Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 7. töönädala neljapäevast istungit. On võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kristen Michal, palun!

10:00 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan majanduskomisjoni poolt üle elektrituruseaduse muutmise [seaduse] eelnõu. See on meie universaalteenuse saaga loogiline jätk. Me alustasime kodutarbijatest ja korteriühistutest, jõudsime väikeste ja keskmiste ettevõteteni ning nüüd oleme jõudnud omavalitsusteni. See eelnõu laiendab universaalteenuse [kasutamise] võimalust, nii et seda saavad kasutada ka omavalitsused. Seal on teatavad piirangud, see kehtib nagu kodutarbijatelgi 2026. aastani. Ülejäänud nüansid saab avada siis, kui me seda eelnõu menetlema hakkame. Nii et ma arvan, et keerulisel ajal antakse [sellega] meelerahu ka omavalitsuste juhtidele ja eelarvete koostajatele. Aitäh!

10:01 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem ei näe ma soove midagi üle anda. Olen juhatuse poolt vastu võtnud ühe eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab selle eelnõu edasise menetlemise vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele.

Head kolleegid, teeme ära kohaloleku kontrolli.

10:02 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks pani ennast kirja 63 saadikut.


1. 10:02 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE) esimene lugemine

10:02 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase päevakorra juurde, kuni valitsus veel mikrofone välja pole lülitanud. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 664 esimene lugemine. Palun siia ettekandega Siret Kotka.

10:02 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Erakorraline pensionitõus ei ole tavapärane pensionitõus. See eeldab selget poliitilist tahet tõsta pensione rohkem, kui iga-aastase indekseerimisega ette nähakse.

Me näeme selgelt, et kunagi Keskerakonna ja Reformierakonna poolt kokkulepitud 20‑eurone erakorraline pensionitõus, mis peaks jõustuma aasta alguses, on ajale jalgu jäänud. On fakt, et toidukorv on aastaga läinud lausa 21 euro võrra kallimaks. See tähendab, et erakorraline pensionitõus ei kata isegi toidukorvi kallinemist ära. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek on suurendada pensionide baasosa ja tõsta rahvapensioni määra 20 euro asemel 50 euro võrra. See hakkaks kehtima aasta algusest ehk 1. jaanuarist 2023. See on selle eelnõu tegelik sõnum ja eesmärk.

Majanduslik ebavõrdsus on Eesti riigis viimasel aastal väga palju suurenenud. Suhtelises vaesuses olevate inimeste osakaal on aastaga suurenenud lausa üle 30 000 inimese võrra. See tähendab, et üle 300 000 inimese elab vaesuses. Vaeste inimeste osakaal on kasvanud eelkõige just vanemaealiste tõttu. Statistiliselt 82,8% üksi elavatest, aga ka mitte üksi elavatest pensionäridest, kogeb suhtelist vaesust. Probleem ongi, head sõbrad, eelkõige see, et meie keskmine vanaduspension jääb alla suhtelise vaesuse piiri.

Senine pensionitõus ei ole vastavuses energia‑ ja toiduhindade tõusuga. Tänane inflatsioonimäär ei võimalda ainult pensionist ära elada. Inimesed peavad reaalselt tegema valikuid, kas maksta toasooja eest või osta toitu. Tervislikest eluviisidest, heast elukvaliteedist või väärikast äraelamisest ei saa üldse rääkida. See lihtsalt enam võimalik ei ole, sest hinnad on nii kõrgeks läinud.

Me näeme oma eelnõuga ette, et pensioni baasosa ja rahvapensioni määra erakorraline tõstmine mõjutab 2023. aastal kokku üle 321 000 Eesti vanaduspensionäri, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensioni saavat inimest, töövõimetuspensionäri ning toitjakaotuspensioni saavat pensionäri. Rahvapensioni määra erakorraline tõus mõjutab üle 3200 inimese toimetulekut.

Head Riigikogu liikmed! Tegemist on väga vajaliku eelnõuga, millega me toetame pensionäre, kes vajavad praeguses olukorras abi, ja vajavad seda kiirelt. Aitäh teile!

10:06 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Saame minna küsimuste juurde. Jaanus Karilaid, palun!

10:06 Jaanus Karilaid

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jaanuaris toimuv pensionitõus on kokku lepitud juba aasta aega tagasi. Siis ei olnud galopeerivat inflatsiooni ega sellist hindade tõusu. Väga palju on vahepeal muutunud. Aga me oleme andnud sisse ka teise eelnõu, mis viiks pensioni 1000 euroni. Et neil tuhandetel, kes praegu vaatavad, ei tekiks segadust, küsin: mis nende kahe eelnõu erinevus on?

10:07 Siret Kotka

Esiteks ütlen, et see 20‑eurone tõus lepiti kokku mitte aasta tagasi, vaid kaks aastat tagasi. Oli 2020. aasta algus, kui see kokku lepiti, ja mitte keegi ei osanud siis ette näha, missugune majanduslik olukord meil tuleb.

Kui rääkida nende kahe eelnõu erinevustest, siis see tänane eelnõu näeb ette seda, et [pension] tõuseks 20 euro asemel 50 eurot 1. jaanuarist aastal 2023 ehk mõne kuu pärast. See teine eelnõu, mille on ka Keskerakond sisse andnud, näeb ette, et me iga aasta tõstaksime 50 euro võrra ja erakorraliselt. Siis tegelikult koos indekseerimisega tõuseksid pensionid mõne aastaga 1000 eurole ja üle sellegi. Need on väga seotud eelnõud. Tänane eelnõu on kui esimene samm selleks, et meie eakate keskmine pension oleks 1000 eurot, mis ongi Keskerakonna eesmärk. 

10:08 Aseesimees Martin Helme

Taavi Aas, palun!

10:08 Taavi Aas

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! See on muidugi ääretult oluline eelnõu. Aga ma toon sellise näite. Keskmine pensionisaaja kaotab 22%‑lise inflatsiooni tõttu selle aasta lõpuks oma pensionist suurusjärgus 1500 eurot. See on peaaegu kolme kuu pension, millest inimene, pensionär, selle aasta jooksul ilma jääb. Ja siit mu küsimus: äkki peaks ambitsioon olema veel kõrgem ja peaks veel rohkem erakorraliselt pensione tõstma, et inimeste ostuvõimet inflatsioonile järele aidata?

10:09 Siret Kotka

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ma isiklikult toetan alati seda, et meie eakad ja üldse vaesuses elavad inimesed saaksid hakata kiiremini oma eluga niimoodi toime tulema, et nad ei peaks lugema sente, et kas nad saavad selle leivapätsi või vorstiviilu saia peale ostetud. See on tegelikult väga-väga oluline. Ma arvan, see [on hea] mõte, et rohkem fookusesse võtta meie eakaid, et [nende sissetulek] oleks ikkagi Euroopa vääriline. Kui me vaatame Eesti pensionide suurust, siis me näeme, et me ei ole seal viie esimese hulgas, me oleme tagapool, viie viimase hulgas. Teisisõnu: meie pensionid on ikkagi päris väikesed. Igasugune toetus, selleks et tõuseks meie inimeste sissetulek, on väga oluline.

10:10 Aseesimees Martin Helme

Marika Tuus-Laul, palun!

10:10 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Proua Siret! Kuulsime just praegu, et selle aasta lõpuks kaotab iga pensionär inflatsiooni tõttu 1500 eurot. See on ikka päris sünge summa. Me teame, kuidas Euroopa Komisjon on aastaid kritiseerinud Eestit ja öelnud, et meil on kõige kehvemad pensionid üldse Euroopa Liidus. Aga valitsusliit kavatseb juurde panna 20 eurot. No ma ei kujuta ette seda õnne 1. jaanuari hommikul. Mis sa arvad, mida selle 20 euro eest tegelikult osta saab ja kui palju see meid üleüldse edasi aitab?

10:10 Siret Kotka

Aitäh! Kolleeg Taavi Aas tõi juba välja selle väga koleda statistika, et põhimõtteliselt kaotatakse kolme kuu pension. Ma just eelmisel nädalal kohtusin ühe eakaga, kes käis Lääne-Virumaal minu vastuvõtul. Ta rääkis loo, kuidas ta kolm nädalat pidi elama ära kuue euroga. Kuue euroga! See ei olnud päevaraha, see ei olnud nädalaraha, see oli kolme nädala raha. Mina küsisin konkreetselt ja südamlikult, kuidas on võimalik kuue euroga ära elada, sest mina ausalt öeldes ei kujuta ette, et niimoodi oleks võimalik. Siis ta seletas, et jah, ta suutis ära elada sellepärast, et tal olid mingid hoidised tehtud, ja kuna poeg sai tasuta toiduabi, siis poeg andis enda varudest natukene emale, et see saaks ära elada. Aga kas te saate aru, me elame 21. sajandil ja meil on [selliseid] eakaid – ma loodan, et neid ei ole palju –, kes peavad kuue euroga ära elama tervelt kolm nädalat! See on väga karm ja see on see reaalsus, mida hindade kasv on teinud meie eakatele.

10:12 Aseesimees Martin Helme

Enn Eesmaa, palun!

10:12 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Hea ettekandja! Eesti inimene on harjunud oma eluolu võrdlema teiste eluoluga, ja paraku mitte Bulgaaria või Rumeenia [elanike] omaga, vaid ikka nende omaga, kes on meist jõukamad ja rikkamad. Kui nüüd see seadus vastu võetakse ja see, mille Keskerakond on veel ette pannud, läbi läheb, kas me jõuame siis mõnele neist järele või läheme mõnelt koguni eest ära? Rohkem võib-olla huvitab meid võrdlus mitte Soome või Rootsiga, kes on veel tükk aega meist korrus kõrgemal, aga näiteks lätlaste ja leedulastega, meie suurte saatusekaaslastega.

10:13 Siret Kotka

Kui me võtame selle seaduseelnõu, mis tähendab, et 1. jaanuarist tõuseks [pension] 20 euro asemel 50 eurot ja veel täiendavalt oleks iga-aastased indekseerimised, nii nagu seadus ette näeb, pluss kehtiks ikkagi see, et keskmine pension oleks tulumaksuvaba, mis ka jõustub 1. jaanuaril, ning [oleks ellu viidud] Keskerakonna eesmärk, et iga aasta me tõstame [pensioni] veel erakorraliselt täiendavalt, siis ma näen, et me oleksime selgelt paremad kui Läti või Leedu. Aga selleks peab tööd tegema ja selleks on selgelt vaja poliitilist tahet. Ma loodan, et see poliitiline tahe meie inimesi aidata ja toetada on siin saalis olemas. Mul on kahju, et siin saalis on nii vähe inimesi, aga ma loodan, et sellest hoolimata oma hinges [nad toetavad seda eelnõu] ja kui on vaja lõpuks hääletada selle eelnõu poolt, siis nad tulevad kõik saali ja toetavad seda.

10:14 Aseesimees Martin Helme

Marko Šorin, palun!

10:14 Marko Šorin

Tänan, eesistuja! Hea esineja! Pensioniteemat ja pensionitõusu seostatakse tihtilugu ainult vanaduspensionäridega. Minu küsimus on selles, et ehk te saate üle rõhutada, kas see praegune eelnõu puudutab ka töövõimetuspensionäre.

10:14 Siret Kotka

Aitäh! Nii nagu ma ka ütlesin, siis see tõesti puudutab töövõimetuspensionäre, see puudutab ka toitjakaotuspensionäre ja ka vanaduspensionäre, kes saavad rahvapensioni. Nii et see tegelikult puudutab kõiki pensionäre, kes Eesti Vabariigis on. Sa soovisid saada kinnitust, kas see puudutab töövõimetuspensionäre. Puudutab küll.

10:14 Aseesimees Martin Helme

Taavi Aas, palun!

10:15 Taavi Aas

Aitäh! Me oleme Eestimaal ringi liikudes korduvalt kuulnud, et energia eest tasumisega on inimestel probleeme. Maapiirkondades on kõige suurem probleem see, mis puudutab küttepuid. Mitte küll nii palju nagu puudega kütjaid on neid, kes kütavad pelletiga, ja nende olukord on täiesti katastroofiline. Kui vanasti sai pensioni eest viis pakki pelletit, siis nüüd saab ühe paki. Mis sa arvad, kas koos pensionitõusuga tuleks selles eelnõus rääkida ja peaks kindlasti rääkima ka kompensatsioonidest, mis puudutab küttepuid, eriti maapiirkondades?

10:15 Siret Kotka

Jaa, ma olen sada protsenti sinuga, hea Taavi, nõus, seda tuleks teha. Mõni aeg tagasi oli nõupidamine, ma olin Väike-Maarjas ja kohtusin inimestega, kes on pensioniealised ja kes rääkisid, et nad kütavad küttepuudega või pelletiga. Nad ikkagi väga selgelt toonitasid ja küsisid, miks niisugune erisus tehakse. Nad olid nagu nördinud, sellepärast et neil oma maja kütmiseks – maapiirkonnas on väga paljudel maja – kulub ikkagi nagu pension ära. Selleks et maja ühe kuu jooksul kütta, kulub pension ära. Nad tõid välja, et kui elatakse kahekesi koos, siis ühe inimese pensioni kasutatakse toidu jaoks ja teise inimese pension läheb pelleti ostmiseks. Minu meelest on see katastroofiline ja siin peaks riik selgelt appi tulema.

10:17 Aseesimees Martin Helme

Jaak Aab, palun! 

10:17 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on selles, kas sotsiaalkomisjonis üldse viimastel aastatel või ka selle eelnõuga seoses on arutatud seda, mis on pikaajaline pensionistrateegia. Asendusmäär näitab, kui palju moodustab keskmine vanaduspension keskmisest netopalgast. Kunagi, 2005–2007, suure pingutusega, just Keskerakonna ettepanekul tõsteti keskmist [vanaduspensioni] peaaegu 40% ja me jõudsime asendusmäärani 42%, mis näitab keskmise vanaduspensioni suurust võrreldes keskmise palgaga. Nüüd me oleme kukkunud selgelt alla 40%, eriti viimaste hinnatõusude ja palkade kasvu tõttu. Mis võiks see protsent olla? Euroopa riikides on see ikkagi 60% ligi, keskmine vanaduspension moodustab 60% palgast. Meie oleme kõvasti maas. Mida teha?

10:17 Siret Kotka

Aitäh! Me sotsiaalkomisjonis oleme sellest põgusalt rääkinud. Eile oli infotund, siis ma ka minister Signe Riisalo käest küsisin näiteks ka selle idee kohta, et 20‑eurose asemel võiks olla 50‑eurone pensionitõus, et mis ta arvab. Ta üldiselt ei olnud oma sõnavõtus väga toetav, et võiks olla selline pensionitõus. Tema retoorika, kui ma õigesti mäletan, oli pigem selline, et kui erakorraliselt tõstetakse, siis pensionärid muutuvad veel vaesemaks. Kui me anname pensionäridele raha juurde, et nad saaksid osta kõike vajalikku, mida neil eluks vaja läheks, siis nad tegelikult jäävad vaesemaks, see oli ministri retoorika. Ma ei jaga seda retoorikat, mis ministril oli. Ma arvan, et kui me seda baasosa kogu aeg tõstame ja indekseerime ka, siis mingi hetk me ikkagi kuhugi jõuame.

Mis puudutab seda, kas me oleme rääkinud pikaajalisest [strateegiast], kuidas sellest välja tulla, siis minister ühel sotsiaalkomisjoni istungil ütles, et nad analüüsivad ja mõtlevad, mismoodi võiks toetada täiendavalt neid pensionäre, kes on rohkem riskirühmas. "Analüüsime riski[rühmi]." Minister on mitu aastat ametis olnud ja võiks tulla juba konkreetsete ettepanekutega välja. Konkreetseid ettepanekuid praeguses kriisiolukorras tema poolt laual ei ole. Nii et ma tegelikult ei tea, mida Sotsiaalministeerium mõtleb. Kui ma väga konkreetselt küsisin komisjonis, mida see tähendab, siis ta ütles, et ta ei saa konkreetselt vastata, nad alles analüüsivad. Nii et ministeerium analüüsib, mismoodi pensionäride heaolu parandada. Praeguses kriisiolukorras nad heade lahenditega ei ole välja tulnud.

10:20 Aseesimees Martin Helme

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

10:20 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et tegemist on väga olulise ja vajaliku seaduseelnõuga, kuna tõepoolest on vaja pensione erakorraliselt tõsta ja oleks vaja, et see tõus oleks märgatav. Aga mis teie arvates on see paras keskmise pensioni summa, mis tõepoolest aitaks meie pensionäre ja kindlustaks neile väärika elu?

10:20 Siret Kotka

Kui rääkida ideaalist, [siis võin öelda, et] kui ma kohtun eakatega, siis nende sõnum on see, et pension peaks olema nii suur, et nad saaksid ise otsustada, kas nad oma pensioniga maksavad hooldekodukoha eest või ostavad  pensioni eest koduteenuseid. Kui me vaatame pensioni suurust, mis on 600 euro juures, siis on selge, et selle 600 euroga sa ei osta ei hooldekodukohta ega tegelikult ka kvaliteetset koduteenust, et sa saaksid end kodus hästi tunda. Nii et ma arvan, et see eesmärk jõuda 1000 euroni on esmane eesmärk, milleni me peame jõudma, aga seal ei tohi me kindlasti seisma jääda, sest kõik teenused lähevad järjest kallimaks ja ka toit läheb kallimaks.

Ma ei ela selles usus, et kui inflatsioon võib-olla järgmisel aastal pidurdub, nagu räägitakse, siis toiduained lähevad järsku odavamaks. Ei, kui ikkagi riiklikult midagi ei tehta selle jaoks, kas või toidu käibemaksu ei alandata näiteks 9%‑le 20%‑lt, siis ega toit odavamaks ei lähe. See on see reaalsus. Kui me tahame oma eakaid tunnustada selle eest, et nad on töötanud meie riigi heaks ning hoidnud meie rahvast ja meie keelt, siis me peaksime ikkagi väga selgelt näitama seda pensionidega, et nad saaksid normaalselt elada.

10:22 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

10:22 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Teie initsiatiiv on kindlasti väga teretulnud. Alles äsja saime taas teada, et nende inimeste osakaal, kes elavad suhtelises vaesuses, on suurim just nimelt pensionäride seas. Aga minu küsimus on, miks teie tegevus ei ole olnud järjepidev. Kui te olite valitsuses, siis juba 12. oktoobril 2021 algatati eelnõu pensioni baasosa tõusuks. Tol ajal pensionäride liit palus, et pension tõuseks 1. aprillist. Te lükkasite selle edasi, nii et see tõuseb 1. jaanuarist järgmisel aastal. Mis teid valitsuses olles takistas leidmast eelarvest raha, et pension oleks tõusnud juba varem või pensioni baasosa oleks tõusnud juba tol korral rohkem?

10:23 Siret Kotka

Aitäh! Ma ütleksin selle peale, et kui me olime valitsuses, siis meil ei olnud selleks koalitsioonipartneri tõttu kõige paremad võimalused. Kui te moodustasite uue valitsuse, kus olid ka Isamaa ja sotsid, siis tol hetkel oli Reformierakonna jaoks väga tähtis, et nendel peaministriportfell ikkagi selgelt säiliks. Seetõttu oleks võinud, ma arvan, nii Isamaa kui ka sotsiaaldemokraadid panna selgelt lauale, et see 20 [eurot] on vähe ja olgu see 30, 40, 50 või 100 eurot. Ma arvan, et koalitsiooniläbirääkimistel oleks olnud selgelt positiivne tulem, sest ühel parteil oli selg vastu seina ja soov olla võimul oli nii tugev. Nii et ma arvan, et nende läbirääkimiste erinevused olid väga selged. Eks sa, Indrek, ka tead, et kui on erinevad dimensioonid, siis on ka tulemused erinevad. See, mida te saavutasite näiteks suvel Reformierakonna käest, oli päris hästi saavutatud, aga pensionäride jaoks oleksite võinud küsida küll [rohkem].

10:24 Aseesimees Martin Helme

Õnne Pillak, palun!

10:24 Õnne Pillak

Aitäh! Hea ettekandja! Mõni aasta tagasi oli ka erakorraline pensionitõus, kui valitsuses olid peaministripartei Keskerakond ning EKRE ja Isamaa. Kas te tuletaksite meelde, mis oli see summa, mis pärast seda erakorralist pensionitõusu pensionäridele laekus, sest lubadus oli 100 eurot, aga see vist jäi tegemata? Äkki te tuletate meelde.

10:25 Siret Kotka

Aitäh! Kui vaadata Keskerakonda ja Keskerakonna käitumist, siis ma olen teinud analüüsi selle kohta, kes on tõstnud erakorraliselt pensione, milline partei on siis olnud võimul. Et te teaksite, siis indekseerimine ja erakorraline pensionitõus Eesti Vabariigis kehtestati alles aastal 2004, varem see tõus käis teistmoodi. Vaatame, kuidas on need tõusud olnud. Tõstetud on pensione erakorraliselt 18 aasta jooksul seitsmel korral. Kui küsida, kes on olnud pensionitõusude otsustaja, siis seitsmest korrast kuuel on olnud Keskerakond juures, kui on pensione tõstetud. Nii et Keskerakond on väga selgelt olnud see partei, kes on võtnud oma eesmärgiks eakate inimeste toetamise ja erakorralised pensionitõusud. Seda on tehtud nii, nagu võimalusi on olnud.

10:26 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

10:26 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Jätkuvalt tunnustan teid püüde eest pensione kiiremini tõsta. Aga teie viide sellele, et sotsiaaldemokraadid oleks võinud selle eest koalitsiooniläbirääkimistel seista, tuletab mulle meelde, et teie sotsiaalminister rääkis meile aastaid hoolekandereformist, mida ta kogu aeg lubas teha, Keskerakond võttis sel teemal oma kongressidel suuri avaldusi vastu ja tegi ka siit puldist korduvalt avaldusi, aga mitte midagi ei juhtunud. Olete te tähele pannud, et järgmise aasta eelarves on ette nähtud 40 miljonit, ülejärgmisel aastal 57 miljonit selle jaoks, et lõpuks hoolekandereform ära teha, nii et kõigil inimestel, kellel läheb ühel hetkel vaja hooldekodukohta, oleks see koht ka tagatud, ilma et nende lähedased langeksid potentsiaalselt väga-väga suure rahalise surve alla? Kas teie oleksite selle raha pannud siis pensionitõusu?

10:27 Siret Kotka

Aitäh! Nii nagu ma rääkisin, suvel olid teil läbirääkimistel kindlasti teistsugused võimalused. Mul ei jäänud märkamata see, mis puudutab hoolekandereformi ja selle rahastust. See on kindlasti eelarves olemas ja ma usun, et see on vajalik eakatele inimestele, kes seda vajavad. See on kindlasti samm õiges suunas. Ma ei ole seda nagu öelnud, et see oleks nagu vale olnud. Kui me räägime tänasest eelnõust, mis puudutab erakorralist pensionitõusu, siis lihtsalt kõik inimesed meil ei lähe homme hooldekodusse, eks ju, neil on vaja kodus ära elada. See instrument on üks võimalus, kuidas kodus ära elada. Nii et need on kaks erinevat suunda, mis toetavad üksteist ja on mõlemad tegelikult vajalikud.

10:28 Aseesimees Martin Helme

Õnne Pillak, palun!

10:28 Õnne Pillak

Aitäh! Te mu eelmisele küsimusele jätsite mängleva kergusega vastamata. Ma lihtsalt vaatasin järele, et 100 euro suurusest erakorralisest pensionitõusust jäi alles 7 eurot. Aga iga euro, mis läheb pensionäridele, on väga oluline.

Mu teine küsimus puudutab neid pensionäre, seda 82,8% üksi elavatest pensionäridest, kes on eriti raskes seisus, ja väiksema pensioni saajaid. Kas te olete arutanud, kuidas või mida nende heaks teha, et see ebavõrdsus pensionäride vahel kaoks? Kuidas neid inimesi järele aidata, et neil oleks parem igapäevaselt toime tulla?

10:29 Siret Kotka

Aitäh! Jaa, Keskerakonnal on päris mitmeid mõtteid selle kohta. Mis puudutab registripõhist üksi [elavate] pensionäride toetust, mis on iga-aastane ja mida me maksame oktoobris, siis mäletatavasti Keskerakond oli üks, kes ütles, et see peaks olema 200 eurot. Sel aastal hakkas see kehtima. Keskerakond on väga selgelt näinud ette ka seda, et seda registripõhist [toetust] tuleks eakate puhul laiendada. Praegu on seal koefitsient 1,2 keskmise pensioni suhtes, et siis ei saada seda üksikpensionäri toetust. Me näeme, et see koefitsient tuleks ära kaotada. Kui sa elad üksinda, siis sa peaksid seda saama. Teiseks, me väga selgelt näeme, et kui ikkagi on selline lähisugulane nagu lapselaps eaka juurde sisse kirjutatud, siis see ei tohiks olla takistuseks, miks üksi elav pensionär ei saa seda toetust. See on üks meede.

Teine asi, millest Keskerakond on ka rääkinud, on lesepension. Lesepension tähendab seda, et kui inimesed on elanud paaris ja sureb ära üks pool, kellel oli kõrgem pension, ja inimesel, kes jääb siia meie juurde veel pikaks ajaks, on väiksem pension, siis ta hakkaks saama seda kõrgemat pensioni, mis oli tema kaaslasel. See on ka üks meede, mis toetaks üksi elavaid pensionäre.

10:31 Aseesimees Martin Helme

Marko Šorin, palun!

10:31 Marko Šorin

Tänan, eesistuja! Hea esineja! Ma ei oleks oma teist küsimust praegu ära kasutanud, ma oleksin küsinud komisjoni ettekandja käest, millal toimub selle eelnõu teine lugemine. Aga kuna Reformierakonna esindaja tuletas meelde Keskerakonna lubadust tõsta pensione 100 eurot, siis protokolli huvides märgin ära, et Reformierakond aastal 2018 ehk eelmiste valimiste ajal, kui meil oli [lubadus] 100 eurot, lubas [tõsta] lausa 200 eurot. Kas te suudate meenutada, kas Reformierakond on teinud kaks korda pikemaid samme võrreldes Keskerakonnaga?

10:31 Siret Kotka

Ma arvan, et teie küsimuse sihukene iva oligi selles, et tegelikult Reformierakonna pikk samm ongi olnud see 20 eurot 200 euro asemel. Eks see on see reaalsus. Aga ma tahan öelda, et kui räägitakse sellest 7 eurost, siis me tõstsime iga aasta. Kui rääkida veel pensionide tõusust, siis me tõstsime ka seda osa, [mis on seotud] lastega. Ühel aastal oli see 7 eurot, järgmisel aastal oli see 24 eurot. Nüüd me tegime otsuse, mis oli 20 eurot. Need on olnud Keskerakonna väga selged suunised kogu aeg, et kui me oleme valitsuses, siis iga aasta tõsta seda baasosa, seda keskmist pensioni, mis on oluline, sest siis tõuseks inimeste pension indekseerimisega veel rohkem. See on olnud meie eesmärk, nagu ma ütlesin, ja statistiliselt tuleb see ka väga selgelt välja. Jah, meie vastased tahavad muidugi öelda, et me ei ole selle nimel tööd teinud. See on nende õigus ja nad tahavadki poriga loopida, aga tegelikult, kui me hakkame ajalugu vaatama, siis näeme, et kõige suuremad pensionitõusud on toimunud Keskerakonna eestvedamisel.

10:33 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

10:33 Aivar Kokk

Aitäh! Sa oled rääkinud siin küll üksi elava pensionäri toetusest ja lesepensionist, aga see eelnõu siin vist sellest ei räägi. Räägib ikkagi ühest asjast: 20 euro asemel 30 eurot.

10:33 Siret Kotka

50.

10:33 Aivar Kokk

No nii-öelda 30 eurot plussiga ehk kokku 50 eurot. Aga siin seletuskirjas on muidugi see matemaatiline tehe tegemata. Kui ma teen selle teie eest, siis see on 115,5 miljonit eurot. Äkki sa ka ütleksid, et me rahanduskomisjonis teaksime, mille või kelle arvelt see ligi 116 miljonit eurot ära võtta, sest sotsiaalmaksust nii palju ei laeku. Idee ei ole halb, aga alati kulude poole kõrval peab olema ka tulude pool.

10:33 Siret Kotka

Aitäh! Mina olen alati olnud oma mõtetes sellisel [arvamusel], et kui on idee ja on tahe, siis leitakse ka rahalised vahendid. Ma olen olnud ka koalitsiooniläbirääkimiste laua taga, kus ma olen oma elus väga selgelt öelnud, et tuleb seda või seda valdkonda toetada. Ma olen näinud, et on võimalik, isegi kui rahalisi vahendeid väga palju ei ole, hea eesmärgi nimel [tegutsedes saavutada] 100% eesmärgist.

Nüüd, kust tulevad rahalised vahendid? Sina kindlasti rahanduskomisjoni esimehena tunned eelarvet paremini kui mina, ma olen sellega nõus. Aga ma tahan öelda, et ma tean ka seda, et rahanduskomisjoni esimehena sa juba kauplesid osa raha üle, mis puudutas erinevaid muudatusettepanekuid, sa toetasid neid, mis on väga tunnustamist väärt. Tegelikult, raha tuleb nagu vaadata ja seda tuleb nagu juurde saada.

Räägitakse, et sotsiaalmaksust ei [tule] nii palju. Vaata, see on nagu õige küsimus. Ma mäletan, et kui ma kaitsesin seda 20‑eurost [tõusu], siis te samamoodi toonitasite, just Isamaa fraktsioon toonitas, et miks me ikkagi ei tõsta rohkem, kuna teisest sambast ju vabanevad vahendid. Tol hetkel te küsisite väga selgelt, kus see raha siis on. Mina olin siis sotsiaalkomisjoni esimees ja ma küsisin Rahandusministeeriumi käest, kus see raha siis on, mida Isamaa fraktsioon küsib, väga konkreetselt. Ausalt öeldes sain ma aru, et see on nagu suures ühises katlas. See on nagu suures ühises katlas ja Rahandusministeerium andis oma kirjas teada, et ega neil konkreetselt kuskilt sihukest tulu eelarveliselt niimoodi laekumas ei ole, et nad seda säilitaksid ja hoiaksid pensionide jaoks.

10:36 Aseesimees Martin Helme

Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekandjale! Saame minna kaasettekande juurde. Palun siia sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti.

10:36 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Sotsiaalkomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 664 esimeseks lugemiseks ettevalmistamist oma 25. oktoobri istungil. Osalema oli kutsutud Sotsiaalministeeriumi [pensioni]poliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Kristiina Selgis. Muidugi osalesid komisjoni liikmed. Sama põhjaliku ülevaate, nagu täna siin puldis, andis komisjonis Siret Kotka. Seda ma kordama ei hakka, sest see ülevaade oli tõesti põhjalik. Eelnõu ise on ju väike ja lühike, aga sisu on suur.

Küsimusi, mis esitati, oli ka. Need puudutasid just nimelt Sotsiaalministeeriumi selgitust ja ka informatsiooni. Kristiina Selgis Sotsiaalministeeriumist kinnitas, et Sotsiaalministeerium toetab alati pensionitõuse ja tõepoolest on oluline, et inimeste toimetulek oleks parem. Samas toodi välja kõik see, mida juba tegid eelnevad valitsused. Rõhutati üksi elava pensionäri toetuse suurenemist, 50 eurot, mida maksti kõikidele pensionäridele ja lapsetoetust saavatele lastele, ja ka 20‑eurost erakorralist pensionitõusu lisaks 1. aprillil toimuvale indekseerimisele. Ka keskmise pensioni tulumaksuvabastus [hakkab kehtima] järgmisel aastal. Nii nagu te aru saate, need on erinevate valitsuste vastuvõetud otsused, siin saalis on need konsensuse leidnud. Neid Sotsiaalministeeriumi esindaja meile tutvustas ja rääkis need veel üle.

Siis esitati küsimus, mis puudutas eelarvet, et kui palju see [kõik] maksab, milline on see hind. Ettekandja tõi nii nagu ka täna välja selle, et see kulu on seletuskirja kohaselt 106,5 miljonit 2023. aastal, kui 20 euro asemel oleks [pensionitõus] 50 eurot, nii nagu seletuskirjas on toodud, 2024. aastal oleks see 114 miljonit ja 2025. aastal oleks see 121,5 miljonit.

Küsimus oli ka selle kohta, kui palju pension järgmisel aastal indekseerimisega tõuseb ja kui suur saab olema prognooside kohaselt pension 1. aprillist. Kristiina Selgis vastas, et pensioniindeksi prognooside järgi tõuseb see keskmiselt 14,5%. Muidugi lisandub sinna juba 1. jaanuaril erakorraline pensionitõus 20 eurot. Kui täna on keskmine pension 595 eurot, siis 1. aprillist saab see olema 704 eurot ehk pensionitõus on üle 100 euro. Toodi välja ka see, nii nagu ma juba eespool ütlesin, et keskmine pension on tulumaksuvaba.

Sotsiaalkomisjon tegi järgmised otsused. Kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja komisjoni ettekandja on teie ees kõneleja, komisjoni esimees Helmen Kütt. Muudatusettepanekute ajaks on kümme  päeva. Aitäh!

10:40 Aseesimees Martin Helme

Nüüd küsimused. Jaak Aab, palun!

10:40 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja, hea Helmen! Ma küsin küll natukene laiemalt. Võib-olla te seda küsimust konkreetse eelnõu valguses ei käsitlenud, aga ma tean, et sa oled pikka aega komisjonis olnud ja sa oled ka minister olnud. Minu küsimus on umbes samasugune, nagu Siretile oli. Kas on olnud juttu sellest pikemast perspektiivist, mis puudutab ka seda niinimetatud asendusmäära, mida ma kirjeldasin, et milline on keskmise pensioni suhe keskmisesse netopalka?

Ja üks asi on kuskil jäänud pooleli: kui räägiti teise samba reformimisest, siis oli juttu, et selleks, et perspektiivis oleks rohkem instrumente, võiks mõelda tööandjapensioni maksusoodustusest. Kas viimasel ajal on sellest ka sotsiaalkomisjonis juttu olnud, mis puudutab tööandjapensioni?

10:41 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud küsija! Ma unustasin öelda, et kõik otsused olid konsensuslikud, saan selle protokolli huvides nüüd ära öelda.

Lühike vastus sinu küsimusele on see, et sellel koosolekul, kus seda eelnõu arutati, seda teemat ei käsitletud. Natuke pikem vastus on, et seda ei käsitletud ka sel ajal, kui komisjoni juhtis Siret Kotka. Aga kui räägiti sooduspensionide teemast ja tööandjapensionist, siis see teema oli jutuks ja ilmselt tuleb see veel arutelule, kuna on tulemas veel üks eelnõu. Ma arvan, et on mõistlik, et sellel teemal arutelud toimuksid. Kas siis see koosseis jõuab selleni või järgmine koosseis, aga on väga mõistlik, et vaadatakse suuremat plaani. Veel kord: komisjonis olid kõik seda meelt, tõepoolest kõik, et iga euro, mis läheb pensionitõusuks, on oluline ja vajalik.

10:42 Aseesimees Martin Helme

Marika Tuus-Laul, palun!

10:42 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea Helmen! Sa oled hästi empaatiline inimene ja ma arvan, et sa ka toetad kindlasti seda ja tahad, et pension tõuseks võib-olla rohkem, kui praegu siin kirjas on. Aga kuna sa oled komisjoni esimees, siis ma küsin, mis sa nüüd arvad. Me lõpetasime selle lugemise ja see on väga tore, aga millal võiks olla teine lugemine? Kuidas sina seda praegu ette näed oma plaani vaadates, kas detsembris veel või jaanuaris või millal?

10:42 Helmen Kütt

Suur aitäh! Kahjuks seda küsimust komisjonis ei käsitletud, keegi seda ei küsinud. Kindlasti, kui ma olen komisjoni juhtinud, siis ma olen alati küsinud, kes soovib olla komisjoni ettekandja, ma ei ole seda ise ära otsustanud või määranud, meie räägime neid asju läbi demokraatlikult. Järgmine kord, kui me komisjonis kokku saame, võime seda küsimust arutada. Aga ma ei saa vastata, sest ma ei pea ennast komisjoni esimehena selleks, kes ütleb ja nii on. See on ikka nii, et komisjonis me räägime need asjad koos läbi ja siis liigume järjest edasi. Kõigepealt ootame ära kümme päeva, [mis on ette nähtud] muudatusettepanekuteks, ja siis liigume edasi.

On veel üks oluline asi, mida kindlasti tuleb öelda, millest küll rääkis juba ka ettekandja. Väga oluline on ka see, et meile tutvustati Vabariigi Valitsuse seisukohta, mis esitatud eelnõu ei toeta. Olid toodud välja mitmed põhjused, nendest ka ettekandja siin rääkis: need on need tegevused, mis on juba tehtud, ja see kulu, mida riigieelarvesse selle menetlemisel ei arvestatud. Nii et see on oluline ära öelda, sellest me rääkisime ka komisjoni istungil tõesti.

10:44 Aseesimees Martin Helme

Dmitri Dmitrijev, palun!

10:44 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Tihtipeale me viitame siin saalis Euroopa Liidu ühistele väärtustele. Euroopa sotsiaal[kindlustus]koodeks sätestab, et minimaalne pension peab moodustama 40% kodaniku viimasest pensionieelsest sissetulekust. Euroopa Liidu keskmine suhe ulatub viimasest pensionieelsest sissetulekust ligi 65%‑ni. Eestil on siin kindlasti veel pikk tee minna. Iga kord, kui Keskerakond teeb ettepaneku tõsta pensioni, leidub ka neid, kes esialgu seda takistavad ja hiljem püüavad lavastada Keskerakonda süüdi selles, et pension ei tõusnud nii palju, kui oli lubatud või oli plaan. Ma igaks juhuks küsin: kas tehniliselt komisjonis olid esimese lugemise lõpetamise poolt kõik komisjoni liikmed ja oli konsensus või oli hääletus? Ja palun siis täpsustada, kuidas hääletus[tulemus] oli.

10:45 Helmen Kütt

Aitäh teile küsimuse eest! Täpselt nii, nagu ma ütlesin, täpsustades menetluslikke otsuseid, et kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Sellele, millest te eespool rääkisite, juhtis tähelepanu, mitte küll selle eelnõu menetlusel, aga selle tõi välja pensionäride ühenduste liit eelmisel korral, kui arutati pensionitõusu, baasosa tõusu. Pensionäride [ühenduste] liit, kes palus seda [tõusu] 1. aprillist, tõi selle välja siis, aga sellel komisjoni istungil selle kohta näiteid ei olnud. Otsused olid kõik konsensuslikud, mitte keegi ei olnud vastu ja selle tõttu on eelnõu siin saalis kenasti esimesel lugemisel.

10:45 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

10:45 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on üks väike küsimus. Ma saan aru, et komisjon konsensuslikult seda olulist eelnõu toetas. Samas me teame, et riigieelarve kolmas lugemine on planeeritud 7. detsembrile. Kui seda soovida järgmine aasta jõustada, siis peaks olema parandusettepanek enne 7. detsembrit ka rahanduskomisjonis. Kas komisjon arutas või arutab, kui selle eelnõuga komisjonis edasi minnakse, millise rea pealt Sotsiaalministeeriumis siis need 115,5 miljonit eurot leitakse?

10:46 Helmen Kütt

Suur aitäh selle küsimuse eest! Sellel komisjoni istungil meil tõepoolest sellest juttu ei olnud. Me arutasime seda 25. oktoobril, nagu ma ka eelnevalt ütlesin. Mina tõepoolest ei tea, kas Keskerakond sellise ettepaneku eelarvemuudatuseks tegi, ma tõesti ei tea seda, sest keegi seda ka komisjonis ei küsinud.

Mis puudutab komisjonis sellega edasiminekut, siis me kõik teame ja mäletame hästi seda – olin ise siis komisjoni esimees –, kui opositsioon algatas eelnõu, mis puudutas erivajadustega laste, puuetega laste toetuse tõusu. Alati on võimalus ka, nagu öeldakse, tähtaegasid muuta algatajaga nõusolekul või temaga kooskõlastades. Ma seda ei tea ja sellest ei olnud komisjonis ka juttu, kas selline ettepanek eelarvemuudatuse kohta esitati Keskerakonna poolt, kes oli ka selle eelnõu algataja. Jah, võib-olla oleks seda pidanud küsima, aga komisjonis keegi sellel hetkel ei taibanud seda küsida. Nii et see küsimus meil lauale ei tulnud, küll aga väga selgelt selgitati seda kulu ja maksumust, mida see kaasa toob.

10:47 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole, asume läbirääkimiste juurde. Marika Tuus-Laul, palun! (Marika Tuus-Laul palub lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

10:47 Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Valitsus tõstab jaanuarist erakorraliselt pensione 20 euro võrra. Seda on küll ikka piinlikult vähe. Piinlikult vähe! Isegi seda rahakest, 50 eurot, mis äsja eakatele jagati, ei tahetud ju pensionisüsteemi lisada, vaid see lihtsalt anti, et mitte tõsta pensioniindeksit, mistõttu pensionid edaspidi oleksid olnud suuremad. Aga meie pakume välja tõsta pensione jaanuarist 50 euro võrra. Tegelikult on sedagi vähe, aga kiires hinnatõusus aitab ikka, saaks, ma arvan, näiteks pool ruumi küttepuidki osta. Kaja Kallase valitsus ei taha ju kalliks [läinud] küttepuude kompenseerimisest kuuldagi.

Teate, kui palju on selles saalis sellel teemal küsitud ja öeldud, et kui me pensione tõstame, siis me tõstame seda tööinimeste arvel, tänaste tööinimeste arvel. See on ikka väga asjatundmatu seisukoht. Otse vastupidi: teise sambasse on aastaid võetud [raha] esimesest sambast, mille võrra oleks ju saanud omal ajal tõsta pensione väga palju rohkem. Meie ja Siiri Oviir võitlesime omal ajal selle süsteemi vastu. Me ei olnud küll teise samba vastu, aga selle vastu, et see raha võetakse esimesest sambast.

Siin saalis küsiti, kuidas saaks pensione võrdsemaks ja miks need on nii ebavõrdsed. Tuletan ajalugu meelde: Siim Kallas oli rahandusminister ja Eiki Nestor oli sotsiaalminister, kui see süsteem tehti nii, et pensioni suuruse aluseks võeti palk. See tähendab, et suure palgaga inimesed hakkasid rohkem pensioni saama ja kõik väikesepalgalised – õed, hooldajad ja nii edasi – hoopis vähem. Seda on väga kaua kritiseeritud. Me oleme ikka rääkinud, et üks pensioniaasta peaks vastama ühele tööaastale. Aga see on indeksiküsimus.

Kindlasti te teate, kui palju aastaid on Euroopas korduvalt meie tähelepanu juhitud Eesti nigelatele pensionidele. Mul on siin üks Euroopa Komisjoni analüüs, mis on terava probleemina välja toonud Eesti pensionäride vaesuse, mis on Euroopa kõrgeimal tasemel. Siin on öeldud, et meie riigi pensionäridest on vaesusriskis 47,5%, Lätis muide on see osakaal 43% ja Leedus hoopis väiksem, 36%. Ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon ehk OECD on kriitiliselt rõhutanud, et Eesti on Lõuna-Korea järel suuruselt teise suhtelises vaesuses elavate pensionäride [osakaaluga] riik.

Võtame nüüd selle värske uuringu. Nagu te lugesite paar päeva tagasi, üksi elavate 65‑aastaste ja vanemate vanusegrupis koges suhtelist vaesust 82,8% ja see on liikunud kahjuks pidevalt tõusujoones. Mõjuriks on suuresti keskmise vanaduspensioni suurus, mis jääb alla suhtelise vaesuse piirile. Selles analüüsis võrreldi ka 2021. aastat 2020. aastaga. Võrreldavad arvud selle aasta kohta tulevad kindlasti väga sünged. Lisaks on Eesti nende riikide hulgas, kelle inimeste eeldatavast elueast moodustab pensionil oldud aeg kõige lühema osa ning tulevikus väheneb see kahjuks veelgi.

Kui me vaatame selle aasta ülikõrget inflatsiooni ja lisame siia selle, mis tuleb järgmisel aastal, siis on ka see 100 eurot, mis tuleb järgmisel aastal juurde koos indekseerimisega, küllalt vähe, kui me vaatame kütte‑, kütuse‑, toidu‑ ja elektrihindade tõusu. Kui teine sammas vabaks lasti, siis tõepoolest, kuna see oli pensionäridelt äravõetud raha, oleks võinud  pensionäridele hoopis hoogsamalt juurde anda, aga seda kahjuks ei soovitud, sest see raha jagati teise sambasse noorematele inimestele.

Nagu öeldud, pakub Keskerakond selle eelnõuga välja 50 eurot erakorralist tõusu, aga ka igal järgneval aastal, nagu te kuulsite siin paar päeva tagasi eelnõu [arutelul], tõstame sama palju ehk 50 eurot [aastatel] 2024, 2025, 2026, 2027. Siis lõpuks hakkab pension ületama 1000 euro piiri.

Kui palju on muide – tuleb praegu meelde – siin saalis öeldud, miks seda erakorralist tõusu üldse vaja on, indekseerimine ju arvestab inflatsiooni ja palgatõusu. Tegelikult ei ole meie pensioni‑ ja palgatõus kaugeltki ažuuris. Pension jääb ikka tunduvalt maha, millest oli ka eespool juttu. Pensionide iga-aastase indekseerimisega saaksime rahul olla alles siis, kui pensionid oleks tõstetud Euroopa kõrgeimale tasemele. Kuna seda ei ole, siis tulebki pensione erakorraliselt igal aastal tõsta.

Meie pakume välja ikkagi kogu selle eakate parema toimetuleku programmi. Lisaks sellele, et pension on 1000 eurot, pakume ka seda, et üksi elavate eakate toetus peab muutuma nii, et lähisugulase sissekirjutus või üürnik peremehe elamispinnal ei välistaks toetuse saamist, mida praegu esineb väga palju. Samuti pakume traditsioonilises olukorras lesepensioni, mis on ka välja käidud. Kindlasti veel see, et hooldekodu[koht] võib küll hakata pisut vähem maksma, aga esmase tähtsusega on kodune omastehooldus ja koduteenuse osutamine eakatele. Just see loob tingimused väärikaks vananemiseks. Aga nendele, kes sellest kõigest aru ei saa, toon numbrites välja, et vanaduspensionitele läheb Euroopas keskmiselt 10,8% SKT‑st, Põhjamaades 12–13% ja Eestis vaid 6,5%. Äärmiselt, äärmiselt nigel.

Ma arvan, et meie eakad väärivad paremat pensioni. Need inimesed on meie vanaemad, vanaisad, emad, isad ja need oleme meie ise. Pensionärid on oma panuse, omad maksud meie maailma heaks juba andnud, meie kohus on nüüd neile pensioni maksta. Me oleme ju nendele aastaid võlgu olnud. Väga loodame, et see pensioniseadus liigub edasi. Aitäh!

10:54 Aseesimees Martin Helme

Õnne Pillak, palun! 

10:54 Õnne Pillak

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt, mul on hea meel, et Marko Šorin on tulnud saali tagasi. Ma just enne vaatasin, et sind ei olnud. Sa juhtisid tähelepanu Reformierakonna lubadusele nelja aastaga 200 euro võrra pensione tõsta. Ma vaatasin just järele. Me oleme kaks aastat olnud valitsuses ja pension on selle ajaga tõusnud 176 eurot, kui järgmist aastat ka arvestada. Nii et jah, me oleme suure osa oma lubadusest täitnud, seda ka vähemate aastate jooksul.

Aga tulen selle eelnõu juurde ja tänasesse päeva. Järgmisel aastal tõusevad pensionid 20%.  Keskmine vanaduspension on peale erakorralist ja korralist pensionitõusu circa 704 eurot. 1. jaanuarist keskmiselt vanaduspensionilt tulumaksu maksma enam ei pea. Seda selleks, et praegune pensione maksustav astmeline maksusüsteem ei sööks suurt osa pensionitõusust ära. Keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastus hakkab kehtima ka töötavate pensionäride kohta. Seda on oluline üle korrata, sest olen ka viimaste nädalate ja kuude jooksul kuulnud, et see justkui töötavaid pensionäre ei puudutaks. Puudutab küll. 

Kõik see saab olema eelkõige tänu ettevõtjate tublile tööle. Kui majandus areneb, siis see on parim garantii, et pensionitõus saab toimuda. On oluline, et Eesti riigi majandus ja rahandus oleks korras, selleks et pensionid saaksid jätkata kasvamist. Vaid nii kasvab pensionäride üldine heaolu ja nende igapäevane toimetulek paraneb.

Siin on olnud korduvalt, mitte ainult täna, vaid ka eelnevatel päevadel, viiteid Statistikaameti vaesusuuringule, mis mõni päev tagasi avalikustati. See ütleb tõesti, et senisest suuremat tähelepanu vajavad üksi elavad pensionärid ja just eriti pisikest pensioni saavad pensionärid. Ma pean silmas seda 10%, kelle pension jääb alla 500 euro, näiteks rahvapensioni saajaid. See, et üksi elavatest pensionäridest elab suhtelises vaesuses 82,8%, on väga terav probleem. See on ka inimlikult väga ebaõiglane. Ma usun, et selles, et see on tõsine murekoht, millest siin on saadikud ja fraktsioonid rääkinud, meil ju tegelikult ei tule üksteist veenda. Teiselt poolt ma mõtlen, et see ei ole ka see koht, kus hakata üksteist üle trumpama. See ei ole võistlus, sellest pensionärid ei võida. 2017. aastast makstav üksi elava pensionäri toetus, mis sel aastal tõusis 85 eurot, 115 eurolt 200 eurole, on kindlasti vajalik tugi neile inimestele. Kuid vanaduses üksi jäänud inimesed vajavad tugevamat tuge, et nad ei peaks muretsema igapäevaste toimingute ega apteegiarvete pärast. Meil tuleb, ma arvan, tõsiselt üle vaadata üksi elava pensionäri toetus. Kas parim viis seda maksta on nii, nagu seda praegu tehakse? Kas see annab parima tulemuse või peaksime seda muutma, et üksi elavate pensionäride elujärg tuntavamalt paraneks? Või pensionisaajad, kelle pension jääb alla 500 euro – mida me saame nende heaks teha? Ei ole ju mõeldav, et nii väikese pensioni eest jaksaks maksta arveid, osta ravimeid ja siis jääks iga kuu midagi muretuks äraelamiseks.

Eelnõu, mida me täna siin arutame, räägib pensionide erakorralisest kasvatamisest. Ma mõistan, miks see ettepanek on tehtud. Jah, iga tõus on pensionäridele oluline. Aga tulles tagasi üksi elavate pensionäride ja väiksema pensioni saajate juurde, kellel on kõige raskem, on minu meelest väga oluline, et me hakkaks rohkem mõtlema ja tegutsema selle nimel, et pensioni esimese samba ebavõrdsust vähendada. See on vajalik just selleks, et kõik pensionärid saaksid väärikalt vananeda ja pensionipõlvest rõõmu tunda. Aitäh!

10:59 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mart Helme, palun! Vabandust! Enne teeme Marko Šorini repliigi.

10:59 Marko Šorin

Ma tänan. Kuna mu nime nimetati, siis ma kasutan seda [võimalust] ja juhin tähelepanu, et võib-olla valijad ei peaks laskma ennast tulevastel valimistel ära petta lubadustega, et päike tõuseb igal hommikul. Loomulikult on hea, kui tuuakse välja, et pension on tõusnud 170 ja pluss eurot, ehk üks erakond on peaaegu oma lubaduse ära täitnud, aga teine erakond on kõvasti-kõvasti oma lubadust ületanud. Nii et jätke meelde.

11:00 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mart Helme, palun!

11:00 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma loodan, et minu kõnet ei katkestata. See, mis siin eile toimus, oli muidugi täiesti pretsedenditu. Pretsedenditu parlamendi sõnaõiguse, mõttevabaduse, sõnavabaduse tasalülitamise katse valitsuse ja peaministri poolt. Olgu see protokolli huvides ära öeldud.

Aga miks ma siia tulin? Ma tulin siia sellepärast, et kui te mulle otsa vaatate, siis te ei näe siin mitte lihtsalt Mart Helmet, vaid te näete pensionäri. Ma olen pensionär, nagu mitmed teisedki siin saalis. See tähendab seda, et kui ma ei teeniks Riigikogu palka ja ei teeniks veel muid sissetulekuid, mis jumala abiga vähemalt potentsiaalselt on võimalikud, siis ma elaksin võrdlemisi tagasihoidlikku ja närust elu. Pension 700 ja pluss eurot ei taga tänasel päeval mitte mingisugust jõukat elujärge. See on ju kõigile selge. Veel neli kuni viis aastat tagasi oleks see olnud suurepärane raha, aga mitte enam täna.

Seetõttu kõik need jutud, mida siin praegu räägitakse, [räägivad] asjast ühekülgselt. [Räägitakse] sellest, et raha on juurde vaja. Muidugi on raha juurde vaja. Loomulikult olen ma täiesti nõus sellega, et isegi 1000 eurot praeguses inflatsiooni ja hinnatõusu olukorras ei ole mingisugune luksuslik pension. Isegi 1000 eurot ei ole enam mingi luksuslik pension. Ma mäletan, et eelmiste Riigikogu valimiste kampaania ajal me püstitasime eesmärgi, et tõsta pension 1000 euro peale. Sel hetkel oli see tõepoolest selline [summa], mille kohta pensionärid ütlesid, et oo, sellega saaks ju elada. Aga tänasel päeval ei oleks see 1000 eurot enam mingi luksus.

Mis siis on juhtunud? Juhtunud on see, et hullumeelse rohepöörde keerises, millele aitab võimendavat vinti peale keerata sõda Ukrainas, oleme me jõudnud olukorda, kus meil on Eestis ümmarguselt 25%‑line inflatsioon ja kõikides eluks vajalikes valdkondades meeletu hinnatõus. Alates halupuust. Jumal hoidku! Eesti pinnast enam kui pool on kaetud metsaga, aga meil maksab halupuu rohkem kui riikides, kus metsa ei ole. Pellet maksab rohkem kui riikides, kus metsatööstust, saetööstust, mööblitööstust ei ole.

Miks see nii on? See on väga tõsine küsimus, miks see nii on. Mul nende minutite sees ei ole loomulikult võimalik siin mingisugust suurt analüüsi teha. Aga põhjus on ju väga selge. Põhjus on see, mida me täna kuulsime ja kogesime, kui meil oli fraktsioonis kohtumine turismiettevõtjate esindajatega: kõik on läinud nii meeletult kalliks, et ei ole võimalik ellu jääda, kui sa ka ei tõsta paralleelselt hindasid. See on see põhjus.

Nagu ma ütlesin, sellele asjale ei saa läheneda ainult nii, et uhame aga raha juurde. On vaja läheneda teiselt poolt. On vaja läheneda sellelt poolt, et väga paljudel puhkudel sõltub selle meeletu inflatsiooni peatamine ja hindade allatoomine ka valitsuse administratiivsetest otsustest. Eelkõige puudutab see elektrit, aga ka kõiki fossiilseid kütuseid. See on administratiivselt täiesti tehtav. Me toome need hinnad alla, inimestele jääb raha rohkem kätte. Siis ei ole vaja oiata, et riigieelarvest ei ole rohkem võtta, lihtsalt pole raha, no näe, ei ole, surm ka ei võta sealt, kust võtta ei ole. Ei ole niimoodi! Toome hinnad alla, see on võimalik, ükskõik, mida räägivad eelkõige Reformierakonna esindajad.

Reformierakonnaga on üldse selline lugu, et Venemaalt meile ... 

Palun lisaaega.

11:02 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:02 Mart Helme

... saabuvad niinimetatud Ukraina põgenikud. Nende peale me uhame sadu miljoneid, tekitame meeletuid sotsiaalseid probleeme, hävitame oma haridussüsteemi ja nii edasi. Aga vaat kui oma inimeste peale jutt läheb, siis saetakse senti, vaat siis ei ole kuskilt raha võtta. Need nuripidised loogikad tuleb likvideerida, ja uskuge mind, meie pensionäride elujärg paraneb kohe.

Seega, head sõbrad, ei ole niisugust asja, et mingit eluvaldkonda oleks võimalik käsitleda kuidagi isoleeritult, et paneme raha juurde ja siis on küsimus lahendatud, et paneme haridusele raha juurde ja küsimused on lahendatud või paneme meditsiinile raha juurde ja küsimused on lahendatud. Ei ole lahendatud! Kui kõik läheb kallimaks, siis raha juurdepanemine leevendab, aga ei ravi. See on nagu siis, kui teil on mädanev haav ja te panete sellele muudkui plaastrit peale, aga mädanik läheb kogu aeg sügavamale ja sügavamale, lõpuks on gangreen ning käsi võetakse otsast ära. Viktor Vassiljev vaatab mulle tõsise näoga otsa, et kas ma tegin midagi valesti. Aga meil on täpselt selline suhtumine: me muudkui paneme plaastrit peale ning mädanik läheb üha sügavamale ja lõpuks on amputeerimine vältimatu. Ma ei tea, mille amputeerimine. [Ilmselt] Eesti rahva äraamputeerimine. Eesti rahvas amputeerib ennast jälle ära: 100 000 inimest Soome ja 100 000 ukrainlast asemele. Noh, see on hukatuse tee, sõbrad, nii ei saa.

Kõik on omavahel seotud. Mitte ilmaasjata ei kasutata tuntud ütlust, et liblika tiivalöök põhjustab orkaani kusagil planeedi teises otsas. Täpselt nii ongi, täpselt nii ongi. Nagu zen-budistid ütlevad: juuksekarvaga ookeanilaine segamine võib põhjustada kuskil tsunami. Nii on ka nende asjadega. Me peame ikka vaatama, mismoodi sellest hukatuslikust elukalliduse tõusu keerisest välja tulla. Kui me sellega hakkama saame, siis loomulikult muutub oluliselt paremaks mitte ainult pensionäride, vaid ka lastega perede ja kõikide teiste inimeste elujärg.

See, mida me näeme praegu Eestis Reformierakonna ülbe ja ühiskonda tasalülitava valitsuse juhtimisel, on ju paralleelselt ka keskklassi häving. Ka keskklass vaesub. Jaa-jaa, Annely Akkermann, keskklass vaesub. Võib-olla Rahandusministeeriumi kõrgest tornist seda ei näe. Ma olen selles kabinetis olnud, ma tean küll, et kõrgelt vaadates näib kõik ilus. Aga kui sa tuled alla, sipelga tasemele, siis on hoopis teine lugu.

Nii et, kulla sõbrad, ülbed reformierakondlased, tulge sipelga tasemele ja vaadake, mismoodi elab üks tavaline inimene Eestis, kuidas ta saeb senti, kuidas ta püüab kinni maksta oma laste huvialaringe ja kõike muud taolist. Äkki teil siis natukene tekib ka empaatiat, mis pidi teil olema ju nii suur, et matab enda alla kõik-kõik-kõik, ja selle alt ei ole mitte midagi näha. Aitäh!

11:08 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

11:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Hea rahandusminister! Ma arvan, et kõik 101 Riigikogu liiget, kes siin saalis istuvad, tunnevad muret oma vanemate pärast, kes on pensionile jäänud ja püüavad oma väikse pensioniga hakkama saada.

Mul on endal hea meel siin olla. Mul õnnestus mingil ajal olla ka sotsiaalkomisjoni esimees. See oli periood, kui me suutsime ära teha üksi elava pensionäri toetuse. Teiseks, seda siin saalis pole [täna] veel kordagi kostnud, aga me tegime ka nõndanimetatud emapensioni, mis toetab meie emasid, võib-olla ka isasid. See sõltub sellest, kuidas peres kokku lepitud on, et kuidas oma laste kasvatamise eest saada natuke rohkem pensioni.

Siin saalis kostis ka jutt, et ei ole ära lahendatud pensioni aastakoefitsiendi teema. Kahjuks on tõesti nii, et enamus inimesi seda ei tea, ja täna jäi mulje, et ka enamik Riigikogu liikmeid seda ei tea, et 2021. aastast on pensioniarvestussüsteem teistmoodi. Kõik inimesed, kes vähemalt täiskohaga töötavad, saavad koefitsiendi 1. Ehk pension koosneb kahest poolest: 50% tuleb sellest, kas sa käid tööl täiskohaga või mitte, ja teine pool pensionist tuleb sotsiaalmaksust, selle põhjal, kui palju sinu palga pealt on makstud sotsiaalmaksu. Kaks osa kokku [moodustavad] sinu aastasissetuleku, kui sa ühel hetkel pensionile jõuad.

Me räägime siin 30‑eurosest pensioni baas[osa] tõusust. Võib-olla võiks hoopis rääkida teistmoodi. Me pidevalt arutame, et milline see keskmine pension, kui on 44 aastat töötatud, peaks olema. Võib-olla oleks lihtne arvutus see, kui siduda see alampalgaga. Järgmisel aastal on alampalk 725 eurot ja arvestuslik keskmine pension 704 eurot ehk tegelikult on 19 eurot see vahe, millest me räägiksime. Kui see oleks seadusesse sisse kirjutatud, siis tooks see, kui lepitakse ametiühingu ja tööandjate vahel kokku alampalga tõus, automaatselt kaasa pensionitõusu, näiteks sellesama baasi tõusu kõigil pensionäridel. Me räägime, et väga paljud inimesed elavad oma tööaja jooksul vaeselt ja kuna siis ka nende pension on väike, peavad nad pensioniajalgi väiksema sissetulekuga elama. Oleks õiglane panna see osa baasi, et kõik, kes saavad vanaduspensioni, saaksid sellest tõusust osa.

Täna oli juttu ka üksi elava pensionäri toetusest. Ühel hetkel räägiti, et võiksid ka lapsed ja lähisugulased ja kõik seal olemas olla. Sõbrad! See ei ole siis enam üksi elava pensionäri toetus, siis on see pensionäri peretoetus või miski muu. Üksi elava pensionäri toetus oli välja mõeldud just selleks, kui üksi peab kommunaalkulusid maksma. Kui olla kahekesi, siis kahe 700‑eurose pensioniga elades maksad kommunaalkuludeks mingi summa, see on kahe peale jaotatud, aga üksi elades pead sa selle oma väikesest pensionist saama ära makstud.

Tõesti tuleks läbi mõelda, kuidas seda teha. Tunnistan teile ausalt, et eelarveläbirääkimistel ma kauplesin lihtsalt 10 miljonit eurot välja, see oli vaja ära jagada natukene alla 100 000 Eestis oleva üksiku pensionäriga ja siis see 115 eurot sel hetkel välja tuli. Kui oleks teinud sinna vahele ükskõik millise bürokraatia, siis, nagu Sotsiaalministeerium ütles, 5 miljonit oleks läinud bürokraatiale ja 5 miljonit inimestele jagamiseks. Ma arvan, et siin saalis keegi ei tahaks, et 5 miljonit läheks bürokraatia peale ja inimesed saaksid selle võrra vähem.

Võib-olla see koosseis jõuab mõelda sellele – paljud teist on ka järgmises koosseisus –, et seal on kaks poolt. Üks on niinimetatud lesepension, et on võimalik võtta abikaasa pension endale üle, kui abikaasa peaks minema enne pilve peale. See kompenseerib selle ühelt poolt ära. Teistpidi on see, et selle üksi elava pensionäri toetus oleks igakuine. 

Aga alati tuleb arvestada, et see on kellegi või millegi arvelt. Kui me eelnõusid teeme, siis me peaks ka seda alati vaatama, et kui on sotsiaalvaldkond, siis [see raha] peaks Sotsiaalministeeriumist tulema. Me näeme, kuidas proovitakse mõnda miljonit siiapoole või sinnapoole liigutada, et kui ei ole vaktsiinide raha, et äkki haigekassale anda. Tegelikult peaksid need otsused tulema sotsiaalkomisjonist rahanduskomisjoni. Need kaks komisjoni koos arutavad, et kui midagi kuskil üle jääb ...

11:14 Aseesimees Martin Helme

Aivar, kas sa vajad lisaaega?

11:14 Aivar Kokk

Jaa, palun!

11:14 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:14 Aivar Kokk

Või kuidas seda lahendada? Olukord on ju ikkagi see, et riiki peaksid juhtima need 101 inimest siin, neid otsuseid peaksid tegema siin 101 inimest koos siinsete heade komisjonitöötajatega.

Ma pean jälle siin [kiitma] sotsiaalkomisjoni ametnikke. Ma tahan öelda, et kõikide teiste komisjonide ametnikud on sama head, et ei jääks mulje, et ainult ühes komisjonis on [head töötajad]. Me rahanduskomisjonis tegime ka selle otsuse, et kui aastaid ei ole hinnatud, siis ma arvan, et nüüd, pärast suuri vaidlusi hinnatakse järgmisest aastast ka teie tööd samas suurusjärgus, nagu ministeeriumides teie valdkonna inimesi hinnatakse. Ehk palganumber peaks korralikult kasvama, et saada häid eelnõusid. Ma tean, et ametnikud alati otsivad nendest eelnõudest ka plusse ja miinuseid ning alati komisjonide esimeestele ütlevad, et vaata, siin peaks nii‑ või naapidi tegema, võib-olla saab parema tulemuse täpselt sama raha eest.

Edu ja jaksu sotsiaalkomisjonile selle eelnõu menetlemisel! Aga nagu ma enne ka küsimuses ütlesin: kui soovida midagi teha järgmiseks aastaks, siis selleks on küll väga vähe aega jäänud. Aitäh!

11:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 664 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. november kell 17.15.


2. 11:15 Kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE) esimene lugemine

11:15 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 711 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Annely Akkermanni.

11:16 Rahandusminister Annely Akkermann

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile teise pensionisamba eelnõu, mis loob soovijatele võimaluse suuremate sissemaksete tegemiseks ja lisab seeläbi pensioniks valmistumisse veelgi paindlikkust. Pensionid on meil tagasihoidlikud, lisaraha pensionisüsteemi toomine on vajalik ja see eelnõu võimaldab raha juurde tuua. Teine sammas on jätkuvalt nii kasutajate arvult kui ka vara mahult kõige populaarsem investeerimisvõimalus Eestis. Ka värsked uuringud näitavad, et teist sammast peetakse atraktiivseks säästmise ja investeerimise võimaluseks. See on arvelduskonto ja kinnisvara järel kolmandal kohal.

Eelnõu arvestab teise samba laialdast kasutust ja pakub lisavõimalusi teise samba pensioni kogujatele. Kes soovib ja kellel on selleks võimalused, saab oma tulevasse pensionisse senisest rohkem panustada ja valida maksemääraks 4% või 6%. Maksemäära tõstmine on siiski vabatahtlik. Vaikimisi kehtib edasi maksemäär 2%. Maksemäära muutmiseks tuleb pensioniregistri pidajale esitada avaldus ja uus maksemäär kehtib seni, kuni ei tehta avaldust selle muutmiseks. Maksemäära saab muuta kord aastas ja valitud määr kehtib alati vähemalt kalendriaasta.

Sotsiaalmaksust tehtavaid kogumispensionimakseid see eelnõu ei puuduta. Sõltumata isiku enda panuse suurusest, kantakse sotsiaalmaksust teise sambasse ikka 4%. Nii ei mõjuta maksemäära valik ka esimesse sambasse kogunevaid pensioniõigusi.

Eelnõu on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril. Siis saavad soovijad hakata esitama avaldusi maksemäära tõstmiseks. Kõrgemaid makseid saab tegema hakata alates 2025. aasta jaanuarist. Tänan tähelepanu eest!

11:18 Aseesimees Martin Helme

Ja küsimused. Aivar Kokk, palun!

11:18 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister, väga hea eelnõu tutvustus! Lihtne küsimus. 2024. aastast tekib võimalus maksta juurde veel kas 2% või 4%. Kas ministeeriumis oli ka arutelu, et see number võiks veel suurem olla, sest see tegelikult makstakse ju inimese enda palga pealt?

11:19 Rahandusminister Annely Akkermann

Jah, oli arutelu, kas see number võiks olla suurem, aga jäädi 2% ja 4% juurde. See peetakse kinni ju brutotulust ja sellega kaasneb riigile tulude vähenemine kümnetes miljonites eurodes. Seetõttu tuleb siiski kalkuleerida ka riigieelarve kulupoolt.

11:19 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun! 

11:19 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! See osa, mis puudutab personaliseeritud pensioniosa, 20 [miinus] 16, see 4% jääb samaks, eks ju, sõltumata sellest, kui palju inimene ise panustab?

11:19 Rahandusminister Annely Akkermann

See jääb saamaks. Jah, täpselt. Õigesti saite aru, see jääb samaks.

11:19 Aseesimees Martin Helme

Siis on nii, et rohkem küsimusi ... Aa ei, näe, on. Merry Aart, palun!

11:19 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. Mis garanteerib, et see raha, mis sinna kogutakse inimese poolt, seal ikkagi säiliks, et ei juhtuks mingeid, kuidas ma ütlen, mahaarvamisi ega ettearvamisi ega mingeid muid koefitsientidega arvamisi? Kas inimene võib kindel olla, et kui ta sinna kogub, siis tõepoolest see raha tema jaoks seal säilib?

11:20 Rahandusminister Annely Akkermann

Ma olen üsna kindel, et niikaua kui Eestis kehtib demokraatlik õiguskord ja seadusi tehakse siin saalis, pensionifondidest mahaarvamisi ei tehta. Neid saab teha ikkagi üksnes siin saalis vastuvõetud seadusemuudatustega, ma pean silmas just tulumaksu ja muud, mida me siin aeg-ajalt muudame, või seda, kui tasudele on piirmääre kehtestatud. Aga mida veel öelda selle säilimise kohta? Maksed pensionifondidesse on teatud maani kindlustatud või garanteeritud Tagatisfondi kaudu ja seeläbi on need kindlasti vägagi tagatud koht, kus oma pensionisääste hoida. Aga mil määral ja missuguse mudeli järgi, seda ma praegu peast ei mäleta. Ma võin huvi korral vastata täpsemalt kirjalikult.

11:21 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!  

11:21 Aivar Kokk

Aitäh! Annely, seda, mis sa lõpus ütlesid, võiks ka komisjonile teatada. Et mis see Tagatisfondi osa on, mitut protsenti meil sissemaksest pensionifondidesse Tagatisfond toetab. Ma saan aru, et sa teatad seda meile kirjalikult.

11:21 Rahandusminister Annely Akkermann

Jah, ma võin seda teha ka komisjoni kaudu, öelda, kuidas tagatakse pensionifonde Tagatisfondis. Ma olen, kui ma enda pensionifonde vaatasin, selle teema korra läbi vaadanud, aga sellest on päris kaua aega.

11:22 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on ikkagi küsimused otsas. Aitäh! Saame minna kaasettekande juurde. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

11:22 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 711 esimeseks lugemiseks ettevalmistamist oma 24. oktoobri istungil. Arutelul osalesid rahandusminister Annely Akkermann ning Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunikud Kertu Fedotov ja Tõnu Lillelaid. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. novembril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva ehk 24. november. Aitäh! 

11:23 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi ei näe. Aitäh! Nagu kuulsite, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 711 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtaeg on 24. novembril kell 17.15. Meie tänase teise päevakorrapunkti arutelu on lõpetatud.


3. 11:23 Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (732 SE) esimene lugemine

11:23 Aseesimees Martin Helme

Asume viimase ehk kolmanda punkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 732 esimene lugemine. Palun siia rahandusminister Annely Akkermanni.

11:23 Rahandusminister Annely Akkermann

Austatud [ase]esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Õiglase ja tõhusa maksukogumise jaoks on olulise kaaluga andmete kättesaadavus, sealhulgas piiriüleselt. Maksuhaldurite koostööd andmete kogumisel ja jagamisel reguleerib Euroopa Liidus halduskoostöö direktiiv. Eelnõuga võtame üle selle direktiivi täiendused, millega peaasjalikult kehtestatakse veebiplatvormide vahendusel teenitud tulu puudutav aruandlus.

Praegu tegutsevad turul erinevad platvormihaldurid, kes pakuvad platvormivahendusteenust veebilehe või mobiilirakenduse kaudu. See annab kõigile võimaluse platvormi kaudu oma kaupu ja teenuseid müüa. Riigil ei ole võimalik ilma maksumenetlust alustamata teada, kes platvormide vahendusel tegutsevad ning kui palju nad tulu teenivad.

Platvormihalduritele kehtestatakse seetõttu kohustus esitada kord aastas teavet nende platvormide vahendusel sõlmitud majandustehingute ja müüjate teenitud tulu kohta. Andmeid tuleb esitada kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kes on teeninud tulu kinnisvara üürile või rendile andmisega, transpordivahendi rendile andmisega, mõne isikliku teenuse osutamisega või kauba müügiga. Teavet kogutakse mitte ainult Eesti maksukohustuslastest müüjate kohta, vaid ka nende riikide maksukohustuslaste kohta, kellega Eesti vahetab teavet.

Platvormihaldurid peavad koguma andmeid jooksva aasta kohta ning esitama need Maksu‑ ja Tolliametile järgmise aasta jaanuari lõpuks. Maksuhaldurid jagavad teavet teiste riikide maksuhalduritele veebruari lõpus. 

Aruandlus puudutab üksnes neid maksukohustuslasi, kes tegutsevad iseseisvalt platvormihalduri loodud platvormil ja teenivad sel viisil tulu. Ettevõtja tegevus näiteks omaenda e‑poe vahendusel aruandlusega hõlmatud ei ole. Platvormihaldurid peavad hakkama koguma teavet alates 2023. aasta algusest ning esimene aruanne tuleb neil esitada 2024. aasta jaanuaris.

Lisaks platvormihaldurite aruandluse [sätetele] täiendati halduskoostöö direktiivi mitmete maksuhaldurite halduskoostööd tõhustavate sätetega. Kaalukamad neist muudatustest on automaatse teabevahetuse laiendamine litsentsitasudele ning ühiste maksuauditite raamistiku loomine. Maksuhaldurid vahetavad omavahel neil olemasolevat teavet. Sellistest andmetest on teabevahetusega hõlmatud töötasu, juhatuse liikme tasu, kindlustussummad, pension, kinnisvaratulu. Siia loetellu litsentsitasu lisamine maksekohustuslastele täiendava aruandluse kohustust ei pane.

Ühised maksuauditid on Maksu‑ ja Tolliametile tuttav koostöövorm. Käibemaksualast koostööd reguleeriva Euroopa Liidu määruse alusel on üksikuid ühiseid maksuauditeid juba läbi viidud. Eelnõuga luuakse üksikasjalikum reeglistik ühiste maksuauditite läbiviimiseks, aga ka muude maksukohustuste [täitmise] kontrollimiseks. Need muudatused rakenduvad 2024. aastast.

Halduskoostöö direktiivi muudatustele lisaks rakendatakse eelnõuga OECD ja Euroopa Komisjoni mõningaid soovitusi halduskoostöönormide parandamiseks. Neist on kaalukamad muudatused, mis puudutavad aruandluse laiendamist kolmanda samba kindlustuslepingutele ning piiriüleste skeemide aruandlustähtaega.

Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingud on praegu finantskontodealasest teabevahetusest välistatud. OECD hinnangul on sellistel lepingutel tavapärase investeerimisega võrreldes sama maksurisk. Selliseid lepinguid tuleb seetõttu hõlmata finantskontoalase aruandlusega. Muudatus puudutab ainult mitteresidente.

Piiriüleste skeemide alases aruandluses sõltub aruande esitamise tähtaeg sellest, kas teabeandja on skeemi väljatöötaja või sellega seoses nõu [andnud] või abi osutanud isik. Viimane peab direktiivi kohaselt esitama aruande 30 päeva jooksul alates nõu andmisest, mitte skeemi väljatöötamisest.

Nende muudatuste rakendamine aitab muuta kohalikku ja rahvusvahelist maksukeskkonda läbipaistvamaks ning mängureegleid võrdsemaks. See on minu poolt kõik. 

11:28 Aseesimees Martin Helme

Üks küsimus on ka. Aivar Kokk, palun!

11:28 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Kas Rahandusministeeriumis on juttu olnud ka sellest, et tegelikult maksuamet ja Rahandusministeerium on seitse aastat eiranud seda, et mõned ettevõtted on kasutanud võimalust maksudest kõrvale hoida, ja nüüd lihtsalt Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega lõpeb see ära? Kuigi siit majast on korduvalt kutsutud nii maksuameti kui ka Rahandusministeeriumi inimesi komisjonidesse ja palutud, et see maksuauk kinni pandaks, siis mõni aeg tagasi maksuameti juht lausa ütles, et ei ole vaja, las platvormi omad võtavad kõik raha endale, nagu nad tahavad, kasumi selle pealt, võib-olla nad siis dividendi väljamaksmisel maksavad [makse]. Aga nad läksid siis teise riiki, viisid oma firmad sinna ja maksavad dividendi seal. Ma tean, et teine eelnõu praegu samamoodi toppab seal ministeeriumis, see on e‑kaubanduse oma. Kas sinu juhtimisel näiteks e‑kaubanduse [eelnõu] saab käivitatud (Juhataja helistab kella.) ja sa oma inimestele ütled, et maksudega peab kohtlema kõiki Eestis olevaid ettevõtteid võrdselt?

11:30 Rahandusminister Annely Akkermann

Suur tänu intrigeeriva küsimuse eest! Ma muidugi ei usu hästi, et maksuameti peadirektor oleks öelnud, et ei ole vaja kontrollida maksualast käitumist. Ma hästi ei kujuta ette, kuidas ta oleks saanud niimoodi väljenduda. Aga see selleks.

Miks selle eelnõu teie ette toomine pisut venis? Põhjus on see, et taheti ühekorraga üle Euroopa lahendada veebiplatvormidel oma teenuseid ja kaupu pakkuvate müüjate andmete kogumist, et neid kogutaks ühtlaselt üle Euroopa ja loodaks ka süsteemid maksuhalduritele, maksuametitele, omavaheliseks teabevahetuseks. See võttis omajagu aega, sest maksuhaldurid töötavad Euroopas erinevate maksuseaduste alusel, nende infosüsteemid seetõttu ka üksteisest erinevad ja nende omavaheline võrdlemine võib olla päris keerukas ja aeganõudev ülesanne.

Mis aga puudutab seda, et kõik veebiplatvormiteenuste pakkujad või nendel platvormidel oma kaupade ja teenuste müüjad oleksid automaatselt [sellised] isikud, kas siis juriidilised või füüsilised, kes makse ei maksa või ei maksa neid õigesti, siis mina seda küll ei ütleks. Ka praegu on võimalik täiesti ausalt deklareerida üüritulu või renditulu kinnisvaralt, töötamist kullerina, ja maksta kõik maksud täiesti ausalt. See kõik on vägagi lihtne ja tehtav. Ma arvan, et suur osa nendest maksudest on deklareeritud ja makstud. Küll aga võimaldab see eelnõu teostada paremini järelevalvet, saada paremini informatsiooni. Eesti puhul on ka nii, et kui jaanuari lõpuks Eestis tegutsevad veebiplatvormiteenuste pakkujad esitavad oma deklaratsioonid, siis maksuametil on tõsine soov korraldada infosüsteemid nii, et need [andmed] kajastuksid juba 2024. aasta veebruarikuus nähtavaks saadavatel eeltäidetud tuludeklaratsioonidel. Eesti maksuamet ja maksusüsteem on maailma tipus olnud juba seitse aastat ja minu arvates on see väärikas jätk arendustööle ja [võimaldab] maailma tipus püsida.

11:32 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

11:33 Merry Aart

Aitäh! Annely, palun aita natukene aru saada! Võtame need Boltid ja Woltid ja muud taksondusega tegelevad organisatsioonid, platvormid või mis iganes. Paljud taksojuhid on öelnud, et nendega tehakse leping niimoodi, et nad on FIE‑d ja maksavad iseenda isikumaksud, mis tähendab seda, et ettevõte lükkab maksud tegelikult inimese kaela, aga oma osaluse, selleks et nad saaksid [tööd teha], need inimesed igal juhul sellele platvormile maksavad. Kuidas siin nende maksudega siis on? Kas see seadus toob siia mingit selgust? Kas riigil on põhjendatud ootus, et saadakse õiglaselt maksud kätte, või ei muuda see mitte midagi?

11:33 Rahandusminister Annely Akkermann

Aitäh väga huvitava küsimuse eest! Väga oluline teemaasetus. Tõesti, riik saab kindlasti väga palju paremini kätte andmeid, kuidas seirata kõiki neid isikuid, nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, seda, kui suured on nende tulud, ja saab võrrelda neid [andmeid] nende endi deklareerituga ja siis veebiplatvormide deklareerituga, et kui palju nad neile maksid. Kindlasti paraneb maksuametil ülevaade isikute tuludest, mis vähendab maksuauku. Kindlasti on ka neid inimesi, kes seni ei ole küllalt hoolsalt oma tulusid deklareerinud. Ma arvan, et mingisugune maksulaekumine kasvab. Kindlasti muutub ka [deklareerimine] ausamaks näiteks taksojuhtidel, mis iganes juriidilist töövormi nad siis kasutavad, ja [paraneb] nende omavaheline võrdsus, kui kõik maksavad makse ühtlaste reeglite järgi.

Aga mis puudutab FIE‑dest taksojuhte, siis see on konkreetse taksojuhi ja konkreetse platvormi kokkulepe. On täiesti seaduslik, et ta saab FIE‑na tasu ja maksab ise maksud. Aga on seaduslik ka niimoodi, et ta sõlmib mõne muu võlaõigusliku lepingu ja veebiplatvorm maksab tema eest maksud. On võimalik ka nii, et lepingu teeb osaühing.

Ma tahaksin siinkohal veel välja tuua, et Riigikogu menetluses on ettevõtluskonto muutmise regulatsioon, mis põhimõtteliselt muudab maksude deklareerimise üksikisikul, füüsilisel isikul, eraisikul väga lihtsaks. Kui näiteks taksojuht sõidab Boltis ja tema ettevõtluskontole kantakse üle summa selle töö eest, mida ta teeb, siis sealt on juba peetud kinni kõik sotsiaalmaksud, nagu see oleks tavaline palk, ja rohkem mitte midagi see taksojuht tegema ei pea.

Taksojuht on võib-olla selles mõttes halb näide, et tal on sisendkulud ka, ta maksab autoliisingut või on selle [auto] ostnud, autot peab kindlustama, autot peab pesema, kumme vahetama. Neid sisendkulusid ettevõtluskonto kaudu maha arvestada ei saa. Aga kui ta on jalgsi [töötav] kuller, siis on ettevõtluskonto vägagi sobiv selliste lisateenuste lihtsaks, mugavaks ja ausaks maksustamiseks, kahelt poolt [vaadates], nii maksuameti kui ka selle töötaja poolt. Neid võimalusi ausalt makse deklareerida on mitmeid.

11:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Läheme kaasettekande juurde. Palun siia rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

11:37 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma 25. oktoobri istungil maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu. Eelnõu tutvustas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Anneli Valgma. Komisjon tegi konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. novembril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks eelkõneleja, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja kui esimene lugemine lõpetatakse, siis parandus‑ ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva. Aitäh!  

11:38 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei paista. Saan avada läbirääkimised. Aga läbirääkimiste ... (Aivar Kokk kohalt: "Ma panin ennast kirja ...") Sest sa tulid vahepeal ... Pane uuesti ... Aivar Kokk, palun! (Aivar Kokk täpsustab kohalt.) Ei pea enam. Tule!

11:38 Aivar Kokk

Head kolleegid! Austatud minister! Tegelik elu on olnud väga lihtne. 2015. aastal – võib-olla seda ei teata – tolleaegne maksuameti juhtkond otsustas, et platvormi teenindajaga ei pea midagi tegema. Sellest ajast peale on arusaam, et kui sa kasutad platvormiteenust, siis, ütleme, maksuamet sulle kraesse ei hüppa, kui sa jätad maksud maksmata.

Nii majanduskomisjoni kui ka rahanduskomisjoni juhtides olen kutsunud nii Rahandusministeeriumi kui ka maksuameti inimesi komisjoni ja seda teemat arutanud. Iga kord on lubatud see kohe-kohe lahendada, et kohe on eelnõu valmimas. Viimati – ma naeran – oli see siis, kui me rääkisime nõndanimetatud taksonduse seadusest. Siis pidi kirja saama täpselt nii, et kõigist, kes sõidavad Uberit või midagi muud, platvormiteenuse pakkuja teavitab maksuametit. See on täpselt see, mis praegu direktiiviga üle võetakse. Aga viimasel nädalal enne teist lugemist tuli Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumist üks ametnik koos ühe erakonna liikmetega ja ütles, et üks väike parandus on vaja teha. See nõndanimetatud Uberi seadus on väga hea, sest esimesel lugemisel saadud seadusest ei jäänud mitte ühtegi rida alles. Me kirjutasime uue seaduse. Aga sinna suudeti üks lause sisse kirjutada, et see on vabatahtlik, on välja võimalik lugeda, et see on vabatahtlik esitamine. Ja nii on see kestnud viimased seitse aastat.

Mul on väga hea meel, et Euroopa Liidu direktiiviga tullakse nüüd siia saali ja me saame selle vea ära parandada. Ma olen ettevõtjana alati öelnud: ühes valdkonnas tegutsevad ettevõtjad peavad olema riigi poolt võrdselt koheldud nii maksude maksmisel kui ka mingite soodustuste puhul. Mul on hea meel, et Annely värske ministrina on saanud seda eelnõu siin kaitsta. Tema kui ettevõtja, ma arvan, mõistab seda kõige paremini. Ma usun, et selle lühikese ajaga, mis sa ministeeriumis enne valimisi saad olla, sa ka korra seal majja lööd.

Ausalt öeldes oli seesama platvormiteenuse teema meil – Andres võib-olla parandab –, ma arvan, septembri lõpus või oktoobri alguses komisjonis, kui seal olid nii maksuameti esindaja kui ka ministeeriumi esindajana asekantsler ja me tegime neile kohustuseks – see oli koos riigieelarve üleandmisega –, et enne kui me siia saali jõuame, on see platvormieelnõu meil siin laual. Veel kord: jumal tänatud, et see Euroopa Liidu direktiiv tuleb järgmiseks aastaks üle võtta. Ministeeriumi ametnikelt, kes maksuametist on saanud ametikõrgenduse ministeeriumisse, ei oleks seda eelnõu tulnud.

Nüüd on meil siin uuesti kaks teemat. Me oleme rahanduskomisjoni kahe teema arutamiseks kutsunud uuesti maksuameti, Keskkonnaameti ja ministeeriumi ametnikud. Riigil jääb meeletult tulu saamata. On e‑kaubandus, kust ainult Euroopa turgu vaadates, ilma Inglismaata, ilma Ameerikata, ilma Hiinata, jääb tagasihoidlikult öeldes 145 miljonit iga aasta saamata. Eesti ettevõtted peavad maksma selle käibemaksu ilusti ära Eestisse. Aga te kõik teate, et enamikul juhtudel te e‑kaubanduses ostate välismaal tegutsevatest e‑poodidest. Nemad ei maksa seda [maksu] Eestis, kuigi nad peaksid maksma, kui käive on üle 10 000 euro aastas. See on maksmata. 

Ja see eelnõu jookseb edasi-tagasi. Me oleme komisjonis püüdnud seda valmis saada, natukene on puudu. Aga ministeeriumi poole peal kuskil seisab. Mõned nädalad tagasi me kutsusime samad osapooled komisjoni ... 

Palun kolm minutit juurde.

11:42 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:43 Aivar Kokk

... ja arutasime ühe teise teema üle, mida ma siin kõva häälega avalikult veel ei tahaks öelda. Me täna saatsime uuesti välja kirjad. Ühes ja samas valdkonnas tegutsevatest ettevõtetest üks ettevõte jätab kümnetes miljonites makse maksmata. Ma vaatan seaduseelnõust, et kui jätta 40 miljonit maksmata, siis maksimumtrahv, mis selle eest võib saada, on 10 miljonit. Ma arvan, et kõik, kes siin saalis on, saavad väga hästi aru, et kui 30 miljonit puhtalt kätte jääb, siis võiks ju jätta maksmata. Varsti juba kaks aastat on olnud see, et turu peal üks ettevõte eirab seadust. Maksuamet ütleb, et ta ei saa midagi teha. Keskkonnaamet ütleb, et kaks aastat tagasi neid liideti, nad ei ole veel valmis tööd tegema hakkama. Ja majandusministeeriumi inimesed ütlevad, et nad teavad küll, aga mis nad ikka teha saavad.

Me räägime ettevõtjate võrdsest kohtlemisest, sest [selle tagamine] on minu arust meie ülesanne. Kui me võrdselt kohtleksime nii maksude kui ka soodustustega, siis ei tekiks vaidlust ja siis oleks olemas see tulubaas, mida on võimalik saada. Praegu, ma mõtlen, ka e‑kaubanduses on kõige kurvem see, et Eesti ettevõtjad ausalt maksavad [makse] Eestis, aga meil jäävad mitte sajad tuhanded, vaid sajad miljonid saamata. Ma küll loodan, et selle kolme kuuga, mis meil siin veel aega koos käia on, me suudame need eelnõud vastu võtta ja oma ettevõtteid toetada, et nad saaksid võrdselt koheldud.

Ma tänan veel kord, Annely, sind ja oma komisjoni, rahanduskomisjoni ametnikke, kes kõike väga süvenenult ja tugevalt teevad. Ütlen, et siin saalis kõik aru saaksid: 20% eelnõudest, mida siin saalis aastas arutatakse, tuleb rahanduskomisjonist, aga meil on täpselt sama palju inimesi kui teistes komisjonides. Kui me riigieelarve eelnõu arutasime, siis meil oli lihtne otsustada, miks on vaja siinse maja inimeste palka tõsta. Aitäh! 

11:45 Aseesimees Martin Helme

Ka ministril on õigus sõna võtta. Palun! Viie minutiga pead arvestama.

11:45 Rahandusminister Annely Akkermann

Aitäh! E‑kaubandus käib veidi paaris muu veebiplatvormiäriga. Meile on teada, et Eesti E-kaubanduse Liit on rahulolematu, kuna nende hinnangul on Eestis oluline maksuauk välisriikidest tellitava kauba käibemaksustamisel. Liit on tellinud analüüsi advokaadibüroost Sorainen, milles hinnatakse, et kogusummas jääb igal aastal tasumata 145 miljonit eurot käibemaksu. Analüüsi põhjal on Sorainen koostanud ka eelnõu, millest rahanduskomisjoni esimees rääkis.

Välismaiste e‑kauplejate käibemaksustamine toimub põhimõttel, et kui nende müügikäive Eestis ületab 40 000 eurot aastas, peavad nad end registreerima käibemaksukohustuslasena. Alternatiivina on neil võimalik ühineda üleeuroopaliste skeemidega OSS ja IOSS, mis lubavad Euroopa liikmesriikide kauplejatel tasuda kogu liidu käibemaksu oma maksuhaldurile.

Mitte kõik e‑kauplejad ei jäta Eestis käibemaksu tasumata. Probleem ei puuduta ainult Eestit, vaid kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. Selle lahendamiseks on vastu võetud nõukogu direktiiv 2020/284, millega kehtestatakse makseteenuste pakkujate kohustus edastada kord kvartalis maksuhaldurile andmed piiriüleste maksete kohta. Maksuhaldur omakorda esitab andmed üleeuroopalisse andmebaasi CESOP (Central Electronic System of Payment Information).

Direktiiv tuleb üle võtta 2023. aasta 1. detsembriks ja seda tuleb hakata rakendama 2024. aasta 1. jaanuarist. Eesti tegeleb direktiivi ülevõtmisega. Rahandusministeeriumis on koostamisel eelnõu direktiivi ülevõtmiseks, mis tõenäoliselt valmib juba selle aasta lõpuks. Kooskõlastusele saatmine toimub lähipäevadel. Igal juhul on vaja eelnõu vastu võtta 2023. aastal.

Direktiivi täitmiseks vajab Maksu‑ ja Tolliamet IT‑arendusi circa 1,3 miljonit euro eest ja järgmise aasta riigieelarve näeb selleks ette ka raha. Plaan on sõlmida selleks IT‑arendajatega lepinguid ja alustada töödega järgmise aasta märtsis. Arendusi andmete edastamiseks vajavad ka makseteenuse osutajad.

Aga kas see maksuauk on 145 miljonit eurot? See on küsimus. Sorainen on võtnud oma andmed andmebaasist, mis sisaldab ka Eesti inimeste kaardimakseid välismaal elades või reisides, nii et kui kellelgi on Eestis pangaarve, tal on pangakaart ja ta maksab välismaal, siis see kõik on selle 145 miljoni sees. See ei tähenda, et see maksuauk just nii suur on.

Aga igatahes on probleem täiesti olemas ja probleemiga tõsiselt tegeldakse. Jällegi, ka see üleeuroopaline rahvusvaheline maksuauk on Eestil mõistlik sulgeda koostöös teiste Euroopa Liidu riikidega ühiselt, ühiste meetmetega, ühiste andmesüsteemide kaudu. Aitäh!

11:49 Aseesimees Martin Helme

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 732 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 24. november kell 17.15. Oleme tänase päevakorra läbi käinud ja istung on lõppenud.

11:49 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee