Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VIII istungjärk, täiskogu istung
Neljapäev, 24.11.2022, 10:00

Toimetamata

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 9. töönädala neljapäevast istungit. Kõige alguses saab üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma ei näe seda soovi. Järelikult läheme istungi rakendamisega edasi. Teeme ära kohaloleku kontrolli, palun!

10:00 Aseesimees Martin Helme

Kohale pani ennast kirja 43 Riigikogu saadikut.


1. 10:01 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas energiasõjas võidukas olla?“ arutelu

10:01 Aseesimees Martin Helme

Tänane päevakord. Täna on meil päevakorras üks päevakorrapunkt, majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas energiasõjas võidukas olla?" arutelu. Meil on neli ettekannet ja ettekanded on siis niisugused. Ajaliselt kõige esimene ettekanne on majanduskomisjoni esimees Kristen Michal, kelle ettekanne kestab 15 minutit ja küsimuste ja vastuste jaoks on ette nähtud 20 minutit. Teine ettekanne on OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist, samuti ettekanne 15 minutit ja küsimused-vastused 20 minutit. Kolmandaks on meil AS Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, ettekande pikkus 15 minutit, küsimused-vastused 20 minutit. Ja viimane ettekanne on Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, kelle ettekanne samuti 15 minutit, küsimused-vastused 20 minutit. Iga Riigikogu liige saab igale ettekandjale esitada ühe küsimuse. Ja iga kord, kui ettekanne lõpeb ja järgmine peale tuleb, tuleb ennast uuesti küsimusega registreerida, kes kõige ees, see esimesena saab. Ettekannetele järgnevad läbirääkimised, kus sõnavõttudega võivad esineda Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, kuid arutelu algataja on teinud ettepaneku, et kõigepealt esineksid sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel me otsust vastu ei võta. Ja kui meie arutelu peaks kestma üle kella ühe, siis on palunud algataja pikendada päevakorda kuni kella 14-ni. Aga nüüd läheme siis käima. Kristen Michal, palun!

10:02 Kristen Michal

Nii. Siit, ma saan aru, ma saan seda klõpsida, jah? Saame hakkama.

Head kolleegid! Austatud juhataja! Head kuulajad ja vaatajad! Kõigepealt paari sõnaga sellest, mis selle arutelu formaadi ja kogu selle tänase jutuajamise mõte on, mille me majanduskomisjoni poolt ellu kutsusime. Majanduskomisjon päris paljuski, nagu ka siin saalis väga tihti, me tegeleme viimasel ajal energeetikaga. Energeetikaga tegelesime palju ka varem, aga praegusel ajal on see muutunud äärmiselt aktuaalseks. See on jutuaines ka inimeste omavahelistes teemades, mõistetavatel põhjustel. Energiahinnad mõjutavad meid kõiki, energiavarustuskindlus, see, kas lamp põleb, kas ahi on soe, mõjutab veel sama palju.

Millest täna juttu tuleb? Kõigepealt räägiks olukorrast energeetikas seadusandja poole pealt ehk sellest, millega me siin igapäevaselt tegeleme, mis on töös. Võib-olla ainult lühidalt peatuks sellel, mis on tehtud, sest lõppkokkuvõttes tehtu on juba tahavaatepeegel. Võib-olla ainult nii palju on see oluline, et ta annab selle teadmise, et mille pärast hetkel ei pea muretsema, mis on juba korda aetud.

Teine vaade oleks kindlasti ettevõtjate poole pealt. Kaalusime erinevaid ettevõtjaid, kes siia võiks tulla, ja otsustasime komisjonis kutsuda Utilitasest Rene Tammisti, kellel on ka poliitikakogemus, alaliitude kogemus ja kes ise esindab suurt ettevõtet sellest valdkonnast. Süsteemioperaator Taavi Veskimägi on siin, kes on Eesti energeetikas kahtlemata üks olulisimaid võtmetegijaid ja kes ajalooliselt omab mälu nii poliitikas kui energeetika vallas väga tugevat ja oskab kindlasti selgitada neid protsesse, mis toimuvad. Ja kõige viimasena esineb Kristi Klaas, kes räägib meile tulevikust. Tema kanda, ma arvan, on väga palju sellest, mida te ka minu ettekandest kuulete, et kõik see, mis varem on toimunud aeglaselt, peab nüüd toimuma oluliselt kiiremini. Seda vastutust üksi ei saa talle panna, pigem tema on see, kes peaks andma või tema kolleegid peaks andma selle sisu, ja eks meie ülesanne on jõuda reegliteni ja täitevvõimu ülesanne on jõuda nende elluviimiseni. Seetõttu ma arvan, et tänased ettekanded ja võib-olla ka nende ettekannetega kaasnev ja küsimused-vastused võiksid anda teatud hulga teadmisi ühiskonnale ja siin saalis olijatele juurde, et energeetikas, võib-olla ka lähenevatel valimistel mõistlikumat positsiooni kujundada ja ka peale valimisi teha arukaid otsuseid. See võiks olla see baas.

Valmisolek energiasõjas on üldiselt edu ema. Ukraina on Venemaaga sõjas, siin ma ju kedagi ei üllata. Meie jaoks siin saalis on üsna selge, et see sõda saab lõppeda ainult ühtemoodi – Ukraina võiduga. Ja meie kas tagalana või kaaspihtasaajana saame põhiliselt mõjutatud just energiasõja kaudu. Detaile ja muresid on kindlasti veel, aga energeetika on üks valdkond majandusväljal, mis tegelikult on Venemaa huvi ja relv olnud pikalt. Ma just loen ühte raamatut, ja neid raamatuid on kindlasti rohkem, mis kirjeldab seda, kuidas kõikides maailma pöörangutes ja etappides on energeetika osa erinevatest suurtest konfliktidest ja seeläbi energeetikahindu mõjutatakse. Sellest on ka Venemaa väga hästi aru saanud. Kui varem Eesti, Eesti parlamentäärid ja ka Eesti esindajad välismaal ütlesid, et Venemaa kasutab kõiki võimalusi, väljasid, et kaubelda väärtuste üle, vahetades väärtuseid rahaks, kasuks, siis ühel hetkel või mingi hetkeni ka mina tajusin, et meid peetakse natukene paranoiliseks. Tänaseks on selgunud, et meil on õigus. Ja küsimus ei olegi selles, et me peame seda ütlema, et see, millest me rääkisime, oli õigus, vaid küsimus on selles, mis saab edasi. Et kui me seda teame, siis kuidas käitume Eestis ja kuidas käitub Euroopa. Mul on väga hea meel, et valitsus, peaminister Kaja Kallas veab väga selgelt Euroopat ja kogu läänemaailma selles suunas, et Venemaale ei tohi järgi anda, ja samamoodi peab ka energeetikas olema. Energeetikas me peame olema valmis selleks, et Venemaa üritab kogu maailma ja Euroopat ja läänt mõjutada läbi selle turu, hindade ja kõige muu, et antakse järgi väärtustes, ja see ei seda juhtuda.

Teine oluline selline märksõna sissejuhatusena, et me peame olema valmis ikkagi väga paljuks, see kordub ka minu ettekande lõpuosas. Kitsamates tingimustes ehk napima varu ja ülekatte puhul mõjuvad kõik kõikumised tugevamalt. Kui meie mõned võimsused parajasti ei tööta või naabrite võimsused ei käivitu või ei tööta plaanitult, siis kõiguvad hinnad ja võib esineda tootmise puudujääki ja tarbimises katkestusi. Täna on nii, et meil on tunne või paljudel on tunne, justkui halvim osa sellest energeetikasõjast on möödas. Turul on toimunud rahunemine, mahutid on täis, maailma majandus jahtub, tarbimine väheneb, hinnad langevad. Ma siiski ütleks siit ja siia saalile, ja Riigikogu reegel ju on, et siit saalist kõneldakse Eesti rahvaga, meie tööandja on rahvas ja meil on kohustus oma tööandjale erinevates protsessides öelda, et tööd küll tehakse, aga valmis ja läbi mõelda tuleb ka kõik variandid, mis võivad olla ebameeldivad. See tähendab seda, et meie naabri pahatahtlikkus erinevates mängudes võib mõjutada ka meie energeetikat sellel talvel ja võib-olla ka järgmisel talvel. Nii et seetõttu tuleb olla valmis ja loota parimat, aga valmis olla halvimaks.

Siia ma panin lihtsalt ühe slaidi, mis kirjeldab tarbimist, et kui kellelgi on tulevikus vaja lehelugusid kirjutada, siis võtke siit MKM-i numbrid.

Mida me oleme seadusandjana teinud? Me oleme loonud eeldused erinevateks tegevusteks, gaasireserviks, LNG vastuvõtu võimekuseks. Me oleme tõstnud taastuvenergia eesmärgi, see põhjustas siin saalis päris palju debatti. Meenutada tuleb, et see on 100% summaarsest Eesti tarbimisest, mitte 100% kattuvast. Eesti ei hakka elama ainult juhitamatust energiast ehk päikesest ja tuulest, vaid tootmine peab olema samal tasemel. See kindlasti on väga ambitsioonikas, aga oluline on selle ambitsiooni juures just see, et see pakub puhtamat ja soodsamat. Juba täna vähempakkumistel esimene suurem vähempakkumine, mis tuli, oli vahemikus 19–35 eurot megavati ehk 1,9–3,5 senti kilovati kohta. See on garanteeritud hind.

Universaalteenus. See oli viimane otsus, mis me eile veel tegime energeetikas, see 740 SE sai eile siin saalis vastu võetud. See tähendab seda, et universaalteenusega on tagatud meelerahu nii kodutarbijatele, korteriühistutele, mikro‑ ja väikestele ettevõtjatele, FIE-dele, sihtasutustele ja viimasena ka kohalikele omavalitsustele. Erinevate rakendustega 2023. aasta ja 2026. aasta lõpuni.

Lisaks oleme teinud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ehk kohaliku kasu. Ma arvan, et see on väga oluline samm. See annab ka võimaluse tuulikuid ja säästlikku ja puhast energiat juurde rajada. Kasu määr, piirmäär on päris kõrge, mis tähendab seda, et kui keegi tuulikule väga lähedal on ja seda taluma peab, võib võimalik kasu või tasu olla kuni 4000 eurot aastas. See tingimata ei ole seda, aga see on ülemmäär.

Lepingud tegime paremaks, mis tähendab seda, et on võimalik soodsamat hinda pakkuda ja tuleviku suurte investeeringute jaoks, näiteks ka Tallinnas. Eks seda võib Rene Tammistilt küsida, millal see võiks realiseeruda või kuidas. Tallinnas mere‑ ja reovee soojusega kütmine, nagu tehakse Helsingis ja Stockholmis, see kahtlemata on väga oluline printsiip.

Toetusmeetmetel peatun üsna lühidalt, nendest on igal pool ka kirjutatud. Nii elektri, gaasi kui ka kaugkütte puhul on erinevad toetusmeetmed kodutarbijatele olemas. Ettevõtjatele samamoodi. See on pigem isegi selle EISA valdkond valdavalt ja täitevvõimu valdkond, mis puudutab ettevõtjate ümberkujundamist. Aga ma väidan, et see kindlasti on väga oluline, ja see on üks teema, mille üle võib‑olla ka täitevvõimuga siin aasta alguses ühel hetkel pikemalt arutleda. Ütleme nii, et kriisist väljumise edu üks võti on mõistlikud investeeringud ja jõudmine järgmisele tasemele, sest kui hinnad on tõusnud inflatsiooni tulemusel, siis tegelikult lisandväärtus ja tootemudeleid peavad järgi jõudma. Ja kui riik, väike riik väikse kassaga saab midagi teha, siis panustada just investeeringutesse ja aidata neid ettevõtjaid, kes seda teha tahavad, loomulikult nii palju, kui maksumaksja võimekus on.

Mida selles koosseisus teeme? Võrguressursi vabastamine, fantoomliitumiste probleemi lahendamine. Sellel teemal on siin saalis korra debatt toimunud, on toimunud ka debatt turuosalistega. See on kahtlemata üks oluline printsiip. Me oleme kõik lehest lugenud, isegi siin saalis arutlenud selle üle, kuidas on võimalik, et kui keegi sisuliselt suurema elektriradiaatori jagu tahab oma liitumist suurendada ja saab tohutult suure pakkumise, siis vastus on see, et võrgus on suur hulk neid, kes on võib-olla heast tahtest, mõned võib-olla kaheldava tahtlusega, küsinud selle võimsuse kinni. Ja seetõttu küsitakse võrgust lihtsalt nii palju raha vastu uute liitumiste eest, sest võrgumaht on kinni, aga tegelikult tootmist ei toimu. Need fantoomid sealt võrgust tuleb igal juhul eemaldada ja sellega me töötame koos ettevõtjatega. Esimene ring sellist suuremat arutelu on peetud. Lähinädalatel, loodame, et saame ministeeriumidelt uued sõnastused, ja siis saame ettevõtjatega uuesti arutada.

Planeeringute lihtsustamine ja kiirendamine. Sellest ilmselt Kristi Klaas pikemalt räägib. Minu meelest on see üks väga oluline küsimus, sest kui me ütleme, et on sõda, energiasõda, siis me ei saa askeldada nii, nagu oleks tavapäev. Veidi on selline olukord, ma saan aru, et planeerimisprotsess on aeganõudev, aga kõiki tegevusi ei pea tegema kaks korda, topelt. Ja ma loodan, et ka meil sellessamas eelnõus, mis fantoomliitumistega tegeleb ja selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses tuleb, tulevad sammud, me oleme juba arutanud üht-teist, mis muudavad planeerimise oluliselt kiiremaks. Loomulikult on planeerimise teine külg see, et inimesed peavad saama kaasa rääkida ja kõikvõimalikud riskid peavad maandatud olema. Aga kui me küsime endalt, et me oleme riigi ja rahvana olukorras, kus me tahame puhtamat ja soodsamalt, mis aitab meil endal hakkama saada ja aitab tööstustel hakkama saada, siis kindlasti on see, et need puhtamad ja soodsamad tuleksid, kui ülekaalukas avalik huvi meie enda sõnastada. See on asi, mille me kindlasti peame ära tegema.

Maardlatele taastuvenergia ehitiste tähtajalise rajamise võimaldamine – seegi on töös. Ja pikemalt on Euroopa erinevate reeglite järel oodanud ettevõtjatele elektrienergia toetusskeemi finantseerimine suurtarbijate ja ülejäänud tarbijate vahel.

Nüüd võib-olla sellest olulisemast, mis vajavad jätku uues koosseisus ja mis on tegelikult ka täna töös. Kindlasti on hästi oluline märksõna kõikides debattides, ja mida ma soovitaks ka energeetikavaldkonnas tõsiselt võtta, ehkki ma saan aru, et paljudele teeb natukene nalja see debatt, et superministeeriumis ametnikud külmetavad. Osadele see meeldib, osadele ei meeldi, aga kokkuhoitud energia on kõige odavam. Tuleb igal juhul mõelda, kuidas seda suurendada. Kõik see, mis puudutab meie elamufondi ülevaatamist, elamufondi energiatõhusamaks muutmist ja kontorite energiatõhusamaks muutmist, on minu meelest kriitilise tähtsusega, sest need, kes suudavad ise oma tarbimist juhtida, on sõltumatumad. Kui meie inimesed ja ettevõtted on sõltumatumad, siis me oleme riigina vähem sõltuvad sellest, mis toimub energiaturul, ja see annab palju paremad võimalused.

Energiajulgeoleku ja varustuskindluse taastootmine ja kasvatamine. Juhitavate võimsuste valikud tuleb teha, tuumajaama valikud, seni kasutada põlevkivi. Juba mainisin juhitavate võimsuste kiiremat rajamist. Üks märksõna siinjuures kindlasti on oluline, et ehkki Eesti sees tihtipeale tundub, et Eesti sees on konkurents, siis suurte mereparkide rajamise puhul me oleme konkurentsis muu maailma või naabritega. Seetõttu tasub mitte kaaluda seda, kuidas siin üksteisele võib-olla veidi jalga taha panna – ma ei ütle, et kõik seda teevad –, aga tasuks mõelda seda, kuidas me riigi ja rahvana suudame kasvatada oma majandust seeläbi, et saame siia uusi arendusi.

Võrkude puhastamisest ma rääkisin. Kindlasti Taavi Veskimägi võib sellest pikemalt rääkida. Eks see on eeskätt see küsimus, mis süsteemioperaatorile antakse. Täna on antud ülesanne, et süsteemioperaator tagaks varustuskindluse. Küsimus on, kas tulevikus peaks talle andma veel erinevaid ülesandeid, muu hulgas näiteks ette valmistada võimalikke võrke tulevasteks arendusteks. Planeerimise kirjeldamisest rääkisin. Energiasalvestustehnoloogiast, tootmiskatkestuste koordineerimisest saab rääkida Taavi Veskimägi ja tuumaenergeetikast samamoodi.

Kokkuvõtteks ma ütleks seda, et kõik need loetelus ja siin slaidiprogrammis, mis on pikemad, kõik need on olulised asjad. Seadusandja baasilt me sellega tegeleme. Aga ma soovitaks ikkagi kõigil oma tööandjatele öelda, et olukord (Juhataja helistab kella.) on mõnevõrra keeruline. Kui ka tundub, et on rahulik aeg, siis see talv ja järgmine talv on selline aeg, kus tuleb ise olla valmis. Aitäh!

10:18 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ja küsimused. Kalle Grünthal, palun!

10:18 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma vabandan, ma ei näinud üldse, mis siin toimub, seda järjekorda ei olnud märgitud. Aga mu küsimus, hea ettekandja, on see, et maailmas on kuskil 26 miljonit tonni liitiumit ja ühe elektriauto aku valmistamiseks kulub kuskil pool tonni seda toorainet. Ma ei räägi puhtast liitumist praegu. Ja maailmavarudest selle arvestuse järgi saab toota ainult 52 miljonit elektriautot. Mis siis edasi saab selles kategoorias, kui liitium otsa saab? Me peame praegu oma fossiilkütusel töötavad autod likvideerima siin varsti. Millega me sõitma hakkame, hobustega või?

10:18 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Te muidugi avate selle ukse. Ma ütlen, et mul pole õrna aimugi, millega teie plaanite sõitma hakata. Aga ma tean seda, et maailm tõenäoliselt liigub selles suunas, et sõidukid oleks võimalikult säästlikud ja võimalikult vähe saastaks energeetiliselt. Üleminek Euroopas ja maailmas elektrisõidukitele ja erinevatele vesinikusõidukitele on suunana võetud, võimalusena võetud. Ma arvan, et maavarade ja kõikide haruldaste muldmetallide kasutus peab vastama sellele ambitsioonile. Loomulikult osa on sellest ka taaskasutus. Ma arvan, et nii-öelda üldist keskkonda vaadates ei tähenda see seda, et tänased sõidukid lükatakse lihtsalt kraaviserva, jäetakse sinna ja võetakse uued. Päris nii ei ole.

Ja üks oluline märksõna, mida ma siin ütleksin transpordisüsteemide koha pealt, et jah, loomulikult Eestis tervikuna riik on hõredalt asustatud, aga linnades ja linnade vahel, linnades eriti, jagatud mobiilsus. Meile kõigile mõned nüansid ei pruugi meeldida. Näiteks teisipäeval me arutasime avalikku pöördumist tõukerataste teemal. Mõnele tõukerattad meeldivad, mina kasutan neid, teistele ei meeldi, kolmandad leiavad, et nad on tee ääres jalus. Jagatud mobiilsus ka laenutatud autode puhul. Auto ju suure osa ajast seisab. See kindlasti on vastus tegelikult transpordi valdkonnas suuremates asulates. Linnade vahel, ma arvan, Eesti sees ja mujal maailmas kindlasti kiire transport on vajalik.

Nii et transpordisüsteem ei ole küsimus, nagu teie ütlete, et me läheme tagasi hobustele, kuna haruldasi mingit liiki muldmetalle ei piisa, vaid pigem on küsimus, millised lahendused ja millises tempos on meile jõukohased, ja maailmale, ja selles tempos tuleb liikuda. Aga ma kindlasti olen arvamusel, et me liigume puhtama, säästlikuma ja jagatuma maailma poole.

10:20 Aseesimees Martin Helme

Maris Lauri, palun!

10:20 Maris Lauri

Aitäh! Ma ei ole majanduskomisjoni liige, seetõttu ma küsin, kuidas on – ma oletan, et komisjon on hästi erinevate osapooltega kohtunud, ettevõtjatega, tootjatega – üldine tunnetus, see valmisolek, et tuleb teha suuri muudatusi. Siin on alates transpordist ja võib-olla ka energiatootjatest. Millised on komisjoni tunnetusel need kõige suuremad probleemid? Ma küsin tõesti seda tunnetust ja seda valmisolekut muutusteks.

10:21 Kristen Michal

Aitäh! Ma julgeks niimoodi vastata – ma loomulikult ei saa vastata kõigi, nimelt see on pigem minu enda tunnetus –, et valmisolek muutusteks on olemas. Kõik muutused muidugi ei ole oodatud muutused. Muutused, mis tulevad sellest, et hinnasisendid ... Sa ütlesid, et sa ei ole majanduskomisjonis, aga valdkonda tead sa ülihästi, eks ju. Kõik need sisendid, mis tulevad hinnamuutustest, järsust kõikumisest, sunnivad ettevõtluses ilmselt tegema samme, mis ei ole sellisel viisil ja sellises ajatsüklis broneeritud. Üleminek uutele tootmisviisidele, kaasa arvatud efektiivsematele, energiasisendite vahetamine. Kõik see tegelikult on keeruline ja tegelikult võib ka mõne ettevõtte viia selle piirini, kus selle tootmismudeliga ei ole võimalik jätkata.

Aga meie tegeleme võib-olla energeetika valdkonnas ettevõtjatega. Ja ma ütleksin, et see tagasiside pigem on selline, et otsitakse koos lahendusi. Isegi kui need lahendused alati ei meeldi, mis tulevad, siis me oleme otsinud püüdnud otsida selliseid lahendusi, mis lahendavad muresid nii täna kui tulevikus. Ma lihtsalt toon sellesama näite, mida me hakkame siin saalis arutama: seesama fantoomliitumiste küsimus. Väga paljudel nendel, kes laua ümber meil olid, meil oli terve Riigikogu konverentsisaal täis – kõigil on erinevad mured ja mõtted. Aga lõppkokkuvõttes nad ütlevad, et loomulikult võrgu puhastamine sellest, mis ei tooda, mis on sinna jäänud või mis on sinna tulnud võib-olla mitte sellel eesmärgil, et tootma hakata väikeses võrgus, mis on üldine hüve, peaks sealt ära minema. Selline tagasiside on pigem olemas.

Aga ma möönan, et kui küsida veel, ega muutuste puhul, jah, ongi keeruline aeg. Ja see tähendab minu meelest majanduses ikkagi seda, isegi kui inflatsiooninumber baasi muutuse tõttu ühel hetkel hakkab alanema, ei tähenda see seda, et hinnad alaneksid. See tähendab seda pigem, et kui me oleme ise järgmisel hinnatasemel, kaasa arvatud ettevõtluses, siis minu meelest on ainukene võimalus sellel järgmisel tasemel öelda, et me suudame toota järgmise taseme lisandväärtusega. See ei ole kuidagi selline seadusandja poolt, nagu ma ütleks, ainult suurvaade, vaid tegelikult see on praktiline vaade, sest muidu me riigi ja rahvana ellu ei jää. Ja ma arvan, et meie ülesanne seadusandjana ja nii palju, kui me täitevvõimuga suhtleme, on ülesanne seda innovatiivset järgmist taset toetada, sinna jõudmist toetada. Sest see on tegelikult see, kuhu me jõuda tahaksime: jõukam rahvas, jõukam riik, edukam ettevõtlus.

10:24 Aseesimees Martin Helme

Andres Sutt, palun!

10:24 Andres Sutt

Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsin taastuvenergeetika vaatest. Noh nii nagu me teame, siis tehnoloogia ja tootmise areng on viinud päikese‑ ja tuuleparkide investeeringu tasuvaks juba hinnaga 5 senti kilovatt-tund või 50 eurot megavatt-tund, mis tähendab oluliselt madalamaid elektrihindu võrreldes sellega, mida me siin lähiajal oleme näinud. Ja nii nagu te oma ettekandes ka ütlesite, et väga palju on küsimus sellest kiirusest, et kui kiiresti me suudame avada siis kas võrke või ka meretuuleparkide puhul luua need tingimused, et need investeeringud tekiksid. Ja minu küsimus ongi, et mida me regulatsioonide ja muude meetmete poolt riigina saame veel teha, et taastuvenergeetikainvesteeringud Eestis kasvaksid kiiresti ja selle tulemusena elektri hind tuleks alla.

10:25 Kristen Michal

Aitäh! Ma ütleks niimoodi, et ühte-teist me oleme teinud. Kõigepealt seesama vähempakkumiste loogika, kus me täna oleme. Omal ajal oli taastuvenergeetika toetamine, oli ju teise mehhanismiga. Ma meenutan, noh, siin saalis on see debatt ka ju peetud ja tollal otsustati see mehhanism teistsugune teha. Ja sellel ajal oli see taastuvenergeetika toetamine sisuliselt, noh see on nüüd, veel kord, sihuke kalambuur võib-olla, aga oli see toetus oli ühel hetkel nii kõrge ja nii turust lahus, et sisuliselt võis ka mööblit ahju panna ja selle eest toetust küsida, eks. Tänane mehhanism nüüd on teistsugune. Tänane mehhanism on vähempakkumiste baasilt ja see, millele sa ka viitad, vähempakkumistel tuleb üsna hea hinnaga pakkumisi, üsna hea hinnaga, millele ma ka varem viitasin, 19 kuni 35 ehk 1,9 senti, 3,5 senti kilovati kohta, mis on siis nii-öelda see garanteeritud tase, alla mille need tootjad ise hakkama ei saaks. Mis tähendab seda, et juba täna on võimalik taastuvenergeetikat turu vastu või turule nii-öelda toota.

Nii et esimene ots sellest küsimusest on, et selle vähempakkumiste loogikaga tuleb edasi liikuda. Selle loogika me umbes 2016. aastal majandusministeeriumis energeetikutega kokku pusisime ja 2018. aastal valitsus, ja ütleme, siin parlamendikoosseis selle vastu võttis. Ja ma arvan, et see on igati mõistlik ja neid on juurde tulemas.

Teine tükike ilmselt sellest on see viidatud seesama ambitsioon. See ambitsiooni tõstmine võib-olla on natuke deklaratiivne või oli natuke deklaratiivne, mis ütles, et meil 100% summaarsest tarbimisest on taastuvenergeetikaga kaetud, aga teisest küljest annab ka nagu selle baasi, kuhu me tahame liikuda. Taastuvenergeetika puhul muidugi tuleb märkida, et selle nii-öelda sünonüüm või korrektne termin oleks siiski "juhitamatu", mis tähendab seda, et see on summaarsest tarbimisest kogusena, aga see ei tähenda seda, et see kattub tarbimisprofiiliga. See on hästi oluline öelda, sest väga tihti debattides ju öeldakse, et kui Eesti seab eesmärgiks 100% taastuvenergeetikaga hakkama saada, siis see unustatakse ära, et see on summaarne, mitte tarbimisprofiiliga kattuv, juhitaval energeetikal on oma osa. Nii et teine osa on kindlasti selle nagu ambitsiooni hoidmine.

Kolmas on see, millest ma põgusalt puudutasin või puudutasin kindlasti, oluline osa sellest planeerimisest ja millest Kristi Klaas saab ka rääkida, et kui meil on kriis ja me ütleme, et me oleme energeetikasõjas või vähemalt selles sõjas osalised, kus Venemaa parajasti üritab sundida muud maailma vahetama väärtusi mugavuse vastu, siis meie ülesanne seadusandjatena ja ka täitevvõimuga koos on saada planeerimine oluliselt kiiremaks.

Ja neljas tükk tegelikult, Taavi Veskimägi on ka siin, on see, mis puudutab võrke ja võrkude rajamist. Ja sellepärast me ka selle arutelu või selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse ka niimoodi kokku panime. Sellised osalised siin on, et nad oskavad neid tükke eraldi väga kvalifitseeritult kirjeldada. Üks küsimus ju, millele Taavi Veskimägi võib vastata, kui talt küsida, aga eks ta eeskätt on täitevvõimu, seadusandja küsimus, on, kas me anname Eleringile ülesande ka ette valmistada näiteks juba suurte mereparkide ühendusi väljapoole Eestit, kas me ütleme, et see võiks olla nende ülesanne. Kui me sellise ülesande anname, siis nad saavad alustada seda tööd varem, kui need pargid tegelikult valmis saavad, ja see annab meile võimaluse meie majandusel olla ühenduses ja tegelikult toota sinna suurde võrku ühel hetkel. See on väga oluline küsimus tegelikult, see on mitte ka väike rahaline küsimus.

Nendest tükkidest tõenäoliselt tuleb kokku see, et kuhu me edasi saame. Ja mis puudutab jah, võrkude puhastamisest ma ka rääkisin, see on eeskätt küsimus, kuidas saada Eesti-sisesed tootmised võrku ja no võib-olla tükike ka salvestust ja vastuseid juhitavatele võimsustele, siis me saame ka taastuvenergiaga minna oluliselt tempokalt.

10:29 Aseesimees Martin Helme

Timo Suslov, palun!

10:29 Timo Suslov

Aitäh! Väga hea ettekanne! Väga ladus ja olulised asjad, mis on juba tehtud, on välja toodud siin. Ma küsin meretuuleparkide kohta. Ma saan ka Rene Tammisti käest seda küsida, aga ma proovin ka sinu käest küsida. Kui me kõik need sellised miinused teeme plussideks või takistused saame ületada, kas või planeerime kiiresti, siis milline on sinu nägemus? Kas me saame öelda konkreetsemalt välja aja, millal esimene meretuulepark võiks kerkida? On sellist unistust ka sinul olemas?

10:30 Kristen Michal

Aitäh! Jah, ma arvan, et seda võib isegi Rene käest küsida, ja Taavi ja Kristi käest. Ma lugesin uudistest, ma pole jõudnud seda Rene Tammisti käest küsida, aga ta ütles, et Utilitas just pani nurgakivi ühele tuulepargile ja nad pole kindlad, kuhu nad selle järgmise teevad. Eks ta oskab seda kirjeldada. Aga vähemalt praegu on see aeg, mis siin on optimistlikult välja öeldud, 2026–2027. Ma ei oska öelda. Eks osalised saavad ise öelda, kas selle tempoga nad jõuavad neid parke rajama hakata.

Ma arvan, et see võti, et need pargid tuleksid nii kiiresti kui võimalik, on ikkagi see, et planeerimisprotsess on mõistlik. Sellest sõltub. Suured võrguühendused on olemas. Ütleme nii, et kui me rajame väga suured meretuulepargid, siis see ühendus peab minema Eestist väljapoole, seda kogust meie võrku ära ei mahuta. Ja tulevikus, 2026. aastast vähemalt planeeritud, me peaksime olema Mandri-Euroopa võrgus, mis on väga suur võrk tegelikult, eks ju. Eks ta sinna kanti jääb, umbes neli kuni viis aastat, ma arvan. Aga ma arvan, et meie ülesanne on seda ambitsioonitaset tõsta, nagu armastab öelda meie kõigi poolt palavalt armastatud välisminister, nii et me töötame selle nimel, et seda ambitsioonitaset tõsta.

10:31 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

10:31 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus selle tabeli kohta "Tarbimine Eestis". Siit loeb, et 2020 oli meil tarbimine 7,8 teravatt-tundi ja 21. aasta kohta meil on andmed: toodang 7,3, import 7,3, eksport 4,7. Nüüd, kui paneme toodangu ja impordi liidame kokku ja lahutame sealt ekspordi, siis me saame 9,9 teravatt-tundi tarbimist 21. aastaks. Ma küsiks, millest selline järsk, 2,1‑teravatt-tunnine tarbimise tõus kahe aasta vahel. Kas oskate selle kohta midagi öelda? Need numbrid näitavad 21 ja 20 nagu siin sellist vahet.

10:32 Kristen Michal

Aitäh! No ma arvan, et MKM on lihtsalt oma teadmiste baasil need numbrid, nagu ma viitasin, siia pannud. Ma palusin neil spetsiaalselt need numbrid siia panna, et Riigikogu liikmetel oleks võimalik neid oma materjalides kasutada. Ma võin pärast üle vaadata, mis numbritele te täpselt viitate. Ma arvan, ma vähemalt loodan, et nad esitasid korrektsed numbrid. Kui mitte, siis parandame ära.

10:33 Aseesimees Martin Helme

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

10:33 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Riigi poolt loodud universaalteenuse elektripakett on küll abiks nii kodutarbijatele kui väikeettevõtjatele, aga kas see on innustanud tarbijaid vähem elektrit tarbima, et oleksime säästlikumad? Ja kui te vaatate nüüd kogu seda olukorda praegu, siis mis tulevik toob? Milleks inimesed peaksid valmis olema ja mida te soovitate neile? Kuidas saab iga Eestimaa inimene ka omalt poolt midagi teha selleks, et hoida elektrit kokku ja elada säästlikumalt?

10:33 Kristen Michal

Aitäh! Selles küsimuses on kaks poolt. Kas universaalteenus motiveerib tarbijad käituma energiasäästlikult? Ma möönan ja ega ma ei tee etteheidet kellelegi, ma väidan lihtsalt, et universaalteenuse olemus on, et ta on kiirelt lahendatud, universaalne olukord, kiirelt loodud sihuke toetusmehhanism. Ta tõepoolest seda ei tee, et ta ütleks, et tipuhetkedel on energia kallim – ainult võrgutasu on kallim –, et tipuhetkedel energia oleks kallim nii palju, et tipukoormus saaks maha ja muul ajal, kui koormus on madalam, oleks tarbimine suurem.

Küll ma arvan, et see hinnatase on ikkagi selline, mis motiveerib inimesi säästlikult käituma. Ma vähemalt tahan seda arvata. Aga ise ta tõepoolest sellisel viisil nagu börsihind ei käitu ja selles, ma arvan, on see on küsimuse üdi olemas täiesti.

Aga abi puhul alati on, nagu me seda universaalteenust tehes ja siin puldis seda ette kandes ja seda ette valmistades, on teatud reeglid või teatud seaduspärad, et sa kas suudad seda abi väga täpselt sihtida, väga nutikalt teha, või sa tuled sellega kiiresti appi. Kui liiga hilja jõuad appi, siis ei ole selle abiga enam väga midagi teha, ükskõik kui täpselt sa sihid. Ja sellisel juhul, ma ütleksin, universaalteenus oma lahenduses vastab sellele, et me suutsime teatud tempoga selle ära lahendada. Ja sellisel viisil ta on lahendatud. 

Tuleviku suhtes, ma julgen pakkuda, et mõne aasta pärast, ütleme, kahe kuni kolme aasta jooksul me jõuame ilmselt selleni, kus börsilt saadav hind on odavam kui universaalteenus. Sellisel juhul seda universaalteenust sellisel kujul, ma julgen öelda, tarvitatakse vähem. Igaühe enda tarbimise koha pealt ma arvan, et Eesti inimesed juba tegelikult on kõiki neid nõuandeid otsinud ja vaadanud.

Suures plaanis, mida meie oleme seadusandjate poole pealt püüdnud jõudumööda kirjeldada, vestelnud vastavate agentuuridega ja nii edasi,  on elamufondi ülevaatamine, soojustamine, energiatarbimise juhtimine. Need on tegelikult asjad, mis annavad sõltumatust. Ütleme, me oleme üldiselt, see on nüüd täitevvõimu tasandilt tulnud otsus, mis on võib-olla aidanud natukene või mitte natukene, vaid päris märkimisväärselt suurtes linnades kokku hoida, küll loodusele veidi rohkem koormust tehes, kasutatakse põlevkiviõli. Näiteks Tallinn jne kasutab seda kütmiseks.

Aga eraisikuna ma arvan, eeskätt just oma elamufondi ülevaatamine. Ma olen seda ise ka erinevatel üritustel öelnud, aga meie korteriühistus käis pikk debatt, kus arutati, kas lükata välja hoovi välisvalgustus või lõpetada ära parkimismaja kaldteede kütmine. Hoovi välisvalgustus maksis eelmise aasta detsembris minu korteri kohta 2.70, hoovimaja või parkimismaja kaldteede kütmine oli 76 eurot. Ja endiselt käis debatt, kumba pidi. Ja tänaseks mulle tundub, täna meil on korteriühistu koosolek õhtul, mulle tundub, et mõistus võitis. Kaldteede kütmine lõpetatakse. Lapsed saavad õues mängida, aga hoiame elektrienergiat kokku. Aga selleks oli kriisi vaja, et sihuke mõistlik otsus teha. Ja ma möönan, et küllap ta tekitab ebamugavust, libedam on ja nii edasi, aga ütleme nii, et siiski loodust säästva ressursisäästu kohaselt on see mõistlik. Nii et eks igaüks peab ise vaatama. Ma arvan, et võib-olla ei ole kõige parem inimesi õpetajada, saab lihtsalt juhatada.

10:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimuste-vastuste aeg on ühel pool, me ei jõua viimaseid küsimusi enam võtta. Ja läheme järgmise ettekande juurde. Palun Riigikogu kõnetooli OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammistit.

10:37 OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Venemaa poolt alustatud vallutussõda Ukrainas ja energiarelva kasutamine Euroopa riikide vastu on meie majandusele mõjunud laastavalt, viinud majanduse langusesse ning toonud kaasa inflatsiooninumbreid, mida me viimati nägime kolme kümnendi eest.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel on 90% elektri hinna tõusust põhjustatud gaasi ja kivisöe hinna tõusust. Fossiilenergiatootjad on ainuüksi käesoleval aastal teeninud 2 triljonit dollarit erakorralist tulu. Ainuüksi tänavu maksame me majapidamiste elatustaseme languse, majanduse konkurentsivõime alanemise ja riigivõla kasvu kaudu elektri eest ülemääraselt sadu miljoneid eurosid. Siia arvestusse peame lisama ka kütuste kallinemisest tuleneva hinnatõusu transpordi‑ ja soojussektorites. Sellest olukorrast väljapääsemiseks on ainult üks tee, see on uute ja soodsamate tootmisvõimsuste rajamine, mis asendaks kallimaid, vähendaks sõltuvust importkütustest ja annaks pikaajalise kindluse ettevõtetele ning majapidamistele.

Tunnustades riiki ja parlamendisaadikuid energiamajanduse korralduse seaduse eesmärgi eest 2030. aastal toota vähemalt sama palju taastuvat elektrit, kui tarbime, pole meil võimalik oodata kümnendi lõpuni. Iga viivitatud aastaga muutume ühiskonnana vaesemaks ja seetõttu tuleb meil kõigil teha endast olenev, et energiasõjast kiiresti ja võidukalt väljuda. Meil on vaja tulevikukindlat tootmisportfelli, mis oleks kooskõlas nii keskkonnaeesmärkidega, tagaks varustuskindluse ja teeks seda kõike soodsate hindadega.

Juba viidatud seaduse seletuskirjas leiti õigustatult, et suurima kasvupotentsiaaliga on tuuleenergia, mille toodang peaks nimetatud eesmärgi saavutamiseks üheksakordistuma. See eeldab tuuleenergiatootmisvõimsusi maismaale ning merele. Tuuleaukude katmiseks sobilike põlevkivi ja puidu hübriidplokkide jätkuva kasutamise ning olemasolevate koostootmisjaamadega oleks vastatud ka küsimus, kust saame elektrit siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Kuid seda vastust ei saa anda lõpmatuseni. Seetõttu pöörasid tänavu rohetiigri laiapõhjalise ja parimatest energeetikaekspertidest koosnevad energia teekaardi koostajad erilist tähelepanu sellele, kuidas võiks tulevikus välja näha tootmisportfell, kus amortiseeruvad hübriidplokid asendatakse järk-järgult alternatiividega. Vastuseks on kombinatsioon täiendavatest tootmisvõimsustest, salvestuslahendustest, tipuelektrijaamadest ning tarbimise juhtimise lahendustest. Tulevikukindel elektritootmine eeldab ühe võimaliku stsenaariumi korral täiendavalt veel sadu megavatte päikesepaneele, tuhatkond megavatti meretuuleparke ja maismaa tuuleparke, koostootmispotentsiaali rakendamist. Selline tootmisportfell kataks tarbimise 95%‑l ajast. Kui siia lisada lühiajalise salvestisena akusid, vesipumpsalvestust ja biometaanil või vesinikust toodetud metaanil töötavaid tipuelektrijaamasid, oleme suutelised elektrienergiaga ennast ka ise varustama.

Kavandades neid samme terviklikumalt, suudaksime ka astuda tubli sammu edasi teiste sektorite dekarboniseerimisel. Juba viidatud biometaanitootmine tuleks meil realiseerida 1–1,2 teravatt-tunni ulatuses ainuüksi sellepärast, et täita keskkonnaeesmärke, et pääseda kalli CO2-kvoodi ostmisest. Ka on reservtootmisvõimsustel positiivne mõju näiteks soojusvarustuse tagamisel. Tootes rohelist elektrit vesinikust või biometaanist elektrit, saame ülejääva soojuse suunata kaugküttevõrkudesse. Rohelist elektrit saaksime kasutada ka transpordi elektrifitseerimiseks. Seetõttu ei peaks me kartma elektritootmisse nii‑öelda üle investeerida, sest nii saame astuda julgemalt vastu muutustele energeetikas tervikuna.

Soodsad energiahinnad on hea probleem, mida omada, see aitaks nii eksportivat tööstust kui ka suurendaks meie riigi atraktiivsust uutele investeeringutele. Tuleviku tootmisportfell oleks tarbijatele ligi kolm korda soodsam, kui Eesti Energia poolt taotletav universaalteenuse hind, aitaks eksportivat tööstust ja teenindussektorit kliimaneutraalsete toodete ja teenustega välisturgudel, panustaks majanduskasvu ning tööhõivesse.

On selge, et tegu on märkimisväärsete investeeringutega, ent investeerimisest ei pääseks me nii või teisiti, sest igavesti põlevkivijaamadele lootma jääda ei saa. Investeeringud tuleks teha erasektori poolt, leides kõige kiiremad ja efektiivsemad viisid, kuidas lahenduste ehitamised teoks teha.

Mida on aga selleks vaja? Esiteks, lühendada oluliselt planeeringuid ja loamenetlusi, et saaksime planeeringu tehtud ühe-kahe aastaga nagu naaberriikides. Teiseks, lüüa kord majja võrguliitumiste segapuntras ja arendada võrku hajaenergeetika vastuvõtmiseks. Ja kolmandaks, aidata hinnapõranda kaudu kaasa finantseerijatepoolsete riskide maandamisele.

Kolmest probleemist kahe lahendused on täna teie laual. Teie ees on teie kolleegide poolt majanduskomisjonis algatatud seaduseelnõu 696, mille muudatusettepanekute seas on lahendusi, kuidas planeeringu‑ ja loamenetlusi lühendada, võimaldada näiteks eriplaneeringu asukohavalikust edasiliikumist projekteerimistingimustega, lühendada menetlustähtaegasid, võimaldada planeeringute ja hankemenetluse ümberkorraldamist ja palju muud. Liitumiste segapuntras tuleb saada selgus. Elektrituruseadus, võrgueeskiri ja liitumistingimused ei ole kunagi olnud mõeldud skeemideks, millega broneeritakse ühiskonna poolt loodud võrguressurss. Seaduseelnõu 696 ettepanekute hulgas on need, millega kehtestatakse deposiit uutele liitujatele, kasutatava võrguressursi tasu neile, kes tootmisseadmeid valmis ei ehita, piiratakse liitumisel võimalusi tootmisseadme primaarenergiaallika muutmiseks ja muud. Ka peame juba täna mõtlema sellele, et vajalikud võrguinvesteeringud astuksid ühte sammu rajamisel olevate tootmisvõimsustega.

Ma palun teilt kindlameelsust ja otsustusjulgust, et Riigikogu menetluses olevad lahendused ei jääks poolikuks. Kui me ei suuda arendustegevuses naaberriikidega sammu käia, siis me jääme paratamatult maha.

Kolmest sõlmküsimusest ühele meil täna ka täit vastust ei ole. Olemasolev elektriturumudel on hea olukordadeks, kus meil on palju juba rajatud elektrijaamasid, mis konkureerivad omavahel elektritootmise muutuvkulu alusel. Kuid see turumudel ei ole kunagi olnud mõeldud kompenseerima investeeringukulu ei tootmis‑ ega ka salvestusseadmetel. Kõnekas on tõsiasi, et ka viimastel aastatel rajatud suuremad elektrijaamad on moel või teisel saanud investeerimiskindluse riigilt.

Valitsus on otsustanud vähempakkumiste jätkamise 2024. ja 2025. aastal kokku 1 teravatt-tunni ulatuses. Ent vaja oleks ka mõelda sellele, mis saab peale 2025. aastat. Meie kogemus turuosalisena näitab, et Eestit ei saa kahjuks võrrelda riikidega, kus tugeva tööstustarbimise vastu oleks võimalik turupõhiselt pikaajalisi elektri ostu-müügilepinguid sõlmida. Meie elektritarbimine on killustatud, vastaspoolte risk kõrge ning finantseerija valmisolek riske võtta madalam. Seetõttu vajab tulevikukindel tootmisportfell hinnapõrandat, olgu seda siis täiendavate vähempakkumiste, turumudeli reformi või riiklike garantiide näol.

Utilitas nagu ka mitmed teised energiatootjad on valmis olema riigile, omavalitsustele ja kodumajapidamistele ja kogukondadele heaks partneriks nende plaanide elluviimisel. Oleme seadnud sihiks viia oma investeeringukava ellu maksimaalses tempos. Järgmise kolme aastaga kavandame investeeringud uutesse mereveesoojuspumpadesse, reoveesoojuspumpadesse, 600 megavati ulatuses tuuleparkidesse Eestis, Lätis ja Leedus ning viie aastaga soovime valmis ehitada 1200 megavatti Saare-Liivi meretuulepargist. Lisaks kavandame investeeringuid tuulejaamade juurde rajatavatesse päikseparkidesse ja akupankadesse, aga ka vesinikulahendustesse. Ja viimases soovime olla ka tehnoloogiaarendusse panustajad.

Mul on väga hea meel tõdeda, et mitmed järjestikused valitsused on leidnud võimalusi riigikaitseliste piirangute leevendamiseks, võrgu tugevdamisse investeerimiseks, salvestus‑ ja vesinikutehnoloogiate arendamiseks. Kuid ma palun teilt enamat: pingutada ühiselt selle nimel, et riik energiakriisist tugevamana väljuks ning tulevikukindla elektritootmisega aidata rajada alus majandusliku heaolu kasvule, tegemata samas kompromisse varustuskindluse ja keskkonnahoiu arvelt. Aitäh!

10:47 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd küsimused. Indrek Saar, palun!

10:48 Indrek Saar

Aitäh ettekande eest! Ja jõudu teie arendustes, mis on lõppkokkuvõttes selle huvides, nagu ka majanduskomisjoni esimees ütles, et Eesti saaks võimalikult soodsat energiat! Aga me teame seda, et nendest tuulepargiarendustest, eriti nendest mahtudest, mis arendajatel meeles mõlkumas ja mida otsapidi juba arendatakse, on Eestisse võimalik tekitada mahtu, mis ületab mingil hetkel mitmekordselt meie tarbimise. Ja praeguse teadmise järgi ei õnnestu ka nii palju ühendusi tekitada, et seda üle maailma laiali vedada. Alternatiivina nähakse vesiniku tootmist. Kas te oleksite nii hea ja kirjeldaksite meile natukene seda teadmist, mis tänasel päeval on vesiniku tootmise koha pealt? Mis ajaperspektiivis sinnamaani võidakse jõuda ja milline tuleb omakorda selle vesiniku hind võrreldes teiste energiakandjate hinnaga?

10:49 OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist

Aitäh, väga hea küsimus! Tõesti, vesinikuvaldkonnale nähakse tulevikus väga suurt perspektiivi. Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks Euroopa-siseselt aastal 2030 toota 10 miljonit tonni vesinikku. Ja samuti seadnud sihid näiteks elektrolüüserite võimsuse osas, mille abil veest elektrienergia abil vesinikku toodetakse. Need eesmärgid on kahtlemata väga ambitsioonikad. Kuid arvestades seda vajadust, mis meil on ka Euroopas tööstussektori või pikamaatranspordi valdkonna dekarboniseerimisele, siis on need lahendused kahtlemata vajalikud.

Eesti on astumas tublisid samme selles valdkonnas. Nii rajab Utilitas esimese elektrolüüseri Tallinnasse, samuti kaks vesinikutanklat koos sõidukipargiga, ja seda riigipoolse meetme toel, kuhu erinevad turuosalised said teha omapoolseid pakkumisi oma lahendustele. Ja samuti on kohe-kohe väljakuulutamisel eelmise valitsuse algatatud ja praeguse valitsuse eestvedamisel uus meede 50 miljoni eurose mahuga, selleks et neid vesiniku pilootlahendusi turule veelgi enam tuua. Ma olen üsna positiivne, et ka seal me näeme huvitavaid lahendusi, kuidas vesinikku rohkem kasutusele võtta.

Aga tõesti, vesinikuenergeetikas on omad väljakutsed. Täna kindlasti ei ole vesiniku tootmise tehnoloogia tootmismahud sellised, et neid suuri eesmärke täita. Selleks on vaja, nagu ka akude valdkonnas, rajada selliseid gigatehaseid, mis uusi elektrolüüsereid toodaksid. Me oleme vesinikuvaldkonnas selles mõttes üsna sarnases olukorras, nagu akuvaldkond oli kümme aastat tagasi. Ehk need tootmisvõimsused tuleb alles rajada. Eestis on ka ettevõtteid, kes seda soovivad teha. Näiteks Stargate Hydrogen on üks selline, mis üritab vähendada või üldse mitte kasutada haruldasi metalle oma elektrolüüserite töös ja seda üsna edukalt, ja soovib rajada gigavatt-tehase Eestisse. Me oleme sammu astumas teiste riikidega, kes selles valdkonnas soovivad tehnoloogiaarendusega tegeleda.

Ja mis puudutab vesiniku hinnaväljakutset, siis vesiniku puhul on iseloomulik, et seal on olulised kaod vesiniku konverteerimisel, olgu siis veest elektrolüüseri abil vesiniku tootmisel ja tagasi pööramisel, ja seda just soojusenergiana. Ehk kui me vaatame tulevikku, siis kindlasti me peaksime mõtlema sektoritevahelisele suurimale sidustamisele ehk kuidas see soojusenergia, mis jääb üle näiteks vesinikutootmises, kasutatakse ära kaugküttes. Ja samuti mõtlema ka selle peale, kuidas tõhusamalt soojus- ja transpordisektoreid elektrifitseerida. Me peaksime vaatama rohkem neid sektoreid koos: elektrit, soojust ja transporti. Ja võib-olla see oleks ka siis üks soovitus tulevikuks: meil on küll seatud ambitsioonikas eesmärk 2030. aastaks elektrivaldkonnas, aga me peaksime neid sektoreid vaatama rohkem koos.

10:53 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

10:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Viimased paar nädalat ma huviga jälgisin, kuidas Euroopa Liit ja meie üritame paja ühes servas paksemat suppi keeta. Ma räägin maailma sellest kliimakonverentsist Sharm el Sheikhis. Aga teilt ma küsin ühe lihtsa küsimuse. Eesti on juba aasta otsa hoidnud oma kindlates kätes Euroopa nii-öelda inflatsioonirekordit. Ja prognooside järgi ka jätkub see järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Aga kuna energia on väga oluline selles potis, siis ma tahaks teie hinnangut, miks Eestil on see õnnestunud, samas kui Euroopas on palju riike, ka väljaspool Euroopa Liitu, on suuri ja väikseid ja teistel on õnnestunud vältida seda liidripositsiooni. Kuigi asjad on veidi kuust kuusse muutunud, aga Eestil on see kindlalt käes. Miks?

10:54 OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist

Tõesti, inflatsiooninumbrid on väga märkimisväärsed kõikjal Euroopas, sealhulgas ka Eestis. Ja oluline sisend sellesse on kahtlemata energiasisend. Nagu ma juba viitasin, Rahvusvaheline Energiaagentuur hindab, et suur osa sellest hinnatõusust on seotud maagaasi ja kivisöe hinna tõusuga. Lihtsalt meie elektriturumudel toimib selliselt, et erinevad elektrijaamad konkureerivad seal muutuvkulude põhjal ja viimane tulija, milleks tavaliselt on gaasijaam, viib selle hinna kõrgeks. Ja võib-olla üks seletus sellele on see, et me ei ole rajanud viimastel aastatel piisavalt uusi soodsamaid elektritootmisvõimsusi, mis aitaks meid sellel ajal, kui meil on vaja seda soodsamat tootmist.

Üle 10 aasta on Utilitas esimene ettevõte, kes rajab kaasaegset moodsat suuremat tuuleparki Eestis. Loodetavasti see järgmine dekaad tuleb selline, kus neid tootmisvõimsusi tuleb juurde. Ma näen, et riik on astumas samme, omavalitsused, kogukonnad on ilmutanud valmisolekut. Ja ma kahtlemata tänan nende sammude eest, mis on loonud neid raamtingimusi. Aga kindlasti ka ettevõtjatepoolne tegevus on väga oluline selleks, et need tootmisvõimsused tuleksid, sest sest neid lõpuks rajavad ettevõtted. Minu lootus on see, et me ühiselt pingutame ja leiame need viisid, kuidas uusi tootmisvõimsusi turule tuua ja seeläbi panna ka surve alla energia hinnad ja võimaldada meil tarbijatele soodsamaid energialahendusi pakkuda.

10:56 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

10:57 Kalvi Kõva

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Nagu komisjoni esimees Kristen Michal ütles, siis tänase riiklikult tähtsa küsimuse arutelu on siin selleks, et natuke siia Riigikogu saali tuua seda teadmist rohkem, seda debatti, ja teie ettekanne seda tegi. Sain mõne nüansi pealt targemaks küll. 

Minu küsimus on selline. Te ütlesite, et teie ettevõte rajab võimsusi meie lähiriikides – Lätis ja Leedus –, ja te ütlesite ka oma kõnes, et me peame ühte koma teist tegema vähemalt samamoodi nagu meie lähiriigid. Mina arvan, et me peaksime tegema paremini kui meie lähiriigid. Võib-olla sa mõne sõnaga selgitad, mis [asju] meie lähiriigid, kellega me ühisel turul oleme, teevad täna paremini? Sellest me kuulsime, et me peame veel paremini tegema, aga mida need lähiriigid täpsemalt teevad, et seda sektorit rohkem arendada?

10:57 OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, meie naaberriigid või lähiriigid on peale Venemaa agressorsõja algust Ukrainas astunud omapoolseid samme selleks, et uusi tootmisvõimsusi turule tuua, et sellest energiasõjast võidukalt väljuda. Ja nii on töötatud mõne kuuga välja näiteks Lätis ja Leedus regulatsioonide muudatusi, kuidas oleks võimalik planeeringu- ja loamenetlusi kiirendada. Need menetleti ka väga kiiresti riikide parlamentides ära ja nüüdseks on nad valdavalt juba jõustatud. Ja need võimaldavad väga lühikese perioodi jooksul, aasta-kahega, kogu selles planeeringute ja loamenetluste kadalipust oma arendusega väljuda ja jõuda projektiga ehitusfaasi.

Samamoodi on nad adresseerinud ka küsimusi, mis on seotud võrguressursiga, sest ka seal tekkisid olukorrad, kus erinevad turuosalised esitasid väga palju liitumistaotlusi, selleks et võrguressurss oma projektidele ära broneerida. Seal leiti need lahendused, kuidas tekitada prioriteetsus nendele projektidele, mida tõesti soovitakse rajada. Ka riik andis omad eelistused ja tähtajad, kui kiiresti need tootmisvõimsused tuleks valmis ehitada.

Nii et kokkuvõttes on üsna kiiresti suudetud reageerida. Minu palve teile oleks ka reageerida kiiresti ja võrdsustada või muuta tingimused veelgi paremaks, nagu hea küsija viitas.

10:59 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

10:59 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Esmalt tahan ma tänada teid ja loomulikult ka Riigikogu majanduskomisjoni esimeest Kristen Michalit selle teema muljetavaldavalt sorava valdamise eest. Ta munas mu küsimuse ära, vastates Kristinale nii pikalt, et ma ise ei saanud teda tänada. Aga teile on mul lihtne küsimus. Te räägite, et see võrk peaks olema  ... ja te ise ettevõttega planeerite suuri arendusi. Mul on küsimus. Ma ka väiketarbijana arvan, et minusuguseid, ma ei taha rääkida endast, vaid neid on Eestis mitte isegi sadu, vaid tuhandeid. Väikse päiksepargi ... Elektrilevi tegi pakkumise, tahavad seal projekti läbi viia, mingit projekti läbi viia seal minu maa peal ja väikese trafo osta ja küsisid 6500, ja siis saangi kahe aasta pärast endale väikese pargi püsti panna 15 kilovati eest. Teie tahate ka kiiresti toimetada. Mul on küsimus: kas mul tasub hiinlastele raha saata, et paneele osta ja mõne aja pärast elektrit toota? Ja kas mul on võimalik seda müüa ka, kui teie oma pargid valmis saate? Tõenäoliselt 2033. aasta juulis on suvel miinuses see hind või nullis vähemalt.

11:01 OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist

Aitäh hea küsimuse eest. Mina arvan, et oma tarbimise vastu on kindlasti mõistlik tootmist omada, ja seda kõikidel tarbijatel. See annab võimaluse nendel aegadel, kus sul endal tarbimine on, seda oma tootmisseadmetega katta. Ja kindlasti need, kes on need sammud tänaseks teinud,  päikesepaneelide puhul ka tundsid sellel suvel rahuldust sellest investeeringust, mis võimaldas neil seeläbi toota enda jaoks soodsat elektrit ja ülejäägi võrku anda. Sama otsuse olen teinud ka mina juba seitsme aasta eest ja olen selle otsusega väga rahul. Päikesepaneele saab osta lisaks Hiinale ka Euroopast. On väga häid tootjaid ja konkurentsivõimeliste hindadega. Mina igal juhul soovitan seda sammu astuda. See on tulevik. Tulevikus võiksid muutuda soodsamaks salvestusseadmed. Siis on võimalik ka tegelikult seda elektrienergiat, mida enda tarbeks toodate, ka salvestada, tarbida siis nendel tundidel, kui päikest enam ei ole, ja seeläbi tagada endale selline varustuskindel lahendus. Nii et minu soovitus on see samm astuda.

11:02 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

11:02 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea esineja! Tootmisvõimsuste rajamine on suur asi ja see on perspektiiv ja midagi pole teha, me peame seda tegema. Aga mind teeb murelikuks üks asi. Ma olen nüüd jälginud kogu aeg neid arenguid ja ma näen, et ülekandeliinide probleemid hakkavad meil tekkima. See on täpselt sama, et ülekandeliine võimsaid teha sinna, kus tegelikult praegu neid veel ei ole, see tähendab, kogu see maade küsimus, võõrandamise küsimus, kogu see protsess. Ja mul vahel jääb selline tunne, et meil Eestis ei olegi võimalik neid võimsaid ülekandeliine enam rajada. See tähendab seda, et tootmisvõimsuste rajamine jääb meil lõpuks ülekandeliinide taha toppama. See on üks küsimus.

Ja teine on see, et Ida-Virumaalt pärit ise ja meil tehti siin 10 aastat tagasi Kiiklas kaevandusvete peale, ühesõnaga, (Juhataja helistab kella.) muundamisjaam, millega toodetakse sooja. Kas neid asju on edasi mõeldud?

11:03 OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist

Aitäh, hea küsija! Kindlasti, mis puudutab ülekandeliinide läbilaskevõimet ja nende investeeringute vajalikkust, sellele saab detailsemalt vastata Taavi Veskimägi, Eleringi juhatuse esimees. Aga kahtlemata on meil vaja teha investeeringuid võrgu tugevdamisse. Need investeeringud on ka Eleringi pikaajalises kavas sees. Ja mõnikord on küsimus ka selles, et kuidas neid investeeringuid ajastatakse. Meie soovitus arendajate, tootjatena, elektrijaamade opereerijatena on see, et pidades silmas neid tulevasi eesmärke, tuleks ka võrguressurssi planeerida selliselt, et oleks võimalik neid tootmisvõimsusi liita. Meie ise kasutame palju kaabelliinide lahendusi, selleks et võimalikke häiringuid minimiseerida. Aga kahtlemata on  vajalikud ka investeeringud õhuliinidesse. Ja siin tuleb leida need kokkuleppekohad kohalike elanike, maaomanike, kogukondadega, et need investeeringud sünniksid. Ja mida ma võin enda kogemusest tõdeda, on see, et valmisolek selliseid kokkuleppeid sõlmida on kasvanud peale süvenevat energiakriisi ja pigem me oleme näinud sellist head koostöötahet ja soovi tegelikult ka probleeme lahendada.

Mis puudutab nüüd soojuspumpade lahendustesse, siis mainisin ka oma ettekandes, et Utilitas kavandab Tallinnasse suuremahulisi investeeringuid merevee‑ ja reoveesoojuspumpadesse. Need investeeringud on vajalikud selleks, et vähendada sõltuvust maagaasist, ja me oleme kavandanud need investeeringud järgmise kolme aasta jooksul realiseeruma. Ja kahtlemata ka teised soojustootjad selliseid investeeringuid üle-eestiliselt on kavandamas  nii soojuspumpadesse, salvestusseadmetesse. Detsembris hakkab Tartus tööle esimene suuremahulisem soojussalvesti ja see võimaldab näiteks ülejäävat soodsat taastuvelektrit salvestada siis aegadeks soojussalvestisse, kus on seda tippude katmiseks vaja, ja seeläbi vähendada jällegi maagaasitarbimist. Et tulevikus kindlasti seda sektoritevahelist sidusust on rohkem, soojusvõrkudes jääksoojuse kasutamist, salvestite kasutamist, erinevate tootmisseadmete integreerimist. Ka kaugküttevõrk täna enam ammu ei ole kaugkütte katlamaja ja soojatorustik, vaid see on nutikalt kavandatud võrk, mis on võimeline integreerima erinevaid soojusallikaid, neid tarbijateni viima. Ja kindlasti see komplekssus tulevikus suureneb veelgi. Sama tegelikult, selline sektoritevaheline sidumine on oluline ka transpordi‑ ja elektrimajanduses.

11:07 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Antud ettekande juurde ette nähtud küsimuste ja vastuste aeg sai läbi, ma ei saa rohkem küsimusi võtta.

11:07 OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist

Aitäh!

11:07 Aseesimees Martin Helme

Aitäh ettekandjale! Läheme oma kolmanda ettekande juurde. Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi ettekanne 15 minutit, küsimused-vastused kuni 20 minutit. Kes kõige kiiremini vajutab praegu, saab tõenäoliselt löögile pärast.

11:08 Elering AS-i juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Hea Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel siin Riigikogu ees täna seista ja rääkida Eesti elektrisüsteemi arenguplaanidest. Kuigi viimastel aastatel on Eesti energiasüsteemi arendamisel olnud erinevaid väljakutseid, alates elektrijaamade kütusega varustamise küsimustest kuni infrastruktuuri kaitsmise küsimusteni rünnakute vastu, siis täna majanduskomisjon palus rääkida eelkõige just elektrivõrgu arengust.

Kui me räägime Eesti elektrivõrgu arengust, siis võiks kokku võtta, et Eesti elektrivõrgu arengut on viimasel kümnendil suuresti suunanud neli põhilist eesmärki. Kõige olulisem on loomulikult olnud varustuskindluse tagamisel see, et Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks koos teiste Balti riikide ja Euroopa Komisjoniga 2025. aasta lõpuks Balti riigid sünkroniseerida Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. See tähendab väga põhimõttelisi muutusi nii elektrivõrgu kui ka elektrisüsteemi osas. See tähendab seda, et Elering on circa 350 miljoni euro eest investeerinud ja investeerimas elektrisüsteemi arengusse. See on selline korraline tegevus, aga loomulikult siin kõrval on ka veel tegevused, mis on seotud sellega, et olla valmis kiireks erakorraliseks eraldumiseks Venemaa elektrisüsteemist, kui meid peaks välja lülitama Venemaa osapool etteteatamata.

Teine oluline eesmärk võrgu arengul on olnud tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel moel. Ehk 2030 Vabariigi Valitsuse eesmärk tagada tarbimine sajaprotsendiliselt ja just bilansilises mõttes aastases vaates taastuvenergia tootmisega, et elektrivõrk sellise tootmise- tarbimise‑salvestamise tasakaalu tagaks.

Kolmas eesmärk on seotud varustuskindluse tõstmisega tarbijatele ehk eelkõige asendusinvesteeringutega meie keeli. Riskipõhiselt me hindame, kus on võrk amortiseerunud, kus tuleb võrku välja vahetada, kus tuleb seadmeid vahetada uute ja töökindlamate vastu.

Neljas ja võib-olla mitte niivõrd tugevalt läbi kõlanud, aga ma arvan, et üha enam selle tänase arutelu vaates oluliseks muutuv küsimus. Kui me seni oleme elektrivõrku vaadanud eelkõige, kuidas tagada Eesti tarbijatele varustuskindlus, varustuskindlus kliimaneutraalsel moel, siis üha rohkem tuleb küsimuse alla ka see, kuidas elektritootmine võiks Eesti majanduse arengut toetada. Väga selgelt tuleb jagada siin elektrivõrgu areng kaheks. Üks on see, mis meie enda, Eesti tarbijate varustuskindluse jaoks on vajalik, ja teine osa on see tootmine, mis on laiemalt majandusarengu vaates vajalik, et me saaksime näiteks oma merealasid võtta aktiivselt majandustegevuses elektritootmise läbi kasutusse.

Aga esmalt kõiki neid nelja punkti vähem või rohkem vaadates kõigepealt sünkroniseerimisega seonduvad võrgu arengud. Minu presentatsioon on tõenäoliselt seal taga kõigile kenasti kättesaadav ja ka väljaprinditud. Siin ekraanil ei ole, nii et kes tahab neid numbreid ja kaarte näha, siis kindlasti on neid lihtsam vast paberilt vaadata, kui et ma kõike seda saan siin suusõnaliselt üle rääkida. Aga kokkuvõte on see, et kui me räägime sünkroniseerimisest, siis ilmselgelt sünkroniseerimise raames me olulisel määral Eesti 330 kilovolti ringvõrku tugevdame. Me oleme valmis ehitanud Harku–Lihula–Sindi ja Kilingi-Nõmme–Riia liini, mis on sünkroniseerimiseks ääretult oluline, aga mitte ainult sünkroniseerimiseks, vaid see võimaldab ka Lääne-Eestis ja saartel võtta kuskil 300 megavatti täiendavat taastuvelektri tootmist võrku. Töös on need liinid, mis tulevad üle Narva–Tartu–Valga–Valmiera suuna, osa on valmis, osa mitte. Sünkroonkompensaatorid, erinevad energiaturud, et just kiirete reservide võimekust Eestis ja Baltikumis olevate elektrijaamade põhiselt pakkuda.

Väga palju on töös, väga palju on tehtud. Aga mis on kõige olulisem võib-olla meeles pidada kokkuvõttena, on kindlasti see, et kui siin on räägitud sellisest kiirendatud sünkroniseerimisest, siis ilmselgelt võrgu võimekus suureneb järk-järgult. Me oleme täna paremini valmis kui eile ja homme oleme paremini valmis kui täna. Osa investeeringuid on veel tegemata. Kui me tahame võrgu poolt vaadates enda elektrisüsteemi sünkroniseerida kiiremini kui plaanitud 2025. aasta lõpp, siis see tähendab seda, et me kas peame võtma suuremaid riske tarbijate varustuskindluse tagamisel või me peame olema valmis aktsepteerima suuremaid kulusid. See aga ei tähenda seda, et me nii‑öelda teise tegevusteljena ei tegeleks sellega, et olla igal hetkel valmis saama hakkama Balti riikide erakorralise eraldamisega Venemaa elektrisüsteemist.

Teiseks, varustuskindlus kliimaneutraalsel moel. Siit kindlasti peamine sõnum, mis ma tahaksin, et Riigikogus jääks kõlama, on see, et põhivõrgu võimekus ei ole Eesti elektrivarustuse tagamiseks 2030. aastal kliimaneutraalsel moel takistuseks. Kindlasti ma veel kord soovitaksin Riigikogu liikmetel võib-olla vaadata ka neid slaide, mis on laiali jagatud. Ma proovisin tuua välja tehnilise võimekuse ülevaate, et kuidas 2030 on võimalik juba täna võrgulepinguga kaetud tootmisseadmetega või siis liitumislepingu sõlminud, liitumislepinguga kaetud või liitumislepingu sõlminud tootjate poolt plaanitud tootmisseadmetega toota taastuvallikatest nii palju elektrit, et see kataks aastases vaates Eesti elektritarbimise. Siit kindlasti oluline sõnum, mis siin juba varasemalt on kõlanud, aga mida ma tahan ka ise võrgu poolt üle rõhutada, on see, et hästi oluline, et see nii juhtuks, on see, et kõik need, kes on võrguressursi broneerinud, ka need tootmisseadmed, mida nad plaanivad ehitada, valmis ehitaks.

Täna on meil võrgus, ja hästi oluline on siin, mis kipub võib-olla avalikus arutelus vahetevahel sassi minema, et on võimsus ja energia, räägitakse läbisegi võimsusest ja energiast. Täna on pilt umbes selline, kui me räägime taastuvallikatest, et meil on üldse kasutatavat võimsust Eestis kuskil 2350 megavatti, sellest taastuvallikatepõhist tootmisvõimsust on kuskil 900 megavatti ja see 900 megavatti võiks 2030. aasta perspektiivis toota kuskil 2,7 teravatt-tundi aastas elektrit. Liitumislepinguga juba kaetud potentsiaal on 1,8 gigavatti taastuvenergiat, mis oleks suuteline tootma 3,1 teravatt-tundi, võttes keskmisi nii tuule kui päikese kasutustegureid. Ja kui sinna juurde lisada ainuüksi 1 gigavatt meretuult, siis kui me näeme, et Eesti 2030 elektritarbimine, siseriiklik elektritarbimine võiks olla 9–9,5 teravatt-tundi, siis sellise täna võrgulepinguga, liitumislepinguga kaetud tootmisseadmetega on võimalik toota kuskil 10–10,5 teravatt-tundi. Ehk et me näeme, et juba täna see võrguressurss, mis on broneeritud tootmisseadmete poolt, on piisav selleks, et tagada Eesti enda elektritarbimine taastuvenergiaallikate põhiselt. Oluline on see, et nad ehitataks valmis.

Ja siin kindlasti üks niisugune ääremärkus, mis tuleb ja võib‑olla mida saame hilisemas arutelus täpsemalt käsitleda, on see, et me peame mõistma, et teiste riikide plaanid on täpselt samasugused. Soome 2030 kuskil 36 gigavatti taastuvallikatepõhist elektritootmist, Leedu 7,7 gigavatti, Läti 1 gigavatt. See energia peab siia võrku ka ära mahtuma. Ei ole nii, et me planeerime enda elektritootmist ja usume, et kogu see ülejääk, mis tekib, see on nagu must auk, mis läheb kas Soome poole läbi Estlinkide või Läti poole läbi vahelduvvooluühenduste. See on üks üleeuroopaline elektrivõrk, elektriturg ja ilmselgelt need tootmisseadmed, mis võrku tulevad, peavad olema konkurentsivõimelised. Ehk küsimus on selles, kui paljudele elektritootmise võimekustele on tulevikus turgu, et need investeeringud tehtaks ja need tootmisseadmed turule tuleksid.

Kokkuvõttes, et nad tõesti turule tuleksid, ma mõtlesin, et mis siis võrguettevõtja poolt võiksid olla need sõnumid, kuidas taastuvenergiapõhist tootmisvõimsust võrku saada, et need projektid, mis juba on laual, ja ma ei räägigi nendest projektidest, mida veel tahetakse teha, sest ilmselgelt, kui meil on täna laual umbes 12 gigavatti, ma tuletan meelde, et Eesti enda tiputarbimine, kõigi aegade tiputarbimine on kuskil 1,6 gigavatti, 1,6 on Eesti kõigi aegade tiputarbimine, 12 gigavatti tootmisseadmeid, mida tahetakse Eesti võrku panna, siis ilmselgelt see ei mahu kõik siia võrku. Isegi kui me ütleme, et need ... liinid näiteks, mis lähevad Narva poole, see on suur liinikoridor, me peaksime neli nihukest koridori sinna üksteise kõrvale panema, et kogu see potentsiaalne energia võrgust läbi ajada. Oluline on realiseerida tänane võimekus, mis tähendab seda, et üks ettepanek, mille me oleme teinud, on rakendada täiendavat tasu kahe aasta möödumisel liitumispunkti väljaehitamisest, et võtta see võrguressurss kui avalik hüve kasutusse. Me ise teeme sel aastal regulaatorile ettepaneku tekitada võimsuspõhine võrgutariif, mis peaks soodustama just salvestusseadmete võrkutulekut. Kindlasti on oluline, et oleks ühine põhi‑ ja jaotusvõrgu arengukava.

Meie ettepanek on olnud ka see, et toetamaks ja kiirendamaks menetlust just hajatootmise arengul, et kuni 200‑kilovatiste mikro‑ ja väiketootjate liitumine elektrivõrguga sotsialiseerida, et mitte sisuliselt me ei tee kõiki neid võrguarvutusi eelnevalt ära, et mis hetkel ja kus mis liin üle koormub, vaid me teeme neid ex‑post, et siis, kui tõesti tekivad probleemid võrgus, siis teeme ka võrgu arenduse. See tähendab lihtsalt seda, et regulaator peab aktsepteerima neid võrgu tugevdusi võrguettevõtjate reguleeritud varabaasi osana, mida ta täna ei tee, kuna täna on võrguettevõtja kohustus arendada võrku lähtuvalt tarbijapoolsetest võrgulepingu võimsustest. Tootja liitumine on tootja enda kulude põhine.

Kindlasti ka siin kõlanud merealade täiendav kasutuselevõtt, nii nagu minu ettekandes toodud numbrid näitasid, et varustuskindlus 2030 vaates on võimalik kliimaneutraalselt tagada. Kui me tahame siit edasi minna ja me tahame näha, et ka majandusarengu jaoks on vajalik ja võimalik elektritootmist Eestis suurendada, siis tuleks selline kohustus põhivõrguettevõtjale anda elektrituruseadusega, et arendage võrku ette, see on ühiskonna poolt aktsepteeritav. Ühiskond aktsepteerib, et see sotsialiseeritakse läbi võrgutasu kõigile meile, ja loomulikult me oleme suutelised selliseid ülesandeid täitma, me oskame elektrivõrku ehitada. Aga selline ülesanne tuleb meile panna väga konkreetselt, näiteks Leedus ongi nii tehtud, ja siis ka tagada vastav finantseerimine läbi võrgutasu. Aitäh!

11:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd küsimused. Priit Sibul, palun!    

11:22 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja. Teie eelkõneleja rääkis ja soovis parlamendi saadikutele meelekindlust ühe eelnõu menetlemisel. Ma arvan, seda meelekindlust siin jagub nii nimetatud eelnõu kui teiste puhul. Aga mul on küsimus ka komisjoni esimehe poolt viidatud niinimetatud fantoomliitumiste kontekstis. Te ka oma ettekandes korduvalt rõhutasite, et need võimsused saaksid välja ehitatud. Mingid projektid, mis on käima läinud, eks ju, seal ka erinevad osapooled kurdavad, et tegelikult Elering annab võimaluse liituda alles 2025–2027 ja planeeringud on pikad. Äkki te seletaksite veel korra lahti? Ja ma ütlen, et on ka jutud nendest võimsustest, mis pärinevad meil võrgus kusagilt nõukogude ajast mingite gaasijaamade ja asjade näol, mis ammu ei toimi, või ka Eesti Energia võimsused, mis on sisuliselt likvideeritud. Milline see ressurss täna seal võrgus on?

11:23 Elering AS juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Aitäh! Eesti elektrivõrk on suures plaanis ehitatud selliselt, et ta on suuteline edasi-tagasi transportima kuskil 3,5 gigavatti. Kui üle 3,5 gigavati tahta minna, siis see tähendab võrgu massiivset, mitte ühe või teise liini ümberehitamist, vaid sisuliselt massiivset võrgu  ümberehitamist. Mis täna broneeritud ressurss on? Ongi see, et me oleme kuskil, nagu juba öeldud, meil on täna kasutatavat võimsust kuskil 2350 megavatti ehk 2,4 giga. Võrgulepinguid kokku ongi kuskil 3,5 giga. Nagu austatud küsija näeb, meil on kuskil 1 giga võrra võrguressurssi broneeritud, mida täna olemasolevad tootmisseadmed tegelikult ei kasutata. See ongi see ajalooline pärand. 

Siis on meil kuskil 1,1 giga väljaehitatud liitumislahtreid, mida ei ole kasutusse võetud. Eelkõige Virumaal, lähtuvalt teadaolevast või osaliselt lahendatud radariküsimusest. Me näeme, et sellest kuskil 0,6 gigavatti on nüüd võimalik võtta tänu sellele kompensatsiooniradarile kasutusse. See tuleb nüüd tõenäoliselt turule, tuleb kasutusse, seda on võimalik hakata arendama ja siis ongi circa kuskil 2 giga neid tootmisvõimsusi, mis tahavad, ja see kuidagi merd veel ei käsitle, eks ole, see on puhas maismaa, mis on juba täna liitumislepingus, millele me kuskil 1 gigavati ulatuses juba ehitamegi välja liinitugevdusi, lahtreid.

Sisuliselt niisugune mõistlik võrguressurss juba nende võrgulepingus, liitumislepingus olevate tootjate poolt on ära kasutatud. Mis tähendabki seda, et kui sa oledki see 12 000+ megavati põhine liituja, siis ilmselgelt see tähendabki seda, et liitumistasu ongi ebamõistlik. On vaja pool Eesti elektrisüsteemi ümber ehitada, et sa saaksid oma võimsusega tulla võrku.

Nii et see toob mind lihtsalt sellesama mõtte juurde, et kui me tahame minna sellest võrguarengust, mis on vajalik Eesti tarbijate elektrivarustuse taastuvenergiapõhiseks tagamiseks edasi, mis on minu hinnangul juba täna võrgus olemas, siis see tähendabki hoopis teistsuguseid põhimõtteid. Ja siis ongi küsimus, kas me sotsialiseerime mingit võrguarengut ette ja see tuleb eelkõige merealade kasutusele võtmisel teemaks, või me jätame selle puhtalt tootjate mureks. Mis suure tõenäosusega tähendab seda, et neid ei võeta kunagi sellisel kujul kasutusse.

Ja viimane mõte, miks ma ka selle Läti ja Soome ja Leedu näite siia nende taastuvenergiavõimsuste arendamisel tõin kõrvale, oli see, et ilmselgelt see tarbimine siin regioonis ei võimalda seda kõike planeeritavat tootmist siia võrku ära mahutada. Ja see tähendabki seda, et need üleriigipiirilised ühendused on ääretult olulised. Taastuvenergiat Eestis suuremahuliselt saab arendada ainult siis, kui meil on tugevad ülepiirilised ühendused kontinentaal-Euroopa suunas, kus on suured tarbimiskeskused, eelkõige Saksamaa. Ja selles mõttes see Marienborgi deklaratsioon on  väga hea ja Saksamaa on esimest korda näidanud selget huvi Ida-Läänemere meretuulealade osas, et asendada osaliselt siis seda energiat, mida nad enne kasutasid gaasi näol, selle tuulega, mida võiks Ida-Läänemere alal toota Eestist kuni Saksamaani välja. Aitäh!

11:28 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

11:28 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! On üks väikeettevõtja, kes oli sõlminud Eleringiga elektrimüümislepingu 32 kilovatti. Ja kuna, ütleme, et kevadise suurvee ajal need labad pöörlesid seal natukene kiiremini ja ähvardati seal lepingu rikkumise pärast leping üles öelda, siis esitas ta taotluse suurendada lepingut 3 kilovati võrra. Ja vastus tuli Eleringilt see, et selle eest küsitakse 24,7 miljonit eurot pluss käibemaks. Kuna Elering allub Riina Sikkutile, siis ma olen alates septembrikuust kuni tänase päevani ajanud teda taga ja ma ei saa teda kätte ja ta ei anna mulle vastuseid, et millest see kujuneb. Kui ta mind näeb, paneb jooksu juba. Eeldades, et te olete aumees, et olge hea, öelge mulle, kas on võimalik, et te lubate juhina, et see vastus detailse arvestusega tuleb järgmise nädala jooksul ära, sest see on teie vastutusalas ja ma ei eeldagi, et te oskate praegu vastata.

11:29 Elering AS-i juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Ma pigem ikkagi arvan, et küllap see on Elektrilevi võrguga liitunud, mitte Eleringi võrguga liidetud elektrijaam. Ma usun, et nii väike elektrijaam vaevalt et on põhivõrguga liidetud, küllap ta ikkagi on Elektrilevi võrguga liidetud elektrijaam. (Hääl saalist.) Ma arvan, et ... Ja nüüd me jõuamegi selles mõttes sellesama küsimuseni, mida ma siin mitmeid kordi eelnevalt ka adresseerisin, ehk et loomulikult iga täiendav, olgu ta siis, juhe on täpselt nii jäme, kui ta parasjagu on, ja sealt rohkem energiat läbi ei lähe. Kui selleks on vaja suurendada teatud liinide gabariite, siis ilmselgelt need investeeringud tulebki teha, selleks et neid gabariite suurendada.

11:30 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Kalle Grünthal, palun!

11:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga ma küsisin ikkagi küsimust, et kas ta on võim ... vastama. Aga ma eeldan seda, et ma saadan siis spetsiaalse kirja teile, kus on see pakkumine välja toodud, ja siis te vastate mulle nädala jooksul. Aitäh!

11:30 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

11:30 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie nüüd jutust tuli välja, et tegelikult meil on see võimekus liinide näol, just Eleringi liinide näol ju sisuliselt olemas, kui me siin ka lõime kokku praegust nii selle tootmisvõimsuse ja sealt jäi veel ka praegust vist 1,1 gigavatti isegi veel üle. Ja vaadates ka neid materjale, mis siin slaididena on, kus te just selle põhivõrguteemat avate ja ka seda merealade potentsiaali käsitlete, seitsmes slaid. Kas sellest võiks tegelikult lugeda välja seda, et meil ei olekski vaja merealasid praegust tuulikuid sinna panna, et sisuliselt on Eesti vajadused kaetud ka maismaa järgi ja investeeringuid ei olekski vaja teha merealade ühendamiseks?

11:31 Elering AS-i juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Aitäh! Selles tabelis on võetud 1 gigavati ulatuses meretuult arvesse, et tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel moel. Mis on siin oluline? Jaa, selles ulatuses meretuult, mis on vajalik Eesti enda varustuskindluse tagamiseks, on võimalik tuua võrku radiaalühendustega Kilingi-Nõmme, Sindi, Lihula alajaamadesse. Selleks ei ole vaja hakata ehitama suurt merevõrku, väga keerulisi ühendusi. Eesti enda varustuskindluse jaoks seda vaja ei ole. Nüüd ongi küsimus, mis on selle taga. Ehk mida ma proovisin avada, et me oleme minu hinnangul esimest korda just täpselt seal koha peal, et kas me tahame ja usume, et majandustegevus Eesti merealadel on midagi sellist, mis võiks Eesti ühiskonnale luua väärtust, majanduskasvu, majanduse arengut, töökohti, mida iganes, ja me arendame neid merealasid meretuuletootmise vaates just selleks, et tagada majanduse areng, mitte varustuskindluseks. Varustuskindluseks on vaja tõesti 1–2 gigavatti meretuult, mida on võimalik radiaalühendustega Eesti elektrisüsteemiga liita.

11:33 Aseesimees Martin Helme

Timo Suslov, palun!

11:33 Timo Suslov

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Küsin hoopis teisest kohast, nimelt elektribörsi muudatustest ja muudatustest siis just selles mõttes, mis siin alles hiljuti tehti Nord Pooli poolt. Et tavapäraselt oli, nii-öelda pakkumiste esitamise hind läks siis järgmine päev lukku, aga nüüd on muudatus, et kui ta siin detsembris läheb üle 150 megavatt-tunni, siis tehakse ta 15 minutiks lahti ja saab korrigeerida siis kas tarbimist alla või tootmist üles. Kuidas te näete, et meie meie hindu see nagu mõjutab või siis ka nii-öelda tarbimismahte?

11:34 Elering AS-i juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Aitäh! See jah tõesti avab muidugi täiesti teise Pandora. Aga ma lühidalt võin kommenteerida seda, et ma arvan, et meie tarbijad on olnud väga-väga õppimisvõimelised nii eelmise aasta 7. detsembri kui selle aasta 17. augusti hinnatippudest. Me juba täna näeme seda, et mida paljud võib-olla varem ei teadnudki, et on võimalik ka Nord Pool Spoti tänases süsteemis esitada hinnatundlikke ostupakkumisi ehk on võimalik panna sisse ostuorder, et kui hind on 500 eurot megavatt-tund, ostan 2 megavatti, megavatt-tundi, kui on 1000, ostan 1. Ja me näeme seda, et väga palju juba tarbijad täna mõtlevad selle peale, kuidas oma tarbimist hinnatundlikult juhtida, ja see toimub juba tänase raamistiku sees. Lisaks on kuskil selline 200, Baltikumis me näeme nõudluse-pakkumise kõverate pealt, kuskil 200 megavatti sellist paindlikku tarbimist, mis ka aitab. Ja kindlasti nüüd see teie poolt nimetatud Nord Pool Spoti muudatus, kus on võimalik teha korrigeerivaid pakkumisi, on väga-väga hea. Sest ka sellelsamal 17. augustil, mis siin sai palju tähelepanu, kui tõesti nõudluse ja pakkumise kõverad ei ühtinud, ei olnud olukorda, kus tootmisvõimsusi Baltikumis poleks olnud, rauda oli piisavalt, aga ühel või teisel põhjusel nad päev-ette- turul, ja teatavasti päev-ette-turg ei ole ainuke turutoode, on päev-ette-turg, on päevasisene turg, on tunnisisene turg, et need võimsused olid olemas, oli see 4000-ne hind ja siis tulid need võimsused turule. Nüüd see regulatsioon võimaldab siis sellist nõudluse-pakkumise kõvera mittekohtumist ja sellist tipuhinda, mis tekib koos piiranguolukorraga, ära hoida. Nii et kindlasti on see selliste hinnatippude ohjeldamisel üks õige ja positiivne samm.

11:36 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

11:36 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Noh, lõpptarbijat üldiselt väga palju ei huvita, kes on põhivõrgu või jaotusvõrgu haldaja. Murelikuks teeb mind see, et aastaid ja aastaid tegelikult me oleme Eestis liikumas sinnapoole, kus kogu aeg võrguhaldurid viivad selle võrgu läbilaskevõimet väiksemaks. Kui ma vaatan kas või Rapla maakonna baasil, siis liinid, mis liiguvad läbi maakonna, kogu aeg tehakse neid väiksemaks, et optimeerida läbilaskevõimet. Kas te olete täna valmis ütlema, et tegelikult see on olnud mõistlik samm? Nõukogude ajast tulles loomulikult me peame neid liine renoveerima, aga me oleme viinud neid väiksema võimsuse peale. Tegelikult me oleme sellega lõikamas ära võimalust arendada maal nii ettevõtlust, majandust kui ka elamuturgu, kui meil tegelikult ei ole läbilaskevõimekust. Olete te rahul selle olukorraga?

11:37 Elering AS-i juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Aitäh! Täna võrgu pudelikael on tootmissuunaliste liitumiste võrguga ühendamine. See on see mure. Võtame Saaremaa. Võib ka Rapla maakonna kaasust spetsiifiliselt analüüsida, aga võtame Saaremaa, kuna Saaremaa on saanud siin hästi palju tähelepanu, et Saaremaal on suured piirangud. Aga täna on Saaremaal tarbimissuunalist, mis on just tööstusega seotud, täna on Saaremaal võimalik kuskil kolm korda tarbimissuunalist võimsust, just tarbimissuunalist, mitte tootmissuunalist, tarbimissuunalist võimsust suurendada, kui täna võrgulepinguid on. Ka Saaremaa piirang on tootmissuunaline piirang: ei ole võimalik tootmisseadmeid rohkem võrguga ühendada. Tarbimissuunalist võimsust on küll.

Ja nüüd, kui me räägime asendusinvesteeringutest laiemalt, siis kuidas võrguettevõtja asendusinvesteeringuid teeb? Ta teeb neid olemasolevate võrgulepingute võimsuste vastu. Ta vaatab, kui palju on kliente ja selle järgi ta ka asendusinvesteeringuid teeb. Tõesti, meil on nõukogudeaja pärandina majandikeskustes olnud väga suured tarbimissuunalised võimsused, millest lähtuvalt võrguettevõtjad ja loomulikult jaotusvõrk eelkõige on olnud üledimensioneeritud võrreldes tänase tarbimisega. Sellepärast on toodud võimsuspõhine hinnakomponent, mis sunnib tarbijaid mõtlema selle peale, et kas kõik need tarbimisvõimsused, mis seal täna on, on talle ikka täna või tulevikus vajalikud. Sest ilmselgelt üle investeerides, on olnud ju aastaid väga suur kriitika, et võrguettevõtjad investeerivad üle. Ma siin Riigikogu saaliski mäletan retoorikat, et Elering teeb kullast võrgu, et noh, võrk on nii üledimensioneeritud, miks üldse nii suurt võrku on vaja. Täna me oleme teises olukorras, küsitakse, miks võrku ei ole. Eks ta on tasakaalu otsimine ühelt poolt selle üle vahel, et milline on see tarbijate vajadus võrguressursi järgi, ja teiselt poolt, milline on meie valmisolek võrgutasuna selle investeeringu eest maksta. Ega võrguettevõtjal mingit muud raha nende investeeringute tegemiseks ei ole kui seesama võrgutasu, mida me kõik tarbijatena maksame.

11:40 Aseesimees Martin Helme

Jõuame viimase küsimuse võtta. Erki Savisaar, palun!

11:40 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Võrgu arendamine on kahtlemata vajalik, kuid ma ei mõista, miks te kasutate selle arendamise juures teerulli ja ei arvesta ei inimeste, ettevõtjate ega ka riiklike eesmärkidega. Ühe näitena võiks tuua Valmiera kõrgepingeliini, mis läbib Valgas Priipalu küla. Kas seda on vaja ikkagi ehitada inimeste elu hinnaga, kui kõrval mööda riigimaad on täiesti mõistlik alternatiiv olemas? Ja ärge öelge, et te ei tea sellest midagi. Te olete isiklikult nende inimestega vestelnud ja palunud neil ära kolida või ära kärvata. Millal Elering hakkab pakkuma inimestele ja ettevõtjatele mõistlikke lahendusi ja lõpetab inimeste tapmise kohtuvaidluste ja ebamõistlikult suurte arvetega?

11:41 Elering AS-i juhatuse esimees Taavi Veskimägi

Kindlalt, see on nüüd absoluutne valeväide. Mul on hästi kurb, et niisuguseid väiteid siin Riigikogu saalis esitatakse. Kindlasti ei ole mina käskinud ega palunud kellelgi ei ära kärvata ega ära kolida. See kindlasti ei vasta tõele. Mis iganes allikatele te tuginete, te võiksite oma allikate osas olla kriitilisem. Mis puudutab aga liinide rekonstrueerimist, siis tõesti, nii nagu siin ka sissejuhatavalt sai öeldud, me sünkroniseerimise jaoks liini 300, 301, 356 rekonstrueerime. Need on Narva, Tartu, Valmiera, Valga, Valmiera liinid. Oluline on siin kaalumise koht: on avalik huvi versus üksik erahuvi. Kui siin oli eelnevalt juttu sellest, et elektrijaamade arendamiseks me tahame planeerimisel menetlust kiirendada, siis ilmselgelt ei ole mõtet elektrijaamade menetlusi kiirendada, kui me samal ajal ei kiirenda elektriliinide rajamise võimekust. Muidu võivad olla meil täpselt need jaamad olemas, aga ühendusi nende jaamade juurde kahjuks ei ole. Neid tuleb vaadata kompleksselt ja ilmselgelt selle liini rekonstrueerimine, millest me täna räägime, on vajalik selleks, et teostada Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Aitäh!

11:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandega ettenähtud küsimuste-vastuste aeg on ka seekord läbi saanud. Ja võtame järgmise ettekande. Meie tänane neljas ettekanne on Riigikantselei rohepoliitika koordinaatori Kristi Klaasi poolt. Ettekande pikkus 15 minutit ja pärast jälle küsimused-vastused kuni 20 minutit.

11:43 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Tere ka minu poolt ja suur tänu täna siia kutsumast selle küsimuse arutelu juurde! Annan hea meelega enda poolt ülevaate sellest tööst, mida oleme Riigikantseleis teinud, selleks et leida lahendusi taastuvenergia arendamise kiirendamiseks.

Käesolev energiakriis vajab otsustavaid samme, selleks et tekkinud olukorrale lahendusi leida. Ja üheks oluliseks lahenduseks tekkinud kriisile on taastuvenergia osakaalu kiire tõstmine. Ja sellega seoses on siis Eesti võtnud eesmärgiks, et aastaks 2030 me toodaksime sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht. Seejuures on energiakriisist tulenevalt väga oluline, et me suudaksime seda tootmist arendada võimalikult kiiresti. Kuid siiamaani on toodud peamiseks takistuseks välja see, et haldusmenetlused, mis on seotud taastuvenergia arendamisega, on aeganõudvad ja liiga keerulised.

Ja sellega, selle olukorra lahendamiseks või sellele olukorrale lahenduste leidmiseks lepiti valitsuse tegevusprogrammis kokku, et Riigikantselei juhtimisel viiakse läbi nii planeeringute, keskkonnamõjude hindamise kui ka lubade protsessi auditeerimine, eesmärgiga leida viise, kuidas kiirendada taastuvenergia projektide elluviimist. Ja oma auditis võtsime aluseks lähteandmetena siis selle, et aastaks 2030, kui me soovime, et me suudaksime toota sama palju taastuvelektrit, kui me tarbime, selleks on vaja asendada ligikaudu 7 teravatt-tundi fossiilkütustel põhinevat elektrit taastuvate allikatega. Võttes arvesse, et tuuleenergeetika on riikliku energia‑ ja kliimakava kohaselt põhiline energiaallikas, et panustada eelneva 2030. aastaks seatud riikliku eesmärgi saavutamisse, on ka nimetatud energiaallikal otsustav mõju eesmärgi saavutamisel.

Ja auditi läbiviimise ja lahenduste väljatöötamiseks koondasime kokku erinevad eksperdid erinevatest ministeeriumidest ja asutustest. Meil olid kaasatud eksperdid Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Rahandusministeeriumist, Justiitsministeeriumist, Keskkonnaministeeriumist, Keskkonnaagentuurist ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist. Samamoodi pidasime konsultatsioone erinevate arendajatega, et saada juurde just seda vaadet, millised on siiamaani olnud kõige olulisemad takistused taastuvenergia arendamisel.

Kuigi me alustasime sellest, et me vaatasime kõiki peamisi taastuvenergialahendusi, läks auditi fookus väga kiiresti just tuuleenergiale. Ja just seetõttu, et selle arendamisega on seotud kõige enam probleeme ja selle kiirendamisel on võimalik saavutada kõige kiiremat ja suuremat efekti. Teil on olemas ka slaidid, kus on kindlasti paremini näha kui juuresolevalt ekraanilt. Aga siin on hetkeseis nii üldplaneeringute kui eriplaneeringutega planeeritavatest tuuleparkidest erinevates kohalikes omavalitsustes. Üldplaneeringutega on, kavandatakse tuuleenergeetikat praegu viies kohalikus omavalitsuses ja kaheksas on eskiis avalikustatud. Samamoodi on põhilahendus vastu võetud ühes kohalikus omavalitsuses, ühes on põhilahendus avalikustatud ja kahes omavalitsuses on kehtestatud. Kui eriplaneeringuid vaadata, siis seal on hetkel üks taotlus esitatud, kuus planeeringut on algatatud ja seitsmes on lähteseisukohad ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm koostatud. Ehk et huvi ja kohalike omavalitsuste soov lahendusi leida on selgelt olemas.

Nüüd, kui me auditit läbi viisime, siis kui me võtame selle lähtekohaks, et kriitiline vajadus, mis meil on tuuleenergia puhul vaja nii-öelda arendustesse kiiresti jõuda, on võimsuse mõttes ligikaudu 1 gigavatt-võimsust merel ja 1 gigavatt-võimsust maismaal. Oluline fookus on just olemasolevate menetluste kiirendamisel sest arendajate poolt on hetkel huvi väga suur ja me soovime, et need arendused, mis on praegu juba erinevatesse etappidesse jõudnud, et me saaksime seal võimalikult palju leevendusi ja kiirendusi pakkuda. Ja lisaks oli auditi üheks teemaks ka sobilike täiendavate alade väljaselgitamine, kui tekib vajadus uute parkide rajamiseks.

Kui nüüd vaadata siis neid erinevaid etappe, kus on võimalik arendamist kiirendada siis neid on võimalik teha kõikides etappides. Ja mida me näeme? Et õigusaktide muudatusi on võimalik sisse viia kahes järgus. Esiteks on hulk selliseid muudatusi, mida on võimalik sisse viia üsna kohe, ja teised, mille muudatuste väljatöötamine võtab aega ja mis on võimalik välja töötada veebruariks järgmisel aastal. Aga audit näitab selgelt, et kõikides kolmes etapis tehtavad muudatused võimaldavad tuuleparkide loomist oluliselt kiirendada. Ja kui siin võib-olla näidet tuua merealadelt, et kui parki arendatakse juba menetluses hoonestusloaga merel, on võimalik park arenduse algusest kasutusele võtta ligikaudu nelja aasta jooksul varasema kümne aasta asemel.

Ja kui nüüd põgusalt vaadata ka neid erinevaid etappe. Mis puudutab planeerimist ja keskkonnamõjude strateegilist hindamist, siin muudatused annavad kaks olulist efekti: annavad juurde paindlikkust ja  võidavad oluliselt aega. Peamised muudatused puudutavad seda, et kuidas on võimalik tuulikuid paigutada. Ettepanekute kohaselt oleks võimalik neid tuulikuid paigutada paindlikumalt ja paremini senisega võrreldes. Ja planeerimisseaduses tehtavate muudatuste tulemusena on võimalik tuulepargi planeeringu koostamist lühendada kahe kuni kolme aasta võrra. Lisaks, mis on hea, motiveerivad väljatöötatavad lahendused arendajaid koostöös kohalike omavalitsustega viima kohalike omavalitsuste eriplaneeringu asukoha eelvalikuprotsessi läbi piisavalt põhjalikult ja tegema juba eriplaneeringu protsessis kõik vajalikud uuringud tuulikutele ja kaasnevale taristule sobiliku asukoha leidmiseks. Praegu planeeritakse eriplaneeringuga tuuleparke erinevates etappides neljateistkümnes kohalikus omavalitsuses üle Eesti. Nii et selle mõju on märkimisväärne. Merealade riikliku eriplaneeringu alusel on samamoodi, kes seal parke arendavad, on võimalik siin erinevad menetlused, et menetluslike etappidega seda protsessi oluliselt lihtsustada.

Mis puudutab erinevaid lubasid, siis muudatusettepanekute kohaselt on võimalik luua selline õiguslik võimalus, kus on võimalik menetleda ja koostada ainult üks ühendluba, nii et ei oleks vajalik läbida kolme erinevat etappi, mis ajaliselt on väga ajamahukas. Muudatuse kohaselt on võimalik koostada ainult üks kõikehõlmav luba, mis tähendab ka põhjalikku keskkonnamõju hinnangut tervikuna ja juba kohe alguses, selle asemel et iga loa juures seda erinevates etappides teha. Ühendloa korral antakse ka arendajale indikatsioon, et ühe protsessi käigus tulebki saavutada piisav täpsusaste, ja sellisel juhul peab ühendluba sisaldama juba nii hoonestusloa, ehitusloa kui veeloa andmekoosseise. Ja see eeldab kohe alguses, et meil on olemas detailne informatsioon projekti kohta, ja suurendab seeläbi ka igati läbipaistvust.

Mis puudutab keskkonnamõjude hindamist, see on väga oluline etapp. Selle protsessi ülesehitus tuleb tervikuna üle vaadata ja lühendada. Neid lahendusi on mitmeid, ma toon mõned näited. Menetluse kiirendamiseks saame välja töötada standardiseeritud keskkonnamõjude programmi ja tegevusloa taotluse otsustaja saab seda programmi aluseks võttes seda muuta, täiendada vastavalt projekti asukohta silmas pidades, projekti spetsiifikat silmas pidades, aga ta oluliselt lihtsustab ja kiirendab seda protsessi. Ja samamoodi on võimalik juurde tuua keskkonnamõjude hindamisega seotud eksperte turul, kellest on praegu hetkel puudus. Ja kui me suudame neid rohkem turule tuua, siis ka sellest tulenevalt oluliselt lüheneb see periood, mis keskkonnamõjude hindamiseks läheb.

Vaatame hetkel korra ka kohalike omavalitsuste võimekust, see oli ka üks aspekt, mida me auditi käigus vaatlesime. Hetkel on kohalikes omavalitsustes selline olukord, kus 46%‑s omavalitsustest on olemas nii planeerija kui jurist, 40%‑s omavalitsustes on olemas üks neist, kas planeerija või jurist, ja 14% omavalitsusi on sellised, kus on mõlemad puudu. Ehk me oleme teinud auditi raames ka ettepaneku luua toetusmeede kohalikele omavalitsustele, selleks et võimekust tõsta ja mis võimaldaks neil täiendavaid eksperte juurde palgata, kui selleks on vajadus.

Ja viimasena me oleme välja toonud ka sellised ettepanekud, mis ei eelda õigusaktide muudatusi, kuid mis on olulise mõjuga protsesside kiirendamisel. Näiteks need arendustööd, mis puudutavad ehitusregistrit. Täna menetletakse hoonestuslube ja keskkonnamõjude hindamise programmi läbi erinevate dokumendihaldussüsteemide, mis on ajamahukas ja keerukas. Aga on mõistlik koondada see protsess kokku, tagada selle läbi nii kiirem kui kui korrektsem menetlus, kus osalistele on nähtavad viimased andmed, on võimalik vähendada halduskoormust ja ka läbipaistvust. Ja kui arendus saab saab heakskiidu siis Vabariigi Valitsuse poolt, siis on võimalik juba sügisel järgmisel aastal ühtses menetluskeskkonnas kõiki protsesse menetleda.

Ja samamoodi me oleme näinud, et on vajalik välja töötada detailsemad, paremad juhendmaterjalid, et võimalus on luua menetluskäsiraamat, täiendada siis ehitusgiidi tuuliku ehitusega seonduva protsessi võrra. See tagab arendajale piltliku ja sisulise ülevaate rakendatavatest normidest ja etappidest. Ja seeläbi lihtsustab kõiki menetlusi.

Ja kolmandana, ka oluline on piisavalt koolitatud ja piisav personal, sest arendajate poolt on tulnud ka tagasiside, et riigi poolt võtavad menetlused kaua aega, sellepärast et puudub, ei ole piisaval arvul inimesi, kes erinevaid etappe menetleksid. Ka seal me oleme teinud ettepaneku, et selle kriitilise mahu taastuvenergia arendamise saavutamiseks ja selle kiirendamiseks, selleks perioodiks tõsta inimeste arvu, kes neid erinevaid protsesse menetlevad, selleks et oleks tõhusam ja kiirem. Aga ma tänan siinjuures.

11:57 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd küsimused. Jürgen Ligi, palun!

11:57 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea ettekandja, te olete riigiametnik, aga ei ole üldse kursis siit saalist antavate poliitiliste juhistega. Iga kord, kui me seda teemat arutame, siis laekub sinna pulti üsna konkreetne inimene, kes räägib, kuidas võrdleb tuulikuid teletornidega, nimetab seda kõike hullumeelsuseks ja ütleb, et iga selline torn võtab rohkem energiat, kui toodab. Kuidas faktoloogiaga sel alal on? Ma mõtlen, et ikkagi poliitilise juhise saavad igaks juhuks kaasa, aga kuidas on faktidega?

11:58 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Auditis me võtsime aluseks tuuleenergia just seetõttu, et tuuleenergiat on võimalik toota nii öösel kui päeval. Ja ta ei ole seotud kuidagi päikesevalgusega päevasel ajal ehk on palju tõhusam. Ja kui me nüüd vaatame seda võimsust, mida me näeme, et on vajalik võrku liita, siis just see üks, ligikaudu üks gigavatt merel, üks gigavatt maal, siis seal me näeme, et võrguga liitumise suhtes just tuuleenergia on see, mis on efektiivsem, suurema kasuteguriga ja neile tuleks see eelis tekitada, selleks et rajatav võimsus ka reaalselt võrku saaks elektrit anda.

Nii et tänapäeva tehnoloogiat arvesse võttes ka, mida me näeme, tehnoloogia areneb ja paraneb iga aastaga, on muutunud võrreldes 10 aasta taguse tehnoloogiaga märkimisväärselt, mistõttu ongi oluline see, et kui me menetleme neid erinevaid protsesse, kui varasemalt tuulepargi püstitamine võttis aega 10 aastat, siis on selge, et arendamise algusest kuni püstitamiseni tehnoloogia vahepeal jõuab juba kordi efektiivsemaks muutuda. Kui see protsess on lühem, on võimalik seda teha nelja-viie aastaga, siis praegust tehnoloogiat vaadates ja arvestades ma usun, et see, millele me vaatasime otsa 10 aastat tagasi, ei ole kaugeltki võrreldav tõhususe mõttes.

12:00 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun!

12:00 Urve Tiidus

Aitäh! Lugupeetud Kristi Klaas! Teie ettekandest me saame kõik aru, et jäänud on kaheksa aastat, et 2030. aastaks jõuda seisu, et me toodame sama palju roheenergiat, kui me tarbime. Selleks on ka loogiline teie jutt, et tuleb kõiki protsesse kiirendada. Küsimus on selline. Mõnes kohas te väitsite, et keskkonnamõjude hindamise eksperte tuleb turule tuua, et siis lähevad asjad kiiremini. Palun, võib-olla te natuke jagate infot, mis viisil neid eksperte juurde tuuakse? Aega on kaheksa aastat, vähem isegi. Aitäh!

12:01 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Aitäh küsimuse eest! Keskkonnamõjude hindamise ekspertidele on seatud seaduses erinevad nõuded, millele nad peavad vastama. Seal on tihtipeale sellised nõuded, et mis puudutavad näiteks aastaid, kui kaua on inimene keskkonnamõjude hindamisega tegelenud, milliste projektide läbiviimise kogemus tal peab olema. Me näeme, et kui neid nõudeid üle vaadata, siis nende ekspertide arv automaatselt suureneb. See ei tähenda, et neid tuleks juurde koolitada, vaid nende ekspertide arv, kes pääsevad ligi nende mõjude hindamisele, läbi nende nõuete leevendamise kasvab, saab rohkem eksperte kaasata kogu protsessi. See on see ideoloogia ja loogika nõuete leevendamise taga. 

12:02 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

12:02 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud rohepoliitika koordinaator! Nüüd on teie koordineerimisabi vaja. Nimelt, te olite saalis, kui ma esitasin küsimuse lugupeetud Taavi Veskimäele seoses sellega, et 3 kilovati elektrienergiavõimsuse suurendamiseks lepingulisel alusel küsitakse 24,7 miljonit eurot. See on 3 miljonit rohkem kui Paide linna eelarve. Olen ajanud neid jälgi taga, aga keegi ei taha vastata, mismoodi see on arvestuslikult välja toodud. Ma mõistan, et võib-olla tegemist on katsega, et tegemist on fantoomenergiaga, seda ei saa võrku lasta, see häirib midagi, aga sellisel juhul ei tohiks olla selline absurdne nõue: 24,7 miljonit eurot 3 kilovati eest. Äkki te saate aidata natukene ja nõuda välja need arvestused detailselt, mismoodi see hind on kujunenud?

12:03 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Aitäh küsimuse eest! Auditi käigus me tõepoolest arutasime ka võrguga liitumisega seonduvat. Kui ma ainult mõnevõrra seda laiendan, seda küsimust, siis mida me näeme? On oluline see, et kui me lahendame energiakriisi ja me näeme seda võimsust, mis on vaja võrku ühendada ja nähes suuremat potentsiaali just tuuleenergia arendamises, siis meie nägemuse ja ettepanekute kohaselt tuleks võrku sellest tulenevalt strateegiliselt tugevdada ja planeerida, et just need võimsused saaksid kiiremas korras võrku liidetud. Ja kuuldes ka eelnevat vastust, mida Taavi Veskimägi andis, siin on vajagi nii-öelda poliitiline otsus ja ka see seadusandluses fikseerida, et selline võimalus võrguga liitumiseks antakse. Mis puudutab võrguga liitumise tasusid, ma tõepoolest ekspert siin ei ole, ei oska sellele detailselt vastata, küll aga see koordineerimise funktsioon võimaldab tõepoolest need arvutused ja see loogika üle vaadata selleks, et sellesse rohkem selgust luua.

12:04 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun! 

12:04 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Hea Kristi, endine kolleeg Keskkonnaministeeriumist! Kolleeg Jürgen siin küsis selle kohta, milline võiks olla selle tuuliku – ma sain aru, et ta sinnapoole suunas oma küsimust – selle tuuliku CO2 jalajälg. Tema kulu, kõik, mis tema kulumaterjale puudutab kuni sinnamaani välja, et salvestustehnoloogiad ja lõpuks ka selle utiliseerimine või taaskasutamine. Kas meil on kuskiltr must valgelt võtta neid andmeid? Me kipume me hästi palju rääkima, kui hea ja kasulik on elektriauto ja nii edasi, kõik need uued tehnoloogiad, aga meile ei taheta näidata üldse seda pahupoolt. Kas meil on ikkagi need andmed olemas, kui palju ikkagi on päris kulud nendele asjadele?  Et me ei looks ühiskonnas võltsi pilti sellest, et on ainult positiivsed küljed. Aitäh!

12:05 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Aitäh hea küsimuse eest! Mis puudutab ... Võib-olla seal on mitu dimensiooni. Kõigepealt, mis puudutab materjale, mis on vajalikud erinevate tehnoloogiate kasutuselevõtuks, ehitamiseks, siis kui me vaatame neid andmeid, mis puudutavad metalli või materjale, mida praegu kaevandatakse ülemaailmselt selleks, et erinevaid tehnoloogiaid või erinevaid taristuid ehitada, siis kuskil 90%  kogu maailmas kaevandatavatest materjalidest moodustab rauamaak. Kui me võrdleme seda rauamaagi osakaalu nende väärtuslike metallidega, mis on vajalikud erinevate uute tehnoloogiate arendamiseks, siis me näeme seda, et rauamaagi osakaal võrreldes muude muldmetallidega on 1500 korda suurem nendest väärtuslikest metallidest. Me kaevandame rauamaaki 1500 korda rohkem kui muid metalle. Me näeme, et see osakaal kindlasti muutub. Küll aga me näeme seda, et kuidagi ei ole mõeldavgi, et ta võiks jõuda samaväärsele tasemele kui muude materjalide kaevandamine.

Ja kui me mõtleme materjalide kaevandamist, siis igal juhul on ta keskkonnakoormus. See on selge. Iga materjal, olgu ta siis teedeehituseks kaevandatav materjal või ka näiteks söejaamade ehitamiseks kaevandatav materjal, on igal juhul keskkonnakoormus.

Mida näitavad analüüsid, on see, et need jaamad, mida ehitatakse fossiilkütuste põletamiseks ja seal elektri tootmiseks, nende jaamade puhul ei olegi väga sageli üldse mõeldud, kuidas neid hiljem utiliseerida, taaskasutada materjale. Need on ehitatud selleks, et jääda. Taastuvenergia puhul, mis puudutab labasid, mis puudutab muude materjalide uuesti ringlussevõttu, on näha juba esimesi samme, kuidas seda läbimõeldult tehakse. Küll aga ma tunnistan, et see ei ole praegu kindlasti piisav, mismoodi seda praegu tehakse. Poliitika kujundajatena, seadusandjatena kindlasti me peame mõtlema seda, kuidas soodustada nende uute tehnoloogiate ja materjalide uuesti ümbertöötlemist ja ringlussevõttu selleks, et nad ei muutuks täiendavaks keskkonnakoormuseks, mida me ju mitte mingil juhul ei taha tekitada.

12:09 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

12:09 Maris Lauri

Aitäh! Üks teema, mis erinevate planeeringute koostamisel alati üles tuleb, on kohalikega konsulteerimine, ja see on hästi suur tõrkekoht. Kindlasti talumistasu kehtestamine aitab, aga kindlasti jäävad endiselt mõned inimesed jonnima sinna. Võib-olla põhjendatult, võib-olla mitte, aga kindlasti õigus nendel peab olema. Nii et mul on siit kahepoolne küsimus. Esiteks, kas ka siin olete näinud mingisuguseid muudatusi või kus faasis see peaks toimuma? Ja teine küsimus. Kuigi teie töö keskendus tuuleparkidele, siis mina näen seda, et kuna päikesepargid hakkavad kiiresti levima, siis need mured, mis nendega kaasnevad, lähevad ainult suuremaks – põllumaa kasutamised ja võib-olla lõpuks ka keegi hakkab virisema, et peegeldab näiteks liiga palju ja nii edasi. Kuidas te nendele oskate vastata?

12:10 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Aitäh hea küsimuse eest! Võib-olla tagantpoolt peale hakates, mis puudutab päikeseparke, siis meie analüüsid näitavad seda, et see aeg peaks saama mööda, kus me kasutame maad monovajaduste rahuldamiseks. Ehk see vaatepilt, kus me rajame päikeseparke põldudele, ilma et me võtaksime arvesse, mida seal maalapil täiendavalt oleks võimalik teha või mida tuleks teha, need ajad hakkavad saama mööda. Kui me vaatame näiteks päikeseparkide rajamist, et meil on väga häid näiteid olemas mujalt riikidest, kuidas nendel aladel on täiendavalt ikkagi ka võimalik põlluharimisega tegeleda, on võimalik seejuures elurikkust hoida ja samal ajal ka päikeseenergiat toota.

Ehk mida me keskkonna vaatenurgast ikkagi näeme, on see, et igal ehitamisel on paratamatult mõju. Aga on oluline iga ehitamise puhul läbi mõelda, kuidas seda leevendada, kuidas seda on võimalik kombineerida erinevate vajadustega, mis näiteks põllumaa puhul on. Need tuleb omavahel kombineerida. Planeerimise protsess seetõttu peabki olema põhjalikum, läbimõeldum, aga seda on täiesti kindlalt võimalik teha.

Mis puudutab kohalike elanikega konsulteerimist. Auditi käigus me puudutasime seda ka küll põgusalt, aga mida on hetkel näha, on see, et arendajad teevad väga head tööd. Sellises etapis, kui juba otsitakse neid alasid, kuhu taastuvenergiaparke rajada, juba algusest peale on kohalikud kaasatud, peetakse arutelusid. Mida tuuakse välja, on see, et kui selliseid arutelusid peetakse, siis oodatakse ka arendajatelt väga konkreetseid selgeid vastuseid erinevate mõjude kohta ja arendajad oskavad seda tegelikult väga hästi selgitada. Nii et see töö, mida arendajad juba praegu teevad, on väga hea.

Küll aga me näeme, ka auditi käigus tegime ka ettepaneku, et ka täiendavaid vahendeid selleks suunata, et võimaldada selliste arutelude läbiviimist, lihtsustada nende läbiviimist ka kohalike omavalitsuste poolt, sest ega arendajad ei ole ju üksi: kohalikud omavalitsused partnerina teiselt poolt ja siis kohalikud elanikud. Kuidas selliste arutelude arutelusid, koosolekuid läbi viia nii, et nad oleksid võimalikult tõhusad, sellele me oleme iseenesest tähelepanu pööranud. Aga mida varem kaasata kohalikku kogukonda, seda parem, see on täiesti kindel.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

12:13 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud ettekandja. Te eelmisele küsimusele vastates natukene seda teemat ka puudutasite, aga ma küsin siiski. Küsin natuke laiemalt. Ühendluba, mis on siis selles töös, peaks kiirendama nii planeeringuid kui ka vähendama pöördumisi, on need siis elanike või keskkonnakaitsjate või kelle iganes poolt, ja ilmselt ka teatud ressurssi kokku hoidma, nii rahalist, ajalist ja nii edasi. Selles kontekstis igati positiivne samm, mis vähendab loodetavasti ka riiklikku bürokraatiat. Aga kas te selle auditi käigus ka analüüsisite neid ohtusid, mis tegelikult selle nihukese efektiivsemaks muutumisega võivad tekkida? Ja kui te neid ei käsitlenud, siis mis te ise arvate, mis võiksid need ohud olla ja kuidas neid maandada saaks? Aitäh!

12:14 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

+Suur aitäh küsimuse eest! Käsitlesime tõepoolest ka ohtusid. Ohtusid võib tekkida erinevates etappides. Üks näiteks, mida me tõime välja, on see, et kohtuvaidlused võivad kogu protsessi käigus tekkida nii või naa. Ja ütleme, et kohtumenetlusteks kuluv aeg on üks element kindlasti, mis kogu seda protsessi võib jätkuvalt pikendada. Küll aga me oleme konsulteerinud kohtute esimeestega, saanud ka ettepanekuid just seeläbi, kuidas oleks võimalik erinevaid etappe niivõrd hästi läbi mõelda, niivõrd detailset dokumentatsiooni küsida, n-ö lubadega valideerida, selleks et neid vaidluskohti oleks võimalikult vähe erinevate  menetlusetappide jooksul. Ma usun, et on võimalik need lahendused leida. 

Mis ohtusid veel puudutab, siis on näiteks ka see, et kui ei leita piisaval arvul täiendavaid eksperte, keda oleks võimalik täiendavalt palgata erinevatesse ametiasutustesse selleks, et just sellel kriitilisel kiirel perioodil menetlusi kiiremini läbi viia. Seal ka, ütleme, ministeeriumidega oleme juba arutanud, millised need võimalused on. Ministeeriumid tegelikult juba jälgivad turgu, uurivad, kust neid inimesi on võimalik leida, selleks et just nendel kriitilistel järgmistel aastatel ta seda jõudu juurde leida.

Ja mis puudutas keskkonnamõjude hindamist ja eksperte, seal oli tõepoolest ka see oht, et kust me leiame piisaval arvul eksperte, keda on vaja keskkonnamõjude hindamisel juurde leida. Seal me leidsime küll hea lahenduse läbi seadusemuudatuse, mis võimaldab seda ekspertide skoopi või ekspertide ligipääsu keskkonnamõjude hindamisele suurendada, kes eelnevalt olid sellest skoobist väljas. Nii et me oleme tuvastanud riske, aga me ei ole ühtegi riski jätnud n-ö järeltegevusteta. Me proovime leida nendele maandavad tegevused juurde.

12:17 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

12:17 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab seda, mida juba paar korda on küll küsitud, aga mul on see asi ikkagi nagu segaseks jäänud. Te vastasite küll, et ka praegused jaamad, mis toodavad energiat, nende utiliseerimise probleem on tõsine. Ida-Virumaalt pärit olles tean, et metallid ja kõik lähevad taastootmisse, ega neid ära ei visata. Aga nüüd on küsimus ikkagi selles, et kui me räägime tuulikutest, siis kas on tehtud ekspertiisi väga põhjalikult sellest, kui suurt CO2 emissiooni annavad betooni, metallide, labade, plastmasside, kõige selle tootmine ja selle väärindamine lõpuks selleks tuulikuks? Kas me lõpuks ikkagi ei tooda rohkem erinevaid, kuidas öelda, loodust reostavaid aineid?

12:18 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Hea vastaja, palun!

12:18 Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas

Aitäh küsimuse eest! Iga ehitamine vajab ressursse, igal ehitamisel on mõju, hoolimata sellest, kas ta on põlevkivielektrijaam, söe- ja tuumaelektrijaam, tuulik. Igal ehitamisel on mõju. Mis on oluline, on see, et me suudaksime läbi mõelda seda, et kui erinevad tehnoloogiad jõuavad oma eluaja lõppu, mis saab neist pärast seda. Samamoodi need materjalid, mida kasutatakse tuulikutes, erinevates akudes, päikesepaneelides. Seal on näha väga kiiret tehnoloogia arengut, mis võimaldab neid materjale ringlusesse võtta. Samamoodi, mida on näha erinevates ehitust puudutavates regulatsioonides Euroopa Liidu tasandil kui ka vastavalt vastav võimekus ja tehnoloogia, suudetakse juba praegu arvutada välja ehitise eluring alates materjalide tootmisest kuni tema eluea lõpuni välja. Nende andmete avalikustamine, nende andmete kättesaadavaks tegemine on see, mis on praegu väljakutse. Aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näiteks on uue ehituse asekantsleri eestvedamisel võtnud selle väga selgeks oma prioriteediks, selleks et kogu ehitise eluringi suhtes me suudaksime näha seda keskkonnamõju ja leida kohti, kuidas seda mõju vähendada. Ma näen, et siin need arengud ja protsessid on igal juhul positiivses suunas.

12:20 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja Kristi Klaas, suur tänu teile selle ettekande eest ja samuti suured tänud teile ka vastuste eest! Palju jõudu teile teie töös! Nüüd oleme kõik ettekanded ära kuulanud, nii nagu on meie juhtivkomisjon, austatud majanduskomisjon, seda soovinud. Ja edastan teile, head ametikaaslased, ka juhtivkomisjoni palve. Juhtivkomisjon on lahkesti nõus, et sõnavõttudega võivad esineda kõik Riigikogu liikmed, nii et see on väga värske ja meeldiv uudis meile, aga palutakse algataja poolt, et kõigepealt esineksid fraktsioonide esindajad. Nii et avan läbirääkimised ja ma eeldan nüüd, et keda ma kutsun, on selle fraktsiooni esindaja. Kui see nii ei ole, siis andke ise palun märku. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Taavi Aas. Palun!

12:21 Taavi Aas

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hääd külalised! Mina alguses oma sõnavõtus võtan seda küsimust, kuidas energiasõjas ellu jääda, päris sõna-sõnalt.  Avaettekandes hea kolleeg Kristen Michal ütles hästi õigesti, et valmisolek on edu ema. Kuidas me valmis olime?

Kõigepealt, hästi oluline otsus aastal 2019, kui oli olukord, kus põlevkivielekter turule ei pääsenud ja Eestis oli väga palju neid, kes arvasid, et nüüd lõpetamegi siis selle põlevkivielektrienergia ära, aeg on käes, ja neid plokke, elektritootmisplokke meil enam vaja ei ole. Tollane valitsus tegi otsuse, et neid plokke on vaja, et peavad olema reservis igaks juhuks. Üks väga õige otsus, sest neid plokke on meil nüüd väga vaja läinud. Tõenäoliselt selle aasta lõpuks toodab Eesti Energia põlevkivist ligi 2000 gigavatti elektrit rohkem kui möödunud aastal. Hästi oluline Ida-Viru jaoks ka see, et ligi 500 inimest on tööle võetud. Ja see Eesti valitsuse otsus ei ole mitte aidanud ainult Eestit, vaid on tegelikult selles kriisis aidanud ka Lätit ja Leedut. Ja siit üks väga selge moraal: juhitavad võimsused peavad olema.

Teine punkt või teine asjaolu, mis meid on selles kriisis kindlasti aidanud, on see, et Eesti suutis väga palju üle minna taastuvenergiale soojatootmises, puiduhakkele. Võrreldes meie naabritega me toodame oluliselt rohkem sooja puidust.

Ja kolmas on kindlasti põlevkiviõli. Sest täna tänu põlevkiviõlile on meil võimalik asendada gaasi põlevkiviõliga. Nii et need on need kolm asja, mis on meid meid kindlasti selles kriisis aidanud.

Mis valitsus kohe tegema peaks? Inimeste ja majanduse toetamine. Jah, inimestele on võimaldatud universaalteenus. Kas see hind on kõige õigem, selle üle loomulikult võib diskuteerida. Ma arvan, et seda hinda saaks allapoole, kui arvestada ka CO2-vabasid tootmisvõimsusi.

Aga halvasti on ettevõtjatega. Jah, on lubatud universaalteenust ettevõtjatele, aga nii nagu on kuulda, siis ettevõtjad, väike‑ või siis mikro‑ ja väikeettevõtjad ei ole olnud väga usinad universaalteenusele üleminekuks. Ja kindlasti siin on põhjuseks võimalikud trahvid siis lepingute lõpetamisel. Oleme korduvalt rääkinud sellest, et need trahvid tuleks tühistada.

Ja täna kindlasti teine asi ettevõtjatele, mida valitsus, tänane valitsus peaks tegema, väga sügavalt mõtlema selle üle, kumb on kulukam, kas praegu toetada ettevõtjaid või leppida tulevikus väiksema maksutuluga läbi selle, et Eesti majandus on kannatanud. Siin on juba võrreldud, kui Saksa riik varasemalt toetas 7%‑ga SKP-st ettevõtjaid, siis Eesti riik 0,5%‑ga. Uus Saksa toetuspakett on valitsuses arutelul ja läbi selle toetatakse kõiki ettevõtjaid, ka suurettevõtjaid, elektri hind 13 senti, gaasi hind 7 senti kilovati kohta.

Ma palun lisaaega.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisaaega!

12:25 Taavi Aas

Gaasi hind 7 senti kilovati kohta. Ja see kindlasti aitab Saksa ettevõtjaid, aga see tähendab kindlasti ka seda, et Eesti ettevõtjad on märgatavalt halvemas olukorras.

Nüüd kui me selle sõja nende meetmetega, millest ma enne rääkisin, võidame, siis me saame rääkida sellest, kuidas tegutseda nii, et tulevikus sellises olukorras mitte olla. Üks märksõna, mille ma kindlasti kohe välja tooksin, on see, et õhinapõhine üleminek roheenergiale lõppes aastal 2019, kui põlevkiviplokid alles jäeti. Ma arvan, sellest kõigest me peame õppima seda, et õhinapõhine tegevus ei ole see, mis meid energeetikas aitab.

Ma arvan, et üks hea ettekanne oli tegelikult Taavi Veskimäel. Ja me peame tõesti mõtlema selle üle, et kui palju me seda roheenergiat Eestisse tahame. Sest tõesti, tuulikuid ja päikeseparke püstitada võib, aga kõik see, mis seal toodetakse, see peab kõigepealt mahtuma võrku Eestis. Kui me tahame suuremat võrku, me peame arvestama sellega, et meie maksumaksjad peavad selle suurema võrgu kinni maksma. See tuleb kõigi meie taskust. Ja kui me toodame rohkem, kui Eesti vajab, siis me peame arvestama sellega, et ka Eestist väljapoole peab olema võrk, mis selle vastu võtab, kui me tahame seda eksportida. Nii et üksi meie pingutusest siin ei aita. Muide, see kriis näitab väga selgelt seda, et üksi meie pingutusest ei aita, ka teised riigid peavad oma energiapoliitikat muutma.

Kindlasti hästi oluliseks pean ma seda, et tuul on kolm korda efektiivsem, vähemalt kolm korda efektiivsem kui päikeseenergia, tuuleenergia kolm korda efektiivsem võrgu mõistes. Nii et planeerides tulevasi investeeringuid roheenergiasse, tuleb sellega kindlasti arvestada.

Ja tulevikule mõeldes, siis ma arvan, hästi oluline on see, et me arvestaks juba sellega, mis meil täna on töös, kui palju meil on täna, meil on 2,7 teravatti täna taastuvenergia tootmisvõimsust, 3,1 on töös ja meretuulepargid 4,4 teravatti veel. Ja see ongi tegelikult Eesti aastane tarbimine. Ja siit edasi tuleb väga sügavalt mõelda, kui palju me üldse veel panustame. Sest veel kord: kõik see ülejäänud panus tuleb võrkude kaudu maksumaksjal kinni maksta. Aga ennekõike võidame selle sõja. Aga seda saame teha siis, kui kasutame seda ressurssi, mis meil on, ja ka Vabariigi Valitsus toetab nii inimesi kui ettevõtteid. Aitäh!

12:29 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Heiki Epneri. Kaheksa minutit, palun!

12:29 Heiki Hepner

Suur tänu, esimees! Ja suur tänu ka kõigile tänastele esinejatele. Teema on vaieldamatult oluline ja väärib suurt tähelepanu. Kuidas siis energiasõjas võidukas olla? Kui me markeerime midagi sõnaga "sõda", siis tegelikult on see midagi ebanormaalset. Loomulik areng välistaks sellise sõna kasutamist. Teisalt me teame, et Ukraina on sõjas, on Venemaa agressiooni all. Ja Venemaa on tegelikult ka Euroopale energiasõja kuulutanud, nii et selles mõttes on see tänane arutelu pealkirja püstitamine täiesti põhjendatud.

Aga kuidas sellest sõjas võidukas olla? No tõesti, täna me oleme põhjalikult arutanud siin taastuvenergia ja taastuvenergeetika võimalusi – nii tuult, eelkõige tuult, aga ka tegelikult päikest,  bioressurssi ja ka muud. Samas ei tohi me ära unustada meie praegusi põhienergiaallikaid, mis toetuvasd fossiilkütustele. Nii et tegelikult, et selles sõjas edukas olla, tuleks vaadata tervikpilti ja ja kõige olulisem on ikkagi talupojamõistuse säilitamine, et need sammud, mis on vajalikud taastuvenergia arendamisel, ei tõstaks meid niivõrd õhku, et jalad enam maapinda ei puuduta.

Asjakohane on taastuvenergiast ja -energeetikast rääkides ka mõtelda selle peale, kuidas me seda saadud energiat salvestame ja kuidas me seda tegelikult kokku hoiame. Jälle, see on üks tervik. See ei ole nii, et võtame ühe silotorni ja arendame seda ja unustame need, mis on tegelikult kõrval. Siin tuleb tervikuna asjale otsa vaadata.

Bioressursi kättesaadavus ja selle stabiilsus on samuti oluline märksõna selles tänases energiasõjas. Siin oleks muidugi asjakohane märkida, et näiteks Läti soovib just sellelsamal eesmärgil suurendada ümmarguselt 20% oma raiemahtu, et tagada suurem energiakindlus. Ja ka Soome ja Rootsi on kutsunud oma metsaomanikke rohkem oma metsi majandama, et vähendada seda defitsiiti, mida on tekitanud Venemaa impordi äralangemine. Eriti tugevalt tuleb asee esile Soomes. Ja muidugi me ei saa ära unustada, et puit on tegelikult maailmaturu kaup ja Euroopa Liidus, kus me oleme, on kaupade vaba liikumine elementaarne, seda ei saa kuidagi piirata. Vahest kostab hääli, et keelame oma puidu väljaveo. Loomulikult parem oleks, kui me suudaksime seda siin väärindada, aga me ei saa panna piirile tõkkeid. Siin tuleb samuti vaadata sellele probleemile tegelikult tervikuna ja mõtelda, kuidas me saame teha nii, et meie kaugkütjad, meie koostootmisjaamad, mis hakkpuitu kasutavad, oleksid ka varustatud.

Omaette teema on tõesti võrkude küsimus. Siin me küll rohkem keskendusime põhivõrkudele. Aga kui me räägime mikrotootjatest, siis tegelikult on väga oluline ka jaotusvõrgu käsitlemine. Siin mikrotootjate jaoks on täna pandud lagi 15 kilovatti ühe isiku kohta. Samas, kui on tegemist korteriühistuga, mis on üks partner Elektrilevile, siis tegelikult 15 kilovatti, me saame kõik aru, on ilmselgelt liiga vähe. See ei ole lahendus, vaid see on probleem ja sellega tuleb tegelikult tõhusalt tegeleda.

Kui veel haarata sõnasabast kinni ehk sellest "sõjast" just nimelt, siis me oleme puudutanud siin näiteks elektritranspordi arendamist. Ma ütlen, et me loomulikult ei peaks seda välistama, aga olles just täpselt selles "sõja" sõnas kinni, siis loomulikult siin saalis saavad kõik aru, et meie soomustehnika ei hakka elektri peal sõitma. Aga olla sõjas edukas, see eeldab tegelikult ka tavatransporti, mis on sisepõlemismootoritel, ja et seda oleks võimalik ka elanikelt siis saada, kui on kriisiolukord, selsamal lihtsal põhjusel, et vedelkütust on palju lihtsam hoida ja ka transportida, kui seda on nii elekter kui ka vesinik. Need on jälle need kohad, kus tuleb tervikuna asjale vaadataja mitte kaotada talupojamõistust.

Ja kui nüüd proovida seda arutelu kokku võtta, siis tõepoolest, mida meil on vaja, et energiasõjas võidukas olla? Ilmselgelt on meil vaja lähitulevikus arvestatavalt investeerida oma tootmisvõimsustesse. Kindlasti on ka vaja investeerida oma elektrivõrku ja arvestatavalt on vaja investeerida ka tegelikult energia kokkuhoidu. Ja me ei saa muidugi mööda vaadata energiasalvestite suuremast kasutamisest või võiks isegi ütelda, et nende tõsiselt maaletoomisest. Selge on, et me peame pikaajaliselt loobuma Vene gaasist ja ka teistest energiaallikatest ja oma energiatarbimise looma teistele allikatele. Ja minu meelest kõige olulisem kogu selle asja juures on see, et me ei ei kaotaks talupojamõistust ja ei läheks lendu sellises unistuste roosas udus, vaid püsiksime kindlalt maas. Küllap siis tulevad ka kõik need täiendavad võimsused ja me väljume sellest sõjast võidukalt. Aitäh! 

12:37 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Timo Suslovi. Palun! Soovite ka lisaaega?

12:37 Timo Suslov

Jaa, ma võtaks kaheksa minutit.

12:37 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit olemas teil!

12:37 Timo Suslov

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid siin saalis ja vaatajad ekraanide taga! Tõeliselt hea meel on see, et me siin majanduskomisjoni eestvedamisel arutame just selle üle, kuidas energiasõjas võidukad olla.

On teada, et Putini Venemaa kasutab energiat relvana Euroopa ja läänemaailma väärtuste ja iseolemise vastu. Kremli diktaator loodab, et kõrged energiahinnad murravad Lääne toe Ukrainale. Me ei tohi seda võitu talle pakkuda. Eesolev talv tuleb keeruline. Aitamaks meie inimestel ja ettevõtetel paremini toime tulla, on valitsus loonud terve rea meetmeid. Need on ka siin eelnevates kõnedes välja toodud. Esiteks käivitus kütteperioodi alguses kodutarbijatele järgmiseks neljaks aastaks reguleeritud hinnaga elektrienergia ostmise universaalteenus. Elektri universaalteenus laienes mikro- ja väikeettevõtetele ning just eile otsustasime seda siinsamas saalis laiendada kohalikele omavalitsustele. Lisaks rakendus kodutarbijatele oktoobri algusest kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele, mis jätab inimestele sel talvel kätte täiendavad 200 miljonit eurot. Tänaseks on teada, et universaalteenuse valinud kodutarbijatel olid oktoobrikuu elektriarved koos oktoobris kehtima hakanud kompensatsiooniga tavapäraselt kolmandiku võrra väiksemad.

Ehkki riiklikud abimeetmed annavad meie inimestele ja ettevõtetele meelerahu, peame jälgima ka oma energiatarbimist ja mõtlema, kuidas energiat kokku hoida. Eestis toimub 50% energia lõpptarbimisest hoonetes, 29% transpordis ja 17% tööstuses. Pea igas hoones saab energiakasutust 10–15% vähendada lihtsate vahenditega. Suures osas saab seda teha tehnosüsteemide ajastu energiakasutuse, aga ka temperatuuri ja muu tarbimise vähendamisega.

Digiriigile kohaselt on meil selleks Eesti start-up'ide poolt olemas nutikad lahendused ja keegi ei pea istuma külmas ega pimedas, vaid vastupidi, sisekliima saab parem ja süsteemide optimeerimisega saavutatakse märkimisväärne energia, aga ka CO2 kokkuhoid. Rääkimata rahast, sest teatavasti kõige odavam ja rohelisem energia on tarbimata energia. Just nutika energia kokkuhoiu idee sai mõni aeg tagasi ka meie fraktsiooni esimehe Mart Võrklaeva poolt välja käidud, kui Nord Pooli börs purustas hinnatippe. Mul on hea meel, et meie häält on kuulda võetud ja ideed reformida elektribörsi. Ning viime eelpool kirjeldatud kokkuhoiu börsile, et see ka päriselt meie elektrihindu mõjutaks, on reaalsuseks saanud.

Kui nädal tagasi teatas Nord Pooli juht, et teatud hinnapiirist ülespoole avatakse elektribörs uuesti 15 minutiks, et osapooled saaksid oma nõudlust ja pakkumist üle vaadata ja seeläbi mõistlikumat hinda pakkuda. See avab aga kokku hoitud elektrile juurdepääsu börsile ja aitab energiasõjas nii energiat kokku hoida kui seda soodsamaks muuta. Samuti ei tohi me unustada, et riigipoolsed toetused saavad olla ajutise iseloomuga. Ainult nende najal seistes pikalt vastu ei pea, sestap ei tohi me praegust kriisi raisku lasta. Me peame praegu astuma samme selleks, et tulevikus oleks peale energiavarustuse olemas ka mõistlik hind tarbijale.

Mida siis teha, mis on lahendused? Eksperdid on öelnud, et julgeoleku seisukohast on parimaks lahenduseks hajus energiatootmine. Seda on võimalik rakendada laialdase tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga nii maismaal kui merel ning tööd tuleb teha salvestustehnoloogia arendamisel. Energia salvestamine on olulisem kui seni arvatud ning vajab prioriteetset tegutsemist koos taastuvenergia tootmise eesmärkide suurendamisega, mis tagaks küllaldase varustuskindluse tulevikus. Taastuvenergeetikaprojektidest peavad saama ülekaaluka avaliku huvi objektid. Selle muudatuse eesmärk on, et Eestile oluliste projektide menetlused saaksid asukoha valikust kuni ehitusega alustamiseks vajalike lubade hankimiseni tehtud maksimaalselt kahe aasta jooksul. Samuti on võimalik lühendada tuuleparkide planeerimisprotsessi ja keskkonnamõju strateegilist hindamist 5–7 aastalt 1,5 aastani.

Me peame planeerima sõjaaja kiirusega. Mõistlik oleks koostada tähtsate projektide nimekiri nii suurenergeetika kui salvestamise osas. Nende elluviimiseks tuleks luua nii-öelda roheline koridor eesmärgiga hõlbustada taastuvenergia võimsust, võimsuste rajamist ja saavutada täielik energiasõltumatus hiljemalt aastaks 2030. Meretuuleparkide ehitamisel tuleb silmas pidada ka seda, et tänu sellele tekib Eestisse uus majandusharu. Meretuuleparkide ehitamine ei too kasu mitte ainult ehitajale, vaid kaudselt kogu väärtusahelale ja suurele hulgale inimestele energeetika tehnoloogiate teadus- ja arendustegevusele, eksporditoodete arendamisele ja tootmisele,tuulikute juhtpaneelide tootmisele, kulumaterjalide nagu labade tootmine ning hooldustehnikutele ja nii edasi kuni järjepideva koolituseni välja.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et mugavustsooni langemiseks ei ole põhjust. Sõda ja energiakriis ei ole veel läbi. Ja me peame kõik säästu panustama. Toetused on aidanud inimesi, kuid need on ajutised meetmed. Praegu on aeg teha energias muutus, mis tagab energiasõltumatuse meie piirkonnas. Planeerime kiiremini ja toome puhta taastuvenergiaga hinnad alla. Reformierakond töötab selle nimel, et leida kiired lahendused lõpptarbija elektrihindade allatoomiseks. Peame tegutsema targalt ja otsustavalt, et saavutada edu. Aitäh teile!

12:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva. (Kalvi Kõva küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

12:43 Kalvi Kõva

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! On aeg, kus me kõik siia pulti tulles kiidame ennast, mõnes kõnes ka laidame teisi erakondi ja fraktsioone. Mina alustuseks ütleksin, et ma kiidaksin majanduskomisjoni, ma kiidaksin mõlemat majandusministrit. Otsused, mis tänaseks on tehtud, on tehtud operatiivselt ja kiiresti, aga loomulikult on meil nii majanduskomisjonis kui ka ministeeriumides veel arenguruumi. Ja ma arvan, et arenguruumi on õige palju kuulamaks just sektorit. Kuulame neid, kes igapäevaselt energiat meie lampidesse ja sooja tuppa toovad.

Nagu tänasel päeval siin see pealkiri ütleb, et kuidas energiasõjast võidukalt välja tulla, siis see, et me sellesse sõtta oleme jõudnud, peab ütlema, et sotsiaaldemokraadid on selleks sõjaks, võiks ütelda, juba pikalt valmistunud, et seda sõda ei oleks. Ehk Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja erakond tervikuna on läbi aegade olnud, ma julgen ütelda, üks Eesti poliitikamaastiku roheenergia vedajatest. Meil on rõõm, et paljud erakonnad on sellega kaasa tulnud ja et täna me räägime teemadest, et see energiasõda võita.

Tooksin välja kolm punkti, mida me peame tegema, millest on täna siin ka muidugi juttu olnud, et võidukalt sõjast välja tulla.

Esimeseks oleks kindlasti nii-ütelda meie enda loodusressursi, meie enda roheenergia potentsiaali jõuline arendamine. Need sammud, mida selleks teha, on täna siin kõlanud: vähendada bürokraatiat, et riik ei oleks mitte konkurent meie arendajatele, vaid partner – partner kaasa mõtlemaks, partner vähendamaks kõikvõimalikke aegu nii planeerimisel kui ka muudes teemades, millest täna siin väga pikalt on juttu olnud. On ilmselge, et taastuvenergia, roheenergia on kõige odavam energia. Me oleme sellest tänaseks päevaks aru saanud.

Teine väga konkreetne punkt, et sellest energiasõjast võidukalt väljuda, on see, et me ei tohi mitte kedagi jätta oma kõrge energiaarvega üksi. Siingi on nii valitsus kui Riigikogu tulnud appi just nendele, kellel on kõige raskem kalleid energiaarveid taluda. Oleme võtnud vastu seaduse, nagu jutuks on olnud. Eile kohalikele omavalitsustele ka selline leevendav seaduseelnõu tuli. Eks igaüks ise otsustab, kas ta seda kasutab või mitte.

Kolmas punkt on see, mida ka Kristen Michal oma kõnes ütles, et kas meile see meeldib või mitte, kui palju siin hoones on sees temperatuur ja kas mõnel on töökohal olles natukene külmem või mitte. Sääst. Sääst, energiasääst. Energiasääst nii läbi selle, et me peame renoveerima oma taristut, oma hooneid. Me peame väga hoolikalt läbi mõtlema, missuguse energiatarbija me taha lülitame, kas see on otstarbekas. Ilmselge on see, et kõige odavam energia on kokkuhoitud energia.

Need on need kolm punkti: rohe‑ ja taastuvenergia, energiasõjas ei tohi jätta mitte kedagi üksi ja kokkuhoid. Need on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni arvates kolm suurt sammast, mida täites me selle sõja võidame. Enda poolt või meie fraktsiooni poolt ütlen, et kõigi nende teemade osas oleme me alati kaasa mõtlemas, oleme ettepanekuid välja pakkumas, ja kui vähegi võimalik, siis nendesse teemadesse kaasame ka sektorite ettevõtteid. Nii et aitäh ja jõudu meile kõigile selle energiasõja võitmisel. Aitäh!

12:48 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu ja jõudu tarvis! Nüüd on juhtivkomisjon, kes on tänase olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatanud, teinud ka ettepaneku, et arutelu algataja palub, juhul kui arutelu ei ole lõppenud kella 13.00‑ks, pikendada istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni. Alustame selle hääletamise ettevalmistamisega. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan!

Panen hääletusele juhtivkomisjoni, algataja poolse ettepaneku pikendada istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14.00‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:50 Esimees Jüri Ratas

Veenva enamusega, 9 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole – tänan selle toetuse eest –, leidis ettepanek toetust.

Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Riho Breivel.

12:50 Riho Breivel

Lugupeetud esimees! Head sõbrad! Saalis on meid hästi vähe, aga no see näitab, et meie, kes me siin saalis oleme, oleme kõik võiduka sõja lõpu poolt ja et ta ikka võidukas oleks.

Energiasõjas edukas olla – see ei ole niisama lihtne. Lihtne ei ole see sellepärast, et nii nagu Taavi Aas siin ütles juba, et me ei saa õhinapõhiselt neid asju teha. Ja õhinapõhiselt oleme me palju asju püüdnud lahendada juba ikkagi aastaid.

Mul on väga selgesti meeles, kui õhinapõhiselt tõsteti ekspertide poolt üles küsimus, et energiakriisi on võimalik lahendada ka niimoodi, et hakkame vilja kasvatama ja viljapõletamisest saame hästi palju energiat ja sellega me rahuldame kogu planeedi energiavajaduse. See on taastuvenergia, öeldi. Taastuvenergia oli ka puidu põletamine. Tänaseks juba öeldakse, et puidu põletamine on saatanast.

Roheenergia on – mis see on – tuulikud, päikesepatareid. Täna me juba hakkame mõtlema, kas see on roheenergia, kui nende seadmete tootmiseks me peame kulutama nii palju ressurssi, et kõigi muu energiatootmisvahenditega suudame me odavamalt ja efektiivsemalt energiat toota. Seda ka on näidanud juba tänapäev.

Ka meie armas põlevkivi on tegelikult võib-olla säästev energiatootmisvõimekus ja võib-olla läbi selle, et tänaseks me juba oleme leidnud ka vahendeid, kuidas seda saastet vähendada sellele tasemele, et ta on ökonoomsem kui hakata tuulikuid tootma või päikesepaneele, mille tootmiseks on äärmiselt kalleid materjale vaja ja nende ressurss on piiratud. Tõsi, siin eelkõnelejad ka räägivad, et nende taaskasutus on võimalik, efektiivse taaskasutuse võimalus on efektiivsem kui praegustel fossiilkütustel töötavatel jaamadel. Kuid kas ikka on? Need jaamad on ka võimalik kõik taaskasutada.

Et energiasõjas võidukalt lõpuni minna, on võimalik ikkagi ainult see, kui me mõistusega lahendame kõiki küsimusi, kui me tõesti õhinapõhiselt neid ei lahenda ja kui me ei viska kõrvale lapsi koos vanniveega. See on väga tähtis. Nii et mina kutsun ülesse ja meie erakond kutsub ülesse: ärme tee otsuseid ülepeakaela, ärme tembeldada vaenulikeks tegevusteks neid, mis tegelikult toob meile efekti palju rohkem kui muret. Eksperdid ei ole alati need, kes on objektiivsed. Nii et läheneme energiasõja võitmisele mõistusega. Aitäh!

12:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

12:55 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Jah, energiasõda, energiajulgeolek – see tähendab tegelikult ju neid kahureid ja laskemoona. Mis need kahurid on? Energiasõjas on need elektrijaamad, ükskõi, millised nad on. Ja laskemoonaks on põlevkivi, päike, tuul, aatom või miski muu. Ja praegusel hetkel on istuv valitsus püüdnud näidata, et kõik see on seotud Vene-Ukraina sõjaga. Tegelikult on pilt palju laiem. Tegelikult energiasõjad käivad kogu aeg. Ka Afganistani sõda omal ajal oli ju tegelikult energiasõda,  võitlus selle nimel, kes saab käpa peale panna nendele suurtele energeetiliste varudele.

Aga kui ma tuletan meelde, siis tegelikult ju see sõda algas juba siis, kui Euroopa Komisjoni praegune juhtkond võttis suuna rohepöördele ja seesama ilus dogma, et vastasel juhul tuleb maailmalõpp, kui temperatuur kerkib üle 1,5 kraadi. Kaks nädalat Sharm el Sheikhis Punase mere ääres hiljuti lõppes. Lõppes sellega, et ei lõppenud mitte millegagi. Loodi pott, mida arengumaid, kes hakkavad temperatuuri tõusuga uppuma või põlema või lämbuma, et nendele arenenud riigid täidaks selle rahaga ja siis jagataks ümber. Pott loodi, aga ei ole kindel, kellele see raha läheb – kas Hiinale ka, kui nad on arengumaa –, kes sinna maksab ja kui palju. Ja nagu me kuulsime siin alles hiljuti, peaminister, kui ma küsisin talt korduvalt, palju Eesti panus võiks olla, kuna Eesti on selline väga edukas selline rohepöörde ja energiasõdalane, aga kahjuks peaminister ei öelnud ühtegi arvu ja libises mööda sellest. Aga see selleks.

Jah, mis on juhtunud? Alles see oli, kui Nord Stream plahvatas, gaasitoru. Alles see oli, kui eile selgus, et on mingi Estlinki avarii. Aga talve pole veel tulnud ja peaminister hoiatas siin, et võiks arvestada elektrikatkestustega talvel. See selleks.

Aga kui vaadata pilti kõrgemalt, mis tegelikult on. Aa, üks moment on veel. EKRE on välja pakkunud, et tegelikult oleks võimalik selle universaalteenuse puhul hind olla tunduvalt madalam, kui ta praegu on. Mäletate, see 3–4 sendi jutt kilovatt-tunni kohta, mida naeruvääristati. Ma võin teile kinnitada, et need naeruvääristajad ei ole olnud õiglased. Kui võtta maha kõik need lisakulud, see süsihappegaasi kvoodi hind, ja mitte ainult see, siis kas ta kolm või neli on, aga igal juhul tunduvalt väiksem on see omahind, millele see kasum juurde käivitatakse. Ja kriisiolukorras, aga me oleme kriisis, on võimalik seda teha. Loomulikult mitte kaua ja pikalt, igavesti. Aga kriisi ajal on see täiesti reaalne ja seda kinnitavad ka Eesti kõige suuremad spetsid, ka nendes ministeeriumides, kes universaalteenusega on välja tulnud. Aga see selleks.

Kui te mäletate, EKRE on rääkinud ammu, et peaks midagi ette võtma. Ja ma vaatasin neid protokolle 31. augusti pärastlõunal, kui siin oli ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Järvan ja tuli nii-öelda inimestele universaalteenuse eelnõuga. 31. august. Ja ma pöördusin tema poole peale seda ja küsisin, et ta on ettevõtlusminister, aga miks ta tuleb siia nii-öelda kodutarbijatele selle leevenduse eelnõuga.

13:00 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, teie aeg. Soovite lisaaega? Palun, kolm minutit! 

13:00 Peeter Ernits

Aitäh! Ja siis ettevõtlusminister ütles, et koalitsioonileppes ei ole seda. Aga see oli selge juba mitte ainult minul, vaid ka paljudel teistel, et tegelikult see on üks tervik: inimesed, kes töötavad ettevõtetes, ja ettevõtted, kes annavad neile tööd. Aga praegune koalitsioon tuli välja ainult inimestele leevendusega. Nagu ma ütlen, et tegelikult see leevendushind on tunduvalt kõrgem, kui tegelikult kriisiolukorras peaks. Aga ettevõtete toetamisega, algul keskmiste ja mikroettevõtete puhul tuldi välja alles septembris.

Ja nüüd on kokku kolm eelnõu olnud. Esimese menetlemine, nii-öelda universaalteenus inimestele,  kestis 20 päeva, järgmine, ettevõtetele 18 päeva ja nüüd kolmas 11 päeva. 49 päeva oleme siin kulutanud aega ja tegelikult oleks võinud palju varem ja kohe ja tervikuna teha. Aga see selleks.

Ja kui nüüd vaadata laia pilti, kus me oleme tegelikult energiasõjas, siis kui vaadata Euroopa Liitu,  arenenud majandusi ja Eestit, neid inflatsiooninumbreid ja tarbijahinna indeksit, siis Eesti on jätkuvalt maailmameister. Euroopa ja arenenud majandused jäävad kaugele seljataha. Kordan: 19% tänavu, 13,4 järgmisel ja 4,3% 24. aastal. Arenenud riikides on numbrid 7,4; 5,2 ja 2,0, Euroopa Liidus 8,6; 8,4 ja 2,2. Me oleme liider, isegi Venemaast oleme ees: Venemaal on tänavu 14,5 ja järgmisel aastal 10,0 ja alles 24. aastal prognooside järgi, kõige värskemate prognooside järgi, Kieli Maailmamajanduse Instituudi järgi Venemaa ületab meid 8%-ga.

Ja mis järeldused on? Tegelikult see inflatsioon, mis on meil aasta juba olnud, on sama kõrge või kõrgem kui 1970–1980. aastate naftakriisi ajal. Energia hinnad moodustavad 40% inflatsioonist. Ja samas on räägitud siin, et jah, on väiksemad ja suured majandused ja see ei puuduta, aga ükski teine ei väiksem ega suurem majandus Euroopas, Euroopa Liidus on suutnud astuda samme. Ja see on eelkõige energiahindade ohjeldamisel, et nad ... 

13:03 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe! Suur tänu teile!

13:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Tänan hea Eesti avalikkus ja töökaaslased, kes te jälgite meid interneti või Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel. Kokku peame hoidma, see on olnud selline sõnum. Ja siis, kui Eesti rahvas hakkaski enda tarbimiskäitumisi muutma, selgus, et jälle liiga koledasti hoiavad kokku. Ei ole jälle miskit justkui toota. Võta nüüd seda ühtepidi, tuleks tarbida justkui mõõdukalt. Kuigi meile korrutati siin täna mitu korda, et kõige rohelisem energia on see, mida me ei ole tarbinud. Energiat on muidugi mitut liiki. Me peaksime rääkima ka toiduenergiast, sest inimestena me vajame hoopis mingit teist energiat. Ühendades inimene vooluvõrku, nimetatakse seda juba Genfi konventsiooni alusel mitte inimese elektrifitseerimiseks või teda energiaga varustamiseks, vaid pigem piinamiseks.

Nüüd, need erinevad lahendused, mida meil siin on räägitud, on sumbunud meil nendesse pikkadesse menetlusprotsessidesse. Ega selles miskit muud ei olegi tegelikult ju imelikku. Meie bürokraatia on pikaleveninud, nad soovivad kõike menetleda. Kui me vahepeal võtame endale sellise ambitsioonika ülesande, et nüüd põhimõtteliselt kolme aasta pärast oleksimegi aastal 2030 hoopis teisel kujul, on meil vahepeal puhkenud väga suureulatuslik relvastatud konflikt, mille käigus, oi-oi, seda süsinikku ikka meie keskkonda tuleb. Enne seda konflikti oli Euroopa osakaal kogu selles maailmas CO2-heites 9% ja Eesti enda osakaal oli 0,01%. Siis tunnen mina küll Eesti inimesena suurt muret, et kas me selle poole protsendi või 0,005 meie puhul me saaksime maailma päästa.

Ma olen arvamusel, et kogu maailma ümbritsev õhk ja keskkond on justkui ühendatud anumad. Kui me kuskilt miskit vähendame, meil muutub õhk puhtamaks, kusjuures meil oli maailma kõige puhtam õhk, siis saastunud õhku tuleb meile siia pidevalt juurde. Seega tundub see justkui võitlus tuuleveskitega. Tuleb välja, et tuuleveskid praegusel hetkel ongi just see, mida me peaksime ette ja taha kiitma. Ma tahaks püsida sellel energia rahul või kuidas energiat säästa. Ma toon teile ühe sellise väga hea näite, praktilise näite elust enesest. Rannamõisa tee, mida remonditakse, renoveeritakse. Tulin visiidilt Gruusiast ja vaatan, et kõik on justkui valmis ehitatud, aga kaks rida on märgistatud selliselt, et seal sõita ei saa. Ja siiamaani ei ole toimunud seal mingit liiklustegevust. Kui me rääkisime teedeehitusest, siis ma olin arvamusel, et võib-olla, kes imiteerivad seal tööl kohalolekut, on mõne harrastusteatri näitlejad, kes on selga tõmmanud kollased vestid. Täna ei ole seal enam ka mingit tehnikat. Lumi, mis meil maha on tulnud, annab meile otsesed viited sellele, et seal ei ole ka inimtegevust olnud sellel alal, et keegi oleks seal käinud. Ja kui nüüd keegi homme hommiku märkab, et seal on mingid jalajäljed, siis ei ole need ehitustöölised, vaid pigem on kadrisandid, kes hakkavad täna katri jooksma. Kas need kadrisandid meile ka bituumeniõnne ja asfaldiõnne toovad, ma ei tea, aga inimeste tööleminekuaeg pikeneb sellega seoses, ka saastavad nad rohkem. Ehk siis kumb oleks otstarbekam? Kas eemaldada sõitmist takistavad viited ja märgid, mis sinna üles pandud, et meie keskkond oleks puhtam, või me peaksime lähtuma sellest, et töötegijad ka säästavad energiat?

Pronksi tänavast ei tahaks üldse rääkida. Kohe aasta otsa seal säästetakse energiat ikka selle nimel, et elu oleks parem. Kui ikka tööd saaks kiirelt tehtud, kui inimesed saaksid jõudsalt tarbida ja kui neid kogu aeg ei hurjutataks, et säästa-säästa, aga mitte nii palju, sest siis on jälle liiga halb, ma arvan, et elu oleks parem. Kuhugi on kadunud see talupojatarkust, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Jah, ma möönan seda, et nüüd võiks juba seitse korda mõõta ja üks kord lõigata, sest meie mõõtmisseadmed on targemaks muutunud. Aitäh!

13:08 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetool Jürgen Ligi. Palun!

13:08 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleeg! Üks esineja siin kurtis, et teda naeruvääristatakse ta seisukohtade pärast, aga julgelt võib öelda, et ta ise seda teeb. Ja tegelikult naeruvääristas ennast ka hulk sõnavõtjaid pärast teda.

Iseenesest ju ettekanded olid asjalikud. Aga need, mis siis need kõned, mis järgnesid, lähtusid sellest, et energiaprobleemide lahendus on odav hind. Eelmine energiaminister sai kuulsaks selliste lausetega, et kõik inimesed on hädas, iga meetod on hea, vaadake aknast välja, inimesed karjuvad appi, sellest rääkis siis tema fraktsiooni juht. Loomulikult, energiaprobleemide lahendus on investeeringutes ja energiapöördes, mitte odavamas hinnas, mitte subsideerimises, mitte mingites maksude kaotamises, vaid raha leidmises investeeringuteks ja loomulikult sotsiaalpoliitikaks, aga mitte üle põllu sotsiaalpoliitikaks, nagu praegu tehakse.

Eriti naljakas on olnud ju Martin Helme see agenda sel teemal, et ta on siin iga kord tulnud pulti ja rääkinud, kuidas siis tuulikute CO2-jalajälg on kaugelt suurem kui see, mis nad kokku hoiavad ja see on absurd, ja rääkinud keskajast ja teab millest, kütnud ennast siin üles, siinsamas puldis. No keegi ei jaksa sellistele jamadele vastata. Aga ma siiski seekord proovin.

CO2‑jalajälje poolest öeldakse, tuulikud, on arvestatud, tasuvad ennast ära kuue kuuga. Ja ei ole juttugi sellest, et nad rohkem CO2 eraldaksid. Samas, Martin Helme sellise sõnavadaga, kuidas jääkarud elavad paremini kui iial enne ja korallrahud elavad paremini kui iial enne, kliimaga on kõik korras. Mina sain selle rahe kaela arvamusfestivalil koos Riigikogu juhatajaga. Loomulikult ei jaksa seal reageerida igale asjale, aga reageerime siis siin. Vaadake faktikontrolli, mis järgnes. Loomulikult, jääkarude elu on läinud selle tõttu paremaks, et nad on kaitstud, aga elutingimused on neil ikkagi katastroofiliselt halvenenud jätkuvalt. Sama ka korallide puhul. See kaitse alla võtmine võib anda leevendust allakäigule, aga mitte kõrvaldada põhjusi.

Ja muidugi Taavi Aasa null ideed tuleb ära mainida energiaministrina. Mitte ühtegi ideed investeerimise teemal, mitte ühtegi kõnet, ainult see, kuidas kõik inimesed on hädas, kõiki tuleb aidata, kõik meetodid on head. See on kõige lollim, mida üks poliitik võib ajada. Ja rääkida sellest, mida ta siin jõudis jälle teha, kuidas vanad jaamad hoiti lahti, siis kui tulemused käes olid, et investeeringuid pole tehtud. See ei ole suur töövõit. Mina võin oma valitsuse ajast küll tuua terve rea suuri investeeringuid, mis on kõik viimased tuulepargid, Auvere, Estlinkid, kõik need suured, suure tähendusega asjad said tol ajal tehtud. Teades, et tegelikult ka keskkonnarisk eksisteerib, sellele panustades, õlitehase. Olin Eesti Energia nõukogus ja kõik, aga peale seda ei ole mitte midagi tehtud. Ma ei taha, lihtsalt ennetan seda süüdistust, et mis sa ise tegid. Ei, ma võin need ette näidata, aga see pole isiklik teene. Ja Taavi Aas lihtsalt võitles nende tagajärgedega, mida tema erakond on loonud alates seal 2016. aastast.

Nii et jah, hästi rumal on see, kui me räägime hindade ohjeldamisest, tegelikult me peame rääkima varustuskindlusest ja jätkusuutlikkusest. Vahetu hindade ohjeldamine tähendab defitsiiti ja hinnasurve suurenemist. Aga hindade kujuneda laskmine ja selleks investeerimine, selleks säästmine, see on see, mis jätkusuutlikkust tagab. Ja loomulikult, energiapöördeks on vaja regulatsiooni, on vaja teistsuguseid investeeringuid. Ja nii ta on.

Kõige lõpetuseks: ikka väga kurb on see, kui rahvuskonservatiivid on kõige rahvusvaenulikumad ja arvavad, et kui nad Aafrikat ei ürita pöörata, siis on Eesti raha kokku hoidnud. Ei, selle tulemus ongi massimigratsioon ja ülerahvastus seal saab osaks migratsioonisurvele meile, kui me ei püüa lahendada probleeme nende tekkimise kohas. Aitäh!

13:13 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Soovin enne, kui me lõpetame, tänada majanduskomisjoni ja majanduskomisjoni ametnikke‑teenistujaid, majanduskomisjoni liikmeid ja majanduskomisjoni esimeest Kristen Michali. Soovin tänada OÜ Utilitas Wind juhatuse liiget Rene Tammistit. Soovin tänada Elering AS-i juhatuse esimeest Taavi Veskimägi ja Riigikantselei rohepoliitika koordinaatorit Kristi Klaasi, head ametikaaslased, kõiki teid, kes siin esinesid, kes võtsid sõna, kes küsisid ja kes andsid vastuseid. Nagu te teate, olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Sellega oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Täna meil rohkem punkte päevakorras ei ole ja sellega on istung lõppenud. Soovin meile jõudu meie töös. Aitäh!

13:14 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee