Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu natukene sisulisemalt ja otsustas selle lugemise esimese korraga lõpetada, määras ka ettekandja ja muudatusettepanekuteks kümme päeva. Muu hulgas tegi komisjon ühe sellise otsuse, mis puudutas e‑sigarette, nende vedelike aktsiisimäära, ja tegelikult ühe teise eelnõu raames juba langetas otsuse, et ta seda harrastust ei lähe maksuvähendamisega soosima. Ma arvan, et põhjused on viimastel päevadel ajakirjanduses ka hästi esile toodud, aga mitte ainult seal, vaid ka rahanduskomisjoni varasemate aastate aruteludes ekspertide juuresolekul.
Nii. Nüüd veidike prooviks korrastada seda väitlust, mis siin on kõlanud. Kõigepealt, rahanduskomisjon küll ei käsitle riiki sellisena, et riigi mõte on aidata inimesi. Ei, riigi mõte on inimeste eneseabi, teha ühiseid asju koos iseenda raha eest. Ei ole nii, et riigil on mingisugune eraldi rahakott, millest ta kas raatsib või ei raatsi välja anda. See ühise asja ajamine puudutab tegelikult ka nõrgemate abistamist, loomulikult, ja muid poliitikasuundi, mille rahastamiseks riigil on tarvis raha, maksuraha.
Nüüd, riigi rollist nii palju, et aktsiisi roll ei ole see, et peab olema võimalikult minimaalne. See, et Euroopa Liidus ei ole kehtestatud aktsiisidele mitte maksimum, vaid miinimum, osutab sellele, et kõige parem asi ei ole minimaalne aktsiis, vaid on optimaalne. Mida ettekandja vist ei püüdnud kinni mu küsimustes siin eraisikuna, mitte komisjoni esindajana, on see, et tegelikult ei ole aktsiis ju mitte kuidagi hinnatõusu põhjustanud. Mitte kuidagi! Aktsiis on olnud muutumatu, aktsiisi mõju hinnatõusule järelikult ei ole ja tema osa üleüldse inimeste kulutustes on tegelikult ajas vähenenud. Kogu aeg on aktsiisi osa inimeste rahakotis vähenenud, sest ta on olnud suhteliselt paigal pikka aega. Ja kui me seda veel kümne aasta vaates vaatame, siis veel eriti.
Mulle meenub siin hea kolleegi Christine Lagarde'i kunagine üleskutse rahandusministrite seas, et ärme teeme seda, et me nüüd, kui kütuse hind on tõusnud, läheme maksude kallale. Seda ei tohi teha. Ja üks põhjus on see makro. Kui me lähme stimuleerima kütuse hinda, kui ta on parajasti just tõusnud nõudluse suurenemise ja pakkumise vähenemise tõttu, siis me tegelikult teeme asja hullemaks. Aga ka eelarvel on vaja raha. Ja eelarve peab olema ikkagi selleks, et abistada inimesi, kes tegelikult probleemide ees on, mitte lihtsalt selleks, et parteid saaksid näidata oma suurt südant ja võõra raha eest heategusid teha.
Mõju inflatsioonile. Sai vihjatud ja eelmistel eelnõude lugemisel öeldud, et see, nagu pidurdaks maksude vähendamine inflatsiooni, on illusioon. Sellega viiakse nõudlus teise kohta tegelikult. Ja kui jutt on just sellise inflatsiooni põhjustanud kaubast, milleks kütused ju kahtlemata on, autokütus küll vähem, siis sel juhul on tegemist jah nõudluse suurenemisega ja defitsiidi suurenemisega. Mitte et teised riigid seda ei teeks. Rumalusi teevad ka teised riigid. Eesti on olnud selle koha pealt targem. Mis seal salata, kui vaadata energiahindu, siis on näha, et nad on ikkagi augustikuust peale langenud, mitte tõusnud. Kui praegu minna seda nõudlust ekstra stimuleerima, siis see kindlasti ei aita siin sisuliselt võrreldes tema hinnaga.
Riigieelarve. Riigieelarve on ikkagi poliitikate rahastamiseks ja selleks on tal vaja makse. Loomulikult ei ole 100 miljoni väljaviskamine eelarvest riigile praegu jõukohane. Juhul kui te siin, ettepaneku tegijad, ei näita ära, kuidas järgmise aasta eelarvest kulusid samavõrra kokku võtta. Juriidiliselt ei saa seda teha, sest eelarve tasakaalu ei tohi halvendada, aga seda ei tohi teha ka sisuliselt. Meil ei ole eelarve seis hea, meil on hiiglaslik defitsiit – selle põhjusi võib eraldi arutada, kui küsimus on selles –, aga lihtsalt selle suurendamine tähendab muu hulgas ka inflatsiooni suurendamist.
Nüüd, mõju vaesusele. Siin ikkagi suure pühendumusega räägiti sellest, kuidas inimesi aidatakse, vaeseid ja nii edasi. No see on ju pettus. Kui vaeseid aidata, siis [tuleks seda teha] kindlasti ikkagi selle koha pealt, kus neil tegelikult king pigistab. Vaesed inimesed praktiliselt ju kütuseaktsiisi ei maksa. Hambaid ikka ravitakse suu kaudu, oleme ausad. Kui teha midagi kuidagi väga kaudselt, et oi, ikkagi hind kuidagi teistpidi mõjub, kandub üle ja nii edasi – see on ju pettus. See on sama, nagu te pööraksite ennast hambaarstitoolil teistpidi. See on see probleem. Niimoodi ei saa. Ma olen seda rääkinud teile palju kordi siin, et niimoodi ei saa vaesuse vastu. Ka pensionärid ei ole tegelikult olulised kütuseaktsiisi tarbijad, tegelikult ei ole nemad suured maksjad. Nad kasutavad ühistransporti rohkem, järelikult on see nende kuludes väiksem. Ja ka aktsiisi ülekandumine hindadesse – no ausalt öeldes sai juba öeldud, et aktsiis ei ole muutunud, aktsiis ei ole kandumas üle hindadesse ja hinnatõusudesse, tema vähendamise korral me peame ikkagi näitama ära, kuhu see võit maandub. See võit ei maandu kõige vaesemate rahakotti. Küll aga kütuseturul tegelikult nõudluse suurendamine teeb kahju, ennekõike ühiskonna nõrgematele.
Vaatame seda ajagraafikut, ja sai mainitud, et ikkagi oleks tahtnud selle ettepaneku tegijalt näha vähegi intelligentset analüüsi, kus nüüd järsku siis, eks ole. Mis siis praegu on? Tegelikult on ju inimeste ostujõud kütuse suhtes viimase kümne aastaga ikka tugevasti paranenud, ta on käinud üles-alla, kütuse hind on ka käinud üles-alla, aga mitte aktsiis ei ole käinud üles-alla. Ja meil ei ole nüüd tekkinud häda, mis puudutab autokütust, ja meil ei ole kuidagi häda suurem, kui oli Ratase valitsuse ajal. Kus te siis olite oma geniaalsete ettepanekutega? Siis te tahtsite kulusid teha. See on lihtsalt rahanduskomisjoni vastus teile: alati on ajastus tähtis.
Mida me siis komisjonis välja pakume? Loomulikult selliseid paremini sihitud meetmeid. Vähemalt debattides kõlab kogu aeg läbi, et ühiselt on tehtud näiteks üksi elava pensionäri toetus, ta on pisike, aga ta on siiski selgelt suunatud. Minu poolest oleks ta võinud ka suurem olla, aga eks eelarve võimalused on piiratud, eelarve defitsiit ju ise on see, mis inflatsiooni tekitab. Sellepärast tuleb ka mõista, et ta nii väike tuli, aga siiski, see on vist peaaegu kahekordne.
Nüüd edasi, sellised meetmed nagu toimetulekutoetuse piiri tõstmine. See on selgelt vaestele suunatud, erinevalt kütuseaktsiisi vähendamisest. Maksuvaba miinimumi tõus tehti ära, see on selgelt suunatud nõrgematele ja ta on ka järgmise aasta eelarves. Pensionitõus, iseenesest seal ei ole tehtud mingisugust suurt hüpet, aga põhimõtteliselt see jõuab ikkagi riskigrupini. Ja selleks on raha vaja. Selleks on tegelikult ka raha vaja, see ei ole nii, et me kaotame maksud ära ja siis toetusi tõstame, nagu siin kogu aeg kõlas. Ja pensionide puhul ekstra ju see pensioni maksuvaba miinimum. Üldiselt maksueranditega sotsiaalpoliitikat teha ei saa, aga kuna pensionid on selgelt sotsiaalpoliitika, siis nende tõstmine on suhteliselt hästi sihitud meede ja kindlasti parem kui kütuseaktsiis, mis saab osaks ikka pigem maksujõulistele. Muidugi, auto on ka teatud piirkondades hädavajalik, aga üldiselt statistiliselt ikkagi põletavad sõiduauto bensiini ära jõukamad kodanikud.
Siin oli juttu ka sellest, miks meil on Euroopa kõrgeim inflatsioon, miks Kaja Kallas nii teeb. Ega inflatsioon otseselt ju ei ole valitsuse esimene eesmärk või funktsioon, ta on keskpanga oma. Põhjendusi, jällegi ma tsiteerin Christine Lagarde'i, kes selle väga elegantselt ära seletas, vist oli see eile, Eesti Televisiooniski. Eelkõige on see ikkagi see, et inflatsiooni puhul algab kõik Euroopa Keskpanga poliitikast. Koroonaajal pumbati majandusse raha vägisi, raha hoidmist sisuliselt maksustati, nüüd on vastupidi, tõmmatakse seda vägisi ära, tõstetakse intressimäärasid. Sealt algab, see võtab aega, selle tagasivõtmine.
Teine valitsuse vastutus on loomulikult hoida oma eelarve tasakaalus. Te siin kõik olete rääkinud, kuidas see on mingisugune dogma. Aga ei, me ei saa tegelikult nii, et valitsused endistviisi käristavad miinust suuremaks, lubavad inimestele raha ja keskpank siis ujub sellele voolule vastu. Ei, eelarve defitsiidi suurenemine on probleem. Isegi kui ta on kriisides põhjendatud, siis ta inflatsiooni ikkagi suurendab, välja arvatud mõni üksik näide, näiteks kaitsekulude puhul on tegemist suuresti relvastuse impordiga ja ta ei mõju meile sedapidi. Aga need on need põhjused.
Edasi, miks ta on meil kõrgem kui Euroopas mujal? Kõigepealt, ta on praktiliselt sama kui Baltikumis. Baltikum on ise näitaja. Kaja Kallas vast ei teinud seda üksinda, ju ta siis leppis järelikult kokku teiste valitsustega ja tõstis inflatsiooni, tõstsime me kõik. Ma pigem arvan, et mitte, pigem ma arvan, et nad ei leppinud selles kokku. Pigem on see seaduspära, et väikestele riikidele mõjub inflatsioon rohkem, see mõjub rohkem nendele riikidele, kellele odavatest Venemaa ja Valgevenega kaupadest loobumine põhjustas tarbimiskorvi kallinemist, kelle tarbimiskorvis on suurem osa kütustel ja toidul, mida kahtlemata Eestil, Lätil ja Leedul on nii asendi kui ka ajaloolise pärandi tõttu elatustaseme näol. Ja Eesti puhul kindlasti väga järsk majanduse elavnemine peale koroonat. Sellist näidet teist polegi, kellel koroonaajal peaaegu ei langenud, selle viimase laine ajal, ja siis taastus väga kiiresti. See vahe on väga hüppeline. See kõik kütab inflatsiooni. See on kombinatsioon põhjustest. Aga kütuseaktsiis ei ole põhjus. Ausõna, see ei ole üldse muutunudki, see on täpselt sama koha peal. Kütus küll, jah. Meil on kütuse osa suurem tarbimiskorvis, aga mitte kütuseaktsiisi osa. Kütuseaktsiisi on vaja selleks, et neid negatiivseid asju leevendada ja suunata raha paremini abivajajatele, pensionidele, toimetulekule ja minu poolest lastetoetusele, juhul kui see on paremini suunatud kui see imelik eelnõu, mida me siin oleme arutanud ja ma ei tea, kas ka vastu võtnud.
No vot. See vast ongi praegu ülevaade selle eelnõu rahanduslikest külgedest. Ei olnud väga vaja siin puldis tegelikult seda erakonnapropagandat teha ja süüdistada teisi, kui tegelikult on valitsuses olnud kõik erakonnad, süüdistada ühte erakonda, ütleme siis nii. Aitäh!