Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tulen teie ette seaduseelnõuga, mille eesmärk on sujuvalt väljuda soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse süsteemist. Tõepoolest, väljaliikumine on äärmiselt sujuv ja toimub pika aja jooksul.
Kõigepealt tuletan kiiresti meelde, mis asjad on seaduses sätestatud soodustingimustel vanaduspensionid. Nimekirja alusel on õigus pensionile 10 aastat enne vanaduspensioniiga – staažinõue on 10 soodusstaažiaastat, üldstaaži kokku 20 aastat – töötajatel [sellistes valdkondades] nagu mäetööd, metallurgia, keemiatööstus, põlevkivi töötlemine, transport ja veel mõned. Teise nimekirja alusel on õigus pensionile 5 aastat enne vanaduspensioniiga, staažinõue on 12,5 soodusstaažiaastat, see hõlmab 18 tegevusala, muu hulgas mäetööd, töötlev tööstus, energeetika, ehitus, transport, side, samuti teatud tervishoiu‑ ja sotsiaalhooldusasutuste töötajaid.
Väljateenitud aastate pensionide seadus on loetlenud kutsealad, kus enne vanaduspensioniiga võib kaasneda nii füüsilise kui ka vaimse kutsealase töövõime vähenemine, mis võib takistada sellel kutsealal edasi töötamist. Siia alla on varasemalt kuulunud – rõhutan, varasemalt – politseinikud ja päästetöötajad, aga jätkuvalt kuuluvad artistid, lennundustöötajad, meremehed, kaevurid, eripedagoogid, ühistranspordijuhid. Ka siin on õigus pensionile vastavalt 5 või 10 aastat enne vanaduspensioniiga, kui on olemas vajalik soodusstaaž, mis on 10 või 25 aastat.
Seda me oleme siis reformimas. Reformimise eesmärk on kõigepealt see, et me oleme olukorras, kus me tööealistele inimestele maksame riigi poolt sooduspensione, ilma et me oleksime hinnanud inimese töövõime tegelikku vähenemist. Töövõime vähenemine on siiski individuaalne ja paljudel väljateenitud aastate pensioni ja sooduspensioni saajatel ei ole töövõime faktiliselt langenud. Samal ajal on töötingimused muutunud ning tööandjatel on kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine ja ohutus igas töökohas.
Need mõlemad pensioniliigid motiveerivad teatud juhtudel tööturult varakult lahkumist, kindlasti pärsivad tööturu paindlikkust ja ei taga pensioniskeemide õiglast tasakaalu panuse ja tulu vahel. Rõhutan, et sellel hetkel, kui need seadused ja sooduspensionid ellu kutsuti, olid [nende] pensionide saajad ka oma tööelus [olnud] suurema sotsiaalmaksu maksjad kui teistel erialadel ja töökohtadel töötavad inimesed. Pensionide järjepideva reformimise [tulemusel] Eesti Vabariigis inimesed maksavad sotsiaalmaksu võrdselt, küll aga osa töötajaid saavad sellestsamast makstud sotsiaalmaksust rohkem tagasi.
Rõhutan ka seda, et taolised sooduspensionide süsteemid on Euroopa Liidu liikmesriikidest jäänud veel kahte riiki. Lisaks Eestile on selline riik Horvaatia. Nagu öeldud, need pensioniliigid kutsuti ellu Nõukogude ajal ja need on sellest ajast säilinud. On mõistlik ja tarvilik minna lõpuni pensionireformi sammudega ja jõuda tasakaalustatuma pensionisüsteemi juurde.
Ka Riigikontroll on soovitanud kaaluda väljateenitud aastate pensionide ja soodustingimustel vanaduspensionide kaotamist. Kaasajastatud pensionisüsteem on paindlik. Ka täna on võimalus igal inimesel valida – kui see talle sobib või on tervise tõttu vajalik – pensionile minemine kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga. Paindlik vanaduspension on soovi korral ühendatud ka töötamise võimalusega. Tööandjad saavad soovi korral panustada oma töötajate pensionidesse kolmanda samba abil. Pärast 1992. aastal toimunud sooduspensionide ülevõtmist on loodud paremad riski adresseerivad hüvitised, toetused ja teenused. Räägime siin töötukassa meetmetest, nagu töötuskindlustushüvitised, töövõimetoetus, tööturukoolitused, tasemeõppes osalemise toetus, koolitoetus töötajatele. Eesti süsteemis on tööturuteenuste puhul oluline, et teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes üsna erandlikult on meil tööturuteenused kättesaadavad nii töötavatele inimestele kui ka juba pensionil olevatele inimestele.
Eelnõu väljatöötamise protsess on olnud väga pikk. Kui võtta arvesse kogu seda perioodi, mil on püütud eelnõu välja töötada ja Riigikogu ette tuua, siis seda võib lugeda kümnetes aastates. Konkreetse eelnõu väljatöötamise protsessi alustasime me eelmise valitsuse ajal, sisuliselt 2021. aasta märtsikuus. Oktoobris 2021. aastal saatsime kooskõlastamisele väljatöötamiskavatsuse ja sellele järgnes juba eelnõu kooskõlastusring. Kuivõrd ametiühingud ei jõudnud ka läbirääkimistel lõplikele kompromissidele, siis me käivitasime käesoleva aasta veebruaris kolmepoolsed läbirääkimised tööandjate ja ametiühingute keskliiduga. Tõsi on, et täna tervise‑ ja tööministri positsioonil olev Peep Peterson oli toona teises rollis, läbirääkija ametiühingute nimel, ja võib öelda, et nüüd juba endine tervise‑ ja tööminister oli riigi poolt koos minuga läbirääkija. Me jõudsime läbirääkimiste tulemusel allkirjastamiseni 2. mail, mil kõik kolm osapoolt sõlmisid hea tahte kokkuleppe. Sellele järgnes eelnõu teine kooskõlastusring ja siis juba esitamine nii valitsusele kui ka Riigikogule.
Hea tahte kokkulepe on kolmepoolne kokkulepe, kus on mitmed väga sisulised ettepanekud, mille elluviimine jaguneb tegelikult tervise‑ ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri [valdkondade] vahel, aga hõlmab endas ka Rahandusministeeriumi tegevusi. Nii oleme me lubanud selle aasta lõpuks välja töötada pensionide jätkusuutlikkuse analüüsi, mis on valmimisjärgus. Aga samamoodi oleme lubanud välja töötada karjäärivahetust toetava tööturumeetmete paketi ja tööst põhjustatud haiguste, sealhulgas kutsehaiguste kiire hüvitamise süsteemi ning luua ka töövõimetuse ennetamise süsteemi. Samamoodi on kokkuleppes fikseeritud põlevkivitööstuse erisus.
Nüüd tulengi eelnõu sisuliste teemade juurde. Eelnõu reguleerib soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muudatusi, samamoodi sellega paratamatult seotud teisi seadusi, nagu riikliku pensionikindlustuse seadus, avaliku teenistuse seadus ja välisteenistuse seadus, ning ka 1992. aasta Ülemnõukogu otsust, millega on reguleeritud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamine.
Mis hakkab eelnõu vastuvõtmise korral juhtuma? Kõigepealt on oluline mõista seda, et soodusstaaži saab eelnõu vastuvõtmise korral 12,5‑aastase ja väiksema staaži nõude korral koguda kuni aastani 2031 ehk 2030. aasta 31. detsembrini, pikema staaži nõude korral saab aga staažiaastaid koguda kuni 2036. aasta lõpuni. Pikk üleminekuperiood võimaldab inimestel koguda puuduolevat staaži või vajaduse korral valmistuda karjääripöördeks. Inimesed, kes töötavad põlevkivi all‑ ja pealmaa kaevandamise, põlevkivi töötlemise ja põlevkivi rikastamise alal, saavad soodusstaaži koguda kuni 2049. aasta lõpuni. Peamiselt hõlmab see piirkonna tähenduses Ida-Virumaad, aga mitte ainult. Soodusstaaži kogumisele me paneme seega eelnõuga lõpptähtajad, need, mida ma ette lugesin. Mingisuguseid muid piiranguid seadusega ei tehta. Üldstaaži saab aga piiramatult koguda. Pension määratakse pensioniõiguslikus vanuses ja enne pensioniiga makstakse sooduspensione välja umbes aastani 2070. See tähendab, et ka peale seda, kui nimetatud tähtajad mööduvad ja soodusstaaži ei saa enam koguda, määratakse sooduspensione. Neid makstakse välja täpselt niikaua, kui inimestel on sellele õigus. Juba määratud sooduspensione makstakse loomulikult edasi.
Vaatame natukene, missugune on nende muudatuste rahaline mõju. Kui me muudatusi ei teeks, oleks kulu praegu peaaegu 44 miljonit, mida me nende kahe pensioniliigi maksmiseks teeksime, aga aastaks 2060 kasvaks see kulu 125 miljonini. Pean ütlema, et sellise kasvamise korral oleks meil võimalik [selle summa abil] väga oluliselt tõsta kõikide vanaduspensionäride pensione. Loomulikult, inflatsiooni tõttu raha kaotab oma väärtust, aga sellele vaatamata me saame siiski öelda, et me jagame ümber sellesama ressursi, mis on sotsiaalmaksu kaudu laekunud ja millest me neid väljamakseid teeme, vanaduspensioniealistele pensioni esimese samba kaudu. Koos põlevkivi[tööstuse] erandiga oleks meie kulud siis oluliselt väiksemad. Praegused kulud on peaaegu 44 miljonit, aga aastaks 2060 oleks see kulu siis 55 miljonit ehk enam kui poole võrra väiksem [125 miljonist] ja aastast 2070 see kulu tasapisi hääbuks. Kui keegi arvab, et riik hoiab siin raha kokku, siis ma kinnitan, et see on ressurss, mis läheb sotsiaalmaksust pensioni esimese samba kuludesse ja need kunagi kauges tulevikus vabanevad ressursid on võimalik ümber jaotada vanaduspensioniealistele inimestele.
Eelnõu jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Soodustingimustel vanaduspensionide seadus tunnistatakse kehtetuks 2031. aasta 1. jaanuarist ja veel vajalikud sätted nii pensionide määramiseks kui ka väljamaksmiseks viiakse üle riikliku pensionikindlustuse seadusesse. Väljateenitud aastate pensionide seadus tunnistatakse kehtetuks alates 2037. aasta 1. jaanuarist ja samamoodi viiakse pensionide täiendavaks määramiseks ja väljamaksmiseks vajalikud sätted üle riikliku pensionikindlustuse seadusesse. Ma tänan teid tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele.