Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad siin Riigikogu täiskogu saalis ja interneti teel! Tere päevast! Alustame 16. novembri infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 18 Riigikogu liiget, puudub 83.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur ja siseminister Lauri Läänemets. Jõudu meile selleks tänaseks infotunniks! Mul on, head ametikaaslased, teile palve: kuna on laekunud ette 14 teemat, siis iga teema juures üks täpsustav küsimus ja üks lisaküsimus. Kas te olete selle koostöö vormiga nõus? Aitäh teile! 


1. 12:01 Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja valitsuse passiivsus

12:01 Esimees Jüri Ratas

Hakkame pihta. Esimesena küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja valitsuse passiivsus. Jaanus Karilaid, palun!

12:01 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea peaminister! Eesti ettevõtted ja majandus on kahjuks teie juhtimisel väga ebakindlates kätes. Ma tooksin välja neli aspekti ja palun, et te oma vastuses nendest ka lähtuksite.

Punkt üks. Tööandjate keskliidu juht Arto Aas teeb praktiliselt üle nädala appikarjeid, aga teie ikka ei kuule. Ta esindab tööandjate keskliitu ja ta ei ole enam ammugi teie erakonna liige, nii et võiks võtta tema sõnumeid tõsiselt. Ta väidab, et kaasamine poliitikameetmetesse on olnud formaalne ja nende ärakuulamist sisulises mõttes pole tehtud.

Teiseks. Meil on liiga kõrged kütuseaktsiisi määrad. See teeb kallimaks meie toidulaua ja langetab inimeste ostujõudu, mis omakorda mõjutab negatiivselt ettevõtluskeskkonda.

Kolmandaks. Meil on 14 korda kõrgem gaasiaktsiisi määr. Gaasi peal on üle 2000 ettevõtte. Siinses majanduskeskkonnas konkurentidega võrreldes oleme väga halvas positsioonis.

Neljandaks. Meie teedevõrku esindav taristuliit on andnud hävitava hinnangu 2023. aasta riigieelarvele. See pole ainult asfalt ega betoon, vaid puudutab otseselt inimeste elusid ja turvalisust, aga ka ettevõtluskeskkonna atraktiivsust.

Mul on palve, et teie vastus oleks just läbi nende nelja aspekti.

12:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meie kindel soov on säilitada ettevõtete konkurentsivõimet, aga teha seda jätkusuutlikul ja tulemuslikul moel. Me peame aru saama, et see lahendus ei saa olla see, et riik külvab kõigile suures mahus raha, sellepärast et lõppkokkuvõttes tuleb see ikkagi maksumaksja taskust, see tuleb millegi arvel.

Probleem, mis meil praegu on, on ju see, et meie piirkonnas on vähem elektrit. 1600 megavatti vähem elektrit, mida Venemaa meie piirkonda enam ei anna. Sellest tulenevalt on hinnad kõrgemad ja need hinnad mõjutavadki kõiki. Kui me maksame selle vahe kinni, siis me lihtsalt ajame seda hinda veelgi üles, aga ei too tarbimist kuidagi alla ja seetõttu riigieelarvest läheb suur raha välja, aga see ettevõtteid ei aita.

Teiseks tuleb silmas pidada seda, et eriti avatud majandusega riigis, nagu Eesti on, on majandus alati tsükliline. See tähendab, et vahel ja enamus aega oleme läinud väga heal kursil, majandus on läinud tõusuteel, aga teinekord on ka teine olukord, kus puhuvad väga tugevad vastutuuled.

Konkurentsivõime juurde tulles tuleb arvesse võtta seda, et seal te toote välja väga spetsiifilised elemendid, aga konkurentsivõime on palju laiem. Üks eelis, mida ei ole mitte kellelgi teisel, teistel ettevõtetel teistes riikides, mis on ka omamoodi toetus ettevõtjatele, on see, et Eestis puudub ettevõtete tulumaks. Reinvesteeritud kasumilt, mida saab investeerida oma seadmetesse, inimestesse, me tulumaksu ei võta. See on oluline toetus ja oluline on vaadata seda suurt pilti laiemalt.

Ma toon sellise näite. COVID‑i ajal me hoidsime, hambad ristis, ühiskonda avatuna, samas kui teistes riikides ettevõtted läksid kinni. Kui ma käin ettevõtetega kohtumas üle Eesti, siis väga paljud toovad välja selle, et nad suutsid turuosa võita tänu sellele, et nende konkurendid teistes riikides pidid panema uksed kinni, samal ajal kui nemad said toota – ja nad võitsid turuosa. Kui me vaatame numbritele otsa, siis enamikul ettevõtetel tegelikult läheb hästi.

Elektri juurde tulles, viimased kümme aastat on meie elekter olnud odavam, kui see on olnud teistes riikides. Isegi kui me võtame tavalise börsipäeva, siis enamikus teistes Euroopa Liidu riikides on börsihind meie omast oluliselt kõrgem. Nii et igasuguste pakettide puhul tuleb vaadata mitte ainult seda, mida riigid teevad, vaid ka seda baasi, mille pealt lähtuvad. Ja tegelikult see baas meil on olnud palju madalam. See tähendab, et meie ettevõtete konkurentsivõime on olnud palju-palju paremas olukorras. (Juhataja helistab kella.) Teised peavad seda lihtsalt rohkem kinni maksma.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, teie aeg! Läheme edasi. Täpsustav küsimus, Jaanus Karilaid, palun!

12:06 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea peaminister! Ma palusin eraldi, et te vastaksite just läbi nende nelja aspekti. Seda palvet te siiski väga selgelt eirasite. Kui rääkida nendest toetusmeetmetest, siis ma mäletan küll neid aegu, kui me pidime välja võitlema päris karmi poliitilise hinnaga, et need meetmed tuleksid. Täna on selge, et need pole ka piisavad. Aga ma küsiksin teise küsimuse. Toiduainete käibemaksu langetamises me jääme maha Saksamaast, Poolast, Ungarist, Rumeeniast, Sloveeniast. Kas te olete jätkuvalt seda meelt, et käibemaksu alandamine meie ettevõtluskeskkonda ja ka inimeste ostujõu olukorda ei parandaks?

12:06 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Toiduainete käibemaksuga on nii, et kõik need uuringud ütlevad seda, et toiduainete käibemaks ei jõua tarbijateni. Hea näide on Läti, kes alandas toiduainete käibemaksu 16%, samas kui hinnad alanesid ainult 1–2%, ehk vahendajad võtavad selle ära. Kui ettepanek on see, et sellega toetada ettevõtjaid, et see raha jääks neile, siis see on üks ettepanek. Kui see ettepanek on tegelikult aidata ikkagi inimesi, siis koguseliselt läheb see pigem nendele, kes tarbivad rohkem ehk mitte vähema sissetulekuga inimestele.

Kui me vaatame kõiki neid riike, keda te välja tõite, kus toiduainete käibemaks on väiksem, siis toiduainete hinnad ei ole seal väiksemad kui Eestis. Nii et ka see näitab, et see ei tööta. Ja veelgi enam, kui me võtame näiteks Ungari, siis Ungaril on toiduainete käibemaksu oluliselt alandatud, ometi toiduainete inflatsioon ehk hinnatõus toiduainete kategoorias on neil kõige suurem: 38% tõusevad Ungaris toiduainete hinnad, vaatamata sellele, et käibemaksu on alandatud.

Nii et seetõttu ma olen jätkuvalt seisukohal, et kui me tahame teha sotsiaalpoliitikat, siis me peame tegema seda teiste meetmetega. Me peame inimesi aitama ja seda me tõepoolest teeme, [näiteks] erinevate elektritoetustega, energiatoetustega. Me tõstame tulumaksuvaba miinimumi 654 euroni, mis jätab inimestele rohkem raha kätte. Me tõstame pensioneid oluliselt: keskmine pension saab olema tulumaksuvaba, mis tähendab seda, et tegelikult koos erakorralise pensionitõusu ja indekseerimisega saab pension olema üle 700 euro. Me oleme tõstnud üksi elava pensionäri toetust, me tõstame lastetoetusi, peretoetusi selleks, et inimesed saaksid nende tõusnud kuludega toime tulla.

Nii et meie fookus on olnud ikkagi väga selgelt aidata läbi nende meetmete, mis me oleme välja pakkunud. Toiduainete käibemaksu seal ei ole, sest tõepoolest, mul on vähemalt kuus erinevat numbrite ja faktidega tõestatud argumenti, miks see ei tööta ja tegelikult inimesteni sellisel kujul ei jõua.

12:09 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Tarmo Tamm, palun!

12:09 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Toiduainete käibemaksust võiks pikalt rääkida. Kui see teistes riikides toimib, ju ta toimiks ka Eestis. Aga ma tahaksin küsida ettevõtte konkurentsivõime kohta. See peaks olema iga valitsuse peaeesmärk võidelda selle nimel, et ettevõtjad oleksid võrdsetes konkurentsitingimustes. Tänaseks päevaks on juba 17 ettevõtet esitanud taotluse töötukassale, et koondada töötajaid, ja see on circa 600 töötajat. Ma vaatan seda, kuidas teised riigid oma ettevõtjaid toetavad. Oktoobrikuu seisuga on kriisitoetust maksnud riigid välja väga erinevalt: Saksamaa 7,4% SKP‑st, Leedu 6,6%, Läti 3,2% ja Eesti ainult 0,5%. Ma küsin: kuidas sellistes tingimustes on võimalik üldse ettevõtetel ellu jääda? Kas riigil ei oleks odavam ettevõtteid toetada ja mitte neid pankrotti lasta, sest sellega kaovad ka töökohad? Ja kuidas see mahub ühele pildile, et ettevõtted kaotavad põhiliselt töökohti sellepärast, et energia hinnad on kõrged, ja samal ajal Eesti Energia saab kasumit teatud hinnangute järgi juba 1,2 miljardit? Kuidas need ühele pildile mahuvad? 

12:10 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! 

12:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt tööpuudusest või töötusest. Tõepoolest, kui mingi tehas läheb kinni, siis see üks tehas saab väga palju kajastust ja inimesed saavad sellest teada. Aga kui me vaatame üldiselt numbritele otsa, siis mida me näeme? Me näeme seda, et meil on majanduses töökohtade ümberstruktureerimine. Me oleme seda tegelikult kogu aeg tahtnud, et meil oleksid targemad töökohad, kus on kõrgemad palgad. Ja enim töökohti on loodud juurde niinimetatud targa majanduse valdkonnas. Võrreldes 2019. aastaga on kasvanud töökohtade arv infos ja sides, tervishoius ja teaduse-tehnika valdkonnas.

Kui nüüd vaadata, siis tegelikult meil on tööpuudus erakordselt madal, see on 5,6%. Eestlaste seas on see 4,6%. Võrreldes teise kvartaliga, vaatamata nendele uudistele, mis me loeme, on tööpuudus isegi veidi langenud. Tööhõive kasvas 22 500 võrra ehk [eelmise] aastaga võrdluses kasvas töökohtade arv 3%. Nii et kui me võtame, et 700 töötut tuleb juurde, siis aastatagusega võrreldes on töötute arv kasvanud 700 inimest, samal ajal kui tööturul on meil ligikaudu 700 000 inimest. Nii et tegelikult iga 1000 tööinimese kohta lisandus üks töötu.

Seda kõike öeldes ei ütle ma sugugi, et meil rasked ajad ees ei ole. Üks asi, mis eristab meid näiteks meie naaberriikidest, on palgakasv. Teises kvartalis kasvas keskmine palk euroalal 4%, aga Eestis kasvas 10%. Meie palgad kasvavad kiiremini. Eriti suur vahe on Soomega, kus palk kasvas vaid 2,4%, samal ajal Eestis kasvas 10%. Nii et tegelikult siin hetkel numbrid ei ole sugugi illustreerimas kõike seda, mida me näeme konkreetsete tehaste puhul.

Eks nende toetustega on nii, nagu ma vastasin ka eelkõnelejale. Toetuste puhul tuleb vaadata ka seda baasi ja kogu konkurentsiolukorda. On erinev mitte ainult see üks element, vaid on väga palju erinevaid. Kui see baas on palju parem, siis need riigid, kus ettevõtete olukord on halvem võrreldes sellega, et neil on maksustamine kõrgem, neil on sisendite hinnad kõrgemad, siis see, mida nemad peavad toetuseks tegema, ongi suurem.

Meie oleme võtnud selle fookuse, et me aitame mikro‑ ja väikesi ettevõtteid, kes moodustavad kaks kolmandikku kõikidest Eesti ettevõtetest. Aga tõepoolest, kolme sellist asja koos ei ole võimalik saavutada, et maksud ei tõuseks, et toetused oleks kõigile ja toetused oleks piisavalt mõjukad, et kõigil oleks sellest kasu. Lihtsalt need kolm elementi koos ei tööta.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:13 Olukord riigis

12:13 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde, selle esitab Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

12:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Ma läheksin selle teemaga edasi. Te küll ütlesite, et enamikul Eesti ettevõtetel läheb hästi ja selline väga tore eufemism on teil "töökohtade ümberstruktureerimine" – no seda küll, aga inimesi see ju tegelikult suures plaanis ei aita. Eile oli ERR‑is uudis pealkirjaga "Tööstus pakib kohvreid ja valitsus jälgib seda kui meelelahutust". Ma tsiteerin: "Rajude energiahindade varjus peetakse normaalseks, et riigile kuuluv energiafirma teenib rekordkasumeid, kuid aktsepteeritakse tööstuse hääbumist ja töökohtade massilist kadumist. [...] on järg jõudnud ülejäänud traditsioonilise tööstuse kätte ning ühiskond ja valitsejad jälgivad seda kui toredat meelelahutust."

Ja see pole esimene selline artikkel. Oleme lugenud, kuidas koondamiste hulk on kasvuteel ja on jõudnud ka IT‑sektorisse. Pipedrive koondab 70 töötajat Eestis. Võrumaa Teataja kirjutas, et suurfirma AS Barrus koondab Lõuna-Eestis 47 inimest – ja Lõuna-Eestis on see väga suur probleem. Ärilehes oli eile lugu, kuidas kogu Balti regiooni ja Eesti vanim trükikoda koondab esimesed 54 töötajat ja liigub pankroti poole. Suvel läks pankrotti metallitööstusettevõte Sjolund Estonia, kes koondas 67 inimest.

See on alles algus, räägivad ettevõtjad, ja põhjus on selge: need on meeletult kõrged energia hinnad. Kõik ju näevad, et riigile kuuluv energiafirma teenib rekordkasumeid, mis tähendab, et asi ei ole mitte sõjas ja see raha ei lähe ju kusagile mujale, vaid see läheb ühele ettevõttele, kes otse öeldes lihtsalt rikastub. See on üks väärastunumaid Eesti rahva ja ettevõtete maksustamise ja röövimise viise, mida teie valitsus praegu läbi viib. Eesti majandus lihtsalt läheb täiega allavett. Ma tsiteerin veel kord ettevõtjaid: "Valitsejad jälgivad seda kui toredat meelelahutust." Ja ma küsin: kas te jäätegi jätkuvalt mängima seda mängu nimega "Me ei saa midagi teha" või mis teie plaan ikkagi on? 

12:15 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kuna teie küsimus oli "Olukord riigis", siis ma arvasin, et te küsite seda, mis inimesi tõesti praegu huvitab: see on see, et Poolat tabas öösel rakett, kus kaks inimest hukkus, ja küsimus, mida inimesed küsivad, on see, et kas see sõda on laienenud ka NATO territooriumile. See on asi, mis tegelikult praegu inimestel ärevust põhjustab. Seetõttu ma ütlen, et hetkel on käimas konsultatsioonid, mis puudutavad NATO‑t. Poola esindajad annavad informatsiooni selle kohta. Ja mis on võib-olla oluline meie inimestele, on see, et otsest sõjalist ohtu meie piiride taga hetkel ei ole. Aga tõepoolest, te seda ei küsinud, vaid te küsisite ettevõtluse toetamise kohta.

Nagu ma ütlesin, kõik need uudised, mis on selle kohta, et inimesi koondatakse, on äärmiselt traagilised nendele inimestele, ja me püüame teha omalt poolt võimalikult palju, et inimesi aidata. Seetõttu me oleme teinud meetmed selleks, et inimesi aidata oma energiakuludega toime tulla. Ja tõesti on väga palju tagasisidet oktoobrikuu arvete kohta, mis novembris tulid, inimesed on saanud abi ja arved on palju väiksemad. Me hüvitame elektrienergiat, meil on elektri universaalteenus. Meil on hüvitis gaasi hindade kompenseerimiseks, meil on hüvitis keskkütte hindade kompenseerimiseks. 1. jaanuarist tõusevad ka pensionid, tõusevad lastetoetused, peretoetused, tõuseb tulumaksuvaba miinimum, selleks et inimesi aidata. Ja kui inimestele jääb rohkem raha kätte, siis nad saavad tarbida ka ettevõtete teenuseid-tooteid ja ka ettevõtetel läheb paremini.

Tulen veel kord selle juurde, mida ma vastasin eelmise küsimuse juures. Tegelikult hetkel meil käib majanduses töökohtade ümberstruktureerimine. Seda me oleme tahtnud kaua saavutada, et meil oleks targemad töökohad. Me ei suuda hoida ära kõikide ettevõtete pankrotte lihtsalt sellepärast, et majandusmudelid muutuvad, muutuvad ka olukorrad, kus üks teenus või toode on rohkem hinnas või ei ole. Ja enim töökohti on loodud selles targa majanduse valdkonnas. Tööpuudus hetkel on endiselt madal, see on 5,6% ja aastaga on töökohtade arv kasvanud 3%. Jah, tõsi on see, et need töökohad on teistes valdkondades kui näiteks töötlevas tööstuses, aga need töökohad tekivad, nende pealt makstakse makse, mis kõik tuleb riigieelarvesse.

Mis puudutab Eesti Energia kasumit, siis sellised numbrid, mida siin kasutatakse, muidugi ei ole päris õiged. Aga ma saan aru, et mul on aeg otsas.

12:18 Esimees Jüri Ratas

Teie aeg! Läheme edasi traditsiooniliste refräänidega, kui tohib nii öelda. Protseduurilised küsimused. Kert Kingo, palun!

12:18 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Palun tuletage peaministrile meelde, et infotundide küsimused koos teemaga tuleb esitada hiljemalt teisipäeva hommikul kella 12‑ks. Minule teadaolevalt EKRE fraktsioonis pole ühtegi selgeltnägija võimetega saadikut, kes oleks osanud Poolas toimunud sündmust ette näha, et selle kohta küsida.

12:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teil on õigus, küsimused tuleb esitada teisipäeval kella 12-ks. Ma vaatasin just, peaminister tegelikult oma 3 minutist 56 sekundit rääkis tõesti sellest eilsest intsidendist Poola territooriumil, raketiplahvatustest, ja siis vastas 2 minuti ja 4 sekundi jooksul küsitud küsimusele. Nii et ta vastas sellele küsimusele, mida küsiti. Aga selgeltnägijaid, ma arvan, ei ole mitte ainult EKRE‑s, vaid ma ei tea üldse, et siin 101 liikme hulgas oleks. Väike tähelepanek siitpoolt ka.

Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

12:19 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma tahtsin juhtida tähelepanu sellele, mida valitseja ütles lõpus: ma saan aru, et mul on aeg läbi. Järelikult ta sai väga hästi aru, et ta räägib asjadest, mis ei puutu asjasse. Ja minu protseduuriline küsimus juhatajale: kas ei peaks peaministri vastust sellisel juhul katkestama, kui on ilmselge, et ta hakkab rääkima hoopis midagi muud? Ja lõpus ta ütleski: ma saan aru, et mul on aeg läbi. Ma ei tea, kas ta jälgis, et 54 sekundit läks teemale, mis on täiesti teemast väljas.

12:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, ma arvan, et kui peaminister ütleb täpselt õigel hetkel, et aeg on läbi, näitab see inimese head reageerimist ja viisakust, punkt üks. Punkt kaks, meil on kolm minutit aega vastusteks, seda me teame. Nii et ma veel kord ütlen, et üle kahe minuti vastati sellele küsimusele, mida küsiti.

Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

12:20 Jaanus Karilaid

Hea juhataja! Ma olen ka negatiivselt üllatunud, et austatud peaminister hakkab dikteerima parlamendile, milliseid küsimusi küsida ja kuhu suunata. Kui on väga suur soov sellest Poola juhtumist rääkida, siis võiks kõigepealt korrale kutsuda oma kaitseeksperdid – nii Hanno Pevkuri kui ka Marko Mihkelsoni –, kes kippusid kohe esimese emotsiooni pealt andma Poola juhtumile hinnangut. Alles hiljem pidid hakkama korrigeerima. Sellises julgeolekuolukorras peaks enne kontrollima fakte ja alles siis suunama avalikku arvamust. Nii et teeks kõigepealt selle korda, siis tuleks parlamendi juurde.

12:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe hetkel seda protseduuriliseks küsimuseks. Täpsustav küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

12:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Vaadake, hea peaminister, me oskame kõik uudiseid lugeda, Eesti rahvas oskab ka kõik uudiseid lugeda. Ma arvan, et enamik Eesti inimestest ongi poole ööni istunud ja jälginud väga ärevalt kõike seda, mis on Poolas toimunud. Neile on põhimõtteliselt pilt juba selge, seda ei pea hakkama üle rääkima, kui ma küsin tõesti konkreetseid küsimusi. Aga kuna te hakkasite rääkima ka universaalteenusest, siis ma lähen sealt edasi.

Elektrituruseadust võetakse juba teist korda lahti ja sinna tehakse neidsamu muudatusi, mida meie erakond tegi juba algselt ettepanekutena esimese ja teise lugemise vahel, ehk siis kehtestada universaalteenus lisaks kodutarbijatele ka ettevõtetele ja riigi ning omavalitsuse hallatavatele asutustele ja nende allasutustele. Seejuures meie soovisime universaalteenust kõikidele ettevõtetele, ka suurettevõtetele. Ning nagu pankrottide lainest on näha, meil oli õigus. Aga teie ju meid ei kuula kahjuks kunagi, teete ikka omamoodi ja ikka halvasti.

Kodutarbijad said universaalteenusele üle minna oma senistelt lepingutelt ilma leppetrahvita. Halva üllatusena tuli aga ettevõtjatele Eesti Energiast kiri, kus neile anti teada, et kui soovitakse üle minna seniselt paketilt universaalteenusele, tuleb tasuda leppetrahv 500 eurot. Väikeettevõtjatele on see muuseas väga suur raha. Nüüd aga tuleb välja, et ka riigi ja omavalitsuste hallatavad asutused ja nende allasutused peavad hakkama universaalteenust soovides leppetrahve maksma, mis on eriti jabur. Riik tõstab raha ühest taskust teise ja jälle läbi Eesti Energia, kes muudkui rikastub.

Omavalitsuste eelarved on niigi pingelised, 25%‑line inflatsioon ja hinnatõusud on tulud enne aasta lõppu ära söönud. Ja nüüd tehakse neile valitsuse poolt tõeline "kingitus": et saada natukenegi halduskulusid alla, maksa kõigi asutuste ja allasutuste eest, mida mõnel pool on väga palju, Eesti Energiale leppetrahve. Mis suhe teil selle Eesti Energiaga on? Miks te lasete seaduslikult neil meie ettevõtteid ja omavalitsusi röövida? Miks peab ühe ettevõtte meeletu kasumi kinni maksma ülejäänud ühiskond?

12:23 Esimees Jüri Ratas

Palun, protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas!

12:23 Henn Põlluaas

Vabandan, see on eksikombel! 

12:23 Esimees Jüri Ratas

Selge, mõnikord juhtub. Kaja Kallas, palun!

12:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt vastuseks Kert Kingo küsimusele. On registreeritud küsimus, mille pealkiri on "Olukord riigis". Kui vastab tõele see, nagu Helle-Moonika ütleb, et ta terve öö on muretsenud selle pärast, mis Poolas toimub, aga ta seda mitte poole sõnagagi ei maini ... See, mida ta küsib küsimuse all "Olukord riigis", tuleb välja siin ja praegu, kolmapäeval kell 12, mitte siis, kui te küsimuse registreerite ja panete pealkirjaks "Olukord riigis". 

Nüüd selle küsimuse juurde. Seal on see valik, meil on olukord, kus meil on elektrit turul 1600 megavatti vähem, kui on olnud varasemalt. 1600 megavatti on Eesti tiputarbimine, see tähendab seda, et seda elektrit kuskilt juurde tekitada ei ole võimalik. Kui me ütleme kõigile, et tarbige elektrit edasi, nii nagu tarbite, ja me maksame selle vahe kinni, siis tegelikult see ei too mitte mingisugust muutust turule. Suurtarbijad on saanud kogu aeg elektriaktsiisi palju odavamalt kui väiketarbijad ja see on andnud neile võimaluse elektrit suurelt tarbida. Praeguses olukorras, kus meil on vaja soodustada, motiveerida ka elektri kokkuhoidu, ei saa me lihtsalt öelda, et me maksame kõigile kõik kinni. Lihtsalt meil ei ole seda raha. Seetõttu meie fookus on olnud see, et me teeme toetused inimestele, me teeme toetused mikro‑ ja väikestele ettevõtetele, keda on kaks kolmandikku Eesti ettevõtetest. Suurtootjad, suurtarbijad eraldi toetusi ei saa.

See on olnud see valik. Nagu ma ütlesin, kõik see raha tuleb kokkuvõttes ikkagi maksumaksja taskust, keegi peab selle kinni maksma. Ja kui ta tuleb maksumaksja taskust, siis see tähendab seda, et tegelikult küsimus on, mille arvel ta tuleb.

Nüüd, Eesti Energia kasum – õige number, normaliseeritud puhaskasum kolmandas kvartalis on 27,4 miljonit eurot. Ma juhin tähelepanu, et kuna Eesti Energia kuulub riigile, siis kõik see kasum tuleb dividendidena riigieelarvesse. Riigieelarvest me saame seda raha kasutada sotsiaaltoetusteks, kõigeks selleks, mida meil on vaja inimestele välja maksta, et neid raskel ajal aidata.

Nii et need on olnud need fookused, mida me hoiame, et see raske aeg üle elada. Tõepoolest, kõigile valimatult raha külvata ei saa. Kui me teeme toetused ka suurtele, siis see tähendab seda, et need toetused on nii väikesed, et neil ei ole mõju. Aga riigieelarvest läheb suur raha välja ja siis meil on vähem raha inimesi aidata.

12:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma soovin juhtida peaministri tähelepanu sellele, et see, mida siin küsitakse, on iga Riigikogu liikme otsus. Ja tõsi on ka see, et kui panna teemaks "Eesti", "Maailm" või "Olukord riigis", siis alati saab Riigikogu liige oma küsimust täpsustada ja vastaja saab tõesti põhjalikumalt seda küsimust ette valmistada.

Helle-Moonika Helme, palun! Teil on protseduuriline küsimus.

12:27 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma tegelikult olekski tahtnud oma küsimuse protseduuriliseks [suunata] ja ma suunangi sinna. Öelge teie, kas küsimus "Olukord riigis", pealkiri, kas see on ...? Kui teie oleksite peaminister, kas see oleks teile kuidagi nagu liiga raske vastata? Peaminister on ju tegelikult sellel positsioonil, kus tal peaks olema ülevaade absoluutselt igast valdkonnast ja tal peaks olema ülevaade igal hetkel olukorrast riigis, sellest, mis toimub, eks ole. Öelge nüüd teie eesistujana, kui te kuulasite minu küsimusi: kas need küsimused läksid sellesse valdkonda, kus peaminister kas ei oska loomuldasa vastata, tal ei jätku taiplikkust, mõistust, tarkust? Need küsimused on tegelikult väga konkreetsed, neid me käsitleme siin iga päev, neid on käsitletud meedias. Peaministri nõunikud peaksid olema samuti ajalehti lugenud, et nad teavad, mis toimub ...

12:28 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, ma sain aru teie mõttest.

12:28 Helle-Moonika Helme

... Eesti riigis. Ma ütlen ette, et ma kavatsen ka edaspidi küsida neid küsimusi pealkirja all "Olukord riigis" ja just sellepärast, et peaminister saaks näidata, et ta valdab teemat "Olukord riigis".

12:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vastan nii, et kindlasti mina ei kommenteeri, mida peaminister peab vastama või mitte, sest meil on kombeks üks peaminister korraga ja sellest tuleb lähtuda. Ühte ma ütlen küll, et see, mis te küsisite, kindlasti puutus olukorda riigis. Kas te küsite Meerapalu küla elanike arvu kohta, küsite te Rail Balticu kohta või küsite Tallinna joogivee kvaliteedi kohta – see kõik on olukord riigis. Nii et kui teie panete küsimuse nii püsti, siis nii peab vastama, nii palju kui informatsiooni sel hetkel on. Minu täpsustus oli see, et kui tõesti soovitakse küsida midagi väga konkreetset, siis saab alati ka konkreetsemalt seda küsimust kirja panna.

Nüüd läheme teise protseduurilise küsimuse juurde. Helle-Moonika Helme, palun!

12:29 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Mul on lihtsalt selline [küsimus], lühidalt, et äkki te täpsustaksite. Peaminister hakkas rääkima olukorrast Poolas. Kas ta eeldabki, et kui ma küsin olukorra kohta riigis ... Ükskord ta hakkas täpselt samamoodi rääkima olukorrast Vene riigis, nüüd ta räägib olukorrast Poola riigis. Mis riigi peaminister ta enda arvates nagu on?

12:29 Esimees Jüri Ratas

Hea küll. See asi jookseb nüüd meil päris rappa. Aga see, mida peaminister vastas seal vähem kui minuti jooksul, oli ju selge, et olukord Eesti riigis, olukord NATO‑s, olukord meie lähiregioonis. Ja ta andis ka siis vastuse teie küsimusele, mis oli seotud ettevõtlusega. Lisaküsimus, Tõnis Mölder, palun!

12:30 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma tulen kõigepealt selle teie viimase lause või väite juurde, et Eesti Energia hiiglaslik kasum ei jookse kuidagi Eesti inimestest mööda, vaid läheb ikka läbi riigieelarve Eesti inimestele tagasi. Tegelikult ma väidan, et see ei pea paika. Me koorime täna kõige suuremasse hätta sattunud inimestelt kõrgete elektriarvetega raha ära ja siis külvame ja jagame selle kõikidele teistele laiali. Ma arvan, et suurpered, pensionärid, kes tänaste energiahindade juures maksavad hiigelelektriarveid, ja kui te siis annate neile erakorralise pensionitõusu järgi ainult 20 eurot lisaraha, siis see kindlasti ei korva seda hinnatõusu.

Aga minu küsimus ei ole teile sellest. Minu küsimus on seotud sellega, mis puudutab eilset päeva, teie visiiti Soome ja LNG temaatikat. Alustuseks tuleb öelda seda, et te olete koos Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi inimestega tegelikult vassinud ja valetanud päris mitmeid kuid.

Te lubasite kõigepealt seda, et me läheme ja ostame osaluse sinna Soome terminali. Seda ei ole juhtunud ja seda poliitilist tahet pole kunagi olnud. Teiseks te lubasite seda, et kui me seda ei tee, siis ometigi on meie Eesti ettevõtetel olemas eelisõigused saamaks LNG-terminali kaudu Eestisse rohkem gaasi. Täna me teame seda, et ühelgi Eesti ettevõttel ei ole seda eelisseisundit. Eelisseisund on ainult Soome riigi ettevõtetel ja kõigil teistel tuleb konkureerida. Ja me teame juba seda, et Kesk-Euroopas, aga ka Lõuna-Euroopas tuntakse huvi Soome LNG-terminali ja sealt saadava gaasi vastu, mis võib tähendada seda, et Eestisse jõuab sellest väga väike osa. Või kui jõuab, siis selle hind on täna kaks-kolm korda kallim kui näiteks Kesk-Euroopas. See kindlasti halvendab meie majanduskeskkonda. Minu küsimus on see, et miks te tegelikult olete meile kaks kuud valetanud.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt see, mis puudutab elektri hinda inimestele. Sellega te alustasite. Me oleme teinud universaalteenuse, mis on toonud inimestele elektri hinda alla. Me oleme teinud elektritoetuse, mis avaldab otsest mõju elektriarvetele. Mina olen saanud küll tagasisidet, inimesed ütlevad, et elektriarved oktoobri eest, mida tuli maksta novembris, on tunduvalt-tunduvalt, kordades väiksemad, kui olid varem.

Ma ei naeruvääristaks tegelikult ka seda pensionitõusu. Te tõite välja erakorralise pensionitõusu, mis on 20 eurot, aga lisaks tõusevad pensionid indekseerimise tõttu ja tõusevad ka seetõttu, et keskmine pension saab olema tulumaksuvaba. See aitab ka neid pensionäre, kes käivad pensioni kõrvalt tööl.

Tulen teie küsimuse juurde. Soome LNG-terminal on mahutavusega 35–38 teravatti, aga Eesti tarbimine on 3,5 teravatt-tundi aastas ehk siis väga väike osa sellest. Eile sai soomlastega ka sellest rääkida. Soomlased ütlevad, et nad ei jäta meid ilma gaasita. Meil on sõlmitud nendega ka gaasi solidaarsusleping just sellepärast, et ei tekiks sellist olukorda, kus Soomes tehased huugavad, aga meil gaasi ei ole.

LNG-terminale üle Euroopa on nüüd ehitatud juurde ja kokkuvõttes on oluline see, et me üksteise vastu ei konkureeriks, sest kui hakkame riikidega üksteise vastu konkureerima, viib see hinna üles. Seetõttu oleme me Euroopas kokku leppinud, et me teeme gaasi ühisoste, ühishankeid, et Euroopa oleks tugevam ja meie hinnad oleksid all. Samamoodi sai kokku lepitud gaasi hinna koridor, mis lõikaks ära need tipud gaasi hindade puhul, et gaasi hinda jällegi alla tuua.

See, et on oma terminal, ei tähenda, et hind oleks kuidagi odavam. Selle tõestuseks toon teile Leedu LNG-terminali [näite]. Klaipeda terminal neil on täiesti olemas, aga gaas ja elekter ei ole tegelikult Leedus kuidagi odavam, kui ta on Eestis. See ei anna seda eelist. Meie ettevõtjad, kuna riik ise gaasi inimestele ei müü, saavad vastavalt nendele tingimustele, mis on kokku lepitud haldurite vahel, võimaluse, ligipääsu sellele LNG-terminalile ehk taasgaasistamise võimalusega LNG-terminalile selleks, et seda gaasi Eesti tarbijatele müüa. Ja hetkel ei ole minul teada ühtegi kaebust selle kohta, et seal oleks mingeid tõrkeid.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Lisaküsimus. Palun, Marika Tuus-Laul! (Peaminister: "Ei ole lisaküsimust. Juba neljas.") Vabandust! Vabandust! Tõnis Möldril oli lisaküsimus. Nii et jah, lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:35 Nursipalu laiendamine

12:35 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Anneli Ott, sellele vastab kaitseminister Hanno Pevkur ja teema on Nursipalu laiendamine. Anneli Ott, palun!

12:35 Anneli Ott

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kaitseminister! Küsisin teilt ka kirjalikult 27. oktoobril küsimused, mis on seotud Võrumaal Nursipalu harjutusväljakute laiendamisega. Te vastasite kenasti 8. novembriks, aga kahjuks need vastused on päris üldised ja põhimõtteliselt neid vastuseid oleks võinud lugeda ka ajakirjandusest, sellepärast ma sooviksin täpsustada. Kõige üldisem koht, mis praegu siin vastustes on, on see, et mitu kohalikku kodu ja talu siis peaksid inimesed loovutama riigile, kuna need jäävad laiendatavale maa-alale. Ja te vastasite, et Kaitseministeeriumi valitsemisala töötab selle nimel, et mõju kohalikele elanikele, eramaadele, keskkonnale oleks minimaalne. Palun täpsustage, mis see minimaalne tähendab teie mõistes ja kus on see piir, millest teie arvates üle ei minda. Kui siin vastuses on kirjas, et Tapa arendamine, laiendamine on ammendunud, siis kus on Võrumaa jaoks piir, kui te ütlete, et see on ammendunud ja siit piirist edasi ei minda?

12:36 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:36 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Austatud Anneli! Me kindlasti mõlemad mõistame kohapealset olukorda päris hästi. Me oleme seal mõlemad palju olnud ja teame seda olukorda. Enne, kui ma lähen selle vastuse juurde, luba, et ma röövin 20 sekundit ühele olulisele teadaandele: täna on Kaitseväe aastapäev ja ma tahaksin tänada kõiki Eesti kaitsesse panustajaid, nii tegevteenijaid kui reservis olijaid, ja ma arvan, et Eesti saab olla uhke oma Kaitseväe üle. Me kindlasti saame igaüks tuttavaid kaitseväelasi selle eest tänada.

Tulles Nursipalu juurde tagasi, tõepoolest, täna väga täpset numbrit öelda, kas see on 10, 15, 50 või rohkem majapidamist, on natukene keeruline. Ma olen palunud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel lähtuda Nursipalu laiendamise vajadusel tingimusest või teadmisest, et maksimaalselt me kasutame ära riigi omandis olevat maad. 

Üks on oluline kindlasti, et Nursipalu laiendamine ei ole kaitseminister Hanno Pevkuri isiklik teema. See on Eesti rahva julgeoleku ja turvalisuse huvides. Me teeme seda kõik koos ja me vastutame selle eest loomulikult kõik koos. Ja peame leidma üheskoos need lahendused, et need inimesed, keda see puudutab, leiaksid kõik sobiva lahenduse. Me teeme seda kohalikega koos. Me oleme järgmisel esmaspäeval Kaitseministeeriumi inimestega, mina ise ka, seal, et inimestega rääkida. Ma tean, et riigikaitsekomisjonist on lubanud ka mõned inimesed tulla ja ma arvan, et see on väga hea, et ka Riigikogu tuleb kohe selle protsessiga kaasa, sellepärast et veel kord: seda ei ole võimalik teha kusagil kabinetivaikuses. Me teeme seda avatuna, me teeme seda iga inimesega personaalselt rääkides.

Täpset numbrit täna öelda, et mitu neid on ... Kindlasti on kümned inimesed, kümned majapidamised. Aga veel kord, ülesanne on otsida võimalikult väikest arvu eraomanikke ja võimalikult suurt osa riigile kuuluvaid maid. Nii et töötame selle nimel. Ma loodan, et 21. novembriks, kui me läheme kohapeale, Tsooru rahvamajja inimestega kohtuma, on meil pilt oluliselt selgem.

12:39 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun täpsustav küsimus, Anneli Ott!

12:39 Anneli Ott

Aitäh! Ma ikkagi sooviks täpsemalt teada, kuidas te näete seda minimaalset mõju kohalikele elanikele. Võtame natuke laiemalt. Ütleme, et need piirid on paika saanud ja need inimesed, kes täna südame rütmihäiretega peavad arsti juures olema või on magamata juba päris tükk aega, sellepärast et neid tahetakse kodust välja tõsta, on mures. Ka on mures need, kes ei tea, kuhu see piir läheb ja kuidas tegelikult kompenseeritakse nendele inimestele, kes võib-olla on mõne meetri või mõnesaja meetri kaugusel sellest piirist teisel pool, mis ei jää selle ala sisse. Millised on reaalselt need võimalused nii nendele inimestele, kes jäävad selle ala sisse, kui ka neile, kes jäävad sellest alast välja? Kas te ka nende peale mõtlete? Millised on kompensatsioonivõimalused ja millest need lähtuvad? Kas sellest olukorrast, nagu ajakirjanduses on see teema juba üleval olnud, et ilmselgelt kinnisvara hind selles piirkonnas selle hirmu tõttu on tõenäoliselt langemas, või on aluseks see hind, mis oli siis, kui see oli väärtuslik elukeskkond ja ka turismipiirkond?

12:40 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:40 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Meie senine kogemus näitab küll seda, et ka keskpolügooni juures ja Tapa linnakut arendades on kohalik kogukond päris palju sellest iseenesest võitnud. On tulnud teenuseid juurde, on tulnud majandusarengut juurde ja nende mõjude, sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine on hetkel töös, et püüda see konkreetselt majandusvõtmesse panna, mida see kohalikele tähendab. Kui suhelda Lõuna-Eestis kohalikega, siis on nad öelnud, et kui seal on praegu olnud näiteks Briti kontingent kohal, siis tegelikult baarid on olnud rohkem täis, söögikohad on olnud kasumlikumad ja inimesed on saanud sealt päris palju tuge. Ja eks eesmärk ka Võru linnaku või 2. jalaväebrigaadi laiendamisel on ikkagi see, et kohalikud sellest võidaksid, et me saaksime maksimaalselt näiteks osta tooraineid kohalike käest, et me saaksime maksimaalselt kasutada kohalikke teenuseid ja kõike selle nimel, et see mõju oleks lõppeks positiivne.

Loomulikult [on oluline] ka see, et me oleme siin kaitseminister ja siseminister koos ette valmistamas ühte seadusemuudatust, mis puudutab nii-öelda selle talumistasu maksmise võimaldamise kehtestamist, et anda see volitus Riigikogult Vabariigi Valitsusele, leppida kokku need määrad. Juba praegu on olemas talumistasu maksmine kohalikele omavalitsustele, aga et aru saada, siis see koosneb nagu kahest peamisest komponendist. Üks on see osa, kus on reaalselt see harjutusala, kus toimuvad harjutused, ja teine on lisaks ohutsoon. Inimesed, kes seal ohutsoonis on, ei pea ära kolima, ei pea oma elupaikasid vahetama, aga neile laienevad teatud piirangud, ja loomulikult ka seesama müra näiteks, mis laskeharjutustega võib kaasneda. Ja sellest tulenevalt ongi soov nii omavalitsustele kui ka inimestele seda talumistasu maksta.

Nii et veel kord, töötame selle nimel, et kohalikega koos seda teha. Ma tean, et see saab olema väga emotsionaalne, ma tean, et see saab olema väga raske. Me ei peida pead liiva alla ja me otsime lahendusi koos. Keegi ei soovi kusagil kellelegi jõuga selga lennata. Aga me teeme seda kõike ühe eesmärgi nimel, et Eesti oleks kaitstud ja selleks, et meie Eesti kaitseväelastel oleks harjutamisvõimalus. Ma olen seda [võrdlust] kasutanud varem ka, aga ütlen siinkohal veel korra maha: see on umbes samamoodi, kui me ootame oma tippsportlastelt olümpialt medaleid, aga neile treeninguvõimalusi ei anna. Eesti kaitsmisega on täpselt sama lugu, et kui me ootame, et meie Kaitsevägi suudaks Eesti riiki ja rahvast kõige paremini kaitsta ...

12:43 Esimees Jüri Ratas

Hea vastaja, teie aeg.

12:43 Kaitseminister Hanno Pevkur

... kui me ei anna neile treeninguvõimalusi, siis me ei saa seda.

12:43 Esimees Jüri Ratas

Mul on palve nii küsijatele kui ka vastajatele ja ka endale, et me püüaksime rohkem mikrofoni rääkida, sellepärast et on tulnud informatsioon, et kõige paremini ei ole hääl kosta siin saalis. Palun räägime mikrofoni. Ja nüüd lisaküsimus. Tarmo Tamm, palun!

12:44 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Riigi seisukohalt on see kõik arusaadav ja riigi kaitsevõime seisukohalt täpselt samamoodi. Aga kindlasti oleks inimeste teavitamisega varem pidanud pihta hakkama, sest inimesed on ärevil, ja ka mulle on tulnud mitmeid kõnesid ja kirjutisi, et mis siis tulevikus Nursi ja Nursipalu piirkonnas saama hakkab. Selge see, et kodu kaotamine pole kellelegi lihtne. See on rahaline kaotus, aga eelkõige on see emotsionaalne kaotus kaotada oma kodu. Siin on räägitud sellest võimalusest, et inimesed paigutatakse korterelamutesse, ja nii edasi. Seda infomüra on päris palju.

Mind huvitab kõige rohkem see, kuidas inimestele see ära võetud maa, mets ja maja kompenseeritakse. Me teame, et maa väärtus ei ole sama, mis on müügihind. Väärtus kestab läbi aegade ja pika perioodi jooksul. [Tähtis on,] et inimesed ei kaotaks läbi selle oma maa ja vara väärtust, et kindlasti seda arvestatakse. Ma arvan, et riik peab leidma kompromissi, et inimesed tõesti mõistavad, saavad aru ja vähemalt, et see maa väärtus ja hind oleks õiglane.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

12:45 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Väga õigesti räägite ja täpselt nii ongi. Meie ülesanne kohalikega suheldes on loomulikult leida igaühele nii-öelda rätsepalahendus. Me püüame ära kaardistada kõikide maaomanike soovid ja sealt hakata moodustama seda loetelu ja arusaamist, kui palju see riigile maksma võib minna – või tegelikult maksumaksjale, mis riigile, me kõik ühiselt peame selle ju inimestele kompenseerima.

Teiseks, mis puudutab seda protsessi, siis me oleme püüdnud olla väga avatud. Meie esimene kohtumine veidi rohkem kui kuu aega tagasi kohalike vallajuhtidega kandis just seda eesmärki, et esimene teavitus võimalikult vara ära teha. Me pakkusime vallajuhtidele kohe välja, ka mina pakkusin, et ma tulen kohe kohalikega kohtuma. See ei sobinud. See päev, mis me välja pakkusime, ei sobinud kohalikele, kuna vist oli ühel vallal sünnipäev, kui ma õigesti mäletan, ja seetõttu lükkus see 21. novembrile.

Aga see ei tähenda seda, et me kuidagi oleksime midagi varjanud. Me oleme olnud avatud, ma olen seda selgitanud avalikkuses, me teeme seda jätkuvalt edasi. 21. novembril ma lähen ise kohale ja mul on väga hea meel, et riigikaitsekomisjoni liikmed tulevad sinna kohale. Ja me peamegi seda ühiselt tegema, otsima kompromissi. Kui inimesed vaatavad ka praegu Lõuna-Eestis seda infotundi, siis ma võin teile kinnitada kõigile, et see ei ole mingisugune ühe kuu või isegi ühe aasta teema. See on mitmeid aastaid kestev protsess, sellepärast et see eeldab ka planeeringute muutmist. Võimalik, et seal on võimalik kasutada riigi eriplaneeringut ja nii-öelda erisust, mis puudutab riigikaitset. Aga see on kõik praegu töös. Esimene ja kõige olulisem on ikkagi just nimelt alustada inimestega läbirääkimisi ja leida nendele inimestele kõige sobivamad lahendused.

Ja tõepoolest on niimoodi, et osale sobib üks lahendus, näiteks kompensatsioon rahas, teisele sobib maavahetus. Kolmandale sobib võib-olla tõesti see, et talle leitakse asenduselamispind. Ma kindlasti ei sooviks ka seda, et hakkab toimuma mingisugune spekulatsioon, et keegi läheb teadlikult sinna maad omandama praegu ja siis hakkab riigilt välja pressima. Selliseid situatsioone me ka ei taha näha. Aga meil on väga hea kogemus piirimaade väljaostmisega, kus me leidsime enamikul juhtudel inimestega kompromissid ja sobivad lahendused. Vist ainult paari-kolmega jõudis vaidlus kohtusse.

Nii et me püüame sama mustrit nagu riigipiiriga kasutada ka Nursipalu harjutusvälja puhul. Aga veel kord: me teeme kõike seda selle nimel, et Eestis oleks turvalisem elada.

12:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


4. 12:48 Ehitustegevus Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi kontrolljoonel

12:48 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Merry Aart, vastab siseminister Lauri Läänemets ja teema on ehitustegevus Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi kontrolljoonel. Merry Aart, palun!

12:48 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Kontrolljoonel käib praegu ehitus. Millegipärast on aktiivne tegutsemine ajal, kui sajab vihma. Täna näiteks tuli lumi maha ja siis ka aktiivsus suureneb. Kui maa kannab ja ilm on vastav, siis millegipärast ehituses on paus. Kas see sõltub alltöövõtjast või millestki muust, ma ei oska öelda. Probleem saab olema piiritaristu hooldamisel. Näiteks kuidas saab lükata piiritaristul lund: kas kohati traktoriga, kohati ATV‑ga või kuidas? Keegi peab hakkama seda tegema, aga kes nimelt? Ettevõtjatel on väga keeruline sellest aru saada. Arutatakse, et traktoriga seal kohati sõita võimalik ei ole, ei ole ümberpööramise võimalusi ja muud. Näiteks Kitse – Engli järve tagune tee, mis suundub piirile, on muudetud täiesti mudamülkaks. Kohalikel on tekkinud suured probleemid oma kinnisasjale juurdepääsemisel. Keegi ei ütle, et taristu ehitust ei ole vaja, aga inimesed on solvunud ja pettunud selles, kuidas riik nendega käitub. Ja minu küsimus on: kas keegi kontrollib ja vastutab nende tegevuste eest? Milline on see institutsioon või kes on see inimene, kelle otsa tuleks vaadata ja küsida, mis toimub?

12:49 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

12:49 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud küsija ja lugupeetud parlament! Ehitustööd arvatavasti sõltuvad sellest, mis hetkel on sellel allhankijal oma võimalused, aga nad sõltuvad ka sellest, mis etapis on see piiriehitus töösse läinud. Ja mõnikord tekib mingisuguseid tõrkeid. Me teame seda, et ehitusel on tekkinud tõrkeid ka üle maailma seoses ehitusmaterjalide ja metalli ja kõigi muude asjadega. Võib-olla see on sellest. See oleneb täpselt sellest piirilõigust ja sellest kohast.

Aga mis puudutab, ma saan aru, Kitse–Engli teelõiku, siis nii täpselt ma teile kohe vastata ei oska, aga ma luban, et ma selle kohta uurin ja palun endale ka selgitada, mis sellel teelõigul on. Aga üldine põhimõte, mida tegelikult Politsei‑ ja Piirivalveamet seda piiritaristut rajades on püüdnud järgida – ja ma võin kinnitada, et ta seda järginud on, ma olen näinud neid kohti ise ja nende inimestega kohtunud ka –, on see, et me mitte ainult ei ehita seda piirilõiku, vaid mis puudutab kohalikke elanikke, siis selle piirilõigu ümber me oleme korrastanud neidsamu teid, et inimesed pääseksid seal paremini liikuma. Me oleme ka sinna elektrivõrgu rajamisel arvestanud kohalike elanikega, ja seda selles loogikas, et kõige paremad piirivalvurid meie professionaalide kõrval on tegelikult needsamad inimesed, kes seal kohapeal elavad. Igas talus tuntakse kohe ära, kas tegemist on võõra inimesega või mitte. Ja lõppkokkuvõttes neid inimesi tuleb hoida.

Siiamaani on see Politsei- ja Piirivalveameti põhimõte olnud. Ma ei oska öelda, mis olukord täpselt selle lõiguga on. Seal võib olla ka see, et see taastamisetapp näiteks on veel tegemata või pooleli. Siis oleks mõistlik neile kohalikele elanikele öelda, mis see plaan on. See küsimuse rõhuasetus ja soov, et inimesed võidaks, mitte ei kaotaks seal piiri ääres piiritaristu väljaehitamisest, on väga õige ja siiamaani Politsei‑ ja Piirivalveamet on seda silmas pidanud. Ja loomulikult, piiri konkreetselt ehitavad ehitusettevõtted peaksid ka seda silmas pidama. Ma selle sõnumi kindlasti edastan neile.

12:52 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Merry Aart! 

12:52 Merry Aart

Jah, aitäh! Ma väga tahaks loota, et saaks kas või mitteametlikult sellise inimese kontaktnumbri, kelle käest võiks küsida näiteks, millised graafikud on. Suvel ehitus ju tegelikult täiesti seisis ja kohalikel on tõepoolest arusaamine, et ju siis alltöövõtjad teevad muid töid ja siis, kui nad mujal enam midagi teha ei saa, siis tulevad piiri peale maad songima. Aga seal on ka vallateed ja vallaametnikud on pisut solvunud, et valla ehitusspetsialist näiteks peab käima väljaspool oma igasuguseid muid tegevusi pidevalt ja pidevalt ja pidevalt nendel teedel ja seal pabereid täitma ja igasuguseid läbirääkimisi pidama. See on tegelikult suur probleem ja sellest ka minu täiendav küsimus. Kuidas tehakse kohalikega vastastikku lugupidavat koostööd? Kindlasti on see võimalik, aga kuidas see täpsemalt toimub, et see probleem laheneks, et inimesed oleksid asjadega kursis, täpselt teaksid ega peaks käima, käsi rusikas, ringi?

12:53 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!  

12:53 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Austatud küsija! Nii nagu ma ütlesin, see põhimõte Politsei‑ ja Piirivalveametil on. Nüüd, küsimus on seal võib-olla selles, et kõigi nende inimeste ja tellija ehk riigi vahel on ehitusettevõtja – et kuidas need asjad seal lähevad. Ma saan teile kinnitada, et ma selle sõnumi edastan. Panin kirja ka selle tee nimetuse.

Mis puudutab kohalikku omavalitsust, siis tahes-tahtmata, kui kuskil toimub ehitustegevus, ka teid puudutav ehitustegevus, ja mitte ainult teid, seal piiril on ka muud taristut, siis kohaliku omavalitsuse töötajad lihtsalt peavadki sellega rohkem tegelema. Midagi pole parata, see käib nende töö juurde. Ka teistel objektidel, ükstapuha, kas ehitab riik või ehitab keegi eraomanik, mõnikord tekib täpselt samasugust koormust. Aga põhimõte, ma võin teile kinnitada, on see, et need inimesed, kes seal piiri ääres elavad, on sama head piirivalvurid tegelikult kui meie töötajad, kes ka väga hingega tööd teevad. Nii et ma annan teile selle info ja teeme selle kontaktivahetuse ära, et seal asjad korda saaksid.

12:55 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun üks lisaküsimus. Urmas Reitelmann.

12:55 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Austatud siseminister! Mul on tegelikult mitmest osast koosnev lisaküsimus. Esimene on see, et kas alltöövõtjatel on Siseministeeriumiga sõlmitud objektidele kindla tärminiga lepingud, millal peab objekt valmis olema, või on seal see lõpmatuse märk. Mis seisus see piiri väljaehitamine täna üldse on? Ja kui te ei reeda riigisaladust, siis mis on see tärmin kõige negatiivsema stsenaariumi korral? Millal see piir lõpuks on välja ehitatud?

12:55 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

12:55 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud küsija! Jah, ma võin teile öelda, mis tempos erinevaid piirilõike – seal olid erinevad piirilõigud – [ehitatakse]. Maismaa puhul on siis niimoodi, et 2020. aastal alustatud piirilõigu väljaehitamine, mis on 23,5 kilomeetrit, on tänaseks lõpetatud. Valminud on ka piiritaristu varustamine seiretehnikaga – vabandust, hange, selle tööga jõutakse lõpule aastal 2024. Nüüd teine lõik on meil 39,5 kilomeetrit ning see lõik valmib samuti aasta 2024 lõpus. Alustatud on uue lõiguga, mis on circa 26 kilomeetrit, selle projekteerimisega ja projekteerimise valmimise aeg peaks olema järgmise aasta algus ja kogu selle lõigu eeldatav valmimise aeg võiks olla 2023. aasta teine pool.

Nüüd, piiri teine osa ei ole mitte ainult maismaa, vaid on ka veekogudel paiknev. Mis puudutab Peipsi järve, siis seal on järv kogu ulatuses kaetud täna radaritega ning osaliselt ka seirekaameratega. Ka selle järvepiiri valvamise parendamiseks on plaanitud lisaks radaritele paigaldada senisest rohkem seirekaameraid. Ja seda me teeme ka Ameerika Ühendriikidega koostöös. Nende toetusraha on seal olemas. See võtab siin veel mõne aasta aega.

Narva jõgi on ka oluline osa sellest piirist. Narva jõele on seni rajatud kuus seirepositsiooni ning Narva-Jõesuus asuv mereseireradar võimaldab ka toimuvat jälgida. Ja tegelikult on veel plaanis täiendavalt panna sinna Narva jõele 15 uut radari‑ ja kaamerapositsiooni. Eelmisel nädalal sai valitsuses heakskiidu plaan Narva ja Narva-Jõesuu vahele ehitada droonitõrjejaam, et piiriületus või tegevused seal ka droonide kohapealt oleks kaetud.

12:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:58 Estonia huku uurimise rahastamine

12:58 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Tõnis Mölder, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Estonia huku uurimise rahastamine. Tõnis Mölder, palun!

12:58 Tõnis Mölder

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Kõigepealt, me oleme seda teemat korra juba siin suures saalis käsitlenud ja me tahaksime seda veel käsitleda. Nimelt, täna arutas riigieelarve kontrolli erikomisjon seda teemat ja sealt jäid mõningad väga tõsised probleemid ja kahtlused õhku, mis puudutavad kogu seda uurimise rahastamist.

Ma arvan, et te nõustute minuga, et see traagika, mis toimus aastakümneid tagasi, on mõjutanud kogu Eesti ühiskonda. Ja ma arvan, et pole olemas peresid või suguvõsasid, keda see teema tegelikult ei puudutaks. Üks, mis on oluline – inimesed ja lähedased tahavad saada lõplikke ja ammendavaid vastuseid.

Valitsus 2020 sügisel otsustas minna seda teed, et anda täiendavalt 3 miljonit eurot, alustamaks uut uurimist. See on viinud meid täna sellesse faasi, kus me näeme, et küsimusi on tulnud juurde rohkem ehk uued faktid on saanud selgemaks. Ilmselgelt need faktid on tulnud sellest, et lihtsalt tehnoloogia on vahepeal arenenud, aga ka mõningad teadmised on tulnud juurde. Nüüd oleks vaja saada ka nendele uutele faktidele lõplik kinnitus ja paljudele uutele küsimustele selged vastused.

Minu küsimus on teile see. Meile täna Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja väitis, et teie laual oli see paber, otsustamaks täiendava rahastuse üle, juba juunikuus, kui te valitsesite riiki nii-öelda üksi. Sellel hetkel te ütlesite, et ei soovi seda otsust teha ning lükkate selle otsuse tegemise edasi. Tänaseks on sellest möödas ligemale pool aastat, aga seda otsust või seda arutelu ei ole ikka toodud valitsuskabinetti. Millal te esimest korda plaanite selle teemaga tulla Vabariigi Valitsuse kabinetiarutelule ja kas te olete vastavale ministrile andnud selleks selge korralduse?

13:00 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult tahavad inimesed lõplikke ja ammendavaid vastuseid. Kas ja kuidas on võimalik inimestele lõplikke ja ammendavaid vastuseid anda, on muidugi suur küsimus.

Konkreetselt selle rahastamise juurde. Vastavalt Vabariigi Valitsuse erinevatele otsustele on Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi planeeritud reisiparvlaeva Estonia uuringuteks ja nendega seotud tegevusteks 2021. aastal 1,6 miljonit eurot ja 2022. aastal 1,4 miljonit eurot. Need rahaeraldised on allkirjastatud rahandusministri poolt 2021. aasta mais. Rohkem raha eraldamise taotlusi Rahandusministeeriumile laekunud ei ole.

2021. aastal eraldatud 1,6 miljonist on 15. novembri ehk siis eilse seisuga tekkepõhine kasutamata jääk 665 000 eurot. 2022. aastal eraldatud 1,4 miljonist on eilse päeva seisuga kasutatud vaid 5500 eurot. Ehk siis kasutamata jääk on Rahandusministeeriumi andmetel kokku 2,06 miljonit eurot. Täiendavat raha küsitud ei ole. Juba praeguseks tehtud rahaeraldused näitavad, et need on planeeritud valesse eelarveaastasse. Kaasajastatud rahastamise taotlust soovib Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja tutvustada ministrile – majandus‑ ja taristuministrile – 28. novembril 2022. aastal. Ei oska mina öelda, mida minister selle taotlusega peale hakkab. Esialgu oli planeeritud vahearuande avaldamine 28. novembriks, aga selge on see, et see hetkel lükkub edasi. Vahearuanne avaldatakse 23. jaanuaril 2023 ja seda koos Soome ja Rootsiga.

Nii et selles mõttes ma jään selle juurde. Mul ei ole teadmist, suuremat teadmist, rohkem teadmist kui see, mida ma vastasin teile ka arupärimisel, et kasutamata jääk kokku on 2,06 miljonit eurot. Esiteks tuleks ära kasutada see raha, mis on juba eraldatud nende uurimiste jaoks, need uurimised läbi viia, nii nagu on planeeritud. Ja kui jääb puudu, siis loomulikult minister, kes selle teema eest vastutab, saab tulla valitsuskabinetti täiendava raha taotlusega, mida valitsuskabinet peab arutama ja valitsus kokkuvõttes otsustama.

13:03 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täpsustav küsimus, Tõnis Mölder!

13:03 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Mulle tundub, et selles küsimuses ei ole teil täit informatsiooni ees. Nimelt on Taavi Aas oma ministriametis oldud aja jooksul teinud allkirjalise taotluse rahandusministrile tulla selle teemaga, mis puudutab valitsuse reservist raha eraldamist, Vabariigi Valitsuse kabinetti. Toonane rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus blokeeris selle ära. Ehk tegelikult see taotlus on olemas. Teie väide oli see, et ühtegi sellist taotlust ei ole Rahandusministeeriumile laekunud. Palun kontrollige see fakt üle!

Aga nüüd, tulles selle juurde tagasi, mis puudutab seda 2 miljoni eurost jääki, siis siin on üks oluline aspekt. Täna see 2 miljonit on kaetud erinevate hangete ja konkreetsete tegevustega ja need tegevused käivad edasi, käivad edasi sinnamaani, kuni need uurimised on lõppenud. Ilmselgelt on vaja teha täiendavaid uuringuid, sest palju küsimusi ja fakte, mis on välja tulnud, vajavad veel täpsustamisi ja selgemaid uuringuid. Nüüd, ilmselgelt ei saa ju selle teemaga edasi liikuda, kui riigi poolt ei ole kas kindlust või teadmist, et antakse lisaraha, sest ühtegi riigihanget, ühtegi lepingut ei saa enne sõlmida, kui riik on öelnud: jah, me anname siia täiendavat rahastust. Nii et minu palve on teile see, et kui te eelmises valitsuses olite selline heas mõttes karmi käega juht ja andsite erinevatele ministritele selgeid korraldusi, siis mul on palve teile seekord veel: andke majandus‑ ja kommunikatsiooniministrile selge korraldus selle teemaga tegeleda, kutsuda osapooled laua taha ja teha see nii-öelda puder ja kapsad seal selgeks. Sest üks mis kindel: kui tänane olukord jääb selliseks, et riik sellele täiendavat rahastust ei anna ja küsimusi on jäänud õhku rohkem kui [on saadud] vastuseid, siis ilmselgelt tekib inimestes selline kahtlus, et Eesti riik meelega midagi selles küsimuses varjab, ja seda me ei tahaks.

13:05 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:05 Peaminister Kaja Kallas

Selles suhtes, kas minister Aas on taotlenud eraldi rahandusministrilt, see on küsimus. Ega rahandusminister ei saa seda eraldi otsustada, kui kabinet ei ole seda otsustanud, et täiendav raha ... Valitsuses tehakse otsuseid konsensuslikult, tehakse otsuseid kollektiivselt ja kõik peavad sellega nõus olema.

Nüüd, ikkagi te väidate, et on kaetud lepingutega, aga minu teada on lepingutega võetud kohustusi summas 1 325 000 [eurot] ja ikkagi on jääk suur. See vastus, mida Rahandusministeerium on öelnud ka MKM‑ile, on see, et kõigepealt kasutage ära juba olemas olev raha ja siis tulge taotlema täiendavat raha valitsuskabinetti. Nii et selles mõttes, kui see nii on, kui seda minister peab oluliseks, siis ta loomulikult kabinetti saab selle küsimusega tulla, kabinet arutab. Meil on praegu käimas riigieelarve arutelud siinsamas Riigikogu saalis, riigi eelarvestrateegia, mis on sellega seotud. Neid muudatusi loomulikult saate ka teie siin teha, see riigieelarve on meie käest juba ära läinud.

Aga tõesti, Ohutusjuurdluse Keskus annab küll informatsiooni Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile, ta otseselt ei allu Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtkonnale selles osas. Aga jah, see teadmine, mis minul on, on see, et raha on, raha on kasutamata senikaua, kuni ei ole raha ära kasutatud nende asjade jaoks, mida soovitakse teha. Tuleb kõigepealt ära kasutada olemasolev raha ja siis taotleda juurde, kui see peaks olema vajalik.

13:07 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun üks lisaküsimus, Kalle Grünthal!

13:07 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Mina kuulan teie juttu siin, mida te räägite, et raha tuleb ära kasutada ja enne juurde ei saa. Olles selle Estonia teemaga ikka päris hästi kursis ja natuke ka selle rahade liikumisega kursis, siis ma võin öelda teile väga lihtsa järelduse. Teie sõnum praegu, mida te puldist siin annate rahvale, teenib tegelikult seda eesmärki, et summutada kogu see uurimisprotsess. Tõnis Mölder esitas siin väga asjalikke küsimusi ja jällegi te räägite vastukäivaid asju.

Möödunud nädalal minu meelest, kui te vastasite siin arupärimisele Estonia huku rahastamise kohta, te tulite pulti – minu hinnangul pulti tulles peab olema inimene hästi kursis selle asjaga –, ja ikkagi teie sõnum oli see, et raha pole ära kasutatud. Samas aga on mul andmed selle kohta, et Rene Arikas Ohutusjuurdluse Keskuse juhina teab jälle, et raha ei ole.

Ja nüüd me oleme olukorras: üks ütleb must, teine valge. See asi on vaja selgeks teha, lugupeetud Kaja Kallas. Mina ei hakka praegu siin mingisuguseid selliseid küsimusi esitama. See asi tuleb lahti rääkida pika vestluse käigus, kus mõlemad pooled, nii Rene Arikas kui ka teie, olete laua taga. Ja ma arvan, et selles mõttes on kõige parem seda protsessi teha Riigikogu Estonia huku uurimise toetusgrupi koosolekul, avalikul istungil. Ja minu küsimus on, kas teil on vaba 22. novembri või 23. novembri hommikupool, et me istume laua taha ja teeme selle asja endale selgeks.

13:09 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meie valitsus on otsustanud kahel koosolekul see raha eraldada ja see on päris suur raha tegelikult selle jaoks, et seda uurimist läbi viia. Seda varasemalt ei ole tehtud. Need rahaeraldise otsused on tehtud 3 miljoni euro [ulatuses]. Rootsi paneb omalt poolt juurde selleks, et seda asja uurida, selleks, et püüda leida vastuseid küsimustele, mis ikkagi juhtus 28 aastat tagasi. Loomulikult, 28 aastat on mööda läinud ja lootus, et kõik küsimused saavad ammendavad vastused, ma arvan, ei pruugi täituda, aga meie omalt poolt oleme teinud kõik.

Tõesti, meil on seda raha eraldatud märkimisväärselt. Meil on valitsuses erinevad ministrid, kes vastutavad erinevate teemade eest. Kui need ministrid peavad teemat oluliseks, paluvad seda arutada valitsuskabinetis, siis nad pöörduvad ja paluvad selle panna päevakorda, et kogu valitsus oleks kursis, kui on lahendamist vajavaid probleeme. Praeguse seisuga on teada, et see raha on eraldatud ja sellest on kasutamata jääk 2,06 miljonit eurot. Ja senikaua, kuni raha ei ole ära kasutatud, ilmselt minister ei ole pidanud seda piisavalt oluliseks, et tulla selle teemaga kabinetti olukorras, kus meil on tegelikult praegu väga mitu erinevat kriisi käimas.

Riigikogul loomulikult on see võimalus kuulata kõiki ära ja loomulikult on teil võimalus avaldada oma arvamust kõikide teemade kohta, mis iganes siin lauale tulevad. Aga kui küsimus on, jah, selle raha eraldamise kohta uurimise rahastamiseks, siis see on see teadmine, mis minul hetkel on, et raha on kasutamata. Kasutamata jääk 2021. aastal on 665 000 eurot, 2022. aastal on kasutatud vaid 5500 eurot ehk siis kasutamata jääk kokku on 2,06 miljonit eurot, mis 3 miljonist on märkimisväärne summa. Ja senikaua, kuni see raha ei ole kasutatud, senikaua tuleks see kõigepealt ära kasutada ja siis tuleks arutada, mis edasi.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

13:12 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma eeldan seda, et teie jälgisite istungi käigus, mida mina küsisin ja mida vastas Kaja Kallas, sest see on teie otsene kohus. Tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 146 ja meie sellele kollasele raamatule, on infotunni juhataja ülesanne hinnata, kas küsimus puudutab taotlusel märgitud probleemi ja kas küsimus on saanud piisava vastuse, et see käsitelu lõpetada. Mõlema asjaolu tuvastamisel on teil juhatajana kaalutlusõigus. Eeldan, et te kuulsite minu küsimust, minu küsimus kõlas: kas Kaja Kallas saab tulla Estonia huku uurimise toetusgrupi koosolekule 22. novembril või 23. novembril?

Mina väidan seda, et sellele küsimusele Kaja Kallas praegu ei vastanud. Ma paluksin rakendada istungi juhatajal [oma õigust], kuna teil on see kaalutlusõigus, kas küsimusele vastati või mitte, ja mul oli konkreetne kuupäev. Palun siiski, et Kaja Kallas vastaks minu küsimusele, kas ta tuleb 22. novembril või 23. novembril Estonia huku uurimise toetusgrupi koosolekule või mitte. See mantra, mida ta eelnevalt rääkis, see ei olnud minu küsimuse sisu. Ta puudutas seda, aga antud hetkel ta ei vastanud mu küsimusele. Nii et ma ootaksin ikkagi vastust praegu, sest teil on see [kaalutlus]õigus olemas, kas küsimusele vastamise arutelu käsitlemine on leidnud vastuse või ei ole.

13:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei hakka mina ei teie ega Kaja Kallase kalendrit pidama. Lõpeb infotund, ju peaminister vaatab oma kalendrisse, annab teile teada. Aga üldiselt on põhimõte, et kui Riigikogu kutsub, siis valitsusliige tuleb. Kalle Grünthal, palun! Teil on veel protseduuriline küsimus.

13:14 Kalle Grünthal

Aitäh! Vaadake, lugupeetud Jüri Ratas, ega mina ei tahagi seda, mida te praegu rääkisite, et leppige ise kokku. Ma ju küsin praegu avalikult seda, kas ta tuleb 22. või 23. novembril, ja sellele ei vastatud. Ega teie ei peagi tema kalendrit vaatama. Teie ülesanne on praegu anda istungi juhatajana Kaja Kallasele võimalus vastata minu küsimusele, millele ta jättis vastamata.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei ole sellist võimalust infotunni juhatajal, et anda kõrvalt veel mingeid võimalusi vastata. Sellist võimalust ei ole. Meie kokkulepe oli, mida ma alguses küsisin, kui infotund algas, et kas sobib, [kui esitatakse üks täpsustav ja üks lisaküsimus], kuna 14 teemat on esitatud ja ma alati pean väga oluliseks, et neile inimestele, kes teemasid esitavad, anda võimalikult palju võimalusi. Kõik need protseduurilised küsimused, mis ei ole reeglina protseduurilised, võtavad inimestelt, kes on vaeva näinud ja esitanud teema, võimaluse sellel teemal küsida.


6. 13:15 Uute julgeolekupoliitika aluste koostamine

13:15 Esimees Jüri Ratas

Kuues küsimus. Selle küsib Riigikogu liige Leo Kunnas, vastab kaitseminister Hanno Pevkur ja teema on uute julgeolekupoliitika aluste koostamine. Leo Kunnas, palun!

13:15 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Hanno! Õigem inimene sellele küsimusele vastama oleks Taimar Peterkop, aga kuna tema siin meie juures ei käi, siis ma küsin sinult: uued julgeolekupoliitika alused, kui kaugel nendega ollakse? Kas valitsus tuleb [sellega siia] veel selle [Riigikogu] koosseisu ajal ja kui tuleb, siis millal tuleb, et me jõuaks need lõpuni käsitleda? Ja natuke sisu kohta ka: kas iseseisev kaitsevõime saab mõnevõrra sellist tugevamat määratlust ja sisendit ning mis elanikkonnakaitse osas sisse läheb? Ja selline võib-olla oluline osa veel, et kui meil oli OTRK siin, siis me jõudsime selleni, et peaksime sõjalise kaitse puhul panema selle kaitsekulude põranda 3% peale ja laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse puhul 0,5% peale. Kas need mõtted ja ettepanekud uutes julgeolekupoliitika alustes sisalduksid?

13:17 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun! 

13:17 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh, Leo, küsimuste eest! Proovin siis nad läbi käia. Loomulikult, julgeolekupoliitika aluste koostamine praegu käib, või uuendamine, kui olla korrektne. Seda tõepoolest, nagu sa õigesti märkisid, veab Riigikantselei. Riigikantselei teeb seda minu arvates päris hästi. Ja hetkel on käimas nii-öelda põhivastutavate ministeeriumide vahel viimased konsultatsioonid. Välisministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium on need põhivastutajad julgeolekupoliitika aluste koostamisel.

Ajakavast. Ajakavaga prooviks liikuda niimoodi, et kui meil õnnestub kõik need konsultatsioonid lõpetada, siis me jõuame detsembri alguses loodetavasti niikaugele, et siis jõuab ta eelnõude infosüsteemi kooskõlastusringile ja siis tahaks võimalikult kiiresti seda ka Vabariigi Valitsuses arutada. Loomulikult see sõltub sellest, kui tublid kõik ministeeriumid on oma kommentaaride panemisel ja andmisel. Ja ideaalis, kui kõik läheb nii, nagu plaan on, siis jaanuari alguses võiks juba julgeolekupoliitika uued alused olla Riigikogus, nii et tõepoolest praegune parlament võiks ära menetleda julgeolekupoliitika aluste uuendamise. Loodame! Vaatame! Aga ma ütlen, et see tee vahel on konarlikum, kui me võiksime oodata. Eks meil on kõigil võimalik oma panus sinna anda.

Nüüd, kui sa küsid meie seisukohtade kohta, siis eks ma saan peamiselt kommenteerida Kaitseministeeriumi vaatest. Kindlasti me soovime üle kinnitada ka julgeolekupoliitika alustes selle, et suurim eksistentsiaalne oht Eestile on Venemaa Föderatsioon. Seda ei ole praegu julgeolekupoliitika alustes niimoodi sõnaselgelt kirjas, aga kuna me oleme saanud nüüd ka NATO tasandil kokkuleppele, et NATO raamdokumentides on see sellises sõnastuses olemas, siis on loogiline, et ka Eesti raamdokumentides me seda teeme. Kindlasti tahame ära markeerida selle, mis on Venemaa huvi – me teame seda, et Venemaa huvi on lõhkuda ära tänane Euroopa julgeolekuarhitektuur –, selline raam anda julgeolekupoliitika alustes ja siis minna juba konkreetsemalt Eesti tegevuste juurde. Aga nüüd on mu vastamiseks ettenähtud aeg otsa saanud, pärast võime omavahel pikemalt rääkida.

13:20 Esimees Jüri Ratas

Enne, kui te pärast omavahel räägite, saate veel siin infotunnis rääkida nii teineteisega kui ka kogu Eesti rahvaga. Täpsustav küsimus. Leo Kunnas, palun!

13:20 Leo Kunnas

Jaa, aitäh! Natuke sa jõudsidki minu järgmise küsimuse kallale juba, natuke ette. Alliansi uus strateegiline kontseptsioon jõuti Madridis ära kinnitada. Allianss on meist nüüd natuke ees ja seal on punkt või paragrahv kaheksa üks tähelepanuväärsemaid, ma loen selle lausa ette: "The Russian Federation is the most significant and direct threat to Allies’ security and to peace and stability in the Euro-Atlantic area." Siit võib järeldada seda, et selline ümbernurgajutu rääkimise aeg on suhteliselt möödas. Eestikeelse tekstina: "Venemaa Föderatsioon on kõige tähtsam ja otsene oht alliansi julgeolekule ja rahule ning stabiilsusele euroatlantilisel alal," kui see maakeelde ära tõlkida.

Järgmine küsimus ongi – ma sain osalt juba vastuse –, et siin on just punktid 6, 8, 21 ja 26 kõige olulisemad, kus tõsiasjad on otse välja öeldud. Neid võib-olla saaks kasutada ka meie julgeolekupoliitika alustes suhteliselt sarnastena või samadena. Mida sa sellest arvad?

13:21 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

13:21 Kaitseminister Hanno Pevkur

Jaa, aitäh! Loomulikult me lähtume ka Eesti julgeolekupoliitika aluste koostamisel nendest rahvusvahelistest kokkulepetest, mis me oleme saanud üle alliansi. See on äärmiselt oluline. Meie vaatest, kui me nüüd võtame alliansi viimased kokkulepped Madridis, on äärmiselt olulised kolm punkti, mida ma olen korrutanud nagu mantrat, aga ma jätkan selle korrutamist, sest me ei saa sellest üle ega ümber.

Esiteks tõepoolest see, et britid määraksid ära meile brigaadi, nagu nad ka kirjalikult meie kahepoolses kokkuleppes on endale kohustuse võtnud. Ja mis on meile äärmiselt oluline selle brigaadi juures, on see, et britid määraksid kohe algusest peale brigaadi, kes hakkab meie üksustega koos harjutama, et ta oleks nii-öelda õige brigaad, et ei oleks üksuseid, kes meie üksustega kokku pole harjutanud.

Teiseks, mis Madridi kokkulepe on ja mis on ka meie julgeoleku vaatest ülimalt oluline, on see, et me oma diviisistruktuuri saaksime paika. See tähendab seda, et me oleme lõpusirgel ka diviisistruktuuri loomisega juriidilises vaates ja nüüd saame edasi minna inimvaatesse – selles mõttes, et kes hakkavad konkreetseid positsioone täitma. Loomulikult, kuna meie kaitsestruktuuri osa on vältimatult ka Kaitseliit ja selle sõjaline osa ehk maakaitse osa, siis mul on homme kohtumine Kaitseliidu vanematekoguga ja arutame ka seal läbi selle võimaliku Eesti kaitsestruktuuri. Ja siis juba liigume Kaitseväe põhimääruse muutmisega edasi Vabariigi Valitsusse.

Ja kolmas osa sellest on see, et meie enda tegevused oleksid adekvaatsed. Ma praegu julgen küll väita, et need plaanid, mis meil on pandud, on väga head. Need on korduvalt läbi käidud, sa tead ise ka, ma arvan, ja on avalikkuses ka läbi käidud.

Mis on veel meil pooleli? Meil on pooleli veel, kuna brittidega saime teekaardi paika, siis ka Ameerika Ühendriikidega teekaardi kokkuleppimine on lõpusirgel. Loodame, et lähiajal saame seda avalikkuses tutvustada, mida Ameerika Ühendriigid meie turvalisuse tagamiseks panustavad. Ja siis mõned kahepoolsed kokkulepped veel selleks, et meie järgnevate aastate julgeolekuarhitektuur siin Eestis oleks nii adekvaatne kui võimalik. Aga ma olen päri sellega, et raami annab sellele just nimelt siin saalis kinnitatav julgeolekupoliitika aluste uuendatud dokument.

13:24 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun üks lisaküsimus. Erki Savisaar.

13:24 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kahetsusväärselt tõesti on Eesti panustanud suhteliselt vähe laiapindsesse riigikaitsesse võrreldes just riigikaitsega sõjalisel eesmärgil. Samas me kõik loodame, et seda sõjaolukorda kunagi ei teki, milleks me seal valmistume. Aga seda laiapindset riigikaitset läheb meil vaja (Juhataja helistab kella.) järjepidevalt, olgu tegemist siis erinevate kriisiolukordadega, hädaolukordadega või lihtsalt katastroofidega. Laiapindne riigikaitse tähendab ju eeskätt seda, kuidas inimesed saavad iseendaga hakkama ja kuidas tugistruktuurid jäävad tööle sellistes keerulistes olukordades. 

Kas selle uue julgeolekupoliitika põhialuste juures vaadatakse ka seda, kuidas rohkem kaasata erasektorit nendesse tegevustesse? Sest arusaadavalt riigi rahakoti võimalused on vägagi piiratud ja vajadusi on mitmeid, aga inimesed kindlasti sooviksid ka ise rohkem panustada, kui seda ei tehtaks nendele niivõrd keeruliseks. Alustades võib-olla juba sellest, et kui ettevõtted panustavad, siis nad vabastada niinimetatud kadedusmaksust või siis erisoodustusmaksust kulutustelt, mis nad teevad laiapindse riigikaitse raames, ostes näiteks varustust erinevatele asutustele, olgu see Kaitseliit või ka kohalik omavalitsus, ja lõpetades võib-olla ka täiendavate maksusoodustustega, mida pakkuda näiteks ettevõtjatele, kes jätkavad palga maksmist inimestele, kes lähevad väljaõppele või töötavad lihtsalt Kaitseliidus, ja panustada teistpidi ühiskonda rohkem. Kas selliseid aspekte ka nendes julgeolekupoliitika põhialustes arvestatakse?

13:26 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

13:26 Kaitseminister Hanno Pevkur

Aitäh! Küsimus on iseenesest õigustatud, vastamise fookus natukene rohkem kaldu siiski julgeolekupoliitika aluste poole. Julgeolekupoliitika alused, nagu me teame, on Riigikogu saali kinnitada ja annavad sellise üldisema välis‑ ja julgeolekupoliitilise raami meie tegevusele. Konkreetsemad tegevused, mis puudutab eelkõige siseturvalisuse valdkonda – mul on hea meel, et siseminister siin on –, tegelikult me teame, on olemas siseturvalisuse arengukava ja on riigikaitse arengukava. Need kaks sellist vaala julgeolekupoliitika aluste all peavad kindlasti käima ka ühte sammu ja olema inimestele ühtemoodi mõistetavad.

Nüüd, ma väga hoiduksin just nimelt sellises kõige laiemas dokumendis, raamdokumendis, julgeolekupoliitika alustes arutamast maksumuudatusi. Kui me [hakkame] julgeolekupoliitika aluste raamdokumendis arutama maksumuudatusi, siis me jõuame üsna kiiresti sohu. Siis ei tule sellest arutelust ka siin saalis, ma väidan, väga tõsist villa. Me hakkame sellisel juhul minema üksikküsimuste peale ja need põhilised väited ja põhilised Eesti riigi ja Riigikogu postulaadid, julgeolekupostulaadid nagu see, et Venemaa on meile eksistentsiaalne oht, kipuvad võib-olla natukene ununema, [kui arutatakse] selle üle, kas kellelegi maksuerisust teha või mitte.

Nii et minu siiras soovitus ka teile on see, et kui me jõuame julgeolekupoliitika aluste aruteluni siin saalis, siis keskenduks strateegilisele vaatele ja taktikalised vaated jätaks siseturvalisuse arengukava, riigikaitse arengukava ja võib-olla konkreetsete seaduseelnõude raamidesse. Sellepärast et ka Kaitseministeerium tõepoolest on tulemas välja erinevate ettepanekutega, mis puudutavad tõesti reservteenistust ja ka ajateenistust. Meilt on tulemas ettepanek ajateenistusse võtmisel nendele noortele, kellel juba on olemas B‑kategooria juhiluba ja kes tulevad suvises kutses, seda juhiluba ka osaliselt kompenseerida, sellepärast et me raiskame – ei raiska –, investeerime väga suure summa Kaitseväe eelarvest selleks, et noortele õpetada auto juhtimist. Ja kui me oleme valmis näiteks osaliselt seda kompenseerima, aga see vajab Riigikogu mandaati, siis see on konkreetsete seaduseelnõude debati küsimus. Ehk üldiselt üksikule: julgeolekupoliitika alused jätaks strateegiliseks vaateks, arengukavade puhul konkreetselt vaidleks läbi raampõhimõtted ja konkreetsetes seadustes juba siis maksuerisused, kui neid üldse vaja on. Kuigi ma ei ole suur maksuerisuste pooldaja, pean tunnistama.

13:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:29 Liiklusjärelvalve

13:29 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Erki Savisaar, vastab siseminister Lauri Läänemets ja teema on liiklusjärelevalve. Erki Savisaar, palun!

13:29 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Politsei on meil tugevalt alarahastatud ja vaatamata teie tänuväärsele jõupingutusele palgafondi suurendamisel, ei ole see piisav, et olukorda normaliseerida. Tänane puudujääk inimtööjõus on circa 500 inimest ja prognoos näitab, et see puudujääk suureneb enam kui 1000 inimesele RES‑i perioodi lõpuks ehk järgneva nelja aastaga. Me mõistame kõik, et Eestis on inimesi vähe ja eelarve võimalused on piiratud ja ega teie koalitsioonipartner ka väga ei toeta panustamist sisejulgeolekusse. 

Lisaks sellele on võimalus neid küsimusi lahendada ka teistpidi: automatiseerides ja delegeerides teatud järelevalveülesandeid. Siit ka minu küsimus. Kui me liiklusjärelevalves saame tegelikult väga suure osa sellest järelevalvest ära automatiseerida, miks e‑riik Eesti neid võimalusi ei kasuta? Tehnoloogilised võimalused on olemas. Ma vaatasin seadusest järele, seadus lubab kõike seda teha, kui minister kirjutaks välja vastava määruse, mis lubab erinevaid järelevalve aspekte automatiseerida, olgu siis näiteks sõiduradade kasutamine, pikivahe, kiirust me tõesti juba jälgime niivõrd-kuivõrd. Aga neid aspekte, mida liikluses jälgida, on palju rohkem ja seda kõike on võimalik automatiseeritult teha, et suureneks meie liiklusohutus ja rahuneks liiklus. Millal te võtate julguse kokku ja kirjutate sellele määrusele alla?

13:31 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

13:31 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Hea küsija! Kõigepealt, tõesti, politsei palgad võiksid olla suuremad, aga ma ütlen, et politseis tuleb järgmisel aastal ajaloo suurim palgatõus. Mul on selle üle hea meel. Lisaks jääb ära eelmise valitsuse poolt riigi eelarvestrateegias ette nähtud kärpeplaan. Ma arvan, et see pingutus annab päris olulise tulemuse politseile ja ka sellele, kui palju inimesi politseis töötab ja kui palju sinna neid võimalik tööle võtta on. Te rääkisite arvatavasti praegu prognoosist enne eelarve tegemist või eelarves kokkuleppele jõudmist. See arvatavasti on nüüd natukene teine.

Teine asi, mis me oleme teinud, Sisekaitseakadeemias peale selle, et õppejõudude palk väga palju tõuseb, kasvab ka koolitustellimuse maht, et rohkem politsei‑ ja piirivalvetöötajaid välja õpetada. See on väga oluline, et seda probleemi lahendada. Ma arvan, et sellel on oluline mõju. Aga ma olen teiega nõus, et elanikkonna vananemine toob kaasa selle, et meil igas eluvaldkonnas on töötajaid vähem. Kui me otsime täna asutustele uusi juhte, siis ka Politsei‑ ja Piirivalveameti puhul on minu üks olulisemaid küsimusi ja fookusi võimalikele kandidaatidele olnud see, kuidas nemad proovivad lahendada seda küsimust, et lihtsalt tööjõudu jääb ühiskonnas vähemaks. Seal on üks – ma olen täiesti nõus – võimalik lahendus see, et teha väga palju asju elektrooniliselt. Kui midagi on võimalik teha ja me oleme jõudnud ettevalmistustega sinnamaale, et minister saab kuskile määrusele oma allkirja panna, siis ma kinnitan teile, et minister, tänane minister, siseminister ei karda ühtegi allkirja panna, vaid ta selle kindlasti teeb ära.

13:33 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Erki Savisaar!

13:33 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma räägin prognoosidest ikkagi arvestades juba järgmise aasta eelarvega, enne oli see prognoos veelgi drastilisem. Seda saaks võib-olla parandada siis, kui sarnane palgatõus jätkuks kõik järgmised neli aastat iga-aastaselt, mitte ei oleks ühekordne hüpe, et anda nendele inimestele parem perspektiiv ette. Ja ma ütlen veel kord, tehnilised võimalused on kõik olemas, küsimus on tahtes. Kui see tahe on, tehke see määrus valmis ja liigume edasi.

Kuid on veel võimalusi, kuidas politseilt koormust ära võtta, kui me seal palka tõsta ei suuda, ja see oleks delegeerida teatud hulk ülesandeid mõnele madalamale tasemele või tasemele, kus nii kõrget kvalifikatsiooni ei ole vaja, nagu politseinikel on. Olen politseinikega vestelnud kõige kõrgemal tasemel ja nad on selgelt öelnud, et väljakutsed ja järelevalve ülesanded, kus ei ole otsest ohtu inimese tervisele ja varale, võiks lahendada kuidagi teisiti. Ükskõik kas neid lahendusi pakub siis Päästeamet, kiirabi või ka näiteks abipolitseinikud, kellele palka maksab kas kogukond või kohalik omavalitsus. Miks te seda võimalust lisaraha toomisel siseturvalisusesse ei kasuta, et anda võimalus kohalikel omavalitsustel, kogukondadel maksta ise nendele inimestele palka selleks, et nende territooriumil siseturvalisus oleks suurem?

13:34 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

13:34 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud küsija! Kõigepealt nendest valikutest, ja alati tuleb teha valikuid. Mina selles valitsuses olen kolm kuud saanud olla, valimisteni on kolm kuud, eks siis näeb. Ja minu prioriteet, number üks prioriteet on, et kõik asjad algavad lõpuks inimestest. Ehk siis see palgatõus, mis Politsei‑ ja Piirivalveametis on ajaloo suurim, ma võin teile kinnitada seda veel kord – varasemalt on tehtud neid palgatõuse niimoodi, et on antud näpuotsaga raha sisemistest ressurssidest, mis mõnikord on tähendanud koondamisi, ka teie ministrid on selliste saavutustega kokku puutunud varasemalt, ka hiljuti –, 17% seal esmareageerijatel tähendab 1840 eurot palka, see on järgmisel aastal üle Eesti keskmise.

See on väga oluline asi, sellepärast et kui me arvestame, mis olukorras täna Eesti ühiskond on, hinnad on kallimaks läinud, hinnad enam odavamaks ei lähe, palgad peavad järgi tõusma, inimeste elujärg peab paranema, see on olnud minu prioriteet. Kui meil on olemas inimesed Politsei‑ ja Piirivalveametis, ka Päästeametis, Häirekeskuses, Sisekaitseakadeemias, siis meil on võimalik kõiki neid asju, mis te siin kirjeldasite, teemasid, mis teid huvitavad – siis on meil võimalik neid teha. Ja see on ka põhjus, miks Päästeametis tuleb läbi aegade kõige suurem palgatõus. See on väärikuse küsimus ja see on ka inimeste toimetulekuküsimus suuresti.

Mis puudutab neid võimalusi kohalikele omavalitsustele midagi delegeerida, siis jah, ma ütlen teile veel kord, et protsess on töös, aga minul on prioriteediks – ma olen seda kogu aeg öelnud – inimene, inimene ja inimese elujärje parandamine, number üks prioriteet tänases kriisis. Ja lõppkokkuvõttes needsamad inimesed on need, kes aitavad meil piiri valvata, kes loovad meil seda siseturvalisust ja kõike muud sinna. 

Kõigega tegelikult on tegeletud ka. Näiteks selle aasta märtsis, ma arvan, et te teate, on lisandunud ka võimalus kohalikel omavalitsustel liikluskiiruskaameraid paigutada ja neid töös hoida ja kõiksugu muud protsessid. Kus kohas me midagi teha saame, siis me kindlasti kavatseme seda teha. Aga me jõuame ühel hetkel – kui see ei ole mina ministrina, siis keegi teine ministrina –, see siht, mida te silmas peate, on õige, ma kinnitan teile, ja seda igal juhul tuleb teha.

13:37 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun lisaküsimus, Kert Kingo!

13:37 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Esmalt ma tunnustan teid, et te nii rahulikult ja selgelt vastate küsimustele, ilma et plärtsuksite või hakkaksite sildistama küsijat. Aga tahaksin rääkida politsei võimekusest. Meil on teatavasti praegu ikkagi majanduslangus alanud. See tähendab seda, et inimeste sissetulekud kahanevad, paljud jäävad tööst ilma ehk üldse sissetulekutest ilma. Ja sellega seoses alati ja kindlasti ka seekord tõuseb kuritegevus. Samal ajal on meil riiki sisenenud üle 100 000 teisest seadus‑ ja kultuuriruumist inimese. Nagu eilsetest uudistest lugesime, prognoositakse, et 2023. aasta lõpuks ajutise kaitse saanud isikute arv kahekordistub, läheb 75 000 juurde. Ma sooviksingi teada, et arvestades seda, et politsei koosseis on oluliselt, tuntavalt vähenenud, siis kuidas te olete nüüd valmis sellisteks muudatusteks meie, ütleme, kriminaalvaldkonnas. Mis on teie plaan B selleks puhuks?

13:38 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun! 

13:38 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud küsija! Jah, selline prognoos on olemas, et kui sõjategevus järgmise aasta lõpuni kestab ja neid põgenikke siia tuleb. Me valitsuses neid küsimusi kindlasti arutame ja mõtleme ka lahenduste peale, mis võiks Eesti riigile anda kergema võimaluse, et see koormus nii suureks ei läheks. Seal on kindlasti võimalusi.

Aga väga oluline on see, et sõjapõgenikke peab aitama. Number üks asi: kui me tahame, et meie julgeolek oleks tagatud, siis peab olema Ukrainal võimalus seda sõda võita ja vastasest jagu saada oma territooriumil. Ja see tähendab ka seda, et need inimesed peavad olema hoitud, ükstapuha, kus maailma otsas nad ka ei viibi. Paljud Ukraina sõjapõgenikud on tegelikult transiidil läbi Eesti. Nad tulevad üle idapiiri ja liiguvad Lääne-Ukrainasse, lähevad sõdima. Ma arvan, et väga oluline on see, et me toetame nende jõudmist rindele, sinna lääne poole. See on põhimõtte asi ja küsimus on ka meie julgeolekus.

Aga väljakutseid põgenike arv riigile esitab. Mis puudutab siseturvalisuse tagamist, siis numbrid näitavad, et täna Ukraina sõjapõgenikega seotud kuritegude või väiksemate kuritegude arv – seal suuremat kuritegevust ei ole esinenud – see kuritegevus on 1% võrra kasvanud ehk siis ta ei ole kuidagi erinev sellest, mis siiamaani kuritegevus Eestis on olnud. Kaitsepolitsei teeb oma tööd, Politsei‑ ja Piirivalveamet teeb oma tööd. Loomulikult neil võib olla seda tööd natukene rohkem, aga me ei näe mitte mingisugust erinevust [võrreldes] sellega, mis siiamaani on olnud. Mingisuguseid anomaaliaid ei esine. 

Ma selle turvalisuse tagamise koha pealt võin kinnitada, et meie õiguskaitseorganid saavad nende küsimuste lahendamisega hakkama. Aga väga oluline on kõigi nende küsimuste lahendamisel, mis puudutab põgenikke ja nende toetamist, mitte ära unustada neid inimesi, kes Eestis elavad. Ka meie oma inimesed peavad tundma seda, et Eesti riik on nende jaoks olemas, et Eesti riik neid kaitseb, aitab. Sellepärast me tegelikult tulumaksu piiri tõstame, et inimesed saaksid rohkem palka, sissetulekuid. Sellepärast me tõstame riigisektoris palkasid oluliselt rohkem, kui seda varasemalt on tehtud. Et Eesti inimesed toetaks meie julgeolekupüüdlusi ja ka Ukrainat ja saaks seda teha, peavad Eesti inimesed ise ka olema hoitud. Ma pean seda väga oluliseks. 

13:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:41 Demokraatia väljalülitamise nupp

13:41 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Martin Helme, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on demokraatia väljalülitamise nupp. Martin Helme, palun!

13:42 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Mõned aastad tagasi, kui Reformierakond oli opositsioonis, siis teie saadikud siin saalis ja meedias, ka välismeedias lakkamatult räuskasid teemal, kuidas istuv valitsus on ohuks demokraatiale ja inimõigustele. See oli muidugi kõik täielik fantaasia ja laim. Meie ajal ei olnud sellist asja, et demonstrantidele saadetakse kaela teleskoopnuiadega eriüksuslasi või koeri – rahumeelsetele demonstrantidele. Polnud demonstratsioonegi erilisi. Ja ei toimunud mingeid piiranguid ei sõnavabadusele ega kogunemisvabadusele ega ettevõtlusvabadusele. Kõik need on asjad, mida teie valitsuse ajal tehti.

Eks Reformierakond on oma kõva käe ihalust näidanud sellega küll – te küll ise oma plakatitel nimetate seda kindlates kätes juhitud riigiks. Aga eelmisel nädalal ikkagi astusite te pika sammu edasi oma diktatuuri ihaluse demonstratsiooniga, kui te tulite siia Riigikogusse ja nõudsite, et Riigikogu liikmel lülitataks kuskilt puldist mikrofon välja. No ma ütleks, et Riigikogu liikme sõnavõtud on sama tähtsad kui tema hääletused. Kui te tahate, et mikrofon, sõnavõtud välja lülitataks või sõnavõtud pärast stenogrammist kustutataks, siis see on samaväärne nõudmisega, et Riigikogu liikmel ka hääletuspult välja lülitataks või hääletus ära kustutataks.

Te ise olete kiitnud, et te olete saanud juristihariduse. Ju te midagi peate teadma põhiseadusest, võimude lahususest. Valitsus ei saa tulla Riigikogusse esitama mingeid nõudmisi, te töötate meie heaks. Ju te midagi peate teadma Riigikogu liikme mandaadi vabadusest. Ju te midagi peate teadma indemniteedist. Kas teile endale ei tundu, et see olete teie peaministrina, kogu Reformierakonnana, kes ohustab Eestis demokraatiat ja põhiseaduslikku korda oma käitumise ja nende sõnavõttudega?

13:44 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks pean kohe teie esimese vale siin ümber lükkama. EKRE, olles valitsuses, kehtestas piirangu, et meeleavaldusi ei tohi korraldada. See oli EKRE, kes selle tegi. Sellist piirangut ei ole Reformierakonna valitsuse ajal olnud. See on esimene vale.

Teiseks, põhiseadus. Jah, põhiseaduse § 62 sätestab Riigikogu liikme mandaadi vabaduse, ütleb: "Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites." See annab selle idemniteedi, millest te rääkisite. Küsimus minu jaoks on see, kui kaugele see läheb, sest põhiseadus ütleb ka, § 17: mitte kellegi au ega head nime ei tohi teotada.  Sõnavabadus ei ole muideks absoluutne, sõnavabaduse paragrahv, § 45 ütleb nii: "Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks."

Tegelikult te tahate seda testida, kas tõesti on nii, et see Riigikogu saal ... Näiteks väljaspool seda saali, intervjuudes see indemniteet ei kohaldu – kui te seal kasutate selliseid võtteid, nagu te kasutate siin sees, siis jah, saab teid anda kohtusse selle eest. Aga siin saalis katab teid indemniteet, mis tähendab seda, et teie tõlgendate seda nii laialt, et siin võib rääkida igasugust soga. Minu küsimus on, kas siin saalis võib ka riigisaladuse vabalt välja rääkida, sellepärast et see on siin saalis tehtud ja siis teised reeglid ja teised seadused ei kehti.

§ 18 ... Tegelikult, okei, las see 18 jääb. Aga põhimõte on see, et see, mida te tegite eelmises infotunnis – te lugesite ette kinnise kohtuasja materjale. Kusjuures te lugesite ette veel ühe poole esitatud materjale, mitte seda kohtuotsust või mida iganes, mis ütles, et tegelikult probleemi ei olnud. Te nimetasite inimesi siin selliste sõnadega, mis ei peaks olema siin saalis lubatud, sest meil on ka Riigikogu liikme hea tava, mis ütleb seda, et Riigikogu liige on kolleegide, teiste kaaskodanike vastu lugupidav, viisakas ja väldib sobimatut keelekasutust.

Teie õigused ei lähe kaugemale teiste inimeste õigustest. Ja kui te lähete laste õigusi, lapse õiguste konventsiooni selliselt rikkuma, nagu te tegite, siis minu arvates on kohane Riigikogu esimehel kutsuda teid korrale kõikide nende vahenditega, mis on Riigikogu esimehe kui koosoleku juhataja käeulatuses, kaitstes teiste inimeste õigusi, mitte ainult teie õigust siin saalis.

13:47 Esimees Jüri Ratas

Hea peaminister, teie aeg! Minu soovitus ka teile selle kõige õpetamise kohta terves maailmas, püüdke tegeleda ka selle valitsuse juhtimisega. Küll te õpetajate Riigikogu esimeest ja Riigikogu liikmeid ja kõiki elama ja tegutsema.

Läheme edasi. Nüüd täpsustav küsimus, Martin Helme, palun!

13:47 Martin Helme

Aitäh! Ma ka oleks tahtnud öelda, et minu küsimuse põhiiva oli selles, et meil on peaminister, kes arvab, et ta tuleb Riigikogu saali ja räägib juhatajale, kuidas peab käituma, räägib saadikutele, kuidas peab käituma, ja kui me ei käitu nii, nagu peaminister, valitseja käsib, siis nõuab, et meid tuleb tsenseerida. See on otsene oht ja rünnak demokraatiale, võimude lahususele, indemniteedile, mandaadi vabadusele. Muidugi tuli siit terve hunnik, nagu te ise ütlesite, soga. Meie kehtestasime tõesti koroona tulekul eriolukorra, täiesti põhiseaduspäraselt, põhiseadusega kooskõlas olles. Teie eriolukorda ei kehtestanud, aga ikkagi piirasite inimeste sõna‑ ja kogunemisvabadust, saatsite koerad ja teleskoopnuiad kallale kohvikupidajale, kes keeldus osalemast teie apartheidirežiimi rakendamisel.

Mis kõlblusse puutub, siis kõlbluse üle me peaksime debatti pidama natukene rohkem, ma arvan, kõlblusega ongi teil ju probleem. See oli meie eelmise nädala vaidluse põhisisu, et teie erakond ei ole võimeline isegi aru saama, et kõlblust on rängalt rikutud teie erakonna liikme poolt, ja te ei taha isegi kuulda seda, milles see kõlbluse rikkumine oli. Te tahate selle ära kustutada, ära tsenseerida, te tahate seda keelata inimestel teada saada või ka välja öelda. See kõik on väga ränk põhiseaduslike printsiipide piiramine, muuseas ka ajakirjandusvabaduse piiramine. Selle riigisaladuse kohta – eelmisel nädalal te lobisesite ise siin riigisaladuse välja, öeldes, mis on Marko Mihkelsoni riigisaladuse loa tase. Nii et teie rikkusite ise ka seda siin. Ma ei tea, mis me teiega nüüd peale peame hakkama – teil indemniteeti ei ole seal puldis rääkides, erinevalt minust.

Nii et ma ikkagi tulen tagasi selle juurde, et ma rängalt hoiatan selle eest, et meil on peaminister, kõva käe ihalusega peaminister, kes poliitilise eriarvamuse mahasurumiseks kasutab politsei eriüksusi ja nüüd nõuab juba Riigikogu liikmete suu kinnitoppimist. Kas te järgmisena nõuete mult hääletamise äravõtmist? Kas te saate aru, et te olete oht põhiseaduslikule korrale?

13:49 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, nii tore on vaadata, kuidas Keskerakonna esimees ja EKRE esimees nii toredasti koostööd teevad minu paikapanemisel, see on väga südantsoojendav. Teiseks see, et te möönsite, et te valetasite, et te kehtestasite piiranguid, keelasite ära meeleavaldused. Heameel tõdeda, et ükskord te tõesti möönate seda.

Nüüd tulen põhiseaduse juurde. Veel kord: sõnavabadus, arvamusvabadus ei ole absoluutne. Põhiseadus ütleb otse, et sõnavabadust võib piirata teiste inimeste au ja hea nime kaitseks. Ja tegelikult minu meelest oleks hea, kui see asi vaieldaks lõpuni, et kas tõesti on nii, et see indemniteet katab kõik, et te võite võtta materjalid, kinnise kohtuasja materjalid, mis on kinniseks kuulutatud laste õiguste kaitseks. Kusjuures, selle lõpus leidsid mõlemad pooled, kes vaidlesid, et neil ei ole teineteisele selliseid nõudmisi. Ehk siis lastekaitse, politsei, prokuratuur, kõik eksperdid, kes on seda asja vaadanud, ei ole leidnud sellist etteheidet, nagu teie siin saalis [tegite], ja need kohtuasja hagiavaldus, kõik materjalid, mis esitatakse, on kuulutatud kinniseks laste õiguste kaitseks.

Teie vilistate sellele, sest küüniliselt on see teile väga hea ja poliitiliselt mugav tõesti meid ja Reformierakonda sellega rünnata. Aga minu küsimus on, et kas tõesti peaks olema niimoodi, et teid ei huvita teiste inimeste õigused ega huvita see, et põhiseadus ütleb sõnavabaduse kohta, et see ei ole absoluutne, vaid seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste, vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Ja selle vastu te eksite. Siiamaani muideks ei ole pidanud olema seda kokkulepet või eraldi sellele tähelepanu juhtimist, et Riigikogu liige peab ka seadust täitma, sealhulgas siin saalis. Kas te tahate öelda, et indemniteet katab seda, kui te kellelegi siin füüsiliselt kallale läheksite? Ja ütlete: haa!, see oli siin Riigikogu suures saalis, seetõttu § 62 põhiseaduses ütleb, et minuga ei tohi mitte midagi teha. See ei ole ju nii, vaid on ikkagi ka selline mõiste nagu "inimeseks olemine". Tegelikult saate aru, et sellise küünilise poliitilise käiguga te teete lastele haiget.

13:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased! Austatud valitsusliikmed! Ma ka tulevikus jätkuvalt sekkun sellesse – nii ametikaaslaste poole vaadates kui ka valitsuse poole vaadates –, kui astutakse mingitest piiridest üle, kui hakatakse kogu maailma õpetama. Ma arvan, et see lugupidamine on hästi oluline siin saalis. Ka mina võiksin ju lähtuda sellest, et siin infotunnis on Reformierakonna esimees. Aga meil on teatud institutsioonid, meil on teatud ametikohad, millest me siin lähtume. Ma arvan, et see kahekõne, mida me peame Eesti ühiskonnaga, võiks igas mõttes kanda ka austust meie endi vahel.

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

13:53 Mart Helme

Jah, ma paluksin, et te juhiksite peaministri tähelepanu sellele, et tema ei esita meile küsimusi, tema ei kutsu meid korrale. Me ei ole kedagi solvanud. Martin Helme eelmisel nädalal ei tsiteerinud kinnist kohtumaterjali, vaid resümeeris seda, mis on olnud avalikkuses raadiosaate kaudu. Ja see on põhimõtteline vahe. Kui jurist sellest aru ei saa, siis ei vääri ta seda juristi kvalifikatsiooni. Seda esiteks.

Teiseks, ma juhiksin tähelepanu sellele, mida peaminister ütles eelmisel nädalal valitsuse pressikonverentsil, et see saal olevat nagu muutunud kohaks, kus võib igasugust soga ajada. Lugupeetud Kaja Kallas, ärge ajage siin soga!

13:53 Esimees Jüri Ratas

Ma kindlasti hetkel ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Nüüd on Toomas Järveojal protseduuriline küsimus. Palun!

13:53 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Mul on ettepanek teile, et võib-olla peaks tegema väikese koolituse meie Riigikogu liikmetele, kes esitavad pidevalt protseduurilisi küsimusi, et mis asi on protseduuriline küsimus. Te olete täna siin korduvalt juhtinud Riigikogu liikmete tähelepanu, et see ei olnud protseduuriline küsimus. Võib-olla peaksime viima sisse mingi kollase kaardi või midagi sellist, et kui üks Riigikogu liige on mitu korda esitanud protseduurilise küsimuse, mis tegelikult ei ole protseduuriline küsimus, siis lihtsalt talle ei anta enam selleks sõna.

13:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui te tahate muuta protseduuriliste küsimuste küsimise korda, siis seda on võimalik teha, selleks on vaja muuta kodu‑ ja töökorra seadust. Seda see koosseis üritas. Riigikogu toonane esimene aseesimees Hanno Pevkur kutsus kokku töörühma, kõik fraktsioonid olid esindatud. Selle tulemus oli see, et tegelikult mingeid muutusi ei soovita teha konsensuslikult.

Nüüd sellest koolitusest, millest te räägite – seda tehakse. Minu teada Riigikogu Kantselei iga kord, kui uus koosseis alguse saab, seda koolitust pakub ja [Riigikogu] liikmed seda erineva usinusastmega kasutavad. Nii et teha seda täna veel – kui kellelgi on soov, siis kindlasti Riigikogu Kantselei seda koolitust võib pakkuda.

Signe Kivi, palun, protseduuriline küsimus!

13:55 Signe Kivi

Suur aitäh! Lugupeetud Riigikogu esimees! Täiesti nõus teiega. Teie peate olema meie suhtes lugupidav, meie oleme teie suhtes lugupidavad, teie olete valitsusliikmete suhtes lugupidav, meie oleme valitsusliikmete suhtes lugupidavad, olgu me siis opositsioonis või koalitsioonis. Aga sooviksin jätta protokolli märke selle kohta, et esiteks, olen kindel, et ka teil praegu on võimalus Riigikogu liikmeid lugupidavusele üles kutsuda, ja teiseks, kinnitan, et minu au ja väärikust eelmisel nädalal infotunnis küsimustega riivati. Aga see on väike mure – väike mure selle kõrval, mida me kõik tegelikult lasime siin toimuda mitte sekkudes.

13:56 Esimees Jüri Ratas

Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Kuna meil on aega infotunni lõpuni 3 minutit ja 31 sekundit, siis siin enam ei jõua küsimust esitada ega vastata. Tänan kõiki Riigikogu liikmeid küsimuste eest! Tänan valitsusliikmeid nende vastuste eest! 16. novembri infotund on lõppenud.

13:56 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee