Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VIII istungjärk, täiskogu istung
Teisipäev, 22.11.2022, 10:00

Toimetamata

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust, head kolleegid! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 9. töönädala teisipäevast istungit. Kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Siis teated. Tähelepanu! Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Jeruusalemma palvushommikusöökide toetusrühma asutamiskoosolek. Kokkukutsuja on Mart Helme. Nii, rohkem teateid ei ole. Kohaloleku kontroll, palun!

10:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohale registreeris ennast 66 Riigikogu liiget, puudub 35.


1. 10:01 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

10:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Täna on meil päevakorras üks päevakorrapunkt: ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Enne, kui me selle juurde läheme, kolleegid, ma tutvustan teile selle päevakorra menetlemise korda. Kõigepealt on peaminister Kaja Kallase ettekanne kuni 30 minutit. Seejärel on Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Raivo Tamme ettekanne kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel saavad sõnavõttudega esineda fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta.

Me saame minna tänase päevakorra juurde. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ma palun kõnepulti peaminister Kaja Kallase.

10:03 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head suursaadikud! Kuulajad! 

Selle aasta 24. veebruar ühendab igavesti Eesti ja Ukraina rahva vabadus- ja iseseisvuspüüdluse. Tähtpäev on ühtlasi ka meie põlvkonna tumedaim tund, mil ei alanud mitte ainult Ukraina vabadussõda, vaid ka täiemahuline sõda reeglitel põhineva ilmakorra ja Euroopa vastu.

Meie jaoks on need hääbuva impeeriumi ohtlikud tõmblused osa ajaloost, mis ei taha ega taha lõppeda. Mida me tegelikult näeme, on Nõukogude Liidu lagunemise viimane vaatus. Vladimir Putin on nimetanud Nõukogude Liidu lagunemist suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Kui see on nii, siis oma rünnakuga Ukraina vastu viib Putin selle niinimetatud katastroofi lõplikult ellu, ja seda mitte Ukraina, mitte ka Euroopa, vaid Venemaa enda jaoks.

24. veebruaril kirjutas Venemaa välja ennast tsiviliseeritud maailma hulgast. Enne veebruari arvati naiivselt, et impeeriumide ajastu ja koloniaalvallutused on püsivalt jäänud Euroopa minevikku ning alanud on rahuajastu. Just selles kohas lahknesid Lääne- ja Ida-Euroopa riigid ja hinnangud Venemaale enne sõda. Enam mitte! Nüüdseks on aru saadud, et Venemaa on tõsiseim oht rahule ja meie eksistentsile.

Venemaa agressioon ja massilised sõjakuriteod Ukraina rahva vastu on resulteerunud mitme asjaga, millega Venemaa juhtkond enne 24. veebruari ei arvestanud. Venemaa on kaotanud maailma silmis respekti ja oma sõbrad. Venemaa ei saa enam kunagi olema ülejäänud maailma silmis usaldusväärne partner. Mitte kunagi! 

Eesti on koos teiste Euroopa idatiiva liitlastega olnud Ukraina toetamise ja rahvusvahelise vastupanu eesliinil, olles seda nii sõnas kui ka isikliku eeskuju ja vankumatusega. Me ei tea, kuidas ja millal täpselt see sõda lõpeb, aga me teame, kuidas see ei lõpe. See ei lõpe Venemaa võiduga.

Siit edasi on teise maailmasõja õppetunnina ja meie kogemustest tulenevalt äärmiselt oluline ka vastutuse küsimus. Ilma õigusliku hinnangu ja vastutuseta ei ole lootust õiglasele ja püsivale rahule. Venemaa peab hüvitama Ukrainale tekitatud kahju, sõja- ja agressioonikuriteod peavad saama karistuse. Peame seega veelgi enam rõhutama rahvusvahelise korra aluspõhimõtete olulisust riikides ja organisatsioonides, mis jäävad sõjast kaugele ja ei taju nii teravalt, et ka nende nahk on mängus. Kõige olulisem on olnud siiski Ukraina riigi ja rahva vapper vastupanu, vankumatu tahe. Kogu rahvusvahelise kogukonna kõige olulisem ülesanne on seda kindlameelsust hoida.

Austatud Riigikogu! 24. veebruaril 2022 toime pandud rünnak oli tähtsam ajastu pöördepunkt Euroopale. Ma tunnistan ausalt, et ma ei ole end kunagi tundnud nii Euroopasse kuuluvana, pole kunagi olnud nii uhke Euroopa üle, kui vaadates seda reaktsiooni ja ühtsust, mida Euroopa Venemaa agressiooni suhtes on ilmutanud. Euroopa Liidu ühtsus ja solidaarsus, aga ka eestvedamine on olnud võtmetähtsusega kogu läänemaailma mobiliseerimisel Venemaa vastu.

Juba 24. veebruaril otsustasime sanktsioneerida kogu Vene riigi ladviku ja kehtestada enneolematud majandussanktsioonid Vene sõjamasina peatamiseks. Versailles' tippkohtumisel märtsis tegime põhimõttelised otsused väljuda Vene energiast ja senisest jõulisemalt liikuda fossiilkütuste kasutamise lõpetamise ja taastuvenergia suunas.

Samuti tegime otsuse üheskoos tugevdada Euroopa kaitset ja otsustasime esmakordselt avada Euroopa Liidu ukse Ukrainale. Ajastu pöördepunktiks on ka Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi andmine Ukrainale, Moldovale, Georgiale, liitumisläbirääkimiste alustamine Põhja-Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviinaga, aga ka Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga ning loodetavasti ka Schengeni-liikmelisuse andmine Rumeeniale, Bulgaariale ja Horvaatiale. Nendest lubadustest kinnipidamine muutub ajas üha olulisemaks, sest nende otsuste mõju ja tähendus kasvab iga päevaga. Ükski neist otsustest poleks nii kiiresti sündinud, kui poleks olnud sõda.

Sõda nõuab kiiret otsustamist. Sõda nõuab julgeid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. Ka see on aspekt, millega Putini Venemaa ei arvestanud. Venemaa tahtis endale allutada Ukraina ja purustada Euroopa ühtsuse. Vastu sai ta hoopis tugevama ja ühtsema Euroopa kui kunagi varem. Ja veel sai ta vastu maailma, mis ei armasta Venemaad. Mõned kardavad, mõned kasutavad Venemaad ära, aga keegi ei armasta.

Austatud Riigikogu! Maailm on selle sõja tulemusel sisenenud ajastusse, kus kriisid on uus normaalsus. Kardetavasti kulub enne üpris mitmeid aastaid, kui maailm taas kord tavapärasesse ühiskonnakorda saab siseneda. Eesti on olnud õigel teel, eeldades, et konfliktid on kõikehõlmavad. Energiakriis ja enneolematu inflatsioon, piiride survestamine ja rändekriis Euroopa ümber, Vene sõja eest põgenevad Ukraina sõjapõgenikud, ründed, info küberruumi sees ja vastu ning tugi äärmuslusele ja ebastabiilsusele ning muude haavatavuste ärakasutamine on kõik seostatavad ühe põhjuse ja teguriga: Vene imperialism ja Vene sõjamasin.

Ent Venemaad saab paraku muuta vaid Vene rahvas ise ja täna ei ole meil põhjust arvata, et see võiks juhtuda ettenähtavas tulevikus. Ma ei tea, kas üldse kunagi ja kui, siis millal saabub aeg, kus Vene rahvas endalt ja oma juhtidelt küsib: miks meile seda sõda vaja oli? On Venemaal siis maad vähe, loodusvaradest puudus või mida paganat loodeti selle kallaletungiga saavutada? Vastata saavad sellele vaid venelased ise, meie saame olla paremini valmis, kuni nad seda vastutust ja vastust otsivad. Meie peame olema valmis, siis oleme me ka vähem haavatavad.

Seetõttu on paljud otsused erakordsed ja esmakordsed. Esmakordselt ajaloos on Euroopa Liit rahastanud sõjalise abi andmist Euroopa Rahurahastust. Ja arutelud juba käivad, kuidas seda jätkata. Euroopa Rahurahastu on tähelepanuväärselt aidanud ka eraldatud sõjavahendeid kompenseerida ja asendada. Siiani on näiteks Eesti saadud kompensatsioon olnud 150 miljonit.

Peatselt jõuame kokkuleppele esmakordses laskemoona tootmist ja soetamist puudutavas ühisinstrumendis, mille kiireloomulist algatamist soovisin Versailles' tippkohtumisel. Ootame Euroopa Komisjonilt peatselt keskpika sõjalise võime arenduse algatust, et konsolideerida Euroopa sõjatööstust, et arendada ühtselt võtmetähtsusega võimeid ja tagada, et kaitsesse lisanduvad vahendid võimalikult palju teeniks ühist kaitset. Küberkaitses ootame küberinvesteeringute hindamise metoodikat, mille alusel saaks seada toimepidevuse eesmärgi IKT investeeringutes. Aasta lõpus alustab esmakordselt ajaloos Euroopa Liidu sees loodud sõjaline väljaõppemissioon, et toetada Ukraina kaitseväge.

Iga järgneva kriisi lahendused ehitame eelneva kriisi õppetundidele. Euroopa Liidu tervisekriisis karastunud kriisimehhanism on aidanud kõikvõimalike abivajadustega nii Ukrainat kui ka liikmesriike. Ajutise kaitse esmakordne käivitamine võimaldas ühtset ja solidaarset vastust enneolematule sõjapõgenikevoole. Ja kuigi 40 000 sõjapõgenikku on pannud Eesti vastupanuvõimekuse tõsiselt proovile, siis ilma ajutise kaitseta oleks täna Eestis juba üle 100 000 Ukraina sõjapõgeniku. See on reaalne Euroopa Liidu solidaarsus.

Lisaks sõjalisele abile on Euroopa Liit andnud Ukrainale makromajanduslikku abi 7,2 miljardi euro ulatuses ja oleme veelgi enam andmas ka 2023. aastaks. Esmakordselt ajaloos kasutame selleks ühtset laenuvõimet, et anda Ukrainale tuge püsimiseks, aga ka hädavajalikuks ülesehituseks. Lisaks peaks seda abi täiendama ka Vene riigi ja oligarhide külmutatud varade kasutamine Ukraina hüvanguks, et kompenseerida Ukrainale tekitatud purustusi.

Austatud Riigikogu! Viimasel aastal on Euroopa läbi valu mõistnud, et energia on osa julgeolekust ja energiaühendused on ühest küljest meie suur võimalus, aga samas läbi ühenduste oleme ka haavatavad. Eriti puudutab haavatavus energiaühendusi Venemaaga. Venemaa puhul ei või keegi kunagi kindel olla, kas ühenduse kaudu saabub energia või mõni ultimaatum. Pöördeaeg Euroopas puudutab seega ka pööret energia tootmises ja salvestamises. Olen siin saalis varasemaltki öelnud, et kliimapoliitika on oma olemuselt loodusressursside ja energia mõistliku kasutuse poliitika.

Tänane hinnakasv on suurel määral tingitud kõrgest energia ja toidu hinnast, mille omakorda on kaasa toonud Venemaa sõda. Loobumine Vene fossiilkütustest on seega olnud pigem liiga aeglane kui liiga kiire. Taastuvenergia arendamise asemel panuse tegemine odavale Vene energiale oli vale ja läks meile väga kalliks maksma. Õnneks ei ole nendest gaasitorudest tänaseks saanud seda õlekõrt, mis murrab Ukraina ja Euroopa selgroo. Euroopa on talveks valmis ja üsna lähedal Versailles's püstitatud eesmärgile täielikult vabaneda Vene gaasist.

Tunnustan Riigikogu julge otsuse eest tõsta Eesti taastuvenergia ambitsioon aastaks 2030 sajale protsendile elektritarbimisest. Osa Euroopa kohanemisest on energiaturu ümberkujundamine taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ja projektide kiirendamiseks. Valitsuses otsustasime, et esitame muudatusettepanekud juba Riigikogu menetluses olevasse elektrituru seadusesse, kõrvaldame takistusi olemasolevate projektide teelt ja kavatseme ennekõike kiirendada arendusjärgus projekte.

2030. aasta perspektiivis aga otsustasime regiooni peaministrite ja Euroopa Komisjoni presidendi osalusel, et seitsmekordistame meretuuleenergia mahtu Läänemerel. Augustis lisati Eesti-Läti ühine meretuulepargi projekt ELWIND ka Euroopa prioriteetprojektide nimistusse ja töötame selle nimel, et sinna jõuaks ka Estlink 3, et lahendada ka täna pudelikaelaks olevad välisühendused Soomega. Uute võimsuste kiirendamiseks teeme kahe aastaga ära ka Eesti eelistuulealade kaardistuse. Samas oleme seisukohal, et RePower algatustest tulenevad võimalused peavad olema saadavad juba ka olemasolevatele projektidele.

Hea uudis on seega, et majanduslik heaolu on võimalik lahti siduda fossiilsetest kütustest ja et  taastuvenergia on ka tasuv energia. Uus roheinvesteeringute klassifikatsioon võimaldab kiirendada jätkusuutlikke investeeringuid. Seda täiendavad ka looduskapitali arvestamist, tarneahelate säästlikkust ja ettevõtete juhtide vastutust puudutavad otsused. Tehtud otsused annavad investeerimiskindluse energiapöördeks ja looduse paremaks arvestamiseks majandusotsuste tegemisel. See võimaldab suurenergeetikas lõpuks loobuda põletatud maa taktikast ehk põlevkivi, turba, metsa ja ringkasutatavate jäätmete põletamisest. Uute mastaapsete maagaasiinvesteeringute asemel peaksime panustama taastuvenergiasse ning bio- ja sünteetiliste gaaside kasutamisele.

Lugupeetud kuulajad! Olles keset kohest reageerimist nõudvaid kriise, ei saa me silmist lasta ka pikemat perspektiivi. Me peame muutma oma tegemisi nii, et ka meie lapsed ja lapselapsed saaksid nautida elamisväärset keskkonda ja kliimat. ÜRO-s oleme seadnud eesmärgiks võtta planeedi soojenemine kontrolli alla ja hoida ära katastroofistsenaariumid 2050. aastaks. Meenutan siinkohal ÜRO kunagise peasekretäri Dag Hammarskjöldi öeldut, et ÜRO eesmärk ei ole juhtida inimkonda taevasse, vaid päästa teda põrgust. Väljakutse peatada planeedi soojenemine ja samas püsida planeedi looduslikes talumispiirides lasub suurel määral arenenud tööstusriikide õlul.

Oleme jõudnud lõpusirgele. Euroopa Liidu "Eesmärk 55" kliimakokkuleppe läbirääkimistega. Märgiline kokkulepe on praeguseks saavutatud selles, et 2035. aastal müüakse Euroopas viimane sisepõlemismootoriga uus auto. Transport, põllumajandusjäätmed, hooned ongi hetkel meie murelaps, sest praegu liigume siin kursil 13% emissioonide vähenemisest, aga eesmärk on 24%.  Selleni mittejõudmine võib tähendada suurusjärgus 225 miljonit eurot aastas kulukohustusi riigieelarvele täiendavate heitmekvootide soetamiseks.

Oleme viimastel aastatel oma senise tegevusega keerulisse seisu jõudnud ka metsanduse ja maakasutuse sektoris. Kuivõrd sektor on praegu juba süsiniku sidujast muutunud süsiniku heitjaks. Pingelistest läbirääkimistest hoolimata saavutasime Eestile terve rea paindlikkusi ja kompensatsioonivõimalusi, millele ehitada ka edasine tegevuskava. Sõltumata saavutatud paindlikkusest on siiski täiesti selge, et vanaviisi edasi kindlasti ei saa. Sektori tähelepanu peab puidu ja kütuse ekspordi asemel minema süsiniku talletamise ja lisandväärtuse kasvatamisele. Me ju tahame, et Eesti loodus, Eesti metsad püsivad, seega peame valima, kuidas saame oma metsadest saadud puitu paremini väärindada ning teha puidust tooteid, mis ka süsinikku seovad, olgu nendeks mööbel või puitmajad.

Arutelud on lõpusirgel ka tööstust ja energeetikat puudutavas heitmekaubanduse valdkonnas, mis on seni ainus emissioone vähendanud sektor. Oleme suutnud kaitsta tasuta kvootide säilimist, mis on oluline põlevkivisektorile. Samuti oleme suutnud kokku leppida senisest tõhusama CO2 hinnakontrollimehhanismi. Tulevikus on võimalik liiga järsu süsiniku hinna kasvu puhul automaatselt ja kiiresti turule sekkuda, et hinda stabiliseerida ning tagada kokkuvõttes sujuvam üleminek ja ennustatavam CO2 hind ettevõtete jaoks. Võrdset konkurentsi kolmandate riikidega peaks tulevikus aitama tagada aga uus süsiniku piirhinna mehhanism.

Kliima ja energiapoliitikaga seoses on valitsusel juba olemas konkreetne tegevuskava taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Valitsuse rohepoliitika komisjon on ekspertrühma töö toel jõudnud erinevate valdkondade hindamise meetmete kaardistamise ja tegevuskava ettevalmistamisega lõpusirgele, kuid konkreetsed valikud ja otsused tuleb langetada juba järgmisel valitsusel ja järgmisel Riigikogul. Hea uudis on see, et Eestil on kasutada enam kui 3 miljardi euro jagu otse kliimamuutustele suunatud Euroopa Liidu vahendeid. Vaid pisut üle kuu aja tagasi sai käivitatud ka õiglase ülemineku fond Ida-Virumaale ja mul on erakordselt hea meel, et juba on teatanud oma magnetitehase suurinvesteeringust Silmet.

Eesti ei jää ka rahvusvahelisel areenil kõrvalseisjaks. Äsja otsustasime, et järgmise suure välispoliitilise eesmärgina võiks ÜRO suure kliimakohtumise ehk COP29 ettevalmistuskohtumine toimuda 2024. aastal Eestis. 

Austatud Riigikogu! 2022. aasta ei ole olnud lihtsalt järjekordne aasta ja Vene agressioon lihtsalt järjekordne intsident. See on pöördepunkt ja aasta, pärast mida maailm ei ole enam selline, nagu ta oli veel üheksa kuud tagasi. Varem või hiljem lõpeb see sõda, aga haavad sellest sõjast jäävad veel kauaks. Agressoreid, kes on tahtnud teisi rahvaid endale allutada ja hävitada, on ajaloos olnud ennegi. Aga nad ei ole kunagi jäänud karistuseta. Ei jää ka seekord.

President Zelenskõi on väljendanud valmisolekut õiglaseks rahuks. Selle sisu on Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamine ÜRO harta mõttes, Ukraina kindlustamine enese kaitsmiseks tulevikuks, taastamine ja ülesehitamine, sealhulgas Venemaa varade abil, ning Venemaa sõja ajal toimepandud kuritegude eest vastutusele võtmine.

Euroopa Liit ja ka Eesti toetavad Ukraina täielikult ja nii kaua, kui on vaja. Me peaksime tegema nii, et kui me kunagi tänasele tagasi vaatame, siis me jääksime mitte ainult mäletama 2022. aastal alanud suurt sõda, vaid ka seda aega, mis tõi meis välja meie parimad küljed. Me oleme suured ja suuremeelsed, kui ulatame käe abi hädas olevale Ukrainale nii siin kui seal. Me oleme väikesed ja väiklased, kui abivajajatele selja pöörame ja otsime kõikidest suhetest ainult omakasu. Me ei murdu! Me ei anna alla! Me saame hakkama! Sest sellest sõltub meie eluviis, meie vabadus, meie heaolu ja meie julgeolek.

Hea Riigikogu! Oma tänases kõnes sain puudutada vaid mõningaid kõige olulisemaid aspekte valitsuse tegevusest Euroopa Liidus sellel aastal. Paratamatult on enamus meie muredest praegusel ajal seotud ühel või teisel moel sõjaga. Ma kinnitan nii teile kui ka kogu Eesti rahvale, et me oleme ka edaspidi head liitlased oma partneritele ja me ei unusta ka oma inimesi. Me saame koos nendest rasketest aegadest üle. Me oleme oma mõtetes ja tegudes toeks Ukrainale ja Ukraina rahvale.

Lõpetuseks tahan tänada kolleege ja liitlasi ning Prantsusmaa ja Tšehhi eesistumisi liidunõukogus, kes kõik on teinud väsimatult suurepärast tööd sellel pöördelisel kannatuste aastal. Tänan Riigikogu aktiivse tegutsemise ja usalduse eest! Loodan, et ka järgmine Eesti Euroopa Liidu kõne pidaja jätkab tugeva Euroopa kursil ega pea hakkama päästma üksinduses Eestit. Kui Euroopa on tugev, on tugev ka Eesti. Elagu Eesti! Elagu Euroopa! Aitäh!  

10:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud peaminister, teile on ka hulgaliselt küsimusi. Marko Šorin, palun!

10:23 Marko Šorin

Tänan, eesistuja! Lugupeetud peaminister! Loomulikult Venemaa agressioon ja hoolimatus enda inimeste ja ka teiste riikide inimeste suhtes on pannud tegutsema kõik tema naabrid ja endise idabloki. Suunan oma küsimuse uute liitumisambitsioonidega riikide nagu Georgia või Gruusia – te võite valida, mis eesti keeles õige on, tuleks kokku leppida –, Moldova, Bosnia-Hertsegoviina ja Põhja-Makedoonia peale. Need riigid on välja toonud, et Soome ja Rootsi on saanud maailmarekordilise kiirusega peaaegu et liituda NATO-ga. Milline perspektiiv neid ootab ja millised on Eesti sammud, mis saab edasi just nimelt sellele mõeldes? Ukraina on loomulikult teema number üks. Kindlasti peab Ukraina sõda lõppema Ukraina võiduga, sest kui Venemaa lõpetaks, siis saabub rahu, kui Ukraina lõpetab, rahu ei saabu.

10:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, väga hea küsimus! Nagu ma ütlesin ka, siis tegelikult see Vene agressioon on pannud tegema otsuseid palju kiiremini, ka sellesama liitumisperspektiivi andmine ja arutelud nii Ukrainale, Moldovale kui Georgiale. Samamoodi Lääne-Balkan, meil tuleb ka Lääne-Balkani tippkohtumine detsembri alguses. Oluline on see, et meie, Eesti oleme alati toetanud riikide liitumispüüdlusi, siis kui kõik tingimused on täidetud. Neid tingimusi me teame, oli ju terve rida ka meil, mis tähendab väga palju valusaid reforme.

Nüüd, on ka riikide ajaloos minu arvates sellised ajaloo võimaluseaknad, kus me ka omast ajast mäletame, et oli väga raske aeg, aga inimesed hoidsid sõna otseses mõttes kätest kinni ja olid valmis taluma neid raskeid reforme selleks, et Euroopa Liiduga liituda. Mulle tundub, et kõikidel riikidel see perspektiiv on hästi selge, aga see nõuab ka nende poolt täiendavaid samme. Euroopas on erinevad riigid liitumisse suhtunud erinevalt, või sellesse laienemise perspektiivi, aga Eesti on olnud alati avatud uste poliitika toetaja just sellepärast, et tegelikult see tõstab ka nende riikide heaolu. Kui nende riikide heaolu tõuseb, siis kogu Euroopa elab kokkuvõttes paremini.

10:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Mihkelson, palun!

10:25 Marko Mihkelson

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Suur aitäh selle väga sisuka ja minu arvates väga oluliste rõhuasetustega ülevaate eest, kõne eest Euroopa Liidu poliitikast ja Eesti tegevusest Euroopa Liidus! Mul on küsimus juhinduvalt just sellest peamisest rõhuasetusest, mis ikkagi puudutab Euroopa Liidu eksistentsiaalset nii‑öelda püsimist selle suure ohu kõrval, millest sa rääkisid. Kas me oleme täna Euroopa Liidus – ja ma olen nõus ka sellega, et Euroopa Liit on väga palju teinud nende viimaste kuude jooksul, näidanud ühtsust, aga küsimus on pigem selles, et meie eesmärk on ju taastada rahu ja stabiilsus Euroopas –, kuidas sulle tundub, kas me oleme täna Euroopa Liidu liitlastena, partneritena teinud kõik selleks, et Ukraina võidaks sõja ja et need katsed sõda peatada läbi rahuläbirääkimiste või vaherahu läbirääkimiste ei viiks meid olukorda, kus me tegelikult oleme palju kaitsetumad, kui me olime enne 24. veebruari?

10:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma ütlen, et ma olen väga uhke selle ühtsuse üle, mis me oleme saavutanud ja selle ühtsuse hoidmise üle, arvestades, et tegelikult Venemaa ju ka ei usu multiorganisatsioonide, multilateraalsetesse organisatsioonidesse ja otsuste tegemisse sellistes organisatsioonides. Jah, kõik riigid on demokraatiad, mis tähendab seda, et see võtab aega kõikides riikides.

Nüüd, praegu ma ei näe, et oleks arutelu, sundimist Ukrainat rahulepingut või mingit vaherahu sõlmima. See arusaamine õnneks, mulle tundub, on kõikides liikmesriikides, et seda on vaja Venemaale pausi jaoks, enda kogumise jaoks ja selleks, et minna suuremahulisemalt edasi, ja seda ei ole tegelikult vaja Ukrainale.

Nüüd küsimuse juurde, kas me oleme teinud endast kõik võimaliku ja kas kõik liitlased on teinud endast kõik võimaliku. Senikaua, kuni see sõda käib, ilmselgelt ei ole. Me peame Ukraina toetamist jätkama, ma olen öelnud ka seda, et kõik me peaksime vaatama oma ladudesse, mida veel on, mida saab ära anda ilma oma kaitsevõimet nõrgestamata. Ja ma usun, et suurtel liitlastel kindlasti on veel midagi, mida saab anda, et Ukraina saaks vastu panna. Kindlasti õhukaitse on asi, mida me näeme.

Aga huvitav on ka see, et kui Venemaa sõjalised vahendid lõpevad, siis on ju tõenäosus see, et nad hakkavad rohkem kasutama selliseid hübriidseid võtteid, et survestada nii Ukrainat kui tegelikult Euroopat alistuma ja murduma. Me peame ka sellest olema väga selgelt teadlikud ja oma kaitset nende haavatavuste vastu tugevdama.

10:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Laanet, palun!

10:29 Kalle Laanet

Aitäh, hea aseesimees! Hea peaminister, tänud ka selle kõne eest ja nende rõhuasetuste eest, mis te välja tõite oma kõnes. Ma peatuksin korraks teemal, mis puudutab Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina ülesehitamisel. Te olete olnud selles osas üks aktiivsemaid ja esimesi eestkõnelejaid, just nimelt, et Venemaa külmutatud varasid kasutada Ukraina ülesehitamiseks. Aga kui palju on ühtsust selle eesmärgi saavutamisel Euroopa Liidus ja kuidasmoodi see ka praktiliselt välja võiks näha? Me teame ju, et eile näiteks Poola peaminister võttis väga aktiivselt selles osas sõna ja on erinevaid hääli. Aga kui palju seda ühtsust on Euroopa Liidus ja mismoodi see praktiliselt välja näeks?

10:29 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! See on väga hea küsimus. Ühelt poolt on see, et me teame, millised kulud on seoses sellega, et Ukraina näiteks kas või oma energiataristut saab taastada, et inimesed saaksid Ukrainas elada. Venemaa sihib tsiviiltaristuid selleks, et tekitada järjekordne põgenikelaine, teades, et põgenikud on ka koormaks Euroopale ja sellega saab survestada.

Nüüd külmutatud varade kasutamine on olnud tõesti asi, mida meie oleme vedanud. Ja mul on hea meel, et viimases ülemkogu resolutsioonis oli see sees, et komisjon sai sellise ülesande. Nüüd, ma ei ole neid materjale kõike läbi lugenud, aga ma tean, et mingi ettepanek just nendel päevadel on tulnud. Küsimus on jah selles, et kui ei ole kohtuotsust, siis kuna me oleme kõik õigusriigid, ei saa neid varasid nii-öelda kohe ära võtta. Küll aga on komisjon mõelnud välja mehhanismi, kuidas nende kasutatud varade pealt saadud nii-öelda tulu saab kasutada siis Ukraina heaks. Aga tõepoolest, seetõttu need kaks asja, see vastutusele võtmine on ka väga oluline, et oleks vastutus nii sõjakuritegude kui ka agressioonikuritegude eest. Agressioonikuriteod nõuavad eraldi tribunali. Ja siis on selged kohtuotsused, selged alused, millele tuginedes saab siis neid varasid ka selliselt kasutada. Aga see meelsus on üsna ühtne, sest ega ükski Euroopa riik ju tegelikult ei taha maksta Venemaa poolt põhjustatud kulutusi, las nad ise maksavad neid kulutusi, miks meie maksumaksja peab selle kinni maksma. Ja ei peagi ja seetõttu neid võimalusi otsitakse. Aga kuna me oleme kõik õigusriigid, inglise keeles rule of law, reeglitel põhinev maailmakord on meile väga oluline, siis need peavad toetuma ikkagi õigusaktidele. Aga endise advokaadina ma ikkagi ütlen, et tuleb leida lahendusi, alati on lihtsam öelda, et ei saa, aga neid lahendusi praegu me otsime.

10:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rene Kokk, palun!

10:32 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te olete natuke tagasihoidlik, kui te nimetasite numbrit 40 000, kui paljudele Ukraina sõjapõgenikele Eesti on praegu pakkunud oma abi. Tegelikult avalikest andmetest ka on [teada, et] täna juba üle 60 000 on siin Eestis ja Eestisse tulnud, ka transiidina, kokku üle 110 000. Aga ma tahtsin küsida seda: kuidas te täna hindate ja kuidas te rahul olete Euroopa Liidu poolse rahastamisega nendesse riikidesse, kus sõjapõgenike arv suurem on? Ma tean, et mõnda aega tagasi oli peaministrite ettepanek või soov saada 6000 eurot ühe sõjapõgeniku kohta aastas. Kuidas need läbirääkimised läinud on ja kuidas täna see solidaarsus Euroopa poolt on, et aidata neid riike, kus on vaja rahalisi vahendeid, et aidata inimesi?

10:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Sõjapõgenike, nende ajutise kaitse saanute numbrit me konkreetselt teame ja see on ligi 40 000. Ajutise kaitse saanud inimesed tähendavad seda, et nad on meie rõõm ja mure. Nad on meie riigis kirjas juhuks, kui neil on õigus saada teatud toetusi, siis neid toetusi nad saavad. Aga transiidina on tõesti läbinud Eestit palju rohkem ukrainlasi, need, kes on piiri peal, teatanud, et nad liiguvad kuhugi teise riiki edasi ja Eestisse ei jää. Seetõttu see arvestus meie maksumaksja seisukohalt on ikkagi puhtalt seotud nende ajutise kaitse saanutega.

Jah, me oleme Euroopa tasandil tõstatanud seda, et saaks seda koormust jagada, aga eks on teised riigid, kellel on väga suur migratsioonisurve näiteks lõuna poolt, kes ütlevad, et see ongi solidaarsus, et meie tegeleme nendega, teie tegelete rohkem ukrainlastega. Me oleme ka öelnud, et meie vastuvõtuvõimekus on ammendunud. Teatud toetust me oleme saanud, aga loomulikult mitte piisavalt. Öeldakse ka, et saab ära kasutada olemasolevaid vahendeid, Euroopa Liidu vahendeid, mis on kasutamata. Siin on see, et Eesti on olnud väga eeskujulik nende varade või rahade kasutamisel, nii et meil seda raha nii palju üle ei ole. Lisaraha on hetkel üle 10 miljoni. Aga uuel aastal on ka uus arutelu sel teemal ja kui avatakse uus arutelu ka Euroopa Liidu eelarvevahendite osas, siis saab seda teemat uuesti tõstatada.

10:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Lotman, palun!

10:35 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud peaminister! Tõepoolest, ei ole praegu põhjust häbeneda olla eurooplane ega eestlane Euroopas. Sellegipoolest meie põhiline ressurss ei ole meie relvade laoseis, vaid osalus NATO-s ja Euroopa Liidus. Ja siin, ma arvan, me peame eriti NATO-s olema aktiivsed. Ukraina ei saa adekvaatseid relvi. Kardetakse, et kui antakse Ukrainale relvi, mida ta soovib, siis olukord eskaleerub. Üle saja raketi paar päeva tagasi oli saadetud Ukrainasse, osa sai õhutõrje maha võtta, üks rakett langes Poolasse. Samas, need raketid olid välja lastud kolmest punktist ja maa peal neid likvideerida oleks palju kergem kui õhus. Sellegipoolest seda kardetakse. Nii et Venemaa pommitab tsiviilobjekte Ukrainas, aga Ukrainal pole õigust likvideerida neid sõjalisi objekte Venemaal. Kas sa ei arva, et oleks aeg Ukrainale anda adekvaatset relvastust, ja siin me peame survestama ennekõike Ameerika Ühendriike ja teisi meie ... , sest Stingeritega siin ei saa midagi.

10:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, seda me oleme kogu aeg rääkinud, et õhukaitset peaksid andma need riigid, kellel õhukaitse on, ja survestanud seda igal pool, esile tõstnud, et Ukrainale tuleb anda adekvaatset sõjalist abi, et nad saaksid ennast kaitsta. Ma olen isegi seda öelnud, et kujutage ette, kui kõik need liitlased oleksid andnud neid relvi, mida me praegu anname, juba jaanuaris või veebruaris, siis väga paljude inimeste elud oleksid tegelikult säästetud. Aga seal on jah teatud argumentatsiooni, miks seda ei anta. Ma ei saa liitlaste eest rääkida, igaüks teeb oma otsused ise, aga meie saame survestada omalt poolt.

10:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Margit Sutrop, palun!

10:37 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister, suur aitäh selle väga hea ettekande eest! Ja tahaksin omalt poolt öelda, et mulle tundub, et Eesti on viimase aasta jooksul teostanud Jakob Hurda idee saada vaimult suureks. Euroopa Liidu liikmesriigina on meie kaasarääkimine olnud palju suurem kui võiks meie nii-öelda rahvaarvult või suuruselt eeldada. Minu küsimus puudutab Ukraina suhtes abistamist ühes sellises aspektis nagu Venemaa sõjakuritegude uurimine. Et ma tean, et ka valitsuse reservist eraldati Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ekspertide tasude katmiseks raha. Aga missugune on olnud praegu Eesti panus ja kas me seal oleme ka jõudsalt tegutsenud?

10:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Siin jah tuleb vaadata kahte asja eraldi: üks on sõjakuriteod, mida saab menetleda Ukraina ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus, ja teine pool on agressioonikuriteod. Sõjakuritegude menetlemisel me oleme tõepoolest eraldanud nii raha kui saatnud ka või andnud abiks inimesi, kes uurivad. Me teostame neid uurimisi siin, kui siia tulevad põgenikud, kes on läbi elanud või olnud tunnistajaks sõjakuritegudele, aga aitame ukrainlasi ka igakülgselt selle uurimisega Rahvusvahelises Kriminaalkohtus.

Nüüd teine pool on see, mis puudutab agressioonikuritegusid. Seal, nende menetlemiseks on vaja eraldi rahvusvahelist tribunali. Ja seal me oleme seda ka tagant tõuganud, et Euroopa Liit või Euroopa Liidu riigid võiksid olla need, kes selle tribunali kokku panevad. Aga praegu see teadmine on jõudnud, need vaidlused veel käivad. Aga siin me kindlasti oleme olnud ka eestvedajad. Jst sellepärast, et kui peale teist maailmasõda oli Tokyo tribunal, oli Nürnbergi tribunal, siis ei olnud kunagi Moskva tribunali. Ja tänu sellele see imperialistlik mõte elab Venemaal ja tänu sellele seda sõda ka toetatakse, sellepärast et Venemaa vaates teine maailmasõda oli mitte häving ja katastroof, vaid tegelikult oma impeeriumi laienemine. Ja see on just sellepärast, et mitte kedagi tegelikult vastutusele nende kuritegude eest ei võetud. Me ei tohi seda viga korrata, seetõttu see juriidiline vastutus minu meelest on ülioluline, selleks et vältimaks järgmisi selliseid samme.

10:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

10:40 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja, aitäh! Lugupeetud peaminister! Alustan sooviga, et aasta pärast, kui me teeme siin Euroopa Liidu poliitikast kokkuvõtet, siis me räägime sellest kõigest, sellest sõjast, minevikus. Kogu südamest soovin seda. Küsimus on selline. Praegu kasvab Euroopa Liidus üles noor põlvkond, nagu ta alati kasvab kümnenditel ja sajanditel. Mis te arvate, mis sellel noorel põlvkonnal on oma tuleviku jaoks õppida praegusest ajast? Ma ei mõtle ainult teadust, haridust, vaid üleüldse väärtusi ja kuidas maailmas elada ja asju ajada. Natukene filosoofiliseks läks, aga ...

10:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma arvan, et mis noortel on sellest õppida, sõltub väga palju sellest, kuidas me sellele sõjale ja nendele järelmitele reageerime. Ma olen teiega absoluutselt nõus. Ma väga tahaksin, et järgmisel aastal me saaksime sellest sõjast rääkida minevikus, siis me saaksime ka nendest õppetundidest paremini rääkida. Aga minu meelest üks asi, mis võiks olla, ongi see, et me vaatame tagasi ja leiame, et see oli ka aeg, kus me leidsime tegelikult sellise ühtehoidmise ja selle, mis on elus tõeliselt oluline kõige selle välise vahel. Sul võib olla üks päev kõik ja järgmine päev mitte midagi, kui me vaatame Ukrainat ja seda, et sa oled äkki pommirahe all. See võib-olla paneb selliseid elu põhiväärtusi ümber hindama, oma lähedasi, lähedasi suhteid, perekonda, kõike seda. Seda on väga raske praegu hinnata, kui me oleme selle kriisi keskel.

10:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

10:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Auväärt valitseja! Mina ei hakka filosofeerima ja küsin konkreetselt. Jah, Ukrainat tuleb aidata, pole mingit kahtlust. Aga kui nüüd kõige viimased andmed Ukraina aitamisel näitavad, et Eesti juhib ülivõimsalt, 1,41%‑ga SKT-st, Leedul 0,78, Tšehhil 0,69, Slovakkial 0,47, Soomel 0,1. Ja minu küsimus, auväärt valitseja, on teile, et kui me peaksime solidaarselt koormat kandma agressori vastu, siis kas mida olete teie teinud, et teised Euroopa Liidu riigid panustaksid sama võimsalt nagu meie.

10:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen käinud ja veennud nii neid riikide juhte kui ka nende riikide avalikkust, et miks seda peab tegema. Aga selge on see, et kui meie jaoks on tegemist eksistentsiaalse ohuga, siis kõik riigid ei saa sellest samamoodi aru, et nende nahk on ka mängus ja kokkuvõttes see Euroopa julgeolekuarhitektuur on siin küsimuse all. Nii et selles suhtes meie ei saa teiste eest teha otsuseid, aga me saame käituda oma sõnade kohaselt. Kui me kutsume teisi üles, siis me saame näidata ka eeskuju. Meie jaoks Ukraina võitleb praegu otseselt meie eest, see on minu meelest väga selge seos. Ja seetõttu on see eksistentsiaalne oht meile, mis Venemaa poolt tuleb, palju selgem, kui see on mõnele riigile, kellel on palju paremad naabrid.

10:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

10:44 Andres Metsoja

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister, samamoodi tänan ettekande eest! Tõepoolest, me elame ülimalt keerulisel ajal, tuleb võita sõda, päästa planeet tulevastele põlvedele ja samal ajal jätta siseriiklikult ellu oma ettevõtjad, et kõike seda oleks võimalik teha, jätkuks ressurssi. Ma tulen oma küsimusega keskkonnavaldkonda ja see puudutab ühtpidi metsandust, mis on vähem või rohkem küll siseriiklik küsimus ja keerleb tihti selle ümber, kas majandusmetsa on meil liiga palju või liiga vähe ja kuidas me sellega peaks ümber käima. Aga veelgi keerukam minu meelest on see väljund ühtse põllumajanduspoliitika osas, kus on ju tegelikult ühtsed alused Euroopas. Seal on küsimus maakasutuses, ekstensiivses versus intensiivses põllumajanduses, ja kuidas kujundatakse järgmist toetusmeetmete perioodi. Kas selle üle täna arutatakse ja mis võib meie ettevõtjaid ees oodata? Kas me paneme tulevikus vähem raha tootmisse põllumaa kasutuse mõttes ja rohkem looduskaitsesse? Millised need ettevõtete väljundid on?

10:45 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga spetsiifiline küsimus. Ühelt poolt ma võin öelda küll seda, et praegu vaadatakse seda pilti tõepoolest tervikuna. Kui on selge, vaadates seda suve näiteks, kui suured Euroopa jõed olid kuivanud, siis kliimateema või kliimapoliitika on midagi, millega tuleb tegeleda, sellepärast et vastasel juhul ei olegi võimalik elamisväärset elu siin piirkonnas lubada. See tähendab ka seda, et me peame vaatama kõiki neid valdkondi ühtsena. Kui me teeme ühes valdkonnas natuke vähem, siis me peame mingis teises valdkonnas tegema rohkem. Seetõttu ka maakasutus, metsandus, mets, mis on olnud süsiniku siduja, nii-öelda panustab sellele poolele, on meil muutunud ka süsiniku emiteerijaks ja maakasutus samamoodi. Need elurikkuse aspektid, kõik, mida tuleb arvestada. Kindlasti need kliimaotsused kajastuvad ka järgmises eelarves. See on selge, et need asjad on kõik omavahel seotud. Me näeme ka näiteks ju finantsasutusi, kes juba ettevõtete rahastamisel võtavad selliseid asju arvesse. Aga nii spetsiifiliselt, et ma oskaksin öelda, et kindlasti selline asi tuleb või selline asi ei tule, seda ma ei oska praegu öelda. Aga hinnang, vaadates kogu seda suunda, on see, et see mõjutab ka põllumajandust, mõjutab kindlasti põllumajandustoetusi, samamoodi nagu ta mõjutab tegelikult finantsasutuste otsuseid ettevõtete rahastamisel.

10:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

10:47 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Euroopa Liit on Eesti jaoks kindlasti vaieldamatult oluline institutsioon, ja see, et me 2004. aastal liitusime Euroopa Liiduga, oli ainuõige otsus. Aga samas see muidugi ei tähenda seda, et me ei peaks Eesti huve Euroopa Liidus kaitsma ega olema Euroopa Liidu suhtes nõudlik. Minu küsimus tuleb ka maakasutuse ja selle tähekombinatsiooni LULUCF-i kohta. Suvel me raporteerisime tohutust edust läbirääkimistel Euroopa Liiduga, kuigi minu meelest oli juba toona selge, et see on läbikukkumine, ja see segadus kestab siiamaani. Me ei teinud selle kohta konkreetset mõjuanalüüsi. Ja tegelikult, kui me vaatame ja võrdleme ennast Soomega, siis see nagu öö ja päev. Mis on teie arvates see põhjus, miks me ei saavutanud seda eesmärki, nagu Soome saavutas, ja miks me nii suure mõjuga otsuste puhul ei tee mõjuanalüüse?

10:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma neljapäeval olen Soomes koos Ursula von der Leyeniga ja Soome peaministriga ka nendel teemadel rääkimas. Teine on see, et me saavutasime oluliselt paindlikkust ja kompensatsioonimehhanismid, mida meil pole olnud. Tõsi on ka see, et Euroopa metsanduse poolest ei ole samasugune. Näiteks, kui me käisime õiglase üleminekufondi avamisel, jah, selle programmi avamisel Narvas, siis me sõitsime sinna koos Ursula von der Leyeniga helikopteris. Ma ütlesin enne pealeminekut, et vaadake, meil on ainult mets, meil on tõesti nii palju metsa, et meil ei ole võimalik seda neljakordistada, sellepärast et sa ei saa metsa ju kihtidena üksteise peale istutada. Ja tõepoolest, ta ka möönis, et tõesti nii kaugele, kui silm ulatus, oli praktiliselt ainult mets igal pool.

Me võitleme oma õiguste eest, me tahame seda teha koos Soome ja Rootsiga, oleme seda teinud. Loomulikult võib alati kritiseerida. Minu teada hetkel on Keskkonnaministeerium veel sellega tegelemas. Mis me saavutasime? Saavutasime selle paindlikkuse: kui me seda eesmärki ei saavuta, siis me saame neid paindlikkusi kasutada. Keskkonnaministeerium saab tulla tegevusplaaniga, kuidas me eesmärgini jõuame. Sellega nad minu teada ka tulevad. Nii nagu ma varem ütlesin, küsimus ei ole ju mitte selles, et ... Tähendab, küsimus on selles, et Eesti inimesed kõik peavad Eesti loodust, Eesti metsa väga oluliseks ja säilitamist vajavaks. Nii et küsimus on selles, et me teeksime sellest puidust tooteid, mis süsinikku seovad, et nad ei oleks emiteerijad. Ja teine asi on see, kuidas me seda puitu väärindame. Need asjad on omavahel seotud.

Nii et iga pööre on loomulikult valulik. Kui me mõtleme tagasi, siis näiteks Euroopa Liiduga ühinemise pööre oli valulik, aga ma arvan, et täna me oleme kõik õnnelikud selle üle, et me Euroopa Liidus oleme. Võtame digipöörde: see on olnud samamoodi valulik, või sellised muutused, mis me oleme teinud. Nii et ma usun, et kui me tagasi vaatame, siis tegelikult pigem on mõistlik teha neid asju varem kui hiljem, kui need asjad lähevad kallimaks maksma. Hea näide on eestikeelsele haridusele üleminek. Oleksime me selle pöörde teinud paarkümmend aastat tagasi, oleks see tõenäoliselt palju lihtsam, kui ta praegu on. Aga jah, sama on kliimateemadega, sama on tegelikult sellega, et me oma metsa hoiame.

10:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

10:51 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Te väitsite, et Eesti on väga hea Euroopa Liidu rahade kasutaja. Ma julgen küll selles kahelda. Eile ma kuulasin Riigikontrolli auditit, mis väidab vastupidist. Sellel aastal on valitsus planeerinud Euroopa Liidu rahasid kusagil 1,5 miljardi eest. Kaheksa kuuga oli ära kulutatud 432 miljonit ehk 29%. Oletame, et aasta lõpuks suudetakse pool ära kulutada, jääb 750 miljonit raha ikkagi kasutamata, ja 750 miljonit olukorras, kus inflatsioon on üle 20%, sisuliselt me kaotame kusagil 150 miljonit reaalset raha, mille eest oleks võinud midagi kasulikku teha. Miks valitsus ei suuda Euroopa Liidu raha hästi ära kasutada?

10:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on olnud üks teema. Eelmine rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus praktiliselt iga kuu nõudis ministritelt aru, kuidas on kasutatud, kuidas on lepingutega need rahad kaetud, et see raha ei jääks seisma. Ma olen palunud ka praegusel rahandusministril tulla sellega valitsuskabinetti, et tegelikult vaadata üle. Sest tõepoolest, meil on praegu rahavajadused päris suured, olgu see inflatsioonist tulenev ehitiste kallinemine näiteks või põgenikega seotud kulutused, et me saaksime neid asju ümber mängida, kui need ei ole tõesti juba kuskile kinni pandud. Siin on ministeeriumide käitumine või rahade kasutamine ka väga erinev. Mõni on väga eesrindlik, kõik on täidetud, mõni nii eesrindlik ei ole, aga võrreldes teiste riikidega me oleme siiski väga hästi oma rahasid kasutanud.

10:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Merry Aart, palun! 

10:53 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me kuulsime hinnangut Venemaale, kuulsime hinnangut vene rahvale, pisut Ukrainast, pisut ka Eestist. Ettekande pealkiri on "Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest", ma eeldan, et Eesti Vabariigi valitsuse tegevusest. Siit minu küsimus: milline roll on toidujulgeolekul ja milline on arvestamine põllumeeste vajadusega? Kui räägime Euroopa Liidu poliitikast, siis peaksid kõik liikmesriigid olema võrdsed, aga Eesti põllumees on endiselt kõige madalamate toetustega. Kas selles valdkonnas Eestil on mingeid tegevusi planeeritud?

10:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, see kõne on väga palju kantud sellest, et käimas on Euroopas sõda, ja sellepärast, et selle kõne eesmärk on anda ülevaade Riigikogule Eesti valitsuse tegevusest Euroopa Liidus sellel aastal. Kuna see sõda algas veebruaris, siis need kõik otsused ja tegevused on väga palju selle sõjaga seotud. Seda esiteks.

Teiseks, see, mis puudutab põllumajandustoetusi, siis tõesti on 2004. aastal liitunute toetused erinevad. Selle eest me oleme kogu aeg võidelnud, võitleme ka edasi, et need oleksid samasugused. Nii et see on täiesti kavas. Aga oluline on muidugi see, et see tulemus, mis meil praegu on, see on tulemus, mille võitles välja EKRE. Sest teie käes oli põllumajandusministeeriumi või Maaeluministeeriumi portfell eelmine kord, kui eelarveläbirääkimisi peeti. Nii et see on tulemus, mille eest EKRE võib vastutada.

10:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

10:55 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea valitseja! Teie kõnes, mis on ka loogiline, eks ju, oli  praegusele ajale vastavalt kaks olulist märksõna: kliima ja sõda. Meie siin arutame kas oma põldudel või metsades, millised tegevused seovad, millised emiteerivad CO2. Osad arutavad tõsiselt, et kas tulevikus saame metsa lõigata või saame ainult endale toitu kasvatada. Mul on küsimus: kas keegi seal Euroopas on arutanud ja arvutanud, kui palju see venelaste sõjategevus maailmale CO2 emiteerib, see sõjategevus, mida nad Ukrainas peavad. Ja aeg-ajalt need väärtused on vastuolus, kui me võtame kliimat ja sõda, ja nad põrkuvad. Näiteks see, mida me Euroopas merenduses praegu teeme, see puudutab ennekõike meid siin põhjalas. Mulle tundub, et selle tegevuse tulemusena mwe muudame Ust-Luga projekti, mida siiamaani on idiootseks peetud, kasumlikuks majanduse äriprojektiks. Aitäh!

10:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei tea, et oleks selliseid arvutusi tehtud, aga tõsi ta on, et igaüks oma silmaga näeb, et see sõda CO2 emiteerimist suurendab. See on päris selge. Nüüd, mis puudutab Ust-Luga sadamat, siis ma tahaks küll näha, kes arvestades kõike seda, kui ebausaldusväärne Venemaa on, Venemaaga hakkab tegema äri hetkel. Lihtsalt sellelgi põhjusel, et need on ka väga sanktsioonide all need käigud või Venemaa tegevused selles osas. Me seda küll lähitulevikus ei näe. Aitäh! 

10:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Merry Aart, protseduuriline küsimus, palun!

10:57 Merry Aart

Aitäh! Ma tahaksin peaministrile siiski öelda, et me kõik teame seda, et kui lund tuleb, siis on EKRE süüdi, ja kui päike paistab, on EKRE süüdi, või päike ei paista, on EKRE süüdi. Tahaks meelde tuletada seda, et alus põllumajandustoetustele pandi Euroopa Liiduga liitumisel, mis oli Laari valitsuse ajal minu meelest. Aga teine asi, mis ma tahtsin ka öelda veel, et kui 2021 külastasime Brüsselit, siis öeldi meile Brüsselis päris kõrgel tasemel, et Jüri Ratas on olnud ainuke peaminister, kes on üldse Brüsselis küsinud või rääkinud Eesti põllumeeste toetusest. Palun ärge süüdistage alati, vastake küsimustele, mitte ärge ainult süüdistage kogu aeg!

10:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus, läheme edasi. Indrek Saar, palun!

10:58 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Ma väga tahaksin üles kutsuda kolleege neid reegleid austama, mis siin saalis kehtivad, ja mitte esitama protseduurilisi küsimusi peale oma vastulauseid. Selle jaoks on teised formaadid. Palun laske meil oma tööd teha ja aktsepteerime neid reegleid natukene, näitame üksteise vastu mingitki austust välja.

Aga, lugupeetud peaminister, vabandust, et ma kulutasin küsimuse aega sellise õiendamise peale. Minu küsimus lähtub sügavast murest selle üle, mida näitab üks Euroopa Liidu liikmesriikidest ehk siis Ungari. See, et see riik on viimastel aastatel kiiresti kaugenenud nendest aluspõhimõtetest, mis puudutavad demokraatiat ja õigusriiki, seda me teame juba mõnda aega. Nüüd sõjaolukorras on Ungari hakanud takistama aktiivselt efektiivsete sanktsioonide sisseviimist Venemaa suunal, samamoodi tegelikult toidab edasi Vene sõjamasinat läbi nende energiatarnete ja selle raha, mida ta selle eest maksab. Mida te näete lahendusena, et see pidama saada, sest halb eeskuju teadupärast on nakkav?

10:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ka vabandan, et ma kasutan seda vastamise aega, lihtsalt kuna see ei olnud protseduuriline, siis ma siiski pean selle ära korrigeerima, et eelmised eelarveläbirääkimised, kaks ministrit, kes selle eest vastutasid, oli rahandusminister, kes oli EKRE, ja maaeluminister, kes oli EKRE. Selles mõttes loomulikult Euroopa Liidu aluspõhimõtete ja kõige selle eest ei saa vastutada, küll aga saab vastutada nende eelarveläbirääkimiste eest, mis siis käisid, mis panid paika need toetused, mis maaelul või põllumajandusel hetkel on.

Aga tulles teie küsimuse juurde, jah, Ungari käitumine on väga muret tekitav. Kui küsida, minule tundub see nii ebaloogiline, arvestades, et nad on Ukraina kõrval, kuidas nemad seda eksistentsiaalset ohtu ei näe. Aga Ungari ütleb, et nemad on NATO-s ja see vihmavari nagu katab. Tegelikult mitte keegi ei saa ennast turvaliselt tunda, kui Venemaa agressioon sellisel kujul tasub ära. Nüüd siiamaani Ungari on olnud ka nende sanktsioonide juures ja nõus nendega. Senikaua kuni öeldakse ühtesid asju, aga tehakse teisi asju, senikaua see probleem nii suur ei ole, aga ma näen ka seda väga murettekitavalt, kuidas Ungaris ka on reklaamikampaaniad, et justkui kõik see inflatsioon, energiahinnad, et need on põhjustatud sanktsioonide poolt. Ei, see ei ole põhjustatud sanktsioonide poolt, see on põhjustatud sõja poolt. Ja seda seletustööd me pidevalt teeme. Teine murekoht on kindlasti Lääne-Balkani osad riigid, kellel on ka väga tihedad sidemed Venemaaga. Aga meie ajalugu on näidanud ja ajalugu üldiselt, ka praegu on näidanud, et kõik, kes oma julgeolekut või  heaolu ehitavad Venemaa peale, varem või hiljem saavad petta või saavad kõrvetada, lihtsalt kui valusat hinda sa selle eest maksad. Ma väga loodan, et ka Ungaris seda mõistetakse. Aga senikaua, me siiani siiski oleme olnud ühtsed, ka Ungari sellistes suurtes küsimustes. Aga vaatama peab, jah.

11:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

11:01 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma pean ka natuke oma küsimusest ära raiskama põllumajanduse peale. Küsimus on selles, te teate väga hästi, et EKRE vastavad ministrid neid asju Euroopa Parlamendis üles tõstsid ja püüdsid neid summasid suurendada. Aga see ei ole ühe koalitsiooni ega ühe, kuidas öelda, ministri kompetents, see on pidev töö. Ja Merry Aart ei rünnanud teid selles, vaid ta andis küsimused, et seda asja lahendada. Nii et ma arvan, et ärme üksteist ründa. Aga küsimus on selles, et kolleeg Mihhail Lotman esitas mureküsimuse, et mispärast tapetakse Ukrainas raketisüsteemide ja muude süsteemidega inimesi ja mispärast me ei jõua sinnani, et me hakkaksime enne õhkutõusmist likvideerima neid süsteeme, mitte ootama, kuni nad on taevas, ja siis nad ikkagi maanduvad sihtmärgi peale. Nagu me teame ... on tohutult suured laskemoona ...

11:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg, palun küsimus!

11:03 Riho Breivel

Kuidas neid asju lahendada tulevikus?

11:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ka mina ei rünnanud Merry Aarti, vaid konstateerisin fakti, et eelarve läbirääkimistel see nii oli. Nüüd, küsimus sellest õhutõrjest, see on küsimus neile riikidele, kellel selliseid võimeid on. Meie ei saa öelda, et keegi peab andma midagi, mida meil endal ei ole. Seda saavad ikkagi need riigid ise otsustada. Nende kaalutlused on erinevad, miks nad ei anna, isegi kui meie peaksime seda õigeks. Loomulikult me saame sellele üles kutsuda, me saame sellest rääkida, aga meie ei saa nende riikide eest otsuseid teha.

11:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

11:03 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja, hea peaminister! Väga hea ettekanne oli, aga iseenesest see ei üllata. Häid ettekandeid oled sa ka enne teinud, eriti just sellel sõjaperioodil siin. Üks väga hea ettekanne oli sul ka Strasbourgis märtsi algul, kus sa muu hulgas tõstsid Euroopa Parlamendile, muu hulgas tõstsid üles küsimuse sellest, et Venemaa keskpanga reservist ligi 400 miljardit dollarit on tegelikult väljaspool Venemaad ja on praegusel hetkel külmutatud. Sa tegid ettepaneku, et seda raha võiks kasutada Ukraina ülesehitamiseks. Kas selles suhtes on mingit vastukaja või mingit progressi olnud alates märtsikuust, kui sa selle ettepaneku tegid?

11:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on läinud väga keeruliselt. Seal on erinevad põhjused ja erinevad põhjendused, miks seda ühte- või teistpidi on keeruline teha. Aga praeguseks oleme jõudnud sinnamaani, kus Euroopa Komisjon on põrgatamas neid lahendusi, kuidas saaks nende varade tootlust kasutada ja see anda Ukrainale. Neid varasid kõiki ära võtta selliselt ei saa ilma kohtuotsuseta, ilma tribunali otsuseta. Miks me oleme neid kahte asja koos ajanud? Just sellepärast, et oleks ikkagi mingi juriidiline alus ka. Ma näen seal seda progressi, et vähemalt, kuna neid varasid on tõesti 400 miljardi ulatuses – ja see on puhtalt varad, mis on keskpankade käsutuses, aga lisaks on oligarhide varad –, siis nende varade kasutusest tulenev tulu peaks minema otse Ukrainale. See oleks juba suur samm edasi ka kõikide meie maksumaksjate koormise leevendamisel.

Hele Everaus, palun!

11:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hele Everaus, palun!

11:06 Hele Everaus

Ja suur aitäh, istungi eesistuja! Suur aitäh, proua peaminister, selle väga olulise ettekande eest! Ma tulen võib-olla natukene teisest sfäärist, aga siiski meid kõiki puudutab Euroopa Liit ja tervishoiusüsteemid ja tervishoid. Tegelikult pandeemiat, ka need eelmised ja viimane on välja toonud, et Euroopa Liidu maades on veel tervishoiu kättesaadavus väga erinev. Ursula von der Leyen on selle väga selgelt välja toonud ja juba 2020 mais on alustatud programmi 2021–2027, see on Euroopa Liidu neljas terviseprogramm, mille rahaline kate on 5,3 miljonit eurot, mis peaks aitama liikmesriikidel minna või anda võimalus inimestele võrdsemaks tervise kättesaadavuseks, tervishoiu kättesaadavuseks. Minu küsimus on: missugune oleks Eesti osa sellest fondist ja kui palju me oleme saanud? Meil teatavasti on palju probleeme, kas või näiteks uute ravimite kättesaadavus. Kui need üldse siia jõuavad, siis kolme aastaga, võrreldes Soome poole aasta ja aastaga ja nii edasi. Aitäh!

11:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ausalt öeldes nii täpselt ei oskagi vastata. Küll aga ma võin öelda, et minu jaoks oli hästi suur üllatus, kui ma kohtusin Euroopa Komisjoni tervisevolinikuga. Minu jaoks oli väga suur üllatus, kui ma valmistusin selleks kohtumiseks ette, kui vähestele ravimitele tegelikult Eestis on ligipääs versus see, mis mujal Euroopas on. Ja ma tõstatasin selle küsimuse, et see peaks saama lahendatud, et need asjad liiguksid kiiremini ja meil Eestis oleks inimestel samasugune kättesaadavus ravimitele nagu teistes riikides. Aga neid fondi numbreid ma ei oska hetkel praegu vastata.

11:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud peaminister, selle kõne ja küsimustele vastamise eest! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi. Ma palun ettekandjaks Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Raivo Tamme.

11:08 Raivo Tamm

Ma tänan, lugupeetud aseesimees! Austatud peaminister, Riigikogu liikmed, teie ekstsellentsid, külalised ja kuulajad! Tegemist on selle Riigikogu koosseisu viimase Euroopa Liidu poliitika kõnega. Pea nelja aasta jooksul on toimunud 235 Euroopa Liidu asjade komisjoni istungit, oleme kujundanud seisukoha 186 Euroopa Liidu eelnõu osas ning andnud mandaadi 442 ministrite nõukogu kohtumise jaoks. Siinkohal tahan kiita Kaja Kallast, kes peaministriks olemise ajal on alati jõudnud enne Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisi Euroopa Liidu asjade komisjoni ette selgitusi andma.

Euroopa Liidu asjade komisjonis on seisukoha kujundamist vajanud küsimused küberjulgeolekust kuumutatud tubakatoodeteni, kosmosevaldkonna programmist kalastuskvootideni ning geograafiliste tähiste kaitsmisest kuni lennulepingute läbirääkimisteni. Ühesõnaga, kaetud on kogu Euroopa Liidu poliitikateemade spekter. Pikaajalise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmena tunnustan valitsust kvaliteetsete seisukohtade ja arutelusid ettevalmistavate materjalide eest. Positiivne on ka see, et seisukohtade kujundamisel on kaasatud võimalikult palju asjasse puutuvaid huvigruppe. Mõistan, kui vahel võib põhjaliku tööprotsessi käigus jääda tagaplaanile soovitus materjalidega Riigikokku jõuda kaheksa nädala jooksul peale Euroopa Liidu algatuse avaldamist, kuid siiski on oluline silmas pidada, et Riigikogule jääks piisav aeg teema käsitluseks.

Riigikogus on Euroopa Liidu asjade komisjoni näol olemas keskne Euroopa Liidu küsimuste käsitlemise ning seisukohtade kujundamise koht, kuhu on koondunud Euroopa Liidu alane teadmine ja kes toimib Euroopa Liidu asjades valitsuse partnerina. Komisjoni poolt seisukohtade andmine Riigikogu nimel võimaldab kiireloomulistes Euroopa Liidu küsimustes viia menetlus läbi kiiresti ja paindlikult, samas võimaldades Riigikogul mõjusalt otsustusprotsessis osaleda. Tunnustan komisjoni pühendunud liikmeid, kes kujundavad Eesti Euroopa Liidu poliitikat lisaks oma igapäevasele tööle valdkondlikus komisjonis.

Selle koosseisu alguses otsustas Euroopa Liidu asjade komisjon määrata kõigi Euroopa Liidu algatuste osas vastutavad ettekandjad. Praktikas tähendab see, et vastutavaks ettekandjaks määratud komisjoni liige annab komisjoni istungil ülevaate algatuse arutelust valdkondlikus komisjonis. See süsteem on osutunud väga heaks töövahendiks. Julgustan järgmist Riigikogu koosseisu arutlema, kuidas sarnaste uuendustega Euroopa Liidu asjade menetlemist veel tõhusamaks ja veel nähtavamaks muuta.

Eelnevad kaks pandeemia-aastat mõjutasid komisjoni välissuhtlust. Erinevalt tavapärasest olukorrast toimusid enamus parlamentidevahelisi kohtumisi videokonverentsidena. Üheks erandiks olid Euroopa tuleviku teemalised arutelud, millest võtsid aktiivselt osa mitmed komisjoni liikmed. Selle aasta Euroopa päeval toimus Strasbourgis konverentsi lõppüritus, kus esitati arutelude tulemusi. Tulevikuteemalised arutelud ei ole kaugeltki veel läbi ning kindlasti on järgmisel Riigikogu koosseisul võimalik edasi arutada, kuidas väljapakutud eesmärke ellu viia.

Selle koosseisu ajal on kõigil Riigikogu liikmetel olnud korduvalt võimalus külastada Euroopa Liidu institutsioone Brüsselis. Viimane visiit leidis aset sel sügisel, kus osales pea viiendik riigikogulasi. Hea meel on tõdeda, et Brüsselis töötab suur hulk pühendunud ning pädevaid eestlasi. Saime korduvalt kinnitust sellele, et Eesti on läbirääkimistelaua taga üks võrdsete seas. Lisaks oli rõõmustav kuulda, et on teemasid, mille puhul Eesti on eestkõnelejaks ning meie järgi soovitakse joonduda. See on tõestus, kui oluline on minna Euroopa Liidu läbirääkimistele läbimõeldud ning konstruktiivsete seisukohtadega. Kordaläinud Brüsseli visiitide eest tänan Euroopa Komisjoni Eesti esindust.

Nagu ma olen juba eelnevalt maininud, siis Euroopa Liidu asjade komisjon tegeleb väga laia teemaderingiga. Kuid edasises kõnes tahaksin keskenduda kolmele Euroopa ja Eesti jaoks kõige olulisemale väljakutsele: sõda Ukrainas, energeetika ja majanduse olukord.

Head kuulajad! Alates 24. veebruarist, kui Venemaa alustas laiaulatuslikku sõjalist agressiooni Ukrainas, muutus meie senine julgeolekuolukord. Meie ülesanne on see taastada. Eesti ei väsi kordamast, kui tähtis on see, et sooritatud kuriteod ei jääks karistuseta. Karistamatuse tunne viib uute kuritegudeni ning moonutatud arusaamani õigest ja valest. Eesti seisab selle eest, et loodaks sõltumatu ja tõhus eritribunal Ukrainas toimepandud agressioonikuritegude üle kohtumõistmiseks.

Euroopa Liit toetab Ukraina majandust, ühiskonda, relvajõude ja riigi ülesehitamist. Alates Venemaa agressioonist on Euroopa Liit, liikmesriigid ja finantsasutused mobiliseerunud üle 19 miljardi euro rahalist humanitaar‑ ja erakorralist abi Ukrainale.

Riigikogu on olnud läbivalt seotud Ukraina rahalise abistamisega. Juulis toetasime valitsuse seisukohta Euroopa Komisjoni ettepaneku osas Ukrainale erakorralise makrofinantsabi eraldamiseks 1 miljardi euro ulatuses ning septembris kinnitasime valmisolekut algatada 5 miljardi euro eraldamise protsess.

Prognooside kohaselt vajab Ukraina järgmisel aastal umbes 40 miljardit eurot rahalist abi. Praegune Euroopa Liit andnud Ukrainale finantsabi ad-hoc-korras. Samas peaksime esimesel võimalusel tagama rahalise toetuse prognoositavuse ja regulaarsuse. Euroopa Komisjon on juba välja töötanud lahenduse Ukraina rahaliseks toetamiseks 2023. aastal 18 miljardi euroga, mida Riigikogu plaanib arutada detsembri alguses.

Kogu eelneva taustal peame silmas pidama, et aina enam tuleb panustada Ukraina ülesehitamisse. On ilmselge, et Ukraina ülesehitamisel tuleb lähtuda Ukraina enda vajadustest, ootustest, plaanidest ja prioriteetidest. Ukraina ülesehitamise korraldamisel näeme Euroopa Liidul juhtivat rolli. Ukraina rahastamise vajadused kujunevad suuremaks, kui Euroopa Liidu pikaajaline eelarve kanda suudaks. Seetõttu tõusetub ka taastamisabi juures küsimus täiendavate rahastamisallikate leidmisest. Olen veendumusel, et ülesehitamise eest peab maksma ka kahjude põhjustaja ehk Venemaa. Oluline on, et leitaks õiguslik lahendus sellele, kuidas kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina ülesehitamiseks.

Samuti peame toetama Ukrainat igakülgselt Euroopa Liiduga liitumisel. Ukraina liitumisavaldus kinnitab Ukraina rahva enamuse selgelt väljendatud tahet Euroopa Liidu liikmeks saamisel. Alates suvest on Ukrainal kandidaatriigi staatus. Ukrainlased on pöördumatult valinud Euroopa tee ning ükski kolmas osaline ei tohi sellesse sekkuda. Eesti ja Riigikogu on valmis jagama Ukrainaga oma liitumiseelseid kogemusi ja toetama Ukrainat igakülgselt selles protsessis.

Sõja tagajärjel on oma kodudest pidanud lahkuma ligi 15 miljonit ukrainlast. Euroopa Liit on andnud ajutise kaitse 4,7 miljonile Ukraina sõjapõgenikule. Eestis on registreeritud ajutise kaitse taotlusi ligi 40 000. Oktoobri alguse seisuga oli Ukraina sõjapõgenike tööhõive määr Eestis ligi 40%. Eesti on sõjapõgenike vastuvõtmise ning ühiskonda integreerimisega hästi hakkama saanud. Seda kindlasti tänu vabaühenduste ning vabatahtlike suurele tööle ja ennastsalgavale panusele. Venemaa jätkuvad rünnakud Ukraina tsiviiltaristule põhjustavad ukrainlaste elupaikadest ilmajäämise ning sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemise. Seetõttu peame olema talve lähenedes valmis põgenike arvu suurenemiseks.

Alates sõja algusest on Euroopa Liit ja tema partnerid kehtestanud Venemaale pretsedenditult tugevaid sanktsioone nii energeetika‑, ekspordi-, impordi‑ kui ka finantsvaldkonnas. Sanktsioonide eesmärgiks on halvata Kremli võime sõda rahastada, kehtestada sõjaga seotud Venemaa poliitilisele eliidile selged majanduslikud ja poliitilised tagajärjed ning vähendada Venemaa majanduslikku võimekust.

Arusaadavalt sooviksime näha sanktsioonide silmapilkselt ja halvavat mõju Vene majandusele, kuid sanktsiooniskeptikutele kinnitan, et meetmed on arukad ja sihipärased ning tabavad Venemaa strateegilisi sektoreid valusalt. Näiteks on sanktsioonide tõttu Venemaa sunnitud kasutama oma sõjatehnika töös hoidmiseks nõudepesumasinate, külmikute ja teiste majapidamisseadmete kiipe.

Siinjuures on oluline meeles pidada, et ükski Euroopa Liidu meede ei ole suunatud kolmandate riikide ja Venemaa vahelise kauplemise vastu põllumajandustoodete ja toiduainete sektoris. Seega, Euroopa Liidu sanktsioonid ei ohusta ülemaailmset toidujulgeolekut. Venemaa on ainuvastutav ülemaailmse toiduga kindlustatuse kriisi eest, mille ta on põhjustanud, kasutades toitu Ukraina-vastases sõjas relvana.

Nagu juba mainisin, on meie ülesanne Euroopa sõjaeelne julgeolekuolukord taastada. Selle vältimatu eeltingimus on Ukraina võit ning täieliku kontrolli saavutamine oma territooriumi üle.

Head Riigikogu liikmed! Teise teemana tahan peatuda energeetikal. Eelmise aasta teisest poolest alates on Euroopa Liidus ja kogu maailmas toimunud energiahindade järsk tõus. Selle suve lõpus oli gaasi hind ligi 3,5 korda kallim kui samal ajal aasta tagasi. Energia hinna tõus jätkus ka sellel aastal. Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on seda veelgi kiirendanud.

Venemaa otsustas sellel aastal ühepoolselt peatada gaasitarned mitmesse Euroopa Liidu liikmesriiki. See on suurendanud tarnete ebakindlust ja tõstnud gaasi hinna rekordiliselt kõrgele tasemele. Näeme, et Venemaa kasutab energiat majandusliku ja geopoliitilise relvana. Seetõttu peame tegema kõik, et mitte sõltuda Venemaa energiakandjatest.

Euroopa Liidu liikmesriigid on ühiselt teinud mitmeid samme, et vähendada sõltuvust Venemaa energiakandjatest ja leevendada tekkinud energiakriisi. Selle aasta märtsis leppisid 27 Euroopa Liidu liikmesriigi juhti kokku, et Euroopa Liit lõpetab hiljemalt 2030. aastaks sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest. Sõltuvuse vähendamise võti on eelkõige kohaliku taastuvenergia osakaalu suurendamises ja energiatarbimise vähendamises.

Vastupidiselt mõnele arvamusele, et rohepööre on Ukraina sõja ja energiakriisi taustal jäänud kaugeks soovunelmaks, on energiasääst ja taastuvenergiale üleminek muutunud veelgi kiireloomulisemaks. Alles eelmisel aastal uuendati "Eesmärk 55" ettepanekutega Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärke.

Sel aastal tuli Euroopa Komisjon välja "RePowerEU" kavaga, mis näeb ette taastuvenergia osakaalu tõstmist 2030. aastaks 45%‑le ja energiatõhususe eesmärgi tõstmist 13%‑le.  Väikeriigi vaatevinklist on oluline kavaga loodud Euroopa Liidu vabatahtlik energiaühisostu platvorm. See võimaldab liikmesriikidel kollektiivselt läbi rääkida paremates hindades ja vähendab turul omavahelist ületrumpamist. Samuti nähakse ette ambitsioonikas ajakava hoonete energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutamise kiirendamiseks. Avalik sektor, sealhulgas Riigikogu, peab olema siin eeskujuks.

Euroopa Komisjon esitas sel kevadel Euroopa Liidu energiajulgeoleku tagamiseks gaasivarustuskindluse määruse. Liikmesriikidel tuli 1. novembriks oma maa-alused gaasihoidlad täita vähemalt 80% ja järgnevatel talvedel tuleb seda teha 90% ulatuses. Selleks, et aidata riike nagu Eesti, kelle territooriumil hoidlad puuduvad, näeb määrus ette solidaarsuskorra. Need riigid peavad hoiustama 15% oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates hoidlates. Hetkeseisuga on Euroopa Liidu liikmesriigid hoiustanud juba üle 90% maagaasi. See aitab meil julgemalt talvele vastu minna. Suvel lepiti kokku Euroopa Liidu üldises gaasinõudluse vähendamises sügis‑ ja talveperioodil 15% võrra. Samuti jõuti kokkuleppele vähendada elektritarbimist tipptundidel 5% võrra. Lisaks on Euroopa Liit sõlminud energiavarustuse kokkuleppeid usaldusväärsete partneritega, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Norra, kes on suurendanud maagaasitarneid Euroopa Liitu. Veel eelmisel aastal pärines umbes 40% Euroopa Liidus tarbitavast maagaasist Venemaalt. Selle aasta sügiseks on Venemaa torugaasi import vähenenud 9%‑le. Koordineeritud tegutsemine on taganud, et gaasihoidlad on täis, gaasitarbimine on vähenenud ja hind on võtnud suuna allapoole. See kõik on aidanud energiakriisi leevendada, kuid pikemas perspektiivis on lahenduseks kohalik taastuvenergia, millele üleminekut peame veelgi kiirendama.

Hea meel oli paar nädalat tagasi lugeda uudist Pärnumaal Saarde valda rajatava Utilitase tuulepargi ehitustööde algusest. Järgmisel suvel täisvõimsusel tööd alustav üheksa tuulikuga tuulepark katab üle 40 000 majapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Jääb vaid loota, et peagi kuuleme rohkematest sarnastest edulugudest.

Siinkohal pean oluliseks meelde tuletada, et põlevkiviga seotud ettevõtted tekitavad üle 50% Eesti kasvuhoonegaasi koguheitest. Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Eesti Energia strateegiline eesmärk on lõpetada põlevkivist elektri tootmine 2030. aastaks. Nende eesmärkide saavutamisel on suureks abiks õiglase ülemineku kava, mille alusel saab Eesti Euroopa Liidult 354 miljonit eurot põlevkivi kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks Ida-Virumaal. See raha aitab riigil leevendada ülemineku sotsiaalset, keskkonnaalast ja kogukondlikku mõju ning tagab, et üleminek kliimaneutraalsusele ja kliimaneutraalsele majandusele oleks võimalikult õiglane.

Head saalis viibijad! Olengi jõudnud viimase teemani. Euroala majandust on viimase kahe ja poole aasta jooksul iseloomustanud suured majandusaktiivsuse kõikumised. Venemaa agressioonisõda Ukrainas on toonud esile uued häired ja lükanud niigi kasvava globaalse inflatsiooni mitme aastakümne kõrgeimale tasemele. Majanduse olukorda iseloomustavad järsult tõusnud energiahinnad, kõrge inflatsioon, kasvavad intressimäärad ja järjest pessimistlikumad väljavaated majanduskasvule.

Inflatsioonisurve on visa taanduma. Oktoobris kiirenes euroala inflatsioon 10,7%‑le. Eestis, Lätis ja Leedus on see aga kaks korda kõrgem. See tähendab, et majanduslanguse riskid euroalal kasvavad ja kasvupotentsiaal kannatab.

Eesti majanduses toimuvat võrdleme tavaliselt eelkõige euroala teiste riikidega, kuid nagu Eesti Panga president Madis Müller on öelnud, siis oluline on mõista, et just keerulistel aegadel pakub euroala liikmelisus meile eriti suurt tuge. Kuigi intressimäärad on laenuvõtjate jaoks tõusnud, oleme siiski väga kaugel sellest, mida laenuvõtjad peavad maksma väljaspool euroala olevates, iseseisva rahapoliitikaga Euroopa riikides. Näiteks on Tšehhi, Poola ja Rumeenia keskpangad viimase aasta jooksul tõstnud intressimäärasid enam kui 6%‑ni, Ungaris isegi 13%‑ni.

Oluline on jätkuvalt meeles pidada, et raha‑ ja eelarvepoliitika ei tohi inflatsiooni ohjeldamisel teineteisele vastu töötada. Vastasel juhul on kohanemise hind liiga kõrge. On oluline toetada hinnatõusu tõttu enim kannatavaid ühiskonnaliikmeid, kuid riiklikud toetusmeetmed peavad olema hästi suunatud ja ajutised.

Austatud kuulajad! Nagu ma juba ütlesin, see on selle koosseisu viimane kõne. Väga uhke on seda pidada Euroopa Parlamendi 70. aastapäeval. Palju õnne meile kõigile! Igast fraktsioonist on meil keegi seal. Loodame, et nii on ka edaspidi. Lõpetuseks tahan tänada ka meie Euroopa Liidu asjade komisjoni tehnilist personali väga professionaalse abi ja kaastöö eest kogu selle perioodi vältel, kui mina olen seal komisjonis olnud ja nüüd ka esimehena. Väga meeldiv aeg on olnud. Tänan kõiki kuulajaid, kaasteelisi. Aitäh ja olen valmis vastama küsimustele.

11:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, läheme küsimuste juurde. Marko Šorin, palun!

11:29 Marko Šorin

Aitäh, eesistuja! Hea komisjoni esimees! See on väga tore, et teil jätkus kiidusõnu Pärnumaale, ja ma väljendangi oma küsimusega muret, mida pärnumaalased tunnevad. Paar nädalat tagasi oli uudis, et Eesti on taotlemas pikendust kohustusele välja ehitada Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu maanteed. Varasemalt oli võetud kohustus, et ehitatakse välja 2 + 2 süsteemi peale aastaks 2030. Uudis ütles, et Eesti on taotlemas pikendust, et see toimuks aastaks 2050. Kuna te olete Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, soovingi küsida, kas komisjon on seda teemat arutanud ja oma seisukoha sellises küsimuses ka andnud.

11:30 Raivo Tamm

Hetkel mul küll ei tule meelde, et me oleks sellist asja arutanud. Ei, Euroopa Liidu asjade komisjonis küll mitte.

11:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

11:30 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ma usun kindlasti, et komisjonis on pühendunud liikmeid ja ka tööd on seal hästi juhitud, vähemalt alates sellest sügisest. Selles pole mingit kahtlust. Kiidusõnad on kindlasti asjakohased. Aga ma küsin siiski sama küsimust natuke teise nurga alt, mida ma ka peaministrilt küsisin. Eesti tegeleb praegu põhjalikult erinevate rohevaldkonna, rohepöörde küsimustega. Minu meelest see LULUCF-i käsitlus ka Euroopa Liidu asjade komisjonis kindlasti jättis soovida, see oleks väärinud põhjalikumat käsitlust. Kas nii põhjalike küsimuste juures me peaksime siiski ikkagi eeldama seda, et on põhjalikud sisuanalüüsid, mõjuanalüüsid, et me teaksime, kuhu see tegelikult Eesti viib, kui me üht- või teistpidi otsustame? 

11:31 Raivo Tamm

Jaa, mõjuanalüüside vastu ei ole mul midagi ja minu meelest on see siiski erinevates komisjonides. Ma olen ka majanduskomisjoni liige, ma näen, kui palju kaasatakse erinevaid huvigruppe. Minul ei ole selle vastu midagi, et veel rohkem kuulata, rohkem küsimusi esitada ja veel selgemaks asjad saada. Toetan täiesti. Ja kindlasti on siit ka hea vihje järgmisele Riigikogu koosseisule, kuidas tööd korraldada.

11:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

11:32 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mul on hea meel, et sa oma lühikeses ettekandes pöörasid tähelepanu ka Ida-Virumaale, kus on probleemid põlevkivi ja muude asjadega. Aga küsimus on selles, et sa mainisid, et põlevkivi tootmine tuleb ära lõpetada. Sa oled majanduskomisjoni liige ja me oleme seda asja arutanud. Reedel toimus Põlevkivi Kompetentsikeskuse konverents, kus ka arutati seda teemat. Üldiselt kõlama jääb kogu aeg ikkagi see, et me kavatseme oma põlevkivi väärindada ka tulevikus ja saame temast palju kasu Eesti riigile. Ja küsimus ei ole mitte põlevkivi kaotamises, vaid küsimus on tema süsinikneutraalseks viimises. Kas see on ikkagi sinu seisukoht, et kaotame põlevkivi tootmise?

11:33 Raivo Tamm

Eilsel majanduskomisjoni istungil sai kuulatud rahvaalgatust või pöördumist ja seal väljendati väga selgelt, et ega põlevkivist loobumist ei toimu nii pea. Millalgi ta toimub, aga see saab olema ikkagi väga pika aja jooksul. Seda öeldi eile rahustuseks nendele inimestele, kes selle algatuse tegid seoses sooviga elektribörsilt lahkuda. Need olid Ida-Virumaa inimesed, kes olid kaevandustega seotud. Kunagi see eesmärk meil on, aga see ei toimu nii pea. Rahustuseks öeldi, et põlevkivist loobumine on ikkagi väga pika aja vältel ees ootamas ja täna-homme need inimesed küll tööst ilma ei jää. Ja kompensatsioon saab ka olema. Loodame, et see saab olema jätkuv, kui vajadust on, mitte hetkeline, ühekordne.

11:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

11:34 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja, tänan selle ladusa ja selgitava ettekande eest! TNT-võrgustiku küsimust te kindlasti ei olegi arutanud. Ma arvan, et see läheb üle teie pea, sest Euroopa ise on muutnud neid reegleid, pisut lõdvendanud, ja seetõttu on võimalik läheneda sellele küsimusele vähe teisiti. Aga tõepoolest, maanteede mure on ja jääb, eriti olukorras, kus transpordikoridorid peavad tulema läbi Euroopa ja Venemaalt läbiliikumine tuleb välistada. Aga minu küsimus teile puudutab seda, et millise komisjoniga teil kõige parem kontakt on. Ma vaatasin, et keskkonnakomisjon on selle tegevusperioodi jooksul andnud 30 arvamust ELAK-ile. Kus see koostöö kõige tihedam on olnud?

11:35 Raivo Tamm

Jaa, ilmselt ongi keskkonnakomisjoniga. Aga on olnud ka väga tihe, ma ise näen seda omal nahal majanduskomisjoni liikmena, et väga tihe koostöö on ka majanduskomisjoniga. Selline meie komisjoni töö ongi. Nii nagu ma ka oma kõnes mainisin, et igas komisjonis, kes Euroopa Liidu asjade komisjoni liige on, oma põhikomisjoni kaudu määrame ta vastutavaks ettekandjaks. Kui seda ei ole, siis komisjoni esimees räägib ise, kuidas asjad on ja kuidas olid erinevates komisjonides istungid.

11:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

11:36 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui Riho Breivel rääkis siin põlevkivist, siis ma räägin tervest Eesti maavaradest kogumis. Möödunud aasta, hea ettekandja Raivo, me võtsime vastu seisukoha siinsamas saalis, mille tõi Keit Pentus-Rosimannus siia, ütles, et rohepöörde eesmärgi täitmiseks me saame Euroopa Liidult 340 miljonit eurot. See tähendab seda, et me peame leidma kaevuritele uued töökohad. Ehk siis me kaotame ära oma kaevandamise võimekuse, sest kaevuriks ei õpita kuskil ülikoolis. Ja mis on tulemus? Tulemus on see, et kes hakkab meil kaevandama tulevikus neid maavarasid? Sellepärast et meil omal võimekust pole. Kas me muutume samasuguseks arengumaaks nagu Mali, kus, ütleme, väliskorporatsioonid kaevavad varandusi välja ja neegrid käivad sussides?

11:37 Raivo Tamm

Ma kordaksin sedasama, mis ma enne ütlesin: ma arvan, et kaevandamine ei lõpe homme ega ka mitte järgmisel aastal. Ma arvan, et need inimesed saavad kaevandada veel pikalt seal edasi Ida-Virumaal. See ei saa olema üleöö lõpetamine, et need pannakse kõik kinni ja inimesed on tööta. Selles suhtes see rahustav informatsioon on antud. Aitäh!

11:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

11:38 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei tea, kas mikrofon ei töötanud või midagi sellist. Ma küsisin ettekandja käest, kes hakkab kaevandama, kui meie kaevurid lahti lastakse. Ma ei saanud sellekohast vastust. Kas on äkki võimalik paluda seda, jälgides nüüd ka seda, et Riigikogu istungi juhataja jälgib, kas küsimus saab ammendava vastuse. Ma hetkel ei saanud seda vastust. Kes hakkab kaevandama, oli küsimus.

11:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mikrofon täiesti töötas, mina kuulsin küll vastust. See, kas nüüd vastus teid rahuldas, on omaette küsimus, aga te saate väljaspool seda suure saali formaati alati suhelda Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehega ja on võimalik isegi osaleda komisjoni istungitel ja saada oma küsimustele põhjalikumaid vastuseid.

Läbirääkimised on lõppenud. Vabandust, küsimused on lõppenud. Aitäh ettekandjale, ja küsimustele vastamast! Me saame minna läbirääkimiste juurde. Anti Poolamets, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

11:39 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Viimaste aastatega toimunud tohututest muudatustest rääkimiseks kindlasti sellest ajast ei piisa. Seetõttu piirdun kolme teema markeerimisega. Ma räägin suveräänsusest, ma räägin kliimapoliitikast ning ma räägin Ukraina sõjast ja Ukraina aitamisest.

Peaminister kulutas oma ettekande aja mitte Ukraina toetamise kitsaskohtade väljatoomisele, vaid lihtsalt kiidulaulule, kui suurepäraselt on Euroopa Liit tegutsenud. Rääkis minimaalselt kõigest muust, mis Euroopa Liidus toimub, rohepöördest mööda minnes, sest ta ei taha rääkida seda, mis on praegu meie majandusprobleemide peamiseks allikaks. Ta ei tahtnud rääkida, et rohepöörde tõttu on meil Euroopa Liidu riikide suurim inflatsioon. Me lihtsalt vaesume ennaktempos. Teil on õigus, kõrged energiahinnad ei ole põhjustatud sanktsioonide poolt, vaid ennekõike teie pimesi elluviidava Euroopa Komisjoni poolt pealesurutava kliimapoliitika poolt. Ukraina sõja ajal sellise majandussõjalaadse tegevuse vallandamine langetab ka meie rahva moraali. Nõrgestab kõiki Euroopa Liidu liikmesriiki ja vaesustab kõiki Euroopa riike. Ta langetab meie võimekust Ukrainat aidata, sest raha kulub kompensatsioonidele ja teistele hädalahendustele.

Ühtegi sõna ei kuulnud ma vihakõneseadusest ehk tsensuuriseadusest, millega te plaanite sulgeda konservatiivide suu. Ehk te tahate laastada õigusriiki, te tahate suruda maha ühe demokraatia aluskivi, te tahate võtta ära sõnavabaduse. Sellest õigusriigi hävitamisest te ei räägi kunagi. See toimub meie silme all ja Euroopa Komisjoni nõudel. Muidugi ajab see sotsialistid naerma, täpselt nagu 1934. aastal olid nad nurgakivi Eesti demokraatia hävitamisel. Uskumatu, et meil on üldsegi härra Rei nimeline tuba siin, kes osales Eesti demokraatia likvideerimisel 1934. aastal. Siis peaks olema ka Konstantin Pätsi nimeline tuba. Oleme siis juba võrdsed.

Oht meie suveräänsusele on praegu suur. Peame meelde tuletama, et üle 50% seadusandlusest tuleb Euroopa Liidu institutsioonide kaudu. Ühtegi sõna ei räägitud Euroopa Tulevikukonverentsist, millele plaanitakse jätkukonverentsi, kus ikkagi nõutakse järjekindlalt liikmesriikide vetoõiguse äravõtmist välispoliitikas ja muudes valdkondades ehk eesti keeli öeldes suveräänsuse likvideerimist. Siim Kallaselt ma küsin, kas te mäletate, kuidas siin kunagi, Nõukogude Liidus esimesena võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon? Kas te ei karda, et praegu olete andnud tagasikäigu sellele kõigele? Kõigele tagasikäigu. 50% seadusandlusest tuleb Euroopa Liidu institutsioonidelt. Ja see on ohtlik. See ei ole enam sõltumatu ja vaba riik, nii nagu me oleme tahtnud seda põhiseaduses ette näha.

Doktor Anneli Albi tõdes õigusteadlaste päevadel: toimub liikmesriikide põhiseaduste dekonstitutsionaliseerimine. Euroopa Liidu õiguse üha suurem domineerimine liikmesriikide suveräänsuse arvel ehk riikluse erosioon meie kõigi silme all. Peaminister, kes nimetab end liberaaliks, on astunud ühtlasi ühte paati kliimaäärmuslastega, kelle viimane saavutus on maailmakuulsate maalide ründamine. Kliimaäärmuslus langetab Eesti rahva moraali Ukraina sõja ajal. Te maksustate Euroopa Komisjoni nõudel meie taskud tühjaks. Ja meie huve siin ei kaitsta.

Palun lisaaega.

11:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

11:44 Anti Poolamets

Ja meie huve siin ei kaitsta. Vastupidi, LULUCF-i osas me kaotame 14 000 töökohta. 14 000 töökohta! Vaadake statistikast järgi, kui palju meil üldse põllumajanduses töökohti on. See tuleb just põllumajandussektorist ja metsandussektorist. Metsandussektor, meie kõige võimekamaid sektoreid, meie kõige võimekamaid ekspordisektoreid lihtsalt hävitatakse praegu. Õiglase ülemineku fond on nagu karikatuur: 354 miljonit oma energeetilise iseseisvuse likvideerimise eest. See tuletab meelde NRG-tehingut, kui Ameerika riiulifirma abiga püüti varastada Eesti kogu energiatootmine. Ja tookord oli hinnaks planeeritud 285 miljonit eurot. Küll on sarnane! Küll on sarnane kaaperdamiskatse praegu. Karikatuursete summadega lammutatakse meil täielikult energeetika ja loomulikult ka majandus. Maksude kehtestamise õiguse kaaperdamine CO2 maksude kaudu ongi suveräänsuse kaaperdamine. Kui ei saa otserünnakuga, saab tiibmanöövriga. Mis see siis on? See on maksundusliku õiguse kaaperdamine. Nad ei tohi seda teha! Ehk me rikume oma põhiseadust brutaalselt ja jätkuvalt niikaua, kuni sealt ei ole varsti enam midagi järgi peale vormi ja nime. Ja ma ei imesta, kui hallis tsoonis lõpuks ikkagi võetakse mõned vabadused meilt taas ära. Tunnustan meie Euroopa Liidu asjade komisjoni selle eest, et nad ei olnud valmis minema aluslepingute muutmise toetamise teed sellelsamal tulevikukonverentsil. Eesti oli koos Visegrádi riikidega samas paadis. Ma loodan, et see hoiab hullema ära, aga ma ei saa välistada, et hallis tsoonis kaaperdatakse ikkagi. Ikkagi kaevatakse meie põhiseadust tühjemaks ja tühjemaks ja tühjemaks.

Ukraina teemal, mida võib öelda lõpetuseks. Tegelikult Euroopa Liit mahitas, Euroopa Liidu liikmesriigid mahitasid Putinit väga kaua. Putini mõjuagendid eesotsas sotsiaaldemokraat Schröderiga tegid kõik, et Euroopa suurim majandus toodaks Putini sõjamasinale nii palju gaasi- ja naftatulusid kui võimalik. Schröder nautis oma positsiooni Gazpromi nõukogus. Ja mäletame, et just enne täiemahulise sõja algust, oli avamisel Nord Stream 2, ja sellega tegeles ka Merkel. Ja muidugi mitte ainult sakslased ei ole pahandust teinud. Kas meie, kes me pidime Venemaad hästi tundma, hoidusime nende nafta kasutamisest, nende gaasi kasutamisest? Oh ei. Muidugi Euroopa Liit peab panustama nüüd oma pattude lunastamiseks, aga need patud on väga suured, väga suured. Pärast Gruusia sõda ei reageeritud adekvaatselt, pärast Krimmi okupeerimist adekvaatset reaktsiooni ei olnud. Nii et teeme kõik, mida me saame Ukraina aitamiseks. Praegune, võrreldes kunagiste naftarahadega, gaasirahadega, on väga väike summa, mis on ukrainlaste aitamiseks panustatud. See peaks olema paarikümnekordne.

11:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mihhail Lotman, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

11:47 Mihhail Lotman

Austatud esimees! Austatud peaminister! Austatud kolleegid! Sõda Ukrainas, täiemahuline sõda, on kestnud juba üle üheksa kuu. See muutus, need uudised muutusid rutiinseks, nad ei mahu enam lehtede esimesele leheküljele. Samas Ukrainas endiselt iga päev hukkuvad inimesed, lõhutakse tsiviiltaristuid ja asi ei liigu mitte rahunemise, vaid eskaleerimise teel.

Samas on nii Euroopa erinevates riikides kui ka Põhja-Ameerikas näha väsimuse tunnuseid. Meie ei tohi väsida ja ei tohi seda lubada. Täna öösel ma tulin koos Eesti väikse delegatsiooniga NATO Parlamentaarse Assamblee istungilt. Võetud dokumendid olid üldiselt rahuldavad, mina oleksin eelistanud muidugi natuke teravamaid formuleeringuid, aga kõike ei saa. Aga mis tegi ettevaatlikuks, olid mõned jutud kuluaarides ja ka küsimused saalist, näiteks Stoltenbergile. Ma ei ütle, mis riigi delegaat küsis, kuidas NATO saab survestada Ukrainat, et see astuks läbirääkimistesse. Stoltenberg vastas mitmendat korda öeldud lausega, et kui Venemaa lõpetab sõdimise, siis sõda lõpeb, kui Ukraina lõpetab sõdimise, siis Ukraina lõpeb. See on üks asi.

Oli kuulda selliseid jutte, et Venemaad ei tohi nurka ajada, et peab Putinile ikka kuidagi ratsionaalselt lähenema ja nii edasi. Need on väga mitteratsionaalsed lähenemised. Ja see on osaliselt seotud sellega, mis ma ütlesin, väsimuse märkidega. Aga me ei tohi väsida.

Teine asi on see, mida me pidevalt kuuleme, et NATO ei tohi kuidagi sõja eskaleerimist soodustada, et Ukrainale saab tarnida ainult kaitserelvi. Mingil juhul ei tohi sõjategevus üle kanduda Venemaa territooriumile. 16. novembril üle 100 raketi oli lastud Ukraina territooriumile ja umbes 20 sihtmärgile. Samas, need raketid olid lastud kolmest punktist ja neid rakette on palju kergem maha võtta maa pealt kui õhust. Sellegipoolest Ukrainale ei ole õigust antud purustada Venemaa militaarsete taristud. See tähendab, et Venemaa hävitab tsiviilobjekte Ukrainas, aga Ukrainal ei ole õigust militaarseid objekte Venemaal hävitada.

Sellel asjal on kaks poolt. Esiteks, see, mis ma ütlesin diplomaatidele, et Ukrainale peab andma selle loa ja Ukraina peab saama adekvaatseid relvi. Milliseid täpselt, seda Ukraina ise otsustab. Õhus neid rakette tabada on palju raskem kui maa peal. Ja pealegi, ma kordan veel, neid  lasti kolmest punktist välja.  Nii, teine aspekt on see, et me pidevalt... 

Palun lisaaega! 

11:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega.

11:52 Mihhail Lotman

Me pidevalt räägime sellest, et me abistame Ukrainat, me kuidagi toetame teda ja nii edasi. Me peame väga selgelt aru saama, et sõda ei käi ainult Ukrainas. Ja seda Venemaa juhtkond on ka väga selgelt väljendanud. Sõda käib läänega. Lääs on see, mis on Venemaa vaenlane. Isegi pidevalt nii Putin kui tema propagandistid on öelnud, et ukrainlased on lihtsalt mingisugused hüpiknukud, aga vaat see mädanenud lääs ... Kusjuures nii patriarh Kirill kui härra Medvedev on otseselt öelnud, et saatanlik lääs – mingisugune võitlus käib jumalikel jõududel saatanlikega. Ja nii edasi.

Me peame aru saama, et võitlus käib meiega. Ja meie ei abista Ukrainat, meie maksame ukrainlastele seda võlga. Meie – ma räägin eurooplastest, kogu tsiviliseeritud maailm maksab Ukrainale võlga ja see võlg on tohutu suur. Meie peame ... Esiteks, meie meie panus on võrdlemisi hea, aga kas ta on piisav? Kas see on meie vabaduse hind? Ma tahaksin tsiteerida meie peaministrit, kes ütles, et gaas on kallis, aga vabadus on kallim. Aga mitte ainult gaas, kõik teised asjad on ka kallid. Aga vabadusega seda ei saa võrrelda.

Ja kui siin minu eelkõneleja rääkis sellest, et me andsime oma vabaduse ära, siis, vastupidi, ma tahan öelda, et me praegu võitleme oma vabaduse eest ja kahjuks ukrainlased meie vabaduse eest maksavad oma verega. Nii et me mingil juhul ei tohiks neid reeta. Vastupidi, me peame ise abistama neid rohkem ja nagu ma juba oma küsimuses ütlesin, meie põhiline ressurss ei ole meie laoseisud ja meie rahanduslik seis. Meie põhiline ressurss on meie hääled NATO-s ja Euroopa Liidus. Meie hääl NATO-s ja Euroopa Liidus on kuulda, aga ma ergutaksin parlamenti ja valitsust, et see hääl oleks veel kuuldavam. Aitäh!

11:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Enn Eesmaa, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel! Palun, kaheksa minutit!

11:55 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Üks Eurovisioni meeldejäävamaid võidulaule on seni olnud iirlaste "Mis üks aasta loeb". Tänases Euroopas ja tegelikult kogu maailmas elavate inimeste arvates on peagi mööduv aasta olnud erakordne, ükskõik mispidi sa loeks või tegelikkusele vaataks. Kriise on olnud rohkesti. Lisaks veel sõda Ukrainas, mis kõigi Euroopa rahvaste elu ja tegemist on juba otsustavalt mõjutanud, ka nende, kelle arvates nende maal otsest lahingutegevust ei toimu.

Riigid on Ukrainat tublisti toetanud. Paljud riigid, Eesti kaasa arvatud, on vastu võtnud ja majutada püüdnud Ukrainast saabunud sõjapõgenikke. Kui sõja alguses võisime tõdeda, et Euroopa Liit pole kunagi olnud nii ühtne, siis täna on mõnede rahvaste mõned osad sõjast juba väsinud. Tänavatel on esitatud proteste, mis nõuavad kulutuste vähendamist. Rahva meeleolusid alati tajuvad poliitikud on samuti oma suhtumisi kui mitte just muutnud, siis kindlasti korrigeerinud. Kaugeltki mitte veel kõik, kuid neid on täna rohkem kui näiteks poole aasta eest. Väikestel riikidel, Eesti kaasa arvatud, on probleeme sõjapõgenike majutamise ning neile töö leidmisega. Meil on juba ühe väiksema linna jagu Ukraina sõjapõgenikke ning neid saabub veelgi. Ometi peab Eesti otsustavust Ukraina toetamisel ja Venemaa kritiseerimisel igati toetama. Seda on kõikjal märgatud ning teistele eeskujuks seatud.

Järjepidevalt peame nõudma reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmist ja väikeriikide julgeolekugarantiisid, vastu peab seisma rahvusvahelise õiguse rikkumistele ning rõhutama vajadust väljaselgitatud süüdlaste karistamiseks. Seista tuleb inimõiguste, ajakirjandusvabaduse ning demokraatia tugevdamise eest. Tugevdama peab inimõigusdiplomaatiat. Peame oluliseks Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist põhjustatud maailma toidujulgeoleku ohtude kiiret leevendamist ning Ukraina ja teiste partnerriikide toetamist erinevate meetmete abil ja koostöös teiste doonoritega.

Leiame, et Euroopa Liit peab oma taristuinvesteeringute ja digisuunalise arengukoostöö nähtavust tõstma, toetame Euroopa Liidu aktiivse teavitustöö tegemisel. Investeerimis‑ ja partnerluspakettides ettenähtud eesmärkide saavutamisel on vajalik terviklik ja koordineeritud lähenemine ning kõigi olemasolevate tööriistade tõhus kasutamine. Eesti poolt loodud ja Euroopa Liidule üleantud Euroopa tiimi partnerluse portaal aitab protsessi koordineerida ja kiirendada.

Peame oluliseks, et Euroopa Liit toetab Global Gateway algatuse kaudu Ukraina taastamist Venemaa agressiooni järel. Juba mõtleme ukrainlaste palvel konkreetselt Žõtomõri oblasti kõigekülgsele abistamisele. Rõhutame üldise toetuse jätkamist nii poliitiliselt, majanduslikult, kaitsealaselt kui humanitaarvaldkondades. Praegu sajab Ukrainas veel vihma, kuid talv on tulekul ning mastaapselt hävitatud energiataristu vajab taastamiseks meiegi abi.

Selle kõrval tuleb edasi liikuda kahepoolsete tegevustega. Vajalik on kaasa aidata Ukraina kui Euroopa Liidu kandidaatriigi edasisele lõimumisele euroliiduga.

Eesti on Euroopa Liidus mõneski mõttes liidrite hulgas. Kui IT‑ ja innovatsiooniteemade peamised globaaltegijad on täna idas, siis Euroopa Liidus oleme endiselt need, kelle kogemustest õpitakse ja püütakse edu saavutada. Mõneski suunas on meil puudujääke ja nendele on Euroopa Komisjon ka tähelepanu osutanud.

Tervitada tuleb Euroopa Liidu Nõukogu soovitust nimetada aasta 2023 Euroopa oskuste aastaks. Mäletatavasti Euroopa Liidu noorteaasta on meil juba olnud. See tähendab kaasavaid investeeringuid, oskuste ajakohasust, oskuste sobitamist ja talentide meelitamist kolmandatest riikidest teatud määral meile Eestissegi. Selleks kõigeks on ette nähtud üle 9 miljoni, mis kulub peamiselt kommunikatsioonitegevuseks. Märkimisväärne hulk Euroopa Liidu ressursse on liikmesriikide kasutusse juba antud, mis võimaldab ka meil täpsustada oskuste arendamisse suunatavaid tegevusi. Nii nagu mujal, määratakse ka Eestis siseriiklik koordinaator, kellelt eeldatakse teadmisi ja kogemusi tööturu ja selle poliitikate toimimisest.

Parandamist vajab puudega inimeste tööturule integreerimine. Teatavasti on see praegu Tšehhi eesistumise üks prioriteetidest, mis ju meilegi oluline. Arvestama peab, et puudega inimeste näol on tegemist väga heterogeense grupiga ning täiendavat tähelepanu peab pöörama eriti haavatavas olukorras olevatele gruppidele, näiteks naistele.

Kogu inimkonda puudutavad ja mõjutavad kliimaga seotud protsessid. Äsjane ÜRO kliimakokkulepe otsustavaid arenguid ei algatanud, kuid mõndagi suudeti siiski ühiselt otsustada. Euroopa Liit ei kiitnud ülemäära kohtumise tulemusi. Ometi lepiti kokku kliima soojenemise kahjude fondi loomises, mis ju samuti midagi tähendab, eriti nendele riikidele, kus loodus juba praegu rahvastele liiga teeb. Samas pole veel teada, kes ja kui palju fondi tööks panustama hakkab. Kindel pole ka fondi töö täpsem korraldus. Loomulikult vajame teaduslikke uuringuid energeetikavajaduste ning ‑arenduste mõjust looduskeskkonnale. Eesti annab siingi kindlasti oma panuse, sest tänapäeva maailmas on parem olla nende hulgas, kes probleeme arutavad ning ühiselt lahendama asuvad, kui kõigest sellest lugeda meedia vahendusel.

Kõigi Euroopa Liitu puudutavate otsuste sünni juures on lisaks ekspertidele ja valitsusele kindlasti ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade ning mõni teinegi komisjon. Selleks meile kõigile jätkuvat jõudu nii sel kui kõigil tulevatel aastatel, sest igaüks neist loeb ja tundub, et iga aasta üha rohkem. Aitäh!

12:02 Aseesimees Martin Helme

Reformierakonna nimel Siim Kallas, palun! Reformierakonna fraktsiooni nimel.

12:02 Siim Kallas

Auväärt juhataja! Lugupeetud kolleegid! Euroopa rahvad on loonud ja laiendanud Euroopa Liitu selleks, et ühendada oma jõud ühiste väljakutsetega toimetulemiseks. Meil armastatakse rääkida, et Euroopa Liit on nemad, mitte meie. Oleme saanud eurooplasteks, jäädes samal ajal eestlasteks, nagu 1905. aastal kutsusid üles nooreestlased.

Mulle meenub üks ebameeldiv jutuajamine Euroopa Liidu koridoris mõned aastad pärast kümne uue riigi liitumist Euroopa Liiduga. Öeldi, et 2004. aasta laienemine on pettumus. Me lootsime, et toote Euroopa Liitu uut energiat, konkurentsivõimet, aga te tahate ainult raha. Olete hoopis probleem, mitte lahendus. Tõepoolest, 2004. aasta laienemine tegi liidu 8,8% inimese kohta vaesemaks. Venemaa tegi Euroopa Liidu Ukraina assotsiatsiooni läbirääkimiste läbikukkumisest 2013. aastal järelduse, et Euroopa Liit on nõrk ja lääs on nõrk. Ta okupeeris Krimmi ja tungis 2022. aastal täiemahulise sõjaga Ukrainasse, et see iseseisev riik ja rahvas hävitada.

Mõtlen õudusega, millises olukorras oleksid Balti riigid, kui nad täna ei oleks Euroopa Liidu ja NATO liikmed. 24. veebruaril alanud Venemaa kallaletungis Ukrainale on Euroopa Liit näidanud üles suurt solidaarsust ja ühtsust, kui Ungari välja arvata. Sõda on kestnud juba üheksa kuud. Ühiskonna väsivad ja ressursid ammenduvad. Sõjavastased, rahule üles kutsuvad meeleavalduse Tšehhis ja Itaalias meenutavad Nõukogude Liidu rahastatud rahuvõitlust, mille eesmärgiks oli lääne nõrgendamine ja mille kõrgpunktiks oli Leonid Brežnevile rahu kuldmedali andmine 1975. aastal, ilmselt rahu tagamise eest Tšehhoslovakkias. Me ei tohi ennast lasta petta. Mitte ainult Ukraina, vaid ka meie eluküsimus on Ukraina iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse säilimine.

Kas siis Euroopa sõdib? Loomulikult, meie sõda on energiasõda. Meie pealahing toimub sellel talvel. Tuntud Prantsuse ühiskonnategelaselt Jean Monnet'lt küsiti, miks Prantsusmaa kaotas sõja Saksamaale, aga Inglismaa ei andnud alla. See on sellepärast, vastas ta, et Inglismaal on sõda iga põlvepikkuse poisikese asi, Prantsusmaal ainult valitsuse asi. Meie võit energiasõjas sõltub samuti meist kõigist, mitte ainult valitsusest. Hädaldamine ja peksupoiste otsimine meid ei aita.

Kõige tähtsamad küsimused Euroopa Liidus otsustatakse liikmesriikide konsensusega. Peaaegu aasta kestnud Euroopa tuleviku konverentsi lõppdokumendis 30. aprillist 2022 on mitmeid varem tuntud ettepanekuid Euroopa Liidu juhtimise ümberkorraldamiseks. Nende seas on soov loobuda ühehäälsuse põhimõttest hääletamisel nõukogus ja asendada see kõikjal hääletamisega kvalifitseeritud enamuse alusel. See pole uus idee, seda on varem tõrjutud. Mõned suurte liikmesriikide juhid on hakanud sellesse muudatusse soosivalt suhtuma. Probleem on tekkinud, kui mõni riik üksinda on otsustanud kasutada oma vetoõigust liidu otsuste blokeerimiseks. Siiamaani on lõpuks leitud lahendus konsensuse alusel. Aga kahtlemata ärritab liikmesriike, kes on valmis ühist vastutust jagama, üksikute liikmesriikide kitsarinnalisus, omakasupüüdlikkus ja isekus. Peatselt tuleb see küsimus ilmselt tõsisele arutamisele. Ma näen selles muudatuses ohtu mitte ainult väikestele riikidele, vaid kogu Euroopa Liidu otsuste tugevusele.

Lisan siia juurde, et loomulikult, kui meie ministrid ei käi nõukogus, ministrite nõukogus, pole kasu ka konsensusest. Euroopa Liit on üks maailma majanduse hiiglastest. Ometi teeb meile muret ...

Ma paluksin kolm minutit juurde.

12:07 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

12:07 Siim Kallas

...  ometi teeb meile muret, et Euroopa Liit kaotab konkurentsivõimet võrreldes Hiina ja USA‑ga. Vastuseks nendele väidetele algatatakse arvukalt programme ja projekte nii liidu kui ka liikmesriikide tasemel, mille eesmärgiks on Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmine. Nagu väike jõgi voolab läbi parlamendi, Euroopa asjade komisjoni direktiivide, määruste ja otsuste hulk, mille eesmärgiks on ka konkurentsivõime tõstmine. Ja ometi pole me rahul. Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks nähti 1957. aastal ette üks retsept. Neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vabadus. Süveneme nende vabaduste sisusse ja vaatame iga otsust läbi nende nelja vabaduse prisma. Konkurentsivõime ei sünni kitsendustest ja piirangutest. Majandusvabaduste võimaluste kasutamisel on meil veel pikk tee minna. Kui vaatame lähemalt, siis näeme, et tööjõu vabal liikumisel on piirangud, piiriülestel teenustel on piirangud, e-maailm on piiratud. Kitsenduste taga on riikide ja huvigruppide erihuvid, millest ei taheta loobuda. Kahtlemata peab ka Eesti oma huve silmas pidama ja nende eest seisma. Aga nende kaitsmiseks peab nägema Euroopa Liidu kui terviku ja teiste rahvaste huve. Olgem ikka eestlased, aga olgem ka eurooplased.

Paar minutit, mis mul on jäänud, kasutan kolleeg Anti Poolametsa etteastet kommenteerides. Mulle ausalt öeldes see etteaste väga meeldis, sest ma tahaksin sellega hirmsasti vaielda, ma ei ole sellega loomulikult nõus. Aga häda on selles, et me siin ikkagi väga vähe debateerime niisuguste asjade üle. Ja mõnes asjas, nagu näha või kuulda võisite, on meil ühesugused arvamused. Aga kogu selle kriitika suhtes Euroopa Liidu aadressil küsin ma alati, aga mis on teie plaan, mis on alternatiiv. Ja nagu meile tundub, kui me räägime sõjast Ukrainas, siis meil oleks üksinda ikka väga keeruline. Aitäh!

12:09 Raimond Kaljulaid

Kui tohib, ma palun kohe kolm minutit lisaaega.

12:09 Aseesimees Martin Helme

Jaa, palun, kaheksa minutit!

12:09 Raimond Kaljulaid

Austatud Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Ma võtan kinni sellest Siim Kallase üleskutsest, et siin saalis peaks olema rohkem sellist sisulist debatti. Kõigepealt ma tänan peaministrit selle ettekande eest! Paljule, mida peaminister välja tõi, loomulikult kirjutan ma ise ja kirjutavad sotsiaaldemokraadid alla. Ka mina tunnustan austatud kolleeg Anti Poolametsa. Tema ettekande sisuga ma nõus ei ole, aga kindlasti see oli sihuke kõrgel Euroopa tasemel stand-up, mida me nägime. Muidugi ma ei alahindaks August Rei panust siiski, kui nurgakivist rääkida. Tegemist on kindlasti ühe inimesega, kes on Eesti riigile nurgakivi pannud.

Nüüd, ma olen väga suur Euroopa Liidu toetaja alati olnud ja sotsiaaldemokraadid on alati toetanud Eesti võimalikult sellist süvitsi minevat integratsiooni Euroopa Liiduga. Loomulikult, mida kauem me oleme Euroopa Liidu liikmed, seda rohkem ilmneb ka neid asjaolusid, mis meile Euroopa Liidu juures ei pruugi meeldida. Nagu kunagi kirjutas Barack Obama nõunik Ben Rhodes: mida rohkem sa kokku puutunud nende suurte rahvusvaheliste institutsioonide, organisatsioonidega, seda bürokraatlikumad ja kohmakamad nad võib-olla välja paistavad.

Kindlasti tuleb tervitada Euroopa Liidu kaitsepoliitika alaseid initsiatiive, eriti viimasel ajal, kui me räägime väljaõppemissioonist Ukraina võitlejate väljaõpetamiseks, mida tähistatakse lühendiga EUAM. Kui üldse midagi Euroopa Liidule ette heita, siis seda, et liiga palju on kõikvõimalikke akronüüme ja lühendeid, nendes on raske orienteeruda. Samamoodi rahurahastut, ühiseid kaitsehankeid ja ka varasemaid initsiatiive, mis kaitsevaldkonnas on Euroopas tehtud.

Nüüd, millega ei saa nõustuda, on mõningate eelkõnelejate ilusad sõnad selle kohta, kuidas Euroopa Liit on reageerinud sõjale Ukrainas ja kuidas selle üle võib uhke olla. Paraku uhke olemiseks on põhjust väga vähe. Sõda Ukrainas ei alanud selle aasta 24. veebruaril. See algas 2014. aastal Krimmi okupeerimisest ja Venemaa poolt initsieeritud sõjategevusest Ida-Ukrainas, milles Venemaa relvajõud tegelikult ka on osalenud. Mis oli Euroopa vastus sellele? Sanktsioonid, mis pidid heidutama Venemaad astuma uusi agressiivseid samme. Kuidas on need heidutavad sanktsioonid toiminud? Ma arvan, et see ei ole isegi küsimus meile. See on küsimus Ukraina elanikele, Butša elanikele, Irpini elanikele. Millise hinnangu nemad annavad Euroopa sanktsioonipoliitikale? Kui tõhus see oli?

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump väga reljeefsel moel juhtis tegelikult tähelepanu õigele asjale, kui ta küsis Saksamaa ja mõningate teiste käest, et kuidas te, sõbrad, lähete edasi Nord Stream 2-ga. Te tulete ameeriklaste juurde, ütlete, kaitske meid Venemaa eest. Ja siis saadate miljardeid ja miljardeid ja miljardeid Venemaale oma kaitsetööstuse arendamiseks, relvastuse ostmiseks. Kindlasti tuleks ausalt tunnistada, et Euroopa ja Lääne poliitika Venemaa suhtes, eriti nendel aastatel, mil Ukrainas juba oli sõda ja kui Krimm on okupeeritud, on olnud häbiväärne läbikukkumine. Praegu tegeleme me tegelikult vigade parandusega parimal juhul. Ja ka seda ei tee piisavalt hästi. Venemaa on viimase kümnendi jooksul kõigil aastatel kulutanud rohkem kui 3% oma relvajõududele, mõningatel aastatel koguni üle 5%. Kui suur on olnud Euroopa riikide panus, kui suured on olnud Euroopa riikide kaitse-eelarved SKP-st? Eks me kõik teame neid vastuseid.

Veel selle sõja ajal tegelikult Ukraina ja Euroopa Liidu liikmelisuse üle oli ju piinlik arutelu, kus osade heade partnerite esindajad rääkisid kriteeriumidest ja nõuetest, millele üks riik peab vastama, ja protsessist ja reeglitest, mida tuleb jälgida, saamata aru, et mida Ukraina vajas sel hetkel, oli sümboolne poliitiline otsus, et nad on osa Euroopast. Euroopa strateegiline autonoomia, millest on palju räägitud – me oleme sellest väga kaugel. Riigikaitset ja vastastikust kaitset ja sõjalist abi puudutavad punktid Euroopa alusdokumentides on tegelikult sisustamata reaalsete tegevustega. Nii et vastus sellele sõjale paraku pole edulugu.

Kindlasti ma nõustun sellega, mida Siim Kallas tõi välja inimeste vaba liikumise osas. See on inimeste vaba liikumine, kapitali ja kaupade vaba liikumine. Sel teemal, minu meelest, ei ole tehtud piisavaid pingutusi, et seda tagada. On leitud endale uusi ülesandeid, vahel ka pseudoprobleeme, mille lahendamisega väga aktiivselt tegeleda, selle asemel, et tegeleda selle põhiasjaga, millega Euroopa peaks tegelema – see on ühisturg ja kaubandus ja majandusküsimused. Nüüd, me teame kõik loomulikult ka seda, et Euroopa tehnoloogiasektori mahajäämus Ameerika Ühendriikidest on väga oluline. Me näeme seda, kuidas andmete osas, tehisintellekti, masinõppe osas lääs tervikuna jääb alla Aasiale, Hiinale, me ei suuda konkureerida.

Kaks sõna ka võib-olla Riigikogu töö kohta. Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmena ma pean tõdema, et mitte alati võib-olla ei ole ka Eesti Riigikogu oma ülesannete kõrgusel olnud Euroopa Liidu poliitika üle järelevalve teostamisel. Eks osaliselt see probleem on see, millele on ajakiri The Economist näiteks tähelepanu juhtinud, et kui üks tavaline Euroopa kodanik näiteks sattuks mõnele Euroopa Liidu ametnike nõupidamisele, kus arutatakse Euroopa Liidu poliitikat ühes või teises küsimuses, ma ei tea, seal oleks maitsvad croissant'id, inimene mõtleb, et astun läbi, võtan tassi kohvi ja kuulan, mida eurobürokraadid räägivad. Uskuge mind, enamik meist ei saaks üldse aru, millest räägitakse. Vahel tundub, et see peaks olema eraldi Euroopa töökeelena võetud kasutusele, selline Euroopa linnukeel, nagu seda Eestis nimetatakse.

Aga selle sisulise kontrolli osas ma arvan, et Riigikogu peab mõtlema, kuidas seda tõhustada, kuidas seda veel paremini teha. Näiteks "Eesmärk 55" paketi puhul nägi toonane komisjoni esimees Siim Kallas ja komisjoni liikmed kurja vaeva, et Riigikogu võtaks sisuliselt aega, et seda menetleda, sellesse süveneda. See ei oleks vaid formaalne kinnitamine. Olgem ausad, ega tegelikult selle väga mahuka ja Eesti majandusele ulatuslikku mõju avaldava paketi osas meil ei ole täna siiani väga head ülevaadet sellest, millist mõju see lõppkokkuvõttes meie majanduse konkurentsivõimele avaldab. Ja see võimaldab osadel kolleegidel muidugi maalida sellest tõelise tondi, eks ole. See ka ei ole hea.

Aga lõppkokkuvõttes. Tulles tagasi alguse juurde, siis Eesti liitus Euroopa Liiduga peamiselt selleks, et tagada oma julgeolek ja meie inimeste majanduslik heaolu, majanduslik jõukus. Nii julgeoleku seisukohast kui majanduse seisukohast oli see igati õige valik. Kui me saaksime minna ajas tagasi ja uuesti otsustada, ma arvan, me teeksime sama otsuse. Aga Euroopa Liit peab ennast kokku võtma. Peab nii majanduse- kui julgeolekuküsimustes tegema enam, tegema paremini. Ja ainult läbi selle on võimalik tagada, et Euroopa Liidu kodanikel jääb Euroopa Liidu suhtes toetus aastateks ja aastakümneteks. Aitäh!

12:17 Aseesimees Martin Helme

Käesolev päevakorrapunkt on ammendatud ja tänase istungiga on kõik ühel pool. Istung on lõppenud.

12:17 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee