Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VIII istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 23.11.2022, 14:00

Toimetamata

13:58 Istungi rakendamine

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, head kolleegid! Tähelepanu, alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 9. töönädala kolmapäevast istungit. Kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Jaa, on. Tõnis Mölder, palun!

14:01 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sisse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele langetada toiduainete käibemaksu viiele protsendile". Erakordselt kõrges inflatsioonis ja väga suures hinnatundlikus situatsioonis, kus lisaks energiahindadele püstitavad rekordeid ka toidukaupade hinnad, siis kindlasti käibemaksu alandamine on täna see debatt, mida siin saalis uuesti ja uuesti pidada.

Jah, me tõesti paar kuud tagasi arutasime seda siin, suur saal ei toetanud seda, aga ma usun ja tean, et teie seas on neid, kes on oma meelt parandanud, sest ka teie näete, mis toimub Eesti inimeste, Eesti peredega, mis toimub meie poodides, poelettidel. See, kui toidukorv on kallinenud üle 26%, kindlasti mõjutab eelkõige Eesti inimesi, aga nende seas just nimelt suurperesid ja eakaid. Nii et Keskerakonnal on palve, et Riigikogu menetleks seda Riigikogu otsuse eelnõu kiiresti ja tuleks selle teemaga suurde saali tagasi. Veel kord, toiduainete käibemaksu langetamine 5%-le aitab Eestimaa inimesi. Aitäh!

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohale registreeris ennast 78 Riigikogu liiget, puudub 23.

Austatud Riigikogu! Enne kui läheme tänase päevakorra juurde, on läbi vaja viia üks hääletus. Nimelt, juhatusele laekus Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni välislähetuse taotlus osalemiseks Aurora foorumil Ühendkuningriigis 24.–26. novembril 2022. aastal. Juhatus arutas seda taotlust, kuid ei jõudnud konsensusele. 1 juhatuse liige oli selle vastu ja 2 olid poolt. Kuna konsensust ei saavutatud, siis otsust juhatus langetada ei saanud. Riigikogu juhatuse liige Jüri Ratas on soovinud panna selle küsimuse ka Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 16 lõige 4 alusel Riigikogu täiskogu päevakorra väliselt hääletusele. Ja tulenevalt kodu‑ ja töökorra seadusest on suur saal siin kohustatud võtma seisukoha. Kas kellelgi on küsimusi? Jah, on. Protseduurilised küsimused. Martin Helme, palun!

14:05 Martin Helme

Aitäh! Pigem protseduuriline selgitus. Ma üldiselt juhatuse liikmena arvan tõepoolest, et juhatus ei pea tegelema inimeste lähetuste sisuga. See on nende töö osa. Aga kusagilt jookseb piir, kus juhatus peab võtma seisukoha moraalses plaanis ja ka see suur saal peab võtma seisukoha moraalses plaanis. See, millega tegeldakse Marko Mihkelsoni puhul, keda ei ole kohtus süüdi mõistetud, aga kelle kohta me kõik teame, et talle meeldib 7- ja 10-aastaste laste intiimpiirkondi pildistada, (Saalist kostub protest.) on pedofiilia normaliseerimine siin saalis ja ma ei ole sellega nõus.

14:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun! Protseduuriline küsimus.

14:06 Jürgen Ligi

Aitäh! Jah, see on moraaliküsimus küll. Eelkõnelenud Martin Helme on selle teema viinud isegi sellele tasemele siin saalis, et ta on väitnud, et tema lähisugulase suhtes täpselt selline kohtuotsus oli ebaõiglane, aga oma poliitilise vastase suhtes õiguskaitse õigeksmõistev otsus oli ka ebaõiglane.

Me oleme ikkagi väga imelikus situatsioonis, kus selline – kuidas ma nüüd ütlen – õigusriigiga manipuleerimine, alati parteilises suunas, on nüüd põhjus panna seisma Riigikogu töö. Kuidas see ikkagi võimalik on, et normaalses organisatsioonis tippjuht, suuremas organisatsioonis ei kinnita üldse komandeeringuid. Nüüd äkitselt mingi parteikomitee saab blokeerida täismandaadiga inimeste töö tegemist.

Kuidas seda olukorda tegelikult lahendada, et ei oleks nii, et me iga kord hakkame hääletama siin, kelle nägu meeldib, kelle nägu ei meeldi, kes on õigeks mõistetud ebaõiglaselt ja kes süüdi mõistetud õiglaselt. See ei ole seadusandja vääriline. Öelge, mis see lahendus võiks olla.

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid, mul on palve, et jääme päevakorrapunkti juurde. Antud juhul on küll tegemist erakorralise hääletuse teemaga. Ja kui on protseduurilised küsimused, püüame lähtuda sellest, et protseduurilised küsimused on protseduurilised. Ma loodan, et see üleskutse siiski leiab järgimist. Me oleme siin viimase koosseisu jooksul neid küsimusi esitanud enamasti sellises vormis, et registreerinud protseduurilisena, aga avaldanud arvamust või vaielnud vastu või öelnud repliigi. Püüame seda praktikat muutma hakata.

Ükskõik, kes istungit juhatab, ei saa enne protseduurilise küsimuse esitamist teada, kas see on ka sisuliselt protseduuriline või mitte. Nii et loota selle peale, et juhataja lülitanb mikrofoni välja või ei anna sõna protseduuriliseks küsimuseks enne küsimuse esitamist –  ma arvan, see ei ole võimalik.

Nüüd konkreetselt küsimusele vastus, mida Jürgen Ligi esitas. Ja see oli tõepoolest protseduuriline küsimus, et kas on võimalik vältida suures saalis niisuguste küsimuste hääletamist ja kas keegi peab üldse Riigikogu liikmete välislähetuste üle otsustama . Riigikogu kodu- ja töökorrast tuleneb kohustus juhatusele need välislähetused kinnitada.

Senine praktika on olnud, et Riigikogu juhatus ei ole süvenenud selle sisusse selles mõttes, et on hakanud kuidagi sorteerima, kui põhjendatud üks või teine lähetus on ja mis on selle lähetuse täpne sisu, vaid eeldab, et Riigikogu liikmel endal on vastutus. Lisaks vastavad komisjonid, kes on lähetanud või kelle kuludest see lähetus toimub, või ka fraktsioon, kelle kuludest see on kaetud või kes on heaks kiitnud, on selle läbi vaadanud ja see on vajalik. Nii et me oleme tõesti seda teinud, nii-öelda vormiliselt vaadanud, et lähetus mahub ka Riigikogu eelarvesse ja lähtub kodu- ja töökorra seadusest, ning oleme selle kinnitanud.

Kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui juhatus ei jõua konsensuslikult otsusele, siis seda otsust tehtud ei ole ja siis seda lähetust toimuda ei saa. Ja Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et juhatuse liikmel on õigus nõuda sel juhul selle otsuse langetamist suure saali poolt. Muidu jääkski antud juhul konkreetselt otsus juhatuse tasemel langetamata ja Marko Mihkelson ei saakski välislähetusse minna.

Minu isiklik arvamus nüüd ka Riigikogu juhatuse liikmena on selline, et niikaua kui inimene on Riigikogu liige, ükskõik, on ta komisjoni esimees, juhatuse liige või lihtliige, peab tal olema võimalus oma ülesandeid täita ja lähetusse minna. Sellest lähtuvalt ka mina juhatuse liikmena hääletasin selle poolt, et Marko Mihkelson saaks lähetusse minna. Aga kuna konsensust ei ole, veel kord kordan, siis peab selle suur saal hääletama. See tuleneb kodu- ja töökorra seadusest.

Kert Kingo, palun!

14:10 Kert Kingo

Ma tänan. Nüüd me olemegi olukorras, kus me tõlgendame seda probleemset tegu erinevalt. Riigikogu liikme hea tava ütleb selgelt: Riigikogu liige hoidub kahjustamast Eesti ja Riigikogu mainet. Ma saan aru, et vaidlus hetkel ongi selles, kas on ohus Eesti ja Riigikogu maine või mitte. Kuna vastavalt õigusriigile, meil hetkel ei ole neid põhimõtteid järgitud, õigusriigile kohaselt ei ole kõiki protseduure läbi viidud ja selles osas pole õigusselgust saabunud, siis ma saan täiesti aru, miks me peaksime tõsiselt kaaluma, kas Marko Mihkelsoni tegu on selline tegu, mis võib Eesti riigi mainet ja Riigikogu mainet kahjustada või mitte. See on põhjendatud küsimus. Ma ei ole nõus teiega, et siin ei ole mitte midagi olla. Selles mõttes on küll küsimus, kuidas me saame seda asja üldse kaaludagi.

14:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! No te peate iseendas selgusele jõudma. Praegu on hetk, kus suur saal hakkab hääletama, igaühel on võimalik valida. Riigikogus on olnud läbi aegade ja on ka praegu mitmeid liikmeid, kelle suhtes on algatatud erinevad uurimised, nad on Riigikogu liikmed, nad täidavad oma ülesandeid, nad käivad ka välislähetuses. Nii et Riigikogu liige, kes ei ole süüdi mõistetud, peab saama oma ülesandeid täita. See on, ma arvan, õiglane nii õigusriigile kui ka moraali seisukohalt. Läheme edasi. Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!

14:12 Martin Helme

Aitäh! Ja no tegelikult ongi probleem selles, et kui üheski teises erakonnas, üheski teises fraktsioonis olev inimene midagi sellist oleks teinud, siis ta enam ei saaks Riigikogus olla. Avalikkuse surve, tema enda erakonna surve – kõik oleks ammu juba hoolitsenud selle eest, et ta oleks Riigikogust lahkunud ja me ei peaks seda arutama.

Aga ma pean ümber lükkama laimu. Jürgen Ligi ütles, et ma olen kaitsnud oma lähisugulast. Ma ei ole kunagi õigustanud, kunagi kaitsnud, kunagi põhjendanud oma lähisugulase käitumist, mille eest ta muide kohtus süüdi mõisteti. Küll aga lõpetasin ma igasuguse läbikäimise oma lähisugulasega ja olen näidanud sellega üles oma täielikku nulltolerantsi ja suhtumist pedofiiliasse. Nii et seda juttu ei ole võimalik mulle siin rääkida. Kui Jürgen Ligi tahab oma sugulastest rääkida, siis rääkigu oma poja narkoprobleemidest ja üldse hoolitsegu selle eest, et ta istungitele püksid jalas kohale jõuaks. (Saalist kostub naer.)

14:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Mul on palve veel kord, jääme protseduurika juurde. Kas Helle-Moonika Helmel on tõepoolest protseduuriline küsimus?

14:13 Helle-Moonika Helme

Jaa, mul on tõepoolest protseduuriline küsimus. Aitäh sõna andmast! Ma saan aru, et üks Riigikogu liige on vastustanud välislähetuse väga printsipiaalsetel põhjustel. Nimelt, soov on, et lähetatu ei kahjustaks Riigikogu mainet ja Eesti riigi mainet välismaal. Sellel on väga tõsine põhjus. Me tegelikult teame, et seda teemat on korduvalt käsitletud ka juba välismeedias. Välismaal ilmus sel teemal uudiseid ja see kuvand on tema suhtes igal pool ees juba olemas, ükskõik, kuhu ta läheb. Nii et see on tegelikult see põhjus, miks seda lähetust ei tohiks kinnitada. 

Uudistes ka öeldi täiesti otse, et lähetusse soovija on seotud skandaaliga, kuna ta on teinud alaealistest lastest ebasobivaid fotosid. Täpselt selline sõnastus oli Soome riigimeedia uudistes. Mina ei ole seda välja mõelnud, me keegi ei ole seda välja mõelnud. See on olnud sellises sõnastuses välismaal riigimeedias ja sellepärast me ei soovi, et see inimene läheks välislähetusse ja kõik vaataksid teda täpselt selle pilguga, et keda te olete meile siia saatnud. Soome lehes ometi kirjutas, mida ta on teinud.

14:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Hea kolleeg, see siiski ei olnud protseduuriline küsimus. Ma olen korduvalt kuulnud nendest motiividest ja põhjendustest, millest lähtuvalt teie oma seisukoha kujundate ja saate hääletada. Head kolleegid, ärge neid põhjendusi ja motiive siin praegu enam korrake. Igaühel on õigus jääda oma seisukoha juurde ja hääletada nii, nagu ta õigeks peab. See ei ole protseduuriline küsimus, mis põhjusel üks või teine Riigikogu liige ühe või teise valiku teeb.

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

14:15 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mõni aeg tagasi püüdsin ma Keit Pentus-Rosimannuselt neli või viis korda küsida erikomisjonis, et ta ütleks mõned lihtsad sõnad: mul on laitmatu maine. Aga jättis paraku kasutamata võimaluse.

Ja nüüd minu protseduuriline küsimus, auväärt juhataja, on see, et kas ei peaks kolleeg Marko Mihkelsonile andma võimaluse siin kõnepuldis, et ta vaataks meile ausalt silma ja ütleks need lihtsad sõnad, et mul on laitmatu maine ja mind on valesti käsitletud, seda, mida ma tegelikult teinud ei ole. Oleks asi lihtne. Lihtne vaadata silma ja öelda, et see oli paraku teistmoodi või nii edasi. Kas sellist ettepanekut ei võiks, või on juhatus arutanud, anda Markole sõna, vaadaku silma ja öelgu, mul on laitmatu maine, ja siis saadame ta igale poole välismaale.

14:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Juhatus ei ole seda küsimust arutanud, aga teil on alati võimalik kolleegiga otse suhelda ja saada kinnitust siis oma kahtlustele või mitte. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

14:16 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Meie kodu‑ ja töökord sätestab ära, mismoodi on võimalik päevakorda täiendada, sest kui päevakord teatavaks tehti, siis seda punkti selles tänases päevakorras vist ei olnud sees. Paragrahv 54 ütleb seda, et päevakorda võib täiendada üksnes juhul, kui ükski fraktsioon sellele vastu ei vaidle. Praeguses olukorras on mul tunne, et vähemalt Eesti Konservatiivne Erakond vaidleb sellele vastu. Muidugi, täiendamise osas on siin erisäte, see on § 56. Ma uurisin ka neid võimalusi, mis siin välja on pakutud. No mina ei leia, mille alusel oleks teil võimalik praegu päevakorda täiendada, peale selle, et siin on selle lõige 1 punkt 8: "ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmine". See on ainukene punkt, mis võib seonduda tänase päevakorra muutmisega. Äkki te aitate mind, et mis alusel te saate seda teha praegu?

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See oli tõepoolest protseduuriline küsimus. Vastab tõele, et esmaspäeval, kui me nädala päevakorda kinnitasime, siis me seda punkti siia ei kinnitanud. Küll aga me oleme korduvalt täiendanud Riigikogu päevakorda, kui selleks on tekkinud vajadus, ja ikka kooskõlas kodu‑ ja töökorra seadusega, antud juhul kooskõlas kodu‑ ja töökorra seaduse §‑ga 16, mitte 54 ega 56. Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

14:18 Jürgen Ligi

Aitäh, hea juhataja! Ma ei tahaks seda vestlust siin jätkata, aga paraku juhtus nii, et selle käigus laimati ka minu last, ja see ei tohi niimoodi jääda. Ma kinnitan kõigepealt üle, et minu lastel ei ole kunagi olnud seda probleemi, mida Martin Helme väitis olevat. Aga teiseks, protseduurilise küsimusena ma siiski tahaks teada, kas juhataja kaaluks edaspidi, kui läheb selliseks laimamiseks, sekkumist ja noomimist, kui nii tohiks öelda. See oli täiesti suvaline, mida Martin Helme väitis, täiesti alatu ega puutunud üldse Riigikogu töösse. Minu arust peaks juhataja sel juhul sekkuma.

14:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, need mitmed vastastikused repliigid ei puutu Riigikogu töösse ega ole ka protseduurilised. Head kolleegid, mul on palve, jääme ikka päevakorrapunkti juurde, antud juhul püüame minna hääletuse juurde ja saame siis juba varem kinnitatud päevakorra juurde tagasi minna. Paul Puustusmaa, palun! Protseduuriline küsimus.

14:19 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Mul on küll protseduuriline, päris tõsiselt. See käsitleb ikkagi selle päevakorrapunkti saabumist siia. Sain teie väidetest aru seda, et juhatuses arutati seda küsimust ja juhatus soovis lähtuda formalismist ehk siis formaalsetest asjaoludest, aga mitte tegelikult selle asjaga kaasnevatest asjaoludest. Või ütleme siis niimoodi, et juhatus oma otsustes on sinult formanismis kinni, aga eetika ja mure moraali pärast, et see nagu juhatuse otsust mitte kunagi ei mõjuta. Kas ma sain õigesti aru?

14:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh küsimuse eest! Ei, te ei saanud õigesti aru. Juhatuse liikmed ikka lähtusid sisulistest kaalutlustest. Ma enda kaalutlusi siin ka tutvustasin, et minu arvates õigusriigis täie volitustega parlamendiliikmel peaks olema õigus ja võimalus täita oma kohuseid ja ülesandeid. Ja sellest lähtuvalt ma ka toetasin Marko Mihkelsoni lähetust Inglismaale. Nii et ma täiesti sisuliselt mõtlesin kaasa.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

14:20 Kalle Grünthal

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus, mis tuleneb teie vastusest minule, millistel alustel on võimalik antud küsimus panna päevakorrale täiendamiseks.

Teie viitasite §-le 16. See norm reguleerib Riigikogu juhatuse töökorraldust. Jah, võtke ette, vaadake, siis on näha. Ja nagu ma siit välja lugesin kiiresti, on see lõige 4, millele te tuginete, ehk siis: "Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil." Ma olen päri sellega. Ja ma olen päri ka... Ja kui te nüüd vastu hakkate vaidlema, siis küsige oma tarkade nõuandjate käest teie vasakul käel. Tegemist on üldnormiga. See annab teile volituse seda asja teha.

Aga kui me läheme erinormi juurde ehk siis päevakorra täiendamise juurde, siis me näeme: § 56 reguleerib ära kõik need juhud, millisel korral on võimalik seda üldse teha. Ma ei hakka seda ette lugema, te väsite ära ja aega läheb veel rohkem, eksju. Antud juhul on ikkagi praegu olukord – teil on see õigus olemas, päevakorraväliselt panna, aga siin on kitsendused § 56 näol, millistel juhtudel on võimalik. Ma arvan, et te saite minust aru.

Antud päevakorrapunkti selles loetelus kohe kindlasti ei ole. Ja siin ei saa olla ka midagi erakorralist, miks ei saa panna. Te võite panna ta näiteks pärast istungivaba nädalat, siis on asjad ju kõik korras jälle. Aitäh! Kuidas kommenteerite minu küsimust?

14:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma arvan, et ei ole väga viljakas siin seaduse... (Tehakse märkus, et mikrofon on väljas.) Vabandust!

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ei ole väga viljakas siin suures saalis hakata kodu- ja töökorra seadust praegu tõlgendama erinevalt. Mina lähtun ikka sellest, mis on kirjas ja ka senisest praktikast, mida me oleme rakendanud. Ja seni me oleme rakendanud just nimelt seda paragrahvi just niisugustel juhtumitel. Ja üksikutel juhtudel on ka varem juhatus taolises olukorras olnud, kus konsensusele ei ole jõutud, ja suur saal on langetanud otsuse just nimelt selle kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi alusel.

Teie hea soovitus, et võiksime teha seda pärast vaba nädalat, ei ole ka kuigi praktiline, sellepärast et lähetus, mille üle me vaidleme ja mida me peaksime hääletama, toimub enne ära, kui pärast vaba nädalat saabub uus töönädal. Nii et see on nii sisuliselt põhjendatud kui, ma leian, ka vormiliselt väga õige.

Martin Helme, palun! Protseduuriline küsimus.

14:23 Martin Helme

Aitäh! Ma pean vabandama tõesti Jürgen Ligi ees. Tema poeg ei jäänud politseile vahele mitte narkomaaniaga, vaid korduvalt poest varastamisega, mille tõttu Jürgen Ligi lahkus Riigikogust. See oli faktiviga. Ma pean ka seda ütlema, et ma olen igati nõus selle protseduurilise ettepanekuga, mille Jürgen Ligi tegi, et kui Riigikogus läheb laimamiseks ja valetamiseks, siis Riigikogu juhataja võiks sekkuda. Aga mulle tundub, et Jürgen Ligi meelest see käib ainult kõigi teiste kohta, mitte reformierakondlaste kohta, sest tema ise just alustas kogu meie protseduurilist laimamise ja valetamisega, ja te ei sekkunud.

14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun, protseduuriline küsimus!

14:24 Tarmo Kruusimäe

Jaa. Tänan, hea esimees! Me praegusel hetkel käsitleme juhatuses tekkinud sihukest erimeelsust. Kevade-suve poole oli Euroopa Liidu asjade komisjonis küsimuse all lähetus, ütleme, Tšehhi. Ja kuna vist oma tahet olid avaldanud Isamaa ja siis Konservatiivne Rahvaerakond ning ülejäänud erakonnad ei leidnud vajadust, et sinna delegatsiooni lähetada, nii jäi see lähetamata. Mina lähtusin sellest, kuigi meil ei toimunud hääletust, lihtsalt sellest, et me jäime enda arvamusega teiseks komisjonis.

Aga mu küsimus on, et kas me oleksime pidanud selle tõstatama juhatuse tasemel, et juhatus otsustab siis kahe liikme lähetamist Eestit esindama, ütleme, eesistujamaasse Tšehhisse.

14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Selline võimalus loomulikult Riigikogu liikmetel on, kui komisjonis arutatakse ja jäävad erimeelsused üles, siis juhatuse poole võib loomulikult pöörduda. Ja eks siis juhatus oleks seda ka arutanud, kas jõudnud konsensusele või mitte ja kui ei oleks jõudnud konsensusele ja keegi juhatuse liikmetest oleks teinud ettepaneku tuua see suurde saali, siis oleks see jõudnud suurde saali. Aga seda ei juhtunud, nii et meil pole mõtet tagantjärgi spekuleerida, mis oleks võinud juhtuda. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

14:25 Mart Helme

Aitäh! See puudutab protseduuri, sest lugupeetud reformierakondlased peaksid aru saama, et iga kord, kui Marko Mihkelson kavatseb minna komandeeringusse, me vaidlustame tema komandeeringu ja kordub täpselt sama tants nagu praegu. Lõpetage ära! Võtke see inimene maha! Koristage ta ära siit! See on teie võimuses. Ja ongi nii!

Mis puudutab seda, et ka minu lähisugulane tõmmati alatult siia mängu, siis vahe on selles, et tema ei kuulunud Eesti Vabariigi parlamendi liikmete hulka. Tema üle mõisteti kohut, tema üle viidi läbi kõik seaduses ette nähtud protseduurid, ta mõisteti süüdi. Ja see on kõik see, mis on jäänud toimumata Marko Mihkelsoni puhul. Need on põhimõttelised vahed, millest reformierakondlased keelduvad aru saamast.

14:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

14:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma siiski tulen tagasi ikkagi selle protseduurilise küsimuse sisulise külje juurde. Ma ei saa teie käsitlusega nõustuda sellisel tasandil, et seda on varem tehtud ja mõnel korral ja nii edasi. Ma väidan seda, et sellisel juhul on Riigikogu juhatus läinud vastuollu kehtiva õigusega. Mõistan, vahel ikka juhtub niimoodi, aga kuna on tekkinud vaidlusmoment praegu, siis ma arvan, et seda seda päevakorda sellisel kujul ei ole võimalik kinnitada. Ma juba nägin, et teie targad nõuandjad sealt vasakult käelt viitasid mingisugusele normile. Ma tahaksin väga huviga seda kuulata. Aga see on üks asja pool.

Teine küsimus on see, mikspärast on vaja nii kramplikult ühte seda inimest Reformierakonnast saata välislähetusse. Igasuguste selliste vaidluste ärahoidmiseks on väga lihtne vahetada väliskomisjonis seda isikut, ja ei olekski mingit sellist tõmblemist siin saalis. Aga ma kõigepealt ootaksin praegu kindlasti vastust sellele küsimusele, mis on siis päevakorra täiendamise loetelus kirjas, mida teile nagu praegu näidati. Aitäh!

14:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mulle ei näidatud midagi, ma ise vaatasin. Ja me räägime erinevatest asjadest. Me räägime erinevatest asjadest, aiast ja aiaaugust. Teie räägite päevakorra täiendamisest, mina ei räägi päevakorra täiendamisest, vaid ma räägin päevakorraväliselt punkti hääletamisest. Ja neid asju reguleerivad erinevad paragrahvid. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

14:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Täna hommikul me arutasime eelarve kontrolli erikomisjoni kinnisel istungil Liina Kersna seda kiirtestide hanget. Minu küsimus on, et meil on olemas ka võimalik § 60, kodukorra järgi, kuulutada istung kinniseks, kinnine istung. Et Riigikogu võib kahekolmandikulise häälteenamusega kuulutada istungi kinniseks ja seda punkt 3 järgi, kinnisel istungil toimuvast annab üldsusele ülevaate Riigikogu esimees massiteabevahendite kaudu. Kas juhatus on arutanud seda, et selle Marko Mihkelsoni küsimust, et oleks kõigil asi selge, et oma pere nii-öelda värk, kinniste uste taga räägiks suud puhtaks ja edaspidi oleks need pinged maas? Kas on arutatud, et selle Marko Mihkelsoni punktis kuulutada istung kinniseks?

14:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ei ole, juhatus ei ole seda arutanud. Henn Põlluaas, palun!

14:29 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Tõepoolest, teil on õigus, et juhatuses käibki niimoodi, et otsused on konsensuslikud, ja kui konsensust ei leita, siis otsust ei ole, antud juhul komandeeringut ei oleks. Aga juhul, kui keegi juhatuse liikmetest nõuab selle hääletamist saalis – ta ei pea seda tegema, aga kui ta nõuab –, siis tuleb see siia saali. Mina kahjuks ei ole teie suust kuulnud, kes oli see juhatuse liige, kes nõudis selle küsimuse suurde saali toomist ja mis põhjendusel?

14:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma selle siiski ütlesin välja algselt: see oli Jüri Ratas juhatuse liikmetest, kes nõudis selle suurde saali toomist. Mina ja Jüri Ratas juhatuse koosolekul hääletasime Marko Mihkelsoni lähetusse saatmise poolt, Martin Helme oli vastu. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

14:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete väga huvitaval seisukohal siin praegu selle kodu‑ ja töökorra seaduse tõlgendamisel. Ilmselt puudub vaidlus asjaolus, et juhatusel – juhatusel – on õigus panna päevakorraväline küsimus, eks ju. Nii, olen päri sellega. Aga see tähendab tegelikult seda, et enne peab saama, et ta päevakorraväliselt, mismoodi see siis paika pannakse, sest nii või teisiti meie praegu käsitleme seda päevakorrana. Kui ta on päevakorraväliselt, siis meie menetleme kõigepealt päevakorra ära, ja kuna päevakord on ammendunud, siis peaks ta kõige lõpus täna õhtul olema päevakorraväline punkt. Saate aru, sest päevakorda me ei täienda – teie enda formulatsioon praegu. Nii et ma ei tea, mis kell me lõpetame, kolm või neli, see lähetus peaks tulema päevakorraväliselt, pärast päevakorra ammendumist. Mis seisukoht?

14:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ei, ma sugugi ei saa teiega nõustuda. Päevakorraväliselt me võime seda panna ka ette ja võime panna päevakorrapunktide vahele, nii nagu seda on ikka täiendatud, või õigemini päevakorraväliselt lisatud korduvalt. On see juhatuse mittekonsensuslik otsus, mille puhul on keegi juhatuse liikmetest seda nõudnud, või on see poliitiline avaldus ministri poolt või on see näiteks umbusalduse arutelu ja nii edasi, on seda ka juba varem kinnitatud päevakorrapunktide vahele pandud. Nii et on erinevat praktikat. Ja need, mis on olnud juhatuse mittekonsensuslikud otsused, seni on minu mäletamist mööda, niipalju kui neid olnud on, ikka enne kinnitatud päevakorrapunktide arutelu. Nii et me oleme senise hea praktika juures. Aga mul on, hea kolleeg, teile soovitus. Teie ees istub juhatuse liige, kes minu arvates on väga kompetentne nendes küsimustes, konsulteerige temaga ja siis me säästame meie ühist aega suures saalis. Ma täiesti usaldan Martin Helmet teid konsulteerima nendes päevakorrapunktides. Martin Helme, palun! Protseduuriline küsimus.

14:32 Martin Helme

Aitäh lahkete sõnade eest! Mul on tõesti protseduuriline küsimus väga selgelt. Kas me saame ka enda ees olevat otsust täiendada? Sellisel juhul ma teeksin sinna sõnastuse täpsustuse, mis kopeerib seda paljutsiteeritud kohtuotsust, et Marko Mihkelson ei tohi lähetuses olles pildistada alaealiste intiimpiirkondi ega neid sealt katsuda.

14:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei, hea kolleeg, siin me seda täiendada ei saa. Me saame ainult panna konkreetselt hääletusele selle, kas Marko Mihkelson lähetada või mitte. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

14:33 Kalle Grünthal

Jah, tähendab, mulle jääb natuke arusaamatuks, lugupeetud istungi juhataja. Me räägime siin päevakorra täiendamisest ja päevakorravälisest täiendamisest. Palun, äkki annate mulle selgituse selle kohta, kas see otsus, mis praegu tahetakse siia panna, on teie hinnangul päevakorraväline otsus või on ta päevakorra täiendamine? (Saalis on kõva sumin.) See on, ütleme,  selle meie omavahelise õigusliku küsimuse lahendamises väga oluline printsiip.

14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Päevakorraväline. Head kolleegid ... Jah, Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

14:33 Kalle Grünthal

... kiire vastuse eest! Aga nüüd ongi küsimus. Teatavasti Riigikogu arutab väga tähtsaid asju päevakorra järgi. Kui tegemist on päevakorravälise küsimusega, nii nagu te ütlesite, siis peab selle küsimuse arutamine toimuma pärast päevakorda, nii nagu näieks on vaba mikrofon ja kõik muud asjad, mis ei ole päevakorraga seotud. Ja nüüd andke mulle siis nõu või näidake oma tarkust välja, kus on meie töö‑ ja kodukorras kirjas asjaolu, et päevakorraväliseid punkte arutatakse enne päevakorda.

14:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Päevakorraväliseid punkti arutatakse väljaspool päevakorda ehk see tähendab seda, et me praegu rakendame istungit ja me ei ole veel päevakorra juurde jõudnud ja me ei ole alustanud ka päevakorra esimese punktiga. Nii nagu antakse üle ka Riigikogu istungil eelnõusid ja arupärimisi väljaspool päevakorda, seda ei ole kinnitatud esmaspäeval päevakorraga, kui palju ja kes milliseid eelnõusid ja arupärimisi üle annab. Nii et see on igati korrektne, hea kolleeg.

Aga mul on palve, et kui teil on veel hulgaliselt küsimusi, ma näen, et teil on protseduurilisi küsimusi, kas me saame kokku leppida, et teie ja veel need inimesed, kellel on väga palju protseduurilisi küsimusi, et me teeme ühe seminari Riigikogu kodu‑ ja töökorra tundmise osas ja täienduskursused inimestele, kes tunnevad vajadust, et selgemini saada aru päevakorrast ja selle tõlgendamisest. Ma usun, et see seminar või täienduskursus oleks vajalik paljudele Riigikogu liikmetele ja siis ehk on siin suures saalis vähem protseduurilisi küsimusi. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

14:35 Peeter Ernits

Hea juhataja! Me oleme siin praegu üle poole tunni arutanud ühte sellist väikest, aga samas olulist probleemi. Kui terendub selline tulevik, et Marko Mihkelsoni iga järgmise võimaliku komandeeringu eel kõik see asi kordub, siis kas Riigikogu juhatus on arutanud, kuidas selliseid võimalikke probleeme tulevikus lahendada eelnevalt? Näiteks Mihkelsoni-punkti kinnisel istungil arutada või mingid muud, et see asi ei korduks, et saaks asja selgeks, nagu öeldakse, et mis tegelikult on. Praegu on jäänud minul isiklikult mulje, et ei ole veenev olnud see. Kas on juhatus arutanud?

14:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riigikogu juhatus on seda teemat arutanud. Mitte küll täpselt selle nurga alt, mis teie praegu küsisite, aga seda lähetuste teemat on Riigikogu juhatus arutanud ja seda on arutanud ka Riigikogu vanematekogu. Ja ei ole jõutud konsensusele ei juhatuses ega ka vanematekogus, vaid erimeelsused on jäänud ülesse.

Mis on meie võimalused? Juhatusel on võimalus, kui konsensust ei ole, et ükski juhatuse liige ei nõua suurde saali toomist ja sel juhul suur saal ei saa hääletada ega seda teemat arutada sellisel kujul, aga sel juhul ka lähetust ei toimu. Ja teine võimalus on alustada kodu- ja töökorra seaduse muutmist, et neid asju täpsemalt ja teistmoodi reguleerida kui praegu. Aga see on pikem protsess ja eeldab ka suures saalis küll mitte selle küsimuse, aga kodu- ja töökorra seaduse muutmist, ja võib-olla tulebki tulevikus [selle juurde] tulla, sest viimasel ajal on protseduurilisi küsimusi juba rohkem kui sisulisi küsimusi.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

14:37 Kalle Grünthal

Kõigepealt ma avaldan teile, lugupeetud istungi juhataja, suurt tänu selle soovituse eest, et viia läbi seminar töö- ja kodukorra selgeks tegemiseks. Ma olen absoluutselt nõus ja muidugi osad juhatuse liikmed peaksid seal, Riigikogu juhatuse liikmed peaksid seal mõned kindlasti osalema. Ma olen selles absoluutselt veendunud, kuulates praegu teie vastuseid. Aga ma kardan, ilma seminarita praegu siin julgedes teile vastu vaielda, et teie tõlgendus selle päevakorravälise punkti panemiseks esimeseks küsimuseks ei ole päris õiguslikult korrektne, sest te võrdlesite siin ka eelnõude esitamisega. Eelnõude esitamine on absoluutselt reguleeritud ära meie töö- ja kodukorra seaduses vaata et peaaegu et kellaajalise täpsusega. Aga selliste küsimuste arutamine, kus nii-öelda päevakorraväline, siis seda punkti siin sees ei ole.

Nii et sisuliselt sõltub praegu siin Riigikogu liikmete enda soovist ja tahtest, kas me võtame selle päevakorravälise punkti, paneme päevakorda või mitte. Ja lähtudes analoogiast, siis põhimõtteliselt selleks on vajalik ka absoluutselt kõigi Riigikogu liikmete ja fraktsiooni nõusolek. See ei saa olla niimoodi, et juhatus paneb siia päevakorra kas või päevakorraväliselt, et siis on automaatselt sees. Ei ole niimoodi! Kui päevakorra küsimusi lisamiseks või täiendamiseks on vaja kõigi konsensuslik nõusolek, siis analoogia põhjal lähtudes kehtib see ka päevakorraväliste küsimuste osas. Öelge, mida ma praegu rääkisin valesti!

14:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Te räägite täiendamisest. Mina räägin väljaspool järjekorda. Aga te olete ka inimene, kes on näinud erinevaid ühiskondlikke kordasid meil siin Eesti Vabariigis. Mäletate, Nõukogude ajal oli ka korterite erastamisel üldjärjekord, eelisjärjekord ja väljaspool järjekorda. Väljaspool järjekorda ei tähendanud seda, et ei saa korterit, vaid vastupidi, sai kohe esimesena. Nii on selle päevakorraga ka. Urmas Reitelmann, palun, protseduuriline küsimus!

14:40 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra juhataja! Te olete siin mitmel puhul maininud, mida Riigikogu juhatus on arutanud. Ja minul on ka küsimus, et kas te olete arutanud Riigikogus aeg-ajalt käivate koolinoorte turvalisuse küsimust? Mõni fotograafiahuviline Riigikogu liige äkki võtab mõne õnneks. On selline arutelu olnud ja kui ei ole, siis kas on kavas arutada?

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei ole arutanud ja kava koostab Riigikogu esimees. Ma ei oska sellele vastata, aga minu teada seni meil neid probleeme olnud ei ole. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

14:40 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui te nüüd nalja ei teinud, siis on see ikka nali küll. Võrdlesite Riigikogu tööd Nõukogude aja, kolhoosikorra ja autode ja korteri saamisega. See ei ole minu meelest päris korrektne või mis. Ega te ometi tõsiselt ei mõelnud seda? Aga kui nüüd, ütleme, rääkida nüüd tõsisemalt, siis ma ütlen, et selline võrdlus Riigikogu töö‑ ja kodukorra tõlgendamisel on Riigikogu juhatuse aseesimehe poolt äärmiselt kohatu. Ja tuua siin välja nii-öelda Nõukogude Liidu tavaõiguse kõrvutamine meie tööga on veel rohkem kohatum. Ma ootaksin praegu ikkagi korrektset vastust sellele küsimusele, mikspärast me ei kohalda päevakorravälisele küsimusele, mida tahetakse panna Riigikogus arutusele, analoogiat selle protseduuriga, kui meil on olemas päevakord, millisel puhul on vajalik kõikide erakondade, fraktsioonide konsensuslik nõusolek.

14:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Protseduurilisele osale ma vastan, et Riigikogu päevakorra täiendamise puhul on tõesti kõikide fraktsioonide nõusolek vajalik. Praegu me ei räägi täiendamisest. Veel kord: ma räägin praegu väljaspool järjekorda lisamisest. Aga ega ma ei võrrelnudki Riigikogu tööd Nõukogude-aegse korterijärjekorraga, ma võrdlesin teie protseduurilisi küsimusi Nõukogude-aegse korterijärjekorraga.

Nii, head kolleegid, protseduurilised küsimused on lõppenud, sulgeme, kõik on asjast aru saanud ja me saame minna selle juhatuse ettepaneku hääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku toetada Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni välislähetuse taotlust osalemiseks Aurora foorumil Ühendkuningriigis 24.–26. novembril 2022. aastal. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 17, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on Riigikogu toetuse saanud. Aitäh, head kolleegid!


1. 14:45 Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) kolmas lugemine

14:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja nüüd me saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia eelnõu 625 lõpphääletus läbi täna. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole, saame minna hääletuse juurde. Kas on vaja kutsungit anda? Ei ole. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 13, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:46 Täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) kolmas lugemine

14:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu 648 kolmas lugemine. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia täna läbi lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde ilma kutsungita? Võime minna. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 13, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:48 Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) kolmas lugemine

14:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 kolmas lugemine. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas me võime ilma kutsungita minna lõpphääletuse juurde minna? Võime minna.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 677. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 14:49 Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) kolmas lugemine

14:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 678 SE kolmas lugemine. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde minna? Võime minna. Aitäh!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 678 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 13, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


5. 14:50 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE) kolmas lugemine

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viies päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 705 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde?

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 705. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


6. 14:51 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE) kolmas lugemine

14:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 706 kolmas lugemine. Fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised. Reili Rand, palun! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. (Reili Rand küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

14:52 Reili Rand

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tahan teile rääkida ühest tragist Saaremaa naisest. Ütleme, et tema nimi on Ulvi. Tal on üks kooliealine laps mind ta töötab ühes tuntud kaubandusketis klienditeenindajana. Tema pangakontole laekub iga kuu alguses töötasuna 714 eurot. Ulvi pere elab paneelmajas kahetoalises korteris ning tal kulub igakuiste kohustuste tasumiseks vähemalt pool palgast. Seejärel jääb tema enda sissetulekust igapäevasteks vajadusteks umbes 370 eurot ehk 12 eurot päevas. Ilma teise vanema igakuise panuseta lapse ülalpidamisse ei oleks Ulvi sõnul hakkamasaamine võimalik. Tragi Saare naisena ütleb ta tagasihoidlikult, et ta saab hakkama, kuid iga ootamatu kulu lööb hinge kinni.

Ulvi näide ei ole kahjuks üksiknäide. Selliseid inimesi on Eestis tuhandeid. Oleme üks suurima palgavaesuse tasemega riike Euroopa Liidus, tagapool nii Lätist kui Leedust. Hinnad poes tõusevad täna kordades kiiremini kui inimeste sissetulekud. Seega süveneb palgavaesus veelgi. Tallinna ja lähiümbruse statistiline palgakasv näib ehk talutav hüperinflatsiooni tingimustes, kuid tuletan meelde, et keskmine palk Hiiumaal oli käesoleva aasta teises kvartalis 1117 eurot. Saaremaal oli see 1325 eurot.

Erakordsed hinnatõusud jätkavad kasvamist veel mõnda aega ning seega on meie kui seadusandjate jaoks möödapääsmatu ennetada inimeste toimetulekuraskusi ning aidata Eesti peredel eelolev talv üle elada, suurendada nende valmisolekut ootamatusega toimetulekuks. Elukalliduse ränk tõus lööb valusamalt kõige haavatavamaid ühiskonnakihte. Selle eest kaitseb inimesi kõige paremini inimväärne palk koos maksuvaba miinimumi tõusuga. Riik saab näidata eeskuju, tõstes riigisektoris töötavate inimeste palkasid. Me ei räägi siinkohal ametnikest ministeeriumides, kuigi paljud neist teevad tänuväärset tööd, vaid õpetajatest, päästjatest ja teistest elulistest, tähtsatest ametitest, kelle palka maksame riigieelarvest.

Aga suurem osa inimestest töötavad eraettevõtetes ja nende palgad ei ole seotud riigieelarvega. Kuidas saaksime neid aidata? Saame astuda samme, et erasektoril oleks lihtsam palgatõusuga kaasa tulla. Et peaksime vähem maksma toetuseid, peame soodustama kõrgemat palka. Üheks selliseks sammuks on täna kolmandal lugemisel olev tulumaksuvaba miinimumi tõus. Samas ei tähenda miinimumpalga tõstmine tingimata suuri kulutusi ettevõtjatele, sest kui miinimumpalga tõstmine käib koos tulumaksuvaba miinimummääraga, siis piirame selle kulusid ettevõtjale.

Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel tõuseb uuest aastast tulumaksuvaba miinimum Eestis 654 euroni. Seega jääb madalapalgalistele töötajatele aastas kuni 372 eurot rohkem kätte. See on paljude jaoks arvestatav summa, sest kulutused kasvavad igas kategoorias. Ajalooliselt on keskmise ja madalama palgaga inimeste sissetulekuid suurendav tulumaksuvaba miinimum tõusnud Eestis vaid siis, kui Sotsiaaldemokraadid on koalitsioonis.

See samm ei ole piisav, et tulla välja palgavaesusest, kuid see on möödapääsmatu, et parandada madalapalgaliste elujärge. Palgavaesusest ei aita välja igal aastal paarikümne euro võrra miinimumpalga tõstmine. Peame seadma suurema eesmärgi, et keegi ei teeniks Eestis palka alla 1200 euro kuus ning maksuvaba miinimum jõuaks samale tasemele. Ka miinimumpalka teeniv inimene peab olema võimeline elama täisväärtuslikku elu ning tundma end hinnatud ühiskonna liikmena. Seega on tänane samm alles esimene pikal teekonnal.

Üldise elujärje parandamiseks peavad palgad tõusma, sest siis tõusevad ka pensionid. Tasakaalustatum ühiskond ja motiveeritumad töötajad aitavad kaasa majanduse arengule ning nii paranevad ka riigi ja kohalike omavalitsuste võimalused toetada neid, kes päriselt abi vajavad, ning kujundada sellist poliitikat, et saaksime perede, kogukondade ja riigina tervikuna olla paremini valmis kriisideks ja suudaksime neid ka ennetada. Sest täna ei suuda alguses mainitud Ulvi ka parima tahtmise juures valmistuda mis tahes ootamatusteks. Kuidas siis ootame elanikkonnalt valmisolekut toime tulla tõsisemates kriisiolukordades? Aitäh!

14:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia eelnõu 706 lõpphääletus läbi täna ja me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 706. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


7. 15:00 Kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE) kolmas lugemine

15:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 707 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Ivari Padar, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

15:00 Ivari Padar

Lugupeetud kolleegid! Eelnõuga kiirendatakse maksete peatamise ajal 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 tegemata jäänud kogumispensioni 4% maksete kompenseerimist, mis sambasse jääjatele pidi esialgselt toimuma kahe aasta jooksul 23 ja 24 jaanuaris. Algselt planeeritud kahe aasta asemel viiakse maksete kompenseerimine läbi kogu ulatuses ühel aastal, 2023. aasta jaanuaris. Sellega on valitsus näidanud seda, et see, mis on lubatud, see tehakse. Ja seda tehakse ennaktempos. Ja see on väga paljudele inimestele oluline teada, et kas see, mis lubatud, saab ka teoks. Nii et me väga palume seda toetada. Tänan! 

15:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia eelnõu 707 lõpphääletus läbi ja me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 707. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud, eelnõu on seadusena vastu võetud.


8. 15:04 Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) kolmas lugemine

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaheksas päevakorrapunkt: kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 720 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Jaak Juske Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun! 

15:04 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Hea Eesti rahvas! Aasta aega tagasi me pärast pikka vaidlust kinnitasime siis riiklikult oluliste kultuuriehitiste nimekirja. Ja Tartus sündinud ja koolis käinud, üles kasvanud inimesena on mul hea meel, et selles auväärt nimekirjas, pingereas sai esikoha Tartu südalinna kultuurikeskus. Ja samas on mul vaata et isegi suurem häämeel selle üle, et kuigi viiendana, alles viimasena, aga siiski sai nimekirja ka Tallinna filmilinnaku rajamine minu tänases kodukandis Põhja-Tallinnas.

Täna on aasta mööda läinud ja on selgunud, et näiteks südalinna kultuurikeskuse ehitus võtab kavandatust rohkem aega, samal ajal näiteks palju väiksemas rahalises mahus Tallinna filmilinnaku rajamisega võiks vaata et juba homne päev kopa maasse lüüa. Ja samal ajal kehtiv kultuurkapitali seadus paneb meile teatud kitsendused, et saab siis kultuurkapital rahastada ainult korraga kahte olulist kultuuriehitist samal ajal, eks ole, kui need väiksemad objektid võiks anda kohe ja praegu töösse. Me teame, et ka näiteks lisaks Tartuga kultuurikeskusele ka meie rahvusooperi juurdeehitus, selle nii-öelda lõplik otsus, kuhu see üldse tuleb, millises mahus, see võtab võib-olla veel aastaid aega.

Nii et see käesolev seadusmuudatus on väga vajalik, kultuurirahva seas väga oodatud, annab meile palju rohkem juurde paindlikkust. Seda enam, et me oleme uskumatus seisus, kus kultuurkapitali eelarves on raha sedavõrd palju, et võiks need väiksemad kultuuriobjektid kohe nii-öelda ühes hoos valmis ehitada, ja samal ajal on see piirang, et saab ainult kahte korraga rahastada. Ja samal ajal me teame, et on kiire inflatsioon, ehitushinnad põrutavad lakke, et see raha, mis täna seisab kultuurkapitali arvetel, tegelikult põleb, kaotab oma väärtust, samal ajal kui selle eest võiks kiiresti need väiksemad objektid valmis ehitada.

On hää meel, et Riigikogu ja kultuurikomisjon on seda seadusmuudatust päris kiirkorras menetlenud. On olnud selline fraktsioonideülene üksmeel, et see oluline muudatus tuleb ära teha, seda paindlikkust tuleb juurde anda, et võib tõesti korraga rahastada ka kõiki neid viit olulist kultuurirajatist ja samal ajal see pingerida, mida Riigikogu on kinnitanud, jääb jõusse. Et kui me ka need väiksemad valmis ehitame, siis see ei tohi takistada eespool olevate suuremate objektidega edasiminekut.

Et ma väga loodan, et me täna üksmeelselt selle eelnõu ka kinnitame seadusena ja tõepoolest Tallinna filmilinnaku või kas või Pärdi muusikaeskuse rajamine Rakverre võib juba järgmine aasta alata ja kõik need teised olulised kultuurirajatised saavad valmis siis, kui see aeg on selleks küps. Aitäh!

15:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

15:08 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Head kolleegid! Täna on ilus päev. Ilusaks teeb ta teadmine, et kui midagi seadustes ei vasta tänase päeva nõudmistele, saab seda seadust parandada. Selle nimi on paindlikkus või rahva keeli talupojamõistus. Lähtudes sellest loogikast, täiendas kultuurikomisjon Eesti Kultuurkapitali seadust ning seadusega sätestasime võimaluse rahastada üheaegselt enam kui kahte Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise pingereas nimetatud objekti. Sellega me anname selgemad piirid Kultuurkapitali nõukogule riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamisel.

Muudatus on nimelt järgmine, olgu veel kord rõhutatud. Kultuurkapitali nõukogu võib toetada üheaegselt mitut objekti ja toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui pingereas eespool asuvat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Pingereas tagapool asuvat objekti võib toetada varem kui eespool asuvat objekti juhul, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist.

Mida see aga reaalses elus tähendab? See tähendab peremehelikku käitumist nii riigi raha kui ka kultuuriehitiste suhtes, sest kehtiv seadus tooks kaasa olukorra, mil kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad ei leiaks täies ulatuses kasutamist ning nii‑öelda seisma jäänud vahendid kaotaksid inflatsiooni tõttu oma väärtust. Me võimaldame lisaks pingerea esimesele kahele objektile – Tartu SÜKU ja Narva Manufaktuur – toetada samaaegselt ka järjekorras järgmist. Et Kultuurkapitalil ei tekiks suuri kasutamata reserve, oleks võimalus hakata pingereas kolmandal kohal asuvat Arvo Pärdi nimelist Muusikamaja Rakveres toetama varem. Tänu eespool mainitud loogikale võib jõuda ka Tallinna filmilinnakuni tunduvalt varem kui vana kava kohaselt.

Mul on hea meel, et uus seadus arvestab reaalse elu tingimusi, suhtub peremehelikult rahasse, ja hea meel, et valmistades seda eelnõu, suutsime näidata head koostöövõimet ministeeriumi, komisjoni ja pingereas seisvate objektide esindajate vahel. Tänan!

15:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Signe Kivi, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel! 

15:11 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu oli kultuurikomisjoni päevakorras viiel koosolekul. Eelnõu algatati konsensuslikult 17. oktoobril sellel aastal. Tunnistagem, sellele eelnesid omavahelised arutelud, sest ühe nii olulise ja ajas vastu pidanud seaduse – see seadus võeti vastu 1. juunil 1994. aastal –, selle muutmine võib kaasa tuua ka soovi muuta seadust mitme erineva eesmärgi nimel, mis aga kokkuvõtteks hägustaks kogu seaduse kultuuripoliitilist mõju. Seega oli tõesti ülimalt oluline, et me seisaksime konsensuslikult just nende muudatuste eest, mida antud ajahetkel kultuuriobjektide ehitamiseks muuta tuli.

Reformierakonna fraktsiooni nimel on põhjust tänada kõiki kolleege kultuurikomisjonis, Riigikogu fraktsioone, komisjoni nõunikke, õigus- ja analüüsiosakonda, kultuurkapitali nõukogu ja Kultuuriministeeriumi. Tänaste muudatustega võimaldatakse hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summade kasutamist riiklikult tähtsate kultuuriehitiste üheaegseks toetamiseks, seadmata piiranguid sellele, mitut objekti võib samaaegselt toetada. Aga seda eeldusel, et objektide ettevalmistus võimaldab toetuse eraldamist.

Paraku tõi tõesti kehtiv seadus sellise olukorra kaasa, kus kultuuriehitistele laekunud sihtotstarbeliselt laekunud summad ei leia täies ulatuses kasutamist ja kasutamata vahendid kaotavad inflatsiooni tõttu väärtust.

Aga rõhutan, kultuurkapitalile ei anta õigust asuda oma äranägemise järgi riiklikult tähtsate objektide pingerea muutmiseks. Ka juhul, kui asutakse toetama nimekirjas tagapool asuvat objekti, peab kultuurkapitali nõukogu võtma arvesse Riigikogu seadusega kinnitatud pingerida. See on kinnituseks, et Riigikogu ei anna ära oma otsustusõigust, kuid tegutseb vastutustundlikult selle nimel, et tema poolt nimekirja valitud objektid ka ehitatud saaksid.

Probleem, mis jääb Riigikogu järgmisele koosseisule, on see, et seoses riiklikult tähtsate kultuuriobjektide teemaga on kultuurkapital teinud ja teeb ka edaspidi kasvavas tempos juba märkimisväärseid kulutusi: ekspertiisid, õiguslikud arvamused, lepingute juriidiline ettevalmistamine. See teenus tuleb sisse osta ja seda tehakse maakondlike spordi- ja kultuuriprojektide ning valdkondadevaheliste projektide toetuste arvel. See on ainuke kulukoht, mida täna saab kultuurkapitali nõukogu iseseisvalt otsustada või kasutada. Kulutused on tuhandetes eurodes, aga kinnitatud viis objekti on kõik erinevad ja kõigile neile tuleb läheneda erinevalt. Siin ei ole võimalik kasutada standardlepingut. Iga rahaeraldusega kaasnevad ju kulud ja neid kulutusi ei ole siiski õiglane katta vahendite arvel, mis on ette nähtud muude kultuurieesmärkide saavutamiseks.

Sama probleem on ka õppejõudude loometegevuse toetamisega. Aga kui on probleem, siis tuleb see lahendada. Mõned lahendusvariandid käisid ka komisjonist läbi ja ühe võimaliku muudatusettepaneku esitas endine kultuuriminister ja kultuurkapitali nõukogu esimees tollal Indrek Saar, kuid võttis selle tagasi. Aga ma olen kindel, et sellega tuleb edasi tegeleda. Lihtsalt astume ühe sammu korraga ja tänane samm on päris pikk. Tänan tähelepanu eest!

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Siret Kotka, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

15:15 Siret Kotka

Hea istungi juhataja ja head Riigikogu liikmed! Keskerakonna fraktsiooni nimel tervitan seda seadusemuudatust. Me näeme, et see on väga positiivne samm. See annab selgelt suuremat paindlikkust rahastamisel kultuuriobjektide ehitamiseks. Kui praegune jäik süsteem näeks ette ainult, et ehitamise rahastamine toimuks rangelt Riigikogu poolt heaks kiidetud kultuuriobjektide järjestikuse alusel, siis uus muudatus võimaldab põhimõtteliselt juba homme näiteks hakata Rakvere linnal Arvo Pärdi Muusikamaja ehitama. Ma usun, et terve Eestimaa on tegelikult selle paindlikkuse üle Riigikogule väga tänulik. Ja Lääne-Virumaa saadikuna võin teile kinnitada, et Rakvere linn on Riigikogule eriti tänulik. Aitäh teile!

15:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 720 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 720. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


9. 15:19 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) kolmas lugemine

15:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Üheksas päevakorrapunkt: majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 740 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Taavi Aas Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

15:19 Taavi Aas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Taas kord elektriteema ja taas kord  mina siin. Aga ilmselt neid kordi tuleb veel küll ja küll.

Millest jutt? Jutt jälle sellest, et ühelt poolt hea eelnõu. Oleme korduvalt Keskerakonna fraktsiooni poolt seda ettepanekut teinud, et kohalikke omavalitsusi tuleb toetada. Nüüd on siis selleni jõutud.

Samas, need parandusettepanekud, mis meie poolt tehti, neid ei arvestatud. Aga ma arvan, et me jõuame ka nende juurde veel tagasi. Sest ühelt poolt kohalikud omavalitsused kindlasti jäävad hätta leppetrahvide maksmisel, aga teiselt poolt meie parandusettepanekut keskmiste ettevõtete kohta, ka seda ei arvestatud, aga ma arvan, et me jõuame ka selle teema juurde tagasi.

Sest vaatasin täna, et Saksamaa on teinud, Saksa valitsus on teinud või majandusminister on teinud Saksa valitsusele ettepaneku rakendada siis energiale tööstustele piirhindasid: suurettevõtetel 13 senti kilovati kohta elektril ja gaasil, tööstustarbijatel 7 senti kilovati kohta. See on kindlasti suur tugi Saksa ettevõtetele. Ja teiselt poolt tähendab see seda, et kui Saksa ettevõtted saavad sellise hinnaga energiat kasutada, siis on neil märgatav konkurentsieelis. Eesti ettevõtjatele on see kindlasti probleem. Ja me kõik teame, Saksamaa on suur tööstusriik. Tõenäoliselt Saksamaa eeskujule hakkavad kiiresti, seda eeskuju võtavad üle lähiriigid, sest ka nemad satuvad ju konkurentsis kehvemasse tingimustesse, kui on Saksamaa ettevõtjad, mis globaalselt tähendab seda, et Eesti ettevõtjad on veelgi keerulisemas seisus. Nii et veel kord: ilmselt lähiajal siitsamast puldist jälle uus eelnõu ja muudatusettepanekud. Aitäh!

15:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Aivar Kokk, Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

15:22 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et kõigi 101 Riigikogu liikme ja valitsuse ülesanne on aidata ja toetada oma inimesi, ettevõtjaid, ettevõtteid ja omavalitsusi. Kui me sügisel kiirelt suutsime teha universaalteenuse koduomanikele, MTÜ‑dele, sihtasutustele, järgmine kuu ka väikeettevõtjatele ja keskmistele ettevõtetele, siis siinsamas kõnepuldis sai lubatud, et järgmine koht on kohalikud omavalitsused ja nende allasutused. Mul on hea meel, et konsensuslikult, ma loodan, toetatakse selle eelnõu vastuvõtmist. Ma tänan majanduskomisjoni kiire menetluse eest ja Isamaa Erakond on väga õnnelik selle üle, et nii koalitsioonipoliitikud kui ka opositsioonipoliitikud toetasid Isamaa ettepanekut. Aitäh!

15:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on ka selle eelnõu puhul viia läbi lõpphääletus.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 740. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

15:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud, eelnõu on seadusena vastu võetud.


10. 15:25 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE) kolmas lugemine

15:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane 10. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 685 kolmas lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

15:26 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid. Rahanduskomisjon arutas oma 15. novembri koosolekul 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist kolmandaks lugemiseks. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 14. novembriks kella 17.15-ks Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ja komisjonidelt ettepanekuid ei laekunud.

Rahanduskomisjon koostas koostöös ministeeriumidega ühe mitmest muudatusest koosneva valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku. Muudatuste selgitused on toodud ettepanekute juures muudatusettepanekute loetelus. Muudatustes esitatakse kulude vähendused plussmärgiga ja suurendused miinusmärgiga.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 23. novembril, teha ettepanek kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

15:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud ka üks muudatusettepanek ja me vaatame selle üheskoos läbi. Muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on ka selle eelnõu puhul viia läbi lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 685. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


11. 15:30 Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (646 SE) teine lugemine

15:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 646 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks väliskomisjoni esimehe Andres Suti.

15:30 Andres Sutt

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Lihtsalt meeldetuletuseks, eelnõu esimene lugemine lõpetati selle aasta 11. oktoobril. Muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Väliskomisjon otsustas konsensusega oma 14. novembri istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 646 teiseks lugemiseks tänase täiskogu päevakorda, lõpetada teine lugemine ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

15:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja, teile küsimusi ei ole.

15:31 Andres Sutt

Aitäh!

15:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on sellegi eelnõu puhul viia läbi lõpphääletus. Läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 646. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Nii, head kolleegid, lõpphääletused on tänaseks läbitud.


12. 15:34 Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) teine lugemine

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi päevakorraga. 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu 659 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Raivo Tamme.

15:34 Raivo Tamm

Tänan, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Räägime siis elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõust ja tuleb meil, täna siis on teine lugemine. Ja majanduskomisjonis, selle menetluse juhtivkomisjonis toimus esimese ja teise lugemise vahel kaks istungit. Esimene lugemine toimus 19. oktoobril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 3. november Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei teinud. Komisjon teavitas eelnõu menetlusest järgmisi huvirühmi: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Elisa Eesti Aktsiaselts, Häirekeskus, Tele2 Eesti Aktsiaselts ning Telia Eesti. Arvamused eelnõule esitasid Siseministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja oma seisukohad eelnõule esitatud ettepanekutele esitas majanduskomisjonile eelnõu algataja ise, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Laekunud arvamuste ja ettepanekutega on võimalik tutvuda parlamendi veebilehel.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist ühel töörühma koosolekul ja kahel istungil. Muudatusettepanekud said konsensusliku toetuse majanduskomisjoni poolt. Tekst läbis veel kahe lugemise vahel ka keeletoimetuse. Ning juhtivkomisjon tegi menetlusotsused ja ettepanekud võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 23. novembril ja teine lugemine lõpetada. Ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks päevakorda 7. detsembril ja viia läbi lõpphääletus. Ja kõik otsused olid konsensuslikud. 

15:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole.

15:36 Raivo Tamm

Kahju, aga tänan ikka.

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Võib-olla järgmine kord. Kas kolleegidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule esitati kolm muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on esitatud majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja ka kolmas muudatusettepanek on esitatud majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 659 teine lugemine lõpetada. Sellega on teine lugemine lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt läbitud.


13. 15:37 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE) teine lugemine

15:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud korteriomandi‑ ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641 teine lugemine. Ma palun ettekandeks siia õiguskomisjoni aseesimehe Marek Jürgensoni.

15:38 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Antud eelnõu algatati Vabariigi Valitsuse poolt 16. juunil käesoleval aastal. Sellest on päris palju aega mööda läinud. Aga eelnõu esimene lugemine toimus 12. oktoobril ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 26. oktoober. Riigikogust eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Arvamuse ja ettepanekud olid eelnõu kohta esitanud Notarite Koda, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Pangaliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit. Samuti esitas Justiitsministeerium eelnõu koostajana omapoolsed ettepanekud eelnõu täpsustamiseks.

Antud eelnõu menetleti esimese ja teise lugemise vahel kolmel korral õiguskomisjonis. Kõigepealt 7. novembril. See oli selline võib-olla kõige sisulisem istung, kus arutati kõik need muudatused läbi. Sellest võtsid osa Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets, sama talituse nõunik Maria Sutt, Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson, notarikandidaat Katrin Sepp, pangaliidu laenude töögrupi juht Sofia Rannik ja linnade ja valdade liidu poolt Tiina Üksvärav. Eesti Omanike Keskliitu esindas Priidu Pärna ja korteriühistute liidu poolt oli kaasatud ka Urmas Mardi.

Nagu ma ennist ütlesin, arutati kõik muudatusettepanekud sisuliselt läbi ja juba 14. novembril pandi kõik need muudatusettepanekud ka komisjonis peale läbivaatamist hääletusele, veelkordset läbivaatamist. Sellel hetkel oli meil kaheksa muudatusettepanekut. Tulenevalt eelnõu esitaja palvest me vaatasime veel 21. novembri istungil täiendavalt ühe muudatusettepaneku läbi. Kokku tegelikult laekus üheksa muudatusettepanekut, kõik on esitatud juhtivkomisjoni poolt.

Ja tulenevalt sellest, kuna kõik komisjoni liikmed neid muudatusettepanekuid toetasid, langetati ka menetluslikud otsused 23. novembril. Tegelikult menetluslikud otsused langetati juba, vabandust, 14. novembril. Aga ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. novembril, selle poolt olid Toomas Järveoja, Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus, Vilja Toomast, ja üks erapooletu oli Tarmo Kruusimäe. Ettepaneku poolt teine lugemine oli sama koosseis nagu eelmises punktis, ja oli üks erapooletu, Tarmo Kruusimäe. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus käesoleva aasta 7. detsembril. Poolt oli sama koosseis, nagu ennist ütlesin, ja oli ka üks erapooletu, jällegi Tarmo Kruusimäe.

Nii et pikalt arutletud eelnõu, aga sisuliselt said kõik vajalikud muudatused sisse viidud. Nii et, ma arvan, tegemist on väga hea eelnõuga, ja palun, head kolleegid, teil seda eelnõu toetada.

15:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Paul Puustusmaa, palun!

15:42 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Lugesite siin ette need institutsioonid ja organisatsioonid, kes oma arvamust avaldasid eelnõu osas. Ja ma ei märganud, et seal oleks olnud sees Eesti Korteriühistute Liit, mis teatavasti ühendab tuhandeid ja tuhandeid korteriühistuid üle terve Eesti. Kuidas siis see sai olla, kas nende käest ei küsitud, nad ei vastanud, et kuidas või nad ei andnud üldse hinnangut sellele? Kuidas on see seos olemas, et neid nagu ei olnud kaasatud?

15:42 Marek Jürgenson

Aitäh, hea küsija! Vabandan. Tegelikult ma ütlesin, korterite ühistute liitu esindas Urmas Mardi. Ma ei öelnud, Eesti Korteriühistute Liitu. Tegelikult olid kaasatud kõik ikkagi olulised nii-öelda siis rolli kandvad isikud.

15:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Jaa, palun! Tarmo Kruusimäe, palun!

15:43 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Siin täna on meil hea näide just õiguskomisjoni tööst ja tööprotsessist, et ei hoita paindlikult kinni sellest, milles on koalitsioonileppes kokku lepitud. Päriselu ei näe seda ette ja me teame, et koalitsioonilepe oli vaja nii kiiresti kokku lüüa ka, et kõik teemad ei mahtunudki sinna sisse. Siin ma tahan tänada komisjoni esinaist ja komisjoni ametnikke, kes saavad aru, et päriselu toob meile probleeme. Ja võib-olla mõned probleemid ei olegi nii suured, nad ei peakski mitte kedagi kõnetama.

Kui ma Kristiines elasin, elasin ma liitmajas, kus oli vist 10 trepikoda, üheksakordne maja, igas trepikojas 36 inimest. Nüüd, Tallinna Linnavolikogu liige, olen ma valitud siis Lasnamäelt ja seal on selliseid maju palju. Tänane olukord on see, et kui parkimiskohad, mis on kulda väärt... Aga võib-olla ka vanemates majades, kus on kahe korteri peale võib-olla mingi panipaik või mingi see... Kui kaks korteriomanikku jõuavad omavahel kokkuleppele, et nad tahavad võõrandada... Ja mis on äärmiselt oluline, et kui keegi müüb hiljem enda korterit ja ta on juba selle niinimetatud panipaigad või parkimiskoha juba maha müünud, tuleb teine – samamoodi ka komisjonis öeldi – heauskne pärija, ütleb: "Aga kus mul see on?" Siis tänane seadus siiamaani oli selline, et terve korteriühistu, terve maja, kõik see üle 100 inimese peavad minema notarisse lihtsalt selleks, et sihuke tehing on.

Selline probleem meil kerkis ja loomulikult ministeeriumi poolt vastuseis, et me ei ole seda näinud, ei näinud. Aga erakondadeüleselt me saime sellest probleemist aru, tulime sellele vastu ja see leiab ka muudatusena. Ehk siis – head töökaaslased, kes te seal komisjonis olete: tuleb ka lähtuda sellest, mis ei ole erakonna valimisprogrammi kirjutatud, mis ei ole kunagi kirjutatud kuskile koalitsioonileppesse, vaid elu, päriselu seab meile ette mingeid probleeme, need tõstatuvad. Võib-olla neid ei ole ühiskonnas nii palju akuutseks räägitud. Meil, saadikutel, on olenemata sellest, milline on meie ettevalmistus, ikkagi kohustus kuulata ära ja lahendada neid probleeme.

Seega ma tahan tänada kõiki komisjonikaaslasi, kõiki neid ka, kes selle koduomanike ja korteriühistute probleemi välja tõid. Nüüd on ainult tõdeda, et järgmisel korral me oleme võib-olla paremad. Võtke see teadmine ka enda komisjoni. Me saame Eesti elu paremaks teha ilma suurte loosungitega. Aitäh! Palun toetada kõiki muudatusettepanekuid.

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Eelnõule esitati üheksa muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek õiguskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, õiguskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, õiguskomisjon, arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, õiguskomisjoni poolt esitatud, arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek õiguskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Kuues õiguskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Seitsmes õiguskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Kaheksas õiguskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Ja üheksas õiguskomisjoni poolt, arvestada täielikult. 

Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 641 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja13. päevakorrapunkt menetletud. 


14. 15:47 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu (713 SE) teine lugemine

15:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu 713 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

15:47 Urve Tiidus

Tere päevast kõigile! Õiguskomisjon jätkas äriühingute piiriülest liikumist täpsustava eelnõu ettevalmistust teiseks ja kolmandaks lugemiseks 14. novembril.

Hästi lühidalt sellest eelnõust. Teatavasti on osaühingute ja aktsiaseltside piiriülene ühinemine võimalik ka praegu, aga selle eelnõuga lisatakse piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine Eesti äriregistrisse kantud osaühingutele ja aktsiaseltsidele. Ja üldiselt soovitakse muuta äriühingute piiriülene liikumine senisest õiguskindlamaks.

Esimese ja teise lugemise vahel esitati Justiitsministeeriumi poolt seitse tehnilist muudatusettepanekut, Riigikogust sisulisi ettepanekuid ei saabunud ja Finantsinspektsioon saatis ühe pöördumise.

Eelnõusse lisatavad äriseadustiku muudatused, need on muudatusettepanekud nr 1–5, nagu juba öeldud, on tehnilised. Toon lihtsalt ühe näite, et enne olid viited äriseadustiku äriregistrit käsitlevale peatükile, uues versioonis on viited äriregistri seadusele ja äriseadustikule. Ja võib-olla on huvitav ka äriseadustiku § 299 muudatus: lõiget 21 täiendatakse sellest ekslikult välja jäänud sõnaga "häältest", kuna üldjuhul lähtuvad äriseadustikus olevad häälteenamuse nõuded aktsionäride häälte arvust, mitte aktsionäride isikute arvust, ja aktsionäride häälte arvust peab lähtuma ka siis see § 299 lõige 21. Õiguskomisjonis oli nende viie muudatusettepaneku arvestamise suhtes täielik konsensus.

Muudatusettepanek 6 on samuti tehniline ja vajalik selleks, et oleks üheselt mõistetavad reeglid, kelle kinnitusest piisab, kui osakapitali sissemakse on alla või üle 50 000 euro. Lisaks täpsustub juriidilise isiku äriregistrist kustutamise reegel. Registripidaja kolme kuu etteteatamise kohustus edaspidi ei kohaldu, juhul kui likvideerija on juba avaldanud ametliku teate likvideerimismenetluse kohta. Ja neid siis kõiki seitset muudatusettepanekut, olgu veel üle kinnitatud, toetas komisjon konsensuslikult.

Mainisin ka Finantsinspektsiooni pöördumist. Mõni sõna sellest. Ministeeriumi õiguspoliitika nõunik Maarit Puhm ja Finantsinspektsiooni õigusosakonna juhataja Marju Kohv selgitasid komisjonile selle pöördumise sisu. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu võimalikele riskidele, mis võivad tekkida, kui käesolev seadus jõustub. Krediidiandjatel tekib siis teoreetiline võimalus ümberkujundamiseks või jagunemiseks mõne teise liikmesriigi äriühingu juurde, kuid krediidiandjate tarbijakrediidilepingud ja krediidiportfellid ei tohiks liikuda riigist välja. Põhjus on siis lihtne: siis ei ole Finantsinspektsioonil enam järelevalvelisi õigusi ega volitusi olukorda sekkuda ning kliendid võivad jääda kaitseta. Praegu krediidiandjate puhul ühtset direktiivi või Euroopa-ülest regulatsiooni ei ole ning iga riik on läinud oma teed. Seega on risk klientidel veel suurem, kui nende lepingud liiguvad teise riiki. Selgituses nenditi, et piiriülene ümberkujundamine on võimalik hoolimata sellest, et sellekohast regulatsiooni praegu ei ole, ning selle direktiiviga on tegelikult ühine regulatsioon piiriülese liikumise osas kehtestatud. Aga kooskõlastamise järgselt siiski, kui seda eelnõu kooskõlastati, selle järel on arutatud teemat Rahandusministeeriumiga ja on leitud, et on vaja rohkem aega põhjalikumalt valdkonna analüüsimiseks ning selgitada välja, milliseid muudatusi ja piiranguid tuleks siis kehtestada. Ja seetõttu on eelnõusse jäänud ainult need finantsvaldkonnaseaduste muudatused, mis on tingimata vajalikud direktiivi ülevõtmiseks.

Komisjon arutas ka seda asja ja komisjoni esimees Heljo Pikhof ütles siis kokkuvõtteks, et risk on tõepoolest olemas, selle vastu keegi ei vaidle, ja pakkus, et Justiitsministeerium koos Rahandusministeeriumiga peavad selle murekoha lahendama. Nii et edaspidi veel samal teemal.

Tehti menetlusotsused. Ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. novembril, ettepanek teine lugemine lõpetada; kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 7. detsembril. Otsused kõik olid konsensuslikud ja selle tegid Järveoja, Jürgenson, Kannimäe, Karilaid, Kaskpeit, Kruusimäe, Pikhof, Poolamets, Tiidus, Toomast. Väga suur tänu!

15:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole.

15:52 Urve Tiidus

No kena.

15:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule esitati seitse muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek, õiguskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Teine, õiguskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Kolmas, õiguskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Neljas, ka õiguskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Viies, õiguskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Kuues, õiguskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Ja seitsmeski on esitatud õiguskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 713 teine lugemine lõpetada ja sellega me oleme teise lugemise lõpetanud ja 14. päevakorrapunkti menetlemise ka.


15. 15:53 Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (698 SE) teine lugemine

15:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu 698 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula.

15:53 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mäletatavasti eelnõu näeb ette suurendada represseeritute ja represseeritutega võrdsustatud isikutele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele makstavat toetust 230 eurolt 292 eurole. See 230-eurone toetusmäär meil kehtib 2018. aastast.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajal, 9. novembril esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon kaks muudatusettepanekut. Me arutasime neid ettepanekuid. Komisjon küll neid ei toetanud hääletusel, aga me leppisime kokku, et komisjon algatab oma eelnõu, mis sisaldab ka EKRE esitatud muudatusettepanekut, vähemasti ühte.

Oma teist lugemist valmistasime ette 15., 17. ja 21. novembril. Komisjon arutas ka Siberis sündinud lapsed MTÜ ettepanekut Siberis sündinud lastele represseeritu staatuse andmise küsimust ning otsustas, et tõstatatud küsimuse lahendamiseks tuleks algatada eraldi eelnõu. Ja nii nagu ma ütlesin, üks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna muudatusettepanekutest oli just selle laiendamine, aga me komisjonis üsna üksmeelselt, kuigi hääletustulemus seda ei näita, jõudsime üsna üksmeelselt arusaamisele, et päris see sõnastus, mis välja oli pakutud muudatusettepanekus, tegelikku probleemi ei lahenda. Seda muudatusettepanekut toetas 2, vastu oli 6 ja erapooletuid 3. Ja teine ettepanek oli toetuse indekseerimine. Selle hääletustulemus oli samasugune.

Ja nii nagu ma ütlesin, et eile tegelikult ka komisjon arutas Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajatega koos uut eelnõu. Ma olen üsna kindel, et see uus eelnõu ... Eile veel ei otsustatud seda algatada, aga komisjon selle kindlasti algatab, kui erinevad osapooled on selle läbi arutanud.

Siis tegi komisjon ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda täna. Ettepanek on teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis palume lõpphääletus viia läbi 7. detsembril. Aitäh!

15:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Ei ole ka teile küsimusi. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Jah. Helmen Kütt, palun!

15:56 Helmen Kütt

Head ametikaaslased ja telesilla kaudu seda ülekannet jälgijad!  Mina tahan tegelikult väga-väga tunnustada seda, et EKRE esitas muudatusettepanekud meile komisjoni. Ja põhjus, miks me sel korral neid ei toeta, on see, et tõepoolest Siberis sündinud laste organisatsioon ütles, et nad ei lahenda seda probleemi. Aga selle probleemi lahendus on vajalik leida. Seda näitab ka see, et me tõepoolest sotsiaalkomisjonis eile arutasime, kuulsime ettepanekuid, kuidas seda probleemi lahendada. Me kutsume ka lisaks teised huvirühmad, see tähendab represseeritud,  Memento. Ja see soov on siiras ja suur, et see Riigikogu koosseis selle probleemi lahendaks.

Nii et ma väga-väga loodan sellist üksmeelset menetlust ja tahan väga tunnustada nii justiitsministrit kui sotsiaalkaitseministrit, aga just nimelt ametnikke, nii sotsiaalkomisjoni ametnikke kui ministeeriumis, kes olid valmis väga kiirelt meile neid ettepanekuid formuleerima sarnaselt, kuidas see probleem saaks parimal viisil lahendatud.

Ja veel kord, jäi minulegi see südame peale 21. oktoobril – ma selle probleemiga varem kursis ei olnud. 21. oktoobril toimus Riigikogus Siberis sündinud laste organisatsiooni suur koosolek, koosviibimine. See organisatsioon ei ole veel aastatki vana, aga on väga aktiivne, 125 liiget on seal. Ja seal käis tervitamas Martin Helme, Riigikogu teine asespiiker ja tegelikult see probleem toodi seal nende inimeste poolt välja. Tegelikult see vajab lahendamist ja ma väga loodan sellisele erakondadeülesele lahendusele. Veel kord: olen väga tänulik, et see probleem ka muudatusettepanekutena esitati, kindlasti leiab see uue eelnõu algatamisel parima viisi ja lahenduse. Aitäh!

15:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

15:58 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Ma ei räägi mitte sellest konkreetsest eelnõust, mida me loomulikult toetame, aga just nimelt nendest muudatusettepanekutest, mis EKRE esitas, et represseeritute hulka arvestataks ka Siberis ja vangilaagrites ja vanglates sündinud lapsed ning et nii nende kui ka teiste represseeritute, kaasa arvatud tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikute toetused indekseeritaks. Kahjuks lükati kõik need ettepanekud tagasi.

Ma tahan tänada proua Helmen Kütti selle eest, et ta toetab seda probleemitõstatust ja leiab, et see tuleb tõesti lahendada. Ja hea on kuulda ka seda, kuidas komisjonis leiti, et asjaga tuleb edasi minna, et tuleks teha eraldi eelnõu selle jaoks. See on väga hea. Aga lubage mul jääda siiski suuresti skeptiliseks selle suhtes, sest Eesti Memento Liit on selle probleemiga tegelenud aastaid. Ja aastaid on Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium kõik need pöördumised, kõik taotlused, et kedagi tunnistataks represseerituks sellest kontingendist, nende lastest, kõik on tagasi lükatud ja on leitud, et ei ole mingit represseerimist, ei ole mingit alust teil toetust tahta ja saada. Selliseid vastuseid on saadud ka praeguse koalitsiooni ajal ja see teeb mind skeptiliseks Justiitsministeeriumi esindajate siiruses ja ka Sotsiaalministeeriumi esindajate siiruses, et kas nad ikka tõepoolest tahavad seda probleemi lahendada.

Aga kuna need muudatusettepanekud kahjuks lükatakse täna siin tagasi – me küll väga palume ja soovime, et Riigikogu neid muudatusettepanekuid toetaks, aga ilmselt lükatakse need tagasi –, siis mis jääb meil muud üle kui loota, et selle asjaga ikkagi tõepoolest minnakse edasi, et need sõnad on siirad. Aga jah, pahatihti me oleme näinud, väga tihti, kuidas sellised asjad võetakse ja lükatakse lihtsalt kuskile sahtlisse tolmu koguma ja öeldakse, et me tegeleme asjaga, me tegeleme asjaga, oodake‑oodake. Sellise lahendusega me kahjuks ei saa nõus olla, aga kahjuks meil on, kuidas öelda, käed liialt lühikesed, et siin mingit muutust tuua.

Igal juhul me kavatseme protsessil silma peal hoida, ja kui võimalik, siis selles osaleda, et me ikkagi jõuaks selle tulemuseni, et kõik represseeritud saaksid riigi poolt tunnustatud ja ka hädavajaliku abi osaliseks. Aitäh!

16:02 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Helmen Kütt, palun, repliik!

16:02 Helmen Kütt

Suur aitäh! Lihtsalt repliigi korras [tahan öelda], et komisjon oleks jätkanud selle eelnõu menetlemist ja teinud komisjonipoolsed muudatusettepanekud, aga need on seotud riigieelarvega. Selleks, et kas või natukenegi toetused tõuseksid jaanuarist, kui toimub esimene väljamakse, olime me sunnitud  tegema teise lugemise eelarve vastuvõtmisega  samaaegselt. See on see põhjus, miks me seda eelnõu menetlemist niimoodi ei jätkanud, et oleks huvirühmasid kaasanud. See on oluline protokolli jaoks. Ma olen väga lootusrikas, et me leiame erakondadeülese lahenduse, et need probleemid saaksid lahendatud.

16:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe, lõpetan läbirääkimised. Ja läheme vaatame üle muudatusettepanekud. Eelnõule on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

16:03 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

16:03 Aseesimees Martin Helme

Ikka paneme. Kõigepealt saalikutsung. Head kolleegid, oleme eelnõu 698 teise lugemise muudatusettepanekute juures ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni muudatusettepanek, mida juhtivkomisjon ei toetanud, on pandud hääletusele. Palun teie seisukohta ja hääletage!

16:06 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 16 saadikut, vastu on 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Teine muudatusettepanek, ka selle esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

16:06 Henn Põlluaas

Hea eesistuja, palun see muudatusettepanek panna hääletusele.

16:06 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Kuna just oli kutsung, siis panen kohe hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 2. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:07 Aseesimees Martin Helme

See meeldis saadikutele veel vähem, poolt on 16, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Meil on 15. päevakorrapunkt ühel pool. Saame minna 16. päevakorrapunkti juurde, see on meil ... Jah, enne kui läheme järgmise punkti juurde, saab öelda, et teise lugemise oleme lõpetanud.


16. 16:07 Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (701 SE) teine lugemine

16:07 Aseesimees Martin Helme

16. päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 701 SE. Ka see on teisel lugemisel. Ja palun siia sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti. Palun!

16:08 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud kolleegid! Head ametikaaslased! Teie ees on Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 701. Ma tuletan lihtsalt meelde, mida see eelnõu ka endast tähendab, aga ka menetluse käiku.

Kõigepealt, esimene lugemine lõpetati 26. oktoobril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud. Sotsiaalkomisjon küsis eelnõu kohta arvamust Sotsiaalministeeriumi poolt kaasatud huvigruppidelt ja oma arvamuse saatsid Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalministeerium, Eesti Laborimeditsiini Ühing ja Eesti Meditsiinigeneetika Selts ning Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee.

Komisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist lausa kolmel istungil: 15. novembril, 17. novembril oma erakorralisel istungil ja 21. novembril. 15. novembril olid kutsutud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Maret Voore ja Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Piret Põiklik, Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Gaidi Ait, Eesti Laborimeditsiini Ühingu kvaliteedi töörühma liikmed Kai Jõers ja Monica Tilk, Eesti Meditsiinigeneetika Seltsi juhatuse liige Tiina Kahre ja Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee liige Kadi Lubi.

Arutelu oli meil väga põhjalik. Me kuulasime ära need märkused ja ettepanekud, mida erinevad osapooled tegid. Täpselt nii, nagu esialgselt Maret Voore ette kandis, on põhimõtteliselt selle eelnõu eesmärk täpsustada ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate, Terviseameti õigused ja ülesanded Euroopa Liidu määruste rakendamisel, aga eelkõige tehakse need muudatused, mis puudutavad terviseseadmete kasutajaid ehk tavakasutajad ja professionaalsed kasutajad, ettevõtjad – sealhulgas on sponsorid, tootjad, nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad – ja riigiasutusi, nii Terviseametit kui Ravimiametit. Eelnõuga lisatakse levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostika meditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis. See saavutab parema ülevaate turul olevatel meditsiiniseadmetest ning see tõhustab ka turu järelevalvet, et Terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid, aga sealhulgas ka võltsitud ja ohtlikke meditsiiniseadmeid ning need vajadusel ka turult eemaldada.

Ja nüüd arutelu, mis seal toimus meil. Puuetega Inimeste Koja esindaja tõi välja, et väga oluline on, et ka erivajadustega inimesed pääsevad sellele teabele ligi, et kas on mõeldud kirjeldustõlget, kirjutustõlget. Selle kohta siis Sotsiaalministeeriumi esindaja vastas, et tõepoolest, oluline on tagada laiale hulgale inimestele juurdepääs ja sellele on Sotsiaalministeerium ka mõelnud.

Nüüd midagi rohkem, omavahel esitasid arvamusi ja selgitusi kaks sellist organisatsiooni, kes olid kutsutud – Laborimeditsiini Ühingu kvaliteedi töörühma liikmed ja Eesti Meditsiinigeneetika Seltsi juhatuse liikmed –, siis, ütlen ausalt, täpselt niimoodi, nagu ütles hea komisjoni liige Kert Kingo, et tegelikult on see valdkond nii spetsiifiline ja detailne, inimesed käivad põhjusega ülikoolides seda õppimas, komisjoni liikmed ei ole selle valdkonna spetsialistid. Ja tegelikult, ta tõdes, et arutelust jääb mulje, et osapooled ei ole omavahel eelnevaid probleeme või muresid ka arutanud ja niikaua, kui need kitsaskohad üleval on, ei saa komisjon ka edasi liikuda.

Noh, siin küsiti ka seda Priit Sibula poolt, et mis juhtub siis, kui Eesti seda määrust ei rakenda, põhjendusel et see võib tuua kas suurt bürokraatiat ja kui Eestis praegugi asjad hästi toimivad, et milleks seda siis vaja on. Küsiti ka seda, mis muutub sellega paremaks. Ja vastus oli, et see on eelkõige patsientide ohutuse [jaoks] ja et teada, millised seadmed meil turul on, ka võltsitud ja ohtlikud seadmed, mis võivad mõjuda halvasti.

Pika arutelu järgselt jõudis komisjon väga konsensuslikult ühele meelele, et me ei saa teha praegu menetluslikke otsuseid selle tõttu, et need on niivõrd spetsiifilised ja seadusandjatena ei ole me võimelised neid mõistma, kui osapooled omavahel neid asju selgeks ei tee ja ühesele seisukohale ei asu. Ja seda tõdesid nii Hele Everaus, Kert Kingo kui teised komisjoni liikmed ja me võtsime arutelu kokku, tehes ettepaneku, et kõik osapooled vaidlevad kitsad kohad omavahel läbi, enne kui seadusandja jätkab eelnõu menetlust.

Ja nii juhtuski. Lõpetuseks, enne kui need kõik osapooled, kes meil laua taga olid, lahkusid, sai öeldud, et eelnõu saame saata teisele lugemisele 23. novembriks ehk tänaseks, kui see küsimus on Sotsiaalministeeriumi poolt lahendatud, kutsutud osapooled ühe laua taha, tehtud vastavad muudatusettepanekud, meile sellest teada antud. See oli siis 15. november.

17. novembril tegime me ka erakorralise istungi. Erakorralisel istungil leppisime kokku komisjoni liikmetega – otsus oli konsensuslik –, et me paneme ta tinglikult päevakorda ja kui esmaspäeval on kohal ka tervishoiu- ja tööminister Peep Peterson ja ka Sotsiaalministeeriumi vastav ametnik, kes meil ka ette seda kandis – see oli siis Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Maret Voore –, ja kui osapooltelt on kinnitus, et probleemid on lahendatud, siis me läheme selle eelnõuga edasi.

21. novembril, esmaspäeval oli tõepoolest meil uuesti selle eelnõu arutelu. Tuletasin meelde, mida me kokku olime leppinud. Peep Peterson vabandas komisjoni liikmete ees, et arutelul on tekkinud veider olukord, lubas kindlasti edaspidi ka protseduuridel ja sihtrühmadega suhtlemisel silma peal hoida. Ja tegelikult võin öelda, et see oli üks hea näide, et sotsiaalkomisjon oli nagu riiklik lepitaja. Maret Voore tõepoolest kinnitas, et osapooled on pikalt asja arutanud. Kõik mured, mis olid tõstatatud, on lahendatud.

Üks näide, mis oli ka nimetuses "meditsiinieetika komitee", mis oli esimesel arutelul, siis üks muudatusettepanek puudutabki eetikakomisjoni nimetust. Saavutasime kompromissi ja tehti ettepanek, et meditsiiniseadmes kasutada senise "meditsiinieetika komitee" nimetuse asemel nimetatud nimetust "sõltumatu eetikakomitee" ja kõik osapooled olid sellega nõus.

Teine muudatusettepanek tehti Eesti Laborimeditsiini Ühingu, Eesti Meditsiinigeneetika Seltsi arvamuse põhjal Sotsiaalministeeriumi poolt, et ei ole kõige madalama riskiklassiga A-klass in vitro diagnostikaseadmete kohta üksikasjalise dokumentatsiooni koostamise nõude lisamine põhjendatud. Sellest tulenevalt tegid komisjoni liikmed ettepaneku – Kert Kingo soovitas ja ma arvan, et see oli väga hea mõte, sest kõik meile ka vastasid  –, et meil oleks mõistlik küsida ka huvigruppide kinnitust, et tõesti see nii on ja nad on sellega kursis ja on sellega nõus.

Kalle Grünthal soovis veel täpsustada eetikakomitee nimemuutust, et põhimõtteliselt võib aru saada, et pillimehed jäävad samaks, aga nimi muutub, ja mida tähendab sõltumatu eetikakomitee, millest tuleneb sõltumatus. Maret Voore selgitas, et sõltumatu eetikakomitee nimetus on kasutatav ka nendessamades määrustes. Eetikakomitee on oma tegevuses tõesti sõltumatu. Eestis on kaks eetikakomiteed, kes tegelevad meditsiiniseadme uuringu hindamisega. Nemad on oma tegevuses sõltumatud. Neil on oma tegevusulatus ja neil on oma hinnakiri. Nemad hindavad uuringu esimeses etapis taotlust ja alles eetikakomitee arvamuse järel võib minna uuringu taotlus Terviseametile hindamiseks.

Seal langetas komisjon ka otsused ja hääletas muudatusettepanekud, mis olid kokku lepitud huvigruppidega. Need kõik said toetuse konsensuslikult. Tehti ettepanek teine lugemine lõpetada, ka see oli konsensuslik. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 7. detsembril.

Ma tahan lõpetuseks öelda, et ma tõepoolest arvan, et komisjonil, kui tekib kahtlusi, vajadus selgituste järgi, siis see on hea näide, kuidas saab kiiresti need asjad lahendatud huvigruppide ja ministeeriumi vahel. Muidugi oleks veel parem olnud, kui nad oleksid meile tulles, komisjoni tulles olnud lahendatud, aga see on üks hea näide, kuidas me saame need asjad korda ja see on täpselt samuti, et oli vajalik see kokkulepet saavutada ja kõik huvigrupid, mul on need kõik ka kaasas, on teatanud, et Terviseametil ei ole mingeid probleeme selles osas, ei ole ühtegi probleemi Puuetega Inimeste Kojal, ei ole ühtegi probleemi ka selle eelnõuga seoses Eesti Laborimeditsiini Ühingu ja Eesti Meditsiinigeneetika Seltsiga loodud muudatusettepaneku osas. Nad tervitavad seda muudatust, kus A-riskiklassile ei kohaldata seda. Nii et ühtegi probleemi, julgen teile, head ametikaaslased, kinnitada, ülevale ei jäänud. Aitäh!

16:18 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Saaks küsimusi küsida, aga paistab, et ei ole küsimusi.

16:18 Helmen Kütt

Aitäh!

16:18 Aseesimees Martin Helme

Sellisel juhul avan läbirääkimised. Ka läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellele eelnõule on ka muudatusettepanekud. Kohe me jõuame sinna. Esimese muudatusettepaneku esitaja on sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku esitaja on samuti sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ka kolmanda muudatusettepaneku esitaja on sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 701 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


17. 16:19 Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE) teine lugemine

16:19 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase 17. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 703. Oleme teisel lugemisel ja palun ettekandeks siia sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula.

16:20 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Perehüvitiste seaduse eelnõu oleme me siin esimesel lugemisel arutanud, ühiskond on olnud üsna aktiivne selle eelnõu arutamisel ja komisjon teise lugemise ettevalmistamiseks arutas seda eelnõu oma viiel komisjoni istungil: 8., 15., 17., 21. ja 22. novembril.

8. novembril kuulasime ära peamiselt esiteks nende fraktsioonide esindajad, kes tegid muudatusettepanekuid. Ja Keskerakonna esindajana Tõnis Mölder tutvustas oma muudatusettepanekuid, mida oli kolm. Esiteks see, et tõsta kõikide laste lastetoetus 80 eurolt 100-le. Teiseks see, et lasterikka pere toetus tõsta 600‑lt 700 eurole, mis puudutab kolme kuni kuue lapsega peresid. Ja seitsme‑ ja enamalapseliste perede osas oli Keskerakonna fraktsiooni ettepanek, et 800 eurolt 900-le tõsta. Siis käis arutelu selle üle.

Siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekut tutvustas Jaak Valge, kes ütles, et niigi väga heale eelnõule teeb ta veel ühe hea ettepaneku, ja see kõlas järgmiselt, et taheti muuta eelnõu § 4 lõiget 4 ja sõnastada see järgnevalt: perehüvitiste seaduse õigust ei ole Eesti elanikel, kes saavad mõne teise riigi samaliigilist hüvitist, ning neil kolmandate riikide kodanikel, kes ei viibi Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. Komisjoni liikmetega arutasime, oli küsimusi, et mida ja kuidas täpselt silmas peetakse, ja Jaak Valge seda kõike seletas, milles seisneb selle idee ja et see ei muutuks võimalikuks immigratsioonipumbaks.

Siis oli, arutasime ka Maria Jufereva-Skuratovski ettepanekuid, kellel oli kaks ettepanekut, millest ta ühe võttis tagasi, nii et sellest pole põhjust siin rääkida. Ettepanek, mis jäi arutusele, oli see, millega ta soovis, et peretoetuse saamist vanima lapse 24 eluaastalt lühendada 21 eluaastale.

Siis anti sõna seal, komisjonis olid külalised, kellest esimesena sai sõna Pille Tsopp-Pagan. Ja nende arusaam ja peamine mure oli taas kord selles, et toetused ei ole kõigile võrdsed, et neid võrdselt tagada. Kuna tegemist oli organisatsiooni esindajatega, kus tegeldakse probleemsete ja keeruliste perede ja suhetega, siis tõusis seal ka teemaks see, et osadel puhkudel, kus inimesed lähevad tülli või need kliendid, kes nende juurde satuvad, on nii-öelda vägivalla all kannatavad, siis on ka juhtumeid, kus mehed sunnivad naisi sünnitama, ja ta arvas, et hiljem Eha Reitelmann annab täpsemad ülevaated sellele. Ja siis debatt ja arutelu käiski selle üle, et kas ja kui palju, loomulikult nii-öelda täpset statistikat nende kohta pole, me räägime erinevatest keerulistest juhtumitest. Kus siis hiljem Eha Reitelmann viitas ka sellele, et ühelt poolt on tõesti, et osadel puhkudel sunnitakse sünnitama ja teistel puhkudel sunnitakse aborte tegema. Et kumbaid on rohkem, seda öelda ei oska. Eesti naiste ümarlaudade seltsi poolt siis Eha Reitelmann toetas seda eelnõu olulisel määral. Pidas oluliseks, et eelnõust väljumine toimub järk-järguliselt. See, et lastetoetusi ja lasterikka pere toetust tõstetakse ja sündimusele kaasa aitab, et see on nende arvates väga mõistlik ja oluline, aga pani veel südamele, et teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse seaduses pere‑ ja rahvastikupoliitika kavandamise ja elluviimise koordineerimise kohustus selgesõnaliselt mõne ministeeriumi valitsemisalas sätestada. Et seda praegult ei ole.

Siis sai sõna kohtute ja advokatuuri poolt oli tulnud komisjoni kiri, mis rääkis probleemist, mida me siin saalis oleme ka mitmel korral arutanud, mis puudutab elatise maksmist. Kuivõrd eelmise aasta, käesoleva aasta algusest uus kord kehtestati, et siis ei tekiks meil see, et eelnõu sõnastuses oli siis ja on praegult ka, komisjon on teinud küll muudatusettepanekud, mida suur saal peab arutama, aga on see, et oli lasterikka pere toetus sellest välja võtta. Ja siis kohtunikud viitasid ka, et kuna kohtupraktika on olnud erinev, et osadel puhkudel kohtunikud arvestavad ainult lapsi, osadel puhkudel pereliikmete hulka ja et kui nüüd välja võetakse ja lasterikka pere toetus tõuseb, siis võib see olla nende perest eraldi elavate, eraldi elama asuvate isade jaoks võib-olla mõneti veel problemaatilisem, kui seda ei arvestata, et see ebaõiglus justkui kasvab. Nende hinnangul oleks õige seda ühel või teisel viisil arvestada. Õigemini nende konkreetne ettepanek oli see, et lasterikka pere toetust, nende kirja alusel, võiks arvestada poole lasterikka pere toetuse ulatuses.

Siis oli meil komisjonis ka Lastekaitse Liidu esindaja, kes on ka korduvalt selle eelnõu osas arvamust avaldanud ja olnud kriitiline ennekõike nendes aspektides, mis puudutab võrdset, laste võrdset kohtlemist. Olulises aspektis viidati sellesama esimese-teise lapse või teise ja kolmanda, esimese, teise ja kolmanda lapse lastetoetuse, ebavõrdse toetuse üle. Samuti viidati 2009. aastale, kuiminister Hanno Pevkuri all algas ühiskonnas diskussioon üldse, et lastetoetus muuta vajaduspõhiseks. Aga vahepeal pole seda teemat arutatud ja nende, Lastekaitse Liidu seisukoht on see, et kõiki lapsi tuleb võrdselt kohelda.

No nii nagu ühiskonnas ka, siis komisjonis oli loomulikult arutelu selle üle, et kas see eelnõu aitab kaasa peredele ja võrdsusele või viib neid eemale. Ja selles osas, noh, ütleme nii, et inimeste positsioonid on erinevad ja jäid ka komisjonis.

Siis oli komisjonis veel Sotsiaalkindlustusameti esindaja Maret Maripuu, kelle jaoks, kes tõi esile probleeme ja nüansse, mis puudutasid seda seaduse võimalikku rakendamist. Et sellega on mõningasi küsimusi, millest osa said hilisematel aruteludel lahenduse. Aga et see tehniline lahendamine ja see, et inimesed saaksid õigel ajal oma toetused kätte, et Sotsiaalkindlustusamet jõuaks sellega tegeleda, selle kohta on üks rakendussäte, et osadel puhkudel need, kes vahepeal ei vasta kriteeriumidele siin või kelle lapsed saavad teatavasse vanusesse, kes süsteemist väljas on, et siis tekib see võimalus Sotsiaalkindlustusametile, et seadus hakkab küll rakenduma kõigile 1. jaanuarist, aga et siis on võimalik neid väljamakseid teha kuni märtsikuuni, et see vaakum ära lahendada, et kellelgi mingeid probleeme ei tekiks. Selles osas oli komisjon üsna üksmeelne, et neid probleeme niiviisi lahendada, et keegi hammasrataste vahele ei jääks.

Lastega, suurperede või lasterikaste perede liidu esindaja Aage Õunap toetas eelnõu olulisel määral, aga ütles ka, et ka nende jaoks on oluline just nimelt lastetoetuste ühetaoline tõus, et kõik lapsed oleksid ühtmoodi arvestatud ja samasuguse toetusega.

Ja siis olid mõned tehnilised teemad, kus eelnõus on sees "posti teel" ja nii edasi, et need, nihukesed sõnastused, mis nagu enam, "kojukanne" ja "posti teel", et need me siis lõpuks võtsime, võtsime komisjonis ka välja, kuivõrd enam sellisel kujul kojukannet nende osas ei toimu. Ja see oli siis arutelu, mis toimus 8. novembril.

15. novembril arutasime taas kord eelnõu. Nagu ütlesin, siis tutvustas ministeerium oma seisukohti. Ja vahepeal on selles mõttes või kui vaadata nagu eelmisi eelnõusid, mida siin kanti ette, siis see eelnõu on olulises osas muutunud. Ja siis Sotsiaalministeerium tutvustaski neid muudatusi, mis vahepeal olid toimunud. Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõus ütleb üks punkt, et peretoetuste seaduse eelnõus on kaks lõiget, kus on sees väljend, et kojukandena "posti teel". Kuna postiseadus ei reguleeri kojukannet, siis ei ole korrektne seda väljendada ka selles eelnõus. Ja nii nagu ma ütlesin, et hiljem komisjon ka seda üksmeelselt toetas välja võtta.

Siis oli teema, mis puudutas lastetoetusi. Ettepanek oli siis ka see, et lastetoetusi hakatakse maksma, kui siiamaani makstakse neid 16. eluaastani või kui laps õpib, siis kuni 19. eluaastani või kuni siis kooliaasta lõpuni, nüüd siis selle muudatuse järgi, mida komisjon arutas, hakatakse lastetoetust maksma lastele kuni 19‑aastaseks saamiseni või siis kuni koolis õppeaasta lõpuni. Ja oluline nüanss, et ma hiljem ei unustaks, on ka see, et kui laps 19‑aastaselt peaks kooli vahetama ja ta teeb sedasama õppeaasta sees, olles 19‑aastane, siis nii-öelda vahepeal see toetuste maksmine katkestatakse ja kui õpilane või siis laps jätkab õpinguid koolis, siis kuni õppeaasta lõpuni kuni 19‑aastaseks olles jätkatakse seda toetuse maksmist talle. 

Siis oli küsimus ka selles, et lõikes 3 sätestab, et lapsetoetus esimese ja teise lapse puhul on 80 eurot. Samas summas makstakse ka üksikvanema lapse toetust. Punktid 5 ja 6, mille kohaselt alates kolmandast lapsest kuni kuuelapselisele perele makstakse toetust 650 eurot, et see siis on nii-öelda uus kokkulepe, mis tehti, ja seitsme‑ ja enamalapselistele 850 eurot. Ja siis selle muudatuse tulemusena lapsetoetusi hakatakse maksma 19‑aastaseks saamiseni või nii-öelda õppimiseni, nagu ma just selgitasin. Ja siis toimub järkjärguline vähenemine ehk kui lasterikka pere toetuse maksmise etapiviisi lõpetamise põhimõttel, et kui kaks last kasvatav pere hakkab saama kahte kolmandikku toetust ja siis, kui on üks laps, siis ühte kolmandikku.

Teemaks tekkis ka see, et kui keegi sureb, siis kolmest lapsest keegi, siis sellises olukorras rakendub kohe sujuv järkjärguline vähenemine. Aga noh, siis see on seotud lastetoetuse maksmisega, et need süsteemid omavahel suhtlevad.

Eriregulatsioon on kolmikute puhul, mida on Eestis, mis puudutab Eestis 37 peret. Kui lapsed saavad korraga 19‑aastaseks, siis lasterikka pere toetuse maksmist ei lõpetata ja nendele makstakse lasterikka pere toetust ühe kolmandiku ulatuses veel kolme aasta jooksul.

Siis oli küsimus, et milline on eelarvemõju nendel muudatustel, mis esimese ja teise lugemise vahel tehti. See on see, et kuni 2025. aasta eelarveni summad kasvavad, aga kuna see ettepanek, 24 eluaastalt toodi 19-le, siis hiljem on see kulu juba eelarvele väiksem, nii et 2026. aastal ollakse plussis 6 miljoni euroga.

Siis oli küsimus komisjoni liikmetel ka erikoolis õppivate laste osas. Ja seal saime selguse, et see on samasuguselt seotud nagu ikka laste kooliskäimise teema, et ei ole vahet, kas see on tavaline või erikoolis käimine.

17. novembril me arutasime ja hääletasime läbi muudatusettepanekud, et siis need muudatused, millest ma just rääkisin, mida Sotsiaalministeerium meile tutvustas vahepealse kokkuleppe näol, nendest komisjon arvestas neid kõiki täielikult. Seda toetas 7 saadikut: Everaus, Kingo, Kütt, Pillak, Rajasalu, Sibul, Valge, Šmigun-Vähi. 3 olid vastu: Siret Kotka, Marika Tuus-Laul ja Viktor Vassiljev. Erapooletuid ei olnud. Siis EKRE muudatusettepanek ei leidnud toetust, samamoodi ka Keskerakonna muudatusettepanekud ja Maria Jufereva-Skuratovski ettepanek, nii nagu ma ka ütlesin, seda sisuliselt arvestati.

Ja siis jäi põhiliseks aruteluks meil viimasel kolmel istungil teema, mis puudutas elatisega seonduvat, elatise väljamaksmisega. Ja lõpuks, nii nagu ma ütlesin, osaliselt siis see kohtute poolt antud või tehtud ettepanek, et seda arvestada poole ulatuses, lõpuks leidis siis komisjoni toetust, aga veel selle konkreetse sõnastusenüansiga, mida te saate kõik lugeda, et see puudutaks elatise väljamõistmise puhul ainult nii-öelda nende inimeste, selle inimese konkreetseid lapsi, et kui varem, piltlikult öeldes, kui emal on, kui me räägime nüüd versioonidest 1 + 2 või 2 + 1 last, et emal küll on õigus lasterikka pere toetusele, aga kui elatist isalt välja nõutakse, siis ikka aint nende laste eest, kes on tema lapsed, nii nagu need kohustused meil ikka on. Ja sellega, nende sõnastustega, millest ma rääkisin, komisjon otsustas toetada ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja saata see eelnõu tänaseks siia saali.

Aga oluline võib-olla on veel see, et 10. novembril 2022 me arutasime konverentsisaalis kollektiivset pöördumist "Peretoetused õiglaseks!". Teadupärast parlamendil on aega seda menetleda pikalt, aga komisjoni esimees otsustas ka komisjoni liikmete arvates nagu väga mõistlikult, et me tegelikult, kuna see puudutab just sedasama eelnõu, et meil on mõistlik seda kollektiivset pöördumist arutada kohe ja mitte siis, kui see eelnõu on siin läbi arutatud. Ja teadupärast on ka seda ühiskonnas palju kuulda olnud, et need inimesed, nii nagu osa sellest diskussioonist on sama, mis ka komisjonis oli, et tahetakse ja taheti selle pöördujate poolt, et need toetused oleksid võrdsed. Tol hetkel oli veel palju juttu 24-st, aga loomulikult sellest, et lastetoetused on ebavõrdsed, oli probleem, aga ka sellest, et kahe‑ või kolmelapseliste perede toetused on väga-väga erineva suurusega. See arutelu toimus meil ka ja ma arvan, et see on oluline siin ära märkida.

Nagu ma ütlen, et komisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja kui tänane suur saal otsustab toetada komisjoni ettepanekuid, siis see eelnõu detsembris on kolmandal lugemisel. Tänan tähelepanu eest!

16:39 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd on mõned küsimused. Tõnis Mölder, palun!

16:39 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt veel kord suur kiitus, et see eelnõu on täna siin suures saalis ja teisel lugemisel. Ma arvan, et tegelikult see, miks see eelnõu siin saalis on, veel kord väärib äramärkimist see, et kevadel oli neli erakonda – üks küll loobus, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, laste eest seismisest –, olid EKRE, Isamaa ja Keskerakond, kes tahtsid tõesti Eesti peresid ja lapsi aidata. Täna me oleme selles formaadis, kus tegelikult tullaksegi meie peredele ja lastele appi. Ma tean, et toona oli Isamaaliit ja ka teie isik väga selgelt seda meelt, et esimene ja teine laps peaks saama lastetoetust võrdselt kolmanda lapsega. Täna me näeme, et koalitsioonis seda kokkulepet ei ole tehtud, küll aga on esimese ja teise lugemise vahel liigutud lasterikaste perede toetuses lähemale sellele kevadise eelnõule. Kas te oskate kommenteerida, miks koalitsioon selles kõige tähtsamas küsimuses, lastetoetuse võrdsuses, ei saavutanud kokkulepet?

16:40 Priit Sibul

Aitäh! Esiteks see, et see eelnõu on tõesti märksa sarnasem Isamaa esialgsele ettepanekule, sellele eelnõule, mida te viitasite. Ma küll kuidagi ei taha teiega nõustuda, et sotsiaaldemokraatidele laste heaolu korda ei lähe. Nad olid esialgse eelnõu juures. Seal olid küll teatud põhjused, miks nad sellest taandusid, aga nad on selle eelnõu taga olnud, mida me täna siin arutame.

See, mida te küsite, et miks ei leitud. See eelnõu juba olulises osas erineb sellest, mis ka koalitsioonilepinguga suvel kokku lepiti. Ta on minu meelest palju mõistlikum. See, et koalitsioonikõnelustel Reformierakonna eestvedamisel see 24 eluaastat sinna tekkis, mis kindlasti paljudele tundus ebaõiglane – aga ma arvan, et kõige olulisem on see, milline on lõpptulemus, ja lõpptulemus on märksa parem. Muidugi on kahju, aga kõigeks korraga ei leia vahendeid. Meil on erakorraline olukord, mis puudutab sõjandust, meie riigikaitsekulud kasvavad olulisel määral ja nii edasi.

Aga see, mida mitmed inimesed ette heitsid, et ebavõrdsus suureneb ja nii edasi, siis ma küsisin ka nendelt inimestelt, et kui me tõstame 60‑lt 80 eurole, tegelikult me ju ikkagi liigume mõistlikus suunas ja paremuse poole. Selles mõttes ka seda tuleb tunnustada, et kindlasti see peresid aitab. Ja me teame ka, et siin eelnõus on seesama üksikvanema toetus, mis tõuseb 19 eurolt ja 18 sendilt 80 eurole. Need on olulised muudatused.

16:41 Aseesimees Martin Helme

Jaanus Karilaid, palun!

16:41 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Eks see indeks on seal üks väga kvalitatiivne indikaator. Probleem on muidugi selles, et ta hakkab kehtima alates kolmandast lapsest. Tahtsin küsida, miks ta ei ole esimese ja teise lapse juures ja kui suureks peab see vahe minema, et parlament jälle koguneks ja seda korrigeeriks. Kas poleks mõistlik see indeks kohe esimesest tasemest sinna sisse viia? Mille taha see jäi?

16:42 Priit Sibul

Esiteks, see, mida te küsite, ühtegi sellist muudatusettepanekut ei olnud, et indekseerida on kõiki toetusi. Praegune eelnõu näeb ette algusest peale nii, nii eelmine eelnõu, mida me koos teiega algatasime, kui praegune eelnõu näeb ette ainult lasterikaste perede toetuse indekseerimist.

Iseenesest arvan, et siin on kaks olulist aspekti, mida me peame vaatama. Üks on kindlasti sotsiaal-majanduslik, mis puudutab ennekõike lastetoetust. Ja see, kui me aastaid tagasi lasterikka pere toetuse kehtestasime, see kindlasti on lisaks sotsiaal-majanduslikule ka sündivuse ja Eesti kestvusega seonduv teema. Meile on oluline, et Eestis sünniks lapsi, ja me teame, et kolmandast algab kasv. See on see põhjus, miks. Ja nii ütleb ka põhiseadus, suurpered on põhiseaduses riigi erilise hoole all, nii nagu ka puuetega inimesed.

16:43 Aseesimees Martin Helme

Tõnis Mölder, palun!

16:43 Tõnis Mölder

Aitäh! Siinkohal ma teiega nõustuda ei saa, mis puudutab seda, kas Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab ja seisab laste eest või ei seisa, siin ma jään eriarvamusele. Aga et selles faktis olla täpne, siis ma ikkagi paluksin, et te loeksite ette selle hääletustulemuse, mis puudutab Keskerakonna esimest muudatusettepanekut. Keskerakond tegi ettepaneku tõsta esimese ja teise lapse toetus tänaselt 60 eurolt või siis konkreetses eelnõus olnud 80 eurolt 100 eurole ehk võrdsustada kolmanda lapsega. Ma arvan, et see hääletustulemus peegeldab väga selgelt seda, kes seisavad Eesti laste võrdsuse eest ja kes ei seisa. Nii et palun teil see ette lugeda. Mis puudutab Isamaa saadikuid, siis siin te võite pidada pika pausi.

16:44 Priit Sibul

Aitäh! Ei, mul ei ole põhjust mingeid pause pidada. See on kõik mustvalgel trükitud ja nii edasi. Ma ütlen, et te vägivaldselt tahate tõmmata seda joont sinna. Küsimus on, ma ütlesin ka, et millised on võimalused ja see, kuidas koalitsioon nägi seda, kellele ennekõike peaks pühenduma. Nagu ma ütlesin, et lasterikas pere on see, kuhu me prioriteedi sättisime. Kas see on prioriteet, aga noh ... Minu meelest on hästi ebaõige ja teie seisukohast tekib seesama küsimus, et justkui ühed lapsed on tähtsamad ja teised ei ole. Me teame, et see vahe oli täna, see vahe igal juhul väheneb esimese ja teise ja kolmanda lapse vahel. Me kõik liigume ühes suunas. Ma arvan, et kui te käite läbi ükskõik millise fraktsiooni saadiku juurest ja küsite, kas see tempo meid rahuldab, ma arvan, et te saate igalt poolt vastuse, et ei rahulda. Küsimus on, et kui me vaatame lisaks võimalusi, siis ei olnud. Aga kui teid nimed huvitavad, siis Keskerakonna muudatusettepanekut toetas 3: Kotka, Tuus-Laul ja Vassiljev; vastu oli 6: Kütt, Pillak, Rajasalu, Sibul, Šmigun-Vähi, ja erapooletuid 0. Ei osalenud Kingo ja Valge.

16:45 Aseesimees Martin Helme

Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Sellisel juhul läheme läbirääkimiste juurde. Jaanus Karilaid, palun!

16:45 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Selle eelnõu juures ei jõua ära imestada positiivselt, mis küll juhtus vahepeal Reformierakonnaga. Kui me 12. mail analoogse eelnõu üle andsime, siis Reformierakond kaasas väga vapralt ja väga tublilt Lastekaitse Liidu ja Lastekaitse Liit näitas oma kirjas, kuivõrd ebaõiglane see kõik on ja mida peaks muutma. Ja millegipärast Reformierakond hülgas kõik selle argumentatsiooni, mida nad kevadel päris meeleheitlikult avalikkusele esitasid. Lisaks nad tegid 2000 ettepanekut, et lastetoetused ja perehüvitised kinni hoida.

Neli erakonda alustas analoogse eelnõu: sotsiaaldemokraadid, Isamaa, Keskerakond, EKRE. Ja kui ma pidasin kõnet 12. mai, siis on muidugi ennustasin, et sõltumata sellest poliitteatrist päeva lõpuks tulevad toetama seda kõik viis parlamendierakonda, kes 2019 said siia suurde saali mandaadi.

Head sõbrad, nii läkski! Kõik viis erakonda seda eelnõu, lastetoetuste tõusu ja perehüvitiste tõusu tegelikult toetavad.  Vahepeal on see eelnõu läinud natukene ebaõiglasemaks. Meie nägime ette, et esimene ja teine laps peaks samuti olema suurema tõusunurgaga, kui ta praegu on. Aga nii kahjuks ei läinud.

Siin eelnõus on veel ebaõiglaseid kohti, mida saaks paremaks teha. Keskerakond on valmis tegema seda eelnõu mõtet ja suunda õiglasemaks, aga selleks on vaja poliitilist koosmeelt. Täna me saame ühe sammu teha, see on peredele anda suurem turvatunne.

Ja mis veel üllatas Reformierakonna puhul: et nad tulid positiivselt kaasa sellega. Me vaatasime, kuivõrd reljeefselt ja armutult nad kärpisid laste huvihariduse rahasid. Nii et ega siis päeva lõpuks laste ja perede elukeskkond ei ole ainult toetus, see on kõik erinevad teenused, kõik huvihariduse rahastamine.

Nii et selle 12. mai protsess hakkab jõudma lõppfaasi. Ja peatselt on sellele eelnõule siis vaja teha lõpphääletus. Keskerakond paneb kindlasti täna hääletusele ka oma kolm ettepanekut. Nii et edu meile! 

16:48 Aseesimees Martin Helme

Siim Kiisler, palun!

16:48 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Ma palun kolm lisaminutit.

16:48 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:48 Siim Kiisler

Austatud Riigikogu! Ilmselt võivad selle seaduseelnõu puhul selle algatajad öelda, et tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati. Eks nii selle seaduseelnõu esitajad kui ka selle kriitikud ole ühel meelel, et me tahame kõik, et Eesti peredes oleks rohkem lapsi, et eestlasi oleks rohkem. Ja eks me kõik oleme nõus, et selleks on vaja kõigi lastega perede võimalust oma lapsed üles kasvatada. Selleks on vaja materiaalseid võimalusi, selleks on vaja häid peresuhteid, aga selleks on vaja ka seda, et lastega perede maine oleks ühiskonnas hea.

Loomulikult, me saame aru, et abivajajaid on vaja aidata, kuid see eelnõu annab ju selge sõnumi, nagu oleksid meie ühiskonna kõige suuremad hädalised need inimesed, kellel on vähemalt kolm last. Me näeme siin saalis kolleege, kellel on kolm last, neli last, viis last. Te ei ole ju kõige suuremad hädalised, te saate ju ise endaga väga hästi hakkama. Aga ometi tahate te anda ühiskonnale sõnumi, et te vajate abi rohkem kui näiteks kahte puudega last kasvatav üksikvanem, et teie vajate erakorralist toetust palju rohkem kui too vanem. See on ju teie sõnum. Meil on täna seadustatud ja toimib väga hästi peretoetuste süsteem. Ma arvan, et ühiskonnas on üsna lai konsensus, et oli hea otsus see peretoetuste süsteem kehtestada, see töötab hästi, see on mõistlikes mahtudes, arusaadav ja seda ju ei kritiseerita.

Aga miks siis kritiseeritakse nii palju just seda praegust seaduseelnõu? Sellepärast, et siin on kirjas absurdsused. Ma tõesti olen nõus, et kõige suurem lollus, mis siia algatajate poolt oli sisse kirjutatud, oli niinimetatud 24‑aastased mittetöötavad lapsed, kelle vanemale on vaja peretoetust maksta. Seda on siin parandatud. Aga no jätkuvalt on siin eelnõus sees olukord, kus lapsevanem, kellel on kolm last ja neist kolmest vanimad on 37‑aastane ja 36‑aastane – need on ise loodetavasti lasterikka pere toetuse saajad –, saab see vanem ikka veel jätkuvalt lasterikka pere toetust. Milleks selliseid absurdseid olukordi kehtestada?

Me ju näeme, mis elevant toas on. See on ebaproportsionaalsus nende lastetoetuste puhul. See on olukord, kus kahe lapse pealt perele kõik sotsiaaltoetused kokku on 160 eurot kuus ja kolme lapse pealt kõik sotsiaaltoetused kokku perele on 910 eurot kuus. Seda on raske mõista. Me astume selle eelnõuga pretsedenditu sammu – või teie astute, sest mina seda eelnõu ei toeta –, kus sotsiaaltoetus muutub tunduvalt suuremaks kuus kui teiste inimeste palk, kes käivad igal nädalal kaheksa tundi päevas tööl. Nad käivad tööl, maksavad makse ja hakkavad saama vähem palka, kui on see toetus, mida siin osad Riigikogu liikmed tahavad iseendale määrata igakuiselt oma sissetulekutele lisaks. Mõelge, kas see on proportsionaalne, kas see on õige ja kas see on ka riigi raha seisukohast õigustatud.

Eraldi küsimus on tõesti see migratsioonipumba oht, millest siin ka juttu oli, et tõesti seda toetust hakkavad saama ka välismaalased. See on pretsedenditult suur sotsiaaltoetus lastega seotult. See võib muutuda väga atraktiivseks teatud tüüpi peredele, kes praegu on mõnes teises Euroopa Liidu riigis ja kes võib-olla endale asukohariiki otsides ei mõtle sellele, et nad tahavad just Eesti majandust toetada, siin tööd teha, et nad armastavad Eesti kultuur ja tahavad Eestile parimat, vaid nad otsivad lihtsalt riiki, kus seda laadi sotsiaaltoetus oleks kõige suurem. See oht kindlasti selle eelnõuga kaasas käib.

Ma ütleksin omalt poolt, et ma olen aastaid unistanud sellest, et lasterikaste perede maine Eesti ühiskonnas oleks parem. Ma olen tegutsenud selle nimel ka isiklikult nii lasterikaste perede liidu sees kui avalikus sektoris, väljaspool lasterikaste perede liitu. Olen isegi saanud tunnustuse lasterikaste perede liidult selle tegevuse eest. Ma näen eelkõige seda, et tegelikult peaks kolm last Eesti peres olema tavaline. Me peaksime seda võtma kui midagi tavalist, mitte niiviisi, et kui on kolm last, me teame, meie ümber on palju peresid, kus on kaks töötavat vanemat, kes saavad korralikku sissetulekut, tulevad endaga väga hästi toime. Neil ei ole vaja suuremat sotsiaaltoetust, kui on teiste inimeste kuupalk. Seda ei ole vaja. Me peame olema sellistes asjades ka vajaduspõhised.

Me peame mõtlema ka sellele, mis signaali me anname nendele, kes tegelikult on hädas, kes tegelikult vajavad suurt sotsiaaltoetust. Jah, ma olen nõus eelöelduga, et kolmest lapsest alates algab kasv, aga mõelgem sellele, et kui me anname väga vale signaali esimese ja teise lapse ja tänasel hetkel ilma lasteta peredele, neile me anname sellise lootusetuse signaali, siis kolmest lapsest ei piisa enam taastootmiseks, siis need ülejäänud pered peavad rohkem lapsi saama selleks, et kasvu tagada. Siis tuleb ju katta ka see osa, mis nendes enamuses, suures rõhuvas enamuses ühiskonnas olevates ühe‑ ja kahelapselistes peredes puudu jääb. Mõelgem ikkagi selle peale ka, mis sõnumi me sellega anname.

Nii et selle eelnõu lolluste ja absurdsuste tõttu tekitatakse ühiskonnas palju paksu pahandust, antaks vale signaal, ja mul on väga kahju, et kahjustatakse ka lasterikaste perede mainet ühiskonnas. Aitäh!

16:56 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun! Kaheksa minutit, palun!

16:56 Jaak Valge

Hea juhataja! Head ametiõed ja ametivennad ja tublid ametnikud! Loomulikult on rahvuskonservatiivid Eesti perede toetamise ja sündimuse kasvatamise poolt. See on meie programmiline eesmärk ja kui eelnõu on kvaliteetne, siis pole meil otsustamisel loomulikult mitte mingeid teisaseid kaalutlusi, olgu sellesuunaline eelnõu esitatud kelle poolt iganes.  Erinevalt mõnest teisest erakonnast – loomulikult pean silmas peaministri erakonda.

See on muidugi pretsedent iseenesest, kui obstruktsiooni teeb valitsuserakond. Kordan, see on pretsedent iseenesest. Aga veelgi vapustavam on see, kui pärast seda obstruktsiooni kiidetakse heaks sisult seesama eelnõu. Selleks on ikkagi võimeline, noh, ütleme,  väga ebausaldusväärne erakond. Ja selle nähtuse nimi on politikaanlus, kus olulised ei ole väärtused, vaid võimul püsimise poliittehnoloogia. Kui ma oleksin Reformierakonna valija, siis ma väga kahtleksin, kas saab selle erakonna valimislubadusi usaldada. Aga see selleks.

Eesti pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on, ja riigi ülesanne on luua tingimused selle soovi realiseerimiseks. See tähendab nii kodanike eneseteostamise võimaldamist kui ka meie põhiseaduse alusidee täitmist. Tõsi, sellest kindlasti ei piisa, sest arvata on, et meie sündimus veel selle mõjul taastetasandist ülespoole ei tõuse. Aga samal ajal ma eelkõneleja argumentatsioonist ka kuidagi aru ei saanud. Paraku mul ei ole lihtsalt ajalimiit nii suur, et ma saaksin hakata seda ümber lükkama.

Nii. Euroopas pole sündimus pidevalt üle taastetasandi mitte üheski riigis. Aga see ei tähenda seda, et meie selle poole püüdlema ei peaks. Me oleme väike ühiskond ja kriitiline piir saabub varem. Ja loomulikult on sel, et sündimus Euroopas taastetaset ei ületa, väga palju põhjusi. Ma jõuan rääkida ainult ühest sellisest primitiivsevõitu neoliberalistlikust põhjendusest, mis võib-olla meie Riigikogu kõige suuremale fraktsioonile kõige vastuvõetavam on, ja see on järgmine.

Varem, enne heaoluühiskondade kujunemist oli laste saamine investeering. See oli investeering tulevikku, sest lapsed toetasid oma vanemaid siis, kui vanemate langenud töövõime ei taganud enam nende varasemat elatustaset. Pärast heaoluühiskondade kujunemist aga on laste saamise näol tegemist miinusinvesteeringuga. Nii siis: ühelt poolt investeering tulevikku ja teiselt poolt miinusinvesteering olevikus.

Mina ei tea ühtegi Euroopa riiki, kus peretoetuste süsteem laste kasvatamise kulud täielikult kompenseeriks. Seega tuleb tunnistada, et Euroopa riigid ise ei ole kaugeltki teinud piisavalt, et Euroopa lapsed sünniksid. See eelnõu muudab meie olukorda positiivses suunas.

Eestis on nüüd üks Euroopa maade parimaid peretoetuste süsteeme ja siin ma tulen siis meie muudatusettepaneku juurde. Vaadake, Euroopas on väga palju liikuvat rahvast praegu mitte ainult Ukraina põgenike näol. Ja meile on toimunud massiimmigratsioon alates 2017. aastast. Viimaste andmete järgi näiteks selle aasta lühiajaliste töötajate registreeringutes on Ukraina järel teiseks.  peaaegu samale tasemele Ukrainaga tõusnud Usbekistan. Ja kolmas riik on Moldova. Lühiajaline töötamine on tihtipeale hüppelaud püsivalt riiki jäämiseks. 

Edasi. Kui varem domineeris meie esmaste tähtajaliste elamislubade hulgas elamisloa alusena töötamine, siis nüüd, sellest aastast on see muutunud. Selle aasta teises ja kolmandas kvartalis ületasid pererände alusel antud elamisload juba üle kahe korra töötamiseks antud elamislubasid. Nii et kui esialgu tulid meile eelkõige töötavad inimesed, siis sellest aastast on järsult suurenenud mittetöötavate isikute osakaal. Jälle Ukraina põgenikke ma ei arvesta siin.

Seega tahan öelda, et meie muudatusettepanek, mille kohaselt peretoetusi makstakse ainult neile kolmandate riikide kodanikele, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel, on väga asjakohane. Nii väldime Eestisse elama asumist ainult perehüvitiste saamise eesmärgil, samuti soodustame Eesti Vabariigi kodakondsuse omandamist ja Eesti püsielanikkonna kujunemist. Kusjuures ega me sellega pretsedenti ei loo. Mitu Euroopa riiki teeb samamoodi ja ka mitu Eesti kohalikku omavalitsust. Paljud omavalitsused seavad erinevate soodustuste puhul tingimuseks, et kohapeal on mõnda aega elatud.

Niisiis kokku võttes: see on hea eelnõu, aga kui see muudatusettepanek heaks kiita, saab sellest väga hea seadus. Aitäh! 

17:02 Aseesimees Martin Helme

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

17:02 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel, et Keskerakonna eestvedamisel ja diskussiooni algatamisel on perehüvitiste seadus jõudnud teise lugemiseni. Tõsi küll, selleks et peretoetused tõuseksid ja seeläbi aitaksid kaasa ka Eesti rahvastiku kestmajäämisele ja jätkusuutlikkusele, pidi Keskerakond loovutama oma koha valitsuses. Mäletame ju kõik, kuidas selle aasta kevadel väitis Reformierakond, et Eesti laste ja perede toetamine käib riigile üle jõu, see ei ole võimalik ja Keskerakond on kaotanud terve mõistuse. "Vastutustundetu erakonnaga" valitsusliidu lõpetamine tõi aga Reformierakonnale selge nägemuse, et antud eelnõu on siiski võimalik ellu viia ja raha selleks on täiesti olemas. Loomulikult ei maksa siin näha Reformierakonna ootamatut südameheadust või silmade avanemist. Ainuke selge nägemus, mis neil tekkis, oli see, et hoolimata sellest, et nad Keskerakonna valitsusest välja viskasid, ei ole neil võimalik antud eelnõuta peaministritoolist kinni hoida.

Oli ju selge, et erakondadeülene toetus on eelnõul olemas. Peaminister ei ole seda varjanud, et tegemist on poliitiliste kokkulepetega. Poliitilised kokkulepped seisnevad selles, et Reformierakond sai oma liikmetele soovitud ametikohad ja uued koalitsioonipartnerid kõnealuse eelnõuga, mis sellest, et poliitilised kokkulepped tähendasid seaduste enda jaoks väänamist. Ma pean siin silmas Keit Pentus-Rosimannust, kes ministrina iseennast kontrollikoja liikme kandidaadiks nimetas.

Meie toetame kõnealust eelnõu, aga ei toeta, et esimene ja teine laps saavad vähem raha. Meie ettepanek oli, et ka esimesed kaks last saaksid 100 eurot. See paraku toetust ei leidnud. Statistiliselt on selge, et kui riik hakkas toetama kolmanda lapse sündi, siis iive tõusis, selleks aga, et Eesti pered jõuaksid kolmanda lapseni, on vaja võrdselt toetada ka esimeste laste sündi. Peame oluliseks kõigi laste heaolu ja nende võrdset kohtlemist. Veel on mul hea meel, et sisulist toetust leidis minu tehtud muudatusettepanek vanusepiiri kohta. Tänan.

17:05 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhofi ei ole hetkel saalis. Ehk siis natuke hiljem. Helle-Moonika Helme, palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

17:05 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tervitan samuti omalt poolt kõiki neid, kes praegu istungit ekraanide taga jälgivad. Me kõik teame ja sellest on siin täna räägitud, et sellel eelnõul on pikk ja värvikas ajalugu. Perehüvitiste tõus tuli teatavasti teemaks kevadel ja selles kirglikus debatis positsioneeris Reformierakond end nii jõuliselt perede toetamise vastu, et halvas Riigikogu töö selle seaduseelnõu vastu võideldes tuhandete jaburate muudatusettepanekutega: Venemaaga taasühinemise soov, alaealiste lastega abiellumise soov. Euroopa Liidust ja NATO-st väljaastumise soovi nende hulgas seekord ei olnud. Aga küll oli seal tuhandeid jaburaid muid mõttetusi, mis näitas väga selgelt, et peretoetused ei ole selgelt kunagi olnud Reformierakonna prioriteet. 

Peretoetuste tõusu vastu olemine viis isegi selleni, et Kaja Kallas vabastas kõik peresid toetada soovivad koalitsioonierakonna ministrid ja valitses ise põhiseaduse vastaselt peaaegu poolteist kuud üksi, pannes samal ajal kokku uut valitsust ise võimule jäädes. Nüüd oleme perehüvitiste seadusega uuesti siin saalis ja menetleme seda sellesama Reformierakonna juhtimisel. Missugune imetlusväärne metamorfoos ja populism, tõepoolest. Aga olgu.

See, et me praegu menetleme lõpuks ometi seda väga vajalikku toetustepaketti suurtele peredele, on suur edasiminek, eriti arvestades, et Reformierakonna juhtimisel oleme läbi elamas ajaloo suurimat inflatsiooni, mis on 25%. Meil on Eestis Euroopa kõrgeimad toidu- ja esmatarbekaupade hinnad. Meil on Euroopa kõrgeimad elektrienergia hinnad. Meil lähevad ettevõtted järjest pankrotti, pereisad ja pereemad jäävad töötuks ning ilma oma senisest sissetulekust. Selle kõige valguses on igati tervitatav selle toetuspaketi menetlemine, sest väga selgelt see saab olema suurtele peredele üliväga abiks.

Arutelude käigus on lapsevanematelt ning peredelt tulnud ka palju tagasisidet ja ettepanekuid. Mina isiklikult olen samuti seda meelt, et esimese ja teise lapse toetuse kasv selle eelnõuga on ebapiisav, selgelt ebapiisav. Kahjuks on siin neis vaidlustes fookus natukene kõrvale kaldunud, püütakse näidata näpuga suurperede poole, et nemad justkui saaksid selle eelnõuga ebaõiglaselt palju raha. Ei saa. Tegelikult tuleks seda vaadata just nii, et hoopis perede esimesed ja teised lapsed saavad vähe ja see on olemuslikult täiesti teistsugune lähenemine. Mitte see, et keegi saab palju, eriti nüüd, kus perede toimetulek läheb iga päevaga järjest raskemaks, vaid see, et paljud saavad vähem kui peaks. Aga olgu, seda saab edaspidi veel kõike õigeks ajada, praegu on oluline see seadus kas või sellisena vastu võtta ja seda me kindlasti toetame.

Me tegime eelnõu kohta ka ühe väga põhimõttelise muudatusettepaneku. Selle sisu on selles, et kui me läheme riigieelarvele suure püsikulu sisseseadmise teed, siis me peaksime väga selgelt järgima põhiseaduses sätestatut ehk et kogu meie seadusandlus peaks lähtuma printsiibist, mis on eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine üle aegade. Mis tähendab, et sellised toetusmeetmed, millesse on kirjutatud meie demograafilise olukorra pööramine negatiivselt positiivseks, peaksid olema suunatud eelkõige, et mitte öelda ainult, Eesti põliselanikele.

Me teame, et juba praegu on näiteks Ukrainas stardivalmis kolmelapselised perekonnad, et niipea, kui see seadus jõustub, on nagu siin ja kvalifitseeruvad kohe sellele toetusmeetmele, kui nad hangivad rahvusvahelist kaitset ja seda nad kindlasti ka teevad. Samuti on tulemas pered maadest, kus lapserikkus on kultuuri osa. Mis probleemi me selle seadusega lahendame? Demograafilist? Eesti rahva juurdekasvu seisukohast kindlasti mitte. Enne, kui Eesti kahelapselised pered jõuavad saada kolmelapseliseks ja seda raha saama hakata, läheb enam-vähem aasta. Samal ajal hakkab meie maksumaksja taskust minema tohutult ressurssi uussaabujatele, kes samas ei ole päevagi ega pennigi panustanud sellesse süsteemi, mis neile kohe hüvesid hakkab pakkuma. Me saame selle eelnõuga seetõttu lisaks hoopis uue probleemi ja väljakutse. See ei lahenda meie rahva püsimajäämist, vaid hoopis süvendab seda vajakut.

On vältimatu, et just selliste eelnõude korral tuleks rakendada klausleid või paiksustsensust, et piirata nii spetsiifilisest toetusest kasusaajate ringi. Me ei saa heldeid peretoetusi hakata jagama kõigile maailma rahvastele, kes iganes otsustavad oma jala Eestimaa pinnale toetada. Sellega me lihtsalt tulistame jalga omaenda rahvale. Ja see on äärmiselt ebaõiglane põlisrahvale. Ma ütleksin isegi, et solvav.

Selge on see, et kõne all olevat perehüvitiste seadust saab edaspidi lahti võtta ja sinna kõik vastavad klauslid sisse viia, kui on näha, et see ei tööta reaalses elus oma eesmärgi kesksena, nii nagu seadusandja on eeldanud. Ja kui poliitiline tahe on järgida põhiseadust ja teha kõik, et meie rahvusriik kestaks, elaks ja õitseks, siis tuleb selle kohaselt selle seadusega ka tulevikus toimetada.

Praegu kutsun üles kõiki rahvuslikke jõude või neid, kes ennast selleks peavad või neid, kes sõnades end nii nimetavad, ma kutsun neid üles toetama meie muudatusettepanekut, mille me paneme pärast hääletusele, mis teeb selle seaduseelnõu kindlalt paremaks, sest on suunatud selle eesmärgi täitmisele, mis eksistentsiaalselt kinnitab meie rahvusriigi olemasolu ka tulevikus. Eesti rahvas peab jääma alles ja peremeheks oma kodumaal. See peab olema selle seaduseelnõu tüvieesmärk. Niisiis, toetame Eesti peresid, toetame Eesti lapsi!

17:12 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd, Heljo Pikhof, palun! Kaheksa minutit, palun!

17:12 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ilmselt ei kahtle keegi, et lastetoetustel on selge mõju lastega perede heaolule ja sündimusele. 2014. aastal sotsiaaldemokraatide käima lükatud lastetoetuste reform, mis kolmekordistas lapsetoetuse, 19 eurolt 60 eurole, ja parandas oluliselt lasterikaste perede toimetulekut, andis õige kiiresti käegakatsutavaid tulemusi, nagu ka paar aastat hiljem sotsiaaldemokraatide eestvõttel loodud elatisabi fond. Juba neli aastat hiljem sai öelda, et tänu sellele õnnestus süvavaesusest välja tuua 20 000 last. Eestist oli saanud riik, kus lapse saamine ei tähendanud perele vaesusesse langemist. Ka uuringud näitasid, et suuremad perehüvitised aitasid vähendada nii laste suhtelist kui ka absoluutset vaesust.

Austatud ametikaaslased! Sotsiaaldemokraadid on alati seisnud ühiskonna nõrgemate, laste ja eakate ja erivajadusega inimeste ja nende abistajate huvide eest. Oleme aastakümneid rõhunud sellele, et ilma järelväge järele aitamata ei saa me liikuda tähtede poole. Tee sinna viib teadagi läbi raskuste ja viimasel ajal on raskused kuhjunud muudkui üksteise otsa.

Nüüdset seisu iseloomustab üha kiirenev inflatsioon. Et Venemaa lahti päästetud koletusliku sõja lõppu ei paista veel kuskilt, siis ei ole oodata ka hinnaleevendust. Vastupidi, eksperdid ütlevad, et kergendus ei tule niipea. Mõistagi lööb see kõige valusamalt neid, kelle vaat et kogu elatis lähebki sundkulude peale: lastega peresid, pensionäre, eriti üksikuid, osalise töövõimega inimesi ja nii edasi. Eeskätt nemad vajavad riigi tuge.

Kevadel ja hoopis omasoodu algatas Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioon kaks perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu. Esimene eelnõu nägi ette, et lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele oleks 100 eurot ehk kõik lapsed saaksid siis võrdse summa. Ja siinkohal pean kurbusega mainima, et see 100 eurot ei ole kahjuks siin sees. Sotsiaaldemokraatide arvates oleks mõistlik, et lapsetoetus oleks kõikidel ühesuurune. Teise eelnõuga nägime ette tõsta üksikvanema lapse toetust nõnda, et tavalisele lapsetoetusele makstaks teine toetus lisaks ja et see tulevikus oleks tõusnud sarnaselt lapsetoetuse suuruse kasvuga. Meie nägemust mööda oli siis see 100 ja 100 eurot kuus, lapsetoetus 100 ja üksikvanema toetus 100 eurot kuus.

Riigi jaoks on ju kõik lapsed tähtsad ja demokraatlikud riigid kohtlevad lapsi võrdselt. Siin tuleb aru saada ka sellest, et lapsetoetused on poliitika, millega riik näitab, et väärtustab laste olemasolu. Riik ei tohi anda signaali, et ainult lasterikaste perede lapsed on riigi poolt tunnustatud. Kõigi laste kasvatamisega kaasnevad kulud. Seega on kõik lapsed õigustatud ühesuuruse lapsetoetuse saamiseks.

Paraku on paljudel lapsevanematel tekkinud tunne, et ühe ja kahe lapsega pered on ühiskonnas vähem väärtuslikud. Selle eelnõuga me enam seda lõhet lahendada ei suuda, aga usun, et järgmine Riigikogu, järgmises Riigikogu koosseisus saame õiglasema perehüvitiste süsteemi.

Head ametikaaslased! Üksikvanema lapse toetuse anekdootlikust ajaloost on palju räägitud, et see on rohkem kui kaks aastakümmet püsinud muutumatuna, olles vaid siis 19 eurot ja 18 senti kuus, aga samas elavad ju üksikvanemaga pered sageli kõige suuremas vaesuses. Viimase, 2020. täisaasta statistika järgi elas suhtelises vaesuses 37,5% üksikvanemaga peredest ja absoluutses vaesuses neist 6,4%. Täisperede näidud ei saa ligilähedalegi: suhtelises vaesuses 10,1 ja lausvaesuses 1,2% ühe ja kahe lapsega, kahe vanemaga peredest. Ka kolme ja enama lapse toitmiseks-katmiseks jagub nii isa kui emaga peredel rohkem raha kui üht üksinda kasvataval vanemal. Viimaste aastate trend näitabki, et nii suhtelise kui absoluutse vaesuse määr langeb kolme lapsega paaride hulgas, tõuseb aga üksikvanemate seas. Ja mõistagi on iga vaesuses kasvav laps liig mis liig. Üksikvanema toetuse kasv aga aitaks parandada ümmarguselt 10 000 lapse eluolu.

Tark oleks vahet teha tähtsatel ja vähem tähtsatel asjadel. Sama käib pakiliste ja vähem pakiliste asjade kohta. Jah, hinnatõusu tingimustes on lapse lisaraha paljudele peredele kergendus kui mitte hädavajadus. On oluline, et me lapsetoetusi tõstame, et tõuseb üksikvanema toetus. Sotsiaaldemokraadid hääletavad eelnõu poolt. Parem pool muna kui tühi koor. Aitäh!

17:18 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun! Kolm minutit lisaaega, palun!

17:18 Indrek Saar

Austatud kolleegid! Head inimesed! See on vastuoluline eelnõu ja sellest on siin puldis täna räägitud. Aga sellest on veel rohkem räägitud selle seaduseelnõu menetlemise raames. Nagu öeldud, seda on püütud paremaks teha, ja mõni asi tõepoolest on saanud mõnevõrra selgemaks. Sellest on räägitud väga laialt ka ühiskonnas. See on esile kutsunud diskussiooni, mis ühelt poolt on positiivne, aga teiselt poolt on näidanud selle eelnõu nõrku kohti või selle eelnõu olemuslikku dilemmat, mis meie ees paratamatult selle eelnõu kolmandal lugemisel seisab.

Seal on head asjad kindlasti: see puudutab esimese ja teise lapse toetuse tõusu, üksikvanema toetuse tõusu enam kui neli korda ja ka seda, et nüüd tekib olukord, kus ka need puuetega lapsed, kes ei õpi ja on vanemad kui 16, saavad kuni 19. eluaastani tõepoolest lapsetoetust. Need on head asjad.

Aga see eelnõu saadab ühiskonda paraku signaali, mille tulemusena tekib hulk ebaõiglustunnet Ja see ei ole hea. Ja see ei ole minu arust päriselt lõpuni tunnetatud vastutus, mida kõik need inimesed, kes me siia valitud oleme, kes me oma mandaadi oleme saanud, peaksid kandma. 

Siim Kiisler ütles, et me kõik tahame, et sünniks rohkem lapsi. Minu arust on see liiga lihtsustav. Ei saa väita nii lihtsustavalt. Aga arvan, et me võime väita, et me tahame, mina näiteks tahaksin, et Eestis – ta ütles, et oleks rohkem lapsi – oleks rohkem õnnelikke lapsi.

See, et lapsed oleks õnnelikud, see ei koosne ainult sellest, kui palju makstakse lastetoetust, aga see võib paratamatult kaasa tuua selle, et ennast tuntakse ebavõrdsena. Ja see risk on selles eelnõus täiesti olemas. Sotsiaaldemokraadina on mul väga kurb seda siinkohal nentida. Mina arvan, et nii, nagu me kodus tahaksime püüda lapsi käsitleda võrdsetena, nii peaksime seda tegema ka riigis seadusi vastu võttes ja mitte tekitades täiendavat ebavõrdsuse tunnet. Ja see on selle seaduse väga suur risk.

Samamoodi pean ma kommenteerima kolleeg Helle-Moonika Helme väidet, et EKRE arvates ei tohiks sellest seaduseelnõust saada nii-öelda – ma ei mäleta, mis väljend see oli, aga kokkuvõtvalt – migratsioonipump, et kõik põgenikud, kes Eestisse tulevad, tulevad siia sellepärast, et siin makstakse rikkalikke paljulapseliste toetusi.

Nende muudatusettepanek muide ei puuduta mitte siia saabuvaid inimesi, vaid puudutab tegelikult juba siin elavatelt pikaajalise elamisloaga inimestelt lastetoetuste äravõtmist. See on eriti alatu, ei lähe kuidagi selle mõttega kokku, et kodus peaks püüdma käsitleda võrdselt nii neid, kes on varem saabunud, kui neid hiljem saabunud, nii neid, kes on tulnud peresse sündimise läbi, kui neid, kes on sinna sattunud mingi õnnetuse läbi, sest nende enda vanemad ei saa enam kasvatada. See on paraku mõneski mõttes analoogne.

Ja sellepärast püüda kedagi karistada selle eest, et nad on oma kodakondsuselt teistsugused – aga nad on Eesti püsielanikud, need on lapsed, kes kasvavad Eestis – see oleks minu arust äärmiselt julm ja ebaõiglane.

Me peame seda eelnõu kindlasti vaatama ka selles kontekstis. Ma jällegi viitan varasematele kolleegidele, kellest nii mõnigi ütles, et küsimus ei ole selles, et me maksame kolmandatele ja sealt edasi lastele niivõrd suurt toetust, vaid küsimus on pigem selles, et me esimesele ja teisele maksame liiga vähe. Sellega võib olla nõus, aga me peame seda vaatama kontekstis, mida me saaksime nende olemasolevate ressursside raames teha, mis meil riigieelarves on.

Me ei saa ära unustada, et see eelnõu on seotud riigieelarvega, mis loodetavasti 7. detsembril siin vastu võetakse. Ja selles riigieelarves on ka teisi asju, mis mõjutavad seda, kuidas lapsed kasvavad. Kas neil on piisavalt vahendeid selle jaoks, et nendel oleks tervislik toit laual, et nad saaksid huvihariduses käia, oma andeid välja arendada, oma sotsiaalseid oskusi lihvida? Kas nende elu on õnnelik või õnnetu? Kas nad tunnevad ennast kohelduna võrdsena või näevad, et keegi on nendest palju võrdsem? 

Ja selles eelarves, nagu te hästi teate, on muu hulgas ka väiksema sissetulekuga peredele tulumaksumäära tõus kindlasti oluline. Üle 30 euro kuus tagab see iga tööl käiva inimese kohta täiendavat sissetulekut. Seal on muu hulgas väga olulised energiatoetused, ka lastega pered, olgu nad siis ühe-kahe lapsega või lasterikkad pered,  peavad oma kodud saama soojaks. Ja tänased energia hinnad löövad ka neid. Seal on muu hulgas ka kindlustunde andmine selleks, et kui me vajame hooldekodukohta, siis siis ei jää see saamata selle pärast, et meil ja meie lähedastel ei ole selleks piisavalt vahendeid. Ja nii edasi.

Seepärast pean ma ütlema, et ääretult raske südamega ja väga keerulises valikus toetan ma seda, et see eelnõu läbiks teise lugemise. Ja nii nagu Heljo meie esindajana ütles, sotsiaaldemokraadid hääletavad selle eelnõu poolt, aga ma väga loodan, et järgmiste analoogsete otsuste puhul Riigikogu tajub oma rolli ühiskonna liitjana, mitte lõhestajana oluliselt paremini ja täpsemalt. Tänan! 

17:26 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun! (Heiki Hepner küsib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

17:26 Heiki Hepner

Suur tänu! Hea eesistuja! Head kolleegid! Isamaale on Eesti rahva demograafilised probleemid, positiivse loomuliku iibe saavutamine programmiliselt väga oluline seisukoht. Juba aastal 2005 viitas Rein Taagepera, et meie demograafiline mudel on vetsupotikujuline. Sellest ajast on möödas 17 aastat ja loomulikult üht-teist on tehtud, aga põhimõttelist pööret pole toimunud, et see vetsupott keerata teistpidi.

Mul on hea meel, et meie koalitsioonipartnerid olid nõus meiega lasterikka pere toetuse muutmise osas. Kokkulepe on ligilähedane Isamaa algsele kevadel tehtud ettepanekule – mitte küll täielikult, aga siiski samm õiges suunas. Saavutatud uue kokkuleppe kohaselt on piiriks 19 eluaastat ja lasterikka pere toetus tõuseb võrreldes koalitsioonilepingus kokkulepitule 50 euro võrra. Kahjuks ei muutunud esimese ja teise lapse toetuste summa 80-lt 100-le.

Aga kokkuvõttes tõuseb siis esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus kolme kuni kuuelapselisel perel 650 euroni ja suurematel peredel 850 euroni kuus ja lõpeb järk-järgult siis, kui lapsed saavad 19-aastaseks. Kuigi tegemist on kahe erineva toetusega lastetoetuse ja lasterikka pere toetuse näol, siis võiksime neid vaadata ka koostoimes.

Ja kõik, kes siin räägivad sellest, et justkui oleks tegemist mingi väga suure ebavõrdsusega, siis ma julgen ütelda, et esimest korda me saavutame selle, kus kolmelapseline pere ja kahelapseline pere pereliikme kohta saavutavad enam-vähem võrdse sissetuleku pereliikme kohta. Võtame Eesti keskmise palga, netopalgaks 1400 eurot umbes. Ma tean, et ükski keskmine näitaja ei iseloomusta täpselt ühtegi peret, ühtegi inimest, aga ta kindlasti annab mingi trendi, annab mingi üldistusvõime. Ja kui me nüüd lisame siia juurde ka need toetussummad, mis praegu selle eelnõuga tulevad, siis me näeme, et pereliikme kohta nii kahelapselisel perel kui kolmelapselisel perel tuleb umbes 740 eurot kuus. Ja kui te ütlete, et see ei ole võrdne lähenemine, siis mis asi see tegelikult on?

Tõepoolest, kui me mõtleme juba neljalapselisele perele, viielapselisele perele, siis see vahe hakkab jälle vaikselt suuremaks kärisema. Olgu siia toodud, kui juba numbreid sai toodud, siis ka need näited, et tõesti 105 eurot tekib see vahe neljalapselise pere puhul ja 182 eurot, kui on tegemist viielapselise perega, ja 239 eurot, kui on tegemist kuuelapselise perega.

Aga kõik, kes räägivad, et ühe- ja kahelapselisi peresid koheldakse ebavõrdselt, tegelikult ei räägi asjast, vaid otsivad mingeid arusaamatuid argumente. Ja arusaamatu, ma ütleksin, lausa ohtlik on kolleeg Kiisleri lähenemine. Siin saalis, head kolleegid, ja ka ühiskonnas tervikuna on seeniore, kes tulevad toime ilma riikliku pensionita, kes käivad tööl või on saavutanud ka aktsiaturul osalemise näol või mingil muul moel sellise sissetuleku, et riiklik pension on suhteliselt tühine nende sissetulekus. Ja kolleeg Kiisleri järgi ei tuleks nendele selle pärast maksta, sest nad saavad ju niisama hakkama. See on sõnum teile. See on ülimalt ohtlik ja see on äärmuslikult sotsialistlik. Ja sellepärast, ma muidugi saan aru, et millegipärast ka, noh, Sotsiaaldemokraadid on natukene sinnapoole kaldu, aga kolleeg Kiisler on mitu sammu veel rohkem vasakule – ja see on ohtlik ja seda ma kindlasti ei jaga.

Ja tõesti – esimest korda on võimalik kahe- ja kolmelapselistel peredel tunda ennast võrdsena. Ja ütelda selle peale, et nüüd justkui ühe- ja kahelapselised pered ei soovigi saada enam kolmandat last, tundub arusaamatu. Vastupidi, see annab nendele kindluse, et kui tuleb perre kolmas laps, neljas laps, viies laps, siis ei juhtu seda, et nad peaksid hakkama mõtlema, kuidas nad toime tulevad. Ei pea hakkama mõtlema selle peale, et kui perre sünnib kolmas laps ja pere elab kahetoalises korteris, et kuidas hakkama saada. Loomulikult see ei anna lõplikku lahendust, aga see annab võimaluse sellel perel mõtelda ka eluaseme vahetamise osas. Või kui perre sünnib neljas laps ja pere ei mahu enam olemasolevasse pereautosse, kus on viis istekohta, on vaja soetada uus väikebuss. Siis jälle, see annab võimaluse selle probleemi lahendamiseks. Nad ei pea loobuma lastest selle pärast, et tagada oma pere ühtekuuluvustunne, et nad saaksid koos välja sõita või et nad saaksid normaalselt koos elada.

See on selle eelnõu tuum, head kolleegid. Ja selle üle on mul siiralt hea meel, et me oleme jõudnud sellise eelnõuni. Ja loomulikult ma kutsun teid kõiki selle eelnõu poolt hääletama ja unustama jutud mingisugust ebavõrdsest kohtlemisest. Seda ei ole. See on esimest korda, kus me peresid kohtleme võrdselt. Aitäh!

17:32 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, ehkki ma arvan, et repliik oleks õigem, aga lase käia, protseduuriline.

17:32 Siim Kiisler

Vabandust, jah, repliik!

17:32 Aseesimees Martin Helme

Repliik, Siim Kiisler, jah.

17:32 Siim Kiisler

Kuna minu nime läbirääkimistel nimetati. Ülimalt asjatundmatu on võrrelda pensionit, mida arvutatakse vastavalt inimese poolt tasutud sotsiaalmaksule ja tema töötatud aastatele ja muid asju arvesse võttes, muuseas ka laste arvu isiku puhul, ja seda võrrelda nüüd sotsiaaltoetusega ja tuua siit mingeid selliseid paralleele, see näitab lihtsalt, et kõneleja ei saa asjadest aru. Seda näitab ka see, kui ta räägib eluasememure lahendamisest. Ilmselgelt ta ei tea, et Eestis on olemas ka lasterikaste perede eluaseme toetus veel eraldi, tal ei ole sellest aimugi. Asi on lihtne: ta ei tea, millest ta räägib. Tal endal ei ole nii palju lapsi. Ta ei tea, mis on tegelik olukord. Aitäh!

17:33 Aseesimees Martin Helme

Jätkame läbirääkimistega. Mart Helme, palun!

17:34 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Või peaks ütlema "kallis pojake", sellepärast et lähisugulane. Kui siin räägitakse rahast ja põhiliselt rahast, mis just nagu oleks külvikorras lapsi kasvatav, siis see ei ole päris sajaprotsendiliselt adekvaatne. Ma julgen küll öelda, et lapsed sünnivad eelkõige ikkagi armastusest, ja isegi võib-olla kui mitte otseselt armastusest mehe ja naise vahel, siis igal juhul nende elu andjate armastusest selle vastu, et lapsed sünniksid armastusest laste vastu. Millele ma tahakski praegu tähelepanu juhtida, on see, et loomulikult on igati tervitatav, kui riik, antud juhul meie siin, astub samme, et toetada laste sündimist, toetada laste kasvatamist, toetada neid vanemaid, olgu nad üksikvanemad või paarivanemad, kellele lapsed sünnivad. Aga see ei saa olla ainus. Ma mõistan, et eelnõu kontekstis räägitakse eelkõige sellest, mida see eelnõu sisaldab, aga ma juhiksin tähelepanu veel paarile muule asjaolule.

Asjaolu number üks on see, et eelkõige tuleb muuta ühiskondlikku suhtumist. Ühiskondlik suhtumine peab olema selline, et laps ei ole mitte kulu, laps ei ole koorem, laps ei ole tüli, vaid laps on rõõm, laps on tulevik, laps on kaaslane. Kui me selle suhtumiseni jõuame ühiskonnas tervikuna, siis me oleme astunud väga pika sammu, selle kõrvalt, et me toetame rahaliselt selles suunas, et ühiskond on lapsesõbralik, et ühiskonnas tahetakse lapsi, mitte ei nähta neis mingit probleemi. Laps ei ole probleem. Laps on võimalus, laps on rõõm.

Ja teine moment asja juures on loomulikult see, et me võime ükskõik kui palju raha külvata, kui meil on elatustaseme pidev järjekindel langus hinnatõusude näol, elukalliduse tõusu näol, kinnisvarahindade tõusu näol, siis sellest rahast ei piisa ja selle raha efekt iibe seisukohast võttes jääb nõrgaks. Ma ei taha öelda, et sellel üldse mingit efekti ei ole, aga see efekt nõrgeneb. Sellest me peame tegema järelduse, et me ei saa olla nagu mingisugune vanaaegne kaherealine magnetofon. Ma mäletan, kuidas me noorte bändimeestena üritasime salvestusi teha nende kaherealiste magnetofonidega. Noh, midagi tuli välja, aga mõni aeg hiljem tuli 24‑realine magnetofon ja salvestuskvaliteet muidugi paranes. Tänapäeval on salvestusvõimalused juba tänu uuele elektroonilisele varustusele hoopiski avaramad. Ei pea isegi viisi pidama, sinust on võimalik suurepärane laulja teha tehnika abil.

Sellega ma tahan öelda seda, et siit saalist ka täna on läbi jooksnud teemad nagu elektrihinna langetamine, kütusehinna langetamine, teiste sammude astumine, toiduainete käibemaksu langetamine. Need kõik on teemad, mida me peame vaatama samas kontekstis, meie rahvusliku püsimajäämise, ja mitte ainult püsimajäämise, vaid ka rahvusliku kasvamise kontekstis. Seni, kuni me ütleme, et sellel kõigel ei ole efekti, toiduainete käibemaksu hinna langetamine on mõttetu, see ei anna mingit efekti, võime me päris kindlalt öelda, et ka raha külvamine ...

Paluks lisaaega.

17:38 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:38 Mart Helme

... et ka raha külvamine lootuses, et see külvatud raha konverteerub või viljastub lasteks, efekt saab olema tagasihoidlik. Uskuge mind, efekt saab olema tagasihoidlik.

Nii et sõbrad, võtame kasutusele moodsa salvestustehnika ja salvestame oma lapsed niimoodi, et nende vanemad ei näe neid lapsi mitte koorma ja tülina, kuluartiklina, vaid näevad neid rõõmu allikana, näevad neid toena oma vanaduses, näevad neid seltsilistena oma viljakas eas. Ja kui meil see ei õnnestu, siis uskuge mind, rahaga üksi neid asju ära ei tee. Ehkki nagu on öelnud vist Keith Chesterton, et kõik küsivad nõu, aga nõu ei võeta tavaliselt kunagi kuulda, aga kõik küsivad ka raha, ja raha võtavad alati vastu. Nii et raha võetakse muidugi vastu. Aga kas see raha annab seda, milleks ta mõeldud on? Siin jäävad õhku küsimärgid ja me peame need küsimärgid lahendama nii, et me vaatame seda asja laias kontekstis ja astume ka samme, mis raha juurdeandmise muudavad mõttekaks, mitte lihtsalt ringlusse minevaks rahaks, mis elektrimonopolide, gaasimonopolide ja teiste monopolide poolt inimestelt uuesti ära võetakse, ilma et see tegelikult inimeste, sealhulgas nende laste heaolu olulisel määral parandaks. Aitäh!

17:40 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe ei ole majas meil praegu. Järelikult Tõnis Mölder. No ta läks tuppa sooja noh.

17:40 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Alustuseks perehüvitiste seadusest. Ma arvan, et tegemist on veel kord ühe väga ja väga hea seadusega. Aga ma tuletan korra veel selle seaduse tekkeajaloo meelde. Ma arvan, et tähtis on selle ajaloo puhul see, et me tuleme korra käesoleva aasta kevadesse. Kevadesse, kus jää hakkas liikuma, lumi sulas ära ning Keskerakond, Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond astusid ühte jalga ja hakkasid tegema perehüvitiste seaduse eelnõu. Sotsiaaldemokraatlik Erakond oli meiega pardal hetkeni, kuni toimus murrang ja nad ütlesid ei, ma ei jaksa, ma ei taha, meile on midagi muud tähtsam kui Eesti lapsed ja pered. Reformierakonna fraktsioon tervikuna lähtus ainult ühest: lapsed on elu õied, aga õitsegu kuskil mujal. See ei olnud nende soov aidata Eesti peresid ja lapsi.

Toimus väga selgelt olukord, kus meid, Keskerakonda visati valitsusest välja ja öeldi, et seda eelnõu ei tule mitte kunagi, seda ei ole võimalik rakendada, meil ei ole raha, tehnilised võimekused on olemata ja kõik see. Nüüd, pool aastat hiljem, kui peaministritool on hoitud, Euroopa Kontrollikoja liikme koht on saadud, kõik kokkulepped on tehtud. Meile räägiti kaks kuud tagasi, et ei ole võimalik Eestis rakendada IT-süsteemi, kus lastele hakatakse proportsionaalselt vähendama lasterikka pere toetust. Öeldi, et tehniliselt võimatu, rakendatav aastaks 2026. Selle peale tõusis üks koalitsioonierakond püsti, ütles, no selge, siis ei ole ka koalitsiooni. Selle peale öeldi, istuge maha, meie tahame Euroopa Kontrollikoja kohta, teie saate oma IT-arenduse. Nii lihtsalt käib Eestis IT arendamine.

Nii et veel kord ma ütlen, selle eelnõu taust on poliitiliselt oluliselt keerulisem ja oluliselt tummisem kui see, mis siin täna paberil on. Mida ma tahan veel kord öelda ja keda kiita? Ma tahan kiita päeva lõpuks täna neid erakondi, kes on koalitsioonis ja kes on selle eest võidelnud. Tegelikult ma näen seda, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa Erakond, aga ka täna opositsioonis olev EKRE ja Keskerakond on lõpuni võidelnud selle eelnõu eest.

See, mida me oleme täna saavutanud, no praktiliselt oleme kivist vett välja pigistanud, aga me oleme saavutanud selle, et esimese lapse toetus ja teise lapse toetus tõuseb 60 eurolt 80 eurole. Jah, meie soov oli see, et kõik lapsed oleksid võrdsed, esimene, teine, kolmas ja edasi, kõik saaksid 100 eurot. Ei ole nii, et esimene ja teine on kuidagi odavamad riigi jaoks, aga kolmas ja neljas on kallimad. Kõik lapsed on ühtemoodi armsad ja kallid, kõigile tuleks maksta võrdseid lastetoetusi. Aga ikka on jätkuvalt üks erakond, kes ütleb, et ei, see ei ole see koht, kus seda võrdsust taga ajada ja see ei ole veel see valitsus, jagame teinekord positsioone, siis saame jälle kompromisse teha.

Teine koht. Ma arvan, et see, mis puudutab lasterikka pere toetusi, ma arvan, et siin on toimunud tegelikult suur murrang esimese ja teise lugemise vahel – on jõutud edasi kiirema indekseerimiseni, on jõutud mõistliku kompromissini, et tõesti enam juba varsti pensioniikka jõudvatele lastele lasterikka pere toetust ei maksta. Ma arvan, et lõpuks on tulnud mõistus pähe. Mitu korda ma küsisin ka eelnevatel kordadel, kui saalis see arutelu oli, et kes selle mõtte peale tuli, et hakata 24-aastastele lastele maksma lastetoetust. Siit saalist öeldi väga selgelt, et see oli Reformierakond. Muidugi see oli Reformierakond. See oli jälle nende üks pirn panna siia eelnõusse sisse kohti, mida on hiljem lihtne välja võtta, et saavutada teatud kompromiss oma poliitiliste soojade kohtade saavutamiseks.

Aga tulles nüüd selle eelnõu sisu juurde, siis ma veel kord tahan öelda: tänases kiires inflatsiooniolukorras, kus just nimelt Eesti pered, meie eakad on saanud kõige rohkem pihta, siis sellise eelnõu vastuvõtmine aitab just nimelt lasterikkaid peresid, aitab peresid, kus kasvab üks kuni kaks last, see on samm õiges suunas. Ma veel kord tänan kõiki siin saalis olevaid saadikuid, kes on algusest peale, ka kevadel, julgenud oma nime ja näoga seda eelnõu vedada. Kes vahepeal loobus, see loobus, nüüd on nad tagasi. Järelikult on tulnud see õige suhtumine inimestesse sisse. Nii et ma veel kord tänan teid kõiki selle puhul, aga ma ütlen: üks poliitiline jõud on selle hea eelnõu sisu poliitiliselt maha müünud. Aitäh!

17:45 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd, Tarmo Kruusimäe, palun! (Hääl saalist.) On võimalik kõne pidada, on võimalik kõne pidada.

17:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Minu sõnum hakkab lihtsalt pihta: ära ole kade, päriselt, ära ole kade. Kui ikka mõnes peres on seda õnne, siis seda on, ja sellepärast ei maksa kade olla. Ka mina võib-olla tahaksin olla selline inimene, kes tunneb noodirida. Ma tahaks olla võib-olla äärmiselt luuleline. Ma oleksin võib-olla tahtnud olla ka, omada keskharidust sel hetkel, kui ma astusin lavakunstikateedrisse, sisse sain, no ei saand, pold, ära ole kade. Ka tahaks võib-olla endale isegi näiteks autojuhilube, see mind väga ei huvita, sellepärast ei ole ma kade nende peale, kes autoga sõidavad. Ma olen 96. aastast abielus, päriselt, enda abikaasaga. Abielu on üks äärmiselt keeruline kompromiss. Ma ei ole kade nagu nende peale, kellel seda pereõnne on, et lapsi on rohkem.

Siis kui nüüd neid valeväiteid kuulata, siis tulebki välja, et mingid inimesed justkui sünnitaks raha pärast, et meil, näed, ei ole seda toetust ja kõike, aga kui see oleks teada olnud, siis oleks küll lapse ära teinud. No ei usu, päriselt ka ei usu. On soovitud lapsi ja on soovimatuid lapsi, aga kõik lapsed on, tegelikult on head.

Ja midagi ei ole teha, kui meie põhiseadus on kirjutatud selles vaimus. Ja § 27 muideks ütleb meile siin üsnagi palju perekonnast: perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Paragrahv 28 täiendab seda, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all. See näitab riigi suhtumist paljulastelisse ja sellesse, et kuidas Eesti ühiskond oleks jätkusuutlik.

Ma olen kohtunud ka väga paljudega ja kõik ütlevad, et nüüd on päris suur ebavõrdsus. Ma küsin, aga mis teil seal enne siis oli. See fakt, et kolmandaid lapsi hakkas pärast seda eelnevat lastetoetuse tõusu, siis 25% sündis kolmandaid lapsi juurde, oli õigustatud. Meil on vaja, et esimesed ja teised lapsed sünniksid. Kas see raha paneb neid sündima? Ma arvan, et ei.

See, miks noortele jäävad lapsed sündimata, on vot nutitelefon. Tänu sellele on nad sihukeses globaalses võrgustikus, nad teavad, kuidas läheb tema tuttaval Singapuris või Tšiilis. Aga see, et mingi meesterahvas tuleb, no selle lapsesaamise arvutuse puhul, on tema jaoks täiesti arusaamatu, et pitsakuller ei jää ju ööseks, läheb ju ära, miks ta peab tulema minu privaatruumi endast sokke sinna või tänna jätma. See on teinud võib-olla inimestest individualistid.

See lähenemine aga, et nüüd on tulnud ebavõrdsus, no ei pea paika, päriselt ei pea paika. Kui ikkagi mõnes peres on seda pereõnne, siis teda on. Pange ikka mardipäeval ja kadripäeval – täna on muideks vist kadrilaupäev, ei, homme on – aknad põlema, laske kadrisandid sisse, tulebki seda pereõnne ja viljaõnne ja kõike seda muud õnne. Õnnele peab uks lahti olema, selleks et koputada. Aga riigil on oma kohustus märgata neid, kellel on seda õnne juba, ja anda neile abi.

Seega, ma ei usu mitte ühtegi seda väidet, et nüüd on meil hästi kole olukord, ebavõrdsus. No ei usu, lihtsalt ollakse kade. Ja mis kinnitab seda kadedust? Oh, esimene lugemine, hea Aivar Sõerd, kes sa oled meil siin üsna niimoodi edumeelne ja kõik, oli ikka kole kuulda küll, kuidas Reformierakond hakkas edukust karistama. Ehk siis mille peale, kui mõni inimene on edukas olnud, materiaalselt, majanduslikult, küsis: aga kas tema ka hakkab seda toetust saama? Tõesti, meil saavad isegi olümpiavõitjad näiteks Tallinnas tasuta parkida. Kas ma olen selle peale kade? Ma ei ole kade. Miks ma peaks olema kade paljude asjade peale, kui inimesed on olnud edukad? Ja nüüd öelda, et edukas inimene justkui ei tohiks lapsi saada või riik ei tohiks teda märgata?

Ausalt, perekond on üks keeruline konstruktsioon, abielu kui selline on äärmiselt suur kompromiss, see on raske. Ja kui sellises raskes protsessis, nagu seda on perekond, veel ilmestab imekalt laste sündimine ja pereõnn, siis ei maksa olla kade. Võib-olla vaataks peeglisse ja mõtleks, et mis päriselt on selle asja taga, et miks teil perre rohkem lapsi ei ole tuld. Aitäh!

17:50 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Pereasjad ja lapsed on, kuidas nüüd öelda, üsna seksikas asi. See on ülekantud tähenduses. Miks ma silmas pean? Mäletate, mis juhtus abielureferendumiga? Natukese aja pärast tuli kaitsepolitsei peadirektor ja peaprokurör ja juhtiv riigiprokurör Stenbocki majja. Kutsumata külalised. Noh, mis pärast juhtus? Kui valitsus oli kukkunud, likvideeriti esimese asjana rahvastikuministri koht ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni.

Mäletate, kui palju on neid ettepanekuid, jaburaid ettepanekuid, tuhandete kaupa esitatud abielureferendumile? Mäletate, jälle lapsed olid? Toomas Kivimägi, kus sa oled? Jüri Jaanson, kus sa oled? Urmas Kruuse ka. Nemad tahtsid Venemaa koosseisu astuda. Aga mõned meie kolleegid, ja neid oli päris palju Reformierakonnast, tahtsid lastega abielluda. Kord 11-aastasega, 12-, 13-, 14-ga. Neid ettepaneku tegijaid siin ei ole praegu. Aga nad on reaalselt olemas. Ja tehti kõik selleks, et abielureferendumit ei tule. Peale seda pööret tuli uus valitsus.

Ja nüüd, eelmise aasta 12. mail, kui terve rida fraktsioone – EKRE, Keskerakond, Isamaa ja sotsid – esitasid peretoetuste eelnõu, tuli jälle metsik hulk parandusettepanekud. Seejuures võimul olevalt erakonnalt Reformierakonnalt, 2000 oli umbes. 

Mida me tegime ja mida ka mina tegin siin, suve viimane töönädal oli üsna töine või öine. Ma vaatasin, et kolmapäev, 16. juuni seisuga olime me 149 Reformierakonna parandusettepanekut 1191-st läbi hääletanud. Ikka 10 minutit vaheaega, jälle üks jabur ettepanek ja 149. sai läbi, aga 1191 jäi veel. Ja me olime valmis ka suvi läbi töötama, ka mina olin valmis. Ja paljud inimesed, kes siin ka on praegu. Need, kes siin ei ole, nemad ilmselt ei tahtnud seda näha.

See oli see, mida Mart Võrklaev – kus Mart on praegu? – ütles, et üks põhjusi on, et jumal hoidku, 30 aasta kõige tõsisemas, kõige keerulisemas julgeolekuolukorras ei tohiks jumala pärast riigijuhtimise juurde lasta EKRE-t. Tsitaat selline.

Priit Sibul, Isamaa, ütles, et sisuliselt soovitakse kehtestada vaikiv ajasu. Praegu sisuliselt ju sinnapoole läheb. Mäletate, valitseja on ju siin korduvalt endast välja läinud ja nõudnud mikrofonide sulgemist ja kõike seda. Tegelikult me olemegi ju sinna jõudnud. Ei hakka liiga palju tsiteerima kõike. Sisuliselt on.

Ja nüüd meil on käes seesama eelnõu. Loomulikult teatud mööndustega ja natuke teistmoodi. 12. mail oli lühike kokkuvõte sellest, et esimene ja teine laps oli 100 eurot ja kolmandast kuuendani 700 ja üle seitsme 900. Nüüd on need numbrid natuke teistsugused, eriti allpool. Ja tõepoolest, ega see päris ilus ei ole, et kui sa oled reaalset plaaninud, et suudas üks kuni kaks last üles kasvatada, siis võib tunduda ebaõiglane see, et ...

Palun kolm minutit lisaaega.

17:56 Aseesimees Martin Helme

Palun, kolm minutit lisaaega! 

17:56 Peeter Ernits

Tekib selline ebavõrdne suhtumine. Jah, ma olen näinud ka neid mõnel suvepäeval kusagil peol, kus vanemad eriti tasakaalu ei hoia, õlu voolab või viin ja hästi palju lapsi ukerdavad ringi lõbusas peomeeleolus. Jah, tõepoolest raha eest võib lapsi teha ja sellest ära elada. Nii et ei saa sugugi öelda, et ei pruugi see olla motivatsiooniks mitte ainult kusagilt mujalt, piiri tagant inimestel tulekul, vaid ka kohalikel.

Aga mis on oluline? See, et me oleme nii kaugele jõudnud. Me ei ole pidanud suvi läbi istuma siin ja hääletama kõiki neid 1191 parandusettepanekut, milleks me valmis olime. Nii et lõppkokkuvõttes võib öelda, et lõpp hea, kõik hea.

Aga see peegeldab tegelikult sellist, noh, kuidas viisakalt öelda, siin peab viisakaid sõnu kasutama, see on selline, mul on raske isegi leida neid viisakaid sõnu, maakeeles öeldakse palju otse ja ma jätan need ütlemata. Iga hinna eest võimule jäämine, see on Reformierakonna mõte olnud. Iga hinna eest! 

Nad on olnud kõige pikemat aega Eestis võimul ja üritavad iga hinna eest ka peale 5. märtsi. Põhiline on oma toiduahelad säilitada, oma inimesi läkitada isegi siis, kui nad ei suuda öelda, et minu maine on, et mul on puhas maine. See pole üldse oluline.

Nii et lapsed igal juhul lähevad müügiks. Laste pärast käib võitlus. Aga igal juhul praegusel hetkel jättes kõik see kõrvale ja see võib-olla ei olegi nii oluline, et me oleme jõudnud ... Ja see ei ole ideaalne eelnõu. Selge see, aga see on ülivajalik. Eestlus on tegelikult noatera peal. Me ei ole suutnud isegi 30 aastaga eesti keelt õpetada nendele slaavlastele, kes siin on, ja nüüd on suur venestamise uus laine ja need inimesed, kes on tõesti tulnud sõjapiirkonnast, neile me üritame samuti eesti keelt selgeks õpetada. Me ei jõua seda. Nii et vajalik eelnõu, aga piinlik lugu, kuidas seda on menetletud. Aitäh! 

17:59 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mihhail Lotman, palun!

17:59 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Küll on veel huvitav arutelu siin. Kui ei oleks seal üleval kirjas, et see on 703 SE, siis võiks arvata, et siin arutame midagi muud, alates migratsioonist, sotsiaalsest õigusest ja veel palju teisi huvitavaid asju. Aga ennekõike me kuulame, kuidas iga erakonna esindaja kiidab oma erakonda ja võimaluse korral ütleb ka midagi teravat teistele erakondadele.

Ärme unustame siiski seda, mille jaoks me võtame seda eelnõu. See ei ole ideaalne. Ideaalseid eelnõusid Maa peal on üldse väga vähe, aga see on selgelt samm õiges suunas. Ja selle pärast, austatud kolleegid, ma tahan, et me unustaksime ära Hammurabi koodeksi ja teised seadusandlikud protsessid, mis olid aastatuhande jooksul ja viimastel aastatel siin, aga mõtleme Eesti paljulapselistele peredele ja toetame seda eelnõu. Aitäh!

18:00 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd vaatame teiega koos läbi muudatusettepanekud. Eelnõule on kokku kuus muudatusettepanekut. Või oli rohkem? Ei. Tundub, et kuus, jah. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

18:01 Henn Põlluaas

Hea eesistuja! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

18:01 Aseesimees Martin Helme

Nii teeme. Ja kutsume rahva saali.

18:03 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mis on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:04 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 30, vastu 39, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 2 on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

18:04 Jaanus Karilaid

Hea juhataja! Palun seda ettepanekut hääletada.

18:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

18:04 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma palun võtta kolm minutit vaheaega, et Isamaa leiaks üles oma selgroo ja asuks toetama nii seda kui järgmiseid muudatusettepanekute summasid, mida me kevadel üheskoos esitasime.

18:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kolm minutit.

V a h e a e g

 

18:07 Esimees Jüri Ratas

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mis on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:08 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 30, vastu 42, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 3 on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

18:08 Jaanus Karilaid

Palun hääletust.

18:08 Esimees Jüri Ratas

Siis teeme selle hääletuse. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mis on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:09 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 28, vastu 42, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 4 on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

18:09 Jaanus Karilaid

Paluks hääletust.

18:09 Esimees Jüri Ratas

Selge. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Ma tänan. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mis on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:10 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 28, vastu 43, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda sisuliselt ja ta teeb viite veel muudatusettepanekule nr 6. Ka muudatusettepanek nr 6 on esitatud meile sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Sellega oleme, head ametikaaslased, muudatusettepanekud läbi vaadanud. Aitäh teile! Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 703 teine lugemine lõpetada. Sellega on teine lugemine lõpetatud ja 17. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


18. 18:11 Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (704 SE) teine lugemine

18:11 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 18. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 704 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti. Palun! Jaa, Helmen, 704! Palun!

18:11 Helmen Kütt

Austatud ametikaaslased! Lubage mul tutvustada seaduseelnõu 704 ja see on sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. [...] eelnevalt, et esimene lugemine sellel eelnõul toimus 24. oktoobril käesoleval aastal. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli määratud 7. novembrile kell 17.15, ei esitanud ühtegi muudatusettepanekut ei Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid.

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas eelnõu peale esimese lugemise lõpetamist oma neljal istungil. Nendest ... 14. novembril ja kaks istungit toimusid 17. novembril, millest üks oli korraline ja teine erakorraline, ja viimane oli 21. novembril.

Komisjon küsis eelnõu kohta arvamust Eesti Linnade ja Valdade Liidult, Eesti Puuetega Inimeste Kojalt, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojalt ja Erihoolekande Teenusepakkujate Liidult. Oma arvamuse saatsid komisjonile Eesti Linnade ja Valdade Liit, Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda ja omal algatusel saatis komisjoni eelnõu kohta arvamuse ka Õdede Liit. Lisaks pöördus sotsiaalkomisjoni poole kirjaga sotsiaalkaitseminister, kes tegi samuti ettepanekud eelnõu täiendamiseks.

14. novembril toimunud istungil osalesid meil Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna juhataja Ivar Sikk, sama osakonna nõunik Meeli Tuubel ning pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Kerti Kupper ja perede heaolu ja turvalisuse suhete osakonna nõunik Helen Jõks, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi ning kaasatute esindajad olid Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet, Eesti Linnade ja Valdade Liidu sotsiaalnõunik Mailiis Kaljula, ja muidugi komisjoni liikmed kõik osalesid, aga 14. novembri istungil puudus Kalle Grünthal, tal oli asendusliige.

Kõigepealt kuulasimegi ära esitatud mured. Kõigepealt Eesti Linnade ja Valdade Liidus juhiti tähelepanu selle kohta, et on mure mitme punkti osas. Näiteks toodi välja, et eelnõuga antakse erihoolekandeteenusel olevale inimesele õigus olla teenuselt ära kuni neli kuud aastas ja samal ajal riik maksab kuni 95% sellest teenusetasust ja nad leidsid – Eesti Linnade ja Valdade Liit –, et see on põhjendamatu ja riigi raha ebamõistlik kasutamine. Toodi ka murena välja see, et kui täiendavalt peab katma selle vahe, kui inimesel jääb omaosaluse maksmisest puudu kuni 1,2-kordne keskmise vanaduspensioni osa, kuidas omavalitsused sellest välja tulevad ja kas see on mõistlik sellise protsendi või siis õigemini kordaja sissetoomine. Ja need olid need mured, millest tulenevalt nad ka ütlesid, et nad ei saa seda niimoodi toetada. Ütlen etteruttavalt ette, et selle mure, mis puudutas ka 1,2-kordset keskmist vanaduspensioni ja seda osa, selle me lahendasime järgmisel sotsiaalkomisjoni istungil ja see on täpselt see, mis rahuldas ka kohalikke omavalitsusi.

Esitati mitmeid küsimusi, Kerti Kupper tõi välja selle mure, mis ka Linnade ja Valdade Liidul oli, mis puudutas erihoolekannet, et täna on juba teenuskohad saanud, neid inimesi puudutab see, ja ajutiselt on võimalus koos oma lähedastega olla, et see muudatus tänaselt kahelt kuult neljale ei mõjuta kuidagi teenuskohtade järjekordi. Probleem tegelikult asub mujal. Ja see, et järjekorda täna võimalik vähendada ei ole. Hetkel on erihoolekandeteenuse kasutajaid ca 6000 inimest ja neid, kes on kasutanud seda võimalust täna juba eemal olla sellelt teenuselt kaks kuud, neid on ainult 20. See on väga väike hulk inimesi, kellel tervislik seisund seda võimaldab ja kellel on ka võimalik lähedastel üldse seda võimalust pakkuda juba erihoolekandeteenusel oleva inimeste jaoks.

Siis komisjoni esimehena rääkisin ka sellest, et juba täna on koduhooldus kohaliku omavalitsuse teenus ja kuna see on erinevatel omavalitsustel väga erinevalt lahendatud, on väga häid näiteid, kus on rohkem kui 13 sotsiaalhoolekandeteenust, aga on ka neid, kus on vähem, ja see on väga erinevalt. Selle reformiga tekib võimalus ka kohalikel omavalitsustel, kuna reform rakendub 1. juulist 2023, aga raha ja toetus omavalitsustele hakkab kohe 1. jaanuarist ja nad saavad ette valmistada, ka selle reformi läbiviimiseks nii kordi muuta kui ka täiendavaid avahooldusteenuseid või koduhooldusteenuseid luua.

Eesti Õdede Liidu esindaja Gerli Liivet tänas väga võimaluse eest osaleda ja tunnustas seda, et lõpuks ometi on hakatud ka selles valdkonnas initsiatiivselt tegelema ja palus kindlasti ka ära sätestada selle ja välja tuua, et hooldustöötajate hooldusnormid üldhooldekodudes vajaksid kindlasti sätestamist ja et see vähendaks ka võib-olla tööpuudust, kui inimeste hulk, keda hooldustöötajad peaksid aitama, oleks ikkagi jõukohane.

Veel toodi välja see, et... Mure oli Õdede Liidul, et kas koduteenuse loetelus, et kuidas on õendusspetsiifilised teenused. Meeli Tuubel kommenteeris, et need koduteenuseid, mis osutatakse sotsiaalhoolekande raamis, need ei ole õendusteenused. Mina küsisin ülevaadet selle kohta, kui palju on meil täna üldhooldekodudes Haigekassa lepinguga terviseteenuse pakkujaid, sellepärast et, nii nagu oli ka eile kuulda telest, toodi välja see, et kõige suurem probleem on töötajate puudus. (Juhataja helistab kella.) Andmed saadeti meile ja siin oli seis 2021. aasta lõpu seisuga Haigekassa poolt tagatud hooldus-, õendus-, abiteenusega on kaetud 69% hooldekodudest. See näitab, et teatud osas siiski ei ole ja kui need ei ole kaetud selle teenusega, siis ongi nii, et see palk läheb kohamaksu sisse ja see kindlasti ei ole nii suur, kui suudavad maksta tervishoiuasutused.

Lisaks sellele andis Helen Jõks veel ülevaate mõnest Sotsiaalministeeriumi muudatusettepanekust, kus lõpetatakse asendus- ja järelhoolduse ning matusetoetuse riigipoolne rahastamine toetusfondi kaudu. Nimetatud teenused suunatakse edaspidi tulubaasi tasandusfondi kaudu. See tekitas küsimusi. Marika Tuus-Laul tundis huvi, et kuidas see tegelikult mõjutab, kas kõik saavad seda või omavalitsus hakkab valikuliselt otsustama. Selgitati ka seda ministeeriumi poolt, et kohalike omavalitsuste tulumäär suurendatakse 11,96-lt 12,6-le ja see tagab selle võimaluse, et oleks võimalik ikkagi toetada neid, kes tegelikult seda vajavad.

Küsimusi oli veel, mis puudutasid korralduslikku poolt. Neile anti kõigile ka vastused. Keda huvitab, protokoll on väga pikk, see protokoll on 12-leheline.

Ja siis panime hääletusele menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 23. novembril, see oli konsensus. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada, konsensus. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus.

Järgmine erakorraline istung toimus meil 17. novembril ja see oli nii, nagu ma varakult juba ka ütlesin, seal me lahendasime selle mure, mis oli ka kohalikel omavalitsustel ja see puudutab koefitsienti, 1,2-kordset pensioni. Ja teine muudatusettepanek, mis tuli, puudutas tulumaksu. See 1,2-protsendiline koefitsient, see oli omavalitsustega läbi räägitud, meile anti selle kohta täpne ülevaade. Muudatusettepanek seisneb selles, et võetakse välja koefitsient 1,2 ning koefitsient 1,06 kehtib kuni 31. detsembrini 2023. Edaspidi seda koefitsienti pole vaja, sellepärast et arvestuslikult omavalitsustel on see võimekus olemas ja see tähendab ka seda, et kui see koefitsient välja võtta, siis ei teki sellist olukorda, kus suurema pensioni saajatel jääb ebamõistlikult suur osa oma pensionist lihtsalt kasutamata ja tekib omavalitsustel kohustus hakata juurde maksma ka neil, kellel tegelikult pensioniosa praktiliselt selle hooldekodu koha kataks. See tagab ka selle, et väiksemat pensioni, rahvapensioni, võib-olla ka lapseeast juba töövõimetust või lapseeast invaliidsust saanud inimesel, kellel ongi väiksem pension, et ei jääks see olukord, kus tema seda hooldekodukohta ei saaks. Omavalitsused hakkavad seda osa kompenseerima.

Lisaks sellele see oli muudatusettepanek, mis puudutas mittetulundusühingu Slava Ukraini nimekirja arvamist, kus juriidilised isikud võivad piiramatult teha maksuvabalt annetusi. Meil olid sellel komisjonil esinemas ja osalemas Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna juhataja Ivar Sikk ja Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro.

Seal oli mitmeid küsimusi, oli pikk arutelu. Kert Kingo soovis teada, miks ainult üks selline MTÜ arvatakse nimekirja ja et miks nemad on välja valitud. Lemmi Oro vastas sellele, ütles ka seda, et Slava Ukraini pöördus ise Sotsiaalministeeriumisse, et nii see säte tuli. Meil on olemas MTÜ-de nimekiri, kuhu saab piiramata ulatuses annetusi teha ja selles nimekirjas on olemas hetkel nõndanimetatud organisatsioonid – arvestades ka olukorda, mis tekkis –, kellel on võimalus, füüsilistel isikutel sinna annetusi teha. Need on MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit, Rotary Klubi Tallinn Vanalinn.

Küsimusi oli veel. Maris Lauri meenutas, et see nõndanimetatud supernimekiri loodi seoses käimasoleva sõjaga. MTÜ-d Slava Ukraini ei olnud sellel hetkel küll veel olemas, kuid ta moodustati märtsis ja ta on väga palju toetanud, just nimelt toetanud selles, et Ukrainas saaks – need, kes annetavad siis – selle läbi suurendada ka seda toetust sinna, et inimesed ei peaks oma kodunt lahkuma.

Kert Kingo soovis täpsustada, kas supernimekirja lisamisel moodustati ka mingi komisjon, kes kaalus ka teisi ühinguid, tõi näitena, et EKRE on samuti toetanud Ukrainat, ja mille põhjal valiti välja just see ühing, et kuidas siis on nii, et automaatselt üks MTÜ soodustatud maamaksumääraga ettevõtete nimekirja läheb ja et see on teiste suhtes ebavõrdne konkurents.

Nii! Sellel hetkel hakkas meil erakorralise istungi aeg otsa saama. Viktor Vassiljev soovis teha lühikese kommentaari. Tema kommentaar oli see MTÜ Slava Ukraini osas, et nende tegevus on absoluutselt nähtav, see on nii internetis kui Riigikogus absoluutselt selge, et nemad kvalifitseeruvad sellesse nimekirja. Teiseks, kui see on mingi konkurentsi rikkumine, siis kes väga tahaks konkureerida sellele, mida nemad teevad: selle MTÜ inimesed käivad sõjakoldes, pommide poolt purustatud linnades, külades, mis konkurents siin vajalik on. Me pöördusime ka siiski Lemmi Oro poole palvega, et seda täpsustada, kuidas käib sellesse nimekirja saamine ja see täpsustus ka tuli, aga ma räägin nüüd järgmisena.

17. novembri korralisest istungist, seal toimus, kohe ütlen ära, ka hääletus. Hääletus toimus sarnaselt, et panime ettepaneku lisada MTÜ Slava Ukraini sellesse nimekirja ja poolt hääletas üheksa liiget: Hele Everaus, Siret Kotka, Helmen Kütt, Õnne Pillak, Ülle Rajasalu, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Kristina Šmigun-Vähi, vastu null, erapooletuid null ja hääletusel ei osalenud Kert Kingo ja Jaak Valge.

Nüüd me jõuame viimase, 21. novembri istungi juurde. 21. novembri istungil avasime uuesti selle teema. Kuna, nii nagu alguses ka öeldud, Kalle Grünthal ei osalenud istungil, tema asendusliige oli Jaak Valge, siis uuesti tuli see teema ka arutelule.

Siin tulid ka vastused ja ma loen ette ka selle vastuse, mis vahepeal oli laekunud ka Rahandusministeeriumis selle kohta, kuidas see nimekiri tekib. See on siis järgmine: "Slava Ukraini tegevus on Ukraina suunal olnud aktiivne. Nad kindlasti väärivad olla selles nimekirjas ja väärivad seda toetust, et uuesti toetada Ukrainas sõja lõppemiseks kõiki tegevusi. Rahandusministeeriumi aspektist on oluline, et äriühingute annetuse raha liiguks sinna, kuhu seadus seda ette näeb ega oleks ohtu, et maksusoodustust kasutatakse vääriti. Mingit konkurssi pole korraldatud ega seda saakski teha. Maksusoodustusi ei sea seadusandja konkursi kaudu. MTÜ Slava Ukraini on maksuhalduri poolt kinnitatud vastavaks tulumaksuseaduse paragrahv 11 nimetatud tingimustel, ehk ta tegutseb avalikes huvides ja on heategevuslik."

Oli ka süüdistus, et see mida me teeme, et see on korruptiivne ja et selline lisamine rikub ka selle hea eelnõu ära. Nii, nagu ma ütlesin, komisjon need hääletused läbi viis. Komisjon pani hääletusele kõik muudatusettepanekud ja ka jõustumisaja osas, mis tähendab seda, et teatud punktid, millal jõustuvad, et mis Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, mis 1. jaanuaril ja mis näiteks kehtivad nii, nagu sai öeldud, see koefitsient 1,06 kehtib kuni 2023. aasta detsembri lõpuni.

See on lühike ülevaade sellest, mis sotsiaalkomisjonis toimus. Andsin teile selle ülevaate ja olen muidugi valmis vastama rõõmuga teie küsimustele. Tuletan ikkagi meelde ka seda, et ärme unustame ära, et selle eelnõu korral, sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu korral on tegemist esimese väga olulise sammuga, et omavalitsusi hakatakse toetama läbi selle, et on üldhooldusteenuse korral võimalik inimestel saada hinnatud vajadusel, eelnevalt enne kodus kõik teenused saades üldhooldekodukoht, nii et nende lähedased ei peaks ennast ribadeks töötama või siis jääma koju omaste hooldajaks. Aitäh!

18:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile ettekande eest! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

18:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Te nagu andsite sellele Slava Ukrainile teatud eelise teiste omasuguste seas. Kas, kui ma õigesti mäletan, kas see Slava Ukraini oli see neiu, kes ühel päeval tuli meie saali siia ja käratas, et kus te siin olete, ei tule mind vaatama, istute oma konkudes, ja et andke aga raha veel rohkem, olete vähe andnud? Kas see on seesama neiu või, kelle organisatsioonile me nüüd erikohtlemist rakendame?

18:28 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud küsimuse esitaja, hea ametikaaslane! Kõigepealt ma tahan sind selles osas tunnustada, et sina, kuuludes hooldajate, omaste toetusrühma, oled väga palju selle pärast muretsenud, mida me selle seadusega tegelikult hakkame muutma alates 1. juulist 2023, nii nagu väga mitmed siin saalis olnud inimesed ja isegi kes ei kuulu sellesse rühma.

Nüüd see, mis puudutab MTÜ‑d Slava Ukraini, seal on väga palju inimesi, täiesti kindlalt on seal väga palju inimesi, kes selle ühingu küll liikmetena, toetajatena, abistajatena tegutsevad.

Ja üks täpsustus veel. Mitte et meie midagi andsime, vaid sotsiaalkomisjoni tuli kiri, sotsiaalminister saatis kirja, see oli kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga. Ja kuna sellel hetkel oli tulumaksuseadus ka selle seaduse üks osa, siis see ettepanek täiendada seda nimekirja, nagu ma teile ka lugesin eelnevalt, ma võin muidugi korrata, kui soovite, need organisatsioonid, kes seal juba eelnevalt olid, siis häältega 9  poolt ja 2, kes ei osalenud hääletusel, sotsiaalkomisjon tõepoolest sellise muudatusettepaneku tegi ja esitas ka saali siia. Nii et see vastab tõele, et selline organisatsioon loodi, liideti sinna nende ühingute juurde, kes Ukrainat abistavad, kes selle töö teevad.

Ja nii nagu minu meelest ka teie erakond on alati öelnud, et aitame ikka neid seal, kus nad on, et iga see raha, mis tulumaksusoodustusena siiski tuleb, see läheb ju uuesti tagasi sinna riiki appi, selleks et need inimesed ei peaks ära enda kodunt tulema ja saaksid kiiremini võib-olla siis ka riigina sõja võita.

18:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd, Kert Kingo! 

18:30 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja!  Need seitse ühingut, mis varasemalt lisati maksusoodustuse nimekirja, nende puhul toimus arutelu. Oli esitatud väga palju kandidaate ja nende seast valiti seitse välja. Slava Ukraini puhul ei olnud mitte mingisugust konkurssi moodi asja. Ühtegi teist kandidaati ei saanudki olla ja argument on see, et nemad aitavad. Ukrainat. Ma ei mäleta, et oleks Rahandusministeerium või keegi ministeeriumidest vastanud seda, kas nemad on tõesti ainukesed, kes aitavad Ukrainat, ja ainukesed, kes on Ukrainas käinud. Minu andmetel on neid ettevõtjate ühinguid veel palju. Oli mingi vastus ja põhjendus, miks ei olnud rohkem kandidaate, mingit arutelu ei toimunud selle kohta? 

18:31 Helmen Kütt

Suur aitäh selle küsimuse eest! Ilmselt siis, kui ma lugesin seda Rahandusministeeriumi vastust meile, kui meil küsimused tekkisid komisjonis, kus on öeldud niimoodi ... Rahandusministeeriumi aspektist on oluline, et äriühingute annetuste raha liiguks sinna, kuhu seadus ette näeb, et ei oleks ohtu, et maksusoodustust kasutatakse vääriti. Mingit konkurssi pole korraldatud ja seda ei saakski teha. Maksusoodustusi ei anna seadusandja konkursi kaudu. MTÜ Slava Ukraini on maksuhalduri poolt kinnitatud vastavaks tulumaksuseaduse § 11 nimetatud tingimustele ehk ta tegutseb avalikes huvides ja on heategevuslik. Ja süüdistusele, mis oli korruptsiooni kohta ka komisjoni töös  ... See on küll minu isiklik arvamus, see ei ole protokollis kuskil kirjas, aga ma ütlen isiklikult, et kui seadusandja poolt heaks kiidetud seadus saab siin saalis vastu võetud, mis korruptsioon see siis on? Seadusandja saab selle heaks  kiita, panna muudatusettepanekud arutelule.

Nii et need on need vastused. Ja tõepoolest ilmselt on tavaliselt olnud, ma loen igaks juhuks need ka ette, kes on selles nimekirjas. Eelnevalt ma ütlesin, te tõite näite tegelikult EKRE-st ja tõesti abistavad väga paljud organisatsioonid Ukrainat, aga ilmselt ei ole taotletud selle taotlusega ja ei ole peetud seda õigeks, et esitada taotlus. Ja kui selline taotlus läheb, siis kahtlemata iga sellist pöördumist vaadatakse eraldi.

Ma loen veel korra ette, kes on sellised organisatsioonid: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit,  Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Need on need asutused. Ega mul rohkemat öelda ei ole. Te olite ise mõlema komisjoni istungil, te kuulsite neid arutelusid. Need on need vastused.

18:33 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

18:33 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsisin sinult, et kas selle juht on seesama bravuurikas neiu, kes meile koha kätte näitas, ja nüüd ma vaatasin, et ongi seesama. Kuidas ma tsiteerin? Ta ütles niimoodi, et lendasin Ukrainast tagasi, et eile pidada seda kõnet, ja saal on tühi. Ma tean, et ühel teie Riigikogu kaaslasel on sünnipäev, ma loodan, et praegu ei sööda torti kusagil kabinettides. Ja selline stiil oli, igal juhul mul jäi meelde selline bravuurikas perenaine, kes tuleb ja ja paneb meid paika. Nii et ma ei tahagi sinult vastust saada. Nüüd ma sain juba kinnitust, et see ongi see bravuurikas neiu, kes meid kohe paika pani.

18:34 Helmen Kütt

Suur aitäh! Aga ma siiski kommentaari ütleksin. Ma ka vastasin, et MTÜ-s Slava Ukraini on väga palju inimesi. Keegi on vormistanud ... Mina mäletan sellest Riigikogus esinemisest seda hetke, kui ta ei suutnud edasi rääkida. Ta keeras selja, sest öösel oli tapetud tema sõbranna ja tema pere. Igaüks mäletab erinevalt, mida ta mäletab. Mina kuulasin ka seda, kogu aeg olin saalis, ma ei käinud kuskil torti söömas. Aga veel kord, Slava Ukraini, ma ei usu, et siin saalis keegi arvab, et nad ei tee õiget asja, et nad ei toeta. Nii et see on see arutelu komisjonis.

18:35 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

18:35 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Helmen! Selle üle keegi ei vaidlegi, et nad ei tee head tööd ja et nad ei aita Ukrainat või nad midagi valesti teeksid. Aga riik peab käituma igasuguses sellises protseduuris  läbipaistvalt ja riik peab andma kõikidele võimalused, võrdsed võimalused, et toimuks ikkagi valik. Jaa, me ei saa välistada, et valiku tulemusena oleks nii ehk nii Slava Ukraini võitnud, aga selliselt korraldada, et lihtsalt öeldakse üks ühing ja mingid teised isegi ei tule kaalukausile – minu hinnangul see on läbipaistmatu tegevus ja see ei ole korrektne. Kas sa oled minuga sama meelt või leiad, et niimoodi peakski ka edaspidi tegema, et lihtsalt keegi Rahandusministeeriumist ütleb, vot selle ühingu paneme ja kõik?

18:36 Helmen Kütt

Suur aitäh! Nii Rahandusministeerium kui teised ministeeriumid saavad pöörduda erinevate Riigikogu komisjonide poole. Komisjonid arutavad, hääletavad, tulevad suurde saali, kus saab uuesti hääletada ja siis otsustatakse. 101 Riigikogu liiget on selles mõttes võrdsed. Mina ei tea, et keegi oleks pöördunud eelnevalt kas Rahandusministeeriumi poole Ukraina abistajatest ja taotlenud sinna nimekirja saamist. Ma tõesti ei tea. See, mis tuli meile sotsiaalkomisjoni ja mis liidetakse ühena, seitse eeltoodut, ma võin veel korra need ette lugeda, aga te ju mäletate neid, siis see organisatsioon, me arutasime, 9  poolthäälega leidis sotsiaalkomisjon, et ta väärib sinna nimekirja lisamist. Ja see ongi demokraatia. Lihtsalt nii hetkel on. Mul ei ole andmeid, et keegi oleks esitanud, ja seda kordagi ei tulnud ka küsimusi Lemmi Orole, kes oli Rahandusministeeriumist, või siis Sotsiaalministeeriumist Ivar Sikk. Me olime samas komisjonis, sama asja kuulsime.

18:37 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

18:37 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Mina mäletan ka, et see naisterahvas siin kõrgilt käitus meiega ja kõigele lisaks teatas, et EKRE annetusi tema vastu ei võta, kuna, ma ei tea, mis meil viga on, oleme jälle katkutõbised. Selline käitumine kahtlemata tekitab ikkagi küsimusi. Niimoodi ei saa, kui sa tuled abi küsima, et pirtsutad ja valikuliselt ütled, kelle abi sulle kõlbab ja kelle abi ei kõlba. Nii et on selge, et meil on tema suhtes teatud eelarvamus. Aga ma küsin, miks ikkagi niisugune sõna otseses mõttes poliitiline otsus on langetatud. Kas näiteks vähihaiged ja nende huvides tegutsevat MTÜ-d meil ei vääriks maksuvabastust? Ma arvan, et selliseid MTÜ-sid, mis vääriks seda, on hoopis rohkem kui need paar tükki, mis on siin antud juhul minu arvates selge poliitilise otsuse korras meile ette lükatud.

18:38 Helmen Kütt

Suur aitäh! Mul on kaks vastust sellele. Esiteks, seda sotsiaalkomisjonis ei tõstatanud ei teie liikmed, et arutada, kes on Slava Ukraini, kas ta käis siin esinemas, kas on seesama inimene. Seda sotsiaalkomisjonis ei arutatud.

Teine asi, jah, ma arvan, et väärivad mitmed organisatsioonid, aga täna me räägime organisatsioonidest, mis on loodud – see nimekiri – käimasoleva sõjaga. Kõik need organisatsioonid on loodud selleks, et toetada Ukrainat, seal elavaid inimesi ja tegelikult, oleme ausad, selle läbi ka, nii nagu minu meelest eile väga ilusti ütles teie erakonnakaaslane lõpukõnet pidades Euroopa Liidu teemalisel ülevaatel, et kõik raha, mis läheb sinna toetuseks ja aitamiseks, on igal juhul hea raha. Selles mõttes, et seal saavad inimesed kiiremini võita ja sealt ei pea inimesed ära sõitma.

Nii et ma arvan, et vähihaiged ja väga mitmed teised organisatsioonid kindlasti vääriksid. Aga see on täiesti erinev teema ja täiesti erinev arutelu. Täna me räägime arutelu, mis puudutab ja mis on loodud nimekiri, nõndanimetatud – nagu kasutati komisjonis väljendit Maris Lauri poolt – supernimekiri, just konkreetselt selleks, et toetada käimasolevas sõjas Ukrainat.

18:39 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

18:39 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla ma olen midagi maha maganud rahanduskomisjonis, aga kas sotsiaalkomisjon pöördus rahanduskomisjoni poole arvamuse saamiseks?

18:40 Helmen Kütt

Ei pöördunud. Aitäh teile küsimuse eest!

18:40 Esimees Jüri Ratas

Toomas Jürgenstein, palun!

18:40 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Hea Helmen! Kas me võiksime seda probleemi niimoodi sümboolselt vaadata, et need meie vahvad taadid ja memmed, kes nüüd selle põhieelnõuga saavad teatava kindluse tulevikuks – tõenäoliselt nad toimetavad niikaua kui nad jaksavad kodus, aga võib-olla tõesti mingil hetkel on hooldekodus –, aitavad ära võita ka Ukrainal sõja? Kas võib niimoodi vaadata?

18:40 Helmen Kütt

No kahtlemata nemad on need, kes koovad sokke ja kes tegelikult oma pisku on annetanud üritustele ja kes on ka Punase Risti üritustel. Aga lihtsalt ma veel kord ütlen, et need küsimused, mis esitati, on põhjendatud, sest tulenevalt lõigust tulumaksuseaduses on toodud siia ka üks organisatsioon, mittetulundusühing, kelle tegevus on suunatud konkreetselt Ukraina abistamisele. Ja veel üks väike kommentaar või juurde, et ka see küsimus, et kas rahanduskomisjoni pöörduti – selleks ei olnud lihtsalt aega, et rahanduskomisjoni pöörduda, sellepärast et see eelnõu siin saalis nõudis kiiret menetlust, see, mis toodi meile ka komisjoni. Meil puudus isegi kahtlus. Kui meil oleks tekkinud häältega [probleem], et oleks pooled olnud vastuhääled ja pooled mitte, siis oleks olnud võib-olla mõistlik. 

Aga see selgitus, mida meile esitati Rahandusministeeriumi poolt ... Ja ma veel kord küsin, kas kellelegi tundub siin saalis, et see organisatsioon on sinna nimekirja lisatud ebaõiglaselt, vääralt, et see organisatsioon ei toeta tegelikult Ukraina võitu? No ma tõepoolest ühtegi sellist inimest sotsiaalkomisjonis ei näinud. Ma olen selles mõttes Urmas Reitelmanniga nõus, et tavaliselt on seda arutanud rahanduskomisjon, aga kuna rahanduskomisjonil ei olnud ühtegi [eelnõu] tulumaksuseadusega seoses ja kui oleks meil natukegi aega rohkem olnud, siis ma oleksin kindlasti seisukohta küsinud, ja arvamust. Ma julgen arvata, et rahanduskomisjon oleks seda toetanud, ma tõesti julgen arvata. Aga nüüd on sotsiaalkomisjon väga suures üksmeeles, 9 poolt, 2 erapooletut või hääletamata, lihtsalt ei osalenud, on toetanud seda ettepanekut.

Siin oli [küsimus], kas see on poliitiline tahe, hea ametikaaslane Mart Helme ütles, et see on poliitiline eelnõu. Siin saalis minu teada ongi 101 poliitikut, ja selle muudatusettepaneku saab panna hääletusele – hääletada vastu, hääletada poolt. Eks siis on näha ka see seisukoht. Me ju siin olemegi poliitikud. Me oleme lisaks sellele toredad kolleegid, toredad inimesed, aga me oleme siin palka saamas selle eest, et me teeme teatud liiki poliitikat.

18:42 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun! 

18:42 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea Helmen! Ma mäletan, kui see neiu käis siin rääkimas ja mulle nagu kuidagi kriipis kõrva, kuidas üks esimesi asju, mis ta ütles, ta kelkis, kuidas temal on abikaasaga korter Kiievi kesklinnas Kreštšatikul ja teine korter Tallinna kesklinnas ja siis kõik see, mis sealt edasi tuli. Mul on lihtsalt selline küsimus: kas sul on aimu, et kui sõda lõpeb ükskord, kuidas on see protseduur, et see maksuvabastus siis sellisel juhul ikkagi ära võtta? No see ei saa niimoodi jätkuda. Ja kas mingeit auditit ka rakendatakse kogu selle tegevuse puhul?

18:43 Helmen Kütt

Suur aitäh selle küsimuse eest, aga ma pean küll ütlema absoluutselt mitte ironiseerides, et seda tõesti komisjonis ei arutatud. Tõesti ei arutatud. Seda teemat ei käsitletud.

18:43 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

18:43 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Iseenesest oli muidugi huvitav ettepanek, et kui põhiseadus ütleb, et me peame võrdselt kohtlema, siis te ütlete, et paneme hääletamisele. No  hääletame, kas põhiseadus kehtib või ei kehti. See on üks võimalus. Aga sellegipoolest minu küsimus pigem puudutab seda, et kui me räägime maksuvabastusest või erisoodustusest, mis kellelegi antakse, kas teil komisjon sai aru, kuidas seda supernimekirja koostatakse niimoodi, et kõik Eesti riigis olevad juriidilised isikud, kes aitavad Ukrainat avalikes huvides, et nad kõik oleksid sinna kaasatud või sinna kutsutud? Või on ikkagi tegemist nii, et kellelegi antakse väga poliitilised erisoodustused. Kuidas komisjon sellest aru sai?

18:44 Helmen Kütt

Suur aitäh! Nii nagu ma ütlesin, te toote siin näiteid, et kui üks pöördub või, tähendab, üks saab ja teised ei saa, et kuidas see võrdne kohtlemine on. Järsku teie teate ... Mul on kahju, et see formaat ei võimalda minul teilt küsida, aga ma pärast küsin, kui saalist välja läheme. Kui te teate mingit Ukrainat abistavat organisatsiooni, kes sellises mahus, miljonitega, on toetanud Ukrainat seoses käimasoleva sõjaga, kui te teate sellist, kellele on öeldud "ei" ja kes on esitanud taotluse saada sinna nimekirja, no siis on probleem. Kui sellist ei ole, välja arvatud, nagu Kert Kingo tõi näite, et EKRE. No sotsiaaldemokraadid ka kindlasti, ega Kert Kingo ei teinud ettepanekut, et EKRE sinna nimekirja saaks, lihtsalt see toodi MTÜ-na näiteks.

Noh, ma ei oska sellistele küsimustele vastata rohkemat kui niimoodi, et komisjon seda ei arutanud. Ei algatanud selle küsimuse arutelu ka teie komisjoniliikmed Jaak Valge ja Kert Kingo. Viimasel sotsiaalkomisjoni istungil Kalle Grünthal tõi need põhimõtted välja, mida tema arvab, et see on korruptsioon. Teised komisjoni liikmed seda korruptsiooniks ei pidanud. Ma veel kord ütlen, et meil on kõigil võimalus oma meelsust avaldada hääletades, teha ka ettepanek, et mitte seda punkti toetada, mille sotsiaalkomisjon muudatusettepanekute tabelis üheksa poolthäälega toetas.

Mul ei ole rohkemat ja paremat vastust teile kui see, et komisjoni enamus ja ma arvan, et ka teie liikmed said aru, et see organisatsioon tegelikult ka väärib selles nimekirjas olemist. Võib-olla tekkisid küsimused lihtsalt sellest, miks ta on sotsiaalkomisjonis, mitte rahanduskomisjonis. Kuigi sellist küsimust otseselt ei esitatud, sest meil olid nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi inimesed vastuseid andmas. Mina ei ole maksuekspert, mina olen sotsiaalvaldkonna, ma julgen öelda, asjatundja või vähemalt selles valdkonnas töötanud inimene. Aitäh! 

18:46 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

18:46 Indrek Saar

Aitäh! Hea ettekandja! Nagu me saame ikka tõdeda, et osade meie kolleegide ego on saanud ikka tõsiselt riivatud Slava Ukraini esindaja Riigikogu poole pöördumisest. Huvitav, et need inimesed ise sõidavad regulaarselt ja süsteemselt üle kõigist sotsiaalse käitumise normidest siin saalis, kui nad teiste inimestega suhtlevad, kui seda suhtlemiseks saab nimetada. Kommentaarina: minu teada erandolukorras ongi antud maksuhaldurile kaalutlusõigus, et ta saab selliseid ettepanekuid teha, mida siis Riigikogu saab seadusesse panna või mitte, nagu see jutt, kõnealune ettepanek.

Aga mind sisuliselt huvitab see. Äkki sa oled hea ja selgitad, mis ajast need annetused siis selle rakendussätte korral annetajatele maksuvabad on, millest me siin antud juhul räägime. Sest üldiselt mulle ka tundub, et siin ...

18:47 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Palun küsimust!

18:47 Indrek Saar

... et siin ei ole küsimus sellest, kas  Slava Ukraini peaks sellesse nimekirja kuuluma.

18:47 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija! Teie aeg! Helmen Kütt, palun!

18:47 Helmen Kütt

Jaa, suur aitäh esitatud küsimuse eest! Ma sain põhimõtteliselt sellest küsimusest aru ja võin öelda, et – ma nüüd peast ei ütle, millal täpselt moodustati MTÜ Slava Ukraini, see kindlasti ei olnud 24 veebruar – aga põhimõtteliselt need annetused, mis on tehtud MTÜ Slava Ukraini, ma arvan, et see oli märtsikuu, kas oli seitsmes. Noogutab Heidi, meie komisjoni või sotsiaalkomisjoni väga tubli töötaja, noogutab. Näete, mul isegi mälu peab, 7. märtsil loodi see. See tähendab seda, et kõik need annetused, mis on tehtud MTÜ‑le Slava Ukraini siis alates 7. märtsist, on annetajatele maksuvabad. Juriidilised isikud, kes on nendelt annetustelt tasunud tulumaksu, võivad teha tulumaksu ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis paranduse ja neil tekib enammakse. Enammakse võib jääda nõndanimetatud ettemaksukontole tulevaste maksukohustuste katteks või nad saavad taotleda ka selle tagastamist.

18:48 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

18:48 Mart Helme

Aitäh! Loomulikult püütakse jätta muljet, nagu meil oleks mingisugune eriline vastumeelsus. Meil ei ole mingit vastumeelsust Ukraina abistamise suhtes, vastupidi, meil on oma MTÜ, mida veab Anti Poolamets ja mis on mitu bussitäit saatnud juba abi Ukrainasse. Nii et niisugused vihjed, see on pahatahtlik lihtsalt. Mul on hea meel, et nende tegija järgmises Riigikogus ei ole.

Aga küsimus on mul selline. Kas see eelnõu eeldab ka järeleelnõu, mis ütleb, et kõikide nende maksuvabastuse alla käivate MTÜ-de suhtes tuleb algatada ka läbivat auditit, et teha kindlaks, et need annetused ja rahad tõepoolest liiguvad õiget teed pidi ja jõuavad õigete adressaatideni?

18:49 Helmen Kütt

Suur aitäh teile! Ütlen kohe ennetavalt, et seda sotsiaalkomisjonis ei arutatud, aga kui te lubate minu isikliku arvamuse siia juurde tuua, siis ma laiendaksin seda, ütleksin, et mina usaldan Maksu- ja Tolliametit, ma arvan, et seda kontrolli jälgitakse. Ma olen näinud väga palju neid organisatsioone ja ka neid äriettevõtteid, kes on saanud valesti maksutagastuse eest karistada, need on tagasi nõutud riigieelarvesse.

Pean ütlema teile, et mina olen küll üritanud [vastata] väga tasakaalukalt ja tagasihoidlikult ilma mingisuguste hinnanguteta küsijate, ükskõik kust seina äärest või keskreast see küsimus tuleb, suhtes. Muidugi te olete selgeltnägija, kui te arvate, et ma järgmises Riigikogus ei ole.

18:50 Esimees Jüri Ratas

Helle‑Moonika Helme, palun!

18:50 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja, sõna andmast! Indrek Saar ütles, et mõned inimesed tõesti sõidavad üle kõikidest sotsiaalsetest normidest siin Riigikogu saalis, eks ole. Kui ta tõmbas siinsamas Riigikogu saalis provokatiivselt pauguti lahti ja tekitas mürale lisaks ka hunniku prügi. Mul on hea meel, et sellist inimest järgmises Riigikogus ei ole ja et ta on ise aru saanud, et ta ei sobi siia. Aga ma küsin, kas komisjon ei saaks algatada näiteks eelnõu, et Vähiravifond Kingitud Elu, kes on sellist maksuvabastust taotlenud juba pikka aega, saaks samuti maksuvabastusega asutuste nimekirja?

18:50 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, mul on üks palve, tehniline palve: kui te küsite, siis palun küsige mikrofoni juurde. Punkt üks. Ja punkt kaks, palun saalis vaikust. Aitäh! Hea vastaja, palun!

18:51 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Tõepoolest on raske mõnikord isegi küsimust kuulda, aga seda ma kuulsin. Ma loodan, et sellise eelnõuga tuleb välja rahanduskomisjon. Ma tean, et rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk tegeleb ja seda vaadatakse tervikuna. Kingitud Elu fond ei tegele kindlasti selles nimekirjas olevate organisatsioonide tegevusega ehk sõda Ukrainas. (Juhataja helistab kella.) See nimekiri on kindlasti selleks ajaks, ja ma olen üpris veendunud, et järgmine Riigikogu koosseis, ja ma loodan, et ka see, nagu meiegi sotsiaalkomisjonis oleme mõelnud, et teeks mõned asjad ära veel sellel perioodil, mis sellest, kui need jõustuvad hiljem, aga et see koosseis võiks teha, sest me töötame vähemalt sotsiaalkomisjonis väga heas üksmeeles ja rütmis. Ma usun, et rahanduskomisjon võtab arutusele nii selle ettepaneku, mis puudutab seda, et teha auditi, kontrolli nende ühingute üle – seitse on siin juba öeldud ja üks liitub juurde –, kui ka selle, et vaadata üle koos Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, võib-olla ka koos Maksu‑ ja Tolliametiga, millised organisatsioonid vääriksid veel, aga mitte seoses Ukrainaga, sellesse nimekirja liitmist, vaid vaadata tervikuna see pilt üle. Olen teiega päri ja ma tean, et sotsiaalkomisjoni liikmed täpselt samuti, et olukorras, kus meil on rahalisi vahendeid nii vähiravi kui ka väga mitmete teiste, mitte ainult vähiravi ei ole probleemiks, aga väga palju ka näiteks laste ja harvikhaiguste teemadel, et kui on keegi, kes aitab riigil raha puudusel või võimaluste puudusel neid probleeme leevendada, kergendada, siis kahtlemata peaks seda kaaluma, sest need rahad läheksid ka õigesse kohta – inimeste tervisesse. Aga seda komisjon tõesti ei arutanud. Noh, vastuseks.

18:52 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

18:52 Paul Puustusmaa

Jaa, tänan. Ma ikka kiusan selle põhiseaduse küsimusega. Sellepärast et uskuge mind ...

18:53 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, ma vabandan! Kui siin saalis ees ei ole lärmi, siis kui seal taga on lärm, see kajab ka kõik ette. Palun austame küsijat, austame seda, kes on Riigikogu kõnetoolis, neid, kes soovivad kuulata. Palun, hea küsija! Uuesti andke see üks minut küsijale. Aitäh!

18:53 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Ma ikka jah sellesama põhiseaduse ja võrdse kohtlemise printsiibi järgi küsin. Ega mul ei ole ka mitte midagi nende organisatsioonide vastu ja ei ole oluline see, kas mina tean või ma ei tea mõnda sellist ettevõtet või asutust. Aga küsimus on komisjonile ja seoses põhiseadusega. Kas komisjonil on olemas või oli olemas sihuke selge arusaam sellest, et on olemas kuskil avalikud tingimused, kriteeriumid, et iga organisatsioon ja mittetulundusühing, kes usutavasti usub ka, et ta sobiks sinna hüper-supernimekirja, et ta võiks siis teha ka avaldused? Et kas see on avalikult saadav ja lihtsasti kättesaadav selles mõttes või on see tõesti mingi salanimekiri?

18:54 Helmen Kütt

Suur aitäh! Erakorralisel komisjoni istungil, mille me protokollisime neljapäeval, 17. novembril, põhiseadusega vastuolu üles ei tulnud, seda ei küsitud. Küsiti küll küsimusi, et kuidas, nendele ma vastasin, mis meile tulid, vastused. Järgmisel istungil, 21‑l ehk siis viimasel, see tähendab sellel esmaspäeval, mis oli, tõi Kalle Grünthal jutu ja mõttena sisse, et tegemist on korruptsiooniga. Ja sotsiaalkomisjoni liikmed seda mõtet ei toetanud, sestap hääletasid muudatusettepanekute poolt, häältega 9 poolt, 2 ei osalenud hääletusel.

18:54 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

18:54 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Helmen! Sa oled väga tubli inimene ja ma kiidan sind. Aga vaat siin lähevad meie mõtted natuke lahku sellest põhiseaduse mõttest, sellest ebavõrdsusest hetkel. Otsustati lihtsalt ära, et selleks asutuseks on Slava Ukraini. Aga on olemas ka Anti Poolametsa poolt asutatud, samuti MTÜ Ukraina Eest. Minul jääb praegu, kuna te mitu korda siin puudutasite minu nime, et ma kahtlustasin korruptsiooni, äkki te selgitate ära, mille poolest on Slava Ukraini parem kui Ukraina Eest, kes on samuti saatnud palju annetusi praegu Ukrainale? Aitäh! 

18:55 Helmen Kütt

Suur aitäh! Teie nime ma kasutan selle tõttu, et te olete komisjoni liige ja teie ütlused väärivad esiletoomist ka siin suures saalis. See on see põhjus, miks ma teie nime kasutan. Ja kui on olulised mõtted, mida tuleb jagada kolleegidega, kes ei ole sotsiaalkomisjoni liikmed, siis ikka ju ütled.

Nüüd, mis puudutab Anti Poolametsa asutatud organisatsiooni –  mina ei tea, aga võib-olla te teate, kas tema on taotlenud sellist maksuvabastust, kas tema käive on selline miljoneid – selles mõttes, mis ta on annetustena kogunud. Ja veel, et uskuge mind, Eestis on sadu organisatsioone ja tuhandeid inimesi, kes toetavad seda, et Ukraina võidaks ja et Ukraina inimestel seal Ukrainas oleks võimalus elada oma kodus või liikuda äärealadele, kus ei ole sõjategevus nii tugev. Nad kõik teevad palju selleks, et toetada Ukrainat.

Meile teadaolevalt  – see on info, mis komisjonis oli – ei olnud ühtki teist. Sotsiaalministeerium esitas selle, komisjon arutas, otsustas. Mul ei ole rohkemat infot anda. Ja ma kindlasti ei anna hinnangut, kas Slava Ukraini on parem kui mõni teine või kolmas organisatsioon. Esitati taotlus selle nimekirja lisamiseks, komisjoni liikmed leidsid selle olevat väga põhjendatud. Ma lugesin ette teile ka Viktor Vassiljevi kommentaari. Ka teie saite komisjonis oma arvamust järgmisel istungil avaldada.

Komisjoni liikmed olidki oluliste mõtetega ja demokraatias on nii, et hääletatakse. Kui seal on põhiseaduse riive ja te tunnete, et see on põhiseaduse riive, pange see punkt hääletusele saalis. Ja hiljem võib pöörduda kuhugi. Ja ma veel kord ütlen, et mina ei vaidlusta ega mina ei väida, et keegi on parem või halvem, aga komisjon täpselt selliste menetluste põhjal arutas. Aitäh!

18:57 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

18:57 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ütlen ühe asja välja praegu, et see ei jääks valesti kõlama: mul ei ole midagi selle vastu, et Slava Ukraini sai selle summa. Absoluutselt ei ole vastu, rõhutan. Aga minu printsiibis on minu jaoks ebamäärane see, et taotlust sellele avalikult välja ei kuulutatud. Vot see on kogu asja puänt. Taotlusvooru, õigemini. Nii et selles osas oli nagu asi natukene ebakindel.

18:58 Helmen Kütt

Suur aitäh teile selle toodud mõtte eest! Aga ma loen kolmandat korda ette Rahandusministeeriumi arvamuse. Sellesama küsimusega me pöördusime Rahandusministeeriumi poole ja meil on selline vastus. Mingit konkurssi pole korraldatud ega seda saakski teha. Maksusoodustusi ei anna seadusandja konkursi kaudu. MTÜ Slava Ukraini on maksuhalduri poolt kinnitatud vastavaks tulumaksuseaduse §-s 11 nimetatud tingimustele ehk ta tegeleb avalikes huvides ja on heategevuslik.

18:58 Esimees Jüri Ratas

Kristen Michal, palun!

18:58 Kristen Michal

Jaa, aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et siin kolleegid on võtnud ette selle eelnõu võib-olla ühe detaili. Sellel eelnõul on palju suurem taust. Aga äkki te protokolli huvides kinnitate ka üle, sest kolleeg Grünthal rikastas meid teadmisega, et Slava Ukraini saab mingisuguse summa? Äkki te kirjeldate, et tegemist on millegi muuga?

18:59 Helmen Kütt

Suur aitäh! Kauges mõttes, tuleviku mõttes tõenäoliselt saavad ikka selle summa need, kes annetasid, ja nad saavad jätta selle, nagu öeldakse, ettemaksukontole. Ma lugesin ka selle vastuse ette, et annetused, mis on tehtud MTÜ Slava Ukrainile siis alates tema loomisest, on annetajatele maksuvaba. Juriidilised isikud, kes on nendelt annetustelt tasunud tulumaksu, võivad teha tulu‑ ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni paranduse ja neil tekib enammakse. Enammakse võib jääda ette nõndanimetatud kontole tulevaste maksekohustuste katteks või võib taotleda selle tagastamist. Ja neil on kahtlemata võimalus see uuesti annetada sellele või mõnele teisele organisatsioonile, kui nad tahavad toetada sõja lõppu Ukrainas.

18:59 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ärge vajutage kellegi teise nuppu, ka Ivari Padar, ärge vajutage kellegi teise nuppu palun! See ei ole lubatud kellegi teise nuppu vajutada. Hea Helmen, ma kuulsin teid, te soovite võtta sõna, kõik on hästi. Nüüd ma avangi läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Helmen Küti. Te saate mulle alati siit öelda. Aga ärge öelge Ivarile, et ta vajutaks teie nuppu, see on vale tegu, see on paha tegu.

19:00 Helmen Kütt

Suur tänu selle protseduurilise info eest, võtan teadmiseks ja väga vabandan, et rikkusin [reegleid]. Mul on selline soov, et ma tahaksin väga rääkida. Ma palun kohe kolm minutit juurde ka. Suurepärane! Ma tahaksin rääkida sellest suurepärasest eelnõust ja sellest suurepärasest hoolekandereformist, mis jõustub juba 1. juulil 2023. aastal.

Teie ees oleva eelnõu kandev mõte on inimkeskse ja väärika hoolekande võimaldamine kõigile seda vajavatele inimestele õigel ajal õiges kohas õigel teenusel ikka selleks, et elu oleks ilusam ja inimväärsem. Uskuge, see eelnõu ei suru inimesi hooldekodusse, otse vastupidi. Oma kodu on inimesele üldjuhul kõige parem koht. Selleks, et võimalikult kaua kodus hakkama saada ja seal oma vanaduspõlve veeta, ongi vaja suurendada avaliku sektori rahastust kohalikele omavalitsustele avahooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks, täiendavate teenuste loomiseks, et seeläbi väheneks ka hoolduskoormus ja inimeste omaosalus hooldusteenuse eest tasumisel. Vajalik on kõigi meetmetega inimese otsustusvabadust ja iseseisvat toimetulekut toetada.

See mudel on parim inimesele, odavam omavalitsusele ja ka riigile. See mudel on väga olulises osas koduhoolduse ja isikliku abistaja tugiteenuste loomise poole kaldu. See annab võimaluse nutikate innovaatiliste lahenduste pakkumiseks: sotsiaaltransport, päevakeskused, teenusmajad nii eakatele kui dementsetele. Ja kõike seda ikka selleks, et inimene saaks oma kodus elada nii kaua kui võimalik.

Täna on olnud see teenus, elukaare see osa, väga halvasti rahastatud ja riik ei ole seda eelnevalt üldse toetanud. Aastal 2023 1. juulist tulevad sinna ka toetus riigieelarvest ja omavalitsused lisavad kahtlemata osa. Aga need on ju meie inimesed, need ongi ju meie inimesed. Riigi toel jõuab kohalike omavalitsusteni pooleks aastaks 40 miljonit, 2024 on see 57 miljonit ja aastal 2025 enam kui 60 miljonit. Elukaare algus on meil olnud väga hästi nii riigi kui omavalitsuste poolt toetatud ja see on õige. Aga viimane osa, nagu eelnevalt ütlesin, on olnud seni toetamata ja see on olnud sotsiaaldemokraatide pikaajaline mure, lubadus ja meie seenioride poolt kauaoodatud muutus hoolekandes.

Lubage mul ette lugeda Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhi Andres Ergma kirjast tsitaadi. Tsitaat on järgmine, alustan. Vastavalt põhikirjale on Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu tegevuse üheks eesmärgiks oma liikmete ja laiemalt kõigi pensionäride sotsiaalse turvalisuse tagamine. Siiani on olnud nii, et kui vanemaealisi soovitakse hoida pikemalt töötamas, siis neid märgatakse positiivses võtmes. Kui nad enam ei tööta, siis neid ei märgata kas üldse või kui, siis sotsiaalsüsteemi koormusena. Ei märgata ka siis, kui tegemist on spetsiifiliste terviseprobleemidega. Näiteks ei nähta vajadust kutsuda sõeluuringutele naisi kuni vanuseni 74 eluaastat. Hetkel on see piir, kellele kutsed saadetakse, 69 aastat. Euroopa Liidu tasemel on selline soovitus olemas. Eriti oluline, arvestades seda seaduseelnõu, on tervitatav, et hoolekandereform astub suure sammu olemasoleva süsteemi parandamiseks ja seda mitte ainult üldhoolduses, vaid ka koduhoolduse osas. Hea, et vanemaealiste eest hoolitsemise põhimõtteline koormus siirdub pensionäridelt ja nende lähedastelt asjaomaste riiklike institutsioonide ja kohalike omavalitsuste haldusalasse. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit näeb hoolekandereformis suurt positiivset muudatust pensionäride sotsiaalse turvalisuse tõstmisel ja ühtlasi loodame, et võimalik bürokraatia selle elluviimisel ei tekita tagasilööke. Ja kõiki teid tervitab Andres Ergma, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimees. See on tsitaadi lõpp.

Ja lõpetuseks. Nii nagu te nägite ka sellest kirjast, pensionärid ei tunne muret sellepärast, et nad kipuksid hooldekodusse, nagu teinekord kriitikud on öelnud, et nüüd on järjekord hooldekodudesse. Kui vaja, arvestades vanuselist struktuuri ja seda, kui tervislik seisund ei võimalda kodus hakkama saada, siis tuleb seda teenust kasutada, ja see ei ole mingi häbiasi. See on hinnatud: vajadusel võetakse perelt see koormus ja pere saab töötada, maksta riigile makse. Ja lisaks sellele, nagu kirjas ka välja toodi, sama sõeluuringute teema, haigestumine on kõige suurem just selles vanuses, kus avastatakse, kui on tihti hilja. See on väga suur mure inimese tervisele ja elule, see on väga väike lootus paranemisele ja see on muidugi suur kulu haigekassale, rääkimata inimeste kannatustest ja pere kannatustest. Riiklikult tuleb kindlasti läbi mõelda ja tagada ka õenduskodu, vajadusel pallatiivravi ja hospiitsteenuse piisav rahastamine ja kättesaadavus. Ja nagu varem on öeldud, õigel ajal õiges kohas õigel teenusel riik ja kohalik omavalitsus inimese teenistuses. Aitäh!

19:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja läheme nüüd eelnõu 704 SE muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On laekunud kokku kaheksa muudatusettepanekut juhtivkomisjoni poolt. Esimene muudatusettepanek, arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, arvestada täielikult.

Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 704 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 18. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


19. 19:06 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (679 SE) esimene lugemine

19:06 Esimees Jüri Ratas

19. päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 679 SE esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liige Taavi Aas. Palun!

19:06 Taavi Aas

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Keskerakond jah on siis teinud ühe ettepaneku, kuidas toetada energiakriisis energiaettevõtjaid. Tihtipeale võiks mõelda, et opositsiooni ettepanekud, vaevalt nad läbi lähevad, aga siin ajalugu on näidanud, et häid mõtteid tasub ikka välja käia, sellepärast et vähemalt osad neist on leidnud hilisemas menetluses Riigikogus ka toetust, saanud seadusteks.

Ma arvan, kindlasti tegemist ei ole viimase meiepoolse ettepanekuga, mida me teeme, sellepärast et olukord on dünaamiline, muutub. Riigid väga erinevalt oma ettevõtteid toetavad. Täna juba korra kõnelesin sellest, et Saksa riik on otsustanud väga massiivselt toetada, ka suurettevõtteid. Nii et ma arvan, et me ühel hetkel jõuame ka suurettevõtete juurde.

Küsimus on siin eelkõige selles, et oleks tagatud Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Ja kindlasti, et meie majandusel läheks selles olukorras võimalikult hästi, et ettevõtted tuleksid sellest kriisist tervelt välja. Me juba teame, et paljud ettevõtted on raskustesse sattunud. Ja seetõttu, kui me täna ettevõtjaid ei toeta, siis tulevikus võib see meie riigile palju kallimaks maksma minna kui praegu neid ettevõtteid aidata ja toetada. Nii et kindlasti ei ole tegemist viimase meiepoolse ettepanekuga. Aga veel kord: mul on tõsiselt hea meel selle üle, et me ei ole teinud tühja tööd. Paljuski on ettepanekud leidnud, tõsi küll, mitte meie ettepanekutena, aga komisjoni ettepanekutena läinud ellu, aga igal juhul on nad aidanud Eesti rahvast selles kriisis. Aitäh!

19:08 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ärge ära minge, hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Jaanus Karilaid.

19:08 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale. Hea ettekandja! Ole hea, tuleta avalikkusele meelde, et tegelikult on võimalik majandust ja ettevõtteid toetada. Kui Keskerakond oli valitsuses, me päris operatiivselt rakendasime mitmeid meetmeid, ja hiljem on ka ettevõtjad tänanud meid fraktsiooni koosolekul. Tee puust ja punaseks, praegu on ka majanduskomisjoni esimees Kristen Michal siin. Ta väidab, et valitsus ei saa midagi teha, peab olema passiivne. Tegelikult saab teha. Ole hea, räägi.

19:09 Taavi Aas

Aitäh! Jaa, loomulikult saab teha ja peab tegema. Ma tõin ka just praegu selle Saksamaa näite, kuidas Saksa valitsusel on ettepanekud toetada, ettevõtete toetamiseks. Peaminister on korduvalt kinnitanud siin, et tasub, võtab eeskuju teistest riikidest. Ma arvan, et nüüd on see hetk, kui tõepoolest tulebki seda eeskuju võtta, et meie, meie enda Eesti ettevõtjad ei satuks konkurentsiolukorras halvemasse olukorda.

Aga tõepoolest, Keskerakond valitsuses olles rakendas kiiresti meetmeid. Ettevõtjad on öelnud, et need meetmed aitasid, nad olid abiks, kuigi on väidetud, ka peaminister on väitnud siit, et need ei aita kedagi. Need ei olnud suured rahalised meetmed. Aga abiks, ettevõtjad on öelnud, et need meetmed ikkagi olid. Ja ju sellest kogemusest, mis meil siis on olnud valitsuses olles, me teeme neid ettepanekuid ka nüüd, kui me enam valitsuses ei ole. Ja kahtlemata me seda jätkame.

19:10 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

19:10 Tarmo Tamm

Aitäh! See on väga oluline, et valitsus sellel perioodil, kui ettevõtetel on raske ja nad võitlevad selle nimel, et konkurentsis olla, mitte ainult riigisiseses konkurentsis, ka üleeuroopalises konkurentsis. Kui riik jätab selle toetuse tegemata, siis selle tagajärjed on väga kurvad. Esiteks kaotatakse väga palju töökohti, kaotatakse konkurentsivõime.

Ma toon konkreetse näite, nagu siin oli juba näitena toodud. Saksamaa toetab oma ettevõtjaid ja üldse elanikke kriisiolukorras üle 7% SKT-st, Eesti 0,5%. Mul on üks tuttav puidutööstusettevõte, kes kogu aeg müüs Saksamaa turule. Ta ütles, et praktiliselt on tänasel päeval võimatu Saksamaa turule enam mingit lepingut saada, sest riik maksab nii palju oma ettevõtetele peal. Nüüd ta õnneks sai mõned lepingud Šveitsi turule. See on tegelikult konkurentsiküsimus ja kui Eesti riik jätab selle võimaluse kasutamata, ma arvan, et need tagajärjed on hästi kurvad. Aitäh!

19:11 Taavi Aas

Aitäh! Jaa, see 7% Saksamaa toetus SKP-st. See näide toodi minu meelest kas nädal või kaks tagasi. Kui need uued meetmed Saksamaal rakenduvad, siis tõenäoliselt see toetus saab olema veel märgatavalt suurem kui see 7%. Aga miks seda tehakse, on ikkagi see, et ettevõtted tuleksid kriisist tervena välja ja et hiljem see majanduslik auk, mis tekib, ei oleks nii suur. Eesti riik praegu riskib sellega, et see auk võib-olla tulevikus meie jaoks palju suurem kui see kulu, mis tehtaks nüüd neid ettevõtteid toetades.

19:12 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on, ma usun, teid informeeritud, aga ma ütlen ka, et on juhtivkomisjonipoolne ettekandja muutunud ja ma palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali. 

19:12 Kristen Michal

Aitäh, hea esimees! Austatud kolleegid! Vastab tõele, et ettekandja on muutunud. Põhjuseks on külm ilm ja inimeste kokkupuude. Kõigepealt, Riigikogu majanduskomisjonis arutasime seda esmaspäeval, 14. novembril. Eelnõu ennas hea kolleeg Taavi Aas juba tutvustas. Tal on igati õigus, koostöö majanduskomisjonis on äärmiselt ladus. Kõik head ideed, mis tulevad, valitsus viib muudkui ellu.

Selle eelnõuga on juhtunud nii, et eelnõus endas seda, mida Taavi Aas tahtis selle eelnõuga saavutada, ei ole. Oli plaan ka keskmised ettevõtjad sellesse nimekirja lisada. Kahjuks on juhtunud nii, et see läks seletuskirja ja eelnõu teksti see ei saanud. Taavi Aas avaldas lootust selle peale, et kui seda eelnõu edasi menetletakse, et äkki õnnestub see viga selle töö käigus parandada. Aga komisjon leidis, et kuna kõik eelnõus kirjas kirjapandu on juba ellu viidud, ühtegi uut probleemi, ühtegi lahendamata probleemi selle eelnõuga ei lahendata. Ja nii nenditi, et teha menetluslik otsus teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. novembril – konsensuslikult  – ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata – samuti konsensuslik. Selline see meie koosolek oli. Aitäh!

19:14 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Rene Kokk, palun!

19:14 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Ütlen kohe ära, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt sellele eelnõule toetus on olemas. Ja tulenevalt sellest, et me oleme täna siin saalis menetlenud kolmandat universaalteenuse eelnõu, mis täna puudutas valdade, linnade ja nende ametiasutuste universaalteenusele mineku tingimusi.

Esimene eelnõu, 655, oli universaalteenuse eelnõu, mis nägi ette universaalteenuse rakendamise eraisikutele ja korteriühistutele. Juba selle menetluse käigus tegi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku, et universaalteenus oleks kättesaadav sisuliselt kõigile Eesti tarbijatele. Ehk siis oli ettepanek, et oleks võimalik universaalteenusena kasutada elektrit kõigil, kes tarbivad aasta jooksul kuni viis miljonit megavatti. Siin on juttu ka olnud, et kust see number tuli, ja nii edasi. See number oligi võetud sellepärast, et see kataks ära põhimõtteliselt terve Eesti, kõik ettevõtjad ja tarbijad, keda see puudutab. Tollel hetkel seda muudatust ei toetatud. Seal oli muudatusettepanekuna ka see, et CO2 komponent igakuiselt universaalteenuse energia pakkuja poolt teha ülevaade, anda selgitust, palju on läinud, ja et riik siis kompenseeriks selle CO2‑kvoodi ülelaekuva raha eest. Nüüd, nagu siin komisjoni esimees ka juba ütles, on vahepeal ellu viidud neid opositsiooni ettepanekuid.

Järgmisel korral me menetlesime eelnõu 680, mis puudutas mikro‑ ja väikeettevõtteid. Ka sinna tegi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepanekud, millest ma juba rääkisin. Üks on see, et oleks võimalik saada universaalteenusega elektrienergiat kõigil, kes kuni viis miljonit megavatti aastas kasutavad. Ka seal seda ei toetatud. Seal oli ka seesama CO2 komponendi väljavõtmise ettepanek. Ja täna oli meil arutelul eelnõu 740, mis, nagu ma juba mainisin, puudutab valdasid ja linnasid ja nende ametiasutusi.

Aga küsimus on selles, et aidata ka keskmise suurusega ettevõtteid, siis tegelikult oleks mõistlik mõelda selles suunas, kuidas võtta ära see maksimum ühe gigavatt-tunni piirang. Sellest tulenevalt EKRE toetab seda eelnõu. Aitäh!

19:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 679 esimesel lugemisel tagasi lükata. Sellise ettepaneku on juhtivkomisjon teinud ja peame seda ettepanekut hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 679 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:20 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 39, vastu 22, erapooletuid ei ole, on eelnõu 679 tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega on 19. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


20. 19:20 Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (712 SE) esimene lugemine

19:20 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 20. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 712 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigihaldusminister Riina Solmani. Samuti palun saalis vaikust. Head ametikaaslased, palun saalis vaikust! Austatud minister, palun, sõna on teil!

19:21 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu saadikud! Arenev Eesti regionaalpoliitika peab arvestama piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja vajadusi, olema paindlik ja kergesti kohandatav. Selleks peab omavalitsuste roll suurenema ja neist kujunema kohaliku elu ja ettevõtluskeskkonna peamised arengu suunajad.

Omavalitsusjuhid ja ettevõtjad on rääkinud, et maapuuduse tõttu on nii maakonnakeskustesse ja mujale maapiirkondadesse väga keeruline tootmist rajada. Kui omavalitsuse riigilt maa taotlemine võtab aega kohati kauem kui aasta, ei jõua aga ettevõtjad oodata ja loobuvad plaanidest. Me ei saa lubada olukorda, kus ettevõtjatele sobiliku maa puudumise tõttu jäävad maapiirkondadesse töökohad tulemata. Kui ei ole töökohti, lahkuvad aga inimesed ja kogu elu hakkab hääbuma.

Kohalikku arengut ei ole võimalik edendada tänaseid maaga seotud küsimusi lahendamata. Praegu on maa võõrandamise protseduur omavalitsustele bürokraatlik, liiga pikk ning riigilt arendusmaa omandamist peetakse kulukaks ja maksetähtaega liiga lühikeseks.

Täna on maakatastri andmetel omavalitsuste omandis vaid veidi üle 1% Eesti territooriumi maast. Maareformi läbiviimisel otsustati omavalitsustele anda vaid põhitegevuseks vajalik maa. Samal ajal on maareserv mõeldud nii riigile kui ka omavalitsustele avalikeks eesmärkideks.

Vabariigi Valitsus on teile esitanud riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on muuta õiguslik regulatsioon omavalitsuste ja riigi vaheliste maatoimingute tegemiseks lihtsamaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks. Neid muudatusi on omavalitsused aga juba aastaid oodanud.

Kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamine on riigi ja omavalitsuse ühine eesmärk ning selleks maa andmine peab saama toimuda liigse keerukuseta. Maareformi seaduse järgi saab omavalitsusele anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa munitsipaalomandisse saamise taotluse esitamise tähtaeg täna möödas ning maareform lõpusirgel.

Eelnõuga näeme ette, et maade võõrandamine omavalitsustele hakkaks käima üksnes riigivaraseaduse alusel. Muudatustega näeme otsest positiivset mõju kohalikul tasandil ettevõtlusele ja laiemalt majandusele. Väheneb maa üleandmise bürokraatia. Menetlus muutub läbipaistvamaks, alanevad üleandmise tasud omavalitsustele. Samuti peaks vähenema kontrollimehhanism ja suurenema koostöö. Üldine suund on järelevalve asemel riigi ja omavalitsuse koostöö ning üksteise huvidega arvestamine. Kehtima jääb põhimõte, et seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saab omavalitsus riigilt maad tasuta.

Tehtavad täiendused ja muudatused on järgmised. Maa võõrandamise tingimused muutuvad omavalitsustele soodsamaks. Omavalitsuse riigile makstavat tasu vähendatakse 65%‑lt 50-le maa väärtusest ja seda nii varem tasuta saadud maa edasivõõrandamisel kui ka riigilt ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks maa omandamisel. Riik ja omavalitsused peavad olema võrdsed partnerid, riigil ei ole vaja omavalitsuse käest liiga suurt tasu küsida. Tasu eesmärk on suunata omavalitsust arendusmaad võimalikult kiiresti kasutusele võtma. Seejuures võib riigi tasust maha arvata maa väärindamiseks tehtud kulutused, näiteks detailplaneeringu või trasside ja pääsuteede rajamise kulud. Ettevõtluskeskkonnaks või elamumaaks vajaliku maa võõrandamisel pikeneb tasumise tähtaeg viielt aastalt seitsmele aastale, mis on oluliseks leevenduseks turutõrkega piirkondade omavalitsuste jaoks.

Oluliseks soodustuseks on, et saadud maa edasivõõrandamisel maareformi seaduse alusel ei pea omavalitsus enam riigile tasu maksma. Riigivaraseaduse alusel tuleb aga riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel tasu maksta. Hetkel seadus lubab omavalitsusel kümne aasta möödumisel saadud maa müüa ning riigile tasu maksmist vältida. See ei ole aga mõistlik, sest maa võib jääda kasutuseta seisma. Muudatuse kohaselt peab omavalitsus tasuta saadud maa võõrandamisel riigile tasu maksma olenemata müümise ajahetkest. Aga omavalitsus saab tasu vähendada enda tehtud kulude võrra.

Otsustustasand tuuakse allapoole. Praegu peab riigivaraseaduse järgi omavalitsusele maa võõrandamisel küsima nõusolekut valitsuselt, maareformi seadusega aga mitte. Muudatustega loobutakse valitsuse nõusoleku küsimisest ning võõrandamise otsustab kas riigivara valitseja, kes on üldjuhul minister, või tema poolt volitatud asutus, näiteks Maa‑ või Transpordiamet. Samuti ei ole edaspidi sotsiaalmaatoiminguteks enam vaja keskkonnaministri luba.

Ühtlustatakse riigi ja omavalitsuse huvide väljaselgitamise võimalusi. Muudatusega tasakaalustatakse omavalitsuse ja riigi vastastikuse huvi avaldamise võimalusi. Täna on nii, et kui maa ei ole riigile vajalik ja see otsustatakse panna oksjonil müüki või anda lepinguga kasutusse, on enne selle võõrandamist omavalitsusel õigus näidata huvi maa omandamiseks oma ülesannete täitmiseks. Üldjuhul riik arvestab selle huviga. Omavalitsuse ja riigi huvide tasakaalustamiseks on otstarbekas ka vastupidine: omavalitsusele mittevajaliku maa suhtes peaks ka riigil enne maa müüki või hoonestusõigust olema õigus sekkuda ja kunagi omavalitsusele tasuta antud maa tagasi küsida. Sel juhul kompenseeriks riik vahepeal maa parendamiseks tehtud kulud.

Lisaks on vajalik seadusesse luua õiguslik alus, millele tuginedes kehtestatakse riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja reservi määramise kord ning koostatakse vastav valitsuse määrus.

Mittetöötavad sätted tunnistatakse kehtetuks. Lisaks muudetakse paindlikumaks ka maa hindamise regulatsiooni. Laienevad riigivara valitseja ja Maa-ameti võimalused hindamist läbi viia.

Kokkuvõtvalt on eelnõu muudatused kantud soovist lihtsustada ja kiirendada riigi ja omavalitsuste omavahelisi maatehinguid ning kontrollmehhanismi asemel suurendada ühiste huvidega arvestamist ja koostööd. Tegemist on pikalt ettevalmistatud muudatustega, on peetud läbirääkimisi omavalitsuste esindajatega ning arvestatud ka väiksemate ja turutõrkepiirkondade omavalitsuste erisuste ja huvidega. Lugupeetud Riigikogu liikmed, tänan teid kuulamast!

19:29 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Taavi Aasa. Palun!

19:29 Taavi Aas

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnimetatud eelnõu 7. novembril sellel aastal. Komisjoni istungil riigihalduse minister Riina Solman tutvustas eelnõu. Eelnõu tutvustamisel osales ka Rahandusministeeriumi riigivara osakonna jurist Helje Päivil.

Komisjonis küsiti ka küsimusi. Kõigepealt komisjoni esimees Kristen Michal soovis teada, kuidas muutuste korral selgitatakse välja teiste ametiasutuste huvi riigimaa kohta, mida soovitakse võõrandada kohalikele omavalitsustele. Vastus oli, et kogu suhtlus toimub kinnisvaraportaalis. Ka juhul, kui kohalik omavalitsus hakkab maad võõrandama, siis paneb selle teate üles kinnisvararegistrisse ja sealt ka riigi institutsioonid saavad teha selgeks või vaadata, kas neil selle maa kohta võiks mingit huvi olla.

Siinkõneleja pööras selle punkti juures tähelepanu sellele, et see võib olla probleem. Omavalitsused teevad töö ära, näiteks detailplaneeringu, ja kui kõik tööd on tehtud ja omavalitsused soovivad hakata maad võõrandama, siis teatab riik või mõni riigi institutsioon, et aitäh, aga nüüd me tahaks seda tagasi. Tõsi küll, omavalitsustele kulud kompenseeritakse, aga ühelt poolt see on probleem, ja teiselt poolt selline punkt võib ju vähendada kohalike omavalitsuste huvi detailplaneeringutega tegeleda, sest nad ei tea, mis on lõpuks selle tagajärjed. Nii et sellest me komisjonis kõnelesime.

Komisjoni töös osalenud Kaie Karniol sõnas, et eelnõus võiks menetlemise käigus selle punkti üle veel rääkida või ühesõnaga arutada, kuidas seda probleemi lahendada. Samuti Kaie Karniol lisas, et eelnõu menetluse käigus plaanitakse teha veel üks täiendav muudatus riigivaraseadusesse. Nimelt praeguse seaduse järgi riigi äriühingud võivad maksta toetusi ja teha annetusi üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas. Nüüd on tekkinud olukord, kus Ukraina elektrijaamad sooviksid saada Eesti riigi äriühingute käest teatud seadmeid, sõidukeid või mingit vallasvara, aga riigivaraseadus seda ei võimalda. Menetluse käigus soovitakse ka see probleem lahendada.

Ja siis otsused: tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. novembril käesoleval aastal ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused olid komisjonis konsensuslikud. Aitäh!

19:32 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 712 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 7. detsember kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 20. punkti menetlemine lõpetatud.

Head ametikaaslased! Sellega on tänane istung lõppenud. Ma tänan teid ja jõudu teile meie töös. Aitäh!

19:33 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee