Nii. Ma saan aru, et siit ma saan seda klõpsida, jah? (Istungiosakonna töötaja selgitab, milliseid nuppe vajutada.) Jaa-jaa, saame hakkama.
Head kolleegid! Austatud juhataja! Head kuulajad ja vaatajad! Kõigepealt paari sõnaga sellest, mis selle arutelu formaadi ja kogu selle tänase jutuajamise mõte on, mille me majanduskomisjoni algatusel ellu oleme kutsunud. Majanduskomisjonis oleme päris palju, nagu ka siin saalis väga tihti, tegelenud viimasel ajal energeetikaga. Energeetikaga me tegelesime ka varem, aga praegusel ajal on see muutunud äärmiselt aktuaalseks. See on jutuaines ka inimeste omavahelistes [vestlustes], mõistetavatel põhjustel. Energiahinnad mõjutavad meid kõiki, energiavarustuskindlus, see, kas lamp põleb ja kas ahi on soe, mõjutab sama palju.
Millest täna juttu tuleb? Kõigepealt räägin energeetika olukorrast seadusandja vaatenurgast ehk sellest, millega me siin igapäevaselt tegeleme ja mis on töös. Võib-olla ainult lühidalt peatun sellel, mis on tehtud, sest lõppkokkuvõttes on tehtu juba tahavaatepeegel. Võib-olla ainult nii palju on see oluline, et see annab teada, mille pärast hetkel ei pea enam muretsema ja mis on juba korda aetud.
Teine vaatenurk on ettevõtjate poole pealt. Kaalusime erinevaid ettevõtjaid, kes siia võiks tulla, ja otsustasime komisjonis kutsuda siia Utilitasest Rene Tammisti, kellel on ka poliitika ja alaliitude kogemus ning kes ise esindab suurt selle valdkonna ettevõtet. Siin on ka süsteemioperaator Taavi Veskimägi, kes on Eesti energeetikas kahtlemata üks olulisimaid tegijaid. Ta omab väga tugevat ajaloolist mälu nii poliitika kui ka energeetika vallas ja oskab kindlasti selgitada neid protsesse, mis toimuvad.
Kõige viimasena esineb Kristi Klaas, kes räägib meile tulevikust. Tema kanda, ma arvan, on väga palju sellest, mida te ka minu ettekandes kuulete: kõik see, mis varem on toimunud aeglaselt, peab nüüd hakkama toimuma oluliselt kiiremini. Seda vastutust ei saa ainuüksi talle panna, pigem tema on see, kes peaks andma või kelle kolleegid peaksid andma selle sisu, ja eks meie ülesanne on jõuda nende reeglite [kehtestamiseni] ja täitevvõimu ülesanne on jõuda nende elluviimiseni.
Ma arvan, et tänased ettekanded ja võib-olla ka nende ettekannetega kaasnevad küsimused-vastused võiksid anda teatud hulga teadmisi ühiskonnale ja siin saalis olijatele juurde, et lähenevatel valimistel energeetika alal mõistlikumat positsiooni kujundada ja ka peale valimisi arukaid otsuseid teha. See võiks olla see baas.
Valmisolek energiasõjas on üldiselt edu ema. Ukraina on Venemaaga sõjas, sellega ma kedagi ei üllata. Meie jaoks siin saalis on üsna selge, et see sõda saab lõppeda ainult ühtmoodi, Ukraina võiduga. Ja meie kas tagalana või kaaspihtasaajana oleme põhiliselt mõjutatud just energiasõja kaudu. Detaile ja muresid on kindlasti veel, aga energeetika on majandusväljal üks valdkond, mis on tegelikult pikalt Venemaa huvi ja relv olnud. Ma just loen ühte raamatut – neid raamatuid on kindlasti rohkem –, mis kirjeldab seda, kuidas kõikides maailma pöörangutes ja etappides on energeetikal olnud oma osa suurtes konfliktides ning kuidas seeläbi energiahindu mõjutatakse. Sellest on ka Venemaa väga hästi aru saanud.
Kui varem Eesti parlamentäärid ja ka Eesti esindajad välismaal rääkisid, et Venemaa kasutab kõiki võimalusi ja väljasid, et kaubelda väärtuste üle, vahetades väärtusi raha, kasu vastu, siis mingi hetkeni ka mina tajusin, et meid peetakse natukene paranoiliseks. Nüüdseks on aga selgunud, et meil oli õigus. Ja küsimus ei ole selles, et me peaksime ütlema, et see, millest me rääkisime, oli õige, vaid küsimus on selles, mis saab edasi. [Küsimus on] selles, et kui me seda teame, siis kuidas käitume Eestis ja kuidas käitub Euroopa. Mul on väga hea meel, et valitsus, peaminister Kaja Kallas veab väga selgelt Euroopat ja kogu läänemaailma selles suunas, et Venemaale ei tohi järgi anda. Samamoodi peab ka energeetikas olema. Energeetikas me peame olema valmis selleks, et Venemaa üritab kogu maailma, Euroopat ja [ülejäänud] läänt mõjutada läbi turu, hindade ja kõige muu, et antaks järgi väärtustes. Aga sellel ei saa [lubada] juhtuda.
Teine oluline märksõna sissejuhatusena [on seotud sellega], et me peame olema valmis väga paljuks. See [mõte] kordub ka minu ettekande lõpuosas. Kitsamates tingimustes ehk napima varu ja ülekatte puhul mõjuvad kõik kõikumised tugevamalt. Kui mõned meie võimsused parajasti ei tööta või naabrite võimsused ei käivitu või ei tööta plaanitult, siis kõiguvad hinnad ja võib esineda tootmises puudujääki ja tarbimises katkestusi. Täna on nii, et meil on tunne või paljudel on tunne, justkui halvim osa energeetikasõjast on möödas. Turul on toimunud rahunemine, mahutid on täis, maailmamajandus jahtub, tarbimine väheneb, hinnad langevad. Ma siiski ütleks sellele saalile [ja Eesti rahvale] – Riigikogu reegel on, et siin saalis kõneldakse Eesti rahvaga, meie tööandja on rahvas ja meil on kohustus oma tööandjale erinevaid protsesse [selgitada] –, et tööd [probleemide lahendamiseks] küll tehakse, aga läbi mõelda tuleb ka kõik need variandid, mis võivad olla ebameeldivad. See tähendab seda, et meie naabri pahatahtlikkus erinevates mängudes võib mõjutada meie energeetikat sellel talvel ja võib-olla ka järgmisel talvel. Nii et seetõttu tuleb olla valmis [kõigeks]: loota parimat, aga valmis olla halvimaks.
(Osutab slaidiesitusele.) Siia ma panin lihtsalt ühe slaidi, mis kirjeldab tarbimist. Kui kellelgi on tulevikus vaja lehelugusid kirjutada, siis võtke siit MKM-i esitatud arvud.
Mida me oleme seadusandjana teinud? Me oleme loonud eeldused erinevateks tegevusteks, näiteks gaasireservi ja LNG vastuvõtu võimekuse [loomiseks]. Me oleme tõstnud taastuvenergia eesmärgiga [seotud ambitsiooni], see on põhjustanud siin saalis päris palju debatti. Meenutada tuleb, et see on 100% summaarsest Eesti tarbimisest, mitte 100% kattuvast. Eesti ei hakka elama ainult juhitamatust energiast ehk päikesest ja tuulest, vaid tootmine peab olema samal tasemel. See on kindlasti väga ambitsioonikas, aga oluline on selle ambitsiooni juures just see, et see pakub puhtamat ja soodsamat [energiat]. Juba täna esimene suurem vähempakkumine, mis tuli, oli vahemikus 19–35 eurot megavati ehk 1,9–3,5 senti kilovati kohta. See on garanteeritud hind.
Universaalteenus – see oli viimane otsus, mis me eile energeetika alal tegime, 740 SE sai eile siin saalis vastu võetud. See tähendab seda, et universaalteenusega on tagatud meelerahu kodutarbijatele, korteriühistutele, mikro‑ ja väikestele ettevõtjatele, FIE-dele, sihtasutustele ja viimasena ka kohalikele omavalitsustele erinevate rakendustega 2023. aasta ja 2026. aasta lõpuni.
Lisaks oleme [kehtestanud] tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ehk kohaliku kasu. Ma arvan, et see on väga oluline samm. See annab võimaluse tuulikuid juurde rajada ning säästlikku ja puhast energiat juurde toota. Tasu määr, piirmäär on päris kõrge, mis tähendab seda, et kui keegi tuulikule väga lähedal on ja seda taluma peab, võib võimalik kasu või tasu olla kuni 4000 eurot aastas. See tingimata ei ole nii palju, see on ülemmäär.
Lepingud oleme teinud paremaks, mis tähendab seda, et on võimalik soodsamat hinda pakkuda. Ja tuleviku suurte investeeringute puhul, näiteks Tallinnas – eks selle kohta võib Rene Tammistilt küsida, millal see võiks realiseeruda ja kuidas –, [on olulisel kohal] mere‑ ja reoveest [saadava] soojusega kütmine, nagu tehakse Helsingis ja Stockholmis. See kahtlemata on väga oluline printsiip.
Toetusmeetmetel peatun üsna lühidalt, nendest on igal pool kirjutatud. Nii elektri, gaasi kui ka kaugkütte puhul on toetusmeetmed kodutarbijatele olemas, ettevõtjatele samamoodi. See on pigem isegi valdavalt EISA ja täitevvõimu valdkond, mis puudutab ettevõtjate ümberkujundamist. Aga ma väidan, et see on kindlasti väga oluline, ja see on üks teema, mille üle võiks ka koos täitevvõimuga siin aasta alguses ühel hetkel pikemalt arutleda. Ütleme nii, et kriisist väljumise edu üks võti on mõistlikud investeeringud ja jõudmine järgmisele tasemele, sest kui hinnad on inflatsiooni tõttu tõusnud, siis tegelikult lisandväärtus ja tootemudelid peavad järele jõudma. Kui on midagi, mida väike riik väikese kassaga saab siin teha, siis just panustada investeeringutesse ja aidata neid ettevõtjaid, kes seda teha tahavad, loomulikult nii palju, kui on maksumaksja võimekus.
Mida me selles koosseisus teeme? [Plaanis on] võrguressursi vabastamine ja fantoomliitumiste probleemi lahendamine. Sellel teemal on siin saalis korra juba debatt toimunud, on toimunud ka debatt turuosalistega. See on kahtlemata üks oluline printsiip. Me oleme kõik lehest lugenud ja isegi siin saalis arutlenud selle üle, kuidas on võimalik, et kui keegi sisuliselt elektriradiaatori jagu tahab oma liitumis[võimsust] suurendada, saab ta tohutult suure pakkumise ja [selgitus] on see, et võrgus on suur hulk neid, kes on võib-olla heast tahtest, mõned võib-olla ka kaheldava tahtega, olemasoleva võimsuse [juba broneerinud]. Seetõttu küsitaksegi nii palju raha uute liitumiste eest, sest võrgumaht on kinni, aga tegelikult tootmist ei toimu. Need fantoomid tuleb võrgust igal juhul eemaldada ja selle kallal me koos ettevõtjatega töötame. Esimene ring sellist suuremat arutelu on peetud. Lähinädalatel loodame saada ministeeriumidelt uued sõnastused ja siis saame ettevõtjatega uuesti arutada.
[Kavas on ka] planeeringute lihtsustamine ja kiirendamine. Sellest ilmselt Kristi Klaas räägib pikemalt. Minu meelest on see üks väga oluline küsimus, sest kui me ütleme, et käib sõda, energiasõda, siis me ei saa askeldada nii, nagu oleks tavapäev. Veidi on olukord selline, ma saan aru, et planeerimisprotsess on aeganõudev, aga kõiki tegevusi ei pea tegema kaks korda, topelt. Ma loodan, et ka sellesama eelnõuga, mis fantoomliitumistega tegeleb ja selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses [siia saali] tuleb, tulevad sammud – me oleme üht-teist juba arutanud –, mis muudavad planeerimise oluliselt kiiremaks. Loomulikult on planeerimise teine külg see, et inimesed peavad saama kaasa rääkida ja kõik võimalikud riskid peavad olema maandatud. Aga kui me küsime endalt, et me oleme riigi ja rahvana olukorras, kus me tahame puhtamat ja soodsamat [energiat], mis aitaks meil endal hakkama saada ja aitaks ka tööstusel hakkama saada, siis [vastus] kindlasti on see, et need puhtamad ja soodsamad [energiaallikad] tuleks ülekaaluka avaliku huvina meil endal sõnastada. See on asi, mille me kindlasti peame ära tegema.
Maardlatele taastuvenergia ehitiste tähtajalise rajamise võimaldamine on samuti töös. Ja pikemalt on mitmesuguste Euroopa reeglite järel oodanud ettevõtjatele [suunatud] elektrienergia toetusskeemi finantseerimise [tasu diferentseerimine] suurtarbijate ja ülejäänud tarbijate vahel.
Nüüd [räägin] sellest olulisemast, mis vajab jätku uues koosseisus ja mis on tegelikult ka juba töös. Kindlasti on hästi oluline märksõna kõikides debattides ["kokkuhoid"]. Ma soovitaks seda ka energeetikavaldkonnas tõsiselt võtta, ehkki ma saan aru, et paljudele teeb natukene nalja see debatt, et superministeeriumis ametnikud külmetavad. Osale see meeldib, osale ei meeldi, aga kokkuhoitud energia on kõige odavam. Tuleb igal juhul mõelda, kuidas [kokkuhoidu] suurendada. Kõik see, mis puudutab meie elamufondi energiatõhusamaks muutmist ja kontorite energiatõhusamaks muutmist, on minu meelest kriitilise tähtsusega, sest need, kes suudavad ise oma tarbimist juhtida, on sõltumatumad. Kui meie inimesed ja ettevõtted on sõltumatumad, siis me oleme riigina vähem sõltuvad sellest, mis toimub energiaturul, ja see annab palju paremad võimalused.
[Samuti on oluline] energiajulgeoleku ja varustuskindluse taastootmine ja kasvatamine. Juhitavate võimsustega seoses tuleb valikud teha, sealhulgas tuumajaamaga seotud valikud. Seni tuleks kasutada põlevkivi. Juba mainisin juhitamatute võimsuste kiirema rajamise [vajadust]. Siinjuures on kindlasti oluline üks märksõna. Ehkki Eestis tihtipeale tundub, et konkurents on Eesti sees, oleme me suurte mereparkide rajamise puhul konkurentsis muu maailma või naabritega. Seetõttu ei tasuks kaaluda mitte seda, kuidas siin üksteisele võib-olla veidi jalga taha panna – ma ei ütle, et kõik seda teevad –, vaid tasuks mõelda selle peale, kuidas me riigi ja rahvana suudaksime kasvatada oma majandust seeläbi, et saame siia uusi arendusi.
Võrkude puhastamisest ma rääkisin. Kindlasti Taavi Veskimägi võib sellest pikemalt rääkida. Eks see on eeskätt see küsimus, mis [ülesanne] süsteemioperaatorile antakse. Täna on antud ülesanne, et süsteemioperaator tagaks varustuskindluse. Küsimus on, kas tulevikus peaks talle andma veel muidki ülesandeid, näiteks ülesande valmistada ette võimalikke võrke tulevasteks arendusteks.
Planeerimise kirjeldamisest rääkisin. Energiasalvestuse tehnoloogiast ja tootmiskatkestuste koordineerimisest saab rääkida Taavi Veskimägi ning tuumaenergeetikast samamoodi.
Kokkuvõtteks ma ütleks seda, et kõik need asjad siin loetelus – slaidiprogrammis on loetelu pikem – on olulised. Seadusandjana me nendega tegeleme. Aga ma soovitaks ikkagi kõigil oma tööandjatele öelda, et olukord (Juhataja helistab kella.) on mõnevõrra keeruline. Kui tundubki, et on rahulik aeg, siis see talv ja järgmine talv on tegelikult selline aeg, kui tuleb ise olla valmis. Aitäh!