Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Tere hommikust, head Riigikogu istungi jälgijad siin kohapeal, interneti teel. Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 8. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Riigikogu kõnetool on teie päralt, head ametikaaslased! Kõnesoove ei ole, seega viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

10:01 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 67 Riigikogu liiget, puudub 34.


1. 10:01 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (661 OE) esimene lugemine (Riigikogu koosseisu häälteenamus)

10:01 Esimees Jüri Ratas

Asume tänase päevakorra menetlemise juurde. Esimeseks päevakorra punktiks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 661 esimene lugemine. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Jaak Valge. Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm kõikidest ridadest. Ma tänan teid! Austame ettekandjat ja austame neid, kes soovivad ettekannet kuulata. Ma palun saalis vaikust. Aitäh teile!

10:01 Jaak Valge

Aitäh! Mul on siis 20 minutit, jah?

10:01 Esimees Jüri Ratas

Kui teie palute 20 minutit, siis see tuleb seadusest. Mina ei saa siin midagi muud teha. Teile on kuni 20 minutit, aga kui te soovite pikendada, siis kui me suudame teha kokkuleppe, saab ka pikendada.

10:01 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud eesistuja, ka sellise õigusaktide ülevaate eest! Ma pean alustama minevikust, aga mitte sellepärast, et ma olen ajaloolane, vaid ikka sellepärast, et muidu me ei taba probleemi juuri.

Meie välispäritolu rahvastiku suhtarv on erakordselt kõrge. See tuleneb okupatsiooniaastatest ja see oli nimelt okupatsioonivõimupoliitika, mis inimesed Nõukogude Liidust Eestisse tõi. Aga nende siiatulekus ja nende inimeste ja nende järeltulijate siin olekus ei saa neid inimesi kuidagi süüdistada. Osa nendest naases oma kodumaale, nagu ka näiteks minu venelasest sõber, kes ütles mulle: "Sina, Jaak, hakkad siin Eestit üles ehitama, aga mina lähen oma kodumaale, hakkan Venemaad üles ehitama." Ja paarkümmend aastat on tema olnud seal Putini võimu opositsioonis. Ma väga hindan tema otsust. Praegu ma kahjuks ei tea, mis temast saanud on.

Aga ka nende puhul, kes siia jäid, võib juba seda siia jäämise otsust, kui see oli teadlik ega tulnud ainult sellest, et see on lihtsam valik, tunnustada kui otsust end Eestiga siduda. Ja eriti tuleks tunnustada neid, kes on õppinud ära eesti keele ja omandanud Eesti kodakondsuse.

Aga me peidaksime pea liiva alla, kui väidaksime, et meie riigis läheb lõimumise ja riigikeele omandamisega kuidagi hästi. Integratsiooni teemal on tehtud küll meeletult palju sõnu ja kulutatud meeletult palju raha, kokku võib-olla poole miljardi euro ringis alates iseseisvuse taastamisest. Seejuures on olnud iseloomulik nende integratsiooniideoloogide raporteerimine kiirest tulevasest edust.

Neid vanu integratsiooni monitooringuid on üsna naljakas lugeda. Võib öelda, et üsna piinlik. Integratsiooni ulatuse mõõtmine on aga segane ja võib-olla on see ka meelega segaseks aetud. Mõõdikud on vaheldunud. Neid küsimusi, mille vastustega iseloomustati välispäritolu rahvastiku hoiakuid veel mõnikümmend aastat tagasi, enam lihtsalt täna ei küsita. Rääkimata sellest, et isegi kui küsitakse, siis hoopis täpsema teabe annavad ikkagi need uuringud, mis baseeruvad inimeste tegelikul käitumisel.

Ja pole mingi saladus, et näiteks kuritegevus, HI-viirus või kangete narkootikumide tarvitamine on rändetaustaga Eesti inimeste seas märksa rohkem levinud. Selles pole ka midagi imelikku, see on niimoodi immigrantidega igal pool maailmas, teistes riikides ka. Küll aga, nagu enne ütlesin, Eestis on immigrantrahvastiku osakaal väga kõrge. Ja see demonstreerib meile, et meil on selle lõimumisega ikkagi pikk tee minna, et mitte öelda väga pikk. Ja neile, kes räägivad, et Eestis on justkui kaks kogukonda, kes siis peavad üksteisega lähenema või teineteisega lähenema – võite neilt küsida, kas põlisrahvastik peaks ka oma neid näitajaid kasvatama, mida ma enne nimetasin. 

Hiljutisel integratsioonikonverentsil tunnistati vähemalt kaudselt, et Eestis toimub teisekeelsete elanike eraldumine, aga jälle üritati teha ilusaid sõnu, kuid samal ajal olid konverentsi reklaamid hoopis ingliskeelsed. Justkui peaks lõimumine toimuma mingil uuel alusel hoopis inglise keele baasil.

Meie, see tähendab rahvuskonservatiivide seisukoht on siin ühene ja selge ning vastab Eesti Vabariigi põhiseadusele. Meie Eesti ehitamine tähendab nii olevikus kui ka tulevikus välispäritolu rahvastiku lõimumist Eesti ühiskonda, mitte mingi teistsuguse Eesti ehitamist.

Ja rahvastikuteadlaste väitel kajastab lõimumisprotsessi sügavust väga hästi segakooselude määr, kuna see näitab eri rahvusest inimeste tegelikku läbikäimist isiklikul tasandil. Demograaf Leen Rahnu sedastab oma eelmisel aastal ilmunud artiklis, et Eestis on segakooselude määr väga väike. Nooremates põlvkondades ei ole segakooselud eriti sagedamaks muutunud. Ja see olukord on muu maailmaga võrreldes pigem erandlik, sest üldjuhul on teises põlvkonnas segakooselud tihedamad.

Ma nendest segakooseludest rääkisin ka nädal tagasi integratsioonikonverentsil. See on ülimalt muret tekitav näitaja, aga nüüd on mul hea meel ennast ka mõnevõrra korrigeerida. Rahvastikuteadlaste Allan Puuri ja Mark Gortfelderi käest vahepeal saadud uusimate andmete järgi, mis pole veel avalikkuse ette jõudnud, on segakooselude määr siiski hakanud suurenema. Aga see korrektsioon, mis ma praegu tegin, ei muuda üldist järeldust. Madal on see määr ikkagi.

Nüüd, kas siis põhjuseks on välispäritolu rahvastiku ahistamine ja tõrjumine Eestis, nagu vasakpoolsed ideoloogid on väitnud, kutsuda seejuures eestlasi üles end muutma? Jälle, rahvastikuteadlased, kes võrdlevad Eesti andmeid teiste riikidega, leiavad, et Eesti välispäritolu rahvastikukäitumise erisused ei tulene mitte niivõrd sisserändajate ebavõrdsest staatusest Eesti ühiskonnas, vaid kajastavad pigem päritolumaa käitumismustrite edasikandumist.

Julgen arvata – ja ma usun, et see on üsna mõistlik arvamus –, et need käitumismustrid ei muutu või muutuvad üliaeglaselt sel juhul, kui välispäritolu rahvastik elab kompaktselt koos, nii nagu Eestis, ja neid on väga palju nagu Eestis ja neid tuleb kogu aeg juurde nagu Eestisse Statistikaameti andmetel pole kahtlust, et eestlaste ja mitte-eestlaste territoriaalne eraldumine kestab ja kohati isegi kasvab, eriti pärast seda, kui on kasvanud massiimmigratsioon.

Näiteks vaadake järgi, Statistikaameti tabeli RV022U uut kohaselt elas Tallinnas mitte-eestlasi 2018. aastal 44%, 2021. aastal aga 46%. Ja vähe sellest, Statistikaameti tabel RV068 demonstreerib, et ka Eesti Vabariigi kodakondsusega isikute osakaal Tallinnas on vähenenud, tõsi küll, aeglaselt, aga 2018. aastast ikkagi eelmisel aastal 1% võrra. Ja see, et uued immigrandid eelistavad asuda just sinna, kus nendesarnased ees on, on mõistetav. Viimasel viiel aastal on immigratsioon järsult suurenenud, mis tähendab ka eesti keele mitteoskajate lisandumist.

Lisaks, 2022. aasta oktoobriks on Eestis ajutist kaitset küsinud ka ligi 40 000 põgenikku Ukrainast ja valitsus on prognoosinud, et nende arv võiks kasvada kuni 75 000-ni. Osa jääb neist tõenäoliselt ka pärast sõda Eestisse. Seega on eesti keelekeskkond viimastel aastatel järsult ahenenud.

Kusjuures me teame ka seda, et Eesti väiksemate rahvusrühmade puhul on kalduvus rahvuskeelest loobumise korral vahetada oma rahvuskeel vene keele vastu, mitte eesti keele vastu. Nii. Ja eesti keelekeskkonna samasuguseks jäämise korral võib sama tendentsi prognoosida ka nende Ukraina põgenike puhul, kes Eestisse püsielanikuks jäävad.

Nii, ja nüüd on küsimus: mida tuleks teha? Kõigepealt tuleb loomulikult lõpetada massiimmigratsioon ja ka valitsuse püüd Ukraina põgenikud eestisse põlistada, mis on kahjulik nii Eestile kui ka Ukrainale. Ukraina vajab ise oma inimesi ja oma lapsi.

Teiseks, loomulikult me toetame eestikeelsele õppele üleminekut, aga eestikeelsele kooli tööle üleminek kõigis koolides üksi ei aita. Ei aita ka täiskasvanute keeleõppe laiendamine, mis tegelikult senimaani on olnud puudulik. Sest kui teisekeelne rahvastik asub kompaktselt koos, nii nagu Eestis, siis praegustes tingimustes saadakse läbi – mitte ainult seal, vaid ka mujal – riigikeelt oskamata või siis lihtsalt unustatakse ära see keel, mis võib-olla mingil tasemel kunagi omandatud on. Sellest on palju näiteid.

Ja ma ise olen toonud seda näidet, juba korduvalt, et riigikeeleoskuse tase Eestist madalam Euroopa riikidest on ainult Moldovas. Riigikeele omandamine Eestis on olnud üliaeglane. Ja riigikeele mittevaldamine ei tähenda ainult seda, et ollakse eemal Eesti ühiskonna nii-öelda südametuksetest. See tähendab, et ei teata ühiskonna probleeme, ei tunta oma kodumaa kultuuri ja olemust üldiselt, vaid see tähendab ka piiranguid eneseteostusel. Seega on eesti keele oskamine nii ühiskonna, terviku kui ka kõigi meie ühiskonnaliikmete isiklikes huvides, ehkki see võib tunduda esialgu keeruline.

Kuna integratsioon on olnud puudulik, seniste meetoditega, siis järeldus on see, et ei tule oodata, et samasuguste meetodite kordamine edu toob, vaid tuleb rakendada teisi meetodeid. Ja selleks see otsuse eelnõu tehtud ongi. Sellega lubatakse Eesti Vabariigi avalik-õiguslike isikute ning eraõiguslike juriidiliste isikute neis tegevustes, mis on suunatud Eesti elanikkonnale, kasutada ainult riigikeelt. Lisada võib eestikeelse teksti tõlke võõrkeelde, mis ei tohi olla vene keel, ja seejuures peab eestikeelne tekst olema esikohal ja paremini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

Nii. Ja niimoodi pakume me meie teise kodukeelega kaasmaalastele praktikat, mis õpetab või kinnistab neile riigikeelt ja võimaldab osa saada oma kodumaa väärtustest. Niimoodi me vähendame ka eesti ja vene kodukeelega inimeste eraldatust, sest me ei pea sel puhul mõtlema ainult sellele, kuidas eesti keel Ida-Virumaale ja Lasnamäele viia, vaid võib-olla peame hoopis rohkem mõtlema selle peale, kuidas Ida-Virumaal ja Lasnamäel elavad inimesed või muu kodukeelega inimesed oma enklaavist mujale Eestisse tuua. Ja selle tõukeks või vähemalt eelduseks on nende riigikeele oskus. Selle eelnõu puhul on tõstatatud ka küsimus selle vastavusest põhiseadusele ja õiguskantsler loobus eelnõule arvamuse andmisest. Mina pole jurist, küll aga on mulle nõu andnud jurist leidnud, et nende eelnõude puhul, mis vähegi mõjutavad või võivad mõjutada põhiseaduse preambulis toodud aluspõhimõtete elluviimist, eelnõu mõjuanalüüsi tuleb teha just lähtudes aluspõhimõtetest.

Me ei saa valitsusele dikteerida, kuidas neid otsuse eelnõu ettepanekuid ellu viia. Aga kui ei saa kõike, tuleb teha vähemalt pool rehkendust. Ja üheks vihjeks võib olla Läti parlamendi samateemaline eelnõu, mis on läbinud esimese lugemise. Muide, immigratsioon Lätisse on olnud märksa väiksem, märksa väiksem. Ja see tähendab, et seal tegelikult nende probleemid ei ole nii suured kui Eestis.

Lätlaste eelnõu eesmärk on lõpetada praktika, kus tööl ja teenusepakkujatega suhtlemisel kasutatakse läti ja vene keelt. Ja seal eelnõus on rida meetmeid, mis ei mõjuta inimeste õigusi, tõlgile, keelekasutust häda- või õnnetusjuhtumi korral, muid olukordi, kus inimeste elu on ohus, samuti olukordi kuritegudest teatamisel või inimestevahelist suhtlust. Läti eelnõus riigi- või munitsipaalasutustel või avalik-õiguslikel ühingutel keelatakse lihtsalt lisaks riigikeelele muu keele kasutamine. Ühesõnaga, lubatakse ainult riigikeelt kasutada, kui see teine keel ei ole Euroopa Liidu ametlik keel. Jaekauplustes keelatakse visuaalsetes või helilistes teadaannetes samuti muude keelte kasutamine, mis ei ole Euroopa Liidu ametlikud keeled. Samuti keelatakse Euroopa Liidu ametlikeks keelteks või ametlike keelte hulka mitte kuuluvate keelte kasutamine klientidele elektroonilises või kirjalikus vormis edastatavas teabes, kui klient ei ole sellega eelnevalt kirjalikult nõus. See oli väike spikker.

Ma olen nüüd oma jutu ära rääkinud ja vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

10:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Signe Kivi, palun!

10:16 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma võin kinnitada, et kultuurikomisjonis selle otsuse, ettepaneku arutusel oli minu meelest eesmärk meie liikmetele päris selge. Aga ka minul on päris suur vastumeelsus selles suhtes, kui me välistame ühe keele. Ma tsiteerin: "[---] tegevustes, mis on suunatud Eesti elanikkonnale, kasutada ainult riigikeelt." Pluss, mõista. "Lisada võib eestikeelse teksti tõlke võõrkeelde, mis ei tohi olla vene keel." Miks me välistame ühe keele, teades, ja te korduvalt ju tõite ka siin arve, et Eestimaal elab väga suur kogukond erinevatest rahvustest inimesi, kelle kodukeeleks erinevatel põhjustel on vene keel. Kas keeleõppes ei ole siiski nii, et kui ma näen võõrkeelset teksti, aga all on siis väiksem tekst, nagu teie eelnõu ette näeb minu emakeeles, siis ma tegelikult õpin seda teist keelt? Suur tänu! Palun selgitage see lahti.

10:18 Jaak Valge

Jah, aitäh! Meie probleem on ju eelkõige selles, et just nimelt vene kodukeelega inimesed ei oska piisavalt eesti keelt. Ja me võime ju tegelikult selle või valitsus võib vabalt tõlgendada või teisaldada ka selle eelnõu analoogiliseks siis, ütleme, Läti eelnõuga, et lubatud on kõik Euroopa Liidu ametlikud keeled. Noh, tegelikult sisult see teeb sellesama välja.

10:18 Esimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

10:18 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Armas Jaak! Ma saan aru, EKRE soov on selles, et kui Narva või Kohtla-Järve või Lasnamäe vanake tuleb arsti või mingi linnavalitsuse ametniku juurde, siis arst või ametnik peab temaga suhtlema ainult riigikeeles ja isegi vene keelde tõlkida seda ei tohi. Aga kuidas sa vastad mulle, kui ma annan sulle sellise praktilise situatsiooni? Kaks inimest – pööra tähelepanu, kui poliitkorrektne ma olen, ma ei öelnud, et mees ja naine, ma ütlesin: kaks inimest – lähevad seksima. Ja üks neist on juhuslikult avalik-õiguslik isik või eraõiguslik juriidiline isik. Kas ka selles olukorras nad peavad kasutama riigikeelt ja kas sellel partneril, kes pärast pole rahul tulemusega, tekib võimalus vaidlustada seda protsessi sellel alusel, et temaga ei suheldud riigikeeles?

10:19 Jaak Valge

Aitäh, hea kolleeg, sellise tegelikus elus väga tihti ette tuleva situatsiooni kirjeldamise eest! Ma vastan eitavalt.

10:20 Esimees Jüri Ratas

Liina Kersna.

10:20 Liina Kersna

Aitäh! Nii nagu te oma ettekandes juba vihjasite nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka Keeleameti juht, aga ka meie Riigikogu õigus ja analüüsiosakond on välja toonud võimaliku vastuolu põhiseadusega mitmetes sätetes. Minu küsimus on, kas oma eesmärgi saavutamiseks oleksite te valmis algatama ka põhiseaduse muudatuse?

10:20 Jaak Valge

Praegu on selle eelnõu juurde kirjutatud tähed "OE", mis tähendab otsuse eelnõu. Kui meie Riigikogu enamus aktsepteerib seda ettepanekut valitsusele, siis, kui valitsus ei näe muid võimalusi, kui põhiseadust muuta selle ettepaneku elluviimiseks, siis on muidugi võimalik see algatatada.

10:21 Esimees Jüri Ratas

Dmitri Dmitrijev, palun!

10:21 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Hea ettekandja! Tegelikult hästi segane ettekanne oli. Alustasid sa selle muukeelsest informatsioonist, eelkõige ingliskeelsetest reklaamidest, lõpetamiseni vene keelega. Ma tõesti saan aru, miks peab tegelema muukeelsete elanike lõimimisega Eesti ühiskonda. Ma ei saa aru, miks me järjekordselt peame siin tegelema rahvusvähemuste diskrimineerimisega. Siin kolleegid juba viitasid tegelikult ühe teie otsuse eelnõu lausele: "Lisada võib eestikeelse teksti tõlke võõrkeelde, mis ei tohi olla vene keel." Siia võib lisada ükskõik millist veel keelt: valgevene, ukraina ja nii edasi. Kus on see piir? Ja minu küsimus on see: kas te tõesti ei näe, et siin on tegelikult vastuolu põhiseaduse §-ga 12, mis ütleb, et ka keele pärast ei tohi seda diskrimineerimist? (Juhataja: "Hea küsija, teie aeg.")

10:22 Jaak Valge

Aitäh! Ma juba oma teie väidetud segases ettekandes, mida te siis järelikult ei suutnud korralikult jälgida – tõepoolest vabandust, kui see segane oli, nii segane oli –, juba ütlesin, et juhul kui on vastuolu, et siis tuleks järgida põhiseaduse aluspõhimõtet ehk põhiseaduse sissejuhatust. Esiteks. Teiseks, see eelnõu ei ole esitatud selleks, et me tahaksime oma välispäritolu rahvastikku mingil moel diskrimineerida, vaid vastupidi, me tahame, et meie kaasmaalased oskaksid riigikeelt, mis võimaldavad neile paremat tulevikku Eestis, paremat eneseteostust. Ja kui Eesti avalik ruum on eestikeelne, siis omandatakse eesti keel, riigikeel kiiremini.

10:23 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

10:23 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kas nüüd selle eelnõu osas on mõeldud, kui me räägime avalik-õiguslikest isikutest ja juriidilistest isikutest, nende tegevusega seotud keele normeerimisest, kas peetakse silmas siin ka näiteks ettevõtete nimesid? Ma mõtlen seda, et kas ei võiks käsitleda ka näiteks selliste asjade kadumist, nagu meil on siukene ülikool nagu TalTech ja kauplus Mall of Tallinn, ma ei tea, Circle K ja siukesed asjad. Kas see neid ka puudutab?

10:23 Jaak Valge

Aitäh! Jah, siin on tegemist otsuse eelnõuga. Mulle on väga ebameeldiv ka selliste, kuidas öelda, imelike nimede vohamine Eesti avalikus ruumis, aga nüüd konkreetselt – ja ma usun, et ka paljudele meist –, aga konkreetselt selle otsuse eelnõuga me valitsusele seda kohuseks ei teeks.

10:24 Aseesimees Martin Helme

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

10:24 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud ettekandja! Ma ei tea küll, mis jurist teile nõu andis, aga Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond kirjutas oma arvamuses, et tegelikult antud otsuse eelnõu läheb vastuollu vähemalt viie põhiseaduse paragrahvi punktiga. Ehk siis, kui selline muudatus peaks tulema, siis tuleks korraga muuta meil viit põhiseaduse paragrahvi.

Aga teine, mida mainiti, on see, et tegelikult Eesti Rahvusringhäälingu venekeelsed kanalid ja ka raadio tegelikult ei saaks enam sellisel kujul jätkata. Mida võiks teha, see, et on eestikeelne kanal, aga sinna tuleb juurde tõlge mõnes võõrkeeles, näiteks araabia keeles. Kas te siis tahate öelda, et praegusel kujul ETV+ ja Raadio 4 tuleks sulgeda?

10:25 Jaak Valge

Aitäh! Vastavusest põhiseadusele ma juba märkisin mitu korda. Eelkõige on oluline vastavus põhiseaduse aluspõhimõtetele. Kui põhiseadus selles olukorras, kus me praegu oleme, et kui mõned põhiseaduse sätted on iseenesest selle aluspõhimõtetega vastuolus, siis tulebki neid muuta, aga ma ei ole kindel, et seda tuleb teha. Aga vastus, jah, teie sellele põhiküsimusele on vastus jah.

10:26 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Stalnuhhin, palun!

10:26 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen oma esimese küsimuse juurde tagasi. Sina kui akadeemiline teadlane, sa võiksid veidi laiemalt mulle selgitada, miks ei, vastuseks minu küsimusele, kui sul on sinu otsuse eelnõus täpselt kirjas: "Lubatakse Eesti Vabariigi avalik-õiguslike isikute ning eraõiguslike juriidiliste isikute neis tegevustes, mis on suunatud Eesti elanikkonnale, kasutada ainult riigikeelt." Jah, viime asja absurdini, selleks et saada aru, kuivõrd absurdne on kogu see tekst. Aga selgita mulle, kui seksivad ja räägivad omavahel mitte riigikeelt ja üks neist on näiteks eraõiguslik juriidiline isik, miks see on lubatud, kui arsti juures vanake ei tohi saada infot oma emakeeles, kui nad mõlemad on venelased. 

10:27 Jaak Valge

Ma arvan, et need näitajad ei ole väga asjakohased. On ilmselge ja ilmselt saab ka lugupeetud Riigikogu liige aru, mis on selle eelnõu eesmärgiks, tegelikult nende vene kodukeelega inimeste toomine Eesti ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks. Ja seda on võimalik teha korraga ja seda on võimalik teha järk-järgult. Nendel seksiteemadel ma hea meelega siit puldist ei kõneleks enam.

10:27 Aseesimees Martin Helme

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

10:27 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea esineja! Te mainisite, et osalesite integratsioonikonverentsil, mille nimi oli "Kokku või lahku: kesktee otsingul". Mina ka osalesin ja muu hulgas selles debatis kõlas ka seda, et inimesed tõepoolest tunnevad, et riik justkui tõrjub neid. Nad ei tunne, et nad on riigi omad, ja ootavad teatud signaali poliitikutelt. Ja ma küsin. Kuidas te arvate, kas sellised tõepoolest radikaalsed otsuse eelnõud kuidagi aitavad meid parandada inimeste turvatunnet riigis ja kas kuidagi soodustavad lõimumist, sidumist, integratsiooni, kuidas seda nimetada?

10:28 Jaak Valge

Jah, aitäh! See on seesama, võimalik, et meil on teatav selline kontseptuaalne vastuolu lõimumise definitsioonis Meie lõimumise definitsioon tähendab seda, et välispäritolu rahvastik lõimub Eesti ühiskonda, kaasa arvatud eesti keeleruumi. Ja nüüd see praegune eelnõu siis tähendab ka ühtaegu seda, et riik võtab iseennast tõsiselt. Kui Eestis riigikeel on eesti keel, mida siis väga suur hulk inimesi ei oska, ja riik siis on selle aastate vältel silma kinni pigistanud, siis nüüd võetakse ette tegevusi, mis tõesti Eesti riigikeele Eestis kehtestavad. Paralleelselt tuleks sellega siis pakkuda jõuliselt hoopis rohkem eesti keele tasuta keeleõpet, mida te siis, lugupeetud Riigikogu liige, ju teate, et meil on olnud aastatepikkune vajak. Meie kaasmaalased on palju rohkem soovinud eesti keele ja tasuta keeleõpet, kui riik on suutnud seda pakkuda.

10:30 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

10:30 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Ma jagan teie eesmärki laiendada eesti keele kasutusala ja motiveerida muukeelseid Eesti elanikke rohkem eesti keelt omandama ja kasutama. Lubate oma seaduseelnõus eestikeelse tõlke võõrkeelde, mis ei tohi olla vene keel. Ja minu küsimus on selles, et miks just vene keelde ei tohi tõlkida. Kas sellel keelel on midagi viltu? Hiina keelde näiteks võib, araabia keelde võib. Ja kuidas me neid ingliskeelseid näiteks, keda ka on meil küllalt palju, saame siis motiveerida eesti keelt õppima, sest teie loogika järgi ju tegelikult on väga-väga vajalik, et inimesed oleksid motiveeritud keelt õppima?

10:30 Jaak Valge

Aitäh! Eks ma ju ühele eelnevale küsimusele enam-vähem seda vastasin. Lugupeetud Riigikogu liige on ilmselt ka kursis sellega, et meie riigikeeleoskuse tase ja nende inimeste hulk, kes ei oska riigikeelt, on suur just vene emakeelega isikute hulgas. Ja meie põhieesmärk, kui me tahame riigikeele oskust Eestis parandada, et siis peaks olema just nende motiveerimine riigikeele õppimiseks rohkem ja mitte ainult õppimiseks, vaid ka praktikaks, tegelikult see eelnõu pakub nendele pidevat praktikat. Ja mis puutub inglise emakeelega isikutesse või nendesse isikutesse, kes suhtlevad Eestis rohkem inglise keeles, on tõsi, et meile ju meeldib, ükstapuha missugusest rahvusest on Eesti püsielanikud, sellest kõigest hoolimata, et nad oskaksid ikkagi Eesti riigikeelt, see on selge. Aga see vene keele eraldi väljatoomine just eesti keele tähtsuse tõstmise kõrval tuleneb ikkagi ju sellest meie probleemi olemusest.

10:32 Aseesimees Martin Helme

Kristiina Šmigun-Vähi, palun!

10:32 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palun öelge, kas riigikeele omandamisele ja lõimumisele tuleb abiks tõrjumine, kui me tõrjume eemale ja oleme pahatahtlikud, või veel hullem, et me ei võtagi muukeelseid õpilasi üldse eestikeelsetesse koolidesse. Kas see aitab kaasa lõimumisele ja keele õppimisele?

10:33 Jaak Valge

Aitäh! Seda, kas muukeelseid või teisekeelseid õpilasi võetakse eestikeelsetesse koolidesse, seda see eelnõu ei käsitle. Ja ka mina isiklikult, ja ma usun, et ka minu erakond ei välista seda, kui need teise kodukeelega õpilased ei domineeri eestikeelsetes koolides, see on samamoodi hea praktika, samasugune kui ka avaliku ruumi muutmine riigikeelseks. Kas see tõrjub teise kodukeelega inimesi? Mina väidan, et kui me seda hästi kommunikeerime, ja tegelikult selle eesmärk ongi ju nendele inimestele Eesti riigis ja Eesti ühiskonnas täisväärtusliku eneseteostuse võimaldamine, siis see ei tõrju, see ei tõrju.

10:34 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

10:34 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Jaak! Kui tohib, ma jagan ühte tähelepanekut. Küsimustest jääb selge mulje et see keeleprobleem on tekitanud surve meie põhiseadusele erinevates vormides. Ja selle selle surve tõsidust paljud küsijad kahjuks ei taju. Aga mul oleks küsimus. Võib-olla peaks rohkem rääkima ka sellest, et see keeleprobleem ahistab eesti keele rääkijate õigusi mitmes valdkonnas, eriti kui nad puutuvad kokku olulise teenuse osutajaga. Näeme ka, et Eestis on arste, kes ei valda keelt, ja kui tuleb inimene, kes räägib ainult eesti keeles, siis tema õigusi on ahistatud. Kas me ei peaks sellest kõvemini rääkima?

10:35 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma usun, et see küsimuse tõstatamine on väga asjakohane. Me ju tegelikult siin kogeme tegelikult kõik, et eriti viimastel aastatel ja võib-olla viimasel aastal eriti, sellise massimigratsiooni tulemusena, me ei saa lihtsalt olmes enam riigikeelega hakkama. Ja kindlasti kindlasti ka see otsuse eelnõu parandaks seda olukorda. Ja kui me mõtleme siin, kas me ei tõrju teise kodukeelega inimesi – ja tegelikult see selle kaugem eesmärk on, vastupidi, nende teiste kodukeelega inimeste Eesti ühiskonda toomine, keeleruumi toomine –, siis tegelikult me peaksime mõtlema ka seda, et kui riik käitub nii, nagu ta praegu on käitunud, kas me ei hakka eestlasi tõrjuma.

10:36 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

10:36 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Nüüd te olete juba mitmendat nädalat siin EKRE poolt igasuguste otsuse eelnõudega puldis ja tahate eesti keelt ja eesti meelt ja mida iganes nende otsuste eelnõude kaudu kuidagi levitada. Nendel eelnõudel on kõigil üks ühine omadus, et nad on juriidiliselt lombakad ja nagunii nad siin saalis toetust ei saa. Siis minul tekib küsimus, et kui te nüüd enne valimisi nii usinalt neid toote, neid mitte kusagile jõudvaid eelnõusid, et äkki oleks lihtsam olnud 1. juunil, siis kui siin saalis oli eestikeelsele alusharidusele ülemineku eelnõu arutusel, äkki oleks siis olnud lihtsam selle poolt hääletada? Te tegite vastupidi. Tegelikult oli see EKRE, kes tegi ettepaneku see tagasi lükata, see eelnõu esimesel lugemisel, te hääletasite kõik selle vastu, kaasa arvatud, sina, Jaak Valge. Aga oleks teinud selle eelnõu seaduseks, oleks äkki kõik need teie probleemid, otsuste eelnõud ka lahendatud saanud.

10:37 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud kolleeg, selle küsimuse eest! Ma natukene meenutan, et esiteks ei teinud meie seda tagasilükkamise ettepanekut. Teiseks on nii, et selle... Lugege meie programmi, loomulikult me oleme eesti keele kehtestamise poolt, aga toona selles alushariduse eelnõus oli rida mitmeti mõistetavaid sätteid, mida siis meie taotlusest hoolimata toonane haridus- ja teadusminister keeldus muutmast. Ja selle tõttu, et need küsitavad sätted võimaldasid tegelikult selle ülemineku tühistada, siis selle tõttu me olime sellele vastu. Küll aga me oleme nüüd praeguse... See ju peaks olema selge, et meid kuidagimoodi ei saa süüdistada selles, et me oleksime eestikeelse kooliõppele ülemineku vastu. Me oleme ka praegu käibel oleva eelnõu poolt, see on selge. Nii nüüd et miks ekre Loseva eelnõu poolt, see on selge.

Nüüd, miks EKRE esitab eelnõusid, oli teie küsimus. Ma saan aru, et eelnõude esitamine ja nende eelnõude kaitsmine võib-olla ongi parlamendiliikmete kohus. See kindlasti ei ole mitte nupule vajutamine. Ja küllap te staažika parlamendiliikmena ju teate ka seda või olete kogenud seda, et see parlamendi töö ongi tegelikult poliitika ühes kindlas suunas lükkamine, nügimine, nagu seda trendika sõnaga öeldakse. Me oleme siin väga palju näinud seda, kuidas meie esitatud eelnõud on üle võetud ja on tegelikult käibele läinud. Võib-olla mitte nii selgel kujul, kui meie oleme seda soovinud, aga on käibele läinud. Ja see ongi parlamentaarne töö, härra Randpere.

10:39 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud protseduuriline Valdo Randperel, aga jääme protseduuriliseks, eks. Ma repliiki ei taha.

10:39 Valdo Randpere

Aitäh! Protseduuriline selles mõttes, et Martin Helme satub just koosolekut juhtima ja tema kindlasti mäletab EKRE esimehena paremini, et see oli tõepoolest EKRE, kes tegi ettepaneku alushariduse seaduse eelnõu 1. juunil tagasi lükata esimese lugemise järel.

10:40 Aseesimees Martin Helme

Selge! Toomas Jürgenstein, palun!

10:40 Toomas Jürgenstein

Aitäh! Hea eesistuja! Hea Jaak! Mul on täna töövarjud seal üleval ja üks nendest noormeestest räägib imeilusat kodavere keelt. Ja mul on fraktsioonis Kalvi Kõva ja Ivari Padar, kes omavahel võru keeles väga vahvalt suhtlevad. Kuidas nüüd selle ettepaneku kohaselt niisugused, no nimetame neid murrakuteks, kuigi tegelikult omas keeles on nad ikkagi keeled – võru keel, seto keel –, kas nendel jääb oma koht?

10:40 Jaak Valge

Aitäh! Kõigepealt ma kasutan võimalust ja vastan härra Randperele ja kui ma eksisin mäletamisega, siis vabandust. Aga see ei olnud mitte keerutamine, vaid ma sel juhul tõesti mäletasin valesti. Aga murded ei puutu käesolevasse eelnõusse mingil määral, nendel ei ole ju pistmist võõrkeelte või ka vene keelega.

10:41 Aseesimees Martin Helme

Ma juhin tähelepanu, et selle päevakorra menetlemisel saavad saadikud küsida ühe küsimuse. Aga läheme praegu Tarmo Kruusimäe küsimusega edasi. Palun!

10:41 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea ettekandja! Tänan, hea aseesimees, sõna eest! Kas me peaksime pikaajalise elamisloa pikendamise puhul määrama selleks eesti keele tasemeks B1 või B2? Milline on teie seisukoht? Siis Stalnuhhinile saaksin öelda, et selline rusikareegel ütleb, et vaba aja veetmise või meelelahutusliku seksi puhul leitakse keel, mõnikord ka kaks, kui osatakse tunnetada ja otsida?

10:41 Jaak Valge

Kas ma võin paluda paluda küsimust korrata?

10:41 Aseesimees Martin Helme

B1 või B2? (Tarmo Kruusimäe räägib saalist.)

10:42 Jaak Valge

Pikaajalise elamisloa pikendamisel tõenäoliselt tuleks järk‑järgult neid keelenõudeid rangemaks teha.

10:42 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randperel on jälle protseduuriline tekkinud, palun!

10:42 Valdo Randpere

Mitte jälle protseduuriline, vaid tõepoolest üks kõige protseduurilisemaid küsimusi, mis siin kunagi küsitud on. Martin, olen nüüd valmis.

Mihhail Stalnuhhinile sa andsid võimaluse esitada kaks küsimust. Ja siis, kui mina panin oma nupu sisse, tahtsin ka teist küsida, siis järsku tuli teade, et on üks. Aga ma tulin tegelikult saali ja jagasin oma väga intelligentsed küsimused kaheks just sellepärast, et ma olin täiesti kindel, et kui Mihhailile lubatakse, siis lubatakse mulle ka. Ja nüüd on sul võimalus olla kas protseduuri järgi paberites kinni või teha õiglane otsus ja kohelda kõiki võrdselt.

10:43 Aseesimees Martin Helme

Jah, vastab tõele, et me tegime enne siin istungi juhataja vahetamise ja ma ei märganud seda, et ta oli juba ühe küsimuse saanud küsida ja ta sai ekslikult teise küsimuse. Meie kodukord, ütleb, kodukord ütleb väga selgelt, et Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Ma ei saa enam talt tagasi võtta seda teist, nii nagu Kaja Kallas ei saa seda odavat elektrit tagasi võtta. Valdo Randperele uuesti protseduuriline.

10:43 Valdo Randpere

Aga sa saad mulle anda teise küsimuse võimaluse selleks, et kohelda meid võrdselt. See ei ole nüüd väga suur viga, nii et Martin...

10:43 Aseesimees Martin Helme

Jah, Valdo. Selle teise küsimuse sa saad küsida Liina Kersnalt, kes on kaasettekandja. Just! Saad küsida teise küsimuse, aga teiselt ettekandjalt. (Saalist vastatakse.) Aga siis ära küsi talt.

Lähme edasi, Mart Helme, palun!

10:43 Mart Helme

Aitäh! Me näeme praegu siin seda, et Eesti Vabariigi Riigikogu on enamalt jaolt, vähemalt kolme fraktsiooni ulatuses estofoobne. Nad räägivad, et eesti keele oskamine diskrimineerib neid, kes eesti keelt ei oska. No absurdseme asja peale ei saa tulla. Mina ütlen, et eesti keele mitteoskamine diskrimineerib eestlasi, diskrimineerib neid ametnikke, kellelt nõutakse, et nad peavad teenindama mitte eesti keele oskajaid mingis teises keeles.

Ja minu küsimus ongi nüüd selles, et põhiseaduse kuritarvitamine, selle esiletoomine, et see rikub põhiseadust, kui Eesti Vabariigis nõutakse või mitte isegi ei nõuta, vaid soovitakse üle minna eestikeelsele Eestile maksimaalses ulatuses, on suurem Eesti põhiseaduse rikkumine kui see, kui tahetakse hävitada eestikeelset haridussüsteemi, ujutades see üle umbkeelsete lastega. Aitäh!

10:45 Jaak Valge

Aitäh! Ma olen lugupeetud Riigikogu liikmega täiesti nõus. Siin on tegelikult selles otsuse eelnõus selge põhiseaduse aluspõhimõtete järgimine, täiesti selgelt. Ja tegelikult tuleks ka kõiki eelnõusid, mida Riigikogus menetletakse, analüüsida just nimelt nende põhiseaduse aluspõhimõtete alusel, mitte sellest põhiseaduse või muudest seadustest võtta kontekstist välja mingi mingi sätte osa, vaid kõige olulisemad on aluspõhimõtted. Põhiseaduse sissejuhatus sätestab, et Eesti riik on selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

10:46 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

10:46 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Jaak! Meie pikaajalist 30-aastast poliitikat vene keele suhtes siin Eestis võiks nimetada pigem leebeks või isegi väga leebeks. See on olnud asjakohane selles lootuses, et ehk Venemaa muutub kunagi demokraatlikuks riigiks. Aga kas meil on võimalik samasugust leebet poliitikat jätkata pärast Venemaa laiaulatuslikku agressiooni Ukraina vastu enam?

10:46 Jaak Valge

Jah, aitäh! Ma mõistan seda. Ma mõistan seda küsimust, ma võib-olla natukene teistmoodi tõlgendaksin seda, praegusi tegevusi ja meie eesmärke. Tegelikult on rahvuskonservatiivide eesmärgid olnud kogu aeg samasugused, lähtunud põhiseaduse aluspõhimõtetest, need ei ole mitte kunagi muutunud. Nüüd on praegu üks selline võimaluste aken avanenud, kus meil on võimalus vähemalt osa nendest ellu viia. Ja teiseks on meie olukord siin Eestis nii julgeolekupoliitiliselt kui ka massiimmigratsiooni osas muutunud märksa keerulisemaks. Nii et meil lihtsalt on kohustus praegu nii jõuliselt, kui see vähegi võimalik on, oma eesmärke ja põhiseaduse aluspõhimõtted ellu viia.

10:47 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

10:47 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me teame väga hästi, et vene keelt ei ähvarda mitte miski. Peaaegu 200 miljonit vene keelt kõnelevat inimest on maailmas. Ja kui me paneme sinna kõrvale natuke rohkem, kui miljon eesti keelt räägivat inimest, siis vene keelt ei diskrimineerita küll kusagil ja neid ei ähvarda tegelikult mitte miski. See on täiesti selge, et see eelnõu on üleminek eestikeelsele Eestile, ja seda peaks absoluutselt iga Riigikogu saadik siin saalis toetama.

Kas sa oskad anda mingit indikatsiooni, et kui me lähme lõpphääletusele, siis kui keegi hääletab selle vastu või hääletab selle eelnõu maha, siis miks ta seda teeb? Aitäh!

10:48 Jaak Valge

Aitäh! Ma arvan, et argusest ja kartusest oma valijabaasi vähendada.

10:48 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, protseduuriline.

10:48 Valdo Randpere

Aitäh, hea Martin! Igaks juhuks küsin ette nüüd, et peale seda, kui Jaak Valge on oma ettekande ära teinud ja Liina Kersna on ka ära rääkinud, kuidas siis läbirääkimised toimuvad. Kas on siis fraktsioonide esindajad või kõik võivad läbi rääkida või mõni võib kaks korda läbi rääkida? Kuidas need reeglid on? Ütled äkki enne ära, kui pärast muutma hakkad tagantjärgi.

10:49 Aseesimees Martin Helme

Ikka aitan protseduurilisega. Läbirääkimistega on niimoodi, et sõna võtavad fraktsioonide ja komisjonide esindajad kõnepuldist 5 + 3 minutit või sõnavõtt kohapealt 2 minutit. Meie kodukorra § 69 lõige 5. Ja see tähendab seda, et kui komisjon on volitanud mõnda inimest sõna võtma, aga selleks on komisjoni otsust vaja, ja mõni fraktsioon on sedasama inimest volitanud sõna võtma fraktsiooni nimel, siis saab üks inimene kaks korda sõna võtta, aga seda juhtub haruharva.

Mart Helmel protseduuriline.

10:49 Mart Helme

Mul on ettepanek. Äkki eesistuja leiab selle nupu, millega Valdo Randperel mikrofon alaliselt välja lülitada, et ta ei saaks mängida mängu, nagu ta ei tunneks kodu- ja töökorda.

10:49 Aseesimees Martin Helme

Jah, nüüd ma pean ütlema: mul sellist nuppu ei ole. Valdo, ära trolli! Protseduuriline, Valdo Randpere.

10:50 Valdo Randpere

Kuule rahusta nüüd oma isa maha. Tõepoolest ta võiks kuulata ka sinu vastust, millest selgus väga ilmekalt see, et mu küsimus oli täiesti õigustatud. Tõepoolest on ka selline võimalus olemas, et inimene saab kaks korda läbirääkimisi pidada. Mart Helme võiks tõesti, enne kui suust välja ajab, midagi selgeks teha endale, sest see niisama plärtsumine, see ei vii kusagile. Aga sa ütlesid ka midagi, et sõnavõtt kohapealt. Kuidas see reegel välja näeb läbirääkimiste käigus?

10:50 Aseesimees Martin Helme

Ei ole vaja minna isiklikuks. Ei ole vaja plärtsuda. See on, läbirääkimistel võib kõne all silmas pidada nii puldist peetud sõnavõttu, millisel juhul saab kuni kaheksa minutit, või kõne võib olla ka kohapealt ja sellisel juhul on see kaheminutiline.

Läheme edasi küsimustega. Jaak Aab, palun!

10:50 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Siin on juba kõlanud see küsimus, aga mina küsiks niipidi, et kui see teavitamine või elanikkonna tegevustega tegelemine nii avalik-õiguslikel kui eraõiguslikel juriidilistel isikutel siiski on lubatud, ütleme, teksti tõlke näol, kõigis teistes keeltes ka, jah, väiksemana ja see on ka praegu üldine norm tegelikult. Aga seda võib teha kõigis teistes keeltes, välja arvatud vene keel. Kas tavaliselt suheldakse ikkagi või antakse informatsiooni selles keeles, mis keelseid inimesi riigis elab ja seda tehakse kõigis riikides? Kas EKRE prognoosib, et mingi teine keele rühm saab olema suurem kui vene keele rääkijate rühm siin Eestis? Kas araabia keele rääkijate rühm, hiina keele rääkijate rühm? Miks teised võõrkeeled siis kõik jäävad?

10:51 Jaak Valge

Jah, aitäh! Mul on suur kiusatus sel puhul öelda, et palun järgmine küsimus.

10:51 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

10:52 Riho Breivel

Lugupeetud eesistuja! Hea Jaak! Ida-Virumaal on tõsine probleem see, et eestlaste ja eesti keelt kõneleva rahva osakaal väheneb. Sa oled toonud ka Narva näiteid siit puldist varasemalt ja teiste, Sillamäe näiteid. Ja mul on isiklikke näiteid küll ja küll, kui minu tuttavad ja sõbrad on lihtsalt Ida-Virumaalt ära läinud, sellepärast et nemad ja nende lapsed ei saa eesti keeles asju aetud. Ja kui nüüd Riigikogu selliste sõnavõttude ja selliste suhtumistega läheb sellele seaduseelnõule vastu, mis ma pean Ida-Virumaal oma sõpradele edasi ütlema ja tuttavatele, kuidas ma keelitan neid sinna jääma, kui nad tahavad eesti keeles Eestimaal elada?

10:53 Jaak Valge

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liige, ma soovitaksin midagi taolist, et öelda, et meil on valimised tulemas, hoidku siis Ida-Virumaal nii kaua eestlust, kui see vähegi võimalik on, ja öelgu oma sõpradele ja hääletagu ise rahvuskonservatiivide poolt.

10:53 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

10:53 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulsin enne siin saalis, kuidas Reformierakonna saadik küsis, kas on plaanis ka põhiseadust hakata muutma. Mina loen, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6 ütleb väga selgelt ja lihtsalt: Eesti riigikeel on eesti keel. Mina saan sellest ka täpselt nii aru, see koosneb siin viiest sõnast. Kas ma saan ikka õieti aru, kui riigikeel on eesti keel põhiseaduse järgi, siis siin ei saagi üldse vaidlust olla ja puudub igasugune vajadus põhiseaduse muutmiseks.

10:53 Jaak Valge

Jah, aitäh! Mul on ka pigem selline arusaamine, et see põhiseaduse muutmise vajadus võib olla ettekääne. Ja kordan selle üle, et juhul kui põhiseaduse erinevad sätted on omavahel vastuolus või ka on vastuolus põhiseaduse aluspõhimõttega, mis on sätestatud põhiseaduse preambulis, siis tuleb järgida põhiseaduse preambulit.

10:54 Aseesimees Martin Helme

Igor Kravtšenko, palun!

10:54 Igor Kravtšenko

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest ka teie koduerakond on päri sellega, et tuleb kohalikke mitte-eestlasi välja tuua Venemaa inforuumist. Aga kuidas see nagu selle eelnõu kontekstis teostatav on, kui meil ei ole midagi muud pakkuda?

10:55 Jaak Valge

Jaa, aitäh! On ju selge, et kui kui inimesed oskavad riigikeelt, Eesti riigikeelt, siis nendel puudub vajadus olla ka Venemaa inforuumis. Ja mida rutem see toimuma saab, seda rutem me selle probleemi ka lahendame.

10:55 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

10:55 Merry Aart

Jah, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma olen siin kuulanud neid küsimusi ja mul on tekkinud väike arusaamatus, et miks meil Eestis ollakse vastu sellele, et Eesti riigis on riigikeeleks eesti keel. Otsime igasuguseid põhjendusi, põhjusi, ikka miks ei saa ja miks ei taha ja miks ei või ja miks nii ja naa. Inglismaal on ingliskeel, minu teada, Saksamaal on saksa keel. Miks meie tahame, et meie riik, väike riik, vaba riik oleks mitmekeelne? Ja minu küsimus on selline, kas meil on põhiseaduses kohustus elada riigis, mille riigikeelt ma ei sooviks rääkida või ei tahaks rääkida. Miks ma pean siin selles riigis kohustuslikult elama, kas meil on selline põhiseaduslik kohustus?

10:56 Jaak Valge

Aitäh! Ma usun, et mitte ainult meie põhiseaduses, vaid ka üheski teises põhiseaduses sellist kohustust kellelegi panna ei saa, võib-olla mõnes diktatuuririigis kunagi on olnud. Aga tegelikult meie põhiseaduses küll on sätestatud, et Eesti riigikeel on eesti keel ja mitte mingi teine keel, aga me senimaani ei ole seda suutnud korralikult ellu viia. Ei ole suutnud tagada seda, et ka eestlased saavad oma riigikeeles igal pool hakkama. Ja see olukord ei ole, ütleme, et kahel viimasel aastal, kolmel viimasel aastal mitte paranenud, vaid halveneb kiiresti. Ja sellest tulenevalt see otsuse eelnõu ongi esitatud. Ja ma usun, et rahvuskonservatiivide seas ei ole kahtlust, et meil on vajalik Eestis Eesti riigikeel kehtestada tegelikult ja sisuliselt.

10:57 Aseesimees Martin Helme

On jälle protseduuriline tekkinud Mihhail Stalnuhhinil. Palun!

10:57 Mihhail Stalnuhhin

Jah, härra juhataja, puhtalt protseduuriline. Vaadake, siin saalis, kus kõik valdavad eesti keelt, kus kõlab ainult eesti, ukraina ja valgevene keel, eks ju, me peaksime kõik suurepäraselt hakkama saama, nagu praegu seda ütles lugupeetud härra Valge. Ja ei saa hakkama! Äkki pole probleem hoopis keeles, äkki on meie töö‑ ja kodukorra korralduses probleem?

10:58 Aseesimees Martin Helme

Aga mis see oli protseduuriline?

10:58 Mihhail Stalnuhhin

Selles ongi protseduuriline, et siin väidetakse: keelt on vaja selleks, et saaks igal pool hakkama. No ei saa hakkama! Isegi siin, kus räägitakse ainult eesti keelt, ei saa hakkama. Äkki probleem on veidi keerulisem, kui seda püütakse näidata? Äkki probleem on meie töö‑ ja kodukorra seaduses?

10:58 Aseesimees Martin Helme

Ma siiski pigem arvan, et probleem on selles, kui sa kujutad ette, et Riigikogu saal on igal pool. Ei ole. Riigikogu saal on ainult Riigikogus. Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Läheme kaasettekande juurde. Kaasettekanne on kultuurikomisjoni aseesimehelt Liina Kersnalt. Palun!

10:59 Liina Kersna

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas käesoleva aasta 31. augustil Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu. Muudatusettepanekute tähtajaks, 15. septembriks Riigikogu fraktsioonid ja Riigikogu liikmed ega komisjonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud. Kultuurikomisjon arutas eelnõu oma 24. oktoobri ja 7. novembri istungitel.

24. oktoobri istungil osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad ning keeleameti peadirektor ja komisjon otsustas küsida eelnõu kohta arvamust õiguskantslerilt ja Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt. 7. novembri istungil vaatas komisjon läbi saadud vastused ning need arvamused eelnõude kohta ja kultuurikomisjon  otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. novembril ja viia läbi lõpphääletus. Seda kokkuvõtteks. 

Vaatame nüüd veidi täpsemalt. Enne kultuurikomisjoni istungit küsisime me analüüsi- ja õigusosakonnalt kinnituse, et kas antud eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk siis, kas tegemist on 51 hääle eelnõuga, ja saime kinnituse, et jah, tegemist on eelnõuga, mille toetamiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Läheme esimese Riigikogu kultuurikomisjoni istungi juurde, mis toimus 24. oktoobril. Kultuurikomisjoni istungist võtsid osa Helle-Moonika Helme, Jaak Juske, Ruuben Kaalep, Siim Kiisler, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Margit Sutrop ja Marko Šorin. Eelnõu tutvustas meile Riigikogu liige Jaak Valge. Kutsutud olid siis Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson, õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Margit Kiin ning Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.

Jaak Valge tutvustas kultuurikomisjoni liikmetele väga põhjalikult antud eelnõu, mida ta tegi ka siin saalis. Ma seda kordama ei hakkaks, aga annan ülevaate toimunud arutelust.

Andero Adamson sõnas, et esitatud kujul jääb eelnõu eesmärk ebaselgeks ning tõi näiteks avalik-õiguslike isikute ning eraõiguslike juriidiliste isikute loetelu, kus on puudu riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Lisaks tekib ilmselt probleem ka põhiseaduse §-dega 12 ja 44. Põhiseaduse § 12 ütleb, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste tõttu. Adamson lisas teadmiseks, et Haridus- ja Teadusministeerium on samuti keeleseaduse muudatust ette valmistamas ning plaanis on karmistada avaliku teabe eestikeelsuse nõudeid.

Ilmar Tomusk lisas, et põhiseaduse puhul tuleb vaadata ka § 51. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Tomusk lisas, et tõenäoliselt on tegemist Ida-Virumaad puudutava küsimusega. Veel oli juttu sellest, et meediateenuste seadusesse tuleks sellisel juhul panna piirang, et meediateenuseid ei tohiks osutada vene keeles. Tomusk sõnas, et ettepaneku suund vähendada võõrkeelte kasutamist avalikus teabes on õige, kuid väga raske on praeguse põhiseaduse kontekstis nimetada eraldi ühte keelt, seetõttu võiks ettepanek olla suunatud kõikide võõrkeelte kasutamise vähendamisele. Kui mõtelda, millised keeled avalikus teabes domineerivad, siis Tallinnas, Pärnus, Haapsalus ja Kuressaares on esikohal inglise keel, tõi Tomusk välja. Tomuski arvates tuleks piirata üldse võõrkeelte kasutamist avalikus ruumis.

Kuna nii Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja kui ka Keeleameti juht pöörasid tähelepanu võimalikule vastuolule põhiseadusega, siis tegin komisjonile ettepaneku, et küsime õiguskantsleri arvamust, kas tegemist võib olla põhiseadusega vastuolu selles küsimuses.

Helle-Moonika Helme juhtis tähelepanu, et Riigikogu on kuulutanud Venemaa režiimi terroristlikuks ja Helme sõnul on Eesti väga lähedal olukorrale, kus vähemusrahvus muutub enamusrahvuseks ning nii või teisiti tuleb hakata mitmeid aspekte põhiseaduse valguses üle vaatama. Jaak Valge vastuse kohaselt on eelnõu märgiline, mis näitab, kas riigil on tõepoolest kavatsus riigikeele oskust Eestis parandada või mitte.

Signe Kivi küsis, millal tulevad ministeeriumist lubatud keeleseaduse muudatused. Andero Adamson vastas, et hetkel toimub ministeeriumis muudatuste ettevalmistamine. Margit Kiin täiendas, et keeleseaduse muutmise eelnõu on ettevalmistamisel. Käesoleval ja järgmisel nädalal on plaanis kooskõlastada eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumis, teiste ministeeriumide kooskõlastusring toimub oktoobri lõpus kuni 7. novembrini ja kooskõlastusringilt saabunud ettepanekutega tegeldakse 7.–15. novembrini. Riigikantseleile on plaanis eelnõu saata 16. novembril, kust see liigub Riigikogu menetlusse. Me teame vahepeal, et on tulnud ka uudised, et Haridus- ja Teadusministeerium on tõesti saatnud keeleseaduse muudatused kooskõlastusringile.

Heidy Purga küsis, kuivõrd on võimalik muuta eelnõus toodud seadusi selliselt, et see ei kahjustaks vähemusrahvuste huve Eestis ning meediateenuste osutamise peamist mõtet. Ilmar Tomusk vastas, et seadusi võib muuta, kuid antud juhul on tegemist piiranguga ning igasuguseid piiranguid saab sätestada ainult kooskõlas põhiseadusega. Tomuski isikliku hinnangu alusel, kui kirjutada kas meediateenuste, ringhäälingu- või keeleseadusesse ühe konkreetse keele avalikus teabes kasutamise keeld, siis on see ülimalt suure tõenäosusega vastuolus põhiseadusega. Kui Riigikogu selle otsuse vastu võtab, siis ei ole suure tõenäosusega institutsioonil, kes selle peab välja kuulutama, võimalik seda sellises sõnastuses välja kuulutada. Seetõttu ei saa nimetada ainult ühte keelt, vaid saab piirata üldist võõrkeelte kasutamist teatud valdkondades, ütles Ilmar Tomusk.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits avaldas arvamust, et tihti võib õilis eesmärk viia hoopis julgeolekuriskini, mis oli Eestis enne 2007. aastat. Ladõnskaja-Kubits küsis, mis võiks eelnõu valguses saada ETV+ ning Raadio 4 programmidest. Jaak Valge vastas, et ka need tuleks järk-järgult eesti keelele üle viia.

Jaak Juske sõnul on Eesti maailmas loomulikult ainuke riik, mille ülesanne on eesti keelt hoida, ning ainuke riik, kus eesti keel on riigikeel. Eesti Vabariik on ka demokraatlik õigusriik ehk iga seadus peab olema kooskõlas põhiseadusega. Juske küsis, kas eelnõu algatajatele ei teegi enam muret inglisekeelestumise üha suurem mõju eesti keelele, mis on palju laastavam Jaak Juske hinnangul. Jaak Valge kinnitas, et ka ingliskeelestumine teeb neile jätkuvalt muret.

Siis sellel koosolekul otsustasime küsida õiguskantslerilt ja õigus- ja analüüsiosakonnalt arvamust ja eelnõu algataja oli sellega nõus. Ning 3. novembril saime me seitsme lehekülje pikkuse analüüsi meie õigus- ja analüüsiosakonnalt, kus analüüsitakse põhjalikult võimalikke isiku põhiõiguste riiveid antud otsuse eelnõu vastuvõtmisel. Siin on välja toodud kuus võimalikku põhiseaduse riivet. Ja kokkuvõtteks ütleb see analüüs, et sõnasõnalise tõlgenduse puhul on tõenäoline, et osad planeeritavad seaduse muudatused oleksid põhiseadusega vastuolus, piirates isikute õigusi ebaproportsionaalselt, eelnõus tuleks piiritleda soovitud tegevusi täpsemalt. Õiguskantsler loobus arvamuse andmisest. Kuna õiguskantsler ei esita üldjuhul arvamusi õigusaktide eelnõude kohta ja ametkonna suure töökoormuse tõttu ei saaks nad seda teemat lähiajal ka analüüsima hakata, vastas siis õiguskantsler.

Kultuurikomisjon kogunes uuesti 7. novembril. Sellel komisjoni istungil võtsid osa Helle-Moonika Helme, Jaak Juske, Ruuben Kaalep, Siim Kiisler, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Margit Sutrop ja Marko Šorin. Me vaatasime läbi kiiresti mõlemad saabunud arvamused ja tegime komisjonis otsused. Esiteks teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 17. novembril – tegemist oli konsensusliku otsusega – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Liina Kersna.

11:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ja nüüd küsimused. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

11:10 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelnõus on pandud, et lubatakse Eesti Vabariigi ja avalik-õiguslike isikute ning eraõiguslike juriidiliste isikute neis tegevustes, mis on suunatud Eesti elanikkonnale, kasutada ainult riigikeelt. Kas komisjonis olete arutanud selliseid detaile, näiteks, kas mul oleks õigus – sel juhul, kui see otsuse eelnõu teostuks –, näiteks läbi viia ekskursioone minu valijatele vene keeles siin Riigikogu seinte vahel? Või see oleks täiesti välistatud?

11:11 Liina Kersna

Aitäh! Sellise detailsusega me seda teemat ei arutanud. Ja mulle tundub, ka olles töötanud läbi need materjalid, et see otsuse eelnõu ei keelaks ekskursiooni läbiviimist vene keeles.

11:11 Aseesimees Martin Helme

Dmitri Dmitrijev, palun!

11:11 Dmitri Dmitrijev

Lugupeetud kultuurikomisjoni aseesimees! Selle otsuse eelnõu sisu, see puudutab tegelikult erinevate keelte kasutamist, näiteks reklaamides, restoranide menüüdes, muus infos, teaves, mis on suunatud Eesti elanikkonnale. Ja me elame ajastul, kui üks kriis asendub teisega ja tegelikult kriisi ajal on tähtis ühiskonna informeeritus ja kiire reageerimine. Ma vaatasin, just kriisikoduleheküljel meil on kogu informatsioon hetkel neljas keeles – eesti, vene, inglise ja ukraina keeles –, mis minu meelest on väga põhjendatud ja hea samm. Ühiskond peab olema informeeritud. Ega te komisjonis ei arutanud seda, et kuidasmoodi see parandab meie, ma ei tea, kaitsevalmidust, tsiviilkaitset kriisiks, valmisolekut juhul, kui me lõikame inforuumist terve ühiskonna osa?

11:12 Liina Kersna

Aitäh! Seda kultuurikomisjoni istungil me täpsemalt ei arutanud, aga Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on oma analüüsis välja toonud, et põhiseaduse § 41 lõige 1 ütleb: igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitavat informatsiooni.

11:12 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

11:12 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis arutelude käigus tuli kõneks ka selline asi nagu valitsusliikmete ja kõrgemate ametnike avalikud esinemised, näiteks venekeelsetele telekanalitele või mis iganes? Kas sellel on mingi mõju ja kas oli ka mingeid soovitusi? Kas tuli kõneks?

11:13 Liina Kersna

Aitäh! Nii nagu ma oma ettekandes ka ütlesin, tõesti venekeelse meediatemaatika tõstatus, seda on analüüsitud ka siin Riigikogu [Kantselei] õigus- ja analüüsi[osakonna] analüüsis. Ja nii nagu Jaak Valge selgelt ütles, nende hinnangul või eelnõu algataja hinnangutel peaksidki venekeelsed meediakanalid järk-järgult muutuma eestikeelseteks. See tähendab seda, et isegi kui avalikku võimu kandev inimene räägib vene keeles, peab seda tõlkima eesti keelde, algatajate hinnangul.

11:13 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:14 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Te olete arukad inimesed, aga teie juhi, Kaja Kallase juhtimisel on siin venestamise võimas laine vallandanud. Ja ma küsin, et kui te põhimõtteliselt toetate seda eelnõu, aga kas teil on plaan Reformierakonnal või koalitsioonil tulla mingi analoogsema ja mõistlikuma sellise eelnõuga välja, mis seda probleemi lahendaks, sest olukord on üsna hull. Venestamine on läinud täiesti uuele tasemele, mitte tänu sellele, et venelased, vaid venekeelsed seltskonnad. Ja kui me samal ajal püüame kiiremas korras parandada seda viga, mida 30 aastat pole tehtud, siis ma loodan, et te annate aru endale, et midagi tuleks ette võtta.

11:15 Liina Kersna

Aitäh! Tõesti selles küsimuses, et eesti keele rolli on vaja meie avalikus ruumis tugevdada, selles olid ka kultuurikomisjonis kõik liikmed ühel meelel ja seda ütlesid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka Keeleameti esindajad, et probleem on olemas. Ja nii nagu ma oma ettekandes ka viitasin, siis Haridus- ja Teadusministeerium on valmistanud ette ka keeleseaduse muudatused, mis kannavad sarnaste eesmärki. Need muudatused on saadetud kooskõlastusringile ja kindlasti selle aasta sees peaks see keeleseaduse muudatus jõudma Riigikogusse ja siis me saame Riigikogu suures saalis sel teemal debatti jätkata.

11:15 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

11:15 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Austatud ettekandja! Me oleme iseseisvuse taastamise ajast elanud iseseisvas Eestis või taasiseseisvunud Eestis 30 aastat. Sellest kaks kolmandikku ajast oleme me toimetanud Reformierakonna juhtimisel. Kuidas te hindate ja kuidas te teate, sest meil on olemas selleks ka statistilised näitajad, kas selle 20 aasta jooksul, mis on Reformierakond juhtinud, on meil keeleoskus paranenud, halvenenud, muutmata olnud?Millised on statistilised näitajad?

11:16 Liina Kersna

Aitäh! Seda me tõesti kultuurikomisjonis ei arutanud, aga tean seda, et ka täna on eesti keele kursustele väga suur tung, inimesed soovivad õppida eesti keelt ja siin on pigem küsimus selles, et kas meie riigina suudame neid eesti keele kursuseid piisavalt pakkuda. Ja me kindlasti pingutame üheskoos selle nimel, et me saaksime neid eesti keele kursuseid pakkuda piisavalt, nii et igaüks, kes soovib eesti keelt õppida, ka saaks õppida.

11:17 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

11:17 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma täitsa hämmeldusega kuulasin seda tsiteerimist, kuidas Keeleameti juht rääkis, et vastuolu võib olla põhiseadusega, ja tsiteerib paragrahvi 12. Paragrahv 12 esimene lause ütleb: "Kõik on seaduse ees võrdsed." Ja seal ei ole sellist märget, et kohaldatakse erikohtlemist vastavalt rahvusele, keelele või mis iganes. Sellist asja ei ole. Seaduse ees on võrdsed. Ja enne seda on § 6, mis ütleb, et riigikeel on eesti keel. Mul tekibki küsimus, kas kultuurikomisjoni mõni liige, keegi kultuurikomisjoni liige juhtis ka Keeleameti tähelepanu sellele. Kas keegi seisis meie põhiseaduse eest, mille kohaselt me peame tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade? Kas keegi ka seisis meie eesti keele eest sellise absurdse väite ajal?

11:18 Liina Kersna

Esiteks, pean teid parandama, et hoolimata teie tähelepanelikust kuulamisest põhiseaduse paragrahvidele 12 ja 44 juhtis tähelepanu Andero Adamson Haridus- ja Teadusministeeriumist. Ilmar Tomusk juhtis tähelepanu põhiseaduse §-le 51. Ei, sellele ei reageerinud ükski kultuurikomisjoni liige, sealhulgas teie fraktsiooni liikmed.

11:18 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

11:18 Henn Põlluaas

Aitäh! See on muidugi äärmiselt häbiväärne, et ei Keeleameti direktor ega kantsler ega mitte keegi komisjonist ei võtnud vaevaks eesti keelt kaitsta, mis on põhiseaduse järgi riigikeel ja mis peab kehtima igal pool. Aga teie ja siin ka saalis korduvalt olete korrutanud meile, kinnitanud ka läbi nende niinimetatud ekspertide suu, et eelnõu võib olla põhiseaduse vastane või suure tõenäosusega on põhiseaduse vastane. Mina ei kuulnud küll kordagi seda väidet, et ta on põhiseaduse vastane. Siin on olemuslik vahe. Ja ometigi ma näen, et teie ja komisjon ja koalitsioon ongi haaranud kinni just sellest, et äkki on ja siis keelame ära, lükkame tagasi ja laseme Eestil üha enam venestuda. Kas see ongi teie eesmärk?

11:19 Liina Kersna

Aitäh! Ma ütlesin oma sissejuhatavas ettekandes väga selgelt, et nii Haridus- ja Teadusministeerium, Keeleamet kui ka kõik kultuurikomisjoni liikmed olid seisukohal, et eesti keel vajab kaitset ja eesti keele rolli avalikus ruumis on vaja suurendada. Selleks on Haridus- ja Teadusministeerium välja töötanud ka keeleseaduse muudatused ja need sel aastal veel jõuavad Riigikogu suurde saali ja me saame nende üle debateerida. Tõesti, analüüs ütles, et on suured riskid mitmetes paragrahvides, et see otsuse eelnõu on vastuolus põhiseadusega, just nimelt sellise sõnastuse korral.

11:20 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

11:20 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! No see on lihtsalt masendav. Selle asemel, et me kõik koos siin saalis otsiksime võimalusi eesti keele positsioonide kindlustamiseks, tegelete teie ja koalitsioon ja kahetsusväärselt ka üks opositsioonierakond siin sellega, et põhjendada, miks eesti keele positsioon peaks olema võimalikult nõrk. Ja kui te ütlete, et eksperdid ja mingite ametite juhid ka põhjendasid, miks eesti keelt ei saa kehtestada Eesti Vabariigis, siis kas te ei arva, et valed inimesed on niisuguste institutsioonide eesotsas ja seal peaksid olema inimesed, kes tões ja vaimus võitlevad eesti keele positsiooni parandamise eest? Või kuidas on teie arvamus?

11:21 Liina Kersna

Aitäh! Nii kõik kultuurikomisjoni liikmed kui ka Haridus‑ ja Teadusministeeriumi esindaja ja Keeleameti esindaja tõdesid, et eesti keel vajab kaitsmist. Loomulikult! Eesti keel on meie riigikeel ja see vajab kaitsmist ja see vajab kaitsmist ka avalikus ruumis. Ei Haridus‑ ja Teadusministeeriumi esindaja ega Keeleameti esindaja ei olnud rahul praeguse olukorraga. Samas, antud otsuse eelnõu, mille te olete ette valmistanud, selles on suured riskid ja seetõttu analüüsi‑ ja õigusosakond tõi neid välja ja proua Helme oli sellel komisjoni istungil ja kuulis neid argumente. On probleem, keegi ei vähenda probleemi ja Haridus‑ ja Teadusministeerium tuleb välja oma eelnõuga, mille eesmärk on sama: tugevdada eesti keele rolli avalikus ruumis.

11:22 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud protseduurilised. Kert Kingo, palun!

11:22 Kert Kingo

Tänan! Mul on protseduuriline küsimus tõesti. Kas äkki oleks võimalik Riigikogu juhatusel tulevikus põhiseadus korraldada siia, et siin saalis oleks puldis oleval inimesel silma all olemas ja ka saadikutel? Sest tundub, et hetkel koalitsioonis olevad ja üks opositsioonis olev erakond ei tunne absoluutselt meie põhiseadust. Või siis ka korraldada siin mingeid kursused selle kohta?

11:23 Aseesimees Martin Helme

Viin selle ettepaneku juhatusse. Helle‑Moonika Helmel on ka protseduuriline.

11:23 Helle-Moonika Helme

Jah, mul on protseduuriline. Aitäh, hea eesistuja! Äkki te kuidagi klaariksite selle ära. Lugupeetud ettekandja kogu aeg nagu kuidagi viskab nina peale, et kui kultuurikomisjonis seda küsimust ei esitatud ja seda probleemi ei tõstatatud, et ega me ju tegelikult ei saagi kogu seda arutelu... Ega me ilmaasjata ei too neid asju siia suurde saali, et siin saaks neid asju veel kord üle rääkida ja veel kord küsida. Sest komisjoni arutelu on teatavasti ajaliselt piiratud, meil on seal päris palju liikmeid, kõik tahavad küsimusi küsida ja lugupeetud ettekandja oli ka tookord koosoleku juhataja. Ja kuigi ta on väga lahke, lahkelt alati annab sõna, siis ta peaks väga hästi teadma, et me keegi ei saa seal piiramatult sõna võtta ja see diskussioon ei ole nii põhjalik. Selles mõttes äkki te ütleksite siiski ka lugupeetud ettekandjale praegu, et see debatt siin on asjakohane ja siin ei ole mõtet, kuigi ta on, jah, komisjonipoolne ettekandja, siiski nina peale visata Riigikogu liikmetele, et miks nad nendest asjadest komisjonis ei rääkinud. Siis nimelt selle ajalise piirangu tõttu.

11:24 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jah, no me peame ikkagi aru saama, et komisjoni kaasettekandja räägib sellest, mis komisjonis oli, ja eelnõu ettekandja räägib sellest, mis eelnõu sisu on, ja võib ka rääkida sellest, mis küsimused komisjonis üles tulid. Ja kui komisjonis ühte või teist asja ei öeldud või ei küsitud, siis see on komisjonipoolse ettekandja poolt meile siia toodud.

Jaak Valge, palun!

11:24 Jaak Valge

Aitäh küsimuse võimaldamise eest! Lugupeetud ettekandja! Senine praktika on näidanud, et tihtipeale tuuakse eelnõude tagasilükkamise argumendiks see, et kohe on saabumas mingi põhjalikum terviklahendus. Ja teinekord on ka nii, et tõepoolest võetakse eelnõu idee üle ja tullakse oma autorsusega. Nii. Mul on nüüd see küsimus. Te olete ka mitu korda märkinud seda, et Haridus- ja Teadusministeeriumist on tulemas üks eelnõu, mis lahendab seda meie Eesti riigikeele kehtestamise probleemi terviklikumalt ja võib-olla paremini. Mul on küsimus: kui kaugel see on ja missugune on selle eelnõu kontseptsioon? Missugused on tema põhiteesid?

11:25 Liina Kersna

Aitäh! Ma protseduuriliste küsimuste kommentaariks ütlen, et ma ei visanud kellelegi midagi ninale, minu käest küsiti konkreetselt, kas seda küsimust küsiti kultuurikomisjoni istungil, ja ma vastasin, et ei küsitud.

Konkreetne eelnõu minu teadmiste järgi on täna saadetud Haridus- ja Teadusministeeriumist välja kooskõlastusringile ja see peaks jõudma hiljemalt detsembri alguses Riigikogu suurde saali, kindlasti ka kultuurikomisjoni. Olete teretulnud selle eelnõu arutelu juurde. Jõuame seda Riigikogu saalis ja ka komisjonis põhjalikult arutada, kas see täidab seda eesmärki, mis meil kõigil on ühine.

11:26 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe. Siis ma avan läbirääkimised. Kõige esimesena on ennast kirja pannud Reformierakonnast Valdo Randpere.

11:27 Valdo Randpere

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Siin on saanud selliseks imelikuks kombeks vahel tulla pulti ja öelda, et ega ma tegelikult ei tahtnudki sõna võtta, aga ... Mulle iseenesest see ettekääne meeldib väga vähe, aga täna tõepoolest, kuna siin tekkis segadus koosoleku juhtimisega ja koosoleku juht ei suutnud olla piisavalt suuremeelne, et kui ta oli korra vea teinud, annaks teistele ka võimaluse sama viga korrata, siis ma pidin lihtsalt tulema siia. Aga ma tahtsin tulla ja tegelikult oleks tahtnud küsida lühidalt, aga nüüd räägin natukene pikemalt.

Räägiks kakskeelsusest või kahepalgelisusest, ma ei tea kummast. Aga eks nad selles seoses on kuidagi sünonüümid. Ühtlasi võtaksin kolm minutit lisaaega ka.

11:27 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:28 Valdo Randpere

Kõigepealt see, et EKRE käib siin nende eelnõude ja otsuste eelnõudega juba mitmendat nädalat, kõik on eestimeelsed, eestikeelsed väga. Eelmine nädal oli Henn Põlluaas puldis, väga südantliigutavalt rääkis. Mõtlesin juba siis, aga ei tahtnud tulla segama teid teie heietustes, aga täna Jaak Valge, ausalt, Jaak, minule sa valmistasid selles mõttes pettumuse, et mina olen sinust alati väga lugu pidanud kui teadlasest. Aga kui sa tuled siia pulti, siis sul on see kuvand, et kõik kuulavad ja usuvad sind –mina ka, kuni tänaseni. Ja siis ma hakkasin tähelepanelikult kuulama. Aga kui sa esitad siin selliseid väiteid, et immigrandid on kogu maailmas kõigis riikides kuritegelikumad kui põliselanikud. Kus on sul mingi statistiline alus selleks, et sa saad väita, et kogu maailmas kõigis riikides see nii on? Mina olen elanud Rootsis ja vaadanud seal eestlasi ja mõelnud nendele, kas need on siis ka pätid, vargad, kaabakad kõik. No ei ole. Ja kindlasti mitte rohkem kui rootslased. Aga see selleks. Nii et rohkem teaduslikku põhjendust ootaks teadlaselt.

Aga võtame räägime kakskeelsusest ja kahepalgelisusest. EKRE on kalastanud vene valijate hääli pikalt ja katsunud edastada kahte erinevat sõnumit kahele keelegrupile. Hakkame ajaloos tagasi minema lähiajast. 24. oktoobril siinsamas saalis arupärimistele vastamisel tekkis küsimus sellest, et Mart Helme vanavanemad on vene päritolu. Mart Helme ütles selle peale, et ta on väga uhke, et tal on vene päritolu, ta on pärinud nende käest vene temperamendi ja väitlemisoskuse. Kaks päeva hiljem läks Mart Helme ERR‑i venekeelsele portaalile ja andis intervjuu, kus ta teatas, et EKRE populaarsuse põhjus venekeelsete valijate hulgas on see, et EKRE on olnud Ukraina-Vene konfliktis neutraalne. Sellest tekkis kisa-kära Eesti publiku hulgas, kuna see oli selgelt sõnum vene publikule. Ja siis teatas jälle Mart järgmisel päeval, et näed läks nihu, võõras keeles ütlesin, ei väljendanud ennast õigesti. Kuidagi ei ole väga järjekindel see.

1. juunil oli siinsamas saalis eestikeelsele alusharidusele ülemineku eelnõu arutusel. Sellele eelnõule tegi tagasilükkamise ettepaneku EKRE. Selle tagasilükkamise poolt hääletasid kõik EKRE liikmed, 19 teid on, kõik hääletasid selle poolt, et eestikeelsele alusharidusele ülemineku eelnõu tagasi lükata. 1. juunil. Alates 2. juunist te hakkasite rääkima, et te tegite selle ettepaneku sellepärast, et seda oli liiga vähe ja ei andnud ikka liiga palju eesti keelt ja mis iganes ettekäändel jälle. Aga oleks, et toetaksite neid asju, mis tulevad valitsusest ja mida me saaks koos ära teha, poleks vaja teil käia nende otsuse eelnõudega siin.

Aga veelgi rohkem, minul on väike mure selle pärast, siiras mure EKRE pärast, et kuidas te lahendate selle probleemi. Natuke rohkem kui aasta tagasi septembris käisid teie esindajad Mart Helme, Kalle Grünthal ja seal oli keegi veel, saite kokku Öise Vahtkonna esindajatega. Sellest on videod olemas, ärge provotseerige mind, muidu mängin need videod kaveel  siit puldist ette teile. Kogu see miiting teil toimus vene keeles. Ainukesed eestikeelsed sõnad, mida ma vaatasin sealt videost, olid, kui Mart Helme otsis venekeelset vastet sõnale rohujuure tasand. Kõik kogu muu asi oli vene keeles. Ja kokku lepiti Öise Vahtkonna inimestega, et te teete koostööd kohalike omavalitsuste valimisel nendega. Ja kuidas see koostöö on läinud, seda mina ei tea, kas see koostöö on jätkuv, seda ma ka ei tea, ma eeldan, et on. Tõenäoliselt oletegi vaikiva kokkuleppe sõlminud.

Me näeme igal kolmapäeval siin muide, ka eile oli jälle demonstratsioon Riigikogu ees, ka seal on sellised umbvenekeelsed inimesed väljas, kes toetavad väga EKRE-t ja katsuvad mind sõimata iga kord, kui ma väravast sisse sõidan. Ma eile palusin neil, kas te saaksite mind vähemalt eesti keeles sõimata. No ei tulnud, no ei tulnud välja kuidagi. Ja siis ma mõtlen selle peale, et mis siis saab, kui äkki jõuab inimesteni teadmine, et te räägitigi kahele erinevale inimgrupile siin Eestis, eestikeelsetele ja venekeelsetele täiesti erinevat juttu. Äkki nad omavahel vestlevad ja need teadmised ristuvad ja te ei saa enam seda kakskeelsuse mängu mängida. Ja mingi selline väga, kuidas öelda, idealistlik pilt või selline illusoorne pilt võiks olla see, et te lõpetate lõpuks selle kõige õigema eestlase otsimise ja nende otsuse eelnõude tegemise, et te toetate neid asju ja seaduseelnõusid, mis päriselt Eestis Eesti elu paremaks teevad ja eesti keele au sisse rohkem tõstavad, mitte ei jahi, siin ei tekita mingit võõraviha ja jahi siin mingeid tonte, mida pole olemas ja samal ajal ei käi ja katsu kalastada venekeelsete valijate hulgas hääli sellega, et te räägite, kui venemeelsed te tegelikult olete. See oli kõik, mis mul oli öelda. Aitäh!

11:33 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Meil on selle ütlemise peale mitu repliiki, aga enne, kui me repliikideni jõuame, on protseduuriline. Peeter Ernits, palun!

11:33 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma algul tahtsin öelda, et sellist lollust, kuidas saab lasta üldse puldist, aga ma mõtlen, et kui ta räägib, et kakskeelne on kahepalgeline, siis aga kahe kodakondsusega inimene, kes see siis on.

11:34 Aseesimees Martin Helme

See oleks ka tegelikult võinud repliik olla. Protseduuriline ta ei olnud. Valdo Randpere tahab ka protseduurilisega esineda. Palun Valdo! Aga ära iseenda jutule repliiki tee, palun.

11:34 Valdo Randpere

Aitäh! Ma eeldan, et sa lased mul ka samasuguse protseduurilise küsimuse esitada, nagu esitas Peeter Ernitsa äsja, kes pidevalt siin järab minu topeltkodakondsuse kallal. Mina jälle mõtlen teistpidi. Peeter Ernits...

11:34 Aseesimees Martin Helme

Ei, ei, Valdo! Protseduuriline on mulle.

11:34 Valdo Randpere

Okei. Sa edastad, palun protseduuriline sulle, palun edasta Peeter Ernitsale. Sel ajal, kui mina sain topeltkodakondsuse, samal ajal astus Peeter Ernits NLKP liikmeks. Ja mina ei ole leidnud ühtegi tõenditega dokumenti selle kohta, et ta oleks NLKP liikmelisusest loobunud või et ta oleks sellest parteist välja visatud. Ja mul on tõsine kahtlus, et 1984. aastal Peeter Ernits liitus NLKP-ga. Äkki ta on siiamaani Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ja EKRE liige ja siis on topelt parteilisus? Kas see ei ole suurem probleem kui topeltkodakondsus Rootsiga?

11:35 Aseesimees Martin Helme

Punkt üks, see ei olnud protseduuriline. Punkt kaks, kommunistidest, ekskommunistidest ma palun Reformierakonnal väga valjult mitte rääkida. Ja punkt kolm, see oleks pidanud olema ikkagi repliigi all kirjas.

Helle-Moonika Helmel on protseduuriline.

11:35 Helle-Moonika Helme

Jaa, mul on protseduuriline küsimus. Kas lugupeetud eesistuja, kui oli see eelnev kõne siit puldist, oleks äkki võinud öelda sealt ülevalt pikaaegse kompartei liikme Siim Kallase sõnadega "uskumatult palju valetatakse"? Uskumatult palju valetatakse.

11:36 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! No ei, minu lähenemine istungi juhatajana on selline, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba ja mina ei taha sõna sisusse sekkuda. Ma proovin hoida ühe minuti või kaheksa minuti piiri peal ja neid küsimusi õige numbriga siin saada. Peeter Ernitsal on repliik või on protseduuriline? Protseduurilisena on kirjas. Palun, Peeter!

11:36 Peeter Ernits

Jaa-jaa. Jah, protseduuriline. Kui me rääkisime siin kolleeg Randpere topeltkodakondsusega aga kas me võime kindlad olla ...? Minuni on jõudnud, et toona, kui kolleeg Randpere Rootsi läks, oli tal ühe teise organisatsiooni mandaat. Kas ta on ka praegu?

11:37 Aseesimees Martin Helme

Ei, ärme seda protseduuriliseks loe. Eduard Odinetsil tekkis protseduuriline.

11:37 Eduard Odinets

Aitäh, härra istungi juhataja! Mul on tõepoolest protseduuriline küsimus. Te iga selle "Käsi" või "Sõnavõtt" peale küsite, kas teil on protseduuriline või repliik.

11:37 Aseesimees Martin Helme

Ei küsi ka peale.

11:37 Eduard Odinets

Iga peale küsite. Ja näen, praegu on kaks inimest järjekorras, ma ei tea, kas te neile sõna annate või mitte. Ilmselt neil ei ole protseduuriline, neil on repliik, nagu ma näen, eks ju. Kas nüüd otsuse eelnõu läbirääkimiste käigus kõik Riigikogu liikmed saavad teha repliiki või see on ainult lubatud teatud isikutele siin saalis?

11:37 Aseesimees Martin Helme

See on lubatud teatud isikutele, keda puudutati kas otseselt või äratuntavalt sõnavõtus. Ma annan repliigi kohe, kui ma saan protseduurilistega ühele poole. Jürgen Ligil tekkis protseduuriline. Palun!

11:38 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma hoidsin ennast ennist tagasi, aga kui juba läks teie poolt sellele ajapiiri mainimisele, siis ma parem, profülaktika mõttes, ma küsin selle ära. Ma olen teid vahel kiitnud ka, kui te suudate olla heatahtlikult neutraalne, ei tee eelistusi, aga ennist torkas silma, et oma lähedase pereliikme suhtes te tegite erandi ja lasite tal ikka kõvasti üle aja rääkida. Kui te täna seda mainite, siis proua Helme sai rääkida ilma ajapiirita ja te ei sekkunud. Noh, ei ole nii suurt pinget, et oleks vaja olnud seda enne öelda. Aga öelge, kas te ei ole vahel märganud, et teil tekib selline sarnane kohtlemise kiusatus nagu kohtus, et lähedaste vastu ei pea tunnistama ega astuma. Olete te vahel tajunud seda, et te oma erakonnakaaslasi või pereliikmeid soosite sealt puldist?

11:39 Aseesimees Martin Helme

Ma võitlen oma kiusatustega, ma võitlen oma kiusatustega.

Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline!

11:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Lähtuvalt eelmisest protseduurilisest küsimusest, kus mind oli mainitud. Ma arvan ja kinnitage, ma arvan, et ma oma põhiküsimuses ei läinud üle aja, ma tavaliselt kirjutan oma küsimuse, põhimärkmeid siia kirja ja need on väga lühidalt. Nii et ma arvan, ma selle suhteliselt lühidalt ka ette kandsin ja mahtusin ühe minuti sisse. Aga kinnitage või lükake ümber, protseduurilisel, ma tegin ka pärast tõesti protseduurilisi küsimusi, aga protseduurilisel küsimusel ei ole ajapiirangut. Või?

11:39 Aseesimees Martin Helme

Täpselt nii on, jah. Küsimusel on üks minut ja protseduurilisel niikaua, kuni protseduuriline selgeks saab. Ja ma muidugi stenogrammist praegu veel järgi vaadata ei saa, aga mulle tundub, et see üle minuti läinud jutuajamine oli just nimelt protseduuriline.

Eduard Odinets on ka leidnud protseduurilise uuesti.

11:40 Eduard Odinets

Ma igaks juhuks täpsustan. Kas protseduurilise küsimuse käigus mainitu saab võtta vastu protseduurilise küsimuse ja reageerida sellele, nagu praegu tegi Riigikogu liige Helme, või see ei ole meie kodukorraga lubatud tegevus?

11:40 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline on üldse väga, ütleme niimoodi, hästi laialt tõlgendatav asi, kus on öeldud, et kui Riigikogu liikmel on istungi läbiviimise kohta küsimus, siis ta küsib selle istungi juhatajalt, annab märku protseduurilise selle nii-öelda käemärgiga. Kuna me loomulikult keegi ei näe teise inimese pea sisse, siis me ju ei tea, missugune see protseduuriline mure on istungi läbiviimise kohta ja mis sealt see küsimus lõpuks tuleb.

Valdo Randperel jätkuvalt protseduuriline. Palun!

11:40 Valdo Randpere

Mul on tõesti protseduuriline. Ma tulen sulle appi, Martin. (Juhataja: "Ei ole vaja.") Tegelikult Helle-Moonika ütles kogemata tõenäoliselt, et ta tahab repliiki teha selle protseduurilise Jürgeni küsimuse peale. Ja Eduard magas ka selle momendi maha. Tegelikult Helle-Moonika tahtis nagu korra teha repliiki. Repliiki teha tõesti ei saa selle protseduurilise küsimuse peale. Aga protseduuriliste küsimuste küsimise piirangut ju tegelikult meil ei ole, nii et sa võid selle ükskõik millal võtta, kui sa tahad ja tunned, et sul on protseduuriline küsimus. On ju nii?

11:41 Aseesimees Martin Helme

On küll nii. Tead, kuidas selle kohta on kirjas? Karda kreeklast isegi siis, kui tuleb kingitustega. Mul ei ole Reformierakonna abi tegelikult vaja selleks, et selle istungi juhatamisega hakkama saada.

Kert Kingol on protseduuriline. Läheks repliikide juurde ometi.

11:41 Kert Kingo

Jah, ma tänan! Ma tahtsin küsida, kas protseduurilise küsimuse ajalise piirangu arutelu on protseduuriline küsimus või ei ole?

11:41 Aseesimees Martin Helme

Tegelikult ei ole. Tegelikult ei ole. Nii. Aga nüüd me saime protseduurilised kõik ühele poole. Aitäh! Ma loodan, et meil on kõigil istungi läbiviimisest jälle veel parem arusaamine.

Ja Jaak Valgel on repliik Valdo Randpere kõnele. Palun, Jaak Valge!

11:42 Jaak Valge

Suur tänu, härra eesistuja! Tõepoolest, Riigikogu liige Valdo Randpere süüdistas mind siis, kui ma puldis eelnõu kaitsesin, selles, et Riigikogu liikme tööd teel. Aga nüüd kõnes selles, et ma väitsin, et immigrantrahvastiku kriminogeensus on kõikjal põlisrahvastiku oma suurem, ja ei viidanud seda väidet.

Vaadake, ega elementaarseid väiteid ei olegi alati tarvis viidata. Ja loomulikult võib-olla ka erandeid, eriti väikeste rahvakildude puhul või ka siis, kui see emigratsioon on toimunud mingitel muudel tingimustel. Ega ka see suur põgenemine, nii et 1944. aastal, mis viis osa eestlasi Rootsi, ei ole mitte tavaline immigratsioon. Ja see, et immigrantide kriminogeensus ja muud näitajad, mis ma välja tõin, HI‑viiruse levik, kangete narkootikumide tarvitamine, on seaduspärasus. Ja see tuleneb sellest, et lihtsalt uues elukohas on uute tulijate sotsiaalsed sidemed nõrgemad, kui need on põlisrahvastel. Ja nende, noh, näiteks kriminogeensuse näitajate järgi saab mõõta seda, kui hästi on juba välispäritolu rahvastik lõimunud uude elukohta. Ükski rahvus ei ole a priori rohkem kuritegelik kui teine. Aga küsimus on lihtsalt tingimustes.

11:43 Aseesimees Martin Helme

Ja Henn Põlluaasal on repliik. Palun!

11:43 Henn Põlluaas

Jah, aitäh! Mind mainiti. Valdo Randpere kõne koosnes ainult pahatahtlikest valedest, demagoogiast ja katsest süüdistada EKRE-t mingisuguses venemeelsuses. Noh, see on täiesti absurd. Meenutagem, et veel mõni aeg tagasi süüdistas Randpere ja kogu tema erakond meid hoopistükkis russofoobias.

Aga mina tahaksin meenutada seda, et valdava osa meie taasiseseisvumisest on olnud Reformierakond just nimelt võimul ja juhtinud seda riiki. Oleks nad seda teinud lähtudes põhiseadusest, siis me istuks täna siin ega arutaks eesti keele positsiooni üle, meie keeleruumi ja kultuuriruumi ahenemise üle. Me ei peaks seda kaitsma, enda põhiseaduslikku õigust. Aga näete, me oleme siin selles olukorras.

Ja mina hea meelega all paluksin sellel härra Randperel vaadata peeglisse, meenutada seda, kui palju nende erakonnas on kommuniste. Suurem osa sellest saastast on sinna üle jooksnud, just need inimesed, kes olid nomenklatuuris, kes lammutasid eesti keelt ja kultuuri ja siis äkki muutusid, tead sa, väga sinimustvalgeteks või, nagu nad armastavad enda kohta nimetada, valged jõud. No andke andeks! Kui puhas on lumi kevadel peale sula, kui sealt igasugused moodustised välja sulavad, noh, nii valged nad ka on.

Nii et ma soovitan pigem: pidagu aru ja pidagu suu kinni.

11:45 Aseesimees Martin Helme

Ma ei saa repliigile repliiki enam anda. Repliigi saab teha ainult sõnavõtu peale. No ma näen... (Naerab.) Ära siis nüüd repliiki palun tee. Valdo Randperel on protseduuriline.

11:46 Valdo Randpere

Mul on jah, protseduuriline selles mõttes, et kui kedagi siin saalis nimetatakse valetajaks selle tõttu, mida ta seal puldis rääkis, kas oleks võimalik üks, kas või üksainukenegi vale välja tuua, mitte jälle üldistada. Nii nagu Jaak Valge üldistas, et kõik immigrandid on pätid, nii Henn Põlluaas ütles, et minu kõne koosnes ainult valedest. Seal ei olnud ühtegi valet. Aga teine asi ja see on tõesti tõsine etteheide nüüd, Henn Põlluaas, sa nimetasid tegelikult praegu oma erakonna auesimeest saastaks. Arnold Rüütel oli meie kõige, number üks kommunist.

11:46 Aseesimees Martin Helme

Valdo, sa läksid ikkagi repliiki. See ei ole protseduuriline. Ja seda, kas keegi valetas või ei valetanud või kas oli tõsi või ei olnud tõsi, saab edasi arutada kohvikus või Facebookis. Aga Riigikogul istungi läbiviimise kord ei anna sulle võimalust siin edasi vaielda selles formaadis. Ja ma Hennul palun ka, räägime protseduurilistest ainult praegu. Jah, palun, Henn!

11:47 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma palun istungi juhatajal täpsustada härra Randperele, et ka kommunistidel oli vahet ja Arnold Rüütel oli kommunist, kes seisis eesti keele ja rahva ja meie ...... kestvuse eest. Väga auväärne härra, mitte nagu ülejäänud. (Juhataja: "Henn, ikkagi läks repliigiks.")

Ja mis puutub valetamisse, siis seesama alushariduse seaduse teema, millele me vastu olime ja me olime sellele vastu just nimelt sellepärast, et see ei toonud eesti keelt tagasi. (Juhataja: "Henn, see ei ole protseduuriline.") Vastupidi, võimaldas eestikeelsed lasteaiad ja algkoolid muuta (Juhataja: "Henn!") vene koolideks ja lasteaedadeks.

11:47 Aseesimees Martin Helme

See ei ole protseduuriline. Ma ei saa, ma ei saa... Ma ei saa niimoodi lasta kõigil siin protseduurilise all kõnesid pidada.

Mihhail Stalnuhhin, protseduuriline, jah!

11:48 Mihhail Stalnuhhin

Kohe näha, et vanad sõbrad. Lugupeetud kolleegid! EKRE  tegi oma seisukohad selgeks. Reform selgitas, et vormiliselt nad ei sobi, aga varsti valitsus valmistab ette sisult samad, progressiivsed, eks ju, igati vajalikud muudatusettepanekud. Kas võiks sellega lõpetada? Meil on veel üks otsuse eelnõu täna arutada ja üldse on kolm küsimust. Ja praegu, no mille peale see riigi raha siis läheb?

11:48 Aseesimees Martin Helme

Aga Mihhail, sa ka ei tee protseduurilist praegu.

11:48 Mihhail Stalnuhhin

... ei teki mitte mingit positiivi ...

11:48 Aseesimees Martin Helme

Mihhail, kui sa tahad kõne pidada, siis sul on võimalus, aga sa ei tee praegu protseduurilist. (Hääl saalist.) Ah, õige! Tema ei saagi, jah. Vabandust! Ma tegin ise protseduurilise vea. Fraktsioonitud inimesed ei saa jah siin läbirääkimistel osaleda. Repliik, Mart Helme, palun!

11:48 Mihhail Stalnuhhin

Mitte mingit ...

11:49 Aseesimees Martin Helme

Repliik. Mart Helme, palun!

11:49 Mart Helme

Siin on muutunud Reformierakonna poolt täiesti epideemiliseks minu personaalse vastutuse küsimus selle eest, kes on kuulunud minu suguvõssa neli-viis põlvkonda tagasi, mis rahvusest nad on olnud, mis keelt nad on kõnelenud. Ma leian, et see on selline hitleristlik eugeenikaga tegelemine, millel ei ole mitte midagi pistmist ausa poliitikaga.

Ja kui Valdo Randpere küsis, et me lükkaks ümber üheainsa tema vale, siis üksvtema vale on see, et me kohtusime näiteks, kohtusime Öise Vahtkonna esindajatega. Ei kohtunud! Me kohtusime inimestega. Ja see, et süvariik leidis mitmekümne inimese hulgast kellegi, kes oli ka Öise Vahtkonna liige, ei puutu meisse, sest me ei kontrolli ukse peal, kes tuleb avalikele kohtumistele, mis on välja kuulutatud avalikult ja täiesti seaduspäraselt. Me ei kontrolli inimeste taustasid, minevikke, dokumente ja kuuluvust ühte, teise või kolmandasse organisatsiooni. Tõenäoliselt oli seal ka Reformierakonna esindajaid. Tõenäoliselt. Järelikult oli meil tegemist kuritegeliku organisatsiooniga kohtumisega.

11:50 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Repliik läbi, nüüd on uus protseduuriline Heljo Pikhofil. Palun!

11:50 Heljo Pikhof

Suur tänu! Minu protseduuriline on küll lühike. Ma saan aru, Martini, et isa sõna peab kuulama, ja kõik, mis isa räägib, peab ära kuulama, aga äkki kodus köögis, mitte siin.

11:50 Aseesimees Martin Helme

Isa tegi täiesti protseduurikaga kooskõlas oleva repliigi Valdo Randpere kõnele. Ja peabki [isa sõna kuulama]. See on teine käsk piiblis.

Nüüd läheme edasi läbirääkimistega. Henn Põlluaas, palun! (Henn Põlluaas küsib lisaaega.) Kaheksa minutit. Palun!

11:51 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! See on ju absurdne, et enam kui 30 aastat peale Eesti taasiseseisvumist peame me seisma siin saalis barrikaadidel ja EKRE peab võitlema koalitsiooni, ühe opositsioonierakonnaga, peab võitlema valitsusega selle nimel, et eesti keel, mis on põhiseaduse järgi kuulutatud riigikeeleks, võiks kõlada kõikjal. See on ju absurd, kas te saate ise ka aru sellest?

Kas te mäletate seda aega, kui meil kooliharidus oli venekeelne, isegi vahetundides ei tohtinud eesti keeles rääkida? Ei mäleta. Mina ka õnneks ei mäleta, aga minu vanaisa mäletab, sest tema käis sellises koolis. Ma mäletan, kuidas ta rõõmustas selle üle, et kooliharidus läks eestikeelseks, need ülikooliharidus läks eestikeelseks, et asjaajamine läks eestikeelseks, kui Eesti Vabariik loodi. Kõik läks normaalseks.

Kahjuks tuli jälle uus ebanormaalsus peale, me olime 50 aastat okupeeritud riik ja meid venestati, siia toodi sisse piiramatult, nii nagu täna tuuakse piiramatult võõrpäritolu inimesi. Ja mis oli tulemus? Me teame ju väga hästi, kuidas eesti keele kasutusruum, meie kultuuriruum ahenes. Nõukogude Liit kuulutas eesti keele ja teiste väikerahvaste keeled hääbuvaks keeleks. See oli vaid ajaküsimus, kui meid oleks hävitatud, kui meid ei oleks olnud, kui oleksime sulandunud suure venna armastavasse rüppe. Õnneks me rabelesime sealt välja. Ja mis olid just need asjad, miks me rabelesime sealt välja, miks me tahtsime vabad olla, vabaks saada, miks me hoidsime seda demokraatia ja vabaduse iha nii sügaval enda südames, ei lasknud seda ära kustuda? Just nimelt selleks, et meie keel, kultuur ja rahvus kuus jääks püsima. Kas te ei mäleta seda? Kas te ei pea seda üldse oluliseks? Kas see on ainult tühi jutt ja kärbsepirin täies kõrvus? Kuidas see võimalik saab olla? Te peaksite häbi pärast maa alla vajuma. Aga ei midagi.

Mind on alati pannud imestama inimesed, kes ennastunustavalt tormavad kaitsma mingisugust puukest või putukat, kes aheldavad ennast Õismäel remmega külge. Ma ei tea, kas teie teate, mis puu see remmelgas on. Tavaline paju, mis kasvab kolm-neli meetrit aastas. Aga nemad aheldavad ennast selle puu külge ja siis karjuvad, röögivad, nõuavad, et see tuleb säästa, issand jumal, milline katastroof on, kui see puukene maha võetakse. Aga sellest, mis saab oma rahvast, mis saab meie enda keelest, kultuurist – see on jumala ükskõik, see ei huvita.

Aga meie rahvas, meie keel ja kultuur ei kasva nii nagu remmelgas mühinal. Me oleme väike riik, me oleme maailmas üks väiksemaid riike. Ja just nimelt selle eest tuleb seista, just nimelt sellest tuleb kinni hoida küünte ja hammastega, sellepärast et see keel, mis üha enam ja enam võtab meil võimust, nendel on ju suur emamaa olemas. Üle 100 miljoni inimese. Neid ei ähvarda mitte miski. Eesti keele kandjaid on ligi miljon. Noh, kas saab võrrelda neid mingilgi kombel? Just nimelt meid tuleks sinna punasesse raamatusse sisse kanda ja just nimelt meid tuleb kaitsta, aga mitte siin ajada mingisugust täiesti absurdset juttu selle üle, justkui eesti keele oskuse nõudmine oleks diskrimineerimine või justkui see oleks mingil määral põhiseaduse vastane. Komisjoni esindaja isegi ei suutnud välja tuua seda, et keegi oleks öelnud, et tegemist on põhiseaduse vastase eelnõuga või nõuetega, vaid ta rääkis võimalikust riivest. Kuulge, andke andeks, ja siis sellest võimalikust riivest, mis  ei olegi tõestatud riive üleüldse, siis hakatakse kinni ja leitakse põhjus selle eelnõu, mis tooks eesti keele tagasi meie keeleruumi, siis hakatakse selle eelnõu vastu sõdima.

Aga loomulikult, me kõik saame aru, et see on ainult ettekääne, ega see ei ole mingisugune põhjus. Ettekääne on just see, et 30 või rohkemgi aastat ei ole tehtud absoluutselt mitte midagi, ei ole tahetud teha ja just nimelt selles on see küsimus. Ja täpselt samamoodi ei ole need inimesed, kes on siin enam kui 30 aastat elanud või kes on siin sündinud, ka neil ei ole mingisugust tahet eesti keelt õppida ja sellega ei saa mitte mingisugusel juhul nõus olla ega seda aktsepteerida, ammugi leppida.

Meil on täna võimalus muuta paljusid asju, muuta meie volikogud eestikeelseks, võtta välispäritolu isikutelt, teiste riikide kodanikelt õigused osaleda meie valimistel, kohalike omavalitsuste valimistel, võtta võimalus mõjutada selle läbi välisriikidel meie igapäevaelu, meie poliitikat, meie julgeolekut, meie ellujäämist ja kestmist. Aga seda ei taheta. Ma saan aru, tõesti, kui Vene inimesel on võimalik saada vene keeles hakkama, siis miks ta peakski õppima. Aga mina ei saa teist aru, kes te siin leiate, et see on normaalne ja et see nii peakski olema ja sülitame põhiseadusele, kus on öeldud selgelt, et Eesti riik on loodud Eesti rahva kustumatu enesemääramise õigusel selleks, et hoida ja kaitsta ja säilitada eesti keelt, kultuuri ja rahvust ja kus on öeldud, et Eesti riigikeel on eesti keel. Minge ükskõik kuhu mujale maailma, vaadake Prantsusmaale, Inglismaale, Kanadasse, kuhu iganes. Kas te näete sellist asja, nagu siin on, et kooliharidust antakse mingisuguses muus keeles või võõrkeel valitseks selliselt riiklikul tasandil nagu meil? Ei, seda ei ole. Aga ma väga loodan, ma muidugi kahtlen, et minu sõnad kuidagigi teid mõjutavad. Aga ma siiski tõesti südamest loodan seda. (Juhataja helistab kella.) Ja kui teie selle nüüd tagasi lükkate või jätate selle poolt hääletamata ...

11:59 Henn Põlluaas

Häbi teile! Aitäh!

11:59 Aseesimees Martin Helme

Jaak Aab, palun!

11:59 Jaak Aab

Austatud juhataja! Head kolleegid! Siin on kõlanud sellesama otsuse eelnõu kohta juba erinevaid argumente ja seda, mida ka kultuurikomisjonis arutati ja mida eksperdid väitsid. See puudutab seda, kas otsuse eelnõu sisu ja see suund, mida soovitakse, et valitsus tegema hakkaks, võiks olla vastuolus põhiseadusega.

Mina ei ole jurist ja ausalt öelda kogu selle küsimuse juures ma näen suuremat probleemi sisus. Võimalik vastuolu räägib ka sellest, et piirang kehtestatakse ainult ühele keelele. Keelata ära üks keel ja arvata, et nipsust ühe keele lülitame välja, järgmine päev kõik räägivad eesti keelt – te teate ju ise, et see ei ole reaalne. Selles suhtes on see eelnõu veidi naiivne.

Need argumendid, mis siin on räägitud, et me ei ole piisavalt panustanud sellesse, et eesti keele staatust ja rolli tõsta, või sellesse, et need muukeelsed inimesed, venekeelsed inimesed, ukrainakeelsed inimesed, valgevenekeelsed inimesed, neid on siin erinevaid, et nad ei ole saanud seda eesti keelt kõik selgeks, et nad ei oska seda piisaval tasemel, et me ei suuda pakkuda seda haridust, me ei suuda pakkuda eesti keele õpet ega ka õppimist eesti keeles piisavalt, siis see eelnõu on ka teatud mõttes lahtisest uksest sisse tormamine.

Kõik uuringud näitavad, et needsamad venekeelsed inimesed väga sooviksid õppida eesti keelt rohkem, sooviksid ka eesti keeles õppida rohkem. Me ei ole suutnud seda ressurssi pakkuda.

Samas ei saa öelda, et mitte midagi juhtunud ei ole. Eesti keele oskuse tase nende inimeste hulgas on paranenud. Jah, me tahame, et see juhtuks kiiremini. Me tahame, et meil inimesed oleksid kõik ühes infoväljas ja saaksid aru. Aga kui juhtub kriis, siis praeguses objektiivses olukorras me nende inimesteni ei jõua.

Kui tuli koroonakriis – ka EKRE oli valitsuses –, siis me ju kogu aeg mõtlesime välja neid nippe, kuidas jõuda selle venekeelse inimeseni, et ta saaks sellest sõnumist aru, et ta oleks samas inforuumis.

Mingis ideaalmaailmas võib-olla kunagi, ma ei tea, kuigi tänapäeva maailmas ma ka hästi seda enam ei usu, on tõesti selline rahvusriik, kus sada protsenti kõik räägivad ainult eesti keeles ja peavad sada protsenti ka C1-tasemel eesti keelest aru saama. Selles suunas me tahame liikuda, et see oleks sinnapoole, aga antud olukorras lülitada üks keel lihtsalt välja? 30% elab Eestis venekeelseid inimesi. Sisuliselt tähendab see eelnõu ja paljud muud eelnõud sõjatingimustes, et me lükkame tegelikult sedasama venekeelset inimest uuesti tagasi sinnapoole, kuhu me ei taha.

Jaak Valge tõi näite, et keegi tema sõber läks Venemaal okei ja tegeleb seal, eks ju, demokraatia arendamisega. Kõik inimesed ei ole võib-olla nii võimekad. Nad on sidunud pikaajaliselt oma elu Eestiga. Ja kõige suurem võit meile, riigile, eestlastele, on see, kui me selles riigis saame omavahel normaalselt läbi. Ei mõtle välja pidevalt neid põhjuseid, kuidas teha ebamuu jaoks elu nendel inimestel, kes tõesti ei ole oma eesti keele oskusega sinna tasemele jõudnud.

Nad on kõik Eesti inimesed. See on palju suurem julgeolekupoliitiline oht, kui me üritame teha nende elu ebamugavamaks, kiusata. Ja siis ütleme, et see on püha eesmärk eesti keele staatuse ja rolli nimel.

See on ohtlik. Sellisel kujul nende asjadega edasi ei jõua. Me peame kõik panustama – ja ma usun, et siin Riigikogu saalis ka keegi ei ole selle vastu, et me panustame – sinna, et eesti keele õpe paraneks, et inimesed oskaksid paremini eesti keelt. Seda on tehtud, on vähe tõenäoliselt tehtud. Aga öelda, et mitte midagi pole tehtud, on ka vale.

Nii et antud kujul kindlasti Eesti Keskerakonna fraktsioon seda otsuse eelnõu ei toeta. Kutsun üles mõistlikule konstruktiivsele tegevusele, mis aitab eesti keele staatust ja rolli tõsta ning tõsta ka eesti keele oskust meie ühiskonnas. Aitäh!

12:04 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eduard Odinetsi. Palun! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja.

(Eduard Odinets: "Igaks juhuks lisaaega.") Palun, kaheksa minutit.

12:04 Eduard Odinets

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Paistab, et oma soovides Eestis elavatele vähemusrahvustele haiget teha ja koht näidata on EKRE absurdsuse tippu jõudnud. EKRE ise küll nimetab seda üheks osaks poliitika komplektist, millega kehtestatakse Eestis eesti keel, kuid olen kindel, et sellega saavutatakse hoopis vastupidine efekt. EKRE on pannud meie ette eelnõu, millega sisuliselt keelatakse Eesti avalikus ruumis vene keel. Ehk siis kõigi avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute kõigis tegevustes tuleb kasutada ainult eesti keelt. Võib lisada ka tõlked, kuid ükskõik millisesse keelde, välja arvatud vene keel. Ma saaksin veel aru EKRE murest eesti keele pärast avalikus ruumis, kui keelataks kõiki võõrkeeli. See kõlaks vähemalt loogiliselt. Kuid eelnõu sätestab ainult vene keelde tõlkimise keeldu, mis on otsene vihje soovile diskrimineerida ühte rahvuslikku gruppi või siis kõiki neid inimesi, kelle esimene keel on vene keel.

Riigieelarve teisel lugemisel tsiteeriti siin saalis Cicerot. Kiri ei punasta, paber kannatab kõik välja, kõneles Riigikogu puldist EKRE esindaja. Tõepoolest, paber ei punasta. Paberile võib kõike panna ja ise ei pea seejuures punastama. Kas tõesti ei pea? EKRE eelnõu tegelik soov on keelata rahvusringhäälingu venekeelsed kanalid, keelata Vene Teater, tühistada venekeelne erameedia, kaasa arvatud EKRE mõju all olev venekeelne portaal Objektiiv. Mis on järgmisena? Vene keeles välja antud raamatute põletamine? See paneb küll punastama häbist. Häbist, et 21. sajandil Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendis peame arutama ühe keele väljalülitamist avalikust ruumist. Häbiväärne absurd, mis ei tee au ei algatajatele ega toetajatele.

Sotsiaaldemokraadid on vägagi selle poolt, et kõik Eesti elanikud oskaks eesti keelt, et ühtseks suhtluskeeleks Eesti territooriumil oleks eesti keel. Sotsiaaldemokraadid on vägagi seda meelt, et lõimumisprotsesside olulisemaks instrumendiks on eesti keele oskus, kuid seda ei saa teha kellegi diskrimineerimise ega ühiskonnast väljalülitamise hinnaga. See ei ole ühele demokraatilisele riigile kohane. Just demokraatiliseks nimetab meie riiki meie endi iseseisvusmanifest, mille pealkiri on teadagi "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Jälgides EKRE loogikat, on see manifest kõikidele rahvastele, välja arvatud venelastele.

Emakeele kasutamise keelamine kolmandikule Eesti elanikkonnast ei tee kasu lõimumisprotsessile ega lojaalsuse kasvamisele ega säilitamisele. Sellel on täiesti vastupidine efekt. Selle EKRE initsiatiiviga me täiega nullime 30 aasta lõimumise tulemusena saavutatu. Vastandame Eesti inimesed, muudame Eesti elanikud vähem sõpradeks, vähendame kontaktide arvu, pakume ainult piitsa ja ei grammigi präänikut. Eesti keele omandamisel on olulisem roll motivatsioonil. Emakeele keelamine ja kadumine avalikust ruumist on täiesti demotiveeriv ja ei tõsta huvi eesti keele õppimise vastu, vaid teeb kogu keeleõppele päris karuteene.

Mina ei saa aru, miks me seda isegi kaalume. Päriselt ei saa aru. Ja mitte sellepärast, et ka minu emakeel on vene keel. Ka mitte sellepärast, et ma soovin vene emakeelega inimestega suhelda avalikus ruumis vene keeles. Mitte sellepärast, et mulle meeldivad Raadio 4 ja ETV+. Mitte sellepärast, et ma naudin Vene Teatrit, vaid sellepärast, et eesti keele õpetajana tean väga hästi, mida teevad keeleõppijaga tõrjumine ja diskrimineerimine. See sulgeb kõik motivatsioonikanalid ja päris pikaks ajaks.

Kõnelesin EKRE eelnõu arutelul, mis puudutab keelenõudeid kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele ja kandidaatidele, ja ütlesin siis, et tuleb motiveerida, innustada, toetada, mitte represseerida. Kordan seda mõtet siingi, selle absurdse eelnõu arutelul. Eesti keelt Eestimaal aitab säilitada ja arendada ja hoida mitte teiste keelte keelamine ja avalikust ruumist väljalülitamine, vaid teiste keelte ja kultuuride austamine, kaasa arvatud eesti keele õppijate endi emakeele ja kultuuri austamine. Teisiti see asi ei toimu, lihtsalt ei toimi. Rohkem austust, head kolleegid!

12:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Seega sulgen läbirääkimised. Asume eelnõu 661 lõpphääletuse juurde. Informeerin ka teid kõiki, et see, et see läbi läheb, siis see eelnõu nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Alustame hääletamise ettevalmistamisega.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 661, mis nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Läbiminekuks palun võtta seisukoht ja hääletada.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 15, vastu 18, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust ja langeb menetlusest välja. Sellega on esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. 


2. 12:13 Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tarvitusele meetmed vene sõjajõudude vallutuspoliitikat õigustavate monumentide eemaldamiseks" eelnõu (588 OE) esimene lugemine (Riigikogu koosseisu häälteenamus)

12:13 Esimees Jüri Ratas

Teine päevakorrapunkt: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tarvitusele meetmed vene sõjajõudude vallutuspoliitikat õigustavate monumentide eemaldamiseks" eelnõu 588 esimene lugemine. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun teid!

12:14 Anti Poolamets

Tänan! Lugupeetud juhataja! Austatud ametikaaslased! Täna esitleme EKRE eelnõu, mis pärineb aprillikuust, nimelt 18. aprillist 2022. Teemadest on väga palju räägitud vahepeal, väga palju on juhtunud vahepeal. Seega ma ei keskendu niivõrd asja sisule, kuivõrd selle üllatavale vormile.

Kõigepealt ma tsiteerin otsuse eelnõu ennast: "Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi 154 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku välja töötada ning rakendada õiguslikud ning administratiivsed meetmed, eemaldamaks avalikust ruumist mälestusmärgid ja monumendid, millised on pühendatud nõukogude ning vene armee vallutustegevusele, selle kiitmisele, sõjategevuse õigustamisele, heroiseerimisele, õhutamisele ja tänamisele ning vastavad mälestusmärgid avalikust ruumist eemaldada."

Aprill oli tõesti see aeg, kus oli väga pakiline selle teemaga tegeleda. Teatavasti ütleb kodukorra seadus, meie piibel siin, et eelnõu esimene lugemine peab toimuma täiskogu seitsme töönädala jooksul menetlusse võtmisest. Hakake näppudel arvestama. Küllap siin on mõeldud põhjendusi välja, miks sellega venitada. Aga vaadake, see ei ole enam tööõnnetus või valitsuse vahetus, kui meil on vahe aprillist novembrini. Selle ajaga oleks saanud ära pidada diskussioonid, toetada, tugevdada ka valitsuse argumentatsiooni monumentide kõrvaldamisel, sõjamonumentide kõrvaldamisel. Ei, selle asemel hakati tegema poolikut tööd, eks. Kui me vaatame 16. augustit, Narva tanki eemaldamist, selleks ajaks oleks võinud rahumeeli selle eelnõu valmis teha. On meil kiiremaid eelnõud tehtud küll.

Ja äsja, mida me nägime, äsja oli kena uudis, justiitsminister Lea Danilson-Järg kuulutab, meie teeme nüüd seda eelnõu. Meie teeme nüüd monumentide ja nõukogude sümboolika kõrvaldamise eelnõu. Nii kaua läks aega. Ja mul on küsimus, et mis toimub, mis toimub meie kodukorraga, mis toimub? Mingisugust piirangut ei oleks olnud seda siis esimesel võimalusel käsitleda, sest oli kiire aeg, oli sõja kulminatsioon. Ei, seda ei käsitletud. See jäeti kappi. Mul ei ole kindlasti mingeid etteheiteid ametnikele, sest nemad teadsid väga hästi, et kell tiksub, kell tiksub, aga keegi jättis selle kella sisse vajutamata, et nüüd on aeg.

Mida me siis selliste rikkumistega teeme, mis on tahtlikud, mis on teadlikud opositsiooni ignoreerimised? Millised on meie sanktsioonimeetodid peale noomimise, tähelepanu juhtimise? See on mõtlemise koht. Kas me teinekord peame võtma appi Riigikohtu, küsima, kas meil seadust täidetakse?

Nii kui me läheme Narva tanki eemaldamise juurde, mis oli mõistagi 30 aastat ja rohkem hiljaks jäänud tegevus, oli üks inetumaid okupatsioonisümboleid, seal ei olnud ka ühtegi sõjahauda, mille üle oleks võinud arutleda. Milline hilinemine! Kas selleks pidi 4000 ballistilist raketti laskma ühe iseseisva riigi pihta, et see jõuaks kohale, et Eesti Vabariigis kehtib kõrgeima võimuna just nimelt Eesti Vabariik, mitte mingi Vene Föderatsioon, kes kamandab neid tanke ja siis kui enam ei saa valitseda, siis viiakse uus tank Jaanilinna. Ehk me oleme tõesti tunnistajad sellele, et sümboolika, nõukogude sümboolika on olnud Putini režiimi tööriist naaberriikides infosõja pidamisel, tülide õhutamisel.

Mida me mäletame pronksiööst? Miks praegu ühtegi mäsu, korralikku mäsu ei tehtud Narva tanki ümber? Sest lihtsalt Venemaa eriteenistustel olid käed-jalad tööd täis Ukrainas. Kuigi tubli keskerakondlane Yana Toom avaldas meedias kahetsust, et ei läinud kakluseks, ei läinud kakluseks, oi kui kahju, oi kui kahju. Me ei saanud kõigutada, me ei saanud kõigutada. Härra Stalnuhhin lausa viskas reha nurka, ei rehitse enam Keskerakonna fraktsioonis. Nii tähtis oli okupatsiooni sümbol, nii tähtis oli see võigas tank, hävitustöö võigas sümbol. Eesti rahvas ei elanud ju hävitust üle ainult 1941–1944, vaid see järgnes kõikidel okupatsiooniaastatel.

Teil ei vedanud, nõukogude okupatsiooni ülistajad, et te ei suutnud Eesti rahvast välja juurida. Me jäime alles. Aga palju ei puudunud. Me olime Tallinnas vähemuses. Narvas, palju siis eestlasi järgi jäi? Kui vana vabariigi ajal oli elanike arv peaaegu pooleks, umbes pooleks, kas see ei ole etniline puhastus, mille sümbol oli see tank. See oli etnilise puhastuse, kirjeldamatu vägivalla sümbol. Härra Stalnuhhin, te olete ikka täiesti saatana poolele ennast seadnud, seda on kahju mõelda. Te olete hea eesti keele oskaja. Olete võimeline Eesti ajaloo endale selgeks tegema. Ikka te olete saatana poolel. Väga kurb!

Kui me läheme nüüd selle sisu poolega edasi, siis tegelikult nügimine... Opositsiooni ülesanne on tõesti nügida, nagu Jaak Valge tabavalt ütles. Seda me teemegi ja tänu meie eelnõule arvatavasti hakkasid valitsuses asjad liikuma. Omavalitsuste kaudu hakkas töö pihta. Rakvere punasammas oli esimene, mis langes, ja nii on üsnagi tublisti edasi mindud. Sõjahauad kuuluvad kalmistule. See on tõsi. Me ei tee seda, mida Nõukogude võim, et ta likvideeris viimase kui ühe, viimase kui ühe Vabadussõja kalmistu. Viimase kui ühe! 

Aga sõjahaudade koht on kalmistul. Ja just sama väärikalt maetuna, nagu seda on teinud Saksamaa Liitvabariik. Me näeme Rakveres Saksa sõjaväe kalmistut, Tammikus, kus on väga esinduslik tekst "meie langenutele". Lakooniline, ei ülistama midagi. Mälestab langenuid. Nii peaks ka olema siin. Ei mingisuguseid "meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse nimel" ja nii edasi. See on olnud ju Eesti rahvale näkku sülitamine ja mitte ainult, mitte ainult hiljuti. Kogu see aeg on vallutaja vägivald, vaimne vägivald kestnud ja paraku on veninud ka iseseisvusse, Eesti Vabariiki. Ma mäletan, et 1988. aasta paiku ma kogusin seltsimees Kalinini kuju mahavõtmiseks allkirju. Maha ta võeti ja paljud teised võeti maha. Aga palju jäi tegemata.

On oldud õigel teel, paljud omavalitsused on tublisti reageerinud. Viimati Alutaguse, kus hakatakse ka punamonumentidega tegelema. Tublisti on tegutsenud ka nüüd Tapa vald ja selles protsessis on oma loogika. Aga Narva tanki puhul jäi silma see, et valitsuse õiguslik argumentatsioon oli hõre. Selle oleks võinud teha valmis korralikult samasuguse seadusega, mis on praegu menetluses, julgeoleku-, korrakaitseseadusega. Kui Narva volikogu oleks selle viinud kohtusse, siis oleks valitsus võinud ka kaotada. Võib-olla oleks võitnud selle julgeoleku argumendiga, korrakaitseseaduse viitega, aga võib olla ka kaotanud ja see ei ole mõistlik. Ja meie andsime selleks võimaluse, tehke see asi korda, pange need alused ilusti paika. Praegu mindi sellise hurraaga peale, riskiga, et valitsuse tegevus omavalitsuse maalt mingi asja äraviimisel ei pruugi olla pärast vettpidav. Aga positiivse arenguna tõesti see, et nüüd ollakse nende aluste süstemaatilise loomise juures. See eelnõu on praegu menetluses ja see on tubli areng. Aga hilinenud areng. Kokkuvõttes oleme 30 aastat hiljaks jäänud.

Nüüd, mis puudutab arhitektuuri ja sümboolikat, mille üle on kibe vaidlus lahti läinud, siin ma leian, et peab olema peenetundeline, kuulame ka kunstiajaloolasi. Ehk siis on vaja tõesti valitsuskomisjoni ja läbimõeldud tegevust. Siin tuleb ka arvestada seda, et kus me praegu oleme. Vanas ordu lossis. Eks seegi ole olnud okupatsiooni sümbol, 700aastane okupatsiooni sümbol, mille me kohaldasime Eesti Vabariigi kõrgemaks esinduskoguks. Meie lipp lehvib ordulossi võimsas vahitornis. Ehk arhitektuuri vastu lihtsalt sõda pidada ei ole väga mõttekas. Aga tuleb loomulikult läbi mõelda, millised sümbolid sinna peale sobivad ja millised mitte. Siin ma ootaksin kunstiajaloolaste ja valitsuskomisjoni arvamust, et kusagile tuleb see piir tõmmata, kus see on mõistlik. See on jällegi, võiks öelda, et tarkuse küsimus.

Tihti on toodud näidet vanast Roomast. Kuulge, roomlased ju otsustasid, et me ei võta enam monumente maha. See on inetu. Vaadake, vanad roomlased leidsid, et me ei võta roomlaste monumente maha, sest võim ju vahetus ja ei hakatud vana keisri kujusid puruks lööma. Aga mõelge, kas nad oleks vandaalide kujud püsti jätnud. Noh, tulid, vallutasid, tapsid, panid oma kandilised asjandused püsti. Siis meie, roomlased, väärikas rahvas vaatame seda järgmised 200 aastat või. Ei nad ei oleks seda teinud. Ja see pigem on see paralleel nõukogude monumentidega õige, et me ei jäta vandaalide monumente püsti kõikjale vallutust ja hävingut sümboliseerima.

Kui valitsus korrakaitseseadusele viidates Narva tanki ära viis, siis oli seal Kaja Kallase tsitaat, et arvestades, kui kiiresti kasvavad Narvas pinged ja segadus mälestusmärkide ümber, peame avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamiseks tegutsema kiiresti. See tõesti on näide sellest, et töö oli tegemata, pidi hakkama üksikjuhtumite kaupa minema. See oleks pidanud olema süsteemne otsus, vähemalt kusagil juunikuust, maikuust juba läbimõeldud. Nii nagu alles nüüd asjani jõutakse. Nii et ma loodan, et see töö käib targalt, visalt edasi ja vandaalide kujude aeg on läbi terves Ida-Euroopas. Nii toimus see Poolas, kus võeti vallutajate sümboleid maha, nii toimus see Leedus, nii toimus ka isegi Riias, kus õudne betoonkolakas suure pauguga maha kukkus väga sümboolselt.

Nii et kiidan positiivsete arengute eest, laidan rikkumiste eest, laidan kodukorra rikkumiste eest ja lähme siis koos edasi. Ehk me oskame ka valitsusele mõnes asjas veel abiks olla. Aitäh!

12:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Ruuben Kaalep, palun!

12:29 Ruuben Kaalep

Lugupeetav esimees! Hea ettekandja! On ju tõsi, et sellest ajast peale, kui see eelnõu sai esitatud, on päris mitmed Eesti rahvast sügavalt solvavad monumendid maha võetud, sealhulgas Narva tank või Tartu Raadi punamonument. Ja on lahti läinud ka avalik arutelu kõikvõimalikke kohalike tähtsusega punamonumentide üle. Või kas või seesama arhitektuuriliste detailide küsimus. Aga selle kõrval on ju täiesti tähelepanuta jäänud, et meil on elevant toas, Tallinnas Kaitseväe kalmistul see okupandi ja küüditaja monument, mis seal juba 15 aastat seisab. Kas praegu tundub, et valitsus tahab seda pronksmeest seal sellisel kujul säilitada?

12:30 Anti Poolamets

See on väga hea küsimus, väga tabav küsimus. Kui olla süsteemne, siis nad peaksid selle probleemi juurde nüüd minema. Aga mulle tundub, et nad ei julge seda teha. Sest ... Ja kui nüüd vaadata seda kalmistut ennast, siis see on tõeline sümbolite sõda. Ehk ma tean, et midagi sarnast tehti keltide ajal. Ma ei mäleta kõiki detaile, aga selline üsna metsik ürgne komme, et lihtsalt vastase laibad üle matta, eks ole, jõuga üle matta. See toimus ka Kaitseväe kalmistul ja seal hävitati vana vabadussõja kalmistu.

Ma mäletan isegi sellist lugu, et üks vanaproua, kes läks oma poega leinama, tal ei olnud seda kalmu enam, ta pidi üle aia viskama, lilled kusagile panema, sest punaväelased lihtsalt ... Punaväe ohvitserid muide, kusagil 1970-ndatest, nende kenotaafid või hauad olid lihtsalt peale maetud, ja sinna tööõnnetusena jäid üksikud vabadussõja veteranide hauad alles. See on küll üks väga sümboolne koht. Ja samasuguseid kohti on rohkem, nagu Maarjamäe, kus tegelikult oli Saksa sõjaväe kalmistu.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Jaak Valge, palun!

12:32 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! See eelnõu esitati Riigikogu menetlusse 18. aprillil ja vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 97 peab eelnõu esimene lugemine toimuma Riigikogu täiskogus seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Nii. Ilmselgelt on Riigikogu kodu‑ ja töökorda rikutud ja minu küsimus on see, et kes seda rikkus antud juhul, konkreetselt palun, ja teiseks see küsimus, et missugused instrumendid on Riigikogu juhatusel võimalik kasutusele võtta, et taolist kodu‑ ja töökorra rikkumist ei toimuks. Ja kas see on ka rikkumine, kui Riigikogu juhatus kodukorra rikkumisele ei ole tähelepanu pööranud?

12:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, mina küll ei hakka teiega siin analüüsima, kes rikkus ja mis kellaaeg rikuti. Aga kokkuvõttes juhtivkomisjon peab sellest paragrahvist kinni pidama mis töö‑ ja kodukorra seaduses on, et see tuua siia suurde saali menetlusse. Ja kas juhatus peab sellele juhtima tähelepanu? Kindlasti me teeme seda. Aitäh! Mihhail Stalnuhhin, palun!

12:33 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Härra Poolamets! Ühes ma võin teiega nõustuda, et Eesti on paksult täis igasugu Vene impeeriumi ja nõukogude võimu mälestusmärke. Siinsamas Riigikogu vastas on Aleksander Nevski katedraal, veidi kaugemal mere ääres Kadrioru loss, siin Tallinnas on sellised elamurajoonid nagu Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe. Need on kõik tollest ajast. Nii mõnigi ettevõte on veel ellu jäänud, enamasti on hävitatud muidugi, aga on olemas veel Narva Elektrijaamad, Eesti Raudtee. Millal kavatsete need nimekirja panna ja hävitama hakata? Nad ju peaksid segama teie patriootilist silma.

12:34 Anti Poolamets

Jah. Härra Stalnuhhin hämab, nagu talle väga meeldib. Võib-olla ta jah, tahab kolhoosilaudad ka sinna nimekirja panna. Aga meie eelnõu on suunatud Nõukogude vallutustegevusse puutuvatesse monumentidesse. Sellepärast te saategi hämada ja rääkida elektrijaamast. Nii nagu te hämate eesti keelega lakkamatult, räägite, et õppematerjali ei ole, teil ei ole ühtegi muud argumenti, õppematerjali ei ole. Neid on lademetes. Motivatsiooni ei ole! Te ei kavatsegi oma valijatele seda motivatsiooni tekitada, sest te sõdite tegelikult eesti keele vastu. Lihtsalt valetate näkku meile õppematerjalide puudumisest. Teie oletegi see tõeline nõukogude kodanik, kes kannab seda mentaalset tanki vaimu siin saalis kõige rohkem. Ja sellest on väga kahju. Te jah, tundke kaasa, tundke kaasa okupatsioonile. Te aitate meil meeles pidada, kus me 30 aastat hiljem oleme. Teie argumendid, teie okupatsiooni ülistav mentaliteet aitab mul meeles hoida, et meil on pikk tee veel ees.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, teil on protseduuriline küsimus. Ma saan aru, et teie ametikaaslane andis teile hea sisendi. Nii et palun, mis siis öeldi?

12:35 Jaak Valge

Suur tänu nende algatuskommentaaride eest! Need on tõesti väga viisakad ja asjakohased, aga tore oleks küll, kui ka teie vastus oleks täpsem. Te väitsite enne, et ei ole teie asi analüüsida, kes on Riigikogu töö- ja kodukorda rikkunud, või te ei hakka seda tegema. Aga ma siis küsin selle peale, et kes siis teie arvates peaks seda tegema, seda analüüsi, kas ja kuidas Riigikogu kodu- ja töökorda rikutud on, kui teie seda ei tee?

12:36 Esimees Jüri Ratas

Mulle tundub, et kas a) te ei kuulanud, mida ma ütlesin, või teie nõuandja, kes teile käis sosistamas, mida nüüd uuesti küsida, andis teile halba nõu. Ma vastasin teile, et hetkel kindlasti ma ei hakka ütlema nimeliselt, kes on siin eksinud, ja vastasin teile veel, et kindlasti Riigikogu juhatus sellele tähelepanu juhib, et juhtivkomisjon pole seda õigel ajal toonud saali. Need olid minu vastused teile.

Nüüd me saame ka siis põhiprotseduurijärgse küsija küsimuse kuulda. Palun, Helle-Moonika Helme, teie protseduuriline küsimus.

12:37 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! See on muidugi tore, et te siin jagate küsijaid põhiprotseduurijärgseks küsijaks ja siis nõuandjaks ja ma ei tea milleks kõigeks veel, aga meil on siiski tõsine probleem. Tuleb tunnistada, et seitse töönädalat, mis töö- ja kodukorra järgi on ette nähtud, see aeg on ammu üle ja keegi on rikkunud töö- ja kodukorda. Minul on lihtsalt küsimus: mismoodi see protseduur nüüd edasi läheb? Ma tahaks väga lihtsat ja selget vastust.

12:37 Esimees Jüri Ratas

Selle lihtsa ja selge vastuse ma vastasin kaks korda härra Jaak Valgele. Ja kindlasti ei ole mul mingit põhjust seda ka teile öelda. Loomulikult juhatus peab selliste rikkumiste puhul, mis on vastuolus meie kodu- ja töökorra põhimõttega, komisjoni ja juhtivkomisjoni tähelepanu juhtima. Eks siis juhatus peab seda tegema.

Paul Puustusmaa, palun! Teie küsimus.

12:37 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Eks minagi jään sellesama küsimuse juurde ja sekundeerin natukene Jaak Valgelegi nagu ka Helle-Moonikale. Jah, tõepoolest vastab tõele see, et see eelnõu esitati Riigikogule 18. aprillil.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Härra Puustuamaa, kui te soovite küsida seda Anti Poolametsa käest, te võite seda teha. Kui te soovite seda minu käest küsida, siis te peate panema protseduurilise küsimuse. Kumba te soovite?

12:38 Paul Puustusmaa

Ma soovisin Antilt küsida.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Selge. Siis nüüd, palun! Teie aeg. Palun!

12:38 Paul Puustusmaa

Niisiis, kodukord näeb ette tõepoolest seitset nädalat. Tegelikult menetlusse läks ta seitse kuud hiljem. Kas sina ka, Anti, said teada, mis oli selle põhjuseks, miks komisjoni juhtkond venitas selle asja menetlusse andmisega? Ma ei ole kindel, kas nüüd on Heljo selles konkreetselt süüdi, kes praegu juhib, aga ikkagi. Kas sa oskad öelda seda?

12:39 Anti Poolamets

Ma sain vilksamisi selle kohta ühe seisukoha, mis puudutas seda, et valitsuse tulek oli nii keeruline ja kõik läks uppi, ja see oli Vilja Savisaarelt, kes ütles: "Noh, me ei saanud ja nii juhtus ja ..." 

Aga vaheaeg on ikka nii pikk, et see vabandus enam sugugi ei kehti. See oleks võinud kehtida seal aprillis, eks ole. Oli segadus, saame aru, aga siis esimesel võimalusel oleks pidanud ta tulema välja koos vabanduste ja selgitustega, et ei olnud võimalik menetleda, kuna valitsus seadis ennast ise, haaras juustest ja tõstis nagu Münchausen ennast siia valitsema. See oli juba kõrgem juriidiline pilotaaž, üleüldse siin põhiseadust vaadates, jutumärkides muidugi "kõrgem juriidiline pilotaaž". Pigem ikkagi kurioosum, mis jääb meie asjaajamise ajalukku.

12:40 Esimees Jüri Ratas

Enne kui me läheme protseduuriliste küsimustega edasi, ma tänan hetkel ettekandjat. Ma palun teid loomulikult tagasi, aga meil on tulnud istungi pikendamine, nii et viime selle hääletuse läbi ja siis läheme protseduuriliste juurde. Nii et alustame hääle... 

Head ametikaaslased, oleme siis hääletuse eel, aga on kaks protseduurilist. Kert Kingo, palun!

12:42 Kert Kingo

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kas teie oskate öelda, mida oleks võimalik selle suhtes ette võtta, et opositsioonierakonna eelnõud ei sätitakse seitsmeks kuuks sahtlisse ja selline tegevus reegliks ei kujuneks?

12:42 Esimees Jüri Ratas

Ma arvan, et see on väga õige küsimus. Ma olen palunud, et me täna juhatuses seda arutaksime. 15.30 Riigikogu juhatus algab. Kõige lihtsam ettevõtmine on see, et ... Ma usun, et ma ei eksi, et juhatus taas kord pöördub kõikide komisjonide, alatiste komisjonide poole ja tuletab meelde, mis Riigikogu kodu- ja töökord ütleb, et kui kiiresti tuleb tuua seaduseelnõu esimesele lugemisele.

Protseduuriline küsimus. Paul Puustusmaa, palun!

12:43 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Tegemist on väga printsipiaalse küsimusega. Ma saan küll aru, et Riigikogu juhatus püüab ja arutab, aga kui ma õigesti olen aru saanud, siis Riigikogu juhatuse ülesanne on reaalselt tagada Riigikogu töö toimimine ja seaduslikkus. Ma olen niimoodi aru saanud. Tundub, et võib-olla mitte. Ma tuletan nüüd seda meelde, et Riigikohus on korduvalt sedastanud, et kui seadusi võetakse vastu Riigikogu kodukorda rikkuvalt, siis on tegemist põhiseaduse rikkumisega. Ja nüüd tekib omaette dilemma, et kui me nüüd ka selle eelnõu vastu võtaksime, aga juba Riigikogu kodukorda rikkudes, kas ta oleks automaatselt siis äkki ka põhiseadusevastane. Mis te arvate?

12:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, mina õiguslikku hinnangut siin kindlasti sellele küsimusele ei anna, aga mida ma küll ütlen, et juhtivkomisjonidel on kohustus käituda meie kodu‑ ja töökorra seaduse raames ja mõtte raames. Mulle hetkel ei meenu, ma võin eksida, aga mulle ei meenu, et ükski õiguskomisjoni liige – ja meil on kõikidest fraktsioonidest õiguskomisjonis liikmed – oleks pöördunud näiteks juhatuse poole selle probleemiga, et see ei ole tulnud õigel ajal siia täiskogu saali. Ja kas toimub igapäevaselt Riigikogu juhatuse poolt, ütleme, selline monitoorimine seaduseelnõude puhul, siis ma arvan, meie põhilähtealus on ikkagi see, et komisjonid on autonoomsed ja korraldavad oma tööd ise. Kui tuleb kellegi poolt protest, siis loomulikult juhatus sellele reageerib. Täna on seda tulnud ja minu meelest see on põhjendatud. Põhjendatud küsimus.

Helle‑Moonika Helme, protseduuriline küsimus.

12:45 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Vaadake, teilt me vastust ei saanud, aga küll me saime vastuse või mingisuguse indikatsiooni ettekandjalt, Anti Poolametsalt, et see kõik sai juhtuda tänu sellele, et valitsus ei soovinud, et see eelnõu jõuaks õigel ajal siia saali, ja valitsus ei saanud oma asjadega hakkama. Ma saan aru, et see oli väga sensitiivne teema kevadel ja nad ei tahtnud, et seda Riigikogu saalis hakatakse arutama. Aga kuidas siis ikkagi on, et kui valitsus ei saa asjadega hakkama või kui nad ei soovi, et mingi eelnõu jõuab protseduuri järgi korraliselt või töö‑ ja kodukorra järgi korraliselt siia saali, kas me jätkamegi sellise praktikaga, et valitsuse soovil, survel valitsuse käepikendused ehk komisjonide juhid, nagu konkreetselt me saime teada, et Vilja Savisaar Reformierakonna poolt juhtis neid protsesse komisjonis ja viis läbi konkreetselt selle rikkumise. Kas on mingi protseduur ka selles osas, et kui sellised rikkumised komisjoni juhtimisel, töö juhtimisel toime pannakse, kas need inimesed võiksid olla edaspidi näiteks kõrvaldatud – see on päris ränk rikkumine, nagu me kuulsime, et see võib isegi viia selleni, et me oleme teinud midagi põhiseaduse vastaselt –, et sellise suure rikkumise eest näiteks need inimesed kõrvaldataks komisjonist protsessi juhtimise tööst?

12:46 Esimees Jüri Ratas

Ei, mul ei ole sellist infot, et seda saab teha. Härra Puustusmaa, me peaks viima läbi istungi pikendamise [hääletuse]. Kas me võime seda teha? Lubate seda?Ma küsin teie käest, kas te lubate viia läbi istungi pikendamise [hääletuse]. Äkki annate siis mikrofoni sellest märku?

12:46 Paul Puustusmaa

Jaa, ei ole vastu sellele.

12:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Head ametikaaslased! On tulnud taotlusettepanek pikendada 17. novembri Riigikogu täiskogu tööaega päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauemaks kui kella 14-ni. Selle ettepaneku on teinud Riigikogu liige Heljo Pikhof. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:47 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 8, vastu 11, erapooletuid ei ole, ettepanek toetust ei leidnud. Härra Puustusmaal oli protseduuriline küsimus. Palun mikrofon talle!

12:47 Paul Puustusmaa

Jaa, mul on veel kord üks väga printsipiaalne protseduuriline küsimus. Kuidas hea juhataja arvab, kas olukord, kus valitsuse survel komisjonide tööd pikendatakse, noh, nii nagu seda korra on juhtunud, et seitsmest nädalast sai seitse kuud, ja kus on selgelt olemas tunnus selle kohta, et valitsus takistab sellega Riigikogu seaduslikku tegevust, tasalülitab Riigikogu ennast tervikuna ja suunab põhiseaduse rikkumiseni, kas tõepoolest juhataja kinnitab, et ei ole ühtegi instrumenti selleks, et Riigikogu suudaks säilitada om töövõime selles olukorras? Aitäh!

12:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! No te panite küll nüüd siia protseduurilisse küsimusse kokku kõik asjad nagu Kört-Pärtli särk. Ma ei ole kunagi midagi sellist väitnud. Vastupidi, ma olen väitnud, et need täna, kuna siin on protestid üles tõusnud, olen palunud juba Riigikogu juhatuse päevakorda täiendada sellesama küsimusega, mis puudutab otseselt hetkel otsuse eelnõu 588.

Protseduuriline küsimus, Heljo Pikhof, palun!

12:49 Heljo Pikhof

Aitäh! Võib-olla mingi selgitus. Ma tahtsin öelda seda, et juunis ei saanud eelnõu täiskogus arutada, see oli peretoetuste ... Ja siis protseduuriline ka. Juunis ei saanud eelnõu täiskogus arutada sellepärast, et oli perehüvitiste seaduse eelnõu siin obstruktsiooni tõttu algatatud. Ja nüüd hiljem oli teadmine, et EKRE võtab eelnõu tagasi, ja sai küsitud ekstra EKRE fraktsiooni käest, kas nad soovivad eelnõu arutelu jätkata või soovivad eelnõu tagasi võtta. Ja ei saa öelda, et oleks näidatud huvi selle eelnõu menetlemise vastu, sellepärast et ma ausalt öeldes olin juba teadlik, et see eelnõu on tagasi võetud. Aga eelnõu tagasi võtta ei soovitud ja kohe esimesel võimalusel panime päevakorda. 

Siin ei ole mitte midagi pahatahtlikku, mitte midagi kiuslikku, nii et seda ei maksa küll mõelda. Ja valitsuse korraldusi ka pole antud.

12:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lihtsalt ma ütlen kommentaari, et seitse nädalat või seitse kuud on üsna kardinaalselt erinev ajamõõde.

Aga nüüd ma palun Anti Poolametsa tagasi Riigikogu kõnetooli. Palun! Vabandan teie ees, et te pidite ära käima, et ma segasin teie vastuseid, aga seda pikendamist tuli läbi viia.

Läheme küsimuste juurde edasi. Jaak Valge, palun!

12:50 Jaak Valge

Suur aitäh, härra Riigikogu esimees! Kõigepealt ma avaldan heameelt, et te olete jõudnud järeldusele, et seitse nädalat ja seitse kuud on erinevad, ning, nagu ma aru saan, võtate ka teatava vastutuse selle üle, et Riigikogu komisjonides toimuks eelnõude menetlemine õigeaegselt. Aga see selleks.

Mul on nüüd küsimus ettekandjale ja see on järgmine. Vahepeal nende seitsme kuu jooksul on paika pandud üks selline valitsuskomisjon, mis siis peaks nende niinimetatud punamonumentide saatust eraldi otsustama igaühte eraldi, ja selle koosseis on salastatud. Lugupeetud ettekandja, kas ta peab selliste meie identiteedile oluliste küsimuste otsustamise puhul ja nende otsustajate isikute salastamist asjakohaseks või mitte?

12:51 Anti Poolamets

Väga hea tähelepanek. See on omamoodi kurioosne, et see isikute, otsustajate mitte avalikustamine siis on läinud käiku selles asjas. Mis siin häbeneda? Kunstiajaloolased praegu ei peida ennast ära ju, avaldavad ka oma arvamust mõne monumendi kohta, mõne hoone kohta. Ehk siis ei ole mingit põhjust praegu ennast ära peita. Ja see on ka hea riigivalitsemise tava. Mida siin peita? Mida peita sellistes olulistes küsimustes? Ja vaidlustes selgub tõde. Need isikud, kes oma nimel seal esinevad, võivad ju ka edasi vaielda. Nii nagu me vaidleme isegi kohtuotsustega. Kohtuotsus on küll viimane instants selles mõttes, et ta viiakse ellu, aga me võime talle vähemalt vastu vaielda, et see ei olnud ju nii õiglane või nii hea. Aastaid võib arutleda.

Mind väga huvitab jätkuvalt 10 miljoni dollari afäär. Miks Riigikohus ütles, et Siim Kallas on rikkunud seadust, mis puudutab siis audiitorile valeandmete esitamist. See oli Riigikohus ja ta saatis selle tagasi otsustamiseks linnakohtule. Aga linnakohus lasi otsad vette. See on kurioosum Eesti poliitika ajaloos, Eesti õiguse ajaloos. Tähendab õiguse ajaloos, mis on andnud tagajärgi poliitika ajalukku. Kui oleks kohus, kui meil oleks olnud mitte Burundi-Urundi tüüpi kohus, siis ma arvan, et Siim Kallas siin ruumis ei oleks pärast seda otsust enam saanud istuda, arvatavasti ka tema erakond enam mitte. Sest nii juhtus ju Koonderakonnaga ja mitme teise sellise erakonnaga, kus tulid vead sisse, isegi väga suured õiguslikud sigadused, võiks öelda. Nii et see 10 miljoni dollari juhtum jääb Eesti Vabariigi häbiplekiks väga pikaks ajaks.

12:53 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun! 

12:54 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Monumentide ja üldse, ütleme, sellise sümboolika mahavõtmine on tõesti läinud tohutu poliitiliseks probleemiks mitmetel tasanditel. Rakveres võeti gümnaasiumi ees küllaltki kiiresti üks monument, kuidas öelda, kõrvaldati. Kas seal oli ka komisjoni otsus taga või kuidas see nii hästi lõppes?

12:54 Anti Poolamets

Jah Rakveres asuti kohe asja juurde ja ka EKRE survel, kes esitas vastava eelnõu ja siis oli vaja hakata liigutama, see oli umbes samal ajal, kui me selle eelnõu esitasime, et siis see protsess käima läheks. Küsiti arvamust sõjamuuseumilt. Ma olin täiesti hämmingus, et sõjamuuseum tegutses kiiresti, selgelt ja ka Kaitseministeerium oli nõus ümbermatmisega. Ja see tehti ära paari päevaga, mitte nagu siin pronkssõduri ajal, kus telk oli kuu aega üleval, kus Kremli agendid said edasi-tagasi ringi joosta, mässu korraldada, mässu planeerida. Siin seda võimalust ei olnud ja kahe päevaga lahendati see teema ja monument kadus.

Nii et see mehhanism toimib, aga paraku ainult osaliselt. Me nägime, et Narva pidas ennast mingiks eksterritoriaalseks üksuseks, et nemad oma vallutust sümboliseerivat tanki ära ei vii. Neil oli ka mõjukas seljatagune siin härra Stalnuhhini näol. Keskerakond sattus muidugi inetusse kahvlisse. Aga vähemalt jõuti loogilisele järeldusele, selle eest ka tunnustust.

Ehk siis see peaks olema võimalikult universaalne, see lahendus, mitte nii, et üks omavalitsus ajab jalad harki ja ütleb, et siin Eesti Vabariigi reeglid ja austus Eesti Vabariigi vastu ei kehti ja kogu lugu. Aga kui seal oli üks tank, miks see omavalitsus ei võiks kahureid ja tanke juurdegi tuua. Siis teevad, mis tahavad. Äkki ostavad mõnest Vene sõjaväelaost, toovad Katjušad ja kõik, teevad sinna väljanäituse, panevad terve Eesti täis, kus nemad on võimul või kus on enamus sellistel, kes arvavad, et see oli tore vallutus ja vallutame veel. Needsamad kiidavad praegu Ukraina hävitamisele takka, paljud. Mõned on lihtsalt vait, praegu ei reageeri, aga südames kiidavad ikka takka. Meil peab ikkagi kehtima seadus tervikuna. Ja milline sõda käis nende punategelastega Narvas? Siiamaani minu meelest on lõpetamata see tänavanimede ümbermuutmine. Lihtsalt Narva tegi kõik, et näidata rusikat Eesti Vabariigile nendes küsimustes, nendes sümboli küsimustes ja sellest on väga kahju.

12:57 Esimees Jüri Ratas

Toomas Jürgenstein, palun!

12:57 Toomas Jürgenstein

Aitäh, hea eesistuja! Hea Anti! Kõigepealt ma tänan selle mõõdutundetu sotsiaaldemokraatia kiitmise eest, sest kogu see taust, et kõik kannatasime nende sümbolite all, ja äsjane siseminister Lauri Läänemets ajas Narva tanki väga kenasti korda, mida eelnevad kõvahäälsed siseministrid ei suutnud. Aga küsimus. Mulle tundub, et hetkel me monumentidega hakkame ühele poole saama ja lahendus võib olla kohalike omavalitsuseti erinev. Hiidlased ütlesid, et Kivi-Jüri läheb ära, saarlased ütlesid, et Tehumardi jääb paigale. Kas niimoodi tervemõistuslikult kohalike omavalitsuste tasandil saame sellega hakkama või on sedasama eelnõu ikkagi vaja?

12:57 Anti Poolamets

Mina arvan, et seda eelnõu on vaja. See, mis praegu on väljatöötamisel, ma ei tea, kui hästi ta välja tuleb, aga printsiibis on ühtset lähenemist ikkagi vaja. Narva teema tõestas seda. See Narva tank – hästi tehtud. Ükskõik, kes oleks valitsuses olnud, ta oleks pidanud selle ära tegema.

Ja see etteheide on tegelikult kõigile, kes 30 aastat on seda pealt vaadanud. See oleks pidanud olema tehtud esimeste asjadena. Esimeste asjadena! Seal ei olnud ühtegi sõjahauda, lihtsalt Narva autonoomia taotlused ja kõik see ähvardus Eesti Vabariigi vastu, Ida- ja Kirde-Eesti autonoomia. Ju see oli tollel ajal nii valus ja ohtlik, et seda ei tahetud nagu minna näppima, aga hiljem jäeti ta ikkagi sinna alles. Ja see ei olnud mitte hea mõte. Me nägime, et kui vene revanšism ja imperialism ennast jälle kogus, millise energia nad panid Eesti Vabariigi destabiliseerimisele pronkssõduri kaudu. 

Siiski, minu etteheide on, ma arvan, õiglane, mis puudutab õiguslikku alust. Sest mäletate, milline madin käis Narva volikogus, et me nüüd kaebame nad kohtusse. Ei ole kindel, kas nad oleksid võitnud või mitte, kas korrakaitseseaduse alus oleks olnud piisav. Selle aluse oleks võinud kähku korda teha. Ja selleks ei olnud takistust ka.

Ilmselt see üks põhjus paraku on ikkagi see, et jumala eest, kuidas opositsiooni eelnõu saab liiga palju tähelepanu. Paraku selliseid asju on siin majas küllalt juhtunud. Ma ei heidaks ette seda nügimist ja selle kaudu oma eelnõu tegemist, sest see on lihtsalt siin majas nii vana praktika. Aga lihtsalt selle teatud ignoreerimine ... Ja see ilmselt juhtus juba aprillis-mais, kui otsustati, et ärme seda liigutame kusagile, nii kaua kui võimalik.

Ehk siis probleem on ikkagi kodukorraga seoses tõsine, sest kodukord on ju lõpuks selleks, et mitte ainult valitsus ei saaks valitseda, vaid ka opositsioon jääks ellu ja alles. See on ka tulevase opositsiooni kaitseks. Nii et siin on eetiline dimensioon, et me saaksime siin saalis viisakalt üksteisega hakkama, et meid nii ei nöögitaks, et me enam ei saa legitiimset protseduuri läbida.

Ja tõesti, igaüks võib sattuda opositsiooni, mitu valitsust meil on olnud selle koosseisu ajal, selle tõttu tähelepanelikkus koalitsioonil on tähelepanelikkus nende iseenda suhtes sellel hetkel, kui nad peaksid opositsioonis olema. Ja kõik need reeglid on ju selleks, nagu kohtureeglid, et me lõpuks rahulduksime selle kohtuotsusega ja täidaksime seda. Kui seaduse protseduuri ei täideta, nii nagu peab, siis ta ei ole legitiimne.

Meil ei ole vaja atamane tänavale, kes oma õigust nõuavad ja korda loovad, vaid meie menetlus peab olema nii usutav, nii legitiimne. Rusikatega võib pärast lahingut ja pärast vaidlust vehkida küll, aga see on täitmisele, seadus on täitmisele. See kohtuotsus paraku on täitmisele, isegi kui ta meid ei rahuldanud. Nii et me peame püüdlema legitiimsuse poole läbi protseduuride, läbi kvaliteetsete protseduuride.

13:01 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teie vastuste voor ei ole lõppenud. Teile on küsimus üleval. Seda soovib esitada Helle-Moonika Helme. Aga meie tänane istung on läbi, sest kell on üks läbi. Istung on lõppenud ja alustame selle päevakorrapunktiga esmaspäeval. Aitäh! Jõudu teile meie töös!

13:02 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee