Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu! Head ametikaaslased! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 8. töönädala esmaspäevast istungit. Ja kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun! 

Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna seitse seaduseelnõu. Esimeseks, kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Teiseks, infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister. Kolmandaks, makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Neljandaks, (Juhataja helistab kella.) geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Viiendaks, maapõue seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister. Kuuendaks, ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seitsmendaks, vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Kõik eelnõud on edastatud elektrooniliselt.

15:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud seitse eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorraseadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:03 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27.

Ja asume nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Meile on kõigile välja jaotatud kollastel lehtedel selle nädala 8. töönädala päevakord. Nii et alustame selle päevakorra hääletamise ettevalmistamisega. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 8. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:04 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 71, vastu ei ole ja üks erapooletu, on selle nädala päevakord kinnitatud.


1. 15:04 Peaministri 2022. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035“ elluviimisest

15:04 Esimees Jüri Ratas

Ja alustame nüüd 14. novembri, tänase päeva, esmaspäeva päevakorra menetlemist. Kõigepealt on peaministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Selle ettekande teeb peaminister Kaja Kallas. Enne, kui me selle ettekande juurde läheme, lühidalt tutvustan korda. Kõigepealt on peaminister Kaja Kallase ettekanne kuni 30 minutit. Seejärel Riigikogu liikmete küsimused ja ettekandjale võib esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimised, sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad. Loomulikult on palavalt oodatud ka läbirääkimistele Vabariigi Valitsuse liige või õiguskantsler, kellel see õigus on. Ja arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase, palun!

15:05 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud saadikud! Eelmisel kevadel siinsamas saalis Riigikogu poolt vastuvõetud riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" raames lepiti kokku Eesti riigile ja rahvale pikaajalised sihid ja nendeni jõudmiseks vajalikud muutused. See on Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu koostööd toetav strateegia, mille elluviimisel on Riigikogul väga oluline roll.

Mul on hea meel, et see strateegia ei ole jäänud vaid paberile pandud kokkuleppeks, vaid on kujunenud riigile oluliseks instrumendiks. "Eesti 2035" strateegias seatud sihid annavad hea orientiiri, mis aitab erinevate kriiside-muutuste keskel ka suunda hoida. Ja just nimelt nende muutuste tõttu tuleb aeg-ajalt sihtideni jõudmise teekonda ka kohandada. Seetõttu uuendabki Vabariigi Valitsus igal kevadel "Eesti 2035" strateegia tegevuskava, mis hõlmab nii elluviimiseks kavandatud reforme kui ka olulisemaid muudatusi.

Hea Riigikogu! Ma tean, et selliseid arengustrateegiad kipuvad paraku tihti jääma juba oma numbrirägastikku ja kantseliitlikku kõnepruugi tõttu paljudele eluvõõraks, kuivaks, järjekordseks pabertiigriks, millega ennast samastada ei suudeta. Aga mõelgem siis lihtsalt ja arusaadavalt – see dokument koos oma numbrite ja kuiva statistikaga kirjeldab seda, millises Eestis meie lapsed ja lapselapsed elama hakkavad. 13 aastat, mis on jäänud aastani 2035, on vaata et aeg, mille jooksul kasvab peale uus põlvkond – või kui olla absoluutselt täpne ja kantseliitlik, siis pool põlvkonda. Ja nii, meie järeltulijatele mõeldes, muutub ka see kuivavõitu arengustrateegia ehk pisut elavamaks.

Oleme strateegia pikaajaliste sihtide raames seatud eesmärkide saavutamisel üsna teekonna alguses. Sellegipoolest on juba praegugi oluline ja huvitav jälgida, kas oleme õigel teel. Sihtide poole liikumist aitab andmepõhiselt hinnata riigi keskseid mõõdikuid koondav Statistikaameti lahendus Tõetamm. Praegu näitab see, et osade eesmärkide poole liikumine edeneb üsna jõudsalt, näiteks tööjõu tootlikkus, teadus- ja arendustegevusele kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust, konkurentsivõime kasv. Siiski osade eesmärkide saavutamisel teevad statistika ja trendid murelikuks. Toon oma ülevaates välja olulisemad arengud "Eesti 2035" strateegia viie võrdväärselt olulise sihi lõikes.

Esiteks. Strateegia seab sihiks, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Arukaks inimeseks olemise üheks eelduseks on haridus ja hea hariduse üheks alustalaks on head õpetajad. Riigi pikaajalises arengustrateegias "Eesti 2035" on rõhutatud õpetajate järelkasvu olulisust kõikidel haridustasemetel. Eesti õpetajaskond vananeb: pooled meie õpetajatest on vanemad kui 50 eluaastat. OSKA hariduse ja teaduse uuringu aruandes nenditakse, et eriti kriitiline on koolides seis loodusteaduslike ainete ja matemaatika õpetajatega. Just need on valdkonnad, mille teadmisi uue põlvkonna töökohad eriti vajavad. Õpetajate puudusega tegelemiseks on koostatud õpetajate järelkasvu tegevuskava aastani 2026, mis on suunatud õpetajakutse populariseerimisele, alustavate õpetajate toetamisele ja konkurentsivõimelise töötasu tagamisele. Unustada ei saa ka motiveerivat töökeskkonda.

Riigieelarve läbirääkimiste käigus otsustasime, et õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal 23,9%. Aga selge on see, et raha ei too meie koolidesse ei paremaid õpetajaid ega tublimaid õpilasi, ainult – mitte ainult raha. Tähtis, kirjeldamatult tähtis on ka see, et meie kooli tuleksid turvalised, sõbralikud ja kiusamisvabad. Et nii õpetajad kui õpilased läheksid iga päev kooli rõõmuga, mitte hirmu ja vastumeelsust tundes. Kas see on täna igas koolis nii? Kahtlen selles sügavalt. Kahjuks annab sellistele kahtlustele ainest ka ajakirjanduses ilmuvad lood ja liiga sagedased kirjeldused koolidest, kus just rõõmust jääb vajaka. Kuidas saab valitsus ja Riigikogu kaasa aidata sellele, et me ei peaks lugema ja kuulma koolikiusust, koolivägivallast ja koolitüdimusest? Eelkõige saame seda teha oma eeskujuga. Mõelgem siis sellele järgmine kord, kui kusagil avalikult esineme, et meie sõnad on teod ja meie teod on eeskujuks ülejäänud ühiskonnale.

Head kuulajad! "Eesti 2035" strateegia tähtsustab eesti keele ja kultuuri säilimist ning arengut. Eelmisel aastal oli eesti keele kasutajate osatähtsus 15–74-aastaste hulgas 91% ja strateegias on võetud siht, et see ei väheneks. Peame eesti keele säilimist ja arengut oluliseks ning oleme astunud suure sammu, et aastaks 2030 oleks õppeasutustes täielik üleminek eesti õppekeelele tehtud. See aitab pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata nende emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, mis toetab Eesti riigi identiteedi kujunemist, vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaal-majanduslikku segregatsiooni ning annab eri emakeelega noortele võrdsema stardipositsiooni.

Lihtsustatult võib öelda, et eesti keele oskus annab inimestele peremehetunde. Eesti tahab olla oma riik kõigile eestimaalastele. Aga olgem ausad, raske on omaks saada, kui me teineteist ei mõista. Paraku on ka Eesti poliitikas veel tegelasi, kes pigem töötavad eestikeelsele haridusele vastu, kui sellele üleminekut toetavad. Teate ju ka siin saalis omast käest. Meeldetuletuseks, mõelgem kas või sellele, kuidas eelmine valitsuskoalitsioon viis kuud tagasi just selle tõttu lagunes, et üks koalitsiooni osapool eestikeelsele haridusele ülemineku eelnõu vastu hääletas.

Eestikeelsele õppele ülemineku meetmete rahastamiseks on 2023. aasta riigieelarves planeeritud 41 miljonit eurot. Oktoobris avaldatud OECD haridusstatistika kogumik toob esile, et nii Eestis kui ka teistes riikides kasvab kõrgharidusega inimeste osakaal. Kõrgem haridustase aga tähendab suuremat tööhõivet ja palka ja paremat toimetulekut majanduslanguste ajal. Hea meel on näha, et üle 43% 25–34-aastastest on omandanud kõrghariduse ja oleme jõudsalt liikumas "Eesti 2035" strateegias seatud 45%-lise taseme poole.

Noori on vaja õpetada mitte ainult olemasolevaid teadmisi kasutama, vaid ka üha uusi teadmisi otsima ja neid ise looma. Kõrghariduse senise rahastamisega neid ootusi täita ei saanud. Seetõttu sündiski valitsuses kokkulepe, et alates 2023. aastast tõstame kõrghariduse riiklikku rahastamist igal aastal 15%. Lisaks leidsime kõrgharidusse ka juba sel aastal täiendavad 10 miljonit eurot. Tänu neile otsustele kasvab 2023. aastal riigipoolne kõrghariduse rahastamine 31 miljonit eurot, nelja aastaga 100 miljonit eurot. Vastavalt "Eesti 2035" strateegias kokkulepitule ootame koos rahastuse kasvuga ülikoolidelt muu hulgas seda, et kõiki erialasid saaks edaspidi õppida ka eesti keeles. 26. oktoobril allkirjastas haridus- ja teadusminister valitsuse nimel avalik-õiguslike ülikoolidega ka halduslepingud.

Hea Riigikogu! Mõõdikud näitavad, et meie inimesed on arukad ja tegusad, aga rahva tervisenäitajad teevad murelikuks. 2021. aastal oli tervena elada jäänud aastad sünnimomendil kahanenud nii meestel kui ka naistel. Mehed elavad eeldatavalt tervetena 54,9 eluaastat ja naised 58 eluaastat. "Eesti 2035" raames seatud sihini, et aastaks 2035 oleks meestel tervena elatud aastaid 63 ja naistel 64,5 eluaastat, on veel palju minna. Muidugi võib kogu sellele temaatikale vaadata ka nii, et elu ongi haigus, mis lõpeb surmaga. Aga ma tahaksin täna kasutada võimalust ja panna kõigile eestimaalastele südamele: võtke oma perearstiga ühendust ja läbige üks korralik tervisekontroll. Mitte ainult sel aastal ja mitte ainult selle pärast, et mina seda palun – tehke seda enda ja oma lähedaste heaolule mõeldes. Palun.

Lisaks tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisele ning rahastuse korrastamisele tuleb järjest enam tähelepanu pöörata sellele, et inimeste hoiakud ja ka käitumine muutuks terviseteadlikumaks ja riskikäitumist vähendavaks. Seda ka vaimse tervise teemal. Eriti murelikuks teevad noorte kasvavad mured vaimse tervisega. Seetõttu planeerisime tuleva aasta eelarves tervisevaldkonnale lisaraha, mis võimaldab pakkuda ja arendada vaimset tervist toetavaid tegevusi senisest laiemale sihtrühmale.

Austatud Riigikogu! "Eesti 2035" strateegia teine, aga mitte vähem oluline siht on avatud, hooliv ja koostöömeelne keskkond. Kriisid, sealhulgas Venemaa sõjast Ukraina vastu tingitud raskused, on pannud paljud inimesed maailmas keerulisse olukorda. Nii ka Eestis. Kasvanud kulutused energiale, eluasemele ja toidule halvendavad inimeste majanduslikku olukorda. Kuigi need raskused on loodetavasti ajutised, ei jäta me praegu inimesi hätta.

Järgmise aasta eelarvet kavandades tegime mitu otsust, mis aitavad inimeste toimetulekut suurendada. 2023. aastal tõuseb maksuvaba tulu, mis jätab inimestele oluliselt rohkem raha aastas kätte. Vanemaealiste toimetulekut toetab 2023. aastal nii keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabaks muutmine kui ka erakorralise pensionitõusu ja maksulaekumiste kasvu tulemusel tõusev keskmine pension. Peretoetuste tõus aitab lastega peredel majanduslikult paremini toime tulla ja suurendab kindlustunnet perelisa planeerimisel. Energiahindade mõju leevendamiseks kodutarbijale on riik välja töötanud erinevad ajutised toetused, mille mõju on viimastel elektri-, gaasi- ja kaugküttearvetel ka selgelt märgata.

Head kuulajad! "Eesti 2035" strateegia ütleb, et igaühel peavad olema võimalused ja vajalik tugivõrk eneseteostuseks kogu eluaja jooksul. Praegu on aga osal elanikkonnast eneseteostuse võimalused piiratud, sest nad hooldavad oma lähedast. 2021. aastal oli suure hoolduskoormusega inimesi Eestis 2,3%. See tähendab, et 25 000 vähemalt 16-aastast inimest abistes või hooldas oma leibkonna liiget vähemalt 20 tundi nädalas. "Eesti 2035" strateegias on sihiks seatud vähendada nende inimeste osa vähemalt poole võrra. Praegused trendid näitavad aga survet hoolduskoormuse kasvuks, sest vanemaealiste osakaal rahvastikus kasvab samal ajal, kui inimeste tervis halveneb.

Esitasime septembris Riigikogusse eelnõu, mis muudab hooldekodu koha kättesaadavaks, tõstab üldhoolduse kvaliteeti ja parandab koduhoolduse kättesaadavust. Sel eesmärgil investeerib riik järgmisel aastal hoolekandesse ja kodus elamist toetavatesse teenustesse ca 40 miljonit eurot ning edasistel aastatel suurendab vastavalt kohalike omavalitsuste tulubaasi.

Toetan väga "Eesti 2035" strateegias väljatoodud eesmärki ajakohastada kogu pikaajalise hoolduse süsteemi. Pikaajalise hoolduse reformi eesmärk on võimaldada inimestel võimalikult kaua elada inimväärselt oma kodus, aga nii, et see ei võtaks nende lähedastelt ära võimalust oma elu elada – käia tööl, puhata ja ühiskonda panustada. Kui aga tekib vajadus hooldusteenuse järgi, peab see olema kättesaadav ja kvaliteetne.

Head kuulajad! Majanduse osas seab "Eesti 2035" sihiks tugevuse, uuendusmeelsuse ja vastutustundlikkuse inimese ja looduse suhtes. Värsked prognoosid näitavad geopoliitilisest ebastabiilsusest tulenevalt suuremat ebakindlust ka Eesti majanduses. Samas on Eesti majandus seni olnud heal kursil, mis annab lootust, et varem või hiljem tuleme ka sellest kriisist tugevana välja.

Näiteks on viimastel aastatel oluliselt paranenud tööjõu tootlikkus, kasvades Euroopa Liidu võrdluses eelmisel aastal 86,7%-ni Euroopa Liidu keskmisest. 2020. aastal oli see 82,4%. Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud kasvasid 2020. aastal 1%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Koos riigi poolt teadus- ja arendustegevusse suunatava rahaga, mis on alates eelmisest aastast 1% sisemajanduse kogutoodangust, võimaldab see leida uusi ja nutikaid lahendusi ning tehnoloogiaid.

Oleme eesmärgiks seadnud kasvatada Eestis sellise teadvuse osakaalu, mis toetab ettevõtete ja ühiskonna paremat toimetulekut. Heaks näiteks sellisest meetmest on rakendusuuringute programm, mille kaudu oleme kahe aasta jooksul toetanud üle 100 projekti, mille eesmärk on uute tehnoloogiate väljatöötamine ja rakendamine siinsetes ettevõtetes.

Selleks, et tõsta meie majanduse konkurentsivõimet, peame hoolega mõtlema, kuidas ja milliseid ressursse me kasutame. Oleme eesmärgiks seadnud toota 2030. aastal 100% oma elektrivajadusest taastuvatest allikatest. Taastuvale energiale üleminek aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja see on praeguses julgeoleku- ja energiakriisis üks olulisemaid sihte. Oleme muutmas seadusandlust, et ületada takistused, mis taastuvenergia arengut siiani on piiranud. Saame riigi poolt kiirendada loamenetlust, tagada rohkem eksperte, kiirendada planeeringute protsessi ja tugevdada võrke, et rohkem taastuvelektri tootmisseadmeid saaks liituda.

Meretuuleparkide arendamiseks eelvalitud alad said paika mais kehtestatud merealade planeeringuga. Eesti ja Läti ühine meretuulepargi ja võrgutaristu arendus sai augusti lõpus Euroopa Liidu taastuvenergia piiriülese projekti staatuse, mis loob võimaluse selle ehitamiseks Euroopa kaasrahastust taotledes. Taastuvenergia arendust toetavad ka riigi poolt korraldatavad vähempakkumised taastuvenergia ostmiseks.

Venemaa energiakandjatest loobumiseks on vajalik Euroopa Liidu ühine tegevus, et tagada ka energia siseturu toimimine. Oleme ühiselt otsustanud vähendada gaasi tarbimist, koordineerime gaasihoidlate täitmist ning meetmeid kõrgete hindade leevendamiseks. Meil on Läti ja Soomega sõlmitud kokkulepped, kuidas gaasinappuse korral üksteist aidata. Kuigi paljud asjad on veel töös, on ühisel tegutsemisel olnud juba siiani selge mõju. Euroopa Liidu gaasihoidlad on täidetud 95% ulatuses ning gaasi tarbimine terves Euroopas on langenud 10%, Eestis veelgi kiiremini – juba 30% võrra.

Energia on aga vaid üks sisend, millele peame mõtlema, et oma majandus konkurentsivõimelisemaks muuta. Eesti ressursitootlikkus on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes madal. Suutsime aastal 2020 ühe kilogrammi materjali kohta luua vaid 0,66 eurot väärtust. Euroopa Liidu keskmine on 2,1 eurot. Konkurentsis püsimiseks on lisaks viimase viie aasta jooksul ressursitõhususe valdkonda suunatud 200 miljonile eurole vaja jätkata ka ressursside nutikama kasutamise toetamist. Toetame ka lähiaastatel taastekavas tõhusamate rohelisemate tehnoloogiate kasutuselevõttu 14 miljoni euroga. Rahaliselt panustame ringmajandusse järgmisel viiel aastal kokku 111 miljonit eurot. Et kõike seda ühtselt ja läbimõeldult koordineerida, lõime eelmisel aastal rohepoliitika juhtkomisjoni, kelle töö tulemusel on valmimas tegevuskava, mis koondab kokku lähiaastate olulisemad tegevused roheleppe täideviimisel.

Ma tean, et ka siin saalis on inimesi, kes tõrjuvad ja naeruvääristavad rohelepet. Mõni nimetab seda õrnusega rohepöörasuseks. Mõni räägib neist ilusatest aegadest, kui elekter oli tasuta ja põlevkivi kasvas maa peal. Kogu maailmas liigub finantseerimine selle poole, et keskkonna saastavatele tehnoloogiatele laenuraha on kallim, et mitte... Ja kui me selle peale ei mõtle, siis me tegelikult kukume konkurentsist välja. Sellele, kuidas ettevõtjaid aidata, rohelisemaks muutuda, tuleb mõelda pigem varem, mitte hiljem.

Hea Riigikogu! Elukeskkonna osas seab "Eesti 2035" sihiks, et see oleks kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne. Viimastel andmetel oli 84,5% Eesti elanikest oma elukeskkonnaga rahul. Siiski on elukeskkonnaga seotud kaks näitajat, mille paranemisse on vaja panustada: hoonete energiatõhusus ja säästlikud liikumisviisid. Elamute ja mitteelamute energiatarve on viimastel andmetel püsinud 16,5 teravatt-tunni juures. Siht on langetada 14,5 teravatt-tunnile. Elamumajanduse energiatõhususe parandamise vajaduse on eriti teravalt esile tõstnud kallinenud energiahinnad. Järgmisel aastal makstakse 75 miljonit eurot korterelamute renoveerimistoetusi. Hoonete renoveerimine on üks olulisemaid energiasäästu viise, mille abil on võimalik vähendada hoonete energiatarbimist umbes poole võrra, vähendada küttearveid, aga parandada märgatavalt ka hoonete sisekliimat.

Strateegias on seatud ka siht suurendada säästlikke liikumisviise nii, et ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi liikujate osakaal oleks 55% töölkäijatest. Kahjuks langes see eelmisel aastal 33,9%-ni. Hea meel on näha, et mitmed piirkonnad on järjest enam tähelepanu pööramas jalgsi ja rattaga turvaliselt liiklemise soodustamisele ja ühistranspordi edendamisse. Rongireisijate arvu kasv näitab samuti, et rong on üha rohkematele inimestele soodsamaks ja mugavamaks alternatiiviks sõiduauto kasutamisele. Suurenev reisijate arv tähendab vajadust ka uute rongide järele, mistõttu otsustas valitsus soetada täiendavaid elektrironge ning jätkata raudteede elektrifitseerimist.

Ühistransport ja liikuvus on valdkonnad, kus kohati seniste toimimismudelite asemel on vaja leida hoopis uued – ning on ruumi katsetamiseks. Heaks näiteks on siin nõudepõhise ühistransporditeenuse pilootprojektid Saaremaal ja Tartumaal. Need on näidanud, et see teenus aitab vähendada isiklikku sõiduautokasutust, kaotada asjatud tühisõidud, aga see tagab ka, et ühistransport oleks kättesaadav kõigile, kes seda vajavad. Kas enne 2035. aastasse jõudmist tekib siin saalis ka enamus, kes suudab niinimetatud tasuta ühistranspordi kvaliteetsematele rööbastele juhtida, seda näitab aeg.

Hea Riigikogu! Viiendaks sihiks "Eesti 2035" strateegias oleme seadnud uuendusmeelse, usaldusväärse, inimkeskse riigivalitsemise. Strateegia elluviimise suhteliselt lühikese aja jooksul avaldunud kriisid on küll mõnevõrra vähendanud elanike turvatunnet, aga see siiski püsib jätkuvalt kõrgel. Sellel aastal hindas 90% elanikke Eestit turvaliseks riigiks, kus elada.

Kahjuks ei ole põhjust arvata, et julgeolekukeskkond lähiajal oluliselt paraneks. Selleks, et meil tulevikus oleks ka demokraatlik ja turvaline riik, tuleb panustada nii sõjalisse kui mittesõjalisse riigikaitsesse. Seetõttu jätkame Eesti iseseisva kaitsevõime kiirendatud väljaarendamist. Kaitsekulud on aastatel 2023–2026 keskmiselt 2,8% SKP-st, ületades 2024. aastal esimest korda 3% piiri. Küberturvalisus – samuti oluline. Sinna – küberturvalisuse tagamiseks ja digiriigi baassüsteemide toimimiseks eraldasime riigieelarve strateegia tegemisel IKT baaseelarvesse igal aastal 42 miljonit eurot.

Julgeoleku ja kriisikindluse tagamine on pidev sihipärane tegevus ühiskonnas tervikuna, valmistudes kõige tõsisemateks sõjalisteks ja tsiviilkriisideks. Oleme valmis lahendama ka väiksema mõjuga kriise. Elanikkonna kaitse, sisejulgeoleku tugevdamiseks eraldati 2022. aasta lisaeelarvega 23 miljonit eurot ning aprillis otsustasime täiendavad 30 miljonit eurot ka 2023. aastasse. Uue valmisoleku seaduse koostamine on samuti oluline samm riigi kriisijuhtimise ja valmisoleku parandamiseks.

Eesti julgeolekule aitab kaasa Eesti nähtavus maailmas. Kui meid positiivselt teatakse ja tuntakse, seda suurema tõenäosusega meile ka tõsiselt hädas appi tullakse. "Eesti 2035" strateegiaga jälgitavas Elcano globaalse kohalolu indeksis, mis võtab lisaks sõjalisele ja majandusvaldkonnale arvesse ka saavutusi teaduses, hariduses, spordis, kultuuris, tõusis Eesti positsioon eelmisel aastal kuue koha võrra. See on väikese riigi kohta väga hea tulemus.

Eesti on usaldusväärne ja innovatiivne liitlane nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus. Ukrainas toimuv sõda on teisi riike pannud kõrgelt hindama Eesti teadmisi seoses Venemaaga. Eesti on teinud märkimisväärselt ettepanekuid Venemaa-vastastesse sanktsioonipakettidesse, olnud eeskõneleja Ukraina toetamisel Euroopa Liidu kandidaatriigiks saamisel. Oleme kutsunud ka teisi liikmesriike üles veelgi enama Ukrainat toetama. Ja mis kõige olulisem – Eesti sõnad on kooskõlas Eesti tegudega. Oleme näidanud eeskuju nii Ukraina sõjapõgenike abistamisel, Ukraina kaitsevõimekuse tõstmisel kui ka humanitaarabi andmisel.

Hea on teada, et suurem osa Eesti inimestest on jätkuvalt valmis Ukraina sõjapõgenikke aitama. Eelmisel kuul toetas põgenike vastuvõtmist 73% elanikkonnast. Eesti on üks suurimaid Ukraina toetajaid nii elaniku kui ka SKP kohta arvestades. Sellega toetame reeglitepõhise maailmakorra säilimist, mis on väikeriikide julgeoleku oluliseks tagatiseks. Jätkame Ukraina abistamist, sest teame, et aidates Ukrainat, aitame Eestit ennast. Me saame olla suured ja suuremeelsed, mitte väikesed ja väiklased.

Hea Riigikogu! "Eesti 2035" annab sihi kogu Eestile ja selle elluviimiseks on vaja panust ja häid mõtteid kõigilt. Seetõttu pean oluliseks, et strateegia elluviimise käigus hoitakse sedasama avatud ja kaasavat joont, mis oli ka strateegia koostamisel. Igal aastal katsetatakse uusi võimalusi, kuidas Eesti elanikke saaksid riigi pikaajaliste sihtide elluviimisel kaasa rääkida. Näiteks on kogu novembrikuu jooksul käimas "Eesti 2035" arvamusrännak kõigile soovijatele. Inimesed üle Eesti korraldavad arutelusid oma sõprade, sugulaste või kogukonnaga ja saadavad ettepanekuid, kuidas ühes või teises valdkonnas riigi pikaajaliste sihtide poole liikuda.

Lõppkokkuvõtteks tahan öelda, et vaatamata kriisidele ja raskustele ei tohi me kaotada ja usku Eesti riiki ja Eesti tuleviku. Lennart Meri on siin Riigikogus 1995. aastal öelnud: "Eesti maailmapuu kasvab igavesti ja Eesti riik kasvab igavesti. Lisanduvad üksnes aastaringid. Mõned on jõulisemad, mõned vaevalisemad." Tsitaadi lõpp. Ei tea, kui vaevaline saab olema Eesti jaoks järgmine või ülejärgmine aastaring, aga usun, et "Eesti 2035" strateegia sihte silme ees hoides suudame kriisidest läbi tulla nii, et ka tulevikus on meil vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline Eesti riik, kus säilib ja areneb Eesti rahvus, keel ja kultuur, mis on meie suurimaks eesmärgiks nii "Eesti 2035" strateegia kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi. Aitäh!

15:31 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, ma tänan teid! Teile on ka küsimusi. Tõnis Mölder, palun!

15:31 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Arengustrateegias "Eesti 2035" on toodud see eesmärk, et me panustame Eesti tervishoiukuludesse 6,7% SKP‑st. See jääb 3% alla Euroopa Liidu keskmise. Me teame seda, et Eesti ravijärjekorrad ja ravi kättesaadavus on Euroopas kõige-kõige kõrgem. Teie juhitud valitsus loobus sellest plaanist, mida 2017. aastal Jüri Ratase valitsus rakendas, ehk panna riigieelarvest lisavahendeid haigekassasse, et hoida tänast tervishoiu kättesaadavuse taset. Minu küsimus on see: kuidas te näete seda, et kuidas katta seda paari aasta pärast tulevat haigekassa miinust, mis on üle paarisaja miljoni? Ehk kas me liigume selles suunas, et inimesed peavad rohkem hakkama maksma tasulist teenust, et arsti juurde saada? Kas me vähendame riigi poolt pakutavaid teenuseid või me läheme seda teed, et ravijärjekorrad lähevad veelgi pikemaks?

15:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ravijärjekorrad pikenesid ka COVID‑i tõttu just sellele põhjusel, et COVID‑i tõttu oli tervishoiuteenuse osutamine piiratud ja seetõttu need ravijärjekorrad läksid veelgi pikemaks, kui nad varasemalt olid ehk see COVID tuli vahele ja nüüd tehakse seda vahet tasa. Haigekassa eelarve on seotud sotsiaalmaksu laekumisega ja õnneks on heameel tõdeda, et sotsiaalmaksu on laekunud rohkem kui varasemalt, sellepärast et palgad tõusevad, inimeste palgad tõusevad ja samamoodi on Eesti tööhõive olnud päris heal tasemel, nii et hetkel seda lisavajadust ... Lisavajadus muidugi on kõigil, aga see ei ole nii akuutne. Oluline on see, et mitte ainult raha, vaid et meil on ka need inimesed, kes seda tervishoiuteenust osutavad, ja samamoodi oluline on see, mis ma ütlesin, et peab tegelema ka selle ennetuspoolega, inimeste terviseteadlikkuse tõstmisega, spordi, tervislike eluviiside propageerimisega, et tegelikult need inimesed arsti juurde üldse ei jõuaks, sellepärast et see on juba siis, kui me tegeleme selle tulekahjuga, tegeleme tagajärgedega, mitte sellega, et seda üldse ei tekiks. Nii et jah, loomulikult igal pool on arenguruumi, ka ravijärjekordade parandamises on kõvasti arenguruumi, aga vaikselt ja kindlalt see ravijärjekord väheneb.

15:34 Esimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

15:34 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud peaminister! Kuulasin seda vastust ja ega vastust ei saanud. Sellepärast et vaatasin ka neid teese, mis te seal ennem kokku kirjutasite, ja seal tuleb välja, et te nagu panustate ainult sellesse nii-öelda rahvatervisesse, aga kogu see tervishoiu korralduse pool, see vajab tegelikult ümber tegemist, mitte lihtsalt korraldamist, nagu teie arvate. Ja on ka teada, et näiteks siin rahvas ei ole nõus ise maksma. Kantar Emor tegi siin uuringu selle aasta suvel ja ainult 28% inimestest olid nõus ise maksma. Järjekorrad on pikad ja mitte ainult, et pole süüdi see paha haigus, mis meil oli, vaid ka on ikka aastaid olnud ja eriti ma mäletan ikkagi, nagu on Reformierakond võimul, nii tervishoidu ei panustata midagi juurde. Kõik need silmahaigused, psühhiaatrid, gastroenteroloogid – tohutud, tohutud järjekorrad. Ma küsin teilt, kaks küsimust. Üks, kes meie tervishoidu teie meelest juhib (Juhataja: "Hea küsija, teie aeg."), ja teiseks, mis siis on tegelikult plaanis ümberkorraldusteks.

15:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, kõikide teie väidetega ma loomulikult ei saa absoluutselt nõus olla. Näiteks vaimne tervis on midagi, millesse varasemalt ei ole üldse nii palju raha pandud, kui meie valitsused on pannud. Ja ka siin Riigikogus on meie erakond ja fraktsioon selle nimel võidelnud, et vaimse tervise teemad ja raha sinna valdkonda tuleks. Näiteks kliiniliste psühholoogide kutseaastat rahastatakse kõike seda, et tegelikult neid pooli lahendataks. Teine, mis puudutab ravi rahastamist, siis kui me jätame hambaravi kõrvale, siis Eestis on ikkagi tervishoid ravikindlustatud isikutele tasuta. Ja see on uskumatult suur asi. Enamus inimesi on ravikindlustatud – kui ma õigesti mäletan, siis oli vist ainult 4% inimesi, kellel seda ravikindlustust ei olnud – ja selle tulemusena ongi see, et kui inimesed teaksid, mida nad mujal selliste samasuguste teenuste eest peavad maksma, siis see on kõik, mida Eesti riik teeb oma inimeste jaoks. Ega keegi ei ole teinud ju ettepanekut, et kuidagi siis, et inimeste omaosalus suureneks, või õigemini on see käinud läbi kiirabiteenuste puhul näiteks, on tulnud just see, et kiirabiteenus on väga kallis, aga inimesed kuritarvitavad seda. Mul endal tuttavad, kes on kiirabi peal parameedikud, ütlevad, et kutsutakse kiirabi välja, et vahetada plaastrit. Tegelikult, kui nad saaksid selle eest arve, siis seda võib-olla ei tehtaks niimoodi. Meil on kõik tasuta selles suhtes, võrreldes teiste riikidega, kas või, ma ei tea, Ameerikaga, kus sa saad ikkagi meeletu arve, kui sa tervishoiuteenuse poole või tervishoiuasutusse pöördud. Ma ei ütle, et see on ideaal ja sellist ettepanekut keegi ei tee, aga ma lihtsalt tahan öelda, et meil on tegelikult ka väga palju asju, mis on väga hästi, millest ei saa ka ümber vaadata neid kriitilisi asju välja tuues.

15:38 Esimees Jüri Ratas

Marko Šorin, palun!

15:38 Marko Šorin

Tänan, esimees! Lugupeetud peaminister, tänan selle ülevaate eest! Mind huvitab hoopis teine peatükk, mis puudutab liikuvust ja ühendusi, millest te samuti rääkisite. Tihtilugu, kui räägitakse suurtest strateegilistest eesmärkidest, siis öeldakse, et me ei saa seda teha, on vaja võlgu võtta ja võlg tähendab seda, et me pärandame oma lastele võla tagasimaksmise. Paraku on asjalood niimoodi, et kui me seda ei tee, siis me pärandame oma lastele hoopis mahajäämuse ja perspektiivituse. Sissejuhatuseks. Eesti on Euroopa Liidu ees võtnud kohustuse, et TEN-T põhivõrku kuuluvad Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu maanteed välja ehitada aastaks 2030. Eelmine nädal või nädal enne seda tuli välja uudis, et Vabariigi Valitsus on taotlemas pikendust, et seda oleks võimalik teha aastaks 2050. Üks kommentaar Facebookis oli, et selleks ajaks autod lendavad ja ei olegi maanteid vaja. Kas see vastab tõele või ei vasta, saate ümber lükata?

15:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Järgmise aasta eelarves tõesti me investeerime erakordselt palju rohkem, kui me oleme kunagi varem investeerinud, aga meil on väga selge fookus. See fookus on julgeolek. See fookus on riigikaitse, julgeolek laiemalt, elanikkonnakaitse, aga riigikaitse ka kitsamalt. Ja teine fookus on inimesed. Me investeerime inimestesse väga palju, et see tasakaal betooni investeerimisel versus inimesed on tõesti seekord rohkem inimeste poole kaldu. Need on need valikud, mida me oleme selle aasta eelarvega teinud. Ja loomulikult tulevad valimised ja saab sealt edasi vaadata.

Teede rahastus ju üle aastate jääb samaks, nii nagu me oleme "Eesti 2035" strateegias ette näinud seda, et tegelikult me tahaksime vähendada seda autostumist ja rohkem selliseid keskkonnasõbralikumaid liikumisviise propageerida. Seetõttu investeerime Rail Balticusse, investeerime ka raudteede elektrifitseerimisse, et inimesed saaksid liikuda punktist A punkti B kiiremini. Need ongi lihtsalt prioriteedid, mis on seatud.

15:40 Esimees Jüri Ratas

Heidy Purga, palun!

15:40 Heidy Purga

Suur aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Tänan väga selle kõne eest. Ja lõpus, nii nagu ikka, mul hing hõiskab, kui inimesed tänavad kultuuri ja kultuuriga tegelevaid inimesi ja peavad kultuuri tähtsust ühiskonnas oluliseks. Nii nagu selles arengukavaski on ju kirjas, et kultuur suurendab inimeste heaolu, toetab nende toimetulekut, vaimset, füüsilist tervist, aitab kaasa ühiskonna sidususele ja muud tarka. Ma lisaksin siia veel seda ka, et kui te siin julgeolekust rääkisite, et minu meelest kultuur on ka meie ühiskonna üks sisejulgeoleku olulisemaid alustalasid. Aga sellele ligipääsetavusega on statistika järgi ja mõõdikute järgi suuri probleeme. Me näeme ka riigieelarves kultuuri osatähtsus kahaneb, kui numbreid vaadata. Kuidas teie näete seda kultuuri osatähtsust ja (Juhataja: "Hea küsija, teie aeg!") sellesse panustamist riigi mõttes?

15:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kultuur on väga oluline, nii nagu ma ütlen, et Eesti põhiseadus ütleb, et kõik, mida me teeme, on eesti keele, kultuuri ja rahva arenguks. Ja sellest lähtuvalt tulebki neid samme astuda. Kultuur eraldi võttes on... Kui me võrdleme teiste Euroopa riikidega, siis me investeerime muidugi kultuuri palju rohkem, kui seda teevad teised riigid. Protsendina näiteks üldse eelarvest ja eelarve kuludest. Ja me selles suhtes oleme üsna eesrindlikud, isegi vist esimesel kohal Euroopas lausa. Aga me peamegi seda tegema sellel põhjusel, et me oleme väike riik, me oleme väike kultuur, ja selle elushoidmiseks peab tegema suuremaid pingutusi. Sellega ma olen ka väga nõus, et see on julgeolekuosa, see, kuidas me teineteisega läbi saame. Ja nii, nagu te ütlesite, see kõik ju parandab ka vaimset tervist ja need nii-öelda elemendid omavahel peavad kõik kokku klappima. Jah.

15:42 Esimees Jüri Ratas

Signe Kivi, palun!

15:42 Signe Kivi

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud peaminister! Kuulasime äsja teie, peaministri ülevaadet riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Samas on viimasel ajal mantrana kõlanud väited, et riigil puudub pikk plaan. Seda on tõstatanud uut või esimest mandaati taotlevad poliitikud, mõned ettevõtjad, ajakirjanikud, opositsioon. Aga riik, need oleme ju meie kõik: Eesti rahvas, Riigikogu liikmed siin saalis, valitsus. Mis on teie vastus, millist pikka arengustrateegiat me siis veel vajame ja kas ehk viis selle arengustrateegia sihti on liiga lühikese perspektiiviga?

15:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõik on suhteline. Praegu 13 aastat on üsna pikk aeg, aga alati saaks teha ka pikemaid dokumente. Aga samas ma vastan sellele nii, et minu meelest see on väga laiapõhjaliselt kokku pandud. Üks on see, et mis need eesmärgid on, ja nende eesmärkidega, ma arvan, mitte keegi siin saalis ka ei vaidle. Me ju tahame, et meil oleks arukamad ja tervemad inimesed. Aga selle strateegia võlu on selles, et me vaatame ka neid sihte, plaane, kuidas nad meid viivad, ja mõõdikud on meil paigas, et kui me teeme mingi otsuse, kas see läheb õiges suunas või ta läheb tegelikult vales suunas. Saame vastavalt ka seda sihti sättida.

Miks ma ütlen, et kõik on suhteline, on see, et selliseid kriise, nagu meil praegu on, me tegelikult ju keegi ette ei näinud ja sellest tulenevalt me peame neid sihte ka kohandama või kohandama neid reforme, mida me teeme nende sihtide saavutamiseks. Minu jaoks see 13 aastat on üsna pikk aeg. Saab teha ka pikemaid, aga minu meelest on hea, et see on üldse paigas. See on see pikk plaan koos mõõdikutega, mida me saame iga-aastaselt jälgida. Siin on olnud varasemaid valitsusi, kes võib-olla on teinud otsuseid, mis ei ole läinud õiges suunas. Ma ei ütle, et kõikides valdkondades. Samamoodi võib öelda selle valitsuse kohta, et kui ei lähe õiges suunas, siis tuleb seda korrigeerida ja vaadata, et mis siis ikkagi saab.

Miks meil näiteks seesama tervena elatud eluaastad on halvenenud? Ma juhin tähelepanu, et tervena elatud elu, see ei ole kuidagi ... See on väga subjektiivne. See on see, kuidas inimesed ise ennast tunnevad. Ma arvan, et siia on päris palju panustanud COVID, ärevus, vaimse tervise mured, mis on sellega seoses tulnud, ka see sõda on kindlasti mõjutanud inimeste enesetunnet, et nad ei tunne, et nad on nii terved. Aga küsimus, mida me saame selle jaoks teha, et need mõõdikud ikkagi hakkaksid liikuma õiges suunas, et inimesed oleksid tervemad. Aga minu jaoks on see pikk plaan.

15:45 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

15:45 Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud peaminister! Terviseteema on nii teie jutus kui siin saalis olnud täna päris läbiv teema. Kui me hindame perspektiivi ja vaatame uuringute tulemusi, siis ka noorte seas tervis eriti paremaks ei hakka minema, pigem halvemaks. Nii et võib hinnata, et tegemist on kui mitte juba kriisiseisundiga, siis kriisieelse seisundiga. Kui me vaatame riiklikku tegevust, siis Sotsiaalministeerium tegeleb nagu tagajärgedega, tervishoiuga, Kultuuriministeerium liikumisega ehk ennetusega. Ennetuse poolelt võib hinnata veel seda haridusministeeriumi tegevust ehk siis selle kooli viimist. Kokkuvõttes ei ole ka neile see tegevus prioriteetne. Ja minu küsimus on selles, et mis võiks olla tulevikku vaadates riiklik tegevuskava ...

15:47 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg.

15:47 Jüri Jaanson

... et rahva tervis hakkaks paremaks muutuma.

15:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eks meil neid arengukavasid ja tegevuskavasid ja põhialuseid on iseenesest ju hästi palju. Meil on näiteks noortevaldkonna arengukava 2021 kuni 2035, mis puudutab noori, seal on ka spordi või liikumise osa, ma usun, sees, ma ei ole seda ise niimoodi lugenud. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava on meil ka, haridusvaldkonna arengukava täpselt samamoodi, kultuuri arengukava samamoodi ja erinevad põhialused samamoodi on poliitikate kujundamisel olemas. Need kõik on sellised asjad, kes seda siis ka, mis tähendab, neid teemasid ka siis peegeldavad. Aga see suurem pilt on seesama tegevuskava, mida me selle "Eesti 2035" raames paika paneme. Aga siin on väga palju erinevaid valdkondi, mis sellega väga hästi ka haakuvad. Miks noored on ülekaalus, miks nad liiguvad vähem? Kas küsimus on haridusvaldkonnas, on see küsimus isiklikes eeskujudes, on see küsimus meie toidulauas? Milles? On see küsimus ka vaimses tervises näiteks? Need asjad jah peavad käima koos, aga tõepoolest, see laste ülekaalulisus on kindlasti mure ja sellega seotud on, ma arvan, ülekaalulisusega seotud on ju ka tegelikult see tervena elatud eluaastad, kuidas inimesed ennast tunnevad. Nii et ma arvan, et kui me saame ka laste tervisenäitajad paremaks, siis tegelikult meil ka pikenevad need tervena elatud eluaastad. Need kõik on omavahel seotud.

15:48 Esimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

15:49 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! "Eesti 2035" strateegia oluline teema on teadustulemuslik teadus- ja arendustegevus. Möödunud aastal panustasid nii erasektor kui riik Eestis kumbki teadus- ja arendustegevusse 1% SKP-st. See on väga hea näitaja, aga see fakt paneb kujutlusvõime tööle. Maailmas, me teame, on esikolmikus püsinud pikalt üks riik, Lõuna-Korea, kus kokku panustavad riik ja erasektor 3,4% SKP-st. Kuidas te hindate, kas Eestil on kasvuruumi, eriti teades, et maailmas otsib teadusraha alati tarku ja innovaatilisi ideid? Kas me teeme piisavalt, et teadusanded ei läheks kaotsi?

15:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on väga hea küsimus. Jah, kui me vaatame neid riike, kes on globaalses innovatsiooniindeksis kõrgel kohal – Lõuna-Korea, Soome ja Rootsi –, siis kõik nad panustavad teadus- ja arendustegevusse oluliselt rohkem: 3% ja üle selle. Ka Iisrael minu teada on seal. Seega, arenguruumi meil on kindlasti. Need asjad on omavahel väga palju seotud. Kui me kõrgharidusega inimeste osakaalu saame kasvatada, kui me paneme rohkem teadus- ja arendusraha riigi poolt. Me oleme teinud muideks ka Teadus- ja Arendusnõukogu, mis on peaministri juures. Seal on ettevõtjad, seal on teadlased, seal on valitsuse liikmed. Ettevõtjatega koostöös ekspertide kogu töötas välja sellise innovatsioonitrepi. Ja innovatsioonitrepp on selleks, et saada just ettevõtjaid rohkem innovatsiooniga tegelema. Kui küsida, siis enamus ettevõtjaid arvavad, et nad on väga innovaatilised, aga kui teha neile selline tööriist, et sa saad hinnata, millisel astmel sa tegelikult oled, siis selgub, et arenguruumi on küll. See avab silmad.

Me tegime sellise kokkuleppe koos EAS-iga, et kõik need meetmed, mis meil näiteks riigi poolt on, toetusmeetmed erinevate teadus- ja arendustegevuste tagant tõukamiseks, et paneme need samamoodi sinna trepi peale. Ehk siis, kui sa vaatad, et näiteks ma ettevõtjana olen teisel trepiastmel, aga ma tahaksin olla seal, kus rohkem lisandväärtust toodetakse, siis sa saad ka vastuse küsimusele, kust ma abi saan, kuhu ma saan pöörduda. See on kindlasti üks asi.

Aga teine asi, mis on, on ikkagi rakendusuuringute teema, seda toovad kõik ettevõtjad välja, et üks leiutis või innovatsioon toodab järgmist. Ja see on ka teadus- ja arendusrahastuse küsimus. Kui on erinevad innovatsiooniastmed, üheksa neid on, alguses on selline uudishimul baseeruv teadus, mida teevad ülikoolid ja see on meil väga heal tasemel, ja päris lõpus on need pilootprojektid, mis juba ettevõtjad teevad, seal vahepeal on selline kuristik, kuidas sellest nii-öelda avatud uudishimu baasil olevast uudishimust, see kõlab halvasti, aga avatud teadustööst tuleks siis see intellektuaalne omand, mis seda lisandväärtust majandusse toodab. Ja seal on meil küll õppida nendelt riikidelt, kes seda teadusraha ka nutikalt kasutada tahavad. Eks neid mõtteid siin on. Aga arenguruumi, vastates teie küsimusele, on küll.

15:52 Esimees Jüri Ratas

Yoko Alender, palun!

15:52 Yoko Alender

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Aitäh selle väga olulise ettekande eest. Pikkade eesmärkide seadmine ja nende täitmise kontrollimine on ülioluline. Jätkan pisut samal teemal: teadlaste kaasamine riigi juhtimisse, nende eesmärkide täitmisse. Rohepoliitika ekspertrühm – mis on selle tulevik ja milline on see plaan, kuidas selle suure majandusmudeli ümberkorraldamise käigus me saaksime neidsamu teadlasi, kes nii on uudishimulikud, tõesti oskavad kriisi ette näha, oskavad ka lahendusi pakkuda, kuidas neid hoida riigi juhtimise juures?

15:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõesti, me oleme Riigikantselei juurde teinud rohepoliitika juhtkomisjoni, kus on juures ka ekspertrühm, kus on eksperdid erinevatest valdkondadest. Ja tõesti need eksperdid on töötanud välja erinevate valdkondade sellised nii-öelda kitsaskohad, et mida saaks teha. Seal on transport, liikuvus, seal on ringmajandus. See on tohutult huvitav olnud. Nüüd me oleme selles faasis, kus me jagasime ministrite vahel vastavalt nende valdkonnale ära need teemad, millega võiks edasi minna. Ja ma loodan, et see komisjon jätkab ka järgmise valitsuse juures, sest et sellest on tõepoolest olnud oluliselt abi. Ja jällegi, nii nagu selle teadus- ja arendustegevuse puhul tegelikult ka roheleppe või rohepöörde puhul, see koostöö ettevõtjate, teadlastega on ülioluline. Ja meil tuli ka mõte, et samamoodi nagu ma rääkisin sellest innovatsiooni trepist, samamoodi saaks teha ka sellise analoogse lahenduse roheleppe seisukohast just selleks, et ettevõtted saaksid muutuda ka innovaatilisemaks, sest et riik üksi seda kõike ära ei saa teha. Meie ei ole need, kes majandusse tegelikult lisandväärtust panevad. Hea on see, et ettevõtted näevad seda vajadust just sellepärast, et näiteks finantseerimine, nagu ma nimetasin, läheb kallimaks saastavatele tehnoloogiatele. Ehk siis see on konkurentsivõime küsimus ja nad selle peale peavad mõtlema. Aga jah, ma loodan, et see ekspertrühm jätkab ka järgmise valitsuse juures, sest praegu on sellest olnud küll väga palju abi, et selline teadmine on meie kasutuses.

15:55 Esimees Jüri Ratas

Enn Eesmaa, palun!

15:55 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Auväärt peaminister! Kuna teesides sellest täpsemalt kirjas ei ole, siis küsin. See teema johtub Elcano globaalse kohaloleku indeksi andmetest ja on tore tõdeda, et Eesti on viimase aasta jooksul nii mõnegi koha võrra kõrgemale positsioonile tõusnud ja ma küsin päris sõna otseses mõttes kohaloleku kohta. Kas te olete arutanud ka seda, mis suunas areneb meie diplomaatiline korpus? Kui paljudes riikides võiks olla aastal 2035 Eesti saatkondi? Või peaks minema teist teed, et ära kasutada, et me oleme Euroopa Liidus, ja mõnede saatkondadega seda ühist tööd teha? Seda loogikat tahaks nagu tajuda.

15:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, ma ei ole ise seda Elcano globaalse kohaloleku indeksit sinna sisse vaadanud, aga tõepoolest, seal on erinevad aspektid, seal on teadus, haridus, sport kultuur. Ja tõesti on hea meel tõdeda, et me tõusime kuue positsiooni võrra, mis väikesele riigile on hästi oluline. Ma ei tea, kuidas seda arvutatakse, aga küsimuse juurde. Mis puudutab diplomaatilist korpust, siis meil on olnud üksikuid arutelusid, kas ühes või teises riigis peaks olema Eesti diplomaatiline esindus. Näiteks Singapuris nüüd saab olema. Aga kas midagi oleks võimalik teha teistega koos või kinni panna? Ausalt öeldes jään hetkel vastuse võlgu, selliste ettepanekutega ei ole tulnud Välisministeerium.

Küll aga kohalolu on ka see, et kus meie inimesed on, isegi kui diplomaatiline korpus ei ole. Ma toon sellise näite – ja seda me oleme riigi tasandil arutanud või valitsuse tasandil –, et kuidas seda strateegiat ja taktikat kujundada, et meie inimesed saaksid ka maailmas olulistele kohtadele kandideerida, meie diplomaatidel oleks võimalus ka kaasa lüüa rahvusvahelistes organisatsioonides või muul viisil olla ikkagi silmapaistvad, sest kõikidel teistel riikidel on selline nii-öelda struktuur, millega oma inimesi toetatakse, ja seetõttu see kohalolu on ka olemas. See küll ei vastanud päris teie küsimusele, aga jah, kas diplomaatilist korpust vähendada või suurendada, seda me eraldi arutanud ei ole praegu.

15:58 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

15:58 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea auväärt valitseja! Aitäh huvitava ettekande eest, selle pabertiigri lennutamise... Te räägite, et Eestis elavad arukad, tegusad, terved, hoolivad inimesed. Jah, suurepärane! Aga millegipärast ei räägi sellest, et kes nad on siin. Kas nad on eestlased, räägivad nad eesti keelt, peavad pühaks rahvusriiki ja nii edasi? Ja tuletan meelde, et Siseministeerium on hiljuti välja käinud, et järgmise aasta vana-aasta õhtuks võiks olla siin 75 000 ajutise kaitse saajat. Ja juba praegu olete teie viinud Eesti nii-öelda seni olematust palju suurema venestamise lainele. Te olete poole aastaga toonud siia või teie ajal on tulnud siia rohkem venekeelset rahvast kui Karl Vaino ajal kolme aastaga. Ja minu küsimus on... (Juhataja: "Hea küsija, teie aeg!") Jah, et miks te seda pole arvestanud? (Juhataja: "Teie aeg! Palun!")

15:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, põgenikke ei too meie, vaid põgenikud põgenevad sõja eest, mis toimub Ukrainas, mida peab Venemaa Ukraina vastu. Ja me oleme neid põgenikke aidanud. Teiseks, ma ütlesin küll seda, et meil on näiteks hetkel eesti keelt kasutavate inimeste osatähtsus rahvastikus 91%. Ja meie eesmärk 2035 on, et see siht ei, et see protsent ei alaneks.

15:59 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Statistikaamet on meie riigi arengu tagasisidestamisel teinud tõetamme ja tõesti sinna koondanud nii "Eesti 2035" kui ka säästva arengu riikliku strateegia ja Vabariigi Valitsuse tegevuskava edenemise. Ja ma vaatasin keskkonna osa. Keskkonnaploki osas me võiksime olla üsna-üsna rahulikud, see keskkond on seal vast kõige rohelisem üldse kõikidega võrreldes. Aga seal on kaks punast lehekest. Olgu veel öeldud, et on seal punane, kollane, roheline. Rohelisega oleme eesmärgi saavutanud, kollasega liigume, punasega pigem taandareneme. Taandarengus on olmejäätmete ringkasutus. Minu küsimus: mida me peaksime tegema? Tõesti, me mitte ei lähene isegi, vaid taandarenemine ja see on tõsine probleem. Mis oleks teie ettepanekud?

16:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on väga hea küsimus. Tõesti, ringmajandus on selline oluline teema, kuidas kõike ära kasutada. Eks ta on olnud nii, et siiamaani tegelikult kogu see ringmajandus, kogu jäätmetemajandus vajaks korralikku reformi, kuidas tekitada inimestes motivatsiooni jäätmeid liigiti eraldi koguda. Teiste riikide kogemus on olemas, kuidas seda tehakse, et inimestes motivatsiooni tekitada. Tõepoolest, mulle ka ei meeldi see, et me oleme taandarenemas selles osas. Vaatan kas või laste pealt, on hea näha. Kui paar aastat tagasi nad olid hirmsad taaskasutajad või prügi sorteerijad, siis kui vaadatakse ja on väide, et kõik see läheb niikuinii ühte, siis see võtab selle motivatsiooni ära. Ja see on kindlasti probleem. Ma ise elan kohas, kus ma näen neid konteinereid, suuri linnakonteinereid iga päev ja need saavad täis päevaga. Ma pidevalt pean helistama sinna, et vahetage, viige ära. See tähendab, et inimesed tulevad, jalutavad kaugelt, panevad oma asjad sinna. Ehk siis see soov on olemas, see peab olema tehtud neile mugavaks ja peab olema motivatsioon.

Ja see on ka seotud sellega, kuidas me neid materjale väärindame. Nii nagu ma ütlesin, et kui me praegu väärindame, ühe kilogrammi kohta saame 0,66 eurot lisandväärtust, kui Euroopas on 2,1, siis siin arenguruumi on kõvasti. Aga selge on see, et praeguse Riigikogu lõpuni on juba üsna vähe aega. Nii et ma loodan, et järgmine Riigikogu võtab selle korralikult ette, et see saaks korda ja need näidikud paraneksid.

16:01 Esimees Jüri Ratas

Margit Sutrop, palun!

16:02 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Suur aitäh selle väga värvika ettekande eest! Minu küsimus on filosoofiline. "Eesti 2035" valmimisse panustas peaaegu 17 000 inimest ja neist ligi 14 000 osales arvamuskorjes ja väärtuste uuringus. Seal pandi kirja strateegilised sihid ja vajalikud muutused. Laiapõhjaliselt koostatud strateegiaga viiakse ellu läbi valdkonna arengukavade ja programmide. Ja minu küsimus on, kuivõrd teie valitsusjuhina tunnete, et 2035 strateegia on juhtimise tööriist, kuivõrd tegelikult riigi juhtimises ja igapäevases eelarves, koalitsioonileppes kirja pandu mõjutab hulga rohkem seda, mida tegelikult tehakse, ja vahetevahel kahetsusväärselt ka hoopiski erakondade rahastajate eesmärkide elluviimine tundub olevat tähtsam kui see, mida laiapõhjaliselt kokku lepiti. Kuidas see on?

16:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ja, me seda juhtimistööriista kasutame. Hea näide on just siis, kui me arutasime riigieelarvet ja riigi eelarvestrateegiat, siis me võtsime ette selle Tõetamme ja täpselt kõik need mõõdikud erinevates valdkondades. Just sellepärast, et üks on see, et räägi mulle oma prioriteetidest, aga teine on see, et näita mulle, kuhu sa oma raha paned, ja ma ütlen sulle, mis see sinu prioriteedid on. Nii et me üritame seda küll kasutada. Aga selge on ka see, et kuigi see on selline laiapindne kokkulepe, siis erakondadel on ka erinevad vaated nendele asjadele, mis tähendab seda, et kõik ei pruugi minna õiges suunas. Aga kui meil on see tõepuu, meil on see 2035 strateegia, need mõõdikud, siis, ka valitsused vahetuvad, on alati võimalik sellest lähtuvalt teha korrigeerimisi, et see siht saaks õiges suunas. Aitäh!

16:04 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

16:05 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Peaminister! Paraku see ei olnud arengustrateegia 2035 ülevaade vaid põhiliselt te lugesite ette, mida olete ette näinud järgmise aasta riigieelarves. Ja tervishoiust rääkides te kiitlesite, kuidas meil kõik on tasuta ja kuidas inimesed kasutavad seda meie tervishoiusüsteemi, ..., kuritarvitavad. Ja tõite positiivse näitena, et ainukene, kuhu te olete tähelepanu pööranud, on vaimse tervise teemad, eksole. Te ajate inimesed kõigepealt hulluks ja siis kiitlete, kuidas te olete vaimse tervise probleemide lahendamiseks raha juurde andnud? Inimesed aga teevad enesetappe, laste enesetappude arv kasvab. Inimeste igapäevaeluga toimetulek on viinud nad nii suurde stressi, et haiglates on juba noorte inimeste insultide epideemia. Ja ettevõtted sulgevad uksi, pereisad, pereemad jäävad tööta. Mida te neile inimestele ütlete, kuidas elada aastani 2035, kui arsti juurde ei saa, (Juhataja: "Hea küsija, teie aeg!") sissetulekut ei ole ja pank tõstab intressi ja (Juhataja: "Hea küsija, teie aeg! Aitäh teile!") võtab üldse kodu võib-olla ära?

16:06 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, te tõite välja laste enesetapud. Tuletan meelde, et teie olite selle vastu, et lapsed üldse psühhiaatri juurde pääseksid. Õnneks meil oli siin Sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna, Reformierakonna siin üleselt, Isamaa, mis toetas ka seda, me saime selle asja korda, et lapsed pääseksid ikkagi psühhiaatri juurde, et neid laste enesetappe oleks vähem. Laste vaimse tervisega me oleme väga palju tegelenud, sinna pannud raha, et saaksid nii lapsed kui ka täiskasvanud vaimse tervise abi. Me oleme ka Riigikogule saatnud, Riigikogu hetkel menetleb seadust hooldusreformi osas just selleks, et inimesed pääseksid ka sellest koormast, mis neil on oma lähedaste hooldamisega, et seda koormust inimestel jagada, mis jällegi võiks rohkem tuua rõõmu nende inimeste päevadesse.

Me oleme võtnud vastu erinevaid samme, et inimesi aidata sel raskel ajal. Näiteks tõstsime tulumaksuvaba miinimumi 654 euroni algavast aastast. Me oleme tõstmas lastetoetusi, peretoetusi selleks, et pered saaksid hakkama. Me oleme ette näinud energiatoetused selleks, et raske aeg üle elada, mis on juba nüüd oktoobrikuu arvetel toonud inimestele olulist leevendust.

Selge on see, et majandus on tsükliline ja hetkel me ei ole näinud tööpuuduse olulist kasvu. Meie majandusel on läinud väga hästi näiteks COVID-i kriisis. Meie majandus tuli palju tugevamana välja kui teised. Meie majanduskasv oli 8,3%, samal ajal kui Lätis, Leedus, Rootsis oli see 4,6 ja Soomes 3,3%. Nii et see on olnud meie majanduse edu. Töökohti on juurde tulnud ja töötuse tase ei ole tõusnud. Ma ei ütle, et see ei tõuse, sellepärast et ajad on erakordselt rasked. On väga raske näha, et see sõda meie inimesi, meie ettevõtteid ei puuduta, aga me proovime, üritame aidata võimalikult palju, et seda rasket aega üle elada. Ja mina usun küll, et me selle raske aja kõik koos üle elame.

16:08 Esimees Jüri Ratas

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

16:08 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on erakordselt hea meel, et me täna siin Riigikogu saalis räägime hästi palju tervisest. Samas teeb hästi kurvaks see, et tervelt elatud aastad on ikkagi väga madalad Eesti inimeste seas. Ja kurb on ka see, et me kulutame, Eesti riik kulutab väga palju raha tagajärgedega tegelemisele. Ma küsingi teie käest: mida me saame teha selleks, et Eesti inimesed rohkem pööraksid tähelepanu sellele, kui palju ta ise saab ära teha iseenda heaks? Teadlikkus kasvab, me kõike teame, aga kuidas seda barjääri ületada, kuidas motiveerida inimesi? Kas peaks mingisuguseid karme otsuseid võtma vastu? Näiteks see, kes tervisekontrollis ei käi, see ei saa esmajärjekorras arstiabi. Need on kuidagi niisugused võib-olla karmid mõtted, aga teie arvamust.

16:09 Peaminister Kaja Kallas

Jah, eks see on hästi keeruline. Ühelt poolt me ju kõik teame, mis peaks tegema, liigu rohkem, söö tervislikult. Aga millegipärast me kõik nii ei käitu. Tihti on see, et töökoormus ei võimalda, ja üks on, kuidas me neid sihte seame. Ühelt poolt on eeskuju loomulikult see, mida me saame omalt poolt teha. Siin Riigikogu esimees näitab head eeskuju käies ka trennis ja näidates, et liikumine on oluline, ja kõik teised. Sina ise oled suurepärane eeskuju.

Aga kas seda siduda ka päris, sinu tervisekäitumist nende tagajärgedega? Iseenesest seal põhjus ja seos on, et kui sa ennast hoiad, siis neid kulutusi ei tule. Kui need kulutused tulevad, siis kõik teised peavad seda kulutust kuidagi kandma, see on ka ebaõiglane teiste suhtes. Aga kuhu sa piiri tõmbad? On inimesed, kes on sündinud kaasuvate haigustega. Ühesõnaga, seda on väga keeruline selliselt tõmmata. Kuigi on olnud ettepanekuid selle kohta, et kui sa ikka suitsetad või tõesti sinu tervisekäitumine on ennasthävitav, siis see võiks ka kajastuda selles. Aga hetkel meil on solidaarne tervishoiusüsteem, ma ei näe, et me läheme seda muutma.

Ma näen küll seda, et mingid asjad peaksid olema võib-olla rohkem tasakaalus, et inimesed saaksid aru, mis need asjad tegelikult maksavad. Nägin kuskil, keegi jagas internetis oma arvet, mis ta sai Ameerikas ühe arsti pöördumise pealt, tal oli küll kindlustus, see kattis ära. Aga lihtsalt, et kui inimesed teaksid, palju sinna läheb raha, võib-olla nad mõistaksid ka, et see raha tuleb alati millegi arvel. Kui me kõik elaksime tervemalt, siis seda raha sinna ei oleks vaja nii palju panna või saaks sellega aidata neid, kellel on tõeliselt abi vaja. Aga kõik mõtted, kuidas seda inimesteni viia, on selles mõttes teretulnud.

16:12 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

16:12 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Tänan selle ettekande eest! Kui me vaatame arengustrateegiat kuni 2035, siis need strateegia punktid on peaaegu kõik seotud rahaga ja ka majandusega. Me teame, et järgnevatel aastatel majanduskasv on praktiliselt olematu või on ta seal nulli ringis, vähemalt prognoositakse nii. Ma loodan, et läheb paremini. Ja kui ma vaatan momendi seisu, siis momendil on juba 17 ettevõtet esitanud töötukassale taotluse, et koondada 600 inimest. Ma tean, et suur koondamine käib ka teedeehitussektoris, sest teede ehitajad näevad, et järgmisel aastal neil enam töömahtu sellist ei ole, nagu kahel viimasel aastal vähemalt oli. Ja põhiliselt koondatakse selle pärast inimesi, et energia hinnad on kõrged. Ma küsin, et kuidas mahub ühele pildile kaks uudist, et ettevõtjad koondavad töötajaid ja Eesti Energia kasum on circa 1,2 miljardit. Kuidas need kaks mahuvad (Juhataja: "Hea küsija, teie aeg.") ühele pildile?

16:13 Peaminister Kaja Kallas

Minu teada seda numbrit küll korrigeeriti, see ei vasta tõele, aga ma ei julge teiega ka vaielda. Seal olid minu meelest arvesse võetud erinevad asjad, mida niikuinii ... Ühesõnaga, ma ei hakka igaks juhuks vaidlema. Aga Eesti Energia kasum, kuna Eesti Energia kuulub Eesti riigile, siis Eesti Energia kasum lähebki kõikide nende energiatoetuste ja tugede tegemiseks. See tuleb riigieelarvesse dividendidena ja kõike seda me kasutame ka, need energiatoetused, mida me teeme sellel raskel ajal üleelamiseks nii mikro- kui väikestele ettevõtetele kui ka kodutarbijatele, et rasked ajad üle elada, need kõik on omavahel omavahel seotud.

Loomulikult see energiakriis puudutab kõiki, sest kõik tarbivadki energiat. Kui rääkida ettevõtetega, siis nad on umbes pooleks. Pooled ütlevad, et neil on fikseeritud hinnaga lepingud. Kui elekter on sinul oluline sisend, siis sa seda riski üritad maandada ja oled selle jaoks teinud ka võib-olla natuke kõrgema hinnaga lepingu, et ei peaks seda tippu kinni maksma. Ja nad ütlevad, et see on ebaõiglane, kui need, kes on nii-öelda börsil mänginud, siis seda kasu, mis nad saanud on kogu selle aja eest, kui elekter on olnud väga odav, nad ju kuidagi tagasi ei anna nendele, kes seda nüüd peaksid kinni maksma. See on puhtalt ettevõtete pool.

Ja teine asi, mis meil on, on see, et energiakriisis meil on olukord, kus meil on pakkumist turul circa 1600 megavatti vähem kui oli varasemalt, sest Venemaa elektrit enam meie Nord Pooli turule ei tule. Kui pakkumine väheneb nii oluliselt, siis loomulikult hind läheb üles ja selleks, et hinda tuua alla, peab seda nõudlust ka oluliselt vähendama, et nõudluse-pakkumise kõver saaksid teises kohas kokku. Ja seetõttu ei saa lihtsalt, me ei lahenda olukorda sellega, kui me ütleme, et me maksame kõigile kõik kinni. Esiteks, meil ei ole nii palju raha, see tuleb maksumaksja taskust, ja kolmandaks on see, et me tegelikult ei saavuta ka seda, et meie tarbimine väheneks, kui meie pakkumine on niivõrd palju vähenenud.

16:15 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, ma tänan teid, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Nüüd, nagu ma eelnevalt tutvustasin, on võimalus esineda sõnavõttudega. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kersti Sarapuu. Palun!

16:16 Kersti Sarapuu

Hea juhataja! Head kolleegid! Kõikvõimalikud arengustrateegiad on väga vajalikud mõtete ja ideede süstematiseerimiseks ning tegevuse tõhustamiseks. Üks neist dokumentidest on riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035", millele pandi alus ajal, kui peaminister oli Jüri Ratas. Sellele dokumendile ladus vundamenti ligi 17 000 inimest ja Keskerakonna valitsemise perioodil toimus kirjapandu elluviimiseks reaalne tegevus. Nüüd tuleb aga tõdeda, et Reformierakonna juhtimisel on tegevus aeglustunud või suisa seiskunud ja Eesti riigi tulevikku käsitlev arengukava on sahtlis üks sadade seas. Palju juttu, vähe villa.

Vaadates arengustrateegias väljatoodud kitsaskohti ja lahenduskäike, siis näeme rohkem probleemi kirjeldusi kui käegakatsutavaid toimivaid lahendusi ja tegevusi. Kuidas sinna jõutakse? Tegelikult vaatab tänase Vabariigi Valitsuse poliitikate elluviimisel vastu suur probleem – see on massiivne investeeringute puudus. See, et praeguses inflatsiooni ostujõu languse kontekstis manatakse meie silme ette kasvuprotsente, on tihtipeale silmamoondus. Sajad miljonid eurod on puudu tervishoiust, sotsiaalhoolekandest, teede- ja taristuvaldkonnast, pensionitõusust ning kahtlemata kohalike omavalitsuste finantsautonoomiast.

Peaministri ettekandes ei olnud poolt sõnagi sellest, kuidas me neid fundamentaalseid probleeme lahendame. Maksusüsteemi reformi kardetakse ja peidetakse pea sügavale maa sisse. On ju ilmselge, et me tahame teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist, mitte selle langust. See on tõesti elementaarne tõde. Teine fundamentaalne probleem, millest peaminister mööda on vaadanud, on soiku jäänud riigireform. Meie keskaparaat on aeglane ja kohmakas, poliitika juhtimine on kohati liiga läbipaistmatu ja ebajärjekindel, ministeeriumid istuvad jätkuvalt nagu väikesed vürstiriigid ja tippametnikud juhivad poliitikuid. Ministritel ei jää muud üle, kui episoodiliselt karjatades vahele sekkuda. Tehakse ainult nii vähe, kui on koalitsiooninõukogus kokku lepitud ning seda käitumismustrit tuleks praegusel momendil otsustavalt muuta.

Tegutsemise asemel on tänane valitsus valinud tühistamise. Tühistatud on Tallinna Haigla, Rohuküla raudtee ning ettevõtete ja kohalike omavalitsuste toetamine. Ühiskonnas läheb probleemi fikseerimisest lahenduseni kuritegelikult palju aega. Argus ja vastutustundetus mitte tegeleda jõuliselt ja süsteemselt riigireformiga läheb Eesti riigile kalliks maksma. Sama lugu on ka maksusüsteemi kaasajastamisega. Ja see on meie suurim kriitika tänasele aruandele. Aitäh!

16:19 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Reili Ranna. Palun!

16:19 Reili Rand

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Kuulsime peaministrilt ilusatest ja vajalikest arenguplaanidest ja ka sellest, kuidas Eestil läheb paremini kui kunagi varem. Objektiivselt on see ju tõsi, kuid mis kasu on sellest tavalisel tööinimesel Kärdlas või Rõuges, kui ta ei tunne, et tema sellest osa saab? Et riik hoolib tema toimetulekust? Sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisele aga paraku kõigil erakondadel piisavalt tähelepanu ei jagu. Ja seda olukorras, kus energiakriis ja meeletu inflatsioon on pannud osa inimesi lausa eksistentsiaalsete valikute ette. Reformierakond on otsustanud tegeleda EKRE‑ga kähmlemise ja vaid julgeolekuküsimustega, mistõttu meie inimeste igapäevamured huvi ei paku. Vaid lootusest need ajad üle elada ei piisa. Riigi esmane küsimus peab täna olema see, kuidas meie inimesed ja ettevõtted eeloleva talve üle elavad, mida teha veel selleks, et inimesed suudaksid oma arved ära maksta, et ei oleks neid, kes kannatavad külma ja ka tühja kõhu käes.

Viimastel aastakümnetel on sotsiaaldemokraadid püüdlikult silunud parempoolse majanduspoliitika tekitatud lõhesid, kuid täna, mil oleme silmitsi erinevate kriisidega, on ebavõrdsus süvenemas ning sellest enam ei piisa. Õhukese riigi aeg on pöördumatult läbi. Aastaid on inimarengu aruanded hoiatanud Eestit jätkuva ühiskondliku ja regionaalse ebavõrdsuse suurenemise eest. Tänases olulisele riigi arengule suunatud ettekandes me seda probleemi ega lahendusi ei kuulnud. Parempoolse poliitika usk kõikvõimsasse vabasse turgu on võtnud maapiirkondadest ja väikelinnadest inimesed ning kuhjanud need pealinna. Kui me Eestis tunneme end pahatihti Euroopa perifeeriana, kus on kallimad hinnad ja vähe ühendusi suurte keskustega, siis Tallinnast sada või vähemgi kilomeetrit eemal, näiteks Hiiumaal, on tegu siseriikliku ääremaaga, kus mured on sarnased. Selleks aga, et aidata Eesti välja arengulõksust, kuhu jõudsime juba enne koroona‑, energia‑ ja julgeolekukriisi, tuleb keskenduda kolmele väljakutsele.

Esiteks, kodu kättesaadavus. Suuremates linnades ja nende ümbruses on korterite hinnad, aga ka üürihinnad tõusnud paljudele kättesaamatutesse kõrgustesse. Maapiirkondades puuduvad jälle vabad pinnad ega anta ka oma kodu rajamiseks laenuraha. Lootuskiireks on siin riigi üürielamute programm, mis on majandusminister Riina Sikkuti eestvedamisel taas ellu kutsutud, kuid mis vajab järgnevatel aastatel hoogu juurde.

Teiseks, väärt töökohad kõikjal Eestimaal. Madal palk või oskustele vastava töökoha puudumine on peamine, miks inimesed oma kodukohast lahkuvad. Selles küsimuses jäävad omavalitsuste käed üksi lühikeseks. Kui valitseb liberaalne parempoolne majandusloogika, siis ressurss tuleb juurde sinna, kus neid juba on. Sotsiaaldemokraadid näevad aga vastupidiselt, et see on riigi võimalus ja vastutus tagada, et kõikjal Eestis oleks hea elada, suunates selleks senisest enam investeeringuid väikelinnadesse ja maale tasuvamate töökohtade loomiseks.

Kolmandaks, palkade tõus. Pea aasta on Eesti inflatsiooninumbrid olnud rekordiliselt kõrged. Meie inimeste väljaminekutest moodustavad sundkulud, nagu toit, transport ja eluase, suurema osa kui teistel eurooplastel. Seega muudavad madalad palgad meid kriisides enam haavatavamaks. Tulumaksuvaba miinimumi tõus toob leevendust, kuid ambitsioon peab olema suurem. Kallimaks läinud hindu me enam tagasi ei pööra, kui targem majandus loob võimalused palgatõusuks. Riigi ja erakondade vastutus on märgata ning esile kutsuda muudatusi. Vaid mõne näitena oleme varemgi välja käinud alampalga kiirema kasvu, uute töökohtade loomise rohepöördest või ajale jäänud õhukese jõuetu riigi maksusüsteemi muutmise. Loodan, et hiljemalt kevadel kasutame seda võimalust. Kui "Eesti 2035" pikaajaline eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka 20 aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks, siis tegutseda tuleb juba täna. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on tugev, turvaline ja hooliv Eesti. Nii tänastele kui tulevastele lastele.

16:24 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Margit Sutropi, palun!

16:25 Margit Sutrop

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Head saadikud ja kõik, kes te meid kuulate siin saalis ja ekraanide taga! Peaministri ettekanne keskendus sellele, millist Eestit me tahame, millise Eesti me tahame pärandada oma lastele ja lapselastele. See küsimus on seotud Eesti pikaajalise arengustrateegia 2035 elluviimisega, mis sündis laiapõhjalises koosloomeprotsessis, mis oli erakordselt kaasav ja vägagi suunatud ühiste väärtuste kokkuleppimisele.

Peaministri tänasest ülevaatest tuli väga hästi välja, et ka täna on valitsuse jaoks sellised rõhuasetused väärtustel nagu vabadus, õigus, õiglus, kaasav demokraatia, turvalisus, eesti keel ja kultuur, haritus, teadmispõhisus, inimkesksus, inimeste heaolu, olgu tervis, pensionid, omastehooldus ja keskkonna jätkusuutlik areng. Need kõik on olulised väärtused. Aga tõepoolest on tähtis see, kuidas me nende väärtusteni jõuame ja et me nende väärtuste järgi ka elaksime.

Tänasest ettekandest tuli ka hästi välja see, mida valitsus teeb, et me jõuaksime nende eesmärkideni. Kuigi opositsiooni esindaja ütles, et peaminister luges ette järgmise aasta riigieelarvet, mitte strateegiat, võib seda minu meelest võtta kui komplimenti, sest see näitabki, millised on valitsuse prioriteedid ja tähtsad pole mitte sõnad, vaid teod, mida ka ellu viiakse. Vaid keegi, kes on pahatahtlik või kes võitleb oma poliitiliste nii-öelda kuulsuste pärast või oma eesmärkide pärast, võib mitte näha seda, mida peaminister rõhutas.

Riigi kaitsevõime tõstmine erakordselt 3%-ni kaitsekulutustest. Teadmispõhisele majandusele üleminek. Riigi konkurentsivõime tõus, sest see on see võimalus jagada raha laiali neile, kellel on vaja. Kõrghariduse erakorraline rahastamise tõus 15%-ni, mis viib selle minimaalse sihini, millest siin saalis on palju räägitud, tagada 1% SKT-st kõrgharidusele. Teaduse hoidmine 1% SKT juures ja ka erasektori panus sellesse. Eestikeelsele haridusele üleminek, mille kaudu me jõuame ka lõimumise sammudega ometi ükskord edasi ja tagame eneseteostuse võimaluse kõigile siin riigis elavatele inimestele. Õpetajate järelkasvu jaoks tehtavad sammud, erakorraline 24% palgatõus õpetajatele. See, mida täna peaminister mainis, kiusamisvaba haridustee sammude astumine või ka koolikultuuri kujundamine, eriti muukeelses koolis, mis tegelikult lahutabki meid täna väga tugevalt eestikeelsest koolist ja on väga suur erinevus, mitte ainult need teadmised, mida me anname. Taastuvenergeetikale üleminekule seotud sammud. Pensionide erakorraline tõus ja tulumaksuvabastusega keskmise pensioni tagamine. Inimeste toimetuleku pärast muretsemine. Tervishoidu suunatud uued rahastamise meetmed, vaimse tervisemeetmed, mida seni pole tehtud. Ja pikaajalise hooldusreformi suunas sammude astumised. [Need] on ju kõik need tegelikud sammud, mida me nende väärtusteni jõudmiseks astume.

Aga väga huvitav oli ka minu kui väärtusuurija jaoks see, et peaministri ettekandest tulid välja sellised mõtted, et tähtis ei ole mitte ainult see, mida valitsus teeb, vaid tähtis on see, millised on meie inimeste enda väärtushoiakud. Ainult siis saame me...

Palun kolm lisaminutit! (Juhataja: "Palun kolm lisaminutit teile!")

Ainult siis saame me ületada selle lõhe väärtuste või sõnade ja tegude vahel. Inimeste väärtushoiakute muutmiseta ei ole mitte ühegi pikaajalise eesmärgi realiseerimine võimalik. Ja need väärtushoiakud, mida peaminister rõhutas, olid sellised nagu inimeste autonoomia ja vastutustunde kasvatamine, nende enda hoolivuse ja sallivuse suurendamine ja solidaarsuse kasv, mis on väga vajalikud tõepoolest ka Eesti ühiskonna jaoks.

Minu jaoks tuletas see meelde kunagi 15 aastat tagasi korraldatud presidendi esseevõistlust, kus Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja esseevõistluse "Millises Eestis ma tahan elada?". Aitasime sellele kaasa koos Tartu Ülikooli eetikakeskus, Presidendi Mõttekoja ja ajakirjaga Akadeemia. Sellel osales üle 300 inimese 7aastasest 93aastaseni ja inimesed rääkisid sellest, mida nemad arvavad, et Eestis peaks muutma. President Toomas Hendrik Ilves ütles tookord, et kõige olulisem on jõuda selleni, et me mitte ainult ei räägiks sellest, millises Eestis me tahame elada, vaid ka seda, mida meie saame teha selleks, et Eesti oleks parem. Järgmine esseevõistlus toimus paari aasta pärast juba teemal "Mida saan mina teha Eesti jaoks?". 

Ja ma arvan, et see ongi kõige olulisem muutus, mida ka täna peaminister selles elukestva nii-öelda õppe suunas rääkis, mida me peaksime oma noortele kaasa andma ja mitte ainult noortele, sest noored teevad seda, mida nad näevad, et vanemad teevad. Nad ei käi mitte meie sõnade, vaid meie tegude järgi. Ja seetõttu algab kogu väärtuskasvatus Riigikogu saalist. Palju edu meile selle väärtuskasvatuse tegemisel! Ainult nii on loota, et me jõuame parema Eestini. Aitäh teile!

16:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Aivar Koka. Palun!

16:32 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Valitsuse ja Riigikogu ülesanne on ainult üks: hoolitseda Eestimaa inimeste eest. Ja teha kõik selleks, et meie inimestel oleks hea Eestis elada ja et meie ettevõtjatel oleks võimalik siin oma ettevõtlusega tegeleda.

Viimased aastad on olnud keerulised. Tuli kõigepealt koroonakriis, täna on meil sõjaolukord ja energiakriis. Mul on ääretult hea meel selle üle, et sõltumata erinevatest valitsustest, mis selle Riigikogu ajal on olnud, on kõik näinud ühte: me peame aitama oma inimesi. Kas kõik otsused on sellised, nagu me oleks tahtnud? Kindlasti on meil erinevaid arvamusi, erinevaid nägemusi, kuid praegu, kui vaadata, mis on meie jaoks oluline, on energiakulud. Ja mul on hea meel, et me oleme suutnud täna kokku leppida energiakriisist väljumist: et me oma peredele toetused, meie ettevõtetele toetused ja see nädal ka Riigikogu saali tulev [eelnõu], et ka kohalikel omavalitsustel on võimalik ühineda universaalteenusega.

Mul on hea meel ka selle üle, et aastaid vaieldud ja erinevaid pooli süüdistatud LNG-terminal on valminud ja ühendus haalamiskai ja Balticconnectori toruga peaks sellel kuul valmima. Kas selle terminali juurde ka lähiajal LNG-laev saabub, on aja küsimus. Aga meil on olemas energiaturvalisus täna loodud selleks, et ükskõik millisel ajahetkel on võimalik Eestil vastu võtta LNG-laev ja aidata oma ettevõtteid ja kodusid. Ma tuletan meelde, et 100 000 peret kütab oma kodusid gaasiga.

Me räägime oma inimeste hakkama saamisest, siis praegu menetluses olev suurperede- ja lastetoetus on minu arvates väga oluline samm 2017. aastal Isamaa eestvedamisel võetud peretoetuste jätkule. Me väärtustame oma peredes laste kasvatamist ja eestlust läbi selle, et kolme- ja enamalapselistele peredele on loodud suurperetoetus ja järgmisse aastasse suure peretoetus kasvab 300 eurolt 650 eurole ja üle seitsme lapsega peredel 850 euroni. Ja oluline on siin rõhutada, et ei lõpe suure pere toetus siis, kui esimene laps saab 19-aastaseks, vaid järk-järguliselt väheneb see aps, mis viis aastat tagasi. Aga nii nagu koalitsioonis ikka tehakse, kokkuleppeid tehti, on nüüd parandatud ja 2024. aasta maist ka indekseeritakse, nii nagu pensione.

Mul on hea meel, et me oleme näoga ka oma eakate poole. See, et üksi elava pensionäri toetus tõusis 200 euroni. See, et keskmine pension järgmisel aastal, 704 eurot, on tulumaksuvaba, või see, et aprillist keskmine pension tõuseb 704 eurole. Paljud, kes neli aastat tagasi Riigikogu valimistel lubasid suuri pensionitõuse, aitab täna küll inflatsioon rohkem sellele kaasa, aga mul on hea meel, et pensioni baas tõuseb nüüd teist korda selle nelja aasta jooksul.

Haridus. Kõrgharidus, eestikeelne kõrgharidus, tasuta kõrgharidus on olnud meie erakonna lipulaev juba viimased 12 aastat ja mul on hea meel, et koalitsiooniläbirääkimistel meie partnerid toetasid seda, et kõrghariduse rahastamine nii see aasta erakorraliselt kui järgmine aasta 15% tõusuga on meil kokku lepitud ja see toimib.

Õpetajate palk.

Palun kolm minutit.

16:37 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisaaega!

16:37 Aivar Kokk

Õpetajate palga tõus, eestikeelsele haridusele üleminek on teemad, mis on olulised olnud kõigi meie 101 Riigikogu liikme südames. Räägime kaitsekuludest, räägime aktsiiside langetusest, mida me oleme suutnud juba kolmandat ja nüüd ka juba neljandat aastat järjest pikendada, et oleks soodsad aktsiisid, et meie inimesed saaksid tänastes hindade virvarris ja tõusus hakkama, sest kerge ei ole kindlasti mitte kellelgi: ei tavakodanikul ega ka ettevõtjatel.

Tulumaksuvabastuse tõus, alampalga tõus, kaitsekulude tõus. Enam ei vaidle keegi, et meil peavad olema endal kaitsekulud, mis võimaldavad meie riiki agressori vastu kaitsta. Kui me pidime aastaid oma kolleegidele Euroopa Liidus tõestama, et meie naaber ei ole alati selline, nagu ta välja paistab, siis tänaseks on see kõigile demokraatlikele riikidele selge, et me peame kõik selleks tegema, et Ukrainas sõda lõpeks ja sõda lõpeks võidukalt just Ukrainale.

Ja ma usungi, et kui me saame üle ka kõigest sellest, et energia teemadel, mis aastaid on seisnud, et ei ole tuuleparke rajatud, siis me saame täna öelda, et esimesele tuulepargile viimase 10 aasta jooksul on vundament pandud. Tänases valitsuskoalitsioonis on kokku lepitud, et püütakse kiirendatud korras tuuleparkide ja päikeseparkide planeeringuid läbi viia. Ja juurde lisada veel korra LNG-terminal, siis ma usun, et tuleb veel üle elada mitmeid aastaid, enne kui meil energiasõltumatus on täielikult olemas. Aga täna on selge, et põlevkivielektrist me täna loobuda ei saa, niikaua kui ei ole alternatiive.  Päikese- ja tuulepargiga paljalt Eestit oma elektrienergiaga ära ei toida. Nagu praegu ka õue vaadata, kui on pime ja tuult ei ole, siis ei kumbki taastuvenergia valdkonnas toote- või elektrivarustust meil ei kindlusta. Täna hetkel ikkagi kindlustab seda põlevkiviõli, elektrijaamad, aga selge ka, et COväljaminek on üks koht, kus me peame leidma alternatiive. Õnneks Eesti ettevõtjad on ka nupukad ja tänaseks välja mõelnud lahendused, et mere kõrvale teha sügavam auk ja merevett lasta läbi turbiinide sinna auku siis, kui elektri hinnad on kõrged. Ja kui elektrit on palju ja hind all, siis uuesti merele pumbata, et oleks ka see lahendus, et nendel hetkedel, kui päikest ja tuult ei ole, oleks meil elektrienergiat. Aitäh!

16:39 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Peeter Ernits, palun!

16:40 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea valitseja! Ma otsisin kiiresti välja selle dokumendi 2020. aasta oktoobrist ja vaatasin ka üle teie ettekande, mis iseenesest on ilus ja tubli. Selline lühike raport, et siin 2035 elab selline tegus ja terve ja arukas rahvas. Ja majandus areneb mühinal ja kõik muu. Selle vastu ei ole ilmselt mitte kellelgi.

Aga küsimus on selles, et kes siin elab. Aega ei ole kuigi palju siin, aga oluline on, mis vahepeal on toimunud. Tegelikult me seisame praegu olukorra ees, kus maailm on sisenenud sellisesse turbulentsi, kus on raske öelda, milline on olukord paari kuu pärast, rääkimata veel seitsme aasta pärast või kümne aasta pärast. Ja see on oluline. Ma lootsin, et siin aastaaruandes, mida valitsus peab esitama, on arvestatud seda turbulentsi – või vähemalt nii palju kui võimalik, kuna muutused on toimunud imekiiresti. Aga paraku ma ei leidnud neid.

Ma võtsin kaasa mõned – arengukavasid, neid pabertiigreid, mille kohta valitseja õigesti ütles, ongi pabertiigrid. Noh, rahvastikupoliitika põhialused, hariduspoliitika arengukava, kultuuri arengukava. Noh, terve hunnik on neid füüsiliselt olemas. Ja kõik on ilusad tiigrid, aga samas – mida nendega peale hakata.

Kui nüüd vaadata... Võtame näiteks kõige olulisema asja praegu, et rahvas – arukas, tark, terve ja tasakaalukas. Kõik sobib. Aga kes nad on 2035? Kas nad on eestlased? Kas nad räägivad eesti keelt? Kas põhiseaduse preambulis olevat sihid on ka selle seltskonna jaoks olulised sel ajal? Sellest kahjuks ei ole mitte midagi räägitud.

Ma võtsin välja 2035, selle 2020. aasta variandi, kus räägitakse ka, tsiteerin: "Ühiskond ja võimalused. Maailmas on tekkimas uued rändemustrid ja -suunad. Varasema lõuna-põhjasuunalise liikumise asemel on suurenenud lõuna-lõunasuunaline ränne. Euroopa seisab lähikümnenditel silmitsi ulatuslike rändevoogudega ebastabiilsest lähipiirkonnast ning see eeldab nutikat rändepoliitikat." Juhtumisi on meie idanaaber selle taga praegusel hetkel. Tulemus on see, kui praegu juba Siseministeerium arvestab sellega, et järgmise aasta vana-aasta õhtuks võib-olla mitte 38 000 ajutise kaitse saajat, vaid juba 75 000 – poole rohkem.

Mida see tegelikult tähendab? Haridusministeeriumi juhid on juba tunnistanud, et see ajab veski täiesti umbe. Juba praegu on tegelikult haridusveski umbes. Tänast Päevalehte lugedes tuleb juba väga selgelt see välja, et isegi Tallinnas, kus on 2000 Ukraina päritoluga õpilast tulnud, juba sellega hakkama saamisega on raskusi. Aga kui tuleb 4000, siis on täielik nii-öelda kollaps.

Kõike seda kahjuks ei ole siin, iseenesest olulises dokumendis, valgustatud. On räägitud ilusaid asju, mida ma ei hakka kordama ja millega võib nagu nõus olla. Aga millega ei saa nõus olla, on see, et siin arengukavas on valitseja läinud mööda kõige olulisemast – kellele me seda Eestit ehitame sellisel kujul. Kas me suudame ette näha, kas valitsus on arutanud ja sätestanud, kuidas liikuda olukorras, mis on peale 24. veebruari kardinaalselt muutunud ja võib muutuda veelgi kiiremini? Ja kahjuks selle kohta sellest dokumendist midagi ei leia. Ma ei hakka praegu rääkima nende mõõdikute koha pealt, mida omal ajal rahvastikukriisi erikomisjonis me arutasime korduvalt. See läheks liiga detailidesse, aga...

Ühesõnaga – pabertiiger, ilus aga selliseid tiigreid on palju-palju-palju...

16:45 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg! Soovite lisaaega? (Peeter Ernits: "Paar minutit.") Palun, kaks minutit!

16:45 Peeter Ernits

Aga ma ei kasutagi seda nii palju ära. Ilus pabertiiger, aga suhteliselt tühi selline ja läheb kõige olulisemast kahjuks mööda ja sellega ei saa mina ja meie nõustuda. Aitäh!

16:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega sulgen läbirääkimised ja nii nagu ma ütlesin, arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Nii et ma tänan peaminister Kaja Kallast ettekande eest. Tänan ametikaaslasi teie küsimuste ja fraktsioone arvamuste eest. Sellega on esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


2. 16:45 Ülevaade avaliku teenistuse 2021. aasta aruandest

16:45 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on riigihalduse ministri ülevaade avaliku teenistuse 2021. aasta aruandest. Ettekandja on riigihalduse minister Riina Solman. Lubage, head ametikaaslased, teile lühidalt tutvustada ka arutelu korda. Kõigepealt on riigihalduse ministri Riina Solmani ettekanne kuni 20 minutit. Seejärel on küsimused, Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse, ja peale seda on läbirääkimised, sõnavõttudega esinevad fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigihalduse ministri Riina Solmani. Palun!

16:46 Riigihalduse minister Riina Solman

Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed olen täna teie ees, et täita avaliku teenistuse seadusest tulenevat kohustust ja anda ülevaade avaliku teenistuse 2021. aasta olulisematest personalinäitajatest ja trendidest. Oma ettekandes keskendun eelkõige avalikule teenistusele ehk riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste teenistujatele, kuid lühidalt annan ülevaate ka kogu avaliku sektori ja valitsussektori töötajate arvust ja tööjõukuludest. Rahandusministeeriumi koostatud avaliku teenistuse aastaraamat on teile juba saadetud, et sellega saaksite põhjalikumalt tutvuda. Samuti on kõigi huviliste jaoks aruanne lisatud ka Rahandusministeeriumi koduleheküljele.

Viimased aastad on Eestile ja kogu maailmale olnud väga keerulised. Kõik on pidanud pingutama, et vastu pidada tervise‑, energia‑ ja nüüd veel ka julgeolekukriisile. Sellistel rasketel aegadel vajavad kodanikud kõige rohkem oma riigi abi, kus määrava panuse annavad riigiteenistujad kui eesliini töötajad. Ja just ametnikud on need, kes peavad aitama poliitikutel välja töötada tõhusamaid ja kiireid abimeetmeid, mis rahuldaksid paljusid erinevaid sihtgruppe, olles samal ajal proportsionaalsed vajaduste ja võimalustega. Mul on hea meel tõdeda, et avalikus teenistuses töötavad võimekad ja pühendunud teenistujad. Eelmise aasta avaliku teenistuse uuringust selgus, et 90% uuringus osalenud avaliku teenistuse töötajatest peavad oluliseks, et nad saavad midagi teha teiste inimeste, Eesti riigi ja ühiskonna heaks ning nad olid rahul, et nende amet ja töö seda võimaldab.

Avaliku sektori väärtus on kompetentsed ja pühendunud töötajad. Me soovime, et nad leiaksid kiiresti ja efektiivseid lahendusi avaliku heaolu tagamiseks ning oleksid kriisijuhtimises võimekad. Kiire kohanemisvõime ja avatus koostööle on kindlasti märksõnad ka tulevikus. Siinkohal võime meenutada meditsiinipersonali, kes eelnevatel koroonaperioodidel on olnud väga ülekoormatud ja teinud tohutuid ületunde, et meie kodanikke tabanud tervisemuredes aidata. Selle aasta alguses lisandus töö sõjapõgenikega, mis samamoodi kasvatas ametnike töökoormust. Nägime sama ka politsei ja päästeametnike puhul, et töökoormus kasvas viimase kriisi aastate jooksul hüppeliselt. Pahatihti tegelevad järgmise kriisiga needsamad teenistujad, mis tähendab, et ühest kriisist ei jõuagi veel kosuda, kui juba järgmine on ukse ees.

Me peame väärtustama ja hoidma riiki teenivaid inimesi. Peame värbama avalike teenistujate hulka oma ala parimaid eksperte ning neid vääriliselt tasustama ja arendama. Olukord töökorralduses on muutunud ja igapäevane kaugtöö on tänaseks uus normaalsus. Oleme loomas uusi innovaatilisi kaugtöökohti regioonidesse ja pakume erinevaid avalikke teenuseid kompaktselt ühest kohast, näiteks riigimajades. Me ootame nii endalt kui töötajatelt suuremat paindlikkust ja valmisolekut ka töövälisel ajal kättesaadav olla. Seejuures on raskem leida tasakaalu töö‑ ja pereelu vahel, kuid seda ei tohiks me unustada. Peame leidma aega märkamiseks ja hoolitsema, et meie töötajad oleksid puhanud ja neil oleks aega oma kodu ja pere jaoks, sest see annab omakorda positiivse väärtuse töötulemustesse.

Strateegia "Eesti 2035" üheks arengusihiks on uuendusmeelse, usaldusväärse ja inimesekeskse riigi kujundamine, kus muudatusvajadusena nähakse ette riigivalitsemise tõhususe suurendamist. Avalike teenuste arendamine, nende kättesaadavuse parendamine ja tugiteenuste konsolideerimised on jätkuv protsess. Üha enam eeldab see ka asutusteülest koostööd ja valmisolekut paindlikumaks tööjaotuseks. Eelmisel aastal moodustati Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse uus asutus Riigi Info‑ ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus ehk RIT, mis loob olulise aluse riigi infotehnoloogia baas‑ ja serveriteenuste konsolideerimiseks. Rahandusministeeriumi valitsemisalasse loodi Rahapesu Andmebüroo. Töös on veel riigi laborite ja dokumendihaldusteenuse ümberkorraldamise ettevalmistused.

Head Riigikogu liikmed! Annan nüüd ka statistilise ülevaate kogu avaliku sektori personalinäitajatest. Avalikus sektoris tervikuna töötas 2021. aastal 133 744 töötajat, mis 2021. aastal kasvas 0,4 protsendipunkti võrra. Võrreldes aga 2012. aastaga on avaliku sektori töötajate arv vähenenud 5487 inimese võrra ehk 4%. Avaliku sektori hulka kuuluvad kõik riigi või kohaliku omavalitsuse osaliselt või täielikult omandis olevad ettevõtted ja asutused koos oma töötajaskonnaga. Avaliku sektori töötajatest 90% on valitsussektoris, kuhu alla kuuluvad keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse sektor ja sotsiaalkindlustusfondid. Valitsussektori alla kuuluvad näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused, koolid, haiglad ja kultuuriasutused, aga ka erinevad äriühingud ja sihtasutused ehk need avaliku sektori üksused, kes ei ole turutootjad ja keda finantseeritakse peamiselt riiklikest kohustuslikest maksetest kogutud eelarvest. Valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast, kelleks on 15–74‑aastased, oli 12,2%, mis on veidi kõrgem strateegilisest eesmärgist, mis oli seatud 12%‑le. Strateegiliselt on oluline hoida valitsussektori töötajate osakaalu proportsioonis tööealise elanikkonnaga. Viimastel aastatel on ka Eesti tööealine elanikkond pisut kasvanud.

Järgnevalt annan detailsema ülevaate avalikust teenistusest. Avalik teenistus hõlmab valitsussektori asutustest vaid riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutusi, kus teostatakse avaliku võimu, näiteks ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, linna‑ ja vallaasutused. 2021. aastal moodustas avalik teenistus 2,9% Eesti tööealisest elanikkonnast. See näitaja on aastate lõikes püsinud 3% lähedal. Avalik teenistus moodustab 28 420 teenistujaga 21,3% kogu avaliku sektori töötajaskonnast. 10 aastaga ehk võrreldes 2012. aastaga on avalike teenistujate arv vähenenud 3,2%. Viimastel aastatel on aga teenistujate arv pigem kasvanud, kuna rinda on tulnud pista erinevate kriisidega. 2021. aastal suurenes avalik teenistus 53 teenistuja võrra ehk 0,2%. Riigi ametiasutustes suurenes avalike teenistujate arv 88 inimese võrra ehk 0,4%. Kohalikes omavalitsustes vähenes inimeste arv 34 võrra ehk –0,6%.

Avalike teenistujate arvu kasvu on mõjutanud Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas oleva Terviseameti struktuuri loodud täiendavad teenistuskohad, ravimilao kompetentsi tugevdamine, nakkushaiguselabori võimekuse ja teiste tugifunktsioonide võimekuse suurendamine. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas kasvas Riigi Infosüsteemi Ameti teenistuskohtade arv mitmete Euroopa Liidust rahastatavate projektide elluviimiseks ning küberkaitsevõimekuse arendamiseks. Teenistujate arv vähenes enim Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisalades, kus eelmise aasta kärpetingimustes jäeti vabanenud ametikohad täitmata.

Kohaliku omavalitsuse ametiasutustes vähenes enim teenistujate arv Väike-Maarja Vallavalitsuses ja Hiiumaa Vallavalitsuses. Avaliku teenistuse töötajaskonnast 22 922 oli teenistuses riigi ametiasutustes ja 5502 inimest kohalike omavalitsuste ametiasutustes. Üle kolmandiku ehk 37% avalikust teenistusest moodustasid eriteenistujad, keda oli 2021. aastal 10 437. Eriteenistujateks on näiteks politseiametnikud, päästeteenistujad, vanglaametnikud ja kaitseväelased. Eriteenistujate arv suurenes 0,2% võrra ehk pluss 21 eriteenistujat.

Avalikus sektoris oli palgakasv väiksem Eesti keskmisest brutokuupalga kasvust, mis oli +6,9%. Avalikus teenistuses oli 2021. aasta keskmine palgakasv +2,1% ning valitsussektoris +4,9%. Nii avalikus teenistuses kui valitsussektoris tervikuna on palkade konkurentsivõime erasektoriga võrreldes langenud, mida on suuresti mõjutanud asjaolu, et viimastel aastatel ei ole valitsus palgafondi kasvuks raha eraldanud. Viimati tehti seda 2019. aastal. Samas on uute teenistujate värbamisel palgasurve väga suur ja heade spetsialistide töölevõtmiseks tuleb leida raha sisemiste ressursside arvel, tõmmates vähemaks nii välislähetusi kui ka koolitusi.

Teenistujad on üldiselt kõrgelt haritud, kuna nende töö eeldab professionaalsust. Avalike teenistujate hulgas on kõrgharidusega inimeste osakaal üsna suur. 2021. aastal oli kõrgharidusega inimeste osakaal Eesti kõikidest hõivatutest 43%, samas kui avalikest teenistujatest on kõrgharidusega 63%. Kuna paljudel avaliku teenistuse ametikohtadel nõutakse hariduses kõrgemat kraadi, siis on ka ootused palgale kõrgemad. 2021. aastal oli avaliku teenistuse ehk riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste keskmine brutokuupalk 1851 eurot. See kasvas aastaga 2,1%. Riigi ametiasutuste keskmine brutokuupalk oli 1900 eurot. Siin on kasv 2,9%. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistujate keskmine brutokuupalk oli 1652 eurot, kus kasv oli 4%.

Varasematel aastatel on palgakasv olnud kiirem kui Eesti keskmise brutokuupalga kasv, kuid koroonakriisi mõjudest tulenevalt on 2021. aastal palgakasv oluliselt aeglustunud. Kui kõrvutada riigi palgauuringus osalenud asutuste palgataset erasektori palgatasemega, oli 2021. aasta riigiasutuste kuu põhipalga keskmine mahajäämus mediaanist 14,4%, sealhulgas tippspetsialistidel ja esmatasandi juhtidel keskmiselt –19,6% . Kui soovime, et avalikus teenistuses töötaks kvalifitseeritud tööjõud, kes panustaks maksimaalselt avalike teenuste arendamisse, tuleb tagada, et avaliku teenistuse palgad ei jääks erasektoriga konkureerivate ametikohtade palgatasemetest märkimisväärselt maha.

Tegevusalades, kus konkureerime erasektoriga, kasvas Statistikaameti andmetel brutokuupalk oluliselt rohkem kui Eesti keskmine brutokuupalk, näiteks info ja side tegevusalal 8,9%. Samas ei tohiks avaliku teenistuse palgatase sarnastes tegevusvaldkondades olla ka turuliider, kuna sellega tekitame palgasurvet juurde. Kui ühelt poolt on vaja leida võimalusi ressursside ja tööjõu optimeerimiseks, siis teisalt on äärmiselt oluline leida riigi palgale kvalifitseeritud tööjõudu, kes võtmevaldkondades riigi heaks töötaksid.

Head Riigikogu liikmed! Vaatame lähemalt avaliku teenistuse personaliotsinguid 2021. aastal. Avalikus teenistuses viidi läbi 4406 personaliotsingut. Personaliotsinguid oli võrreldes 2020. aastaga 674 võrra rohkem. 2021. aasta tööturg elavnes ning sellega suurenes ka tööpakkumiste hulk, mis tõi kaasa töötajate suurema liikumise ka avalikus teenistuses. Ühele teenistuskohale kandideeris keskmiselt kümme inimest. Teenistuskohtade otsingute koguarvust luhtus 2021. aastal viiendik ehk 19% otsingutest. Probleemiks värbamisel on eelkõige sobiva sihtgrupi piiratus tööjõuturul. Kõige rohkem jäi teenistuskohti täitmata õigus‑ ja siseturvalisuse asutustes ning Kaitseväes. Näiteks vanglates oli personaliotsingute luhtumise protsent 40. Samuti on probleemiks kandidaatide vähesus. Rohkem kui kolmandikul konkurssidest on kandidaate teenistuskoha kohta alla kolme ning nende konkursside puhul jäid ligi pooled teenistuskohad täitmata.

Töökohtade pakkumise tõus 2021. aastal tõi kaasa avalikus teenistuses ka märgatavalt suurema personalivoolavuse. Kogu voolavus tõusis 15%‑ni ja vabatahtlik voolavus 8,7%‑ni. Riigi ametiasutuste vabatahtlik voolavus oli 8,3% ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste vabatahtlik voolavus 10,2%, mida on 2% rohkem kui 2020. aastal. Kui vabatahtlik voolavus on võrreldes koroonaeelse olukorraga üsnagi sarnasel tasemel, siis koguvoolavuse tõusu on mõjutanud eelmisel aastal valitsuse ja Vabariigi Presidendi vahetus ning kohalike volikogude valimised, millega kaasnesid muudatused personali koosseisudes. Vabatahtliku voolavuse osas tuleb taas välja tuua vanglad, kus antud näitaja on 19,1%. Siseturvalisuse asutuste ja Kaitseväe grupi vabatahtlik voolavus on riigile suur kulu, kuna eriteenistujad läbivad teenistusse asudes või teenistuse käigus väljaõppe, omandades riigi toel erialased teadmised.

Avalike teenistujate vanuseline ja sooline koosseis on läbi aastate olnud stabiilne. Avaliku teenistuja keskmiseks vanuseks on 43,8 aastat. Viis aastat tagasi oli keskmine vanus 43,3 aastat ning see on igal aastal tasapisi tõusnud. Avalike teenistujate sooline jaotus näitab, et naisi on veidi rohkem kui mehi, vastavalt 56% ja 44%. Eriteenistustes on olukord vastupidine, meeste osakaal on seal 72% ning rohkem on nooremaealisi mehi.

Selleks, et avalik teenistus ja riigipalgalised töötajad oleksid oma igapäevatöös kompetentsed ja vastuvõtlikud ühiskonna kiiretele muutustele, on vajalik personali järjepidev koolitus ning arendamine. Head avalikku teenust saab pakkuda haritud ja professionaalne riigiteenistuja. Asutuse tasandil koolitusteks kasutati 2021. aastal keskmiselt 0,86% töötasu kuludest. See näitaja on väike. Kuigi eelmisel aastal kulutati koolitustele rohkem rahalist ressurssi, siis pikemas perspektiivis on see näitaja suures languses. Kõige madalam oli koolituskulude suhe tööjõukuludesse ministeeriumides ja mõningates teistes valitsusasutustes. Kõige kõrgem näitaja oli aga kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ning seal võib täheldada koolitusse panustamise suurenemist.

Koolituseelarve väiksus tähendab asutustele väljakutset teenistujate arendamisel. Kui praegu on lisaks asutuse eelarvele ametiasutustel võimalik koolitusi saada ka läbi keskse ehk asutuseülese koolitus‑ ja arendustegevuse, siis käesoleva Euroopa Liidu finantsperioodi vahendid lõpevad 2023. aastal ning tuleb leida uued rahastamisallikad. 2021. aasta rahastus Euroopa Liidu Sotsiaalfondist oli ligi kaks miljonit eurot.

Austatud Riigikogu liikmed! Eesti avalikus teenistuses on oluliseks väärtuseks lisaks kompetentsusele usaldusväärsus ja ametnikueetika põhimõtete järgimine. Eetikanõukogu arutelud keskendusid 2021. aastal kõrvaltegevuste, eelisjärjekorras vaktsineerimise ning töökeskkonna ja ametnikueetika seoste teemadele. Eetikaalastest päringutest kerkisid 2021. aastal esile ametnike ja kodanike suhtlemise teemad, ametnike väljendusvabaduse põhimõtted ning kingituste ja soodustustega seonduv. Eetika‑ ja korruptsiooniennetusealased koolitused on seatud prioriteetideks ja on asutuse seas nõutud.

Koostöös asutuste juhtidega otsime pidevalt uusi võimalusi, kuidas riigikorraldust ja tegevusi optimeerida ning maksumaksja raha riigi toimimiseks kõige tulemuslikumalt kasutada. Pean jätkuvalt oluliseks e-riigi arendamist ja infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutamist avalike teenuste pakkumisel. Samas on selge, et kõiki teenuseid arvutid kunagi asendada ei saa ja tuleb üle vaadata senised protsessid, leida efektiivsemaid võimalusi või kriitiliselt hinnata nende vajadust tervikuna. Üha enam tuleb tegeleda valdkondadeüleste teemadega, nagu on rohepoliitika ja digipööre, samuti sotsiaalvaldkond ja tervishoid. See tähendab asutusteülest suuremat koostööd ja valmisolekut paindlikuks tööülesannete jagamiseks.

Elu meie ümber muutub kiiresti, mis vajab muudatustega kiirelt kohanevat personali. Samas tuleb leida võimalusi meie teenistujate pidevaks arendamiseks ja väärikaks kohtlemiseks. Seisan ministrina jätkuvalt selle eest, et Eesti avalikus teenistuses töötaksid kompetentsed ja pühendunud töötajad, kes täidavad riigi ülesandeid tulemuslikult. Meie riigi eelis on väiksus ja mobiilsus. Me võime kiiresti muudatusi kavandada ja ellu viia. Kiire kohanemisvõime ja avatus koostööle on kindlasti ka tuleviku märksõnadeks. Me peame väärtustama ja hoidma riiki teenivaid inimesi, peame värbama avalike teenistujate hulka oma ala parimaid eksperte ning neid vääriliselt tasustama ning arendama. Riik ja omavalitsused tööandjana peavad arendama ning muudatustega kohanema. Tänan kuulamast!

17:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt minister! Teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

17:06 Jaanus Karilaid

Aitäh! Hea juhataja! Hea minister! Ma ei soovi praegu peatuda riigimajadel ega paindlikul töökorraldusel ega siis ka nendel lõpututel koostööseminaridel, vaid peatuksin ühe avaliku teenistuse kriitikal, mis on tulnud nii-öelda süsteemi enda seest.

Üks endine tippametnik on kasutanud väljendusvabadust ja toonud välja, kust kohast see avaliku teenistuse süsteem on kinni kiilunud. Ma räägin Meelis Oidsalust. Meelis Oidsalu kriitika on otsekohene. Ma tsiteerin: "Mida mina oma karjääri jooksul märganud, et avalikus sektoris on ikkagi võimalikult täiesti süüdimatult lihtsalt üle lasta aastaid. Sul on kogunenud mingisugune baaskompetents, millega sa nagu lollitad kõik ära, kaasa arvatud ministri."

Niivõrd kogenud tippametnik on selle välja öelnud. Kas te võtate seda kui marginaalse, kibestunud ametniku väljaütlemist, või te võtate seda tõsiselt ja olete selle kriitikaga tegelenud?

17:07 Riigihalduse minister Riina Solman

Lugupeetud Riigikogu liige Jaanus Karilaid! Tänan selle huvitava küsimusepüstituse eest! Ma võtan seda kriitikat tõsiselt, kuid ma möönan teiselt poolt endise riigiametnikuna, kes on töötanud Rahandusministeeriumis avalike suhete juhina, Kaitseministeeriumis neli aastat ministri nõunikuna, sealjuures koos Meelis Oidsaluga, edaspidi Justiitsministeeriumis avalike suhete juhina neli aastat ja Siseministeeriumis rahvastikuministrina ja täna siis Rahandusministeeriumis taaskord riigihalduse ministrina.

Ühesõnaga, minu riigiametniku kogemus lubab teile täna öelda, et Kaitseministeeriumi olukord mõnevõrra võib erineda näiteks Justiitsministeeriumi või Rahandusministeeriumi olukorrast. Ehk, nendel aastatel, aastatel 2007–2011, kui mina seal töötasin, oli see asutus päris suletud iseloomuga, kus taolised protsessid said tõesti võib-olla toimuda. Ehk te ka mäletate – sinna aega jäi meil Vabadussõja võidusamba ehitamine – ministeeriumi avalikest suhetest või siis majast lekkis informatsiooni meediasse suurel hulgal. Ehk, teatav ametnike, osade ametnike pahatahtlikkus oli ilmne. Seetõttu vastab Meelis Oidsalu kriitika selles osas kindlasti tõele.

Aga nüüd edaspidistes järkudes, kui ma olen töötanud kas Justiitsministeeriumis või Siseministeeriumis, siis ma ei ole täheldanud riigiametnike poolt ülelaskmist, töö mittetegemist või tegematajätmist, vaid pigem – kui on ka olnud kriisiajad – olen näinud ametnike pühendunud käitumist ja riigi ning rahva parimat teenimist. Aitäh!

17:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Aab, palun!

17:09 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab riigireformi tegevusi. See mõiste iseenesest kõlab sellise väga kauge ja empiirilisena, aga me suutsime viimases kahes valitsuses sisustada seda tegevuskavaga. Ja see tegevuskava ei olnud niisama, et paneme midagi paberile, vaid me pidevalt seda ka seirasime ja valitsuskabinetis anti ka aru, kuidas see tegevuskava on täidetud, kas sinna tuli ka ettepanekuid seda täiendada, jätkata mingite tegevustega. Kas teie praeguses valitsuses olete selle tegevuskavaga valitsuskabinetis käinud? Kas te jätkate sellega, täiendate seda? Kus maal riigireformi tegevused hetkel on?

17:10 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh, hea endine riigihalduse minister Jaak Aab, lugupeetud Riigikogu liige täna! Jaa, olen saanud oma ametnikelt ülevaate riigireformi hetkeseisust ja ka riigieelarve läbirääkimistele minnes olid mitmed ettepanekud, et riigireformiga jätkata. See on, nagu te teate, pidev ja pikaajaline protsess ja tihti tähendab see ministeeriumiüleseid tegevusi, et üldse märgatav reform või kokkuhoiu koht saaks ellu viidud. Tuleb ka järjest läbimõtlevamalt seda tööd korraldada. Kokkuhoidu saame me alles ju aastate pärast. Ning ülevaade on valitsusele küll koostatud, aga hetkel ei ole ma seda saanud ette kanda veel oma kolleegidele.

17:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

17:11 Indrek Saar

Lugupeetud minister! Mul on hea meel siit lugeda teie sissejuhatusest, eessõnast, et teil on heameel tõdeda, et avalikus teenistuses töötavad võimekad ja pühendunud teenistujad. Eelmise aasta avaliku teenistuse uuringust selgus, et 90% uuringus osalenud avaliku teenistuse töötajatest peavad oluliseks, et saavad teha midagi teiste inimeste, Eesti riigi või ühiskonna heaks, ning olid rahul, et nende töö seda võimaldab. Mul on kahju, et Jaanus Karilaid puutub selle 10%-ga kokku, kes ei tunne oma tööst rõõmu. Aga minul on omakorda mure sellega, et kuigi meile meeldib mõelda, et riigiteenistuses valdav osa inimesi, ja tõepoolest niimoodi ongi, on motiveeritud kuidagi teistmoodi kui rahaga, kui palgatase muutub kriitiliselt madalaks, siis lõpuks inimesed ikkagi on sunnitud leidma endale teise töö. Ja selles kontekstis on mul väga kahju, et see teie aruanne ei sisalda põhiseaduslikke institutsioone, sest Riigikogu palgatase on minetanud igasuguse konkurentsivõime ja kui see aruanne seda ei sisalda, siis saab Rahandusministeerium meile ajada igasugust putru ka tulevikus. Kas teie arvates ei peaks siin välja tooma ka põhiseaduslikke institutsioone, et me tegelikult näeksime, kui konkurentsivõimelised nad siis ikkagi kogupildis on?

17:12 Riigihalduse minister Riina Solman

Lugupeetud Riigikogu liige, tänan hea küsimuse eest! Jah, ma arvan küll, et võiks edaspidi sisaldada ka põhiseaduslikke institutsioone see aruanne. Ja ma olen kursis sellega, et nii Riigikogu töötajate palgad kui ka teiste põhiseaduslike institutsioonide töötajate palgad on ajale jalgu jäänud sarnaselt teiste riigiteenistujate palkadega.

17:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

17:12 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea Riina! Ma vaatan siin ühte tabelit, kus on kirjas valitsussektori töötajate arv ja selle muutus tegevusalagruppide lõikes. Ma näen, et siin kõik valitsussektori tegevusalad on tugevnenud, kui me vaatame personaaliat, ja igale poole on inimesi juurde tulnud. Vaid kahes sektoris on isikkoosseisu kaod olnud märkimisväärsed. Need on avalik kord ja julgeolek ning riigikaitse, mis on kaotanud vastavalt 64 ja 41 inimest. Ja olukorras, kus just meie julgeolekuolukord on praegu rohkem ohustatud, on sellest sektorist kõige rohkem inimesi kas koondatud või vallandatud. Millest see räägib? Kas see on seoses selle sundvaktsineerimisega, mida just neis sektorites kõige innukamalt läbi viidi, või meie kaitsevõime sihiliku kahjustamisega, või äkki mõlemat?

17:13 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige Helle-Moonika Helme! Ma ei läheks üldistustega nii kaugele, et kas on kellegi pahatahtlik suund sellisel kombel riigiametnikke sisejulgeolekus ja kaitseväeteenistuses vähendada. Ka minu ettekandes oli ära toodud lause, et kärbe toimus eelmise valitsuse poolt juhitud, valitsuses oli kärbe, ja sisejulgeolekus ja kaitseväeteenistuses ei võetud lihtsalt uusi inimesi tööle. See oli mul siin kuidagi natuke teistmoodi sõnastatud, otsin selle oma kõnest ülesse ja saadan teile meili peale, kuidas täpselt see oli sõnastatud. Kui te vaatate neid teisi sektoreid, kuhu on inimesi tööle juurde värvatud, siis see tegelikult oli peamiselt tervishoiu valdkond. Terviseamet, mis seotud koroonakriisiga, värbas uusi töötajaid, aga lisaks ka IT-valdkond, küberturvalisus just teie nimetatud julgeolekuohtudega. Seda täienemist on tõesti juhtunud, toimunud, aga on tõsi see, et sisejulgeoleku valdkond on töötajaid vähendanud. Vastavalt siin olid numbrid ära toodud, mõnikümmend inimest, nii sisejulgeolekus kui kaitseväeteenistuses.

17:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Šorin, palun!

17:15 Marko Šorin

Tänan eesistuja! Hea minister! Ka minul on hea meel tõdeda, et avalikus sektoris töötavad entusiastlikud ametnikud, sest ma olen kuulnud arvamusi ka, et arvatakse, et ametnik on keegi hall bürokraat, kes jõuab tunde ja tunde ühe koha peal istuda ja vahepeal joob ainult head kohvi. Aga nüüd tahan puudutada tippametnike värbamiskomisjoni või see komisjon, mida juhib riigisekretär. Siin hiljaaegu uudistest käis läbi, et nad ühe ametkonna juhi kandidaadi valiku protseduuris olid välja toonud kolm kandidaati ja siis minister tuli hoopis neljanda kandidaadiga. Kas te suudaksite, arvestades praegust meie teemat, öelda, kas see protseduur meil tegelikult on seadustega reguleeritud või sõltubki sellest, kui jõuliselt otsustab minister sellisesse protsessi sekkuda? Kas see on reguleeritud ja kui on reguleeritud, siis kuidas oleks see korrektne protseduur, mis vähemalt avalikkuses nii ei paistnud?

17:16 Riigihalduse minister Riina Solman

Lugupeetud Riigikogu liige Marko Šorin! Aitäh küsimuse eest! Minu hinnangul on minister käitunud seaduspäraselt, aga ka tippjuhtide komisjoni töö on täiesti seaduspärane. Kui te vaatate meie riigi ja tippametnike määramise ajalugu, siis te leiate sarnaseid näiteid väga palju. Ehk on õigus ka ministeeriumi juhil valdkonna juhina esitada oma kandidaate, kes on äsja, kui me räägime nüüd kõnealusest juhtumist, just läbinud tippjuhtide komisjoni, saades ministeeriumi asekantsleriks, teda on täpselt sarnastes küsimustes just küsitletud, ta on saanud ennast esitleda, oma visiooni näidata. Selles mõttes isegi tippjuhtide komisjoni töö ja ministeeriumi töö võisid selles osas kattuda.

17:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

17:17 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jüri Raidla on riigireformi sellise väsimatu eestvedajana öelnud, et ametnikke on liiga palju, et 15% võiks rahulikult vähendada, aga võiks ka rohkem. Nüüd ma vaatan, võrdlesin eelmise aasta ja selle [aasta] raportit. Eelmisel aastal oli 118 853 valitsussektori töötajat, suur armee, aga sel aastal 120 132. Juurdekasv 1279. Ei hakka rohkem neid arve siin vaatama. Aga ütle mulle, Riina, et nagu naksti 1279 keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse ametnikku juurde. Kas oleks võinud vastupidi võtta, 1279 maksti maha või veel kaks korda rohkem?

17:18 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh küsimuse eest, lugupeetud Riigikogu liige Peeter Ernits! Mis puudutab minu isiklikku arvamust, siis ma olen alati olnud riigireformi pooldaja ja pigem õhukesema riigi pooldaja, aga mitte sellisel kombel, et see ohustaks meie teenuste kvaliteeti. Mis puudutab viimaseid aastaid, siis on tegemist olnud kriisiaastatega, kus just tervishoiu valdkonnas tuli juurde värvata uusi inimesi, samamoodi küberturvalisuse valdkonda ja seoses Euroopa Liidu erinevate projektidega. Kui soovida täpselt teada, kas iga ametikoht on läbi kaalutud ja kas kusagilt saaks midagi vähendada, siis ma arvan, et teil on õigus, ja kui teha väga korralik revisjon, siis võib leida tõesti, et mõni ametikoht on veel üleliigne. Aga selle kohta ma täna kindlasti täpset vastust anda ei oska.

17:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

17:18 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Loen siit, et võrreldes 2020. aastaga suurenes avaliku teenistuse personaliotsingute arv eelmisel aastal 674 võrra. Personali otsiti kokku 4406 korral, väljakuulutatud konkurssidest luhtus ligi viiendik. No see on avalik saladus, et avalikus teenistuses on väga levinud fiktiivsed konkursid, kus tegelikult on kandidaat juba olemas ja personali värbamist ei toimu, vaid konkurss tehakse seetõttu, et seadusega on niimoodi ette nähtud. Kas ma saan õieti aru, et luhtunud konkursid ehk fiktiivsed konkursid, neid on lausa viiendik kogu värbamise protsessist?

17:19 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh küsimuse eest, lugupeetud Riigikogu liige Kert Kingo! Jaa, neid luhtunud protsesse on täpselt üks viiendik, nagu te mainisite, aga need on pigem seotud olnud tööjõu voolavusega. Kui me panime koroona esimesel aastal, 2020. aastal piirasime oluliselt majandustegevust ja majandus oli hangunud, siis järgmisel aastal, uuritud aastal, millest me kõneleme, 2021. aastal tööjõuturg elavnes ning see põhjustas ka tööjõu liikumist, erasektori palgakasvu võrreldes avaliku sektoriga ja seetõttu ka elavdas teie küsitud ametikohtade tööjõu voolavust.

17:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

17:20 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud minister, ülevaate eest! Mulle on hästi sümpaatne see, et selles kirjalikus ja esitatud ülevaates on kenasti kahe ministri pildid, sest üks minister töötas sellel ajal ja teine minister annab ülevaate. See on minu meelest väga sümpaatne, et uus minister, kes ametisse asub, ei jäta mitte, et enne mind polnud midagi ja pärast mind ei tule kedagi. See oli nagu selline sissejuhatus.

Nüüd mul on küsimus, mis puudutab seda, et te tõite näite, et teatud valdkondades tõesti on töötajaid lahkunud, on ka koondatud. Me kõik mäletame me seda teenindustalitust, kus inimesi koondati, selleks et tõsta teiste palkasid. Küllap oli see siis sellel hetkel otstarbekas. Aga kas te hiljem olete ka analüüsinud, mida see kaasa tõi? Näiteks Viljandis, kui ID-kaarti minna vahetama, siis oktoobri lõpus registreerides e-talituse kaudu, oli esimene vaba aeg 19. jaanuar. Tõsi, Paides sai tunduvalt kiiremini, aga päris normaalne see ei ole, isegi elektrooniliselt registreerides. Aitäh! Et kas analüüs on tehtud?

17:21 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh hea küsimuse eest, lugupeetud Riigikogu liige Helmen Kütt! Vastavat analüüsi mul hetkel käepärast ei ole, aga ma olen teile ja kõigile teistele, kes annavad märku taolistest juhtumistest, väga tänulik. Eesti ees on väga suur väljakutse – ja see on olnud aastaid – ja see on ääremaastumine. Ehk see on siis maapiirkondade nii-öelda taandareng, kui teenuseid konsolideeritakse ja tõmmatakse keskseks, ehk siis Suur-Tallinna-keskseks, kus on ministeeriumid ja toimub riigi juhtimine.

Eesti edukus ja meie tulevik sõltub sellest, kui ühtlaselt me suudame oma teenuseid pakkuda igas piirkonnas, kus elavad inimesed, nende maakonnakeskustes. Seetõttu ma väga tänan, kui te selle antud juhtumi mulle ka meili peale saadate. Analüüsi kohta hetkel jään vastuse võlgu, aga võtan selle omale südameasjaks.

17:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepneri, palun!

17:22 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Eesti on väikene riik ja eks loomulikult meie võimalused oma ametnikke hästi motiveerida on piiratud. Ja siit ka, tõepoolest, sellest aruandestki näeme, et sellel on omad laed või võimalused, mida me ei suuda saavutada kas või siin nende töötajate voolavuse seisukohast. Aga ma küsin, kuidas teile tundub, et kui me paneme siia kõrvale riigi keskvalitsuse ja omavalitsused, kummal poolel on nagu rohkem sellist õhku või veel võimalust teatud optimeerimisi teha või on mõlemal selg vastu seina. Selles ma ei kahtle, et meie ametnikud valdavalt on väga heatahtlikud ja pühendunud inimesed, aga kuidas te neid kahte, omavalitsust ja keskvalitsust võrreldes nagu avate või kuidas see tunne teil on?

17:23 Riigihalduse minister Riina Solman

Suur tänu hea küsimuse eest, lugupeetud Riigikogu liige Heiki Hepner! Kui ma võrdlen kohalikke omavalitsusi ja keskvalitsust, siis ma arvan, et me ei saa võrrelda kõiki kohalikke omavalitsusi keskvalitsusega. Meil on suuremad omavalitsused, kus teenistujatega on kõik hästi, need on nii-öelda toime tulevad, endaga väga hästi hakkama saavad omavalitsused, eelkõige Tallinna linn, Tartu, aga ka Narva on väga kõrgete ametnike arvuga omavalitsus, samuti Pärnu. Teised kõik jäävad kõvasti alla ametnike arvus ja seetõttu ka võib-olla teenuste pakkumisel.

Kui me võrdleme, kus on palgatase parem või kus ametnikud nii-öelda teenivad paremini, siis siin jälle tuleb eristada näiteks keskvalitsuses, antud juhul Rahandusministeeriumis, kus mina töötan, ostetakse üle spetsialiste meie Tallinna ümber paiknevate kuldse ringi valdade poolt ja märkimisväärselt suurema tasu eest, mida riik saab maksta. Seda kindlasti ei saa maksta äärealade omavalitsused, kus tegelikult oleks just sellist kõrgkvalifitseeritud kompetentsi vaja ja teadmist, kuidas näiteks riigihankeid korraldada, kuidas ruumi planeerida. Paiguti on riigis olukord parem, aga kohati ka omavalitsustes ja mitte kõikides, kannatajaks on äärealad.

17:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andrus Seeme, palun!

17:25 Andrus Seeme

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus on värbamise kohta riigiametitesse. Ma küsiks teie hinnangut, et kui ma vaatan seda toredat kaarti, mis siin ettekandes on, siis Põlvamaal ja Valgamaal on ainult aastaga värvatud 15 inimest, Hiiumaal veel vähem. Mis te arvate, mis see põhjus võib olla, et nii vähe on suudetud sealt? Kas põhjus võib olla näiteks ka riigimajades? Selles mõttes, et seal ei ole riigimajasid, kui järgmine kaart ütleb, et Põlvasse tuleb riigimaja 2026. aastal ja Valka 2023. aastal.

17:25 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige Andrus Seeme! Ma arvan, et teie sellisel pakkumisel võib olla tõepõhi all. Mina olen just nimelt teadlikult värvanud ühe oma nõuniku tööle Võrru riigimajja, et proovida, kuidas see riigimaja töötab, ja tegelikult ta töötab kaugtöökohana päris kenasti. Aga loomulikult, nagu ma ka eelmisele küsijale, Riigikogu liikmele Heiki Hepnerile vastasin, siis äärealad on meil igatemoodi nõrgemas seisundis, mis puudutab värbamist, mis puudutab kvaliteetse tööjõu saamist koha peale, mis puudutab nendele eluasemete pakkumist ja üldse elukeskkonda, milles inimene soovib elada ja ka oma pere kaasa tuua. Need küsimused peaksid saama palju suurema tähenduse eelseisvatel aastatel, eriti kui me mõtleme oma julgeolekusituatsioonile. See ei ole tark, kui Eesti riik aastaks 2045, nagu ütleb rahvastikuprognoos, koguneb Tallinnasse ja siia ümbrusesse ja inimesi jagub ka Tartusse ja Tartumaale. See tähendab tegelikult väga suuri massiivseid muudatusi nii teedeehituses kui kõiges selles, mida te ka mainisite. Aga ennekõike peab seda juhtima riik ja riigi käes on hoovad, siis tuleb erasektor järele.

17:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

17:27 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab sellist teemat nagu meie põhjanaabrite avalik teenistus. See ei ole selle aruande teema absoluutselt, aga nagu me hästi mäletame, eriti vanemad olijad, et taasiseseisvumise järel, Euroopa Liidu liitumise eel ja ka järel on põhjanaabritel meie avaliku teenistuse koolitamisel väga-väga suur roll. Kas praegu võib tuua mõnda näidet? Kas see koostöö veel toimib? Kas meil on midagi õppida sealt põhjanaabritelt? Äkki te kommenteerite seda. Kui ei, siis ma ei kritiseeri. Aitäh!

17:27 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige Urve Tiidus! See on hea küsimus. Ma olen täheldanud, et kohalike omavalitsuste vahel selline know-how vahetamine ja sõprussuhted on säilinud, omavahelise informatsiooni vahetamine, aga tulevad ka põhjanaabreid küsima meie käest meie e-riigi kohta – meie e-riigi lahendusi, ID-kaardi lahendusi. Seda on ühte- ja teistpidi.

Ma kõiki meie riigiasutusi selles võtmes analüüsinud ei ole. No ma usun, kindlasti kaitsealane koostöö, sisejulgeolekualane koostöö, see on jätkuv, aga samamoodi pakume meie juba omakorda õpetust siis väljapoole oma partneritele, aga ka kolmandatele riikidele. Näide on Ukraina, näiteks, kus me oleme väga palju ise koolitamas käinud. Ma ütlen, et pigem on see muutunud koostööks, aga niisama teadmisi ja informatsiooni vahetatakse järjepidevalt.

17:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun! 

17:28 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma kuulsin, et Põlvasse hakatakse riigimaja rajama alles 2026, kuulsin ma vist õieti, vähemalt nende plaanide järgi, mis momendil teada on. Kas te võite kinnitada, et seda hakatakse aastal 2026 ehitama ja ma küsin ikka jätkuvalt, et miks riik ei ehita oma kinnistutele riigimaja, aga ta hakkab selle jaoks eraomanikult maad rentima? Kas see on riigi huvides või kellegi teise huvides?

17:29 Riigihalduse minister Riina Solman

Lugupeetud Riigikogu liige Tarmo Tamm! Ma teile selle aastaarvu osa siiski täpsustan meili teel üle. Ma siin seda üle ei kinnitan, minu andmetel see vastab tõele. Aga mis puudutab seda, kas see on õige otsus, kuhu see maja rajada, siis me oleme teiega ka varasemalt saanud neid mõtteid vahetada ja minu hinnangul see on õige otsus. Ja kui kohalik kohalik omavalitsus või nende liikmed, nende esindajad, kohalikud sädeinimesed on tulnud kokku ja soovinud rajada sinna seda riigimaja, kuhu nad soovivad rajada, siis minul küll ministrina käsi ei tõuse selle vastu töötama.

17:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Taavi Aas, palun!

17:30 Taavi Aas

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Meil siin ülejärgmine punkt on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu ja puudutab see kohalikke omavalitsusi. Mul on teile küsimus. Kas seda eelnõu välja töötades ka teiega kui kohalike omavalitsuste esindajaga Vabariigi Valitsuses konsulteeriti?

17:30 Riigihalduse minister Riina Solman

Lugupeetud Riigikogu liige Taavi Aas! Vastan teile kätt südamele pannes: jah, konsulteeriti. Minu ametnikud, nõunikud olid protsessi juures, arutasime poliitikutega läbi. Me ei ole jõudnud kaasata kõiki opositsioonipoliitikuid, aga tõesti oleme vaielnud nii- ja naapidi, kuidas on õige teha, ja on arutatud. Oleme rääkinud oma riigihangete osakonnaga riigiabi andmise küsimused läbi. Hetkel ma vastan teile tõesti kätt südamele pannes: jah, on kaasatud ja arutatud.

17:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei ole rohkem küsimusi. Aitäh, austatud minister, teile ei ole rohkem küsimusi.

17:31 Riigihalduse minister Riina Solman

Aitäh!

17:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja me saame minna läbirääkimiste juurde. Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

17:31 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma pean tunnistama, et selle avaliku teenistuse aruanne on sotsiaaldemokraatide poolt vaadates kindlasti väga vajalik asi. Aga võiks arutada selle üle, kuidas ta koostatud ja mis tast tegelikult sõltub. Miks ta on väga vajalik? Sest me näeme ka Riigikogu erakondade seas erinevat arusaama sellest, mille jaoks avalik teenistus on ja mis on avaliku teenistuse roll ja kui vajalik see avaliku teenistuse roll on selle jaoks, et ühiskond tervikuna toimiks. Eks me teame ka ju neid erakondi, kellele meeldib selles suhtes võtta selline populistlik hoiak, võib selle kohta julgelt öelda, ja vastandada omavahel avalikku sektorit ja erasektorit ja väita, et avalik sektor on priileivasööjad ja kõik, mis maailmas üldse toodetakse, selle toodab erasektor ja avalik sektor sööb selle ära.

Ma ütlen, et see on ikkagi väga üheülbaline, populistlik ja rumal nägemus. Olen selle vastu korduvalt protesteerinud, sest erasektori toimimiseks on erasektori jaoks väga vaja professionaalset, efektiivset ja toimivat avalikku sektorit. Ühte ilma teiseta ei ole. Need on ühendatud anumad ja selline lähenemine on selgelt populistlik ja käiakse lihtsalt oma potentsiaalse valija eelistustest tulenevalt poliitturul punkte nokkimas selle kaudu. Kellest ma räägin? Küllap kogenud kolleegid saavad aru, millistest poliitilistest jõududest jutt on.

Aga selle jaoks, et arendada avalikku teenistust ja selle jaoks, et poliitikutel oleks sellest ülevaade, on selline regulaarne aruandlus loomulikult väga vajalik. Aga mul on tunne, et selle aruandluse mõju või selle aastaülevaate, avaliku teenistuse aastaaruande mõju üle võiks diskuteerida. Sest kui me vaatame, et riigiasutuste kuu põhipalk jäi eelmisel aastal erasektori mediaanist maha 14,4%, siis kuidas pidada seda konkurentsivõimeliseks? Ja sealhulgas on mahajäämus tippspetsialistide ja esmatasandi juhtide palgas keskmiselt 19,6%? Ja me tahame saada hästi toimivat, efektiivset avalikku sektorit.

Sealjuures põhiseaduslike institutsioonide palgatase jääb juba aastaid alla ministeeriumide palgatasemele omakorda. Vahe suurenes vaadeldaval perioodil veelgi, sest palgakasvuprotsent ministeeriumides oli 3,4 korda suurem kui põhiseaduslikes institutsioonides näiteks. Ka nende andmete põhjal, mis sellest aruandest kätte saab. Eesti keskmine brutokuupalga kasv oli 4% kiirem riigi ametiasutuste keskmise brutokuupalga kasvust ja valitsussektori palkade konkurentsivõime taas vähenes aastaga. Ja kuigi näiteks valitsus 2021. aastaks valitsussektori palgafondi lisavahendeid ei eraldanud, siis siiski viimase 10 aasta jooksul tööjõukulud keskvalitsuses on kasvanud 85%. Aga me näeme, et on erandeid ja selleks erandiks paraku on Riigikogu kantselei, kes pole lisavahendeid saanud juba 10 aastat. Ja sellepärast on mul väga kahju, nagu ma ministri käest küsisin, et põhiseaduslikud institutsioonid ei ole eraldi selles aruandes väljatoodud. Ja nii tekibki olukord, kus Riigikogu liikmete küsimuste peale väidab rahandusminister ühte, aga numbrites selle kontrollimine läheb keeruliseks.

Ja, noh, näiteks muu hulgas miks on oluline neid andmeid paremini näha, on see, et näiteks tippspetsialistidega organisatsioonis peetakse kriitiliseks piiriks 10% suurust personali vabatahtliku voolavuse määra, millest üle minnes kannatab organisatsiooni institutsionaalne mälu ja asjatundlikkus. Ja aruanne küll tõdeb, et vabatahtliku voolavuse tõusutendentsi on näha põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis, aga paraku ei ütle ta, kui suur see on. Aga me teame, et madala palga tõttu oli ühel aastal Riigikogu komisjonide konsultantide voolavus 100%. Niimoodi on väitnud üks hiljutine Riigikogu juhatuse liige vähemalt ja seda räägitakse ka siin maja peal.

Kuidas siis rääkida institutsiooni jätkusuutlikkusest selles kontekstis?

Ma palun lisaaega. (Juhataja: "Palun kolm minutit lisaaega!") 

Ja kui me vaatame, siis mis on maja andmed, siis 2021. aasta avaliku sektori palgaanalüüside võrdlusandmete kohaselt on Riigikogu Kantselei põhiseaduslike institutsioonide, ministeeriumide arvestuses viimane. 2021. aasta andmete kohaselt on palkade mahajäämus 22–35%, mõne tööpere lõikes kuni 50%. Arvestades, mis on Riigikogu kui põhiseadusliku institutsiooni roll demokraatliku riigi toimimise juures, kui oluline on see, et siit majast tuleb kvaliteetne seadusloome, et see maja suudab teostada parlamentaarset kontrolli valitsuse üle, eriti kriitilistel hetkedel, mida me oleme viimastel aastatel väga-väga mitmel kujul näinud, siis see on ilmselgelt lubamatu. 

Aga samal ajal, kui ma vaatan seda aruannet, siis esiteks ei ole seal andmeid ja teiselt poolt, kui meil on riigihalduse minister, siis ma tahaks, et riigihalduse minister annaks mingeid soovitusi ja ütleks, et kuulge, sõbrad, meil on kuskil väga kriitiline, see on punases, siin ei ole enam küsimus selles, kas vaidlus on selle üle kas 5% või 7% või 3%, see on eksistentsiaalne küsimus, kas üks demokraatliku riigi alustalasid töötab või ei tööta või kukub kokku?

Sellepärast ütlen ma, et midagi peaks ka selles aruandluses ehk muutma, sest kui me vaatame seda, et millised olid meie diskussioonid, ja need diskussioonid on kestnud juba kaugelt üle aasta tegelikult, valitsuse versus Riigikogu vahel, siis eelmisel aastal oli selle tulemuseks null. Sest ega see ei ole ühe aastaga tekkinud miinus, see on ikka mitme aastaga tekkinud miinus ja see mahajäämus palgatõusuks. Ja sel aastal valitsus kirjutas riigieelarvesse, tuletan meelde palkade mahajäämus 22–35%, siis valitsus suutis suure sõja peale lõpuks eelarvesse kirjutada 15% palgafondi raha juurde. Suure sõja peale. Samal ajal igal pool mujal palgad veel tõusevad 10% ehk siis mahajäämus praktiliselt ei vähene, ainult mõne üksiku protsendi võrra.

Ja sellise riigieelarve projektiga tuli valitsus siia. Siin majas õnneks jätkus nii palju mõistust, et eelmisel nädalal pandi teist sama palju juurde ja see ehk aitab selle kaadri voolavuse või inimeste voolavuse kuidagi vähemalt pidama saada. Kuigi ma kahtlen selles, et ta päriselt probleemi lõpuni ära lahendab. Aga sellepärast olen ma kriitiline selles suhtes, et me võime ilusaid jutte rääkida sellest, kuidas meil on riigiteenistuses palju inimesi, kes on motiveeritud riiki teenima, inimesi aitama. (Juhataja helistab kella.) Aga kui me ei suuda andmeid analüüsida ja ma ei tee konkreetseid poliitikasoovitusi ja valitsus ei juhindu sellest, millele tähelepanu juhitakse, siis ei ole sellest palju tolku. Tänan tähelepanu eest!

17:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Heiki Hepneri, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

17:39 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Avaliku teenistuse aruanne on vaieldamatult oluline dokument ja annab teatud baasi otsuste tegemiseks ja loodetavasti sealt kooruvad välja mõningad soovitused. Ma arvan, et kõik, kes seda aruannet mõttega loevad või vähemalt ka täna kuulavad seda arutelu, suudavad mõtelda, mida võiks teha paremini.

Eks Eesti riik väikese riigina on kindlasti sellise dilemma ees, et soovime õhukest riiki, kuna me oleme väikesed, meie eelarve ressurss on väike, soovime seeläbi ka vähemat halduskoormust. Teisalt lühemaid menetlustähtaegu, paremat teenuse kvaliteeti, nihukest kahte teineteisele vastukäivad eesmärki. See nõuab kindlasti sellise õige tasakaalu leidmist nende mõlema eesmärgi vahel.

Ega see ei olegi kerge, see on tõsi. Samas ma siiski julgen kinnitada, et avalik sektor ei saa olla suurem, kui erasektor suudab maksta. Ma ei taha ühte sektorit teisele vastandada, kindlasti on see väär, aga ütelda seda, et me ei peaks silmas pidama oma erasektori poolt loodud lisandväärtust ja neid võimalusi avaliku sektori ülalpidamiseks, kui me sellest põhimõttest loobume, siis on krahh üsna kohe-kohe ukse ees. Avalik sektor ei saa olla suurem, kui erasektor ikkagi üleval jõuab pidada.

Aga siit edasi muidugi on mõned mõttekohad, mida võiks ette võtta. Nendes aruteludes tuleks täiesti lahtise pilguga ja avara meelega mõtelda. Erinevad digilahendused. Siit on läbi käinud riigimajad, ka siin on tegelikult ressurssi ka nendes kohtades, kus riigimajad on loodud, aga see samm kindlasti on olnud õige suund. Kui me mõtleme ka digilahenduste peale, siis ma loodan, et need Lotte porgandimasinad ikkagi ühel hetkel lõpetavad oma töö ja me suudame sisulise IT-lahendusega oma riigi tõhusust tõsta. Võib-olla tuleb mõnest teenusest loobuda ja andagi see erasektorile ja ütelda, et siin me lepime sellega, et riik ei topi oma nina igale poole, või ka kohalik omavalitsus. Selle tasakaalu otsimine on kindlasti hästi oluline.

Nüüd, ma keskenduksin siiski edaspidisele kahe avaliku sektori osa, keskvalitsuse ja omavalitsuse, mõningate näitajate võrdlemisele. Ja tõesti, kui me vaatame neid palkasid, siis mida on juba võrreldud ja mida ka minister avas, siis me näeme tegelikult seda, et mõlemal juhul enam-vähem võrdselt, kohalikul omavalitsusel vähe rohkem, keskvalitsusel vähe rohkem, vabandust, keskvalitsusel vähe vähem, aga selline 15% on voolavust ja see on tegelikult üsna suur number ja mõningal määral ka sellist ohutaset tõstev number.

Alla poole meie avaliku sektori töötajatest töötavad kauem kui neli aastat. Ka see on siiski küsimärke jättev number ja paneb mõtlema, miks see nii on. Miks nii suur hulk ehk 57% avaliku sektori töötajatest enne nelja aasta täitumist lahkuvad töökohalt? Aga kui nüüd vaadata konkreetselt ...

Palun kolm minutit lisaaega.

17:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

17:40 Heiki Hepner

Kui nüüd vaadata tegelikult nendesse konkreetsetesse palganumbritesse, keskvalitsus versus riik, siis tõepoolest omavalitsused, vabandust, keskvalitsus versus kohalikud omavalitsused, siis riik kuskil ühe seitsmendikuga ehk circa 14%–15% ületab omavalitsusi. Ja tõesti nii ongi, et riik palkab kuldse ringi omavalitsustest, kuldse ringi omavalitsused palkavad järgnevatest, ja need kõige kaugemad nurgad jäävadki vaeslapse ossa. See võib ühel hetkel tähendada, kui seal kohapeal ei ole seda maasoola, kes väga pühendunult oma tööd teeb ja just selle konkreetse paigaga ennast siduda tahab, selle teenuse selget halvenemist. See on murekoht.

Siin võime muidugi tuua veel sellised spetsiifilised lahendused. Me oleme siin saalis rääkinud ja minu meelest on see väga õige, et me teeme Ida-Viru maakonnas näiteks eestikeelsele õppele üleminekul selge palgaeelise selleks, et seda protsessi jõuliselt käima lükata ja muutust esile kutsuda. Kuid teisalt on väga suured küsimärgid vähemalt minu jaoks õhus jätkuvalt ja seda ei ole suutnud ükski politseijuht ega siseminister veenvalt ümber lükata. Miks peaks Tallinnas maksma politseitöötajatele rohkem palka kui näiteks Raplamaal? Mõlemas kohas on väga pühendunud tublid politseinikud. Nii meelitatakse Raplamaalt Tallinnasse ja Rapla on lihtsalt üks väljaõppekeskus. See ei ole normaalne ega õiglane Raplamaa inimeste suhtes.

Ka selliseid detaile tuleb siiski tähele panna ja neid proovida vältida. Ja tõesti, kui me veel kord vaatame siin mõningaid soovitusi juurde, mida võiks rakendada, siis ei ole tugevat riiki, kui meil on nõrgad omavalitsused. See jutt, et omavalitsused suplevad rahas ja maksavad oma ametnikke üle, on lihtsalt rumal jutt. Seda tuleb igal pool ja kogu aeg välja ütelda. Siin saalis on liiga palju neid olnud, kes arvavad just niisama rumalalt ja see ei ole õige. Ja tänu sellele loomulikult omavalitsustel ei ole võimalik sellist palka maksta. See tähendab piltlikult öeldes ikkagi just seda Eesti ääremaastumist. See on koht, mille vastu tuleb selgelt sõdida ja millega ei saa leppida. Ja seda see aruanne selgelt näitab. See on üks koht, mida tuleks tegelikult ka meie järgnevate poliitikate, meie seaduseelnõude tegemisel arvesse võtta. Aitäh!

17:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kas Tarmo Tammel sõnavõtt koha pealt või puldist? Jah, palun siis Tarmo Tamm Keskerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

17:48 Tarmo Tamm

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Mind ärgitas pulti tulema see, kui proua ministrile mitmendat korda ütleb, et kogukond soovis seda, et me eraomaniku käest  rendime maad 50 aastaks, 70 aastaks. Ma tahaks küll teada, milline kogukond seda soovis. Seda soovis volikogu väike enamus. Ja kui riigil pole selge, mida ta teeb oma kinnistutega, mis jäävad vabaks, ja mis nendest hoonetest saab, siis minu meelest on lausrumalus ehitada veel midagi kõrvale, samal ajal jätta need riigimajad sinna seisma, teadmata, mis nendest tulevikus edasi saab.

Enne, kui ei ole selge, mis riigimajadest saab, mis see riigimajade tulevik ette toob ja mis see maksma läheb, rääkida seda, et me hakkame eraomaniku käest maid rentima – no minu meelest siin peaks ka Riigikontroll sekkuma. Miks peaks riik eraomaniku käest maid rentima, kui endal riigil on mitu kinnistut olemas, hoonestatud kinnistut?

Ma loodan, et proua minister vaatab selle otsuse ringi ja ehitatakse sinna, kuhu tegelikult Põlva rahvas soovib ehk vana maavalitsuse maja asemele. Või tehakse see maja korda. Ma võin kinnitada ja väita, et see on valdava enamuse Põlva rahva soov. Aga see, kelle soovi praegu esindatakse, seda teavad paljud. Ma arvan, et riik ei peaks selliselt juhtima. Aitäh!

17:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Fraktsioonidel rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas minister soovib sõna lõppsõnaks? Ei soovi. Head kolleegid, suur tänu kõigile osalemast! Teine päevakorrapunkt on meil läbitud.


3. 17:49 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (668 SE) esimene lugemine

17:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 668 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Marko Šorini.

17:50 Marko Šorin

Hea istungi juhataja! Hea saalis viibiv minister! Head kolleegid! Ma alustan tsitaadiga laupäevasest Aktuaalsest Kaamerast. "Laste tervis sõltub oluliselt sellest, milline on koolis pakutav toit." Nii algasid laupäevased Aktuaalse Kaamera uudised. See uudis küll ei olnud otseselt seda eelnõu puudutav, kuid siiski samas uudislõigus esines ka minister Peep Peterson, kes ütles: "Oleme Münchhauseni olukorras, kus üritame pidevalt tõusva toidu hinnaga toime tulla ja ikkagi pakkuda kvaliteetset toitu." Ilmselt mõtles ta parun Münchhauseni seda juhtumit, kus ta rääkis sellest, et soost on võimalik ennast juukseidpidi ise välja tõmmata. Sellises kentsakas olukorras tundub et on ka praegune koolilõuna temaatika.

See Aktuaalse Kaamera uudis keskendus küll püüdele kehtestada ühtsed koolitoidu standardid, kuid tõi välja ka koolitoidu rahastamise puudusena mitmete vastutajate olemasolu: riik, kohalik omavalitsus kui kooli pidaja, lapsevanemad. Aastaid on muutumata riigipoolne tugi, riigipoolne panus. Samuti toodi puudusena välja seda, et omavalitsuste panus on paikkonniti erinev. Viimati tõusis koolilõuna riigipoolne alammäär 2018. aastal, kui see tõsteti 78 eurosendilt 1 eurole. Ka juba siis lisasid mitmed omavalitsused omalt poolt lisavahendeid, et tagada kvaliteetne koolitoit. Nagu ma eelpool välja tõin, pole riigipoolne panus paraku sellest ajast saadik muutunud. Samas ei ole ilmselt vajadust rõhutada hinnatõusu mõju kvaliteedile, mitmekesisusele ja täisväärtuslikkusele. Ilmselt saab igaüks aru, et sellises olukorras see iseenesest ei parane.

Keskerakond esitas käesoleva eelnõu juba 13. septembril. Paraku on eelnõu esimene lugemine alles kaks kuud peale selle esitamist siin suures saalis. Vahepeal on valitsus jõudnud esitada järgmise aasta eelarve eelnõu, mistõttu tuleb meil eelnõu menetleda koos eelarvet muutva parandusettepanekuga. Vastava sisuga muudatusettepaneku on Keskerakond Riigikogule ka esitanud.

Nüüd omavalitsustest. Omavalitsuste rahaline panus ei ole igal pool Eestis ühesugune, vaid varieeruv. Toon vaid mõned näited, kõiki ei ole tarvidust siin esitada. Näiteks Tallinnas pakutava koolilõuna maksumus on 1,56, Rakveres 1,95, Tartus olenevalt kooliastmest on see 1,23-st 1,70-ni. Omavalitsused on koolilõuna toetust tõstnud tihedamini kui riik. Siiski ei ole tänane riigi poolt eraldatav summa piisav selleks, et täita koolilõuna eesmärki, milleks on pakkuda Eesti koolides õppivatele õpilastele kvaliteetset ja mitmekülgset koolitoitu. Koolitoidu kvaliteedi hoidmise vastutus kohalikele omavalitsustele panna on vastutustundetu.

Riigi panus ei ole olnud piisav juba mõnda aega. Praeguses olukorras on koolilõuna toetuse tõstmine möödapääsmatu. Tuletan siinkohal meelde, et koolinoorte esindused, milleks on noortevolikogud, noortekogud, on teinud ettepaneku tõsta koolilõuna riigipoolset panust lausa 2 eurole. Noore inimese organism vajab kvaliteetset, mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Koolis pakutav soe lõuna on õpilasele väga oluline söögikord, mõnele lapsele paraku ka ainus korralik toiduports päevas. Tõusva inflatsiooni tingimustes ei ole senise koolitoidu kvaliteedi hoidmine endiste summade eest enam võimalik. Selleks, et koolilõuna oleks õpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav, tervislik ja maitsev, tuleb suurendada toetuse alammäära. Nagu eelpool ütlesin, viimati tõusis see aastal 2018, kui toetust suurendati 78 sendilt 1 euro peale.

Täisväärtuslik koolilõuna peab olema tagatud kõigile õpilastele, sõltumata sellest, millise piirkonna koolis ta käib. Üldhariduskoolide statsionaarses õppes asub õppeaastal 2022-2023 õppima ligikaudu 158 000 õpilast. Seega on senise aastase koolilõuna toetuse kulu 1-eurose toetuse puhul olnud 27 650 000. Kui see tõuseb 1,50-le, siis see vajaminev summa on 13,8 miljonit, ja kui me räägime ka kutseõppes õppivate õpilaste arvu, mis on 11 000, siis siin on suurenemine 2,9 miljonit. Ehk siis eelarve mõju kokku on 16,7 miljonit.

Ühe näite, mida ma rääkisin ka kultuurikomisjonis, kus seda eelnõu arutati. Ma olen kunagi kuulnud ühest uuringust, mis viidi läbi üheaegselt Põhja-Koreas ja Lõuna-Koreas. Tegemist on arusaadavalt ühe ja sama rahvaga, aga statistika näitab, et Põhja-Korea inimesed on 10 sentimeetrit lühemad kui nende rahvuskaaslased lõunas. Ja üheks põhjuseks on välja toodud, et võimalik, et see on kvaliteetse toidu olemasolu lõuna pool.

Ma loodan, kuna kultuurikomisjon toetas, et esimene lugemine lõpetada, et siis sellel eelnõul tuleb lähiajal ka teine ja kolmas lugemine, et see ei jääks nii-öelda sahtlisse. Ma tänan tähelepanu eest!

17:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ja nüüd läheme küsimuste juurde. Jaak Aab, palun!

17:56 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma nagu joonistaksin seda laiemat pilti, mida ma olen üritanud siin teha seoses riigieelarvega. Nii nagu te siin mainisite, et väga paljudes valdkondades ongi jagatud vastutus omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel. Ja nii nagu siin nimetatud, siis tegelikult ju keskvalitsus läbi eelarve, mis Riigikogus kinnitatakse, iga aasta otsustab, palju antakse ka koolitoidu toetamiseks, lõuna toetamiseks raha. Te tõite välja ka kõik need numbrid, millal ja palju on tõstetud. Tihtipeale need kipuvadki niimoodi kuskil ajale jalgu jääma. Nüüd ka tehti põhimõtteline otsus keskvalitsuses, et tõstame õpetajate palka siin päris kõvasti. Aga see rida, kus on lasteaiaõpetajate töötasu toetamine, on jäänud samaks, mis ta on olnud mitu aastat. Kuidas te hindate, kas omavalitsused nende väljakutsetega, mis on nii hoolekandereformis, õpetajate palkades, lasteaiaõpetajate palkades ja koolitoidus, järgmise aasta eelarvega saavad hakkama või ei saa?

17:57 Marko Šorin

Ma tänan hea küsimuse eest ja võimaluse eest teema laiale pildile laiaks tõmmata. Me mõlemad teame ja kindlasti siin saalis olijad kõik teavad, et omavalitsused seadusest tulenevalt ei saa pankrotti minna ehk siis nad peavad alati hakkama saama. Aga surve selleks, et omavalitsused on sunnitud kulusid kokku hoidma, leidma neid valdkondi, millesse ei saa panustada, kuigi siin eelmine nädal ka üks valitsuse esindaja ütles, et tema loodab selle peale, et omavalitsused suurendavad oma osa koolilõuna rahastamisel, siis ühel hetkel lihtsalt on piir, kus omavalitsustel ei ole see võimalik. Mina arvan küll, et ees ootavad väga rasked ajad ja see, mis on mitmed korrad siin saalis kõlanud, et järgmine aasta on kohalikele omavalitsustele lisanduv rahasumma 160 miljonit, siis see on kõikide valdkondade peale kokku kõikidele omavalitsustele kokku. Nii et ma küll pelgan, et kannatama saab koolitoidu kvaliteet. Paraku.

17:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaanus Karilaid, palun!

17:58 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Omal ajal, kui see tasuta koolitoidu meede tehti, siis selle põhiline kriitik ja takistaja oli Reformierakond. Üks selle autoritest istub praegu siin saalis. Praegu enam nad ei räägi selle meetme ärakaotamisest, küll aga nad ei toeta selle eelnõu vastuvõtmist. Kas on tulnud ka välja uuemad argumendid, miks nad selle eelnõu vastu on?

17:59 Marko Šorin

Tänan! Paraku ma ei ole osanud koridoris küsida põhjendusi, miks selle eelnõu perspektiiv ei ole just kõige positiivsem. Eelmise nädala infotunnis ma küsisin peaministrilt ja tema väljendas küll seda, et valitsus seda eelnõu kollektiivselt ei toetanud, mille tõttu sellele eelnõule valitsus oma arvamust isegi ei väljastanud. Ehk siis kultuurikomisjon saatis valitsusele arvamuse saamiseks ja sealt ei tulnud vastust. Nii et nagu ma oma sõnavõtus viimase lõiguga ütlesin, siis ma väga loodan, et vaatamata sellele, et kultuurikomisjonis eelnõu läbis suhteliselt konsensuslikult mõtte, et see eelnõu esimesel lugemisel läheks edasi, siis ma väga loodan, et teine ja kolmas lugemine ikkagi tulevad, sest eelarvele esitatud parandusettepanek võimaldab seda ellu viia ka järgmine aasta.

18:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kersti Sarapuu, palun!

18:00 Kersti Sarapuu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Minu küsimus on ka ajendatud just nimelt sellest, mis siin Jaanus eelnevalt küsis. Kuidas oli meeleolu komisjonis? Kas komisjon oli valmis ka teist ja kolmandat lugemist läbi viima või lihtsalt taheti ruttu kaelast ära saada, ütleme, et esimene lugemine lõpetada? Paistis sealt seda meeleolu, et võiks ikka selle teemaga edasi minna? Aitäh!

18:01 Marko Šorin

Komisjonipoolne ettekandja esineb peale mind muidugi, et ma olen eelnõu esitajate poolne ettekandja. Aga sellegipoolest, jah, kultuurikomisjonis oli üldine arusaamine, et see on hea eelnõu, kõik saavad selle vajadusest ühiselt aru. Ja puhtalt isikliku arvamuse pealt mulle ei jäänud sellist positiivset muljet, et ollakse valmis sellega jätkama ka teist ja kolmandat lugemist. Aitäh!

18:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

18:01 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelmises infotunnis ma küsisin peaministri käest, kas tõesti on plaanis suurendada rahastust koolitoidule, kuna valitsuse poole on pöördunud mitmed noortekogud ja noorteühendused. Sisuliselt oma vastuses ta on tunnistanud, et on tõepoolest väga oluline tagada õpilastele soe koolitoit, aga ma ei saanud aru, kas valitsus on arutanud sellist teemat, et lihtsalt on vaja suurendada rahastust, muidu ei saa pakkuda koolilastele piisavalt hea kvaliteediga toitu. Kuidas te arvate, mis juhtub siis, kui see rahastamine jääb praegusele tasemele?

18:02 Marko Šorin

Ma tänan küsimuse eest! Ma mäletan, me koos seda küsimust infotunnis ka palusime peaministril kommenteerida. Ja peaminister tõi välja küll positiivsena – ja mis ongi positiivne –, et järgmisel aastal tõuseb õpetajate keskmine palk ja riigi poolt makstav summa sellele, kuid koolilõunale lisaraha leidmise osas ta positiivne ei olnud. Muidugi ei saa seda peaministrile ette heita, sellepärast et muudatusettepanek eelarvesse raha siiski leida on tulnud siin parlamendis. Ehk siis see võimalus on täiesti siin saalis olemas. Muudatusettepanek on tehtud ja kui Riigikogu liikmetest enamus seda muudatusettepanekut toetab – minu teadmise järgi muudatusettepanekute läbivaatamine on sellel kolmapäeval –, siis Riigikogu liikmed saavad oma tahte kehtestada läbi eelarve. Nii et ma loodan, et kolmapäeval eeldused selleks, et see rahasumma oleks eelarves olemas, luuakse ja siis saab minna selle eelnõuga edasi. Parlament saab ennast siin kehtestada.

18:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

18:03 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen infotunni juurde tagasi ja selle peaministri vastuse juurde. Ma arvan, et peaminister eksis. See ei ole erandlik, et riigid maksavad koolilastele koolilõunat. Läheme üle lahe ja vaatame, kuidas maailma õnnelikemate inimestega riik Soome toimetab. Soome riigis minu teada on kõikidele koolilastele tasuta koolilõuna. Minu teada ka kutseharidus. Eeskuju on siinsamas üle lahe olemas, see ei ole küll mingi põhjendus.

Natuke kurb on, et selles olukorras, kus elukallidus on niivõrd suur, momendil kannatavad kaks nõrgemat gruppi. Need on pensionärid, 83% elab alla suhtelist vaesust, ja siis lapsed, kellele me ei jäta koolitoiduks raha. Ma loodan tõesti, et parlamendi enamus toetab seda. Aitäh!

18:04 Marko Šorin

Jah! Ma sain mõttest aru. Kui me siin rääkisime teistest riikidest... Kuigi mulle endale ei meeldi väga argumendina kasutada, mis teised riigid teevad. Mina pean oluliseks seda, mida meie siin Eesti jaoks teeme. Mina tean samuti, et Soomes on tasuta, Rootsis on juba 1970ndate esimesest poolest koolitoit tasuta. Nii et meie lähinaabrid, kes meile suureks eeskujuks on, on tasuta koolilõunat pakkunud.

Milleks on see ääretult oluline, ongi just seesama, mida ma siin võib-olla küll väga teravalt välja ei toonud, on see, et see koolilõuna kättesaadavus kõigile kooliõpilastele ei oleks sõltuvuses sellest, millises omavalitsuses ta õpib. Ja ärme unusta siiski seda, mida... Jälle see, et täitub vanasõna, et söönu näljast ei mõista. On õpilasi, kelle jaoks koolilõuna on päevas ainukene korralik toidukord üldse. Neid õpilasi paraku ei ole üldse vähe. Nii et ma loodan, et ma mingit moodi suutsin vastata sellele küsimusele. Aitäh!

18:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

18:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Me hetk tagasi kuulsime, kuidas ametnike arv on kasvanud 1300 võrra, aga aastal 2015 praegune president, toonane riigikontrolör pakkus välja, et kui ametnike arvu 15% vähendada, siis on see 300 miljonit naksti käes ja saaks ka selle koolitoidu ja palju muid asju finantseerida. Mis sa arvad sellest? Kas sellest 1,50 jätkub või peaks väiksematel koolidel olema, nagu linnade ja valdade liit rääkis, 1,8?

18:07 Marko Šorin

Aitäh küsimuse eest! Ma etteruttavalt ütlen ära, et Keskerakond tegi eelarvesse muudatusettepaneku, kus me miinuspoolena näitasime valitsuse reservfondi. Nii et iseenesest on see raha eelarve muudatusettepanekute hulgas olemas, selleks ei pea minema ametnike arvu vähendama või kokkuhoiukohti otsima ministeeriumidest – see koht on leitud. Aga loomulikult me saame ühiselt aru, et mida väiksemad on avaliku sektori kulutused mujal, siis see võimaldab suunata vahendeid kas koolilõunasse või muudesse.

Mis puudutab seda summat, siis kuna eelnõu esitati juba septembri keskpaigas, siis praeguseks hetkeks on need hinnavõrdlused, mis on toodud ka eelnõu seletuskirjas, ebatäpsed. Praeguseks hetkeks on teada, et päris mitmed nendest keskmistest hindadest on juba omakorda tõusnud. Nii et kas 1,5, 1,8 või nagu koolide õpilaste esindusorganisatsioonid tegid ettepaneku tõsta isegi 2 eurole? See kõlab küll võib-olla ära kulunult, aga eelnõu saab menetlemise käigus alati paremaks teha. Muidugi me ei tohi ära unustada seda, et meid piirab ka eelarve, aga eelarve muudatusettepanek, et seda tõsta 1,5 peale, on täiesti olemas.

18:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Taavi Aas, palun!

18:08 Taavi Aas

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Eestis elab peaaegu neljandik rahvast suhtelises vaesuses. Ja tänases kriisis on juba teada, et koondamisteateid jagatakse aina rohkem ja rohkem kättegi. Tõenäoliselt suhtelises vaesuses elavate perede arv on kasvamas ja on teada see, et tihtipeale on tegemist just nimelt lastega peredega. Aga küsimus on mul selline, et ma vaatan, siin kolleeg Ivari Padar tahab hakata kõnet pidama, tõenäoliselt tema tahab seda eelnõu toetada, aga hea Marko, mis me saaksime teha, et pärast esimest lugemist see eelnõu sahtlisse ei pandaks ja et need kõik saadikud, kes ka koalitsiooni poole pealt seda eelnõu toetavad, põõsasse ära ei poeks?

18:09 Marko Šorin

Ma tänan, küsija! Ja ma saan aru, et see viimane osa küsimusest vist oli vihjena eelmisele nädalale, kus me nägime ka, et mõni koalitsiooni osapool peale sütitavat kõnet, kuidas nad seda eelnõu toetavad, saalist ootamatult põgenesid, enne kui hääletusnupule vajutada. Nii et väga huvitav, keeruline küsimus, et mida saab teha opositsioonierakond või opositsioonierakonna esindajad selleks, et eelnõu tuleks ka teisele või kolmandale lugemisele. Kui selline salanipp on olemas, siis ma siiralt tahaks seda teada, sest üks eelnõu, mis on mul nii-öelda hinge peal juba rohkem kui aasta, on presidendi valimise korra muutmine, mis läbis esimese lugemise. Ja seda teist lugemist ei ole siiamaani toimunud ja mind positiivsete üllataks, kui ühel päeval see siin suures saalis uuesti arutusel oleks. Aga ilmselt on see läbirääkimiste oskuse rakendamine, mis võiks seda võimaldada või siis koalitsiooni muutmine.

18:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

18:11 Marko Šorin

Tänan tähelepanu eest! 

18:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja läheme nüüd edasi. Ma palun ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Ruuben Kaalepi.

18:11 Ruuben Kaalep

Austatud Riigikogu! Jutustan teile veidi sellest, kuidas arutleti selle eelnõu üle kultuurikomisjonis. Kultuurikomisjonis toimus istung 7. novembril, kus siis viienda päevakorrapunktina oli seesama eelnõu arutlusel. Kohal olid kõik komisjoni liikmed, välja arvatud Aadu Must. Ja samuti oli kutsutud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Ta osales koosolekul koos oma nõunikuga, aga nõunik, arutelu käigus sõna ei võtnud.

Alustuseks Marko Šorin tutvustas seda eelnõu küllaltki samamoodi nagu ka siin täiskogu ees ja tõi välja, et kuna eelarve menetlemise protsess on praegu pooleli, siis see võib tekitada eelnõu osas teatud kõikumisi, aga siiski rõhutas, et oluline sellega edasi minna. Seejärel kõneles minister Lukas, kes põhjendas siis, et kuna eelarve on juba menetluses, siis otsustas Vabariigi Valitsus jätta oma seisukoha andmata, ja ühtlasi andis väikese ülevaate sellest, kuidas nende rahadega lood on, et toetada koole ja koolilõunaid.

Seejärel küsisid komisjoni liikmed küsimusi Marko Šorini käest. Tuleb öelda, et kõik küsimused olid olemuselt väga konstruktiivsed. Kui ka jooksis mingisugune eraldusjoon seal erakondade või koalitsiooni ja opositsiooni vahelt, siis välja seda igatahes ei näidatud.

Liina Kersna küsis katteallikate kohta, et kui selline muudatusettepanek esitada riigieelarvesse, siis kust, mille arvelt seda raha leida. Millele siis vastas Marko Šorin, et seda katteallikat on täiesti võimalik leida, kui see tahe on olemas, et tulgu see siis valitsuse reservfondist või mitte, et peamine küsimus on selles, kas komisjon toetab seda eelnõu edasist menetlemist.

Signe Kivi küsis, kas see on vajaduspõhine meede või on eelnõu algatajad mõelnud kõigi laste peale. Millele härra Šorin vastas, et see on pearaha- ehk õpilasepõhine ja soe toit on mõeldud kõigile õpilastele, portsjonid tehakse valmis tulenevalt õpilaste arvust.

Siis küsis Helle-Moonika Helme, et kuidas puutub sellega kokku see, et paljudes koolides maksavad lisaraha ka lapsevanemad, kui eesmärk on, et lapsed saaksid head ja kvaliteetset toitu, mida nad päriselt söövad ka. Millele vastas Marko Šorin, et eks see oleneb omavalitsusest, nad on läinud tihti lahendama seda hinnatõusu, suurendades lapsevanemate osalust. Ja lasteaedade puhul on näide, et toidu hinna kinnitab hoolekogu ehk lapsevanemad ise. Liina Kersna kommenteeris omalt poolt, et omavalitsustes on tõesti erinevaid praktikaid. Jaak Juske samamoodi kinnitas, et see on arusaadav mure, raha on juurde vaja, ja et komisjon võiks esitada ettepaneku, millega saaks rahanduskomisjon edasi tegeleda.

Heidy Purga küsis selle kohta, et kas on arvesse võetud ka õpilaste toidueelistusi, toidutalumatusi, mis võivad olla, kas seda on ka statistiliselt mõõdetud. Marko Šorin vastas, et neid asjaolusid selle summa juures ei ole arvestatud, on eeldus, et haridusasutused peaksid ise tegelema sellega, et ükski laps ei ole sunnitud seda sööma, mida ta tegelikult süüa ei tohiks. Siis kommenteeris ka minister Lukas, et Sotsiaalministeerium tegeleb sellega küll, et rehkendada kokku toiduportsu kaloreid, aga üldiselt peavad omavalitsused selle jaoks panustama lisaraha.

Ja siis tegi Signe Kivi ettepaneku, et saata see eelnõu läbiarutamiseks ja arvamuse saamiseks rahanduskomisjonile. Kultuurikomisjon täiesti üksmeelselt ka seda otsustas, rahanduskomisjonile see eelnõu saadeti. Ühtlasi tehti ettepanek võtta eelnõu 16. novembril päevakorda ja mind esitati selle juhtivkomisjoni esindajaks, muidu ma siin teie ees praegu ei seisaks.

Aitäh! Olen valmis vastama kõigile küsimustele.

18:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, küsimusi on. Tarmo Tamm, palun!

18:17 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Väga põhjaliku ja sisuka ettekande eest ma tänan. Aga mulle jäi arusaamatuks, kas valitsuskoalitsioon alles nüüd sai aru, et seda koolipäeva toiduraha on vaja tõsta, eelarve menetluse käigus või nad teadsid seda ka enne eelarve menetluse alustamist. Kas selle kohta keegi ei küsinud, kas nad varem ei teadnud, et see on ajale jalgu jäänud?

18:18 Ruuben Kaalep

Jaa, mulje jääb küll selline, et ikkagi asjad lükkas käima see eelnõu algatamine, et ilma selleta ei oleks ju minister tulnud ka sinna komisjoni neid asju selgitama. Millal valitsus mingist asjast aru sai, sellele ma praegu ei ole pädev vastama minu käsutuses olevate andmete põhjal.

18:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole teile. Saame minna läbirääkimiste juurde. Ivari Padar, palun! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

18:18 Ivari Padar

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastuseks Tarmo Tamme küsimusele vastan, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Ivari Padar tegid Vabariigi Valitsusele ettepaneku, mida arutati antud saalis 3. mail aastal 2022. Keskerakonnast hääletas selle poolt, et Vabariigi Valitsusele teha ülesanne probleem lahendada, kaks tubli inimest – härra Dmitrijev ja härra Vassiljev. Ülejäänud Keskerakonna liikmed jätsid hääletamata.

Nii et seda asja on arutatud pikalt. Mina jõudsin selle teema juurde lihtsalt kohalikul tasandil, kus on selge, et vallavanem ütles ühel hetkel, et selle rahaga enam ei saa – mitte kuidagi ei saa. Ja nii ta on. Kas see teema jõudis ka koalitsiooniläbirääkimistele tänases valitsuses? Jah, jõudis. Aga selge, et kusagil olid suuremad prioriteedid ees. Ja selge, me teame, et väga suured ja mahukad pakid, mida me tänasel juhul hakkame lahendama. Nii, eks siis näeb edasi, kuidas selle eelnõuga läheb.

Nüüd on nii, et kui enne oli juttu ka Soomest, siis Soomes on antud tasuta koolitoitu üle 100 aasta. Samas on niimoodi, et seadustatult on see toimunud aastast 1943, kui Soome oli sügavalt Jätkusõjas. Nii et selline siis eeskuju.

Eelmisel nädalal ma osalesin Sotsiaalministeeriumis koosolekul, kus arutati... kus olid kõik toidupoole osapooled kohal – koolitoidu liit, suuremad toitlustajad, samuti ka õpilasesindus –, viis-kuus erinevat organisatsiooni, kes olid ümber laua. Ma kirjutasin sealt ülesse lisaks hinna teemale veel 18 erinevat probleemi, mis kooli toitlustamist puudutab. Ja üks, mis on selge, et jah – hind on tänasel juhul ühelt poolt domineeriv teema, aga on 18 erinevat küsimust. Ehk siis sellest hetkest saadik, kui riik tuli suurema raha pakkujaks, on sellest kujunenud täiesti omaette valdkond. Selle omaette valdkonna puhul on nii, et nagu mitme valdkonna puhul Eestis, et kui siin oli juttu, kuidas avalikku teenistust juhtida, siis on valdkonnad, mille puhul on niimoodi, et ei ole ... juhti. Ei ole vastutajat ministeeriumit ja siis ta jääbki mitme tooli vahele kogu aeg. Küll ma olen rääkinud koolipsühholoogide asjadest, küll ma olen praegusest koolitoidust rääkinud. See on nii ja see on see asi, mis kindlasti vajab riigi puhul parendamist.

Praegu Peep Peterson võttis selle töögrupi kokku, mille eesmärk on teha koolitoidu teekaart, et ära märgistada, mis need probleemid on. Ma võin teile kõigile siit... Ei hakka aega raiskama, aga probleem palju. Ma ei tahaks ka seda, et koolitoidust tekiks selline asi, et me tekitame mingit suurt probleemi juurde. Me peame tekitama koolitoiduga sellise olukorra, et me lahendame ainult probleemi.

Üks detail, mida ma siin tahan välja tuua, on see, et kui kui riik toetab koolitoitu, siis peaks olema ka eesmärk, et millist tagasisidet soovitakse saada. Üks, mis on selge, see on see vähemalt üks soe toidukord päevas. Mul Riigikogu liikmena on veel laiemalt huvid. Selle laiema huviga on hakanud tänasel juhul väga tänuväärselt tegelema Maaeluministeerium läbi selle, et toetatakse neid koole, kes teatud protsendi ulatuses, 20% ulatuses võtavad kasutusele mahetoidu. Ehk see on üks variant ja võimalus, kuidas üks asi ära lahendada. Isegi kaks asja. Mahetoitu enam esile tuua, aga teine asi on see, et ma ei pea seda õigeks, et kohapealsed tootjad ei saa koolitoitu pakkuda. Ja sellel...

Palun lisaminutit. (Juhataja: "Kolm minutit lisaaega. Palun!")

Ilmselgelt sellele tuleb leida lahendus. Ma tean, et ka näiteks Skandinaavia riikides on sellele leitud lahendus. Jah, meil on Euroopa Liidu ühisturg, meil on ühised hanked, aga see võimaluse leidmine, ma usun, kindlasti on, et kohalikest põllumeestest ja koolist tekiksid partnerid omavahel. See on ka see koht, kus õpilase, saavad näha, kuidas toit päriselt valmib, mis tähendab põllumajandus ja et maalaps ka lehma ei kardaks. Sest tegelikult on ikkagi nii, et ka maalapsed on põllutööst tihtilugu väga kaugele läinud.

Ma usun, et selle koolitoidu probleemide lahendamisega ja uute väljakutsete mängutoomisega on selge, et... Koolidel täna kooliaeda ei ole – välja arvatud Antsla Keskkool, kellel oma mahe kooliaed ja 100% varustatakse oma kool oma toiduainetega. Noh, neid kooliaedasid ei tule tagasi. Pole neid variante, pole neid ladusid. Aga see, et oleks koolitoit ja põllumajandus rohkem seotud, see on küll minu suur soov. Aga ega sellest koolitoit odavamaks ei lähe. Kindlasti see tähendab seda, et sellele valdkonnale lisaressurssi vaja.

Ma võin ju siin linnukeeles rääkida sellist asja, et kuidas hakatakse siin aasta lõpul arutama ja teine lugemine ja kolmas lugemine... Aga ma ei taha seda linnujuttu rääkida. Vaieldamatult, et kusagilt ampsata praegusel juhul 20 miljonit – selleks peab olema ikka väga suur poliitiline tahe. Ja nii ongi, et mina töötan selle peale, et üks asi on 2023 eelarve, aga teine asi on see, et ka tulevikus kindlasti, juhul kui annab... Kui 6. märtsi hommikul särab päikene, et siis tegelda sellega, et seda koolitoidu asja mõistlikumalt edasi korraldada ja et sellest saaks ka alus põllumajanduse populariseerimisel Eestist. Vaat, et – piim ei tule poest. Tänan teid väga!

18:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Helle Monika Helme, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel! (Helle-Moonika Helme küsib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

18:25 Helle-Moonika Helme

Head kolleegid! See koolilõuna temaatika on tõepoolest väga oluline temaatika, sest et see riigi poolt makstav koolilõuna alammäär, see miinimummaksumus on ammu ajale jalgu jäänud. Ja et meie lapsed saaksid igapäevaselt sooja koolilõunat, see on ülioluline ja selleks on kõik osapooled, nii kohalikud omavalitsused kui ka lapsevanemad juba aastaid pingutanud. Ja kindlasti vajab parem koolitoit lisaraha ka riigilt, mida aga kahjuks praegune valitsus järgmise aasta eelarvest juurde ei leidnud, millest on väga kahju, tõepoolest.

Olgu siinkohal öeldud, et kohalikele omavalitsustele on niigi pandud ülemäära suur koorem. Kohustusi on palju, raha ja vahendeid juurde ei anta ja praeguseks on lisandunud ka põgenike temaatika, nende hariduse temaatika, põgenike ja sotsiaaltoetuste temaatika ning sellega seoses kõik lisakohustused. Kõrged elektri hinnad on kirvena igakuiselt kuklas kohalike omavalitsuste hallatavates asutustes, muu hulgas ka koolides, millede halduskulud on tõusnud kõrgustesse. Ja kuna see valitsus, nagu ma juba ütlesin, järgmise aasta eelarves koolitoidule lisaraha ei leidnud, siis tunnistagem, et meie laste igapäeva toidu osas on tulevik päris tume.

Aga, nagu me teame, laste tervis sõltub väga oluliselt sellest, milline on koolides pakutav toit. Kahjuks ei ole suudetud juba pikka aega tagada seda, et see vastaks kõikidele tervisliku ja maitsva toidu kriteeriumidele. Mis on hea koolitoit? Kas mahetoit või võimalikult vaheldusrikas, kõiki arvestav või selline, mis kõigile maitseb? Tegelikkuses ei olegi mõtet seda kõike vist enam küsida, sest ükskõik, millise kriteeriumi me neist ka välja valime, on täiesti selge, et raha ei ole ega tule.

Kõik sisendite hinnad on tõusnud, mistõttu koolitoiduhangetel osalevad ettevõtjad ei saa teha enam ühtegi homsesse reaalsusesse sobivat pakkumist. Kohaliku omavalitsuse ja lastevanemate ressursid on ka ammendunud või kohe-kohe ammendumas. Isegi Võrumaa, kes paneb tõsise rõhu koolilaste mahetoidule ning on maksnud selle eest kuni kolm eurot ühe söögikorra eest, ei tule taevasse tõusnud inflatsiooni ning kõrgete energiahindadega enam toime. Ja kes kannatavad, kannatavad meie lapsed.

Jah, riik on püüdnud kokku leppida koolitoidu nõuetes ja standardites, koostöös Tervise Arengu Instituudiga olevat valmimas koguni niinimetatud hea koolitoidu teekaart. See kõik on väga kena ja ilus. Aga määrustest, regulatsioonidest, tervislikkuse nõuetest üksi ei piisa. Mis kasu on sellest, et terve aasta jooksul käis koos hulk jututubasid, aga kui tegudeni peaks jõudma, vaat siis on see hetk, kus valitsus teeb kala silmad pähe ja ütleb, et raha ei ole ega tule.

Ometi me näeme, kuidas raha külvatakse paremale ja vasakule. On valdkondi, kus valitsus raha ei loe, lihtsalt antakse ilma igasuguse eelneva analüüsita. Pärast selgub teinekord, et seda ei saa ühel või teisel põhjusel ära kasutada, aga näe, ikka antakse. Näiteks kevadel pargiti Ukraina põgenike teenindamiseks lisaeelarvesse 280 miljonit. Ja ka haridussüsteemi läks sellest meeletust raha hulgast päris suur osa. Praeguseks me teame, et see raha ei täida oma eesmärki ning seda tõenäoliselt ei suudeta isegi ära kasutada. Igatahes kui me vaatame neid rahanumbreid ja võrdleme, millise heldusega valitsus jagab raha ühtedele ning kuidas ... teistelt, siis on see väga kõnekas. Lastetoidule, milles sõna otseses mõttes oleneb nende tervis, nagu ma juba korra mainisin, ja heaolu, selleks ei leitud lisaks seda 17 miljonit.

Samas me lugesime täna uudistest, et miljon leiti nagu niuhti venekeelse meediaruumi laiendamiseks ja seda ajal, kui seesama valitsus paugutab suuri sõnu eesti keeleruumi toetamisest ja eestikeelsele haridusele üleminekust. Kas pole mitte silmakirjalik? Veel saime täna meediast teada, et lisaks koolitoidu halvenemisele peavad lapsed hakkama saabuval talvel koolis käima ka pimeduses ehk näiteks Saaremaal on nüüd kuue küla peale alles jäänud ainult üks tänavavalguslamp.

Kuidas me küll oleme sellisesse olukorda jõudnud? Alles me kuulsime siin, kuidas peaminister kandis ette riigi pikaajalist arengustrateegiat "Eesti 2035" ja see kõlas küll nagu muinasjutt või ulme, kui võrrelda seda selle reaalsusega, kus meie inimesed ja meie lapsed juba praegu elavad. Ning suundumused on ju ilmselged, ei mingit helget tulevikku, vaid tagasi minevikku. Olukorda, kus soojus oli luksus, valgus oli luksus, toit oli luksus, inimväärikas liikumine punktist A punkti B oli luksus, elekter oli luksus. Meie vanavanemad on verd ja higi valanud selle nimel, et see kõik ei oleks luksus, vaid oleks meie igapäevaelu iseenesestmõistetav osa, et meie lastel oleks toit laual ja soojus ja valgus toas. Ja mida me näeme nüüd? Teate, kui juba laste koolilõuna arvelt hakatakse kokku hoidma, siis on asjad ikka väga halvasti. Rääkigu praegune peaminister meile nii ilusaid sõnu kui tahes. Aitäh!

18:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Marko Šorin, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

18:32 Marko Šorin

Ma tänan jooksva märkuse eest, mina linnukeelt ei oska. Ei valda. Ma ei pea üle rõhutama seda, miks see eelnõu on vajalik. Sellest saavad kõik siin saalis viibijad aru. Ja ma loodan, et saavad aru ka need, kes saalis praegu ei viibi. Vikipeedia ei ole küll hea allikas mingisuguste viidete tegemiseks, aga kui leida üles seal peatükk, mis puudutab tasuta koolilõunat, siis selles nimekirjas figureerib ka Eesti. Samas me teame, et on küll neid omavalitsusi, kes küsivad lapsevanematelt juba lisaraha koolitoidu tagamiseks, ehk siis selles mõttes enam tegemist ei ole tasuta koolilõunaga. Ja ei hakka üle kordama seda, milline on siinse saali või õigemini riigikogulaste enda võimalus võtta see initsiatiiv ja siiski järgmisest aastast võimaldada koolitoidule lisavahendeid riigi poolt.

Ei päde ka need kartused, et kui riik suurendab enda osa, siis omavalitsused vähendavad koheselt enda osa. Juba aastast 2018, kui toimus see viimane riigipoolse panuse tõstmine, ei võtnud omavalitsused raha ära, vaid panid juurde ja ma oskan rääkida Pärnu näitel, kuna ma olin Pärnus linnavalitsuses tookord tööl, siis seda laiendati ka erakoolidele. Ei hakatud vahet tegema, millised on munitsipaalkoolid ja millised on erakoolid. Kõigile lastele võrdselt tagati võrdne kohtlemine. Nii et kindlasti saab kohalike omavalitsustega läbi rääkida, et ka nemad omapoolset osa suurendaksid, et me ei peaks lugema uudiseid sellest, kuidas koolitoidu kvaliteet, kättesaadavus või toiduväärtus alaneb. Ärme seda unustame, millega ma oma kõnet alustasin. Laste tervis sõltub sellest väga suuresti, millist koolitoitu nad saavad.

Ja ma näen siin ka võimalust, kuidas saab vältida seda, et keegi kardab, et võetakse poliitiline punkt eelnõu algataja poolt. Kui koalitsioon ja opositsioon ühiselt toetavad, siis see ilus punkt, kui te lubate niimoodi väljenduda, tuleb meile kõigile, see tuleb Riigikogule, meile kui rahvaesindajatele. Ja ärme unustame seda kohustust, mis me oleme oma valijate ees võtnud. Ja ma ei pea kasutama linnukeelt selleks, et keelitada koalitsioonipoliitikuid toetama teist ja kolmandat lugemist. See võimalus avaneb kolmapäeval, kui me vaatame üle eelarvesse tehtud muudatusettepanekuid, ehk siis kolmapäeval saame me aru, kas sellel eelnõul on perspektiivi või ei ole. Kuid näen ka ette juba seda – ja siin ma pöördun samuti ajaloo poole, kuna üks eelmistest kõnedest samuti vaatas minevikku –, ka siis, kui riigipoolne osa tõsteti 78 sendilt ühele eurole tegi Keskerakond selle ettepanek 2015. aastal. Realiseerus see paraku kolm aastat hiljem. Nii et igal juhul on meil see algus tehtud. Kas see on esitatud mais, septembris – väga suurt vahet ei ole, peaasi, et me ei unustaks seda, mille pärast mind siia saali tööle on saadetud. Aitäh teile!

18:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 668 esimene lugemine lõpetada ja esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks selle aasta 28. novembri kell 17.15.


4. 18:36 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) esimene lugemine

18:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 740 esimene lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali.

Edasi tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 740 se esimene lugemine palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali.

18:36 Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Austatud kolleegid! Tegemist on majanduskomisjoni 10. novembril algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Selle eelnõuga tehakse elektrituruseaduses muudatused, millega lisatakse universaalteenuse tarbijate hulka ka valla või linna ametiasutused ja valla või linna ametiasutuste hallatavad asutused, kellel oleks samuti võimalus osta kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrienergiat universaalteenusena. Eelnevalt, meenutusena, on kehtestatud universaalteenuse regulatsioon kodutarbijatele ning mikro- ja väikeettevõtjatele, füüsilistele isikutele, MTÜ-dele, sihtasutustele ja isikutele, kes vahendavad elektrienergiat universaalteenuste tarbijatele.

Nüüd, valla või linna ametiasutuste all peetakse silmas kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest finantseeritavat asutust, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Nendeks on valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnakantseleid, valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega, osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena, valla- ja linnavalitsuse amet, valla või linna ühisamet. Valla või linna ametiasutuse hallatav asutus on kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, mille põhifunktsiooniks on avaliku teenuse / avalike teenuste osutamine –  munitsipaallasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, munitsipaalkoolid, munitsipaalmuuseumid, huvikoolid, rahvaraamatukogud, valla või linna omanduses olevad rahvamajad, spordibaasid, turva- ja hooldekodud.

Oluline on siinjuures märkida, et kuna universaalteenus kehtib äritarbijatele 2023. aasta lõpuni, kuid poliitiline soov on võimaldada valla või linna ametiasutustel ja juba mainitud nende hallatavatel asutustel kasutada teenust sarnaselt kodutarbijatega 2026. aasta aprilli lõpuni, siis muudetakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist elektrituruseadust, nimetades mõiste "universaalteenuse kodutarbija" ümber universaalteenuse tarbijaks ning lisades tarbijate nimekirja valla või linna ametiasutuse ja kuni 1 GWh aastas elektrienergiat ostva valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse.

Nii, võib-olla mõne sõnaga ka olulisemast, et millised selle mõjud on ja eeskätt just selle peale, et kas see võib tähendada ka kellelegi hinnatõusu. Vähemalt praegused analüüsid, kui te meenutate, siis varasemalt universaalteenust tehes me lähtusime sellest, et seda teenust osutatakse Eesti Energia kolme kõige kulutõhusama tootmisseadme alusel. Need on siin välja toodud: Auvere elektrijaam, Balti elektrijaama 11. ja Eesti elektrijaama 8. plokk. Tootmisseadmed suudavad katta tarbimismahtu ligikaudu 4–4,5 teravatt-tunni ulatuses aastas. Kohalike omavalitsuste tarbimise maht on hinnanguliselt eeldatavalt 0,4 teravatti aastas. Kui see lisada kodutarbijate tarbimismahule, mis on 2 teravatti aastas ja mikro- ja väikeettevõtjate tarbimismahule, mis on 1,87, siis tuleb tarbimise mahuks hinnanguliselt kokku 4,27 teravatti. Arvestades, et kõik isikud universaalteenust tarbima ei hakka, peaks ilmselt efektiivsete tootmisseadmete võimekusest piisama ja hind äritarbijatele ei muutu.

Tempo sellel eelnõul on üsna kiire. Seaduse jõustumine on planeeritud Riigi Teatajas avaldamisele järgmisel päeval ja see tagab eelnõu võimalikult kiire rakendamise, et kiiremas korras saaksid ka valla ja linna ametiasutused ja nende hallatavad asutused universaalteenuse kasutamisele mõtlema hakata.

Nüüd menetluslikud otsused. Komisjon, nagu ma juba mainisin, neljapäeval, 10. novembril otsustas alljärgnevalt: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. novembril, konsensusega; määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristen Michal, samuti konsensusega; algatada eelnõu, konsensusega; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, taas konsensusega; teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 17. november kell  17.15, samuti konsensusega.

Loodan, et eelnõu leiab toetuse ja annab meelerahu neile, kellele andma peab. Aitäh!

18:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ja läheme jälle küsimuste juurde. Helle-Moonika Helme, palun!

18:41 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ettevõtjad said küll halva üllatuse osaliseks, kui nad tahtsid üle minna universaalteenusele ja Eesti Energia saatis meile kirja, et kui nad tahavad universaalteenusele üle minna ja paketti vahetada, siis see maksab neile 500 eurot. Sellest ei olnud nagu enne keegi rääkinud ja sellest pole juttu olnud. Kuidas nüüd valla või linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutustega on? Kas see universaalteenusele üleminek ja paketi vahetus on neile tasuta või rakendub ka neile mingisugune paketi hind?

18:42 Kristen Michal

Aitäh! Jah, ma arvan, et hea küsija viitab leppetrahvidele, mitte lihtsalt niisama rahaküsimusele Eesti Energia poole pealt. Ma lihtsalt meenutan selle universaalteenuse sellist arengut ja geneesi. Kuna me enne jaanipäeva siinsamas saalis, ma arvan, mälu järgi arvan, et ilmselt kõigi poliitiliste jõudude toetusel vastu võtsime seaduse, mis võimaldas elektrimüüjatel kliente ja tootmisseadmeid nii-öelda virtuaalselt ühendada ehk pakkudes leppetrahvidega lepinguid, oli võimalik soodsamaid hindu pakkuda tarbijatele, siis kuna eraisikutele me tegime seda vahetult enne jaanipäeva, siis eraisikute puhul oli võimalik, see maht on väiksem ja neid lepinguid ka nii palju ei olnud, riski nii palju ei olnud, oli võimalik sellest leppetrahvinõudest loobuda. Nende puhul toimus ka üleminek automaatselt, kui te mäletate. Siis äritarbijate puhul me seda ei teinud, lepingud on pikemaaegsed, ettevõtted tegelikult on ise valinud omale erinevad paketid aastate vältel, teinud need lepingud ja minna sellele teele, et öelda, et lepingutes kokkulepitu enam ei kehti, ei olnud seadusandja tahe. Samamoodi käitutakse ka kohalike omavalitsuste puhul ja ma olen kindel, et eks seda jõuab ka parandusettepanekute all teha, selleks on aega olemas. Kolleeg Taavi Aas, kui ma nüüd õigesti mäletan, küsis seda komisjonis, seda me juba polemiseerisime. Nii eelmise paketi juures kui selle paketi juures omavalitsustel on veel täiendavaks barjääriks kindlasti hankemenetlus. Sellega tuleb kindlasti arvestada. Nii et kui te küsite, kas leppetrahvid kaovad ära, siis ei, selle eelnõuga ei kao ära. Kui kellelegi on lepingutes üllatus see, mida nad kokku leppinud on, noh ma siis ütleksin, et ei saa ju ometi olla üllatus see, milles kokku on lepitud.

18:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Stalnuhhin, palun!

18:44 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on täpsustav küsimus. Kuidas te näete seda protsessi. Linnavalitsusel võib olla kümneid, isegi sadu hallatavaid asutusi, kas siis igaüks neist peaks ise otsustama universaalteenusele üleminekut või see toimub tsentraliseeritult ja seda teeb linnavalitsus ja juhul ... Aitäh, ma küsin teise küsimuse.

18:44 Kristen Michal

Seda me jõudsime eelnõu algatamisel ka pisut arutada. Siin saalis on ju palju inimesi, kellel on omavalitsustega kokkupuude. Ja meilgi komisjonis oli veel kord juba mainitud Taavi Aas, kes saab siin ka kõnes seda vajadusel täiendada, tal on Tallinna linna kogemus. On linnu, omavalitsusi, mis teevad ise asutuste peale ühishankeid, on omavalitsusi, mis teevad koos ühishankeid. Nemad siis tegelikult peavad ise üle käima selle, mis viisil keegi jätkata tahab, millised need kokkulepped on. Ja eeskätt seadusandja poole pealt on lihtsalt oluline tagada, et asutustel eraldi on kõigil see mahu ülempiir rakendunud, et asutused eraldi saavad või üksused eraldi saavad seda mahtu kasutada. See on seadusandja pool. Üleminek, see, kuidas omavahel kokku lepitakse, kas asutused teevad eraldi või omavalitsus otsustab tsentraalselt seda korraldada, see on juba enda korraldada.

18:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

18:46 Helle-Moonika Helme

Aitäh veel kord sõna andmast! Ma siiski tuleksin nende leppetrahvide juurde tagasi. Mina saan ikkagi aru, et leping on leping, kas siis on eraisik või eraettevõtja, üldse leping on ju leping. Kui me räägime leppetrahvidest, siis jällegi mina sellest aru ei saa, et ühtedele nagu kehtib see leping ja leppetrahv ja teistele ei kehti. Aga ma tuleksin ka tagasi selle juurde, mida siin eelnevalt küsiti, et linna ametiasutustel on palju allasutusi. Ja kui need hakkavad kõik leppetrahve maksma, kas te olete kokku arvutanud, kui suur kulu see riigile on. Ma saan aru, et need on kõik riigiasutused lõppkokkuvõttes. Kui suur see raha siis on, mida ühest taskust teise tõstetakse? Eesti Energia on ju ka meil teatavasti riigiettevõte.

18:46 Kristen Michal

No, nüüd oli väga palju erinevaid asju seal koos. Esiteks, omavalitsused muidugi on oma majandustegevuses iseseisvad, see ei ole kindlasti riigi kulul. Seda esiteks. 

Teiseks, teie küsimus, et osadele kehtib leppetrahv, osadele mitte. Ma saan kirjeldada ainult seadusandja ja komisjoni poole pealt ja siin saalis on neid hääletusi ja arutelusid toimunud. Me tegelikult juba selle arutelu oleme korra ära pidanud. Eraisikute puhul, nagu ma kirjeldasin seda ajalugu ja geneesi, võimalus selliseid leppetrahvidega lepinguid teha oli oluliselt lühem, me võtsime ise selle vastu. Veel kord, täpset kuupäeva ei mäleta, eks ma hiljem vaatan järgi, aga vahetult enne jaanipäeva. Tegelikult see periood oli väga lühike. Selle asja idee oligi ju see, et müüjad saavad pakkuda, kuna neil on lepingud klientidega selle võrra kindlamad, saavad pakkuda ka odavama hinnaga ja eraisikutele see nii läks. Noh, argumenteerida võib teoreetiliselt, kas eraisikute, ütleme, selline funktsionaalne toimetamine või, ütleme, selline äriline toimetamine võib-olla mõnevõrra keerulisem, kui seda on äriühingutel? Ma ei tea, sinnamaani me oma aruteluga ei jõudnud, aga võib-olla seegi on lisaargument.

Aga äriühingute puhul me tegime otsuse, et äriühingute puhul lepingud kehtivad. Lepinguid me ei tühista, lepingu trahve maksma ei hakka, kuna need on olnud pikema aja vältel, need võivad olla kindlasti määrata märgatavalt komplitseeritumad, kui on seda eraisikutel. Vastasel korral, kui me otsustaks need trahvid tühistada, jah, siis minu hinnangul tuleks meil seadusandjana ja komisjonis arutada seda, et me võtame enda kanda ka nende lepingu trahvide tühistamisest tulevad kulud. Ma loomulikult mõistan, et alati võib keskenduda sellele lepingu trahvide temaatikale, aga üldjoontes on nii, et erinevad toetused ja otsused, mis on vastu võetud energia hinda kompenseerimiseks, on vähendanud paljude inimeste majanduskoormust ja andnud ka meelerahu. Nii et ma soovitan keskenduda sellele, mida me teha saame, mitte arutleda selle üle, mis on viltu.

18:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Stalnuhhin, palun!

18:49 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Aitäh esimese vastuse eest, arusaadav! Teine küsimus esimese jätkuks. Siis, kui see seaduseelnõu seaduseks saab, kas kohalikel omavalitsustel tekib kohustus muuta midagi oma, noh, näiteks linna põhimääruses või veel mingites dokumentides selleks, et oleks vastavus selle seadusemuudatusega, et saaks nii või teisiti kasutada universaalteenust? See on ajaküsimus, volikogudes see reeglina võtab, noh, mingi neli kuni kuus nädalat. Tahaksin teada, et kas läheb seda vaja.

18:50 Kristen Michal

Aitäh! Minu hinnangul tuleb või vähemalt praegu ma oskan küll öelda, et minu hinnangul tuleb eeskätt üle vaadata oma energiapaketid, valida välja, mis on soodsam, teha arvutused. Ma ei eelda, et ta linnade ja valdade põhimääruse muutus kuidagi nõuaks, kui te seda mõtlete, mingeid selliseid muutusi. Kui on lepingud tehtud või mingid otsused on vastu võetud volikogu tasemel, siis tuleb need seal üle käia. Vallavalitsusel tuleb tegevus teha nagu kõikide selliste rahaliste lepingute muutmise puhul. Kuidas iganes on kuskil energialepingud tehtud. Ma arvan, et omavalitsustel see toimetamine, kui nad leiavad selle endale rahaliselt kasuliku olevat või asutused leiavad selle rahaliselt kasuliku olevat, ei saa ajaliselt olema liiga koormav.

18:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Aab, palun!

18:50 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Eks ma püüan ka seda protsessi ette kujutada, et nüüd siis kõik hakkavad hirmsasti arvutama. Kusjuures ma tahan öelda, et riskide maandamiseks on see ikkagi samm õiges suunas. Ja samasuguse ettepaneku Keskerakond tegi, kuigi me oleme rääkinud ka, et omavalitsusi oleks veidi lihtsamalt saanud aidata kriisi tingimustes. Ja seda me tegime ka koroonakriisi ajal, kui anti kriisitoetust. Miks me ka siis niimoodi tegime? Iga omavalitsust pitsitab king erinevast kohast. Ja ka nüüd on nii, et kellel on gaasi hind probleemiks, kellel on kaugkütte hind probleemiks, kellel on elektri hind probleemiks, kellel on kütte hind probleemiks. Kas ei oleks olnud lihtsam tegelikult koalitsiooniläbirääkimistel otsustada nii, et anname kriisitoetust omavalitsustele veidi rohkem ja siis nad saavad ise katta need võimalikud kitsa kinga kohad?

18:51 Kristen Michal

Aitäh! Ütleme nii, et selles oli ka jälle mitu küsimust. Koalitsioon täna on valinud sellise tee, universaalteenuse loomulik edasiliikumine siin toimub. Nagu te ise ütlesite, Keskerakond ise on teinud samasugused ettepanekud. Täna komisjonis arutasime Keskerakonna ettepanekut teha kõike seda, mida me oleme teinud, ja leidsime, et see on suurepärane ettepanek ainult ühe miinusega, et nüüd on praktiliselt kõik tehtud või täpselt tegemisel. Ja seda me siin teeme, mida teie olete soovitanud teha. Puudu on ainult tasuta elekter, selle teete te ilma meieta. Aitäh!

18:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

18:52 Helmen Kütt

Suur tänu! Austatud eesistuja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Juba 23. septembril pöördusid kohalikud omavalitsused, või õigemini Harjumaa Omavalitsuste Liit pöördus palvega komisjonide poole, et lahendada universaalne teenus just elektrienergia osas. Kas see, mis meil täna siin ees on, on see, mida nad palusid, millele nad tähelepanu juhtisid? See on üks asi.

Ja ma pean kinnitama teie vastuses ka seda, et kuna kohalikud omavalitsused on väga erinevalt käitunud – on olemas haldusametid, majandusametit, kes on teinud universaalpaketid juba varasemalt. Nendel on kindlasti see asi lihtsam ja teha vähem, aga kuna nad on niivõrd erinevad, siis mõnel võib-olla tõesti on ka volikogusse vaja minna. Aga kas selle pöördumise järgi see eelnõu, mis meil täna siin ees, on see, mida kohalikud omavalitsused ootasid, lootsid? Aitäh!

18:53 Kristen Michal

Aitäh! See, millele te viitate siin, on siin seletuskirjas ilusti ära toodud. Harjumaa Omavalitsuste Liit tõepoolest sellise pöördumise tegi. Eks neid küsimusi ja sõnumeid edastati ka mujalt. Ma ei saa välistada, et kellelgi on olnud ühesuguseid ootusi, kellelgi teistsuguseid ootusi, aga nagu te väljendate, et ega seda, et meil energiasõjas hinnad kõiguvad – et meil on reaalne probleem siin regioonis tänu sellele, mida meie agressiivne naaber korda saadab –, seda oli juba pikemalt näha. Seda on soovitanud nii vabariigi peaminister, ma kahtlustan, et küllap ka president ja kõik teised Eesti Vabariigis, et proovige fikseerida oma elektripakett ette, vaadake, otsige erinevaid lahendusi, muu hulgas ka säästuks, ... meetmeteks. Sellega ma arvan, kõik tublid omavalitsusjuhid tegelevad, ja kui ei tegele, siis peavad nad tegelikult ka iseendale näkku vaatama.

Aga loomulikult, lisaks sellele, et omavalitsuste rahaline baas kasvab, saame me riigi poolt teha seda, et anda neile võimaluse liituda universaalteenusega just seetõttu, et see maht mahub selle sisse, selle tõhusate tootmisseadmete sisse, ilma et see teistele äritarbijatele tõuseks. See tegelikult oli ka võib-olla selle kõige pikema kaalutluse üks põhjus, teine pool oli juriidiline analüüs, mida siis ma saan aru, ka valitsusliikmed tegid. Aitäh!

18:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Pohlak, palun!

18:54 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Inspireerisite mind täitsa küsimust küsima ühe vastusega. Ma arvan, et selles me oleme ühel meelel teiega, et omavalitsustel on keeruline praegu ja oma majanduskulude katmisega on nad hädas. Aga vastates sellele teemale, mis puudutas leppetrahve, mis omavalitsustele tulevad, te ütlesite, et ärme räägime sellest, mis halvasti on, räägime sellest, mis teha saab ja kuna meil on alles esimene lugemine, siis saab teha päris palju. Milline oleks see võimalus päästa omavalitsused selle leppetrahvi käest? Kas see on teil juba hea plaan või tuleks see komisjonis meie ühisel nõul välja mõelda? Või kuidas me saaksime omavalitsused nende leppetrahvide käest siiski ära päästa?

18:55 Kristen Michal

Aitäh! Lepingu puhul ikkagi üldiselt on nii, et kes on midagi kokku leppinud, siis eeldatakse vähemalt äriklientide puhul seda, et seda lepingut täidetakse. Vähemalt seni on Eesti Vabariigis lepingusuhted nii toiminud. Kui teil on plaan päästa inimesi, täpsemalt ettevõtteid ja äritarbijaid lepingulistes suhetes, siis andke sellest muidugi kõva häälega ja avalikult teada ja kindlasti te esitate ka paranduse. Ma arvan, et see tähendaks õiguskorras täitsa uut peatükki ja kaasa arvatud ka arvestatavat rahalist arvet. See, mida me teha saame, ongi seesama universaalteenus. Pluss siis tegelikult, mis ka praegu toimub, omavalitsuste tulubaasi tõus või tulude tõus ning lisaks kindlasti väga jõuline toimetamine uute puhtamate, soodsamate energiaallikate käivitamisel. Lisaks investeeringud soojustamisse, lisaks investeeringud kõikidesse säästumeetmetesse. Nii et need on kindlasti asjad, mis annavad suurema sõltumatuse nii eraisikutele kui omavalitsustele.

18:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Auväärt ettekandja, suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Taavi Aas Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

18:57 Taavi Aas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Vaat siin me nüüd oleme. Kui seda Keskerakonda ei oleks, siis peaks tänane koalitsioon selle Keskerakonna välja mõtlema. Teeme ettepaneku, läheb kuu aega mööda ja hopsti ongi eelnõu sellisel kujul, nagu meie oleme seda pakkunud. Võib-olla mitte päris. Nii nagu hea eelkõneleja ütles, et üks ettepanek on veel tulemas, see on niinimetatud tasuta elektri eelnõu. Loodan, et komisjon üsna pea ka selle siia suurde saali toob.

Aga nüüd eelnõust endast. Jah, siin eelnõus on kaks murekohta. Üks on juhul, kui omavalitsused on teinud ühishankeid, siis kuidas sellisel puhul omavalitsused peaksid käituma või erinevad osapooled peaksid käituma. See oleks tulnud läbi mõelda. Küsisin ka varasemalt täna siin esinemas käinud minister Solmanilt, et kas peeti ka nõu. Minister kinnitas, et peeti nõu, aga võib-olla oleks pidanud natuke rohkem nõu pidama. Ja teine pool kindlasti on leppetrahvid. Ma arvan, et tegelikult Eesti Energia kasum tänasel päeval on selline, et ka nende leppetrahvide hüvitamisega ei tohiks olla mingisugust probleemi. Ma ei usu, et selle aasta kasum on 1,2 miljardit, nagu siin vahepeal kirjutati. Ilmselt on muidugi sinna natukene tulevikku sisse rehkendatud. Aga kindlasti on see kasum täna piisav selleks, et kohalikke omavalitsusi läbi leppetrahvide kaotamise julgustada hinda fikseerima ja seeläbi riske vähendama. 

Nii et loodan asjalikku arutelu, kindlasti teeme omapoolsed ettepanekud ja jääme ootama järgmisi eelnõusid. Aitäh!

18:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ivari Padar, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

18:59 Ivari Padar

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eks me ju siin selles keerulises olukorras õpime ujuma järjest ja otsima lahendusi probleemidele, mis ees seisavad. Ma saan ju aru, et selle eelnõuga kõikide omavalitsuste probleeme ära lahendata, aga igal juhul on ta ju selgelt edasiminek ja selline võimaluse pakkumine, et siis ka eelseisev talv kuidagi stabiilsemaks teha ja oma hindasid paremini planeerida. Seda ta ju annab. Ja eks me teame ikkagi, et siin ju kas või need teemad, mis võivad ületamatuks teemaks jäädagi, et kas või olemasolevate lepingute ennetähtaegne lõpetamine. Eks need lepingud on erinevad ja võimalused on erinevad, me anname sellest endale kõik aru. Aga igal juhul seda tuleb nagu hinnata, et see on omavalitsustele ühe võimaluse andmine keerulisel ajal ja seda tuleb ära märkida. Nii et toetan muidugi.

19:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Andrus Seeme, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

19:00 Andrus Seeme

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Mul on väga hea meel, et selline kohalike omavalitsuste jaoks üks väga oluline ja hea seaduseelnõu on siia jõudnud, ja ma usun, et me võtame selle ruttu ühiselt koos vastu, sest me teame kõik, et kohalike omavalitsuste eelarved on ka natuke surve all ja suur põhjus on just see energia hindade tõus. Ja minu meelest üks väga oluline küsimus on see, et me suurendame sellega kohalike omavalitsuste autonoomiat. Me loome juurde ühe võimaluse. Kas nüüd omavalitsused valivad selle või mis nad teevad, see on nende valik. Sest kui me vaatame näiteks...

Ma arvan, et see valik saab neil olema raske, kui vaadata viimase paari kuu börsihinda. Mul on siin mõned numbrid, mis ma mõtlesin... Need on nüüd elektri hind ilma tasuta, maksudeta ja nii edasi. Kui näiteks augustis oli keskmine börsihind 361 eurot megavatt-tundi, septembris 229, oktoobris 174 ja, ütleme, et oktoobris universaalteenus oli 154 eurot ilma maksudeta, siis siit on näha, et börsihind on langenud oluliselt. Kahe kuu vaatas langes elektri enda hind, see on jälle ilma maksudeta ja asjadeta, 187 euro võrra. Ja viimase kuu, septembri-oktoobri vaates langes börsi hind puhtalt 55 euro võrra. Ja kui me vaatame käesolevat kuud ehk novembrikuud, siis tegelikult siiani, tänaseni on keskmine börsihind 159 eurot, kõrgem hind on küll ulatunud 423 euroni, aga madalam hind on 0,09 eurot megavatt-tund. Nii et ma arvan, et siin saavad kõik omavalitsused ise mõelda oma elektritarbimise üle, kuna nad tarbivad, ja valik saab olema põnev. Aga oluline on see, et me loome omavalitsustele ühe täiendava võimaluse. Nii et loodan väga, et see eelnõu saab kiiresti seaduseks. Aitame kohalikke omavalitsusi ja toetame. Aitäh!

19:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Heiki Hepner, palun! Isamaa fraktsiooni nimel.

19:03 Heiki Hepner

Suur tänu! Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, see eelnõu on ülioluline omavalitsuste jaoks. Selles pole mitte mingisugust kahtlust. Me võime arutada selle üle, kas universaalteenuse hind on nüüd õiglane ja kas sealt annaks veel mõne kübe maha kärpida. Jah, me teame, et CO2 osakaal on universaalteenuse hinnas arvestatav ja selle üle võiks ja peaks arutama, et me ei korjaks praegusel raskel ajal seda CO2 tasu nii palju.

Aga see, et omavalitsustele laiendada täna universaalteenust ja panna sellega ka elektrihinnale lagi, on erakordselt oluline. See tagab selle, et omavalitsused saaksid ka natukene stabiilsemalt oma eelarvet järgmiseks aastaks kavandada. Tõesti, neid väljakutseid omavalitsustel on ees piisavalt. Jutt ei ole mitte ainult elektri hinnast. Me teame ju ka seda, et tänu inflatsiooni kasvule on kasvanud kõik hinnad ja kõik see tuleb leida ja lahendada omavalitsuste eelarvest. Me teame ka tegelikult seda, et väga vajalik õpetajate palkade tõus kandub alushariduse õpetajate ja huvihariduse õpetajate palkadesse ja ka see tuleb leida omavalitsuste eelarvest.

Seega neid prioriteete, mida omavalitsused peavad lahendama, on päris-päris palju. Ja kui me siin suudame panna vähemalt elektri hinnale teatud lae, et see hind ei kasva siit 200-300-400 euroni megavati eest... Ma ei räägi siin nendest absurdsest hindadest – 1000 või enam eurot megavatt-tunni eest. Kui me suudame sellise stabiilsuse tagada, siis see on tegelikult meie kohustus. Ja tõepoolest, ma kutsun meid kõiki üles seda eelnõu kiiresti menetlema ja nii kiiresti kui vähegi võimalik ka see vastu võtta. Aitäh!

19:05 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Siim Pohlak, palun!

19:05 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! EKRE on rääkinud, nõudnud elektri hinna küsimusega tegelemist väga pikalt. Me olime esimesed, kes hakkasid sellel teemal rääkima juba möödunud sügisel. Ja tore on, et täna oleme jõudnud niikaugele, et inimestele on tehtud universaalteenus, ettevõtetele on tehtud ja tehakse ka omavalitsustele see võimalus. Mis aga nii tore ei ole, on see, et CO-kvoot on jäetud välja võtmata universaalteenusest, mis tähendab, et tegelikult on hinnad väga kõrged.

Loomulikult EKRE tahab ka, et meil oleks talvel klassiruumid soojad, ei oleks omavalitsustel põhjust panna spordisaale ja ujulaid kinni. Aga selle eelnõu juures on vaja lahendada ära see leppetrahvide küsimus ja samamoodi ka ettevõtete puhul see leppetrahvide küsimus vajaks lahendamist. Omavalitsuste majanduskulud on niigi suured ja kui nad peavad hakkama lepingutest väljumisel maksma veel ka leppetrahve, siis läheb olukord veelgi viletsamaks.

Eelkõneleja Kristen Michal rääkis siin sellest, et on lepingud ja lepingute puhul justkui ei ole nendest leppetrahvidest pääsu. Siin on mitu aspekti. Tegelikult, kui oleks valitsusel tahtmine olemas, siis Eesti Energia on riigiettevõte ja kindlasti oleks võimalik nende leppetrahvidega midagi ette võtta. Aga teiseks, mida peaminister räägib – ta räägib kogu aeg energiasõjast. Lepingutes on tegelikult force majeure'i klausel olemas, et kui on sõjaolukord, siis on lepinguid võimalik ringi vaadata. Siin võiks täitsa keegi sellele tähelepanu pöörata. Kui valitsus selliseid jõulisi sõnumeid annab, siis kas see võib hakata pärast ka mingeid õiguslikke tagajärgi omama.

Nii et EKRE toetab loomulikult, et KOV-id saaksid ka võimalus universaalteenusega liituda, aga lahendada on vaja see leppetrahvide küsimus. Aitäh!

19:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 740 SE esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 17. november kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


5. 19:08 Vaba mikrofon

19:08 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Kõigil, kellel on nüüd soov, palun registreerida ennast vabasse mikrofoni peale haamrilööki. Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini.

19:08 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Täna oli mul meeldiv võimalus veenduda selles, et isegi Riigikogus on võimalik mõistlikke otsuseid keelesfääris vastu võtta. Selleks, et tänase päeva juurde tulla, tahan ma teile tutvustada ühte memo, mille ma koostasin peaaegu neli aastat tagasi, siis kui käisid koalitsiooniläbirääkimised peale 2019. aasta valimisi. See algab lühikese sissejuhatusega. Tekst on selline: "Pikaajaline kogemus ei lase mul kahelda, et läbirääkimised eesti keele venekeelses lasteaias, põhikoolis ja gümnaasiumis õppimise ja õpetamisega seonduvalt lõpevad järjekordse veemulliga. See on vältimatu, kuna esiteks hakkavad nende probleemidele lahendusi otsima poliitikud, kes asjast eriti midagi ei tea, ning teiseks on kokkulepete tegemiseks liiga vähe aega. Ei saa ühe päevaga leida lahendusi probleemidele, mis on kuhjunud 30 aasta jooksul."

Ja lähtuvalt öeldust ma tegin kaks ettepanekut, esimest ma teile põgusalt tutvustan. Minu ettepanek seisnes selles, et koalitsioon koheselt loob Riigikogu eesti keele võõrkeelena õpetamise väljaarendamise erikomisjoni – ta sai veidi teise nimetuse tulemuseks – ja koalitsioon lepib kokku, et see erikomisjon valmistab ette analüüsi kehtivast olukorrast eesti keele õpetamiseks vajalike õppevahendite olemasolust. Tähendab, jutuks on õpikud, sõnastikud ja muu taoline. Sama analüüs olukorrast õpetajatega, sama analüüs olukorrast õpetamise metoodikatega ja teeb vastavad ettepanekud vahendite planeerimiseks riigieelarvest. Ja koalitsioon kindlustab, et erikomisjon valmistab ette eesti keele võõrkeelena õpetamise riikliku programmi, mille eesmärk on killustada kvaliteetne keeleõpe kõigil haridustasanditel eesti keele tunnis, mitte matemaatika, füüsika või keemia, vaid eesti keele tunnis. Mitte mingeid deklaratsioone, ainult ülesanded, nende täitmise eest vastutajad ja ajaline graafik. Veel teine punkt oli ettepanekuga lõpetada leping Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ja Narva linna vahel kui reaalsusele mittevastav.

Täna oli probleemkomisjonis külas Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Hille Ilves ja Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Nende käest küsiti, milliseid probleeme nad näevad ennekõike seoses selle uue lainega, üleminekuga eestikeelsele õppele venekeelsetes koolides. Ja vastus oli selline, et probleem on õppevahenditega, õpikutega ja sealhulgas üleminekuõpikutega, sest kui terve paralleel hakkab õppima äkki eesti keeles, siis need õpikud, mis koolides on, nende arvamusel ei sobi, on vaja üleminekuõpikuid selleks. Probleem nende arvates on õpetajate ettevalmistamisega, nii nagu see jäi täna probleemis kõlama. Ja siin ma võiksin pikalt sellest rääkida, aga milleks? Nii õpikutest kui õpetajatest ja õppemetoodikatest ma rääkisin siin selle saali ees 21. septembril eelmisel aastal, mille peale saalist ei tulnud ühtegi küsimust, nii oli selge see, millest ma rääkisin. Kõik see problemaatika.

Tähendab probleemkomisjon sai loodud, probleemkomisjon tegi oma töö, probleemkomisjon esitas Riigikogule oma töö tulemused, kusjuures need olid konsensuslikud ja neli viiest fraktsioonist, kes selles töös osalesid, tutvusid selle ettekandega ja sellega nõustusid. Ainult Reformierakond jäi välja, lihtsalt ei käinud seal komisjonis üldse. Ja tuleb välja nii, et need praktilised probleemid, millele osundavad kohalikud omavalitsused ja Tallinna Linnavalitsus, olid teil teada aasta tagasi, kuid selle asemel ei tehtud mitte midagi mindi jõuga edasi. Aitäh!

19:14 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe.

19:14 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Hea esimees! Head töökaaslased! Head inimesed, kes te jälgite meid või loete stenogrammi! Teie, kes te hoolite enda lähedastest! Elu teeb kogu aeg endale mingeid muutuseid. Toimuvad tehnoloogilised muutused, toimuvad ka teadmistes muutused. Mina olin ka mitte just kirglik suitsetaja, aga hakkasin 23-aastaselt suitsetama – rumalusest – ja ma olen nüüd sellest vabanenud. Kuigi paljud ütlevad, et ei, veel hullemgi veel – veibin!

Must turg antud toote puhul, mis on siis e-sigaretid, on täpselt nagu taburet kolme jala peal. Kui see hind on aktsiisidega liiga kõrgeks aetud ja naaberriigis odavam. Üks põhjus. Teine, äärmiselt oluline komponent, on maitsed. Kui need on siin keelatud ja mujal riikides on maitsed olemas, siis loomulikult see tekitab musta turgu. Ning kolmas – kättesaadavus. Täna on nii, et Eestis nende kättesaadavus on null. Lapsevanemad kirjutavad, tõrelevad: nende laps teeb pirnimaitselist, nende laps teeb mingit muud maitselist. See ei puuduta täna mitte üldse e-sigareti kaupmehi, sest nendel on lubatud ainult tubakas või mentool.

See, et koroonaaeg ei laienenud kaugmüügi võimalus ka e-sigarettidele, panigi terves maailmas uued innovaatilised lähenemised, milleks siis on need niinimetatud ühekordsed e-sigaretid... Ka meil Eestis müüakse neid väikseid. Mõned meil siin neid veibivad. Osad on täitsa ühekordsed, mis pärast kasutamist tuleb ära panna, ja osad on pealt laetavad: alt laed elektriga, pealt vahetad selle paagi või mingi selle... Need on nende maitsetega.

Aga me oleme jälle unustan tänasel keskkonna aspekti. Me oleme igasuguste kanalisatsioonitorude juurde teinud väga nõrga, mingi kunstilise tasemega selle, et meri algab siit, et inimesed suitsukonisid sinna ei viskaks. Aga nüüd ma räägin teile hoopis ühest teisest, hullemast asjast.

Need e-sigareti kaupmehed, kes veel on jäänud Eestisse, ka nende jaoks on Eesti keskkond äärmiselt oluline. Selleks, et mingilgi moel neid akusid kätte saada, neid ärakasutatud ühekordseid e-sigarette... Loomulikult tuleb teha mingi kampaania. Selleks, et inimest motiveerida, peab ju mingi küpsis seal olema. Võib-olla tõesti peaks panema sinna, et kui tood enda vana e-sigareti aku ära, siis saadki küpsist. See ei ole päris nii. Aga kui ettevõtlikud inimesed on võtnud kätte ja teinud kampaania, siis nad on juba kaks korda saanud rahatrahvi, sellepärast et e-sigarettidele ei tohi teha mingeid soodustusi. Isegi meie keskkond ja meie loodus ei ole selline argument, et natukenegi mingilgi määral tarbijate käitumist muuta.

Olukord on selline kummaline, et me loeme lehest kui ka raadiost, kus vanatüdrukute turvakodu ehk siis TAI teatab, et sellised inimesed, kes selliseid eelnõusid teevad, ei tohikski Riigikogus olla ja et selliseid eelnõusid ei tohikski teha. Head saadikud! Lugesin minagi, et me oleme nüüd kõik tubakatööstuse konksu otsas ja et me oleme äärmiselt halvad. See teeb mind nukraks. See teema ei kõneta üldsegi väga paljusid. Ta kõnetab ainult neid inimesi, kes on täiskasvanud ja kellele see toode on mõeldud. See, et ta seal lastele kättesaadav on, no loomulikult, kui on tekitatud nõudlus, siis tuleb ka pakkumine. Ja kui seda pakkumist ei ole võimalik legaalsel teel teha, siis selleks ongi ju must turg välja kujunemas. Nii ta meil on.

Faktikontroll, mis on äärmiselt oluline. Alles tulid ülemaailmse NNA poolt andmed ja jätkuvalt on e-sigarett tavasigaretist 95% kaheksa aastat järjest ohutum. Aga see ei jõua kuidagi meie nende organisatsioonideni. Kui keegi teab kedagi, kes töötab seal TAI-s, siis ta võiks vaadata, kus neid uuringuid... Miks ma sellest aga räägin? Just sellepärast, et me homme hakkame menetlema ja võib juhtuda nii, et see jääbki kuhugi sahtlipõhja, sest keegi ei julge teemaga tegeleda. Suitsuvaba Eesti eest!

19:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sellega on vaba mikrofon lõppenud.

Head ametikaaslased, sellega on tänane istung lõppenud. Ma tänan teid ja jõudu teile meie töös!

19:19 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee