Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head valitsuse liikmed! Head interneti teel jälgijad ja siin saalis rõdudel viibivad inimesed! Alustame 9. novembri infotundi. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. 

Kohalolijaks registreerus 17 Riigikogu liiget, puudub 84.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Head ametikaaslased! Te olete olnud usinad – kiitus! –, on esitatud 11 teemat, mida te soovite küsida valitsuse liikmete käest. Mul on teile palve ja ettepanek, et iga teema juures on üks täpsustav küsimus ja üks lisaküsimus. Kas see on vastuvõetav teile? Aitäh! Seega saame startida.

Esimesena küsib Riigikogu liige Mart Helme, vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on poliitiline vastutus. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Teie erakonna liige Marko Mihkelson on vahele jäänud pedofiilsete fotode tegemisega. Neid on tehtud pikema perioodi jooksul, vähemalt poolteist aastat. Need on pealtnägijate [sõnul] – nende sõnul, kes fotosid on näinud, aga avalikkusesse on tulnud ka nende kirjeldusi – lihtsalt jälgid. Marko Mihkelson on praegu väliskomisjoni esimehe kohalt tagasi astunud. Samas on ta teatanud, et ta kandideerib valimistel ja suure tõenäosusega võib uuesti osutuda valituks Riigikokku. Kas teie arvates on see kooskõlas meie ühiskonnas kehtivate moraalinõuetega ja poliitilise vastutuse printsiibiga?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Eesti on õigusriik ja õigusriigis on erinevad institutsioonid, kes hindavad, kas miski on kohatu või kohane. Meil on lastekaitseametnikud, meil on politsei, meil on kohtud. Ja ka nende tehtud otsuste peale saab alati kaevata, kui polda rahul. Laste õiguste kaitseks on sellised kohtuistungid kuulutatud kinniseks – just selle pärast selliseid arutelusid avalikkuses ei ole. Ja seetõttu on väga kohatu tuua need arutelud siia, Riigikogu saali. Sellega rikutakse laste õigusi oluliselt.

Kui erinevad institutsioonid, kes nende asjadega tegelevad, ei ole leidnud midagi sellist, mida ette heita, siis ei peaks sellega edasi tegelema. Marko Mihkelson on võtnud poliitilise vastutuse, astudes väliskomisjoni esimehe kohalt tagasi, mida ta ei oleks pidanud tegema, sellepärast et, nagu ma ütlesin, etteheiteid talle tehtud ei ole. Aga ta tegi seda oma pere kaitseks ja seda tuleb austada. Sellega peaks olema see teema lõpetatud.

Nüüd palun täpsustav küsimus, Mart Helme!

No vaat ei ole teema lõpetatud ja ei ole ta võtnud piisavat poliitilist vastutust! Kui te räägite laste huvidest, siis teie poolt käivitatud nõiajaht, õigemini teie ajakirjanduslike käsilaste poolt käivitatud nõiajaht Marti Kuusiku vastu, aga ka praegu siin meie hulgas, selles Riigikogu koosseisus olev Mailis Reps – tema laste õigustest ei räägi keegi. Nad kistakse pidevalt avalikkuse ette, nad on tuvastatavad, nad kannatavad kõikide nende protsesside, nende süüdistuste ja valeväidete pärast.

Ja kui te räägite mingist õigusriigist, siis teie juhitav valitsus on praegu käivitanud nõiajahi nende peale, kes Marko Mihkelsoni teemat julgevad Facebookis käsitleda. Blokeeritakse! Vaat siin on veebikonstaablid äärmiselt usinad. Kui minusugusele tühisele purule tehakse peksmis- ja tapmisähvardusi Facebookis või ka kommentaariumides, siis veebipolitsei millegipärast ei reageeri, aga antud juhul blokeeritakse, süüdistatakse, ähvardatakse kohtuprotsessidega. See on see teie õigusriik!

Ma küsin veel kord: missugune poliitiline vastutus on see, kui inimene neli kuud pärast asjade ilmsiks tulekut võib osutuda uuesti valituks siia saali ja võib saada ministriks, aga võib-olla ka peaministriks? Missugune on see poliitiline vastutus? Missugune on moraalne hinnang sellele? Ärge tulge mulle rääkima mingist õigusriigist ega sellest, et midagi pole algatatud. Siin on tegemist väga selgelt ka protseduuride rikkumisega: ei tahetudki algatada. Teie teadsite sellest ja olete kaasosaline nii moraalselt kui ka õiguslikult, et niisugused rikkumised on sisuliselt vaiba alla lükatud. Kas te saate aru, et nii teie kui Marko Mihkelson peate võtma poliitilise vastutuse ja lõpetama ühiskonna lollitamise ja sellise poliitilise vastutusega mängimise, et noh, tegime mingisuguse liigutuse, sellest piisab ja nüüd läheme edasi ja lendame veel kõrgemalt kui enne seda? (Juhataja helistab kella.) Kas te saate aru poliitilise vastutuse tegelikust mõttest?

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, Marti Kuusik. Pärast seda, kui oli tehtud otsused, kus ta mõisteti õigeks, mitte keegi ei nimeta teda enam naisepeksjaks, kuigi võiks seda teha, ilmselt teie teeksite niimoodi. Aga kuna on õigusriik, kohus on otsustanud, siis seda enam ei vaidlustata. See on esiteks.

Teiseks, mis puudutab poliitilist hinnangut, siis valijad saavad poliitilise hinnangu anda valimistel. Marko Mihkelson saab küsida uue mandaadi. Selle pealt, mis on teada, saavadki valijad anda moraalse hinnangu. Teie võite öelda mida iganes. Moraalne hinnang ...Teie inimeste teod ja väljaütlemised mulle ka ei meeldi, ma annaks ka moraalse hinnangu. See, kuidas sõimate arste, õpetajaid, ma ei tea, ülikooli ... Miks te röögite vahele? (Mart Helme räägib midagi saalis. Juhataja helistab kella.) Katsuge kuulata!

Mul on palve nii Riigikogu liikmele kui ka peaministrile: kui on küsimus, siis on vastus. Ja ...

Ma ei saa vastata, kui ta karjub samal ajal.

... Riigikogu istungit juhatab üks inimene, mitte nii, et peaminister juhatab nii valitsuse kui ka Riigikogu istungit. Nii et ärge olge paar parajaid. Palun, peaminister, sõna on teil!

Saate aru, ma ei saa vastata samal ajal, kui ta röögib, kui ma vastan. Ja ma palun seda ...

Jaa, sellesse mina ka sekkusin ja andsin märku kellukesega, et palun saalis vaikust. Mart Helme, ma saan aru, et teil on protseduuriline küsimus. Palun! Palun mikrofon Mart Helmele!

Jaa, aitäh! Ma otsustavalt protesteerin. Esiteks ei ole siin arutusel minu personaalküsimus. Mina ei ole praegu see, kelle peale näpuga näidatakse. Teiseks, ma ei ole kunagi sõimanud ei arste ega kohtunikke ega kedagi kolmandat. Ma ei ole kedagi sõimanud! Ma olen seadnud kahtluse alla mõnikord nende kompetentsuse, aga see ei ole sõimamine.

Aitäh! Kui peaminister soovib sellele eelmisele küsimusele vastata, seal jäi vähemalt 40–50 sekundit aega, siis palun! Kui ei soovi, siis võtame järgmise küsimuse.

Jaa, aitäh! Ma veel kord ütlen, et moraalse hinnangu poliitikutele saab anda valimistel. Ja see, mida mina ütlesin, ma tõin lihtsalt näitena. Teie toote minu erakonnast inimesi näiteks. Ma lihtsalt ütlen, et minule näiteks ka ei meeldi see, mida teie erakonna inimesed välja ütlevad või mida teevad. Aga sellele saavadki anda valijad hinnangu. Ja ei ole minu asi öelda, kes keda valib, ja ei ole teie asi seda öelda.

Nii et jah, esiteks: kui on etteheited, siis meil on õigusriik, meil on erinevad institutsioonid, kes selliste kaebustega tegelevad. Ja kui me ütleme, et nende institutsioonide tegevus ei ole kuidagi õiguspärane, siis me tegelikult õõnestame ise sedasama riiki, väites, et neid ei tasu usaldada. Võtame kohtupidamise enda kätte – see ei ole õige. Meil on ette nähtud institutsioonid, kes selliste asjadega tegelevad.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma paluks, lugupeetud härra Jüri Ratas, juhtida Kaja Kallase tähelepanu sellele, et kui tema kasutab väljendit "ei ole teie asi öelda" Mart Helme suhtes, siis on küsimus selles, et Riigikogu liige peab probleeme tõstatama ja saama küsimustele vastuseid. Nii et kõigepealt palun juhtige Kaja Kallase tähelepanu sellele, mis on Riigikogu funktsioon. Ka sellesama infotunni raames on tema kohustus vastata, mitte targutada selles osas, et see pole teie asi küsida.

Aitäh! Mina vastasin protseduurilisele küsimusele järgnevalt ja kordan ka hetkel: Riigikogu liige küsib, valitsuse liige vastab. Seda ma ütlesin. See, kas keegi targutab või mitte, eks siin on ilu vaataja silmades. Ja nüüd lisaküsimus, Martin Helme.

Aitäh! No mina ikka tahaksin teilt saada moraalset hinnangut, lugupeetud peaminister. Ei ole mõtet tulla meile rääkima sellest, kuidas kohtud on midagi otsustanud. Marko Mihkelsoni teemal ei ole kohtud midagi otsustanud. Ja kui te ütlete, et meie õõnestame õigusriiki, siis ma, vastupidi, ütlen, et reformierakondlik maffiavalitsus õõnestab õigusriiki. Ei ole meil kohtud ega õiguskaitseorganid tegelenud adekvaatselt ei Liina Kersna, Keit Pentus-Rosina, Tallinna Sadama, VEB Fondi, saja muu asjaga, eks ole. Meil tõepoolest puudub usaldus Eesti õiguskaitsesüsteemi õigluse vastu ja teie olete seda õiguskaitsesüsteemi 19 aastat ehitanud ja mehitanud Eestis.

Aga ma tahaksin ikkagi tuletada teile meelde, et erakonna esimehena on teil otsustav sõna selles, kas inimesed kandideerivad Riigikogu valimistel või ei kandideeri. Praegu on Reformierakonnast välja hõigatud, et Marko Mihkelson kandideerib teiega samas ringkonnas, see on neljandas ringkonnas, Harju-Rapla ringkonnas. Ja noh, kui te ei ütle, et Marko, ära seekord palun kandideeri, või ei pane talle blokki peale, siis te sisuliselt kiidate heaks selle tegevuse, millega Marko Mihkelson on tegelenud.

Ja kui te enne ütlesite, et etteheiteid ei ole talle tehtud, siis vabandust väga, on küll. Siinsamas saalis praegu teeme etteheiteid. Teeme etteheiteid, tema käitumine on olnud pedofiilne. Teeme etteheiteid, et teie erakond ja teie erakonna esimehena olete seda ringkaitses kaitsnud, varjanud, kinni mätsinud ja soosinud. Ja mul on ikkagi soov, et te annaksite mitte juriidilise hinnangu, vaid moraalse ja eetilise hinnangu sellele, mida Marko Mihkelson on teinud. Ja tuletan teile meelde, et umbes kümme aastat tagasi te olite peamiselt uudistes sellega, et te tegite Riigikogu liikme eetikakoodeksit. 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Riigikogu liikme eetikakoodeks, mis kehtib Riigikogu liikme hea tava nime all, algab sellest, et Riigikogu liige kohtleb kõiki inimesi lugupidavalt. Selle vastu teie rängalt eksite. Seda esiteks.

Teiseks, mis puudutab seda, kes kandideerivad nimekirjas, siis andke andeks, teie nimekirjas kandideerib inimene, kes ei pea oluliseks seda, et sinimustvalge lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Teie valite oma kandidaadid, meie nimekirjas kandideerivad meie omad. Igaühel on üks hääl. See, kes annab hääle sellele inimesele, kes arvab, et Pika Hermanni tornis ei pea lehvima tingimata sinimustvalge, ei ole kindlasti see, kes toetab Marko Mihkelsoni, kes on Eesti välispoliitikas väga tugevalt esinenud.

Ja selle kohta, et te esinete siin selliste väidetega, ma ütlen veel kord: meil on inimesed, kes hindavad seda, kas miski on kohane või kohatu. Meil on lastekaitsetöötajad, on politsei, meil on kohtud. Ja minu teada oli kohtuvaidlus ka laste hooldusõiguse üle ja see käis läbi kõikidest instantsidest. Minul ei ole põhjust seada kahtluse alla, mida need organisatsioonid, need institutsioonid otsustavad. Kui ei olda nende otsustega rahul, on võimalik kaevata järgmisesse astmesse, aga seda saavad teha need, kelle õigusi on rikutud. Ja kõik laste õigusi puudutavad vaidlused üldiselt on kinnised just sellel põhjusel, et selliselt mingeid väiteid esitama ei hakataks ja seda uuesti kuskil arutama ei hakataks. Nii et jätame need asjad nende inimeste kätte, kellel on pädevus otsustada, kas miski on kohane või kohatu. Ja poliitilisel tasandil saavad valijad endale valida meelepärase kandidaadi, kas siis Marko Mihkelsoni või siis mõne inimese, kes ei pea oluliseks, et Pika Hermanni tornis lehvib sinimustvalge lipp. 

Aitäh! Ma arvan, et alustame infotundi natuke uudse formaadiga, kus Riigikogu liikmed küsivad ja infotunni juhataja vastab, nii et valitsuse liikmed saavad natuke hinge tõmmata. Martin Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et Varro Vooglaid, kelle kohta, ma saan aru, peaministri vihje oli, on kaevanud peaministri kohtusse laimu eest ja seda laimu praegu korrati. Varro Vooglaid ei ole kunagi öelnud, et tema ei taha, et Eesti sinimustvalge lipp lehviks Hermanni tornis. Ta on öelnud, et ta ei taha, et selle lipu all tehtaks reformierakondlikke sigadusi. Ma saan aru, et te ei saa sellest vahest aru, aga eks siis loodame, et kohtud siin õigust mõistavad. Aga ma palun rohkem mitte seda laimu siin saalis korrata!

Aitäh selle täpsustuse või repliigi eest! Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Äärmiselt huvitav infotund on. Kaja Kallas rääkis lõpuks välja, mis toimub meie õiguskaitsesüsteemis. Vastates Martin Helme küsimusele, mispärast kohtud ja asjad ei tegele Marko Mihkelsoni probleemiga, ütles ta väga sõnaselgelt välja, seda on võimalik kontrollida, et meil on olemas inimesed, kes tegelevad antud küsimusega. Ta ei lausunud sõnagi, et Eesti riigil on olemas. Reformierakonnal on olemas inimesed, kes tegelevad teatud kategooria inimeste puhtaks pesemisega võimalikest kriminaalsüüdistustest. Eesti riigil kahjuks seda olemas ei ole, sest nagu ma ütlesin, on Reformierakond mehitanud kogu õigussüsteemi oma inimestega. Aga hea on teada saada, et selline süvariik on praegu meil juba täielikult valmis saanud.

Aitäh! Ma mäletan, kui mul oli suur au kõrgeima võimu soovi järgi tulla siia Riigikogusse 2007, siis üks kantselei töötaja, kellel oli pikaajaline ametistaaž, ütles, et 1990. aastate alguses üks Riigikogu esimees kasutas sellist mõtet, et ma olen hästi täna öösel maganud, puhanud välja, mind te endast välja ei vii. Ma kasutan tema tsitaati: ka mina olen hästi maganud täna öösel, head Riigikogu liikmed, head valitsuseliikmed, mind te endast välja ei vii. 

Aga mis ma tahtsin öelda? Eelnev küsija küsis moraalset hinnangut peaministri erakonna esimehe käest meie ametikaaslasele. Ja peaminister moraalse hinnangu andis, aga ühele teisele inimesele teisest nimekirjast, teisest erakonnast. Eks siin on üsna sageli nii, et keegi räägib aiast, ja vähemalt räägitakse siis ka aiast, aga mitte aiast, vaid selle aia august, nagu rahvakeeles öeldakse. Ja ma arvan, et eks see süveneb järjest rohkem ja rohkem, mida lähemale me 5. märtsile jõuame. 

Mart Helme, teil on ka väike protseduuriline küsimus. Palun!

Ma tahaksin, et protokollis fikseeritaks, et peaminister andis vastates selge moraalse hinnangu: pedofiilne tegevus on Eesti Vabariigis Kaja Kallase ja Reformierakonna poolt aktsepteeritav.

Aitäh! Sellega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Jaanus Karilaid, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Madridi tippkohtumise kokkulepete täitmine. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea peaminister! Minu infotunni küsimus, nagu teate, on jätk meie esmaspäevasele arupärimisele, kus me samuti rääkisime Madridi kokkulepete täitmisest. Me rääkisime seal kaugtulesüsteemidest, rääkisime brigaadist. Eile lugesime, kuidas Briti kaitseminister ja Eesti kaitseminister saavutasid kokkuleppe. Ja läheme siis konkreetsemaks. Meil esmaspäeval ei õnnestunud olla tuumale lähemal, proovime täna uuesti. Kui kaugel ollakse sellele kokkuleppele, et brigaadi jagu liitlasi tuleb Eestisse? [Ehk ka] väike ülevaade, mis on siis toimunud viimase kolme kuu jooksul just arvulises mõttes. Ja kas see kokkulepe, mis eile oli brittidega, on Briti ja Eesti vaheline kokkulepe või on see NATO tasandil kokku lepitud? 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma väga vabandan, aga kuna nüüd protseduuriliste küsimuste taha looritatakse väiteid, millele mul ei ole võimalust vastata, siis ma kasutan natuke teie aega selle jaoks, et ma pean ikkagi vastama. Tähendab, see pedofiiliks sõimamine on samamoodi laim, mille eest Marko Mihkelson võib anda kohtusse. Ja kui ma ütlen "meie", siis ma [pean silmas] Eestit. Eestis on institutsioonid, kes sellega tegelevad. Ja mina, muide, ei ole öelnud midagi Varro Vooglaiu kohta. Mina ütlesin, et on inimesed, kes on öelnud, et Eesti Pika Hermanni tornis ei peaks lehvima sinimustvalge lipp. Tore, et EKRE selle kohe ära tundis. Aga lähen nüüd vastuse juurde.

Suurbritannia sõjaline panus Eestis suureneb. Eile allkirjastasid Hanno Pevkur ja Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace Londonis kokkuleppe, mis paneb paika nii Eesti kui ka Ühendkuningriigi tegevuse eelseisva aasta jooksul NATO Madridi tippkohtumise otsuste elluviimiseks. Sõlmiti see kokkulepe ja selle alusel suureneb brittide panus järgmisel aastal Eesti julgeolekusse tuntavalt.

Esiteks, jaanuaris saabuvad Eestisse Chinook-transpordikopterid, märtsis lisanduvad Apache-ründekopterid, aprillis tulevad hävituslennukid Typhoon ja mais tuleb Kevadtormile ka täiendav lahingugrupp. Aasta jooksul panustatakse Läänemere turvalisuse tõstmisesse ning läbi terve aasta hoiab Ühendkuningriik kõrges valmiduses Eestisse saatmiseks brigaadisuurust üksust, mis planeeritakse Eesti diviisi koosseisu ja mis on vajadusel valmis Eesti kaitsmiseks koheselt kohale tulema. Samuti jäävad Eestisse liitlaste lahingugrupi tugevduseks toodud mitmikraketiheitjad ja lühimaa õhutõrje süsteemid Stormer.

See allkirjastatud teekaart on kindel samm just nende lubaduste täitmiseks, aga Suurbritannia lubadused on lihtsalt kogu selles pildis, mis NATO idatiiva tugevdust puudutab, üks osa. Ja nagu ma teile esmaspäeval ka vastasin, plaanis on luua diviisisuurused üksused Eestisse. See tähendab seda, et osa neist paikneb siin, osa paikneb mujal, aga neid plaane järk-järgult pannakse kokku. Kuna Suurbritannia on meie raamriik, siis nendega just see konkreetne kokkulepe on tehtud. 

Ja nüüd, Peeter Ernits, teil on protseduuriline mure. Palun! Tuleme teile lahkesti appi.

Hea juhataja! Austatud valitseja! Valitseja ütles, et Reformierakond ja tema ei ole kiitnud pedofiiliat heaks. Aga ma ei saa kuidagi ütlemata jätta, et meil on kolm head kolleegi siin, kes on tulnud välja arvukate pedofiilsete ettepanekutega: abielluda 11‑, 12‑, 13‑, 14‑aastastega. Toomas Kivimägi, Ants Laaneots ja Erkki Keldo – nad kuuluvad ka Reformierakonda. Lapsega abiellumine ...

Te lõpetasite oma protseduurilise? Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Nüüd palun täpsustav küsimus, Jaanus Karilaid!

Hea peaminister! Eks me siis jätkame seda küsimuste-vastuste jada nii kaua, kuni me saame konkreetsema vastuse. Kui ma vaatan seda 30. juuni pressiteadet, siis väga kõlavalt räägitakse suurtest kokkulepetest. Ja nüüd me saame ikkagi aru, et seda brigaadi siia püsivalt ei tule. Ja te ikkagi ei vasta, et kas see oli NATO tasandi kokkulepe, mis eile sündis Briti kaitseministri ja Eesti kaitseministri vahel, või oli see Briti ja Eesti vaheline kokkulepe. Punkt üks. Kui kauaks need kokkulepped kehtivad? Õhutõrjesüsteemid, kõik see brigaadikindrali juhitud diviisi juhtimiselement, hävitajad, kopterid – kui kauaks need siia tulevad ja millal me saavutame enda jaoks selle olulise elemendi, et brigaadi jagu liitlasi on püsivalt Eestis, Eestimaa pinnal?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma ütlen, et NATO kokkulepped on laiemad kui ainult Suurbritanniaga tehtud kokkulepped. Selge on see, et need Suurbritanniaga tehtud kokkulepped tugevdavad meie olukorda siin. Nüüd, mis puudutab Madridi deklaratsiooni, siis on erinevad sammud, mis on juba tehtud ja kokku lepitud, need lisavõimete siirdamised – kõik see. Mis puudutab brigaadi, siis meil on olnud kokkulepe, et me arendame seda diviisisuurust üksust. See ei tähenda seda, et brigaad on siin kohapeal, vaid see tähendab seda, et meil on ühtne juhtimisstruktuur, meil on ühtne side, meil tehakse ühiseid õppuseid ja need sõdurid on valmis koheselt siia tulema. See tähendab seda, et siin on eelpaigutatud võimed, nii nagu ma enne ette lugesin. Neid liigutada on keerulisem kui inimesi kohale tuua. Madridi plaanide elluviimisega järjepanu tegeldakse sõjalisel tasandil. See ei puuduta ainult kokkuleppeid, mis meil on Suurbritanniaga, vaid see puudutab palju laiemalt NATO idatiiva tugevdust. Seega need sammud on. Mida meilt oodatakse, on see, et me tegelikult laiendame harjutusalasid ka liitlas[üksuste] jaoks, loome tingimusi liitlas[üksuste] siin kohalviibimiseks. Need on sammud, mida me omalt poolt peame tegema. Nii et neid konsultatsioone ja plaane tehakse jätkuvalt edasi.

Ja nüüd, Jaanus Karilaid, teil on ka protseduuriline küsimus.

Aitäh! Võib-olla teil järgmise küsimuse peale on võimalik ära vastata, kui kaua need kokkulepped, mis eile tehti, kehtivad. Aasta, kaks, pool aastat? Konkreetne vastus. 

Aitäh! Mina ei saa sellele küsimusele vastata. Ja nüüd lähme lisaküsimuse juurde. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud proua Kallas! Ega deklaratsioonid ja mingisugused kavad ja ka staabid ei sõdi. Kui me vaatame, mis toimub praegu Ukrainas, siis iga päev hävitatakse seal mõlemal pool kümneid ja kümneid suurtükipatareisid, kümneid ja kümneid soomustehnika üksikühikuid. Sajad ja sajad sõdurid saavad mõlemal poolel iga päev surma. See ei ole arvutimäng. See ei ole mingisugune plaan, arengukava. Mida reaalselt tehakse käesoleva aastanumbri sees veel? Missugused relvad, laskemoonakogused ja kõik muu on valitsusel õnnestunud Eestile muretseda?

Ma vestlesin hiljuti ühe meie väga kõrgetasemelise eriteenistuse töötajaga, kes ütles, et meil on umbes kaks aastat aega, nende hinnangul on umbes kaks aastat aega. Selle aja jooksul me peame olema selles olukorras, et me suudame agressiooni tõrjuda. Mida me selle kahe aasta jooksul Eestile muretseme? Kui palju tanke, kui palju droone, kui palju kahureid, kui palju rannakaitsekomplekse, kui palju keskmaa õhutõrje komplekse, kui palju lühimaa õhutõrje komplekse? Me tahame seda teada, sellepärast et arengukava ei sõdi, deklaratsioon ei sõdi ja eraldatud raha ka ei sõdi. Sõdivad relvad ja mehed. Kas kahe aasta pärast on Eesti nii valmis, et mehed oleksid relvastatud, varustatud, liitlased tagaksid meile satelliitluure nagu Ukrainas praegu, et me tühja ei tulistaks? Suudate te sellele küsimusele vastata?

Kaja Kallas, palun!

Esiteks, vahe meie ja Ukraina vahel on see, et meil ei ole sõda hetkel ja seetõttu meil on aega. Ma olen teiega nõus, et me peame seda aega kasutama väga efektiivselt, selleks et see sõda kunagi siia ei tuleks.

Loomulikult, meil on kõik need plaanid. Ma võin need kõik ette lugeda. Me oleme juba tegutsenud kiirelt. Jaanuaris me hankisime tugevduspaketi vahendite abil laskemoona ja tervikuna on juba lepingutega kaetud tankitõrjemoon, sealhulgas Instalaza ja Carl-Gustavi laskemoon, ühekordsed keskmaa tankitõrje raketisüsteemid. Me oleme lisaks veel tankitõrjesüsteeme hankinud, laskemoona, 155 mm suurtüki laskemoona, 12 täiendavat liikursuurtükki. Kaitseväe maakaitse jaoks on sõlmitud lühimaa õhutõrje süsteemide leping. Töös on veel, nagu ma ütlesin, liitlaste kiireks vastuvõtuks vajalik elementaarne vastuvõtuvõimekus, ka olukorrateadlikkuse parandamiseks vajalikud seadmed. Need on just õppetunnid, mis me oleme Ukrainast saanud: venelane ei sõdi öösel, järelikult on meil vaja öövaatlusseadmeid – kõike seda. [Pluss] pika distantsiga täppismoon, maakaitse suurendamine, keskmaa õhutõrje hankimine. Need investeeringud on tehtud eesmärgiga, et need võimed oleksid kõik juba 2024. aastal olemas.

Aitäh! Sellega lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Alar Laneman, vastab peaminister Kaja Kallas. Teema ... Siin on [kirjas] M. Mihkelsoni, ma arvan, see on Marko Mihkelsoni pildiskandaal ja julgeolek. Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Väga austatud peaminister! Arusaadavalt on inimesed selle juhtumi arutamisel või kajastamisel või kommenteerimisel keskendunud pigem sisule ja selle mõjule asjasse puutuvate inimestega seoses. Tähelepanu alt on jäänud kõrvale mõni olulisem aspekt, mida ma tahaksin küsida nüüd siin infotunnis. Nimelt, see mehhanism, kuidas ta väliskomisjoni juhiks sai. Ma olen teadlik, et meil on võimude lahusus, aga ma küsin sellepärast, et vaatamata võimude lahususele on terve rida faktoreid, mis on siiski ühendavad [lülid] nende võimutasandite juures. Tegemist on ühe erakonna liikmega, nagu olete ka teie valitsusjuhina. Ühendav lüli on sõda Euroopas ja ühendav lüli on ka Eesti huvid. Küsimus on nüüd selles, et me oleme saanud aru, et kui ta oli väliskomisjoni liige ja taustaks oli toimunu, mis hargnes kohtukoridorides ja ka mujal, siis on selge, et ta oli šantažeeritav, sest [asjast] teadis piisavalt palju inimesi, kuid mitte avalikkus. Arvata võib, et sellise taagaga on inimese võime täita oma funktsioone piiratud. Väliskomisjoni juht on väga oluline figuur. Ja nüüd, kui juhtum ka avalikkuse ette tuli, on maine kahjustunud. Kas te olete teinud mingid järeldused, et vaadata üle mehhanism, kuidas olulisi ametikohti tulevikus täita ja vältida selliseid kahetsusväärseid lugusid?

Kaja Kallas, palun! Vabandust-vabandust! Siin on inimesel võib-olla mikrofoniga mure, ma pean sinnapoole pöörduma. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tegemist ei ole mikrofoni rikkega.

Selge, see on hea uudis.

Ma paluksin teie poolt täpsustust. Kui Kaja Kallas rääkis eelnevalt siin lugupeetud Mart Helme küsimusele [vastates] laskemoonast, mida on hangitud. Kas ma sain õieti aru, et lugupeetud Kaja Kallas ütles, et on hangitud 120‑milliliitrist laskemoona? Kuidas nüüd jälle? Enne on olnud meil siin elektrimolekulid, nüüd on milliliitrised tankitõrjerelvad, relvade mõõduühikud. Kuidas teie kuulsite?

Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma ei oska öelda, mida täpselt peaminister ütles. Aga mina ei pea ka tõlkima tema öeldut. Kui ta nii ütles, siis [arvestades] konteksti, aga kui see tõesti nii oli, siis ma arvan, et mõeldi ikka millimeetriseid, mitte milliliitriseid. Aga ma ei ole kindel, et see nii oli. Nii, palun nüüd peaministrile sõna, et vastata Alar Lanemanile. Palun!

Aitäh! Teil on ilmselt võib-olla kuulmisega raskusi, loomulikult oli millimeetritest jutt. Aga võib‑olla istute lähemale, siis kuulete paremini.

Vastuseks härra Lanemanile: Marko Mihkelsonil on kõrgem, kõige kõrgem, kõige salajasema riigisaladuse luba. See tähendab seda, et seda julgeolekuohtu on hinnanud erinevad julgeolekuasutused, ametiasutused, kes sellega tegelevad. Ja nad on tuvastanud, et sellist julgeolekuohtu ei ole, sest ta on nendest asjadest ka julgeolekuasutusi informeerinud. Nii et mul ei ole põhjust kahelda. Institutsioonid, kes neid lube annavad, ka kõrgemaid NATO lube, hindavad kõiki selliseid asju, seda, kas inimene on šantažeeritav või ei ole šantažeeritav. Nende institutsioonide ülesanne, kellel on ligipääs palju suuremale infohulgale kui peaministril, ongi kontrollida, kas on tegemist julgeolekuohuga või mitte. Mina nende otsuseid kahtluse alla ei sea.

Lisaküsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Ma tuleksin korra tagasi selle Varro Vooglaiu teema juurde, mille kohta te ütlete, et te nime ei nimetanud. Muidugi ei nimetanud, sest te olete laimamise eest kohtusse kaevatud. Aga 2019. aasta juunis hääletasite teie ka Reformierakonna fraktsiooniga koos siin saalis selle poolt, et viia Eesti lipud Riigikogu Valgest saalist ära. Muidugi teie minionid Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast tegid sama. Aga konkreetne hääletus: vajutasite rohelist nuppu, et viia Eesti lipud Riigikogu Valgest saalist ära. Ma arvan, et sellepärast te valetategi Varro teemal, et seda kinni mätsida.

Ma tuleksin selle Marko Mihkelsoni salajase [info] loa juurde. Vaadake, kui te enne rääkisite pikalt-laialt meile sellest, kuidas meil on institutsioonid, kes kontrollivad ja teevad. See ongi meie meelest probleem, et meil on riigi julgeolekuasutused, mis niisugusele inimesele annavad kõige kõrgema riigisaladuse loa – NATO saladuse loa. Tegelikult ju siis meil ei toimi need institutsioonid.

Ma tuletan meelde seda, et Marko Mihkelson käis vahetult enne Ukraina sõda Moskvas väliskomisjoni esimehena, kus ta justkui jutu järgi või lähetuse põhjus oli see, et ta kohtub seal mingite tudengitega, aga tegelikult olid tal väga kõrgetasemelised kohtumised Vene ametiisikutega. Loomulikult ajas ta seal ka piirilepingu juttu, loovutusliku, äraandliku piirilepingu juttu. Ja ta käis [kohapeal] ka Tšetšeenia sõja ajal, kui keegi välismaalastest ei saanud sinna piirkonda. Tema rahulikult sai nii-öelda ajakirjanikuna sinna. Tal on nagu erisuhe venelastega ja see teeb meid kõiki väga murelikuks. Ja kui nüüd avalduvad uued infokillud selle kohta, milline on tema eraeluline taust, siis see teeb meid veel mitu korda murelikumaks. See, et julgeolekuasutused andsid talle selle loa, on osa probleemist, mitte ei räägi meile sellest, et kõik on hästi.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! See, et te ei usalda Eesti riigi institutsioone, on ammu selge. Seda ei ole vaja üle korrata, seda me teame. Aga mina usaldan Eesti riiki, mina usaldan Eesti riigi institutsioone. Meil on erinevad institutsioonid, kellele on antud erinevad ülesanded. Kui nende otsused ei meeldi, siis saab alati nende tegevuse peale kaevata. On nii Kaitsepolitseiamet kui ka Välisluureamet, ka prokuratuur, kes alluvad järelevalvele, mida saab teha ka siinsamas Riigikogus, kus on julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Ja seda saab [nõuda], kui teil on kahtlused. Kui te ei suuda neid kahtlusi tõendada, argumenteerida, ja need institutsioonid ei leia midagi, siis minu meelest te õõnestate õigusriiki, öeldes, et mitte kedagi ei tasu usaldada, igal pool struktuurides on kallutatud jõud. See õõnestab kogu Eesti Vabariiki ja inimeste usaldust Eesti Vabariigi vastu. Ja mõelge lihtsalt, kelle huvides see on.

Mis puudutab lippe Valges saalis, siis enne seda, kui teie saite võimule, kõik teised erakonnad on toetanud seda, et Eesti on Euroopa Liidu liige, ja väga täieõiguslik Euroopa Liidu liige selle laua taga – samasugune nagu Prantsusmaa või Saksamaa. Seal saalis olid Eesti lippude kõrval ka Euroopa Liidu lipud. Teie viisite Euroopa Liidu lipud ära. Me teame, et teie arvate, et Euroopa Liit on saatanast ja Eesti peaks sealt lahkuma. Aga vahe on lihtsalt selles, et meie [lähtume] põhimõttest, nii nagu üheksakümnendatel pärast iseseisvuse taastamist otsustati, et me ei ole kunagi enam üksi. See tähendab, et me oleme NATO-s, me oleme Euroopa Liidus, meil on liitlased, meil on sõbrad, kes tulevad meile appi, kui me peaksime abi vajama. Praeguses olukorras, kus me näeme, et meie naaber on niivõrd agressiivne oma naabrite vastu, me oleksime üksi olles erakordselt haavatavad. Üksi me elaksime praegu läbi väga tumedaid aegu. Aga me ei ole üksi. See on tänu sellele, et me oleme Euroopa Liidus, et me oleme NATO-s, et meil on liitlased. Tänu sellele me saame elada siin turvaliselt.

Aitäh! Meil on täpsustav küsimus ja lisaküsimus, antud hetkel täpsustavat küsimust ei kasutatud. Kuna ma leppisin kokku, et on kaks küsimust iga küsimuse juures, siis tuleb teine lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh! Lugupeetud Kaja Kallas! Te kuritarvitate seda looži, milles te istute, selleks, et kogu aeg pidada mingisuguseid süüdistuskõnesid. Te ei ole advokaat enam. Te ei pea kedagi süüdistama, te ei pea kedagi õigustama. Miks me ei usalda meie institutsioone? Aga teie pärast ei usalda. Teie ja teie erakond on need institutsioonid ära lörtsinud, mehitanud inimestega, kes täidavad teie erakonna tellimust. Me näeme seda iga päev. Algatavad asju, ei algata asju – lähtuvalt sellest, kelle vastu on vaja algatada või kelle vastu ei ole vaja algatada. Te võite ju rääkida mida iganes. Minge lasteaeda ja rääkige seal! Me ei ole lapsed.

Ja te ei tea mitte midagi ka eriteenistuste tööst. Aga mina tean, ma olen töötanud nendega koos aastaid ja ma tean nende tüüpväljendit: inimesel tuleb leida nõrk koht ja talle konks sisse lüüa. Ja kui talle on konks sisse löödud, siis ta teeb seda, mida ta tegema peab. Ja antud juhul küsimus Marko Mihkelsonist ja julgeolekust on täpselt see: konks on sisse löödud ja ta teeb seda, mida ta peab. Küsimus on selles, kes on selle konksu sisse löönud ja kelle käske ta täidab. Kas ta käib Moskvas aru andmas vahetult enne Krimmi annekteerimist ja vahetult enne täiemahulise Ukraina sõja puhkemist või käib ta meie eriteenistuste konksu otsas kusagil midagi tegemas? Aga võib-olla teeb ka mõlemale poolele, ka see ei ole haruldane. Ja selles on kogu küsimus. Selles on kogu küsimus! Kui te seda ei tea, mismoodi manipuleeritakse, šantažeeritakse eriteenistuste poolt inimesi, siis ärge tulge rääkima, et teie usaldate ja teie teate. Teie ei tea mitte midagi sellest, mida teavad eriteenistused inimeste kohta ja mida nad kasutavad manipuleerimiseks ja inimeste  ärakasutamiseks.

Hea küsija, teie aeg! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, advokaadid kaitsevad, mitte ei süüdista. Ja teiseks, mina kaitsen õigusriiki, ma kaitsen Eesti demokraatiat ja institutsioone, mille usaldusväärsust teie õõnestate, väites ja oma väidetes mitte millelegi, mitte ühelegi faktile tuginedes, et neid institutsioone ei saa usaldada. Kui teil on etteheiteid, siis tehke need etteheited nii, et te toetute faktidele. Ja tehke avaldused ja las erinevad institutsioonid, kelle peale te saate järjest kaevata, vaatavad neile otsa. Lihtsalt selliseid väiteid loopida ei ole mõistlik. Ja eriti ei tohiks seda teha Riigikogu liikmed.

Nüüd, te väidate, justkui Marko Mihkelson oleks kompromiteeritav. Ei ole, kui see protsess oli ka julgeolekuasutustele teada. Kui on midagi sellist, mis võiks varju heita, ja kardetaks selle avalikuks tulemist, siis saaks võib-olla šantažeerida. Te teate seda ilmselt omast käest väga hästi. Kuidas ikkagi oli selle mõisa renoveerimisega? Aga Marko Mihkelson erinevalt võib-olla mõnest inimesest siin saalis on väga selgelt kogu aeg seisnud Ukraina eest, Eesti välispoliitilist joont ajanud, väga selgelt seisnud Riigikogus avalduste eest, mis tunnistavad Venemaa tegevuse terroristlikuks, genotsiidiks ja nii edasi. Nii et kui vaadata tema tegevust, siis ei saa küll mitte kuidagi öelda, et ta tegutseb Venemaa huvides. Pigem vastupidi. Pigem on ta väga selgelt oma arvamust avaldanud ja Ukraina eest seisnud ja kaitsnud neid seisukohti ka siin, olnud eestvedaja väga olulistel teemadel. Seda näitavad tema teod.

Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Ma protesteerin selle vastu, et peaminister jälle laimab mind siit puldist. Minul ei ole mingisuguseid asju, mida mina ei teaks oma mõisa renoveerimisega seoses. Ja see, et tema midagi väidetavalt teab, on laim. Seda esiteks. Nagu tema armastab öelda: esiteks. Teiseks, meil olid suurepärased inimesed, kelle teod näitasid aastate kaupa, et nad töötavad Eesti riigi hüvanguks. Näiteks härra Simm, näiteks härra Metsavas, näiteks härra ... mis ta oli seal ... Mitmed inimesed veel, kes on kaitsepolitseis töötanud. Palehigis kaitsesid Eesti huve. Palehigis! Keegi ei kahtlustanud, kuni äkitselt tuli välja, et on hoopiski Eesti riigi vaenlased.

Nii et me teame väga hästi, kuidas eriteenistused töötavad, erinevalt teist, kes te peate ainult kogu aeg mingeid meie erakonna vastaseid süüdistuskõnesid, milledel ei ole alust, mis on laim – algusest peale laim. Lõpetage laimamine! Vastasel korral tõepoolest me võtame fraktsiooni koosolekul vastu otsuse: me kõik anname teid – 19 saadikut –, anname teid kohtusse, kui te seda laimamist ei lõpeta.

No nii, see nüüd protseduuriline küsimus küll ei olnud. Sellega ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Siret Kotka, vastab vahelduseks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Teemaks on eakate toimetulek. Siret Kotka, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Majanduslik ebavõrdsus Eesti riigis on suurenenud. Suhtelises vaesuses olevate inimeste [arv] on aastaga suurenenud lausa rohkem kui 30 000 võrra. See tähendab, et tegelikult elab meil üle 300 000 inimese suhtelises vaesuses. Ning vaeste inimeste osakaal kasvas eelkõige just vanemaealiste võrra. 82,8% üksi elavatest ja ka mitte üksi elavatest eakatest kogeb just suhtelist vaesust. Probleem on selles, et keskmine vanaduspension jääb alla suhtelise vaesuse piiri. See tähendab, et tegelikult on olukord katastroofiline, meie eakad elavad vaesuses. Milliste sammudega te kavatsete veel sel aastal võimalikult kiiresti välja tulla, et seda probleemi lahendada?

Signe Riisalo, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed ja küsija! Ma tulen korraks seda ruumi täitvate teemade juurde ja siis asun küsimuse juurde. Kui me räägime Marko Mihkelsonist, siis me tegelikult räägime kogu aeg kahest lapsest. Ja need kaks last omavad õigusi täpselt sama palju kui täiskasvanud inimesed, kellest siin jutt käib. ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 16 keelab taolise laste õiguste ärakasutamise, kus eraelulisi andmeid avalikult arutatakse. Ma panen kõikidele südamele, ükskõik, kas siin saalis või väljaspool seda, kas suuliselt, kirjalikult või sotsiaalmeedias: palun hoidume selle teema täiendavast käsitlemisest ja levitamisest, sest igaüks, kes seda teeb, taasesitab informatsiooni, mis riivab kahte last. Aitäh!

Nüüd, tulles nende küsimuste juurde, mis puudutavad vaesust ühiskonnas ja eeskätt just eakate vaesust – kui me räägime suhtelisest vaesusest, siis alati on üks osa ühiskonnast suhtelise vaesuse poole peal ja teine osa mitte. See räägib ebavõrdsusest ja sissetulekute kääridest meie ühiskonnas. Eakate puhul on drastiline see, et suhteline vaesus puudutab rohkem just teatud elanikkonnagruppe, ja eakate puhul see nii on. Ometigi saame siia kõrvale öelda, et absoluutse vaesuse näitajad on siiski paremad ja ka suhtelise vaesusega tegelemiseks on tegelikult astutud mitmeid samme, mis jõustuvad järgmisel aastal. Osa neist jõustub 1. jaanuaril. Pensioni erakorraline tõus, lisaks keskmise pensioni tulumaksuvabastus ja ka pensionide indekseerimine – kõik see kokku tõstab pensioni circa 20% 1. aprilliks. [Keskmine pension] on 1. aprillil prognoositavalt 704 eurot. Me oleme astunud ka neid samme juba, mis puudutavad eriti haavatavasse olukorda jäänud inimesi, ehk toimetulekupiiri tõstmine, samamoodi üksi elava pensionäri toetuse tõstmine, samamoodi koostöös teie erakonnaga erakorraline ühekordne 50‑eurone toetus. Loomulikult aitavad ka energiatoetused, universaalteenus ja kuni järgmise aasta märtsini kehtivad toetused vanemaealistel toime tulla.

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Siret Kotka!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Aastast 2004 kuni tänase 20-eurose erakorralise pensionitõusu otsuseni on poliitikud täiendavalt tõstnud pensioni 18 aasta jooksul seitsmel korral. Ma tegin sellise statistilise [kokkuvõtte]. Seitsmel korral, kui on tõstetud erakorraliselt pensione, on kuuel korral olnud Keskerakond see, kes on olnud üks otsustajatest, mis minu hinnangul näitab, et Keskerakond on väga selgelt seisnud erakorraliste pensionitõusude eest. Samas on selge, et see 20-eurone pensionitõus, mille me otsustasime koos Reformierakonnaga, on ajale jalgu jäänud. Kui me vaatame toidukorvi maksumust, siis see on ka suurem. See on juba rohkem kui 21 eurot, mis tähendab seda, et see 20-eurone erakorraline pensionitõus isegi toidukorvi maksumust enam ei kata ära. Siit ka minu küsimus. Kui te seda kõike näete, näete, et eakatel on täna väga raske, siis miks te ei ole ministrina välja tulnud [ettepanekuga], et erakorraline pensionitõus võiks 20 euro asemel olla näiteks 50 eurot juba 1. jaanuarist 2023? Teie kohustus ministrina, kui te näete selliseid olukordi, on tulla välja täiendavate ettepanekutega ja kaitsta eakaid.

Signe Riisalo, palun!

Suur aitäh! Nii nagu meil on ebavõrdsus kogu ühiskonnas suurenenud – seda näitab Statistikaameti [värske] vaesuseuuringu tulemus, on tegelikult ebavõrdsus süvenenud ka pensionäride vahel. Tegelikult pensioni erakorraline tõus kõikidele pensionäridele ei vähenda seda ebavõrdsust, vaid tegelikult suurendab seda ebavõrdsust. Milliste sammudega peaks välja tulema? Valmimas on ka pensionide jätkusuutlikkuse uuring, mille [tutvustamiseks] me saame loodetavasti tulla külla kõikidele fraktsioonidele. Tegelikult me näeme vajadust tegeleda just nimelt nende eakamate inimestega, kes on väiksema pensioni saajad. Ainult see aitab selle kõige vaesema osa välja absoluutsest vaesusest ja tõstab ka suhtelise vaesuse kontekstis pensionäre paremasse positsiooni.

Kõikidele pensionäridele täiendava toe pakkumine on äärmiselt ... Tuletan ka meelde, et meil on needsamad esimese samba pensionid. Meil on veidi alla 10% neid pensionäre, kelle pension on üle 900 euro, ja meil on umbes 10% ka neid, kelle pension on alla 500 euro. See tähendab seda, et tõstes kõigi pensioni, me tegelikult aitame vähem neid, kellel on alla 500-eurone pension. Need sihikud tuleb panna täpsemaks ja tegeleda vaesusest väljatoomisel spetsiifiliste rühmadega, otsides lahendusi. Me räägime rahvapensionist, räägime erinevatest lahendustest, mida tuleks edaspidi kaaluda.

Samamoodi on jäänud varasematel aastatel poolikuks elatusmiinimumi metoodika muutmine. Sellega tuleks uuesti tegelema hakata, sest see on ajale jalgu jäänud. Me peaksime võtma rohkem arvesse kõike seda, mis aitab inimestel end inimväärselt tundes meie keskel elada. Lisaks toidule tahetakse ka kultuuri- ja ühiskonnaelust osa võtta ja kõike muud taolist.

Ja nüüd lisaküsimus. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Te rääkisite väga pikalt, mida peaks tegema. Aga see on unistus, kuigi seda võiks tänasel päeval teha, sest see ei ole normaalne, et 80% Eesti pensionäridest elab suhtelises vaesuses. Meil oleks justkui mingi kastiühiskond. Ja sama olukord on üksi last kasvatavate [vanematega] perekondadel. Ma arvan, et see oli hea meede, mille me koos Reformierakonnaga tegime: me maksime 50 eurot ühekordset toetust nii pensionäridele kui ka last üksi kasvatavatele vanematele. Ma küsin: miks seda ei või ka uuel aastal teha? See 20 eurot on väike summa. [Nende inimeste protsent], kes jäävad suhtelisse vaesusesse, [kasvab] veelgi. Mis on tänasel päeval takistuseks, et seda ei või kiiremini teha? See olukord tegelikult ju süveneb. Me näeme, et hinnad kasvavad, toiduainete hinnad on juba 28% kasvanud, ja nii edasi. Need inimesed jäävad ju rohkem hätta. Ühiskonna üks reegel on see, et mida rohkem on rahulolevaid kodanikegruppe riigis, seda sidusam riik on. 

Signe Riisalo, palun!

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult ma sotsiaalkaitseministrina hea meelega tõstaks kõiki toetusi ja kõiki pensione. Tuletan meelde, et mis puudutab üksi last kasvatava vanema toetust, siis Riigikogu sotsiaalkomisjonis on praegu [seda puudutav] eelnõu. Ja tõepoolest, circa 20 euro pealt tõuseb last üksi kasvatava vanema toetus 80 eurole. Ja kuna enamikul [üksikvanematel] on üks laps või kaks last, siis ka täiendav 20-eurone esimese ja teise lapse toetuse tõus neid peresid abistab. Rääkimata sellest, kui üksikvanema pere on juhtumisi lasterikas pere – siis saavad need abid ja toed olema oluliselt suuremad.

Tulles nüüd pensionide tõstmise juurde, siis need otsused on teinud valitsus, Reformierakond ja Keskerakond ühiselt. Need otsused ja valikud on Riigikogu heaks kiitnud ja need on suurepärased, sest tõepoolest enam kui 100 euro võrra järgmine aasta keskmine pension tõuseb. Loomulikult me peame siia kõrvale panema inflatsiooni, mis on Eestis äärmiselt kõrge ja mis paneb inimesed – eriti haavatavad grupid – tõsise [löögi] alla. Aga meil on ka hinnang, et järgmisel aastal inflatsioon – võib juba oodata – hakkab langema. Ootame need lahendused ära. Vaatame, kuidas inimesed suudavad toime tulla. Me teame, et elektriarved on juba vähenenud kolmandiku võrra nendel inimestel, kes on läinud üle universaalteenusele ja saanud sinna kõrvale ka oktoobrist järgmise aasta märtsini kehtiva energiameetme toetuse. Ma usun, et me oleme päris palju suutnud appi tulla.

Aga [mis puutub] riigieelarvesse, siis ma tuletan meelde, et 130 täiendavat miljonit oleks tarvis selleks, et 50-eurone tõus järgmise aasta alguses teha. Ja see kulu tõuseks aastaks 2026 juba 160 miljonini. Valikud on tehtud laste ja perede toetamiseks, valikud on tehtud julgeoleku toetamiseks ja valikud on tehtud ka selleks, et inimesi – kõiki Eesti inimesi – aidata erinevate energiameetmetega.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Martin Helme ja vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on Reformierakonna moraalne pale. Martin Helme, palun!

Aitäh, hea spiiker! Hea peaminister! Ma kõigepealt tahaks kommenteerida eelkõneleja Signe Riisalo ütlust, et me kaitseme lapsi. No mina ütleksin, et kõige esimene õigus, mis kõigil lastel on, on õigus kehalisele puutumatusele. See on lausa põhiseaduslik õigus ja seda on juba rikutud nende ema ja nende ema mehe poolt. Ja see ongi meie probleem.

Nüüd, peaminister ise ütles natukese aja eest, et tema kaitseb Eesti õigusriiki. Mina näen seda asja hoopis teise nurga alt. Minu meelest teie kaitsete õigusriiki, kes mätsib kinni Reformierakonna liikme pedofiiliaskandaali. Meie erakond kaitseb Eesti lapsi Reformierakonna kindlate käte eest. Ma tahaks nüüd juhtida tähelepanu, et ma ei loe ette ühtegi kohtudokumenti, vaid ühte uudiselõiku. "29. veebruaril 2020. aastal on Marko Mihkelsoni poolt tehtud kaks pilti, kus osaliselt on näha Mihkelsoni suunas seljaga diivanil istuvat laste ema, kellel on süles ebaloomulikus asendis laps, kellest paistavad ainult paljad suguelundid, tagumik, üks labakäsi ja sääred. (Signe Riisalo: "Ole hea, katkesta see! Ole hea, katkesta see! Palun katkesta see!") Lapse tagumik on maksimaalselt sätitud nii, et väga nähtavalt paljastub häbe ja pärak. Ema hoiab tagumiku ümbert kinni nii, et tagumik ja häbe saaks jääda pildistamisel kesksele kohale." Teie ütlete selle peale, Kaja Kallas, et mina sain juhtunust teada siis, kui moodustasin valitsust, see on umbes kaks aastat tagasi, ja tuleks hoiduda ennatlikest järeldustest.

Mul on küsimus: kas te nüüd olete suutnud järeldused teha? Kas te nüüd olete võimeline moraalse hinnangu andma? Sest mulle tundub, et te olete tegelenud kaks aastat järjest pedofiilse käitumise kinnimätsimisega oma erakonnakaaslase poolt, mille kohta ma tahaksin teilt saada hinnangut. Aga selle kinnimätsimise eest ma sooviksin, et te vabandaksite Riigikogu ees, kellele te seda infot ei jaganud, kes selle tõttu ei teadnud, kui ta valis komisjonide esimehi, ja Eesti avalikkuse ees. Kõigepealt ma sooviksin, et te mõistaksite moraalselt selle asja hukka, selgelt ja ühesõnaliselt. Ärge hakake mulle rääkima kohtutest, prokuratuurist, ma ei tea, millest iganes. Ma sooviksin moraalset hinnangut. (Juhataja: "Teie aeg!") Jaa, vabandust!

Kõigepealt ma võtan ise sõna. Hea küsija, ma mõistan kogu seda poliitilist debatti poliitikute vahel ja täiskasvanute vahel. Aga ma saan öelda juhatajana, et ma ei pea õigeks, kuidas last kirjeldatakse. Ma saan aru, et teie tsiteerisite mingisugust uudiselõiku, aga ma arvan, et see teema, need laused ei ole siin saalis kohased just seetõttu, et tõesti [on vaja] neid lapsi kaitsta. See on minu tunnetus ja ma soovisin selle maha öelda Riigikogu infotunni juhina. Sellest, et käib üks pingpong kahe erakonna vahel, ma saan poliitiliselt aru. Aga need lapsed, kogu see kirjeldus ei ole minu arvates mitte kuidagi siin kohane. Läheme nüüd – ma saan aru, mis laine siit edasi peale tuleb – nende protseduuriliste küsimuste juurde. Mihhail Lotman, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Me teame, et Riigikogu liige on oma sõnas täiesti vaba ja võib rääkida kõike, mida tal sülg suhu toob. Sellegipoolest, kui me korduvalt kuuleme siin alusetuid süüdistusi, mis on rajatud valele, korduvalt on siin kõlanud sõna "pedofiilia" – sellist episoodi ei olnud mitte ühegi pädeva instantsi järeldustes. Kas te ei arva, et sellist küsimust tuleb ignoreerida ja teie kui juhataja palute, et sellele ei vastataks?

Aitäh! Juhataja kindlasti ei sekku küsimuste sisusse ja veel vähem hakkab juhataja sekkuma sellesse, et ta ütleb, mis küsimust siin küsida või mis küsimust mitte küsida. See mulle meenutab hoopis mingit muud ajastut. Küll ma sekkun siis, kui mu tunnetus on, et me läheme teatud piirist üle, ja hetkel see oli. Sellepärast ma sekkusin. Mis ma veel soovin teile öelda: loomulikult, kogu selline austus mõlemapoolselt, eks ju, Riigikogu liikmete ja valitsuse liikmete poolt on oluline ja sellest me peame kinni pidama. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Jah, ma ei saa muidugi nõustuda ei lugupeetud Isamaa fraktsiooni esindaja silmakirjalikkusega ega ka mitte lugupeetud Riigikogu esimehe silmakirjalikkusega. Ei ole meie selle sõnavõtuga kahjustanud lapsi. Fakt on sündinud poolteist või kaks aastat tagasi, kui lapsi kuritarvitati niisuguseid fotosid tehes. See on fakt ja selle fakti mahavaikimine on vale ja silmakirjalik ja sillutab teed ühiskonna totaalsele moraalsele allakäigule. Ja on äärmiselt kahetsusväärne, kui seda kaitstakse siin valitsuse loožist peaministri isikus, sotsiaalkaitseministri isikus ja ka, ütleksin, Riigikogu esimehe isikus. See on vastuvõetamatu! Pedofiilia on üks ilgemaid kuritegusid ja rääkida siin laste kaitsest olukorras, kus lapsi on kuritarvitatud, on vale. See on moraalselt vale! Saage aru, see on moraalselt vale! Ja palun nüüd vastake küsimusele.

Aitäh! Kõigepealt, millal peaminister vastab küsimusele – sõna annab Riigikogu esimees, infotunni juhataja. Ma jään jätkuvalt oma arvamuse juurde. Mina ei sekkunud mitte kuidagi teievahelisse mudamaadlusesse, kui tohib nii öelda. Ma sekkusin sellesse, et see kirjeldus, mis oli – ma ka ütlesin, et ma saan aru, et see oli ajakirjanduses olnud tsitaat –, ma ei pea seda õigeks, et selliseid tsitaate me siia toome. Minu arvates see on piiri ületamine. See oli minu tähelepanujuhtimine. (Kuulda on Signe Riisalo korduvaid sõnu, et see on seaduserikkumine praegu, ka Kaja Kallas räägib midagi.) 

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei oleks seda nuppu vajutanud, aga kuna te kasutasite väljendit "poliitiline mudamaadlus", siis ma ei saa teiega mitte kuidagi nõustuda. On olemas teatud faktid selle kohta, et midagi väga kohutavat on toimunud, ja need on tilkunud läbi. Need ei ole kellegi välja mõeldud, need on konkreetselt ka Marko Mihkelsoni enda poolt öeldud sõnad – osaliselt, mitte kõik –, mis praegu siin kõlasid. Aga need on jooksnud läbi ka uudistest ning seetõttu oleme me praegu, lugupeetud Jüri Ratas, tegelikult valiku lävel, kas me ühiskond läheb ikkagi moraalset teed pidi või toimub totaalne allaminek sellest, mida me oleme seni oma perede, laste osas oluliseks pidanud. Siin ei ole tegemist poliitilise mudamaadlusega. Andestust praegu sellele tähelepanu juhtimise eest! (Ministrid räägivad omavahel midagi.)

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Ma palun ka valitsuse loožis natukene tähelepanu ja vaikust. Nüüd on võimalik peaministril Martin Helmele vastata. Palun!

Aitäh! See, mis siin saalis toimub ... Riigikogu esimehel on võimalus lülitada mikrofon välja, kui tegelikult loetakse ette kinnise kohtuasja raames esitatud hagiavaldust, mis on ühe poole avaldus. Juhin tähelepanu, et kohus on leidnud, et ei olnud seal asja. Kui tehakse seda, siis sellega tehakse lastele liiga. See ei ole poliitilise vaidluse koht, vaid see on elementaarne õigusriigi teema ja laste kaitseks peaks Riigikogu esimees seda tegema. Tal on see võimalus, aga seda paraku ei tehtud.

Seda, kas laste kehalist puutumatust on rikutud, otsustab kohus. Seda otsustavad lastekaitsjad, politsei, kohus, prokuratuur, kes on seda asja [arutanud] ja öelnud, et need teie esitatud väited ei vasta tõele. Teil ei ole alust esitada selliseid väiteid uuesti ja esitada kinniseks kuulutatud kohtumaterjale siin Riigikogu saalis, kust tegelikult see läheb kõikidesse kodudesse, seda kantakse üle. Need istungid on kuulutatud kinniseks laste õiguste kaitseks ja laste õigusi ei ole selle menetluse käigus rikutud. Teie teete seda praegu. Ma tõesti palun, et te selle lõpetaksite. Meil on institutsioonid, kes nende asjadega tegelevad, ja las nad tegelevad. Teil ei ole õigust seda uurimist läbi viia, teile ei ole mitte keegi andnud sellist õigust. Selline õigus on kohtul, politseil, prokuratuuril, lastekaitsjatel. Las igaüks jääb oma liistude juurde.

Mul on nagu kaks kommentaari. Kõigepealt on esimene kommentaar. Meil on võimude lahusus ja keegi juhib valitsust, keegi juhib Riigikogu. Kui valitsuse juht arvab, et on mikrofon, mida saab välja lülitada, et sihuke nupp on, siis nihukest nuppu ei ole olemas. Ei saa välja lülitada. Saab ainult juhataja reageerida, mida ma ka tegin peale sõnavõttu. Nii et ei tasu mingite valedega siin esineda. Punkt üks. Punkt kaks, selles osas ma olen peaministriga nõus ja ma haakun siin korra veel Mihhail Lotmani protseduurilise küsimusega. Vastus tõesti on see, mida ma alati ka ütlen, kui siin käivad külalised: siin saalis me kunagi ei räägi omavahel, me ei räägi üksteisega. Siin saalis me alati räägime kõrgeima võimuga, see tähendab, kogu Eesti rahvaga, Eesti inimestega. Ja selles osas on peaministril õigus. On see siin kohapeal valitsuse loožis või Riigikogu kõnetoolis, sellega tuleb arvestada meil kõigil. Ja ma palun sellega arvestada. Ja nüüd on täpsustav küsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh! Jaa, no ma oleks ka seda tahtnud öelda, et lisaks sellele, et ma praegu istun siin saalis saadikuna, ma vahepeal juhatan ka istungeid ja tean väga hästi, et Riigikogu liikmel on põhiseaduse järgi indemniteet, mis tähendab seda, et tal on sõna vaba ja see sõna on kaitstud. Ja kui teie tahate oma Reformierakonna kindlate kätega Riigikogu liikmetel suud kinni toppida, siis see on diktatuuri ihalus. Väga tüüpiline Reformierakonnale ja Kaja Kallase valitsusele, aga seda enam jälk.

Samamoodi tahan ma juhtida tähelepanu sellele, et kui me räägime pedofiiliast, siis Eesti võõrsõnade leksikoni järgi on see seksuaalse sättumuse hälve, haiglaslik seksuaalne kiindumus lastesse. See ei pruugi üldse tähendada mingit tegu, see on psühholoogiline või meditsiiniline seisund.

Nüüd, mina olen ausalt öeldes kergelt hämmingus, kuidas te tuima panete, rääkides, peites ennast mingi õigusriigijutu taha, vältides niimoodi moraalse hinnangu andmist sündmusele. Sündmus on olnud, need pildid on olnud, neid on näinud nii paljud inimesed, et seda ei saa kuidagi vaiba alla lükata. Neid kohtudokumente on ka näinud piisavalt paljud inimesed. Lisaks sellele on inimestel muud informatsiooni Marko Mihkelsoni käitumisest, mis kindlasti lähikuudel tuleb välja ja kinnitab meile kõigile, et asi on palju hullem, kui pealtnäha paistab.

Nüüd ma palusin teilt tegelikult kahte asja. Et te mõistaksite hukka kas või kuidagigi, mingilgi moel oma erakonnakaaslase absoluutselt kõlvatu käitumise ja vabandaksite avalikkuse ja Riigikogu ees, et te olete aidanud seda käitumist kinni mätsida. Kui te seda teeksite, siis te näitaksite, et Reformierakonnal ja teil, Kaja Kallas, on mingisugunegi õige ja vale tunnetus, mingisugunegi moraalne kompass, et te saate üldse aru, mis on hea ja halb. Aga te ei tee seda ju.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Mina ei ole neid pilte näinud ja mina ei soovi ka neid pilte näha. Sellepärast et kui on sellised etteheited, siis sellega tegelevad institutsioonid, kes oskavad neid pilte hinnata. Minul sellist pädevust ei ole. Selle jaoks on lastekaitse, selle jaoks on politsei, selle jaoks on prokuratuur, selle jaoks on kohus. Need inimesed, kes on antud ala eksperdid, on neid vaadanud ja ei ole leidnud midagi sellist, mis oleks etteheidetav. Ja sellele mina tuginen. Marko Mihkelson astus tagasi, et seda teemat ei käsitletaks ja et kaitsta oma peret. Palun austame seda ka meie siin. Miks te teda veel tahate taguda? Mis see teile annab?

Ja nüüd palun lisaküsimus. Peeter Ernits!

Hea juhataja! Hea valitseja! Mõni aeg tagasi teie erakonnakaaslased tulid välja ettepanekutega, et lastega võiks abielluda: 11-,12-,13-,14-, 15-aastasega. Noh, seal olid mitmed lugupeetud kolleegid: Toomas Kivimägi, Ants Laaneots, Erkki Keldo. Kõik kuuluvad teie erakonda. Ja kui keegi teeb ettepaneku lapseealisega abielluda – ametlikult, kirjalikult veel, eks ju –, siis see nagu viitab natuke sellisele perverssele, võib-olla ka pedofiilsele kalduvusele. Võib öelda küll, et see oli nali, aga vaadake, saadikul, kui ta hakkab nalja tegema, tulevad need mõtted, mis tal peas käivad, ja siis keerab need nii-öelda nalja vormi. Kas teid see murelikuks ei teinud, et teie erakonnas on need pedofiilsed kalduvused, ma ei ütle, et normiks – kindlasti mitte normiks –, aga et palju saadikuid on, kes mõtlevad samamoodi? 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Meie eestvedamisel, Reformierakonna eestvedamisel sai muudetud ära seadus, mis lubas abielluda ka 16-aastase inimesega. Lisaks oli seksuaalse enesemääramise õigus varasemalt alates 14. eluaastast, nüüd on 16. eluaastast. Ehk siis alla 16-aastasega seksuaalvahekorras olemine ei ole lubatud. Nii et ma ei tea, millele te viitate ja mida te üritate inkrimineerida. Kui ma teie loogikaga kaasa läheksin, siis ma võiksin öelda, et kuna Peeter Helme on, eks ole, lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi mõistetud, siis järelikult terve Helmede perekond on sellega seotud. Aga ma ei ütle seda, sellepärast et see ei puutu absoluutselt asjasse.

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

See on järjekordne kajakallaselik alatus tuua siia Peeter Helme, kes ei ole korda saatnud mingit tegu, on purjus peaga mölisenud arvuti vahendusel politseinikuga, kes teeskles, et on alaealine. See ei ole absoluutselt aktsepteeritav, et niisuguseid alatusi loobitakse jälle valitsuse loožist. Seda esiteks. Teiseks, seksuaalse ea 16 aasta peale tõstmine oli meie erakonna ettepanek juba eelmise koosseisu ajal. Siis Reformierakond hääletas selle maha. (Kaja Kallas: "Mis asja?!") Ja meie valitsus, mille peaminister oli Jüri Ratas, esitas selle eelnõu uuesti, aga kuna see valitsus lagunes, siis jõudis see saali alles pärast meie valitsuse lagunemist ja kiideti heaks. Nii et ärge ehtige ennast võõraste sulgedega. (Juhataja helistab kella.) Teie erakonna pedofiilsed kalduvused on ilmselged.

Head ametikaaslased! Meil ei ole kodu‑ ja töökorra raames kuidagi võimalik neid protseduurilisi küsimusi peatada, lõpetada, katkestada. See infotund on kestnud kogu Eesti maa ja rahva ees siin 1 tund, 13 minutit ja 13 sekundit. Mul on palve, läheme nüüd selle infotunniga edasi. Mõlemad pooled on saanud oma poliitilist sõnumit nende protseduuriliste küsimuste all öelda nii palju, kui nad seda soovivad. See ei ole tegelikult õige, mis me teeme. On ju lisaks sellele viiendale küsimusele, mille juures me oleme ja mis on Martini küsimus, veel täna kuues, seitsmes, kaheksas kuni 11. küsimuseni välja. Inimesed on näinud vaeva, pannud mingid teemad kirja ja mul on soov, et me läheksime infotunniga edasi. Kas ma võin seda paluda mõlemalt Mardilt praegu?

Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tahan lihtsalt öelda, et selle protseduuriliste küsimuste algatamise tegi Kaja Kallas, kui Reformierakond oli opositsioonis ja meie olime valitsuses. Siis hakati kuritarvitama protseduurilisi küsimusi tema eestvedamisel. Ta sööb sedasama suppi, mida ta ise keetis. Seda esiteks. Teiseks, ta põhjustab praegu neid protseduurilisi küsimusi oma ülbuse, oma valefaktide esitamise ja oma alusetute otsitud süüdistustega, mis ei puutu nendesse küsimustesse, millele temalt oodatakse vastust. Nii et ma ei tea, kui lugupeetud istungi juhataja saab teda korrale kutsuda, et ta nii ei käituks, siis ei oleks ka seesuguseid protseduurilisi küsimusi.

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Aga ma ei öelnud siin infotunni alguses mitte niisama "paar parajaid". Protseduuriline küsimus, Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma hea meelega ei oleks seda protseduurilist küsimust esitanud ja olin valmis seda maha võtma, kui see palve teilt tuli. Ma nõustun sada protsenti teiega, et see, mis siin saalis toimub, ei ole kindlasti kodukorrakohane ja on väljunud igasugustest normaalsetest Riigikogu töö piiridest. Küll aga pidasin vajalikuks öelda, et see, mida Mart Helme ja kogu see perekond teeb ja väidab, et need sõnavõtud on protseduurilised küsimused – seda need kindlasti ei ole. Avaldan teile tugevat toetust ja teen ettepaneku, et rohkem protseduurilisi sealt tiivast juhataja vastu ei peaks võtma, sest need ei ole kodukorrakohased.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Kaido Höövelson, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on keskkonnatasud. Kaido Höövelson, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Teie koalitsioonipartneritest kaks ministrit käisid oktoobri alguses Ida-Virumaal ja leppisid kokku kavatsuses liikuda edasi keskkonnatasude õiglasema jaotamisega. Nagu me teame, on see suhe praegu 80 : 10 : 10. Kõigepealt, ministrid arvasid, et see osa, mis laekub kohalikele omavalitsustele, võiks vähemalt poole suurem olla. See selleks. Igal juhul oktoobri keskpaigas otsustasid ministrid ka kohalike omavalitsuste inimestega kokku saada. Mis selle tulemus oli? Mis dialoog seal oli, seda ma loomulikult ei tea, äkki teie teate. Seda esiteks.

Teiseks, kas teie arust oleks see 20% õiglane jaotus? Kolmandaks, kas seda on üldse valitsuskabinetis arutatud? Ja neljas küsimus. Kui seda [ka] on arutatud, siis meil praegu arutluse all oleva järgmise aasta riigieelarve sellel real on see protsendijaotus ikka sama, mis on olnud eelnevad äkki kümme aastat või rohkemgi veel. Mis aasta riigieelarves see protsentide õiglasem jaotamine siis võiks kajastuda?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Eks õigluse puhul on küsimus, kelle vaates õiglane. On selge, et riigieelarve tulud tulevad maksudest ja tulevad ka nendest keskkonnatasudest. Riigieelarves on alati väga vähe raha kõikide nende heade asjade jaoks, mida me sooviksime teha. Erinevad investeeringud, inimeste toetused, palgad, pensionitõusud ja kõik  see hea, mida riik veel pakub.

Ida-Virumaa põlevkivitööstuse tõttu saavad Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused keskkonnatasusid kõige enam. Tõesti on nii, et keskkonnatasusid laekub 2022. aasta prognoosi järgi 154 miljonit, millest hetkel on plaanitud kohalikele omavalitsustele eraldada 16 miljonit. Jah, kohaliku omavalitsuse vaates võib tunduda, et see on väike summa sellest, aga kõigi muude riigieelarvevajaduste vaates tundub see jällegi õiglane, et seda raha muude vajaduste katteks ka saab.

Mis puudutab Ida-Virumaad, siis keskkonnatasude kõrval tasub meeles pidada seda, et me eraldame sinna siiski märkimisväärselt raha. Näiteks lähiajal käivitub õiglase ülemineku fond mahus 340 miljonit eurot, mis läheb täies mahus Ida-Virumaale. Seda raha ei saa mitte ükski teine maakond, mitte ükski teine regioon. Ja see on mõeldud kasutamiseks Ida-Virumaa edendamiseks. 80% õiglase ülemineku fondi vahenditest on suunatud ettevõtlikkuse arendamisele just selleks, et tuleks tagasi tulu ka Ida-Virumaale. Toon näiteks Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetuse. [Eesmärk] on [näiteks] Ida-Viru täienduskoolituse mahu suurendamine ja uute tasemeõppe õppekavade arendamine. See on kõik selle jaoks, et aidata inimestel ümber õppida. 20% nendest õiglase ülemineku fondi vahenditest suunatakse Ida-Virumaa elukeskkonna parandamisele ehk siis lisaks keskkonnatasudele saab Ida-Virumaa raha märkimisväärselt juurde.

Nüüd teine küsimus, mis teil oli: kas me oleme seda protsendi jagamist arutanud valitsuskabinetis. Vastus on, et ei ole. Seni ei ole tuldud ettepanekuga seda muuta. Ja ma ei tea, kas keskkonnaministril on see plaanis. See käib muidugi koos riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia aruteludega ja selle tõttu oleks loogilisem, kui see oleks [arutelul] vahetult enne seda, kui riigi eelarvestrateegia või riigieelarve paika saab. Siis saab selliste asjadega arvestada. Aga hetkel seda muutust plaanis ei ole.

Ja nüüd täpsustav küsimus, Kaido Höövelson, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kas see tähendab siis seda, et teie kaks koalitsioonipartneritest ministrit tegid oma soolot, nagu ma teie vastusest aru saan? Nemad leppisid kokku, aga valitsuskabinetis ei ole seda arutatud? Ka kuidagi, noh ... Ida-Virumaa inimene ikka loeb ka uudiseid.

Aga minu küsimus on järgmise aasta riigieelarve kohta. Kavandatav keskkonnatasu maht on 147 miljonit eurot, mida on 68,4 miljoni võrra enam [kui 2021. aastal]. Mille pealt see tohutu kasv peaks tulema? Või see on lihtsalt eeldatav keskkonnatasude maht? Ma ei saa sellest aru. Kui ühel aastal on üks [summa] ja järgmine aasta kohe poole suurem, siis see tähendab, et kohalikele omavalitsustele keskkonnatasudena nii-öelda tagastatav raha peaks ka poole võrra kasvama.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt nende soolode kohta. Eks valimised on tulemas, see on ju teada. Ja ministritel ongi palju häid mõtteid. Aga küsimus on selles, milles lõpuks jõutakse kokkuleppele. Meil on koalitsioonivalitsus, kõik peavad olema nõus valitsuses, me teeme otsuseid konsensuslikult. See tähendab seda, et on võimalik, et selle eest seistakse valimistel ja pärast seda saab nende ettepanekutega tulla.

Nüüd, mis puudutab neid numbreid, siis mul kahjuks on kaasas ainult selle aasta prognoos ehk siis 154 miljonit eurot. Mul puudub praegu võimalus võrrelda eelmise aastaga. Aga kui te ütlete, et see nii on, ja mul ei ole põhjust selles kahelda, siis tõenäoliselt on see tingitud sellest, et põlevkivijaamu ja põlevkiviõli kasutatakse praegu  rohkem, sest gaasi ühe asendusainena on mitmed ettevõtjad võtnud kasutusele põlevkiviõli. Keskkonnaametist on taotletud eraldi luba, et vahetada gaas põlevkiviõli vastu just selleks, et tagada natuke odavam toasoe või oma ettevõtte toimimine. Gaas läks liiga kalliks. Ja kui põlevkiviõli rohkem kasutatakse, siis järelikult makstakse selle pealt ka rohkem tasu. See on minu loogiline järeldus.

Aga tõepoolest, mul eelmise aasta numbrid praegu puuduvad, seetõttu jään selles osas vastuse võlgu. Saame järele vaadata, kas tõesti see tõus on nii suur. Kui on, siis see oleks loogiline seletus sellele.

Aitäh! Sellega lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme edasi, seitsmes küsimus. Selle esitab Riigikogu liige Peeter Ernits ja vastab peaminister Kaja Kallas. Teema: pildid, "mida ei tohiks mitte keegi mitte kunagi teha". Head Riigikogu liikmed, ametikaaslased, ja valitsuse liikmed! Mul on palve ka selle teema puhul – ma saan ju aru, mis teema see on –, mul on väga suur palve, et see laste aspekt, jätame selle lihtsalt välja, need kirjeldused. Poliitiline vaidlus poliitiliseks vaidluseks. Nii, Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Austatud valitseja! Ma vaatasin hämmastusega, kuidas te ahmisite siin õhku, kui me püüdsime väga lihtsatele küsimustele vastuseid saada. Mina vaatasin Marko Mihkelsoni perekonda puudutanud "Pealtnägijat" mitu korda. Kõige lihtsam oleks rääkida, kuidas on. Keegi ei taha, mina ka ei taha neid pilte näha, aga ta ei veennud millegipärast. Aga nüüd te ütlete, et te pole pilte näinud ja ei tahagi näha. Aga laste ema ja teie erakonnakaaslane Marko Mihkelson on öelnud, et need on pildid, "mida ei tohiks mitte keegi mitte kunagi teha". Tsitaadi lõpp. Minu küsimus teile on: mida selliste piltide peal peab olema kujutatud, mida ei tohiks mitte keegi mitte kunagi teha, nagu Mihkelsonid on öelnud? Kas see viitab, et pildid peavad olema ikka väga räiged või kõlvatud? Ja mida seal peab olema kujutatud? Ilmselt nägu ei kuulu selle alla. Kas selle alla kuuluvad kasulapse suguorganid või midagi muud, mille kohta ...? Mis asi on "pildid, mida ei tohiks mitte keegi mitte kunagi teha"? Kas oskate avada seda tausta? Mis on need pildid?

Kaja Kallas, palun!

Teie ei ole lastekaitsja, mina ei ole lastekaitsja. Teie ei ole politsei, mina ei ole politsei. Teie ei ole prokurör, mina ei ole prokurör. Ja see siin ei ole koht, kus neid pilte hinnatakse. Mina ei ole neid pilte näinud ja ma ei soovi neid näha. Sellepärast ütlen veel kord, et õigusriigis on institutsioonid, kes selliste kaebustega tegelevad, kes võtavad arvesse ka laste õigusi. Ja laste õiguste kaitseks on sellised arutelud kuulutatud kinniseks – just sellepärast, et ei tehtaks seda, mida te praegu teete. Palun lõpetage, tõesti!

Täpsustav küsimus, Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea valitseja! Minu huvi ei ole tõesti kahjustada kellegi laste olukorda. Aga kui Marko Mihkelson ja tema abikaasa on öelnud, et need pildid on sellised, mida ei tohiks mitte keegi mitte kunagi teha, siis järelikult need peaksid olema midagi väga räiget. Aga kas te olete küsinud oma võitluskaaslaselt Marko Mihkelsonilt, mis nende piltide peal siis oli? Kas seal olid kujutatud tema kasutütre suguorganid või mingid muud asjad või oli seal lihtsalt nii, et [laps] tuli saunast välja alasti ja istus ema süles? Need on tehtud jah ema heakskiidul. See on oluline. Ja tsitaat ei ole mitte kellegi hagist, vaid perekond Mihkelsoni poolt öeldud "Pealtnägijale". Kas te tõesti ei ole tundnud huvi, mis seal siis oli peal? Võib-olla tõesti tahetakse Markot nii-öelda pahatahtlikult tasalülitada.

Head ametikaaslased! Ma usun, et kõik me oleme nagu leidlikud, aga ma ju palusin ka selle küsimuse eel nagu varasemaltki, et mingid sõnad võiks siit välja jätta. Ja ma arvan, et ka teie oleksite võinud mingid sõnad sellest küsimusest välja jätta. Kõik me saame aru ju, mida te küsite. Tõsi, mul on veel kord suur palve, mida ma ainult saan infotunni juhatajana teha, et jätame need laste kirjeldused välja. See kuidagi ei aita sellele asjale kaasa. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kui on midagi seadusvastast, siis seda tuvastavad lastekaitsjad, politsei, prokuratuur, kohtud. Ja ei ole mina see kohtumõistja. Õigusriigis on võimude lahusus. Meil on seadusandlik võim, mis olete teie, Riigikogu, meil on täidesaatev võim, mis on valitsus, ja meil on kohtuvõim, mis on siis kohtud, kes kohtupidamist läbi viivad. Ja nemad otsustavad selle üle. Ja kui nemad on otsustanud, et seal ei ole midagi seadusvastast, siis minul ei ole õigust seda kahtluse alla seada.

Ja nüüd palun lisaküsimus, Martin Helme!

Aitäh, hea spiiker! Hea peaminister! Minu meelest te ei saa aru, miks me oleme nii häiritud. Lihtsalt te ei saagi aru, miks me oleme nii häiritud! See skandaal, mis siin on, me võime seda nimetada Marko Mihkelsoni skandaaliks, pedofiiliaks. Aga see tegelik skandaal on ju selles, et Eesti riik, teie valitsus, teie juhitud Eesti riik on läbi kukkunud laste kaitsmises. See on see tegelik skandaal! Et lastekaitse ei suutnud hakkama saada, ei tegelenud sellega. Et politsei ei tegelenud sellega. Et prokuratuur ei tegelenud sellega. Et kapo andis talle riigisaladuse loa. Et sotsiaalkaitseminister tahab, et me ei räägiks sellest. Et teie tahate, et me ei räägiks sellest. Ajakirjandusväljaannetest võetakse maha nii uudised kui saated, mis sellest räägivad.

Sellepärast me siin saalis sellest räägime, et vaat seda saali ei saa tsenseerida. Kõik tegelevad kinnimätsimisega. Sellepärast et valitsuspartei kõrge liige on jäänud vahele kõige räigema asjaga, mis moraalses plaanis üldse olla saab, ja kõik tegelevad kinnimätsimisega. Kaasa arvatud meedia. Kaasa arvatud teie.

Te võite ju rääkida meile prokuratuurist. Marko Mihkelson on ise öelnud, et see oli sobimatu pilt. Ma lugesin selle pärast ette siin selle kirjelduse, et te ei saaks öelda: "Ma ei tea, millest jutt käib." Ma palusin, et te annaksite sellele moraalse hinnangu. Te ei suutnud mitmel korral, kui ma küsisin, sellele moraalset hinnangut anda. Te jätkate oma erakonnakaaslase käitumise kaitsmist ja kõikide nende läbikukkunud institutsioonide kaitsmist. Tõeline skandaal Eestis on see, et lapsi ei kaitsta teie valitsetud Eestis. Te ei taha isegi sellest aru saada. Te räägite mingisugustest täiesti muudest asjadest. Ma ikka veel kord palun teilt, et mõistke see asi hukka ja vabandage avalikkuse ja Riigikogu ees, et te olete osalenud selles kinnimätsimises. 

Kaja Kallas, palun!

Lapse õiguste konventsiooni artikkel 16 sätestab, et ühegi lapse eraellu ei tohi meelevaldselt sekkuda, samuti ei tohi rünnata tema au ja mainet. Lapse nime, pildi või muu eraelulise teabe või materjalide avaldamine, taasesitamine, levitamine ja jagamine sotsiaalmeedias, isegi sõprade ja tuttavate vahel, on lubamatu ja sellega rikutakse lapse õigusi. Selliste piltide tahtlik levitamine, kus laps on alandavas olukorras, tekitab lapsele piinlikkust, stressi, hirmu, stigmatsiooni või õudusunenägusid – seda ei tohi teha.

Kõik, mis on seadusvastane – meil on institutsioonid, kes tegelevad sellega. Ja see ei ole seadusandlik võim. Seadusandlik võim ehk Riigikogu on see, kes tegeleb seaduste vastuvõtmisega. Kui on teie arvates järelevalve lastekaitse või prokuratuuri või politsei üle kuidagi kehvasti korraldatud, siis te saate siin Riigikogu saalis teha algatusi, et see oleks paremini korraldatud. Aga lihtsalt loopida selliseid väiteid olukorras, kus institutsioonid, kellel on pädevus, on seda teinud ja vaadanud nendele asjadele otsa – see ei ole see koht. Mina tahan, et lastele ei tehtaks liiga, ja antud juhul te teete lastele liiga. 

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

Kahjuks ei vastatud küsimusele. Ma soovin protokolli fikseerimise huvides [küsida], kas oleks võimalik anda proua Kaja Kallasele võimalus öelda: "Jah, ma mõistan sellise tegevuse moraalselt hukka." või et ta ütleb selgelt: "Ei, ma ei anna sellele moraalselt hukkamõistvat hinnangut."

Aitäh! Ei, ma ei saa selles formaadis kuidagi peaminister Kaja Kallasele seda mikrofoni anda. Küll ma saan öelda, et seda on küsitud tema käest täna mitmel korral. Tema on vastanud sellele mitmel korral nii, nagu ta on vastanud. Ja nii see on. Ei, ma ei saa, niisugust formaati meil ei ole. Ma kuulen siit valitsuse loožist terve see infotund, kuidas nemad soovivad vastata protseduurilistele küsimustele. Seda formaati ei ole, seda vastata ei saa. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi  kaheksanda ... Ei, ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise, aga me ei liigu edasi kaheksanda küsimuse juurde. Protseduuriline küsimus, Mart Helme!

Vabandust! Vabandust, kogemata!

Selge. Ja nüüd me liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Marek Jürgenson küsib Riigikogu liikmena, vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on Neeme 50 elanikud. Marek Jürgenson, palun!

Austatud esimees! Hea peaminister! 19. oktoobril ma juba tegelikult küsisin seda küsimust, aga ma ei saanud korrektset vastust sellele. Ma lähen siis asja juurde tagasi.

Eesti piirivalve tähistab praegu oma 100. sünnipäeva. Siin ukse taga minu vasakul käel ja teie paremal käel on väga huvitav näitus sellest. Ja nüüd on olukord selline, et see tehing on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt lõpuni viidud. Need inimesed kohtusid eile omaniku esindajaga, kes on sõnaselgelt andnud mõista, et üürihinnad tõusevad ja kui sellega nõus ei olda, siis tõstetakse inimesed välja nende kodudest, mida nad on enda tarbeks remontinud. Ja ilmselgelt on Siseministeerium, viimati vist kümmekond aastat tagasi, lubanud need elamised seal nendele elanikele erastada. Need inimesed on meie piirivalve loojad. Ja täna on ikkagi seis selline, et RKAS on käed puhtaks pühkinud ja palub probleemi lahendada kohalikul omavalitsusel.

Minu arvates on see ebaõiglane. Ma usun, et teie peaministrina saate tõe jalule seada ja Siseministeeriumi inimesed korrale kutsuda, võib-olla ennekõike paluda asi lahendada siseministril, et see ebaõiglus saaks lahendatud ja need inimesed saaksid endale elamispinna. [Ei tohiks] lükata probleemi lahendamist kohaliku omavalitsuse õlule.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Jaa, see lugu on juba aastast 1993 ja oleks pidanud saama lahenduse 29 aastat tagasi. Miks see jäi omal ajal erastatavate objektide hulgast välja? Ma ei oska sellele vastata, aga ma arvan, et see on kahetsusväärne. Kahetsusväärne on ka see, et aastakümnete jooksul on riigiametnikud andnud elanikele erinevaid lubadusi, mida ei ole täidetud.

Nüüd, selles asjas on, ma saan aru, ka Riigikohtu lahend. Kohus on meil sõltumatu ja täitevvõimu esindajana ei ole minul kohane kuidagi hinnata või kommenteerida seda Riigikohtu lahendit, mis ütleb, et nendel isikutel puudub õigus antud objektide erastamiseks.

Uurisin asja ja sain RKAS-ist ehk Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsist info, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts püüdis saavutada olukorda, et üürnikel oleks olnud võimalus vara väljaostmiseks turuhinnaga, aga Tallinn ei olnud selle kinnistu jagamisega nõus.

Kas praeguste majade asemele tulevad korterelamud, pole veel kindel. Seda otsustab Tallinna linn, sest hetkel on see Neeme tänava 50 kinnistu 100% riigikaitsemaa. Selleks, et sinna rajada korterelamuid, peab muutma maa otstarvet ja selle jaoks peab Tallinn kehtestama detailplaneeringu, mis muudab selle riigikaitselise maa elamumaaks. Hetkel seda tehtud ei ole. Nii et [otsus] on kohaliku omavalitsuse ehk Tallinna linna käes. Kui Tallinna linn otsustab algatada detailplaneeringu, et sinna tulevad korterelamud, siis see olukord selline on.

Aga veel kord ma ütlen, et on väga kahetsusväärne, et selline olukord on üldse tekkinud. 29 aastat tagasi oleks pidanud selle lahendama nii, et inimestel oleks olnud võimalik oma kodud erastada. Aga jah, senikaua, kuni maa sihtotstarve ei ole muudetud, neid korterelamuid sinna rajada ei saa. Ja seda, kas seda otstarvet muudetakse, saab otsustada kohalik omavalitsus vastavalt planeerimisseadusele.

Aitäh! Ma edastan lihtsalt ühe info vahepeal siin minister Kristjan Järvanile, et on tulnud minule info, et ei ole ilus seda raamatut infotunnis lugeda. Eks te ise otsustage, aga seda kuidagi on märgatud. Võib-olla siis ... Kuna teile küsimusi ei ole, ma saan sest aru, aga saate kuulata neid teemasid, mida küsitakse.

Täpsustav küsimus, Marek Jürgenson, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea peaminister! Tegelikult siinkohal ma tahan teile öelda, et teile on natukene valet informatsiooni edastatud. Omandisuhteid ei muudeta detailplaneeringuga, tegelikult need asjad käivad natukene teistmoodi. RKAS on väga hästi sellega kursis ja ma arvan, et iga linnaplaneerimist tundev isik ka. Aga siiski tõsine palve teile, et te kutsuksite võib-olla need kohalikud elanikud kas ise või siseministri kaudu kohtumisele Siseministeeriumisse, kes on lubanud selle probleemi lahendada. Siis leitaks ehk ikkagi lahendus võimalikult kiiresti, et enne jõule nendel inimestel oleks teatud turvatunne ja kindlustunne olemas, et nende mured ei jää niimoodi ripakile, nagu need täna on jäänud.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma saan väga hästi aru ja ma seda ei ütlegi, et omandisuhteid kuidagi detailplaneeringuga muudetakse. Ma seda ei väitnud ka. Ma tean, et tänaseks on see kinnistu müüdud, notari juures on leping sõlmitud ja kinnistusraamatu kanne uute omanike kohta on tehtud. Aga Riigi Kinnisvara Aktsiaselts müüs selle maa 100% riigikaitsemaana ja see seab sellele maale väga selged piirangud, mida selle maaga teha saab ja mida ei saa. Kui muudetakse selle maatüki sihtotstarvet, siis saab sinna rajada korterelamud, kui seda ei tehta, siis riigikaitselisele maale korterelamuid rajada ei saa.

Ma loen siit materjalidest, et üürnikud on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse ja Riigikohus on teinud 2013. aastal otsuse, et üürnikel on puudunud alus erastamiseks. Ma ei ole kogu seda saagat alates 1993. aastast vaadanud ja ma ei tea, mis on tehtud valesti või õigesti. Aga mulle on teada, et RKAS võimaldas üürnikel pinda üürida alla turutingimuste, kuna jätkati senist kehtivat lepingut. Seega siis kehtivad üürilepingud olid üleandmislepingus kirjas. Aga see üürihind ei oleks saanud lõpmatuseni kesta, sellepärast et teatavasti kõik hinnad on kasvanud.

Nüüd, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on avaldanud Tallinna linnale soovi jagada see kinnistu väiksemateks tükkideks. Kui see kinnistu oleks jagatud väiksemateks tükkideks, oleks olnud võimalus üürnikele otsepakkumisena need kinnistud müüa. Aga Tallinna linn ei olnud sellega nõus. RKAS on püüdnud seda kinnistut jagada, algatades selleks ka detailplaneeringu, aga Põhja-Tallinna Linnaosavalitsus andis sellele eitava vastuse.

Kui seda jagada ei saa, siis ta on tervik, ja tervikuna on ta riigikaitsemaa. Seda, kas sinna tulevad korterelamud, saab otsustada ikkagi Tallinna Linnavalitsus, kes saab algatada või mitte algatada selle maa sihtotstarbe muutmise elamumaaks. Kui ta seda teeb, siis sinna saab korterelamuid rajada. Kui ta seda ei tee, siis seda teha ei saa.

Ja nüüd palun lisaküsimus, Riho Breivel!

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Asi on üldiselt tõsine, ma tean seda probleemi 90‑ndatest peale. Kõige hullem on muidugi see, et nendele inimestele on lubatud need, kuidas öelda, korterid erastada. Aga me tegime teile ka järelepärimise selle kohta, nii et loodame, et seal te saate nendele küsimustele ära vastata ja võib-olla te ikkagi leiate mingisuguse lahenduse. Kes siis veel suudab oma inimesi aidata kui mitte Vabariigi Valitsus ja meie. [Kui ei suuda], siis selles riigis lõpuks ongi selline tunne, et kuhu me viimaks jõuame.

Minu teada on ka või, kuidas öelda, minule on antud informatsiooni, et see müük, mis toimus, ei ole ka, kuidas öelda, korrektne. Nii et võib-olla ikkagi tuleks ministeeriumil, Siseministeerium ehk võtaks asja tõsiselt käsile ja räägiks inimestega, räägiks kõigi asjaosalistega. Sealt hakkas ju see probleem peale. Pole tähtis, kes täna minister on või mis seal ikkagi, ütleme, ametkonna probleem on. Kas ei oleks see asi võimalik?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Nagu ma ütlesin, väga kahju on tõesti sellest, et aastakümnete jooksul on inimestele antud ametnike poolt erinevaid lubadusi, mida ei ole täidetud, mida ei ole suudetud täita. Kas oli alus neid lubadusi anda? Ma ei oska seda tegelikult hinnata.  Lihtsalt, see on väga kahetsusväärne, et asi, mis tõesti 29 aastat tagasi oleks pidanud saama lahenduse, ei ole seda saanud. On väga kahetsusväärne, et inimesed on siin jäänud hammasrataste vahele.

Ma ei oska midagi öelda selle kohta, et, nagu te väidate, see RKAS-i müük ei ole olnud korrektne. Kui selline väide on, siis saab pöörduda kohtusse, kes hindab, kas see oli korrektne. Mina seda hinnata ei saa, sellepärast et meil on, nagu ma ütlesin, võimude lahusus. Need asjad ei käi mitte nii, et valitsuse liige ütleb midagi, vaid vastavalt sellele, nagu on erinevad institutsioonid selleks ette nähtud.

Ma saan aru, et varasemalt on olnud soov need kinnistud jagada nii, et need inimesed saaksid oma osa välja osta. Aga vastavalt mulle esitatud materjalidele on Tallinna linn olnud sellele vastu. Ma ei tea, mis põhjustel see nii on olnud, miks ei ole võimaldatud inimestel oma kodusid erastada. Aga nagu ma ütlesin, seda, kas sinna tulevad korterelamud, otsustab ikkagi Tallinna linn. Selle jaoks ta peab muutma riigikaitsemaa otstarbe elamumaaks ja selle jaoks tuleb algatada detailplaneering. Jah, see ei muuda omandisuhteid, aga see muudab seda, kas sinna on võimalik rajada korterelamud, mis need majad justkui asendavad, või seda ei ole võimalik teha. See on Tallinna linna käes.

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on koolitoit. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Oktoobris esitasid Tallinna, Tartu, Maardu, Anija, Harku ja teised noortevolikogud koos poliitiliste noortekogudega valitsusele pöördumise koolitoidu kättesaadavuse ja kvaliteedi kohta, soovides koolilõuna toetuse tõstmist 1 eurost 2 euroni. Noored tõid välja juba teada tõsiasja, et hinnatõus on olnud hüppeline ning praeguse rahastusmudeli alusel kannatab kahtlemata toidu kvaliteet. Ja ma küsin: kas valitsus on arutanud seda ettepanekut? Kas riigil on plaanis suurendada riigi osa koolitoidu finantseerimisel 2 euroni?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Koolilõuna toetus eelarvest on 2023. aastal tõenäoliselt 30,44 miljonit eurot. Tegelik toetuse suurus sõltub õpilaste arvust, mis fikseeritakse 10. novembri seisuga. Seetõttu see alles siis selgub. Lisaks on 2023. aastal planeeritud toetada ka mahetoidu pakkumist koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides. See raha on Maaeluministeeriumi eelarves ja selle toetuse suurus 2022. aastal on 673 500 eurot ja 2023. aastal tervelt 1 200 000 eurot ehk kasv on 78%.

Global School Feeding Survey 2021. aasta raporti kohaselt on Eesti koolitoitu üks enim panustavaid riike Euroopas ja maailmas nii riigieelarvest sihtotstarbelise toetusena kui ka kohaliku omavalitsuse panusena koolilõunaks. Lisaks siis mahetoidumeede, puuvilja- ja juurviljameede, koolipiimameetmed. Koolilõunat peetakse hariduse abiteenuseks, mille rahastamine toimub riigi, kohaliku omavalitsuse ja lapsevanema osalusel.

Riigipoolne abi kohalikule omavalitsusele koolilõuna rahastamisel on hea tahte märk. See ei pea katma kogu kulu ja me näeme, et see ongi nii. Mahetoidutoetuse määr ühe koolieelse lasteasutuse lapse kohta on 4,90 eurot ja ühe üldhariduskooli õpilase kohta 2,20 eurot ühes kalendrikuus. Selle toetuse taotlemine toimub PRIA kaudu. Koolilõuna toetus riigieelarvest jaguneb nii: üldhariduskoolid 2,08 miljonit eurot, riigi kutsekoolid 2,41 miljonit eurot, eraüldhariduskoolid 1,79 miljonit eurot ja kohaliku omavalitsuse üldhariduskoolid 24,2 miljonit eurot. Seega suur osa läheb kohalike omavalitsuste üldhariduskoolidele, et seda koolitoitu pakkuda.

Ma arvan, et see on väga positiivne, et Eestis tõesti õpilastele võimaldatakse sooja koolitoitu. Nagu ma ütlesin, see on erandlik kogu maailmas, et me tõesti panustame sellesse nii oluliselt. Aga mul on hea meel, et me seda teeme.

Nüüd palun täpsustav küsimus, Maria Jufereva-Skuratovski!

Aitäh! Mul on tõepoolest üks täpsustav küsimus. Me kõik teame, et toidu kallinemise tõttu paljud pered ei saa endale võimaldada mitmekesist ja rikkalikku toitumist. Mina nägin ühes meediaväljaandes, et valitsus kavandab välja töötada niinimetatud ajutised toidukaardid. Kas te saaksite sellest natuke rohkem rääkida? Kellele on see mõeldud?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma ei oska ausalt öeldes kommenteerida. Võib-olla see on mingi ... Ma ei tea, me ei ole küll arutanud mingeid ajutisi toidukaarte. Võib-olla me nimetame seda kuidagi teistmoodi või ... Ei oska praegu küll vastata.

Ma tahtsin ühe asja öelda veel. Tõepoolest, linnade ja valdade liit ja valitsus ju peavad pidevalt selliseid läbirääkimisi. See valitsuskomisjon, kes sellega tegeleb koos linnade ja valdade liiduga – läbirääkimistel eelarve üle oli koolilõuna üks teema, mis oli üks kolmest prioriteedist, mis välja toodi. Aga ühine kokkulepe valitsusel ja kohalikel omavalitsustel oli hariduse eelarve läbirääkimistel see, et kõige olulisem prioriteet ehk kõige tähtsam on hariduse sisu ja õpetajate palga kasv. Ja see kajastub ka 2023. aasta eelarves.

Tõepoolest, ma olen teiega nõus, et koolilõuna ja kõik muu on läinud kallimaks. Seda koolilõunat me ka märkimisväärsete summadega tõesti toetame. Aga nagu on öeldud ka seaduses, see on hariduse abiteenus, mis toimub nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka lapsevanemate koostöös. Ma loodan, et need kulud saab niimoodi ikka katta. 

Nüüd lisaküsimus, Marko Šorin, palun!

Tänan, Riigikogu esimees! Hea peaminister! See on lihtsalt suurepärane, täiesti siiralt, et Eesti on üks enim koolitoitu panustavaid riike. Koolitoit on õpilasele ääretult oluline selleks, et keskenduda õppimisele. Tühja kõhuga teadupärast ei ole võimalik korralikult õppida.

Kultuurikomisjonis oli arutusel koolilõuna riigipoolse toetuse tõstmine 1 eurolt 1,5 eurole ja komisjoni liikmed mõistsid teema tõsidust päris hästi. See saadeti arvamuse avaldamiseks ka rahanduskomisjonile, sest see puudutab ka riigieelarve muutmist. Jah, ajaline aken ei ole just väga soosiv, sest esimene lugemine on juba ära toimunud, aga hea tahtmise juures on võimalik see muudatusettepanek heaks kiita.

Valitsus selle eelnõu kohta oma arvamust ei avaldanud. Ma usun, et teil on praegu hea võimalus infotunni formaati ära kasutades siiski omapoolne arvamus anda. Ja kas te näete, et sellel eelnõul saab olema siin Riigikogus toetus, nii et eelarvesse saab see muudatus sisse?

Kaja Kallas, palun! 

Aitäh!Nagu ma ütlesin, raha on alati piiratud hulk ja tuleb millelegi keskenduda. Hetkel hariduse teemal Haridus- ja Teadusministeeriumi vedamisel linnade ja valdade liiduga läbi rääkides on otsustatud, et kõige tähtsam on hariduse sisu ja õpetajate palk. Ja sellele ongi need vahendid suunatud.

Ma tuletan meelde, et õpetajate palk kasvab 24%. See on erakordselt suur tõus ja sinna läheb väga palju raha. See tähendab seda, et teisteks asjadeks enam raha nii palju ei jätku. Ja koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. Kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei kohusta kohalikke omavalitsusi ja teisi koolipidajaid pakkuma õpilastele tasuta koolilõunat.

Aga mul on tõesti hea meel, et seda tehakse. Nagu ma ütlesin, me riigieelarvest üsna suured summad, üle 30 miljoni selle jaoks ka eraldame. Ja nagu ma samuti ütlesin ja millele te ka viitasite, tõesti, me oleme Euroopas ja kogu maailmas unikaalsed, et selline võimalus riigi toetusel on. Riigikoolides ja paljudes omavalitsustes on koolilõuna õpilase jaoks tasuta. Lisaks riigieelarvelisele toetusele panustab ka koolipidaja. Aga mitmetes omavalitsustes ja kõikides eraüldhariduskoolides on koolilõuna kulude katmisse kaasatud ka lapsevanem.

Need on need erinevad valikud. Veel kord ja vastuseks teie küsimusele: prioriteet on hariduse sisu ja õpetajate palgad. Need olid taotlused, millega haridus- ja teadusminister tuli, mida ta oluliseks pidas, ja valitsusest Riigikogule saadetud riigieelarves on see kirjas selliselt. Sellised ettepanekud siis on. See on olnud selle aasta prioriteet.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Küsib Jaak Aab, vastab peaminister Kaja Kallas, teemaks on ettevõtjate aitamine. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea peaminister! Minu küsimuse sisu on selge. Eelmisel kütteperioodil me leidsime teatud meetmed ka ettevõtete toetamiseks, mis puudutas just nimelt energiakandjate hinna tõusu leevendamist. [Me alandasime] võrgutasu nii gaasil kui ka elektril ja nii mõnigi ettevõtja on öelnud, et ta eelmise talve sai ära elada. Pidi küll vana rasva sööma, aga elas ära.

Nüüd me kuuleme päev-päevalt ikkagi päris suurtelt ettevõtetelt, et [kuna] energiahindade tõus on kestnud juba päris pikalt ja tegelikult juba eelmine kütteperiood olid need kõrged, kevadel olid kõrged, aga suvel isegi läksid vahepeal veel kõrgemaks, siis lihtsalt jõud on otsas. Ja erinevad ettevõtlusorganisatsioonid on pöördunud nii valitsuse kui ka Riigikogu poole. Ma lugesin eile, et elektroonikatööstus näiteks avaldas oma arvamust.

Selge see, ma ju tean, et riigil või valitsusel ei ole mingit sellist tohutu [rahahulga] seina seest võtmise võimalust, et nüüd võtame, maksame kinni ja kompenseerime. Eelmisel aastal me sellest  aga rääkisime ja üritasime veidigi leevendada. Praegu siiski ...  

Noh jah, vastus on see universaalteenus. Aga vaatame, oktoobrikuus vist börs oli ausalt öelda odavam. Kui oleks tunnipõhist börsipaketti kasutanud, siis oleks ka kodutarbijal hind olnud odavam kui universaalteenuse hind, mis ei arvesta tunnipõhist kasutamist ja oli isegi kuu keskmisena kõrgem. Tõenäoliselt see suurt ei aita. Kas valitsuses on siiski arutelul olnud mingisuguseid  muid meetmeid? Võivad olla ka maksuerisused, ‑langetused, leevendused või toetusmeetmed, et ettevõtlusele kuidagigi appi tulla.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Jah, energiahinnad on murekoht ja tõesti, sellega me oleme aktiivselt tegelenud. Põhjus, miks energiahinnad on üleval, on see, et elektri puhul näiteks on meie turul 1600 megavatti vähem elektrit. See tähendab seda, et elektri pakkumine on oluliselt vähenenud. Seetõttu me peame vaatama ka selle poole pealt, kuidas hinda alla tuua. Üldiselt, mis mõjub, on see, et tarbimine väheneb, nõudlus väheneb. Kui me maksame kõigile toetusi, siis nõudlus ei vähene.

Ettevõtjate poolt on selline klassikaline trilemma, kus nõutakse kolme asja samaaegselt. Ühelt poolt seda, et maksud ei tohi tõusta, teiselt poolt seda, et toetused peavad olema kõigile, ja kolmandaks seda, et toetused peavad olema nii suured, et nendel on ka mõju. Neid kolme asja korraga ei ole võimalik saavutada.

Nüüd, üks asi, mis läheb kogu aeg meelest ära, mis meie ettevõtjatel on ja teistel ettevõtjatel teistes riikides ei ole, on see, et meil puudub ettevõtete tulumaks. Seda võib võtta ka omamoodi toetusena. See tähendab seda, et meie ettevõtetel jääb rohkem raha kätte teha investeeringuid ka uutesse energiatootmisvõimsustesse, mis neid energiakriisis aitaksid.

Mida me nüüd oleme teinud? Mikro‑ ja väikeettevõtetele, FIE-dele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele laieneb võimalus kasutada universaalteenust. Meil on laenukäendusmeede, mida on võimalik kasutada energiakriisi mõjude leevendamiseks tehtavate kulutuste rahastamisel. Meil on võimalus maagaas asendada (Juhataja helistab kella.) erinevate kütustega. Meil on investeeringutoetus energiavarustuskindluse tagamiseks ja jätkuvalt kehtib ka COVID-i kriisis rakendatud erinevate kütuste madalam aktsiisimäär.

Austatud peaminister, teie aeg! Ma tänan teid. Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise. Ma tänan Riigikogu liikmeid küsimuste eest, valitsuse liikmeid vastuste eest. Infotund on lõppenud.