Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu, head ametikaaslased! Tere päevast! Head Riigikogu istungi jälgijad! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 10. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni.

15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Teiseks, kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister. (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Kolmandaks, metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister. Neljandaks, politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister. Kõik neli seaduseelnõu on edastatud digitaalselt. Aitäh!

15:01 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ning vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.

Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:02 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.

Asume nüüd selle nädala päevakorra kinnitamise juurde ja enne seda teeme ka saalikutsungi. 

Kas võime minna hääletuse juurde? (Vastus saalist: "Jah.") Aitäh! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 10. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:03 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 79, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud.


1. 15:03 Riigikogu otsuse "Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (686 OE) teine lugemine

15:03 Esimees Jüri Ratas

Alustame nüüd päevakorrapunktide menetlemist. Me oleme esmaspäevas, 5. detsembris. Esimeseks päevakorrapunktiks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 686 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Head ametikaaslased! Ma palun saalis vaikust. Saalis on väga suur lärm kõikides nendes ridades.

15:04 Aivar Sõerd

Austatud esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas Riigikogu otsuse "Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks 22. novembri istungil.

15:04 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Ma vabandan teie ees. Head ametikaaslased! See lärm saalis on jätkuv. Mul on palve, et me austaksime ettekandjat ja austaksime neid, kes soovivad kuulata seda ettekannet. Aitäh teile! Palun!

15:04 Aivar Sõerd

Nii! Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 29. novembril kella 17.15‑ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud.

Paari lausega veel kord eelnõu sisust. Riigi majandusaasta koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, mille osadeks on valitsussektori finantsülevaade, tegevuste ülevaade ning ülevaade ministeeriumide siseauditiüksuste sise‑ ja välishindamise tulemustest, edasi riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning informatsioonist kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Ja riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli aruanne.

Rahanduskomisjoni arutelud olid istungil, kui me arutasime eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist. Teiseks lugemiseks, nagu ma ütlesin, muudatusettepanekuid ei tulnud ja meil ka arutelu enam ei olnud. Aga me tegime otsuse teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda esmaspäeval, 5. detsembril. Ja teiseks, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Need otsused olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest! Vastan küsimustele.

15:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh ka selle võimaluse eest, hea ettekandja! Vaatame, kas neid on. Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? (Hääl saalist: "Ei ole.") Te ei pea ütlema seda suusõnaliselt, et ei ole. Ma näen seda. Kui teil on, siis proaktiivselt näidake, et te soovite küsida. Teie ees on Aivar Sõerd, rahanduskomisjoni liige. Peeter Ernits, palun!

15:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on üks väike küsimus. On olemas üks selline eesmärk, eestluse hoidmine, ja seal on ka mõõdikud. Kas komisjonis arutati, kuidas nende mõõdikute täitmisega hakkama saadi, eestluse arendamise mõõdikuga?

15:07 Aivar Sõerd

Jaa! Küsimus on arusaadav ja selge. Me arutasime neid mitte nüüd selleks, teiseks lugemiseks – siis meil arutelu polnudki õieti –, aga kui me esimeseks lugemiseks valmistusime, siis meil oli ka nende mõõdikute teemal väike arutelu.

Nüüd, konkreetselt seda eestluse asja me ei arutanud. Aga ma vastan komisjoni esindajana – ma arvan, et mul on see voli olemas –, et näidikud ei ole tihti adekvaatsed. Näidikud ... Vaat seesama tegevuspõhine eelarve, mis – noh, me teame, mida tahetakse – teoreetiliselt peaks olema tegevuspõhine eelarve. Aga see, mis ta meil tegelikult on, see ei ole see. Vaat seesama näidikute küsimus. Ma mäletan, et ma küsisin ühe näidiku kohta, see oli see suhtelise vaesuse määr. Siin on must valgel kirjas, et see peaks 2020. aasta tasemelt, milleks oli 20%, langema 15%‑le tänavu. Aga hiljuti tuli meile tegelik number Statistikaametist ja see oli, kui ma [õigesti] mäletan, üle 20%. Nii et need näidikud ei ole tihti adekvaatsed. Nad põhinevad vananenud statistikal. Nad on hinnangulised, tuginevad mingitele küsitlustele, mis võivad olla ka vananenud. Nad ei täida seda eesmärki mõõta mingitele valdkondadele, programmidele või tegevustele eraldatud raha kasutamise tulemuslikkust. See on minu vastus.

15:09 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

15:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Teatavasti on eestluse puhul ainsaks mõõdikuks ürituste arv, mida aastas korraldatakse propagandaks, ja nende ürituste arv on 50. Kas oli komisjonis arutelu, et kas selle eestluse säilimise mõõdikuks 50 üritust aastas – see on ainus mõõdik – on piisav või vähemalt tol aastal oli piisav?

15:10 Aivar Sõerd

Neid mõõdikuid on kümneid, kui mitte rohkem. Ja loomulikult me kõiki ... See aruanne ise, tegevuspõhise eelarve tulemuste, tulemuslikkuse aruanne on üks väike osa, ütleme, üks osa sellest majandusaasta koondaruandest. Siin ikka põhiline on raamatupidamise aastaaruanne, bilanss, kõik see, ja siis Riigikontrolli aruanne. See on ainult üks osa ja selle ühe osa sees on kümneid ja kümneid näidikuid. Me loomulikult kõiki neid ei käinud läbi, see ei ole võimalik, aga näidikute teemat me käsitlesime mõne näidiku näitel. Ma tõin selle suhtelise vaesuse määra näitaja. Aga see, mis te ütlesite, see 50 üritust ja et selle järgi hinnata mingile valdkonnale eraldatud raha tulemuslikkust – no minu meelest, minu hinnangul see ei ole tõsiselt võetav ja see näitaja ei ole adekvaatne. Aga see ei takista muidugi majandusaasta aruannet kinnitamast, sest see on raamatupidamise aruanne.

15:11 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Nüüd saame asuda muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanekuid eelnõu 686 kohta laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni palve on, et me viiksime läbi lõpphääletuse. Nii et asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 686. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:14 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 78, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 686 otsusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


2. 15:14 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (748 OE) esimene lugemine

15:14 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 748 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni liikme Indrek Saare.

15:15 Indrek Saar

Tänan sõna andmast, lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Lugupeetud külalised! Mul on siis võimalus komisjoni nimel tutvustada teile teie ees olevat Riigikogu otsust "[Riigikogu otsuse] "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine". Väliskomisjon esitas antud otsuse eelnõu 16. novembril. Eelnõu näeb ette Balti Assamblee Eesti delegatsiooni muutmist. Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Väliskomisjon tegi oma 24. novembri istungil eelnõu kohta konsensusega järgmised menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 748 Riigikogu täiskogu esmaspäeva, 5. detsembri istungi päevakorda, esimene lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus, nimetada juhtivkomisjoni esindajaks eelnõu esimesel lugemisel komisjoni liige Indrek Saar. Tänan tähelepanu eest!

15:16 Esimees Jüri Ratas

Kas on küsimusi, head ametikaaslased? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu 748 kohta laekunud ei ole ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?

Panen lõpphääletusele eelnõu 748. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:17 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 57, vastuolijaid ei ole ja 1 erapooletu, on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 748 otsusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


3. 15:17 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks" eelnõu (718 OE) esimene lugemine

15:17 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks" eelnõu 718 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Tõnis Möldri. Palun!

15:18 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on Riigikogu otsuse eelnõu, kus Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks.

Täna on väga oluline see, et [kiires] inflatsiooni tõusus on riik tulnud läbi aastate igal aastal oktoobrikuus appi üksi elavatele pensionäridele. Kui eelmistel kordadel oli see summa suurusjärgus 125 eurot, siis eelmise valitsuse otsusega tõsteti see 200 eurole aastas. See tähendab seda, et kindlasti on see päris märkimisväärne toetus just nimelt üksi elavale pensionärile. Kui me võtame lahti selle, kui palju on Eestis neid inimesi, kes täna leibkonnana on defineerinud ennast üksi elavaks pensionäriks, siis see arv on kokku 98 800 eakat. Me teame, et pensionäride seas on vaesusrisk ja vaesusriski sattumise oht väga-väga suur. Kui me võtame need inimesed, need eakad, kes elavad paaridena koos, [siis neil on kergem toime tulla]. Aga üksi elavate inimeste puhul on see vaesuse määr oluliselt kõrgem kui näiteks kahekesi koos elavate pensionäride puhul. 

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal üksi elavate 65‑aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 78,1%, samas kui kõigi 65‑aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on ainult 35,8%. Ehk väga selgelt joonistub siin välja see, et kui kaks eakat, kaks pensionäri elavad koos, siis nad tulevad ikkagi oma tegemiste ja toimetustega välja. Aga kui inimene satub ükskõik mis põhjustel siiski üksi elama jääma, nagu võib vanaduspõlves juhtuda, siis kindlasti vaesusrisk tõuseb.

Ja seetõttu, et tulla selles keerulises olukorras veel rohkem eakatele appi, teeb Keskerakond kaks väga sisulist ja olulist ettepanekut. Esimene on see: lubada sissekirjutust üksi elava pensionäriga samale aadressile veel ühele üksi elava pensionäriga sugulussidemes olevale lähisugulasele, näiteks laps, lapselaps, ema või isa. Täna me teame väga palju [probleemseid] juhtumeid. Üksi elava pensionäri toetust makstakse välja automaatselt ehk tegemist on Eesti mõistes kõige bürokraatiavabama toetuse maksmisega, mis tegelikult riigi mõttes on väga eeskujulik. Samal ajal, sinna hammasrataste vahele jäävad ka sellised olukorrad, kus me teame, et näiteks laps või lapselaps on kirjutanud ennast vanaema juurde sisse, sisuliselt ta seal ei ela, nad ei ole üks leibkond, aga vanaema kaotab oma sissetulekust aastas 200 eurot. See on tegelikult päris suur probleem, sest see vanaema peab pärast minema kohalikku omavalitsusse ja tõestama, et ta tõepoolest elab üksi, aga sissekirjutuse alusel paraku on tekkinud selline halb olukord, kus ta jääb sellest üksi elava pensionäri toetusest ilma.

On ka teistsuguseid ja veel kurvemaid näiteid, kus tõesti see üksik eakas on tegelikult kogu leibkonna ülalpidaja ja tema juures elab tema laps, kes ei ole võimeline oma eluga toime tulema. See eakas on leibkonna peamine eestvedaja sissetuleku mõttes ja me karistame teda selle pärast, et seesama laps on tema juurde sisse kirjutatud.

Ma arvan, et see, kui me lubaksime vähemalt ühe lähisugulase sissekirjutuse üksi elava pensionäri aadressile, on mõistlik. Me ei räägi siin sellest, et pensionärid elavad koos ja siis nad saavad üksi elava pensionäri toetust. Ei, siis kaob see põhimõte ära. Aga me räägime sellest, et just nimelt üks lähisugulane võiks olla sinna sisse kirjutatud.

Teine konkreetne ettepanek on see: kaotada üksi elava pensionäri toetuse saamiseks olev kuni 1,2‑kordse Eesti keskmise vanaduspensioni nõue. Ehk siin tuleb jällegi mängu see, et tänane olukord on selles mõttes väga kummaline ja kurioosne, et kui üksi elav pensionär, kes saab alla 1,2‑kordse Eesti keskmise vanaduspensioni [ulatuses] pensioni, aga käib näiteks tööl või teenib ükskõik millist muud tulu lisaks ja saab üle selle 1,2‑kordse Eesti keskmise pensioni päris tulu, siis tema saab üksi elava pensionäri toetust üks kord aastas, oktoobrikuus. Aga see inimene, kes saab pensioni küll 1,2‑kordsest keskmisest rohkem, aga muud sissetulekut ei teeni ehk tema absoluutsissetulek on tegelikult väiksem, seda toetust ei saa. Ja neid inimesi on ikkagi väga suur hulk.

Minu meelest võrdsuse printsiipi arvestades oleks mõistlik see alla 1,2‑kordse [keskmise pensioni] nõue siit seadusest välja kirjutada, nii et kõikidel Eestis üksi elavatel pensionäridel oleks ikkagi õigus saada oktoobrikuus Sotsiaalkindlustusameti kaudu seda ühekordset toetust, mis on 200 eurot.

Selleks teebki Keskerakond need kaks konkreetset ettepanekut, et seda süsteemi parandada. Need ettepanekud ei ole tulnud kuidagi poliitiliselt, vaid need on tulnud väga selgelt inimestega kohtudes, omavalitsustega suheldes. Need on peamised probleemid, mida inimesed selle toetuse puhul on märganud, tähele pannud ja soovinud, et need olukorrad saaks kuidagi ära lahendatud, et me kõiki pensionäre kohtleksime ikkagi maksimaalselt võrdselt.

Nii et see on lühike tutvustus selle konkreetse otsuse eelnõu kohta. Aitäh!

15:24 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Teile on ka mõned küsimused. Jaanus Karilaid, palun!

15:24 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Viimaste kuudega on inimeste sotsiaal-majanduslik olukord selgelt läinud halvemaks. Kaja Kallas on soovitanud säästa, kokku hoida. Maris Lauri on soovitanud investeerida uutesse akendesse. Kui üksi elava pensionäri sissetulek on kuskil 350–400 eurot kuus, palun andke meile [nõu], kuidas teie Kaja Kallase ja Maris Lauri ettepanekut reaalses elus rakendaksite. Mille arvel kokku hoida? Ja siis ka see Maris Lauri ettepanek.

15:25 Tõnis Mölder

Kõigepealt, veel kord, me teame seda, et üksi elav pensionär, nii nagu ma enne ka tõin selle näite, tema oht sattuda suhtelisse vaesusesse on väga suur, see risk on väga suur. Väga paljud täna üksi elavad pensionärid on juba suhtelises vaesuses. Ehk neil inimestel ei ole võimalik kokku hoida, neil ei ole võimalik säästa enam nende kulutuste pealt, mida nad igapäevaselt teevad.

Me ei räägi sellest, et need pensionärid kasutaksid meelelahutust või tarbiksid mingeid selliseid luksusteenuseid, mis tegelikult väärika eaka igapäevaellu võiksid kuuluda. Me räägime sellest, et inimesed ei tule enam ots otsaga kokku, sest see inflatsioon, mis on Eestis kuude jooksul olnud Euroopa kõrgeim, tähendab seda, et toidukorvi maksumus on läinud ikkagi paarkümmend eurot kallimaks. See tähendab seda, et selle pensioniga ei ole võimalik enam hakkama saada. Ja siin ei ole võimalik küll enam milleski kokku hoida, vaid riik peab tulema neile inimestele appi. Peab tulema konkreetselt appi. Üks võimalus ikkagi väga selgelt on see, mida minu meelest parlamendil on veel võimalik üle vaadata, et erakorraliselt pension võiks tõusta 1. jaanuarist 2023 vähemalt 50 eurot.

Oluline samm on see, et keskmine vanaduspension on läinud maksuvabaks. Teine oluline samm, mis on tehtud ja mida ma veel kord kiidaksin ja tunnustaksin, on see, et üldse see üksi elava pensionäri toetus tõusis 125 eurolt 200‑le. Aga ma arvan, et on veel samme, millega saab teha [pensionäride elu] paremaks. Üks samm ongi see, veel kord, et tulla appi, aidata neid inimesi, kes on juba täna suhtelises vaesuses, ja kaotada ära need kaks lihtsat nõuet, mis tähendab seda, et lubada ikkagi üks sissekirjutus selle üksi elava pensionäri juurde ja kaotada ära see alla 1,2‑kordse keskmise pensioni nõue, mis tegelikult täna, arvestades kogu seda süsteemi, ei taga enam võrdsust. Nii nagu ma ütlesin, võib olla olukordi ja hetki, kus inimese reaalsissetulek on suurem, tema toetust saab, kellegi reaalsissetulek on väiksem, aga tema toetust ei saa, sest aluseks on ainult keskmine pension.

15:27 Esimees Jüri Ratas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

15:27 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Üksi elavad pensionärid on meie ühiskonna kõige haavatavam grupp, keda on kindlasti vaja toetada. [On vaja] välja töötada erinevaid toetusmeetmeid. Ma tahan küsida, kui palju inimesi võidavad sellest eelnõust, kui see leiab saali toetuse. Ja kas te isiklikult näete põhjusi, miks siin olevad saadikud võivad mitte toetada seda eelnõu?

15:28 Tõnis Mölder

Aitäh! Milline saab olema suure saali otsus, seda on raske öelda. Seda [eelnõu], eelkõige arutelu sotsiaalkomisjonis, tuleb peale mind siia tutvustama sotsiaalkomisjoni esindaja. Ja lõpuks sellest kahest arutelust kokku teeb suur saal otsuse, kas anda selline ülesanne Vabariigi Valitsusele või mitte. Miks ma ütlen, et see on hästi oluline, et see otsus täna sünniks, on see, et veel kord, me näeme seda, et sellest võidaks umbes 5000 eakat, kes täna seda teenust ei saa. Ma arvan, et on päris märkimisväärne hulk inimesi, kes seda abi vajaksid, vajaksid seda abi just nimelt selle teadmisega, et neil see võimalus avaneb järgmise aasta oktoobris. Nad teaksid seda ja suudaksid seda kindlustunnet pakkuda nii endale kui ka oma lähedastele, et tõesti, riik tuleb neile appi ja kohtleb neid võrdselt teiste üksi elavate pensionäridega. Ja ma arvan, et see on ka tegelikult see turvatunne, mida riik saab omalt poolt sõnumina anda, et kui peaks juhtuma selline karm tõsiasi, et eakad, kes on täna koos paarina, jäävad mingil hetkel üksi, siis riik ei tee neile takistusi, vaid pigem tuleb neile appi, et hoida ära see, et nad satuksid suhtelisse vaesusesse. Nii et ma arvan, et tegelikult siin saalis võiks sellele otsuse eelnõule olla toetus, aga milline saab see hääletus olema – raske öelda. Teame ju seda, et ega see suur saal ei olnud lõpuni üksmeelne siis, kui mindi üksi elava pensionäri toetust tõstma 125 eurolt 200‑le. Aga eks siin ongi erinevaid nägemusi: kes soovib toetada just nimelt eakaid ja kes võib-olla eakatest nii palju ei hooli.

15:29 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

15:29 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates on tegemist väga hea eelnõuga. Ka minu poole on pöördunud väga palju pensionäre ja nad on nördinud, sest nad ei ole aru saanud, miks nad ei saa seda toetust. Ja siis selgub, et keegi on kusagile sisse kirjutatud või tema on kellegi juurde sisse kirjutatud. Sellepärast ei peaks küll ükski pensionär kaotama ja pensionist ilma jääma, et kusagil on tehniliselt eksitud. Me teame ju, et kõige haavatavamad on tänasel päeval selle suure hinnatõusu tõttu just pensionärid ja eriti üksi elavad pensionärid. Ma arvan, et suur saal seda eelnõu toetab, ja see oleks hästi mõistlik ja arusaadav, et inimesed ei peaks selle pärast kannatama, kuidas ja kuhu nad on sisse kirjutatud. Tema peab oma sissetulekutest elama ja oma vanaduspõlve kindlustama, ta ei pea kellegi teise peale lootma. Ma arvan, et see laheneb mõistlikult ja ma loodan, et suur saal seda toetab.

15:30 Tõnis Mölder

Aitäh selle mõtte eest! Mida ma veel kord ütlen, miks see on oluline ja mis selles küsimuses tegelikult siit välja tuli, on see võrdne kohtlemine. Nii nagu ma ütlesin, täna toetuse maksmisel võetakse arvesse seda, mis on selle inimese konkreetne pension, kas see pension ületab 1,2‑kordset keskmist vanaduspensioni või ei ületa. See, millist kõrvaltulu see inimene saab, kas ta töötab, kas talle makstakse mingeid muid sissetulekuid, seda sellesse [arvestusse] sisse ei panda. Siin on selles mõttes väga suur ebavõrdsus sees. Head saadikud siin saalis võiks vähemalt nii palju mõelda, et kui see otsuse eelnõu siin parlamendis heaks kiidetakse, siis Vabariigi Valitsus selle osa, mis puudutab selle alla 1,2‑kordse [keskmise pensioni] nõude äravõtmist, peaks küll rakendama, sest veel kord ma ütlen: on olemas inimesi, kelle sissetulek võib olla kaks, kolm, neli korda suurem kui sellel, kes saab 1,2‑kordsest natukene kõrgemat keskmist pensionit. Tema saab üksi elava pensionäri toetust, aga teine inimene ei saa. Ehk see paneb meie üksi elavad eakad väga ebavõrdsesse olukorda. Tänases majanduse mõttes väga keerulises olukorras, inflatsiooni mõttes väga suures keerises ja pöörises olevates olukordades peab riik kohtlema meie eakaid võrdselt.

15:32 Esimees Jüri Ratas

Ivi Eenmaa, palun!

15:32 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra esimees! Oh seda silmakirjalikkust! Alles see oli, kui Keskerakond väitis siinsamas saalis, et kõik need pensionärid, kes veel ise jaksasid midagi juurde teenida, topeltmaksustati ja nii edasi. Täna te räägite võrdõiguslikkusest. Ütelge mulle, mida selles eelnõus tähendab teie arvates see lähisugulase sissekirjutamise luba. Mis sellest siis pensionäril lihtsamaks [läheb]? Kas ta siis saab rohkem raha? Või milles on asi? Seda te ei selgita.

15:32 Tõnis Mölder

Aitäh! No vaat! Nüüd on siin küll see küsimus, et kes mäletab midagi ja kes ei mäleta. Ma alustaks sellest, et kõikides valitsustes, kus pensionit on tõstetud erakorraliselt, on olnud suurem või väiksem roll Keskerakonnal. See on minu meelest üks ja oluline hetk, mis siit puldist ära klaarida.

Teine hetk, millele te seal käega viitasite – aga ärge vehkige selle käega! Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuskoalitsioon, mis oli eelmine, tegi minu meelest ära kolm väga põhimõttelist otsust ja ühe otsuse oleks võinud see suur saal ümber vaadata. Ja tegelikult see võimalus on olemas.

Esimene on see, mille eest ma tahan seda valitsust kiita, et üksi elava pensionäri toetus tõusis tõesti 125 eurolt 200‑le. Väga mõistlik otsus. See summa oli jäänud ajale jalgu ja tegelikult oleks võinud selle otsuse valguses vaadata üle ka need tingimused, mis alustel on inimestel õigus seda toetust saada.

Teine otsus oli see, et keskmine vanaduspension läheb maksuvabaks. See, et keskmine vanaduspension läheb maksuvabaks, oli pikkade arutelude tulem. Ma tean, et see oli läbi erinevate koalitsioonide tegelikult selle parlamendisaali üks suur ja ühine soov. Minu meelest on väga õige, et selles suunas liiguti.

Ja kolmas otsus – nii nagu ma ütlesin –, mis on kiiduväärt, on see, et pension tõuseb järgmisel aastal erakorraliselt 20 eurot. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek on olnud, et see võiks olla 50. Arvestades seda, milline on olnud viimase poolaasta inflatsioon ja hindade tõus, siis ilmselgelt võiks ja peaks riik tulema täna meie eakatele appi. Seda tänane valitsuskoalitsioon ei ole toetanud. Aga nii nagu ma ütlesin, minu andmetel peaks neil võimalus ja õigus olema seda muudatusettepanekut toetada, kui see eelarve jõuab siia suurde saali uuesti sellel nädalal.

15:34 Esimees Jüri Ratas

Ivi Eenmaa, teil on protseduuriline küsimus. Palun!

15:34 Ivi Eenmaa

Härra esimees! Härra Mölder ei vastanud ju kopika eest minu küsimusele, mida annab lähisugulaste sisseregistreerimine, mis õigused ja võimalused, [kuidas see] teeb pensionäri, üksi elava pensionäri elu lihtsamaks. Te ei vasta ju sellele, te vaid kiidate Keskerakonda mulle.

15:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda, kuidas keegi küsib, ja seda, kuidas keegi vastab, juhataja küll siin öelda ei saa, kas vastati piisavalt, ei vastatud või vastati lausa liiga palju. Nii et see tunnetus on meie kõigi enda silmades.

Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

15:35 Peeter Ernits

Jaa. Ma kuulsin, et kolleeg Ivi Eenma tahaks nagu Reformierakonda kiita, aga miks te ei luba teda? Võrdne kohtlemine.

15:35 Esimees Jüri Ratas

Ei, mina küll ei keela Ivi Eenmaal või teil ükskõik mis erakonda kiitmast, nii et seda võite teha. Helmen Kütt, palun, teie küsimus!

15:35 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud algatajatepoolne ettekandja! Kõigepealt peaks protokolli ja ka info huvides ära parandama, te jätkuvalt räägite üksi elava pensionäri toetuse eelmisest suurusest 125 eurot. Eelmine toetuse suurus oli 115 eurot. Nii et te olete mitmel korral seda numbrit kasutanud valesti, aga see selleks.

Mul on teile küsimus, mis puudutab seda eelnõu. Kas ma saan õigesti aru, et kui seeniori juures elab tema isa või ema, siis nende pension ei ole nagu abikaasa puhul teine pension, vaid te mõtlete, et kui seeniori juures, kes on abikaasata elav pensionär, elab tema ema või isa või mõlemad, siis on võimalus seda toetust saada. Mis tähendab selles loetelus ema või isa? Kas mõlemad koos elada ei või, ema peaks elama mujal või isa mujal? Või kuidas te olete mõelnud? Ja lõpetuseks: iga euro, mis läheb inimeste toimetulekuks, on kahtlemata õige.

15:37 Tõnis Mölder

Aitäh! Alustame kõigepealt sellest, et ma tahan head küsijat kiita. Alati täpne, alati korrektne ja juhtis tõesti tähelepanu sellele, et ma siit puldist paar korda eksisin. Nii et aitäh selle täpsustuse eest!

Nüüd, mis puudutab seda lähisugulast, siis tõesti, siin on toodud ära lähisugulase mõiste – see tähendab laps, lapselaps, ema või isa. Ehk see tähendab seda, et ainult üks lähisugulane võib olla täiendavalt selle üksi elava pensionäri juurde sisse kirjutatud. Veel kord, vältimaks neid juhtumeid, kus me näeme seda, et tõesti, lapselaps on mingil põhjusel sisse kirjutatud või siis jäänud sissekirjutusega oma vanavanema juurde. Toome näite. Tallinna puhul on neid näiteid küll, kus vanavanem elab Tallinnas, laps elab Tallinnast väljas, tuleb Tallinna, pealinna ülikooli õppima, tudeerima, kirjutab ennast õpingute ajaks vanavanema juurde sisse. Ega ta selle leibkonnaliikme mõttes ju suur sissetulekuallikas ei ole, ega ta seda vanaema ei aita selles küsimuses, sest ta on ju ise alles õpilane, õpib, tööl ta võib-olla käib, aga ta käib sellepärast, et oma elukulud ära katta. Ja siis ongi see olukord, kus sissekirjutus jääb kehtima ja jääb kehtima ka siis, kui see noor on kuskile juba edasi läinud, näiteks välismaale, või on tekkinud mingid muud olukorrad, kus see sissekirjutus jääb kehtima. Sellistel puhkudel see üksi elav pensionär ei saa seda riigi toetust.

Meie nägemus on see, et kui eakas tegelikult elab üksi, füüsiliselt elab üksi ja tal on seda toetust vaja, siis see on igati mõistlik, et riik tuleb ja pakub talle seda teenust. Jah, meil on võimalik võtta see osa siit eelnõust välja ja öelda, et sellistel puhkudel peab see eakas minema üksi elava pensionäri toetust taotlema kohaliku omavalitsuse kaudu, tõestama, et ta elab päriselt seal üksi. Selliseid variante ja selliseid juhtumeid on praegu olnud selle toetuse maksmise puhul. Aga veel kord, see halduskoormus läheb nii palju kulukaks ja see efektiivsus, mida ma tõin eeskujuks selle toetuse maksmisel, kaob ära. See üks lähisugulane võiks tõesti vähemalt omada sissekirjutust selle üksi elava pensionäri puhul.

15:39 Esimees Jüri Ratas

Kersti Sarapuu, palun!

15:39 Kersti Sarapuu

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ivi Eenmaa küsis eelnevalt, mis siis juhtub, kui seda lähisugulast pole sisse registreeritud, ja siis, kui ta on sisse registreeritud. Ole hea, korda veel korra üle, et 200 eurot tuleb sellisel juhul praeguse seaduse põhjal, kui tal ei ole mitte kedagi sisse registreeritud. Kui see lähisugulane on sisse registreeritud, siis seda 200 eurot ei saa. Aga meie eelnõu põhjal oleks see võimalus olemas. Ole hea, palun korda see üle!

15:40 Tõnis Mölder

Aitäh! Täna riik võtab rahvastikuregistrist andmed, vaatab inimesi, kes on pensioniikka jõudnud, vaatab selle inimese pensioni suurust, mis peab olema hetkel kehtiva regulatsiooni järgi alla 1,2 Eesti keskmise. Ja kui rahvastikuregistris on see inimene kantud sellele aadressile üksi ja seal rohkem sissekirjutusi ei ole, siis tal on õigus seda toetust saada. Aga nii nagu ma tõin ka eelkõnelejatele siin näiteid, meil on täna olukordi, kus tõesti elulistel põhjustel on kas see sissekirjutus unustatud sinna ja seda füüsilist kooselu ei toimu või on seal mingid muud tehnilised põhjused. Seetõttu me tulemegi siin appi, et ei peaks ainult rahvastikuregistri järgi seda otsust vaatama, vaid peaks ikkagi tegelikult hindama seda, kas see pensionär elab üksi ja kas tal on õigus saada üksi elava pensionäri toetust. Nii et jah, kui seal on täna veel mõni lähisugulane või ükskõik, keegi teine sisse kirjutatud, kas või naabrinaine mingitel põhjustel, läks naabrimehega tülli, siis jah, tema seda üksi elava pensionäri toetust ei saa.

15:41 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

15:41 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kahtlemata iga euro, mis läheb toimetuleku parandamisse, on väga oluline, seda eriti eakatel, ja see sissekirjutuse probleem tuleb kahtlemata lahendada. Aga mulle tundub, et selle otsuse eelnõu ambitsioon on liiga väike ja seetõttu koalitsioon seda sel korral ei toeta. Mis sa arvad, kas võiks seda ambitsiooni tõsta ja valitsus võiks tulla siia eelnõuga, mis lisaks sellele sissekirjutuse probleemile teeb ettepaneku seda toetust maksta iga kuu, mitte kord aastas?

15:41 Tõnis Mölder

Aitäh! Veel kord, see on otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele ja ma arvan, et selles mõttes, kui parlament annab Vabariigi Valitsusele ülesande, siis Vabariigi Valitsuse roll ja kohustus on see ülesanne ellu viia. Millises osas ta seda ellu viib ja millise konkreetse seaduseelnõu väljatöötamisega ta parlamendi ette jõuab, eks see on juba valitsuse vastutus. Me oleme näinud siin kas või tänase päeva näitel, et valitsus tuleb päris sageli parlamendi ette eelnõudega, mis võib-olla parlamendi jaoks ei kõlba ja mis hea seadusloomega ei ole kooskõlas.

Mis võiks aga seda eelnõu veel paremaks teha, on tõesti see, et kehtestada üldse Eestis lesepension, mis muidugi alati ei tähenda seda, et üksi elava pensionäri [toetus] ja lesepension oleks kuidagi omavahel võrdsustatud. Ei. Siin on ka teistsuguseid näiteid. See üksi elava pensionäri toetus peab kindlasti jääma kehtima. Aga kui me räägime sellest, et inimesed on elanud aastaid, aastakümneid koos, mingil hetkel jõudnud väärikalt vanaduspõlve, mõlemad eakad [saavad] riigilt pensioni ja need pensionid pannakse ühiselt pere eelarvesse, siis kindlasti selle pere majanduslik olukord on oluliselt parem. Kui ühel hetkel [tuleb] see saatuslik hetk või päev, kui üks eakas läheb siit teise ilma ja teine jääb üksi elama, siis see tähendab seda, et pere eelarve ja sissetulek väheneb ja väheneb tavaliselt 40–50%. Kui näiteks läheb leibkonnast meesterahvas, kelle puhul võib see pension olla statistika järgi [suurem], siis selle leibkonna eelarvest kaob ära ju üle 50%, mis muidugi automaatselt tähendab seda, et selle üksi elava pensionäri toimetulek satub löögi alla ja tekivad tõsised probleemid sattumaks vaesusriski.

Nii et seetõttu on üks võimalus tõesti tõsta seda toetuse määra. Teine võimalus on kaotada ära see alla 1,2‑kordse [keskmise pensioni] nõue ja kolmas variant on see, et tulla selle sissekirjutuse juures appi, sest veel kord: minu meelest oluline on see, et kui inimene elab üksi, siis ta peaks seda toetust saama. Mitte [ei peaks] lähtuma ainult sellest, mis on konkreetselt rahvastikuregistris kirjas.

15:44 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

15:44 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Alles see oli, kui 115 pealt 200 peale üksi elava pensionäri [toetus] tõsteti. Aga seal oli ka see, et kui ta võtab mõne Ukraina pagulase enda pinnale, siis tema saab samuti seda, et see 1,2 koefitsient ei kehti. Kuidas see olukord praegu on, kui valitsus rakendab selle teie ettepaneku? Kuidas siis nende pagulastega on, keda üksiku pensionäri juurde kostile saab võtta ja ta saab seda toetust? Kas see jääb samaks?

15:45 Tõnis Mölder

Aitäh selle küsimuse eest! See, mis konkreetselt seda muudatusettepanekut või otsuse eelnõu puudutab, see räägib lähisugulastest. See ei käsitle neid erisusi, mida tänane seadusandlus või kord annab. Me räägime sellest, et ikkagi lähisugulane, kes on laps, lapselaps, ema või isa selles tänases mõistes [on sisse kirjutatud], siis avaneb [pensionäril] võimalus saada seda toetust. Juhul kui üks – ma rõhutan veel kord: üks – neist lähisugulastest on sisse kirjutatud. See tähendab seda, et jah, kui täna selline süsteem toimib, siis selle otsuse eelnõuga seda süsteemi, mida teie kirjeldasite, ei muudeta. See regulatsioon jääb puutumata.

15:46 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

15:46 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma mäletan, kui oli EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus, siis me seisime ka selle eest, EKRE seisis selle eest, et oleks võimalik, et lapselaps või laps saaks olla sisse kirjutatud oma vanavanema juures. Ja siis Keskerakonna minister Tanel Kiik ütles, et ei ole võimalik, sest siis läheb see piir, mille kaudu on võimalik kindlaks teha, kes tõesti vajab seda abi ja kes mitte, liiga hägusaks. Niimoodi ei ole võimalik planeerida ja asi läheb ülekäte. Kas nüüd on see probleem ära lahendatud?

15:46 Tõnis Mölder

Aitäh! Alustame sellest, et tõesti ma kiitsin seda toetuse maksmise korda, mis on täna Eesti mõistes, ma arvan, kõige operatiivsem ja kõige paremini hallatud toetuse süsteem. See on hästi operatiivne, hästi kiire, väga hästi toimib IT‑lahenduslikult – võetakse rahvastikuregistrist andmed, vaadatakse, sa oled eakas, sa saad pensioni, see on sul alla 1,2‑kordse Eesti keskmise, elad üksi rahvastikuregistri andmetel, kõik päringud tehakse automaatselt ja süsteem kannab selle raha selle eaka kontole. Tõesti, kui see süsteem rakenduks teistpidi, et me lubaksime ka selle ühe lähisugulase sissekirjutuse, siis see automaatsuse aste läheks oluliselt madalamaks. Ja ma arvan, et see on see, mida tegelikult härra Kiik toona silmas pidas. Ehk see eeldab, et oluliselt rohkem tuleb teha sellist tehnilist tööd.

Aga veel kord: ma arvan, et täna, kus inflatsioon on väga kõrge, meie eakate toimetulek läheb kuust kuusse aina halvemaks, saabki vähim riigi roll olla see, et me tuleme kas või bürokraatia vähendamise mõttes appi, inimestele selles mõttes appi, et vaatame käsitsi üle, kas see [sissekirjutatu] on lähisugulane või ta on keegi teine. Vaatame üle, mis reaalne olukord sellel elamispinnal valitseb. 200 eurot selle pere jaoks või selle leibkonna jaoks võib olla väga suur sissetulek. Ma arvan, et seda ei tohiks kergekäeliselt nendelt inimestelt ära võtta. Nii et see on võrdsuse printsiip, mis selles otsuse eelnõus kirjas on, aga see on ka soov tõesti aidata neid inimesi, kes on hätta sattunud.

15:48 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kodu‑ ja töökorra seaduse järgi, kui on tegemist ettepanekuga Vabariigi Valitsusele, on nii, et Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula.

15:48 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas seda Keskerakonna esitatud Riigikogu otsust Vabariigi Valitsusele tööd juurde anda 22. novembril. Komisjonis tutvustas eelnõu Keskerakonna fraktsiooni liige Siret Kotka. See oli sama põhjalik ja oluline, nagu siin saalis praegu Tõnis Mölder tegi. Enamik teemasid, mis komisjonis arutusel olid, on siit läbi käinud. Ma mõned markeerin, aga kõigepealt ütlen ära olulised otsused, mis sotsiaalkomisjon tegi. Mitmel korral räägiti, et see on Riigikogu otsus ja see vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ja 22. novembril komisjon otsustas, et see eelnõu peaks olema täna siin suures saalis ja selle kannan ette mina.

Aga nüüd nendest aruteludest, mis sotsiaalkomisjonis toimusid. Üks teemadest oli seesama võrdse kohtlemise printsiip, mille head kolleegid tõstatasid, ja oli seesama küsimus, et kui Keskerakonna ettepanek näeb ette, et tulevikus üks lähisugulane võiks olla sisse kirjutatud, aga praegu näiteks on tehtud erand, et Ukraina sõjapõgenikud võivad seal elada ja siis see inimene saab [toetust], et siis justkui ei ole seda võrdset kohtlemist, seda sellisel kujul ei käsitleta. Ja siis ka komisjonis osalenud ministeeriumi esindaja ütles, et kuna seal on [tegemist] sõjapõgenike puhul ajutist kaitset vajavate inimestega, siis me ei räägi alalisest probleemist, aga selles mõttes seal vahet täna tõesti tehakse ja osa inimesi selle tõstatas. 

Teine teema oli sundüürnikega seotud teema või üldse see, kas ja kes saab sisse kirjutada. Seal toodi tõesti väga palju erinevaid näiteid, kus omanik on ise sisse kirjutatud, kuid elab hoopis kusagil mujal, on selle [elamispinna] välja üürinud järgmistele pensionäridele ja kuigi ise elab mujal – kas kellegagi koos või ilma, pole ka vahet, eks ju –, tegelikult saab seda toetust. Aga see üksik inimene, kes seal elab, sinna korterisse ennast sisse kirjutada ei saa ja tema seda toetust ei saa. Selle kohta Merle Sumil-Laanemaa ütles, et tõesti, selline probleem on, aga head lahendust ei ole.

Kolmas oluline nüanss, mis komisjonis leidis arutelu, oli see, millele ka hea eestkõneleja Tõnis Mölder viitas, et tegelikult see üksi elava pensionäri toetus ei arvesta inimeste sissetulekuid. Sellele viitasid ka ministeeriumi esindajad. Kui see üksi elava pensionäri toetus rakendati, siis tõesti oli osa pensionäre, kes andsid riigile teada, et nad on dividenditulu saajad, nemad loobuvad sellest toetusest, neile seda toetust tarvis maksta ei ole. Tõesti, kui inimene käib tööl, saab dividenditulu või midagi muud, siis nende registritega ei suhelda. Selles mõttes see on praegu nii, nagu hea kolleeg Tõnis Mölder selgitas. See on väga lihtne. Jälgitaksegi kahte asja: et inimese pension ei oleks [liiga] kõrge ehk see on kuni 1,2 Eesti keskmist pensioni, siis tal on õigus saada, ja teine kriteerium on see, et ta peab olema sinna aadressile üksi sisse kirjutatud.

Siis üks nüanss, mida veel räägiti ja mis võib olla osaliselt probleem selle eelnõu sõnastuse juures, mida me arutasime, et kui see eelnõu justkui lubaks üksi elava pensionäri juurde sisse kirjutada ühe alaneja või üleneja sugulase ja kui see näiteks on alaneja sugulane, kellel on omakorda alaealine laps, siis oleks üsna pretsedenditu, et see alaealine laps ei tohiks olla sinna sisse kirjutatud. Aga nii nagu eelnõu algataja kirjeldas, nemad peavad silmas ainult ühte sissekirjutust. Loomulikult see, mida ka eelnõu algatajad rääkisid, ta vist küll kirjeldas, et võib ju minna nii, et hakkame siis käsitsi kontrollima, aga praegu on see väga lihtne: suhtlevad paar registrit ja see käib automaatselt. Kindlasti selle tulemusena muutuks selle toetuse maksmine, halduskoormus kasvaks.

Ma arvan, need on olulisemad teemad, mida me komisjonis arutasime. Ma loodan, et ma ei tee kellelegi liiga ega jätnud ühtegi olulist teemat markeerimata. Nii et minu poolt tänud.

15:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Kuid siiski on teile mõned küsimused. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

15:54 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tahan [esitada] küsimuse, kas te komisjonis olete arutanud üksi elavate pensionäride probleemi laiemalt. Kas komisjoni liikmed on teadlikud, et üksi elavad pensionärid sisuliselt üritavad ellu jääda ja seda ei ole võimalik kuidagi nimetada väärikaks eluks? Mis on teie isiklik seisukoht selle eelnõu suhtes? Kas te peate vajalikuks toetada üksi elavaid pensionäre?

15:54 Priit Sibul

Aitäh! Loomulikult tuleb toetada neid, kellel abi tarvis on. Aga ka see teema käis komisjonis läbi, et kindlasti kohalik omavalitsus teab kõige paremini ja kõige täpsemalt, kuidas, kellel ja millist abi tarvis on. Riiklike toetuste ja meetmetega üksikuid inimesi kindlasti aidata ei ole võimalik. Nagu ma ütlesin, selle toetuse põhimõte on väga lihtne: sa pead vastama nendele kahele kriteeriumile. Aga loomulikult, komisjon on arutanud ja ka teie enda algatatud eelnõus on kirjas, et see probleem absoluutselt puudutab just üksi elavaid pensionäre. Nende 65‑aastaste ja vanemate inimeste, kes elavad üksinda, suhtelise vaesuse määr on 78,1% ja kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on 35,8%. See on ka teie enda algatatud eelnõu [seletuskirjas] kirjas ja markeerib üsna tõsiselt seda probleemi, et see puudutab just nimelt neid inimesi, kes elavad üksinda.

15:55 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

15:55 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Selge on see, et üksi elaval pensionäril on kõige raskem. Samas, noh, kuigi meil liidrikoht inflatsiooni koha pealt lipsas hetk tagasi käest ära, aga me oleme kõige hullemas olukorras olnud terve selle aasta, praegu Kaja Kallase valitsuse juhtimisel. See tähendab, et euro on [Eestis] läinud kõige odavamaks euroliidus. Kas ei arutatud seda, et see 200 eurot on juba üsna kokku kuivanud, et peaks seda veidi suurendama? Või sel teemal ei olnud juttu?

15:56 Priit Sibul

Aitäh! Ei, eelnõu ei räägi sellest. Eelnõu räägib sellest, kuidas laiendada seda inimeste ringi, kes tegelikult üksi elavad, aga kellel on kas veel keegi sisse kirjutatud või nad kedagi enda juures – mõnda lapselast või kedagi, kes seal elab – aitavad-toetavad. Aga seda tõesti komisjonist ma ei mäleta ja protokolli kiiresti sirvides [ei leia]. Ma mõtlen, et seda summa tõstmist keegi ei tõstatanud.

15:57 Esimees Jüri Ratas

Tõnis Mölder, palun!

15:57 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt aitäh selle ülevaate eest komisjonis [toimunust]! Ma küll korra küsiksin teie enda isiklikku arvamust, kuigi ma tean, et te olete komisjoni ettekandja, aga võib-olla te saate peegeldada selle kaudu komisjoni arutelu. Tõesti, see alla 1,2‑kordse Eesti keskmise vanaduspensioni nõue, mis siia sisse on pandud, või meie mõistes pigem piirang seab ju pensionärid väga ebavõrdsesse olukorda. Inimene, kes mingil põhjusel saab näiteks netopensioni 750 eurot kuus, seda üksi elava pensionäri toetust ei saa. Aga teine inimene, kes saab pensioni netona näiteks 660 eurot kuus, aga käib tööl, võib-olla teenib mingeid muid lisatulusid ja tema sissetulek on tegelikult oluliselt suurem või isegi kordades suurem, temal on õigus saada seda üksi elava pensionäri toetust. Kas teile ei tundu, et siin koheldakse pensionäre natuke ebavõrdselt ...

15:58 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

15:58 Tõnis Mölder

... ja selle alla 1,2‑kordse [keskmise pensioni] nõude võiks maha võtta?

15:58 Priit Sibul

Aitäh! Ma ei tea, kui pikalt ja põhjalikult ma oma tundeid hakkan lahkama erinevates küsimustes, aga selles küsimuses ... No muidugi on siin ebavõrdsust, see on ju igaühele näha ja kuulda ja tunda. Aga see on ju nende universaaltoetuste häda, et selliseid küsimusi me ei suuda universaaltoetustega kuidagimoodi lahendada. See probleem jääb.

Kui me tahame, et see oleks lihtne haldajale ja ka taotlejale, siis paraku sihukesed anomaaliad sisse lähevad. Kui me tahame seda muuta vajaduspõhiseks ehk nii, nagu te viitasite, et me hakkame käsitsi üle vaatama, kes on sisse kirjutatud, kas sissekirjutatav, kui nimed ei klapi, on ikka alaneja ja mitmenda põlve alaneja sugulane ta on, kas ta kvalifitseerub sellele teie eelnõule või ei kvalifitseeru, siis see tähendab ametnikele lisatöötunde, nii nagu ka seesama palkade, dividendide ja muude sissetulekute teema. See kindlasti olulisel määral muudab selle toetuse menetlust ja halduskulu. Ja see oleks kindlasti midagi hoopis muud.

Aga selles osas ma olen küll nõus, et selle [süsteemi] lihtsuse tõttu – ja sellel on selgelt oma võlu – on sellel ka omad probleemid ja neid sellega ei lahenda.

15:59 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

15:59 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Mulle ei meeldi mitte kuidagi see skeemitamine. Näiteks kui üksi elav pensionär elab lapselapsega, siis ta saab toetust sel juhul, kui lapselaps ei ole sisse kirjutatud. Aga kui ta seal elab ja on sisse kirjutatud, siis [pensionär] ei saa seda toetust. Kas me ei saaks sedasama skeemi rakendada, nagu me rakendasime kõigi pensionäride puhul, et meil kõik said 50 eurot? Ka mina sain 50 eurot, ma ei häbene seda ütlemast. Kas riigil ei oleks nii lihtsam? Ja kui palju riigile täiendav kulu tuleb, kui kõik üksi elavad pensionärid saaksid automaatselt selle 200 eurot ühekordset toetust aastas? Kui suur lisakulu see riigile oleks, kui selliselt rakendada? Kaoks ära igasugune bürokraatia, võltssissekirjutused, ‑väljakirjutused ja me oleksime kokkuvõttes ju kõigi ees ausamad.

16:00 Priit Sibul

Aitäh! Kahjuks ma neid rehkendusi teile ei oska öelda, sellepärast et see ei olnud sotsiaalkomisjoni arutelul, aga seal on ideoloogiline vahe. On inimesi, kes toetavad kodanikupalga maksmist, et sa ei pea midagi tegema, aga oled sündinud õigesse riiki, õigesse kohta ja võid selle eest toetust saada. Mina iseenesest arvan, et kõige olulisem on see, me räägime ju praegu ka, mis on selle eelnõu mõte – see on aidata kõige keerulisemas seisus olevaid inimesi, pensionäre, kes elavad üksi, kelle vaesuse määr on suur ja nii edasi. Neid on võimalik kindlasti palju paremini aidata toetuste, teenuste, kohaliku omavalitsuse kaudu. Kui riik [jagab abi] nii-öelda universaalteenusena, kus kõigile antakse midagi, siis tõenäoliselt need, kellel on palju enam vaja, ei saa ikka piisavalt. Ja palju õnne teile, te saite 50 eurot vahepeal pensionilisa, aga tõenäoliselt teie seda ei märkagi nii palju, kuid see on mõne teise jaoks väga oluline, vajalik summa. Selles mõttes mina kindlasti pigem toetan neid aspekte, et kui on keerulisi sihtrühmasid, siis me püüame neid inimesi aidata võimalikult palju nii toetuste kui ka teenuste abil.

16:01 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

16:01 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Tegelikult me rääkisime komisjonis ka sellest aspektist: väga palju on pöördunud sotsiaalkomisjoni, aga tean, et ka teiste Riigikogu liikmete poole töövõime kaoga või osalise töövõime kaoga inimesed, kes elavad reaalselt üksi, kelle sissetulek on väiksem kui see 1,2 keskmist pensioni, aga nad ei saa seda toetust, sest see on vanaduspensioni saajatele. Me rääkisime ka sellest teemast ja neid pöördujaid – reaalselt väiksema pensioni saajaid ja üksi elavaid ja väga suure ravimikuluga inimesi – on päris palju.

16:02 Priit Sibul

Vabandust! Tõesti, see sihtgrupp käis ka läbi. Nüüd mulle meenub ka protokollist, et täpselt needsamad inimesed viitasid, et näed, seda 50 eurot nad said, aga sellele toetusele nad ei kvalifitseeru, kuna tegemist on vanaduspensionäridele mõeldud üksikpensionäri toetusega.

16:02 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

16:02 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! See, kuidas te ütlete, et toetusi ei saa täpselt sihtida, sellepärast et meie e‑riik Eesti ei suuda teha sobivat IT‑lahendust, mis selle töö ära teeks, ja tuleb palgata uusi inimesi, et need käsitsi seda tööd teeksid, on muidugi halenaljakas. Meil Eestis ei tohiks selliseid vabandusi olla lahenduste väljapakkumisel, me peaksime suutma väga kiiresti teha kõik vajalikud infosüsteemide arendused. Aga te olete korduvalt siin tunnistanud, et probleem on olemas ka selle toetusega. Tegemist ei ole siinkohal ju mitte seaduseelnõuga, vaid otsuse eelnõuga, mis suunaks valitsust seda probleemi lahendama. Kas te saite komisjoni vestlusest aru, miks valitsus ei soovi selle probleemiga tegelda ja omapoolseid lahendusi välja pakkuda?

16:03 Priit Sibul

See küsimus, kui see täna siin suures saalis toetuse leiab, alles läheb valitsusele töösse. Aga põhimõtteliselt küll Sotsiaalministeeriumi esindaja viitas sellelesamale võimalikule halduskoormuse kasvule, kuigi ma olen teiega nõus, et tahtmise korral on tõenäoliselt võimalik mõni register veel võtta. Kui me võtame [näiteks] selle, ei julge peast väita, aga pigem mulle tundub, et kui pensionär käib tööl ja toimetab, siis ta tahab ka tulumaksu sealt tagasi saada, ta tõenäoliselt esitab tuludeklaratsiooni, ja kui me paneme selle ka nii või teisiti MTA‑ga suhtlema – tegemist on ju ühekordse toetusega, ma arvan ka, et kui mõni register lisada, siis on võimalik seda jällegi paremaks saada.

16:04 Esimees Jüri Ratas

Jaak Aab, palun!

16:04 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Hea komisjoni ettekandja! Noh, mul on natukene ka mälu ja ma mäletan, et üksi elava pensionäri toetuse üks initsiaatoritest oli tol ajal vist Isamaaliit ja nüüd siis Isamaa, kes on Isamaaliidu järglane. Kui te moodustasite koalitsiooni, kas teil koalitsiooniläbirääkimistel või ka siin komisjoni aruteludes on tulnud üles küsimus selle üksi elava pensionäri toetuse suuruse kohta, selle maksmise korra kohta. Kas Isamaa on teinud mingeid ettepanekuid ja on ta siis koalitsioonis näiteks üksi jäänud? Kas sotsiaaldemokraadid või Reformierakond on ka sellesuunalisi ettepanekuid toetanud? Või ei ole te neid üldse arutanud?

16:05 Priit Sibul

Aitäh! Erakonna põlvnemisest teil on üsna täpne ülevaade ja mälu, aga tõenäoliselt, kui te oleksite märganud kusagil avalikku debatti, arutelu, siis te seda küsimust ei oleks esitanud. Ma mõtlen, et ka nendel aruteludel, mis on olnud kabinettides, kuhu avalikkust ei ole kaasatud – ma ei mäleta, et oleks olnud sel teemal väga tõsiseid arutelusid. Te mäletate, et selle koalitsiooni kokkupanemine käis üsna kiirelt, seal oli väga palju erinevaid teemasid. Aga et see oleks olnud üks teema teiste seas – ma ei julge väita, et see nii oli.

16:06 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Kert Kingo.

16:06 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! See eelnõu on vajalik eelnõu ja on vajalik eelkõige seetõttu, et lõpetada diskrimineerimine – lõpetada meie oma inimeste diskrimineerimine.

Hetkel kehtib seadus, mille kohaselt oma pere liige, alaneja sugulane ei tohi olla sisse kirjutatud vanaema juurde või vanaisa juurde, küll aga võib olla sisse kirjutatud ajutise kaitse saanud teise riigi elanik. Milles see erinevus on? Milles seisneb see erinevus? Selline olukord õõnestab peresuhteid, õõnestab põlvkondadevahelist sidet. See on perepoliitikat õõnestav olukord, mis hetkel kehtib.

Meil tuli komisjonis arutelu selle üle, miks on lubatud ajutise kaitse saanud teise riigi elanike elamine vabal pinnal üksi elava pensionäri juures ja miks ei tohi oma pere liige seda teha. Põhjendusena toodi, et teise riigi elanikud ju ei toeta majanduslikult seda pensionäri, kelle juures nad elavad. See ei vasta tõele. Kui lapselaps tahab tulla kõrgkooli õppima Tallinnasse või Tartusse ja ta vajab selleks elamispinda, siis miks ta ei tohi oma vanaema juures elada, miks ta ei tohi olla sinna sisse kirjutatud? Üliõpilasest laps ei hakka ju oma vanaema üleval pidama. Seda peaksid ju kõik teadma. Õppiv noor, üliõpilane vajab, et teda toetatakse rahaliselt, kas või toidugagi. Ja seda ei ole tahetud teha. Küll aga on tahetud hoolida teise riigi elanikest. Meie oma inimestest ei hoolita ja neid on rahulikult diskrimineeritud. Valitsus, kes sellise erisuse seadusesse tõi, peaks häbenema. Sest niimoodi oma rahvaga ei käituta. Niimoodi meie oma inimeste ja peredega ei käituta.

Seetõttu on see eelnõu tõesti väga hea algatus, hea ja väga vajalik. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on alati toetanud peresuhteid ja on ka varasemalt toetanud seda, et üksi elav pensionär võiks enda juurde sisse kirjutada oma lapselapse või lapselapselapse, ilma et ta kaotaks oma toetuse. Seetõttu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kindlasti toetab seda eelnõu. Aitäh!

16:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem ... Aa, on veel. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja. Tõnis Mölder, palun!

16:09 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tõesti veel kord palun teid siiralt südamest, et te seda otsuse eelnõu toetaksite. See aitab just nimelt meie Eesti eakaid, meie enda inimesi ja seda selles mõttes, et see aitab neid võrdselt kohelda. Nii nagu ma lugesin ette, tõesti, üksi elava pensionäri risk sattuda suhtelisse vaesusesse on väga suur. Täna elab üksi elav pensionär suhtelises vaesuses, neid oli 78%. 78% üksi elavaid pensionäre on suhtelises vaesuses! Ilmselgelt mingisuguste astmete panek, kas alla 1,2‑kordne Eesti keskmine pension või midagi muud, ei ole mõistlik. Eesti riigi jaoks oleks väga mõistlik anda neile inimestele see tugi ja abi, mida need inimesed tegelikult ja päriselt vajavad. Rääkimata sellest, et nii nagu ma ütlesin, siin ei ole võrdset kohtlemist: inimese reaalne sissetulek võib olla kordades suurem kui see 1,2‑kordne pension, aga toetust saab ta ikka.

Teine näide, mis puudutab seda sissekirjutust. Siin on olnud väga palju erinevaid näiteid, aga siin on ka, ma arvan, oluline ära markeerida neid olukordi, kus tõesti see, mida eelkõneleja ütles, on tegelikult Eesti reaalne elu. On see vanaema, vanaisa, kes elab üksi Tallinnas, tal on korter siin või elamispind, tuleb väljastpoolt Tallinna noor üliõpilane – kas ta peaks siis minema ja elama kusagil mujal, mitte oma lähisugulase juures? Ei, ma arvan, et väga mõistlik on, kui ta elab koos oma vanaema või vanaisaga. Kui ta teeb sinna ka sissekirjutuse, see on ju mõistlik, seda me ju oma seadustega tahamegi taotleda, et inimene annaks rahvastikuregistrisse üles täpse aadressi, kus ta ka päriselt ja füüsiliselt elab. Ja siis me karistame seda vanaema selle pärast ja ütleme talle, et ei-ei, vanaema, sina oktoobrikuus seda üksi elava pensionäri toetust ei saa, sellepärast et sinu juurde on sisse kirjutatud veel üks inimene. Leibkonna sissetuleku mõttes ei ole kindlasti see üliõpilane mitte abistaja rollis, vaid vastupidi, ma arvan, et vanaema pigem abistab seda üliõpilast.

Teised olukorrad, mis meil on rääkimata – ma saan aru, et komisjonis sellest kõneleti, ja ma kujutan ette, mis aspektist –, on sundüürnikud. Aga ma toon siin ka lihtsama näite, mis puudutab lihtsalt üürilepinguid. Meil on päris palju eakaid, kes elavad üüripindadel. Üksi elav eakas, kes on üüripinnal, aga omanik on ennast sinna sisse kirjutanud. See võib olla tihtilugu niisugune olukord, kus omanik kirjutab ennast sisse sellepärast, et saada kas siis maamaksust vabastust või midagi muud. Aga kannatab ju see üksi elav pensionär. Mis tal on valida? Kas tal on valida siis see, et ta läheb sealt üüripinna pealt ära? Ma arvan, et ega tal ei ole väga palju neid võimalusi, kuhu elama minna. Aga samal ajal riik karistab teda selle pärast, et sinna on veel keegi sisse kirjutatud. Aga füüsiliselt ei ela tema juures ju mitte kedagi. Selle leibkonna sissetulek ei ole seetõttu parem.

Ma arvan veel kord, et selle otsuse eelnõuga me teeksime Vabariigi Valitsusele ülesande vaadata see süsteem niimoodi üle, et see kohtleks meie eakaid inimesi võrdselt, ja see võiks olla küll see, mis siin saalis võiks olla parteideülene kokkulepe, et me oma inimestel, oma eakatel aitaksime väärikat vanaduspõlve veeta. Aitäh!

16:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid selle eelnõu 718 kohta esitatud ei ole ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 718 lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, eelnõu 718 nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, see on informatsiooniks.

Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:16 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 33, 1 on vastu ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust ja langeb seega menetlusest välja.


4. 16:16 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (697 SE) teine lugemine

16:16 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, mis on nr 4. See on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 697 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni.

16:16 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on siis ette kanda, mis on toimunud Riigikogu majanduskomisjonis meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse [eelnõu] esimese ja teise lugemise vahel. Tuletan meelde, et meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse [eelnõu] algatas Vabariigi Valitsus 29. septembril ja esimene lugemine toimus 26. oktoobril käesoleval aastal. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli 9. novembril, tuli üks muudatusettepanek. See oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise eel oma kolmel istungil. Nendest kahel, 21. ja 22. novembril järjestikku tehti menetluslikke otsuseid ja sisuline arutelu oli 1. detsembril. Selleks ajaks oli laekunud teadmine, millise veeteetasude soodustuse määra on paika pannud või millele on katte leidnud rahanduskomisjon. Kuigi komisjoni liikmed ja komisjon tervikuna hoiakuna väljendas oma toetust, et võiks säilida käesoleval aastal olev soodustuse määr –50% veeteetasude määrast, siis rahanduskomisjon leidis riigieelarve seaduse eelnõu raames sellele katte vaid 37,5% määras. Sellest lähtuvalt tegi komisjon teise muudatusettepaneku oma istungil.

Seejärel hääletati läbi kaks muudatusettepanekut, millest ühe esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja selles pakuti soodustuse määraks 50%. Seda loomulikult toetas ka Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon oma kommentaariga, et see –50% veeteetasude määrast, sellega jätkamine on hästi oluline Eesti riigi konkurentsivõime seisukohalt. Majanduskomisjon nõustus sellega, aga samas muudatusettepanek ei leidnud majanduskomisjonis toetust. Muudatusettepanek nr 2 oli juhtivkomisjonilt ja selles oli veeteetasude soodustuse protsent 37,5%, mis on kooskõlas Riigikogu poolt praegu menetletava järgmise aasta ehk 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. See leidis hääletusel toetust. Ja seega jäi saalis hääletatavaks soodustuse määraks 37,5% veeteetasude määrast.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused olid sellised, et võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 5. detsembriks ja teine lugemine lõpetada. Ja kui teine lugemine on lõpetatud, siis kolmas lugemine võiks toimuda 7. detsembril ehk kolmapäeval ja siis oleks ta lõpphääletusel. Aitäh!

16:21 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Taavi Aas, palun!

16:21 Taavi Aas

Aitäh! Hea ettekandja! Komisjoni koosolekul oli juttu ka sellest, et tegelikult meil on üks ministeerium, kus on raha selleks, et tõsta 37,5%‑lt 50%‑le. Selline ministeerium on täiesti olemas – see on Siseministeerium, mida juhtival ministril tekkis selline huvitav mõte, et hakata ametkondlikke koole ja lasteaedu ehitama. Täna toimunud rahanduskomisjoni koosolekul, ma saan aru, rahanduskomisjon neid parandusettepanekuid ei arvestanud. Mul on nüüd küsimus, et kui seal see 10 miljonit on üle, siis äkki leiaks sealt katteallika veel sellele 12,5%‑le ja me saaksime selle veeteetasude vabastuse taas 50%‑le. Mis te arvate, äkki oleks mõistlik hetkel teine lugemine katkestada ja ikkagi jõuda selle 50%‑ni?

16:22 Jüri Jaanson

Jaa, aitäh! Kui ma nüüd sellest küsimusest õigesti aru sain, siis te leidsite kuskilt 10 miljonit, mida võiks selle katteks kasutada. Aga ma arvan küll, et need katteallikate otsused peab tegema Riigikogu rahanduskomisjon. Ja ma arvan, et need ettepanekud peaksid meile majanduskomisjoni pigem sealt tulema. Sellel teise lugemise katkestamisel selles mõttes nagu väga mõtet ei ole.

16:23 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

16:23 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline lihtne küsimus. Siin on otse öeldud, et selline ettepanek, mida sa praegu esindad, kahjustab Eesti konkurentsivõimet ja konkreetselt Eesti sadamate konkurentsivõimet. Minu küsimus on: kui Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon toetab seda, siis miks Eesti parlamendi majanduskomisjon tahab kahjustada Eesti konkurentsivõimet? Seleta lihtsate sõnadega ära.

16:24 Jüri Jaanson

Suur tänu! Ma loodan, et ma sain teie küsimusest õigesti aru. See hinnang on subjektiivne, sellepärast et küsimus on igal juhul veeteetasude määra vähendamises. Me algses eelnõus ju käsitlesime seda –25%, siis oli jutuks ka –50%, mis on samaväärne vähendamine nagu sel aastal. Ja nüüd kompromissina, mille rahanduskomisjon leidis, oli –37,5%. Põhimõtteliselt algses eelnõus, mis tuli meile majanduskomisjoni menetleda, oli ju riigieelarvest kate 25%‑lisele vähendamisele. Pärast rahanduskomisjon leidis katte 37,5%‑lisele vähendamisele. Ja kui nüüd siin hinnata, kas selline vähendamine kahjustab Eesti laevanduse konkurentsivõimet, siis ma arvan, et vähendamise [protsendi] suurendamine pigem seda toetab. See, et me ei jõudnud maksimaalse määrani, no see ei sõltunud praegu meist.

Aga kui nüüd eelnõu või selle probleemi sisulisest küljest rääkida, siis sisulisest küljest valitseb kogu meie laevanduses, merekaubaveos ja ka reisilaevanduses selline määramatus. Me tegelikult ei tea, kas need vähendatud määrad tähendavad seda, et riigile hakkab tulu tulema nendest sadamatasudest või veeteetasudest, või tuleb riigil sellele tegelikult peale maksta. Nii et on hästi oluline, et see kate oleks selleks määratud ja olemas. Põhimõtteliselt, kui me isegi tahame parimat, siis riigieelarve seaduse menetlemisel on kindlad reeglid ja me peame neid reegleid järgima. Nii et tegime, ma usun küll, selles mõttes oma parima.

16:26 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe.

16:26 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased! Merendusalane ohutus – see on meile oluline. Aga mina olen siin ühe vana teemaga, millega ma olen käinud siin vist juba kaks aastat. See on see, kuidas me saaksime pakkuda kompetentsialast koolitust Ukraina meremeestele. Just nimelt seesama asi, see juba habemega asi.

Me oleme võitnud, me oleme kõik selle valmis teinud. Peaks kõik minema nagu lepase reega, aga näe, oh häda! Rahvasaadikud selgesõnaliselt andsid enda sõnumi edasi: see on parlamendi tahe. Täna tuleb välja, et meie Transpordiamet, kes peab neid eksameid läbi viima, tõlgendab oma suva järgi kõikvõimalikke seadusi. Kui selles TalTechis meil on ju ka merenduse õppetool ja seal on nõutav bakalaureuse haridus, siis Transpordiamet ütleb, et aga tema tahab magistreid näha. Kui seal on öeldud, et mujalt riikidest, Euroopa Liidu ja teistest riikidest [tulijad] ei pea omama põhjalikku ülevaadet Eesti poliitikast ja kõigest sellest, siis Transpordiamet leiab, et see on äärmiselt oluline, selleks et kvalifitseeruda. Kui neid andmeid nagu tahaks saada kirjalikult – ei saa. Küll aga esitatakse neid asju suuliselt. Ja tulevadki, müts näpus, et Eesti pidi hirmsasti ulatama abikäe Ukraina meremeestele, keda on hinnanguliselt kuskil 250 000, kui pereliikmed ka juurde [arvestada], siis see asi ikka lappama läheb.

Ja siis tuleb välja, et Eesti parlament, keda me kõik teame kui äärmiselt Ukraina-sõbralikku, ei suuda ohjata lihtsalt ühe ministeeriumi allettevõtet, kes tahab nüüd ise korraldada neid eksameid. Jutt on rahvusvahelistest sertifikaatidest ja Eesti on juba ühinenud kõikide nende rahvusvahelistega. Noh, anna ametnikule natukene võimu, ja siis näed, mis sealt tuleb. Praegusel hetkel me võiksime ikkagi olemasolevat rada pidi, nii nagu oli, sooritada neid eksameid.

Aga nüüd ma olen jälle teie ees. Me räägime siin konkurentsivõimest, nendest sadamatasudest, kas me saame sinna või me ei saa sinna, kes toob selle matemaatika ja kes ei too seda matemaatikat. Me ikka ise peame nende asjade eest seisma. Ja tuleb välja, et siis, kui see asi on ka ära koputatud ja ta on seadusena vastu võetud ja Riigi Teatajas on juba avaldatud, siis ei tähenda see veel seda, et see kõik toimiks.

Seega, me oleme jälle sellelsamal ummikteel. Ja ma ei saa aru, mis huve teenib Transpordiamet sellisel moel, et vähendada. Aga ma võin teile ka vastuse anda. Täna meil millegipärast kokkuleppeliselt hinnatakse ametnike töö tulemust selle järgi, kui palju nad sõelusid välja neid, kes ei kvalifitseeru. Pigem võiks ju näidata seda, kui palju nad aitasid takkajärgi kaasa sellele, et inimene kvalifitseeruks. Meie soov ja tahe on raiutud seadusesse, Vabariigi Valitsuse määrus on olemas, selle järgi võiks juhinduda, aga kuskilt tuleb keegi veel.

Nii et see, kas see praegune eelnõu teise lugemise läbib ja kolmandale [läheb], ei tähenda veel seda, et see kunagi ka teostub, kui me anname kellelegi kuskil võimalused. No te võite ise ka siia mõne küüneviha sisse ajada, aga peaasi, et ei toimiks. Meie siin saalis tahame vastu võtta ainult toimivaid seadusi. Aitäh!

16:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd alustame eelnõu 697 muudatusettepanekute läbivaatamist. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

16:31 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

16:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:34 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 23, vastu 43, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud majanduskomisjon. Seisukoht on arvestada täielikult.

Aitäh! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 697 teine lugemine lõpetada. Seega on teine lugemine lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


5. 16:34 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE) teine lugemine

16:34 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu 722 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli – õigemini on juba rõõm teda näha Riigikogu kõnetoolis – kultuurikomisjoni liikme Signe Kivi. Palun!

16:35 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees!

16:35 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Head ametikaaslased, saalis on lärm väga suur. Ma palun, austame ettekandjat ja austame neid, kes soovivad kuulata. Aitäh teile! Palun, hea ettekandja!

16:35 Signe Kivi

Suur tänu veel kord! Head kolleegid! Kannan ette kultuurikomisjoni tegevuse eelnõu esimese ja teise lugemise vahepeal. Komisjon käis koos viiel korral. 15. novembri istungil arutati koos huvirühmade ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi esindajatega huvirühmade esitatud ettepanekuid. Laekunud ettepanekud ja seisukohad ja ka Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kirjalikud vastused on kättesaadavad Riigikogu kodulehel.

21. novembril alustati Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekute [arutamist] koos HTM‑i esindajatega, seda jätkati 22. novembril. Samuti hakati käsitlema ka Riigikogu liikmete muudatusettepanekuid ning arutati Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt eelnõu kohta tehtud ettepanekuid ja võimalikke kultuurikomisjoni muudatusettepanekuid. 24. novembri istungil tehti otsused eelnõu muudatusettepanekute kohta ning tehti ka menetluslikud otsused: esitada eelnõu 722 teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks päevaks, ettepanek teine lugemine lõpetada. Komisjon tegi ettepaneku, et kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. detsembril sellel aastal. Ja viiendaks, 1. detsembril tegi kultuurikomisjon veel otsused eelnõu muudatusettepanekute kohta ning kinnitas ka menetlusdokumendid. Kõiki neid komisjoni istungeid juhatas aseesimees Liina Kersna.

Oma ettepanekud või seisukohad on eelnõu kohta esitanud Eesti keelenõukogu, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Õpetajate Liit, Shanghai ja San Francisco Püha Johannese nimeline Kool Tallinnas, Tallinna Ülikool, Eesti Haridustöötajate Liit, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Tartu Ülikool, Eesti Koolijuhtide Ühendus ja täiendavalt saatis 10. novembril oma ettepanekud ka ministeerium. Kultuurikomisjon arutas eelnõu oma 15. novembri istungil koos Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Lasteaednike Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja, Tallinna Ülikooli, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Logopeedide Ühingu, Eesti keelenõukogu ning ministeeriumi esindajatega. Osalejad toetasid üleminekut antud ajaraamis. Vaid Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridusnõunik tegi ettepaneku pikendada seaduse jõustumise tähtaega.

Kuid ma tooksin välja kaks arvamust. Õpetajate Ühenduste Koostöökojast Krista Saadoja kinnitas, et üleminek on erakordselt vajalik kas või selleks, et säilitada eesti kultuurkeel ja teadus[keel]. Saadoja kinnitas, et õpetajad on ülemineku poolt. Ja Eesti Õpilasesinduste Liit, keda esindas Ats Mattias Tamm, rõhutas, et on tervitatav, et eesti keelest erineva emakeelega [lastele] pakutakse edaspidi süvendatud emakeeleõpet ja kultuuriõpet ja et on siiski erandlik võimalus taotleda Vabariigi Valitsuselt teatud põhjustel jätkamist õppega teises keeles. Ta rõhutas, et igal juhul tuleb rohkem jõustada seda osa seadusest, mille järgi määratakse isikule endale sunniraha, aga mida ei või kanda kohalik omavalitsus, muidu ei täida sunniraha oma mõtet ja eesmärki. Ning õpilased märkisid ka, et üldine reform peaks kindlasti tugevdama õpilaste õigust kvaliteetsele haridusele. Tõin need mõtted just seepärast, et reform puudutab ju nii õpetajaid kui ka eelkõige õpilasi.

Kultuurikomisjon tegi eelnõu kohta 12 muudatusettepanekut ja arvestas nende tegemisel osaliselt Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt eelnõu kohta tehtud ettepanekuid. Suuremat tähelepanu pöörati eestikeelsele õppele ülemineku rakendamise tähtaegadele, sunniraha ülemmäärale ja õppeainete õpetamisele muus keeles, see tähendab koolides, kus juba täna toimub mõne aine õpetamine näiteks prantsuse, saksa või inglise keeles.

Ma tulen Keskerakonna muudatusettepanekute juurde. Neid esitles komisjoni istungil Jaak Aab, kes oli Marko Šorini asendusliige, ja ta andis ülevaate 51 Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku kogumi kohta. Tähtaegade kohta leidis fraktsioon, et tuleks rakendada kõiki sisulisi tegevusi selles osas, mis on eestikeelse hariduse tegevuskavas ette valmistatud nii ministeeriumi kui ka endise ja praeguse ministri poolt. Fraktsioon siiski ei ole veendunud, et pakutud tähtaegade panemine aitaks ka päriselt eestikeelsele õppele üle minna. Pigem tuleks kõiki tegevusi – õpetajakoolitused, täienduskoolitused, mikrokraadid ja nii edasi – toetada. Keskerakonna ettepanek oleks siiski jääda praeguse põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse juurde.

Ma tahan veel rõhutada, et Keskerakonna fraktsiooni ettepanekuid peale Jaak Aabi tutvustasid komisjoni koosolekutel ka Dmitri Dmitrijev, Tõnis Mölder ja Maria Jufereva-Skuratovski, kes olid kõik Aadu Musta asendusliikmed. Ja nüüd on väga oluline, et kõik Keskerakonna muudatusettepanekud on kirjeldatud muudatusettepanekute loetelus ja seletuskirjas, aga jälgitavuse huvides viidi numeratsioon kooskõlla muudatusettepanekute loetelu numeratsiooniga. Kui me hakkame neid konkreetselt arutama, siis see võtab natukene aega.

Aga ma tutvustan nüüd kultuurikomisjoni ettepanekut. Kultuurikomisjon tegi eelnõusse olulise muudatusettepaneku, mille eesmärk on tuua seaduses selgelt välja, et need eestikeelsed koolid, kes käesoleval õppeaastal õpetavad õppeaineid inglise, saksa või prantsuse keeles, võivad muus keeles õppeainete õpetamisega jätkata, kui sellega toetatakse A-võõrkeelte õppimist. Ja olgu siin nimetatud tuntumatest Prantsuse Lütseum, Saksa Gümnaasium, Inglise Kolledž ja Miina Härma Gümnaasium. Ja seda muudatusettepanekut puudutab muudatusettepanek nr 1. Muudatusettepanekud 18 ja 22, 24 ja 57 on täpsustavad ja tehnilised ja ma lähen praegu nendest üle just seetõttu, et ma sooviksin vähemalt põgusalt käsitleda kõiki komisjoni muudatusettepanekuid.

Muudatusettepanek nr 26, mis puudutab põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadust, muudatusettepanek 50, mis puudutab koolieelse lasteasutuse seadust, muudatusettepanek 61, mis puudutab kutseõppeasutuse seadust, puudutavad kõik tähtaegu, samuti muudatusettepanek 64. Selguse huvides ma võtsin need tähtajad kokku. Selle ettepaneku tegi ministeerium. Tunnistan, komisjon ei olnud kohe sellega nõus, et mõned tähtajad tuuakse varasemaks, aga põhjendused ära kuulanud, saime aru, et need on vajalikud. Ja nii siis 2023. aasta 1. augustil jõustuvad kvalifikatsiooninõuetena keelenõuded põhikooli ja gümnaasiumi direktorile, põhikooli ja gümnaasiumi õppealajuhatajale, lasteasutuse direktorile, lasteasutuse õppealajuhatajale, kutseõppeasutuse direktorile, kutseõppeasutuse õppekasvatusala juhtivale töötajale. Märgin ka, et kvalifikatsiooninõuded jõustuvad küll tervikuna, kuid eesti keele oskuse nõudeid ei rakendata kvalifikatsiooninõuete osana kuni 2024. aasta 1. augustini õpetajate ja tugispetsialistide osas.

Üks hetk, kas ma võiksin juua vett ja saada pausi? Ma ei tea, kas see käib loengu sisse.

16:44 Esimees Jüri Ratas

Kas te soovite vaheaja võtta või?

16:45 Signe Kivi

Ma mõtlesin lihtsalt, et kui ma joon, äkki siis aeg ei jookse, vabandust!

16:45 Esimees Jüri Ratas

Ei, sellepärast ärge muretsege.

16:45 Signe Kivi

Nii. Samuti jõustub 2023. aasta 1. augustil säte, mis võimaldab alates 2023. aasta 1. augustist järelevalveorganil teha ettekirjutuse ametikoha täitmiseks isikuga, kes vastab kvalifikatsiooninõuetes ette nähtud eesti keele oskuse nõuetele, ning ettekirjutuse töölepingu lõpetamiseks isikuga, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetes ette nähtud eesti keele oskuse nõuetele. Ja rõhutan, et senise 640 euro suuruse sunniraha ülemmäära asemel jõustub sunniraha kooli pidajale ülemmääraga 9600 eurot. Ettekirjutus on kohaldatav alates 1. augustist 2023. 2023. aasta 1. septembril jõustuvad muudatuse kohaselt sätted, mis võimaldavad erandi taotlemist eestikeelsele õppele üleminekul. 2024. aasta 1. augustist kohaldatakse kvalifikatsiooninõudena eesti keele oskuse nõudeid ka õpetajatele ja tugispetsialistidele. Ja tegelikult 1. septembril 2024. aastal jõustub seadus tervikuna.

Muudatusettepanekuga nr 29 täiendatakse eelnõu ning seatakse tähtajad hoolekogu esitatava ettepaneku ning valla‑ või linnavolikogu otsuse tegemisele. Selle kohaselt esitab hoolekogu hiljemalt eelmise õppeaasta 31. märtsiks ettepaneku muus keeles toimuvaks õppeks. Koolieelse lasteasutuse seaduse muudatused on muudatusettepanek nr 39, tehniline, muudatusettepanek nr ... Vabandan, tehniline, siin asendatakse sõna "tugispetsialist" tekstiosaga "eripedagoogi või logopeedi". Muudatusettepanek nr 50 käsitles taas tähtaegu.

Aga oluline on, et muudatusettepanek nr 51 on Keskerakonna ja kultuurikomisjoni ühine ettepanek. Selle ettepanekuga jäetakse eelnõust välja § 4 punkt 4, millega eelnõu kohaselt suurendatakse keeleseaduse alusel rakendatava sunniraha ülemmäära 640 eurolt 9600 euroni. Komisjoni hinnangul ei ole keeleseaduse alusel rakendatava sunniraha suurendamine füüsilisele isikule käesoleva eelnõu raames põhjendatud ja ei ole seotud ka õpetajate eesti keele oskuse nõudega või õieti ainult sellega. Ja me oleme teadlikud, et ministeerium esitab uue keeleseaduse versiooni lähiajal. Nii et jääme ootama.

Nüüd, kutseõppeasutuse seaduse muudatused on muudatusettepanek nr 57, mis on küllalt tehniline, nr 61, mis taas kord puudutab tähtaegu, nr 64, samuti tähtaegu, ja saangi tulla selle juurde, et kaks Riigikogu liiget, Riigikogu liige Siim Kiisler ja Riigikogu liige Ants Juske, esitasid mõlemad ühe muudatusettepaneku. Siim Kiisleri ettepanek puudutas keelenõuete mittetäitmise korral rakendatava sunniraha piirmäära tõstmist varasemalt, kui see on seaduses planeeritud. Ja muudatusettepanek 63, Riigikogu liige Jaak Juske puudutas õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetusest vabastamist ja võimalust maksta kohalikul omavalitsusel kooli või koolieelsesse lasteasutusse tööle asuvale õpetajale või tugispetsialistile toetusi sotsiaalmaksu maksmise ja tulumaksu kinnipidamise kohustuseta.

Kokkuvõtteks, kuivõrd ma olen tegelikult väga kiiresti käinud põgusalt läbi muudatusettepanekud, mida tegi kultuurikomisjon, tahan ma öelda, et selle seaduseelnõuga tegime me väga-väga palju ja väga põhjalikku tööd ja kõik muudatusettepanekud kuulati ära, kuulati ära ka ministeeriumi vastus ja toimus ka arutelu. Selle eest suur tänu kõigile ettepanekute tegijatele, komisjoni liikmetele, ministeeriumi esindajatele! Ja minul jääb üle tänada saali tähelepanu eest. Aitäh!

16:50 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile on ka küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

16:50 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kuna paar minutit tagasi te ütlesite, et kultuurikomisjon tegi väga palju põhjalikku tööd, siis ma sugugi ei kahtle, et te teate vastust minu küsimusele. Esimestena lähevad sajaprotsendiliselt eestikeelsele õppele üle neljandad ja kümnendad klassid, nagu ma aru saan. Ja need tulevased õpilased, kes juba peavad õppima eesti keeles, kas nende seas on läbi viidud uuringuid, kuivõrd nad vastavad sellele nõudele, et [suudavad] õppida ainult riigikeeles? Kui palju nende hulgas on selliseid, kes ei saa üldse aru sellest, mis tunnis toimub? Tähendab, kui töö on põhjalik, siis te peaksite teadma, kellega see eksperiment hakkab toimuma.

16:51 Signe Kivi

Suur tänu selle küsimuse eest! Väike parandus. 1. septembril 2024 lähevad eestikeelsele õppele üle esimesed ja neljandad klassid, ma kuulsin kümnendad. Seda selgitas minister Lukas ka eelnõu esimesel lugemisel ja ta tõi näiteks, et sama mudelit kasutab ka Läti Vabariik. Jah, ma võin kinnitada, et meie materjalide hulgas on kõik andmed ka nende õpilaste kohta, kes õpivad praegu vene keeles, kui palju neid on, nende õpetajate kohta, kellel on praegu puudulik kvalifikatsioon, kes ei valda eesti keelt. Selles mõttes selle eelnõu raames on Haridus‑ ja Teadusministeerium koostöös oma partneritega teinud ära väga-väga suure uurimistöö ja kogu andmestik, mis puudutab seda eelnõu, on saadaval ka meie Riigikogu kodulehel.

16:52 Esimees Jüri Ratas

Dmitri Dmitrijev, palun!

16:52 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sama seaduseelnõu kohta on oma arvamuse andnud ka Eesti keelenõukogu ja nad on viidanud ühele probleemile, et üks muudatus, mis ütleb, et põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel on eesti keel, välistab mitmekeelse õppe metoodika ja mitmekeelsete õppemudelite kasutamise edaspidi ja selle alla kuulub näiteks ka keelekümbluse mudel. Kuna me selle üle oleme vaielnud ka kultuurikomisjonis, ma küsin ka siin saalis: miks me tahame loobuda tulemusi andvast, väga efektiivsest keeleõppe metoodikast, millele on toetust andnud ka ülikoolide esindajad, ka RITA-rände aruande raames, ja läheme lihtsalt üle eestikeelsele õppele niimoodi, et meil võib tekkida probleem hariduse kvaliteediga?

16:53 Signe Kivi

Suur tänu! Tõepoolest on tekkinud selline eksiarvamus, et keelekümblust enam ei kasutata. Selle kohta oli komisjonis mitmeid küsimusi ja meile kinnitati, et see ei ole nii. Keelekümbluse metoodika on täiesti olemas, seda kasutatakse edasi kindlasti nendes klassides, mis täielikult eestikeelsele õppele veel üle ei lähe. Seda metoodikat veel täiendatakse. Ja võib-olla tuleks välja tuua, et võti on selles, et neljandas klassis, kus varem keel pöördus ja hakkas laienema venekeelsete õppeainete maht, pöördub ta nüüd eesti keelele. See hirm, et keelekümblust enam ei kasutata ... Ma võin eksida, aga mulle tundub, et minister Lukas siin saalis ühele küsimusele vastates võis öelda midagi sellist, et kui põhikool ja gümnaasium on eestikeelsele õppele üle läinud, siis võimalik, et keelekümbluse kasutamine ei ole enam vajalik, ja sellest võis tekkida see arvamus.

16:54 Esimees Jüri Ratas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

16:55 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma osalesin mitmetel komisjoni istungitel, arutelu oli väga põhjalik. Aga ma ei mäleta, et oleksin saanud vastust küsimusele, kust lasteaiad võtavad endale tööle õpetajaid, kellest on siiamaani vägagi puudus. Praegu on just lasteaiad eriti haavatavas positsioonis, kuna väga vähesed noored soovivad minna sinna tööle. Kuidas on plaanis seda probleemi lahendada? Tuletage mulle meelde.

16:55 Signe Kivi

Suur aitäh küsimuse eest! Kohe tuleb mulle meelde, et vähemalt ühel komisjoni koosolekul endine haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna rõhutas, et just alushariduse õppekohtadele on väga-väga suur konkurss ja see hirm, et lasteaiaõpetajad ei valda üldse eesti keelt – see pole nii. Küsimus on [see] kindlasti Ida-Virumaal.

Aga kui me oleme nüüd kuulanud ära ministeeriumi võimalikud tegevuskavad ja ka – kohe ma võtan selle välja – lisataotluse selle tegevuskava rakendamiseks aastani 2030, siis me näeme, et juba praegu on käivitunud väga suures osas kõik need tegevused, mis lubavad meil olla kindlad, et 1. septembril 2024 me seda üleminekut alustame.

Praegu on 2022. aasta lõpp. See teema on ühiskonnas olnud, ma julgeksin siiski väita, selle Riigikogu koosseisu ajal nelja aasta jooksul üleval. Ja ma usun, et need perekonnad, kus kasvab lasteaia‑ või kooliealine laps, on tegelikult aru saanud, et nad ka ise peavad tegema pingutusi selleks, et aidata lapsel õppida eesti keelt. Kas siis viia teda kuskile eestikeelsesse laagrisse, vaadata rohkem eestikeelseid multifilme, lugeda raamatuid. Ma jagan seda muret probleemina, aga ma usun, et ühiskond saab selle keerulise ülesandega hakkama. Ja see probleem ei ole tegelikult just lasteaedades, sest lasteaias ja lapseeas omandab noor inimene keele väga kiiresti.

16:57 Esimees Jüri Ratas

Tõnis Mölder, palun!

16:58 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma alustuseks tahan teid ja tegelikult ka kogu kultuurikomisjoni tunnustada selle eest, ka minul õnnestus komisjoni töös osaleda ja see arutelu oli selles mõttes sisuline, et muudatusettepanekuid oli palju ja komisjon lubas tõesti kõiki muudatusettepanekuid arutada, ei olnud sellist, kuidas ma ütlen, koalitsiooni teerulli, vähemalt kuulati ära opositsiooni mõtted. Ma korra küsiksin teie käest seda. Hetkel on meil Eestis 4389 kvalifikatsioonita õpetajat ja ilmselgelt, kui me neid nõudeid veel karmistame, ka komisjonis oli juttu sellest, et nende seas on võib-olla inimesi, kes on eakad ja kes ei lähe seda teed, et hakkaksid ennast täiendama – ehk nemad kukuvad nii-öelda sellest sektorist välja, ja me teame, et nagunii on täna haridusasutustes töökäte puudus. Kuidas seda probleemi lahendatakse?

16:59 Signe Kivi

Aitäh selle küsimuse eest! Ma mõtlesin, et äkki ma jõuan võtta just selle protokolli, sest need protokollid on ka mahukad. Aga te nimetasite ühte arvu, ma kontrollisin päris mitu-mitu korda, et keeleprobleemidega on praegu Eestis 2300 õpetajat. Ja suurim koormus on loomulikult Ida-Virumaal, Tallinnal, võib-olla veel mõnel omavalitsusel.

Aga nüüd loeksin ette ülemineku tegevuskava, mis oli meie materjalide hulgas ka esimesel lugemisel, ja siin me näeme, kui palju – ja ka rahaliselt kaetuna – on tegevusi, millega on juba praegu alustatud. Kõigepealt, õpetajate järelkasv, täiendkoolitus ja eesti keele õpe, motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajana tööle asujatele, eesti keele ja eestikeelse õppevara ning hindamisvahendite arendamine, vanemate ja õpilaste nõustamine, õppeasutuste ja kohalike omavalitsuste toetamine ja nõustamine võrgustikukoostöö vahendusel, vahendid õpilastele eesti keele õppeks, vahendid tõhusaks järelevalveks, vahendid haridustöötajate, noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate eesti keele õppeks ning metoodiliseks toetamiseks.

Nüüd, me teame seda, et ülikoolid on juba sellel aastal – "juba" võib-olla on natukene [vale], kahju, et mitte varem – suurendanud õpetajakoolitusse vastuvõttu ja seda tehakse kindlasti ka edaspidi. Me teame ka seda, et järgmisel neljal aastal näeb eestikeelse hariduse tegevuskava ette riigieelarvest lisainvesteeringute taotlemist suurusjärgus 300 miljonit eurot. Täiendavalt panustab muidugi ka riik ise. Ja eesmärgi saavutamiseks soovitakse ja saadakse Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid suurusjärgus 46 miljonit eurot. Ma arvan, et me ei ole kunagi saanud nii detailset, täpset tegevuskava, mida ministeerium muide kogu aeg muudab ja täiendab. Ja selle tegevuskava rakendamiseks, elluviimiseks ei ole kunagi olnud ka nii tõhusaid vahendeid.

17:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Stalnuhhin, palun!

17:01 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Esiteks kinnitan ma, et eesti keele õpetamise probleemkomisjonis, kui minister käis seal külas, jäi kõlama, et keelekümblust enam ei tule, seda ei finantseerita. Punkt üks. Punkt kaks, ma palun ja annan teile avalikult selle palve edasi, et need andmed, millest te rääkisite, et on [tehtud] uuringud esimese ja neljanda [klassi kohta] – muidugi see oli mul vääratus –, kuidas need lapsed, kes peavad õppima, on valmis, ma palun mulle saata need uuringud, mis on juba tehtud. Ja küsimus mul on selline. Siin jäi kõlama, et mitte keegi ei puuduta näpugagi neid koole, kus õpe käib mitte riigikeeles, vaid prantsuse, saksa ja inglise keeles. Mis vahet on nendel lastel, kes tahavad õppida prantsuse keeles, ja neil lastel, kes tahavad õppida oma emakeeles, vene keeles?

17:02 Signe Kivi

Suur aitäh! Kirjutasin üles teie palve saada rohkem materjale, mis minul vähemalt küll selle eelnõu ettevalmistamise käigus on olemas. Mis vahet? Ühest küljest mitte mingit vahet, lapsed on lapsed ja kõik lapsed tahavad õppida. Osad lapsed tahavad rohkem õppida prantsuse keeles ja nad saavad selles koolis prantsuskeelsed ained, osad lapsed tahavad rohkem õppida, ütleme, saksa keeles. Aga uue seadusemuudatusega on lihtsalt välja toodud selgelt, et eristatakse kahte võõrkeelt. A‑võõrkeel, milleks on inglise, saksa ja prantsuse keel – ja see nimekiri on tõesti piiratud nende keeltega, sest riik peab siin pakkuma kõrgema taseme eksameid –, ja B‑võõrkeel, inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel. Vene keel.

17:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Igor Kravtšenko, palun!

17:04 Igor Kravtšenko

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Vastates minu pinginaabri küsimusele, te väitsite, et keelekümblusprogrammi jätkatakse. Kas jätkatakse ainult programmi või selle rahastamist selle mudeli järgi, nagu see praegu on?

17:04 Signe Kivi

Suur aitäh! Ma tunnistan, et ma tõepoolest küsisin mõned lisaküsimused, et ise targemaks saada, ministeeriumi ametnikelt. Ja suhtlesin tihedalt ministeeriumi kantsleriga, kes mulle kinnitas, et keelekümblusprogramme jätkatakse ja seda paketti ka kaasajastatakse ja täiendatakse. Aga kuna ma kannan ette esimese ja teise lugemise vaheajal kultuurikomisjonis toimunut, siis ma võin eksida, aga tegelikult me seda teemat ei puudutanud. Tundus, et komisjoni liikmetele on see selge ja see kinnitus olemas, et see ei lõpe päevapealt.

17:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Dmitri Dmitrijev, palun!

17:05 Dmitri Dmitrijev

Hea ettekandja! Lisaks õpetajate üldisele puudusele on meil üle 2000 õpetaja, kes ei vasta eesti keele oskuse nõuetele. Eelkõige on probleem Ida-Virumaal ja Tallinnas. Vaatasin oma kodupiirkonna üht riigigümnaasiumi, nimelt Kohtla-Järve Gümnaasiumi, kus eelmisel õppeaastal küll enamik õpetajaid vastas riigikeele oskuse nõuetele, aga kui me vaatame õpetajate kvalifikatsiooninõudeid, siis vastavaid õpetajaid oli ainult 59,5%, sel õppeaastal 66%, mis on minu arvates liiga väike protsent. Kas me selle seaduseelnõuga ei tekita haridussüsteemis olukorda, kus meil hakkab veel rohkem selleks ettevalmistamata inimesi töötama ja õpilasi õpetama? Ja puhtalt inimlikult küsin, et kui hammas valutab, kas te lähete spetsialisti juurde, tippspetsialisti juurde, kes võib-olla ei valda eesti keelt piisaval tasemel, või te lähete kingsepa juurde, kellel on C1‑keeletase?

17:06 Signe Kivi

Suur aitäh! Küllap te teate, et kvalifikatsiooninõuded on õpetajatele kehtestatud juba oluliselt varem. 1993. aastal jõustunud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadus sisaldas volitusnormi, mis sätestas need nõuded. Me peame ausalt tunnistama: me ei ole järginud omaenda kehtestatud seadusi. Jah, meil ei ole olnud eesmärki minna üle eestikeelsele haridusele, aga me ei ole täitnud seda seadust, mis on lubanudki koolides töötada inimestel, kes ei valda riigikeelt. See olukord ei ole olnud normaalne. See ei ole hea. See ei ole hea nendele endile ja see ei ole olnud hea õpilastele, kes ei ole erinevates Eesti piirkonna koolides saanud sellist haridust, mida saadakse eestikeelsetel õppekavadel. Nendel noortel on raskem pääseda ülikooli. Nende noorte võimalused tööturul on olnud kehvemad. See on minu meelest niivõrd oluline. Me muretseme oma Eesti kõigi noorte tuleviku pärast. See on selle ülemineku eesmärk.

Aga mis puudutab minekut hambaarsti juurde. Üks vastus on, et kultuurikomisjon seda ei arutanud. Teine vastus: rahvusest sõltumata lähen kvalifitseeritud arsti juurde, kes, kui ta on vene rahvusest, räägib minuga eesti keeles, kui ta on mõnest muust rahvusest, proovib ikkagi rääkida minuga eesti keeles.

17:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

17:08 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma esimeses küsimuses mina tegelikult ei rääkinud sellest, kas lapsed on valmis üleminekuks, vaid rääkisin sellest, kas meil on piisavalt õpetajaid lasteaedade jaoks. Aga see selleks. Hiljuti ma korraldasin ümarlaua, kus me arutlesime selle probleemi üle, ja kooli direktor ja lasteaia direktor ütlesid, et lapsed ongi valmis, aga õpetajad ei ole veel valmis. Aga ikkagi ma küsin. Siiamaani on teada, et kõik lapsed ei sobi isegi keelekümblusprogrammi jaoks. Kas te ei karda, et selle ülemineku tõttu kasvab nende laste hulk, kellel on hariduslikud erivajadused, ja sellepärast nad ei saa lihtsalt hakkama teises keeles õppimisega?

17:09 Signe Kivi

Kas ma ei karda? Suur aitäh küsimuse eest! Mina ei karda. Aga selge on see, nagu te mitmeid kordi olete välja toonud, et täna meil ei ole piisavalt õpetajaid. Aga üleminekuprotsess ei ole ühepäevane. See on tõepoolest protsess ja neid õpetajaid kindlasti tuleb. Ka õpetajate palga suurenemine on üks motivatsioon, mis kindlasti paneb noori mõtlema, miks mitte omandada see elukutse, mis on ühiskonnas ülitähtis. Ja ma pean ütlema, et erinevaid muudatusettepanekuid arutades me rääkisime väga palju õpetajakoolitusest – nii alushariduses, nii põhihariduses kui ka gümnaasiumihariduses, selge see. Aga kui on probleem, tuleb see lahendada.

Lahendus. Tegevuskava on olemas, aga kui me jäämegi muretsema ja – nagu kolleeg küsis, kas mul ei ole hirm – hirmu tundma selle ees, et Eesti riik kehtestaks ennast Eesti haridussüsteemis, siis ma arvan, et see ei ole õige. Ma möönan, et pigem on siin väga palju vaja tegeleda kommunikatsiooniga ja võtta maha lasteaedades-koolides õpetajatelt need hirmud, et nad kohe kaotavad töö. Ma olen absoluutselt veendunud, et väga paljud ka vanemas eas inimesed on võimelised õppima keelt, nii nagu õpitakse keeltekoolides inglise, itaalia, jaapani keelt vabatahtlikult. Aga Eesti riigikeelt võiks ju ikkagi natukenegi õppida, saati siis, kui sa oled koolis õpetaja.

17:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Aab, palun!

17:11 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ka mina tänan selle sisulise arutelu eest, ühe korra sain mina olla komisjonis nende muudatusettepanekutega. Tõesti, ka haridusministeerium tuli ja vastas – hea küll, et iga kord võib-olla ainult ühes suunas –, aga siiski me saime väga sisuliselt arutada. Minu konkreetsem küsimus puudutab seda sunniraha, mille kohta ka Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku. Esialgses eelnõus oli füüsilisele isikule ehk õpetajale, kes ei vasta [nõutavale] eesti keele tasemele, ette nähtud ka sunniraha 9600 eurot. Nüüd on see kooli pidajale, ikka see kõrgem määr, ja 640 jääb füüsilisele isikule. Kas sellised trahvimäärad või sunniraha määrad siiski ei mõjuta seda, et õpetajad lähevad selle kartuses lihtsalt juba töölt ära või kooli pidajad pigem soosivad selliste õpetajate lahkumist, et mitte seda sunniraha saada, ja see tähendab veel suuremat õpetajate defitsiiti?

17:12 Signe Kivi

Suur aitäh! Kultuurikomisjonis me käsitlesime seda teemat veidi teise nurga alt ja just selle nurga alt, et kuivõrd tegemist on väga olulise ja suure eesmärgiga, siis ei tasuks alustada kohe füüsilise isiku sunniraha suurendamisega. Meile anti ka ülevaade sellest, mis on senini toimunud, ja tegelikult ei ole ju kunagi rakendatud seda sunniraha ülemmäära. Samas, ma tõin siin välja õpilasomavalitsuse esindaja arvamuse eelnõu kohta. Noor inimene arvas, et ikkagi peaks edaspidi jõustama rohkema osa sellest seadusest. Mulle oli see üllatus. Aga ka mina arvan, et saab teistsuguste vahenditega, ehkki seaduses ja riigil peavad olema hoovad ka selleks, kui lihtsalt seadust ei täideta. Ja seni ei ole ju seda täidetud 31 aastat. Aga ma arvan, see ei ole selle ülemineku kõige olulisem punkt.

17:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

17:14 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Suurepärane eelnõu, aga mul on üks väike küsimus. Meie kõige tähtsam lektüür on Eesti riigi eelarve ja siin on üks mõõdik, eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami keskmine tulemus. Ja seal on kirjas, et meid ootab ees väga suur hüpe. Praegu on seis 63,3 punkti, aga järgmisel aastal on 75, see tähendab hüpe on 11,7%. Kas teie kui komisjoni ettekandja oskate natuke avada, kust selline hiiglaslik hüpe tuleb? Gümnaasiumi puhul tuleb ainult kaks punkti juurde. Kust need ressursid ja mis see saladus on?

17:15 Signe Kivi

Suur aitäh selle küsimuse eest! Loodan, et see ei ole väga ebaviisakas, kui ma ütlen, et kindlasti oleks olnud parem see küsimus esitada haridusministrile, sest minu vastus võib olla ju komisjoni ettekandjana see, et sellist hüpet, neid protsente ja miks see nii toimub, meil teemaks ei olnud. Jätan vastuse võlgu.

17:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tõnis Mölder, palun!

17:15 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu järgmine küsimus läheb sellesse kategooriasse, mis puudutab palgakoefitsienti ja seda, et Ida-Virumaa õpetajatele hakatakse maksma kõrgemat palka. Siin on kindlasti üks miinuspool see, et me näeme küll seda positiivset tendentsi, et Ida-Virumaale tekib õpetajaid juurde, aga õpetajaid ei teki juurde mitte sellepärast, et neid kuidagi arvuliselt tuleks juurde, vaid me näeme, et omavalitsuste vahel hakkab toimuma pendelränne, mis kindlasti tekitab teistes omavalitsustes tuska ja tööjõudefitsiiti.

Aga minu küsimus on see: kui kaua seda koefitsiendiga palka kavatsetakse maksta? Või kas te üldse peate tõenäoliseks, et kunagi see koefitsiendiga palga maksmine lõppeks ära ehk üle Eesti oleks õpetajate palk võrdne? Sest ma saan aru, et see võiks ju olla ajutine meede, aga seaduses justkui sellist piiri või tähtaega ette pandud ei ole.

17:16 Signe Kivi

Suur aitäh! Ma olen teiega nõus, et võib hakata toimuma mingil määral pendelränne, aga me teame ka, et selline koefitsiendiga tasustamine ei ole esmakordne. Neid ameteid on olnud veel.

Kui kaua? Tunnistan, et ühel komisjoni istungil oli selleteemaline küsimus ja mina ei ole seda vastust fikseerinud. Ma arvan, et vähemalt üleminekuperioodi vältel ja kindlasti veel, aga täpset aastat praegu, tunnistan, ei oska teile öelda. Küll aga ma arvan, et see ja väga paljud muud selle üleminekuga seotud probleemid on seotud ikkagi ka õpilaste arvu muutumisega. Ja Ida-Virumaal eriti – seletuskirjas on välja toodud, et see kahanemine on seal päris-päris suur.

Nii et ma arvan, et ka koolivõrgus toimuvad väga suured muutused. Kui me mõtleme – ma tulen oma ühe küsimuse vastuse juurde –, et meil on 2300 õpetajat, kelle [tase ei vasta keelenõuetele], siis tegelikult täidavad nad 1500 õpetaja kohta. Siin on väga-väga mitmeid selliseid tegureid, mis ühelt poolt tekitavad probleeme, aga teisalt on kindlasti lahendusele abiks.

17:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Igor Kravtšenko, palun!

17:18 Igor Kravtšenko

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Vastates kolleegide küsimustele, te väitsite, et õpetajad on nõus õppima ja raha justkui oleks. Tõepoolest, ma olen teiega nõus. Aga selleks, et õpetada või koolitust orgunnida, koolijuht peab korraldama ostumenetlust. Mul on teile üks küsimus: mida te soovitate ühele Tallinna koolijuhile, kes korraldab juba mitmendat ostumenetlust, mis nurjuvad järjest? Ükski koolitusfirma ei ole nõus tulema, kuna nad läksid väiksema vastupanu teed ja õpetavad ukrainlasi. Ja keegi ei viitsi sellel tasemel, mis on suurema koormusega ja nõuab vastutust, õpetada. Ehk siis teie soovitus, palun!

17:19 Signe Kivi

Aitäh! Jällegi, ma tuletan kolleegidele meelde, et eelkõige saan ma vastata nendele küsimustele, mis olid komisjonis arutlusel esimese ja teise lugemise vahepeal. Olen ise küll ülikooli juhina otsinud professoreid, dotsente, lektoreid, loengupidajaid ja samuti olnud keerulistes olukordades, aga pean tunnistama, et kuivõrd ülikoolides korraldatakse säärane tegevus konkursside kaudu, siis alati on siiski sinna inimesi tulnud. Tuleb muidugi endal teha eeltööd. Aga see on minu isiklik vastus. Komisjonis me sellist probleemi ei arutanud.

17:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

17:20 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kordan taas: suurepärane eelnõu. Aga ma lähen jälle nii-öelda detaili. Riigieelarve on meie kõige olulisem lektüür ja siin on kirjas nende õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on väga hästi ette valmistatud õpetamiseks multikultuurses ja multikeelses keskkonnas. Praegu on seis, et 15,7% on selliseid pedagooge. Ja nüüd järgmisel aastal tõuseb see 20 peale, nii et +4,3%. Oskate avada seda tausta, et nii suur hüpe nii-öelda pedagoogilistes kaadrites toimub selle aasta jooksul?

17:21 Signe Kivi

Suur aitäh! Ei oska. Aus vastus: ei oska hetkel. Aga uurin.

17:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Aab, palun!

17:21 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab minu teada komisjonis arutelul olnud § 2, mis on erakooliseaduse muutmine. Ja seal, selles eelnõus sätestatakse vastavalt: "Põhikooli ja gümnaasiumi õppekeele määramisel lähtutakse põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest, kui põhikooli või gümnaasiumi pidaja osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus." Siit ma järeldan seda, et kui on selline erakool, kus riik või omavalitsus ei ole liige või asutaja, siis võib erakool toimida 100% muukeelsena. Kas te ei näe siin sellist ohtu, et needsamad õpetajad, aineõpetajad, kes võib-olla ei suuda või ei jaksa täita neid keelenõudeid, lähevadki nendesse erakoolidesse, mida hakkab tekkima väga palju juurde? Ja minu teada erakoole riik peab rahastama.

17:22 Signe Kivi

Jaa, suur aitäh! See küsimus oli tegelikult arutluse all, komisjoni liikmeid huvitas see. Ja ma pean ütlema, et ega selles mõttes me keegi kätt ette panna ei saa, nii ongi. Aga ka erakool peab lähtuma seadustest ja erakool vajab oma tegevuse alustamiseks tegevusluba, kus on kirjas väga-väga palju sätteid, mida kontrollitakse. Nii et ma arvan, et see on üks teema, mille juurde me tuleme edaspidi tagasi. Aga erakoolide tekkele riik, kui nad järgivad seadust, kätt kindlasti ette ei pane.

17:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

17:23 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud ettekandja! Antud seaduseelnõuga hakkab kehtima selline muudatus, et neile õpilastele, rahvusvaheliste kutsekoolide õpilastele, kes tulevad siia õppima Erasmus+ programmiga, hakkab ka kehtima kohustuslik eesti keele õpe. Miks komisjon ei toetanud Keskerakonna muudatusettepanekut, et rahvusvaheliste [õppekavade] õpilased võiksid siiski õppida mõnes muus keeles? Ma ei usu, et sellise muudatuse tagajärjel väga paljud on valmis tulema, sest nad lihtsalt ei suuda seda keelt nii kiiresti selgeks saada.

17:23 Signe Kivi

Suur aitäh! Tegelikult see nii ei ole. Rahvusvahelistes koolides õpitakse rahvusvahelise õppekava järgi. Aga kui te ütleksite mulle oma teise küsimusega selle muudatusettepaneku, siis ma saaksin võib-olla, kui teil seda ei ole, tutvustada ka ministeeriumi vastulauset sellele probleemile.

17:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ülle Rajasalu, palun!

17:24 Ülle Rajasalu

Aitäh! Austatud esineja! Üks kuulus lause, mida ma olen pidevalt kuulnud Tallinna linnapealt, on see, et jah, eesti keelt tuleb osata. Toon teile näite elust. Paar päeva tagasi ma käisin pargis jalutamas ja kaks poissi kaklesid, kuskil 16‑aastased. Ma kutsusin neid korrale, et nii ei tohi käituda. Nad ütlesid, et kas ma võin nendega vene keeles rääkida. Ma küsisin: "Miks? Me oleme ju Eesti riigis?" [Nad vastasid]: "Aga mis see loeb? Mis siis?" Iga asja peale: mis siis, et see Eesti riik on, mis siis, et see nii on. Ja ma küsisin, kus nad õpivad. [Nad vastasid,] et mingis mehaanikakoolis. Ma küsisin, kas seal ei õpetata, [ja nad vastasid], et ei õpetata eesti keelt. Nüüd ma vaatan oma naabreid siin kõrval ja kõik need vene emakeelega kolleegid tegelikult peaksid innustama oma juurtega inimesi. Me elame Eesti riigis, me peaksime õppima riigikeelt ja nii edasi ja nii edasi. Pidev vastutöötamine – kuhu see meid viib? Kas te võiksite vastata seda, kas meil on mingi järelevalve näiteks ka kutsehariduskeskuste üle?

17:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg!

17:25 Signe Kivi

Suur aitäh! Järelevalves on tehtud väga suured muudatused eelmise haridus‑ ja teadusministri ajal. See oli tõeline üllatus komisjoni liikmetele, aga varem vene õppekeelega koolides järelevalvet ei olegi toimunud. Ja sellega nüüd alustati. Eestikeelsetes koolides on see olnud kogu aeg. Ma arvan nii, et kui üleminek gümnaasiumis on lõppenud ja kutsekoolid, kes veel ei ole [eestikeelsele õppele] üle läinud, on ka pidanud hakkama sujuvalt üle minema, siis sellist vastust Eesti tänavatel enam ei kohta. Aga muudatusettepanekutega on tõepoolest tehtud väga otsustav samm korrektse, korraliku ja sugugi mitte karistava järelevalve [kehtestamiseks] koolides.

17:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

17:27 Maria Jufereva-Skuratovski

Palun lisaaega.

17:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

17:27 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Olete ilmselt teadlikud, et välistudengid, kes astuvad Tartu Ülikooli, õpivad eesti keele selgeks ühe aastaga ja jätkavad oma õpinguid juba eesti keeles. Küsite, kuidas see võimalik on. Miks siis ainult 30% venekeelse põhikooli lõpetajatest suudavad sooritada eesti keele eksami B2‑tasemel? Ma ei räägi nendest, kes õpivad keelekümbluse [metoodika järgi], nemad saavad kõik hakkama. Vastus on väga lihtne: [on vaja] tõhusat keele õpetamise metoodikat, piisavas koguses õpetajaid ja nii palju eesti keele tunde, kui on vaja selleks, et keel ära õppida. Nii lihtne see ongi. Ja natukene õpilase motivatsiooni, ilma selleta ka väga kaugele ei jõua.

Tartu Ülikool on äärmiselt kriitiline selle eelnõu suhtes ja on isegi loobunud oma arvamuse andmisest. See on märgiline ning viitab sellele, et eelnõu on puhtalt poliitiline praak.

Mul on häbi teie pärast, head kolleegid, kes te toetate selle eelnõu vastuvõtmist praegusel kujul. Kui teil oleks soov teha nii, et kõigil noortel, kes Eestis elavad, oleksid võrdsed võimalused saada hea haridus ja [omandada] laitmatu eesti keel nii kõnes kui ka kirjas, oleks kõike võimalik teha teistmoodi, mitte aga kiirustades ja läbi mõtlemata.

Tartu Ülikooli peamised murekohad, mis kooskõlastustabelis on toodud, kattuvad paljuski probleemidega, millest ma korduvalt olen rääkinud: tugisüsteem, toetusmeetmed, õpetajate koolitamine. Minu jaoks jääb arusaamatuks, kuidas te ilma selleta, et leida lahendus nendele probleemidele, kuidas koolitada või ümber õpetada õpetajaid, välja töötada tõhusaid metoodikaid, luua tugisüsteemi HEV‑lastele, käivitada mentorlusprogramm õpetajatele, kavatsete võtta vastu seaduse, mis mõjutab meie laste ja noorte elu ning nende tulevikku, meie ühist tulevikku.

Maailma kogemus näitab, et segregatsiooni tingimustes ei omanda vähemusgruppide õpilased riigikeelt seda emakeelena rääkijatega samal tasemel. Juba 2024. aastal esimestena reformi veskikivide vahele sattuvate lasteaedade juhid on väga mures. Lasteaedades on probleem kvalifitseeritud ja eesti keelt valdavate õpetajate leidmisega veelgi teravam kui koolides. Praegugi löövad lasteaedade direktorid häirekella: vajame kiiresti personali, kes läheks tööle lasteaeda. On teil hea lahendus sellele, lugupeetud saadikud? Vaevalt te ise soovite seda teha.

Keskerakond on teinud selle eelnõu kohta hoolikalt läbimõeldud ja tarku muudatusettepanekuid, mis aitaksid riske maandada. Ma ei usu, et keegi teist soovib, et meil Eestis kasvaks koolisüsteemist väljalangenud õpilaste arv ning hariduslike erivajadustega lapsi oleks veel rohkem. Ma kutsun teid üles toetama meie ettepanekuid, mis võimaldavad tagada head haridust ja tulevikku kõikidele lastele. Liigume samm-sammult ning ärme korraldame eksperimenti, mille tagajärjed võivad olla väga kurvad. Aitäh tähelepanu eest!

17:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Margit Sutrop, palun!

17:30 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Minul kultuurikomisjoni liikmena on olnud kohtumistel erinevate sihtgruppide inimestega väga hea võimalus tajuda, kui suur on toetus eestikeelsele haridusele üleminekule.

Tõepoolest on õige, et õpetajad, logopeedid ja ka paljud õpilased on osutanud sellele, et meie ees seisavad väga suured väljakutsed ja tegemist on riskiga. Kas me nii kiiresti leiame vajaminevad õpetajad ja tugispetsialistid ning kuivõrd me suudame kaasa tõmmata kõik muukeelsed pered – rõhutan just, et pered – lastest lapsevanemate ja vanavanemateni?

Aga tõepoolest, sellel ühel esmaspäevasel kultuurikomisjoni istungil, kui kõik need sihtgrupid ümber laua istusid, oli see toetus ja ka optimism siiski märgatav. Tähtis oli see, et öeldi: see muutus tuleb ära teha, sest see on oluline kõigi nende laste jaoks, nende noorte jaoks, kes Eestis kasvavad. See on tähtis ka Eesti riigi julgeolekule. Selle muutusega viivitamine on ainult halvendanud vene emakeelega laste võimalusi saada paremat haridust, lõimuda ning olla edukad Eesti tööturul.

Ma tõstsin käe selleks sõnavõtuks, et vaielda sellega, nagu Tartu Ülikool oleks sellele muutusele vastu. See ei ole tõsi. Ei ole ühte Tartu Ülikooli arvamust, on erinevate spetsialistide arvamused. Nii nagu väga paljude [asjade kohta], toovad teadlased [ka siin] eri aspektidest oma vaatekohti välja. Teadlaste ülesanne on leida lahendusi. Sellel komisjoni istungil oli Tartu Ülikooli eesti keele didaktika õppejõud, kes rääkis küll raskustest, aga väljendas samamoodi arvamust, et me peame selle muutuse ära tegema.

Minu jaoks ongi võtmeküsimuseks see, kuivõrd nendesse muutustesse kaasatakse ülikoolid, sest see, mida me vajame, on mitte ainult uute õpetajate koolitamine, vaid ka nende ümberõpetamine, samuti vajame didaktikute tööd, et leida sellised trikid ja nipid, kuidas eesti keel kiiresti, sujuvalt ja hästi teha selgeks ka nendele lastele, kelle kodune keel, emakeel, ei ole eesti keel.

Siin ei ole küsimus mitte ainult eesti keele õpetajates, vaid rõhutan, see on kõikide erialade õpetajate, kõikide tugispetsialistide töö, kõikides tundides toimuv töö. Mulle meeldis, et ka lasteaedade esindaja ütles, et lasteaedades, kus me tänuväärselt seda üleminekut alustame, on tähtis, et ka köögitädi ja koristaja toetaksid eesti keele õpetamist. See on meie ühine töö.

Tõepoolest, see, mida ülikoolid saavad teha, on lisaks õpetamisele ja ümberõpetamisele leida didaktikas õige metoodika, koostada metoodilised vahendid mitte ainult õpilastele, vaid ka erinevate erialade õpetajatele, et nad saaksid lõimitud aine ja keeleõppe kaudu teha seda üleminekut eestikeelsele haridusele kergemaks.

Tähtis on see, et PISA uuringute järgi on venekeelsete koolide õpilaste tulemused ja üldse edasijõudmine terve aasta [teiste omast] maas. Selle tõttu on kõikide nende kahtluste ja kõhkluste suureks puhumine tegelikult kuritegelik nende inimeste vastu, kes muukeelses koolis õpivad.

Palun kolm lisaminutit.

17:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

17:35 Margit Sutrop

Rõhutan veel kord: see on tähtis küsimus, selleks et kõikidel Eestis elavatel ja koolis käivatel lastel oleks võimalus saada head haridust. Aga teiseks on see riigi julgeoleku küsimus, sest me ei räägi ainult eestikeelsest koolist, vaid me räägime eestimeelsest koolist. Me teame, et need õpetajad, kes nendes koolides õpetavad – ka minister rõhutas seda –, pole juba pikka aega saanud ettevalmistust eestikeelses koolis õpetamiseks. Neil ei ole metoodilisi materjale, mille järgi õpetada näiteks eesti keeles ajalugu ja ühiskonnaõpetust. See on riskikoht, kui nad hariduse andmisel ei toetu mitte teaduslikele seisukohtadele ega meie ühiskonnas kokkulepitud ühisväärtustele, vaid on kergesti manipuleeritavad näiteks naaberriigi poolt, kelle meie ka siin Riigikogus oleme kuulutanud praegu terroristliku režiimiga riigiks. See on tänases olukorras oht.

Mul on tõepoolest hea meel, et me oleme jõudnud lootusrikka tuleviku lävele, et võtta täna siin selles saalis vastu kindel otsus minna üle eestikeelsele ja eestimeelsele koolile. See toetab eesti keele ja kultuuri kestmist ja arengut, see toetab Eesti riigi püsimist iseseisva riigina, aga see aitab kaasa ka kõigi muukeelsete laste heaolule ja õnnele, sest ainult hea haridus tagab selle, et nad saaksid elada õnnelikku elu. Aitäh teile!

17:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mihhail Stalnuhhin, palun!

17:37 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Paar aastat tagasi ma siin ükskord rääkisin eesti keele õpetamisest ja sellega seotud probleemidest. Pidasin pika ja loodetavasti ilusa kõne. Lõpus, kui oli kõlanud viimane küsimus, teatasin, et see kõne, täpselt sama tekstiga, oli siin saalis juba kõlanud, see oli 2011. aastal. See tähendas seda, et 2011. aastast möödunud umbes kümne aastaga ei olnud mitte midagi muutunud. Teie loosungid ja kogu see sinisilmsus mitte kuidagi seda asja ei muuda.

Kõik algas üheksakümnendatel, kui proffide asemele hakkasid ministeeriumidesse tulema igasugu poliitikud. Nende jaoks oli nende alluvate professionaalne tase pidevalt probleem. Sa ei saa isegi oma ministeeriumis tark välja näha, kui kantslerid, abikantslerid, osakonnajuhatajad on endised õpetajad, see tähendab et profid, aga sina oled kurat teab kust tulnud. Siis läks poliitilisteks vahetusteks ja haridusministeeriumi ootas täpselt sama saatus. Niiviisi hakkas Jan Amos Komenský traditsioonide säilitamise asemel tekkima uus hoog. See tähendab, et peamine on poliitiline loosung, mis meeldib enamusele, ja kuidagi tõmbame järgmiste valimisteni välja.

Peale seda, kui Eesti on taasiseseisvunud, olen ma siin saalis näinud, olles siin olnud veerand sajandit, seda, kuidas seesama saal siin kiitis heaks põlevkivienergeetika lõpetamise, praktiliselt tähendas see seda. Mida me räägime tänavu? Vähesed siin saalis pole sõna võtnud sellel teemal, et tegelikult sai tehtud teatud viga, et oleks olnud vaja olla ettevaatlikum ja rohkem kaitsta oma huve. Küll hõikasid kõik, et meil pole idanaabri transiiti vaja, ainult et unustasid ... Kunagi president Ilves ütles, et Eesti ja Hiina vahel on ainult üks riik, hakkame Hiina transiiti kasutama ja elame edasi, eks ju. Aga koos Vene transiidiga kadus ka Hiina transiit. Jube viga, tohutu raha on kadunud. Muidugi, me elame sellises olukorras, kus 10–12% meie iga-aastasest eelarvest on dotatsioon, me saame seda Euroopalt. Kujutame ette, et seda ühel kehval päeval enam ei ole. Mida me tegema hakkame?

Mida ma tahan öelda? Kõikidesse nendesse reformidesse, mis toimuvad majandusvaldkonnas, hakatakse praegu suhtuma väga ettevaatlikult. Aeg on läinud nii kiireks, et vaata, täna sa viid läbi reformi ja poole aasta pärast antakse sulle selle eest peksa. Aga selle eelnõuga alustatakse reformi, mille kohta meile juba lubatakse, et küll ta venib 2030. aastani. Ja minimaalselt kuni 2030. aastani kutsub ta esile tohutult probleeme. Aga kuna selle saali enamuse jaoks ei ole see probleem seotud nende valijatega, see on mingi 300 000 inimese, meie elanikkonnast veerandi probleem, siis sellele pole vaja tähelepanu pöörata.

Ma paluksin lisaaega.

17:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

17:42 Mihhail Stalnuhhin

Ja nii juhtubki, et ... Kahju, et kolleeg Rajasalu läks saalist välja, ma tahtsin konkreetselt talle seda öelda. Ta näitas paremat kätt istuvate kolleegide poole, et nemad peaksid midagi tegema. Mina tegin. 21. septembril aastal 2021 seisin ma siin teie ees ja 24 minutit rääkisin sellest, mis järeldustele on tulnud eesti keele õpetamise probleemide lahendamise komisjon. Te ei esitanud mulle mitte ühtegi küsimust, teile oli nii selge kogu see asi. Selge oli see, et selleks, et neid probleeme lahendada, on vaja töötada ja töötada on vaja teil ning teie kallil Haridus‑ ja Teadusministeeriumil. Aga nalja teete või? Kas inimesed, kes on harjunud loosungeid kisendama, hakkavad äkki tööle? Kus seda nähtud on? 

Niiviisi me jõuamegi vot selle eelnõuni. Ma ei kujuta ette, milleni see viib. Ma ei kujuta ette, millised õpetamise vormid hakkavad tekkima, selleks et inimesed saaksid sellest olukorrast kuidagi välja kruttida. Neid probleeme, mis ootavad vähemalt pooli lapsi peredest, kus [kodune] keel on vene keel, ei ole võimalik mitte kuidagi välistada.

Lõpetuseks aga ütlen, et selles eelnõus on üks, ainult üks hea asi. See on selle number: 722. Kui minult keegi küsib, mis on russofoobia kood Eestis, siis see on need kolm arvu: 7, 2, 2. Niiviisi vihata inimesi, kes elavad teie kõrval, niiviisi sülitada nende eluliselt tähtsate probleemide peale, nagu teeb seda see saal selle eelnõuga – suuremalt ei ole seda võimalik vist tehagi. Aitäh!

17:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Jürgenstein, palun!

17:44 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid! Selle eelnõu lugemine on sümboolne. Niipalju, kui ma olen kuulnud komisjonis ja mäletan esimest lugemist – hetkel oleme umbes ekvaatoril –, on see läinud raskelt. Kuna niisama raskelt hakkab toimuma ka üleminek eestikeelsele õppele, siis mul on hea meel, et me rahvaesindajatena selle raskuse siin sümboolselt läbi teeme. Selle eest minu siiras tänu Keskerakonnale.

Aga õpetajana ma tean, et üleminek ja uues paradigmas õpetamine ei ole mitte ainult vaev, see on ka rõõm. Ma ju olengi põhiliselt õpetaja. Riigikogus olen ajutiselt. Klassis, mida ma juhatan, on vene taustaga õpilasi. Nimetan Ivani ja Alesjat. Mõlemad annavad oma temperamendi, kultuuritausta ja siirusega klassile palju juurde. Alesja küpsetab vahel kogu klassile muffineid, Ivan õmbleb endale ise elegantseid rõivaid, mida neiud kadestavad. Kui nad gümnaasiumi tulid, oli nende eesti keel kehvake, kuid nad on iga päevaga edasi läinud ja see tekitab julgust. Kui eesti keeles õppimine on edukas üksikute puhul, võib-olla on see võimalik ka terves klassis.

Jah, ma olen murelik, loomulikult. Viibisin kümmekond päeva tagasi Ida-Virumaal. Liikusime rohkem küll Iisaku ja Mäetaguse piirkonnas, kuid ka Kohtla-Järvel. Ma tean, mida tähendab õpetajate ja eriti eesti keelt kõnelevate õpetajate puudus. Olen näinud direktorite muret, kui veel augusti teises pooles ei ole vajalikku inimest, keda klassi ette usaldada. Teda lihtsalt ei ole. Me ei saa lubada, et seda muret palgatõusust hoolimata [ka edaspidi] ei tule.

Tean seda, et noorte huvi õpetaja elukutse vastu on üsna napp. Olen vahel küsinud klassides, kus ma õpetan, kui paljud soovivad saada õpetajaks. Kui üks käsi tõuseb, oleks nagu päike särama löönud, kui tõuseb kaks kätt, olen vahel lubanud peale tööpäeva endale klaasi veini.

Tean ka seda, mida tähendab minna noore õpetajana uude keskkonda, kus kõik ei pruugi olla mõistvad. Kindlasti peab looma noortele õpetajatele ühise käehoidmise ruumi. Isegi mina, vanapoolne mees, tean, mida tähendab, kui raskel hetkel keegi su käest kinni võtab. Usun, et tulevased noored Ida-Virumaa kolleegid vajavad sellist käehoidmist üsna tihti, et nad saaksid koos arutada raskusi, teha plaane, aga jagada ka rõõmu. Seda peab neile kindlasti võimaldama.

Ma muide ei tähtsusta üle õpikuid. Tänase kooli vahendid on töölehed, prinditavad tekstid, videoklipid, vastamisrobotid ning suhtlus, suhtlus, omavaheline suhtlus. Siin on teatav vastuolu. See on nutitelefoni ja IT‑vahenditega kokku kasvanud põlvkond ning noored õpetajad ei pruugi olla sama edukad klassis distsipliini hoidmises. Kõikide nende metoodiliste asjadega ma siin väga haakun. Koos Margit Sutropiga ootame ülikooli toetust.

Jällegi ma haakun Margitiga: kindlasti peaaegu niisama olulised ja tegelikult ongi niisama olulised kui õpilased lapsevanemad ja vanavanemad. Mõtlen siin nii eesti‑ kui ka venekeelsete õpilaste vanemaid.

Palun kaks minutit. 

17:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

17:49 Toomas Jürgenstein

Kas me suudame selle ülemineku teha meie ühiseks asjaks? Mulle tundub, et ainult siis me võime tõeliselt edukad olla. Just täna oli eesti keele õppe [arengu] probleemkomisjonis külas Martin Ehala. Ta ütles, et ta enam professor ei ole, aga mina nimetan teda ikka professoriks. Ta rääkis, et läti ja vene kogukonna vahel on tihedam [suhtlus] kui eesti ja vene kogukonna vahel näiteks Virumaal. Proovime lätlaste moodi, neil on üleminek juba mõned head aastad tagasi tehtud.

Veel kord: tunnetan selle üleminekuga seotud raskusi, muretsen, tean, et kindlasti tuleb jamasid. Kuid kindlasti jõuavad paljud õpetajad ja õpilased nädala lõpus reedese rõõmuni. Ei ole liig unistada, et see rõõm oleks ka eesti keele õpetamisega seotud. Ütlen nii nagu esimese lugemise lõpus: ma ei ütle optimistlikult, et teeme ära, ma ütlen kerge murega, et me saame hakkama. Aitäh! 

17:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

17:50 Helle-Moonika Helme

Võtan igaks juhuks aega juurde.

17:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

17:51 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Head kolleegid! Hea Riigikogu aseesimees! See eelnõu on eelnõu, mis oleks elu praktilisel tasandil pidanud olema ellu viidud juba ammu. 30 aastat on lastud mööduda ning eriti midagi pole tehtud. Riigikeele kõrval on lastud vohama vene keel ja inglise keel. Me oleme selle kõige juures veel isegi äraspidiselt uhked, et iga keele oskamine on väärtus. Muidugi on, olen absoluutselt nõus. Aga ma arvan, et me kõik teame ja teie teate, kuidas enese ärasalgamine tavaliselt lõpeb. See lõpeb enesehävinguga.

Me oleme oma keelt aastaid vabatahtlikult lükanud tasapisi suurte keelte suhtes teisesele positsioonile. Me tormame poolele teele vastu kõigile, kes meiega mingis võõras keeles rääkida soovivad, ja automaatselt läheme üle vestluspartneri keelele, sest nii uhke on näidata, et ma olen maailmakodanik, näe, ma oskan võõrkeeli, näe, ma olen haritud inimene, või mis iganes motivatsioon kellelgi neis olukordades ka on. Tulemus on kujunenud meie riigikeelele, meie armsale eesti keelele väga kurvastavaks.

Me oleme 30 aasta jooksul vene keele suhtes pidanud kahjuks taandumislahinguid ja andnud käest positsioone, mis õigusega peaksid kuuluma meile. Me oleme rääkinud mitte assimilatsioonist, vaid integratsioonist. Oleme olnud järeleandlikud, leebed, lootusrikkad, et hea sõna ja hea olemine võidab võõra väe. Oleme andnud aega: aega integreeruda, aega õppida. Ja mis on selle tulemus? Praegu oleme olukorras, kus juba palvet eesti keeles rääkida võetakse teinekord kui diskrimineerimist, kui sundi, isegi kui ähvardust. Varsti saab teatud linnaosades eesti keeles rääkimise eest võib-olla isegi peksa, nagu Nõukogude ajal tihti juhtus.

Me elame hetkel paraku üle ka massiimmigratsiooni slaavikeelsetest riikidest ning vene keel on võtmas võimust tänavatel, teenindusasutustes, poes, reklaaminduses, töökohtadel. Ja nüüd – alles nüüd – menetleme eestikeelsele õppele ülemineku eelnõu.

Olen korduvalt öelnud, et me peame üle minema mitte ainult eestikeelsele haridusele, vaid me peame üle minema tegelikult eestikeelsele Eestile. Muidu pole mitte millelgi õigupoolest mõtet. Eestikeelsele Eestile!

30 aastat mittemidagitegemist või poliitilisi kemplusi on viinud meid riigina olukorda, kus haridusmaastiku eestikeelseks, riigikeelseks muutmiseks peame nüüd ära tegema ülisuure töö. Me peame lisaks eestikeelsele haridussüsteemile tagama ka eestikeelse infokeskkonna riigiasutustes, ettevõtluses, meedias – absoluutselt igal pool. Siis on meil lootust. Kui kõik, kes siia on tulnud ja siin elavad, mõistavad ühel heal päeval, et siin polegi muud võimalust kui rääkida eesti keeles, ainult siis on eestikeelsel Eestil ja meil kõigil rahvusena lootust. Ainult siis me saame riigina täita põhiseaduses sätestatut.

Selleks aga saame kõik anda ka ise oma panuse. Teeme nii, et räägime oma kaasmaalastega ainult eesti keeles. Väärtustades seejuures ennast, väärtustame oma keelt ja kultuuri. Ärme lähme suhtluses üle teistele keeltele, isegi kui neid oskame. Olgem seejuures heatahtlikud, aga järjekindlad.

Tulles tagasi selle eelnõu juurde: eestikeelne kool on eesti keele kodu. See eelnõu annab meile ometi võimaluse muuta paradigmat. Eesti rahvuslasena, eestlasena, konservatiivina on mul hea meel, et see ometi ära tehakse. Loodetavasti.

Kurb on aga siin saalis kuulda, et mind eestlasena nimetatakse seejuures ikka veel vihkajaks. Ei, me ei vihka kedagi. Me lihtsalt tahame, et Eesti jääks Eestiks. Eesti jäi Eestiks läbi nõukaaja, jääb ka praegu. Hariduse abil Eestiks jäämine on parim võimalus. Aitäh!

17:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Priit Sibul, palun!

17:57 Priit Sibul

Palun lisaaega.

17:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

17:57 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt tahan ma tänada Isamaa häid koalitsioonipartnereid Reformierakonnast ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. See, et me suvel jõudsime kokkuleppele, et eestikeelsele õppele üleminek on võimalik, ja see, et me saame siin täna samme seada, on üks igati mõistlik ja õilis tegevus. Ma väga loodan, et selle eelnõu [menetlemine] jõuab lõpule. Eraldi tänan ka Liina Kersnat, kes ministrina [seda tööd] alustas, praegu on ta juhtinud komisjoni, ja seda teemat, ma loodan, ta ka lõpuni veab, et me tõesti jõuaksime kolmanda lugemiseni.

Meediaärimees ja Ekspress Grupi suuraktsionär Hans H. Luik tunnistas, kommenteerides rahvusringhäälingule antud intervjuus presidendi 20. augustil 2018. aastal roosiaias peetud kõnet, et üheksakümnendate alguses tehti Eesti poliitikas üks suurem viga: "Oleks pidanud hakkama vene lasteaedades eesti keelt õpetama. Siis poleks meil täna seda põlvkonda, kes siis karjub "Rossija!" "Rossija!", kas siis tänaval või internetis. Meie kohalikud venelased oleksid selleks valmis olnud ja asi oleks hästi." Me oleme jorutanud rohkem kui inimpõlve, nii nagu Helle-Moonika siin enne mind rääkis. Me oleme teinud küll erinevaid sammukesi, aga ei ole saavutanud olulisi tulemusi. Meil on keelekümblus ja palju erinevaid näiteid, sealhulgas väga häid näiteid. Meil on gümnaasiumitasemel 60 : 40 [õppemudel], aga me teame, et meil on põhikoolis riiklikud lõpueksamid, mida tehakse pärast läbikukkumist õige pea koolieksamitena järele. See on selge häbiplekk, [mis näitab seda], et tegelikult eesti keelt koolis selgeks ei saada. Keda me petame? Seekord alustame õigest otsast: lasteaiast ja algkoolist.

Loomulikult on sel teel suur hulk probleeme, millest ei tohi mööda vaadata, ja üks nendest on siin juba kõneldud õpetajate puudus. Kolleegid, kes suhtuvad eelnõusse kriitiliselt, on juhtinud õigustatult tähelepanu õpetajate puudusele. Sellest on palju räägitud, kuid millegipärast libisetakse mööda sellest, et kõige teravam on probleem vene õppekeelega koolides. 2021/2022. õppeaastal olid enam kui 3500‑st eesti-vene ja vene õppekeelega munitsipaal‑ ja riigikooli õpetajast ligi 1000 vanemad kui 60 aastat ning 50‑aastaseid ja vanemaid oli kokku lausa 2000. Vene õppekeelega kool on hääbuv nähtus ning see ütleb nii mõndagi. Keskerakonna liikmed jätavad selle olulise detaili kriitikas kahjuks mainimata.

Väide, justkui peaks üleöö asendama 2300 keelenõuetele mittevastavat õpetajat, on absurd, mis näitab ka suhtumist õpetajatesse. Kas tõesti üritatakse tõsimeeli väita, et pedagoogid, inimesed, kes õpetavad õppima, ei suuda kahe aasta jooksul eesti keeles [õpetamise] oskust omandada? Isegi juhul, kui kõik seda ei tee, on raske uskuda, et ükski neist seda ei suuda. Lisaks võime vaadata viimaste aastate statistikat, mis näitab, et õpetajakoolituse lõpetas õppeaastatel 2011/2012–2020/2021 keskmiselt 625 üliõpilast. Selleks, et see number suureneks, on õpetajate järelkasvu tegevuskavas ja eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavas paika pandud konkreetsed tegevused: õpetajate akadeemia loomine, paindlikud õpetajaks õppimise võimalused, motivatsioonipaketid õpetajaametisse siirdujatele ning ülikoolidega sõlmitud halduslepingud, kus on määratud täiendavad vahendid õpetajakoolitusele ja nendele õppekohtadele.

Oluline on arvestada, et juba praegu otsustavad paljud pered ja lapsevanemad eestikeelse kooli kasuks. Kolmandik venekeelsetest või muukeelsetest lastest läheb eestikeelsesse kooli. Paljud teevad seda, sest nad on mõistnud, et riigikeeleoskus on parema tuleviku alus. Paljud teevad seda aga seetõttu, et eesti õppekeelega koolis on parem hariduse kvaliteet, millest annavad tõestust ka PISA testide tulemused. Siin on muidugi olemas ka tasakaalupunkt. Kui eestikeelsesse klassi satub liiga palju emakeelena vene keelt rääkivaid õpilasi, siis muudab see paratamatult ka suhtluskeelt ning see mõjutab negatiivselt eesti emakeelega õpilasi. Just seetõttu tuleb vene õppekeelega koolid viia üle eestikeelsele õppele, seeläbi parandame hariduse kvaliteeti, ilma et keegi kannataks. Meil on vaja väga palju täiendavaid toetajaid kooliõpetajatele.

Eestikeelne haridus on võtmeküsimus tagamaks, et eesti keel ja kultuur säiliksid läbi aegade. Seetõttu on valitsuses kokku lepitud eestikeelsele haridusele üleminek lasteaedades ja koolides. Kolmapäeval hääletusele mineva eelarvega on eraldatud selleks ka vahendid. Õpetajate töötasu alammäär tõuseb 23%. Ainuüksi järgmisel aastal eraldatakse üleminekuks eesti õppekeelele 41 miljonit ning Ida-Virumaa õpetajatele nähakse ette lisatasu eesti keeles õpetamise eest: üldhariduskoolis on [koefitsient] 1,5 ja alushariduses 1,3. Ühtlasi panustatakse täiendavalt õpetajate järelkasvu, vajalike õppematerjalide tagamisse ja tugisüsteemidesse.

Head kolleegid! Oluline on panna alus ja hakata liikuma. Me peame seadusega märkima maha sihtmärgi ja teekonna, mida mööda liikuda. Loomulikult võime alati liikuda kiiremini või teha peatuse ning parandada seal, kus vajalik, või oodata järele neid, keda on vaja järele oodata, aga oluline on hakata liikuma. Jõudu tööle meile!

18:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

18:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Hea aseesimees! Head inimesed, kes te jälgite seda arutelu! Neid argumente ikka tuleb, miks midagi teha ei saa. Ja vahest kulubki kogu aur nende agade peale. Võib-olla oleks hea see "aga" ära keelata. Igas lauses, mis algab hästi positiivselt, tuleb aga ja sellele agale järgneb kohe midagi negatiivset.

Isegi mina natukene aega uskusin ühte eesti filoloogi, meie töökaaslast, kes ütles, et see ongi tegelikult päriselt nii, et venelased saavad väga hästi üle minna soome keelele – et noh, miks Kadaka turul nad kõik omavahel vabalt soome keeles räägivad ja Soomes ka –, aga eesti keel on selline teistsugune. Aga ukrainlastel on nagu nii – jälle laineliselt läheb –, et neile eesti keel sobib. Umbes selline vahetus peaks olema, et venekeelsed inimesed võiksid Soomes elada ja ukrainakeelsed Eestis, sest sellel on mingisugune tajumuslik põhi.

Keegi ei ole rääkinud seda, et kunagi ammu, 23. veebruaril, kui loeti Endla teatri [rõdult] ette "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", siis kui Eesti Vabariik välja kuulutati, oli kolm kohalikku keelt: eesti keel, saksa keel ja vene keel. Aga siht seati eesti keelele. Niinimetatud Nõukogude okupatsioon või kuidas seda nüüd poliitkorrektselt öeldakse, kehtestas meile kaks keelt. Minu esimene venekeelne sõna, mis ma selgeks õppisin, oli "fašist". Sest ma elasin Lasnamäel ja olin Lasnamäe poiss. Siis ma pidin kogu aeg vastama küsimusele, miks ma vene keelt ei oska. Enda sünnimaal.

Aga need inimesed, kes meie seas on siin elanud, ja need, kes kunagi hurjutasid, et miks ma vene keelt ei oska, et seda keelt tuleks osata – nad on elanud oma inforuumis. Neile on seda võimaldatud. Tegemist on suurrahvaga. Kujutage ette, et meid siin Eestis on täpselt nii palju kui [elanikke] Peterburi äärelinnas. Ja siis kirjutatakse siin veel ka saksakeelses tähestikus. Neile kogu aeg selgitatakse, et 20. sajandi kõige suurem geopoliitiline katastroof oli selle CCCP kokkukukkumine ja me selle kohe taastame ja see on ajutine nähe, et te praegu peate natukene, näiliselt võib-olla eesti keelt õppima, aga sügavalt ei ole seda vaja teha.

Aasta oli äkki 2009 või 2010, kui Yana Toom oli Tallinna abilinnapea ja Mihhail Kõlvarti eestvedamisel toimus see, et koolide hoolekogud võeti üle vajalike inimestega, kes hääletasid maha kooli otsuse minna üle 60 : 40 õppele. Sest kõrgem jõud on ju kooli hoolekogu. Meie seas on impeeriumimeelseid inimesi, kes arvavadki tegelikult, et see Eesti iseseisvus ongi ajutine ja sellepärast ei olegi vaja keelt õppida. Mul on tunne, et need inimesed on teadlikult teistele inimestele valetanud. Võib-olla nendel inimestel on mingid muud mured, miks nad tahtsid mingit helget tulevikku.

Aga noored ja lapsed ju saavad [aru]. Aga kust tulevad siis need noored ja lapsed, kes ütlevad, et nad mitte midagi aru ei saa? Me ju saadikutena esineme siin Avatud Vabariigis või mis ta on, ja me peame ju eesti keeles neid kõnesid. Jah, paljud ei vaatagi. Aga mitte keegi ei ole ka klassikursust kordama jäänud, sellepärast et ta seda ei tea.

2007. aastal saime lõimumisauditi kätte. [Lõimumine] pidi olema juba 80%. Tuli välja, et pole ta midagi. Ega teda sinna kuskile 20–30 peale ei viigi. Alaealiste komisjonidesse tulid siis noored Vene föderatsiooni saatkonna tõlgiga, sest nad ei saavat eesti keelest midagi aru. Kui sai küsitud, kuidas nad klassikursust kordama ei ole jäänud, et sellises vanuses peaks juba midagi teadma, vähemalt nimelegi reageerima või tere ütlema, siis tuli keel meelde küll.

Mina ei ole rääkinud Eesti Vabariigis vene keelt. Ainult Venemaalt tulnud inimestega või ukrainlastega. Te küsite, kuidas ma inimestega suhtlen. Tema räägib minuga vene keeles, mina vastan talle eesti keeles ja tema vastab mulle vene keeles. Kui ta mitte mütsigi aru ei saaks, siis ta ju ei vastaks mulle, ka mitte vene keeles. Nii lihtne see ongi. Aitäh!

18:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Signe Kivi, palun!

18:08 Signe Kivi

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud, lugupeetud ja armsad kolleegid! Mul on häbi, ütles Maria Jufereva-Skuratovski. Ja me saime aru, et tal on häbi siis, kui Riigikogu võtabki vastu ühtsele eestikeelsele haridusele ülemineku seaduse. See tegi mind kohutavalt kurvaks, sest minul on tegelikult oma laste, lastelaste ja nende paljude sõprade ees piinlik, et me 31 aasta jooksul ei ole hariduses Eesti riiki ega eesti keelt kehtestanud.

Reformierakond on ettepanekut minna üle eestikeelsele haridusele teinud neljal korral: 10. septembril 2018, 6. detsembril 2018, 18. aprillil 2019 ja 16. septembril 2020. Kõik need [ettepanekud] lükati tagasi, üks eelnõu langes küll tõepoolest välja koosseisu [tööaja] lõppemise tõttu.

Mihhail Stalnuhhin, hea kolleeg, eesti keele eest võitleja, nimetas mulle arusaamatul kombel meid sinisilmseteks. Siis ma mõtlesin, et küllap me olime sinisilmsed siis, kui me taastasime Eesti Vabariigi. Kui palju oli neid, kes selles kahtlesid ja ütlesid, et ei, te ei saa hakkama, pole vaja. Aga me tegime selle ära ja täna elame vabas Eesti riigis.

Miks on vaja ühtset eestikeelset haridust? Sellest on palju räägitud, aga kordan mõned põhitõed üle. Esiteks, haridus on Eesti riigi tuleviku võti. Täna lõigatakse ära paljude muu kodukeelega noorte edasised elu‑ ja karjäärivalikud. Aga me tahame ju kõik sidusat ja hoolivat ühiskonda, kus kõigil on võrdsed võimalused.

Teiseks soosime me praegu segregatsiooni, mis tähendab seda, et eesti või vene keeles õppinud inimesed elavad üha enam eri piirkondades ja kõik ei ela ka mitte Eesti infoväljas. Tagajärjed on sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised, aga ka julgeoleku‑ ja isegi rahvatervisealased.

Kolmandaks, kõik eelnev tähendab lihtsalt öeldes seda, et me ise ei täida seadust, 1992. aasta rahvahääletusel vastuvõetud põhiseadust, mille § 37 sätestab, et igaühel on õigus saada eestikeelset õpet.

Neljandaks, meie ühiskond on ühtseks eestikeelseks hariduskorralduseks valmis. Me ju tajume seda kõik. On ju nii, kolleegid?

Viiendaks, võib-olla lihtsamalt: usume siiski inimestesse. Me oleme ju hariduseusku. Kui on otsus ja tahe saavutada ühine eesmärk, siis täna oleme juba ju tee alguses.

Tahan pöörduda Riigikogu liikmete poole, nende poole, kelle kodukeel ei ole eesti keel. Head kolleegid! Te räägite ise väga head eesti keelt, tõepoolest väga head eesti keelt, aga sütitage oma eeskujuga ka oma rahvuskaaslasi, oma valijaid, ja palun ärge takistage neil omandamast eestikeelset haridust. Suur tänu, aitäh!

18:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Suur tänu! Siim Kiisler, palun!

18:13 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Ma palun ka kolm lisaminutit.

18:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit! 

18:13 Siim Kiisler

Austatud Riigikogu! Selle seaduseelnõu seletuskirjas on selle seaduse eesmärgi kirjelduses öeldud järgmist: "Peamine eestikeelsele õppele ülemineku eesmärk on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, mis toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist, suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni."

Ma arvan, et see on üks väga hea eesmärk, ja ma usun, suuresti on see seaduseelnõu samm selle eesmärgi täitmise suunas. Me saame selle seaduse jõustumise korral aastate jooksul kvaliteetsema eestikeelse hariduse, me saame pikas perspektiivis ühiskonna suurema sidususe ja me vähendame ilmselt ka sotsiaal-majanduslikku segregatsiooni.

Kuid eks tihtipeale ole seadustes ikka ka oma nõrgad kohad ja kindlasti on siia ühe nõrga kohana sisse kirjutatud võimalus teha erandeid. Ma olen väga skeptiline selle tõttu, et see võimalus on antud just nii laialt ja kõikehõlmavalt. See võimalus tähendab, et kohalik omavalitsus taotleb erandit. Me teame, mida ta sisuliselt taotleb: võimalust õpetada edasi vene keeles. Ma julgen ennustada päris suurt selliste taotluste tulva järgmistele valitsustele, kes moodustavad komisjoni, kus hakatakse arutama nende erandite lubamist või mittelubamist. Sest miks siis ei ole seni rohkem koole läinud üle eestikeelsele õppele? Me ju teame seda tegelikult. See tuleneb koolipidajate ehk meie kohalike omavalitsuste tahtest.

Ma kuulen siin saalis kõnesid meie kolleegidelt, kes räägivad järjekordselt, kuidas miski ei ole võimalik ja kuidas õpetajaid ei jätku ja 30 aastat ei ole olnud võimalust õpetajaid koolitada ja nii edasi ja nii edasi. Need on tihti nendesamade omavalitsuste endised juhid, kes siin räägivad, miks seda kõike teha ei saa. Seda ei saa teha sellepärast, et nad ei ole kõik need aastad seda teha tahtnud. Eelkõige käib jutt ühest erakonnast.

Aga ma tuletan meelde, et juba kümme aastat tagasi toonane Tallinna [abi]linnapea toetas jõuliselt Venemaa püüet säilitada Eestis täies mahus venekeelset haridust. Tallinna tookordne abilinnapea. Selle hinnangu, mille ma siin praegu ette lugesin, et ta toetas jõuliselt Venemaa püüet, andis kapo oma aastaraamatus. See toonane abilinnapea on tänane Tallinna linnapea. Siin võib tõesti öelda ühe varem kõnelenu sõnadega, et mitte midagi ei ole muutunud. Ega see tahe ei ole kuhugi kadunud ei Tallinna juhtidel ega mõne teise omavalitsuse juhtidel, kes siiamaani on takistanud koolide eesti õppekeelele üleminekut.

Nii et selles mõttes seisavad ees tõsised arutelud. Ma soovin tõesti jõudu järgmistele valitsustele, kes seda erandite mittelubamise võitlust pidama hakkavad. See on kindlasti selle seaduse nõrk koht. Sest tõesti, mitte midagi ei ole muutunud, aga mitte midagi ei muutu ka, kui me ise neid muudatusi ei tee. Me näeme, et omavalitsustest neid muudatusi ei tule.

Mul on kahju, et valitsusliit, keda ma üldiselt tõesti kiidan selle seaduse esitamise eest, ei toetanud minu muudatusettepanekut tõsta keelenõuete rikkumise puhul sunniraha piirmäära. Praegu on see piirmäär 640 eurot. Kõik saavad aru, et see on liiga väike [summa]. Kõik on seda tunnistanud, valitsusliit on seda tunnistanud, ministeerium on seda tunnistanud, aga mitte midagi ei ole muutunud. Minu ettepanekut seda juba praegu suurendada ei toetatud. Jällegi, midagi nagu peljatakse, justkui tahetakse ikka tagasi hoida neid otsuseid. Mitte midagi ei muutu enne, kui me ise need sammud astume. Loodetavasti jõustuvad need sätted siis hiljem ja sunniraha piirmäära tõstmine tuleb.

Kindlasti seisavad edaspidi ees, nagu siin ka juttu oli, kui see seadus jõustunud on, arutelud selle seaduse või reformi elluviimise üle, seisavad ees arutelud erakooli üle. Küsimusi ja nüansse on kindlasti veel. Üks teema, mis on selle eelnõu kahel lugemisel läbi käinud, on see, mida ma enne tsiteerisin selle eelnõu ühe eesmärgina: segregatsiooni vähendamise teema. Kahetsusväärselt näen ma siin saalis nii ühelt kui ka teiselt poolt nii selle seaduseelnõu toetajate ja esitajate kui ka selle vastaste soovi tegelikult säilitada Eestis segregatsioon. Need mõtted siin kõnedes järjest kõlavad. Kummaline, et seda toetatakse mõlemalt poolt.

Austatud Riigikogu liikmed! Ma tahan teile öelda, et teiste rahvuste esindajaid eestistada ei ole Eestis võimalik kellelgi teisel, mingi teise rahvuse esindajatel. Ei saa ukrainlased venelasi eestistada, ei saa inglased ega keegi teine seda teha. Kui me tahame teiste rahvuste esindajaid Eestis eestistada, siis seda saavad teha ainult eestlased. Seda saame teha meie, saavad teha meie lapsed, meie sugulased. See on ainuke tee, muid variante ei ole. Teised ei oska, ei saa, võib-olla ka ei taha.

Kokkuvõtteks: me peame liikuma mitte ainult eestikeelse kooli, vaid ühise kooli suunas. Muidu ootab meid ees suurem getostumine ja turvalisuse vähenemine ühiskonnas. Tegutsegem seda seadust rakendades ka selle nimel, et Eestis segregatsioon reaalselt väheneks. Aitäh!

18:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

18:21 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ega ei olnud plaani siia tulla. Ühelt poolt on see nagu lahtisest uksest sissemurdmine: elementaarne, Eesti Vabariigis peaksid juba ammuilma kõik inimesed, kes siin elavad, vähemalt need, kes püsivalt elavad, valdama eesti keelt. Nii et täiesti lahtisest uksest sissetormamine. Aga elu on paraku selline, et 30 aastat on möödas ja ikka me räägime sellest nagu suurest avastusest. Nüüd on ajutise valitsuse juhtimisel mindud suurele hüppele. Mäletate, Mao Zedong vist omal ajal oli ka suure hüppega ja varblased peletati õhku, et nad teri ei sööks, ja nad kukkusid surnult maha. Ega suurt midagi välja ei tulnud. Mulle tundub, et ka praegu on olukord umbes samasugune.

Osa kolleege siin vasakul tiival ütlevad, et ega ka midagi välja ei tule, ja ma arvan, et nad natukene seda teavad, maastikku tunnevad. Aga ma kordan uuesti üle, et see on elementaarne, et Eestis peaks olema eestikeelne haridus ja juba ammuilma. Aga ei ole. Ma näen, et siin ei ole kolleege Isamaast. Nende käes on ju haridusministri portfell olnud juba ei tea kui pikalt, ei viitsi kokku lugeda, kui palju aastaid. Eks Reformierakonnagi käes on olnud haridusministri portfell, aga midagi pole välja tulnud. Ja nüüd suur hüpe.

Aga milline on see olukord suure hüppe eel? Olukord on ju selline, et segregatsioon on suurem kui kunagi varem. Ei hakka pikemalt rääkima. See on esimene asi.

Teine. Just sel ajal rullub üle Eestimaa kõigi aegade kõige suurem venestamise laine. Kõigi aegade kõige suurem. Kui Karl Vaino oleks veel elus, küll ta siis imestaks, et püüdsin teha, mis vähegi võimalik, aga Kaja Kallasele jäin kõvasti alla. Selline on taust. Me püüame veel ka Ukraina sõjapõgenikke, kes on siia tulnud, integreerida eestikeelsesse kooli, selle asemel et aidata neil ukraina keeles õppida, et pärast oleks lihtsam tagasi minna. Kas see ülesanne ei ole meile liiga raske? 30 aastat oleme molutanud. 30 aastat! Ja nüüd, kui kõigi aegade kõige suurem venestamise laine rullub üle Eestimaa, asume kiire hüppega lahendama seda eestikeelsele koolile üleminekut.

Aga mulle meeldib Eesti riigi eelarve, mille me varsti vastu võtame. Seal on palju numbreid. Aga ma üllatusega nägin, et Signe Kivi ei osanud mu küsimustele vastata. Väga konkreetsed küsimused. Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami keskmine tulemus tõuseb 11,7%. Suur hüpe, 63,3%‑lt 75%‑le järgmisel aastal. Signe Kivi ei osanud öelda, kust see hüpe tuleb. Teine asi. Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on väga hästi ette valmistatud õpetamiseks multikultuurses ja ‑keelses keskkonnas. Hüpe on ka suur, 4,3%, aga kahjuks ei saanud jälle vastust, kust see tuleb. Noh, valdab vabalt eesti keelt, mida ma enne ei öelnud, jälle riigieelarve seletuskirjast: praegu 41%, järgmisel aastal 45% – hüpe 4%. Siin on veel huvitavat: ühiskonnarühmade kontaktid, suhtlussfääride kontaktide keskmine, venelaste [suhtlus] eestlastega, praegune tase on 2, järgmisel aastal 2,5. Tõus on 0,5, oluline tõus. Samas, kui eestlased [suhtlevad] venelastega või muulastega, jääb kõik samaks. Järelikult valitsus teab, et aktiivsus on nii-öelda muulaste poole pealt. Eestlased on suhteliselt loiud. Või vaatame niimoodi, jälle huvitav asi, eestlaste riigiindetiteet, riigiinte.., indi..., indenditeet ... Vabandust!

18:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kõneleja, kas te soovite lisaaega?

18:26 Peeter Ernits

Jaa-jaa.

18:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:26 Peeter Ernits

... on meil praegu 78%. Tõuseb 1% järgmisel aastal. Aga muulastel on kõrgem kui meil, 85%. Soomlastel on kõrgem kui meil, 85%, tõuseb 86% peale.

Nii et ma olen palju mõtisklenud, kust sellised asjad. Ei hakka kõiki numbreid siin ette lugema, aga vähemalt midagi on ajutine valitsus juba sätestanud, ette näinud juba, selle suure hüppe esimesed, ka päris suured hüpped. 

Aga samas, jälle riigieelarve seletuskirjast: näiteks venekeelse ERR‑i lugejaskond tõuseb järgmisel aastal 7000 inimeseni. Kahjuks ei ole seal kirjas, kui palju venekeelne seltskond hakkab eestikeelset ERR‑i kanalit lugema. Või näiteks ETV+, venekeelne, selle olulisus tõuseb 5% järgmisel aastal. Aga ma ei ole leidnud ühtegi arvu sealt lugematute arvude seast, kui palju tõuseb ETV, eestikeelse ETV vaadatavus.

Nii et palju küsimusi. Kordan uuesti, et eesmärk on õige ja see oleks pidanud ammuilma olemas olema. Aga nüüd, selles ülikeerulises olukorras asuda suurele hüppele – noh, ma oleksin skeptiline, kas see üldse õnnestub, vähemalt sellisel kujul. Aga igal juhul on eesmärk õilis. Aitäh!

18:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Andres Metsoja, palun!

18:28 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mina küll soovitan kõigil antud eelnõu toetada ja tänan kõiki neid tublisid inimesi, kes on omal moel panustanud, et lõpuks saaksime Eesti haridussüsteemi eestikeelseks.

Kui te lubate, siis ma toon ühe väikese võrdluse meie tänase olukorra kohta. Mõni aasta tagasi käis siin parlamendis külas üks kõrge Briti sõjaväe esindaja. Ta küsis otse: "Andres, mis sa arvad, mis vahet on Briti kaitseväe taktikal ehk selle rajamisel ja Prantsuse omal riigi vaates?" Siis ta ütles: "Vaata, see vahe on selline, et meie, britid, kasvatame oma poisse maast madalast selle teadmisega, et riigi kaitsmine on kõigi nende asi, aga prantslaste puhul on riigi kaitsmine poliitikute asi." See on see põhimõtteline erinevus, väärtusruumi küsimus, mis võtab natukene kokku ka meie eestikeelse hariduse paradigma.

Kahtlemata oleks olnud ideaalne, kui see kõik oleks läinud korda iseenesest ja sellist poliitilist sekkumist 31 aastat hiljem ei oleks olnud vaja. Aga ometi ei ole see kõik nii läinud. Vähemal või rohkemal moel me tegelikult kogeme seda ju kõik omal nahal, oleme seotud omavalitsustega, tihti ka volikogudega, väga konkreetselt koolipidajatega, oleme lapsevanemad. Nii kaua, kui see sind isiklikult ei puuduta, jääb see kõik võib-olla isegi kuidagi kaugeks.

Aga mind tabas see rakett üsna valusalt siis, kui üks programm, mis planeerib koolikohtade täitumist kohalikus omavalitsuses, nimega Arno, ütles ühel päeval, et head Andres ja Birjo, teie laps läheb sinna kooli, mis siiamaani on olnud vene kool, aga nüüdsest ta tõepoolest muutub eesti kooliks. Esimene kultuurišokk loomulikult oli avaaktusel. Meil kõigil on oma nostalgiline arusaam esimesest koolipäevast. See ei vastanud kuidagi kahjuks eestlaste ootusele. Aja möödudes sai selgeks, et pikapäevarühma kasvataja ei oska eesti keelt, minu laps peaks oskama vene keelt, et hakkama saada, kuni sinnamaani välja, et tunniplaanid, infokanalid, mis on koolis, on venekeelsed.

Alati võib ju rääkida sellest, mis keeles peaks hariduses teadmiste parim võimalik edasiandmine toimuma, aga vabandust, me ei ole isegi oma koolikeskkonda suutnud eestikeelseks teha, rääkimata hariduse andmisest. Kui me räägime eesti keele tähendusest avalikus ruumis, siis mis on kool, mis on haridusasutus, mis on nende poiste ja tüdrukute ootus, kui nad sinna koolimajja sisse astuvad, mis teadmisega nad sealt välja tulevad? Sellest ju tegelikult kõik algab. Me oleme lootnud, et need poisid ja tüdrukud saavad ise aru, et nad elavad kultuuriruumis, milles rahvuskultuuri ja keele omandamine on prioriteet nr 1.

Lõpetuseks tulevad mulle meelde Norra Kuningriigi kolleegide mõttekäigud ja osundused sellele, kuidas nemad on käitunud teatud olukordades, kus nad on pidanud võtma oma riiki pagulasi. Eelkõneleja rääkis siin sellest, et meil toimub venestamine. Minu arvates toimub meil abistamine, aga tõepoolest, abistamine saab toimuda ikka ja alati nende reeglite järgi, et sa tuled kellelegi külla, kas alaliselt või ajutiselt, see on juba lõpuks sinu otsus. Aga norrakad, rääkimata keelekultuurist, on teinud kõigile tulijatele kohustuseks õppida ära suusatamine. Ja nad ei tunne selle pärast häbi, nad tunnevad uhkust. Aitäh!

18:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

18:33 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ka mina julgustan, head kolleegid, teid seda eelnõu toetama nii teisel lugemisel kui ka lõpuks lõpphääletusel. See on Eesti riigi jaoks märgiline, väga oluline eelnõu. See proovib muidugi [ära teha] seda tegemata tööd, mis siin aastate ja aegade jooksul on kogunenud. Aga parem hilja kui mitte kunagi. Pärast selle eelnõu vastuvõtmist on ju päris selge, et tuleb hakata ka tegutsema, enam ei saa mõtelda, aga kui ei teeks või et kui järsku jätaks need ja teised ja kolmandad asjad ikkagi tegemata, et mis minuga ikka juhtub.

Siin on osundatud erinevatele institutsioonidele, kes võiksid, kui see seadus vastu võetud on, justkui motivatsiooni luua või peaksid seda tegema. Tõesti, esimene motivatsiooniallikas, see, kes peaks leidma endas soovi eesti keelt õppida, on ikka seesama õpilane ise. See on ju arusaadav. Koos oma vanemaga peab ta looma selle motivatsiooni, et ta noore inimesena saaks eesti keele suhu.

Head kolleegid keskmistest pingeridadest on viidanud, et ju omavalitsused ei suuda ja nendel puuduvad teatud võimalused keeleõppesse panustada. Ma tahaksin jagada Raplamaa kogemust ja ütelda, et loomulikult, omavalitsustele on see täiendav pingutus ja on väga hea, et selleks nähakse ette täiendavad vahendid. Aga Raplamaa, Kohila valla kogemus on see, et seal oli kaks kooli ja ühel hetkel otsustati vene [õppe]keelega kool lihtsalt sulgeda, aga mitte jättes noori inimesi räästa alla, vaid ikkagi pingutades selle nimel, et nad saaksid keele suhu. Tõesti, aeg-ajalt ikkagi juhtub nii, et Kohila valda, kus ka mina elan, tuleb mõni noor, kes ei oska eesti keelt. Nüüd tulevad nad juba rohkem küll lasteaeda, aga on ka neid, kes tulevad algkooli. On juba omavalitsuse ülesanne neid aidata ja me oleme siiamaani seda teinud. Suhteliselt vähe oleme saanud riigilt tuge selle tegevuse jaoks, aga me oleme mõistnud selle tegevuse tähtsust ning rolli Eesti riigi jaoks tervikuna ja ka nende noorte jaoks, kes on siia tulnud. Uskuge, kui need vene noored lõpuks kooli lõpetavad, siis nad räägivad eesti keelt täiesti vabalt. Ei ole mingit probleemi. Tõesti, võib-olla esimesed üks-kaks aastat on see väljakutse, aga siin tuleb õlg alla panna ka kõigi teiste [abistamiseks], tuleb toetada seda perekonda ja mitte jätta neid üksinda, mitte otsida põhjusi, miks seda mitte teha.

Selles mõttes on see eelnõu kindlasti hea. Ta loob raamid ja vajadusel sunnib selle probleemiga tegelema. See on oluline eelnõu tervele Eesti riigile. Sellepärast on väga hea, et me lõpuks oleme jõudnud selle eelnõu menetlusega nii kaugele ja loodetavasti ka võtame ta veel sel aastal vastu. Aitäh!

18:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Dmitri Dmitrijev, palun!

18:37 Dmitri Dmitrijev

Head kolleegid! Ma tulen siia mõne märkusega, mida ma olen teinud selle punkti käsitlemise ajal. Ma tänan küll eelkõnelejat soovituste eest, kuid ma pean kohe ära markeerima, et reformi, milleks riik ise ei ole valmis, me küll toetada ei saa.

Kui me räägime iseseisvast riigist, siis me millegipärast räägime ainult eesti keelest ja kultuurist ning selle hoidmisest ja arendamisest, mis on üks oluline osa ja ka meie põhiseaduse osa. Aga paraku iseseisva riigi alustaladeks on ka näiteks tugev kaitsevõime, mida peaks tagama ka tugev majandus. Loomulikult ka kõik inimesed, kes elavad meie vabariigis, tahavad, et nende põhiõigused oleksid tagatud iga hetk, igas kohas ja sõltumata nende kodukeelest, usust, nahavärvist ja nii edasi.

Me räägime siin palju üleminekust eestikeelsele haridusele. On kõlanud ka seisukohti, et 30 aastaga ei ole saanud hakkama ja nüüd on õige hetk. Paraku seda, et on õige hetk, me kuuleme siin saalis üha tihedamini. Mis puudutab erinevaid eelnõusid erinevates valdkondades, siis me ühe vähem räägime sisust, üha rohkem kasutame loosungeid.

Just sellest eelnõust rääkides ma tahaksin rääkida mitte ainult eesti keelest. Sellele, et riigikeelt tuleb õppida, ma arvan, ei hakka siin keegi vastu vaidlema. Aga millegipärast ei räägita väga palju hariduse kvaliteedist. Mõni kolleeg on vihjanud võimalikele probleemidele, mis ilmselgelt meil selle üleminekuga tekivad. Kas ja kuidas me nendega hakkama saame, on suur küsimus.

Vaatasin näiteks TalTechi ja kaubandus-tööstuskoja viimaseid märkusi matemaatikaeksamite tulemuste kohta. Nad viitasid sellele, et meil ühiskonnas on esiteks inseneride ja tehnilise ettevalmistusega inimeste puudus. Tegelikult neid ei tulegi kuskilt, kui meil puuduvad needsamad õpetajad, kes annavad matemaatikatunde. Juhul, kui meil koolides on reaalne olukord selline, et kohati kas informaatikaõpetaja peab matemaatikatunde andma või mõnes koolis jääb osa matemaatikakursusest andmata, sest lihtsalt õpetajat ühel hetkel ei olnud, siis ma arvan, et see on tõeline probleem, millest tuleb rääkida.

Siin oli juttu ka võimalikust segregatsioonist ja nimetati, et see eelnõu kindlasti vähendab segregatsiooni. Aga mina väidan vastupidist. Teie enda sõnavõttudes kõlas, et vene koolid lähevad üle eestikeelsele õppele. Seega te mõtlete, et see jääbki nii-öelda vene koolide probleemiks, kuidas nad leiavad endale õpetajaid. Ma ausalt öeldes ei tahaks praegu haridusasutuse juhi nahas olla. Meil niigi on kooliõpetajate puudus nii vene kui ka eesti koolis, tulevikus see puudus hakkab ainult kasvama.

Te ju tegelikult ei taha, et praegustesse eesti koolidesse läheks liiga palju vene keelt kõnelevaid õpilasi, sest siis tekib probleem ka eesti lastel. See ongi see probleem. Ma ei saa aru, miks näiteks sotsiaaldemokraadid loobusid oma ühtse kooli ideest.

Palun kolm minutit lisaaega.

18:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:42 Dmitri Dmitrijev

Sellele on viidanud ka teadlased. Needsamad näiteks, kes on ette valmistanud RITA-RÄNNE lõpliku raporti, kus on väga huvitavad asjaolud välja toodud. On välja toodud ka regionaalsed erinevused. On välja toodud, et eri regioonides oleks ilmselt mõistlik edasi minna – kui üldse minnakse üleminekuga edasi – erineva tempoga ja erinevat metoodikat kasutades. Ausalt öeldes, kogu selle ülemineku keskel peab lisaks sellele, et õpetatakse eesti keelt, riigikeelt, kindlasti olema hariduse kvaliteet, hariduse võimalikult hea kvaliteet.

Räägin uuesti majandusest, sest majandus, teadus ja innovatsioon on need, mis viivad meid edasi. "Haridus on valgus" – just sellise pealkirjaga ilmus Kiviõli I Keskkooli 85. aasta juubeli puhul üks raamat. Ma väga loodan, et seda valgust jätkub kõigile õpilastele ka tulevastel perioodidel. Aga ärme unustame, et meie põhiline ressurss ei ole isegi meie põlevkivi. See on meie inimressurss, mida tuleb arendada. Haritud, terve, riigikeelt valdav noor on meie tulevik.

Keskerakond on kindlasti panustanud riigikeele oskuse parandamisele, ütleme, kõikidel tasanditel. Kuid me ei ole valmis minema kaasa üleminekuga, kui see võib olulisel määral kõigutada hariduse kvaliteeti.

Mul on tõesti kahju, et neist 51 muudatusettepanekust, mida Keskerakond on esitanud, on ainult üks läbi läinud. See puudutab trahvimäärasid, aga kahjuks ainult füüsiliste isikute puhul.

Kolleegid tegid juttu ka kohalikest omavalitsustest. Oli juttu ka sellest, et kohalikud omavalitsused ei saa hakkama õpetajate ettevalmistamise ja leidmisega. Aga andke andeks – see ei ole üldse kohalike omavalitsuste roll. See on riigi roll, riigi ülesanne on ette valmistada õpetajaid, selleks et haridussüsteemis oleks piisavalt pedagooge nii ülemineku ajal kui ka nende 30 aasta jooksul, millest me räägime. See, et riik ei saanud 30 aasta jooksul hakkama, ei tähenda seda, et me peame praegu katsetusi tegema ja keegi võib tulevikus kannatada. Lähtume sellest, et me kõik oleme huvitatud, et meie noored tõesti valdaksid mitte ainult riigikeelt, vaid ka teisi keeli, et nad eelkõige valdaksid riigikeelt, aga ka nende haridustase oleks nii hea, et meie riik areneks koos nendega edasi. Aitäh!

18:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Palun, kaheksa minutit!

18:45 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud kolleegid! Siin saalis on väga palju räägitud sellest, et nüüd on see viimane hetk ja õige aeg minna üle eestikeelsele õppele. Aga räägime parem sellest, kuidas riik on selleks 30 aasta jooksul valmistunud.

Alustan eesti keele õppest täiskasvanutele. Tuleb meelde riigikontrolöri aruanne, kus ta selgelt ütles, et kogu see süsteem on läbi kukkunud. Meil on täielik killustatus. Meil on viis ministeeriumit, 32 tegevust, viis riiklikku arengukava ja seejuures ei ole meil sisulist juhti, meil pole valdkonna arengu eest vastutajat, pole koordineeritust, ja kõige olulisem, meil ei ole ka õpetajaid. Ehk meil ei ole isegi õpetajaid, kes eesti keelt õpetaks.

Nüüd, kui riik on läbi kukkunud, otsustas ta, et võtab ette järgmise ülesande. Mis on siis järgmine ülesanne? See on gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele formaadis 60 : 40. Kas on õpetajaid juurde tekkinud? Kas on tulnud uued metoodikad? Ei, vastupidi. Viimase 14 aasta jooksul oleme jõudnud sinnamaani, et vene koolides on 300 õpetajat vähem. See on reaalsus.

Nüüd, kui riik on ka siin läbi kukkunud, tullakse järjekordselt uue variandiga, kuidas seda olukorda lahendada. See on täna meil siin saalis: me viime kõik lasteaiad ja kõik koolid üle eestikeelsele õppele.

Aga räägime reaalsusest, mis siis hakkab saama, räägime numbritest. Tõnis Lukas on öelnud, et juba täna on meil puudu 700 õpetajat üle riigi. Juba täna ei vasta meil keeleoskuse poolest kvalifikatsiooninõudele 2300 õpetajat. Nii on täna. Kui toimub üleminek ja tekib uus nõue, mis on C1 kõigile õpetajatele, siis üleminekuperioodil ei hakka meil vastama kvalifikatsiooninõudele 3450 õpetajat.

Veel üks oluline number. Nimelt on pensionieas umbes 5700 õpetajat. Ministeeriumi viimases aruandes, mille ta tellis, on öeldud, et see asendusvajadus, mis meil koolides tekib tulenevalt õpetajate vanusest, on iga aasta 380 õpetajat, kes tuleks välja vahetada, ja lasteaedades on neid 100. Arvestame, et üleminekuperiood on kuus aastat. Kuue aasta pärast on vanusest tulenevalt vaja asendada vähemalt 2800 õpetajat, sest nad on pensionieas. Järgmiseks liidame selle numbri, mille ma juba enne ütlesin, 3455 õpetajat, kelle keeleoskus ei vasta kvalifikatsiooninõudele, ja Tõnis Lukase numbri, 700 õpetajat, keda juba täna riigi haridussüsteemis pole. Kokku on aastaks 2030 meil puudu 7000 õpetajat. Kust need õpetajad tulevad? 

Õnneks on ministeeriumil ikkagi lahendus olemas. Me hakkame võtma õpetajaid tänavalt, hakkame võtma inimesi, kellel on keskharidus, kuid vähemalt eesti keele oskus. See on see lahendus.

Aga ma ütlen veel, kust me hakkame võtma õpetajaid, kes tulevad Ida-Virumaa koolidesse: need õpetajad tulevad eesti koolidest, sest on motivatsioonipakett, 3000‑eurone palk. Mujal sellist motivatsioonipaketti ei tule. Need õpetajad ei tule vene koolidest, need õpetajad ei tule ülikoolidest, sest ülikoolid ei suuda neid ette valmistada, need õpetajad tulevad [eesti] koolidest, neid hakatakse lihtsalt üle ostma.

Vene koolide jaoks on teine motivatsioonipakett. Vene õpetajatele on trahv ja lisaks trahv kohalikule omavalitsusele või koolipidajale. Või siis tuleb õpetaja vallandada. See on reaalsus. Hakkab kannatama ka eesti kool, sest õpetajaid hakatakse üle ostma ikkagi eesti koolist.

Veel üks oluline aspekt. Isamaa on mitu korda öelnud – see on ka täna siin kõlanud –, et praegu on see probleem, et liiga palju vene keelt kõnelevaid lapsi tuleb eesti koolidesse, sellepärast on lahendus see, et me viime kõik üle eestikeelsele õppele, siis tuleb ikkagi eesti kool eestlastele ja eesti kool venelastele. Aga paradoks on see, et tekib hoopis vastupidine tulemus. Need vene keelt kõnelevad lapsed hakkavad veel rohkem tulema eesti koolidesse. Juba täna otsitakse võimalusi, kuidas saada koht eesti koolis, sest kardetakse seda, et nad satuvad sinna üleminekuperioodi, ja keegi ei tea, mis siis toimuma hakkab. Kas meil üldse on õpetajaid klassi ette panna vene koolis, mis läheb üle eesti keelele? Juba täna otsitakse võimalusi, et muuta oma aadressi nii, et selles kohas oleks eesti koolid, selleks et ikkagi saada eesti kooli. See on see paradoks. Kannatab kokkuvõttes kogu haridussüsteem. Meil hakkavad kannatama nii vene kool kui ka eesti kool.

Kahjuks tõdeb seda ka ministeerium ise. Tsiteerin seletuskirja: "Pole selge, kas vajadusel suudetakse puuduolevad õpetajad asendada ... Kuna õppe kvaliteet võib langeda, võib Eesti positsioon rahvusvahelises hariduspildis muutuda negatiivsemaks." See surve eesti keele õpetajale, see surve on suur ja see koormus on juba praegu niivõrd raske. Pikk, kaheaastane COVID‑i periood, sõjapõgenikud, kellega tuleb tegeleda, pidevalt uued ministeeriumilt saabuvad ülesanded – see kõik on õpetajale, eesti õpetajale juba täna niivõrd raske. Õpetajad on juba läbi põlenud ja selle reformi tulemusena nende koormus kahekordistub või kolmekordistub, seda seetõttu, et me lihtsalt võtame mitu tuhat õpetajat süsteemist ära. Jah, siin seistes on mul tõesti siiralt kahju ja valus kõigi meie laste, õpetajate ja lastevanemate pärast, kes valimiste eel tuuakse ohvriks poliitloosungi nimel. Aitäh!

18:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

18:53 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma saan aru, et mitte midagi ei saa teha, sest kärss on kärnas ja maa on külmand ja tegelikult oleks hoopis ammu pidanud tegema. See pisike vastuolu lõi välja ka sellest viimasest sõnavõtust. Ma tuletan siiski meelde, et ega see mineviku süüdistamine või mittemillegitegemisest rääkimine meid tegelikult aidata ei saa, me oleme ikkagi olukorras, kus nüüd on suurepärane ajaaken, et asi ära teha või hakata selle asjaga pihta.

Neile, kes siin tagantjärele süüdistavad, tuletan meelde, et Eesti haridusministrid on olnud peaaegu katkematult Keskerakonnast ja Isamaast. Keskerakond on alati seda juttu ajanud, alati pidurit pannud ja alati seda teemat tagasi tõmmanud. Praeguseks on ta vähemalt heas mõttes vastuoluline, ta justkui ütleb, et vastu ei ole, aga ütleb ka, et teha ei saa.

Isamaa puhul on nii, et nemad peaksid olema oma jutu järgi selle teema hoidjad, aga ma ei saa jällegi öelda, et nad oleksid seda hoidnud. Kui me selle teema tühja koha pealt üles tõstsime, 2017. aasta alguses, siis me tõstsime ta tõesti üles tühja koha pealt, sest seda ei olnud arutatud valitsuse istungitel ega kusagil pikki aastaid. Siis oli Priit Sibul see, kes ütles, et ei, õppekeel peab olema vabatahtlik. See müüt, et Isamaa on teema hoidja olnud kogu aeg, mida räägivad siin kordamööda Tõnis Lukas ja nende üks keeleteadlane, lihtsalt ei vasta tõele. Kõik olid selle teema ära unustanud. Ma ei süüdista tõesti kumbagi erakonda, ühel on valijaskond selline, teisel jäi see teema kuidagi tagaplaanile.

Minu arusaamine asjast on see, et suured reformid tegelikult ei saa toimuda ajast ees. Pigem kipub olema enamasti nii, et sellised asjad, mis väga paljusid puudutavad, peegeldavad ikka mingit valmisolekut. 2017 oli minu jaoks oli küll valmisoleku tunnetamine, kui me selle [teema üles] tõstsime. Mitte keegi ei olnud poliitiliselt valmis, see oli pandud kalevi alla, aga ühiskonnas, vene lapsevanemate hulgas, teadlaste hulgas, ka vene ajakirjanike hulgas oli ikkagi see edenenud sellesse faasi, kus tundus, et me saame seda asja ajada.

Nüüd on ka koalitsioon selline, et valijaskond kellelgi jalus ei ole. Võib-olla sotsidel natukene on, nad ikkagi võitlesid selle pikema ettevalmistusaja eest, aga jällegi tuleb olla mõistev. Ma arvan, me peaks nüüd ikkagi selle, kuidas öelda, jauramise siin ära lõpetama, kaasa arvatud täna õhtul. On võimalus, on eelnõu, on arusaamine. 

Täna oli meil professor Ehala näiteks eesti keele [õppe arengu] probleemkomisjonis ja ütles kindlalt, et ei, ajaraam on realistlik. Ma ei tea, kas ta on nii realistlik, aga ma arvan, et tegemist on riskiga, mis tuleb võtta, sest teised riskid on suuremad. Need on riskid, et tuleb järjest peale mõneti kadunud põlvkonda, kes ei ole lõimunud ega valda korralikult eesti keelt. Sellest tuleb liiga suur kahju ühiskonnale. Me peaksime ikkagi selles mõttes seljad kokku panema, kõik erakonnad, ja lõpetama selle jutu, et ei ole vaja mingeid tähtaegu, ja hakkama minema.

Vene kool hääbub nagunii, vene lapsed, kes jäävad vene keeles õppima, jäävad tegelikult nagunii mingis mõttes marginaalseks. Nad peavad vähemalt pärast vene koolist lahkumist tegema hirmsaid jõupingutusi.

Kutsun üles lõpetama seda retoorikat, kuidas me toome siin kedagi ohvriks. Ei, siin mingit ohverdamist ei ole, me just tahaks selle ohverdamise ära lõpetada, selles ongi asi. Mis me siin ohverdame neid lapsi oma partei agendale. Läti on meist juba kaugel ees. Läti eeldused – rahvastiku koosseis ja poliitiline valmisolek – on mõnes mõttes palju kehvemad. Jah, foneetiliselt, filoloogiliselt on neil lihtsam, aga poliitiliselt on nad olnud meist palju tublimad. Nii et katsume neile nüüd järele saada. Aitäh!

18:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Raimond Kaljulaid, palun!

18:58 Raimond Kaljulaid

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud ametikaaslased! Ma kuulasin, mida rääkisid head kolleegid Dmitri ja Anastassia ja paljud enne neid, ning mõtlesin, et on oluline mõnda asja meelde tuletada.

Väga palju räägiti sellest, et riik on jätnud kõik tegemata, riik pole ette valmistanud õpetajaid, riik pole ette valmistanud metoodikaid, riik pole ühte, teist, kolmandat ja neljandat teinud. Kes see riik selline on, kes on see müstiline riik? No mina tuletaksin meelde, et sel aastatuhandel pole haridusministri portfell vist ühegi erakonna käes olnud nii sageli kui Keskerakonna käes. Mitmes valitsuses esindas Mailis Reps Keskerakonda ja juhtis hariduselu. Kas te olete küsinud Mailise käest, kuhu siis jäid need õpetajad? Miks ei tegeldud nende metoodikatega, mida te praegu taga nutate? Miks see töö on tegemata? Ei ole küsinud, hoopis teisi süüdistate selles, neid, kes pole tegelikult kõik need aastad Eesti hariduselu juhtinud.

Ma tuletaksin meelde ka seda, et aastatel, mis see nüüd oligi, 2016–2021 oli Keskerakonna käes korraga koguni haridusministri ja peaministri portfell. Kusjuures haridusminister oli sel ajal veel Keskerakonna aseesimees ja peaminister Keskerakonna esimees. Kas te tõesti tulete mulle väitma, et kui haridusministril oli hea plaan, kust võtta õpetajaid eesti koolidesse, vene koolidesse, kõigisse koolidesse, et siis peaminister ei lubanud panna seda valitsuse päevakorda, blokeeris, ei lasknud haridusministril tööd teha?

Viimane asi, mida ma pean väga oluliseks meelde tuletada. Praegune valitsus tegelikult ju jätkab seda poliitikat, mida alustati eelmise valitsuse ajal. Siis olid valitsuses Keskerakond ja Reformierakond ning selle valitsuse koalitsioonileppes oli must valgel kirjas, et hakatakse üle minema eestikeelsele haridusele. Kuna see punkt oli võib-olla sõnastatud mõnevõrra ebaselgelt, siis me sotsiaaldemokraatidega palusime tol ajal mitmel korral tulla siia haridusministril ja peaminister Kaja Kallasel. Nad kinnitasid meile, et jah, see koalitsioonileppe punkt tähendab just nimelt seda, et minnakse üle eestikeelsele õppele. Olid konkreetsed tähtajad, millal see üleminek pidi olema ellu viidud, ja sellega alustati juba eelmise valitsuse ajal tööd. Siis mingil põhjusel keegi siin ei protestinud ja keegi ei rääkinud sellest, kui palju õpetajaid on puudu ja kui paljud õpetajad on üle 65‑aastased. Ühtegi seda probleemi siis ei olnud, sest siis, kui Keskerakond ise seda reformi ellu viis, oli kõik suurepärane. Aga nüüd järsku enam ei ole.

Ma ütleksin, et sellest kriitikast, mis siin on olnud, on kindlasti osa asjalik, kindlasti saab vaielda, aga osa on olnud ikka küll karjuvalt silmakirjalik ja ebaõiglane ja see ei ole õige. Aitäh!

19:01 Aseesimees Martin Helme

Tõnis Mölder, palun!

19:01 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt sellest eelnõust. Ma toon esile kaks-kolm sellist kitsaskohta, mida ma nii komisjoni aruteludes kui ka siin suure saali debatis esile olen toonud.

Esimene ja minu arvates kõige keerulisem [probleem] on ikkagi see, kust tulevad need töökäed, kust tulevad need õpetajad, kust tuleb see kvaliteet. Raha on leitud ja selle eest tuleb tegelikult tunnustada. Riigieelarves on tõesti olemas suured-suured summad. Küsimus on selles, kas nende summade eest on võimalik üleöö saada ka kvaliteetseid õpetajaid, pakkuda kvaliteetselt haridust, haridust kõikidele lastele, kes seda vajavad. See on peamine küsimus, millele täna ei anta selgeid vastuseid.

Teine selle eelnõu oluline puudus minu hinnangul puudutab palgakoefitsienti. Palgakoefitsiendi puhul me näeme, et lühiajaliselt see võib olla mõistlik plaan, et tõesti Ida-Virumaale suunata rohkem õpetajaid, suunata rohkem neid kvaliteetseid pedagooge, kes suudaksid anda seal head haridust. Seal on kindlasti täna väga palju häid õpetajaid, aga sinna on vaja selle eelnõu rakendamiseks, hästi rakendamiseks, kvaliteetseks rakendamiseks olulisel määral lisatööjõudu. Ainukene ja suur probleem on siin see, et see lisatööjõud ei tule mitte ülikoolipingist, need ei ole uued inimesed, uued töötajad, vaid see saab olema pendelränne. Need inimesed ei tule kuskilt mujalt kui Võrust, Valgast, Tallinnast. Inimeste puhul, kes täna saavad kas Eesti keskmist õpetaja palka või [pisut] üle keskmise palga, hakatakse rakendama koefitsienti. Ilmselgelt on see ühtpidi ka mõistlik ja õpetajatele mõeldes võib-olla ka aktsepteeritav, et nad lähevad palga pärast Ida-Virumaale, aga see ei ole ju adekvaatne ega kuidagi mõistlik nende omavalitsuste suhtes, kes on juba panustanud oma inimestesse. Ehk riik loob selles mõttes palgapoliitikaga ebavõrdsust ja see on kindlasti üks selle eelnõu kitsaskohti.

Kolmas kitsaskoht on see, millest ma ka olen rääkinud, need on sunnimehhanismid või trahvid, mida nii keeleinspektsioon kui ka haridusministeerium [rakendavad]. Meile komisjonis näidati sellest tabelist, et kui on rakendatud trahve, kui on rakendatud sanktsioone, siis ülempiir on praegu 640 eurot. Seda trahvi või sellist rakendusmehhanismi on kasutatud väga väheste inimeste või väga väheste omavalitsuste puhul. Nüüd [ülempiiri] osaliselt tõstetakse. Jah, füüsilise isiku trahvimäär jääb õnneks samaks või tõuseb natukene, aga kohaliku omavalitsuse puhul keevitatakse selle summa lõppu mitte null, vaid poolteisekordne null, piltlikult öeldes, ja see [trahv] tõuseb ligemale 10 000 eurole.

Nüüd on küsimus, et trahvi tänast tipumäära ei ole suudetud täies mahus rakendada, seda ei rakendata igapäevaselt ja seega me ei saa öelda, et see kuidagi ei toimi. Kui nüüd tulla mitte kümnekordse, vaid lausa 15‑ või 20‑kordse trahvimäära tõusuga, siis see ilmselgelt ei ole mõistlik. Veel kord: me ei saa minna selle eelnõu rakendamisel seda teed, et me hakkame lihtsalt inimesi trahvima ja ütlema, et vat, siin peab see lahendus olema. Ei, ma arvan, et ei saa piitsaga panna inimesi tööle, vaid ikka ainult präänikuga. Kui on vaja inimesi korrale kutsuda, siis selleks on olemas teised mehhanismid, mitte see kõrge trahvimäär, mida riik tahab [kehtestada].

Nii et veel kord: ma arvan, et selles eelnõus on positiivseid märke, mis on ka selles arutelus esile tulnud, aga väga selgelt on ka kitsaskohti. Seetõttu, tõesti, Keskerakond neid ettepanekuid ka siin teeb. Aitäh!

19:05 Aseesimees Martin Helme

Jaak Aab, palun!

19:05 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Head kolleegid! Täna on siin räägitud igasuguseid asju. Üks põhiline teema on olnud see, et kui saaks otsida kuskilt süüdlasi. Natuke tehakse enesekriitikat ka, et oh-oh-hoi, jah, 30 aastat, kõik erakonnad on olnud valitsuses ja korduvalt, et miks siis midagi ära tehtud ei ole. Siis näidatakse kuskile näpuga ja kleebitakse silte külge, et kes on mismeelne ja ...

No räägime ikka objektiivselt. See, et üldse mitte midagi ära tehtud ei ole, on vale. Jah, me oleks tahtnud, et eestikeelse hariduse arenduseks oleks rohkem panustatud. Millal me jõudsime selleni, et hakata astuma ka niisuguseid konkreetseid samme? Tuletan meelde, et sellesse valitsusse, kes valmistas ette eesti keele ja hariduse kava, nii eesti keele arengukava kui ka haridus[valdkonna] arengukava, kuulusid Keskerakond, Isamaa ja EKRE. Haridusminister oli Mailis Reps. Mitu aastat tehti väga tõsist tööd. Need ei ole lihtsalt dokumendid, need arengukavad on valminud väga laia kaasatusega, seal on ära kirjeldatud hetkeolukord, millest me tänagi siin räägime, see oli olnud kõik see aeg puudu. Seal on välja pakutud ka eesmärgid ja sihid ning väga põhjalikult on ette nähtud need tegevused, mis on küll veidi, kuidas öelda, laiapõhjalisemad ja ümmargusemad. Üks asi, mis sisaldub mõlemas arengukavas, on see, et tuleb ette valmistada eestikeelse hariduse tegevuskava. Mis seal veel on öeldud? Üks selline asi, mis ühendab nende arengukavade põhimõtteid, on see, et need arengukavad olid koostatud täitmiseks 2035. aastani. Mõlemas arengukavas on kirjas, et valdavas osas on koolide õppekeel eesti keel. Ma arvan, et see on hea eesmärk.

Milline on olukord praegu? Praegu on olukord selline, et ma ei tea ühtegi nii-öelda venekeelset kooli, kus ühtegi ainet eesti keeles ei õpetataks, selliseid koole praktiliselt ei ole. Mõnes põhikoolis õpetatakse ligi 40% aineid eesti keeles. Gümnaasiumides püstitati nõue 60 : 40 ja enamasti seda järgitakse. Aga siis on pidanud haridusministrid pidevalt tooma numbreid ja ütlema, kui paljud koolilõpetajatest tegelikult ei valda eesti keelt. Neid numbreid pidevalt rõhutatakse.

Mida siis oleks pidanud tegema? Tegema oleks pidanud umbes sedasama, mis on eestikeelse hariduse tegevuskavas: tugevdama õpetajakoolitust, täiendkoolitust, õppemetoodikat, materjale, [koolitama] abiõpetajaid, tugiõpetajaid. See on kogu aeg olnud taotlus, aga ükski valitsus ei ole leidnud piisavalt ressursse, et seda paremini käima panna. Eks me oleme üritanud, ka Keskerakond on panustanud. Me praktiliselt alustasime seda programmi, millega keegi ei olnud tegelenud, ehk hakkasimegi otsima eestikeelseid õpetajad lasteaedadesse ja põhikoolidesse. Isegi leidsime, aga teate, kui raskeks see läks? Kolm aastat leidsime, neljandal aastal oli väga raske leida. Nii et järelikult oli pikka aega töö tegemata olnud. Nüüd on tõesti veidi juba sellesse panustatud, ülikoolide lepingutes on ette nähtud, et nad valmistavad rohkem õpetajaid ette.

Küsimus on selles, kuidas me jõuame edasi minna ja milline on see sisu. Minu arust on need riskid siin kirjeldatud. Kõige suurem risk on hariduse kvaliteedile ja õpilaste teadmistele. Eesti koolid on siiamaani andnud head haridust, ka rahvusvahelistes võrdlustes on meie tulemused väga head, vaata et maailma parimad. Aga nüüd, kui me püstitame sellise meeletu ...

Palun veel kolm minutit.

19:10 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:10 Jaak Aab

... kuidas seda võrrelda, mingi viisaastakuplaani ja ütleme, et me teeme selle ära kahe aastaga, siis võivad realiseeruda need riskid, millest siin juttu oli. Paratamatult – on selline surve ja me niigi murrame tegelikult lahtisest ustest sisse – on meie ühiskond selle aja jooksul muutunud. Paljud venekeelsed lapsed tahavadki õppida eesti keelt ja eesti keeles. Neid on väga palju. Me näeme, kuidas eestikeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse tuleb järjest rohkem venekeelseid lapsi, mis omakorda tekitab teatud probleeme eestikeelses koolis, sest seal on vaja tugiõpet, täiendavat õpet, et laps saaks hakkama ja kogu klass suudaks hea õppega edasi minna hea hariduse poole. Pigem me peaks toetama seda soovi, mida me ei ole suutnud ei õpetajate arvuga, metoodikatega ega ka täiendavate rahaliste ressurssidega siiamaani toetada.

Kindlasti on samm õiges suunas, et raha pandi juurde ja on ette nähtud ka erinevad meetmed, kuidas mingi aja pärast, ma loodan, tõesti neid õpetajaid on rohkem, on spetsialiste rohkem eestikeelses koolis, kus tuleb ka lõimida venekeelsed lapsed sinna keskkonda, või siis venekeelses koolis, kus tuleb paremini õpetada eesti keelt ja aineid eesti keeles.

Meie esialgsetes kavades, kui me neid arengukavasid tegime, oli nähtud ette teatud üleminek protsentuaalselt, kui palju me suudame aineid mingiks ajaks näiteks põhikoolis eesti keeles õpetada, kui palju me suudame kvaliteetseid eesti keele õpetajaid sinna anda. Niisuguses loogilises järjekorras selle sisuga tegelemine annaks kindlasti parema tulemuse. Kui me hakkame täitma seda viisaastakuplaani kahe aastaga, nagu need tähtajad siin ette näevad, ja tuleb ka kvalifikatsiooninõuete kõva karmistamine, siis on tõesti nii, et venekeelsetest koolidest õpetajad lahkuvad ja eestikeelsetest koolidest samamoodi, sest nad ei saa hakkama. Või siis liiguvad piirkondadesse, kus on paremad tingimused, nagu Ida-Virumaal on. Kindlasti Ida-Virumaa koolidesse [tööle minemist] motiveerida tuleb, aga see ei tohiks toimuda teiste piirkondade arvel. Meil [õpetajaid] kuskilt juurde võtta ei ole ja ühendatud anumate reegel räägib, et ju siis minnakse sinna, kus on parem.

Me oleme teinud ettepanekuid, me tegime ka muudatusettepanekuid ja kindlasti me neid muudatusettepanekuid siin üritame ka tutvustada, et see protsess oleks paindlikum, et me laseks sel sisul tegelikult toimida ega rikuks ära Eesti kooliõpetuse ja hariduse kvaliteeti. Need riskid on olemas, need on siin täna kõik üles loetud. Sellepärast kutsun teid veel kord üles järele mõtlema ja mitte minema kallale ei venekeelsele ega eestikeelsele koolile just nimelt selle kvaliteedi mõttes, mille me peame nii või teisiti tagama. Mul on üle anda Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek selle eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

19:14 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma ei näe rohkem kõnesoove. Lõpetan läbirääkimised. Nüüd saame asuda muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on laekunud need üksjagu, kokku 64. Hakkame siis otsast minema. Esimese muudatusettepaneku esitaja on kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kersti Sarapuu, palun!

19:14 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel teen ma ettepaneku seda muudatusettepanekut hääletada.

19:14 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Teeme hääletuse. Kõigepealt saalikutsung. Head kolleegid! Oleme eelnõu 722 teisel lugemisel muudatusettepanekute läbivaatamise juures ja kõige esimese muudatusettepaneku juures. Selle muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. [Eesti] Keskerakonna fraktsioon palub seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:17 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 46 saadikut, vastu on 18, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Muudatusettepanek nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

19:17 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

19:17 Aseesimees Martin Helme

Jaa! Me võime vist kohe minna hääletuse juurde, sest just oli kutsung. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:18 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 18 saadikut, vastu on 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kolmas muudatusettepanek, esitaja ... Vabandust! Jah, protseduuriline, Jürgen Ligi!

19:18 Jürgen Ligi

Härra juhataja, tegemist on sisuliselt eesti keele eelnõuga ja saalis ei ole kõige tulisemaid rahvuskonservatiive. Äkki peaksite midagi ette võtma?

19:18 Aseesimees Martin Helme

Saali tagumises otsas on. Aga see tõesti ei olnud protseduuriline. Sa peaksid sellega pöörduma oma fraktsiooni juhi poole, kes pöördub teise fraktsiooni juhi poole ja arutage läbi, kuidas see asi käib.

Lähme hääletamisega edasi. Jäin pooleli seal, et meil on kolmas muudatusettepanek, mille esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Jaa, palun, Kersti Sarapuu!

19:19 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

19:19 Aseesimees Martin Helme

Läheme siis kohe hääletamise juurde. Palun teie seisukohta kolmanda muudatusettepaneku kohta!

19:19 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 18 saadikut, vastu on 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Neljas muudatusettepanek, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Kersti Sarapuu!

19:20 Kersti Sarapuu

Aitäh! Palun keskfraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada.

19:20 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud [Eesti] Keskerakonna fraktsioon ja mis juhtivkomisjonil on jäetud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:20 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 17 saadikut, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Viies muudatusettepanek. Ettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

19:20 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada ja palun keskfraktsiooni nimel ka kümneminutilise vaheaja.

19:21 Aseesimees Martin Helme

Kümneminutiline vaheaeg, palun! Ma juba mõtlesin ... (Naerab.)

V a h e a e g

 

19:31 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Jäime viienda muudatusettepaneku juurde, eelnõu on 722. Muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata ja keskfraktsioon palub seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:31 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu on 45. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Kuues muudatusettepanek, esitaja on – jaa! – [Eesti] Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

19:32 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

19:32 Aseesimees Martin Helme

Läheme siis kohe hääletuse juurde. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

19:32 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu on 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Seitsmes muudatusettepanek, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

19:32 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja võtame viis minutit vaheaega. 

19:33 Aseesimees Martin Helme

Viieminutiline vaheaeg, palun!

V a h e a e g

 

19:38 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, oleme vaheajalt tagasi. Jäime seitsmenda muudatusettepaneku juurde, mille esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Keskerakond palus seda hääletada. Palun teie seisukohta!

19:39 Aseesimees Martin Helme

Seda muudatusettepanekut toetab 18 saadikut, vastu on 44. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Tarmo Tammel on protseduuriline.

19:39 Tarmo Tamm

Ei ole. (Naerab.)

19:39 Aseesimees Martin Helme

Ei ole? (Hääled saalis.) Mis ma nüüd tegema pean, Tarmo? (Naer saalis.)

Me läheme menetlusega edasi. Kaheksas muudatusettepanek, muudatusettepaneku esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

19:39 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja võtan samas ka viieminutilise vaheaja.

19:39 Aseesimees Martin Helme

Teeme viieminutilise vaheaja. 

V a h e a e g 

 

19:45 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:45 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 18 saadikut, vastu oli 43, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

Üheksas muudatusettepanek, esitaja Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

19:45 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

19:46 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:46 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu on 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 10, esitaja Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kõigepealt on meil protseduuriline. Erki Savisaar, palun!

19:46 Erki Savisaar

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma vaatasin, et hääletustulemustes teie hääl ei kajastunud. Kas te jätsite hääletamata või on teil puldiga mingi tehniline probleem?

19:46 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mul ei ole puldiga probleemi. Kersti Sarapuu, palun! 

19:47 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja võtame ka viieminutilise vaheaja.

19:47 Aseesimees Martin Helme

Viieminutiline vaheaeg, palun!

V a h e a e g

 

19:52 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Oleme kümnenda muudatusettepaneku juures. Esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Keskerakonna fraktsioon palus hääletada. Palun teie seisukohta!

19:52 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu oli 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

11. muudatusettepanek, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

19:53 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:53 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille esitaja on keskfraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

19:53 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu 45, erapooletuid on 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

12. muudatusettepanek, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

19:53 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:54 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

19:54 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 18 saadikut, vastu on 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

13. muudatusettepanek, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

19:54 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja võtame viieminutilise vaheaja. 

19:54 Aseesimees Martin Helme

Teeme viieminutilise vaheaja.

V a h e a e g

 

20:00 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13, mille esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:00 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 19 saadikut, vastu on 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 14, esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:00 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

20:01 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, mille esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun teie seisukohta!

20:01 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu on 46, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 15, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:01 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

20:01 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15, mille esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

20:02 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu on 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 16, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:02 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel hääletada seda muudatusettepanekut ja võtame kümme minutit vaheaega.

20:02 Aseesimees Martin Helme

Kümneminutiline vaheaeg, palun!

V a h e a e g

 

20:12 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, oleme 16. muudatusettepaneku juures. Selle esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Keskfraktsioon palub seda hääletada. Palun teie seisukohta!

20:13 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 19 saadikut, vastu on 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

17. muudatusettepanek, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:13 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

20:13 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, mille on esitanud [Eesti] Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

20:14 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu on 45, erapooletuid on 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

18. muudatusettepanek, esitaja on kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 19. muudatusettepanek, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:14 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

20:14 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 19, mille esitaja on keskfraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

20:15 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu 46, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

20. muudatusettepanek, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:15 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

20:15 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20, esitaja on keskfraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

20:16 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 18 saadikut, vastu on 44 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

21. muudatusettepanek, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:16 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

20:16 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21. Palun võtta seisukoht!

20:16 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu 46, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 22, esitaja on kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 23, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:17 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

20:17 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 23, esitaja on keskfraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

20:17 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu 45, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 24, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:18 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja võtame ka viieminutilise vaheaja.

20:18 Aseesimees Martin Helme

Viis minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g

 

20:23 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 24, mille esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:24 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 19 saadikut, vastu on 46, erapooletuid on 0. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 25, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:24 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

20:24 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 25, esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

20:24 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 19 saadikut, vastu on 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 26 – juhhuu, kui pikk! –, esitaja on kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kersti Sarapuu, palun!

20:25 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

20:25 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 26, mille esitaja on kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun teie seisukohta!

20:25 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 48 saadikut, vastu on 18, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek leidis toetust.

27. muudatusettepanek, esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:26 Kersti Sarapuu

Järjekordselt palun keskfraktsiooni nimel muudatusettepanekut hääletada.

20:26 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 27, esitaja on keskfraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

20:26 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 19 saadikut ja vastu on 48. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Oleme jõudnud  üle küüru. 28. muudatusettepanek, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:26 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel seda hääletada ning võtta viieminutiline vaheaeg.

20:27 Aseesimees Martin Helme

Viieminutiline vaheaeg, palun! 

V a h e a e g 

 

20:32 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 28, esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

20:32 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 29. Ahaa, Jüri Ratasel on protseduuriline.

20:33 Jüri Ratas

Aitäh, austatud juhataja! Mul on küsimus. Te ütlesite, et oleme üle küüru. Mis see pidi tähendama?

20:33 Aseesimees Martin Helme

See tähendab, et üle poole on läinud. (Hääl saalis.) 64. (Elevus saalis.) No kuskil seal, noh. (Naer saalis.) Nii. Hakkame jõudma. (Naerab.) Jaa. Läheme edasi. 29. muudatusettepanek, esitaja on kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ei ole veel üle küüru. Sattusin hoogu. 30. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun! 

20:33 Kersti Sarapuu

Keskfraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada.

20:33 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 30, esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht!

20:34 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 19, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

31. muudatusettepanek, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:34 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel seda hääletada, seda muudatusettepanekut.

20:34 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 31, esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

20:35 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 19 saadikut, vastu on 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

32. muudatusettepanek, esitaja  on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kersti Sarapuu, palun!

20:35 Kersti Sarapuu

Palun keskfraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja et küür hästi meelde jääks, siis võtan ka kümneminutilise vaheaja.

20:35 Aseesimees Martin Helme

Teeme kümme minutit.

V a h e a e g

 

20:45 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 32, mille esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

20:46 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu on 44, erapooletuid on 0. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Nüüd, kui me oleme üle teise küüru, võime minna 33. muudatusettepaneku juurde, esitaja on Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

20:46 Dmitri Dmitrijev

Palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega.

20:46 Aseesimees Martin Helme

Kümneminutiline vaheaeg, palun!

V a h e a e g

 

20:56 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, oleme 33. muudatusettepaneku juures, esitaja on [Eesti] Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

20:57 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu on 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

34. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud  arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

20:57 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun 34. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümneminutilist vaheaega.

20:57 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g

 

21:07 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:08 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 17, vastu 42, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 35 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:08 Dmitri Dmitrijev

[Eesti] Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut hääletada.

21:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Panen hääletusele 35. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:09 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 17, vastu 42, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 36 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:09 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut hääletada.

21:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Panen hääletusele 36. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:10 Esimees Jüri Ratas

(Helistab kella.) Tulemusega poolt 17, vastu 43, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 37 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:10 Dmitri Dmitrijev

Palun keskfraktsiooni nimel muudatusettepanekut hääletada ja enne seda viis minutit vaheaega.

21:10 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

21:15 Esimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:16 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 17, vastu 43, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 38 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:16 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist viis minutit vaheaega.

21:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

21:21 Esimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:22 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 17, vastu 42, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 39 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 40 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:22 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut hääletada.

21:22 Esimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 40. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:22 Esimees Jüri Ratas

Poolt 16, vastu 43. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepaneku nr 41 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:22 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun antud muudatusettepanekut hääletada.

21:23 Esimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 41. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:23 Esimees Jüri Ratas

Poolt 18, vastu 42. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepaneku nr 42 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:23 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun 42. muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega.

21:23 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

21:33 Esimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 42. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:34 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 44, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 43 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:34 Dmitri Dmitrijev

Seda muudatusettepanekut palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.

21:34 Esimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 43. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Helistab kella.)

21:35 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 17, vastu 45, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 44 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:35 Dmitri Dmitrijev

Palun muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist viis minutit vaheaega.

21:35 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

21:40 Esimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 44. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:41 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 46, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 45 on esitanud juhtivkomisjon. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:41 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun 45. muudatusettepanekut hääletada.

21:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Panen hääletusele 45. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Hääled saalis. Juhataja helistab kella.)

21:41 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 43, vastu 20, leidis ettepanek toetust.

46. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Protseduuriline küsimus, Tõnis Mölder, palun!

21:41 Tõnis Mölder

Jah, aitäh! Kuidas meil see kodu‑ ja töökord ütleb selle kohta, et kui see hääletus käib, kas siis peab ka üle saali väljendama oma meelsust ja karjuma, kas ollakse poolt või vastu? Millegipärast mulle tundub, et siin saalis läks selle eelmise hääletuse ajal väga siukseks kõlavaks oma meelsuse väljendamiseks. Või oli see lihtsalt fraktsiooni korraldus oma liikmetele?

21:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastus. Kodu‑ ja töökorras [kehtestatud] reglemendi järgi peab saalis olema vaikus. Kui keegi oleks sel hetkel protestinud selle tõttu, mis toimus hääletuse ajal, siis ma kindlasti oleks selle [hääletuse] katkestanud. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:42 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun 46. muudatusettepanekut hääletada. Selleks, et hääletamisel segadust ei tekiks, palun ka kümme minutit vaheaega.

21:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

21:53 Esimees Jüri Ratas

[Eesti] Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 46. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:53 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 42, ei leidnud ettepanek toetust.

47. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:53 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut hääletada.

21:53 Esimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 47. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:54 Esimees Jüri Ratas

Poolt 18, vastu 44. Ettepanek ei leidnud toetust.

48. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun! 

21:54 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun 48. muudatusettepanekut hääletada.

21:54 Esimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 48. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:55 Esimees Jüri Ratas

Poolt 18, vastu 44. Ettepanek ei leidnud toetust.

49. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:55 Dmitri Dmitrijev

Ka seda muudatusettepanekut palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.

21:55 Esimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 49. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:55 Esimees Jüri Ratas

Poolt 18, vastu 44. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepaneku nr 50 on esitanud juhtivkomisjon. Dmitri Dmitrijev, palun!

21:55 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun 50. muudatusettepanekut hääletada, aga enne seda viis minutit vaheaega. 

21:55 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g 

 

22:01 Esimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 50. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

22:01 Esimees Jüri Ratas

Poolt 44, vastu 17. Ettepanek leidis toetust.

51. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 52. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

22:01 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut hääletada.

22:02 Esimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 52. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:02 Esimees Jüri Ratas

Poolt 18, vastu 45. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme edasi. 53. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

22:02 Dmitri Dmitrijev

Palun keskfraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada.

22:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Panen hääletusele 53. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:03 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 45, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 54 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

22:03 Dmitri Dmitrijev

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega.

22:03 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

22:13 Esimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 54. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:14 Esimees Jüri Ratas

Poolt 18, vastu 47. Ettepanek ei leidnud toetust.

55. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

22:14 Dmitri Dmitrijev

Palun 55. muudatusettepanekut hääletada.

22:14 Esimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 55. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:14 Esimees Jüri Ratas

Poolt 18, vastu 48. Ettepanek ei leidnud toetust.

56. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

22:14 Dmitri Dmitrijev

Ka 56. muudatusettepanekut palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.

22:15 Esimees Jüri Ratas

Panen hääletusele 56. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

22:15 Esimees Jüri Ratas

Poolt 18, vastu 48. Ettepanek ei leidnud toetust.

57. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Dmitri Dmitrijev, palun!

22:15 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut hääletada.

22:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Panen hääletusele 57. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Helistab kella.)

22:16 Esimees Jüri Ratas

Poolt 47, vastu 19. Ettepanek leidis toetust.

58. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

22:16 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega.

22:16 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

22:26 Esimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 58. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:27 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 46, ei leidnud ettepanek toetust.

59. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

22:27 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun viis minutit vaheaega.

22:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

22:32 Esimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 59. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Hääl saalis.) Jah, palun, härra Aivar Kokk!

22:32 Aivar Kokk

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Paluks, et kui te panete hääletamisele, öelge, kelle ettepanek see oli ja ka komisjoni otsus.

22:32 Aivar Kokk

Sa küll alguses ütled seda, aga kui vaheaeg on kümme minutit, siis see on päris pikk aeg.

22:32 Esimees Jüri Ratas

Jaa, aitäh! Teil on õigus. Ma hakkan nüüd alati ütlema, kelle ettepanek on ja mis on juhtivkomisjoni seisukoht. Kus meil siin kiiret on. See vaheaeg oli viis minutit.

Panen hääletusele 59. muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Helistab kella.)

22:33 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 45, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 60 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

22:33 Dmitri Dmitrijev

Palun 60. muudatusettepanekut hääletada.

22:33 Esimees Jüri Ratas

Kas võime minna hääletuse juurde või soovite kaks minutit kutsungit? (Hääl saalist.) Võime minna. Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 60, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:34 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 46, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 61 on esitanud juhtivkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Dmitri Dmitrijev, palun!

22:34 Dmitri Dmitrijev

Ka seda muudatusettepanekut palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.

22:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Hääl saalist.) Ma tänan.

Panen hääletusele 61. muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:35 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 46, vastu 16, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 62 on esitanud Siim Kiisler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Antud muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 63 on esitanud Jaak Juske, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Dmitri Dmitrijev, palun!

22:35 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda Jaak Juske esitatud muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega.

22:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

22:46 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 63. muudatusettepaneku, mille on esitanud Jaak Juske, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:46 Esimees Jüri Ratas

(Helistab kella.) Tulemusega poolt 18, vastu 39, ei leidnud ettepanek toetust.

64. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Dmitri Dmitrijev, palun!

22:47 Dmitri Dmitrijev

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

22:47 Esimees Jüri Ratas

Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 64. muudatusettepaneku, mille on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:47 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 47, vastu 18, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust.

Head ametikaaslased, oleme muudatusettepanekud, mis on esitatud eelnõu 722 kohta, läbi vaadanud. Aitäh teile! Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada.

Samas on Riigikogu juhatusele tulnud 5. detsembril 2022 ka kiri. Kirja sisu on järgmine: "Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) teine lugemine katkestada. Jaanus Karilaid, Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees. Allkiri." Me peame seda hääletama hakkama ja asume hääletamist ette valmistama.

Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 722 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:49 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 49, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Eelnõu 722 teine lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


6. 22:49 Vaba mikrofon

22:49 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Ma palun nüüd peale haamrilööki ennast registreerida [esinemiseks] vabas mikrofonis. Kõnesoove on. Palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe.

22:49 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased, kes te lähete rahulikult enda kabinettidesse või siis olete, kuidas see ongi, kaugtööl! Tegin minagi kaugtööd. Oli suur au käia Eesti-Ukraina parlamendirühmaga Kiievis ja Žõtomõris, et vaadata seda eluolu ja mõelda, mille poolest me saaksime ise paremad olla või mida sealt õppida.

See, et me tahame siin Ukraina meremehi hirmsasti aidata, on saanud väikese tagasilöögi, nagu te võib-olla kuulsite. Aga kordamine on teadmiste ema. Eesti Riigikogu otsustas, et me ulatame enda abikäe ja võimaldame neil e‑residentsuse korras vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele ja sertifikaatidele oma kompetentsi Eestis tõsta. Selline oli meie soov ja tahe, Vabariigi Valitsuse määrus ka sellisena on. Ülesanne korraldada eksamid läks aga maanteeametile ja sealt hakkas tulema takistusi. Bakalaureuse asemel nõuavad nad juba seda va magistrit, rakenduslikku kõrgharidust ka ei pea mitte millekski. Kui TTÜ‑s õpetatakse sedasama eriala, siis ei küsita põhjalikke teadmisi Eesti sisepoliitika kohta ega kõike seda, aga Ukraina meremeeste puhul küll. Ei tea. Selline see olukord on, millest ma tahtsin rääkida.

Teine hea õppetund oli see, et no ei ole seal e‑suitsuga sellist olukorda, nagu meil siin Eestis räägitakse. Aga ega meil Eestis nüüd sellist olukorda ka ei ole. Hakkab juba talv ka vaikselt peale tulema, laste seas nad enam nii popid võib-olla ei olegi. Päris noorsootöötajad, päris inimesed, kes päriselt näevad noori, ütlevad, et tunduvalt hullem on meie noorte seas lokkav narkomaania ja alkoholism, aga no selle vastu pole meil miskit veel. Minister ütles küll, et ta nüüd suure hurraaga keelab veipimise koolis ära. Seda saab teha, sest see ongi juba keelatud. Veibi kaasavõtmise saab ka ära keelata, aga ta keelab ka need ühekordsed ära. See saab põnev olema. See kõlab nagu nii, et kui teadus ja tehnika kuskile edasi areneb, siis me keelaksime nagu välgumihklid ära, et jube kerge on tuld saada, et jäävad ikkagi tikud. Võib-olla jäävad veel sihukesed imikutikud, mis nagu eriti hästi ei süttigi.

Aga head saadikud ja head inimesed, kes te kuulate ja kui see on teie jaoks päris probleem! On hea hulk heauskseid inimesi, kes leiavad, et passiivne suitsetamine ja tubakasurmad on Eestis probleem ja meil ei peaks lokkama salaturg, et inimesed, kes tarbivad mingeid asju, mis on 95% ohutumad kui tavasigaret, ei peaks neid soetama endale mustalt turult, vaid nad peaksid saama neid legaalsest kauplusest. Mitte seda, et täiskasvanud inimesi tuleks võrdsustada koolinoortega. Nõudke seda enda saadikutelt! Ma tean, ebamugav aeg on, keegi ei taha selle teemaga tegeleda, et võib-olla järgmine koosseis ja järgmine koosseis. Aga võib-olla me peaksime Riigikogus menetlema hoopis seda, kui mitu surma peaks üldse olema, et Riigikogu nagu ärkaks. Kas viis? Siis hakkame nagu tööle või päriselt hakkame tööle. Kas see on karu või kas need on ründavad koerad või kas need on mingid meelemürgid või midagi sihukest, alati me ootame, et äkki läheb mööda ja äkki läheb mööda.

Niimoodi need kuud lähevadki mööda ja nüüd me enam ei tahaks üldse väga raskeid ülesandeid endale võtta, sest täna on meil oma töö. Mine tea, võib-olla valijad annavad meile veel mõne muu kitsaskoha lahendamiseks. Aga meie oleme ju need, kes me suudame takistused ületada.

Vot see paistab küll olevat takistus, et alates 2016 me ei ole suutnud mitte midagi selles valdkonnas teha. Aga mina ütlen, et suudame küll. Kui siia Riigikokku sai tuldud, siis oli see tühja kasseti tasu, mille kohta öeldi, et uhh, ei ole üldse mõtet, see on aastast 2004. Tööd tuleb teha, tööd tuleb teha! Selles koosseisus tegime ära – selle, mis tundus ulme. Meis on tegelikult potentsiaali ja kõige suurem potentsiaal on teis, valijad. Võta enda saadikul nööbist kinni ja ärata ta üles! Rasked ülesanded on ületamiseks, kerged ülesanded on juba niikuinii, need on ainult tehnilised ja nende puhul me leiame konsensuse. Mina kutsun ikkagi üles, et võtame ette rasked ülesanded. Ja teistele ütlen, et mina ei ole veel meestearsti juures käinud.

22:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

22:54 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Tänase päeva puhul tahaks paari momenti fikseerida. Riik toimib 24/7, nagu te näete. Kolmapäeval võtame vastu eelarve, aga täna üritas siseminister vaikselt hakata lasteaedu ehitama Siseministeeriumi raha ja investeeringutega, arvestades, et kuna eelarve on pime – ja pime ta kahjuks on –, siis äkki õnnestub. Aga ei õnnestunud.

Paari sõnaga eelarvest, mida kolmapäeval hakatakse vastu võtma. Ma arvan, et enamik teist ei ole sellega kursis. Ma ei usu, et kuigi paljud on lugenud läbi selle eelarve ja eriti selle seletuskirja. Aga võib-olla on teil huvitav teada, et seal on 42 lehekülge mõõdikuid kribukirjas ja sealt joonistuvad välja sellised sihttasemed, kuhu me teel oleme. Noh, võtsin ja kirjutasin välja mõne asja.

Kui mullu arvas 8% elanikest, et Eesti riigi peamine probleem on sisserändajad, siis järgmisel aastal on prognoosi järgi neid 12%. See on kirjas eelarves.

Teine asi. Lasteaiaõpetajate palga võrdlemisel Eesti keskmise palgaga on sihttasemeks seatud 81%. 81%! See tähendab, et rohkem nagu ei tohi olla.

Eesti keelt asub õppima 50 väliseestlast rohkem kui tänavu, 32 inimest jääb uppumata, perverdid kuritarvitavad 158 last vähem kui tänavu ja perevägivalla rindel hukkub järgmisel aastal 6 inimest vähem. Aga samas ka deklareerimata maksutulu suureneb ja tuulekaeraga saastatud põldude pindala kasvab lausa 20 000 hektarit. Riigiametnike pühendumuse indeks langeb. Kasvab vangide arv. Korraga väljas olevate politseipatrullide arv samuti langeb. Eestluse elujõu puhul panustab eelarve 50 üritusele aastas. See on kõik, rohkem mitte midagi. See peab tagama eestluse elujõu.

Kõige naljakam on, et kliimaneutraalsuse puhul on ainult kolm mõõdikut. Ainult kolm! Üks neist on see, et me tegeleme CO2-kaubandusega. Teine on ürituste arv, mida aastas korraldatakse, sel aastal on kolm üritust, järgmisel aastal kaks. Aga me räägime iga jumala päev kliimaneutraalsusest ja kõigest sellest.

See on kõik selles eelarves, mida me kolmapäeval hakkame vastu võtma. Mis veel? 48% inimestest praegu arvavad, et neil pole võimalik Eesti elu mitte kuidagi mõjutada. See jääb nii ka järgmisel aastal. Seda ütleb meile eelarve, mida me hakkame kolmapäeval vastu võtma. Aitäh!

22:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Ka vaba mikrofon on lõppenud. Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja jõudu meile meie töös.

22:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee