Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VIII istungjärk, täiskogu istung
Neljapäev, 24.11.2022, 10:00

Toimetatud

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 9. töönädala neljapäevast istungit. Kõige alguses saab üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma ei näe seda soovi, järelikult läheme istungi rakendamisega edasi. Teeme ära kohaloleku kontrolli. Palun!

10:00 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks pani ennast kirja 43 Riigikogu saadikut.


1. 10:01 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas energiasõjas võidukas olla?" arutelu

10:01 Aseesimees Martin Helme

Täna on meil päevakorras üks päevakorrapunkt: majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas energiasõjas võidukas olla?" arutelu. Meil on neli ettekannet ja ettekanded on niisugused. Ajaliselt kõige esimene ettekanne on majanduskomisjoni esimehelt Kristen Michalilt, kelle ettekanne kestab 15 minutit, ning küsimuste ja vastuste jaoks on ette nähtud 20 minutit. Teine ettekanne on OÜ Utilitas Windi juhatuse liikmelt Rene Tammistilt, tema ettekanne on samuti 15 minutit ja küsimused-vastused 20 minutit. Kolmas [esineja] on meil AS Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, ettekande pikkus 15 minutit ja küsimused-vastused 20 minutit. Viimane ettekanne on Riigikantselei rohepoliitika koordinaatorilt Kristi Klaasilt, tema ettekanne on samuti 15 minutit ja küsimused-vastused 20 minutit. Iga Riigikogu liige saab igale ettekandjale esitada ühe küsimuse ja iga kord, kui ettekanne lõpeb, tuleb ennast uuesti küsijaks registreerida. Kes kõige ees, see esimesena saab. Ettekannetele järgnevad läbirääkimised, kus võivad sõnavõttudega esineda Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, kuid arutelu algataja on teinud ettepaneku, et kõigepealt esineksid sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel me otsust vastu ei võta. Kui meie arutelu peaks kestma üle kella ühe, siis on algataja palunud pikendada päevakorda kuni kella 14-ni. Aga läheme nüüd siis käima. Kristen Michal, palun!

10:02 Kristen Michal

Nii. Ma saan aru, et siit ma saan seda klõpsida, jah? (Istungiosakonna töötaja selgitab, milliseid nuppe vajutada.) Jaa-jaa, saame hakkama.

Head kolleegid! Austatud juhataja! Head kuulajad ja vaatajad! Kõigepealt paari sõnaga sellest, mis selle arutelu formaadi ja kogu selle tänase jutuajamise mõte on, mille me majanduskomisjoni algatusel ellu oleme kutsunud. Majanduskomisjonis oleme päris palju, nagu ka siin saalis väga tihti, tegelenud viimasel ajal energeetikaga. Energeetikaga me tegelesime ka varem, aga praegusel ajal on see muutunud äärmiselt aktuaalseks. See on jutuaines ka inimeste omavahelistes [vestlustes], mõistetavatel põhjustel. Energiahinnad mõjutavad meid kõiki, energiavarustuskindlus, see, kas lamp põleb ja kas ahi on soe, mõjutab sama palju.

Millest täna juttu tuleb? Kõigepealt räägin energeetika olukorrast seadusandja vaatenurgast ehk sellest, millega me siin igapäevaselt tegeleme ja mis on töös. Võib-olla ainult lühidalt peatun sellel, mis on tehtud, sest lõppkokkuvõttes on tehtu juba tahavaatepeegel. Võib-olla ainult nii palju on see oluline, et see annab teada, mille pärast hetkel ei pea enam muretsema ja mis on juba korda aetud.

Teine vaatenurk on ettevõtjate poole pealt. Kaalusime erinevaid ettevõtjaid, kes siia võiks tulla, ja otsustasime komisjonis kutsuda siia Utilitasest Rene Tammisti, kellel on ka poliitika ja alaliitude kogemus ning kes ise esindab suurt selle valdkonna ettevõtet. Siin on ka süsteemioperaator Taavi Veskimägi, kes on Eesti energeetikas kahtlemata üks olulisimaid tegijaid. Ta omab väga tugevat ajaloolist mälu nii poliitika kui ka energeetika vallas ja oskab kindlasti selgitada neid protsesse, mis toimuvad.

Kõige viimasena esineb Kristi Klaas, kes räägib meile tulevikust. Tema kanda, ma arvan, on väga palju sellest, mida te ka minu ettekandes kuulete: kõik see, mis varem on toimunud aeglaselt, peab nüüd hakkama toimuma oluliselt kiiremini. Seda vastutust ei saa ainuüksi talle panna, pigem tema on see, kes peaks andma või kelle kolleegid peaksid andma selle sisu, ja eks meie ülesanne on jõuda nende reeglite [kehtestamiseni] ja täitevvõimu ülesanne on jõuda nende elluviimiseni.

Ma arvan, et tänased ettekanded ja võib-olla ka nende ettekannetega kaasnevad küsimused-vastused võiksid anda teatud hulga teadmisi ühiskonnale ja siin saalis olijatele juurde, et lähenevatel valimistel energeetika alal mõistlikumat positsiooni kujundada ja ka peale valimisi arukaid otsuseid teha. See võiks olla see baas.

Valmisolek energiasõjas on üldiselt edu ema. Ukraina on Venemaaga sõjas, sellega ma kedagi ei üllata. Meie jaoks siin saalis on üsna selge, et see sõda saab lõppeda ainult ühtmoodi, Ukraina võiduga. Ja meie kas tagalana või kaaspihtasaajana oleme põhiliselt mõjutatud just energiasõja kaudu. Detaile ja muresid on kindlasti veel, aga energeetika on majandusväljal üks valdkond, mis on tegelikult pikalt Venemaa huvi ja relv olnud. Ma just loen ühte raamatut – neid raamatuid on kindlasti rohkem –, mis kirjeldab seda, kuidas kõikides maailma pöörangutes ja etappides on energeetikal olnud oma osa suurtes konfliktides ning kuidas seeläbi energiahindu mõjutatakse. Sellest on ka Venemaa väga hästi aru saanud.

Kui varem Eesti parlamentäärid ja ka Eesti esindajad välismaal rääkisid, et Venemaa kasutab kõiki võimalusi ja väljasid, et kaubelda väärtuste üle, vahetades väärtusi raha, kasu vastu, siis mingi hetkeni ka mina tajusin, et meid peetakse natukene paranoiliseks. Nüüdseks on aga selgunud, et meil oli õigus. Ja küsimus ei ole selles, et me peaksime ütlema, et see, millest me rääkisime, oli õige, vaid küsimus on selles, mis saab edasi. [Küsimus on] selles, et kui me seda teame, siis kuidas käitume Eestis ja kuidas käitub Euroopa. Mul on väga hea meel, et valitsus, peaminister Kaja Kallas veab väga selgelt Euroopat ja kogu läänemaailma selles suunas, et Venemaale ei tohi järgi anda. Samamoodi peab ka energeetikas olema. Energeetikas me peame olema valmis selleks, et Venemaa üritab kogu maailma, Euroopat ja [ülejäänud] läänt mõjutada läbi turu, hindade ja kõige muu, et antaks järgi väärtustes. Aga sellel ei saa [lubada] juhtuda.

Teine oluline märksõna sissejuhatusena [on seotud sellega], et me peame olema valmis väga paljuks. See [mõte] kordub ka minu ettekande lõpuosas. Kitsamates tingimustes ehk napima varu ja ülekatte puhul mõjuvad kõik kõikumised tugevamalt. Kui mõned meie võimsused parajasti ei tööta või naabrite võimsused ei käivitu või ei tööta plaanitult, siis kõiguvad hinnad ja võib esineda tootmises puudujääki ja tarbimises katkestusi. Täna on nii, et meil on tunne või paljudel on tunne, justkui halvim osa energeetikasõjast on möödas. Turul on toimunud rahunemine, mahutid on täis, maailmamajandus jahtub, tarbimine väheneb, hinnad langevad. Ma siiski ütleks sellele saalile [ja Eesti rahvale] – Riigikogu reegel on, et siin saalis kõneldakse Eesti rahvaga, meie tööandja on rahvas ja meil on kohustus oma tööandjale erinevaid protsesse [selgitada] –, et tööd [probleemide lahendamiseks] küll tehakse, aga läbi mõelda tuleb ka kõik need variandid, mis võivad olla ebameeldivad. See tähendab seda, et meie naabri pahatahtlikkus erinevates mängudes võib mõjutada meie energeetikat sellel talvel ja võib-olla ka järgmisel talvel. Nii et seetõttu tuleb olla valmis [kõigeks]: loota parimat, aga valmis olla halvimaks.

(Osutab slaidiesitusele.) Siia ma panin lihtsalt ühe slaidi, mis kirjeldab tarbimist. Kui kellelgi on tulevikus vaja lehelugusid kirjutada, siis võtke siit MKM-i esitatud arvud.

Mida me oleme seadusandjana teinud? Me oleme loonud eeldused erinevateks tegevusteks, näiteks gaasireservi ja LNG vastuvõtu võimekuse [loomiseks]. Me oleme tõstnud taastuvenergia eesmärgiga [seotud ambitsiooni], see on põhjustanud siin saalis päris palju debatti. Meenutada tuleb, et see on 100% summaarsest Eesti tarbimisest, mitte 100% kattuvast. Eesti ei hakka elama ainult juhitamatust energiast ehk päikesest ja tuulest, vaid tootmine peab olema samal tasemel. See on kindlasti väga ambitsioonikas, aga oluline on selle ambitsiooni juures just see, et see pakub puhtamat ja soodsamat [energiat]. Juba täna esimene suurem vähempakkumine, mis tuli, oli vahemikus 19–35 eurot megavati ehk 1,9–3,5 senti kilovati kohta. See on garanteeritud hind.

Universaalteenus – see oli viimane otsus, mis me eile energeetika alal tegime, 740 SE sai eile siin saalis vastu võetud. See tähendab seda, et universaalteenusega on tagatud meelerahu kodutarbijatele, korteriühistutele, mikro‑ ja väikestele ettevõtjatele, FIE-dele, sihtasutustele ja viimasena ka kohalikele omavalitsustele erinevate rakendustega 2023. aasta ja 2026. aasta lõpuni.

Lisaks oleme [kehtestanud] tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ehk kohaliku kasu. Ma arvan, et see on väga oluline samm. See annab võimaluse tuulikuid juurde rajada ning säästlikku ja puhast energiat juurde toota. Tasu määr, piirmäär on päris kõrge, mis tähendab seda, et kui keegi tuulikule väga lähedal on ja seda taluma peab, võib võimalik kasu või tasu olla kuni 4000 eurot aastas. See tingimata ei ole nii palju, see on ülemmäär.

Lepingud oleme teinud paremaks, mis tähendab seda, et on võimalik soodsamat hinda pakkuda. Ja tuleviku suurte investeeringute puhul, näiteks Tallinnas – eks selle kohta võib Rene Tammistilt küsida, millal see võiks realiseeruda ja kuidas –, [on olulisel kohal] mere‑ ja reoveest [saadava] soojusega kütmine, nagu tehakse Helsingis ja Stockholmis. See kahtlemata on väga oluline printsiip.

Toetusmeetmetel peatun üsna lühidalt, nendest on igal pool kirjutatud. Nii elektri, gaasi kui ka kaugkütte puhul on toetusmeetmed kodutarbijatele olemas, ettevõtjatele samamoodi. See on pigem isegi valdavalt EISA ja täitevvõimu valdkond, mis puudutab ettevõtjate ümberkujundamist. Aga ma väidan, et see on kindlasti väga oluline, ja see on üks teema, mille üle võiks ka koos täitevvõimuga siin aasta alguses ühel hetkel pikemalt arutleda. Ütleme nii, et kriisist väljumise edu üks võti on mõistlikud investeeringud ja jõudmine järgmisele tasemele, sest kui hinnad on inflatsiooni tõttu tõusnud, siis tegelikult lisandväärtus ja tootemudelid peavad järele jõudma. Kui on midagi, mida väike riik väikese kassaga saab siin teha, siis just panustada investeeringutesse ja aidata neid ettevõtjaid, kes seda teha tahavad, loomulikult nii palju, kui on maksumaksja võimekus.

Mida me selles koosseisus teeme? [Plaanis on] võrguressursi vabastamine ja fantoomliitumiste probleemi lahendamine. Sellel teemal on siin saalis korra juba debatt toimunud, on toimunud ka debatt turuosalistega. See on kahtlemata üks oluline printsiip. Me oleme kõik lehest lugenud ja isegi siin saalis arutlenud selle üle, kuidas on võimalik, et kui keegi sisuliselt elektriradiaatori jagu tahab oma liitumis[võimsust] suurendada, saab ta tohutult suure pakkumise ja [selgitus] on see, et võrgus on suur hulk neid, kes on võib-olla heast tahtest, mõned võib-olla ka kaheldava tahtega, olemasoleva võimsuse [juba broneerinud]. Seetõttu küsitaksegi nii palju raha uute liitumiste eest, sest võrgumaht on kinni, aga tegelikult tootmist ei toimu. Need fantoomid tuleb võrgust igal juhul eemaldada ja selle kallal me koos ettevõtjatega töötame. Esimene ring sellist suuremat arutelu on peetud. Lähinädalatel loodame saada ministeeriumidelt uued sõnastused ja siis saame ettevõtjatega uuesti arutada.

[Kavas on ka] planeeringute lihtsustamine ja kiirendamine. Sellest ilmselt Kristi Klaas räägib pikemalt. Minu meelest on see üks väga oluline küsimus, sest kui me ütleme, et käib sõda, energiasõda, siis me ei saa askeldada nii, nagu oleks tavapäev. Veidi on olukord selline, ma saan aru, et planeerimisprotsess on aeganõudev, aga kõiki tegevusi ei pea tegema kaks korda, topelt. Ma loodan, et ka sellesama eelnõuga, mis fantoomliitumistega tegeleb ja selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses [siia saali] tuleb, tulevad sammud – me oleme üht-teist juba arutanud –, mis muudavad planeerimise oluliselt kiiremaks. Loomulikult on planeerimise teine külg see, et inimesed peavad saama kaasa rääkida ja kõik võimalikud riskid peavad olema maandatud. Aga kui me küsime endalt, et me oleme riigi ja rahvana olukorras, kus me tahame puhtamat ja soodsamat [energiat], mis aitaks meil endal hakkama saada ja aitaks ka tööstusel hakkama saada, siis [vastus] kindlasti on see, et need puhtamad ja soodsamad [energiaallikad] tuleks ülekaaluka avaliku huvina meil endal sõnastada. See on asi, mille me kindlasti peame ära tegema.

Maardlatele taastuvenergia ehitiste tähtajalise rajamise võimaldamine on samuti töös. Ja pikemalt on mitmesuguste Euroopa reeglite järel oodanud ettevõtjatele [suunatud] elektrienergia toetusskeemi finantseerimise [tasu diferentseerimine] suurtarbijate ja ülejäänud tarbijate vahel.

Nüüd [räägin] sellest olulisemast, mis vajab jätku uues koosseisus ja mis on tegelikult ka juba töös. Kindlasti on hästi oluline märksõna kõikides debattides ["kokkuhoid"]. Ma soovitaks seda ka energeetikavaldkonnas tõsiselt võtta, ehkki ma saan aru, et paljudele teeb natukene nalja see debatt, et superministeeriumis ametnikud külmetavad. Osale see meeldib, osale ei meeldi, aga kokkuhoitud energia on kõige odavam. Tuleb igal juhul mõelda, kuidas [kokkuhoidu] suurendada. Kõik see, mis puudutab meie elamufondi energiatõhusamaks muutmist ja kontorite energiatõhusamaks muutmist, on minu meelest kriitilise tähtsusega, sest need, kes suudavad ise oma tarbimist juhtida, on sõltumatumad. Kui meie inimesed ja ettevõtted on sõltumatumad, siis me oleme riigina vähem sõltuvad sellest, mis toimub energiaturul, ja see annab palju paremad võimalused.

[Samuti on oluline] energiajulgeoleku ja varustuskindluse taastootmine ja kasvatamine. Juhitavate võimsustega seoses tuleb valikud teha, sealhulgas tuumajaamaga seotud valikud. Seni tuleks kasutada põlevkivi. Juba mainisin juhitamatute võimsuste kiirema rajamise [vajadust]. Siinjuures on kindlasti oluline üks märksõna. Ehkki Eestis tihtipeale tundub, et konkurents on Eesti sees, oleme me suurte mereparkide rajamise puhul konkurentsis muu maailma või naabritega. Seetõttu ei tasuks kaaluda mitte seda, kuidas siin üksteisele võib-olla veidi jalga taha panna – ma ei ütle, et kõik seda teevad –, vaid tasuks mõelda selle peale, kuidas me riigi ja rahvana suudaksime kasvatada oma majandust seeläbi, et saame siia uusi arendusi.

Võrkude puhastamisest ma rääkisin. Kindlasti Taavi Veskimägi võib sellest pikemalt rääkida. Eks see on eeskätt see küsimus, mis [ülesanne] süsteemioperaatorile antakse. Täna on antud ülesanne, et süsteemioperaator tagaks varustuskindluse. Küsimus on, kas tulevikus peaks talle andma veel muidki ülesandeid, näiteks ülesande valmistada ette võimalikke võrke tulevasteks arendusteks.

Planeerimise kirjeldamisest rääkisin. Energiasalvestuse tehnoloogiast ja tootmiskatkestuste koordineerimisest saab rääkida Taavi Veskimägi ning tuumaenergeetikast samamoodi.

Kokkuvõtteks ma ütleks seda, et kõik need asjad siin loetelus – slaidiprogrammis on loetelu pikem – on olulised. Seadusandjana me nendega tegeleme. Aga ma soovitaks ikkagi kõigil oma tööandjatele öelda, et olukord (Juhataja helistab kella.) on mõnevõrra keeruline. Kui tundubki, et on rahulik aeg, siis see talv ja järgmine talv on tegelikult selline aeg, kui tuleb ise olla valmis. Aitäh!

10:18 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ja küsimused. Kalle Grünthal, palun!

10:18 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma vabandan, ma ei näinud üldse, mis siin toimub, seda järjekorda ei olnud märgitud. Aga mu küsimus, hea ettekandja, on selle kohta, et maailmas on kuskil 26 miljonit tonni liitiumit ja ühe elektriauto aku valmistamiseks kulub umbes pool tonni seda toorainet. Ma ei räägi puhtast liitumist praegu. Maailma [liitiumi]varudest saab selle arvestuse järgi toota ainult 52 miljonit elektriautot. Mis edasi saab selles kategoorias, kui liitium otsa saab? Me peame oma fossiilkütuse jõul töötavad autod varsti likvideerima. Aga millega me siis sõitma hakkame? Kas hobustega?

10:18 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Te muidugi avasite selle ukse, et ma pean ütlema, et mul pole õrna aimugi, millega teie plaanite sõitma hakata. Aga ma tean seda, et maailm tõenäoliselt liigub selles suunas, et sõidukid oleks võimalikult säästlikud ja võimalikult vähe saastavad. Euroopas ja mujal maailmas on suunaks võetud üleminek elektrisõidukitele ja vesinikusõidukitele, [selles nähakse] võimalust. Ma arvan, et maavarade ja kõikide haruldaste muldmetallide kasutus peab vastama sellele ambitsioonile. Loomulikult osa sellest on ka taaskasutus. Ma arvan, et nii-öelda üldist keskkonda vaadates ei tähenda see seda, et praegused sõidukid lükatakse lihtsalt kraaviserva, jäetakse sinna ja võetakse uued. Päris nii ei ole.

On üks oluline märksõna, mida ma ütleksin transpordisüsteemide kohta. Jah, loomulikult, Eesti tervikuna on hõredalt asustatud, aga linnades ja linnade vahel, linnades eriti, [on oluline] jagatud mobiilsus. Mõned nüansid ei pruugi meile kõigile meeldida. Näiteks teisipäeval me arutasime avalikku pöördumist tõukerataste teemal. Mõnele tõukerattad meeldivad, näiteks mina kasutan neid, teistele ei meeldi, kolmandad leiavad, et need on tee ääres jalus. Jagatud mobiilsus [on oluline] ka autode laenutamise puhul, auto ju suure osa ajast seisab. See on kindlasti vastus transpordi[küsimustele] suuremates asulates. Linnade vahel, ma arvan, on nii Eesti sees kui ka mujal maailmas kiire transport kindlasti vajalik.

Nii et transpordisüsteemis ei ole küsimus – nagu teie ütlesite, et me läheme tagasi hobuste juurde, kuna mingit liiki haruldasi muldmetalle ei piisa –, vaid pigem on küsimus selles, millised lahendused ja milline tempo on meile ja maailmale jõukohased. Sellises tempos tulebki liikuda. Aga ma kindlasti olen arvamusel, et me liigume puhtama, säästlikuma ja jagatuma maailma poole.

10:20 Aseesimees Martin Helme

Maris Lauri, palun!

10:20 Maris Lauri

Aitäh! Ma ei ole majanduskomisjoni liige, seetõttu ma küsin. Ma oletan, et komisjon on kohtunud hästi erinevate osapooltega: ettevõtjatega, tootjatega. Milline on üldine tunnetus või valmisolek, et tuleb teha suuri muudatusi alates transpordist ja võib-olla ka energiatootjatest? Millised on komisjoni tunnetusel need kõige suuremad probleemid? Ma küsin tõesti selle tunnetuse kohta ja muutusteks valmisoleku kohta.

10:21 Kristen Michal

Aitäh! Ma julgeks vastata niimoodi – ma loomulikult ei saa vastata kõigi nimel, see on pigem minu enda tunnetus –, et valmisolek muutusteks on olemas. Kõik muutused muidugi ei ole oodatud muutused, [näiteks] muutused, mis tulenevad hinnasisendist. Sa ütlesid, et sa ei ole majanduskomisjonis, aga valdkonda tead sa ju ülihästi. Kõik need sisendid, mis [on seotud] hinna muutumisega, järsu kõikumisega, sunnivad ettevõtluses ilmselt tegema samme, mis ei ole sellisel viisil ja sellises ajatsüklis [planeeritud]. Üleminek uutele tootmisviisidele, kaasa arvatud efektiivsematele, samuti energiasisendite vahetamine – kõik see tegelikult on keeruline ja võib mõne ettevõtte viia piirini, kus senise tootmismudeliga ei ole võimalik jätkata.

Aga meie tegeleme energeetikavaldkonnas ettevõtjatega ja ma ütleksin, et tagasiside on pigem olnud selline, et otsitakse koos lahendusi. Isegi kui need lahendused, mis tulevad, alati ei meeldi, me oleme püüdnud otsida selliseid lahendusi, mis lahendaksid muresid nii täna kui ka tulevikus. Ma toon sellesama näite, mida me hakkame siin saalis arutama: seesama fantoomliitumiste küsimus. Väga paljudel neist, kes meil laua ümber olid, terve Riigikogu konverentsisaal oli inimesi täis, olid erinevad mured ja mõtted. Aga lõppkokkuvõttes nad ütlesid, et loomulikult [tuleb] võrk puhastada nendest, kes ei tooda ja kes on sinna jäänud või kes ei ole sinna tulnud sel eesmärgil, et väikeses võrgus tootma hakata. Võrk on justkui üldine hüve. Need peaks sealt ära minema. Selline tagasiside on pigem olemas.

Aga ma möönan, et muutuste puhul, jah, ongi keeruline aeg. See tähendab majanduses minu meelest ikkagi seda, et isegi kui inflatsioon baasi muutuse tõttu ühel hetkel hakkab alanema, ei tähenda see seda, et ka hinnad hakkaksid alanema. See tähendab pigem seda, et kui me ise oleme järgmisel hinnatasemel, kaasa arvatud ettevõtluses, siis minu meelest on ainukene võimalus sellel järgmisel tasemel öelda, et me suudame toota järgmisel tasemel lisandväärtusega. See ei ole kuidagi seadusandja poolt, ma ütleks, ainult suur vaade, vaid tegelikult on see praktiline vaade, sest muidu me riigi ja rahvana ellu ei jää. Ma arvan, et meie ülesanne seadusandjana ja niipalju, kui me täitevvõimuga suhtleme, on seda innovatiivset järgmist taset ja sinna jõudmist toetada. See on tegelikult see, kuhu me jõuda tahaksime: jõukam rahvas, jõukam riik, edukam ettevõtlus.

10:24 Aseesimees Martin Helme

Andres Sutt, palun!

10:24 Andres Sutt

Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsin taastuvenergeetika vaatepunktist. Nii nagu me teame, on tehnoloogia ja tootmise areng teinud päikese‑ ja tuuleparkide investeeringu tasuvaks juba hinnaga 5 senti kilovatt-tunni eest ehk 50 eurot megavatt-tunni eest. See tähendab oluliselt madalamaid elektrihindu võrreldes sellega, mida me siin lähiajal oleme näinud. Ja nii nagu te oma ettekandes ka ütlesite, väga palju on küsimus kiiruses: kui kiiresti me suudame avada võrke või meretuuleparkide puhul luua tingimused, et investeeringud tekiksid. Minu küsimus ongi, et mida me regulatsioonide ja muude meetmete abil riigina saame veel teha, et taastuvenergeetikasse tehtavad investeeringud kasvaksid Eestis kiiresti ja selle tulemusena elektri hind tuleks alla.

10:25 Kristen Michal

Aitäh! Ma ütleks niimoodi, et ühte-teist me oleme teinud. Kõigepealt seesama vähempakkumiste loogika, mis meil praegu on. Omal ajal oli taastuvenergeetika toetamise mehhanism ju teistsugune. Ma tuletan meelde, et siin saalis on seda debatti peetud, ja tollal otsustati see mehhanism teistsugune teha. Varem oli taastuvenergeetika toetamine sisuliselt selline – noh, see on nüüd võib‑olla sihuke kalambuur –, et toetus oli ühel hetkel nii kõrge ja turust nii lahus, et sisuliselt võis ka mööblit ahju panna ja selle eest toetust küsida.

Nüüdne mehhanism on teistsugune, see mehhanism on vähempakkumiste baasil. See, millele sa ka viitasid. Vähempakkumistel tuleb üsna hea hinnaga pakkumisi, üsna hea hinnaga, millele ma ka varem viitasin: 19–35 [eurot megavati kohta] ehk 1,9–3,5 senti kilovati kohta. See on nii-öelda garanteeritud tase, alla mille need tootjad ise hakkama ei saaks. See tähendab seda, et juba praegu on võimalik taastuvenergiat turule nii-öelda toota. Esimene osa selle küsimuse [vastusest] on, et vähempakkumiste loogikaga tuleb edasi liikuda. Selle loogika me umbes 2016. aastal majandusministeeriumis energeetikutega kokku pusisime ja 2018. aastal parlament selle vastu võttis. Ma arvan, et see on igati mõistlik ja [pakkujaid] on juurde tulemas.

Teine tükike [selle küsimuse vastusest] on ilmselt seesama viidatud ambitsioon. Selle ambitsiooni tõstmine on võib-olla natuke deklaratiivne või oli natuke deklaratiivne. Sellega öeldakse, et meil on 100% summaarsest tarbimisest taastuvenergeetikaga kaetud, aga teisest küljest antakse see baas, kuhu me tahame liikuda. Taastuvenergeetika puhul tuleb muidugi märkida, et selle sünonüümina on korrektne kasutada siiski terminit "juhitamatu", mis tähendab seda, et see [antakse] summaarsest tarbimisest kogusena, aga ei tähenda seda, et see kattub tarbimisprofiiliga. Seda on hästi oluline öelda, sest väga tihti debattides öeldakse, et Eesti seab eesmärgiks 100% taastuvenergeetikaga hakkama saada, aga unustatakse ära, et see on summaarne, mitte tarbimisprofiiliga kattuv. Juhitaval energeetikal on seejuures oma osa. Nii et teine osa [vastusest] on kindlasti selle ambitsiooni hoidmine.

Kolmas on see, mida ma põgusalt puudutasin: oluline on planeerimine, millest Kristi Klaas saab rääkida. Kui meil on kriis ja me ütleme, et oleme energeetikasõjas või vähemalt oleme osalised sõjas, kus Venemaa üritab sundida muud maailma vahetama väärtus[hinnanguid] mugavuse vastu, siis meie ülesanne seadusandjatena ja koos täitevvõimuga on muuta planeerimine oluliselt kiiremaks.

Neljas tükk – Taavi Veskimägi on siin [ja saab sellest rääkida] – on see, mis puudutab võrke ja võrkude rajamist. Sellepärast me selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu niimoodi kokku panimegi ja sellised osalised siia [kutsusime], nad oskavad neid tükke eraldi väga kvalifitseeritult kirjeldada. Üks küsimus, millele Taavi Veskimägi võib vastata, kui temalt küsida, aga eks see on eeskätt täitevvõimu ja seadusandja küsimus, on järgmine: kas me anname Eleringile ka ülesande valmistada ette näiteks juba suurte mereparkide ühendusi väljapoole Eestit? Kas me ütleme, et see võiks olla nende ülesanne? Kui me selle ülesande neile anname, siis nad saavad alustada seda tööd varem, enne kui need pargid tegelikult valmis saavad, ja see annab võimaluse meie majandusel olla ühenduses ja ühel hetkel ka toota sinna suurde võrku. See on tegelikult väga oluline küsimus ja see ei ole ka üldse mitte väike rahaline küsimus.

Nendest tükkidest tuleb tõenäoliselt kokku see, kuhu me edasi saame [liikuda]. Võrkude puhastamisest ma rääkisin. See on eeskätt küsimus, kuidas saada Eesti-sisesed tootmised võrku ja võib-olla tükike ka salvestust, ja vastused juhitavatele võimsustele. Siis me saame ka taastuvenergiaga minna oluliselt tempokamalt edasi.

10:29 Aseesimees Martin Helme

Timo Suslov, palun!

10:29 Timo Suslov

Aitäh! Väga hea ettekanne! See oli väga ladus ja olulised asjad, mis on juba tehtud, said välja toodud. Ma küsin meretuuleparkide kohta. Ma saan ka Rene Tammistilt seda küsida, aga küsin ka sinu käest. Kui me kõik need miinused teeme plussideks või saame takistused ületatud, kas või planeerime kiiresti, siis milline on sinu nägemus? Kas me saame öelda välja konkreetse aja, millal esimene meretuulepark võiks kerkida? On selline unistus ka sinul olemas?

10:30 Kristen Michal

Aitäh! Jah, ma arvan, et seda võib isegi Rene käest küsida, ka Taavi ja Kristi käest. Ma lugesin uudistest – ma pole jõudnud seda veel Rene Tammisti käest küsida –, et ta ütles, et Utilitas just pani nurgakivi ühele tuulepargile ja nad pole kindlad, kuhu nad järgmise teevad. Eks ta oskab seda kirjeldada. Aga vähemalt praegu on see aeg, mis on optimistlikult välja öeldud, 2026–2027. Ma ei oska öelda, eks osalised saavad ise täpsustada, kas sellise tempoga nad jõuavad neid parke rajada.

Ma arvan, et võti, et need pargid valmiksid nii kiiresti kui võimalik, on ikkagi see, et planeerimisprotsess oleks mõistlik. Sellest sõltub. Suured võrguühendused on olemas. Ütleme nii, et kui me rajame väga suured meretuulepargid, siis peab ühendus minema Eestist väljapoole, seda kogust meie võrku ära ei mahuta. Ja tulevikus, 2026. aastast, vähemalt nii on planeeritud, me peaksime olema Mandri-Euroopa võrgus, mis on tegelikult väga suur võrk. Eks ta sinna kanti jääb, umbes neli‑viis aastat, ma arvan. Aga ma arvan, et meie ülesanne on seda ambitsiooni taset tõsta, nagu armastab öelda meie kõigi poolt palavalt armastatud välisminister. Nii et me töötame selle nimel, et seda ambitsiooni taset tõsta.

10:31 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

10:31 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus tabeli "Tarbimine Eestis" kohta. Loen siit, et 2020 oli meie tarbimine 7,8 teravatt-tundi ja 2021. aasta kohta on järgmised andmed: toodang 7,3, import 7,3 ja eksport 4,7. Kui liidame toodangu ja impordi kokku ning lahutame sealt ekspordi, siis saame 9,9 teravatt-tundi tarbimist 2021. aastal. Ma küsin: millest selline järsk 2,1 teravatt-tunni suurune tarbimise tõus kahe aasta vahel? Kas oskate selle kohta midagi öelda? Need numbrid näitavad 2021. ja 2020. aasta puhul sellist vahet.

10:32 Kristen Michal

Aitäh! No ma arvan, et MKM on lihtsalt oma teadmiste baasil need numbrid, nagu ma viitasin, siia pannud. Ma palusin neil spetsiaalselt need numbrid siia panna, et Riigikogu liikmetel oleks võimalik neid oma materjalides kasutada. Ma võin pärast üle vaadata, mis numbritele te täpselt viitate. Ma arvan või ma vähemalt loodan, et nad esitasid korrektsed numbrid. Kui mitte, siis parandame ära.

10:33 Aseesimees Martin Helme

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

10:33 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Riigi loodud universaalteenuse elektripakett on küll abiks nii kodutarbijatele kui väikeettevõtjatele, aga kas see on innustanud tarbijaid vähem elektrit tarbima, et oleksime säästlikumad? Ja kui te vaatate kogu seda praegust olukorda, siis mida tulevik toob? Milleks inimesed peaksid valmis olema ja mida te neile soovitate? Mida saaks iga Eestimaa inimene omalt poolt teha selleks, et hoida elektrit kokku ja elada säästlikumalt?

10:33 Kristen Michal

Aitäh! Sellel küsimusel on kaks poolt. Kas universaalteenus motiveerib tarbijaid käituma energiasäästlikult? Ma möönan ja ma ei tee kellelegi etteheiteid, ma lihtsalt väidan, et universaalteenus on olemuselt kiirelt lahendatud universaalne olukord või sihuke kiirelt loodud toetusmehhanism. Ta tõepoolest seda ei tee, et tipuhetkedel oleks energia nii palju kallim – ainult võrgutasu on kallim –, et tipukoormuse saaks maha, ja muul ajal, kui koormus on madalam, oleks tarbimine suurem. Küll aga ma arvan, et hinnatase on ikkagi selline, mis motiveerib inimesi säästlikult käituma. Ma vähemalt tahan seda arvata. Aga ise ta tõepoolest sellisel viisil nagu börsihind ei käitu ja selles, ma arvan, on küsimuse üdi täiesti olemas.

Aga abi puhul, nagu me seda universaalteenust tehes ja siin puldis seda ette kandes ja ette valmistades [oleme näinud], on alati teatud reeglid või teatud seaduspärad. Sa kas suudad seda abi väga täpselt sihtida, väga nutikalt teha, või sa tuled sellega kiiresti appi. Kui liiga hilja appi jõuad, siis ei ole selle abiga enam väga midagi teha, ükskõik kui täpselt sa sihid. Sellisel juhul, ma ütleksin, universaalteenus lahendusena vastab sellele, et me oleme suutnud teatud tempoga selle [probleemi] lahendada. Sellisel viisil ta on lahendatud. Tuleviku suhtes ma julgen pakkuda, et mõne aasta pärast, kahe‑kolme aasta jooksul me jõuame ilmselt selleni, et börsil saadav hind on odavam kui universaalteenus. Sellisel juhul universaalteenust praegusel kujul, ma julgen öelda, tarvitatakse juba vähem.

Igaühe enda tarbimise kohta ma arvan, et Eesti inimesed on juba kõiki neid nõuandeid otsinud ja vaadanud. Suures plaanis see, mida meie oleme seadusandjatena püüdnud jõudumööda kiirendada, vestelnud vastavate agentuuridega ja nii edasi, on ikkagi elamufondi ülevaatamine, soojustamine ja energiatarbimise juhtimine. Need on tegelikult asjad, mis annavad sõltumatuse. Täitevvõimu tasandilt on tulnud otsus, mis on võib-olla aidanud natukene – või mitte natukene, vaid päris märkimisväärselt – suurtes linnades kokku hoida, küll loodusele veidi rohkem koormust tehes, et kasutatakse põlevkiviõli. Näiteks Tallinn kasutab seda kütmiseks.

Aga eraisikuna, ma arvan, on eeskätt just oma elamufondi ülevaatamine [oluline]. Ma olen seda ka ise erinevatel üritustel öelnud. Meie korteriühistus käis pikk debatt, kus arutati, kas lülitada välja hoovi välisvalgustus või lõpetada parkimismaja kaldteede kütmine. Hoovi välisvalgustus maksis eelmise aasta detsembris minu korteri kohta 2.70, parkimismaja kaldteede kütmine oli 76 eurot. Aga endiselt käis debatt selle üle, kumbapidi teha. Praegu mulle tundub – meil on täna õhtul korteriühistu koosolek –, et mõistus võitis. Kaldteede kütmine lõpetatakse. Lapsed saavad õues mängida, aga hoiame elektrienergiat kokku. Aga selleks oli vaja kriisi, et sihuke mõistlik otsus teha. Ma möönan, et küllap see tekitab ebamugavust, on libedam ja nii edasi, aga ütleme nii, et loodust säästva ressursisäästu seisukohalt on see mõistlik.

Eks igaüks peab ise vaatama. Ma arvan, et võib-olla ei ole kõige parem mõte inimesi õpetada, vaid saab neid lihtsalt juhatada.

10:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimuste-vastuste aeg on ühel pool, me ei jõua viimaseid küsimusi enam võtta. Läheme järgmise ettekande juurde. Palun Riigikogu kõnetooli OÜ Utilitas Windi juhatuse liikme Rene Tammisti.

10:37 OÜ Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Venemaa alustatud vallutussõda Ukrainas ja energiarelva kasutamine Euroopa riikide vastu on meie majandusele mõjunud laastavalt, viinud majanduse langusesse ning toonud kaasa sellise inflatsiooni, mida me viimati nägime kolme kümnendi eest.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel on 90% elektri hinna tõusust põhjustanud gaasi ja kivisöe hinna tõus. Fossiilenergia tootjad on ainuüksi käesoleval aastal teeninud 2 triljonit dollarit erakorralist tulu. Ainuüksi tänavu maksame me majapidamiste elatustaseme languse, majanduse konkurentsivõime alanemise ja riigivõla kasvu kaudu elektri eest ülemääraselt sadu miljoneid eurosid. Siia arvestusse peame lisama ka kütuste kallinemisest tuleneva hinnatõusu transpordi‑ ja soojussektorites. Sellest olukorrast väljapääsemiseks on ainult üks tee, see on uute ja soodsamate tootmisvõimsuste rajamine, mis asendaks kallimaid, vähendaks sõltuvust importkütustest ning annaks pikaajalise kindluse ettevõtetele ja majapidamistele.

Tunnustan riiki ja parlamendisaadikuid energiamajanduse korralduse seadusega seotud eesmärgi eest toota 2030. aastal vähemalt sama palju taastuvat elektrit, kui tarbime, aga meil pole võimalik oodata kümnendi lõpuni. Iga viivitatud aastaga muutume ühiskonnana vaesemaks ja seetõttu tuleb meil kõigil teha endast olenev, et energiasõjast kiiresti ja võidukalt väljuda. Meil on vaja tulevikukindlat tootmisportfelli, mis oleks kooskõlas keskkonnaeesmärkidega, tagaks varustuskindluse ja teeks seda kõike soodsate hindadega.

Juba viidatud seaduse seletuskirjas leiti õigustatult, et suurima kasvupotentsiaaliga on tuuleenergia, mille toodangut peaks nimetatud eesmärgi saavutamiseks üheksakordistama. See eeldab tuuleenergia tootmisvõimsuse [suurendamist] maismaal ning merel. Tuuleaukude katmiseks sobilike põlevkivi ja puidu hübriidplokkide ning olemasolevate koostootmisjaamade kasutamisega oleks vastatud ka küsimusele, kust saame elektrit siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Kuid seda vastust ei saa anda lõpmatuseni. Seetõttu pöörasid tänavu Rohetiigri laiapõhjalise ja parimate energeetikaekspertide [koostööna valminud] energia teekaardi koostajad erilist tähelepanu sellele, kuidas võiks tulevikus välja näha tootmisportfell, milles amortiseeruvad hübriidplokid asendatakse järk-järgult alternatiividega. Vastuseks on kombinatsioon täiendavatest tootmisvõimsustest, salvestuslahendustest, tipuelektrijaamadest ning tarbimise juhtimise lahendustest. Tulevikukindel elektritootmine eeldab ühe võimaliku stsenaariumi korral veel sadu megavatte päikesepaneele, tuhatkonda megavatti mere‑ ja maismaatuuleparke ning koostootmispotentsiaali rakendamist. Selline tootmisportfell kataks tarbimise 95%‑l ajast. Kui siia lisada lühiajaliste salvestitena akud, vesipumpsalvestuse [lahendused] ja biometaani või vesinikust toodetud metaani jõul töötavad tipuelektrijaamad, suudaksime end elektrienergiaga ka ise varustada.

Kavandades neid samme terviklikumalt, suudaksime ka astuda tubli sammu edasi teiste sektorite dekarboniseerimisel. Viidatud biometaani tootmine tuleks meil realiseerida 1–1,2 teravatt-tunni ulatuses ainuüksi sellepärast, et täita keskkonnaeesmärke ja pääseda kalli CO2‑kvoodi ostmisest. Ka on reservtootmisvõimsustel positiivne mõju näiteks soojusvarustuse tagamisele. Tootes rohelist elektrit vesinikust või biometaanist, saame ülejääva soojuse suunata kaugküttevõrkudesse. Rohelist elektrit saaksime kasutada ka transpordi elektrifitseerimiseks. Seetõttu ei peaks me kartma elektritootmisse nii‑öelda üle investeerida, sest nii saame astuda julgemalt vastu muutustele energeetikas tervikuna.

Soodsad energiahinnad on hea probleem, mida omada. See aitaks nii eksportivat tööstust kui ka suurendaks meie riigi atraktiivsust uute investeeringute saamiseks. Tuleviku tootmisportfell oleks tarbijatele ligi kolm korda soodsam kui Eesti Energia taotletav universaalteenuse hind, aitaks eksportivat tööstust ja teenindussektorit kliimaneutraalsete toodete ja teenustega välisturgudel ning panustaks majanduskasvu ja tööhõivesse.

On selge, et tegu on märkimisväärsete investeeringutega, ent investeerimisest ei pääseks me nii või teisiti, sest igavesti põlevkivijaamadele lootma jääda ei saa. Investeeringud tuleks teha erasektoril, leides kõige kiiremad ja efektiivsemad viisid, kuidas lahenduste ehitamine teoks teha. Mida on aga selleks vaja? Esiteks [tuleb] lühendada oluliselt planeeringu‑ ja loamenetlust, et saaksime planeeringu tehtud ühe-kahe aastaga nagu naaberriikides. Teiseks [tuleb] lüüa kord majja võrguliitumiste segapuntras ja arendada võrku hajaenergeetika vastuvõtmiseks. Ja kolmandaks [tuleb] aidata hinnapõranda kaudu kaasa finantseerijate riskide maandamisele.

Kolmest probleemist kahe lahendused on täna teie laual. Teie ees on teie kolleegide poolt majanduskomisjonis algatatud seaduseelnõu 696, mille muudatusettepanekute seas on lahendusi, kuidas planeeringu‑ ja loamenetlusi lühendada, näiteks võimaldada eriplaneeringu asukohavalikust edasiliikumist projekteerimistingimustega, lühendada menetlustähtaegasid, võimaldada planeeringute ja hankemenetluse ümberkorraldamist ning palju muudki. Liitumiste segapuntras tuleb saada selgus. Elektrituruseadus, võrgueeskiri ja liitumistingimused ei ole kunagi olnud mõeldud skeemideks, millega broneeritakse ühiskonna loodud võrguressurss. Seaduseelnõu 696 ettepanekute hulgas on need, millega kehtestatakse deposiit uutele liitujatele ja kasutatava võrguressursi tasu neile, kes tootmisseadmeid valmis ei ehita, ning piiratakse liitumisel võimalusi tootmisseadme primaarenergiaallika muutmiseks. Samuti peame juba täna mõtlema sellele, et vajalikud võrguinvesteeringud astuksid ühte sammu rajatavate tootmisvõimsustega. Ma palun teilt kindlameelsust ja otsustusjulgust, et Riigikogu menetluses olevad lahendused ei jääks poolikuks. Kui me ei suuda arendustegevuses naaberriikidega [ühte] sammu käia, siis jääme paratamatult maha.

Kolmest sõlmküsimusest ühele meil täna aga täit vastust ei ole. Olemasolev elektriturumudel on hea sellistes olukordades, kus meil on palju juba rajatud elektrijaamasid, mis konkureerivad omavahel elektritootmise muutuvkulu alusel. Kuid see turumudel ei ole kunagi olnud mõeldud kompenseerima ei tootmis‑ ega salvestusseadmetega seotud investeeringukulu. Kõnekas on tõsiasi, et ka viimastel aastatel rajatud suuremad elektrijaamad on moel või teisel saanud investeerimiskindluse riigilt.

Valitsus on otsustanud vähempakkumiste jätkamise 2024. ja 2025. aastal kokku 1 teravatt-tunni ulatuses. Ent vaja oleks mõelda ka sellele, mis saab peale 2025. aastat. Meie kogemus turuosalisena näitab, et Eestit ei saa kahjuks võrrelda riikidega, kus tugeva tööstustarbimise [katteks] oleks võimalik turupõhiselt pikaajalisi elektri ostu-müügi lepinguid sõlmida. Meie elektritarbimine on killustatud, vastaspoolte risk kõrge ning finantseerija valmisolek riske võtta madal. Seetõttu vajab tulevikukindel tootmisportfell hinnapõrandat, olgu see siis täiendavate vähempakkumiste, turumudeli reformi või riiklike garantiide näol.

Utilitas, nagu ka mitmed teised energiatootjad, on valmis olema riigile, omavalitsustele, kodumajapidamistele ja muudele kogukondadele hea partner nende plaanide elluviimisel. Oleme seadnud sihiks viia oma investeeringukava ellu maksimaalses tempos. Järgmisel kolmel aastal kavandame investeeringuid uutesse merevee soojuspumpadesse ja reovee soojuspumpadesse ning 600 megavati ulatuses tuuleparkidesse Eestis, Lätis ja Leedus. Viie aastaga soovime valmis ehitada 1200 megavatti Saare-Liivi meretuulepargist. Lisaks kavandame investeeringuid tuulejaamade juurde rajatavatesse päikseparkidesse ja akupankadesse, aga ka vesinikulahendustesse. Viimaste puhul soovime panustada ka tehnoloogia arendamisse.

Mul on väga hea meel tõdeda, et mitmed järjestikused valitsused on leidnud võimalusi riigikaitselisi piiranguid leevendada, võrgu tugevdamisse investeerida ning salvestus‑ ja vesinikutehnoloogiat arendada. Kuid ma palun teilt enamat: pingutada ühiselt selle nimel, et riik energiakriisist tugevamana väljuks, ning tulevikukindla elektritootmisega aidata rajada alus majandusliku heaolu kasvule, tegemata seejuures kompromisse varustuskindluse ja keskkonnahoiu arvel. Aitäh!

10:47 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd küsimused. Indrek Saar, palun!

10:48 Indrek Saar

Aitäh ettekande eest ja jõudu teie arendustes! Need on lõppkokkuvõttes selle huvides, nagu ka majanduskomisjoni esimees ütles, et Eesti saaks võimalikult soodsat energiat. Aga me teame seda, et tuuleparkide, eriti nende mahtude puhul, mis arendajatel meeles mõlguvad ja mida otsapidi juba arendatakse, on Eestis võimalik [toota] sellises mahus [energiat], mis mingil hetkel ületab mitmekordselt meie tarbimise. Praeguste teadmiste järgi ei õnnestu aga nii palju ühendusi tekitada, et seda üle maailma laiali vedada. Alternatiivina nähakse vesiniku tootmist. Kas te oleksite nii hea ja kirjeldaksite meile natukene seda teadmist, mis on vesiniku tootmise kohta? Millises ajaperspektiivis sinnamaani võidakse jõuda ja milline tuleb vesiniku hind võrreldes teiste energiakandjate hinnaga?

10:49 OÜ Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist

Aitäh, väga hea küsimus! Tõesti, vesinikuvaldkonnal nähakse väga suurt tulevikuperspektiivi. Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks toota Euroopas aastal 2030 kümme miljonit tonni vesinikku ja samuti seadnud sihid näiteks elektrolüüserite võimsusega seoses, mille abil veest elektrienergiat kasutades vesinikku toodetakse. Need eesmärgid on kahtlemata väga ambitsioonikad. Kuid arvestades vajadust, mis meil on Euroopas seoses tööstussektori või pikamaatranspordi valdkonna dekarboniseerimisega, on need lahendused kahtlemata vajalikud.

Eesti on astumas tublisid samme selles valdkonnas. Näiteks rajab Utilitas esimese elektrolüüseri Tallinnasse, samuti kaks vesinikutanklat koos sõidukipargiga ja teeb seda riigipoolse meetme toel, mille [saamiseks] said turuosalised teha omapoolseid pakkumisi oma lahendustega [konkureerimiseks]. Samuti on kohe-kohe väljakuulutamisel eelmise valitsuse algatatud ja praeguse valitsuse eestvedamisel [korraldatav] uus meede, mille maht on 50 miljonit eurot [ja mis on mõeldud] selleks, et vesiniku pilootlahendusi turule veelgi enam tuua. Ma olen üsna positiivselt meelestatud, et ka siin me näeme huvitavaid lahendusi, kuidas vesinikku rohkem kasutusele võtta.

Aga tõesti, vesinikuenergeetikal on oma väljakutsed. Täna kindlasti ei ole vesiniku tootmise tehnoloogia tootmismahud sellised, et neid suuri eesmärke täita. Selleks on vaja, nagu ka akude valdkonnas, rajada gigatehased, mis uusi elektrolüüsereid toodaksid. Me oleme vesinikuvaldkonnas üsna sarnases olukorras, nagu olime akude valdkonnas kümme aastat tagasi. Ehk tootmisvõimsused tuleb alles rajada. Eestis on ka ettevõtteid, kes seda soovivad teha. Näiteks Stargate Hydrogen on üks selline, mis üritab haruldasi metalle vähendada või neid üldse mitte kasutada oma elektrolüüserite töös, ja teeb seda üsna edukalt, ning soovib rajada Eestisse gigavatt-tehase. Me astume ühte sammu teiste riikidega, kes soovivad selles valdkonnas tehnoloogiaarendusega tegelda.

Mis puudutab vesiniku hinnaga seotud väljakutset, siis vesiniku puhul on iseloomulik, et selle konverteerimisega kaasnevad olulised kaod, olgu siis veest elektrolüüseri abil vesiniku tootmisel või selle tagasipööramisel, just soojusenergiana. Kui vaatame tulevikku, siis peaksime kindlasti mõtlema sektoritevahelisele suuremale sidustamisele ehk sellele, kuidas see soojusenergia, mis näiteks vesiniku tootmisest üle jääb, kasutada ära kaugküttes. Samuti peame mõtlema selle peale, kuidas tõhusamalt soojus‑ ja transpordisektorit elektrifitseerida. Me peaksime vaatama neid sektoreid rohkem koos: elektrit, soojust ja transporti. Võib-olla see olekski üks soovitus tulevikuks. Meil on küll 2030. aastaks seatud elektrivaldkonnas ambitsioonikas eesmärk, aga me peaksime neid sektoreid vaatama rohkem koos.

10:53 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

10:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Olen viimased paar nädalat huviga jälginud, kuidas me Euroopa Liidus üritame paja ühes servas paksemat suppi keeta. Ma räägin sellest maailma kliimakonverentsist, mis toimus Sharm el Sheikhis. Aga teilt ma küsin ühe lihtsa küsimuse. Eesti on juba aasta otsa hoidnud oma kindlates kätes Euroopa nii-öelda inflatsioonirekordit ja prognooside järgi jätkub see ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Kuna energia on selles potis väga oluline, siis ma tahaks teie hinnangut: miks Eestil on see õnnestunud, samas kui Euroopas on palju riike, ka väljaspool Euroopa Liitu, nii suuri kui väikseid, kellele on õnnestunud vältida seda liidripositsiooni? Kuigi asjad on kuust kuusse veidi muutunud, on Eestil see kindlalt käes. Miks?

10:54 OÜ Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist

Tõesti, inflatsiooninumbrid on väga märkimisväärsed kõikjal Euroopas, sealhulgas Eestis. Oluline sisend on siin kahtlemata energia. Nagu ma juba viitasin, Rahvusvaheline Energiaagentuur hindab, et suur osa sellest hinnatõusust on seotud maagaasi ja kivisöe hinna tõusuga. Meie elektriturumudel toimib selliselt, et elektrijaamad konkureerivad muutuvkulude põhjal ja viimane tulija, milleks tavaliselt on gaasijaam, viib hinna kõrgeks. Võib-olla üks seletus on see, et me ei ole viimastel aastatel rajanud piisavalt uusi, soodsamaid elektritootmisvõimsusi, mis aitaks meid sel ajal, kui meil on vaja soodsamat tootmist.

Üle kümne aasta on Utilitas esimene ettevõte, kes rajab Eestisse suure tänapäevase tuulepargi. Loodetavasti tuleb järgmine dekaad selline, et neid tootmisvõimsusi tuleb juurde. Ma näen, et riik on astumas samme [selles suunas], samuti on omavalitsused ja muud kogukonnad ilmutanud valmisolekut [koostööks]. Ma kahtlemata tänan nende sammude eest, mis on loonud [arenduseks vajalikke] raamtingimusi. Aga kindlasti on ka ettevõtjate tegevus väga oluline, et tootmisvõimsust tuleks juurde, sest lõppude lõpuks rajavad selle ettevõtted.

Ma loodan, et me ühiselt pingutame ja leiame viisid, kuidas uusi tootmisvõimsusi turule tuua ning seeläbi energiahinnad surve alla panna ja võimaldada meil tarbijatele soodsamaid energialahendusi pakkuda.

10:56 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

10:56 Kalvi Kõva

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Nagu komisjoni esimees Kristen Michal ütles, toimub tänane riiklikult tähtsa küsimuse arutelu siin selleks, et tuua Riigikogu saali natuke rohkem [selleteemalist] teadmist ja debatti, ning teie ettekanne seda ka tegi. Sain mõne nüansi asjus targemaks. 

Minu küsimus on selline. Te ütlesite, et teie ettevõte rajab võimsusi meie lähiriikides Lätis ja Leedus, ja te ütlesite oma kõnes ka seda, et me peame ühte koma teist tegema vähemalt samamoodi nagu meie lähiriigid. Mina arvan, et me peaksime tegema paremini kui meie lähiriigid. Võib-olla te mõne sõnaga selgitaksite, mida meie lähiriigid, kellega me ühisel turul oleme, paremini teevad? Seda me kuulsime, mida meie peame paremini tegema. Aga mida need lähiriigid täpselt teevad, et seda sektorit rohkem arendada?

10:57 OÜ Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, meie lähiriigid on peale Venemaa agressioonisõja algust Ukrainas astunud samme selleks, et uusi tootmisvõimsusi turule tuua ja energiasõjast võidukalt väljuda. Nii on näiteks Lätis ja Leedus töötatud mõne kuuga välja regulatsioonide muudatused, kuidas oleks võimalik planeeringu- ja loamenetlust kiirendada. Need [muudatused] menetleti väga kiiresti nende riikide parlamentides ära ja nüüdseks on need valdavalt juba jõustatud. Need võimaldavad väga lühikese perioodi jooksul, aasta-kahega kogu selle planeeringu‑ ja loamenetluse kadalipu oma arendusega läbida ja jõuda projektiga ehitusfaasi.

Samuti on [meie lähiriigid] adresseerinud küsimusi, mis on seotud võrguressursiga, sest ka seal tekkisid olukorrad, kus turuosalised esitasid väga palju liitumistaotlusi, et võrguressurssi oma projektidele broneerida. Seal leiti lahendus, kuidas tagada prioriteetsus nendele projektidele, mida tõesti soovitakse rajada. Ka riik esitas oma eelistused ja tähtajad, kui kiiresti need tootmisvõimsused tuleks valmis ehitada. Kokkuvõttes on [meie lähiriikides] üsna kiiresti suudetud reageerida. Minu palve teile oleks samuti reageerida kiiresti ja võrdsustada tingimused või muuta need veelgi paremaks, nagu hea küsija viitas.

10:59 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

10:59 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Esmalt tahan ma tänada teid ja loomulikult ka Riigikogu majanduskomisjoni esimeest Kristen Michalit selle teema muljet avaldavalt sorava valdamise eest. Ta munas minu küsimuse ära, vastates Kristinale nii pikalt, et ma ise ei saanud teda tänada. Aga teile on mul lihtne küsimus. Te räägite, et see võrk peaks olema haja[võrk] ja et te ise ettevõttega planeerite suuri arendusi. Mul on küsimus väiketarbijana. Ma arvan, et minusuguseid – ma ei taha rääkida ainult endast – ei ole Eestis mitte sadu, vaid on tuhandeid. [Jutt käib] väikesest päiksepargist. Elektrilevi tegi pakkumise, nad tahavad minu maa peal mingi projekti läbi viia ja väikese trafo osta ja küsisid 6500 [eurot], et siis saangi kahe aasta pärast väikese pargi püsti panna [mahuga] 15 kilovatti. Teie tahate ka kiiresti toimetada. Mul on küsimus: kas mul tasub hiinlastele raha saata, et paneele osta ja mõne aja pärast hakata elektrit tootma? Ja kas mul on võimalik seda müüa ka siis, kui teie oma pargid valmis saate? Tõenäoliselt 2033. aasta juulis on hind miinuses või vähemalt nullis.

11:01 OÜ Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist

Aitäh hea küsimuse eest! Mina arvan, et oma tarbimise [katteks] on kindlasti mõistlik tootmis[seadmeid] omada, kõikidel tarbijatel. See annab võimaluse sel ajal, kui sa ise tarbid, [oma energiatarvet] oma tootmisseadmetega katta. Kindlasti need, kes on [päikesepaneelid paigaldanud], tundsid sel suvel rahuldust sellest investeeringust, mis võimaldas neil toota enda jaoks soodsat elektrit ja ülejäägi võrku anda. Sama otsuse tegin ka mina juba seitsme aasta eest ja olen sellega väga rahul.

Päikesepaneele saab osta peale Hiina ka Euroopast. On väga häid tootjaid, kes pakuvad neid konkurentsivõimeliste hindadega. Mina igal juhul soovitan selle sammu astuda. See on tulevik. Tulevikus võivad muutuda soodsamaks ka salvestusseadmed. Siis on võimalik seda [ülejäävat] elektrienergiat, mille enda tarbeks olete tootnud, ka salvestada ja tarbida seda nendel tundidel, kui päike enam ei paista, ning seeläbi tagada endale varustuskindel lahendus. Nii et minu soovitus on see samm astuda.

11:02 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

11:02 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea esineja! Tootmisvõimsuste rajamine on suur asi ja see on perspektiiv. Midagi pole teha, me peame seda tegema. Aga mind teeb murelikuks üks asi. Ma olen nüüd kogu aeg jälginud neid arenguid ja näen, et meil hakkavad tekkima ülekandeliinide probleemid. Selleks, et võimsaid ülekandeliine teha sinna, kus neid praegu veel ei ole – see tähendab kogu seda maade küsimust, võõrandamise küsimust, kogu seda protsessi. Vahel on selline tunne, et meil Eestis ei olegi võimalik neid võimsaid ülekandeliine enam rajada. See tähendab seda, et tootmisvõimsuste rajamine jääb meil lõpuks ülekandeliinide taha toppama. See on üks küsimus. Ja teine puudutab seda, et [olen] ise Ida-Virumaalt pärit ja meil tehti kümme aastat tagasi Kiiklas kaevandusvee peale (Juhataja helistab kella.) muundamisjaam, millega toodetakse sooja. Kas neid asju on edasi mõeldud?

11:03 OÜ Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist

Aitäh, hea küsija! Sellele, mis puudutab ülekandeliinide läbilaskevõimet ja nende investeeringute vajalikkust, saab detailsemalt vastata Taavi Veskimägi, Eleringi juhatuse esimees. Aga kahtlemata on meil vaja teha investeeringuid võrgu tugevdamisse, need investeeringud on Eleringi pikaajalises kavas sees. Mõnikord on küsimus ka selles, kuidas neid investeeringuid ajastatakse. Meie soovitus arendajatena, tootjatena, elektrijaamade opereerijatena on see, et pidades silmas tulevasi, [2030. aasta] eesmärke, tuleks ka võrguressurssi planeerida selliselt, et tootmisvõimsusi oleks võimalik liita. Me ise kasutame palju kaabelliinide lahendusi, et võimalikke häiringuid minimeerida. Aga kahtlemata on vaja investeerida ka õhuliinidesse ja siin tuleb leida kokkulepped kohalike elanike, maaomanike ja kogukondadega, et need investeeringud sünniksid. Ma võin enda kogemusest tõdeda seda, et valmisolek selliseid kokkuleppeid sõlmida on peale süvenevat energiakriisi kasvanud. Pigem oleme näinud head koostöötahet ja soovi ka tegelikult probleeme lahendada.

Mis puudutab soojuspumpade lahendusi, siis mainisin ka oma ettekandes, et Utilitas kavandab Tallinnas suuremahulisi investeeringuid merevee ja reovee soojuspumpadesse. Need investeeringud on vajalikud selleks, et vähendada sõltuvust maagaasist, ja me oleme kavandanud need investeeringud realiseerida järgmise kolme aasta jooksul. Kahtlemata on ka teised soojustootjad üle Eesti kavandamas selliseid investeeringuid nii soojuspumpadesse kui ka salvestusseadmetesse. Detsembris hakkab Tartus tööle esimene suuremahuline soojussalvesti. See võimaldab näiteks ülejäävat soodsat taastuvelektrit salvestada soojussalvestisse selleks ajaks, kui seda on tipu[tarbimise] katmiseks vaja, ja seeläbi vähendada maagaasi tarbimist.

Tulevikus on kindlasti rohkem sektoritevahelist sidusust, soojusvõrkudes jääksoojuse kasutamist, salvestite kasutamist, erisuguste tootmisseadmete integreerimist. Ka kaugküttevõrk ei ole enam ammu kaugkütte katlamaja ja soojatorustik, vaid see on nutikalt kavandatud võrk, mis on võimeline integreerima erinevaid soojusallikaid, neid tarbijateni viima. Kindlasti see komplekssus suureneb tulevikus veelgi. Tegelikult selline sektoritevaheline sidumine on oluline ka transpordi‑ ja elektrimajanduses.

11:07 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Selle ettekande juurde ette nähtud küsimuste ja vastuste aeg sai läbi. Ma ei saa rohkem küsimusi võtta.

11:07 OÜ Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist

Aitäh!

11:07 Aseesimees Martin Helme

Aitäh ettekandjale! Läheme kolmanda ettekande juurde. Esineb Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, ettekanne 15 minutit ja küsimused‑vastused kuni 20 minutit. See, kes kõige kiiremini praegu vajutab, saab tõenäoliselt pärast ka löögile.

11:08 AS Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Hea Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel seista täna siin Riigikogu ees ja rääkida Eesti elektrisüsteemi arenguga seotud plaanidest. Kuigi viimastel aastatel on Eesti energiasüsteemi arendamisel olnud mitmesuguseid väljakutseid, alates elektrijaamade kütusega varustamise küsimustest kuni infrastruktuuri rünnakute eest kaitsmise küsimusteni, palus majanduskomisjon mul täna rääkida eelkõige elektrivõrgu arengust.

Kui räägime Eesti elektrivõrgu arengust, siis võiks kokkuvõtvalt öelda, et Eesti elektrivõrgu arengut on viimasel kümnendil suuresti suunanud neli põhilist eesmärki. Kõige olulisem on loomulikult olnud varustuskindluse tagamisel see, et Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks koos teiste Balti riikide ja Euroopa Komisjoniga 2025. aasta lõpuks Balti riigid sünkroniseerida Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. See tähendab väga põhimõttelisi muutusi nii elektrivõrgus kui ka elektrisüsteemis. See tähendab seda, et Elering on circa 350 miljoni euro eest investeerinud ja investeerimas elektrisüsteemi arengusse. See on selline korraline tegevus, aga loomulikult siin kõrval on ka veel tegevused, mis on seotud sellega, et olla valmis kiireks erakorraliseks eraldumiseks Venemaa elektrisüsteemist, kui Venemaa peaks meid ette teatamata välja lülitama.

Teine oluline eesmärk võrgu arengu puhul on tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel moel. Ehk [tegemist on] Vabariigi Valitsuse 2030. aastaks seatud eesmärgiga [katta Eesti aastane] tarbimine sajaprotsendiliselt [taastuvenergiaga]. Just bilansilises mõttes aastases vaates tagada [sellises mahus] taastuvenergia tootmine, et elektrivõrk võimaldaks tootmise, tarbimise ja salvestamise tasakaalu.

Kolmas eesmärk on seotud tarbijate varustuskindluse tõstmisega ehk meie keeli eelkõige asendusinvesteeringutega. Me riskipõhiselt hindame, kus on võrk amortiseerunud ja kus tuleb võrk välja vahetada ning kus tuleb seadmed vahetada uute ja töökindlamate vastu.

Neljas ja võib-olla mitte niivõrd tugevalt läbi kõlanud, aga ma arvan, et üha enam selle tänase arutelu vaates oluliseks muutuv küsimus [on järgmine]. Seni oleme elektrivõrgu puhul vaadanud eelkõige, kuidas tagada Eesti tarbijatele varustuskindlus – varustuskindlus kliimaneutraalsel moel –, aga üha rohkem tuleb küsimuse alla ka see, kuidas võiks elektritootmine Eesti majanduse arengut toetada. Väga selgelt tuleb jagada elektrivõrgu areng kaheks. Üks osa on see, mis meie enda, Eesti tarbijate varustuskindluse jaoks on vajalik, ja teine osa on see tootmine, mis on laiemalt majandusarengu seisukohast vajalik, et saaksime näiteks oma merealasid võtta aktiivselt majandustegevuses elektritootmise kaudu kasutusse.

Vaatame kõiki neid nelja punkti vähem või rohkem [lähemalt]. Kõigepealt sünkroniseerimisega seonduvad võrgu arengud. Minu presentatsioon on tõenäoliselt seal taga kõigile kenasti ka prindituna kättesaadav. Siin ekraanil [kõike] ei ole, nii et kes tahab neid numbreid ja kaarte näha, siis kindlasti on neid lihtsam paberil vaadata, kui et ma kõike seda hakkan siin suusõnaliselt üle rääkima.

Aga sünkroniseerimisest rääkides on kokkuvõte see, et ilmselgelt me sünkroniseerimise raames olulisel määral Eesti 330‑kilovoldist ringvõrku tugevdame. Me oleme valmis ehitanud Harku–Lihula–Sindi ja Kilingi-Nõmme–Riia liini, mis on sünkroniseerimiseks ääretult olulised, aga mitte ainult sünkroniseerimiseks, vaid need on võimaldanud Lääne-Eestis ja saartel tuua võrku juurde umbes 300 megavati ulatuses täiendavat taastuvelektri tootmist. Töös on need liinid, mis tulevad üle Narva–Tartu–Valga–Valmiera suuna, osa on valmis, osa mitte. [Mainin veel] sünkroonkompensaatoreid ja erinevaid energiaturge, et just kiirete reservide võimekust Eestis ja mujal Baltikumis olevate elektrijaamade põhiselt pakkuda.

Väga palju on töös, väga palju on tehtud. Aga võib-olla kõige olulisem on kokkuvõttes meeles pidada seda, et kui siin on räägitud kiirendatud sünkroniseerimisest, siis võrgu võimekus suureneb tegelikult ikkagi järk-järgult. Me oleme täna paremini valmis kui eile ja homme oleme paremini valmis kui täna. Osa investeeringuid on veel tegemata. Kui tahame võrgu poolt vaadates enda elektrisüsteemi sünkroniseerida kiiremini kui plaanitud 2025. aasta lõpp, siis see tähendab seda, et me kas peame võtma suuremaid riske tarbijate varustuskindluse tagamisel või me peame olema valmis aktsepteerima suuremaid kulusid. See aga ei tähenda seda, et me nii‑öelda teise tegevusteljena ei tegeleks sellega, et olla igal hetkel valmis tulema toime Balti riikide erakorralise eraldamisega Venemaa elektrisüsteemist.

Teiseks, varustuskindlus kliimaneutraalsel moel. Kindlasti peamine sõnum, mis ma tahaksin, et Riigikogus jääks kõlama, on see, et põhivõrgu võimekus ei ole Eesti elektrivarustus[kindluse] tagamisel 2030. aastal kliimaneutraalsel moel takistuseks. Ma veel kord soovitaksin Riigikogu liikmetel vaadata neid slaide, mis on laiali jagatud. Ma proovisin tuua välja tehnilise võimekuse ülevaate, kuidas 2030. aastal oleks võimalik juba täna võrgulepinguga kaetud tootmisseadmetega või liitumislepingu sõlminud tootjate poolt plaanitavate tootmisseadmetega toota taastuvallikatest nii palju elektrit, et see kataks Eesti aastase elektritarbimise. Kindlasti oluline sõnum, mis siin juba varasemalt on kõlanud, aga mida ma tahan ka ise võrgu poolt üle rõhutada, on see: hästi oluline, et see nii juhtuks, on see, et kõik need, kes on võrguressursi broneerinud, need tootmisseadmed, mida nad plaanivad ehitada, ka valmis ehitaks.

Täna on meil võrgu puhul [sedasi]. See on hästi oluline ja kipub avalikus arutelus vahetevahel sassi minema, et on võimsus ja energia, räägitakse läbisegi võimsusest ja energiast. Praegu on pilt umbes selline, kui räägime taastuvallikatest, et meil on üldse kasutatavat võimsust Eestis kuskil 2350 megavatti, sellest taastuvallikatepõhist tootmisvõimsust on kuskil 900 megavatti ja see 900 megavatti võiks 2030. aasta perspektiivis võimaldada toota kuskil 2,7 teravatt-tundi elektrit aastas. Liitumislepinguga juba kaetud potentsiaal on 1,8 gigavatti taastuvenergiat, mis võimaldaks toota 3,1 teravatt-tundi, võttes [arvesse] nii tuule kui päikese keskmisi kasutegureid. Kui sinna juurde lisada ainuüksi 1 gigavati jagu meretuult ja kui me näeme, et Eesti 2030. aasta riigisisene elektritarbimine võiks olla 9–9,5 teravatt-tundi, siis praegu võrgulepingu või liitumislepinguga kaetud tootmisseadmetega oleks võimalik toota 10–10,5 teravatt-tundi [elektrit]. Ehk me näeme, et juba praegune võrguressurss, mis on tootmisseadmete jaoks broneeritud, on piisav selleks, et tagada Eesti enda elektritarbimine taastuvenergiaallikate põhjal. Oluline on see, et [need seadmed] ehitataks valmis.

Kindlasti üks ääremärkus, mis tuleb siin teha ja mida võib‑olla saame hilisemas arutelus täpsemalt käsitleda, on see, et me peame mõistma, et teiste riikide plaanid on täpselt samasugused. Soome 2030. aasta [eesmärk on] 36 gigavatti taastuvallikatepõhist elektritootmist, Leedul 7,7 gigavatti, Lätil 1 gigavatt. Kogu see energia peab siia võrku ka ära mahtuma. Ei ole nii, et me planeerime enda elektritootmist ja usume, et kogu see ülejääk, mis tekib, läheb nagu musta auku, kas Soome poole läbi Estlinkide või Läti poole läbi vahelduvvooluühenduste. See on üks üleeuroopaline elektrivõrk, elektriturg ja ilmselgelt need tootmisseadmed, mis võrku tulevad, peavad olema konkurentsivõimelised. Ehk küsimus on selles, kui suurele elektritootmisvõimekusele on tulevikus turgu, et need investeeringud tehtaks ja need tootmisseadmed turule tuleksid.

Kokkuvõttes, selleks, et need [tootmisseadmed] tõesti turule tuleksid, ma mõtlesin, mis võiksid olla need võrguettevõtja sõnumid, kuidas taastuvenergiapõhist tootmisvõimsust võrku saada. [Ma räägin] nendest projektidest, mis juba on laual, ma ei räägi nendest projektidest, mida veel tahetakse teha. On ilmselge, et kui meil on täna laual umbes 12 gigavatti, ja ma tuletan meelde, et Eesti enda tiputarbimine on kuskil 1,6 gigavatti – see on Eesti kõigi aegade tiputarbimine ja 12 gigavatti tootmisseadmeid tahetakse Eesti võrku panna –, siis see kõik ei mahu siia võrku. Isegi neist liinidest, mis lähevad Narva poole, see on suur liinikoridor, [ei piisa]. Me peaksime neli nihukest koridori üksteise kõrvale panema, et kogu see potentsiaalne energia võrgust läbi ajada. Oluline on realiseerida praegune võimekus.

Üks ettepanek, mille me oleme teinud, on rakendada täiendavat tasu kahe aasta möödumisel liitumispunkti väljaehitamisest, et võtta see võrguressurss kui avalik hüve kasutusse. Me ise teeme veel sel aastal regulaatorile ettepaneku [kehtestada] võimsuspõhine võrgutariif, mis peaks soodustama just salvestusseadmete võrku tulekut. Kindlasti on oluline, et oleks ka ühine põhi‑ ja jaotusvõrgu arengukava.

Meie ettepanek on olnud ka see, et toetamaks ja kiirendamaks menetlust just hajatootmise arendamisel, et kuni 200‑kilovatiste mikro‑ ja väiketootjate liitumist elektrivõrguga sotsialiseerida, me mitte ei tee kõiki neid võrguarvutusi eelnevalt ära – [selle kohta,] mis hetkel ja kus mis liin üle koormub –, vaid me teeme need ex‑post. Ehk siis, kui tõesti tekivad võrgus probleemid, teeme ka võrguarendused. See lihtsalt tähendab seda, et regulaator peab aktsepteerima neid võrgutugevdusi võrguettevõtjate reguleeritud varabaasi osana. Praegu ta seda ei tee, kuna praegu on võrguettevõtjal kohustus arendada võrku lähtuvalt tarbijapoolsetest võrgulepingu võimsustest. Tootja liitumine on tootja enda kulude põhine.

Kindlasti [tuleb kaaluda] ka siin kõlanud merealade täiendavat kasutuselevõttu. Nii nagu minu ettekandes esitatud numbrid näitasid, on varustuskindlus võimalik 2030. aastaks kliimaneutraalselt tagada. Kui me tahame siit edasi minna ja tahame näha, et ka majandusarengu jaoks on vajalik ja võimalik elektritootmist Eestis suurendada, siis tuleks selline kohustus põhivõrguettevõtjale elektrituruseadusega panna, [sätestades,] et arendage võrku ette. See [peab olema] ühiskonna poolt aktsepteeritav: ühiskond aktsepteerib, et see sotsialiseeritakse läbi võrgutasu kõigile meile. Loomulikult me oleme suutelised selliseid ülesandeid täitma, me oskame elektrivõrku ehitada. Aga selline ülesanne tuleb meile väga konkreetselt [seadusega] panna, näiteks Leedus ongi nii tehtud, ja siis tuleb tagada ka finantseerimine võrgutasu kaudu. Aitäh!

11:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd küsimused. Priit Sibul, palun!

11:22 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Teie eelkõneleja soovis parlamendi saadikutele meelekindlust ühe eelnõu menetlemisel. Ma arvan, et seda meelekindlust jagub siin nii nimetatud eelnõu kui ka teiste puhul. Aga mul on küsimus komisjoni esimehe viidatud fantoomliitumiste kontekstis. Te oma ettekandes korduvalt rõhutasite, et [broneeritud] võimsused [tuleks ka] välja ehitada. Mingite projektide puhul, mis on käima läinud, osapooled kurdavad, et tegelikult Elering annab võimaluse liituda alles 2025–2027 ja planeeringud on pikad. Äkki te seletaksite selle korra veel lahti? Käivad ka jutud sellistest nii‑öelda võimsustest, mis on meil võrgus juba nõukogude ajast mingite gaasijaamade ja muude selliste asjade näol, mis ammu enam ei toimi, samuti Eesti Energia võimsustest, mis on sisuliselt likvideeritud. Milline ressurss praegu seal võrgus on?

11:23 AS Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Aitäh! Eesti elektrivõrk on suures plaanis ehitatud selliselt, et ta on suuteline edasi-tagasi transportima kuskil 3,5 gigavatti. Kui üle 3,5 gigavati tahta minna, siis see tähendab võrgu massiivset [ümberehitamist], mitte ühe või teise liini ümberehitamist, vaid sisuliselt massiivset võrgu ümberehitamist. Milline on broneeritud ressurss? Nagu juba öeldud, meil on täna kasutatavat võimsust kuskil 2350 megavatti ehk 2,4 gigavatti. Võrgulepingud kokku [hõlmavad] kuskil 3,5 gigavatti. Nagu austatud küsija näeb, meil on 1 gigavati jagu sellist broneeritud võrguressurssi, mida olemasolevad tootmisseadmed tegelikult ei kasuta. See ongi see ajalooline pärand.

Meil on veel kuskil 1,1 gigavatti väljaehitatud liitumislahtreid, mida ei ole kasutusse võetud, eelkõige Virumaal, lähtuvalt teadaolevast või osaliselt lahendatud radariküsimusest. Me näeme, et sellest kuskil 0,6 gigavatti on võimalik kompensatsiooniradari abil kasutusse võtta. See tuleb nüüd tõenäoliselt turule, tuleb kasutusse ja seda on võimalik hakata arendama. Siis ongi circa 2 gigavatti neid tootmisvõimsusi – see merd veel ei käsitle, eks ole, see on puhas maismaa –, mis on juba praegu liitumislepingus ja mille jaoks me kuskil 1 gigavati ulatuses juba ehitamegi välja liinitugevdusi, lahtreid. Sisuliselt on niisugune mõistlik võrguressurss juba võrgulepingu või liitumislepinguga seotud tootjate poolt ära kasutatud. See tähendabki seda, et kui sa oled 12 000+ megavati põhine liituja, siis ilmselgelt ongi liitumistasu ebamõistlikult suur, sest pool Eesti elektrisüsteemi tuleks ümber ehitada, et sa saaksid oma võimsusega võrku tulla.

See toob mind sellesama mõtte juurde, et kui me tahame minna sellest võrguarengust, mis on vajalik Eesti tarbijate elektrivarustus[kindluse] taastuvenergiapõhiseks tagamiseks, edasi – see on minu hinnangul juba täna võrgus olemas –, siis see tähendab hoopis teistsuguseid põhimõtteid. Ja siis ongi küsimus, et kas me sotsialiseerime mingit võrguarengut ette, mis tuleb eelkõige merealade kasutuselevõtmisel teemaks, või me jätame selle puhtalt nii‑öelda tootjate mureks. See suure tõenäosusega tähendab seda, et neid [merealasid] ei võeta kunagi sellisel kujul kasutusse.

Ja viimane mõte: [põhjus,] miks ma ka selle Läti, Soome ja Leedu näite taastuvenergiavõimsuste arendamisega seoses siin kõrvale tõin, oli see, et tarbimine siin regioonis ilmselgelt ei võimalda kogu planeeritavat tootmist siia võrku ära mahutada, ja see tähendabki seda, et riigipiiriülesed ühendused on ääretult olulised. Taastuvenergiat saab Eestis suuremahuliselt arendada ainult siis, kui meil on tugevad piiriülesed ühendused Kontinentaal-Euroopa suunas, kus on suured tarbimiskeskused, eelkõige Saksamaal. Selles mõttes on ka see Marienborgi deklaratsioon väga-väga hea. Saksamaa on esimest korda näidanud selget huvi Ida-Läänemere [piirkonnas asuvate] meretuulealade vastu, et asendada osaliselt see energia, mida nad enne said gaasina, selle tuulega, mida võiks Ida-Läänemere alal toota Eestist kuni Saksamaani välja.

11:28 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

11:28 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! On üks väikeettevõtja, kes oli sõlminud Eleringiga elektrimüügilepingu 32 kilovati ulatuses. Kuna kevadise suurvee ajal pöörlesid need labad seal natukene kiiremini ja leping ähvardati lepingu rikkumise pärast üles öelda, siis esitas see väikeettevõtja taotluse suurendada lepingut 3 kilovati võrra. Eleringilt tuli selline vastus, et selle eest küsitakse 24,7 miljonit eurot pluss käibemaks. Kuna Elering allub Riina Sikkutile, siis ma olen alates septembrikuust kuni tänase päevani ajanud teda taga, aga ma ei saa teda kätte ja ta ei anna mulle vastuseid, kuidas see hind on kujunenud. Kui ta mind näeb, paneb juba jooksu. Eeldades, et te olete aumees, olge hea, öelge mulle, kas teil on võimalik juhina lubada, et see vastus koos detailse arvestusega tuleb järgmise nädala jooksul, sest see on teie vastutusala. Ma ei eeldagi, et te oskate praegu vastata.

11:29 AS Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Ma pigem arvan, et küllap see on ikkagi Elektrilevi võrguga liitunud, mitte Eleringi võrguga liidetud elektrijaam. Vaevalt, et nii väike elektrijaam on põhivõrguga liidetud. Küllap ta on ikkagi Elektrilevi võrguga liidetud elektrijaam. (Kalle Grünthal ütleb midagi kohapealt.) Ja nüüd me jõuamegi sellesama küsimuseni, mida ma ka siin mitmeid kordi eelnevalt olen adresseerinud. Loomulikult on iga täiendav [koormus lisakoormus]. Juhe on täpselt nii jäme, kui ta parasjagu on, ja sealt rohkem energiat läbi ei lähe. Kui selleks on vaja suurendada teatud liinide gabariite, siis ilmselgelt need investeeringud tuleb teha, et neid gabariite suurendada.

11:30 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Kalle Grünthal, palun!

11:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma küsisin ikkagi selle kohta, kas ta on võimeline vastama. Aga ma siis eeldan, et saadan teile spetsiaalse kirja, kus on see pakkumine välja toodud, ja te vastate mulle nädala jooksul.

11:30 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

11:30 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie jutust tuli välja, et tegelikult meil on see võimekus liinide näol, just Eleringi liinide näol ju sisuliselt olemas. Me lõime siin praegu selle tootmisvõimsuse kokku ja sealt jäi praegu veel vist 1,1 gigavatti isegi üle. Vaatame neid materjale, mis siin slaididena on ja milles te just seda põhivõrguteemat avate ja ka merealade potentsiaali käsitlete – seitsmes slaid. Kas sellest võiks tegelikult välja lugeda seda, et meil ei olekski vaja merealadele praegu tuulikuid panna, sest sisuliselt on Eesti vajadused kaetud ka maismaal [asuvate tootmisseadmetega] ja investeeringuid merealade ühendamiseks ei olekski vaja teha?

11:31 AS Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Aitäh! Selles tabelis on võetud arvesse 1 gigavati ulatuses meretuult, et tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel moel. Mis on siin oluline? Jaa, selles ulatuses meretuult, mis on vajalik Eesti enda varustuskindluse tagamiseks, on võimalik tuua võrku radiaalühendustega Kilingi-Nõmme, Sindi ja Lihula alajaama. Selleks ei ole vaja hakata ehitama suurt merevõrku ja neid väga keerulisi ühendusi. Eesti enda varustuskindluse jaoks seda vaja ei ole. Nüüd ongi küsimus, mis on selle taga – ma proovisin seda avada – selles, et me oleme minu hinnangul esimest korda just täpselt selle [küsimuse ees], et kas me tahame ja usume, et majandustegevus Eesti merealadel on midagi sellist, mis võiks Eesti ühiskonnale luua väärtust, majanduskasvu, majandusarengut, töökohti, mida iganes, ja me arendame neid merealasid tuule[energia] tootmise vaates just selleks, et tagada majanduse arengut, mitte ainult varustuskindlust. Varustuskindluse [tagamiseks] on vaja tõesti 1–2 gigavatti meretuult, mis oleks võimalik radiaalühenduste kaudu Eesti elektrisüsteemiga liita.

11:33 Aseesimees Martin Helme

Timo Suslov, palun!

11:33 Timo Suslov

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Küsin hoopis teise asja kohta, nimelt elektribörsi muudatuste kohta. Muudatuste kohta just selles mõttes, mis siin alles hiljuti Nord Pool tegi. Tavapäraselt on pakkumiste esitamisel läinud [elektri] hind järgmine päev lukku, aga nüüd on muudatus, et kui see detsembris läheb üle 150 [euro] megavatt-tunni eest, siis tehakse [kauplemisplatvorm] 15 minutiks uuesti lahti ja saab korrigeerida kas tarbimist alla või tootmist üles. Kuidas teie nägemuses võib see meie hindu või ka nii-öelda tarbimismahte mõjutada?

11:34 AS Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Aitäh! See tõesti avab muidugi täiesti teise Pandora [laeka], aga ma võin seda lühidalt kommenteerida. Ma arvan, et meie tarbijad on olnud väga-väga õppimisvõimelised, [õpitud on] nii eelmise aasta 7. detsembri kui ka selle aasta 17. augusti hinnatippudest. Me juba täna näeme seda, mida paljud võib-olla varem ei teadnudki, et on võimalik ka praeguses Nord Pool Spoti süsteemis esitada hinnatundlikke ostupakkumisi ehk panna sisse ostuorder, et kui hind on 500 eurot megavatt-tunni eest, siis ostan 2 megavatt-tundi, ja kui on 1000 [eurot], siis ostan 1 [megavatt-tunni]. Me näeme seda, et väga paljud tarbijad juba praegu mõtlevad selle peale, kuidas oma tarbimist hinnatundlikult juhtida, ning see toimub praeguse raamistiku sees. Lisaks me näeme Baltikumi puhul nõudluse ja pakkumise kõverate pealt, et kuskil 200 megavatti on sellist paindlikku tarbimist, see ka aitab.

Kindlasti see teie nimetatud Nord Pool Spoti muudatus, mis võimaldab teha korrigeerivaid pakkumisi, on väga-väga hea. Ka 17. augustil, mis sai palju tähelepanu, kui tõesti nõudluse ja pakkumise kõverad ei ühtinud, ei olnud olukorda, kus tootmisvõimsust Baltikumis poleks olnud. Rauda oli piisavalt. Aga ühel või teisel põhjusel nad päev-ette-turul ... Teatavasti päev-ette-turg ei ole ainuke turutoode, peale päev‑ette‑turu on ka päevasisene turg ja tunnisisene turg. Need võimsused olid [augustis] olemas, oli 4000‑eurone hind ja siis tulid need võimsused turule. See [uus] regulatsioon võimaldab sellist nõudluse ja pakkumise kõvera mittekohtumist ning sellist tipuhinda, mis tekib koos piiranguolukorraga, ära hoida. Nii et kindlasti on see hinnatippude ohjeldamisel õige ja positiivne samm.

11:36 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

11:36 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Lõpptarbijat üldiselt väga palju ei huvita, kes on põhivõrgu või jaotusvõrgu haldaja. Murelikuks teeb mind see, et tegelikult me oleme aastaid ja aastaid Eestis liikumas sinnapoole, kus võrguhaldurid kogu aeg teevad võrgu läbilaskevõimet väiksemaks. Kui ma vaatan kas või Rapla maakonda, siis [näen, et] liine, mis liiguvad läbi maakonna, tehakse kogu aeg väiksemaks, et optimeerida läbilaskevõimet. Kas te olete valmis ütlema, et tegelikult on see olnud mõistlik samm? Nõukogude ajast tulnuna me loomulikult peame neid liine renoveerima, aga me oleme viinud neid kogu aeg väiksema võimsuse peale. Tegelikult me lõikame sellega ära võimaluse arendada maal ettevõtlust, majandust ja ka elamuturgu, kui meil ei ole läbilaskevõimekust. Olete te selle olukorraga rahul?

11:37 AS Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Aitäh! Võrgu pudelikael on ikkagi tootmissuunaliste liitumiste võrguga ühendamine. See on see mure. Võtame näiteks Saaremaa. Võib ka Rapla maakonna kaasust analüüsida, aga võtame Saaremaa, kuna Saaremaa on saanud siin hästi palju tähelepanu, sest seal on suured piirangud. Täna on Saaremaal tarbimissuunalist [võimsust], mis on just tööstusega seotud, võimalik [suurendada] kuskil kolm korda – just tarbimissuunalist, mitte tootmissuunalist – [võrreldes sellega], kui [palju] on [kaetud] võrgulepingutega. Saaremaa piirang on tootmissuunaline piirang: tootmisseadmeid ei ole rohkem enam võimalik võrguga ühendada. Tarbimissuunalist võimsust on [varuks] küll.

Räägime asendusinvesteeringutest laiemalt. Kuidas võrguettevõtja asendusinvesteeringuid teeb? Ta teeb neid olemasolevate võrgulepingute võimsuste [alusel]. Ta vaatab, kui palju on kliente, ja selle järgi teeb asendusinvesteeringuid. Tõesti, meil on nõukogude aja pärandina majandikeskustes olnud väga suured tarbimissuunalised võimsused, millest lähtuvalt on võrguettevõtjad ja loomulikult eelkõige jaotusvõrk olnud praegust tarbimist arvestades üledimensioneeritud. Sellepärast on sisse toodud võimsuspõhine hinnakomponent, mis sunnib tarbijaid mõtlema selle peale, kas kõik need tarbimisvõimsused, mis seal on, on talle ikka praegu või tulevikus vajalikud. Ilmselgelt üle investeerida [ei ole vaja]. Aastaid on olnud ju väga suur kriitika selle kohta, et võrguettevõtjad investeerivad üle. Ma siit Riigikogu saalistki mäletan retoorikat, et Elering teeb kullast võrgu ja võrk on nii üledimensioneeritud ja miks üldse nii suurt võrku on vaja.

Täna me oleme teises olukorras, küsitakse, miks võrku ei ole. Eks ta on tasakaalu otsimine: ühelt poolt see, milline on tarbijate vajadus võrguressursi järele, ja teiselt poolt see, milline on meie valmisolek võrgutasuna selle investeeringu eest maksta. Ega võrguettevõtjal mingit muud raha nende investeeringute tegemiseks ei ole kui seesama võrgutasu, mida me kõik tarbijatena maksame.

11:40 Aseesimees Martin Helme

Jõuame viimase küsimuse võtta. Erki Savisaar, palun!

11:40 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Võrgu arendamine on kahtlemata vajalik, kuid ma ei mõista, miks te kasutate selle arendamiseks teerulli ja ei arvesta inimeste, ettevõtjate ega ka riiklike eesmärkidega. Ühe näitena võiks tuua Valmiera kõrgepingeliini, mis läbib Valgas Priipalu küla. Kas seda on ikka vaja ehitada inimeste elu hinnaga, kui kõrval riigimaal on täiesti mõistlik alternatiiv olemas? Ärge öelge, et te ei tea sellest midagi. Te olete isiklikult nende inimestega vestelnud ja palunud neil ära kolida või ära kärvata. Millal Elering hakkab pakkuma inimestele ja ettevõtjatele mõistlikke lahendusi ning lõpetab inimeste tapmise kohtuvaidluste ja ebamõistlikult suurte arvetega?

11:41 AS Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi

See on absoluutne valeväide. Ma olen hästi kurb, et niisuguseid väiteid siin Riigikogu saalis esitatakse. Kindlasti ei ole mina käskinud ega palunud kellelgi ära kärvata ega ära kolida. See kindlasti ei vasta tõele. Mis iganes allikatele te tuginete, te võiksite nende allikate suhtes olla kriitilisem.

Mis puudutab aga liinide rekonstrueerimist, siis tõesti, nii nagu siin sissejuhatavalt sai öeldud, sünkroniseerimise jaoks me liinid 300, 301 ja 356 rekonstrueerime. Need on Narva–Tartu–Valmiera ja Valga–Valmiera liinid. Oluline on siin kaalumise koht: avalik huvi versus erahuvi. Siin oli eelnevalt juttu sellest, et elektrijaamade arendamiseks me tahame planeerimismenetlust kiirendada. Aga ilmselgelt ei ole mõtet elektrijaamade [planeerimis]menetlust kiirendada, kui me samal ajal ei kiirenda elektriliinide rajamise võimekust. Muidu võivad meil täpselt need [soovitud] jaamad olemas olla, aga ühendusi nende jaamade juurde kahjuks ei ole. Neid asju tuleb vaadata kompleksselt ja ilmselgelt selle liini rekonstrueerimine, millest me täna räägime, on vajalik selleks, et Eesti elektrisüsteem sünkroniseerida Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

11:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale ette nähtud küsimuste ja vastuste aeg on ka seekord läbi saanud. Võtame järgmise ettekande. Meie tänane neljas ettekanne on Riigikantselei rohepoliitika koordinaatorilt Kristi Klaasilt. Ettekande pikkus on 15 minutit ja pärast jälle küsimused-vastused kuni 20 minutit.

11:43 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Tere ka minu poolt ja suur tänu kutsumast seda küsimust arutlema! Annan hea meelega ülevaate sellest tööst, mida oleme Riigikantseleis teinud, et leida lahendusi taastuvenergia arendamise kiirendamiseks.

Käesolev energiakriis vajab otsustavaid samme, et tekkinud olukorrale lahendusi leida. Üks lahendusi tekkinud kriisile on taastuvenergia osakaalu kiire tõstmine. Sellega seoses on Eesti võtnud eesmärgiks, et aastaks 2030 me toodaksime sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane [energia]tarbimise kogumaht. Seejuures on energiakriisi tõttu väga oluline, et me suudaksime [taastuvelektri] tootmist arendada võimalikult kiiresti. Kuid siiamaani on toodud peamise takistusena välja see, et haldusmenetlus, mis on seotud taastuvenergia arendamisega, on aeganõudev ja liiga keeruline.

Sellele olukorrale lahenduste leidmiseks on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud, et Riigikantselei juhtimisel viiakse läbi nii planeeringute, keskkonnamõjude hindamise kui ka lubade protsessi auditeerimine, mille eesmärk on leida viise, kuidas kiirendada taastuvenergia projektide elluviimist. Auditis võtsime lähteandmetena aluseks selle, et kui me soovime, et suudaksime aastaks 2030 toota sama palju taastuvelektrit, kui tarbime, on vaja asendada ligikaudu 7 teravatt-tundi fossiilkütustel põhinevat elektrit taastuvallikatel [põhinevaga]. Võttes arvesse, et tuuleenergia on riikliku energia‑ ja kliimakava kohaselt põhiline energiaallikas, mille abil panustada 2030. aastaks seatud riikliku eesmärgi saavutamisse, on nimetatud energiaallikal otsustav mõju eesmärgi saavutamisele.

Auditi läbiviimiseks ja lahenduste väljatöötamiseks koondasime kokku erinevad eksperdid erinevatest ministeeriumidest ja muudest asutustest. Me kaasasime eksperdid Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Rahandusministeeriumist, Justiitsministeeriumist, Keskkonnaministeeriumist, Keskkonnaagentuurist, [Keskkonnaametist] ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist. Samamoodi pidasime konsultatsioone arendajatega, et saada juurde just see vaatepunkt, millised on siiamaani olnud kõige olulisemad takistused taastuvenergeetika arendamisel.

Kuigi me alustasime sellest, et vaatasime kõiki peamisi taastuvenergialahendusi, läks auditi fookus väga kiiresti just tuuleenergiale – just seetõttu, et selle valdkonna arendamisega on seotud kõige enam probleeme ja selle arengu kiirendamisel on võimalik saavutada kõige kiiremat ja suuremat efekti. Teil on olemas ka slaidid, kus on [andmed] kindlasti paremini näha kui juuresoleval ekraanil. (Osutab slaidiesitusele.) Siin on esitatud ülevaade nii üldplaneeringute kui ka eriplaneeringutega planeeritavate tuuleparkide hetkeseisust kohalikes omavalitsustes. Üldplaneeringutega kavandatakse tuuleenergeetikat praegu viies kohalikus omavalitsuses ja kaheksas on eskiis avalikustatud. Põhilahendus on vastu võetud ühes kohalikus omavalitsuses, ühes on põhilahendus avalikustatud ja kahes omavalitsuses on kehtestatud. Eriplaneeringute puhul on üks taotlus esitatud, kuus planeeringut on algatatud ning seitsmes [omavalitsuses] on lähteseisukohad ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm koostatud. Huvi ja kohalike omavalitsuste soov lahendusi leida on selgelt olemas.

Kui me auditit läbi viisime, siis võtsime lähtekohaks, et kriitiline vajadus, mis meil tuuleenergia puhul on ja millega on vaja kiiresti nii-öelda arendusse jõuda, on ligikaudu 1 gigavatt võimsust merel ja 1 gigavatt võimsust maismaal. Fookus on just olemasolevate menetluste kiirendamisel, sest arendajatel on hetkel huvi väga suur ja me soovime, et nende arenduste puhul, mis on juba erinevatesse etappidesse jõudnud, saaksime võimalikult palju leevendusi ja kiirendusi pakkuda. Lisaks oli üks auditi teemasid uute sobilike alade väljaselgitamine, kui peaks tekkima vajadus uute parkide rajamise järele.

Kui vaadata erinevaid etappe, kus on võimalik arendamist kiirendada, siis [näeme, et] seda on võimalik teha kõikides etappides. Mida me näeme? Õigusaktide muudatusi on võimalik sisse viia kahes järgus. Esiteks on hulk selliseid muudatusi, mida on võimalik sisse viia üsna kohe, ja teiseks on selliseid muudatusi, mille väljatöötamine võtab aega ja mis on võimalik välja töötada järgmise aasta veebruariks. Aga audit näitab selgelt, et kõigis kolmes etapis tehtavad muudatused võimaldavad tuuleparkide loomist oluliselt kiirendada. Toon näite mereala kohta: kui parki arendatakse juba menetluses oleva hoonestusloaga mere[alal], on võimalik park kasutusele võtta ligikaudu nelja aasta jooksul pärast arenduse algust varasema kümne aasta asemel.

Vaatame nüüd põgusalt neid etappe [lähemalt]. Planeerimise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise puhul annavad muudatused kaks olulist efekti: need annavad juurde paindlikkust ja [aitavad] oluliselt aega [kokku hoida]. Peamised muudatused puudutavad seda, kuidas on võimalik tuulikuid paigutada. Ettepanekute kohaselt on võimalik tuulikuid paigutada senisega võrreldes paindlikumalt ja paremini. Planeerimisseaduses tehtavate muudatuste abil on võimalik tuulepargi planeeringu koostamist lühendada kahe kuni kolme aasta võrra. Lisaks on hea see, et väljatöötatavad lahendused motiveerivad arendajaid koostöös kohalike omavalitsustega viima kohalike omavalitsuste eriplaneeringu asukoha eelvaliku läbi piisavalt põhjalikult ning tegema juba eriplaneeringu protsessis ära kõik vajalikud uuringud, et leida tuulikutele ja nendega kaasnevale taristule sobilik asukoht. Praegu planeeritakse eriplaneeringu alusel tuuleparke neljateistkümnes kohalikus omavalitsuses üle Eesti, nii et selle mõju on märkimisväärne. Merealade riikliku eriplaneeringu alusel [tuule]parkide [arendamist] on samuti võimalik erinevate menetlusetappide käigus oluliselt lihtsustada.

Mis puudutab lubasid, siis ettepanekute kohaselt on võimalik luua selline õiguslik võimalus, et koostatakse ainult üks luba – ühendluba – ja seda menetletakse ning enam ei ole vaja läbida kolme etappi, mis on väga ajamahukad. Muudatuse kohaselt on võimalik koostada ainult üks kõikehõlmav luba, mis tähendab põhjalikku keskkonnamõjude hindamist tervikuna juba kohe [menetluse] alguses, selle asemel et see iga loa korral eri etappides läbi teha. Ühendloa korral antakse arendajale indikatsioon, et ühe protsessi käigus tuleb saavutada piisav täpsusaste. Sellisel juhul peab ühendluba sisaldama nii hoonestusloa, ehitusloa kui ka veeloa andmekoosseisu. See eeldab, et meil on kohe [menetluse] alguses olemas detailne informatsioon projekti kohta, ja seeläbi suureneb ka läbipaistvus.

Keskkonnamõjude hindamine on väga oluline etapp. Selle protsessi ülesehitus tuleb tervikuna üle vaadata ja [sellega seotud menetlust] lühendada. Lahendusi on mitmeid, ma toon mõne näite. Menetluse kiirendamiseks saame välja töötada standardiseeritud keskkonnamõjude programmi. Tegevusloa taotluse üle otsustaja saab seda programmi aluseks võttes seda muuta ja täiendada, pidades silmas projekti asukohta ja projekti spetsiifikat. See oluliselt lihtsustab ja kiirendab seda protsessi. Samuti on võimalik juurde tuua keskkonnamõjude hindamisega seotud eksperte, kellest on turul praegu puudus. Kui me suudame neid rohkem turule tuua, siis ka see aitaks oluliselt lühendada keskkonnamõjude hindamiseks kuluvat aega.

Vaatame korra ka kohalike omavalitsuste võimekust. See oli üks aspekte, mida me auditi käigus vaatasime. Praegu on kohalike omavalitsuste olukord selline: 46% omavalitsustes on olemas nii planeerija kui ka jurist, 40% omavalitsustes on olemas neist üks, kas planeerija või jurist, ja 14% omavalitsusi on sellised, kus on mõlemad puudu. Me oleme teinud auditi raames ettepaneku luua kohalikele omavalitsustele toetusmeede, mille abil nende võimekust tõsta ja võimaldada neil eksperte juurde palgata, kui selleks on vajadus.

Viimasena oleme välja toonud sellised ettepanekud, mis ei eelda õigusaktide muutmist, kuid millel on oluline mõju protsesside kiirendamisele. Näiteks arendustööd, mis puudutavad ehitusregistrit. Praegu menetletakse hoonestuslube ja keskkonnamõjude hindamise programmi erinevates dokumendihaldussüsteemides, see on ajamahukas ja keerukas. Mõistlik on koondada see protsess ühtekokku, tagades seeläbi nii kiirema kui ka korrektsema menetluse, kus osalistele on nähtavad viimased andmed. Samuti on nii võimalik vähendada halduskoormust ja [suurendada] läbipaistvust. Kui see arendus saab Vabariigi Valitsuselt heakskiidu, siis on juba järgmise aasta sügisel võimalik kõiki protsesse ühtses menetluskeskkonnas menetleda.

Samuti oleme näinud, et on vaja välja töötada detailsemad, paremad juhendmaterjalid. Näiteks võiks luua menetluskäsiraamatu ja täiendada ehitusgiidi tuulikute ehitusega seonduva protsessiga. See tagab arendajale piltliku ja sisulise ülevaate rakendatavatest normidest ja etappidest ning seeläbi lihtsustab kogu menetlust. Oluline on ka piisavalt koolitatud ja piisavalt [arvuka] personali olemasolu, sest arendajatelt on tulnud tagasisidet, et riigil võtab menetlus kaua aega sellepärast, et ei ole piisaval arvul inimesi, kes eri etappe menetleksid. Ka selle kohta oleme teinud ettepaneku: kriitilise mahu taastuvenergia arendamise saavutamiseks ja [menetluse] kiirendamiseks [tuleks] selleks perioodiks suurendada nende inimeste arvu, kes neid protsesse menetlevad. Nii oleks [menetlus] tõhusam ja kiirem. Ma tänan!

11:57 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd küsimused. Jürgen Ligi, palun!

11:57 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea ettekandja! Te olete riigiametnik, aga ei ole üldse kursis siit saalist antavate poliitiliste juhistega. Iga kord, kui me seda teemat arutame, laekub sinna pulti üsna konkreetne inimene, kes räägib, kuidas võrdleb tuulikuid teletornidega, nimetab seda kõike hullumeelsuseks ja ütleb, et iga selline torn võtab rohkem energiat, kui toodab. Kuidas faktoloogiaga sel alal on? Ma mõtlen, et poliitiline juhis võtke igaks juhuks kaasa, aga kuidas on faktidega.

11:58 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Auditis me võtsime aluseks tuuleenergia just seetõttu, et tuuleenergiat on võimalik toota nii öösel kui ka päeval. See ei ole kuidagi seotud päikesevalgusega päevasel ajal ehk on palju tõhusam. Ja kui vaatame seda võimsust, mis on vaja võrku liita – ligikaudu 1 gigavatt merel ja 1 gigavatt maal –, siis näeme, et võrguga liitumise puhul just tuuleenergia on see, mis on efektiivsem, suurema kasuteguriga, ja see eelis tuleks tekitada, et rajatav võimsus ka reaalselt võrku saaks elektrit anda.

Me näeme, et tänapäeva tehnoloogia areneb ja paraneb iga aastaga ning on muutunud võrreldes kümne aasta taguse tehnoloogiaga märkimisväärselt. Seetõttu ongi oluline, et kui me neid protsesse menetleme, siis [peab see toimuma senisest kiiremini]. Varasemalt võttis tuulepargi püstitamine aega kümme aastat, aga on selge, et [tänapäeval] jõuab tehnoloogia [tuulepargi] arendamise algusest kuni püstitamiseni kordi efektiivsemaks muutuda. Kui menetlusprotsess on lühem, on võimalik seda teha nelja-viie aastaga. Praegust tehnoloogiat vaadates ja arvestades ma usun, et see, millele me vaatasime otsa kümme aastat tagasi, ei ole tõhususe poolest [tänapäevasega] kaugeltki võrreldav.

12:00 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun!

12:00 Urve Tiidus

Aitäh! Lugupeetud Kristi Klaas! Me saame kõik aru, et jäänud on kaheksa aastat, et 2030. aastaks jõuda seisu, et me toodame sama palju roheenergiat, kui tarbime. Selle [saavutamiseks] on loogiline, nagu ka teie jutt oli, et kõiki protsesse tuleb kiirendada. Küsimus on järgmine. Mõnes kohas, nagu te väitsite, tuleb keskkonnamõjude hindamise eksperte turule juurde tuua, et asjad kiiremini läheksid. Palun, kas te natuke jagaksite infot, mis viisil neid eksperte juurde tuua? Aega on kaheksa aastat, isegi vähem.

12:01 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Aitäh küsimuse eest! Keskkonnamõjude hindamise ekspertidele on seaduses seatud nõuded, millele nad peavad vastama. Seal on näiteks sellised nõuded, mis puudutavad aastaid, kui kaua on inimene keskkonnamõjude hindamisega tegelenud, ja seda, milliste projektide läbiviimise kogemus tal peab olema. Me näeme, et kui need nõuded üle vaadata [ja neid leevendada], siis [on võimalik] ekspertide arvu automaatselt suurendada. See ei tähenda, et neid tuleks [tingimata] juurde koolitada, vaid nende ekspertide arv, kes [saavad õiguse] mõjusid hinnata, kasvab seniste nõuete leevendamise tulemusena. Nii saabki rohkem eksperte kaasata kogu protsessi. See on see loogika.

12:02 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

12:02 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud rohepoliitika koordinaator! Nüüd on teie koordineerimisabi vaja. Nimelt, te olite saalis, kui ma esitasin lugupeetud Taavi Veskimäele küsimuse selle kohta, et kolme kilovati [võrra] elektrienergia [tootmis]võimsuse suurendamiseks lepingulisel alusel küsitakse 24,7 miljonit eurot. See on 3 miljonit rohkem kui terve Paide linna eelarve. Olen ajanud jälgi, aga keegi ei taha vastata, mismoodi see [summa] on arvestuslikult [saadud]. Ma mõistan, et võib-olla on tegemist katsega, tegemist on fantoomenergiaga, seda ei saa võrku lasta, see häirib midagi. Aga sellisel juhul ei tohiks olla sellist absurdset nõuet: 24,7 miljonit eurot kolme kilovati eest. Äkki te saate natukene aidata ja nõuda need detailsed arvestused välja, mismoodi see hind on kujunenud?

12:03 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Aitäh küsimuse eest! Auditi käigus me tõepoolest arutasime ka võrguga liitumisega seonduvat. Kui ma mõnevõrra seda küsimust laiendan, siis mida me näeme? Oluline on see, et kui me lahendame energiakriisi ja [teame], milline [taastuvenergia] võimsus on vaja võrku ühendada, ja näeme suuremat potentsiaali just tuuleenergiaga seonduva arendamises, siis meie nägemuse ja ettepanekute kohaselt tuleks võrku sellest [eesmärgist] lähtuvalt strateegiliselt tugevdada ja planeerida nii, et just need võimsused saaksid kiiremas korras võrku liidetud. Kuulsin vastust, mille Taavi Veskimägi enne andis. Siin on vaja nii-öelda poliitilist otsust ja seaduses fikseerida, et selline võimalus võrguga liitumiseks antakse. Mis puudutab võrguga liitumise tasusid, selles ma tõepoolest ekspert ei ole ega oska detailselt vastata. Küll aga koordineerimise funktsioon võimaldab need arvutused ja selle loogika üle vaadata, et sellesse rohkem selgust luua.

12:04 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun! 

12:04 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Hea Kristi, endine kolleeg Keskkonnaministeeriumist! Kolleeg Jürgen küsis siin selle kohta, milline võiks olla – ma sain aru, et ta sinnapoole oma küsimust suunas – tuuliku CO2 jalajälg, [tuulikuga seotud] kulu, kõik, mis puudutab selle kulumaterjali, kuni sinnamaani välja, mis puudutab salvestustehnoloogiaid ja lõpuks ka tuuliku utiliseerimist või taaskasutamist. Kas meil on kuskilt must valgel võtta neid andmeid? Me kipume hästi palju rääkima sellest, kui hea ja kasulik on elektriauto ja nii edasi, kõik need uued tehnoloogiad, aga meile ei taheta üldse näidata seda pahupoolt. Kas meil on olemas andmed selle kohta, kui suur on nende asjade tegelik kulu, et me ei looks ühiskonnas võltsi pilti sellest, et neil on ainult positiivsed küljed?

12:05 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Aitäh hea küsimuse eest! Sel on võib‑olla mitu dimensiooni. Kõigepealt see, mis puudutab materjale, mis on vajalikud erisuguste tehnoloogiate kasutuselevõtuks, ehitamiseks. Kui vaatame neid andmeid, mis puudutavad metalle või muid materjale, mida kaevandatakse üle maailma selleks, et erinevaid tehnoloogiaid [arendada] või taristuid ehitada, siis [näeme, et] kuskil 90% kogu maailmas kaevandatavast materjalist moodustab rauamaak. Kui võrdleme rauamaagi osakaalu nende väärtuslike metallide osakaaluga, mis on vajalikud uute tehnoloogiate arendamiseks, siis näeme, et rauamaagi osakaal võrreldes muude muldmetallide osakaaluga on 1500 korda suurem. Me kaevandame rauamaaki 1500 korda rohkem kui muid metalle. Me näeme, et see osakaal kindlasti muutub. Aga me näeme ka seda, et ei ole mõeldavgi, et see võiks jõuda samale tasemele kui muude materjalide kaevandamine. Materjalide kaevandamine on igal juhul keskkonnale koormav. See on selge. Igasugune materjalide [kaevandamine], olgu see teedeehituseks kaevandatav materjal või näiteks söejaamade ehitamiseks kaevandatav materjal, on igal juhul keskkonnale koormav.

Analüüsid näitavad ka seda, et nende jaamade puhul, mis on ehitatud fossiilkütuste põletamiseks ja neist elektri tootmiseks, ei olegi väga sageli üldse mõeldud, kuidas neid hiljem utiliseerida, materjale taaskasutada. Need on ehitatud selleks, et jääda. Taastuvenergia puhul, mis puudutab labade ja muu materjali ringlussevõttu, on näha juba esimesi samme, kuidas seda läbimõeldult tehakse. Küll aga ma tunnistan, et kindlasti ei ole see piisav, mismoodi seda praegu tehakse. Poliitikakujundajate ja seadusandjatena peame kindlasti mõtlema selle peale, kuidas soodustada uute tehnoloogiate ja materjalide ümbertöötamist ja ringlussevõttu, et need ei muutuks keskkonnale täiendavaks koormaks. Seda me mitte mingil juhul ei taha.

12:09 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

12:09 Maris Lauri

Aitäh! Üks teema, mis planeeringute koostamisel alati üles tuleb, on kohalikega konsulteerimine ja see on hästi suur tõrkekoht. Talumistasu kehtestamine kindlasti aitab, aga kindlasti jäävad endiselt mõned inimesed jonnima. Võib-olla põhjendatult, võib-olla mitte, aga see õigus peab nendel olema. Mul on kahepoolne küsimus. Esiteks, kas te ka siin olete ette näinud mingisuguseid muudatusi või mis faasis see peaks toimuma? Ja teine küsimus. Kuigi teie töö keskendus tuuleparkidele, näen mina seda, et päikesepargid hakkavad kiiresti levima ja mured, mis nendega kaasnevad, lähevad ainult suuremaks, [näiteks] põllumaa kasutamisel. Võib-olla lõpuks hakkab keegi ka virisema, et [paneelid] peegeldavad liiga palju, ja nii edasi. Kuidas te nendele ...

12:10 Esimees Jüri Ratas

Teie aeg, hea küsija!

12:10 Maris Lauri

... oskate vastata?

12:10 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Aitäh hea küsimuse eest! Hakkan tagantpoolt peale. Mis puudutab päikeseparke, siis meie analüüsid näitavad, et see aeg, kui me kasutame maad monovajaduste rahuldamiseks, peaks saama mööda. Ehk see vaatepilt, et rajame põldudele päikeseparke, ilma et võtaksime arvesse, mida sel maalapil veel oleks võimalik teha või mida tuleks teha – need ajad hakkavad mööda saama. Vaatame näiteks päikeseparkide rajamist. Meil on väga häid näiteid teistest riikidest, kuidas nendel aladel on võimalik ka põlluharimisega tegeleda, on võimalik elurikkust hoida ja samal ajal päikeseenergiat toota. Keskkonna vaatenurgast me näeme, et igasugune ehitamine avaldab paratamatult mõju. Aga oluline on igasuguse ehitamise puhul läbi mõelda, kuidas seda [mõju] leevendada, kuidas seda kombineerida erinevate vajadustega, mis on näiteks põllumaa puhul. Neid tuleb omavahel kombineerida. Planeerimisprotsess peabki seetõttu olema põhjalikum ja läbimõeldum, aga seda on täiesti kindlalt võimalik teha.

Mis puudutab kohalike elanikega konsulteerimist, siis auditi käigus me seda põgusalt ka puudutasime. Hetkel on näha, et arendajad teevad väga head tööd. Juba selles etapis, kui otsitakse alasid, kuhu taastuvenergiaparke rajada, on algusest peale kohalikud elanikud kaasatud ja peetakse arutelusid. Mida tuuakse välja, on see, et kui selliseid arutelusid peetakse, siis oodatakse arendajatelt väga konkreetseid ja selgeid vastuseid mõjude kohta. Arendajad oskavad tegelikult väga hästi selgitada. Nii et see töö, mida arendajad teevad, on väga hea. Küll aga näeme seda ja ka auditi käigus tegime ettepaneku, et täiendavaid vahendeid [on vaja] suunata sellesse, et võimaldada selliste arutelude läbiviimist. [Tuleb] lihtsustada nende läbiviimist ka kohalike omavalitsuste poolt, sest ega arendajad ei ole ju üksi: kohalikud omavalitsused on partnerina [kaasatud] ja samuti kohalikud elanikud. Kuidas selliseid arutelusid ja koosolekuid läbi viia nii, et need oleksid võimalikult tõhusad? Sellele me oleme tähelepanu pööranud. Aga mida varem kohalik kogukond kaasatakse, seda parem. See on täiesti kindel.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

12:13 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud ettekandja! Te eelmisele küsimusele vastates natukene seda teemat puudutasite, aga ma küsin siiski. Küsin natuke laiemalt. Ühendluba, mis on nüüd töös, peaks nii kiirendama planeeringuid kui ka vähendama pöördumisi, on need siis elanike, keskkonnakaitsjate või kelle iganes poolt, ja ilmselt aitama ka teatud ressurssi kokku hoida, nii rahalist, ajalist kui ka muud. Selles kontekstis on see igati positiivne samm, mis loodetavasti vähendab riiklikku bürokraatiat. Aga kas te auditi tegemise käigus analüüsisite ka neid ohtusid, mis [menetluse] efektiivsemaks muutmisega võivad kaasneda? Kui te neid ei käsitlenud, siis mida te ise arvate, mis võiksid need ohud olla ...

12:14 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

12:14 Heiki Hepner

... ja kuidas neid saaks maandada?

12:14 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Suur aitäh küsimuse eest! Käsitlesime tõepoolest ka ohtusid. Ohtusid võib tekkida erinevates etappides. Näiteks üks, mille me tõime välja, on see, et kohtuvaidlusi võib kogu protsessi käigus tekkida nii või naa. Kohtumenetlusteks kuluv aeg on kindlasti üks element, mis kogu seda protsessi võib pikendada. Küll aga oleme konsulteerinud kohtute esimeestega ja saanud ettepanekuid, kuidas oleks võimalik eri etapid niivõrd hästi läbi mõelda ja niivõrd detailset dokumentatsiooni küsida, et vaidluskohti oleks eri menetlusetappides võimalikult vähe. Ma usun, et on võimalik lahendused leida.

Oht on ka näiteks see, kui ei leita piisaval arvul eksperte, keda oleks võimalik ametiasutustel palgata, et just sellel kriitilisel perioodil menetlusi kiiremini läbi viia. Oleme juba ka ministeeriumidega arutanud, millised on võimalused. Ministeeriumid jälgivad turgu, uurivad, kust neid inimesi oleks võimalik leida, et just järgmistel kriitilistel aastatel tööjõudu juurde saada. Mis puudutab keskkonnamõjude hindamist ja eksperte, siis seal oli tõepoolest see [probleem], et kust me leiame juurde piisaval arvul eksperte, keda on vaja keskkonnamõjude hindamiseks. Sellele [probleemile] me leidsime hea lahenduse seadusemuudatuse abil, mis võimaldab ekspertide skoopi [laiendada, lubades] keskkonnamõjusid hinnata ka nendel ekspertidel, kes eelnevalt olid sellest skoobist välja jäetud. Nii et jah, me oleme tuvastanud riske, aga me ei ole ühtegi riski jätnud järeltegevuseta ehk oleme proovinud leida ka riske maandavaid tegevusi.

12:17 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

12:17 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab seda, mille kohta juba paar korda on küsitud, aga mulle on see asi ikkagi nagu segaseks jäänud. Te vastasite, et ka praeguste energiat tootvate jaamade utiliseerimise probleem on tõsine. Ida-Virumaalt pärit olles tean, et metall ja kõik [muu] läheb taastootmisse, seda ära ei visata. Aga küsimus on ikkagi selles, et kui me räägime tuulikutest, siis kas on tehtud põhjalik ekspertiis ka selle kohta, kui suurt CO2‑emissiooni annavad betooni, metalli, labade, plastmassi, kõige selle tootmine ja lõpuks tuulikuks väärindamine. Kas me lõpuks ikkagi ei tooda rohkem, kuidas öelda, loodust reostavaid aineid?

12:18 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Hea vastaja, palun!

12:18 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Aitäh küsimuse eest! Iga ehitustöö vajab ressursse, igasugusel ehitamisel on mõju, olenemata sellest, kas ehitatakse põlevkivi‑, söe- või tuumaelektrijaama või tuulikut. Igasugusel ehitamisel on mõju. Oluline on aga see, et me suudaksime läbi mõelda, et kui [seadmed] jõuavad oma eluea lõppu, siis mis saab neist pärast seda. Samamoodi [tuleb mõelda, mis saab] neist materjalidest, mida kasutatakse tuulikutes, akudes ja päikesepaneelides. [Selles vallas] on näha väga kiiret tehnoloogia arengut, mis võimaldab neid materjale ringlusesse võtta. Samamoodi on näha nii erinevates ehitust puudutavates regulatsioonides Euroopa Liidu tasandil kui ka vastava võimekuse ja tehnoloogia [arengus], et juba praegu suudetakse arvutada välja ehitise eluring alates materjalide tootmisest kuni ehitise eluea lõpuni. Nende andmete avalikustamine, kättesaadavaks tegemine on praegu väljakutse. Aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on uue ehituse asekantsleri eestvedamisel võtnud väga selgeks prioriteediks selle, et me kogu ehitise eluringi puhul suudaksime ette näha selle keskkonnamõju ja leida kohti, kuidas seda mõju vähendada. Ma näen, et siin on need arengud ja protsessid minemas igal juhul positiivses suunas.

12:20 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja Kristi Klaas, suur tänu teile selle ettekande eest ja samuti suur tänu teile vastuste eest! Palju jõudu teile teie töös! Nüüd oleme kõik ettekanded ära kuulanud, nii nagu on meie juhtivkomisjon, austatud majanduskomisjon, seda soovinud. Edastan teile, head ametikaaslased, ka juhtivkomisjoni palve. Juhtivkomisjon on lahkesti nõus, et sõnavõttudega võivad esineda kõik Riigikogu liikmed – see on väga värske ja meeldiv uudis meile –, aga algataja palub, et kõigepealt esineksid fraktsioonide esindajad. Avan läbirääkimised ja ma eeldan, et see, kelle ma kutsun, on fraktsiooni esindaja. Kui see nii ei ole, siis palun andke ise märku. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Taavi Aasa.

12:21 Taavi Aas

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head külalised! Mina vaatan oma sõnavõtus seda küsimust, kuidas energiasõjas ellu jääda, päris sõna-sõnalt. Avaettekandes hea kolleeg Kristen Michal ütles hästi õigesti, et valmisolek on edu ema. Kuidas me valmis olime?

Kõigepealt, hästi oluline otsus [tehti] aastal 2019, kui oli olukord, kus põlevkivielekter turule ei pääsenud ja Eestis oli väga palju neid, kes arvasid, et nüüd lõpetamegi põlevkivist elektrienergia [tootmise] ära. [Leiti, et] aeg on käes ja neid elektritootmisplokke meil enam vaja ei ole. Tollane valitsus tegi aga otsuse, et neid plokke on vaja, need peavad olema igaks juhuks reservis. See oli väga õige otsus, sest neid plokke on meil nüüd vägagi vaja läinud. Tõenäoliselt selle aasta lõpus toodab Eesti Energia põlevkivist ligi 2000 gigavatti elektrit rohkem kui möödunud aastal. Hästi oluline Ida-Viru jaoks on ka see, et ligi 500 inimest on tööle võetud. Tollane Eesti valitsuse otsus ei ole aidanud mitte ainult Eestit, vaid on tegelikult selles kriisis aidanud ka Lätit ja Leedut. Siit väga selge moraal: juhitavad võimsused peavad olema.

Teine asjaolu, mis on meid selles kriisis kindlasti aidanud, on see, et Eesti suutis soojatootmises väga paljuski üle minna taastuvenergiale, puiduhakkele. Võrreldes naabritega toodame me oluliselt rohkem sooja puidust. Ja kolmas [oluline asjaolu] on kindlasti põlevkiviõli. Tänu sellele on meil olnud võimalik asendada gaas põlevkiviõliga. Need on kolm asja, mis on meid kindlasti selles kriisis aidanud.

Mida valitsus kohe tegema peaks? [Tuleb] inimesi ja majandust toetada. Jah, inimestele on võimaldatud universaalteenus. Selle üle, kas see hind on kõige õigem, võib loomulikult diskuteerida. Ma arvan, et seda hinda saaks allapoole tuua, kui arvestada ka CO2-vabasid tootmisvõimsusi. Aga halvasti on ettevõtjatega. Jah, universaalteenust on lubatud ettevõtjatele, aga nagu on kuulda, siis ettevõtjad, mikro‑ ja väikeettevõtjad, ei ole olnud väga usinad universaalteenusele üle minema. Kindlasti on põhjuseks võimalikud trahvid lepingute lõpetamisel. Oleme korduvalt rääkinud sellest, et need trahvid tuleks [keelata].

Kindlasti teine asi ettevõtjate puhul, mida praegune valitsus peaks tegema: väga sügavalt mõtlema selle üle, kumb on kulukam, kas praegu ettevõtjaid toetada või leppida tulevikus väiksema maksutuluga, sest Eesti majandus on kannatanud. Siin on juba võrreldud, et Saksa riik toetas varasemalt ettevõtjaid 7%‑ga SKP-st, aga Eesti riik 0,5%‑ga. Saksamaa uus toetuspakett on valitsuses arutelul ja sellega toetatakse kõiki ettevõtjaid, ka suurettevõtjaid: elektri hind 13 senti, gaasi hind 7 senti ...

Ma palun lisaaega.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisaaega!

12:25 Taavi Aas

... kilovati kohta. See kindlasti aitab Saksa ettevõtjaid, aga see tähendab kindlasti ka seda, et Eesti ettevõtjad on märgatavalt halvemas olukorras.

Kui me selle sõja nende meetmetega, millest ma enne rääkisin, võidame, siis saame rääkida sellest, kuidas tegutseda nii, et tulevikus sellisesse olukorda mitte sattuda. Üks märksõna, mille ma kindlasti kohe välja tooksin, on see, et õhinapõhine üleminek roheenergiale lõppes aastal 2019, kui põlevkiviplokid jäeti alles. Ma arvan, et sellest kõigest me peame õppima seda, et õhinapõhine tegevus ei ole see, mis meid energeetikas aitab.

Ma arvan, et hea ettekanne oli Taavi Veskimäel. Me peame tõesti mõtlema selle üle, kui palju roheenergiat me Eestisse tahame. Tõesti, tuulikuid ja päikeseparke püstitada võib, aga kõik see, mis nende abil toodetakse, peab kõigepealt mahtuma Eesti võrku. Kui me tahame suuremat võrku, peame arvestama sellega, et meie maksumaksjad peavad selle suurema võrgu ka kinni maksma. See [raha] tuleb kõigi meie taskust. Ja kui me toodame rohkem, kui Eesti vajab, siis peame arvestama sellega, et Eestist väljapool peab olema võrk, mis [ülejäänud energia] vastu võtab, kui tahame seda eksportida. Nii et üksnes meie pingutusest ei aita. Muide, see kriis näitab väga selgelt, et ainuüksi meie pingutusest ei piisa, ka teised riigid peavad oma energiapoliitikat muutma.

Kindlasti pean ma hästi oluliseks seda, et tuule[energia] on kolm korda efektiivsem – vähemalt kolm korda efektiivsem – kui päikeseenergia, võrgu mõistes. Nii et planeerides tulevasi investeeringuid roheenergiasse, tuleb seda kindlasti arvestada.

Tulevikule mõeldes, ma arvan, on hästi oluline ka see, et me arvestaks sellega, mis meil juba töös on. Kui palju [võimsust] meil praegu on? Meil on 2,7 teravatti taastuvenergia tootmisvõimsust, 3,1 on töös ja meretuulepargid [annavad] veel 4,4 teravatti. See ongi tegelikult Eesti aastane tarbimine. Siit edasi tuleb väga sügavalt mõelda, kui palju me üldse veel panustama peaksime. Veel kord: kogu see ülejäänud panus tuleb võrkude kaudu maksumaksjal kinni maksta.

Aga ennekõike tuleb meil võita see sõda. Seda saame teha siis, kui kasutame seda ressurssi, mis meil on, ja Vabariigi Valitsus toetab nii inimesi kui ka ettevõtteid. Aitäh!

12:29 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Heiki Hepneri. Kaheksa minutit, palun! (Heiki Hepner kommenteerib.) Täpselt nii.

12:29 Heiki Hepner

Suur tänu, esimees! Suur tänu ka kõigile tänastele esinejatele! Teema on vaieldamatult oluline ja väärib suurt tähelepanu. Kuidas siis energiasõjas võidukas olla? See, mida me markeerime sõnaga "sõda", on tegelikult midagi ebanormaalset. Loomulik areng välistaks selle sõna kasutamise. Teisalt me teame, et Ukraina on sõjas, Venemaa agressiooni all. Venemaa on tegelikult ka Euroopale energiasõja kuulutanud, nii et selles mõttes on tänase arutelu pealkiri täiesti põhjendatud.

Aga kuidas selles sõjas võidukas olla? No tõesti, täna me oleme põhjalikult arutanud siin taastuvenergia ja taastuvenergeetika võimalusi: nii tuult – eelkõige tuult –, aga tegelikult ka päikest, bioressurssi ja muud. Samas ei tohi me ära unustada meie praegusi põhilisi energiaallikaid, mis toetuvad fossiilkütustele. Nii et tegelikult selleks, et selles sõjas edukas olla, tuleks vaadata tervikpilti. Kõige olulisem on ikkagi talupojamõistuse säilitamine, et need sammud, mis on vajalikud taastuvenergeetika arendamisel, ei tõstaks meid niivõrd õhku, et jalad enam maapinda ei puuduta.

Asjakohane on taastuvenergiast ja -energeetikast rääkides mõtelda ka selle peale, kuidas me saadud energiat salvestame ja kuidas me seda kokku hoiame. Jällegi, see on üks tervik. Ei ole nii, et võtame ühe silotorni ja arendame seda ja unustame need, mis on kõrval. Siin tuleb tervikuna asjale otsa vaadata.

Bioressursi kättesaadavus ja selle stabiilsus on samuti olulised märksõnad praeguses energiasõjas. Siin on muidugi asjakohane märkida, et näiteks Läti soovib just selsamal eesmärgil suurendada ümmarguselt 20% oma raiemahtu, et tagada suurem energiakindlus. Ka Soome ja Rootsi on kutsunud oma metsaomanikke rohkem metsi majandama, et vähendada defitsiiti, mille on tekitanud Venemaa impordi äralangemine. Eriti tugevalt tuleb see esile Soomes. Muidugi ei saa me ära unustada, et puit on maailmaturu kaup, ja Euroopa Liidus, kus me oleme, on kaupade vaba liikumine elementaarne, seda ei saa kuidagi piirata. Vahel kostab hääli, et keelame oma puidu väljaveo. Loomulikult oleks parem, kui suudaksime seda siin väärindada, aga me ei saa panna piirile tõkkeid. Ka seda probleemi tuleb vaadata tervikuna ja mõtelda, kuidas saaksime teha nii, et meie kaugkütjad, meie koostootmisjaamad, mis hakkpuitu kasutavad, oleksid ka varustatud.

Omaette teema on tõesti võrkude küsimus. Siin me keskendusime küll rohkem põhivõrkudele, aga kui räägime mikrotootjatest, siis tegelikult on väga oluline ka jaotusvõrgu käsitlemine. Mikrotootjate jaoks on täna pandud lagi: 15 kilovatti ühe isiku kohta. Samas, kui tegemist on korteriühistuga, mis on üks Elektrilevi partner, siis tegelikult on 15 kilovatti, nagu me kõik saame aru, ilmselgelt liiga vähe. See ei ole lahendus, vaid see on probleem ja sellega tuleb tõhusalt tegeleda.

Kui haarata sõnasabast ehk just sellest "sõjast" kinni, siis [tuleb märkida, et] oleme puudutanud näiteks elektritranspordi arendamist. Ma ütlen, et loomulikult me ei peaks seda välistama, aga olles just selles "sõja" sõnas kinni, siis siin saalis saavad ilmselt kõik aru, et meie soomustehnika ei hakka elektri jõul sõitma. Aga et sõjas edukas olla, läheb tegelikult vaja ka tavatransporti, mis töötab sisepõlemismootorite jõul, ja seda peaks elanikel olema võimalik kasutada ka siis, kui on kriisiolukord – selsamal lihtsal põhjusel, et vedelkütust on palju lihtsam hoida ja ka transportida kui elektrit ja vesinikku. Need on jälle need kohad, kus tuleb asja tervikuna vaadata ja mitte kaotada talupojamõistust.

Kui nüüd proovida seda arutelu kokku võtta, siis tõepoolest, mida meil on vaja selleks, et energiasõjas võidukas olla? Ilmselgelt on meil vaja lähitulevikus arvestatavalt investeerida oma tootmisvõimsustesse. Kindlasti on vaja investeerida meie elektrivõrku ja arvestatavalt on vaja investeerida ka energia kokkuhoidu. Me ei saa muidugi mööda vaadata energiasalvestite suuremast kasutamisest või võiks isegi ütelda, et nende maaletoomisest. Selge on see, et me peame pikaks ajaks loobuma Vene gaasist ja ka teistest [sealt pärit] energiaallikatest ja oma energiatarbimise rajama teistele allikatele.

Minu meelest kõige olulisem kogu selle asja juures on see, et me ei kaotaks talupojamõistust ega läheks lendu selles unistuste roosas udus, vaid püsiksime kindlalt maas. Küllap siis tulevad ka kõik need täiendavad võimsused ja me väljume sellest sõjast võidukalt. Aitäh!

12:37 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Timo Suslovi. Kas soovite ka lisaaega?

12:37 Timo Suslov

Jaa, ma võtaks kaheksa minutit.

12:37 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit on teil olemas!

12:37 Timo Suslov

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid siin saalis ja vaatajad ekraanide taga! Tõeliselt hea meel on selle üle, et me siin majanduskomisjoni eestvedamisel arutame just selle üle, kuidas energiasõjas võidukad olla. On teada, et Putini Venemaa kasutab energiat relvana Euroopa ja läänemaailma väärtuste ja iseolemise vastu. Kremli diktaator loodab, et kõrged energiahinnad murravad lääne toe Ukrainale. Me ei tohi seda võitu talle pakkuda. Eesolev talv tuleb keeruline.

Aitamaks meie inimestel ja ettevõtetel paremini toime tulla, on valitsus loonud terve rea meetmeid. Need on ka eelnevates kõnedes välja toodud. Esiteks käivitus kütteperioodi alguses kodutarbijatele järgmiseks neljaks aastaks reguleeritud hinnaga elektrienergia ostmise universaalteenus. Elektri universaalteenus on nüüdseks laienenud ka mikro- ja väikeettevõtetele ning just eile otsustasime siinsamas saalis laiendada seda kohalikele omavalitsustele. Lisaks rakendatakse kodutarbijatele oktoobri algusest kuni märtsi lõpuni automaatset toetust nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvete maksmisel, mis jätab inimestele sel talvel kätte täiendavalt 200 miljonit eurot. Tänaseks on teada, et universaalteenuse valinud kodutarbijatel olid oktoobrikuu elektriarved koos oktoobris kehtima hakanud kompensatsiooniga tavapärasest kolmandiku võrra väiksemad.

Ehkki riiklikud abimeetmed annavad meie inimestele ja ettevõtetele meelerahu, peame jälgima ka oma energiatarbimist ja mõtlema, kuidas energiat kokku hoida. Eestis toimub 50% energia lõpptarbimisest hoonetes, 29% transpordis ja 17% tööstuses. Pea igas hoones saab energiakasutust lihtsate vahenditega 10–15% vähendada. Suures osas saab seda teha tehnosüsteemide ajastu energiakasutuse, aga ka temperatuuri ja muu tarbimise vähendamisega. Digiriigile kohaselt on meil selleks [tänu] Eesti start-up'idele olemas nutikad lahendused ja keegi ei pea istuma külmas ega pimedas, vaid vastupidi, sisekliima saab parem ja süsteemide optimeerimisega saavutatakse märkimisväärne energia, aga ka CO2 kokkuhoid. Rääkimata rahast, sest teatavasti kõige odavam ja rohelisem energia on tarbimata energia.

Nutika energiakokkuhoiu idee käis mõni aeg tagasi välja ka meie fraktsiooni esimees Mart Võrklaev, kui Nord Pooli börs purustas hinnatippe. Mul on hea meel, et meie häält on kuulda võetud ja idee, et reformime elektribörsi ning viime eespool kirjeldatud kokkuhoiu börsile, et see ka päriselt meie elektrihindu mõjutaks, on reaalsuseks saanud. Nädal tagasi teatas Nord Pooli juht, et teatud hinnapiiri ületamise korral avatakse elektribörs 15 minutiks uuesti, et osapooled saaksid oma nõudluse ja pakkumise üle vaadata ning seeläbi mõistlikumat hinda pakkuda. See avab kokkuhoitud elektrile juurdepääsu börsile ja aitab energiasõjas nii energiat kokku hoida kui ka selle [hinda] soodsamaks muuta.

Samuti ei tohi me unustada, et riigipoolsed toetused saavad olla ajutise iseloomuga. Ainult nende najal seistes pikalt vastu ei pea, sestap ei tohi me praegust kriisi raisku lasta. Me peame juba praegu astuma samme selleks, et tulevikus oleks peale energiavarustuse olemas ka mõistlik hind tarbijale.

Mida siis teha, mis on lahendused? Eksperdid on öelnud, et julgeoleku seisukohast on parim lahendus hajus energiatootmine. Seda on võimalik rakendada laialdase tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga nii maismaal kui ka merel. Samuti tuleb tööd teha salvestustehnoloogia arendamisel. Energia salvestamine on olulisem, kui seni arvatud, ning vajab prioriteetset tegutsemist koos taastuvenergia tootmise eesmärkide suurendamisega, tagamaks küllaldane varustuskindlus tulevikus. Taastuvenergeetika projektidest peavad saama ülekaaluka avaliku huvi objektid. Selle muudatuse eesmärk on, et Eestile oluliste projektide menetlus saaks asukoha valimisest kuni ehituse alustamiseks vajalike lubade hankimiseni tehtud maksimaalselt kahe aasta jooksul. Samuti on võimalik lühendada tuuleparkide planeerimise protsessi ja keskkonnamõju strateegilist hindamist 5–7 aastalt 1,5 aastani.

Me peame planeerima sõjaaja kiirusega. Mõistlik oleks koostada tähtsate projektide nimekiri nii suurenergeetika kui ka salvestamise osas. Nende elluviimiseks tuleks luua nii-öelda roheline koridor eesmärgiga hõlbustada taastuvenergia võimsuste rajamist ja saavutada täielik energiasõltumatus hiljemalt aastaks 2030. Meretuuleparkide ehitamisel tuleb silmas pidada ka seda, et tänu sellele tekib Eestisse uus majandusharu. Meretuuleparkide ehitamine ei too kasu mitte ainult ehitajale, vaid kaudselt kogu väärtusahelale ja suurele hulgale inimestele, energeetikatehnoloogiate teadus- ja arendustegevusele, eksporditoodete arendamisele ja tootmisele, tuulikute juhtpaneelide tootmisele, selliste kulumaterjalide nagu labade tootmisele ning hooldustehnikutele ja nii edasi kuni järjepideva koolituseni välja.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et mugavustsooni langeda ei ole põhjust. Sõda ja energiakriis ei ole veel läbi. Me kõik peame säästu panustama. Toetused on aidanud inimesi, kuid need on ajutised meetmed. Praegu on aeg teha energeetikas muudatusi, mis tagaksid meie piirkonna energiasõltumatuse. Planeerime kiiremini ja toome puhta taastuvenergiaga hinnad alla. Reformierakond töötab selle nimel, et leida kiired lahendused lõpptarbijale elektrihindade allatoomiseks. Peame tegutsema targalt ja otsustavalt, et saavutada edu. Aitäh teile!

12:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva. Palun, kaheksa minutit!

12:43 Kalvi Kõva

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! On aeg, kus me kõik siia pulti tulles kiidame ennast ning mõnes kõnes ka laidame teisi erakondi ja fraktsioone. Mina alustuseks kiidaksin majanduskomisjoni ja ma kiidaksin mõlemat majandusministrit. Otsused, mis seni on tehtud, on tehtud operatiivselt ja kiiresti, aga loomulikult on meil nii majanduskomisjonis kui ka ministeeriumides veel arenguruumi. Ma arvan, et arenguruumi on õige palju just sektori kuulamises, kuulamaks neid, kes igapäevaselt energiat meie lampidesse ja sooja tuppa toovad.

Tänase [arutelu] pealkiri ütleb: kuidas energiasõjast võidukalt välja tulla? Aga see, et me sellesse sõtta oleme jõudnud ... Peab ütlema, et sotsiaaldemokraadid on selleks sõjaks, võiks ütelda, juba pikalt valmistunud. [Oleme valmistunud selleks,] et seda sõda ei oleks. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja erakond tervikuna on läbi aegade olnud, ma julgen ütelda, Eesti poliitikamaastikul üks roheenergia vedajaid ja meil on rõõm, et paljud erakonnad on sellega kaasa tulnud ja me räägime teemadel, kuidas energiasõda võita.

Toon välja kolm punkti, mida me peaksime tegema – neist on täna siin muidugi ka juttu olnud –, et sellest sõjast võidukalt välja tulla.

Esimene punkt on kindlasti meie enda loodusressursi, meie enda roheenergia potentsiaali jõuline arendamine. Sammud, mida selleks teha, on täna siin kõlanud. [Tuleks] vähendada bürokraatiat, et riik ei oleks mitte konkurent meie arendajatele, vaid partner: partner kaasa mõtlema, partner vähendama kõikvõimalikke aegu nii planeerimisel kui ka muudes tegevustes, millest täna on väga pikalt juttu olnud. On ilmselge, et taastuvenergia, roheenergia on kõige odavam energia. Me oleme sellest nüüdseks aru saanud.

Teine väga konkreetne punkt, et sellest energiasõjast võidukalt väljuda, on see, et me ei tohi mitte kedagi jätta suure energiaarvega üksi. Siingi on nii valitsus kui ka Riigikogu tulnud appi just nendele, kellel on kõige raskem kalleid energiaarveid taluda. Oleme [olukorra leevendamiseks] võtnud vastu seaduse, nagu jutuks on olnud. Eile tuli selline leevendav [meede] ka kohalikele omavalitsustele. Eks igaüks ise otsustab, kas ta seda kasutab või mitte.

Kolmas punkt on seotud sellega, mida ka Kristen Michal oma kõnes ütles: kas meile see meeldib või mitte, aga [peame jälgima,] milline on hoone sisetemperatuur, ja [kaaluma,] kas mõnel töökohal võib ehk veidi külmem olla. Sääst, energiasääst! Energiasääst selle kaudu, et me peame renoveerima oma taristut ja oma hooneid. Me peame väga hoolikalt läbi mõtlema, missuguse energiatarbija me sisse lülitame ja kas see on otstarbekas. Ilmselge on see, et kõige odavam energia on kokkuhoitud energia.

Need on need kolm punkti: rohe‑ ja taastuvenergia, energiasõjas ei tohi jätta mitte kedagi üksi ja kokkuhoid. Need on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni arvates kolm suurt sammast, mida täites me selle sõja võidame. Enda poolt ja meie fraktsiooni nimel ütlen, et kõigil nendel teemadel mõtleme me alati kaasa, pakume ettepanekuid välja ja kui vähegi võimalik, siis kaasame nendesse teemadesse ka sektorit ja ettevõtteid. Aitäh ja jõudu meile kõigile energiasõja võitmisel!

12:48 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu ja jõudu tarvis! Nüüd on juhtivkomisjon, kes on tänase olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatanud, teinud ettepaneku, et juhul kui arutelu ei ole lõppenud kella 13‑ks, pikendada istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan!

Panen hääletusele juhtivkomisjoni kui algataja ettepaneku pikendada istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:50 Esimees Jüri Ratas

Veenva enamusega, 9 poolt, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole – tänan selle toetuse eest! –, leidis ettepanek toetust.

Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Riho Breiveli.

12:50 Riho Breivel

Lugupeetud esimees! Head sõbrad! Saalis on meid hästi vähe, aga see näitab, et [vähemalt] meie, kes me siin saalis oleme, oleme kõik sõja võiduka lõpu poolt ja [soovime,] et see ikka võidukas oleks. Energiasõjas edukas olla ei ole niisama lihtne. Lihtne ei ole see sellepärast, nii nagu Taavi Aas siin juba ütles, et me ei saa neid asju teha õhinapõhiselt. Aga õhinapõhiselt oleme me paljusid asju püüdnud lahendada juba aastaid.

Mul on väga selgesti meeles, kuidas eksperdid tõstsid õhinapõhiselt üles küsimuse, et energiakriisi on võimalik lahendada ka niimoodi, et hakkame vilja kasvatama. Vilja põletamisest saame hästi palju energiat ja sellega me rahuldame kogu planeedi energiavajaduse. See on taastuvenergia, öeldi. Taastuvenergia oli ka puidu põletamine. Nüüd juba öeldakse, et puidu põletamine on saatanast.

Roheenergia on – mis see on? – tuulikud ja päikesepatareid. Nüüd me juba oleme hakanud mõtlema, kas see on ikka roheenergia, kui nende seadmete tootmiseks me peame kulutama nii palju ressurssi, et kõigi muude energiatootmise vahenditega suudaksime energiat toota odavamalt ja efektiivsemalt. Seda on tänapäev juba näidanud. Ka meie armas põlevkivi võib tegelikult [võimaldada] säästvat energiatootmist: võib-olla tänu sellele, et oleme leidnud vahendid, kuidas vähendada saastet sellisele tasemele, et [põlevkivist energia tootmine] on ökonoomsem kui see, et hakata tootma tuulikuid või päikesepaneele, mille tootmiseks on vaja äärmiselt kalleid materjale, mille ressurss on piiratud. Tõsi, siin eelkõnelejad rääkisid, et [tuulikute ja päikesepaneelide] taaskasutuse võimalus on efektiivsem kui praeguste fossiilkütuste abil töötavate jaamade puhul. Kuid kas ikka on nii? Kõiki neid jaamu on samuti võimalik taaskasutada.

Energiasõjas võidukalt lõpuni minna on võimalik ikkagi ainult siis, kui me lahendame kõiki küsimusi mõistusega, mitte ei lahenda neid õhinapõhiselt ega viska koos vanniveega välja ka lapsi. See on väga tähtis. Mina kutsun üles ja meie erakond kutsub üles: ärme teeme otsuseid ülepeakaela, ärme tembeldame vaenulikeks tegevusteks neid, mis tegelikult toovad meile palju rohkem efekti kui muret! Eksperdid ei ole alati objektiivsed. Läheneme energiasõja võitmisele mõistusega! Aitäh!

12:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

12:55 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Jah, energiasõda, energiajulgeolek – see tähendab tegelikult ju neid kahureid ja laskemoona. Mis need kahurid energiasõjas on? Need on elektrijaamad, ükskõik, millised nad on, ja laskemoonaks on põlevkivi, päike, tuul, aatom või miski muu. Praegu ametis istuv valitsus on püüdnud näidata, et see kõik on seotud Vene‑Ukraina sõjaga. Tegelikult on pilt palju laiem. Energiasõjad on käinud kogu aeg. Ka Afganistani sõda omal ajal oli ju tegelikult energiasõda, võitlus selle nimel, kes saab käpa peale panna suurtele energeetilistele varudele.

Aga ma tuletan meelde, et tegelikult see sõda algas juba siis, kui Euroopa Komisjoni praegune juhtkond võttis suuna rohepöördele ja [võttis aluseks] sellesama ilusa dogma, et kui [keskmine] temperatuur kerkib rohkem kui 1,5 kraadi, tuleb maailmalõpp. Kaks nädalat Punase mere ääres Sharm el Sheikhis lõppes hiljuti tegelikult sellega, et ei lõppenud mitte millegagi. Loodi pott arengumaadele, kes hakkavad temperatuuri tõusu korral uppuma või põlema või lämbuma, ning nende tarbeks peaksid arenenud riigid täitma selle rahaga ja selle siis ümber jagama. Pott loodi, aga ei ole kindel, kellele see raha läheb – kas ka Hiinale, kuna ta on arengumaa? – ning kes sinna maksab ja kui palju [maksab]. Nagu me siin alles hiljuti kuulsime, kui ma peaministrilt korduvalt küsisin, kui suur võiks olla Eesti panus, kuna Eesti on selline väga edukas rohepöörde‑ ja energiasõdalane. Kahjuks peaminister ei öelnud ühtegi arvu ja libises sellest üle. Aga see selleks.

Jah, mis on juhtunud? Alles see oli, kui Nord Streami gaasitoru plahvatas. Alles eile selgus, et on mingi EstLinki avarii. Aga talve pole veel tulnudki ja peaminister hoiatas, et talvel võiks arvestada elektrikatkestustega. See selleks.

Kui vaadata pilti kõrgemalt, mis tegelikult on ... Aa, üks moment on veel. EKRE on välja pakkunud, et tegelikult oleks võimalik lasta universaalteenuse hind tunduvalt madalamaks, kui ta praegu on. Mäletate seda juttu 3–4 sendist kilovatt-tunni kohta, mida naeruvääristati? Ma võin teile kinnitada, et need naeruvääristajad ei olnud õiglased. Kui võtta maha kõik need lisakulud, süsihappegaasi kvoodi hind, ja mitte ainult see, siis kas ta just 3 või 4 [senti] on, aga igal juhul tunduvalt väiksem oleks see omahind, millele kasum juurde keevitada. Kriisiolukorras – ja me oleme kriisis – on võimalik seda teha. Loomulikult mitte kaua ja pikalt, igavesti. Aga kriisi ajal on see täiesti reaalne ja seda kinnitavad ka Eesti kõige suuremad spetsid, ka nendes ministeeriumides, kes universaalteenusega on välja tulnud. Aga see selleks.

Võib‑olla te mäletate, et EKRE on juba ammu rääkinud, et peaks midagi ette võtma. Ma vaatasin neid [stenogramme] 31. augusti pärastlõunast, kui siin esines ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Järvan, kes oli tulnud inimestele universaalteenuse eelnõu [tutvustama]. See oli 31. augustil. Kui ma tema poole pöördusin ja küsisin, et ta on ettevõtlusminister ja miks ta tuleb siia nii-öelda kodutarbijatele [elektrihinna] leevendamise eelnõuga ...

13:00 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, teie aeg! Soovite lisaaega?

13:00 Peeter Ernits

Jah, kui saab, siis soovin küll.

13:00 Esimees Jüri Ratas

Saab. Kui palju? Kolm minutit?

13:00 Peeter Ernits

Kolm, jah.

13:00 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kolm minutit!

13:00 Peeter Ernits

Aitäh! ... siis ettevõtlusminister ütles, et jah, koalitsioonileppes ei ole seda. Aga see oli selge juba mitte ainult mulle, vaid ka paljudele teistele, et tegelikult see on üks tervik: inimesed, kes töötavad ettevõtetes, ja ettevõtted, kes annavad neile tööd. Aga praegune koalitsioon tuli välja ainult inimestele mõeldud leevendustega. Nagu ma ütlesin, tegelikult on see leevendushind tunduvalt kõrgem, kui kriisiolukorras peaks olema. Aga ettevõtete toetamisega, algul keskmiste ja mikroettevõtete [toetamisega], tuldi välja alles septembris.

Nüüdseks on esitatud kokku kolm eelnõu. Esimese menetlemine, nii-öelda universaalteenus inimestele, kestis 20 päeva. Järgmine oli ettevõtetele [ja selle menetlemine kestis] 18 päeva ning nüüd kolmas, 11 päeva. Oleme 49 päeva aega kulutanud. Tegelikult oleks võinud seda teha palju varem ja kohe ja tervikuna. Aga see selleks.

Kui vaadata laia pilti, et me oleme tegelikult energiasõjas, ning kui vaadata Euroopa Liitu, arenenud majandusi ja Eestit, neid inflatsiooninumbreid ja tarbijahinnaindeksit, siis [näeme, et] Eesti on jätkuvalt maailmameister. Euroopa ja arenenud majandused jäävad kaugele seljataha. Kordan: 19% tänavu, 13,4% järgmisel aastal ja 4,3% 2024. aastal. Arenenud riikides on need numbrid 7,4%, 5,2% ja 2,0% ning Euroopa Liidus 8,6%, 8,4% ja 2,2%. Me oleme liidrikohal, isegi Venemaast oleme ees: Venemaal on tänavu 14,5% ja järgmisel aastal 10,0% ning alles 2024. aastal kõige värskemate prognooside järgi, Kieli Maailmamajanduse Instituudi [prognooside] järgi ületab Venemaa meid 8%-ga.

Mis selle järeldused on? Tegelikult see inflatsioon, mis on meil olnud juba aasta aega, on sama kõrge või kõrgem kui 1970.–1980. aastate naftakriisi ajal. Energiahinnad moodustavad 40% inflatsioonist. Samas on räägitud siin, et jah, on väikesed ja suured majandused. Aga ükski teine, olgu see väiksem või suurem majandus Euroopas või Euroopa Liidus, [ei ole jätnud] astumata samme – eelkõige energiahindade ohjeldamisel –, et nad ...

13:03 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg!

13:03 Peeter Ernits

 Jah, jah.

13:03 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe! Suur tänu teile!

13:03 Tarmo Kruusimäe

Hea esimees! Hea Eesti avalikkus ja töökaaslased, kes te jälgite meid interneti või Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel! Kokku peame hoidma – selline on olnud sõnum. Aga siis, kui Eesti rahvas hakkaski enda tarbimiskäitumist muutma, selgus, et liiga koledasti hoiavad kokku. Ei ole jälle miskit justkui toota. Võta nüüd [kinni]! Ühtepidi tuleks tarbida justkui mõõdukalt, kuigi meile korrutati siin täna mitu korda, et kõige rohelisem energia on see, mida me ei ole tarbinud. Energiat on muidugi mitut liiki. Me peaksime võib-olla rääkima ka toiduenergiast, sest inimestena me vajame hoopis mingit teist energiat. Inimese vooluvõrku ühendamist ei nimetata Genfi konventsiooni alusel ikkagi mitte inimese elektrifitseerimiseks või tema energiaga varustamiseks, vaid pigem piinamiseks.

Need erinevad lahendused, millest meil siin on räägitud, on sumbunud pikkadesse menetlusprotsessidesse. Ega selles olegi tegelikult miskit imelikku. Meie bürokraatia ongi pikale veninud, kõike soovitakse menetleda. Ja kui oleme vahepeal võtnud endale sellise hästi ambitsioonika ülesande, et oleksime aastaks 2030 hoopis teisel kujul, on meil vahepeal puhkenud väga suure ulatusega relvastatud konflikt, mille käigus, oi-oi, seda süsinikku meie keskkonda ikka tuleb. Enne seda konflikti oli Euroopa osakaal kogu maailma CO2-heites 9% ja Eesti osakaal oli 0,01%. Mina tunnen Eesti inimesena suurt muret, kas me selle 0,005% puhul ikka suudame maailma päästa.

Ma olen arvamusel, et kogu see maailma ümbritsev õhk ja keskkond on justkui ühendatud anumad. Kui me kuskil miskit vähendame, siis meil muutub õhk puhtamaks – kusjuures meil oli maailma kõige puhtam õhk –, aga saastunud õhku tuleb siia pidevalt juurde. Seega tundub see justkui võitlus tuuleveskitega. Aga tuleb välja, et tuuleveskid praegusel hetkel ongi just need, mida me peaksime ette ja taha kiitma.

Ma tahaks [keskenduda] energiarahule või sellele, kuidas energiat säästa. Ma toon teile ühe väga hea praktilise näite elust enesest. [See puudutab] Rannamõisa teed, mida remonditakse, renoveeritakse. Tulin visiidilt Gruusiast ja vaatan, et kõik on justkui valmis ehitatud, aga kaks rida on märgistatud selliselt, et seal sõita ei saa. Siiamaani ei ole seal toimunud mingit liiklustegevust. Kui me millalgi rääkisime teedeehitusest, siis ma olin arvamusel, et võib-olla need, kes imiteerivad seal tööl kohalolekut, on mõne harrastusteatri näitlejad, kes on selga tõmmanud kollased vestid. Noh, täna ei ole seal enam ka mingit tehnikat. Lumi, mis maha on tulnud, annab meile otsesed viited, et seal ei ole ka inimtegevust olnud, keegi ei ole seal käinud. Kui keegi homme hommikul märkab, et seal on mingid jalajäljed, siis [teadku, et] need ei ole ehitustööliste omad, vaid pigem on need jätnud kadrisandid, kes lähevad täna katri jooksma. Seda, kas need kadrisandid meile ka bituumeni‑ ja asfaldiõnne toovad, ma ei tea, aga inimeste tööleminekuaeg on pikenenud ja sellega seoses nad ka saastavad rohkem. Ehk kumb oleks otstarbekam? Kas eemaldada need sõitmist takistavad viited ja märgid, mis sinna üles on pandud, [ja kasutada neid sõiduradu], et meie keskkond oleks puhtam, või peaksime lähtuma ikkagi sellest, et ka töötegijad säästavad energiat?

Pronksi tänavast ei tahaks ma üldse rääkida. Juba aasta otsa säästetakse seal energiat, ikka selle nimel, et elu oleks parem. Kui tööd saaks kiirelt tehtud, inimesed saaksid jõudsalt tarbida ja kogu aeg ei hurjutataks, et säästa-säästa, aga mitte liiga palju, sest siis on jälle halb, ma arvan, et elu oleks parem. Kuhugi on kadunud talupojatarkus, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Jah, ma möönan, et nüüd võiks juba seitse korda mõõta ja üks kord lõigata, sest meie mõõtmisseadmed on targemaks muutunud. Aitäh!

13:08 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jürgen Ligi.

13:08 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleeg! Üks esineja siin kurtis, et teda naeruvääristatakse tema seisukohtade pärast. Aga julgelt võib öelda, et ta teeb seda ise, ja tegelikult naeruvääristas ennast ka hulk sõnavõtjaid pärast teda.

Ettekanded olid iseenesest ju asjalikud. Aga kõned, mis järgnesid, lähtusid sellest, et energiaprobleemide lahendus on odav hind. Eelmine energiaminister sai kuulsaks selliste lausetega: kõik inimesed on hädas, iga meetod on hea, vaadake aknast välja, inimesed karjuvad appi. Sellest rääkis tema fraktsiooni juht. Loomulikult on energiaprobleemide lahendus investeeringutes ja energiapöördes, mitte odavamas hinnas, subsideerimises või mingite maksude kaotamises. [Lahendus on] raha leidmises investeeringuteks ja loomulikult ka sotsiaalpoliitikaks, aga mitte üle põllu sotsiaalpoliitikaks, nagu praegu tehakse.

Eriti naljakas on olnud Martin Helme agenda sel teemal. Ta on siin iga kord tulnud pulti ja rääkinud, kuidas tuulikute CO2-jalajälg on kaugelt suurem kui see, mis nende abil kokku hoitakse, ja et see on absurd. Ta on rääkinud keskajast ja teab millest, kütnud ennast siinsamas puldis üles. No keegi ei jaksa sellistele jamadele vastata, aga ma seekord siiski proovin. Öeldakse, et CO2‑jalajälje poolest tasuvad tuulikud – see on välja arvestatud – ennast ära kuue kuuga. Ei ole juttugi sellest, et nad rohkem CO2 eraldaksid. Sama [puudutab] Martin Helme sõnavada, kuidas jääkarud elavad paremini kui iial enne ja korallrahud elavad paremini kui iial enne ning kliimaga on kõik korras. Mina sain selle rahe kaela arvamusfestivalil koos Riigikogu [esimehega]. Loomulikult ei jaksa seal reageerida igale asjale, aga reageerime siis siin. Vaadake faktikontrolli, mis järgnes. Jääkarude elu on läinud paremaks selle tõttu, et neid kaitstakse, aga nende elutingimused on ikkagi katastroofiliselt halvenenud. Sama on ka korallide puhul. Kaitse alla võtmine võib allakäiku leevendada, aga mitte kõrvaldada põhjusi.

Taavi Aasa puhul tuleb muidugi ära mainida, [et ta esitas] null ideed energiaministrina. Mitte ühtegi ideed investeerimise teemal, mitte ühtegi kõnet, ainult see, kuidas kõik inimesed on hädas, kõiki tuleb aidata, kõik meetodid on head. See on kõige lollim [jutt], mida üks poliitik võib ajada. Ja rääkida sellest, mida ta siin jõudis teha ja kuidas vanad jaamad hoiti lahti, siis kui tulemused käes olid, et investeeringuid pole tehtud – see ei ole just suur töövõit. Mina võin oma valitsusajast tuua terve rea suuri investeeringuid, mis kõik on [jäänud] viimaseks: tuulepargid, Auvere, EstLinkid, kõik need suure tähtsusega asjad said tol ajal tehtud. Teades, et tegelikult ka keskkonnarisk eksisteerib, sellele panustades [sai tehtud] õlitehas. Olin Eesti Energia nõukogus. Aga peale seda ei ole enam mitte midagi tehtud. Ma lihtsalt ennetan seda süüdistust, et mis sa ise tegid. Ei, ma võin kõik ette näidata, aga see pole isiklik teene. Taavi Aas lihtsalt võitles tagajärgedega, mida tema erakond oli alates 2016. aastast tekitanud.

Nii et jah, hästi rumal on see, kui me räägime hindade ohjeldamisest. Tegelikult me peame rääkima varustuskindlusest ja jätkusuutlikkusest. Vahetu hindade ohjeldamine tähendab defitsiidi ja hinnasurve suurenemist. Aga hindade kujuneda laskmine ning selleks investeerimine ja säästmine – see on see, mis jätkusuutlikkuse tagab. Loomulikult on energiapöördeks vaja regulatsiooni, on vaja teistsuguseid investeeringuid. Nii ta on.

Lõpetuseks: ikka väga kurb on see, kui rahvuskonservatiivid on kõige rahvusvaenulikumad ja arvavad, et kui nad Aafrikat ei ürita pöörata, siis on Eesti raha kokku hoidnud. Ei, selle tulemus on massimigratsioon ja ülerahvastatus. Meile saab osaks migratsioonisurve, kui me ei püüa lahendada probleeme nende tekkimise kohas. Aitäh!

13:13 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Soovin enne, kui me lõpetame, tänada majanduskomisjoni ja selle ametnikke‑teenistujaid, majanduskomisjoni liikmeid ja selle esimeest Kristen Michalit. Soovin tänada OÜ Utilitas Windi juhatuse liiget Rene Tammistit. Soovin tänada AS Eleringi juhatuse esimeest Taavi Veskimäge ja Riigikantselei rohepoliitika koordinaatorit Kristi Klaasi ning, head ametikaaslased, kõiki teid, kes te siin esinesite, võtsite sõna, küsisite ja andsite vastuseid. Nagu te teate, olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Seega oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Täna meil rohkem punkte päevakorras ei ole ja istung on lõppenud. Soovin meile jõudu meie töös. Aitäh!

13:14 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee