseduuriline. 

Aitäh! Tahtsin võtta süü enda peale. Mina kutsusin, mina olen süüdi. Vabandust!

Väga hea! Nüüd on süüdlane ka teada.

Aga nüüd lähme siis, kui on, küsimuste juurde. Paistab, et ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 744 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 20. detsembril kell 17.15.

Saame minna tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 734. Eelnõu on esimesel lugemisel ja palun Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Madis Kallase.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabandan ka omalt poolt, et tõesti ei olnud minu poolt õige käitumine istuda vale koha peale. Vabandan! Aga tutvustan nüüd teile teise tänase eelnõuna keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sellega kaasajastame nüüdseks ajale jalgu jäänud keskkonnakaitselubade taotlemise korda ja süsteemi, et muuta lubade taotlemine selgemaks ja kiiremaks. Keskkonnaameti koormus lubade menetlemisel on aja jooksul ebamõistlikult suureks kasvanud. Soovime bürokraatiat vähendada, et lubade taotlemist ja menetlemist kiirendada. Plaanitavad muudatused lihtsustavad lubade väljaandmist ning aitavad Keskkonnaametil oma piiratud ressursse paremini kasutada, ja seda nii ettevõtjate, kodanike kui ka kõigi teiste osapoolte hüvanguks. Ettevõtete ja füüsiliste isikute jaoks on lubade taotlemine ajas liiga pikaks veninud.

Muudatustega lihtsustatakse loa taotlemist väiksema keskkonnariskiga tegevuste puhul, et menetlus oleks lühem ja otsus tuleks kiiremini. Samas on keskkonnakaitse vaates vaja suunata enam tähelepanu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hindamisele. Muudatused võimaldavad ametnikel pühendada rohkem aega taotlustele, mis vajavad veel enam tähelepanu ja mille puhul riskid on keskkonna vaates suuremad. Eelnõus on ka muudatus, mis aitab kohaneda praeguses energiakriisis: nimelt lihtsustatakse ettevõtete õhusaasteloa taotlemist, kui see on vajalik elutähtsa teenuse tagamiseks, näiteks kaugkütte katlamaja viimisel ühelt kütuselt teisele.

Veel täpsustatakse ja täiendatakse eelnõuga keskkonnaotsuste infosüsteemi eesmärke. Näiteks tehakse kättesaadavaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumendid. Lisaks ei pea riik kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja tarbimise eest edaspidi enam keskkonnatasu maksma. Seda aga juhul, kui tegemist on suure riigi infrastruktuuriobjekti ehitamisega, mille tellijaks on riik ning töid teostatakse riigile kuuluvatel kinnistutel.

Need on siis muudatused, mis on olulised riigi ja ettevõtte seisukohalt, kuid ka kohalike omavalitsuste jaoks lähevad teatud tegevused lihtsamaks, paremaks. Esiteks saavad omavalitsused edaspidi kiiremini infot, milliseid keskkonnamõjuga tegevusi nende territooriumil planeeritakse. Kui varem sai kohalik omavalitsus infot planeeritava tegevuse kohta pärast seda, kui Keskkonnaamet oli taotluse üle vaadanud, siis edaspidi liigub info taotluse esitamise hetkel keskkonnaotsuste süsteemist otse kohaliku omavalitsuseni. Lisaks vähendatakse kohalike omavalitsuste kohustust oma dokumente kooskõlastada. Näiteks ei pea enam jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja ning jäätmeveo hankega seotud dokumentide kohta Keskkonnaametilt arvamust küsima.

Kokku võttes meie hinnangul need muudatused aitavad meil keskkonnariske terasemalt hinnata, vähendada bürokraatiat ning lihtsustada nii Eesti ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsuste ja riigi tööd. Aitäh!

Nüüd saab esitada küsimusi. Palun, Ruuben Kaalep!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kuidas see seaduseelnõu mõjutab meretuuleparkide ehitamise keskkonnamõju hindamise protsessi? Kas see teeb seda kuidagi lihtsamaks?

Aitäh! Meretuuleparkide hoonestusloa menetlus on äärmiselt pikk protseduur, kus kokku menetletakse rohkem kui 15 erinevat aspekti. Kindlasti mingid protseduurid lähevad nii-öelda teravamaks ehk me vaatame veel täpsemalt sinna sisse, aga mingid protsessid lähevad võib-olla ka lihtsamaks. Aga tegu on kindlasti väga suure keskkonnamõjuga tegevusega ja sellistel puhkudel pigem on keeruline erinevaid lihtsustusi, erinevaid kiirendusprotsesse kasutusele võtta. Pigem me näeme, et seal on seda keerulisem teha kui lihtsamatel juhtudel.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Selles eelnõus on üks oluline komponent jahiseadust puudutav osa, jahiseaduse muutmine, mis seondub jahipiirkonna kasutusõigusega. Te oma sõnavõtus seda eraldi välja ei toonud. Võib-olla te siiski lühidalt annaksite väikese ülevaate, mis on see kõige olulisem point või mis on see kõige olulisem iva jahiseaduse muutmisel? Miks seda on vaja?

Antud juhul konkreetselt jahiseaduse vaates – eelnõu mõjutab väga paljusid teisi seadusi ka – ma pean tunnistama, et konkreetseid nüansse või konkreetseid muudatusi ma ei oska praegu öelda, aga vajaduse korral saame need teile saata.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ursula von der Leyen on öelnud, et rohepöördele üleminek toob kaasa hüppeliselt suurenenud vajaduse maavarade järele, mis on haruldased muldmetallid ja ka muud maavarad. Me oleme Euroopa Liidus ja see ühendus liigub kiirelt föderaalsuse poole ehk tsentraliseeritud otsuste langetamise poole. Ma olen seda teie käest ka juba küsinud, aga ma küsin ikkagi uuesti. Kas on oht, et õigus otsustada meie maavarade kaevandamise ja kasutamise üle läheb samuti varem või hiljem Euroopa Liidu kätte ja enam meil ei olegi nagu mingit kontrolli selle kõige üle?

Aitäh! Jah, ma mäletan seda küsimust. Mure on kindlasti õigesti tõstatatud, aga antud juhul see eelnõu kuidagi seda ei [süvenda] või mingisugust [halba] tendentsi kaasa ei too. Et need seadusmuudatused võiksid kuidagi Eesti käest need otsustused ära võtta, seda ohtu me ei näe.

Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Te mainisite, et meretuuleparkide keskkonnamõju hindamisel mõningad protseduurid muutuvad lihtsamaks. Kas te saaksite palun täpsustada, millised konkreetsed protseduurid need on?

Kui me räägime meretuuleparkide puhul kaasnevatest tegevustest, siis väga paljud meretuuleparkide protsessid on ikkagi Euroopa tasandil paika pandud ja need on väga täpselt kirjeldatud. Aga muutuda võivad näiteks kõik need tegevused, mis on seotud maapealsete teede rajamisega, kui on vaja kusagile rannaalale mingid asjad teha. Suures pildis tegelikult meretuuleparkide osas otseselt midagi ei muutu, aga kuna kõik on tervik ja kaasnevaid tegevusi võib meretuuleparkide puhul väga palju olla, kas või [tuleb] rajada õhuliine, mis viivad meretuuleparkideni, siis seal võivad tulla teatud muudatused. Aga ma rõhutan üle, et keerulised komplekssed keskkonnamõjuga projektid jäävad jätkuvalt väga suure tähelepanu alla. Seal ei ole võimalik väga suuri hinnaalandusi teha.

Rene Kokk, palun!

Tänan! Austatud aseesimees! Lugupeetud keskkonnaminister! Te ütlesite siin, et selle eelnõuga saab kohalik omavalitsus natukene lahtisemad käed ja peab vähem suhtlema Keskkonnaametiga näiteks jäätmevaldkonna teemadel. Kuidas te tagate selle, et KOV-id ikkagi saavad hakkama oma asjadega ja see järelevalve ja know-how on tagatud? Et ei juhtuks nii, et me [muudame] küll Keskkonnaameti rolli kuidagi väiksemaks, aga tegelikult omavalitsused unustame ära ja ei aita neid nende muredes. 

Aitäh! Kindlasti saab kahepoolne koostöö Keskkonnaameti ja kõigi kohalike omavalitsuste vahel olema ka tulevikus äärmiselt tihe ja aktiivne. Siinkohal me oleme võtnud arvesse just neid osapooli, kes on selle protsessi käigus oma ettepanekuid teinud. Ka Eesti Linnade ja Valdade Liit käis selle eelnõu põhjalikult läbi, tegi oma ettepanekud ja tõi välja ka võimalikud murekohad. Praegu võin ma küll kinnitada, et need peaks olema kõik lahendatud. Kui kellelgi on täiendavalt abi vaja, siis kindlasti Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet igatpidi toetavad seda protsessi.

Need ohud me hindasime ka ära, et ei juhtuks emba-kumba: kas kohalik omavalitsus teeb midagi ja Keskkonnaamet ei tea sellest või vastupidi, et Keskkonnaamet teeb midagi ja kohalik omavalitsus ei tea sellest. Sellised ohud on kõik ära hinnatud ja juba eelmiste ministrite käima tõmmatud protsessi käigus üle vaadatud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tuleksin tagasi otsapidi eelmise küsimuse juurde. Te avaldasite nagu lootust, et me saame maavarade kaevandamise üle ise otsustada. Aga me näeme ju praegu sellesama seaduseelnõu puhul, kuidas seoses meretuuleparkidega, nagu te ütlesite, otsustusprotsess on Euroopa Liidu tasemel juba paika pandud. Nüüd me teeme juba ise neid otsuseid, mis selgelt halvendavad meie elukeskkonda, meie keskkonda üleüldiselt. Me ju tegelikult teame, et need meretuulepargid ei hakka mitte meile elektrit tootma, vaid rahvusvahelised korporatsioonid panevad need püsti ja see elekter läheb kõik Euroopa Liidu suurtesse riikidesse, aga keskkond ja halvenenud ökosüsteemid – see jääb kõik meie kanda.

Lihtsalt kui seda protsessi vaadata, mille me liikmesriigina oleme [läbi teinud], siis kas siiski ei ole kahtlus, et meie maavaradega läheb täpselt samamoodi? 

Aitäh! Praegu võib öelda, et viimase kümne aasta jooksul ei ole Eestis rajatud ühtegi tuuleparki, ei ole rajatud ka ühtegi meretuuleparki. Tegelikult need protsessid on äärmiselt pikad ja äärmiselt põhjalikud. Isegi kui Eestis on kehtestatud merealade planeering, millega on ette nähtud [ehitada] teatud aladele teatud hulk meretuulikuid, siis hoonestusloa menetlus on omakorda äärmiselt põhjalik ja täpselt reglementeeritud protsess, mille käigus tehakse kümneid uuringuid, mille käigus on võimalik erinevaid teemasid veel kord lahata. Oluline on, et see kõik ei tuleks meie keskkonna arvel ja ei tuleks kohalike inimeste soovidest ja õigustest üle vaadates. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma märkasin, et siin on sisse toodud jahiseaduse muutmine ja just, ütleme, kasutusõiguse loa osas. Miks selline lähenemine ja miks on seda vaja nüüd muuta? Eeldan, et te olete ministrina selle asja põhjalikult läbi töötanud, te kannate ju praegu eelnõu ette. Ma ei taha üldsõnalist jutupunkti, ma tahan konkreetset [viidet], mida muudetakse, kuidas muudetakse ja miks seda tehakse.

Aitäh! Jahiseaduse kohta ma saan vastata hiljem põhjalikumalt, aga jahiseaduses muutub ainult see, et kasutusõiguse lubade menetlus läheb Kotkase [infosüsteemi]. See on ainuke muutus, kuidas eelnõu mõjutab jahiseadust. Aga et täpsemalt lahti rääkida, mismoodi, kuidas see mõjub jahiseltsile või jahimehele – selle ma saan saata kirjalikult.

Riho Breivel, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Mina samuti, olles siin Riigikogu jahimeeste seltskonna juht, tunnen muret just sellepärast, et ei solgutataks. Niikuinii solgutatakse neid probleeme ja on väga erinevaid arvamusi tihtilugu. Ma sain vastuse küll praegu kätte, aga ma tahaksin kindlasti, et te jälgiksite seda, et ilmaasjata ei tehtaks mingisuguseid kitsendusi jahimeestele.

Jah, ma saan ainult üle korrata, et kindlasti me oleme kogu aeg olnud dialoogis jahimeeste seltsidega ja Eesti Jahimeeste Seltsiga. Kõik need teemad on nendega läbi arutatud. Ja sisuliselt ongi muudatus see, et [protsess] läheb elektrooniliseks, läheb kõigi jaoks lihtsamini käsitletavaks, lihtsamini jälgitavaks. Ja see on asjaomaste osapooltega läbi arutatud. Aga kinnitan, et me vaatame seda ka jooksvalt. Kui seal ilmnevad mingisugused kitsaskohad või mingisugused probleemid seoses jahipidamisega, jahiseltsidega, siis me kindlasti võtame uuesti asja käsile ja vaatame üle, kuidas saaks asja parandada või veel paremaks teha.

On tekkinud protseduuriline. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on teile selline küsimus. Mina küsisin, mispärast on jahiseadus siia sisse kleebitud, ja selle peale lugupeetud ettekandja vastas, et ma saadan teile kirjaliku vastuse. Minu arusaamist mööda on asjad ikka niimoodi, et kui tullakse eelnõuga pulti, siis peab olema täpne ülevaade sellest [eelnõust], miks seda tehakse ja millised mõjud see kaasa toob. Selleks me siin ju istumegi, et küsida küsimusi ja saada vastuseid. Mis on teie hinnang: kas selline teguviis, kus mina küsin küsimuse ja öeldakse, et vastatakse hiljem kirjalikult, korreleerub põhimõtteliselt parlamenditöö üldpõhimõttega?

Põhimõtteliselt ikkagi esimesel lugemisel arutatakse Riigikogus eelnõu üldpõhimõtteid ja eelnõu mõju. Kui tõepoolest mõni küsimus on väga spetsiifiline, eeldab kas statistikat või soovitakse mingisuguseid lisaandmeid, siis jah, loomulikult on alati võimalik saata ka tagantjärgi lisamaterjali Riigikogu liikmele. Aga eelnõu üldpõhimõtete arutelu peaks küll käima esimesel lugemisel. Aga sellepärast ongi Riigikogu saadikul ka [teine] küsimus võimalik esitada, kui midagi jäi esimese küsimuse peale arusaamatuks. Palun, Kalle Grünthal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Vaadake, te ütlesite, et vastate mulle kirjalikult, aga seoses Riigikogu jahimeeste toetusgrupiga [ma tean], et on tõusetunud mitmed probleemid just jahimeeste kasutuslubade menetlemisega. Seal on tekkinud tõsised vastasseisud jne. See on ülimalt oluline punkt ja teil kui eelnõu esitajal peaks ikkagi praegu olema selge visioon, kas see [teema] on keskkonda [puudutavale eelnõule] nii-öelda külge poogitud, jättes jahimehed menetlusprotsessist ja arutamisest kõrvale ja nüüd tahetakse nii-öelda kobarana see asi kellegi kasuks lahendada. Nii et ma ootaks ikkagi praegu – just praegu! – teie selgitusi selle kohta, miks seda praegu siin menetletakse.

Aitäh! Nii nagu ma varem ütlesin, see puudutab ainult lubade menetlust, mis [muudetakse] elektrooniliseks. See on kooskõlastatud kõigi osapooltega, kes Eestis tegelevad jahipidamisega. Ja seda on tehtud korduvalt. Vähemalt senine nendelt tulnud tagasiside on, et nad aktsepteerivad neid muudatusi, need on nendega läbi räägitud. Kui on vaja, me saame läbi viia täiendavaid koolitusi, täiendavaid ümarlaudu, kus me saame kõik detailid veel kord läbi arutada.

Kui ma enne ütlesin, et ma olen valmis vastuse täiendavalt kirjalikult saatma, siis [ma pidasin silmas] detailset kirjeldust, kuidas saavad need asjad olema, mismoodi detailselt hakkab olema lubade menetlus elektrooniliselt. Aga suures pildis muutub ainult see. Ja see ei ole kindlasti kellegi elu keerulisemaks tegemiseks, see ongi koos jahimeestega, koos jahiseltsidega läbi räägitud ja läbi arutatud, kuidas me saaksime Eestis jahipidamist veel paremini korraldada.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jälle, meeldiv on kuulata teie Saaremaa murret ja seoses sellega mul ongi üks küsimus. Nimelt, kas ma saan õigesti aru, et nende meretuuleparkide planeerimisel tegelikult Saaremaa valla arvamust üleüldse ei arvestata, rääkimata sellest, et Saaremaa valla elanike arvamust arvestataks? Ja kui see nii on, kas teie isiklikult peate seda õigeks?

Aitäh! Olles meretuuleparkide teemaga tõesti päris detailselt kursis, ma tean, et tegelikult [edaspidi, kui kõne all] on võimalike hoonestuslubade väljastamine, on väga palju erinevaid etappe, kus on nii kohalik kogukond kui ka kohalik omavalitsus kaasatud. Nende protsesside puhul saab esitada vaidlustusi ja teha ka detailsemaid ettepanekuid nii alade kui ka mahtude kohta. Tegelikult hoonestusloa faasis on need kõik võimalused olemas ja just selleks, et ei juhtuks see, et kohalikud ei saa kaasa rääkida, et kohalikud ei saa sõna. Minu mäletamist mööda on kuus erinevat etappi, kus on võimalik hoonestusloa taotluse puhul vaie esitada.

Andrus Seeme, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on ka jahinduse osa kohta. Te rääkisite, et põhimõtteliselt muutub ainult see, [mis puudutab] registrisse kandmist. Aga ma küsiksin: kas kogu kasutusõiguste protsess jääb samaks, ei muutu? Kas te saate seda kinnitada? 

Jah, täpselt! Ainult elektrooniliste lubade temaatika on see, mida me siin käsitleme. Ülejäänud asjad jäävad samaks.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu! Mul on ikkagi midagi jätkuküsimuse taolist. Tihtipeale see elanike kaasamine on selline, noh, kuidas öelda, formaalne. Justkui antakse see võimalus, aga mingit sisulise otsustamise õigust inimestele ei anta. Minu küsimus on see. Kas nüüd Saaremaa elanikel või vähemalt Saaremaa vallal on võimalik meretuuleparkide ehitamise otsus otse vetostada või mitte? 

Aitäh! Ma veel kord kordan üle, et see eelnõu, mida ma täna ette kannan, kuidagi ei mõjuta planeerimisseadust ega ka keskkonnamõjude hindamist. Tegu on teise paketiga. Aga kui natuke teemast kõrvale minna, siis ma veel kord kinnitan üle: kohti, kus kohalik omavalitsus ja kohalik kogukond saab kaasa rääkida, on hoonestusloa etapis mitmeid. Seda on kinnitanud ka Rahandusministeerium. Ja seda ma [kogesin] ka oma eelmises ametis, kui ma käisin neid läbirääkimisi pidamas ja neid küsimusi küsimas. Mulle kinnitati üle, et jah, need etapid on olemas järgmistes faasides.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Ma tulen selle kaasamise [teema] juurde. Eile te olite ka meie erikomisjoni istungil, kus räägiti kaevanduste räigest suurendamisest seoses Rail Balticu ja teedeehitusega, aga eelkõige Rail Balticuga. Ja seal oli väga selgelt Riigikontrolli aktis [öeldud], et inimestega arvestamine on suhteliselt vilets ja riik sõidab nende arvamusest üle. Kas te olete seda meelt, et siin on võimalik midagi parandada, kui on tegemist riigi huvidega? Näiteks Rail Baltic, tuulepargid, üleminek taastuvenergiale ja kõik muu – riigi huvi on olulisem kui inimeste huvi. Närigu muru või vaadaku, kuidas ise hakkama saavad?

Aitäh! Jah, eilsel komisjoni istungil oli see teema arutelul ja tegelikult tõi Riigikontroll seal välja ühe olulise nüansi, just viidates Keskkonnaameti kaasamise poolele, et see on läinud paremaks. Töö on läinud rohkem kaasavaks ja rohkem on seda tehtud avatud menetlusena. Tegelikult selles suunas me läheme. Kõikidele kitsaskohtadele, mida ka Riigikontroll välja tõi, on meie ministeeriumid juba esimese tagasiside andnud ja iga järgmise seadusmuudatuse puhul, mis Riigikogu ette tuuakse, me proovime üha rohkem arvestada ka Riigikontrolli toodud kitsaskohtadega.

Aga ma kinnitan – ja seda kinnitas ka Riigikontroll –, et olukord on läinud paremaks. Ja kaasamine on igal juhul päris, see ole lihtsalt formaalne, et kusagil korra oli üleval mingi teade, et sinna planeeritakse mingit kaevandust. See on läinud paremaks. Ja kindlasti me selle nimel teeme tööd, et see oleks edaspidi veel parem ja keegi ei saaks öelda, et ta ei teadnud [asjast] või ta ei saanud kasutada oma õigusi oma vara või oma kodukoha mingil viisil häirimise [ärahoidmiseks].

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma kunagi õppisin ka Saaremaa moodi rääkima, aga nüüd vabandan, et ei oska. Aga Saaremaal tihti viibinuna [küsin], kuidas nende nii-öelda selfikoridoridega seal Lääne-Saaremaal on. Rahvas on suhteliselt häiritud olnud, silmapiir pikitakse täis ja nendega ei arvestata. Kas on nendega reaalselt arvestatud või on see näiline arvestamine olnud?

Ma küsin korra üle: mis koridorid need olid, mida te mainisite? (Martin Helme selgitab koha pealt.) Selfikoridorid? Aitäh, ma saan aru, et tegu on vaatega merele, et kas see läheb inimeste jaoks häirivamaks ja kas nad selles osas saavad midagi kaasa rääkida. Veel kord: hoonestusloa menetlusprotsessis need asjad vaadatakse kõik üle ja visuaalne häiring on kindlasti üks häiringu liike, mida tuleb arvestada. See saabki olema protsessi teatud faasis üks [teema], nii nagu on müra, nii nagu on vibratsioon, nii nagu on erinevate loomade, lindude, kalade häirimine. Kõik need vaadatakse eraldi üle.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma loen eelnõust, et peamine sisu seisneb selles, et lihtsustatakse nii erinevate lubade taotlemist kui ka nende menetlemist. Kas me peaksime hakkama muretsema, et see menetlemine läheb pealiskaudsemaks, kuna ta on lihtsam? Ehk hakatakse kergekäelisemalt neid lubasid väljastama?

Aitäh! Kindlasti ei pea selle pärast muretsema. Tegu on protsessi lihtsustamisega nendes punktides, kus erinevad osapooled ja ministeeriumid on näinud, et seda on mõistlik teha. Ma tõin siin näitena välja, et see aasta oli mõnevõrra kahetsusväärne juhtum, kus gaasilt põlevkiviõlile üleminek võttis ebaproportsionaalselt kaua aega. Paljud ettevõtted pidid kasutama mitmeid nädalaid, kui mitte kuid ebamõistlikult palju kallist gaasi, kuigi samal ajal oleks olnud võimalik rutem üle minna põlevkiviõli kasutusele. On ikkagi väga täpselt ära vaadatud, mis kohad need on, kus me saame seda protsessi lihtsustada, nii et meie inimeste kodud oleks vajadusel kiiremini ja odavamalt soojad ja meie ettevõtted saaksid kiiremini vastused Keskkonnaametilt ja teistelt asutustelt, kes neid lube menetlevad. See järelevalve nii meie maja poolt kui ka Riigikontrolli poolt saab kindlasti olema ka tulevikus väga tugev, et ei tekiks olukorda, kus inimeste heaolu või keskkond tuuakse ohvriks lubade liiga kiire menetluse tõttu.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe. Saame minna kaasettekande juurde. Aa, vabandust! Teeme enne ära pikendamise. Meile on laekunud istungi pikendamise avaldus Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, kes teeb ettepaneku tänast täiskogu istungit pikendada kas päevakorra ammendumiseni või kella 14-ni. Ja selle jaoks peab kõigepealt tegema saalikutsungi.

Head kolleegid! Meile, juhatusele on laekunud Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada tänast täiskogu istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Pikendamist pooldab 23 saadikut, vastu on 12 saadikut. Pikendamise poolt peaks olema vähemalt kaks kolmandikku, seega pikendamise otsus ei leidnud toetust. Teeme täna tööd kella üheni.

Ja nüüd palun kaasettekanne, keskkonnakomisjoni liige Toomas Jürgenstein.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Teen komisjonipoolse ettekande. See eelnõu oli meil komisjonis arutusel 21. novembril, 15 päeva tagasi. Juhatas Andres Metsoja ja komisjoni liikmed olid peaaegu kõik kohal, puudus ainult Natalia Malleus. Kutsutud olid ka Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja Birgit Parmas ja Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Hanna Vahter, kes õige mitmele meil tekkinud küsimusele ka vastas.

Kõigepealt andis minister Madis Kallas ülevaate eelnõust. Kuna ta seda kümmekond minutit tagasi siingi tegi, siis ma arvan, ma ei hakka seda üle kordama.

Komisjonis oli tunda, et seal viibib liikmeid, keda keskkonnaload on isiklikult puudutanud, kes on neid taotlenud. See väljendus juba esimeses küsimuses, kui keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja küsis. Ta ütles, et maaparandussüsteemi omanik peab tagama selle korrashoiu, kuid reaalsuses pole mõnedel juhtudel seda süsteemi võimalik hooldada, sest see võib piirneda Natura 2000 aladega. Andres arvas, et peaks lihtsustama uuringute nõuet valgalade puhul, mis suubuvad looduskaitselise piiranguga veekogudesse. Ta uuris, kas ministeerium on sellest probleemist teadlik. See oligi esimene praktilisest elust tulenev küsimus. Nõunik Hanna Vahter vastas, et küsimusele vastatakse hiljem kirjalikult. Ma tunnistan oma tegematajätmist: ma ei ole Andrese käest küsinud, kas see kirjalik vastus on saabunud.

Juttu oli komisjonis ka tähtaegadest. Kõigepealt Merry Aart, aga hiljem ka Andres Metsoja uuris lubade tähtaegade kohta. Hanna Vahter vastas, et loa tagamise aeg ja etapid sõltuvad loa tüübist. Keskkonnakompleksloa menetlus kestab 180 päeva, kuid reaalsuses võib see sageli olla aasta. Taotlus esitatakse infosüsteemis KOTKAS. Ma ei olnud kunagi Keskkonnaameti kodulehel selles infosüsteemis käinud. Kellel on huvi, soovitan soojalt. See on loogiline. Seal saab taotleda lubasid ilma liigse bürokraatiata. Lisaks ikkagi kompliment Keskkonnaametile, et ta pani infosüsteemile nimeks Kotkas. Kotka pilgu alt käivad taotlused läbi – minu meelest on see sügavalt sümboolne ja sümpaatne.

Ma nimetasin, jah, et keskkonnakompleksloa menetlus kestab 180 päeva, kuid reaalsuses võib see võtta kuni aasta. Taotlus esitatakse KOTKAS-e infosüsteemi kaudu Keskkonnaametile, kes vaatab üle taotluse nõuetekohasuse. Keskkonnaametil on õigus küsida taotlejalt sisulisi küsimusi. Hanna Vahter märkis, et Keskkonnaamet saab väheolulise mõjuga keskkonnalube väljastada ilma avatud menetluseta, mispuhul lüheneks menetlusaeg 90 päevalt 30 päevani.

Merry Aart uuris veel, milline on selle infosüsteemi töökindlus. Hanna Vahter sõnas, et KOTKAS võeti kasutusele 2007. aastal. Süsteemi on pidevalt edasi arendatud ja ettevõtetel on võimalik teha ettepanekuid selle parandamiseks. Nagu ma pisut aega tagasi mainisin, ka minu kogemus kinnitab, et tegemist on loogilise ja hea süsteemiga.

Merry Aart uuris veel, kas eelnõus on mitmeti tõlgendatavaid sätteid ja millal muudetakse uuesti keskkonnaseadustiku üldosa seadust. Hanna Vahter vastas, et mitmeti tõlgendatavaid sätteid eelnõus pole ja uued muudatused plaanitakse teha ülejärgmisel, 2024. aastal.

Niisiis, me olime komisjonis maisemad, meretuulepargid jutuks ei tulnud. Tegime menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. detsembril, mis on täna – konsensus –, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – jällegi konsensus – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Toomas Jürgenstein – samuti konsensus. Aitäh!

Aitäh! Oleks võimalik küsimusi esitada. Aga küsimus ei näe. Siis saame minna läbirääkimiste juurde. Kalle Grünthal, palun!

Igaks juhuks palun kaheksa minutit.

Kaheksa minutit, palun!

Head kolleegid! Öeldakse niimoodi, et ajalugu kordub, käib mööda spiraali. Küll natuke teistsuguses võtmes, aga vaadates seda tänast eelnõu, ma võin öelda, et see [klapib] üks ühele.

Mäletate veel, Nõukogude Liidu ajal oli selline huvitav asi nagu toitlustusprogramm. Ehitati ka Eestisse suuri võimsaid sigalaid, selleks et suurt ja vennalikku nõukogude rahvast ära toita. Ja selliseid tehti ka siia Eestisse. Mis tolku oli sellest eestlastele? Peale seakisa ei jäänud meile siia mitte midagi, kõik läks kaubaks laiadele avarustele Nõukogude Liidus. Ja täpselt sama on sellesama eelnõuga. Meretuulepargid püstitatakse Eesti territooriumile. Oluline fakt on see, et meretuulepargid, need tuulikud ei kuulu meile, need kuuluvad välisriikide elektrikorporatsioonidele. Me jääme ainult imetlema kaunist merevaadet, kus tuulikud 100 meetri kõrgusel vehivad elektrit teha. Ja kurioosum on see, et ka see elekter ei tule meile, ta paneb jälle sinna kuskile nõndanimetatud Nõukogude Liidu ehk siis Euroopa Liidu avarustesse. Vaatame, näpp suus, ja kuulame Kaja Kallase juttu, kuidas meile elektrit ei jagu. Väga kihvt!

Oluline on see, et nende tuulikutega kitsendatakse ka meie kodanike õigusi. Me ei tohi sellesse piirkonda enam minna ehk siis me ei saa täielikult kasutada oma riigi territooriumi. Vahet ei ole, jala ei lähe, aga paadiga ikka peaks saama minna. Ja väga hull on veel ka see, et saarlastelt võeti siin vetoõigus ära. Nad võivad kaasa rääkida, aga keelustada ei saa. Ma ütleksin, väga jälk! Kus on Eesti riigi õigus rääkida kaasa oma otsustes? Ja nüüd tahetakse seda asja veel ka siin meie seadusega kaasa rääkima panna. Loovutame oma territooriumi vabatahtlikult, ilma ühegi padrunita, ühegi lasuta ära välisriigi energiakorporatsioonidele. See on üks selle eelnõu olulistest puudustest.

Teine puudutab jahiseadust. Küsisin täna ministrilt korduvalt jahiseaduses [tehtavate] kasutusluba [puudutavate] muudatuste kohta ja vastus oli: olulisi muudatusi ei tule. Nii veenvalt öeldi, et jää või uskuma. Aga mul on loll komme võtta eelnõu lahti ja vaadata ka [senist] seadust. Väga tõsised muudatused ootavad ees jahimehi. Kõigepealt muudetakse jahiseaduses osa, kus räägitakse, mida jahipiirkonna kasutusõiguse loas märgitakse. Standardsed, lihtsad andmed, kes on omanik, loa kehtivuse algus ja nii edasi. Aga sellest seadusest jäetakse välja jahimeeste kohustus [märkida loale ulukite teadusuuringute korraldamisega seotud tingimused]. Edasi jäetakse välja ka see, et jahimehed [peavad teostama] jahiulukite seiret, mis oli eelnevalt kohustus. See kõik kaob ära. Huvitav, miks? Ei tea. Kas meil on siis nii palju andmeid ulukite populatsioonide kohta, et me saame [need] laua taga istudes paika panna? Ma ei usu. Jahimehed on oma seirete ja teadusuuringutega olnud riigile võrdväärseks koostööpartneriks ja on selles küsimuses Euroopas esirinnas, nüüd kaob see kohustus ära.

Edasi. Ma arvan, et tegemist on mingi huvigrupi lobitööga, kes on sellise eelnõuga välja tulnud. See kajastub tegelikult jahiseaduse § 14 lõike 5 muutmises, kus öeldakse konkreetselt ära, ma nüüd loen ette, head jahimehed, kuulake!: "Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks [tema kinnisasjal]." See punkt, head jahimehed, kaob ära, mis tähendab seda, et kinnisasja omamine selles jahipiirkonnas muutub olematuks [nõudeks]. Küsin, kelle huve see siis teenib. See teenib nende huvigruppide huve, kellel ei ole maid ja kes tahavad [mõnda] jahipiirkonda jahile minna ja seda luba taotleda. Üldjuhul on need rikkamad inimesed, kelle jaoks on jaht mitte ainult puhkus, viibimine looduses ja Eesti riigi antud ülesannete täitmine, vaid [kellel on] ka ärilised eesmärgid ehk siis teha äri, kasu saamise eesmärgil jahiturismi.

Ja seetõttu, hea minister, mul on väga piinlik, et te ütlesite mulle praegu puldis, et mingeid erilisi muudatusi ei tule. Kui te leiate, et need minu toodud muudatused on tähtsusetud, siis ma väga kahtlen, kas siin puldis sellist juttu rääkida on ikka päris õige või ei ole. Arvestage sellega, et jahimehi on kuskil 15 000 inimest, meest ja naist, kes on andnud üliolulise panuse kogu meie jahipopulatsiooni ja looduse hoidmisesse ja teadusuuringutesse.

Kokkuvõtlikult ütlen ära, et see eelnõu, see keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõu] ei teeni Eesti riigi huve. On äärmiselt häbiväärne, et siia tuuakse ballastina sisse ka jahiseaduse muutmise ettepanek. Arvatakse, et meie siin Riigikogu saalis ei suuda seda välja lugeda. Suudame küll! Ja ma ütlen ühte asja: seda eelnõu ei ole võimalik [nendel], kes Riigikogus seisavad Eesti riigi õiguste eest, toetada.

Andres Metsoja, palun! Me võime ka homme selle kõne pidada, kui me lepime nii kokku, aga sa saad täna lõpuni rääkida, kui sa tahad. Sa alustad enne kella ühte ja üle kaheksa minuti ei saa rääkida, aga oma kõne saad lõpuni pidada.

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Head kolleegid! Kõigepealt, ma ei tea, kust härra Grünthal nüüd kogu selle teadmise võttis. Loomulikult, kui lugeda eelnõust välja sõna "rohepööre" või kui on tegemist tõepoolest sellise suure kobaraga, mis seaduste kontekstis annabki erinevaid sätteid väga mitmes erinevas seaduses, siis võib see hirmu tekitada. Aga kindlasti, nii nagu minister andis juba ülevaate, tegemist on ikkagi eelnõuga, mis paljuski protsessi lihtsustab, vähendab bürokraatiat. Kindlasti ei ole see kuidagi seotud sellega, kas Eesti riik oma mereala territooriumist kuidagi loobub, kas ta teeb seda sõjalise sekkumise peale või annab vabatahtlikult midagi ära – kahtlemata midagi sellist see eelnõu ei käsitle.

Kindlasti arutatakse tuuleparkide rajamist Eesti merealadele. Seda on arutatud varem ja arutatakse ka lähitulevikus ilmselt veel ja veel. Kindlasti on tegemist suure ja laiapõhjalise kokkuleppega, mis peab baseeruma uuringutel. Kuidagi teisiti merd Eestis täis ehitada – pean silmas tuuleparke – ei saa. Aga seda, et kuidagi oleksid need tuulikud, mis sinna rajatakse, kõik hõivatud väliskapitali poolt – ma ei tea, kust selline [mõte] või millel selline väide põhineb. Või see, et kõik see elekter läheb ära kuskile Euroopasse – ma ei tea ka, millel see väide põhineb. Või et sellel merealal hiljem Eesti rahvas justkui ei saa liikuda – jälle ma ei tea, et selline kogemus ka rahvusvaheliselt kuidagi oleks põlistatud, et juurdepääsud tuuleparkidele meres on takistatud. Kahtlemata iga areng toob kaasa kaalutlusotsuseid ja ilmselgelt ka ühel või teisel kujul sekkumist, aga selliseid resoluutseid väiteid esitada kindlasti [pole alust].

Mis puudutab üldiselt jahiseaduse temaatikat, siis võimalik, et see eelnõu saab jahiseaduse kontekstis lisaks nendele tehnilistele täpsustustele ka sisulist jõudu juurde. Nimelt, eile me keskkonnakomisjonis arutasime ühiselt erametsaliidu pöördumist, mis käsitles jahindusnõukogude rolli ja seda, kas enne jahindusnõukogu otsust on võimalik küttimist jahimaal, rendimaal, jahipiirkonnas alustada või ei. Selles osas olid tegelikult erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts ja ka ministeeriumi esindajad üsna ühel nõul, et kui tekivad sellised olukorrad, kus ei mõisteta võib-olla täpselt seadusandja mõtet [mõne sätte] puhul, siis tuleb seda täpsustada. Me leppisime komisjonis kokku, et kui ministeerium on valmis seda tegema muudatusettepanekuna ühe või teise õigusakti puhul, siis võiks seda teha.

Aga elu muutub ja seoses sellega tulevad lauale õiguslikud küsimused, millele tuleb reaalselt otsa vaadata. See on parlamendi töös normaalne ja ühiskonnaelus täiesti loogiline. Julgen küll soovitada edukat eelnõu menetlemist, et jõuda selle tööga lõpuni. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd on meie tänane istungiaeg otsas. Kohtume homme.