Austatud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Head kolleegid! Esitlen teile Riigikogu kultuurikomisjonis [24.] oktoobril toimunud arutelu, millest võtsid osa komisjoni liikmed Helle-Moonika Helme, Jaak Juske, Ruuben Kaalep, Siim Kiisler, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Margit Sutrop, Marko Šorin ja Riigikogu liige Jaak Valge, kes esitles meile eelnõu. Kutsutud olid Haridus‑ ja Teadusministeeriumi EL ja rahvusvaheliste suhete osakonna nõunik Anna Linda Varik ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Sander Pelisaar ühe teise punktiga seoses, [ministeeriumi] keelepoliitika osakonna juhataja, Keeleameti peadirektor, ja selle punktiga seoses [ministeeriumi] kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi.
Kõigepealt sellel koosolekul tutvustas Jaak Valge eelnõu päris pikalt. Ta tõi ka mitmesuguseid arve, nagu te tänagi kuulsite. Peamiselt rääkis ta küll mitte iibeprobleemidest ja massiimmigratsioonist, vaid sellest, et paljud tudengid töötavad õppimise ajal. See protsent oli 80% tudengitest. Mina vaatasin, et Eurostudenti andmetel on see 68%. Aga see selleks. Lisaks ütles ta, et on väga oluline, et õppelaenu saaksid ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivate teiste Euroopa [Liidu] riikide kodanikud ja et õppelaenu mahtu tõstetaks. Ja nagu me kuulsime, see võiks olla kümne miinimumpalga suuruseni. Eelnõus on sätestatud, et õppelaenust kustutatakse pool, kui laenu saamise ajal loodud perekonnas on üks laps, ning terve laen kustutatakse juhul, kui õppelaenu saamise ajal loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last.
Haridus‑ ja Teadusministeeriumi esindaja Kristi Raudmäe tutvustas Vabariigi Valitsuse otsust mitte toetada esitatud eelnõu. Peamised argumendid olid, et süsteemi tuleks analüüsida koos ning vajadusel välja töötada uus terviklik lahendus. See tähendab, et koos õppelaenudega tuleks rääkida ka õppetoetustest ja stipendiumidest. Ta viitas sellele, et kuna pole otsustatud, kas jääb tasuta kõrgharidus või tuleb tasuline, siis peaks nii-öelda kogu pakett korraga sündima. Vaja oleks nii põhjalikku rahalist kalkulatsiooni kui ka võimalike kulude analüüsi.
Teine argument oli see, et alles 1. augustil 2022 jõustusid [seaduse]muudatused, mis [lubavad] laenu tagatist ühe käendajaga ja [nihutasid] laenu tagasimaksmise algust. Ja Haridus‑ ja Teadusministeerium või õigemini Vabariigi Valitsus, vabandust, tõstis laenusumma 2500 eurolt 3000-le. Nii et maksimaalmäära on just muudetud ja mõjuanalüüsi selle uue ettepaneku kohta ei ole praegu esitatud.
Selle peale Jaak Valge kommenteeris valitsuse seisukohta, et eelnõu eeldab põhjalikumat läbimõtlemist ja analüüsi, aga seda ei ole võimalik teha. Ta ka täna kordas veel, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumil on endal 11 nõunikku, aga saadikutel sellist võimalust ei ole ja ei ole õiglane seda neilt nõuda. Ta esitas ka vastulause valitsuse seisukohale, mille kohaselt õppelaenu kustutamine laste sündimise korral vääriks diskussiooni, kuid valitsuse soov on hoida peretoetused ja kõrghariduse finantseerimise küsimused lahus. Valge arvas, et Eesti riiki on pidevalt süüdistatud asjaolus, et ministeeriumid on silotornistunud, ja et neid asju võiks siiski koos käsitleda. Ja lisaks leidis Jaak Valge seda, et ei saa ette heita, et puudub analüüs kolmandate riikide kodanikele tehtavate piirangute kohta. Piirangud on selleks, et väärtustada Eesti Vabariigi kodakondsust, teha raskemaks laenu kuritarvitamine. Pikaajalise elamisloaga kolmanda riigi kodanik tähendab seda, et tegemist on üldjuhul Eesti riigis sündinud isikuga, kes on kolmanda riigi kodanik, ja eelnõu esitajate soov on pigem [Eesti] kodakondsuse võtmist soodustada. Valge tõi välja ka valitsuse arvamuses sisalduva seisukoha, et praegune korraldus on paindlik. Tegelikult vajaksid tudengid pigem stabiilsust, mitte paindlikkust. Ja kui majanduskeskkond sedavõrd muutlik on, ei ole mingit mõtet viie või kümne aasta prognoosi üldse teha.
Selle peale komisjoni liige Liina Kersna selgitas, et Riigikogus algatatud eelnõul on täpselt samamoodi mõjud nagu ka valitsuse algatatud eelnõul ja seetõttu on oluline, et eelnõu rakendamise mõjud oleksid analüüsitud. Riigikogu liikmed saavad selleks alati pöörduda Rahandusministeeriumi ja Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poole, et nad aitaksid seda analüüsi teha. Ja Riigikogus endas on olemas õigus‑ ja analüüsiosakond, kus töötab kümme inimest, keda võiks käsitleda nii, et nad on Riigikogu liikmete teenistuses, kui on võimalik aidata teha häid eelnõusid. See oli selline sõbralik soovitus seda järgnevatel kordadel arvestada.
Siis algas suur diskussioon selle üle, mida eelnõu esitajad mõistavad perekonna all. Suurem osa kogu sellest diskussioonist käis perekonna mõiste ümber. Selle algatas Siim Kiisler, kes ütles, et eelnõu kohaselt kustutab riik õppelaenu poole ulatuses laenusaajal, kelle loodud perekonnas on üks laps, täies ulatuses sellel, kelle perekonnas on kaks last. Kiisler soovis siis teada, mida eelnõu esitaja perekonna loomise all silmas peab. Jaak Valge vastas, et "loodud perekond" lähtub asjaolust, et laenusaaja võis ka enne pereliige olla, aga [silmas peetakse] seda, et tudeng on laenu saamise ja õpingute ajal loonud iseenda perekonna.
Siis küsiti mitmeid küsimusi. Kui laenuvõtja on abielus, tal on laenu võttes juba kaks last, kas see peaks kuidagi mõjutama? Siin anti selline keeruline vastus. Jaak Valge ütles, et mõte on selles, et tegemist peab olema laenusaaja õpingute ajal loodud perekonnaga, kui laenu saamise ajal on perekonnas kaks või rohkem last. Sellest ma ei oska päris välja lugeda, mida see täpselt tähendab.
Marko Šorin viitas valitsuse mittetoetavale seisukohale, et tegemist on osalise süsteemi muutmisega. Ta küsis, millised asjaolud on eelnõust puudu. Jaak Valge vastas, et tal puudub teave, et taolist tervikeelnõu üldse praegu ministeeriumis ette valmistatakse. Riigikogu liikmeks oleku aja jooksul on ta korduvalt kuulnud etteheiteid, et eelnõude tagasilükkamise põhjus on, et midagi tehakse, aga kindel ei ole, mida.
Siinkõneleja Margit Sutrop kiitis eelnõu esitajaid, sest teema tõstatamine on oluline. Aga eelnõuga soovitakse täita samal ajal kahte eesmärki: ühelt poolt võimaldada üliõpilastel pühenduda õppimisele ning teiselt poolt soodustada õpingute ajal perekonna loomist, mis on esimese eesmärgiga vastuolus. Kui eesmärk on tõsta iivet ja võimaldada võimalikult varakult pere luua, siis see on mõistetav. Aga Sutrop küsis, kas õppelaenu andmisel võiks silmas pidada ikkagi ka teisi eesmärke, mis võiksid näiteks lahendada Eesti tööturumuresid. Kui me õppelaenu rakendame, siis äkki oleks mõistlikum [seda andes] mõelda hoopis selle peale, kuidas saada inimesi tööle nendele erialadele, kus neid on [väga vaja], ja soodustada seda, et inimesed jääksid pärast õpingute lõpetamist Eestisse. Lisaks küsis Sutrop, kui palju jäädakse õppelaenu tagasimaksmisel võlgu. Ja oli küsimus ministeeriumile, et kui õppelaenu tagasimaksmine oli kunagi seotud laste arvuga, kas see siis aitas iibe tõusule kaasa.
Kõigepealt vastas nendele küsimustele Jaak Valge, kes ütles, et tööjõumured saavad juba õppekvaliteedi [tõusu] kaudu leevendust ja et eelnõu algatajad [on avatud] sellisele suuremale diskussioonile, aga kõiki neid asju ei ole mõtet korraga teha.
Kristi Raudmäe vastas, et kahjuks ei ole käepärast iivet puudutavat statistikat. Varasemalt on tõesti olnud selline seadus, mis õppelaenu [tagasimaksmise] sidus laste arvuga ja kustutas selle [osaliselt] esimese või teise lapse sündimisel. Aga Raudmäe tuletas meelde, et varasemalt kehtinud õppelaenu osaline kustutamine laste saamisel ei olnud seotud õpingute ajal loodud perega. Erinevus oli siis see, et üleüldse, kui lapsed saadi, siis iibe tõstmiseks kustutati seda laenu. Aga tulemust ei ole keegi kahjuks mõõtnud.
Raudmäe kommenteeris ka riigi kohustusi, mis on tekkinud õppelaenuvõlglaste tõttu. Ta ütles, et õppelaenu võtmine on aasta-aastalt vähenenud. Kui 2014/2015. õppeaastal võttis kõigist õppelaenuõiguslikest üliõpilastest õppelaenu 9%, siis eelmisel õppeaastal võttis õppelaenu ainult 3% nendest, kes oleksid saanud võtta. Õppelaenuvõlglastega tegeleb Maksu‑ ja Tolliamet ja 2021. aasta statistika kohaselt oli riigis 349 õppelaenuvõlglast, kelle võlgnevus riigi ees oli kokku 620 000 eurot, mis sisaldab nii laenu põhiosa, intressimakseid kui ka menetluskulusid.
Raudmäe selgitas, mida peetakse siis silmas tervikliku lahenduse all. Viimastel aastatel on kõrghariduse rahastamise teema teravalt laual olnud ja soovitakse kõigepealt teada, millise mudeliga edasi minnakse: kas on tegemist täiesti tasulise või tasuta kõrgharidusega või mingisuguse õppemaksu või muude erandite tegemisega.
Ka Signe Kivi pööras oma küsimusega tähelepanu sellele, et kui seaduse mõte on, et õpingute jooksul sündinud lapsed annavad vabastuse õppelaenude [tagasimaksmisest], siis kuidas see mõte haakub õppimisele keskendumisega. Need kaks ei pruugi nagu hästi kokku [klappida]. Jaak Valge vastas, et mõiste "loodud pere" on toodud eelnõusse seetõttu, et ei tekiks segiajamist perekonnaga, kust tudeng pärineb. Ta lisas, et kuna 80% tudengitest nagunii töötab – mis minu meelest ei ole õige, aga see on lihtsalt kommentaar –, siis peab ühiskonna seisukohalt arvestama, et Eesti naised tahavad rohkem lapsi saada, kui neil tegelikult on. Ja seetõttu ühiskonna seisukohalt on märksa otstarbekam, kui nad saavad töötamise asemel hoolitseda oma perekonna eest ka õpingute ajal ehk siis jätkates õpinguid. Valge kinnitas, et tema selles vastuolu ei näe.
Siim Kiisler ütles, et lapse sünd, lapsevanemaks saamine, vanemlike õiguste tekkimine on konkreetsed juriidilised ja arusaadavad [mõisted], aga selle eelnõu puhul ei ole aru saada, mida perekonna loomine tähendab. Jaak Valge täpsustas, et perekonna puhul võib olla tegemist nii registreeritud abieluga, kooseluga kui ka vabaabieluga. Perekond on perekond, tema selles probleemi ei näe.
Jaak Juske jätkas, et tema meelest tekib küsimus, kas õppelaenu eesmärk on soodustada õpingute kiiret läbimist või on õppelaenust kujunemas uus peretoetuste liik. Tema sõnul tuleks oodata, kuni ministeerium omapoolse algatusega välja tuleb, pidades silmas terviklahendust, ja siis saab sellega edasi minna. Jaak Valge ütles, et temagi vaatab asju kompleksselt ega oska erinevaid eesmärke vastandada. Nominaalajaga õppe läbimine ei saa olla eesmärk omaette, eesmärk on õppekvaliteet, õppe käigus vajalike oskuste saavutamine. Ja just õppelaenu taotlejate väike protsent näitab, et kiiresti on lahendus vaja leida, ja tõenäoliselt mujalt seda lahendust ei tule, tuleb ise teha.
Helle-Moonika Helme sõnas, et kogu õppetoetuste ja ‑laenudega seonduv on ajale jalgu jäänud. Sellega tuleb kiiremas korras tegeleda. Margit Sutrop märkis, et kui võtta nii-öelda kogu teema uuesti lauale, siis võiks tegelda ka sellega, et intressi tagasimaksmine ajatada hilisemasse aega, kuna tudengil puutub õpingute ajal raha selle tagasimaksmiseks. Ja probleem ei ole mitte perekonna mõiste, vaid see on seotud õpingute ajal perekonna loomisega, mis võib tuua teistsuguseid tagajärgi. Ja peaks olema selge, kas me soovime pigem efektiivselt õppimisele pühendumist ja siduda selle õppelaenude ja ‑toetustega või me räägime iibe tõstmisest.
Liina Kersna tegi lõpuks ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. novembril, see on täna, ja eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Lisaks tegi komisjoni koosolekut juhtinud Liina Kersna ettepaneku määrata komisjonipoolseks esindajaks Margit Sutrop. Ettepaneku poolt võtta see täiskogu päevakorda täna hääletati konsensuslikult. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 7, vastu oli 3 – Helle-Moonika Helme, Ruuben Kaalep, Marko Šorin – ja erapooletuid oli 0. Nagu ütlesin, sooviti määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop ja selles osas oli konsensus. Aitäh teile!