Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VIII istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 16.11.2022, 14:00

Toimetamata

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, head kolleegid! Tähelepanu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kaheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soov anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Andres Sutt, tõenäoliselt on soov üle anda kõnepuldist.

14:00 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Väliskomisjoni poolt esitame 15. novembri istungi otsuste põhjal Riigikogu otsuse Balti Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamise muutmiseks. Eelnõu näeb ette teha delegatsiooni koosseisus mõningad muudatused, juhiks nimetada Urve Tiidus, asetäitjaks Aadu Must ning delegatsiooni liikmeks Vilja Toomast. Ja meie ettepanek on juhatusele määrata eelnõule muudatus ettepanekute esitamise tähtajaks kolmapäev, 23. november kell neli. Ja eelnõu tekstid on edastatud digitaalselt. Aitäh!

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kas on veel soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Palun kohaloleku kontroll!

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohale registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.


1. 14:02 Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE) esimese lugemise jätkamine

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Tuleb pikk ja töine päevakord. Aga kõigepealt päevakorra täpsustamine. Eilsel istungil jäi tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu 654 esimene lugemine pooleli sealmaal, kus algatajate esindaja vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Ma palun tagasi Riigikogu kõnetooli küsimustele vastamiseks Riigikogu liikme Tarmo Kruusimäe. Ja küsimuste esitamiseks olid registreerunud Heiki Hepner ja Priit Sibul.

14:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Ja loomulikult inimesed, kes te jälgite ka stenogrammi! Ja kui teil on ka võimalus vaadata, siis koalitsioon juba vaikselt saalist lahkub. Aga sellest me jõuame veel hiljem rääkida. Ma lõpetasin eile seal, kus ma jäin ootama teie küsimusi, äkki siis hea aseesimees juhatab kohe küsimused sisse.

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaa, täpselt nii. Heiki Hepner, palun!

14:03 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult on suur hulk küsimusi, mida ei ole reguleeritud selle tubakatoodetega ja mida nüüd antud eelnõu proovib mingeid regulatsioone kehtestada ja selles mõttes on ta väga-väga oluline. Aga ma küsin elektrooniliste sigarettide kohta ja eelkõige just mitte niivõrd mingite vedelike osas, vaid jäätmekäitluse osas. Me teame, et elektroonilised sigaretid on omaette jäätmetekitajad. Kas tegelikult peaks ka neid küsimusi lahendama ja mis on olnud need kokkupuuted teil jäätmetega just elektroonilise sigareti osas?

14:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Hea ja väga asjakohane küsimus. Siis, kui elektroonilised sigaretid turule tulid, siis nad nägid sarnased välja ja üsnagi kallid. Siin on võimalik vahetada akut. Inimene, kes on soetanud endale juba päris kalli seadme, tähendab seda, et ta on ka eelnevalt kokku puutunud juba vahenditega. Ta teab, mis asju, kuhu läheb. Ehk siis meil on siin patareide ja see osa. Küll aga koroonaga seoses tuli ja toimus sihuke innovaatiline lähenemine, on tulnud meile turule ühekordsed ja laetavad ühekordsed e-sigaretid ning kuumutatud, heat not burn. Ka tema ise salvestab endale selle aku. Need ei ole sellised seadmed, mida kergekäeliselt visatakse ära. See oli päris suur eelis ka keskkonna puhul, sest me teame ju kõik, et igal pool linnades tänavatel, kus reovesi peaks ära minema, on tehtud sihukesed kirjakesed, et siit algab meri. Metsad, teeääred, kõikvõimalikud kohad on konisid täis, mis ei lagune mitte kunagi. Aga seda, et inimene viskab sellise seadme pärast seda, kui ta on siit oma kolm-neli mahvi teinud, loodusesse, ei ole suur tõenäosus. Täna on aga olukord sellega, et meil on niivõrd suur must turg, mis nüüd kooliõpilaste nõudmisi täidab igati, ja sealt lähevadki need, kuhu juhtub, kas läheb prügikasti või kuskile mujale.

Nüüd, innovaatilised inimesed või kuidas öelda, ühiskonnast tervikuna hoolivad inimesed, kes on juhuslikult e-sigarettide kaupmehed, on teinud sellise kampaania, et too enda vana toode ära, ja alati peaks seal olema mingi motivaator juures. Inimene niisama ju ära ei vii. Kui me ei ole ühiskonnas suutnud kasvatada seda, ütleme, tarbijakäitumist, siis üks kauplus on saanud kaks korda juba trahvi selle eest, et ta on teinud kampaaniat e‑sigaretiga seotud asjadele. Kõike me saame mingil määral siduda, aga see on just sellest, et parem, et need ei oleks looduses, vaid et inimesed tooksid need ära. Ma arvan, et iga kampaania ja tarbijakäitumise puhul tuleks teha neid kampaaniaid ja need, kes julgevad seda tunnistada ja soovivad ühiskonnas midagi muuta, neid ei peaks trahvima. Aga loomulikult seda peaks menetlema ja see võib ka olla arutelu koht, kas ta peaks olema pandiga koormatud, mil moel. Meie, kes me siin Riigikogus veibime, meil on see patareide kast, sinna ta meil läheb ja ma arvan, et niimoodi teevad ka teised. Aga kui keegi spetsiifiline kauplus teeb selleks mingisuguse oma üleskutse, see on igati teretulnud.

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

14:07 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis, arutelu käigus oli – mulle tundub, seda eelnõud ka lugedes – õigustatud etteheide eelnõu algatajatele, et kuigi arengustrateegia "Eesti 2035" ja kõik muud arengustrateegiaid on võtnud eesmärgiks suitsetamist vähendada... Ja minu jaoks ei ole vahet, kas suitsetatakse tavasigaretti, sigareid, sigarellosid, e-sigaretti või pannakse mingil muul kujul midagi põske – vahet ei ole minu jaoks, suitsetamine on suitsetamine. Kas te lükkate ümber või kuidas te, kuidas te ütlete, et me selle eelnõu kontekstis või üleüldiselt ikkagi suudaksime liikuda sinna, et suitsetamine Eestis väheneks? Aitäh!

14:08 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ka mina olen lugenud vastaspoole argumente, et meil suitsetamine suureneb – kuigi numbrinäitaja näitab midagi muud. Meil tekivad nüüd uued suitsetajad, kuigi seda ei ole tõestatud. Need institutsioonid, nad nimetavad ennast... Näiteks Tervise Arengu Instituut, tal on 15 miljonit eelarve, et ta võiks selle eest küll ise ka mõne uuringu läbi viia, mitte ..., et nad kogu aeg ütlevad, et kõik olemasolevad uuringud ei passi neile kohe teps mitte.

Vahe on alati vahe. Kuidas me hoolime? Meie võime ju öelda näiteks seda, et mis vahet seal on, kas on vahuvein, šampanja või on Prosecco või on lihtsalt mull. Aga siis mull on mull ja selle üle ei vaielda, mehed. Nii on ka see, et kui meid see ei huvita, siis niimoodi ei saa nagu lähtuda.

Üks argument, mis on olnud, et elektroonilised sigaretid on 95% ohutumad ja täna väidavad TAI ja Sotsiaalministeerium, et see on 15 aastat leviv vale, müüt. Paraku nii ei ole. Kaheksa aastat järjest ülemaailmne NNA teeb neid uuringuid – neil on kohustus neid teha – ja kõik kaheksa aastat järjest on jäädud sellesama seisukoha peale ja saadud sama tulem, ehk siis: on endiselt 95% ohutum kui tavasigaret, sellepärast et seal ei toimu põlemisprotsessi, millega tulevad kantserogeenid, mis tekitavad neid haigusi, mida nimetatakse tubakasurmadeks. See, mil moel need uudsed või alternatiivsed tubakatooted ja meie keskkonda ja tervist mõjutavad, selles suhtes on tehtud üle 600 uuringu, aga ma arvan, et pikaajaline mõju tuleb hiljem välja.

Aga kuidas me peaksime ju midagi olema. Aeg-ajalt keelustatakse meil mõningad ravimid, mis leitakse, et on võib-olla organismile kehvad, ja siis jälle lubatakse neid uuesti müüki. Aga kui me midagi keelustame, siis must turg pakub alternatiivi. Nii et mina soovitaks küll nendel asjadel teha kas või seda vahet, et kui tavasigareti lõhn jääb ka kõrvalviibija riietele, juustele ja temast saab passiivne suitsetaja, siis seda ei ole ei kuumutatud tubakatoote puhul, ei e-sigareti puhul ega ka tubakavaba nikotiinipadjakesega. Ja mingid asjad veel, täpselt samamoodi nagu nikotiiniplaastrid ja nikotiininätsu närimine ei mõjuta kõrvalolevaid inimesi. Jutt on täna ikkagi 95% ohutumast täiskasvanutele mõeldud tootest, millega paljud täiskasvanud soovivad hoolida rohkem enda lähedastest ja enda tervisest. Aitäh!

14:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Üllar Saaremäe, palun!

14:11 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud Tarmo Kruusimägi! Olge hää, ma arvan, see minut ei võimalda mul teha pikka sissejuhatust minu küsimusse, seega tuleb see natukene krüpteeritud. Niisugused numbrid nagu 20 milligrammi ja 8 milligrammi – ma juba näen, et te taipate, kuhu ma tüürin. Võib-olla te paari sõnaga ka kirjeldate, mis vahe sellel on, kes soovib mida ja mida need milligrammid meile tegelikult andma peaks?

14:11 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Inimesed, kes te loete stenogrammi ja jälgite, jutt on tubakavabadest nikotiinipadjakestest. Ja need milligrammid on kangus. 20 milligrammi on teistele inimestele arusaadav kui punane Marlboro või kollane Camel. Noh, see ei ole reklaam, vaid lihtsalt, et inimesed saaksid asjast aru. Muidugi ma võin öelda, et kollane pakk, kus on dromedar peal. Või siis teine on sigaretipakk, mis meenutab, mida reklaamitakse kauboidega. Aga suures saalis me võiksime avada täna selle debati.

Jah, täna on Eestis tubakavabad nikotiinipadjakesed täiesti reguleerimata. See 20 milligrammi on see, mida nagu tarvitatakse, aga hull asi on see, et täna on turul ka 50 milligrammi, 100 milligrammi ja 300 milligrammi. Ja neid me tegelikult ei reguleeri. Enamgi veel, selle seadusega soovitakse, et sinna ei kirjutata peale ega lisataks koostisaineid, nagu CE või mingid vitamiinid, siis eraldi tuuakse välja, ütleme, kofeiin, et ta justkui annaks inimestele energiat, teeks inimese olemise paremaks. Seda informatsiooni ei peaks seal olema. Ja loomulikult ei tohiks olla, ütleme, seal aplikatsioone, mis viitaks, et ta on nagu lastele äärmiselt huvitav, nagu olid kunagi mingeid maasikapiltidega preservatiivid. Rootsis ... või tähendab, on tulnud see nüüd, aga Soomes on nüüd niimoodi, et Soomes on 4 milligrammi lubatud ja see on vabas müügis. Seda ei ole. Ja siis, kui arstitõendiga, siis sa saad 8 milligrammi, mille kohta soomlased ütlevad, et nemad ei tea mitte ühtegi soomlast, kes teaksid mingit teist soomlast, kes ostaks endale 4-milligrammist tubakavaba nikotiinipadjakest. See mõttetult lahja. Ehk lihtsamalt öeldes, kui me täna ühiskonnana leiame, et Sotsiaalministeerium sooviks panna selle 8 piiri peal, sest nad leidsid, et see on keskmine.

Kui me nüüd matemaatilist keskmist arvutame, siis me saame, et tegelikult võiks ju alkohol olla kõik meil 20 kraadi, kangus. Ütlemegi, et viin on nüüdsest 20. See tähendaks seda, et metsakohinat hakkaks kohisema igal ajal, piiriülene. Siis kui inimesel on tarbimisharjumus ja sa teed seda kogu aeg lahjemaks, siis see ei vähenda seda. Sest teistpidi tuleb meie hästi kummaline poliitika otsapidi vastu, et täna me oleme võrdsustanud alkoholivabad tooted alkoholiga, nimelt alkoholivaba õlu, alkoholivaba siider ja kõik muud asjad. See ei toeta seda, et inimesed vähendaksid sõltuvust tekitavate ainete arvu. Aga see 20 on just see, mis on tarbijate jaoks vajalik, ja kes saavad, lähevad ise sealt lahjema peale. Aga kui me piirame seda, siis loomulikult tuleb must turg appi. Ja Soome ei ole seda probleemi lahendanud, Soomest ei ole saadud ka andmeid, kui suur on see must turg, sest ükski riik ei julge seda avalikult välja öelda. Aga kõik on kättesaadav mustalt turult.

14:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma lihtsalt meenutan kolleegidele, et meil on siin Riigikogu liikmed Kruusimäe ja Saaremäe, mitte Kruusimägi ega Saaremägi. Tõnis Mölder, palun!

14:15 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Tarmo! Kõigepealt ma tahaks sind tunnustada selle eest, et sa oled selle debati toonud siia suurde saali ja et sa oled valmis ka siin saalis arutama nende kurjade vaimude teema üle. Kes on vaimud, sellest sa võib-olla tead ise paremini, ja miks nad kurjad on, sellest me pigem praegu ei räägi. Minu küsimus on sulle see. Räägi täpsemalt, miks see eelnõu aitab just nimelt täna seda musta turgu, mis kogu selle uudsete tubakatega on tekkinud, reguleerida. Miks sa arvad, et see eelnõu peaks just nimelt täna siin suures saalis olema, et aidata kogu seda innovatsiooni, mis selles uudsetes tubakatoodetes on, paremini riigil hallata ja reguleerida? Ehk mis on see kasu just nimelt ohjamaks seda musta turgu?

14:16 Tarmo Kruusimäe

Tänan! 2016. aastal tarbijad viitasid sellele, et kui me sellise tubakaseaduse võtame, nagu ta meil on siin kehtestatud ja mis seal vahepeal oli, tekitab musta turgu ja seda ei ole võimalik mõõta. Must turg on justkui sihuke taburet kolmel jalal. Me teame ise, et on hind, on kättesaadavus ja on siis valikud. Kui meil oleks ikkagi ühte ühesugust toole müügil, siis loomulikult me käiksime välismaal ja tooksime endale erinevaid toole, kui see hind on veel soodsam ka, valikuvabadus on olemas ja kättesaadavus, et teda on. Täna on need kolm asja. Ehk siis hind ei ole konkurentsivõimeline, on lihtsalt ülekoormatud aktsiisiga, mis on ebaproportsionaalne, sest need paljud ained kõik on ... 

Mul on näidised kogu aeg kaasas, lõpuks jääb teilegi meelde. See on nüüs siis baasvedelik, 80% veganglütseriin ja siis 20 polüglütseriin. See on kasutuses, ristkasutuses toiduainetetööstuses ja siis ka kosmeetikatööstuses. Kui nüüd ühest kohast osta, siis see pudeli maksab 15 eurot, aga nüüd kui tuleks teda e-sigareti kaupluses ja ta oleks aktsiisiga koormatud, nagu ta oli, siis see maksaks 255 eurot. 15 eurot – 255 eurot. See on see aktsiisi osa.

Maitsed täpselt samamoodi. Meie sinuga ei ole ju sellised, kui 18 saame, siis kaob meil maitsemeeled ja kõik ära. Võtame endale maitsetud ülikonnad, maitsetu korterisisustuse. Naine on meil maitsekas, aga me seda lihtsalt ei taju. Ehk siis maitsete keel on see valikuvabadus. Ja kolmas on kättesaadavus. Ehk siis eelnevalt oli võimalik riigisisene kaugmüük. Täna ei ole ühtegi nendest. E-sigaretipoed, spetsiifilised, kuivavad kokku ja selle tulemusena, esiteks, on niinimetatud kuldkliendid ehk täiskasvanud läinud musta turu rüppe, mille tulemusena me ei saagi enam neid andmeid, uuringuid, vaadata seda käitumist.

Täna on kaks asutust, üks on Maksu- ja Tolliamet, kes peaks siis aktsiisiga seoses olema, ja teine on meil Terviseamet, kes peab ja korjab, tal on kohustus, neid andmeid. Kui ma küsisin Riigikogu liikmena neilt informatsiooni, siis öeldi, et see on ärisaladus. Terviseamet teatas, et see on ärisaladus. NNA teeb tarbijauuringuid. Ehk siis me küsime, kui palju inimene kasutab ja siis me saame vaadata ka mingeid teisi andmeid, et me oskaks ... Me vehime pimeduses, sellepärast et täiskasvanud ei ole täna nende ametlike kaupluste kliendid. Sellega me ohjame. Kui kuldne klient läheb turult ära, siis must turg hakkab minema. Ja ma arvan, et me suudame ka selle teadmise viia koolinoortele, et see on täiskasvanutele mõeldud, mitte ei ole ... Ja see on üks meede. Ma ei ütle, et see eelnõu on nüüd kuldlõige, ideaal, mis koheselt lahendab kõik probleemid. Me teame, kui meil oli ka piiriülene alkoholi oma, siis öeldi, et ikkagi see tee, mis sinna on juba sisse tallatud, see rohtub alles 50 aasta jooksul. Aga oluline on, et kõik need maitsestatud vedelikud ja kõik, mis nad olid, see ei olnud selline, et sa ise panid mingi Gemüse sinna kokku ja läks. Need pidid laboratoorselt vastama kõikidele nendele tingimustele. See andis turvatunde, et inimesed saavad asja, mis ei riku nende tervist sellisel määral, kui seda keegi ise kuskil teeb. Meil on olnud erinevaid selliseid mürgistusjuhtumeid, noh kas teadmatusest või lihtsalt kasuahnusest. See on see arvamus. Noorsootöös on ka ju, et noored kutsutakse kogunema ikkagi kuskile, kus ka lambid põlevad, siis on lapsed ja noored kõik kogu aeg silme ees, mitte seda, et me saadame neid ära kuskile keldritesse, pimedasse, siis me ei tea, mida nad seal teevad.

Kui meil on ametlikud kauplused, kui need asjad oleks kas või veerandki kättesaadav kui on tavasigaret, siis meil oleks see teadmine parem. Täna kõik inimesed ütlevad: oi, minu laps teeb ka, kaupmehed on süüdi. Aga kui küsida, et mis maitse või mis lõhn on, siis täna Eestis on lubatud mentool ja tubakas. Kõik need teised lõhnad ja maitsed, mis on, seda pakub must turg. Nõudluse-tarbimise pakkumine on paigas.

14:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

14:20 Priit Sibul

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et see, mida hea kolleeg Tõnis küsis, et see musta turuga seonduv probleem on see, kus sotsiaalkomisjonis mulle tundub, oli enam-vähem üksmeel, et see on see probleem, mida me peame lahendama, ja ennekõike see, mis jõuab koolidesse. Ja mis koolides toimub täna, et see teema on kasvanud üle pea. Ja ega ma päris täpselt aru ei saanud, kas ja kuidas see... Teie väide on see, et kui musta turgu vähendada või legaliseerida need asjad, siis nad tulevad uuesti leti peale ja must turg kahaneb, kas ma saan aru, et te eeldate, et siis ka see probleem koolis väheneb?

Ja teine asi, mis üleeilses Õhtulehes kirjutati, on see, et paljud vanemad peavad e-sigarette ja neid vedelikke vähem kahjulikuks ja ostavad ise neid oma lastele. Kuidas me jõuame sinna, et inimesed aru saaks, et suitsetamine on suitsetamine ja igal juhul mõistlikum on õhku tarbida ilma igasuguste filtrite ja vahe lülideta?

14:21 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Jah, suitsetamine on sõltuvust tekitav, aga ta ei ole nüüd nii palju sõltuvust tekitav, nagu seda on siin väidetud, et kõigepealt on nikotiin, siis on tükk tühja maad ja siis tuleb heroiin ja siis tuli vist kokaiin. Ta on võrdne kofeiiniga ehk kes teist täna kohvi jõi, kes teist tarbis täna kofeiini? Sõltlased, ilmselgelt. Aga sellest me ei taha nagu rääkida.

Lapsevanemaid loomulikult on erinevaid. Ma mäletan, et klassijuhataja tunnis, kus klassijuhataja tahtis noomida, et poisid meil siin suitsetavad, teatas ühe poisi isa, et aga ta jättis kolmandas klassis juba suitsetamise maha. Kui sul laps ikkagi tegelikult on juba sigaretisõltlane ja just tänu sellele põlemisprotsessile, ongi sõltuvus rängem ja raskem tulema, siis aidata. Inimesed, kes tegelevad spordiga, aga ei soovi, et nende sportlikud tulemused, ai nüüd ei tohiks sellest rääkida, aga vajavad väikest sihukest impulssi või midagi, aitab fokusseerida mõtteid, keskenduda.

Need on need asjad, mida suitsetajad tegelikult ise teavad, närv on must, suits ees, tahad keskenduda, mõelda, suits ees. Sportlasel täpselt mingi samasugune asi, tubakavaba nikotiini padjake. Kui palju ta on, ütleme... Kui on raske sõltlane ja sealt minna, mina arvan, selline step-by-step, samm-sammult tagasi tulles, on üks võimalik meede. Need inimesid, kes on tugevad ja saavad päeva pealt jätta, müts maha. Need on tublid inimesed. Aga täna me välistame mingi muu mooduse. Meil on see ela või sure, eks ju, kas suitsetad või mitte midagi. Ja siis tehakse sinna juurde veel voldik – näed, siin on voldik. Noored ei ole täna voldikute inimesed, neil on telefonis mustmiljon äppi, kuidas see sinna ühis ............ noorte käitumist ja samamoodi ka lastevanemate käitumist. Aga me teame ka, et noored on meil ju paljud 12-aastaselt juba meelemürkide sõltuvuses ja kuidas vanemad üritavad seda ja mil moel seda teha, abikätt.

Tänavu ilmselt alkoholism ja meelemürgid ei ole nii suur probleem, õnneks. Kuigi igal pool räägitakse, et noored on juba aastaid sõltlased, aga meie vehime siin alternatiivsete tubakatoodetega. Ehk siis alternatiiv on olemas. Aga meie kui otsustajad saame seda muuta, sest täidesaatval on kõikvõimalikud vahendid olemas selleks, mis nad peaksid tegema, nad ei tee, vaid nad praegu tahes-tahtmata, ja ma tõesti juba kipun kahtlema, nende eesmärk on püstitatud, et tavasigareti positsioon ühiskonnas ei peaks mitte mingil määral langema. Ja selleks tuleb kõik uudsem ja vähem ohutum keelustada ja teha võimalikult kättesaamatuks.

14:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Üllar Saaremäe, palun!

14:24 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Esmalt ma tõesti vabandan, et ma erutusest, saades võimaluse nii olulisel teemal küsimus küsida, kukkusin sind teietama ja ka nime segamini ajasin. Alati tuleb mõelda enda nime lõpu peale ja siis ka nii-öelda sinu puhul. Aga küsimus, mille ma esitan, võib-olla on veider, et see tuleb minu suust, aga ma arvan, et sellele oleks arukas vastata. Kui palju on sind süüdistatud selles, et sa oled teatud huvigruppide eestkõneleja ja mida sa selles kõrges toolis sellisele küsimusele vastad?

14:25 Tarmo Kruusimäe

Tänan! See on hea küsimus ja ma alustan siit kohe võib-olla siis ka värske Eesti Päevalehe artikliga, kus Herman Kelomees, kes olles veel meie erakonnas, siis ta küll nii familiaarne, et mind Kojameheks kutsus, aga seal ta tituleerib mind Kojameheks. Meenutaksin, et Tallinnas oli ametist taandatud linnapea, kelle nime ma ei taha öelda, tuli ja ütles ka paar korda mulle kui linnavolinikule, et Kojamees. Ma ütlesin, et ei ole linnapeal mõtet sellisena suhtuda. Et kui töö ei meeldi, võib selle maha panna, aga siin saalis me räägime ikkagi ametlike nimedega, sest ka teie kohta on mõningad hüüdnimed, et me neid ei hakka käsitlema. Andestatav, me oleme sinuga ikkagi lahingpaar.

See on äärmiselt huvitav, et meil on mõisted "lobi", "lobistid" ja see on halb ja selle eestikeelne sõna on "huvikaitse". Siis kui me loeme Riigikogu kodulehe pealt, siis ongi, et me tegeleme huvirühmade huvikaitsega. Aga kõik sõltub sellest, et milline silt külge kleebitakse. Mulle kleebitakse silte, et ma olen lobist. No kui on võimalik, et Riigikogu liikmeid tavaliselt lobeeritakse, aga kui ma ise ennast lobeerin, siis jaa, ma võin öelda, et mina olen tervise huvi kaitsja ja mina olen tarbijate huvi kaitsja. NNA, New Nicotine Alliance on ülemaailmne tarbijaid ühendav organisatsioon, kelle eesmärgiks on vähendada tubakast tulenevaid tervisekahjusid ja vähendada passiivset suitsetamist.

Selle mõttega ma alustasin sotsiaalkomisjonis enda ettekannet, selle mõttega ma lõpetasin ka, sest ma ei kuulnud mitte ükski kord Sotsiaalministeeriumi ega ka Tervise Arengu Instituudi inimeste käest kordagi sõnu "passiivne suitsetamine" ja "tervisekahjud" ja "tubakasurmad". Enamgi veel, üks ametnik, nimesid nimetamata, TAI‑st ütles seda, et nemad küll ei soovi suitsetamisest loobumist meeldivaks tegevuseks teha. Sa mõtle, kui väga ebameeldiv ... Kui see oleks nii kergem, oleks suitsetamine ammu juba jäetud. Aga nemad on selle eest, et nad ei taha, et suitsetamisest loobumine oleks inimesele meeldiv tegevus.

See on hästi kummaline, et ühel pool on inimesed, kellel on võib-olla sõltuvus ja teisel pool on inimesed, kes arvavad teadvat, mis asi võib olla sõltuvus. Sellepärast me räägimegi teineteisest mööda, olles võib-olla ühes ja samas ruumis, silmside nii selge näib, kuid me räägime mööda. Ja sildistamine ongi see, et see toimub arusaamatul põhjusel. Näiteks mina ei ole küll kuulnud, et oleks keegi eelnõu algatajatest saanud sõna või kutsutud mõnda avalikku debatti. Pigem ma kuulen seda, kuidas Tervise Arengu Instituudi inimesed arvavad, et sellised inimesed ei tohiks üldse Riigikogus olla ja selliseid eelnõusid ei tohiks üldse teha.

Täna nüüd muidugi, ütleme, kasutan ära võimaluse selle, et head saadikud ja ka Reformierakond, kes te mäletate aastat 2019, 13. märts vist oli see, kui me ka menetlesime tubakaseadust, teine lugemine oli, ja siis, kui minister Riina Sikkut ütles, et kui Riigikogu suur saal hääletab muudatused sisse, siis ta katkestab selle eelnõu menetluse. Enne olid suured krokodillipisarad, et millised trahvid sealt tulevad. Täna on seda teinud meie hea sotsiaalminister, kes on ka teatanud, et see e-sigarettide asi ei lähe läbi või siis on koalitsioon omadega läbi.

Üldine kriisijuhtimine ütleb, et üks on juhus, kaks on kokkusattumus, kolm on süsteemne. Mina näen siin selles süsteemset käitumist. Mina ja teised eelnõu algatajad arvavad, et aastal 2022 on Eesti Riigikogu küps ja iga saadik enam-vähem võimeline aru saama, kui me avame teisel lugemisel siin selle debati ja kõik saavad omi seisukohti öelda, sest kõik saavad aru, mina ei tea absoluutset tõde ja mul puudub võib-olla vähimgi nägemine võib-olla muu eriala juures ja kõikidest nendest ohtudest ja ka teised.

See on otsustamise koht. Valimised on tulemas. Täna väga suureks läinud, see probleem seoses sellega, et ta on nüüd tänu mustale turule koolinoorte jaoks kättesaadav ja mitte kellelgi ei ole seal head lahendust. Ja kõik tahaksid kuidagi külge ees, sujuvalt ja turvaliselt libiseda vaikselt valimistesse, mitte puudutades seda probleemi. Ehk siis me näeme, et probleem on, ma julgen väita, et kui see probleem oleks siin saalis ka puust tehtud ja punaseks värvitud, isegi siis ei märgataks seda. Aga see sõltub kõikidest teie valijatest. Olge nõudlikud, nõutage, et sotsiaalkomisjon saadaks eelnõu ikkagi teisele lugemisele, avame debati, räägime ja millised on tulemused. Aga see on muidugi ohtlik tendents, et kuidas juba minister ütleb ette, et veksel, mis minu meelest uuesti ütleb, et see on süsteemne tavasigarettide eelistamine, et nende turupositsioon mingil määral ei muutuks.

14:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

14:31 Henn Põlluaas

Aitäh! Küllap me näeme kõik probleemi, aga meie arusaam lahendustest on hoopis erinev, sest paljudes e-sigarettides on nikotiinisisaldus märksa suurem. Passiivsest suitsetamisest rääkides, siis siseruumides niikuinii juba aastaid ei tohi suitsetada, aga e-sigareti harrastajad teevad seda ikka. Ka sinule olen ma siinsamas majas korduvalt märkusi teinud selle kohta, nii et oht on pigem siin.

Aga tervishoiutöötajad räägivad seda, et... noh, me teame kõik, et mõnuainete tarbimine erinevalt sinu väidetule on tegelikult kasvanud. On kasvanud ka narkootikumide, alkoholi tarvitamine, aga plahvatuslikult just nimelt e-sigaretid ja plahvatuslikult just nimelt laste seas. Ja kui lubada ka need kõikvõimalikud toredad vaarika ja maasika ja ma ei tea mis maitsed, siis tervishoiutöötajad, doktorid räägivad, et just nimelt see on see, mis meelitab lapsi seda kasutama. Kuidas sinu haibitud eelnõu siin nüüd seda probleemi lahendaks, et ikkagi lapsed ei tõmbaks?

14:32 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma teen kõigepealt kaks siukest märkust. Hea endine Riigikogu esimees! Siin saalis me räägime meelemürkidest, mitte mõnuainetest. Kui me mõnuaineid ja mõnu hakkame keelama, siis see annab ühiskonnale hoopis teistsuguse signaali.

Kui me teame, et kui on kaks advokaati, siis on kolm arvamust. Mis tähendab, et see on samamoodi täpselt ka meedikute puhul. NNA on teinud ka uuringuid, mis oli hästi kummaline, et Itaalias täheldati, et inimesed, kes suitsetasid või kasutasid alternatiivseid tubakatooteid, ei koolnudki nii kiiresti kui võib-olla need, kes seda ei teinud. Milline anomaalia või mis seal oli – võiksime nendest asjadest julgemalt rääkida.

Enne tänast päeva oli ja on e-sigaretid lastele keelatud. Tavasigaret on ka keelatud. Alkohol on ka keelatud. Meelemürgid on ka keelatud. Tubakavabad nikotiinipadjakesed on ka keelatud. Aga noored täna plahvatuslikult neid teevad, sellepärast et ühiskonnas on toimunud mingi paradigmanihe. Noorte jaoks tundub see rebel.

See nüüd, et millised maitsed võiksid jääda või jääks käesoleva eelnõuga – jah, me oleme nõustunud eelnevate sotsiaalministrite ja sotsiaalkomisjoni esimeestega, kes ütlesid, et no see maiustuste oma, et see on liig ja need karastusjoogid on ka liig. Just täpselt seda see eelnõu ütlebki, et karastusjookide ja maiustuste maitsed jääksid keelatuks. Siin muidugi tekib üks suur küsimus, et meie, meeste jaoks on šokolaad lihtsalt tavaline majutus, aga naised – nad ei käsitle seda nii ja selle üle ei vaielda.

Kui palju me saame täna koolides midagi teha? Esiteks võiks olla rohkem informatsiooni. Rohkem teavitada, et see ei ole noortele mõeldud. Sellest julgelt rääkida, et lapsevanemad seda ei tolereeriks. See on võib-olla see. Täna me ei räägi nendest asjadest. Aga milline maitse võiks jääda? Mäletan, et üks kord siin, mis kõnetas Riigikogu naisliikmeid, oli see, et kujutage ette, kui mehed leiavad, et kreemitamine on äärmiselt kehv tegevus. Sellega rikutakse naha tavalist vastupanuvõimet. Noh, ja ongi naistel noorendav, salendav, värskendav, uinutav, virgutav, võrgutav kreemike ja kõik need on pudelitega ka – kui suur on see keskkonnamõju. Võiks olla üks potsik, sihuke viieliitrine, klaasist ja sealt võtadki kogu aeg seda kreemi. Ja siis on see, et ai, naised teevad mingeid valikuid. Teeme neile valikuvabaduse ja siis meestele meenub, et kunagi oli mingi männikreem, midagi jalga. Jah, naised, me lubame teile männi. Männilõhnaline ja siis on tavaline, lõhnatu. Sest et meie, mehed otsustasime selle niimoodi ära. Me teame, kuidas teile vastu tulla. Vot täpselt seesama hetk, kus ta seal on. Kas näiteks, ütleme tiramisu – ta on maiustus, eksju. Aga ma olen proovinud, see ei ole. Nüüd puuviljade puhul, et kas kirsitubakas ja ploomitubakas on mõistlik või ei ole. Ma arvan, et selle kirsitubaka raamatu, selle võib küll ära keelata, sellepärast et lihtsalt sisaldab juba sõna.

Me oleme aastas 2022, me räägime hoopis huvitavatest probleemidest, et noored tahavad seal ilma vanemate nõusolekuta sugu vahetada, endale muid asju juurde panna. Me räägime, et erinevused rikastavad. Mida rohkem eluvärve, seda avaramalt lapsed kasvavad, paremini. Aga mulle tuleb meelde see Aldous Huxley raamat "Hea uus ilm", kus me kasvatame üpsilone ja ikse, kes te olete seda raamatut lugenud. Oli ühiskond, kus oli väike grupp alfasi – väljavalitud, siis oli beetad ja teised ja lõpus otsas oli, kõige rohkem olid siis üpsilonid ja iksid. Osad olid külmkapis, osad olid soojas. Väikesest peast kasvatati neid, nii et kui nad puudutasid mänguasju, said elektrilöögi, lille puudutasid, said seda, aga nad kõik selle enda asjaga rahul.

Ma arvan, et Eesti ei pea olema selline, et me hakkame ette otsustama, milline maitse või see võiks olla, et kas apelsin on okei ja kas sidruni ei ole. Või mille alusel? Ma küsin, mis uuringutele tuginedes kehtin üldse see maitsete keeld. Rootsi – kusjuures sellel suvel oli parlamendis arutusel, parlamentides: ei, me leiame, et inimesel peab olema, täiskasvanud inimesel peab olema valikuvabadus. Meile räägitakse, et mitmed riigid tahavad minna. See ongi see niinimetatud ministeeriumi lobistid, kes soovivad seda, et alternatiivseid asju turult eemale tõrjuda-teha, ja räägivad, et nüüd menetletakse. Meil menetleti ka: teine lugemine oli tehtud ja aasta vist 2015 ja vist 2016 või 2017, kui ta uuesti lauale tuli. Sellega ilmselt öeldi ka, et Eestis kohe-kohe keelatakse ära. Aga siis oli parlamendil ikkagi julgust, et see päriselt nii hea mõte ei ole. Aga noh, koalitsioonid tulevad, koalitsioonid lähevad ja siis, kui pannakse see niimoodi veksliks, et kas nii või mitte midagi, siis see on kehv.

Seega ma ei oska öelda, kas me sellega täna tekkinud olukorda... Sellele viidati juba aastal 2016, et see olukord võib tekitada musta turu, mida me ei hooma. Tänane olukord ongi see, et meil on must turg, mida me ei hooma. Noortel on omad võrgustikud ja mis veel kõige kummalisem, ka täiskasvanud täiesti rahulikult müüvad neid asju ühismeedias, pildid. Seal on mingid omad terminid, paroolid, täpselt samamoodi nagu mingi meelemürkide, kõigega. Võib-olla tõesti, Eesti tahab ka ära proovida sihukese, Soome eeskujul selle täieliku alkoholimüügi keelu, mis ikkagi jälle elavdab ainult musta turgu.

Aga oluline on see, et meil oleks vaja andmeid selleks, et teha mingeid otsuseid. Kui Terviseamet korjaks neid andmeid ja jagaks neid ka Riigikogu liikmetele, et meie saaksime otsust vastu võtta. Kui täiskasvanud inimesed saaksid musta turu küüsist tulla tavalisse tagasi, oleks see samm suurem. Ja loomulikult, me ei pea seda häbenema, lükkama ta nüüd kalevi alla, et seda probleemi ei ole, vaid siin arutama, teisel lugemisel. Aitäh!

14:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ... Ai, siiski on. Siiski on. Erki Savisaar, palun!

14:39 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tänan selle väga põhjaliku ja sisuka ettekande eest ja nende selgituste eest, aga ma siiski küsin. Kas midagi olulist jäi veel ütlemata?

14:39 Tarmo Kruusimäe

Jäi. See oluline jäi tegelikult ütlemata valijatele. Viimased kaks nädalat me oleme kuulnud, et on äärmiselt suur probleem. Riigikogu otsustada on. 26. septembril küsisin ma peaminister Kaja Kallase käest, et kuna tubakaseaduse reformimine ei ole koalitsioonikokkuleppes, kas Riigikogu liikmed võivad seda menetleda. Ta ütles, et jaa, Riigikogu liikmed võivad menetleda, hoolimata sellest, et ta ei ole kokkuleppele pandud. Siis täna on meil uus teadmine: sotsiaalminister on ütelnud, et kas koalitsioon laguneb või see eelnõu ei liigu edasi. No elame-näeme, kes laseb endale mütsi pähe panna. Ma mäletan väga selgelt, kui Riigikogu otsis Jüri Ratast või Riina Sikkut ütles, et ta katkestab selle eelnõu, sest oli vaja peaministri seda, ja terve Reformierakond tõusis tagajalgadele: mis mõttes minister tuleb ütlema, mida tohivad Riigikogu liikmed menetleda, mida mitte? See on oluline sõnum. Ja kui ta läheb nüüd sinna vaikselt sotsiaalkomisjoni, siis no enamus ikka valijad mäletavad, kelle poolt nad hääle andsid. Ja kui tema saadik ei julge sellest rääkida, siis, kui sul mingid muud mõtet ei ole, eks sa siis vali ta sinna Riigikokku tagasi.

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi enam ei ole. Ja ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula.

14:40 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjonis nii pikalt ja kirglikult seda teemat ei arutatud, küll aga väga tõsiselt ja sisuliselt. See toimus 24. oktoobril ja olgu kohe öeldud, et komisjon tegi konsensuslikult otsuse see eelnõu esimene lugemine lõpetada ja võtta ta istungi päevakorda.

Aga teemad, mis komisjonis käisid lisaks sellele, et komisjonis tutvustas eelnõu Kruusimäe, nii nagu ka siin. Eelnõust ma pikemalt rääkima ei hakka, küll aga oli kohe, kui te vaatate seda tubakaseaduse muutmise eelnõu § 1 lõiget 2, mis siin tahetakse teha, et § 83 teha järgmises sõnastuses, seal on lõige 3, punkt 2 räägib sellest, et kofeiin, tauriin ning muud lisaained ja stimulaatorid, mida seostatakse energiat või jõudu andva mõjuga. Komisjonis ütles hea kolleeg, doktor Vassiljev, viitas algatajatele ja soovitas neil jätta tauriin ergutite loetelust välja ja kriipsutada see oma paberites ja peades maha, sest tauriini puhul on tegemist aminohappega, mis tekib organismis ainevahetuse käigus. Ka Red Bulli koostisosa on kofeiin, tauriini sellest pole, sellise teadmise me me komisjonis saime. 

Aga olulised nüansid olid seesama, mida ma küsisin lugupeetud ettekandja käest, et kui valitsus oma seisukohta selle eelnõu suhtes ei kujundanud ja selles ei ole ka midagi tavapäratut, nagu me komisjonis arutasime, et ikka on olukordi, kus valitsus ei kujunda seisukohta ühe või teise eelnõu osas, aga Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut seda ametnike näol kindlasti ei toetanud ja tõid tõid välja sellesama "Eesti 2035" strateegias on ette nähtud suitsetamise vähendamine ja nende hinnangul see eelnõu töötab sellele eesmärgile vastu. Aga komisjoni liikmete seas olid arusaamised, kus seesama, et küsimus ei ole nendes meeldivates maitsetes, et ka meelemürgid või narkootikumid ei ole meeldivad, aga siiski kahjuks neid tarbitakse. Need asjad ei ole omavahel seotud. Kui me midagi ära peidame või toimetame, et siis me saame hea tulemuse.

Siis oli arutelu ka selle osas, et tubakavastane võitlus on vähemalt 150 aastat vana. Kogu aeg on peetud seda lipu all, millel on suurte tähtedega kirjutatud nikotiin. Tehtud on palju tõsiseid uuringuid, aga on selge, et põhilised kahjustavad tegurid on tõrv ja kantserogeenid, mis tekitavad kopsuvähki, ja süsinikmonooksiid, mis tekitab veresoonte sisekesta vigastusi ja järelikult veresoonte tromboosi ehk infarkti. Seda ütles ka taas kord kolleeg doktor Vassiljev, kes selles mõttes kindlasti on nendes kompetentsem. Hiljem muidugi Tervise Arengu Instituut ütles ka, et nikotiin ei ole päris kahjutu, et ta ka tugevdab veresooni ja sellel on teatav mõju ja negatiivne mõju inimorganismile. Kindlasti ka nikotiini puhul, lisaks sõltuvusele ei saa rääkida, et tegemist oleks kuidagi millegi meeldivaga.

Siis oli kolleegidel küsimus, et kas need piirangud, mis me oleme kehtestanud maitsetele, et kas need on kuidagi aidanud olukorrale kaasa ja mõjutanud. Siis see, mis siin ka juttu oli, see salaturg meil kahjuks on ja sellele probleemile, minu paremat arusaamist mööda küll ka komisjon kindlasti kavatseb sellega veel tegeleda, tõsiselt selle küsimusega, mis puudutab salaturgu ja ennekõike alaealisi tarbijaid, sest küll kõik komisjoni liikmed oma arvamust üksipulgi ei avaldanud, aga mul küll suhteliselt ühene arusaam sellest on, et koolides suitsetamine, ükskõik millisel kujul me seda silmas peame, on tänase õiguse järgi keelatud ja ka tulevikus, sõltumata sellest, kas tegemist on sigarettide või e-sigarettide või millegi muuga. Minu üleskutse kindlasti vanematele on see, et oma lastele mitte neid soetada ja kättesaadavaks teha, vaid pigem ikka vastupidi. Püüdke ise mitte tarbida ja teistele ka neid mitte kättesaadavaks teha. 

Siis meil oli arutelu kuivast seadusest ja kuidas see mõjutab. Mäletame ka, käis läbi ka metanoolitragöödia, milles Eesti on olnud. Sellel keelustamisel ja keelamisel kindlasti on selgelt omad probleemid, mis need kaasa toovad ja ennekõike toovadki kaasa musta turu. Ma arvan, et need on olulisemad nüansid, mis komisjoni aruteludes toimusid. Ja nii nagu ma algatuseks ütlesin, siis komisjon toetas selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Aitäh!

14:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimus. Heiki Hepner, palun!

14:46 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest ma sain aru, et komisjon markeeris nii nagu ka eelnõu esitaja väga selgelt need probleemkohad: must turg ja sealt ka eelkõige õpilaste, koolinoorte kasutus, mis on kohati kontrolli alt väljumas. Ja komisjon tõdes, et see on probleem ja sellega tuleks tegutseda või kavatseb tegutseda. Aga kas oli ka juttu, et mis ajahorisondis need kavatsused on? Oleks ju mõistlik, kui see eelnõu praegu on esitatud, siis panna jõud kokku ja menetleda see veel selle koosseisuga lõpuni, et need probleemid saada lahendatud. Oli mingist ajahorisondist ka juttu?

14:47 Priit Sibul

Aitäh! Me konkreetsest ajast ei rääkinud, küll aga, ma ei tea, minul ja komisjoni esimehel, mul tundus, et nii nagu ma viitasin, et sellest probleemist me ühiselt aru saame. Ja kui me võtame näiteks sellesama, küll mitte e-sigarettide ja vedelike teema, aga seesama, millest ka eelnõus räägitakse, on need nikotiinipaigad, mis 2019. aasta teisel poolaastal turule tulid, me ju ei saa väita, et enne seda midagi polnud. Me teame, et nende tarbijaid peeti Eestis, snusitarbijaid, kuskil 40 000-50 000 inimese ringi ja kui me vaatame, siis kui lubati need nikotiinipadjad müügile ja mis selle aktsiisi laekumisega on toimunud, siis tõenäoliselt, ütleme, laias laastus tarbijate hulk hinnanguliselt ei ole väga palju kasvanud, küll aga on kasvanud, kui 2019. aasta teisel poolaastal laekus aktsiisi 0,9 miljonit, siis möödunud aastal oli see 5,7 miljonit, selle aasta üheksa kuuga 4,7 miljonit eurot ja prognoositakse umbes 6 miljoni peale. Mida laias laastus eeldatakse, ka see, et kui e-vedelike osas lubataks neid maitseid ja asju ja salaturu vähenemine toimub, siis võiks see eelarve laekumine olla samasugune. Aga ma arvan, kõige olulisem on sel puhul, ma arvan, need on nagu kaalude teema, et me saame alaealiste tarbijate teema paremini kontrolli alla, kui me suudame salaturgu võimalikult rohkem kas vähendada või ideaalis kaotada. Kaotada on seda keeruline, sest nii nagu ka eestkõneleja rääkis, kahjuks see müük ja asjad toimuvad läbi erinevate rakenduste, kus kõik need snapchat'id ja asjad, kus on need ajutised ... Ja üks suurem probleem veel, mis on, millest komisjonis liiga palju juttu ei olnud, aga millest on hiljem räägitud, on see, et täna ka need alaealised vahendajad, et neid ja nende vanemaid ei saa ka kuidagi korrale kutsuda või karistada. Selles mõttes see on ka koht, millele kindlasti see saal peab mõtlema, kuidas neid alaealisi, kes sellesse rattasse on sisse tõmmatud, kuidas neid oleks võimalikult vähe.

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tõnis Mölder, palun!

14:50 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt tuleb teid tunnustada, teie sellised ekspertteadmised ja ka ülevaade Mendelejevi tabelist selle eelnõu tutvustamisel oli muljet avaldav. Ma kujutan ette, et kui te ei oleks täna komisjoni ettekandja, siis teil oleks ka needsamad aksessuaarid kaasas, mis olid näiteks võib-olla ka eelnõu tutvustaja, kes puldis oli ja näitas siin erinevaid potsikuid ja pudeleid.

Aga ma korra küsin teie käest seda. Kui seal komisjonis see arutelu oli, siis kas teil oli ka selline tunne või mulje või surve, et kuidagi ministeerium ei soovi ega taha, et parlament neid küsimusi arutataks? Ehk minu küsimus on see: minule on küll jäänud paraku selline mulje, et ka keerulistest teemadest, ka halbadest teemadest peaks parlament suutma vähemalt debatti pidada ja ilmselgelt aru saada, kes on ühel poolel, kes on teisel poolel, aga hetkel mulle küll tundub, et ministeerium pigem ei soovi seda debatti [pidada] siin parlamendisaalis, kus minu meelest on selleks kõige õigem koht.

14:51 Priit Sibul

Aitäh, austatud küsija! Ma arvan, et minu või teie tundeelu ei peaks olema väga palju ministeeriumi juhtida. Ma arvan, et seda, mida me peame mõistlikuks siin saalis arutada, me arutame ja selles kontekstis, nagu me seda seda mõistlikuks peame. Aga ma arvan, et see tõesti ei tule kellelegi üllatusena ja eriti teatavate hoogudega Sotsiaalministeerium on selle teema osas küllalt eitav ja kriitiline. Minu seisukohad ei lähe ka kindlasti mitte kõikide nende arusaamistega kokku ja ma ei tea, kummal pool on õigus. Selles mõttes kindlasti on oluline teha teatavaid uuringuid, mille põhjal me saaksime teha paremaid otsuseid.

Ja teie küsimuse sissejuhatus minu teadmiste kohta Mendelejevi tabelist – seda ma pean küll ütlema, et selle eest peab tänulik olema teie heale fraktsioonikaaslasele Viktor Vassiljevile, kes meid valgustas nendes küsimustes.

14:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

14:52 Aivar Kokk

Aitäh! Täna on palju räägitud nendest, kes kasutavad neid, küll põske tubaka panemisest või e-sigaretist või kuumutatud sigarettidest. Aga kas komisjonis oli arutelu ka, et enamus inimesi ei tarbi neid ja võib-olla nad ei soovi ka, et nende kõrval neid tarbitakse? Kas see teema oli ka komisjonis arutelul või ei olnud?

14:52 Priit Sibul

Ei olnud, aga passiivse suitsetamise teemal ka eestkõneleja rääkis ja ma olen pigem nõus kolleeg Henn Põlluaasaga, et minu meelest ka neid e-sigarettide tarbijaid tuleb aeg-ajalt korrale kutsuda. Kui tavasigareti tarbijad on jõudnud arusaamisele, et nad meie juuresolekul enam ei suitseta, kui me juhuslikult bussipeatuse või seal, nüüd on tekkinud need bussipeatustest mõne meetri kaugusel või kaupluste uste taga, kus see kollane ring lõpeb, seal see on, et kui me juhuslikult sinna ei satu, siis e-sigarettide puhul tõesti on niiviisi, et nende tarbijatele tundub, et nende tarbimine meid ei sega. Aga ma loodan, et nad nad mõistavad ja tegelevad oma vajaduste rahuldamisega niiviisi, et see teisi ei häiri. Ma arvan, et see on kõikidele kõige mõistlikum lahendus.

14:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Jaa, palun, Heiki Hepner! Isamaa fraktsiooni nimel.

14:53 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees või istungi juhataja! Tõepoolest, head kolleegid, mina olen üks nendest, kes on ka selle eelnõu algataja. Ja olgu siin kohe alguses sissejuhatuseks öeldud, et ma ei ole kunagi suitsetanud. Ehk see pahe on minust mööda läinud. Ja minuga ei ole ka ükski lobist kõnelenud sel teemal, et peaks ühte, teist või kolmandat pidi otsustama.

Küll on minuni jõudnud need kaks murekohta, mida me täna oleme siin risti ja põiki üles tõstnud, ehk must turg ja noorte hulgas levinud veipimine ehk e-sigarettide, e-suitsetamise plahvatuslik levik. Need mõlemad on tegelikult küsimused, millega meie siin saalis peaksime tegelema.

Loomulikult peaks valitsus, eelkõige Sotsiaalministeerium, olema proaktiivsem ja tulema oma ettepanekutega välja, et neid ohjata. Aga on arusaadav, et see on täiesti vastuvõetamatu, kui sealt tahetakse ette kirjutada parlamendile, et ärge nende probleemidega tegelege, see ei ole küsimus, ärge teie oma pead sellega vaevake, ärge muretsege, see mure ei ole nii suur. Ometi ta tegelikult pressib uksest ja aknast sisse, eriti kui me vaatame, kuidas see on laienenud noorte seas. Ja siin tuleks nüüd küll tegelikult mõtelda.

Tõesti, see eelnõu proovib reguleerida ka tubakapadjakeste kasutamist, mis on meil seni üsna reguleerimata, ja ka siia teatud piirid ja reeglid täpsemalt sisse tuua, mis on samuti oluline ja vajalik. Hea komisjoni ettekandja Priit Sibul siin väga õigesti näitas, mismoodi, kui salaturg on likvideeritud, tarbimine ei ole oluliselt kasvanud, aga riigile on väga oluliselt, mitu korda maksutulu laekumine kasvanud.

Nii et tegelikult on need sisulised küsimused, millega tuleks tegeleda. Ja igal juhul on võimalik ka seda eelnõu täpsemaks, paremaks teha, sellest pole mitte mingisugust kahtlust. Siin on jäänud mõned momendid lahendamata ja tuleks mõtelda. See nüüd, tõsi küll, läheb juba jäätmemajandusse, aga on siiski ka selgelt tubakaseadusega seotud ehk e-sigaretid kui jäätmed. Jah, ka siin on läbi käinud ja me oleme küllap ise näinud seda, et on pandud üles silte ja on üles kutsutud ja kohati on see olnud edukas, et ärme viska konisid loodusesse. Tõesti, vähegi nii elu- kui ka looduskeskkonnast hooliv inimene seda ei tee, aga paraku korraldatakse aktsioone, kus noored ja vanemad korjavad kilekotti konisid ja tehakse selliseid kampaaniapäev. Ja need kogused, mis kokku korjatakse, on muljetavaldavad.

Täna me oleme liikumas selle probleemistikuga ka e-sigarettide osas sinnasamasse, kus on juba aastaid olnud tavasigarettide konide küsimus. Ja teate, need jäätmed lagunevad veel palju-palju kauem kui tavasigarettide loodusesse viskamine.

Nii et ka selle küsimusega tuleks juba praegu tegeleda, mitte lükata seda vaiba alla ja ütelda, et pole probleemi, mitte mängida jaanalindu, vaid võtta kätte ja ... Ma olen täiesti veendunud, et kui meil vähegi tahtmist on, siis me suudaksime ka selle koosseisu jooksul esimesed väga olulised sammud ära astuda, selle eelnõu vastu võtta, teha seda paremaks ja muuta nii meie tervisekeskkonda kui ka looduskeskkonda palju paremaks, samuti tuua vajalikud vahendid riigieelarvesse. Aitäh!

14:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõnis Mölder, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel! Vajate lisaaega?

14:58 Tõnis Mölder

Ei, hetkel ei vaja, aitäh! Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tõesti, Keskerakonna fraktsiooni nimel, aga kindlasti mitte siit puldist kõikide Keskerakonna fraktsiooni liikmete eest. Nii nagu siin saalis, nii ka tegelikult meie enda fraktsioonis on selles küsimuses väga palju erinevaid arvamusi. Ja miks olin mina üks selle eelnõu algatajaid ja miks ma seda eelnõu algatamist toetasin, oli just nimelt see peamine põhjus, et need eri arvamused ja see teema tuleks siia suurde saali, kus on minu meelest kõige õigem koht seda teemat arutada. Ilmselgelt on see teema, mis polariseerib ka siin parlamendi suurt saali, aga me ju ei saa öelda ja eitada, et probleeme ei ole. Probleemid on väga selgelt olemas ja mis minu meelest on juba selle eelnõu algatamisega kaasnenud ja mis on väga positiivne, on see, et sellest teemast kirjutatakse, räägitakse üha rohkem, üha teravamalt ja see oligi ju tegelikult selle eelnõu algatamise üks eesmärke.

Tuleme korra siit selle juurde tagasi, et tubakas versus e-sigaret. Ma arvan, et selles küsimuses on kõik siin saalis ühte meelt: mõlemad tooted on tervist kahjustavad. Mitte ühelegi inimesele ma ei soovita neid tooteid tarbida ega kasutada. See on üks mis kindel. Nüüd see, mis komisjoni arutelust välja tuli ja mida ma ka väga selgelt küsisin, et kas võib olla nii, et näiteks e-sigar on ohutum kui tavaline sigar, siis seda kinnitavad kõik osapooled. Aga veel kord: see ei tähenda seda, et me peaksime ekstra soodustama e-sigarettide kasutamist, eelkõige populariseerima. Ei, vastupidi, aga me peame vaatama seda pilti selles mõttes laiemalt, et need on täna olemas. Eestis tarbimine kasvab ja meil on pigem mõistlik liikuda selles suunas, et me reguleerime seda, kui ütleme, et probleemi ei ole, peidame pea liiva alla või nii, nagu täna, ütleme nii, Sotsiaalministeerium seda poliitikat teeb, keelame kõik ära. Ega siis keelamisega me ei muuda probleemi olematuks. Me näeme täna, et meil on väga paljud asjad Eestis keelatud, aga ometigi on need olemas, must turg on olemas. Seesama näide, mille härra Kruusimäe siit puldist tõi, kus ta ütles väga selgelt: maitsed, lõhnad on Eestis keelatud. Aga minge kõndige tänaval, minge kõndige suurüritustel ringi, kus inimesed tarbivad e-sigarette – maitsed, lõhnad, need on ju kõik olemas ja ilmselgelt need ei satu siia Eesti turule jumala armust, vaid need tulevad ikkagi läbi musta turu ja see on see probleem, millega tuleb tegeleda. Väga selgelt tegeleda, sest maksud ja kõik see liigub Eesti riigist välja, aga tervisekahjud, mis sellega kaasnevad, jäävad kõik meie enda riigi kanda. Nii et minu meelest see on üks küsimus, kus on väga oluline, et reguleeritus oleks selgem, sest mida reguleeritum on see kogu temaatika, seda parem on seda jälgida, hallata ja piirata.

Teine, mis minu meelest mind on selle teema puhul häirinud, on see, et öeldakse ja räägitakse sellest, mis puudutab noori. Nii nagu tegelikult kõik teame, noortele on tubakatooted, alkoholitooted ja veel väga paljud muud tooted-teenused keelatud. Ja ilmselgelt seda keeldu ongi mõistlik rakendada kõikidel puhkudel, aga ega selles, et noor saab poest kätte alkoholipudeli, sigaretipaki, ei ole süüdi poeomanik. Süüdi on ikkagi see, kes kas, punkt üks, müüb seda noorele edasi ehk on see vahendaja, või punkt kaks, see, et noorte seas üldse selline mõtteviis on arenenud. Ehk me peame tegelema selle poolega, mitte karistama neid, kes tegelikult tegelevad sellega ja kes pakuvad neid teenuseid neile inimestele, kellele on see legaalselt lubatud. Veel kord: noorte puhul ma arvan, et see kasvatus hakkab pihta, punkt üks, kodust endast, punkt kaks, kindlasti on siin suurem teavituse roll koolidel. Aga veel kord: me ei saa panna seda vastutust ainult nagu kellelegi teisele, öelda, et keelame ära, küll siis on lahendus olemas. Ei ole. Täna on ka väga paljud asjad keelatud, aga ikkagi me näeme, et noorte seas tarbimine kasvab. Nii et veel kord, miks ma ütlen, et see eelnõu on mõistlik, et see siia suurde saali jõudis, on see, et punkt üks, debatt on olnud, debatt on käinud ja ma siiralt loodan, et see debatt läheb edasi, sest veel kord, meie arvates, meie hinnangul reguleeritus on parem kui reguleerimatus. Aitäh!

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 654 esimene lugemine lõpetada, see on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. november kell 17.15.


2. 15:03 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (667 SE) kolmas lugemine

15:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja olemegi jõudnud tänasesse päeva. Teine päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (667 SE) kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus, aga enne seda küsin, kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 15:06 Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE) kolmas lugemine

15:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 624 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde ilma signaalita? Võime. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 624. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 15:08 Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE) kolmas lugemine

15:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 647 kolmas lugemine. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas me võime lõpphääletuse juurde minna? Võime minna.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturu... Vabandust! Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 647. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu [15], erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


5. 15:09 Töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) kolmas lugemine

15:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja nüüd läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 657 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 657 lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde? Võime minna. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 657. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


6. 15:10 Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (660 SE) teine lugemine

15:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 660 teine lugemine. Ja ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Raivo Tamme!

15:11 Raivo Tamm

Ma tänan, lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Räägime Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõust ja see on teiseks lugemiseks meil siin nüüd ees. Juhtivkomisjonis oli esimese ja teise lugemise vahel ka istung, (Juhataja helistab kella.) kus seda arutati. Nagu me kõik mäletame, siis eelnõu esimene lugemine toimus 29. septembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 3. november, aga millegipärast ei laekunud Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt mitte ühtegi muudatusettepanekut.

Majanduskomisjon arutas eelnõu kahe lugemise vahepeal, oma 7. novembri istungil. Siis otsustati eelnõu teisele lugemisele saata. Kuivõrd muudatusettepanekuid ja arvamusi eelnõule ei laekunud, siis pikemat diskussiooni ei tekkinud. Istungil tehti aga menetluslikud otsused eelnõu täiskogule saatmise, eelnõu teisel lugemisel vastuvõtmise kohta. Eelnõu läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud olid: majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 16. novembril ehk täna, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Kõik otsused olid konsensuslikud.

15:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole.

15:13 Raivo Tamm

Jälle!

15:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei ole jah! Eelnõu on läbinud keeletoimetuse.

15:13 Raivo Tamm

Aga soovin siis kõigile jõudu hääletusel. Aitäh!

15:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid, siin on võimalus lisaks fraktsioonidele ka kõigil Riigikogu liikmetel läbirääkimistel osaleda. Kas on kellelgi soovi? Jah. Jaak Juske, palun! Ei ole soovi? Ei ole soovi, siis on läbirääkimised lõppenud. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba ebaerakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 660. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


7. 15:16 Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) teine lugemine

15:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Raili Randi.

15:16 Reili Rand

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid. Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu sellise intrigeeriva pealkirja taga tegelikult oli väga väike ja tehniline muudatus. Nimelt viiakse loomkatseprojektide loataotluse menetlemine Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse. Ehk selle muudatuse jõustumise järgselt hakkab loomkatseprojektilube välja andma Põllumajandus- ja Toiduamet hindamiskomisjoni ettepanekul. Samuti täpsustatakse eelnõuga loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõte avaldamise korda, järelhindamise korda ja lisatakse loomkatseprojekti läbi viinud loaomanikule kohustus esitada loomkatse järelhindamise protokoll.

Eelnõu oli maaelukomisjoni päevakorras 7. novembril. Kaasamisprotsessi käigus arvamusi ega ettepanekuid ei laekunud, samuti muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut.

Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata eelnõu 16. novembril teisele lugemisele, ettepanekuga teine lugemine lõpetada, ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viiakse eelnõu kolmas lugemine läbi 23. novembril ja pannakse eelnõu lõpphääletusele. Ettekandeks minu poolt kõik.

15:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on siiski ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

15:18 Kalle Grünthal

Tervist! Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti on ju GMO ehk geneetiliselt muundatud organismide osas olnud üldiselt seni väga suur vastasseis. Loetakse, et see on väga ohtlik tendents kogu inimkonnale – ka kaudses mõttes erinevate nii bioloogiliste kui zooloogiliste tüüpide kaudu. Miks on siis praegu selline olukord äkki muutunud, et nüüd nagu võib seda teha?

15:18 Reili Rand

Aitäh küsimuse eest! Vaieldamatult on GMO teema väga tõsine ja oluline, kuid antud eelnõu raames ei muudeta ühtegi reeglit ei loomkatsete ega GMO teema käsitlemisel, nii et...

15:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid esitatud ei ole ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 677 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine ongi sellega ka lõpetatud.


8. 15:19 Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) teine lugemine

15:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kaheksas päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 720 teine lugemine ja ma palun ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa.

15:19 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud kolleegid! Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 720 teise lugemise ettevalmistamise osas oli läbi viidud kultuurikomisjoni koosolek neljapäeval, 10. novembril. Ja kohal olid komisjoni liikmed Jaak Juske, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Margit Sutrop. Olid ka komisjoni ametnikud Urvo Klopets ja Silja Tammeorg. Kutsutud oli ka Kultuuriministeeriumi personali‑ ja õigusosakonna juhataja Merle Põld. Liina Kersna, kes on kultuurikomisjoni aseesimees, sõnas, et Vabariigi Valitsus toetab kultuurikomisjoni algatatud eelnõu ning lisas, et eelnõule on laekunud üks muudatusettepanek. Indrek Saarelt, Indrek Saar, kes küll virtuaalselt, aga siiski osales koosolekul, sõnas, et tema eeltöö muudatusettepaneku teemal oli puudulik ning ta nõustub Kultuuriministeeriumi esitatud hinnanguga. Hinnang oli selline, et Kultuuriministeerium ei toeta seda muudatusettepanekut. Ja Indrek Saar võttis oma muudatusettepaneku tagasi. Nii et seoses sellega võib öelda, et käesolevale eelnõule ei laekunud muudatusettepanekuid.

Nii. Siis Liina Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembriks ning teha ettepanek teine lugemine lõpetada, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. novembril. Kõik, kes olid kohal, olid selle poolt. Aitäh!

15:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Aga teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Jaa, on. Siret Kotka, palun!

15:22 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lääne-Virumaa saadikuna tervitan seadusemuudatust, mis annab suuremat paindlikkust rahastamiseks kultuuriobjektide ehitamisel. Kui praegune jäik süsteem näeb ette, et ehitamise rahastamine toimub rangelt Riigikogu poolt heaks kiidetud kultuuriobjektide järjestiku alusel, siis uus muudatus võimaldab põhimõtteliselt juba homme hakata ehitama Rakvere linnal Arvo Pärdi muusikamaja.

Ma kinnitan teile – selle muudatuse eest on kogu Lääne-Virumaa Riigikogule väga tänulik. Meenutuseks Riigikogule siis Lääne-Virumaa huvide eest seisnud parlamendiliikmed: lisaks minule siis Indrek Saar, Anti Poolamets, Taavi Rõivas, kes oli tolleaegne Riigikogu liige, Kaido Höövelsoni ja Üllar Saaremäe. Oli ainukene maakond, kes ühendas erakondadeüleselt jõud ja toetasid ühiselt, et Rakvere Arvo Pärdi muusikamaja jõuaks riiklikult rahastatud kultuuriobjektide nimekirja. Me näeme, et Arvo Pärdi muusikamajal on see väärtus, mis rikastaks Rakvere linna kultuuripilti, paneks turistid ahhetama ega jätaks külmaks ka sügavamaid Eesti kunsti- ja kultuurihuvilist. See poleks kultuuritempel mitte ainult Rakvere linna, vaid kogu Eesti jaoks. Toetagem seda muudatust, mis loob suuremat paindlikkust ja suuremat heaolu. Aitäh teile!

15:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 720 teine lugemine lõpetada. Olemegi lõpetanud teise lugemise ja läbinud kaheksanda päevakorrapunkti.


9. 15:24 Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) teine lugemine

15:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

15:24 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mälu värskendamiseks väga kokkuvõtlikult. Selle eelnõuga, kui parlament seda toetab, saab töötuna registreeritud töövõtja võimaluse kuuekuulise perioodi jooksul sõlmida kuni kaheksapäevaseid tähtajalisi töölepinguid, nõndanimetatud tööampse, piiramatult. Seni, see tähendab alates aastast 2020 1. septembrist, oli see töötuna arvel olemise ajal töötamine lubatud maksimaalselt vaid kaheksa päeva kuus. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu oli siin saalis esimesel lugemisel 14. septembril. Nagu alguses mainitud, tekib seadusemuudatuse jõustumisel võimalus sõlmida töötuna arvel oleva inimesega järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid.

Õiguskomisjoni 7. novembri istungil valmistati eelnõu ette teiseks ja kolmandaks lugemiseks. Istungil osalesid ka ministeeriumi töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa, nõunik Maria-Helena Rahumets ja komisjoni nõunik Linnar Liivamägi. See eelnõu sai viis muudatusettepanekut ja need kõik on komisjonipoolsed. Nagu komisjoni nõunik Liivamägi istungil täpsustas, siis kolm nendest on sisulised täiendused ja kaks on tehnilised, et neid sisulisi saaks teha.

Kahest ma räägin natuke täpsemalt, võib-olla huvitab teid. Esimene muudab seaduse nime. Lõppvariant jääb töölepingu seaduse muutmise seadus. Ja võib-olla ka kolmandast muudatusest, see nimelt too seadusesse mõiste "iseseisva otsustuspädevusega töötaja". Varem sellist töötajate kategooriat ei olnud seaduses. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja on selline töötaja, kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega iseseisvalt korraldama. Sellisele töötajale antakse suurem võimalus korraldada tööaega vastavalt tema enda soovidele ja vajadustele ja seetõttu ei laiene talle ka töö- ja puhkeaja reeglid, sealhulgas ka öötöö ja riigipühadel töötamisega seonduvad reeglid. Need ei laiene nagu tavaliselt töötajale, kes on seotud suhteliselt rangete tööajapiirangutega.

Kõik need viis muudatusettepanekut said komisjonilt konsensusliku toetuse. Väärib mainimist, et tegemist on sotsiaalpartnerite kokkuleppega ning nende partnerite ühine soov on selliste muudatustega edasi minna just nimelt eesmärgiga suurendada paindlikkust töösuhetes. Nii kinnitas komisjonile ministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna töösuhete poliitikaosakonna nõunik Maria-Helena Rahumets.

Oli ka üks küsimus tervisekindlustusest, aga see ei ole siin teema, sest Töötukassas arvel olevatel inimestel, kes neid tööampsusid teevad, on tervisekindlustus olemas, Haigekassas tervisekindlustus olemas.

Ja menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. novembril kell 14.00. Kõik need otsused tehti konsensuslikult ja selle otsuse tegijad olid Toomas Järveoja, Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Tänan tähelepanu eest!

15:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole.

Eelnõule esitati viis muudatusettepanekut ja me vaatame need üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek on esitatud õiguskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, ka õiguskomisjoni poolt esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, ka õiguskomisjoni poolt esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek on juhtivkomisjoni poolt või õiguskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ja sama ka viienda muudatusettepaneku poolt, mis on esitatud õiguskomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 625 teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.


10. 15:29 Täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) teine lugemine

15:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti.

15:29 Vilja Toomast

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu numbriga 648 SE teiseks ja kolmandaks lugemiseks ettevalmistamist oma 7. novembri istungil. Lisaks komisjoni liikmetele ja ametnikele võttis komisjoni istungist osa ka Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Aleksander Logussov.

Kuna eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ega ka sisulisi täiendusi ei tehtud, siis seetõttu komisjonis arutelu ei avatud ja komisjonil jäi üle vaid teha menetluslikud otsused, mis on järgmised. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril käesoleval aastal ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. novembril käesoleval aastal. Kõik need otsused tehti konsensusega ja ma loen ka ette, kes seda konsensust siis tegid: Toomas Järveoja, Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Mina tänan.

15:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule ka muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 648 teine lugemine lõpetada. See on lõpetatud.


11. 15:31 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE) teine lugemine

15:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja läheme edasi. Tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ja vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 705 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

15:32 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 7. ja 14. novembril alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Eelnenule tuli üks parandusettepanek Riigikogu liikmelt Tarmo Kruusimäelt. Rohkem parandusettepanekuid ei tulnud. Rahanduskomisjon ei toetanud seda ettepanekut ja rahanduskomisjon tegi konsensuslikud otsused teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. novembril. Aitäh!

15:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Eelnõule esitati ka kaks muudatusettepanekut. Vaatame need läbi.

Esimene muudatusettepanek on esitatud Tarmo Kruusimäe poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2.

Teine muudatusettepanek on esitatud rahanduskomisjoni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult.

Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada ja eelnõu 705 teine lugemine ongi lõpetatud.


12. 15:34 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE) teine lugemine

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE) teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

15:34 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Jah, eelnõuga tõstetakse füüsilise isiku maksuvaba tulu 500 eurolt 654 euroni kuus. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 31. oktoobriks Riigikogust muudatusettepanekuid ei laekunud.

Rahanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamiseks 7. ja 14. novembril. Rahandusministeerium tegi ka konsensuslikult viis muudatust. Nende muudatustega täpsustatakse neid pensioni investeerimiskonto regulatsiooni aspekte, milles see peab sarnanema tavalise investeerimiskonto reeglitega. Ehk need aitavad vältida topeltmaksustamist. Need on, nagu siin öeldi, tehnilist laadi muudatused. Ja selles seletuskirjas on ka see loetelu antud.

Seda võib-olla peaks ka veel siinkohal mainima, et nende arutelude käigus sai esitatud ka küsimus Rahandusministeeriumile, et me tahaksime saada ka mõjuanalüüse natukene täpsemalt. Teatavasti selliste maksusüsteemide puhul tuuakse välja ka marginaalne maksumäär, mida seaduses ei ole, aga see, mis tuuakse maksusüsteemide puhul välja ja mis näitab seda, kuidas muutub maksukoormus iga euro lisandumisel tulule. Vahetult enne esimest lugemist selline analüüs tuligi. Seda on nüüd olnud võimalik põhjalikumalt vaadata. Marginaalne maksumäär tõuseb 34,5%-ni.

Praegu või seni on see 31%. Seda määra seaduses ei ole, aga see on võimalik välja tuua ja see tuleb välja tuua, et mõista maksusüsteemi toimimist. Niimoodi lihtsustatult veel ära seletades, kuna tuluvahemikus 1200–2100 eurot praegu, sellel aastal, kui maksuvaba tulu on 500 eurot, see 500 eurot läheb nullini tuluvahemikus 1200–2100 eurot, aga uue määra puhul, see 654 eurot, läheb ta ka samas vahemikus nullini. Nii et see vähenemise samm on kiirem ja see tõstab marginaalselt määra.

Või teisisõnu veel seletades, iga euro, mis tuluvahemikus lisandub, maksustatakse kõigepealt tavapäraselt 20%-lise tulumaksuga, aga lisaks iga täiendavalt tulule lisanduv euro vähendab ka maksuvaba tulu määra ja sealt tekib täiendav maksukoormus. Kõik need arvutused ja ka joonise selle kohta – ma ei saa siin näidata, aga huvilistel on võimalik seda seda vaadata – on Rahandusministeerium meile saatnud.

Aga rahanduskomisjoni konsensuslik ettepanek oli eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks päevakorda 23. novembriks. 

Ja võib-olla lühidalt veel ka nendest muudatusettepanekutest, mis meil siin laual on. Nagu ma ütlesin, nendega täpsustatakse pensioni investeerimiskonto regulatsiooni aspekte. Nii on näiteks siin esimeses muudatusettepanekus selline täpsustus, et tulumaksuga ei maksustata intressi, mis on saadud kogumispensioni seaduses sätestatud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt või, ütleme, see muudatus puudutab pensioni investeerimiskontot ja sätestab, milliste intressi ei maksustata.

Ja siin oli meil väike arutelu ka komisjonis. Aivar Kokk tundis huvi, kas börsikonto puhul võrdsustatakse samamoodi, see tähendab, et enne, kui raha välja võetud ei ole, ei maksta ka tulumaksu. Ministeeriumi esindaja selgitas, et kui on pensioni investeerimiskonto kaudu mingisugune võlainstrument ja sealt makstakse intressi, siis seda intressi ei maksustata.

Ma ise küsisin, et kuna meil on tegemist ju seadusemuudatusega, millel on väga selge eesmärk: on maksuvaba tulumaksuvaba tulu tõstmine 500 eurolt 654 eurole, et see on nüüd ju pensionikonto regulatsioon, see on hoopis mingi uus teema, mis siia juurde on pandud. Ja tõepoolest, sellega ka ministeeriumi esindaja nõustus, et siin on küll tulumaks ühine valdkond, aga teemad on erinevad. Lihtsalt kogumispensionide regulatsiooni muutmisega on kiire ja sellepärast meile põhjendati, et need muudatused tuleks kiiresti ära teha.

Siis oli teine muudatusettepanek, mis puudutas pensioni investeerimiskontole laekuvate dividendide maksustamist, et oleks selge põhimõte, et kui dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt tulumaks makstud või dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud, siis seda dividendi Eestis tulumaksuga ei maksustata. No siin oli ka meil väike arutelu, kuidas ikkagi selline ja kas üldse selline topeltmaksustamine tekkida saab, sest üldjuhul dividendi välja maksvad ettevõtted, kui nad on välisriigis, siis üldreeglina ikkagi dividendilt peetakse tulumaks kinni. Mis riigid need on ja mis juhtumid? Sellele me kohe vastust ei saanud, aga meile täna tulid ka vastused. Või ei, vabandust! See tuli varem. Sellel nädalal, ütleme niimoodi, on korrektne öelda. Sellel nädalal tuli vastus, et selliseid juhtumeid on. Üks näide oli, et Iirimaa Iirimaa fondid, investeerimisfondid ei pea tulumaksu dividendidelt kinni. See oli üks selline juhtum.

Siin on veel neid pensioni investeerimiskontoga seotud aspekte, mida lahendatakse. Aga kokkuvõtlikult veel kord rahanduskomisjoni otsustest. Võtta eelnõu 16. novembri päevakorda (see oli konsensuslik otsus), teha ettepanek teine lugemine lõpetada (samuti konsensuslik otsus) ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 23. novembril (ka see oli konsensuslik otsus). Siinkohal ma olen oma ettekande teinud. Tänan tähelepanu eest!

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh ettekande eest! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Eelnõule esitati, vabandust ... Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole.

Eelnõule esitati viis muudatusettepanekut, nagu me kuulsime. Esimene muudatusettepanek on esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek ka rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ja ka viies muudatusettepanek on rahanduskomisjoni poolt esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada, see on lõpetatud. Eelnõu 706 teine lugemine on seega lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt läbitud.


13. 15:44 Kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE) teine lugemine

15:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi 13. juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (707 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

15:44 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma 7. novembri istungil Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Rahanduskomisjonile ühtegi parandusettepanekut ei laekunud. Ja komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päeva korda, viia läbi lõpphääletus 23. novembril käesoleval aastal. Aitäh!

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõule ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 707 teine lugemine lõpetada. See on lõpetatud.


14. 15:45 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) teine lugemine

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

15:46 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 8. ja 14. novembri istungil. Muudatusettepanekuid esitati tähtajaks, 31. oktoobriks 56. Rahanduskomisjon koostas koos ministeeriumidega ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku ja kaks muudatusettepanekut. Üks puudutab Riigikogu Kantselei kulusid ja teine veeteede tasu määramist. Ettepanekute esitajad tutvustasid oma muudatusettepanekut komisjoni istungil 8. novembril. 14. novembril osales komisjoni istungil majandus- ja taristuminister Riina Sikkut, kes kommenteeris veeteede tasude alandamise ettepanekut ja selle võimalikke katteallikaid. Komisjon arvestas osaliselt Eesti Keskerakonna fraktsiooni ühte ettepanekut, ülejäänud Riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud jättis komisjon arvestamata. Aitäh!

15:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Tundub, et teile küsimusi ei ole. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Jaa, on. Siim Kiisler, palun!

15:47 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Palun kolm lisaminutit ka.

15:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

15:47 Siim Kiisler

Austatud Riigikogu! Ma alustaksin tsitaadiga rahandusministri sõnavõtust siin selle eelarve tutvustamisel esimesel lugemisel: "Seda, et kriisiaegadel laenu võtta tuleb, ei ole keegi vaidlustanud. Aga see peaks piirduma eelkõige kriisiaegadega ja olema seotud otseselt investeeringute rahastamisega. Kui võetakse laenu mõne suure ja olulise investeeringu tegemiseks, mis hiljem hakkab majandust toetama, siis see on põhjendatud ja seda kindlasti kuidagi hukka mõista ei saa. Aga püsivalt laenu ja võla peale eelarve kulutuste planeerimist muidugi teha ei tohi." Nii ütles siis Reformierakonna rahandusminister selle eelarve tutvustamise ajal.

Aga see eelarve, mis meie ees on siin, on täpselt neile sõnadele vastukäiv. Täpselt võetakse kulutusi, võetakse laenu ja jooksvate kulude peale ilma tervikuna majandust toetamata raisatakse see raha ära. Mõned numbrid selle kinnituseks. Eelarve tulud on umbes 15,5 miljardit eurot ja kulud umbes 16,8 miljardit. Nii et tulude ja kulude vahe selles eelarves on üle 1,2 miljardi euro – aegade suurim. Investeeringuid, võrdluseks – 775 miljonit. Ja kui järgmisel aastal võrreldes selle aastaga riigieelarve kulud kasvavad 2,6 miljardit, siis investeeringud kasvavad 30 miljonit. Igaüks võib tajuda seda vahet, 2,6 miljardi ja 30 miljoni vahet. Ja muid uusi katteallikaid sisuliselt siis ei ole kui laen, täiendavaid.

Seejuures on tõsi, et kaitsevaldkonnale on rõhku pööratud rohkem kui teistele. Kaitseministeeriumi investeeringud kasvavad 68 miljonit eelarves. See tähendab, et kõik muud investeeringud kokku järgmise aasta eelarves kahanevad, mitte ei kasva. Nad kahanevad 38 miljoni võrra. Investeeringud kahanevad näiteks transpordivaldkonnas, IT-investeeringud vähenevad, sisejulgeoleku investeeringud vähenevad, keskkonnavaldkonna investeeringud vähenevad. Majandust ei aidata kriisi ajal, vaid raha raisatakse jooksvateks kulutusteks.

Ka Eesti eelarvepoliitikat hindava sõltumatu eelarvenõukogu sõnul on valitsus loobunud struktuurse puudujäägi vähendamisest. Kevadel peeti seda stabiilsusprogrammis veel oluliseks. Nüüd sisaldab eelarve lihtsalt uusi, püsiva loomuga kulusid, aga ei sisalda uusi, püsiva loomuga tulusid. Ja kärbeteks pole võimelised oldud. Kulude katteallikaks on ainult laenuraha ja – nagu ütleb eelarvenõukogu – sellises mahus kuluotsuste lisandumine on erakordne. Valitsussektori tänane võlakoormus kahekordistub valitsuse plaani kohaselt järgmise nelja aastaga. Kaks korda. Tähendab, sama palju võetakse laenu juurde, kui seni on võetud.

Eriti kurb selle asja juures on see, et selle eelarve on esitanud valitsus, mis koosneb Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatide valitsusliidust. Me teame, et ajalooliselt on need erakonnad suutnud just vastutustundlikke otsuseid teha kriisi ajal. Tuletame meelde Mart Laari valitsuse negatiivset lisaeelarvet 1999. aastal või ka Andrus Ansipi valitsuse krokodillide komisjoni kärpeid 2008. aastal. Suudeti käituda riigimehelikult, teha valusaid ja ebapopulaarseid otsuseid, aga selle tulemusena riigi rahandus väljus tugevamana kui varem, kriisidest taastuti väga kiiresti ja Eesti liikus edukalt edasi. Üldiselt on ikkagi suudetud teha vastutustundlikke otsuseid.

Kui nüüd just needsamad erakonnad, kes seni kärpida on suutnud raskel hetkel, laristavat hullemini kui ajaloos kunagi varem, kas on siit lootust...? EKRE või Keskerakonna poolt riigimehelikumaid otsuseid? Eelarve muudatusettepanekute hulgas neid kahjuks ei olnud. Valitseb üldine minnalaskmise meeleolu ja ilmselt mõeldakse, et pärast valimisi tulgu või veeuputus. Keegi ei hooli sellest, kuidas head kriisi mitte raisku lasta, kuidas väljuda kriisist tugevamana.

Veel ei ole hilja tagasi pöörata ja neid muudatusi teha ka kolmandaks lugemiseks. Saab teise lugemise katkestada, aga saab ka kolmandaks lugemiseks teha valitsusliidu kaudu ka neid ettepanekuid ja tõsiselt sellele laristamisele otsa vaadata ja see ära lõpetada. See võimalus on teil veel olemas. Ärge laske käest ära Eesti riigi rahandust. Ärge lõhkuge Eesti senist edu. Käituge riigimehelikult ja vastutustundlikult. Aitäh teile!

15:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jaanus Karilaid, palun!

15:53 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Head kolleegid! Minu sõnum seoses eelarvega 2023 on natukene seotud ka tänase infotunni päringuga, kus ma küsisin peaministri käest, kuidas tänane valitsus aitab ettevõtluskeskkonda, konkurentsivõimet, majandust. Ja ma palusin spetsiaalselt, et ta mu küsimust jälgiks, ja tõin välja seal neli momenti, kus ma palusin peatuda. Tööandjate Keskliit annab üle nädala avalikkusele signaali, et valitsus on aeglane, passiivne, ei tegutse ja võrreldes teiste Euroopa riikidega kaotame konkurentsivõimes, majanduse atraktiivsuses ja järelikult ka üldises heaolus. Sellele ta ei vastanud. Tööandjate Keskliidu sõnum on Reformierakonnale ükskõik.

Ma rääkisin sellest, et meil on kõrged kütuse aktsiisimäärad, et see toob meile kallima toidulaua. Täna juhtivale valitsuserakonnale on ka sellest ükskõik, et me konkurentsikeskkonnas kaotame, selle võrra on meil madalamad palgad ja töökohad on ebakindlamatel alustel. Ma rääkisin sellest, et meil on 14 korda kõrgemad gaasi aktsiisimäärad. 14 korda kõrgemad! Gaasi peal on üle 2000 ettevõtte. Ka sellest tegelikult tänasel juhtival valitsuserakonnal on ükskõik. Need 2000 ettevõtet pole ainult ettevõtted, neid on ka töökohad, inimeste sissetulekud ja toimetulek.

Ma rääkisin ka sellest, et meie teedevõrk on tegelikult alarahastatud. See pole ainult inimeste elud ega turvalisus, see on ka ettevõtluskeskkond ja töökohad. Ka sellest oli ükskõik. Viitasin, et kui ebakindlates kätes täna tegelikult on meie riik.

Ja samuti ka riigieelarves, et siin võib ka rääkida positiivseid esiletõsteid, kui me räägime peretoetustest, lastetoetustest, millega meie alustasime koos nelja erakonnaga 12. mai, kus siis esimesele ja teisele lapsele tõuseks lapsetoetus 100 eurot. Tänases kokkuleppes on see hoopis 80 eurot. Meie rääkisime kolmandast lapsest 700 eurot, nüüd on näha, et see on liikunud 650 peale. Õige suund, aga tegelikult tänases ülelaekumises ja inflatsiooni tingimustes liiga vähe.

Oleme osundanud sellele, et kohalikud omavalitsused, kes tegelevad inimestega, saavad täna samuti toetusi liiga aeglaselt ja liiga vähe. Tervishoid – lihtsalt vähe. Kui me vaatame tänase tervishoiuministri väljaütlemisi, kui palju sealt vaatab vastu miinus meile haigekassast, siis ka siin tegelikult poliitilist kokkulepet ja head tahet ei ole näha.

Nii et vaadates tänast riigieelarvet, vaadates meie maksulaekumisi ja tegelikke võimalusi, võib öelda, et suund on õige, aga me võiksime inimeste ja ettevõtjate ja majanduse jaoks rohkem panustada. Ja seepärast me oleme teinud ka 40 ettepanekut, millest me tõstaksime esile täna kõige rohkem siis erakorralise pensionitõusu. Jah, me leppisime selle aasta aega tagasi kokku, 20 eurot erakorralist pensionitõusu jaanuarist, aga siis ei olnud ka galopeerivat inflatsiooni ega inimeste ostujõu langust. Tänases olustikus peaks olema erakorraline pensionitõus vähemalt 50 eurot jaanuarist. Ja kui täna on näha, et suur saal lepib sellega, lepib kokku selles ettepanekus, siis me oleme nõus loobuma obstruktsioonist ja vaheaegade võtmisest.

Nii et meie sõnum kokkuvõtlikult on: aitame ettevõtjaid ja inimesi tänasest pakutust tunduvalt rohkem. Aitäh! 

15:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Taavi Aas, palun!

15:58 Taavi Aas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Siin me nüüd siis oleme. Tegime ettepaneku suurendada erakorralist pensionitõusu 30 euro võrra. See ei ole Reformierakonna poolt leitud või juhitud valitsuse poolt toetust leidnud. Ja nüüd nagu hopsti! Ja põhjus muidugi see, et raha ei ole. Ja nüüd nagu hopsti tuleb Reformierakond välja uue ettepanekuga, et võiks maksusüsteemi muuta ja toetada sihitult kõige rikkamaid. Tänane uus uudis. Loobume niinimetatud maksuküürust. Ja nagu peaminister Kaja Kallas pidevalt on rõhutanud, et toetused peavad olema sihitud ja ongi leitud väga hästi sihitud toetusmeede kõige rikkamatele. Ma arvan, et see ei ole õige. Ma väga loodan, et suures saalis pensionitõusu toetamist toetatakse, suurendamist toetatakse. Aga eks see, mis puudutab nüüd siit edasi, seda, kuidas me liigume oma oma maksupoliitikaga, eks see on järgmiste valimiste teemaks. Aga ma arvan küll, et minna täna toetama kõige jõukamaid, ei ole see tee. Meil on ühiskonnas piisavalt neid ühiskonnagruppe, kes päriselt toetust väärivad, päriselt toetust on neile vaja. Ja loomulikult kutsun üles kõiki toetama parandusettepanekut, millega suurendatakse erakorraliselt pensionitõusu 20 eurolt 50 eurole. Aitäh!

15:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Marko Šorin, palun!

16:00 Marko Šorin

Hea esimees! Head saalis viibijad! Eelarve, mida me praegu käsitleme, on ajaloo suurima mahuga. Inflatsioon, mis meie kõigi ostuvõimet pärsib ja piirab igapäevaselt, toidab samaaegselt läbi maksulaekumiste eelarve tulupoolt. Tänu sellele on mõned koalitsioonipoliitikud lausa öelnud, et eelarve üle saab uhkust tunda, see on niivõrd hea eelnõu, et opositsioon ei oska seda isegi mitte kritiseerida ja seda ei saavatki kritiseerida. Aga siiski, ma hüppan aastasse 2016, et meenutada tookord vahetus koalitsioon, peaministriks sai Jüri Ratas ja mina sattusin siia suurde saali esimest korda asendusliikmena. Tookord opositsiooni jäänud Reformierakond esitas 2017. aasta eelarvele ligi 150 muudatusettepanekut. Kas keegi mäletab, olid need sisulised? Õige vastus on, et ei olnud. Kõik need üle 100 muudatusettepaneku erinesid üksteisest ühe euro võrra. Enne igat muudatusettepaneku läbivaatamist võeti kümme minutit vaheaega ja me jooksime siin öö läbi edasi-tagasi. Juhtus ka selline apsakas, mida ma olin kogemata leidnud, et 43. ja 143. muudatusettepanek olid euro pealt täpselt ühesugused. Tookord Riigikogu istungit juhtinud Eiki Nestorile esitasin protseduurilise küsimuse, et kas me võime nüüd, kui me 43. muudatusettepaneku läbi hääletame, järgmised 100 vahele jätta. Paraku selle kümne minuti jooksul, mis vaheaeg võeti, selgus, et tegemist olevat olnud nõunike näpukaga. Ja nii me jätkasime öö läbi, järgmised 44., 45. ja nii edasi.

See oli aastal 2016, aga seekord, erinevalt tookordsest, mida ma just meenutasin, on esitatud sisulised muudatusettepanekud. Neid ei saa samamoodi naeruvääristada nagu aastal 2016 tehtud ühe euro võrra erinevaid muudatusettepanekuid. Aga neid me hakkame varsti läbi vaatama, mitmeidki nendest hääletama või võib-olla kõiki hääletama. Siis kahte muudatusettepanekut tahan ma siit kõnetoolist eraldi välja tuua. Pärnumaalasena tunnen ma muret Pärnu silla rahastamise pärast. Muudatusettepanekuna on lisatud või soov lisada silla rahastusele riigi poolt veel 5 miljonit eurot, sest Pärnu Linnavalitsus on pöördunud riigi poole palvega saada silla ehituseks 25 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarves on küll 5 miljonit ja riigi eelarvestrateegias 15 miljonit, kuid sellest ei piisa. Vahepealne aeg, mis Pärnu Linnavalitsus on kaotanud erinevate poliitiliste võtete tõttu, on silla ehitusmaksumus läinud päris palju kallimaks. Nii et ma usun küll, kõik Pärnumaa saadikud ja ka teised, kes tahavad Euroopa suunal liikuda ja Pärnust läbi sõita, võiksid seda muudatusettepanekut toetada.

Kuid veel üks. Esmaspäeval siinsamas kõnetoolis tutvustasin koolilõuna riigipoolse rahastuse tõstmise eelnõu. Kultuurikomisjonis leidis see konsensuslikku toetust või õigem oleks öelda mõistmist. Sooviti esimene lugemine sellel eelnõul siin saalis läbida. Küsimuseks jääb, kas teine ja kolmas lugemine tulevad saali. Aga täna on võimalus juba näidata toetust sellele muudatusettepaneku läbi eelarvesse tehtud muudatusettepanekut toetades, sest loomulikult on vaja selleks ka raha. See muudatusettepanek täna saali tuleb, kus on tehtud ettepanek leida 15 miljonit valitsuse reservfondist. Nii et olgem hoolsad muudatusettepanekute läbivaatamisel. Toetame, ma kutsun üles toetama mõistlikke ettepanekuid, et näidata, et Riigikogu võib võtta ka ise initsiatiivi ja juhtida riigi rahandust ja teha muudatusettepanekuid, mis on sisulised, neid toetada ja näidata oma valijatele, et me teeme siin tõsist tööd. Ma tänan tähelepanu eest!

16:05 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

16:05 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Loomulikult on selles eelarves ka palju häid asju, mille Keskerakond suutis juba kevadel eelarve projekti või riigieelarve strateegiasse sisse saada. Olgu selleks pensionitõusud, lastetoetused, peretoetused ja nii edasi. Mul on hea meel, et eelarvesse on lisandunud ka ettepanekud, mida Keskerakond on hiljem teinud, möödunud kuude jooksul, olgu tegemist siis politseinike, päästjate palgatõusuga või energiatoetustega eraisikutele.

Samas on muidugi selle eelarvega ka palju probleeme. Kui me eelarvet loeme, siis selgub, et keskkonna ekspluateerimine suureneb. Keskkonnast võetakse järjest rohkem ressursse, teenitakse sellega eelarvesse täiendavaid tulusid, aga raha meie keskkonna parandamisesse läheb vähem. Ehk Keskkonnaministeeriumi valitsemisala on selges defitsiidis ja selle eelarve järgi ei panusta me ei oma veekogude paremaks muutmisesse vajalikus mahus, vanade kaevanduste sulgemisse, parandamisse ega ka paljudesse teistesse valdkondadesse, mis seda raha vajavad. Rääkimata sellest, et me ei anna juurde palgaraha spetsialistidele, kes peaksid hakkama menetlema neid tohutuid kasutuslube või keskkonnatingimusi, mida on vaja tuulikute, päikeseparkide rajamiseks, mis on koalitsiooni enda üks suurtest eesmärkidest. Ehk sõnad ja teod lähevad selgelt sassi või vastuollu.

Ja samuti on kuhugi ära kadunud pikalt ette valmistatud keskkonnamaja loomine, mis võiks näidata, mida Eesti puitarhitektuuriga on võimalik saavutada ja millised võiksid avalikud hooned tulevikus olla. Äärmiselt kahetsusväärne, mis nullib sisuliselt või tühistab mitmete eelnevate valitsuste töö. Nii et ma väga loodan, et ka koalitsioonisaadikud mõtlevad selle peale sügavalt ja toetavad näiteks muudatusettepanekut 26, mis võimaldaks selle keskkonnamaja projektiga edasi minna.

Loomulikult neid probleeme on veel. Teede investeeringud kukuvad oluliselt. Meil väheneb nii põhimaanteede rahastus kui ka rahad, mida on ette nähtud kohalike teede, kas musta katte allaviimiseks või ka lihtsalt korrashoidmiseks. Samuti ei ole siin lahendusi ettevõtluse toetamiseks väljaspool tõmbekeskusi, et elu ka maapiirkondades muutuks paremaks ja see palgalõhe, mis on suurte keskuste ja maapiirkondade vahel, väheneks. Need ei pea olema otsesed rahalised toetused, oleks saanud ette näha ka käendusi, laenuvõimalusi ja nii edasi, aga seda ei ole.

Teiseks, kui me räägime rohepöördest, siis on äärmiselt oluline ka ühistransport. Ühistranspordi võimalused parandaksid, et transport sõidaks siis, kui vaja, sinna, kuhu vaja. See vajab lisavahendeid ilmselgelt, sest meie liinikilomeetreid on liiga vähe selleks, et panna inimesed ühistransporti kasutama ja loobuma oma isiklikust transpordivahendist. Aga ühise parema tuleviku nimel oleks äärmiselt oluline sellesse panustada.

Samuti on siin eelarves liialt vähe vahendeid ette nähtud sisejulgeolekule või laiapindsele riigikaitsele. Seda, mis on eriti kurb, arvestades meie keerulist julgeoleku olukorda, peaksime oluliselt rohkem panustama sellesse, et meie inimeste võime iseendaga toime tulla paraneks ja et ka omavalitsused suudaksid pakkuda oma inimestele rohkem tuge.

Palun kolm minutit lisaaega. (Juhataja: "Kolm minutit lisaaega, palun!")

Ja kui siin on palju juttu kuludest ja enamasti heidetakse ette, et võiks rääkida ka tulude poolest, siis mitmeid ettepanekuid, mis Keskerakonna poolt on tehtud eelarve tulude suurendamiseks, ei ole toetust leidnud. On palju juttu olnud sellest, et me ei saa kasutada näiteks oma maavarasid teedeehituses, meil on väga suured vastuolud kohalike kogukondadega. On tehtud ettepanek, et võiks selle kaevandustasude või keskkonnatasude poole üle vaadata niimoodi, et kohalikud omavalitsused saaksid sealt rohkem tulusid, mis annaks võimaluse erinevate projektidega jõudsalt edasi minna. Ja see kasvataks ka eelarve tulusid, mitte küll väga palju, aga täiesti arvestatavalt.

Ja teine pool, millega saaks tegeleda, on loomulikult plastikjäätmetest tuleneva reostuse pool. Meil enamus jäätmeid on seotud pakenditega, mille kulud peaksid olema kaetud. Aga kui minna sellesse teemasse sügavuti, siis selgub, et need tasuda liialt väikesed ja nendega ei ole võimalik tegelikult seda seaduses ettenähtud kohustust täita. Ja sellest tulenevalt on olnud ettepanek neid tasusid tõsta nii, et ettevõtjatel oleks motivatsioon kõik plastikjäätmed kokku koguda ja suunata uuesti ringkasutusse. Ja neid kohaliku kasu instrument on veelgi, mida on välja pakutud, millega saaks tõsta eelarve tulude poolt, nii et katta kõiki neid vajalikke investeeringuid, millest eelpool sai räägitud. Aitäh!

16:12 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, palun! (Aivar Sõerd palub lisaaega.) Kolma minutit lisaaega. Palun!

16:12 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt siin eelnenud juttudele tuleks muidugi juurde märkida seda, et muudatusettepanekud, mida ainuüksi Keskerakonna poolt on 40, formaalselt võib jah märkida nende katteallikaks Vabariigi Valitsuse reservfond, aga sisuliselt me teame, et seda katteallikat ei jätku ja see on hõre. Kuigi eelarveseaduses on reserv valitsuse all 279 miljonit eurot, aga sellest 120 miljonit on juba lahti kirjutatud, kuhu see suunatud on, see on juba ära suunatud, seal on põgenike hariduskulud, IKT vahendid, Eesti Raudtee kahjum, idapiiri ehituskulud. Nii et see ei ole vaba raha. Ütleme, teoreetiliselt vaba raha on 156 miljonit eurot, aga selle sees on ka ju erakorralised asjaolud, mida alati peab valitsus reserviga katma. Aga samas, kui Keskerakonna muudatuste kulud kõik kokku lüüa, saame üle 500 miljoni euro ehk siis seda on üle kolme korra rohkem kui Vabariigi Valitsuse reservi all teoreetiliselt vaba raha üldse võiks olla. Nii et ei ole teada, kust see raha tuleb nende muudatusettepanekute katteallikateks.

Mis puudutas seda etteheidet, et toetuste ja kriisiabimeetmete kasvu osas, et liiga aeglaselt ja liiga vähe – no ei ole liiga aeglaselt ja liiga vähe, lihtsalt eelarve võimalused seavad need piirid ja loomulikult kõiki probleeme ei olegi võimalik ühe riigieelarve raames ära lahendada.

Meil on eelarves väga konkreetsed prioriteedid. Kõigepealt inimeste toimetulek. Ka pensionide kasv näiteks on päris korralik, tänu maksulaekumiste kasvule. Keskmine pension tõuseb 704 euroni ja peretoetuste kasv on silmatorkav. Aga on selge, et eelarvel on piirid. Ja lisaks inimeste toimetulekule väga selge prioriteet on ju kaitsekulud. Meenutame siin, et selle aasta eelarves on suurem kasv, aga 2021. aasta eelarves võrreldes 2020. aastaga ja veel aasta varem oli kasv ju 30-40 miljonit, ainult. Aga järgmise aasta eelarves kaitsekulud lähevad ju üle miljardi euroni. Nii et see on selge prioriteet. Iseseisva kaitsevõime arendamine toimub järgmisel aastal kiirendatud tempos ja jätkub ka järgmistel aastatel. Juba järgmisel aastal on märkimisväärsed hanked rannakaitse, sidevarustus, laskemoon, sõidukid, tankitõrje ja liikursuurtükid, soomukite ümberehitus. Järgmisel viiel aastal läheb läheb kaitsevaldkonda ligi 2,5 miljardit eurot. Teiste riikide võrdluses meil on ikkagi suur osakaal just nendel investeeringutel ja hangetel. Ja järgmisel viiel aastal arendame välja keskmaa õhutõrje, täiendame võimeid liikursuurtükkide osas, mitmikraketiheitjate osas, tugevdame rannakaitset, moonavarusid ja arendame taristut. Nii et väga selge prioriteet.

Siis muidugi vahendite kavandamine eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks, õpetajate koolituse õppekohtade arvu suurendamine kõrgkoolides. Muidugi, mida ma eelnevalt rääkisin, inimeste toimetulek. Ka maksuvaba tulu tõstmine 654 euroni. Õpetajate, päästjate, politseinike, kultuuritöötajate palgatõusud ka eelmiste aastatega võrreldes suur samm edasi.

Ja ma tahaksin välja tuua veel selle, mis on ka majanduse konkurentsivõime seisukohast oluline, et maksukoormus püsib 33,3% tasemel. Aga peame arvestama sellega, et üks ajastu hakkab läbi saama. See on see ajastu, kui riigid said odavalt laenu võtta ja eelarvereeglid ei kehtinud seoses pandeemiaga juba mitmendat aastat. See aeg saab läbi ja juba järgmise aasta eelarves tuleb arvestada ligi 100 miljoni euro suuruse intressikuluga. Muuseas, see kuluartikkel hakkab kiiresti kasvama eelarve kulude poolel, nii et sellega tuleb arvestada. Ja Euroopa Keskpanga rahapoliitika intresside tõusud ei ole veel jõudnud tipuni, sinna on veel minna. See mõjutab ka riikide võlakirjade intresse ja mõjutab ka meid eriti, kuna Eesti väike riik ja me ei ole võlakirja turul väga suured tegijad.

Tuleb arvestada sellega, et Euroopa Komisjoni eestvedamisel on valminud Euroopa Liidu majandusjuhtimise kava ja seal on juba sees uuendatud eelarvereeglid. Eks arutelud muidugi nende ümber veel on pooleli, aga praegu liigutakse selles suunas, et liikmesriikide eelarved peavad edaspidi jääma 3% nominaalse defitsiidi raamidesse. Võlg ei saa olla üle 60% SKP-st ja see 3% nominaalset defitsiiti saab olema suur väljakutse meile. Seda hakatakse jälgima. Keskne kriteerium on netokulude määr, need on need eelarvekulud, mis on otseselt valitsuse kontrolli all, neid hakatakse jälgima. Tulevad sanktsioonid nendele liikmesriikidele, kes neid reegleid ei täida. Nii et täiesti uus keskkond seisab ees.

Nüüd see jutt, mis me kuulsime, et maksulaekumised hetkel on väga head. Jah, see tuleneb inflatsioonist ja väga hea käibemaksu laekumise ja tööjõumaksude tulemusena, aga inflatsioonilises keskkonnas ongi niimoodi, et tulud ja kulud mõjuvad viitega, kulud tulevad ka siia järgi. Ei saa olla sellega nõus, et selle (Juhataja helistab kella.) ühe aasta maksulaekumiste pinnalt saaks väga pikki järeldusi teha järgmisteks aastateks. Tänan tähelepanu eest! 

16:20 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!

16:20 Jürgen Ligi

Härra esimees! Austatud kolleegid! Parim argument Riigikogu rolli suurendamise vastu riigieelarve menetlemisel on viis minutit debati kuulamist. Viie minutiga ei kuule ära, aga see debati tase, mis siin saalis alati käib, on tegelikult piinlik. Ma ei räägi praegu Aivar Sõerdist. Põhimõtteliselt arvatakse, et riigieelarve on kulude loend ja puldis on vaja käia selleks, et kurta, et liiga vähe. Ja see ongi riigieelarve inimeste arvates. Marko Šorin ...

Üks erand oli muidugi Siim Kiisler, kes kurtis ka liigsuure eelarve defitsiidi pärast. Tema kahjuks tegi siin ka paar olulist möödalasku, kui ta kiitis näiteks hirmsasti ja lähtus, et investeeringud ja laristamine, ta jagas riigieelarve kulud niimoodi. Tegelikult riigieelarve kulud on ikka kõik praktilised püsikulud, mõned erandid, ühekordsed väga suured väljaminekud. Aga üldjoontes isegi teede ehitus ja see, mida siin on kurdetud, on püsikulu riigil ja ei ole mõtet siin vahet teha. Aga mida te jättis mainimata, et miks suur defitsiit probleem on ja mida keegi ei maininud, et ta suurendab inflatsiooni. See on see suur probleem ju praegu. Peamine majandusprobleem on kõrge inflatsioon. Ja me kahjuks ei ole suutnud eelarvet paremasse tasakaalu viia.

Marko Šorin tegelikult provotseeris minu pulti tuleku, kui ta hakkas rääkima 2017. aastast ja seal tehtud hulgale muudatusettepanekutele, mis oli kahtlemata obstruktsiooni eesmärgil. Ei, see ei olnud hea näide, sest meie oleme olnud põhimõtteliselt selle meetodi suhtes vaenulikud, mina olen põlastanud. Aga too aasta oli ikkagi kapitaalne rahanduse ämbrisse pööramise aeg, kus keerati kihva tulumaks, keerati kihva alkoholiaktsiis. Majanduskasv oli korralik, aga keerati kihva ka eelarvereeglid ja räägiti peale juttu, kuidas arendatakse majanduskasvu. See oli tõesti põhjus protestida ja kusjuures need lollakad projektid, mida aeti, nendel ei olnud mingit seost majanduskasvuga, need olid sisuliselt omale eelarvest liha kojutassimised, kui teha inglise keelest toortõlget. Nii et ärme seda paralleeli teeme. Tegelikult ei tohiks nii olla, nagu tegi siin palju aastaid järjest Keskerakond, et ta tõesti juntis, see oli nullindatel, põhimõtteliselt iga eelarvega ja see ei ole mitte ka diskussiooni tase. Aga tookord oli selleks põhjust 2017.

Mis on veel probleem, kui siin räägitakse kümnetest ja kümnetest muudatusettepanekutest – no nad ei kvalifitseeru ju ükski muudatusettepanekuks, kui võetakse raha sealt, kust tegelikult võtta ei ole. Aivar Sõerd seda mainis. See on ülimalt madal latt, kui me ütleme, et valitsuse reserv on katteallikas. See on erakorralisteks kuludeks broneeritud raha, see ei ole katteallikas. Kui te tahate öelda, et millekski on raha liiga vähe, siis te peate ütlema, kus on liiga palju ja ainult sel juhul on mõtet teha muudatusettepanekuid ja meie oleme aastaid lähtunud sellest opositsioonis olles. Me teeme muudatusettepanekud ikkagi mingi päris asja arvel, mis meie arvates on vale, ja juhime tähelepanu nendele kohtadele ühtlasi ega ütle, et ah, valitsuse reserv, lööme kuuekordselt üle või oli see neljakordselt, on seekord tehtud. See on häbi, ausõna.

Eelarve seis on väga suur probleem, seda tuleb hakata kindlasti järgmistel valitsustel parandama. Üks põhjus on see ....reeglid, aga sisuline põhjus on see, et kõik need, kes ütlevad, et ...

Vabandust! Palun lisaaega.

16:25 Aseesimees Martin Helme

Palun! Kolm minutit lisaaega.

16:25 Jürgen Ligi

... et kõik, kes ütlevad, et liiga vähe ja et need hinnad tõusevad ja liiga vähe kulutatakse, räägivad endale vastu. See on ju kõik, välja arvatud suured ostud välismaalt, mida kahtlemata kaitsevarustus on, on ju kõik inflatsioonipump. Vähe on asju, mis ei mõju siseriiklikult hinnatõusu suurendavalt. Aga samas ei saa ka riik päris ignoreerida neid pingeid, mis hinnatõus tekitab, ja see on ka üks selle defitsiidi allikas, et sotsiaalkulud, teatud strateegilised palgatõusud, mis osaliselt vähemalt peavad katma ka seda suurt valu, mida paarikümne protsendine inflatsioon põhjustab. Me ei saa kahjuks, me ei ole tavaolukorras.

Ja veel tahtsin öelda, mis Siim Kiisler siin ... Aa, juba ütlesin. Investeeringud jah ei ole, investeeringud ja kulud ei ole selliselt vastandatavad, aga ka kaitsekulude sees, kui ikka kaitsekulud järsult tõusevad, siis seal ei ole ka see piir tingimata loogiline, et seal teatud varustus läheb otse justkui tavakulusse ja investeeringuks lähevad mingisugused muud asjad, aga püssil ja padrunil piltlikult öeldes sellist vahet ei ole, kui kaitsekulusid rääkida. Nad on mõlemad mitme aasta ostud ja selline jaotus ei ole tegelikult põhjendus.

Aga jah, kahju! Kahju, et eelarvest nii vähe räägitakse. Eelarve peaks olema kulude ja tulude omavaheline seos ja selle mõju majandusele. Praegu ta kahtlemata inflatsiooni kütab, aga oleks võinud minna ka halvemini. Aitäh!

16:26 Aseesimees Martin Helme

Marko Šorin. Repliik, jah?

16:27 Marko Šorin

Ma tänan! Loomulikult on põnev kuulata, kui tsiteeritakse eelolevaid kõnesid, ja arusaadav, et endine rahandusminister loomulikult tunneb muret muudatusettepanekute kvaliteedi pärast. Ja arusaadav, et selliseid muudatusettepanekuid, mis erinevad üksteisest ühe euro võrra, ta põlastab ja põlastab jätkuvalt ja julgeb seda koalitsioonis olles välja lüüa. Sügav tunnustus, eelkõneleja, ja ma üldse ei taha nii-öelda pisendada tema sõnu ja sõnade väärtust. Aga see, mida ma meenutasin aastal 2016, see tugines faktidele. Ma usun, ka tookord oli endine rahandusminister nende muudatusettepanekute vastu, mis näitas erakonda mitte heas valguses. Näiteks ma võin ka seda öelda, et Keskerakond samuti arvab, et meile ei meeldi see, et meie muudatusettepanekutega see aasta ei arvestata. Meie arvates on tehtud head muudatusettepanekud. Seda käitumismustrit saab loomulikult koalitsioon ka muuta. See on demokraatia ja selles me elame. Näiteks mulle ka ei meeldi, et Tallinna-Pärnu suund on välja ehitamata – ikka nii, nagu see oli nõukogude ajal, samasuguse tee peal tuleb sõita –, kui me vaatame seda, kuidas Tartu maanteed rahastatakse igal aastal. Nii et see, mis meile kõigile meeldib või ei meeldi, on iseküsimus. Aga ma tunnustan, et eelkõneleja kõike seda välja ütles. Aitäh!

16:28 Aseesimees Martin Helme

Ja on tekkinud protseduuriline. Palun, Dmitri Dmitrijev!

16:28 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul kolleeg siin lõpetas praegu jutu ka demokraatiast. Tegelikult kuna kogu selle punkti ettekanne mahtus enam-vähem minuti sisse ja ma ise jõudsin kuskil kahe minutiga saali, ma täpsustasin stenogrammist, tegelikult ettekandja... Vabandan! Ta on väitnud, et rahanduskomisjon arutas oma 7. novembri istungil Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensioni... Nii.

16:29 Aseesimees Martin Helme

Oota, me ei ole protseduuriliseni jõudnud veel, kohe-kohe jõuame.

16:29 Dmitri Dmitrijev

Ja selles mõttes kõik needsamad muudatusettepanekud, mis on laekunud fraktsioonide poolt, Riigikogu liikmete poolt, ka komisjoni enda poolt, kas me ei pidanud neid käsitlema ka ettekande raames või me lihtsalt hääletame need läbi sisuliselt.

16:29 Aseesimees Martin Helme

Ettekannet saab teha põhjalikumalt ja saab teha väga kokkuhoidlikult. Pean tunnistama, et ma ei olnud ettekande ajal ise ka saalis, nii et ma ei või öelda, et kui põhjalik see oli. Aga kui siis keegi protestida jõudnud, siis nii on – vesi silla all. Jürgen Ligi, ka protseduuriline, palun!

16:30 Jürgen Ligi

Jah, härra juhataja! Kas ma tohin küsida, kas minu vastus on protseduurilise küsimuse raamides, (Juhataja naerab.) kui ma ütlen, et ettekanne kajastas adekvaatselt tegelikult komisjonis toimunut ja seal oli põhiküsimus ikkagi katteallikas. Aga ma ei tea, ma vist ei tohi vastata sellele küsimusele.

16:30 Aseesimees Martin Helme

Jah. Ei, see ei ole protseduuriline enam. Jah.

Aga läheme edasi läbirääkimistega. Kõikidel Riigikogu saadikutel on võimalik kõnega esineda. Tarmo Tamm, palun!

16:30 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Head kolleegid! See on ju tavapärane, et koalitsioon kiidab eelarvet ja opositsioon ütleb, et see on üks kehvemaid eelarveid, mis üldse Riigikogus on vastu võetud või võetakse vastu. Kindlasti ei ole enam järgmisel aastal sellest juttu, et see on nii hea eelarve, et me järgmisele põlvkonnale enam laenu ei päranda. Sellest räägiti aasta, et me enam laene ei päranda, aga nüüd paraku on juhtunud teistmoodi. Ja korras rahandusest ei ole ka vist enam meil põhjust rääkida, sest me laename juba võlakirjaturult rahaga 4% aastas. Sellel juhul ei saa kuidagi rääkida riigi korras rahandusest.

Eks ta ole üks selline valimiseelne eelarve, kus tänu inflatsioonile, kõrgele inflatsioonile, kui inflatsioon üle 20%, tänu kõrgetele käibemaksu laekumistele ja palgatõusudele oli võimalik igasuguseid lubadusi siia eelarvesse sisse panna. Ma muidugi ei tea, kuidas pannakse kokku 2024. aasta eelarve. Kui järgmise aasta eelarves juba võetakse 780 miljonit eurot laenu, siis kust kohast see riigile tulude kasv järsku tõuseb, et võib öelda, et me saame nüüd täiendavalt need kulutused, mida me kõik oleme eelarvelisi siia sisse planeerinud, ka järgnevatel aastatel katta? Ma kardan, et me hakkame nüüd laenu laenudega katma. See oht on päris suur, reaalselt kusagil sellist tulude tõusu riigil ma ei kujuta ette, et on võimalik ette näha.

Aga ma ütlen veel kord, et see on valimiseelne eelarve ja siis võib palju lubada. Need eelarveread, mis lähevad inimestele, on täiesti arusaadavad ja mõistetavad, aga kõige kurvem minu arust on see, et me oleme jätnud ära selle kõige haavatavama grupi toetamise sellisel määral, nagu oleks pidanud olema, et kui 83% pensionäridest näiteks elab alla suhtelist vaesust, siis sellega ühes heas heaoluriigis küll kuidagi ei tohiks nõus olla.

Aga mida ma tahan öelda? Siin hea kolleeg Aivar rääkis, et reservfondist on juba ära jagatud 100 miljonit. Ma küsin, kuidas on võimalik, et me võtame vastu riigieelarve ja eelnevalt on reservfondist juba raha ära jagatud. Reservfondist saab alles hakata raha jagama siis, kui riigieelarve on vastu võetud, aga teil on juba ette raha ära jagatud 100 miljonit. Mille jaoks see reservfond siis? Reservfondi mõte ongi see, et reservfondist jagatakse raha ettenägematuteks kuludest. Aga te räägite juba, et teil on 100 miljonit ära jagatud. Mis reservfond on, mille jaoks see reservfond siis on? Miks te ei saa siis otse välja kirjutada, et 100 miljonit läheb sellele ja sellele kulureale? Te räägite, et meil on 100 miljonit juba reservfondist ära jagatud? No kuidas on see võimalik saab olla? Mis see reservfondi mõte siis on? See on minu arust täiesti arusaamatu, sest olen ka aastaid eelarvetega tegelenud. Aga reservfondi raha jagamine on juba enne ära tehtud, kui eelarve vastu võetakse.

Ja mind teeb kurvaks ka see, et riigieelarvest ei leitud raha põllumeestele toetuseks ja toiduainete tööstuse sektorile toetuseks. Me tegime kaks väga konkreetset ettepanekut: et 10 miljonit eraldada põllumeestele erakorralisteks kulutusteks ja toiduainete sektorile, mis on püsti hädas. Toiduainetesektor on ka Eesti toidujulgeoleku tagaja, aga sinna ei leitud raha. Ja sealt reservfondist oleks võinud vabalt selle raha võtta, aga mitte jagada sellistele kuludele, mida me tänasel päeval veel tegelikult ei tea.

Eks ta ole jah selline valimiseelne eelarve. Aga kes peavad 2024. aasta eelarve läbirääkimiste debatti siin, siis ma arvan, et see saab olema hoopis teine jutt. Ja kas ilma maksutõusudeta on üldse võimalik seda kokku panna, eks seda teavad kõik, kes siin saalis istuvad, aga ma arvan, et see ei ole lihtsalt võimalik. Laenu laenudega ei peaks küll Eesti riik maksma. Kahjuks komisjon seda meie ettepanekud põllumeestele ja toiduainete sektorile toetusi maksta ei toetanud, aga ma loodan, et parlamendi suur saal seda toetab. Nii et aitäh teile!

16:35 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, repliik, palun!

16:35 Aivar Sõerd

Muidugi on repliik. Siin sõnavõtja ilmaaegu asjatult tekitas mingisugust poleemikat või muret ülemäära. Asi on selles, et eelarve... See on üks väheseid kohti, kus on eelarves kulud väga üksikasjalikult lahti kirjutatud. Reserv koosnebki – see on eelarve seaduses kirjas – koosneb kahest osast. Ongi kirjas, et on sihtotstarbeline reserv ja eelarve lisas 5 – mälu järgi ma ütlen – on kõik lahti kirjutatud, mis seal on, ja siis sihtotstarbeta reserv. Vot see on, mis on lahti kirjutamata – 156 miljonit eurot.

Aga see 120 miljonit eurot, seal on väga... Lisas 5 on selgelt, lugege sealt, seal on näha, milleks raha läheb: IT-kulud ministeeriumide lõikes, põgenike hariduskulud, Eesti Raudtee kahjum, idapiiri ehituskulud. See on sihtotstarbeline raha ja eelarve seaduses on üks väheseid kohti, kus on kulud väga selgelt lahti kirjutatud. Et siin midagi imestada ei ole.

Ka varasematel aastatel olnud praktika, kus reservi all on summad, mis on tegelikult juba sihtotstarbeliselt ära määratletud, aga mille täpsem jaotus toimub hiljem. Näiteks siin on mõned IT-kulud või ka palgarahadega on niimoodi olnud.

16:36 Aseesimees Martin Helme

Aivar, poleemika on ikka hea asi Riigikogus. Poleemika on ikka hea asi.

On tekkinud protseduurilised. Tarmo Tamm, palun!

16:36 Tarmo Tamm

Aitäh! Hea, Aivar! Tänan selle koolituse eest! Ma seda muidugi palunud, ma sind nimelist ei maininud, aga ... (Hääl saalist.) Ma rääkisin sihtotstarvete lae sellest reservfondist, ma ei rääkinud sihtotstarbelisest.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Ma juhin tähelepanu, et ühe korra saab repliigiga vastata, repliigile repliigiga enam vastata ei saa. Ärge kuritarvitage protseduurilist repliigina. Tõnis Mölder, palun! Protseduuriline, jah?

16:37 Tõnis Mölder

Aitäh, istungi juhataja! Mis see meie kodu- ja töökord ütleb sellele, et millal ja kuidas on võimalik näiteks komisjonipoolset ettekandjat vahetada? Siin kolleeg härra Sõerd tegi minu meelest isegi oluliselt põhjalikuma ettekande kui rahanduskomisjonipoolne ettekandja. Hea meelega kuulaks härra Sõerdi veel pikemalt ja pikemalt, tema need sisulised kommentaarid on minu meelest väga asjakohased ja tegelikult annavad sellele debatile just nimelt seda sära. Mis see meie kodu- ja töökord selle kohta ütleb?

16:37 Aseesimees Martin Helme

Kodu- ja töökord ütleb selle kohta, et komisjonipoolse ettekandja määrab komisjon oma istungil ja sellest peaks komisjon teatama Riigikogu juhatust ikkagi enne istungit.

Aga jätkame läbirääkimistega. Kersti Sarapuu, palun!

16:38 Kersti Sarapuu

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna teisel lugemisel olev 2023. aasta riigieelarve projekt on oma prioriteetidelt suunatud kaitsevõime tugevdamisele, riigipalgaliste palga tõstmisele ja teatud määral ka inimeste toimetuleku parandamisele. See ongi selge, kõigil ongi omad prioriteedid. Kuid nende teistega nagu näiteks riigipalgaliste tõstmine ja ka toimetuleku parandamine, sellega alustas ka juba Keskerakond, kui ta oli valitsuses. Ja kuigi panustatakse riigitöötajate, õpetajate, politseinike ja ka teiste palkade tõstmisele ja parandamisele, on teatud valdkonnad jäänud siiski puutumata.

Ka mina sean esimesele kohale erakorralise pensionitõusu 50 euro võrra. Sellekohase eelnõu andsime me sisse ka paar kuud tagasi juba, et see võiks olla 50 eurot, mitte 20 ja oleme ka teinud muudatusettepaneku. Kuigi, jah, valitsuses olles me kõik üheskoos otsustasime, et see 20 eurot võiks ikkagi pension tõusta, siis tänane majandusseis, kus inflatsioon on juba üle 20, ligi 25 ja isegi kohati ulatub ta üle, kaupade ja teenuste hinnad on märgatavalt kasvanud, energia hinnad on kasvanud, et see 50 eurot oleks küllaltki sümpaatne, et meie eakad saaksid iseendaga toime tulla. Meie kohtumistel rahvaga on pensioniealised inimesed tunnistanud, et kui nad oma pensioni eest eelnevatel aastatel on ostnud viis pakki, viis kotti pelleteid, siis nüüd nad selle pensioni eest saavad ainult ühe paki. Ja kuigi meil on universaalteenuse rakendamine elektri tarbimisele elanikkonnale ja väikeettevõtetele pakkunud teatud leevendust, siis me ei ole üldse tähelepanu pööranud puiduga kütjate toetamisele.

Teine oluline aspekt on kohalike omavalitsuste toetusfond. Jah, kuigi me ka õpetajate palkasid käesoleva eelnõuga tõstame, jääb omavalitsustel vajaka just nimelt lasteaiaõpetajate ja omavalitsuste palgal olevate kultuuritöötajate palkade tõstmiseks. Ja samuti käivad omavalitsustel üle jõu ka energia hinnad ning see 160 miljonit, mis meil eelarves nende erinevate kulude katmiseks on täna olemas, siis nendega kaugeltki kohalikud omavalitsused toime ei tule. Pealegi on nüüd tõusnud ka küttehinnad kolmandiku võrra, nii et eks need kõik seavad omavalitsused raskete valikute ette.

Ja ma ei peatukski rohkem sellesama eelarve projekti lahkamisel, kuid me peaksime kõik tunnistama seda, et sajad miljonid on meil puudu tervishoius, sotsiaalhoolekandes, teede- ja taristuvaldkonnas, ja loodame, et me saame kas muudatusettepanekutega teatud olukordi leevendada ja parandada või siis peame ootama järgmise riigieelarve koostamisele, kus võib-olla uuesti võib olla koalitsioonis ka Keskerakond. Aitäh!

16:41 Aseesimees Martin Helme

Tõnis Mölder, palun!

16:41 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Alustuseks sellest eelarvest. Nii nagu teised kolleegid on öelnud, et kindlasti on selles eelarves ka häid asju. Ma arvan, et üks ja peamine asi, mida siit eelarvest esile tõsta, on lastetoetuse tõus ja peretoetuste tõus. Ma arvan, et ka see viimane samm, milles koalitsioon kokku leppis, on tegelikult märk selles suunas, et kui kevadel seesama suur saal alustas siin seda peretoetuste eelnõud, siis tegelikult see konsensus, mis ajutiselt – küll väga ajutiselt – oli nelja erakonna vahel olemas, on tegelikult see, kuhu me täna oleme jõudnud. Nii et veel kord, ma arvan, see on kiitus kõigile siin suures saalis, et perepoliitikas ja laste teemades, mis puudutab just nimelt toetusi, oleme me tegelikult ühel meelel.

Nüüd need kolm ja minu meelest väga suurt probleemi, mis on selles eelarves lahendamata. Need on pensionide erakorraline tõus, mis ei ole kindlasti piisav. See, et täna pensionid tõusevad ainult erakorraliselt 20 eurot, on ilmselgelt vähe. Kui peaminister siinsamas infotunnis ütles, et pole probleemi, kui Eesti Energia teenib siin miljard eurot kasumit, siis pole ju hullu – me koorime selle ära eakatelt, lasterikastelt peredelt, Eesti ettevõtetelt ja küll me siis pärast maksurahana selle inimestele tagasi anname. No ei anna. See raha läheb igale poole mujale, kui neile konkreetsetele inimestele tagasi. See, et täna elektriarved ja toidukorv on kallinenud inimeste jaoks kordades rohkem, kui see 20 eurot, mis tuleb 1. aprillist inimestele lisaks, või vabandust, 1. jaanuarist inimestele lisaks, siis seda on ilmselgelt vähe. Nii et kindlasti Keskerakond selle teise lugemise jooksul seisab selle eest, et erakorraline pensionitõus oleks 20 euro asemel 50 eurot.

Teine, mis on oluline ja suur probleem, mida me oleme siin suures saalis ka arutanud, on kogu teede investeeringute ja korrashoiu rahastamise puudumine. See on tegelikult probleem, mis õhtu lõpuks hakkab mõjutama meie liiklusturvalisust ja meie kõikide elusid. Me kõik tahame, et kui meie head sõbrad-kolleegid, lähedased, pereliikmed lähevad hommikul kodust välja, et nad tuleksid tervena tagasi koju. Arvestades seda, kuidas meie liiklusturvalisus, meie teede korrashoid ja teede arendamine ja infrastruktuuri rajamine on rahastatud, siis sellisel rahastuse kujul ei ole võimalik enam seda turvalisust hoida. See on tegelikult kokkuhoid Eesti inimeste tervise ja heaolu arvelt. Seda kindlasti ei tohi teha.

Lisaks puudutab see paljusid taristuettevõtjaid. Ma arvan, et see on väga oluline, et me annaksime sinna sektorisse lisaraha, sest tegelikult kõik see, mida me oleme näinud oma silmaga, kuidas Tallinna ja Paide vahele on rajatud 2+2 maantee – see on turvaline, see on euroopalik ja me tahaksime, et kogu Eesti teedevõrk oleks selline. Lisaks me tahame, et maakondades oleks tolmuvabad teekatted. Ma mäletan, et paar aastat tagasi andis Vabariigi Valitsus selleks eraldi 25 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarves on selleks 1,6 miljonit eurot. See on mitte kordades vahe, vaid see on kümnetes kordades vahe ja see näitab suhtumist sellesse, milline on selle valitsuskoalitsiooni regionaalpoliitika – ehk olematu.

Ja kolmas, mis puudutab, on kindlasti tervishoiu alarahastus. See on samamoodi temaatika, mida me oleme ka siin suures saalis arutanud alles eile, kui riigikontrolör tegi sellest ülevaate, et kui alarahastatud ja kui kehvasti on rahastatud Eesti tervishoid. Võiks öelda, et Eesti tervishoid on haige. Ja haige sellepärast, et mitte ainult rahaga ei ole võimalik neid auke lappida.

Paluks lisaaega ka.

16:45 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:45 Tõnis Mölder

Aitäh! Mitte ainult haige rahalises mõttes, vaid haige ka selles mõttes, et meil ei ole piisavalt täna arste, meditsiinitöötajaid, õdesid, keda üks hetk panna meie inimesi ravima. Juba täna me oleme ravijärjekordade mõttes, ravi mõttes Euroopa kõige kehvema kättesaadavusega riik. Ja arvestades, et meie ühiskond on vananev, mitte noorenev, siis tervishoiuteenuste järgi vajadus aina kasvab.

Minu meelest ühe väga suure strateegilise vea tegi Kaja Kallas siis, kui ta oli ainuvalitsuses. Kui ta üksi juhtis riiki, ta jättis ja võttis vastu otsuse, jättes andmata raha Tallinna Haigla rajamiseks. Tallinna Haigla ei olnud haigla, mis oli mõeldud ainult Tallinna inimestele või väga selgelt mingi poole Tallinna elanike ravimiseks. Ei, see oli mõeldud kõigi Eesti inimeste tervise parandamiseks ja kogu meie meditsiinitaristu arendamiseks. See oli strateegiliselt väga suur viga ja sellest on ääretult kahju, et siin eelarves seda kajastatud ei ole. Nii et veel kord, Keskerakond kindlasti selle teise lugemise ajal kasutab neid meetmeid, mida ühel parlamendi opositsioonierakonnal on võimalik kasutada, et juhtida just nimelt kõikide koalitsioonisaadikute tähelepanu sellele, et toetada on vaja meie eakaid, toetada on vaja rahastust meie teedesse ja infrastruktuuri ning panustada rohkem tervishoidu. Aitäh!

16:47 Aseesimees Martin Helme

Siret Kotka, palun!

16:47 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hiljuti vestlesin Rakveres vanaprouaga, kes kurtis hinnatõusude üle. Pärast ravimite ostmist ja kommunaalkulude tasumist haigutab tema rahakotis lihtsalt tühjus. Nimelt, viimased kolm nädalat on ta läbi pidanud ajama vaid kuue euroga. Ja ma usun, et selliseid pensionäre on meil Eestis väga palju. Vaeste ja rikaste vahel on majanduslikult väga suur ebavõrdsus meil Eestis ja kahjuks see järjest süveneb. Eriti teravalt on see just tänavu üüratu hinnaralli tõttu silma paistma hakanud. Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv on aastaga kerkinud enam kui 30 000 inimese võrra. Ühesõnaga rohkem kui 300 000 inimest elab meie riigis vaesuses. Ja vaeste osakaal kasvas ja kasvas eelkõige just vanemaealiste inimeste hulgas. Üle 80% eakatest kogeb suhtelist vaesust. Siin ei ole vahet, kas elatakse üksi või kahekesi, see number on ikkagi üle 80%.

Ning probleem ja põhjus ei ole kuidagi keeruline ega müstiline. Kui me vaatame tänavust keskmist vanaduspensioni, siis see jääb alla suhtelist vaesuspiiri. Ja väljapääs sellest katastroofilisest olukorrast on ainult üks: erakorraline ja piisav pensionitõus, kuna tänased pensionid on väga selgelt jäänud ajale jalgu. Teatavasti tõuseb uue aasta esimesest päevast pension 20 eurot ja keskmine vanaduspension muutub tulumaksuvabaks ning koos 1. aprilli pensioni indekseerimisega tõuseb keskmine pension 704 euroni. See on kõik tore, aga seda on ikkagi liiga vähe.

Näen ja tunnetan, et 2020. aasta jaanuaris Keskerakonna ja Reformierakonna poolt kokkulepitud 20 eurone erakorraline pensionitõus ei ole piisav. See ei avalda enam mingit mõju, kuna näiteks üksnes juba keskmine toidukorv on aastaga 21 euro võrra kallimaks läinud. Niisiis pelgalt kallinemine, toidukorvi kallinemine sööb uue aasta erakorralise pensionitõusu lihtsalt ära. Kuid lisaks toidule on ka eakatel teise väljaminekuid.

Keskerakonna ettepanek on juba jaanuarist suurendada pensionide baasosa ja tõsta seda 20 euro asemel hoopis 50 eurot. See seadus läbis ka Riigikogus novembrikuus esimese lugemise. Ja nüüd on vaid loota, et Reformierakond, Sotsid ja Isamaa ei viska seda Eesti rahvale hädavajalikku eelnõu parlamendist välja, kuna seda esitas konkurent, Keskerakond, ja läheb selle eelnõuga edasi. Head Riigikogu liikmed, Keskerakond on esitanud päris palju häid muudatusettepanekuid 2023. aasta riigieelarvesse. Toetagem neid! Ja toetame ka erakorraliselt pensionitõusu 50 euro võrra, mis hakkaks kehtima 1. jaanuarist. Aitäh!

16:51 Aseesimees Martin Helme

Dmitri Dmitrijev, palun! (Dmitri Dmitrijev palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

16:51 Dmitri Dmitrijev

Nii. Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on tõesti siiralt kahju, et kogu teise lugemise ettekanne mahtus ühe minuti sisse ja me ei jõudnud sisuliselt tekitada siin debatti nende muudatusettepanekute kohta, mida on esitanud mitmed fraktsioonid ja Riigikogu liikmed, komisjon ise. See, et me sisuliselt neid ei arutanud, tähendab ainult ühte, et koalitsioon ei soovigi neid muudatusettepanekuid sisuliselt arutada. Ja mulle tundub, et nende seas olid tõesti väga head muudatusettepanekud. Ma ei räägi siin ainult Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutest, minu meelest päris head muudatusettepanekud olid ka näiteks EKRE fraktsioonil. Head väga sisulised muudatusettepanekud on esitanud ka Riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja sellele on ka tegelikult õpetajate aineühenduste toetus olemas. Ja kahjuks tundub, et täna me liigume niikaugele, et me tuimalt hääletamine need läbi.

Aga mina siinkohal hea meelega peatuks vähemalt ühel väikesel, aga minu meelest väga tähtsal muudatusettepanekul, millega Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eraldada 3 miljonit Narva-Jõesuu muuli ehitamiseks. Ja selle kohta on laekunud ka tegelikult Narva-Jõesuu Linnavalitsuse toetuskiri ja ma kasutan seda võimalust ja tuletan kõigile meelde, et juba aastal 2010 koostatud Narva-Jõesuu linna arengukavaga kavatseti muul taastada ajavahemikus 2011–2025. Selleks koostati 2015. aastal muuli rekonstrueerimise eelprojekt ning aastal 2020 sai valmis muuli rajamise tööprojekt, millele eelmisel aastal väljastati ka ehitusluba. Vana muul on täielikult lagunenud, mille tõttu madaldub pärast tugevamaid torme jõesuue ja laevatee kanal ummistub. Uuringud näitavad, et mõne aja jooksul kaob ära rannavööndi kaitsevõime ning kõrge veetase ja tormid võivad randa tugevasti purustada.

Narva-Jõesuu muuli vajadust on kirjeldatud juba 18. sajandi ajaloolistes ürikutes ning ehitusplaanides. Esmakordselt võeti muuli rajamine ette juba 1746. aastal. Hiljem on mitmel katsel nii eelmise sajandi alguses kui lõpus muuli rajamisega edasi liigutud, kuid kahjuks pole seni suudetud ettevõtmist lõpule viia. Eelmine muul, mis rajati eelmise sajandi kolmekümnendatel, hävis täielikult teises maailmasõjas. Ja siinkohal rõhutaks, et muulil on täita nii julgeolekupoliitilisi, majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid funktsioone, nii nagu kirjutab Narva-Jõesuu Linnavalitsus, mistõttu võib teda lugeda igati üleriigilise tähtsusega objektiks, millel on tugev regionaalne tähendus. Ja muuli ehituse maksumus ka kõrgendatud ehitushindade tingimustes on ligi 7 miljonit eurot, millest 3 miljonit on koostöös teiste piirkondlike kohalike omavalitsustega planeeritud Euroopa Liidu piirkondlikku konkurentsivõimet toetavatest meetmetest, 1 miljon Narva-Jõesuu enda eelarvest. Projekti elluviimine aasta jooksul eeldaks riigipoolset kaasfinantseerimist 3 miljoni euro ulatuses ja selle kohta me oleme teinud ka muudatusettepaneku.

Mitmed tänased ja varasemate valitsuste liikmed, samuti ka president härra Karis on sellele algatusele toetust üles näidanud ja minu meelest, kui ka meie elektroonilises süsteemis selle eelnõu algtekst või algteksti tutvustus algab sõnadega, et järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele, siis just sellesama Eesti julgeoleku kindlustamiseks me peame tegema need väikesed, aga üliolulised sammud ja toetama selliseid objekte, mis on nii ühe omavalitsuse kui ka terve riigi jaoks ülisuure tähtsusega. Aitäh kõigile ja ma arvan, et te leiate nende muudatusettepanekute seast tõesti neid, mida tasub toetada. Vähemalt mõned opositsiooni ja Riigikogu liikmete poolt esitatud muudatusettepanekud ikkagi leiavad toetust, kuigi sisuliselt, nagu ma mainisin ka varasemalt, me kahjuks pole neid teise lugemise raames siin suures saalis arutanud. Aitäh veel kord!

16:56 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun! (Paul Puustusmaa küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

16:56 Paul Puustusmaa

Tere, head kolleegid! Inimesed, kes vaatate siis kas neti vahendusel või mujalt! Mind kannustas siia pulti tulema tegelikult Jürgen Ligi rusikahoop mulle vastu selga, et mine Puustusmaa, ütle ka. Tõsi, ma ütlen kohe ära, et ei oleks mitte mingit valesti arusaamist – see oli verbaalselt –, muidu tuleb pahandus. Ja kõlas see läbi selle, kui ta parafraseeris Winston Churchilli. Teate seda kuulsat ütlust, et selleks, et aru saada, kui halb on demokraatia, piisab vaid viiest minutist rääkimisest keskmise valijaga. Me hea Jürgen tuli ka siia ja ütles, et piisab vaid viieks minutiks kuulata, mida teised räägite, kuidas te kõik lati alt läbi lähete. No tore! Selles mõttes on ka minul huvitav neid viieminutilisi sõnavõtte kuulata ja ka ise tulla siit lati alt läbi pugema.

Aga minu probleem on tegelikult suurem ja karjuvam. Ja siin ma ei tahagi rääkida lihtsalt pelgalt numbritest, nendest on siin räägitud üht- ja teistpidi. Me saime teada tänu Aivar Sõerdi selgele ülestunnistusele, et meil polegi palju numbritest mõtet siin rääkida, sellepärast et selgust ei ole ju riigieelarves, et tegelikult ainus konkreetne ja väheseid asju, mis riigieelarves on selge, see on reserv. No see on lahe! 

Võib-olla on mõistlik alustada selle väga tuntud ütlusega, kuigi ta võib ka pisut triviaalne tunduda, aga ikkagi sellegipoolest. See, mis puudutab Euroopa alusväärtusi, ma pean silmas päris Euroopa alusväärtusi, mitte neid niinimetatud uuseuroopalikke väärtusi, mida meil leiva peale hommikul, õhtuti antakse, ja mille kohaselt kogu meie Euroopa kultuur baseerub antiikesteetikal, kristlikul eetikal ja Rooma õigusel. Rooma õigus on see, mis on meie vundament ja millega me siin ka siis otseselt-kaudsemalt ikka tegeleme oma seadusloome raames. Mulle Rooma õigus meeldib. Mulle meeldib ta oma printsiipides, lähtealustes, oma konservatiivsuses.

Kunagi on eksisteerinud selline mees, kelle nimi oli Cicero. Ja seesama Marcus Tullius Cicero, kes on kunagi ka kirja pannud kustumatud read, mis kõlavad niimoodi: epistula non erubescit. See tähendab, et paber ei punasta, paber ei häbene. See paber, mis meil siin riigieelarve näol laua peal on, mina seda paberit häbenen. Meie rahvas peaks häbenema ja me riigil peaks päris valus olema. Hiljuti ma kirjutasin Harju Elus ühe artikli, kus ma analüüsisin meie riigieelarve suuri probleeme läbi selle, et ta on ebaselge, ta on ebakohaste printsiipide alusel koostatud ja meil on väga raske, kui mitte võimatu oma tahet selle läbi ellu viia. Noh alustades sellest siin, et 17 miljardit, millele minister vastas, et sellest on 60 või 70% juba nagunii lukku pandud, et meil pole mõtet sellest üldse rääkida. Ja ülejäänud osas on ka nii, millest pole võimalik hästi aru saada, või nagu Aivar ütles, et võib-olla reservfondist võiksime aru saada. Võib-olla. Ja siis need üksikud klotsikesed, mida siin ükshaaval näritakse, need on ka sellised kahtlased, kus on puudused, puudused ja veel kord puudused.

Ma siin rõhutan, et ma mõistan hukka kogu selle riigieelarve koostamise printsipiaalsed alused. Ja muideks mitte asjata ei ole ka meil Riigikogus loodud selline toetusrühm nagu riigieelarve arusaadavaks muutmise rühm. See on parlamentääride poolt siin loodud, eesotsas on meil siin Ernits, hea kolleeg Peeter Ernits, ja muideks ka Aivar Sõerd on seal aseesimees. Kas siis on midagi toimunud? On siis riigieelarve paremaks muutunud?

Ma toon välja mõningased olulised tsitaadid, mille on esitanud väga tuntud ja kõrgelt tunnustatud ametnikud meil Eestis, sealhulgas ka riigikontrolör. Riigikontrolör veel eile: "Rõhutan probleemi, mis on siin saalis teada ja mida Riigikogu liikmed on aasta-aastalt üha sagedamini tõstatanud – eelarvega ei seata täitevvõimule kuigivõrd selgelt ette, kuidas ja milleks raha kasutada. Kui raha kasutamise otstarve ja piirid pole selgelt teada, ei ole võimalik kuigi sisukalt hinnata, kas valitsus ja tema asutused on järginud riigieelarve raha kasutamisel Riigikogu tahet." Riigikogu tahet pole võimalik järgida. Suheldes "[---] ministeeriumidega, nende inimestega, kes eelarve täitmist korraldavad, sai selgeks, et endiselt võetakse tegevusepõhist eelarvestamist kui keskse juhtimiseta projekti, mida on vaja Rahandusministeeriumi nõudel täita, kuid mille eesmärke ja saadavat kasu ei tunnetata – päriselu käib teiste formaatide põhjal." Kui "[---] valitsus ei lähtu oma rahaotsuseid tehes tegevuspõhisest eelarvepildist, vaid tegutseb (hoopis) praktilises maailmas, (selles hämaras sõjaudus). Seda praktilist pilti väärib minu hinnangul ka Riigikogu kui eelarve vastuvõtja, rahvast rääkimata." Kui "[---] seletuskirjast eemaldada see liigne sõnavaht, oleks tulemus veelgi informatiivsem ja praktilisem. Järgmise sammuna tuleks iga-aastane eelarveseadus (See on siis tulevikku suunatuna.) ka selgemaks muuta, et seletuskirjas toodud valitsuse kavatsuse saaks muuta [---] Riigikogu tahteks." See ei olegi Riigikogu tahe, aga Riigikogu tahe on eelarve suhtes primaarne. Täiesti primaarne.

Üks teine tsitaat. "Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette, et riigielu strateegilised valikud tuleb teha Riigikogul. Vabariigi Valitsuse ülesanne on need viia ellu [---]. Kui riigieelarve on sedavõrd suure üldistusastmega, et sellest ei nähtu, kuhu ja kuidas raha tuleb kulutada, siis ei ole järgitud seaduslikkuse ja olulise põhimõtet (põhiseaduse § 3) ning tagatud pole võimude lahusus ega võimuharude vaheline tasakaal" ega demokraatia. Need sõnad tulevad õiguskantslerilt.

Nii siis, head sõbrad! Mul on äärmiselt raske ja kohati ka piinlik siin lihtsalt nuppu vajutada. Mul on hea meel selle üle, et minu head fraktsioonikaaslased on nendes tundidepikkustes aruteludes teinud meie fraktsiooni liikmetele, selge, üksik jupp siit, üksik jupp sealt, ja me saame mõista, kas see on hea või halb, me saame ka omad ettepanekud teha ja neid ei ole vähe. Aga üldkokkuvõttes on see riigieelarve koostamise printsiip ja ka ta ise üks suur häbiplekk. Tänan!

17:04 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

17:04 Indrek Saar

Tänan! Igaks juhuks palun ka lisaaega. (Juhataja: "Igaks juhuks kolm minutit, palun!") Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Paul Puustusmaa rääkis selle eelarve formaalsest poolest ja tal on tuline õigus, see, mismoodi riigieelarve on vormistatud, see on läinud järjest keerukamaks. Huvitaval kombel ma saan täna nõustuda selle kõige parempoolse rea kolleegiga, mida just äsja ei juhtu. Aga siiski kõikide pingutuste abiga on võimalik sellest eelarvest läbi närida, kui hästi tahta ja ma saan tuua sisulisi näiteid, mis selles eelarves siiski on hästi ja kus ka parlament on olulisel määral sekkunud, mis on üle pika aja esimene kord.

Nimelt selles eelarves on tõepoolest püütud arvestada nende oludega, milles me oleme. Need olud on juba mitmendat aastat keerulised. Eelolev talv ilmselgelt saab olema majanduslikus mõttes väga keeruline lisaks julgeoleku olukorrale. Ja see eelarve püüab tõepoolest minna inimestele ja ettevõtetele appi, et selle olukorraga hakkama saada. Näiteks nagu energia toetused, kus nii kaugkütte kui gaasi puhul, kaugkütte puhul siis puudutab see neid piirkondi, kus hinnad on keskmisest kallimad, gaasi puhul kõiki selle tarbijaid, eraisikuid. Kütteperioodil riik läheb neile appi, kui see hind ületab 80 eurot megavatt-tundi. Ja kõigil neil, kes on oma oktoobrikuu arveid vaadanud, on ka näha, kui palju sellest abi on. Väidan, et nii mõnedki raskemad nurgad on maha võetud.

See elektriturureform, mis valitsuses sai kokku lepitud, minu hinnangul on mõnevõrra keeruline, tekitab mõningaid kaasnevaid probleeme. Oleks saanud seda teha lihtsamini, samamoodi nagu seda me tegime gaasi ja kaugkütte puhul. Aga eesmärk õnneks vähemalt tänases perspektiivis on enam-vähem täidetud. Ehk siis nende erinevate asjade koosmõjus see suurusjärk tuleb sinnasamasse, sellesse kuidagigi talutavasse piiri, mis gaasi ja kaugkütte puhul. Need on head asjad, mis järgmisel aastal jätkuvad ja on selles eelarves sees.

Kindlasti väga oluline, aastateks seisma jäänud tulumaksuvaba määra tõus, mis peaks käima koos miinimumpalgaga vähemasti, aga mida ei ole õnnestunud paraku kokku leppida, aga see määr tõuseb olulisel määral 500 eurolt 654 eurole, mida ta aastatega tõusnud ei ole. Ja see tähendab seda, et väiksema palgaga inimestel jääb iga kuu üle 30 euro täiendavalt kätte. Abiks ka see tänases olukorras, kus kõik hinnad tõusevad.

Väga oluline kogu selle hinnatõusu taustal on loomulikult ka avaliku sektori ja meie nii-öelda eesliini töötajate palgatõusud. Ma saan aru, Keskerakond peab seda juttu ajama, see on niimoodi fraktsiooni siseselt kokku lepitud, aga see jutt sellest, kuidas kõike on vähe, mida siin saalis on korduvalt räägitud, on pehmelt öeldes silmakirjalik, et mitte öelda naeruväärne. Kui me vaatame, mis viimane kolm aastat, kui Keskerakond oli valitsuses, nende sektorite palkadega juhtus, siis parimad näitajad on see, et kolme aasta jooksul tõusid palgad vist 7%, mis on ühe aasta keskmise palga tõus. Tegelikult nendes sektorites, kõikides, tekkis väga tugev mahajäämus. Seda õiendatakse selle uue aasta eelarvega väga kõvasti ära. Loomulikult olukord ei muutu ühe aastaga ideaalseks, aga me teeme väga-väga suure sammu, mida juba aastaid ei ole tehtud selles suunas, et need inimesed saaksid väärikamat palka.

Ja ei saa mainimata jätta ka üksikvanema toetust. Siin peretoetuste reformi taustal on olnud palju kisa ja kära. Aga tegelikult solidaarsuse mõttes üks oluline asi, mis selles peretoetuste reformi sees on kokku lepitud, on, et üksikvanema toetus tõuseb neli korda. See jätkuvalt võiks olla kõrgem, aga ta tõuseb 20 eurolt 80 eurole ja see on esmakordne tõus vist üle, oi-oi-oi, neid aastaid vist ei jõua enam kokkugi lugeda, ma arvan, et isegi mina ei ole nii kaua Riigikogus olnud, kuigi ma olen siin olnud, võib-olla liiga kaua, et millal see viimati olulisel määral tõusis?

Ja selle eelarve kohta ma julgen ka öelda seda, et see eelarve on kahes mõttes revolutsiooniline, kui võib sellist tugevat väljendit kasutada. Esiteks hooldekodukoht peab olema kõigile inimestele tagatud, kui neil seda vaja läheb. Nii palju lugupidamist võiks meil oma kaasmaalaste vastu olla. Ja sellest on räägitud palju aastaid. Küll on lubatud. Mäletan, kuidas Tanel Kiik algatas hooldekodureformi, Keskerakonna kongress võttis vastu pidulikud lubadused. Tulemus oli palju sõnu ja riigieelarves, nagu öeldakse viimases slängis, paranka ehk siis ümmargune null. Mul on väga hea meel, et järgmine aasta, küll poole aasta pealt, aga see annab inimestele kindluse, et 1. juulist 2023. aastast on kõigile inimestele riigi poolt hooldekodukoht tagatud ilma, et ülejäänud pereliikmed peaksid langema vaesusesse. Ja see on väga suur ja põhimõtteline muutus. See on põhimõtteline maailmavaateline muutus.

Ja teine pool Riigikogu näitab üle pika aja, et ta ei ole kummitempel. Ja ta suudab oma väärikuse eest võidelda. See on täna meil muudatusettepanekuna nr 2 laual, paraku valitsuses ei õnnestunud rahandusministrile selgeks teha, mis on Riigikogu roll ja ta sai sellest aru vaid osaliselt, aga Riigikogu rahanduskomisjonis on tehtud muudatusettepanek, et täiendavalt 1,9 miljonit tuleb Riigikogu palgafondiks ja muudeks hädavajalikeks kuludeks juurde, et see maja tõepoolest ikkagi saaks kuidagigi edasi töötada ja püsti püsiks. Mul on selle üle hea meel, ..... ütleks Riigikogule. Kui valitsus ei ole oma ülesannete kõrgusel, siis tuleb alati meelde tuletada, kes on seadusandlik võim siin riigis ja kellel on otsene valijate mandaat.

Jürgen Ligiga ei saa ma kuidagi nõus olla. Huvitav küll, Pauliga olin nõus, Jürgeniga ei saa kuidagi nõus olla. Jürgeni väga halvasti välja kukkunud parafraas näitab teatavat arrogantsi selle suhtes, mida kolleegid räägivad. Siin on olnud väga mõistlikke ettepanekuid. Ja seesama näide, et Jürgenile see võib-olla ei meeldi, aga see, et parlament ennast kehtestab versus valitsuse koostatud eelarve. See annab tunnistust sellest, et nendel debattidel on mõte, sisu ja nendel on ka aeg-ajalt tulemus.

Loomulikult peame endale aru andma, et see eelarve kindlasti ei suuda ette näha kõike seda, mida meile väga kiiresti muutuv aeg ette toob, kõiki neid väljakutseid, mis ühiskonna ees lähitulevikus seisavad. Ja parlamendi roll on kindlasti sellele reageerida ja vajadusel valitsusele meelde tuletada, (Juhataja helistab kella.) kui keegi on jäänud hätta, mida me ei ole suutnud selles eelarves lahendada, mida me ei suutnud ette näha. Tänan tähelepanu eest! Palun kindlasti selle eelarve poolt hääletada!

17:12 Aseesimees Martin Helme

Enn Eesmaa, palun!

17:12 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud kolleegid! Aastaeelarvest ja seda dokumenti, eelnõu analüüsides võiks lähtuda kümnetest eri aspektidest. Kas võtta üks või võtta üldine lähenemine? Mina oma sõnavõtus ei kasuta süüdistavat kõneviisi, sest selles eelarves on ka väga palju head. Seal on ka probleeme, suurigi probleeme. Kuid mina keskendun kolmele nähtusele, mida Eesti rahvas peaks erakordselt kalliks pidama ja kõigil võimalikel, ka halvematel aegadel toetama, need on rahvusringhääling, rahvusooper ja rahvusraamatukogu.

Kuna meil ja ka mul on neid kolleege, kes on televisioonis ja raadios töötanud eri aastatel, nii mõnigi meist ka pikki aastaid, siis saate tõenäoliselt aru, et ma keskendun rohkem televisioonile. Ja kuigi see on rohkem soovituslik sõnavõtt, ometi ma lõpetan senaator Catoga. Tema mässas kõikvõimalikel juhtudel Kartaagoga. Mina tulen selle tsitaadi juurde ühes teises tähenduses, mis ei ole otseselt seotud sellega, mida ma räägin.

Kõik me teame, et Eesti Rahvusringhäälingu praegune telekompleks ei vasta enam ammu ohutusnõuetele. Selle energiakulu on suur ning hooned ebafunktsionaalsed ja amortiseerunud. Me räägime rahvusringhäälingust. Arenguhüpe on möödapääsmatu, eestikeelset sisu ja kultuuri loov ning riiklikult rahastatud meedia on vältimatu meie keele ja kultuuri püsimajäämiseks, samuti arvestatav meedium nooremate vaatajate meelitamisel, kuna internetiajastul võitleme kogu maailma meediaga, mitte ainult kohalikuga. Ühtlasi on riiklikult rahastataval meedial kandev roll sisejulgeolekut ohustavate sündmuste kajastamiseks kodanikele.

Aastal 2019 andis Vabariigi Valitsus – kas ma pean meelde tuletama, kes siis oli peaminister? – vajaliku rahastuse uue rahvusringhäälingu telemaja rajamiseks. Käesoleva aasta augustis kinnitas Tallinna Linnavalitsus ka uue telemaja detailplaneeringu ja ERR-i juhatuse esimees Erik Roose avaldas lootust, et ehitustegevusega saab alustada juba järgmise aasta esimeses pooles.

Mida me siis ootame ja loodame? Uus telemaja ehitatakse rahvusringhäälingu raadiomaja ja uudistemaja ehk uue ja vana raadiomajavahelisele alale. Kes on seal käinud, teab, et seal ruumi on. Uude hoonesse kolivad Eesti Rahvusringhäälingu telestuudiod ja teletoimetus ehk võib-olla see kõige olulisem osa. Detailplaneeringu järgi võib alale ehitada kuni kuue maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega hoone. Ühtlasi korrastab detailplaneering praegu kasutusest väljas olevat linnaruumi, tagab jalakäijatele mugavad otsepääsud Raua tänavalt Kreutzwaldi ja Gonsiori tänavale ning lisab piirkonda muu hulgas rohelust. Gonsiori tänav 21 ja Kreutzwaldi tänav 14 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu ala ruumiline dominant on loomulikult 10-korruseline uus raadiomaja, mis on mälestisena kaitse all. Praeguse hoonete vahelise vaba ala oskusliku hoonestamisega saab ERR oma kõigi struktuuriüksuste toimimiseks sidusa logistiliselt tervikliku kompleksi. Ütlen ausalt, kunagise teletöötajana oleks lausa hea meel, kui see kõik saaks toimuma.

Minu ettepanek on, head kolleegid, toetage muudatusettepanekut number 32. See lisaks 25 miljonit selle telemaja ehitamise rahastamiseks. Suur aitäh!

17:17 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

17:17 Helmen Kütt

Aitäh! Palun kaheksa minutit.

17:17 Aseesimees Martin Helme

Kaheksa minutit, palun!

17:17 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Sotsiaaldemokraadid on üldjuhul eelarvega ju rahul ja eriti rõõmsad on mitme juba siin ka hea ametikaaslase Indrek Saare poolt väljatoodu põhjal, ehk üksikvanema toetuse tõus, pensioni baasosa tõus. Mitmed-mitmed, väga olulised asjad. Ka esimese ja teise lapse toetuse tõus – tõsi, küll mitte 100 eurole, nagu oli taotlus ja soov, aga 60-lt 80-le.

Mina keskendun rohkem sotsiaalvaldkonnale ja eriti sotsiaalkaitsele. Sotsiaalkaitse on minu hinnangul üleüldse Eesti elu valusaim probleem. Inimeste elukaare lõpuosa on jäänud selgelt vaeslapse rolli ja suures plaanis ilma riikliku tähelepanuta. Eluaeg töötanud inimesed on vanaduses kui koormus riigile ning mure lähedastele ja see on vale suhtumine. Eakate päeval või vanavanemate päeval räägime kauneid sõnu, kuid argipäeval jäid nii lähedased kui kohalikud omavalitsused oma muredega üksi.

Olles ise hariduselt sotsiaaltöötaja, ligi 20 aastat, ka Riigikogu valimiste eel, töötanud kohalikus omavalitsuses, olen olnud üks neist, kes pikka aega on kõnelenud kõikvõimalikes formaatides sellest, et tähelepanu tuleks pöörata ka elukaare teise osa ehk eakuse poole. Me ei räägi sellest, et inimesed peaksid kodunt siirduma hooldekodusse – kaugel sellest. Kodus on elamiseks kõige parem koht ja kõik vajalikud teenused peaksid just sinna tulema, et inimesed võimalikult kaua saaksid elada oma kodus.

Valitsuse moodustamisel peetud koalitsiooniläbirääkimistel olid just sotsiaaldemokraadid need, kes väärika vananemise ning hoolekande reformi kiirema läbiviimise vajaduse, rääkimise välja tõid ja partneritega ühisosa leidsid. Mitte ükski Riigikogus esindatud erakond pole seda nii tugevasti ja tegudes teinud. Sõnades on seda teinud paljud. On ju elutöö läbinud inimesed väärt seda, et nende vanadus ei oleks mure ja hirm.

Eeltöö oli tehtud eelmise valitsuse ja sotsiaalkaitseministri poolt, kes ka täna seda ametit peab, kuid kahjuks see reform oli lükatud kaugesse tulevikku. Ja tegelikult ma siiralt loodan, et Riigikogus pole ühtegi erakonda, kes ei mõistaks, kui suur see probleem on, ja ei oleks valmis töötama selle nimel, et see Riigikogu koosseis saaks esimesed väga olulised sammud astutud, selle eelarve vastu võetud. Õiges suunas, on muidugi vajalik ka see, et arengud oleks käivitatud ja need jätkuksid.

Teame kõik, et täna on ööpäevaringsel hooldusel enam kui 13 000 inimest ligi 310 000-st vanaduspensionärist. 2021. aastal tasusid teenusesaajaid, nende lähedased keskmiselt 80% ööpäevaringse hoolduskulude kuludest ja vaid 19% tasusid kohalikud omavalitsused. Seega on praegu teenuse saajal ja seadusjärgsel ülalpidajal ebaproportsionaalselt suur koormus. On neid, kes on sunnitud jääma koju, hakkama omaste hooldajaks, sest puudub rahaline võimalus selle kulu kandmiseks, aga on ka neid, kes töötavad ennast kahel-kolmel kohal surnuks, selleks et maksta kohamaksu ja pensioni vahelist osa.

Muidugi suureneb vajadus hoolekandeteenuste järgi, arvestades demograafilist situatsiooni, kuid see ei tähenda sugugi mitte seda, et üldhooldekodu teenuse järgi vajadus suureneb. 65 ja vanemate inimeste osatähtsus kasvab, hetkel 20%-lt 30-le juba aastaks 2060. Järjest rohkem ja väga palju tuleb teha seda, nii nagu ka alguses ütlesin, et oma kodu on elamiseks ja vananemiseks kõige parem koht. On väga paljud omavalitsused seda ka juba teinud, pakkudes mitte ainult 13 kohustuslikku sotsiaalhoolekande seadusest tulenevat teenust, vaid palju-palju rohkemat, sest nad mõistavad ja teevad kõik läbi kodude kohandamise, täiendavate vajalike teenuste pakkumise ja uute loomise. Sest see kõik on odavam riigile, inimesele ja ka omavalitsusele, aga mis kõige tähtsam – inimesele sobivam.

Tegelikult peaksime ühiselt rõõmustama selle üle, et aegade suurim riigi rahaline toetus jõuab läbi kohalike omavalitsuste lõpuks ometi ka hoolekandesüsteemi. Kui 2023. aastal investeerib riik ligi 40 miljonit eurot, et parandada nii koduhoolduse teenust kui hinnatud vajadusel üldhooldusteenust, siis 2024. aastal läheb läbi riigieelarve omavalitsuste tulubaasi juba pea 57 miljonit eurot ja 2026. aastal tõuseb see rahastus 62 miljoni euroni. Kõike seda juba selleks, et 1. juulist 2023 oleks hooldekodukohti hinnatud vajadusel kättesaadav ja omavalitsustel oleks aega ka koduteenuste paremaks rakendamiseks.

Selleks, et me käituksime hooliva ja küpse ühiskonnana, tuleb meil vaadata kogu elukaart tervikuna ja leida tulevikus täiendavaid rahalisi vahendeid, et reform täies mahus rakendada. Siin ei ole kaugeltki tegu ulmeliste summadega. Meie seeniorid väärivad seda, et vanaduse pärast ei peaks muretsema, et tööealised saaksid rahulikult tööl käia ja kohalikud omavalitsused mõistaksid, et eakatele mõeldud teenused on sama olulised kui lastele ja noorukitele. Ja ma tõesti loodan südamest, et kohalikud omavalitsused riigi poolt rahaliste vahendite eraldamise korral seni enda poolt üldhooldusteenusesse kulutatud või lisatud 19% sealt ära ei võtaks, kuna surve seoses energeetika ja muude hindade tõusuga, palkade kasvuga riigilt palka saavate inimeste osas võrdluses kohalike omavalitsustest palka saavatega ja suure inflatsiooniga selleks annab piisava ahvatluse. Kui see peaks juhtuma, siis kahetsusväärselt on vahendid ikka ebapiisavad ja reform rakendub osaliselt. Aga ma olen optimistlik ja loodan, sest need ei ole mitte need inimesed, kes omavalitsused elavad, ei ole kuskilt mujalt või kellegi teise, need on selle kohaliku omavalitsuse inimesed. Need on inimesed, kes oma elutöö ja töötamisega on taganud selle, et meil täna on see riik, mida me tahame kaitsta, arendada ja uueks, paremaks luua. Aitäh!

17:24 Aseesimees Martin Helme

Toomas Jürgenstein, palun! (Toomas Jürgenstein palub lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

17:24 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid! Üldistava sõnavõtu sotsiaaldemokraatide poolt tegi Indrek Saar. Helmen kõneles sotsiaalpoolest, katsun kõneleda haridusest ja eelkõige õpetaja positsioonilt. Kuna olen suurema aja elust olnud õpetaja, siis lähtun eelkõige omast kogemusest, kuid ma eeldan, et minu kogemus võib olla üsnagi tüüpiline.

Märksõna, millega ma alustan, on toimetulek. Ja nüüd ma ütlen ühe tõdemuse, õpetaja arvates ei ole toimetulek kunagi mitte ainult materiaalne, vaid see peab olema ka vaimne. No kui isegi pühakirjast tuge otsida, siis inimene ei ela mitte ainult leivast. Ja võtmeküsimus ongi, et eelarve pakuks sellised raamid, kus materiaalne pool annaks õpetajale ka vaimsed võimalused. Aga ükshaaval.

Kuna menetleme eelarvet, siis räägin kõigepealt rahast. Õpetajad on enamasti kohusetundlikud inimesed, nad tunnevad vajadust hästi hoolitseda pere eest, end pidevalt harida, olla kursis kultuurieluga, käia teatris, reisida, riides käia maitsekalt, kingitusi teha. Need kõik asjad on seotud kuludega. Kõik asjad on seotud kuludega ja kui normaalpalk või keskmine palk seda ei võimalda, siis õpetaja võtab lisatööd. Ta saab anda tunde kusagil teises koolis, töötada 1,2, 1,3 koormusega, järeleaitamistunnid – tõenäoliselt valik on mitmekesisem. Ja kui eelarve asetab õpetaja sellisesse positsiooni, siis see vaimne pool läheb kaduma.

Tundsin väga suurt äratundmist, kui eile riigikontrolör kõneles meditsiinist, ja ma kõnelesin tuttava õega. Umbes sama pilt: täiendavad valved, täiendavad tööd selleks, et saavutada teatud palgatase – ja see vaimne pool kaob. Aga kuidas? Ma olen sellel teemal mõelnud, avastasin, et kusagil kaks kuud tagasi, 5. septembril olen ma kirjutanud Postimehes artikli "Õpetajalt ei saa võtta võimalust armastada". Ja olen seal kirjutanud, lugesin, endalegi oli natuke mõni koht üllatus. Ka mina olen põhikoolile lisa teeninud. Seda juba nimetatud tundidega teistes koolides, kuid ka lugedes kursusi kõrgkoolides, valmistades õppevahendeid, kirjutades artikleid, töötades suvel bioloogilistel välitöödel, käies metsatööl, tegeldes poliitikaga. Paljud nimetatud tööd on missioonipõhised, kuid ma valetaksin, kui väljendaksin ükskõiksust pangaarvele laekuva summa suhtes. Kohtla-Järvel väga head kooli ülesehitav direktor Hendrik Agur on öelnud, et Ida-Virumaale tooks õpetaja 3000-eurone palk. Ma arvan, et Tartus oleks see väiksem. Ka 2000-eurone palk annaks õpetajatele vabaduse ja võimaluse armastada. Võimaluse armastada all olengi ma artiklis mõeldud eelkõige seda vaimset poolt.

See oli umbes kaks kuud tagasi ja ma tunnen end vanatestamentliku prohvetina, sest eelarve nagu sellest kõnelebki – õpetaja 2000-eurosest keskmisest palgast, eestikeelsele koolile üleminekul rakendub Ida-Virumaal 1,5, mis Hendrik Aguri nimetatud 3000-eurose palga enam-vähem moodustab. Tõsi, täna oleksin soovinud, et oleks artiklis sellele summale inflatsioonikomponendi lisanud. Ja nüüd kujutate ette, seesama eelarves antud õpetaja palgatase annab teatud vabaduse. Kujutate ette, reede õhtu Rüütli tänaval Tartus. Õpetaja käib seal, ta kohtab õpilasi, mõned on kümme aastat tagasi lõpetanud, mõned on lastega. Saab kõnelda kunstist, kirjandusest – ja see vaimne pool tuleb tagasi.

Jah, ma tean, see ei ole ideaalne eelarve, ka selles eelarves on asju, mis mind kriipima jäävad. Parandusettepanekute hääletused on veel olemata, kuid ma tean, et mu südametunnistus jääb üsna raskeks nii mõnegi parandusettepaneku puhul. Võin ainult öelda, et kui mõni mu tuttav nööbist kinni võtab ja ütleb, et kuidas selle asjaga on, ma häbi tunnen, aga ma tean ka seda, et kümnete, võib-olla 15 aastaga kuhjunud probleeme ei lahenda ühe eelarvega.

Hakkan lõpetama. Vahel on minult küsitud isiklikku kokkuvõtet õpetajatööst ja viimasel ajal ma olen tsiteerinud Juhan Viidingu ballaadi inimestest ja rahast, kus lõpus öeldakse, et on seda, mida annad, siiski vähem kui võrdled sellega, mis ise saad. On tõsi, et viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul olen ise saamise all mõelnud peamiselt vaimseid väärtusi, rõõmu õpilaste arengust, selle nägemisest, et kunagistel õpilastel läheb hästi ja nad on õnnelikud. Aga täna pean ütlema, et ise saamise materiaalne palgakomponent on kasvanud. Piltlikult öeldes on eelarve teinud poolpöörde õpetajate suunas, esialgu küll poolpöörde, aga see on julgustav. Aitäh!

17:31 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

17:31 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Seda eelarvet vaadates on selge, et Eestil on probleem. Ja sellel probleemil on sinise orava embleem. See orav on pähklid endale ja oma sõpradele varakult pessa reservi tassinud ja ülejäänud rahvas ning ettevõtjad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Selle eelarvega ei anta Eesti majandusele uut hoogu. Toimub lihtlabane raha ümberjagamine ja valitsuse reservi paisutamine. See on raha, mille üle parlament otsustada ei saa.

Valitsus on seda tehes unustanud, et kui ettevõtted lähevad pankrotti ja toimuvad suurkoondamised, siis polegi varsti enam tulusid, mida ümber jagada. Peaminister nimetas täna infotunnis Eesti ettevõtluses toimuvaid koondamisi ja sulgemisi peenelt ümberstruktureerimiseks ja väitis (nüüd tsiteerin Kaja Kallast): "Seda oleme me kogu aeg tahtnud." Võite ise järgi vaadata infotunni videost. "Mõistus, mõistus, tule koju! Aga kust ta tuleb, kui ei ole?" Nii ütleks vanarahvas selliste avalduste peale.

Kas meie majanduse tugisammaste, suurte ettevõtete asendamine toidu kullerite ja vahendusplatvormide või netikasiinodega on jätkusuutlik? No ei ole. Majandus läheb tasakaalust välja, on juba tasakaalust väljas ja see eelarve on ka tasakaalust väljas. Reformierakonna valitsus kulutab miljardi rohkem, kui on tulusid. Aga samas riigi ja omavalitsuste bürokraatiamasin muudkui paisub, eelmisel aastal lausa 1200 uue ametniku ja töötaja võrra. Täiendava bürokraatia asemel vajab Eesti aktsiisilangetusi kütusele, toidukaupade käibemaksu alandamist. EKRE on aktsiisilangetuste ettepanekuid mitmel korral teinud, aga valitsus ei toeta seda. Maksulangetusele eelistatakse raha ümberjagamist. Kõrgete energiahindadega võetakse rahvalt säästud ja teise käega puistatakse näpuotsaga tagasi. Selline on Eesti tänane reaalsus.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tahab lasterikast Eestit, oma inimesi ja ettevõtteid arvestavat Eestit. Heameelt teeb laste- ja peretoetuste tõus, mille me kevadel koos nelja erakonnaga algatasime. Ülikiire inflatsiooni tõttu vajavad Eesti pered tuge ja peretoetuste tõus on väike samm pikal teel riigini, kus tõepoolest soositakse ja väärtustatakse meie kõige suuremat rikkust – lasterikkust.

Räägin ka mõnest EKRE muudatusettepanekust eelarve kohta. Lastele on vaja head haridust, mitte ainult suurlinnades, vaid ka maapiirkondades. Maakoolid peavad säilima ja õpetajad peavad saama õiglast tasu. Seetõttu tegime Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooniga eelarve kohta muudatusettepaneku, millega suurendame üldhariduskoolide riigieelarvelist rahastamist 30 miljoni euro võrra. Kahjuks vähendatakse selles eelarves teehooldusele minevat raha. Samas on paljud teed, eriti maapiirkondades, piinlikult halvas seisus. Ja EKRE ettepanek, mida varsti on võimalik teil kõigil toetada, on suurendada teede korrashoiuks mõeldud rahasummat 25 miljoni euro võrra, et teede remont ja ehitus ei jääks seisma. Samuti oleme teinud ettepaneku Kaitseliidu palgalise koosseisu suurendamiseks. Arvestades praegust julgeolekuolukorda, on Kaitseliidu täiendav toetamine hädavajalik.

EKRE-l on veel mitmeid häid ettepanekuid ja meie ettepanekutel on ka korralikud katteallikad. Nii et ootame saali toetust. Aitäh! 

17:35 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:35 Kalle Grünthal

Aitäh! Lisaaega saab ka või? (Juhataja: "Võib poole pealt, võib kohe.") Austatud kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on teinud eelarve muudatuse asjaolule, mis peaks puudutama igat inimest Eestimaa nurgas ja kindlasti ka neid saadikuid, olenemata erakonnast, kellel on olemas südametunnistus. Nimelt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond soovib suurendada 5,245 miljoni euro võrra kulusid, mis seonduvad parvlaeva Estonia vraki vajaliku uuringute simulatsioonide ja analüüside lõpule viimiseks. Eesmärk on saada ülevaade vraki enda ning vrakki ümbritseva merepõhjaseisundist.

Ja võib-olla mõne sõnaga ütleks ka seda, et mis järgus on hetkel parvlaeva Estonia huku uurimine ja millised on takistused uurimise jätkamiseks. Hetkel oleme me merelise põhiuuringute etapis. Alustatud on laseruuringuga, mille lepinguline tähtaeg on 20. jaanuar 2023. Lepingut pikendati koostööpartnerite palvel. Selle aasta juunis teostatud vraki ja selle vahetu ümbruse fotogrammeetriline uuring ning vraki vahetus ümbruses oleva merepõhja profileeriv uuring on juba teostatud. Ja fotogrammeetrilise mudeli aruande avaldamine toimub siis 45. nädalal sellel aastal.

Samas on tehtud ära ka see töö, mida esialgselt Estonia vraki uurimise komisjon ei teinud. Nimelt on alustatud pääsenute ja teiste laevahukuga otseselt seotud isikute intervjuudega hoopis põhjalikumalt, hoopis detailsemalt. Kui esinevad vastuolud, siis tehakse korduv küsitlemine, et saada võimalikult täpne informatsioon selle kohta, mis siis tegelikult selle laevahuku põhjused võisid olla. Ja see töö on väga oluline. Ja pooleli on ka parvlaeva Estonia digitaalse kaksiku loomine ning laeva uppumise teise etapi mudeldamine. See on vahetu kokkupõrge merepõhjaga ning hilisemad vraki varingud.

28. novembril on plaanis korraldada rahvusvaheline pressikonverents, et tuvastada parvlaeva Estonia esialgse hindamise vahearuannet ning fotogrammeetrilist mudelit. Ja uute, varasemalt planeeritud uuringute ehk siis autoteki uuring, leidude pinnale toomine täiendavateks uuringuteks ja palju muud sellist, mudeldamise hanked ei valmistata ette, kuna puuduvad rahalised vahendid. Samuti suurendavad märgatavalt kulutusi ning pikendavad projekti kestust erinevalt pärssivad tegevused, mida ma juba ka eelnevalt kirjeldasin. Ehk siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna hinnangul on nimetatud rahasumma andmine nende uuringute jätkamiseks ülioluline.

Palun lisaaega! (Juhataja: "Kolm minutit lisaaega, palun!") 

Ja ma usun, et kõik, enamus Eesti rahvast soovib saada teada seda lõplikku tõde, aga kahjuks me ilma rahaliste vahendite seda ei ole võimalik teha. Ja seda hämmastavam on praegu see, kui möödunud nädalal oli siinsamas Estonia vraki uuringute osas arupärimisel peaminister Kaja Kallas, siis jäi õhku suur küsimärk. Peaminister väidab, et raha on olemas. Ohutusjuurdluse Keskuse juht Rene Arikas ütleb, et raha ei jätku. Väga ebaselge olukord. Ka tänases infotunnis puudutasime antud küsimust. Jälle selgus asjaolu, et peaministri arvates on raha olemas. Aga millegipärast Ohutusjuurdluse Keskuse ja ka riigieelarvekomisjonis öeldu põhjal raha ei ole.

Ja lahendamaks vastuolu, olles ka Riigikogu Estonia hukkumise uurimisgrupi toetusgrupi juht, tegin ma Kaja Kallasele ettepaneku, et teeme selgeks, kumb räägib tõtt, kumb valetab. Ja tegin ettepaneku, et kohtume komisjoniga järgmisel nädalal, kas 22. või 23. novembri hommikul. Ja teeme vastandamise, nii nimetatakse seda kriminalistikas. Küsisin, kas te olete nõus? Selle peale vastust ei tulnud. Mis ma oskan öelda, mis järelduse ma teen? Kas tõesti praegune Reformierakonna valitsus soovib summutada selle tuhandete inimeste hukkumise uurimise käiku? Ma ei suuda sellest aru saada, miks see nii on. 

Aga kuna me oleme täna selle eelnõu menetlemise juures ja me otsustame praegu, kas see sündmus, mis tõi traagikat paljude inimeste peredesse, on väärt selle uurimise lõpuleviimist või mitte. Ja ma palun praegu, lugupeetud saadikud, olenemata erakonnast, palun aidake, tulge appi ja toetage seda eelnõud suurendades 5,245 miljoni võrra parvlaeva uuringute finantseerimist. Ja ma usun, et te tulete appi, sest teil inimestena on olemas südametunnistus omal kohal. Ma loodan teie peale, ka kõik Reformierakonna liikmed. Aitäh!

17:43 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

17:43 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Head rahvasaadikud! Mind ajendas siia pulti tulema, rääkima paar konkreetset EKRE poolt tehtud eelarve muudatusettepanekut, mis on igati sisukad ja väärivad arutamist ja toetamist.

Esimese asjana tahan rääkida paljuräägitud teetaristu investeeringute vähenemisest. Meil on teada, et selleks, et meie praegust teetaristut hoida enam-vähemgi samal tasemel, millega me harjunud oleme, selleks kulub meil aastas ca 200 miljonit eurot. Nüüd on olukord, kus valitsus on vähendamas teetaristu rahastamist niivõrd suures määras, et kui vaatame tulevikku, aastasse 2024, 2025, riigieelarve strateegiasse, siis see olukord on väga-väga nukker. Nukraks teeb selle asja veel see, et tegelikult asjaomased ministeeriumid, kes peaksid analüüsima oma otsuste tagajärgi tegelikult seda teinud ei ole.

Vaadates seda, mida toob kaasa teedetaristu ehituse eelarve vähendamine. Kõigepealt tuleb aru saada, et see ei ole ainult kulu. See raha, mille paneme taristu ehitusse, see läheb ettevõtetele meile taristu ehitamiseks, mida me kõik vajame. Teiseks, tulevad sealt tagasi maksud, riigimaksud. Läbi selle on tööhõive, meie inimesed saavad tööd. Kolmandaks see sektor jääb alles. See sektor on alles ka kolme-nelja aasta pärast või viie aasta pärast, kui me sinna vajaliku rahastuse anname. Ja viimaseks, kõige tähtsam – tegelikult meie needsamad teed püsivad vähemalt minimaalselt sellel tasemel, millel me oleme harjunud kasutama.

Siitkohalt tegi EKRE ettepaneku panna eelarvesse juurde 25 miljonit, mis oleks elementaarne minimaalne summa, et tagada samaväärset rahastust praegu olemasolevale rahastusele. Siin ei ole mitte midagi liialdatut, vaid see on minimaalne, mis tagaks selle, et meie taristuettevõtted ei paneks oma ettevõtteid kinni. Täna on juba olukord, kus valdkonna ettevõtjad ütlevad, et nad peavad inimesi koondama. Suured ettevõtjad müüvad maha oma tehnoloogiat ja tehnikat.

Ma olen küsinud seda ka Transpordiameti inimeste käest, et kas teil on olemas analüüs, kas te olete näinud analüüsi mis juhtub siis, kui me rahastuse ära võtame ja oletame, et me tahame hakata siis aastal 2024, 2025, 2026 – valitsus vahetub – teid ehitama, et millised on siis need hanked ja hankel pakkujate arv ja millised võivad hinnad olla. Kas see analüüs on olemas? Kui me vahepeal suretame sektori välja ja siis mõne aasta pärast avastame, et teid on vaja hooldada ja ehitada, siis kõik ütlevad, et tegelikult sellist analüüsi ei ole olemas. Ja tegelikult me ei tea, mis numbrid ootavad meid siis ees nende enampakkumiste juures, kui me oleme tegelikult sektori välja suretanud.

See on tegelikult tõsine murekoht ja siin ma kutsun üles kõiki Riigikogu saadikuid. See 25 miljonit tegelikult on tõesti hädapärane vajadus panna eelarvest juurde ja tagada see, et sektor elaks selle aja üle ja meil oleks oma tee-ehitajad ja taristuehitajad olemas ka selleks päevaks, kui ajad on paremaks läinud, kui valitsus on vahetunud ja prioriteete ümber vaadatakse ja uuesti taristuehitusega tegelema hakatakse.

Palun lisaaega ka, kolm minutit.

17:47 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:47 Rene Kokk

Aitäh!

Tahan rääkida ka veidi sellest, mis puudutab Estonia laevavraki uurimist. Hea kolleeg Kalle Grünthal rääkis sellest päris põhjalikult. Aga siiski tahan rõhutada ka siin rahvasaadikutele, et see on vajalik. See rahastuse juurdeandmine on väga vajalik. Ma olen isiklikult küsinud siin Riigikogu infotunni ajal ka endise rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse käest, et mis seis selle rahastusega siis on. Kui Ohutusjuurdluse Keskus räägib ühte juttu, et neil ei ole raha, et ka senised materjalid lõpuni uurida ja teha ära kõikvõimalikud analüüsid. Rahandusminister väitis siis, et tegelikult on rahastus olemas ja see ei vasta tõele. Täna oli siin samasugune väide siin saalis. Palun, valitsuse liikmed, tehke – ja peaasjalikult peaminister koos rahandusministriga – tehke selgeks, kas see raha on olemas või ei ole olemas. Siin jääb selline mulje juba, et lihtsalt tuima näoga väidetakse midagi muud.

Aga kõik saavad ju sellest aru, et suur osa kuludest on ära tehtud. Oleks äärmiselt rumal see raha lasta raisku minna, mis me oleme ära teinud ja nüüd jäta lõpuni tegemata need uuringud selle pärast, et me ei anna seda viimast rahastust. Ehk siis mul on palve kõigile: toetage selle 5 245 000 euro lisamist Estonia vraki lõplikke uuringute tegemiseks, et me saaksime lõpuks vastused oma küsimustele, mis on õhku jäänud.

Kolmandaks tahan rääkida veel ühest muudatusettepanekust, mille koostamise juures ka olin. See nähakse ette 5 miljoni euro võrra majandusministeeriumi valitsemisala eelarve tõstmist ja nimelt selles osas, et anda raha juurde vesinikutehnoloogiate väärtusahela pilootprojektide rajamiseks. Meil väga palju räägitakse sellest, et meil on vaja uusi lahendusi, toetada neid, lähme järjest rohelisemaks, mis on kõik ju tore. Aga kui me samme selles suunas ei astu, siis on see kõik üks tühi jutt. Nagu me kahjuks siin saalis ka tihti näeme, et palju on loosungeid, aga tegelikult ei ole seal taga otsuseid. Palun ka siin toetada seda ettepanekut, et anda selgelt meie sektorile riigi poolt signaal, et jah, me toetame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, me tahame näha uusi lahendusi. Ja siis tuleb anda ka rahastus, et sektor saaks sellest aru, et see ei ole tühipaljas jutt, mida rääkida selleks, et olla populaarne ja meeldida kellelegi, vaid astume päris samme, anname ettevõtjale signaali: jah, riik tahab uusi lahendusi, me oleme valmis panustama vesiniku väärtusahela projektide rahastamisse, et see käima tõmmata riigis.

Palun teil neid kõiki kolme ettepanekut ja ka kõiki teisi, mida EKRE on teinud, toetada. Ja unustage ära poliitiline armukadedus. See ei ole kellelgi teise poolt tehtud hea ettepanek.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

17:50 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Riigikogu arutab täna aasta kõige tähtsamat eelnõu – riigieelarvet. Ja see on selle koosseisu viimane riigieelarve. Nende enam kui kolme aasta jooksul olen ma siit puldist korduvalt rääkinud teemast, mis on mul eriti südamel. Need on meie õpetajad, õpetajate toimetulek, õpetajate järelkasv.

Hea kolleeg Toomas Jürgenstein rääkis pool tundi tagasi väga ilusasti südamest õpetajaametist ja sellest, mis on õpetajate jaoks oluline. Ja me tõepoolest näeme täna, kuidas Eesti ühiskonna üks suuremaid probleeme on õpetajate puudus. Üha suurem kriis, õpetajate järelkasv vajab kiireid lahendusi, sest see kriis, mis tegelikult võtab juba katastroofi mõõtmeid, võib täiesti käest ära minna, kui me ei leia piisavalt õpetajaid ja tahame samal ajal minna ka kiirkorras üle täielikult eestikeelsele haridussüsteemile, mis on väga õige eesmärk. Nii et selle teemaga tuleb meil tegeleda, tuleb kindlasti ka järgneval parlamendi koosseisul tegeleda ja leida väga kiired konkreetsed lahendused.

Õpetajad teevad oma tööd kindlasti väga palju missioonitundest, et nad oma tööd armastavad, aga mitte ainult. Nii nagu iga töö puhul on oluline ka väärikas töötasu, mis laseb inimesel ennast väärikalt tunda. Ja seepärast me peame ka täna rääkima õpetajate palkadest. Sest olgem ausad, me kõik erakonnad, kes on täna Riigikogus, on vähemalt sõnades öelnud, et õpetajad on olulised, õpetajate palgatõus on oluline, järelkasvu teemaga tuleb tegeleda. Aga kui saadakse võimule ja hakatakse koostama riigieelarveid, siis õpetajaid paraku mitte päris ei unustata, aga nad lükatakse kuskile tagaplaanile, on palju tähtsamaid asju. Tuletage meelde: see oli kõigest paar aastat tagasi, kus kõige raskemal hetkel õpetajate palk terve aasta lihtsalt külmutatud. Isegi mõneeurost palgatõusu ei leitud, oli külmutatud. Eelmine valitsus tõepoolest väikse palgatõusu leidis, aga see selgelt ei olnud piisav, sest hinnad läksid eest ära, keskmine palk läks eest ära, aga vähemalt mingi palgatõus oli.

Nüüd, kui mõni kuu tagasi minu erakonnal, sotsiaaldemokraatidel tekkis võimalus võtta valitsusvastutus, siis meie jaoks ka tegudes oli õpetajate reaalne palgatõus, oluline palgatõus tähtis eesmärk. Ja kui valitsuspartnerid vaidlesid järgmise aasta eelarvekava üle, siis ma ei julge seda ... Ma tahan ennast kiita, aga ma arvan, et seda tuleb rõhutada: just nimelt tänu sotsiaaldemokraatidele, tänu sellele, et meie võitlesime selle eest, said õpetajad viimaste aastate kõige suurema palgatõusu, 24%. Jah, kindlasti ei ole see mitte piisav, sest me teame, eks ole, et hinnad põrutavad samas tempos eest ära. Aga vähemalt me saame täna öelda, et õpetajad on saanud avaliku sektori ühe kõrgema palgatõusu ja õpetajate reaalne palk, reaalsed sissetulekud järgmisel aastal ei vähene. Aga nagu ma ütlesin, järgmistel valitsustel tuleb selle teemaga edasi tegeleda, meil ei ole sellest pääsu.

Ja veel üks asi. Meil on täna eelarve muudatusettepanekute seas üks väga hea ettepanek, mis on tulnud healt kolleegilt Viktorialt. Nimelt, meil tuleb leida lisaraha õpetajate palkade diferentseerimiseks. See on õpetajate, õpetajaskonna ja koolijuhtide oluline soov, et see osa palgafondist, milleks saaks toetada õpetajatele antud lisaülesandeid, klassijuhatamist uurimistöid, et selleks oleks koolijuhtidel suurem palgafond.

Loomulikult on saadikud oma mandaadis vabad. Meil on kõigil võimalus seda ettepanekut toetada.

Ma palun lisaaega.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:55 Jaak Juske

Ja isegi kui see ettepanek täna siin saalis parlamendi enamuse toetust ei pälvi mingisugusel põhjusel, siis see teema jääb jätkuvalt üles, nagu jääb üles ka see, et õpetajate palgatõus vähemalt järgmise aasta tempos peab jätkuma ka järgnevatel aastatel. kui me tahame, et meil oleks koolis häid õpetajaid, et meie üks Eesti riigifirma märke, hea haridus, ei muutuks piinlikuks märksõnaks, kus me haridustase hakkab rahval langema. Meil tuleb need vajalikud eelarveotsuseid teha.

Ja minu arust järgmise aasta märtsis, kui hakatakse uut valitsust moodustama, on siin värskelt rahvalt mandaadi saanud saadikud, siis me võiksime proovida vähemalt sõlmida erakondadeülest kokkulepet, nagu me oleme teinud seda riigikaitse valdkonnas, et õpetajad, nende väärikas toimetulek, väärikas palk on tõesti ka tegudes kõigi jaoks olulised. Ja ükskõik, kes on erakondades ühel või teisel hetkel võimul, me kõik teeme seda, et me täidame õpetajatele antud lubadused ja hoiame nende palga väärikal tasemel ning vajadusel seda iga aasta indekseerime, kui ka elukallidus põrutab eest ära. Meie õpetajad väärivad seda. Meie haritud Eesti vajab seda, kui me tahame, et see oleks ka Eesti tulevik. Jõudu meile tarkade otsuste tegemisel!

17:57 Aseesimees Martin Helme

Jaak Aab, palun!

17:57 Jaak Aab

Austatud juhataja! Head kolleegid, kes te olete saalis või ekraanide taga, nagu tänapäeval kombeks! Jätkuvalt minu küsimus on praktiliselt sama, mida ma olen siin saalis viimasel ajal juba mitu korda küsinud. Et riigieelarve eelnõu – on see pooltäis või pooltühi? Püüan seda küsimust sisustada ja leida sellele vastust.

Kõigepealt see, millest ka siin nii mõnigi eeskõneleja on rääkinud, mille pärast paljud probleemid on kuhjunud, mida me ka läbi eelarve nüüd üritame lahendada, on tegelikult kinni hinnatõusus. Hinnatõus on kiirenenud eriti viimase poole aasta jooksul ja seal me oleme tõesti Euroopa tippnumbrites. Samas, seesama hinnatõus on tugevalt pidurdunud majanduskasvu ja seal me oleme jälle viimaste hulgas. Nii et see olukord, mis on tekkinud, on süvenenud suhteliselt kiiresti. Tulenevalt sellest suurest energiakandjate hinnatõusust, mis on kandunud teistesse toodetesse, kaupadesse, esmatarbekaupadesse, toiduainetesse, on laekunud meeletul hulgal maksuraha. See on niisugune inflatsioonituli ja inflatsioonipidu.

Kevadel veel prognoosis Rahandusministeerium järgmiseks aastaks 1,2 miljardit vähem maksutulu kui sügisel. Poole aastaga toimus selline hüpe. Kust see tuli? Jah, see tuligi sealt. Meeletu hindade tõus tõstis meeletult käibemaksu laekumist ja näiteks ka CO2 laekumist ja need on sadades miljonites, kokku 1,2 miljardit suurem prognoos. Ja nüüd jah, riigieelarve üritab lahendada neid probleeme. Ehk siis see raha, mis on tegelikult inimestelt ja ettevõtjatelt kokku korjatud kõrgete hindade pärast, me üritame võimalikult õiglaselt laiali jagada. Aga kui õiglaselt, on alati küsimus? Valitsus on seda ülesannet üritanud lahendada. Ja nüüd ongi see küsimus, kas see on siis pooltühjalt või pooltäis tehtud.

Siin on räägitud õpetajate palga tõusust. Muidugi, see on tubli samm, aga isegi see küllaltki suur palgatõus, 24%, kahe aasta inflatsiooni ei kata. Kui võtta selle aasta õpetajate palgatõus ja järgmise aasta õpetajate palgatõus, siis enam-vähem nullis. Ehk see hinnatõus sööb kõik selle palgatõusu ära. Ja samas me tekitame teatud probleemi juurde.

Me oleme unustanud anda lisaraha kohalikele omavalitsustele, kes maksavad palka lasteaiaõpetajatele, hariduse tugiteenuse osutajatele, spetsialistidele, aga ka kultuuritöötajatele, huvihariduse õpetajatele ja ütleme, et sellesama tulumaksutõusuga, mis teil prognoositud järgmiseks aastaks on, peate kõigega hakkama saama. No see valem on suhteliselt keeruline, sellepärast et 160 miljonit lisaraha, mida praegu prognoositakse, mis tegelikult majanduskasvu pidurdumise tingimustes ei pruugi laekuda sellisel hulgal, sealt peab lahendama energiahindade tõusu kõigis omavalitsusasutustes, koolides, haiglates ja nii edasi, ja nii edasi, ja nii edasi, mis on vähemalt 100 miljonit ja mis kulub juba sel aastal üle. Ja järgmine aasta sama usinasti edasi. Haridusvaldkonna palgatõus, samal määral, kui seda riik annab õpetajatele, tähendab 60 miljonit lisakulu. Ja ongi läinud see 160 miljonit. Aga seal tulevad siis ülejäänud töötajad, seal tulevad investeeringud, kogu hinnatõus, mis tuleb ju ka omavalitsustele. Väga raske on seda omavalitsuste eelarvet kokku panna, ma olen kuulnud seda omavalitsusjuhtide käest. Mida sa siis valid, tõenäoliselt tuleb jälle kõik investeeringud edasi lükata. Tuleb hakata kokku hoidma, tuleb hakata asutusi sulgema, me oleme kuulnud siin muuseumidest ja kultuuriasutustest. Väga keerulised otsused.

Paluks kolm minutit lisaaega.

18:01 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

18:01 Jaak Aab

Nii et sellepärast on, et ühe poole pealt, kui sa selle hinnatõusu katteks annad raha välja riigieelarvest, siis igale poole ei jagu. Nii et tegelikult oleks tulnud tegeleda selle põhipõhjusega alates talvest või isegi eelmise aasta lõpust. Ehk siis neid instrumente on olemas. Kahjuks see Alan Smithi nähtamatu käsi ei reguleeri ideaalselt seda maailma. Ja sellepärast tegelikult on olemas riigid, on riikidel valitsused, kes ka fiskaalpoliitikaga, maksupoliitikaga, ka erinevate toetusmeetmetega peavad tasakaalustama selliseid erakorralisi olukordi, nagu meil need kriisid siin praegu käes on. Eelmised valitsused on üritanud seda teha. Reformierakonnaga oli see suhteliselt keeruline, aga siiski üht-teist võtsime ette. Praegune valitsus ei ole praktiliselt midagi teinud. Ja karta on, et see probleem ainult süveneb. Muidugi lõppkokkuvõttes inflatsioon sööb kõigi sissetulekud ja vanad rasvad ära ja siis muidugi hinnad kukuvad ühel hetkel. Aga vahepeal lähevad ettevõtted kinni, inimesed jäävad tööta, paljud teenused osutatakse kehvema kvaliteediga või ei osutuda üldse.

Nii et seda tekitab see, kui vahepeal riigi valitsus oma otsustega kuidagi ei sekku ja lastakse minna, nii nagu nähtamatu käsi juhib. Keskerakond on teinud ettepanekuid selle eelarve muutmiseks. Siin on küsitud, et kust see tulu siis tuleb. No ma ei tea, Reformierakond täna tuli välja sellega, et vaatamata miljardile miinusele teeme veel 340 miljonit miinust ja kingituse kõige jõukamatele ehk tulumaksuvabastuse selgelt üle keskmist palka teenivatele inimestele. Ma ei tea, kust nad selleks raha võtavad, seda katteallikat nad ei näita.

Meie oleme teinud ettepaneku tõesti rääkida ka sisuliselt maksukoormusest, sellest, kuidas seda solidaarsemalt jagada ja siis leida need vahendid, mida on vaja pensionitõusudeks, nii nagu meie ettepanek siin ette näeb, tervishoiu rahastamiseks, teede rahastamiseks, kohalike omavalitsuste toetamiseks, et nad hakkama saaksid kõigi nende ülesannete ja kohustustega, mida riik otse või kaudselt neile nüüd paneb juurde. Sest ka see üldhoolduse, ütleme siis, parandamine, pikaajalise hoolduse parandamine on kindlasti samm õiges suunas, aga selles inflatsioonikeerdes ei suuda omavalitsused sellesse panustada nii palju, kui riik tahab, et nad panevad juurde, et sellest saaks asja, et siis tõesti need teenused paraneksid ja hooldekodukoha saaks keskmise pensioni eest. Nii et palun tähelepanelikult vaadake meie muudatusettepanekuid. Valitsuse reserv on väga suur. Me oleme teinud ettepaneku reservi arvel leida mõnessegi kohta leevendust ja ma arvan, et kui te seda teete, siis me leiame vähemalt mõnele probleemile lahenduse. Aitäh!

18:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Margit Sutropi.

18:05 Margit Sutrop

Austatud parlamendi spiiker! Lugupeetud rahvasaadikud ja kõik head kuulajad, kes te tänasele istungile kaasa elate ja mõtlete, mida järgmise aasta riigieelarve Eestile annab, mida ta Eesti inimestele annab! Mul on hea meel, et meie riigieelarves on nähtud nii suur summa kaitsekuludele. 2,9% SKP-st on kindlasti väga-väga suur summa ja me võime ainult ette kujutada, kui palju teisi asju saaksime me rahastada, kui me ei peaks praegu muretsema oma riigi kaitsmise ja edasikestmise pärast. Aga see on hädavajalik kulutus, see tuleb teha.

Hea meel on ka selle üle, et selle kõrval, et me oma riiki kaitseme, mõtleme me sellele, kuidas oma riiki arendada. Ja minu tänane kõne on pühendatud sellele riigieelarvele kui väga hariduse sõbralikule eelarvele. Midagi sellist, nagu me näeme haridusele antavates numbrites, ei ole kusagil võib-olla isegi terves maailmas nii suuri hüppelisi tõuse korraga tehtud ja Eestiski on see erakordne. Eelmisel aastal samal ajal, kui ma väga muretsesin kõrghariduse rahastamise pärast ja õpetajate palkade pärast, ei olnud see olukord nii rõõmustav. Riigieelarves õpetajate palkadeks nähti ette 7% tõusu ja kõrghariduse tõusu ei olnud kahjuks võimalik ette näha. Lõpuks 5 miljonile lisati veel 10 miljonit, nii et kokku 15 miljonit selle aasta eelarves see tõus tuli. Suur asi oli see, et ka eelmisel aastal 1% SKT-st anti teadusele.

Mina tahaksin täna, tulin siia kõnepulti, et tänada kõikide erakondade esindajaid, kes ühinesid koos kõrghariduse toetusrühma ja näitasid, et kõrghariduse rahastamise tõus on oluline. Sooviksin tänada ülikoolide rektoreid, kes näitasid seda, et meie kõrghariduse tulevik ilma rahastuse tõusuta ei ole võimalik. Kokku avaldati aasta jooksul 150 artiklit sellest, miks kõrghariduse rahastamise tõus on oluline ja täna me näemegi rekordilisi numbreid, 15% kõrghariduse tõusu eelarves, see on juurde 41,5 miljonit, aga tähtsam on veel see, et see tõus 15% saab olema nelja aasta jooksul iga-aastane. Ka teaduse rahastus püsib 1% juures SKT-st ja saab juurde järgmisel aastal 41,3 miljonit eurot, mis võimaldab ka doktorantidele maksta nooremteaduri palka ja anda neile sotsiaalsed garantiid. See on väga oluline.

Ma arvan, et sama oluline kui kõrghariduse rahastamine on kindlasti ka õpetajate palgatõus. Kui õpetajate palk on sellel aastal miinimumpalk 1412, siis see alammäär tõuseb 1749 euro juurde. Olen nõus, kes ütlevad, et see arvestuslik keskmine 2048 eurot, mida õpetajad hakkavad saama, on natuke petukaup, sest see sisaldab ületunnitööd ja meeletut nii-öelda mitme kohaga töötamist, et seda arvestuslikku keskmist kätte saada. Aga tunnustan kõiki neid, kes seda pingutust on valmis tegema ja kes on valmis oma pere eelarvet niisugusel viisil suurendama. Nõustun ka nende õpetajatega ja nende haridustöötajatega, kes saatsid meile kirja ja avaldasid nördimust, et diferentseerimisfond on ainult 17,1% ja mitte 20%, nagu ta kunagi varasemalt oli, mis võimaldaks maksta selle tubli töö eest, mida tehakse klassi juhatamisel või uute ainekavade väljatöötamisel või uurimistööde juhendamisel. Nii et kõik oleksid väga vajalikud asjad, mida koolijuhid saaksid diferentseerimiseks teha.

Palun lisaaega! (Juhataja: "Palun, lisaaega kolm minutit!")

On kahetsusväärne, et haridus- ja teadusminister oma võitluses ei leidnud võimalust seda diferentseerimist fondi 20% peale viia. Mõistan, et ta ilmselt pidas vajalikumaks just nimelt miinimumpalga tõusu, mis kindlasti järgnevatel aastatel just nimelt seda diferentseerimisfondi vajaks rohkem tähelepanu.

Aga muretseme ka ju selle pärast, et meil on huvikoolide õpetajate palk 950 kuni 1400 eurot. Ka nemad vääriksid suuremat palka. Samamoodi lasteaiaõpetajad, kes minu meelest ei peaks saama mitte 0,9, vaid kindlasti 1,0 koefitsiendiga, sest nende töö väikeste laste kasvatamisel on vähemalt sama oluline kui mitte olulisem kui see, mida teevad õpetajad.

Selle kõige jaoks on raha vaja juurde ja ma tahaksin öelda seda, et eestikeelsele haridusele üleminekuks ette nähtud 41 miljonit on väga oluline, aga see näitab, et hariduse nii-öelda valdkond vajab tegelikult veelgi rohkem tuge, sest õpetajale laotakse järjest suuremat koormust. Hea on see, et kui me panustame haridusse, siis me võimaldame hoida kokku tervishoiukuludelt, vanglatelt, politseilt, kõikidelt muudelt probleemsetelt valdkondadelt, ja ma sügavalt usun, et hea haridus tõstab Eesti konkurentsivõimet ja võimaldab kasvatada seda raha hulka, mida teistele valdkondadele juurde anda. See kindlasti ei ole sugugi vähetähtis.

Loodan, et kõrghariduse rahastustõus, mis kindlasti pole piisav, tänaseks tagab ainult selle, et peatatakse langus ja 1% SKT-st on kõrgharidusele, aitab siiski kaasa sellele, et meie ülikoolidest ei lahkuks head õppejõud ja et meil oleks võimalik ka nii-öelda järelkasvu saada väga paljudele erialadele, mida ülikoolides õpetatakse. Näiteks kõrghariduse toetusrühma raportis kirjutas kõrghariduse alarahastamise kohta tervishoiu kõrgkooli rektor: kui puudu on 3000 õde, siis on ebanormaalne, et selles olukorras meditsiinikooli õppejõud saab vähem palka kui need inimesed, kes asuvad tööle nendele erialadele. Et selle olukorra likvideerimiseks on kindlasti äärmiselt oluline praegu teha need suured sammud.

Ja ma väga siiralt usun, et kui teised valdkonnad nii suurt palgatõusu ei näe, siis ühel päeval seesama haridusse tehtud investeering hakkab ära tasuma. Eestikeelsele haridusele üleminek aitab kaasa meie riigi lõimumisele, tugevdab teda nii seesmiselt kui väliselt ja haridus ise ja teadusesse tehtud iga investeering toob mitmekordselt tagasi. Aitäh kõigile, kes on hariduse valdkonda aidanud väärtustada! Ja loodan, et need inimesed, kes nendes valdkondades töötavad, annavad niisuguse panuse tagasi, et meie Eesti saab parem ja tugevam. Aitäh teile!

18:12 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Marika Tuus-Lauli, palun!

18:13 Marika Tuus-Laul

Suur tänu! Head kolleegid! Ka minul on tegelikult südamel päris mitu teemat ja alustaksin võib-olla ikkagi Estonia uuringutest. Sellest on täna siin juttu olnud ja meil oli täna hommikul ka Riigikogu erikomisjoni istung, kus seda teemat arutati. Seal kohal oli loomulikult Ohutusjuurdluse Keskuse juht Rene Arikas ja paljud-paljud teised inimesed, kes on sellega tegelenud, ja siis ka meie uus rahandusminister. Ja mida ma tõdesin seal komisjonis? Järjekordselt tõdesin seda, et lihtsalt ei taheta seda küsimust arutada, venitatakse, vassitakse. See on ikka väga kummaline. Uus minister, kes on meie kõrval siin saalis alles istunud ja näinud pealt, kuidas me Estonia teemadel siin arutame, ütleb korraga, et tema arvab, et nagu polegi eriti midagi uurida, et kas sealt leiab, ja üleüldse, et pole huvi. Rahval pole huvi selle küsimuse vastu – see oli põhilause. No ma ei tea, kuidas see saab olla niimoodi. Rahvas on kogu aeg tahtnud ja teadnud ka seda, et ilmselt on selle küsimusega vassitud ja keerutatud, aga praegu tuli siis uus seisukoht, et rahvast ei huvita see.

Ja siis uurisime ka, et kuhu siis need rahataotluse paberid on jäänud. Siis selgus, et üks paber jäi kahe valitsuse vahele, siis kui Reformierakond oli võimul. Ja siis ikka lõpuks selgus, et see paber on alles kuskil, anti Sikkutile, minister Sikkutile nüüd edasi. Aga ikkagi tuleb teha uus rahataotlus ja nüüd venitatakse selle uue rahataotlusega ja siin kohtumisega kuni detsembrini. Ja see tähendab, et läheb järgmisse valitsusse. Mul on väga kahju, et neid asju ei ole tehtud, sellepärast et praegu on tänaseks nii palju uuringuid tehtud ja nii palju huvitavat teada saadud ja hädavajalik oleks edasi minna. Siin kolleegid lugesid ette, mida kõike oleks seal praegu vaja teha. Aga 852 hukkunut ja ei ole prioriteet, ütles meile Kaja Kallas siin saalis.

Teine küsimus muidugi, mis siin eile just saalis oli, oli tervishoid ja Riigikontrolli värske ülevaade sellest, mis olukord on. Ja loomulikult see ülevaade oli tehtud sellepärast, et olukord on äärmiselt ohtlik, äärmiselt halb tervishoius ja tervishoiu rahastamises. Lihtsalt, ma ütlen teile ausalt, ma ei taha kedagi siin otseselt solvata, aga minu aastad siin Riigikogus näitavad, et kui on Reformierakond võimul, alati kuskilt tervishoiust kas kärbitakse, juurde ei panda, midagi juhtub. Ja need on pidevalt olnud. Meie oleme pannud tervishoidu siin üle paarisaja miljoni kohe väga kindlalt juurde. Aga peaminister ütles eile, et küllap koroona on see, et miks ei saa enam inimesed eriarsti juurde. Te teate, et järjekorrad on nii, me oleme sellest rääkinud, et me ei tea enam, kui pikad järjekorrad on, sest nendega ka vassitakse, järjekorda inimesi ei panda lihtsalt ja nii on kerge öelda, et me ei teagi, eks ole. Samuti Riigikontroll toonitas, et me niimoodi edasi enam minna ei saa, tuleb teha põhimõttelisi muudatusi. Ka minister on, tervishoiuminister meil siin on öelnud, kirjutanud lehes, et on vaja muudatusi teha, aga midagi pole tehtud. Nii et see küsimus on väga ohtlik. Ja mingeid, ainult koroonast tingitud see ei saa olla, sest teistes riikides ei ole nii hull. Ma rõhutan, et Eesti on tervishoiujärjekordade pikkuselt esikohal. Nii et see on päris õudne.

Ja kindlasti ma tahan toonitada ka seda, et on ka pensioniga küsimusi ...

Palun natuke juurde aega.

18:16 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit juurde.

18:16 Marika Tuus-Laul

Öeldakse küll ja tõesti, ega siis, kui pealt vaatad, siis 100 eurot järgmisel aastal on päris kena summa. Kui me arvestame, et see summa oleks paar aastat tagasi olnud tõesti väga suur summa, aga kui praegu panna kokku nii see aasta, mis on inimesed juba elanud väiksema pensioniga, ja kui panna juurde järgmine aasta, siis seda ei ole palju, kui me vaatame neid tohutuid hinnarallisid: küte, kütus, elekter, kõik, kõik. Kui me vaatame Eesti Energia kasumit ja siis 20 eurot antakse juurde jaanuaris, enne seda, kui on indekseerimine, kolmeks kuuks. Vabandust, nagu santidele visatakse 20 eurot. Meie 50 eurot, mis ei ole ka palju – midagi pole arvestatud ja ei taheta ka arvestada tulevikus. See on ääretult-ääretult piinlik igal juhul. Nii et pension, need inimesed on omad asjad, maksud, omad panused kõik siin elule andnud ja meile, meie elame selle arvel ja need inimesed väärivad.

Ma tahaksin nimetada veel ka ERR-i maja. Olen ise ERR-i nõukogu liige ja seepärast tean detailideni neid asju. Siin saalis oleme küsinud küll peaministrilt ka neid probleeme, et miks siis järsku ei rahastata. Kogu aeg oli see raha nagu olemas, pakuti välja, et kõik on kindel, kõik on kindel. Ja korraga tuli siis see teadmine, et kuna rahvusraamatukogu ehitamine on käsil ja hetkel on raha vaja, võetakse korraks sealt ära. Siis tuli uus kiri valitsuselt, et ärge midagi kartke, see raha tuleb tagasi. Te olete prioriteet, te olete kõik, me ootame, toetame teid. Ikkagi seda raha ei ole. Ja seega siin saalis ka peaminister ütles, et sellega on aega, et seal pole detailplaneeringut, alles alustati. Tegelikult on detailplaneering tehtud juba eelmisel, mitte sellel, vaid eelmisel suvel ja on ka juba Tallinna Linnavalitsuse poolt ära kinnitatud. Nii et praegu oleks seda raha just vaja, aga seda raha ei ole. Seda lihtsalt ei ole. Ja ma ütlen, et ERR-i maja on selline, kui te sinna lähete, siis teatud kohad on nii, et sealt võib läbi kukkuda põrandast, see on täiesti, võiks ta kinni panna, aga noh, eks me kõik tahame ju televiisorit näha.

Nii et need on kõik probleemid, mis tekitavad muret, ja mitte kindlasti ainukesed. Aga ma ikkagi paluks teid, toetage ka meie Estoniaga seotud muudatusettepanekuid, tervishoiuga ja kindlasti pensionidega, et see 50 eurot oleks vähemalt sellest jaanuarist. No see on väga inimlik. Tehkem selle koos ära!

18:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun! (Leo Kunnas palub lisaaega.) Palun! Teil on kaheksa minutit.

18:19 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt kasutan juhust ja soovin kaitseväelastele ja kõigile palju õnne ja jõudu Kaitseväe 104. aastapäeva puhul. Kaitsekulud on meil järgmiseks aastaks 1 098 000 000. Selle üle oleks patt kurta ja need on vältimatud selles julgeolekuolukorras, kus me oleme. Aga saatan peitub detailides ja siin puldis ma olen kaitseväest viis päeva vanema venna, Kaitseliidu eelarve pärast.

Palun teid kõiki toetada muudatusettepanekuid number 20, 21, 22, 23 ja 59. Esimesed neli on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt ja viimane hea kolleegi Jaak Juske poolt. Kõik nad puudutavad Kaitseliidu eelarvet ja Kaitseliidu toimetulekut praeguses olukorras, kus Kaitseliidu liikmeskond on suurenenud umbes 4000 inimese võrra juba, siis pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainale kallale või siis täpsemalt alustas laiaulatuslikku agressiooni.

Esimene muudatusettepanek, millest ma rääkisin, 20 puudutab Kaitseliidu palgalise instruktorkoosseisu suurendamist 60 inimese võrra. Selleks kuluks 2 254 320 eurot. Praegu on Kaitseliidus umbes 80 instruktorit ja nad on läbipõlemise äärel, kuna Kaitseliidu liikmeskond on nii palju suurenenud. Maakaitseüksuste hulk suureneb ka meil 10 500 inimese võrra. Sinna tuleb ka reservväelasi juurde, keda on vaja välja õpetada. Selle lisakoormusega ei tule need instruktorid lihtsalt toime. Ehk siis on vaja juurde 60 lisainstruktorit ehk keskmiselt kolm instruktorit maleva kohta, kaasa arvatud ka Kaitseliidu kooli.

Neid inimesi ei ole võimalik võtta tegevteenistusest, sest ka kaitseväes on personali puudu. Sihtgrupp oleks endised tegevteenistujad, kellel kaitseväega leping lõppenud, ehk siis Kaitseliit võtaks nad töölepinguga tööle ja ei sunniks tegevteenistusse, kui inimene seda just ise ei soovi. Loevad kogemused ja oskused, mitte formaalsused. Vormi kannavad nad Kaitseliidu vabatahtlike liikmetena nagunii.

Kaitseministeeriumi palgapoliitikas on ette nähtud ca 30% väiksem palk töölepingulisele sama töö eest kui tegevväelasele. Nii võimekaid inimesi juurde ei saaks ja see erisus tuleks kaotada. Sama töö ja pingutus peab saama sama tasu, ehk siis valem võiks olla Eesti keskmine palk pluss 30%, mis täna oleks 1800 eurot pluss 540 eurot, mis teeks kokku 2340 eurot inimese kohta bruto. Ehk tööandja kulu tuleks 3131 eurot kuus ja kokku 60 instruktorit aasta kuluna tulekski 60 korda 3131 korda 12, ehk siis seesama 2 254 320 eurot.

Järgmine ettepanek puudutab jällegi Kaitseliitu ja see käsitleb Kaitseliidu tagala isikkoosseisu ehk logistikavõrgustike, juhtide ja planeerijate suurendamist 20 inimese võrra. Summa suuruses 664 800 eurot. Siin on põhjendused on samad, mis ma juba esitasin. Kuna Kaitseliidu liikmeskond on kasvanud hüppeliselt ja maakaitse ehk siis sõjaaja koosseis suureneb 10 500 inimese võrra, siis ei ole selle hulga inimesed inimestega, mis Kaitseliidul selle selles valdkonnas on, võimalik neid ülesandeid lihtsalt täita ja neid tuleb ka sarnasel viisil värvata, nagu ma rääkisin eelmise ettepaneku puhul.

Kolmas ettepanek number 22 puudutab samamoodi Kaitseliitu ja see puudutab Kaitseliidu malevkonna pealikke, keda praegu on 68 vabatahtlikku ametikohta, neile motiveeriva lisatasu maksmist. See oleks summas 1 091 808 eurot. Põhjused on jällegi samad – koormus kasvab hüppeliselt. Malevkonna pealikud on tähtsad selles mõttes, et nad on kohalikud juhid, kes hoiavad kogu Kaitseliidu süsteemi koos. Täna nad teevad suurt lisatööd tasuta. Mitmed muutuvad passiivseks või loobuvad ülesannetest või ei täida neid korralikult, sest nad ei jaksa lihtsalt tasuta kõike seda teha. Kuna nad on põhikohaga mujal tööl, siis motiveeriks neid leping ja lisatasu, mille suurus võiks sõltuda malevkonna liikmete arvust ja täidetud ülesannetest, ehk siis see oleks analoogne tulemustasuga. See võiks olla brutotasuna keskmiselt 1000 eurot kuus ametikoha kohta, siis tööandja kulu tekiks 1338 eurot. Ehk järgmisel aastal 68 korda 1338 korda 12, ehk siit tulebki siis see 1 091 808 eurot.

Ettepanek 23, samamoodi jällegi puudutab Kaitseliitu. See käsitleb Kaitseliidu liikmetest mitte koosseisuliste abiinstruktorite tasustamist koosseisuliste instruktorite toetamisel. See on vajalik just suuremahuliste harjutuste, õppuste ja laagrite korraldamisel, kus nii õppe-eesmärkide kui ohutustehnika järgimise tõttu on lisapersonali vaja. Selleks oleks vaja tagasihoidlik 96 360 eurot.

Nüüd ka kolleeg Jaak Juske ettepanekust. See käsitleb Kaitseliidule eraldatava tegevustoetuse suurendamist ja 41,5 miljonile eurole kaitsekulude sees, mille üldsumma on meil teatavasti 1 098 100 000 eurot. Lihtsalt Kaitseliit ei tule praeguse planeeritud tegevustoetuse mahuga toime. Palun teid kõiki neid ettepanekuid toetada, need on kõik sisulised.

Me oleme palju suuri sõnu teinud riigikaitsest. Nüüd loeb see, kuidas nupuvajutus lõpuks toimub, sest sest Kaitseliit lihtsalt ei tuleks nende ülesannetega toime ja Vabariigi Valitsuse reservist või kusagilt mujalt tuleb see raha niikuinii leida. Ma olen pakkunud välja katteallikana Vabariigi Valitsuse reservi. Lõpuks need summad nagunii võetakse, sest Kaitseliit ei suuda muidu neid ülesandeid täita. Tänan!

18:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Heiki Hepneri. Ja teades-tundes head ametikaaslast natuke, siis teeme kohe kaheksa minutit, palun!

18:28 Heiki Hepner

Suur tänu! Hea esimees! Head kolleegid! Selles eelarves on tegevusi, mis on ette kirjutanud aeg, aga on ka pikka vaadet. Rahale konkureerivad mõlemad ja tasakaalu otsimine selle kahe poole vahel ongi võtmekoht. Koalitsioon teeb seda, milles kõik osapooled on kokku leppinud. Seepärast on eelarve kompromiss, kus tänavu peegelduvad kolme erakonna prioriteedid. Aga kindlasti saab ka iga koalitsioonierakond ütelda, et mõned temale olulised valdkonnad ja tegevused ei saanud piisavat tähelepanu.

Energiakriis on meile täna ette kirjutanud sammud, mida me tavaolukorras ei teeks. Et meie inimesed tuleksid toime, peame me oma inimesi toetama ja seda see eelarve teeb. Elektrienergia hinna kompenseerimine 50 eurot megavatt-tunni eest, gaasi ja kaugkütte hinna hüvitamine 80% ulatuses, mis ületab 80 eurot megavatt-tund. Kodutarbijatele rakendus 1. oktoobrist kuni 31. märtsini kestev automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest circa 200 miljonit eurot. Samas kahjuks puitkütuste kasutajatele toetust ei jagunud.

Sõda Ukrainas on riigikaitset eriliselt tähtsustanud. Tuleva aasta eelarves moodustavad kaitsekulud 2,9% sisemajanduse koguproduktist ehk esmakordselt üle miljardi euro. Eelarve arvestab vajadusi uute võimekuste loomiseks, nagu näiteks keskmaa õhutõrje, mitmikraketiheitjad, rannakaitse, samuti moonavaru täiendamine ja maakaitse arendamine. Kõik see on meie turvatunde jaoks ülioluline, arvestades praegust julgeoleku olukorda.

Haridus ja teadus on ühe rahva ja riigi kestvuse alus ning selle finantseerimine kindlasti pika vaatega tegevus. See eelarve mõistab seda probleemipüstitust päris hästi. Teadus- ja arendustegevusse suunatakse 1% SKP-st, mis tähendab 2023. aastal eelarvest lisaks 41,3 miljonit eurot. Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048 eurole. 2023. aastal kasvab kõrgharidusele riigieelarveline tegevustoetus 15% ehk 170 miljonilt 201,5 miljoni euroni. Eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on ette nähtud 41 miljonit eurot.

Head kolleegid, me oleme siin saalis korduvalt rääkinud, et meie riigi ja rahva demograafiline mudel meenutab vetsupotti. Seekordne eelarve teeb siin murrangulise muudatuse ja proovib selle mudeli teistpidi keerata, tõstes paljulapseliste perede toetust kolme kuni kuuelapselistel peredel 650 euroni kuus ja seitsme ja enama lapsega peredel 850 euroni kuus. Kasvavad ka esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema toetus 80 eurole kuus.

Madalapalgaliste toimetulekuks on oluline maksuvaba tulu määr, mis on 7848 eurot aastas ehk 654 eurot kuus. Uuest aastast tõuseb erakorraliselt pension 20 eurot. Keskmine pension on alates 2003. aasta aprillist 704 eurot, mis ühtlasi märgib tulumaksuvaba määra pensionidele ja pensionäridel tegelikult tervikuna. Pensioni baasosa tõus aitab parandada enam kui 321 000 pensionisaaja ja rahvapensioni määra tõus 3200 rahvapensionisaaja toimetulekut. Kindlustunnet meie inimestele loob kindlasti üldhoolekande toetamine ümmarguselt 50 miljoni euroga.

Keskkonnakaitse valdkonnas panustatakse Natura hüvitiste suurendamisega 1,2 miljoni euroga. Sellega tõstetakse 15 aastat püsinud hüvitis rangelt kaitstavas sihtkaitsevööndis 110 eurolt 134 euroni hektari kohta. Aga piiranguvööndis 60 euro tõstmiseks paraku raha enam ei jätkunud. See teeb loomulikult meele mõruks, sest metsaomanikele õiglase hüvitise maksmine teenib mitte ainult põhiseaduslikku õiglust, vaid teenib otseselt Eesti looduse kaitsmist.

Nii nagu ma oma kõne alguses ütlesin, ei ole selles eelarves kõik oluline lahenduse leidnud. Üheks selleks on investeeringud teedesse ja neid investeeringuid oleks võinud teha laenurahaga. Meie lugupeetud makroökonoomika õppejõu ja teadlasega seda küsimust arutades tõdes ka tema, et laen tarkadeks investeeringuteks ei ole saatanast. Tuleb vaadata inflatsioonimäära ja intressimäära vahet otsuse langetamisel. Õigel ajal võetud laen, õigel ajal tehtud investeering aitab raha tulevikus kokku hoidu, mitte ei ole lõputu kulu. Teedeehituse vähene osakaal investeeringutes siin eelarves on kindlasti asi, mille üle ei saa rõõmustada.

Ka looduskaitseliste maade maamaksu hüvitamine omavalitsustele oleks tulnud ära teha. Summa ei ole suur, pisut üle 4 miljoni euro, aga õigluse, õiguse ja maaelu seisukohalt väga oluline. Riik peab täitma oma kohustusi ilma kohtu ettekirjutusteta. Selline see eelarve on. Ta lükkab käima tegevusi, millest on pikalt räägitud, aga terviklahendusteni pole jõutud. Nüüd siis on loodud eeldused selleks. Ta sisaldab tõesti murrangulisi tegevuskulude ja investeeringute katmist. See eelarve ei ole ideaalne, aga see eelarve on üsna hea. Aitäh!

18:34 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Maris Lauri. Palun. Kas soovite ka lisaaega? Ei, kuule. Jah, palun! Kaheksa minutit.

18:35 Maris Lauri

Head kolleegid! Kui peaminister toob eelarve Riigikokku, siis nii palju kui ma mäletan, on vist iga peaminister öelnud, et tegemist on väga hea eelarvega. Kahtlematult on igal peaministril olnud tollel hetkel täiesti õigus, tema enda vaatenurgast. Meil igalühel endal võib olla arusaam, mis on kõige parem eelarve, mõnevõrra teistsugune. Aga eelarve on alati Eesti poliitmaastikku vaadates kompromiss – kompromiss koalitsiooni sees, kompromiss ühiskonnas ja Riigikogus. On realiteedid, millega tuleb arvestada, sealhulgas need, mis tulevad nii-öelda väliselt – majanduskeskkonnast, julgeolekukeskkonnast ja nii edasi. Pole erinev ka see eelarve.

On asjad, millega me paratamatult peame tegelema, see on julgeoleku küsimus, kaitseküsimused. Kahtlematult võiks panna rohkem raha, aga tuleb teha valikuid ja tuleb ka sealjuures mõelda, milline on parim versioon, kõike ei saa korraga, ei saa hangetega, ei saa ka inimeste ettevalmistamisega. Ja kõiki ostegi ei saa praegu kätte ühe aasta jooksul. Olgem realistid.

Ka selles eelarves on asju, mis minulegi meeldivad väga, ja on asjad, mis mulle nii väga ei meeldi. Kindlasti meeldib mulle see, et hariduse rahastamine suureneb, et tõusevad õpetajate palgad, kõrgharidusse tuleb raha juurde. Võib-olla oleks mingisuguses detailis ma ise jaganud raha teistmoodi, nii nagu on siin kindlasti ka teisi inimesi.

Kindlasti on asju veel, mis on väga hästi välja tulnud. Teeb rõõmu see, et raha läheb ka hooldusreformiks või ümberkorraldusteks hooldusvaldkonnas, kus probleemid on tegelikult väga märkimisväärsed. See, et pensionäride pensionid tõusevad korralikult. See, et tulumaksuvaba miinimum suureneb, sest see aitab just neid, kellel on võib-olla kõige raskem olukorras, kus sõda on põhjustanud pöörase hinnatõusu. Vähemalt väga ühe olulise komponendina, mis puudutab väga paljusid inimesi ja võib-olla kõige valusamalt neid, kelle sissetulekud on tagasihoidlikud.

Jah, me ei saa kaotada maksuküüru, aga aitab ka maksuvaba miinimumi tõus. Kahtlematult tuli tõsta ka laste- ja peretoetusi. Aga see viis, kuidas seda tehakse – mina ei ole selle üle õnnelik. Ma oleksin teinud seda teistmoodi. Aga see on poliitiline realiteet. Teistmoodi lihtsalt ei saa, kui sa oled vähemuses. Me oleme siin kõik vähemuses üksikult võttes, ka siis, kui vaatame üksikuid fraktsioone. Nii et on alati kompromiss.

Mis mind murelikuks teeb, kogu selle asja juures? Nii Riigikogus kui ka laiemalt ühiskonnas on see, et mulle tundub, et me oleme veeremas mingisse toetuste maaniasse või toetuste lõksu. Siin viimaste kuude jooksul on toetusi küsinud kõik. Tõesti, tekib küsimus, kes ei ole veel küsinud. Küsivad suured ettevõtted, väikesed ettevõted, pered lastega, ilma lasteta, erinevate valdkondade inimesed ja nii edasi. Kui me kõiki neid täidaksime, siis me oleksime olukorras, kus toetusi tuleks põhimõtteliselt kõigile maksta. Kelle arvelt? Seda vastust ei tule mitte kuskilt.

Me ei saa niimoodi oma riigi asju korraldada. Kui me teeme oma pere eelarvet või oma kulutusi peres, siis me ju ka ei kuluta oma raha igale poole ohjeldamatult. Kui me seda teeme, siis me oleme üpris peagi raskustes. Jah, ongi mõned inimesed, kes satuvad raskustesse. Aga ometigi me suudame keskmiselt kõik mõistlikult käituda. Ka riigina peaksime mõistlikult käituma.

Nii et ma loodan, et vaatamata sellele, et väga paljudel inimestel ja ettevõtetel on raske, on nendel siiski ka neid, kes tegelikult saavad hakkama, nii nagu on ka inimeste seas neid, kes tegelikult saavad ilma rahalise toetuseta hakkama. Sest tugi võib olla ka teistmoodi – teenustega, koostöös ja mõistlikult asju tehes ja kulutades.

Nii et kuigi ma ei ole selle eelarve kõikide asjadega rahul, nagu ma ütlesin, ilmselt mitte keegi meist, on tegemist, arvestades asjaolusid, hea eelarvega. Nii et loodame, et me ei tee seda halvemaks. Kuigi ma ise arvan, et saaks teha paremaks. Aitäh!

18:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. Palun!

Kas soovite lisaaega? (Peeter Ernits: "Jah.") Palun, kaheksa minutit!

18:41 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! 500 lehekülge, paksukene nagu ikka. Ja tegevuspõhine kõikide nende tulemusvaldkondade, programmide, meetmete, tegevuste, teenuste ja mõõdikutega.

Rahandusminister Pentus-Rosimannus ütles mulle eelarve kontrolli erikomisjonis – enne kui ta Brüsseli... või ta mitte Brüsseli poole ei lennanud – ütles, et tema käe all valminud see riigieelarve, seesama, on sedavõrd perfektne, et ei vaja mitte ühtegi parandusettepanekut. Mitte ühtegi, sest kõik need ajaksid asja tasakaalust välja. Ja toonane rahandusminister lendaski Euroopa niitudele.

Jürgen Ligi, Reformierakonna aseesimees – mulle jäi meelde tema kõnest, et eelarve kütab inflatsiooni. Ta on ise võimul ja kütab inflatsiooni. Noh, kõik me mäletame, et Kaja Kallase valitsuse ajal... Kaja Kallas on üldse vägev inimene: väikene naine, aga väga võimas. Aasta jooksul on ta suutnud hoida Euroopa ja ka peaaegu maailma inflatsioonirekordit Eesti käes, oma kindlates kätes. Ja nüüd Jürgen Ligi ütleb, et hagu alla veel. Ja nüüd Maris Lauri muuseas hetk tagasi ütles – väga huvitav väide –, et me oleme kõik vähemuses. Ka Maris on vähemuses. Kuigi ta on valitseja õukonnas ja võimul parajasti. Nii et väga huvitav jõudude vahekord. Ollakse võimul, aga öeldakse, et me oleme vähemuses. Samas kütame inflatsiooni juurde. Türgi on veel eespool. Maailmarekord on Türgi käes. Nii et ainuke, kellele meil kuklasse hingata on, on Türgi. Nii et Jürgeni juhtimisel teel Türgi poole.

Aga vaatame natuke lähemalt. Riigikontroll on öelnud korduvalt, et need mõõdikud, mida kasutatakse selle tegevuspõhise puhul, pole üheselt mõistetavad, sihttasemed ja kõik muu selline. Ja mõned aastad tagasi, kui me tegime selle eelarve arusaamise toetusrühma, kuhu ka Kaja Kallas jooksis. Ma mäletan, et mina ka. Noh, kes siin kõik ei ole olnud, üks suuremaid toetusrühmi. Nii et midagi on hakanud liikuma. Selle koha pealt au ka valitsejale, et vaikselt on hakanud see 500-leheküljeline oopus muutuma loetavamaks. Aga samas võin teile kinnitada, olen selle korduvalt igatpidi läbi lugenud, ega ta on küll selline kapsas, et hästi aru ei saa.

Ma natuke iseloomustan, et mitte paljusõnaliseks jääda. Näiteks vaatame neid mõõdikud. Jääb samaks. Enne kulus välisvälismaalase, kes on siin illegaalselt, kinnipüüdmiseks 75 päeva, järgmisel aastal ka 75 päeva. Keelevaldkonna populariseerimise üritused: 50 oli, 50 jääb. Elanike arv, kes tunnevad, et neil pole võimalik riigivõimu mõjutada 48%, jääb ka 48%. Mõned asjad vähenevad. Näiteks halli passi omanike arv 557-ni, kui need mõõdikud uskuda. Ja maatõugu lehmade arv 889-st 840-ni. Aga mis tõuseb? Õdede arv 648,1-lt 700 peale 100 000 inimese kohta. Doktorikraadi kaitsmine 222-st 300 peale, tugev tõus. Väliseestlaste arv, kes õpib eesti keelt: lisandub 50, pluss 50. 14-aastaste vaktsineeritute arv – no need on mumpsid ja muu värk – 83,80%-lt 85,62%-le. Uskumatu täpsus. Huvitav oleks mõõta, kuidas tegelikult on. Aga mis tõuseb kindlasti, mida ka riigieelarve mõõdikud näitavad siin. Tõuseb uute HIV-juhtumite arv 100 000 elaniku kohta 9,4-lt 9,9-le. Nii et aus jutt. Maksuraskustes leibkondade arv 5,2%-lt 5,7%-ni. Enesetapud – 13,9-lt 14 peale. Enesetapud noortel kuni 19-aastasteni 3,2%-lt 4,2%-le. Korduvad lähisuhteohvrid 13%-lt 15%-le tõuseb. Kuid kõige rohkem, teate, mis asi tõuseb, ma vaatasin kõik need mõõdikud läbi, nende inimeste protsent, kes nõustuvad loovutama peale surma oma elundid: 0,026%-lt 0,067%-ni. Tõus kolmekordne.

Aga kui see ei ole naljakas, siis on kurb igal juhul. Aa, ja siis on hulk mõõdikuid. Mõõdikud on muuseas 42 leheküljel. Sellises kribukirjas. Näiteks Eesti võimekus mõjutada ÜRO-d, NATO-t ja muid – tagatud. Mõõdik. Uued jalgrattateed –null, pole midagi räägitud, midagi... Pole määratud isegi, mis tõus on. Elanike valmisolek toetada lõimumist – ei mingit mõõdikut ei ole. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine – ei mitte mingit mõõdikut. Ja nii edasi ja nii edasi, et ei hakka rohkem rääkima. 42 lehekülge on mõõdikuid.

Nii et seal on ühelt poolt väga konkreetsed, teiselt poolt ülimalt ebamäärased või üldse mitte. Nii et tööpõld on lai veel siin. Vaatame, mida kõige rohkem on tõusnud. See 17 miljardit, kogu see maht: 1 miljard riigikaitsele. Jah, rasked ajad. Jumala õige, peaks, kui varem ei ole jõudnud, peaks praegu tegelema. Ja riigikaitse, nagu Leo Kunnas ütles, 2,9%, mis on siis üle miljardi. Aga eelarve kontrolli komisjoni liikmena ma iga nädal kuulen, kuidas neid miljoneid ja miljardeid tegelikult hallatakse. Kaitseministeeriumi need suured rahad, mis on juba olnud ja mis tulevad, on tegelikult kõige suurem ...

18:49 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg. Nii on.

18:49 Peeter Ernits

Jah, nii ongi. Aitäh!

18:49 Esimees Jüri Ratas

Aitüma! Aitüma! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Ja kui teie tulete, siis ma küsin ka teilt, kas soovite kolm minutit lisaaega? (Mart Helme: "Võtame selle kolm ...") Selge. Jah siis ei pea segama ja saate rahulikult mõttelõnga edasi kerida. Nii et palun, kaheksa minutit.

18:49 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma ei pea ennast vähimalgi määral rahanduseksperdiks. Mitte vähimalgi määral. Mind ei huvita raha, mind ei ole kunagi huvitanud raha. Nagu mu ema ütles, lase rublal minna, ruumi kümnel tulla. Ja täpselt nii on, rahasse tuleb suhtuda loominguliselt. Selles eelarves ei suhtuta rahasse loominguliselt. Selles eelarves ei suhtuta mitte millessegi loominguliselt. Ja mida ma selle all silmas pean? Ma pean selle all silmas väga lihtsat asja. See eelarve on bürokraatlik pakk pabereid, mis vaatab täielikult mööda sellest olukorrast, kus me praegu oleme. Aga olukord on, nagu me viimase ööpäeva jooksul oleme näinud, selline, et see võib muutuda sõna otseses mõttes tundidega. Pean silmas sedasama Poola intsidenti praegu. No muidugi naljakas oli vaadata, kuidas meil kohe kummipallid hüppama hakkasid ja näpuga näitasid sinnapoole, et nemad on süüdi, ja siis tuli suur valge pealik ja ütles, et ei ole see hea, ei ole see. Kummipallid läksid kohe, kukkusid maha ja läksid õhust tühjaks. Noh, mis seal ikka, marionettpoliitikud ongi niisugused.

Selles mõttes kõrvalepõikena, et ega pidage need nimed kõik meeles, kes siin kummipalli täna hüppasid. Need ongi need marionettpoliitikud, kelledega aetakse siin marionettriigi asja. Ja ega neile ei hakka ju ka peale hammas, nagu me nägime siin ühe fotohuvilise spetsialisti näol. No midagi ei ole teha. Midagi ei ole teha, ei hakka hammas peale, sest ta on nii kõrgelt hinnatud fotograafiaspetsialist.

Aga tagasi tulles eelarve juurde. See eelarve on, nagu ma ütlesin, bürokraatlik pakk pabereid, mis vaatab mööda sellest erakorralisest olukorrast, milles me praegu oleme. Lugesin paar päeva tagasi ajakirja Newsweek. Ajakiri Newsweek ütleb sõnaselgelt: lääneriigid on jõudnud selle piirini, kus nende laskemoonavarud on Ukraina varustamisega jõudnud kriitilisse seisu, pole endal ja ei saa varsti anda ka sõdivale Ukrainale. Mis tähendab seda, et need riigid peavad kiireimas korras viima oma majanduse üle sõjaaja rööbastele, hakkama tootma sõjavarustust, mitte nii nagu rahuajal, vaid nii nagu sõjaajal.

Aga mis meil Eestis toimub? Mis me sellest eelarvest näeme? Jah, tänu sellele, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond juba aastal 2019, enne seda, kui toimusid eelmised Riigikogu valimised, ütles, et meil peaks olema riigi kaitse-eelarve 2,5% SKP-st, vähemalt 2,5%. Me rääkisime ka 2,6-st ja isegi 3-st, aga pidasime realistlikuks 2,5%. Nüüd on enam-vähem selleni jõutud, ainult et inflatsioon on vahepeal kõik ära söönud. Sõda on kõik hinnad taevasse tõstnud ja see, mida on võimalik hankida, see nomenklatuur on kokku tõmmanud nagu Balzaci šagräännahk. See on see, mis on muutunud. Aga see ei peegeldu selles eelarves. See ei peegeldu selles eelarves! See on bürokraatlik pakk pabereid, mille elu, ja ma julgen seda ennustada, lükkab hunnikusse juba lähemate kuude jooksul. Loomulikult need, kes on sellise paki pabereid kokku pannud, laulavad sellele kiidulaulu. Aga kiidulaulu ei ole põhjust laulda.

Üks eelkõneleja rääkis siin sellest, kuidas lõpuks oleme jõudnud ka teaduse rahastamise tõstmiseni. Lõpuks oleme jõudnud ka selleni, et kõrghariduse rahastamine on paranenud. Kulla sõbrad! Kas teil käivad lapsed ülikoolis või lapselapsed? Mul käivad. See on ju naerukoht praegu. Lõpuks oleme jõudnud rahastuse tõstmiseni. Inflatsioon on selle raha ära söönud. Ja põhiküsimusele, mida selle rahaga tehakse, et hariduse kvaliteeti ja teadustöö kvaliteeti tõsta, sellele me sellest eelarvest vastust ei saa. See bürokraatlik pakk pabereid annab küll nutsu, aga mille peale see kulub, see jääb suurel määral vastuseta.

Ja täpselt sama võime rääkida ka puuetega inimeste toetamisest, kõikidest sotsiaalvaldkonna kulutustest, mida siin, kõige piinlikum muidugi, pingpongitatakse riigi ja omavalitsuste vaheliselt. Et riik justkui annab midagi omavalitsustele, aga siis ei anna ka. Nõuab, aga siis ei nõua ka. Ja teate, ammu on räägitud ju sellest, et eelarve kui niisugune on üldse raskesti loetav ja raskesti arusaadav ja kohati täiesti mittearusaadav dokument. Ja ka selle eelarve puhul me näeme sedasama. Ta on raskesti loetav, ta on raskesti arusaadav ja kohati ka täiesti arusaamatu.

Nii et, sõbrad, seltsimehed! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eesti rahvas! Selle eelarvega Eesti rahva elu paremaks ei lähe. See on suur samm edasi ja ma kiidan Isamaad selle eest, et ta on siin ennastsalgavalt võidelnud Reformierakonna libertaaride ja liberaalidega ja suutnud siiski lastetoetusi ja peretoetusi tõsta. Sest me kõik teame ju väga hästi, et Reformierakonna ettekujutus demograafiliste probleemide lahendamisest on nii, nagu on näiteks Ameerika demokraatidel: laseme rohkem rahvast kuskilt riiki sisse. Las võõrad tulevad ja lahendavad meie iibeprobleemi ja meie tööjõuprobleemi. Ja siis me räägime sellest, kuidas me hakkame neile eesti keelt õpetama. Aga meil ei ole eesti keele õpetajaid. Meil ei ole koole. Maakoole, mis on puhtalt eestikeelsed, me paneme järjest kinni.

Vot selline on meie elu. Ja selle elu muutmine positiivses suunas, et Eesti jääks Eestiks, Eesti jääks eestikeelseks Eestiks, me tegelikult sellest eelarvest ei saa. Sest kõik, mis seal isegi nime poolest seda eesmärki teenivad, pole mitte midagi muud kui показуха, vene keeles öeldes. Aga vene keeles ma soovitan kõikidel harjutama hakata, sest Kaja Simovna peab tõenäoliselt ülejärgmises Riigikogus juba hakkama rääkima ka vene keeles. 150 000 umbes või palju neid on tulnud siia, kes ei ole mitte etnilised eestlased ega ka mitte lääne hemisfäärist meile saabunud, vaid on ida poolt meile saabunud ja lõuna poolt meile saabunud, tekitavad paratamatult keelekeskkonna, kus vene keel üha jõulisemalt domineerib. Nii et lugupeetavad, see eelarve ei kõlba mitte kuskile.

18:57 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg.

18:57 Mart Helme

Ma tänan! Ma tänan selle kolme lisaminuti eest ja rohkem ei kuritarvita teie lahkust.

18:57 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Raimond Kaljulaidi. Küsin ka teilt, kas soovite lisaaega. (Raimond Kaljulaid ei soovi.) Selge.

18:58 Raimond Kaljulaid

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Kuulasin siin hea kolleegi Mart Helme sõnavõttu ja sellele lihtsalt peab vastama. Kõigepealt austatud Mart Helme rääkis siin sellest, kuidas EKRE on seisnud kaitsekulude suurendamise eest kõik need aastad. Kes olid valitsuses 2019, kes oli valitsuses 2020 ja 2021. aasta alguses ja mis olid siis kaitsekulutused võrreldes selle tasemega, kuhu nüüd praegune valitsus need kavatseb tõsta? Juttu oskavad mehed teha küll, aga tegusid ei olnud.

Elanikkonnakaitse, millest praegu kõik räägivad. Kui siin täiskogus räägiti elanikkonnakaitsest, kõik erakonnad tulid, tagusid endale vastu rindu, meie teeme elanikkonnakaitset, me oleme alati erakonnaga elanikkonnakaitset teinud, laiapindset riigikaitset oleme alati oluliseks pidanud. 30 aastat pole midagi tehtud. Endine siseminister Mart Helme mitte midagi ei teinud. Ainult jutud, ainult jutud. Teisi kritiseerida oskab, on kõva mees. Siseministrina ümmargune null. Tegelikult oleme ausad, EKRE ju õõnestab meie riigikaitset. EKRE ju õõnestab meie julgeolekut. Valitsuses lõhkusid liitlassuhteid, mõnitasid meile olulisi liitlasi, Soomet, kes on liitumas NATO-ga, teisi riike, Ameerika Ühendriike, solvasid, tegelesid igasuguste nõmedustega. Mitte midagi ei ehitanud.

Viimasel ajal paistab see erakond silma sellega, et esitab meile siin Kremli jutupunkte. No kuulge, Mart Helme just praegu siin ennustas, kuidas see eelarve, mida valitsus teeb, need võimed, see kõik kukub kokku, see on tühi pakk paberit. Mis see oli? Loetud nädalad tagasi sama mees siit puldist rääkis, kui kavalalt Venemaa praegu taganeb, meelitab Ukraina väed endale järgi ja vot mis siis nendega teeb. Tegelikult teie lemmikud seal Venemaal pole midagi teinud. Kokku on neil kukkunud see asi. Hersoni alt panid padavai minema, saba seljas, ja kusjuures täpselt samamoodi, saba seljas, panevad need EKRE mehed ka minema, kui Eestis peaks sõda tulema. Esimesena olete lennujaamas järjekorras, täpselt nagu need Venemaa mobilisatsiooni eest põgenenud tüübid.

Nii et see on reaalne raha, mis siin eelarvesse pannakse. Need on reaalsed võimed, mis selle raha eest tehakse. Ja veel kord, ma tuletan meelde minu eelkõneleja tarku sõnu riigikaitsest: me ei ole Ukraina poolt, me ei ole Venemaa poolt, me oleme rahu poolt. No kuulge, see on naeruväärne! Aitäh!

19:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh-aitäh! Nüüd on vasturepliik, Mart Helme, palun!

19:01 Mart Helme

Mida öelda inimesele, kes tuleb kõnepulti lihtsalt selleks, et sõimata ja sõimata täiesti alusetult? Tänasel päeval räägivad kõik meie liitlased sellest, et peab vaatama, kuidas mitte lasta sõjategevusel valguda laiemale. Poola intsident oli just nimelt see. Ja need kummipallid, nagu praegu hüppas siin ka eelkõneleja, on õhust tühjaks lastud nendesamade meie suurte liitlaste poolt, kes ütlevad, et ei, sõbrad, me ei hakka praegu NATO-ga Venemaaga sõda pidama. Ehkki mulle tundub, et eelkõneleja just seda tahaks, et me hakkaksime sõda pidama. Ja nimetada minu tegevust siseministrina ümmarguseks nulliks, no vabandage väga, vabandage väga, peale sõnade tegemise ei ole ju teie mitte midagi teinud, sest kõik see, mida see eelarve praegu teeb, lapib natukene-natukene teie rekordilist inflatsiooni ja ei lapi kuidagi ära. Aitäh!

19:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle vasturepliigi eest! Nüüd rohkem sõnavõtte ei ole, sulgen läbirääkimised. Nii, head ametikaaslased, oleme eelnõu 708 juures ja peale läbirääkimisi alustame muudatusettepanekute läbivaatamisega. Eelnõule on laekunud muudatusettepanekuid kokku 59. Muudatusettepanek nr 1, rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, see on rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt, vaata muudatusettepanekut nr 2. Muudatusettepanek nr 5, Siim Kiisler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 106 lõikest 2. Muudatusettepanek nr 6, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ja nüüd liigume, Siim Pohlak, teie juurde, palun!

19:03 Siim Pohlak

Jah, aitäh! Paluks seda väga vajalikku ja maakoolide säilimist toetavat ettepanekut hääletada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Aitäh!

19:03 Esimees Jüri Ratas

Selge! Alustame hääletamise ettevalmistamisega.

Head ametikaaslased! Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:06 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 36, vastu 48, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 7, esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun! 

19:06 Jaanus Karilaid

See ettepanek annab lisaraha õpetajatele. Paluks seda ettepanekut hääletada ja enne hääletamist paluks vaheaega kümme minutit.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

19:16 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme seitsmenda muudatusettepaneku juures, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:17 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 37, vastu 49, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepanek nr 8 on esitatud Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun! 

19:17 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Palun seda muudatust läbi hääletada. Aitäh!

19:17 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun! Alustame selle hääletamise ettevalmistamisega. Kas võime minna hääletuse juurde? (Vastus saalist.) Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mis on esitatud Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:18 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 38, vastu 42, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepanek nr 9 on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

19:18 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea juhataja! Ma olen kõigepealt võlgu ühe selgituse. Nimelt, Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev küsis, et kui kaua me neid vaheaegu võtame. Ja mul on ettepanek suurele saalile, et kui me saame siin vaheaegadega kokkuleppele, et suur saal toetab ettepanekut 50, mis näeb ette erakorralise pensionitõusu, 20 asemel 50 eurot, siis me loobume vaheaegade võtmisest.

19:19 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd tähelepanu, ma ei tea täpselt, mis... Ma tean, et see ei olnud midagi, mis te nüüd ütlesite, see ei ole protseduuriline...

19:19 Jaanus Karilaid

Ja antud juhul teeme ettepaneku seda hääletada ja võtta vaheaeg kümme minutit.

19:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

19:29 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Me oleme üheksanda muudatusettepaneku juures, see on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:29 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 37, vastu 50, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 10 on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun! 

19:30 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette riiklike üürimajade programmi toetamist 10 miljoniga. Paluks seda ettepanekut hääletada ja enne võtta vaheaeg kümme minutit. 

19:30 Esimees Jüri Ratas

Oo, see on midagi uut! Palun, vaheaeg kümme minutit!

V a h e a e g

 

19:40 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme 10. muudatusettepaneku juures. See on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:40 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 35, vastu 51, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepanek nr 11, esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

19:41 Jaanus Karilaid

Antud ettepanek puudutab seda, et omavalitsused saaksid kompenseerida raamatukogude, lasteaedade, ujulate ja koolide kõrgeid energia hindasid. Paluks seda hääletada ja enne paluks vaheaega kümme minutit.

19:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

19:51 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme 11. muudatusettepaneku juures, mis on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:51 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 35, vastu 50, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 12 on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

19:52 Jaanus Karilaid

Jah, antud ettepanek puudutab lasteaiakoha kompenseerimist. Paluks seda hääletada ja enne paluks vaheaega kümme minutit.

19:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

20:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi ja juhataja on ka vahetunud, et riigieelarve menetlemine läheks kiiremini ja sujuvamalt. Ja läheme 12. muudatusettepaneku hääletamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei olnud, ettepanek ei leidnud toetust. 13. muudatusettepanek. Jaanus Karilaid, palun!

20:03 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab noorte huvihariduse arendamist. Paluks seda hääletada ja enne paluks vaheaeg kümme minutit.

20:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

20:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Keskerakonna võetud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud, ettepanek ei leidnud toetust. 14. muudatusettepanek. Jaanus Karilaid, palun! 

20:14 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab koolitoidu kvaliteeti ja kättesaadavust kõikides koolides. Paluks seda hääletada! Paluksin vaheaega kaheksa minutit! 

20:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaheksa minutit vaheaega. Juhataja lubas kiirendada protsessi. Kaheksa minutit vaheaega, kolleegid.

V a h e a e g

 

20:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud. Läheme 14. muudatusettepaneku juurde. Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakond. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

20:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 15. muudatusettepanek. Jaanus Karilaid, palun!

20:23 Jaanus Karilaid

Aitäh! Kuna antud ettepanek puudutab kohalike omavalitsuste investeeringuid parema elukeskkonna nimel, siis paluks seda hääletada, aga kuna vahepeal on tulnud üks koalitsioonisaadik ... juurde, kes on nõus toetama 50. ettepanekut, siis ma võtan vaheaja viis minutit. Aitäh!

20:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh selle vastutulelikkuse eest! Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

20:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

16. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun! 

20:29 Jaanus Karilaid

Antud ettepanek puudutab koolide tugispetsialisti, logopeede, koolipsühholooge. Paluks seda ettepanekut hääletada ja paluks vaheaega viis minutit.

20:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

20:30 Henn Põlluaas

Aitäh, palun seda ettepanekut hääletada.

20:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Paneme hääletusele, aga enne vaheaeg viis minutit.

Henn Põlluaas, kas protseduuriline küsimus?

20:30 Henn Põlluaas

Saan aru, et Jaanus Karilaid rääkis teisest, mingist teisest eelnõust või muudatusettepanekust, mitte nr 16-st, mille juures me oleme praegu.

20:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mina sain aru, et Jaanus Karilaid rääkis 16. muudatusettepanekust. Ma ei tea küll, kas ta selle sisust on aru saanud ja kas ta seda õieti meile avas. Jaanus Karilaid, protseduuriline küsimus, palun! 

20:31 Jaanus Karilaid

Vastab tõele. Ma kogemata ühendasin 16. ja 17. ettepaneku, aga mõte jääb samaks. Võtan vaheaja ikkagi viis minutit.

20:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, ma usun, et teil viiest minutist aitab, et aru saada.

V a h e a e g

 

20:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

17. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun! 

20:37 Jaanus Karilaid

Jah, vastab tõele, et alles nüüd oleme jõudnud koolide tugispetsialistide palgatõusu juurde. Paluks seda hääletada, aga enne paluks vaheaega 10 minutit.

20:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

20:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

18. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

20:48 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab keeleprogrammi tugevdamist. Palun seda ettepanekut hääletada.

20:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud ... Kuidas? Teeme ka saalikutsungi. Me olime sunnitud hääletuse eel tegema kutsungi, sest kärsitud Riigikogu liikmed lahkusid vahepeal saalist.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

19. muudatusettepanek, Keskerakonna fraktsiooni poolt esitatud. Jaanus Karilaid, palun!

20:50 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab eesti keele õppe tõhustamist. Paluks seda hääletada! 

20:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, kas võib ilma kutsungita hääletada? Austatud Riigikogu, panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 20. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun! 

20:51 Henn Põlluaas

Aitäh! See muudatusettepanek puudutab Kaitseliidu palgalise instruktorkoosseisu suurendamist ja ma palun seda hääletada.

20:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

21. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun!

20:52 Henn Põlluaas

See ettepanek puudutab Kaitseliidu tagava isikkoosseisu suurendamist. Ma palun seda hääletada.

20:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

20:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 22. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun!

20:53 Henn Põlluaas

Aitäh! See muudatusettepanek jälle puudutab Kaitseliidu malevkonna pealikele motiveeriva lisatasu maksmist. Palun panna see hääletusele.

20:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

23. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun!

20:54 Henn Põlluaas

Aitäh! Muudatusettepanek puudutab Kaitseliidu mittekoosseisuliste abiinstruktorite tasustamist. Ja palun ka seda muudatusettepanekut panna hääletamisele.

20:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

24. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

20:55 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab Kakumäe poolsaare kaldakindluse rajamist. Paluks seda hääletada.

20:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

25. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

20:56 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette pool miljonit Harku järve puhastamiseks. Paluks seda hääletada ja toetada.

20:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

26. muudatusettepanek, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

20:57 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek on seotud keskkonnamaja ehitusega. Paluks seda hääletada.

20:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Panen hääletusele 26. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

27. muudatusettepanek, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

20:58 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette autorihüvitusfondile lisavahendite leidmist. Paluks seda hääletada!

20:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 27. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

28. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

20:59 Jaanus Karilaid

Jah, antud ettepanek puudutab Euroopa Roheline Pealinn täiendavaid vahendeid 10 miljonit. Paluks seda toetada ja hääletada!

20:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 28. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid oli kaks. Ettepanek ei leidnud toetust.

29. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:00 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab liikumisharrastust edendava võrgustiku loomist. Paluks seda hääletada.

21:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 29. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

21:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 30. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:01 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab jalgpallihallide rajamist igasse Eesti maakonda. Ootame, millal Eesti koondis lõpuks pääseb ka mõnele finaalturniirile. Paluks seda ettepanekut hääletada ja toetada.

21:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 30. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Head kolleegid, ekvaator on ületatud, nüüd on ainult allamäge minek. 31. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:02 Jaanus Karilaid

Aitäh! Ettepanek puudutab Pirita velodroomi ümberehitust, et rajada Eestisse esimene kinnine velotrekk. Paluks seda hääletada ja toetada!

21:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

32. muudatusettepanek, Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Jaanus Karilaid, palun!

21:03 Jaanus Karilaid

Aitäh! See ettepanek puudutab Eesti Rahvusringhäälingule kaasaegse telekompleksi rajamist. Paluks seda hääletada! Aga see on nii kaalukas ettepanek, paluksin vaheaega 10 minutit.

21:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kas vaheaeg oli 10 minutit? (Hääled saalis.) Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g 

 

21:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

33. muudatusettepanek, mille on esitanud Siim Kiisler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata, ei kuulu hääletamisele. 34. muudatusettepanek, mille on esitanud Siim Kiisler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata, ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 35. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:15 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek puudutab täiendavaid vahendeid Pärnu linna sillale ja mõeldes kolmele riigimehele, Andres Metsoja, Andrei Korobeinik ja Toomas Kivimägi, paluks vaheaega viis minutit.

21:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

21:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 35. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

36. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun!

21:21 Henn Põlluaas

Aitäh! See ettepanek suurendab maantee-ehituse ja korrashoiu summasid eelarves. Palun seda hääletada.

21:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 36. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

37. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun!

21:22 Henn Põlluaas

Aitäh! See ettepanek on suunatud Estonia vraki uuringute lõpuleviimiseks ja on äärmiselt oluline. Palun seda hääletada, aga enne seda ka kutsung teha.

21:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

21:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meie praegu hääletasime eelnõu, millega oleks saanud parvlaeva Estonia uuringud lõpule viia. Ja ma palusin oma kõnes, kui me pidasin, kaitsesin seda eelnõu, siis kutsusin üles ka Reformierakonda, Sotsiaaldemokraate seda toetama juhul, kui neil on südametunnistus, sest see õnnetus puudutas praktiliselt igat Eesti inimest. Kas te oskate öelda, lugupeetud istungi juhataja, mikspärast Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide Erakonna saadikud ei hääletanud selle eelnõu poolt? Kas tõesti neil puudub südametunnistus?

21:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Hea kolleeg, see ei olnud protseduuriline küsimus.

Aga läheme edasi. 38. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun!

21:26 Henn Põlluaas

Aitäh! See ettepanek on suunatud vesiniku väärtusahela pilootprojektide rahastamiseks. Ja ma palun seda hääletada.

21:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, kas on vaja ka kutsungit enne anda? (Saalist vastatakse.) Ei nõua keegi. Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

39. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:27 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek läheb edasi Haapsalu raudtee-ehitusega. Paluks seda hääletada, aga paluks vaheaega kolm minutit.

21:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kolm minutit.

V a h e a e g 

 

21:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 39. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 40. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:31 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek aitab ellu viia riigiteede teehoiukava. Paluks seda hääletada!

21:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 40. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

41. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:32 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek aitab viia kruusateed mustkatete alla. Paluks seda hääletada!

21:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 41. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

42. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

21:33 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette, et maakondlik ühistransport ikkagi oleks elujõuline. Paluksin seda ettepanekut hääletada.

21:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Panen hääletusele 42. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

21:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 43. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:34 Jaanus Karilaid

Aitäh! Mõelgem siis regionaalpoliitiliselt ja antud ettepanek näeb ette Narva-Jõesuu muuli ehitamist. Paluks seda hääletada ja toetada.

21:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 43. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

21:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 44. muudatusettepanek, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:35 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek abistaks toidu tootjaid. Paluks seda ettepanekut hääletada!

21:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 44. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

45. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:36 Jaanus Karilaid

Aitäh! Põllumeeste toimetulekust sõltub riigi, Eesti inimeste toidulaud. Paluks seda ettepanekut toetada ja hääletada!

21:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 45. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

46. ettepanek, mille on esitanud Siim Kiisler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

47. muudatusettepanek, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:37 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek viiks piirivalvurite töötasu vastavusse nende töökoormusega. Paluks seda ettepanekut hääletada!

21:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 47. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

48. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:38 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeks lisavahendeid ette parvlaev Estonia lisauuringuteks. Paluks seda ettepanekut hääletada ja toetada.

21:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 48. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

49. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Henn Põlluaas, palun! 

21:39 Henn Põlluaas

Muudatus on mõeldud piirivalve ja kaitseväe struktuuride ühildamiseks kriisisituatsioonis. Palun seda hääletada. 

21:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 49. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 50. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun! 

21:40 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek on tõesti fraktsiooni jaoks kõige olulisem, näeb ette 20-eurose erakorralise pensionitõusu asemel tõsta pensionit 50 euro võrra. Ja kuna tegemist on nii kaaluka ettepanekuga, siis paluks seda hääletada, aga enne paluks vaheaega viis minutit, kuna on lootust, et tuleb lisahääli sellele ettepanekule.

21:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg viis minutit!

V a h e a e g

 

21:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Panen hääletusele 50. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

51. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni. Jaanus Karilaid, palun!

21:46 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette lisavahendeid koduhooldusele. Paluks seda hääletada ja toetada!

21:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 51. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

52. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:47 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette lisavahendeid raske ja sügava puudega inimeste üldhooldusteenuste kättesaadavaks tegemisele. Paluks seda ettepanekut hääletada ja toetada!

21:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 52. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

53. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:48 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette lisavahendeid vaimse tervise arendamise programmi. Paluks seda hääletada ja toetada.

21:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 53. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

54. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:49 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette jätkamist Tallinna Haigla projektiga. Paluks seda ettepanekut hääletada ja toetada.

21:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 54. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

55. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:50 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette lisavahendeid ravijärjekordade vähendamiseks. Paluks seda ettepanekut hääletada ja toetada.

21:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 55. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

56. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Jaanus Karilaid, palun!

21:51 Jaanus Karilaid

Antud ettepanek eraldab vahendeid vähiravifondile Kingitud Elu. Paluks seda hääletada ja toetada.

21:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele 56. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

57. muudatusettepanek, Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Jaanus Karilaid, palun!

21:52 Jaanus Karilaid

Aitäh! Antud ettepanek näeb ette mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite soetamise. Paluks seda hääletada ja toetada.

21:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 57. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

58. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon.

21:53 Jaanus Karilaid

See annab Kaitseliidule tegutsemiskindluse. Paluks seda hääletada ja toetada.

21:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, panen hääletusele 58. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Ja eelarve viimane, 59. muudatusettepanek, mille on esitanud sotsiaaldemokraat Jaak Juske üksipäini, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

21:54 Jaanus Karilaid

Jaa. Teen ettepaneku seda toetada ja hääletada.

21:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Panen hääletusele. Head kolleegid, panen hääletusele 59. muudatusettepaneku, mille on esitanud Jaak Juske, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu on 45 ja erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Nii, head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud ja läbi hääletanud. Juhtiv komisjoni ettepanek on eelnõu 708 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine ongi lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on k.a 30. november kell 17.15. Oleme täna 14. päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.  


15. 21:55 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (710 SE) esimene lugemine

21:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. 15 päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (710 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

21:56 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tulen teie ette seaduseelnõuga, mille eesmärk on sujuvalt väljuda sooduspensionide, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse süsteemist. Ja tõepoolest väljaliikumine on äärmiselt sujuv ja toimub pika aja jooksul.

Kõigepealt tuletan kiiresti meelde, mis asjad on soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud. Need on siis nimekirjade alusel õigus pensionile 10 aastat enne vanaduspensioniiga, staažinõue on 10 soodusstaažiaastat, üldstaaži kokku 20 aastat. See puudutab selliseid töötajaid nagu mäetööd, metallurgia, keemiatööstus, põlevkivi töötlemine, transport ja veel mõned. Teise nimekirja alusel on õigus pensionile 5 aastat enne vanaduspensioniiga ja staažinõue on 12,5 soodusstaažiaastat. Hõlmab 18 erinevat tegevusala, muu hulgas mäetööd, töötlev tööstus, energeetika, ehitustransport, side, teatud tervishoiu- ja ka sotsiaalhooldusasutuste töötajaid.

Nüüd väljateenitud aastate pensionide seadus on siis loetlenud kutsealad, kus enne vanaduspensioniiga võib kaasneda kutsealase töövõime, nii füüsilise kui vaimse vähenemine, mis võib takistada sellel kutsealal edasi töötamist. Siin on siis varasemalt olnud – rõhutan, varasemalt – politsei ja pääste, aga jätkuvalt on artistid, lennundustöötajad, meremehed, kaevurid, eripedagoogid, ühistranspordijuhid. Ja ka siin on õigus pensionile vastavalt 5 või 10 aastat enne vanaduspensioniiga, kui on olemas vajalik soodusstaaž, mis on 10 või 25 aastat.

Seda me oleme siis reformimas ja eesmärk reformimisele on kõigepealt see, et me oleme olukorras, kus me tööealistele inimestele maksame riigi poolt sooduspensione, ilma et me oleksime hinnanud inimese tegelikku töövõime vähenemist. Töövõime vähenemine on siiski individuaalne ja paljudel väljateenitud aastate pensioni saajatel ja sooduspensioni saajatel ei ole töövõime faktiliselt langenud. Samal ajal on töötingimused muutunud ja tööandjatel on kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine ja ohutus igas töökohas.

Need mõlemad pensioniliigid motiveerivad teatud juhtudel tööturult varakult lahkumist ja kindlasti pärsivad tööturu paindlikkust ja ei taga pensioniskeemide õiglast tasakaalu panuse ja tulu vahel. Rõhutan, et sellel hetkel, kui need seadused ja sooduspensionid ellu kutsuti, olid pensionide saajad ka oma tööelus tegelikult suuremad sotsiaalmaksu maksjad kui teistel erialadel ja töökohtadel töötavad inimesed. Pensionide järjepideva reformimise käigus Eesti Vabariigis inimesed maksavad sotsiaalmaksu võrdselt, küll aga siis osa töötajaid saavad sellestsamast makstud sotsiaalmaksust rohkem tagasi.

Rõhutan ka seda, et taolised sooduspensionide süsteemid on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas jäänud veel kahte riiki. Lisaks Eestile on selline riik veel ka Horvaatia. Nagu öeldud juba, need pensioniliigid on ellu kutsutud ja säilinud nõukogude ajast ja seetõttu on mõistlik ja tarvilik minna lõpuni pensionireformi sammudega ja jõuda siis ka tasakaalustatuma pensionisüsteemi juurde.

Ka Riigikontroll on tegelikult soovitanud kaaluda väljateenitud aastate pensionide ja soodustingimustel vanaduspensionide kaotamist. Kaasajastatud pensionisüsteem on paindlik ja meil on täna ka võimalus kõikidel inimestel valida, kui see talle sobib või on tervise tõttu vajalik, pensionile minemine kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga. Paindliku vanaduspensioni saamine on soovi korral ühendatud ka töötamise võimalusega. Tööandjad saavad soovi korral panustada oma töötajate pensionidesse läbi kolmanda samba. Pärast sooduspensionide 1992. aastal ülevõtmist on loodud paremad riski adresseerivad hüvitised, toetused ja teenused. Räägime siin töötukassa erinevatest meetmetest, nagu töötuskindlustushüvitised, töövõimetoetus, tööturukoolitused, tasemeõppes osalemise toetus, koolitoetus töötajatele. Mis on oluline Eesti süsteemis tööturuteenuste puhul, siis üsna erandlikult võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on meil tööturuteenused kättesaadavad ka töötavatele inimestele ja ka juba pensionil olevatele inimestele.

Eelnõu väljatöötamise protsess on olnud väga pikk. Kui võtta arvesse seda perioodi, mil on püütud eelnõu välja töötada ja Riigikogu ette tuua, siis me võime seda lugeda kümnetesse aastatesse. Konkreetse eelnõu väljatöötamise protsessi alustasime me eelmise valitsuse ajal 2021. aasta märtsikuus sisuliselt. Oktoobris 2021. aastal saatsime kooskõlastamisele väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu kooskõlastusring järgnes juba sellele. Kuivõrd ametiühingud ka läbirääkimistel ei jõudnud lõplikele kompromissidele, siis me käivitasime käesoleva aasta veebruaris kolmepoolsed läbirääkimised tööandjate ja ametiühingute keskliiduga. Ja tõsi on, et täna tervise- ja tööministri positsioonil olev Peep Peterson oli toona teises rollis, läbirääkija ametiühingute nimel, ja täna siis ka võib öelda juba endine tervise- ja tööminister oli riigi poolt koos minuga läbirääkija. Me jõudsime läbirääkimiste tulemusel allkirjastamiseni 2. mail, mil kõik kolm osapoolt sõlmisid hea tahte kokkulepe. Sellele järgnes siis ka eelnõu teine kooskõlastusring ja juba siis esitamine nii valitsusele kui Riigikogule.

Hea tahte kokkulepe on kolmepoolne kokkulepe, kus on mitmed väga sisulised ettepanekud, mille elluviimine jaguneb tegelikult tervise- ja tööministri ja ka sotsiaalkaitseministri vahel, aga hõlmab endas kindlasti ka Rahandusministeeriumi tegevusi. Nii oleme me lubanud välja töötada selle aasta lõpuks ja ette valmistada pensionide jätkusuutlikkuse analüüsi, milline on valmimisjärgus. Aga samamoodi oleme me lubanud ka karjäärivahetust toetava tööturumeetmete paketi välja töötada, tööst põhjustatud haiguste, sealhulgas kutsehaiguste kiire hüvitamise süsteemi ja luua ka töövõimetuse ennetamise süsteemi. Samamoodi on kokkuleppes fikseeritud põlevkivitööstuse erisus ja nüüd nende sisuliste eelnõu teemade juurde ka tulen. Eelnõu reguleerib soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muudatusi. Samamoodi ka teiste seaduste muudatusi, mis on paratamatult seotud, nagu riikliku pensionikindlustuse seadus, avaliku teenistuse seadus ja välisteenistuse seadus. Samamoodi ka 1992. aasta Ülemnõukogu otsus, millega on reguleeritud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamine.

Nüüd, mis hakkab siis eelnõu vastuvõtmise korral juhtuma? Kõigepealt on oluline mõista seda, et soodusstaaži eelnõu vastuvõtmise korral saab 12,5-aastase ja väiksema staaži nõude korral koguda kuni aastani 2031 ehk 2030. aasta 31. detsembrini. Pikema staaži nõude korral saab aga koguda kuni 2036. aasta lõpuni staažiaastaid. Pikk üleminekuperiood, mis võimaldab inimestel juurde koguda puuduolev staaž või vajadusel valmistuda karjääripöördeks. Inimesed, kes töötavad põlevkivi, all- ja pealmaa kaevandamise, põlevkivi töötlemise ja põlevkivi rikastamise alal, saavad soodusstaaži koguda juurde kuni 2049. aasta lõpuni. Peamiselt hõlmab see piirkonna tähenduses Ida-Virumaad, aga mitte ainult. Soodusstaaži kogumisele me paneme seega eelnõuga lõpptähtaja. Need, mida ma ette lugesin. Mingisuguseid muid piiranguid seadusega ei tehta. Üldstaaži saab aga piiramatult koguda. Pension määratakse pensioniõiguslikus vanuses ja enne pensioniiga makstakse sooduspensione välja umbes aastani 2070. See tähendab seda, et ka peale seda, kui nimetatud tähtajad mööduvad ja soodusstaaži küll ei saa enam koguda, määratakse sooduspensione ja makstakse välja sooduspensione täpselt niikaua, kui inimesel on sellele õigus. Juba määratud sooduspensione loomulikult makstakse edasi.

Kui me nüüd vaatame natukene, et missugune on see rahaline mõju nendel muudatustel, siis kui me muudatusi ei teeks, on täna kulu pea 44 miljonit, mida me nende kahe pensioniliigi maksmiseks teeme. Aga aastaks 2060 kasvab see kulu 125 miljonini. Siinkohal pean ma ütlema, et sellise kasvamise korral oleks meil võimalus väga oluliselt tõsta kõikide vanaduspensionäride pensione. Loomulikult raha inflatsiooni tõttu kaotab oma väärtust, aga sellele vaatamata me saame siiski öelda, et me jagame ümber sellesama ressursi, mis on sotsiaalmaksu kaudu laekunud, mille arvelt me täna neid väljamakseid teeme ümber vanaduspensioniealistele pensioni esimese samba kaudu. Nüüd, koos põlevkivi erandiga oleks meie kulud oluliselt väiksemad. Tänased kulud 44 miljonit peaaegu ja aastaks 2060 oleks see kulu 55 miljonit ehk enam kui poole võrra väiksem ja aastas 2070 need kulud tasapisi hääbuksid. Kui keegi arvab, et riik hoiab siin raha kokku, siis ma kinnitan, see on ressurss, mis läheb sotsiaalmaksust pensioni esimese samba kuludesse ja need kunagi kauges tulevikus vabanevad ressursid on võimalik ümber jaotada meie vanaduspensioniealistele inimestele.

Eelnõu jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril ja tunnistatakse kehtetuks soodustingimustel vanaduspensionide seadus 2031. aasta 1. jaanuarist ja veel vajalikud sätted pensionide nii määramiseks kui väljamaksmiseks viiakse üle riikliku pensionikindlustuse seadusesse. Väljateenitud aastate pensionide seadus tunnistatakse kehtetuks alates 2037. aasta 1. jaanuarist ja samamoodi vajalikud sätted täiendavaks määramiseks ja väljamaksmiseks viiakse üle riikliku pensionikindlustuse seadusesse. Mina tänan teid tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele.

22:09 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aga vaat ei näe küsimusi. Siis me järelikult liigume edasi järgmise ettekande juurde. Ettekande, kaasettekande esitab meile sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. Eelarve võttis inimesed oimetuks.

22:09 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Lugupeetud sotsiaalkaitseminister! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas ja valmistas ette Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse 710 SE esimeseks lugemiseks oma teisipäevasel, 8. novembri sotsiaalkomisjoni istungil. Komisjonis olid selgitusi jagamas ja ette kandmas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar, pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Kristiina Selgis, õigusosakonna õigusnõunik ja andmekaitseõiguste juht Ethel Bubõr, pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Liidia Soontak ja ministri nõunikud Laura Danilas ja Kristel Kranich. Ja täpselt sama põhjaliku ja väga hea ülevaate andis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ka komisjonis nii nagu täna siin kõnepuldis. Seda osa ma üle kordama ei hakka, keskendun mõnedele küsimustele, mis komisjonis kerkisid.

Küsimus oli ka selles, et kuidas oli võimalik, et pikka aega on seda seadust arutatud, on palju inimesi selle vastu olnud, pole seega edasi liigutud ja et kuidas siis nüüd, millega siis õnnestus ametiühinguid meelt muutma panna, et nad nõusoleku andsid. Ja minister vastas, et kuna tähtajad, mis hakkavad jõustuma, on tegemist väga pika üleminekuajaga sooduspensionidest väljumiseks, tähtaeg on 1. jaanuar 2031, 1. jaanuar 2036 ja 1. jaanuar 2050, et need on väga pikad üleminekuajad ja me ei räägi inimestest, kes täna töötavad, sest need inimesed saavad seda pensioni edasi kuni nimetatud tähtaeg on, aga järjest edasi. Nii et need olid põhjused, miks olid ametiühingud valmis ja andsid nõusoleku ja mõistsid vajadust seda teha. Avaldati ka hämmingut, et riikliku pensionikindlustuse seaduse § 71 lõige 6, mida tahetakse muuta, sisaldab teksti: Vabariigi Valitsus kehtestab määruse iga aasta 1. jaanuariks vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast. Ja rakendusakti ei ole. Küsimus oli, et kas Riigikogu loovutab siin jälle oma pädevusest midagi. See peaks ikka jääma Riigikogu pädevusse, mitte Vabariigi Valitsuse määruse alla. Ja vastus oli, et Riigikogu on juba otsustanud, et pensioniiga hakatakse määrama ennustatava keskmise eluea pealt. Minnakse edasi selle süsteemi alusel, mis on juba otsuse saanud Riigikogus, ja valitsus või minister saab välja anda määruse, mis põhineb Statistikaameti andmestikul. Mitte ükski minister ega poliitiline jõud muuta seda ennetavat keskmist eluiga ju ei saa.

Küsiti ka selle kohta, et eelnõu, mis on päevakorrapunkti aruteluks, rakendub aastal 2024. Sotsiaalkaitseminister selgitas, et otsuse on Riigikogu juba etteulatuvalt teinud. Riigikogul on alati otsuste ümbertegemise võimalus, see puudutas siis jälle seda keskmist eluiga. Ja kui Riigikogu soovib midagi muuta, siis seda tehakse. Ülle Rajasalu kinnitas, et tema arvates on väga õige, et igasugused erisused tuleb kaotada ja kunagi kehtis selline termin nagu eripensionid. Minister vastas, et eripensionid on eraldi teema ja need on samuti reformitud ja et kunagi oli ka Riigikogu liikmetel selline pension ehk eripension, mis on juba kaotatud, aga need, kes selle välja teenisid, saavad seda siiski ka siiamaani.

Lõpuks tehti menetluslikud otsused: ettepanek võtta eelnõu päevakorda 16-ndal ehk täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks teie ees kõneleja komisjoni esimees Helmen Kütt. Kõik need otsused olid langetatud konsensusega ja ka muudatusettepanekute tähtpäev, täpselt nii, nagu Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest tulenevalt on ette nähtud, kümme tööpäeva. Kõik. Aitäh!

22:14 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ka siin ei näe küsimusi. Sellisel juhul saame minna läbirääkimiste juurde, kui selline soov peaks olema. Ja näe, on. Marika Tuus-Laul, palun!

22:14 Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Soodustingimustel ja väljateenitud aastate vanaduspension on tahetud ära kaotada väga palju aastaid ja iga kord, kui see jälle päevakorras on, ongi tehtud ka mingisuguseid kärpeid. Neid kõiki ei suuda vist mitte keegi siin täpselt mäletada, aga mulle tuleb meelde ja nägin vanadest sõnavõttudest, et kui peaminister Taavi Rõivas ütles siin saalis: "Tänane valitsuse konsensuslik otsus on murranguline. Mitmed varasemad valitsused on vaielnud selle reformi üle pikki aastaid, kuid tulemusteta. Nüüd on see oluline otsus lõpuks tehtud." See lause oli öeldud aastal 2016.

Sotsiaalminister Signe Riisalo oli meil komisjonis antud eelnõuga ja rääkis sellest hästi paljusõnaliselt ja nagu maailma kõige paremast eelnõust. Mainis, nagu ka täna siin, et aeg on edasi läinud, kutseala töö väheneb ja inimene saab teha karjääripöördeid, ümber õppida ja et ülemineku aeg on pikk. Ta lisas, et reformi tagajärjel ühtlustuvad ja suurenevad pensionid kõigile. Mulle meenus kohe, kui tõsteti kunagi pensionile mineku iga, paar koosseisu tagasi, siis öeldi jälle, et kui tõstame pensioniiga, siis kohe tõusevad pensionid. Komisjoni tolle korra, sellele avalikule istungile, kutsuti ka pensionäride liidu esindajad, kes kaebasid madalate pensionide üle, ja kui nendel öeldi, et siis tõusevad pensionid kohe, siis olid nad kohe tõus ja asi tehti ära.

Mõtleme ikka, miks need need eripensionid omal ajal välja mõeldi. Õigus saada pensionile varasemas eas põhineb eeldusel, et teatud ametikohtade või kutsealade töötajad on töötanud tervist kahjustavates või rasketes töötingimustes või on teinud sellist tööd, millega kaasnevad enne vanaduspensioni ikka jõudmist töövõime kaotus ja vähenemine. Täna räägime siin Alva töötajatest, mäepõlevkivikaevandustega seotud inimestest, balletitantsijatest, tuukritest, radioaktiivsete ainetega tegelevatest inimestest ja, no ma ei tea, keevitajatest. See nimekiri on pikk. Ja reformi kiideti taevani ja kui ma küsisin, kuidas ametiliidud suhtuvad sellesse asjasse, siis selgus, et Eesti Ametiühingute Keskliit ja kutseliidud on teinud lausa avaliku pöördumise, kus nad on öelnud, et nad on vastu kohe, kardinaalselt soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensioni kaotamisel, sest eelnõu pole arvestanud mitte ühtegi nende ega ka ministeeriumi enda väljapakutud kompromissettepanekuid, vaatamata sellele, et kolmepoolne hea tahte leping allkirjastati.

Kuid selgus, et eelnõust on välja jäänud olulised punktid, milles oli kokku lepitud, nagu karjäärivahetusprogramm, siin terviseriskid ja kutsehaiguste küsimus, ülemineku sissetulek, tööandja pension ehk siis kolmas sammas. Ja mulle tuleb meelde ka, kuidagi eriliselt on seal rõhutatud veel seda tööõnnetuse ja kutsehaiguse toetamise süsteemi vajalikkust, sest on ju tõstetud ka meie pensioniiga ja see tõuseb edasi ja see mõjutab ametialasid vägagi erinevalt. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse toetust ja selle uut süsteemi on nõutud siin aastakümneid ja sellest on tõesti väga pikalt räägitud, aga nüüd lõpuks isegi enam ei räägita.

No ja sama seisukoht Meremeeste Sõltumatul Ametiühingul, ei kooskõlasta, põhjused samad, et eelnõus ei ole arvestatud ühtegi ametiühingute poolt tehtud ettepanekut, mistõttu see ei vasta tööjõuturu vajadustele. Sama seisukoht ka, Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing ei toeta. Sama seisukoht Eesti Teatriliidu poolt, sealhulgas Eesti Balletiliit, Eesti Näitlejate Liit, Rahvusooper Estonia ei toeta kavandatavaid muudatusi, kuna pole arvestatud nende erialast spetsiifikat ja ametit. Balletiartistiks saamine, lisati seal, võtab väga palju aastaid, 9–10.

Palun paar minutit juurde! (Juhataja: "Kolm minutit lisaaega, palun!") 

Ja see nõuab tohutu suurt pühendumust. No selge, et ega 60-aastaselt enam "Surevat luike" ju ei tantsi. Ja saame nende nõudmistest tõesti aru. Ütlen teile ausalt, Keskerakond on nüüd palju mõelnud selle punkti üle, arutanud ja me ei toeta seda eelnõu ja me soovime seda tagasi lükata, kuna läbirääkimised sotsiaalpartneritega on olnud täiesti formaalsed ja kokkulepitut pole täidetud. Ja me ka tegelikult ikkagi sügavalt imestama, kuidas sotsiaalkaitseminister, nagu sõnagi ütleb, ei taha sugugi inimeste õiguste ja tervise eest seista. Aitäh!

22:20 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei näe. Aga selle kõne jooksul tuli meile tagasilükkamise ettepanek. Juhtivkomisjon on soovinud, et eelnõu 710 esimene lugemine lõpetada. Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata. Seda me peame hääletama, aga kõigepealt me teeme saalikutsungi. Head kolleegid, oleme 15. päevakorrapunkti juures. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 710 esimene lugemine ja Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

22:23 Aseesimees Martin Helme

Tagasilükkamise ettepanekut toetas 25 saadikut, selle vastu on 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Seega läheme edasi lugemisega ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esitada muudatusettepanekud käesoleva aasta 30. novembri kella 17.15-ks.


16. 22:24 Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (700 SE) esimene lugemine

22:24 Aseesimees Martin Helme

16. päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 700 SE, me oleme esimesel lugemisel ja ma palun Riigikogu kõnetooli tervise‑ ja tööminister Peep Petersoni.

22:24 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Esitlen teile eelnõu, millega muudetakse biotsiidiseadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi. Ja nendeks seadusteks on atmosfääriõhu kaitse seadus, kemikaaliseadus, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus, rahvatervise seadus, riigilõivuseadus ja toote nõuetele vastavuse seadus. Eelnõuga muudetakse ja kaasajastatakse biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse alusel kehtestatud riigilõive ja tasusid, samuti selliste menetlustoimingute nimekirja, mille alusel antakse välja biotsiidimääruse kohaseid lube.

Biotsiidimääruse kohaseid lube väljastab Terviseamet kui biotsiidivaldkonna pädev asutus. Riigilõiv on kehtestatud nende menetlustoimingute eest, mida teevad Terviseameti kui pädeva asutuse ametnikud ning mille töö maht on ette teada. Tasud on ette nähtud toimikute hindamise eest. Toimikute hindamise korral ei ole võimalik täpselt ette fikseerida tasutavat summat täies ulatuses, kuna töö maht võib toimiku hindamise käigus muutuda ja sõltub kemikaali olemuslikest omadustest ning ka esitatud toimiku kvaliteedist, näiteks kui nõutakse juurde lisaandmeid. Samuti võib olla vajalik kaasata erinevaid eriala eksperte ülikoolidest, seetõttu on ...... töö süsteem loodud paindlik ning seaduses on kehtestatud algtasu ja maksimaalne tasu. Tasud algavad 2100 eurost, mis on tasu biotsiidi või biotsiidipere loa vastastikusel tunnustamisel ning maksimaalselt kuni 769 800 euroni, mis on biotsiidipere Euroopa Liidu loa hindamine.

Muudatuste tulemusena lõivude tasud suurenevad. Viimati muudeti riigilõive ja tasusid 2015. aastal. Biotsiidiseaduse kohaselt peaks riigilõivu- ja tasumäärad vaadatama üle vähemalt iga kahe aasta järel ja vajaduse korral tehakse asjakohased muudatused lõivu ja tasu suuruses, võttes aluseks möödunud periood tegelikud kulutused. Praeguseks hetkeks pole seda aga kordagi tehtud ning seitse aastat tagasi kehtestatud lõivud ja tasud ei kata ära tööga, lubade taotluste ja toimikute hindamisega seotud tegelikke kulutusi.

Tööstust on riigilõivude ja tasude suurendamisest informeeritud ning biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu saadeti tööstusele kommenteerimiseks ja kooskõlastamiseks. Riigilõivude tõstmise osas tööstus vastuväiteid ei esitanud. Tasude osas leidis tööstus, et tasude tõus halvendab Eesti biotsiiditootjate konkurentsivõimet, kuna enamus tootjaid on väikesed või keskmise suurusega ettevõtted. Tööstusele selgitati põhjalikult tasude kujunemist ning mis osa kuludest tasud katavad. Tasud ei kehti mitte ainult Eesti tootjatele, vaid ükskõik missuguse Euroopa Liidu riigi tootja võib esitada taotluse Eestis ning kõigile tootjatele kehtivad samad tingimused. Eesti tootjatele erandeid ega soodustusi teha ei saa.

Eelnõuga kajastatakse ka biotsiidiseaduse sätteid, mis viiakse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega number 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist. Samuti tunnistatakse ebavajalikud sätted kehtetuks.

Biotsiidiseadusest eemaldatakse mõiste turustusluba, kuna viimane turustusluba kaotas kehtivuse juba 30. juunil 2020.

Eelnõuga sätestatakse avalikus kohas tasuta kasutamiseks välja pandud desinfektsioonivahenditele märgistamisnõuded, mis võimaldaks identifitseerida, millise biotsiidiga on tegemist. Lisaks peavad olema välja toodud suure toote ette nähtud kasutusala, teave toimeaine või ohtlike koostisainete kohta, kasutusjuhend, teave loa või registreerimistunnistuse omaniku kohta ning vajadusel ka muu teave, mis võimaldab biotsiidi sihipäraselt ja ohutult kasutada. Avalikus kohas kasutamiseks välja pandud desinfektsioonivahendite all on peetud silmas kauplustes, kinodes, teatrites, spordiklubides ja teistes avalikes asutustes klientidele käte desinfitseerimiseks välja pandud desinfektsioonivahendeid, mida klient saab vabalt kohapeal kasutada. Muudatus on oluline selleks, et klient oleks maksimaalselt informeeritud kasutatavast tootest, selle omadustest ja koostisest ning saaks langetada informeeritud otsuse, kas selle kasutamine on talle sobiv ehk toode ei sisalda selle kliendile ohtlikke allergeene või muud.

Termin "kahjuritõrje" muudetakse läbivalt biotsiidiseaduses terminiks "kahjulike organismide tõrje", mis on laiem ja hõlmab ka desinfitseerimise käigus hävitavaid kahjulikke organisme. Sellega viiakse uued terminid kooskõlla ka kahjulike organismide tõrjuja neljanda ja viienda taseme kutsestandardiga. Lisaks määratakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise osas pädevaks asutuseks Terviseamet.

Atmosfääriõhu kaitse seaduses, kemikaaliseaduses, rahvatervise seaduses ja toote nõuetele vastavuse seaduses muudetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Terviseameti järelevalvepädevusi. Muudatuse eesmärk on koondada riiklik järelevalve ühe tooteliigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla eesmärgiga vältida järelevalve dubleerimist. Järelevalve ülesannete järelevalve asutuste vahel ümberjaotamise eesmärk on vähendada järelevalve asutuste ülesande kattuvust ja turuosaliste halduskoormust ning tagada riikliku turujärelevalve tõhusus, pädevus valdkondade selgema piiritlemise kaudu.

Lisaks muudetakse eelnõuga narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust, et ajakohastada kanepi kasvatamisele kohaldatavate nõuete paragrahvi ning lõpetada uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatuse infosüsteem VAHIS tegevus. Seoses vahise vähese kasutusega ametkondade poolt ja uute psühhoaktiivsete ainete kontrolli alla panemise mehhanismide muutumisega ei ole VAHIS-e olemasolu enam otstarbekas. Vähe kasutatava VAHIS-ega seotud õigusaktide infoturbe dokumentide regulaarne uuendamine on ressursside ebamõistlik kasutus nii Sotsiaalministeeriumi kui vastutava töötleja, Tervise Arengu Instituudi jaoks.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega number 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühinenud turukorraldus, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2017/2101, millega muudetakse määrust 1920/2006, seoses uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabevahetuse, varajase hoiatamise süsteemi ja riskihindamismenetlusega.

Eelnõuga kaasnevad Terviseametile seoses järelevalve ülesannete muutmisega täiendavad kulud kosmeetikatoodete, kemikaalide, detergentide ...... orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja pinnakattevahendite, biotsiidide ja biotsiidiga töödeldud toodete turul kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalvega. Jaemüügil seotud täiendavate kulude katmiseks vajab Terviseamet alates 2023. aastast 253 250 eurot aastas, millest riigieelarve strateegia aastani 2026 perioodi lisataotlusena kavandatakse 136 762 eurot aastas. Kulud hõlmavad kuut inspektori ametikohta ning nende võimekuse suurendamist. Hetkel tegeleb inspekteerimiseks 2,5 ametikohta. Lisaks vajab Terviseamet 3,5 uut inspektori ametikohta, et teha kontrolltehinguid ja laboratoorseid uuringuid.

Terviseameti järelevalve pädevuse alla tuleb ligikaudu 1000 uut jaemüügiga tegelevat ettevõtted. Terviseamet andis perioodil 2016–2019 välja 54 luba ja 443 registreerimistunnistust biotsiidiperele ehk keskmine lubade arv oli aastas 18 ja registreerimistunnistuste arv 148. Seega peaks riigilõivudele ning riigi tuludesse laekuma keskmiselt 118 600 eurot aastas.

Selle sama narkootiliste... Vabandust! Nii pikk seaduse nimi, et ei tule kohe suu peale. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmisega riigile ja kohalikele omavalitsustele täiendavaid tegevusi ega kulusid ei kaasne. Eelnõu rakendamisega väheneb Tervise Arengu Instituudi halduskulu. Seaduse rakendamiseks on vaja kehtestada toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel tervise- ja tööministri määrus "Nõuded lapsehooldusvahenditele" ja biotsiidiseaduse § 41 lõike 5 alusel tervise- ja tööministri määrus "Nõuded kutselisele kahjulike organismide tõrjeteenusele". Määruste kavandid on seletuskirjale lisatud.

Seadus jõustub, kui see on vastu võetud, 2023. aasta 1. juunil. Jõustumistähtaeg on seatud arvestusega, et enne seaduse jõustumist jääks piisavalt aega, et töötada välja vajalikud rakendusaktid ja ettevõtjatel jääks aega nõuete täitmiseks. Tänan ja olen valmis vastama küsimustele!

22:34 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaarel on küsimus. Palun!

22:35 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! See on ikka tõsine selline kobareelnõu, kus on igasugused asjad läbisegi. Siit on raske aru saada, mis on need reeglid, mis tulevad Euroopa poole pealt, mida me oleme kohustatud üle võtma, ja mis on see präänik, mida siis valitsus ise juurde paneb siia, et meie reeglid oleks keerulisemad kui teistel Euroopa riikidel. Ma küsin nende riigilõivude kohta, et olla vähe konkreetsem. See on nagu lihtsama vastupanu poole minek, et paneme lihtsalt raha juurde ja las mõisa köis lohiseb ja ettevõtjad-inimesed maksavad kinni. Kas nagu eelnes ka mingi analüüs selle kohta, kas neid lubasid sellisel kujul üldse on vaja? Kas see menetlusprotsess on optimaalne või saab seda lühendada ja tullakse nagu toime sama rahaga? Või millele tuginedes te ütlete, et seda kõike on niimoodi vaja teha ja uusi ettevõtteid järelevalve alla kaasata?

22:36 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Saan lisada infoks seda, et kuna turule tulemine võib toimuda kas igas Euroopa Liidu riigis eraldi või näiteks Eesti loa alusel kogu Euroopa Liidus, siis tegelikult need hindamised peavad olema kooskõlas teiste Euroopa Liidu riikide vastavate protseduuridega. Nii et siin tegelikult mingisugust isetegevust ei toimu. Ja kinnitan, et ka seadus ei näe ette ühtegi rangemat normi kui see, mida Euroopa Liit on ette näinud. Ja seda on ette nähtud mõistlikult, sest tegu on teatud valekasutusega korral inimestele ohtlike mürkidega.

22:36 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

22:36 Erki Savisaar

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Inimeste tervis on kahtlemata oluline, aga kas teil on olemas analüüs, kui palju selliseid väärkasutusi on toimunud? Et kui me rakendame neid uusi reegleid, kui palju rahva tervis paraneb või selliseid ebameeldivaid intsidente võiks tulevikus vähemaks jääda?

22:37 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Jah, pigem siis kinnitan seda, et tegu on Eesti õiguse kooskõlla viimisega kehtivate Euroopa määrustega, mis on otsekohalduvad. Ja siin tegelikult mingisugust uut regulatsiooni või täiesti põhimõtteliselt teistsugust lähenemist ka ei rakendata. Pigem täidetakse seda varasemalt Riigikogu pandud ülesannet iga kahe aasta tagant hinnata nende lubade ja hinnangutega kaasas käivat töömahtu ja vastavalt ka õiglaselt hinnastada. Ma sain aru, et see ei lähtu mitte meie, ka mitte ainult Riigikogu tahtest, vaid on ka selle valdkonna hea praktika, kus ettevõtteid asjata ei koormata, aga samal ajal ei jäeta ka konkreetsete äride, nagu äride huvides tehtavat tööd ka üldisemalt maksumaksja kanda. Nii et see on ka põhjus, miks need vastavad tasud ja lõivud suurenevad, et iga turule toomine oleks kaetud turule tooja poolt oma kuludega. Ja tõesti, selleks, et tõestada ja olla kindlalt neutraalsed, et tegu ei ole mingisuguse tootega, mis väidab üht, aga töötab teisiti. See on turvalisuse huvides. Midagi väga revolutsioonilist siin praegusel hetkel tõepoolest ette ei võeta. Tegu on tavapärase tervisekaitsega, mida on ka seni rakendatud. Ja tänu sellele mürgistusjuhtumeid ei ole liiga palju, kuid neid kahjuks siiski esineb. Hetkel statistikat pakkuda ei saa, aga võin järgi saata?

22:39 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Läheme kaasettekande juurde. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Merry Aarti.

22:39 Merry Aart

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kuna minister andis väga hea ja pika ja põhjaliku ülevaate, siis ma seda ümber jutustama siin ei hakka, ma räägin vaid sellest, mis toimus komisjonis. Komisjon toimus esmaspäeval, 7. novembril ja ka komisjonis kuulati ministrit ja ministril olid kaasas mõned ametnikud, keda kuulati.

Lihtsalt võib-olla mul jääb siin rääkida sellest veel, mida küsiti. Ega väga palju küsimusi iseenesest ei olnud. Merry Aart uuris, millised on need sihtgrupid, kes biotsiidilube taotlevad ja kelle jaoks suurenevad tasud. Ja Aive Telling vastas, et sihtgrupiks on uute biotsiiditoodetega turule tulevad ettevõtted.

Andres Metsoja ütles, et Riigikogu juhatus on palunud keskkonnakomisjonil eelnõu menetlemisel kaasata ka sotsiaalkomisjoni, seega küsitakse nendelt ka arvamust 25. novembriks.

Ja komisjon tegi konsensuslikud otsused. Punkt üks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril, see on veel täna, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Merry Aart. See on kõik, mis komisjon otsused tegi.

22:41 Aseesimees Martin Helme

Saaks küsimusi küsida, aga ei ole küsimusi, ma vaatan. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Ei ole tormi. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 700 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 30. november kell 17.15.


17. 22:41 Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE) esimene lugemine

22:41 Aseesimees Martin Helme

Läheme 17. päevakorrapunkti juurde. Meil on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 709. Oleme esimesel lugemisel. Ettekandjaks palun siia tervise- ja tööminister Peep Petersoni.

22:41 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Järgmise aasta alguseks, see on 12. jaanuariks 2023 tuleb Eestil üle võtta uus joogivee direktiiv, milleks on Sotsiaalministeerium valmistanud ette veeseaduse eelnõu. Eelnõu peamine koostööpartner on Keskkonnaministeerium ja direktiiv integreerib aina rohkem keskkonna‑ ja terviseteemasid. Miks Sotsiaalministeerium kureerib vett? Ennekõike rahva tervise seisukohast ja siiamaani ongi see toimunud joogivee testimise vaimus ja siin me läheme natuke samm kaugemale ja seome kokku need keskkonnariskid ja selle mõjud joogiveele vahetult. Eelnõu eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Lisaks on eelnõu eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, et vähendada plasti tootmist ja jäätmeteket ning seeläbi säästa keskkonda.

Eelnõu ja rakendusaktidega tuuakse sisse neli suuremat muudatust. Kõigepealt esiteks, kogu veevarustusahela riskihindamise põhine käsitlus, mis koosneb kolmest riskide hindamise ja juhtimise etapist: joogivee valgala ja toiteala – see on veevõtukoht, kust vesi võetakse, ja seda ümbritsev piirkond; siis teiseks, veevarustussüsteem, veetöötlus, säilitamine, jaotamine, ja kolmandaks, tarbimiskoha veevärk, kinnistusisene süsteem, mis ei ole vee-ettevõtte vastutuses. Ja eesmärk on saavutada see, et proove võetakse nii torustiku alguses, keskel, ütleme, krundi piiril kui ka lõpuks kaanist, et kõik kolm vastaksid normidele. Ja kui hakkab näiteks keskkonnast valgalalt, toitealalt saabuv vesi mitte vastama tingimustele, on võimalik ka reaalselt võtta ette samme selle saasteallika väljaselgitamiseks ja likvideerimiseks.

Teiseks, see eelnõu toob sisse uued joogivee kvaliteedi näitajad, sealhulgas need nii-öelda igavesed kemikaalid, vee desinfitseerimise kõrvalproduktid, plii rangem väärtus, ravimijäägid, peagi ka mikroplast. Mikroplasti osas hetkel norme ei ole, aga ravimijäägid ja muud tulevad ka analüüsimise alla. Ravimijääkide puhul on oluline see, et teatud antibiootikumide suhtes, kui me neid tarvitamine näiteks joogivee kaudu, siis me võime muutuda resistentseks ja olla pärast hädas kas või näiteks tuberkuloosi või mõne muu haiguse ravil.

Punkt kolm, mida muudetakse, on joogivee kättesaadavuse parandamine. Kohalikele omavalitsustele pannakse ülesanne selgitada välja inimesed, kellel joogivee kättesaadavus on piiratud, ja võtta meetmeid kättesaadavuse parandamiseks, näiteks avalikud veevõtukraanid. Fokuseerida tuleb haavatavatele ja tõrjutud rühmadele ja joogiveekäitlusega seotud teabe andmist suurendatakse.

Neljas teema, miinimumnõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele. Ehk siis kõik torustikes kasutatavad erinevad materjalid, mis võivad teatud tingimustel vee kvaliteeti mõjutada ja lisada sinna võib-olla aineid, mis inimese organismi jõudma ei peaks.

Eelnõuga pannakse kohustusi joogiveekäitlejatele, kohalikele omavalitsustele, Terviseametile, Keskkonnaministeeriumile ja kaudselt Keskkonnaametile. Eelnõu menetlusse on aktiivselt kaasatud olnud Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning kohalikud omavalitsused ning mõlemale sihtgrupile on ka eraldi teabepäevad tehtud. Juhin tähelepanu, et linnade ja valdade liidul oli mitmeid muresid, et kas seesama laiendatud riskihindamine võib neile üle jõu käia, kas võivad üle jõu käia ka joogivee kvaliteedi näitajad või joogivee kättesaadavuse parandamine. Siis nendes asjades leiti ühisosa ja neid sõnastusi vastavalt ka natukene kohendati, nii et praegusel hetkel peaks kõikidel osapooltel olema eelnõu vastuvõetav.

Komisjonis tuli jutuks ka küsimus, et kui sageli peavad väikesed ettevõtted, kes tarbivad alla 10 kuupmeetri joogivett, kui sagedasti nad peavad tegema süvaanalüüsi, mis maksab 1000 või enam eurot. Ja kui me komisjonis ütlesime, et see on kuue aasta tagant, siis praegusel hetkel on meil usku, et seda saab joogiveemääruses, mitte seaduses, määruses pikendada kümnele aastale ja sellega natuke ka ettevõtjate koormust vähendada. Aga üldjuhul me eeldame, et enamus ettevõtteid tarvitavad rohkem kui 10 kuupmeetrit joogivett aastas ja sellega seoses peavad nagunii rangemate nõuetega leppima. Aitäh!

22:48 Aseesimees Martin Helme

Ja küsimused. Erki Savisaar, palun!

22:48 Erki Savisaar

Jaa, aitäh, hea juhataja! Austatud minister! See eesmärk on muidugi igati üllas, aga püüaks taas mõista seda probleemi, mida me tegelikult lahendame. Kas teil on olemas mingisugused andmed, milline on see tänane vesi, mis inimestel kraanidest tuleb, kas ta vastab nendele uutele nõuetele? Või mis on need peamised probleemid täna kraanist tuleva veega, mida see uus seadus võiks lahendada?

22:48 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Me hindame Eesti joogivee enamuses heaks, aga kahjuks ei kehti see kõikide omavalitsuste kohta ja samal ajal ei ole kaetud täielikult kõik riskid, mis joogiveega on seostatud. Me teame, et põllumajandus on meil üsna intensiivne, mis omakorda võib mõjutada valgalasid või toitalasid. Ja see on näiteks üks nendest riskidest, mida peab monitoorima ja mida on mõttekas monitoorida enne torustikku saabumist, kui et me avastame seda pärast joogivees. Peamine eesmärk ongi tegelikult võtta vaatluse alla kogu see ahel ja panustada siin ka Keskkonnaministeeriumi poolt. Me teeme need valgalade ja toitalade kaardistused ja üldmõõtmised, et me saaksime nendest lähtuda konkreetselt ühe või teise veevärgi riskitaseme hindamisel.

22:49 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

22:49 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! See seadus reguleerib ka erinevaid torujuppe ja kraane, mida meie kaubandusvõrgus müüakse, mida inimesed saavad endale paigaldada. Kas nendele kraanidele tuleb mingisugune märgistus peale, et nad on heaks kiidetud Terviseameti poolt ja neid võib kasutada? Või kui palju meie kaubandusvõrgus on erinevaid selliseid torustikega seotud tooteid, mis teie hinnangul täna ei vasta nõuetele?

22:50 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Ma saan kinnitada seda, et me teeme seda jällegi Euroopa Liiduga koos ja ühiste ühiste printsiipide alusel. Seetõttu tegelikult kaubandusvõrgus ei ole hetkel tooteid, mida me kavatseme hakata eemaldama nende kahjulikkuse tõttu. Küll aga on kasutusel juba reaalselt tänasel hetkel torustikke, mis on vananenud, näiteks kasutavad plii mingisuguseid juppe, ja nendes nendes vanades torustikes on tõesti olnud probleeme. Teatud juhtudel me saame anda ülesande või anda vähemalt vihje nende majasiseste veevärkide väljavahetamiseks, vastavalt tegutseda selle nimel, et seda plii kontsentratsiooni inimeste kehadest nendest torustikest ei ladestuks.

22:51 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

22:51 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Komisjonis sellest küll juttu ei olnud, aga te väitsite praegu, et põllumajandus on see, mida peaks hästi seirama. Kas on mingeid analüüse, kui palju põllumajandusega seotud kraanivee kvaliteet kannatab? Minule teadaolevalt on see suhteliselt väike, siin on tunduvalt rohkem igasuguseid muid probleeme. Kas on mingeid analüüse?

22:51 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Ma jään hetkel vastuse võlgu. Ma olen kindel, et seda vett on analüüsitud nii Keskkonnaministeeriumi kui Sotsiaalministeeriumi vaates. On mainitud põllumajandust kui intensiivset, aga loomulikult on reostusi ka teistsuguseid, kus need lekked võivad olla tehastest või kuskilt mujalt. Nii et neid riske loomulikult on rohkem kui see põllumajandus. Väga loodan, et vastab tõele küsija eeldus, et põllumajandus panustab Eestis vähe, see võikski nii olla.

22:52 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei paista. Aitäh! Kaasettekande juurde saab nüüd minna. Palun keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja.

22:52 Andres Metsoja

Aitüma, austatud istungi juhataja! Hea minister! Kolleegid! Põhimõtteliselt kogu seda arutelu ja ettekannet on võimalik lugeda ka Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokollist number 190 ja kindlasti ma ei hakka juba ministri poolt ette kantut üle kordama, vaid püüan anda lühikese kokkuvõtte.

Kuna antud teema konkreetselt puudutab seda, et tõsta ühelt poolt inimeste usaldust kraanivee ehk joogivee vastu, mis tulebki maa seest otse ammutatuna, sellesama pudelivee vastu, millega justkui meil on probleeme just plasti seisukohalt, et võiks vähem tarbida pudelivett ja usaldada rohkem kraanivett, siis selles kontekstis käis ka meil see põhimõtteline arutelu. Arutelu keskendus ühtepidi tõepoolest sellele, et selle seadusemuudatuse, eelnõu muutuse eesmärk on ühtepidi vastutustasandi muutmine ja ka täiendavate analüüside temaatika. Ja selle kohta küsis Merry Aart. Ja saime selge vastuse, et varasemalt võetigi proove kraanist, joogiveekraanist, kuid edaspidi riskihindamise rakendamisega hakatakse tegelema probleemiga juurtasandil ehk võetakse proove valg- ja toitealadelt. Riskide hindamine aitab valmistuda erinevateks kriisideks ja probleemide tekitajad võetakse ka vastutusele. Muudatuse suuremaks eesmärgiks on tervise- ja loodusriskide ning joogiveekäitluse kulude vähendamine. Ühesõnaga, vaadatakse laiemat pilti ja püütakse riske maandada juba eos.

Kahtlemata käsitlesime ka seda poleemikat, et kuidas on meie joogivee kvaliteediga lood ja kuidas süvaanalüüsid, mis seadusega on pandud üle 10-kantmeetrise ööpäevase tarbimisega vee-ettevõtetele, mis tulemusi on meile andnud ja milline see meie põhjavee seisund on. Siis öeldi, et üldjuhul ei ole probleeme vee keemilise seisundiga, et näitajad on head. Pigem on olnud probleeme fluoriga veel siin aastaid tagasi, nüüd fluorisisaldusega on saadud see asi ka paremaks.

Tundsime veel muret tõepoolest selle hinna konteksti üle. Austatud minister juba mainis, et võib-olla riskide hindamisega on võimalik ka seda perioodi viia siis 6 aasta pealt 10 aasta peale. Komisjonis tõesti rääkisime 6-aastasest perioodist ja 1000-eurosest kulust. Puudutasime seda, et tegelikult ega siis need valgalad, erinevad põhjaveekihid on meile ju suhteliselt hästi teada ja hästi uuritud, et kas nüüd igast puurkaevust ikkagi selle vee keemilise koostise süvaanalüüsi on vaja teha, võib-olla piisab piirkonnast, mõnest kaevust. Aga seal ikkagi leiti, et teadusbaasi kontekstis leitakse, et mõistlik on erinevaid veekihte ikka erinevatest puurkaevudest uurida, nii nagu on.

Ja siis me saime vastuse tõepoolest sellele, et vee seisund, põhjavee seisund Eesti põhjavee kontekstis on pigem hea. Küll on probleeme pliiga. Juba mainiti, see on torustike küsimus, kasutatavate seadmete küsimus, mis on ajast ja arust, mida ei ole rekonstrueeritud. Ja on ka probleeme nende igaveste kemikaalidega, mis on tervisele ohtlikud. Selles kontekstis jõudsime komisjoniga arvamusele, et eks ta natukene vastuolulisena võib-olla kõlab siin saalis, et kui me ütleme, et ärge usaldage nii palju pudelivett, vaid jooge meie põhjavett, ja ütleme, et tegelikult järjest rohkem on vaja riske hinnata ja uurida, aga eks see ongi ju kõik ennetuslikul põhimõttel, et meie joogivesi püsiks puhtana ja et oleks võimalik kuidagi lansseerida seda põhimõtet, et oleme keskkonnasäästlikud ja ärme seda vett pakenda.

Tehti ka menetluslikud otsused. Ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. november, ettepanek esimene lugemine lõpetada. Siin teie ees ma esinen ja selleks mul on volitus. Ja kõik need otsused olid konsensuslikud.

22:58 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Küsimused. Rene Kokk, palun!

22:58 Rene Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea Andres! Ega ma tegelikult ei taha sind kiusata, aga ma küsin lihtsalt ära. Kuna üsna aktuaalne teema on terves maailmas nanoosakeste vette sattumine ja selle mõju inimese tervisele, rakkudele ja erinevatesse organitesse ladestamine, kas minister või ministeeriumi esindajad ka midagi sellest rääkisid, kas see eelnõu ka kuidagi seda kajastab? Sest see probleem on tegelikult järjest rohkem aktuaalne, ja just suurlinnades, kus kasutatakse väga palju erinevaid nanotehnoloogilisi kas või pesuained pesumasinates edasi. Kas sellest ka juttu oli või see ei olnud üldse aktuaalne teema?

22:58 Andres Metsoja

Jaa, aitäh! Põhimõtteliselt meil oli juttu küll sellest PFAS osakestest, kaudselt, ja seda mainiti, et see on järjest enam tuleviku probleem, millega on vaja tegeleda ja millega on vaja tegeleda nii, et seda ka tegelikult uuritakse ja seda mõju analüüsitakse. Aga tõepoolest, tegemist on osakestega, mis kuskil ei lagune, ei mullas, ei vees, ei inimorganismis, vaid ladestuvad ja nende ladestamise mõju on uuritud ja see on ka üks suur probleem tegelikult kogu meie vähitemaatikas ehk üks algetest. Nii et seda rõhutati, aga hetkel konkreetselt minule arusaadavalt komisjonis sellest selles kontekstis juttu olnud. Võib-olla on see kuskile eelnõu sisse veel ära peidetud, aga see eelnõu otseselt seda küsimust hetkel ei lahenda.

23:00 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 709 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks selle aasta 30. novembri kell 17.15. Oleme saanud ühele poole 17. päevakorrapunktiga.


18. 23:00 Julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (721 SE) esimene lugemine

23:00 Aseesimees Martin Helme

Meie 18. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (721 SE) esimene lugemine. Ettekandega esineb kaitseminister Hanno Pevkur. Palun!

23:00 Kaitseminister Hanno Pevkur

Tere kaunist õhtut! Head Riigikogu liikmed! Austatud Riigikogu aseesimees! Püüan teile kiiresti ülevaate anda, millest selle eelnõu iva seisneb. Täpsemalt on teie ees siis Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu oluline eesmärk on suurendada avalikku turvalisust läbi tõhusa ohu ennetamise ja ettevalmistuse. Eelnõus kajastatu tuleneb praktilistest vajadustest ning selles on arvestatud uute ohtudega, mida on kaasa toonud tehnika areng, vaenulike riikide suurenenud huvi Eesti riigikaitsega seotud asutuste ning tegevuste vastu ja Eesti jätkuv toetus Ukrainale iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel.

Neli põhimõttelist muudatust, kaks sisulisemat, kaks tehnilisemat. Esimene suurem muudatus seotud julgeolekuasutuste, täpsemalt Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti turvalisuse suurendamisega. Ettepanek anda julgeolekuasutuste ametnikele õigus oma territooriumi ja teenistujate füüsiliseks kaitsmiseks, mis ühtlasi võimaldab reageerida ohtudele asjakohaselt ja piisavalt kiiresti. Käesoleval ajal puudub julgeolekuasutuste ametnikel õigus iseseisvalt ohule reageerida ning eeldatakse alati politsei abi. Aga see kindlasti ei ole piisavalt paindlik ja seetõttu on ettepanek võimaldada julgeolekuasutuste töötajatel kasutada korrakaitselisi meetmeid, näiteks küsitlemine, isikusamasuse tuvastamine või isiku kinnipidamine ja kasutamise lubamine. Aga siin on üks väga suur aga, nimelt tohib neid meetmeid kasutada ja kohaldada ainult isikute suhtes, kes viibivad julgeolekuasutuse territooriumil või kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuasutust või selle teenistujaid. Ja teine suur oluline tähelepanek on see, et meetmete kasutamine on lubatud kuni politsei saabumiseni.

Teine oluline muudatus on seotud relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega Kaitseväe poolt. Ja nagu te teate, relvastatud vastupanu korraldamine ja selle ettevalmistamine on osa riigi sõjalisest kaitsest, mille sisuks on vastase tagalas või vastase poolt okupeeritud alal sõjaliste operatsioonide korraldamine. Ülesande täitmiseks kasutatakse relvajõudude poolt varjatud tegevust ning kaasatakse vastupanutegevusse kohalike elanikke ja vahendeid. Ja vastupanu efektiivsus sõltub rahuaegsetest ettevalmistustest ning tegevuste hilisem seostamine Eesti riigiga peab olema selle kasutamisel mõistetavalt varjatud. Hetkel olemasolevad volitused ei võimalda ülesande täitmist soovitud ulatuses ehk välja on kujunenud olukord, kus Kaitseväel on küll ülesande täitmiseks vajalike õiguste kasutamise õigus, kuid neid õigusi võib kasutada ainult kaitseväeluure teostamiseks. Õigusi ei või kasutada aga relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks. Ja seetõttu ongi ettepanek juba olemasolevad Kaitseväele antud õigused laiendada ka vastupanuliikumise ettevalmistamiseks või vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks. Paratamatult sellega kaasneb mõningane isikuandmete töötlemise vajadus. Küll tuleb loomulikult ülesande täitmisel järgida, et isikuandmete töötlemine oleks proportsioonis täidetava ülesandega. Ja loomulikult tuleb isikuandmete töötlemine lõpetada ülesande täitmisega seotud vajaduse lõppemisega ning tuleb vältida ka isikute õiguste ülemäärast kahjustamist.

Kolmas ja neljas muudatus natukene tehnilisemad, kolmas täpsemalt seotud elektroonilise teabeturbega. Ja täpsemalt öeldes on julgeolekuasutuste järelevalve seaduses ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sarnaste tegevuste kirjeldamiseks kasutatud erinevaid mõisteid, mistõttu on meie ettepanek tunnistada kehtetuks eriside mõistet puudutavad sätted. Ja muudatuse tulemusel jääb loomulikult jätkuvalt Välisluureametile alles kohustus korraldada elektroonilist teabeturvet riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel. Ja loomulikult Välisluureamet akrediteerib kõiki töötlussüsteeme ja annab nende kasutamiseks ka vastavussertifikaadid või ajutised kasutusload.

Ja viimase, tõesti tehnilise muudatusena või sellise üsna väheolulise muudatusena on ühtlustada aruandluse esitamise kohustus julgeolekuasutustele ja ettepanek on, et Kaitsevägi esitab kõik ülevaated nelja kuu asemel kuue kuu tagant.

Sellised neli muudatust teile ette panna. Palun Riigikogul neid muudatusi toetada. Aitäh!

23:05 Aseesimees Martin Helme

Nüüd saaks küsimusi esitada, aga ei näe küsimusi. Siis saame minna teise ettekande juurde. Palun kaasettekandega Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi.

23:06 Raimond Kaljulaid

Austatud kolleegid! Muide, täna on väga sümboolne, et me menetleme seda eelnõu Eesti kaitseväes 104. aastapäeval. Nii et palju õnne sünnipäevaks, Eesti Kaitsevägi! Vabariigi Valitsus algatas käesoleva eelnõu 17. oktoobril. Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu 24. oktoobri istungil. Seal olid Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajatena Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja õigus- ja haldusküsimuste asekantsleri ülesannetes Lauri Kriisa, Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Guido Pääsuke, Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Margus Kuul. Ühtlasi Kaitseministeerium meile komisjonis kinnitas, et tegelikult seda eelnõu on tutvustatud ka kõigi Riigikogus esindatud fraktsioonide esindajatele.

Eelnõu sisu osas, ma usun, andis minister väga ammendava ülevaate teile. Ja riigikaitsekomisjon tegi selle eelnõuga seoses järgmised menetluslikud otsused. 24. oktoobri istungil otsustas riigikaitsekomisjon (konsensuslikult) teha Riigikogu juhatusele ettepaneke lülitada arutlusel olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu käesoleva aasta 16. novembri istungi päevakorda ja teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ja tõepoolest, see eelnõu aitab tugevdada Eesti julgeolekut, riigikaitset, nii et ka riigikaitsekomisjoni poolt loodame täiskogu toetusele. Aitöh!

23:07 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimus ei näe. Siis avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, juhtivkomisjon, nagu me kuulsime, tegi ettepaneku eelnõu 721 esimene lugemine lõpetada. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on seatud 30. november 17.15. Ka 18. päevakorrapunkt on meil läbi võetud.


19. 23:08 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (687 OE) esimene lugemine

23:08 Aseesimees Martin Helme

19. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (687 OE) esimene lugemine. Ettekandjaks palun kaitseminister Hanno Pevkuri.

23:08 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kuna meil on täna tõesti järgnevate punktide näol tegemist kõikide missioonide mandaatidega, siis lubage mul enne esimest eelnõu natukene ka rääkida kõikidest missioonidest üldisemalt ja siis saab järgmised eelnõud juba võtta selle võrra lühemalt.

Miks me operatsioonidel osaleme? Loomulikult sellepärast, et nendes kriisipiirkondades, kus me käime koos oma liitlastega, parandada julgeolekuolukorda ja loomulikult süvendada siis ka meie strateegilist koostööd meie väga oluliste partneritega. Ja loomulikult on meie eesmärk ka panustada rahvusvaheliste organisatsioonide töösse rahu ja stabiilsuse suurendamiseks maailmas ja need ongi siis NATO, Euroopa Liit ja ÜRO. See kõik aitab kaasa kindlasti ka terrorismivastasesse võitlusesse ja seeläbi loomulikult aitab kaasa ka meie Eesti julgeoleku tagamisse. Operatsioonidel osalemisega toetame ka Kaitseväe arengut tervikuna, sest see võimaldab meie kaitseväelastel teadmisi ja oskusi reaalses operatsioonialases keskkonnas proovile panna ja seeläbi loomulikult suureneb ka professionaalsus ja üksuste koostegutsemisvõime.

Tänase päeva seisuga, tänase hommiku seisuga on Eesti lähetanud rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele, missioonidele või hetkeseisuga on meil siis ainult üheksa kaitseväelast. Seda on pea et läbi aegade vähim. Peamine põhjus, et me Malist tulime välja, ja viimaste aastatega võrreldes me oleme tõesti vähendanud oma kohalolekut erinevates kohtades. Loomulikult tuleb arvestada, et geopoliitiline olukord on seda tagant natukene tõuganud ja Ukrainale tähelepanu läheb rohkem.

ga sellest hoolimata, et meil on praegu ainult üheksa, küsime me ühte üldmandaati ja teised juba siis konkreetsetele missioonidele. Ja meie jaoks on oluline jätkuvalt 360-kraadise julgeoleku põhimõte ja samamoodi see, et solidaarselt panustada Euroopa lõunasuunaliste väljakutsete lahendamisse, Euroopat mõjutavate ohtude vastasesse võitlusesse. Sellest tulenevalt ongi Vabariigi Valitsus Riigikogule esitanud üheksa otsuse-eelnõud järgmisel aastal rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemiseks. Mandaatide piirarvuks kuni 30 kaitseväelast, mis on eelmise mandaadiperioodiga 95 võrra vähem. Ja reaalselt, nagu ma ütlesin, on hetkel meil üheksa kaitseväelast vaid missioonidel. Meie plaan on järgmisel aastal NATO missioonis Iraagis ...

Aga okei, ma räägin nendest konkreetsemalt, täpsemalt ... Konkreetselt see eelnõu, mis praegu käsitlemisel on, puudutab meie mandaati kuni saja tegevväelase kasutamiseks, juhul kui selleks peaks olema kiireloomulist vajadust. Meenutame, et seda on seni olnud vaja kahel korral. 2020. aastal oli meil vaja jätkata panust Euroopa Liidu missiooni raames Vahemerel. Ja siis muudeti EUNAVFOR Med Sophia ümber EUNAVFOR Med Iriniks, mistõttu oligi vaja taotleda missiooni jätkamist selle erandmandaadi alusel. Ja kui vaadata eelmist aastat, siis siin kasutasime seda võimalust EUTM Mozsambique missiooni puhul. Ehk siis selle konkreetse otsuse eelnõu eesmärk on paluda mandaati Riigikogult kasutada vajadusel kuni 100 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mis siis täpsemalt ütlebki, et Riigikogu määrab oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelastele, kes võivad osaleda NATO või NATO liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel missioonil. Kui on küsimusi, vastan.

23:13 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei näe. Siis me võtame ette kaasettekande. Palun, riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas!

23:13 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea kaitseminister! Head kolleegid! Sarnaselt varasematele aastatele taotleb Vabariigi Valitsus järgmiseks aastaks riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel Riigikogu mandaati. Eelnõu eesmärgiks on vajaduse korral esmakordne panustamine kuni 100 Eesti kaitseväelasega rahvusvahelise sõjalisse operatsiooni, mis on seotud kas NATO, selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitava operatsiooniga. Ja seda me võime nimetada erandmandaadi kasutamiseks. Ja see on seotud eelkõige kriitilise vajadusega, see tähendab olukorraga, kus ajakriitilistes situatsioonides on vajalik Kaitseväe üksuse kiire väljasaatmine.

Kaitseminister Hanno Pevkur tõi mõlemad näited, kus me 2020. aastal ühe korra ja ühe korra siis sellel aastal kasutasime seda mandaati ja ma ei hakka neid üle kordama. Me võime tõdeda, et see süsteem on töötanud. Ja loomulikult on ka tsiviilkontroll ja parlamentaarne kontroll olemas, kuna see käib meie komisjoni ehk riigikaitsekomisjoni kaudu. Kui seesama paragrahv 34 lõige [1], see sätestab nii, et Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus võttes arvesse riigikaitsekomisjoni seisukoha ja see korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Praktikas on see menetlus õigustatud ja töötab ja kontroll on olemas, nagu ma mainisin. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne selle esimest lugemist koos Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Tuuli Dunetoni ja ministeeriumi ametnikega oma 2022. aasta 11. oktoobri istungil. Siis toimus ka selle aasta 10. novembri istungil riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaabis, kus Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ja Kaitseväe vanemohvitserid andsid ülevaate Kaitseväe osalusega välisoperatsioonide piirkondades toimuvast. Seda kordas ka siin kaitseminister üle teile veel.

Riigikaitsekomisjoni menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 2022. aasta 11. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjonipoolseks esindajaks määrati mind. Samuti otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensusega teha ettepaneku määrata eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele 10 tööpäeva, 30. november kell 17.15. See on kõik.

23:17 Aseesimees Martin Helme

Ei näe küsimusi. Aitäh! Siis avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 687 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on 30. november kell 17.15.


20. 23:17 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (688 OE) esimene lugemine

23:17 Aseesimees Martin Helme

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Päevakorrapunkt nr 20 on samuti sõjaline missioon, Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (688 OE) esimene lugemine. Palun, kaitseminister Hanno Pevkur!

23:18 Kaitseminister Hanno Pevkur

Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Selle missiooni, EUNAVFOR Med/Irini ajalooline mälu ütleb seda, et see loodi märtsis 2020. Ja selle operatsiooni esmane eesmärk oligi Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine, kasutades selleks õhusatelliidi ja merelisi võimeid. Praegu panustab sinna operatsiooni 24 Euroopa Liidu liikmesriiki. Ja peakorter on Roomas.

See, milleks me Riigikogu mandaati küsime, on kuni kuus kaitseväelast, aga reaalselt me hindame, et me saadame ja hoiame seal, nii nagu praegu, kahte staabiohvitseri peakorteris Roomas.

Kui vaadata veel, mis selle operatsiooni käigus tehtud on, siis teadmiseks, et operatsiooni algusest on läbi viidud 7582 kaubalaevaga ühenduse võtmist, 393 sõbralikku pardaleminekut ja 25 kontrollkäiku kahtlusalustele laevadele, lisaks üheksale pardale lubamisest keeldumist Türgi laevade poolt. Nii et töö käib. Ja kindlasti see missioon on seal piirkonnas vajalik. Palume selle missiooni pikendamist. Aitäh!

23:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei näe. Siis palun siis kaasettekandeks Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani.

23:19 Alar Laneman

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kaitseminister! Sarnaselt käesolevale aastale soovime kuni kuue Eesti kaitseväelasel jätkata ka järgmisel aastal panustamist EUNAVFOR Med/Irini sõjalisse operatsiooni. Euroopa Liidu Irini sõjalise operatsiooni põhieesmärk on suunatud ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüale ning illegaalse naftaekspordi tõkestamisele Liibüast ja Liibüa piirivalve ja mereväe väljaõppele ning ülesehitamisele. Lisaks tegeleb operatsioon inimkaubanduse tõkestamisega.

Sõjalisel operatsioonil osaledes täidab Eesti järjepidevalt oma Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi, mis muu hulgas suurendab Eesti välispoliitilist nähtavust. Eestiga kokku panustavad sellele missioonile 24 Euroopa Liidu riiki. Selle aasta 10. novembril toimus riigikaitse ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe Peastaapi, kus Kaitseväe juhataja ja teised Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi esindajad andsid ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistest missioonidest ja operatsioonidest.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu koos Kaitseministeeriumi ametnikega oma selle aasta 11. oktoobri istungil. Riigikaitsekomisjon otsustas (konsensusega) teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Eelnõu esindajaks riigikaitsekomisjonist määrati Alar Laneman. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oleks selle aasta 30. november kell 17.15, mis on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenev muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Tänan!

23:22 Aseesimees Martin Helme

Ka ei näe küsimusi. Aitäh! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 688 ... Vabandust! Enne läbirääkimised. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, läbirääkimised lõpetatud. Ja nüüd siis see protseduuriline osa. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 688 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. november kell 17.15. Oleme saanud ka 20. päevakorrapunktiga ühele poole.


21. 23:22 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu (689 OE) esimene lugemine

23:22 Aseesimees Martin Helme

21. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu (689 OE). Palun, kaitseminister Hanno Pevkur!

23:22 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Mosambiigiga on lugu selline, et Mosambiigi missiooni algus pärineb eelmisest aastast, kui Mosambiigi Vabariigi president esitas vastava abipalve. Ja seal meie panus on suhteliselt väike, ehk eelmise aasta lõpust oleme seal ühe õigusnõunikuga, kes aitab selle missiooni ülemat õigusküsimustes ning relvajõudude liikmete väljaõpetamise inimõiguste küsimuses. Nii et praegu on plaan jätkata ka samas mahus Mosambiigis järgneval aastal. Nii et kui Riigikogule sobib, siis jätkaksime Mosambiigis ühe õigusnõunikuga. Aitäh!

23:24 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei näe. Ma palun kaasettekandega riigikaitsekomisjoni liikme Erki Savisaare siia Riigikogu kõnetooli.

23:24 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Mosambiigis puudutavat eelnõu arutas riigikaitsekomisjon enne esimest lugemist Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Tuuli Dunetoni ja ministeeriumi ametnikega oma käesoleva aasta 11. oktoobri istungil. Käeoleva aasta 10. novembril toimus riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväestaapi, kus Kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem ja kaitseväe vanemohvitserid ja Kaitseministeeriumi esindajad andsid ülevaate Kaitseväe osalusega välisoperatsioonide piirkondades toimuvast. Antud missiooni üksikasjadest andis juba minister ülevaate, ei hakkaks seda siinkohal kordama. Ja riigikaitsekomisjon otsustas oma 11. oktoobri istungil konsensusega teha ettepanek selle eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. november kell 17.15. Aitäh!

23:25 Aseesimees Martin Helme

Ei näe küsimusi siin ka. Aitäh! Läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 689 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. novembri kell 17.15.


22. 23:26 Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (690 OE) esimene lugemine

23:26 Aseesimees Martin Helme

22. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 690. Ja palun ettekandega siia kaitseminister Hanno Pevkurit.

23:26 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh taas kord, Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Inherent Resolve on üks pikemaid missioone, mis meil on olnud. Ja 2014 alanud USA juhitava operatsiooni eesmärk oli loomulikult tollal ISIL‑i vastane võitlus, esmajoones Iraagis ja Süürias. USA lahinguüksused lahkusid Iraagist 2021. aasta lõpuks ning see tähendas ka seda, et selle missiooni eesmärk ja sisu natukene muutus, mis tähendas seda, et meie enda tegevus seal piirkonnas kõvasti vähenes. Ja kui me vaatame järgmist aastat, siis järgmisel aastal on meil plaan Iraagis olla ühe staabiallohvitseriga ja see staabiallohvitser asuks Erbilis. Nii et see on jätkuvalt see meie ... Me soovime igal juhul seal olla, nii et selle kohta me mandaati Riigikogult küsime. Praegu suuremas mahus Inherent Resolve'i panustada ei plaani. Aitäh!

23:27 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi ka seekord ei ole, siis läheme teise ettekande juurde. Palun, riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid kaasettekandega!

23:27 Raimond Kaljulaid

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud ametikaaslased! Riigikaitsekomisjon arutas antud eelnõu 11. oktoobri istungil ja eelnõuga seonduvat arutati ka 10. novembril toimunud riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel väljasõiduistungil Kaitseväe peastaapi.

Riigikaitsekomisjon tegi järgnevad menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas (konsensusega) teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks 16. novembri istungi päevakorda, teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjoni esindajaks määrati mind, samuti otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil ja samuti konsensusega teha ettepaneku määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele 10 tööpäeva. Nii et tähtaeg on, siis tuletan meelde, 30. november kell 17.15. Kell 17.16 laekunud muudatusettepanekuid komisjon enam kahjuks käsitleda ei saa. Ma tänan teid ja loodan, et toetate seda eelnõu. Aitäh!

23:29 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi ei olnud. Ja pean üle kordama selle, mis siin just kõlas: juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu ... Jah, läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei näe. Läheme siis otsuste juurde. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 690 esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 30. november kell 17.15.


23. 23:29 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (691 OE) esimene lugemine

23:29 Aseesimees Martin Helme

23 on meie päevakorrapunkt. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (691 OE) esimene lugemine. Palun kaitseminister Hanno Pevkur.

23:30 Kaitseminister Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Selle missiooni veduriks on Ühendkuningriik. Ühendkuningriik on kokku pannud tahtekoalitsiooni, kui me seda nii võime nimetada, ehk JEF ja nimetame seda Joint Expeditionary Force. Me oleme sellised sarnaselt mõtlevad riigid ehk siis täpsemalt Eesti, Holland, Läti, Leedu, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja vedurina, nagu ma ütlesin, Ühendkuningriigid. Meil on üsna tihe koostöö selle grupiga ja meie fookuses on julgeoleku tagamine just Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas. Ja selleks, et seda koostööd teha ja vajadusel ka kasutada JEF-jõudusid üheskoos, on meil ettepanek mandaati pikendada jätkamiseks kokku kuni 24 kaitseväelasega. Eelmistel aastatel oleme osalenud näiteks demineerimis- ja meditsiini-, strateegilise kommunikatsiooni ja õhuoperatsioonide meeskondadega ning toetuselemendiga, kuid sel aastal oleme öelnud, et me täpselt ei ütleks, ei fikseeriks ära, milline meie panus on, vaatame jooksvalt, aga oleksime valmis kuni 24 kaitseväelasega sellesse missiooni panustama. Ma arvan, et see on üks aktiivsemaid ja paremini töötavaid koostööformaate praegu selle grupi näol. Aitäh!

23:31 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi ei näe. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi kaasettekandega.

23:32 Raimond Kaljulaid

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud ametikaaslased! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu 11. oktoobri istungil ja eelnõuga seonduvat käsitleti ka 2022. aasta 10. novembril toimunud riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel väljasõiduistungil Kaitseväe peastaabis. Riigikaitsekomisjon on selle eelnõuga seoses teinud alljärgnevad väga kaalukad otsused. Riigikaitsekomisjon on otsustanud oma 11. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada see eelnõu esimeseks lugemiseks tänase istungi päevakorda, teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, määrata eelnõu esindajaks mind. Samuti otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensusega teha ettepanek määrata eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele 10 tööpäeva, mis tähendab seda, et muudatusettepanekuid antud eelnõule saavad soovi korral Riigikogu liikmed teha kuni 30. novembri kella 17.15-ni. Olen valmis vastama kõigile teie lisaküsimustele.

23:33 Aseesimees Martin Helme

Ei ole lisaküsimusi. (Naer.) (Raimond Kaljulaid: "Aitäh teile!") Siis saame minna läbirääkimiste juurde. Aga ei ole ka läbirääkimiste soovi. Nii tuleb meil ette lugeda siis uuesti juhtivkomisjoni ettepanek, milleks on eelnõu 691 esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekuid saab esitada kuni 30. novembri kella 17.15-ni.


24. 23:33 Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (692 OE) esimene lugemine

23:33 Aseesimees Martin Helme

Jõudsime 24. päevakorrapunktini, selleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" esimene lugemine. Ja, palun, kaitseminister Hanno Pevkur! Eelnõu number on 692.

23:34 Kaitseminister Hanno Pevkur

Tõepoolest, Iraagi missiooni number tänasel päeval saalis on meil 692. Bagdadis käivitati NATO missioon Iraak mäletatavasti juba oktoobris 2018. Ja see on ka kindlasti laiemas vaates terrorismivastases võitluses ja globaalsete ohtude vaatas üks olulisemaid missioone. Veebruaris eelmisel aastal. NATO kaitseministrid kinnitasid ka uue Iraagi missiooni operatsiooniplaani. Ja operatsiooniplaani järgi peaks toimuma missiooni isikkoosseisu kasv tulevikus taas kuni 4000 inimeseni, aga sel aastal ei ole see kordagi siiski ületanud rahvusvaheliste jõududega 600 inimest.

Kui vaadata Eesti panust, siis meie panus seal on viimastel aastatel olnud üsna väike. Ka järgmisel aastal me ei plaani sinna tegelikult praktiliselt jõudu suunata. Jätkame kohaloleku ja lipu ülevalhoidmist ühe staabiohvitseriga, kelle peamiseks tegevuseks on väljaõppealane nõustamine ja kvaliteedikontroll ja ka kaitseplaneerimise toetamine. Jah, lipp on püsti, aga vaatame, mis sellest missioonist tulevikus saab. Praegu järgmiseks aastaks küsitav mandaat on selline.

23:35 Aseesimees Martin Helme

Aitäh. Et oleks võimalik küsimusi esitada, aga praegu ma vaatan, et järjest ei ole küsimuste soovi. Siis läheme teise ettekande juurde. Kaasettekandjaks palun siia riigikaitsekomisjoni liikme Heiki Hepneri.

23:35 Heiki Hepner

Suur tänu, hea aseesimees! Head kolleegid! Tõepoolest, riigikaitsekomisjon, nii nagu me ka ministrilt kuulsime, on seda eelnõu arutanud ja 11. oktoobril see toimus ja lisaks veel 10. novembril, kui riigikaitsekomisjon oli koos väliskomisjoniga väljasõiduistungil Kaitseväe Peastaabis. Saime sealt veel täiendava ülevaate.

NATO mittelahingulise väljaõppe ja nõustamismissiooni tegevus on olnud alates 2018. aastast ja on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu ning on olnud üks tõhusaid julgeolekustruktuure selles piirkonnas võitluses terrorismiga ja ISIL-iga. Selle kohta võiks ka ütelda, et tõesti Eesti on sinna panustanud, et neid riske maandada, ja sellest ka soov seda jätkata.

Ja 2022. aasta 11. oktoobri istungil otsustati (konsensusega) lülitada eelnõu 16. novembri istungi päevakorda, teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni esindajaks määrati Heiki Hepner. Samuti otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil (konsensusega) teha ettepaneku määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele 10 tööpäeva ehk 30. november. Aitäh!

23:37 Aseesimees Martin Helme

Saaks küsimusi esitada. Seda soovi ei ole. Aitäh! Siis läheme läbirääkimiste juurde. Seda soovi ka ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 692 esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 30. november 17.15. Ka 24. päevakorrapunkt on ammendatud.


25. 23:38 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (693 OE) esimene lugemine

23:38 Aseesimees Martin Helme

25. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (693 OE) esimene lugemine. Palun ettekandega kaitseminister Hanno Pevkuri.

23:38 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh, austatud istungi juhataja! Selle mandaadi puhul on tegemist NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) mandaadiga. Selle loomine otsustati Praha tippkohtumisel juba 2002. Ja tegemist on teatavasti kõrgvalmiduses NATO üksusega, mis suudaks ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis. Ja meil on NRF‑i isikkoosseisus üle NATO kuni 40 000 sõjaväelast, mis alluvad otse SACEUR-ile ehk Euroopa vägede ülemjuhatajale. Ja seal koosseisus on veel kõrgema valmidusega VJTF ehk Very High Readiness Joint Task Force kuni 5000 valmiduses oleva sõduriga. Ja kui nüüd vaadata, mis viimasel aastal või sel aastal toimunud on, siis pärast Ukraina sõja algust otsustas Põhja-Atlandi Nõukogu esmakordselt NRF-i ka kasutada ja Prantsusmaa juhtriigina saatis 500‑liikmelise väekoosseisu Rumeeniasse. Kui vaadata Eesti panust, siis meie panus järgmisel aastal esimesel poolaastal oleks panustada NRF-i miinijahtijaga esimesse NATO alalisse miinitõrjegruppi ja terve aasta jooksul staabiohvitseridega õhuväejuhatuses ning erioperatsioonide üksuse ja staabiohvitseridega kokku kuni 95 kaitseväelasega ja lisaks kavatseb Eesti panustada ka NRI-sse soomusjalaväekompanii ja toetuselemendiga kokku kuni 190 kaitseväelasega. Nii et selline on meie ettepanek. Kui see kokku võtta, siis jah, et meie ettepanek oleks lubada NATO valmidusüksuste koosseisu kuni 285 kaitseväelast, keda vajadusel saaks nende NATO jõudude koosseisus arvestada. Aitäh!

23:41 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi? Ei näe küsimusi. Siis palun kaasettekandega kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kalle Laaneti.

23:41 Kalle Laanet

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Head kolleegid! Ma arvan, et me võime veel tänasel kuupäeval õnnitleda kõiki kaitseväelasi ka siit puldist, eriti siin saalis olevaid koloneli ja kindralit kaitseväe aastapäeva puhul, 104. aastapäeva puhul. Olete küll reservis, aga meie au ja uhkus.

Aga mis puudutab ka seda eelnõu, siis täpselt samamoodi nagu kõiki eelnevaid eelnõusid, siis see samm oli täpselt sama. 11. oktoobril esitati meile seda eelnõu esimest korda, kus ka asekantsler Tuuli Duneton tutvustas koos ühe ametnikuga seda meile. Ma saan ainult juurde lisada ministri tutvustavale sõnavõtule seda, et kui varasemalt ehk ka praegusel aastal on selles NRF-is 40 000 kaitseväelast, siis järgmisel aastal võiks olla juba 300 000 lähtuvalt julgeolekuolukorrast Euroopas. Ja täpselt samamoodi tutvustati meile Kaitseväe Peastaabis erinevaid julgeolekuolukordi missioonidel. Kõik olid meil konsensuslikud arutelud ja sõbralik arutelu. Ja millised menetluslikud otsused siis vastu võeti, oli see, et 11. oktoobri istungil määrati mind juhtivkomisjoni esindajaks, Kalle Laanetit, ja komisjon teeb Riigikogule konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja ühtlasi teeb siis ka ettepaneku määrata eelnõule samasugune muudatusettepanekute esitamise tähtaeg nagu varasematele eelnõudele ehk kümme tööpäeva. Ja sellega kaasnevalt siis 30. november kell 17.15 oleks see viimane tähtaeg.

23:43 Aseesimees Martin Helme

Ja on võimalik küsimusi küsida. Ei küsita küsimusi. Aitäh! Avan läbirääkimised. Ei peeta ka läbirääkimisi. Sellisel juhul sulgen läbirääkimised. Ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 693 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuid saab esitada kuni 30. novembri kella 17.15-ni. Ka 25. päevakorrapunkt on ühel pool.


26. 23:43 Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu (694 OE) esimene lugemine

23:43 Aseesimees Martin Helme

26. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu 694 esimene lugemine. Ja, palun, kaitseminister Hanno Pevkur!

23:44 Kaitseminister Hanno Pevkur

Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Liibanoni missiooni nimi on UNIFIL ehk United Nations Interim Force in Lebanon. Ja loomulikult seal piirkonnas on UNIFIL-i ülesanne jälgida olukorda, aidata kaasa vaenutegevuse tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, samuti toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel just riigi lõunaosas.

Ja kokku, kui me vaatame missiooni tervikuna, siis missioonil tervikuna on ÜRO vaates suurusjärgus 10 500 inimest 48 riigist ehk tegemist on väga suure missiooniga Liibanonis. Eesti panus sinna missiooni on suhteliselt tagasihoidlik. Ja meie ettepanek Riigikogule oleks kasutada järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelast UNIFIL-i rahuoperatsiooni käigus. Ja kus nad on? Ehk üks staabiohvitser oleks missiooni peakontoris Naquoras, mis on Liibanoni lõunas üks väike linn. Ja tema on praegu ainukene, keda me järgmisel aastal esialgu plaanime sinna saata. Aga nagu ma ütlesin, missiooni mandaati küsime igaks juhuks kolmele kaitseväelasele. Aitäh!

23:45 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei ole. On, Tarmo Kruusimäe päästis välja meie au.

23:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma küsin, et ma mäletan seda siin, et kolm. Kas meie võimekust ei ole, ütleme, sinna pakkuda rohkem juurde? Kas meil ei ole võimalust ise tekitada seda huvi, kus nad ütlevad, et väga head inimesed, me sooviksime neid veel? See kogemus, et ta võiks nagu areneda, see koostöö kuidagi positiivsemalt, et meie ohvitserid saaksid kogemust nagu juurde.

23:46 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! No eks see on üldisem kommentaar kõikidele missioonidele. Me igat missiooni selles mõttes vaatame eraldi, mis on meie huvi, mis on sealse missiooni vajadused ja siis vastavalt sellele, kas meil on sinna kedagi saata. Need missioonid, kus me oleme suuremalt näiteks Joint Expeditionary Force, seal me oleme tegelikult üsna suures või oluliselt suuremas mahus. Meie ajaloolised missioonid Iraagis. Ja ka seesama Liibanoni missioon. Nad on üsna pikalt olnud, aga ongi see, et meil ei ole mõtet lihtsalt sellepärast saata, et saadame sinna ühe ohvitseri juurde või saadame sinna kaks ohvitseri juurde staapi ja siis vaatame, mis paremaks läheb. See on Kaitseväega läbi arutatud, et mis ühe või teise missiooni puhul on meie see väärtus, mis me sealt saame. Nii et lihtsalt sellepärast, et suurendada, me seda ei tee.

23:47 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei näe, siis palun kaasettekandeks riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase.

23:47 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Täienduseks ainult niipalju, et aastatel 1996 ja 1997 me tõesti osalesime Liibanonis kompaniisuuruse üksusega ja see on osalt ka, Tarmo, sinu küsimusele vastuseks. Me oleme seda teinud, see oli teine missioon üldse, kuhu me läksime. Me alustasime sellistest kergematest missioonidest pihta. Tegelikult selliseid kergemaid klassikalisi rahuvalvemissioone me oleme vähemaks ajapikku jätnud. Kõik ettevalmistustöö oli täpselt sama nagu teistegi operatsioonide puhul.

Menetluslikud otsused. Otsustasime oma 2022. aasta 11. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 16. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ja eelnõu komisjonipoolseks esindajaks määrati mind. Samuti otsustasime konsensusega samal istungil teha ettepanek määrata eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ja kuna kesköö ei ole veel käes, siis me jõuame ka sellega 30. novembri 17.15 sama kellaaja sisse veel. See on kõik.

23:49 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Küsimused on nüüd võimalik esitada Leo Kunnasele. Aga ei ole küsimusi. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sellisel juhul teeme kokkuvõtte. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 694 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. novembri kell 17.15.


27. 23:49 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (695 OE) esimene lugemine

23:49 Aseesimees Martin Helme

Tänane viimane missioon ja eelviimane päevakorrapunkt, 27. on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (695 OE). Ja palun jälle kaitseminister Hanno Pevkuri.

23:50 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Tõepoolest tegemist on täna teie ees oleva viimase missiooni paberiga. Selle rahutagamismissiooni nimi on lühendina UNTSO. Kes siin saalis on olnud, mäletavad seda nime pikalt ehk siis United Nations Truce Supervision Organization ja missiooni tegevuspiirkondadeks Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Ja sellel missioonil on hetkel 153 sõjalist vaatlejat kokku 27 riigist, sealhulgas 11 NATO partnerit. UNTSO jaguneb vaatlejaterühmaks Liibanonis, mis toetab ka UNIFIL-i Lõuna-Liibanonis, ja vaatlejaterühmaks Golani kõrgendikul. Ja seal on omakorda, Golani kõrgendikul jaguneb kaheks alarühmaks, vaatlejarühmaks Golan – Damascus ja vaatlejarühm Golan – Tiberias. Ja kui me vaatame meie võimalikku panust sinna järgmisel aastal, siis oleme praegu planeerinud kaks sõjalist vaatlejat ja ühe vaatlejarühma ülemaga panustada. Ja tegelikult see on ka üks Eesti vanemaid missioone, 1997. aastast oleme seal olnud. Kuigi jah, Siinai poolsaarel on see UNTSO missioon ka esindatud, on Eesti kaitseväelased seni tegutsenud peamiselt Liibanonis, Iisraelis ja varasemalt Süürias. Kui vaadata nüüd mandaadi suurust, nagu ma ütlesin, me praegusel hetkel planeerime kolme inimest, aga hoidmaks teatud varu mõistuse piires, siis on ettepanek Riigikogu mandaat küsida kuni kuuele kaitseväelasele. Aitäh!

23:51 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ei näe küsimusi. Siis palun siia ettekandega riigikaitsekomisjoni liikme Mati Raidma.

23:52 Mati Raidma

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Arutluse all oleva eelnõu alusel pikendatakse 2023. aasta lõpuni kuni kuue Eesti kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil, UNTSO Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. UNTSO puhul on tegemist ühe vanima rahuvalveoperatsiooniga, mille aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1948. aasta resolutsioon number 50 ning Eesti kaitseväelased osalevad sellel rahuvalveoperatsioonil sõjaliste vaatlejatena ja staabiohvitseridena juba aastast 1997. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO rahuvalveoperatsiooni näol on tegemist puhtakujulise ÜRO niinimetatud sinikiivrite vaatlusoperatsiooniga. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkondades. Stenogrammi huvides ütlen üle, et ka seda eelnõu arutas riigikaitsekomisjon enne esimest lugemist koos Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantslri Tuuli Dunetoni ja ministeeriumi ametnikega selle aasta 11. oktoobri istungil.

Riigikaitsekomisjon otsustas oma käesoleva aasta 11. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Riigikaitsekomisjoni esindajaks määrati mind. Veel otsustas riigikaitsekomisjon teha ettepaneku määrata eelnõule seadusest tulenev muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, mis üldsegi mitte üllatusena oleks käesoleva aasta 30. november kell 17.15. Aitäh!

23:54 Aseesimees Martin Helme

On võimalik küsimusi esitada. Ei soovita. Aitäh! Avan läbirääkimised. Ka läbirääkimisi ei soovita pidada. Sellisel juhul: juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 695 esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekuid saab esitada käesoleva aasta 30. novembri kella 17.15-ni. Ka 27. päevakorrapunkt on ühel pool.


28. 23:54 Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) asutamiskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (715 SE) esimene lugemine

23:54 Aseesimees Martin Helme

Veidi teisest ooperist: 28. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi asutamiskokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (715 SE) esimene lugemine. Ja ettekandega palun haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase.

23:55 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud stenogramm! Minu missioon on nüüd kahe päeva jooksul tutvustada teile Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi asutamiskokkuleppega ühinemise seadust. Ja konkreetne kokkulepe, millega Eesti Vabariigil on võimalus ühineda, ametlikult sõlmiti Genfis 1973. aasta 10. mail ja ühendab ta molekulaarbioloogia valdkonna teadlasi. Ja kõigil on seal ka oma kasu. Koondunud on teadlased, kes ühistööst leiavad igaüks mingit kasu ja see kasu seisneb peamiselt võimsa taristu loomises, sellega siis uue väärtuse loomises ka teaduse jaoks, mida igaüks, iga riik eraldi luua ei suudaks.

Eesti on molekulaarbioloogia valdkonnas kaunis tuntud ja arenenud ja on meile tehtud ka varem ettepanekuid ühineda. Molekulaarbioloogia vallas on selline laboratoorium, midagi sarnast, kui CERN on füüsikute jaoks, kus oleme ka juba aastakümneid nüüd kasu lõiganud. Ja 2017. aastal korrati molekulaarbioloogia valdkonna laboratooriumi välissuhete direktori Silke Schumacheri poolt üle soov ja Eesti pool võttis tuld. Nii et 2019. aastal panime selle suuna teadustaristu teekaarti, sest tõepoolest, tegemist on investeeringuga või meie osaga selles. 2019. aastal liitus Eesti kandidaatliikmena selle protsessiga ja kord näeb ette, et kaks aastat kandidaadina, siis võib esitada juba taotluse saada täisliikmeks. Kandidaadi põli ise kestab kolm aastat ja nii jõudis meile nüüd sellel aastal kätte võimalus saada täisliikmeks. Vabariigi Valitsus oma otsusega 6. oktoobril 2022 saatis vastava eelnõu Riigikokku lõplikuks ratifitseerimiseks.

Ja organisatsioonist endast saab lugeda seletuskirjas põhjalikumalt. Leping ise on kaunis tehniline, detailne. Ta kirjeldab nii otsustusprotsessi, laboratooriumi eelarve kujunemist, kui palju just igapäeva tegevust puudutavaid punkte on siin. Võib-olla nimetada ainult, et eestlased on olnud molekulaarbioloogia organisatsioonis, mis selle labori juurde on moodustatud 27 riigi poolt, olnud tuntud juba ka eelnevalt, on olnud nõukogu liikmeid. Ja keskus on sellel laboratooriumil ja temaga seotud organisatsioonidel Heidelbergis.

Liitumine toob meile suurt kasu, sest me saame tõesti uuemad teaduse andmestikku loomuldasa kasutada, aga ka laboratooriumi erinevatesse keskustesse saame ligi erinevate töörühmade töös osalema. Ja sellega võrreldes võib öelda, et see meie liikmemaks ja sisseastumistasu on suhteliselt väikesed, aga nad on siiski summad. Ja sellepärast ma nimetan selle ka ära, et liitumistasu tuleb tasuda viie aasta jooksul teatud valemi järgi. Ja liitumistasu oleks nüüd, kui Riigikogu ratifitseerib vastava lepingu, selle aasta andmete järgi 51 750 eurot ja aasta liikmemaks, mis hinnanguliselt 53 000 eurot. Ja kulud kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Sellega ma oma lühitutvustuse lõpetaksin sellele laboratooriumiga ühinemise seadusele.

00:01 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd saab küsida. Tarmo Kruusimäe, palun!

00:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! See, et eestlased on selles molekulaarbioloogias tuntud, aga nad ootasid kogu aeg, millal tuleb see kutse, et nad saaksid selle liitumisega. Kas see võib olla ka põhjuseks, miks umbusuga mingites teistes valdkondades sellessesamasse suhtutakse kuidagi skepsisega? Ma toon lihtsalt näite. Mesinikud on soovinud kogu aeg võltsmett kindlaks teha, on mingi Saksa mehitatud molekulaarbioloogiline, ja meie põllumajandusministeerium lihtsalt keeldus tunnustamast, aga nüüd on mingi murrang toimunud. Tuleb välja, et meil juba tehakse nii ja me oleme väga edumeelne riik. Kas seal on see, et kui sul ei ole kutset tehtud, sa võib-olla ei saa kõiki neid teadmisi, ei tohi kasutada, nagu on justkui patenteeritud? Aitäh!

00:01 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Teadmisi ja seda loodud teadusväärtust on saanud eestlased ka varem kasutada, nüüd me oleme otsustusprotsessis lihtsalt osalised, mis on oluline. Aga meie tuntud isikud on olnud juba, kui me ka ei ole üldse liikmed olnud – ja täisliikmed pole me ju üldsegi olnud – ikkagi juhtivatel kohtadel. Toivo Maimets juhtis molekulaarbioloogia konverentsi, mis on üks organisatsioon, riikide ühendus, mis laboriga on väga tihedasti seotud, mille keskmes on ka Heidelberg, mis juhtis seda viiel aastal presidendina ja on olnud ka Peep Palumaa ja Mart Saarma selle organisatsiooni liikmed. Nii et me oleme saanud tulemustele ligi ka eelnevalt, aga nüüd me oleme otsustajate hulgas.

00:02 Aseesimees Martin Helme

Ma nii lootsin, Tarmo, et sa küsid, kas seal laboris elektrimolekuli ka uuritakse, aga ei. Ma ei näe rohkem küsimusi. Aitäh ministrile! Saame minna kaasettekande juurde. Kaasettekandjaks on kultuurikomisjoni liige Margit Sutrop. Palun!

00:03 Margit Sutrop

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head riigikogulased ja kõik, kes uuel päeval meid ekraanide taga hoolsalt vaatavad! Minu ülesanne on tutvustada teile Riigikogu kultuurikomisjonis 7. novembril toimunud arutelu, mida juhatas Liina Kersna. Komisjoni liikmetena olid kohal Helle-Moonika Helme, Jaak Juske, Ruuben Kaalep, Siim Kiisler, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Margit Sutrop ja Marko Šorin. Puudus Aadu Must. Komisjoni olid kutsutud haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas ja ministeeriumi teadus‑ ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Toivo Räim. Arutati sedasama, mida minister just ette kandis, ja minister ütles ka seal, et ühinemise seaduse eelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi asutamiskokkuleppega. Ta tutvustas ka seda, kuidas makstakse liitumistasu, et uued liikmesriigid maksavad liitumistasu, mis põhineb põhivara ja varude väärtusel, nagu on näidatud auditeeritud aastaaruannetes. Ja Eesti Vabariigi liitumistasu on sellest liitumistasust 0,14% sellest väärtusest. Hinnanguliselt on Eesti esimese aasta osamakse ja 56 000 liitumistasu 51 750 eurot. Ja oluline argument on see, et arvestatud on, et sellesama Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi teiste keskuste unikaalse teadustaristu ja teenuste kasutamine, aga ka võimalus teadlastel ja õpetajatel saada osa koolitustest, osaleda teadusvõrgustikes ja luua partnerlussuhteid, et see tegelikult ei ole mitte ainult teadmuse kasvatamine, vaid on ka majanduslikult või finantsiliselt lõpuks Eestile väga kasulik.

Helle-Moonika Helme viitas seletuskirja lõikele üks, mille kohaselt on selle Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi nõukogu liikmed kõik laboratooriumi liikmesriigid ja iga liikmesriiki esindab kuni kaks saadikut, kellega võivad kaasas olla nõunikud ja seetõttu Helle-Moonika Helme küsis, et kui palju läheb Eesti riigile maksma nii-öelda inimfaktor nende osalemise näol. Minister Tõnis Lukas vastas, et liikmemaksu suhtelise osakaalu arvestuse järgi on see liitumistasu, need numbrid, mis ta enne ütles, et see on astmeline, muutub esimese viie aasta jooksul suurenemise suunas. Ja Toivo Räim lisas, et kuna see nõukogu sellel laboratooriumil koguneb kaks korda aastas ja see toimub koos Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi konverentsiga, kuhu Eesti kuulub alates 2006. aastast, siis on tegelikult need koosolekud ja need esindajad, kes seal käivad, on samad ja ei ole selle tõttu lisakulutusi planeeritud. Ja kulud kantakse Haridus‑ ja Teadusministeeriumi eelarvest.

Liina Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop. Otsustati teha ettepanek võtta see nõukogu päevakorda. See oli konsensuslik. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, jälle konsensusega, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja Margit Sutrop. Ka selles osas oli konsensus. Aitäh teile!

00:07 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd oleks võimalik küsimusi küsida. Ei näe küsimusi. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ka ei ole, sulgen läbirääkimised. Ning võtame teema kokku, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 715 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. detsembri käesoleval aastal kell 17.15. Aitäh! 

Sellega on tänane istung lõppenud.

00:07 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee