Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, head Riigikogu istungi jälgijad nii siin saalis kui interneti teel, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 9. töönädala esmaspäevast istungit. Palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun! Kõnesoove on palju, ei tea, keda valida. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli, Heili Tõnisson, palun!

15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni asutamiskonventsiooni 2021. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus‑ ja taristuminister. Ja teiseks esitab Riigikogu otsuse "Riigigarantii andmine" eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Mõlemad eelnõud on edastatud digitaalselt. Aitäh!

15:01 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Aitäh! Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:02 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.

Head ametikaaslased, alustame päevakorra kinnitamise osa. Nimelt, meil tuleb selle istungjärgu 9. töönädala päevakord kinnitada. Alustame selle päevakorra kinnitamise hääletamise ettevalmistamist. Läheme protseduuriliste küsimuste juurde. Palun, Peeter Ernits!

15:02 Peeter Ernits

Hea juhataja! Minu küsimus sulle on, et vaata kui sa lähed restorani, siis sulle tuuakse korraga 1 praad aga mitte 20. Aga miks siis juhatus on teinud sellise menüü meile, et homme on ainult 1 praad või tort – kuidas me nimetame – aga kolmapäeval 20 korraga. Miks selline tasakaalutus?

15:03 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda võrdlust – ma kindlasti nii lennukas kui teie ei ole – ei oska tuua praadide ja Riigikogu päevakorra vahel. Aga kuna homme on ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel, siis siin on teatud menetluse kord ja arvestades ka läbirääkimiste vooru, siis oli juhatuse kaalutletud otsus, et see võtab piisavalt aega, et seda oleks mõistlik teha just sellises tempos. Ja koostöös alatiste komisjonidega on selline päevakorra projekt valminud.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

15:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma võtan nüüd teie sõnasabast kinni. Te kutsusite siin üles esitama eelnõusid ja ütlesite selle peale, et nii suur valik, et kedagi pole võimalik valida, ehk ekraan oli tühi. Aga minul on küsimus, hea juhataja. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on esitanud päris palju seaduseelnõusid, aga nad jäävad komisjonidesse toppama. Ehk siis need tähtajad, mida meie kodu- ja töökorra seadus sätestab, ei ole juhtivkomisjoni jaoks mitte midagi. Nad lihtsalt lebavad seal riiulites ja neid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõusid on seal, ma arvan, et kuskil kümmekond juba. Sellepärast ma ei saagi aru, miks te kutsute üles esitama eelnõusid, kui neid tegelikult lõpuni ei menetleta. Ma ootan esialgu selle [küsimuse] kohta seletust.

15:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda, kas te midagi algatate või mitte, see on iga Riigikogu liikme otsustusõigus, kas seda teha või mitte. Ja igal istungi rakendamisel on võimalik üle anda eelnõusid või arupärimisi. Nüüd see teine probleem, millele te tähelepanu juhite, et ei tule õigeaegselt juhtivkomisjonidest eelnõusid suurde saali, on probleem. Seda me arutasime siin protseduuriliste küsimuste voorus, ma arvan, eelmise nädala neljapäeval. Ma lubasin seda arutada ka Riigikogu juhatuses. Neljapäeval seda me tegime ja vastav märgukiri ka selle nädala alguses komisjonidele läheb.

Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Võime minna hääletuse juurde? Ma tänan. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

15:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, ma tänan teid selle selgituse eest. Te olete vähemalt mingeid samme ette võtnud. Aga minu jaoks on arusaamatu praegu see, et kui me muudes olukordades peame seadust täitma, me ei tohi näiteks kiirust ületada, me saame selle eest trahvi. Kui me läheme avalikule koosolekule, siis juhtub ka selliseid asju isegi, et täitevjõud saadab inimestele koerad ja eriüksuse peale. Mina nüüd tahaksin teada, lugupeetud istungi juhataja härra Jüri Ratas, et millised sanktsioonid siis tulevad komisjoni esimehele, kes on seadusevastaselt hoidnud kinni eelnõusid, mis peaksid olema juba ammu saalis.

15:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle küsimuse eest. Kõigepealt, et kõik, kes seda tänast Riigikogu istungit jälgivad, oleks asi selge, siis tõesti Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 97 lõige 2 näeb ette, et eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Ja see, mida küsib küsija, on see, et on palju eelnõusid, mis ei ole juhtivkomisjoni poolt, mis on Riigikogu juhatuse poolt määratud, seitsme töönädala jooksul siia täiskokku jõudnud. Sanktsioonid? Ei ole sellist võimalust ette nähtud. See on komisjoni enda töökord, see on Riigikogu juhatuse tähelepanu juhtimine. Ja alati võib algatada umbusalduse, kui tunnetatakse, et komisjoni kas esimees või aseesimees oma tööga hakkama ei saa.

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

15:08 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ka mina olen vaadanud seda meie tarka raamatut, kus on kirjas, et mingeid sanktsioone ei ole. Aga üldiselt kehtib Riigikogus lisaks kodifitseeritud õigusele ka nii‑öelda tavaõigus, tavad ja kombed, mis on õiguse üks osa. Kõiki asju ei pea kodifitseerima. Praeguses olukorras oleme jõudnud sinnamaani, et tegelikult, kuna meie oleme praegu opositsioonis ja koalitsioon näitab meile ette järjekordsed nipid, mida teha ja kuidas teha. Ma leian, et see ei ole normaalne, sest – nii nagu ütles Mart Helme – ükski puu ei kasva taevani ja ükskord peavad ka nemad minema opositsiooni. Kas te arvate, et põhimõtteliselt me ei saa samasugust situatsiooni korrata? Ma ootaks praegu ikkagi, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja, nagu öeldakse, et hea sõna võidab võõra väe, ja teil on vahetevahel päris hea sõna, et äkki te suudate põhimõtteliselt selle asja normaalsusesse tagasi tuua.

15:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui jätta kõik seadusepügalad kõrvale, siis tavad ja kombed, millele te viitasite, peaks olema, ma arvan, see, et me jälgime seda põhimõtet, mille me ise oleme paika pannud, mis on seitse töönädalat. Ja kui see siia ei jõua – kas see on hästi või halvasti? –, siis on halvasti. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

15:09 Mart Helme

Jaa, no ega te ei anna meile ju mingisugust lootustki, et need komisjoni juhid, kes kuritarvitavad oma volitusi, oma kuritarvitused lõpetaks. Minu ettepanek on, et te kutsuksite kokku vanematekogu ja teeksite vanematekogus selgeks fraktsiooni juhtidele, et fraktsiooni juhid peavad sellisel juhul välja vahetama need komisjoni juhid, kes ei saa oma tööga hakkama või kuritarvitavad oma volitusi. Me ei saa jätkata parlamentaarse tööga, kui meil lihtsalt sõidetakse kodukorrast, töö- ja kodukorrast jõhkralt üle, vaadatakse jultunult nagu kuskilt sealt Moskva Kremli tähtede alt otsa ja öeldakse: "Aga mida te minuga teha saate? Ei saa midagi teha? Siis olge vait!" No nii ei lähe need asjad.

15:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vastan teie küsimusele järgnevalt. Ma olen alati pidanud oluliseks, kui Riigikogu liikmed soovivad, ükskõik kas koalitsioonist või opositsioonist, vanematekogu kokkukutsumist, et me teeme seda. Ja seda te soovite ja ma arvan, et see küsimus on piisavalt tõsine, et seda teha. Nii et kindlasti ma kutsun vanematekogu kokku ja me arutame seda, miks eelnõud ei jõua vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele õigeaegselt saali. Aitäh! 

Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 9. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Katkestan hääletuse. Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus, palun!

15:11 Jürgen Ligi

Miks katkestasite?

15:11 Esimees Jüri Ratas

Sest teil oli protseduuriline küsimus.

15:11 Jürgen Ligi

Ei, aga hääletus ... Pärast seda hääletust, see ei sega kuidagi hääletust.

15:12 Esimees Jüri Ratas

Seda mina ju ei tea, et kui teil on protseduuriline küsimus üleval, kas see on pärast või enne. Nii et hääletus on katkestatud ja sõna on teil. Palun! Palun mikrofon Jürgen Ligile!

15:12 Jürgen Ligi

Aitäh! Eks ma siis küsin, aga mitte mingit põhjust ei olnud hääletust tühistada, see oli kenasti reeglipäraselt välja hõigatud. Teie viimasest vastusest jääb mulje, nagu meil ei jõuaks eelnõud õigeaegselt saali. Kogu varasemas diskussioonis oli ju selge, te jätsite küll selle üle rõhutamata, et tegelikult kodukorda järgitakse ja seitsmenädalane tähtaeg on täidetud. Nüüd, viimases lõpus teid süüdistati kodukorra seaduse, mis iganes, rikkumises. Mina arvan, et alusetult. Aga te olite siiski nõus kokku kutsuma vanematekogu, et arutada, miks eelnõud ei jõua õigeaegselt saali. Mu küsimus oleks olnud: kas te siis tõesti nõustusite sellega, et on seadust rikutud?

15:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vastan kahes osas. Esimene osa, mida ma vastasin ka Mart Helmele: kui Riigikogu liikmed soovivad vanematekogu kokkukutsumist, ja ma olen pidanud seda reeglina oluliseks sooviks, olen ma seda teinud. Viimati oli sooviavaldaja, ma mäletan, Mart Võrklaev, kes soovis vanematekogu kokkukutsumist, ja tegin seda. Vastates nüüd teisele poolele teie küsimusest, et kas on neid näiteid, kus ei ole seitsme töönädalaga toodud esimesele lugemisele seaduseelnõu – jah, on küll.

Rene Kokk, palun, protseduuriline küsimus.

15:13 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Võib-olla aitaks see, kui te hakkaksite tooma välja iga nädal neid komisjoni esimehi, kes ei suuda oma tööd piisavalt hästi teha ja kelle komisjonides eelnõud ei jõua siis seitsme nädalaga menetlusse. Meil on riigis erinevaid praktikaid olnud: kunagi arvati, et roolijoodikute väljatoomine äkki aitab vähendada roolijoodikute arvu, võib-olla siis ka komisjoni esimeeste nimetamine, kes oma tööga hakkama ei saa – äkki aitab, profülaktilises mõttes.

15:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, ma ei toeta mingit häbipostiloogikat siin.

Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

15:14 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Äkki selgitaksite kolleeg Ligile, et seitse kuud ja seitse nädalat ei ole üks ja sama aeg. Aitäh!

15:14 Esimees Jüri Ratas

Seda ma ütlesin ka, ma arvan, et see diskussioon oli meil ... neljapäeval, täpselt sama võrdlus. Et see ei ole üks ja sama. Alustame hääletamise ettevalmistamisega. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! 

Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 9. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:16 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 70 Riigikogu liiget, vastu ei ole ja 1 erapooletu leidis ettepanek toetust ja päevakord on kinnitatud.


1. 15:16 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tarvitusele meetmed vene sõjajõudude vallutuspoliitikat õigustavate monumentide eemaldamiseks" eelnõu (588 OE) esimene lugemine

15:16 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Alustame esmaspäeva, 21. novembri päevakorra menetlemisega. Esimeseks päevakorrapunktiks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tarvitusele meetmed Vene sõjajõudude vallutuspoliitikat õigustavate monumentide eemaldamiseks" eelnõu 588 esimene lugemine. Me viimasel Riigikogu istungil jõudsime järgmisesse seisu. Eelnõu 588 OE esimene lugemine, see jäi pooleli eelmisel töönädalal sealmaal, kus algatajate esindaja, kelleks on Anti Poolamets, vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Ma palun Riigikogu liikme Anti Poolametsa Riigikogu kõnetooli. Ja küsija küsimuste järjekorras oli järgnev küsija, kelleks oli ja on ka nüüd täna juba ekraanil Helle-Moonika Helme. Palun!  

15:17 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja, sõna andmast! Ja hea, esineja, nüüd taas kohtuda üle nädalavahetuse! Küsimus, mis ma tahtsin küsida, oli see, et loomulikult on kohalikele omavalitsustele hädavajalik selline ühtne maatriks, mis aitaks neil tegutseda sellises olukorras, mida meil siin erinevad erakonnad üritavad teha natuke mitmeti mõistetavaks. Näiteks olukord, kus minu kodualevis Missos on tõenäoliselt siiamaani üleval suur obelisk punavõitlejatele. Et ka neil oleks nagu võimalus sellega midagi ette võtta. Kas sa oled samuti seda meelt, et iseseisvasse vabasse Eestisse sellised monumendid enam kohe kindlasti ei sobi?

15:18 Anti Poolamets

Aitäh küsimuse eest! See on hea näide, et me ei pea ju siis korrastama okupatsioonimonumentide kõrvaldamisega ainult pealinna või ainult Narvat. Loomulikult, Nõukogude võimu eesmärk oli neid ujutada üle terve maa ja kehtestada ennast avalikus ruumis. See oli teadlik poliitika. Ja kui me vaatame mõningaid teisi riike, kuidas seal oli siis kas või sõjas langenute matmise korraldamine: Soomes läksid nad oma kihelkonna kalmistule. Aga Nõukogude võimul oli siis väga agressiivne avaliku ruumi domineerimise poliitika. Oma obeliske, oma viisnurki topiti igale poole, külvati üle avalik ruum nendega, hooned, ehk siis tõeline domineerimise viis. Loomulikult peame me jõudma ka väikestesse kohtadesse. Kui need hauad on kõrvalises kohas, kui on tegu näiteks sõjahaudadega ja nad on kõrvalises kohas, siis ma arvan, et piisaks ka plaadi muutmisest, kui ta on agressiivse sisuga, et vabastati Eesti fašistlikust okupatsioonist ja nii edasi ehk vabadusest kokkuvõttes, siis näiteks selline asendatud plaat, et teises maailmasõjas langenutele, ja kõik. Aga kui nad on surutud kesklinnadesse nagu Rakveres, domineerima linnaruumi, siis ma arvan, et seal tehti väga hea otsus. Need langenud maeti ümber kalmistule ja kõrvaldati see monument. Ja lõpuks, ma loodan, et jõutakse ka Missos okupatsiooni järelmiteni, ja ma loodan, et sa lähed ise sinna kohale, kui asjad mitte liikuma ei hakka. Kõigil meil on mingisugune südameasi, mida me näeme, mis on meid häirinud. Ja ma mäletan, et protsess on tõesti üüratult kaua aega võtnud, 1988. aastal ma kogusin allkirju Kalinini mälestus‑ või ausamba mahavõtmise jaoks oma koolis ja tal oli tagajärg: Kalinin viidi ära. Nagu teate, Tartu Lenin viidi köie otsas jõuliselt. Oli selline hea aeg, kui me jõudsime palju.

15:21 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest võib Riigikogu liige esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Henn Põlluaas, palun! Ja [Riigikogu liige] peab ka saalis olema. Aga kui ta räägib telefoniga, siis on keeruline seda küsimust anda. Urmas Reitelmann, palun!

15:21 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Nii nagu Nevski katedraal esindab siin Toompeal Vene, Tsaari-Venemaa imperialismi ja koloniaalpoliitikat, samamoodi on niinimetatud vabastaja skulptuur Kaitseväe kalmistul tegelikult teotus ja kujutab endast kõikide nende punamonumentide peamonumenti. Kas see eelnõu näeb ette ka võimaluse surnuaialt selline suurvõimu ja okupatsiooni sümbol kõrvaldada? Kui me võrdleme lahinguvälju Somme'is ja Normandias, siis seal ei ole ei liitlaste pompöösseid memoriaale ega ka sakslaste omi.

15:22 Anti Poolamets

Hea küsimus! Selle kuju äraviimise tagajärgi me teame. Me teame, et selle laamendamise korraldamisse olid kaasatud Venemaa eriteenistused Tallinnas. See on just näide sellest, kuidas nendesamade sümbolitega võib sisemist rahu rikkuda, võib tekitada ühiskonnas pingeid, ja selleks seda kuju väga aktiivselt ka kasutati. Seekord tõesti jäi tanki ümber suurem tüli olemata, sest tõesti, Ukrainas on Vene eriteenistustel niigi käed-jalad tööd täis, nad ei jõudnud meie suunal mingisugust mäsu korraldada.

Aga selle kujuga ei ole nii lihtne, sest mõned toimingud on sellega tehtud. Seal on asendatud see agressiivne tekst, ehk siis on asendatud "teises maailmasõjas hukkunutele". Ta ei ole enam selline, nagu ta oli varem, ja ta asukoht on kalmistul. Ma arvan, et komisjon võiks sellega tõsiselt tegeleda, sest minu meelest läks sellega õnnetult. Mispärast? Sellepärast, et tegelikult seesama kalmistu oli hävitatud Eesti vabadussõja kalmistu. Tõeline Nõukogude võimu saavutus – neile meeldis mitte ainult inimestega võidelda, vaid ka surnutega. Nad hävitasid selle kalmistu, matsid üle, kusjuures hiljem nad isegi ei matnud üle, vaid toppisid oma genotaafe sinna, mis tähendab, et mälestussammas on, aga kedagi peale ei maetud. Nii et selline kuidagi väga totalitaristliku, aga ka mingisuguse, isegi mitte keskaegse mentaliteedi väljendus, vaid mingisuguse muinasaegse hõimu mentaliteedi väljendus. Ma olen ainult muinasajast seda kuulnud, kuidas jõuga maetakse oma laibad peale. Vaat see on Nõukogude võim. See oli kusagil ühel keltide hõimul, et matame enda omad peale, siis me oleme paremad ja tähtsamad, eks ole, hävitame ka nende hauakohad.

Ehk siis selles mõttes sai ikkagi erakordselt halb valik tehtud, et peame jällegi ütlema, et Ansipil läksid asjad nahka. See koht sai halvasti valitud ja nüüd on ta ikkagi, võiks öelda, Surematu polgu kolonnide kogunemise koht. Nii et oleks aeg see teema ka läbi arutada ja mõelda, kuidas me saame seda hävitatud kalmistut veel nii palju taastada kui võimalik. Siiski, see oli suur saavutus, et sinna pandi tagasi, ehitati nii võimas hauamonument, vana vabadussõjaaegne. Taastati Inglise sõdurite, Briti meremeeste hauad, mis prügimäe all varjus olid. See on hämmastav koht, kuhu peab minema turistidega, et näidata, mis siin riigis on toimunud, ja see on neile mõtlemapanev. Sõda surnutega, mis kestis kogu Nõukogude võimu ajal.

15:25 Esimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

15:25 Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Hea Anti! On imetlusväärne see, kuidas sirge seljaga EKRE võitleb Nõukogude võimu vastu, mida ammu enam pole, selle Nõukogude riigi vastu, mida juba 20 aastat ei eksisteeri. Tore! Ainult et nüüd on meil juba olemas komisjon, kes on kaardistanud need sajad sirbid ja vasarad. On kirja pandud. On ära otsustatud, millised lähevad esmajärjekorras, millised, millal, mis maha raiutakse, mis üle värvitakse. Kõik need asjad on juba ära otsustatud, ära tehtud.

Mis mõte on praegu, tänasel päeval sellel teie uhkel eelnõul? Eks ole, no ma ei tea, viis aastat tagasi oleks ta väga seksikas olnud. Aga praegu te räägite asjadest, mis on ilma teietagi ära tehtud. Kas oleks mõistlikum võib-olla see eelnõu kähku kokku kerida ja mitte raisata meie aega? Aitäh!

15:26 Anti Poolamets

Jaa! Vaat see on kõige parem küsimus täna. See on seesama küsimus, mida siin protseduuriliste küsimuste käigus küsiti, et kuidas on võimalik, et seitse nädalat venis – novembrini välja. Me esitasime eelnõu aprillis ja siis oli selleks õige aeg ja siis oleks võinud ka eelnõud ühendada või oleks saanud arutada, milline on parim lahendus. Aga ei, opositsiooni eelnõu lihtsalt pandi kappi.

Ja kas te kujutate ette – kui Reformierakonnaga oleks midagi sellist juhtunud, no siis oleks siin paugutid lennanud ja diktatuur ja kõik, mis, fašistlik diktatuur, plakatid oleks saalis, kõik. Kujutage ette, milline mürgel oleks! Praegu me lihtsalt arutame siin leebelt selle üle, kuidas on võimalik opositsioonist üle rullida. Aga ma ei näe pauguteid. Ma ei näe laamendamist. Ma ei näe tavapärast Reformierakonna eetikakoodeksi täitmist siin.

Nii et õige märkus. Me oleme sellega hilja välja tulnud. Me oleksime võinud selle ka tagasi võtta, aga põhimõtteliselt ei võta, sest me ei hakka viimasel hetkel tagasi võtma, sest me tahame näidata, kuidas siin praegu majas asjad käivad. Aitäh!

15:27 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun! 

15:27 Kalle Grünthal

Oi, kogemata läks valesti.

15:27 Esimees Jüri Ratas

Kas tõesti? Aitäh teile! Uno Kaskpeit, palun!

15:27 Uno Kaskpeit

Suur tänu! Mul on selline küsimus: mida teha nende nõukogude[aegsete] tänavanimedega? Narvas on neid mitu. Peaks need ka nagu ära kaotama.

15:28 Anti Poolamets

Väga hea küsimus! Kui nad ei ole seda jõudnud ära teha. See on pulbitsenud tükk aega ja ma nägin, et vahepeal Katri Raik nagu andis alla sellel teemal, võib-olla keegi mind parandab. Aga loomulikult see on kõige elementaarsem asi, et need töörahvakommuuni kangelased sealt suunata ajalooõpikute lehekülgedele või ajalooraamatute lehekülgedele. Tänavanimi on teatud austusavaldus. Me ei pea nendele tänavanimega austust avaldama. See näitabki ka seda, mida Vassiljev siin ütles: Nõukogude võim on ju kadunud, 30 aastat juba. Ei ole! Ei ole, kommunistliku nomenklatuuri vaim elab väga paljudes Eesti nurkades edasi, on andnud väga ohtlikke siirdeid, metastaase. Nii et ma arvan, et nende Nõukogude võimu metastaasid kätte võib Eesti Vabariik ükskord kokku variseda, ma ei imestaks selle üle.

Ja veel nädalavahetusel ma viskasin Soomes raamatulaadal [pilgu] peale huvitavale raamatule, mis puudutas Nõukogude eriteenistuste mõju Soome poliitikale. Ja seal oli väga huvitav märkus. Aastat enam ei mäletanud, aga Nõukogude saatkonna sekretär ütles, et nüüd me peame tõstma esile sotsiaaldemokraatia. Kekkonen oli sellega nõus, et Nõukogude saatkonna resident leidis, et väga hea, Soome peab sotsialismi minema. Tõstetigi esile sotsiaaldemokraadid. Milline miin pandi Soome ühiskonnale. Milline miin! Siiamaani plahvatavad tükid. Nii et ma ei ütle, et see Nõukogude võimu poolt, Nõukogude eriteenistuste poolt pandud miini lõhkemine on lõppenud. Metastaasid on kõikjale levinud. Nemad võtsid oma kommunistlikud monumendid suhteliselt viimases korras maha. Neid oli ju veel Tamperes ja ja mujalgi.

15:30 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

15:30 Henn Põlluaas

Aitäh! On muidugi hea, et valitsus ikkagi andis alla meie survele eemaldada need Nõukogude okupatsiooni ja igasugused erinevad punamonumendid ja loodi see komisjon. Aga selle tööpõhimõtted on väga hämarad. Ja üks, mis kevadel välja öeldi, et kalmistutel olevaid neid mälestusmärke ei puudutata. Me ei tea täna, mis objektid seal nimekirjas on, kas seda on muudetud või on need põhimõtted samad. Aga minule tundub, et see kalmistute mittepuutumine, kus saaks ka kivi ära viia ja panna selgitava teksti, ongi tingitud just nimelt sellest pronksokupandi ausambast, mis viidi meie vabadusvõitlejate, kangelaste, sangarite haudadele. Ja see on asi, mida kardetakse puutuda. Mis sa arvad, kas see asi peaks ikkagi nii salaja ...

15:31 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

15:31 Henn Põlluaas

... ja hirmuloori all toimuma?

15:31 Anti Poolamets

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, esiteks asjad ei peaks salaja käima, komisjon peaks olema avalik. Mida seal häbeneda! Ja see on mõtlemisaine, mida nimetasid. See oli nii suur viga, millest hakkasid hargnema teised vead. Loomulikult, pronkssõduri äraviimine oli ainuõige tegu, aga osad tegevused läksid nässu. Kas või asukoht. Ümbermatmine, jah, see oli ju igal juhul vajalik, eks ole. Kui olid sõjahauad, olid nad marodöörid või mitte, seda me ei tea, me ei saa kelleltki küsida, aga  sõjahaudadega me ei käitu nii nagu Nõukogude võim, vaid anname igale langenule võimaluse olla kalmistul väärikalt maetud, kohase monumendiga, viisaka, tagasihoidliku märkusega, nii nagu Saksa sõjahauad. "Meie langenutele" on Saksa monumentidel. Aga ma arvan, et see ei sobiks mitte meie monumentidele, sest ma ei ole kindel, et ukrainlased, keda sunniti Nõukogude armeesse surema, tunnevad, et need olid meie. Okupeeritud rahvaid oli Nõukogude Liidus palju. Selline neutraalne tekst nagu "Teises maailmasõjas langenutele" on siiamaani olnud küllaltki rahuldav. Ehkki mõtlemiskohti siin veel on. Täpselt sellest sündmusest on hargnenud ka ilmselt palju tegematajätmisi, sest oleks pidanud juba tookord edasi minema kiiresti nende monumentide kõrvaldamisega.

15:32 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

15:33 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu on, nagu te ütlesite, vist oli aprillikuust saadik, nii et vaata et seitse kuud on möödas seitsme nädala asemel, eks ju. Ja kui ma tegin lugupeetud Riigikogu esimehele härra Jüri Ratasele ettepaneku, et me peaksime hakkama avalikustama neid nimesid, komisjoni esimeeste nimesid, kes sellist seadust rikuvad omal tahtel, siis härra Jüri Ratas ütles, et ei, me ei hakka kedagi häbiposti panema. Aga huvitav on see, et kui mingi EKRE inimene on, siis on kohe häbipostis, kõik ajalehed on neid nimesilte ja nägusid täis, kuigi seal taga mingit süüd ei ole. Mina olen seisukohal, et me peame avalikustama. Ole hea, Anti, ütle mulle palun sellist asja: kas sa tead, kes on see komisjoni esimees nimeliselt, kes seda eelnõu kinni hoidis? Ja ütle ära ka see erakondlik kuuluvus! Aitäh! 

15:34 Anti Poolamets

Ma ei tea, kes selle kinni, seisma pani. Ma arvan, et komisjon on tegelikult seotud ka koalitsiooninõukoguga, nii et kõigil on vastutus. Sellel ajal, kui see menetlusse tuli, oli meil veel tubli keskerakondlane Marek Jürgenson komisjoni esimees ja pärast seda on olnud sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof.

Jah, ma arvan, et ta oleks pidanud kindlasti olema aktiivsem ja mitte toetuma sellele, et aga te ei tulnud ju seda tagasi võtma või eelmine kord oli tema kommentaar, et aga te ei olnud ise ka aktiivsed. Ei peagi olema! Mida me peame tegema? Seitse nädalat on kirjas. Mis siin veel, millist aktiivsust me peame ilmutama? Ta peab jõudma esimesel võimalusel saali, ja kogu lugu.

Ja see, et Kaja Kallas kuu aega tegelas muude asjadega juunikuus  – see ei ole vabandus. Praegu on november. Nii et rahul olla ei saa ja kui sellised asjad juhtuvad, siis meil ei ole isegi mingeid sanktsioone peale nende arutelude, mida me siin peame. Ja ma loodan, et vanematekogu võtab selle ka ette. Aitäh!

15:35 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Sulev Kannimäe. Palun!

15:35 Sulev Kannimäe

Hea eesistuja! Head kolleegid! Antud otsuse eelnõu oli õiguskomisjonis arutlusel teisipäeval, 8. novembril. Eelnõud tutvustas meile algatajaerakonna fraktsiooni liige Anti Poolamets.

Tutvustades eelnõud ütles ta, et oli arvamus, et äkki võetakse eelnõu tagasi, aga vaatamata sellele sellist otsust ei ole tehtud ja tuleks kindlasti selle eelnõuga edasi minna. Põhjuseks tõi ta ka selle, et praegu ei ole otsest vettpidavat alust seoses Narva tankiga. Vilja Toomast küsis, kuhu jääb omavalitsuste õigus. Anti Poolamets ütles, et teha tuleks siiski vastav seadus, mis kehtiks üleriigilised samamoodi kõikidele omavalitsustele, ning seejuures tuleks vältida olukorda, kus omavalitsus võiks ise otsustada ja püstitada taoliseid monumente. Samuti selgitas Anti Poolamets, et eelnõu räägib praegu tõesti punamonumendi teemal, kuid peaks võtma tulevikku vaatavalt ka selle, et reguleerida monumentide püstitamise, tänavanimede muutmise probleemi.

Tehti menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17.11.2022, konsensusega: Toomas Järveoja, Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Uno Kaskpeit, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus, Vilja Toomast. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Sulev Kannimäe, konsensuslikult. Teha ettepanek viia läbi lõpphääletus, konsensuslikult: Toomas Järveoja, Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Uno Kaskpeit, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus, Vilja Toomast. Aitäh!

15:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

15:38 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin teie sõnavõttu. Te ütlesite, tegite ettepaneku eelnõu tagasi võtta.

15:38 Sulev Kannimäe

Ei-ei, te saite valesti aru.

15:38 Esimees Jüri Ratas

Vabandust-vabandust! Nii ei ole siin. Kõigepealt on küsimus ja siis on vastus. Küsijal on hetkel küsimus. Heljo Pikhof, protseduuriline küsimus, palun! Palun mikrofon Heljo Pikhofile.

15:38 Heljo Pikhof

Minu protseduuriline küsimus puudutab seda, et ma näen, et siin on küsijatena kirjas nimed, kes on sellel teemal juba mitu korda küsinud.

15:38 Esimees Jüri Ratas

Teil on õigus, jah. Palun mikrofon Heljo Pikhofile.

15:38 Heljo Pikhof

Kas ma saan õigesti ... (Mikrofon ei ole sees.)

15:38 Esimees Jüri Ratas

Palun mikrofon Heljo Pikhofile.

15:38 Heljo Pikhof

Kuidas?

15:38 Esimees Jüri Ratas

Ma palusin, et teile mikrofon antaks. Kui mikrofoni ei ole, siis Eestimaa ei kuule.

15:38 Heljo Pikhof

Ma mõtlesingi, et mida ma tegema pean, kuhu vajutama. Aga mis ma tahtsin küsida, et kas ma sain ikka õigesti aru, et ühe eelnõu puhul on kas siis ühele ettekandjale kaks küsimust või ühele ja teisele kokku kaks.

15:39 Esimees Jüri Ratas

Aga kuidas te saite aru? Ma ei teagi nüüd. Te käisite mõlemad variandid välja. On nii, et tõsi on, et Riigikogu liige saab küsida kummagi ettekandja käest kuni ühe küsimuse. (Heljo Pikhof täpsustab, aga tema mikrofon ei ole sisse lülitatud.) Palun anda mikrofon Heljo Pikhofile.

15:39 Heljo Pikhof

Kui eelmisele ettekandjale on kaks küsimust juba esitatud, siis kas on õigus teisele ka kaks esitada?

15:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mina ei tea, et eelmisele ettekandjale, kelle nimi oli Anti Poolamets, esitati kaks küsimust ühe ja sama Riigikogu liikme poolt. Palun mikrofon Heljo Pikhofile!

15:39 Heljo Pikhof

Ma näen, et Jaak Valge nimi on kirjas, aga ta on juba oma küsimused esitanud.

15:39 Esimees Jüri Ratas

Jah, ta esitas ühe küsimuse Anti Poolametsale. Nüüd on siin uus inimene meie ees – Sulev Kannimäe, kes ei ole Anti Poolamets. Temale saab uuesti esitada ühe küsimuse. Niimoodi on reegel. Heljo Pikhof, palun, protseduuriline küsimus!

15:39 Heljo Pikhof

Ma saan sellest kõigest väga hästi aru, aga meil oli sellelsamal teemal istung neljapäeval ja neljapäeval küsis Jaak Valge oma küsimused ära.

15:40 Esimees Jüri Ratas

Mina lähtun sellest, mida see arvuti mulle siin näitab. Ei ole mina märkinud endale neljapäeval üles, kes küsis küsimused ära. Ma eeldan, et meie süsteem näitab seda, kes küsis neljapäeval, see täna, kui ta oleks tahtnud Anti Poolametsa käest uuesti küsida, oleks näidanud tema ees numbrit 2 ja siis ta ei oleks saand küsida.

Nii. Nüüd teeme, kuna siin vahepeal oli selline virvarr nende asjadega, et mul on palve, et Kalle Grünthal, te uuesti küsiksite oma küsimuse, ja härra Kannimäe, kuulame härra Grünthali küsimuse ära ja siis alles teie vastate. Niimoodi peab see takt, taktilöök siin käima. Palun!

15:40 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin teie ettekannet, kus te seal rääkisite selle eelnõu menetluskäigust. Ausalt öelda, tegelikult see menetluskäik mind ei huvita praegu. Mind huvitab praegu teie kui komisjoni ettekandja seisukoht selles osas. Kas teie arvates on seda eelnõu läbi vaadanud komisjon ja komisjoni esimees käitunud korrektselt, kooskõlas kodu‑ ja töökorra seadusega?

15:41 Sulev Kannimäe

Aitäh küsimuse eest! Kui pidada silmas seda, mida te mõtlete, et seitse nädalat on küsimuse toomiseks siia saali, siis ei ole käitutud õieti. 

15:41 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun! 

15:41 Jaak Valge

Tänan südamest, lugupeetud esimees, mulle kõigist takistustest hoolimata küsimuseks sõna andmist! Neljapäeval küsisin ettekandja käest siiski ühe küsimuse ja seal oli veel paar protseduurilist. Aga lähen nüüd asja juurde. Lugupeetud ettekandja! 1922. aastal ehk 100 aastat tagasi eemaldati Vabaduse platsilt Peeter Esimese monument kui vallutuse sümbol. Ja siis oli iseseisvuse kehtestamisest möödunud vähem kui neli aastat. Nüüd aga on iseseisvuse taastamisest möödas juba üle 30 aasta, aga alles nüüd tegeleme reaalselt nende kunstiväärtuseta okupatsioonisümbolite eemaldamisega. Miks on teie arvates seekord nii palju aega kulunud? Mis on takistanud varem tegelemast? Aitäh!

15:42 Sulev Kannimäe

Paraku ei oska ma sellele vastata ja ei olnud see ka õiguskomisjoni istungil arutelu all.

15:42 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

15:42 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Sain teie ettekandest aru, et ka komisjonis, õiguskomisjonis oli arutelu all teema selle küsimuse regulatsioonide puudulikkus ja oli võimatu täpselt aru saada, millise tasandi pädevusse see kuulub: kas kohaliku omavalitsuse organi pädevusse või riigi pädevusse. Kuidas selle regulatsioonidega on? Kas komisjonis anti mingi selge signaal, mida otsustatakse teha valitsejate poolt? Kas regulatsiooni hakatakse parandama, et see asi oleks selge, või seda selgust ei tulegi?

15:43 Sulev Kannimäe

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis oli arutusel või tuli jutuks see, et ühesõnaga, valitsus tegeleb ka selle eelnõuga või sarnase eelnõuga. Muus osas nagu arutlust ei olnud.

15:43 Esimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

15:43 Viktor Vassiljev

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus. Kas teie lugupeetud komisjonis ei tekkinud kellelgi küsimust, et kui võtta maha kõik Nõukogude-aegse sümboolika märgid, siis on pärast järeltulevatele põlvedele üsna raske seletada, et meil selline kahetsusväärne, taunimisväärne asi nagu okupatsioon üldse toimus, sest ühtegi tõendit ei ole? EKRE initsiatiivil tõendid sellest asjast hävitatakse ära. Ja kui tõepoolest midagi näidata ei ole, no kuidas sa seletad, et okupatsioon üldse oli kunagi, ja kes see usub, kui sa mitte ühtegi tõendit ei näita? Kuskil võiks ju midagi olla, kuhu rahvas võiks tulla, eks ole, rusikat vibutada, sülitada selle monumendi jalamile, kas või küünla panna või mida iganes.

15:44 Sulev Kannimäe

Aitäh küsimuse eest! Ei olnud selline asi arutlusel.

15:44 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

15:44 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Linnud vahetavad ka sulgi ja üsna kiiresti, aga nüüd on see eelnõu seitse kuud rahulikult marineerinud teil seal ja vahepeal on tuldud ise oma sulgedega välja siin. Kas komisjonis on arutatud, et miks nii kaua on molutatud selle eelnõuga?

15:45 Sulev Kannimäe

Aitäh küsimuse eest! Oma või minu arvates võib-olla on siin põhjuseks ka see, et loodeti, et äkki võetakse eelnõu tagasi. Aga seda ei tehtud. 

15:45 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

15:45 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite nüüd ühe väga huvitava asja, et loodeti, et me võtame ettepaneku tagasi. Vaadake, Kaja Kallas on kogu aeg siin tänitanud saalis, et miks EKRE töötab justkui koguaeg vastu, miks me ei tule appi ega paku lahendusi. Ja nüüd, kui me oleme tulnud appi ja pakkunud selle lahenduse ise välja, siis nad isegi ei tulnud nii palju vastu opositsioonile, et oleks võinud need kaks eelnõu ühendada. Mul on ikkagi küsimus, et kes siin kogu aeg seda seina vahele ehitab ja kes siin lõhestab.

Aga ma lihtsalt küsin, kas komisjonis üldse oli servapidi ka arutlusel see võimalus, et võib-olla ikkagi ühendaks need eelnõud? Aitäh!

15:46 Sulev Kannimäe

Sellest ei olnud komisjonis juttu.

15:46 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

15:46 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma tulenevalt hea kolleegi härra Vassiljevi repliigist või küsimusest tahaksin teada, et kas komisjonis oli arutusel ka muude okupatsioonide mäletamise vajadus. Äkki oleks mõistlik Narva maantee uuesti ümber nimetada Adolf Hitler Straßeks või panna mõned juhiportreed kuskile üles või svastikat eksponeerida avalikus ruumis? See aitaks ka okupatsiooni mäletada kui üht jälestusväärset perioodi Eesti okupatsioonide ajaloos. Kas te arutasite natsiokupatsiooni teemat?

15:47 Sulev Kannimäe

Aitäh küsimuse eest! Ei arutanud.

15:47 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

15:47 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Mul on selline küsimus, et kas protseduur näeb ette kas või erandkorras, et lugupeetud eesistuja tänaks praegust ettekandjat väga harva esineva ja sügava aususe eest küsimustele vastamisel. Aitäh!

15:47 Esimees Jüri Ratas

Jaa, alati saab tänada ja seda tänamist ühiskonnas pole, ma arvan, kunagi piisavalt palju. Protseduuriline küsimus, Heljo Pikhof.

15:47 Heljo Pikhof

Siin on minu nime nimetatud, võib-olla ma selgitaksin paari asja.

15:48 Esimees Jüri Ratas

Seda võimalust ei ole. See on meil läbirääkimiste voorus. Meil on hetkel küsimuste ja vastuste voor. Palun, protseduuriline küsimus!

15:48 Heljo Pikhof

Võib-olla ma ütleksin, mis protokollis oli. Anti Poolamets tutvustas eelnõu ning sõnas, et eelnevalt on olnud ettepanekuid eelnõu tagasivõtmiseks, kuna protsessid monumentide teema lahendamiseks on kohalikes omavalitsustes otsustatud. Ja miks see eelnõu on veninud? Mitte minu algatusel ega ka eelmise komisjoni esimehe Marek Jürgensoni algatusel, vaid juunis, nagu me hästi mäletame, oli meil siin peretoetuste või perehüvitiste seaduse eelnõu ja obstruktsioon ja sellepärast selle eelnõu menetlemine komisjonis venis.

Ja samamoodi oli täiesti, kuidas ma ütlen, mitte valeinformatsioon, vaid oli arusaamine, et EKRE võtab oma eelnõu tagasi. Ja kuna EKRE ka huvi üles ei näidanud eelnõu menetlemise vastu, siis ma palusin komisjoni ametnikul küsida, et mis siis ikka lõpuks on. Kas jätkame selle eelnõuga või ei jätka selle eelnõuga? Ja loomulikult siis tuli meile komisjoni teadmine, et soovitakse jätkata. Ja kohe panime selle päevakorda. Nii et ei mingit kiusu. Kõiki, olgu see opositsioon või koalitsioon, kõiki erakondi austame võrdselt. Aitäh!

15:49 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan, aga ma ei saa lugeda seda kuidagi protseduuriliseks küsimuseks. See oli sihuke selgitav sõnavõtt. Helle-Moonika Helme, palun!

15:49 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma just tahtsingi küsida, kas eelnev sõnavõtt oli protseduuriline küsimus. Te nüüd juba ütlesite ...

15:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile!

15:50 Helle-Moonika Helme

... aga noh, te lasite seda muidugi ka väga pikalt ja lõpuni ära kõlada. See oli kohe selge, et see ei ole protseduuriline.

15:50 Esimees Jüri Ratas

See viimane repliik on küll väga huvitav teie reast. Kui ma lasen küsimusi küsida, siis, ütlen ausalt, et EKRE reast tulevad neid küsimusi a) kõige rohkem ja b) kõige pikemalt ja kõige rohkem on küsimusi, mis absoluutselt ei ole protseduurilised küsimused. Ja Riigikogu istungi juhatajana on võimatu aru saada, kas te lõpus küsite sellel viimasel sekundil selle protseduurilise küsimuse või mitte. Kas sellega see koosseis on mindud liiale? Täielikult liiale. Millal see algas? Selle koosseisu alguses.

Nüüd me saime selle kaskaadi edasi. Rene Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

15:50 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud esimees! See on praegu küll kummaline, siin üle-eelmine kõneleja kuidagi rääkis sellest, et EKRE ei  avaldanud soovi oma eelnõu kuidagi menetleda. Et äkki peaks käima üle komisjonide esimeestele selle printsiibi, et kui üks erakond on oma eelnõu esitanud komisjoni ja seni, kuni seda pole tagasi võetud, siis see eeldab, erakond, et tema eelnõu on menetluses. Ja ma ei tea küll, et meie kodu‑ ja töökord kuidagi sisaldaks sellist informatsiooni, et me peame vahepeal veel teavitama komisjoni, et me ikka palume oma eelnõu menetleda. Ma arvan, et peaks vist äkki üle kordama need põhiprintsiibid.

15:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma loen seda protseduuriliseks. Kui eelnõu pole tagasi võetud, on eelnõu menetluses, tõsi, mõningatel juhtudel, kui juhtivkomisjon räägib läbi algatajaga, et kas on mõeldav seda eelnõu täiskogu saali toomist muuta vastavalt kokkuleppele, siis küll, jah, ma arvan, et see on mõistlik kokkulepe. Ja loomulikult see ei saa olla mägede taga kokkulepe. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

15:51 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Kas sellist asja on võimalik läbirääkimiseks pidada, kui koalitsioonipoolsed komisjonijuhid ütlevad, et võtke oma eelnõu tagasi, ja siis jäävad ootama lillegi liigutamata seitse kuud ja seda kuidagi käsitletakse läbirääkimistena. Minu meelest see on täiesti räige võimu kuritarvitamine. Selline asi ei ole normaalne ja tuua seda siin veel saalis kuidagi selgituseks komisjoni esimehe poolt on eriti kummaline. Aitäh!

15:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

15:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma pean avaldama tunnustust, kui tohib. Aga te ütlesite eelnevalt, et tunnustust võib alati avaldada.

Mulle väga meeldis teie vastus, mis peaks andma väga selge signaali kõikidele komisjonide, eriti komisjonide esimeestele, et kui eelnõu on menetluses, siis on ta menetluses. Mingisugused ebamäärased väited, et äkki me võtame tagasi, need sisuliselt kuuluvad põhimõtteliselt prügikasti minekuks, kui nad oleksid mingisugusel taasesitataval kujul. Aga niikaua, kui seda eelnõu pole ametlikult tagasi võetud, on eelnõu menetluses ja kõik muu häma või kumu selle ümber on alusetud. Kiidan teid selle eest! Ma loodan, et ka Heljo Pikhof saab sellest teie väga lühidalt öeldud lausest aru. Aitäh!

15:53 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Austatud Sulev Kannimäe, ma tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Toomas Jürgensteini. Palun! (Toomas Jürgenstein küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

15:53 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid! Vahel tundub, et oleme tänases ärevas olukorras monumentidele ehk pisut liiga palju tähelepanu pööranud. Sotsiaaldemokraatide arvates aitab siin ehk kõige paremini talupoeglik terve mõistus, kampaanialikkusest hoidumine, kunstiinimeste kuulamine ja võimalikult laia inimeste hulga kaasamine. Järgnevalt püüan kolme näite varal monumentide ja sümbolite probleemi pisut lahti mõtestada. Olgu öeldud, et kaks nendest näidetest tulevad kunagi poliitikas olnud või hetkel poliitikas olnud inimestelt ja mõlemad on sotsiaaldemokraatiast kaugel.

Esimene näide. Sattusin poolteist nädalat tagasi koos õhtustama Jõgeva Riigigümnaasiumi õpetajatega. Jutt läks nende majale, kus on paar kahtlast detaili. Nad ei olnud väga õnnetud sellepärast. Hiljem lugesin nende kodulehte ja seal on kirjas: "Jõgevamaa Gümnaasiumi majaks on kohandatud 1952. aastal, Stalini ajal valminud keskkoolihoone. Kõige ehedamalt meenutavad toonast ajastut hoone tagaküljel katuseääre all säilinud kaks viisnurka, mis kutsuvad tööle ja kodumaa kaitsele. Koolihoone esifassaadi kaunistavad viie kirjaniku bareljeefid: Gorki, Belinski, Puškin, Vilde ja Kreutzwald. (Küll ma mõtlesin, kuidas nad selle peale tulid: Gorki, Belinski, Puškin, Vilde ja Kreutzwald. – T. J.) Hoone valmimisajast mäletavad vanemad jõgevlased, et ühel pool koolimaja ees seisis Stalin ning teisel pool Lenin. [---] Esimene kuju veeti [saladuskatte all] minema 1957. aastal, teine seisis seal 1990. aastate alguseni. Nüüd on selles majas hoopis teine aeg ja teised mõtted."

Loen selle viimase lause kodulehelt veel kord: "Nüüd on selles majas hoopis teine aeg ja teised mõtted." Minu jaoks on see ehe näide tervest mõistusest. Kohe kui võimalik, kõrvaldati veriste kätega Stalin. Soniga Lenin läks esimesel võimalusel sama teed. Aga need paar kahtlasevõitu detaili karniisil? Peaküsimus ei ole ju Gorki vuntsides, vaid selles, missugune vaim majas valitseb. Seda tuleb alati meeles pidada. Peaküsimus on, missugune vaim kusagil valitseb.

Teiseks. Tiit Pruuli, kes on tihedalt seotud Eesti taastamisega, kirjutab 28. septembril Facebooki lehel. Ta on pannud pildi, taamal on Türi raudteel seisev ajalooline vedur. Tolleaegsetel veduritel, mäletate, on ees niisugune punane viisnurk. Tiit kirjutab: "Keegi kodanik kirjutab, et me peaks oma ajaloolise veduri ees selle viisnurga kinni katma või ära keevitama. Ma, vana rahvuslane, olen rõõmus, et punamonumente maha võetakse, aga igasuguse pildirüüstega ka hoo pealt kaasa ei jookse. Saan aru, et pioneerijuhid on rahva pöördesse ajanud. Aga hoidke ometi hobuseid, muidu hakkavad perutama. Püüaks piiripealsetes kaasustes rahulikult midagi konsensuse moodi saavutada, et mis on ideoloogia, mis on ajalugu, kus ajalugu kannab ideoloogiat, kus mitte." Tegelikult ei taha meist ju keegi olla pioneerijuht, kes on rahva pöördesse ajanud. Terve mõistus aitab ja vahel ongi tulemus erinev. Hiidlased otsustasid, et nende Kivi‑Jüri on ideoloogia, ja viisid ta – ma täpselt ei tea, kuhu – selle koha pealt minema. Saarlased otsustasid, et nende Tehumardi jääb, seal vist midagi, kirjasid muudetakse.

Ja kolmas, võib-olla kõige komplitseeritum. Tartus Isamaa fraktsioonis on Merca, luuletaja Merle Jääger. 6. juulil 2022. aastal, sel aastal Postimehes kirjutas ta artikli "Miks ma varjan kiivalt punamonumenti". Ma natuke tsiteerin seda. Lugu on selles, et 1918 peeti ühes seto külas maha lühike lahing, ja Merca meenutab: "Mu sõbra vanaema õhkas pea surmani taga üht haavadesse surnud eesti poissi: "Külh oll' õks illos, suurõ' sinitse' silmä' ja tsäropää!"" Kui keegi on seto poolt, siis võib-olla hiljem parandab mind. Need tosinkond Peterburi töölispolgu sõdurit, kelle laibad pea nädal aega olid lumel vedelenud, maeti maha külakalmistu lähedale. 1950‑ndatel püstitati sinna tagasihoidlik tahvel, kuhu vahel käisid pioneerid lilli viimas. Merca kirjutab: "Minu "puravikutee" viib sealt mööda. Ka teisi seeni või marjugi käin sealtkandist kogumas. Ikka seisatan hetkeks ja mõtlen: "Oh poisid, lollikesed, kes kurat teid siia ajas? Mille nimel? Eesti sõdureist teame, kes nad olid, teist ei tuhkagi. Olid ju teilgi emad-isad, suguselts, pruudid ... Teil kõigil oli oma nimi. Nüüd võib seda hüüda vaid tuul, siristada tsirk, aga meie, inimesed, ei suuda te nimesid korrata."" Ja ta lisab: "[S]ee väike tagasihoidlik tahvlike on osa Eesti ajaloost. Narr, väär ja väänatud, aga keda ta segab? Ma ei kavatsegi asukohta avaldada. Kes teavad, teavad niigi. [---] Las seisab, ega too leiba küsi!"

Sõbrad, sotsiaaldemokraadid on sellel teemal püüdnud hoida mõistlikku joont. Kui terve mõistus käsib olla resoluutne, siis oleme seda olnud. Just meie siseministri juhtimisel kõrvaldasime Narvast tanki, mida mõni eelmine siseminister teha ei suutnud või ei tahtnud. Aga hoonete fassaadid, vedurite viisnurgad või võsas asuvad hauatähised – tsiteerin veel kord Tiit Pruulit: "Püüaks piiripealsetes kaasustes rahulikult mingi konsensuse saavutada, et mis on ideoloogia, mis on ajalugu, kus ajalugu kannab ideoloogiat, kus mitte." Aitäh!

16:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Paul Puustusmaa, palun!

16:01 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Võtan ka igaks juhuks kolm minutit lisaks.

16:01 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kaheksa minutit!

16:01 Paul Puustusmaa

No nii, head sõbrad! 588 OE. Ma alustaksin kõigepealt võib-olla kõige tähtsamast siinjuures. Kõige tähtsam on ta selle poolest, et tahan rõhutada, et mitte mingil juhul me ei tohiks seda eelnõu menetlusest maha võtta ja tema menetlemine pooleli jätta. Mis siis, et valitsus ka  plaanib sellega tegeleda, nagu komisjoni esindaja ütles. Plaanib – väga tore! 

Selle menetlusega edasi minemine, seal on väga palju erinevaid põhjusi: nii moraalseid kui ka juriidilisi, õiguslikke põhjusi. Kõigepealt tuleb edasi minna sellepärast juba, et sellega me ravime parlamentaarse demokraatia mädapaiset, mille sees me oleme ja mille tunnuseks on seesama näide, kuidas seitsmest nädalast saab seitse kuud. Ja selle kaudu me saame selgeks ka, et parlamentaarses demokraatias ei tohiks olla kohta sellele, kuidas opositsiooni eelnõud kohatult ja põhjendamatult maha surutakse.

Teine probleem aga on selles, et olemasolevas seisus hetkel selle asja menetlemine, terve selle asja edasiminek kipub lappama minema. Tegelikult ka lappama minema. Ei komisjonis ega ka tegelikult asja elluviijatel ei ole täpset ülevaadet, mis siis on, mis ei ole, millisest seadusest me peame lähtuma, milline on see õiguskord, mis asja reguleerib. Ei saada aru. Ka komisjonis ei saada aru, no ei ole selgust. Valitsus tegeleb – väga tore!

Selleks, et saada sellest lappamaminekust täpselt aru, siin me peaksime vaatama kõigepealt selle eelnõu, antud juhul meie eelnõu, 588 OE, tulemisesse. Miks ta toodi välja ja mis oli see käivitav mootor, mille neli kuud hiljem valitsus üles korjas? Kõigepealt on see, et terve see teema on tegelikult riikliku väärikuse küsimus. Uskuge või mitte, see on põhiseaduse küsimus. Sellepärast et põhiseaduse preambulis öeldakse maha, et meie riik on loodud selleks, et seista sisemise ja välimise julgeoleku eest. Jaa, see on julgeolekuküsimus, see on turvalisuse küsimus. See on siseturvalisuse küsimus.

Teiseks on see, et see eelnõu rahvuskonservatiivide poolt, kui ta anti, siis ta anti ikkagi selle mõttega, et eemaldada teatud oluliselt kummalised nähtused, mis meie ühiskonnas püsivad, hoolimata sellest, et me oleme juba 31 aastat taasiseseisvunud. Jah, siin Peeter Ernits viskas välja väga hea näite, kui ta ütles, et vanasti toimusid sellised asjad, kus võõrvallutajate monumente minema viidi mõne aasta jooksul, aga meil läheb 30 aastat. Ju seal on mingi põhjus olemas.

Ja peamine on ikkagi selles, et selle eelnõu eesmärk, millise raami sisse see on ehitatud, oli ju see: kõigepealt saame teada, millised meil siin on. Millised on need, mis meie sotsiaalset turvalisust ohustavad, ja lõpuks saada selle jaoks – kas ära viia või mitte ära viia – vägagi konkreetne õiguslik alus, seda nii riiklikul tasandil kui ka omavalitsuste tasandil. Nagu me teame, praegu seda alust ei ole. Muideks, augustikuus kirjutas Õhtuleht, loen: kuigi valitsus on suure suuga lubanud kõik punamonumendid avalikust ruumist teisaldada, pole see sugugi nii lihtne. Muuta tuleb kohalike omavalitsuste seadust, vist. Või mõnda teist seadust, vist. Selgust sellesse juriidilisse segapuntrasse ei too ka monumendi komisjoni juht, kes jätab kõik küsimused vastuseta. See on olukord, kus me siis oleme.

Aga läheme algusse. Augustis, 21 oli see, jah, kommenteeris Eesti liikumist õigusriigi poole endine justiitsminister, tuntud õigusteadlane, jurist, advokaat Jüri Raidla, ja ta pani kokku väikese loetelu nendest õppetundidest, mida meie sootsium ja meie õigusloojad on saanud selle 30 aasta pikkusel teel, kus me oleme õigusriigi poole liikumas, mida me saavutanud ei ole, ja toonud välja mõningad olulised momendid, kuhu me jõudnud ei ole, kus on puudused. Ja ta pani need kuus õppetundi kirja esimesele kohale. Juristina pannakse ju primaarne esimesena kohale. Esimesele kohale pani järgmise õppetunni: sümbolitel ja sümboolsel käitumisel on riikluse loos ülimalt oluline tähendus. Sageli on see tähendas kordades suurem, kui osatakse või soovitakse tunnistada või tunnustada. Seal me oleme, sealt hakkavad probleemid.

Ja siis loomulikult ei saa nõustuda austatud Toomas Jürgensteini sõnadega, et siin ei ole väga palju olulist, et oleme siin ettevaatlikud, ärme üle pingutame, oleme terve mõistusega. Ka Isamaa on seda muideks öelnud, et nende jaoks on monumentide eemaldamine teise- või kolmandajärguline küsimus. Ja jälle – lõhkise küna ees! Aga Eesti rahvasse on tegelikult geneetiliselt sisse toodud, kodeeritud geneetiliselt võõristuse tunne võõraste asjade ja võõra olemasolu osas. See on meile sisse toodud. Tuletan meelde kas või Runneli sõnu, Runneli luuletust, mis on viisistatud Justamendi poolt ja peaaegu rahvalaulu staatusesse tõusnud, kus lauldakse, et maa tuleb täita lastega, maa oma enda lastega, ja kõige vastu võidelda, mis võõrastav või vaenulik, mis vaenulik või valelik. See on seesama asi. 

Tuletame meelde kas või 13. sajandit, kui ristimehed käisid mõõgaga siin meile usku peale panemas. Nagu nad lahkunud olid, nii läks Eesti mees jõkke ja pesi selle maha. Ta pesi maha mille?See on sümboolne. Loomulikult ei olnud meie ugrimugri esivanemad sellise mõtlemisega, et nüüd nad pesevad päriselt usu maha. Ei, sümboolne oluline liigutus.

Või mõtleme selle peale, kui kanged me tegelikult oleme. Noh, teate, Tartus Toomemäel on selline mees nagu Ernst von Baer, kelle pead pestakse, uhkelt riides, ja kes on meie esivanemate kohta mitte kõige paremaid sõnu öelnud, sest me oleme kanged, me oleme hirmus kanged, meile ei meeldi võõras vaim ja võõras, valelik tee. Jaa, Reinvald ju ütles ka kunagi sellised sõnad, et Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga, ei kummarda saksa ees, ei tõmba küüru selga. See on seni, kuni ta pole kodus või kirikus, eks. Aga me oleme ka arad pisut, liiga arad aeg-ajalt. Kui tulevad võõrad mehed ja panevad oma reeglid meile püsti, siis me kipume nendega tihti leppima. Sest äkki, mida nad mõtlevad, mida naabrid mõtlevad.

Aga lõpetuseks, aeg on kahjuks mul otsas, ma tahan öelda ühte asja veel. See reeglistik vajab igal juhul paikapanemist, väga selgelt paikapanemist, et ka tulevikus oleks võimalik selle järgi järgida, selle järgi sammuda. Ja oluline on ka see, et siin ei saa neid asju jätab pelgalt kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse, seni vähemalt, kuni meie kohalikke omavalitsusi (Juhataja: "Hea ettekandja, teie aeg!") valivad ka võõramaalased ja võõramaa kodanikud. Aitäh!

16:09 Esimees Jüri Ratas

Rohkem läbirääkimisi ei ole. Sulgen läbirääkimised ja nüüd saame minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõule 588 OE ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Nii. Ja nüüd saame minna siit lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Olgu niipalju öeldud, et otsuse eelnõu 588 OE nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Head ametikaaslased, panen hääletusele otsuse eelnõu 588 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:12 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 15, 1 on vastu ja erapooletuid ei ole, ei leidnud eelnõu Riigikogu koosseisu toetust, sest see vajas Riigikogu koosseisu häälteenamust ja langeb menetlusest välja. Sellega on esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


2. 16:12 Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) teine lugemine

16:12 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 678 SE teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. Palun!

16:12 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2022. aasta 19. septembril ja 8. novembrul arutasime me seda eelnõu viimati komisjonis. Võib-olla ka lühidalt, milles eelnõus juttu on.

Eelnõus pakutud muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel. Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ja ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta.

Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi,  näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrjetõrje veevõtukohast vee kasutamine.

Ja võib-olla veel meenutuseks, et esimene lugemine lõpetati selle aasta 12. oktoobril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli selle aasta 26. oktoober. Riigikogu fraktsioonid ega liikmed eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud.

Komisjon menetles eelnõu ja koostöös Siseministeeriumiga leiti, et oleks veel vaja üht-teist eelnõus täpsustada. Nüüd, muudatusettepanekuid on komisjonipoolseid kuus ja võib-olla ma mõnda ka lühidalt tutvustaksin. Muudatusettepanek nr 1. Praegu on eelnõus sätestatud hädaabiteadete andmekogus töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtaeg. Ettepaneku kohaselt täiendatakse eelnõu nendele andmetele juurdepääse reguleeriva sättega. Siis on lisatud juurde, et need on asutusesiseseks kasutamiseks, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kui täna on need kõik määruses, siis tulevikus on plaanis päästeseadusesse panna need andmed. Ja ettepaneku tulemusena tagatakse ühetaoline lähenemine, et päästeseaduse alusel asutatud andmekogude juurdepääsu piirang on kehtestatud eriseaduses, mitte määruses.

Kui me vaatame muudatusettepanekut nr 2, siis käesoleva eelnõuga täiendatakse päästeseadust abidemineerijaks võtmisest keeldumise alustega. Seega sõnastatakse lõige tervikuna uuesti.

Muudatusettepanek nr 3 on redaktsiooniline. Muudatusettepanek nr 4, siin soovitakse täiendada eelnõu § 4 uute punktidega 2 ja 3. Ja punkti 2 peab evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse läbiviimiseks, tuleohutuskoolituse läbiviimiseks ja tuletöö tegemise koolituse läbiviimiseks kutsetunnistusel kajastuma vastav valitud kompetents. 

Ja võib-olla veel, et alates 2023. aasta 1. jaanuarist on küttesüsteemi, kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuete vastavuse kohta eksperdihinnangu andmine tuleohutuseksperdi kutsetunnistusel valitav kompetents. Ja lisaks asendatakse mõiste "eksperdihinnang" mõistega "eksperthinnang", mis on valdkonnas praktikas kasutusel ja seega ka täpsem.

Muudatusettepanek nr 5. Siin nähakse ette asendada senine lauseosa "28 meetrit" sõnaga "kõrghoone". See puudutab veevõtukoha rajamise kohustuslikkust ja seda sellepärast, et kõrghoone mõiste on määratletud muudes õigusaktides ja vastavas standardis. Ja see tähendab seda, et muudatus võimaldab täita piisava paindlikkusega seda nõuet.

Muudatusettepanek nr 6. Muudatus kajastab tuleohutuseksperdi kutsestandardi muudatust, mille kohaselt saab küttesüsteemi, kütteseadme, korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta eksperthinnangut alates 2023. aasta 1. jaanuarist väljastatud kutsetunnistusele koostada vaid vastava kompetentsi valinud isik. Muudatuse kohaselt lubatakse ka enne 2023. aasta 1. jaanuari väljastatud tuleohutuseksperdi kutsetunnistusega isikutel kuni kutsetunnistuse kehtivuse lõpuni koostada eksperthinnang ahju, kamina või pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri nõuete vastavuse kohta. Täiendus on vajalik, et seaduses oleks sõnaselgelt öeldud, kuidas saavad isikud varasemalt väljaantud kutsetega tegutseda.

Komisjon tegi ka otsused. Tehti otsus võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. novembril. Tehti ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus. Ja komisjonipoolne ettekandja olin ma esimene kord ja ka see seekord. Ka see oli komisjoni poolt ühtne arusaam. Aitäh! 

16:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

16:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin teid ja te teate väga hästi rääkida korstnalõõridest ja midagi sellesarnasest asjast.

Aga minu jaoks on suur küsimärk hoopis sõna eridemineerija. Kui Lauri Läänemets ministrina käis siin seda rääkimas, ma küsisin, millised on selle abidemineerija tööülesanded, mida nad peavad tegema. Sealt ei tulnud mingisugust vastust, mis oleks andnud täit kindlust ja selgust.

Kuna ma olen kokku puutunud elus palju ka eridemineerijatega, tean nende tööd detailselt, siis viimane kokkupuude oli mul 30. oktoobril sellel aastal. Ja ma küsisin jälle, mida tähendab eridemineerija, mida ta teeb seal, mis on tema ülesanded, funktsioon ja nii edasi. Ka nemad ütlesid: "Me ei tea."

Teie arutasite asja komisjonist, te rakendate praegu uut ametit, eridemineerija, palun kirjeldage üksikasjalikult ära, millised on eridemineerija tööülesanded. Aitäh!

16:21 Heljo Pikhof

Aitäh selle küsimuse eest! Me oleme mõelnud ühes suunas. Ma arvan, et sa mõtlesid abidemineerijat, jah, mitte eri‑. Jah, see oli meil komisjonis arutelul ja just lähtuvalt sinu küsimusest. Ja mul ongi nüüd au ette lugeda siis mida, kes see mees on või naine. Demineerimistöödele kaasatud ametkonnad on läbinud siis taustakontrolli ja kontrollitakse ka varasemat karistust, et välistada pahatahtlikke kavatsusi. Sündmuskohtadel tegelevad abidemineerijad tugi-, abitöödega, näiteks autojuhtimine, see tähendab alarmsõit sündmuskohta ja sündmuskohalt, erivahendite ja varustuse hooldus, kontroll ja valmispanek, valvepostil olek, teesulgude loomine, töö metallidetektoriga, pommiroboti valmisseadmine, pommiülikonna demineerijale selga aitamine, ohuala kontrollimine. Sellised abistavad tegevused vabastavad päris demineerija lihtsamatest tegevustest, et keskenduda paremini ohtlikumatele. Abidemineerijad ei saa teostada täppisdemineerimise ülesandeid, nagu laengu valmistamine ja ühendamine. Nii.

16:22 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun! Valesti läks. Selge. Aitäh! Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile rohkem küsimusi ei ... Vabandust, hea ettekandja. Nii on, et ma ei saa seda sõna tagasi võtta. Nii et ei ole rohkem küsimusi. Nüüd läheme edasi siit. Läbirääkimised. Kas soovitakse avada läbirääkimised? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Heljo Pikhof.

16:23 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Päästeametist on tänaseks kujunemas elanikkonnakaitse asutus, mis paikneb olulisel kohal laiapindsest riigikaitses. Teisisõnu – elanikkonnakaitse ja kriisideks valmistumine on saanud Päästeameti pärisosaks. Eesmärgiks ikka see, et Eesti inimesed jääksid kõikides kriisides ellu.

Päästeamet on siiani keskendunud elanikkonnakaitsele õnnetuste ja katastroofide korral. Küsitlused näitavad, et Päästeameti usaldus Eesti inimeste hulgas on väga kõrge: tervelt 95% Eesti elanikest usub, et Päästeametile saab loota. Aga nagu kogu ühiskond, ei ole ka Päästeamet täna valmis sõjalistes kriisides toimetulekuks. Veel mõni aeg tagasi oli peamine suund valmisoleku loomine loodusõnnetusteks ja inimtekkelisteks katastroofideks. Sõjaohust ei räägitud – see teema oli vaka all.

Head ametikaaslased! Käesolevat aastat võib pidada ajalooliseks. Otsustas ju Vabariigi Valitsus esmakordselt eraldada sihtotstarbeliselt raha elanikkonnakaitse tõhustamiseks. Tänavu märtsis eraldati Päästeametile üle 50 miljoni euro lisaraha elanikkonnakaitseks, millest on Päästeametil plaanis rajada elanikkonnakaitse vundament.

Erakorraline rahastus on andnud võimaluse tugevdada nii riigi kui ka elanike valmisolekut ükskõik millise kriisiga toimetulekuks. Kriisideks valmisolekusse suunatud raha eest luuakse ohuteavitussüsteem ehk paigaldatakse 16 suuremasse linna 80 sireeni, korraldatakse elanikele ja kohalikele omavalitsustele õppusi ning koolitusi, tähistatakse suurlinnades varjumiskohad, luuakse esmased varud ulatuslikuks evakutsiooniks, toetatakse kohalike omavalitsuste kriisivalmidust ning suurendatakse Päästeameti komandode toimepidavust ja varusid. Samuti töötatakse välja juhised eraomandite (näiteks keldrite) kohandamiseks inimestele sobilikuks kogunemiskohaks.

Nimetatud arendustega kaasnevad Siseministeeriumi valitsemisala inimestele ka lisaülesanded. Elanikkonnakaitse arendused ja nendega seotud kulude katmine ei saa tulla igapäevase turvalisuse arvelt. Elanikkonnakaitsega on vaja tegeleda järjepidevalt ja mitte ühekordsete rahasüstidega, muidu jäämegi paigale tammuma.

Sarnaselt riigikaitsele peab ka elanikkonnakaitse saama ühiselt kokku lepitud, strateegilised eesmärgid püstitatud ja püsirahastuse. Teisisõnu – nii sõjalisi kui ka mittesõjalisi võimeid tuleb ühtselt planeerida ja püsivalt rahastada. Seega, ühekordselt tehtud rahastused aitavad tegeleda kriitiliste võimelünkadega, kuid ei võimalda valdkonna süsteemset arendamist. Siseministeerium vajab riigikaitseliste ülesannete täitmiseks mõeldud võimete arendamiseks püsivalt täiendavalt ca 70 miljonit eurot aastas. Kui sõjaline osa riigikaitsest on peagi 3% SKT-st, siis mittesõjaline võimekus peaks sotsiaaldemokraatide nägemuse järgi igal aastal moodustama 0,5% SKT-st.

Nüüd ka päästjate palgast. Kui sotsiaaldemokraadid on olnud valitsuses ja nende käes siseministri portfell – meenutan: Jüri Pihl, Andres Anvelt, täna Lauri Läänemets –, on alati tõusnud märkimisväärselt päästjate ja politseinike palk. Et vahepealsetel aastatel tekkinud võlg tagasi teha palgakasvus, peab lähiaastatel tõusma palk märkimisväärselt, et madalaim päästja palk jõuaks 120%-ni Eesti keskmisest.

Kolm minutit, palun!

16:28 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit lisaaega.

16:28 Heljo Pikhof

Tsiteerin Päästeameti peadirektorit Kuno Tammearu: "Elanikkonnakaitse asutuseks saamine näitab riigi usaldust ja Päästeameti üha kasvavat vastutust. Ja nüüd hakkas sellele järele jõudma ka palk. 36%-line palgatõus on suurim Päästeameti ajaloos. Julgeolekuolukord ei lähe paremaks. Kliimamuutused, ekstreemsed ilmastikunähtused ning vihane ja ettearvamatu naaber ei kao kuhugi. Kvaliteetse elukeskkonnaga alasid ja ressursse jääb vähemaks. Me ei saa muuta oma geopoliitilist asukohta." Ja see, millele ta vihjas, oli 36%-line palgatõus just praeguse siseministri Lauri Läänemetsa võimuloleku ajal. Aitäh!

16:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Juhataja vaheaeg kolm minutit.

V a h e a e g

 

16:32 Esimees Jüri Ratas

Juhataja poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthal.

16:32 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Arutame siin täna seda päästeteenistuse muutmise seadust. Minu eesmärk on puudutada sellist teemat, nagu on abidemineerija. Ja ma võin öelda etteruttavalt ära, et see seadusemuudatus on suhteliselt ainetu, ainetu ja ka rahaliselt koormav riigile.

Miks? Vaatame kõigepealt selle käigu üle, mis siis demineerija teeb. Kõigepealt tuleb kõne infotelefonile, päästekeskusesse, kus antakse edasi signaal eridemineerijatele, kes siis täpsustavad ära, millises piirkonnas on siis kahtlane, lõhkekeha meenutav asi leitud. Mis edasi saab? Meeskond, kes on välja kujunenud, kes on pikaajaliselt olnud koos, sest demineerijatel on olukord, et nad muutuvad omamoodi perekonnaks ja sealt naljalt töölt ei lahkuta. Tuleb see kolme-neljane, võib-olla ka vahel rohkem, grupp tuleb välja, sõidab sündmuskohale. Ma olen sada protsenti veendunud, et vähemalt pooltel nendel demineerijatel on autojuhiload olemas ja siia seda abidemineerija ressurssi raisata, selleks et kutsuda kedagi juurde, on suhteliselt mõttetu.

Nii, jõuavad sündmuskohale. Siin oli jutt, et abidemineerija aitab varustust selga panna. No ei ole tõesti see päris ballikleit, mida peab sättima ja nööre sikutama. Esialgne sündmuskoha vaatlus käib killuvestiga. Ja ma usun, et ka kiivri suudavad mehed ise pähe panna või siis aitavad üksteist. Kui on mingisugune tõsisem lõhkekeha, mis nõuab spetsvarustust, ka seal kasutavad demineerijad ikkagi oma kamraadide abi, sest nemad teavad täpselt, kust tõmmata pingumale, kuidas sikutada kõige paremini. Mina ei usaldaks asja diletandi kätte anda.

Edasi, no mis seal veel oli? Seal oli veel see, et kasutavad metallidetektorit. Okei, võimalik, et võib kasutada. Aga kui on demineerimisele minek, siis üldjuhul on teada, et lõhkekehad on juba kuskil olemas. Muidugi võib teha järelkontrolli. Aga nii või teisiti, nii või teisiti peab selle lõpuks ikkagi üle vaatama elukutseline, väljaõppinud eridemineerija. Sest ei ole kindel, kas tegemist võib olla lõhkekehaga või hoopis mingisuguse metallitüki või mingi muu asjaga. Nemad on spetsialistid, nemad teavad seda, kuidas täpselt teha. Ehk siis ka siin on abidemineerija funktsioon suhteliselt ainetu.

Nii, mis siis veel oli? Mingi pommirobot oli. Olen sada protsenti veendunud, et seda kasutavad ja seavad korda ikkagi professionaalsed eridemineerijad.

No mis siis veel jäi? Jäi veel siin ka piirkonna sulgemine lipukestega ja tõketega. Selleks ei ole vaja riigi raha ega ressurssi raisata, sellega saab hakkama hoopis teised struktuurid. Kui on väiksem lõhkekeha, siis see õhitakse kas või kohapeal, kui on võimalus selleks, kui on inimese asulast eemal. Ja kui on juba kuskil linnastus, siis selgelt kaasatakse sinna suuremad julgeolekujõud. Mis on kõige tähtsam?

Palun lisaaega ka kolm minutit.

16:36 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisaaega!

16:36 Kalle Grünthal

Mis on kõige tähtsam? Kõige tähtsam on tegelikult see, et lõhkeainele, nii selle õhkimiseks kui ka transportimiseks kui ka kandmiseks abidemineerijatele luba ei anta. Ja küsisin ka lugupeetud Leo Kunnase käest. Tema sõjaväelasena ütles: suht mõttetu on see funktsioon.

Ja kokkuvõtlikult ma tahakski öelda, et küsisin Lauri Läänemetsa käest ministrina, kui ta siin puldis oli. Ei osanud tema täpselt öelda, mis siis vaja teha on. Olen vestelnud ka eridemineerijatega, ka nemad ei näe sellel asjal suurt sügavat mõtet. Ilmselgelt on tegemist kuskil kabinetivaikuses sündinud asjaga ja mille tegelikku eesmärki me ei tea hetkel, võib-olla kunagi tulevikus saame teada. Aga mis on kindel? Kui on tegemist abidemineerijaga, siis tema peab oma töökoha jätma, minema nendega kaasa, sõitma kuskile praktiliselt mitte midagi tegema. Ma ei saa aru sellest riigi raha raiskamise funktsioonist.

Ja teine asi on see ka, et milleks on vaja sinna isikut, kes ei ole kursis tegelikult, mismoodi lõhkeainetega tuleb ümber käia. Las seda teevad ikkagi need mehed, kes on saanud vastava väljaõppe, sest iga lõhkekeha on erineva ajalooga, erineva reageerimisega. Ei ole mõtet neid inimesi seal ohtu seada.

Kõige olulisem on ikkagi ka see, et me hoiame kokku riigi raha, mida läheks meil vaja hoopis teistes valdkondades. Eridemineerijad on üks perekond, kes hoiavad kokku, ja sinna mingit võõrast kasulast, vabandage väljenduse eest, nad oma seltskonda näha ei saa, ei taha. See on minu arvamus, sest olen nendega päris palju kokku puutunud. Usaldus tekib ainult läbi lahinguliste kogemuste, mida eridemineerija abilistel kindlasti olemas ei ole. Seetõttu leian, et seda eelnõu ei ole vaja toetada. Ta on riigi rahakotile liiga koormav ja mõttetu. Aitäh!

16:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja nüüd läheme muudatusettepanekute juurde. Eelnõule 678 on laekunud kokku kuus muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on õiguskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek on õiguskomisjoni poolt, seisukoht: arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek õiguskomisjonilt, seisukoht: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek õiguskomisjonilt, seisukoht: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Aitäh! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja eelnõu 678 teine lugemine on lõpetatud.


3. 16:40 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) teine lugemine

16:40 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 740 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali. Palun!

16:40 Kristen Michal

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Räägin siis eelnõust 740, mis on elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Mis me, meenutusena, oleme sellega teinud? Selle eelnõu me algatasime majanduskomisjonis selle aasta 10. novembril. Tempo on päris kiire olnud. Eelnõu enda mõte on valla või linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga ehk siis universaalteenuse hinnaga kuni 30. aprillini 2026.

Muudatusettepanekuid peale esimest lugemist esitasid Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Majanduskomisjon arutas seda oma komisjonis 18. novembril ja arutati, hääletati muudatusettepanekuid. Kohal oli ka MKM-i esindaja.

Võib-olla mõnel olulisemal märksõnal siis ka peatun. Kõigepealt, nagu ka eelnõu seletuskirjas on öeldud, eelnõu menetluse käigus on tõusetunud vajadus täpsustada riigiabi küsimust. Sellest on ka siin seletuskirjas pikemalt ülevaade antud. Kuna KOV-i erinevad asutused ei tegele klassikalises mõttes ettevõtlusega ja nende eesmärk ei ole tulu saamine või konkurentsi tekitamine, vaid kohaliku elu küsimuste korraldamine, üldiste huvide täitmine, siis riigiabina ei ole hallatavate asutuste poolt ostetav universaalteenus käsitletav.

Küsimus oli, et kas peaks eraldi grupi moodustama, on kodutarbijad ja äritarbijad. Siis eelnõu koostajate ja partneritega MKM-ist jõuti järeldusele, et täiendavalt eraldi gruppi koostada ei ole vajalik. Jäädi nende jaotuste juurde, mis praegu on.

Nüüd muudatustest. Muudatusettepanekute loetelus on viis ettepanekut: kolm Keskerakonna fraktsioonilt, üks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt ja üks juhtivkomisjoni ehk majanduskomisjoni poolt. Komisjon jättis arvestamata kolm Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut ja ühe Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt esitatud ettepaneku.

Kõigepealt, Keskerakonna fraktsioon esitas ettepaneku laiendada eelnõus tehtavate muudatustega universaalteenuse meedet lisaks ka keskmise suurusega ettevõtjatele. Me oleme seda debatti siin ka erinevatel aegadel pikemalt pidanud. Meenutusena lihtsalt, et universaalteenuse loogika on üles ehitatud kolme kõige kulutõhusama seadme peale ja kui sinna lisada üle teatud mahu, tarbimismahu uusi tarbijaid, siis tõenäoliselt tõuseb see hind äritarbijatele ja nii saaks asjast, mis peaks aitama väiksemaid abivajajaid, saaks asi, mis ei aitaks tõenäoliselt väga kedagi. Mahuliselt siis hinnang on, et kui sinna lisada ka keskmise suurusega ettevõtjad, siis kujuneks universaalteenuse tarbimismahuks ligi 5,7 teravatt-tundi. Meenutusena: need kolm kõige tõhusamat seadet on 4–4,5 teravatti ja sinna saab lisada KOV-i ilma seda riski omamata, aga keskmisi ettevõtteid ei saa.

Siis teine ettepanek oli ka juba varem debateeritud, me pidasime seda debatti siin eelnevate universaalteenuste eelnõude käigus ära, kus sooviti mikro‑, väike ja keskmise suurusega ettevõtjate leppetrahvist vabastamist sarnaselt kodutarbijatega. Me oleme selle ka üle käinud siinsamas debatis, et kodutarbijate leppetrahvi võimalus, nii-öelda klient pikemalt müüja külge seotuna, tekkis meie ühise otsusega, me võtsime vastu selleks seaduse raamid, tekkis jaanipäeva käigus või enne jaanipäeva veidi. Siis ettevõtete ja omavalitsuste kui lepingu osapoolte nii-öelda lepingute taust ja baas on palju pikem. Seetõttu me otsustasime, et seda me muutma ei hakka. MKM tõi ka selle välja, et selliste leppetrahvide tühistamine võib tähendada massilisi nõudeid riigile.

Kolmanda ettepanekuna sooviti valla või linna ametiasutuste hallatavate asutuste leppetrahvist vabastamist sarnaselt kodutarbijatega. Sama loogika, millest ma just rääkisin.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas sarnaselt Keskerakonna fraktsioonile samamoodi mitte kehtestada leppetrahvi ja mõte oli analoogne. Ka seda ettepanekut komisjon juba varasemalt väljatoodud põhjuste kohaselt ei arvestanud.

Ja siis viies on, Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas arvamuse, mille kohaselt soovis jätta eelnõu tekstist välja valla või linna ametiasutusele mõeldud aastase 1-gigavatt-tunnise tarbimismahu piirangu. Komisjon otsustas sellekohase ettepaneku esitada juhtivkomisjoni muudatusettepanekuna ja me arvestasime seda täielikult. Just teadmisega, et MKM-i hinnangul oli seal samamoodi, et universaalteenuse tarbimismahule muudatus või mõju on väike ja kui hallatavatele asutustele mõeldud piirangu ärajätmisel, siis peaks piisama kolme kõige efektiivsema seadme tootmismahust ja hind äritarbijatele ei tõuseks. See oli konsensuslik, komisjonis kõik osapooled seda ettepanekut ka toetasid.

Nüüd korra menetlusotsused. Juhtivkomisjon majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 21. novembriks, teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks päevakorda 23. novembril ja viia läbi lõpphääletus. Kõik otsused olid konsensuslikud. Jah, ma usun, et vist olulisemast sai siin ülevaade antud. Kui on küsimusi, jõudumööda vastan. Aitäh!

16:47 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Neid on. Jaak Aab, palun! 

16:47 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Noh, vaevalt võib-olla kõik, kes seda temaatikat uuesti jälle selle konkreetse eelnõu teisel lugemisel arutati, aga meil oli siin kunagi juba jutt ka selle eelnõu lugemistel ja varasematel ettepanekutel, kus olid mikro- ja väikeettevõtted, eks ju, eEt välja on jäänud keskmised ja suuremad ettevõtted, mis nagu leiab kajastamist, kes ka võib-olla mingite meetmetega vajaks abi. Ja jutt on sellest, et see universaalteenuse või tohutult välja reklaamitud elektrituru reform, see tekk on kitsukese. See on põlevkivielekter ja seda igale poole jagu. Aga kas on tehtud ka mingeid muid ettepanekuid või ministeeriumi poolt näiteks räägitud ka teistest võimalikest leevendamismeetmetest? Eelmine aasta oli see võrgutasude vähendamine.

16:48 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Jah, kõigepealt, mis puudutab seda Narva olemasolevate tootmisvõimsustega, siis et need varud oleksid kõigile välja toodud: kodutarbijate maht hinnanguliselt on 2 teravatti, mikro- ja väikeettevõtjad 1,9, kohalikud omavalitsused ehk selle eelnõu sihtrühm, niimoodi järjekorda mööda liigume, on 0,4 teravatt-tundi. Ja kui nüüd rääkida juurde keskmise suurusega ettevõtjad, siis ta ületaks seda 4–4,5 teravatti, mis justkui oleks nende tõhusate seadmete maht. See oleks juba kokku 5,7 teravatti. Ja sellisel juhul jah, tõepoolest juhtuks nii, nagu me siin debattide käigus oleme välja selgitanud, ja mitte ainult siin, vaid ka komisjonis, et sellisel juhul tuleks kasutusele võtta vähem tõhusad seadmed ja äritarbijatele ehk neile, keda see universaalteenus peaks aitama, sellest enam nii palju abi ei oleks.

Nüüd küsimus, kas on tehtud teisi ettepanekuid ja arutatud. Tehtud on erinevaid ettepanekud. Teie kolleeg Taavi Aas on teinud erinevaid ettepanekuid, kaasata ka näiteks börsil olevaid ettevõtteid sellesse paketti. Seda me ei saa teha, sest me ei saa börsiettevõtteid sellesse paketti liita. Samamoodi on valitsus ja ministeeriumid teinud ettepanekuid ja otsustanud suurematele ettevõtetele anda toetust likviidsuseks. Samamoodi on erinevad toetusprogrammid, mis puudutavad võimalike ettevõtete energiaallikate sisendite ülevaatamist. Ma loodan, et ma sain teile ülevaate anda. Näen, et teil on muud tegemist. Aitäh!

16:50 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Ja nüüd avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Taavi Aasa.

16:50 Taavi Aas

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Jah, seda elektrivärki me arutame juba teab mitmendat korda. Tuleb tunnistada, et need ettepanekud, mis me oleme siin arutelude käigus teinud, võib-olla isegi mõned asjad enne arutelusid, hakkavad tasapisi ellu saama. Tõsi küll, mitte kõik, nii et ilmselt seda tööd tuleb jätkata, aga asi areneb.

Nüüd sellest eelnõust. Jah, võib öelda, et üks punkt, parandusettepanek, mis tuli valdade-linnade liidult, seda komisjon toetas. See oli tegelikult see punkt, millele sai kohe, kui eelnõu komisjoni tuli või komisjon seda algatama asus, tähelepanu juhitud, et see 1 gigavatt võib olla omavalitsuste jaoks probleem. Õnneks see asi on lahenenud. Küll aga, nii nagu eelkõneleja rääkis, kolm probleemi jäid ikka lahendamata. Ja midagi pole teha.

Hoolime ettevõtjatest jätkuvalt. Juhin tähelepanu, et ka Arto Aas Tööandjate Keskliidu juhina on pööranud tähelepanu sellele, et Eesti ettevõtjad on hädas, mitte ainult mikro- ja väikeettevõtjad, vaid ka keskmised ettevõtted ja suured ettevõtted. Konkurentsis kindlasti on nad meie naabritele alla jäämas, sellepärast et nii, nagu kuulda on olnud, siis naabrid toetavad oma ettevõtjaid tõsiselt. Tänane valitsus Eesti ettevõtjatega seda paraku teha ei taha kohe mitte. Ja tegelikult meil on olemas ju ka CO2-vabad seadmed, nii et seda odavat elektrit, mida pakkuda universaalteenusega, on mõnevõrra rohkem, kui ainult need kolm efektiivset seadet. Kui oleks head tahet, küll siis saaks ka ülejäänud ettevõtjad toetatud.

Nii et jah, kokkuvõttes kindlasti samm õiges suunas, aga ikka liiga väike samm. Pikemaid samme tuleb teha, ambitsiooni peab valitsusel rohkem olema. Aitäh!

16:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Riho Breiveli.

16:53 Riho Breivel

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mis on meie eesmärk majanduses täna? Meie eesmärk on, et ettevõtjad jääksid ellu, et ettevõtjad suudaksid oma ülesandeid täita ja suudaksid maksimaalselt toota seda, mis veel võimalik on. Ja selleks on loomulikult meil energiaprobleemid vaja lahendada. Nii nagu ka eelkõneleja ütles, et me ei saa lähtuda nendest asjadest kuidagi pealiskaudselt.

Loomulikult on see seadusemuudatus, millega me praegu tegeleme, vajalik. Sellega lahendame me rida asju ära. Aga täpselt samuti, nagu Taavi Aas ütles, et kõik need asjad tuleb veel sügavamalt, veel paremini läbi mõelda. Meie fraktsiooni seisukoht on, et meie muudatus on hea ja see oleks pidanud sisse minema. Aitäh!

16:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Rohkem kõnesoove ei näe, seega sulgen läbirääkimised. Ma tänan!

Ja nüüd asume eelnõu 740 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on laekunud, on laekunud kokku viis muudatusettepanekut.

Esimene – Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

16:54 Jaanus Karilaid

Aitäh! Paluks seda ettepanekut hääletada.

16:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased! Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku nr 1. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:57 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 23, vastu 39, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 2 on esitatud juhtivkomisjoni poolt, seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3 on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

16:58 Jaanus Karilaid

Palun seda ettepanekut hääletada.

16:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mis on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:58 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 23, vastu 40, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 4 on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

16:58 Henn Põlluaas

Aitäh! Palun see ettepanek panna hääletusel. Selle eesmärk on, et kohalikud omavalitsused ei peaks maksma trahvi, kui nad lõpetavad elektrilepingud.

16:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mis on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:59 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 24, vastu 40 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 5 on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

16:59 Jaanus Karilaid

Palun seda ettepanekut hääletada.

17:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mis on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:00 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 25, vastu 40 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Aitäh, ametikaaslased! Oleme viis muudatusettepanekut läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 740 lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


4. 17:00 Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) teine lugemine

17:00 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu 635 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Üllar Saaremäe. Palun!

17:01 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon kogunes 17. novembril, et arutada 635 SE ja teha ettevalmistusi teiseks lugemiseks. Kohal olid esimees Eduard Odinets, komisjoni liikmed Toomas Kivimägi, Üllar Saaremäe, Mihhail Stalnuhhin ja Marko Torm. Puudusid Tõnis Mölder, Paul Puustusmaa, Jaak Valge ja Mart Võrklaev. Kutsutud olid ka Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kirjandusnõunik Asta Trummel ja kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik.

Eduard Odinets juhatajana tuletas meelde, et eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 6. juunil 2022. aastal. Esimese lugemise läbis see 8. novembril. Komisjonipoolne ettekandja oli Üllar Saaremäe ja muudatusettepanekute tähtaeg oli 11. november kell 16.00. Muudatusettepanekuid tähtajaks ei laekunud. Komisjon küsis huvigruppide arvamust Eesti Linnade ja Valdade Liidult, Eesti Kirjanike Liidult, Eesti Kirjastuste Liidult, sihtasutuselt Anton Hansen Tammsaare Muuseum Vargamäel ja Tallinna Kirjanduskeskuselt. Ainus vastuskiri saabus Eesti Kirjastuste Liidult, kes toetas eelnõu. Rohkem tagasisidet huvigruppidelt ei tulnud.

Eelnõu läbis keele- ja normitehnilise toimetuse ja sealt samuti ühtegi märkust ei tulnud. Eduard Odinets andis komisjoni liikmetele võimaluse küsida valitsuse esindajatelt küsimusi. Küsimusi ei olnud eriti palju. Üllar Saaremäe ütles, et eelnõu on selge ja eesmärk on igati austusväärne. Mihhail Stalnuhhin küsis, kas on veel plaanis siduda mõne isikuga mingeid tähtpäevi. Asta Trummel vastas, et sellist plaani hetkel ei ole. Sellega ka diskussioon lõppes.

Tehti menetluslikud otsused teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. novembril 2022. aastal – konsensuslikult. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada, samuti konsensuslikult. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 6. detsembril 2022. aastal. Samuti konsensuslikult. Tänan tähelepanu eest! 

17:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Enn Eesmaa, palun!

17:04 Enn Eesmaa

Suur aitäh selle ettekande eest! Ma täpsustan. Kas tõesti selles küsimuses ei andnud oma seisukohta Tammsaare muuseum?

17:04 Üllar Saaremäe

Jah, tõesti nii on. Tammsaare majamuuseum Vargamäel ei ole oma seisukohta andnud.

17:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

17:04 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Meil on tänagi terve hulk lipupäevi, kui need peaks lehvima, aga kui käia ringi, siis me näeme, et tegelikult suurel hulgal majadel, nii eramajadel kui ka korrusmajadel lipud ei lehvi millegipärast. Kas oli ka komisjonis arutelul, et mida peaks tegema ja kas on võimalik midagi ette võtta, et tõepoolest inimesed paneksid vabariigi aastapäeval ja muudel tähtpäevadel, kui Eesti lipud peavad lehvima, et nad paneks need lehvima? Ja milline on sinu enda seisukoht ja arvamus selles küsimuses?

17:05 Üllar Saaremäe

Suur tänu küsimuse eest! Minu enda seisukoht on loomulikult see, et lipupäeval peavad, mitte ei või, vaid peavad lipud lehvima. Jah, see on mu isiklik seisukoht. Esimese ja teise lugemise vahel seda teemat ei arutatud, küll aga oli see väga tuliselt arutelu all esimesel lugemisel siin saalis, kus Marko Šorin küsis päris mitu küsimust ka kultuuriministrilt ja ka minu kommentaar oli samale teemale. Aga komisjonis seda teemat antud juhul ei arutatud.

17:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

17:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, kummaline, et Tammsaare muuseum ja kirjanikud olid vait. Aga kas arutati ka, et üks on kirjandus ja Tammsaare, aga meil on ka õnneks kunstnikke ja heliloojaid ja nii edasi? Ma ei tea, kas see peaks olema Wiiralt või Laikmaa või mõni helilooja, et ka tema sünnipäeva muuta lipupäevaks.

17:06 Üllar Saaremäe

Suur tänu küsimuse eest! Jah, sellelaadne arutelu toimus enne esimest lugemist. Otseselt nii konkreetselt nimesid välja ei pakutud, nagu teie, aga arutati tõesti, milliseid olulisi kultuuritegelasi, nende sünnipäevi võiks veel au sisse tõsta ja kas ministeerium sellega tegeleb. Antud istungil ka Mihhail Stalnuhhin küsis, kas on plaan siduda veel mõne isikuga mõningaid tähtpäevi ja vastuseks tuli, et sellist plaani hetkel ei ole.

17:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Jaa! Toomas Jürgenstein, palun!

17:07 Toomas Jürgenstein

Ei ole vaja rohkem juurde.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Ma lühidalt kahte asja tahan rõhutada. Loetud minutid tagasi arutasime siin monumentide üle, punamonumentide üle. See oli natuke niisugune sünge, tuletab meelde niisugust suurt kurja. Ja seal oli nagu kõrvaldamise küsimus põhiline.

Ja nüüd, loetud minutid hiljem, on tegelikult midagi väga helget. Me saame juurde lipupäeva ja juurde kirjandusele pühendatud päeva. See ongi niisugune vastukaalu koht, et tegelikult neid monumente vaimselt me suudame hävitada just nimelt sellega, kui peame aus ja tõepoolest kasutame Eesti lippu. Ise ma elan Tartus Raadi linnaosas. Ma olen rõõmsalt tähele pannud, et tegelikult laulupidudel spontaanselt on inimesed lippe heiskama hakanud, nii et mingis mõttes on see eelnõu altpoolt, rahva hulgast tulnud. Ja kui me tahame nendest punamonumentidest lõplikult lahti saada, enda sees lahti saada, siis see eelnõu on üks parim asi, millele toetuda.

Teiseks, kuigi see on vaimne eelnõu, see ju ei maksa palju midagi, lipu maksumus on väga mõõdukas, siis kirjanduspäevale mõeldes. Ikkagi meie loomeinimesed. Autori laenuhüvitis püsis väga pikka aega suhteliselt madalseisus. Nüüd on eelarves sinna tõus ette nähtud, aga mulle tundub, see ei ole piisav. See, et me kirjandust, on ta Tammsaare, on ta Tuglas, on ta Ristikivi, et me seda kõike nautida võime, siis seal võiks olla see väike materiaalne pool ka. Loomeinimeste toetus ja selle tõusu jätk võiks olla sellesama eelnõu sabas tuleb sõnum.

Aga kokku võttes – tegemist on ülimalt helge eelnõuga. Ja kui me oleme saalis, mille kohal valges lehvib sinimustvalge, mis küll tõesti hetkel on juba langetatud, siis jah, see on üks neid hetki, kui mulle tundub, see saal ja need, kes saali teleri vahendusel jälgivad, on ülimalt üksmeelne. Aitäh selle ilusa eelnõu eest! Ma päris täpselt ei tea, kes selle koostas.

17:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

17:11 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Loomulikult, see on väga ilus südamlik eelnõu tähistada lipupäevaga ja pidada aus meie kirjandust ja meie laulupeotraditsioone ja ‑kultuuri. Ja loomulikult seda tuleb toetada, siin ei ole üldse kahtlustki. Aga samas närib minu hinge teatud kahtlus, kas ei ole tegemist lihtsalt sellise näilise žesti tegemisega, millel ju mingisugust sisu taga ei ole. Sest lipu heiskamine ja kõikide nende inimeste ja kultuuritegelaste ja laulupeo austamine peaks ju jõudma ka kaugemale, jõudma ka sügavamale. Aga ometigi me näeme ju seda, et päris ehtsat, käegakatsutavat toetust ju tegelikult kõikidele nendele inimestele, kõikidele kultuuriloojatele ei anta. Me teame seda, kuidas erinevad kultuuritoetused on vähenenud, me teame seda, kuidas ka nende kultuuripreemiate ja  muude toetuste andmine on vähenenud, kuidas see on sattunud sellise kindla ja kitsa tsunfti kätesse ja kuidas seda jagatakse valikuliselt. Me teame seda, milline puudus on meil koorilauludirigentidest, rahvatantsujuhtidest, me teame, et nende tööd ei väärtustata piisavalt, nende palk ei ole piisav. Ei anta toetusi, et hankida ja muretseda kooridele ja tantsurühmadele rahvarõivaid ja nii edasi ja nii edasi. Nii et kõige selle taustal rääkida, kuidas me nüüd siis austame kõiki neid inimesi, on minu meelest väga-väga silmakirjalik.

Mulle tuleb meelde, kui siinsamas saalis oli meil arutusel, ja see on korduvalt olnud arutusel, kuidas aidata ja toetada meie kodumaist ettevõtlust, sest ainult ettevõtlus ongi ju see, millel meie ühiskond, meie see materiaalne baas põhineb, mille kaudu meil on võimalik toetada enda kultuuri. Aga kahjuks me näeme seda, et nii kui varemgi, nii ka tänasel valitsusel puudub igasugune tahe ja soov meie ettevõtlust ja majandust toetada. Ja nii tuligi Reformierakonna poolt juhitud valitsus välja ideega kehtestada meie ettevõtluse auks lipupäev. Väga ilus, aga see on tühi žest, sest neid reaalseid probleeme see ei lahenda. Ma ei räägi mitte tänasest valitsusest, see oli varasem Reformierakonna valitsus. Ja loomulikult, see žest ju täna on ilus, aga sellega peaks kaasnema ikkagi midagi palju rohkemat. Sest vastasel juhul see jääbki ainult tühjaks žestiks ja sellel ei ole mitte midagi tegemist selle reaalse olukorraga, kus me täna oleme.

Nii et minu üleskutse on kõikidele koalitsioonierakondadele, ka opositsioonierakondadele, Riigikogule ja muidugi eeskätt valitsusele, et ärme tee tühipaljaid žeste, need on ilusad, aga teeme ka midagi käegakatsutavat. Teeme nii, et meie kultuur õitseks, meie rahvuskultuur õitseks ja jääks püsima ja et me saaksime ka järeltulevate põlvede ees mitte häbiga neile otsa vaadata, vaid saaksime olla uhked, et lisaks lipupäeva kehtestamisele me ka toetasime kõige suuremal määral meie kultuuri, kunsti ja kirjandust, nii kuidas see vähegi võimalik on. Aitäh!

17:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


5. 17:16 Arupärimine Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja kohta (nr 156)

17:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane viies päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Marek Jürgensoni, Tõnis Mölderi, Marko Šorini, Igor Kravtšenko, Siret Kotka, Anneli Oti, Erki Savisaare, Taavi Aasa, Dmitri Dmitrijevi, Jaanus Karilaidi ja Jüri Ratase 10. oktoobril 2022 esitatud arupärimine Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja kohta nr 156. Ma palun arupärijate nimel kõnepulti Riigikogu liikme Enn Eesmaa.

17:17 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Auväärt peaminister! Head kolleegid! Selle arupärimise koostajad on veendunud, et rahvusringhäälingu arenguhüpe on möödapääsmatu. Valijad on nii soovinud, et nii mõnigi aktiivne tele‑ või raadiotöötaja on ka tänases Riigikogus, ja seetõttu on mõningad selle maja ja nende majadega seotud probleemid meile eriti südamelähedased.

Eesti Rahvusringhäälingu praegune telekompleks ei vasta ohutusnõuetele ja ma usun, et väga paljud teist on seda ise kogenud. Selle kompleksi energiakulu on suur ning hooned ebafunktsionaalsed ja ka amortiseerunud. Nad olid seda juba 20 aastat tagasi osaliselt, mis nüüd tänasest päevast veel rääkida.

Eestikeelset sisu ja kultuuri loov ning riiklikult rahastatud meedia on vältimatu meie keele ja kultuuri püsimajäämiseks, samuti arvestatav meedium tekitamaks vaatajate ja eriti noorte vaatajate-kuulajate huvi selle vastu, mida rahvustelevisioon ja raadio pakuvad. Internetiajastul võitleme ju kogu maailma meediaga, mitte ainult kohalikuga. Ühtlasi on riiklikult rahastataval meedial kandev roll sisejulgeolekut ohustavate sündmuste kajastamiseks kodanikele.

Aastal 2019 andis tollane meie Vabariigi Valitsus vajaliku rahastuse uue ERR-i telemaja rajamiseks. Selle aasta augustis kinnitas Tallinna Linnavalitsus ka uue telemaja detailplaneeringu ning ERR-i juhatuse esimees Erik Roose avaldas lootust, et ehitustegevusega saab alustada juba tuleva aasta esimeses pooles. Ma helistasin talle mõned päevad tagasi ja ta kinnitas seda lootust ka täna. Me esitasime peaministrile neli küsimust. Enne kui ta asub vastama, ma lihtsalt tuletan meelde, et me need küsimused esitasime juba natuke rohkem kui kuu aega tagasi. Aitäh! 

17:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun arupärimisele vastama peaminister Kaja Kallase.

17:20 Peaminister Kaja Kallas

Lugupeetud arupärijad! Hea Riigikogu aseesimees! Vastan arupärimisele.

Esimene küsimus: "Millistel põhjustel jäeti telemaja ehitus riigieelarvest välja?" Ja vastus. Kui me valitsuses arutasime 2023. aasta riigieelarvet, siis oli teada, et detailplaneering on kehtestamata. Detailplaneeringu kehtestamine on oluline eeldus selleks, et rahastamisotsustega edasi minna, enne ei saa ehitama hakata.

Teine küsimus: "Millal on kavas tagada vajalikud vahendid uue hoone ehituseks?" Ja vastus. Vastutustundlik eelarve planeerimine tähendab seda, et eelarvesoove ja ‑võimalusi arutatakse korraga. Selleks on riigieelarve menetlemise protsess. Järgmine arutelu soovide ja võimaluste üle toimub 2023. aastal.

Kolmas küsimus: "Mis ajaks valmib uus Eesti Rahvusringhäälingu hoone?" Vastus. Eeltingimus uue hoone ehitamiseks on detailplaneeringu kehtestamine. Hetkel detailplaneering avalikustamise etapis. Minu teada toimus novembri algul ka selle detailplaneeringu avalik arutelu, kus vastuväidete esitajad jäid oma vastuväidete juurde, ning edasi tegeleb selle detailplaneeringu menetlusega Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Kui ehitamiseks vajalik detailplaneering on kehtestatud, see tähendab, et selgunud on võimalikud ehitusmahud ja kõik, mis sellega kaasneb, saab edasi minna ka rahastuse planeerimisega.

Neljas küsimus: "Kas ebakindlas julgeolekuolukorras on mõistlik jätta riiklik meedia niivõrd haavatavasse seisu?" Ja vastus. Olukorras, julgeolekuolukorras on oluline tagada rahvusringhäälingu stabiilne rahastus. 2023. aastal kasvab rahvusringhäälingu tegevustoetus 39,7 miljoni euroni. 2022. aastal oli see 37 miljonit eurot. Võrreldes 2022. aastaga siis see baas, tegevustoetus palgatõusudeks, majanduskulude katteks on eraldatud siis lisavahendite võrra. Nii. Aitäh!

17:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt peaminister! Teile on ka küsimusi. Enn Eesmaa, palun!

17:22 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Paar-kolm päeva tagasi ma ei rääkinud mitte ainult Erik Roosega, vaid mõne teisegagi, kes juhivad rahvusringhäälingut, ja ja sain kinnituse, et need seni veel puuduvad planeeringud saavad tehtud paari kuuga. Siis läheb natukene aega veel ilmselt lõplikuks kooskõlastamiseks ja hiliskevadel oleks rahvusringhääling valmis ehitusega alustama. Nii et juhul, kui need lüngad saavad tehtud, siis tõenäoliselt ei ole ka valitsusel väga palju enam vastuväiteid, et seda mitte teha. Kusjuures on räägitud ka nende inimestega, kes on häiritud selle maja asukohast, mis väidetavalt katab ära nende õhtupäikese võimaluse.

17:23 Peaminister Kaja Kallas

Minu teada ja minu mäletamist mööda detailplaneeringu protsess võtab reeglina kuskil kaks aastat aega. Sellepärast me oleme siin maadelnud ju ka näiteks erinevate taastuvenergiatootmistega, kuidas saada neid planeeringuprotsesse kiiremaks. Ma usun, et rahvusringhäälingu juht tahab parimat, aga tegelikult Tallinna linn on ju see, kes planeeringud kehtestab. Vaadates Tallinna linna planeeringuteprotsess, need ei ole mitte kiiremate killast, ma oleksin väga imestunud, kui sellisel juhul menetletakse seda kahe kuuga, kui tavaliselt võtab see kaks aastat aega. Nii et me oleme lähtunud sellest tavapärasest planeeringute menetlusest, kus need asjad võtavad kaks aastat. Seega ei ole see veel selle aasta küsimus ja seetõttu ei olnud seda raha ka ette planeeritud.

17:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marika Tuus-Laul, palun!

17:24 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud peaminister! Mina olen aru saanud nüüd küll, et järgmise aasta algul on kõik eeldused, et selle ehitusega alustada – nii on mind informeeritud nõukogu istungitel. Mis siis ikkagi teha, kui nüüd raha ei ole ja ei ole planeeritud? Millal selle raha siis saab? Kuidas te olete ette näinud? Aitäh!

17:24 Peaminister Kaja Kallas

Veelkord: selleks, et hakata ehitama, selle eelduseks on detailplaneering. Detailplaneeringu alusel antakse välja ehitusluba. Selle detailplaneeringuga saavad paika konkreetsed mahud. Siis saab teada, kui suurt maja saab üldse ehitada. See sõltub jällegi sellest, kui palju raha ikkagi on vaja. Ja kuna detailplaneeringud võtavad keskmiselt kaks aastat, teinekord ka kauem, siis sellest eeldusest olemegi lähtunud. Kui Tallinna linn tegutseb kiiremini ja sellise olulise protsessi saab tõesti paari kuuga valmis, nagu teie ütlete, siis ma usun, et ta üllatab kõiki. Aitäh!

17:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Aab, palun!

17:25 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea peaminister! Ma olen ka varem küsinud erinevate ministrite käest, ka rahandusministri käest, et kogu, ütleme siis, investeeringute mahud, nii kinnisvara kui teed, me teame, et need mahud langevad. Ja see küsimus on mul ikka sama: kas ikkagi riigi eelarvestrateegia planeerimise käigus ja järgmise aasta eelarve planeerimise käigus kõlas ka selline väike hoiatuskell, et kui majanduskasv on pidurdumas, siis tegelikult ei ole riik küll ainukene investeeringute tellija, teedeehituses küll 85%, et nüüd läheb küll suurem osa sellest investeeringust järgmine aasta, mis hoiab nagu enam-vähem samal tasemel, riigikaitsesse, sealsamas kinnisvaras ja teedeehituses langevad investeeringud, kas ei või mõjuda jahutavalt majandusele?

17:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Hea, Jaak, sa tead, kuidas me vaatasime neid tabeleid. Kõik ehitused on läinud väga palju kallimaks ja seetõttu tuleb teha mingeid valikuid. Kui sul ikkagi planeeritud raha on üks, aga ehitus läheb kolm korda kallimaks, siis tegelikult ega riigi rahakott ei ole samamoodi põhjatu, et öelda, et me kõik projektid lihtsalt teeme. Jah, me peame tegema valikuid, mida me sel hetkel teeme või ei tee. Majanduse jahenemist, jah, näevad kõik ette, aga samas me peame vaatama, et hetkel, kui me neid otsuseid tegime, siis pigem oli just see, et kõik konkureerivad samade ehitajate peale, sest majandus oli kasvamas.

Nii et, ühesõnaga, kokkuvõttes: osad projektid me teeme, kallinemised teeme, teisi ei tee. Põhimõtteliselt oli meil ju kolm valikut. Valik number üks oli see, et me ütleme ehitajatele, kellega meil on lepingud, et meid ei huvita, et teie sisendihinnad on nii palju kallimaks läinud, ehitage, seepärast et me oleme nii kokku leppinud, isegi kui see tähendab, et ettevõtjad lähevad selle pärast pankrotti. Valik number kaks on see, et me ütleme, et ükskõik, mis te küsite täiendavalt raha, isegi kui kõik projektid on läinud kolm korda kallimaks, siis me teeme kõik. Ja valik number kolm on see, et me teeme oma valikud. Ma arvan, et riigi rahakott ei ole põhjatu, nii et me ei saa kõiki projekte teha. Me koos teiega tegime need valikud: osad asjad teeme, osad lükkame edasi, mida saame lükata, ja kasutame raha mõistlikult.

17:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

17:28 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma arvan, see detailplaneering ei saa kahe kuuga valmis. Aga kahe kuu pärast me ei tea ju seda aega, millal te alustasite tegemist, ja ma arvan, et austatud ERR-i juhatuse esimeest uskuda. Aga ma küsin, millisel tabelireal asetseb ERR-i uus maja RES-i tabelis. Kas aastal 2024 on ta kusagil seal olemas?

17:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, ta ei ole seal hetkel, ja sellel põhjusel, et seda detailplaneeringut ei ole ja linn on menetlenud detailplaneeringuid ka kümme aastat. Miks me paneme raha sinna kinni, kui me tegelikult ei tea, kas see tuleb või ei tule? Võib-olla tõesti Tallinna linn menetleb seda kahe kuuga, aga sellisel juhul, muide, härrased,  on meil tulemas valimised ja siis järgmine valitsus saab selle otsuse ka koheselt teha. Meil on praegu ikkagi novembri lõpp, praktiliselt detsembri algus. Isegi kui see kahe kuuga menetletakse, milles mina julgen kahelda, siis on juba valimised ja täiesti uued maa- ja merepildid. Nii et järgmine valitsus saab need valikud teha.

17:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avame läbirääkimised. Marika Tuus-Laul, palun!

17:29 Marika Tuus-Laul

Suur tänu, istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Ma tahaks siiski ära rääkida, kuidas asjad rahvusringhäälingu maja ehitamise rahastamise peatamisega tegelikult on. Olen ERR-i nõukogu liige ja tean neid asju lähemalt.

See, mida siin praegu peaministrilt kuulsime, oli asjade nii‑öelda lihtsustatud ja ilustatud pilt, ja tegelikult oli ilustatud ka see kiri, millega proua Kaja Kallase juhitud valitsus, millega ta pöördus mõni aeg tagasi ERR-i juhtide poole. Meenutan seda kirja, et kuna on probleem rahvusraamatukogu maja ehituse ootamatu kallinemisega, võetakse ajutiselt vajaminev raha ära ERR-i ehituselt. Kirjas toonitati – ja mitu korda tõesti –, et raha võeti ära vaid hetkeks eelarvetehniliselt, ning rõhutati mitu korda, et ERR-i probleem on endiselt laual ja on ka prioriteetide nimekirjas ja et uus hoone rajatakse kindlalt, kuna hooned on väga problemaatilises seisus. See oli see kiri täpsemalt.

Te ise, proua peaminister, põhjendasite mulle septembris vastates, et alles suvel Tallinna linn algatas detailplaneeringu ja nüüd läheb selleks veel paar-kolm aastat, enne kui alustatakse. Tegelikult see ei vasta tõele, teid on täiesti valesti informeeritud või tahtlikult valesti informeeritud. Õige on hoopis, et detailplaneering algatati poolteist aastat tagasi ja läinud suvel Tallinna linn juba kinnitas uue telemaja planeeringu. Tavaliselt läheb praegusest ajast, sellest ajast, suvest mõni kuu ja kõik on absoluutselt graafikus, seda on ka kirjalikult mulle esitatud, ja ehitus peaks algama 2023 alguses. Aga nüüd on raha ära võetud ja tegelikult on valitsus ERR-ile võlgu.

Karjuvalt piinlik lugu! Tõesti ütlen, et ma ei oska öelda, kuidas siis nüüd veel teha, aga tuleks see raha ära maksta, sest ehitust ei ole ju niimoodi võimalik planeerida. Te ise ju ütlesite, et kui sisendhinnad kallimaks lähevad, noh, Rahvusraamatukogul, aga täpselt samuti läheb kallimaks ka praegu rahvusringhäälingu ehitamine, ja praegu saab küll järeldada lihtsalt, et valitsus ei pea oma lubadustest kinni, sest eelarves seda raha ei ole. See on piinlik lugu ja meie tajume väga selgelt vassimist, valet ja poliitilisi valikuid teie poolt. Aitäh kuulamast!

17:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas peaminister soovib lõppsõnaks? Jaa, palun!

17:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mina toetun sellele informatsioonile, ma tõesti ise ei ole käinud kontrollimas seda, selle jaoks on inimesed, kes seda teevad. Toetun ka avalikele allikatele, kes seda on ka niimoodi peegeldanud. Selles mõttes ma ei tea, et oleks teistmoodi. Teie väidate justkui risti vastupidi, et ma valetan, siis ma igal juhul ei tee seda teadlikult, sellisel juhul kui see info vastab tõele.

Aga fakt on selles, et kõiki projekte, mis meil oli kavas, me lihtsalt ei saa teha, praegu. Lihtsalt sellepärast, et meil on tulnud veebruarist alates see sõda. See tähendab seda, et riigieelarves me oleme võtnud kaks suurt fookust, üks on julgeolek, riigikaitselised investeeringud, ja teine on inimesed, inimeste palgad, tegelikult ka kultuuritöötajate palgad. Näiteks rahvusringhäälingu töötajad peaksid samamoodi minema kultuuritöötajate alla, kelle palk tõuseb 23%, selle jaoks et aidata inimestel rasked ajad üle elada. See tähendabki seda, et teeme neid projekte, mis on juba pooleli, mis tuleb igal juhul lõpetada, mis läksid kallimaks, paneme sinna raha juurde. Aga antud juhul see teadmine, mis meil valitsuse laua taga oli, see, et detailplaneeringut ei ole, ehitama hakata ei saa, järelikult seda raha hetkel ei ole sinna võimalik kinni panna, sellepärast et tuleb teha teisi projekte. Aitäh!

17:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Sellega on tänane viies päevakorrapunkt menetletud.


6. 17:34 Arupärimine ravikindlustuseta inimeste toimetuleku kohta (nr 159)

17:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kuues päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Viktor Vassiljevi, Jaak Aabi, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Marek Jürgensoni, Tõnis Möldri, Kaido Höövelsoni, Marko Šorini, Igor Kravtšenko, Siret Kotka, Anneli Oti, Erki Savisaare, Taavi Aasa, Dmitri Dmitrijevi, Jaanus Karilaidi ja Jüri Ratase 12. oktoobril 2022 esitatud arupärimine ravikindlustuseta inimeste toimetuleku kohta number 159. Ma palun arupärijate nimel kõnepulti Riigikogu liikme Viktor Vassiljevi.

17:35 Viktor Vassiljev

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Eesti elanikkonnast puudub ravikindlustus ligikaudu 6% inimestest. Need inimesed ei pääse õigel ajal ligi vajalikule arstiabile. Ravikindlustuse võimaldamine on aga inimestele inimväärse ja väärika toimetuleku tagamiseks äärmiselt oluline ja see peaks olema meie ühiskonnas elementaarne.

Keskerakond on alati võidelnud selle eest, et parandada ravikindlustuseta inimeste olukorda. Meie töö on kandnud ka vilja. Näiteks on tänaseks ravikindlustamata inimesed kaasatud vähi sõeluuringutesse ning vähi hilisemasse ravisse, aga haigusi ning terviseprobleeme, mille korral inimene abi vajab, on rohkem. Eestis alaliselt elava kodanikuna peaks Eesti territooriumil arstiabi ning vajalikku tähelepanu saama igaüks, kes seda vajab.

Lähtuvalt eelpool öeldust on Keskerakonna 16 liiget esitanud kuuest küsimusest arupärimise ning loodame saada peaministrilt arukaid vastuseid meie mõistlikele küsimustele. Aitäh!

17:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma palun arupärimisele vastama peaminister Kaja Kallas.

17:36 Peaminister Kaja Kallas

Austatud arupärijad! Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Vastan arupärimisele. Esimene küsimus: "Kui palju on hetkel Eesti Vabariigis kokku alaliselt elavaid ravikindlustuseta inimesi?" Vastus. Ligikaudu 63 000 ehk 62 777.

Teine küsimus: "Kui palju on aastatel 2019–2022 ravikindlustuseta inimeste osakaal Eestis tõusnud?" Praegu on see 4,7%. Kui me vaatame kindlustatute, ravikindlustusega inimeste arvu, siis see on tõusnud. Ja näiteks 2021. aastal oli ravikindlustusega isikuid 1 273 743, võrreldes 2020. aastaga, kui ravikindlustuseta inimesi oli 1 265 601.

Kolmas küsimus: "Mitmel protsendil ravikindlustuseta inimestel on tekkinud tõsisemaid terviseprobleeme selle tulemusena, et neil ei ole olnud võimalust õigel ajal pere‑ või eriarsti poole pöörduda?" Vastus. Kindlustamata isikutele on tagatud vältimatu abi, mida rahastatakse riigieelarvest, samuti perearstiabi. Täiendavalt pakutakse neile HIV‑, tuberkuloosi‑, võõrutusraviteenuseid. Samuti on tagatud ravikindlustamata isikutele COVID-19 haiguste diagnoosimine ja ravi. Haigekassa ei ole analüüsinud, millises etapis kindlustamata inimesed pöörduvad oma terviseseisundi tõttu arsti poole. Seetõttu on raske tõmmata piiri, mis tingis tõsise terviseprobleemiga hilise pöördumise arsti vastuvõtule, kas teenuse kättesaadavus on olnud piiratud või ravikindlustamata isik venitas muul põhjusel pöördumisega. Doktor Vassiljev kindlasti ise teab seda väga hästi, et ka ravikindlustusega inimesed pöörduvad sageli liiga hilja arsti juurde. Miks see nii on, ei tea.

Neljas küsimus: "Millise summa ulatuses on aastatel 2019–2022 hüvitatud ravikindlustuseta inimestele vältimatut arstiabi, kuna neil puudus õigeaegsele ja ennetavale arstlikule tähelepanule ligipääs?" Kindlustamata isikutele on tagatud vältimatu abi, mida rahastatakse riigieelarvest, samuti perearstiabi, nagu ma ütlesin. Täiendavalt pakutakse HIV‑, tuberkuloosi‑, võõrutusraviteenuseid, samuti COVID-19 haiguse diagnoosimine ja ravi. 2021. aastal sai vältimatut ravi kokku 51 576 inimest, kellel ei olnud kehtivat ravikindlustust ning nende raviarvete eest tasuti ligi 1,3 miljonit eurot ehk 17% enam kui aasta varem. 2020. aastaga võrreldes kasvas 2021. aastal vältimatut ravi saanud ravikindlustatud inimeste arv 52%. Suurim kasv aasta varasemaga võrreldes oli nende ravikindlustamata inimeste arvus, kes vajasid ambulatoorset ravi ning esmatasandi teenuseid. Ja see tuleneb kõik sellest, et see vältimatu ravi hõlmab koroonaviiruse ravi haiglas ja perearsti määratud COVID-19 teste, mis tõi selle summa ülesse.

Nii. Viies küsimus: "Millistele tunnustele peab inimene täna vastama, et saada ravikindlustatud?" Pilk seaduseraamatusse kergendab õiguse leidmist ja ravikindlustuse seaduses on need alused kõik kenasti kirjas. Enamikel juhtudel saab inimene kindlustuskaitse automaatselt erinevate riiklike registrite andmete alusel, ise selleks avaldusi tegemata, mida näitab ka madal ravikindlustuseta inimeste arv. Kindlustatud on inimesed, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või inimene ise. Lisaks nendele on õigus ravikindlustusele alla 19-aastastel lastel, õpilastel, üliõpilastel, ajateenijatel, rasedatel, töötutel, vanemapuhkusel olijatel, ülalpeetavatel abikaasadel, pensionäridel, puuetega inimeste hooldajatel, osalise või puuduva töövõimega inimestel, doktoranditoetuse saajatel, loometoetuse saajatel, usulise ühenduse registrisse kantud kloostri nunnadel ja munkadel ning haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminutel.

Kuues küsimus: "Millal on Vabariigi Valitsus planeerinud laiendada ravikindlustust kõigile Eestimaal elavatele inimestele?" Ja vastus. Eestis kehtib solidaarne ravikindlustussüsteem, ühine ravikindlustuse raha tuleb tööl käivate inimeste palgalt makstud 13% ravikindlustusmakselt. Lisaks töötavatele inimestele on ravikindlustatud ka paljud teised, kes ise ei tööta, näiteks lapsed, pensionärid, töötud ja nii edasi. Kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesugust kvaliteetset arstiabi, olenemata sellest, kas nad tasuvad ravikindlustusmaksu ise või mitte. Ravikindlustuse puudumise tööeluga seotud põhjused on vaeghõive, petturlikud töövormid, deklareerimata töö ehk olukorrad, kus a) inimese töösuhe on lühiajaline või katkendlik, b) inimese palgatulu on ebastabiilne või ebapiisav, ja c) inimese töötamine on vormistatud viisil, mis ei anna ravikindlustuskaitset, näiteks ümbrikupalk, töötasu vormistamine ettevõtlustuluna. Inimesed ei ole piisavalt teadlikud või motiveeritud kasutama sotsiaalsüsteemi, mille kaudu on võimalik ravikindlustussüsteemi siseneda. Seetõttu jäävad kindlustuseta elanikud, kellel oleks küll õigus ravikindlustusele näiteks läbi töötustaatuse, kuid kes jätavad selle võimaluse kasutamata ja seda tihti teadmatusest. Nii et sellega tuleb tegeleda. Ravikindlustuskaitse kõigile inimestele laiendamine eeldab terviklikku lähenemist ja see ei saa halvendada tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkust. Ja Sotsiaalministeerium on ka tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuseks väljatöötatud lahendustele alustanud detailanalüüsi tegemist. Aitäh!

17:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt peaminister! Teile on ka küsimusi. Marika Tuus-Laul, palun!

17:43 Marika Tuus-Laul

Jaa, aitäh! Austatud peaminister! Selge see, et ravikindlustuseta inimestele tagatakse vaid erakorraline abi. See nüüd, mis puudutab perearsti, siis ka nemad annavad erakorralist abi, aga enamasti, me teame, et ega perearstid neid vastuvõtte lihtsalt ei taha. Ainult siis, kui midagi väga erakordset on. Samas me teame, et inimesed ju vajavad eriarsti abi. Neil on ju tõsised haigused. Nad on hetkel tõesti kindlustamata inimesed.

Aga mis siis teha? Kas te olete teinud mingeid analüüse, et kui palju läheb hilisem ravi tegelikult nendele inimestele kallimaks? Sellepärast et iga ravijupp, mis on edasi lükatud, teeb ravimise kallimaks. Ja teine asi – meil on põhiseadus, mis ütleb, et põhiseaduse järgi on inimestele tagatud arstiabi ja see on nende põhiõigus saada arstiabi. Aitäh!

17:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See ongi Eestis hea, et tervishoid on kõigile tagatud. Kui näiteks Ameerika Ühendriikides te peaksite iga sellise sammu eest maksma, ka juhul, kui teil on vaja vältimatut abi osutada. Hiljem esitatakse arve ja kui sul ei ole kindlustust, siis see võib ikkagi pere täiesti pankrostistada.

Eestis sellist asja ei ole. Meil on solidaarne tervishoiusüsteem. Meil on solidaarne vastutus ja seda näitavad ka need numbrid. 4,7% elanikest on ravikindlustuseta. See tähendab, et kõik teised on ravikindlustusega. Ja jällegi, kui lugeda ravikindlustuse seadust, kõik, kellele on ravikindlustus tagatud, siis on väga raske leida kedagi, kes selle alla ei lähe. Mina arvan seda, et kindlasti peab rohkem tegema seda teavitustööd, et inimesed teaksid, et neil on õigus ravikindlustusele – ka siis, kui sa oled näiteks töötu.

Nüüd, hilisem ravi muidugi on kallim, aga see ei puuduta ainult ravikindlustuseta isikuid. See puudutab kõiki isikuid. Ka neid, kellel on ravikindlustus ja kes ei taha arsti juurde minna õigel ajal ja ei satu sinna siis, kui oleks võimalik veel midagi teha ja veelgi enam – ka oma tervist hoida, nii et arsti juurde asja üldse ei oleks. Sellele ennetustegevusele peaks ka rohkem tähelepanu juhtima, et inimesed, kes iseennast lõhuvad, on pärast koormaks tervishoiusüsteemile, kui tegelikult seda kõike saaks ära hoida. Suitsetamine, alkohol, ülekaalulisus – kõik sellised suured terviseriskid. Aitäh!

17:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg! Arupärimisel on võimalik igal Riigikogu liikmel esitada ainult üks küsimus. Jaak Aab, palun! 

17:45 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea peaminister! Ma küsin pigem teie arvamust võib-olla, mitte valitsuse otsuseid. Sellest teemast on pikalt räägitud. Need ongi väga rasked juhtumid, see 4,7, aga kahjuks tuleb need Eesti peale ikka mitukümmend tuhat. See on 50 000 – 60 000 ja neid on väga keeruline hinnata erinevatel põhjustel, miks see ravikindlustus ei ole ja miks inimene seda ka läbi sotsiaalsüsteemi erinevate võimaluste ei saa kasutada või ei kasuta. Tavaliselt on need inimesed kõik ka kuskil sotsiaalabi, ütleme, siis nii-öelda vähemalt vaateväljas ehk siis kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad enamuses teavad neid olukordi. Ja kunagi on tehtud küll minu poolt ka selline ettepanek, et omavalitsustele anda võimalus see ravikindlustus juurde osta, ainult siis tekib küsimus, mis vahenditest. Kas omavalitsused peaksid riigilt ka saama rohkem vahendeid ja hinnatagi iga juhtumit eraldi?

17:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eks see ongi sellise terviklikuma vaate küsimus, kuidas me seda ravikindlustust ja tervishoiuteenuse rahastamist korraldame. Loomulikult, ma ütlen jällegi, kui me võrdleme teiste riikidega, siis meil on see ravikindlustuse kate väga lai. Aga mida me ei taha soodustada, on see, et tegelikult oleksid ümbrikupalgad, kõik sellised asjad, mis tegelikult ei too makse riigieelarvesse, mille kulul saab ravikindlustust pakkuda solidaarselt. 

Mida see solidaarne süsteem tähendab? Tähendab seda, et terved inimesed sisuliselt peavad oma maksudest üleval neid, kellel on rohkem arstiabi vaja. Kui me läheme sellise süsteemi peale nagu Ameerikas, kus igaüks peab oma kulusid ise kandma, sellist solidaarsust ei ole, siis see on hoopis teine süsteem. Aga mina olen avatud nendele aruteludele terviklikult ka, nii et need haaravad kogu ravikindlustussüsteemi. Erinevaid ettepanekuid on siin ju ka esitatud, see ei puuduta ainult seda ühte väga kitsast küsimust. Aitäh!

17:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt peaminister, teile rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Oleme tänase kuuenda päevakorrapunkti menetlenud.


7. 17:48 Arupärimine Neeme tn 50 kinnistu olukorra kohta (nr 160)

17:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Merry Aarti, Urmas Reitelmanni, Uno Kaskpeiti, Kert Kingo, Riho Breiveli, Kalle Grünthali, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Ruuben Kaalepi, Peeter Ernitsa, Alar Lanemani, Paul Puustusmaa, Leo Kunnase, Helle-Moonika Helme, Anti Poolametsa, Mart Helme ja Martin Helme 19. oktoobril 2022 esitatud arupärimine Neeme tn 50 kinnistu olukorra kohta number 160. Ma palun arupärijate nimel kõnepulti Riigikogu liikme Riho Breiveli.

17:49 Riho Breivel

Lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Neeme 50 on kinnistu, aga küsimus ei ole kinnistus, vaid küsimus on inimestes, kes sellel kinnistul elavad, perekondades, kellele on antud omal ajal lootust ja on antud omal ajal elamispinnad, et nad saaksid oma tööd teha tärkavas, taas tärkavas Eesti Vabariigis ja piirivalves.

Kinnistud olid praktiliselt täielikult lõhutud, kui Vene piirivalve sealt välja läks. Ja needsamad inimesed koos oma perekondade ja oma töö säästudest võtsid ja ehitasid need elamisväärseks lootuses, et nad saavad seal rahus elada ja tööd teha. Aga lubadused olid, 30 aastat on neile antud lubadusi, et nad saavad seal jätkata – ja jätkata ka siis, kui nad juba teenitud puhkusele jäävad. Kuid vaatamata kõikidele lubadustele on asi jõudnud nüüd nii kaugele, et see kinnistu on ärilistel eesmärkidel maha müüdud läbi [Riigi] Kinnisvara AS‑i ja uus omanik ähvardab neid väljatõstmisega. Tänaseks on selgunud ka see, et ta jätkab teatud aja veel sedasi, et lubab neil sees elada, kuid tõstaks üüri 500 eurole pere peale. Aga see on juba ka, kui vaatame, et inimesed ise need kinnistud korrastasid, see on, kuidas öelda, väga-väga inimvaenulik nende perekondade suhtes. Me oleme siin Riigikogus ka infotunnis esitanud teile mitmel korral neid küsimusi – mitte ainult meie fraktsioon, vaid see mure on ka teistel Riigikogu liikmetel, sest küsimus on meie inimestes ja nendes inimestes, kes heas usus olid meie riigi ehitamise alguses.

Tulenevalt sellest me koostasime küsimustiku, mille teile andsime, ja me loodame, et te nendele küsimustele vastates leiate lahenduse, kuidas me saame nende inimeste olukorra tuua inimlikule tasandile, et nad saaksid rahus oma vanaduspõlve veeta. Aitäh!

17:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun arupärimisele vastama peaminister Kaja Kallase.

17:52 Peaminister Kaja Kallas

Head arupärijad, vastan küsimustele. Esimene küsimus: miks ei ole läbi viidud menetlust, et selgitada õiguslikud ja tegelikud asjaolud, mis on päädinud olemasoleva Neeme tänav 50 kinnistu olukorra tekkimisega? Kõigepealt, mul on väga kahju, et selline olukord on tekkinud aastate lõikes. Ja aastakümnete jooksul isegi, võib öelda, on antud inimestele lubadusi ametnike poolt, mida ei ole täidetud. Samas see hinnang, kas Neeme tänava elanikel oli õigus eluruume erastada – selle andis Tallinna Ringkonnakohus juba oma 27. aprilli 2013. aastal jõustunud otsuses, mis kinnitas halduskohtu 13. aprilli 2012. aasta otsust, et neil elanikel ei ole eluruumide erastamise õigust. Kuivõrd Eesti Vabariigis mõistab õigust kohus ja tegemist on jõustunud kohtulahendiga, siis võib põhjendatult väita seda, et see eluruumide mitteerastamine oli seaduslik. Kaks kohtuastet on see vaidlus käinud ja osapooltel ja kohtul on piisavalt olnud võimalusi nende asjaolude selgitamiseks.

Teine küsimus: kas on kaalutud tühistada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt läbi viidud enampakkumine Neeme tänav 50 mereäärse kinnistu osas? Vastus. Enampakkumise tulemusel on notariaalne võõrandamise leping sõlmitud 20. oktoobril 2022. aastal ja omandiõigus on üle läinud. See tähendab seda, et sissekanne on tehtud 1. novembril 2022. aastal. Seega ei ole enampakkumise tulemuste tühistamine võimalik. Puuduvad ka viited sellele, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts oleks enampakkumise läbiviimisel rikkunud õigusakte, mis oleks alust andnud selleks, et selle enampakkumise tulemusi tühistada. Ja jällegi, väga kahetsusväärne on see, et elanikke ei ole sellest enampakkumise korraldamisest kuidagi teavitatud.

Kolmas küsimus: kas on kaalutud jagada Neeme tänava kinnistu neljaks eraldi kinnistuks. Vastus. 2019. aasta sügisel esitas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts detailplaneeringu algatamise taotluse, mille eesmärk oli olemasolevate hoonete ümber eraldi seisva elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste moodustamine. Kaasnevaks eesmärgiks seati hetkel kinnisala avalikkusele avamine, korrastamine ja liikluskorralduse parandamine. Lahenduse oleks andnud võimaluse ka senistele üürnikele, moodustades üürnike valduses olevate hoonete ümber kinnistud, ja neid kinnistuid oleks üürnikel võimalik turuhinnaga välja osta. Aga kahjuks planeeringu algatamine jäeti Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse poolt kooskõlastamata.

Neljas küsimus: kas Vabariigi Valitsus peab võimalikuks üürnike kasutuses olevatele elamutele moodustada iseseisvaid kinnistuid ning seejärel võõrandada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kinnistu üürnikele otsustuskorras erastamise hinna eest? Nagu ma ütlesin, 2019. aastal Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on sellise ettepaneku teinud, selle lükkas tagasi Põhja-Tallinna Linnaosavalitsus. Aga tänasel hetkel, kui kinnistu on juba võõrandatud, ei ole isegi teoreetiliselt võimalust seda kinnistu jagamise protsessi taas algatada. Enne kinnistu võõrandamist esitas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts selle detailplaneeringu algatamise taotluse, nagu ma ütlesin, aga see jäeti rahuldamata.

Viies küsimus: kas asjaomased ministeeriumid ei peaks kiiresti tekkinud olukorrale reageerima ja sotsiaalset õiglust mitteriivava lahenduse leidma? Vastus. Arupärimise esitamise hetkeks oli juba kinnistu enampakkumine toimunud, uus omanik leitud. Notariaalne võõrandamisleping sõlmiti 20. oktoobril 2022. aastal. Nagu ütlesin, enne seda müügitehingut 2019 püüti Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt saavutada olukorda, et neid kinnistuid jagada. Aga seda Põhja-Tallinna Linnaosavalitsus ei kooskõlastanud.

Võlaõigusseaduse kohaselt lähevad üüritud kinnisasja omaniku vahetumisel üürilepingust tulenevad üürileandja õigused-kohustused üle asja omandajale. Seega ei too Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt kinnistu võõrandamine kaasa automaatselt Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja Neeme 50 elanike vahel sõlmitud üürilepingute lõppemist. Kinnistu uued omanikud peavad üürilepingute täitmisel või lepingu ülesütlemisel lähtuma võlaõigusseadusest ja üürilepingu tingimustest. Sealjuures lubab võlaõigusseadus üüritud asja võõrandamise tõttu üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale eluruumi üürilepingut üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab tungivalt seda ruumi ise.

Ma saan väga hästi aru, et Neeme 50 elanikud on sattumas hiljemalt järgmise aasta kevadeks keerulisse olukorda ja vajavad seetõttu lahenduse otsimisel abi. Seetõttu on Siseministeerium 19. oktoobril 2022. aastal pöördunud Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse poole palvega aidata leida Neeme 50 üürnikele munitsipaaleluase. Hetkel minu teada veel vastust sellele ei ole. Aitäh!

17:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh teile on ka küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

17:58 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! See on väga kurb teema, mida me siin praegu arutame. Tõite põhjenduseks kohtuotsuse, miks ei saa enam midagi teha ja ütlesite, et neil oli seal mingil hetkel võimalus see turuhinnaga välja osta. Aga noh, saate isegi aru, et tavalisel inimesel ei ole seda raha, et ennast meie ülikallis õigussüsteemis kaitsta, samuti ei ole neil vahendeid, et turuhinnaga midagi välja osta. Ma olen selle naisega rääkinud, kes mulle 30. oktoobril kirjutas. Ma kohe tsiteerin seda. Tere, lähen merre, see on minu kodu, rohkem ei suuda, meri hoiab mind, olen seal õnnelik. Ma võtsin selle peale kohe ühendust asjaomaste inimestega, kes võiksid professionaalselt asjaga tegeleda ning me saime selle inimesega ühiselt kontakti ja seekord nii halvasti see ei lõppenud. Te olete sõnades kogu aeg seisnud inimeste vaimse tervise probleemide eest. Te olete väga jõuliselt seisnud kümnete tuhandete ... 

17:58 Helle-Moonika Helme

... siia saabunud sõjapõgenike eest, kes on kaotanud kodu. Palun lubage, et te teete kõik nende aitamiseks, sest need inimesed on meie riigi ülesehitamisel andnud kõik läbi terve oma elu.

18:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ütlen veel kord, et tõepoolest on väga kahetsusväärne, et selline olukord on tekkinud. Tõesti, minu lauale jõudis see siis, kui kõik tehingud olid juba tehtud ja selles mõttes polnud ... Kõik on, nagu meil on õigusriik, tehingud on jõustatud. Siin, nagu ma näen nendest materjalidest, on olnud neid hetki varasemalt, kus aidata neid inimesi. 2019 teie enda abikaasa oli siseminister, tema valdkonnas on PPA inimesed ka. Võib-olla see lihtsalt ei olnud inimeste teadvuses sel hetkel ja mina sain sellest teada liiga hilja. Õnneks on meil sotsiaalsüsteem selliselt üles ehitatud, et mitte kedagi ei jäeta maha, kõiki inimesi aidatakse. Aga tõepoolest, see lugu on väga kahetsusväärne.

18:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

18:01 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud valitseja! Mis jutt see on, et jah, ma loodan ka, et meil on õigusriik?! Te olete peaminister. Aga kui selles õigusriigis on mingid ametnikud, mingid inimesed, kellel on ka oma nimi, aastaid oma riigi kodanike lollitanud, ajanud mingit, tegelenud millegi muuga, siis kas ongi niimoodi, et selles õigusriigis on ainukene see, et viime need vaesed lollitatud inimesed kusagile sooja nurka ja see paik, kus nad on olnud ja millega nad on seostanud oma tuleviku – sealt tuleb nad minema kupatada? Kas nii ongi õigusriigis, austatud valitseja?

18:02 Peaminister Kaja Kallas

Õigusriik tähendab seda, et meil on asjaõigusseadus, mis ütleb, et omand läheb üle siis, kui kinnistusraamatusse on kanded tehtud. Meil on õigusriik ka selles osas, et kui kellegi otsused on tehtud valesti, siis neid saab ka kaevata. Ja selles kaasuses, nii nagu ma näen, see on tegelikult vaieldud kõikides kohtuastmetes läbi. Seal on jõustunud kohtuotsus. Minu meelest oleks see isegi vale, arvestades seda, et meil on võimude lahusus – meil on kohtusüsteem, kohtuvõim, mis teeb otsused, kohtuotsused on jõustunud – hakata kuidagi võimupositsioonilt neid otsuseid ümber vaatama, sest üks või teine asi ei sobi. Sellepärast on õigusriigis need asjad lahutatud, et kohus vaatab asju erapooletult. Jällegi ma ütlen, et on äärmiselt kahetsusväärne, et inimestele on antud lubadusi, mida ei ole peetud, aga nende inimeste tegevuse peale saab samamoodi  kaevata ja need inimesed, ametnikud ju ka vastutavad oma tegevuse eest.

18:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Reitelmann, palun!

18:03 Urmas Reitelmann

Ma väga tänan! Piirivalve pension on niivõrd armetu, et selle eest ei saa mitte keegi, kes seda pensioni teenib, Eesti kohtusüsteemis õigust ega õiglust. Ei ole võimalik esitada mingisugustki hagi, ei ole võimalik palgata endale advokaati. Te teate seda väga hästi. Te räägite, et teil on hirmus kahju, juhtus fataalne jada kõikvõimalikke otsuseid, ja kui teie oleksite või teie eelkäijad, keegi oleksite teadnud, ei oleks seda õnnetut olukorda tekkinud. Nüüd te viitate, et Siseministeerium on pöördunud Tallinna linna poole. Tallinna linnal ei ole nende inimeste ees mitte mingisuguseid kohustusi peale selle, et nad on Tallinna elanikud. Riik on nendele inimestele võlgu. Riik on neid petnud, alt vedanud. Need inimesed ohverdasid oma karjääri ja võimalik, et tol hetkel, kui nad tegid selle otsuse teenida Eesti riiki, nad riskisid ka oma eluga. Riik on võlgu ...

18:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun küsimus, hea kolleeg!

18:04 Urmas Reitelmann

Mida saab riik nende inimeste heaks teha?

18:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, riigi õigusabi on ka olemas, mis aitab inimesi, kellel ei ole endal raha advokaati palgata. See on täitsa toimiv süsteem. Teine, jah, ongi, ma ei tea, mis te soovite minult siin nagu välja pressida. Loomulikult riik aitab inimesi. Eesti riik on piisavalt tugev, et aidata kõiki inimesi, nii et keegi ei jääks maha. Meil on erinevad toetusmehhanismid, et aidata inimestel toime tulla oma eluga. 1990‑ndatel oli ka võimalus neid eluruume erastada. Siin on tõesti läinud midagi väga viltu ja mitte üks kord, vaid väga palju. Aga see on alates põhimõtteliselt iseseisvuse taastamisest, meil on aasta 2022. Neid hetki on siin väga-väga palju. Aga tähtis on see, et meie sotsiaalsüsteem on piisavalt tugev, et aidata kõiki inimesi, kes jäävad hätta.

18:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

18:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma juhin tähelepanu kahele asjaolule. Eesti riik andis lubaduse, aga ta ei pidanud seda. Ausalt öelda, mind ei huvitagi üldse see, mis protsessid on vahepeal toimunud, sest Eesti Vabariik andis lubaduse. Praegu olete teie selle Vabariigi Valitsuse juht. Ja jättes kõrvale, ütleme, kõik kohtuvaidlused, erastamised, asjad, kas te tunnete natuke endal moraalset vastutust ka selle küsimuse ees? Te olete võimelised ju, arvestades teie tegusid, valitsema üksinda, saatma Keskerakonna valitsusest välja ja nii edasi ja nii edasi. Neid asju, mida te teete, on tohutult. Äkki te võtate ette ja aitate neid inimesi ja leiate neile selle elamispinna kusagilt?

18:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Selle jaoks on eraldi inimesed, kes tegelevad sellise asjaga. Eesti Vabariigi peaminister ei tegele inimestele eraldi korterite otsimisega. Nagu ma ütlen, Eesti Vabariik ei ole andnud lubadust, vaid nii, nagu ma loen siit materjalidest, on erinevad ametnikud andnud lubaduse, mida neil ei ole olnud voli anda. On tehtud vigu Tallinna linna poolt, on tehtud vigu ka riigi poolt, absoluutselt. Jällegi, inimesi aitavad sotsiaalametnikud, kes aitavad leida eluaset, kes aitavad leida tuge. Peaminister isiklikult ei tegele inimestele eraldi kodude otsimisega. Selle jaoks ongi meil jagatud ju erinevad valdkonnad nii, et eksperdid tegelevad erinevate valdkondadega. Peaminister ei tegele kõigega ise.

18:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

18:08 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea peaminister! No mis jutt see on, et te ei tegele millegagi. Kus need kindlad käed siis on?

Mul on muidugi asi ju täiesti... Meil kõigil on see asi täiesti selge. Ühel kõige magusamal kinnisvaral terves Eesti Vabariigis, Tallinna mereäärsel krundil, on Riigi Kinnisvara käes magus maatükk ja hambad ristis kõigist ja kõigest üle sõites seda erastatakse. Tuleb meelde üks Arsenali-nimeline lugu ka mul kohe sellega seoses.

Minu teada on ikkagi niimoodi, et seda tehingut ei ole veel sõlmitud. Ja kuni tehingut ei ole sõlmitud, saab müügitehingu alati takistada. Minu teada kannab lausa sellist toredat nime nagu Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Andke korraldus! Lõpetage müük ära! Alustame protsessi otsast. Või on vaja ikkagi see parseldamistehing lõpuni viia? Või teil ei ole nii kindlaid käsi, et ei käi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsist üle? Või kuidas? Aitäh!

18:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie maailmas muidugi faktid ei oma mingit tähtsust. 2022. aasta 20. oktoobril on sõlmitud notariaalne võõrandamisleping ja kinnistu omandiõigus on üle läinud. See sissekanne kinnistusregistrisse, mida teil on täiesti võimalik ise kontrollida Riigikogu aseesimehena, kes peaks seadusi tundma. Saab minna sinna sisse ja kontrollida, et omand on üle läinud 1. novembril 2022. aastal.

Ma tegelen väga paljude asjadega, aga lihtsalt ma ütlen, et võib-olla teie kavatsete tegeleda kõikide inimeste kõikide probleemidega ükshaaval. Kellelgi on, ma ei tea, otsas midagi – seep otsas kodust, te tegelete selle probleemiga. Aga see ei ole nii. On meil sotsiaaltöötajad, kes aitavad inimesi. On meil... Tegelikult see kogu kahetsusväärne juhtum on siin kaua ju olnud mureks. Need kohtulahendid on 2013. aastast, 2012. aastast. Kui te ütlete, et see oli nii suur probleem, eks ole, kui teie olite Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi eest vastutav minister 2019. aastal. Kui see oli nii lihtne, miks te ei lahendanud seda küsimust inimeste jaoks? 2019–2021 te olite rahandusminister, kelle alla kuulus Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Oleksite saanud anda neid korraldusi, et neid tehinguid ei tehtaks. Ma ei tea, miks te seda siis ei andnud. Miks te sellega siis isiklikult ei tegelenud, kui see teie valdkond oli? Aitäh!

18:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!

18:10 Martin Helme

Aitäh! Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kuulus selles valitsuses, kus mina olin, Jaak Aabi alla. Aitäh!

18:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Läheme edasi. Kert Kingo, palun!

18:10 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Te teete siin haledat nägu, te räägite, kuidas teil on kurb, te justkui nagu mõistaks, teil oleks nii kahju, ja vaatamata sellele külma kõhuga te lihtsalt parseldasite selle maja maha ja parseldasite maha kümme päeva enne seda, kui me olime esitanud arupärimise selle koha pealt. Ja siis te hakkate näpuga näitama meie peale. Meie ei parseldanud seda maja maha, vaid teie parseldasite seda. Aitab sellest näitlemisest, et teil on kahju ja kurb. Miks te siis parsetasite selle maja maha?

18:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mina ei ole mitte midagi parseldanud. Te olete esitanud arupärimise 19. oktoobril 2022. aastal. Notariaalne võõrandamisleping on siit paberitest 20. oktoobril sõlmitud, 2022. aastal. Et ei ole mingi parseldamisega tegelenud. On tõesti Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, kes nende asjade eest vastutab. See vaidlus on üleval 1993. aastast ja see oleks pidanud leidma lahenduse 29 aastat tagasi. Mul on tõesti ausalt kahju nendest inimestest, aga ma ei saa aru, kuidas mina vastutan kogu selle 29 aasta eest, kui on mitte tehtud neid otsuseid või on tehtud valed otsused. Kuidas see 2022. aastal on minu mingi tohutu soov selle asjaga tegeleda? Ei ole ju. Need vead on tehtud nende 29 aastaga. 1993. aastal olin ma 10. klassis, keskkoolis.

18:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

18:12 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Tegelikult on niimoodi, et selleks ajaks, kui me andsime arupärimise sisse, oli tehing notariaalselt sõlmimata. Ta oli enampakkumise võitja küll, Landest AS, aga notariaalselt oli selleks ajaks sõlmimata. Ja mis puutub nendesse pakkumistesse, siis tegelikult on niimoodi, et ei ole pakutud kinnistu ostmist nendele seal elavatele inimestele, ei ole, kui oli planeering tehtud, ei ole planeeringud tehtud ka uute elamutega ja praktiliselt ikkagi ma ka leian, et Vabariigi Valitsus, vaatamata sellele, et me ei saa muidugi teid süüdistada, aga me saame ikkagi riiki kutsuda üles heastama see, mis oli ... 

18:14 Riho Breivel

Kas see ikkagi ei ole õige niimoodi talitada?

18:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, tehingut saab takistada toimumast, kui te esitate tõkendi. Sellega ei saa tehingut peatada, kui esitada arupärimine peaministrile. Selle jaoks on õigusriigis erinevad tööriistad. Teie enda fraktsioonis on mitmeid inimesi, kes tahavad juriidiliste teadmistega hiilata, nemad teavad, kuidas neid tõkendeid saab panna. See ei ole see, et esitajate arupärimise, millele mul on õigus vastata viie töönädala jooksul, kui ma õigesti mäletan, seadusest tulenevalt. Ja ka see arupärimine ei muuda tehingu toimumist. Kui tahta tõkestada tehingut, siis selle jaoks on tõkend, või paluda see tehing peatada kohtusüsteemi kaudu. Arupärimisega seda teha ei saa. Nii et kui te esitate 19. oktoobril arupärimise ja 20. oktoobril toimub see tehing, siis see paraku see ei hoia seda ära.

18:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

18:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma juhin tähelepanu, et tegemist pole mitte tõkendiga, mida siin peaminister räägib, vaid hagi tagamisega. See on õige formulatsioon.

18:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Läheme küsimustega edasi. Rene Kokk, palun!

18:15 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud peaminister! See lugu on üks väga-väga halb näide sellest, kuidas erinevad ametkonnad ei ole oma tööd teinud. Ja oli ka "Pealtnägijas" saatelõik sellest, ma mäletan, et mingid dokumendid on kaduma läinud arhiividest, mida kindlasti ühes normaalselt toimivas riigis ei tohiks juhtuda. Aga küsimus on see: kas te olete andnud korralduse või on toimunud mingisugune distsiplinaarjuurdlus, et saada aru, mis on toimunud? See on väga halb pretsedent, kui ametnikud jäävad välja selgitamata, kes selles süüdistuses süüdi on. Sisuliselt inimesed on lageda taeva all, aga ametnikud töötavad kõik rahulikult edasi nii Tallinna Linnavalitsuses kui ka muudes ametkondades. Siin peaks mingi selguse leidma, sest muidu ei muutu mitte midagi paremaks ka tulevikus.

18:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kuivõrd see lugu on aastast 1993 ja siin aastakümnete jooksul on tõepoolest ilmselt tehtud mingeid erinevaid vigu, siis ma loodan, et Siseministeerium tegeleb selle küsimusega, kuivõrd tegemist on Siseministeeriumi endiste töötajatega, Politsei- ja Piirivalveameti töötajatega, et mis need vead siis on. Ma olen seda meelt, et kui on tehtud vead, siis samamoodi peavad ametnikud vastutama. Aga millest me peame ka aru saama, siis õigusriigis on ka teatud aegumise tähtajad. See tähendab seda, et kui sa said teada sellisest rikkumisest, siis oleks pidanud vaidlustama juba 29 aastat tagasi. Neid asju paraku väga vastutusele võtta ei saa. Moraalse hinnangu saab muidugi anda. Ma ei tea, kas need inimesed üldse töötavad enam riigisüsteemis, mul ei ole seda infot, kes need konkreetselt on olnud või konkreetselt on vigu teinud. Lihtsalt vaadates seda saagat, 29 aastat, see tähendab seda, et siin on ilmselt olnud väga palju inimesi, kes selle asjaga on tegelenud. Kus see kõik on läinud valesti, tõesti, ma ei oska sellele näppu peale panna.

18:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Alar Laneman, palun!

18:17 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! See lugu on mõnes mõttes õpikunäide sellest, et olukorrad on kõik unikaalsed nii oma asjaolude kui ka oma raskusastme poolest. Ma arvan, et praegu ei aita meid kuidagi, kui me vaatame minevikku, mis need kõik 29 aastat on viltu läinud. Aga mis on juhtunud, on, kui nüüd selgelt vaadata selle asja peale, et riigi nimel on antud inimestele lubadusi, neid lubadusi ei ole peetud ja kõik eri tasandid on ühel või teisel põhjusel läbi kukkunud. Ja mis nüüd on, tegelikult kaks ülesannet, isegi kolm: parandada süsteemi, karistada süüdlasi, aga peamine, nendele inimestele on vaja anda tagasi usk Eesti riiki ja ka elukoht. Sisuliselt see on ebastandardne olukord ja võib-olla siin just ongi teie kui peaministri roll määrav. Siseministeeriumile tuleks anda ülesanne ja siht peaks olema vääriline elukoht.

18:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma saan aru, et Siseministeerium ka tegeleb sellega, ta on 19. oktoobril, Siseministeerium on pöördunud linna poole, et lahendusi leida. Nii et ma eeldan, et sellega siis tegeldakse, aga ma saan igal juhul üle küsida.

18:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud peaminister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Martin Helme, palun!

18:19 Martin Helme

Ma palun kaheksa minutit.

18:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

18:19 Martin Helme

Aitäh, hea asespiiker! Head kolleegid! Mina küll tean, mis valesti on läinud. Mis nali see on, et keegi ei tea, kuidas asi halvasti läks? Räägivad nagu vanad roomlased, kes ütlesid: cui bono – kes kasu saab. Tallinna kesklinnas mereäärne krunt, kõige magusam kinnisvara Eesti Vabariigis üldse, müüakse maha hinnaga 80 eurot ruutmeeter. 80 eurot ruutmeeter! Tallinnas ei saa korteritki alla 2000 euro ruutmeetri eest. Ja siis tullakse meile siin rääkima, kuidas riik ei saa midagi teha. Jumal hoidku, see on riigivara! See on kogu aeg olnud riigivara, see on algusest saadik olnud riigivara. Riik, kuna see oli riigivara, pani sinna sisejulgeolekut taganud inimesed, tegi neile elukohad ja andis lubaduse ka neid erastada saada.

Aga siis tekkis meil Eesti Vabariigis selline eraldi suveräänne nähtus nagu Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, millega ma muide valitsuses olles hirmsasti maadlesin, aga kuna ta ei allunud mulle, vaid allus teisele ministrile, jäid käed natuke lühikeseks. Aga Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, tuleb välja, on meil suurem ja tähtsam ja võimsam kui Vabariigi Valitsus või ükskõik missugused Eesti seadused. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts lihtsalt erastab selle ära, hoolimata kõikidest varasematest kokkulepetest, lubadustest, soovidest. Mis see siia puutub, et Tallinna linn ei teinud mingit planeeringut? See ei puutu üldse asjasse. See kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ehk Eesti riigile, otseselt, allub valitsusele. Tegelikult Riigi Kinnisvara Aktsiaselts allub ikkagi läbi oma nõukogu valitsusele.

Ja nüüd mõned toredad kuupäevad. 12. oktoobril tuleb meediasse sellest lugu. 19. oktoobril sel aastal meie teeme arupärimise ja kolm päeva hiljem pannakse kiiresti notari juures tempel alla. Kolm päeva hiljem pannakse tempel alla! Kui me arupärimise tegime, siis oli veel müük lõpetamata, aga noh, kähku-kähku, et siis saaks juba öelda, et ups, oleme fakti ees. See on lihtsalt nii tüüpiline näide sellest, kuidas Eestis ei ole õigusriiki. Ma lihtsalt iga kord, ma ei tea, kas nutta või naerda, irooniline muie tuleb näole, kui meil Kaja Kallas räägib Eestist kui õigusriigist. No ei ole õigusriiki!

Eesti õigusriik töötab ainult Reformierakonna teenistuses. See on ju meile kõigile selgeks saanud. Liina Kersna kulutab ära kiirhanke peale kindla käega 7 miljonit eurot, et osta teste. Õigusriik ütleb, et kõik on koššer. Peaminister kindla käega laseb meil lahti seitse ministrit ja valitseb poolteist kuud üksinda. Keegi ei näe mingisugust, ühtegi rikkumist, mitte kuskil, mitte midagi. Peaminister kindla käega paneb meil koroonaajal oma režiimi kehtestamiseks põhiseaduse üldse riiulisse. Ütleb, et nüüd on nii, sundvaktsineerimine ja vallandamised ja maskid ja ma ei tea, mis kõik veel, politseikoerad saadetakse peale kohvikutele ja jõusaalidele, kindla käega. Aga ühte kuradi kinnisvara müügitehingut – ei‑ei‑ei, sellega meie ei tegele, sellega meie ei tegele, peaminister ei tegele seebiostmisega hädas olevatele kodanikele. Aga ei ole küsimus seebi ostmises. Küsimus on selles, et see haiseb korruptsiooni järgi nii kaugele, et noh, ma arvan, et iga viimane kui inimene, välja arvatud Stenbocki majas, saab aru, et see haiseb korruptsiooni järgi.

Parseldatakse maha Eesti Vabariigiga üks kõige magusamaid kinnisvaraobjekte naeruväärse raha eest, lastes üle kõik need inimesed, kellele riik on andnud lubaduse, et nad saavad seal erastada endale kodu. Ja enne seda on neid inimesi veel solgutatud, sest nagu ilusti räägitakse, see lugu on habemega, see on 20 aasta pikkuse habemega lugu. Neid inimesi on kõigepealt 20 aastat solgutatud ja siis ikkagi visatakse tänavale, kindla käega. Ei noh, mis siin ikka. Sellele on lahendus. Kevadel tuleb valida teised inimesed. Aitäh! 

18:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

18:23 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud valitseja ja kolleegid! Õigusriik. Naerukoht siin. Ja kui austatud valitseja ütles, et jah, meil on õigusriik, aga väga-väga palju kordi on läinud selles õigusriigis asjad lappama. Mis õigusriik see sellisel juhul on?

Mul tuleb meelde... Oli vist 12. jaanuaril, kui kolm kutsumata külalist Stenbocki majja astusid. Ja pärast seda... See oli päev enne abielureferendumit. Ütlesid... Peaminister oli Jüri Ratas toona. Ütlesid talle midagi. Õigusriik. Ja nüüd on kohtuveskid hakanud jahvatama, aga ma olen üsna kindel, et see lõpeb samamoodi nagu kunagise Panovi case'iga. Aastaid solgutati inimest – ja inimesi – ja pärast selgus, et ... ei olnud midagi. Aga oli vaja võimu pöörata. Oli vaja, et abielu referendumit ei tuleks. Ja siis tulidki kutsumata külalised: peaprokurör, juhtiv riigiprokurör ja Kaitsepolitsei salapolitseipealik koputasid Stenbocki maja uksele.

Noh, neid õigusriigi, nii-öelda õigusriigi grimasse on liiga-liiga palju. Ka mida mina olen ajakirjanikuna kohtutes istudes ja lugedes toimikuid näinud. Nii et selle koha pealt rääkida, et jah, meil on küll õigusriik, aga läks nagu nihu ja korduvalt-korduvalt läks nihu – sellist jõuetut juttu ei tohiks ühe suveräänse õigusriigi peaminister rääkida. On ka riigi vastutus.

Jah, siin kolleeg Martin Helme rääkis, et kuidas notariga ja kinnisturaamatusse jõudmine käis. Kiire-kiire! Oli vaja. No ja tehtigi ära. Vaade on sealt jumalik muidugi: ühelt poolt on Paljassaare paremale poole – ma olen seal käinud – ja vasakule jääb Kopli poolsaar. Ilus meri ja paremal pool seal võimas loodus ka veel.

Aga tõesti – oli vaja kellelegi. Ja ametnikud selles õigusriigis, väga-väga palju ametnikke, tegid seda, mis neile kasulik on. Lollitasid oma riigi kodanikke. Ja need, kes on ka selle riigi eest seisnud juba ligi 30 aastat tagasi. Niimoodi on peedistatud, nagu maal öeldakse, aastakümneid. Ja nüüd tuleb veel Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Kuulge, naerukoht on!

Ma käisin... Isiklikult olen käinud. Mäletate, millega see Riigi Kinnisvara Aktsiaselts hakkama sai? Ta ehitas ju põrandaküttega külmlao. Ma olen seal käinud viimasel päeval, kui toonane peadirektor Lanno tagasi astus. Veetsime öötunnid seal. Ta näitas seda käkerdist, seda maja, kus koridorid olid nii kitsad, et nende kastide raske minna sinna. Ja kvaliteedijuhiga käisime ringi. Sealoli kusagil 20-25 sellist asja, mis olid projekteeritud täielikus Eesti Vabariigis nii nagu ei tohiks olla. Põrandaküttega külmladu, kus läksid raisku vaktsiinid, palju vaktsiine. Ja nagu te mäletate, õigusriigis mitte keegi selle eest ei vastuta ka. Ei vastutanud mitte keegi. Süüdimatu õigusriik!

Auväärt valitseja! Minu meelest see ületab igasuguse piiri. Need mõned inimesed – võib öelda jah, mõned inimesed, meil on palju inimesi. Aga see on tülgastav, jälk lugu. Ja õigusriigist, auväärt valitseja, ei ole siin küll paslik rääkida. Aitäh!

18:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kas peaministril on soov lõppsõnaks? Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole.

18:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma veel kord ütlen, et see on väga kahetsusväärne, et sellised asjad on Eesti Vabariigis juhtunud. Aga ma pean mingid faktid ikkagi üle käima. Teie arupärimine on esitatud 19. oktoobril 2022. aastal. 20. oktoobril on sõlmitud see tehing. Seda kinnistut müüdi avalikul enampakkumisel – avalikul enampakkumisel.

Nüüd, asjaolu, miks ta tõenäoliselt on odav – aga see on puhtalt minu spekulatsioon –, on see, et selle maa, selle kinnistu otstarve on riigikaitsemaa. Selle jaoks, et sinna saaks ehitada korterelamuid, peab muutma detailplaneeringut ja Tallinna linn peab olema nõus sellega, et riigikaitsemaast saab elamumaa. Senikaua sinna ühtegi korterelamut ehitada ei saa. See on tõenäosus, miks see hind on olnud selline.

Nüüd, 29 aastat on tehtud siin ilmselt vigu. Ma ei saa nendele näppu peale panna, mis vigu täpselt on tehtud. Aga jällegi: Eesti sotsiaalsüsteem on niivõrd tugev, et ei jäta ühtegi inimest ei peavarjuta, ei koduta, ei toetuseta. Sellele võivad need inimesed kindlad olla. Aitäh!

18:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tänane seitsmes päevakorrapunkt on  menetletud.


8. 18:30 Arupärimine ravijärjekordade lühendamise meetmete kohta (nr 157)

18:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi tänase kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Jüri Ratase, Viktor Vassiljevi, Jaak Aabi, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Marek Jürgensoni, Tõnis Möldri, Kaido Höövelsoni, Marko Šorini, Igor Kravtšenko, Siret Kotka, Anneli Oti, Erki Savisaare, Taavi Aasa ja Dmitri Dmitrijevi 10. oktoobril 2022 esitatud arupärimine ravijärjekordade lühendamise meetmete kohta number 157. Ma palun arupärijate nimel ettekandjaks Riigikogu liikme Jaanus Karilaidi!

18:30 Jaanus Karilaid

Suurimad tänud, hea juhataja! Tõesti, keskfraktsiooni arupärimine tervise‑ ja tööministrile sel teemal on esmakordne selline parlamentaarne dialoog. Ma paar sõna räägiksin siis motiividest. Ravijärjekordade lühendamine on nii-öelda pikalt olnud poliitikute töölaual ja me tahame nagu aru saada, et ühelt poolt, kui me räägime Eesti inimestega, räägime arstidega, me näeme neid probleeme, ja kui me teeme analoogse päringu peaministrile, siis me näeme sealt probleemide eitust ja et kõik on korras ja kõik on tagatud. Nii et me tahame teada, et kes rohkem ja täpsemalt seda reaalset elu tunnetab.

Ja viimasena jõudsime alles tervise‑ ja tööministrile väga loogilisel põhjusel. Et kui 2016 Keskerakond sai valitsusse, siis sealt vaatas vastu aegrea peal veel nii-öelda kurvem pilt ja see lisaraha, mis anti koos Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidega, tegi 2018, 2019 selle pildi paremaks. Aga see pilt ei ole veel selline, millega rahule jääda. Ja et siis täpsemalt aru saada, mis on reaalne elu ja kus on need tegelikud lahendused ja palju seda lisaraha vaja on, olemegi selle arupärimise esitanud. Aitäh!

18:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ja ma palun arupärimisele vastama tervise- ja tööminister Peep Petersoni.

18:32 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Olen paljude teie arupärimise sissejuhatuses kirjutatud seisukohtadega nõus. Probleemid on jätkuvalt üleval. Tööd tehakse pidevalt. Olukorda ei läinud paremaks seoses COVID-iga, vaid järjekorrad said ainult pikeneda, kuna peamised ressursid, nii haiglad kui ka töötajad olid väga tihedasti seotud pandeemia tõrjumisega.

Ma olen nõus sellega, et on väga oluline, et inimesed saaksid arstliku tähelepanu õigeaegselt, varakult ja saadud arstiabi oleks täiuslik või mitte täiuslik, aga kompleksne. Sel viisil on see ka riigile vähem kulukas. Ja õigeaegse abi puudulikkusest tingitult süvenevad terviseprobleemid.

Ravijärjekordi on vaja lühendada võimalikult kiiresti ning riigipoolsed lisainvesteeringud selleks on hädavajalikud, kuid need ei pruugi olla nii lihtsad, et me lihtsalt paneme erialadele raha juurde. See ei pruugi aidata, kuna hiljutine Riigikontrolli auditki näitas, et paljudel erialadel on inimeste puudus. Mis tähendab seda, et lihtsalt raha suunamine hetkel ei pruugi tulemust tuua.

Te viitate 22. aasta juunis Kantar Emori poolt läbi viidud uuringule, mille kohaselt vaid 28% Eesti elanikest on valmis minema tasulisele vastuvõtule ning inimesed on pigem valmis pikalt ootama arsti vastuvõtule tasuta visiidi aega kui arsti külastamise eest maksma. Isegi kui ooteaeg on väga pikk. Ma ei ole selle uuringuga kahjuks tuttav, aga ma julgen seda tõlgendada nii, et inimesed ei ole mitte põhimõtteliselt vastu tasulise teenuse eest maksmisele, vaid pigem on küsimus selles, et inimestel ei ole seda raha. See raha tuleks millegi muu elutähtsa arvelt ja pere eelarvesse lüüakse liiga suur auk.

Rohkem tasulist arstiabi ei ole minu arvates lahendus Eesti inimeste tervisemuredele. Need ei too tervist otseselt juurde. Me teame seda, et tasulisi teenuseid viivad läbi needsamad Eesti arstid, kes muidu võiksid pakkuda haigekassa lepingu raames teenust. Ja me näeme täna tõsist konkurentsi isegi erakliinikutes, aga suur osa töötajatest on tegelikult samaaegselt ka riigihaiglates tööl.

Juulis ametisse astunud valitsuse tegevusprogramm ei sisalda otsuseid tervishoiu rahastamise suurendamiseks. Ilmselt te olete sellega kursis. Vastav ülesanne tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkust arutada oli eelmise valitsuse tegevusprogrammis ja see lausa kuulus 100 päeva programmi hulka. Minu eelkäija Tanel Kiik esitas analüüsi ja ettepanekud märtsis 2021 valitsusele, kuid nende arutamiseni selle valitsuse koosseisus ei jõutud mitte kunagi.

Mina võtsin endale ministriks saades ülesande taaselustada tervishoiu rahastamise ja ravikindlustuse laiendamise teema eesmärgiga, et märtsivalimiste järel ei peaks alustama taas analüüsidest, mis jõuavad kurva tõdemuseni rahalisest jätkusuutmatusest. Uus valitsuskoalitsioon peaks saama läbirääkimistel tugineda variantidele, mille vahel valida ja mida 2024. ja 2025. aastal saaks reaalselt ellu viia.

Kutsun seejuures üles, et niipea, kui meil need arvutused valmis saavad nii laiendamise seisukohast ehk siis nende kulude katmise poole pealt kui ka võimalike tulude poole pealt kindlasti erakondadel nendega tutvuda ja kujundada ka enda seisukoht, mille poolt või vastu reaalselt ollakse. Püüame pakkuda välja võimalikult neutraalse valiku, selleks et ka meie parempoolsemad kolleegid sealt midagi endale endale leiaksid. Aga muutus peab tulema üsna põhimõtteline, sest juba 25. aastal haigutab riigi eelarvestrateegias 100 miljoni euro suurune auk.

Kõik eelnev ei tähenda, et ravi kättesaadavuse teemal ei oleks pingutatud. Ja siin ongi nüüd vastused Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi erinevatest sammudest.

Kõigepealt küsimus:  milliseid samme on astutud selleks, et ravijärjekordi kiiremas korras lühendada? Ravikindlustussüsteemiga on meil tagatud, et ambulatoorse visiidi maksimaalne ooteaeg on kuus nädalat, plaanilisele statsionaarsele ravile ja päevakirurgia protseduuridele kuni kaheksa kuud. Ooteaeg võib pikeneda sellisel juhul, kui inimene eelistab mõnda konkreetset arsti või raviasutust. Inimesed pannakse terviseprobleemide tõsidus alusel ravijärjekorda ja kui tema tervislik olukord ei võimalda oodata nii kaua, siis perearst saab kiire aja ise vastava erialaarstiga kokku leppida.

2022. aasta hetkeseis ravijärjekordadega inimese vaates eriarstide juurde on järgmine. Kõigepealt, suuremad väljakutsed on erialadel, kus on vähe suure spetsialiseerumisega arste. Näiteks neurokirurgi juurde ootavad Tartu ja Harjumaa inimesed keskmiselt kaheksa nädalat ja teiste maakondade inimesed keskmiselt kolm kuud. Väljakutseid on ka otsepöördumisega erialadel. Need on alad, kus ei ole vaja saatekirja, näiteks oftalmoloogia ja psühhiaatria erialal ootavad inimesed arsti juurde pääsemist 1–12 nädalat, sõltuvalt geograafilisest asukohast.

Erialadel, kus töötab palju arste, näiteks günekoloogia ja dermatoveneroloogia olukord on täna raha lisandumisega inimese jaoks paranenud ja ooteajad on kolmandiku võrra lühemad kui varasematel aastatel. Paranenud on ka kättesaadavus erialadel, kus perearsti osa ravitöös on kasvanud, näiteks endokrinoloogia ja kardioloogia.

Positiivset mõju omab ka e-konsultatsiooni kasutuse kasv. See aitab suunata õige patsiendi õigel ajal õige arsti juurde. E-konsultatsioonide arv kasvab iga aastaga. 2022. aasta üheksa kuuga circa 57 000, kasv võrreldes eelmise sama perioodiga siis 50%. Ainult konsulteerimiste osakaal on viimastel aastatel olnud 30% piires. Kui konsultatsioonist ei piisa, siis saab eriarst hinnata, kui kiiresti patsient vastuvõtjale peab tulema, ja vastavalt sellele antakse patsiendile vastuvõtuaeg. E-konsultatsioon on võimaldanud näiteks allergoloogi-immunoloogi vastuvõtule jõudmist oluliselt parandada. Vastuvõtule kutsutakse patsiendid, kes seda tõesti vajavad. Muudel juhtudel piirdub erialaarst perearsti nõustamisega.

E-konsultatsiooni küsitakse hetkel kõige enam neuroloogias – 11% kõikidest e-konsultatsioonidest ja ortopeedias – 10% kõikidest konsultatsioonidest, mis on lühendanud ooteaegu nendel erialadel. E-konsultatsiooni läbi süsteemi sisenenud inimesed saavad kiirema abi, kuna nende vajadused on eelnevalt hinnatud.

2022. aastal oleme ambulatoorsetetel erialadel andnud lisalepinguid kokku summas 16,7 miljonit eurot. See on andnud lepingupartnerile võimaluse teha tööd suuremas tempos ja  parandanud kättesaadavust. Septembris 2022 oli viimase kahe aasta suurim esmaste vastuvõttude broneeringute arv: 129 919 broneeringut. See on varasemate kuudega võrreldes üle 15% suurem. See tähendab, et oluliselt rohkem inimesi on saanud eriarsti aja.

Küsimus nr 2: kui suur summa on eraldatud 23. aasta riigi eelarvestrateegiaga ravijärjekordade lühendamiseks aastatel 2023, 2024, 2025 ja 2026? Eesti Haigekassale suunatakse 2023. aasta riigieelarvest tegevuse toetuseks ehk teenuste kättesaadavuse hoidmiseks 131 miljonit eurot. Lisaks prognoositakse eraldise kasvu mittetöötavate pensionäride eest 34,3 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu laekumise ravikindlustuse osa kasvu 239 miljonit eurot.

Need lisasummad lubavad meil säilitada tänast kättesaadavust ning järjekordade pikkust, mitte aga järjekordi märgatavalt lühendada. 2024. aastaks on riigieelarves teenuste kättesaadavuse hoidmiseks suunatavaid vahendeid 123 miljoni euro ulatuses. Aastateks 2025 ja 2026 riigieelarvest eraldist planeeritud ei ole. Sellest oli ka äsja juttu. Täiendavalt riigieelarve eelnõuga hetkel sätestatud positsiooni parandamise eesmärk aastateks 2024–2026 igaks aastaks 50 miljonit eurot. See on siis see, et riigieelarve püsiks tasakaalus, Rahandusministeerium andis ülesandeks just nii palju seda kulu-tulu positsiooni tulude suunas parandada.

Milliste lisameetmetega on plaanis pikkade ravijärjekordade probleemi lahendada? Haigekassa on vajadusel sõlminud lisalepinguid ja eelarves on arvestatud täiendavaid vahendeid. Näiteks onkoloogias kolm miljonit, sisehaigused 2,8 miljonit, günekoloogia 1,7 miljonit ja nii edasi teenuseosutajate ambulatoorse teenuse lepingutesse.

Võtan oma vastuse siis kokku. On võimalus tõepoolest veel lõplikult lukku löömata haigekassa eelarves – seda tehakse peale riigieelarve vastuvõtmist – teha tarku otsuseid, arendada süsteeme. Üks nendest on hetkel käimasolev ajaleidja rakendus, mis võimaldaks arstide aega optimaalsemalt kulutada. Kui patsient ei saa tulla lühikese etteteatamisega, siis on võimalik leida järgmine patsient selles järjekorras ja ta ette võtta. Ka selliseid nutikaid lahendusi tuleb teha. Aga samal ajal tuleb tugevdada esmatasandit, kaaluda mõnes valdkonnas triaaži sisseviimist, et tõepoolest patsiente eelhinnata, kui nad jõuavad eriarsti juurde. Nii et neid meetodeid, kuidas seda koormust jagada, et inimestele abi oleks kättesaadav on muidki, aga kus on põhjendatud ja võimalik, tuleb leida ka lisaraha haigekassa eelarves.

See on praegusel hetkel minu vastus. Peamine pinge seisneb selles, kas 2023. aasta märtsis koalitsioon suudab teha põhimõttelisi otsuseid ravi rahastamise küsimustes. Aitäh! 

18:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

18:45 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Pikkades ravijärjekordade süüdistatakse jätkuvalt COVID-it, aga tegelikult olid järjekorrad eriarstide juurde, nii ootejärjekorrad kui ka ravijärjekorrad, juba enne väga pikad. Ja nüüd, nagu me teame, on meie tervishoiusüsteemi lisandunud peaaegu 40 000 uut klienti ehk 3% rahvaarvust, mis seda olukorda veelgi halvendab. Me teame, et selle ravi kättesaadavusega on lood nii, et uued tulijad saavad kohe täieliku HIV-ravi, saavad kohe kallist vähiravi, puusaoperatsioonid, põlveoperatsioonid. Te olete septembris kirjutanud, Postimehes on uudis, et te olete öelnud: me küsisime lisaraha järgmise aasta eelarves selleks, et hoida haigekassa ravirahast eraldi ravikindlustamata ukrainlaste ravikulud, ligi 50 miljonit eurot. Ma küsin: kas te saite selle raha või ei saanud? Ja kui ei saanud, siis kui palju pikenesid või pikenevad ravijärjekorrad veelgi meie inimeste jaoks?

18:46 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Saan kinnitada seda, et on riigieelarve protsessi raames loodud eraldi reservkriiside lahendamiseks, kuhu kantakse nii COVID-iga juba sõlmitud lepingute kulud, on need vaktsiinid ja haiglaravimid ja võimalikud muud meetmed, kui neid peaks vaja minema, ja sama kehtib ka Ukraina põgenike abistamise osas. Hetkel on 14,4 miljonit, minu mäletamist mööda, haigekassa eelarves raha spetsiaalselt Ukraina põgenike abistamiseks. See ei tule tänaste meie Eesti kodanike arvelt, see on täiendav rahastus väljastpoolt. Selle eest ma olen hoolitsenud, et need rahad oleksid ülejäänust lahus ja seda praegusel hetkel ka valitsuse otsused on lubanud.

Aga tõsi on see, et arstid, arstide meeskonnad on meil sellega seoses, arste Eestis oluliselt juurde ei tule. On sisenenud dipdlomi tunnustamise või kutse tunnustamise protsessi üksjagu arste ja õdesid ka Ukraina poolelt, aga need inimesed minu teada veel kas praktiseerivad üldarstina, kus keeleoskus ei ole vajalik või õeabina. Nende saabumine pärissüsteemi vastutava tervishoiutöötajana sõltub sellest, kas nad õpivad ära vastavad spetsiifilised Eesti oskused Euroopa Liidu tasemel ja muu hulgas ka eesti keele oskamine on seadustes ette nähtud. Nii et sealt on abiväge loota, aga see võtab veel natuke aega. Aga ma ütlen, et inimressurss tervishoiusüsteemis on see kõige piiratum asi ja seda palja rahaga enam ei osta.

18:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

18:48 Helle-Moonika Helme

Jaa, mul on protseduuriline küsimus. Aitäh, hea eesistuja! Kas teie ka kuulsite sellist asja, kas ma kuulsin õieti, et lugupeetud minister ütles: Eestis üldarstil ei ole eesti keele oskus vajalik?

18:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma loodan, et minister ise kommenteerib järgmisele küsimusele vastates ka, mida ta sellest lausest arvab, mida teie praegu ütlesite. Marika Tuus-Laul, palun!

18:48 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud minister! Tõite siin COVID-i jah näiteks. Loomulikult see pidurdas kättesaadavust, aga arstijärjekorrad on probleemiks Eestis olnud, noh, ma ei tea, 25 aastat, habemega küsimus, ja aluseks oli ikkagi selle süsteemi loomine, mis meil loodi. Aga te lugesite ette pikad nimekirjad nendest järjekordade pikkusest. Tegelikult need ju, te teate, et ei näita mitte midagi, sellepärast et väga palju rohkem inimesi tahab arsti juurde ja meil on kunstlik piir pandud ette, et vaat need inimesed registreeritakse ja teistele öeldakse, et meil pole nimekirju alla tulnud, helistage uuesti, uuesti, lõpmatuseni, helistage uuesti, jäävadki helistama. Aga te olete öelnud, et tervishoiusüsteemi peaks nagu ka muutma, midagi peab muutma tervishoius. Kas te peate silmas ainult rahastamist või on teil ka niisuguseid kardinaalsemaid asju? Ja veel küsin juurde, et miks see siis ikkagi koalitsioonilepingust välja jäi. Olen pannud tähele, et ega Reformierakonda tervishoid pole kunagi huvitanud, läbi aastakümnete.

18:49 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Ma kõigepealt ütlen seda, et seda, kas üldarst vajab eesti keele oskust või mitte, sõltub sellest, kas ta on patsiendiga kokkupuutes. Kõik patsiendiga kokkupuutes olevad arstid vajavad vajavad eesti keele oskust, selles ei ole kahtlust. Aga kui on positsioone, kus arstid saavad toimetada ka väljaspool, siis üldarsti pädevuse piirides on võimalik üht-teist tööd siiski teha.

Mis ma tahtsin, kui ma nüüd tulen tagasi selle juurde, et miks koalitsioonileppes ei ole midagi kirjas, siis ma usun, et ennekõike oli küsimus usus, et meile naaseb COVID raskel kujul, ja seetõttu ei hakatud seda valdkonda koormama uute reformidega, vaid lähtuti sellest, et COVID tuleb üle elada ja siis jõuab teha, teha ja uuendada. Õnneks COVID ei ole naasenud sellel, ütleme, sügishooajal sellisel raskel kujul ja seetõttu on meil olnud võimalik tegeleda siin psühhiaatriaga ja paljude teiste erialadega ja pakkuda välja siin ka nii-öelda muid lahendusi peale lihtsalt rahastuse suurendamise. On valdkondi, kus rahastust tuleb suurendada, muu hulgas jälgida seda, et Eesti, ütleme, riigisüsteemis toimetavate või haigekassa süsteemis toimetavate spetsialistide tasud ei oleks nii märgatavalt allpool erasfääri tasusid, aga tuleb teha ka metodoloogilisi muutusi, aga neid ei saa teha kiiresti. Siin pigem paneme pikad tähtajad  ja valmistame kogu süsteemi ette, et neid muutusi teha. See näiteks puudutab saatekirjade kehtestamist erialadel, kus neid täna veel ei ole.

18:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaanus Karilaid, palun!

18:51 Jaanus Karilaid

Aitäh, juhataja! Hea minister! Kõigepealt ma tänan teid selle aususe eest, et erinevalt peaministrist te probleemi tunnistate ja pakute ka võimalikke lahendusi välja. Lisaraha on vaja leida. Muidugi ma soovitaksin valitsuse sees ka teda briifida ja anda talle adekvaatsem ülevaade, sest peaminister suure saali ees näitab kõike kaunimana, kui see tegelikult reaalses elus on. Kui neli‑viis kuud tagasi see uus koalitsioon tehti, siis ka teie olite üks nendest, kes väga bravuurikalt, poliitilise bravuuriga seisis Tallinna Haigla eest, ja väga paljud erialaspetsialistid on väitnud, et see vähendaks ravijärjekordi. Saades selle haiglaga valmis, lahendab päris palju probleeme ära. Kuhu teie bravuur jäi? Kuhu jäi Tallinna Haigla?

18:52 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Bravuur ei ole kuhugi kadunud. Kogu tervishoiu, no ütleme, mitte kogu, aga tervishoiuavalikkus enamuses on veendunud, et Tallinn vajab kaasaegset haiglat. Vastasel juhul ei ole seda kvaliteeti võimalik arendada võrdselt nende teiste suurte haiglatega. Uus aeg küsib ka teistsuguseid ruume, kui need olemasolevad on. See ei ole kuhugi kadunud. Me tegeleme hetkel kaardistamisega, mil viisil seda uut haiglat oleks võimalik ehitada. Tõsi on see, et Euroopa rahastusperiood on suures osas paika pandud või paikapanemisel, ja kui sealt tõmmati vist juunikuus Tallinna Haigla maha, siis hetkel ei ole seda Euroopa rahastuse puhul kuhugi asemele panna. Mida me kindlasti toetame, on see, et Tallinna linn viiks lõpuni projekteerimise, et olukorras, kus kas majanduslanguse tingimustes või mingites muudes oludes oleks võimalik kas või laenu abil Tallinna Haigla valmis ehitada, sest varem või hiljem peab see haigla tulema.

18:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaanus Karilaid, protseduuriline küsimus, palun!

18:54 Jaanus Karilaid

Jah! Vastusest tulenevalt, et Euroopa Liidu vahendid – ärge kiirustage siis selle lukustamisega. Neid vigu on võimalik vältida. Kolme ja poole kuu pärast on uued valimised. Kutsun üles sotsiaaldemokraate ja Isamaad riigimehelikku pilguga neid asju vaatama. Aitäh!

18:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg! Valimised ei ole protseduuriline teema.

Aga aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Marika Tuus-Laul, palun! (Marika Tuus-Laul küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

18:55 Marika Tuus-Laul

Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Hea minister! Tegelikult ei ole Eestis tervishoid kunagi olnud riiklikult tähtis küsimus. Jah, me oleme siin saalis küll arutanud seda probleemi riiklikult tähtsa küsimusena ja siin on olnud palju erinevaid eksperte, aga ega sellele pole järgnenud mitte mingisuguseid suuri ümberkorraldusi. On küll nokitsetud väiksemate asjade kallal, mis on hetkel olulised, aga neid asju tuleb näha siiski hoopis suuremas pildis.

Ameerikas näiteks oli tervishoiu kättesaadavus Barack Obama ajal valimiste peateema. Ja kui vaadata poliitiliselt, siis ma tõesti mäletan selle 20 aasta jooksul, et Reformierakond on oma valitsemisajal – ja seda on olnud pea 19 aastat – tervishoidu suhtunud ikkagi üsna vasaku käega: kärpinud raviteenuse kättesaadavuse raha või siis pole pidevalt kallinevasse protsessi seda raha juurde pannud. Samas kui Keskerakond, nii palju kui me võimul oleme olnud, on ikka ohtralt juurde pannud viimastel aastatel, kui me olime võimu juures: ligi 500 miljonit.

Me võime küll lubada lühemaid järjekordi, me võime lubada kõikvõimalikke häid asju, hambaravi kättesaadavust ja muud, kuid süsteem, millele omal ajal meie meditsiin üles ehitati, on olnud meie jaoks täiesti sobimatu. See sai alguse juba tõesti vähemalt 25 aastat tagasi. Ma mäletan, et juhirollis oli valdavalt Toomas Vilosius ja teised tema tegelased. Ja siis oli see kord, kui tervishoiumudeliks valiti ja ärimudel. Äriettevõtte prioriteet, nagu te teate, ongi kasumi teenimine: pakkuda teenust, aga mitte patsiendikesksust. Kiirabi on meil eraõiguslik, peremeditsiin ärisüsteem, kus perearst maksab minimaalselt palka ja minimaalselt makse selle pealt, aga võtab palga välja dividendidena. Tähendab, imelik, et see süsteem, mis püsib püsti sotsiaalmaksust, nagu tervishoid, sinna panustab arst iseenesest kõige vähem. See on väga kummaline.

Tervishoid on meil eraõiguslik, nagu ma siin ikka tuletan meelde, et aktsiaseltsid, sihtasutused, osaühingud ja riik ostab raviteenust eraõiguslikult juriidiliselt isikult. Seega on meil äärmiselt räige turumeditsiin, millist tegelikult Euroopas ei olegi kuskil mujal, et läbinisti on eraõiguslik. Eesti valis tõesti kõige kallima mudeli – ärimudeli. Kasumile orienteeritus tähendabki tervishoius sotsiaalse ebavõrdsuse kasvu. Vähese raha tõttu piiratakse patsiendi arsti juurde saamist ja tekitatakse järjekordi ehk järjekordade järjekordi ja inimestel ei ole võimalik end registreerida. Aga meditsiiniasutused ostavad, me teame, üksteise võidu moodsat aparatuuri juurde ja pakuvad teenust raha eest. Ja avalik-õiguslikult kogutud maksumaksja raha läheb läbi haigekassa eraettevõtete kätesse, mis on kummaline.

Piir avaliku ja erameditsiini vahel on meil üsna hägune. Lisaks on ekspertide arvates Eesti tervishoius üks suur viga: see on ülepolitiseeritud, sest haigekassa nõukogu eesotsas on minister. Küsimus on veel selles, kes ikkagi seda tervishoidu juhib? Me oleme erinevalt öelnud, et kas minister või suurhaiglad või haigekassa. Tegelikult on see nii, et meil juhib tervishoidu elu ise. Ravi kättesaadavus sõltub juhusest ja õnnest, kas konkreetses haiglas on veel eriarste üldse jäänud või mitte. Mõnes piirkonnas on juurdepääs kvaliteetsele ravile, mõnes üldsegi mitte.

Kui siin proua peaministriga oli juttu Ameerikast, siis Ameerikas on nii riiklikud kui ka erahaiglad ja seal on ka tööandja kindlustus. Nii et ei ole vaja sellist näidet tuua, nagu siin saalis tehti, et minge Ameerikasse ja vaadake, mis seal on. Põhjamaades on eelarveline tervishoid, raviasutused kuuluvad omavalitsustele. Seda nimetatakse sotsiaalseks meditsiiniks. Ka meil on vaja turumeditsiini asemel eelarvelist tervishoidu, mida juhitakse ühest punktist ja mille üle teostatakse ka konkreetset kontrolli.

Nii et seda ümber korraldada on väga-väga suur töö ja ma ei tea, mis kokkuleppeid siin peab olema. Aga ma arvan, et kui veel ei ole hiljaks jäädud, siis tuleb sellega alustada kohe-kohe peale valimisi, ja tuleb need punktid ka edasi kokku leppida enne valimisi. Aitäh!

19:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

19:00 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Hea minister! Kasutan võimalust, muidu ei ole võimalik ühepoolset debatti pidada ministriga. Aga kuna on arupärimistele vastamine, siis ollakse ju saalis.

Ravijärjekorrad! Ma arvan, et kõige täpsem oleks nimetada seda – raviteenuse järjekorrad. Ja võib-olla lahendus iseenesest oleks sihuke lihtne, kui me pöörduksime juurte juurde tagasi, milleks oleks see, et inimesi hakatakse ravima, mitte neile ei osutataks raviteenust. Eelkõneleja rääkis, millest see on – see on äriliselt motiveeritud, riigi poolt kinni makstud ja siis, kui raha saab otsa, on olukord keeruline. Siis tekivad need järjekorrad. Mina tahan rääkida ühest teisest asjast, milles meil debatt on praegusel hetkel üsna ühepoolseks jäänud, aga ma loodan, et me saame rääkida.

Hea minister! Me teame, et kõik selle valitsuse uued näod on niinimetatud, justkui katse-eksitus meetodil saanud ministriteks. Kes siis põlevad läbi, kes ei põle läbi. Paljudele on antud suured ülesanded, millega ei saa isegi kogenud vanad kalad hakkama. Ja võib-olla see ongi niimoodi, et viskad vette tundmatus kohas – kas tuleb pinnale või ei tule pinnale. Millisena jäädakse mäletama selle valitsuse neid ei-tea-kust tulnud inimesi, kes ei ole eelnevalt osalenud parlamendi töös? Väga hea oleks alati muidugi, kui minister oleks meil parlamendis olnud. Siis ta teaks ka, mil moel meil need protsessid siin käivad. Ja võib-olla on ta meiega koos ka seda Riigikogu leiba siin sööklas söönud ning tunnetab, et mõnes küsimuses on riigikonnad erakonnaüleselt ühel meelel. Hoolimata sellest, et kord – noh, Vestmann all ja Piibeleht peal – hääletatakse mõned eelnõud maha, toimetatakse siiski vaikselt kuidagi mingil moel edasi.

Ministri ülesanne on tegelikult ellu viia erakonna poliitikat ja heal juhul kogu ministeerium panna neid suuniseid täitma või sinnapoole töötama. Alati on muidugi vastuseis see, et on kantsler ja tema meeskond, kes peab koguaeg selle eest hoidma – siinkohal soovitaks jälle seda raamatut "Jah, härra peaminister", mis on üks äärmiselt lustakas ja lõbus lugemine.

Minu murekoht on see, et... Unustame hetkeks Suitsuvaba Eesti toetusrühma, unustame tubakaseaduse, mis lähtub sellest, et pöörata ajaratast tagasi sinna, kust kõik pekki läks, et alustada uuelt lehelt, vaid prooviks selle sõjakirve maha matta. Keskenduks täna sellele, mil moel me saame noorte seas meeletult leviva uue moeröögatuse, e-sigareti... Veel viis aastat tagasi tundus see noorte jaoks täiesti arusaamatu, miks täiskasvanud inimesed niimoodi teevad. Päriselt ka. Nüüd me oleme selles olukorras, kus mitte keegi ei tea. Kõige hullem on see, et täiskasvanud inimesed, kes on lapsevanemad, müüvad ühismeedias kõiki neid asju, sellepärast et hõlptulu on siit ju saada. Kui need asjad hakkavad tekitama tervisekahjusid, siis me ei saa täna aktsiisi, me ei saa sealt täna käibemaksu. Me ei saa võimalust luua ka töökohti ja nende pealt maksu maksta. Aga me saame endale selle suure rõõmu, et kui need tervisekahjud meile siia jõuavad, siis saame hakata neid inimesi ravima.

Kaubandus-Tööstuskoda on juba teinud ühe sellise ümarlaua ja ministeeriumidel, teistel ministeeriumidel – peamiselt oli seal Rahandusministeerium kohal – said mitmedki asjad selgeks. Arutame! Ma tean, et üle-eelmisel nädalal toimus ka Sotsiaalministeeriumis üks selline ümarlaud, aga ilmselt tol hetkel keskenduti parlamendi ja ministeeriumi vahelisele võitlusele. Me oleme kõik ühel pool rindejoont. Unustame need erimeelsused. Me võime siin edasi jageleda, kui meil on väga vaja, aga praegusel hetkel me peaksime koos arutama, sest et vaidlustes võib sündida tõde ja mina olen seda meelt, et vaidlustes vahest sünnibki tõde. Aitäh!

19:05 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kas minister soovib ka selles sõna? Jaa, palun!

19:05 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Aitäh! Arvajatele kinnitan omalt poolt, et Eesti ei ole valinud erameditsiini mudelit. Selline riiklik haigekassa, nagu meil tegutseb, on paljudele maadele eeskujuks ja püüeldakse selle poole, et ravi ostetaks või ravi rahastataks tsentraliseeritult ühtse plaani alusel. Isegi Põhjamaades on seda süsteemi uuritud ja hinnatud, tegelikult teatud efektiivsus sellisel meetodil on. See, et 1990‑ndatel mõni haigla tehti aktsiaseltsiks, on pigem tööõnnetus ja aktsiaseltsi mudel haiglale tõepoolest ei ole kõige sobivam. Seetõttu ka enamus on tegelikult täna sihtasutused, mis tihti ka ju alluvad konkreetsetele asutajatele, on see siis Tartu Ülikool, Tartu linn, Vabariigi Valitsus või on see näiteks Narva linn või Ida-Viru keskhaigla puhul Kohtla-Järve linn ja riik. Võin eksida viimases asjas, kas oli riik. Aga igal juhul on asutajate hulgas väga sageli nii omavalitsused kui riik.

Mis on selle süsteemi eelis, on see, et me tõepoolest oleme 6% SKP‑st, mis on meie tervishoiukulud, võtnud täiesti arvestatava tulemuse. Kui me oleksime toimetanud sama kõrgel rahastustasemel, nagu meie Euroopa kolleegid keskmiselt, oleks ka ravijärjekorrad tõenäoliselt teistsuguse looguga, võimalik, et ka lühemad. Kui me, ma hoiataks selle eest, et tuua eeskujuks USA süsteemi, seal on ravikulud ühiskonnas 16%. Kallimat ja ebavõrdsemat tervishoiusüsteemi kindlasti leiab, aga mõnel mandril, kus võib-olla üldse arstiabisüsteem ei ole nii hästi arenenud. Ma arvan, et me toimetame heas keskkonnas, aga otsuseid tuleb teha siiski. Ja loota, et 6%‑ga saab täielikult mööda minna või teha seda paremini kui need, kes rohkem raha panevad, on küsitav.

Tegevused, kuidas saab ravijärjekordi lühendada, on loomulikult efektiivsuse tõstmine. Efektiivsus ei saa tähendada seda, et arstid töötavad veel rohkem. Pigem need peavad olema mingis muus süsteemis, muu hulgas selles, et esiteks, haiged tuuakse, leitakse kiiremini üles, nende ravi alustatakse varem. Efekt on see, kui õnnestub haigusi ennetada, olgu siis alkoholi või tubaka või nikotiini väiksema tarbimisega. Ja ka see, et raviprotseduur on täielik, ja ka see on üks trende, millega haigekassas täna tegeldakse, nende täisraviprotseduuride ostmine, mitte üksikute teenuste, millest oli juttu, üksikute teenuste toomine. Aga taustal on ka tervishoiusüsteemi sidumine sotsiaalteenustega, et tervenemine oleks täielik.

Ennetustegevustest kahtlemata on oluline ka seesama nikotiini tõrjumine. See, mis noorte puhul praegu toimub, on tõepoolest ohtlik. Kus on väitlus, on küsimus selles, kuidas tõrjuda salaturgu, kuidas panna piir. Praegusel hetkel Sotsiaalministeerium on kindlal veendumusel, et tubaka‑ ja nikotiinitoodete aktiivsem pakkumine ametlikus letis seda ei aita. Kindlasti ei aita seda maasikamaitselise veibi pakkumine ametlikuks kanalis, pigem tuleb meil koos võidelda musta turuga ja saavutada reaalseid tulemusi. See, millega Sotsiaalministeerium läheb valitsuse ette, sisaldab kindlasti nii teadlikkuse tõusu, salaturu ohjamist, võimalikku hinnatõusu kui ka võimalikku keskkonda kahjustavate ühekordsete veipide keelamist, aga seda kõike koostöös teiste riikidega, Lätiga-Leeduga sealhulgas. Aitäh!

19:11 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Sellega saan läbirääkimised sulgeda ja meie tänane päevakord on ammendunud.


9. 19:11 Vaba mikrofon

19:11 Aseesimees Martin Helme

Nüüd, head kolleegid, on kõigil soovijatel võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Tarmo Kruusimäe, palun!

19:11 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töötajad! Head inimesed, kes te vaatate! See oli meil meeleolukas nädal. Laupäev oli meil meestepäev. Kõik küsivad, miks. Rahvusvaheline meestepäev, hakkas Uus-Meremaalt ta tulema, sellepärast et pandi tähele, et eesnäärmevähki suremus on tunduvalt suur. Jaa-jaa, ka mina arvasin, et see on midagi muud, aga nii ta on.

Nüüd pühapäev oli meil väga meeleolukas, rahvusvaheline lastepäev. Tegemist siis sellega, et laste õiguste, alguses võeti seal deklaratsioon vastu, vist, mälu järgi, et 59. aastal, ja 89. aastal võib-olla isegi konventsioon. Võin eksida.

Ja tahaks tulla selle meestepäeva juurde. Me teame, et on movember, et mehed kannavad muntse. Ah jaa, meestepäev on kohe pärast isadepäeva, et huvitav, kaks kingitust tuleb kohe järjest teha. Et kuidagi kurnav, justkui nagu mingi kaubanduspühad. Ei ole, see on päriselt ka probleem.

Kui me vaatame, vanemad olijad siin teavad, et ikka aastas keegi kutsutakse ära. See, et kampaania korras käiakse nüüd arsti juures, mehed käivad novembrikuus, no ega see ikka väga ei vea ka, lihtsam oleks kutsuda äkki mõned meedikud siia. Miks ma seda ütlen? Kui meil oli vaja vaktsineerida, kui see vaktsineerimine oleks toimunud nii, et mine ja vaktsineeri, siis oleks see protsent olnud ääretult väike. Esimese päevaga üks kolmandik Riigikogu saadikuid vaktsineeris end ära, kuna see toimetati ja tehti meil siin üsna käepäraseks.

Ma tean, et Eesti mees läheb arsti juurde täpselt poolteist aastat hiljem, siis kui on vaja. Ja meid on kasvatatudki sellisteks matšodeks, et me ei virise, me ei vingu, me oleme mehed, vahest suure, vahest väikese algustähega. Ja ega minagi ei ole teist kuidagi parem. Aga sina, kes sa praegusel hetkel nagu vaatad, tahad sa olla minust parem mees, tahad sa olla minust kõvem mees, julgelt välja öelda seda, et ma olen Kruusimäest kõvem? Kruusimäe võib tegija olla, aga ma olen Kruusimäest kõvem. Ehk siis minu väljakutse: vaatame, kes enne läheb arsti juurde. Äkki lähed sina?

 Miks ma selle väljakutse pakun välja? Enda elust ma ju suurt väga ei hooli, sest elu kord on selline. Mina lähtun sellest, ja tõesti, see on fakt, mitte keegi ei ole väljunud siit elust veel elavana. Mine sina, ole minust targem, ole minust nutikam, mine sinna kontrolli. Ma tean, et paljud naised võib-olla kingivad, võib-olla ei kingi, saad aru, seda, et sa läheksid sinna kontrolli.

See on jube nüri rääkida, aga vaata, autoga me käime mingeid tehnoülevaatuseid tegemas, mingi sirts-kõrts juhtub ja juba me oleme, oi-oi, midagi on viga. Aga see, mis meil endal on, see, mida me enda kehamarkerid annavad, see kõik ju möödub. Ma käisin ka ulja näoga hea mitu-mitu nädalat või suisa luu lõhkise luuga ringi, arvasin, et sõrm on paigast ära. Pärast tuli välja, et näed, ei olnudki paigast ära, tuli lihtsalt mingite kruvide ja plaadiga kokku keerata, kusjuures ma ei teagi, mis bändi plaat see oli. Nali naljaks. Ole Kruusimäest kõvem. Mine palun kontrolli ja siis vaatame, kes enne jõuab, mina või sina. Ma ütlen ette: mul ei ole aega, mul ei ole tahtmist, sellepärast et ma olen mees. Ole minust vingem mees! Aitäh!

19:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mihhail Stalnuhhin, palun!

19:15 Mihhail Stalnuhhin

Head Eesti inimesed, eestlased! Pöördun teie poole Eestis elavate venelaste nimel. Julgust selleks sammuks annab mulle see, et olles venelane, olen ka eesti keele õpetaja. Olen erinevate klasside ees seisnud oma elus üle 20 000 tunni, olen õpetanud üle 3000 inimese. Olen teinud kaheksa erinevat õpikut ja sõnastikku.

Ja mis veel on väga tähtis: olen eluaegne doonor. 102 korda olen verd andnud, 46 liitrit. Ja kui sina, armas vaataja, oled kunagi teinud vereülekandega operatsiooni ja sul on juhuslikult AB reesuspositiivne grupp, siis suure tõenäosusega me oleme sinuga mingid sugulased.

Kui ma väike olin, siis ma suurima heameelega, mitu korda lugesin Agu Sihvka lugusid. Pärast lugesin neid oma lastele. Ma arvan, et kui minu lapselapsed veel veidi kasvavad, siis saavad nemad ka nendest lugudest teada.

Igas vene peres, kes raamatuid loeb, üsna suure tõenäosusega on Oskar Lutsu ja Eduard Bornhöhe raamatuid. Miljonitest häältest me tunneme ära Jaak Joala, Anne Veski ja paljusid teisi hääli. Me teeme vahet Jüri Arrakul ja Eduard Wiiraltil.

Me armastame Eestit, see on meie kodumaa. Mõned eesti näitlejad on meiega koos terve elu: Lembit Ulfsak, Jüri Järvet. Ja "Viimne reliikvia" on muidugi see film, mis võiks olla maailma 100 parima filmi hulgas. See on meist väga paljude arvamus ja neid laule sellest filmist me võiksime koos laulda: "Metsad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saavad meitele."

Aga ümberringi vaadates saad äkki aru, et ei saa meitele. No ei saa! Inflatsioon, energia hinnad – kõik see, mis viimasel ajal juhtub, juhtub meie kulul. Ja nagu polekski vastutajaid nende protsesside eest. Täpselt nii nagu selle protsessiga, mis puudutab vene koole.

Me oleme veendumusel – meie, Eesti venelased –, et teie, eestlased, olete arukas ja töökas rahvas. Põhisõna on siin "arukas". Ma ei usu, et te ei saa aru, et kui lõhutakse ära vene kool, siis see annab mingeid plusse eesti koolile. Möödub üsna lühike aeg, ja see mõjutab ka eesti kooli.

Kui me ei saa üheski küsimuses koos olla, kui me ei kaitse teineteist – lihtsad inimesed, autojuhid ja talumehed, müüjad ja ehitajad –, kui me ei saa kokku, kui me ei hakka oma õigusi koos kaitsma, siis see valitsus, järgmine valitsus ja suvaline ülejärgmine valitsus kasutavad ära kõige halvemat, mis meis on. Nad lõhuvad ühiskonda. Nad teevad katsetusi üsna suure grupiga:  üle 300 000 inimese.

Me armastame Eestit ja me armastame oma lapsi. Armsad eestlased! Me saame aru, et ilma teie abita me ei suuda kaitsta oma lapsi. Palun tulge meile appi kas või selles küsimuses, kas või selles, mis puudutab laste haridust. Sest kui sa jätad lapse hariduseta, siis sa lõhud kogu tema järgneva elu ära.

Aitäh, et lõpuni kuulasite! Üldiselt see pidi olema väga positiivne sõnum ja ma loodan, et kui me vaatame mõned aastad hiljem selle tulemust, siis see ongi positiivne. Aitäh!

19:20 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole ja sellega on tänane istung lõppenud.

19:20 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee