Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 7. töönädala teisipäevase istungiga. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Ei ole. Siis, head kolleegid, saame teha kohe kohaloleku kontrolli.

10:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohale registreeris ennast 62 Riigikogu liiget, puudub 39.

Ja läheme tänase päevakorra juurde. Täna on meil päevakorras viis päevakorrapunkti.


1. 10:01 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE) kolmas lugemine

10:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Esimene päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 675 SE kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus, aga kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele rahanduskomisjoni algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 675 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 10:04 Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu (733 OE) esimene lugemine

10:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane teine päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu 733 OE esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Andres Metsoja.

10:04 Andres Metsoja

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Mul on tõesti au keskkonnakomisjoni nimel tutvustada teile otsuse eelnõu 733 ja sealjuures rääkida lühidalt ka istungi protokollist nr 188. Tõsiselt keskkonnateemade kontekstis arutati siis sihtasutuse tegevust ja sellega seonduvalt loomulikult eelkõige esindajaid. Ning sellest tulenevalt tegime ettepaneku kutsuda Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogust tagasi Annely Akkermann, Igor Kravtšenko ja Tõnis Mölder – kindlasti täname neid panuse eest – ja nimetada nõukogu uuteks liikmeteks Kaido Höövelson, Erki Keldo ja Üllar Saaremäe. See otsus oli konsensuslik täna panna siia lõpphääletusele ja mina olen määratud esindajaks. Nii et ettekandjana palun seda otsuse eelnõu toetada.

10:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh väga põhjaliku ülevaate eest! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde.  Austatud Riigikogu, panen hääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu 733. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.


3. 10:09 Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE) teine lugemine

10:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 624 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni liige Andrus Seeme.

10:09 Andrus Seeme

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea Riigikogu! Kannan ette maaelukomisjoni protokolli Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 624 arutelu teisele lugemisele saatmise kohta. Komisjon arutas seda 24. oktoobril käesoleval aastal. Osa võtsid komisjoni liikmed Raili Rand, Andrus Seeme, Timo Suslov, Tarmo Tamm ja komisjoni esimees Sven Sester. Kutsutud olid Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk, Põllumajandus‑ ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili ja Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul. Peab ütlema, et muudatusettepanekute ajaks, mis oli 27. september 2022, ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Laekusid mõned kirjad Vana-Tori Hobuse Ühingult, Eesti Tõuloomakasvatuse Liidult ja Keskerakonna fraktsioonilt. Komisjoni liikmed arutasid koos Maaeluministeeriumi esindajatega ja tulemuseks oli see, et ükski maaelukomisjoni liige ei teinud ettepanekut ühtegi muudatusettepanekut esitada komisjoni nimel. Seega tehti menetluslikud otsused ja need olid järgmised: teha ettepanek võtta vastu eelnõu 624 täiskogu päevakorras 8. novembril; teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada; kui teine lugemine on lõpetatud, teha ettepanek võtta eelnõu 624 täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 16. novembril käesoleval aastal. Kõik otsused olid konsensuslikud.

10:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

10:11 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma rääkisin hetk tagasi Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu juhi professor Saveliga ja küsisin, kas ta kiidab selle asja heaks. Ta ütles, et teadmisi ei hinnata, et see on täielik jama. Ja ma küsin, mina ei ole maaelukomisjoni liige, aga kust teil selline parem teadmine on, et tõuloomakasvatuse liidu arvamine ei loe midagi?

10:12 Andrus Seeme

Aitäh, väga hea küsimus! Meil maaelukomisjonis ei ole paremat teavet võib-olla, aga ühtegi, nagu ma ütlesin, muudatusettepanekut vahepeal ei tehtud. Ka teie poolt nimetatud seltsi või ühingu poolt. Ja käesolev seaduseelnõu muudatus, eelnõu ei kehtesta uusi õigusi ega kohustusi.

10:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

10:13 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja, sünnipäevalaps! Tegelikult on niimoodi, et muudatusettepanekuid kaks tükki esitati, aga neid ei esitatud tähtaegselt, nii et see oli see põhjus. Aga kaks muudatusettepanekut esitati.

10:13 Andrus Seeme

Aitäh märkuse eest! Nagu ma ütlesin, tegelikult tuli kolm kirja. Ma loen uuesti ette, kui sa ei kuulanud: Vana-Tori Hobuse Ühingult, Eesti Tõuloomakasvatuse Liidult ja Keskerakonna fraktsioonilt. Neid me arutasime ja nagu ma ütlesin, ükski komisjoni liige ei teinud ettepanekut komisjoni nimel teha muudatusettepanekut.

10:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Jaa, palun, Peeter Ernits!

10:14 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma ei ole maaelukomisjoni liige, aga ma olen Eesti maatõu kasvatajate seltsi liige. Mul ei ole oma lehma, ma olen vist ainukene selles seltsis, kellel oma lehma ei ole. Aga see on see Kalevipoja ja Linda lehm, kes annab head piima, ligi 10%‑list ja väga magusat. Ja nüüd selle eelnõuga, kuna maaelukomisjoni liige ma ei ole, ei ole jälginud seda igapäevaselt, aga ma tean, ma olen geneetik ka hariduselt juhtumisi ja ma tean, mis on alampopulatsioonid ja populatsioonid ja kõik see muu. Aga see selleks. Ja praegusel hetkel ma tean ka Tori tõu neid vaidlusi ja vana ja nii edasi ja see, mis on 2012. aastast juba käinud selle nii-öelda Tori tõu ümber ja selle alampopulatsioonideks jagamiseks. Tegelikult on eriti veel ohustatud tõugude puhul, on oluline, et nende loomade arv tõuseks, sest ohustatud tõugude puhul ongi see, et neid on liiga vähe, nii-öelda sisuliselt punase raamatu, kuigi seda keegi ei kasuta, seda mõistet. Aga nüüd jagada neid mitmeks tükiks, noh, geneetiliselt ei ole see eriti arukas. Aga siin taga on tõenäoliselt hoopis mingid muud mängud, mingi teatud lobigruppide ja selline.

Ja miks ma siia pulti praegu tulin, oli see, et tagasi ma helistasin professor Savelile – kes teab, kunagi maaülikooli rektor, tõuloomakasvatajate seltsi juht, absoluutne autoriteet – ja küsisin igaks juhuks üle, et mida tema sellest arvab. Professor Saveli ütles, et võib-olla Holsteini puhul, võib-olla erinevates riikides – noh, see on see musta-valgekirju lehm – oleks mõttekas sellest võib-olla rääkida, alampopulatsioonidest ja nii edasi, aga praegusel kujul puudub sel igasugune mõte, igasugune mõte. Ma küsisin, et miks tõulooma, mõistus peaks olema ju nende käes, kes sellega tegelevad iga päev ja akadeemilisel kujul. Ja ma küsin, et aga te olete esitanud küll oma seisukoha, öeldes, et see ei ole arukas, kui pehmelt öelda, aga seda ei ole arvestatud. Ja professor Saveli lihtsalt sisuliselt lõi käega: tehke, mis teete seal, aga arukas see ei ole.

Rohkem ma ei tahakski teile öelda praegu, et selline kõne oli ja selline hinnang inimeselt, kes juhib kogu tõuaretust nii-öelda teaduslikust punktist. Aga ju siis maaelukomisjonis on targemad inimesed. Aitäh!

10:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 624 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on seega lõpetatud ja ka kolmanda päevakorrapunkti menetlemine läbitud.


4. 10:18 Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) esimene lugemine

10:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu 635 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kultuuriminister Piret Hartmani.

10:18 Kultuuriminister Piret Hartman

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Pöördun täna teie poole eelnõuga, mis tõstab esile eesti kultuuri. Eesti kultuur on riigi olemise mõte. Peame pöörama sellele tähelepanu ning igapäevaselt arendama. Käesoleva eelnõuga muudetakse pühade ja tähtpäevade seadust, täiendades seadust eesti kirjanduse päevaga. Samuti täiendatakse nimetatud tähtpäevaga Eesti lipu seaduses esitatud lipupäevade loetelu. Lisaks eeltoodule täiendatakse lipupäevade loetelu Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ettepanekul üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevadega.

Eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmine on märgiline samm kirjanduse ja kultuuri väärtustamises. Eesmärk on pöörata tähelepanu eesti kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Eesti kirjandus on algupäraselt eesti keeles loodud kirjandus nii Eestis kui ükskõik kus maailmas. Eesti kultuur ja ise loomine, ise olemine püsib tekstidel, mis nii kirjutatud kujul kui ka suuliselt edasi antuna hoiavad vaimset sidet olnud ja tulevaste põlvkondadega.

Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ning sõnastada oma mõtteid ja kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ja kultuurilisele seotusele on hindamatu. Ilukirjandus on elu tunnetamise allikas. Ilukirjandus kannab ka ühiskondlikke, ajaloolisi ja rahvus- ja maailmakultuurilisi vaimseid ja tundelisi väärtusi, mille mõistmine ja järgimine aitab tagada kultuuri järjepidevuse ning ühiskonna jätkusuutlikkuse. 

Riigile on tähtis soodustada tarkade, loovate ja laia silmaringiga kodanike kasvamist. Selle alus on kvaliteetsed kirjandusteosed, aga ka inimesed, kes neid kirjutavad või neid tutvustavad, lugemishuvi äratavad ja lugema innustavad. Eesti kirjandust kui sõnakunsti tuleb hoida ja väärtustada. Eesti kirjandus hoiab elus ja rikkana meie keele ning avatuna meele.

Eesti kirjanduse päeva tähistamise otsus riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud, kannab endas sõnumit, et kultuur ja eriti sõnakunst on ühiskonnas väärtustatud. Seda just nii, nagu Eesti põhiseaduse preambul sätestab: kultuuri ja keelt hoides ning arendades. Tähtpäeva on väärikas tähistada 30. jaanuaril, Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval. Õnneks on Eesti kirjanduses palju väärikaid kirjanikke, kelle sünnipäeva võiks riikliku tähtpäevana tähistada. Kuid mõtte algatajate,  Tallinna Kirjanduskeskuse juhi Maarja Vaino ja professor Rein Veidemanni arvates oleks just Anton Hansen Tammsaare see kirjanik, kelle teosed ja nimi võiks kõnetada ilmselt enamust Eesti inimestest. Oma kirjanduse päeva tähistamine Eestile nii olulise kirjaniku sünnipäeval sobiks hästi kõrvuti emakeelepäeva traditsiooniga 14. märtsil. Eesti riik väärtustab emakeelt, heisates riigilipud. Nüüd on aeg anda ka kirjandusele kui keele kandjale ja hoidjale päris oma päev, kuulutades 30. jaanuar riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks. Eesti kirjanduse päeva tähistamiseks töötatakse välja sobivas formaadis pidulik rituaal, millega tähtpäeva igal aastal tähistatakse.

Teise muudatusena kuulutatakse eelnõu kohaselt lipupäevadeks üldlaulupeo, üldtantsupeo ja noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad. Sellega näitame laulu- ja tantsupeoliikumise üleriigilist ulatust ja tähendust, avaldades austust kõigile, kes on laulu- ja tantsupeo traditsiooni 150 aasta jooksul hoidnud, ja tunnustada neid, kes traditsiooni edasi kannavad.

Traditsiooni hoiavad rohujuure tasandil põlvest põlve elus rohkem kui 60 000 harrastajat, üle 2000 dirigendi ja tantsujuhi ning nende kõigi perekondade pühendumus ja pingutus. Üle riigi heisatud riigilipud tähistaks sümboolselt laulu- ja tantsupeoliikumise üleriigilist ulatust ja tähendust ning kannaks laulu- ja tantsupeo nädalavahetuse pidulikkuse Tallinnast igasse Eestimaa nurka.

Laulu- ja tantsupeo olulisusest räägib suur rahvusvaheline tunnustus. 2003. aastal kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal liideti see traditsioon koos teiste meistriteostega inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Eesti riik on võtnud kohustuse seda maailmas unikaalset vaimset kultuuripärandit kaitsta ja tagada selle traditsiooni edasikestmine.

Igal laulu- ja tantsupeol hoitakse Eesti lippu au sees ning see on sündmus, kuhu nii külalised kui ka esinejad kõige meelsamini ka ise Eesti lipu kaasa võtavad, väljendades seeläbi rõõmu oma riigi üle ning austust selle ühe tähtsama sümboli lipu suhtes. Lipu heiskamine laulu- ja tantsupeo ajal muudab nähtavaks ja arusaadavaks isamaalised põhiväärtused, mida laulu- ja tantsupidu ajast aega on kandnud ja millele traditsioon suuresti toetub.

Eeltoodust tulenevalt on oluline, et üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad oleksid lipupäevad. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Suur rõõm on tõdeda, et mõlema tähtpäeva ja lipupäeva ettepanekud on tulnud valdkonnast ja näitavad kultuurirahva siirast soovi kultuuri veelgi rohkem esile tõsta ja väärtustada. Aitäh! 

10:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Üllar Saaremäe, palun!

10:25 Üllar Saaremäe

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Tänan ilusa sissejuhatuse eest tänasesse diskussiooni ja selle eelnõu arutlusse. Ma küsin teie käest küsimuse, mille esitasin teile ka meie komisjoni istungil. Palun lihtsalt kommentaari, sellele ei peagi ju õieti vastama. Nimelt, oma Päevalehes ilmuvas följetonis, mis on Andrus Kivirähu puhul järjepidev, on meie rahvakirjanik öelnud, et ta on kõikvõimalike pidude poolt, aga kui need ei too kaasa vaba päeva, siis mõjuvad need pigem lisatud kohustusena, mitte juurdevõidetud õigusena. Ja Tammsaare sünnipäeva võiks ju sõpradega niisama ka koos tähistada. Kuidas te vastate meie lugupeetud rahvakirjaniku arvamusele?

10:25 Kultuuriminister Piret Hartman

Ma arvan, et ega kellelgi ei oleks [midagi] vaba päeva vastu. See on edasise arutelu. Meie esimene samm on ikkagi see, et me seda nii‑öelda konkreetse päeva ja Eesti lipu tõstatamisega konkreetselt tähistame. Ma arvan, et see on selline esimene samm. Ja kuna see on ka valdkonnast tulnud ettepanek, siis ma pigem esmalt kutsuksin ellu seda ettepanekut rakendama.

10:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

10:26 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üle pika aja selline arukas eelnõu, et oma kultuuri, oma kirjandust, laulu‑ ja tantsupidu ja nende tähendust nii-öelda rõhutada. Nii et siiras lugupidamine selle eelnõuga seoses. Aga on palju teravamaid asju. Aga ma küsin teilt kui kultuuriministrilt. Mäletate küll, mida Astrid Lindgreni, nende rahvakirjaniku teostega on tehtud poliitkorrektseks muutmisel, nii-öelda neegrikuningas Lõunamere saarte kuningaks ja muu selline jamps. Milline on teie seisukoht, kas peaks hakkama ka nüüd Eesti kirjandusklassikute teoseid poliitkorrektseks rehitsema?

10:27 Kultuuriminister Piret Hartman

Aitäh kõigepealt selle kommentaari eest! Ja loomulikult ma toon ka välja, et meil on väga palju väljakutseid eesti kultuuris ja ka kirjanduses, millega me peame veel tegelema. Ja mul on väga hea meel, et järgmisel aastal riigieelarve ka nende väljakutsetega arvestab ja me nii-öelda tõstame ka laenutushüvitist, mis muudab väga palju kirjanike sissetulekut. Samamoodi me tõstame teavikute toetust, et raamatukogud saaksid rohkem raamatuid osta. Ja proovime ka kõikide nende teiste murekohtadega jooksvalt tegeleda.

Mis puutub kirjanduse muutmist, siis mina ei ole kindlasti ekspert siin ütlemaks, mida ja kuidas me muutma peaksime. Kultuuriministrina on minu ülesanne luua selline keskkond, et eesti kirjandus ja eesti kirjanikud saaksid oma tööd teha ja meie kirjandus saaks areneda. Nii et see on minu esimene väljakutse. See, kas me midagi muutma peame, ma ei ole selle jaoks spetsialist, et siin anda kommentaari.

10:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

10:28 Signe Kivi

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Oma kõnes rõhutasite, et eesti kultuur on Eesti riigi mõte. Tõepoolest, ülev on oma kultuuri pühitseda lipupäevadega, olgu need siis uus eesti kirjanduse päev või laulu- ja tantsupeopäev. Aga mida teha, et lisaks ametiasutustele, ülikoolidele, koolidele ja nii edasi ja nii edasi heisataks siiski meie ilusat sinimustvalget ka Eesti kodudele? Paraku pean tunnistama, et sellest ajast, kui muudeti seadust ja see pole kohustuslik, vaid on vabatahtlik, me näeme iga aasta üha vähem Eesti lippu kodudel. Seal on kindlasti palju põhjuseid, ka see, et külades elavad vanad inimesed ja neil ei ole endal jaksu. Kuidas te kultuuriministrina tunnetate seda? Kas on mõni idee, mõte, kuidas kutsuksite rahvast üles oma lippu rohkem kodule heiskama?

10:29 Kultuuriminister Piret Hartman

Aitäh selle küsimuse eest! Ma korraks veel taustana ütlen, et me oleme võtnud eesmärgiks ka 2025. aastal kuulutada Eesti raamatuaastaks. See otsus on juba ette valmistatud eelneva ministri poolt, üle-üle-eelmise ministri poolt, Tõnis Lukase poolt, ja pandud kokku ka komisjon, kes seda aastat ette valmistab. Aga see liputeema on tõeliselt suur väljakutse, tunnistan, ka eriti piirkonnas, kus ma täna tihti viibin, Ida-Virumaal, me näeme lipupäevadel lippu lehvimas üsna vähe. Kevadel me tegime kohalike omavalitsustega koostööd ja kinkisime ühistutele Eesti lipud selleks, et nad ei saaks öelda, et neid lippe ei ole. Küllap neid tegevusi saab teha veel, et inimesi motiveerida ja nügida ja aidata, et nad tõesti neid lippe üles paneksid.

Aga üks tegevussuund, mida me oleme ka koostöös Eesti Rahva Muuseumiga alustanud, on rääkida Eesti lipu lugu rohkem. Meil on täna olemas Eesti lipu maja Otepääl ja me oleme planeerinud koostöös ERM-iga luua sinna uus ekspositsioon. Võib-olla tuleb sellest Eesti lipu loost ka natukene rohkem rääkida kui seal Otepääl ja tõsta seda rohkem esile. See on üks suund, mida me ka täna oleme omalt poolt ette valmistamas.

10:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Juske, palun!

10:31 Jaak Juske

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Piret! Ma tänan kõigepealt väga ilusa kõne ja veel ilusama eelnõu eest! On ju tegelikult rõõm, et kirjanike rahvas saab oma lipupäeva, meie laulu‑ ja tantsupeo rahvas saab oma lipupäeva. Aga mul on küsimus: kas meie ülejäänud loomevaldkondade inimesed heas mõttes muutuvad kadedaks ja tahavad äkki ka oma lipupäeva?

10:31 Kultuuriminister Piret Hartman

Ma arvan, et kui erinevad loomeliidud teeksid selle ettepaneku, siis kindlasti me kaaluksime seda. Vaadates ka üle need erinevad lipupäevad ja päevad, mida me tähistame, siis kuigi need väga selgelt tuginevad meie eesti kultuuri traditsioonidele, siis eesti kultuuri esiletõstmist on seal täna veel üsna vähe. See emakeelepäev ja kirjandusepäev oleks kindlasti üks nendest, loomulikult ka tantsu‑ ja laulupeo kuulutamine lipupäevaks. Aga ma usun, et seda potentsiaali on seal veel.

10:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

10:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ministriproua! Ma jätkan seda teemat. Mul on siin ees meie armastatud kirjaniku Leelo Tungla arvamine siit mõne aja eest, kus ta räägib sama teemat, kuidas hulluksmineva poliitkorrektsuse puhul mida tehakse. Ta ütleb, et võib-olla järgmisena peaks äkki Lindgreni "Röövlitütar Ronja" 12 röövlist pooled naisterahvaks muutma ja nii edasi. Et see mure on tõsine. Teie praegune initsiatiiv on suurepärane, aga te jätsite vastamata, et kui ühel hetkel tullakse teie juurde sellise eelnõu või sellise mõttega, et peaks hakkama ka eesti kirjandusklassikat rehitsema poliitkorrektseks, kas te saadate selle inimese kohe uksest välja või hakkate vaatama, et jah, võiks küll olla kaasaegne ja Rootsi moodi mõtlev ja nii edasi? Paluksin teie konkreetset vastust.

10:33 Kultuuriminister Piret Hartman

Aitäh! Üldiselt tavapäraselt ei saada ma kedagi välja, kui tegemist on ka väga keerulise küsimusega. Küllap ma kuulaksin selle küsimuse ära ja kaasaksin inimesed, kes oskaksid head nõu anda. Küllap on ka see laiema ühiskondliku debati küsimus, et millised on need tänased väärtushinnangud, millest me peaksime lähtuma, ja kas me peaksime siin kirjandust muutma. Täna on see nii põhimõtteline küsimus, et ma ei tahaks siin konkreetset vastust anda. See on laiem küsimus ja tuleb kaasata eksperdid ja kindlasti on see ka ühiskondliku debati küsimus.

10:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

10:33 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud proua minister! Eks see lipupäev ole väga tähtis päev ja me peaksime kõik sellest lugu pidama. Momendil on Eestis 16 lipupäeva aastas ja nüüd ilmselt lisandub seitsmeteistkümnes. Ma küsin, palju ta erineb näiteks emakeelepäevast see teie tänane ettepanek ja kus on see piir. Palju neid lipupäevi peaks olema? Ka antud juhul Eestis on palju neid inimesi, kui nad sõidavad Eestis ringi ja näevad lippe, [siis küsivad], mille puhul see lipp on heisatud. Pigem peaks tekkima selline tunnetus, et palju üldse nagu on mõttekas neid lipupäevi Eestis korraldada, et inimeste teadvus jõuaks sellele järgi, et nad teavad, et see päev on just selle pärast. Me teame jaanipäeva ja võidupäeva ja emadepäeva – neid üldjuhul teame. Aga see on seitsmeteistkümnes lipupäev. Kus on see piir? Võib-olla tõesti teatrirahvas tahab saada veel lipupäeva ja nii edasi. Kus nagu see ratsionaalne piir on?

10:34 Kultuuriminister Piret Hartman

Aitäh! Ma nõustun täiesti selle tagamõttega, mida, ma usun, te tahtsite öelda: et kui seda lipupäevaks tunnistada, siis me peaksime seda sisukalt tähistama, et see tõesti tõmbaks tähelepanu. Kuna see on valdkonnast tulnud ettepanek, siis ma usun, et meie partnerid, kirjanike liit ja erinevad osapooled on valmis meid siinkohal aitama. Meil on väga palju päevi aastas ja ma arvan, et need 16 või 17 päeva – ma usun, et neid päevi võiks olla veel rohkem. Ja ma usun, et eesti kultuuri esiletõstmine ja ka Eesti lipu esiletõstmine väärivad mõlemad oluliselt rohkem esiletõstmist ja kui need erinevad teemapäevad ja lipupäevad sellele kaasa aitavad, siis ma arvan, et need on kaalumist väärt ka tulevikus. Mina olen igati avatud selleks, kui ka teatrirahvas oma päeva soovib. Eestis on väga teatrilembene rahvas, nii et miks mitte. See on, ma arvan, vähim, mida me saame nende valdkondade jaoks võib-olla teha täiendavalt.

10:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Üllar Saaremäe, palun!

10:36 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Vastates Signe Kivi küsimusele lipsas läbi, nüüd te juba ütlesite kindlas kõneviisis, et te valmistate ette eesti raamatu aastat. Kui ma sel teemal teie käest küsisin komisjonis, siis te ütlesite, et seda peaks kaaluma. Mulle see kindel kõneviis väga meeldib. Aga võib-olla te valgustate natuke, mis on vahepeal juhtunud ja mis meid ees hakkab ootama 2025. aastal.

10:36 Kultuuriminister Piret Hartman

Aitäh selle küsimuse eest! Jaa, paar aastat tagasi, kui Tõnis Lukas oli minister, me tõsiselt kaalusime seda, et kuna saab esimesest raamatust 500 aastat, oleks väärikas seda tähistada. Nii et ma olin isiklikult teinud vea ja unustanud selle, et me olime selle aasta endale tegelikult juba ära broneerinud. Nii et minu viga. Aga ma loodan, et see komisjon väga sisukalt siin neid ettevalmistustöid teeb. Paar aastat on aega. Järgmisel aastal on liikumisaasta ja ülejärgmisel aastal kultuurilise mitmekesisuse aasta. Aga ma arvan, et praegu on paras aeg sellele mõelda, nii et kõik ettepanekud ka siit Riigikogu saalist on teretulnud.

10:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Šorin, palun!

10:37 Marko Šorin

Tänan, juhataja! Hea minister! Tahtsin küsida, kuna te rääkisite koostööst ja et teil on suurepärane koostöö Eesti Rahva Muuseumiga ja Eesti lipu majaga. Aga te ei maininud või minu kõrv ei tabanud Eesti Lipu Seltsi. Eestis on täiesti selline MTÜ olemas, kes tegeleb juba aastaid Eesti lipukultuuri edendamise, propageerimisega ennekõike just koolides ja noorte hulgas ja nende nii-öelda kaart Eestis on tunduvalt laiem kui ainult Tallinn ja Otepää. Seal on ka näiteks Sindi, Haapsalu ja Põltsamaa väga tugevalt. Ja nemad on muideks ka see seltskond, kes korraldab Eesti lipu päeval 4. juunil tseremooniat, kus on alati kutsutud ka Riigikogu liikmed. Ükskord olid isegi mõlemad Riigikogu liikmed kohal, aga see selleks. Kui hea koostöö teil Eesti Lipu Seltsiga on?

10:38 Kultuuriminister Piret Hartman

Aitäh selle küsimuse ja ka meeldetuletuse ja märkuse eest! Mina isiklikult ei ole nendega veel jõudnud koostööd teha, aga kindlasti ma võtan selle tähelepaneku arvesse ja annan edasi ka nii Eesti lipu majale kui ka ERM-ile, kes praegu on seda aktiivset koostööd tegemas.

10:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

10:38 Riho Breivel

Lugupeetud eesistuja! Hea Piret! Lipp on väga tugeva, kuidas öelda, emotsionaalse atribuudina alati kasutusel kõiksugustel väga tähtsatel sündmustel. Mina kui Kaitseväe ohvitser pean lipust alati väga lugu ja olen pidanud väga lugu, sest Kaitseväe üksustes käib lipu tõstmine, langetamine ja see on iseenesest juba suur asi. Ja lipupäevad on väga tähtsad asjad. Mul on olnud selline mõte ka varem – äkki me peaksime lipupäevaks tegema NATO-ga ühinemise päeva, sest see on riigikaitseliselt väga suur ja tähtis asi, mis meil toimus. Võib-olla tuleks see asi mõelda läbi.

Ja teine asi, mis puudutab meie liputoimkonda. Ma tean, et neil on alati häid ideid, aga neil on alati vahenditest puudu. Ma arvan, et Kultuuriministeerium peaks vaatama ja rääkima läbi Jüri Trei ka neid asju ja leidma vahendeid, et Jüri Trei ei käiks ja otsiks niimoodi mujalt neid asju.

10:40 Kultuuriminister Piret Hartman

Aitäh selle märkuse ja küsimuse eest! Kindlasti tuleb siin koostöös Kaitseministeeriumiga võtta tähelepanu alla see küsimus, kas ka NATO-ga liitumise päev võiks olla Eesti lipupäev. Minul isiklikult selle vastu loomulikult midagi ei ole, sest see on väga oluline ja tähtis sündmus täna, eriti vaadates, mis maailmas kahetsusväärselt toimumas on. Liputoimkonnaga koostöö tegemine on kindlasti siin oluline märksõna, nii et ma võtan selle märkuse arvesse.

10:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Enn Eesmaa, palun!

10:40 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud minister! Võtan sõna lootuses, et Joosep Toots kuni aegade lõpuni räägib ikkagi jeekimitest ja Jorh Aadniel Kiir vaatamata kõigele sõidab virtsahvti õppima Venemaale. Aga mul on ettepanek, mille vormi huvides ma moodustan küsimuseks. Kas teile ei tundu, proua minister, et meie rahvusringhäälingu näiteks hommikuprogramm "Vikerhommik" võiks tõepoolest tere hommikust alustades öelda ka seda, et täna on see või teine lipupäev. Õnneks on Eesti juba tasandil, kus energeetikute ja metallurgide päeva enam ei tähistata, kõige austuse juures nende oluliste ametite suhtes. Ma arvan, et näiteks "Vikerhommik" võiks tõesti unisele Eestimaale meelde tuletada, et mõned lipud, mis lehvivad, ei ripu mitte nalja pärast.

10:41 Kultuuriminister Piret Hartman

Aitäh! Ma arvan, et see on väga sisukas ja hea ettepanek. Ja ma arvan, et kõikide nende teemapäevade osas ja lipupäevade osas me kõik peame ise rohkem rääkima sellest, et me neid tähistame, sealhulgas ministrid ja Riigikogu liikmed. Ma arvan, et kui me neid otsuseid teeme, siis on oluline ka see, et me ise neid päevi rohkem esile tõstame ja tähistame. Nii et see on väga hea ettepanek.

10:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Stalnuhhin, palun!

10:42 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on täpsustav küsimus siin, kui kolleeg Ernits küsis oma teist küsimust ja seal vastuseks kõlas, et see on ühiskonna debatist sõltuv. Juttu seal oli sellest, et poliitkorrektsuse huvides vaated muutuvad, eks ju, maailm muutub, äkki tekib kunagi võimalus ümber vaadata klassikat, mis ei ole mingi erand sellest, mis maailmas toimub. Ühendriikides näiteks mõnes osariigis on Mark Twain üldse keelatud, mõnes osariigis tema tekste parandatakse, visatakse selliseid sõnu nagu niger tekstist välja ja nii edasi. Kas te tõesti näete seda, et eesti klassikaga võib juhtuda sama? Huvitav oleks, millised need kirjanikud on, keda ühiskond siis oma debati käigus võib hakata parandama?

10:43 Kultuuriminister Piret Hartman

Aitäh teile küsimuse eest! Vastan nii, nagu ma eelnevalt vastasin sellele küsimusele: see on ühiskondliku debati küsimus ja laiem küsimus kui kultuuriministri küsimus. Siin on oluline kaasata erinevad eksperdid, kes täna eesti keelt ja kultuuri arendavad, et millises väärtusruumis me elame ja mis meie jaoks oluline on. Seda otsust kindlasti ei tee kultuuriminister ainuisikuliselt.

10:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Stalnuhhin, palun!

10:43 Mihhail Stalnuhhin

Mina täitsa kujutan ette, et ma tean vähemalt ühte teksti, mida võib eesrindlik üldsus hakata nüüd parandama. See on Lennart Meri esimene raamat, kus on kommunismist nii palju ilusaid sooje sõnu sees, et vaata sa, et varsti see raamat kas keelatakse ära või hakatakse sealt tükke välja lõikama. Kas te juba mitte klassikute, aga 20. sajandi kirjanike suhtes saate midagi kommenteerida?

10:44 Kultuuriminister Piret Hartman

Ma ei kommenteeri kindlasti – aitäh küsimuse eest kõigepealt! –, ma ei kommenteeri kindlasti erinevaid tekste ja mida seal muutma peaks. See ei kuulu tänasel hetkel minu pädevusse.

10:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Üllar Saaremäe.

10:44 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon kogunes teisipäeval, 18. oktoobril 20[2]2. aastal antud eelnõu arutama ja tegema ettevalmistusi esimeseks lugemiseks. Komisjoni liikmetest olid kohal Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Paul Puustusmaa, Üllar Saaremäe, Mihhail Stalnuhhin, Jaak Valge, Mart Võrklaev, puudus Marko Torm. Kutsutud olid kultuuriminister Piret Hartman, Kultuuriministeeriumi kunstide osakonnajuhataja Katre Väli ja kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuurinõunik Eino Pedanik. Lugupeetud kultuuriminister tegi ülevaate antud eelnõust, nii nagu ka täna, ma ei hakka seda siinkohal kordama. Mõte oli kõik seesama, sõnastus täna küll kenasti pidulikum, aga nii see asi käib.

Ja jõuti küsimuste juurde. Üllar Saaremäe küsis, kas oli ka teisi kirjanikke, kelle sünnipäeva peale mõeldi, ja kuidas konkreetse kuupäeva, 30. jaanuari juurde jõuti. Piret Hartman selgitas, et see on Tallinna Kirjanduskeskuse ettepanek, et see oleks just nimelt Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval. Kuna tegu on kirjanikuga, kelle teoste ja nimega on ilmselt kõik Eesti inimesed kursis, siis sellist debatti, kes oleks kõige tähtsam kirjanik, ei avatud. Leiti, et Anton Hansen Tammsaare on sümboolne inimene, kelle ümber kirjanduse päev üles ehitada.

Üllar Saaremäe esitas samalaadse küsimuse, nagu täna, mida te kuulsite, meie rahvakirjanik Andrus Kivirähu poolt, kes rõhutas just nimelt vaba päeva. Lugupeetud minister vastas enam-vähem nii, nagu ka täna. Taas kord ei hakka seda kordama. Küll kommenteeris Katre Väli, et vaba päeva andmine ei olnud arutelul ja see oleks tähendanud hoopis teistsugust debatti. Ka mõjude hindamine oleks olnud hoopis teisel tasandil. Ja tõi näite, et Lätis on laulupeojärgne päev vaba päev, sest neil on laulupidu reeglina pühapäeva õhtul ja öösse välja kulgev kontsert. See on neil pikk traditsioon. Eesti puhul oleks see tähendanud erinevaid liikuvaid vabu päevi, sest laulupidu teadupärast ei ole fikseeritud kuupäeval, samamoodi ka tantsupidu.

Toomas Kivimägi märkis, et printsiibis on mõnevõrra skeptiline kõikvõimalike tähtpäevade lisamisega, sest ei suudeta panna piiri. Aga kui juba lisamiseks läks, siis tema suurim igatsus on olnud selle järgi, et 1. september oleks riiklik tähtpäev. Ta uuris, miks ei kaalunud see üles konkurentsi näiteks omavalitsuspäevaga, mis on riiklik tähtpäev. Piret Hartman märkis, et seda võiks kindlasti kaaluda ka poliitikud ise. Ta selgitas, et tema vastutusvaldkond on hetkel kultuur ja tema tunnetus on, et kultuuri tähtsust ühiskonnas tuleb rohkem rõhutada ja sellest tuleb rohkem rääkida.

Paul Puustusmaa lausus, et temal pole kultuuri vastu midagi. Ta märkis, et Tammsaare on sündinud 1878. aastal. Ja et kui oleks olnud, et Tammsaarel tuleb juubel, siis oleks ju väga sobiv hetk olnud selle päeva lisamiseks, aga kuna juubelit ei ole, on vaid lihtsalt sünnipäev, siis tekkis tal küsimus, miks just nimelt nüüd. Katre Väli selgitas taas kord, et ettepanek tuli Tallinna Kirjanduskeskuse poolt, mis hõlmab Anton Hansen Tammsaare muuseumit ja Eduard Vilde Muuseumit. Jaak Valge otsustas Üllar Saaremäele öelda, et Anton Hansen Tammsaare on kindlasti Eesti kõige olulisem kirjanik. Ja võiks ka seda teada, et 30. jaanuar on Õpetatud Eesti Seltsi asutamise päev. Ja õpetatus tähendas toona eesti kirjandust.

Mihhail Stalnuhhin märkis, et tegu on igati positiivse initsiatiiviga, aga et kultuuril on veel erinevaid valdkondi, nagu muusika, skulptuur, maalikunst ja nii edasi. Ta uuris, kas Kultuuriministeerium plaanib edasi liikuda selles suunas, et teeks veel mõned tähtpäevad konkreetsete kunstiliikide auks. Piret Hartman tõdes, et selle peale tuleb kindlasti mõelda. Muusikapäev ja teatripäev juba on olemas ning lõimumise valdkonnas on ka rahvuste päeva tähistamine olemas, nii et mitmeid päevi on juba tänaseks olemas.

Tõnis Mölder märkis, et on olemas emakeelepäev, mis tema arvates kätkeb kogu seda temaatikat endas kokku. Kahtlemata on iga valdkond erinev ja tähtis, aga igale valdkonnale ja eraldi päeva tegemine on populistlik samm. Ta uuris, et mis on väga selge põhjendus, et tulla välja just selle päevaga eraldi, arvestades, et ometi on olemas emakeelepäev. Ta tunnetas, et tegu on väga selgelt populistliku sammuga ja küsis, kas ei kaalutud, et jääb ainult emakeelepäev ja eraldi tähtpäeva ei olegi vaja, et sellega välja ei tuldaks. Piret Hartman vastas, et kindlasti ei ole tegu populistliku sammuga, mis oleks tulnud ministrite või ministri või poliitikute või poliitikute poolt. Tegemist on väga selgelt valdkonna seest tuleva vajadusega. Selliseid tähtpäevi ei ole tegelikult aasta jooksul väga palju juurde toodud. Katre Väli lisas, et nii nagu seletuskirjas on välja toodud, siis tõesti on olemas emakeelepäev, aga selleks, et osutada kirjandusele eraldi tähelepanu, tuleks eraldi välja tuua ka kirjanduse päev.

Toomas Kivimägi märkis, et valdkonna initsiatiivi tuleb kindlasti tunnustada, seda enam, et tegemist ei ole raha nõudva ettevõtmisega, ei maksa riigile midagi, aga läheb selle eest korda väga paljudele inimestele, kes valdkonnas töötavad. 

Lühidalt sellelaadne diskussioon. Siis tegi Eduard Odinets esimehena menetlusotsuste ettepanekud. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. novembril 20[2]2. aastal, konsensuslikult. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, vastu oli vaid 1 – Tõnis Mölder. Teised – Toomas Kivimägi, Eduard Odinets, Paul Puustusmaa, Üllar Saaremäe, Mihhail Stalnuhhin, Jaak Valge ja Mart Võrklaev – olid poolt. Eduard Odinets tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 11. novembri. Tavapärasest lühem muudatusettepanekute tähtaeg, et jõuaks veel sel aastal seaduse vastu võtta. Oluline on, et ei jääks viimasele hetkele, et inimestel oleks võimalik ka tähistamist ette valmistada. Otsustati teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 11. november, konsensuslikult. Eduard Odinets tegi ettepaneku määrata põhiseaduskomisjoni esindajaks Üllar Saaremäe. Jaak Valge tegi ettepaneku määrata põhiseaduskomisjoni esindajaks Jaak Valge. Hääletati. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Üllar Saaremäe, poolt oli 5: Toomas Kivimägi, Eduard Odinets, Üllar Saaremäe, Mihhail Stalnuhhin, Mart Võrklaev, ja vastu: Tõnis Mölder, Paul Puustusmaa ja Jaak Valge. Aitäh!

10:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimus. Marko Šorin, palun!

10:53 Marko Šorin

Tänan, juhataja! Hea Üllar! Ma küsin jätkuvalt selle Eesti Lipu Seltsi kohta. Kuna ka esineja pinginaaber Tarmo Kruusimäe on selle seltsi liige, siis võib-olla on ka kuluaarides või pingis omavahel arutatud, kui hea mõte on kirjanike päeva puhul lippu heiskama hakata. Mitte seda ma ei taha öelda, et see oleks mingi halb mõte. Lihtsalt, kuna juttu oli juubelitest, siis mulle tuli ootamatult meelde, et järgmine aasta, kui võib-olla on esimene lipupäev, on 90 aastat hoopis ühest teisest sündmusest möödas, mille peale mõned väikese vuntsiga mehed võivad heameelt tunda. Aga see selleks. Kas on olnud Eesti Lipu Seltsi liikmetega mujal juttu? Ma nägin, et ministrit pisut üllatas, et selline selts olemas on. 

10:54 Üllar Saaremäe

Suur tänu küsimuse eest! Kõige lihtsam oleks vastata, et seda me komisjonis ei arutanud. Aga mina olen teadlik, et selline selts olemas on. Oma pinginaabriga me kahjuks räägime tihtilugu teistel teemadel, aga võtame selle kindlasti jutuks. Nagu me teame, on Kruusimägi suur tubakatoodete teema asjatundja ja see läheb eelkõige meil jutuks. Aga tänan küsimuse eest, minu meelest on asi kaalumist väärt.

10:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jaak Juske, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

10:55 Jaak Juske

Austet istungi juhataja! Hea Riigikogu! Hea Eesti rahvas! See seaduseelnõu on kindlasti selle Riigikogu koosseisu kõige ilusam rahvuslik eelnõu. Eesti riigi ülesanne on teatavasti hoida Eestit, mitte ühegi teise riigi ülesanne ei ole hoida Eestit. Kindlasti see eelnõu seaduseks saades aitab kaasa sellele, et eesti keel ja kultuur võiks kesta läbi aegade, igavesti. Sest tõepoolest, ta aitab hoida, arendada ja tutvustada eelkõige, propageerida meie ilusat emakeelt ja meie ilusat tantsu‑ ja muusika‑, laulupidude traditsiooni.

See, mis teeb meist paljuski eestlased, see, mis liidab meid ühiskonnana, on eelkõige eesti keel. Mis saab olla ilusam kui eesti keeles kirjutatud tekstid, teosed, romaanid, luuletused. Eesti kirjandus kindlasti väärib oma lipupäeva ja minu arust on ka väga õigesti valitud just nimelt meie võib-olla kõige kuulsama kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnikuupäev või sünniaastapäev selleks, et võiksid Eesti lipud lehvida meie kirjanduse ja kirjanike auks. Sest on ju ka oluline, et me loeksime rohkem eestikeelseid tekste, meie kirjanikke, et me neid tunneksime. Eesti kirjanduse päev, eelkõige veel niimoodi rõhutatult lipupäevana aitab sellele kõigele kindlasti kaasa.

Nüüd see teine pool seadusest, mis puudutab seda, et võiks olla lipupäevad ka meie laulupidude ja tantsupidude päevad. Jällegi väga õige mõte, väga õige algatus, sest kaasaegne eesti rahvas on ju laulupidude tuules sündinud. Seesama esimene eesti laulupidu 1869 Tartus, seal me sõna otseses mõttes laulsime ennast kaasaegseks eesti rahvaks ja enam kui 30 aasta eest laulva revolutsiooni tuultes me taastasime oma iseseisvuse. Et kindlasti jällegi väga õige mõte seda pidu, kus eesti rahvas tuleb kokku, tähistada ka lipupäevana.

Nüüd siin saalis kõlasid minu arust veel mõningaid hääd mõtted, et neid lipupäevi võiks kindlasti olla rohkem. Aga need ei tohiks olla mitte lihtsalt lipupäevad, vaid seal peab olema ikkagi väga tugev sisu ja me peame neid päevi targasti kasutama, et ühte või teist meie ühiskonnas olulist asja tutvustada, propageerida, seda märgata rohkem. Lipupäevi võiks rohkem olla.

Ja teine, minu isiklik veendumus on see, et meie laulu‑ ja tantsupidude päevad peaksid olema mitte ainult lipupäevad, vaid peaksid olema ka vabad päevad, et Eesti rahvas saaks muretult tulla kokku üheskoos laulma ja tantsima, seda kõike ka vaadata, kaasa elada, et me tõesti saaksime tunnetada ennast ühtse rahvana. Minu arust on see mõte, millega võiks edasi minna, et need päevad peaksid olema ka riiklikud pühad ehk vabad tööpäevad.

Nüüd mis puudutab seda konkreetset eelnõu, siis mulle jubedalt meeldib see, et just nimelt me saame juurde neid lipupäevi, et meie maailma kõige ilusam rahvus‑ ja riigilipp võiks veel rohkematel päevadel üle Eesti lehvida, et me võiksime Eestis tunda rohkem rõõmu. Ja loomulikult on oluline teha tööd, et meie ilus lipp võimalikult paljudel majadel ja hoonetel võiks vabalt lehvida. Ma väga loodan, et see seadusemuudatus saab kiiresti seaduseks, et Eesti lipud võiksid lehvida, et me võiksime tunda üheskoos rõõmu Eestist, meie kultuurist, meie keelest. Elagu Eesti! 

11:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Margit Sutrop, palun! 

11:00 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Reformierakond toetab pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse täiendamist kahe uue päevaga, mil heisatakse meie ilusad sinimustvalged lipud. Usun ka omalt poolt, et need valitud päevad, just eesti kirjanike päev Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril on hästi valitud. Ma põhjendaksin seda paari sõnaga.

Tammsaare on üks neid kirjanikke, kes on Eesti tüvitekstide autor. Tüvitekstid on need tekstid, millel seisab kultuur, millel seisavad traditsioonid ja millel põhineb meie identiteet. Tüvitekstide puhul on ka üks teine probleem: seesama mainitud rahvakirjanik, rahvakirjanik Kivirähk on öelnud, et Eestis on probleem, et väga paljudele tekstidele, kirjanduslikele tekstidele följetonides viidata ei saagi, sest rahvast neid tekste ei tunne. Peale Tammsaare "Tõe ja õiguse" ja Oskar Lutsu "Kevade" ei saa kunagi kindel olla, et kui ta nalja teeb ja mõne viite teeb, siis tegelikult inimesed ka need tegelased või tekstid ära tunnevad. Aga on hea, et Tammsaaret siiski veel tuntakse.

Ma tahaksingi oma lühikeses sõnavõtus öelda seda, et meil ei ole tähtis mitte ainult see, et me hoiaksime oma traditsioone ja edasi kannaksime, vaid et me looksime neid pidevalt uuesti ja nende sümboli väärtusega asjadega, nagu laulu- ja tantsupidu ja ka lugemine ja kirjandustekstid, igapäevaselt tööd teeksime. Laulu- ja tantsupidude puhul on koroonaaeg andnud inimestele hirmutunde, et kuidas see traditsioon edasi elab. Olgu selleks siis laulu- ja tantsupeojuhtide või huvihariduse õpetajate palgamured või järelkasv – need on asjad, millega igapäevaselt peame tegelema. On hea meel, et täna kultuurikomisjoni väljasõiduistung toimub balletikoolis, kus me tegeleme huvihariduse küsimusega ja ka õpetajate järelkasvu küsimusega. Aga ka lugemine ei ole midagi sellist, mis on enesestmõistetav.

Kahjuks on nii, et meie, eestlaste kodud, mis on täis raamatuid, on andnud meile ühe hiljuti tehtud uuringu järgi küll tiitli "Pikima raamaturiiuliga rahvas". Ja see võrdlus, mis tehti, oli, et eestlastel on kodus keskmiselt 218 raamatut – palju rohkem kui meie naabritel Põhjamaades ja mõnedes maades, mis seal allpool on – ma ei taha küll kedagi halvustada, aga ühel lõunanaabril on keskmiselt ainult 27 raamatut kodudes. Aga neid raamatuid tuleb ka lugeda, ja mitte ainult lugeda, vaid ka ette lugeda. Ja siin võib-olla osutaksin ühele probleemile.

Minu hea kolleeg Tartu Ülikoolist läks hiljuti tööle põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Ja just eelmisel nädalavahetusel rääkis ta sellest, kui šokeeriv oli see, et ei viienda ega ka kaheksanda klassi õpilased ei osanud ette lugeda, kirjanditest ja kirjanduslikest tekstidest rääkimata, sest need läksid üle servade ja lause võis olla 40 rida pikk. See ei olnud saksa keele mõju, vaid sellepärast, et nad ei teadnud, kuidas lauset moodustada. Tegemist on suure hirmuga ja ei olnud tegemist mitte muu emakeelega lastega, vaid eesti emakeelega lastega, kelle keeletundlikkus ja tekstiloome oskused käivad alla.

Raamatud on eluviisi osa ja seesama uuring, mis andis meile sellise hea tulemuse – Social Science Research ajakirjas avaldatud teadusuuring –, mis ütles, et eestlased on pikima raamaturiiuliga, küsis tegelikult mitte ainult seda, kui palju on kodudes raamatuid, vaid nad tahtsid teada, kuidas mõjutab teismeliste ...

Vabandust, veel kolm minutit paluks.

11:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega.

11:04 Margit Sutrop

... kuidas mõjutab raamatute olemasolu teismelise kodus tema vaimset võimekust täiskasvanuna. Ja see teadusuuring näitas kõige otsesemat seost: raamatute olemasolu ja loomulikult selline raamatuid täis keskkond ja nende väärtustamine mõjutas mitte ainult humanitaarseid võimeid, vaid mõjutas ka reaalainetes võimekust, seda, millised olid inimeste arvutamise oskus, kuidas nad matemaatikas, füüsikas või keemias hakkama said. Me ju teame, et ka PISA uuringute järgi on funktsionaalne lugemisoskus just see, mis väga paljudel juhtudel saab kahjuks meie poistele takistuseks, et saada koolis paremaid tulemusi. Lugemisoskus on otseselt seotud ka muude intellektuaalsete võimetega.

Seetõttu loodan mina, et kirjanduse päeva tähistamine annab meile samasuguse hea võimaluse nagu eesti keele päeva tähistamine mitte ainult heisata meie lipud, vaid pöörata tähelepanu igas kodus sellele, kui oluline on ettelugemine. Meil on kindlasti kirjandusinimestel häid mõtteid, kuidas korraldada sarnaselt, nagu eesti keele päeval tehakse ERR-i kaudu üleriigiline etteütlus, ka ettelugemise talgud. Ja ma arvan, et selles mõttes see ei ole mõtet pahandada, et tuleb kirjanduse päev, aga ei tule maalikunsti või arhitektuuri päev, sest kõik algab raamatust. Palju jõudu ja edu meile kirjanduse ja laulmise ja tantsutraditsioonide hoidmisel, taasloomisel ja kodudes nende väärtustamisel! Aitäh teile!

11:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riho Breivel, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

11:07 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lipul on väga sümboolne tähendus. Lipp on tegelikult see, mille all on mindud lahingusse, mille all on surma mindud ja mis on tõstnud eneseteadvust kõikidel nendel inimestel, kes selle lipu all on läinud lahingusse. Aga lipul on loomulikult ka see väärtus, millest me täna räägime – seesama kirjanduse päev, seesama meie laulupidude traditsiooni kandmine. Meie erakond kindlasti toetab antud eelnõu.

Me peame aru saama, et lipupäevade sisseviimine ei ole mitte liiast, vaid see on meie sisemise tunnetuse tõstmise küsimus. See on vaimsuse küsimus, ja vaimsus on tegelikult see, mis kasvatab tahet. Kui puudub vaimsus, siis ei ole tahet, aga vaimsust saame me mobiliseerida erinevate sümbolite kaudu, sest inimese teadvus on juba niimoodi paika pandud, et ta võtab omaks teatud sümbolite kaudu tekkivad lahendused. Ja see, kui neid lipupäevi on rohkem, minu meelest mitte ei devalveeri lippu, vaid see annab lipule jõudu, annab meile kõigile jõudu. Mida rohkem me oma lippu austame, mida rohkem me suudame seda anda edasi oma tulevastele põlvedele, seda tugevamalt me koondume selle lipu alla, ja samuti nende päevade kontekstis.

Enn Eesmaa ettepanek, et seda asja peaks tõesti läbi meedia, läbi rahvusringhäälingu hommikuti lausa välja ütlema, sest selles ongi probleem, ma olen sellele mõelnud, kuidas saaksid inimesed aru, miks on lipud väljas, sest tihtilugu kiire elutempoga unustatakse ära tegelikult põhjus. Kui me seda põhjust ei toonita tugevamalt, siis meil kaob ka see, kuidas öelda, vaimsuse pool sealt ära. Nii et aitäh hea ettepaneku eest! Ja aitäh nendele, kes koostasid selle eelnõu! Läheme edasi oma Eesti riigi, Eesti rahva ja Eesti lipuga. Aitäh!

11:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Üllar Saaremäe, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

11:10 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Ma alustan 101 aasta tagant. Mitte alati ei ole kõik siin saalis nii ühte meelt kui täna. Ja see peegeldub 1921. aastal August Alle poolt kirjutatud luuletuses "Eesti päev". Kui te seda nüüd hoolega kuulate, siis ütlen ma, et mul on hea meel, et täna, 101 aastat hiljem on vähemalt midagi muutumas, aga mitte palju, aga vähemalt selle eelnõu suhtes küll. "Ma vaatlen erakondade solgivedu / riigihuvide hobustel. / Ma vaatlen rahvajuhtide malgavõitlust / peaministri auto ja (au)järje pärast / ja mõtlen: / ah, see on siis iseseisev ja rippumatu, / vaba Eesti! / Iseseisvus selleks, et olla kindral, olla minister? ... / Vaid suurte nimede register / kabineti kriiside ajaloos / olgu me troost! Kunstsõnniku kottidel / pole vaja kõrget katust – / siin niigi hea onupoja-rottidel, / karjeristidel, ilalakkujail, / aate ja vaate rendile pakkujail ... / [Ent] kunsti ja kirjanduse matust / tuleb vist pühitseda meil / neil iseseisvuse teil." Aasta oli 1921. Ma loodan, et meil ei tule pühitseda eesti kunsti ega kirjanduse matust neil iseseisvuse teil. Minu meelest tänane eelnõu, mille poolt Isamaa igati on ja mida Isamaa toetab täielikult, on ilus märk selles päevas, kus me oleme.

Me täname idee ellukutsujaid. On kõlanud nimed Rein Veidemann, Maarja Vaino. Täname ka ministeeriumi asja tõsiselt võtmast. 101 aastat hiljem kirjutab Eda Ahi: "meie – liivlased, alliksaarlased, / punapõsised valgeklaarlased, /köhalased ja nohulased / pidevahädaohulased / okkalised, mägised, raudsed, /rabavad metsikud, tammelaudsed. / jää-ääri, töö-ööd ja ennast täis, / meie pärisorjus on päris – / ta on meil raamatuis, suudes ja päis, / kes ta kord juba sündides päris, / sõnas ja lihas ta köit mööda käis. / küllap selline saatus, kui tabab, / ühele rahvale õnne ei too – / kui me ainult, ka kaelani rabas, /ei oskaks öelda nii lihtsalt: ah soo." Aitäh!

11:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Marko Šorin, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel.

11:13 Marko Šorin

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Loomulikult on tore, kui me arutame selle üle, et sinimustvalget meie tänavatel rohkem näha oleks. Aga kasutan seda tribüüni praegu selleks, et väljendada muret senise lipukultuuri seisu üle. Miks ma küsisin mõlema küsimuse ajal Eesti Lipu Seltsi kohta? Eesti Lipu Selts on asutatud 2004 ehk 18 aastat tagasi. Ja eesmärgiga just nimelt edendada Eesti lipukultuuri, läbi selle ka Eesti riiklust, kasvatada patriotismi meie noortes ja inimeste hingedes üldse.

Miks ma väljendan muret? Sellepärast, et üks asi on meie, riigikogulaste poolt lisada lipupäevade nimistusse veel mõned päevad, mis on kahtlemata hea algatus, kuid andkem sellele ka sisu. Miks ma mainisin ära, et Eesti lipu päeval, 4. juunil 2017 olid kohal mõlemad Riigikogu liikmed? Kes sellest nüansist aru sai, see sai. Need mõlemad liikmed olid Eiki Nestor, kes oli tookord Riigikogu esimees ja tal oli pidada tseremoonia ajal kõne, teine olin mina. Rohkem meie kolleege sellel päeval ei olnud. Samas seda Eesti lipu päeva on tähistatud Kuberneri aias juba aastaid. Kohal on tavaliselt olnud Eesti Vabariigi president, mitmed õpilasseltsid, üliõpilasseltsid, aga keda ei ole, on riigikogulased. Selle tõttu ma rõhutangi: andkem sellele sisu, millest me räägime säravate silmade ja kõva häälega, sest initsiatiiv hakkab meist kõigist endast.

Meil on Eestis üks liberaalsemaid lipuseadusi: mitte kedagi ei saa karistada sellepärast, et ta lipupäeval või riigipühal on jätnud lipu heiskamata. Küll aga kui me käime ka 24. veebruaril, mis oleks ju kõige-kõige olulisem päev, tänavatel ringi, siis paraku sinimustvalgeid ei lehvi nii palju, kui võiks eeldada.

Nii et, veel kord: see on tore, see on hea, et me väljendame oma initsiatiivi, lisame lipupäevi, aga andkem sellele ka sisu. Suur tänu, tänan tähelepanu eest!

11:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõik fraktsioonid on läbirääkimistel osalenud, seega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 635 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine ongi lõppenud. Muudatusettepanekute esitamise kuupäev on käesoleva aasta 11. november kell 16.00.


5. 11:16 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (652 SE) esimene lugemine

11:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Läheme tänase viienda ja viimase päevakorrapunkti arutelu juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 652 SE esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liige Jaak Aab.

11:17 Jaak Aab

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed, nii palju kui teid saalis on ja kuskil võib-olla ekraanide taga! Mul on au teile tutvustada esimesel lugemisel Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadust. Seaduse eesmärk on langetada pliivaba bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärasid ning ka eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäärasid Euroopa Liidus kehtivate miinimummääradeni. Samadel põhjustel vähendatakse eelnõuga samadele tasemetele nende kütuste komponentide aktsiisimäärad ja samuti diislikütusega võrreldavate kütuste aktsiisimäärad. See on olnud niimoodi tavaks, et aktsiisimäärad liiguvad kõigi nende kütuste osas ühtemoodi. Ja kui langetame lihtsalt diisli ja bensiini aktsiisimäärasid, siis tuleb ka nendele teistele kütustele kindlasti vastavat langetust rakendada.

Kuidas need määrad siis muutuvad? Võrreldes praeguse, praegu kehtiva seadusega, teeme ettepaneku langetada pliivaba bensiini aktsiisimäära 563 eurolt 359 euroni 1000 liitri kohta, diislikütuse aktsiisimäära 370 eurolt 330 euroni 1000 liitri kohta, eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära 100 eurolt 21 euroni 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta, kerge kütteõli aktsiisimäära 372 eurolt 330 euroni, raske kütteõli aktsiisimäära 422 eurolt 374 euroni ja põlevkivi kütteõli aktsiisimäära 414 eurolt 367 euroni, ja kõik see kehtib 1000 liitri või 1000 kilogrammi kohta.

Milleks see ettepanek on oluline? Kõigepealt ma tuletan veidi meelde seda eelmist kriisi, mis kipub meelest minema. 2020. aastal Jüri Ratase juhitud valitsus tegi ettepaneku koroonakriisis majanduse toetamiseks ja inimeste paremaks hakkamasaamiseks langetada aktsiisimäärasid. Need ongi need kehtivad soodusmäärad. 2021 neid pikendati ja ma tean küll, et valitsus ka praegu kavatseb pikendada. Kui me võrdleme aga koroonakriisi, mis tegelikult inimeste sissetulekute ja ettevõtete hakkamasaamise suhtes ei olnudki nii keeruline kui praegune energiahindade tõusu ja inflatsioonikriis – no me kuuleme iga päev uudiseid, kuidas ettevõtjad hakkavad oma uksi kinni panema, töötajaid lastakse lahti, toimetulekutoetuse saajate arv on mitmekordistunud, toiduabisaajate arv on mitmekordistunud. Ka tolles koroonakriisis ei olnud see ju ainuke võluvits, see oli üks osa komplekssest meetmete paketist, tuletan meelde. Siis me andsime ka palgatoetusi, et ettevõtted ei peaks töötajaid vabastama. Toetasime ettevõtjaid, kultuuriasutus, riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi erakorralise raha ja investeeringurahaga. Selle tulemus oli ju see, et Eesti väljus koroonakriisist majanduse mõttes kõige tugevamana praktiliselt Euroopa Liidus.

Ja mis on juhtunud nüüd aastaga, eriti viimase poole aastaga? Kuna toetusmeetmeid, mis tähendavad kompleksset paketti, nii energiahindade leevendamiseks toetuste andmist, mida me tegime eelmisel kütteperioodil nii ettevõtjatele kui kodutarbijatele, aga ka tarbimismaksude määrade langetamist, mida ka see eelnõu kannab. Me oleme teinud ettepaneku langetada ka käibemaksusid energiakandjate, kütuste puhul, oleme teinud ettepaneku langetada toiduainete käibemaksu. Neid ettepanekuid me oleme teinud jätkuvalt alates eelmisest sügisest, olles Reformierakonnaga valitsuses, ja nüüd jätkuvalt kevadel soovisime lisaeelarvesse lisada toetusmeetmete paketti, millega Reformierakond nõus ei olnud ja selle ära blokeeris. Ja nüüd, olles Riigikogus, oleme teinud ka erinevaid ettepanekuid, mida ma siin täna ka nimetasin, mis koosmõjus annakski lahendada seda probleemi: pidurdaks inflatsiooni, jätaks inimestele rohkem raha kätte, aitaks ettevõtetel see raske aeg üle elada ja ei korjaks riigikassasse kõrgete energiahindade pealt meeletult makse, mida siis kangelaslikult kuskile valitud sektoritesse tagasi antakse. Aga need valitud sektorid on need, mis Eesti majandust palju ei toeta. Mul ei ole midagi vastu õpetajate palga tõusule, peretoetuste tõusule, mis aitab neid perekondi hakkama saada kindlasti kuidagipidi vähemalt selles kõrges hinnatõusus. Aga puudub selle põhjuse ravi. Energiakandjate hinnatõusud ja inflatsioon. Need põhjused on mujal ja tegeleda tuleb põhjusega, mitte tagajärgede natukese kustutamisega, nagu tulekahju puhul. Seda tulekahju kahjuks ei suuda kustutada, ükskõik kui palju me sinna ka nendest kokkukogutud maksudest tagasi ei püüa panna. Jah, leevendame küll, aga see põhjus on käest ära läinud. Inflatsioon on juba nii kiire, selle mõjud majandusele ja inimestele on väga-väga rasked. Mina ei oska prognoosida, millal me sellest välja tulema. Sellepärast me teemegi ettepaneku neid erinevaid meetmeid rakendada, ja ka see eelnõu on suunatud sinna, et hakkame ometi midagigi tegema. Sest muidu on väga hilja.

Juba on võrreldud 2009. aasta majanduskriisiga. Ma arvan, et ega me kaugel sellest ei ole. Me küll tahame leida märke inimeste hoiuste suuruses, küll mõnes muus asjas, et ta ei tule päris nii hull, aga ega ka majanduseksperdid ei oska seda prognoosida. Ja Rahandusministeerium, kes tegi prognoosi järgmise aasta maksutulude suhtes augustis, ka majandusprognoosi, oli juba septembris, ka need spetsialistid‑eksperdid olid ise pessimistlikumad, ehk nad juba kahtlevad, kas see prognoos üldse ellu läheb. Ehk kas ka need rahad, mis järgmise aasta eelarves on laiali jagatud või jagame siin, üldse realiseeruvad. Need maksutulud ei pruugi laekuda, sest majanduse jahtumine on palju kiirem, kui ka selles augustikuu prognoosis ette nähti.

Aktsiisieelnõu saatusest veel nii palju, et kevadel me siin ka umbes taolist üht eelnõu lugesime. See oli Isamaa eelnõu, mis jõudis ka saali. Vaatan siin just Isamaa Riigikogu liikmetele otsa, keda küll saalis ei ole, et järjepidevuse mõttes võiks samasuunalist eelnõu ka koalitsiooni sees toetada, sest noh, ütleksin nii, et suure aplombiga välja reklaamitud elektriturureform pole realiseerunud. See universaalteenus ei aita suurt mitte kedagi. Ma vaatasin ka oma arvelt, et üle 20 sendi kilovatt-tunni kohta, mis oli kallim kui börsipakett, oli oktoobri hind. On öeldud, et me üritame seda laiendada mikro‑ ja väikeettevõtetele, ka kohalikele omavalitsustele, aga see on mitu-mitu korda kallim, kui siin paar aastat tagasi elektri hind oli, ja paistab, et see hind, mis praegu on kehtinud, mis ei ole ju olnud väga palju kõrgem – jah, siin august oli niisugune eriline –, on juba praegu mõjunud ettevõtjatele väga kehvasti. Kui oleks jätkatud kevadest saadik toetusmeetmetega, mida on teinud enamik Euroopa Liidu riike, neid numbreid on siin ka räägitud: mõni riik 6% SKT-st, meie lähim naaber 3,2% SKT-st, aga Eesti on pannud selleks ainult 0,5% SKT-st.

Kutsun teid jätkuvalt mõtlema Eesti riigi majanduse ja inimeste käekäigu peale, tuleviku peale. See on nagu lumepall: kui me siin kuidagipidi sekkuda ei kavatse, siis me jõuame väga kehvade aegadeni juba järgmisel aastal, ülejärgmisest aastast ei julge üldse rääkida. Nii et kutsun teid seda eelnõu toetama, nii nagu ka teisi ettepanekuid, mis aitaksid hinnatõusudega paremini hakkama saada nii ettevõtjatel kui inimestel. Aitäh!

11:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

11:27 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Konkurentsikeskkond ei ole ainult sõnakõlks, see on töökohad, need on palgad, sissetulekud, inimeste toimetulek. 2018 on juba Reformierakonna rahanduspoliitika käilakuju Jürgen Ligi öelnud, et me ei peaks vaatama nii palju turuhinda, vaid peaks rohkem jälgima, kuidas käituvad meie naabrid. Kas selle eelnõu menetlemisel seda argumenti siis ka väga hinnati, et vaadata just seda konkurentsikeskkonda, majandusruumi tervikuna ja kuidas meie naabrid käituvad?

11:27 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Eks Euroopa Liidu liikmesriigid on käitunud erinevalt. Me ei saa siin vaadata ka ainult aktsiise. Väga paljud Euroopa Liidu liikmesriigid on langetanud kas siis ajutiselt vähemalt tarbimismakse, nii käibemakse kui aktsiise, seda tegi ka Soome näiteks ja Rootsi. Leedu, Läti. Läti on lähenenud natukene teistmoodi, ta on vähendanud seda kütuse hinda biolisandi arvel, aga seal on natuke teine süsteem ja seal on seda võimalik teha. Eestis see ei pidavat niimoodi mõjuma, nii räägivad eksperdid. Nii et mingeid meetmeid, aga me ei saa vaadata ainult aktsiise, me peame vaatama kogu paketti, ka aktsiis, käibemaks ehk maksupoliitika ei ole ainuke võluvits. Sinna kõrvale tuleb panna erinevad toetusmeetmed nii inimestele kui ka ettevõtjatele. Siis on võimalik seda hinna nii kiiret tõusu leevendada ja kindlasti ka pidurdada. Nii et see on nagu see eesmärk. Siin on palju kirjutatud, te olete ise ka lugenud, enamus Euroopa Liidu liikmesriike on kasutanud toetuspakette, mille üks osa on ka maksude langetamine, tarbimismaksude langetamine.

11:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Šorin, palun!

11:29 Marko Šorin

Tänan, juhataja! Hea esineja! Toetuse maksmine on kindlasti vähem efektiivne kui inimeste toimetulekusse panustada kuidagi teisiti. Vähemalt mulle tundub, et kui aktsiisi alandada, siis on toimetulek kindlasti parem, sest kütuse hinnad, elektri hinnad on kõikide kaupade-teenuste sisendiks kohe kindlasti ja mõjutavad absoluutselt kõiki lõpptarbijaid. Aga kas teil oleks jagada teavet, milline olukord Eestis valitseb vaesuse osas? Sellist statistikat ikka aeg-ajalt tehakse. Kas meil on pilt läinud viimasel ajal paremaks või järsku on juhtunud, et ta on läinud kehvemaks?

11:29 Jaak Aab

Täna avaldati need numbrid. Ma väga detailselt kõike meelde jätnud, aga suund on seal olemas. Ma eile siin parasjagu just andsin üle ühte pensionikindlustuse seaduse eelnõu, kus me soovitame ka just eakate sissetulekute suurendamiseks pensioni erakorraliselt tõsta, teha seda järjepidevalt neli aastat järjest. Ja siis ma vaatasin neid numbreid. Eelmine aasta oli suhtelises vaesuses 48% ja just üksi elavatest üle 65-aastastest pensionäridest eelmine aasta oli 78%. No näiteks see üle 65-aastaste eakate suhtelise vaesuse määr on tõusnud üle 4% ühe aastaga. See on päris suur hüpe: üle 82% üle 65-aastastest üksi elavatest eakatest on suhtelises vaesuses. Nii et kõik need numbrid näitavad tegelikult seda – ma mainisin siin ka toimetuleku toetuse saajate arvu, ka toiduabi saajate arvu – need numbrid selgelt näitavad, et inimesed on jäänud hätta oma eluga toimetulekul. Suhteline vaesus kindlasti on kasvanud juba ühe aastaga päris mitu protsenti.

11:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tõnis Mölder, palun!

11:31 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu hinnangul on tegemist hea eelnõuga. Esiteks sellepärast, et tõesti, Eesti on täna Euroopa kõige suurema inflatsiooniga riike, mis tähendab seda, et inimeste ostujõud ja ostuvõimekus langeb päev-päevalt ja inimesed satuvad üha enam raskustesse, majandusraskustesse, mis tähendab seda, et sotsiaalprobleemid suurenevad. Inimesed käivad sagedamini just nimelt abi otsimas läbi omavalitsuste sotsiaalosakondade, inimesed ei tule enam ots otsaga oma pere eelarvega kokku. Ja kindlasti, ma arvan, just nimelt kütuse- ja diisliaktsiisi langetamine on see, mis aitab ka kõigi teiste sisendhindasid langetada.

Minu küsimus teile on see: kuidas see eelnõu tagab selle, et ka päriselt posti peal meil see kütuse hind langeks? Alati kriitikute nool on selles suunas, et jah, aktsiisi võib langetada, aga lõpphindadesse see ei jõua. Kuidas me seda garanteerime?

11:32 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Kui me räägime konkreetselt praegu sellest ettepanekust, mis meie teeme sellel hinnatasemel, kus praegu bensiini postihind on tanklates, siis see tähendaks umbes 24 sendi langetamist selles lõpphinnas, mis me seal kütusetanklas näeme. Ja seda on praktiseeritud erinevates riikides. Tihtipeale küll tehakse see mööndus, et seda peab alati kaaluma, kas seda tehakse lühiajaliselt, kui on prognoositav ka kuskile edasiliikumine.

No ma toon selle lühiajalise näite. 2020 me soodusmäärad rakendasime, ja nüüd nii meie Reformierakonnaga valitsuses olles, noh, alguse sai see sellest valitsusest, kus olid Keskerakond, EKRE, Isamaa, kõik valitsused pikendavad seda, sest see on tegelikult aidanud, sealt välja on tulnudki. Mitte keegi ei taha momendil, kus järgmine kriis on peal ja veel suurem majanduslikus mõttes kriis on peal, uuesti tõsta. Meie ettepanek on viia need määrad miinimumini, kuna meie hinnangul praegune kriis majandusele ja ettevõtetele mõjub palju hullemini, kui oli koroonakriisi mõju. Sellepärast me tahamegi viia selle aktsiisimäärad miinimumini. 

See on kindlasti sisend kõikidesse hindadesse ja kindlasti mõjutab kogu hinnatõusu taset. Ja kui väita, et see kuidagi lõpphinnas ei kajastu, siis seda on ümber lükanud paljud eksperdid ja spetsialistid – see kajastub lõpphinnas. Võib-olla väga pikas ajas see ei pruugi olla sama mõjuga, ma möönan seda, seda on ka eksperdid öelnud, aga mingi aastane või kaheaastane periood võib olla küll see, kus sellel kindel mõju on.

11:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Dmitri Dmitrijev, palun!

11:34 Dmitri Dmitrijev

Lugupeetud ettekandja! Eurostati andmetel tõusis Eestis aastaga elektri ja gaasi hind Euroopa keskmisest mitu korda rohkem. Ja just eile siin suures saalis arutasime olukorda, kus suured tööstusettevõtted juba hakkavad oma uksed kinni panema ja koondavad ka oma töötajaid. Vaatasime ka olukorda, kus ka meie naabrid, näiteks Leedu ja Läti, toetavad nii ettevõtteid kui ka inimesi suuremate kriisitoetustega. Leedu näiteks eraldas selleks oktoobrikuu seisuga 6,6% SKP-st, Läti 3,2%, Eesti ainult 0,5%. See eelnõu on kindlasti nii ettevõtete kui ka inimeste toetamiseks mõeldud. Aga oskad sa öelda, miks Eesti tahab eristuda kriisiolukorras selle poolest, et me ei toeta oma ettevõtteid ja seega ka Eesti majandust?

11:35 Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma siin ka mõned ajad tagasi tõin selle võrdluse, et kui me näeme uudistes, siis sealt loeme välja, et Leedu ja Läti börsihinnad on kõrgemad ehk neil on probleeme tootmisvõimsustega, oli seda talve tippudel, on isegi olnud ju nüüd ka suve ja sügise tingimustes, aga see hind, mis jõuab lõpptarbijani, on hinnatõus olnud kaks korda väiksem kui Eestis. Kuidas see niimoodi juhtub? Aga sellepärast, et seal on rakendatud toetusmeetmeid, leevendusmeetmeid. Nii et kui me võrdleme isegi Läti ja Leeduga, on Eesti elektri hinna tõus lõpptarbijale olnud pea kaks korda, no hea küll, 80% oli vist see number, kui päris aus olen, päris kahte korda ei ole, aga 80% kiirem. Ja ega siin midagi teha ei ole.

Millegipärast Reformierakond arvab, et nemad on kõige targemad maailmas. Nii arvati 2009. aastal, nüüd arvatakse jälle. Ei tegeleta nende põhjustega ja kui keegi teeb neid ettepanekuid, siis neid ei toetata. Tegime vastavasuunalisi ettepanekuid ka Reformierakonnaga valitsuses olles. Ütleme, see toetuste pakett, mis siiski aitas nii inimesi kui ettevõtjaid, tuletan meelde, et ettevõtjad said võrgutasud vähemalt alandatud ettevõtjate jaoks ja need arved olid väiksemad, eelmine kütteperiood elati üle, aga see nõudis ka pingutust. Aga kuna alates kevadest ükski toetusmeede ei jätkunud, mida oleks pidanud tõsiselt kaaluma, mida me soovisime näiteks lisaeelarvesse ka lisada Keskerakonna ettepanekul, seda ettepanekut ei tahetud arvestada, öeldi, et meil on sõda, umbes niimoodi, et mis me nüüd siis niisugustest asjadest üldse räägime. Aga see sõda on jõudnud inimeste ja ettevõtjate taskusse. 

11:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun! 

11:37 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eks siin selgub riigi roll. Kui inimeste toimetulekutoetuse saajate arv kasvab, supiköögi külastajate arv kasvab, suhtelises vaesuses elavate inimeste arv kasvab 4% võrra – oli vist 4% – , siis igal juhul peaks riik ju midagi ette võtma. Üks asi on vähendada aktsiisi või teine asi toetada riigipoolseid toetusi. Ja see ei puuduta ainult eraisikuid, see puudutab ka ettevõtjaid. Ja kuidas me püüame selles konkurentsis hakkama saada näiteks ettevõtjatena? Töötukassale on esitanud 17 ettevõtet koondamislaine circa 600 töötajaga. Ja ma ütlen, et see on alles algus. Ja vaatame, kuidas teised riigid siis oma ettevõtjad toetavad. Saksamaa toetab 7,4%-ga SKP-st, Leedu 6,6%-ga, Läti 3,2%-ga ja Eesti ainult 0,5%-ga SKP-st. Varsti juhtub selline asi, et meie toidulettidel enam ei olegi Eesti toiduaineid olemas, sest teised riigid –Poola, Leedu, Läti – suudavad odavamalt toota ja nad vallutavad need letid. Me peame siin midagi ette võtma.

11:38 Jaak Aab

Tänan! Aktuaalne küsimus! No me läheme just selle toiduainetööstuse ja toitude hinna juurde ja me oleme teinud ka vastavasisulised ettepanekud riigieelarvesse. Aga see on üks sektor, tegelikult see inflatsioon ja energia hinna tõus lööb praktiliselt kõiki majandussektoreid. Need numbrid, mida sa lugesid, on õiged. Üks ja lai põhjus selleks, miks ettevõtetel on raskem ja konkurents tiheneb, on üldine majanduse jahtumine. Meil on ta millegipärast kõige kiiremini jahtunud, sest me ei ole ühtegi meedet praktiliselt rakendanud.

Teised riigid on paremini hakkama saanud majandusega, kuna seal on just nende leevendusmeetmete paketid toiminud ja toimivad praegu. Isegi selle poole aastaga me oleme kaotanud väga palju. See pool aastat ei ole nagu midagi tehtud. Kui meil oleks siin üht-teistki tehtud, siis ei oleks nii raske seis ka ettevõtetel. Ja üldine konkurents tiheneb. Kui majanduskasv langeb, siis kõigil turgudel konkurents tiheneb väga palju ja kui su sisendihind on nii kõrge, kui seda ei ole kuidagi leevendatud, siis sa selles konkurentsis hakkama ei saa.

Ei ole mina ka väga suur majandusekspert ja prognosist, aga needsamad institutsioonid, kes prognoosivad ette, ütlevad, et ongi väga raske prognoosida, sest keegi ei tea, mis selle gaasi hinnaga veel sellel talvel juhtub näiteks, mis mõjutab ka elektri hinda. Keegi ei oska täpseid prognoose öelda. Aga see, et teatud varud on ära söödud nii inimestel kui ettevõtjatel – neid varusid oli kogunenud, aga nüüd on nad läbi. See kõrge hind on juba oma lõivu võtnud ja rohkem enam ei jaksa.

Kui siin appi ei tule ja paistab, et osade jaoks võib-olla tuleb abi ka hilja, kui me siin ka mingeid meetmeid ette võtame. Aga ükskõik, mis on, me peame seda tegema ikkagi ka praegu võimalikult kiiresti. Me suudame ehk osa ettevõtjatest, majandusest päästa. Aga kui me jätkame samal kursil, kus siis näiteks needsamad kõrged energia hinnad toovad küll maksutulu sisse järgmisel aastal 1,2 miljardit rohkem, kui kevadel prognoositi, sügisel 1,2 miljardit prognoositi rohkem. Tänu sellele on riigieelarves muidugi mingid kohad ju saanud lahenduse. Aga see on väga ebaühtlane. Ettevõtjad näiteks abi ei saa. Aga ettevõtlus ja majandus on kõige alus ja ega need maksutulud... Mina oleks seekord suhteliselt kriitiline. Majandus on jahtunud kiiremini ja see maksutulu, mis on prognoositud järgmine aasta ja mis on eelarves ka ära jagatud, ei pruugi laekuda.

11:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Taavi Aas, palun! 

11:41 Taavi Aas

Aitäh, hea juhataja! Hea Jaak! Ütle palun otse välja, kes on süüdi selles, et kriisis Eestis inimesi ja ettevõtjaid ei aidata!

11:41 Jaak Aab

Aitäh, Taavi! Sa tahad mustvalget vastust. Ma võin nimetada erakonna nime, aga mul on vähemalt tunne olnud, et siin Riigikogu saalis opositsioonis olles alati võib olla natuke lihtsam ettepanekuid teha kui valitsus olles, aga ka valitsuses me, ütleme siis nii, kandsime lauale 10 ettepanekut ja neli tükki läks läbi. Seal me olime koos Reformierakonnaga. nagu teate. Kõik Eesti jälgis seda suurt madinat, mis seal valitsuses käis. Ma ei oska öelda. Nii nagu ma täna siin vihjasin Isamaale, kes on ju samasuunalise aktsiiside langetamise eelnõu kevadel sisse andnud, siis nad olid küll opositsioonis. Ma väga loodan, et neil jätkub riigimehelikkust nüüd olles valitsuses siiski ka teatud meetmeid toetada ja rakendada. Nii nagu ma ütlesin, kogu see retoorika on läinud sellele, et elektrituru reform ja universaalteenus on taevamanna ja lahendab. Me näeme, et ei lahenda. Hilja on juba! Kiiremini oleks pidanud midagi tegema, see on üks asi. Ja rohkem oleks pidanud tegema, see on teine asi. Aga taoliste ettepanekute vastu nii valitsuses kui saalis või ka komisjonides, muidugi saan öelda välja, on olnud Reformierakond.

11:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marika Tuus-Laul, palun!

11:42 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Tänaste andmete kohaselt, jah, suhtelises vaesuses elas mullu meil ligi 301 100 inimest ja seda on tunduvalt rohkem kui aasta varem. Ja kui jutt oli eakatest inimestest, siis üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis koges suhtelist vaesust 82,8% elanikest. See on ikkagi väga-väga suur number. Küsimus lähebki sinna kanti, et miks alati on nii, läbi aastakümnete, et siin jah, tõesti saalist vaadates, et Reformierakond ei taha neid tarbimismakse, kaudseid makse langetada, me oleme näinud seda, kus seda aina tõstetakse, erisused on kaotatud. See just aitaks väiksema sissetulekuga inimesi, sest nemad maksavad selle raha ära toidu ja arstirohtude arvel. Kui me praegu selle eelnõu teeks, kas see vähendaks meie rekordit inflatsiooniga Euroopas tipus olla?

11:43 Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti vähendaks see teatud osas, aga see on ainult üks ettepanek selles suunas. Neid meetmeid ja ettepanekuid ka maksude osas peaks olema kogu paketis rohkem. Me oleme siin Riigikogus need ka teinud, nagu toiduainete käibemaksu langetamine näiteks, mis on esmavajalik, mis inimesele on vaja kätte saada. Me teame, et paljud pered on tõsise valiku ees seal toidupoes juba, mida võtta, mida jätta, lihtsalt raha ei jätku ja kõik muud kulud tahavad ka katmist.

Pensionidega on see asi, miks on oluline ka need erakorralised pensionitõusud, et nendega saab kiiremini reageerida sellistele just nimelt suurtele hinnatõusudele. Sest see indekseerimine jõuab ju, noh, kui on inflatsioon praegu jah, järgmise aasta 1. aprill on indeks suurem. Aga see tuleb peaaegu aasta hiljem, on ju, pensionärile kätte. Vahepeal tuleb see aasta üle elada. See ongi tõsine. Ja need numbrid tõestavad sedasama, et see eakas inimene, kelle sissetulek sõltub sellestsamast pensionist ja pensionitõusust, tema sellel hetkel, kui see hinnatõus lööb teda, kohe suuremat tulu ei saa. Üksi elav pensionär sai selle ühekordse toetuse või 50 eurot veel ühekordne toetus. Aga kuna see inflatsioon on nii massiivne, siis see on väga väike leevendus.

Ja ma arvan, et järgmise aasta pensionitõus kokku saab olema küll muidugi 100 eurot. See on mingi 18% kokku, erakorraline pluss indekseerimine. Aga kui me lööme kahe aasta inflatsiooninumbrid kokku praegu, räägitakse sellel aastal 19%, järgmine aasta 7–8%. Kui me need kokku liidame, saame numbri 27%–28% kahe aasta jooksul. Sellele ei jõua järgi ei õpetajate palgatõus, pensionitõus ega muud toetused. See põhipõhjus selliseks keeruliseks situatsiooniks on väga suur hinnatõus, mis on meil ju ikkagi kordades suurem kui nii mõneski teises riigis, isegi suurem kui Leedus ja Lätis, kus me oleme tahtnud, et me suudame oma targa mingi majanduspoliitika ja fiskaalpoliitikaga siiski targemad olla. Paistab, et ei suuda.

11:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tõnis Mölder, palun.

11:46 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin oma teise küsimuse selles võtmes, mis puudutab ettevõtete ja ettevõtluse toetamist. Tegelikult me oleme näinud seda, kuidas viimastel nädalatel on väga paljud Eesti ettevõtjad pidanud vastu võtma raskeid otsuseid ehk alustama koondamistega, alustama ettevõtete sulgemisega. Lihtsalt tänastes tingimustes, nii kõrge elektri‑ ja energiahindade taseme juures ei ole võimalik enam sellisel kujul neid ettevõtteid lahti hoida, mis tähendab seda, et töötute arv tegelikult tõuseb. Kui käesoleval hetkel on see kuskil 6,3–6,4%, siis Eesti Panga prognoosi kohaselt on järgmiseks aastaks töötuse määr 8,6% ehk terve Rakvere linna jagu elanikke tuleb meil töötuna juurde. Minu küsimus on see: miks tänane valitsus ei taha ettevõtjaid ja ettevõtlust toetada, sest riigile oleks ju kordades odavam hoida inimene tööjõuturul kui pärast hiljem maksta neile töötutoetusi?

11:47 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Ma ei oska öelda, kas valitsus või Reformierakond, kas nad lähtuvad ka sellest nagu teatud pragmaatilisest või lausa küünilisest lahendusest. Kuna valimised järgmisel aastal on tulemas, siis las maksud laekuvad kõrgete hindade pealt, siis me saame olla head jõuluvanad ja jagada siin raha ühele, teisele ja kolmandale. Aga mis iseenesest pole tark. Jah, ma räägin, palgatõusud, peretoetused – see kõik on vaja. Aga nende tõusude vajadust hinnati kevadel kuskil, kui see asi veel nii hull ei olnud, nendes protsentides. Vahepeal on need asjad nii palju eest ära jooksnud, et tundub, et ka need tõusud enam ei aita. See põhipõhjus on ikkagi energiakandjate hinnad, mis mõjuvad kõikidesse hindadesse. Kogu see inflatsioon on nii kõrge, et siin selliste, ütleme, mis on vaja nagunii teha, palgatõusud, pensionitõusud, aga see on nagu tulekahju kustutamine, natukene suudab ära kustutada, kõike ei suuda, sest see põhjus on käest ära lastud. Aga sellega oleks tulnud tõsiselt tegeleda kevadel ja oleks tulnud need otsused teha. Me pakkusime välja need otsused. Keegi seda teha ei tahtnud millegipärast. See on lühinägelik.

Muidugi, ma ei tea, kuidas ettevõtjad seda, ma täna lugesin, elektroonikatööstus jälle ka nagu selgitab olukorda ja on ka nagu veidi mõistmatus, ta ei saa aru, miks, kas on üldse Eesti riigil, valitsusel, mingi strateegia selle hinnatõusuga hakkama saada või pole üldse mingit strateegiat. Pigem ei ole, et las läheb nii, nagu läheb, siis tuleb üks suur kukkumine, siis tulevad krokodillide komisjonid, siis tuleb käibemaksu tõstmine. Tuletan meelde, et 2009 lubati, et käibemaks tõuseb 2% ajutiselt, Reformierakonna juhitud valitsuse poolt. Siiamaani on see 20%. Ma kardan, et kui see asi jätkub, siis tehakse umbes sama lõige. Käibemaksu on kõige lihtsam ju tõsta, see on suht kindel, laekub, üle laekub, aga see lööb ikkagi alla keskmist tulu saavate perede pihta kõige rohkem. Sest on nii-öelda kohustuslikud kulud, esmatarbekaubad, mida sa nii või teisiti tarbid, eks, ja see sellest tulust viib ära enamus kõik. Suuremat tulu saavad inimesed, neil jääb ikka üle, maksavad selle suurema käibemaksu ka ära, okei, aga nad saavad teha oma muid kulutusi. Aga kuni keskmise sissetulekuga inimestel läheb väga keeruliseks ja väga raskeks. Nii et see on probleem. Aga ma ei tea, kuidas seda selgeks teha, me üritame siin, näete.

11:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

11:49 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea ettekandja, palun ärge valetage. Konkreetselt viimastest lausetest, mingit ajutist käibemaksutõusu ei ole kunagi kavandatud ja ka tehtud, aga neid detaile on lõputu hulk, eks me pärast puldist siis saame neid avada. Aga kui te siin lähtute põhimõttest, et kui argumente pole, siis ründa inimest või erakonda, siis selleks on teil õigus, aga selles ei ole teil õigus. Katsuge nüüd öelda kahe eesmärgi puhul, mis on kütuseaktsiisi roll hinnatõusus ja kuidas kütuseaktsiis makstakse, kes seda maksab põhiliselt. Kaks küsimust.

11:50 Jaak Aab

Tänan! Sellele esimesele ma vastata ei oska, aga eks sa siis saad rääkida kogu seda juttu oma sõnavõtus. Mis puudutab aktsiise, siis aktsiisid on tõusnud 50–60 protsenti, või vabandust, nüüd ma lähen valesti, kütusehinnad on tõusnud 50–60 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Natuke erinevust on seal bensiinis, diislis ja nii edasi. Ja see sisendhind kogu inflatsiooni, ma täpset protsenti ei mäleta, aga see mõjutab kuskil 15–20 protsendi juures hinnatõusu. Aga ma pean üle vaatama, tõesti täpselt seda protsent ei tea. Suuremat osa energiakandjaid mõjutab, sellega ma olen nõus. Mina sain küsimusest nii aru.

11:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

11:51 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Et see riigi reageerimiskiirus, tegelt reageerimiskiirusest sõltub palju, et kuidas ettevõtjad hakkama saavad. Ma mäletan aastat 2018, kui me olime koos valitsuses Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega, oli hirmus põua-aasta ja valitsus suutis kahe nädalaga eraldada 20 miljonit eurot põllumeestele, et nad hakkama saaksid. Ja tagantjärgi tuleb ütleda, et põllumehed saidki hakkama, ega erilist suuri koondamisi ei olnud, loomi ei viidud tapamajadesse ja nii edasi, tänu sellele koalitsioonile, kes selle otsuse tegi.

Aga kui ma vaatan järgmise aasta riigieelarvet, siis põllumeestele on ainult 10 miljonit ette nähtud toetust, olgu siis kriisiabi, siis toiduainete tööstussektor ja nii edasi. No kuidas on selles olukorras sellise summaga võimalik riigieelarvest välja tulla? Me tegime ettepaneku enne teist lugemist toetada toiduainete sektorit 15 miljoniga ja kriisiabi 10 miljonit. Seda rahanduskomisjoni liikmena oskate öelda, millal te seda arutama hakkate ja millal see siis sinna eelarvesse sisse lülitatakse?

11:52 Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Jah, me oleme siin läbi erinevate valitsuste tegelikult üritanud põllumeest toetada, sest põllumeestel on ka väga raske konkurentsivõitlus ja seal peab vaatama, mida teised riigid teevad. Teised riigid enamuses üritavad maksimumi, see, mis on Euroopa Liidu reeglite järgi lubatud, maksimumis toetada. Meil on juhtunud siin mõni aasta vähem, kahjuks. Tunnustan sind, Tarmo, kui sina olid minister, siis see oli maksimummääras.

Mis puudutab nüüd muudatusettepanekute arutelu, siis see toimub täna rahanduskomisjonis minu teada alates kella kahest ja siis vaatame, kas see muudatusettepanek, loodame, et jõuab saali ja siis on võimalik seda ka siin hääletada, et see jõuaks sinna riigieelarvesse. Aga kui sa küsid, kas ma olen väga optimistlik, väga optimistlik ei ole, sest see ettepanek, mis siis riigieelarve eelnõu näol on ju toodud Riigikokku, nii nagu sa ütlesid, väga suuri numbreid ei sisalda.

Ja teine asi. Vaatamata sellele suurele maksulaekumisele, mis on sellesama inflatsiooni põhjustatud, teine teine koht on omavalitsused siin. Ma jälle kuulen, kuidas kuulutatakse, et omavalitsustel on prognoositud järgmine aasta 160 miljonit üksikisiku tulumaksu suuremat laekumist. Omavalitsused on teinud esialgsed arvestused. Ega neid energiahindasid ei oska lõpuni keegi prognoosida, mis nad järgmine aasta teevad. Aga arvestades juba selle aasta suuremat kulu, arvestatakse, et see on aasta lõikes 100 miljonit ehk sellest 160 lisarahast, 160 miljonist, on 100 juba läinud. Ja haridusvaldkond ilma huvihariduseta, meenutan, sest me anname ju ka omavalitsuse üldhariduskoolidele see õpetajate palgaraha tõstmise, juhtide palgaraha tõstmise. Aga seal kõrval on lasteaiad, huvikoolid, tugispetsialistid. Linnade ja valdade liit on arvestanud, et kui tõsta samas proportsioonis kui õpetajatel, läheb see maksma 60 miljonit. Nii et need kaks teemat võtavad ära kogu selle tõusu. Ja ülejäänud töötajate palgatõusud, kultuuritöötajate palgatõusud näiteks. Ja hoolekandeasutuste, kuigi seal seda reformi rahajaotust ma täpselt siiamaani ei tea, ükski omavalitsus ei tea, millise valemiga ta sinna jõuab ja palju sealt palgatõusuks jääb, sest seal kaetakse ju inimeste omaosalust, mis on hea otsus, et sinnamaani on jõutud, aga kas ja kuidas see kõik toimib, ei tea. Nii et ma arvan, et see omavalitsuste võimekus ka oma inimesi ja ka oma territooriumil asuvaid ettevõtjaid kuidagi toetada, leevendada seda olukorda, kindlasti on väiksem kui koroonakriisi ajal, kus me andsime erakorralist toetust omavalitsustele. Nii et ei saa olema lihtne.

11:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Taavi Aas, palun!

11:55 Taavi Aas

Aitäh, hea juhataja! Hea Jaak! Ma pean ütlema, et ma ei jäänud su eelmise vastusega minu küsimusele päris lõpuni rahule. Sa ütlesid küll täiesti õigesti, et selles, et selles kriisis Eestimaa inimesi ei aidata, Eestimaa ettevõtteid ei aidata, on peamiselt süüdi Reformierakond. See on õige. Aga mulle tundub, et siin on ka kaasvastutajad selles valitsuses.

11:56 Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma natukene vihjasin ka, et  samasuunaline eelnõu, mida ma siin praegu kaitsen, määradelt isegi praktiliselt sama, oli Isamaa poolt sisse antud kevadel, ma vaatasin just, et see oli juunis esimesel lugemisel, nüüd vist oli juba teisel lugemisel, aga ma ei tea, kaugele ta ilmselt ei jõua kahjuks, kuna koalitsioon selles kokku leppinud ei ole minu teada.

Mul on natuke kurb on. Ma mõistan, et rasked ajad ja neid kohti, kuhu raha kulutada, on palju. Aga ma arvan, et see alus, mille pealt me suudaksime sellest kriisist välja tulla, on majandus ja ettevõtlus. Ja see on päris ära unustatud. Ma ei saa sellest lihtsalt aru. Umbes nii, et hundiseadus: kes on tugevam, võimsam, see jääb ellu, sööb teised ka ära. Vahepeal jäävad tuhanded inimesed tööta. Ja need mõjud ka riigieelarves saavad olema suured, sest maksusid laekub vähem. Nii et ma ei tea ja ma ei mõista ka peaministri väljaütlemisi, aga osa võib-olla peavadki ennast kinni panema. Nii on lihtsalt siinsamas infotunnis peaminister vastanud, et see on loomulik nähtus majanduses.

Niisugune väga suur ettevõtete sulgemiste laine siiski ei ole tavapärane nähtus. Majanduses muidugi toimub nii, et ühed ettevõtjad lõpetavad, teised alustavad, see on loomulik protsess. Aga kriisides kahjuks on see liiga valuline, liiga suur. Ja kui ei ole nagu head ideed ja mõtet, kuidas seda vähekenegi leevendada, kõike ära hoida tõenäoliselt ei ole võimalik, aga õigel ajal rakendatud leevendusmeetmetega on kindlasti võimalik seda pehmendada. Kahjuks me oleme hiljaks jäänud, ma arvan nii.

11:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

11:58 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Te võite siin Reformierakonna laimamisega natukene hoogu maha võtta. Tuletame meelde, milliseid Jüri Ratase valitsuse ajal, milliseid maksukäkerdisi ja maksuküürusid te siin tegite, millega te ise rahul ei ole. Tuletame meelde ka neid Tallinna Linnahallist konverentsikeskuse rajamise plaane ja kõike seda värki.

Aga ma küsin konkreetselt selle eelnõu mõjude kohta. Te olete rahanduskomisjonis ka vist. Kui te ühe käega nagu maksutulusid tahate vähendada, aga teise käega sotsiaaltoetusi tõsta, siis see tähendab seda, et riigi tulude ja kulude vahe ju suureneb, see tuleb katta laenurahaga. Aga kui me välisturgudelt laename raha ja suuname selle majandusse, siis ju hoogustame inflatsioon ja needsamad vähekindlustatud ja vaesusriskis olevad inimesed, pensionärid ja kõik need seltskonnad kannatavad ju inflatsioonist kõige rohkem. Rääkige see teine pool ka sellest asjast ikkagi ära, et laenuraha (Juhataja helistab kella.) majanduse kaudu siseturule suunamine ju suurendab inflatsiooni. Või ei ole nii,  rahanduskomisjoni liige?

11:59 Jaak Aab

Tänan küsimast! See ei ole päris nii mustvalge. Minu arust osa sellest kõrgete hindade pealt korjatud maksudest oleks võinud jätta kogumata, selles suunas meil see ettepanek on. Seesama raha oleks jäänud laekumata võib-olla, aga see oleks tähendanud, et inimesed, ettevõtjad oleksid olnud kergemas seisus, kui seda oleks tehtud juba varem. Ma ütlesin, 1,2 miljardit järgmiseks aastaks prognoositakse maksutulu rohkem. Nagu mingi inflatsioonipidu. Ja sellised peod ei lõpe hästi, nagu ma olen ka siin varem võrdlusi toonud.

12:00 Aseesimees Martin Helme

Ülle Rajasalu, palun!

12:00 Ülle Rajasalu

Aitäh! Austatud kõneleja! Ma kuulan kogu aeg teie juttu ja ma ei saa aru. Te räägite nii palju ja nii iseendale vastu, et väga raske on jälgida. Meie, meie, meie! Miks te siis ei teinud mitte midagi tarka ja andekat, kui te ise valitsuses olite? Mina täna hommikul kuulasin Eesti pankade prognoose, kuulasin ka inflatsiooniprognoose. Ma tahaksin teie suust kuulda, mida pangad on öelnud ja kuidas on inflatsiooniga tänase päeva seisuga.

12:00 Jaak Aab

Tänan küsimast! Kui võrreldi need inflatsiooninumbreid, siis seesama ekspertide arvamus oli, et isegi see väike toetus, mida on avatud, mis on olnud üle siin Euroopa Liidu liikmesriikides väga-väga väike, kümnetes kordades mõnel puhul väiksem, kui teised riigid on teinud, on ikka natukene juba mõjunud inflatsioonile. Nii need eksperdid arvavad. Ja võib-olla järgmistel kuudel mõjub veel sutsu paremini. Aga minu hinnang on see, et seda on vähe.

Jah, meil oli tõsine tegemine, pusimine teie erakonna esindajatega valitsuses. See ei olnudki nii salajane, te nägite kõik ju. Me oleks teinud rohkem just nimelt maksude suhtes, selle üle nagu ei tahetud arutadagi.  Toetuspaketid me tegime. Ja ma olen kuulnud ka, et peaminister on öelnud, et see võrgutasude langetamine mitte midagi ei aidanud. Mina olen kohtunud ettevõtjatega, kes on väga tänulikud ja ütlevad, et nii mõnigi elas selle talve tänu sellele üle. Seesama elektri võrgutasu oli null või gaasi võrgutasu oli null ja see aitas. Ma ei taha kogu seda ajalugu ette kanda, eks te ise nägite-kuulsite ja olles siin fraktsioonis sees, teadsite ka, millised vaidlused meil käisid. Alati on vaidlusi, ega ma ei ütle, et kuskil absoluutne tõde on. Mina ei oska seda öelda. Aga see, et mingisugune leevenduspakett peab olema, kusjuures seal ei ole võluvitsa, seal tuleb kasutusele võtta erinevad instrumendid. Ja sama tarbemaksude langetamine, seda oleks pidanud tegema kevadel kuskil või juba talvel. See oleks kindlasti mõjutanud seda inflatsiooninumbrit.

12:02 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

12:02 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te lõpetasite just, jätkan sama teemaga, et oleks tulnud tegutseda juba ammu. Ma toon lihtsalt ühe näite, et Poola eelmisel talvel langetas aktsiise, langetas käibemaksu, tegi vajalikud asjad ära, ja kui vaadata täna Poola inflatsiooninumbreid, siis need on Ida-Euroopa parimad selles mõttes, et on kõige madalamad ja edestavad ka mitmeid Lääne-Euroopa riike. Kas praegu, parem hilja kui mitte kunagi, ka meie ei võiks ikkagi kaaluda ajutiselt käibemaksu alandamist kütuse ja elektri puhul lisaks või koos aktsiisilangetustega, et oleks nagu topeltmõju ja me saaksime hinnad alla? Ja kui peaminister räägib siin, et see hind ei jõua tarbijateni, siis ma käisin paar nädalat tagasi autoga Poolas. Poolas oli kütuse hind 1,5–1,6. Seda, mis meil tanklas on, võite ise vaadata. Kas võiks kaaluda lisaks aktsiisilangetusele käibemaksu ajutist langetamist ka kütuse puhul?

12:03 Jaak Aab

Tänan, Siim, et appi tulid! Näiteks ka komisjonis jätkuvalt Reformierakonna esindajad räägivad, et tarbimismaksude langetamisel pole mingit efekti. Mina seda ei usu. Teised riigid praktikas tõestavad, et sellel on efekt. Võib‑olla pikaajaliselt ei pruugi olla, aga seni, kuni kriis kestab, sellel on efekt. Ja kindlasti oleks tulnud teha seda varem, olekski tulnud teha seda juba alates 1. jaanuarist, hiljemalt kevadel. Need ettepanekud me tegime, kusjuures ka käibemaksude osas, ka Riigikogu erinevad fraktsioonid esitasid selliseid ettepanekuid. Kahjuks valitsuses need läbi ei läinud, pean ma ütlema. Teatud toetuspaketi, mis leevendas hinnatõususid, energiakandjate hinnatõususid, me suutsime kokku leppida, ka sellest oli abi. Aga just tarbimismaksude osas oleks tulnud need otsused teha tõesti varem, aga selleks kahjuks koalitsioonipartner valmis ei olnud. Paistab, et ka praegune koalitsioon sellega kuidagi ei tegele. Nii et ka see Isamaa aktsiisilangetuste ettepanek, paistab, et sealt toetust ei leia. Isamaa on nüüd uute koalitsioonipartnerite vang selle ettepaneku osas.

Poola! Poola ... julge. Meie siin teeme isegi sellise parketikõlbuliku ettepaneku, et me Euroopa Liidu miinimummääradeni langetame aktsiisi. Käibemaksudest siin juttu ei ole, kuigi me oleksime nõus seda kindlasti arutama ja toiduainete käibemaksu osas me oleme oma ettepaneku ka teinud. Kindlasti peaks kaaluma ka teisi tarbimismakse, mis puudutavad just käibemaksu, ka energiakandjate puhul. Poola langetas isegi alla Euroopa Liidu miinimumi. Ma ei tea, kuidas nad sellest välja tulevad. Kas rakendatakse nende suhtes mingisuguseid sanktsioone Euroopa Liidu poolt? See on minu prognoos, et tõenäoliselt ei pruugita isegi rakendada, sest see oli põhjendatud kriisitingimustega. No vaatame, kas komisjon läheb Poolale kallale või ei lähe. Ei tea.

12:05 Aseesimees Martin Helme

Marko Šorin, palun!

12:05 Marko Šorin

Tänan, juhataja! Hea esineja! Eks ta ole, ega minevikku me niikuinii muuta ei saa, see on meil kõigil juba seljataga, vähemalt tänase päeva teaduse seisukohalt me minevikku ei saa muuta, võib-olla tulevikus, väga-väga kauges. Aga see oli siin ühe kolleegi poolt väga huvitav mõttekäik või tahtis viia uutele radadele, kuidas laenuraha võib suurendada inflatsiooni. Aga ärme räägi laenust selleks, et sotsiaaltoetusi välja maksta, vaid selleks, et võtta laenu ja ära teha mingisugused suured investeeringud riigi poolt. Et võib-olla siis avate ka seda pilti, et kas riigi poolt majandusse suunatud raha aitab Eesti majandust või pärsib Eesti majandust.

12:06 Jaak Aab

Jah, see on hea küsimus, Marko, kui sa arvad, et mul on siin detailne vastus olemas, aga see suund on küll, mida ma olen ka kritiseerinud siin järgmise aasta riigieelarve puhul. Enamus sellest kasvust läheb püsikuludesse, mis pikaajalises vaates ei ole väga mõistlik, aga kriisi ajal teatud leevenduses kindlasti on vajalik. Pigem ma räägin, et see põhjus on käest ära lastud, see inflatsioon on nii kõrge, et seda ongi väga raske juba leevendada. Selles on põhihäda. Ja üks asi, mis, kui on räägitud, ma näen, et Aivar ka muretseb, et me inflatsiooni ei saa alla, kui me sinna raha juurde valame, siis üks koht on minu arust ikkagi alarahastatud. Üks selge alus, need on investeeringud.

Kui me jätame riigikaitseinvesteeringud välja, mille üle me ei vaidle, me oleme need ju otsustanud koos Reformierakonnaga. Üks suur otsus tuli enne sõda, tuletan meelde, siis kui keegi veel sõjast ei teadnud, ja teine peale sõda, kui oli 850 miljonit pluss keskmaa õhutõrje, mis viiski selle üle miljardi selle investeeringu. See on kindlasti õige, seda peab tegema, seda sunnib olukord. Aga kui me jätame riigikaitselised investeeringud välja, siis kogu investeeringute tase riigieelarves väheneb 38%. Ja kui on näha, et majandus on jahtumas, siis jah, seal on erinevad protsendid, teedeehituses on 80% on umbes avalik sektor tellija, 85%. Seal tellimuse kukkumine tähendabki sellele sektorile suhteliselt keerulist olukorda. Muu kinnisvaraehitus, mingid muud trassid ja nii edasi ja nii edasi, seal on suurim tellija kindlasti, palju suurem tellija erasektor. Seal on see avaliku sektori roll teha kontratsüklilisi investeeringuid ehk täita teatud puudujäävat kohta, kus erasektor tõmbab koomale. Sellest me oleme palju siin saalis rääkinud, meil on valitsuses pikad plaanid tehtud. Taavi võib sellest palju rääkida, kuidas ehituses tuleb kontratsüklilisi investeeringuid kasutada.

Kahjuks me näeme, et see majanduskasvu ärajäämine, langus, ma ei julgegi kasutada seda sõna, aga kardan, et tuleb, see tuleb järgmisel aastal. Ja see investeeringute mahatõmbamine, küsimus on, palju sa sinna valad. Ma küsisin Eesti Panga käest ka. Madis Müller ütles, et vähemalt taset võiks hoida, allapoole ei tasu lasta, vähemalt nominaalis. Sest nominaal on, ju teate ise, tänu inflatsioonile me selle raha eest, mis see aasta eelarves oli, järgmisel aastal saame ju palju-palju vähem. Aga vähemalt taset peaks hoidma, et aidata majandust jälle. Ja see, mis me tegime tegelikult koroonakriisi ajal. Just toon omavalitsused näiteks. Me andsime investeeringutoetust kaks aastat. Seal olid tavakulude katteks, mis olid kriisiga seotud omavalitsusasutustele, aga me andsime ka investeeringutoetust. See oli kindlasti üks põhjus, miks regionaalselt majandus sai väga vähe pihta ehk tuli sellest välja, sest läbi hangete, allhangete tegelikult kasutati seda kohalikku ettevõtjat ja see aitas selle kriisi üle elada. Nii et investeeringute tase oleks oluline, sest jah ma saan aru, et ühelt poolt tundub, et nüüd me hakkame investeeringutega inflatsiooni paisutama, aga me peame hindama olukorda õieti. Kõik eksperdid, ka Eesti Pank hindab, et majanduse jahtumine tuleb, mis omakorda mõjub jälle inimeste sissetulekutele, töökohtadele, maksulaekumistele ja seda peaks leevendama. Taset peaks kuidagi avalik sektor ka hoidma, kahjuks seda järgmise aasta eelarves ei ole.

12:10 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:10 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen viimasel ajal palju mõelnud selle peale, et kuidas ikkagi on Kaja Kallasel õnnestunud aasta otsa hoida inflatsiooni ja Euroopa rekordit ja olla maailmaklassis. See, et energia hinnad on seal oluline tegija, aga teistel on ka. Ja üks hüpotees on, et tema nõunikud on talle andnud mingit dogmaatilist nõu, et ei maksa midagi teha. Aga ma tahaksin sinu arvamust või sinu hinnangut. Kuidas on Kaja Kallas suutnud seda Euroopa ja peaaegu et maailma rekordit aasta otsa hoida?

12:11 Jaak Aab

Aitäh! Kõigepealt, see rekord on kujunenud aasta jooksul ja minu arvates sellele rekordile on aidanud kaasa just viimased pool aastat. Ma tuletan meelde, et eelmine kütteperiood me ikkagi leidsime lõpuks need mingitki toetused, eks ju, ja ka ettevõtjad said abi. Ma arvan, et see viimane pool aastat, kus ei ole nagu mitte midagi, on mõjunud kõige hullemini nende rekordite tõusule. Ja seda ka numbrid on näidanud. Ma tõin selle näite, kuidas lõpptarbija jaoks on Eesti elektri hinna tõus olnud kaks korda kiirem kui Leedus ja Lätis, kuigi börsihind on seal kõrgem. Börsihind on Leedus ja Lätis kõrgem, me näeme neid numbreid. Tunneb rõõmu, oi, meil on vähe parem kui Leedus või Lätis. Aga lõpptarbijale tulev hind on Eestis tõusnud kaks korda kiiremini, sellepärast et just viimased pool aastat ei ole rakendatud praktiliselt mingeid meetmeid.

Ma ei tea, ma ei oska seda selgitada. See reaktsioon on alati olnud jah, ma ju ei tea, kellega Kaja Kallas nii täpset nõu peab. Kas ta fraktsiooniga peab nõu, kas ta peab oma meeskonnaga nõu? Aga see esimene reaktsioon on olnud valitsuses, ütleksin niimoodi soliidsemalt, Reformierakonna valitsusdelegatsioonilt, eks ju, mille eesotsas on peaminister, et vara veel, ärme teeme. Vara veel, ärme teeme. Aga ma arvan, et sellise suhtumise tagajärjed just eriti praeguses situatsioonis ongi rasked. Ei kiputud kuulma, et peab reageerima kiiremini, juba sel talvel, kevadel, muidu me jõuame kuskile sinna välja, mis asi on hull. 

Asi on hull jah. Inflatsioon on kõige kõrgem ja majandus jahuneb kõige kiiremini, kui me võrdleme Euroopa Liidu liikmesriike, ja selleni jõuti väga kiiresti. See on see kõige hullem asi. Väga kiiresti mõjus see. Muidugi me näeme neid objektiivseid põhjusi energiahindade tõusus ja tarneraskustes ja kõik see mõjus. Aga valitsus ongi selleks, et sellele tuleb kuidagi reageerida. Kõike võimalik kompenseerida ei ole, kõike ära jätta muidugi ei ole võimalik, aga leevendada saab ja neid leevendussamme ei ole astutud.

12:11 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

12:13 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Lisaks sellele aktsiisilangetusele on muidugi meetmeid veel, kuidas Eesti inimesi ja ettevõtjaid aidata. Selleks on veelgi suurem aktsiisilangetus, mida Euroopa reeglid võimaldavad. Nimelt, paljud ettevõtlusorganisatsioonid, sealhulgas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit ning Eesti Õliühing, on teinud ettepaneku, et võiks lubada erimärgistatud diislikütuse kasutamist näiteks paiksetes seadmetes ja kütteseadmetes. See on täiesti kooskõlas Euroopa reeglitega ning väga paljud Euroopa liikmesriigid seda kasutavad. Mis te arvate, kui palju on siin saalis neid saadikuid, keda huvitab Eesti inimeste ja ettevõtete käekäik ja on valmis sellist ettepanekut toetama?

12:14 Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, sa lugesid ette kõik need organisatsioonid, kes on pöördunud Riigikogu poole, Riigikogu liikmete poole, ka rahanduskomisjoni poole. Rahanduskomisjonis konkreetselt seda küsimust arutatud ei ole. On põgusalt räägitud sellest pöördumisest, et mis teha. Siiamaani on see küsimus kuskile niimoodi edasi lükatud, ei ole lauale võetud. No natukene lisab koormust rahanduskomisjoni tööle ka eelarve ja eelarvega seotud eelnõude menetlemine. Meil on seal päris tihe graafik. Ma ei oska prognoosida. Kõigepealt peab selle konkreetse ettepanekuga tulema siia Riigikokku. Jah, tõenäoliselt seda peaks tegema rahanduskomisjon, kui me vaatame, kustpoolt see peaks tulema. Või kõigepealt peaks valitsus vähemalt seda küsimust arutama. Ma ei tea, kas valitsuskabinet on seda arutanud. Ministeeriumid oskavad ikkagi teha täpsemaid arvutusi, teha kõige täpsemaid ettepanekuid selles suhtes. Ja siis me saame seda komisjonis arutada, siis me saame seda saalis arutada. Kogu minu tänane jutt räägib sellest, et väga suurt entusiasmi selliste ettepankute rakendamisel enamuse poolt siin Riigikogus ei näe. 

12:16 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar uuesti, palun! 

12:16 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma usun, et teatud sektorites on hästi oluline, et me räägime ikkagi kodu küttest, me räägime ehitusest, me räägime toidu tootmisest, kus hinnašokk on kõige suurem. Aga lisaks sellele on muidugi Euroopa veel võtnud vastu terve hulga direktiive, mida Eesti võiks kiiremini rakendada. Üks neist puudutab kütusedirektiivi, mille raames tegelikult saaks mõningate diislikütuse alternatiivide aktsiisi täiesti nulli langetada. Võib-olla oleks see hea mõte, mis aitaks meie ettevõtteid kiiremini edasi ja ühtlasi aitaks ka keskkonda päästa, sest nende alternatiivide süsinikujälg on erinevate tehnoloogiate puhul 80–110% väiksem kui fossiilsel diislil. Mis te arvate selliste alternatiivide soodustamisest meie maksusüsteemis? 

12:17 Jaak Aab

Tänan, Erki, küsimuse eest! Ma püüan aru saada, see on siis biokütus, tõenäoliselt biodiisel. Jah, ma arvan, et see on perspektiivikas suund. Seda tuleks kindlasti soodustada. Meil räägitakse erinevatest uutest võimalikest energiaallikatest, olgu see vesinik või rääkimata nii-öelda traditsioonilisest taastuvenergeetikast, mis on tuul või päike. Aga kindlasti kõike tuleks kasutada. Ma olen väga nõus, et selle soodustamisega peaks ka tegelema. Me leiaksime suure osa nii-öelda vanade fossiilsete kütuste katmiseks selle biokütusega. Nii et see on igal juhul õige.

Aga sa tuletasid mulle meelde ühe asja, mida ma pean ka siin saalis meelde tuletama, kui me räägime siin ettevõtete toetamisest. Energeetikaministrite nõukogu võttis vastu sellise otsuse, et,  kuidas seda lihtsamalt öelda, et läbi erinevate fikseeritud riiklike elektripakettide on võimalik toetada ka keskmise suurusega ettevõtteid. Meie siin oleme rääkinud siiamaani mikro- ja väikeettevõtetest. Nii et see on võimalik. Muidugi, Euroopa Liit ei käsi see teha, küll aga väga paljud teevad. Aitäh!

12:18 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe. Palun siia rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi, kes esitab kaasettekande.

12:19 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu natukene sisulisemalt ja otsustas tema lugemise esimese korraga lõpetada. Määras ka ettekandja ja muudatusettepanekuteks 10 päeva. Muu hulgas siis tegi ühe sellise otsuse, mis puudutas e-sigarette, nende vedelike aktsiisimäära, ja tegelikult otsustas teise eelnõu, ühe teise eelnõu raames juba langetas otsuse ära, et ta seda harrastust ei lähe maksuvähendamisega soosima. Ma arvan, et põhjused on viimaste päevade ajakirjanduses ka hästi esile toodud, aga mitte ainult seal, vaid ka rahanduskomisjoni varasemate aastate aruteludes ekspertide juuresolekul.

Nii. Nüüd veidike prooviks korrastada seda väitlust, mis siin on kõlanud. Kõigepealt, rahanduskomisjon küll ei käsitle riiki sellena, et riigi mõte on aidata inimesi. Ei, see riigi mõte on inimeste eneseabi, teha ühiseid asju koos iseenda raha eest. Ei ole nii, et riigil on mingisugune eraldi rahakott, millest ta kas raatsib või ei raatsi välja anda. Ja see ühise asja ajamine puudutab ka siis tegelikult nõrgemate abistamist loomulikult, erinevaid muid poliitikaid, mille rahastamiseks riigil on tarvis raha, maksuraha.

Nüüd riigi rollist niipalju, et aktsiisi roll ei ole see, et peab olema võimalikult minimaalne. See, et Euroopa Liidus on kehtestatud aktsiisidele mitte maksimum, vaid miinimum, osutab sellele, et kõige parem asi ei ole minimaalne aktsiis, vaid kuskil on optimaalne. Ja mida ettekandja vist ei püüdnud kinni mu küsimustes siin eraisikuna, mitte komisjoni esindajana, et tegelikult ju ei ole aktsiis mitte kuidagi hinnatõusu põhjustanud, mitte kuidagi. Aktsiis on olnud muutumatu, aktsiisi mõju hinnatõusule järelikult ei ole ja tema osa üleüldse inimeste kulutustes on tegelikult ajas vähenenud. Kogu aeg on aktsiisi osa inimeste rahakotis vähenenud, sest ta on olnud suhteliselt paigal pikka aega. Ja kui me seda veel kümne aasta vaates vaatame, siis veel eriti. Mulle meenub siin hea kolleegi Christine Lagarde'i kunagine üleskutse rahandusministrite seas, et ärme tee seda, nüüd kus hind on, kütuse hind on tõusnud, et lähme maksude kallale, et seda ei tohi teha. Ja üks põhjus on see makro. Kui me lähme stimuleerima kütuse hinda, kui ta on parajasti just tõusnud nõudluse suurenemise ja pakkumise vähenemise tõttu, siis me tegelikult teeme asja hullemaks. Aga ka eelarvel on vaja raha ja eelarve peab olema ikkagi inimeste abistamiseks, kes tegelikult probleemide ees on, mitte lihtsalt selleks, et parteid saaksid näidata oma suurt südant ja võõra raha eest heategusid teha.

Mõju inflatsioonile. Sai vihjatud ja eelmistel eelnõude lugemisel öeldud, et see, nagu pidurdaks maksude vähendamine inflatsiooni, on illusioon. Sellega viiakse nõudlus teise kohta tegelikult. Ja kui jutt on just sellise inflatsiooni põhjustanud kaubast, milleks kütused ju kahtlemata on, autokütus küll vähem, siis selle puhul on tegemist jah, nõudluse, sel juhul nõudluse suurenemisega ja defitsiidi suurenemisega. Mitte et teised riigid seda ei teeks, rumalusi teevad ka teised riigid. Eesti on olnud selle koha pealt targem. Mis seal salata, kui vaadata neid energiahindu, siis nad on ikkagi augustikuust peale langenud, mitte tõusnud, ja praegu minna seda nõudlust ekstra stimuleerima, et ta kindlasti ei aita siin sisuliselt võrreldes tema hinnaga.

Riigieelarve. Riigieelarve on ikkagi poliitikate rahastamiseks ja selleks on tal vaja makse. Ja loomulikult ei ole 100 miljoni väljaviskamine eelarvest riigile praegu jõukohane. Juhul kui te siin, ettepaneku tegijad, ei näita ära, kuidas järgmise aasta eelarvest kulusid samavõrra kokku võtta. Juriidiliselt ei saa seda teha, sest eelarve tasakaalu ei tohi halvendada. Aga seda ei tohi ka teha sisuliselt. Meil ei ole eelarveseis hea, meil on hiiglaslik defitsiit. Tema põhjusi võib eraldi arutada, kui küsimus on selles, aga sinna lihtsalt, seda suurendada, see tähendab muu hulgas ka inflatsiooni suurendamist.

Nüüd mõju vaesusele. Siin ikkagi suure pühendumusega räägite sellest, kuidas inimesi aidatakse, vaeseid ja nii edasi. See on ju pettus. Kui vaeseid aidata, siis kindlasti ikkagi selle koha pealt, kus neil tegelikult king pigistab. Vaesed inimesed praktiliselt ju kütuseaktsiisi ei maksa. Hambaid ikka ravitakse suu kaudu, oleme ausad, ja teha kuidagi väga kaudselt ei tohi, ikkagi kuidagi hind see kuidagi teistpidi mõjub, kandub üle ja nii edasi. See on ju pettus, see on sama nagu te pööraksite ennast hambaarstitoolil teistpidi. See on see probleem. Niimoodi ei saa, ma olen seda rääkinud teile palju kordi siin, niimoodi ei saa vaesuse vastu. Ka pensionärid ei ole tegelikult olulised kütuseaktsiisi tarbijad, tegelikult ei ole nemad suured maksjad, nad kasutavad ühistransporti rohkem, järelikult on nende kuludes see väiksem. Ja ka see aktsiisi ülekandumine hindadesse, no ausalt öeldes sai juba öeldud, et aktsiis ei ole muutunud, aktsiis ei ole kandumas üle hindadesse, hinnatõusudesse, tema vähendamise korral me peame näitama ära, kuhu see võit maandub. See võit ei maandu kõige vaesemate rahakotti. Küll aga kütuseturul tegelikult nõudluse suurendamine teeb kahju, kaasa arvatud ennekõike just nendele ühiskonna nõrgematele.

Vaadates seda ajagraafikut ja sai mainitud, et ikkagi oleks tahtnud selle ettepaneku tegijalt näha vähegi intelligentset  analüüsi, kus nüüd järsku siis, eks ole. Mis siis nüüd praegu on? Tegelikult on ju inimeste ostujõud kütuse suhtes viimase kümne aastaga ikka tugevasti paranenud, ta on käinud üles-alla, kütuse hind on ka käinud üles-alla, aga mitte aktsiis ei ole käinud üles-alla. Ja meil ei ole nüüd tekkinud häda, mis puudutab autokütust, ja meil ei ole kuidagi häda suurem, kui oli Ratase valitsuse ajal. Kust te siis olite oma geniaalsete ettepanekutega? Siis te tahtsite kulusid teha. See on lihtsalt see rahanduskomisjoni vastus teile. Alati on see ajastus tähtis.

Mida me siis pakume komisjoni poolt? On loomulikult sellised paremini sihitud meetmed, vähemalt see debattides kõlab kogu aeg läbi, et ühiselt on tehtud näiteks üksi elava pensionäri toetust, ta on pisike, aga ta on siiski selgelt suunatud. Minu poolest oleks ta võinud ka suurem olla, aga eks eelarve võimalused on piiratud, eelarve defitsiit ju ise on see, mis inflatsiooni tekitab. Sellega tuleb ka mõista, et ta nii väike tuli, aga siiski peaaegu vist kahekordne.

Nüüd edasi, sellised meetmed nagu toimetulekutoetuse piiri tõstmine. See on selgelt vaestele suunatud, erinevalt kütuseaktsiisi vähendamisest. Maksuvaba miinimumi tõus tehti ära, see on selgelt suunatud nõrgematele ja ta on ka järgmise aasta eelarves. Pensionitõus, iseenesest seal ei ole tehtud mingisugust suurt hüpet, aga põhimõtteliselt see jõuab ikkagi riskigrupile ja selleks on raha vaja. Selleks on tegelikult ka raha vaja, see ei ole nii, et me kaotame maksud ära ja siis toetusi tõstame, nagu siin kogu aeg kõlas. Ja pensionide puhul ekstra ju see pensioni maksuvaba miinimum. Üldiselt maksueranditega sotsiaalpoliitikat teha ei saa, aga kuna pensionid on selgelt sotsiaalpoliitika, siis nende tõstmine on suhteliselt hästi sihitud meede ja kindlasti parem kui kütuseaktsiis, mis saab osaks ikka pigem maksujõulistele. Muidugi, auto on ka teatud piirkondades hädavajalik, aga üldiselt statistiliselt ikkagi põletavad sõiduauto bensiini ära jõukamad kodanikud.

Siin oli juttu ka sellest, miks meil on Euroopa kõrgeim inflatsioon, miks Kallas nii teeb. Ega inflatsioon otseselt ju ei ole valitsuse esimene eesmärk või funktsioon, ta on keskpanga oma, põhjendusi, jällegi ma tsiteerin Christine Lagarde'i, väga elegantselt seletas, oli see eile või, Eesti televisiooniski. Eelkõige on see ikkagi see, et Euroopa, algab kõik inflatsiooni puhul algab keskpanga poliitikast. See, et koroonaajal pumbati majandusse raha vägisi, raha hoidmist maksustati sisuliselt, siis nüüd on vastupidi, nüüd tõmmatakse seda vägisi ära, tõstetakse intressimäärasid. Sealt algab, see võtab aega, selle tagasivõtmine. Teine valitsuse vastutus on loomulikult hoida oma eelarve tasakaalus. Te siin kõik olete rääkinud, kuidas see on üks mingisugune dogma. Aga ei, me ei saa tegelikult nii, et valitsused endistviisi käristavad miinust suuremaks, lubavad inimestele raha ja keskpank siis ujub sellele voolule vastu. Ei, eelarve defitsiidi suurenemine on probleem. Isegi kui ta on kriisides põhjendatud, siis ta inflatsiooni ikkagi suurendab, välja arvatud mõni pisi, üksik näide, näiteks kaitsekulude puhul on tegemist suuresti relvastuse impordiga ja ta ei mõju meile sedapidi. Aga need on need põhjused. Edasi, miks ta on meil kõrgem kui Euroopas mujal? Kõigepealt, ta on praktiliselt sama kui Baltikumis. Baltikum on isenäitaja. Kaja Kallas vast ei teinud seda üksinda, ju ta siis leppis järelikult kokku teiste valitsustega ja tõstis inflatsiooni, tõstsime me kõik? Ma pigem arvan, et mitte, pigem ma arvan, et nad ei leppinud selles kokku. Pigem on see seaduspära, et väikestele riikidele mõjub inflatsioon rohkem, mõjub rohkem nendele riikidele, kellele odavatest Vene kaupadest ja Valgevenega kaupadest loobumine põhjustas tarbimiskorvi kallinemist, kelle tarbimiskorvis on suurem osa kütustel ja toidul, mida kahtlemata Eestil, Lätil ja Leedul on nii asendi kui ka ajaloolise pärandi tõttu elatustaseme näol. Ja Eesti puhul kindlasti väga järsk majanduse elavnemine peale koroonat. Sellist näidet teist polegi, kellel koroonaajal peaaegu ei langenud, selle viimase laine ajal ei langenud peaaegu, ja siis taastus väga kiiresti. See vahe on väga hüppeline. See kõik kütab inflatsiooni. Kombinatsioon põhjustest.

Aga kütuseaktsiis ei ole põhjus, ausõna, see ei ole üldse muutunudki, on täpselt sama koha peal. Kütus küll jah, meil on kütuse osa suurem tarbimiskorvis, aga mitte kütuseaktsiisi. Kütuseaktsiisi on vaja selleks, et neid negatiivseid asju leevendada ja suunata raha paremini abivajajatele, nii pensionidele, toimetulekule, minu poolest lastetoetusele, kui see on paremini suunatud kui see imelik eelnõu, mida me siin oleme arutanud ja ma ei tea, kas ka vastu võtnud.

No vot. See vast ongi praegu ülevaade selle eelnõu rahanduslikest külgedest. Ja ei olnud väga vaja siin puldis tegelikult seda erakonnapropagandat teha ja süüdistada teisi, kui tegelikult on ju valitsuses olnud kõik erakonnad, süüdistada ühte erakonda, ütleme siis nii. Aitäh!

12:32 Aseesimees Martin Helme

Jürgen, ikkagi protseduurilised äkki ka räägid ära?

12:32 Jürgen Ligi

Jah, ma ütlesin alguses. Ma ütlesin selle esimeses lauses, et see on siis esimese korraga selle lugemine lõpetada.

12:33 Aseesimees Martin Helme

Ettekanded, hääletused? Hea küll.

12:33 Jürgen Ligi

Konsensus oli see, see oli konsensus. Ja oli ka see, kes on ettekandja, see otsustati ära. Pärast tehti muudatus, ma pakun, et see oli vist seitsmendal, et otsustati, et tehakse muudatusi, ja tulemus on siis praegu siin puldis. Ettekandja osas tehti muudatus. Aitäh!

12:33 Aseesimees Martin Helme

Selge, siis saab minna küsimuste juurde. Aivar Sõerd, palun!

12:33 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ettekandes ma ei pannudki tähele, kas üks oluline aspekt jäi käsitlemata või kas me üldse komisjonis seda käsitlesime. Asi on selles, et Rahvusvaheline Valuutafond, IMF, on koondanud riikide kogemusi just meetmete rakendamise alal energiakriisis ja nad on riikidele andnud soovitusi. Minu teada üks soovitus on, et just vältida või mitte liialdada nende maksumeetmetega, mis tekitavad eelarvele päris suure kulu või õigemini tulude puudujäägi, defitsiidi. Ja samal ajal, ütleme, selle meetme mõju on jäänud väheseks või ei ole täitnud neid eesmärke, mida riigid on soovinud näha. Sellised soovitused on konkreetselt IMF andnud liikmesriikidele. Kas me rahanduskomisjonis tõepoolest ei käsitlenudki [neid IMF‑i soovitusi], või kui käsitlesime, siis kas me käsitlesime piisavalt neid IMF-i soovitusi?

12:34 Jürgen Ligi

Aitäh! Pean tunnistama, et me seda IMF-i konkreetset soovituste paketi ei arutanud, kuid kogu minu vahendus siin komisjoni aruteludest oli sellesuunaline. Ma ikkagi seletasin seda, et nii selle kui ka eelmiste eelnõude puhul me oleme rõhunud sellele, et maksuvähendused ei aita tegelikult aidata nõrgemaid, nad ei aita tegelikult vähendada inflatsiooni. Neile on tihti muud head omadused: tulumaksu puhul majandust ergutav roll. Aktsiisi puhul tegelikult on vähendamine vastuolus ka teiste poliitikatega ja selle tõttu on Euroopas kehtestatud just see miinimum, mitte maksimum. Iga riik peab otsima optimumi. Praegu ei saa öelda, et meie kütusehinnad oleks kuidagi seniidis. Nad ei ole. Ja nad ei ole tegelikult määravad, aktsiis ei ole määrav ka riikide konkurentsivõime puhul. Loomulikult on Poola alati proovinud lüüa odava hinnaga, aga meie lööme jälle suurima rikkusega, juba tükk aega. Me oleme Poolast ju tegelikult jõukam riik ja ka keskkonnasõbralikum riik. Nad on ennast kokku võtmas. Peab tunnistama, et nende taastuvenergiainvesteeringud ja kõik see põlevkivitööstuse kaitsmine, mida on väga pikalt, mille tõttu nad on Euroopas olnud nagu natukene erilised, see kõik hakkab taanduma. Tegelikult käitume järjest ühtlasemalt, ma usun. Aga Läti ja Leeduga – noh, Leedul on Poola mõju suur, Läti puhul on teada, et nad praegu ei kavanda seda võidujooksu kütuseaktsiisi alal. See on hea kokkulepe, see on kahjulik, kui me siin võidu jookseme. Ja nii palju, kui ma mäletan, see ei ole mul küll protokollis kirjas, Lätis on ka diisliaktsiis kõrgem kui Eestis, kütusel. See on selline pikema liikumisega kütus. Bensiin on kindlasti lokaalsem ja siin need ülevoolavad mõjud on väiksemad. Aga ma saan aru, et ma olen tegelikult selle eelnõu kaitsjad ära veennud, ja ei olegi vaja rohkem pikemalt rääkida. Neil rohkem küsimusi ei ole.

12:36 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Kõigepealt Siim Pohlak, palun!

12:37 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Kütuseaktsiisi langetamisega on kiire ja mitte kuidagi ei saa Reformierakonnaga nõustuda, et kõik peabki kallis olema. Olukord majanduses on halb, peame aitama inimesi, peame aitama ettevõtteid. Pöörane hinnakasv tuleb seisma panna ning aktsiisilangetused oleksid selle juures abiks.

Aga nagu ikka rahvale vajalike asjade juures kuuleme reformierakondlaste haledat hala, miks seda ei saa teha. Sel korral peaminister väidab, et hinnalangetus ei jõua tanklatesse. Kui see nii peaks olema, siis valitsus on leppinud olukorraga, kus Eesti kütuseturul puudub konkurents ja sisuliselt on tegemist kartelliga. See pole kellelegi uudis, et erinevates tanklakettides tõusevad ja langevad Eestis hinnad korraga ühel ajal nagu kooskõlastatult. Ja kui peaminister ütleb, et hinnalangetus ei jõua tanklatesse, siis teistes riikides miskipärast jõuab küll.

Poolas näiteks langetati aktsiisid miinimummääradeni ja bensiini hind on seal 1,4 eurot. Vot ei tea, miks Eestis ei tööta, miks peaminister nii arvab. Aga Eestis liiguvad hinnad ikka, nagu juhitaks neid ühest juhtimispuldist, bensiinitanklates hinnavõistlust ei toimu ja kaotajad on lõpuks Eesti inimesed, Eesti ettevõtted. Võiks öelda, et ainuke võistlus tanklate vahel käib selles, kes pakub paremat burgerit või hot dog'i, aga kütusehinnad on nagu ühe mütsiga löödud.

Sama nali on maailmaturuhindadega seoses, mis meenutab anekdooti, kus bensiini hind tõuseb seetõttu, et bensiini hinna tõusu järel läks bensiini transportimise hind kallimaks. Kui maailmaturul kütuse hind tõuseb, siis hüppavad meil paari päevaga hinnad ülesse ja loomulikult kõikides tanklates korraga. Maailmaturuhinna languse korral sama järsku langust ei paista. Enne oli siin juttu ka komisjoni ettekandja poolt Balti riikidest. On tehtud statistikat. Kui maailmaturul hind langeb, siis Eesti tanklatesse jõuab see kõige hiljem ja kõige väiksemal määral. Miks see nii on? Vaikus saalis. 

Need probleemid tuleb lahendada, kütuseaktsiisid tuleb alla tuua. Ma loodan väga, et valitsus ei suru seda eelnõu sahtlipõhja ja me saame hinnatõusu ohjeldamiseks juba õige pea hääletada aktsiisi langetuste poolt. Aitäh!

12:39 Aseesimees Martin Helme

Taavi Aas, palun!

12:40 Taavi Aas

Hea juhataja ja head kolleegid! Mõned mõtted seoses selle tänase diskussiooniga siin Riigikogu saalis. Eile ma olin siin puldis ja me rääkisime energia hindadest, kuivõrd oluline on meie enda inimeste toetamine, aga kui oluline on ka meie ettevõtete toetamine just konkurentsi mõistes ja vaadates seda, mis olukorras me oleme võrreldes teiste riikidega.

Ja nüüd ma pean ütlema, et ma olen natukene optimistlikum kui Jaak seoses selle võimaliku eelnõu saatusega. Sest see, mida rääkis meie kolleeg Jürgen Ligi siin puldis, mina arvan, et see oli see, mida palus tal rääkida peaminister. Sest Jürgen Ligi ise on aastal 2018 öelnud just nimelt aktsiisi teemal: me peame suutma jälgida naabreid, mitte turuhinda. Nii et mul on tõsine lootus, et Jürgen Ligi suudab ümber veenda oma erakonnakaaslased, et me tõesti peame jälgima seda, mis teevad meie naabrid, et olla konkurentsis.

Kolleeg Peeter Ernits küsis, millest küll tuleb see, et me oleme rekordiomanikud inflatsiooni osas. Aga siin on vastus hästi lihtne. Kaja Kallas ise on kinnitanud, et Eesti on edetabelite usku rahvas. Nii et ma arvan, et ta on võtnud eesmärgiks olla selle edetabeli tipus. Ja kui me räägime inflatsioonist ja inflatsiooni mõjust, siis üks selline hästi lihtne rehkendus. Keskmist pensioni saav pensionär kaotab selle aastaga oma pensionist 22%-lise inflatsiooniga 1500 eurot. Sisuliselt kaotab keskmist pensioni saav Eesti pensionär kolme kuu pensioni. See on inflatsiooni mõju ja rääkida siin saalis, et me ei pea inflatsiooniga tegelema, ma arvan, on lubamatu. Me peame sellega tegelema. Me peame tegelema energiakandjatega – elektriga, gaasiga, küttega, puudega, aga täpselt samamoodi ka kütustega. Aitäh! 

12:42 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soove ei näe. Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 652 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 17.15. Sellega on meie tänane päevakord lõpetatud ja istung on samuti lõppenud.

12:43 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee