Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 7. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Jaak Aab, palun!

15:00 Jaak Aab

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Keskerakonna fraktsioon on [teinud ettepaneku] algatada riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seadusemuudatuse eesmärk on 1. jaanuaril 2024 kehtima hakkavat redaktsiooni muuta nii, et pensioni suurendatakse baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmisega. Eelnõu ei ole tegelikult väga pikk. Iga aasta 1. jaanuaril – 2024, 2025, 2026 ja 2027 – tuleks pensione suurendada erakorraliselt 50 eurot. Eesmärk on jõuda juba 2027. aastaks olukorda, kus keskmine vanaduspension ületab 1000 euro piiri.

Miks see on oluline? (Juhataja helistab kella.) Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega on suur ja pigem on see teatud aastatel vahepeal süvenenud. Kui me võrdleme keskmise vanaduspensioni ja keskmise brutopalga suhet, siis kui 2000-ndate keskel meil oli au teha Reformierakonnale ettepanek erakorraliselt pensioni tõsta ja kahe aasta jooksul tõstsime ligi 40%, siis me jõudsime üle 40% ...

15:02 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees. Head ametikaaslased! Saalis on väga suur lärm. Ma palun, et me austame ettekandjat, ja ma palun, et me austame neid, kes soovivad seda ettekannet kuulata. Palun!

15:02 Jaak Aab

Kunagi on kokkulepe olnud, et alla 40% me selles määras ei lähe, et keskmine vanaduspension oleks üle 40% keskmisest brutopalgast või siis ka keskmisest netopalgast, aga me oleme jäänud sellele 40%-le alla. Kui me teeme erakorralised tõusud, ka jätkuvalt, siis on vanaduspensioniga võimalik jõuda tasemeni üle 40% keskmisest palgast. Palun kõiki seda toetada. Aitäh!

15:03 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni. 

15:03 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister. Teiseks, tööturumeetmete seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise‑ ja tööminister. Kolmandaks, e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister. Neljandaks, relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister. Viiendaks, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust maaeluminister. Kõik need viis eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu ning vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:05 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Asume nüüd selle nädala päevakorra juurde. Head ametikaaslased! Siin on ka mõningad täpsustused, enne kui me jõuame kinnitamise juurde. Punkt üks. Tänase teise päevakorrapunkti juures, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 663 esimene lugemine, teeb algatajapoolse ettekande Riigikogu liige Henn Põlluaas. Ärge tulge praegu, aga teie teete. Ma vaatasin, ega te ei protesti, ja ei protestinud. Nii, punkt kaks. Tänases kolmandas päevakorrapunktis on kavandatud riigihalduse ministri Riina Solmani ülevaade avaliku teenistuse 2021. aasta aruandest. Minister on saatnud Riigikogu juhatusele kirja, milles palub tervislikel põhjustel ülevaade päevakorrast välja arvata. Seega jääb selle punkti arutelu tänase istungi päevakorrast välja. Nii et kolmandat päevakorrapunkti, mis on ülevaade avaliku teenistuse 2021. aasta aruandest, meil täna ei ole.

Koos nende muudatustega asume hääletama Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 7. töönädala päevakorra kinnitamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh teile! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 7. töönädala päevakorra kinnitamise koos [eelnimetatud] kahe muudatusega. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:08 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 86, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud. Aitäh!

Head ametikaaslased! Juhin veel tähelepanu, et nüüd, kui täna on see kolmas päevakorrapunkt väljas, on meil viis päevakorrapunkti ja peale seda, lihtsalt infoks, soovitan teil ette valmistada, on ka vaba mikrofoni võimalus. Nii et kõik, kes seda soovivad, valmistage ette! Olete väga palavalt oodatud Riigikogu kõnetooli vabas mikrofonis.


1. 15:08 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele energiahinna tõusu leevendusmeetmete välja töötamiseks" eelnõu (642 OE) esimene lugemine

15:08 Esimees Jüri Ratas

Asume esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele energiahinna tõusu leevendusmeetmete välja töötamiseks". See on eelnõu 642, esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Taavi Aasa.

15:09 Taavi Aas

Austatud esimees! Head kolleegid! Mitu kuud tagasi andis Keskerakond sisse otsuse eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek rakendada toetusmeetmeid seoses energiahinna tõusudega. (Saalis on sumin, juhataja helistab kella.) Ja kuna sellest sisseandmisest on juba mõni kuu möödas, siis võib-olla natuke tuletaks meelde, mis vahepeal on toimunud. Sisuliselt ongi juhtunud kõik see, miks me selle eelnõu sisse andsime. Me tundsime sügavat muret selle pärast, kuidas Eesti inimesed hakkavad nende kõrgete energiahindadega toime tulema.

Jah, valitsus on rakendanud universaalteenust, aga paraku tuleb tõdeda, et see ei ole hästi käima läinud. Põhiline probleem universaalteenuse puhul on kõigepealt teadmatus – teadmatus, mida see teenus maksab järgnevatel kuudel. Universaalteenuse hinda vaadatakse läbi vastavalt sellele, milline on teenusepakkuja [sellekohane] taotlus ehk millised on tema kulud. Seetõttu ei ole kunagi ette teada, milline on universaalteenuse maksumus. Ja samal ajal näiteks börsipaketi ...

15:11 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Mul on palve, head ametikaaslased, teeme need telefonikõned siit saalist väljas! Hea ettekandja, palun!

15:11 Taavi Aas

Aitäh! Börsipaketi hind on olnud päris mitmetel päevadel märgatavalt odavam kui universaalteenuse pakett ja kindlasti see on inimestes suurendanud kõhklusi universaalteenusele üleminekul. Veelgi enam, kui universaalteenust on võimalik pakkuda ka mikro- ja väikeettevõtjatele, siis nende probleem lisaks sellele hinnale on see, et universaalteenusele üle minnes oma vana lepingut lõpetades peavad nad maksma leppetrahvi, mis nende jaoks kindlasti selle ülemineku teeb veel keerulisemaks. Lisaks hooajalisele kõrgemale hinnale tuleb tasuda ka leppetrahvi. Nii et kindlasti see ei ole olnud see, mis inimesi ja ka ettevõtjaid aitab.

Veelgi enam, terve rida ettevõtteid on igasugustest toetusmeetmetest ilma. Ja selle tagajärjed on meil juba täna täiesti nähtavad. Ettevõtjad räägivad koondamistest ja kindlasti on see ahelreaktsioon: nad koondavad, inimesed jäävad sissetulekuta, hakkavad vähem tarbima, mis tekitab omakorda raskusi järgmistele ettevõtjatele. Nii et selles vallas on meil tegelikult asjad väga-väga halvasti.

Lisaks on täiesti ilma abita jäänud kohalikud omavalitsused, ja mitte niivõrd see administratiivne pool. Tegelikult need asutused, mis kuuluvad kohaliku omavalitsuse haldusalasse – me räägime lasteaedadest, räägime koolidest, hooldekodudest ja nii edasi –, ka neid kõiki on tabanud hinnatõus.

Samuti on kodutarbijatel valdkonnad, kus mingisugust leevendust siiamaani pakutud ei ole. Näiteks nendel, kes kütavad puudega või kes kütavad pelletiga, on hinnatõus olnud kõige järsem. Pelleti hind on tõusnud sedavõrd, et kui üks pensionär sai varasemalt osta pensioni eest viis pakki pelletit, siis nüüd ta saab seda ainult ühe paki. Küttepuude hind on samamoodi märgatavalt tõusnud. Siin mingisugust leevendust inimestele pakutud ei ole. Kindlasti oleks kohane seda teha ja pakkuda seda leevendust kohalike omavalitsuste kaudu.

Ja tuleb tõdeda, et meie peaministri ütlus, et võib-olla peaks suured energiamahukad ettevõtted ajutiselt sulgema – see ütlus on täide läinud. Täpselt niimoodi paraku ka läheb. Kui me vaatame, kuidas teised riigid on oma ettevõtteid toetanud, siis vahe on märgatav. Saksamaa on leidnud toetusteks 7,4% SKP-st, Leedu 6,6%, Läti 3,2%, Eesti 0,5%.

Mida see tähendab? See tähendab seda, et meie ettevõtjad satuvad raskustesse. Ja isegi kui nad ei satu energiaturul kohe otseselt raskustesse, siis perspektiivis ettevõtjate konkurentsivõime väheneb. Ja kui see raske olukord ei tule ettevõtjatele kätte kohe, vaid tuleb kätte mõne aja pärast, siis tulemus on ikkagi sama.

Tuleb öelda, et meie ettepanek oli ettenägelik. Seda oleks tulnud kohe rakendada. Kindlasti oleks see toonud leevendust – olgu see hinnalagi kodutarbijatele, võrgutasu kaotamine nii ettevõtjatele kui kodutarbijatele ja loomulikult hinnalaed gaasile ja kaugküttele.

Peaminister on korduvalt öelnud, et võrgutasude kaotamisest ettevõtjatele abi ei ole. On küll! Me oleme kohtunud ettevõtjatega ja ettevõtjad on kinnitanud, et sellest oli neile eelneval kütteperioodil või talveperioodil abi, kui need meetmed rakendati. Seetõttu ma ei näe ühtegi põhjust, miks me ei peaks neid ka sellel perioodil rakendama.

Veel kord: meie inimesed on hädas. Aga üha rohkem on signaale, et toetusmeetmete puudumise tõttu jäävad aina rohkem hätta ka meie ettevõtjad. Ja sellest johtuvalt kindlasti hakkavad kasvama need hädad, mille tõttu meie inimesed kannatavad. Kui inimesed kaotavad töö, siis on neil veelgi keerulisem selles energiahindade olukorras toime tulla. Ja loomulikult tuletame meelde, et energia hindade tõusuga on tõusnud ka kõik muud hinnad, sealhulgas toidukaupade hinnad.

Nii et talv saab kindlasti olema inimestele keeruline. Ma arvan, et viimane aeg on kõiki toetusmeetmeid rakendada, ja rakendada sarnaselt, nagu need olid rakendatud möödunud talvel. Nendest oli abi ja inimesi ja ettevõtjaid tuleb aidata. Mul on teile ettepanek meie suurepärast algatust toetada. Aitäh!

15:17 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile, hea ettekandja, põhjaliku ettekande eest! On ka küsimusi teile. Tõnis Mölder, palun!

15:17 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt ma tahaksin öelda, et ajaloos te olete olnud selliste suurte ideede mees. Teadupärast tasuta ühistransport Tallinnas ei tulnud ka üleöö. See tuli ikka nii, et Vabaduse väljaku neljandal korrusel üks tark mees mõtles selle välja ja siis terve Tallinna linn selle ka rakendas. Tuli ja jäi.

Teadupärast on Keskerakond välja pakkunud ka sellise mõtte nagu tasuta elekter. Võib-olla te korra natuke kommenteeriksite seda teemat. Tegelikult on minu meelest tegemist sisulise ja väga hea ettepanekuga. Paljud siin saalis – opositsioonikaaslased, aga ka koalitsioonisaadikud – on seda pidanud justkui võimatuks mõtteks, sest see läheb riigile nii kalliks maksma. Samal ajal on Eesti Energia selle aasta esimese üheksa kuuga teeninud 111,9 miljonit eurot puhaskasumit. Ma arvan, et selle arvelt saaks Eesti inimestele pakkuda väga palju erinevaid teenuseid. Võib-olla korra rääkige sellest, mis see tasuta elektri idee on! Aitäh!

15:19 Taavi Aas

Aitäh! Jah, teil on õigus, et me oleme ka selle ettepaneku teinud. Selle ettepaneku juures on kaks põhilist komponenti. Kõigepealt on see, et me pakume inimestele kindlust. Veel kord: kui me tuleme tänase universaalteenuse paketi juurde, siis see pakub kindlust, aga see pakub seda ainult osaliselt. See on ka põhjus, miks sellele ei ole kõik tarbijad üle läinud. Sest tarbija ei tea, milline on universaalteenuse hind järgneval kuul või milline on hind võrreldes börsipaketiga.

Teine pool sellest ettepanekust, et pakkuda inimestele tasuta elektrit – loomulikult pakutaks seda teatud ulatuses. Tänapäeval on elekter üks põhivajadustest ja inimestel peab olema võimalik selle põhivajaduse täitmiseks energiat saada. See oli selle ettepaneku põhjus. Loomulikult peavad oponendid seda utoopiliseks, aga eks samamoodi peeti utoopiliseks ka tasuta ühistransporti või tasuta haridust – see on ka olemas. Nii et küsimus on tahtmises. Kui tahtmist on, siis on võimalik seda ka rakendada. Meie erakonnal, ma tean, seda tahtmist on. 

15:20 Esimees Jüri Ratas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

15:20 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin, mis on teie arust kõige halvemad arengustsenaariumid sel juhul, kui valitsus otsustab mitte rakendada meie otsuse eelnõu.

15:21 Taavi Aas

Aitäh! Ma jagaksin selle vastuse kaheks. Üks on see, mis on kodutarbijate probleem. Kodutarbijate probleem on see, et lihtsalt kõrge elektri hinna tõttu jäetakse midagi tegemata, inimesed võivad sattuda raskustesse, võivad tekkida raskused näiteks pangalaenude maksmisel. Hakatakse piirama tarbimist, võib-olla kohe mitte toidu tarbimist, küll aga muid tarbimisharjumusi. Võib-olla vähem hakatakse käima teatris-kinos, võib-olla vähem võimaldatakse lastele huviharidust, võib-olla ise tegeldakse vähem huvitegevusega. Ma tean omavalitsusi, kes on seetõttu, et nad on juba sattunud raskustesse, hakanud tõstma täiskasvanute huvihariduse hinda. See piirab inimeste juurdepääsu. Kui veel ka kodus on elektriarveid ja küttearveid keeruline tasuda, siis loomulikult hakatakse kuskilt oma tegevust piirama.

Teine pool on see, mis juhtub ettevõtjatega. Me kõik teame, mis juba on toimumas ettevõtjatega. On suurettevõtjad, kes on juba teatanud koondamisest või kinnipanekust. Ja kindlasti ei ole nad viimased. See on selline laviin, mis on tulemas. Ja nagu ma enne ütlesin, kui ettevõtjad koondavad, inimesed jäävad tööta, siis nende hulk, kes veelgi rohkem vajavad kodus toimetulekuks energiatoetusi, kasvab. Ma arvan, et hästi oluline on tegeleda probleemiga võimalikult kiiresti, et selliseid inimesi oleks võimalikult vähe. Ka tuleb kiiresti tegeleda ettevõtjatega. Sest majanduslangus, mis tuleb läbi selle, et ettevõtjad satuvad raskustesse, on veelgi kulukam kui see, kui me praegu ettevõtjaid toetame.

15:23 Esimees Jüri Ratas

Jaanus Karilaid, palun!

15:23 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Tööandjate keskliidu juht Arto Aas on öelnud, et ettevõtjad on täna väga keerulises seisus. Energia kallinemine, inflatsioon, tarneahelad, sõja mõjud, ebaselge on ka viiruse edasine kulg. Tegemist pole ju ainult tööandjate esindajaga, tegemist on väga kogenud nii-öelda allikaga: ta on olnud ka riigihalduse minister, on olnud, ütleme, Ansipi büroo juhataja. Tema väljaütlemisi tuleks võtta väga tõsiselt. Kas on teada, et juhul, kui Reformierakond täna ei tule seda eelnõu toetama, milliseid abimeetmeid nad ettevõtjatele siis välja töötamas on? Kindlasti selle eelnõu väljatöötamisel sai see ju selgemaks.

15:24 Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, jah, võib-olla peaks Riigikogust lahkunud inimesel olema jätkuvalt hea side oma erakonnaga. Võib-olla teda siis kuulataks, kui ühiselt erakonna asju arutades saaks endine minister oma erakonnakaaslastele rääkida seda, mis elus tegelikult toimub.

Nüüd, mis on väljatöötamisel? No me oleme siin korduvalt kuulnud, et keskmistele ja suurettevõtjatele ei ole mitte midagi väljatöötamisel. Saagu hakkama – see oli see sõnum. Veelgi enam, peaminister on ju öelnud siinsamas Riigikogu saalis, et äkki peabki [ettevõtteid] kinni panema, äkki nii ongi parem, jääb teistele rohkem. See on majanduses tegelikult tohutu probleem. See on tohutu probleem ja see probleem hakkab kasvama. See on selline lumepalliefekt, et alguses on väike pallike, aga kui veerema hakkab, siis kasvab. Ja nii nagu ma ütlesin, need tagajärjed, mis tulevad majanduslanguse näol, on ühiskonnale kindlasti palju kulukamad kui see, kui täna rakendada toetusmeetmeid, mis me oleme välja pakkunud.

15:26 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

15:26 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eks iga valitsuse edukus sõltub sellest, kuidas nad suudavad riiki juhtida kriisiolukordades. Me oleme pool aastat olnud Euroopa Liidu kõrgeima inflatsiooniga riik, kus inimeste vaesumine toimub igapäevaselt. Seda näitab väga täpselt ka supikööki külastavate inimeste arv, toimetuleku[toetust] saavate inimeste arv ja nii edasi. Aga kõige kurvem selle asja juures on see, et me oleme lõpetanud ettevõtete toetamise, mille tagajärjed võivad olla hästi kurvad, sest ettevõtte lõpetamine on üks asi, aga seda uuesti ellu äratada ja nendele inimestele uus töökoht leida – see ei ole nii lihtne. Kriisi ajal peakski riik just ettevõtteid toetama. Te juba lugesite ette, kuidas toetatakse teistes riikides: Saksamaal 7,4% SKP-st, Leedus 6,6%, Lätis 3,2% ja Eestis ainult 0,5%. Ma küsin: millise imevalemiga on Eesti ettevõtjatel võimalik selles turukonkurentsis ellu jääda?

15:27 Taavi Aas

Aitäh! Ei olegi! Põhimõtteliselt ei olegi. Kui jah, Saksamaa 7,4% – no ütleme, et rikas riik saab seda lubada. Läti 3,2%, Eesti 0,5%. Eesti ettevõtjad ei saagi selles olukorras ellu jääda. Jah, võib-olla nad jäävad ellu selles kriisis nende energiahindadega. Aga kui nad kaotavad konkurentsis, siis ei ole neil võimalik pärast kriisi, kui nad on suutnud kuidagi selle kriisi üle elada, oma tegevust jätkata või sama edukalt oma tegevust jätkata. See on konkurentsiolukord ja sellega peab arvestama. Öelda siin, et saage hakkama, katsuge kuidagi üle elada ... Jah, veel kord, ettevõtjad võivadki selle üle elada. Aga kui teised riigid on oma ettevõtjaid rohkem toetanud, siis paraku ka pärast kriisi on Eesti ettevõtjatel palju raskem uuesti turul tagasi olla.

15:28 Esimees Jüri Ratas

Marko Šorin, palun! 

15:28 Marko Šorin

Tänan, eesistuja! Hea esineja! Kui varasemalt on räägitud ettevõtluse ja riigi koostööst või selle koostöö puudumisest, siis ma räägiksin kohalikest omavalitsustest, kuna teie olete olnud suure kohaliku omavalitsuse juht. Siin saalis on mõned veel seda olnud, kuigi jah, meid on siin saalis praegu üldse väga vähe. Aga milliseid toetusi on riik kohalikele omavalitsustele pakkunud? Seadus ütleb, et kohalik omavalitsus pankrotti minna ei saa, aga kohalikud omavalitsused on esimene tasand, mida inimene näeb riigina. Meie teeme seda vahet, mis on riik ja mis on kohalik omavalitsus, tavainimese jaoks esindavad kohalikud omavalitsused samuti riiki. Kas või üks näide: COVID-i ajal suurendas koolide energiatarbimist ventilatsiooniseadmete [töö]. Millised kohaliku omavalitsuse teenused ilmselt kaovad? Aga ennekõike just küsimus: kas riik on kohalikele omavalitsustele abikäe ulatanud või mitte?

15:29 Taavi Aas

Aitäh! Põhimõtteliselt ei ole. Põhimõtteliselt ei ole! Ja tõepoolest, kui me räägime siin saalis sellest, et riik peaks kohalikku omavalitsust kuidagi aitama, siis see võib tunduda selline abstraktne jutt. Milleks sinna nendele kohalikele omavalitsejatele veel raha anda? Neil ju on seda, üksikisiku tulumaks kasvab ja nii edasi. Aga tegelik seis on see, et kohalik omavalitsus ei ole üks võimustruktuur. Seal on väga palju asutusi, mis kuuluvad kohalikule omavalitsusele ja mille eest peab kohalik omavalitsus seisma, et need asutused töötaks. Ja need asutused ei ole abstraktsed asutused. Need asutused pakuvad inimestele teenuseid: on see lasteaed, on see kool, on see hooldekodu, mis iganes. Ja ka nemad on energia hindadega hädas. Ma tõin siin näite, et omavalitsused juba tõstavad ringitasusid, selleks et kuidagigi selles olukorras välja tulla.

Aga see on üks suletud ring. Inimestel on niigi vähem raha, nad peavad rohkem maksma, et [katta] kodukulusid, maksma rohkem poes. Ja kui nad tahavad teenust tarbida, kohaliku omavalitsuse pakutavat teenust, siis ka see teenus läheb kallimaks, sest kohalikel omavalitsustel lihtsalt ei ole teist võimalust oma kulusid katta. Järelikult jätavad inimesed midagi tarbimata. Mis omakorda tähendab seda, et kui ka kohaliku omavalitsuse teenuse tarbijaid on vähe, siis nendele, kes jäävad, kipub kõik kallimaks minema, sest kulud on vaja kuidagi katta. Aga mujalt raha ei tule. Riik raha ei anna, ei toeta. Nii et jah, kodutarbijad, ettevõtjad, aga ka kohalikud omavalitsused, nende allasutused – need on need sektorid, mida tuleb toetada. Ja siin ei saa nii, et me toetame kedagi ja kedagi jätame toetamata. See on üks suletud ring.

15:31 Esimees Jüri Ratas

Jaak Aab, palun!

15:32 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Omavalitsuste kohta lihtsalt repliigiks, et siin on kogu aeg käidud välja seda numbrit, et prognoosi järgi järgmine aasta omavalitsustele laekuv üksikisiku tulumaks kasvab 160 miljonit. Tundub, et meeletu summa, ei ole kohe kuskile panna. Aga ma toon võrdluseks paar numbrit, mis linnade ja valdade liit on välja arvestanud. Energia hinda ei oska keegi veel täpselt prognoosida, aga see on umbes 100 miljonit lisakulu. Ja haridusvaldkond, lasteaiaõpetajad ja huvihariduse õpetajad, tugiteenused – see tähendab 60 miljonit lisakulu. Ja ongi läinud see 160 miljonit, mis lisaks peaks tulema. Kõik muud omavalitsuste vajadused jäävad katmata, palgatõusud jäävad katmata ja nii edasi. Aga küsimus on selline. Äkki tuletate meelde, millised olid need hinnalaed eelmise aasta toetusmeetmetes? Siin on räägitud praegu (Juhataja helistab kella.) universaalteenusest, me ei tea, kaugele see jõuab. Aga millised olid need hinnalaed eelmises valitsuses meie ettepanekul kokku lepitud toetusmeetmetes?

15:33 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

15:33 Taavi Aas

Aitäh! Ma alustaks kõigepealt sellest, et see 160 miljonit tundub suur number olevat, eks ole. See on 123 eurot ühe eestimaalase kohta. Aga ei tasu selle suure numbri lõksu jääda. Jagame selle 123 eurot kuude peale ja arvestame veel seda, et tegelikult on meil olukord, kus see 160 miljonit ei jagune ühtlaselt mööda Eestimaad. Meil on ju väga selgelt piirkonnad, kus sissetulekud on suuremad, kus on enamuses inimesed, kes on maksumaksjad, ja on piirkonnad, kus neid on vähem. Midagi ei ole teha, see tähendab veel suuremat ääremaastumist, see tähendab veel suuremaid probleeme just nimelt nendes omavalitsustes, kes juba enne on vajanud rohkem toetust. Nii et jah, see tundub küll suur number, aga paneme seda probleemi vaadates siia kõrvale Eesti Energia kasumi. See kasum tuleb ju tegelikult sellest, et energiat müüakse, ja ka selles kasumis on osa kohalike omavalitsuste kulusid.

Nüüd, mis meil oli? Ma arvan, et meil oli selles mõttes varasemalt mõistlikult tehtud, et kõigepealt – see on võib-olla kõige olulisem, mis inimesi kõige rohkem puudutab – oli elektri hinna lagi 12 senti kilovatt. Ma arvan, et siin oli kaks positiivset momenti. Üks oli see, et hind – võib-olla küll mitte nii taskukohane, kui oleks tahtnud – oli paigas. Ja mis kõige olulisem: inimestele oli teada, et selline hind kehtib kuni kütteperioodi lõpuni. Sest üks asi on rahaline toetus, mida inimesed vajavad, aga teine pool on kindlus, kindlus tuleviku ees.

Nii nagu ma rääkisin, hästi oluline: võrgutasud. Tundub väike number, aga niipalju, kui me oleme ettevõtjatega kohtunud, ka meie fraktsioonis me oleme kohtunud, on ettevõtjad kinnitanud, et jah, sellest oli kasu, see töötas. Küttekompensatsioon ja loomulikult gaasikompensatsioon – või vabandust, hinnalagi nii küttele kui gaasile. Ja võib-olla palju räägitud toetusmeede, mis tuli eelmisel kütteperioodil kohaliku omavalitsuse kaudu ja mis oli neile inimestele, kes kõige rohkem on hädas. Jah, seda võib ju kritiseerida, et seal tuli täita avaldus, tuli ise ka midagi teha. Aga teisalt, need inimesed, kes päriselt abi vajasid, ma arvan, nad täitsid selle avalduse, sest neil oli seda vaja. Teisiti ei oleks nad hakkama saanud.

15:36 Esimees Jüri Ratas

Kaido Höövelson, palun! 

15:36 Kaido Höövelson

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Toidutööstuses on ikka nii, et tihtipeale vaadatakse, kas majandus jaheneb või kuumeneb, langeb või tõuseb, punase kala hinna järgi. Nii ta on olnud. Aga kui vaadata teisi sektoreid, mis on suunatud 100% või 80–90% ekspordile, nemad on just teatanud, et hakatakse koondama. Seal on mitu põhjust. Esiteks kindlasti see tohutu energiakriis, energiahindade tõusud. Teiseks kindlasti see, et tellimusi ei ole. Tellimusi lihtsalt ei ole. Ja kui sa oled 100% ekspordile suunatud, siis sa peadki koondama, mis sa neist lattu nagu toodad. Aga minu küsimus on see. Päris palju on minult küsitud sellise artikli kohta nagu eksporditoetus. Mis te sellest arvate?

15:37 Taavi Aas

Kõigepealt ma arvan, et kohane oleks rakendada neid ettepanekuid, mis me oleme juba teinud selleks, et ettevõtjad nende energiahindadega toime tuleksid. Teatud turgudel kindlasti saab rääkida ka eksporditoetusest, aga tõenäoliselt mitte kõigil turgudel. Ja mis puudutab toiduainetööstust, siis jah, toiduainetööstus on täpselt samasuguse kriisi ees või samasugusesse kriisi sisenemas, nii nagu näiteks – me oleme seda kõik lugenud – üks mööblitootja, kes on koondama hakanud, sest ta ei ole enam konkurentsivõimeline. Tellimusi ei ole. Võib-olla, kui koondab üks mööblitootja, siis – mööblitööstuse tooraine on teatavasti puit – võimalik, et metsamehed nii palju ei kannata. Aga kui hakkavad koondama ja tööd lõpetama toiduainetööstused, eriti need, mis põhinevad kodumaisel toorainel, siis hakkavad järgmisena kannatama need, kes seda tööstust toorainega varustavad.

Nii et väga raske on majanduses tervikuna ühte majandusharu lihtsalt välja rebida ja öelda, et aga võib-olla meil seda ei olegi vaja. Nad on kõik omavahel ahelas. Ja me ei tohi unustada, et kõigis nendes tööstustes töötavad meie oma inimesed, needsamad inimesed, kes on hädas kõrgete energiahindadega. Ja nii nagu ma ütlesin, kui lisandub veel töökoha kaotus, siis probleem muutub ju astmeliselt nende inimeste jaoks.

Ja muide, üks asi veel. Sellised eksportivad toiduainetööstused on reeglina suurettevõtted. Seal töötab reeglina väga palju inimesi. Ja nii nagu me oleme tänase valitsuse käest kuulnud, selliseid suurettevõtteid ei ole neil küll plaanis toetada. Aga see on viga. Sest veel kord: nendes ettevõtetes töötavad meie enda inimesed.

15:40 Esimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

15:40 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Möödunud nädalal sai kodukandis palju inimestega vesteldud ja pea iga vestlus sisaldas arutelu poehindadest. Ükskord sain kokku ka sellise inimesega, kes hoiab tšekke vist aastate kaupa ja mulle lihtsalt näidati, milline on hinnavahe. Ei ole üldse seda 25%, seal on pigem keskmiselt mingi 50%, kui vaadata toiduainete hindu. Kas te oskate hinnata, milline osa meie inflatsioonist sõltub elektri hinnast? Kui suure osa see moodustab sellest, ütleme, ametlikust 25%-st?

15:41 Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan, et see ongi praeguse inflatsiooni üks eripära. Tavaliselt räägitakse inflatsiooni kui sellise puhul, et selle põhjus on tarbimise kasvamine, inimeste suurenenud jõukus. See tarbimise kasv tekitab hinnatõususid. Seekordne inflatsioon on hoopis teistsugune. Kogu seekordne inflatsioon on praktiliselt [põhjustatud] energiakandjate hindade kasvamisest. Ma ei tooks siin välja ainult elektrit, sellepärast et energiahinnad reeglina on omavahel sõltuvuses. Jah, me võime öelda, et omavahel võib-olla ei ole nii suures sõltuvuses elekter, gaas ja näiteks bensiin või diislikütus. Aga elekter ja gaas on omavahel väga selgelt sõltuvuses.

Ja selle inflatsiooni põhjus, mis meil täna on, on praktiliselt kogu ulatuses energiahindade kasv. Sealt on pärit kõik muud probleemid. Nii et rääkida siin, et toetamine on kuidagi vale, et see põhjustab veel täiendavat inflatsiooni – ma arvan, see on täiesti väär. Veel kord: see inflatsioon ei ole tingitud mitte sellest, et inimestel on väga palju raha korraga rohkem käes ja seetõttu hakkavad hinnad kasvama. See inflatsioon on põhjustatud energiakandjate hindade tõusust.

15:43 Esimees Jüri Ratas

Maria Jufereva-Skuratovski! Vabandust-vabandust! Minu viga. Kui võtta see kord välja, siis ma eksisin siin. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Nii et [lubatud] on üks küsimus. Siret Kotka, palun!

15:43 Siret Kotka

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja Taavi! Teatavasti on ajalooliselt Reformierakond kogu aeg öelnud, et nemad on ettevõtjate partei ja nad hoiavad Eesti ettevõtlust ja majandust. Kui me nüüd vaatame, kuidas nad toimivad Eesti ettevõtjate suhtes: appi nad energiahindade kallinemise juures ei tule. Vastupidi, annavad soovitusi. Peaminister on ise öelnud välja, et pangegi oma uksed kinni ja las Eesti majandus läheb põhja. Kuidas te endise majandusministrina hindate tänase peaministri võimekust, kui ta selliseid lausungeid ütleb Eesti majanduse suunal? 

15:44 Taavi Aas

Aitäh! No aga kuidas siin ikka hinnata? Ta ei kuula isegi oma endist erakonnakaaslast, kaubandus-tööstuskoja juhti, kes on samamoodi öelnud, et ettevõtjad on hädas. Tänasele valitsusele on see täiesti ükskõik. Tänasele peaministrile on see täiesti ükskõik. Mul on isegi raske seletada, kuidas on võimalik, et ettevõtjad veel sellist Reformierakonda valivad. Valida võimule kedagi, kes ütleb, et kriisis saa ise hakkama – ma ei näe siin loogikat. 

15:45 Esimees Jüri Ratas

Dmitri Dmitrijev, palun!

15:45 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Otsuse eelnõu vastaste põhiargument on kindlasti suur lisakulu, mis lisanduks riigieelarvesse. Aga vaatame natuke statistikat: Saksamaa on oktoobrikuu seisuga kriisitoetusi jaganud 7,4% SKP‑st, Leedu 6,6%, Läti 3,2% ja Eesti ainult 0,5%. Ja siit minu küsimus. Kas tõesti need teised riigid on üle pingutanud sooviga aidata oma majandust ja selle konkurentsivõimet ja meil on lihtsalt valitsus, kes on selja pööranud ettevõtete poole ja ei leiagi ühtegi varianti neid toetada, nii nagu sa oma kõnes ja vastustes oled rääkinud?

15:46 Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan, et erinevalt Eesti valitsusest on teiste riikide valitsused saanud aru ühest lihtsast asjast. Kui nad kriisis ettevõtjaid ei toeta ja põhjustavad sel moel ettevõtete pankrotilaine, siis tulemus majandusele tervikuna on väga hull. Ja mitte ainult hull, õigem oleks öelda, et see oleks riigile veel kulukam kui see, kui me praegu [ettevõtteid] toetaksime. Tulevikus vähenevad seeläbi kõikide, ka riigi sissetulekud. Ja seda on mõistetud, saadakse aru, et praegu on see koht, kus tuleb toetada selleks, et tulevikus oleks kahju väiksem. Meie valitsus paraku sellest aru saanud ei ole. Aga toetades meie eelnõu, saame me ettevõtjaid aidata.

15:47 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalvi Kõva. Ja ka siin on igal Riigikogu liikmel üks küsimus, kui te soovite seda esitada. Palun!

15:47 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Alustuseks: majanduskomisjonis me oleme energiatemaatikat arutanud peaaegu igal istungil ja need arutelud on olnud väga sisulised. Seda ka sellepärast, et meil on komisjonis nii eelmine majandusminister kui aastaid tagasi majandusministrina leiba teeninud inimene. Nii et need arutelud on tegelikult olnud väga tõsised.

Nüüd selle otsuse eelnõu juurde. Alustuseks olgu öeldud, et Kristen Michal, komisjoni esimees, tõi komisjoni istungil välja, et Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond on majanduskomisjonile esitatud arvamuses leidnud, et eelnõu 642 puhul on tegemist põhiseaduse § 103 teises lõikes nimetatud Riigikogu otsuse eelnõuga, milles Riigikogu pöördub Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada seaduseelnõu. Ja käesolevat Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut grammatiliselt tõlgendades saab järeldada, et Riigikogu soov on teha Vabariigi Valitsusele ettepanek algatada elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmine osas, mis reguleerib võrgutasude kaotamist. Seda ettepanekut saab käsitleda ka kui ettepanekut algatada konkreetse sisuga riigieelarve seaduse eelnõu. Sellise eelnõu Riigikogu otsusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Majanduskomisjon selle õigus- ja analüüsiosakonna arvamusega nõustus. Olgu siis öeldud, et tegemist on otsuse eelnõuga, mis nõuab Riigikogu häälteenamust vastuvõtmiseks.

Ütlen kohe alustuseks ära [komisjoni] otsused ja siis lähen sisu juurde. Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna – see oli konsensusega – ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. See oli ka konsensusega.

Nüüd eelnõu sisust. Taavi kandis komisjonis selle eelnõu sisu ette kolmekordses mahus võrreldes sellega, mis ta siin täna rääkis. Kõik komisjoni liikmed olid eelnõu sisust aru saanud. Komisjonis me ei rääkinud tasuta elektrienergiast ega ettevõtete toetamisest välisinvesteeringute puhul, mille kohta siin saalis küsimused tulid ja millele Taavi ka vastas.

Küll [pöörasime] komisjoni arutelul mõningal määral [tähelepanu] sellisele maisemale murele, et mis saab küttepuudetoetusest või küttepuudega kütvate inimeste kulutuste kompenseerimisest. Seda küsisid nii Rene kui ka Jüri. Komisjoni istungile kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks ja Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu poliitika talituse nõunik Mari Lahtmets nendele ka vastasid. Konkreetselt sellele küsimusele, mis saab siis küttepuude hinna kompenseerimisest, oli vastus väga lihtne: seda teemat on arutatud, aga käesolevaks aastaks ühtegi lahendust ei ole, tõenäoliselt seda peab kompaktsemalt vaatama tulevaks aastaks. 

Ma ei hakka ette lugema protokolli, mida keegi küsis ja mida keegi vastas. Aga samal ajal, kui see [eelnõu] oli komisjoni päevakorras, menetles komisjon ka väikeettevõtete toetusmeedet universaalteenuse näol. Ja just oli rakendunud kodutarbijate universaalteenus ja neid tulemusi me siis veel täpselt ei teadnud, mida me tänasel päeval teame. Ja olemasolevate teadmiste põhjal komisjon oma otsused tegi.

Loomulikult on energiatemaatika, nagu ma algul ütlesin, majanduskomisjonis olnud kogu aeg väga suure tähelepanu all. Ja ma eeldan ja julgen arvata ja tean, et ka Vabariigi Valitsuses neid teemasid kogu aeg monitooritakse, jälgitakse, ja kui on tarvis meetmeid, siis neid püütakse rakendada. Nüüd ma ootan küsimusi, mida ma näen, et mulle ka on. Aitäh!

15:52 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

15:52 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud majanduskomisjoni esindaja! See on muidugi väga hea, et Vabariigi Valitsus monitoorib, aga ma ei näe ettepanekuid, kuidas olukorda parandada. Viimase kuu jooksul esitati töötukassale 17 kollektiivse koondamise teadet, ilmselt läheb koondamisele 600 inimest.

Ma toon kaks konkreetset näidet. Mul on üks väga hea sõber, kes peab väga edukat puidutööstusettevõtet. Tema lootis kogu aeg Saksamaa turule. Aga peale seda, kui Saksa riik hakkas oma ettevõtjaid toetama, on tal praktiliselt võimatu sellele turule minna, sest ta ei suuda konkureerida.

Teine pool on see, et me kaotame ka siseturgu. Sest need riigid, kes toetavad toiduainetööstust, saavad meie turule tulla palju odavama hinnaga, kui me ise suudame seda toodangut toota. Kaotame ühtpidi välisturu, kaotame ka siseturu. Neid turge pärast tagasi võita on oi-oi kui raske. Ma ootaks ikka sisulist ettepanekut, mitte ainult monitoorimist. 

15:53 Kalvi Kõva

Aitäh! Vabariigi Valitsus on koos Riigikogu saaliga tänasel päeval tulnud appi kõige nõrgematele: kodutarbijatele. Ning seejärel on eeskätt just Riigikogu majanduskomisjon algatanud ka väikeettevõtete universaalteenuse paketi. Need on sammud, et pakkuda tuge kõige nõrgematele. Jah, väga paljud suurettevõtted on ka raskustes ja loomulikult tuleb ka nende teemadega tegeleda. Kui täna teie eelnõu saab saalis [vähemalt] 51 toetushäält, siis on laual need [ettepanekud], mis teie olete Keskerakonna fraktsioonina ette pannud. Aga kindlasti valitsus neid teemasid pidevalt jälgib ja ka ettepanekuid teeb.

15:54 Esimees Jüri Ratas

Marko Šorin, palun!

15:54 Marko Šorin

Tänan, eesistuja! Hea esineja! Seda oli meeldiv kuulda, et majanduskomisjon arutab energeetikaküsimusi peaaegu igal koosolekul ja väga põhjalikult ja nii edasi. Sel juhul küsingi sellesama eelnõu kohta, mis puudutab kõiki lõpptarbijaid. Siin ei ole küsimus, kas toetatakse väikeettevõtjaid, suurettevõtjaid, harjumaalasi või võrumaalasi, siin on ettepanek toetada kõiki lõpptarbijaid. Millisele tulemusele teie arutelu jõudis? Kas sellel koosolekul, kui oli konkreetselt juttu sellest otsuse eelnõust, arutati, mis siis saab, kui juhuslikult ei tule 51 häält kokku? Mis siis saab lasteaedadest, mis saab koolidest, mis saab hooldekodudest, mis saab suurettevõtjatest, mis saab väikeettevõtjatest, mis saab harjumaalastest, mis saab pärnumaalastest, mis saab võrumaalastest ehk siis tervest Eestist?

15:55 Kalvi Kõva

Aitäh! Mis puudutab kohalikke omavalitsusi, mida sa nimetasid, sinu nimetatud kohalike omavalitsuste allasutusi, mis on lasteaiad, koolid, hooldekodud ja nii edasi, siis seda temaatikat väga pingsalt praegu ka valitsuskoalitsioon arutab. Küsimus tekib sellest, et paljudel kohalikel omavalitsustel on sõlmitud pikaajaline riigihankega leping elektrimüüjaga. Neid asju arutatakse. Aga ma ei oska siin praegu öelda, kuna seda pole majanduskomisjonis ei teistel [koosolekutel] ega ka sellel koosolekul, kui arutati seda eelnõu, käsitletud, mismoodi see [abi] kohalikele omavalitsustele tuleb. Aga loomulikult väga paljud asutused, mida sa nimetasid, kuuluvad juba universaalteenuse alla, mis [hõlmab] väikeettevõtteid.

15:56 Esimees Jüri Ratas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

15:56 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eesti Energia esitas universaalteenuse hinna tõstmiseks uue taotluse, nagu te vist teate. Ma tahtsin küsida, kas olete arutlenud komisjonis selle üle, mis hakkab toimuma, kui Eesti Energia hakkab esitama neid taotlusi regulaarselt. See sisuliselt tähendab, et kodutarbijal enam kindlustunnet pole ja kas sellel universaalteenusel üldse on mõtet. Kas oli selline arutlus?

15:56 Kalvi Kõva

Aitäh! Konkreetselt sellist arutelu ei ole olnud. See teie viidatud teema on tulnud viimaste päevade jooksul ja kindlasti majanduskomisjon seda arutab. Universaalteenuse rakendamine ja kogu see pakett, mis täna laual on, loomulikult tuleb seda pidevalt vaadata. Kui see vajab mingisuguseid muudatusi, siis tuleb seda muuta.

15:57 Esimees Jüri Ratas

Dmitri Dmitrijev, palun!

15:57 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea kolleeg! Oled oma ettekandes maininud, et komisjon on arutanud ka küttepuude kompenseerimise küsimust, mis kindlasti puudutab ja huvitab paljusid koduomanikke. Kuid sa oled maininud ka, et käesolevaks aastaks lahendust ei ole. Ma vaatasin järgmise aasta riigieelarvet, tundub, et ka järgmiseks aastaks meil lahendust ei ole. Oskad sa vastata, mis aastaks te plaanite lahenduse leida?

15:57 Kalvi Kõva

Jaa, selle eelnõu menetluse käigus kolleeg Rene Kokk ja Jüri Jaanson seda küsisid. Universaalteenuse alla võib ka täna minna küttepuu, muuseas, aga küttepuude hind ei ole lihtsalt veel nii kõrge. Kui me universaalteenuse hingeelu teame, siis [teame ka], et kui küttepuude hind oleks selline, mis läheb seatud suurusjärgu alla, siis [seda toetust] saaks.

Aga loomulikult, meie tarbijad on läbi aegade harjunud 30–35‑eurose küttepuu ruumihinnaga, täna peavad nad maksma sadakond eurot. Jah, see hind ei ole veel 200 eurot, mis läheks universaalteenuse alla. Aga loomulikult on neil [inimestel] ootus ja soov seda kompensatsiooni saada. Pean tunnistama, jah, et seda praegu veel ei ole ja komisjoni poolt ei ole meil ühtegi ettepanekut välja pakkuda. Vähemalt komisjoni istungitel sellist ettepanekut välja ei ole koorunud, aga see teadmine ja mure on kõigil südames.

15:58 Esimees Jüri Ratas

Tõnis Mölder, palun!

15:58 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt ma pean ütlema, et te olete kindlasti sihuke sümpaatne ettekandja siin ja ma arvan, et te olete ka mees, kes mõistab probleemi olemasolu. Mind natuke pani imestama teie vastus eelmisele küsijale, kus te ütlesite, et tegelikult ka ahjukütte puhul on võimalik saada universaaltoetust, aga lihtsalt täna kuidagi see hinnalagi ei ole veel sealmaal, et seda saada. Ma ei kujuta ette, kas siis tavalises kodumajapidamises me hakkame ahjuga kütmist ümber [arvutama] kuidagi megavatt-tundideks või kuidas see arvutusprotsess käib.

Aga minu küsimus ei ole tegelikult see. Mul on hoopis üks teine küsimus teile. See puudutab jätkuvalt Eesti Energia kasumit, mis on 111 miljonit eurot. Riik võtab selle ilmselgelt ju mingil hetkel dividendidena välja, aga rahvale tagasi toetuseks, nii ettevõtjatele kui ka kohalikele omavalitsustele antakse sellest väga vähe. Minu küsimus on see: mis on teie plaan või nägemus, mida selle 111 miljoni euroga peaks Eestimaa inimeste aitamiseks tegema?

15:59 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Tõnis! Vaat nüüd on see hetk, et kui siin näiteks oleks teie fraktsiooni [kuuluv] rahanduskomisjoni liige Dima Dmitrijev ja te saaksite küsimusi esitada, siis te võiksite küsida, kuidas te rahanduskomisjonis seda teemat arutate ja sellega toimetate. See paraku ei kuulu isegi puhttehnoloogiliselt majanduskomisjoni pädevusse.

16:00 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

16:00 Taavi Aas

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen ka ühe eelmise vastuse juurde tagasi, kus sa tegelikult ju väga hästi kolleeg Markole vastates defineerisid ära selle universaalteenuse probleemi. Ehk et on kohalikud omavalitsused, hankega pikk leping ja no vot ei saa välja. Tõenäoliselt on võimalik seda lepingut ka lõpetada, aga siis tuleb leppetrahv, eks ole, mis võib olla päris suur. Täpselt samas olukorras on ju tegelikult ka ettevõtjad, ka neil on lepingud, võib-olla mitte nii pikad kui kohaliku omavalitsuse hankega saadud lepingud, aga ka pikad lepingud ja täpselt samamoodi on leppetrahv. Ja see ongi üks universaalteenuse fundamentaalsetest probleemidest. Toetusega saaks seda lahendada, aga universaalteenusega on keeruline. 

16:01 Kalvi Kõva

Hea Taavi! Jah, see oli sul justkui nagu arvamus või natuke selline nagu seletus. Jah, see täpselt nii ongi. Ega ükski süsteem ei ole päris vigadeta ja nüüd püütakse ja proovitakse seda seadust või süsteemi või neid rakendusi paremaks teha. Aga ma ütlen veel ühte asja. Ma näen, et küsimusi mulle rohkem ei ole, ja siis ma võin pikemalt rääkida, äkki tekib mõni veel. Ega siis, Taavi, neid eelmise valitsuse ajal tehtud paketi osasid, mis olid võrgutasude poole võrra viimine, ärakaotamine ja nii edasi – ega neid ei ole keegi prügikasti visanud. Need on ka laual ja neid saab iga kell rakendada, uuesti päevakorrale tõsta. Loodame, et seda aega ei tule, et see hind nii hulluks läheb, et need peaks uuesti käiku laskma. Aga kui see peaks juhtuma, siis need olid ka head paketid. See on mu enda arvamus.

16:02 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan nüüd läbirääkimised. Sõna saavad võtta fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Ma palun Riigikogu kõnetooli Dmitri Dmitrijevi, kes on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja. 

16:02 Dmitri Dmitrijev

Igaks juhuks palun kolm minutit lisaaega.

16:02 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kaheksa minutit!

16:03 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu [ettepaneku kohta] Vabariigi Valitsusele tuleks praeguses kriisiolukorras täies mahus ellu viia. Kui peaminister Kaja Kallas ei pea mingil põhjusel Eesti inimeste ja ettevõtete toetamist vajalikuks, siis Keskerakond saab abikäe ulatada. Siinkohal pean esmatähtsaks just suurettevõtetele abikäe ulatamist.

Riigi majandus toetub enamjaolt ettevõtjatele: kui pole töökohti, pole ka maksutulu ning riik peab hakkama inimestele erinevaid toetusi maksma. Suured tööstusettevõtted on reeglina keskendunud ekspordile ja mõjutavad oma tegevusega ka teenindavat sektorit. Ei pea olema majandusteadlane, mõistmaks, et tööstusettevõtteid tuleb aidata, vältimaks lumepalliefekti tekkimist ka teistes majandussektorites.

Meie tööstusettevõtted konkureerivad globaalsel turul ning juba mõnda aega ei ole Eesti odav all[tarne]riik. Kui lisame siia kõrged energiakandjate hinnad, siis ei ole meie toodang maailmaturul lihtsalt konkurentsivõimeline. Toon välja mõned tähelepanuväärsed numbrid. Saksamaa on oktoobrikuu seisuga kriisitoetusi jaganud 7,4% SKP‑st, Leedu 6,6%, Läti 3,2% ja Eesti ainult pool protsenti SKP-st. Teema kokkuvõtteks tuleb kõva häälega välja öelda, et Eesti valitsus on ettevõtjatele selja keeranud. See on siis kindlates kätes Eesti, mida peaministri partei suurtel plakatitel lubab!

Eesti tuntuimaid mööblitootjaid Standard konserveerib oma tööstust ja suurem osa inimestest kaotab oma töö. Ligi kaheksa kümnendit mööblit tootnud Standard koondab 200 töötajast 163. Musta huumorit tehes, Standard järgis peaminister Kaja Kallase septembri keskel Riigikogu infotunnis antud soovitust, et energiasäästuks oleks mõistlik, kui suured energiamahukad ettevõtted teatud juhtudel mõneks ajaks end kinni panevad.

Standard on aga vaid üks näide. Oktoobrikuu alguses esitas pankrotiavalduse Püssis tegutsev 148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud. On vaid aja küsimus, millal järg jõuab teiste ettevõteteni. Suurettevõtja Raul Kirjanen hoiatab, et puidusektori olukord teeb väga murelikuks: riik neid kuulda ei võta. Appikarjeid on kuuldud muu hulgas ka toidutööstuses.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 22,5%. Aastases võrdluses olid kaubad 20,5% ja teenused 26,4% kallimad. Sama palju on tõusnud ka inimeste sissetulekud. Me ju teame vastust. Vaesusrisk ja abivajajate hulk on hüppeliselt kasvanud. Kõrgelt hinnatud kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag ütles oma hiljutises kommentaaris, et Eesti tervikuna on võimeline ainult siis Ukrainat toetama, kui me riigina suudame vältida ebastabiilsust ja kaost. [Igaühe] töökoht või äri olgu kõige tähtsamad. Igaüks on ainult siis võimeline teisi toetama, kui tema ja tema lähedased on soojas ja söönud.

Seega, head kolleegid, panen teile südamele, et hoolige meie inimestest ja meie ettevõtetest ning toetame üheskoos seda otsuse eelnõu. Aitäh!

16:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Rene Kokk, palun! Väike lisaaeg?

16:07 Rene Kokk

Võin võtta.

16:07 Esimees Jüri Ratas

Võite võtta. Palun, kaheksa minutit! 

16:07 Rene Kokk

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Ja kõik, kes meid kuulavad-vaatavad muude meediumide vahendusel! Kahtlemata, see otsuse eelnõu on üks, mis tuleb appi meie raskes olukorras nii ettevõtjatele kui ka inimestele, ja seda tuleb toetada. Kuid ainuüksi see – elektri ja maagaasi võrgutasude kaotamine ning kaugkütte, elektri ja gaasi hinnalae kehtestamine – ei ole võluvits, millega edasi minna pikas perspektiivis. See on kiire lahendus, seda tuleb kohe teha ja kohe rakendada – täiesti kahe käega nõus. Küll aga tahaks näha riigi poolt ka neid samme, millega pikemas perspektiivis tuua hinnad mõistlikule tasemele.

Siin tekib kohe küsimus, miks meil on täna gaasiterminali kai ääres tühjus. Kui meil oleks seal ujuvterminal olemas, oleks meil omal gaas käepärast. Võib arvata, et see gaas oleks ka turul konkurentsivõimelisema hinnaga kui see, mida me peame kuskilt kaugelt tooma. Ja võib-olla meil siis ei oleks vaja maksta nii palju raha selle hinnalae mõttes. Sest mis asi see hinnalagi on? Hinnalagi [tähendab] lõppkokkuvõttes seda, et tegelikult maksumaksja raha makstakse selle meetme puhul ära sellele, kes pakub meile elektrienergiat või gaasi. Lõpuks me jagame selle ringi, aga meil on vaja luua olukord, kus me saame oma energiakandjate hinnad pikemas perspektiivis üldse mõistlikuks, allapoole tuua.

Gaasiterminalist ma juba rääkisin. See peaks tegelikult olema Paldiski kai ääres või sinna kohe-kohe jõudmas, aga seda tegelikult ei juhtu. Ma ei hakka üldse rääkima sellest jamast, mis on seotud sellega, kas meil on Soomes eelisostuõigus või ei ole, ja nii edasi. Kõik on kuulnud, et tegelikult mingit kokkulepet pole. Me ei ole ostnud mingit õigust saada sealt soodsamat gaasi.

Tulles elektri juurde, siis mida ma täna ei näe, aga mida ma tahaks näha? Ma tahaksin näha, et riik ütleb selgelt välja, et me peame hakkama oma olemasolevaid põlevkivienergiaplokke kas renoveerima või siis juurde ehitama, et meil oleks kriisi korral võimalik toota elektrit oma maavara abil. Mis saab ühel päeval, kui meil on olemas puhas elekter, on ta siis [toodetud] päikesepaneelide või tuuleenergia või vesiniku baasil – see on teine teema. Tollel päeval võib rahulikult jääda meie põlevkivil baseeruv elektritootmine reservi ja kui vaja, siis on ta võtta. Praegu peaks astuma samme selleks, et meil oleks olemas elektrijulgeolek.

Täna on juba räägitud sellest ka, mida peaksid tegema need inimesed, kes kütavad oma kodu küttepuudega, pelletiga, briketiga. Me tegelikult ei ole kuulnud lahendusi, mida valitsus oleks välja pakkumas. Me oleme siin saalis kuulnud ka mitmete inimeste suust, et tark peremees ostab oma puud juba aasta-kaks ette ja hind ei olnud [enne] nii kõrge ja nii edasi.

Ma kindlasti vaidlen vastu mitmest aspektist. Esiteks, kui me räägime pelleti hinnast, siis pelleti hind on tõusnud aastaga 200 eurolt tonn 400–500 euro vahele. Keskmine perekond kasutab oma eramus, noh, ma arvan, kolm kuni seitse-kaheksa alust pelletit kütteperioodil. Kui keegi väidab, et kõigil on olemas kohad, kuhu panna seitse alust pelletit, näiteks lihtsalt garaaži, siis see ei ole nii. Suur osa inimesi tegelikult ostabki pelletit iga kuu, siis, kui seda vaja on, mitte ei ladusta kuskil õues katte all lume sees.

Ehk siis jutt sellest, et see nagu ei puudutaks neid inimesi, kes küttepuudega kütavad või pelletiga, et need olid targad ja pidid varuma ära oma kütte varem – see lihtsalt ei ole õige. Neid inimesi tegelikult on vaja aidata samamoodi ja siin on vaja valitsusel mõelda, millised [lahendused] selleks toetamiseks võimalikud on.

Loomulikult, kui me tuleme ettevõtluse juurde, millest täna on räägitud mitmes võtmes, siis jätkuvalt: me peame aru saama – eeskätt Vabariigi Valitsus – sellest, kui me suretame välja oma ettevõtluse, siis meil ei ole varsti maksumaksjaid, meil ei ole tööandjaid ja nii me pikalt ei purjeta. Ehk siis: kindlasti me toetame seda otsuse eelnõu, aga anname siit kaasa Vabariigi Valitsusele need mõtted, mida ma siin avaldasin. Tuleb vaadata tervikuna, tuleb otsida [lahendusi] ja täna juba astuda samme selleks, et me tulevikus saaksime olla võimalikeks kriisideks valmis omaenda energialahendustega. Ja kindlasti tuleb mõelda ja kiiresti pakkuda lahendusi, kuidas aidata neid inimesi, kes kasutavad ka küttepuid, pelletit, briketti. Aitäh!

16:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Õnne Pillaku. Väike lisaaeg teile?

16:12 Õnne Pillak

Loodame, et ei lähe vaja, aga küsin juurde, kui vaja on.

16:12 Õnne Pillak

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Me oleme kogu rahvaga energiasõjas, kuid see ei ole Eesti eripära. Püstloodis tõusnud energiahinnad ja nendega kaasas käiv rahulolematus on tabanud kogu Euroopat.

Kordamine on tarkuse ema, nagu öeldakse, ja ma olengi siin selleks, et tuletada meelde, kuidas sel sügistalvel riik energiasõjas appi tuleb, et inimestel oleks kergem kõrgete energiahindadega toime tulla. Esiteks, universaalteenus, mis annab meelerahu neile, kel fikseeritud hinnaga leping oli seni tegemata või polnud soodne. Hinna kõikumine energiasõjas on probleem. Eraisikutele ja korteriühistutele sai universaalteenus kättesaadavaks oktoobrist. Alates novembrist saavad universaalteenust kodutarbijate kõrval kasutada ka alla 10 miljoni eurose aastakäibe või bilansimahuga või vähem kui 50 töötajaga ettevõtted, samuti FIE-d, mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Teiseks, kodutarbijatele kompenseerib sel kütteperioodil, tänavu 1. oktoobrist kuni 1. aprillini järgmisel aastal valitsus lisaks universaalteenusele elektri hinnast 50 eurot megavatt-tunni kohta. Gaasi kodutarbijatele hüvitatakse 80 eurot ületavast gaasi hinnast 80%, seda kuni tarbimiseni 2600 kilovatt-tundi kuus. Ka kaugkütte kodutarbijatele hüvitatakse 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast hinnast 80%.

Kolmandaks, suurematele ettevõtetele pakub riik likviidsusabi ning aitab ettevõtetel ja omavalitsustel gaasi asemel kasutusele võtta alternatiivseid energiaallikaid, näiteks põlevkiviõli.

Neljandaks, tegevused, mis on suunatud tulevikule. Intensiivsed sammud üle Euroopa, et aasta või kahe kuni nelja aasta pärast oleks energiahinnad soodsamad ja keskkond puhtam, samuti uute, soodsamate tootmisvõimaluste arendus, võrkude arendus ja sealt fantoomliitumiste puhastamine, hoonete soojustamine ning Euroopa Liidu avalike vahendite kasutamine. Nii tekib igalühel võimalus oma tarbimist juhtida ja seeläbi olla sõltumatum, mis on ka riigi eesmärk ju tervikuna.

Kuid inimeste toimetuleku eest hoolitsemine on muidugi palju laiem kui vaid energiatoetusmeetmed. Läbi sotsiaalkomisjoni, mis on minu põhikomisjon, on tulnud pensionitõusu otsused, mille tulemusel tõuseb keskmine vanaduspension järgmine aasta circa 704 euroni ja saab tulumaksust vabaks. Aasta alguses tõuseb miinimumpalk ja suureneb tulumaksuvaba miinimum 654 euroni. Samamoodi tõusis juba selle aasta esimeses pooles toimetulekutoetus. Novembris saavad 50 euro suurust sihitud abi kõige suuremas vaesusriskis olevad grupid, kelleks on pensionärid ja lastega pered. Elukalliduse toetust maksti pensionäridele automaatselt koos selle kuu pensioniga ja lastega peredele koos novembrikuu lapsetoetusega.

Siin arutelus toodi näiteid erinevatest tasuta teenustest, näiteks kõlas Tallinna ühistranspordi näide. Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et see tasuta, jutumärkides tasuta ühistransport maksab sel aastal Tallinna maksumaksjale üle 120 miljoni euro. Selle maksavad kinni kõik, imikust pensionärini: 281 eurot inimese kohta on see sel aastal. Ja nii on tegelikult kõikide nende tasuta teenustega, ka siin kõlanud tasuta elektriga. See ei ole tegelikult tasuta, vaid selle maksavad kinni kõik maksumaksjad.

Kuid ma olen nõus sellega, mis selles eelnõus on välja toodud. Raskel ajal tuleb riigil inimestele appi tulla. Valitsus ja meie siin Riigikogus oleme seda teinud.

Palun üks minut lisaaega.

16:17 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, üks minut lisaaega!

16:17 Õnne Pillak

Vastuvõetud toetusmeetmed on inimestele abiks, et keerulisel ajal oleks lihtsam hakkama saada. Aitäh!

16:17 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, kõigepealt te olite Andres Suti koha peal, aga ma saan aru, et see oli kogemata. Arusaadav! Kui ma nüüd mõtlen, siis üks, kaks, kolm, neli, viis – tagantpoolt viies pink olete, eks. Härra Sutt on neljas, teie olete viies. Järgnevalt, kui tulete, siis teate, tagantpoolt viies. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Isamaa fraktsiooni esindaja Aivar Kokk!

16:17 Aivar Kokk

Hea juhataja, aitäh! Head kolleegid! Ma arvan, et mure on täna kõigil, aga kahjuks on viimasel kümnel-üheteistkümnel aastal jäetud tegemata [õiged] otsused või takistatud teha õigeid otsuseid. Räägime tuuleparkide rajamisest Eestis. 2011. aastast alates kuni eelmise aasta lõpuni pole ühtegi tuuleparki rajatud. Ja väga lihtne: lihtsalt ühe ministeeriumi kõrgel [kohal] olev ametnik tegi kõik selleks, et seda mitte lubada. Ühelt poolt tehti kokkulepe, et valitsus lahendab [probleemi], et piirivalve ja sõjaväe radarid ühildada. Üks mõõdab 300 meetri peale ja kaitse pool 300-st kõrgemale. See on tänaseni tegemata.

Õnneks üle-eelmine valitsus tegi otsuse, et tuleb radarid osta ja lahendada see mure, et Eestis ei saa tuuleparke rajada lihtsalt sellel põhjusel, et radarid tuleb üles panna. Aga mõelge selle peale, et kui aastal 2011 oleks ostetud radar, siis oli jutuks see, et radar maksis 6–8 miljonit. Täna eelarvest vaatame, see suurusjärk on 80 miljonit. Ehk ühe-kahe ametniku otsus tekitas olukorra, kus taastuvenergia pool on seisma jäänud.

Täna on sama lugu päikeseparkidega. Teatud piirkondadesse enam ei tohi päikeseparki panna, et äkki peegeldab mõnele radarile sisse. Samas, kui Kaitseministeeriumis tehti auditit ja revisjoni, siis selgus, et seal on sadade miljonite sees laskemoona asjadega probleemid. Ei tea, millal [midagi] on maha kantud, kas on kantud või ei ole kantud, kas [midagi] on või ei ole – süsteem ei toimi. Nende sadade miljonite eest oleks ammu võinud need radarid ostetud olla ja turvalisus tagatud ka taastuvenergia koha pealt.

Räägime elektri hinnast. Ma pean, ma ei tea kui mitmendat korda siin pukist rõhutama seda, et kui ei oleks avatud kolmandat kõrgepingeliini Läti ja Leedu vahel, siis see hind ei oleks selline, nagu ta täna on. Kui keegi räägib, et see on ainult sõjast põhjustatud, siis tootmisvõimsuste vähenemine on tõesti sõjast põhjustatud, aga mitte Eestis. Eestis tootmisvõimsus ei ole selle pärast mitte ühtegi kilovatti vähenenud. Meil on olemas võimekus peaaegu enamus ajast ise toota endale elektrit. Kuigi kindlasti on ka mingid tipud. Me oleme aastaid rääkinud mõne asutuse juhi suu läbi, et meil on kõik okei, meil on ühendused. Aga keegi ei mõelnud seda, et Soomes ühel ja samal päeval katkeb Venemaa poole pealt nii gaasi kui elektri sisseost. Ja tuumajaam, mis peaks Soomes juba ammu täisvõimsusel töötama, pole tänaseni seda tegema hakanud.

Või räägime samast gaasist, LNG-gaasist. Kui märtsikuus pakkusid eraettevõtjad 50 euroga megavatt-tunni gaasi müüki, siis täna on see hind 285 [eurot] ja ma saan aru, et detsembris on loota [langust] 80 peale. Praktiliselt on ühed ja samad ametnikud teinud neid otsuseid, mis on viinud tänase olukorrani, kus ettevõtjad ei suuda enam oma kaupa pakkuda, sest sisendihinnad on nii kõrged. Inimesed ei jõua oma küttekulusid kinni maksta ja riik peab leidma kompenseerimise võimalusi. Kas keegi on kuskil teinud ka otsuse ... 

Palun kolm minutit juurde. 

16:22 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit juurde! 

16:22 Aivar Kokk

... kuskil teinud otsuse, et need inimesed kutsutakse kas või üldkoosolekul tagasi? Ei, kõik toimib vanaviisi! 

Teine pool energiahindade [puhul] on CO2‑kvoodi hind. Kui CO2‑kvoot Euroopas välja mõeldi, siis oli hind 12 eurot tonn. Arvati, et [tuleb] 25–27 [eurot], lepiti kokku, et 30 on maksimum. Täna me räägime hinnast 80 pluss-miinus eurot tonn. Aga ei ole võimalik ju elektrit põlevkivist toota normaalse hinnaga, kui me peame COeest maksma sellist raha. Teistpidi seesama 50 miljonit, mida iga kuu Eesti Energia maksab, jõuab küll riigieelarvesse tagurpidi valitsuse [kasutusse] ja seda me jagame siin nüüd nii peretoetuste kui pensionide tõusuks ja kõigeks muuks. Aga tegelikult on olukord keeruline.

Ma tahaksin nendel aruteludel väga selgelt ka, ükskõik milline fraktsioon seda rääkima tuleb, välja öelda, mis olid need valed otsused, kuidas neid valesid otsuseid on võimalik ümber pöörata ja kuidas leida lahendus. Me mäletame eelmist aastat, kui need hinnad tõusid. Siis me saime aru, et üks aasta on võimalik see üle elada. Inimestel oli natukene raha kogutud, ettevõtjatel oli võib-olla natukene seda rasvakihti, aga teist talve üle elada on ikka väga keeruline.

Tänu Isamaale on tehtud universaalteenus. Tänu tänasele koalitsioonile on tehtud ka erinevad soodustused, aga see ei aita. Tegelikult tuleb põhjuste juurde minna ja vaadata, kuidas on võimalik neid probleeme lahendada. Me näeme, kuidas täna tuulepargi arendajad üksteise tuuleparke peatavad, ütlevad, et lähevad kohtusse. Kes selle kinni maksab, et me seda energiat ei saa, et me ei saa juba järgmine aasta tuulest toodetud energiat? Keegi käib kohut, sest nad tunnevad, et on konkurendid, tuleks üksteisele kaikaid kodaratesse loopida. Ei ole mõtet! 

Täna tuleb selgelt vaadata, kuidas on võimalik oma inimesi ja ettevõtjaid toetada, aga samas me peame kõik selleks tegema, et meie eraettevõtjad oleks valmis investeerima energiasse, mitte takistama Paldiskisse laeva tulemist. Tänaseni ei ole kokkulepet, et nad, kui laev tuleb, saaksid kohe selle gaasi läbi torude tarbijateni viia ja Inčukalnsi pumbata.

Need kokkulepped on siiamaani tegemata. Ja tegelikult on ju põhjuseks me enda ametnikud, mitte keegi teine. Ma ei taha öelda, et kõik ametnikud halvad on, aga tegelikult piisab ühest, kahest või kolmest inimesest, kes jätavad otsused tegemata.

Kohe tulevad järgmised teemad. Mõned kütusemüüjad jätavad biolisandi eest maksmata ja konkureerivad turu peal ... Aitäh!

16:26 Esimees Jüri Ratas

Hea ametikaaslane, jah, teie aeg! Aitäh teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõu 642 kohta esitatud ei ole ja seega me saamegi minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde, nagu on olnud ka juhtivkomisjoni ettepanek: viia läbi eelnõu 642 lõpphääletus. Ütlen veel niipalju, et selle punkti, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele energiahinna tõusu leevendusmeetmete välja töötamiseks" eelnõu 642, läbiminekuks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele energiahinna tõusu leevendusmeetmete välja töötamiseks" eelnõu 642. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:29 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 37, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, ei leidnud eelnõu toetust ja langeb menetlusest välja. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlenud.


2. 16:29 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE) esimene lugemine

16:29 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 663 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. 

16:30 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid! Esitlen Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmiseks. Selle on tinginud täiesti selgelt olukord, kus me täna oleme. Eesti on olnud juba üle 30 aasta iseseisev riik, aga ometigi me näeme seda, et igapäevatasandil ei lähe eesti keele olukord teps mitte paremaks, vaid lausa vastupidi. Kuigi meil on seaduses sätestatud, et eesti keel on riigikeel ja ka töökeel kõikides omavalitsustes, ei ole me seda paraku suutnud tagada. Seetõttu olemegi esitanud selle eelnõu.

Keeleseaduse kohaselt peavad avaliku sektori töötajad, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töötajad eesti keelt valdama. Nad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Aga see puudutab paraku vaid ametnikke. On selge, et isikute hulka, kes peavad oskama eesti keelt, tuleb lugeda ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed. Seda enam, et volikogude töökeel võib seaduse järgi olla vaid eesti keel. Paraku mitte keegi seda ei kontrolli. Ja nii oleme olukorras, kus paljud kohalike omavalitsuste volikogude liikmed ei valda või sihilikult ei kasuta eesti keelt.

Kui kunagi nõuti kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijalt eesti keele oskust, siis praegu kahjuks sellist nõuet enam ei ole. Ja me teame, et tegelikult see peaks olema. Selle klausli kaotamise tagajärjel 2001. aastal rikutakse terves reas Eesti Vabariigi omavalitsustes keeleseadust, sest volikogudesse valituks osutunud isikute keeleoskuse üle puudub, nagu ma ütlesin, igasugune kontroll ning volikogu istungeid viiakse läbi pahatihti vene keeles. Me teame, et terve rida omavalitsusi on sellised. Tegemist on otsese seaduserikkumisega. Lisaks vähendab see motivatsiooni eesti keele õppimiseks ja mõjub negatiivselt integratsiooniprotsessile.

Selle eelnõu eesmärk on tagada, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaks eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1‑keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine ja koordineerimine, samuti nõustamine ning avalike ettekannete, sõnavõttude ja kirjalike tekstide koostamine. Ühesõnaga, otseselt kõik see, mida volikogu liige vajab oma volikogu töös, istungitel ja töös erinevates komisjonides.

Ka Keeleinspektsiooni juht Tomusk on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui me soovime muuta kohalike omavalitsuste volikogude töö eestikeelseks, siis ei juhtu see paraku kahjuks mitte iseenesest, nagu me oleme näinud, vaid KOV-ide valimise seadusesse tuleb uuesti viia volikogudesse kandideerijate eesti keele oskuse nõue, nii nagu see oli hulk aastaid. See kaotati ju ainult lootuses, et nüüd on eesti keele oskuse tase ühiskonnas juba sedavõrd suur, et küllap ka volikogude töös minnakse eesti keelele üle. Aga ei ole mindud. Ja kui seda seadusesse sisse ei viida, siis mitte mingit muutust ei toimu.

Ka Justiitsministeerium toetab selle eelnõu esitajate heameeleks volikogu liikmete eesti keele oskuse kontrolli sisseseadmist. Keeleseaduse vastuvõtmisest on möödunud enam kui 30 aastat. Ei ole normaalne, et suur osa elanikkonnast ei oska endiselt riigikeelt ning Eesti omavalitsuste volikogudes käib töö vene keeles. See tuleb lõpetada. Eesti keelt mitteoskav saadik ei ole ju tegelikult võimeline oma valijaid esindama, sest ta pole lihtsalt suuteline volikogu töös osalema. Kui talle punase või rohelise pastakaga märku antakse ja ta leiab õiget värvi nupu üles, siis ei saa ju mingil juhul väita, et see on mingi sisuline töö.

Eesti keel kui riigikeel peab kõlama ja olema kasutusel kõikjal. See on otseselt nii põhiseaduslikkuse kui ka meie riigi julgeoleku ja meie keele ja kultuuri kestmise küsimus. Aitäh!

16:35 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile on ka küsimusi. Mart Helme, palun!

16:36 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Praeguse valitsuse tegevuse tulemusena on Eesti üle ujutatud suurusjärgus 150 000 uue vene keelt kõneleva inimesega. Ja neid ennustatavalt tuleb talve jooksul veel ettearvamatu number juurde. Me kõik teame, et Eestis on kohalikel valimistel ka kõikidel alalistel elanikel valimisõigus. Kas see võib tähendada, et suures osas Eestis, kus praegu on kohalike omavalitsuste töökeel eesti keel, võib juba lähema näiteks viie aasta jooksul see olukord täielikult muutuda?

16:36 Henn Põlluaas

Jah, kindlasti. Kui me ei astu mingisuguseid konkreetseid ja otsustavaid samme, siis loomulikult olukorras, kus ka kõik mittekodanikud võivad valimistel osaleda, on tõenäoline, et nad eelistavad kandidaate, kes räägivad nendega nende emakeeles. Ja kuigi volikogu liige saab olla ainult [Eesti] kodanik, siis nagu me näeme, ei ole see olnud mitte mingisugune lahendus probleemile. Meil on ju terve hulk selliseid isikuid, kes on õigusjärgsuse printsiibi kohaselt saanud [Eesti] kodakondsuse, aga ei oska eesti keelt. Me teame, et üheksakümnendate aastate alguses jagati seda kodakondsust eriti Ida-Virumaal nii-ütelda teenete eest. Selle eest, et need toona tuntud ja juhtpositsioonil olevad inimesed ei töötaks Eesti Vabariigile vastu, ei nõutud nendelt eesti keele oskust. Nii et meil on väga palju volikogude liikmeid, kes ei oska eesti keelt. Ja kui seda nõuet ei hakata järgima ja kui ei viida sisse muudatusi sellesse valimisseadusesse, siis saab olukord minna ainult hullemaks. Ja noh, erinevalt väga paljudest Euroopa riikidest, näiteks ka meie lähinaabrist Lätist, kus mittekodanikud ei saa valida, Eestis seda millegipärast saab. Tegelikult selle tulem ei puuduta ju ainult kohalikke omavalitsusi, vaid see ulatub ka presidendi valimiseni välja. Kui valimine läheb valijameeste kogusse, siis seal esindavad neid mittekodanikest valijaid oma inimesed, sealhulgas ka Vene kodanikud ja nii edasi, ja nii edasi. Nii et me võime öelda seda, et põhimõtteliselt võivad Vene kodanikud ja muude kolmandate riikide kodanikud meile ka presidenti valida. Ja see ei ole ju normaalne.

16:39 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

16:39 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Hea Henn! Ma küsiksin sedapidi, et see EKRE eelnõu on augustikuust, ja sa viitasid õigesti, et tegelikult on nagu olemas nii Tomuski kui ka Justiitsministeeriumi toetus sellele mõttele tervikuna. Aga kui lähtuda sellest, et Justiitsministeerium avaldas paar-kolm päeva tagasi teate, et ka Justiitsministeerium tegeleb selle probleemiga, nemad tahavad eesti keele kontrolli kohaliku omavalitsuse tasandil sisse viia, siis milline on sinu arvamus sellest? Kas see valitsuse ettevalmistatav mingi tegevus mõjutab seda rahvuskonservatiivide seaduseelnõu kuidagi või on need omavahel seotud? Kuidas sa näed seda?

16:40 Henn Põlluaas

No loomulikult ma loodan, et see mõjutab positiivselt, et see paneb ka koalitsiooni kaasa mõtlema, kuidas seda seadust vastu võtta ja kas eelnõus on vaja teha mingisuguseid täiendusi-parandusi, et saaksime sellega ilusti üksmeelselt edasi minna. Selline võidujooks valitsuse ja Riigikogu vahel on minu meelest äärmiselt totter, aga kahjuks me oleme seda ka varem näinud. Opositsioonist tulnud eelnõud lükatakse tagasi, need ei sobi, aga mõne aja pärast tuleb valitsus täpselt samasugustega välja. Selline väiklane kemplus võiks küll minevikku jääda. Ja kuna see [eelnõu] on juba aprillikuus esitatud ja ta on piisavalt kaua sahtlis marineerinud, siis ma leian, et pigem võiks üheskoos sellega edasi minna.

16:41 Esimees Jüri Ratas

Tõnis Mölder, palun!

16:41 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea eelnõu ettekandja! Vaadates seda eelnõu, ma pean ütlema, et ma näen siin väga põhimõttelist põhiseaduse riivet. Kõrgeim võim Eestis on teadupärast rahvas. Kui rahvas annab valimistel mandaadi volikogu liikmetele, siis mitte keegi teine ei tohiks olla see Eesti riigis, kes ütleb, et tema on rahvast kõrgem ja tema hakkab määrama, kes tohib volikogus tööd teha ja kes mitte. Lõpuks nendel valimistel osalevad ju Eesti inimesed, Eesti [elanikud], kes on panustanud igapäevaselt maksumaksjana, elanikuna sellesse meie riiki. Ja kui ükspäev tuleb keegi teine ja ütleb, et need inimesed ei sobi teid esindama, siis ilmselgelt on siin demokraatias lõhe. Kas te ei näe seda, et mingil hetkel tekib oht, et valimiste kui selliste mõte kaob ära, keegi hakkab kuskilt kaugelt määrama, kuidas ja kes peaks volikogus tööd tegema? 

16:42 Henn Põlluaas

Aitäh! Minu meelest on see üsnagi hämmastav ja arusaamatu probleemipüstitus. Rahvas on meil vastu võtnud põhiseaduse, kus sätestatakse, et eesti keel on riigikeel. Meil on seadus, milles on öeldud, et kohaliku omavalitsuse töö peab käima eesti keeles. Selle loogika järgi, kui valija ei oska eesti keelt, siis kas ta võiks vaidlustada ka neid sätteid – sugugi mitte. Põhiseadusest lähtuvad kõik alama astme, kõik ülejäänud seadused. Tulenevalt seadusest ja seadusandja soovist ja tahtest on võimalik seada erinevaid tingimusi. Meil on täna ka vanusetsensus ja muud sellised asjad, näiteks et kandidaat peab olema kodanik, ja nii edasi. Kõiki selliseid nõudeid saab ja tuleb kehtestada. Ja nagu me näeme, eesti keele oskuse nõue on kindlasti üks nendest, mis tuleb sisse viia.

16:43 Esimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

16:43 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Oma ettekandes sa mainisid, et Justiitsministeerium toetas seda eelnõu. Tegelikult oli komisjonis lugu nii, et me saime teada, et Vabariigi Valitsus loobus arvamuse andmisest. Justiitsministeeriumi esindaja rääkis komisjonis selges eesti keeles ühest probleemist, mis tekkis teise seadusega, et kõike on vaja teha järgemööda. Ja ta rääkis sellest, et need muudatused on ennekõike vaja sisse viia kohaliku omavalitsuse valimise seadusesse, mitte alustada sellest, mis meil praegu laual on. Sul on niigi toetus, sul on niigi poolehoid ka komisjonis, milleks seda olukorda keerata? [Kas ministeerium] toetas? Ei toetanud ju.

16:44 Henn Põlluaas

Jah, selles suhtes, austatud kolleeg, on sul õigus, et komisjonis tõepoolest Justiitsministeeriumi esindaja ütles, et valitsusel puudub seisukoht. Aga ma tuginesin oma ütluses sellele artiklile, intervjuule, mis justiitsministriga kaks või kolm päeva tagasi ajakirjanduses oli ja kus ta ütles, et nad toetavad volikogu liikmete eesti keele oskuse kontrolli sisseseadmist. Nii et noh, ma ei oska öelda, kas vahepeal on seisukoht läinud veelgi positiivsemaks, aga tagasilükkamisest ei olnud ka varem juttu. Ja eks tõesti [tuleb läheneda] kompleksselt, tuleb hiljem või selle menetluse käigus üle vaadata ka muid seadusi, mis täpsustaks seda korda. Aga need ei ole probleemid, millest üle ei saaks.

16:45 Esimees Jüri Ratas

Raivo Tamm, palun!

16:46 Raivo Tamm

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus seaduse mõju kohta, mõju riigi välissuhetele [seletuskirjas] puudub. Aga samas kolmandas punktis "Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs" on kirjas, et Lätis on võrreldes meiega olukord oluliselt parem. Juhul kui me selle eelnõu vastu võtame, siis saab meil ka olema olukord parem. Kas ei võiks siin [kirjas] olla, et mõju riigi välissuhetele on positiivne?

16:46 Henn Põlluaas

Nojah, kahtlemata välissuhetele on see positiivne. Aga siin on ära toodud ka muud valdkonnad, kus mõju on positiivne. Siin on ära toodud julgeolekuolukord, integratsiooniprotsess ja muud asjad. Loomulikult mõjub see välissuhtlusele, aga see sõltub sellest, kust vaatevinklist vaadata. Kindlasti Kreml ja härra Putin ei rõõmusta selle üle, aga kuskilt mujalt vaadates, kas või Läti või meie muude heade liitlaste poolt, on see väga positiivne, ja eriti meile endale. Nii et jah, aitäh märkuse eest!

16:47 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Olen mitmed korrad tabanud ennast mõttelt, et kui me räägime siin keeleseadusest ja eesti keele positsiooni tugevdamisest, siis võib-olla see on võimatu missioon. Justkui nagu pimedat vanaema üritame vägisi kinno viia. Ma olen aru saanud, et venekeelsetel on äärmiselt raske, kui mitte võimatu eesti keelt selgeks õppida. Aga toon Tallinna Linnavolikogust näite. Näiteks Abdul Turay sai küll eesti keele üsna kiirelt ja nobedalt selgeks, ta purssis ja ei häbenenud. Aga paljud ütlevad, et ei ole [võimalik]. Samas, kui ma vaatan siin Riigikogus ringi, siis on vastupidi: kõik räägivad ja ei ole siin midagi võimatut, vahest ainult väike aktsent on. Peab see üldse paika? On see kuidagi ära tõestatud, et need inimesed ei võtagi seda keelt külge?

16:48 Henn Põlluaas

Aitäh! No see on ilmselt selline linnalegendi tasemel jutt ja tegelikult vaid nende inimeste eneseõigustus, kes ei taha ega kavatse eesti keelt õppida. Meil on lugematuid näiteid mitte ainult mujalt maailmast tulnud inimeste näol, vaid ka siin elavate vene inimeste näol. Kui soovi on, siis saab keele väga kiirelt selgeks, see on ainult tahtmise küsimus. Kui me ei sätesta [nõudeid] ja ei reguleeri seda, siis on piisavalt palju selliseid inimesi, kes ei taha ja ei kavatsegi eesti keelt õppida. Või isegi kui nad on selle selgeks saanud, siis nad ikkagi "ei oska". Selleks see eelnõu ongi, et lõpuks ometi me saaksime kehtestada eesti keele kui riigikeele kõikides asutustes ja volikogudes.

Kui me vaatame seda integratsiooniprotsessi 30 aasta jooksul, vaatame neid erinevaid integratsiooniprogramme – vahepeal nimetati neid lõimumisprogrammideks – ja nii edasi, ja nii edasi, siis tegelikult sinna on sadades miljonites raha lihtsalt musta auku visatud. Mitte mingisugust konkreetset tegevust, kuidas integratsiooni tegelikult läbi viia, ju ei ole, või keeleõpet. Need on täiesti raisatud miljonid, sajad miljonid. See asi ei saa ju lõpmatuseni kesta. Meie oleme väikerahvas, meid on ainult 1 miljon. Põhiosal nendest välispäritolu inimestest, kes siin elavad, on ju taga suur emamaa, kus elab 140 miljonit. Meie ei suuda vene kultuuri üleval hoida, see peab olema ikkagi Vene rahva ja riigi enda ettevõtmine. Meie saame seista vaid selle eest, et me tõepoolest siin integreeruksime eesti keele ja kultuuri suunas, nii nagu on meie põhiseaduses sätestatud.

16:51 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

16:51 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma tuleksin Tõnis Möldri küsimuse juurde tagasi. Ta nimelt ütles, et selle seaduseelnõu vastuvõtmisega rikutaks põhiseadust, viidates, et kõrgeim võim on rahvas ja kui rahvas valib, siis pole ju tähtsust, mis keeles valitud räägivad. Aga kui rahvas on välja vahetatud näiteks, ja selle nimel praegune valitsus ju tegutseb, mis siis? Kuidas me siis täidame põhiseadust, kus on selgelt öeldud, et Eesti riik on loodud eesti [rahvuse], keele ja kultuuri püsimiseks läbi aegade?

16:51 Henn Põlluaas

Väga hea küsimus! Tõepoolest, siis tekib väga suur probleem. Sellepärast et põhiseadus sätestab ju endiselt, et Eesti riik on loodud eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimiseks läbi aegade ja et Eesti riigikeel on eesti keel. Formaalselt isegi olukorras, kus kogu rahvastik on välja vahetatud, meie inimesed on leiva järgi läinud välismaale ja siia on toodud ja tulnud sadade ja sadade tuhandete kaupa võõraid inimesi, kellest, nagu me ju teame, teatud isikute meelest [saavad] eestlased kohe, nii kui nad on ostnud lennuki- või rongipileti Eestisse ja siia tulnud. Aga mis kõige tõenäolisem: sellises olukorras, kui see nii peaks juhtuma, küllap nad siis hakkavad meie põhiseadust ka muutma. Me kuuleme ka täna juba selliseid hääli erinevate liberaalsete ja äärmusliberaalsete erakondade ja nende poliitikute suust. Ja kas see ei olnud mitte Eesti 200‑laste erakonna juht Kaja Kallas, kes ütles, et põhiseadus ... Mitte Kaja Kallas, vabandust, [Kristina] Kallas. Aga Kaja Kallas arvab ka, et kes aga siia tuleb, on kohe eestlane. Aga jah, 200‑laste juht leidis, et põhiseadus tulebki, preambul tulebki ümber teha ja eestlastele las jäävad siis nende pastlad ja kannel ja laulupidu. Vist sihuke loetelu oli. Aga sellised väljaütlemised, sellised seisukohad on täiesti otseselt põhiseaduse ja meie rahvusriikluse printsiibi vastased ja neid ei tohiks üldse tolereeridagi.

16:53 Esimees Jüri Ratas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

16:53 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tahtsin küsida, mismoodi see seadus, kui see jõustub, hakkab toimima. Kes hakkab teostama keeleteadmiste, -oskuste kontrolli? Mis kriteeriumide järgi valitakse, keda hakatakse kontrollima? Kes üldse hakkab kogu seda kontrolli teostama?

16:54 Henn Põlluaas

Keeleoskuse rakendamiseks ja tõestamiseks on erinevaid meetodeid välja pakutud, erinevaid viise. [Seda on teinud] nii Keeleameti juht kui ka justiitsminister. On mitmeid variante. Kandideerija peab esitama eesti keele oskuse tõendi näiteks või siis panema linnukese teatud lahtrisse, et oskab eesti keelt, loomulikult suuliselt ja kirjalikult. Ja kui pärast selgub, et ta seda ei oska, siis on ta esitanud valeandmeid ja ta peab oma kohast loobuma. Saab ka sätestada täpselt, millist keeletaset [nõutakse], millised peavad olema selle kandideerija oskused. Need saab kõik enne valimist ju sätestada ja ka valimiskomisjonides esitada need nõuded ja küsimused nendele kandideerijatele.

16:55 Esimees Jüri Ratas

Tõnis Mölder, palun!

16:55 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, siin me ei vaidlegi. Eesti riik on loodud selleks, et eesti kultuur, rahvus ja keel säiliks. Ma arvan, et Eesti volikogudes, kõigis 79 omavalitsuses on töökeel ja peab olema töökeel eesti keel. Siin meil vaidlust ei ole. Aga ma lihtsalt lähen siit küsimusega edasi. Teie vastasite eelmisele kolleegile, et tehakse linnuke lahtrisse. Linnuke lahtris ei pane kedagi kas keelt hästi oskama või vähem oskama. Seda saab ikkagi ainult kontrollmehhanismi abil teada. Ja minu küsimus on see. Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel oli üle 10 000 kandidaadi. Kui paljud neist teie hinnangul ei oska eesti keelt C1‑tasemel? Mis probleemi me lahendame? 

16:56 Henn Põlluaas

Ma arvan, et neid probleeme on ikkagi väga palju. Minge Tallinna volikokku, minge Narvasse, minge Kohtla-Järvele, Sillamäele, Maardusse – te leiate nendest kõikidest terve suure hulga kandidaate, kes ei oska eesti keelt, kes ei ole suutelised sisuliselt volikogu töös kaasa lööma. Paljudes volikogudes on nüüd, kui see probleem on läinud teravaks mitmel pool, mindud näiliselt eesti keele peale üle, aga rida kodanikke, kes seal istuvad, lihtsalt ei saa aru. Enne peeti vene keeles istungeid, nad said aru, nüüd nad ei saa aru. Ega selline volikogu liige ei suuda sisulist tööd teha. Ta ei suuda esindada oma valijaid, sellepärast et ta lihtsalt ei saa aru, mida seal teha võib ja mida volikogus tehakse. Ta ei saa seadusandlusest aru, ta ei saa kohalike omavalitsuste erinevatest määrustest, otsustest, aruteludest aru. See on ju täiesti nonsenss. Lihtsalt nupule vajutajaid, ma usun, meie riik ei vaja ei riigi ega kohaliku omavalitsuse tasemel. Selleks tulebki see kontroll sisse viia, [kehtestada] erinevad nõuded, et me saaksime tagada selle, nii nagu on seaduses sätestatud: kohaliku omavalitsuse töökeel on eesti keel. See peab olema ka reaalsuses tagatud. 

16:57 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

16:57 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hea Henn! Vaat, minu küsimus tõukub ka nüüd hea kolleegi Tõnis Möldri küsimustest. Tõepoolest me räägime siin põhiseaduse riivest. Samal ajal me teame, et igasugune õiguste ja kohustuste panemine alati tekitab teatud põhiseaduse riive, ja siin on alati ka meie kohustus vaadata, kas see on piisavalt proportsionaalne ja põhjendatud. No see on see, millega me siin tegeleme. Ja nüüd ongi minu küsimus selles. Mida sa arvad, kas on suurem põhiseaduse riive või, ütleme, valijate õiguste rikkumine see, kui me teostame keelest arusaamise kontrolli isikul, kes saab hiljem tähtsaks persooniks kohalikus omavalitsuses, või on suurem põhiseaduse riive siis, kui me laseme valijal valida kohalikku omavalitsusse endale esindaja, kes ei saa mitte millestki aru, mis seal toimub? Keda ta kaitseb siis ja mida ta kaitseb siis?

16:58 Henn Põlluaas

Jah, loomulikult see, kui volikogu liige ei oska riigikeelt ega suuda osaleda volikogu töös, on põhiseaduse riive. See, kui me seame vastavalt meie põhiseadusele ja keeleseadusele täpsed nõuded eesti keele oskuseks töös kohalikus volikogus, ei ole riive. See on täiesti loogiline ja õigustatud seadusandlik tegevus. Ja see on meie pädevuses.

16:59 Esimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

16:59 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Vot siin saalis IX Riigikogus sai üsna tihti näha erinevate fraktsioonide esimehi, kes punase või rohelise viltpliiatsiga näitasid kolleegidele, kuidas tuleb hääletada siin saalis, kus kõik räägivad puhtas eesti keeles. Mäletan veel seda lugu, kuidas Tallinna volikogus tollal Laari juhitud Isamaaliit läks kedagi valima ja kuna oli kahtlus nende lojaalsuses, siis anti igaühele konkreetne viltpliiats konkreetse värviga, et saaks pärast kontrollida, [kuidas hääletati]. Ja ma arvan, et Isamaaliidus ei olnud selliseid, kes poleks teadnud eesti keelt. Kellest sa rääkisid, kui sa mainisid, et on mingi volikogu, kus kamandatakse punase ja rohelise pastakaga? Too palun konkreetselt välja.

17:00 Henn Põlluaas

No neid on olnud igal pool. Või mitte igal pool, vabandust, vaid just nimelt nendes omavalitsustes, kus on volikogusid peetud mitte vastavalt sellele, kuidas öelda, probleemi lahendusele ja sisule, vaid kus on oluline olnud ainult mingisugune ühine hääletamine. Ja siis antakse sellega märku. Aga ma usun, et täna me võime seda näha ka nendes volikogudes, kas või Tallinna volikoguski, kus rida saadikuid siiski eesti keelt ei oska.

17:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Dmitri Dmitrijev, palun!

17:01 Dmitri Dmitrijev

Lugupeetud ettekandja! Riigikeel on eesti keel ja seda tuleb osata. Kuid oma seaduseelnõuga te lisate keeletsensust. Minu küsimus on, miks mitte siia lisada ka teatud kvalitatiivseid nõudeid, näiteks haridusetsensust, nõudes kõrgharidust kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetelt. Ma küsin ka niimoodi: kas te tõesti arvate, et kohaliku omavalitsuse volikogus, organis, mis teeb strateegilisi otsuseid, kes vastutab ka kohalike omavalitsuste arengu eest, on suurema kasuteguriga näiteks põhiharidusega ja C1-tasemel eesti keelt valdav inimene kui [kõrgharidusega] Eesti kodanik või Euroopa Liidu kodanik, kes valdab eesti keelt B1- või B2-tasemel või kasutab isegi selle jaoks tõlki? 

17:02 Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult, nende erinevate kriteeriumide ja tingimuste üle, sealhulgas haridusliku tsensuse üle on arutatud väga palju ja seda ka Riigikogu silmas pidades, kus see oleks äärmiselt oluline väga paljude seaduste menetlemise juures. Aga seda ei ole siiski sisse viidud. Ja samamoodi ei ole seda ka kohaliku omavalitsuse tasandil sisse viidud. Meil on tänagi nii siin Riigikogus kui ka kohalikes omavalitsustes inimesi, kellel ei ole kõrgharidust. Tean ise oma kodukandi volikogust, seal on ka põhiharidusega inimene. Nii et see on teema ilmselt, mida aeg-ajalt tõstetakse üles ja arutatakse.

Aga täna me selle üle ei diskuteeri. Täna me räägime ikkagi sellest, et Eesti riigis on eesti keel riigikeel ja see peaks olema sätestatud ka täpsemalt nõudena kõikidele kandidaatidele, kes soovivad kohaliku omavalitsuse valimistel kandideerida. Ja kui neil on sõltumata oma haridusest või vanusest soov saada valituks ja kui neil on nii suur ambitsioon, et nad kujutavad ette, et nad suudavad väga väärikalt selle vastutuse välja kanda ja vajalikke otsuseid vastu võtta, siis ma arvan, et eesti keele selgeks õppimine, et oma eesmärgile jõuda, ei ole sugugi liialt palju tahetud. 

17:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

17:04 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu jaoks jäi täiesti arusaamatuks, miks see eelnõu puudutab ainult kohalikke valimisi ja mitte Riigikogu valimisi. Riigikogu valimistel kandideerivad samuti erinevad inimesed ja võiks kontrollida ka nende keeleoskust. Miks nii on? 

17:05 Henn Põlluaas

Jah, vaadake, siin on küsimus natukene teine. Fookus on natuke teine. Riigikogu valimistel, erinevalt kohalikest omavalitsustest, võivad valida ainult kodanikud. Eeldatavasti lõviosa kodanikest oskab eesti keelt. Kahjuks mitte kõik. Ma ei kujuta ette, et mõni Riigikogu saadiku kandidaat viiks oma valimiskampaania läbi vene keeles. Küll aga kohalikes omavalitsustes, eriti nendes ringkondades, kus vene keel on valdav, on see igapäevane asi. Nii et siin on väga suur erisus. Tegelikult me näemegi seda tulemust ju väga hästi. Mina olen nüüd teist koosseisu Riigikogus ja ausalt öeldes mina ei [tea] – meil on siin päris palju vene rahvusest inimesi – mitte ühtegi, kes ei oska eesti keelt. Ja see teeb ainult rõõmu. 

17:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

17:06 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mulle jääb mulje, et Keskerakonna mõningate saadikute meelest nende põhiseaduslikke õigusi rikutakse ka sellega, et nad siin saalis peavad eesti keeles rääkima. See on mulle mõnevõrra arusaamatu, et siin vehitakse põhiseaduse ja põhiseaduse rikkumise ja muude niisuguste lapsikute argumentidega. Aga minu küsimus on hoopiski teine. Kas nende argumentide kasutamine ja kas see niisugune patoloogiline vaen, eesti keele Eestis igati mõistetavalt igal pool võimu tasandil, ka kohaliku võimu tasandil elementaarseks suhtluskeeleks muutmise vastasus ei kõnele hoopiski sellest, et need argumendid esitatakse põlgusest ja üleolekust Eesti riigi, eesti rahva ja eesti keele suhtes?

17:07 Henn Põlluaas

Jah, kahjuks pean ma üsna suuresti nõustuma küsijaga. Tõepoolest, need sellised torked, justkui see ettepanek ja keelenõude kehtestamine, eesti keele oskuse nõude kehtestamine oleks põhiseadusevastane – noh, need on ju täiesti laest võetud. Need on, ma ütleksin, lausa totrad, sellepärast et see seadus, eesti keele nõue kehtis ju pikalt. Ja siis ei leidnud keegi, et tegemist on millegi põhiseadusevastasega. Aga 2001. aastal Riigikogu lihtsalt ilma ühegi sisulise põhjenduseta otsustas sellest loobuda. Noh, eks seal olid need igasugused Max van der Stoelid ja muud härrad, kes aitasid kaasa ja esitasid meile mingisuguseid soovitusi.

Aga keeleküsimus on iga riigi suveräänne otsustusõigus ja siin ei saa mitte keegi mitte midagi meile dikteerida ega ka heaks ega pahaks panna. Eesti ei ole ju ainukene riik maailmas, kus oleks riigikeel kehtestatud. See on kõikides riikides praktiliselt, isegi nendes, mis on mitmekeelsed riigid, on ära mainitud, et see ja teine keel on riigikeel. Ammugi on see nii rahvusriikides. Kui see printsiip seatakse kahtluse alla – see, mida me siin oleme korduvalt täna ju ka korranud –, kui see meie põhiseaduslik printsiip, riigi ülesanded ja imperatiivid pannakse kahtluse alla, siis jah, tõepoolest selle üle ei või muud kui suurt nördimust avaldada ja ka kahtlust motiivides, miks selliseid väiteid esitatakse.

17:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun! 

17:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Meil Ukraina sõpru tuleb nii uksest kui ka aknast ja värskete prognooside järgi peaks neid järgmise aasta lõpuks siin 150 000 või rohkem olema. Aga kui vaadata mõne omavalitsuse ees nende lippude värve ja arvu – noh, Tartu linn näiteks, Tartu raekoda –, siis võiks arvata, et ka ukraina keel võiks olla üks volikogu keeltest. Mis sinu arvamine on? Kui asjad niimoodi edasi lähevad, siis me räägime siin vene keeles, aga sarnaneme üha enam väikese Ukrainaga. Ühel hetkel võib ehk tulla kõne alla, et saadikud hakkavad ka ukraina keeles mõnes Eesti omavalitsuses rääkima.

17:10 Henn Põlluaas

Ei või! Mina ei nõustu sellega, kategooriliselt. Eesti keel on riigikeel. Eesti on põhiseaduse järgi rahvusriik. Siin ei saa olla mitte mingisugust tagasitõmbumist nendest printsiipidest. Selle nimel meie esivanemad kunagi lõid selle riigi, võitlesid selle eest, ka langesid selle nimel. Kui meie selle maha müüme ja lihtsalt ära anname, siis vähe sellest, et me oleme ajaloo silmis ära neetud – meie esivanemad pööraks hauas külge ja tunneks meie pärast äärmiselt suurt häbi ja piinlikkust. Seda rõõmu me enda vastastele ei anna, mitte iialgi.

Mis puutub ukraina keelde, siis loomulikult ma olen seoses väliskomisjonis olemisega väga palju käinud välisvisiitidel ja ausalt öeldes ma ei ole näinud ühtegi teist riiki, kus nii palju Ukraina lippe lehviks. Eesti on selles suhtes erandlik. Ja eks me oleme erandlikud ka selles, kui palju me oleme aidanud Ukrainat. Kui me paneme selle suhtarvudesse, siis me oleme silmad ette teinud kõikidele maailma suurtele riikidele, rikastele lääneriikidele, kuigi me oleme tilluke ja väike ja võrreldes nendega vaene. Nii et meil ei ole siin mitte midagi häbeneda.

Aga ometigi ühel hetkel johtuvalt meie väiksusest peame me ikkagi hakkama mõtlema, kus on see piir, kui palju me suudame aidata neid ilma, et me ise läheks selle tsunami käigus põhja. Ja nagu me teame, tänasel valitsusel – seda on peaminister ja muud ministrid ka välja öelnud – seda piiri ei olegi. Aga kui piiri ei ole, siis see paneb meie sotsiaalsüsteemi, majanduse, meie edasikestvuse rahvusriigina ja nii edasi väga suure kahtluse alla. Seda enam, kui praeguse inflatsiooni ja hindade tõusu juures, milles me oleme jälle järjekordselt Euroopa ja vaat et terve maailma juhtiv riik, kui selle juures ei toetata ikkagi meie ettevõtlust, nii nagu kõik teised riigid teevad, siis läheb ka meie majandus põhja, sõna otseses mõttes.

Neid esimesi vilju me ju näeme, kuidas nii suured kui ka väikesed ettevõtted lähevad pankrotti, panevad uksi kinni, just nii, nagu peaminister siin paar nädalat tagasi soovitas. Ja tagajärg on ju katastroof, ei midagi muud.

17:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

17:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh veel kord sõna andmast! Hea ettekandja! Dmitri Dmitrijev küsis, kas lisaks keeletsensusele võiks sisse seatud olla ka haridustsensus. Nagu me viimaste aegade arengutest näeme, tuleks sisse viia ka moraalitsensus, arvestades seda, et kandidaadid tuleks näiteks pedofiilide registrist läbi lasta. See register peaks muutuma õigussüsteemi väga tugevaks osaks.

Aga mis sa arvad, äkki peaks see volikogude või omavalitsuste töökeele nõue sisaldama ka seda, et näiteks istungite ja koosolekute ajal räägitakse eesti keelt ka terves majas, mitte nii nagu Tallinna volikogus, kus istungid viiakse läbi eesti keeles ja tõesti nad kõik eesti keelt oskavad, aga, ütleme, vaheajal on kohe sihuke tunne, nagu oleks Pihkva volikogus. Eestlasena käi mööda seinaääri, igal pool kõva häälega räägitakse ainult vene keeles.

17:14 Henn Põlluaas

Aitäh! Eks see muidugi veidike imelik on, kui on Eesti kohalik asutus või ka mõni riigiasutus ja seal räägitakse muus keeles. Aga noh, kui on vaheaeg ja seal on saadikud, siis me ei saa nende eravestlusesse ilmselt sekkuda. Eravestlus võib käia ükskõik mis keeles. Aga ametlik töö ja tegevus ja kõik, mis sellesse puutub, ei tohi kindlasti mitte üheski muus keeles toimuda. Ja kui siin on näiteks räägitud ka mingisugusest tõlkimisest, siis see on täiesti selgelt seadusevastane, ei lähe kokku sellega, mis on sätestatud.

Nii et jah, muidugi, see oleks igati sobilik ja kena ja näitaks ka austust teiste saadikute vastu, kui Tallinna volikogus ja ma arvan, ka igal pool mujal kogu tegevus käiks eesti keeles. Sest sinnapoole me ju püüamegi jõuda. Keeleseadus on ikkagi 30 aastat [kehtinud] ja me oleme vähemalt sõnades püüdnud sinnamaani jõuda, ja jõuda ka hariduses ja kõikvõimalikes muudes valdkondades. Aga paraku me näeme, et see on ainult sõnadeks jäänud. Nüüd on viimane aeg midagi konkreetset ette võtta, et olukorda parandada.

17:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viktor Vassiljev, palun!

17:17 Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Henn! Eestis ei ole, nii nagu ka teistes tsiviliseeritud riikides, ühtegi dokumenti, kus oleks kirja pandud, mis rahvusest keegi on. Meil ka siin saalis võib olla inimesi, kes on näiteks lätlane, ingerisoomlane – kes iganes. See tähendab seda, et kui meie sinuga kandideerime volikogusse kuskile, siis tuleb keeleoskust kontrollida ka minul ja sinul, sellepärast et rahvuse järgi vahet teha ei saa. See ei ole kuskil määratletud. Ja see paneks tohutu suure halduskoormuse kontrollijatele.

Aga kas peab üldse lahtisest uksest tohutu jõuga sisse murdma, kui meil on ju riigikeel? On määratud, et volikogu töökeel on eesti keel. Mingu keeleinspektor kohale – kui ta saab trahvida kassapidajat, siis miks ta ei saa trahvida saadikut või koosoleku juhatajat?

17:17 Henn Põlluaas

Jah! Eks ta võiks ju nii olla, aga me näeme, et see süsteem ei tööta. Absoluutselt ei tööta! Ja noh, on ju trahvitud koolidirektoreid ja jumal teab keda eesti keele mitteoskamise eest. Nad maksavad rõõmsasti trahvi ära ja lasevad aga vanamoodi edasi. Nii et see süsteem ei toimi. Ainukene võimalus ongi kontrollida eelnevalt eesti keele oskust. Nagu ma ütlesin, selleks on olemas erinevaid viise.

Mis puutub rahvusesse, siis ma ei teeks seda [kontrolli] mitte rahvusepõhiselt, vaid näiteks üks kriteerium võiks olla see, millise kooli sa oled lõpetanud. Me teame, et tänastes koolides, kus valdavalt vene lapsed õpivad, kuigi see on kõik üks suur Eesti haridussüsteem, on nii, et kooli lõpetanud laste eesti keele oskus on äärmiselt puudulik, kui tagasihoidlikult öelda. Kes on lõpetanud puhtalt eestikeelse kooli, nende puhul ilmselt ei ole kahtlustki, mis keeles nad suhtlevad ja mis keelt nad oskavad nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ja nii edasi.

Nii et igal juhul teatud kontroll tuleb sisse viia. Ja tõenäoliselt need isikud, kes ei suvatse eesti keelt selgeks õppida, kellel ei ole nii palju motivatsiooni saada volikogu liikmeks, ei tulegi kandideerima. Ja vaevalt me selle pärast väga palju muretsema peaks. 

17:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

17:20 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! No C1, kui lugeda selle nõudmisi, mis siin kirjas on, on üsna karmid: oskab varieerida intonatsiooni ja kasutab õiget lauserõhku, et väljendada peenemaid tähendusvarjundeid, ja nii edasi, ja nii edasi. Küsimus sulle. Milline seis võiks olla nendes probleemsetes volikogudes? Kas need saadikud vastavad selle C1 nõuetele ja kui palju on keeleinspektoreid käinud nendes probleemsetes volikogudes nii-öelda trahvi tegemas ja korda hoidmas?

17:20 Henn Põlluaas

Aitäh! Kindlasti ei ole seal piisavalt käidud. Ja nagu ma eelmisele küsimusele vastates ütlesin, suurele osale inimestele see trahv ei tähendagi mitte midagi. See makstakse ära ja eesti keelt ikkagi ei õpita. Üks näide on legendaarne koolidirektor Lasnamäelt, kes sai iga aasta trahvi, maksis selle ära ja linnavalitsus minu teada maksis talle iga aasta selles summas või veelgi rohkem preemiat niimoodi tasaarvelduseks. Me näeme kogemustest, kognitiivselt, et see süsteem ei toimi.

Aga mis puutub C1, siis tõepoolest, see on üsna range keeleoskuse nõue. See on tase, mida peavad omama volikogude ja linnavalitsuste ja vallavalitsuste töötajad, ametnikud asjaajamisel ja suhtlemisel ja erinevate seadussätete ja määruste ettevalmistamisel. Ühesõnaga, põhimõtteliselt peab seda tegelikult oskama ka komisjoni või volikogu liige.

Aga ma tõepoolest möönan, et see on üks küsimus, mille üle võib diskuteerida: milline see keeleoskuse tase peab ikkagi olema ja kuidas seda sätestada. Seda saab teha siin nende muudatusettepanekute esitamise käigus. See on, nagu ma ütlesin, diskussiooni küsimus, aga igal juhul on võimalik seaduses sätestada kandideerijatele keeleoskuse nõuded.

17:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viktor Vassiljev, palun! 

17:23 Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Hea sõber Henn! Ma tunnen ennast väga puudutatuna sinu sõnadest minu koolihariduse kohta. Nimelt, ma lõpetasin vene kooli ja olin eesti keele tundidest vabastatud. Ma pole elu sees mitte tundigi eesti keelt õppinud. Järelikult mitte kuidagi ei saa olla kriteeriumiks see, millise kooli keegi lõpetanud on. Järelikult on asi ikka niimoodi, et kui meie sinuga kandideerime volikogusse ja sa saadad mu keeleeksamile, siis sina pead täpselt samamoodi keeleeksamile minema. No see on ju täielik tsirkus, eks ole. Nii et kas ei peaks siiski nõudma olemasoleva seaduse rakendamist, mitte välja mõtlema mingisuguseid uusi seadusi? Ikkagi las keeleinspektoritädi läheb volikogusse. Kui ta võib suvalise poe kinni panna, eks ole, siis las ta läheb samamoodi volikogusse ja trahvib neid, kes keeleseadust ei täida. Ja panebki selle istungi kinni nii kauaks, kuni hakatakse riigikeelt rääkima.

17:24 Henn Põlluaas

Jah, paraku ongi selle asjaga nii, et kuni 2001. aastani seadus nõudis kandideerijatelt eesti keele oskust ja kõik oli normaalne. Aga alates 2001 see nõue kaotati ära mingisuguses uduses uimas, lootuses, et nüüd meil inimesed oskavad piisavalt eesti keelt, kuigi jumala selge oli, et tegelikult ei oska. Ja see eesti keele nõue kaotati ära. Me mingil juhul ei saa jätkata selle tänase seadusega, vaid me peaks jätkama sealt, kus see 2001. aastal pooleli jäi, ehk siis nõudma taas kandideerijatelt eesti keele oskust.

17:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Anti Poolamets, palun!

17:25 Anti Poolamets

Esiteks muidugi tahaks eelkõnelejale märkida, et ta vist ei vaata ümberringi. Ma ei kahtle, et ta on keeleline talent, aga see, kuidas me Tallinnas peame elama 30 aastat pärast taasiseseisvumist, vaat see paneb mind jahmatama. Me ei saa eesti keeles ikka veel hakkama. Vaadaku ikkagi teiste koolide lõpetajate peale ka.

Aga minu küsimus seondub sellega, milline oli õiguskantsleri hinnang Narva volikogu keeleoskusele. Tema võttis selle teema üles. Kas on võimalik seda kommenteerida?

17:25 Henn Põlluaas

Aitäh! See keeleküsimus kerkis väga teravalt üles Narva volikogus, kus ka terve hulk saadikuid siis kas ei osanud eesti keelt või keeldusid eesti keeles töötamast. Nad esinesid ja küsisid vene keeles ja pidasid oma sõnavõtte vene keeles. Suures hädas volikogu esimees pöördus tõepoolest õiguskantsleri poole, et kas üks lahendus oleks see, kui hankida tõlk, kes tõlgib eesti keelt vene keelde ja vene keelt eesti keelde. Kõik saaks kenasti edasi töötada.

Aga õiguskantsleri seisukoht oli selles suhtes täiesti ühene: meil on sätestatud, et volikogu töö peab käima eesti keeles. Eesti keel on riigikeel, mingisugused vahevariandid ja segavariandid ei ole lubatud. Täiesti loogiline samm siit edasi ongi sellesama kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine, et sätestada juba kandideerijatele eesti keele oskuse nõue. Sellega lahenevad kõik need ülejäänud probleemid, ka keeleoskamatuse probleemid kohalikes omavalitsustes.

17:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole.

17:27 Henn Põlluaas

Suur tänu!

17:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja läheme edasi. Ma palun nüüd ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsa. Eduard Odinetsi, vabandust!

17:27 Eduard Odinets

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel tutvustada teile eelnõu 663 arutelu põhiseaduskomisjonis. Lisaks komisjoni liikmetele osales komisjoni istungil eelnõu algataja esindajana Henn Põlluaas ja osales ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko. Eelnõu tutvustaski algatajate esindajana Henn Põlluaas. Kolleeg Põlluaasa sõnavõttu ma ei hakka siin ümber jutustama, ta oli ka täna siin puldis sama põhjalik, kui ta oli komisjonis.

Tutvustan teile selle arutelu käiku, mis küsimused komisjonis tekkisid ja millised olid vastused nendele küsimustele. Osa neid küsimusi oli ka siin küsimuste-vastuste voorus tõstatatud. Aitäh kõikidele kolleegidele, kes kaasa mõtlesid! 

Kõigepealt tekkis seesama küsimus komisjonis: võrdlus Lätiga. Väga selgelt ütleb eelnõu seletuskiri, et Lätis on võrreldes meiega olukord oluliselt parem, kuna seal võivad kohalikel valimistel kandideerida ja osaleda ainult [Läti] kodanikud, seega isikud, kelle riigikeeleoskus on garanteeritud. Ja loomulikult tekkis ka meil komisjonis see küsimus, et kuidas siis meil ei ole garanteeritud, kui meil samamoodi saavad kandidaadid olla ainult Eesti kodanikud. Eelnõu algataja seletus oli, et kuna Lätis mittekodanikud ei saa valida, siis ei saagi valida neid, kes läti keelt ei oska. Selline loogika oli eelnõu algatajal, selle tõttu on Lätis olukord parem.

Kolleeg Jaak Valge toetas Henn Põlluaasa ja märkis ka seda, et Lätis on üldiselt riigikeeleoskuse tase oluliselt kõrgem, kuigi venelaste osakaal on seal samamoodi kõrgem kui Eestis. Jaak Valge küsis, kuidas mõjuks selline C1-taseme kehtestamine volikogu liikmetele eesti keele üldisele mainele Eestis. Henn Põlluaas vastas, et kindlasti see tõstaks eesti keele mainet, aga tuleb olla järjekindel ja sihikindel ning rõhutada, et Eesti riigis on riigikeel eesti keel, asjaajamiskeel on eesti keel ja sellesse ei tohi suhtuda pealiskaudselt.

Ja Henn Põlluaas rõhutas korduvalt seda, et Ida-Eestis ja Kirde-Eestis on omavalitsused, kus keeleküsimus on väga terav, olukord väga vilets. Täna viitasid algatajad sellele mitu korda, rõhutades [probleemi]. Henn Põlluaasa arvates ainukene võimalus seda asja otsustavalt muuta ongi seada kandideerimistingimustesse ka eesti keele oskuse nõue.

Siinkõneleja Eduard Odinets küsis arutelu käigus selle kohta, et C1-taseme seaduses nõudmine tähendab, et kandidaat peab kuidagimoodi tõendama, et tal on see tase olemas. Eestis üldiselt saab taseme olemasolu tõendada keeleeksami läbimisega. Oligi küsimus, kuidas ikkagi praktiliselt tõendada, et igal kohalikel valimistel kandideerival kandidaadil C1-tase on. Kas iga kandidaat peab esitama eksami läbimise tunnistuse või tõesti piisab ainult sellest, et kandidaat linnukesega märgib, et tal on C1-tase olemas? See on üks versioon, mis on täna kõlanud.

Henn Põlluaas selgitas, et tegelikult kõige lihtsam olekski linnuke kuhugi lahtrisse panna, aga siis tekib probleem, et kui selgub peale valimisi, et inimene tegelikult ei oska eesti keelt, ent ta on rahva poolt demokraatlikul viisil valitud volikogu liikmeks, siis midagi temaga enam tagantjärgi teha ei saa. Sellepärast parim viis on, et inimesed esitavad keeleoskustunnistuse. Seda ei pea tegema eesti rahvusest inimesed ja need, kes on lõpetanud eesti kooli, vaid just need inimesed, kes on lõpetanud vene kooli või lihtsalt muust rahvusest, selgitas eelnõu algataja. Ja nad peavad esitama keeleoskustunnistuse koos kandideerimise dokumentidega.

Eduard Odinets palus selle peale täpsustada, kuidas on muude Euroopa Liidu kodanikega, kellel on samamoodi õigus kandideerida kohalikel valimistel. Sellisel juhul peavad ju ka Euroopa Liidu kodanikud, kes kandideerivad, esitama C1-taseme eksami tunnistuse. Ja samamoodi, kuidas tehakse kindlaks, et inimene, üks või teine kandidaat, on eesti rahvusest? Odinets küsis ka, kuidas teha kindlaks, millise kooli inimene on lõpetanud? Eestis üle kümne aasta juba kõik noored lõpetavad vastavalt keeleseadusele eestikeelse gümnaasiumi. Kuidas nõuda nendelt C1-taseme tunnistust?

Henn Põlluaas arvas selle peale, et venekeelse Eesti kooli lõpetamine tegelikult eesti keele oskust ei taga, isegi kui on kirjas, et tegu on eestikeelse kooliga. Mis puudutab aga [muid] Euroopa Liidu kodanikke, siis arvas Henn Põlluaas, et ta ei näe mingit põhjust teha neile erandeid võimaluses osaleda volikogu töös, ilma et nad aru saaksid, millest seal räägitakse, mis teemadel. Kui [muud] Euroopa Liidu kodanikud soovivad osaleda Eesti kohalikel valimistel, siis eesti keele oskuse nõue on elementaarne.

Mart Võrklaev tundis huvi, kuidas ikkagi tehakse vahet Eesti kodanikel. [Eelnõu kohaselt] tekib olukord, kus on Eesti kodanik Eesti koolist, kelle puhul kehtivad ühed tingimused, ja on Eesti kodanik Eesti koolist, kelle puhul kehtivad teised tingimused. Henn Põlluaas arvas selle peale, et kuidagi tuleb loomulikult vahet teha, aga seda ei saa kahjuks otseselt seadusesse kirjutada.

Jaak Valge arvas, et üldiselt nendes asjades ei tasu väga detailidesse minna, sest eelnõus on puhtpraktiliselt väga palju erinevaid lahendusi, mida kasutada saaks, ja pole mõtet täitevvõimu valdkonda sekkuda. Ka märkis Jaak Valge eestlaste ja mitte-eestlaste kohta, et rahvastikuregistris on rahvuse andmed täiesti olemas ja saab sealt vaadata.

Selle peale siinkõneleja täpsustas, et need lahtrid, mis puudutavad rahvust ja keelt rahvastikuregistris, on ütlustepõhised ja sinna võib kirjutada ükskõik mida. Henn Põlluaas kommenteeris, et eelnõu eesmärk ei ole teha vahet, kes on eestlane ja kes on venelane. Eesmärk on see, et kõik, kes osutuvad volikogudesse valituks, oskaksid eesti keelt. Ja ta pahandas, et me toome sisse kõrvalteemasid.

Mihhail Stalnuhhin märkis, et praegu pakutakse sellist lahendust, mida ei osata rakendada, aga soovitakse seadusena vastu võtta. Henn Põlluaas pareeris, et see on täitevvõimu ülesanne peale seaduse vastuvõtmist, aga soovi korral on ka see variant, et kui inimene viib kandideerimisavalduse sisse, siis saab teha eesti keele testi kohapeal. Veel üks lahendus! Selle peale arvas Eduard Odinets, et C1-taseme väljaselgitamine kohapeal väikese testiga ei ole võimalik, sest C1 on kõrgharitud emakeele valdaja tase. Jaak Valge rõhutas uuesti, et kõik need detailid, millest komisjoni liikmed räägivad, tuleb täpsustada täitevvõimul ja seda ei pea seadusesse märkima.

Eduard Odinets tõi sisse uue teema: tegelikult põhiseaduse § 52 lõige 1 ütleb, et asjaajamiskeel on kohalikes omavalitsustes eesti keel. Samuti on olemas keeleseadus, mis ütleb, et järelevalvet asjaajamiskeele üle teostab Keeleamet. Ta uuris, nagu ka mitmed kolleegid täna siin, miks ei saa rakendada seda mehhanismi, et Keeleamet kontrollib, teeb järelevalvet, kas eesti keel on asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes ja kas seda kasutatakse vastavalt keeleseadusele.

Henn Põlluaasa arvates see mehhanism kõlab väga hästi ja tundub väga otstarbekana. Aga kui vaadata reaalsusele otsa, siis tegelikkuses ei ole sellega mingit pistmist. Keeleamet sellega ei tegele, teadis Henn Põlluaas. Keegi sisuliselt ei kontrolli seda, mille tõttu on nii, et riigikeel on küll eesti keel, aga selle kasutamine ei ole [kõigis] kohalikes omavalitsustes tagatud.

Odinets tõi sisse ka seaduste hierarhia teema. On olemas Riigikohtu lahend, mis ütleb, et konstitutsioonilises seaduses, milleks on ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, ei saa viidata alama astme, niinimetatud lihtseadusele. Antud juhul viidatakse keeleseadusele. See ei ole seaduste hierarhias õige, nii ei tohi teha. Samuti viidatakse eelnõus, et kandidaadil peab olema keeleseaduses sätestatud C1-tasemel eesti keele oskus. Keeleseaduse § 23 ei sätesta tasemeid, vaid ütleb, et keeleoskustasemete määramise aluseks võetakse Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed.

Tähendab, viidatakse keeleseadusele, millele ei tohi viidata, ja viidatakse C1-tasemele, mida keeleseaduses ei ole sätestatud. Odinets küsis, kas algatajad ei näe selles probleemi, et viidatakse seadusele, millele ka Riigikohtu lahendi kohaselt ei saa viidata, ja viidatakse asjale, mida ei ole sätestatud seaduse tasandil, vaid Euroopa Nõukogu dokumendis. Henn Põlluaas arvas, et see on sellisel juhul redaktsiooniline küsimus. Kui vaadata laiemalt, siis Riigikohtu otsused ei ole absoluutsed. Nad on muudetavad ja pole absoluutsed, rõhutas ta teist korda.

Üldiselt mitmed komisjoni liikmed nõustusid seaduse eesmärgiga, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed peavad oskama eesti keelt. Selle üle erilist diskussiooni ei tekkinud. Aga see küsimus jäi Odinetsi korduval tõstatamisel õhku rippuma, et konstitutsiooniline seadus viitab selles eelnõus lihtseadusele. Ma tsiteerisin ka Riigikohtu otsust, et konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvate suhete reguleerimine lihtseadusega on põhiseadusevastane. Kui me menetleme seda eelnõu ja võtame ta sellisel kujul vastu, siis on tegemist põhiseadusevastase tegevusega.

Järgnevalt tõstatas komisjoni esimees Odinets selle teema, et Riigikogusse kandideerimisel ei nõua keegi eesti keele oskust. Kedagi ei huvita, kas inimene oskab eesti keelt või mitte, kui ta Riigikogusse kandideerib. Seda ei pea kusagil deklareerima. Aga kui Riigikogu liige soovib kandideerida oma linna või valla volikogusse, siis tuleb tal selle eelnõu järgi esitada tõend, et ta oskab eesti keelt C1-tasemel. Henn Põlluaas arvas selle peale, et ainukene mõistlik lahendus sellele probleemile on kehtestada keelenõue ka Riigikokku kandideerivatele inimestele.

Samuti tõi Odinets välja probleemi, et kohalikel valimistel saavad kandideerida ka 18-aastased noored inimesed, kes alles õpivad gümnaasiumis. Tõstatus küsimus, kas on ikkagi proportsionaalne nõuda gümnaasiumis õppivalt noorelt inimeselt C1-keeletaset, mida tal ilmselgelt ei saa veel olla. Kas see on proportsionaalne piirang, kui need noored ei saaks realiseerida oma põhiseaduslikku õigust kandideerida kohalikel valimistel? Henn Põlluaas arvas selle peale, et kui noore inimese enesehinnang on sedavõrd suur, et ta arvab, et saab volikogus suurepäraselt hakkama ja on piisavalt kompetentne erinevatel teemadel kaasa rääkima, siis ei ole põhjust, et tema keeleoskuse nõudes peaks mingeid järeleandmisi tegema.

Seejärel sai sõna Justiitsministeeriumi ametnik, kes esitas meile valitsuse seisukoha. Nagu me täna kuulsime, valitsus loobus seisukoha andmisest. Küll võttis Justiitsministeeriumi ametnik julguse ja õiguse kommenteerida mõningaid seisukohti, mis kõlasid eelnevas diskussioonis komisjoni istungil. Tema arvates ehk Mariko Jõeorg-Jurtšenko arvates on nii, et kui uus kohustus kirjutatakse seadusesse, siis kuna jutt on valimissüsteemi olulisest osast, siis see peab olema sellessamas valimisseaduses kirjas. Seda ei ole võimalik täitevvõimul hakata ise sisustama.

Tegelikult on Mariko Jõeorg-Jurtšenko arvates mitu võimalikku teoreetilist lähenemist. Üks variant on tõepoolest eelnev tõendamine, aga siis tekib küsimus, mis on see tõend, mille kandidaat peab esitama. Keeleseadusest tulenevalt on erinevaid võimalusi, kuidas keeleoskust tõendada. Võib küsida, kas see pole ebaproportsionaalne piirang, kui kõik kandidaadid sõltumata vanusest peavad hakkama välja otsima oma gümnaasiumi lõputunnistust, et tõendada, kas see gümnaasium oli eestikeelne või muukeelne. Ta tuletas meelde vana seadust, kus oli järelkontrolli skeem. Kandideerimisel ei pidanud oma kandideerimisdokumentidele lisama mitte ühtegi tõendit ega tunnistust.

Jõeorg-Jurtšenko märkis, et kui selgub – see on üks võimalus –, et kandidaat ei valda eesti keelt, siis tuleks vaadata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse poole, kas tegu on volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemisega või volikogu liikme volituste peatamisega. Tegelikult peaks kõik selle läbi mõtlema, mida selle eelnõu puhul kahjuks ei ole tehtud.

Selle peale Paul Puustusmaa märkis, et on näha, et väga suur tööpõld on. Selleks, et see asi korrektselt ära teha, on vaja lisaks sellele eelnõule veel rida teisi seadusi lahti võtta.

Mihhail Stalnuhhin võttis sõna ja tõi paralleele väga erinevate töömaailmadega. Näiteks kui kellelgi läheb auto katki ja on kaks parandajat, kellest üks räägib eesti keelt, aga ei oska midagi teha, kuid teine räägib võõrkeeles, aga oskab autot parandada, siis oma auto usaldatakse ilmselt sellele inimesele, kes oskab parandada, mitte ei oska eesti keelt. Samuti, kui on vähkkasvaja näiteks ja on vaja teha operatsioon ja valikus on kaks kirurgi, kellest üks oskab eesti keelt, aga ei oska lõigata, ja teisega on vastupidi.

No need võrdlused tekitasid komisjoni liikmete vahel päris paraja diskussiooni, näiteks kas volikogu liikme tööd ja kirurgi tööd ja automehaaniku tööd saab ikka võrrelda või mitte. Toomas Kivimägi arvas, et õnneks volikogu liikmed ei opereeri, ja Paul Puustusmaa arvas, et üks asi on autoremont ja opereerimine ja teine on volikogus osalemine. Ja Mariko Jõeorg-Jurtšenko ütles selle pika diskussiooni lõpus väga hea lause või mõtte: tegelikult volikogu liikme kandidaate määravad ju erakonnad, poliitilised jõud. Ja needsamad erakonnad, poliitilised jõud peaksid vaatama, keda nad kandidaatideks esitavad, kas need kandidaadid on võimelised piisavalt hästi oma tööd tegema.

Ja sellega meie diskussioon, mis oli, saate ju aru, väga-väga põhjalik ja samas mõneti ka väga meeleolukas, lõppes. Komisjon hakkas tegema menetluslikke otsuseid. Esimene otsus oli see, et võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 7. novembril ehk siis täna. Selle poolt hääletas 7 komisjoni liiget: Toomas Kivimägi, Eduard Odinets, Paul Puustusmaa, Üllar Saaremäe, Marko Torm, Jaak Valge ja Mart Võrklaev, vastu oli Mihhail Stalnuhhin ja erapooletuid ei olnud. Siis komisjon tegi otsuse esimene lugemine lõpetada. Selle poolt olid samad seitse inimest: Toomas Kivimägi, Eduard Odinets, Paul Puustusmaa, Üllar Saaremäe, Marko Torm, Jaak Valge ja Mart Võrklaev, vastu hääletas Mihhail Stalnuhhin ja erapooletuid ei olnud. Konsensuslikult otsustati määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets. Tänan teid! 

17:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te väitsite siin seda, et väga raske on gümnaasiumilõpetaja käest nõuda eesti keele oskust. Ma olen üle kümne aasta tagasi olnud, ammu juba, alaealiste komisjonis. Seal ikka kõik haridusasutused raporteerisid, kui hästi me läheme kogu aeg eesti keelele üle. Toon lihtsalt näite, et 2007. aastal noored, kes olid õiguserikkumisega tegelenud, tulid [komisjoni] koos Vene Föderatsiooni saatkonna tõlgiga. Ja kui ma kooliõpetajate käest küsisin, kuidas need õpilased on üldse nii kaugele jõudnud, et nad klassikursust kordama ei ole jäänud ja et neil on tõlgi abi vaja, siis selgus, et tõlgi abi ikkagi väga ei olnud vaja. Siit ka küsimus. Põhikoolist on need noored läinud gümnaasiumisse, seal on ju mingid tasemeeksamid. Aga teie kui komisjoni esimees protokolli kohaselt ütlesite, et on mõttetu nõuda gümnaasiumilõpetaja käest eesti keelt. Millele see tugineb?

17:46 Eduard Odinets

Aitäh! Mina ei rääkinud gümnaasiumilõpetajatest, mina rääkisin nendest, kes gümnaasiumis õpivad. Teatavasti noored vanuses 18 meil praeguses Eestis alles õpivad gümnaasiumis. Ja see on ilmselt siis mingi 11. klass, eks ju. See tähendab seda, et me ei saa eeldada, et selleks ajaks nende keeletase on juba C1, mida see eelnõu ette näeb. Ja selles ma nägin probleemi, et me kitsendame nende noorte võimalusi samaväärselt teiste kandidaatidega osaleda poliitilises elus ja kandideerida, mis on nende põhiseaduslik õigus. Ja mina ei rääkinud lõpetajatest, mina rääkisin koolis õppivatest noortest. 

17:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Tamm, palun!

17:47 Raivo Tamm

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tuleks päris algusesse tagasi. Küsin sellist asja, kas teie isiklikult tunnete selliseid volikogude liikmeid, kes ei oska eesti keelt. Ja kas te oskate öelda, mis on nende kommentaarid olnud, miks nad ei räägi eesti keelt? Kas nad ei taha, kas nad ei suuda, kas nad ei ole huvitatud, arvavad, et polegi vaja, saavad hakkama ja nii edasi?

17:47 Eduard Odinets

Aitäh! Mina isiklikult tunnen päris paljusid kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid, kes ei oska eesti keelt võib-olla samal tasemel kui näiteks mina. Põhjused on inimestel väga erinevad ja need põhjused tegelikult ei erine ükskõik millises Eesti tööeluvaldkonnas töötavate inimeste põhjustest, kellele on kehtestatud teatud kvalifikatsiooninõuded, mis on seotud keeleoskusega. Mõned neist ei ole seda keelt kunagi õppinud, ka koolis mitte, nõukogude ajal. Mõnel neist on juba nii palju vanust, et nad lihtsalt ei jõua kuigi kaugele sellise taseme [omandamisel]. Mõned neist õpivad kogu aeg ja [nagu] oskavadki, aga kuna neil igapäevast pidevat keelekasutust on puudu, siis see keeleoskus ei realiseeru vajalikul tasemel.

Aga ma pean siia juurde ütlema, et vähemalt Kohtla-Järve Linnavolikogus, kus mina olen 26 aastat olnud, ei ole mitte kordagi, mitte kunagi mitte ühtegi istungit toimunud vene keeles. Seda esiteks. Ja teiseks, kõik saadikud, kes on, eriti praegused uued saadikud, kes viimastel aastatel on tulnud, saavad oma tööga hakkama, kuigi nende eesti keele oskus ei ole piisav. Nad süvenevad, nad tõlgivad, nad arutlevad, nad teevad eesti keeles muudatusettepanekuid, tõlgivad igasuguste materjalide abil, kasutavad venekeelseid seadusi, mis on tõlgitud riigi poolt vene keelde, ja nad saavad tööga hakkama.

Ma rõhutan veel kord ka oma isiklikku seisukohta: loomulikult peab volikogu saadik oskama eesti keelt. Aga põhjused on erinevad, miks paljud ei oska.

17:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

17:49 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma jätkaksin sellest, kus sa lõpetasid, ehk eelmisest küsimusest. Tõepoolest, sa möönad, et tunned hästi palju neid saadikuid, kes ei oska [eesti keelt], ja et see on tegelikult probleem. Võtsid niimoodi kokku. Aga mida siis peaks tegelikult tegema? Täna me siin praegu arutame ka seda. Noh, võiks ju [soovitada] ühte mehhanismi või ühte vahendit. Mis oleks sinu soov? Või mõte või ettepanek? 

17:50 Eduard Odinets

Minu soov on selline, et volikogu istungid toimuksid eesti keeles, et volikogu dokumentatsioon oleks eesti keeles, et istungeid juhatataks eesti keeles, et volikogu komisjonid töötaks eesti keeles. Ja see on iga konkreetse saadiku asi, kuidas ta sellega hakkama saab.

Mina isiklikult ei tolereeri venekeelseid sõnavõtte istungite ajal. Meil Kohtla-Järvel ei ole neid kunagi ka olnud. Möönan, et mõnikord komisjoni istungitel igaüks räägib selles keeles, mis talle mugavam on. Aga näiteks ei ole ka Kohtla-Järve volikogu praeguses haridus- ja kultuurikomisjonis, mille liige ma olen, toimunud selle aasta jooksul ühtegi istungit vene keeles. Kõik käib eesti keeles.

Ja ma näen praegu, et ka Narva ja Sillamäe väga püüavad. Ja see on ikkagi saadiku enda töö organiseerida oma tegevus niimoodi, et ta saab hakkama, et ta saab aru, millest jutt käib. Ja ma näen vähemalt Kohtla-Järve puhul, et nad saavad aru. Nad töötavad dokumentidega. Nad panustavad sinna päris palju, et olla täisväärtuslik volikogu liige. Õpivad terminoloogiat. Isegi omavahelistes vestlustes, isegi kui me räägime vene keeles omavahel – kas vaheajal või enne istungit või fraktsiooni koosolekutel – nad kasutavad terminoloogiat eesti keeles sinna vene keelele vahele. Nad isegi ei tea, kuidas see vene keeles on. Nende elus ei ole selliseid venekeelseid sõnu kunagi olnud. 

Selles mõttes me liigume järjest. Ja ma näen, et noored, kes peale tulevad – nendega ka ei ole probleemi. Ka meil Kohtla-Järvel on hästi palju noori, uusi volikogu liikmeid tulnud, kes räägivad väga hästi eesti keelt ja nendega ei ole probleemi. Minu lahendus on see, et iga volikogu liige ise vastutab oma töö kvaliteedi eest ja hinnangu sellele tööle annab nende valija. 

17:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

17:52 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult ma siiski läheksin edasi. See on muidugi selline ideaalmaailm, mille sa nagu kokku võtsid, et igaüks vastutab ja valija annab [hinnangu]. Paraku me ju praegu näeme seda, et me oleme tänasesse päeva tegelikult jõudnud just [järgides] sedasama printsiipi: igaüks teeb just nii palju, kui jõuab, ja valija tegelikult annab tagasiside. Kui see oleks kuidagi teistmoodi, siis me praegu seda teemat üldse ei arutaks. Järelikult see mehhanism on küll ideaal, aga paraku see ei tööta. Mis võiks olla see, mis tegelikult töötab?

17:53 Eduard Odinets

Aitäh! Ma nagu päris ei saanud aru, mis ei tööta. Ma just pikalt seletasin Kohtla-Järve Linnavolikogu siseelu: kõik toimub eesti keeles, kõik dokumendid on eesti keeles, mitte miskit ei tõlgita ei kantseleis ega istungitel, kõik saavad hakkama. Mina usun, et ka Narva jõuab sinnamaani. Narva istungid juba praegu toimuvad eesti keeles. Volikogu juhataja juba praegu katkestab venekeelseid sõnavõtte. Me liigume selles suunas. Küsimus on selles, kas piitsa või präänikuga.

Ja siin on korduvalt juba kõlanud, eks ju, et meil on olemas ka riiklik järelevalvemehhanism, [inimesed], kes peavad sellele tähelepanu juhtima. Meil on olemas väga erinevad seisukohad, minu meelest ka täiesti õiged seisukohad: kui tahad tõlki, palka oma raha eest. Ja nii edasi.

Ma näeksin seda probleemi, kui kohalik omavalitsus oleks halvatud, kui töö ei toimuks, kui kohaliku elu küsimusi ei oleks lahendatud. Möönan taas, et nii minu isiklik seisukoht kui ka minu erakonna seisukoht on see, et eesti keelt tuleb osata, sinnapoole tuleb liikuda, seda teemat tuleb tõstatada, sellest tuleb rääkida ja nii edasi. Kui me vaatame kohalikes omavalitsustes ametnike ridasid – no naljalt ei leia enam ei Narvas isegi ega kusagil mujal inimesi, kes ei oska eesti keelt. Kõik Kohtla-Järve Linnavalitsuse 100 ametnikku räägivad eesti keelt, kogu dokumentatsioon, kõik nõupidamised – kõik käib eesti keeles, mis siis, et 90%‑l emakeel on vene keel. Me oleme sinna juba jõudnud. Ja kui oleme Kohtla-Järvel jõudnud, miks me arvame, et Sillamäe ja Narva ei jõua järele? Jõuavad, kindlasti jõuavad, mina usun sellesse.

17:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ja me saame minna läbirääkimiste juurde. Jaak Valge, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

17:55 Jaak Valge

Aitäh! Palun kolm lisaminutit.

17:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kaheksa minutit!

17:55 Jaak Valge

Head kolleegid! Lugupeetud juhataja! Rahvuskonservatiivid on alati seisnud eesti keele ja eestluse eest, aga kui nüüd ka osa teisi erakondi Ukraina sõja mõjul on oma seisukohti muutnud, on lootust ehk ka opositsioonis olles teha mõned sammud põhiseaduse vaimu kehtestamiseks. Ma tuletan meelde, et ainult ühes Euroopa riigis on riigikeeleoskuse tase halvem kui Eestis, see riik on Moldova. Riigikeeleoskuse tase ei ole meil mitte halb sellepärast, et eestlased on eesti keele ära unustanud, vaid sellepärast, et okupatsiooni ajal asus meile sedavõrd palju idaslaavi maadest pärit inimesi, kes ei ole siiamaani eesti keelt ära õppinud. Ja kui soovite, siis võib seda rahvuskonservatiivide ettepanekut lugeda ka hiljaks jäänud dekolonaliseerimiseks ehk vigade paranduseks.

Nüüd aga on eesti keele kasutusala tagamise vajadus läinud veel teravamaks. Nimelt pärast seda, kui käivitus massiimmigratsioon ja veebruarist alates suur rahvaste rändamine.

Integratsioon oma sellisel loosunglikult kampaanialikul kujul, nagu vasakliberaalid seda veel mõni aeg tagasi esitasid, on tegelikult läbi kukkunud, ütleme otse. Tegelikult toimub pigem erineva kodukeelega inimeste erinevatele territooriumidele eraldumine ehk siis vene kodukeelega inimeste koondumine Ida-Virumaa linnadesse ja Tallinnasse. Ja riigikeeleoskamatus ning eesti keele madal maine välispäritolu rahvastiku hulgas süvendab seda.

Seda olukorda ei saa muuta ainult ühe meetmega, ainult eestikeelsele õppele üleminekuga, mida praegune valitsus esitleb, vaid olukorda tuleb muuta paljude meetmetega. Vaja on tervikut, see tähendab massiimmigratsiooni peatamist, avaliku ruumi muutmist eestikeelseks ja eesti keele maine tõstmist nii ülikoolides kui ka neis omavalitsustes, kus pole eestlaste enamust.

Ma toon nüüd näited ikka sellestsamast Narvast. Mul on natukene teistmoodi andmed kui lugupeetud Eduard Odinetsil. 2017. aastal rääkis Narva linna 31‑liikmelisest volikogust eesti keelt vaid kaks inimest. Ülejäänud oskasid vaid erinevaid viisakusavaldusi, millega koosolekute ajal ettekanded sisse juhatatakse. Tõsi küll, ma ei ole ise kontrollinud, kuidas praegu on, kui palju praegu neid inimesi on. Aga käesoleva aasta sügisel tõdes Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk, et neil kordadel, kui inspektor on olnud kohal, on volikogu istungitel ettekandeid ja sõnavõtte tõlgitud ja seda on teinud volikogu esimees ja linnapea. Kui on tõlgitud, järelikult ei ole keeleoskus piisav. Ja ma ütlen, et see on päris koomiline olukord, kui volikogu esimees ja linnapea töötavad tõlkidena.

Aga ka isegi päris tõlgi palkamine ei saa olla lahendus. Õiguskantsler leiab oma 17. oktoobril saadetud vastuses Narva volikogu esimehele, et venekeelse kõne eesti keelde tõlkimise korral ei ole täidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõue, et volikogu istung toimub eesti keeles. Vastuolu põhiseadusega tema oma arvamuses ei märkinud ja seda pole ka. See kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse säte tähendab, et volikogu liikmed peavad esinema volikogus eesti keeles. Aga kuidas nad saavad seda siis teha, kui nad eesti keelt ei oska? Ja ka Keeleameti peadirektor on leidnud vastuolu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse vahel ja väidab, et üks võimalik lahendus oleks saadikukandidaatide keeleoskuse nõue valimisseaduses taastada. See on seesama, mida selle eelnõuga tehaksegi.

Aga eelnõu esitamise teine põhjus on asjaolu, et see, kui eesti keelt ei osata, tähendab seda, et ei olda ka eesti keeleruumis ehk ei teata, mis Eestis toimub. See on sama, kui kirurg ei tea, kuidas opereeritava keha välja näeb, või ei oska operatsioone teha. Kõigilt inimestelt ei saa, tõsi küll, nõuda, et nad kirurgitööd tunneksid, aga kirurgidelt tuleb seda küll nõuda. Samamoodi tuleb neilt, kes teevad Eestis poliitilisi otsuseid, nõuda, et nad Eesti ühiskonda tunneksid. Ja seega tulebki seadust muuta ja see säte lisada. Kas nõutav on just C1‑tase ja kuidas seda kontrollida, selle üle võib vaielda, aga selleks meie arutelud siin parlamendis ongi.

Niisiis on eelnõu ka teatavaks lakmuspaberiks minu arvates neile erakondadele, kes kõnelevad küll eesti keele oskuse parandamise vajadusest, aga kui seda eelnõu ei toetata, on see tühi jutt. Meie rahvuskonservatiividena tühja juttu ei armasta. Meie loomulikult enda esitatud eelnõu toetame. Aitäh!

18:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Üllar Saaremäe, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

18:01 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu 663 seletuskirjas öeldakse: "Põhiseaduse järgi on Eesti vabariigi riigikeeleks ja ametliku asjaajamise keeleks eesti keel. Keeleseaduse kohaselt peavad eesti keelt valdama avaliku sektori töötajad, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse töötajad. Nad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Isikute hulka, kes peavad oskama eesti keelt, tuleb lugeda ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, seda enam, et volikogude töökeel võib seaduse järgi olla vaid eesti keel."

Eelnevaga on väga raske mitte nõustuda. Ka Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk, keda on täna siin mitu korda tsiteeritud, on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui me soovime muuta kohalike omavalitsuste volikogu töö eestikeelseks, siis tuleb kohaliku omavalitsuse [volikogu] valimise seadusesse viia volikogudesse kandideerijatele uuesti sisse eesti keele oskuse nõue. Võiks taaskasutusse võtta seaduse, mis kehtis aastani 2001. "Siis oli seadusesse kirjutatud teatud hulk tegevusi, mida volikogu liige peab suutma eesti keeles teha. Ja kandideerimisel iga inimene paneb selle taha linnukese: ma saan hakkama." Nii ütles Tomusk ERR-i uudistele 4. novembril.

Selle eelnõu eesmärk on selge. Nüüd on küsimus, kuidas me seda saavutame. Ja teema on õhus. Seda näitab juba see, et on teada, et muudatused on plaanis ka Justiitsministeeriumil. Justiitsminister Lea Danilson-Järgi eestvedamisel on Justiitsministeeriumis ettevalmistamisel kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muudatused, millega viiakse sisse eesti keele oskuse nõue kandideerijatele, just nii, nagu ka Ilmar Tomusk soovitab ja nii, nagu oli see enne 2001. aastat. See eelnõu peaks meieni jõudma detsembris. Loodetavasti neist kahest eelnõust saab lõpuks seadus.

Ma tundsin huvi selle eelnõu vastu, mis on ministeeriumis töös, ja sain lühidalt järgmise ülevaate. Volikogu töökeel on eesti keel, valitud isik peab seda valdama. Kandideerija märgib kandideerimisavalduses, et valdab eesti keelt vajalikul tasemel, et volikogu töös osaleda. Kui aga selgub, et valitud isik ei oska vajalikul tasemel eesti keelt, siis on Keeleametil õigus kontrollida inimese keeleoskust. Kui Keeleamet selgitab välja, et volikogu liige ei oska eesti keelt vajalikul tasemel, siis teeb ta Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku kaaluda volikogu liikme mandaadi tühistamist. Ja kui riik on kehtestanud kandidaadile eesti keele oskuse nõude, siis on mandaadi äravõtmine puuduliku riigikeeleoskuse tõttu õigustatud, sest kandidaat on enda kohta esitanud valeandmeid.

Aga siit edasi ka laiemalt. Keeleametile tuleb anda jõudu juurde, et lõpetada keeleseadusele vilistamine mitte üksnes volikogudes, vaid ka näiteks teenindussektoris. Inimesed, kes puutuvad kokku näiteks Wolti või Bolti toidukullerite või taksojuhtidega, saavad tõenäoliselt iga päev kogeda keeleseaduse eiramist. Aga see on juba teine jutt.

Isamaa toetab selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Siin peab riik end kehtestama. Aitäh!

18:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõnis Mölder Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

18:05 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti riik on loodud selleks, et eesti keel, kultuur ja rahvus säiliks. Ma arvan, et eesti keel peab olema igas omavalitsuses töökeel. Eesti keeles peavad kõik 79 Eesti omavalitsust töötama. Siin ei ole absoluutselt mitte mingisugust vaidlust. Küsimus on aga selles, kes ja kuidas võtab ära selle rahva demokraatia.

Rahvas on see, kes on võtnud vastu otsuse, keda ta volitab ja keda ta saadab ennast esindama meie volikogudesse. Rahvas on see, kes on võtnud vastu otsuse, et jah, tema on sobilik inimene, keda me usaldame seda tööd tegema, kes lähtub oma töös nendest parimatest teadmistest ja oskustest, mis tal on, ja ta töötab selles volikogus järgmised neli aastat maksimaalselt. Ja igal kandidaadil, kes osutub valituks, on iga nelja aasta tagant eksam. Mitte keeleeksam, vaid kõige suurem ja kõige raskem eksam: saada valijalt mandaat. Mitte keegi teine ei tohiks olla see, kes tuleb ja ütleb, et mina olen rahvast kõrgem ja ütlen, et need inimesed siia saali ei sobi.

C1‑keeletase. No mina küsisin selle arutelu käigus eelnõu algataja käest, et meil oli 2021 kohalike omavalitsuste valimisel üle 10 000 kandidaadi ja kui paljudel neist siis ei ole seda C1‑taset. Teate, ma arvan, et C1‑tase, mis on Eesti riigis kõige kõrgem keelenõude tase – ma pean tunnistama, et ma arvan, et ka siin saalis on inimesi, kelle emakeel on võib‑olla eesti keel, aga kes ka ei oska eesti keelt C1‑tasemel, kui neile teha, ma ei tea, tunnikontroll.

Kas te kujutate ette, et inimene on saanud kohaliku omavalitsuse valimisel mandaadi ja siis tuleb keegi, kes kaebab tema peale, ja siis tuleb Keeleinspektsioon ja hindab teda ja ütleb, et vabandust, teie volikogu liikme staatus on nüüd peatatud? Aga võib-olla võib [tekkida] ka selline olukord. Meil on, tuleb tunnistada – vaatame rahvuslikku koosseisu, vaatame keelelist eripära –, et meil on olemas piirkonnad, kus väga palju kõneldakse just nimelt teises keeles. See tähendab seda, et võib tekkida olukord, kus paljud omavalitsused sellisel kujul ei tööta, aga nendes omavalitsustes on töökeel eesti keel, seda ei tohi muuta. Aga küsimus on selles, kes on see, kes hakkab ütlema, [kellel] on see tase C1, B2, ma ei tea, A2 võib-olla. Nii see ei käi!

Ma toon teile lihtsa näite. 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimised. Abdul Turay, siin saalis ka härra Kruusimäe nimetas teda mitu korda. Ma arvan, et ma võin Abdul Turay kohta küll väga selgelt öelda, et C1-tasemel eesti keelt ta ei osanud, ja ma arvan, et Abdul ei pahanda minuga, sest ma saan temaga piisavalt hästi läbi ja ta kinnitab seda. Aga ma arvan, et Abdul tegi selles volikogus väga kvaliteetset tööd. Abdul Turay sai 516 häält. Ta sai 516 häält Tallinna linna elanikelt, kes hindasid teda kui tublit inimest. Samal ajal Ivi Eenmaad hindas 320 inimest, Sven Sesterit 469 inimest. No kas me siis nüüd peaks ütlema, et oot-oot, rahvademokraatia järgi Ivi Eenmaa ja Sven Sester on justkui halvemad, aga Keeleinspektsiooni arvates Abdul Turay mingu ära, neid 500 inimest, keda [tema] esindab, [tema] esindama ei sobi, mingu kuhugi mujale, aga näed, Ivi Eenmaa ja Sven Sester, kui nemad teevad C1‑tasemel ära, siis nemad sobivad. 

Palun lisaaega ka kolm minutit.

18:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:10 Tõnis Mölder

Aitäh! Nii et veel kord: küsimus ei ole ju selles, mis on inimese keeleoskus. Ma ka väga selgelt võiks ju öelda seda, et paneme siis hoopis haridusnõude sisse. Ma arvan, et väga palju on neid, kes suhtlevad omavahel eesti keeles ka siit puldist – no seleta inimesele, mis sa seletad, aru ikka ei saa.

Nii et selles mõttes siin on väga erinevad küsimused. Küsimus ei ole ainult keeleoskuses, vaid ka selles, kui palju inimene sellele tööle pühendub, kui palju inimene sellesse töösse aega panustab, kui palju ta tegeleb oma valijatega. Ja valijad on ju Eesti elanikud, meie enda Eestimaa inimesed, kes on otsustanud, et seesama inimene töötab selles volikogus, sest ta teeb seda tööd hästi. Ja kui see inimene seda tööd hästi ei tee, siis nelja aasta pärast ei otsusta mitte Keeleinspektsioon ringi, vaid needsamad valijad otsustavad ringi.

Seetõttu on otsustanud Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teha ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 663 esimesel lugemisel tagasi lükata. Veel kord, minu hinnangul ja meie fraktsiooni hinnangul riivab see inimeste põhiseaduslikke õigusi. Aitäh!

18:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Läheme läbirääkimistega edasi. Eduard Odinets, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

18:11 Eduard Odinets

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on vägagi selle poolt, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed oskaks eesti keelt ja kohalikud omavalitsused töötaks eesti keeles. Selles pole küsimust ega kahtlust. Küsimused ja kahtlused on selles, milliste meetmetega me selle saavutame.

EKRE on esitanud meile eelnõu, milles nõutakse volikogu kandidaatidelt keeleseaduses sätestatud C1‑taset. Et te paremini saaksite aru, head kolleegid, mis on C1‑tase: see on see tase, kuidas mina praegu teie ees kõnelen. Seda nimetatakse mõnikord ka haritud emakeelekõneleja tasemeks. Kuidas ma tean, et mul on see tase? Ma käisin eksamil, tegin ära, sain 97 punkti 100 võimalikust. Et te veel paremini aru saaksite, head kolleegid, ma tsiteerin C1‑taseme kirjeldust. C1‑tasemel kõneleja mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab varjatud tähendust, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha väljendeid eriti otsimata, oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi‑ kui ka tööoludes, oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.

Mõelgem, head kolleegid, kui paljud volikogu liikmed, kelle esimene keel on eesti keel, aga ka inimesed näiteks siin Riigikogu saalis oskavad end ladusalt mõistetavaks teha ning luua selget ja loogilist teksti keerukatel teemadel! Väidan, et mitte kõik.

Kuid probleem ei ole ainult selles, kui kõrget taset nõutakse volikogu liikmetelt, vaid elementaarses seaduste hierarhias ja sätestatavate nõuete proportsionaalsuses ja rakendatavuses. Mitmele probleemile ei osanud EKRE esindaja kui seaduse algataja põhiseaduskomisjonis vastata. Olgem ausad, EKRE polegi loosunglikust ja populistlikust nõude sõnastamisest kaugemale jõudnud.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, mida EKRE soovib muutma hakata, on konstitutsiooniline seadus. Selle sätteid ei saa reguleerida niinimetatud lihtseadusega, milleks on keeleseadus. Pealegi ei ole keeleseaduses eesti keele oskuse tasemed sätestatud. Seega EKRE soovib lahendust, mis ei vasta põhiseadusele, ja viitab sätetele, mida ei ole olemas.

Mis muud siis see EKRE pakutud eelnõu on, kui mitte puhas populism ja tühipaljas loosung! EKRE esindaja ei suutnud põhiseaduskomisjoni istungil selgitada, kuidas tehakse kindlaks C1‑taseme olemasolu. Kui eksamiga, kas siis seda peavad tegema kõik kandidaadid, sõltumata nende esimesest keelest ja haridusest? Kui ainult need, kes ei ole eestlased, siis kuidas teha kindlaks, kas näiteks Kohtla-Järve Linnavolikogu kandidaat Odinets on eestlane või mitte? Kas ainult need, kelle haridus ei olnud eestikeelne? Kuid juba pikemat aega on kogu Eesti gümnaasiumiharidus eestikeelne, vastavalt sellelesamale keeleseadusele. Mida teha aga Euroopa Liidu kodanikega? Mida teha alles gümnaasiumis õppivate noortega, kellel kõigil on õigus kandideerida? Kas C1‑taseme nõudmine nendelt on proportsionaalne, kas see ei kitsenda kandidaatide põhiseaduslikke õigusi?

Küsimusi on kordades rohkem kui vastuseid. Õhku jääb ka küsimus, miks me samamoodi ei nõua riigikeeleoskust näiteks Riigikogu kandidaatidelt. Meie töö puhul, head kolleegid, on tegemist oluliselt keerukamate ja sidusamaid võtteid nõudvate tekstidega. Kuidas on aga Euroopa Parlamendi kandidaatidega? Kas sinna sobiks keegi, kes ei valda üldse eesti keelt, kuid see-eest on suurepärane inglise keele tundja? Kui me sätestame keelenõuded kvalifikatsiooninõuetena saadikute tööle, siis peab see reeglistik kehtima kõigile.

Aga kas probleem on tõesti olemas? On olemas. Ilmselt teravam on see Ida-Virumaal. Mina olen 26 aasta jooksul linnavolikogu liikmena Kohtla-Järvel erineva keeleoskusega volikogu liikmeid näinud. Algusaastatel oli selles mõttes täiesti kurttumme, kuid nüüd on neid üksikuid. Kohtla-Järvel ei ole kunagi istungit muus keeles peetud kui eesti keeles, sõltumata sellest, kui mitu protsenti saadikutest eesti keelest aru saab.

Praegu ma näen ilmselgelt, et puudulik eesti keele oskus tegelikkuses ei tähenda suutmatust volikogu liikme tööd teha. Mõnikord on muukeelsed saadikud isegi põhjalikumad. Miks? Sest nad süvenevad, sest nad tõlgivad, sest nad püüavad kõikidest nüanssidest aru saada. Ja nad teevad väga asjalikke ettepanekuid ja tekstitäpsustusi, mõnikord isegi elegantsemaid kui eestlastest kolleegid. Küsimus ei ole keeleoskuses, küsimus on töösse suhtumises.

Mulle meenub minu esimene aasta ülikoolis, kui ma sain seitsmeteistkümneaastasena Kohtla-Järve venekeelse poisina ülikooli sisse, oskamata eesti keeles ennast isegi normaalselt tutvustada. Ja ma asusin õppima eesti keeles keeleoskajate seas. Kuid tulemus oli see, et ma ainsana hakkasin stipendiumi saama, kuna olin üks väheseid, kes päris kõigesse süvenes, kes tõlkis ja õppis pähe.

Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe saadikud saavad ka hakkama. Alati on saanud. Riigikogu ülesanne on neid toetada ja motiveerida, mitte represseerida. Mis ei tähenda muidugi, et nad eesti keelt ei pea oskama. Muidugi peavad ning ma usun, et juba järgmistes koosseisudes, nooremate tulekuga on pilt hoopis teine. See on juba praegu teine. Mina olen seitsmes koosseisus olnud ja seda pealt näinud.

Nii et selle asemel, head kolleegid, et nõuda kõige kõrgemat astet, mida Eestis üldse testida saab, selle asemel, et jagada rahvasaadikud eestlasteks ja mitte-eestlasteks, selle asemel, et teha vahet, kas tegemist on päris eesti kooliga või Eesti vene kooliga, mõtleme lahendustele, mis päriselt töötavad. Päriselt töötavad aga kandidaadi personaalne vastutus ja valija hinnang kandidaadi oskustele ja võimetele. Sotsiaaldemokraadid on valmis siin kaasa mõtlema ja lahendusi otsima. Elagu eesti keel! Aitäh!

18:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 663 esimene lugemine lõpetada. Aga Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 663 esimesel lugemisel tagasi lükata ja ma panen selle ettepaneku hääletusele.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 663 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 25. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu jääb menetlusse. Ja, head kolleegid, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. novembril kell 17.15. Sellega on tänane teine päevakorrapunkt menetletud.


3. 18:21 Arupärimine LNG tankeri kohta (nr 153)

18:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Henn Põlluaasa, Paul Puustusmaa, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Kalle Grünthali, Uno Kaskpeiti, Ruuben Kaalepi, Siim Pohlaku, Alar Lanemani ja Merry Aarti 20. septembril 2022 esitatud arupärimine LNG tankeri kohta (nr 153). Ma palun arupärijate esindaja Riigikogu liikme Peeter Ernitsa kõnepulti.

18:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud valitseja! Aeg liigub kiiresti ja tundub isegi kohatu nende küsimustega teie [väärtuslikku] aega raisata. 26. septembril esitasime selle arupärimise. Nii palju sündmusi on toimunud vahepeal. 10. oktoobril [avalikustas] majandusminister saladuse, mis oli juba ammuilma teada ja mida ka meie kirjutasime, et valge laev ei tule meile, kuigi tormamine käis metsiku, maailmarekordilise kiirusega. Neid küsimusi ma ei hakka ette lugema, kohati tundub see juba nagu mingisuguse vana asja ülekäimine. Aga siiski ma loodan teilt neile vastuseid saada. Palju huvitavamaks läheb siis, kui saab küsida. Sündmused on arenenud ja meil on küsimusi küll. Aitäh!

18:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun arupärimisele vastamiseks kõnepulti peaminister Kaja Kallase.

18:23 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu liikmed! Hea Riigikogu aseesimees! Vastan küsimustele.

Küsimus number üks: "Kas LNG tanker tuleb tänavu sügistalvel Pakrineeme kai aarde?" Vastus. 10. oktoobril toimunud Eesti-Soome energeetikaministrite kohtumisel otsustati, et piirkonna, see tähendab nii Eesti kui ka Soome, maagaasi varustuskindlust tõstev Soome renditud veeldatud maagaasi ujuvterminal ühendatakse juba eeloleval talvel Soome Inkoo sadamas paikneva infrastruktuuriga, kus ujuvterminal suudab tagada nii Eesti kui ka Soome gaasituru vajadusi.

Küsimus number kaks: "Millise kokkuleppe või lepingu alusel pidi tanker tulema Paldiskisse?" Vastus. 2022. aasta aprillis sõlmisid Eesti ja Soome energeetikavaldkondade eest vastutavad ministeeriumid vastastikuse mõistmise memorandumi, [millega lepiti kokku] täiendava LNG taasgaasistamise võimekuse loomises Soome-Balti gaasiturul. Kokkuleppe sõlmimise ajal eeldasid soomlased, et Soome poolel vajaliku valmisoleku loomine käesoleval aastal ei ole realistlik ning ujuvterminal tuleks Soome-poolsesse sadamasse pärast 2023. aasta kütteperioodi, seni paikneks laev Eestis.

Kolmas küsimus: "Millal ja kelle poolt otsustati, et tanker saabub hoopis Inkoosse?" Vastus. 10. oktoobril toimunud Eesti-Soome energeetikaministrite kohtumisel lepiti kokku, et soomlaste renditud LNG-ujuvterminal ühendatakse juba eeloleval talvel Inkoo sadamaga, kus terminal saab paremini teenindada nii Eesti kui ka Soome gaasiturgude vajadusi ning tagada kogu piirkonna varustuskindluse.

Küsimus number neli: "Missugused kokkulepped on LNG osas soomlastega?" Vastus. Koostöömemorandumid on sõlmitud nii Eesti ja Soome energeetikavaldkondade eest vastutavate ministeeriumide kui ka gaasivõrke haldavate ettevõtete vahel. LNG-terminalid peavad opereerimisel jälgima Euroopa Liidu reegleid, sealhulgas tagama kolmandatele osapooltele ligipääsu. LNG-terminali toimimisreeglid kinnitab Soome energiaregulaator ja need reeglid on käesoleva vastuse koostamise ajal avalikul konsultatsioonil. Lisaks on meil Soomega sõlmitud gaasisolidaarsusleping.

Viies küsimus: "Kui oli teada, et tanker saabub hoopis Soome, miks toimus Pakrineemel kiirustades uue sadama rajamine?" Tegemist on energiajulgeoleku investeeringuga 2022. aastal, kui LNG-ujuvterminali vastuvõtu võimekuse loomiseks vajaliku infrastruktuuri rajamist alustati riigi – Eleringi Aktsiaselts – ning erasektori – Alexela Aktsiaselts ja Aktsiaselts Infortar [moodustatud] ühisettevõtte – koostöös. Siis polnud veel teada, et Soome kaldal paiknev infrastruktuur käesoleva aasta jooksul valmida jõuab. LNG-ujuvterminali vastuvõtu võimekuse väljaarendamine Eestis parandab ka Eesti energiajulgeolekut, luues igal ajahetkel võimaluse ka Eestis LNG-tarneid vastu võtta, kui olukord peaks seda nõudma.

Kuues küsimus: "11. mail 2022 teatas Eleringi juht Taavi Veskimägi ERR-is, et "Alexela rajab riigi toetuseta nii kai kui ka LNG ujuvterminali ja nad ei nõua riigilt mingeid garantiisid". Miks väljastas Vabariigi valitsus hiljuti siiski garantii ja miks just Eesti Varude Keskusele?" Valitsus pidas juba käesoleva aasta märtsis oluliseks, et LNG vastuvõtu võimekus kai ja gaasiühenduse taristu näol saaks Eestis välja arendatud. See taristu tagab energiajulgeoleku, sest loob Eesti riigile paremad võimalused ka tulevikus maagaasi tarneriskidega toimetulekuks. LNG-ujuvterminali vastuvõtu võimekuse rajamisega seonduv on dünaamiliselt arenenud. Juunis 2022 teavitasid Alexela ja Infortari ühisettevõtte esindajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, et vajavad projektiga edasiliikumiseks ja edasise finantseerimise tagamiseks riigipoolset kinnitust, et riik on valmis rajatava kai vajadusel ettevõtetelt kokkulepitud tingimustel soetama. Sellele järgnesid arutelud vajaduste ja võimaluste üle, mille tulemusena eraldas valitsus 28. juulil Eesti Varude Keskuse Aktsiaseltsile 38 miljonit eurot, et võimaldada sõlmida LNG-kaid rajava ettevõttega müügioptsioonileping. Müügioptsioonilepingut käesoleva vastuse koostamise ajaks sõlmitud ei olnud.

Seitsmes küsimus: "28. juulil andis riik 38 miljoni eurose garantii Eesti Varude Keskusele, suurendades nende aktsiakapitali, et anda erarahaga rajatava LNG-terminali õigeaegseks valmimiseks selle arendajatele äririski realiseerumise puhuks garantii. Maikuus, kui Elering sisenes kai rajamise aruteludesse, räägiti 20 miljonist. Miks muutus 20 miljonit 38 miljoniks?" Esiteks, me oleme alati rääkinud puhtalt tõendatud kuludest ja 20 miljonit eurot oli kevadel parim teadmine, mis põhines toonastel esialgsetel hinnangutel. Tööde teostamise käigus ettevõtjate teadmine tegelikest kuludest täpsustus ja nimetatud 38 miljonit – koos käibemaksuga on see summa – on ettevõtjate täpsustatud hinnang tegelike kulude kohta ja see on püsinud muutumatuna alates juulikuust.

Kaheksas küsimus: "Millised [k]ulud kaetakse 38 miljoni euro eest?" Eesti Varude Keskuse Aktsiaseltsile eraldatud 38 miljonist eurost kaetakse vastavasisulise lepingu sõlmimisel tõendatud kulud, mis LNG-ujuvterminali kaid rajavatel ettevõtjatel kai rajamisel tekkinud on, ning kai juurde kuuluva maa soetamise kulud.

Üheksas küsimus: "11. mail 2022 teatas Taavi Veskimägi ERR-is, et Alexela ja Infortar võtavad nii ujuvterminali rentimise riski kui ka kai ehitamise riski endale. Kas on olemas tankeri rentimise leping? Kui jah, siis kelle poolt ja millal sõlmitud?" Alexela Aktsiaselts ja Aktsiaselts Infortar teavitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit käesoleva aasta juuni alguses, et loobuvad täiendava ujuvterminali rentimise plaanist ning keskenduvad Soome renditud terminali vastuvõtmiseks vajaliku taristu rajamisele. Seega ei ole MKM-ile teadaolevalt Eesti ettevõtjad sõlminud täiendavaid ujuvterminali rendilepinguid ning ainus piirkonda tulev ujuvterminal on Soome renditud.

Kümnes küsimus: "LNG tankeri rendisumma, millest Alexela ja Infortar rääkisid, on 10 miljonit eurot kuus. Põhjasadam pakub samas LNG tankerit, mille rendileping on eelnevast kolm korda madalam. Kas Vabariigi valitsus on seda arutanud?" Esiteks tuleb muidugi teha vahet LNG-tankeril ja LNG-ujuvterminalil – need on kaks erinevat asja. LNG-ujuvterminali rendisummad, mida ettevõtjad on indikeerinud, on käesoleval aastal olnud muutlikud ja arusaadavatel põhjustel – suur nõudlus, vähene pakkumine – kasvutrendis. Kuivõrd 2022. aasta mais otsustas Soome gaasisüsteemihaldur Gasgrid Finland ujuvterminali ise rentida – teadaolev kulu 460 miljonit eurot kümneaastase perioodi kohta –, ei ole Eesti riigi poolt täiendava LNG-ujuvterminali rentimist arutatud. Küll on aga Eesti ettevõtjatel võimalus riigi otsustest sõltumatult rentida täiendavaid terminale. Pakrineeme sadamas valmiv taristu loob võimaluse selliste ujuvterminalide vastuvõtuks.

11. küsimus: "Sõltumatu energiakaupleja Baltic Energy Partners OÜ partner Marko Allikson on öelnud 9. mail Ärilehele, et Eestit, Lätit ja Soomet ootab oluline tarbimise vähendamise vajaduse risk, sest praegused tarneallikad ilma uue LNG-terminalita Paldiskis ei suuda katta maagaasi tarbimise vajadust. Kui nüüd selgub, et tanker läheb Inkoosse, kas on olemas plaan B?" LNG vastuvõtu võimekuse asumine Soomes on taganud regioonile, sealhulgas Eestile, piisava gaasi vastuvõtu võimekuse ning Eesti tarbimise katmiseks on regioonis piisavalt gaasi, sõltumata sellest, kas LNG-ujuvterminal paikneb Soome või Eesti sadamas. Balti riikide ja Soome maagaasisüsteemi süsteemihaldurid on hinnanud, et 2022. aasta juunist kuni 2023. aasta maini on Balti riikide ja Soome maagaasi tarbimine circa 41,5 teravatt-tundi: Soomel 12 teravatt-tundi, Eestil 3,5 teravatt-tundi, Lätil 10 teravatt-tundi ja Leedul 16 teravatt-tundi. See tähendab, et gaasi tarbimine on kõigis riikides vähenenud märkimisväärselt. Samal ajaperioodil suudab Klaipeda LNG-terminal tuua piirkonda 30 teravatt-tundi maagaasi, arvestades, et 8 teravatt-tundi võib potentsiaalselt liikuda Poola. Läti gaasihoidlas on juba olemas 13,4 teravatt-tundi gaasi ning uude LNG-terminali saab tarnida, arvestades käivitamisele kuluvat aega, potentsiaalselt 15 teravatt-tundi maagaasi. Aitäh!

18:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt peaminister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

18:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud valitseja, aitäh nende vastuste eest! Aga 11. mail Alexela ütles, et ta ei nõua valitsuselt mingeid garantiisid. Ja ühel erikomisjoni paljudest istungitest, 24. oktoober oli see, ütles Timo Tatar, et ehitajad on kai puhul suvel esitatud eelarve [raamides] ja mingisugust lisa ei vaja. Jutt oli sellest 30 miljonist, aga nüüd räägitakse 45-st ja isegi enamast. Kuidas on see asi niimoodi lappama läinud? Algul ehitatakse kiiruga, ilma igasuguse riigipoolse soovita, [garantiita], ja lõpuks jõutakse sinna, et riik ostab endale selle ära, teadmata, millise summa eest ja milleks. See üldine jutt, et igaks juhuks kulub ära – selle kohta on rahvalikke ütlusi ka, mis asi võib kellelgi ära kuluda igaks juhuks. 

18:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ega erasektori sõnumid ongi ajas väga palju muutunud. Alguses anti meile pidevalt ülevaadet, kuidas need läbirääkimised on läinud, ja alguses nõuti igasuguseid garantiisid, et üldse ehitama hakata. Siis üks hetk öeldi, et ei, nüüd ei ole vaja ühtegi garantiid, mitte midagi Eesti riigi poolt ja erasektor ehitab selle ilma igasuguste garantiideta. Võite vaadata [stenogrammist], olen Riigikogu infotunnis vastanud täpselt samamoodi, et see tundub liiga ilus, et olla tõsi, aga võib-olla tõesti. Ja need asjaolud muutusidki.

Mis puudutab neid kulusid, siis oleme algusest peale rääkinud, et kui me sellise müügioptsiooni teeme, siis ainult tõendatud kuludega ehk kuludega, mida on võimalik tõendada, et need on läinud kai väljaehitamiseks, ja ühtegi muud kulu me ei aktsepteeri. Niimoodi peaks olema tagatud, et me ei maksa selle eest üle, vaid [maksame] vastavalt sellele, millised kulud on [kai ehitamiseks tehtud]. Keset seda suve, kui tuldi müügioptsiooni ikkagi nõudma, tuldi ju selle jutuga, et me jätame ehituse pooleli, kui te meile müügioptsiooni ei anna. Tol ajal oli meil selle kai ehitamist väga vaja. Ja ma olen endiselt seda meelt, et energiavarustuse seisukohast on selle kai olemasolu vajalik ka tuleviku mõttes ja see on lihtsalt energiataristu üks osa.

18:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Pohlak, palun! 

18:35 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Küsiks korra ikkagi alguse kohta. Millal tekkis valitsusel ja teil see teadmine, et kui läks soomlastega selle kai või vastuvõtuvõimekuse võidu ehitamiseks, siis lisaks sellele, et me peame kulutama Eestis vastuvõtuvõimekuse tegemiseks raha, tuleb meil osta ka Soomes Inkoo terminalis mingisugune osalus. Millal see teadmine täpselt ikkagi tekkis? Ja kuidas selle asjaga praegu on, kas riik ostabki kõigepealt välja Alexelalt selle kai ja lisaks ostab veel osaluse Inkoo terminalis?

18:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei tule osta Inkoo terminalis osalust, see ei anna mitte mingisugust eelist.

18:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Merry Aart, palun!

18:36 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud peaminister! Mind huvitaks see Alexela roll. Kas gaasivaruhanke vahendajaks on olnud Alexelaga seotud ettevõtted? Siin on hästi keeruline aru saada, millal nad said teada, et laev ei tule Eestisse, ja missugune on nende motivatsioon see kai lõpuni ehitada.

18:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma ütlesin, alguses nad ju ütlesid, et hangivad ise selle laeva, ja vahepeal ütlesid ka, et hangivad ise selle laeva. Aga juunis teatasid, et nad siiski seda laeva ei hangi. Ma ei saa nende eest vastata, mis teadmine neil on olnud või ei ole. Eks erasektor mõtleb ikka selle peale – noh, see on ka loogiline –, et nad soovivad äri teha, mitte heategevust. Seetõttu selle kai ehitamise taga[mõte] oli see, et nad saavad seda gaasi ise sealt kaudu müüa. Kui selgus, et tegelikult seda FSRU-d siia [kai] äärde ei tule, siis nad ütlesid, et nende äririskid on realiseerunud. Aga jah, seda, mida nemad teadsid või ei teadnud, peab nende käest küsima, ma ei oska sellele vastata.

18:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Erki Savisaar, palun!

18:37 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Paldiskis on kai valmis ja soomlastel valmib kai heal juhul jõuluks. Miks loobus Eesti võimalusest vähemalt need loetud nädalad või kuud hoida seda FSRU-d siinpool Soome lahte ja pakkuda selle kaudu juba teenust meie inimestele ja ettevõtetele? Ja teine küsimus: kui pika gaasitarne katkestusega peaksid meie inimesed ja ettevõtted arvestama, juhul kui juhtub õnnetus ühendustega, mis meil on Soome ja Läti suunas?

18:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Alustan sellest tagumisest [küsimusest]. Kui me vaatame puhtalt baasstsenaariumi, siis meil on [järgmised] gaasitarnekanalid: meil on Klaipeda LNG-terminalis 38 teravatt-tundi, meil on Hamina LNG-terminalis 1 teravatt-tund, meil on Läti gaasihoidlas gaasi 12,6 teravatt-tundi, meil on uues LNG-terminalis 15 teravatt-tundi. See on baasstsenaarium.

Kui me võtame stsenaariumi, et Balticconnectoriga midagi juhtub, nii nagu Nord Streamiga juhtus, ehk võtame selle [toru] stsenaariumist välja, siis meil on järelikult ligipääs 38 teravatt-tunnile [gaasile] Klaipedas, Hamina kukub ära, Läti gaasihoidlas on meil 12,6, uus LNG-terminal kukub ära, nii et meile jääb 51,6 teravatt-tundi. Baasstsenaariumi puhul oli 66,6 teravatt-tundi. Tarbimise poole pealt on Soome tarbimine 14 teravatt-tundi, Eesti puhul 3,5, Lätil 9, Leedul 14, Leedu-Poola suunas 8 teravatt-tundi. Ja kui me ütleme, et Balticconnector [langeb] ära, siis see tähendab seda, et sisuliselt see uus terminal ja Soome tarbimine taandavad teineteist ning meil on endiselt selle stsenaariumi kohaselt 51,6 teravatt-tundi gaasi, aga tarbimine on 34,5 teravatt-tundi. Nii et ka sellise stsenaariumi puhul peaks olema [tarbimine] siiski kaetud.

Nüüd teine küsimus või tegelikult esimene küsimus, mis teil oli ja mis puudutas selle terminali Soome minekut. See on soomlaste renditud terminal ja sellega käivad kaasas sellised [seadmed], neid nimetatakse käpakesteks, mis käivad terminali peale ja millega saab gaasi sealt kätte. Need käpad tulevad koos FSRU-ga. Ja iseenesest on kai lõplikult valmis siis, kui on olemas ka see käpp, mis ühendab. Aga need käpad on koos terminaliga ehk siis Soome käes. Ja senikaua, kui [meil] seda käppa ei ole, võibki öelda, et soomlased saavad [kai] varem valmis. Aga küsimus on siin ikkagi kuudes.

Selle terminali liigutamine ei ole nagu mingi tavalise laeva liigutamine, tegemist on väga suure laevaga. Seetõttu tegidki energiaministrid kokkuleppe, et ühe kuu pärast ei ole mõtet seda [edasi-tagasi] liigutada, vaid algusest peale läheb see terminal sinna. Ja seda kõike võib öelda olukorras, kus meil tegelikult on gaasi varutud piisavalt, et need kuud üle elada ilma terminalita või [sellele] ligipääsuta.

18:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

18:41 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Te vuristasite need vastused nii kiiresti ette, et seda oli võimatu jälgida. Seetõttu ma küsingi nüüd täpsustavalt. Neljandale küsimusele te vastasite, et Eesti on Soome riigiga sõlminud koostöömemorandumi. Neid oli vist lausa kaks. Palun rääkige täpsemalt, milles see koostöö konkreetselt seisnema peaks ja kas need memorandumid ikka veel kehtivad või olid need ajutised.

18:42 Peaminister Kaja Kallas

Koostöömemorandum on arusaamine asjadest, see ei ole veel kokkulepe. Koostöömemorandumid tavaliselt eelnevad kokkulepetele. Ühtsete kavatsuste protokoll on see, mis ta tõlkes otseselt on. Aga üldiselt on riikide puhul nii, et need asjad, mis on kokku lepitud, nii nagu nad on memorandumites kirja pandud – ma otsin selle vastuse, kus see täpselt oli (Lehitseb paberites.) –, nendest ka lähtutakse. Ma ei tea, minu meelest on need isegi meedias avaldatud, sealt te saate vaadata konkreetseid punkte, mis teid huvitavad. 

18:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

18:43 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Meedias kirjutatakse igasuguseid huvitavaid asju, aga meedia on meedia. Ma mäletan kevadet, kui te siin põlevate silmadega meile infotunnis või kuskil rääkisite sellest, kuidas haalamiskaid ehitatakse ja sealt tuleb toru maismaale ja laev tuleb ja valge laev ja valged torud ja valged kaid ja kõik asjad. No kai on olemas. Aga mida ei ole, on laev, ja mida ei ole, on toru. Ja need numbrid, mida te meile vuristate siin, et kuskil Klaipedas on nii palju teravatte ja kuskil Haminas on nii palju teravatte ja kuskil Lätis on nii palju teravatte – no teate, see on niisugune raamatupidamine, mis ei klapi tegelikkusega, sest tegelikult ei ole seal neid teravatte ja tegelikult ei ole meil siduvaid lepinguid, et me need teravatid ka kätte saaksime. Te olete meile kevadest saadik siin kärbseid pähe ajanud ja jätkate meile kärbeste päheajamist. Kas te ükskord lõpetate ka selle kärbeste päheajamise?

18:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Toru on olemas, Balticconnector on juba ammu ehitatud. Õnneks on Reformierakonna valitsused selle otsuse teinud, et see Balticconnector ... (Mart Helme kommenteerib kohapealt.) Ärge karjuge vahele, kui ma vastan. Ma äkki vastan ära, siis küsite teie, eks ole. Ma ei tea, see on äkki viisakas, kui te samal ajal olete natuke kuss, kui ma vastan. Või võib-olla teid ei huvita see vastus.

Toru on Soome ja Eesti vahel olemas juba mõnda aega ja see on Balticconnector. Lisaks on olemas haalamiskai ja sealt [lähtuv] toru, mis ühendab selle haalamiskai Balticconnectoriga. Nagu oli algusest peale kokku lepitud, pidi FSRU 2023. aasta lõpus nagunii Soome minema just sellel põhjusel, et Soome on selle rentinud, ja sellel põhjusel, et Soome tarbimine on lihtsalt niivõrd palju suurem ja Soomel ei ole ligipääsu ei Klaipeda LNG-terminalile, ei Läti gaasihoidlale. Lihtsalt sellel põhjusel. Nende ainuke ühendus on Balticconnector ja kui selle Balticconnectoriga midagi juhtub, siis Soomel alternatiivseid allikaid üldse ei ole. See on see põhjus. Meie jaoks on oluline, et meil on ligipääs [gaasile], et meil on haalamiskai ja vajadusel saab laev ka siiapoole tulla.

Aga see on jah tõsi, et siduvad lepingud on gaasiettevõtjatel, kes on erasektori ettevõtjad. Nemad muretsevad gaasi, Eesti riik ei tegele gaasi müümisega. Meile ei kuulu ühtegi gaasiettevõtet. Me oleme varunud küll gaasi Eesti Varude Keskusele selle jaoks, et vajadusel raskeid aegu üle elada, juhul kui erasektoril peaks olema mingi tõrge, et nad ei saa neid lepinguid täita. Minu teada on LNG-tankereid – ja ma ei räägi FSRU‑st ehk taasgaasistamise võimalusega tankerist, vaid tankeritest, mis toovad LNG‑d – reidil Euroopas palju, on vaja lihtsalt ligipääsu, et oma laadung maha laadida. Sellest räägivad ka gaasihinnad, mis on Euroopas alla tulnud.

18:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

18:46 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea peaminister! No selle minuti jooksul, mis mul on, ma ei jõua lihtsalt kõiki neid valesid ja vassimisi, mida te olete [rääkinud] alates kevadest ja ka viimase mõne minuti jooksul, ümber lükata. Veel kord ütlen: see toru, mille kohta teilt küsiti, oli Paldiski sadama ühendus võrguga. Seda ei ole ja seda ei tule, ei ole isegi öeldud, millal tuleb. Ma tean, et Reformierakonnast oli kunagi peaminister, keda nimetati universumi direktoriks, sest ta kogu aeg arvas, et tema juhibki kõike. Te räägite, et meil on Klaipedas midagi ja meil on Lätis midagi ja meil on Hankos midagi. Ei ole meil, Eestil ei ole seal mitte midagi. Ja see ongi minu meelest põhiasi, millest me rääkima peame. Kui te ajate segamini kavatsuste protokolli ja päris kokkuleppe, siis te kas üldse ei saa millestki aru või lihtsalt jälle vassite meile, aga mingeid kokkuleppeid tegelikult ei ole.

Mul on väga konkreetne küsimus. Mitte rääkides lepingutest, lubadustest või poliitilistest kokkulepetest, kui suur on meie tegelik, reaalne, füüsiline varu Lätis?

18:47 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, ma ei jõua jälle ümber lükata kõike seda, mida teie valetate siin. Aga lepingutest, jah, meil on gaasisolidaarsusleping Läti ja Soomega. Ja see on leping, mitte kavatsuste protokoll, vaid leping selleks juhuks, et kui peaks olema gaasist puudus, siis piiratakse tarbijaid niimoodi, et ollakse teineteisega solidaarne. See tähendab seda, et ei teki olukorda, kus ühes riigis tehased huugavad täiega ja teises riigis on kodud külmad. Euroopas on selliseid lepinguid sõlmitud kuus, nendest kaks on Eestiga. Selles mõttes on meil head naabrid.

Nüüd kohe otsin, kui palju meil on gaasi varutud Läti gaasihoidlasse. Eesti turuosalised – see ei ole Eesti riik, vaid Eesti turuosalised – on Läti gaasihoidlas hoiustanud 1,3 teravatt-tundi maagaasi. Lisaks sellele on Eesti Varude Keskuse strateegiline varu 0,45 teravatt-tundi ja Eleringi kaitstud tarbijate varu 0,1 teravatt-tundi. Sisuliselt tähendab see seda, et kui te vaatate tarbimist, siis september-oktoober on Eesti turuosalistel kaetud lepingutega, kuid osa novembrist on praegu katmata. Aga ma tean, et sealt edasi need võimalused on loodud, et järjest neid lepinguid sõlmida, sest gaasi iseenesest siin lähipiirkonnas on.

Ja kui ma ütlen, et [meil] on ligipääs, siis ma räägin sellest, et Eestil on ligipääs nendele allikatele. Kui me oleme väga hädas, siis me saame sealt abi, sest meil on ühendused oma naabritega.

18:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Anti Poolamets, palun! 

18:49 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Minu teada on Taavi Veskimägi inimene, kes ütleb, et tal on olemas Inkoo sadama terminali kasutamise reeglid. Kas teile on ka need reeglid teada? Ja kes Eestis veel valdab neid reegleid, sest see on ju meile väga oluline? Kõik algas ju kunagi Soomega ühise projekti tegemisest ja nüüd me oleme justkui vaeslapsed siin.

18:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil on valitsuses jaotatud vastutusvaldkonnad ja kasutamise reeglitega ning nende läbirääkimistega tegeleb MKM ja tema vastutusalas olevad ametkonnad. Nii et ei, mina isiklikult neid reegleid lugenud ei ole ja mina nende läbirääkimistega ei tegele.

18:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle‑Moonika Helme, palun!

18:50 Helle-Moonika Helme

Aitäh, eesistuja! Hea ettekandja! Tuleme tagasi selle Paldiski toru juurde, mille kohta teie väitsite, et on [olemas], aga tegelikult ei ole. 6. juunil ütles Elering Alexelale ära, et toru ei ühendata. Samas ehitati sadamat edasi, kuigi sinna laeva ei tule ja toru ei tule. Muide, Alexela tahtis juba aastaid seda kaid sinna ehitada, ainult et lubasid ei saanud. Nüüd, näete, said imekombel loa ja makstakse veel maksumaksja rahaga kinni. Alexelast rääkides te ütlesite, et erasektor tahab äri teha ja ei tegele heategevusega. Aga miks siis nüüd riik, mida teie juhite praegu, see valitsus hakkab tegelema heategevusega ja maksab maksumaksja rahaga Alexelale selle äritegevuse kinni?

18:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma ütlesin ja kordan veel: mais ütlesid nad, et neil ei ole ühtegi garantiid vaja, nad ehitavad selle [kai] välja ilma igasuguste garantiideta. Juunis nad ütlesid, et jätavad ehitamise pooleli, kui nad neid garantiisid müügioptsiooni näol ei saa. Sel ajal meil oli väga vaja, et nad ehitaksid selle haalamiskai valmis. Ja ma endiselt ütlen, et see on ... Proua Helme! Samamoodi ütlen, et see kai on energiajulgeoleku osa ja selles mõttes meil oli vaja, et nad selle välja ehitaksid. Seetõttu, kui tuli jutt, et neil on seda müügioptsiooni vaja juhuks, kui nad seda kaid äriliselt kasutada ei saa, siis otsustaski valitsus juulikuus selle müügioptsiooni neile anda. Viimases valitsuskabinetis oli ka arutelu selle üle, et nad tahavad seda võib‑olla kasutada juba sellel aastal. Kuna raha on eelarvest eraldatud, siis riigieelarve seisukohast ei ole vahet, kas seda teha sel aastal või järgmisel aastal, kui see müügisoov endiselt on. Jällegi ütlen, et see kai on meie energiajulgeoleku osa ja seda kindlasti on vaja.

18:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

18:53 Henn Põlluaas

Aitäh! Kõigepealt, austatud peaminister, teie ja teie minister Sikkut on meile siin põlevate silmadega rääkinud, kuidas tanker tuleb Paldiskisse. Tankerit ei tulnud, Soome on seda kogu aeg rääkinud. Siis rääkisite hoopis: tead sa, meil on kõik kokkulepped olemas, meil tulevad eelisostuõigused ja jumal teab mis asjad. Soome on kogu aeg öelnud, et mitte midagi sellist ei ole olemas. Ja siis te soovitate meile, et lugege ajakirjandust, sealt saate täpselt asjad teada, ja räägite, et meil on kokkulepped. Siis räägite, et hoopistükkis on memorandumid, mis ei olegi mingid kokkulepped. Kuulge, kas teile ei tundu, et see on äärmiselt mage ja täiesti totter, kogu see tegevus ja väitmine? Aga küsin. Te olete eraldanud 38 miljonit Alexelale. Alexela on öelnud, et tahavad tegelikult 45–50 miljonit. Kui neil tõesti need tšekid on olemas, nagu te väitsite[, et on vaja], siis kui palju te olete lõpuks nõus maksma?

18:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! No te olete väga hea oma erakonna aseesimehe õpipoiss, kasutate isegi samasugust sõnavara. (Hääl saalist.) Vaadake, kokkuleppel võib olla erinevaid nimesid. On leping – proua küsis lepingu kohta. Kokkulepe on ka vastastikuse koostöö memorandum. Diplomaatiliselt pannaksegi riikide vahel sellised põhimõtted kirja. Ja selles memorandumis oli kirjas see, mida ma teile ütlesin. See tanker, see veeldatud maagaasi taasgaasistamise võimalusega tanker on üledimensioneeritud ka Soome jaoks. Neil ei ole mingit põhjust piirata meie ligipääsu. Ja ligipääsu tagavad ka Euroopas kehtivad konkurentsireeglid, kuna sellisele olulise turujõuga ettevõtja taristule ligipääs peab olema tagatud. Ja tegelikult neil ei olegi soovi seda piirata. Need kokkulepped, millest ma rääkisin ja millest on rääkinud Sikkut, ongi energiaministrite vahel läbi räägitud ja põhimõtteliselt kirja pandud. Need terminali kasutamise tingimused pannakse praegu kirja vastavalt turuosalistega kokkulepitule ja neid läbirääkimisi peetakse.

18:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

18:56 Mart Helme

Ma teen ettepaneku, et proua Kallas reserveeriks umbes poolteist tundi oma kallihinnalisest ajast ja ma endise diplomaadina peaksin talle loengu [teemal], mis on leping, mis on kokkulepe, mis on memorandum, mis on deklaratsioon, missugused on allkirjastamise tasemed, missugused on kõik muud niisugused protseduurilised ja protokollilised tingimused, mis nende asjade juurde käivad. Ei ole tarvis meid siin puldist õpetada. Me ootame, et ta vastaks meie küsimustele.

18:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Läheme edasi. Kalle Grünthal, palun!

18:56 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Rääkisite siin, et mingi aeg öeldi, et selgus, et seda laeva ei tule, asjad muutusid. Tahaks täpselt teada, mis kuupäeval see teadmine saabus. See on esimene küsimus. Ja teine küsimus on selle kohta, mida te käskisite meil ajakirjandusest lugeda. Eks ma siis loen: "Timo Tatari sõnul on Eesti ja Soome poliitilisel tasemel leppinud kokku, et riigid saavad Inkoo terminalist gaasi esimeste seas, kuid kokkulepe pole veel lepingusse jõudnud. " Me oleme tõsises kriisis praegu. Millega valitsus tegeleb, et ta pole veel lepingut [sõlmida] jõudnud? Sest meile kilgatakse kevadest saadik, et meil ei maksa muretseda.

18:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! 10. oktoobril sõlmisid energiaministrid selle memorandumi. Ja leping ... (Hääl saalist.) Jah, see oli teil teine küsimus. Teil oli esimene küsimus ka. Ma läksin selle järjekorra järgi, kuidas te küsisite. Esimene küsimus oli teil, millal [tuli] teadmine, et seda laeva ei tule [siia]. Ma ütlesin, et 10. oktoobril sõlmisid energiaministrid memorandumi. Ja teine asi, mis puudutab neid kasutamise tingimusi, siis neid ei räägi läbi ministrid, vaid need räägitakse läbi gaasivõrguettevõtjate ja turuosaliste vahel.

18:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

18:58 Kalle Grünthal

Austatud istungi juhataja! Mina ei saa aru, kas ettekandja praegu üldse saab aru, mis küsimusi esitatakse. Mina küsisin, millal sõlmitakse valitsuse poolt see leping, millest Timo Tatar rääkis. Tema räägib midagi muud. Ma küsisin lepingu kohta. Kuidas on võimalik, lugupeetud istungi juhataja, teha ettekandjale selgeks, mida küsitakse? Kas peab huultelt hakkama lugema või mismoodi need asjad käivad?

18:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mina ei oska teile vastata, millest ja kui palju ettekandja aru saab. Aga kui ettekandja aru ei saa, siis on võimalus küsimus veel täpsemalt sõnastada, et ettekandja saaks aru. Läheme edasi! Alar Laneman, palun!

18:59 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kas oleks võimalik uuesti täpsustada, mis on see füüsiline kogus gaasi, mis meil Lätis on olemas? Te rääkisite lepingutest, aga täpsustage, mis see füüsiline kogus on?

18:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, kui tohib, siis ma vastaks sellele protseduurilisele küsimusele, mis ei olnud protseduuriline. Veel kord rõhutan üle: see ei ole valitsuse leping, vaid need on kasutustingimused. Need on lihtsalt erinevad juriidilised dokumendid, millest on juttu.

Aga tulles teie küsimuse juurde: see füüsiline kogus, mis meil on olemas. Eesti turuosalistel, need on siis erasektori ettevõtjad, kellel on lepingud gaasitarbijatega, on Läti gaasihoidlas hoiustatud 1,3 teravatt-tundi gaasi. Lisaks sellele on Eesti Varude Keskus ja esimest korda me oleme Eesti Varude Keskusele ostnud strateegilise varu 0,45 teravatt-tundi. Lisaks on minu teada üks hange veel käimas ja sinna tuli rohkem pakkumisi, kui arvati. Lisaks sellele on Eleringi kaitstud tarbijate varu 0,1 teravatt-tundi. 

Eesti aastane tarbimine on 3,5 teravatt-tundi, kuna tarbimine on oluliselt vähenenud. Kui te liidate 1,3 + 0,45 + 0,1, siis tegelikult päris suur osa sellest aastasest tarbimisest on juba tagatud nende varudega, mis on erasektori ja riigi poolt [soetatuna] Läti gaasihoidlas.

19:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

19:01 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Kas oleks võimalik kuidagi anda peaministrile lisaaega küsimusele vastamiseks, sest minu küsimusele ta tegelikult ei vastanud mitte poole sõnagagi. [Küsimus] oli sellest, et kui palju siis on valitsus lõpuks nõus maksma, kui tšekk esitatakse. Kunagi kevadel räägiti 20 miljonist, siis tõusis see 38-le. Alexela räägib 45-st, 50-st. Ja loomulikult, tšekke võib ju üha rohkem ja rohkem juurde tulla. Kas hea peaminister oleks nõus ütlema, kui suureks see summa lõpuks kasvab?

19:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud kolleeg! Mina kuulsin, et peaminister midagi teile küll vastas, igal juhul. Ma ei ole täna kuulnud ühtegi küsimust, millele peaminister ei oleks vastanud. Aga te kavalalt kasutasite võimalust korrata oma küsimust. See ei olnud protseduuriline küsimus. Aga mis puudutab peaministri vastamisvõimalust, siis see on praegu piiramatu. Ta võib aega kasutada nii palju, kui ta soovib, et vastus oleks põhjalik ja täielik.

Aga läheme edasi. Jaak Aab, palun!

19:02 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea peaminister! Ma püüan ikkagi meelde tuletada, mis oli valitsuskabineti poliitiline tahe. Ei ole ma kõiki neid protokolle üle küll lugenud, mis meil kabinetis vormistati. Päris mitu korda kevadel ju arutasime seda küsimust, mis puudutas LNG-ujuvterminali või LNG vastuvõtu võimekuse loomist. Me tegime siis teatud põhimõttelised otsused, osa nendest on täidetud. Aga oli ka otsus, mida soomlased nüüd meelde tuletasid, et me omandame osaluse selle ujuvterminali rentimisel. Need operaatorid, Gasgrid ja Elering pidid selles kokku leppima. Ja me minu teada eraldasime finantstehingu jaoks ka raha ehk kapitali, et selles firmas [osalus] omandada. Siis aga äkki selgus Taavi Veskimäe kommentaarist rahvusringhäälingule, et tingimustes ei saadud kokkuleppele. Aga ta ei öelnud ühtegi sõna sealjuures, millal tingimustes kokkuleppele ei saadud. Kas ta üritas läbi rääkida? Kas teile oli ka teada, mis need tingimused olid, milles kokkuleppele ei saadud?

19:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, tõesti, riigieelarvega me eraldasime finantstehinguks raha. Minul oli ka küsimus, et kui me seda tehingut ei tee, siis mis sellest rahast saab. Praegu on kokkulepe, et rahanduskomisjoni siis informeeritakse, kuna see finantseerimistehing oli nii varude soetamise kui ka osaluse soetamise kohta. Aga seletuskirjas oli see lihtsalt lahti kirjutatud, see on Riigikogu pool.

Aga mis ajal nendes tingimustes kokkuleppele ei saadud? Ma nüüd mälu järgi taastan, mida meile on seda esitatud, sest meie, valitsuse liikmed, nii nagu te hästi teate, ei osalenud nendes läbirääkimistes. Aga asi oli selles, et tegelikult kadus huvi osaluse omandamiseks, kuna soomlased läksid FSRU-ga juba edasi, nad olid ise selle laeva rentinud ja need tingimused [loonud], juba loonud selle võimaluse, selle laeva saanud ja selleks ka raha eraldanud. Selle jaoks ei olnud enam meie panust vaja. See laev oli olemas niikuinii.

19:05 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

19:05 Taavi Aas

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Te lugesite üles, millest koosnevad praegused gaasivarud, ja ütlesite, milline on ka erasektori osa selles. Kas te olete kindel, et see erasektori varu on kõik ainult Eestile, sest erasektori ettevõttetel on lepinguid kindlasti ka teistes riikides?

19:05 Peaminister Kaja Kallas

Hea küsimus. Ei, siin ei ole kirjas, et see oleks ainult Eesti jaoks. Seda jah teavad need erasektori ettevõtjad. Vabalt võib olla, et see on mõeldud ka kellelegi teisele oma lepingute täitmiseks. Lihtsalt nendel, kes praegu Eesti turul tegutsevad, on Läti gaasihoidlas 1,3 teravatt-tundi maagaasi. Kuna see on erasektor, nende lepingud, siis seda kontrolli me ei oma. Nii et kui küsida, milline on see varu, mis meil [kindlasti olemas] on, siis [tuleb öelda, et] meil on see varu, mis on Eesti Varude Keskusel ja mis on kindlalt Eesti riigi oma, ning meil on Eleringi kaitstud tarbijate varu, mis on 0,1 teravatt-tundi. Aga nagu te väga hästi teate, soovib erasektor oma lepinguid täita, neid lepinguid, mis neil on Eesti gaasitarbijatega. Ma usun, et nad on selle peale mõelnud, kuidas neid lepinguid täita, ja selle jaoks ka varu soetanud.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

19:06 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Te ütlete, et see Paldiski terminal parandab Eesti energiajulgeolekut. Selle terminali jaoks me oleme kulutanud circa 50–60 miljonit maksumaksja raha koos Eleringi investeeringutega. Kui Soome läheb laev, mis katab kahekordselt Eesti ja Soome gaasienergia vajaduse, siis mismoodi see 60-miljoniline investeering rahuldab või kindlustab energiajulgeolekut? Minu teada see [kai] ehitati spetsiifiliselt kindla laeva jaoks. Mismoodi see parandab Eesti riigi energiajulgeolekut – see 60 miljonit, mida maksumaksja on sinna panustanud?

19:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See parandab Eesti energiajulgeolekut nii, et meil on taasgaasistamise võimalusega laeva vastuvõtmise võimalus. See tähendab seda, et kui näiteks peaks tekkima olukord, kus Soome laht Inkoo juures on jäätunud ja sinna ei pääse LNG-tankerid ligi, siis saab see taasgaasistamise võimalusega laev tulla ka siiapoole.

Lisaks on võimalik – kui meil on tõesti suur-suur häda majas – rääkida liitlaste ja partneritega, et see laev saab siia tulla. Ja minu teada, aga siin ma nüüd kindlalt ei või väita, on võimalik sellele haalamiskaile taasgaasistamise võimalus luua ka hiljem. See loomulikult maksab raha. Aga me tegelikult ei saa otse rahasse ümber arvutada kõiki investeeringuid, mis me teeme riigikaitse jaoks, sest enamikku neid asju, kui läheb hästi, ei lähe meil mitte kunagi vaja. Ometi on need väga [suured] ja väga kallid [investeeringud] vajalikud selleks, et meie julgeolekut tagada. Nii on ka selle investeeringu puhul.

19:08 Esimees Jüri Ratas

Tõnis Mölder, palun!

19:08 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt tuleme selle 30 miljoni euro juurde, mis puudutab lisaeelarves ette nähtud vahendeid. Parlamendi selge soov oli see, et Eesti ostaks selle laeva rentimises, ükskõik kummale poole kallast see laev tuleb, osaluse. Selleks anti raha ja valitsusele väga selged suunised. Minu meelest kuni vähemalt eelmise koalitsiooni lõpuni oli Eleringile antud väga selge ülesanne sellega tegeleda. Mingil ajal lihtsalt Elering eiras poliitilist soovi ja tahet selle teemaga edasi tegeleda.

Kui tuli uus valitsus, siis ka teie ju mitu korda ütlesite, et me peame läbirääkimisi, me peame seda oluliseks. Aga tegelikult ma ei näinud, et Elering või valitsus oleks tahtnud Soome poolega sisulisi läbirääkimisi pidada. Ja ka Soome tegelikult ootas seda, et me selle osaluse seal omandaksime. Minu küsimus on teile see: kuidas ja mis tingimustel saavad Eesti ettevõtjad eelise, pääsemaks ligi sellele Soome-poolsele LNG-terminalile? 

19:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! No kuulake, siin saalis kõlavad praegu valdavalt etteheited, miks me üldse selle haalamiskai investeeringu oleme teinud ja miks me anname võimaluse seda müügioptsiooni realiseerida. Seda kõike ei olevat vaja, see olevat nagu maksumaksja raha raiskamine.

Nüüd minna sinna terminali sisse riigi rahaga olukorras, kus see terminal on Soomel juba renditud ja see tegelikult ületab Soome vajadusi ning tõenäoliselt hakkab [tegutsema] kahjumiga, mis tähendab riigieelarvele pidevat kulu, ei tundu olevat mõistlik otsus.

Jah, Riigikogu eraldas raha finantstehingu jaoks, seal olid erinevad asjad kokku grupeeritud. See rahasumma oli lahti seletatud seletuskirjas ja selle kohta minu teada tehakse rahanduskomisjonile ka ülevaade, kuidas see seal on muutunud. Aga jah, see laev on ka Soome jaoks igal juhul üledimensioneeritud. LNG-d mahub sinna rohkem, kui neil endal vaja on. Ja kuna meil on Balticconnector, siis me saame sellele gaasile ka ligipääsu. 

19:11 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

19:11 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Mida rohkem teid kuulata, seda segasemaks asi läheb. Te räägite vastuolulisi asju ja nüüd on tulnud välja, et Lätis olev gaas ei pruugi üldse Eesti turule jõuda, nagunii on seda vähe ja kas sedagi jõuab. Öelge nendele inimestele ja ettevõtjatele, kes gaasi tarvitavad, kust tuleb puudujääv gaas ja kas häda tuleb sellel talvel.

19:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ütlen veel kord, et Eesti riik ei tegele gaasi müümisega, ei ole tegelenud enne ja ei tegele ka edaspidi. Eesti gaasitarbijate varu tagavad eraettevõtjad, kes gaasi müüvad, ja selleks on Läti gaasihoidlasse Eesti gaasimüüjad kogunud 1,3 teravatt-tundi. Eesti gaasitarbimine on alla läinud: 5 teravatt-tunni pealt 3,5 teravatt-tunni peale. Lisaks on meil sõlmitud ainsana Euroopas oma mõlema naabriga gaasisolidaarsusleping: juhul kui peaks jääma [gaasi] puudu, on meil solidaarsuskokkulepe nii Läti kui ka Soomega, et gaas siis ka võrdselt siia jõuaks. Ja ma võin veel kord üle käia kõik selle, mis puudutab ligipääsu erinevatele gaasiallikatele. Praegu on süsteemihaldurid – Eesti, Soome, Balti riikide süsteemihaldurid – hinnanud, et tuleval talvel Eestis gaasipuudust ei tule ja kõik lepingud saavad gaasiga tagatud.

19:13 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Peeter Ernitsa. Palun!

19:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud valitseja! Hulk aega tagasi ei teadnud me midagi LNG‑st, haalamiskaist ega FSRU-st. Valget laeva teadsime küll. Aga mis see LNG on? Selline põhiline metaan, mis surutakse lihtsalt kokku –160 kraadi all. 600 korda saab [selle mahtu] kokku surudes [vähendada] ja seejärel on võimalik seda ka vedada. 1960. aastatel Louisianas, Mehhiko lahe ääres hakkas see värk peale ja nüüd õitseb igal pool Euroopas ja ka meil siin. Nüüd me räägime haalamiskaist, FSRU-st ja kõigest muust.

Aga mis see häda on? Häda tegelikult ei ole midagi. On olemas valitsus ja on olemas ettevõtjad, sealhulgas üks aktiivne seltskond ettevõtjaid: Alexela perekond. Ja mida nad on teinud siis? Juba hulk aega oli plaan ehitada kai sinna Lahepere lahe suudmesse. Aga ei saanud ja nii edasi. Nüüd äkki avanes võimalus: Venemaa sõda, Vene gaasist lahti [ühendamine]. Aga mida ettevõtjad tegid? Ise segasid siin kokteili, ma räägin naftasaadustest. Samal ajal ehitasid kahte haalamiskaid: ühte Haminasse, sealpool Soome lahte, ja teist Pakri neemele. Pakri neeme puhul räägiti kogu aeg, taoti trummi: Vene gaasist eemale! Aga Haminasse tuli esimene Vene LNG-laev enne kui kusagile mujale. Alexelal oli selles samuti osalus. No miks ka mitte? [Ehitamine] hakkas peale ilma ehitusloata, aga noh, see on köömes.

Maikuus [ettevõtja], nagu valitseja ütles, ei tahtnud mingit garantiid. Juunis ähvardas, et kui ei maksa, jätame pooleli. [Valitsusel oli] hirm Vene karu ja külm talv ees ja nii edasi. Noh, tuli ministriproua Sikkut, kümmekond päeva [läks mööda], 38 miljonit oli hopsti saadud. Aga maikuu Harju Elus, 5. mai oli see, andis Marti Hääl intervjuu ja rääkis oma plaanidest niimoodi: esimene etapp on [see, et] teeme selle haalamiskai valmis, 40 miljonit läheb maksma. 5. mai, Harju Elu. Valitseja aga ütles, et alles juunis tuli see jutuks. Ja Alexelal oli teine etapp ka veel. Niipea kui [kai] novembris valmis saab ja valge laev kohale tuleb, hakkab peale teine etapp, mis kestab 18 kuud ja mille vältel ehitatakse maismaale vedela LNG gaasistamise seade. Siis ei pea seda hirmkallist FSRU-d, seda suurt taasveeldamise laeva, rentima. Nii lihtne ongi. Siis saab tankeritega [tegutseda], kuna neid FSRU-sid on vähe, paarkümmend tükki maailmas, aga tankereid on nagu kirjuid koeri. Ja siis saab odavamalt hakkama. Selline plaan oli. 5. mail lobises Marti Hääl selle välja Harju Elule. Ja siis juunis tuldi valitsuse juurde, et kui ei maksa, siis jääb pooleli ja karu tuleb.

Mis veel? Samal ajal [räägiti] 38 miljonist, see oli 28. juulil. See on nagu üks seebiooper. 26. augustil oli teade, et Eesti LNG-laev asus Argentiinast teele. Majandusminister oli samal ajal vait, see polevat mingi Eesti laev. Siis eraldati [raha] osaluseks selles Soome FSRU firmas. 38 miljonit eraldati. Aga Taavi Veskimägi ja seltskond ütlesid, et me ei vaja seda. Raha ongi jäänud nii-öelda ripakile ja nüüd valitsus vaatab, kuhu see 30 või 38 miljonit panna. Ühesõnaga selline ... 

19:18 Esimees Jüri Ratas

Teil saab aeg kohe täis. Kas te soovite lisaaega?

19:18 Peeter Ernits

Jah, paluks küll.

19:18 Esimees Jüri Ratas

Kolm minutit.

19:18 Peeter Ernits

Aitäh! Nii et ausalt öeldes selline sürrealistlik maastik. Ja nii paljudel LNG-koosolekutel, ausalt öeldes, mina pole küll nii paljudel olnud, on see teema nagu pealuusse läinud. Aga kogu see sürrealistlik reaalsus – tuleb, ei tule, kelle oma ja mida keegi on teinud või ei ole teinud – tuletab meelde mulle [järgmist].

2006 [avati] Saaremaal, mäletate, süvasadam. Eesti riik hakkas [rääkima]: aken Euroopasse, Saaremaa ärkab uuele elule. 2006 rääkis Heiki Kranich – ma ei tea, kas Heiki on siin –, kuidas aken Euroopasse avaneb ja kõike muud. Tasuvusaeg oli algul 15 aastat, siis oli 40 aastat ja lõpuks enam ei räägitudki sellest. Algul, 2003. aastal oli plaan, et tuleb 10 ristluslaeva kuus, iga kolme päeva tagant hunnik turiste ja Saaremaa läheb õitsema. Siis oli [jutt] 40 laevast aastas. 2007. aastal [aga leiti, et] kui tuleks kümmekondki laeva aastas, oleks väga hea. Ei tulnud sedagi. Ja 2016 hinnati kogu see suur ehitus kümme korda alla, 6,5 miljonist sai 650 000. Suur aken Euroopasse, Saaremaa tuleviku võti oli kokku kukkunud ja vastutust ei [võtnud] keegi. Siin on õppetund. Aa, ja siis selgus, et jahtidele ka [see kai] ei kõlba, kuna seal on tuul ja kai on selline, et seal ei saa jahte hoida. Kaubasadamaks, nagu oli juba teada, see niikuinii ei kõlvanud. Ja vastutusega oli nagu ikka: mitte keegi ei vastuta. Tallinna Sadam ütleb, et Saaremaa sadama õppetund peaks meil kogu aeg silme ees olema, kui arutame ja väitleme uute suurte projektide üle. Põhimõtteliselt käib jutt Rail Balticust ja paljudest analoogsetest asjadest.

Praegune avantüür [tuletab seda meelde]. Saaremaa süvasadam [maksis] algselt 6,5 miljonit ja hinnati kümme aastat hiljem 650 000 peale, praegu on seal vaikne mõnus koht. Nüüd on see 40 või 50 miljonit [maksev] sadam, mille äärde laevad ei tule ja ei ole ka teada, mis laev tuleb. Alexela meestel oli vähemalt plaan, et algul loobume sellest suurest veeldamistankerist, ehitame kaldale, saab odavamalt. Aga see jäi ka pooleli. Ja nüüd riik austatud valitseja eesistumisel ostab selle kõik ära. Samasugune süvasadam nagu Saaremaal. Ma ei tea, millal ta alla hinnatakse. Igal juhul selline äärmiselt sürrealistlik ...

19:21 Esimees Jüri Ratas

Hea ametikaaslane, teie aeg! 

19:21 Peeter Ernits

... vaatemäng. Aitäh!

19:21 Esimees Jüri Ratas

Palun! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Erki Savisaare!

19:21 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Alustuseks tahaksin teiega nõustuda selles punktis, et ideaalses maailmas me saame hakkama. Meid aidatakse, ilm on ilus, linnud laulavad ja mingisuguseid probleeme ei ole. Paraku ma pean ütlema, et see maailm, kus me elame, ei ole ideaalne. Ja riigi ülesanne selles keerulises maailmas on tagada strateegiline taristu, mille abil on selles kontekstis tagatud Eesti energeetiline julgeolek.

Vaatame teisi riike, nad kõik on selle peale mõelnud: Leedul on terminal, Lätil on hoidla, Soomel on terminal. Meil ei ole mitte midagi peale rahvusvaheliste ühenduste. Kui need rahvusvahelised ühendused peaksid katkema – ja me teame lähiajaloost kahe toru pealt, et enam-vähem samasugune õnnetus on täiesti võimalik, võib küll öelda, et üks oli meres, meil teine on maismaal, aga me teame, et ka näiteks Poola naftatoruga juhtus õnnetus –, siis see tähendab, et meie gaasitarned katkevad.

Minu küsimusele, kui pikaks ajaks need sellisel juhul katkevad, peaminister ei vastanud. Tõenäoliselt ei ole tal head arvestust selle kohta. Selle asemel tulid ilusad numbrid, mis räägivad sellest, et kui maailm on ideaalne, siis aasta summaarsetes kogustes meil gaasi jätkub. Ja võib-olla tõesti. Aga lisaks nendele aastastele kogustele tuleb jälgida ka torude läbilaskevõimet, kui palju sealt gaasi tuleb päevas või tunnis, sest kui me räägime külmadest talveöödest, siis on oluline just see tipukoormus. Ja mul on tunne, et kui üks neist torudest ei ole töökorras, siis me ei suuda selle teise toru abil seda tiputarbimist ära katta.

Samas ma loodan seda, et peaminister võtab selle teema oma südameasjaks ja leiab lahendused, kuidas tagada Eesti riigi energeetiline julgeolek ka siis, kui mingil põhjusel meie rahvusvahelised ühendused ei ole kasutatavad. Aitäh!

19:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

19:24 Martin Helme

Paluks lisaaega.

19:24 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun, kaheksa minutit!

19:24 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Selle arupärimise käigus saime kuulda uskumatult palju sellist juttu, mis oli omavahel vastuolus, vastuolus eelmiste lausetega ja avalikkust eksitav. Aga mis põhiline – mulle jäi küll täiesti selge ja kindel veendumus, et tulevane NATO peasekretär ei tegele nii tühiste asjadega, nagu on Eesti riigi energiavarustuse tagamine.

Ühe asja saime aga teada päris konkreetselt ja see tõstis mul juuksed peas püsti. Nimelt, sogades ja segades siin lepingute, protokollide ja kokkulepete teemal ja ma ei tea, mis kõik need asjad olid, mida kord oli ja kord ei olnud, kord oli valitsuse tehtud ja kord oli Eleringi tehtud, kord oli ministrite tehtud ja vahepeal ei olnud üldse, oli lihtsalt ajalehtedes – on siiski olemas mingisugune kokkulepe või leping, millega Eesti on leppinud kokku, et kui naabritel gaas otsa hakkab saama, siis meil tehased ei huuga. Ehk siis meie oleme otsustanud – Eesti valitsus, ma saan aru, võib-olla ma eksin, võib-olla keegi tahab mind siin parandada – valitsuse tasandil, et kui teistel ei ole, siis meie paneme ka omal kinni või anname selle vähesegi ära.

Selle vähese kohta me ei saanudki teada, kui palju meil seda on. Küsisin mina, küsis Alar Laneman, küsis ka mõni teine inimene, mis on see konkreetne kogus Lätis Inčukalnsi hoidlas ja mis seal päriselt olemas on. Selle asemel räägitakse meile "meie" varudest ja meie võimsustest ja regiooni võimsustest ja sellest, et terves Euroopas on tegelikult õudselt palju gaasitankereid, ja sellega ongi kõik hästi. Tegelikult on Euroopas veel rohkem gaasi, kui keegi oskaks arvata, lihtsalt see on nendes torudes, kust praegu keegi midagi osta ei taha. Aga meil ei ole midagi peale hakata selle gaasiga, mis ei ole meie tarbijatele kättesaadav. Seda ei ole siin mõtet pilti tuua üldse.

Meil, Eestil – ma natuke kordan siin, mida eelkõneleja rääkis – ei ole Klaipedas sadamat, meil ei ole Klaipedas isegi nii‑öelda laadimisslotte või ligipääsu sellele sadamale. Meil, Eestil ei ole ei Hankos ega Inkoos sadamat. Ja meil Eestis ei ole isegi ühendust omaenda sadamates. Elering teatas juba juunikuus Alexelale – siis, kui meil tehti siin avalikkusele tohutut teatrit sellest, kuidas meil toimub mingisugune ülehelikiirusel sadamaehitamine Paldiski lahte, kuidas me kõik pingutame, et Soomest ette jõuda, seda juttu räägiti veel ka septembrikuus –, et nemad toruga ei ühenda seda sadamat, kindlasti mitte novembris. Tänase päevani ei ole Elering öelnud, millal või kas üldse nad Paldiskisse ehitatud sadama toruga ühendavad.

Sellest torujutust muidugi peaminister aru ei saanud, ta hakkas mingist muust torust rääkima. No torusid on igasuguseid ja torude võimsuseid on ka igasuguseid. See kogus, mida Eesti vajab, Soome poolt Eestisse tõepoolest liigub. Meie tarbimisvajadus on mitu korda väiksem kui Soomel. Kuid see kogus, mida Soome vajaks, kui laev seisaks siinsamas Eesti poolel, Soomeni ei [jõuaks], sest toru nii lai ei ole. Aga need on niisugused nüansid, millega tulevane NATO peasekretär oma pead ei vaeva. See on kõik tudi-mudi, [tal] on tähtsamaid asju teha.

Mina saan aru, et kogu selle numbritega blufi juures meile räägitakse ühe riigi tarbimisvajadusest ja teise riigi tarbimisvajadusest ja kogu regiooni varude võimsusest – aga see kõik ei puutu üldse asjasse. Tegelikult on Eesti valitsusel, Kaja Kallasel, Riina Sikkutil, Taavi Veskimäel, Timo Tataril kohustus tagada Eesti tarbijatele energiaga varustatus, gaasiga varustatus ja sellega ju ilmselgelt ei ole hakkama saadud. Ühe numbri saime veel, ühe väikse faktikillukese – ma muidugi ei tea, kas kõike seda uskuda, sest niikuinii ei saa uskuda midagi, mida peaminister räägib –, et meil on novembri keskpaigani varustatus olemas. Novembri keskpaigani. Kaks nädalat või nii.

Tegelikult, niipalju kui mina olen rääkinud nendesamade era[sektori] turuosalistega, kes siis, kui ei ole "minu valitsus", ja siis, kui ei ole "mina teen", peavad olema need, kes hoolitsevad Eesti energiavarustatuse eest, on nad küll öelnud, et meil ei ole jaanuarist Eesti varustatus [tagatud], ei ole gaasi, sest Klaipedast see läbi ei tule. Klaipeda on reserveeritud Poola ja Leedu jaoks. Leedu ütles Eestile juba suvel ära, et ärge meiega arvestage, sellepärast et te ehitate oma sadamat kahepeale soomlastega, teil on oma diil. Soomlased ei täitnud seda memorandumit ehk kokkulepet ehk lepingut – need on kõik ühte patta pandud, siis kui vaja on, aga siis kui vaja ei ole, siis öeldakse, et ega valitsus ei tegele lepingutega, keegi teine tegeleb lepingutega. Mulle tundub, et peaminister lihtsalt ei ole vaevunud endale [asju] selgeks tegema, sest see kõik on liiga tühine – saate aru, NATO juhtimise kõrval –, et mis on kelle poolt kokku lepitud ja kes vastutab selle eest. Aga me saame aru, et tegelikult mingit kokkulepet ei ole.

Taavi Veskimägi on midagi kuskil kellegagi kokku leppinud, aga mis see on, seda me ei tea, sellepärast et see ei ole valitsuse asi, valitsus ei tegele, valitsus ei osta, valitsus ei müü. Mis siis, et Elering on sajaprotsendiliselt valitsuse oma. Mis siis, et selle raha andis Taavi Veskimäele valitsus riigieelarve kaudu. Aga valitsus ei tegele sellega. Mida mina olen aru saanud, on see, et Taavi Veskimägi on kokku leppinud, et kui soomlastel tuleb puudu, siis Eesti annab oma pisku ära. No ikka, Suur Peeter ja Väike Peeter, soomlased on meist palju suuremad Peetrid.

Ma ei tea, kui kaua seda jampsi aetakse meile. Ma tõesti ei oska arvata, kui kaua suudab valitsus meile rääkida seda juttu, et ärge uskuge oma valetavaid silmi, uskuge meid, sest teie silmad valetavad. Aga mul on tunne, et kui jaanuaris ikkagi selgub, et võib-olla meil, aga võib‑olla Soomel või võib‑olla Lätil saab gaas otsa, ja nad ütlevad, et võtame selle Eesti oma ka ära, mis seal Läti hoidlas on, või ärme seda osa anna, mis Soomes kuskil kai ääres seisab, sest endalgi tarvis, siis ma arvan, et valitsus ikka veel räägib meile, et kõik on hästi. Kõik on hästi, ärge muretsege, sellepärast et valitsus ei pidanudki teile gaasi müüma.

Vaat, mina arvan, et valitsuse ülesanne, eriti praeguses energiakriisis, on hoolitseda selle eest, et meil oleks varustatus, et need varud oleksid reaalselt, füüsiliselt olemas, aga praegu [neid] ei ole. Sellele me ei saanudki ju vastust, kui palju Lätis päriselt, tegelikult, reaalselt gaasi kohal on. Ei ole mõtet rääkida seda, kui palju on hangetes, lepingutes või lubadustes. Päriselt ei ole seal peaaegu midagi, vähemalt meie oma mitte. Ja siis vastutab valitsus selle eest, et inimesed on näljas, külmas ja tehased lähevad kinni. Aitäh!

19:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, rohkem kõnesoove ... on. Seda on alati hea meel näha, et Riigikogu liikmed on aktiivsed. Palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Kas väike lisaaeg ka?

19:32 Mart Helme

Vaat ei oska veel öelda.

19:32 Esimees Jüri Ratas

Aeg annab arutust.

19:32 Mart Helme

Oleneb sellest, kui käima ma lähen. Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma ei saa vaiki olla, sellepärast et me näeme siin mustrit. Me näeme mustrit selles, kuidas [toimub] arupärimine. Me näeme mustrit selles, kuidas meil on infotund. Me esitame konkreetsed küsimused. Me ootame konkreetseid vastuseid. Neid konkreetseid vastuseid me ei saa. Selle asemel me saame mingeid manipulatiivseid numbreid, hüpatakse ühelt teemalt teisele.

Millest see kõneleb? See kõneleb sellest, et kas vastaja ei pea küsijaid tõsiselt võetavate vastuste vääriliseks – ma kahtlustan küll, see suhtumine on reformierakondliku ülbuse puhul ju iseenesestmõistetav – või räägib see teisest, et tegelikult vastaja ei valda materjali ja arvab, et ta tegelikult ei peagi valdama seda materjali, sest elu läheb edasi. Täna on need mured, täna on need küsimused, homme on teised mured, homme on teised küsimused. Nii võibki minna.

Aga vaat ei või! Sellepärast et ka siin esitatud küsimustest selgus ju väga-väga puust ja punaseks tehtuna, et meile on vähemalt kevadest saadik kui mitte otseselt valetatud, siis usutud oma unelmaid. Oma soovunelmaid! On usutud, et kõik saab korda. Ärge muretsege, kõik saab korda! Ja ärme ise ka muretseme, kõik saab korda! Saab see sadamakene meil sinna ja saab see toru sadamast maismaale. Balticconnector, okei, väga tore, sai mulle vastu nina anda, toru on olemas. Aga seda toru, mille kohta ma küsisin, ei ole ju. Seda ei ole! Aga seda lubati siin. Mainitud on kuupäevigi, millal see peab tulema, aga [toru] ei ole. Ei ole! 

Siis räägiti meile valgest laevast. Valge laev tuleb! Mina isiklikult – rumal inimene, nagu ma olen, aga mõne keele olen nii palju selgeks saanud – olen võimeline lugema ka seda, mida kirjutatakse peale meie valitsuse kinni makstud propagandakanalites ilmuva. Valitsus maksis kinni, mäletate küll. Postimees Grupp sai paar miljonit, Ekspress Grupp sai paar miljonit ja rahvusringhääling on niikuinii valitsuse propagandatoru. Sealt me kuuleme ja loeme kogu aeg, et valitsus teeb ainuõigeid otsuseid ja hoolitseb nii, nagu hoolitseti siin varasemate ühiskondlike formatsioonide ajal, inimeste heaolu ja unistuste täitumise eest.

Ainult et heaolu kipub üha enam kaduma ja unistused kaovad kusagile silmapiiri taha ning [inimesteni] ei jõuta, nagu ei jõuta vikerkaare otsani, kus on kullapott. Ja nii me siis näeme, kuidas algul pidi olema Eesti laev, Eesti muretseb laeva, Eesti toob gaasi ja sellega on meie mured murtud. Aga siis selgus, et ei ole [Eesti laev], on soomlastega kahasse. Ja siis selgus, et ka mitte soomlastega kahasse, vaid ainult soomlaste oma. Siis oli jutt, kuidas me võistleme, kes enne terminali valmis saab, selle juurde läheb laev. Me saime terminali varem valmis, vähemalt väidetavalt, aga laev läks Soome.

Siis tuli jutt, et me saame Soomest [gaasi] eelisjärjekorras, kui meil tekib vajadus gaasi järele. Aga siis selgus, et ei saa eelisjärjekorras. Ei ole mingit kokkulepet, on võib-olla mingisugune small talk kohvitassi taga, heal juhul. Ei saa! Siis ütlesid soomlased ...

Vaat nüüd ma tahan kolme minutit lisaaega.

19:37 Esimees Jüri Ratas

Palun, see teil on olemas!

19:37 Mart Helme

Siis selgus, et ei, soomlased ütlevad nagu head sõbrad kunagi: noh, käi raha välja, osta endale osalus ja siis vaatame, võib-olla saad, aga võib-olla ei saa ka, kui ikka meil endal tarvis läheb, siis ei saa. No vaat ei ole need jutud paika pidanud. Meile on aetud udu ja jätkatakse selle udu ajamist. Ja siis vaadatakse siin süüdistavalt otsa meile, kes me julgeme kahtluse alla seada kõik need niinimetatud vastused, mis ei ole ju vastused, vaid on tegelikult häma. Ma lihtsalt ei talu seda.

Ja kui Kaja Kallas kutsub mind korrale, sest ma räägin vahele, siis ma räägin vahele selle pärast, et mind ei rahulda see üleolev, ülbe, valetav, vassiv suhtumine. Ei rahulda see lihtsalt! Lõppude lõpuks, Kaja Kallase mandaat on täpselt sama kaaluga kui minu mandaat siin. Ja kui tema arvab, et ta võib valetada ja vassida, siis mina arvan, et ma võin talle vahele hüüda: ära räägi seda, ära valeta meile, ära aja avalikkusele juttu, millel ei ole tegelikkuses mingit katet! 

Ja tuleme selle juurde, et ma vaatasin eelmise nädala Maalehte. Seal meie ilmatargad ennustavad ja nüüd on seda ilmatarkade ennustust kinnitanud ka ametlik ilmajaam: sügis on pehme, aga siis tuleb mürtsuga külm talv. Seda võrreldakse isegi 1940. aasta talvega ja palutakse taevaisa, et taevaisa säästaks Eesti rahvast nii külma talve eest, nagu see oli 1940. aastal.

No vaat, ma ei tea, kas me palume nüüd taevaisa või palume Kaja Kallast, kes ajab segamini selle, mis on valitsuse ülesanne ja mis on erafirmade ülesanne. Kes ikkagi peab muretsema gaasi pärast? Kes peab muretsema selle eest, et kodud soojas oleks? Kas Alexela peab selle eest muretsema või peab Eesti Energia selle eest muretsema või peab koguni Vabariigi Valitsus, mille juht on Kaja Kallas, selle eest muretsema?

Vaat, see kõik on nii segane pilt. Ja kõige selle kokkuvõtteks ma ütlen: tehke endale kõigepealt selgeks, mille eest teie vastutate, ja siis tulge meile siia häma ajama. Aga teie vastutate, valitsus vastutab, peaminister vastutab selle eest, et meil oleks tagatud energiavarustus, et meil oleks tagatud energiajulgeolek, et meil inimesed ei külmuks surnuks ja et meil ei peaks inimesed minema kusagile supiköögi juurde sooja. Aitäh!

19:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe, palun! Soovite lisaaega?

19:40 Tarmo Kruusimäe

Ei. Tänan, hea esimees! Head töökaaslased ja inimesed, kes te ka hiljem vaatate! Ma jätkaks sealt, millest eelkõneleja Mart Helme rääkis. No mina nii väga muidugi neid ilmaennustajaid ei usu. Aga ma olen raudselt veendunud ja terve Eesti rahvas on, et nad võiksid teha oma partei. Ootus on see, et oleks alati ilus ilm, ja kui nad mööda panevad, isegi totaalselt, siis mitte keegi ei saa pahaseks, sellepärast et nad on ju ilmaennustajad.

Ma mäletan ka, kuidas üks härra ennustas [sea]põrna järgi, ütles, et siit on põrn natukene nagu paistes, tuleb jube karm külm. Meil oli oma vandenõuteooria, vaatasime, et aa, jälle see tuleb siin, et taome endal kõigil põrnad sassi, las siis ennustab, võib-olla löövad inimesed ta maha. Kunagi oli üks selline vahva karikatuur tehtud, kus kaks siga oli sigala kõrval, ühel oli puss käes, teisel oli poomisnöör, ja siis tuli sihuke vintis töömees, vatijope seljas, läkiläki viltu. Aga siis üks siga pani pisara jooksma, ütles: "Ükskord tõi ta mulle pärast naistepäeva šokolaadi." Niipalju siis ilmaennustajatest ja sellest, et põrna pealt [vaadatakse], kuidas saame. 

Mis see mure on, mis tõi mind siia pulti? Tegelikult on see samuti seotud LNG-terminaliga vee peal ja merendusega. Hea Taavi, siis kui sa minister olid, ma tüütasin sind nende Ukraina meremeeste ja nende koolitusega, et kõik need dokumendid saaksid siia Eestisse tulla. Me menetlesime seda pikalt, see ei läinud, ei läinud, ei läinud. Lõpuks, mäletate ju, Annely Akkermann pidas veel ilusa, kauni kõne.

Ja mis nüüd välja tuleb? Tuleb välja, et Riigikogu tahe on mittemiski. Transpordiamet peedistab nüüdsest neid Ukraina meremehi erinevatel põhjustel ja mingi määrusega. Määrus, sindrinahk, on nende ette valmistatud. Keegi ei tea [kuidas], sest me usaldame ju neid ametnikke. Aga oluline moment on see, et mereriigina tahtis Eesti anda abikäe Ukraina meremeestele. Me alustasime seda veel enne, kui see konflikt oli, vist kaks aastat tagasi. No mäletate! Nad ei usaldanud, tahtsid tuua kõik enda koolitusdokumendid ja asjad, diplomid siia. Ja nüüd need, kes peaksid toestama, Riigikogu tahet ellu viima, otsivad sealt põhjalikult agasid, miks ühel, teisel või kolmandal moel ei kvalifitseeru.

See ongi nagu see mõte. Me siin peame debatte, leiame lõpuks, paari aasta jooksul võib-olla isegi konsensuse, teeme selle [tahte teoks]. Aga siis on üks määramata jõud, kes vaatab, et ehhee, niimoodi ei lähe, teie võite seal üleval hääletada, aga nii kaua, kui meie saame veel plaan B‑d kasutada, määrust, või plaan C‑d, mingit muud varianti, ikkagi teeme oma elu. No see ei too Eesti riigile raha ja see ei tee meid ka Ukraina meremeeste jaoks usaldusväärseks partneriks.

Nii et ma loodan, et kiiremas korras Annely Akkermann võtab selle kas või enda südameasjaks, kuigi ta on meil rahaminister. Mõlemad majandusministrid saavad seda teha. Ja ka opositsioonile on jälle antud väike asi, mille kohta järgmises arupärimises küsida, et mis me kotime neid Ukraina meremehi, keda on hinnanguliselt maailmas kuskil 250 miljonit ja kellest võib-olla 100 miljonit on laevaohvitserid. Slava Ukraini!

19:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud.


4. 19:44 Arupärimine parvlaev Estonia vraki uurimise rahastamise kohta (nr 154)

19:44 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Marek Jürgensoni, Igor Kravtšenko, Erki Savisaare, Anneli Oti, Jaanus Karilaidi, Jaak Aabi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Dmitri Dmitrijevi, Mailis Repsi, Enn Eesmaa, Natalia Malleuse ja Taavi Aasa 27. septembril 2022. aastal esitatud arupärimine parvlaeva Estonia vraki uurimise rahastamise kohta. See kannab numbrit 154. Arupärimisele vastab peaminister Kaja Kallas. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Marika Tuus-Lauli. Palun!

19:45 Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Parvlaev Estonia katastroofis hukkus 852 inimest. Me teame, milline valu on tänini hinges hukkunute omastel. Me kujutame ette, millised üleelamised ja kannatused olid neil, kes eluga pääsesid. Paljud ei ole valmis sellest kõigest veel rääkima või on vaikima pandud.

Jüri Ratase valitsus võttis kolme aasta eest ette katastroofi põhjuste täiendava uurimise, kuna juba ammu on kogutud uuringute käigus lisamaterjale, mis näitavad, et kunagise JAIC-i ehk Eesti-Soome-Rootsi ühiskomisjoni lõppraport ja need paljud järeldused tekitavad küsimusi ja vajavad nüüd ümberlükkamist, nagu on ka katastroofi uurinud spetsialistid korduvalt väitnud.

Veel eelmisel aastal eraldas Vabariigi Valitsus peaminister Jüri Ratase eestvedamisel Estonia vraki täiendavaks uurimiseks 3 miljonit eurot. Tänavu kevadel lükkas Vabariigi Valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega aga esitatud lisarahataotluse tagasi, ilma et seda oleks üldsegi arutatud.

Lisarahastuseta jäetakse pooleli suur uurimisprojekt, mida vedas ja, ütleme, veab erapooletu Ohutusjuurdluse Keskuse juht Rene Arikas, kes on uuringute käigus teinud väga olulisi tähelepanekuid ja järeldusi laevahuku kohta. Samuti on tähelepanuväärseid fakte toonud päevavalgele eraõiguslik uurimisgrupp, mida on juhtinud endine riigiprokurör ja Estonia katastroofi uurimisega varem tegelenud Margus Kurm.

Oleme esitanud peaminister Kaja Kallasele rea küsimusi uuringute peatamise kohta. Miks ei taheta jõuda katastroofi põhjusteni? Miks kardetakse uute faktide päevavalgele tulekut? Millistel põhjustel venitatakse ning pidurdatakse Estonia parvlaeva hukuga seotud küsimustele [vastuste välja] selgitamist? Me teame, et rahapuuduse tõttu on katkestatud alates maist uute hangete ettevalmistamine, seetõttu ollakse esialgsest plaanist praeguseks maas üheksa kuud. Me ootame väga põhjalikke vastuseid. 

19:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase, et sellele arupärimisele, mis kannab numbrit 154, vastata. Palun!

19:47 Peaminister Kaja Kallas

Hea Riigikogu juhataja! Head arupärijad! Vastan küsimustele.

Esimene küsimus: "Millistel põhjustel venitab ning pidurdab Vabariigi Valitsus Estonia parvlaeva hukuga seotud küsimuse arutamist?" Vastus. Vabariigi Valitsus ei venita ega pidurda parvlaev Estonia hukuga seotud küsimuste arutamist.

Teine küsimus: "Miks on tänane Vabariigi Valitsus otsustanud pooleli jätta suurprojekti, mille jätkamist eesti rahvas oluliseks peab ning kuhu on investeeringud juba tehtud?" Vastus. Vabariigi Valitsus ei ole otsustanud pooleli jätta parvlaev Estonia uurimise projekti.

Kolmas küsimus: "Miks ei ole rahandusminister viinud Ohutusjuurdluse Keskuse esitatud lisaraha taotlust Vabariigi Valitsusele arutamiseks?" Vastus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse kabineti otsustele oli Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi planeeritud reisiparvlaev Estonia uuringuteks ja nendega seotud tegevusteks 2021. aastal 1,6 miljonit eurot ja 2022. aastal 1,4 miljonit eurot. Nimetatud rahaeraldised allkirjastas rahandusminister vastavalt 17. mail 2021. aastal ja 4. mail 2022. aastal. Rahandusministeeriumi sõnul rohkem raha eraldamise taotlusi Rahandusministeeriumile laekunud ei ole. 2021. aastal eraldatud 1,6 miljonist oli 10. oktoobri seisuga kasutamata 730 000 eurot. 2022. aastal eraldatud raha ei ole veel kasutatud ehk kasutamata jääk kokku on 2,13 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi hinnangul on vaja enne täiendava lisaraha [taotluse] menetlust ära kasutada olemasolevad juba eraldatud vahendid, vältimaks olukorda, kus vahendeid eraldatakse valesse eelarveaastasse ja tekib oht, et need lähevad kaotsi vale planeerimise tõttu. Tulenevalt riigieelarve seadusest saab riigieelarve vahendite kasutamist pikendada ühe aasta võrra. Sisuliselt on 2021. aastal eraldatud vahendite jääki 73 000 eurot võimalik kasutada veel kaks kuud ning 2022. aastal eraldatud vahendeid on võimalik kasutada 2023. aasta lõpuni. Juba praeguseks tehtud rahaeraldused näitavad, et need on planeeritud valesse eelarveaastasse.

Neljas küsimus: "Mitmendal kohal on parvlaeva Estonia uurimine ning laeva hukkumise kohta tõe välja selgitamine tänase Vabariigi Valitsuse prioriteetide nimekirjas?" Vastus. Parvlaev Estonia huku uurimine on oluline, seda kinnitab uurimiseks eraldatud vahendite olemasolu.

Viies küsimus: "Mitmel Vabariigi Valitsuse istungil on Estonia vraki uurimise küsimust arutatud?" Vastus. Valitsus on reisiparvlaev Estonia uurimist arutanud kahel korral. 4. veebruaril 2021. aastal tehti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks esitada taotlus Vabariigi Valitsuse reservist raha saamiseks ja 22. juulil 2021. aastal anti ülevaade uurimisest.

Kuues küsimus: "Kas ning kui jah, siis millal kavatseb Vabariigi Valitsus Ohutusjuurdluse Keskuse esitatud lisarahastustaotlusi arutada?" Ja vastus. Praegu on Ohutusjuurdluse Keskusele reisiparvlaev Estonia uurimise rahastamine tagatud 2023. aasta lõpuni. Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas kohtus 7. septembril majandus- ja taristuministriga ning andis ülevaate Estonia uurimise tegevustest ja tegi ettepaneku eelarvereservitaotlus valitsusest tagasi kutsuda, kuna juba eraldatud vahenditest oli alles piisavalt jääke, et tegevust jätkata. Seda kinnitab ka Rahandusministeeriumi eelarve kasutuse ülevaade.

Seitsmes küsimus: "Kas ning kui jah, siis kui palju on Vabariigi Valitsus plaaninud tulevikus eraldada raha Estonia vraki uurimise jätkamiseks?" Vastus. Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas tegi käesoleva aasta septembris toimunud kohtumisel majandus- ja taristuministriga ettepaneku, et täpsustab reisiparvlaev Estonia hukuga seotud uurimise tegevuskava ning tuleb vajadusel välja täiendava rahastuse ettepanekuga novembrikuu jooksul. Praegu minu teada seda [ettepanekut] veel ei ole. Aitäh!

19:52 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, teile on ka küsimusi. Taavi Aas, palun!

19:52 Taavi Aas

Aitäh! See, et seal veel eraldatud vahendeid on, on selge. Aga niipalju kui meie teame, on nad kõik hangetega kaetud ja tegelikult oleks lisavahendeid vaja selleks, et edasi minna järgmiste hangetega. Tegelikult lõhnab see selle järgi, et Ohutusjuurdluse Keskuse tegevust takistatakse, ja kuna tegemist on sõltumatu uurimisametiga, siis sellise ameti töö takistamine on kriminaalne. Mul on teile küsimus. Kas te ei pelga seda, et kui nüüd peaks uurimine pooleli jääma, siis läheb see valitsus ajalukku valitsusena, kes jättis Estonia kohta õhku veel rohkem küsimusi, kui oli varasemalt? Teada on, et uurimise käigus on uusi asjaolusid selgunud.

19:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Millele tuginedes te väidate, et uurimist takistatakse? Kordan veel kord üle: valitsus on eraldanud uurimiseks raha kokku 3 miljonit eurot, seda raha ei ole ära kasutatud ja ei ole esitatud uusi eelarvetaotlusi.

19:53 Esimees Jüri Ratas

Jaanus Karilaid, palun!

19:53 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Nüüd on väikene, ütleme, mitte väikene, aga väga suur ebakõla. Meil oli hommikul kohtumine Ohutusjuurdluse Keskuse juhi Rene Arikasega ja tema ütles, et eraldatud raha on kulutatud. Teie väitsite täna Kanal 2‑le, et 2,1 miljonit on veel vaba raha. Keda siis uskuda, kas keskuse juhatajat või teid? Ja küsimuse teine pool on see, et tema väide oli väga konkreetne: selleks, et minna uurimisega lõpuni, on vaja veel kahte aastat ja veel 5 miljonit. Kas te olete valmis selle raha eraldama ja selle aja andma?

19:54 Peaminister Kaja Kallas

Veel kord: mina saan tugineda sellele, mida ütlevad mulle Rahandusministeerium ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium. 2021. aastal eraldatud 1,6 miljonist oli 10. oktoobri seisuga kasutamata 730 000 eurot. See on raha, mis on reaalselt olemas. 2022. aastal eraldatud raha ei ole veel kasutatud ehk kasutamata jääk kokku on 2,13 miljonit eurot. Lisaks sellele, mida väidab Rahandusministeerium olemasoleva raha kohta ja [mida väidab] ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, kohtus 7. septembril Rene Arikas majandus‑ ja taristuministriga, andis ülevaate [keskuse] tegevusest ja tegi ettepaneku eelarvereservitaotlus valitsusest tagasi kutsuda, kuna juba eraldatud vahenditest on alles piisavalt jääke, et tegevust jätkata. Me saame tugineda sellele, mis taotlusi esitatakse ja mis informatsiooni jagatakse. Ma ei tea, mida ta räägib teile, aga see on see pilt, mis valitsuses on ministritele antud.

19:55 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Jaanus Karilaid, palun!

19:55 Jaanus Karilaid

Meie kohtumine oli täna hommikul. [Võib-olla] te siis peate oma poliitilist meeskonda täiendama [kellegagi], kes saaks ka adekvaatset infot. Kõik need summad on praegu lepingutega kaetud. Palun kontrollige infot, sest praegu tuleb välja, et üks valetab või vassib.

19:55 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi. Jaak Aab, palun!

19:55 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Hea peaminister! Jah, seda uurimisasja on ikka päris mitu korda arutatud, need summad on eraldatud ja on antud ka ülevaateid. Väidetavalt, minu teada, on ka see eraldatud raha suures osas kaetud lepingutega. Seda, milline see jääk täpselt on, ma ei oska öelda. Aga kindlasti on väljendatud seda, et on vaja lisaraha. Minu teada oli see juba kevadel põgusalt arutusel. Ja kes selle [teema] ikka peab tooma [kabinetti] kui [mitte] majandus- ja taristuminister. Taavi Aas ei jõudnud seda veel kabinetti tuua ja ma ei tea, mida praegune majandus- ja taristuminister ootab, aga igal juhul uurimist selle rahaga lõpule viia ei saa. Ja väidetavalt ei saa ka hankeid välja kuulutada siis, kui ei ole vajalikku raha eraldatud. Nii et ma ei tea, kes mööda räägib, aga selle võiks vähemalt selgeks teha, kas lisaraha vajadus on olemas ja millisteks hangeteks seda vaja on.

19:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma saan aru, et Ohutusjuurdluse Keskuse juht suhtleb teiega tihemini, kui ta suhtleb oma [valdkonna eest] vastutava ministriga. Mina soovitaks tal suhelda eelkõige ministriga, kes saab tema muresid valitsusse tuua. Ta on alles 7. septembril öelnud, et eelarvereservitaotlus tuleb valitsusest tagasi kutsuda, kuna juba eraldatud vahenditest on alles piisavalt jääke, et tegevust jätkata. Mul ei ole millelegi muule tugineda kui see, mida mulle räägivad vastutavad ministrid.

19:57 Esimees Jüri Ratas

Tõnis Mölder, palun!

19:57 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt, kurb on see, et 28 aastat hiljem me peame siin parlamendisaalis arutama seda küsimust niimoodi, et meil on küsimusi rohkem kui vastuseid. Eelkõige ma pean silmas seda, mis puudutab lõppraportit. Kui me täna sellel kohtumisel olime, ütles Ohutusjuurdluse Keskuse esindaja väga selgelt, et kui nüüd seda uurimist lõpule ei viida, siis viie-kuue-seitsme aasta pärast, isegi kui poliitiline tahe või soov on olemas, seda puhtinimlikust vaatest pole enam võimalik teha, sest neid inimesi, kes praegu teavad ja mäletavad, kahjuks võib-olla selleks hetkeks enam meie hulgas ei ole. Kas teile ei tundu, et kui nüüd see rahastus jääb pooleli ja me ei saa seda lõppraportit teada, siis tegelikult juhtub täpselt see, mida ka eelkõneleja ütles, et meil jääb rohkem küsimusi ja rohkem kõhklusi õhku kui tegelikult vastuseid, ja siis jääb mulje, et justkui valitsusel ja meil oleks midagi varjata?

19:58 Esimees Jüri Ratas

Teie aeg, hea küsija! 

19:58 Tõnis Mölder

Kas te oskate seda kommenteerida?

19:58 Peaminister Kaja Kallas

Veel kord: on eraldatud raha, mis on üsna suur summa. 3 miljonit eurot on väga suur summa. Mõtelge erinevatele kulutustele, mida riigieelarvest tehakse. Kui sellest summast on kasutamata 2,13 miljonit eurot, siis enne täiendavate taotluste juurde minekut peaks kõigepealt selle raha ära katma. Ja esimeses järjekorras peaks suhtlema ministriga, kelle vastutusalas Ohutusjuurdluse Keskus on. Tema saab tuua need taotlused valitsusse. Senikaua, kuni seda ei ole tehtud, ei saa ma kuidagi sisuliselt kommenteerida seda, mida ta teile räägib. 

19:59 Esimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

19:59 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Ma arvan, et kõige õigem oleks ikkagi teil kohtuda Ohutusjuurdluse Keskuse juhi Rene Arikasega ja konkreetsed vastused saada. Ma ütlen ausalt, ma ei usu, et ta täna meile valetas. Samuti see töögrupp, mis meil siin Riigikogus on selle katastroofi uurimiseks, on meile väitnud ju sama, et raha on puudu ja see kõik on praegu lepingutega kaetud. Aga ma küsin teilt [sedasi]. Te ei ole isiklikult kohtunud ja eelmisel korral te vastasite mulle, et ega [vrakilt] midagi uut enam ei leitagi. Aga kas te praegu olete ennast kurssi viinud, milliseid avastusi on kaks gruppi teinud viimasel kolmel aastal ja millised konkreetsed punktid on need, mida praegu kavatsetakse teha ja mida teada saada selle katastroofi kohta? Olete te kursis sellega?

20:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, mulle on tehtud ülevaade selle kohta, mis on tehtud, millised sammud on tehtud. Aga ma jään selle juurde, mida ma vastasin teile infotunnis: ma olen skeptiline, et 28 aastat pärast sellise tragöödia toimumist, [olukorras], kus tõendid on vee all, me saame teada mingi lõpliku tõe, millega kõik on rahul. See on lihtsalt väga keeruline. See on minu isiklik arvamus. Aga nagu ma olen öelnud, valitsus on ju otsuse teinud eraldada see raha – 3 miljonit, väga suur raha –, et neid uurimistoiminguid läbi viia. Ma ei hakka neid kõiki ette lugema. Te teate ise neid väga hästi. Meil on kokkulepe rootslastega ja see, et valitsus sellise raha on uurimisele eraldanud, näitabki tahet nende asjadega edasi minna.

20:01 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

20:01 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Mul on teie juttu kuulates natuke piinlik, et te kannate peaministri tiitlit. Mille pärast? Te ei tea elementaarsetki, mis toimub, mismoodi toimub kulude arvestamine. Teie seisukoht on praegu selline, et raha on veel olemas ja kulutatud on nii palju. Aga need põhimõtted on absoluutselt valed, sest see jutt, mida teie praegu räägite, [põhineb] ministeeriumipoolsel [kulude] kassapõhisel [arvestamisel] ehk siis [sellel], kui palju on raha kulutatud. Aga raha[asju] arvestatakse ikkagi tekkepõhiselt ehk millega on seotud kõik hanked. Kuidas te sellist loogikat ei taipa?

20:02 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mina tuginen sellele, mida ütlevad Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: hetkel on see raha kasutamata. Ja nagu ma ütlesin, on Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja kohtunud majandus- ja taristuministriga, on andnud ülevaate nendest tegevustest ja on ise teinud ettepaneku eelarvereservitaotlus valitsusest tagasi kutsuda, kuna juba eraldatud vahenditest on veel piisavalt jääke alles, et tegevust jätkata. Sellele saame meie otsuste tegemisel tugineda.

20:03 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

20:03 Henn Põlluaas

Aitäh! Kuna te siin eelmise küsimuse arutelu juures tegite ettepaneku, et Riigikogu liikmed peaksid teilt küsimise asemel ajakirjandusega tutvuma, siis ma natukene tutvusingi. Ja mis ma siit leian? Postimehes kirjutati 30. juunil, et soovitud raha uurimiseks ei eraldatud, sest rahandusminister ei viinud taotlust valitsusse. Juttu on sellest, et uurimine on kallimaks läinud, sest vrakil on rohkem vigastusi, kui varem arvati, ja kui lisaraha ei leita, siis jäävad asitõendid merepõhjast üles tõstmata ning uuringuid tehakse väiksemas mahus. Lehes kirjutatakse, et minister ei ole viinudki valitsusse neid taotlusi. Mille põhjal te siis väidate, et keegi pole raha tahtnudki? Kui tuleb välja, et kõik läheb kallimaks ja seda raha oleks siiski vaja, siis kas valitsus on nõus lisaraha eraldama selleks, et uurimine lõpule viia?

20:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, raha on piiratud hulk ja selleks, et minister saaks esitada taotluse, peavad need allasutused esitama taotlused, et minister oma prioriteetide hulgas selle taotlusega riigieelarve menetlusele tuleks. Muul viisil ei ole võimalik valitsuses seda otsustada. Ja selliseid taotlusi ei ole esitatud.

20:04 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

20:04 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Väita siin, et 28 aastat hiljem ei ole võimalik lõplikku tõde välja uurida, on küll äärmiselt lühinägelik. Näiteks Titanicu õnnetuse lõplik tõde selgitati välja 80 aastat hiljem. Mida lühem on see aeg õnnetuse ja uurimise vahel, seda suurem on tõenäosus, et tõde ikkagi selgub.

Aga ma küsin teilt sedasi. Te väidate, et taotlusi ei ole tehtud. Aga kas te olete valmis siin kinnitama, et kui need taotlused valitsuse lauale jõuavad, siis te teete kõik endast sõltuva, et saaks selle uurimisega edukalt lõpuni minna ja kõik vajalikud vahendid oleksid eraldatud?

20:05 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma ei ole väitnud, et ei ole võimalik välja selgitada. Ma ütlesin, et ma isiklikult olen skeptiline, et 28 aastat hiljem on võimalik välja selgitada absoluutne tõde, mis kõiki rahuldab. See on minu isiklik arvamus, mitte mingi väide.

Kui tulevad taotlused, siis arutame. Valitsus on kollektiivne organ, me teeme kollektiivselt, konsensusepõhiselt otsuseid. Selleks peab olema kõikide koalitsioonipartnerite nõusolek, kõikide ministrite nõusolek. Alati, kui kasutatakse raha ühe [asja jaoks], siis seda kasutatakse mingi [teise asja] arvel. Alati, kui me teeme midagi, [ei] tee me samal ajal midagi muud selle rahaga. Praegu on riigieelarve prioriteedid olnud inimesed ja julgeolek. Need on kaks asja, mis on peamised.

20:06 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

20:06 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te siin räägite väga hingestatult sellest, et 3 miljonit on väga suur raha ja tänu armulikule valitsusele on see raha välja antud. Samas me kuuleme, kuidas tervise‑ ja tööminister Peep Peterson on taotlenud 50 miljonit valitsuse reservfondist ukrainlaste tervishoiuteenuste rahastamiseks ja ilmselt ta selle ka saab. Valitsus ju parkis oma reservfondi lisaeelarvega tervelt 100 miljonit, mida laiali jagada. Kas te ei leia, et kohustus hukkunute, nende perekondade ees võiks olla ikkagi suurem kõigist? See on olnud taasiseseisvunud Eesti kõige suurem ja traagilisem katastroof. Kas te ei arva, et iga valitsuse moraalne kohus peaks olema see hindamatu tõde lõpuks välja selgitada ja selleks ei ole mingi [hulk] raha liiga suur?

20:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See oligi väga suur katastroof, mis toimus, ja selle tõttu me olemegi selle raha eraldanud, et seda asja koos rootslastega uurida. See raha on olemas, [osa] raha on hetkel kasutamata. Ja kui peaks olema täiendava [raha] vajadus, siis selline taotlus esitatakse ja seda saab arutada.

20:07 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun! 

20:07 Peeter Ernits

Hea juhataja! Auväärt valitseja! Te ütlesite, et 28 aastat hiljem ei ole võimalik tuvastada, mis seal vee all on. Aga minu küsimus on: kas paari aasta taguse pildi pealt, mille kohta on öeldud, et sellist pilti ei tohiks mitte kunagi mitte keegi teha, ka oleks võimalik juhtunut tuvastada, et mis selle pildi peal või nende piltide peal tegelikult oli?

20:08 Peaminister Kaja Kallas

Teie küsimusest on võimatu aru saada.

20:08 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

20:08 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Teie arvamus, et ei ole võimalik kindlaks teha 28 aastat hiljem, mis tegelikult juhtus, on vale arvamus. Mina olen näinud mingit telelõiku, kus üks Norra spetsialist, veealuste tööde, tuukritööde ja muude niisuguste asjade spetsialist, ütles täiesti ühemõtteliselt ja selgelt, et ka nüüd on võimalik veel selgeks teha, mis juhtus. Kas oli plahvatus, kas oli kokkupõrge, kuidas on raud paindunud, mis suunas on paindunud, missugused jäljed seal on ja nii edasi, ja nii edasi – kõike seda on võimalik kindlaks teha ka praegu. Selleks on vaja ainult tahet, aga me näeme, et praegusel Eesti Vabariigi valitsusel seda tahet ei ole. See peegeldub ka selles, et raha ei leita ja põhjendatakse, et raha pole ära kasutatud. Aga kui ei ole algatatud teatud tegevusi, siis ei saagi raha ära kasutada. Mis tegevusi on siis ...

20:08 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

20:09 Mart Helme

... tegelikult läbi viidud, et see raha on kasutamata?

20:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Valitsus väljendab tahet sellega, et oleme uurimise, selle tõe väljaselgitamise jaoks eraldanud 3 miljonit eurot, ja nende tegevustega, mis tehakse. Me ei saa seda tahet väljendada muud moodi kui sellega, et see raha on eraldatud. Aga seda raha ei ole ära kasutatud ja senikaua, kuni seda ei ole ära kasutatud ega uut taotletud, ei saagi sellest [lisarahast] rääkida. Kõigepealt tuleb ära kasutada olemasolev raha ja siis peab vaatama, kas jääb puudu.

20:10 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Jaanus Karilaid, palun!

20:10 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister ei saanud aru Ernitsa küsimusest. Järsku saab küsimust korrata?

20:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei saa korrata. Kert Kingo, palun!

20:10 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Kuulates teie juttu, ma ei saa tõesti aru, kumb teist valetab, kas Ohutusjuurdluse Keskuse juht või teie. Teie puhul muidugi ma olen näinud, et te kordate tavaliselt oma valet kogu aeg ühte- ja samamoodi, te ei loobu sellest. Olete seda teinud Liina Kersna puhul, Keit Pentus-Rosimannuse puhul ja Marko Mihkelsoni puhul samamoodi. Mina kaldun arvama, et pigem teie valetate. Aga öelge ise oma siirast südamest, kumb nüüd valetab, kas teie või Ohutusjuurdluse Keskuse juht.

20:11 Peaminister Kaja Kallas

Mina saan tugineda sellele, mida rahandusminister, Rahandusministeerium [ütleb] raha kasutamise kohta. Oktoobri seisuga on jääk 2021. aastal 730 000 ja 2022. aastal eraldatud raha ei ole veel üldse kasutatud ehk jääk on kokku 2,13 miljonit eurot. Nii et selline on see seis. Ma saan tugineda andmetele, mitte kellegi väidetele. See on nii.

20:11 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli. (Marika Tuus-Laul küsib lisaaega.) Ahah, selge. Palun, kaheksa minutit!

20:11 Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! See, mis on peaministrile paberile valmis kirjutatud, on selgelt häma ja demagoogia. See näitab, et peaministril endal pole sellest küsimusest aimu ja ta ei ole selle [teemaga] üleüldse kursis.

Me väga kindlalt ju rõhutasime, et kogu raha on lepingutega kaetud. Seda väideti meile täna ja ma usun seda, mida meile väideti. Ohutusjuurdluse Keskuse juhi Rene Arikase ja samuti Estonia hukku uurinud endise riigiprokuröri Margus Kurmi töögrupid on avastanud tõepoolest väga-väga tähelepanuväärseid fakte, mis on viinud laevahuku põhjustele lähemale. Ja see, et tegelikult ikkagi ei taheta lisarahastust leida meie 17-miljardilise eelarve juures, praegu näitab, et lihtsalt ei taheta katastroofi tegelike põhjusteni jõuda.

Ma mõni aeg tagasi küsisin siin saalis proua Kallaselt põhjust, miks see rahastamine ikkagi peatati. Siis kuulsime, et see polevat valitsuse prioriteet. 852 hukkunut ehk [kadunud] inimelu, kui tegu võib olla massimõrvaga, pole [Eesti] kui laeva lipuriigi prioriteet! Kaja Kallas väljendas ka oma isiklikku seisukohta nagu tänagi, et kõik olevat selgeks saanud juba 1994. aastal ja ta on üldse skeptiline, et midagi uut avastatakse. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus pidas seda just prioriteediks ja alustas uusi uuringuid.

Tõepoolest, kui palju me oleme näiteks laevavraki välisvigastuste kohta teada saanud. Aga palju küsimusi on praegu ka veel lahtised. No ma küsisin peaministrilt, kas ta teab seda, mis oleks vaja teha. Täna väideti meile jälle, et kõigepealt tuleks näiteks parempardalt värviproove võtta, et tuvastada, ega sinna midagi kahtlast peale ei ole tekkinud, mis selle hõbevärvi kataks, mingid kriimud. On vaja see Atlandi lukk üles tuua ja meie territooriumile tuua.

Küsimusi on väga palju. Miks alumiste tekkide juurde viivatest ustest kaks on terved ja kinni, kuigi ametlikes raportites on arvestatud eeldusega, et uksed purunesid vee surve tõttu? Uurida tuleks, kuidas pääses vesi autoteki alla. Ainus põhjus saab seal olla auk, eks ole, mis ongi tuvastatud ja mida tol ajal uuringusse kirja ei pandud. Miks lukustas Rootsi ikkagi kõik need andmed 70 aastaks. Ramp, mis on tõsiselt-tõsiselt vigastatud, tuleks üles tõsta.

Kogu see projekt tegelikult vajaks raha juurde mitte [ainult] praegu, vaid vajaks püsirahastust, sest kõik need materjalid – 28 aastat vanad pildid, muud materjalid – on vaja digitaliseerida. Ja kuna tegemist on nii ulatusliku uuringuga, siis seda tuleks veel laiemalt kasutada. See projekt peab edasi minema. Praegu seda uurimist selgelt takistatakse. Rahapuuduse tõttu on katkestatud maist alates uute hangete ettevalmistamine. Kogu asi seisab.

Ja öelda, et ei ole võimalik neid asju enam praegu uurida! Praegune tehnika, nagu meile on väidetud, on ikkagi maailma tipp. Ka härra Arikas täna ütles, et kui nendele antakse aega ja raha, on võimalik jõuda tegelike, tõeliste põhjusteni, miks see laev põhja läks.

Juba on tõestatud näiteks, et JAIC-i, selle omaaegse Eesti-Rootsi-Soome ühiskomisjoni lõppraport pole pädev. Seal on nii palju detaile, ma ei hakka neid siin [välja] tooma. Aga kui peaminister arvab, et kõik on juba kindel, siis näiteks ei teadnud keegi ju, kuidas oli võimalik, et see laev üldse nii kiiresti uppus. Praeguseks on teadlased kindlaks teinud, et see laev, mis on 150 meetrit pikk, 10 korrusega, 7 tekiga ja ülimalt keerulise sisuga, veekindlate barjääridega, oleks pidanud igal juhul pinnale hulpima jääma. Seda laeva on võrreldud õhkmadratsiga, mis mitte kunagi ei upu, laev oli väga suurepärase ujuvusega. Küsimusi on siin nii palju ja kõik need vajaksid kindlaks tegemist.

Ja ka inimeste [teemal]. Ammu on küsitud kaptenisilla [kohta]. Arvo Anderson – kus on tema surnukeha? Ta pidi seal olema. Kuhu kadus kapten Piht? Me teame väga hästi, töötasin tol ajal „Aktuaalses kaameras“. Olen siin öelnud, et mäletan neid linte ja kõiki neid pilte, kuidas ta päästeti, tekk ümber. Mäletan, kuidas ta upitas ennast meditsiiniautost välja, et tema nägu oleks näha. Need on kõik faktid, praegu võib neid Youtube'ist vaadata. Aga meil ei ole küsimustele vastuseid, see kõik vajaks uurimist, ka inimestega seotud [küsimused]. Ja miks kõik, kes olid temaga ühes päästeparves, on kadunud? Neid avaldatud raamatuid on praegu juba viis-kuus, nii et me teame palju rohkem kui tol ajal.

Austatud peaminister! Laevahuku põhjuste uurimine on meie kõigi kohus ja me peame seda tegema, muu hulgas ka tulevaste põlvede nimel, sest tegemist võib olla massimõrvaga ja inimsusevastased kuriteod ei aegu mitte kunagi. Tõde võib olla valus, aga Eesti rahvas väärib seda. Aitäh teile!

20:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

20:18 Kalle Grünthal

Palun lisaaega.

20:18 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit!

20:18 Kalle Grünthal

Lugupeetud kolleegid! Head istungi jälgijad! Lugupeetud Kaja Kallas! Tänane arupärimine parvlaev Estonia vraki uurimise rahastamise kohta ja selle vastused on ühtepidi komöödia ja teistpidi tragöödia Eesti rahva jaoks. Need vastused, mis täna anti, ei ole peaministri vastuste väärilised. Peaminister on nagu ära unustanud selle, et tänavu septembris möödus 28 aastat Läänemere suurimast laevakatastroofist Estoniaga, mis nõudis 852 inimese elu. Ja enne, kui ma lähen detailidesse, tuleb kahetsusega märkida, et Kaja Kallase sõnul ei ole valitsus Estonia vraki uuringutele täiendavate vahendite eraldamist isegi mitte arutanud. Põhjus on tema sõnul see, et kuna kõik asjad lähevad kallimaks, peame me väga selgelt valima, mida me teeme ja mida me ei tee, ja kuna ministrid ei ole selle prioriteediga [valitsuskabinetti] tulnud, siis praegu me seda arutanud ei ole. Kaja Kallas lisab veel seda, et ta ise on uurimise tulemuslikkuse suhtes skeptiline.

Millele see viitab? See on selline narratiiv, mis praegu [iseloomustab] ka Eesti riiki: ükskõik, mida minister ei tee, kõik mätsitakse kinni. Seesama kinnimätsimine algas kõige suurejoonelisemana sellest hetkest peale, kui Estonia laev uppus. Te teate seda, et kui juhtub autoga avarii, on politsei kohal, algatab kriminaalasja, eriti kui seal on hukkunuid. Uuritakse ja puuritakse, tehakse asi selgeks. Aga siin läheb suur laev põhja ligi tuhande inimesega ja kriminaalasja ei algatata, ainult [tuvastatakse] mingisugune mõttetu koorma valesti kinnitamine. See on esimene näide selle kohta, et seda ei taheta uurida. Me oleme siin vahepealsete aastate vältel teada saanud, et vööriramp, mis oli laeval ees ja oli peaaegu kinnises asendis, on sealt kõrvaldatud. Seda, kes seda tegi ja miks ta seda tegi, me ei tea.

Aga nüüd asja juurde. Kõigepealt, häbiväärne on kuulata, kuidas peaministri tiitlit kandev Kaja Kallas ei tea käesoleval hetkel rahanduse põhimõtteid. Jah, tema loogika, et on 2,13 miljonit eurot kasutamata, põhineb ministeeriumi ametnike kassapõhistel andmetel. Aga meie majandus, rahandus on läinud üle juba tekkepõhisele [süsteemile], mis on seotud põhimõtteliselt kõikide hangetega ja nii edasi. Nii et siin on selline prohmakas, et ma ei saa aru, kuidas saab selline inimene olla peaminister.

Aga nüüd asja juurde. Valitsus ei ole tahtnud neid uuringuid teostada ja on igati venitanud. Kõigepealt, MKM‑i juhtkond kinnitas hilinemisega uurimisprojekti meeskonna moodustamise otsuse. See venis, mis tõi kaasa enam kui kolmekuuse hilinemise. Selle aasta kevadeks oli selge, et olemasolevate vahenditega planeeritud uuringuid ei ole võimalik teostada, raha jäi puudu. Tollane minister Taavi Aas viis taotluse Rahandusministeeriumisse, kuid toonane rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus isegi ei vastanud sellele taotlusele ja veel vähem oleks ta selle teema viinud valitsusse arutada. Küsisin siinsamas saalis Keit Pentuse käest eraviisiliselt, miks ta ei ole seda teinud, ja ta vastus oli täpselt sama, mis Kaja Kallasel, et raha on kasutamata. Siin on veel teine prohmakas. Kuidas saab meil selline rahandusminister olla, kes ei tea, mismoodi valitsus rahaga opereerib, kas kassapõhiselt või tekkepõhiselt?

Aga probleemid on suured ja ma ütlen, et see töö, mille Rene Arikas on ära teinud, on väga suur olnud. Ta on alustanud ka pääsenute, teiste laevahukuga otseselt seotud isikute intervjueerimist. Pooleli on parvlaev Estonia digitaalse kaksiku loomine ning laeva uppumise teise etapi mudeldamine[, et uurida], milline oli vahetu kokkupõrge merepõhjaga. Ja milleks on raha vaja? Kõik asjad on läinud kallimaks, nii nagu siin maailmas kõik. See raha on meil vaja leida. On vaja tuvastada täpne laeva uppumisteekond merepõhjas olevate rusude põhjal, leida üles Atlandi luku kõrva fragmendid ja Atlandi luku polt, mis visati täiesti vastutustundetult üle parda. [On vaja] luua laeva uppumise simulatsioon hetkest, mil purunesid visiirid, kinnitused, kuni hetkeni, kui laev puudutas merepõhja. Samuti on vaja teha laevaakende survetestimised ja vöörirambi ning visiiri keemilised ja mehaanilised testid. Ja muidugi on oluline see, et tõsta üles vöörirambi ja Atlandi luku detailid, tegemaks täiendavaid uuringuid nende kohta.

Mina ütlen praegu väga selgelt välja: mina ei usu, et Ohutusjuurdluse Keskuse juht Rene Arikas valetab. Ta ei ole seda tüüpi inimene. Ta on olnud laevakapten ja ta teab täpselt, mida ta teeb, sest vastasel juhul oleks tema juhitud laevad olnud ammu merepõhjas. Aga ei ole. Põhjas on hoopis valitsuse tegevus, kes ei taha [laevahukku uurida] ja püüab kinni mätsida Estonia laevahukuga [seotud] sündmusi. Ei taheta tuua välja, kes on selle õnnetuse otsesed süüdlased. Ma jõuan tagasi täpselt sinnasamasse kohta, et ei ole isegi algatatud kriminaaluurimist selles asjas. See on vastutustundetu ja häbematu käitumine kõigi hukkunute ja nende lähedaste suhtes.

Kuna ma olen Estonia laevahuku uurimise toetusrühma esimees, siis selgitamaks välja tõde, kes räägib tõtt ja kes räägib valet, korraldan ma peatselt komisjoni avaliku istungi ja palun sinna Rene Arikase Ohutusjuurdluse Keskusest ja palun sinna ka peaminister Kaja Kallase. Räägime suud puhtaks sellises olukorras, kus me ei piirdu mitte ühe ega kahe küsimusega ega saa häma ajada, vaid saame tõelised vastused kätte teie käest. Las siis kogu Eesti rahvas vaatab teid, milline on teie suhtumine kogu sellesse Estonia uurimisse. Aitäh!

20:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Helme.

20:26 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Proua Kallas! Ma alustan sellest, et Estonia hukk puudutab mind isiklikult väga sügavalt, algusest peale. Ma mäletan seda hommikut, kui ma üles tõusin ja raadiost kuulsin, et selline asi on juhtunud. Ma mõtlesin kohe terve hulga inimeste peale, keda ma teadsin, kes olid seal laevas. Ja ma tänan Jumalat, et ainult meie tollane vaesus säästis, et Moonika ei olnud seal laeva peal, sest selle laevaga sõitmine oleks tähendanud ühe lisaöömaja broneerimist ja koor, millega [koos] ta pidi minema, otsustas, et see on [liiga] suur kulutus, läheme järgmise laevaga. Tänu sellele on Moonika siin. Nii et see puudutab mind väga sügavalt.

Ja mind solvab väga sügavalt see tahtmatus uurida ja lõpule jõuda selle uurimise tulemustega, et must valgel ja sajaprotsendilise kindlusega öelda: laev uppus sel põhjusel. Mind solvab Eesti Vabariigi kodanikuna, Eesti Vabariigi parlamendiliikmena see, et me peame kerjama seda raha, et neid uurimisi läbi viia.

See jutt, et raha ei ole ära kasutatud, on ju täielik nonsenss. See raha on ära planeeritud juba teatud asjade peale, mida ei ole küll mingil põhjusel tänase päevani vähemalt osaliselt ellu viidud. See raha on juba planeeritud. Seda raha ei ole võimalik kasutada autoteki uurimiseks, asjade üles toomiseks, modelleerimiseks, ekspertiiside tegemiseks. Selleks on uut raha vaja. Ja seda peab kerjama Eesti Vabariigi valitsuselt, kuigi see laev sõitis Eesti lipu all. Ja me kerjame rootslastelt, küsime luba: kullakallid, kullakallid Svenssonid, kas te lubate meil seda teha, kas te lubate meil sinna minna, kas me tohime ikka midagi sealt üles tuua? No pagana pihta küll! See on suveräänne, sõltumatu, uhke Eesti Vabariik, kes nii käitub.

Meie valitsus – tollane peaminister istub minu selja taga – võttis vastu väga selge otsuse: selle asjaga tuleb lõpule minna ja selles asjas tuleb selgus saada. Ja piisas sellest, et see valitsus lagunes, kui kõik mattus nagu Läänemere põhja kuskile mudalaviini alla. Mitte midagi enam. Takistused, venitamised, obstruktsioon, raha mitteandmine.

Vahetevahel on mul selline tunne, et need kadunud hinged karjuvad appi seal, sest neid alandatakse. Eesti Vabariigi valitsus alandab neid inimesi, ei pea nende surma, nende surma asjaolusid uurimisvääriliseks. Kas häbi ei ole? Võiks ja peaks, aga ei ole. Näed, seal ta istub, ninapidi telefonis, ja teda ei huvita, mida see nõme Helme siin räägib. Ja teda ei huvita, et kadunud hinged karjuvad appi. Teda ei huvita. Nagunii me teeme nii, nagu meie tahame. Meile ei lähe korda mitte miski ja mitte keegi. See on ikka uskumatu! See on ikka uskumatu! Empaatiavõime, tõesti?! Andke kannatust! 

Mida lõpetuseks öelda? Lõpetuseks tuleb öelda seda, et kõik need jutud sellest, et see on kõik nii ammu toimunud ...

Paluks natuke lisaaega.

20:31 Esimees Jüri Ratas

 Jah, palun, kolm minutit!

20:31 Mart Helme

... et kõik need asjad on nii ammu toimunud ja pole enam võimalik [välja] selgitada. On küll võimalik [välja] selgitada. Eesti Vabariigi valitsus peaks tegema teabenõude Rootsi Vabariigi valitsusele. Me peaks nõudma välja need asjad, mida Rootsi tuukrid, kes esimestena laeva peale läksid, sealt kaasa võtsid, videosalvestised, kaptenisillalt [leitud] isiklikud asjad, [asjad,] mis leiti kajutitest, [kõik see,] mida filmiti. Eesti Vabariik ei ole seda teinud. Ei julge. Näe, Svenssonid äkki pahandavad meie peale. Rikume liitlassuhteid viimati.

See alandlikkus, see saamatus ja see hoolimatus on häbiplekk. Ma ei tea, millal ja kuidas ja kes selle häbipleki maha peseb. Aga ma ütlen teile, et 852 inimest, kes seal hukkusid, karjuvad appi. Ja need, kes väidetavalt pääsesid, aga jäljetult kadusid, karjuvad ka appi. Ja need, kes seal omaksed kaotasid, karjuvad ka appi. Ja kokku on neid tuhandeid. Aga siin istuvad valitsuseloožis inimesed, kes on nagu Odysseuse laeva meremehed, kes toppisid oma kõrvad kinni, et mitte sireenide häält kuulda, ja sõitsid edasi. Meile ei lähe miski korda, sest meile ei ole miski püha. Aitäh!

20:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellelegi arupärimisele on vastatud.


5. 20:33 Arupärimine Ühendkuningriigi vägede lahkumise kohta Eestist (nr 155)

20:33 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Jaanus Karilaid, Kersti Sarapuu, Taavi Aas, Dmitri Dmitrijev, Tõnis Mölder, Igor Kravtšenko, Erki Savisaar, Paul Puustusmaa, Jaak Aab ja Anneli Ott 29. septembril 2022. aastal. Arupärimine on Ühendkuningriigi vägede Eestist lahkumise kohta ja kannab numbrit 155. Arupärimisele vastab peaminister Kaja Kallas. Ma palun arupärijate esindaja Erki Savisaare Riigikogu kõnetooli, et seda arupärimist tutvustada. Palun!

20:33 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Eesti peavoolumeedias on olnud juttu sellest, et veebruaris Eestisse toodud 700 Briti sõdurit viiakse detsembris tagasi Ühendkuningriiki. Kuid te olete sellessamas meedias rääkinud, et kokkulepe oli, et nad jäävad siia kuni Ukrainas peetava sõja lõpuni. Me kõik teame, et sõda Ukrainas ei ole lõppenud. Nii Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kui ka kaitseminister Hanno Pevkur on öelnud, et Briti vägede Eestist lahkumine oli juba ammu teada ning see ei ole midagi ebatavalist. Ometi palusite te Eesti Vabariigi peaministrina peale uudise avalikustamist ERR-is telefonikõnet Ühendkuningriigi peaministriga. Hanno Pevkur on samuti väljendanud soovi, et Briti vägede siinolekut pikendataks. Sõnavõttudest paistab läbi vastuolu. Samuti on see toiming ehk siis Briti vägede lahkumine vastuolus Madridi tippkohtumisel tehtud kokkuleppega, mille kohaselt tugevdatakse Euroopa Liidu idatiiba. Ja sellest tulenevalt on meil arupärijatena viis küsimust, millele palume vastuseid. Kuna vahepeal on Ühendkuningriigis peaminister mitu korda vahetunud, siis ehk saate avada ka seda poolt, kas te olete suhelnud ka praeguse Briti peaministriga ja mis on tema positsioon selles küsimuses.

20:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase sellele arupärimisele, mis kannab numbrit 155, vastama. Palun! 

20:35 Peaminister Kaja Kallas

Head arupärijad! Lugupeetud Riigikogu esimees! Vastan küsimustele.

Küsimus nr 1: "Kas briti vägede lahkumine Eestist oli peaministril samuti juba ammu teada või tuli see talle üllatusena?" Kõigepealt tuleb sellest rääkida, et Briti väed on siin olnud alates 2017. aastast ja need Briti väed ei kavatse mitte kuhugi minna. Lihtsalt seoses teravnenud julgeolekuolukorraga tõi Ühendkuningriik 2022. aasta märtsis Eesti ja Ühendkuningriigi kahepoolse kokkuleppe alusel Eestisse ühe täiendava pataljonisuuruse lahingugrupi[, mis nüüd lahkub]. Tegelikult need praegused etteheited oleksid olemata, kui me ei oleks veennud täiendavat lahingugruppi siia tulema. Iga heategu saab karistatud. Eestil ei olnud Ühendkuningriigiga kokkulepet, et tegemist oleks alaliselt Eestisse jääva lahingugrupiga. Algusest peale oli selge, et tegemist on ajutisega. Algselt juunikuuni Eestis viibima pidanud teise lahingugrupi kohalolekut pikendati 2022. aasta mais selle aasta detsembrini ja siis oli teada, et teise lahingugrupi Eestis paiknemist ei pikendata, välja arvatud juhul, kui julgeolekuolukord Läänemere piirkonnas peaks vahepeal märgatavalt halvenema. Lõplik äraviimise otsus on loomulikult alati poliitiline. Sellest teisest lahingugrupist me oleme rääkinud toonase Suurbritannia peaministri Boris Johnsoniga ja [meie ühine] arusaamine oli, et see ajutine [kokkulepe] ei peaks lõppema siis, kui sõda [käib]. Aga tõsi ta on, et see oli meie ühine kahepoolne arusaamine, mis ei ole üheski dokumendis kirjas. Paralleelselt on Eesti ja Ühendkuningriik jätkanud tööd Ühendkuningriigi pikaajalise kohaloleku tugevdamise nimel ning Madridis kokkulepitud NATO tugevdatud heidutus‑ ja kaitsehoiaku elluviimiseks. Madridi tippkohtumisel teatas Ühendkuningriik, et määrab Eesti kaitseks Ühendkuningriigi brigaadi, mis hakkab alaliselt paiknema Ühendkuningriigis, käivitab Eestis brigaadikindrali juhitud eesmise juhtimispunkti, toetab Eestit diviisi väljaarendamisel, suurendab Eestis alaliselt paikneva eFP ehk Enhanced Forward Presence lahingugrupi tulejõudu ja võitlusvõimet, suurendab Eestis kaitseks mõeldud tugevdusõppuste sagedust ning mahtu ja nii edasi.

Teine küsimus: "Kui briti vägede Eestist lahkumine oli peaministrile ammu teada, siis miks paluti kõnet briti peaministriga alles nüüd?" Algusest peale oli teada, et teise lahingugrupi paiknemine Eestis on ajutine. Küsimus oli selles, millal see ajutine lõpeb. Nagu ma ütlesin, üks kord seda juba pikendati. Info selle kohta, et Ühendkuningriik plaanib oma lisavägede kohalolekut mitte pikendada, jõudis minuni samal ajal, kui see jõudis meediasse. Olin seni teadlik, et poliitilisel tasandil ei olnud Ühendkuningriik seda lõplikku otsust teinud. Ka oktoobris toimunud Euroopa poliitilise kogukonna kohtumisel Ühendkuningriigi peaministriga vesteldes sain temalt teada, et küsimust Suurbritannias veel arutatakse ja seda ei ole veel ära otsustatud. Ühendkuningriigi kaalutluste meediasse lekkimisele järgnema pidanud telefonikõne eesmärk oli Ühendkuningriigi peaministriga rääkida, kuidas selline sõnum mõjub praeguses julgeolekuolukorras ja mida me saame teha, tagamaks, et see heidutushoiak ja kaitsehoiak meie regioonis on püsiv ja püsivalt tugev. 25. oktoobrist on Ühendkuningriigil uus peaminister Rishi Sunak, kellega loodan ka peatselt rääkida.

"Mis on kahe peaministri omavahelise kõne eesmärk ning sisu?" Palusime telefonikõnet selleks, et arutada praegust julgeolekuolukorda ja seda, millised ühised sammud ja sõnumid on vajalikud just selles kontekstis Eesti ja Suurbritannia jaoks. Ühendkuningriigi peaministri vahetuse tõttu ei jõudnud me seda ametlikku telefonikõne korraldada. Nagu ma ütlesin, kohtusime Prahas Euroopa poliitilise kogukonna [kohtumisel], detailidest pidime rääkima telefonikõnes, kuid kahjuks toimus peaministri vahetus ja seda kõnet ei toimunud.

Neljas küsimus: "Kuidas mõjutab Briti valitsuse otsus 700 sõdurit Eestist ära viia brittide osalust Eesti ja Ühendkuningriigi vahel kokkulepitud diviisi?" Ühendkuningriigi teise lahingugrupi Eestisse toomine ei ole Eesti diviisi arendamisega otseselt seotud. Nad tõid selle siia lisaks märtsis, nagu ma ütlesin, ajutiselt. Eesti ja Ühendkuningriik on kokku leppinud, et Ühendkuningriik hakkab toetama loodavat Eesti diviisi, selle staabi käivitamist ja arendamist. Samuti hakkavad Eestisse suunatavad maavägede tugevdusüksused, sealhulgas Ühendkuningriigi omad, edaspidi kuuluma Eesti diviisi koosseisu.

Viies küsimus: "Kuidas on briti vägede väljaviimine Eestist kooskõlas rahvusvaheliste julgeolekueesmärkidega?" Jällegi rõhutan: Briti väed on Eestis edasi. Suurbritannia on meie NATO raamriik. Jutt on täiendavalt siia tulnud sõduritest, kes olidki plaanitud siia tulema ajutiseks. Eesti on huvitatud teise lahingugrupi Eestis paiknemisest ka edaspidi. Seda olen mina ning on ka kaitseminister ja välisminister brittidele kohtumiste raames indikeerinud. Kõige olulisem meie kaitse seisukohalt on ellu viia Madridis kokkulepitud suuremad eesmärgid. Ja nagu ma ütlesin, Ühendkuningriik jätkab ka raamriigina. Suurbritannia võetud kohustused Madridi tippkohtumisel on vastavuses NATO ja Suurbritannia julgeolekualaste eesmärkidega, mille fookuses on Balti ja Läänemere regiooni tugevdamine. Aitäh!

20:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun! 

20:41 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea peaminister! Tõesti, Madridi tippkohtumisest on väga palju räägitud. 30. juunil tehti uhke pressiteade, kus räägiti väga kõlavatest kokkulepetest, kaudtulesüsteemidest, lubati brigaadi ja helikoptereid. Samas pressiteates räägiti ka kokkulepete kiirest elluviimisest. Mind huvitabki täpsemalt, kui kaugel on nende kokkulepete elluviimine. Läheks siis konkreetselt, punkt punkti haaval: kokkulepe üks, kokkulepe kaks, kokkulepe kolm. Kaugel need on? Vastasel juhul jääbki see lihtsalt kõlavaks pressiteateks.

20:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kiire on suhteline mõiste. Loomulikult oleme kiirendanud seda NATO protsessi ja igal pool rõhutanud, et meil ei ole tavapärast aega. NATO on [tavaliselt] tegutsenud pika toimega, kuna see on suur organisatsioon ja neid otsuseid tuleb ellu viia samm-sammult. Neid plaane järjest tehakse ja neid loodetakse ka ellu viia. Mis täpselt praeguseks on täidetud? Kõigepealt pannakse paika kogu plaan ja siis hakatakse seda plaani järjest täitma. See nõuab omavahelist arutelu, kokkuleppeid ja nii edasi, ja nii edasi, mitte ainult raamriigiga, vaid NATO-ga tervikuna. Seda kõike praegu tehakse.

20:43 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

20:43 Henn Põlluaas

Aitäh! Eks me mäletame kõik seda Madridi tippkohtumist ja enne seda räägitud suuri sõnu sellest, kuidas NATO tähelepanu keskmes on just nimelt Balti riigid ja üksuste siia toomine, varustuse eelpositsioneerimine ja nii edasi. Lõpptulemusena tegelikult said õige mitu riiki, Rumeenia ja nii edasi endale Ameerika üksused sisse ja ka lennuväe. Meile ei jäänud midagi. Aga jumal tänatud, tuli 700 Briti sõdurit! See on ka suur asi. Aga siis ei rääkinud te poole sõnagagi sellest, et nad tulevad ajutiselt. Ei rääkinud kaitseminister Pevkur sellest poole sõnagagi, et nad viibivad siin ajutiselt. Avalikkusele korrutati kogu aeg, et nüüd nad saabusid ja siia nad jäävad ja me oleme endisest kaitstumad. Miks te valetasite?

20:44 Peaminister Kaja Kallas

Ei ole kordagi valetanud. Esiteks, kaitseminister oli siis Kalle Laanet. Kui see kokkulepe tehti, oli algusest peale selge, et see on ajutine. Nagu ma ütlesin, selles kokkuleppes oli kirjas – ja need dokumendid on avalikud –, et nad on siin juunini. Seda sai pikendatud detsembrini, need kokkulepped on [olemas]. Ja mis puudutab Madridi kokkulepete elluviimist, siis tõepoolest, ka meie tahaksime, et need asjad liiguksid kiiremini. Neid asju me kiirendame kõikvõimalikel tasanditel. Aga see ei puuduta mitte ainult meid, vaid kõiki NATO liikmesriike, keda on 30 – kes mida saab anda ja kuhu paigutada kõige selle kõrval, mida me anname Ukrainale NATO-liitlaste poolt. Nii et selle kõigega me tegeleme ja mul ei ole mingit põhjust kahelda meie NATO-liitlaste antud lubaduste täideviimises.

20:45 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

20:45 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! See on selge, et lahingugrupi väljaviimine nõrgestab meie kaitsevõimet, ja ma usun, et sellega tuleb tegeleda. Sellega peavad tegelema kõik meie jõustruktuurid – mõtlen just kaitsejõude ja Kaitseministeeriumit –, et saaksime selle võimekuse tagasi.

Aga mul on natuke teisest küljest küsimus. Kas meie liitlaste siinolek ja siia juurdetulek ei sõltu ka sellest, et meie harjutusväljakud ei pea vastu sellele koormusele, mis on tarvis lahinguvõimekuse hoidmiseks?

20:46 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Kõigepealt jällegi: ükski heategu ei jää karistamata. Ma veel kord rõhutan üle, et Suurbritannia väed jäävad Eestisse, nii nagu nad seni on olnud. Me suutsime läbi rääkida täiendavate sõdurite siiatuleku märtsis, kuid oli algusest peale selge, et nad on siin ajutiselt. Lihtsalt küsimus oli selles, kuidas me ajutist käsitleme ja kas ajutine saab lõppeda siis, kui sõda veel käib. Aga teie väide, et see nõrgestab kaitsevõimet, ei vasta lihtsalt tõele. Ma ei mäleta küll seda, et keegi oleks selle [ajutise lahingugrupi] eest otseselt aitäh öelnud. [Igal juhul,] Suurbritannia väed on siin edasi.

Mis puudutab neid harjutusväljakuid, siis jah, nii liitlaste vastuvõtu võimekus kasarmute näol, elamistingimuste näol kui ka harjutusväljakute näol on midagi, mida tuleb [parendada]. Ja tõesti, sellega Kaitseministeerium praegu ka tegeleb. Nursipalu harjutusvälja laiendamisest räägin.

20:47 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

20:47 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! Ma lugesin paar päeva tagasi uudist, et meie põhjanaaber Soome saab Ameerika Ühendriikidelt ligemale poole miljardi euro ulatuses sõjalist abi. Ma küll ei ole 100% kindel, kas need on ka Soome makstavad hanked või on see puhas abi. Aga olgu sellega, kuidas on, ameeriklased igatahes Soomet väga suurel määral ja väga kiiresti sõjaliselt aitavad.

Kui ma vaatan ka Ukraina sõja kontekstis, siis ma näen, et Ida-Euroopa riigid, kes annavad ära oma vana varustuse Ukrainale, saavad asemele uue varustuse NATO partnerriikidelt. Näiteks Sloveenia – kui ma ei eksi, siis oli see Sloveenia – andis ära oma Nõukogude tankid, aga asemele saab Leopardid sakslastelt. Meie ei saa midagi. Ei ole küll näha, et sadade miljonite eest oleks meile midagi praegu tulemas.

20:48 Esimees Jüri Ratas

Austatud küsija, teie aeg!

20:49 Mart Helme

Kas me ei oska küsida või milles on asi?

20:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me oskame küsida ja me saame ka. Me saame Euroopa rahurahastust esimesena vahendeid tagasi. Need teie väited ei vasta tõele. 

20:49 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

20:49 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Palun korrake üle, mis seal Madridis täpselt kokku sai lepitud. Mida see diviis tähendab? Kas see diviisi jagu väeüksusi paikneb Eestis või paikneb üks diviis igas Balti riigis, nii et kokku kolm diviisi, või kolme peale kokku üks diviis? Ja kus nad füüsiliselt on? Kas nad on ainult paberi peal ja nad lendavad kokku siis, kui mingi hoiatus tuleb, või nad hakkavad füüsiliselt siin Eestis paiknema? Ja mis roll selles kõiges on nendel Briti vägedel?

20:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mul ei ole kogu seda lahtikirjutust praegu kaasas, seetõttu ma mälu põhjal seda esitan. Me räägime diviisisuurustest üksustest iga Balti riigi kohta. See tähendab seda, et meile tuleb diviisi juhtimisstaap, millele on allutatud ka liitlaste väed. Sinna hulka käib juhtimisahel, kommunikatsioon, noh, side, samuti käivad sinna alla eelpaigutatud võimed. Ja siis on veel need väed, mis füüsiliselt ei asu siin Eestis, vaid asuvad näiteks Suurbritannias või mõne teise liitlase juures, aga on allokeeritud Eestile ehk nad harjutavad koos selle diviisiga ja nad alluvad sellelesamale käsuahelale. Sõjalises plaanis on see hästi-hästi oluline.

Mõte seda selliselt korraldada on selles, et inimesi liigutada on tegelikult suhteliselt lihtne. Kui vaadata kas või seda, kui me teeme sõjalisi harjutusi, õppuseid, siis näeme, et isegi Ameerikast jõuavad sõdurid siia tundidega. Aga eelpaigutatud võimed on need, mis võtavad aega. Selliselt [toimides] me saame lahendada mitu probleemi. Ühelt poolt [lahendame] selle probleemi, et liitlasvägede hoidmine teises riigis on liitlasriigile väga kallis. Aga teistpidi, kui nad saavad olla näiteks Suurbritannias, aga alluvad siinsele käsuahelale, on valmis, ja need konkreetsed sõdurid harjutavad koos meie sõdurite ja kõige sellega, mis siia on allokeeritud või määratud, siis see peaks kaitsehoiakut tugevdama, nii et kriisiolukorras tõesti kõik töötab ja toimib.

Aga see [lähenemine] on väga uuenduslik NATO mõistes ja seetõttu nõuab ka sõjalisel tasemel plaani väga selget kokkupanemist. See nõuab liitlaste lubadusi või panuseid. See nõuab loomulikult ka meie enda täiendavat panustamist, mida me olemegi teinud ja teeme ka edaspidi. Aga jah, see peaks sedasi uuenduslikult töötama.

20:52 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

20:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Minu küsimus on ajendatud Mart Helme küsimusest ja on põhimõtteliselt jätkuküsimus. Mart Helme küsis selle kohta, et riigid annavad ära oma aegunud sõjatehnikat ja saavad vastu kaasaegset lääne tehnikat. Ja Mart küsis, kas meie ei oska küsida, ja teie vastasite selle peale, et meie saame vastu vahendeid. Nüüd mina tahaksin jätkuküsimusena teada seda: loetlege palun need vahendid, mida me saame. Ja teine täpsustav küsimus on see, et millal need loetletud vahendid siia saabuvad.

20:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Euroopa rahurahastu on [fond], mis on ette nähtud selleks, et kui me anname Ukrainale midagi ära, siis sealt saame [raha asemele] taotleda. Me oleme olnud üks esimesi, kes on Ukrainat aidanud, ja seetõttu oleme ka üks esimesi, kes saab raha tagasi.

Muide, ma unustasin seda öelda vastuseks Mart Helme küsimusele, kas Soome saab abi või on need hanked: need on hanked, mida Soome teeb, ja Ameerikast siis saab. 

Rahurahastust me saame tagasi raha ja enda [ära antud] varustuse asemele me ostame selle raha eest, mille me saame rahurahastust, uue varustuse. Kuna me [alustasime] neid hankeid enne seda, kui sõda algas, siis on meil tänu sellele ka paremad raamlepingud kui paljudel neil, kes alustasid [hankeid] alles siis, kui juba sõda käis. 

20:54 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister! Jah, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

20:54 Kalle Grünthal

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Praegu oli selline moment, kus mina küsisin peaministri käest, et millal need vahendid [jõuavad kohale]. Me saime teada, et me suurt midagi sealt ei saa peale selle, et raha saame tagasi. Aga mina küsisin, millal saab. Sellele küsimusele, lugupeetud härra Jüri Ratas, Kaja Kallas ei vastanud. Mina tahaksin Riigikogu liikmena seda teada saada, sellepärast et see on oluline küsimus ka oma töö edasisel planeerimisel ja seisukoha võtmisel. Palun laske Kaja Kallasel vastata küsimusele, sest selline õigus on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel ikkagi minul olemas.

20:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teil on õigus seda küsida, aga sellesse, kuidas vastatakse ja kas vastatakse kõikidele küsimustele, mina otseselt sekkuda ei saa. Aga ma saan teie murest aru. Te küsite, et millal, ja peaminister seda kuulis. Ta saab ju alati teile kirjutada, kui ta seda soovib.

Nii! Avan läbirääkimised ... Ei ava läbirääkimisi midagi praegu. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

20:55 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma tänan teid selgituse eest. Te ütlesite, et mina küsisin, millal, ja et Kaja Kallas vastas niimoodi ja eks ma siis küsigu kunagi kuskil mujal. Aga selgitage palun, härra Jüri Ratas, seda asjaolu, milleks on siis meil arupärimise formaat, kui ma pean kuskilt mujalt tagaukse kaudu hakkama midagi küsima ja ma ei saa seda teada arupärimise toimumise ajal.

20:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mina ei öelnud teile, et te peate kuidagi küsima tagaukse kaudu või mitte tagaukse kaudu. Mina ütlesin, et peaministril on võimalus teid praegu kuulda ja kui ta soovib, saab ta teile vastata täiendavalt. See oli minu mõte.

Ja nüüd ma avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme, palun!

20:56 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Kui ma oleks peaminister, ma ei oleks vahepeal siit ära läinudki. Aga ma ei ole peaminister. Sõbrad, ma panen prillid ette, et ma teid näeks, nii vähe, kui teid siin on. Me tuleme tänastele arupärimistele vastamise alguse juurde. See puudutas LNG-terminali ja kogu seda gaasijuttu. Ma pean ütlema, et see Keskerakonna viimane arupärimine, mis puudutab Briti sõdurite siin viibimist, siit äraminekut ja kogu seda roteerumist, on äravahetamiseni sarnane sellega, mida kuulsime-nägime LNG teemal: udutamine, kõige segamini ajamine ja mingites tulevikuunelmates ja soovunelmates elamine.

Lugupeetud Reformierakond! Te olete kokku 19 aastat võimul olnud ja meil ei ole soomusvõimekust, meil ei ole rannatõrjet, rannakaitsevahendeid. Tõmbasite isegi medikopterite plaanile kriipsu peale. Isegi nii banaan on see asi, et kui vaatame meist väiksemaid riike, kopterite puudust seal keegi ei kurda. On sõjaväel kopterid, on politseil kopterid, on meditsiiniteenistusel kopterid. Aga meie, Eesti edulugu ei ole 30 aasta jooksul nii kaugele jõudnud, et meil võiks olla medikopterid, vaatamata sellele, et meil on hulgaliselt saari, mis vajaksid seda. Rääkimata sellest, et need peaksid olema talvelennuvõimekusega. Jällegi, ma tänan minu selja taga istuvat endist peaministrit. Meie valitsus võttis vastu selge otsuse: medikopterid peavad tulema.

Aga niipea, kui tuli Reformierakond, tõmmati sellele paks kriips peale. Sendisaagijate valitsus tuli ja tõmbas kõigele kriipsu peale, ka maanteede ehitamisele, mis julgeolekuliselt ja strateegiliselt on ülioluline. Ei, neljarealisi teid ei ole meil vaja, Saaremaa püsiühendust ei ole meil vaja, mitte midagi ei ole meil vaja! Meil ei ole õhutõrjet. Missugust võitlust me pidasime, kui me olime valitsuses, et see raha leida ja kogu selle projektiga hakata praktiliselt esimestest sammudest alates pihta! Ei ole tarvis, ei ole tarvis! Ja nüüd tehakse midagi täiesti mõistetamatut.

Me põhimõtteliselt oleme läinud hankesse, et saada endale rannakaitse, aga vale asja võtame. Meil ei ole tarvis tulistada siit pankrannikult kuskile Soome järvistusse. Meil ei ole vaja niisuguseid vahendeid. Meil on vaja mobiilseid lähimaa rannakaitse vahendeid ja palju, sest Ukraina sõjas me näeme, kuidas iga päev hävitatakse lahingutegevuses olemasolevaid vahendeid. Iga päev hävitatakse! Mis te mõtlete, et meil on mingi arvutimäng siin, et [see] annihileerub korraks ära, aga siis me võtame asemele kuskilt mingisugusest reservist või mingisugustest plusspunktidest? No ei ole niimoodi! Palju on vaja, mitte paari komplekti.

Õhutõrjega on sama lugu. Meil ei ole vaja kaugmaa õhutõrjet, me ei hakka Moskva kohalt rakette alla tulistama. Meil on vaja keskmaa õhutõrjet. Keskmaa õhutõrjet! Ma ei tea, kas on arusaadav, et on lähi-, kesk- ja kaug[maa õhutõrje]. Mulle tundub, et Eesti Vabariigi liberaalide mõttemaailm on jõudnud sinnamaale, et ega eesti keelt oskama väga ei peagi, välja arvatud see, et teeme eestikeelsed koolid segakeelseteks koolideks ja hävitame kvaliteetse eestikeelse hariduse lõplikult.

Paluks lisaaega.

21:01 Esimees Jüri Ratas

Kolm minutit, palun!

21:01 Mart Helme

Seda on meil vaja. Mäletame, kui siin oli üks reformierakondlane, kaitseminister, kes tahtis ära hävitada ajateenistust. Meie napi inimressursi juures ei ole sellele alternatiivi, aga näe, ei ole tarvis, kaotame ära. Sõjaväeluure omal ajal pandi [kinni], tehti pikk paus. Nüüd on seda hakatud tasapisi taastama, tõsi küll, rohkem mingisuguse monitooriva propagandaorganisatsioonina kui tegeliku sõjaväeluurena. Aga no olgu, vähemalt midagigi on. On midagi, mille baasil midagi üles ehitada.

Nii et te olete, kallid reformierakondlased, hävitustööd teinud 17 aastat äärmise põhjalikkuse ja usinusega. Ja noh, ega siis ei ole midagi ka imestada, et meie liitlased suhtuvad meisse niimoodi, et meist võib üle trampida tanksaabastega. Kui me tahame mingit pataljoni ekspeditsioonipataljonina korraks siia tuua ja lasta [neil] meie soodes‑metsades natuke aega mütata, et nad saaksid teistsuguse lahingu- ja väljaõppekogemuse kui enda kodumaal, siis seda me teeme. Aga kui me ei taha, et see siin pikemalt püsiks, siis me viime ta ära. Ja kui me tahame siit üldse kõik ära viia, siis me viime ära.

Ja mis on vahendid? Mis te hakkate rahapakkidega Putinil pead lõhki lööma või? Rahapakkidega ei lööda kellelgi pead lõhki. Relvadega lüüakse pea lõhki, me näeme seda praegu ka Ukrainas. Relvadega lüüakse pead lõhki. Aga meil ei ole relvi, te ju jagasite kõik ära, ja asemele saame ma ei tea millal. Te ei vastanud küsimusele. Millal?! Millal?! Me elame ikka veel mingisuguses, ma ei oska öelda, rahulikus olukorras, kus me võime arengukavadest rääkida. Vaat kümne aasta pärast, siis meil on jälle ma ei tea mida. Täpselt nii nagu selle LNG-ga. Kevadel lubasite meile sügiseks, tuli sügis, lehed langesid – ja ka valedelt langesid katted ära. Ei ole! Ei ole ja tegelikult ka ei tule. Täpselt samasugune on ka kogu see teie julgeolekujutt. Ei ole ja ei tule, sest mingil põhjusel te tegelikult midagi ei tee.

Te joonistate ainult mingeid miraaže silmapiirile. Aga miraažidega, teame, surrakse nälga ja janusse. Ainus võimalus on saata teid jalga puhkama, et te jumala eest vähemalt 15 aastat enam võimule ei saaks, sest siis hakkavad asjad Eestis juhtuma. Liikuma ja juhtuma. Aitäh!

21:04 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

21:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Hea peaminister! Ma pean nüüd ühe sihukese turgutava või ergutava kõne.

Siin kiidetakse palju eelmisi valitsusi, aga mina tahan olla võib-olla natukene tõre. No mind ei rahulda need teadmised, et kiiruga tuli koalitsioon kokku ja on asju, mida me arutame, ja ülejäänud [teemad], neid me ei aruta, need on tabuteemad. Ma ei ole selles päris kindel, sest palju eelnõusid tuleb meil ikkagi ministeeriumidest, igalt poolt, ja me menetleme neid. Me teeme kiireid otsuseid.

Mul tuleb [meelde] üks niisugune hea võrdlus: kui naine on lubanud kardinad välja valida, siis ta ka valib need välja ja seda ei ole vaja talle igal aastal jõulude ajal meelde tuletada. Mina tahaksin aga meelde tuletada seda, et sotsiaaldemokraadid ja Isamaa on esitanud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmiseks [ettepaneku, mille kohaselt] tuleks koduomanikud vabastada sellest ajast ja arust mõttest, et koduomanik peab tasuta puhtaks lükkama kohaliku omavalitsuse kõnniteed, mis piirnevad tema krundiga. Eelmisel talvel soovitati ühele tädikesele, et võta takso, kui tahad arsti juurde minna. See tekitas selle, et ühiskond läks kihevile, ja ennäe, kõik inimesed imestasid: tõesti, ongi niimoodi või? Me ei olegi enam see banaanivabariik, mis aastatel 1992 ja 1993, kui meil vahendeid ei olnud ja me olime tänulikud koduomanikele, vaid me leiame, et see ongi uus norm iseenesest. Ja siis käib veel kohalik omavalitsus trahvimas, et miks nad tasuta meil kõnniteid puhtaks ei lükka. 

Kaks sarnast eelnõu on praegu meil majanduskomisjonis. Keskerakond tol hetkel seda [ettepanekut] ei toetanud. Tallinna Linnavolikogus on olukord aga natuke teistsugune: Isamaa ja Reform toetavad seda, et koduomanikud tuleks vabastada sellest ajast ja arust koormisest, aga sotsiaaldemokraadid on nüüd Keskerakonnaga seal koalitsioonis ja nemad on selle ära unustanud.

Praegu on meil selline valitsus, kus meil on sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Reformierakond. Kõik nad on seda meelt, et koduomanik ei peaks enam aastal 2022 või aastal 2023 ilma rahata tänavaid puhtaks lükkama, aga see menetlus kuidagi ei lähe. Tuleb talv, ma ei tea, milline ta tuleb, ja see teema tuleb uuesti üles. Jah, mõne maja ees on libe, mõni inimene seal libastub, siis tuleb EMO-sse [minna], EMO-s on pikad järjekorrad, siis tuleb kindlustus ja kõik see. 

Tänapäeval on tehnika meeletult arenenud. Mina olen ikka veel vana kooli luuaoperaator. Lumelabidas peab olema ikka selline, mis peab vastu 30 kilo, ja luud [peab olema]. Tehnika on olemas, me võiksime need tänavad ju puhtaks teha. Kui ma olen küsinud, kas koalitsiooninõukogus ka midagi räägitakse, siis ei, see teema ei ole akuutne. On küll! See teema on akuutne. Inimesed, te näete, et mitte midagi ei ole muutunud.

Kevadel oli see suur teema, kõik arvasid, isegi ajakirjandus arvas, et see ei ole enam okei. Nüüd on just see aeg. Ma soovitan kõikidele erakondadele, et kirjutage see palun enda valimisprogrammidesse sisse. 2023. aastal võiks juba tegelikult suhtuda koduomanikku kuidagi väärikamalt. Nad on [andnud] oma panuse. No ei ole vaja neile märki rinda panna, seda enam, et juba kuskil üle 60% kohalikest omavalitsustest suudab [kõnniteede puhastamist] ise korraldada. Suudab! Ma arvan, et see on hea mõte.

Seega, head sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja loomulikult Isamaa saadikud, teeme ära! Aitäh!

21:08 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, Tarmo! Mulle tundus, et see oli muidugi vaba mikrofoni teema, mitte arupärimise sõnavõtt, aga las ta olla. Henn Põlluaas, palun! 

21:09 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud peaminister! Ka mina natuke imestasin seda eelmist, hea kolleegi Kruusimäe sõnavõttu. Mulle tundus, et ta oli lootusetult sassi ajanud, kas teema on "Eesti kaitsevõimest" või on vaba mikrofon.

Aga teine asi, mida ma imestan, on see, et siin saalis ei ole mitte ühtegi Keskerakonna saadikut, kes esitasid selle arupärimise. Kuna teema on riigikaitse ja meie julgeolek, siis võtan endale vaba voli rääkida mitte täpselt sellestsamast Inglise üksusest, sellest 700 mehest, vaid hoopistükkis natukene laiemalt.

On teada-tuntud fakt, et meie reformierakondlik valitsus on riigikaitsesse äärmiselt üleolevalt suhtunud läbi aastate, läbi kõikide nende aegade, kui nad on võimul olnud. Nad ei ole seda pidanud absoluutselt oluliseks. Kust tulevad need meie sõjaväeluure laialiajamised ja ajateenistuse ja Kaitseliidu kaotamise toetamised ning kõik [muud] täiesti hämmastavad asjad, eriti veel praeguse kriisi taustal? 

Need märgid sellest, et olukord läheb hulluks ja väga hulluks, olid juba varemgi õhus, aga sellele vaatamata tõrjuti meie arengukavadest ja igalt poolt [mujalt välja] kõik vajalikud võimete arendused. Ja põhjendus oli ju nii Reformierakonna kaitseministri kui ka meie peaministri poolt, keda lausa sõjaprintsessiks on kutsutud, et nemad toetuvad professionaalide arvamusele. Aga nagu aeg näitab ja kogemus näitab, need professionaalid on olnud allpool igasugust arvestust. Nad oleks pidanud kohe oma koha pealt ära ajama, vahetama tõeliste professionaalide vastu. Aga selleks ei olnud visiooni, selleks ei olnud mitte mingisugust tahtmist ega soovi. Muidugi, lükkame kõik asjad kuskile jumal teab kuhu tulevikku, lootes ma ei tea millist muinasjuttu.

Kunagi oli üks seriaal, mille nimi oli "Homsed uudised". Selle taustal, mis ma siin rääkisin, tuli mul mõte, et äkki püüaks seda kuidagi kehtestada või kehastada siinsamas Riigikogu saalis, sest meie sõjaprintsess, meie valitsejanna, nagu me oleme kuulnud, soojendab põues marssalikepikest ja ihaldab NATO peasekretäri kõrget ametikohta. Vähemalt sellised jutud käivad igal pool ajakirjanduses ja püütakse sellist fooni luua. Ja meie ajakirjandus, uudishimulik nagu ikka, pöördus ka minu poole, et mida siis mina ja EKRE fraktsioon arvame sellest, kui NATO peasekretäriks saaks Kaja Kallas. Ja nüüd ongi mul võimalus seda "Homset uudist" siin kehastada ja see ette lugeda. Ma küll ausalt öeldes ei tea, kas see avaldatakse täies mahus või võetakse ainult mingi tsitaat või midagi lausa muudetakse, nagu pahatihti on, rebitakse kontekstist välja. Aga see selleks, seda me näeme homme. Ent täna on mul võimalus veel enne, kui lehed trükki lähevad, see teile, head inimesed, ette lugeda.

Loomulikult oleks suurepärane uudis, kui NATO peasekretär tuleks Eestist või siis vähemalt Ida-Euroopast, sest sellist pretsedenti ei ole varem olnud. Praeguses geopoliitilises vastasseisus Venemaaga omaks ... 

Palun lisaaega!

21:13 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

21:13 Henn Põlluaas

... omaks meie regioonist pärit kandidaat ilmselt juba ajaloolist tausta arvestades paremat arusaamist ja adekvaatsemat olukorra hinnangut kui teiste regioonide esindajad. Kas aga just Kaja Kallas oleks kõikidest kandidaatidest parim ja õige valik, on küsitav.

Esiteks puuduvad tal teadmised militaarvaldkonnast ning ta ei ole suutnud Riigikogus esinedes jätta asjatundlikku muljet riigikaitseteemadel. Lisaks on ta tihti eksinud elementaarsetes küsimustes, aru saamata, mis vahe on näiteks keskmaa õhutõrjel ja tankitõrjel. Rääkides riigikaitsest ja keskmaa õhutõrjest, siis just tema valitsemisajal on pikki aastaid tõrjutud nii selle kui ka mitme teise üliolulise kaitselünga likvideerimist ja lükatud vastavate süsteemide hankimist määramatusse tulevikku.

Alles eelmisel aastal tuli Reformierakonna valitsus Kaja Kallase juhtimisel välja ettepanekuga vähendada planeeritud kaitsekulutuste tõusu, kuigi kõik märgid näitasid, et tegutseda tuleb kiiresti ja hoopiski vastupidises suunas. Vaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna asjatundlik, põhjendatud ja järjepidev surve, mida on kahjuks naeruvääristatud, ja Ukraina sõja reaalsus on sellesse teatud muutusi toonud. Tuleb aga meeles pidada, et kohesel reageerimisel oleks keskmaa õhutõrje, rannakaitsesüsteemid ja paljud muud vajalikud võimed meil praegu juba olemas ning meie kaitsevõime oluliselt parem.

See näitab Kaja Kallase visiooni ja analüüsivõime puudumist ning soovimatust arvestada asjatundlike soovitustega. Kõik need asjad on aga äärmiselt olulised NATO peasekretäri kohta täitva inimese jaoks. Peasekretär peab suutma eri pooli ja erinevate rõhuasetustega riike ühe laua taha tuua ning [oskama] kokkulepetele ja konsensusele jõuda.

Olukorras, kus Kaja Kallas on Eesti ühiskonnas algatanud ja välja kuulutanud terava vastuseisu ja leppimatuse circa kolmandiku meie rahva suhtes, kes seisavad EKRE selja taga, on väga ebatõenäoline, et ta oleks lähtudes enda ideoloogilistest eelistustest võimeline suhtuma erapooletult ja kallutamatult kõikidesse meie NATO-liitlastesse. NATO peasekretäri äärmiselt vastutusrikkal ametikohal ei piisa vaid kõlavate deklaratsioonide esitamisest. Tal peab olema nii teadmisi, visiooni, sihikindlust kui ka tõelist kaalu kõikide NATO-liitlaste pealinnades ja sõjaväejuhtide silmis.

Neil ja paljudel teistel põhjustel ei pea Konservatiivne Rahvaerakond Kaja Kallase kandidatuuri ja isikut NATO peasekretäri kohale sobivaks. Ma arvan, et neid põhjendusi võiks veel rohkemgi tuua, aga see on täiesti piisav. Kahjuks me oleme siin saalis näinud ainult täielikku ebakompetentsust militaar- ja riigikaitseküsimustes. Aga kui inimene ei suuda vastavat taset omandada enda riigi suhtes ja peaministri positsioonil, siis on täiesti lootusetu, et midagi sellist võiks ka märksa laiemal areenil ja NATO-s toimuda. Aitäh!

21:17 Aseesimees Martin Helme

Jah, nagu kodu‑ ja töökord näeb ette, saab ka veel arupärimise adressaat sõnavõtuga esineda, aga seda soovi ei ole. Lõpetan selle päevakorrapunkti menetlemise. Meie tänased päevakorrapunktid ongi ära menetletud.


6. 21:17 Vaba mikrofon

21:17 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd on võimalus peale haamrilööki [esineda] vabas mikrofonis. Tuli ära! Tarmo Kruusimäe, palun!

21:17 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Inimesed, noored vaimult ja hingelt! Noored inimesed küsivad mu käest, kas midagi on Eesti tubakapoliitikas muutumas. Me loeme siin sellist pseudoteadust, kus sihukesed nurgaarstid ja kõik sellised kirjutavad kõikvõimalikke imelikke lugusid. Olukord on jah selline, et meie, hea hulk Riigikogu liikmeid, kelle jaoks on suureks mureks passiivne suitsetamine ja see, et Eesti on jätkuvalt tubakasurmade poolest Euroopas kolmandal kohal, sooviksime, et inimestel oleks võimalus kuidagi meeldivamalt jätta suitsetamisega hüvasti ja mõelda enda ümbruskondsete, kaaslaste peale.

Ja nüüd ongi selle vastu [alanud] sihuke omamoodi uus sõda. Seda oli muidugi eriti vahva lugeda, kuidas meie värske [tervise- ja töö]minister teatas, et tema keelab kõik need ühekordsed e‑sigaretid ära. Pole paha, Sherlock, pole paha! Need ei olegi ju Eestis lubatud – need, mis on maitsetega ja mida noored [kasutavad]. [Lubatud] on ainult ju suitsumaitse ja mentoolimaitse. Aga need ei köida noori.

Sotsiaalministeerium on teinud väga head tööd. Nende jaoks oli eesmärk ainult üks: see, et alternatiivsed tubakatooted ei kahjustaks tavasigarettide positsiooni Eestis. Selleks oli vaja nende [e-sigarettide] kättesaadavust piirata. Kõigepealt riigisisene kaugmüügi keeld. Kõik, läinud! Eesti e‑poed panid ennast kinni. Teiseks, maitsed, kõik maitsed keelatud. Noh, ja mida see tähendab? See tähendabki seda, et neid ei ole võimalik Eestis kätte saada. Legaalsed poed veel mingil määral vegeteerivad, aga eks nad panevad ka uksed kinni. On tekitatud kunstlikult nõudlus. Mida ütleb turumajanduse nähtamatu käsi? Kui on nõudlus, aga pakkumist ei ole, siis küll see pakkumine ka tuleb.

Eesti e‑sigarettide müüjad ei müünud alaealistele, aga mustal turul ei ole selliseid aatemehi. Nüüd on saanud juba koolinoortest endast ettevõtluse edendajad, kuigi nad ei maksa ju mingeid makse. Aga nende vastutusele võtmine ei ole ka eriti [oluline]. Ma ei usu, et näiteks e‑sigareti omamise eest hakatakse inimesele tegema mingeid karme trahve. Aga mine tea, mine tea. Võib-olla me saame [karistused] seadustada[, kui käsitleme] seda tahtliku mõrvakatsena või narkootikumide omamisena. Paadunud narkomaanidele ka ei tehta mitte midagi, vaid tehakse lihtsalt metadoonilaks, hups püsti, ja siis jälle uuesti. Kui jälle kehv hakkab, siis saavad meie EMO-t kurnata.

Selline on see olukord. Me oleme ise tekitanud meeletu nõudluse. Nüüd on pakkumine jõudnud koolidesse ja võib mingi aeg jõuda isegi lasteaeda. Ja see on tegelikult päris probleem. Aga vaatame, millega me nüüd ravime. Ma ei tea, mida nad ravivad, millega nad [ravivad] ja [millised on] meetodid. Aga üks on selge: see institutsioon, näiteks Rahandusministeerium, kust tuli välja mõte, et keelame maitsed ära, võiks tegeleda ikka sellega, mis on arvnäitajad. Eelnevate ministrite käest ma ei saanud mingisuguseid vastuseid, milliseid fiskaalpoliitilisi võite me oleme sellega saavutanud, et e-sigarettide puhul maitsed keelasime. Annely Akkermann, viimane rahandusminister, vastas nüüd, et see on läbi kukkunud.

Sotsiaalministeerium võiks tegeleda mingi muu asjaga kui sellega. Nad väitsid meile, et Eestis müüdi eelmisel aastal 201 miljonit ühekordset e‑sigaretti. Kujutate ette või?! Kui nüüd jagada, me saame siin igasuguseid asju, aga sellised on numbrid. Nad tuginevad selle vanatüdrukute turvakodu – või mis ta on, see TAI, see ei ole teadusasutus ega midagi – andmetele. Nad keelduvad jätkuvalt tunnustamast uuringuid, mida näiteks Inglise kuninglikus akadeemias on tehtud üle 600, vaid nad leiavad kuskilt mingid muud asjad ja siis arvavad.

Asi ongi selles, et salaturu ümarlaual, kus me ka rääkisime, jäigi mulje, et ühel pool on inimesed, kes teavad, mis on sõltuvus, ja teisel pool on inimesed, kes üritavad aimata, mis asi on sõltuvus. Ja nii me räägimegi teineteisest mööda. Aga teie, kes te praegu veibite: on aeg selg sirgu ajada, sellepärast et varsti tullakse ka teie juuksevärvi reguleerima. Suitsuvaba Eesti eest! Aitäh!

21:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem vaba mikrofoni kõnesoove ei näe. Meie tänane istung on lõppenud.

21:22 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee