Tere päevast, head kolleegid! Tähelepanu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 9. töönädala kolmapäevast istungit. Kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Jaa, on. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sisse [Riigikogu otsuse] "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" [eelnõu]. Erakordselt kõrges inflatsioonis ja väga hinnatundlikus situatsioonis, kus lisaks energiahindadele püstitavad rekordeid ka toidukaupade hinnad, on  käibemaksu alandamine kindlasti see debatt, mida siin saalis uuesti ja uuesti pidada.

Jah, me tõesti paar kuud tagasi arutasime seda siin, suur saal ei toetanud seda, aga ma usun ja tean, et teie seas on neid, kes on oma meelt parandanud, sest ka teie näete, mis toimub Eesti inimeste ja Eesti peredega, mis toimub meie poodides, poelettidel. See, kui toidukorv on kallinenud üle 26%, kindlasti mõjutab eelkõige Eesti inimesi, aga nende seas eriti just nimelt suurperesid ja eakaid. Nii et Keskerakonnal on palve, et Riigikogu menetleks seda Riigikogu otsuse eelnõu kiiresti ja tuleks selle teemaga suurde saali tagasi. Veel kord: toiduainete käibemaksu langetamine 5%-le aitab Eestimaa inimesi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ning Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreeris ennast 78 Riigikogu liiget, puudub 23.

Austatud Riigikogu! Enne kui läheme tänase päevakorra juurde, on vaja läbi viia üks hääletus. Nimelt, juhatusele laekus Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni välislähetuse taotlus osalemiseks Aurora foorumil Ühendkuningriigis 24.–26. novembrini 2022. aastal. Juhatus arutas seda taotlust, kuid ei jõudnud konsensusele, 1 juhatuse liige oli selle vastu ja 2 olid poolt. Kuna konsensust ei saavutatud, ei saanud juhatus otsust langetada. Riigikogu juhatuse liige Jüri Ratas on soovinud panna selle küsimuse ka Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 16 lõige 4 alusel täiskogu päevakorra väliselt hääletusele. Tulenevalt kodu‑ ja töökorra seadusest on suur saal siin kohustatud võtma seisukoha.

Kas kellelgi on küsimusi? Jah, on. Protseduurilised küsimused. Martin Helme, palun!

Aitäh! Pigem protseduuriline selgitus. Ma üldiselt juhatuse liikmena arvan tõepoolest, et juhatus ei pea tegelema inimeste lähetuste sisuga, sest lähetused on nende töö osa. Aga kusagilt jookseb piir, kus juhatus peab võtma seisukoha moraalses plaanis ja ka see suur saal peab võtma seisukoha moraalses plaanis. See, millega tegeldakse Marko Mihkelsoni puhul, keda ei ole kohtus süüdi mõistetud, aga kelle kohta me kõik teame, et talle meeldib 7- ja 10-aastaste laste intiimpiirkondi pildistada, (Saalist kostab protest.) on pedofiilia normaliseerimine siin saalis ja ma ei ole sellega nõus.

Jürgen Ligi, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh! Jah, see on moraaliküsimus küll. Eelkõnelenud Martin Helme on selle teema viinud isegi sellele tasemele siin saalis, et ta on väitnud, et tema lähisugulase suhtes täpselt selline kohtuotsus oli ebaõiglane, aga oma poliitilise vastase suhtes õiguskaitse õigeksmõistev otsus oli ka ebaõiglane. Me oleme ikkagi väga imelikus situatsioonis, kus selline, kuidas ma nüüd ütlen, õigusriigiga manipuleerimine alati parteilises suunas, on nüüd põhjus panna seisma Riigikogu töö. Kuidas see ikkagi võimalik on? Normaalses organisatsioonis, suuremas organisatsioonis tippjuht ei kinnita üldse komandeeringuid. Aga nüüd äkitselt mingi parteikomitee saab blokeerida täismandaadiga inimeste töö tegemist. Kuidas seda olukorda tegelikult lahendada, et ei oleks nii, et me iga kord hakkame hääletama siin, kelle nägu meeldib, kelle nägu ei meeldi, kes on õigeks mõistetud ebaõiglaselt ja kes on süüdi mõistetud õiglaselt? See ei ole seadusandja vääriline. Öelge, mis see lahendus võiks olla.

Aitäh! Head kolleegid, mul on palve, et jääme päevakorrapunkti juurde. Praegusel juhul on küll tegemist erakorralise hääletuse teemaga. Kui on protseduurilised küsimused, siis püüame lähtuda sellest, et protseduurilised küsimused on protseduurilised. Ma loodan, et see üleskutse siiski leiab järgimist. Me oleme siin viimase koosseisu jooksul neid küsimusi esitanud enamasti sellises vormis, et küsimus on registreeritud protseduurilisena, aga tegelikult on avaldatud arvamust või vaieldud vastu või öeldud repliik. Püüame seda praktikat muutma hakata.

Ükskõik, kes istungit juhatab, te ei saa enne protseduurilise küsimuse esitamist teada, kas see on ka sisuliselt protseduuriline või mitte. Nii et loota selle peale, et juhataja lülitab mikrofoni välja või ei anna sõna protseduuriliseks küsimuseks enne küsimuse esitamist – ma arvan, et see ei ole võimalik.

Nüüd vastus konkreetselt küsimusele, mille Jürgen Ligi esitas. See oli tõepoolest protseduuriline küsimus, et kas on võimalik vältida suures saalis niisuguste küsimuste hääletamist ja kas keegi peab üldse Riigikogu liikmete välislähetuste üle otsustama. Riigikogu kodu- ja töökorrast tuleneb juhatuse kohustus välislähetused kinnitada.

Senine praktika on olnud selline, et Riigikogu juhatus ei ole süvenenud sisusse selles mõttes, et oleks hakatud kuidagi sorteerima, kui põhjendatud üks või teine lähetus on ja mis on selle lähetuse täpne sisu, vaid eeldab, et Riigikogu liikmel endal on vastutus. Lisaks vastavad komisjonid, kes on lähetanud või kelle kuludest lähetus toimub, või ka fraktsioon, kelle kuludest see on kaetud või kes on selle heaks kiitnud, on selle läbi vaadanud ja see on vajalik. Nii et me oleme tõesti seda teinud, nii-öelda vormiliselt vaadanud, et lähetus mahuks ka Riigikogu eelarvesse ning lähtuks kodu- ja töökorra seadusest, ning oleme selle kinnitanud.

Kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui juhatus ei jõua konsensuslikult otsusele, siis seda otsust tehtud ei ole ja siis lähetust toimuda ei saa. Ja Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et juhatuse liikmel on õigus nõuda sel juhul selle otsuse langetamist suures saalis. Muidu jääkski konkreetsel juhul otsus juhatuse tasemel langetamata ja Marko Mihkelson ei saakski välislähetusse minna.

Minu isiklik arvamus nüüd ka Riigikogu juhatuse liikmena on selline, et nii kaua, kui inimene on Riigikogu liige, ükskõik, on ta komisjoni esimees, juhatuse liige või lihtliige, peab tal olema võimalus oma ülesandeid täita ja lähetusse minna. Sellest lähtuvalt mina juhatuse liikmena hääletasin selle poolt, et Marko Mihkelson saaks lähetusse minna. Aga kuna konsensust ei ole, veel kord kordan, siis peab suur saal hääletama. See tuleneb kodu- ja töökorra seadusest.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan. No nüüd me olemegi olukorras, kus me tõlgendame seda probleemset tegu erinevalt. Riigikogu liikme hea tava ütleb selgelt: Riigikogu liige hoidub kahjustamast Eesti ja Riigikogu mainet. Ma saan aru, et vaidlus hetkel ongi selles, kas Eesti ja Riigikogu maine on ohus või mitte. Kuna vastavalt õigusriigile meil hetkel ei ole neid põhimõtteid järgitud, õigusriigile kohaselt ei ole kõiki protseduure läbi viidud ja õigusselgust pole saabunud, siis ma saan täiesti aru, miks me peaksime tõsiselt kaaluma, kas Marko Mihkelsoni tegu on selline tegu, mis võib Eesti riigi mainet ja Riigikogu mainet kahjustada või mitte. See on põhjendatud küsimus. Ma ei ole nõus teiega, et siin ei ole mitte midagi teha. Selles mõttes on küll küsimus, kuidas me saame seda asja üldse kaaludagi.

Aitäh! No te peate iseendas selgusele jõudma. Praegu on hetk, kus suur saal hakkab hääletama, igaühel on võimalik valida. Riigikogus on olnud läbi aegade ja on ka praegu mitmeid liikmeid, kelle suhtes on algatatud uurimisi, aga nad on Riigikogu liikmed, nad täidavad oma ülesandeid, nad käivad ka välislähetuses. Nii et Riigikogu liige, kes ei ole süüdi mõistetud, peab saama oma ülesandeid täita. See on, ma arvan, õiglane nii õigusriigi kui ka moraali seisukohalt.

Läheme edasi. Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ja no tegelikult ongi probleem selles, et kui üheski teises erakonnas, üheski teises fraktsioonis olev inimene midagi sellist oleks teinud, siis ta enam ei saaks Riigikogus olla. Avalikkuse surve, tema enda erakonna surve – kõik oleks ammu juba hoolitsenud selle eest, et ta oleks Riigikogust lahkunud ja me ei peaks seda arutama.

Aga ma pean ümber lükkama laimu. Jürgen Ligi ütles, et ma olen kaitsnud oma lähisugulast. Ma ei ole kunagi õigustanud, kunagi kaitsnud, kunagi põhjendanud oma lähisugulase käitumist, mille eest ta muide kohtus süüdi mõisteti. Küll aga lõpetasin ma igasuguse läbikäimise oma lähisugulasega ja olen näidanud sellega üles oma täielikku nulltolerantsi ja suhtumist pedofiiliasse. Nii et seda juttu ei ole võimalik mulle siin rääkida. Kui Jürgen Ligi tahab oma sugulastest rääkida, siis rääkigu oma poja narkoprobleemidest ja üldse hoolitsegu selle eest, et ta istungitele püksid jalas kohale jõuaks. (Naer saalis.)

Head kolleegid! Mul on veel kord palve: jääme protseduurika juurde. Kas Helle-Moonika Helmel on tõepoolest protseduuriline küsimus?

Jaa, mul on tõepoolest protseduuriline küsimus. Aitäh sõna andmast! Ma saan aru, et üks Riigikogu liige on vastustanud välislähetuse väga printsipiaalsetel põhjustel. Nimelt, soov on, et lähetatu ei kahjustaks Riigikogu mainet ja Eesti riigi mainet välismaal. Sellel on väga tõsine põhjus. Me tegelikult teame, et seda teemat on korduvalt käsitletud ka juba välismeedias. Välismaal ilmus sel teemal uudiseid ja see kuvand on tema suhtes igal pool ees juba olemas, ükskõik, kuhu ta läheb. Nii et see on tegelikult see põhjus, miks seda lähetust ei tohiks kinnitada. 

Uudistes öeldi ka täiesti otse, et lähetusse soovija on seotud skandaaliga, kuna ta on teinud alaealistest lastest ebasobivaid fotosid. Täpselt selline sõnastus oli Soome riigimeedia uudistes. Mina ei ole seda välja mõelnud, me keegi ei ole seda välja mõelnud. See on olnud sellises sõnastuses välismaal riigimeedias. Sellepärast me ei soovi, et see inimene läheks välislähetusse ja kõik vaataksid teda täpselt selle pilguga, et keda te olete meile siia saatnud. Soome leht ometi kirjutas, mida ta on teinud.

Aitäh! Hea kolleeg, see siiski ei olnud protseduuriline küsimus. Ma olen korduvalt kuulnud nendest motiividest ja põhjendustest, millest lähtuvalt teie oma seisukoha kujundate ja saate hääletada. Head kolleegid, ärge neid põhjendusi ja motiive siin praegu enam korrake. Igaühel on õigus jääda oma seisukoha juurde ja hääletada nii, nagu ta õigeks peab. See ei ole protseduuriline küsimus, mis põhjusel üks või teine Riigikogu liige ühe või teise valiku teeb.

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

Hea juhataja! Mõni aeg tagasi püüdsin ma erikomisjonis Keit Pentus-Rosimannuselt neli või viis korda küsida, kas ta ütleks mõned lihtsad sõnad: "Mul on laitmatu maine." Aga ta jättis paraku kasutamata selle võimaluse.

Ja nüüd minu protseduuriline küsimus, auväärt juhataja, on see, et kas ei peaks kolleeg Marko Mihkelsonile andma võimaluse, et ta vaataks meile ausalt silma ja ütleks siin kõnepuldis need lihtsad sõnad: "Mul on laitmatu maine ja mind on valesti mõistetud, seda ma tegelikult teinud ei ole." Oleks asi lihtne. Lihtne on vaadata silma ja öelda, et see oli paraku teistmoodi. Kas sellist ettepanekut ei võiks teha? Või on juhatus seda arutanud? [Me võiksime] anda Markole sõna. Vaadaku silma ja öelgu: "Mul on laitmatu maine." Ja siis saadame ta igale poole välismaale.

Aitäh! Juhatus ei ole seda küsimust arutanud, aga teil on alati võimalik kolleegiga otse suhelda ja saada oma kahtlustele kinnitust või siis mitte. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Meie kodu‑ ja töökord sätestab ära, mismoodi on võimalik päevakorda täiendada, sest kui päevakord teatavaks tehti, siis seda punkti vist seal sees ei olnud. Paragrahv 54 ütleb, et päevakorda võib täiendada üksnes juhul, kui ükski fraktsioon sellele vastu ei vaidle. Praeguses olukorras on mul tunne, et vähemalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond vaidleb sellele vastu. Muidugi on siin täiendamise kohta erisäte, see on § 56. Ma uurisin ka neid võimalusi, mis siin on välja pakutud. No mina ei leia, mille alusel oleks teil võimalik praegu päevakorda täiendada, peale selle, et siin on lõige 1 punkt 8 "ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmine". See on ainukene punkt, mis võib seonduda tänase päevakorra muutmisega. Äkki te aitate mind, mille alusel te saate seda teha praegu?

Aitäh! See oli tõepoolest protseduuriline küsimus. Vastab tõele, et esmaspäeval, kui me nädala päevakorda kinnitasime, siis me seda punkti siia ei kinnitanud. Küll aga me oleme korduvalt täiendanud Riigikogu päevakorda, kui selleks on tekkinud vajadus, ikka kooskõlas kodu‑ ja töökorra seadusega, praegusel juhul kooskõlas kodu‑ ja töökorra seaduse §‑ga 16, mitte 54 ega 56.

Jürgen Ligi, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea juhataja! Ma ei tahaks seda vestlust siin jätkata, aga paraku juhtus nüüd nii, et selle käigus laimati ka minu last, ja see ei tohi niimoodi jääda. Ma kinnitan kõigepealt üle, et minu lastel ei ole kunagi olnud seda probleemi, mis Martin Helme väitis olevat. Aga teiseks, protseduurilise küsimusena ma siiski tahaks teada, kas juhataja kaaluks edaspidi, kui läheb selliseks laimamiseks, sekkumist ja noomimist, kui nii tohiks öelda. See oli täiesti suvaline, mida Martin Helme väitis, täiesti alatu ega puutunud üldse Riigikogu töösse. Minu arust peaks juhataja sel juhul sekkuma.

Aitäh! Tõepoolest, need mitmed vastastikused repliigid ei puutu Riigikogu töösse ega ole ka protseduurilised. Head kolleegid, mul on palve, jääme ikka päevakorrapunkti juurde, püüame nüüd minna hääletuse juurde ja siis saame juba varem kinnitatud päevakorra juurde tagasi tulla. Paul Puustusmaa, palun! Protseduuriline küsimus.

Suur tänu, juhataja! Mul on küll protseduuriline, päris tõsiselt. See käsitleb ikkagi selle päevakorrapunkti saabumist siia. Sain teie väidetest aru, et juhatuses arutati seda küsimust ja et juhatus soovis lähtuda formalismist ehk siis formaalsetest asjaoludest, aga mitte selle asjaga kaasnevatest asjaoludest. Või ütleme siis niimoodi, et juhatus on oma otsustes ainult formalismis kinni, aga eetika ja mure moraali pärast juhatuse otsust mitte kunagi ei mõjuta. Kas ma sain õigesti aru?

Aitäh küsimuse eest! Ei, te ei saanud õigesti aru. Juhatuse liikmed lähtusid ikka sisulistest kaalutlustest. Ma enda kaalutlusi siin ka tutvustasin. Minu arvates õigusriigis täisvolitustega parlamendiliikmel peaks olema õigus ja võimalus täita oma kohustusi ja ülesandeid. Ja sellest lähtuvalt ma ka toetasin Marko Mihkelsoni lähetust Inglismaale. Nii et ma täiesti sisuliselt mõtlesin kaasa.

Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus, mis tuleneb teie vastusest minule, [kui ma küsisin,] mille alusel on võimalik panna see küsimus päevakorra täiendamiseks. Teie viitasite §-le 16. See norm reguleerib Riigikogu juhatuse töökorraldust. Jah, võtke ette, vaadake, siis on näha. Nagu ma siit kiiresti välja lugesin, on see, millele te tuginete, lõige 4: "Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil." Ma olen sellega päri. Kui te nüüd vastu hakkate vaidlema, siis küsige oma tarkade nõuandjate käest teie vasakul käel. Tegemist on üldnormiga. See annab teile volituse seda asja teha.

Aga kui me läheme erinormi juurde ehk päevakorra täiendamise juurde, siis me näeme, et § 56 reguleerib ära kõik need juhud, mille korral on üldse võimalik seda teha. Ma ei hakka seda ette lugema, te väsite ära ja aega läheb veel rohkem, eks ju. Praegu on ikkagi selline olukord, et teil on õigus seda [küsimust] päevakorraväliselt siia panna, aga siin on kitsendused § 56 näol, millistel juhtudel on võimalik. Ma arvan, et te saite minust aru.

Seda päevakorrapunkti selles loetelus kohe kindlasti ei ole. Ja siin ei saa olla ka midagi erakorralist, miks ei saa panna. Te võite panna selle siia näiteks pärast istungivaba nädalat, siis on asjad ju kõik korras jälle. Kuidas kommenteerite minu küsimust?

Aitäh! Ma arvan, et ei ole väga viljakas siin seaduse tõlgendamise ... (Tehakse märkus, et mikrofon on väljas.) Vabandust!

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ei ole väga viljakas siin suures saalis hakata kodu- ja töökorra seadust praegu tõlgendama erinevalt. Mina lähtun ikka sellest, mis on kirjas, ja ka senisest praktikast, mida me oleme rakendanud. Seni me oleme rakendanud just nimelt seda paragrahvi just niisugustel juhtumitel. Üksikutel juhtudel on ka varem juhatus olnud samasuguses olukorras, kus konsensusele ei ole jõutud ja suur saal on langetanud otsuse, just nimelt selle kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi alusel.

Teie hea soovitus, et võiksime teha seda pärast vaba nädalat, ei ole ka kuigi praktiline, sellepärast et lähetus, mille üle me vaidleme ja mida me peaksime hääletama, toimub enne ära, kui pärast vaba nädalat saabub uus töönädal. Nii et see on nii sisuliselt põhjendatud kui ka, ma leian, vormiliselt väga õige.

Martin Helme, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh! Jaa, ma pean tõesti vabandama Jürgen Ligi ees. Tema poeg ei jäänud politseile vahele mitte narkomaaniaga, vaid korduvalt poest varastamisega, mille tõttu Jürgen Ligi lahkus Riigikogust. See oli faktiviga. Ma pean ka seda ütlema, et ma olen igati nõus selle protseduurilise ettepanekuga, mille Jürgen Ligi tegi, et kui Riigikogus läheb laimamiseks ja valetamiseks, siis Riigikogu juhataja võiks sekkuda. Aga mulle tundub, et Jürgen Ligi meelest see käib ainult kõigi teiste kohta, mitte reformierakondlaste kohta, sest tema ise just alustas kogu meie protseduurilist[e küsimuste jada] laimamise ja valetamisega ning te ei sekkunud.

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun! Protseduuriline küsimus.

Jaa. Tänan, hea esimees! Me praegusel hetkel käsitleme juhatuses tekkinud sihukest erimeelsust. Kevadel, suve poole oli Euroopa Liidu asjade komisjonis küsimuse all lähetus Tšehhi. Ja kuna vist oma tahet olid avaldanud Isamaa ja Konservatiivne Rahvaerakond ning ülejäänud erakonnad ei leidnud vajadust sinna delegatsiooni lähetada, siis jäi see lähetus ära. Mina lähtusin, kuigi meil ei toimunud hääletust, lihtsalt sellest, et me jäime enda arvamusega teiseks komisjonis.

Aga mu küsimus on, kas me oleksime pidanud selle tõstatama juhatuse tasemel, nii et juhatus oleks otsustanud, kas lähetada kaks liiget Eestit esindama eesistujamaale Tšehhisse.

No selline võimalus loomulikult Riigikogu liikmetel on. Kui komisjonis arutatakse ja jäävad erimeelsused üles, siis juhatuse poole võib loomulikult pöörduda. Eks siis juhatus oleks seda ka arutanud, kas jõudnud konsensusele või mitte, ja kui ei oleks jõudnud konsensusele ja keegi juhatuse liikmetest oleks teinud ettepaneku tuua see suurde saali, siis oleks see jõudnud suurde saali. Aga seda ei juhtunud, nii et meil pole mõtet tagantjärele spekuleerida, mis oleks võinud juhtuda.

Mart Helme, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh! See puudutab protseduuri, sest lugupeetud reformierakondlased peaksid aru saama, et iga kord, kui Marko Mihkelson kavatseb minna komandeeringusse, me vaidlustame tema komandeeringu ja kordub täpselt sama tants nagu praegu. Lõpetage ära! Võtke see inimene maha! Koristage ta ära siit! See on teie võimuses. Ja ongi nii. Mis puudutab seda, et ka minu lähisugulane tõmmati alatult siia mängu, siis vahe on selles, et tema ei kuulunud Eesti Vabariigi parlamendi liikmete hulka. Tema üle mõisteti kohut, temaga viidi läbi kõik seaduses ette nähtud protseduurid, ta mõisteti süüdi. Aga see kõik on jäänud toimumata Marko Mihkelsoni puhul. Need on põhimõttelised vahed, millest reformierakondlased keelduvad aru saamast.

Aitäh! Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tulen ikkagi tagasi selle protseduurilise küsimuse sisulise külje juurde. Ma ei saa teie käsitlusega nõustuda sellisel tasandil, et seda on varem tehtud ja mõnel korral ja nii edasi. Ma väidan seda, et sellisel juhul on Riigikogu juhatus läinud vastuollu kehtiva õigusega. Mõistan, et vahel ikka juhtub niimoodi. Aga kuna praegu on tekkinud vaidlusmoment, siis ma arvan, et päevakorda sellisel kujul ei ole võimalik kinnitada. Ma juba nägin, et teie targad nõuandjad sealt vasakult käelt viitasid mingisugusele normile. Ma tahaksin väga huviga seda kuulata. Aga see on üks asja pool.

Teine küsimus on see: mispärast on vaja nii kramplikult just seda ühte inimest Reformierakonnast saata välislähetusse? Igasuguste selliste vaidluste ärahoidmiseks oleks väga lihtne vahetada väliskomisjonis isikut, [keda saata,] siis ei olekski mingit sellist tõmblemist siin saalis. Aga ma kõigepealt ootan praegu kindlasti vastust sellele küsimusele, mis on kirjas päevakorra täiendamise loetelus, mida teile praegu näidati. 

Aitäh! Ei, mulle ei näidatud midagi, ma ise vaatasin. Ja me räägime erinevatest asjadest, aiast ja aiaaugust. Teie räägite päevakorra täiendamisest, mina ei räägi päevakorra täiendamisest, vaid ma räägin päevakorraväliselt punkti hääletamisest. Neid asju reguleerivad erinevad paragrahvid.

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

Hea juhataja! Täna hommikul me arutasime riigieelarve kontrolli erikomisjoni kinnisel istungil Liina Kersna kiirtestide hanke teemat. Minu küsimus. Meil on olemas ka võimalus kodukorraseaduse § 60 järgi kuulutada istung kinniseks, teha kinnine istung. Riigikogu võib kahekolmandikulise häälteenamusega kuulutada istungi kinniseks ja punkti 3 järgi annab kinnisel istungil toimuvast üldsusele ülevaate Riigikogu esimees massiteabevahendite kaudu. Kas juhatus on arutanud seda Marko Mihkelsoni küsimust, et oleks kõigil asi selge, nii-öelda oma pere värk, kinniste uste taga räägiks suud puhtaks ja edaspidi oleks need pinged maas? Kas on arutatud, et selles Marko Mihkelsoni punktis kuulutada istung kinniseks?

Aitäh! Ei ole, juhatus ei ole seda arutanud. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Tõepoolest, teil on õigus – juhatuses käibki niimoodi, et otsused on konsensuslikud, ja kui konsensust ei leita, siis otsust ei ole, praegusel juhul komandeeringut ei oleks. Aga juhul, kui keegi juhatuse liikmetest nõuab selle hääletamist saalis – ta ei pea seda tegema, aga kui ta nõuab –, siis tuleb see siia saali. Mina kahjuks ei ole teie suust kuulnud, kes oli see juhatuse liige, kes nõudis selle küsimuse suurde saali toomist ja mis põhjendusel.

Aitäh! Ma selle siiski ütlesin välja algselt: see oli Jüri Ratas juhatuse liikmetest, kes nõudis selle suurde saali toomist. Mina ja Jüri Ratas juhatuse koosolekul hääletasime Marko Mihkelsoni lähetusse saatmise poolt, Martin Helme oli vastu.

Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete väga huvitaval seisukohal praegu selle kodu‑ ja töökorra seaduse tõlgendamisel. Ilmselt puudub vaidlus asjaolus, et juhatusel – juhatusel! – on õigus panna päevakorraväline küsimus [päevakorda], eks ju. Nii, olen päri sellega. Aga see tähendab tegelikult seda, et enne peab teadma, mismoodi see siis päevakorraväliselt paika pannakse, sest nii või teisiti meie praegu käsitleme seda päevakorrana. Kui ta on päevakorraväline, siis meie peaksime menetlema kõigepealt päevakorra ära, ja kui päevakord on ammendunud, siis peaks see kõige lõpus täna õhtul olema päevakorraväline punkt. Saate aru, sest päevakorda me ei täienda – see on teie enda formulatsioon praegu. Nii et ma ei tea, mis kell me lõpetame, kas kell kolm või neli, aga see lähetuse küsimus peaks tulema päevakorraväliselt, pärast päevakorra ammendumist. Mis [on teie] seisukoht?

Aitäh! Ei, ma ei saa sugugi teiega nõustuda. Päevakorraväliselt me võime seda panna ka ette ja võime panna päevakorrapunktide vahele, nii nagu ikka on päevakorda täiendatud, või õigemini, päevakorraväliseid punkte lisatud korduvalt, on see juhatuse mittekonsensuslik otsus, mille puhul on keegi juhatuse liikmetest seda nõudnud, või on see ministri poliitiline avaldus või näiteks umbusalduse arutelu ja nii edasi. [Vahel on selliseid punkte] ka juba varem kinnitatud päevakorrapunktide vahele pandud. Nii et on erinevat praktikat. Ja need, mis on olnud juhatuse mittekonsensuslikud otsused, niipalju kui neid olnud on, on minu mäletamist mööda olnud ikka enne kinnitatud päevakorrapunktide arutelu. Nii et me oleme senise hea praktika juures.

Aga mul on, hea kolleeg, teile soovitus. Teie ees istub juhatuse liige, kes minu arvates on väga kompetentne nendes küsimustes. Konsulteerige temaga, siis me säästame meie ühist aega suures saalis. Ma täiesti usaldan Martin Helmet teid konsulteerima nendes päevakorrapunktides. 

Martin Helme, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh lahkete sõnade eest! Mul on nüüd tõesti protseduuriline küsimus, väga selgelt. Kas me saame ka enda ees olevat otsust täiendada? Sellisel juhul ma teeksin sinna sõnastuse täpsustuse, mis kopeerib seda paljutsiteeritud kohtuotsust, et Marko Mihkelson ei tohi lähetuses olles pildistada alaealiste intiimpiirkondi ega neid sealt katsuda.

Ei, hea kolleeg, siin me midagi täiendada ei saa. Me saame ainult panna konkreetselt hääletusele selle, kas Marko Mihkelsoni lähetada või mitte. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.

Jah, tähendab, mulle jääb praegu [see] natuke arusaamatuks, lugupeetud istungi juhataja. Me räägime siin päevakorra täiendamisest ja päevakorravälisest täiendamisest. Palun, äkki annate mulle selgituse selle kohta, kas see otsus, mis praegu tahetakse siia panna, on teie hinnangul päevakorraväline otsus või on see päevakorra täiendamine? (Saalis on suur sumin.) See on meie, ütleme, omavahelise õigusliku küsimuse lahendamises väga oluline printsiip.

Aitäh! Päevakorraväline. Head kolleegid ... Jah, Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus

Aitäh kiire vastuse eest! Aga nüüd ongi küsimus. Teatavasti Riigikogu arutab väga tähtsaid asju päevakorra järgi. Kui tegemist on päevakorravälise küsimusega, nii nagu te ütlesite, siis peab selle küsimuse arutamine toimuma pärast päevakorda, nii nagu on vaba mikrofon ja kõik muud asjad, mis ei ole päevakorraga seotud. Ja nüüd andke mulle nõu või näidake oma tarkust välja. Kus on meie töö‑ ja kodukorras kirjas asjaolu, et päevakorraväliseid punkte arutatakse enne päevakorda?

Aitäh! Päevakorraväliseid punkti arutatakse väljaspool päevakorda. Ehk see tähendab seda, et me praegu rakendame istungit ja me ei ole veel päevakorra juurde jõudnud ja me ei ole alustanud ka päevakorra esimese punkti menetlemist. Nii nagu antakse üle Riigikogu istungil eelnõusid ja arupärimisi väljaspool päevakorda. Seda ei ole kinnitatud esmaspäeval päevakorraga, kui palju ja kes milliseid eelnõusid või arupärimisi üle annab. Nii et see on igati korrektne, hea kolleeg.

Aga mul on palve. Kui teil on veel hulgaliselt küsimusi – ma näen, et teil on protseduurilisi küsimusi –, siis kas me saame kokku leppida, et teie ja need inimesed, kellel veel on väga palju protseduurilisi küsimusi, et me teeme ühe seminari Riigikogu kodu‑ ja töökorra tundmise kohta ning täienduskursused inimestele, kes tunnevad vajadust selgemini aru saada päevakorrast ja selle tõlgendamisest. Ma usun, et see seminar või täienduskursus oleks vajalik paljudele Riigikogu liikmetele ja siis ehk oleks siin suures saalis vähem protseduurilisi küsimusi.

Peeter Ernits, palun! Protseduuriline küsimus.

Hea juhataja! Me oleme siin praegu üle poole tunni arutanud ühte sellist väikest, aga samas olulist probleemi. Kas Riigikogu juhatus on arutanud, et kui terendub selline tulevik, et Marko Mihkelsoni iga järgmise võimaliku komandeeringu eel kõik see asi kordub, siis kuidas selliseid võimalikke probleeme tulevikus lahendada? Tulen tagasi selle juurde, et me võiksime Mihkelsoni-punkti arutada kinnisel istungil või teha midagi muud, et see asi ei korduks. Siis saaks asja selgeks, nagu öeldakse, et mis tegelikult on. Praegu on jäänud minul isiklikult mulje, et see ei ole olnud veenev. Kas juhatus on seda arutanud?

Riigikogu juhatus on seda teemat arutanud. Mitte küll täpselt selle nurga alt, mille kohta teie praegu küsisite, aga seda lähetuste teemat on Riigikogu juhatus arutanud ja seda on arutanud ka Riigikogu vanematekogu. Aga ei ole jõutud konsensusele ei juhatuses ega ka vanematekogus, erimeelsused on jäänud üles.

Mis on meie võimalused? Juhatusel on võimalus, kui konsensust ei ole, et ükski juhatuse liige ei nõua [selle teema] suurde saali toomist. Sel juhul suur saal ei saa hääletada ega seda teemat arutada sellisel kujul, aga sel juhul ka lähetust ei toimu. Ja teine võimalus on alustada kodu- ja töökorra seaduse muutmist, et neid asju täpsemalt ja teistmoodi reguleerida kui praegu. Aga see on pikem protsess ja eeldab ka suures saalis küll mitte selle küsimuse, vaid kodu- ja töökorra seaduse muutmist. Võib‑olla tulebki tulevikus [selle juurde] tulla, sest viimasel ajal on protseduurilisi küsimusi juba rohkem kui sisulisi küsimusi.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Kõigepealt ma avaldan teile, lugupeetud istungi juhataja, suurt tänu soovituse eest korraldada seminar töö- ja kodukorra selgeks tegemiseks. Ma olen absoluutselt nõus. Muidugi osa Riigikogu juhatuse liikmeid – mõned kindlasti – peaks seal ka osalema. Ma olen selles absoluutselt veendunud, kuulates praegu teie vastuseid. Aga ma kardan, ilma seminarita praegu siin julgedes teile vastu vaielda, et teie tõlgendus selle päevakorravälise punkti panemiseks esimeseks küsimuseks ei ole õiguslikult päris korrektne. Te võrdlesite siin seda ka eelnõude esitamisega. Eelnõude esitamine on aga reguleeritud ära meie töö- ja kodukorra seaduses, vaata et peaaegu kellaajalise täpsusega. Aga selliste küsimuste arutamine, mis on nii-öelda päevakorravälised – seda punkti siin sees ei ole.

Nii et sisuliselt sõltub Riigikogu liikmete enda soovist ja tahtest, kas me paneme selle päevakorravälise punkti päevakorda või mitte. Lähtudes analoogiast, põhimõtteliselt on selleks vajalik absoluutselt kõigi Riigikogu liikmete ja fraktsioonide nõusolek. Ei saa olla niimoodi, et juhatus paneb selle siia päevakorda, kas või päevakorraväliselt, ja siis on see automaatselt sees. Ei ole niimoodi! Kui päevakorraküsimuste lisamiseks või täiendamiseks on vaja kõigi konsensuslikku nõusolekut, siis analoogiast lähtudes kehtib see ka päevakorraväliste küsimuste kohta. Öelge, mida ma praegu rääkisin valesti!

Aitäh! Te räägite täiendamisest. Mina räägin väljaspool järjekorda ... Aga no te olete ka inimene, kes on näinud erinevaid ühiskondlikke kordasid meil siin Eesti Vabariigis. Mäletate, nõukogude ajal oli ka korterite erastamisel üldjärjekord, eelisjärjekord ja väljaspool järjekorda. Väljaspool järjekorda ei tähendanud seda, et ei saa korterit, vaid vastupidi, sai kohe esimesena. Nii on selle päevakorraga ka.

Urmas Reitelmann, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Te olete siin mitmel puhul maininud, mida Riigikogu juhatus on arutanud. Minul on ka küsimus. Kas te olete arutanud Riigikogus aeg-ajalt käivate koolinoorte turvalisuse küsimust? Mõni fotograafiahuviline Riigikogu liige äkki võtab mõne õnneks. On selline arutelu olnud? Ja kui ei ole, siis kas on kavas seda arutada?

Ei ole arutanud. Ja kava koostab Riigikogu esimees. Ma ei oska sellele vastata. Aga minu teada seni meil selliseid probleeme ei ole olnud. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui te nüüd nalja ei teinud, siis on see ikka nali küll. Võrdlesite Riigikogu tööd nõukogude aja kolhoosikorraga ja autode ja korteri saamisega. See ei ole minu meelest päris korrektne. Või mis? Ega te ometi tõsiselt ei mõelnud seda?

Aga kui rääkida nüüd tõsisemalt, siis ma ütlen, et selline võrdlus Riigikogu töö‑ ja kodukorra tõlgendamisel on Riigikogu juhatuse aseesimehe suust äärmiselt kohatu. Ja tuua siin välja nii-öelda Nõukogude Liidu tavaõiguse kõrvutamine meie tööga on veel kohatum. Ma ootaksin praegu ikkagi korrektset vastust sellele küsimusele, päevakorravälisele küsimusele, mida tahetakse panna Riigikogus arutusele, miks me ei kohalda analoogiat selle protseduuriga, kui meil on olemas päevakord, millisel puhul on vajalik kõikide erakondade, fraktsioonide konsensuslik nõusolek.

Aitäh! Protseduurilisele osale ma vastan, et Riigikogu päevakorra täiendamise puhul on tõesti kõikide fraktsioonide nõusolek vajalik. Praegu me ei räägi täiendamisest. Veel kord: ma räägin praegu väljaspool järjekorda lisamisest. Aga ega ma ei võrrelnudki Riigikogu tööd nõukogudeaegse korterijärjekorraga, ma võrdlesin teie protseduurilisi küsimusi nõukogudeaegse korterijärjekorraga.

Nii, head kolleegid, protseduurilised küsimused on lõppenud, sulgeme need, kõik on asjast aru saanud, ja me saame minna juhatuse ettepaneku hääletamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku toetada Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni välislähetuse taotlust osalemiseks Aurora foorumil Ühendkuningriigis 24.–26. novembril 2022. aastal. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 17, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on Riigikogu toetuse saanud. Aitäh, head kolleegid!

Nüüd me saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia eelnõu 625 lõpphääletus läbi täna. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soove ei ole, saame minna hääletuse juurde. Kas on vaja kutsungit anda? Ei ole. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 13, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu 648 kolmas lugemine. Kas kolleegidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia täna läbi lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde ilma kutsungita? Võime minna. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 13, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 kolmas lugemine. Kas kolleegidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas me võime ilma kutsungita minna lõpphääletuse juurde? Võime minna.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 677. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 678 kolmas lugemine. Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on jällegi viia läbi lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde? Võime minna. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 678. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 13, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Viies päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 705 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde? Võime minna.

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 705. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 706 kolmas lugemine. Fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised. Reili Rand, palun! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. (Reili Rand küsib lisaaega.) Palun! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tahan teile rääkida ühest tragist Saaremaa naisest. Ütleme, et tema nimi on Ulvi. Tal on üks kooliealine laps ning ta töötab ühes tuntud kaubandusketis klienditeenindajana. Tema pangakontole laekub iga kuu alguses töötasuna 714 eurot. Ulvi pere elab paneelmajas kahetoalises korteris ning tal kulub igakuiste kohustuste tasumiseks vähemalt pool palgast. Seejärel jääb tema enda sissetulekust igapäevasteks vajadusteks umbes 370 eurot ehk 12 eurot päevas. Ilma teise vanema igakuise panuseta lapse ülalpidamisse ei oleks Ulvi sõnul hakkamasaamine võimalik. Tragi Saare naisena ütleb ta tagasihoidlikult, et ta saab hakkama, kuid iga ootamatu kulu lööb hinge kinni. 

Ulvi näide ei ole kahjuks üksiknäide. Selliseid inimesi on Eestis tuhandeid. Oleme üks suurima palgavaesuse tasemega riike Euroopa Liidus, tagapool nii Lätist kui ka Leedust. Hinnad poes tõusevad praegu kordades kiiremini kui inimeste sissetulekud, seega süveneb palgavaesus veelgi. Tallinna ja lähiümbruse statistiline palgakasv näib ehk talutav hüperinflatsiooni tingimustes, kuid tuletan meelde, et keskmine palk Hiiumaal oli käesoleva aasta teises kvartalis 1117 eurot, Saaremaal oli see 1325 eurot.

Erakordsed hinnatõusud jätkavad kasvamist veel mõnda aega, seega on meie kui seadusandjate jaoks möödapääsmatu ennetada inimeste toimetulekuraskusi ning aidata Eesti peredel eelolev talv üle elada, suurendada nende valmisolekut ootamatustega toimetulekuks. Elukalliduse ränk tõus lööb valusamalt kõige haavatavamaid ühiskonnakihte. Selle eest kaitseb inimesi kõige paremini inimväärne palk koos maksuvaba miinimumi tõusuga. Riik saab näidata eeskuju, tõstes riigisektoris töötavate inimeste palka. Me ei räägi siinkohal ametnikest ministeeriumides – kuigi paljud neist teevad tänuväärset tööd –, vaid räägime õpetajatest, päästjatest ja teistest eluliselt tähtsatest ametitest, kelle palka maksame riigieelarvest.

Aga suurem osa inimestest töötavad eraettevõtetes ja nende palk ei ole seotud riigieelarvega. Kuidas saaksime neid aidata? Saame astuda samme, et erasektoril oleks lihtsam palgatõusuga kaasa tulla. Et peaksime vähem maksma toetusi, peame soodustama kõrgemat palka. Üheks selliseks sammuks on täna kolmandal lugemisel olev tulumaksuvaba miinimumi tõus. Samas ei tähenda miinimumpalga tõstmine tingimata suuri kulutusi ettevõtjatele, sest kui miinimumpalga tõstmine käib koos tulumaksuvaba miinimumi määraga, siis piirame selle kulusid ettevõtjale.

Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel tõuseb uuest aastast tulumaksuvaba miinimum Eestis 654 euroni. Seega jääb madalapalgalistele töötajatele aastas kuni 372 eurot rohkem kätte. See on paljude jaoks arvestatav summa, sest kulutused kasvavad igas kategoorias. Ajalooliselt on keskmise ja madalama palgaga inimeste sissetulekuid suurendav tulumaksuvaba miinimum tõusnud Eestis vaid siis, kui Sotsiaaldemokraadid on koalitsioonis.

See samm ei ole piisav, et tulla välja palgavaesusest, kuid see on möödapääsmatu, et parandada madalapalgaliste elujärge. Palgavaesusest ei aita välja igal aastal paarikümne euro võrra miinimumpalga tõstmine. Peame seadma suurema eesmärgi: et keegi ei teeniks Eestis palka alla 1200 euro kuus ning maksuvaba miinimum jõuaks samale tasemele. Ka miinimumpalka teeniv inimene peab olema võimeline elama täisväärtuslikku elu ning tundma end hinnatud ühiskonnaliikmena. Seega on tänane samm alles esimene pikal teekonnal.

Üldise elujärje parandamiseks peavad palgad tõusma, sest siis tõusevad ka pensionid. Tasakaalustatum ühiskond ja motiveeritumad töötajad aitavad kaasa majanduse arengule ning nii paranevad ka riigi ja kohalike omavalitsuste võimalused toetada neid, kes päriselt abi vajavad. [Meil tuleb] kujundada sellist poliitikat, et saaksime peredena, kogukondadena ja riigina tervikuna olla paremini valmis kriisideks ja suudaksime neid ka ennetada. Täna ei suuda alguses mainitud Ulvi ka parima tahtmise juures valmistuda mis tahes ootamatusteks. Kuidas siis ootame elanikkonnalt valmisolekut tulla toime tõsisemates kriisiolukordades? Aitäh!

Aitäh! Rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia eelnõu 706 lõpphääletus läbi täna ja me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 706. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 707 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Ivari Padar, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud kolleegid! Eelnõuga kiirendatakse maksete peatamise ajal, 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 tegemata jäänud kogumispensioni 4% maksete kompenseerimist, mis sambasse jääjatele pidi esialgu toimuma kahe aasta jooksul 2023. ja 2024. aasta jaanuaris. Algselt planeeritud kahe aasta asemel viiakse maksete kompenseerimine läbi kogu ulatuses ühel aastal, 2023. aasta jaanuaris. Sellega on valitsus näidanud, et seda, mida on lubatud, tehakse. Ja seda tehakse ennaktempos. Väga paljudele inimestele on oluline teada, et see, mida on lubatud, saab ka teoks. Nii et me väga palume seda toetada. Tänan! 

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia eelnõu 707 lõpphääletus läbi ja me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 707. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kaheksas päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 720 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Jaak Juske Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun! 

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Hea Eesti rahvas! Aasta aega tagasi me pärast pikka vaidlust kinnitasime riiklikult oluliste kultuuriehitiste nimekirja. Tartus sündinud, koolis käinud ja üles kasvanud inimesena on mul hää meel, et selles auväärt nimekirjas sai pingereas esikoha Tartu südalinna kultuurikeskus. Samas on mul vaata et isegi suurem häämeel selle üle, et kuigi viiendana, alles viimasena, aga siiski sai nimekirja ka Tallinna filmilinnaku rajamine minu tänases kodukandis Põhja-Tallinnas.

Nüüd on aasta mööda läinud ja on selgunud, et näiteks südalinna kultuurikeskuse ehitus võtab kavandatust rohkem aega, samal ajal näiteks palju väiksemas rahalises mahus Tallinna filmilinnaku rajamisega võiks vaata et juba homne päev kopa maasse lüüa. Kehtiv kultuurkapitali seadus paneb meile teatud kitsendused – kultuurkapital saab korraga rahastada ainult kahte olulist kultuuriehitist –, samal ajal, eks ole, kui väiksemad objektid võiks anda kohe ja praegu töösse. Me teame, et lisaks Tartu kultuurikeskusele võib meie rahvusooperi juurdeehitus ning lõplik otsus, kuhu see üldse tuleb ja millises mahus, võtta veel aastaid aega.

Nii et kõnealune seadusmuudatus on väga vajalik, see on kultuurirahva seas väga oodatud ja annab meile palju rohkem paindlikkust. Seda enam, et me oleme uskumatus seisus, kus kultuurkapitali eelarves on raha sedavõrd palju, et võiks väiksemad kultuuriobjektid kohe ühe hooga valmis ehitada, aga samal ajal on see piirang, et korraga saab rahastada ainult kahte objekti. Ometi me teame, et on kiire inflatsioon, ehitushinnad põrutavad lakke ja see raha, mis praegu seisab kultuurkapitali kontodel, tegelikult põleb ja kaotab oma väärtust, samal ajal kui selle eest võiks kiiresti väiksemad objektid valmis ehitada.

On hää meel, et Riigikogu ja kultuurikomisjon on seda seadusmuudatust päris kiirkorras menetlenud. On olnud fraktsioonideülene üksmeel, et see oluline muudatus tuleb ära teha, seda paindlikkust tuleb juurde anda ning võib tõesti korraga rahastada kõiki viite olulist kultuurirajatist, samal ajal kui see pingerida, mille Riigikogu on kinnitanud, jääb jõusse. Kui me ka need väiksemad objektid valmis ehitame, siis see ei tohi takistada eespool olevate suuremate objektidega edasiminekut.

Ma väga loodan, et me täna üksmeelselt selle eelnõu ka kinnitame seadusena ning Tallinna filmilinnaku või kas või Pärdi muusikakeskuse rajamine Rakverre võib tõepoolest juba järgmisel aastal alata ja ka kõik teised olulised kultuurirajatised saavad valmis siis, kui aeg selleks on küps. Aitäh!

Aitäh! Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun! Isamaa fraktsiooni nimel.

Head kolleegid! Täna on ilus päev. Ilusaks teeb selle teadmine, et kui midagi seadustes ei vasta tänase päeva nõudmistele, siis saab seadust parandada. Selle nimi on paindlikkus või rahva keeli talupojamõistus. Lähtudes sellest loogikast, täiendas kultuurikomisjon Eesti Kultuurkapitali seadust ning seadusega sätestasime võimaluse rahastada üheaegselt enam kui kahte Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise pingereas nimetatud objekti. Sellega me anname selgemad piirid kultuurkapitali nõukogule riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamisel.

Muudatus on nimelt järgmine, olgu veel kord rõhutatud. Kultuurkapitali nõukogu võib toetada üheaegselt mitut objekti ja toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui pingereas eespool asuvat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Pingereas tagapool asuvat objekti võib toetada varem kui eespool asuvat objekti juhul, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist.

Mida see aga reaalses elus tähendab? See tähendab peremehelikku käitumist nii riigi raha kui ka kultuuriehitiste suhtes, sest kehtiv seadus tooks kaasa olukorra, kus kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad ei leiaks täies ulatuses kasutamist ning nii‑öelda seisma jäänud vahendid kaotaksid inflatsiooni tõttu oma väärtust. Me võimaldame lisaks pingerea esimesele kahele objektile – Tartu SüKu ja Narva Manufaktuur – toetada samaaegselt järjekorras järgmist. Et kultuurkapitalil ei tekiks suuri kasutamata reserve, oleks võimalus hakata pingereas kolmandal kohal asuvat Arvo Pärdi nimelist muusikamaja Rakveres toetama varem. Tänu eespool mainitud loogikale võib jõuda ka Tallinna filmilinnakuni tunduvalt varem kui vana kava kohaselt.

Mul on hea meel, et uus seadus arvestab reaalse elu tingimusi, suhtub peremehelikult rahasse. Ja mul on hea meel, et seda eelnõu ette valmistades suutsime näidata head koostöövõimet ministeeriumi, komisjoni ja pingereas seisvate objektide esindajate vahel. Tänan!

Aitäh! Signe Kivi, palun! Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu oli kultuurikomisjoni päevakorras viiel koosolekul. Eelnõu algatati (konsensuslikult) 17. oktoobril sellel aastal. Tunnistagem, sellele eelnesid omavahelised arutelud, sest ühe nii olulise ja ajas vastu pidanud seaduse – seadus võeti vastu 1. juunil 1994. aastal – muutmine võib kaasa tuua ka soovi muuta seadust mitme eri eesmärgi nimel, mis aga kokku võttes hägustaks kogu seaduse kultuuripoliitilist mõju. Seega oli tõesti ülimalt oluline, et me seisaksime konsensuslikult just nende muudatuste eest, mida antud ajahetkel kultuuriobjektide ehitamiseks muuta tuli.

Reformierakonna fraktsiooni nimel on põhjust tänada kõiki kolleege kultuurikomisjonis, Riigikogu fraktsioone, komisjoni nõunikke, õigus- ja analüüsiosakonda, kultuurkapitali nõukogu ja Kultuuriministeeriumi. Tänaste muudatustega võimaldatakse hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summade kasutamist riiklikult tähtsate kultuuriehitiste üheaegseks toetamiseks, seadmata piiranguid sellele, mitut objekti võib samaaegselt toetada. Aga seda eeldusel, et objektide ettevalmistus võimaldab toetuse eraldamist.

Paraku tõi kehtiv seadus tõesti kaasa sellise olukorra, kus kultuuriehitistele laekunud sihtotstarbeliselt laekunud summad ei leia täies ulatuses kasutamist ja kasutamata vahendid kaotavad inflatsiooni tõttu väärtust. Aga rõhutan: kultuurkapitalile ei anta õigust asuda oma äranägemise järgi riiklikult tähtsate objektide pingerea muutmiseks. Ka juhul, kui asutakse toetama nimekirjas tagapool asuvat objekti, peab kultuurkapitali nõukogu võtma arvesse Riigikogu seadusega kinnitatud pingerida. See on kinnituseks, et Riigikogu ei anna ära oma otsustusõigust, kuid tegutseb vastutustundlikult selle nimel, et nimekirja valitud objektid ka ehitatud saaksid.

Probleem, mis jääb Riigikogu järgmisele koosseisule, on see, et seoses riiklikult tähtsate kultuuriobjektide teemaga on kultuurkapital teinud ja teeb ka edaspidi kasvavas tempos juba märkimisväärseid kulutusi, nagu ekspertiisid, õiguslikud arvamused, lepingute juriidiline ettevalmistamine. See teenus tuleb aga sisse osta ning seda tehakse maakondlike spordi- ja kultuuriprojektide ning valdkondadevaheliste projektide toetuste arvel. See on ainuke kulukoht, mida kultuurkapitali nõukogu saab praegu iseseisvalt otsustada või kasutada. Kulutused on tuhandetes eurodes, aga kinnitatud viis objekti on kõik erinevad ja kõigile neile tuleb läheneda erinevalt. Siin ei ole võimalik kasutada standardlepingut. Iga rahaeraldusega kaasnevad ju kulud ja neid kulutusi ei ole siiski õiglane katta muude kultuurieesmärkide saavutamiseks ette nähtud vahendite arvel.

Sama probleem on ka õppejõudude loometegevuse toetamisega. Aga kui on probleem, siis tuleb see lahendada. Mõned lahendusvariandid käisid ka komisjonist läbi. Ühe võimaliku muudatusettepaneku esitas endine kultuuriminister ja tollane kultuurkapitali nõukogu esimees Indrek Saar, kuid võttis selle tagasi. Aga ma olen kindel, et sellega tuleb edasi tegeleda. Lihtsalt astume ühe sammu korraga. Ja tänane samm on päris pikk. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Siret Kotka, palun! Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Keskerakonna fraktsiooni nimel tervitan seda seadusemuudatust. Me näeme, et see on väga positiivne samm. See annab selgelt suuremat paindlikkust kultuuriobjektide ehitamise rahastamisel. Praegune jäik süsteem näeks ette ainult seda, et ehitamise rahastamine toimuks rangelt Riigikogus heaks kiidetud kultuuriobjektide järjestatuse alusel, aga uus muudatus võimaldab põhimõtteliselt juba homme näiteks hakata Rakvere linnal Arvo Pärdi nimelist muusikamaja ehitama. Ma usun, et terve Eestimaa on tegelikult selle paindlikkuse üle Riigikogule väga tänulik. Ja Lääne-Virumaa saadikuna võin teile kinnitada, et Rakvere linn on Riigikogule eriti tänulik. Aitäh teile!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 720 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 720. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Üheksas päevakorrapunkt: majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 740 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Taavi Aas Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Taas on elektriteema ja taas olen mina siin. Aga ilmselt neid kordi tuleb veel küll ja küll.

Millest jutt? Jutt jälle sellest, et ühelt poolt hea eelnõu. Oleme korduvalt Keskerakonna fraktsiooniga seda ettepanekut teinud, et kohalikke omavalitsusi tuleb toetada. Nüüd on siis selleni jõutud. Samas, neid parandusettepanekuid, mis meie tegime, ei arvestatud. Aga ma arvan, et me jõuame ka nende juurde veel tagasi. Ühelt poolt kohalikud omavalitsused kindlasti jäävad hätta leppetrahvide maksmisel, teiselt poolt, ka meie parandusettepanekut keskmiste ettevõtete kohta ei arvestatud, aga ma arvan, et me jõuame sellegi teema juurde tagasi.

Sest vaatasin täna, et Saksamaa valitsus või majandusminister on teinud Saksa valitsusele ettepaneku rakendada energiatööstustele piirhindasid: suurettevõtetele 13 senti kilovati kohta elektri puhul ja gaasi puhul tööstustarbijatele 7 senti kilovati kohta. See on kindlasti suur tugi Saksamaa ettevõtetele ja teisalt tähendab see seda, et kui Saksa ettevõtted saavad sellise hinnaga energiat kasutada, siis on neil märgatav konkurentsieelis. Eesti ettevõtjatele on see kindlasti probleem. Me kõik teame, et Saksamaa on suur tööstusriik. Tõenäoliselt Saksamaa eeskuju võtavad kiiresti üle lähiriigid, sest ka nemad satuvad konkurentsis kehvematesse tingimustesse kui Saksamaa ettevõtjad. See tähendab aga globaalselt seda, et Eesti ettevõtjad on veelgi keerulisemas seisus.

Nii et veel kord: ilmselt lähiajal siitsamast puldist jälle uus eelnõu ja muudatusettepanekud. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et kõigi 101 Riigikogu liikme ja valitsuse ülesanne on aidata ja toetada oma inimesi, ettevõtjaid, ettevõtteid ja omavalitsusi. Kui me sügisel kiirelt suutsime teha universaalteenuse koduomanikele, MTÜ‑dele, sihtasutustele, järgmine kuu ka väikeettevõtjatele ja keskmistele ettevõtetele, siis siinsamas kõnepuldis sai lubatud, et järgmine koht on kohalikud omavalitsused ja nende allasutused. Mul on hea meel, et konsensuslikult, ma loodan, toetatakse selle eelnõu vastuvõtmist. Ma tänan majanduskomisjoni kiire menetluse eest. Isamaa Erakond on väga õnnelik selle üle, et nii koalitsioonipoliitikud kui ka opositsioonipoliitikud toetasid Isamaa ettepanekut. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on ka selle eelnõu puhul viia läbi lõpphääletus.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 740. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Läheme edasi. Tänane kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 685 kolmas lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma 15. novembri koosolekul 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu ja valmistas seda ette kolmandaks lugemiseks. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 14. novembriks kella 17.15‑ks Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ettepanekuid ei laekunud.

Rahanduskomisjon koostas koostöös ministeeriumidega ühe mitmest muudatusest koosneva ja valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku. Muudatuste selgitused on toodud ettepanekute juures muudatusettepanekute loetelus. Muudatustes esitatakse kulude vähendused plussmärgiga ja suurendused miinusmärgiga.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 23. novembriks, teha ettepanek kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud ka üks muudatusettepanek ja me vaatame selle üheskoos läbi. Muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on seda arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on ka selle eelnõu puhul viia läbi lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 685. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 646 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks väliskomisjoni esimehe Andres Suti.

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Lihtsalt meeldetuletuseks: eelnõu esimene lugemine lõpetati selle aasta 11. oktoobril, muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud ning väliskomisjon otsustas (konsensusega) oma 14. novembri istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 646 teiseks lugemiseks tänase täiskogu päevakorda, lõpetada teine lugemine ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole.

Aitäh!

Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on sellegi eelnõu puhul viia läbi lõpphääletus. Läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 646. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Nii, head kolleegid, lõpphääletused on tänaseks läbitud.

Läheme päevakorraga edasi. 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu 659 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Raivo Tamme.

Tänan, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Räägime elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõust ja täna on meil selle teine lugemine.

Majanduskomisjonis, selle menetluse juhtivkomisjonis toimus esimese ja teise lugemise vahel kaks istungit. Esimene lugemine toimus 19. oktoobril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 3. november. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei teinud. Komisjon teavitas eelnõu menetlusest järgmisi huvirühmi: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Elisa Eesti Aktsiaselts, Häirekeskus, Tele2 Eesti Aktsiaselts ning Telia Eesti. Arvamused eelnõu kohta esitasid Siseministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Oma seisukohad muudatusettepanekute kohta esitas majanduskomisjonile eelnõu algataja ise, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Laekunud arvamuste ja ettepanekutega on võimalik tutvuda parlamendi veebilehel.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist ühel töörühma koosolekul ja kahel istungil. Muudatusettepanekud said  majanduskomisjoni konsensusliku toetuse. Tekst läbis kahe lugemise vahel ka keeletoimetuse.

Juhtivkomisjon tegi menetlusotsused ja ettepanekud: võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 23. novembriks ja teine lugemine lõpetada. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks päevakorda 7. detsembriks ja viia läbi lõpphääletus. Kõik otsused olid konsensuslikud. 

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole.

Kahju, aga tänan ikka.

Võib-olla järgmine kord. Kas kolleegidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta esitati kolm muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja ka kolmanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 659 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt läbitud.

Läheme edasi. Tänane 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud korteriomandi‑ ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni aseesimehe Marek Jürgensoni.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 16. juunil käesoleval aastal. Sellest on päris palju aega mööda läinud. Eelnõu esimene lugemine toimus 12. oktoobril ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 26. oktoober.

Riigikogust eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Arvamuse ja ettepanekud olid eelnõu kohta esitanud Notarite Koda, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Pangaliit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Samuti esitas Justiitsministeerium eelnõu koostajana oma ettepanekud eelnõu täpsustamiseks.

Eelnõu menetleti esimese ja teise lugemise vahel õiguskomisjonis kolmel korral. Kõigepealt 7. novembril. See oli võib-olla kõige sisulisem istung, kus arutati kõik need muudatused läbi. Sellest võtsid osa Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets, sama talituse nõunik Maria Sutt, Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson, notarikandidaat Katrin Sepp, pangaliidu laenude töögrupi juht Sofia Rannik ning linnade ja valdade liidust Tiina Üksvärav. Eesti Omanike Keskliitu esindas Priidu Pärna ja korteriühistute liidust oli kaasatud Urmas Mardi.

Nagu ma ennist ütlesin, arutati kõik muudatusettepanekud sisuliselt läbi ja juba 14. novembril pandi need kõik komisjonis peale veelkordset läbivaatamist hääletusele. Sellel hetkel oli meil kaheksa muudatusettepanekut. Tulenevalt eelnõu esitaja palvest me vaatasime 21. novembri istungil veel ühe muudatusettepaneku läbi. Nii et kokku laekus tegelikult üheksa muudatusettepanekut, kõik need on esitanud juhtivkomisjon. Kuna kõik komisjoni liikmed neid muudatusettepanekuid toetasid, langetati menetluslikud otsused juba 14. novembril. Eelnõu täiskogu 23. novembri päevakorda võtmise poolt olid Toomas Järveoja, Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast, üks erapooletu oli Tarmo Kruusimäe. Teise lugemise lõpetamise ettepaneku poolt oli sama koosseis nagu eelmises punktis ning oli samuti üks erapooletu, Tarmo Kruusimäe. Otsustati teha ettepanek, et kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus käesoleva aasta 7. detsembril. Poolt oli sama koosseis, nagu ennist ütlesin, ja oli ka üks erapooletu, jällegi Tarmo Kruusimäe.

Nii et pikalt arutletud eelnõu, aga sisuliselt said kõik vajalikud muudatused sisse viidud. Ma arvan, et tegemist on väga hea eelnõuga, ja palun, head kolleegid, teil seda eelnõu toetada.

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Te lugesite siin ette need institutsioonid ja organisatsioonid, kes eelnõu kohta oma arvamust avaldasid. Aga ma ei märganud, et seal oleks olnud sees Eesti Korteriühistute Liit, mis teatavasti ühendab tuhandeid ja tuhandeid korteriühistuid üle terve Eesti. Kuidas nii sai olla? Kas nende käest ei küsitud, nad ei vastanud või nad ei andnud üldse hinnangut sellele? Kuidas on see seos olemas, et neid ei olnud kaasatud?

Aitäh, hea küsija! Vabandust! Tegelikult ma ütlesin, et korterite ühistute liitu esindas Urmas Mardi. Ma ei öelnud, Eesti Korteriühistute Liitu. Tegelikult olid kaasatud ikkagi kõik olulist rolli kandvad isikud.

Aitäh! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada läbirääkimised? Jaa, palun! Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Täna on meil siin just hea näide õiguskomisjoni tööst ja tööprotsessist – [ollakse] paindlik ega hoita [kramplikult] kinni sellest, milles on koalitsioonileppes kokku lepitud. Päriselu ei näe seda ette. Me teame, et koalitsioonilepe oli vaja ka kiiresti kokku lüüa ja kõik teemad ei mahtunudki sinna sisse. Siin ma tahan tänada komisjoni esinaist ja komisjoni ametnikke, kes saavad aru, et päriselu toob meile probleeme. Võib-olla mõned probleemid ei olegi nii suured, nad ei peakski mitte kedagi kõnetama.

Kui ma Kristiines elasin, siis ma elasin liitmajas, kus oli vist kümme trepikoda, üheksakordne maja, igas trepikojas 36 [korterit]. Nüüd, Tallinna Linnavolikogu liikmeks olen ma valitud siis Lasnamäelt ja seal on selliseid maju palju. Tänane olukord on see, et kui parkimiskohad, mis on kulda väärt ... Aga võib-olla ka vanemates majades, kus on kahe korteri peale mingi panipaik või midagi ... Kui kaks korteriomanikku jõuavad omavahel kokkuleppele, et nad tahavad võõrandada ... Ja see on äärmiselt oluline, kui keegi müüb hiljem enda korterit ja ta on juba selle niinimetatud panipaiga või parkimiskoha maha müünud, tuleb teine – samamoodi nagu komisjonis öeldi – heauskne pärija, ütleb: "Aga kus mul see on?" Siis seadus oli siiamaani selline, et terve korteriühistu, terve maja, kõik see üle saja inimese peavad minema notarisse lihtsalt selleks, et sihuke tehing on.

Selline probleem meil kerkis ja loomulikult oli ministeeriumi vastuseis, sest nad ütlesid, et me ei ole seda näinud. Aga erakondadeüleselt me saime sellest probleemist aru, tulime vastu ja see tuleb nüüd muudatusena. Ehk siis, head töökaaslased, kes te seal komisjonis olete, tuleb ka lähtuda sellest, mis ei ole erakonna valimisprogrammi kirjutatud, mis ei ole kunagi kirjutatud kuskile koalitsioonileppesse, vaid on elu, päriselu, mis seab meile ette mingeid probleeme, need tõusetuvad. Võib-olla neid ei ole ühiskonnas nii palju akuutseks räägitud. Meil, saadikutel, on olenemata sellest, milline on meie ettevalmistus, ikkagi kohustus kuulata ära ja lahendada neid probleeme.

Seega ma tahan tänada kõiki komisjonikaaslasi, ka kõiki neid, kes koduomanike ja korteriühistute probleemi välja tõid. Nüüd on ainult tõdeda, et järgmisel korral me oleme võib-olla paremad. Võtke see teadmine ka enda komisjoni. Me saame Eesti elu paremaks teha ilma suurte loosungiteta. Palun toetada kõiki muudatusettepanekuid. Aitäh!

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Eelnõu kohta esitati üheksa muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, ka õiguskomisjon, arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, õiguskomisjoni esitatud, arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, arvestada täielikult. Kuues, õiguskomisjonilt, arvestada täielikult. Seitsmes, õiguskomisjonilt, arvestada täielikult. Kaheksas, õiguskomisjonilt, arvestada täielikult. Ja üheksas, õiguskomisjonilt, arvestada täielikult. 

Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 641 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 13. päevakorrapunkt on menetletud. 

Läheme edasi. 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu 713 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

Tere päevast kõigile! Õiguskomisjon jätkas äriühingute piiriülest liikumist täpsustava eelnõu ettevalmistust teiseks ja kolmandaks lugemiseks 14. novembril.

Hästi lühidalt sellest eelnõust. Teatavasti on osaühingute ja aktsiaseltside piiriülene ühinemine võimalik ka praegu, aga selle eelnõuga lisatakse piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine Eesti äriregistrisse kantud osaühingutele ja aktsiaseltsidele. Ja üldiselt soovitakse muuta äriühingute piiriülene liikumine senisest õiguskindlamaks.

Esimese ja teise lugemise vahel esitas Justiitsministeerium seitse tehnilist muudatusettepanekut, Riigikogust sisulisi ettepanekuid ei saabunud ja Finantsinspektsioon saatis ühe pöördumise.

Eelnõusse lisatavad äriseadustiku muudatused, muudatusettepanekud nr 1–5 on, nagu juba öeldud, tehnilised. Toon lihtsalt ühe näite. Enne olid viited äriseadustiku äriregistrit käsitlevale peatükile, uues versioonis on viited äriregistri seadusele ja äriseadustikule. Ja võib-olla on huvitav ka äriseadustiku § 299 muudatus: lõiget 2¹ täiendatakse sellest ekslikult välja jäänud sõnaga "häältest", kuna üldjuhul lähtuvad äriseadustikus olevad häälteenamuse nõuded aktsionäride häälte arvust, mitte aktsionäride isikute arvust, ja aktsionäride häälte arvust peab lähtuma ka § 299 lõige 2¹. Õiguskomisjonis oli nende viie muudatusettepaneku arvestamise suhtes täielik konsensus.

Muudatusettepanek nr 6 on samuti tehniline ja vajalik selleks, et oleks üheselt mõistetavad reeglid, kelle kinnitusest piisab, kui osakapitali sissemakse on alla või üle 50 000 euro.

Lisaks täpsustub juriidilise isiku äriregistrist kustutamise reegel. Registripidaja kolme kuu etteteatamise kohustus edaspidi ei kohaldu, juhul kui likvideerija on juba avaldanud ametliku teate likvideerimismenetluse kohta. Ja kõiki neid seitset muudatusettepanekut, olgu veel üle kinnitatud, toetas komisjon konsensuslikult.

Mainisin ka Finantsinspektsiooni pöördumist. Mõni sõna sellest. Ministeeriumi õiguspoliitika nõunik Maarit Puhm ja Finantsinspektsiooni õigusosakonna juhataja Marju Kohv selgitasid komisjonile selle pöördumise sisu. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu võimalikele riskidele, mis võivad tekkida, kui kõnealune seadus jõustub. Krediidiandjatel tekib teoreetiline võimalus ümberkujundamiseks või jagunemiseks mõne teise liikmesriigi äriühingu juurde, kuid krediidiandjate tarbijakrediidilepingud ja krediidiportfellid ei tohiks liikuda riigist välja. Põhjus on lihtne: siis ei ole Finantsinspektsioonil enam järelevalvelisi õigusi ega volitusi olukorda sekkuda ja kliendid võivad jääda kaitseta.

Praegu krediidiandjate puhul ühtset direktiivi või Euroopa-ülest regulatsiooni ei ole ning iga riik on läinud oma teed. Seega on risk klientidel veel suurem, kui nende lepingud liiguvad teise riiki. Selgituses nenditi, et piiriülene ümberkujundamine on võimalik hoolimata sellest, et sellekohast regulatsiooni praegu ei ole, ning selle direktiiviga on tegelikult ühine regulatsioon piiriülese liikumise kohta kehtestatud. 

Aga siiski, selle järel, kui seda eelnõu kooskõlastati, on teemat arutatud Rahandusministeeriumiga ja leitud, et on vaja rohkem aega põhjalikumalt valdkonna analüüsimiseks ning tuleb selgitada välja, milliseid muudatusi ja piiranguid tuleks siis kehtestada. Ja seetõttu on eelnõusse jäänud ainult need finantsvaldkonna seaduste muudatused, mis on tingimata vajalikud direktiivi ülevõtmiseks.

Komisjon arutas samuti seda asja ja komisjoni esimees Heljo Pikhof ütles kokkuvõtteks, et risk on tõepoolest olemas, selle vastu keegi ei vaidle, ja pakkus, et Justiitsministeerium koos Rahandusministeeriumiga peab selle murekoha lahendama. Nii et edaspidi [räägime] veel samal teemal.

Tehti menetlusotsused. Ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. novembriks; ettepanek teine lugemine lõpetada; kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 7. detsembril. Otsused kõik olid konsensuslikud, need tegid Järveoja, Jürgenson, Kannimäe, Karilaid, Kaskpeit, Kruusimäe, Pikhof, Poolamets, Tiidus ja Toomast. Väga suur tänu!

Aitäh! Auväärt ettekandja, teile küsimusi ei ole.

No kena.

Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta esitati seitse muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek, õiguskomisjonilt, arvestada täielikult. Teine, õiguskomisjonilt, arvestada täielikult. Kolmas, õiguskomisjonilt, arvestada täielikult. Neljas, ka õiguskomisjonilt, arvestada täielikult. Viies, õiguskomisjonilt, arvestada täielikult. Kuues, õiguskomisjonilt, arvestada täielikult. Ja ka seitsmenda on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 713 teine lugemine lõpetada. Me oleme teise lugemise lõpetanud ja 14. päevakorrapunkti menetlemise ka.

Läheme edasi 15. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu 698 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mäletatavasti eelnõu näeb ette suurendada represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 230 eurolt 292 eurole. See 230-eurone toetusmäär kehtib meil 2018. aastast.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 9. novembriks esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon kaks muudatusettepanekut. Me arutasime neid ettepanekuid. Komisjon küll hääletusel neid ei toetanud, aga me leppisime kokku, et komisjon algatab oma eelnõu, mis sisaldab ka EKRE esitatud muudatusettepanekut, vähemasti ühte.

Oma teist lugemist valmistasime ette 15., 17. ja 21. novembril. Komisjon arutas ka Siberis sündinud lapsed MTÜ ettepanekut Siberis sündinud lastele represseeritu staatuse andmise kohta ning otsustas, et tõstatatud küsimuse lahendamiseks tuleks algatada eraldi eelnõu. Nagu ma ütlesin, üks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna muudatusettepanekutest oli just selle laiendamine, aga me komisjonis üsna üksmeelselt, kuigi hääletustulemus seda ei näita, jõudsime üsna üksmeelselt arusaamisele, et päris see sõnastus, mis välja oli pakutud muudatusettepanekus, tegelikku probleemi ei lahenda. Seda muudatusettepanekut toetas 2, vastu oli 6 ja erapooletuid 3. Teine ettepanek oli toetuse indekseerimine ja selle hääletustulemus oli samasugune.

Nii nagu ma ütlesin, eile komisjon arutas Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajatega koos uut eelnõu. Ma olen üsna kindel, et see uus eelnõu ... Eile veel ei otsustatud seda algatada, aga komisjon selle kindlasti algatab, kui eri osapooled on selle läbi arutanud.

Siis tegi komisjon ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks. Ettepanek on teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis palume lõpphääletus viia läbi 7. detsembril. Aitäh!

Aitäh, auväärt ettekandja! Ei ole ka teile küsimusi. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Jah. Helmen Kütt, palun!

Head ametikaaslased ja telesilla kaudu seda ülekannet jälgijad! Mina tahan tegelikult väga-väga tunnustada seda, et EKRE esitas muudatusettepanekud meile komisjoni. Ja põhjus, miks me sel korral neid ettepanekuid ei toeta, on see, et tõepoolest Siberis sündinud laste organisatsioon ütles, et need ei lahenda seda probleemi. Aga selle probleemi lahendus on vaja leida. Seda näitab ka see, et me tõepoolest sotsiaalkomisjonis eile arutasime ja kuulsime ettepanekuid, kuidas seda probleemi lahendada. Me kutsume lisaks teised huvirühmad, see tähendab represseeritud, näiteks Memento. See soov, et Riigikogu praegune koosseis selle probleemi lahendaks, on siiras ja suur.

Nii et ma väga-väga loodan sellist üksmeelset menetlust ja tahan väga tunnustada nii justiitsministrit kui ka sotsiaalkaitseministrit, aga just nimelt ametnikke, sotsiaalkomisjoni ametnikke ja ministeeriumi ametnikke, kes olid valmis väga kiirelt meile neid ettepanekuid formuleerima selliselt, et probleem saaks parimal viisil lahendatud.

Veel kord: jäi minulegi see südame peale 21. oktoobril – ma selle probleemiga varem kursis ei olnud. 21. oktoobril toimus Riigikogus Siberis sündinud laste organisatsiooni suur koosolek, koosviibimine. See organisatsioon ei ole veel aastatki vana, aga on väga aktiivne, seal on 125 liiget. Ja seal käis tervitamas Martin Helme, Riigikogu teine asespiiker, ning seal olnud inimesed tõid selle probleemi välja. Tegelikult see vajab lahendamist ja ma väga loodan siin erakondadeülesele lahendusele.

Veel kord: olen väga tänulik, et see probleem ka muudatusettepanekutena esitati, kindlasti leiab see uue eelnõu algatamisel parima viisi ja lahenduse. Aitäh!

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Ma ei räägi mitte sellest konkreetsest eelnõust, mida me loomulikult toetame, vaid just nimelt nendest muudatusettepanekutest, mis EKRE esitas, et represseeritute hulka arvestataks ka Siberis ja vangilaagrites ja vanglates sündinud lapsed ning et nii nende kui ka teiste represseeritute, kaasa arvatud tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikute toetused indekseeritaks. Kahjuks lükati kõik need ettepanekud tagasi.

Ma tahan tänada proua Helmen Kütti selle eest, et ta toetab seda probleemitõstatust ja leiab, et see tuleb tõesti lahendada. Ja hea on kuulda ka seda, kuidas komisjonis leiti, et asjaga tuleb edasi minna, et tuleks teha eraldi eelnõu selle jaoks. See on väga hea.

Aga lubage mul jääda siiski suuresti skeptiliseks selle suhtes, sest Eesti Memento Liit on selle probleemiga tegelenud aastaid. Ja aastaid on Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium kõik need pöördumised, kõik taotlused, et kedagi tunnistataks represseerituks sellest kontingendist, nende lastest, tagasi lükanud. On leitud, et ei ole mingit represseerimist, ei ole mingit alust teil toetust tahta ja saada. Selliseid vastuseid on ju saadud ka praeguse koalitsiooni ajal. See teeb mind skeptiliseks Justiitsministeeriumi esindajate siiruse suhtes ja ka Sotsiaalministeeriumi esindajate siiruse suhtes. Kas nad ikka tõepoolest tahavad seda probleemi lahendada?

Aga kuna need muudatusettepanekud kahjuks lükatakse täna siin tagasi – me küll väga palume ja soovime, et Riigikogu neid muudatusettepanekuid toetaks, aga ilmselt lükatakse need tagasi –, siis mis jääb meil muud üle kui loota, et selle asjaga ikkagi tõepoolest minnakse edasi ja et need sõnad on siirad. Aga jah, pahatihti me oleme näinud, kuidas sellised asjad võetakse ja lükatakse lihtsalt kuskile sahtlisse tolmu koguma ja öeldakse: "Me tegeleme asjaga, oodake‑oodake." Sellise lahendusega me kahjuks ei saa nõus olla, aga meil on, kuidas öelda, käed liialt lühikesed, et siia mingit muutust tuua.

Igal juhul me kavatseme protsessil silma peal hoida ja kui võimalik, siis selles osaleda, et me ikkagi jõuaksime selle tulemuseni, et kõik represseeritud saaksid riigi tunnustuse ja ka hädavajaliku abi osaliseks. Aitäh!

Aitäh! Helmen Kütt, palun, repliik!

Suur aitäh! Lihtsalt repliigi korras [ütlen], et komisjon oleks jätkanud selle eelnõu menetlemist ja teinud ka muudatusettepanekud, aga need on seotud riigieelarvega. Selleks, et kas või natukenegi toetused tõuseksid jaanuarist, kui toimub esimene väljamakse, olime me sunnitud tegema teise lugemise eelarve vastuvõtmisega samaaegselt. See on see põhjus, miks me seda eelnõu menetlemist niimoodi ei jätkanud, et oleks huvirühmasid kaasanud. See on oluline [stenogrammi] jaoks. Ma olen väga lootusrikas, et me leiame erakondadeülese lahenduse, et need probleemid saaksid lahendatud.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe, lõpetan läbirääkimised. Ja vaatame üle muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Ikka paneme. Kõigepealt saalikutsung. Head kolleegid, oleme eelnõu 698 teise lugemise muudatusettepanekute juures ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni muudatusettepanek, mida juhtivkomisjon ei toetanud, on pandud hääletusele. Palun teie seisukohta ja hääletage!

Muudatusettepaneku poolt on 16 saadikut, vastu on 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Teine muudatusettepanek, ka selle esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Hea eesistuja, palun see muudatusettepanek panna hääletusele.

Jaa. Kuna just oli kutsung, siis panen kohe hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 2. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

See meeldis saadikutele veel vähem, poolt on 16, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Meil on 15. päevakorrapunkt ühel pool. Saame minna 16. päevakorrapunkti juurde. Aga, enne kui läheme järgmise punkti juurde, saab öelda, et teise lugemise oleme lõpetanud.

16. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 701, ka see on teisel lugemisel. Palun siia sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti. Palun!

Suur aitäh, austatud kolleegid! Head ametikaaslased! Teie ees on Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 701. Ma tuletan lihtsalt meelde, mida see eelnõu endast kujutab, aga ka menetluse käiku.

Kõigepealt, esimene lugemine lõpetati 26. oktoobril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Sotsiaalkomisjon küsis eelnõu kohta arvamust Sotsiaalministeeriumi kaasatud huvigruppidelt. Oma arvamuse saatsid Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalministeerium, Eesti Laborimeditsiini Ühing ja Eesti Meditsiinigeneetika Selts, Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ning Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee.

Komisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist lausa kolmel istungil: 15. novembril, 17. novembril oma erakorralisel istungil ja 21. novembril. 15. novembril olid kutsutud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Maret Voore ja Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Piret Põiklik, Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Gaidi Alt, Eesti Laborimeditsiini Ühingu kvaliteedi töörühma liikmed Kai Jõers ja Monica Tilk, Eesti Meditsiinigeneetika Seltsi juhatuse liige Tiina Kahre ning Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee liige Kadi Lubi.

Arutelu oli meil väga põhjalik. Me kuulasime ära need märkused ja ettepanekud, mida erinevad osapooled tegid. Täpselt nii, nagu esialgu Maret Voore ette kandis, on selle eelnõu eesmärk põhimõtteliselt täpsustada ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate, Terviseameti õigused ja ülesanded Euroopa Liidu määruste rakendamisel, aga eelkõige tehakse need muudatused, mis puudutavad terviseseadmete kasutajaid ehk tavakasutajad ja professionaalsed kasutajad, ettevõtjad – seal hulgas on sponsorid, tootjad, nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad – ja riigiasutusi, nii Terviseametit kui ka Ravimiametit. Eelnõuga lisatakse levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostika meditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis. See saavutab parema ülevaate turul olevatest meditsiiniseadmetest ning see tõhustab ka turu järelevalvet, et Terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid, sealhulgas võltsitud ja ohtlikke meditsiiniseadmeid ning need vajaduse korral ka turult eemaldada.

Nüüd arutelu, mis meil seal toimus. Puuetega inimeste koja esindaja Gaidi Alt ütles: väga oluline on, et ka erivajadustega inimesed pääsevad sellele teabele ligi. Kas on mõeldud ka kirjeldustõlke ja kirjutustõlke peale? Selle kohta Sotsiaalministeeriumi esindaja vastas, et tõepoolest, oluline on tagada laiale hulgale inimestele juurdepääs ja sellele on Sotsiaalministeerium ka mõelnud.

Nüüd, omavahel esitasid arvamusi ja selgitusi kaks sellist organisatsiooni, kes olid kutsutud – laborimeditsiini ühingu kvaliteedi töörühma liikmed ja Eesti Meditsiinigeneetika Seltsi juhatuse liikmed. Ütlen ausalt, täpselt niimoodi, nagu ütles hea komisjoni liige Kert Kingo, et tegelikult on see valdkond nii spetsiifiline ja detailne, inimesed käivad põhjusega ülikoolis seda õppimas, komisjoni liikmed ei ole selle valdkonna spetsialistid. Tegelikult ta tõdes, et arutelust jääb mulje, et osapooled ei ole omavahel eelnevaid probleeme või muresid ka arutanud, aga nii kaua, kui need kitsaskohad üleval on, ei saa komisjon edasi liikuda.

Priit Sibul küsis, mis juhtub siis, kui Eesti seda määrust ei rakenda, põhjendusel, et see võib tuua kaasa suurt bürokraatiat, ja kui Eestis praegugi asjad hästi toimivad, siis milleks seda vaja on. Küsiti ka, mis muutub sellega paremaks. Vastus oli, et see on eelkõige mõeldud patsientide ohutuseks ja selleks, et teada, millised seadmed meil turul on, sealhulgas võltsitud ja ohtlikud seadmed, mis võivad mõjuda halvasti.

Pika arutelu järel jõudis komisjon väga konsensuslikult ühele meelele, et me ei saa teha praegu menetluslikke otsuseid, kuna need on niivõrd spetsiifilised ja seadusandjatena ei ole me võimelised neid mõistma, kui osapooled omavahel neid asju selgeks ei tee ja ühesele seisukohale ei asu. Seda tõdesid nii Hele Everaus, Kert Kingo kui ka teised komisjoni liikmed. Me võtsime arutelu kokku, tehes ettepaneku, et kõik osapooled vaidlevad kitsaskohad omavahel läbi, enne kui seadusandja jätkab eelnõu menetlust. Ja nii juhtuski.

Lõpetuseks, enne kui kõik osapooled, kes meil laua taga olid, lahkusid, sai öeldud, et me saame eelnõu saata teisele lugemisele 23. novembriks ehk tänaseks, kui Sotsiaalministeerium on selle küsimuse lahendanud, kutsunud osapooled ühe laua taha, teinud vastavad muudatusettepanekud ja meile sellest teada andnud. See oli 15. novembril.

17. novembril tegime me ka erakorralise istungi. Erakorralisel istungil leppisime komisjoni liikmetega kokku – otsus oli konsensuslik –, et me paneme ta tinglikult päevakorda ja kui esmaspäeval on kohal tervise- ja tööminister Peep Peterson ja Sotsiaalministeeriumi vastav ametnik, kes meil seda ette kandis – see oli Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Maret Voore –, ning kui osapooltelt on saadud kinnitus, et probleemid on lahendatud, siis me läheme selle eelnõuga edasi.

21. novembril, esmaspäeval oli tõepoolest meil uuesti selle eelnõu arutelu. Tuletasin meelde, mida me kokku olime leppinud. Peep Peterson palus komisjoni liikmetelt vabandust selle pärast, et arutelul on tekkinud veider olukord, ning lubas kindlasti edaspidi protseduuridel ja sihtrühmadega suhtlemisel silma peal hoida. Tegelikult võin öelda, et see oli üks hea näide sellest, kuidas sotsiaalkomisjon oli nagu riiklik lepitaja. Maret Voore tõepoolest kinnitas, et osapooled on pikalt asja arutanud, ja kõik mured, mis olid tõstatatud, on lahendatud.

Üks näide, mis oli esimesel arutelul nimetuse "meditsiinieetika komitee" kohta. Üks muudatusettepanek puudutabki eetikakomisjoni nimetust. Saavutasime kompromissi ja tehti ettepanek meditsiiniseadme seaduses kasutada senise nimetuse "meditsiinieetika komitee" asemel nimetatud nimetust "sõltumatu eetikakomitee". Kõik osapooled olid sellega nõus.

Teine muudatusettepanek tehti Eesti Laborimeditsiini Ühingu, Eesti Meditsiinigeneetika Seltsi arvamuse põhjal, selle tegi Sotsiaalministeerium. Nimelt ei ole kõige madalama riskiklassiga (A‑klass) in vitro diagnostikaseadmete kohta üksikasjalise dokumentatsiooni koostamise nõude lisamine põhjendatud. Sellest tulenevalt tegid komisjoni liikmed ettepaneku – Kert Kingo soovitas ja ma arvan, et see oli väga hea mõte, sest kõik meile ka vastasid –, et meil oleks mõistlik küsida ka huvigruppide kinnitust, et tõesti see nii on ja nad on sellega kursis ja on sellega nõus.

Kalle Grünthal soovis veel täpsustada eetikakomitee nimemuutust. Põhimõtteliselt võib aru saada, et pillimehed jäävad samaks, aga nimi muutub. Mida tähendab sõltumatu eetikakomitee, millest tuleneb sõltumatus? Maret Voore selgitas, et sõltumatu eetikakomitee nimetus on kasutatav ka nendessamades määrustes. Eetikakomitee on oma tegevuses tõesti sõltumatu. Eestis on kaks eetikakomiteed, kes tegelevad meditsiiniseadme uuringu hindamisega. Nemad on oma tegevuses sõltumatud. Neil on oma tegevusulatus ja neil on oma hinnakiri. Nemad hindavad uuringu esimeses etapis taotlust ja alles eetikakomitee arvamuse järel võib minna uuringu taotlus Terviseametile hindamiseks.

Seal langetas komisjon ka otsused ja hääletas muudatusettepanekuid, mis olid kokku lepitud huvigruppidega. Need kõik said konsensusliku toetuse. Tehti ettepanek teine lugemine lõpetada (ka see otsus oli konsensuslik) ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 7. detsembril.

Ma tahan lõpetuseks öelda, et ma tõepoolest arvan, et kui komisjonil tekib kahtlusi ja vajadus selgituste järgi, siis saab kiiresti need asjad lahendatud huvigruppide ja ministeeriumi vahel – see oli hea näide selle kohta. Muidugi oleks veel parem olnud, kui need asjad oleksid olnud juba meile komisjoni tulles lahendatud, aga see on üks hea näide, kuidas me saame need asjad korda. Oli vaja need kokkulepped saavutada ja kõik huvigrupid – mul on nende kõigi nimed siin ka kaasas – on teatanud, et Terviseametil ei ole mingeid probleeme selle eelnõuga, ei ole ühtegi probleemi puuetega inimeste kojal, ei ole ühtegi probleemi sellega Eesti Laborimeditsiini Ühingul ja Eesti Meditsiinigeneetika Seltsil. Nad tervitavad seda muudatust, kus seda A‑riskiklassile ei kohaldata. Nii et ühtegi probleemi, julgen teile, head ametikaaslased, kinnitada, üles ei jäänud. Aitäh!

Aitäh! Saaks küsimusi küsida, aga paistab, et ei ole küsimusi.

Aitäh!

Sellisel juhul avan läbirääkimised. Ka läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised.

Selle eelnõu kohta on tehtud ka muudatusettepanekuid. Kohe me jõuame sinna. (Lehitseb pabereid.) Esimese muudatusettepaneku esitaja on sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku esitaja on samuti sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ka kolmanda muudatusettepaneku esitaja on sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 701 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Saame minna tänase 17. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 703. Oleme teisel lugemisel ja palun ettekandeks siia sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Perehüvitiste seaduse eelnõu oleme me siin esimesel lugemisel arutanud, ühiskond on olnud üsna aktiivne selle eelnõu arutamisel. Komisjon arutas seda eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks oma viiel istungil: 8., 15., 17., 21. ja 22. novembril.

8. novembril me kuulasime ära peamiselt nende fraktsioonide esindajad, kes tegid muudatusettepanekuid. Keskerakonna esindaja Tõnis Mölder tutvustas oma muudatusettepanekuid, mida oli kolm. Esiteks see, et tõsta kõikide laste lapsetoetus 80 eurolt 100-le. Teiseks, lasterikka pere toetus tõsta 600‑lt 700 eurole, see puudutab kolme kuni kuue lapsega peresid. Seitsme‑ ja enamalapseliste perede suhtes oli Keskerakonna fraktsiooni ettepanek tõsta toetus 800 eurolt 900-le. Siis käis arutelu selle üle.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekut tutvustas Jaak Valge, kes ütles, et niigi väga hea eelnõu kohta teeb ta veel ühe hea ettepaneku. See kõlas nii, et taheti muuta eelnõu § 4 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt: "Perehüvitise saamise õigust ei ole Eesti elanikel, kes saavad mõne teise riigi samaliigilist hüvitist, ning neil kolmandate riikide kodanikel, kes ei viibi Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel." Komisjoni liikmetega arutasime seda. Oli küsimusi, et mida ja kuidas täpselt silmas peetakse. Jaak Valge selgitas, milles seisneb selle idee, ja ütles, et see [eelnõu] ei [tohiks] muutuda võimalikuks immigratsioonipumbaks.

Siis arutasime Maria Jufereva-Skuratovski ettepanekuid. Temal oli kaks ettepanekut, millest ühe ta võttis tagasi, nii et sellest pole põhjust siin rääkida. Ettepanek, mis jäi arutusele, oli selline: ta soovis [lasterikka] pere toetuse saamist [vanima lapse] 24 eluaastalt lühendada 21. eluaastale.

Siis anti sõna komisjonis viibinud külalistele, kellest esimesena rääkis Pille Tsopp-Pagan. Nende arusaam oli see ja peamine mure seisnes selles, et toetused ei ole kõigile võrdsed, aga toetusi tuleks võrdselt tagada. Kuna Pille Tsopp-Pagan esindab organisatsiooni, kus tegeldakse probleemsete ja keeruliste perede ja suhetega, siis tõusis seal teemaks ka see, et mõnel puhul inimesed lähevad tülli, vahel satuvad nende juurde ka kliendid, kes on läinud tülli ja kannatavad ise vägivalla all, ning mehed sunnivad naisi sünnitama. Pille Tsopp-Pagan arvas, et hiljem Eha Reitelmann annab sellest kõigest täpsema ülevaate.

Debatt ja arutelu käiski selle üle, kas ja kui palju selliseid juhtumeid esineb. Loomulikult selle kohta täpset statistikat pole, me räägime lihtsalt keerulistest juhtumitest. Hiljem Eha Reitelmann viitas ka sellele, et ühelt poolt tõesti mõnel puhul sunnitakse sünnitama ja mõnikord sunnitakse ka aborti tegema. Kumba on rohkem, seda keegi öelda ei oska.

Eha Reitelmann Eesti Naiste[ühenduste] Ümarlaua [AS]‑ist toetas seda eelnõu olulisel määral. Ta pidas oluliseks, et eelnõust väljumine toimub järk-järgult. See, et lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust tõstetakse ning see sündimusele kaasa aitab, on nende arvates väga mõistlik ja oluline. Aga Eha Reitelmann pani veel südamele, et nad teevad ettepaneku sätestada Vabariigi Valitsuse seaduses pere‑ ja rahvastikupoliitika kavandamise ja elluviimise koordineerimise kohustus selgesõnaliselt mõne ministeeriumi valitsemisalas. Seda praegu ei ole.

Kohtutelt ja Eesti Advokatuurilt oli tulnud komisjoni kiri, mis rääkis probleemist, mida me siin saalis oleme ka mitmel korral arutanud ja mis puudutab elatise maksmist, kuivõrd käesoleva aasta algusest kehtestati uus kord. Ei tohiks tekkida olukorda, kus eelnõu sõnastuses on kirjas – praegu on ka kirjas, komisjon on küll teinud muudatusettepanekuid, mida suur saal peab arutama –, et lasterikka pere toetus tuleb sellest välja võtta. Kohtunikud viitasid sellele, et kuna kohtupraktika on olnud erinev, siis mõnel puhul kohtunikud arvestavad ainult lapsi, aga mõnel puhul ka pereliikmete hulka. Kui see nüüd välja võetakse ja lasterikka pere toetus tõuseb, siis võib olukord olla perest [eraldi] elama asuvate isade jaoks mõneti veel problemaatilisem ning ebaõiglus justkui kasvab. Kohtunike hinnangul oleks õige seda ühel või teisel viisil arvestada. Õigemini oli nende konkreetne ettepanek selline, et nende kirja alusel võiks arvestada, et [lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja] poole lasterikka pere toetuse ulatuses, [jagatuna võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel].

Siis oli meil komisjonis Lastekaitse Liidu esindaja, kes on ka korduvalt selle eelnõu kohta arvamust avaldanud ja olnud kriitiline ennekõike nende aspektide suhtes, mis puudutavad laste võrdset kohtlemist. Olulise aspektina viidati sellelesamale esimese, teise ja kolmanda lapse ebavõrdsele toetusele. Samuti viidati 2009. aastale, kui minister Hanno Pevkuri ajal ühiskonnas üldse algas diskussioon selle üle, kas muuta lastetoetus vajaduspõhiseks. Aga vahepeal pole seda teemat arutatud. Lastekaitse Liidu seisukoht on see, et kõiki lapsi tuleb võrdselt kohelda.

Nii nagu ühiskonnas oli ka komisjonis loomulikult arutelu selle üle, kas see eelnõu aitab kaasa perede võrdsusele või viib neid sellest eemale. Ja selles on, ütleme nii, inimeste positsioonid erinevad ja jäid [erinevaks] ka komisjonis.

Siis oli komisjonis veel Sotsiaalkindlustusameti esindaja Maret Maripuu, kes tõi esile probleeme ja nüansse, mis puudutasid seaduse võimalikku rakendamist. Sellega oli mõningaid probleeme ja küsimusi, millest osa said hilisematel aruteludel lahenduse. Aga probleemil on ka tehniline külg ja selle peab saama lahendada nii, et inimesed saaksid õigel ajal oma toetused kätte ja Sotsiaalkindlustusamet jõuaks sellega tegeleda. Selle kohta on üks rakendussäte. Mõnel puhul on neid, kes vahepeal ei vasta kriteeriumidele või kelle lapsed jõuavad teatavasse vanusesse ja on seetõttu süsteemist väljas. Seadus hakkab küll rakenduma kõigile 1. jaanuarist, aga Sotsiaalkindlustusametil tuleb see vaakum ära lahendada, siis tekiks võimalus neid väljamakseid teha kuni märtsikuuni, et kellelgi mingeid probleeme ei tekiks. Selles oli komisjon üsna üksmeelne – neid probleeme tuleb niiviisi lahendada, et keegi hammasrataste vahele ei jääks.

Lasterikaste perede liidu esindaja Aage Õunap toetas eelnõu olulisel määral, aga ütles samuti, et nende jaoks on oluline just nimelt lastetoetuste ühetaoline tõus, nii et kõik lapsed oleksid ühtmoodi arvestatud ja samasuguse toetusega.

Ja siis olid mõned tehnilised teemad. Nimelt, eelnõus on veel sees sellised sõnastused nagu "posti teel", "kojukanne" ja nii edasi, mis ei ole enam [ajakohased]. Need me võtsime lõpuks komisjonis ka välja, kuna enam sellisel kujul mingeid kojukandeid ei toimu. See oli arutelu, mis toimus 8. novembril.

15. novembril arutasime taas eelnõu. Nagu ütlesin, ministeerium tutvustas oma seisukohti. Vahepeal on see eelnõu – selles mõttes, kui vaadata eelmisi eelnõusid, mida siin ette kanti – suures osas muutunud. Sotsiaalministeerium tutvustaski neid muudatusi, mis vahepeal oli tehtud. Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõus ütleb üks punkt, et peretoetuste seaduse eelnõus on kaks lõiget, kus on sees väljendid "kojukanne" ja "posti teel". Kuna postiseadus ei reguleeri kojukannet, siis ei ole korrektne seda väljendada ka selles eelnõus. Nii nagu ma ütlesin, hiljem komisjon üksmeelselt toetas ettepanekut see eelnõust välja võtta.

Siis oli teema, mis puudutas lastetoetusi. Komisjoni ettepanek oli selline: siiamaani makstakse lapsetoetust 16. eluaastani või kui laps õpib, siis kuni 19. eluaastani või kuni kooliaasta lõpuni, aga nüüd, selle muudatuse järgi, mida komisjon arutas, hakatakse lapsetoetust maksma kuni lapse 19‑aastaseks saamiseni või kuni kooliõppeaasta lõpuni. Oluline nüanss – [ütlen kohe ära,] et ma hiljem ei unustaks –, on ka see, et kui laps peaks 19‑aastaselt kooli vahetama ja tegema seda sama õppeaasta sees, olles 19‑aastane, siis vahepeal toetuste maksmine katkestatakse. Kui ta jätkab õpinguid koolis, siis kuni õppeaasta lõpuni ja kuni ta on 19‑aastane, jätkatakse talle toetuse maksmist. 

Siis oli küsimus selle kohta, et lõikes 3 sätestatakse lapsetoetus esimese ja teise lapse puhul 80 eurot. Samas summas makstakse üksikvanema lapse toetust. Punktid 5 ja 6, mille kohaselt alates kolmandast lapsest kuni kuuelapselisele perele makstakse toetust 650 eurot, on nii-öelda uus kokkulepe, mis tehti, ning seitsme‑ ja enamalapselistele makstakse 850 eurot. Selle muudatuse tulemusena hakatakse lapsetoetust maksma lapse 19‑aastaseks saamiseni või kuni tema õppimise aja lõpuni, nagu ma just selgitasin. Seejärel toimub järkjärguline vähenemine ehk lasterikka pere toetuse maksmise etapiviisil maksmise lõpetamine põhimõttel, et kahte last kasvatav pere hakkab saama kahte kolmandikku toetust ja siis, kui peres on üks laps, saab pere ühe kolmandiku.

Teemaks tekkis ka see, et kui kolmest lapsest keegi sureb, siis sellises olukorras rakendub kohe sujuv järkjärguline vähenemine. Aga see on seotud lastetoetuse maksmisega ja need süsteemid omavahel suhtlevad.

Eriregulatsioon on kolmikute puhul. See puudutab Eestis 37 peret. Kui lapsed saavad korraga 19‑aastaseks, siis lasterikka pere toetuse maksmist ei lõpetata ja perele makstakse lasterikka pere toetust ühe kolmandiku ulatuses veel kolme aasta jooksul.

Siis oli küsimus selle kohta, millist mõju avaldavad eelarvele need muudatused, mis esimese ja teise lugemise vahel tehti. Kuni 2025. aasta eelarveni summad kasvavad, aga kuna tehti ettepanek tuua [toetuse maksmise lõpetamine] 24 eluaastalt 19 eluaastale, siis hiljem on kulu eelarvele juba väiksem, nii et 2026. aastal ollakse plussis 6 miljoni euroga.

Siis oli komisjoni liikmetel ka küsimus erikoolis õppivate laste kohta. Saime selguse, et see on samasugune kooliskäimine nagu ikka – ei ole vahet, kas laps käib tavalises koolis või erikoolis.

17. novembril me arutasime ja hääletasime läbi muudatusettepanekud. Kõigepealt need muudatused, millest ma just rääkisin, mida Sotsiaalministeerium meile tutvustas vahepealse kokkuleppe näol, komisjon arvestas neid kõiki täielikult. Seda toetas 7 saadikut: Everaus, Kingo, Kütt, Pillak, Rajasalu, Sibul, Valge, Šmigun-Vähi. Vastu oli 3 saadikut: Kotka, Tuus-Laul ja Vassiljev. Erapooletuid ei olnud. EKRE muudatusettepanek ei leidnud toetust, samamoodi ei toetatud Keskerakonna muudatusettepanekut. Maria Jufereva-Skuratovski ettepanekut, nii nagu ma ütlesin, sisuliselt arvestati.

Siis jäi meil viimasel kolmel istungil põhiliseks aruteluks teema, mis puudutab elatise väljamaksmisega seonduvat. Lõpuks, nii nagu ma ütlesin, osaliselt see kohtute tehtud ettepanek seda arvestada poole ulatuses leidis komisjoni toetust, aga sellise konkreetse sõnastuse ja nüansiga, mida te saate kõik lugeda, et see puudutaks elatise väljamõistmise puhul ainult inimese konkreetseid lapsi. Piltlikult öeldes, kui me räägime nüüd versioonidest üks pluss kaks või kaks pluss üks last, siis emal on küll õigus lasterikka pere toetusele, aga kui isalt elatist välja nõutakse, siis [peab ta maksma] ikka ainult nende laste eest, kes on tema lapsed, nii nagu need kohustused meil ikka on. Neid sõnastusi, millest ma rääkisin, komisjon otsustas toetada ja teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning saata see eelnõu tänaseks siia saali.

Aga oluline on võib-olla veel see, et 10. novembril 2022 me arutasime konverentsisaalis kollektiivset pöördumist "Peretoetused õiglaseks!". Teadupärast parlamendil on aega seda menetleda pikalt, aga komisjoni esimees otsustas, nii nagu komisjoni liikmete arvates on väga mõistlik, et kuna see puudutab just sedasama eelnõu, siis meil on mõistlik seda kollektiivset pöördumist arutada kohe, mitte alles siis, kui see eelnõu on siin läbi arutatud. Teadupärast on ka ühiskonnas seda palju kuulda olnud – osa sellest diskussioonist on sama, mis ka komisjonis oli –, et tahetakse, et need toetused oleksid võrdsed. Tol hetkel oli veel palju juttu 24-st, aga loomulikult oli probleem see, et lastetoetused on ebavõrdsed, samuti see, et kahe‑ või kolmelapseliste perede toetused on väga erineva suurusega. See arutelu toimus meil ka ja ma arvan, et on oluline see siin ära märkida.

Nagu ma ütlesin, komisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kui täna suur saal otsustab toetada komisjoni ettepanekuid, siis on see eelnõu detsembris kolmandal lugemisel. Tänan tähelepanu eest!

Ja nüüd on mõned küsimused. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt veel kord suur kiitus, et see eelnõu on täna siin suures saalis teisel lugemisel. Ma arvan tegelikult väärib äramärkimist see, et kevadel oli neli erakonda – üks neist, Sotsiaaldemokraatlik Erakond küll loobus laste eest seismisest –, olid EKRE, Isamaa ja Keskerakond, kes tahtsid tõesti Eesti peresid ja lapsi aidata. Täna me oleme selles formaadis, kus tegelikult tullaksegi meie peredele ja lastele appi.

Ma tean, et toona oli Isamaa ja olite ka teie isiklikult väga selgelt seda meelt, et esimene ja teine laps peaks saama lastetoetust võrdselt kolmanda lapsega. Täna me näeme, et koalitsioonis seda kokkulepet ei ole, küll aga on esimese ja teise lugemise vahel liigutud lasterikaste perede toetuse teemal lähemale kevadisele eelnõule.

Kas te oskate kommenteerida, miks koalitsioon selles kõige tähtsamas küsimuses, lastetoetuse võrdsuses, ei saavutanud kokkulepet?

Aitäh! Esiteks, see eelnõu on tõesti märksa sarnasem Isamaa esialgse ettepanekuga, selle eelnõuga, millele te viitasite. Aga ma küll kuidagi ei taha teiega nõustuda selles, et sotsiaaldemokraatidele laste heaolu korda ei lähe. Nad olid esialgse eelnõu juures. Olid küll teatud põhjused, miks nad sellest taandusid, aga nad on olnud selle eelnõu taga, mida me täna siin arutame.

See, mille kohta te küsite, et miks ei jõutud [kokkuleppele]. See eelnõu juba olulises osas erineb sellest, mis koalitsioonilepinguga suvel kokku lepiti, ja on minu meelest palju mõistlikum. Koalitsioonikõnelustel Reformierakonna eestvedamisel tekkis sinna see 24 eluaastat, mis kindlasti paljudele tundus ebaõiglane, aga ma arvan, et kõige olulisem on see, milline on lõpptulemus, ja lõpptulemus on märksa parem. Muidugi on kahju, aga kõigeks korraga ei leia vahendeid. Meil on erakorraline olukord, mis puudutab sõjandust, meie riigikaitsekulud kasvavad olulisel määral ja nii edasi.

Aga mitmed inimesed heitsid ette seda, et ebavõrdsus suureneb ja nii edasi. Ma ütlesin ka neile inimestele, et kui me tõstame [toetust] 60‑lt 80 eurole, siis tegelikult me ju ikkagi liigume mõistlikus suunas ja paremuse poole. Selles mõttes tuleb ka seda tunnustada, kindlasti see peresid aitab. Ja me teame, et siinse eelnõu järgi tõuseb üksikvanema toetus 19 eurolt ja 18 sendilt 80 eurole. Need on olulised muudatused.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Eks see indeks on seal üks väga kvalitatiivne indikaator. Probleem on muidugi selles, et see hakkab kehtima alates kolmandast lapsest. Tahtsin küsida, miks seda ei ole esimese ja teise lapse juures, ja kui suureks peab see vahe minema, et parlament jälle koguneks ja seda korrigeeriks. Kas poleks mõistlik see indeks kohe esimesest tasemest sinna sisse viia? Mille taha see jäi?

Esiteks, ühtegi sellist muudatusettepanekut ei olnud, et tuleks indekseerida kõiki toetusi. Nii eelmine eelnõu, mida me koos teiega algatasime, kui ka praegune eelnõu näeb ette ainult lasterikaste perede toetuse indekseerimist.

Iseenesest arvan, et siin on kaks olulist aspekti, mida me peame vaatama. Üks on kindlasti sotsiaal-majanduslik, mis puudutab ennekõike lastetoetust. Ja see, et me aastaid tagasi lasterikka pere toetuse kehtestasime, on kindlasti lisaks sotsiaal-majanduslikule ka sündimuse ja Eesti kestvusega seonduv teema. Meile on oluline, et Eestis sünniks lapsi, ja me teame, et kolmandast algab kasv. See on põhjus. Ka põhiseadus ütleb, et suurpered on riigi erilise hoole all, nii nagu on ka puuetega inimesed.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh! No siinkohal ma tõesti teiega nõustuda ei saa, mis puudutab seda, kas Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab ja seisab laste eest või ei seisa. Siin ma jään eriarvamusele. Aga et selles faktis olla täpne, ma palun, et te loeksite ikkagi ette selle hääletustulemuse, mis puudutab Keskerakonna esimest muudatusettepanekut. Keskerakond tegi ettepaneku tõsta esimese ja teise lapse toetus praeguselt 60 eurolt või siis konkreetses eelnõus olnud 80 eurolt 100 eurole ehk võrdsustada [see toetus] kolmanda lapse [toetusega]. Ma arvan, et see hääletustulemus peegeldab väga selgelt seda, kes seisavad Eesti laste võrdsuse eest ja kes ei seisa.

Nii et palun teil see veel ette lugeda. Mis puudutab Isamaa saadikuid, siis siin te võite pidada pika pausi.

Aitäh! (Naerab.) Ei, mul ei ole põhjust mingeid pause pidada. See on kõik must valgel trükitud ja nii edasi. Ma ütlen, et te tahate vägivaldselt tõmmata seda joont sinna. Küsimus on selles, nagu ma ütlesin ka, millised on võimalused, ja selles, kuidas koalitsioon nägi seda, kellele ennekõike peaks pühenduma. Nagu ma ütlesin, lasterikas pere on see, kuhu me prioriteedi sättisime. 

Minu meelest on hästi ebaõiglane see – ka teil tekkis seesama küsimus –, justkui ühed lapsed oleksid tähtsamad ja teised ei oleks. Me teame, et praegu oli siin vahe, aga see vahe igal juhul väheneb esimese, teise ja kolmanda lapse vahel. Me liigume kõik ühes suunas.

Ma arvan, et kui te käiksite läbi ükskõik millise fraktsiooni saadiku juurest ja küsiksite, kas see tempo meid rahuldab, siis te saaksite igalt poolt vastuse, et ei rahulda. Kui me vaatame lisaks võimalusi, siis neid ei olnud.

Aga kui teid nimed huvitavad, siis Keskerakonna muudatusettepanekut toetas 3: Kotka, Tuus-Laul ja Vassiljev; vastu oli 6: Kütt, Pillak, Rajasalu, Sibul ja Šmigun‑Vähi; erapooletuid ei olnud. Ei osalenud Kingo ja Valge.

Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Sellisel juhul läheme kohe läbirääkimiste juurde. Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! Selle eelnõu puhul ei jõua ära imestada – positiivselt –, mis küll juhtus vahepeal Reformierakonnaga. Kui me 12. mail analoogse eelnõu üle andsime, siis Reformierakond kaasas väga vapralt ja väga tublilt Lastekaitse Liidu. Ja Lastekaitse Liit näitas oma kirjas, kuivõrd ebaõiglane see kõik on ja mida peaks muutma. Aga millegipärast Reformierakond hülgas kõik selle argumentatsiooni, mida nad kevadel päris meeleheitlikult avalikkusele esitasid. Lisaks tegid nad 2000 ettepanekut, et lastetoetused ja perehüvitised kinni hoida.

Neli erakonda algatas analoogse eelnõu: sotsiaaldemokraadid, Isamaa, Keskerakond ja EKRE. Kui ma pidasin kõnet 12. mail, siis ma muidugi ennustasin, et sõltumata sellest poliitteatrist tulevad lõpuks seda toetama kõik viis parlamendierakonda, kes 2019 said siia suurde saali mandaadi.

Head sõbrad! Nii läkski. Kõik viis erakonda seda eelnõu, lastetoetuste ja perehüvitiste tõusu tegelikult toetavad. Vahepeal on see eelnõu läinud natukene ebaõiglasemaks. Meie nägimegi ette, et esimese ja teise lapse [toetus] peaks samuti olema suurema tõusunurgaga, kui ta praegu on. Aga nii kahjuks ei läinud.

Siin eelnõus on veel ebaõiglaseid kohti, mida saaks paremaks teha. Keskerakond on valmis muutma eelnõu mõtet ja suunda õiglasemaks, aga selleks on vaja poliitilist koosmeelt. Täna me saame ühe sammu teha: anda peredele suurema turvatunde.

Mis veel üllatas Reformierakonna puhul, on see, et nad siiski tulid positiivselt kaasa sellega. Me vaatasime, kuivõrd reljeefselt ja armutult nad kärpisid laste huvihariduse rahasid. Lõppude lõpuks, ega laste ja perede elukeskkond ei ole ainult toetused, seal on erinevad teenused, huvihariduse rahastamine ja nii edasi.

Nii et 12. mai protsess hakkab jõudma lõppfaasi ja peatselt on vaja teha selle eelnõu lõpphääletus. Keskerakond paneb kindlasti täna hääletusele ka oma kolm ettepanekut. Edu meile! 

Siim Kiisler, palun!

Aitäh, juhataja! Ma palun kolm lisaminutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud Riigikogu! Ilmselt võivad selle seaduseelnõu algatajad öelda: "Tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati." Eks nii seaduseelnõu esitajad kui ka selle kriitikud ole ühel meelel: me tahame kõik, et Eesti peredes oleks rohkem lapsi, et eestlasi oleks rohkem. Ja eks me kõik oleme nõus, et selleks on vaja kõigi lastega perede võimalust oma lapsed üles kasvatada. Selleks on vaja materiaalseid võimalusi, selleks on vaja häid peresuhteid, aga selleks on vaja ka seda, et lastega perede maine ühiskonnas oleks hea.

Loomulikult, me saame aru, et abivajajaid on vaja aidata, kuid see eelnõu annab ju selge sõnumi, nagu oleksid meie ühiskonna kõige suuremad hädalised need inimesed, kellel on vähemalt kolm last. Me näeme siin saalis ka kolleege, kellel on kolm last, neli last või viis last. Te ei ole ju kõige suuremad hädalised. Te saate ju ise endaga väga hästi hakkama. Aga ometi tahate te anda ühiskonnale sõnumi, et te vajate abi rohkem kui näiteks kahte puudega last kasvatav üksikvanem, et teie vajate erakorralist toetust palju rohkem kui too vanem. See on ju teie sõnum. 

Meil on ju olemas seadustatud ja väga hästi toimiv peretoetuste süsteem. Ma arvan, et ühiskonnas on üsna lai konsensus selles, et oli hea otsus selline peretoetuste süsteem kehtestada. See töötab hästi, see on mõistlikes mahtudes ja arusaadav. Seda ju ei kritiseerita.

Aga miks siis kritiseeritakse nii palju just praegust seaduseelnõu? Sellepärast, et siin on kirjas absurdsused. Ma olen tõesti nõus, et kõige suurem lollus, mille algatajad on siia sisse kirjutanud, oli see, et 24‑aastaste mittetöötavate laste vanemale on vaja peretoetust maksta. Seda on siin parandatud. Aga no jätkuvalt on siin eelnõus sees olukord, kus lapsevanem, kellel on kolm last ja neist kolmest vanimad on 37‑aastane ja 36‑aastane – need on ise loodetavasti lasterikka pere toetuse saajad –, saab ikka veel lasterikka pere toetust. Milleks selliseid absurdseid olukordi kehtestada?

Me ju näeme, et elevant on toas. See on ebaproportsionaalsus nende lastetoetuste puhul. See on olukord, kus kahe lapse pealt pere kõik sotsiaaltoetused kokku on 160 eurot kuus ja kolme lapse puhul on kõik pere sotsiaaltoetused kokku 910 eurot kuus. Seda on raske mõista.

Me astume selle eelnõuga pretsedenditu sammu – või õigemini teie astute, sest mina seda eelnõu ei toeta –, nii et sotsiaaltoetus kuus muutub tunduvalt suuremaks kui teiste inimeste palk, kes käivad igal nädalal kaheksa tundi päevas tööl. Nad käivad tööl, maksavad makse ja hakkavad saama vähem palka, kui on see toetus, mida siin osa Riigikogu liikmeid tahab iseendale määrata oma igakuisele sissetulekule lisaks. Mõelge, kas see on proportsionaalne, kas see on õige ja kas see on ka riigi raha seisukohast õigustatud.

Eraldi küsimus on tõesti migratsioonipumba oht, millest siin on ka juttu olnud, et tõesti seda toetust hakkavad saama ka välismaalased. See on pretsedenditult suur sotsiaaltoetus lastega seotult. See võib muutuda väga atraktiivseks teatud tüüpi peredele, kes praegu on mõnes teises Euroopa Liidu riigis ja kes võib-olla endale asukohariiki otsides ei mõtle sellele, et nad tahavad just Eesti majandust toetada, siin tööd teha, et nad armastavad Eesti kultuuri ja tahavad Eestile parimat, vaid nad otsivad lihtsalt riiki, kus seda laadi sotsiaaltoetus oleks kõige suurem. See oht kindlasti selle eelnõuga kaasas käib.

Ma ütleksin omalt poolt, et ma olen aastaid unistanud sellest, et lasterikaste perede maine Eesti ühiskonnas oleks parem. Ma olen tegutsenud selle nimel isiklikult nii lasterikaste perede liidu sees kui ka avalikus sektoris, väljaspool lasterikaste perede liitu. Olen isegi saanud lasterikaste perede liidult tunnustuse selle tegevuse eest.

Ma näen eelkõige seda, et tegelikult peaks kolm last Eesti peres olema tavaline. Me peaksime seda võtma kui midagi tavalist, mitte niiviisi, et kui on kolm last ... Me teame, meie ümber on palju peresid, kus on kaks töötavat vanemat, kes saavad korralikku sissetulekut, tulevad endaga väga hästi toime. Neil ei ole vaja suuremat sotsiaaltoetust, kui on teiste inimeste kuupalk. Seda ei ole vaja. Me peame olema sellistes asjades ka vajaduspõhised. Me peame mõtlema ka sellele, mis signaali me anname nendele, kes tegelikult on hädas, kes tegelikult vajavad suurt sotsiaaltoetust.

Jah, ma olen nõus eelöelduga, et kolmest lapsest alates algab kasv, aga mõelgem sellele, et kui me anname praegu väga vale signaali ühe ja kahe lapsega, samuti ilma lasteta peredele – me anname neile lootusetuse signaali –, siis kolmest lapsest ei piisa enam taastootmiseks, sest sel juhul peavad ülejäänud pered rohkem lapsi saama selleks, et kasvu tagada. Siis tuleb ju katta ka see osa, mis enamikus peredes, keda ühiskonnas on rohkem, ühe‑ ja kahelapselistes peredes puudu jääb. Mõelgem ikkagi selle peale ka, mis sõnumi me sellega anname.

Nii et selle eelnõu lolluste ja absurdsuste tõttu tekitatakse ühiskonnas palju paksu pahandust, antakse vale signaal. Ja mul on väga kahju, et sellega kahjustatakse ka lasterikaste perede mainet ühiskonnas. Aitäh!

Jaak Valge, palun! (Jaak Valge palub lisaaega.) Kaheksa minutit. Palun!

Hea juhataja! Head ametiõed ja ametivennad ning tublid ametnikud! Loomulikult on rahvuskonservatiivid Eesti perede toetamise ja sündimuse kasvatamise poolt. See on meie programmiline eesmärk ja kui eelnõu on kvaliteetne, siis pole meil otsustamisel loomulikult mitte mingeid teisi kaalutlusi, olgu sellesuunaline eelnõu ükskõik kelle esitatud. 

Erinevalt mõnest teisest erakonnast – loomulikult pean silmas peaministri erakonda –, on see muidugi pretsedent iseenesest, kui obstruktsiooni teeb valitsuserakond. Kordan: see on pretsedent iseenesest. Aga veelgi vapustavam on see, kui pärast seda obstruktsiooni kiidetakse heaks sisult seesama eelnõu. Selleks on ikkagi võimeline, ütleme, väga ebausaldusväärne erakond. Selle nähtuse nimi on politikaanlus – olulised ei ole väärtused, vaid võimul püsimise poliittehnoloogia. Kui ma oleksin Reformierakonna valija, siis ma väga kahtleksin, kas saab selle erakonna valimislubadusi usaldada. Aga see selleks.

Eesti pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on, ja riigi ülesanne on luua tingimused selle soovi realiseerimiseks. See tähendab nii kodanike eneseteostamise võimaldamist kui ka meie põhiseaduse alusidee täitmist. Tõsi, sellest kindlasti ei piisa, sest arvata on, et meie sündimus veel selle mõjul taastetasandist ülespoole ei tõuse. Aga samal ajal ma eelkõneleja argumentatsioonist ka kuidagi aru ei saanud. Paraku ei ole mu ajalimiit nii suur, et ma saaksin hakata seda ümber lükkama.

Nii. Euroopas pole sündimus pidevalt üle taastetasandi mitte üheski riigis. Aga see ei tähenda seda, et meie selle poole püüdlema ei peaks. Me oleme väike ühiskond ja kriitiline piir saabub varem. Loomulikult on sel, et sündimus Euroopas taastetaset ei ületa, väga palju põhjusi. Ma jõuan rääkida ainult ühest sellisest primitiivsevõitu neoliberalistlikust põhjendusest, mis võib-olla meie Riigikogu kõige suuremale fraktsioonile kõige vastuvõetavam on.

Ja see on järgmine. Varem, enne heaoluühiskondade kujunemist oli laste saamine investeering. See oli investeering tulevikku, sest lapsed toetasid oma vanemaid siis, kui vanemate langenud töövõime ei taganud enam nende varasemat elatustaset. Pärast heaoluühiskondade kujunemist aga on laste saamise näol tegemist miinusinvesteeringuga. Niisiis: ühelt poolt investeering tulevikku ja teiselt poolt miinusinvesteering olevikus.

Mina ei tea ühtegi Euroopa riiki, kus peretoetuste süsteem laste kasvatamise kulud täielikult kompenseeriks. Seega tuleb tunnistada, et Euroopa riigid ise ei ole kaugeltki teinud piisavalt, et Euroopa lapsed ikka sünniksid. See eelnõu muudab meie olukorda positiivses suunas.

Eestis on nüüd üks Euroopa maade parimaid peretoetuste süsteeme. Siinkohal ma tulen meie muudatusettepaneku juurde. Vaadake, Euroopas on väga palju liikuvat rahvast praegu mitte ainult Ukraina põgenike näol. Ja meile on toimunud massiimmigratsioon alates 2017. aastast. Viimaste andmete järgi näiteks selle aasta lühiajaliste töötajate registreeringutes on Ukraina järel teiseks, peaaegu samale tasemele Ukrainaga tõusnud Usbekistan. Ja kolmas riik on Moldova. Lühiajaline töötamine on tihtipeale hüppelaud püsivalt riiki jäämiseks. 

Edasi. Kui varem domineeris meie esmaste tähtajaliste elamislubade hulgas elamisloa alusena töötamine, siis nüüd, sellest aastast on see muutunud. Selle aasta teises ja kolmandas kvartalis ületasid pererände alusel antud elamisload juba üle kahe korra töötamiseks antud elamislubasid. Nii et esialgu tulid meile eelkõige töötavad inimesed, aga sellest aastast on järsult suurenenud mittetöötavate isikute osakaal. Jälle, Ukraina põgenikke ma ei arvesta siin.

Seega tahan öelda, et meie muudatusettepanek, mille kohaselt peretoetusi makstakse ainult neile kolmandate riikide kodanikele, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel, on väga asjakohane. Nii väldime Eestisse elama asumist ainult perehüvitiste saamise eesmärgil, samuti soodustame Eesti Vabariigi kodakondsuse omandamist ja Eesti püsielanikkonna kujunemist. Kusjuures ega me sellega pretsedenti ei loo. Mitu Euroopa riiki teeb samamoodi ja ka mitu Eesti kohalikku omavalitsust teeb nii. Paljud omavalitsused seavad erinevate soodustuste puhul tingimuseks, et kohapeal on mõnda aega elatud.

Niisiis kokku võttes: see on hea eelnõu, aga kui see muudatusettepanek heaks kiita, saab sellest väga hea seadus. Aitäh! 

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel, et Keskerakonna eestvedamisel ja diskussiooni algatamisel on perehüvitiste seadus jõudnud teise lugemiseni.

Tõsi küll, selleks et peretoetused tõuseksid ja seeläbi aitaksid kaasa Eesti rahvastiku kestmajäämisele ja jätkusuutlikkusele, pidi Keskerakond loovutama oma koha valitsuses. Mäletame ju kõik, kuidas selle aasta kevadel väitis Reformierakond, et Eesti laste ja perede toetamine käib riigile üle jõu, seda ei ole võimalik teha, ja et Keskerakond on kaotanud terve mõistuse. "Vastutustundetu erakonnaga" valitsusliidu lõpetamine tõi aga Reformierakonnale selge nägemuse, et eelnõu on siiski võimalik ellu viia ja raha selleks on täiesti olemas. Loomulikult ei maksa siin näha Reformierakonna ootamatut südameheadust või silmade avanemist. Ainuke selge nägemus, mis neil tekkis, oli see, et hoolimata sellest, et nad Keskerakonna valitsusest välja viskasid, ei ole neil võimalik ilma selle eelnõuta peaministritoolist kinni hoida.

Oli ju selge, et erakondadeülene toetus on eelnõul olemas. Peaminister ei ole ka seda varjanud, et tegemist on poliitiliste kokkulepetega. Poliitilised kokkulepped seisnevad selles, et Reformierakond sai kõnealuse eelnõuga oma liikmetele soovitud ametikohad ja uued koalitsioonipartnerid. Mis sellest, et poliitilised kokkulepped tähendasid seaduste enda jaoks väänamist – pean siin silmas Keit Pentus-Rosimannust, kes ministrina iseennast kontrollikoja liikme kandidaadiks nimetas.

Meie toetame kõnealust eelnõu, aga ei toeta seda, et esimene ja teine laps saavad vähem raha. Meie ettepanek oli, et ka esimesed kaks last saaksid 100 eurot. See paraku toetust ei leidnud. Statistiliselt on selge, et kui riik hakkas toetama kolmanda lapse sündi, siis iive tõusis, selleks aga, et Eesti pered jõuaksid kolmanda lapseni, on vaja võrdselt toetada ka esimeste laste sündi. Peame oluliseks kõigi laste heaolu ja nende võrdset kohtlemist. Veel on mul hea meel selle üle, et sisulist toetust leidis minu tehtud muudatusettepanek vanusepiiri kohta. Tänan!

Heljo Pikhof. Ei ole hetkel saalis. Ehk siis natuke aega hiljem. Helle-Moonika Helme, palun! (Helle-Moonika Helme küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tervitan samuti kõiki neid, kes praegu ekraanide taga istungit jälgivad. 

Me kõik teame ja sellest on siin täna ka räägitud, et sellel eelnõul on pikk ja värvikas ajalugu. Perehüvitiste tõus tuli teatavasti teemaks kevadel. Selles kirglikus debatis positsioneeris Reformierakond end nii jõuliselt perede toetamise vastu, et halvas Riigikogu töö selle seaduseelnõu vastu võideldes tuhandete jaburate muudatusettepanekutega, nagu Venemaaga taasühinemise soov, alaealiste lastega abiellumise soov. Euroopa Liidust ja NATO-st väljaastumise soovi nende hulgas seekord ei olnud, aga küll oli seal tuhandeid muid jaburaid mõttetusi. See näitas väga selgelt, et peretoetused ei ole kunagi olnud Reformierakonna prioriteet. 

Peretoetuste tõusu vastu olemine viis isegi selleni, et Kaja Kallas vabastas kõik peresid toetada soovivad koalitsioonierakonna ministrid ja valitses ise põhiseaduse vastaselt peaaegu poolteist kuud üksi, pannes samal ajal kokku uut valitsust ise võimule jäädes. Nüüd oleme perehüvitiste seadusega uuesti siin saalis ja menetleme seda sellesama Reformierakonna juhtimisel. Missugune imetlusväärne metamorfoos ja populism, tõepoolest. Aga olgu.

See, et me praegu menetleme lõpuks ometi seda väga vajalikku toetustepaketti suurtele peredele, on suur edasiminek, eriti arvestades, et Reformierakonna juhtimisel oleme läbi elamas ajaloo suurimat inflatsiooni, mis on 25%. Meil on Eestis Euroopa kõrgeimad toidu- ja esmatarbekaupade hinnad. Meil on Euroopa kõrgeimad elektrienergia hinnad. Meil lähevad ettevõtted järjest pankrotti, pereisad ja pereemad jäävad töötuks ning ilma oma senisest sissetulekust. Selle kõige valguses on igati tervitatav selle toetuspaketi menetlemine, sest väga selgelt on see suurtele peredele üliväga abiks.

Arutelude käigus on lapsevanematelt ning peredelt tulnud ka palju tagasisidet ja ettepanekuid. Mina isiklikult olen samuti seda meelt, et esimese ja teise lapse toetuse kasv selle eelnõuga on ebapiisav, see on selgelt ebapiisav. Kahjuks on neis vaidlustes fookus natukene kõrvale kaldunud, püütakse näidata näpuga suurperede poole, et nemad justkui saaksid selle eelnõuga ebaõiglaselt palju raha. Ei saa! Tegelikult tuleks seda vaadata just nii, et hoopis perede esimesed ja teised lapsed saavad vähe. See on aga olemuslikult täiesti teistsugune lähenemine: mitte see, et keegi saab palju – eriti nüüd, kui perede toimetulek läheb iga päevaga järjest raskemaks –, vaid see, et paljud saavad vähem kui peaks. Aga olgu, seda kõike saab edaspidi veel õigeks ajada, praegu on oluline see seadus kas või sellisena vastu võtta. Ja seda me kindlasti toetame.

Me tegime eelnõu kohta ka ühe väga põhimõttelise muudatusettepaneku. Selle sisu on selles, et kui me läheme riigieelarvele suure püsikulu sisseseadmise teed, siis me peaksime väga selgelt järgima põhiseaduses sätestatut. Ehk kogu meie seadusandlus peaks lähtuma printsiibist, mis on eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine üle aegade. See tähendab, et sellised toetusmeetmed, millesse on kirjutatud meie demograafilise olukorra pööramine negatiivselt positiivseks, peaksid olema suunatud eelkõige, et mitte öelda ainult, Eesti põliselanikele.

Me teame, et juba praegu on näiteks Ukrainas stardivalmis kolmelapselised perekonnad, et niipea, kui see seadus jõustub, on nad siin ja kvalifitseeruvad kohe sellele toetusmeetmele – kui nad hangivad rahvusvahelise kaitse, aga seda nad kindlasti teevad. Samuti on tulemas pered maadest, kus lapserikkus on kultuuri osa. Mis probleemi me selle seadusega siis lahendame? Demograafilist? Eesti rahva juurdekasvu seisukohast kindlasti mitte. Enne, kui eesti kahelapselised pered jõuavad saada kolmelapseliseks ja seda raha saama hakata, läheb enam-vähem aasta. Samal ajal hakkab meie maksumaksja taskust minema tohutult ressurssi uussaabujatele, kes ei ole päevagi ega pennigi panustanud sellesse süsteemi, mis neile kohe hüvesid hakkab pakkuma. Me saame selle eelnõuga seetõttu lisaks hoopis uue probleemi ja väljakutse. See ei lahenda meie rahva püsimajäämist, vaid hoopis süvendab seda vajakut.

On vältimatu, et just selliste eelnõude korral tuleks rakendada klausleid või paiksustsensust, et piirata nii spetsiifilisest toetusest kasusaajate ringi. Me ei saa heldeid peretoetusi hakata jagama kõigile maailma rahvastele, kes iganes otsustavad oma jala Eestimaa pinnale toetada. Sellega me lihtsalt tulistame jalga omaenda rahvale. Ja see on äärmiselt ebaõiglane põlisrahvale. Ma ütleksin isegi, et solvav.

Selge on see, et kõne all oleva perehüvitiste seaduse saab edaspidi lahti võtta ja sinna kõik vastavad klauslid sisse viia, kui on näha, et see ei tööta reaalses elus oma eesmärgi kesksena, nii nagu seadusandja on eeldanud. Kui aga poliitiline tahe on järgida põhiseadust ja teha kõik, et meie rahvusriik kestaks, elaks ja õitseks, siis tuleb sellekohaselt selle seadusega ka tulevikus toimetada.

Praegu kutsun üles kõiki rahvuslikke jõude või neid, kes ennast selleks peavad, või neid, kes sõnades end nii nimetavad, toetama meie muudatusettepanekut, mille me paneme pärast hääletusele. See teeb selle seaduseelnõu kindlalt paremaks, sest on suunatud selle eesmärgi täitmisele, mis eksistentsiaalselt kinnitab meie rahvusriigi olemasolu ka tulevikus. Eesti rahvas peab jääma alles ja peremeheks oma kodumaal. See peab olema selle seaduseelnõu tüvieesmärk. Niisiis, toetame eesti peresid, toetame eesti lapsi!

Ja nüüd, Heljo Pikhof, palun! (Heljo Pikhof küsib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ilmselt ei kahtle keegi, et lastetoetustel on selge mõju lastega perede heaolule ja sündimusele. 2014. aastal sotsiaaldemokraatide käima lükatud lastetoetuste reform, mis kolmekordistas lapsetoetuse – [see tõusis] 19 eurolt 60 eurole – ja parandas oluliselt lasterikaste perede toimetulekut, andis õige kiiresti käegakatsutavaid tulemusi. Nagu ka paar aastat hiljem sotsiaaldemokraatide eestvõttel loodud elatisabi fond. Juba neli aastat hiljem sai öelda, et tänu sellele õnnestus süvavaesusest välja tuua 20 000 last. Eestist oli saanud riik, kus lapse saamine ei tähendanud perele vaesusesse langemist. Ka uuringud näitasid, et suuremad perehüvitised aitasid vähendada nii laste suhtelist kui ka absoluutset vaesust.

Austatud ametikaaslased! Sotsiaaldemokraadid on alati seisnud ühiskonna nõrgemate, laste ja eakate ning erivajadusega inimeste ja nende abistajate huvide eest. Oleme aastakümneid rõhunud sellele, et ilma järelväge järele aitamata ei saa me liikuda tähtede poole. Tee sinna viib teadagi läbi raskuste ja viimasel ajal on raskused kuhjunud muudkui üksteise otsa.

Nüüdset seisu iseloomustab üha kiirenev inflatsioon. Et Venemaa lahti päästetud koletusliku sõja lõppu ei paista veel kuskilt, siis ei ole oodata ka hinnaleevendust. Vastupidi, eksperdid ütlevad, et kergendus ei tule niipea. Mõistagi lööb see kõige valusamalt neid, kelle vaat et kogu elatis lähebki sundkulude peale – lastega pered, pensionärid, eriti üksikud, osalise töövõimega inimesed ja nii edasi. Eeskätt nemad vajavad riigi tuge.

Kevadel ja hoopis omasoodu algatas Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioon kaks perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu. Esimene eelnõu nägi ette, et lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele oleks 100 eurot ehk kõik lapsed saaksid võrdse summa. Siinkohal pean kurbusega mainima, et see 100 eurot ei ole kahjuks siin [eelnõus] sees. Sotsiaaldemokraatide arvates oleks mõistlik, kui lapsetoetus oleks kõikidel ühesuurune. Teise eelnõuga nägime ette tõsta üksikvanema lapse toetust nõnda, et tavalisele lapsetoetusele makstaks teine toetus lisaks ja et see tulevikus oleks tõusnud sarnaselt lapsetoetuse suuruse kasvuga. Meie nägemust mööda oli see 100 ja 100 eurot kuus – lapsetoetus 100 eurot ja üksikvanema toetus 100 eurot kuus.

Riigi jaoks on ju kõik lapsed tähtsad ja demokraatlikud riigid kohtlevad lapsi võrdselt. Siin tuleb aru saada ka sellest, et lapsetoetused on poliitika, millega riik näitab, et väärtustab laste olemasolu. Riik ei tohi anda signaali, et ainult lasterikaste perede lapsed on riigis tunnustatud. Kõigi laste kasvatamisega kaasnevad kulud. Seega on kõik lapsed õigustatud ühesuuruse lapsetoetuse saamiseks. Paraku on paljudel lapsevanematel tekkinud tunne, et ühe ja kahe lapsega pered on ühiskonnas vähem väärtuslikud. Selle eelnõuga me enam seda lõhet lahendada ei suuda, aga usun, et järgmises Riigikogu koosseisus saame õiglasema perehüvitiste süsteemi.

Head ametikaaslased! Üksikvanema lapse toetuse anekdootlikust ajaloost on palju räägitud. See on rohkem kui kaks aastakümmet püsinud muutumatuna – 19 eurot ja 18 senti kuus. Aga samas elavad üksikvanemaga pered sageli kõige suuremas vaesuses. Viimase, 2020. täisaasta statistika järgi elas suhtelises vaesuses 37,5% üksikvanemaga peredest ja neist absoluutses vaesuses 6,4%. Täisperede näidud ei saa ligilähedalegi – suhtelises vaesuses on 10,1% ja lausvaesuses 1,2% ühe lapse ja kahe vanemaga peredest. Kolme ja enama lapse toitmiseks-katmiseks jagub nii isa kui ka emaga peredel rohkem raha kui üht üksinda kasvataval vanemal. Viimaste aastate trend näitabki, et nii suhtelise kui absoluutse vaesuse määr langeb kolme lapsega paaride hulgas, tõuseb aga üksikvanemate seas. Mõistagi on iga vaesuses kasvav laps liig mis liig. Üksikvanema toetuse kasv aga aitaks parandada ümmarguselt 10 000 lapse eluolu.

Tark oleks vahet teha tähtsatel ja vähem tähtsatel asjadel. Sama käib pakiliste ja vähem pakiliste asjade kohta. Jah, hinnatõusu tingimustes on lapse lisaraha paljudele peredele kergendus kui mitte hädavajadus. On oluline, et me lapsetoetusi tõstame ja et tõuseb üksikvanema toetus. Sotsiaaldemokraadid hääletavad eelnõu poolt. Parem pool muna kui tühi koor. Aitäh!

Indrek Saar, palun! (Indrek Saar küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud kolleegid! Head inimesed! See on vastuoluline eelnõu. Sellest on siin puldis täna räägitud. Aga sellest on veel rohkem räägitud selle seaduseelnõu menetlemise raames. Nagu öeldud, seda on püütud paremaks teha. Mõni asi tõepoolest on saanud mõnevõrra selgemaks. Sellest on räägitud väga laialt ka ühiskonnas. See on esile kutsunud diskussiooni ja see on ühelt poolt positiivne, aga teiselt poolt näidanud selle eelnõu nõrku kohti või selle eelnõu olemuslikku dilemmat, mis meie ees paratamatult täna ja selle eelnõu kolmandal lugemisel seisab.

Seal on kindlasti head asjad – see, mis puudutab esimese ja teise lapse toetuse tõusu, üksikvanema toetuse tõusu enam kui neli korda, ja ka see, et nüüd tekib olukord, kus ka need puuetega lapsed, kes ei õpi ja on vanemad kui 16, saavad kuni 19. eluaastani lapsetoetust. Need on head asjad. Aga paraku saadab see eelnõu ühiskonda signaali, mille tõttu tekib hulk ebaõiglustunnet. Ja see ei ole hea. See ei ole minu arust päriselt lõpuni tunnetatud vastutus, mida kõik need inimesed, kes me siia valitud oleme, kes me oma mandaadi oleme saanud, peaksid kandma. 

Siim Kiisler ütles, et me kõik tahame, et sünniks rohkem lapsi. Minu arust on see liiga lihtsustatud. Ei saa väita nii lihtsustatult. Ta ütles, et peaks olema rohkem lapsi. Aga arvan, et me võiksime öelda – mina näiteks tahaksin –, et Eestis oleks rohkem õnnelikke lapsi. See, et lapsed oleksid õnnelikud, ei koosne ainult sellest, kui palju makstakse lastetoetust. Aga see võib paratamatult kaasa tuua selle, et ennast tuntakse ebavõrdsena. Ja see risk on selles eelnõus täiesti olemas. Sotsiaaldemokraadina on mul väga kurb seda siinkohal nentida. Mina arvan, et nii nagu me kodus tahaksime püüda lapsi käsitleda võrdsetena, peaksime me seda tegema ka riigis seadusi vastu võttes, mitte tekitades veel ebavõrdsuse tunnet. See on aga selle seaduse väga suur risk.

Samamoodi pean ma kommenteerima kolleeg Helle-Moonika Helme väidet, et EKRE arvates ei tohiks sellest seaduseelnõust saada nii-öelda – ma ei mäleta, mis väljend see oli, aga kokkuvõtvalt – migratsioonipump, et kõik põgenikud, kes Eestisse tulevad, saabuvad siia sellepärast, et siin makstakse rikkalikke paljulapseliste toetusi.

Nende muudatusettepanek muide ei puuduta mitte siia saabuvaid inimesi, vaid see puudutab tegelikult juba siin elavatelt pikaajalise elamisloaga inimestelt lastetoetuste äravõtmist. See on eriti alatu ega lähe kuidagi selle mõttega kokku, et kodus peaks püüdma käsitleda võrdselt nii neid, kes on varem saabunud, kui ka neid, kes on hiljem saabunud; nii neid, kes on tulnud peresse sündides, kui ka neid, kes on perre sattunud mingi õnnetuse tõttu, sest nende enda vanemad ei saa neid enam kasvatada. See on paraku nii mõneski mõttes analoogne. Ja sellepärast oleks püüd kedagi karistada selle eest, et nad on oma kodakondsuselt teistsugused – aga nad on Eesti püsielanikud, nad on lapsed, kes kasvavad Eestis –, minu arust äärmiselt julm ja ebaõiglane.

Me peame seda eelnõu kindlasti vaatama ka selles kontekstis. Jällegi, viitan varem kõnelenud kolleegidele, kellest nii mõnigi ütles, et küsimus ei ole selles, et me maksame kolmandatele ja edasistele lastele niivõrd suurt toetust, vaid küsimus on pigem selles, et me esimesele ja teisele maksame liiga vähe. Sellega võib ju olla nõus, aga me peame seda vaatama kontekstis, mida me saaksime riigieelarves olemas olevate ressursside raames teha.

Siinkohal me ei saa ära unustada, et see eelnõu on seotud riigieelarvega, mis loodetavasti 7. detsembril siin vastu võetakse. Selles riigieelarves on ka teisi asju, mis mõjutavad seda, kuidas lapsed kasvavad. Kas neil on piisavalt vahendeid selle jaoks, et nendel oleks tervislik toit laual, et nad saaksid huviringides käia, et oma andeid välja arendada ja oma sotsiaalseid oskusi lihvida? Kas nende elu on õnnelik või õnnetu? Kas nad tunnevad ennast kohelduna võrdsena või näevad, et keegi on nendest palju võrdsem? 

Selles eelarves, nagu te hästi teate, on muu hulgas ka väiksema sissetulekuga peredele tulumaksumäära tõus. See on kindlasti oluline, see tagab üle 30 euro kuus iga tööl käiva inimese kohta lisasissetulekut. Seal on muu hulgas väga olulised energiatoetused – ka lastega pered, olgu nad ühe-kahe lapsega või lasterikkad pered, peavad saama oma kodu soojaks. Tänased energia hinnad löövad ka neid. Seal on muu hulgas kindlustunde andmine selleks, et kui me vajame hooldekodukohta, siis ei jää see saamata selle pärast, et meil ja meie lähedastel ei ole selleks piisavalt vahendeid. Ja nii edasi.

Seepärast pean ma ütlema, et ääretult raske südamega ja väga keerulise valikuna toetan ma seda, et see eelnõu läbiks teise lugemise. Nii nagu Heljo meie esindajana juba ütles, sotsiaaldemokraadid hääletavad selle eelnõu poolt. Aga ma väga loodan, et järgmiste analoogsete otsuste puhul Riigikogu tajub oma rolli ühiskonna liitjana ja mitte lõhestajana oluliselt paremini ja täpsemalt. Tänan! 

Heiki Hepner, palun! (Heiki Hepner küsib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

Suur tänu! Hea eesistuja! Head kolleegid! Isamaale on Eesti rahva demograafilised probleemid, positiivse loomuliku iibe saavutamine programmiliselt väga oluline seisukoht. Juba aastal 2005 viitas Rein Taagepera, et meie demograafiline mudel on vetsupotikujuline. Sellest ajast on möödas 17 aastat ja loomulikult üht-teist on tehtud, aga põhimõttelist pööret pole toimunud, et see vetsupott keerata teistpidi.

Mul on hea meel, et meie koalitsioonipartnerid olid meiega nõus lasterikka pere toetuse muutmise koha pealt. Kokkulepe on ligilähedane Isamaa algsele kevadel tehtud ettepanekule – mitte küll täielikult, aga siiski samm õiges suunas. Saavutatud uue kokkuleppe kohaselt on piiriks 19 eluaastat ja lasterikka pere toetus tõuseb võrreldes koalitsioonilepingus kokkulepituga 50 euro võrra. Kahjuks ei muutunud esimese ja teise lapse toetuste summa 80 eurolt 100-le.

Aga kokku võttes tõuseb esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus kolme- kuni kuuelapselisel perel 650 euroni ja suurematel peredel 850 euroni kuus ning lõpeb järk-järgult siis, kui lapsed saavad 19-aastaseks. Kuigi tegemist on kahe erineva toetusega lastetoetuse ja lasterikka pere toetuse näol, võiksime neid vaadata ka koostoimes.

Kõigile, kes siin räägivad sellest, et justkui oleks tegemist mingi väga suure ebavõrdsusega, ma julgen ütelda, et esimest korda me saavutame selle, kus kolmelapseline pere ja kahelapseline pere pereliikme kohta saavutavad enam-vähem võrdse sissetuleku pereliikme kohta.

Võtame Eesti keskmise palga, netopalga 1400 eurot, umbes. Ma tean, et ükski keskmine näitaja ei iseloomusta täpselt ühtegi peret ega ühtegi inimest, aga see annab kindlasti mingi trendi, mingi üldistusvõime. Kui me nüüd lisame siia juurde need toetussummad, mis praegu selle eelnõuga tulevad, siis me näeme, et pereliikme kohta nii kahelapselisel perel kui kolmelapselisel perel tuleb umbes 740 eurot kuus. Kui te ütlete, et see ei ole võrdne lähenemine, siis [ma küsin,] mis asi see tegelikult on.

Tõepoolest, kui me mõtleme juba neljalapselisele perele, viielapselisele perele, siis see vahe hakkab jälle vaikselt suuremaks kärisema. Kui juba numbreid sai mainitud, siis olgu siinkohal toodud ka need näited. Tõesti, 105 eurot tekib vahe neljalapselise pere puhul ja 182 eurot, kui on tegemist viielapselise perega, ning 239 eurot, kui on tegemist kuuelapselise perega.

Aga kõik, kes räägivad sellest, et ühe- ja kahelapselisi peresid koheldakse ebavõrdselt, tegelikult ei räägi asjast, vaid otsivad mingeid arusaamatuid argumente. Ja arusaamatu, ma ütleksin, lausa ohtlik on kolleeg Kiisleri lähenemine. Siin saalis, head kolleegid, ja ka ühiskonnas tervikuna on seeniore, kes tulevad toime ilma riikliku pensionita, kes käivad tööl või on saavutanud ka aktsiaturul osalemise näol või mingil muul moel sellise sissetuleku, et riiklik pension on suhteliselt tühine nende sissetulekus. Kolleeg Kiisleri järgi ei tuleks nendele selle pärast maksta, sest nad saavad ju niisama hakkama. See on sõnum teile. See on ülimalt ohtlik ja see on äärmuslikult sotsialistlik! Ma muidugi saan aru, et millegipärast ka sotsiaaldemokraadid on natukene sinnapoole kaldu. Aga kolleeg Kiisler on [astunud] veel mitu sammu rohkem vasakule. See on ohtlik. Ja seda ma kindlasti ei jaga.

Tõesti, esimest korda on võimalik kahe- ja kolmelapselistel peredel tunda ennast võrdsena. Ütelda selle peale, et nüüd justkui ühe- ja kahelapselised pered ei soovigi saada enam kolmandat last – no see tundub arusaamatu. Vastupidi, see annab peredele kindluse, et kui tuleb perre kolmas laps, neljas laps või viies laps, siis ei juhtu nii, et peab hakkama mõtlema, kuidas toime tulla. Ei pea hakkama mõtlema selle peale, et kui perre sünnib kolmas laps, aga pere elab kahetoalises korteris, kuidas siis hakkama saada. Loomulikult see ei anna lõplikku lahendust, aga see annab võimaluse sellel perel mõtelda ka eluaseme vahetamise peale. Või kui perre sünnib neljas laps ja pere ei mahu enam olemasolevasse pereautosse, kus on viis istekohta, ja on vaja soetada uus väikebuss, siis jälle, see annab võimaluse selle probleemi lahendamiseks. Ei pea loobuma lastest selle pärast, et tagada oma pere ühtekuuluvustunne, et saaks koos välja sõita või normaalselt koos elada.

See on selle eelnõu tuum, head kolleegid. Ja selle üle on mul siiralt hea meel, et me oleme jõudnud sellise eelnõuni. Loomulikult ma kutsun teid kõiki üles selle eelnõu poolt hääletama ja unustama jutud mingisugusest ebavõrdsest kohtlemisest. Seda ei ole. See on esimene kord, kui me kohtleme peresid võrdselt. Aitäh!

Protseduuriline. Ehkki ma arvan, et repliik oleks õigem, aga lase käia, protseduuriline.

Vabandust, jah, repliik!

Repliik, Siim Kiisler, jah.

Kuna minu nime läbirääkimistel nimetati. Ülimalt asjatundmatu on pensionit, mida arvutatakse vastavalt inimese tasutud sotsiaalmaksule ja tema töötatud aastatele ja muid asju arvesse võttes, muuseas ka laste arvu isiku puhul, võrrelda sotsiaaltoetusega ja tuua mingeid selliseid paralleele. See näitab lihtsalt, et kõneleja ei saa asjadest aru. Seda näitab ka see, kui ta räägib eluasememure lahendamisest. Ilmselgelt ta ei tea, et Eestis on olemas ka lasterikaste perede eluasemetoetus veel eraldi, tal ei ole sellest aimugi. Asi on lihtne: ta ei tea, millest ta räägib. Tal endal ei ole nii palju lapsi. Ta ei tea, mis on tegelik olukord. Aitäh!

Jätkame läbirääkimisi. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Või peaks ütlema "kallis pojake", sellepärast et [sa oled] lähisugulane? 

Kui siin räägitakse rahast ja põhiliselt rahast, mis just nagu oleks külvi korras lapsi kasvatav, siis see ei ole päris sajaprotsendiliselt adekvaatne. Ma julgen küll öelda, et lapsed sünnivad eelkõige ikkagi armastusest, ja isegi võib-olla kui mitte otseselt armastusest mehe ja naise vahel, siis igal juhul nende elu andjate armastusest selle vastu, et lapsed sünniksid, armastusest laste vastu. 

Millele ma tahaksin praegu tähelepanu juhtida, on see, et loomulikult on igati tervitatav, kui riik, antud juhul meie siin, astub samme, et toetada laste sündimist, toetada laste kasvatamist, toetada neid vanemaid, olgu nad üksikvanemad või paarid, kellele lapsed sünnivad. Aga see ei saa olla ainus. Ma mõistan, et eelnõu kontekstis räägitakse eelkõige sellest, mida see eelnõu sisaldab, aga ma juhiksin tähelepanu veel paarile muule asjaolule.

Asjaolu number üks on see, et eelkõige tuleb muuta ühiskondlikku suhtumist. Ühiskondlik suhtumine peab olema selline, et laps ei ole mitte kulu, laps ei ole koorem, laps ei ole tüli, vaid laps on rõõm, laps on tulevik, laps on kaaslane. Kui me selle suhtumiseni jõuame, ühiskonnas tervikuna, siis me oleme astunud väga pika sammu, selle kõrvalt, et me toetame rahaliselt ühiskonna lapsesõbralikkust, nii et ühiskonnas tahetakse lapsi, mitte ei nähta neis mingit probleemi. Laps ei ole probleem. Laps on võimalus, laps on rõõm.

Teine moment asja juures on loomulikult see. Me võime ükskõik kui palju raha külvata, aga kui meil on elatustaseme pidev järjekindel langus hinnatõusude näol, elukalliduse tõusu näol, kinnisvarahindade tõusu näol, siis sellest rahast ei piisa ja selle raha efekt iibe seisukohast võttes jääb nõrgaks. Ma ei taha öelda, et sellel üldse mingit efekti ei ole, aga see efekt nõrgeneb. Sellest me peame tegema järelduse, et me ei saa olla nagu mingisugune vanaaegne kaherealine magnetofon. Ma mäletan, kuidas me noorte bändimeestena üritasime salvestusi teha nende kaherealiste magnetofonidega. Noh, midagi tuli välja, aga mõni aeg hiljem tuli 24‑realine magnetofon ja salvestuskvaliteet muidugi paranes. Tänapäeval on salvestusvõimalused juba tänu uuele elektroonilisele varustusele hoopiski avaramad. Ei pea isegi viisi pidama, sinust on võimalik suurepärane laulja teha tehnika abil.

Sellega ma tahan öelda seda. Siit saalist on ka täna läbi jooksnud sellised teemad nagu elektrihinna langetamine, kütusehinna langetamine ja teiste sammude astumine, toiduainete käibemaksu langetamine. Need kõik on teemad, mida me peame vaatama samas kontekstis, meie rahvusliku püsimajäämise ja mitte ainult püsimajäämise, vaid ka rahvusliku kasvamise kontekstis. Seni, kuni me ütleme, et sellel kõigel ei ole efekti, toiduainete käibemaksu hinna langetamine on mõttetu, see ei anna mingit efekti, võime me päris kindlalt öelda, et ka raha külvamine ...

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

... lootuses, et see külvatud raha konverteerub või viljastub lasteks – efekt on tagasihoidlik. Uskuge mind, efekt on tagasihoidlik.

Sõbrad! Võtame kasutusele moodsa salvestustehnika ja salvestame oma lapsed niimoodi, et nende vanemad ei näe lapsi mitte koorma ja tülina, kuluartiklina, vaid näevad neid rõõmu allikana, näevad neid toena oma vanaduses, näevad neid seltsilistena oma viljakas eas. Ja kui meil see ei õnnestu, siis uskuge mind, rahaga üksi neid asju ära ei tee.

Ehkki, nagu on öelnud vist Keith Chesterton, kõik küsivad nõu, aga nõu ei võeta tavaliselt kunagi kuulda; kõik küsivad ka raha, ja raha võtavad alati vastu. Nii et raha võetakse muidugi vastu. Aga kas see raha annab seda, milleks ta mõeldud on? Siin jäävad õhku küsimärgid. Me peame need küsimärgid lahendama nii, et me vaatame seda asja laias kontekstis ja astume ka samme, mis muudavad raha juurdeandmise mõttekaks, mitte lihtsalt ringlusse minevaks rahaks, mille elektrimonopolid, gaasimonopolid ja teised monopolid inimestelt uuesti ära võtavad, ilma et see tegelikult inimeste, sealhulgas nende laste heaolu olulisel määral parandaks. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe ... Ei ole majas meil praegu. Järelikult Tõnis Mölder. (Hääled saalist.) No ta läks tuppa sooja, muidugi.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Alustuseks perehüvitiste seadusest. Ma arvan, et tegemist on ühe väga ja väga hea seadusega. Aga ma tuletan korra veel meelde selle seaduse tekke ajaloo.

Ma arvan, et tähtis on selle ajaloo puhul see, et me tuleme korra käesoleva aasta kevadesse. Kevadesse, kus jää hakkas liikuma, lumi sulas ära ning Keskerakond, Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond astusid ühte jalga ja hakkasid tegema perehüvitiste seaduse eelnõu. Sotsiaaldemokraatlik Erakond oli meiega pardal hetkeni, kuni toimus murrang ja nad ütlesid: "Ei, me ei jaksa. Me ei taha. Meile on midagi muud tähtsam kui Eesti lapsed ja pered."

Reformierakonna fraktsioon tervikuna lähtus ainult ühest: lapsed on elu õied, aga õitsegu kuskil mujal. Nende soov ei olnud aidata Eesti peresid ja lapsi. Toimus väga selgelt olukord, kus meid, Keskerakonda visati valitsusest välja ja öeldi, et seda eelnõu ei tule mitte kunagi, seda ei ole võimalik rakendada, meil ei ole raha, tehnilised võimekused on olemata ja nii edasi.

Nüüd, pool aastat hiljem, kui peaministritool on hoitud, Euroopa Kontrollikoja liikme koht on saadud, on kõik kokkulepped tehtud. Meile räägiti kaks kuud tagasi, et ei ole võimalik Eestis rakendada IT-süsteemi, kus hakatakse proportsionaalselt vähendama lasterikka pere toetust. Öeldi, et tehniliselt võimatu, rakendatav aastaks 2026. Selle peale tõusis üks koalitsioonierakond püsti ja ütles: "No selge, siis ei ole ka koalitsiooni." Selle peale öeldi: "Istuge maha. Meie tahame Euroopa Kontrollikoja kohta, teie saate oma IT-arenduse." Nii lihtsalt käib Eestis IT arendamine. Nii et veel kord ma ütlen: selle eelnõu taust on poliitiliselt oluliselt keerulisem ja oluliselt tummisem kui see, mis siin täna paberil on.

Mida ma tahan veel kord öelda ja keda kiita? Ma tahan kiita lõpuks neid erakondi, kes on koalitsioonis ja kes on selle eest võidelnud. Tegelikult ma näen seda, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa Erakond, aga ka opositsioonis olev EKRE, samuti Keskerakond on lõpuni võidelnud selle eelnõu eest. See, mida me oleme täna saavutanud – no praktiliselt oleme kivist vett välja pigistanud, aga me oleme saavutanud selle, et esimese lapse toetus ja teise lapse toetus tõuseb 60 eurolt 80 eurole. Jah, meie soov oli, et kõik lapsed oleksid võrdsed, et esimene, teine, kolmas ja sealt edasi saaksid 100 eurot. Ei ole nii, et esimene ja teine on kuidagi odavamad riigi jaoks, aga kolmas ja neljas on kallimad. Kõik lapsed on ühtemoodi armsad ja kallid, kõigile tuleks maksta võrdselt lastetoetusi. Aga ikka on jätkuvalt üks erakond, kes ütleb, et ei, see ei ole see koht, kus seda võrdsust taga ajada ja see ei ole veel see valitsus, jagame teinekord positsioone, siis saame jälle kompromisse teha.

Teine koht. Ma arvan, et selles, mis puudutab lasterikka pere toetusi, on toimunud tegelikult suur murrang eelnõu esimese ja teise lugemise vahel. On jõutud edasi kiirema indekseerimiseni, on jõutud mõistliku kompromissini, et tõesti enam juba varsti pensioniikka jõudvatele lastele lasterikka pere toetust ei maksta. Ma arvan, et lõpuks on tulnud mõistus pähe. Mitu korda küsisin ka eelnevatel kordadel, kui saalis see arutelu oli, kes selle mõtte peale tuli, et hakata 24-aastastele lastele maksma lastetoetust. Siit saalist öeldi väga selgelt, et see oli Reformierakond. Muidugi see oli Reformierakond. See oli jälle nende üks spinn panna siia eelnõusse sisse kohti, mida on hiljem lihtne välja võtta, et saavutada teatud kompromisse oma poliitiliste soojade kohtade saavutamiseks.

Aga tulles nüüd selle eelnõu sisu juurde, ma tahan veel kord öelda: tänases kiires inflatsiooniolukorras, kus just nimelt Eesti pered, meie eakad on saanud kõige rohkem pihta, aitab sellise eelnõu vastuvõtmine just nimelt lasterikkaid peresid, see aitab ka peresid, kus kasvab üks või kaks last. See on samm õiges suunas.

Ma tänan veel kord kõiki siin saalis olevaid saadikuid, kes on algusest peale, ka kevadel, julgenud oma nime ja näoga seda eelnõu vedada. Kes vahepeal loobus, see loobus. Nüüd on nad siin tagasi. Järelikult on tulnud see õige suhtumine inimestesse. Nii et ma veel kord tänan teid kõiki selle puhul. Aga ma ütlen: üks poliitiline jõud on selle hea eelnõu sisu poliitiliselt maha müünud. Aitäh!

Ja nüüd, Tarmo Kruusimäe, palun! (Hääl saalist.) On võimalik kõne pidada, on võimalik kõne pidada.

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Minu sõnum hakkab lihtsalt pihta: ära ole kade. Päriselt, ära ole kade! Kui ikka mõnes peres on seda õnne, siis seda on, ja sellepärast ei maksa kade olla. Ka mina tahaksin olla selline inimene, kes tunneb noodirida. Ma tahaks olla võib-olla äärmiselt luuleline. Ma oleksin võib-olla tahtnud ka omada keskharidust sel hetkel, kui ma astusin lavakunstikateedrisse. [Siis oleksin ehk] sisse saand. No ei saand, polnd. Ära ole kade. Ka tahaksin ma võib-olla endale isegi näiteks autojuhilube. Aga see mind väga ei huvita, sellepärast ei ole ma kade nende peale, kes autoga sõidavad. Ma olen 1996. aastast abielus, päriselt, enda abikaasaga. Abielu on üks äärmiselt keeruline kompromiss. Ma ei ole kade nende peale, kellel seda pereõnne on, et lapsi on rohkem.

Kui nüüd neid valeväiteid kuulata, siis tulebki välja, et mingid inimesed justkui sünnitaks raha pärast, et meil, näed, ei ole seda toetust ja kõike, aga kui see oleks teada olnud, siis oleks küll lapse ära teinud. No ei usu. Päriselt ka ei usu. On soovitud lapsi ja on soovimatuid lapsi, aga kõik lapsed on tegelikult head.

Midagi ei ole teha, kui meie põhiseadus on kirjutatud selles vaimus. Paragrahv 27 räägib meile siin üsnagi palju perekonnast: "Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all." Paragrahv 28 täiendab seda: "Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all." See näitab riigi suhtumist paljulapselistesse ja seda, kuidas Eesti ühiskond oleks jätkusuutlik.

Ma olen kohtunud ka väga paljudega ja kõik ütlevad, et nüüd on päris suur ebavõrdsus. Ma küsin: "Aga mis teil seal enne siis oli?" See fakt, et kolmandaid lapsi hakkas sündima pärast seda eelnevat lastetoetuse tõusu – siis sündis 25% kolmandaid lapsi juurde –, oli õigustatud. Meil on vaja, et esimesed ja teised lapsed sünniksid. Kas see raha paneb neid sündima? Ma arvan, et ei.

See, miks noortele jäävad lapsed sündimata, on vot nutitelefon. Tänu sellele on nad sihukeses globaalses võrgustikus, nad teavad, kuidas läheb tema tuttaval Singapuris või Tšiilis. Aga see, et mingi meesterahvas tuleb, no selle lapsesaamise arvutuse puhul, on tema jaoks täiesti arusaamatu. Pitsakuller ei jää ju ööseks, läheb ju ära. Miks ta peab tulema minu privaatruumi endast sokke sinna või tänna maha jätma? See on teinud võib-olla inimestest individualistid.

See lähenemine aga, et nüüd on tulnud ebavõrdsus – no ei pea paika. Päriselt ei pea paika. Kui ikkagi mõnes peres on seda pereõnne, siis seda on. Pange ikka mardipäeval ja kadripäeval – täna on muide vist kadrilaupäev, ei, homme on – aknad põlema, laske kadrisandid sisse, tulebki seda pereõnne ja viljaõnne ja kõike muud õnne. Õnnele peab uks lahti olema, selleks et koputada. Aga riigil on oma kohustus märgata neid, kellel on juba seda õnne, ja anda neile abi.

Seega, ma ei usu mitte ühtegi seda väidet, et nüüd on meil hästi kole olukord, ebavõrdsus. No ei usu. Lihtsalt ollakse kade. Ja mis kinnitab seda kadedust? Oh, esimene lugemine ... Hea Aivar Sõerd, kes sa oled meil siin üsna niimoodi edumeelne ja kõik, oli ikka kole kuulda küll, kuidas Reformierakond hakkas edukust karistama. Ehk siis selle peale, kui mõni inimene on edukas olnud, materiaalselt, majanduslikult, küsis: aga kas tema ka hakkab seda toetust saama? Tõesti, meil saavad isegi olümpiavõitjad näiteks Tallinnas tasuta parkida. Kas ma olen selle peale kade? Ma ei ole kade. Miks ma peaksin olema kade paljude asjade peale, kui inimesed on olnud edukad? Ja nüüd öelda, et edukas inimene justkui ei tohiks lapsi saada või riik ei tohiks teda märgata?

Ausalt, perekond on üks keeruline konstruktsioon, abielu kui selline on äärmiselt suur kompromiss. See on raske. Ja kui sellist rasket protsessi, nagu seda on perekond, veel ilmestab laste sündimine ja pereõnn, no siis ei maksa olla kade. Võib-olla vaataks peeglisse ja mõtleks, mis päriselt on selle asja taga, miks perre rohkem lapsi ei ole tulnud? Aitäh!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Pereasjad ja lapsed on, kuidas nüüd öelda, üsna seksikas asi. See on ülekantud tähenduses. Mida ma silmas pean? Mäletate, mis juhtus abielureferendumiga? Natukese aja pärast tulid kaitsepolitsei peadirektor ja peaprokurör ja juhtiv riigiprokurör Stenbocki majja. Kutsumata külalised. Noh, mis pärast juhtus? Kui valitsus oli kukkunud, likvideeriti esimese asjana rahvastikuministri koht ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni.

Mäletate, kui palju on neid ettepanekuid, jaburaid ettepanekuid, tuhandete kaupa esitatud abielureferendumile? Mäletate? Jälle lapsed olid ... Toomas Kivimägi, kus sa oled? Jüri Jaanson, kus sa oled? Urmas Kruuse ka. Nemad tahtsid Venemaa koosseisu astuda. Aga mõned meie kolleegid – ja neid oli päris palju Reformierakonnast – tahtsid lastega abielluda, kord 11‑aastasega, siis 12‑, 13‑, 14‑aastasega. Nende ettepanekute tegijaid ei ole praegu siin, aga nad on reaalselt olemas. Ja tehti kõik selleks, et abielureferendumit ei tuleks. Noh, peale seda pööret tuli uus valitsus.

Ja nüüd, eelmise aasta 12. mail, kui terve rida fraktsioone – EKRE, Keskerakond, Isamaa ja sotsid – esitasid peretoetuste eelnõu, tuli jälle metsik hulk parandusettepanekud, seejuures võimul olevalt erakonnalt Reformierakonnalt. Neid [muudatusettepanekuid] oli umbes 2000. 

Mida me tegime ja mida ka mina tegin siin? Suve viimane töönädal oli üsna töine või öine. Ma vaatasin, et kolmapäeva, 16. juuni seisuga olime me Reformierakonna 1191 parandusettepanekust 149 läbi hääletanud. Ikka 10 minutit vaheaega, jälle üks jabur ettepanek ja 149. sai läbi, aga neid jäi veel, 1191 [oli kokku]. Me olime valmis kas või suvi läbi töötama, ka mina olin valmis. Ja paljud inimesed, kes on siin ka praegu. Need, kes siin ei ole, ilmselt ei tahtnud seda näha.

See oli ju see, mida Mart Võrklaev – kus Mart on praegu? – ütles, et üks põhjusi on, et jumal hoidku, 30 aasta kõige tõsisemas, kõige keerulisemas julgeolekuolukorras ei tohiks mingil juhul riigijuhtimise juurde lasta EKRE-t.

Priit Sibul Isamaast ütles, et sisuliselt soovitakse kehtestada vaikiv ajastu. Praegu sisuliselt ju sinnapoole läheb. Mäletate, valitseja on ju siin korduvalt endast välja läinud, nõudnud mikrofonide sulgemist ja kõike seda. Tegelikult me olemegi ju sinna jõudnud. Ei hakka liiga palju siin tsiteerima kõike. 

Nüüd on meil käes seesama eelnõu, loomulikult teatud mööndustega ja natuke teistmoodi. 12. mail oli lühike kokkuvõte sellest, et esimene ja teine laps oli 100 eurot, kolmandast kuuendani 700 ja üle seitsme 900. Noh, nüüd on need numbrid natuke teistsugused, eriti allpool. Tõepoolest, ega see päris ilus ei ole. Kui sa oled reaalset plaaninud, et suudad üks-kaks last üles kasvatada, siis võib tunduda ebaõiglane see, kui ...

Peeter, kas sa vajad lisaaega?

Jah, paluks küll.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Tekib selline ebavõrdne suhtumine.

Jah, ma olen näinud ka neid mõnel suvepäeval kusagil peol, kus vanemad eriti tasakaalu ei hoia, õlu või viin voolab ja lapsed, hästi palju lapsi, ukerdavad ringi lõbusas peomeeleolus. Jah, tõepoolest, raha eest võib ka lapsi teha ja sellest ära elada. Seega ei saa sugugi öelda, et see ei pruugi olla motivatsiooniks, see pole nii mitte ainult kusagilt mujalt, piiri tagant tulevate inimeste puhul, vaid ka kohalike puhul.

Aga mis on oluline? See, et me oleme nii kaugele jõudnud. Me ei ole pidanud suvi läbi istuma siin ja hääletama kõiki neid 1191 parandusettepanekut, ehkki me olime selleks valmis. Nii et lõppkokkuvõttes võib öelda, et lõpp hea, kõik hea. Kuid see peegeldab tegelikult sellist ... Noh, kuidas viisakalt öelda? Siin peab viisakaid sõnu kasutama. See on selline ... Mul on raske isegi leida neid viisakaid sõnu, maakeeles öeldakse palju otse ja ma jätan need ütlemata.

Iga hinna eest võimule jäämine – see on Reformierakonna mõte olnud. Iga hinna eest! Nad on olnud kõige pikemat aega Eestis võimul ja üritavad iga hinna eest, noh, ka peale 5. märtsi. Põhiline on oma toiduahelad säilitada, oma inimesi läkitada, isegi siis, kui nad ei suuda öelda: "Mul on puhas maine." See pole üldse oluline.

Nii et lapsed lähevad igal juhul müügiks. Laste pärast käib võitlus. Aga igal juhul praegusel hetkel jättes kõik see kõrvale ja see võib-olla ei olegi nii oluline, et me oleme jõudnud ... Ja see ei ole ideaalne eelnõu, selge see. Aga see on ülivajalik. Sest eestlus on tegelikult noatera peal. Me ei ole suutnud isegi 30 aastaga eesti keelt õpetada nendele slaavlastele, kes siin on. Aga nüüd on suur venestamise uus laine. Ja neile inimestele, kes on tõesti tulnud siia sõjapiirkonnast, me üritame samuti eesti keelt selgeks õpetada. Me ei jõua seda. Nii et vajalik eelnõu, aga piinlik lugu, kuidas seda on menetletud.

Aeg, Peeter!

Aitäh! 

Mihhail Lotman, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! No küll on meil huvitav arutelu siin. Kui ei oleks seal üleval kirjas, et see on 703, siis võiks arvata, et me arutame midagi muud, alates migratsioonist, sotsiaalsest õigusest ja [lõpetades] veel paljude teiste huvitavate asjadega. Aga ennekõike me kuulame, kuidas iga erakonna esindaja kiidab oma erakonda ja võimaluse korral ütleb ka midagi teravat teiste erakondade kohta.

Ärme unustame siiski seda, mille jaoks me selle eelnõu vastu võtame. See ei ole ideaalne eelnõu. Ideaalseid eelnõusid on maa peal üldse väga vähe, aga see on selgelt samm õiges suunas. Ja selle pärast, austatud kolleegid, ma tahan, et me unustaksime ära Hammurabi koodeksi ja teised seadusandlikud protsessid, mis olid aastatuhande jooksul ja viimastel aastatel. Mõtleme Eesti paljulapselistele peredele ja toetame seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd vaatame teiega koos läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on tehtud kokku kuus muudatusettepanekut. Või oli rohkem? Ei. Tundub, et on kuus, jah. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Hea eesistuja! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Nii teeme. Ja kutsume rahva saali. (Saalikutsung.)

Head ametikaaslased! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 30, vastu 39, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

Hea juhataja, palun seda ettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma palun võtta kolm minutit vaheaega, et Isamaa leiaks üles oma selgroo ja asuks toetama nii seda kui ka järgmisi muudatusettepanekuid – summasid, mida me kevadel üheskoos esitasime.

Aitäh! Vaheaeg kolm minutit.

V a h e a e g

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 30, vastu 42, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

Palun hääletust.

Siis teeme selle hääletuse. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Aitäh! Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 28, vastu 42, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

Paluks hääletust.

Selge. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 28, vastu 43, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda sisuliselt ja ta teeb viite veel muudatusettepanekule nr 6. Ka muudatusettepaneku nr 6 on esitanud meile sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Head ametikaaslased, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Aitäh teile! Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 703 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja ka 17. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi 18. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 704 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti. Palun! Jaa, Helmen, 704. Palun!

Austatud ametikaaslased! Lubage mul tutvustada seaduseelnõu 704. See on sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ütlen eelnevalt, et selle eelnõu esimene lugemine toimus 24. oktoobril käesoleval aastal. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli 7. novembril kell 17.15, ei esitanud ühtegi muudatusettepanekut ei Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid.

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas eelnõu peale esimese lugemise lõpetamist oma neljal istungil. Nendest [üks toimus] 14. novembril ja kaks istungit toimusid 17. novembril, millest üks oli korraline ja teine erakorraline, ning viimane istung oli 21. novembril.

Komisjon küsis eelnõu kohta arvamust Eesti Linnade ja Valdade Liidult, Eesti Puuetega Inimeste Kojalt, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojalt ja Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidult. Oma arvamuse saatsid komisjonile Eesti Linnade ja Valdade Liit, [Eesti] Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda ning omal algatusel saatis komisjoni eelnõu kohta arvamuse Eesti Õdede Liit. Lisaks pöördus sotsiaalkomisjoni poole kirjaga sotsiaalkaitseminister, kes tegi samuti ettepanekuid eelnõu täiendamiseks.

14. novembril toimunud istungil osalesid meil Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna juhataja Ivar Sikk, sama osakonna nõunik Meeli Tuubel ning pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper ning perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik Helen Jõks, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi ning kaasatute esindajad, olid Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet, Eesti Linnade ja Valdade Liidu sotsiaalnõunik Mailiis Kaljula, ning muidugi komisjoni liikmed kõik osalesid, ainult 14. novembri istungil puudus Kalle Grünthal, tal oli siis asendusliige.

Kõigepealt kuulasimegi ära esitatud mured. Kõigepealt, Eesti Linnade ja Valdade Liidus juhiti tähelepanu selle kohta, et on mure mitme punkti pärast. Näiteks toodi välja, et eelnõuga antakse erihoolekandeteenusel olevale inimesele õigus olla teenuselt ära kuni neli kuud aastas ja samal ajal riik maksab kuni 95% sellest teenuse tasust. Eesti Linnade ja Valdade Liit leidis, et see on põhjendamatu ja riigi raha ebamõistlik kasutamine. Toodi murena välja ka see, et kui täiendavalt peab katma selle vahe, kui inimesel jääb omaosaluse maksmisest puudu kuni 1,2-kordne keskmise vanaduspensioni osa, siis kuidas omavalitsused sellest välja tulevad ja kas see on mõistlik sellise protsendi, õigemini kordaja sissetoomine. Need olid need mured, millest tulenevalt nad ka ütlesid, et nad ei saa seda niimoodi toetada. Ütlen etteruttavalt, et selle mure, mis puudutas 1,2‑kordset keskmist vanaduspensioni ja seda osa, me lahendasime järgmisel sotsiaalkomisjoni istungil. See on täpselt see, mis rahuldas ka kohalikke omavalitsusi.

Esitati mitmeid küsimusi, Ketri Kupper tõi välja selle mure, mis oli ka linnade ja valdade liidul. See puudutas erihoolekannet. Nimelt, see puudutab inimesi, kes on juba teenuskohad saanud ja ajutiselt on võimalus olla koos oma lähedastega. See muudatus, praeguselt kahelt kuult neljale, ei mõjuta kuidagi teenuskohtade järjekordi. Probleem on tegelikult mujal. Järjekordi ei ole praegu võimalik vähendada. Hetkel on erihoolekandeteenuse kasutajaid ca 6000 ja neid, kes on juba kasutanud võimalust olla sellelt teenuselt eemal kaks kuud, on ainult 20. See on väga väike hulk inimesi, kellel tervislik seisund seda võimaldab ja kelle lähedased üldse saavad võimalust pakkuda juba erihoolekandeteenusel olevale inimesele.

Mina komisjoni esimehena rääkisin ka sellest, et juba praegu on koduhooldus kohaliku omavalitsuse teenus. Kuna see on erinevatel omavalitsustel väga erinevalt lahendatud, siis on väga häid näiteid, kus on rohkem kui 13 sotsiaalhoolekandeteenust, aga on ka neid, kus on vähem. See on väga erinev. Selle reformiga tekib ka kohalikel omavalitsustel võimalus – kuna reform rakendub 1. juulist 2023, aga raha ja toetus omavalitsustele hakkab kohe 1. jaanuarist ja nad saavad ette valmistada ka reformi – nii kordi muuta kui ka täiendavaid avahooldusteenuseid või koduhooldusteenuseid luua.

Eesti Õdede Liidu esindaja Gerli Liivet tänas väga võimaluse eest osaleda ja tunnustas seda, et lõpuks ometi on hakatud ka selle valdkonnaga initsiatiivselt tegelema, ning palus välja tuua selle, et hooldustöötajate hooldusnormid üldhooldekodudes vajaksid kindlasti sätestamist, sest see vähendaks võib-olla ka tööpuudust, kui inimeste hulk, keda hooldustöötajad peaksid aitama, oleks ikkagi jõukohane.

Veel oli mure õdede liidul, kes uuris, kuidas on koduteenuse loetelus toodud õendusspetsiifilised teenused. Meeli Tuubel kommenteeris, et need koduteenused, mida osutatakse sotsiaalhoolekande raames, ei ole õendusteenused.

Mina küsisin ülevaadet selle kohta, kui palju on meil praegu üldhooldekodudes haigekassa lepinguga terviseteenuse pakkujaid, sellepärast et kõige suurem probleem on, nii nagu ka eile oli teles kuulda, töötajate puudus. (Juhataja helistab kella.)

Andmed saadeti meile ja 2021. aasta lõpu seisuga oli haigekassa tagatud hooldus-, õendus-, abiteenusega kaetud 69% hooldekodudest. See näitab, et teatud osas siiski ei ole ja kui osa ei ole kaetud selle teenusega, siis ongi nii, et palk läheb kohamaksu sisse, aga see kindlasti ei ole nii suur, kui suudavad maksta tervishoiuasutused.

Lisaks andis Helen Jõks ülevaate mõnest Sotsiaalministeeriumi muudatusettepanekust. Nimelt, riik lõpetab asendus- ja järelhoolduse ning matusetoetuse rahastamise toetusfondi kaudu. Nimetatud teenused suunatakse edaspidi tulubaasi, tasandusfondi kaudu. See tekitas küsimusi.

Marika Tuus-Laul tundis huvi, kuidas see tegelikult mõjutab, kas kõik ikka saavad seda või hakkab omavalitsus selle üle valikuliselt otsustama. Ministeeriumi esindaja selgitas, et kohalike omavalitsuste tulumäär suurendatakse 11,96‑lt 12,6‑le ja see tagab selle võimaluse, et oleks võimalik toetada ikkagi neid, kes seda tegelikult vajavad.

Küsimusi oli veel, need puudutasid korralduslikku poolt. Neile kõigile anti ka vastused. Keda huvitab, protokoll on väga pikk, 12 lehekülge.

Siis panime hääletusele menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 23. novembril (selles oli konsensus). Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus) ning kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus.

Järgmine erakorraline istung toimus meil 17. novembril. Sellega oli nii, nagu ma enne juba ütlesin, nimelt seal me lahendasime selle mure, mis oli ka kohalikel omavalitsustel ja see puudutab koefitsienti, 1,2-kordset pensioni. Ja teine muudatusettepanek, mis tuli, puudutas tulumaksu. See 1,2‑kordne koefitsient oli omavalitsustega läbi räägitud, meile anti selle kohta täpne ülevaade. Muudatusettepanek seisneb selles, et võetakse välja koefitsient 1,2 ning koefitsient 1,06 kehtib kuni 31. detsembrini 2023. Edaspidi seda koefitsienti pole vaja, sellepärast et arvestuslikult omavalitsustel on see võimekus olemas. Ja see tähendab ka seda, et kui see koefitsient välja võtta, siis ei teki sellist olukorda, kus suurema pensioni saajatel jääb ebamõistlikult suur osa oma pensionist lihtsalt kasutamata ja omavalitsustel tekib kohustus hakata juurde maksma ka nende puhul, kelle pensioniosa tegelikult hooldekodukoha kataks. See tagab ka selle, et väiksemat pensioni, rahvapensioni, võib-olla juba lapseeast töövõimetuspensioni või invaliidsuspensioni saanud inimesel, kellel ongi väiksem pension, ei tekiks olukorda, kus tema hooldekodukohta ei saa. Omavalitsused hakkavad seda osa kompenseerima.

Lisaks sellele oli muudatusettepanek, mis puudutas mittetulundusühingu Slava Ukraini arvamist nimekirja, kus on juriidilised isikud, kes võivad piiramatult teha maksuvabalt annetusi. Meil olid sellel komisjoni [istungil] esinemas ja osalemas Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna juhataja Ivar Sikk ning Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro.

Seal oli mitmeid küsimusi, oli pikk arutelu. Kert Kingo soovis teada, miks ainult üks selline MTÜ arvatakse nimekirja ja miks just nemad on välja valitud. Lemmi Oro vastas sellele ja ütles ka seda, et Slava Ukraini pöördus ise Sotsiaalministeeriumisse, nii see säte tuli. Meil on olemas MTÜ-de nimekiri, kuhu saab piiramata ulatuses annetusi teha, ja selles nimekirjas on olemas organisatsioonid, füüsilised isikud – arvestades olukorda, mis tekkis –, kellel on võimalus sinna annetusi teha. Need on MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn.

Küsimusi oli veel. Maris Lauri meenutas, et see nõndanimetatud supernimekiri loodi seoses käimasoleva sõjaga. MTÜ-d Slava Ukraini ei olnud sellel hetkel küll veel olemas, kuid ta moodustati märtsis ja ta on väga palju toetanud just nimelt selles, et Ukrainas saaks – need, kes annetavad – selle kaudu suurendada ka seda toetust sinna, et inimesed ei peaks oma kodunt lahkuma.

Kert Kingo soovis täpsustada, kas supernimekirja lisamisel moodustati ka mingi komisjon, kes kaalus teisigi ühinguid. Ta tõi näite, et EKRE on samuti toetanud Ukrainat, ja küsis, mille põhjal valiti välja just see ühing. Kuidas siis on nii, et automaatselt üks MTÜ läheb soodustatud maamaksumääraga ettevõtete nimekirja? See on teiste suhtes ebavõrdne konkurents.

Nii. Sellel hetkel hakkas meil erakorralise istungi aeg otsa saama. Viktor Vassiljev soovis teha veel lühikese kommentaari. Tema kommentaar oli MTÜ Slava Ukraini kohta selline, et nende tegevus on absoluutselt nähtav, see on nii internetis kui ka Riigikogus absoluutselt selge, nemad kvalifitseeruvad sellesse nimekirja. Teiseks, kui see on mingi konkurentsi rikkumine, siis kes väga tahaks konkureerida sellele, mida nemad teevad: selle MTÜ inimesed käivad sõjakoldes, pommidest purustatud linnades, külades. Mis konkurents siin vajalik on? 

Me pöördusime siiski Lemmi Oro poole palvega, et seda täpsustada, kuidas käib sellesse nimekirja saamine. See täpsustus ka tuli, aga ma räägin sellest järgmisena.

17. novembri korralisel istungil toimus, kohe ütlen ära, ka hääletus. Hääletus toimus sarnaselt, et panime ettepaneku lisada MTÜ Slava Ukraini sellesse nimekirja. Poolt hääletas üheksa liiget: Hele Everaus, Siret Kotka, Helmen Kütt, Õnne Pillak, Ülle Rajasalu, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Kristina Šmigun-Vähi. Vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Hääletusel ei osalenud Kert Kingo ja Jaak Valge.

Nüüd me jõuame viimase, 21. novembri istungi juurde. Sel istungil avasime uuesti selle teema. Kuna, nii nagu alguses ka öeldud, Kalle Grünthal ei osalenud istungil, tema asendusliige oli Jaak Valge, siis tuli see teema uuesti arutelule. Sellele tulid ka vastused ja ma loen ette ka selle vastuse, mis vahepeal oli laekunud Rahandusministeeriumist [Lemmi Orolt] selle kohta, kuidas see nimekiri tekib.

Vastus on järgmine: "Slava Ukraini tegevus on Ukraina suunal olnud aktiivne. Nad kindlasti väärivad olla selles nimekirjas ja väärivad seda toetust, et uuesti toetada Ukrainas sõja lõppemiseks kõiki tegevusi. Rahandusministeeriumi aspektist on oluline, et äriühingute annetuse raha liiguks sinna, kuhu seadus seda ette näeb, ega oleks ohtu, et maksusoodustust kasutatakse vääriti. Mingit konkurssi pole korraldatud ega seda saakski teha. Maksusoodustusi ei sea seadusandja konkursi kaudu. MTÜ Slava Ukraini on maksuhalduri poolt kinnitatud vastavaks tulumaksuseaduse paragrahv 11 nimetatud tingimustel, ehk ta tegutseb avalikes huvides ja on heategevuslik."

Oli ka süüdistus, et see mida me teeme, on korruptiivne ja et selline lisamine rikub ka selle hea eelnõu ära. Nii nagu ma ütlesin, komisjon need hääletused läbi viis. Komisjon pani hääletusele kõik muudatusettepanekud ja ka jõustumisaja. See tähendab seda, et millal teatud punktid, jõustuvad, mis jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, mis jõustub 1. jaanuaril ja mis millal kehtib – nii nagu sai öeldud, näiteks koefitsient 1,06 kehtib kuni 2023. aasta detsembri lõpuni.

See on lühike ülevaade sellest, mis sotsiaalkomisjonis toimus. Andsin teile sellest ülevaate ja olen muidugi rõõmuga valmis vastama teie küsimustele. Tuletan ikkagi meelde ka seda, ärme unustame, et sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu näol on tegemist esimese väga olulise sammuga selleks, et omavalitsusi hakataks toetama nii, et üldhooldusteenuse korral on inimestel võimalik saada hinnatud vajaduse korral kodus kõik teenused või saada üldhooldekodukoht nii, et lähedased ei peaks ennast ribadeks töötama või jääma koju omastehooldajaks. Aitäh!

Aitäh teile ettekande eest! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Te nagu andsite sellele Slava Ukrainile teatud eelise teiste omasuguste seas. Kas ma mäletan õigesti, et Slava Ukraini [esindaja] oli see neiu, kes ühel päeval tuli meile saali siia ja käratas, et kus te olete, ei tule mind vaatama, istute oma konkudes, andke aga raha veel rohkem, olete vähe andnud? Kas see on seesama neiu? Või kelle organisatsioonile me nüüd erikohtlemist rakendame?

Suur aitäh, austatud küsimuse esitaja, hea ametikaaslane! Kõigepealt ma tahan sind selle eest tunnustada, et sina, kuuludes omastehooldajate toetusrühma, oled väga palju selle pärast muretsenud, mida me selle seadusega tegelikult hakkame muutma alates 1. juulist 2023, nii nagu ka väga mitmed siin saalis olnud inimesed, kes isegi ei kuulu sellesse rühma.

Nüüd see, mis puudutab MTÜ‑d Slava Ukraini. Seal on väga palju inimesi, täiesti kindlalt on seal väga palju inimesi, kes selle ühingu liikmetena, toetajatena ja abistajatena tegutsevad.

Ja üks täpsustus veel. Mitte et meie midagi andsime, vaid sotsiaalkomisjoni tuli kiri, sotsiaalminister saatis kirja, see oli kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga. Ja kuna sellel hetkel oli tulumaksuseadus ka selle seaduse üks osa, siis see ettepanek täiendada seda nimekirja, nagu ma teile ennist ette lugesin – ma võin muidugi korrata, kui soovite –, need organisatsioonid, kes seal juba eelnevalt olid, häältega 9 poolt ja 2, kes ei osalenud hääletusel, sotsiaalkomisjon tõepoolest sellise muudatusettepaneku tegi ja esitas ka saali. Nii et see vastab tõele, et selline organisatsioon loodi, liideti sinna nende ühingute juurde, kes Ukrainat abistavad, kes selle töö ära teevad.

Nii nagu minu meelest ka teie erakond on alati öelnud, aitame ikka neid seal, kus nad on. See raha, mis tulumaksusoodustusena siiski tuleb, läheb ju uuesti tagasi sinna riiki appi, selleks et need inimesed ei peaks enda kodust ära tulema ja saaksid riigina kiiremini sõja võita.

Aitäh! Ma palun nüüd Kert Kingo.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seitse ühingut, mis varasemalt lisati maksusoodustuse nimekirja – nende puhul toimus ikkagi arutelu. Oli esitatud väga palju kandidaate ja nende seast valiti välja seitse. Aga Slava Ukraini puhul ei olnud mitte mingisugust konkursi moodi asja. Ühtegi teist kandidaati ei saanudki olla. Ja argument on see, et nemad aitavad Ukrainat. Ma ei mäleta, et oleks Rahandusministeerium või keegi ministeeriumidest vastanud, kas nemad on tõesti ainukesed, kes aitavad Ukrainat, ja ainukesed, kes on Ukrainas käinud. Minu andmetel on neid ettevõtjaid ja ühinguid veel palju. Oli mingi vastus ja põhjendus ka, miks ei olnud rohkem kandidaate ja miks mingit arutelu ei toimunud selle kohta?

Suur aitäh selle küsimuse eest! Ilmselt siis, kui ma lugesin Rahandusministeeriumi vastust, mis oli saadetud komisjonis tekkinud küsimuste kohta, [te ei kuulnud seda]. Seal on öeldud niimoodi: "Rahandusministeeriumi aspektist on oluline, et äriühingute annetuse raha liiguks sinna, kuhu seadus seda ette näeb, ega oleks ohtu, et maksusoodustust kasutatakse vääriti. Mingit konkurssi pole korraldatud ega seda saakski teha. Maksusoodustusi ei sea seadusandja konkursi kaudu. MTÜ Slava Ukraini on maksuhalduri poolt kinnitatud vastavaks tulumaksuseaduse §-s 11 nimetatud tingimustel, ehk ta tegutseb avalikes huvides ja on heategevuslik."

Ja süüdistusele, mis oli korruptsiooni kohta, ka komisjoni töös, vastuseks ütlen – see on küll minu isiklik arvamus, seda ei ole kuskil protokollis kirjas –, et kui seadusandja on heaks kiitnud seaduse ja see saab siin saalis vastu võetud, mis korruptsioon see siis on. Seadusandja saab selle heaks  kiita, panna muudatusettepanekud arutelule.

Nii et need on vastused. Ja tõepoolest ilmselt on tavaliselt olnud ... Ma loen igaks juhuks need ka ette, kes on selles nimekirjas. Eelnevalt ma ütlesin, kui te tõite näite EKRE-st, et tõesti Ukrainat abistavad väga paljud organisatsioonid,  aga ilmselt ei ole taotletud selle taotlusega ega ole ka peetud seda õigeks, et esitada taotlus. Kui selline taotlus tuleb, siis kahtlemata seda vaadatakse. Iga sellist pöördumist vaadatakse eraldi.

Ma loen veel korra ette, kes on sellised organisatsioonid: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Need on need asutused. Ega mul rohkemat öelda ei ole. Te olite ise mõlema komisjoni istungil ja kuulsite neid arutelusid. Need on need vastused.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsisin sinult, kas selle [MTÜ] juht on seesama bravuurikas neiu, kes meile koha kätte näitas, ja nüüd ma vaatasin, et ongi seesama. Ta ütles niimoodi: "Ma lendasin eile õhtul Ukrainast tagasi, et pidada seda kõnet – ja saal on tühi. Ma tean, et ühel teie kaaslasel Riigikogus on sünnipäev. Ma siiralt loodan, et praegu ei sööda kuskil kabinettides torti." Selline stiil oli, igal juhul mul jäi meelde selline bravuurikas perenaine, kes tuleb ja paneb meid paika. Nii et ma ei tahagi sinult vastust saada. Nüüd ma sain juba kinnitust, et see ongi see bravuurikas neiu, kes meid kohe paika pani.

Suur aitäh! Aga ma siiski kommentaari ütleksin. Ma ka vastasin, et MTÜ-s Slava Ukraini on väga palju inimesi. Keegi on vormistanud ... Mina mäletan sellest Riigikogus esinemisest seda hetke, kui ta ei suutnud edasi rääkida ja keeras selja, sest öösel oli tapetud tema sõbranna ja sõbranna pere. Nii et igaüks mäletab erinevalt, mida ta mäletab. Mina kuulasin ka seda kõnet – kogu aeg olin saalis, ma ei käinud kuskil torti söömas.

Aga veel kord: ma ei usu, et siin saalis keegi arvab, et Slava Ukraini ei tee õiget asja või et nad ei toeta. Nii et selline oli see arutelu komisjonis.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Helmen! No selle üle keegi ei vaidlegi, et nad teevad head tööd. Keegi ei ütlegi, et nad ei aita Ukrainat või teevad midagi valesti. Aga riik peab käituma igasuguse sellise protseduuri tegemisel läbipaistvalt ja riik peab andma kõikidele võrdsed võimalused, et toimuks ikkagi valik. Jaa, me ei saa välistada, et valiku tulemusena oleks nii või naa Slava Ukraini võitnud. Aga [ei saa asju] selliselt korraldada, et lihtsalt öeldakse üks ühing ja mingid teised isegi ei tule kaalukausile. Minu hinnangul on see läbipaistmatu tegevus ja see ei ole korrektne. Kas sa oled minuga sama meelt või leiad, et niimoodi peakski ka edaspidi tegema, et lihtsalt keegi Rahandusministeeriumist ütleb: "Vot selle ühingu paneme ja kõik."?

Suur aitäh! Nii Rahandusministeerium kui ka teised ministeeriumid saavad pöörduda Riigikogu komisjonide poole. Komisjonid arutavad, hääletavad, tulevad suurde saali, kus saab uuesti hääletada, ja siis otsustatakse. 101 Riigikogu liiget on selles mõttes võrdsed. Mina ei tea, et keegi Ukraina abistajatest oleks pöördunud eelnevalt näiteks Rahandusministeeriumi poole ja taotlenud sinna nimekirja saamist. Ma tõesti ei tea. Meile sotsiaalkomisjoni tuli see üks, mis liidetakse. Ma võin need seitse eeltoodut veel korra ette lugeda, aga te ju mäletate neid. Selle organisatsiooni küsimust me arutasime, 9 poolthäälega leidis sotsiaalkomisjon, et ta väärib sinna nimekirja lisamist. Ja see ongi demokraatia. Lihtsalt nii hetkel on. Mul ei ole andmeid, et keegi oleks esitanud [veel taotlusi]. Selle kohta ei tulnud kordagi küsimusi ka Lemmi Orole, kes oli Rahandusministeeriumist, ega Ivar Sikule Sotsiaalministeeriumist. Me olime samas komisjonis, sama asja kuulsime.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! No mina mäletan ka, et see naisterahvas siin kõrgilt käitus meiega ja kõigele lisaks teatas, et EKRE annetusi tema vastu ei võta, kuna ... Ma ei tea, mis meil siis viga on. Oleme jälle katkutõbised või? Selline käitumine kahtlemata tekitab küsimusi. Niimoodi ei saa, et sa tuled abi küsima, aga siis pirtsutad ja valikuliselt ütled, kelle abi sulle kõlbab ja kelle abi ei kõlba. Nii et on selge, et meil on tema suhtes teatud eelarvamus.

Aga ma küsin, miks ikkagi niisugune sõna otseses mõttes poliitiline otsus on langetatud. Kas näiteks vähihaiged ja nende huvides tegutsevad MTÜ-d meil ei vääriks maksuvabastust? Ma arvan, et selliseid MTÜ-sid, mis seda vääriks, on hoopis rohkem kui need paar tükki, mis on siin praegu – minu arvates selge poliitilise otsuse korras – meile ette lükatud.

Suur aitäh! Mul on kaks vastust sellele. Esiteks, seda küsimust sotsiaalkomisjonis ei tõstatanud ei teie liikmed [ega teised], et arutada, kes on Slava Ukraini, kas ta käis siin esinemas või kas on seesama inimene. Seda sotsiaalkomisjonis ei arutatud.

Teine asi. Jah, ma arvan, et väärivad mitmed organisatsioonid, aga täna me räägime organisatsioonidest, mis on loodud – see nimekiri – seoses käimasoleva sõjaga. Kõik need organisatsioonid on loodud selleks, et toetada Ukrainat, seal elavaid inimesi ja tegelikult, oleme ausad, seeläbi ka, nii nagu minu meelest eile väga ilusti ütles teie erakonnakaaslane lõpukõnet pidades Euroopa Liidu teemalisel ülevaatel, on kõik see raha, mis läheb sinna toetuseks ja aitamiseks, igal juhul hea raha. Selles mõttes, et seal saavad inimesed kiiremini võita ja sealt ei pea inimesed ära sõitma.

Nii et ma arvan, et vähihaiged ja väga mitmed teised organisatsioonid kindlasti vääriksid. Aga see on täiesti teine teema ja täiesti erinev arutelu. Täna me räägime sellest loodud nimekirjast, mis on, nagu Maris Lauri kasutas komisjonis väljendit, supernimekiri, just konkreetselt selleks, et toetada käimasolevas sõjas Ukrainat.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla ma olen midagi maha maganud rahanduskomisjonis, aga kas sotsiaalkomisjon pöördus rahanduskomisjoni poole arvamuse saamiseks?

Ei pöördunud. Aitäh teile küsimuse eest!

Toomas Jürgenstein, palun!

Hea eesistuja! Hea Helmen! Kas me võiksime seda probleemi niimoodi sümboolselt vaadata, et need meie vahvad taadid ja memmed, kes nüüd selle põhieelnõuga saavad teatava kindluse tulevikuks – tõenäoliselt nad toimetavad nii kaua, kui nad jaksavad, kodus, aga võib-olla tõesti mingil hetkel on hooldekodus –, peale kõige muu aitavad Ukrainal ära võita selle sõja? Kas võib niimoodi vaadata?

No kahtlemata nemad on need, kes koovad sokke ja kes tegelikult oma pisku on annetanud üritustele ja kes on ka Punase Risti üritustel. Aga lihtsalt ma veel kord ütlen, et need küsimused, mis esitati, on põhjendatud, sest tulenevalt lõigust tulumaksuseaduses on toodud siia ka üks organisatsioon, mittetulundusühing, kelle tegevus on suunatud konkreetselt Ukraina abistamisele.

Ja veel üks väike kommentaar juurde. See küsimus, et kas rahanduskomisjoni pöörduti – selleks ei olnud lihtsalt aega, et rahanduskomisjoni poole pöörduda, sellepärast et see eelnõu, mis on siin saalis ja mis toodi meile ka komisjoni, nõudis kiiret menetlust. Meil puudus isegi kahtlus. Kui meil oleks tekkinud häältega [probleem], et oleks pooled olnud vastuhääled ja pooled mitte, siis oleks olnud võib-olla mõistlik [pöörduda]. 

Aga see selgitus, mille meile esitas Rahandusministeerium ... Ja ma veel kord küsin: kas kellelegi tundub siin saalis, et see organisatsioon on sinna nimekirja lisatud ebaõiglaselt, vääralt, et see organisatsioon ei toeta tegelikult Ukraina võitu? No ma tõepoolest ühtegi sellist inimest sotsiaalkomisjonis ei näinud. Ma olen selles mõttes Urmas Reitelmanniga nõus, et tavaliselt on seda arutanud rahanduskomisjon. Aga kuna rahanduskomisjonil ei olnud ühtegi tulumaksuseadusega seotud [eelnõu]. Kui meil oleks olnud natukegi rohkem aega, siis ma oleksin kindlasti nende seisukohta  ja arvamust küsinud. Ma julgen arvata, et rahanduskomisjon oleks seda toetanud. Ma tõesti julgen nii arvata. Aga nüüd on sotsiaalkomisjon väga suures üksmeeles – 9 poolt, 2 erapooletut või hääletamata jätnut, õigemini nad lihtsalt ei osalenud – toetanud seda ettepanekut.

Siin oli [küsimus], kas see on poliitiline tahe. Hea ametikaaslane Mart Helme ütles, et see on poliitiline eelnõu. No siin saalis minu teada ongi 101 poliitikut. Ja selle muudatusettepaneku saab panna hääletusele – saab hääletada vastu ja saab hääletada poolt. Eks siis on näha ka see seisukoht. Me siin olemegi ju poliitikud. Me oleme lisaks sellele toredad kolleegid, toredad inimesed, aga me saame siin palka selle eest, et me teeme teatud liiki poliitikat.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Hea Helmen! Ma mäletan ka, kui see neiu käis siin rääkimas. Ja mulle nagu kuidagi kriipis kõrva, kuidas üks esimesi asju, mis ta ütles, oli see: ta kelkis, kuidas temal on abikaasaga korter Kiievi kesklinnas Kreštšatikul ja teine korter Tallinna kesklinnas, no ja siis tuli sealt edasi veel ... Mul on lihtsalt selline küsimus: kas sul on aimu, kuidas on see protseduur käib – kui sõda ükskord lõpeb, siis kas sellisel juhul saab selle maksuvabastuse ikkagi ära võtta? No see ei saa niimoodi jätkuda. Ja kas mingit auditit ka rakendatakse kogu selle tegevuse puhul?

Suur aitäh selle küsimuse eest! Aga ma pean küll ütlema – üldsegi mitte ironiseerides –, et seda komisjonis ei arutatud. Tõesti ei arutatud. Seda teemat niimoodi ei käsitletud.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Iseenesest oli teil muidugi huvitav ettepanek. Põhiseadus ütleb, et me peame [kõiki] võrdselt kohtlema, aga teie ütlete, et paneme hääletamisele. No hääletame siis, ükskõik kas põhiseadus kehtib või ei kehti. See on üks võimalus. Aga sellegipoolest minu küsimus pigem puudutab seda, et kui me räägime maksuvabastusest või erisoodustusest, mis kellelegi antakse, kas teil komisjon sai aru, kuidas seda supernimekirja koostatakse niimoodi, et kõik Eesti riigis olevad juriidilised isikud, kes aitavad Ukrainat avalikes huvides, oleksid sinna kaasatud või sinna kutsutud? Või on ikkagi nii, et kellelegi antakse väga poliitilised erisoodustused? Kuidas komisjon sellest aru sai?

Suur aitäh! Nii nagu ma ütlesin ... Te toote siin näiteid, et kui üks saab ja teised ei saa, siis kuidas see võrdne kohtlemine on. Järsku teie teate ... Mul on kahju, et see formaat ei võimalda minul teilt küsida, aga ma pärast küsin, kui saalist välja läheme. Kui te teate mingit Ukrainat abistavat organisatsiooni, kes sellises mahus, miljonitega, on toetanud Ukrainat seoses käimasoleva sõjaga ja kes on esitanud taotluse saada sinna nimekirja, kellele on öeldud "ei" – no siis on probleem. Kui sellist ei ole ... Välja arvatud see, et Kert Kingo tõi näiteks EKRE. No sotsiaaldemokraadid ka kindlasti. Aga ega Kert Kingo ei teinud ettepanekut, et EKRE sinna nimekirja saaks, lihtsalt see toodi MTÜ-na näiteks. Noh, ma ei oska sellistele küsimustele vastata rohkemat kui öelda seda, et niimoodi komisjon seda ei arutanud. Ei algatanud selle küsimuse arutelu ka teie komisjoniliikmed Jaak Valge ja Kert Kingo.

Viimasel sotsiaalkomisjoni istungil Kalle Grünthal tõi välja need põhimõtted, mida tema arvab, ja leidis, et see on korruptsioon. Teised komisjoni liikmed seda korruptsiooniks ei pidanud. Ma veel kord ütlen, et meil on kõigil võimalus oma meelsust avaldada hääletades, teha ka ettepanek mitte toetada seda punkti, mida sotsiaalkomisjon muudatusettepanekute tabelis 9 poolthäälega toetas.

Mul ei ole rohkemat ega paremat vastust teile kui see, et enamik komisjoni liikmeid – ja ma arvan, et tegelikult ka teie liikmed – said aru, et see organisatsioon tegelikult väärib selles nimekirjas olemist. Võib-olla tekkisid küsimused lihtsalt sellest, miks on [see eelnõu] sotsiaalkomisjonis, mitte rahanduskomisjonis. Kuigi sellist küsimust otseselt ei esitatud, sest meil olid seal vastuseid andmas nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi inimesed. Mina ei ole maksuekspert, mina olen, ma julgen öelda, sotsiaalvaldkonna asjatundja või vähemalt selles valdkonnas töötanud inimene. 

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Nagu me saame tõdeda, on osa meie kolleegide ego saanud ikka tõsiselt riivatud Slava Ukraini esindaja Riigikogu poole pöördumisest. Huvitav, et need inimesed ise sõidavad regulaarselt ja süsteemselt üle kõigist sotsiaalse käitumise normidest siin saalis, kui nad teiste inimestega suhtlevad, kui seda suhtlemiseks saab nimetada. Kommentaarina: minu teada erandolukorras ongi antud maksuhaldurile kaalutlusõigus, et ta saab selliseid ettepanekuid teha, mida Riigikogu saab seadusesse panna või mitte, nagu ka kõnealune ettepanek.

Aga mind sisuliselt huvitab see. Äkki sa oled hea ja selgitad, mis ajast need annetused selle rakendussätte korral annetajatele maksuvabad on, millest me praegusel juhul räägime. Sest üldiselt mulle ka tundub, et siin ...

Hea küsija, teie aeg! Palun küsimus!

... ei ole küsimus sellest, kas  Slava Ukraini peaks sellesse nimekirja kuuluma.

Hea küsija, teie aeg! Helmen Kütt, palun!

Jaa, suur aitäh esitatud küsimuse eest! Ma sain põhimõtteliselt küsimusest aru. Ma võin öelda, et ma nüüd peast ei ütle, millal täpselt moodustati MTÜ Slava Ukraini, see kindlasti ei olnud 24. veebruar, aga põhimõtteliselt need annetused, mis on tehtud MTÜ-le Slava Ukraini, ma arvan, et see oli märtsikuu, vist oli 7. märts. Heidi, meie komisjoni ehk sotsiaalkomisjoni väga tubli töötaja, noogutab. Näete, mul isegi mälu peab, 7. märtsil loodi see. See tähendab seda, et kõik need annetused, mis on tehtud MTÜ‑le Slava Ukraini alates 7. märtsist, on annetajatele maksuvabad. Juriidilised isikud, kes on nendelt annetustelt tasunud tulumaksu, võivad teha tulumaksu ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis paranduse ja neil tekib enammakse. Enammakse võib jääda ettemaksukontole tulevaste maksukohustuste katteks, aga saab taotleda ka selle tagastamist.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Loomulikult püütakse jätta muljet, nagu meil oleks mingisugune eriline vastumeelsus. Meil ei ole mingit vastumeelsust Ukraina abistamise suhtes. Vastupidi, meil on oma MTÜ, mida veab Anti Poolamets ja mis on saatnud juba mitu bussitäit abi Ukrainasse. Nii et niisugused vihjed on lihtsalt pahatahtlikud. Mul on hea meel, et nende tegija järgmises Riigikogus ei ole.

Aga küsimus on mul selline. Kas see eelnõu eeldab ka järeleelnõu, mis ütleb, et kõikide nende maksuvabastuse alla käivate MTÜ-de suhtes tuleb algatada ka läbiv audit, et teha kindlaks, et need annetused ja rahad tõepoolest liiguvad õiget teed pidi ja jõuavad õigete adressaatideni?

Suur aitäh teile! Ütlen kohe ennetavalt, et seda sotsiaalkomisjonis ei arutatud. Aga kui te lubate minu isikliku arvamuse siia juurde tuua, siis ma laiendaksin seda ja ütleksin, et mina usaldan Maksu- ja Tolliametit, ma arvan, et seda kontrolli jälgitakse. Ma olen näinud väga palju neid organisatsioone ja ka neid äriettevõtteid, kes on saanud valesti maksutagastuse eest karistada, need [summad] on tagasi nõutud riigieelarvesse.

Pean ütlema teile, et mina olen küll üritanud [vastata] väga tasakaalukalt ja tagasihoidlikult ilma mingisuguste hinnanguteta küsijate, ükskõik kust seina äärest või keskreast see küsimus tuleb, suhtes. Muidugi te olete selgeltnägija, kui te arvate, et ma järgmises Riigikogus ei ole.

Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja, sõna andmast! Indrek Saar ütles, et mõned inimesed tõesti sõidavad üle kõikidest sotsiaalsetest normidest siin Riigikogu saalis, eks ole. Ta tõmbas siinsamas Riigikogu saalis provokatiivselt pauguti lahti ja tekitas mürale lisaks ka hunniku prügi. Mul on ka hea meel, et sellist inimest järgmises Riigikogus ei ole ja et ta on ise aru saanud, et ta ei sobi siia. Aga ma küsin, kas komisjon ei saaks algatada näiteks eelnõu, et Vähiravifond Kingitud Elu, kes on sellist maksuvabastust taotlenud juba pikka aega, saaks samuti maksuvabastusega asutuste nimekirja.

Head ametikaaslased, mul on üks palve, tehniline palve: kui te küsite, siis palun küsige otse mikrofoni, punkt üks. Ja punkt kaks, palun saalis vaikust. Aitäh! Hea vastaja, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Tõepoolest on siin mõnikord raske isegi küsimust kuulda, aga seda ma kuulsin. Ma loodan, et sellise eelnõuga tuleb välja rahanduskomisjon. Ma tean, et rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk tegeleb selle teemaga ja seda vaadatakse tervikuna. Kingitud Elu fond ei tegele kindlasti selles nimekirjas olevate organisatsioonide tegevusega, mis on seotud sõjaga Ukrainas. (Juhataja helistab kella.) See nimekiri on kindlasti selleks ajaks.

Ma olen üpris veendunud, et järgmine Riigikogu koosseis, ja ma loodan, et ka praegune koosseis – meiegi sotsiaalkomisjonis oleme mõelnud, et teeks mõned asjad ära veel sellel perioodil, mis sellest, kui need jõustuvad hiljem – teeb need asjad ära, sest me töötame vähemalt sotsiaalkomisjonis küll väga heas üksmeeles ja rütmis. Ma usun, et rahanduskomisjon võtab arutusele nii selle ettepaneku, mis puudutab seda, et teha auditit, kontrolli nende ühingute üle – seitse on siin juba nimetatud ja üks liitub veel –, kui ka selle, et vaadata üle koos Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, võib-olla ka koos Maksu‑ ja Tolliametiga, millised organisatsioonid vääriksid veel sellesse nimekirja liitmist, aga mitte seoses Ukrainaga, vaid tuleks vaadata tervikuna see pilt üle.

Olen teiega päri ja ma tean, et sotsiaalkomisjoni liikmed täpselt samuti, et olukorras, kus meil rahalisi vahendeid [napib] nii vähiraviks kui ka väga mitmete teiste haiguste raviks – sest mitte ainult vähiravi ei ole probleemiks, vaid ka väga paljud teised haigused, näiteks laste- ja harvikhaigused –, kui on keegi, kes aitab riigi raha puudusel või võimaluste puudusel neid probleeme leevendada ja kergendada, siis kahtlemata peaks seda kaaluma, sest raha peaks minema ikka õigesse kohta – inimeste tervisesse. Aga seda komisjon tõesti ei arutanud. Noh, see on vastuseks.

Paul Puustusmaa, palun!

Jaa, tänan. Ma ikka kiusan selle põhiseaduse küsimusega. Sellepärast, et uskuge mind ...

Hea küsija, ma palun väga vabandust! Isegi kui siin saalis ees ei ole lärmi, siis ka see, kui seal taga on lärm, kajab siia kõik ette. Palun austame küsijat, austame seda, kes on Riigikogu kõnetoolis, ja neid, kes soovivad kuulata. Palun, hea küsija! Andke uuesti see üks minut küsijale. Aitäh!

Suur tänu! Ma ikka jah sellesama põhiseaduse ja võrdse kohtlemise printsiibi kohta küsin. Ega mul ei ole ka mitte midagi nende organisatsioonide vastu. Ei ole oluline see, kas mina tean või ma ei tea mõnda sellist ettevõtet või asutust, aga küsimus on komisjonile ja seoses põhiseadusega. Kas komisjonil oli olemas selge arusaam sellest, et on olemas kuskil avalikud tingimused, kriteeriumid, selleks et iga organisatsioon ja mittetulundusühing, kes usutavasti usub ka, et ta sobiks sinna hüpersupernimekirja, võiks teha ka avalduse? Kas see on avalikult ja lihtsasti kättesaadav selles mõttes või on see tõesti mingi salajane nimekiri?

Suur aitäh! Erakorralisel komisjoni istungil, mille me protokollisime neljapäeval, 17. novembril, põhiseadusega vastuolu üles ei tulnud, selle kohta ka ei küsitud. Küsiti küll küsimusi ja nendele ma ka vastasin, mis meile tulid. Järgmisel, viimasel istungil ehk 21. novembril ehk sellel esmaspäeval tõi Kalle Grünthal jutu sisse mõtte, et tegemist on korruptsiooniga. Sotsiaalkomisjoni liikmed seda mõtet ei toetanud, sestap hääletati muudatusettepanekute poolt – 9 komisjoni liiget oli poolt ja 2 ei osalenud hääletusel.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Helmen! Sa oled väga tubli inimene, ma kohe kiidan sind. Aga vaat siin lähevad meie mõtted natuke lahku sellest põhiseaduse mõttest ja sellest ebavõrdsusest hetkel. Otsustati lihtsalt ära, et see asutus on Slava Ukraini. Aga on olemas ka Anti Poolametsa asutatud MTÜ Ukraina Eest. Kuna te mitu korda siin puudutasite minu nime, [öeldes,] et ma justkui kahtlustasin korruptsiooni, siis äkki te selgitate, mille poolest on Slava Ukraini parem kui MTÜ Ukraina Eest, kes on samuti saatnud palju annetusi praegu Ukrainale? 

Suur aitäh! Teie nime ma kasutan selle tõttu, et te olete komisjoni liige ja teie ütlused väärivad esiletoomist ka siin suures saalis. See on põhjus, miks ma teie nime kasutan. Ja kui on olulisi mõtted, mida tuleb jagada kolleegidega, kes ei ole sotsiaalkomisjoni liikmed, siis ikka ju ütled [need välja].

Nüüd, mis puudutab Anti Poolametsa asutatud organisatsiooni – mina ei tea, aga võib-olla te teate, kas tema on taotlenud sellist maksuvabastust ja kas tema käive on selline, miljonid, selles mõttes, mis ta on annetustena kogunud.

Ja veel, uskuge mind, Eestis on sadu organisatsioone ja tuhandeid inimesi, kes toetavad seda, et Ukraina võidaks ja et Ukraina inimestel oleks võimalus elada seal, oma kodus, või liikuda äärealadele, kus ei ole sõjategevus nii tugev. Nad kõik teevad [palju] selleks, et toetada Ukrainat.

Meile teadaolevalt – see on info, mis komisjonis oli – ei olnud ühtki teist [kandidaati]. Sotsiaalministeerium esitas selle, komisjon arutas, otsustas. Mul ei ole rohkemat [infot] anda. Ja ma kindlasti ei anna hinnangut, kas Slava Ukraini on parem kui mõni teine või kolmas organisatsioon. Esitati taotlus selle MTÜ nimekirja lisamiseks, komisjoni liikmed leidsid selle olevat väga põhjendatud. Ma lugesin ette teile ka Viktor Vassiljevi kommentaari. Ka teie saite komisjonis järgmisel istungil oma arvamust avaldada.

Komisjoni liikmetel olidki väga olulised mõtted. Ja demokraatias on nii, et hääletatakse. Kui seal on põhiseaduse riive ja te tunnete, et see on põhiseaduse riive, pange see punkt hääletusele saalis. Hiljem võib veel pöörduda kuhugi. Ma veel kord ütlen: mina ei vaidlusta midagi ega väida, et keegi on parem või halvem, aga komisjon täpselt selliste menetluste põhjal asja arutas. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ütlen ühe asja välja praegu, et see ei jääks valesti kõlama: mul ei ole midagi selle vastu, et Slava Ukraini sai selle summa. Absoluutselt ei ole vastu, rõhutan. Aga minu printsiibis on minu jaoks ebamäärane see, et taotlusvooru sellele avalikult välja ei kuulutatud. Vot see on kogu asja puänt. Nii et selles mõttes oli asi natukene ebakindel.

Suur aitäh teile selle toodud mõtte eest! Aga ma loen siis kolmandat korda ette Rahandusministeeriumi arvamuse. Sellesama küsimusega me pöördusime Rahandusministeeriumi poole ja meil on selline vastus. "Mingit konkurssi pole korraldatud ega seda saakski teha. Maksusoodustusi ei sea seadusandja konkursi kaudu. MTÜ Slava Ukraini on maksuhalduri poolt kinnitatud vastavaks tulumaksuseaduse §-s 11 nimetatud tingimustel, ehk ta tegutseb avalikes huvides ja on heategevuslik."

Kristen Michal, palun!

Jaa, aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et siin kolleegid on võtnud ette selle eelnõu ühe detaili. Aga sellel eelnõul on palju suurem taust. Äkki te [stenogrammi] huvides kinnitate veel üle, [kuidas asjad on,] sest kolleeg Grünthal rikastas meid teadmisega, et Slava Ukraini saab mingisuguse summa? Äkki te kirjeldate [seda ja kinnitate], et tegemist on millegi muuga?

Suur aitäh! Kauges mõttes, tuleviku mõttes tõenäoliselt saavad ikka selle summa need, kes annetasid, ja nad saavad jätta selle, nagu öeldakse, ettemaksukontole. Ma lugesin ka selle vastuse ette, et annetused, mis on tehtud MTÜ-le Slava Ukraini alates tema loomisest, on annetajatele maksuvabad. Juriidilised isikud, kes on nendelt annetustelt tasunud tulumaksu, võivad teha tulu‑ ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni paranduse ja neil tekib enammakse. Enammakse võib jääda ettemaksukontole tulevaste maksekohustuste katteks või võib taotleda selle tagastamist. Ja neil on kahtlemata võimalus see uuesti annetada sellele või mõnele teisele organisatsioonile, kui nad tahavad toetada sõja lõppu Ukrainas.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei, ärge vajutage kellegi teise nuppu. Ivari Padar, ärge vajutage kellegi teise nuppu, palun! See ei ole lubatud, et me kellegi teise nuppu vajutame. Hea Helmen, ma kuulsin, et te soovite võtta sõna. Kõik on hästi. Nüüd ma avangi läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Helmen Küti. Te saate mulle alati siit öelda. Aga ärge öelge Ivarile, et ta vajutaks teie nuppu. See on vale tegu, see on paha tegu, seda ei tohi teha.

Suur tänu selle protseduurilise info eest! Ma võtan teadmiseks ja palun väga vabandust, et rikkusin [reegleid]. Mul on selline soov, et ma tahaksin väga rääkida. Ma palun kohe kolm minutit juurde ka.

Loomulikult. Nüüd on kõik asjad tehtud. Palun!

Jaa. Suurepärane! Ma tahaksin rääkida sellest suurepärasest eelnõust ja sellest suurepärasest hoolekandereformist, mis jõustub juba 1. juulil 2023. aastal.

Teie ees oleva eelnõu kandev mõte on inimkeskse ja väärika hoolekande võimaldamine kõigile seda vajavatele inimestele – õigel ajal õiges kohas õigel teenusel ikka selleks, et elu oleks ilusam ja inimväärsem. Uskuge, see eelnõu ei suru inimesi hooldekodusse, otse vastupidi. Oma kodu on inimesele üldjuhul kõige parem koht. Selleks, et võimalikult kaua kodus hakkama saada ja seal oma vanaduspõlve veeta, ongi vaja suurendada avaliku sektori rahastust kohalikele omavalitsustele avahooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks, täiendavate teenuste loomiseks, et seeläbi väheneks ka hoolduskoormus ja inimeste omaosalus hooldusteenuse eest tasumisel. Vajalik on kõigi meetmetega inimese otsustusvabadust ja iseseisvat toimetulekut toetada.

See mudel on parim inimesele, odavaim omavalitsusele ja ka riigile. See mudel on väga olulises osas koduhoolduse ja isikliku abistaja tugiteenuste loomise poole kaldu. See annab võimaluse pakkuda nutikaid innovaatilisi lahendusi, nagu sotsiaaltransport, päevakeskused ja teenusmajad nii eakatele kui ka dementsetele. Kõike seda ikka selleks, et inimene saaks oma kodus elada nii kaua kui võimalik.

Siiani on olnud see teenus, elukaare see osa väga halvasti rahastatud ja riik ei ole seda eelnevalt üldse toetanud. Alates 2023. aasta 1. juulist tuleb sinna ka toetus riigieelarvest. Ja omavalitsused lisavad kahtlemata osa. Aga need on ju meie inimesed. Need ongi ju meie inimesed! 

Riigi toel jõuab kohalike omavalitsusteni pooleks aastaks 40 miljonit, aastal 2024 on see 57 miljonit ja aastal 2025 enam kui 60 miljonit. Elukaare algus on meil olnud väga hästi toetatud, seda on teinud nii riik kui ka omavalitsused, ja see on õige. Aga viimane osa, nagu enne ütlesin, on olnud seni toetamata. See on olnud sotsiaaldemokraatide pikaajaline mure ja meie lubadus ning seenioride kauaoodatud muutus hoolekandes.

Lubage mul ette lugeda Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhi Andres Ergma kirjast tsitaat. See on järgmine:

"Vastavalt põhikirjale on Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu tegevuse üheks eesmärgiks oma liikmete ja laiemalt kõigi pensionäride sotsiaalse turvalisuse tagamine. Siiani on olnud nii, et kui vanemaealisi soovitakse hoida pikemalt töötamas, siis neid märgatakse positiivses võtmes. Kui nad enam ei tööta, siis ei märgata neid üldse või kui, siis sotsiaalsüsteemi koormusena. Ei märgata  ka siis, kui on tegemist spetsiifiliste terviseprobleemidega. Näiteks ei nähta vajadust kutsuda sõeluuringutele naisi kuni vanuseni 74 eluaastat. (Hetkel on see piir, kellele kutsed saadetakse, 69 aastat. – H. K.) Euroopa Liidu tasemel on selline soovitus olemas.

On tervitatav, et hoolekande reform astub suure sammu olemasoleva süsteemi parandamiseks. Seda mitte ainult üldhoolduse, vaid ka koduteenuste osas. Hea, et vanemaealiste eest hoolitsemise põhiline koormus siirdub nüüd pensionäridelt ja nende lähedastelt asjaomaste riiklike institutsioonide ja KOV‑ide haldusalasse. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit näeb hoolekande reformis suurt positiivset muudatust pensionäride sotsiaalse turvalisuse tõstmises. Ühtlasi loodame, et võimalik bürokraatia selle elluviimisel ei tekita tagasilööke." Ja kõiki teid tervitab Andres Ergma, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees.

Lõpetuseks. Nii nagu te nägite ka sellest kirjast, pensionärid ei tunne muret mitte sellepärast, et nad kipuksid hooldekodusse, nagu teinekord kriitikud on öelnud, et nüüd on järjekord hooldekodudesse. Kui vaja, arvestades vanuselist struktuuri ja seda, kui tervislik seisund ei võimalda kodus hakkama saada, siis tuleb ka seda teenust kasutada, ja see ei ole mingi häbiasi. Hinnatud vajaduse korral võetakse perelt see koormus ja pere saab töötada, maksta riigile makse. Ja lisaks sellele, nagu kirjas ka välja toodi, seesama sõeluuringute teema. Haigestumine on kõige suurem just selles vanuses, kus [haigus]avastatakse, kuid siis on tihti juba hilja. See on väga suur mure inimese tervisele ja elule, see on väga väike lootus paranemisele ja see on muidugi ka suur kulu haigekassale, rääkimata inimeste kannatustest ja pere kannatustest. Riiklikult tuleb kindlasti läbi mõelda ja tagada ka õenduskodude, vajadusel pallatiivravi ja hospiitsteenuse piisav rahastamine ja kättesaadavus. Ja nagu varem on öeldud, õigel ajal õiges kohas õigel teenusel riik ja kohalik omavalitsus inimese teenistuses. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja läheme nüüd eelnõu 704 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On laekunud kokku kaheksa muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt. Esimene muudatusettepanek, arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, arvestada täielikult.

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 704 teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja ka 18. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Tänane 19. päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 679 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Taavi Aasa. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Keskerakond on jah teinud ühe ettepaneku, kuidas toetada energiakriisis energiaettevõtjaid. Tihtipeale võiks mõelda, et opositsiooni ettepanekud, vaevalt nad läbi lähevad, aga siin ajalugu on näidanud, et häid mõtteid tasub ikka välja käia, sellepärast et vähemalt osa neist on leidnud hilisemas menetluses Riigikogus toetust ja saanud seadusteks.

Ma arvan, et kindlasti ei ole tegemist viimase ettepanekuga, mis meie teeme, sellepärast et olukord on dünaamiline ja see muutub. Riigid toetavad oma ettevõtteid väga erinevalt. Täna juba korra kõnelesin sellest, et Saksa riik on otsustanud väga massiivselt toetada, ka suurettevõtteid. Nii et ma arvan, et me ühel hetkel jõuame ka suurettevõtete juurde.

Küsimus on eelkõige selles, et oleks tagatud Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja et meie majandusel läheks selles olukorras võimalikult hästi, et ettevõtted tuleksid sellest kriisist tervelt välja. Me teame, et paljud ettevõtted on juba sattunud raskustesse. Seetõttu on nii, et kui me täna ettevõtjaid ei aita, et toeta, siis tulevikus võib see meie riigile palju kallimaks maksma minna. Nii et kindlasti ei ole tegemist viimase meie ettepanekuga. Aga veel kord: mul on tõsiselt hea meel selle üle, et me ei ole teinud tühja tööd. Paljuski on meie ettepanekud – tõsi küll, mitte meie ettepanekutena, vaid komisjoni ettepanekutena – läinud ellu, igal juhul on nad aidanud Eesti rahvast selles kriisis. Aitäh!

Suur tänu! Ärge ära minge, hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Jaanus Karilaid.

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Ole hea, tuleta avalikkusele meelde, et tegelikult on võimalik majandust ja ettevõtteid toetada. Kui Keskerakond oli valitsuses, siis me päris operatiivselt rakendasime mitmeid meetmeid, ja hiljem on ettevõtjad meid fraktsiooni koosolekul tänanud. Tee puust ja punaseks. Praegu on ka majanduskomisjoni esimees Kristen Michal siin. Tema väidab, et valitsus ei saa midagi teha, peab olema passiivne. Tegelikult saab teha. Ole hea, räägi!

Aitäh! Jaa, loomulikult saab teha ja peab tegema. Ma tõin ka just praegu selle Saksamaa näite, kuidas Saksa valitsusel on ettepanekud ettevõtete toetamiseks. Peaminister on korduvalt kinnitanud siin, et tasub võtta eeskuju teistest riikidest. Ma arvan, et nüüd on see hetk, kui tõepoolest tulebki seda eeskuju võtta, et meie enda, Eesti ettevõtjad ei satuks konkurentsiolukorras halvemasse olukorda.

Aga tõepoolest, Keskerakond valitsuses olles rakendas kiiresti meetmeid. Ettevõtjad on öelnud, et need meetmed aitasid, olid abiks, kuigi peaminister on väitnud, et need ei aita kedagi, need ei olnud suured rahalised meetmed. Aga ettevõtjad on öelnud, et need meetmed ikkagi abiks olid. Ju sellest kogemusest, mis meil on olnud valitsuses olles, me teeme neid ettepanekuid ka nüüd, kui me enam valitsuses ei ole. Ja kahtlemata me seda jätkame.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! See on väga oluline, et valitsus sellel perioodil, kui ettevõtetel on raske ja nad võitlevad selle nimel, et konkurentsis olla – mitte ainult riigisiseses konkurentsis, vaid ka üleeuroopalises konkurentsis –, [ettevõtteid toetab]. Kui riik jätab nüüd toetuse tegemata, siis selle tagajärjed on väga kurvad. Esiteks kaotatakse väga palju töökohti, kaotatakse konkurentsivõime.

Ma toon konkreetse näite, nagu siin oli juba näitena toodud. Saksamaa toetab oma ettevõtjaid ja üldse elanikke kriisiolukorras üle 7% SKT-st, Eesti 0,5%. Mul on üks tuttav puidutööstusettevõtja, kes kogu aeg müüs Saksamaa turule. Tema ütles, et praktiliselt võimatu on nüüd enam Saksamaa turule mingit lepingut saada, sest riik maksab nii palju oma ettevõtetele peale. Nüüd ta õnneks sai mõned lepingud Šveitsi turule. See on tegelikult konkurentsiküsimus ja ma arvan, et kui Eesti riik jätab selle võimaluse kasutamata, siis on tagajärjed hästi kurvad.

Aitäh! Jaa, see 7% Saksamaa toetus SKT-st, see näide toodi minu meelest juba kas nädal või kaks tagasi. Kui need uued meetmed Saksamaal rakenduvad, siis tõenäoliselt see toetus tuleb veel märgatavalt suurem kui see 7%. Aga põhjus, miks seda tehakse, on ikkagi see, et ettevõtted tuleksid kriisist tervena välja ja et hiljem see majanduslik auk, mis tekib, ei oleks nii suur. Eesti riik praegu riskib sellega, et see auk võib olla tulevikus meie jaoks palju suurem kui see kulu, mis tehtaks nüüd neid ettevõtteid toetades.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on, ma usun, teid juba informeeritud, aga ma ütlen ka, et on juhtivkomisjoni ettekandja muutunud. Ma palungi nüüd Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali. 

Aitäh, hea esimees! Austatud kolleegid! Vastab tõele, et ettekandja on muutunud. Põhjuseks on külm ilm ja inimeste kokkupuude.

Kõigepealt, Riigikogu majanduskomisjonis arutasime seda eelnõu esmaspäeval, 14. novembril. Eelnõu ennast hea kolleeg Taavi Aas juba tutvustas. Tal on igati õigus – koostöö majanduskomisjonis on äärmiselt ladus. Kõik head ideed, mis tulevad, valitsus viib muudkui ellu.

Selle eelnõuga on juhtunud nii, et eelnõus endas seda, mida Taavi Aas tahtis selle eelnõuga saavutada, ei ole. Oli plaan ka keskmised ettevõtjad sellesse nimekirja lisada. Kahjuks on juhtunud nii, et see läks seletuskirja ja eelnõu teksti see ei saanud. Taavi Aas avaldas lootust selle peale, et kui seda eelnõu edasi menetletakse, siis äkki õnnestub see viga töö käigus parandada. Aga komisjon leidis, et kuna kõik eelnõus kirjapandu on juba ellu viidud, ühtegi uut probleemi, ühtegi lahendamata probleemi selle eelnõuga ei lahendata. Nii nenditi.

Ja tehti järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. novembriks (konsensuslikult) ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (samuti konsensuslikult). Selline see meie koosolek oli. Aitäh!

Hea ettekandja, teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Ütlen kohe ära, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus sellele eelnõule on olemas. Tulenevalt sellest, et me oleme täna siin saalis menetlenud kolmandat universaalteenuse eelnõu, mis puudutas valdade, linnade ja nende ametiasutuste universaalteenusele mineku tingimusi.

Esimene eelnõu, 655, oli universaalteenuse eelnõu, mis nägi ette universaalteenuse rakendamise eraisikutele ja korteriühistutele. Juba selle menetluse käigus tegi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku, et universaalteenus oleks kättesaadav sisuliselt kõigile Eesti tarbijatele. Ehk ettepanek oli see, et oleks võimalik universaalteenusena kasutada elektrit kõigil, kes tarbivad aasta jooksul kuni viis miljonit megavatti. Siin on olnud juttu ka sellest: on küsitud, kust see number tuli, ja nii edasi. See number oligi võetud sellepärast, et see kataks ära põhimõtteliselt terve Eesti, kõik ettevõtjad ja tarbijad, keda see puudutab. Tollel hetkel seda muudatust ei toetatud. Seal oli ka muudatusettepanek, et universaalteenuse energia pakkuja teeks iga kuu ülevaade ja annaks selgitust, kui palju on CO₂ komponenti läinud, ning et riik kompenseeriks selle CO₂‑kvoodi ülelaekuva raha eest. Nüüd, nagu siin komisjoni esimees juba ütles, on vahepeal ellu viidud opositsiooni ettepanekuid.

Järgmisel korral me menetlesime eelnõu 680, mis puudutas mikro‑ ja väikeettevõtteid. Ka sinna tegi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepanekud, millest ma juba rääkisin. Üks on see, et oleks võimalik saada universaalteenusega elektrienergiat kõigil, kes kuni viis miljonit megavatti aastas kasutavad. Ka seda ettepanekut ei toetatud. Seal oli ka seesama CO₂ komponendi väljavõtmise ettepanek. Ja täna oli meil arutelul eelnõu 740, mis, nagu ma juba mainisin, puudutab valdasid, linnasid ja nende ametiasutusi.

Aga kuna küsimus on selles, et tuleks aidata ka keskmise suurusega ettevõtteid, siis tegelikult oleks mõistlik mõelda selles suunas, kuidas võtta ära see maksimum, ühe gigavatt-tunni piirang. Sellest tulenevalt EKRE toetab seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 679 esimesel lugemisel tagasi lükata. Vot sellise ettepaneku on juhtivkomisjon teinud ja me peame seda hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 679 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 39, vastu 22, erapooletuid ei ole, on eelnõu 679 tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 19. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi 20. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 712 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks riigihaldusminister Riina Solmani. Samuti palun saalis vaikust. Head ametikaaslased, palun saalis vaikust! Austatud minister, palun, sõna on teil!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu saadikud! Arenev Eesti regionaalpoliitika peab arvestama piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja vajadusi, olema paindlik ja kergesti kohandatav. Selleks peab omavalitsuste roll suurenema ja neist peavad kujunema kohaliku elu ja ettevõtluskeskkonna peamised arengu suunajad.

Omavalitsusjuhid ja ettevõtjad on rääkinud, et maapuuduse tõttu on nii maakonnakeskustesse kui ka mujale maapiirkondadesse väga keeruline tootmist rajada. Kui aga omavalitsusel riigilt maa taotlemine võtab aega kohati kauem kui aasta, ei jõua ettevõtjad oodata ja loobuvad plaanidest. Me ei saa lubada olukorda, kus ettevõtjatele sobiliku maa puudumise tõttu jäävad maapiirkondadesse töökohad tulemata. Kui ei ole töökohti, lahkuvad inimesed ja kogu elu [maal] hakkab hääbuma.

Kohalikku arengut ei ole võimalik edendada maaga seotud küsimusi lahendamata. Praegu on maa võõrandamise protseduur omavalitsustele bürokraatlik ja liiga pikk ning riigilt arendusmaa omandamist peetakse kulukaks ja maksetähtaega liiga lühikeseks.

Täna on maakatastri andmetel omavalitsuste omandis vaid veidi üle 1% Eesti territooriumi maast. Maareformi läbiviimisel otsustati omavalitsustele anda vaid põhitegevuseks vajalik maa. Samal ajal on maareserv mõeldud nii riigile kui ka omavalitsustele avalikeks eesmärkideks.

Vabariigi Valitsus on teile esitanud riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta õiguslik regulatsioon omavalitsuste ja riigi vaheliste maatoimingute tegemiseks lihtsamaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks. Neid muudatusi on omavalitsused aga juba aastaid oodanud.

Kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamine on riigi ja omavalitsuse ühine eesmärk ning selleks maa andmine peab saama toimuda liigse keerukuseta. Maareformi seaduse järgi saab omavalitsusele anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa munitsipaalomandisse saamise taotluse esitamise tähtaeg täna möödas ning maareform lõpusirgel.

Eelnõuga näeme ette, et maade võõrandamine omavalitsustele hakkaks käima üksnes riigivaraseaduse alusel. Muudatustega näeme otsest positiivset mõju kohalikul tasandil ettevõtlusele ja laiemalt majandusele. Väheneb maa üleandmise bürokraatia, menetlus muutub läbipaistvamaks, alanevad üleandmise tasud omavalitsustele. Samuti peaks vähenema kontrollimehhanism ja suurenema koostöö. Üldine suund on järelevalve asemel riigi ja omavalitsuse koostöö ning üksteise huvidega arvestamine. Kehtima jääb põhimõte, et seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saab omavalitsus riigilt maad tasuta.

Tehtavad täiendused ja muudatused on järgmised. Maa võõrandamise tingimused muutuvad omavalitsustele soodsamaks. Omavalitsuse riigile makstavat tasu vähendatakse 65%‑lt 50%-le maa väärtusest ja seda nii varem tasuta saadud maa edasivõõrandamisel kui ka riigilt ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks maa omandamisel. Riik ja omavalitsused peavad olema võrdsed partnerid, riigil ei ole vaja omavalitsuse käest liiga suurt tasu küsida. Tasu eesmärk on suunata omavalitsust arendusmaad võimalikult kiiresti kasutusele võtma. Seejuures võib riigi tasust maha arvata maa väärindamiseks tehtud kulutused, näiteks detailplaneeringu või trasside ja pääsuteede rajamise kulud. Ettevõtluskeskkonnaks või elamumaaks vajaliku maa võõrandamisel pikeneb tasumise tähtaeg viielt aastalt seitsmele aastale. See on oluliseks leevenduseks turutõrkega piirkondade omavalitsuste jaoks.

Oluline soodustus on see, et saadud maa edasivõõrandamisel maareformi seaduse alusel ei pea omavalitsus enam riigile tasu maksma. Riigivaraseaduse alusel tuleb aga riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel tasu maksta. Hetkel lubab seadus omavalitsusel kümne aasta möödumisel saadud maad müüa ning riigile tasu maksmist vältida. See ei ole aga mõistlik, sest maa võib jääda kasutuseta seisma. Muudatuse kohaselt peab omavalitsus tasuta saadud maa võõrandamisel riigile tasu maksma, olenemata müümise ajahetkest, aga omavalitsus saab tasu vähendada enda tehtud kulude võrra.

Otsustustasand tuuakse allapoole. Praegu peab riigivaraseaduse järgi omavalitsusele maa võõrandamisel küsima nõusolekut valitsuselt, maareformi seadusega aga mitte. Muudatustega loobutakse valitsuse nõusoleku küsimisest ning võõrandamise otsustab kas riigivara valitseja, kes on üldjuhul minister, või tema volitatud asutus, näiteks Maa‑ või Transpordiamet. Samuti ei ole edaspidi sotsiaalmaatoiminguteks enam vaja keskkonnaministri luba.

Ühtlustatakse riigi ja omavalitsuse huvide väljaselgitamise võimalusi. Muudatusega tasakaalustatakse omavalitsuse ja riigi vastastikuse huvi avaldamise võimalusi. Praegu on nii, et kui maa ei ole riigile vajalik ja see otsustatakse panna oksjonil müüki või anda lepinguga kasutusse, on enne selle võõrandamist omavalitsusel õigus näidata üles huvi maa omandamiseks oma ülesannete täitmiseks. Üldjuhul riik arvestab selle huviga. Omavalitsuse ja riigi huvide tasakaalustamiseks on otstarbekas ka vastupidine: omavalitsusele mittevajaliku maa suhtes peaks ka riigil enne maa müüki või hoonestusõigust olema õigus sekkuda ja kunagi omavalitsusele tasuta antud maa tagasi küsida. Sel juhul kompenseeriks riik vahepeal maa parendamiseks tehtud kulud.

Lisaks on vaja seadusesse luua õiguslik alus, millele tuginedes kehtestatakse riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja reservi määramise kord ning koostatakse vastav valitsuse määrus. Mittetöötavad sätted tunnistatakse kehtetuks. Lisaks muudetakse paindlikumaks maa hindamise regulatsiooni ning laienevad riigivara valitseja ja Maa-ameti võimalused hindamist läbi viia.

Kokkuvõtvalt on eelnõu muudatused kantud soovist lihtsustada ja kiirendada riigi ja omavalitsuste omavahelisi maatehinguid ning kontrollmehhanismi asemel suurendada ühiste huvidega arvestamist ja koostööd. Tegemist on pikalt ettevalmistatud muudatustega. On peetud läbirääkimisi omavalitsuste esindajatega ning arvestatud ka väiksemate ja turutõrkepiirkondade omavalitsuste erisuste ja huvidega. Lugupeetud Riigikogu liikmed, tänan teid kuulamast!

Austatud minister, suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Taavi Aasa. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnimetatud eelnõu 7. novembril sellel aastal. Komisjoni istungil riigihalduse minister Riina Solman tutvustas eelnõu. Eelnõu tutvustamisel osales ka Rahandusministeeriumi riigivara osakonna jurist Helje Päivil.

Komisjonis küsiti ka küsimusi. Kõigepealt komisjoni esimees Kristen Michal soovis teada, kuidas muutuste korral selgitatakse välja teiste ametiasutuste huvi riigimaa kohta, mida soovitakse võõrandada kohalikele omavalitsustele. Vastus oli, et kogu suhtlus toimub kinnisvaraportaalis. Ka juhul, kui kohalik omavalitsus hakkab maad võõrandama, paneb ta selle teate üles kinnisvararegistrisse ja sealt ka riigi institutsioonid saavad teha selgeks või vaadata, kas neil selle maa kohta võiks mingit huvi olla.

Siinkõneleja pööras selle punkti juures tähelepanu sellele, et see võib olla probleem, sest omavalitsused teevad töö ära, näiteks detailplaneeringu, ja kui kõik tööd on tehtud ja omavalitsused soovivad hakata maad võõrandama, siis teatab riik või mõni riigi institutsioon, et aitäh, aga nüüd me tahaks seda tagasi. Tõsi küll, omavalitsustele kulud kompenseeritakse, aga ühelt poolt see on probleem ja teiselt poolt selline punkt võib vähendada kohalike omavalitsuste huvi detailplaneeringutega tegeleda, sest nad ei tea, mis on lõpuks selle tagajärjed. Nii et sellest me komisjonis kõnelesime.

Komisjoni töös osalenud Kaie Karniol sõnas, et eelnõus menetlemise käigus võiks selle punkti üle veel rääkida või arutada, kuidas seda probleemi lahendada. Kaie Karniol lisas, et eelnõu menetluse käigus plaanitakse teha veel üks täiendav muudatus riigivaraseadusesse. Nimelt praeguse seaduse järgi riigi äriühingud võivad maksta toetusi ning teha annetusi üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas. Nüüd on tekkinud olukord, kus Ukraina elektrijaamad sooviksid saada Eesti riigi äriühingute käest teatud seadmeid, sõidukeid või mingit vallasvara, aga riigivaraseadus seda ei võimalda. Menetluse käigus soovitakse see probleem lahendada.

Otsused: tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. novembriks käesoleval aastal ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused olid komisjonis konsensuslikud. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 712 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 7. detsember kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 20. punkti menetlemine on lõpetatud.

Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös. Aitäh!