Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head valitsusliikmed! Head infotunni jälgijad siin Riigikogu saalis ja interneti vahendusel! Tere päevast! Alustame 23. novembri infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 27 Riigikogu liiget, puudub 74.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Kaja Kallas, majandus‑ ja taristuminister Riina Sikkut ja rahandusminister Annely Akkermann. Hakkame pihta. Head ametikaaslased, meil on kümme teemat, mis on ette antud. Minu teada ühe teema puhul ei saa küsija tervise tõttu osaleda, nii et meil on üheksa teemat. Aga seda on ikkagi päris palju. Mul on ettepanek, et iga teema juures on üks täpsustav küsimus ja üks lisaküsimus. Erkki Keldo, palun, protseduuriline!

12:01 Erkki Keldo

Aitäh, hea juhataja! Enne, kui me läheme tänaste punktide juurde, on mul murelik küsimus. Vaadates küsimust nr 7, mida ma ei hakka siinkohal ette tsiteerima, on kahjuks kuidagi juhatuse poolt siia saali kinnitatud. Et kui ma vaatan Riigikogu liikme head tava, siis tegelikult Riigikogu liige hoidub kahjustamast Riigikogu mainet, Riigikogu liige on kolleegide, kaaskodanike vastu lugupidav, väldib ebasobivat sõnakasutust ja nii edasi. Meil on täna siin ka mitmeid inimesi kuulamas ja nagu te ise ütlesite, ka läbi interneti või televiisori, siis mulle tundub, et selline küsimus ei ole lugupidav või selline sõnastus ei ole lugupidav. Vaadates selle küsija eelnevaid sõnavõtte või postitusi, ma kardan lihtsalt, et see on väga Riigikogu mainet kahjustav. Kuidas sellises sõnastuses küsimus meieni täna jõudis?

12:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kuidas jõudis? Te teate, kuidas jõuavad küsimused siia, et tuleb registreerida need teisipäeval 12‑ks ja küsimused siia tulevadki. Seda küsimust on küsinud Urmas Reitelmann või seda teemat soovib küsida Urmas Reitelmann.

Nüüd on, kas minu, mina ka mõtlesin selle peale, kui ma seda küsimuse või teemat nägin, jah, mõtlesin küll. Ega juhatusel pole mingit võimalust öelda, et ei saa mingi teema osas küsida. Ja mina ei tea, mida selle teema osas see küsija küsib. Võime ainult aimata, mis suunda see läheb.

See, millele teie viitasite, et küsimuste juures peame jääma lugupidavaks, see peab olema siia saali kohane, peab lähtuma sõnakasutusest, mida me saame avalikult välja öelda, et see kõik nii on. Kui see nii ei ole, siis on võimalus juhatajal paluda seda teha. Kui küsija seda ei järgi, siis on võimalus juhatajal see küsimus lugeda ammendatuks ja lõpetada selle küsimuse edasi küsimine. See, et juhatus saaks võtta infotunni küsimuste hulgast välja lihtsalt küsimusi, seda võimalust ma küll ei näe.

Aga ma saan aru, et te avasite nüüd protseduurilised küsimused, nii et ma arvan, et järgmine infotund siin läheb üks tund aega Riigikogu liikmete ja infotunni juhataja vahelisele infotunnile. Nii et siis saab, saame siit edasi minna. Protseduuriline küsimus, Martin Helme, palun!

12:03 Martin Helme

Ma ei, ma tundi aega ei plaani ära kulutada, mul on lihtsalt Erkkile, kolleeg Erkkile võib-olla uudis, nende fraktsioonis seda ei märgata, aga meil tõepoolest Riigikogus on üks inimene, kelle eetiline standard ja käitumine häbistab kogu Riigikogu mainet. Ja tema siin viibimine solvab kõiki ülejäänud normaalseid Riigikogu liikmeid. Aga see ei olnud minu protseduuriline küsimus või protseduuriline märkus. Minu protseduuriline küsimus juhatajale – osaliselt sa, Jüri, juba vastasid sellele – on, et kas tõesti on niimoodi, et kui koalitsioonisaadikutele ei meeldi küsimused, mis esitatakse ministritele, siis neid saabki ära keelata. 

12:04 Esimees Jüri Ratas

Vastus sellele protseduurilisele küsimusele on järgnev: ei saa ära keelata. Ja ma korra mõtlesin, alates 2007. aastast, nii palju kui mina olen infotundidega kokku puutunud, mulle ei meenu ka mitte ühtegi korda, et juhatus oleks öelnud, et mingi küsimus ei sobi või vabandust, mingi teemapüstitus ei sobi. Võib-olla ma eksin, aga mulle ei meenu küll ühtegi korda. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

12:05 Peeter Ernits

Jaa. Hea juhataja! Mul tekkis ka kolleeg Erkki Keldo sõnavõtu puhul selline, et ... Kas Erkki Keldol on teada, et siin on meie seas mõni pedofiil?

12:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Ja ma selles mõttes veel kord palun, et ... Selle teema osas ma ei näe mingit probleemi, kui küsitakse, aga kui me hakkame kellelegi näpuga näitama, siis see on küll probleem, ma arvan. Ja sellest, mille kohta te küsite, te saate omavahel rääkida kümme korda kergemini, kui siin läbi minu seda jutuajamist teha. Protseduuriline küsimus, Urmas Reitelmann, palun!

12:05 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra esimees! Äkki oleks mõistlik Riigikogu juhatusel kirjalikus vormis saata Reformierakonna fraktsioonile meeldetuletus, et ka Reformierakondlased võivad kasutada maksumaksja raha koolitusteks. Neil on ilmselgelt väga suuri raskusi võõrsõnadega talitamisel, nendest arusaamisel. Tuletage neile meelde – tasuta koolitus. Ma saan aru, sõnad on keerulised, aga noh, pingutusega saab neist aru küll. Aitäh!

12:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mida ma tuletan meile kõigile meelde, et infotund toimub vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele ja sellest me lähtume. Erki Keldo, teie protseduuriline küsimus, palun!

12:06 Erkki Keldo

Aitäh! Ma igaks juhuks täpsustan üle. Ma ei rääkinud küsimuse keelamisest ega millestki. Ma küsisin juhataja käest, kas juhatuses tekkis arutelu sellise küsimuse sõnastuse sobivuse üle, kas see on kooskõlas Riigikogu hea tavaga. Ma arvan, et inimese üks hea omadus on rahulik kuulamine ja arusaamine, mida teine inimene küsib ja mille pärast ta muret tunneb. Tunneb muret tegelikult Riigikogu maine, hea tava pärast. Ma ei palunud mingit keelamist. Ma ei küsinud selle kohta. Ma küsisin juhataja käest väga ilusti, rahulikult, kas juhatus arutas seda, kas ei tekkinud küsimust, et äkki küsijaga sõnastust täpsustada just sellesama meie enda – kõigi Riigikogu liikmete – maine ja hea tava juures. Aitäh!

12:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et küsimust täpsustada on 90%-l, kui mitte 95%-l alati parem. Kui Riigikogu liige täpsustab oma küsimust Vabariigi Valitsuse liikmele, sest ta saab alati siis vastata täpsemalt. Reeglina pannakse üldteema. Küsimus, kas selle juures oli mingisugune erimenetlus Riigikogu juhatuses – ei olnud.

Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

12:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma lihtsalt täpsustan üle. Te ütlesite, et teil mäletamist mööda ei ole ühtegi sellist kogemust, kus Riigikogu juhatus oleks arutanud, et mõni küsimus tuleks välja võtta või ära keelata. Aga ma lihtsalt küsin, kas teie mäletamist mööda on kunagi Riigikogus olnud sellist juhtumit, nagu me täna siin kuuleme, et Riigikogu liige suisa nõuab ühe küsimuse väljavõtmist sellest meie küsimuste programmist.

12:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, mina ei tea, kas Erkki Keldo nõudis väljavõtmist või mitte. Ta ütles, et ta ei nõudnud väljavõtmist, ta nõudis selgitust. Aga vastates teie küsimusele: ei, mulle ei meenu ka see.

Mul on palve, head ametikaaslased. Meil on läinud nüüd kaheksa minutit selle peale, ja loomulikult teil on õigus protseduurilisi küsimusi esitada – mõned nendest on ja mõned nendest ei ole [protseduurilised] –, aga me peame arvestama sellega, et infotund ei ole mitte ainult selline palli toksimine siin Riigikogu liikmetel omavahel või Riigikogu liikmete ja Vabariigi Valitsuse liikmete vahel, vaid infotunni eesmärk on, et Riigikogu liikmed küsivad olulistel teemadel ja valitsuse liikmed vastavad. Ja Eesti inimesed saavad siis teada nendele olulistel teemadel, mis need lahendused ja mis need vastused on. Siin me alati peame seda kahekõnet mitte omavahel, vaid ka Eesti ühiskonnaga. Ja siit on mul üleskutse, et minu meelest me võiksime asuda nende teemade juurde.

Jüri Jaanson, protseduuriline küsimus, palun!

12:09 Jüri Jaanson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma siiski juhin tähelepanu sellele: kui teie mainite ja teised mainivad seda, et varasemalt ei ole kunagi olnud sellise küsimusepüstituse üle arutelu, siis mina ütlen seda, et vähemalt minu teadmise, minu Riigikogu kogemuse järgi pole varem olnud küll küsimust selliselt suunavalt ja viitavas vormis, et ta läheks vastuollu Riigikogu hea tavaga. Siin ma küll toetan Erkki Keldo väljaöeldud mõtet ja juhin, austatud Riigikogu [istungi] juhataja, teie tähelepanu just sellele, et see küsimus või õigemini pealkiri, mis seitsmendas punktis siin on, on üsna suunav. See on üsna suunav ja väga selgelt viitab mingile konkreetsele asjale, et pedofiil Riigikogus. Te vaadake ja lugege. Kas see teie arvates on sobiv siia? Kas te juhatuses olete sellist suunavat ja viitavat pealkirja pidanud siia Riigikogus sobivaks? Ma rõhutan veel kord, et küsimus ei ole selles, millist teemat hakatakse sellesama pealkirja varjus arutama, vaid küsimus on selles, milline on pealkiri ise.

12:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! No ma mõistan, et me võime selle Riigikogu hea tava, eetika ja praktikaga üle teha siin väga pika arutelu. Tähendab, ei ole kuidagi keelatud kasutada eestikeelseid sõnu oma teema püstitamises. Reeglina ... Või väga sageli võivad need olla negatiivsed, nagu "kuritegevus", "korruptsioon", erinevad teemad. Me ei saa sellepärast öelda, et ei, me seda küsimust ei võta. Mina ei oska öelda, mida Riigikogu liige selle teema all küsib. Jah, me võime aimata, mida te küsib. Ja ma ütlen siin veel kord, et seda, mida ka Erkki Keldo oma esimese protseduurilise küsimuse sissejuhatuses ütles, pean ka mina oluliseks. Jääme lugupidavaks, austavaks, räägime nendes raamides, mida saab rääkida. Me ei lähe kellelegi panema mingisugust märki külge, kellel ei ole seda märki. Nii et eks me peame siis vaatama, kuhu me selle küsimuse ajal jõuame.

Aga see, mis teie taotlus on, et kui siin on sees negatiivse alatooniga sõna, siis me peame selle küsimuse välja võtma – seda pole kunagi tehtud. Meil on väga palju eestikeelseid selliseid sõnu, mille kohta võib öelda, et see kahjustab mainet või ei kahjusta mainet. See sõltub väga palju sellest, kuidas meie kõik koos oma heade ametikaaslastega seda protsessi üles üles ehitame, küsimuste ja ka vastuste protsessi.

Peeter Ernits, palun! Protseduuriline küsimus.

12:12 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mina olen näiteks frankofiil ja germanofiil ja nii edasi, ja meil on siin saalis kindlasti estofiile. Pedofiilid on need, kes armastavad lapsi. Aga minu küsimus on see, et varasemalt on küsijad või nende abid pöördunud sageli või mõnikord küsija poole, et täpsustada, millest juttu tuleb. Ja minu küsimus on, et kuna Erkki Keldo ei tea, kellest juttu tuleb, ma küsin, et kas peaminister on pöördunud küsija poole täpsustamiseks, millest juttu tuleb, et ennast ette valmistada.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, mina ei tee mingit telefonimängu valitsuse liikmete ja teie vahel, et kas keegi on pöördunud, kas keegi on helistanud, kas keegi on saatnud kirja või, ma ei tea, mis muu vahendi. Kas seda on tehtud varasemalt või tehakse ka tänasel hetkel? Ma arvan, et see sõltub väga palju Riigikogu liikmest, see sõltub valitsuse liikmest. Aga ma arvan, et kui on infotund, ma rõhutan edasi, mida täpsem on teemapüstitus, seda parem – parem küsijale, parem vastajale, aga parem ka Eesti elanikule, et saab täpsema vastuse. Ja see, et mõnikord valitsuse liige täpsustab ja helistab või kirjutab Riigikogu liikmele, et mis sa soovid täpselt teada, kui on teema, ma ei tea, kaitsevõime või sotsiaalpoliitika või tervishoid, ma arvan, et see on väga eluterve. Ja minu meelest reeglina Riigikogu liikmed – reeglina – seda infot ka annavad. On juhtumeid, kus öeldakse, et ei, ma ei täpsusta, ja see on Riigikogu liikme õigus.

Nii, ma tänan. Me oleme saanud veerand tunniga, circa veerand tunniga selle esimese protseduuriliste laine ära tehtud ja liigume tänase infotunni juurde.


1. 12:14 Olukord riigis

12:14 Esimees Jüri Ratas

Esimene küsija on Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, talle vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

12:14 Helle-Moonika Helme

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Kuna ka mulle ei ole helistatud ja soovitud teema täpsustamist, siis see teema tõepoolest ka siin kohapeal kerkib ja ma loodan, et peaminister on tark ja tal on ülevaade sellest, mis riigis toimub ja ta oskab mulle vastata. Ja küsimus on järgmine. Venekeelne Postimees on PPA andmetele tuginedes väitnud, et Venemaa võib potentsiaalselt Eestis mobiliseerida kuni 37 000 võitlejat. Need on inimesed, kellel on lühi‑ või pikaajaline elamisluba või kes on Venemaa kodanikud ja nad on ära määratletud 18–60‑aastased. Samal ajal on Eesti kaitsejõududes veidi üle 4000 inimese. Kui kaitseliitlased juurde arvata, lisanduks umbes 25 000 inimest ehk me saame rääkida umbes 30 000 mehest maksimum Eesti kaitsmisel. Ja me näeme, et see mass, kes meid potentsiaalselt võiks siseriiklikult rünnata, on tervelt 7000 mehe võrra suurem. Me oleme ammu rääkinud sellest, et meil on Eestis arvukas Venemaa viies kolonn. Kas te ei arva, et seda kõike arvesse võttes ja nähes, kuidas kiirkorras Eestisse saabub kontrollimatult slaavi päritolu inimesi, on Eesti muutunud hõlpsasti Venemaa hübriidrünnaku objektiks ja sisuliselt kaitsetuks? Ja muide, ka NATO kaitsemehhanismid meile ei käivitu sisekonflikti puhul ja Venemaa teab seda suurepäraselt, mistõttu neil on kindlasti suur ahvatlus kasutada pigem sisemist viiendat kolonni kui rünnata Eestit piiriüleselt. Ja destabiliseerimiseks piisab ju väikesest protsendist sellest 37 000-st. Kas te olete nendest ohtudest teadlik ja mis plaan teil on, et Eestit sellise ohu eest kaitsta?

12:16 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kuna küsimus on olukorrast riigis, siis kõigepealt kasutan jälle seda võimalust, kuna inimesed vaatavad infotundi, et hetkel on uudis selle kohta, et Estlink 1 kaabel on maas ehk Harku alajaamas on rike, mida parandatakse 12 päeva, see tähendab seda, et meie turul on 350 megavatti elektrit vähem. Tiputarbimine on meil 1270 megavatti ja 900 toodame ise ja ülejäänud tuleb Estlink 2‑st. Miks see on oluline ja miks ma sellest räägin kõigile inimestele? Meil on tulemas raske talv ja tegelikult peab mõtlema, kuidas me saame elektrit kokku hoida, sest reaalselt elektrit on vähem, kui me seda varasemalt oleme oma puhvritega katnud. Palun mõelge läbi. Sellel talvel võib tõepoolest tulla lühiajalisi elektrikatkestusi. Loodame, et see ei juhtu, aga selleks peab valmis olema ja seda ärevust saab maandada läbi selle, et selleks valmistuda.

Nüüd, tulles teie küsimuse juurde, ma olen teiega selles suhtes väga nõus, et julgeolek puudutab nii riigi kaitsevõimet, välist julgeolekut kui ka sisejulgeolekut. Ja sisejulgeolek on väga palju seotud sellega, kuidas me ka omavahel siin läbi saame. Nüüd, mina ei tembeldaks kõiki Eesti venekeelseid elanikke automaatselt Eesti vaenlasteks. Vastupidi, kui me oleme teinud küsitlusi, siis küsitlustes enamus Eesti venekeelsest kogukonnast peab oma koduks Eestit ja saab väga hästi aru, et kui Venemaa jutumärkides tahaks tulla siia Eestit vabastama, siis nemad on esimesed, kes pihta saavad, kas või kui Ida-Virumaa poolt see asi tuleb. Loomulikult on meil Kaitsepolitseiamet, me hoiame väga silma peal kõigel sellel, mis toimub. Kui sõda algas, siis me otsustasime ka selle, et Vene kodakondsusega isikutel ei ole õigus siin kanda relva, see seadus on Riigikogu menetluses just sellel põhjusel, et nende relvad tuleb ära anda, et neid riske maandada. Me oleme teinud erinevaid käike, kui me näeme, et inimesed tegutsevad Eesti huvide vastaselt, tegemist on Vene kodanikega, siis me saame neilt elamislube ära võtta ja nad ka Eestist välja saata. Selliseid samme me oleme ka teinud.

Aga millega ma ei ole nõus, on see, et me tembeldame kõik Eestis elavad venekeelsed inimesed automaatselt Eesti vaenlasteks. Ei ole, enamus neist on Eesti ühiskonnas igatpidi lõimunud. Ja ühe asja ma tahan veel ära õiendada. Ja see on see, et slaavlased ütlevad (Juhataja helistab kella.) Venemaa, nii ukrainlased ... 

12:19 Esimees Jüri Ratas

Hea peaminister, teie aeg! Täpsustav küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

12:19 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Vaadake, meie ei tembelda kõiki siin elavaid, keda on 300 000, meie ei tembelda neid vaenlaseks, me rääkisime 37 000-st. Ja see on Politsei‑ ja Piirivalveamet, kes on selle teema tõstatanud ja täpselt niimoodi ka öelnud ja sellele niimoodi ka tähelepanu juhtinud. Ja noh, kui te tahate mingi poliitilise avalduse teha, siis te võite tulla eraldi siia Riigikogu ette.

Aga mis elektriteemasse puutub, siis näete, see haakub selle teemaga, minu küsimusega. Kui haavatavad me tegelikult oleksime ka selle elektritaristu osas, ka sisediversiooni osas, et palun mõelge ka sellele.

Aga ma tuleksin, ma jätkaksin uue küsimusega. Räägime veel ühest väga olulisest probleemist, mida ilmselgelt teatakse, aga keegi ei taha lahendada. Ajal, kui me teie sõnul oleme sõjas ja Venemaa on meie vaenlane, on absoluutselt kõik meie riigikaitselised rajatised, Tapast kuni Ämari lennuväebaasini, Google Mapsis üleval, satelliitpiltidega täpselt vaadeldavad ja üksikasjadeni tuvastatavad. Iga kinnisvaramaakler võib seda teile kinnitada. Seal on muuseas olemas ka objektide täpsed koordinaadid, kaevud, hooned, juurdepääsuteed ja nii edasi. Ja teised riigid muuseas on taolise tundliku informatsiooni ammu hägustanud Google Mapsis. Aga meie pakume lahkelt oma võimalikele sisediversantidele, kellest ma eelmises küsimuses ka rääkisin, täpsete koordinaatide näol ettevalmistavat materjali. Sisuliselt me anname Venemaale kandikul kogu vajaliku informatsiooni nii siseriiklike diversoonide kui ka piiritaguste täppisraketirünnakute korraldamiseks. Keskmaa õhutõrjet meil nagunii ei ole, millega seda ka tõrjuda. Ma siinkohal ikkagi küsin, kas te teate sellest probleemist. Kas teile on sellest räägitud? Et midagi tehtud ei ole, kas see on saamatus, korraldamatus või teie valitsuse teadlik poliitika, et mitte midagi ei ole tehtud?

12:21 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, loomulikult olen ma teinud poliitilisi avaldusi ka siin Riigikogu ees, selle jaoks peab varuma eraldi aja. Kui see on praegu info, mis on üles tulnud, inimesed vaatavad seda infotundi, on inimestel sellega seoses ärevus, siis mina leian, et peaministrina ma pean ka seda ärevust püüdma maandada kohe, mitte siis mõne päeva pärast.

Nüüd teine küsimus, mis puudutab rünnakuid, ka küberintsidente, erinevaid rünnakuid taristute vastu. Siis jah, tõsi on see, et me peame valmistuma kõige mustemateks stsenaariumideks. Need riskistsenaariumid, mida me oleme hinnanud väga ebatõenäoliseks varasemalt, ei ole seda enam ja selle jaoks peab valmistuma. Peab valmistuma kriitilise taristu kaitsmiseks, peab valmistuma selleks, et elekter läheb ära, peab valmistuma tegelikult kõige keerulisemateks olukordadeks, ja seda me ka järjepanu teeme.

Selles mõttes ma ei ülehindaks seda Google Mapsi teemat. Selles mõttes et meie teame ju väga hästi, kuidas ka luure töötab. Ja tõepoolest, meie vaenlasel on teada kõik need asukohad ka ilma selleta, et nad seda Google Mapsist otsima peaksid, seda sõjaväes üldiselt ei tehta. Ja loomulikult ei hakka ma ka siin avaldama Riigikogus, kus seda kantakse üle, et kuidas me neid taristuid kaitseme, millised on meie võtted, millised on need sammud, mis me oleme teinud. Aga jah, me hoiame sellel silma peal. Loomulikult ei saa me panna kaitsma igat meetrit kriitilisest taristust, aga meil on Kaitsepolitseiamet, kes teostab järelevalvet. Meil on erinevad energiaettevõtted, kellele on antud samasugused signaalid, et nad rohkem mõtleksid selle peale, kuidas kriitilisi taristuid kaitsta. Meil on eraldi suurinvesteeringud ka riigieelarves, nüüd baasrahastuses küberkaitsesse ja siis kogu küberruumi selliseks vundamendiks, et ei oleks võimalik läbi küberrünnakute neid taristuid kahjustada. Ma toon sellise näite, et sellel nädalavahetusel olid ühed kõigi aegade kõige suuremad küberrünnakud Eesti energiaettevõtete ja teiste oluliste ettevõtete vastu, aga inimesed sellest isegi eriti ei teadnud, sest see ei mõjutanud nende elu ja see pidas, kogu see infrastruktuur pidas vastu tänu sellele, et me oleme sinna palju investeerinud.

12:24 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun lisaküsimus, Martin Helme!

12:24 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Me tegime ettepaneku, kui arutati siin Venemaa kuulutamist terroristlikuks režiimiks, et me paneksime idapiiri kinni ja võtaksime siinolevatelt Vene kodanikelt relvad ära. Reformierakond hääletas sellele vastu. Ega te meile ju mingeid häid lahendusi praegu ka ei öelnud. Või mis see teie plaan on nende võimalike sisediversantide ja viienda kolonni osas?

Aga ma tahaksin tulla teise küsimuse juurde, ka olukorrast riigis. Me selle nädala kõige kuumem uudis võib-olla on, et riigikaitsekomisjoni esimees, teie koalitsioonikaaslaste sotside liige Raimond Kaljulaid on raha vastu võtnud Vene rahapesijatelt ja krüptoskeemitajatelt. Minu meelest oleks väga vaja teie seisukohta. Kas selline inimene sobib komisjoni juhtima ja kuidas te üldse hindate seda olukorda? Sest et kui midagi muud ei ole, siis on selge, et Raimond Kaljulaidil puudub kriitiline otsustusvõime ja ta ei saa aru, millega ta tegeleb. Aga tegelikult on asi ikkagi palju hullem. Sel ajal, kui ta Vene rahapesijate raha vastu võttis, kuulutas ta, et ta asub ründama tol ajal valitsuses olnud rahandusministrit, kes usinasti rahapesuvastast võitlust vedas, ehk mind.

Ma tean – te olete meile siin puust ette ja punaseks teinud, et teie meelest sobib Riigikogu komisjoni juhtima inimene, kellele meeldib algkoolilaste intiimpiirkondi pildistada, et see ei ole probleem. Kas Vene rahapesijatelt raha vastuvõtmine on teie meelest probleem? Kas Raimond Kaljulaid teie meelest peaks jätkama riigikaitsekomisjoni esimehena või peaks sealt lahkuma, kuni asjaolud on selgunud? Aitäh!

12:25 Esimees Jüri Ratas

Enne kui me läheme edasi – ma veel kord ütlen, et see teema, mis on käinud siin mitmes infotunnis, mul on palve, et me hoiame sellel selget piiri.

Palun, Kaja Kallas!

12:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt teie küsimuse alguse juurde, et me oleme idapiiri ju sulgenud tegelikult Vene turistidele, ka kes tulevad muudel põhjustel. Kui ma vaatan praegu lihtsalt numbrite järgi, siis 90% inimestest, kes Vene piiri ületavad, on Eesti elamisloaga inimesed. Ülejäänud on humanitaarviisadega, kes ka käivad.

Nüüd, teie küsimuse juurde. Riigikogu valib oma komisjonide esimehed ise. Riigikogu valib ka juhatuse ise. Te saate komisjonide esimehed tagasi seda, kui ei meeldi. Ainuke probleem on Riigikogu esimehega, keda mitte keegi ei saa tagasi kutsuda, kuigi tal ei ole Riigikogu enamuse toetust. Seda võimalust ei ole, aga kõik muud asjad te saate väga hästi. Te teate väga hästi Riigikogu kodu- ja töökorda, millised on need tööriistad, mis on teie käsutuses. Ei ole minu asi täitevvõimu esindajana öelda, kes või kuidas Riigikogu oma tööd korraldab. Aitäh!

12:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mulle tundub, et te täitevvõimu esindajana ainult korraldategi kogu Eesti tööd, mitte ainult enam valitsuse ja Riigikogu tööd, vaid kogu Eesti tööd – igal pool ja igal ajal ja iga kell. Selles osas ma küll kutsun teid korrale, et korraldage tööd Stenbocki majas, aga mitte siin Riigikogus. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

12:27 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma pean ütlema, et Kaja Kallas eksitab avalikkust ja püüab jätta muljet, nagu valitsuses ei oleks koalitsioonipartnerite vahel võimalik kokku leppida ja konsultatsioone pidada, et selline skandaalne olukord, kus rahapesijatelt raha vastu võtnud inimene juhib riigikaitsekomisjoni, tuleb likvideerida ja teha koalitsioonipartnerile ettepanek astuda omapoolseid samme, et inimene eemaldada komisjoni juhtimisest, kuni asjaolud on lõplikult selgunud. Aga me ei tea, võib-olla see raha, mis talle annetati, oli ka rahapesu, osa rahapesust. Meil on tõsised küsimused ja me näeme, et teid ei huvita, et äärmiselt inetute kalduvustega inimesed võivad juhtida teie koalitsioonis komisjone.

12:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Martin Helme, palun! Protseduuriline küsimus.

12:28 Martin Helme

Jaa, mina tahaksin küll protseduuriliselt juhtida tähelepanu, et mina ei küsinud Kaja Kallaselt, kuidas me Riigikogu komisjone valime. Seda ma tean ise ka. Ja kindlasti hääletame Raimond Kaljulaidi mahavõtmise poolt. Ma küsisin tema moraalset hinnangut sellele või üldse hinnangut, poliitilistki hinnangut. Mul on küsimus, et kas ta ei kuule sinna otsa või. On kuulda otsa sinna, kus ma küsin ...?

12:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastates teie protseduurilisele küsimusele, kas siia on kuulda: on kuulda, hästi on kuulda. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:28 Toidukorvi maksumus ja inimeste ostujõu langus

12:28 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Jaanus Karilaid ja vastab peaminister Kaja Kallas. Selle teema on toidukorvi maksumus ja inimeste ostujõu langus. Jaanus Karilaid, palun!

12:28 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea peaminister! Ma küsisin teie käest nädal aega tagasi ettevõtete konkurentsivõime kohta ja koondamiste kohta. Kahjuks teie vastus ja suhtumine oli väga arrogantne. Teie arvates on valitsus teinud piisavalt palju, probleemi ei ole, ettevõtetel läheb väga hästi. Koondamised, mis on erinevates maakondades, teid väga ei kõiguta. Aga selge, see oli teie kokkuvõte, teie vastus. Te väitsite, et mitte midagi ei saa teha, et meie Eesti ettevõtete konkurentsivõime oleks parem, ei aktsiisi alandada, ei rohkem toetusmeetmeid anda. Ütlesite, et see kõik on piisav ja kriitika on asjakohatu. Kuigi, kui rääkida ettevõtjatega, siis nende jutt on teine. Kui te vaatate aknast välja Eesti reaalset elu, on pilt hoopis teine.

Aga minu tänane küsimus tõesti puudutab toidukorvi ja tänase inflatsiooni tingimustes ma loeksin teile ette mõningad kaubagrupid. Suhkur on tõusnud üle 80%, kanamunad üle 54%, loomaliha üle 53%. Kui me räägime veel mitte ainult toidukorvist, vaid ka kütteallikatest, siis küttepuud üle 100%, gaas üle 88%. Ja minu küsimus on väga lihtne: mille arvelt peab täna kokku hoidma inimene ja tema pereliikmed, kes teenivad alla keskmise palga? Olukorras, kus ma tean, kus te väidate, et valitsus rohkem mitte midagi teha ei saa, kõik meetmed, mis on kasutusele võetud täna Reformierakonna juhtimisel, rohkemaks te võimelised pole. Kust siis kokku hoida?

12:30 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

12:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te panete mulle sõnu suhu, mida ma ei ole öelnud. Ma ei ole öelnud, et ma ei hooli sellest, et mulle ei tee see muret. Mulle teeb väga muret, et on käimas majanduse jahenemine ja see tähendab ka seda, et osadel ettevõtjatel läheb väga halvasti. Ja see tähendab ka koondamisi ja omakorda, mis see kaasa toob. Aga see, mida ma teile vastasin, ma olen ka väga faktipõhine inimene, et üks on emotsioon, aga emotsiooniga sa ei saa riiki juhtida. Kui ma vaatan numbritele otsa, siis eelmisel aastal tehti juurde 22 500 töökohta, tööhõive kasvas 3%. Kui me paneme sinna kõrvale 700 inimest, kes koondatakse, siis tegelikult endiselt on see saldo plussis ja Eesti tööhõive ei ole tegelikult madal, vaid on väga-väga kõrge. Ja tööpuudus on endiselt madal. See ei tähenda seda, et see lähiajal ei peaks muutuma.

Mida me selle jaoks oleme teinud? Esiteks on meile väga oluline see, et selle talvel me aitame inimesi elada üle see raske talv, siis on neil ka rohkem võimalusi tarbida tooteid ja teenuseid, mis omakorda aitavad Eesti ettevõtjaid. See töötab ka sümbioosis. Me oleme teinud inimestele universaalteenuse, me maksame 50 eurot toetust iga kuu kodutarbijatele selle jaoks, et elektriarve oleks väiksem. Me hüvitame kaugkütte hinnatõusu, me hüvitame gaasi hinnatõusu, eraldi oleme teinud universaalteenuse ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, keda on kaks kolmandikku kõikidest Eesti ettevõtetest, et aidata. Aga see, mida ma vastasin Moonika Helmele, samal ajal me peame silmas pidama ka seda, et meil on elektrit turul vähem. Kui te kujutate ette, et meil on põud ja vett ei ole, siis keegi ei ütle, et kulutage seda vett nii palju, kui tahate, sest seda vett lihtsalt ei ole. Ja hetkel on meil olukord, kus seda elektrit lihtsalt ei ole, see tähendab, et me peame ka mõtlema, kust elektrit kokku hoida. Ja kui teatud suured elektritarbijad, kes ei annagi tööd nii paljudele inimestele, mingiks ajaks oma uksed sulgevad, siis see toob elektri hinna kõigile alla ja ei too seda riski, et meil jääb elektrist puudu.

Nüüd hinnakasv, loomulikult, on igal pool toiduainetes olnud päris märkimisväärne, aga isegi seda vaadates tuleb vaadata seda pikka perspektiivi. Kui vaadata alates Eesti taasiseseisvumisest kuni tänaseni, inimeste sissetulekud on kasvanud 45 korda, Eesti pensionid on kasvanud 60 korda ja hinnad ei ole sugugi kasvanud nii palju, ehk siis palgad-pensionid-toetused on läinud sellest eespool.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, teie aeg! Palun täpsustav küsimus, Jaanus Karilaid!

12:33 Jaanus Karilaid

Aitäh! Hea peaminister! Minu küsimuse suund oli selles, et selle galopeeriva hinnatõusu kontekstis on tänase valitsuse programmidest ja tegevustest vähe. Ja kui te räägite pensionitõusust, siis ärge unustage, et kui seda on tehtud selle perioodi jooksul kaheksa korda, siis seitsmel korral on olnud Keskerakond selle vedaja ja pidanud taluma ka teie kriitikat selle pensioni erakorralise tõstmise juures. Me oleme sisse andnud toiduainete käibemaksu alandamise. Kahjuks suur saal Reformierakonna raevukal võitlemisel on selle tagasi lükanud. Me anname täna selle uuesti sisse. Me oleme veendunud, et see alandaks hindu ega sunniks inimesi oma toidukorvi kärpima. Kas nüüd te olete valmis seda debatti võtma tõsiselt ja võimaluse korral ka seda eelnõu toetama? Me anname täna selle eelnõu uuesti sisse.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eks valimised on tulemas ja te saate igasuguseid asju sisse anda. Aga ma vastan teile endiselt, miks ma sellesse ei usu. Sellepärast et, punkt üks, see ei jõua inimesteni. Ja ma tuginen oma vastuses teiste riikide praktikale, kes on toiduainete käibemaksu alandanud, aga hinnad ei ole alanenud. Hea näide: Läti meie kõrval alandas toiduainete käibemaksu 16%, hind langes üks-kaks protsenti.

Ehk siis teine punkt: sotsiaalpoliitikat ei saa teha läbi maksude selliselt. Kui me vaatame käibemaksu, siis käibemaksualandusest võidavad kõige rohkem need, kes kõige rohkem tarbivad. Ehk siis see läheb pigem rikastele, kui ta läheb nendele, kellel tõeliselt on abi vaja.

Kolmandaks, need riigid, kes on käibemaksu alandanud ja kellel on toiduainete käibemaks palju‑palju väiksem – nende hinnad, toiduainete hinnad on endiselt kõrgemad kui meie omad. Lähedalt võib tuua näiteks Soome. Aga Ungaris on toiduained soodsama käibemaksu määraga ja lisaks sellele on sealne valitsus ka väga agressiivselt püüdnud kehtestada piirhindasid. Tulemus on selles, et nende toiduainete inflatsioon on 43%. Ehk siis nende toiduainete hinnad tõusevad palju kiiremini kui näiteks meil, kellel seda käibemaksualandust ei ole.

Nii et ma saan aru, meie kõigi soov on inimesi aidata. Teeme seda läbi sotsiaalpoliitika. See pensionide tõus on suunatud inimestele, kes saavad rohkem pensioni järgmisest aastast alates, ka keskmise pensioni tulumaksuvabastus on suunatud sellele. Lastetoetused tõusevad, peretoetused tõusevad, see peaks aitama suurperesid ja lastega peresid samamoodi toime tulla. Me oleme tõstnud toimetuleku toetust 33%, me oleme tõstnud üksi elava pensionäri toetust. Me oleme need sammud teinud. Mina, jah, vaadates faktidele otsa ja teiste riikide kogemusele, ütlen, et see toiduainete käibemaksu alandamine ei too kaasa toiduainete hinna alanemist, mida teie tegelikult soovite ja mida me kõik soovime.

12:37 Esimees Jüri Ratas

Palun, protseduuriline küsimus, Mart Helme!

12:37 Mart Helme

Ma palun, et te juhiksite vastaja tähelepanu sellele, et ta järjekordselt eksitab avalikkust. Meie osalusega valitsus langetas kütuseaktsiise ja see peegeldus koheselt kütuse hinna languses. Väita, nagu teised riigid oleks pimedad ja rumalad ja hoiaksid toiduainete käibemaksu all mõttetult, nii et see ei peegeldu hindades, on muidugi lihtsalt kohatu.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teil oli sisuline selgitus, see ei olnud kindlasti protseduuriline selgitus. Läheme edasi. Lisaküsimus, Tarmo Tamm, palun!

12:38 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Eks sõjalisele julgeolekule lisaks ole ka tähtis toidujulgeolek. Ja te siin momendil eksitasite kuulajaid ja Riigikogu liikmed: Lätis ei ole toiduainete käibemaks 5%, toiduainete käibemaks on 5% ainult puu‑ ja köögiviljadel, muidu on Lätis käibemaks 21%. Võiksime võrrelda siis toiduainete hindu Poolas, kus on 5% käibemaks, ja Eestis, kus on 20%. Selle tabeli võiks kusagil välja tuua, mis on toiduainete hinnad Poolas ja mis on toiduainete hinnad Eestis.

See, et valitsus ei saa aidata, ei pea paika. Väga palju on räägitud toiduainete käibemaksu langetamisest. Soomes on see 14% ja Rootsis 12%. Ma rääkisin juba, Poolas on 5%. Kindlasti on sel oma mõju. Kindlasti suur mõju oleks ka sellel, kui elektri universaalteenus laieneks kõikidele toiduainete töötlejatele. Ja seda nad on taotlenud juba ammu, aga kahjuks valitsus ei ole sellele vastanud. Selle kaudu kaotatakse konkurentsivõime, kaotatakse ka töökohad ja selle kaudu tõusevad toiduainete hinnad. Ja kus valitsus peab, kindlasti saaks põllumehi ja toiduainetööstust aidata, oleks riigieelarve. Kahjuks järgmise aasta riigieelarves kogu toiduainetetööstuse ja põllumajandussektori peale on ainult 10 miljonit eurot. See on kahetsusväärselt väike ja ma ei mäletagi, et kunagi riigieelarves nii väike summa selleks oleks olnud. Miks te ei näe riigieelarves rohkem raha ette põllumeestele ja toiduainetetööstusele?

12:39 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kuivõrd väga alatult kasutatakse protseduurilisi küsimusi sisuliste argumentide esitamiseks, millele mul ei anta võimalust vastata, siis ma paraku pean teie küsimuse või vastuse aega kasutama Mart Helme repliigile vastamiseks. Jah, kütuseaktsiisi alandamine toob mõju siis, kui hinnad on stabiilsed. Ja siis ta avaldub selles, aga näiteks praegu, kui kõrgete kütusehindade tingimustes mitmed riigid on aktsiisi alandanud, võtame Poola või Saksamaa, siis see ei ole toonud neid hindu alla, sellepärast et hinnad on lihtsalt kasvanud vastavalt ja Poola kahe nädalaga minu teada tuli, tõusis hind täpselt samale tasemele. Nii et olukord on meil lihtsalt hoopis teistsugune kui tavaline stabiilne majandusolukord. Et see on oluline mõista.

Nüüd toiduainete hinna tõusu kohta. Toiduainete hinnad on kallimad 20‑s Euroopa riigis, kui nad on Eestis. Ja väga paljudes nendest riikidest on ka toiduainete käibemaksu alandamine. Lätis, täpselt nii, nagu te ütlesite, see puudutas siis konkreetselt teatud kaubagruppe, aga ka minu vastus peegeldab neid konkreetseid kaubagruppe. Ehk siis nende kaubagruppide hinnad alandati, või tähendab, käibemaks alandati, aga hindades peegeldus ainult 1%, kuigi käibemaks alanes 16%. See on lihtsalt näide, aga neid näiteid on teistest riikidest veel.

Nüüd toetused. Me teeme väga palju erinevaid toetuseid. Aga mida peab toetustega alati mõistma, on see, et nad tulevad lõppude lõpuks maksumaksja taskust. Needsamad ettevõtted, inimesed peavad selle ka kinni maksma. Ja toetustega on paraku nii, et need, kes saavad, ütlevad, et vähe, need, kes ei saa, ütlevad, et valed ettevõtjad saavad, ja tegelikult mitte keegi nendega õnnelikuks ei saa. Kui ettevõtjatelt on palve sisuliselt kolme asja korraga saada – maksud ei tohi tõusta, toetused peavad olema piisavalt suured, et neist oleks mõju, ja toetusi peavad saama kõik – siis neid kolme tingimust korraga ei ole võimalik saavutada. Praegu on olnud ettevõtjate soov eelkõige see, et maksud ei tõuseks. See tähendab seda, et ka toetused peavad olema meil sihitud. Meie oleme sihtinud neid inimestele ja väike‑ ja keskmistele ettevõtetele, kuna seal on kaks kolmandikku töötajatest.

12:42 Esimees Jüri Ratas

Nüüd protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

12:42 Kert Kingo

Ma tänan! Kuna seda infotundi jälgivad tavalised inimesed ka siit saalist ja veebi vahendusel ja tundub, et peaminister ei ole ikka endiselt aru saanud, millise riigi peaminister ta on, siis palun tuletage talle meelde, et kui siin vastatakse ja küsitakse, siis see puudutab meie riiki. Et ta ei esitaks siin valeväiteid, justkui aktsiisi alandamine ei alandaks hindasid, samas ta ise nagu tõdes, et [hinnad] alanesid. Tuletage talle meelde, et küsimustele oodatakse vastuseid meie riigi kohta. Me ei pea teisi riike siin arutama. Eesti kohta.

12:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:43 Arengumaade rahaline toetamine rohepöördes

12:43 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Peeter Ernits, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on arengumaade rahaline toetamine rohepöördes. Peeter Ernits, palun!

12:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Auväärt valitseja! Nädalavahetusel lõppes viimaks Sharm el Sheikhis suur kliimakonverents, kus suure hädaga lepiti kokku, et luuakse suur rahapott, kust hakatakse andma raha arengumaade abistamiseks, et nad ei upuks ja ei põleks ja ei lämbuks. Selle sama 1,5-kraadise dogma valguses. Noh, Hiina teatavasti ütles, et tema on arengumaa, järelikult tuleb sellest potist hakata ka teda toetama.

Me oleme... või teie, auväärt valitseja, olete kõige jõulisem Ukraina toetaja, aga samas ka rohepöörde kõige suurem fanaatik. Ukrainale me oleme andnud juba praegu rohkem kui ükski teine maailma riik – juba praegu 1,41% SKT-st. Aga minu küsimus teile. Kui palju on Eesti Vabariik või valitsus plaaninud anda nii-öelda selle rohepöörde globaalsesse potti? Mitu protsenti SKT-st, et arengumaad ei upuks, põleks, lämbuks ja nii edasi? Aitäh!

12:44 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie kolleegi siin häirib väga, kui räägitakse teistest riikidest. Ma lihtsalt ütlen, et on mõistlik vaadata, mis teised riigid on teinud, et vältida neid vigu, mida teised riigid on teinud. See läheb meie maksumaksjale siis odavamaks maksma tegelikult. Selles mõttes – keeli tasub osata ja teiste riikide kogemustest tasub ka õppida. Mina seda absoluutselt ei häbene. Aga tõepoolest, teie kolleeg Peeter Ernits küsib nüüd puhtalt teiste riikide kohta.

Hetkel maailma kliimakonverents, mis oli Sharm el Sheikhis, arutas seda teemat, et kliima soojeneb väga suurel kiirusel. Sellel suvel me nägime pilte Euroopast, kus suured jõed olid kuivanud. Ja loomulikult, sellised pöörded-suunamuutused on väga keerulised. Aga kui me mõtleme kas või Eesti ajaloost, me oleme selliseid pöördeid teinud üsna mitmeid. Kui me saime iseseisvaks, siis me tegime selle pöörde, et me pöördusime Nõukogude Liidust iseseisva vabariigi poole. Me pöördusime siis ka turumajanduse poole, kapitalismi poole. Ka see oli valuline pööre. Siis me astusime Euroopa Liitu, pöördusime Euroopa poole. Ka see oli rida reforme, rida muudatusi, mis olid valulised.

Aga kui me vaatame praegu tagasi, siis need kõik on olnud õiged otsused just sellepärast, et kui me ei oleks neid valikuid teinud, me oleksime praegu palju-palju tumedamas kohas, kui me vaatame näiteks Ukrainat. Tänu sellele, et me oleme NATO-s ja Euroopa Liidus, ei ole meil sarnaseid ohte. Seetõttu on ka rohepöördega nii, et mida hiljem me neid asju teeme, seda valulisemaks läheb. Hea näide Eestist on eestikeelsele haridusele üleminek. Oleksime me teinud selle varem, ei oleks see võib-olla nii valuline, kui ta täna on, nii raske, kui selle tegemine täna on.

Nüüd teie küsimuse juurde. Konkreetselt ei ole ju kokku lepitud ühtegi summat. Küsimus suures pildis on olnud selles, et, arenenud riigid versus arenguriigid. Nemad ütlevad, et vanad tööstusriigid on selle kliimasoojenemise kaasa toonud ja neile, kes nad on jäänud järgi, pannakse kogu see koorem, et jaotame seda ühtlasemalt – meie teeme neid samme, et hoida planeeti ja kliimat, aga osalege selles oma panusega. Aitäh!

12:47 Esimees Jüri Ratas

Palun täpsustav küsimus, Peeter Ernits!

12:47 Peeter Ernits

Hea juhataja! Auväärt valitseja! Ma küsisin teilt konkreetset protsenti, et (Kaja Kallas: "Seda ei ole.") kuna Eesti on teie juhtimisel võtnud liidrirolli Ukraina aitamisel – anname kõik, mis on, oma tagant ära. Aga globaalne soojenemine on vähemalt sama oluline ja selle vältimine. Minu küsimus: teie kui rohepöörde innukas liider, kas Eesti või teie olete plaaninud teha esimese sammu, et me oleme nõus näiteks 1% või 1,5% aastasest sisemajanduse kogutoodangust andma sellesse potti? See oleks nagu selline algatus, millele võiks ka teised riigid püüda järgi, ja te võiks sellest rahvusvaheliselt ka igal pool rääkida, utsitada nii ameeriklasi, prantslasi, lätlasi, soomlasi. Olete selle peale mõelnud, auväärt valitseja?

12:48 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teile käib see Ukraina toetamine ikka kuidagi väga hinge peale, et te seda iga kord välja toote, justkui see oleks midagi halba. Mina arvan, et see, et Eesti on olnud siin suur ja suuremeelne, aidates hädas olevat Ukrainat, kes tegelikult võitleb meie väärtuste ja meie vabaduse eest konkreetselt Venemaa, agressoriga, me peame tegema kõik, et Ukrainat igakülgselt aidata, sest see on konkreetselt meie julgeoleku küsimus.

Nüüd, jällegi vastan teile nii, nagu ma vastasin eelmises küsimuses. Uue fondi täpsed vajadused, toimemehhanismid, sealhulgas rahasummad, paneb paika kokku kutsutav üleminekukomitee, kes peaks esmakordselt kohtuma 2023. aasta esimeses kvartalis. Siis saab vaadata, mis need kokkulepped on, mis need suurused on. Mul ei ole teile hetkel mingit numbrit öelda.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Urmas Reitelmann, palun!

12:49 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Palun tuletage vastajale meelde, et tema asi ei ole anda hinnanguid, veel vähem valetada, just nagu konservatiivid oleksid Ukraina toetamise vastu. Ei ole kunagi olnud, oleme kogu aeg Ukrainat toetanud. Ei ole vaja jätta sellist muljet inimestele, nagu me oleksime vastu. Peaminister valetab.

12:50 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Läheme edasi. Palun lisaküsimus, Martin Helme!

12:50 Martin Helme

Aitäh! Ma siis sissejuhatuseks ütleksin, et kui peaminister ütles, et teiste riikide kogemusest tuleb õppida ja ma olen ka nõus, tuleb ikka õppida. Kahju küll ainult, et teie valitsus ei ole olnud võimeline teiste riikide kogemusest õppima ei selles osas, mida tähendavad maksulangetuse kasud ega selles osas, kuidas võidelda Venemaa viienda kolonniga.

Aga nüüd kliimaasjade juurde. Loomulikult on kogu see kliimafond üks hiigelräkit, kus lihtsalt pressivad arenguriigid rikkamatelt riikidelt raha välja. Ja Peeter Ernitsa küsimuse põhiiva oli, et palju teie sellesse räkitisse meie kõigi raha kavatsete anda. Te seda meile ei öelnud. See on räkit, millest hakkab raha välja võtma Hiina või Pakistan või terve hunnik toredaid korrumpeerunud Aafrika riike, ja sellel räkitil ei ole mingisugust tegelikku sisulist mõtet peale selle, et meilt võetakse raha ja mingid teised inimesed saavad selle endale. Põhiline ikkagi, tahaksin teada, tööstus ... Muide ma tahaksin selle kliima soojenemise teemal üldse öelda, et tööstus, mida nii kangesti maha tehakse, on andnud meile tänapäevase elatustaseme, selle, et inimeste eluiga on 80 aastat, oodatav eluiga, selle, et meil on kodus olemas soe tuba, mille vastu muidugi teie iga päev võitlete, selle, et me saame sõita autodega ja soojamaareise. See on kõik tööstusrevolutsiooni tulemus. Nii et tööstusrevolutsiooni ei tohiks maha teha. See on ikkagi suurepärane asi ja sellega tuleb jätkata. Mina küll ei ole nõus, et me läheme tagasi tööstusrevolutsioonieelsesse elatustasemesse.

Aga ma ikkagi tahan teilt saada mingisugustki indikatsiooni või plaani, palju me maksame siis teistele riikidele Eesti inimeste raha. Kui te siin Ukraina teemal meid kritiseerisite, siis me arvame, et me oleme väga suure summa maksnud ja see on Eesti inimestele üle jõu käiv juba. Palju me kavatseme Hiinale raha anda kliima, maailmaparandamise nime all?

12:52 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Otsustage ära, kas te siis toetate Ukrainat või ei toeta. Just hetk tagasi öeldi, et see kõik on vale. Aga teie sõnavõtust tuleb välja, et me teeme valesti, kui me Ukrainat toetame. Tööstust ei tee mitte keegi maha ja muideks tööstusrevolutsioon oli samuti pööre, mille vastu tol korral võideldi, väga võideldi, et neid masinaid kasutusele ei võetakse. Tegelikult tänu sellele on inimeste elu läinud palju kergemaks, et tööstusrevolutsioon toimus ja me ei pea kõike tegema käsitsi, vaid meil on abiks selle jaoks ka masinad. Ja kõik on ju suunatud sellele, et me meie majanduses toodaksime rohkem lisandväärtust. Üks asi, mida me oleme näinud, mis muutus on toimunud meie majanduses, struktuurne muutus, mida me oleme kaua tahtnud, igal pool rääkinud, on see, et meil oleks targem majandus, ja kui me näeme töökohtasid, siis hetkel need töökohad liiguvadki sinna targemasse majandusse. See on see, mida me oleme tahtnud saavutada.

See on kõik, aga jällegi konkreetsele küsimusele vastates vastan nii, nagu vastasin ka kolleegile: uue fondi täpsed vajadused, toimemehhanismid paneb paika kokkukutsutav üleminekukomitee, mis koguneb juba esimeses kvartalis 2023. aastal. Mingeid selliseid numbreid kuskil paika ei ole pandud. Aga oluline on see, et planeet peaks olema elamisväärne ka meie lastele ja lastelastele. Ja me peame vaatama, kuidas me saame seda heaolu, mida meie hetkel naudime, pärandada oma lastele nii, et loodus oleks olemas. Ja muideks, Eesti inimestele on Eesti metsad, Eesti loodus üks põhilisi väärtusi, mida hinnatakse, nii et seda tuleb hoida.

Kokku võttes, kuna ka teie mure on olnud väga palju ju migratsioon ja migratsioonisurve, siis kliimamuutustega võitlemine seda migratsioonisurvet ka seeläbi ju vähendab, et neid pagulasi, kes põgenevad kohtadest, kus enam elada ei ole võimalik, Euroopasse või siia põhja poole siis ei tule. Nii et tegelikult need asjad on kõik omavahel seotud ja täpselt samamoodi, nagu tööstusrevolutsioonivastane võitlus ei kandnud vilja, ja hea, et ei kandnud, ma arvan, et ka rohepööre on täpselt samasugune asi, mida me peame tegema pigem varem kui hiljem, just sellepärast, et meil oleks see heaolu, mida me tahame siin nautida ja pärandada oma lastele ja lastelastele.

12:54 Peeter Ernits

Hea juhataja! (Ohkab.) Tähendab, ma saan aru, et juhatajal puudub igasugune võimalus ka peaministrit korrale kutsuda. Mind sügavalt solvab see, kuidas peaminister pidevalt räägib, nagu mina või meie oleksime Ukraina abistamise vastu. Ukrainal on täielik õigus võidelda oma maa eest ja me toetame seda. Aga küsimus on kokteili koosseisus. Minu küsimus, millele peaminister ei vastanud, aga oleks pidanud vastama ja võinud vastata, oli see: milline on see initsiatiiv, et aidata, et uue põgenikehordid globaalse soojenemise, uputuste ja kõige sellega meile ei tuleks? Ja milline on Eesti valitsuse plaan, mitu protsenti SKT-st anda sellesse potti ka initsiatiivina?

12:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, on küll võimalik peaministrit korrale kutsuda. Ja ma olen seda korduvalt teinud, kui ta läheb ajast üle, kui on liiga arrogantne, kui tuleb siin õpetama, mis ei ole tema roll. Aga kindlasti ma arvan, et ma ei sekku sellesse, kas teie küsimusele vastab peaminister teema osas teile meeltmööda või mitte, nii nagu ma ei sekku sellesse, kas teie küsite meeltmööda küsimuse peaministri käest või mitte. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:56 Eesti kaitsevõime

12:56 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurd. Selle esitab Riigikogu liige Mart Helme, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Eesti kaitsevõime. Mart Helme, palun!

12:56 Mart Helme

Aitäh! Me näeme praegu Ukraina sõja kontekstis, missugune on see sõjapidamise viis, mida Venemaa seal oma vastase vastu kasutab. Ja sellest on väga selged järeldused. Järeldus nr 1 on see, et Venemaa maavägede pealetungi peatamiseks on agressiooni ohvriks langenud riigil vajalik omada väga suurt suurtükiväge. Kusjuures mitmekihilist suurtükiväge: kaugsuurtükke, suurekaliibrilisi, väiksemakaliibrilisi, järelveetavaid, platvormile asetatavaid, miinipildujaid eri kaliibriga ja nii edasi. Ma olen välja selgitanud endale, kui palju kilomeetri peale peaks meil olema, sõjaväelaste keeles öeldud, erinevaid torusid. Ma seda numbrit siin välja ei ütle, aga ma ütlen niipalju välja, et Eestil hetkel on umbes kolmandik, ainuüksi kui me räägime suurekaliibrilistest suurtükkidest, ainult umbes kolmandik sellest, mida meil vaja läheks. Meil teistes kaliibriliikides on olukord veel hullem. Üks põhjus on see, et me oleme need ära andnud Ukrainale. Ja ma olen täiesti nõus sellega, et Ukraina abistamine on sisuliselt ka meie enda abistamine. Ainult et kui mulle naaber ütleb, et tal ei ole relva, millega sissetungijat tagasi suruda, ja ma annan talle oma püstoli ja siis tulevad sissetungijad minu juurde ja minul ei ole seda püstolit, siis ma olen hädas. Ja minu küsimus on nüüd sellega seoses. Kas teil on selge ettekujutus, kui palju meil on vaja raskerelvastust ja õhutõrjet, et tõrjuda vastase õhulööke? Või teil puudub see ettekujutus?

12:58 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun! (Hääl saalist.) Kaja Kallas, palun vastake sellele küsimusele.

12:58 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Jah, me jälgime väga selgelt seda, mida, kuidas Ukrainas Venemaa sõda peab. Ja sellepärast oleme me selle jaoks valmistunud juba ennem seda, kui see sõda algas, kui meil kõik viited olid sellele, et see sõda algab. Tuletan meelde, et ma käisin poliitilise avaldusega siin Riigikogu ees 19. jaanuaril, kui me otsustasime teha ulatusliku otsuste paketi Eesti kaitsevõime tugevdamiseks ja ka selleks, et Ukrainale tuge anda. Ja tol korral ei olnud, või ütleme, ei olnud see teadmine nii selge, et see kõik on vajalik. Aga mul on hea meel, et me oleme selliseid otsuseid teinud ja jätkame ka.

Me oleme siis kaitsevõime kiirendatud väljaehitamist jätkanud või väljaarendamist jätkanud. Kaitsekulud 2023. aastal esimest korda ületavad 1 miljardi euro piiri ja siis keskmiselt 23–26 on see 2,8% SKP-st. Juba jaanuaris me läksime hangetesse, et omandada täiendavaid võimeid, et omandada laskemoona. Ja need on olnud õiged otsused, sest kui sõda algas, siis pärast seda hangetesse minemine tähendas seda, et ka hinnad tõusid, mida meie jaoks ei olnud.

Nii. Mida me nüüd oleme siis ostnud? Ega ma kõike ei saa siin ka üles loetleda, aga jaanuaris tehtud esimeses tugevduspaketis nendest vahenditest hankisime laskemoona ja lepingutega on tervikuna kaetud täiendav tankitõrjemoon, siis samuti meremiinid, siis märtsis eraldatud teisest tugevduspaketist vahenditest on samamoodi suur osa juba lepingutega kaetud, siin on erinevad tankitõrjesüsteemid, nende laskemoon, Spike LR, Spike SR, Instalaza, siis on 155‑millimeetrise suurtüki laskemoon, raamleping on olemas, tellitud, 12 täiendavat liikursuurtükki, ja see on selleks, et parandada kaugtulevõimet, siis on kaitseväe maakaitse jaoks on mõeldud lühimaa õhutõrje süsteemide lepingud, sõlmitud, siis märtsikuisest paketist on veel töös liitlaste kiireks vastuvõtuks elementaarne võimekus, meil on olukorrateadlikkuse parandamise meetmed, näiteks ... Vabandust!

13:01 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, teie aeg! Palun, täpsustav küsimus, Mart Helme!

13:01 Mart Helme

Jaa, aitäh! No see loend on muidugi rõõmustav, aga see loend selles mõttes ei rahulda, et meil... Noh, olen vestelnud meie julgeolekuekspertidega ja eriteenistuste esindajatega, kes ütlevad, et maksimaalselt on meil aega kaks aastat, et oma kaitsevõime viia sellele tasemele, et me oleksime võimelised laiaulatuslikku rünnet – ja siinjuures ei ole arvestatud sisemist, viienda kolonni rünnet – tõrjuma. Mis tähendab seda, et kõik need hanked ei jõua meieni kahe aasta jooksul. Need ei jõua meieni kahe aasta jooksul. Pluss, tuleb arvestada seda, et me oleme tupikriik, kui te kaardi peale vaatate. Vastasel on meid väga lihtne ära lõigata igasugusest abist. Pluss, tuleb arvestada seda, et sõjategevuse käigus hävitatakse iga päev mingi osa meie varustusest, mingi osa meie sõduritest, mingi osa meie laskemoonast. Mis tähendab seda, et meil peab olema varutud kordades rohkem, kui see rahuaja tingimustes vajalikuna tundub. Kas sellest aspektist on valitsus praegu endale tööplaani teinud või ootate te lihtsalt, et küll läheb kõik mööda ja liitlased hoolitsevad meie eest. Aitäh!

13:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, me teame täpselt samamoodi seda. Esiteks on see, et ukrainlased saaksid ennast edasi kaitsta ja Venemaal ei tekiks mingeid pausi, kus nad saaksid ennast koguda. Seda pausi ei tohiks anda. Juhuks, kui nad selle pausi mingil põhjusel peaksid saama, siis tõepoolest neil läheb kuskil kaks aastat, et ennast koguda. Ja seetõttu me olemegi juba varem hakanud selle jaoks valmistuma ja valmistume väga intensiivselt. Ei vasta tõele, et need tarned tulevad mitmete aastate pärast. Mitte kõik – on näiteks needsamad erinevad tankitõrjesüsteemid, nende laskemoon, Spike LR, Spike SR, Instalaza. Need tarned on alates 2023, nad hakkavad jõudma juba järgmisel aastal.

Aga mida ma veel tahtsin öelda. Te ütlete, et Eesti on tupikriik, aga kuna Soome ja Rootsi liituvad NATO-ga, siis tänu sellele ei ole me enam tupikriik ja meid saab aidata ka teiselt poolt.

Lisaks, mida me oleme veel teinud. Pikema distantsiga täppismoona hange on ettevalmistamisel. Siis on keskmaa õhutõrje, mida me lähme hankima – oktoobrist juba on tootjatelt pakkumised ja eesmärk on see, et toimiv süsteem oleks olemas 2025. aastaks. Lisaks investeerime järgmisel nelja aasta jooksul laskemoona kokku pea miljard eurot – see on siis nii tavaeelarve raames kui ka täienduspakettidest. Me hangime koostöös Ameerika Ühendriikidega mitmikraketiheitjaks HIMARS-relvasüsteemid. Jällegi, see võime jõuab Eestisse 2025. aastaks. Alustame 2. jalaväe brigaadi viimist soomukitele, ka hangime laevatõrje raketisüsteemid. Maakaitse saab järgmise nelja aastaga täiendavat relvastust ja varustust rohkem kui 100 miljoni eest. Sidevaldkond, mis on väga oluline ka, et see kõik toimiks. Toetussoomukid ehitame ümber, Leopard 1 toetustangid moderniseerime. Samamoodi hangime koos lätlastega rivisõidukeid. Meil on erinevad remondi- ja hooldushanked käimas.

Nii et seda loetelu võib jätkata veel ja veel, mida me kõike teeme selle jaoks, et Eesti kaitsevõimet tugevdada. Me teame väga hästi, et aega on vähe, ja sellepärast me selle jaoks nii kiiresti valmistume. Juba valmistusime enne, kui see sõda algas. Aitäh!

13:05 Esimees Jüri Ratas

Palun lisaküsimus, Martin Helme!

13:05 Martin Helme

Aitäh! Ma sain teada, et NATO ratifitseerimisprotsessi tulemusel tekib meil Eesti ja Rootsiga maismaaühendus. Vägev, vägev! Ja siis selle tõttu me enam ei ole geograafiline tupikriik, Reformierakonna kõikvõimsusel ei ole piire. Ma tuleks siiski Eesti kaitsevõime teema juurde tagasi teise nurga alt. Vaadake, kui te olite opositsioonis, siis te käisite mööda maailma ringi ja laimasite Eesti valitsust ja Eesti riiki ja siis tulite Eestisse ja valasite krokodillipisaraid, et meil on halb maine maailmas. Nüüd on teie enda juhitud valitsuses, Riigikogus komisjoni juhtidega päris palju väga tõsiseid ja väga kriitilisi eetikaprobleeme. See teeb Eesti mainele halba ja see teeb Eesti kaitsevõimet nõrgemaks, kui meil on riigikaitsekomisjoni juhiks inimene, kellel on lähedased suhted ja raha saamine Vene rahapesijatega. Nüüd, küsisin teilt enne hinnangut, teie suhtumist Raimond Kaljulaidi positsiooni riigikaitsekomisjoni esimehena. Ma palun teil ikkagi ütelda, teie kui koalitsiooni juht – koalitsiooni juht –, kas te peate vajalikuks tõstatada tema sobilikkuse küsimus riigikaitsekomisjoni esimehena teiste koalitsioonierakondadega. Kas te olete rääkinud Läänemetsaga, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehega, Kaljulaidi endaga? Kas te peate vajalikuks, sest mina selgelt leian, et Raimond Kaljulaid ei sobi – opositsioonist ma ütlen teile, mis on meie seisukoht –, ei sobi riigikaitsekomisjoni juhtima selles olukorras, kus me praegu oleme. Kas teie leiate, et ta sobib või ei sobi, kas te peate vajalikuks seda teemat tõstatada teiste koalitsioonikaaslastega? Ma palun teie hinnangut Raimond Kaljulaidi seotusele Vene räpase rahaga.

13:07 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt Soome ja Rootsi NATO‑ga ühinemine. Võib-olla teile tuleb üllatusena, aga tõesti, inimesed on merd osanud sõita juba sajandeid. See võimalus on täiesti olemas, ja ka need võimed saavad tulla Soome ja Rootsi kaudu, et seda on. Lisaks, loomulikult, jah, praegu me oleme NATO-s nagu omamoodi poolsaar. Aga meie positsioon muutub palju tugevamaks, kui Soome ja Rootsi NATO-ga liituvad ja Läänemeri saab olema ka NATO meri.

Nüüd tulen teie küsimuse juurde. Vastan nii, nagu ka enne vastasin. Riigikogul on oma töö korralduses absoluutne autonoomia. Teie saate teha otsuseid, kes sobivad juhtima komisjone, kes ei sobi juhtima komisjone. Selle jaoks on erinevad tööriistad: saab astuda aseesimees tagasi ja valitakse uuesti ümber, kui Riigikogu enamus niimoodi arvab, saab teha muid käike. Ei ole minu roll kuidagi Riigikogu töökorraldusse sekkuda.

13:08 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Mart Helme.

13:08 Mart Helme

Jaa, ma sain aru, et proua Kaja Kallas keeldub hinnangut andmast, aga ridade vahelt lugedes tema hinnang on selline, nagu oli Henry Kissingeri hinnang ühele diktaatorile: "Me teame, et ta on kaabakas, aga ta on meie kaabakas." 

13:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Nii. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:09 Riigi rahandus

13:09 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Tarmo Tamm, vastab rahandusminister Annely Akkermann ja teema on riigi rahandus. Tarmo Tamm, palun!

13:09 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister, hea Annely! Enne kui ma sulle küsimuse esitan, ma julgen siiski kinnitada, et Riigikogu esimehe koht on legitiimne, nagu on legitiimne ka peaministri koht. Neid valimisi ei pea iga aasta korraldama.

Aga ma küsin 2024. aasta eelarve kohta, sest me teame, et järgmise aasta eelarve on 1,2 miljardiga miinuses. Me peame võtma riigile 780 miljonit eurot laenu. Ja ma küsin, millisel moel on võimalik 2024. aasta eelarvet kokku panna ilma selleta, et me ei tõstaks mingeid makse. Me teame, et riigil intressikulud kasvavad, majanduskasv on sisuliselt hangunud, inflatsioon väheneb. Mismoodi on võimalik 2024. aasta eelarve kokku panna ilma selleta, et riik ei tõstaks või ei kehtestaks mingeid makse?

13:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Kuna siin saalis on mikrofonid ja teie esimesele repliigile, ma saan aru, et peaminister arvas, et see ei ole legitiimne. Ma arvan, ma pean selle reageerima. Me siiski minu teada elame jätkuvalt tulenevalt meie põhiseadusest riigis, mis § 56 ütleb, et kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu, valides sellega Riigikogu. Ja § 59 ütleb, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Ma ei tea, et seda oleks praegust kahtluse alla seatud. Ja on olemas kodu‑ ja töökorra seadus, kus on § 7, kus on väga ilusasti ära reguleeritud Riigikogu juhatuse, sealhulgas Riigikogu esimehe valimine. Nii et peaks seadusepügalat ikka tundma, nii kõnes kui kirjas. Ja nüüd ma palun vastata Annely Akkermannil. Palun!

13:11 Rahandusminister Annely Akkermann

Jah, kui sellest repliigist omalt poolt ka alustada, siis vahe on selles, et peaministrit võib umbusaldada iga kell, aga Riigikogu esimeest nendesamade töökordade järgi umbusaldada ei saa. Selles on küll väike vahe.

Ma kusjuures tänan sind, austatud endine kolleeg Tarmo Tamm, väga olulise küsimuse püstitamise eest. Ja järgmiste aastate rahanduse, ütleme, põhiküsimus ja ka siit saalist eelmistest küsimustest kajab vastu, ongi see, et kuidas siis hinnatõusu ohjeldada, kuidas ostujõudu taastada ehk teisisõnu inflatsiooni ohjeldada. Ja selleks on laias laastus nagu rahanduse raamis kaks võimalust. Üks on siis rahapakkumine ehk keskpankade baasintressi tõus, mida keskpank nüüd tõstab, ja teine on riikide eelarvepoliitika. Ja need ei tohiks olla omavahel vastuolus.

Eelarve defitsiit ise, millele te viitasite, ei ole saatanast. Samuti ei ole saatanast laenuvõtmine, kui on kriisiaastad, aga kui on majanduskasvuaastad, nagu nad meil olid 2017.–2019. aastal, siis Keskerakonna, täpsemalt Jüri Ratase juhitud valitsus laskis eelarve defitsiiti ja võttis laenu, aga sellel ajal oli laenuvõtmine ja eelarve defitsiit küll saatanast. Ja see on teooriast ammu teada. Seda oleks pidanud ette nägema ja seda oleks pidanud vältima. Ja tänu sellele, et headel aegadel reserve ei kogutud, vaid lasti eelarve defitsiiti, oli tõelise kriisi saabudes, COVID-kriisi saabudes ja nüüd hiljem seoses sõja algusega Ukrainas, see kukkumine Eesti jaoks palju järsem, kui ta oleks olnud muidu. Aastaga oli ju inflatsioon lõpuks 25%.

Siis kui ma nüüd tulin valitsusse, siis peaminister andis mulle suunise teha konservatiivsemat eelarvepoliitikat. Pean seda olulisemaks ja kavatsengi ajada konservatiivset eelarvepoliitikat. Tulevaste ja järgmise aasta plaane lihtsustab see, et käesoleva aasta tulemused on oodatust paremad ning maksud laekuvad hästi. 22. aasta esimese üheksa kuu maksutulu on võrreldes eelmise aastaga sama ajaga kasvanud 14% ja maksud on laekunud rohkem.

13:14 Esimees Jüri Ratas

Hea vastaja, teie aeg! Palun nüüd üks lisaküsimus. Rene Kokk.

13:14 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja, esimees! Lugupeetud rahandusminister! Te just rääkisite, et hoolitsete konservatiivse eelarvepoliitika eest, ja siitkohalt ma küsin ka, et me saime lugeda, et Eesti on tagamas Ukraina poolt võetavat laenu Euroopa Liidust 7,4 miljoni ulatuses. Selline uudis on läbi käinud. Siit ka küsimus: kuidas selle summani jõuti? Kuidas see protsess oli? Milline on see tulevikuväljavaade? Kas neid summasid on plaanis tõsta? Mille alusel neid jagatakse? Palun kommentaari, kuidas see muudab ja mõjutab Eesti riigieelarve positsiooni tulevikus, selliste garantiide andmine.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Annely Akkermann, palun!

13:15 Rahandusminister Annely Akkermann

Suur tänu selle küsimuse eest ka! Ma kahjuks neid materjale ei saanud kaasa võtta. Räägin siis mälu järgi, miks Eesti tagab Ukrainale antud laene. Suur laen võetakse Euroopa Liidu kõikide riikidega koos ja miks Eesti on esirinnas Ukraina toetamisel ja proovib teisi kaasa tõmmata, on matemaatiliselt väga lihtne. Eesti SKP Euroopa Liidu SKP‑st on 0,21% ja kui meie paneme oma osa, siis teised panevad juurde samade osakaalude põhjal 99,79% ehk Eesti oma väiksuses koostööd süvendades saab ja suudab Ukrainat tõsiselt aidata. Ja meie eelarves 7 miljonit võrreldes sellega, mis läheb läbi Euroopa, kus see 7 miljonit on meie osa, on 18 miljardit. Ja kui me siin muretseme, et meil on 3% järgmise aasta nominaalne defitsiit, 3,9 isegi, siis Ukraina vajab igal kuul makromajanduslikku abi 3–4 miljardit, et oma sotsiaaltoetusi kas või välja maksta või pensione, et inimestel oleks toitu. Ja me saame niimoodi sellest 7 miljonist aidata nende suure riigi suuri kulusid katta Euroopa Liidus nagu ühtselt. See on tohutu võimendus ja ma arvan, et see 7 miljonit on igati põhjendatud meile, kelle ees seisabki Ukraina, et see sõjategevus meieni ei jõuaks või üldse läänemaailma ei jõuaks. Niisugune on see põhjendus ja vastus. Ja muidugi see mõjutab meie eelarve positsiooni või riigi kohustusi suurendab, see on selge, aga see raha antakse Ukrainale osalt ka laenuks, osalt garantiidena, seal on erinevaid finantseerimislahendusi.

13:17 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Tarmo Tamm.

13:17 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Ega me ei saa ikka kuidagi läbi ilma Jüri Ratase juhitud valitsuseta. Ja ma ütlen, et see oli väga õige aeg võtta laenu, kui laenuintress oli negatiivne. Aga nüüd see valitsus emiteerib võlakirju, kus laenuprotsent on 4%, mis on Euroopa Liidu riikidest praktiliselt kõige kõrgem. See näitab selle riigi rahanduslikku olukorda. Aga et Jüri Ratase valitsus nii vähe laenu võttis, selle eest ma võiks küll seda valitsust noomida. Nii et see oli õige aeg investeerida, teha näiteks Tallinna–Tartu või Tallinna–Pärnu teid ja nii edasi.

Aga te jätsite küsimusele vastamata. Kui te ei vastanud, millega te katate selle vahe, kas laenudega või täiendavate maksudega, siis ma küsin uuesti. Millega te katate 2024. aasta riigieelarves selle vahe, mis tekib, ehk defitsiidi, kulude ja tulude vahe, kas laenude või või täiendavate maksudega? Ja teine küsimus on see: kui vastutustundlik riigieelarve suhtes on see, kui Reformierakond tahab kaotada ära selle maksuküüru, mis läheb riigile maksma 340 miljonit eurot? Ehk te tahate sellega suurendada veel  riigieelarve defitsiiti. Kuidas sellega on, kas see on vastutustundlik käitumine?

13:19 Esimees Jüri Ratas

Annely Akkermann, palun!

13:19 Rahandusminister Annely Akkermann

Jaa. Suur tänu jällegi väga õigetele asjadele tähelepanu juhtimise eest! Kui võtta laenu heal ajal, näiteks miinusintressiga, ma ei tea, kui baasintress oli miinustes, siis need laenud tuleb millalgi tagasi maksta. Ja kui selle laenu tagasimaksmise hetkel see on baasintress näiteks 5,17%, mida me oleme näinud, siis saabki sellest laenust, mis võeti miinuses, intress saab 4%, nagu meil oli viimane tulemus hankel, või baasintress võib muutuda miinuse pealt 5,17%-ks, näiteks. Selles mõttes see ei ole argument, et võtame laenu siis, kui intress on madal. Tuleb ümber finantseerida, võib sama laen väga kalliks osutuda.

Mis on intress? Intress on tegelikult risk ja riskis on mitmeid elemente. Ja ma arvan, et ootamatult kõrge intress viimasele riigi laenule võis olla põhjustatud ka sellest, et meile väga lähedal, tuhande kilomeetri kaugusel käib sõda. Aga juhin tähelepanu, et intress on riskihinnang ja neid riske on mitmeid.

Aga selles mõttes, et riigi rahandus oleks halvas seisus, ma arvan, et see risk ei ole küll praegu kuigi suur, sest Eesti võlakoormus on endiselt Euroopa Liidus üks madalamaid ja maksulaekumine on ikkagi pigem hea. Mitte et selle üle tasuks väga rõõmustada.

Ja kui nüüd rääkida maksuküüru finantseerimisest, siis praegu on nii, et see kõrgem maks või maksuküür on täiesti keskmise Eesti inimese seljas, nii keskmist palka saavate kui ka mediaanpalka saavate inimeste seljas. Ühest küljest me tõstame politseinike, õpetajate ja päästetöötajate palku, aga teisest küljest asetame neile selga maksuküüru. See ei ole põhjendatud. See ei ole (?) ebaõiglane. Ja kui me räägime ostujõu taastamisest, siis me peame ka tegema selle, et inimesed saaksid rohkem kätte oma väljateenitud palgast. Siis see ostujõud taastub. Ja praeguste plaanide järgi, kui (Juhataja helistab kella.) inflatsiooni suudetakse ohjeldada, siis ostujõud taastub sõjaeelsele tasemele 2025. aastal. Aga see eeldab konservatiivset eelarvepoliitikat.

13:22 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, protseduuriline küsimus, palun!

13:22 Tarmo Tamm

Aitäh! Ma tean, et ma vastust ei saa, aga ma küsisin mitmel korral, et millega see vahe kaetakse, kas laenudega või uute maksudega. Aga ma vastust ei saanud. Ma loodan, et proua minister saadab kirjalikult selle vastuse.

13:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Eks sageli lootus sureb viimasena. Nii sellega ma lõpetan antud küsimuse käsitlemise. Tarmo Tamm, teile on veel protseduuriline küsimus? Ei ole rohkem.


6. 13:22 Pedofiil Riigikogus

13:22 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi järgmise küsimuse juurde ja ma ütlen kohe ette, et ma palun austust ja viisakust selle küsimuse raames siin Riigikogus. Küsijaks on Urmas Reitelmann, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on pedofiil Riigikogus. Urmas Reitelmann, palun!

13:22 Urmas Reitelmann

Jaa, aitäh! See ei ole kellelegi viitav küsimus, see on üldine küsimus. Ma tänan.

Liberaalse režiimi puhul ei ole mõtet rääkida autundest, häbitundest ja sellistest kategooriatest ülepea, seda on tänane valitsus meile kõiki korduvalt selgeks juba teinud. Aga räägime siis pragmaatiliselt. Teie teate peaministrina, teab välisminister ja teavad väga paljud inimesed, aga võib-olla ei tea paljud inimesed, kes meid praegu kuulavad ja jälgivad, et pealinnades jälgitakse väga hoolsalt uudiseid, avalikke debatte ja tehakse sellest järeldusi. Seda teevad Eesti diplomaadid ja luurajad ja seda tehakse Eestis samamoodi. Ja nüüd, tahame me seda või ei taha, kas on süüd või ei ole, aga ühe Riigikogu liikme nime taga on tärnike, mis lahtiseletatult tähendab: pedofiil. Me ei räägi siin süüst, ei näita näpuga, aga see on seal, see jääb, see tärn ja see nimetus jääb selle inimese nime saatma surmani. Ja peale surma räägitakse ka: aa, ta oli see, noh, teate, see. Ja see ei ole riigi mainele mitte hea, mitte hea, vastupidi, see on väga halb. Ja see on väga halb, kui selline inimene sõidab kuhugi, esindab Tallinna, ja siis vaadatakse, ahaa, kes seal delegatsioonis on, oot-oot-oot, aa, Tallinn saadab jälle selle, kes oma lapsi pilastas. Päris võigas, on ju? Ei ole tähtis, mis seal on selle inimese nimi. Ja ma tahan teilt teada, kui pikalt laseb Reformierakond Eestit alandada ...

13:24 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg, kõigepealt, punkt üks. Punkt kaks on see, et ma olen öelnud mitu korda eelmises infotunnis, ütlen ka täna, et see laste osa, palun see välja jätta. Palun see välja jätta! Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus, palun!

13:24 Jürgen Ligi

Aitäh, härra juhataja! Üldiselt on ju nii, et seadusandja peab esimeses järjekorras olema austav õigusriigi kohta. Nüüd on juhtunud nii, et meie suurel ekraanil on sõim ja laim ühe Riigikogu liikme suhtes ja ka Riigikogu dokumentidesse on nüüd jõudnud sõim ja laim. Nii võib julgelt öelda, kuna õiguskaitse on oma sõna ju öelnud. See teema peaks olema maas. Öelge, kuidas see niimoodi saab olla, et Riigikogu juhatus kinnitab päevakorra, kus on Riigikogu liikme suhtes sõim ja laim, ja see kõlab ka siis siin sõnavõttudes, jookseb edasi stenogrammidesse, päevast päeva mõnitatakse, loobitakse mudaga, kusjuures tegemist on inimesega, kelle suhtes võib-olla ainsana on siin õiguskaitse öelnud, et tegemist ei ole sellise inimesega. Kas juhatusel on mingi võimalus selliseid asju ära hoida? Praegu oleksite te võinud ju ka sõnavõtu katkestada, sest see oli sõim ja laim.

13:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen täiesti päri teiega. Ei sõimu ega  laimu ei tohiks siin saalis olla. Peame tegelikult ütlema ausalt, et mida vähem seda on, seda parem. Sest me teame mõlemad, ma usun, et seda on teatud hetkedel siin.

Nüüd see, mida te küsisite protseduurilise küsimuse all. Need küsimused olid eelnevalt ka üleval, kui me alustasime infotundi, ja ma selgitasin, selgitan ka teile, kuna teid ei olnud sel hetkel siin, et mul ei ole, ühtegi korda ei meenu, et me oleksime öelnud, et infotunnis üks või teine küsimus ei sobi. Küll selle infotunni alguses ma ütlesin, et selle küsimuse raames, ma palun, säilitame austava suhtumise, siin ei tasu või siin ei saa üle piiri minna. Nii et need sõnumid ma andsin infotunni eel. Kui oli küsimus, kas Riigikogu juhatuses tekitas see küsimus seda arvamust, et kas see peaks siit välja minema, siis vastus on ei. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

13:27 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Siin eelkõneleja rääkis mingist sõimust ja laimust ja õigusriigi maine rikkumisest. Aga mina jälle väidan, et kui me siin teatud teemasid ei käsitle, just siis me rikume õigusriigi mainet. Tegelikult ma arvan, et te olete kursis ja teate ka ise, et reeglite kohaselt absoluutselt kõik sellised juhtumid alla kümneaastaste laste puhul, iga vihje puhul politseile või lastekaitsele, absoluutselt iga vihje puhul algatatakse kohe kriminaalmenetlus, et seda uurida. Statistiliselt tõesti, hiljem, kui selgub, et pole olnud või on seal mingid muud asjaolud, pooled need juhtumid lõpetatakse. See on see, kuidas õigusriik selliste juhtumite puhul toimib. Aga kas teie ka arvate, et Reformierakonna liikme puhul on võimalus, et reegleid, mis õigusriigis tavainimeste puhul kehtivad, on siinkohal rikutud ja seetõttu me arutame seda teemat praegu siin saalis ning seda ei saa kuidagi nimetada sõimuks ega laimuks kellegi suunal või, ma ei tea, mingiks ebavääraks sõnakasutuseks? Me lihtsalt arutame seda teemat siin täiesti põhimõtteliselt.

13:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vastan teile teie küsimuse osas, et ma usun Eesti õigusriiki. Kui see oli teie küsimus. Palun, Jüri Jaanson, protseduuriline küsimus!

13:28 Jüri Jaanson

Jaa, aitäh! Ma pean ka selle protseduurilise küsimusega tagasi tulema. Istungi alguses mina olin siin koha peal ja ma ise mainisin küll seda. Pean üle kordama seda teie Jürgen Ligile öeldud väite kohta, et te varasemalt oma ajaloost või oma kogemusest ei tea ühtegi korda, kus oleks siin vaidlustatud teemade pealkirjad. Ma arvan, et te ei tea ka ühtegi korda, kus teema pealkiri on pandud selliseks otseseks, nagu sihitud sihitud kellegi pihta, siin konkreetselt Riigikogu pihta otsese suunitlusega pealkiri. Ja just halvustava suunitlusega, kuigi kohus ja kõik muud õigusinstantsid on otsustanud selle küsimuse ise juba ära.

Ühtegi sellist varasemat kogemust selles suhtes ei ole. Selles mõttes on see uue peatüki avamine siin Riigikogus. Ma juhin tähelepanu, et see pealkiri, olenemata sellest, mida selle varjus räägitakse, on siia Riigikokku sobimatu. Ma arvan küll, et juhatusel on võimalus paluda korrigeerida pealkirju ja mõningaid asju siia Riigikogu saali mitte lubada. Kas see pole mitte nii?

13:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lähtun teie küsimuse esitamises sellest põhimõttest, et siin saalis kehtib vaba mandaadi põhimõtte, vaba sõna põhimõte. See ei tähenda seda, et me tohime minna üle piiridest, see ei tähenda seda, et me tohime seadust rikkuda. Ma arvan, et isegi ei tähenda seda, et me tohime kedagi solvata või laimata. See viimane... See viimane – ma ütlesin härra Ligile, et see viimane, seda ei tohiks olla siin saalis, aga ma täpsustasin ka, et oleks väga hea, kui seda oleks minimaalselt siin saalis. Me ei saa öelda, et seda ei ole siin olnud.

Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

13:31 Jürgen Ligi

Aitäh, härra juhataja! Ma arvan, et see on väga halb praktika, kui te ka kõige rämedamate juhtumite puhul teete mingisuguse üldistuse ja üldise süüdistuse abstraktselt kuhugi minevikku või siia saali suunas. Selliseid asju siin saalis ikkagi ei juhtu. Ei maksa ka avalikkusele jätta muljet, nagu me siin sõimaksime üksteist ja laimaksime, need on ikkagi väga suured erandid. Aga mina küsin praeguse konkreetse juhtumi kohta, kus inimest ka juriidilises mõttes laimatakse. See on õige, et siin kehtib vaba mandaadi põhimõte ja Riigikogu liige ju oma sõna eest, kui ta ei taha, siis ta ei vastuta. Aga juhatus saab siiski ära hoida selliseid juhtumeid, kus õiguskaitse on oma sõna öelnud, lastekaitse on oma sõna öelnud, aga sõim ja laim jätkub, see on valgustatud ekraanil, see on nüüd Riigikogu dokumentides. Ja lihtsalt ei olegi sellist juhtumit varem olnud kogu selle ajaloo jooksul, mida siin saalis mäletatakse, et partei mõistab kohut ka pärast seda, kui õiguskaitse on rääkinud. Sellist asja ei ole siin varem olnud. Sellepärast ma küsin, kas te saaksite anda mingisuguse lootuse, et juhatus taolistel juhtudel sekkub edaspidi ja ei lase selliseid sõnastusi dokumentides läbi, palub see ära korrigeerida.

13:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teil on väga pikk poliitiline kogemus, te teate väga selgelt seda, et see ei ole nii, nagu te olete öelnud, et kui on tehtud kohtuotsus, et siin saalis siis ei ole seda kuidagi kommenteeritud teises suunas, punkt üks. Punkt kaks on see, et kas me oleme arutanud juhatuse tasandil, et mingit küsimust infotunnis mitte esitada. Ei ole arutanud. Kas seda tulevikus võiks arutada, mis te küsite? Nagu ma ütlesin ka, kui ma nägin seda küsimust, on ju erinevad emotsioonid, ka minul tekitas see teatud isiklikke emotsioone ja mina ei küsiks seda, aga see on minu isiklik seisukoht. Siin on vaba mandaat. Riigikogu liikmed võivad küsida. Iga kord vaatab ju juhatus selle infotunni päevakorra läbi. Seda ma saan öelda, et vaatame ka tulevikus seda läbi. Kas siit midagi välja võtta, see on, ma arvan, täiesti eraldi juriidiline küsimus. Kas juhatusel üldse on see õigus siit mingit küsimust välja võtta? Nagu ma varasemalt ütlesin härra Jaansonile, mulle ei meenu, et oleks juhatus välja võtnud ühtegi infotunni küsimust.

Mihhail Lotman, palun, protseduuriline küsimus!

13:33 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma pean tunnistama, et ma olen segaduses. Ühelt poolt tõesti siin on isiklik rünnak ühe meie kolleegi suhtes, aga asi on minu meelest palju põhimõttelisem. Siin on esitatud umbusaldus Eesti politseile, Eesti prokuratuurile, Eesti lastekaitsele. Minu meelest Eesti on õigusriik, kus kehtib võimude lahususe põhimõte. Politsei ei võta seadusi vastu, meie ei tegele siin jälitustegevusega, ei esita süüdistusi ja nii edasi. Maksimum, mis me võime teha, on see, et kui saadik palub oma puutumatusest loobuda, siis me seda hääletame. Aga antud juhul isegi selleks ei ole põhjust, sest ütleme, et need on võimu institutsioonid, mis sellega tegelesid, ei leidnud siin case'i. (Juhataja helistab kella.) Härra Helme leidis, aga politsei ja prokuratuur ei leidnud. Ja lastekaitse ka ei leidnud. Ma ei arva, et on praegu õige nendele institutsioonidele umbusaldust avaldada. See on ohtlik pretsedent. (Juhataja helistab kella.) See on ohtlik pretsedent õigusriigi seisukohalt. Ja see on palju hullem kui ühe saadiku süüdistamine ja laimamine.

13:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ausalt öeldes ma ei saanud aru teie protseduurilisest küsimusest. See oli pikk kirjeldus, sellega võib nõustuda või mitte nõustuda, aga see ei olnud protseduuriline küsimus.

Jüri Jaanson, palun! Protseduuriline küsimus.

13:35 Jüri Jaanson

Jaa. Teie jutt oli ka väga pikk, aga mina ei saanud ühest asjast aru ja protseduuriliselt küsin nüüd täpsustavalt, selgelt üle. Kas juhul, kui Riigikogu juhatus leiab, et mingisugune küsimus on või siis pealkirja tõttu või millegi muu asjaolu tõttu ei sobi infotundi, kas juhatusel on või ei ole võimalust seda maha tõmmata või tähendab kõrvale jätta või paluda seda küsimuse pealkirja korrigeerida või kuidas? Kas te olete selle asja juba endale selgeks teinud või ei ole?

13:36 Esimees Jüri Ratas

Me saame juhatuses muuta küsimuste järjekorda. Küsimust maha tõmmata – ma ei tea, et sellist sätet meil oleks. Valdo Randpere, protseduuriline küsimus.

13:36 Valdo Randpere

Aitäh! Lugupeetud Jüri Ratas! Minul on neid protseduurilisi küsimusi ja teie vastuseid ka natukene piinlik kuulata, sellepärast et ma kogu aeg ootan seda hetke, millal te oleksite erapooletu Riigikogu esimees, ja ma ei näe seda. Ma näen seda salajast naudingut teie puhul, kuidas te mängite kokku EKRE-ga ja lasete neil esitada neid küsimusi. Ma näen tegelikult seda jama, mis algab sellest peale, kui ma tulen Riigikokku ja Riigikogust. Me oleme rääkinud sellest nädalate kaupa. Riigikogu ukse ees – jälle on mingi EKRE demonstratsioon, jälle on umbkeelsed venelased seal, kes sõimavad inimesi, kes mööda lähevad. Ja mitte midagi ei tehta sellega, mitte midagi ei võeta ette. EKRE pooldajad on seal ja ütlevad mulle, kui ma palun inimesi mind sõimata eesti keeles: "Aga ta on Ida-Virumaalt. Ta on Ida-Virumaalt." Ida-Virumaa on ka Eesti osa ja seal kehtib ka eesti keel kui riigikeel. Aga siia saali tulles – kui tahate väljas sõimata meid, sõimake eesti keeles – siin saalis võiks jauramine käia viisakuse piirides.

Ja tegelikult te andsite ise ühe hea mõtte. Te saate muuta küsimuste järjekorda. Pange sellised lollused kõige lõppu ja loodame, et kunagi nende kätte järjekord ei jõuagi, kui tõesti inimesel on vaja küsida niimoodi. Urmas Reitelmann on hea näide sellest, kes on juba karistada saanud oma sõnapruugi eest. Ta pidi lahkuma ERR-i nõukogust selle tõttu, mida ta ütles ERR-i töötajate kohta. Teie valijaid on ta nimetanud parasiteerivateks prussakatest. Mõelge selle peale. Aitäh!

13:38 Esimees Jüri Ratas

Jaa, aitäh! Austatud Valdo Randpere! Ma väga ei ootagi mingisugust teistsugust kommentaari kellegi teise Riigikogu liikme kohta, kes ei ole teie erakonnas, rääkimata enda kohta. Nii et ega te sellega üllatada küll kuidagi ei ole suutnud.

Kui te räägite turvalisusest Riigikokku sisenemisel, Toompea lossi sisenemisel, siis seda me arutasime. Seda me arutasime viimases vanematekogus. Kõik, mida saab teha Riigikogu ja Riigikogu Kantselei, on tehtud. Kõik, mida saab preventatiivset teha ja koostöös politseiga.

Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

13:39 Jürgen Ligi

Aitäh, härra Ratas! Ega me tegelikult ju teilt muud ei taha kui seda, et te oleksite erapooletu ja aus vahekohtunik siin meie töö korraldamisel. Seda nõuab teilt ka Riigikogu kodukord. See ei ole tühine dokument, see on põhiseaduslik seadus. Ka teie praegune kommentaar Valdo Randperele ei olnud ju asjakohane, te läksite isiklikuks, erakondlikuks ja sõnastasite lausa oma eelarvamuse, et mida te ootate ja kas te peate vastama, on ju tegelikult selle tagajärg. Aga sama ka minule vastates. Ma ju tegelikult ei küsinud muud, et kas te saaksite edaspidi – praegu ei ole enam asja võimalik parandada – paluda küsimuste sõnastust muuta. Aga te olete mitu korda rääkinud küsimuse väljajätmisest. Mina palusin sõnastuse faasis juhatusel edaspidi sekkuda ja küsisin, kas see on võimalik. Kas te prooviksite nüüd erapooletult ja ausalt mulle vastata, ilma juttu mujale viimata, kas oleks võimalik, et sõim, laim ja kriminaalsüüdistused, eriti pärast seda, kui õiguskaitse on oma sõna juba öelnud, ei jõua siia päevakordadesse enam? Te lihtsalt palute sõnastuse ära muuta ja enne küsimust ei registreeri.

13:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma olen kõiki neid infotunde ja Riigikogu istungeid juhtinud erapooletult. Ei ole olnud vahet, mis erakonnast keegi küsib või mis erakonnast keegi on. Punkt üks. Kui teie küsite siin kolm minutit, siis võin ka mina vastata teile paarkümmend sekundit. Teiseks, ma vastasin teile, et kindlasti me vaatame infotundi igas juhatuses ja ka järgnevates juhatustes. Kolmandaks, kas on võimalik paluda, kui juhatusele tundub, et sõnastus ei ole õige, paluda sõnastust muuta? Muidugi on võimalik seda paluda. Kas seda võiks teha? Jah, võiks teha küll. Aitäh teile! Protseduuriline küsimus, Mihhail Lotman, palun!

13:41 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma pean möönma, et teil oli õigus. Minu eelmise küsimuse, see ei olnud protseduuriline küsimus ja ma pean vabandama selle eest. Aga ma pean juhtima tähelepanu sellele, et mitte ükski protseduuriline küsimus, mis siin täna kõlas ja mitte ainult täna, ei olnud protseduuriline küsimus. Üks Riigikogu liige iga päev esitab hästi mitu protseduurilist küsimust ja kolme pluss aasta jooksul mitte ükski nendest ei olnud protseduuriline küsimus. Üldiselt nagu füüsikas on selline, ütleme, gravitatsiooniseadus: kui ma lasen seda lahti, see kukub maha. Aga millegipärast jääb selline tunne, et te loodate, et seekord see asi tõuseb õhku ja härra N. esitab tõepoolest protseduurilise küsimuse pähe protseduurilist küsimust.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See, kas see küsimus on protseduuriline või mitte, see kokkuvõttes ongi ju sellel hetkel selle Riigikogu istungi juhataja otsustada. Kas väga palju selles koosseisus on küsimusi, mis ei ole protseduurilised? On küll. On küll. Protseduuriline küsimus, Jüri Jaanson, palun!

13:42 Jüri Jaanson

Austatud juhataja! Me siin tõesti selles protseduurikas käime nagu kass ümber palava pudru, aga teeme asja selgeks. Me oleme jõudnud hetkel niikaugele, et protseduuriliselt selgeks saanud, jah, juhatusel on võimalik paluda selle küsimuse esitajal oma küsimuse pealkirja muuta. Jah, on võimalik. Nüüd mina protseduuriliselt küsin, et kui Riigikogu liige keeldub seda muutmast ja juhatus ei pea seda küsimust sobivaks Riigikogu selle, mis see on, hea tava korra järgi ei pea seda sobivaks ja puhtalt sellisest eetilistest küsimustest või vaatest ei pea sobivaks, kas juhatusel on või ei ole võimalik seda küsimust kas tõsta viimaseks või jätta üldse küsimustest välja. Kas on või ei ole?

13:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle küsimuse eest! Ma vastasin teile, vastan uuesti, et järjekorras teha muutusi ehk tõsta viimaseks, mida te küsisite. Jah on. Kas jätta välja? Praeguse hinnangu kohaselt ma ütlen, et seda võimalust ei ole Riigikogu juhatusel. Valdo Randpere, palun, protseduuriline küsimus!

13:43 Valdo Randpere

Aitäh! Jätkuks oma eelmisele küsimusele ja teie vastusele, sellele, milles te väitsite, et te olete kogu aeg olnud erapooletu. Mina küll kahtlen selles. Isegi tänases infotunnis natuke varem siin ühele protseduurilisele küsimusele vastates te põhimõtteliselt hooplesite sellega, kuidas te olete korrale kutsunud peaministrit, kui selleks on vajadus olnud, kui ta on olnud arrogantne või kippunud kõiki õpetama, nagu te väljendasite ennast. Mina olen siin saalis olnud kõigil neil juhtudel, mida te nimetate arrogantsuseks või kõigi õpetamiseks. Ja tegelikult ainuke asi, mida peaminister on teilt kogu aeg palunud, on täpselt seesama: olge erapooletuga. Olge erapooletu, kaitske teda, kaitske küsijaid. Või kui kritiseerite, siis kritiseerige neid, kes on kriitika ära teeninud, mitte ärge kritiseerige ainult sellepärast, et keegi kuulub mingisse erakonda.

Aga kuna mul on tunne, et me praegu siin selle teemaga väga edasi ei jõua ja mul endale hakkab ka natuke piinlik juba teid kiusata siin niimoodi, siis mul on ettepanek: võtame äkki 15 minutit juhataja vaheaega, arutame tekkinud olukorra läbi ja siis läheme edasi.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei ole küll kordagi ei tulnud, et teie, härra Randpere, kedagi kiusaksite. Suur tänu teile! Kaja Kallas, palun! Valdo Randpere, palun! Protseduuriline küsimus.

 

13:45 Valdo Randpere

(Algust ei ole kuulda.) ... kui Riigikogu esimees ühe korra suudaks vastata sisuliselt, mitte lihtsalt isikliku peale hüppamisega. Ma ei küsinud teie käest arvamust iseenda kohta. Ma rääkisin erapooletusest Riigikogu istungi juhatamisel ja ma palusin teil võtta juhataja vaheaja. Selle peale te teatasite, et mina ei ole kedagi kiusanud. Võib-olla olen, võib-olla ei ole, aga see ei ole praegu küsimus. Küsimus on selles, et teie selles positsioonis, kus te olete, ei saa sellest aru, mis positsioon see on, ilmselgelt. Võib-olla on põhjus selles, et teil tegelikult ei ole selle saali enamuse toetust ja te teate seda. See võib olla tinginud teie sellise reaktsiooni. Aga te olete sinna kohale saanud tänu meie lombakale kodu- ja töökorra seadusele, te kasutate seda ära ja naudite ja olete väga erapoolik. Ja see on tõepoolest midagi, mis mind ärritab.

13:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

13:46 Peaminister Kaja Kallas

Mul ei ole selles küsimuses mitte midagi lisada sellele, mis ma olen varem öelnud. Aitäh!

13:46 Esimees Jüri Ratas

Palun, täpsustav küsimus, Urmas Reitelmann!

13:46 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Jaa, siin ongi küsimus Riigikogu maines. Siin ongi küsimus kogu Eesti riigi maines ja tõsiseltvõetavuses.

Ma tuletan meelde: oktoobris ilmus viimane raport Inglismaal, Inglismaal kõige mahukamast uurimusest, mida on üldse tehtud läbi aastate ja see puudutab pedofiiliat, pedofiilia kinnimätsimist Inglismaal kõige kõrgemal poliitilisel tasemel. Sarnaselt Eestile, üks ühele sarnaselt Eestile, Inglise politsei keeldus lugematuid kordi algatamast kriminaalasju. Kuninglik prokurör keeldus lugematuid kordi süüdistust esitada. Poliitikud pühkisid need piinlikud skandaalid vaiba alla. Mitu inimest, kes olid saanud süüdistuse, kellest Inglise ajakirjandus kirjutas kui avalikust pedofiilist, said vahepeal rüütliks löödud. Ühesed paralleelid Eestiga, mitte mingit vahet ei ole. Pedofiilid kaitsevad teineteist ja poliitikud kaitsevad pedofiile.

Aga see on üldine jutt, see on viide Inglismaale. Mul on nüüd konkreetne küsimus inimestele, kes kaaluvad, kas anda järgmistel valimistel oma hääl Reformierakonnale. Kas nad annavad selle hääle erakonnale, kes võib-olla nimetab pedofiili ministriks? (Hääl saalist.) Jah.

13:48 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:48 Peaminister Kaja Kallas

Teie muretsege oma valijate pärast, meie muretseme oma valijate pärast.

13:48 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav ... Vabandust! Lisaküsimus, Kert Kingo, palun!

13:48 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Selle aasta 21. oktoobril ilmus Eesti Ekspressi rubriigis "Teateid elust" lugu pealkirjaga "Endine Lihula konstaabel osutus lapsevägistajaks", millest räägitakse, kuidas Lääne prefektuuris Lihula konstaablina töötanud mees – ka nimi oli nimetatud – pani oma tööpiirkonnas laste suhtes korduvalt toime seksuaalseid väärkohtlemisi ja vägistamisi. Artiklis kirjeldatakse detailselt, mida mees 10- ja 9-aastastele tüdrukutele tegi. Artiklis toodud andmete põhjal on tüdrukud kohalikele kergesti tuvastatavad.

Selle aasta 4. novembril avaldas Riigikohus kohtuotsuse, milles kirjeldatakse detailselt süüdimõistetu tegevust oma 14-aastase kasutajatele kallal, nagu vägistamine, inimkaubandus, lapseealise seksuaalne ahvatlemine, lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine. Kuna kasuisa nimi on avalik, siis on tüdruk kohalikele kergesti tuvastatav.

Tulles Marko Mihkelsoni toime pandud alaealise seksuaalse väärkohtlemise juurde, olete teie hakanud levitama väidet, et sellest rääkimine on lapse õiguste rikkumine, eriti põhjusel, et laps on äratuntav. Sarnase väitega ühines justkui käsu korras kogu riigi nomenklatuur. Nüüd küsingi, kas Eesti Ekspress on lugu avaldades rikkunud lapse õigusi, ja kas kohtud, sealhulgas Riigikohus, on regulaarselt kohtuotsuseid avaldades rikkunud lapse õigusi. Või siis kohalduvad Marko Mihkelsonile kui reformierakondlasele erireeglid, erikohtlemine? 

13:50 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil on võimude lahusus ja kohus otsustab selle kohta, teeb kohtuotsuseid, ja Riigikogu teeb seadusi. Ei ole minu asi kommenteerida teiste institutsioonide tööd ega anda neile hinnangut, kui kohus on teinud vastavad otsused. Loomulikult, laste õigused peavad olema kaitstud ja sellepärast sellised kohtuistungid ongi kinniseks üldiselt kuulutatud. Aga kui on etteheiteid sellele ajakirjandusväljaandele, siis tulebki ... Need, kelle õigusi on rikutud ... Tuleb anda kohtusse. Seda ei tee peaminister.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise. Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun! 

13:51 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma siin tükk aega mõtlesin, kas ma küsin või ei küsi. Enne jätsin küsimata. Aga ma ikkagi, see jäi mul nagu kripeldama. Kas me arutaksime seda teemat selles võtmes, et me justkui ei tohiks seda küsimust nii formuleerida, nagu Reformierakond on korduvalt välja toonud, ning seda põhjusel, et käsitletakse nende liikmega seonduvat? (Juhataja helistab kella.) Et justkui oleks nagu, ja teie olete ka siin selles võtmes kuidagi püüdnud seda asja öelda, justkui oleks täiesti välistatud, et mitte iialgi, mitte kunagi ei saa Riigikogus olla ühtegi pedofiili. Kus see kirjas on? Me muuseas teame, et aegade jooksul ...

13:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, aga ma ...

13:51 Helle-Moonika Helme

Üks hetk, üks hetk!

13:51 Esimees Jüri Ratas

... korraks lõpetan. See ei ole protseduuriline küsimus. 

13:51 Helle-Moonika Helme

On küll. Ma lõpetan oma protseduurilise küsimuse.

13:52 Helle-Moonika Helme

Me nimelt teame, et siin on olnud aegade jooksul roolijoodikuid, korruptante, ja me oleme kõiki neid teemasid käsitlenud. Kui küsimuses oleks olnud selle sõna asemel, mida siin tahetakse kangesti laua pealt välja lükata, näiteks "roolijoodik" või "korruptant Riigikogus", kas siis oleks olnud paremini kõlanud küsimus? Kas see oleks olnud sallitud, kas see oleks olnud lubatud? Ma tahtsin sinna jõuda.

13:52 Esimees Jüri Ratas

Nagu ma olen siin eelnevalt vastanud, Riigikogu juhatus kindlasti ei anna hinnanguid küsimuste sisu osas, et kas on parem, halvem või keskpärane küsimus. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

13:52 Henn Põlluaas

Aitäh! Me oleme siin saalis näinud selle infotunni jooksul kahte sellist täiesti pretsedenditut käitumist, mis siia saali mitte mingil juhul ei sobi. Esiteks Reformierakonna liikmed ja Mihhail Lotman on nõudnud Riigikogu liikmete vaigistamist, teatud küsimuste päevakorrast mahavõtmist. Ja nende väidete taga on mingisugune täiesti absurdne seisukoht, justkui mingisugusest teost rääkimine oleks hullem kui see tegu ise. See on täiesti pretsedenditu.

Ja teine asi on see: infotund tähendab seda, et siia tulevad ministrid Riigikogu saali, kaasa arvatud peaminister, ja nad on kohustatud vastama Riigikogu liikmete küsimustele. Täna me näeme, et peaminister eirab, ignoreerib seda absoluutselt ja ütleb, et minul ei ole teile midagi öelda. Kas te peate sellist asja normaalseks, et tulevikus võib-olla ei suvatseta isegi kohale tulla ja teatud teemad koalitsiooni poolt pannakse üleüldse mingisuguse embargo alla, et mitte ükski Riigikogu saadik ei tohigi enam siin saalis oma suud lahti teha, kui see neile ei meeldi?

13:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Küll ma arvan seda, et ega see infotund, mis on tõesti läinud ainult protseduuriliste küsimuste peale ja me saame ju aru, et on üks teema, mis pakub ühele erakonnale väga huvi rünnata. Ega sellega kuhugi väga kaugele ei jõua ja ega see mingi hea nagu sisend ühiskonda ei ole. Riigikogu esimehena, juhatusena te teate väga hästi, et meie küsimusi välja võtta ei saa, need küsimused jäävad siia. See, mida küsitakse, on iga Riigikogu liikme oma vaba mandaadi tunnetus ja kindlasti väga tugevasti ka oma poliitilise kultuuri tunnetus.

Head ametikaaslased, ma tänan teid teie küsimuste eest infotunnis! Head valitsusliikmed, tänan teid vastamast! Sellega on infotund lõppenud.

13:55 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee