Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VIII istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 26.10.2022, 14:00

Toimetatud

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head interneti teel jälgijad! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 6. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun! Kõnesoove ei ole, järelikult keegi midagi üle anda ei soovi. Läheme kohaloleku kontrolli juurde. Kohaloleku kontroll.

14:00 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.


1. 14:01 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE) kolmas lugemine (Riigikogu koosseisu häälteenamus)

14:01 Esimees Jüri Ratas

Alustame tänase 26. oktoobri päevakorra menetlemist. Esimeseks päevakorra punktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu 622 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Kert Kingo! Palun!

14:01 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kehtiv seadus näeb ette, et abieluasjades ja vanemliku vastutuse küsimustes kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt kümneaastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Eelnõuga kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir (Juhataja helistab kella.) ning sätestatakse, et kohus peab last puudutavas asjas lapse isiklikult ära kuulama, kui laps on suuteline seisukohti omama.

Samavanuste laste küpsusaste on erinev, nende sõnaline väljendusoskus on erinev. Samuti on üheealiste laste ...

14:02 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees. Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm. Mulle tundub, et seda tuleb igast saali otsast. Palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad kuulata. Ma väga tänan. Aitäh! Suur tänu! Palun jätkake, hea ettekandja.

14:03 Kert Kingo

Aitäh! Samuti on üheealiste laste arusaamisvõime, olukorra hindamise võime või närvikava erinev. Mõni laps on rohkem mõjutatav kui teine, mõne jaoks on selline protseduur suurt stressi ja hirmu tekitav, teise jaoks mitte. Seega ei saa olla kindel, et selline muudatus teeb olukorra paremaks. Ei ole õige kiskuda last täiskasvanute ehk vanemate omavahelisse tülli. Eelnõu seletuskirjas on märgitud: "On oluline silmas pidada, et korduvast ärakuulamisest loobumine peaks olema erand ning rakendatav olukorras, kus laps on varem piisava põhjalikkusega samas vaidlusesemes ära kuulatud." Anda justkui tunnistusi ja teha seda korduvalt oma vanemate vastu ei saagi kuidagimoodi lapsele hästi mõjuda. See tähendab seda, et last hakatakse vedama lepitaja juurest kohtutesse ja ta satubki bürokraatia hammasrataste vahele. Laps kisutakse täiskasvanute probleemidesse. See ei ole õige, see kõik jätab lapsele terveks eluks jälje.

Lisaks, kui laps pannakse valiku ette, kumma vanema poolt rääkida või mida oma vanemate kohta rääkida, on see eriti tugev surve lapse seisukohast vaadatuna. Mida oskab öelda kaheaastane, nelja-aastane või kuueaastane laps? Kuidas tema oskab hinnata vanemate hakkamasaamist vanemana või nende abieluprobleeme? Räägime hullematest olukordadest – seesama määrus hõivabki neid punkte –, keerulisematest olukordadest: on peresid, kus üks lapsevanematest seksuaalselt kuritarvitab last. Ja seda tehakse suure armastusega. (Juhataja helistab kella.) Kümneaastane laps praegu kehtiva seaduse kohaselt saab aru sellest, mis on õige ja mis on vale, aga kahe- või kolmeaastane ei saa aru. Need on need punktid, mida see määrus selle eelnõuga võimaldab ka Eestis hakata tegema, ehk [jätta] laste vanuselise piiri määramata.

Meis tekitab küsimusi ka näitena toodud olukord, kus Eestisse saabub alaealine laps ilma seadusliku esindajata. Mida tähendab "lapse paigutamine teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse"? Mina saan aru, et räägitakse teistest riikidest pärit laste lapsendamise soodustamisest ehk põhimõtteliselt seaduslikust inimkaubandusest. Eestis kehtestab lapse paigutamise taotluse andmete loetelu valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selline loetelu sisaldab näiteks lapse üldandmeid, lapse arvamust, spetsialistide hinnangut lapse abivajaduse kohta, paigutamise põhjuseid ja muud seesugust. Sellega hakkab tegelema Sotsiaalkindlustusamet, kellest saab seaduslik lastega äritseja. See kõik on eelnõu seletuskirjas selliselt ära märgitud.

Sotsiaalkindlustusametile lisanduvad keskasutuse rolli täitmisel järjekordsed uued ülesanded. Kuigi Sotsiaalkindlustus ...

14:06 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Mulle tundub, et eeskätt mina, aga natukene ka teie, me mõlemad segame praegu istungit.

14:06 Kert Kingo

Tundub, jah.

14:06 Esimees Jüri Ratas

Mul on palve, et teie oleksite tasa, ja mina olen ka tasa. Mul on siiras palve teile, hea ettekandja. Mina rohkem ja teie natuke vähem – aga kõva istungi segamine meie kahe poolt käib praegu. Aitäh! Hea ettekandja, palun jätkake. Palun ettekandjale pool minutit tagasi anda.

14:06 Kert Kingo

Jah, ma püüan jätkata, kui Reformierakonna saadikud seda võimaldavad.

Sotsiaalkindlustusametile lisanduvad keskasutuse rolli täitmisel järjest uued ülesanded. Kuigi Sotsiaalkindlustusamet on seni toetanud kohalikke omavalitsusi ja lapsevanemaid ning olnud kontaktasutuseks välisriikide piiriüleste juhtumite puhul, siis selle eelnõuga sätestatu kohaselt võtab Sotsiaalkindlustusamet teatud keskasutuse ülesanded Justiitsministeeriumilt üle ning muu hulgas lisanduvad mõningad uued kohustused. Eelmise ministri ajal tehti kõige keskmeks Terviseamet. Nüüd siis, vaadates erinevaid eelnõusid, tehakse selleks Sotsiaalkindlustusamet.

Kas nüüd ongi nii, et iga minister teeb omale ühe keskse ameti, mille kaudu ta realiseerib oma isiklikke prioriteete, isiklikke huvisid ja poliitikat? Kogu seda ülevõetavat määrust ja seletuskirja vaadates tekib küsimus, kuhu jääb kaine mõistus ja laste huvid.

14:07 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, kas soovite lisaaega?

14:07 Kert Kingo

Jah, paluksin.

14:07 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisaaega!

14:07 Kert Kingo

Neid arvestatakse ainult sõnades. Kujunev praktika hakkab tõenäoliselt näitama hoopis midagi muud ja see ei ole juhuslik. Seetõttu ei saa EKRE seda eelnõu toetada, sest kogu selle eelnõu sisu on inetu. See on väga inetu. Aitäh!

14:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised ja alustame eelnõu 622 lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, tuletan meelde, et eelnõu 622 nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen lõpphääletusele eelnõu 622. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:10 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 64, vastu 18, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 622 seadusena vastu võetud. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


2. 14:11 Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE) kolmas lugemine

14:11 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 597 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole, seega lähme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Suur tänu, head ametikaaslased! Panen lõpphääletusele eelnõu 597. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:12 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 61, vastu 18, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 597 seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


3. 14:12 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) kolmas lugemine

14:12 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 611 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soove ei ole, seega neid ka ei ava. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Tänan selle võimaluse eest. Panen lõpphääletusele eelnõu 611. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:13 Esimees Jüri Ratas

Veenva tulemusega 78 poolt, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 611 seadusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


4. 14:13 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE) kolmas lugemine

14:13 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 615 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Neid siis ei ava. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Suur tänu selle võimaluse eest! Panen lõpphääletusele eelnõu 615. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:14 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 58, vastu 2, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 615 seadusena vastu võetud. Ka neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


5. 14:14 Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) kolmas lugemine

14:14 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 621 kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Suur tänu teile! Panen lõpphääletusele eelnõu 621. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:15 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 60, vastu 18, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 621 seadusena vastu võetud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


6. 14:15 Keskkonnaministri ettekanne "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest

14:15 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnaministri ettekanne "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" elluviimisest. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnaminister Madis Kallase. Palun teid! Head ametikaaslased, täpsustan lühidalt ka korda. Kõigepealt on minister Kallase ettekanne kuni 20 minutit, siis on küsimused. Riigikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Siis tulevad läbirääkimised, sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad. Siin mingit kinnihoidmist ei ole, sõna saavad võtta kõik fraktsioonid, kes soovivad. Peale seda on selline asi, et Riigikogu arutelu lõppemisel otsust vastu ei võta. Niisugune on meie menetluskäik. Austatud minister, palun, sõna on teil! Kuni 20 minutit.

14:16 Keskkonnaminister Madis Kallas

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile esimest vahearuannet [strateegiadokumendi] "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" [elluviimisest] ehk seda, kuidas on seni ellu viidud Eesti taastumatute maavarade uurimise ja kasutamise strateegiat. Riigikogu kinnitas selle strateegiadokumendi 2017. aastal ning see on aluseks maapõuepoliitika arengusuundade juhtimisel. Tegu on esimese pikaajalise vaatega valdkonnale (Juhataja helistab kella.) ning see hõlmab maavarasid, põhjavett ja maasoojust, aga ka maapõue kui maatuge ja ehituskeskkonda. Need ressursid on meie rahvuslik rikkus, mida peame kasutama targalt ja säästlikult. Maavarad on vajalikud meie majanduse arengule ja seetõttu kogu ühiskonnale tervikuna. Peame kindlustama, et käime oma rikkusega ümber heaperemehelikult. Selles strateegias on sõnastatud ka Eesti pikaajaline eesmärk maapõuevaldkonnas: tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud, keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.

Kui pikaajalist visiooni hakati välja töötama, kaardistas keskkonnaühenduste, riigiasutuste, geoloogide, kaevandajate ning ülikoolide esindajatest koosnev töörühm ära olulised kitsaskohad. Need on [järgmised]: [esiteks,] riik ei panustanud piisavalt maapõuealastesse uuringutesse ja seiresse; [teiseks,] riigi ülesanded olid ebaselgelt määratletud, polnud ka selge, kas maavarade uurimise ja kasutamise ülesandeid täidetakse kõige asjakohasemates struktuurides; kolmandaks, maapõueuuringute info polnud kättesaadav, oli selge vajadus andmete digitaliseerimise ja korrastamise järele; neljandaks, polnud uuritud piisavalt Eesti maapõueressursside konkurentsivõimet maailmaturul; ja viiendaks, lahendamata olid vastuolud maavarade kaevandamise lubamise ja ruumilise planeerimise vahel.

Need on päris keerulised väljakutsed, kuid viie aastaga on tehtud esimesed suured sammud maapõuepoliitika tugevdamiseks. Siinkohal tänan kõiki neid, kes on sellesse oma panuse andnud, nii riigisektoris kui erasektoris. Nüüdseks on maapõuevaldkonnaga seotud tegevused paremini korraldatud ja koordineeritud. Tegevused on ära jaotatud Keskkonnaministeeriumi ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel. Keskkonnaministeerium tegeleb maapõue kasutamise ja kaitse suunamisega. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumisse on loodud maavarade osakond ning selle haldusalasse ka Eesti Geoloogiateenistus, mis tegeleb maapõue uurimisega. Tänu geoloogiateenistuse loomisele on paranenud geoloogiaalane kompetents. Aktiivsemalt on tegeletud ka maapõuepotentsiaali ja maapõueressursside uurimisega. Paranenud on ka riigi ülesannete selguse probleem, mille varasemalt tõstatasin.

Riigi kui maavarade peamise omaniku roll on täpsustunud tänu mõne aasta tagusele muudatusele. Riik on hakanud enam panustama uuringutesse ja oleme saanud Eesti maapõueressurssidest märksa parema ülevaate, kui see oli veel 2017. aastal. Geoloogilise info kogumiseks ning maapõueressursside kasutuselevõtuks ja väärindamiseks on tehtud riigi arendus‑ ja teadustegevuse programmi [raames] rakendusuuringuid, mis on hõlmanud nii keskkonna‑ kui sotsiaal-majanduslikke aspekte. Maapõueuuringute tegemisel on olnud riigi fookus suuresti uue info hankimisel tulevikumaavarade ja kriitiliste toormete kohta. Uuritud on rauamaagi ilminguid ning täiendatud teadmisi muu hulgas fosforiidi alal.

Tänu riigi suuremale teadusrahastuse panusele on ülikoolid ja Eesti Geoloogiateenistus saanud teha rohkem uuringuid ja teadustööd ning seeläbi suurendada maapõuevaldkonna andmestikke uuemate andmetega. Olulisemate tegevuste kohta toon kaks näidet. Esiteks rajati Eesti Geoloogiateenistuse tellimusel kaks 700 meetri sügavust uuringuauku, et uurida Jõhvi magnetanomaaliat. Sealsed leiud on näidanud, et Eesti aluskorras on potentsiaali väärismetallide esinemiseks sarnaselt Kesk‑Rootsi ja Edela-Soomega. Teiseks on tehtud puurauke, et leida võrdlusmaterjali varem tehtud fosforiidiuuringutele. Nende uuringutega hinnatakse fosforiidi majanduslikku potentsiaali ja kasutuselevõtu põhjendatust.

Need on olnud arengud riigi rolli ja uuringute nappuse vallas, kuid võrreldes viie aasta taguse ajaga on muutunud muudki märkimisväärset, mis puudutab andmeid, seiret, digitaliseerimist ja tehnoloogiat. Maapõuevaldkonna spetsialistidele on tehtud kättesaadavaks geoloogiafondi aruannete alusandmed koos ruumikujudega. Eesti geoloogilist baaskaarti on täiendatud mitme kaardilehega, näiteks Hiiumaa, Pärnu ja Ikla kohta. Rajamisel on geoloogide välibaas Lääne-Virumaal Arbaveres, kus on avatud juba esimene puursüdamike hoidla. Sinna koondatakse kõik riigi omandis olevad puursüdamikud, ka need, mis on puuritud nõukogude ajal ning mis on praegu veel osaliselt Eesti eri paigus laiali. Puursüdamike kokku kogumine ja välibaasi rajamine on vajalik nii selleks, et meie oma spetsialistid ja teadlased saaksid uuringuid paremini läbi viia, kui ka rahvusvahelise koostöö arendamiseks. [Arbaverest] saab olulise tähtsusega maapõueuuringute keskus Eestis.

Lisaks on tehtud ettevalmistusi maavarade uurimise ja kaevandamise ruumiliseks planeerimiseks. Täpsemalt on näiteks 2020. aastal esitatud Rahandusministeeriumile taotlus, et uurida Harju maakonna maavarade ja uuringualade planeeringut ning hinnata keskkonnamõju. Töö käib ka selle nimel, et arendada välja uusi tehnoloogilisi lahendusi maapõueressursside efektiivsemaks ja säästvamaks kasutamiseks. Lisaks jätkame lahenduste otsimist taastumatutest loodusvaradest sõltuvuse vähendamiseks. Võrreldes varasemaga on maapõueressursside kasutamine muutunud säästlikumaks ja ringmajanduse põhimõtteid oluliselt rohkem arvestavaks. Näiteks põlevkivi aherainet taaskasutati 2016. aastal alla 40%, aga nüüd on sama näitaja perioodi keskmine kerkinud üle 60%.

Selles valdkonnas on palju populaarseid ja ka ebapopulaarseid teemasid, mille selgitamisega saame järgmistel aruandeperioodidel kindlasti jätkata. Näitena võiksin tuua selle, et tegeleme jätkuvalt õigusloome korrastamisega ning teeme maapõueseaduse muutmiseks eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Muu hulgas tuleb selle käigus arutada, kuidas tagada maapõueressursside konkurentsivõime uurimine ning korraldada aluspõhja maavarade kaevandamist. Edaspidi jätkub töö ka sellega, et kaevandamise ja ruumiplaneerimise vastuolusid lahendada. Samuti jätkatakse sotsiaal-majanduslike mõjude uurimist, et selgitada võimalusi sotsiaalse litsentsi saamiseks maavarade kaevandamisel ja leevendada sellega seotud mõjusid.

Kokkuvõttes on esimese viie aastaga tehtud mitmeid olulisi samme, et maapõuevaldkonna arendamine saaks hoo sisse. Peame ühiselt pingutama selle nimel, et meie maapõue uurimisele ja geoloogiavaldkonna arendamisele jaguks vahendeid ka tulevikus. Mul on hea meel tõdeda, et selle valdkonna inimesed panustavad tõsiselt, et maapõuepoliitika pikk strateegia ka päriselt ellu viidaks. Tänan veel kord kõiki osapooli, kaasa arvatud ministeeriumi endiseid ministreid, kes on siia oma panuse andnud, lisaks teadlasi ja kõik ühendusi, kes on sellesse protsessi olnud kaasatud ja andnud väga väärtuslikku infot selle olulise teemaga tegelemisel. Aitäh!

14:24 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Urve Tiidus, palun!

14:24 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Küsima ärgitas tegevuseesmärk 5.3, see on: "Maapõue kasutuse asukoha valiku suunamiseks otsitakse parimate kogemuste põhjal Eestile otstarbekaid, mõistlikke ja säästlikke lahendusi." Selles peatükis on lugu ka sellest, milline on meie põhjaveevaru ja selle seisund. Teades, kui palju muret on maailmas joogivee, puhta vee ja ka põhjavee kättesaadavusega, tuleb siit ikkagi välja, et meil on 74% põhjaveekogumitest heas seisus ja see justkui annab tulevikuks lootust. Kas te võiksite anda hinnangu, kas see käib kogu Eesti kohta, et me ei peagi üldse puhta vee pärast muretsema? Või kuidas see olukord on?

14:25 Keskkonnaminister Madis Kallas

Kindlasti on põhjavee seis parem kui võib-olla mõnes teises valdkonnas, mis puudutab keskkonda. Aga see, et meil on praegu 74% nii-öelda heas seisus, on kindlasti sõnum sellest, et seda protsenti ei tohi kuidagi lasta madalamaks. Me teame neid väljakutseid, mis seisavad meil ees järgmistel aastatel, kui meile enam ei tule Euroopa Liidult niivõrd suuri toetusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toetuseks. Ühtepidi on seis hea, aga teistpidi seesama dokument ja tegelikult ka meie tulevikusuunad peavad üheselt andma sõnumi, et selleks, et seis samasugusena [püsiks] ja paremakski läheks, me peame väga palju tööd tegema ja erinevaid uuringuid läbi viima.

14:26 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

14:26 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga hea meel, et meie maavarasid lõpuks uurima hakatakse. Selle käigus ehk õnnestub ka avalikkuses ümber lükata see laulusalm, mis ütleb, et ei hõbedat-kulda leidu me maal – me oleme nii vaesed. Tegelikult me ju ei ole. Meil leidub palju selliseid maavarasid, mis on isegi kallimad, kui on hõbe ja kuld. Aga ma lihtsalt küsin selles kontekstis. Vaadake, rahva hulgas liigub legend, et Euroopa Liit on meie rahvusliku rikkuse ehk maavarad, eriti fosforiidi Euroopa Liidu tasandil juba ühiseks ressursiks kuulutanud. Kinnitage või lükake see ümber. Tegelikult me peame ikkagi garanteerima, et kui me hakkame neid maavarasid uurima ja kasutusele võtma, siis see rahvuslik rikkus – meie kõigi ühine rahvuslik rikkus – läheks lõppkokkuvõttes ikkagi meie enda rahva heaolu ja tuleviku tagamiseks, mitte ei läheks kogu see ressurss riigist välja.

14:27 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

14:27 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Tunnistan, et minul selle kohta info puudub, et oleks midagi sellist otsustatud või et üldse kavatsetaks midagi sellist otsustada. Aga sellega ma olen küll nõus, et me peame teadma, mis on meie maapõues, ja me peame seda uurima. Tõesti, kui seal on lihtsasti ammutatavaid maavarasid, mida saaks Eesti inimeste heaolu nimel ära kasutada, siis selleks ongi vaja selliseid uuringuid ja protsesse läbi viia. Sellega ma küll nõustun.

14:28 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

14:28 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Ma küsin samuti tegevuseesmärgi 5.3 kohta, [eelkõige] selle teise poole kohta, mille järgi maapõue kasutamist korraldatakse ja planeeritakse ruumiliselt kooskõlas. No vaat selle väitega võiks olla [nõus], aga ma paraku pean ütlema, et meil Eestis kindlasti nii ei ole. Ka siit [edasi] lugedes seda teemat üldse ei puudutata, mida ma küsida tahan. Nimelt, ma viitan sellele, et kaevandamine mis tahes maavarade puhul ei pea üldse olema seotud üldplaneeringuga. Kui üldplaneering näeb midagi muud ette, siis võib tulla ja alustada kaevandamisprotsessi kuni kaevandusloa saamiseni ja piltlikult öeldes keerata üldplaneering omavalitsusel pea peale. Mis on teie arvamus selles küsimuses? Kas me peaksime kiiremas korras planeerimisseadust ja muid vastavaid õigusakte muutma, et lõpuks ometi pea pealt jalgade peale saada?

14:29 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

14:29 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kindlasti on planeerimisseaduses asju, mis vajaksid muutmist. Olles ka ise nendega Saaremaa valla näitel kokku puutunud, arvan ma, et seal on kohti, mida tuleks üle vaadata, et selliseid teie nimetatud protsesse ei saaks niivõrd lihtsasti juhtuda. Ma arvan, et see oleks mõistlik üle vaadata.

14:29 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

14:29 Maris Lauri

Aitäh! Ida-Virumaal on aastakümnete jooksul kogunenud väga erinevat laadi kaevandusjäätmeid, ka kaevandussaastet. Jäätmete all ma mõtlen ka selliseid tegelikult kasutatavaid ressursse, mida tol ajal ei osatud kasutada. Siit raportist on näha, et nende kasutamine on kasvanud ja see on päris kena, tuli vist 60%. Minu küsimus on selline: mida tehakse nende [jäätmetega], mis on aastakümnete jooksul kuhjunud, kogunenud? Kas selle kohta on mingeid teadusuuringuid või millisel viisil püütakse selle probleemiga tegeleda?

14:30 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Hea meel on tõdeda, et kõik need ressursid, mis meil on maa all või maa peal, ka [need, mis on] varasemalt ladustatud – nende kaardistamise ja uurimisega tegelevad väga mitmed osapooled. Neid on nii ülikoolides kui ka erasektoris. Nad ei näegi selles mitte jäädet või asja, mida ei saa kusagil kasutada, vaid vastupidi, nad näevad selles võimalikke ressursse ükskõik mis valdkonna arendamiseks. Ida-Virus on mitmed protsessid sellel alal pooleli. Need osapooled on oma ideid tutvustanud ka ministeeriumis, aga neist ükski ei ole veel sellises etapis, et sellega saaks võib-olla nüüd lähiaastail mingisugust suurt revolutsiooni ellu viia. Aga tööd käivad ja uuringud on käinud juba aastaid, käivad ka hetkel – seda ma võin kinnitada.

14:31 Esimees Jüri Ratas

Siim Kiisler, palun!

14:31 Siim Kiisler

Aitäh, Riigikogu esimees! Austatud keskkonnaminister! Viitasite oma ettekandes, et uuringud näitavad, et sarnaselt näiteks Rootsiga on meil alust arvata, et meil on arvestatavad väärismetallide varud. Fosforiidivarude suur potentsiaal on meile teada. Millised teie arvates peaksid olema järgmised sammud, et me saaksime reaalselt seda rikkust kasutusele võtta, või kas me üldse peaksime teie arvates seda kasutama? Ja mis need reaalsed sammud saavad olla, et me ühel hetkel selle kasutamiseni jõuaks, mitte ainult ei räägiks sellest?

14:31 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Selleks ongi see maapõuepoliitika ellu kutsutud ja see ongi etapiviisiline. Kindlasti [on oluline] see, millele ma viitasin, et mida on erinevate uuringutega juba avastatud – neid uuringuid tuleb kindlasti jätkata. Jätkata tuleb kindlasti ka täiendavaid puurimisi nendes piirkondades, kus teadlased selleks vajadust näevad. Oluline on liikuda selle protsessiga edasi, et selle kaudu kaardistada, kas mingit maavara on mõistlik kasutusele võtta, sõltuvalt sellest, kui lihtne on tema kättesaamine, millist mõju ta avaldab keskkonnale ja milline on tema hilisem väärindamise võimalus Eesti riigi hüvanguks. Needsamad uuringud seisavadki ees ja see ongi üks protsessi osa, mida me täna siin arutame.

14:32 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits!

14:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Ilus ülevaade sellest, kuidas on aastate jooksul midagi tehtud. Aga ma küsin sellist asja, et paljudele lähevad korda kruusa- ja liivakarjäärid ja nii edasi. Rail Baltic on ka selline lohe, mis kuidagi nihkub nagu silmapiiri poole, aga inimestele, kelle külasse või maja taha see kerkib, see üldsegi mitte ei meeldi. Kuidas nende kruusa- ja liivakarjääride avamise seis praegu on, eriti veel Rail Balticu trassi regioonis?

14:33 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Nii nagu kõigi kruusa- ja liivakarjääridega, mitte ainult Rail Balticu regioonis, käivad need protsessid nii, nagu kogu aeg on käinud. Tuleb teha uuringud ja vastavalt uuringutele leitakse, kas seal piirkonnas on võimalik kaevandamist läbi viia või mitte. Need protsessid on käimas nii-öelda vana mudeli põhjal ja see oli ka see, millele Riigikogu liige varasemalt viitas. Me peamegi vaatama üle oma planeerimisseaduse, kuidas me selliseid asju tulevikus saaksime vältida, et meil ei tuleks näiteks elamute lähedale või suure avaliku huviga maa-aladele kaevandusi, mis mitte kuidagi ei peaks seal asuma.

14:34 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

14:34 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea Madis! Minu küsimus läheb sinnasamma, mida Peeter just küsis. Istun ka ühe valla volikogu liikmete hulgas ja anname peaaegu igal volikogu istungil välja uuringuloa ühe või teise kruusakarjääri [tegemiseks]. Nagu ma olen asjast aru saanud, kohtulahendeid silmas pidades, ei ole isegi kohalikul omavalitsusel mingit otsustamisõigust. Uuringuluba tuleb välja anda. Paljuski jääb nendele arendajatele mulje, et kui uuringuluba on välja antud, tekib ka õiguslik ootus kaevandada, kuigi meie volikogu liikmetena teame, et ühte või teise kohta tulenevalt kogukonna vastuseisust karjääri mitte kunagi ei tule. Kas te arvate, et selline praktika on mõistlik või peaks seda muutma? Nagu ma enne kuulsin, äkki peaks muutma. Mis te sellest arvate?

14:35 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, kui te ei tea, lihtsalt väike info, et küsija viitas Rõuge Vallavolikogule, mille liige ta on. Kagu-Eestis. Jah, palun!

14:35 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Ühtepidi, ma saan aru, et kui uuringuluba väljastatakse, siis tõesti ta võiks anda mingi õigustatud ootuse teisele poolele, aga tegelikult sedasi ei ole. [Põhjus,] miks ka ministeerium neid oma maadel väljastab ilma eranditeta, kui seal ei ole just looduskaitseala või rahvuspark, on tegelikult see, et uuringud, mis läbi viiakse, annavad meile olulist infot, mille põhjal me saame veel täpsemat kaardimaterjali teatud piirkonna kohta. Aga siin ma jälle jõuan tagasi kahe eelmise küsimuse juurde, et võib-olla tõesti peaks see olema kuidagi paremini vastavuses üldplaneeringuga või et [kuidas toimida] väga palju poleemikat tekitava suure avaliku huviga maa-alade puhul. Aga kes on see, kes ütleb enne uuringuloa väljastamist, et see ei ole see koht, kus [kaevandamisele] kohalikud või kohalik omavalitsus vastu on, või et see on see koht, kus kohalik omavalitsus tahab, et kaevandatakse? Need protsessid on tegelikult juba aastaid käinud ühtemoodi. Riigi vaates me vähemalt saame sealt väga väärtuslikku infot, mida maapõuepoliitika raames erinevate hinnangute andmiseks ja taustainfona kasutada.

14:36 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

14:36 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Ma küsin tegevuseesmärgi 5.4 kohta. Siin on kirjas: "Alternatiivsete maakasutusviiside vahel valiku tegemine on paindlik, kaalutletud, teadmistele tuginev ja eri huve arvestav." Rõhuasetus on just sõnadel "eri huve arvestav". Me teame, et kui kuskil kaevandus tehakse, siis paratamatult on see nii suure mõjuga, et ta kindlasti kellegi huve riivab. Kas ei oleks mõistlik ka siin rakendada, nii nagu tuuleenergia tootmisel, talumistasu maksmist? Me teame, et omavalitsused mingisuguse väikese summa saavad, aga mõju on palju suurem. Mis on teie arvamus selle praktika loomisel, et me tõesti eri huve arvestaksime, teeksime sellise otsuse, mis maksimaalselt ei kahjustaks inimesi?

14:37 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Kui küsitakse minu arvamust, siis minu arvamus on kogu aeg olnud see, et kõigil suure keskkonnamõjuga objektidel võiks olla mingisugune nii-öelda kasumehhanism kohalikele kogukondadele, olgu siis tegemist kaevanduse või mingi muu [objektiga]. Te mainisite siin tuuleparke ja tuulikuid. Mina isiklikult näen, et see oleks üks variant, kuidas edasi liikuda, kui me tahame mingeid hüvesid mingi väikese kogukonna heaolu arvel kogu Eesti või kogu regioonina tarvitada. See tuleks nendele hüvitada. Need on pikad läbirääkimised. Õnneks tuuleparkide puhul on see protsess läbi tehtud, nii et meil on siit lihtne edasi minna. Suures pildis ma toetan sellist põhimõtet.

14:38 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja.

14:38 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Keskkonnakomisjoni istungil tuli selle teema raames juttu sellest, et taastuvenergia eesmärkide täitmisel kaalutakse maardlaalade nii-öelda ristkasutust. [See tähendab, et] maardla ei ole lihtsalt ainult see koht, kus maapõuest midagi välja võetakse, vaid seal on ka võimalik toota päikest, tuult, nii-öelda roheenergiat. Äkki te täpsustate, [komisjonis] enam detailsemaks ei mindud, viide oli elektrituru seadusele, MKM on seda koostamas. Mida see ikkagi päris elus tähendab? Kui on maardlaala, mis on osalt võetud kasutusse, kaevandustegevus käib, teine osa on võib-olla alles metsaga kaetud, siis kas võetakse varem mets maha, on sinna võimalik panna püsti päikesepark või tuulepark või kuidas seda on mõeldud? Kuidas seda ristkasutust nähakse?

14:39 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Võib‑olla kõige olulisem põhimõte selle muudatuse juures ongi see, et kui meil on nii‑öelda kasutusele võtmata ressursiga kaevandus, kus on kogu liiv või kruus või mis iganes maavara alles, siis me ei broneeri seda [ala] ainult [kaevandamise] otstarbeks, kui seal on kaevandamisega planeeritud tegelda võib-olla [alles] 20 või 30 aasta pärast. See ongi oluline. Kui meil on nii-öelda kaevandus, kus ei ole kaevamistegevust veel alustatud, siis sinna peale on lubatud tulevikus, kui see [seadusemuudatus] võetakse vastu, rajada kas päikseparke või tuulikuid ja teha seda kuni 30 aastaks. See on peamine põhimõtteline muudatus, et me ei broneeri mingit piirkonda ootama kaevanduse avamist, vaid seda saab kasutada juba enne taastuvenergia tootmiseks. Ja [tuleb arvestada, et] ühtegi osapoolt ei tohi see häirida, sest mõlemad tegevused on mingil määral häiringuga, olgu see siis näiteks tuulikute tuulemüra või kaevanduse kaevandamis[müra].

14:40 Esimees Jüri Ratas

Siim Kiisler, palun!

14:40 Siim Kiisler

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea keskkonnaminister! Üks esimesi maapõuepoliitika põhialuste eesmärke on sõnastatud niiviisi, et riik saab maapõueressursside kasutamisest õiglast tulu. Kas teie hinnangul saab riik praegu õiglast tulu või on see tulu liiga väike? Või on teie arvates ettevõtjad näiteks ressursitasude või muude maksudega üle koormatud, nii et [riik] saab ebaõiglaselt palju tulu? Mis on teie hinnang?

14:41 Keskkonnaminister Madis Kallas

Ma ei ole veel kujundanud välja oma hinnangut riigi vaates, aga mul on väga selge hinnang kohaliku omavalitsuse vaates. Sellest [vaatepunktist] võin ma küll öelda, et ressursitasu või saastetasu või need tasud, mis piirkond saab tänu sellele, et seal kaevandatakse mingeid ressursse, on minu hinnangul liiga väikesed ja peaksid olema suuremad. Aga riigi osas tunnistan, et ei ole sellisel kujul selle peale veel mõelnud, kas ka riigi vaates võiks see summa suurem olla. Aga kohaliku omavalitsuse vaates on kindlasti [see summa liiga väike].

14:41 Esimees Jüri Ratas

Kas keegi saab oma muusika või telefoni või räpi kinni panna? Peeter Ernits, palun! Ärge minge ära, teie küsimus on ...

14:41 Peeter Ernits

Jaa-jaa. Hea juhataja! Ministrihärra! Tulen selle kruusa ja liiva juurde tagasi. Meil Elva vallas on samad probleemid, aga meil ei ole Rail Balticut seal lähedal. Ma tulen tagasi selle teema juurde. Jah, tõesti see menetlemine niimoodi käib, ja kõik need ootused ja lootused. Aga kuna me oleme nüüd deklareerinud, et hakkame rohepööret kiirendama, ja planeeringutega tuleb siin mingi restart teha, et meri saaks kiiresti tuulikuid täis ja saaks Rail Balticu kiiresti valmis, siis kas nende kruusakarjääride ja nende nii-öelda karjääride avamise puhul on valitsusel ka turbomenetlus plaanis, et liigse demokraatiaga mitte risustada teed helgesse tulevikku?

14:42 Keskkonnaminister Madis Kallas

No kui ta on ühel või teisel moel seotud meie elektrikindlusega või rohelise energia lahendustega, siis võib mingites punktides tulla ka seal kaalumisele erinevate menetlusprotsesside kiirendamine. See ei pruugi alati olla seotud energiaprojektide kiirendamisega, vaid võib olla seotud ka sellega, et mingid protsessid ongi ajale jalgu jäänud ja mingid protsessid tulekski üle vaadata. Siin ma keskkonnaministrina kindlasti ütlen, et see ei tohi tulla kaasamise ega keskkonna arvel, aga nende mõlema vaates on võimalik protsesse kiirendada. Seda ootavad tegelikult mõlemad osapooled, et oleks õigusselgus ja selgus oma piirkonna tuleviku kohta kiiremini teada ja et need arutelud ei kestaks aastaid ja aastaid. See ootus on küll kõigil osapooltel olemas.

14:43 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun! 

14:43 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma ikkagi tulen selle rahvusvahelistamise juurde selles küsimuses tagasi. Ma loen siit, et Euroopa Geoloogide Föderatsiooniga teeb Eesti Geoloogia Selts koostööd ning jagab andmeid ja infot meie maavarade kohta. Ma ikkagi küsin, et kuidas seda vältida, et me teeme praegu riiklikul tasemel ja maksumaksja rahaga need uuringud ära, aga pärast mingi poliitiline jõud [sekkub]. Me teame, et meil on üks erakond, kes on väga mõjutatav sellisest rahvusvahelisest ärilobist ja eriti Euroopa Komisjoni soovidest. Kuidas garanteerida, et kaevandamine ei lõppeks sellega, et see kõik läheb mõne rahvusvahelise korporatsiooni kätte ja ka üldrahvalik tulu läheb ühe väga väikese kildkonna kätte? Kuidas vältida selliseid poliitilisi tõmbetuuli hilisemal maapõueressursi kasutuselevõtul?

14:44 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Nii nagu praegustegi ressursside kasutamisel, kuuluvad kõik need ressursid Eesti riigile, kui nad on meile ühel või teisel moel teada. Väga keeruline on uskuda, et see põhimõte võiks muutuda. Samamoodi on kõigil teistel riikidel oma maavarad ja ressursid, mida ühel või teisel moel vajavad ka teised riigid, aga see kõik käib läbi vastavate arvelduste ja selliste asjade. Seda, et keegi saab meie rikkuse endale lihtsustatud moel või meile selle eest ebaõiglast tasu makstes, on raske uskuda. Aga kindlasti see on üks koht, mida tuleb vaadata, jälgida. Seetõttu ma ütlengi, et sellised dokumendid võib-olla ei tundu väga olulised – see, mida me siin maapõuepoliitikast juba pool tundi räägime –, aga tegelikult on need ülimalt olulised, sest [maapõues] on meie riigi ühed suurimad ressursid meie inimeste heaolu parandamiseks. Seetõttu nõustun, et neid asju tuleb väga tasakaalukalt vaadata ja neid kergekäeliselt erasektorile või rahvusvahelistele korporatsioonidele võõrandada ei saa. Aga kõik vastavad seadused, kuidas need protsessid käivad, on juba olemas.

14:46 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

14:46 Maris Lauri

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tulen ikka Ida-Virumaa juurde tagasi. Meil tegeletakse karjääridega, tegeletakse ka jäätmemägede, tuhamägede, kruusamägedega, nende nii-öelda keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Aga sellega, mis jääb silma eest varjatuks ehk maapõue alla, näiteks vanad kaevandused, mulle tundub, asjad päris hästi ikkagi ei edene. Meil on Järve linnaosas terve suur ala kaevanduse kohal, mis on kokku varisemas ja kus ehitustegevus on seetõttu keeruline. Meil on Kukruse mägi, mis kuumab, kuna tõenäoliselt seal all on põleng. Kas ka nende teemadega tegeletakse? Eks neid kaevandusi on seal piirkonnas rohkemgi, mis tulevikus võivad probleemiks osutuda.

14:47 Keskkonnaminister Madis Kallas

Viibisin ka ise reedel Ida-Virumaal ja täpselt needsamad teemad toodi seal välja. Me kohtusime kõigi kohalike omavalitsuste juhtidega ja nad tõid [need teemad] samamoodi lauale. Üks asi on see, mis on tulevikuressursid või juba maapinnal olevad kasutatud ressursid, mida saaks ümber töödeldes uuesti kasutada. Aga teisena toodi välja väga suur mure just korterelamute all olevate kaevanduskäikude pärast, mis on hakanud teatud osas vajuma ja mis on tekitanud väga suuri väljakutseid seal peal asuvatele korteriühistutele, korteriomanikele. Need teemad on meile teada, need on teada mitte ainult Keskkonnaministeeriumile, vaid ka teistele seotud ministeeriumidele. See on keeruline väljakutse, kuna seal ei asu mitte üks-kaks maja, vaid seal asub väga palju maju. Sarnaseid kohti võib tulevikus esile tulla mujalgi Ida-Virumaal, kus on väga intensiivne kaevandamine toimunud, küll juba aastakümneid tagasi, aga maapind võib neid negatiivseid mõjusid alles nüüd meile näitama hakata.

14:48 Esimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

14:48 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud minister! Siin meie Riigikogu saalis on inimesi, kes mäletavad oma lapsepõlvest või noorusajast sellist sõnapaari nagu "soode kuivendamine". See oli niisugune aktsioon, mida varasem ühiskonnakord siin teostas. Praegu on käsil soode taastamine. Kas te võite mõne sõnaga öelda, kui palju neid on võimalik taastada, sest nad on tõepoolest keskkonna tähtis osa? Või mis seis on? Siin on toodud küll üks fakt, et järgmisel aastal päris palju soid taastatakse, aga äkki lisaksite veel infot.

14:48 Keskkonnaminister Madis Kallas

Kahjuks ma praegu peast kohe täpset infot ei oska anda, kui palju neid hektarites [on kavas taastada] või millised on konkreetsed plaanid. Aga soode taastamine on üks prioriteete küll, arvestades seda, mida ja kuidas me soovime meie maakasutuses muuta, kuidas me soovime CO2-heidet vähendada. Sood mängivad selles väga suurt rolli. Aga selle küsimuse puhul on võib-olla tõesti parem, kui saadan vastuse Riigikogu liikmele hiljem kirjalikult.

14:49 Esimees Jüri Ratas

Dmitri Dmitrijev, palun!

14:49 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud keskkonnaminister! Rääkides maapõuepoliitikast, peame kindlasti rääkima ka keskkonnatasude jaotusest riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, mis on osaliselt ka motivatsioonifaktoriks nendesamade kohalike omavalitsuste jaoks, kes peavad langetama otsuseid ühe või teise, maapõue arendamise või mittearendamise suunas. Minu küsimus haakub teie arvamuse või mõtteviisiga, mida te väljendasite ka meedias, et te hea meelega suurendaksite kaks korda seda summat, mis läheb kohalikele omavalitsustele. Seda ma isiklikult ka toetan. Aga ma vaatasin riigieelarvet ja [nägin, et] põlevkivisektori varal kasvab riigi tulu kuskil 140+ miljonit, aga kohalikel omavalitsustel tegelikult ikka natuke üle miljoni. Kas teil on koalitsioonis kokkulepe, et kui keskkonnatasude seadust muudetakse, muudetakse ka riigieelarvet?

14:50 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija!

14:50 Dmitri Dmitrijev

Või on see juba järgmise valitsuse teema?

14:50 Keskkonnaminister Madis Kallas

Aitäh! Ma olen tõesti sellel teemal sõna võtnud ja olen ka täna siin kinnitanud, et see on üks oluline koht, kus ma näen, et me saaksime kohalikke omavalitsusi rohkem toetada. Lisaks me näeme seda, et kui kohapeal tarvitatakse ära ressurss kogu Eesti jaoks, siis see kohalik piirkond peab sellest rohkem kasu saama. Ja teistpidi on ta oluline seepärast, et kui me tahame kusagil avada uusi kaevandusalasid, siis kohalik kogukond peab selgelt ja üheselt nägema, et sellest sünnib neile ka pikaajalist kasu – mitte ainult see ühekordne väiksem summa, vaid ikkagi pikaaegne ja oluliselt suurem summa.

Aga koalitsioonis me seda sellisel kujul arutanud ei ole. Kahjuks on enne [valimisi], nüüd nelja kuu jooksul väga keeruline selliseid muudatusi teha. Aga oluline on see – ma saan aru, et ka teie seda toetate –, et see debatt ei kukuks maha. Niipalju kui minul keskkonnaministrina on praegu võimalik teha, ma kindlasti selle teemaga lähen edasi ja vaatan, kas õnnestub juba enne märtsi mingisuguseid samme astuda. See mõjutab kõige rohkem tõesti just Ida-Virut ja põlevkivi.

14:51 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister! Ma tänan teid teie ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi pole. Aitäh teile! Suur tänu! Palun nüüd, head ametikaaslased, teie abi läbirääkimiste avamisel. Aitäh! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Erki Savisaare. Palun! Väike lisaaeg ka? See on võimalik. Palun, kolm minutit lisaaega!

14:52 Erki Savisaar

Head rahvasaadikud ning ülekande jälgijad ekraanide taga! Maapõuepoliitika on märksa laiem valdkond kui lihtsalt kaevandamine, hõlmates ka ehituskeskkonda, põhjavett ning soojust. Maapõuepoliitika põhialused sätestavad, et Eesti pikaajaline eesmärk maapõuevaldkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Selleks, et eesmärgini jõuda, peame esmalt teadma, mis peitub meie maapõues.

Kahjuks ei ole ressursipuudusel suudetud viia lõpuni Eesti geoloogilist kaardistamist. Hea peremees peab teadma, mis peitub nii tagahoovis kui ka maa ja mere all. Ma loodan väga, et järgmine valitsus leiab selle olulise tegevuse jaoks vajalikud vahendid. Riigikogusse toodud järgmise aasta eelarve näitab, et tänased valitsejad on läinud hoopis eelarve kärpimise teed ning loodusressursside ebamõistlik kasutamine saab pigem hoogu juurde. Äärmiselt kahetsusväärne ning lühinägelik. Ma loodan väga, et rahvas on tark ja ei anna mandaati selle lagastamise jätkamiseks.

Lisaks sellele tuleb uuringuid suunata ka sügavamatesse maapõuekihtidesse. Sügavamad uuringud võimaldaksid paremini hinnata ka teise olulise maaressursi, soojuse kasutamise võimalusi. Praegu kasutatakse Eestis maasoojust vaid väikeses mahus, peamiselt eramajade puhul, kuid potentsiaal on märksa suurem. Kõrgete energiahindade kontekstis oleks väga oluline leida laiemaid võimalusi maasoojuse kasutamiseks ka ärihoonetes ning tootmisettevõtetes, sealhulgas elektri tootmises.

Kolmandaks, maavarade näol on tegemist meie ühise ressursiga. Maaressursside kasutamine peab olema õiglaselt hinnastatud. Maaressursside kasutamine tekitab tahes-tahtmata häiringuid. Neid häiringuid tuleb leevendada, kuid me ei tohi mingil juhul liikuda suunas, kus ükskõik millise ressursi kasutamine muutub võimatuks. Õiglased hüvitismeetmed peavad liikuma kohaliku omavalitsuse kaudu. Sellest tulenevalt on Keskerakonna ettepanek vaadata üle tänane ressursitasude süsteem ning selle asemel, et koguda neid makse ühisesse riigikassasse, kust nad puistatakse lihtsalt laiali, tuleks need ressursitasud suunata kohaliku elu edendamisse ja ressursikasutuse negatiivsete mõjude leevendamisse. Enamgi veel, kohalikel omavalitsustel peab olema õigus määrata etteantud raamides neile ressurssidele õiglane hind.

Lisaks sellele peame kiiresti jõudma olukorda, kus esmalt saaks maksimaalselt ära kasutatud sekundaarne tooraine, näiteks põlevkivituhk, ehitus-lammutusjäätmed ja nii edasi, ning alles siis peaksime suunama pilgu uue, värske tooraine poole. Kogutud ressursitasud peavad kindlasti minema tagasi keskkonda ning soodustama alternatiivide kasutamist, leevendades nõnda negatiivseid mõjusid keskkonnale ja aidates kaasa keskkonnasäästliku majanduse arengule.

Eesti maapõu on väga rikkalik, sisaldades nii väetiste kui ka metalli toorainet, aga ka haruldasi muldmetalle ja uraani. Me peame selgelt sõnastama eesmärgid ja põhimõtted ehk vastama küsimusele, milleks me oma taastumatuid maavarasid kasutame ning kuidas sellest saadud tulu ühiselt jagame.

Me räägime täna väga palju kaitsekuludest, kuid sõltumata sellest, kas me panustame 2%, 3% või 30% kaitsekuludesse, on see tühine võrreldes idanaabri panusega. Samas, kui Eestis oleks suur muldmetallide kaevandus ja [meil oleks nende] rikastamise võime, mängiks see olulist osa läänemaailma tarnetes. Meie liitlaste huvi meie vastu kasvaks hüppeliselt ja võimaldaks raha kasutada lahingurelvastuse asemel rohkem laiapindse riigikaitse ehitamiseks ehk panustada toidu‑ ja energiajulgeolekusse ning võimestada rohkem igapäevaselt vajalikke pääste‑ ja politseiteenuseid.

Samuti tuleb lõpetada olukord, kus eramaa omanikud saavad võtta maavaradele kaevandamiseks loa, kuid ei pea kunagi selle protsessiga alustama. Ehk maaomanikel on võimalus tekitada kunstlikult kriitiliste maavarade defitsiiti ning ebaausat konkurentsi. Peame looma reeglistiku kaevanduslubade tühistamiseks.

Lõpetuseks kordan kõige olulisemat. Sügaval maapõues asuvad maavarad kuuluvad Eesti rahvale, isegi siis, kui nad paiknevad eramaa all. Sellest tulenevalt tuleb ressursitasusid rakendada ka kaevandustele, mis rajatakse eramaadele, ning tulusid kasutada Eesti elu edendamiseks väljaspool tõmbekeskuseid. Aitäh!

14:58 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Toomas Jürgensteini. Palun! Kas ka väike lisaaeg?

14:58 Toomas Jürgenstein

Kulub ikka ära.

14:58 Esimees Jüri Ratas

Kas kulub minut, kaks või kolm? Kõik on teie valikus olemas.

14:58 Toomas Jürgenstein

Poolteist.

14:58 Esimees Jüri Ratas

Poolteist. Palun, kuus ja pool minutit!

14:58 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid, sõbrad! Kõik me teame vanasõna: "Seitse korda mõõda, üks kord lõika." Loodusega suhestudes see päris nii ei kehti. Juba põllumehed on seda numbrit natuke venitanud: "Petad põldu üks kord, petab põld sind üheksa korda vastu." Jõudes maavarade juurde, tuleb algset vanasõna, millel juured on Piiblis, vähemalt kümnekordistada: "70 korda mõõda, üks kord kaeva."

Just nimelt mõõtmine laiemas mõttes on maapõuepoliitikas oluline ja mul on hea meel, et nii mõnigi eeldus meie maapinna uurimiseks on tänaseks loodud. Tsiteerin aruannet: "EGT alustas 2018. a nüüdisaegse Arbavere uurimiskeskuse rajamisega, mille eesmärk on koondada Arbaverre kogu riigi omandis olevad puursüdamikud ja luua tänapäevased tingimused riigi omandis oleva puursüdamikukogu säilitamiseks, uurimiseks, kasutamiseks õppetöös ning avalikkusele tutvustamiseks. 2019. a avati Arbavere uurimiskeskuses esimene uus puursüdamike hoidla, 2021. a lõpu seisuga on valmis neli kaasaegset hoidlat."

Ja nüüd näide elust, mis vastab aruandele. Eile külastas meie president Alar Karis Lääne-Virumaal Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskust, just sedasama, millest äsja juttu oli. Ta ütles minu arvates väga mõistlikult, et meil peab olema julgust uurida, mis ei tähenda, et hakkame kohe kaevandama. Tsiteerin presidendi eilseid sõnu: "Maavarade leiuga samal ajal tuleb ka hinnata, kuidas mõjutab nende võimalik kaevandamine põhjavee olukorda ja kui suures mahus on üldse võimalik kaevandada selliseid ehitusmaterjale nagu liiv, savi ja liivakivi. Karuteene on kopp kohe maasse lüüa. Me ei tohi seda endale lubada, et keerame kogu pinnase ühe maavara kättesaamiseks üles. Geoloogiline uurimine peab arvestama mitmekesisuse põhimõtet." Olles lugenud ülevaadet [strateegiadokumendi] "Maapõuepoliitika kuni 2050. aastani" elluviimisest, pean oma rõõmuks mainima, et sealsed mõtted on presidendi arvamusega heas kooskõlas, isegi harmoonias.

Nüüd toon täna arutatavast ülevaatest mõned rõõmustavad nopped, mis on tegelikult küll juba osalt kõlanud. Kõigepealt keskkonnamõju ja tõhusus. Tõepoolest, see, millest juttu oli, teeb südamele rõõmu. "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030" eesmärk on kasutada tekkinud aherainet vähemalt 40% ulatuses ja aastatel 2016–2020 oli aheraine keskmine kasutusmäär umbes 60%. Nii et 20% rohkem, kui oli esialgu kavas. On selgelt näha, et säästlikkuse ja ringmajanduse põhimõtted on selles vallas jõudsalt edasi liikunud.

Kuna haridus on mul südameasi, siis [toon esile] kolmanda arengusuuna: õppe-, teadus- ja arendustegevus. Olgu öeldud, et maapõueuuringute eri aspektidega seotud õppekavad on neljas Eesti ülikoolis ja selles tänases ülevaates toodud loetelu uuringute teemadest, rahvusvahelistest projektidest, koostööst erinevate ülikoolide vahel – kõik see on muljetavaldav. Peatun siiski hetkeks ühel hädavajalikul eeldusel, mida mõistlikuks maapõuepoliitikaks on vaja. See on geoloogiaalane haridus. Kahtlemata on meil praegu oma korüfeed, näiteks professorid Alvar Soesoo või Siim Veski. Kuid mitmel puhul olen kuulnud ka väiteid, et geoloogide järelkasv võiks olla tugevam. Paradoksaalsel kombel võib olla üheks probleemiks asjaolu, et geoloogi haridus on nii mitmekülgne ja efektiivne, et lubab lõpetajatel edu saavutada hoopis muudel aladel. Ma mäletan hästi siinsamas puldis nii ministri kui Riigikogu liikmena aastaid toimetanud Marko Pomerantsi, geoloog, ja pikaaegset Tartu Ülikooli arendusprorektorit Erik Puurat, samuti geoloog. Igatahes on geoloogide järelkasv kindlasti oluline teema, millel tuleb silm peal hoida.

Lõpetuseks. Teadmised maapõuest, mille kohal me kõnnime, saadavad meid igal sammul. Need võivad puudutada tulevikku, nagu meie edasised teed energeetikas, või olla väga tänapäevased – kõik, mis puudutab põlevkivi – või meenutada minevikku. Heade näidetena tulevad silme ette armastatud puhkekohtadeks kujunenud Rummu ja Männiku karjäär, aga siin on tegelikult negatiivseid näiteid peaaegu sama palju. Ja ikkagi tulen lõpuks tagasi alguse juurde: "70 korda mõõda ja üks kord kaeva." See võib olla rahulikult maapõuepoliitika elluviimist iseloomustav tõdemus, mida sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad. Aitäh!

15:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Andres Metsoja. Palun! Kas ka väike lisaaeg?

15:04 Andres Metsoja

Ei, ma tänan.

15:04 Andres Metsoja

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" on oluline poliitiline dokument, mis paneb paika poliitika alused teatud valdkondades ja [mille põhjal] peaks seda suunda sellel perioodil kas prioriteetsemaks tõstma või juba kujunenud olukorda ümber mängima.

Kahtlemata on selles valdkonnas üliolulisel kohal teadmistepõhisus ja täpselt samamoodi digitaliseerimine. See valdkond ei erine kuidagi muust elust, vaid ülioluline on just nimelt nelja teadusasutuse ja tegelikult ka rahvusvahelise koostöö tulemusena saada teada, saada targemaks ja loomulikult arendada oma tehnoloogiaid. Ehk tegelikult on sellel teadussuunal ka selged mõjud meie maapõue kasutamise kontekstis, olgu selleks juba välja toodud tehnoloogiline suund seoses meie rikkuse ehk fosforiidi võimaliku kasutamisega või sellega, kuidas kasutada termaalenergiat ehk maasoojust ühelt poolt hoonete kütmiseks, teisalt jahutamiseks. Me teame, et see võimaldab ka energiat säästa, kuni sinnamaani välja, et leida rakendust nendele kitsaskohtadele, mis varasemalt on tekkinud, olgu kas või seesama põlevkivi aheraine killustik, mida tükk aega käsitleti kui jäädet. Nüüdseks – juba aastaks 2020 – oleme saavutanud olukorra, kus aherainekillustikku võetakse ehitusmaterjalina kasutusele rohkem, kui seda aastas maapõuest välja tuuakse.

Tuletan meelde, et tegelikult on selle aherainekillustiku kasutuselevõtmise üks suur käivitaja, ka uuringute mõttes, olnud seesama Rail Baltic ehk raudteeprojekt. [Selle kavandamisel] arutati väga tõsiselt, kust võtta raudteetammi alusmaterjal: kas võtta see maa seest uuesti välja või kasutada seda, mis on juba maa peale toodud? Ja oh üllatust, nüüdne majanduskeskkond on peale uuringuid kujunenud lausa selliseks, et sellele aherainekillustikule on tekkinud selline hind ehk väärtus, et omanik on väljendanud kahtlust, et äkki ei olegi mõtet seda kuskile kaugemale vedada, kuna sellel on [hea] hind juba kohapeal, sõltumata sellest, kas seda võiks kasutada kusagil mujal. Ka seal[samas] kohapeal saab leida sellele rakendust, sest hind on määrav.

Meil kõigil on oma lapsepõlv. Mina olen kasvanud sellises kohas, kus keskseks mängukohaks oli kohalik kruusakarjäär ja sellest mitte väga kaugel oli ka raba, kust turvast kaevandati. No kruusakarjäärist sai paraku prügimägi, mis tänaseks on Euroopa Liidu rahadega küll rekultiveeritud, prügila on suletud ja mets on uuesti peale kasvanud. Aga seda osa peab alati mäletama. Kui me võtame maapõuest midagi kasutusele, siis sellel on järelmid ja sellel on hind ning ühel hetkel tuleb kogukonna jaoks see häiring asendada – asendada millegi positiivsega.

Me oleme oma fraktsioonis väga palju arutanud selle üle, kuidas just nimelt ruumiliselt maapõuekasutust inimestele arusaadavaks teha ja kuidas seda kompenseerida. Me teame, et tuulikute kontekstis oleme asunud seda häiringut leevendama. See probleem, et kaugel meres on tuulik, on justkui saanud lahenduse. Aga kui inimese kõrvale rajatakse karjäär, läbi küla hakkavad vurama autod ja riik ütleb, et mustkatte alla me seda teed siiski ei vii, sest see on liiga kallis, ja te elate sellises kohas, kus tee liikluskoormus on liiga väike, siis ma julgen öelda, et kui me neid probleeme ei lahenda, siis me võime maapõueküsimustele teaduslikult läheneda väga pikka aega ja väga tõsiselt, aga kogukond ei tunne, et nemad on üks osa riigist. Kui nende piirkonnast on vaja Eesti üldsuse arenguks ressursse, siis nad peavad sellest ka võitma.

Jõudu kõigile tegijatele ja tegusat maapõue arendamist! Aitäh!

15:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Mart Helme. Ja küsin, kui te tempokal sammul siiapoole tulete, kas väike lisaaega ka.

15:10 Mart Helme

Vaat ei tea!

15:10 Esimees Jüri Ratas

Selge, aeg annab arutust. Palun!

15:10 Mart Helme

Aeg annab vastuse. Aitäh lisaaja pakkumise eest, lugupeetud Riigikogu esimees! Kolleegid! Minister! Teema on ülimalt tõsine – ülimalt tõsine – ja üldsegi mitte ainult päevakohane, vaid ka tulevikukohane, sest selge on see, et maavarade kasutamine, kui see kord algab, kestab pikka aega. Ükskõik missugustest maavaradest me räägime, olgu see liiv või olgu need mingid haruldased muldmetallid – neid ei kaevandata üks päev, üks nädal ega üks aasta. See on pikk ettevalmistamise protsess, see on pikk väärindamise protsess, maa seest väljatoomise ja väärindamise protsess. Nii et teema on seesugune, mis läheb kindlasti edasi ka järgmistele valitsustele ja järgmistele Riigikogu koosseisudele.

Ma tahaksin rõhutada, et kuigi laulusalm ütleb, et ei hõbedat, kulda leidu me maal, siis hõbeda ja kulla puhul võib see olla isegi mingil määral tõsi – ehkki väidetakse, et Soome lahe all on ka Eesti vetes täiesti arvestatavad kullavarud olemas, ainult et nende kättesaamine tehnoloogiatega, mis meil on, on sedavõrd kulukas, et kulla kaevandamine ei tasu ära –, aga kui me vaatame natuke laiema pilguga, siis ei ole sugugi nii, et Eesti ei ole maavarade poolest rikas riik. Meil on maavarasid palju. Kui me kõnnime Põhja-Eesti paese pinna peal ja ütleme, et näed, siin pole õieti muldagi ja põllumajandusega tegelemisel on siin teatud piirangud, siis sellesama pae sees ja pae all on väga suured rikkused. Kui suured rikkused, kus täpselt, mis täpselt, see loomulikult on asi, mis tuleb selgeks teha, järele uurida. Varud, tasuvus, keskkonnakahjud, tööjõuvajadus, väärindamisvõimalused kohapeal või teistes riikides – need on väga tõsised teemad, mida nipsu lastes ei saa lahendada. Sellest seisukohast on minu arvates väga õige, kui me võtame seisukoha, et sellega on vaja tegelema hakata.

Miks ma siia pulti tulin? Asi ei ole isegi mitte selles, kas ja kui palju meil mingeid maavarasid on, vaid selles, et ma tahan rõhutada ühte fundamentaalse tähtsusega fakti: need maavarad on meie, Eesti rahva omand. Need on meie ühisomand. Juba on kuulda olnud Brüsseli poolt seisukohti, et [liikmes]riikides olevad loodusvarad on Euroopa ühisomand. Seda ei ole suudetud loomulikult veel, kuidas öelda, institutsionaliseerida ega ka juridiseerida, seadusandluse tasemel paika panna. Meie siin Tallinnas võime ju midagi otsustada, aga eelnevalt on asi ära otsustatud Brüsselis ja veel enne seda on asi ära otsustatud suurkorporatsioonide peakorterites. Seepärast ma tahan rõhutada: need maavarad, ükskõik, mis nad on – on nad killustik, kruus, muldmetallid, põlevkivi –, on meie rahvuslik rikkus.

Sellest seisukohast lähtudes panen ma südamele kõikidele meie saadikutele, kõikidele meie ministritele, kõikidele tulevastele Riigikogu koosseisudele, kes hakkavad selle teemaga tegelema: neid maavarasid ei saa kergekäeliselt ära anda kellegi teise käsutusse, kes hakkavad sisuliselt koloniaalpoliitikat ajama, röövivad Eesti rahva paljaks ja jätavad meile siia saaste ja peenraha. Me ei saa ja ei tohi käituda nagu indiaanlased, kes viski, püssiloksude ja kuhja tekkide eest andsid ära oma hiiglaslikud maavaldused koos...

Vaat nüüd ma palun lisaaega.

15:14 Esimees Jüri Ratas

Vaat nüüd on minu vastuküsimus teile, kontraküsimus: kas minut, kaks või kolm?

15:14 Mart Helme

Palun kolm siis juba.

15:14 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun, kolm minutit lisaaega!

15:14 Mart Helme

Mu ema ikka ütles, et kui surra, siis muusikaga. Ma loodan, et ma siin puldis ei sure ...

15:15 Esimees Jüri Ratas

Tervist teile, tervist teile, hea ametikaaslane!

15:15 Mart Helme

... aga võtame siis juba kolm minutit, kui pakutakse.

Tuleme teema juurde tagasi. Me ei saa käituda nagu indiaanlased, kellel polnud õrna aimugi, et nende maid tahetakse ära võtta sellepärast, et kuskil mustades mägedes on avastatud kulla ja hõbeda leiukohad ja selleks on tarvis sinna ehitada raudteeliinid, maanteed, rajada linnad. See, mis tegelikult pidi kuuluma neile, tagama neile rikkuse, tsivilisatsiooni, nende lastele hariduse ja nii edasi, sisuliselt võeti neilt ära. Me ei saa olla siin indiaanlased ja me ei saa lubada ka seda, et meil on valitsused ja Riigikogu, kes annavad oma heakskiidu niisugustele poliitilistele lahendustele. See on see põhjus, miks ma tahtsin sõna võtta.

Eesti [riik] ja Eesti rahvas võivad saada tänu meie rikkalikele maavaradele, kui me neid teaduslikult uurime ning mõistlikult kohapeal maksimaalselt väärindame, rikkaks. Ma ei nõustu sellega, kes siin ennist ütles, et me võime küll teha nii palju kulutusi, 3% või 5% kaitsekuludele, aga Venemaal on nad ikka suuremad. Aga Venemaa territoorium on ka niisugune, et vaadake, neil on vaja Kaug-Idas ja Kesk-Aasias ja Põhja-Jäämerel ja Mustal merel ja Valgel merel ja nii edasi oma riiki, sõjaväge ja kõike muud ülal pidada. Loomulikult kulutavad nad selle palju kordi suurema raha ära oma hiigelriigi vajaduste [katmiseks].

Meil on väike maalapikene, meie teenime sellelt väikeselt maalapilt. Ma toon teile näite Kaukaasiast. Hiljuti olid seal sõjalised konfliktid, kokkupõrked Armeenia ja Aserbaidžaani vahel. Aserite kaitse-eelarve on juba aastaid olnud suurem kui Armeenia riigieelarve kokku. Miks? Sest aseritel on maavarasid, naftat ja gaasi, aga vaestel armeenlastel ei ole mitte midagi peale mägede, Sevani järve ja selle ümbruse oru. Selles ongi vahe. Meil on maavarad, millega me võime ära rahuldada kõik oma sotsiaalsed, kaitse- ja muud vajadused, kui me need targalt kasutusele võtame ja [teeme seda] nii, et säilib Eesti rahva ja Eesti riigi kontroll nende üle ja sealt tulev tulu tuleb Eesti rahvale. Aitäh!

15:17 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Aitäh! Nüüd oleme peaaegu kõik fraktsioonid ära kuulanud. Neli fraktsiooni oleme ära kuulanud ja üks fraktsiooni ei soovi sõna võtta, järelikult kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nii nagu meie armastatud kodu- ja töökorra seadus ütleb, § 155, arutelu lõppemisel sellistel juhtudel Riigikogu otsust vastu ei võta. Nii et oleme ka kuuenda päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud. Aitäh ministrile ja tema ametikaaslastele selle olulise ettekande eest, mis käsitles maapõuepoliitika põhialuseid!


7. 15:18 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (666 SE) teine lugemine

15:18 Esimees Jüri Ratas

Nii. Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu 666 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ei kellegi muu kui maaelukomisjoni esimehe Sven Sesteri. Palun!

15:18 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma annan ülevaate eelnõust, mis kannab numbrit 666. Tegemist on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõuga, täpsemalt öeldes selle teise lugemisega. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus selle aasta 12. septembril ja täiskogus toimus esimene lugemine mõned nädalad hiljem, 27. septembril. Esimene lugemine lõpetati.

Kaasamisprotsessis me pöördusime kõigi osapoolte poole, kelle poole oli pöördunud enne eelnõu ettevalmistamist valitsus, ka parlament pöördus. Kaasamisprotsessis ei laekunud ühtegi ettepanekut ega arvamust, ka Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut nendeks kuupäevadeks, mis olid ette antud. Küll aga eelnõu algataja ehk valitsus Siseministeeriumi näol tegi ettepanekuid tükki viis, mis täna on teie laudadel maaelukomisjoni nime all adresseeritud. Ma käin need läbi.

Maaelukomisjon käsitles seda konkreetset eelnõu oma 17. oktoobri korralisel istungil. Me olime kohale kutsunud ka Maaeluministeeriumi eksperdid. [Stenogrammi] huvides mainin ära, et Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron, sama osakonna nõunik Ove Põder ja õigusosakonna nõunik Jaana Lepik olid need kolm inimest, kes olid nende muudatusettepanekute juures, mis maaelukomisjoni nime all täna teie laudadel on. Käin need viis muudatusettepanekut kiirelt üle, et oleks arusaadav.

Esimene muudatusettepanek on tingitud Euroopa Liidu tasandil toimuvast määruse menetlemisest, mis puudutab puu- ja köögivilja gruppide turustusstandardeid. Nimelt, algselt sooviti eelnõus 666 täpselt kirjeldada, milliseid puu- ja köögivilja gruppe turustusstandardid puudutavad, ja viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määruse lisale. Hetkel on aga toimumas Euroopa Komisjoni määruse menetlus, millega neid gruppe täpsustatakse. Seega täpsustatakse, millistele gruppidele turustusstandardid kohalduvad, Euroopa Komisjoni määrusega, mitte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Seetõttu on vaja jätta meie eelnõust välja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele. See esimene muudatusettepanek seda [käsitlebki].

Teise muudatusettepaneku sisu on see, et riikliku järelevalve teostajate hulka soovitakse lisada Maaeluministeerium, mis on üks toetuse andjatest, näiteks erinevate hankemenetluste korral. Kolmas muudatusettepanek on viitevea parandamine, ekslikult oli siin esialgses tekstis viidatud valele punktile. Neljanda muudatusettepaneku puhul on tegemist riigitoetuse tagasinõudmise sätetega. Nimelt, varasemalt sätestas § 123 lõige 1, et fondist saadud toetuse puhul teeb tagasinõudmise otsuse PRIA, samas see paragrahv reguleerib ka üleminekutoetusi ja riigi vahenditest osaliselt tasutud kuludokumentide hüvitamisi. Ettepanekuga viiakse eraldi lõikesse punkt, et kõigi toetuste puhul teeb otsuse PRIA. See välistaks küsimuse, kas PRIA langetab otsuseid ainult fondist saadud toetuste kohta ning kes nõuab tagasi teisi [toetusi]. Viienda muudatusettepaneku eesmärk on määrata ka ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi puhul toetuste tagasinõudjaks PRIA. Need olid need viis muudatusettepanekut ja kõik muudatusettepanekud said komisjonis konsensusega heaks kiidetud.

Läksime ka lõppotsuste juurde. Need otsused olid sellised: võtta eelnõu 666 täiskogu päevakorda 26. oktoobril ehk täna, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kolmas ettepanek oli, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu 666 täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 9. novembril. Kõik need otsused olid tehtud konsensusega. Aitäh teile!

15:23 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! 

15:23 Sven Sester

Aitäh teile!

15:23 Esimees Jüri Ratas

Nüüd on seis selline, et küsin, kas soovitakse avada läbirääkimisi. Ei soovita. Läheme eelnõu 666 – vaat kui huvitav number! – muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle eelnõu kohta on laekunud kokku viis muudatusettepanekut, kõik on juhtivkomisjonilt seisukohaga arvestada täielikult: nr 1, nr 2, nr 3, nr 4 ja nr 5. Suur tänu teile koostöö eest! Head ametikaaslased, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 666 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja ka seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


8. 15:23 Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (701 SE) esimene lugemine

15:23 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 701 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks tervise- ja tööminister Peep Petersoni. Palun!

15:24 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Austatud Riigikogu! Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Esitlen teile seaduseelnõu, millega muudetakse meditsiiniseadme seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi. Selleks, et aru saada ainesest, millega on tegu, siis [olgu öeldud, et] meditsiiniseade võib olla skalpell, võib olla mask, võib olla südamestimulaator, võib olla mõni muu vajalik vahend, võib olla keemiline ühend, võib olla infosüsteem. Ehk kõik need seadmed ja asjad, mida ravimiseks on vaja, loetakse meditsiiniseadmeteks. Euroopa Liidus reguleerisid meditsiiniseadmete valdkonda varem direktiivid, kuid nende asendamiseks on loodud nüüd uus õigusraamistik kahe otsekohalduva Euroopa Liidu määrusega. Nende määruste eesmärk on anda meditsiiniseadmete jaoks kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum Euroopa Liidu ülene õigusraamistik, et tagada parem seadmete ohutus ja tervishoiu kõrge tase ning toetada innovatsiooni.

Eelnõu on vajalik, et tagada Eesti õiguse vastavus Euroopa Liidu õigusele, mis reguleerib edaspidi meditsiiniseadmete valdkonna küsimusi, ning riigisisene regulatsioon on teatud nõuete puhul tarbetuks muutunud. Riigisisese õigusega tuleb siiski täpsustada ettevõtjate, sealhulgas sponsorite, vastavushindamisasutuste ja tervishoiuteenuse osutajate, meditsiiniseadmete kasutajate, eetikakomiteede ning Ravimiameti ja Terviseameti õigusi ja ülesandeid määruste rakendamisel.

Meditsiiniseadmete määrust kohaldatakse alates möödunud aasta 26. maist ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete määrust kohaldatakse alates käesoleva aasta 26. maist. Selleks, et direktiividelt määrustele üleminek oleks sujuv, tagada siseturu toimimine ja vältida võimalikke häireid meditsiiniseadmete kättesaadavuses, on määruste rakendamiseks ette nähtud üleminekusätted. Et vähendada nii koduseks kasutamiseks mõeldud kui tervishoiusüsteemis vajalike seadmete nappuse tekkimise võimalust, võimaldavad need üleminekusätted kuni vastavussertifikaadi kehtivusaja lõppemiseni jätkata ka nende seadmete turustamist, mille vastavussertifikaadid on välja antud direktiivide alusel. Siiski kohaldatakse selliste seadmete tunnustamisjärgsele järelevalvele ja turujärelevalvele juba määrustest tulenevaid senisest rangemaid nõudeid.

COVID‑19 pandeemia näitas, et meditsiinilaborites on analüüside tegemise võimekus, laborite tööks vajalike seadmete kättesaadavus ja võimalus tervishoiuasutustel oma vajaduse katmiseks teha asutusesiseselt in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid oluline, kuna turg ei pruugi äkilisele nõudluse suurenemisele suuta kohe reageerida. Seetõttu on ette nähtud pikem üleminekuperiood ka asutusesiseselt valmistatud seadmete puhul. In vitro diagnostika, selgitati mulle, on see, mida tehakse katseklaasis ehk kehaväliselt. On olemas ka in vivo [diagnostika], mida tehakse kehasiseselt diagnostika eesmärgil. In vitro [viitab] põhimõtteliselt kõigele sellele, mida tehakse nende proovidega väljaspool keha.

Kokkuvõtlikult on üleminekuperioodi jooksul, mis algas juba 2017. aastal määruste jõustumisel ning mis teatud nõuete puhul lõpeb teadaolevalt alles 2029. aastal, turul paralleelselt nii vanad seadmed kui ka juba uue regulatsiooni kohaselt valmistatud ja turustatavad seadmed. Uus Euroopa Liidu regulatsioon võimaldab meditsiiniseadmete vallas pädeval asutusel, Eesti puhul Terviseametil, küsida asutusesisestelt valmistajatelt teavet nende valmistatud seadmete kohta. Seeläbi paraneb järelevalve asutusesiseselt valmistatavate seadmete üle. Lisaks suureneb määruste kohaldamisega läbipaistvus, kuna asutusesisesed valmistajad peavad oma valmistatud seadmete loetelu ka avalikult kättesaadavaks tegema. Käesoleva eelnõuga nähakse ette selle loetelu avaldamine asutuse veebilehel.

Meditsiiniseadme seaduses jäävad rakendussätte kaudu esialgu kehtima nii-öelda vanade seadmetega seotud teavitamiskohustused ning direktiivide kohaselt alustatud meditsiiniseadme uuringutega seotud järelevalve, sest uus Euroopa meditsiiniseadmete andmebaas ei ole veel saavutanud täisfunktsionaalsust. Euroopa meditsiiniseadmete andmebaas on Eestis kasutatava meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekoguga koostalitlusvõimeline, võimaldades andmekogu kasutajate töö‑ ja halduskoormust vähendada. Ettevõtjatel, kes Eesti turul meditsiiniseadmeid levitavad, on kehtiva õiguse kohaselt kohustus kõrgema riskiklassiga meditsiiniseadmete levitamisest meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu kaudu teavitada. Käesoleva eelnõu väljatöötamisel on arvestatud ettevõtjatelt, ennekõike kaubandus-tööstuskoja [vahendusel], saabunud tagasisidet.

Eelnõuga lisatakse kohustus teavitada ka kõrgema riskiklassiga in vitro diagnostikameditsiiniseadmete, meditsiiniseadmete süsteemide ja protseduuripakettide Eestis levitamisest. Muudatus on vajalik, et tagada parem turujärelevalve ja saada ülevaade turul olevatest meditsiiniseadmetest. See muudatus võimaldab asutustel ja organisatsioonidel, kes vajavad näiteks riigihanke planeerimisel teavet teatud meditsiiniseadmetega tegelevate ettevõtjate kohta, saada selle teabe meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogust.

Eelnõuga täpsustatakse siiratava meditsiiniseadmega kaasneva implantaadi kaardiga seotud nõudeid tootjale ja tervishoiuteenuse osutajale ning sätestatakse keelenõuded. Nende nõuete riigisisese reguleerimise vajadus tuleneb Euroopa Liidu õigusest. Meditsiiniseadme professionaalse kasutamise ja professionaalse kasutaja mõiste täpsustamisega ei lisandu meditsiiniseadme professionaalsetele kasutajatele lisakohustusi, kuid muudatused tagavad õigusselguse, kuna professionaalseks kasutamiseks mõeldud meditsiiniseadmeid kasutavad lisaks tervishoiutöötajatele ja muule tervishoiupersonalile ka sellised kasutajad, kes ei pea omama tervishoiuteenuse osutaja tegevusluba. Muudatused on pigem tehnilist laadi ja omavad osapooltele vähest mõju. Keelenõuete reguleerimine on jäetud riigi otsustuspädevusse ning mitme kavandatava muudatusega võimaldatakse pakkuda Eesti turul laiemat meditsiiniseadmete valikut. Sel võib olla positiivne mõju nii ettevõtjate majandustegevusele kui ka meditsiiniseadmete kasutajatele, sest kui seadmete valik turul suureneb, võib see turukonkurentsi korral tuua kaasa hindade alanemise.

Meditsiiniseadme uuringu tegemiseks sponsoril enda asemel kontaktisiku määramise lubamine võib aidata neid patsiente, kelle jaoks uuringus osalemine võib olla ainus võimalus terveneda olukorras, kus kõik teised diagnostika‑ või ravivõimalused on ammendunud, kuid sponsor on Eesti vähest patsientide arvu arvestades ebapiisavalt motiveeritud Eestis uuringut tegema. Ka lisanõuded selliste uuringute tegemiseks, mille nõuded ei ole Euroopa Liidu õigusega reguleeritud, aitavad kaitsta uuritava õigusi ja heaolu.

Eelnõuga tehakse muudatused ka jäätmeseaduses ja ravikindlustuse seaduses. Need muudatused puudutavad seda, et meditsiiniseadme ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme terminid tulenevad edaspidi otse Euroopa Liidu määrustest. Seega on need muudatused tehnilist laadi ja täiendavat mõju nendega ei kaasne.

Ravimiametile ja Terviseametile on määruste rakendamisega kaasnenud uusi ülesandeid. Ravimiameti lisakulud kaetakse eelnõukohaste tasudega. Täiendavat lisakulu riigieelarvele ei teki. Terviseametile lisandub lisaülesannete täitmiseks püsikulu 119 786 eurot aastas. Riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia raames eraldati Terviseametile nende lisaülesannete täitmiseks 59 893 eurot aastas. Ametile eelnõuga täiendavalt kaasnev kulu kaetakse eelnõukohaste muudatustega Terviseametile kehtestatavate tasuliste teenuste osutamise tulust. Kui Tervise[amet] osutab eelnõukohaseid [tasulisi] teenuseid igal aastal prognoositavas mahus, on laekumine kokku ligi 50 000 eurot, millest 5200 eurot on riigilõiv.  Ravimiameti ja Terviseameti tasuliste teenuste kehtestamisega saab tagada teenuse kvaliteedi selliste teenuste osutamisel, mida osutatakse harva ja mida ei ole seetõttu mõistlik rahastada riigieelarvest.

Riigilõivude muudatustega kehtestatakse riigilõivud lõivustatud toimingute eest ning riigilõivud kehtestatakse vastavalt töökoormuse ajakohastele hinnangutele. Samuti vähendatakse ettevõtjate finantskoormust vabamüügi sertifikaadi taotlemisel.

Sunniraha ja trahvisumma ülemmäärade tõstmise ettepanekud tulenevalt vajadusest ajakohastada neid vastavalt praegusele olukorrale ja selleks, et karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kehtiv sunniraha ja rikkumiste eest määratava trahvisumma ülemmäär, 3200 eurot, ei täida seda eesmärki, mistõttu eelnõuga nähakse ette selle tõstmine 32 000 euroni.

Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad meditsiiniseadme kasutajaid, sealhulgas tavakasutajaid ja professionaalseid kasutajaid, ettevõtjaid, nende hulgas sponsoreid, tootjaid, nende volitatud esindajaid, importijaid, levitajaid, vastavushindamisasutusi, lisaks eetikakomiteesid ja riigiasutusi ning Eesti puhul Terviseametit ja Ravimiametit. Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Tänan ja olen valmis vastama küsimustele!

15:34 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud minister! Hea ettekandja, teile küsimusi pole. Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti. Palun!

15:34 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Sotsiaalkomisjon arutas 18. oktoobril Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 701 esimeseks lugemiseks ettevalmistamist. Kohal olid meil tervise- ja tööminister Peep Peterson ja Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Maret Voore.

Sama põhjalikult nagu minister tutvustas seda eelnõu siin, tutvustas ta seda ka komisjonis. Lisaks sellele oli meil hea võimalus kuulata ära ka Maret Voore selgitused ja saada küsimustele vastused. Küsimusi oligi tegelikult ainult üks. Küsimus oli, et kui ettekannet kuulata, siis tundub, et see muudatus on nii patsientidele kui ka firmadele vajalik ja kasulik, aga milline on tagasiside kohalikelt partneritelt. Ja nagu minister täna siin ütles, esitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esimesel kooskõlastusringil arvamuse, et võib-olla on levitamisest teavitamise kohustus madala riskiga seadmete puhul ettevõtteid ülemäära koormav. Ministeerium võttis seda tagasisidet kuulda ning jättis eelnõust välja madala riskiga meditsiiniseadmete ja madala riskiga in vitro diagnostikameditsiiniseadmete levitamisest [teavitamise] kohustuse.

Leiti ka seda, et väga oluline on meil teada, millised seadmed on Eesti turul. Täiendava levitamisest [teavitamise] kohustuse lisamisel on Terviseametil võimalik oma iga-aastast regulaarset turujärelevalvet paremini korraldada ja ka ettevõtted ise võivad sellest kasu saada. Näiteks kui asutused hakkavad riigihankeid planeerima, on neil vaja teavet, kelle poole hinnapakkumise päringutega pöörduda, millised ettevõtted [siin tegutsevad] ja milliseid seadmeid üldse Eestis levitatakse. Sealt andmekogust on neil võimalik tulevikus see ülevaadet saada.

Komisjon tegi järgnevad otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. oktoobril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees kõneleja, Helmen Kütt, komisjoni esimees. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Muudatusettepanekute tegemiseks on kümme päeva. Aitäh!

15:37 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Fraktsioonid läbirääkimisi avada ei soovi. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 701 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 9. november kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on samuti lõpetatud.


9. 15:37 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (697 SE) esimene lugemine

15:37 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 697 esimene lugemine.

Head ametikaaslased! Lubage mul lühidalt tutvustada teile selle eelnõu esimese lugemise korda. See tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑st 98, et kõigepealt on algataja – võib olla ka tema esindaja – ettekanne, see on kuni 20 minutit. Juhatajal on võimalik seda aega pikendada, kui on soovi, tulenevalt §‑st 67. Peale seda on juhtivkomisjoni ettekanne. Seegi on kuni 20 minutit ja ka siin on võimalik aega pikendada, see on [sätestatud] §‑s 67. Seejärel on küsimused ettekandjatele, võime esitada kuni kaks suulist küsimust – need on kahele ettekandjale kokku. Võib ühele esitada, võib kahele esitada, võib ka [ainult] teisele esitada, seda ei ole otseselt reguleeritud. Ja siis on läbirääkimised, nii nagu esimesel lugemisel meil ikka on olnud. Sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad, kui nad seda soovivad. Kui on mõni inimene, kes on fraktsiooniväline ja soovib sõna võtta, siis ta saab seda teha volituse kaudu, kui ta esindab seda fraktsiooni. Seda võib teha. Meil on ka vastusõnavõtu võimalus: kui keegi mainib läbirääkimistel kedagi, saab teha vastusõnavõtu, nagu te teate. Mõnikord on meil olnud selle üle diskussioon, aga tõsi on see, et kui Vabariigi Valitsuse liige või õiguskantsler soovib esineda sõnavõtuga, siis tal on õigus esineda sõnavõtuga läbirääkimiste voorus. Loa selleks annab juhataja, kui vastav ettepanek tuleb. Ma usun, et olen nüüd lühidalt seda menetlemise korda, mis tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑st 98, teile tutvustanud.

Ma ei näe hetkel ühtegi teiepoolset protseduurilist küsimust. Kui neid ei ole, siis ütlen infoks uuesti, et tõsi on see, et me oleme üheksanda päevakorrapunkti juures. See on eelnõu 697, mille on algatanud Vabariigi Valitsus ja mis räägib meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõust. Mul on hea meel kutsuda siia Riigikogu kõnetooli majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Tore teid Riigikogus näha ja palun tulge siia! Rahulikult, kiirustada ei ole vaja, mõnusas tempos.

15:40 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees, erakordselt professionaalne saali juhtimine! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mina tutvustan teile meresõiduohutuse seaduse täiendamise seadust, mille sisu on lihtne ja paljude jaoks juba tuttav: langetame veeteetasusid. Esimest korda tehti seda koroonaajal, kui veeteetasud ajutiselt kaotati. Siis seda pikendati ja seejärel hoiti veeteetasusid 50%-ni vähendatud määra peal. Nüüd on ettepanek vähendatud määra hoida, [aga teha seda nii,] et vähendamine oleks 25% ehk tasumäär oleks 75% koroonaeelsest tasemest. Nii et täiendame meresõiduohutuse seadust sättega, mille kohaselt laevaomanikud tasuvad järgmisel aastal veeteetasusid 25% võrra vähem, kui on seaduses sätestatud veeteetasu piirmäärad.

Kes veeteetasu maksavad ja mille eest? Seda tasutakse, et katta veeteel liikumise navigatsioonilise korraldamisega, jäämurde‑ ja informatsiooniteenusega ning meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuriga seotud kulusid. Seda tasutakse sõltumata laeva lipuriigist ning veeteetasu peab maksma juhul, kui laev siseneb Eesti sadamasse või sadama reidile.

Miks me viimase kahe ja poole aasta jooksul oleme juba neljandat korda neid tasusid muutmas? Sellepärast, et COVID-i pandeemia ajal oligi see meie kõigi jaoks šokk, ka laevaomanikud sattusid keerulisse olukorda, kui kaubamahud vähenesid ja tarneahelad hakkasid ümber kujunema. Enamik riike toetusmeetmeid rakendas ja Eesti puhul otsustati sektorit toetada veeteetasu määra langetamise teel. Esialgu vabastati [laevaomanikud tasu maksmisest], seejärel langetati tasu 50% võrra. Tulemus oli see, et Eesti sadamate kaubamahud kasvasid. Kui me vaatame, mis toimus samal ajal Riias või Helsingis või Stockholmis – sealsete sadamate kaubamahud ei kasvanud. Me saame öelda, et veeteetasust vabastamine ja [seejärel] langetatud määra kehtestamine aitas saavutada eesmärki, mida me soovisime, ehk hoida kaubamahtu ja tagada sektori toimetulek.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi järeldus ongi see, et kui tasu vähendamise otsust ei oleks tehtud, siis kaubamahud oleksid langenud ja laevakülastuste [arv] oleks vähenenud ja me räägiksime samasugusest situatsioonist, nagu oli meie ümbruskonna riikide sadamates. Veeteetasude [vähendamise] mõju puudutab nii kaubaveoga tegelevaid laevu kui ka reisilaevu opereerivaid ettevõtteid. Nende majandustulemused on viimaste aastate jooksul küll paranenud, aga ei ole veel saavutanud kriisieelset taset.

Kas tegemist oli puhtalt koroonameetmega või on sellel roll ka edaspidi? Mina olen seda seadusemuudatust teie ees tutvustamas just sellepärast, et tegemist ei ole koroonameetmega. Me näeme, et meil on sõda, meil on sanktsioonid, ja sanktsioonid mõjutavad samu sektoreid, samu tegevus[alasid], mida mõjutasid ka koroonapiirangud. Seetõttu, arvestades sanktsioonide mõju kaubamahtudele, ongi ettepanek vähendatud määra hoida. Sektor peab seda kõige olulisemaks meetmeks, et oma toimetulekut parandada ja sanktsioonide mõju leevendada. Toon mõne näite. Meil on suur sadam, Tallinna Sadam. Kui AS Tallinna Sadamat tervikuna vaadata, siis [näeme, et] selle aasta esimese kuue kuu jooksul vähenes kaubamaht pea viiendiku võrra. Tõesti, kui muidu oli tavapärane ligi 10 miljonit tonni, siis nüüd on kaubamaht rohkem kui 1,5 miljoni tonni võrra vähenenud võrreldes eelmise aastaga.

Kui vaadata vähendatud määra mõju nii kaubamahtudele kui ka eelarvele, siis on seda keeruline hinnata, sest osa sanktsioone alles jõustub ja need võivad meretransporti väga palju mõjutada. Küsimus on vedellasti osakaalus, kui naftasanktsioonid jõustuvad, et milline on selle mõju Eestile. See ilmselt tähendab kaubamahu olulist vähenemist, samas tasakaalustab seda osaliselt Kesk-Aasia riikide kaupade vedamine läbi Baltikumi sadamate. Aga see ei vähenda motivatsiooni veeteetasusid langetatud määra peal hoida, sellepärast et isegi kui kaubamahud on väiksemad, siis ka nende väiksemate kaubamahtude pärast näiteks Baltikumi sadamad konkureerivad. Meil on vaja konkurentsieelist ja seetõttu ongi mõistlik jätkata veeteetasude vähendatud määra [hoidmist], et Eesti ei oleks kõige kallim kaubakoridor, vaid oleks hinna mõttes midagi, mille kasuks otsus tehakse.

Selle aasta septembri keskpaiga seisuga oli veeteetasusid laekunud 5,8 miljonit eurot, aasta lõpuks prognoositakse [kokku] 8,1 miljoni laekumist. Aga vaadates kaubamahtude prognoosi 2023. aastaks, [näeme, et] vähendatud määra korral prognoosime laekumiseks 10 miljonit eurot, ja 25%-lise vähendatud [määra kehtestamise] kulu riigieelarvele on umbes 3,4 miljonit eurot. See [tähendab] veeteetasude väiksemat laekumist, samas tulupool, kasu täiendavatest kaubamahtudest ja sellega seotud töökohtadest ja laekuvast maksutulust tasakaalustab seda 3,4 miljonit. Aga ka seda on väga keeruline prognoosida, nii et ma numbrit välja ei ütle. Kuid tegemist ei ole ainult kulumeetmega, vaid sel on selge positiivne mõju riigieelarvele.

Kuna see on praeguse kriisi ajal meie merendussektorit oluliselt toetav meede, arvan ma, et see seadusemuudatus on hädavajalik, tagamaks merendussektori konkurentsivõime. Palun sellele eelnõule teie toetust. Aitäh!

15:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

15:47 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! [Eelnõust võib] lugeda, et vähendame 25% ehk veerand, aga senimaani oli 50%. Ma loen seda seletust siin, et 25% vähendamine on parem kui 50%. Mina, loll loom, ei saa sellest küll aru. Seleta nüüd selges eesti keeles. Muuseas, täna hommikul oli jutuks, et kerge kühm selle koroona puhul on juba tõusmas, ja arutati, et raskemad tüved tulevad varsti meile kallale. Seleta, kuidas sellega [on]. Tegelikult ju olukord muutub hullemaks.

15:48 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Õigus, 25%‑line määra langetamine on kehvem variant kui 50%‑line langetamine, nagu meil praegu on. Praegusega võrreldes läheb olukord kehvemaks. See ettepanek, mis siin eelnõus on, peegeldab neid otsuseid, mida eelarve läbirääkimiste raames tehti. Mina leidsin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest katte sellele, et vähendada määra 25% võrra. Samas ka ma ise pean mõistlikuks jätkata 50%‑list vähendamist. Arutelud rahanduskomisjonis toimuvad ja ma olen ka rahanduskomisjonis eelarvet tutvustamas käies öelnud, et kui komisjoni liikmed sooviksid jätkata praeguse 50%‑lise vähendatud määraga, siis nii mina kui ka sektor seda kahtlemata toetaksime.

15:49 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

15:49 Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud minister! Tõepoolest, veeteetasude määra vähendamine ja varasemalt ka nende kaotamine on mõjunud hästi kaubandusele ja reisilaevanduse taastumisele. Mina selles suhtes [leian], et see asi on ennast õigustanud. Aga jah, tõepoolest, kui sellele eelnõule praegu otsa vaadata, siis tegelikult on tegemist veeteetasude vähendamise vähendamisega ...

15:50 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jah! Jah!

15:50 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, las küsija küsib.

15:50 Jüri Jaanson

Kuidas?

15:50 Esimees Jüri Ratas

Teie küsimus, härra Jaanson, palun!

15:50 Jüri Jaanson

Minu küsimus, jah. Tegemist on vähendamise vähendamisega. See tekitab tõesti küsimuse, millele te eelmisele küsimusele [vastates] juba vastasite. Aga siis tekkis mul kohe järgmine küsimus. Kas me peaksime selle eelnõuga ootama niikaua, kuni rahanduskomisjon oma otsuse ära teeb, ja siis on selge, kas peaks toimuma veeteede tasude vähendamine või vähendamise vähendamine?

15:50 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! See on tõesti väga hästi öeldud. Jah, selle eelnõuga toimub veeteetasude vähendamise vähendamine. Võiks toimuda lihtsalt veeteetasude vähendatud määra 50% peal hoidmine. Ma arvan, et rahanduskomisjoni arutelud toimuvad siin paralleelselt ja kindlasti tuleb ka muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, nii et ehk on võimalik neid, ma ei tea, sobivas tempos koos liigutada. Tegemist on eelnõuga, mis liigub eelarvega paralleelselt. Seetõttu me ka täna siin oleme esimesel lugemisel. Kolmas lugemine on ilmselt koos eelarve vastuvõtmisega. Kui on vaja selles vähendatud määras muudatusi teha, siis neid on jooksvalt võimalik teha vastavalt sellele, kuidas eelarve arutelud parlamendis edenevad.

15:51 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

15:51 Aivar Kokk

Aitäh! Hea juhataja! Austatud minister! Eelkõnelejad natukene eksivad. Tegelikult see eelnõu on 50% võrra veeteetasude suurendamine tänase seisuga võrreldes. Mina teen ministrile ettepaneku teha järgmise nädala jooksul rahanduskomisjonile ettepanek, et me mitte ei suurendaks 50% veeteetasusid, vaid ikka vähendaks neid 50% [võrreldes] selles eelnõus välja panduga. Siis on kokku 50%, nii nagu tänagi kehtib. Ma arvan, et rahanduskomisjoni enamus toetaks seda ettepanekut, ja me mõlemad saame aru, et tegelikult eelarvesse ei tooks see miinust, vaid suure tõenäosusega plussi. Ja mitte ainult sadamad ei ole [mõjutatud], vaid kogu transport, mis sadamatesse toob kaupa ja viib kaupa välja. Mõju on seal. Nii et majanduslikult on see Eesti riigile kasulik ja ka tulu poole pealt. Kas ma saan õigesti aru?

15:52 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa, tõesti, seda vähendamise vähendamist võib sõnastada ka suurendamise kaudu. Need keelelised piruetid on päris nauditavad, aga sisuliselt, ma saan aru, me oleme teiega sama meelt. Eelarve menetlemise tempos proovime leida lahenduse, mis võrreldes praegusega sektori jaoks olukorda ei halvendaks.

15:53 Esimees Jüri Ratas

Mõtlesin, et ütlen ka siin härra Koka ja teie arutelu juures ühe mõtte välja. Kui võtta härra Koka mõte, et veel 50% seda soodustust suurendada, siis see, kas me jõuame 50%-ni või 37,5%-ni, on eriküsimus. Peeter Ernits, palun!

15:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Nauditav arutelu. Ministriproua ütles otse välja, mis on. Kolleeg Aivar ütles, et tegelikult on asi hoopis teistpidi, et kas suurendada või vähendada. Selge on see, et selline variant igal juhul muudab olukorra hullemaks. Aga sa viitasid, et kuna raha sulle ei antud, said aru küll, et ei tohiks sellise jamaga välja tulla. Järelikult siis koalitsioonis olid mingid jõud, kes ei olnud seda meelt. Kas siis Aivar oli vastu või kolleegid Reformierakonnast? Või kuidas see värk oli? Räägi.

15:54 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Eelarve ressurss on piiratud niikuinii. MKM-i eelarve puhul mina tegin otsused ja merendussektorit toetavaid meetmeid on meil eelarves mitmeid. Jaa, need on selgemalt nii‑öelda kulumeetmed. Nende puhul rahanduskomisjonis muudatuste tegemine, kui ei ole tulupoolt kohe kõrvale panna, on oluliselt keerulisem ja neile toetuse leidmine siin saalis oleks raskem. Nii et mina leidsin katte nendele meetmetele, mis merendussektorit toetavad ja mille osas rahanduskomisjonis konsensusliku toetuse leidmine on keerulisem, näiteks reisilaevade toetusmeetme jätkamine ja sellised asjad. Nii et see viimane jupp, mille puhul ma tean, et te kõik mõistate probleemi olemust – minevikus on see meede ennast tõestanud –, on kõige kindlam koht, kus parlament saab ühiselt õla alla panna, ja seetõttu ma sellise ettepanekuga tulin.

15:55 Esimees Jüri Ratas

Taavi Aas, palun!

15:55 Taavi Aas

Aitäh, hea juhataja! Hää minister! Siin on antud juba mitu nimetust sellele eelnõule ja öeldud, et see on vähendamise vähendamine ja tulude suurendamine. (Naerab.) Aga ma ikkagi küsiks, kes oli valitsuses selle vastu, et ambitsiooni tõsta. Miks nüüd ambitsioon vähenema hakkab?

15:55 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Valitsuse tasandil me leppisime kokku eelarve raamis ja mina tegelikult arvan, et ka kriisi ajal me ei pea järgmise aasta eelarvet nii kitsasse raami mahutama. Aga selline oli valitsuses kompromiss, milleni me jõudsime. See, kuidas MKM-i eelarve sees otsuseid teha, oli minu kui ministri vabadus. Mina prioriseerisin selgemalt neid toetusmeetmeid ja selle tulupõhise meetme ma jätsin siia saali aruteluks. Sellist hääletust valitsus ei korraldanud, et kes toetaks veeteetasude vähendamise vähendamist või suurendamist ja [kas seda teha] poole võrra või kahekordselt. Nii et ma ei oska tegelikult kirjeldada, milline toetus valitsuse tasandil oleks olnud. Pigem oli küsimus üldises eelarve raamis.

15:56 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

15:56 Aivar Kokk

Aitäh! Võib-olla ma aitan ministrilt. Kas oli umbes nii, et lootus oli selline nagu Taavi ajal, kui lõpuks leiti rahanduskomisjoni ja majandusministeeriumi vahel kokkulepe? Kas oli ka sul see lootus, et paned 25 ja küll rahanduskomisjonis see 50 tekib?

15:57 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh, Aivar! Vaat seda ma olengi siin nüüd proovinud niimoodi kujundlikult välja öelda, mida sina otse ütlesid. Aga ma võin öelda ka teistmoodi: ma teadsin, et sinu peale saab loota.

15:57 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni. Palun!

15:57 Jüri Jaanson

Kas mul on 20 minutit rääkida, pluss, ma saan aru, midagi on seal veel?

15:57 Esimees Jüri Ratas

Teil on 20 minutit. Kui te soovite oma aega pikendada, siis koostöös juhatajaga on see võimalik.

15:57 Jüri Jaanson

Lõputult?

15:57 Esimees Jüri Ratas

Siis arutame seda.

15:57 Jüri Jaanson

Selge.

15:57 Esimees Jüri Ratas

Võtame vaheaja ja hakkame seda arutama.

15:57 Jüri Jaanson

Ma tänan! Head kolleegid, tere päevast! Minister tutvustas meile meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille valitsus algatas 29. septembril käesoleval aastal. Riigikogu majanduskomisjon arutas seda küsimust 11. oktoobril. Selle eelnõu sisu on täpselt see, mida minister äsja tutvustas, ehk veeteetasude vähendamine veerandi ulatuses. Komisjoni istungil osales minister koos oma õigusnõunikuga.

Tekkisid ka mõned küsimused. Küsimused olid üldiselt sarnast laadi, nagu siin saalis praegu olid. Toodi välja, et eelmisel aastal saavutati kokkulepe vähendada veeteetasusid 50%, ja siis uuriti, kas selline debatt võib ka tänavu tekkida. Minister vastas, nagu ta siin saaliski kirjeldas, et jah, tõepoolest on võimalik, et Riigikogus saavutatakse kokkulepe, et soodustuse määr jääb täpselt sama suureks kui käesoleval aastal. Eelmisel aastal arvestati kuluks 9 miljonit eurot, sel aastal arvestati [vähendamise] mõjuks 7 miljonit eurot. Aga [järgmisel aastal] 25%‑lise vähendamise puhul oleks kulu 3,4 miljonit ehk selle summa võrra [saadaks tulu] vähem. Aga need kõik on arvestuslikud summad, mis reaalsuses päris nii ei pruugi olla.

Uuriti ka seda, miks valitsus kohe ei jõudnud otsusele, et vähendamise määr võiks olla 50%. Minister tõi välja selle, täpselt nagu siin saaliski, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve on piiratud ja eelistati reisilaevade toetusmeetmete jätkamist. Nii et sellised jutud olid eelarveläbirääkimistel.

Tehti ka menetluslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda täna ehk 26. oktoobril 2022 ja esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

16:01 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Saaks esitada küsimusi. Küsimusi ei näe. Siis läheme läbirääkimiste juurde. Ka läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 697 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 9. november kell 17.15. Oleme tänase üheksanda päevakorrapunktiga ühele poole saanud.


10. 16:01 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE) esimene lugemine

16:01 Aseesimees Martin Helme

Tänane kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu 722, eelnõu on esimesel lugemisel. Palun siia ettekandeks haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase. Palun!

16:02 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Väga austatud stenogramm! Põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on ühtpidi suhteliselt vähemahukas, piisavalt vähemahukas selleks, et mitte alustada täiesti uue seaduse tegemist, aga sisuliselt tuumakas, sest ta käsitleb ühte meie ühiskonnas kaua teemaks olnud valdkonda ja õigussuhteid, mis seda valdkonda reguleerivad. Nii et me oleme võtnud aega selle eelnõu ettevalmistamiseks.

Juba eelmine valitsus – haridus‑ ja teadusminister oli siis Liina Kersna – tegi ettevalmistusi eesti õppekeelele üleminekuks ja valmistas ette tegevuskava. Ajaline perspektiiv sellel tegevuskaval oli pikem, teistsugune kui praegu. Juulikuus moodustatud valitsuskoalitsioon on otsustanud ajaraami muuta ja alustada üleminekuga eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides. Nii et 2024. aastal on juba üldised nõuded nii lasteaedadele kui ka koolidele ja ajapikku jõuab eesti keele õpe nüüd ainsa võimaliku õppekeelena klass-klassilt edasi, nii et õppeaastal 2029/2030 peaks juba terve põhikool õppima täielikult eestikeelsel õppel.

Seni on see teema olnud põgusalt päevakorral, aga peamiselt teame me seda gümnaasiumi eesti õppekeelele ülemineku teemana, mis oli aastatel 1999, 2000 ja 2001 väga arutatud ja tormiline teema. Siis lepiti kokku, et õppekeelena käsitletakse keelt, milles toimub 60% õppetööst, ja teises keeles võib olla 40%. Otse keeltest seaduses tavaliselt juttu ei ole, võimalikud olid ju ka teised lahendused, aga praeguseks võime öelda, et teised vähemusrahvad ei ole oma hariduskeele soovi niimoodi rõhutanud või suutnud kokku leppida, et oleks taotlusi mõnes muus, näiteks ukraina keeles koolide tegemiseks. Meil on olnud kaks kooliharu koolikeelest lähtuvalt: üks on eestikeelne ja teine on venekeelne.

Kõige selle taustal on oluline ütelda, et juba 1999. aastal kehtestati keelenõuded erinevate elualade töötajatele ja need keelenõuded pedagoogidele olid siis täpselt samad, kui on praegu – õpetajatele minimaalsena B2 ja eesti keeles õpetavatele õpetajatele C1. Siis olid küll keeletasemed teistmoodi sõnastatud, ei olnud neid numbrilisi [tasemeid], aga kõrgem keeletase tähendas seda ja kõrgem keeletase oli õpetajatele vajalik. Nii et nendes nõuetes ka midagi muutunud ei ole.

Vahepealsetel aegadel on gümnaasium lõplikult eesti õppekeelele üle läinud. Nõutav vahekord on seal 60 : 40. Ja kutsekoolid on ka nominaalselt eesti õppekeelele üle läinud. Aga põhikooli ja lasteaia juurde me pöördume praegu. 

Seaduses sätestatakse need ajaraamid, millest ma juba põgusalt rääkisin, selle juurde ma tagasi ei tuleks. Aga nähakse ette ka erandid. Ja üks erandi võimalus on erand toimetuleku‑ ja hooldusõppel olevatele õpilastele, kellele kool peab kindlustama vajaduse korral emakeelse toe arenguks. Lisaks sellele on antud võimalus õpilastel taotleda oma keele ja kultuuri süvendatud õpet, kui see keel ei ole kooli õppekeel. Alates kümne õpilase taotlusest peab kool pakkuma oma keele ja kultuuri süvaõpet, vastavad õppekavad ka arendatakse välja. See puudutab vene keelt, ukraina keelt, põhimõtteliselt ka teisi keeli, neid keeli siin ei sätestata.

Selles seaduseelnõus on puudutatud ka järelevalve küsimust. Keeleametile antakse õigus osaleda kooli üldises järelevalves, küll oma elemendis, keele kasutamise järelevalves. Aga see tähendab tegelikult seda, et kui seni tundides näiteks ei saanud Keeleameti esindaja osaleda või käia koolis ja tema suhe haridussüsteemiga piirdus sellega, et ta kohtus [õpetajatega] ja hindas õpetajate, kõigi töötajate keeletaset eraldi võttes, siis nüüd on tal võimalus haridusministeeriumipoolse inspekteerimise või järelevalve üldises protsessis osaleda.

Sunniraha, mille maksimummäär tõuseb 640 eurolt 9600 eurole selle seaduseelnõu järgi, ei ole trahv, mida üksikisikult hakatakse sisse nõudma, see on sunniraha asutusele, kooli valdajale, pidajale, kes ei suuda nõuetekohast keeletaset töötajal kindlustada. Ja 9600 on maksimaalne tase. See ei tähenda ju, et 9600 hakkab olema sellistel puhkudel alati, aga on selge, et praegune sunniraha on olnud naeruväärselt väike, see ei ole pannud ei seda institutsiooni ega inimest oma keeletaset parandama.

Lasteaedades toimub üleminek 2024. aastal. Ja lasteaedade pedagoogide keelenõuded on samasugused. Mis puudutab näiteks kvalifikatsiooninõudeid, siis kui seni olid haridusliku kvalifikatsiooni puhul hariduslikud, pedagoogilised ja juhtidel ka juhtimist tõendavad oskused vaja esitada või saavutada, siis nüüd lisatakse sellele kvalifikatsioonile ka keeletase, mida omamata ei ole õpetaja või koolijuht vastava kvalifikatsiooniga.

Kui rääkida õpetajate ettevalmistusest, millest on sellega seoses kõige rohkem kõneldud, siis tõepoolest, keeletasemele mitte vastavaid õpetajaid on meil praegu vahemikus 2200–2300. Samas on neil õpetajatel võimalik oma kvalifikatsiooni parandada ja omandada vastav kvalifikatsioon, kui nad eesti keeles soovivad ja saavad õpetada. Ja see nõue liigub siis vastavalt sellele, kuidas eestikeelne õpe kooli siseneb ja aasta-aastalt seal klasside kaupa edasi läheb ja venekeelne õpe taandub. Sest jah, nagu ma ütlesin, tegelikult on võimalik – kas koolid seda kasutavad või mitte, mul on praegu raske ütelda, aga on võimalik – ka munitsipaalkoolides veel 2028/2029. õppeaastal teatud määral vene keeles õpetada. Nii et kõigile õpetajatele seda täiendavat keelekvalifikatsiooni ei ole kohe vaja.

Teiseks ei tea me ju, millisel määral õpetajaid läheb pensionile. Seda me ei oska täpselt ette näha ju ei Eesti haridussüsteemis üldiselt ega ka spetsiifiliselt praegustes venekeelsetes koolides. Me ei saa kindlasti kõiki 60–70-aastaseid õpetajaid maha kanda. Ma räägin sellest, kuna tegelikult see [eesti] keelele ülemineku diskussioon laieneb väga tihti ka üldiselt õpetajate vajadusele ja selle hindamisele, et õpetajaid on niigi Eesti koolisüsteemis puudu. Kui palju neid täpselt puudu on, nende numbrite kasutamine on tihti spekulatsioon.

Mida me teeme selleks, et õpetajaid oleks piisavalt? Selleks me suurendame õpetajaks õppimise võimaldamiseks õppekohti ülikoolides. Täiendavalt on selle üleminekuprogrammi sees 342 õppekohta bakalaureuse‑ ja magistriõppes. Aga täna ma sõlmisin ülikoolidega ka halduslepingud, kus on nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolidele ettekirjutused õpetajakoolituse süvendamiseks. Lisaks sellele on mikrokraadide, täienduskoolituse ja muude vormide pakkumine, osaajaga õppe täiendav pakkumine ülikoolide poolt, mis annab võimaluse nii-öelda karjääripöörajatel otsustada õpetajaks tagasi tulemist, kui nad vahepeal ei ole õpetajana töötanud, või [annab] mõnelt muult elualalt inimesele võimaluse, kui tal on osaliselt kas ainealane kompetents olemas või ka pedagoogiline ja ta tahab hakata mõnda teist ainet õpetama, omandada kiiremas korras tegelik kvalifikatsioon. Nii et kui me lisame teie kaasabil, lugupeetud Riigikogu liikmed, valitsuse ettepanekul õpetajate palgatõusu, mis järgmisel aastal on hüppeline, ja jätkame sellega ka järgnevatel aastatel, siis üldine foon õpetajaameti väärtustamiseks on kindlasti positiivne.

Meil on üleminekuks ka regionaalsed erisused planeeritud. Üks nendest regionaalsetest erisustest puudutab palgalisa Ida-Virumaale. Miks just Ida-Virumaale? Põhjendus on see, et Ida-Virumaale asuvad inimesed üldiselt peavad töökoha juurde liikumiseks vahetama ka oma elukohta. Nad peavad tegema ses mõttes kapitaalsema otsuse oma eluteel. Harjumaal ja Tallinnas üldjuhul ei pea inimene töökoha juurde liikumiseks elukohta vahetama. Selle tõttu on ka muud riigisüsteemid kasutanud seda – ma näen siin endist siseministrit sisenemas –, sisejulgeoleku- ja justiitssüsteemis on palgalisa Ida-Virumaal töötajatele järjepidevalt ja pikaajaliselt kogu aeg eksisteerinud, ikka selleks, et saaks sinna töötajaid värvata.

Lisaks sellele, lähtetoetused otse ülikoolist Ida-Virumaale õpetajaks minevatele inimestele on koefitsiendiga 1,3. Kui rääkida riigi ja omavalitsuse ülesannetest selles protsessis, siis nagu ma ütlesin, ülemineku suured kulud võtab riik enda kanda. Aga kahtlemata peab ka omavalitsus olema selles protsessis huvitatud partner. Lisaks üldhariduskooli ja ka kutsekooli arendamisele, mis käib üldiselt riigi rahakoti peal, on omavalitsustel huvihariduse ning jätkuvalt ka lasteaiakasvatuse ja ‑hariduse finantseerimise funktsioon. Kahtlemata me eeldame, et omavalitsused siin kaasa löövad ja oma osa täidavad.

Kui huviharidusest kõneleda, siis jah, Ida-Virumaal eile kohtusime sealsete omavalitsusjuhtidega. Seal avaldati arvamust, et selleks, et luua mingigi keelekeskkond, on vajalik, et oleks huviharidus, vähemalt see, mis on koolis ja kooliga seotud, koolibaasidega seotud, nii sportlik kui ka muu huvitegevus ja huviharidus eestikeelne. See annab võimaluse lisaks õppetundidele praktiseerida eesti keelt laiemalt. Sellele tuleb tõsiselt mõelda, riik on valmis siin kindlasti panustama. Aga ikkagi, omavalitsustele oma roll selles protsessis muidugi jääb.

Lõpetuseks. Ma arvan, et selline ühiskondlik kokkulepe, et eesti õppekeelele üleminek on hädavajalik, on Eestis üldplaanis olemas. 11% muu kodukeelega laste vanematest näeb, et nende lapsed peaksid õppima ainult vene keeles. Üldine suhtumine, et eesti keelt peaks olema õppekeelena rohkem, on valdav. Ja nagu te näete, suur osa vanematest paneb oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse. Sellega tegelikult näidatakse oma eelistusi ja soovi, et õpilased oleksid peale kooli lõpetamist võimelised minema järgmistele haridustasanditele ja tööturul hästi hakkama saama. Nii et selline üldine hoiak on olemas ja ka esitatud eelnõu seda hoiakut kannab.

Me ei ole Eesti riigis valmistanud juba 30 aastat ette venekeelsetele koolidele aineõpetajaid. Statistikast tulenevalt – ja jätamegi sellele sellise statistilise värvingu, ärme lisame emotsionaalset hinnangut –, aga tegelikult ka selle tõttu, et ka täienduskoolitused on meil õpetajatel peamiselt eestikeelsed ja venekeelsetele koolidele spetsiaalselt selleks ettevalmistatud õpetajad ei ole ju aastakümneid vähemalt Eestist peale tulnud, siis teatud mahajäämus ja kvaliteedi kaotus venekeelset haridusharu ikkagi ähvardab. Me ei tohiks riskida sellega, et me isevoolu teed minnes jätame lihtsalt ühe osa noorusest sellisesse arenguauku, et meid ei huvita, et me ei kindlusta neile kvalifitseeritud õpetajaid täiel määral ja et me ei tegele nende liitmisega täielikult Eesti haridussüsteemiga. Tehkem see samm ja palun toetada seda eelnõu. Aitäh!

16:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd saab küsimusi esitada. Esimesena on ennast kirja pannud Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

16:20 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mina näen tegelikult väga palju probleeme ja kitsaskohti selle eelnõu juures ja esimeseks ja peamiseks probleemiks on just õpetajate puudus. Lisaks sellele ma tegelikult ei usu, et selline seaduseelnõu, kui sellest saab seadus, saab tõepoolest olla rakendatud. Aga minu küsimus seisneb selles, et siiamaani meil oli kasutusel väga tõhus keelekümblusmetoodika, mis tõepoolest on end tõestanud. Miks ei olnud võimalik lihtsalt jätkata selle keelekümblusega ja rakendada seda kõikidele klassidele, kõikidele koolidele, kui see nii tõhus on?

16:21 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Jah, keelekümbluse teemal on see suhtumine Eestis jagunenud kaheks: on olnud patrioote, kelle hulka ka mina loen ennast 2000. aastast, ja neid on siin saalis ka, ning on olnud neid, kes keelekümblusel on näinud peamiselt ainult vigu. On väga hea, kui patrioote on juurde tulnud. Keelekümblusmetoodika on oluline ja hea. Keelekümblusel on paljud erinevaid variatsioone, seda võib ka timmida. Ei pea ju ilmtingimata ütlema, et hiline keelekümblus hakkab viiendast klassist, seda saab alustada ka neljandast klassist. Ja loomulikult keelekümbluse üleminek täiel määral eestikeelsele õppele tuleb ka metoodiliselt ja õpetajakoolituses hästi korraldada.

Aga metoodikaid on teisigi. Põhimõtteliselt on ju oluline metoodika, mis õpetajaid aitab, ka lõimitud aine‑ ja keeleõppega seotud LAK-õpe, kus antakse võimalus erinevaid aineid ja erinevaid õpilaste koosseise lõimida, nendega hakkama saada. Metoodiliselt loomulikult me peame ülikoolidega koos seda täiendkoolitust ka mitmekesistama. Me läheme täielikult eesti õppekeelele üle. Ja kui me räägime keelekümblusest, siis keelekümblusmetoodika annab ju võimaluse ja tegelikult keelekümbluskoolides ongi osa aineid ka emakeelse või kodukeelsena põhikooli kolmandas astmes. Ma kirjeldasin teile, miks Eesti riik ei saa kindlustada venekeelsetele koolidele aineõpetajate ettevalmistamist, lihtsalt eesti õppekeelele üleminek on täiemahulisena põhjendatud juba sellega. Jah, me asendame keelekümblusmetoodika täielikult eestikeelse õppega, aga keelekümblusmetoodika on abiks muidugi, loomulikult. Ja need õpetajad on teatud eelistega, kes on sellega kokku puutunud.

16:23 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!

16:24 Jürgen Ligi

Aitäh! Selle teema üks suuri küsimusi on, et miks mitte varem. Mälud on siin väga erinevalt toiminud. Minu oma ka kindlasti on subjektiivne. Üllataval kombel on ka Keskerakond ennast näidanud selle teema eestvedajana aastatel umbes 2002, 2003 ja 2004. Öelge palun, teile vastati ka siin ühes artiklis, kas te saate aru, mis need faktilised alused seejuures on. Mida nad jõudsid teie arvates teha? Sest üldiselt mälu räägib hoopis vastupidist.

16:24 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Siin selle mälu kandjaid on peale meie veel, näiteks Mihhail Stalnuhhin. Tõepoolest, erakondade positsioon läbi aja võttes on olnud selline, et Keskerakonna algatusel 2002. aastal, kui valitsusse mindi, seisti selle eest, et see üleminek gümnaasiumides ei oleks mitte üldine, vaid oleks eranditega võimalik. See andis signaali, et omavalitsused saavad valitsuselt erandit taotleda, see andis tegelikult ka signaali, et midagi ei ole otsustatud, et kõik on veel võimalik ja üleminek ei ole sugugi kindel. Mailis Reps 2005. aastast seadis sisse tegelikult üleminekul kiiduväärse idee – see tähendab, et minna aine-aine kaupa. Kuigi need ained olid tõepoolest sellised, et eesti keel, eesti kirjandus kõigepealt ja ajalugu, geograafia ja sellised. Ja võib-olla sellega oleks see jäänud ka, kui ei oleks järgmise valitsusega järgmised partnerid seadnud Eesti õppekeelt gümnaasiumis väga kindlale jalale ja ei oleks seda ära teinud.

Nii et jah, sellised üksikud detailid. Kaasa arvatud see, võib öelda, et kui Keskerakond hoidis haridusministri positsiooni, siis lasteaiaõpetajate ettevalmistamise, põhikooli esimesele astmele klassiõpetajate ettevalmistamise toeks tellimust ülikoolidele suurendati ja teatud rahastamist sellega suurendati. Aga need on ikkagi pisiasjad üldises teemas. Mina ei pea Keskerakonna eest kõnelema, aga ma ei ole näinud, et Keskerakond oleks toetanud veel seda täielikku eesti õppekeelele üleminekut.

16:26 Aseesimees Martin Helme

Dmitri Dmitrijev, palun!

16:26 Dmitri Dmitrijev

Lugupeetud haridusminister! Paneb tegelikult imestama, kuidas te sunniraha ja aastaarvude määramisega püüate lahendada väga sügavat haridussüsteemi probleemi, mis on seotud õpetajate kroonilise puudusega. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juhi sõnul oli eelmisel õppeaastal kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid põhi‑ ja keskhariduse tasemel kokku 2988 ehk 18%. Kahe aastaga puuduolevate õpetajate hulk jääbki 3000 ringi. Teie oma kõnes ütlesite, et valitsuskoalitsioon on otsustanud, et me ikkagi läheme üle 2024. aastal eestikeelsele õppele. Ja minu küsimus on see, et mille baasil on see otsus tehtud, et me läheme üle eestikeelsele õppele kiiremini, kui selleks on riiklik valmisolek. Lisaks sellele, et see on loomulikult poliitiline kokkulepe.

16:27 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Riiklik valmisolek ei ole asi iseeneses, see tuleb luua. Ja selle loomiseks on vaja eesmärki. Ja kui tähtaegu poleks seatud, siis nii nagu nende aastatega siin on, lükkub see kogu aeg edasi. Räägitakse abstraktsest eesmärgist, aga ei ole ei rahastamiskava ega tegevuskava. Sellega, et me fikseerisime mingid tähtajad, on olnud võimalik luua sinna konkreetsed tegevuskavad ja rahastamiskavad juurde ja nii on võimalik see asi ära teha. Nii et eeldused on otsustavuses ja mitte otsustamatuses.

16:28 Aseesimees Martin Helme

Marko Šorin, palun!

16:28 Marko Šorin

Tänan, eesistuja! Hea minister! Loomulikult siin saalis olijad kõik saavad aru, et tegemist on ääretult komplitseeritud küsimusega ja seda lahendada ongi keeruline. Selles ei ole mitte midagi imetabast. Kultuurikomisjon on vähemalt selles koosseisus ja ma usun, et ka varasemalt püüdnud lahendada õpetajate järelkasvu küsimust, õpetajate puudujäägi küsimust. See reform eeldab, et meil on piisavalt õpetajaid nii nendesse koolidesse, mida rahvas omavahel kutsub vene koolideks, kui ka eesti tavakoolide jaoks. Ida-Virumaa saab nüüd lisaraha, et, ütleme siis, üle osta teisi õpetajaid, puudu jääb nüüd siis tavakoolides õpetajaid. Kus kohas on see konks, mida võib-olla opositsioonierakonnana me ei näe, kust kohast tulevad need puudu olevad õpetajad?

16:29 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Kuna te puudutasite seda Ida-Virumaa klauslit, siis ma ikkagi siia algusesse ütlen, et see on meelega mõista lahendus paljude süsteemide jaoks. Haridussüsteem ei ole ainus. On piirkond, kuhu töötajate juurdeviimiseks on tarvis lisatasusid, ja sellepärast me need sinna teeme. Ei ole ei sisekaitse‑ ega justiitssüsteemis püstitatud avalikult sellist debatti, et nüüd tõmmatakse mujalt inimesi ära. Kindlasti on see inimeste isiklik otsus.

Aga nüüd, kui rääkida sellest, kas selle lisaklausliga, rahastamise lisaklausliga tõepoolest on lihtne meelitada Ida-Virumaale inimesi – ega ei ole lihtne tegelikult meelitada. See ei ole nii, et mujalt kõik tõusevad korraga püsti ja jooksevad sinna pooleteistkordse palga juurde. Seal on ikkagi muid elemente veel ja esialgu kindlasti sõidetakse sinna, nädala sees õpetatakse, tullakse koju tagasi. Nii et siin on mitmeid üleminekuvorme. Ja nii palju õpetajaid kui praegu ei ole aastaid enam Eestis olnud. Praegu oli üks küür või laine põhikoolis, kus oli õpilasi suhteliselt rohkem, see tuleneb natukene rahvastiku loogikast, ja üldhariduskoolis üle 16 500 õpetaja – see on suhteliselt erandlik viimase aastakümne kohta. Sealt tulenevalt ongi see, et kõik nad ei ole kvalifikatsiooniga. Sest ma ütlen veel kord, praegu on neid arvuliselt päris palju. Nüüd rahvastikuprotsessid näitavad, ja koolivõrgu korrastamine ju ka omavalitsustes käib, et täpselt nii palju õpetajakohti ei ole tulevikus vaja praeguste arvestuste järgi. Nii et juba sealt toimub teatud kokkuhoid. Aga lühike vastus on see, et me tõesti nende meetoditega ja palgale lisaks ka koolikorralduslike meetoditega muudame õpetaja töö atraktiivsemaks ja õpetajaid jätkub.

16:31 Aseesimees Martin Helme

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

16:31 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Ma võib-olla täpsustan oma kolleegi küsimust, mulle see vastus jäi natukene umbmääraseks. Ma lugesin, et intervjuus te ütlesite, et aastaks 2030 on meil vaja 4000 uut õpetajat, ja siinkohal me veel ei tea, kui palju õpetajaid läheb pensionile. Lisaks me teame täna, et ülikool laseb välja aastas 40–50 õpetajat. Sellise tempoga meil läheb umbes 80 aastat, et need uued 4000 õpetajat leida. Kuidas siis matemaatiliselt on võimalik see teie teoreetiline valem, et me kaheksa aastaga leiame need puudu olevad 4000 õpetajat?

16:32 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Jah, aitäh küsimuse eest! Teie tsiteeringu üle ma debateerima ei hakka, kuidas see niimoodi on tulnud, aga kui vaadata, mis teid mõjutab foonil, siis tõesti need arvud on ju suhteliselt suured. Ka haridustöötajate liit ütleb, et 3000 on meil neid õpetajaid, kes on vanemas eagrupis ja kes varsti lõpetavad. Üle 2000 on meil õpetajaid, kes ei ole kvalifikatsiooniga. Ja 2200 on meil õpetajaid venekeelsetes koolides ja lasteaedades, kes ei ole keelekvalifikatsiooniga. Nendest suurtest numbritest võib selline mulje jääda.

Nüüd samas, mida ma ka kultuurikomisjonis kohalviibija juuresolekul nimetasin küsimuse peale, et kui palju on esimesel aastal, 2024. aastal vaja üleminekuks või nende kohtade täitmiseks uusi õpetajaid, siis ma ütlesin, et lasteaedades ja koolides 600–700. See on selline asi, mille tsiteering kanti siis üldistusele, et kogu protsessis on vaja. Ei, ma ei ole seda kunagi öelnud. Kogu protsessis võib olla tõesti rohkem vaja kui 600–700, kui praegu venekeelsed õpetajad seda kvalifikatsiooni ei omanda. Aga seda ei ole vaja ühe aasta jooksul, sest ma ütlen veel kord: praeguse kava järgi eesti keel kooli üldise õppekeelena läheb sisse aasta-aastalt ja näiteks kolm viimast aastat selles protsessis, kuni 2029. aasta sügiseni, lähevad põhikooli kolmanda astme üleviimiseks, kus on ju aineõpetajad. Vaat seal on täiendavalt vaja siis juba rohkem õpetajaid, kes oleks kas keele omandanud või juurde tulnud. See esimene faas ei ole sugugi kõige massiivsem, kus on vaja õpetajaid välja vahetama hakata. Nii et see läheb samm-sammult, me ei saa siin rääkida üldistest numbritest, ei teie nimetatud numbrist ega mingitest muudest. Me jälgime seda protsessi kogu aeg pingeliselt ja ka tegevuskava vastavalt muudame, kuidas vaja on.

16:35 Aseesimees Martin Helme

Signe Kivi, palun!

16:35 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirjas on sätestatud, et alates 1. septembrist 2024 peavad eestikeelsele õppele üle minema vähemalt esimesed ja neljandad klassid. Kultuurikomisjon on teemaga väga pikalt tegelenud ja ma arvan, et meile on need protsessid ehk selged. Aga kuulajatel ja ka saalis viibijatel võib tekkida küsimus, et kuidas saab neljas klass üle minna, kui ta on seni õppinud esimeses, teises ja kolmandas klassis muus keeles, põhiliselt vene keeles, olgugi et 60 : 40, võimalik et ka keelekümbluse programmi alusel. Äkki selgitaksite ja avardaksite seda sätet.

16:36 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Üleminek vajab kahtlemata tuge – nii metoodilist, pedagoogilist tuge kui ka lapsevanemate tuge. Ja see saab olla koostöös. Näiteks Kultuuriministeerium selles tegevuskavas on enda peale võtnud lapsevanemate koolituse, kuidas toetada sellisel juhul last. Juhin tähelepanu, et maailm on täis metoodikaid, kus inimesed liituvad protsessi teisest, kolmandast, neljandast, viiendast klassist. Meie oma lapsed, meie oma haridussüsteemist tulevad teiste rahvaste lapsed. Liikumine toimub üle piiride ja ka üle haridussüsteemide.

Loomulikult võib alguses olla raske, aga kui nüüd neljanda klassi juurde tulla, siis sellele eelneb ka koolis eesti keele õpe. Järgmisest sügisest tuleb eesti keelt õppekavas kooli senise kahe tunni asemel neli tundi. Ja järgmistes kooliastmetes läheb see neljalt tunnilt viiele tunnile. Nii et ka ettevalmistamisfaasis on eesti keelt keelena ka võimalik rohkem õppida. Nii et jah, toetatud protsess peab see olema, aga sellega saadakse hakkama.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Siim Kiisler, palun!

16:37 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Hea haridusminister! Hea ja vajalik eelnõu. Nagu sa oma sõnavõtus viitasid, teeb sellise ülemineku tehti raskeks – ajalooliselt, nagu elu on näidanud – erandite sissetoomine. Sinu esitatud eelnõus on tegelikult see erandimehhanism sisse kirjutatud, kus valla- või linnavolikogu otsusega taotletakse Vabariigi Valitsuselt erandit mitte üle minna eestikeelsele õppele. Ja nagu teame nendest meeleoludest suuremates probleemsemates linnades, me ei pea kahtlema, et sellised avaldused tulevad ja tulevad ilmselt üsna lausaliselt. See paneb selle valitsuskomisjoni ja valitsuse väga keerulisse otsustusprotsessi. Kas ei peaks kuidagi piirama seda taotluste esitamist, näiteks ainult poolte omavalitsuste seni muukeelsete koolide puhul või mingil muul moel, et ikkagi natuke seda protsessi kontrollida?

16:38 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! See on väga hea küsimus. Meil on siin võtta ajalooline kogemus, mis ei ole muidugi üks ühele võrreldav, aga see on gümnaasiumide üleminekul, kui oli samamoodi, hoolekogu ettepanekul kohalik omavalitsus sai valitsuselt taotleda erandit. Seda mõnel korral taotleti päris selle aja alguses, aga rohkem hiljem pole taotletud. Ja siis, kui taotleti, siis valitsus erandeid ei andnud.

Aga nüüd on olukord erinev. Ja tõesti, seaduses nähakse ette, et tekib nii-öelda ekspertnõukogu, mis on juriidilises vormis valitsuskomisjon, mille valitsus moodustab 2024. aastal, selleks et see komisjon annaks valitsusele nõu, kas taotletud erandid on õigustatud või mitte. Erandite taotlus tuleb esitada 31. märtsiks 2024 ja valitsus peab vastama kahe kuu jooksul. Neid erandeid taotletakse mitte kogu koolile, vaid nii-öelda klassi kaupa, kus nähakse, et see üleminek ei toimu. Ja ekspertnõukogu vastab, või ütleme siis, teeb oma järelduse, teeb soovituse valitsusele, kas need on piisavad põhjused või mitte. No osa nendest võimalikest põhjustest siin saalis nimetati ära, kui ei ole toetavaid mehhanisme või miskit. Aga selge on see, et kindlasti on selle valitsuskomisjoni otsuse üks eeldus, et ta teeb selgeks, kas seal oli ka subjektiivseid [asjaolusid], kas koolijuhi mitte tõsist suhtumist või midagi sellist, kas on püütud see üleminek saavutada, õpetajaid hankida, kõik need täiendkoolitused teha või on seda püütud vähe. Seal on omavalitsuste roll ka oluline.

Jah, see erandi taotlemise võimalus on siin ette nähtud. Ma ei usu, et sellest erandist peaks saama reegel. Vähemalt kui arvestada, et üleminek ise on möödapääsmatu, siis ma ei usu, et siin ka järgmised valitsused hakkavad selle erandi abil looma kogu üleminekust möödaminekut. Seda tuleb põhjendada, seda antakse ühe aasta kaupa. See ei ole nii lausaline.

16:41 Aseesimees Martin Helme

Toomas Järveoja, palun!

16:41 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus johtub natukene eelnevast küsimusest. Te rõhutasite enda ettekandes mitu korda, et kohalike omavalitsuste koostöös tuleb seda seadust hakata rakendama. Aga kui kohalikul omavalitsusel puudub huvi seda seadust rakendada? Kas see sunniraha, 9600 [eurot] vist oli, on ikka motiveeriv seda seadust rakendama?

16:41 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Jah, see on küsimus, kust kohalik omavalitsus oma motivatsiooni võtab – kas ta võtab sellest, et ta tõepoolest hindab, mis on inimestele selles situatsioonis oluline ja kasulik, või mitte. Eks omavalitsused saavad ka arvestada seda, et tõesti päris paljud muu kodukeelega lapsed on läinud eestikeelsetesse koolidesse. See on ju soov, paljud teevad selle valiku. Ja teevad ka sellepärast, et ei ole päris selget usaldust, et eesti keelt või ka aineõpet on võimalik omandada [heal] tasemel kõigis koolides, kaasa arvatud venekeelsetes koolides. Nad teevad oma valiku. See info jõuab ka kohaliku omavalitsuseni.

Eile kohtudes Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste juhtidega, jah, ma nägin seal paari inimese silmist, et nad peavad seda protsessi raskeks, aga üldiselt oldi väga konstruktiivsed. Reedel kohtun ma Narvas sealsete kooli‑ ja lasteaiajuhtidega. Ma arvan, et omavalitsused, arvestades seda, et riik võtab suure osa sellest vajalikust protsessist ka oma finantseerida ja koordineerida, oma rolli täidavad. Ja omavalitsuse kui [kooli] pidaja ülesanne on loomulikult kontrollida, kas nende koolide juhid on kvalifikatsioonile vastavad, samuti õpetajad. Ka ei saa vaadata läbi sõrmede, kui kellegi puhul juba neljandat-viiendat korda tuleb maksta sunniraha. See on omavalitsuse roll. Ja ma loodan, et omavalitsused selles protsessis osalevad. Ma küll ei arva, et Eesti omavalitsused peaksid nii loomulikule asjale hakkama vastu töötama.

16:43 Aseesimees Martin Helme

Ivi Eenmaa, palun!

16:43 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra juhataja! Austatud minister! Oma ettekande alguses te avaldasite, ma ei tea, kas see oli seisukoht või arvamus, et Eestis on olemas ühiskondlik kokkulepe selle seaduse vastuvõtmiseks ja üleminekuks eestikeelsele haridusele. Aga tegelikkuses te ju teate, et seda ühiskondlikku kokkulepet ei ole olemas. See hakkab pihta sellest saalist. Ja veel rohkem on see seotud Tallinna linnavalitsuse ja linnavolikoguga, kus isegi arengukavasse, ei mahtunud sisse üleminek eestikeelsele haridusele. Ütelge mulle, palun, härra minister, mis siis ikka saab! Mismoodi me hakkame elama, käituma, kui riik teeb seaduse, aga Tallinn ainult köhib selle peale?

16:44 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Ma arvan, et Tallinn ei köhi selle peale. Lugesin hiljuti linnapea tsitaati, kus linnapea ütles, et ega tema ega Keskerakond ei ole eesti õppekeelele ülemineku vastu. (Ivi Eenmaa räägib saalist.) Aga tuleb uskuda inimestest ju parimat ja inimesed on head. Tegelikult see on loomulik protsess. Euroopa piirkonnas on veel Moldova, kus on riigikeelest erinev täiemahuline haridussüsteem kõrval. Läti on otsustanud ka sellest loobuda ja üle minna lätikeelsele õppele. Me ei ole lihtsalt kvaliteedi mõttes võimelised seda pidama. Ma arvan, et seda näevad kõik. Ja kui niimoodi võtta, et sada protsenti oleks ühiskondlik kokkulepe, siis sellist olukorda ei ole ühelgi alal Eesti riigis ega üheski ühiskonnas, kus sada protsenti inimesi mõtleb ühtemoodi. Aga kui ma ütlen teile, et 11% lapsevanemaid, muukeelsete kodude lapsevanemaid peab oluliseks, et nende laps õpiks ainult vene keeles, ülejäänud näevad seal variante ja suur osa tahab, et lapsed õpiksid ainult eesti keeles – nagu näha, kolmandik põhikoolilapsi on ju eestikeelsetes koolides –, siis ma näen siin väga selgelt ühiskondlikku tellimust, et see tee ära [käia] ja see samm astuda.

16:46 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Stalnuhhin, palun!

16:46 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Venekeelse elanikkonna hulgas on laialt levinud arvamus, et teie kaitstava ülemineku eesmärk on jätta vene emakeelega lapsed mitte kooli lõputunnistuseta – mingi paberi nad saavad ikka seal kuidagi kätte –, vaid jätta nad ilma teadmisteta. Ja see tõsiselt tõkestab nende võimalusi edasises elus. Need baasteadmised, mida saadakse nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis, ilma nendeta ei saa. Jutustage midagi ilusat sellel teemal. Ma paluksin kommentaari sellele väitele, et kogu see praegu loodav süsteem on esmajärjekorras selle jaoks, et vene noored jätta tulevikuta, et teha neist lumpen, teenindussfääri töötajad, lihttöölised ja nii edasi.

16:47 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Seda ilusat juttu teie unenäo kinnituseks ma esitama ei hakka, sellepärast et teil on vale väide. Aga illustratsiooniks ma ütlen seda, et jah, päris alguses, kui me viisime riigis sisse keelekümbluse programmi riiklikult toetatuna, oli seesama jutt, et venekeelsed lapsed jäetakse ilma hariduseta, keel on peamine, peab kohe esimesest klassist alustama eestikeelset tegevust, ei ole üldse venekeelset õpet, see tuleb pikapeale, kuni esimeste uuringuteni, mis ütlesid, et tegelikult keelekümblusklasside tulemused ka ainetes on paremad kui nende kõrval õppivate teiste, venekeelsete klasside tulemused. Ei, see on täielik vale. Me mõtleme ka süvendatud ja heast haridusest. Eesti haridussüsteem on rahvusvaheliselt täiesti konkurentsivõimeline ja hea ja selle vilju peavad maitsta saama kõik. Nii et see samm on astutud üldise ühtlase ja korraliku koolihariduse nimel.

16:48 Aseesimees Martin Helme

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

16:48 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Austatud minister! Mind teeb natukene murelikuks see asjaolu, et seaduseelnõu kohaselt koolis saab õpetada vähemalt keskharidusega inimene, kelle oskused ja pädevused vastavad teatud kriteeriumidele. Minu küsimus: kes siis määrab neid kriteeriume? Kas piisab lihtsalt jutust direktoriga? Ja te olete väga palju rääkinud mikrokraadidest. Ma küsin, kas see mikrokraadi omandamine on kohustuslik, näiteks sellele keskharidusega inimesele, või on see vabatahtlik. Ja kui inimesel on tehtud-kaitstud see mikrokraad, siis kas see tähendab seda, et selle inimesega on võimalik sõlmida juba tähtajatu leping?

16:49 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Kõigepealt, see, et keskharidusega inimene saab ajutise lepinguga, aastase lepinguga koolis õpetada, on ka praegu nii. Tuletan meelde, et keskharidus – mida see tähendab? Kui nõukogude ajal oli meil eraldi vahepealne verstapost lõpetamata kõrgharidus, siis tundus kõigile, et ah, juba peaaegu kõrgharidus. Aga tal ei olnud seda. Praegu meil seda formuleeringut ei ole. See tähendab, et see, kellel on lõpetamata kõrgharidus, on keskharidusega inimene. Osa neist on kvalifikatsioonile päris lähedal, osa on tõesti kaugel. See, kuidas teda tööle võetakse, oleneb koolijuhist. Me ei saa kõiki koolijuhte kahtlustada, et nad püüavad leida kõige halvemat varianti. Ja teine asi on see, et üldjuhul riigi soovitus on – ja edaspidi me lähtume sellest ka järelevalves –, et need inimesed, kes ei ole vastava kvalifikatsiooniga, ka koolijuhid või õpetajad, aga tõendavad, et nad lähenevad sellele, õpivad, on juba kursustel, nendele võib rahulikumalt erandi teha.

Nii et vastus on, et mina küll loodan ja töötan selle nimel, et kooli õpetajaks minevad inimesed oleksid koolitööks igati ette valmistatud. Ja kui neil ei ole formaalset kraadi, siis nad taotleksid seda ja saavutaksid selle.

Nüüd, mikrokraadide näide on üks, see oleneb sellest, mis hetkel sel inimesel on endine haridus pooleli jäänud või mida tal juurde on vaja, millist mikrokraadi parasjagu. Kui tal on vaja ainealast [mikrokraadi], ta tahab vahetada ainet, hakata õpetama mingit muud ainet, kui tal seni on olnud, siis ta saab omandada selle lühikursusega, näiteks pooleaastasega, ülikooliga kokkuleppel küllaltki intensiivselt. Neid pakutakse erinevaid, ka pedagoogiline moodul on võimalik. Nii et mis parasjagu kellelgi puudu on. Aga koolijuhi roll siin ei vähene, koolijuht peab olema see, kes värbab endale pädeva inimese.

16:51 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

16:51 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Eestikeelsele haridusele üleminek on kindlasti selle valitsuse kõige olulisem samm, julgeolekusammude kõrval, aga eestikeelne haridus ise panustab julgeolekusse. Minu mure on seotud eesti keele õpetamise tasemega. Kaaskirjas on ka märgitud, et põhikooli lõpetajate eesti keele oskuse tase ei ole viimastel aastatel tõusnud, keskmine eesti keele võõrkeelena lõpueksami tulemus on 70 punkti lähedal. Ja minu küsimus on, kuidas seda tulemust [parandada]. Haridusministeerium teeb ju ka järelevalvet. Kes on selles süüdi? Kas see on laste võimete küsimus, õpetajate kvalifikatsioon, metoodika, motivatsioonipuudus või on ka mingi osa sellel, mida kodude hoiakud laste toetamiseks teevad? Ja küsimus otseselt ongi, et näiteks mõningates maades, kus on head kogemused, [näiteks] Suurbritannias, öeldakse, et kindlasti tuleb tegelda ka lapsevanemate keeleoskusega ja nende võimalusega toetada õpilasi samaaegselt. Meil on täiskasvanute (Juhataja helistab kella.) keeleõpe Kultuuriministeeriumi all. Kuidas toimub koostöö selles Haridus- ja Teadusministeeriumi ...

16:52 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Margit!

16:52 Margit Sutrop

... ja Kultuuriministeeriumi vahel?

16:52 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Koostöö toimub meil väga tormiliselt. Vähemalt kui vaadata seda ettevalmistusprotsessi, siis on toimunud regulaarsed kohtumised ja koostöö Kultuuriministeeriumiga, kelle algatusel on tegevuskavasse mitmed punktid sisse läinud, kaasa arvatud vanemate koolitusprogrammide loomine ja nende läbiviimine nendest vahenditest, millest siis keele- ja kultuuriõpe toimub. Seal kasutatakse erinevaid vorme, nii sotsiaalselt kui ka nii-öelda eraldi perekonnaga, nii lapsega koos, lapsest eraldi, igasuguseid meetodeid. Ja õige ta on, et vanematest algab suur osa, kui lapse tulemused on halvad. Jällegi, siin me räägime üldiselt, sellepärast et ka eestikeelses koolis on ju samad mured. Üldiselt ma võin ütelda, et kuskil võib-olla 97–98% teemasid hariduses on sarnased, ükskõik, mis keeles haridussüsteem käib.

Jah, mõnel juhul võime ütelda, et kooli tulemused on kehvad, siis näiteks Haridus‑ ja Teadusministeerium juba Liina Kersna algatusel sellest kevadest on läbi viinud järelevalvet nendes koolides, kus on väga selgelt olnud halvad tulemused. See on esimene pakett, kus praegu järeldusi kooskõlastatakse, varsti saavad need avalikuks. Me läheme järgmisele ringile. Eesmärk on kõik venekeelsed koolid ja lasteaiad järgi katsuda, mis seal probleemid on, et anda nõu. Ja seal on ikkagi selge olukord, kui kooli tulemused on halvad. Eesti keele puhul on selge, eesti keele õppimise puhul, et kui õpetajad suures osas selles koolis ei ole ise kvalifitseeritud eesti keeles [õpetama], siis ka õpilaste tulemused on halvad. Kooli direktoriga on sama, ka tema mõju on lõpuks kaudselt õpilaste tulemustele. Aga ka üldiselt õpetajate kaader, kas see on kvalifitseeritud või ei ole, kuidas on suhtumine, kuidas on õpitulemused teistes ainetes. Läbi selle ahela jõuab õpilaseni see töö, mida teeb koolijuht, õpetaja, milline on tema suhtumine. Ja eks me selles protsessis näeme mitmete koolide nõrkusi ja omavalitsusega koos vaatame, kuidas need juhid siis vahetada paremate juhtide vastu.

16:55 Aseesimees Martin Helme

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

16:55 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Mul on küsimus. Kas eesti kool saab hakkama selle koormusega, mis teda ees ootab pärast seda seaduse muutmist? Sest esiteks, kuna meil õpetajaid väga palju juurde ei tule ja tekib suur õpetajate puudus, siis me hakkame jagama neid õpetajaid, kes on praegu eesti koolis. Ega Ida-Virumaale ei sõida mingid uued õpetajad, sinna sõidavad õpetajad eesti koolist. Ja teiseks, kuna meil tekib eraldi nii-öelda eesti kool eestlastele, eraldi eesti kool venelastele, siis kindlasti väga paljud lapsevanemad eelistavad panna oma lapsi just neisse eesti koolidesse, mis on praegu eesti koolid. Tekib väga suur koormus õpetajatele, kuna klassidesse tuleb palju rohkem venekeelseid lapsi. Juba täna me teame, et on väga keeruline nendes klassides, kus on ukraina õpilased.

16:56 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh küsimuse eest! Teie formuleeringut kasutades: vene kool venelastele on eesti koolile kõige suurem oht koormuse mõttes. Koormuse mõttes, kui te mõtlete. Juba praegu hääletab suur osa lapsi jalgadega. Nagu me rääkisime, nii kvaliteedikriisi tõttu või riski tõttu, mis venekeelsetes koolides on, kui ka eesti keele õppe halva taseme tõttu. Ja kui me ei vii eesti keelt venekeelsesse kooli, siis see surve ja koormus tõuseb ja tõuseb eestikeelsele koolile. Nii et selleks me selle ülemineku teemegi, et ei tekiks olukorda, kus poole rohkem lapsi pressib mitte neid mahutavatesse koolidesse ja suurendab ka õpetajate koormust. Sellepärast on vaja kvalitatiivset hüpet ja head haridust igal pool.

16:57 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:57 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ministrihärra! Kuidagi sürrealistlik õhtupoolik täna. Tõnis, sa oled varsti juba kaheksa aastat istunud haridusministri kabinetis. Ja Eesti suurkujud, Mart Laar on su peaminister olnud, Andrus Ansip ja nii edasi. Aga varsti kaheksa aastat oled seanahka vedanud, oled maksumaksja raha raisanud, oled ümarat juttu rääkinud. Aga umbkeelseid pedagooge on jätkuvalt tuhandeid. Eesti Vabariik hakkab varsti 40-aastaseks saama. Ja nüüd äkki spurt 30 aastaks. Ütle mulle, Tõnis, sa oled ka nagu rahvuslik, vähemalt jutu järgi. Kes on takistanud sind tegutsemast? Me praegu oleme selles absurdses õhtupoolikus. (Juhataja helistab kella.) Räägime eesti keelele üleminekust.

16:58 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh hea küsimuse eest! Annaks jumal eesti rahvale minister Ernitsat varsti. (Naer saalis.) Ja tõepoolest, viimasel ajal olen ma sinuga ühte vankrit vedanud ja näe, vaadake, pole õnnestunud kõike teha. Mis puudutab minu vastust, siis sellest vastusest väga suure osa andsin ma ära siin eelneva ettekande käigus. Andsin ka ülevaate, kuidas need protsessid on käinud. Võib-olla sa ei jälginud. Siis kordan.

Alati, kui ma olen ministriks olnud, on ülemineku teema olnud väga suure tähelepanu all. Poliitilisi kokkuleppeid on olnud nendel aegadel tõesti gümnaasiumi eesti õppekeelele üleviimise osas. Aga ütleme nii: siis olid gümnaasiumi eesti õppekeelele ülemineku teemad, kõik need organisatsioonid, mis praegugi juba vaikselt jälle tulevad, Vene Kool Eestis ja muud niisugused organisatsioonid, miitingud ja asjad, mida praegu on väga vähe. Siis oli see pinge ja ühiskonnas see teema palju suurem. Võta lahti tolleaegne ajakirjandus, vaata. Selle asjaga on tegeldud väga jõuliselt ja need pinged on olnud palju suuremad. Praegu see siin, ma ütlen, on peaaegu ühiskondlik kokkulepe ja nüüd me suudame selle ära teha.

Mis puudutab pikemat ajalugu, siin on teisi ajaloolasi ka. Kuigi ma ei olnud 1993. aastal Riigikogus. 1993. aastal võeti vastu põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadus, kus sätestati eesti keel õppekeelena, aga sätestati ka, tõesti, erandid, ka omavalitsuse õigus õppekeelt määrata. Ja kui mõelda, miks seda siis tehti, miks öeldi A, aga ei öeldud B – tõenäoliselt on vastus selles, et samal ajal olid Sillamäe ja Narva niinimetatud referendumid ja Vene sõjavägi oli siin sees. Tõenäoliselt sellepärast jäi see tegemata. Muidugi oleks praegu lihtsam, kui siis oleks otsus langenud. Aga siis ei olnud seda ühiskondlikku kokkulepet.

17:00 Aseesimees Martin Helme

Siim Kiisler, palun!

17:01 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Hea haridusminister! Nagu sa esile tõid, see eelnõu tõstab kvalifikatsiooninõuete mittetäitmise puhul sunniraha piirmäära 9600 euroni, kuid ta teeb seda nii, nagu üldiselt see seadus jõustub, 2024. aasta 1. septembrist alles. Sellest on teiste eelnõude kontekstis juttu olnud, et see sunniraha piirmäär on ajale jalgu jäänud juba praegu, ja ma arvan, et kindlasti ei ole ootus, et seda tõsta alles nii pika aja pärast. Kas sa nõustud, et siin võiks teha muudatusettepaneku? Mõned sätted jõustuvad varem selles seaduses. Kui teha muudatusettepanek, kas sa toetaksid, et see sunniraha piirmäära tõstmise säte jõustuks palju varem?

17:01 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Jah, mõned sätted on selles seaduses pandud jõustuma ka 2023. aastast. Aga selle puhul – mõeldav, jah.

17:02 Aseesimees Martin Helme

Liina Kersna, palun!

17:02 Liina Kersna

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Palju õnne teile ja palju õnne ülikoolidele, kellega said täna allkirjastatud halduslepingud! See on väga oluline samm ja tõenäoliselt on see oluline samm ka õpetaja järelkasvu kontekstis. Kas ma saan õigesti aru, et nii Tallinna kui ka Tartu ülikooliga sai ka halduslepingutes fikseeritud see, kui palju rohkem õpetaja õppekohti nendes ülikoolides avatakse? Tegevuskavas on kirjas, et 340 kohta aastas peaks suurenema õpetaja õppekohtade arv. Millised numbrid said halduslepingutesse kirja?

17:02 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Palju õnne ka teile, Liina! Teie juhtimisel neid halduslepinguid ju ette valmistati. Meie fikseerisime nüüd tõesti lepingutesse haridusvaldkonnas nii-öelda riikliku tellimuse, kuigi see ei ole niimoodi sõnastatud, õppekohtade arvu tõusu nii Tallinna Ülikoolis kui ka Tartu Ülikoolis, ja seda ka ilma selle üleminekuta. See üleminek tuleb eraldi programmina. Need eelkokkulepped on sõlmitud, aga me teeme eraldi kokkulepped selleks detailsemalt, sest see haldusleping oli nagu raamleping, kuidas jaotuvad ülikoolide vahel ja kuidas läbi viia nii tasemeõpe kui ka need mikrokraadide ja muud täienduskoolitusõpped. Jah, see on nüüd järgmine samm, mis tuleb kiiresti ära teha, et järgmisest sügisest saaksid ülikoolid juba oma vastuvõttu suurendada ja seda kõike rakendada. Nad teevad ju oma plaane juba nüüd hilissügisel. Nii et jah, see on lepingutes sees.

17:03 Aseesimees Martin Helme

Ülle Rajasalu, palun!

17:03 Ülle Rajasalu

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Siin saalis ma kuulen pidevalt, et õpetajate puudusest tuleneb see, et lapsed ei saa õppida ja nii edasi, ja nii edasi. Ka vene keele õpetajad ei oska eesti keelt ega taha seda ka ära õppida. Kui nad selle ära õpiksid, siis tõenäoliselt õpetajate puudust vist nii palju ei oleks. Aga see selleks. 1. septembrist 2024 iga õpetaja peab oskama riigikeelt ehk eesti keelt. Minu küsimus tulenebki sellest. Kas tõhustatakse järelevalvet selle üle, et 2300 haridustöötajat kas on õpivad meie riigikeele ära või nad vahetatakse välja? Palun vastake!

17:04 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Järelevalvet tõhustatakse, järelevalve käib, seda ma juba ütlesin. Kõigile nendele koolidele ja lasteaedadele tehakse ring peale, aga mitte ainult etteheidete tegemiseks, vaid ka nõuandmiseks, et protsesse suunata. Jah, selles seaduseelnõus on tõesti keele lisamine kvalifikatsiooni[nõuete] hulka. Aga vale oleks käsitleda seda nii, et keelenõue tuleb aastast 2024. Keelenõue on tegelikult samal määral juba aastast 1999. Kes on pikaajaliselt [töötanud] ja pole keelt ära õppinud nende aegadega, see tõenäoliselt on eeldanud, et üleminekut ei tule kunagi või et see pole tõsine nõue. Aga see ei ole kellelegi uudis. Praegu Keeleamet neid ettekirjutusi on teinud, sunniraha on määranud. Omavalitsused on ikkagi otsustanud neid inimesi palgal hoida. Tõenäoliselt, ütleme, ülemineku mõttes on selge, et kui tuleb eesti keeles õpetada, siis nad kindlasti eesti keeles õpetada ei suuda ja siis peab kool nad välja vahetama, see on õige. Kes eesti keelt vastaval tasemel kogu selle protsessi jooksul, mis läheb samm-sammult, ei omanda, see peab oma unelmate tööst kas loobuma või siis leitakse mingi lahendus, ma ei tea, kus täpselt, aga üldhariduskoolis, kutsekoolis ja lasteaias siis ei saa samal viisil jätkata.

17:06 Aseesimees Martin Helme

Dmitri Dmitrijev, palun!

17:06 Dmitri Dmitrijev

Austatud ettekandja! Minu ees on praegu 22. oktoobril 2019. aastal vastu võetud Riigikogu otsus, mille viienda punktiga me tegime ettepaneku Vabariigi Valitsusele koostada nüüdisaegseid ja paindlikke eesti keele ja muude ainete eestikeelseid õppematerjale ja e-õppematerjale kõikide haridustasemete ja elukestva õppe jaoks, toetada eesti keele õpetajate ja eesti keeles õpetavate õpetajate koolitamist ning väärtustada nende tööd. Ja kuna suuremas osas on see otsus täitmata, ma küsin täpsustamiseks, kelle kohustuseks on ikkagi piisava arvu õpetajate ettevalmistamine, kuna suuremaks eesmärgiks meil kõigil on ju haritud ja riigikeelt valdav rahvas ja ühiskond. Miks selle asemel, et lahendada eesti keele õppega seotud probleeme, me hüppame sellest etapist üle kohe eestikeelsele õppele, mis tegelikult tekitab probleeme juurde nii eesti kui ka vene õppekeelega koolides?

17:07 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Ma olen osale nendest küsimustest juba vastanud. Ta ei tekita probleeme juurde. Probleemid oleks siis, kui me laseksime venekeelse kooli kvaliteedil langeda, kuna me ei ole seal ju aastakümneid õpetajaid ette valmistanud. Ja nõuda, et Eesti riik peaks kogu aeg mõlemas keeles õppevara [tootma], ei ole ka tegelikult õiglane. Kui te räägite õppevarast ja õpetajakoolitusest, nagu mõlema kohta küsisite, siis õppevara tootmine käib. Kelle ülesanne on riiklikult koordineerida – see on Haridus- ja Noorteamet. Aga loomulikult peab olema haridusministeeriumi järelevalve, vastutus, raha on eraldatud, programme on ette valmistatud. Mina siin kindlasti nii kriitiline ei ole kui teie, aga kindlasti saab neid asju ka paremini teha.

Õpetajate ettevalmistusest rääkisin, õpetajate ettevalmistus hoogustub. Aga mis on oluline: meie ühiskonnas on üle poole neid inimesi, kes on viimastel aastakümnetel pedagoogiks õppinud ja ka lõpetanud magistritasemel, aga kes ei tööta õpetajana. Seal on ka kindlasti see reserv olemas. Kui me õpetajaameti väärtust tõstame, palgatõusu jätkame kuni teatud lubatud tasemeni ja kui ka koormuse ja karjäärimudeli ja klassijuhatamise tasu ja kõigi nende töötingimustega seotud asjadega edasi läheme, siis me lahendame selle õpetajate puuduse ka.

17:09 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaanson, palun!

17:09 Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud minister! Eelküsijale kommentaariks ütleksin, et tõepoolest, mina küsiksin ka, et miks mitte varem. Aga ma küsin siin selle hästi olulise eelnõu juures, mis Eesti hariduses ees seisab, just huvihariduse kohapealt. Te olete olnud ka kultuuriminister ja ma arvan, et te oskate kindlasti hästi hinnata huvihariduse kui tegevuse head mõju just keeleõppele. Aga küsin, kas see eestikeelsele õppele ülemineku programm sisaldab ka huvihariduse õpetajate, sealhulgas treenerite eesti keele oskuse parandamist, näiteks Ida-Virumaal või ka mujal.

17:10 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Jah, see programm puudutab huviharidust ja ka tugispetsialiste, kellest me oleme täna tegelikult vähe rääkinud. Kui rääkida sellest mahust ja kohustustest, kellel midagi on, siis kooliga seotud huvitegevused eestikeelseks viia peaks olema riigi ülesanne, kooli baasil, nii treeningurühmad kui ka muud tegevused. Omavalitsusel on oma roll ka huvitegevuse pakkumisel ja kindlustamisel. Meil ei ole seaduses mingeid norme ja aegu, millal kogu huvitegevus peaks minema täiesti eestikeelseks. Ma arvan, et sellest on veel vara rääkida. Aga kooliga seotud huvitegevus peaks olema selle keskkonna loomiseks, nagu ma enne ütlesin, ikkagi eestikeelne, jah.

17:11 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:11 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Kas sa ei ole mõelnud kirjutada sellise raamatu, kuidas me ei ole suutnud 30 aastaga umbkeelsust välja juurida? Oleks kindlasti menuk. Aga konkreetne küsimus on, et kas sul on mingeid rehnungeid – ma olen ka teistelt küsinud siin, Mailis Repsilt ja [teistelt] –, kui palju raha on huugama pandud nii-öelda integratsiooniks ja eesti keele õpetamiseks selle 30 aastaga ja kui suur see kasutegur on. Oskad sa öelda, mitu protsenti? Või on enamik läinud tuulde ja ei tea kuhu?

17:11 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Jah, õige küsimus. Ma arvan, et kui me räägime rahast, siis jah, rahanumbrites oleks olnud kokkuhoid, kui ei oleks ka valitsuste vahetudes see protsess käinud nii-öelda vahelduva hooga, vahepeal hoo ära kaotanud. Ühiskonnale anti signaale, et ega üleminekut ei toimu, olge rahulikud, meie seisame omade eest. Ja tõepoolest, ega kõik ei ole kindlasti nii-öelda mõõdikute järgi väga täpselt läinud, siin on mõnedki rahad tagasi kutsutud. See on tihti olnud ka suhtumise küsimus ja kahjuks niisugustes protsessides tihti selgub paljugi tagantjärele. Mis puudutab raamatu kirjutamist, siis vara veel – asi tuleb ära teha, küll me siis kirjutame.

17:12 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

17:12 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! On tõsi, et eestikeelse kõrghariduse olete te suutnud sisuliselt likvideerida. Ülikoolides pole kunagi olnud nii vähe eestikeelseid loenguid, kui on täna. Nüüd olete sihikule võtnud eestikeelsed põhi‑ ja keskkoolid. Ma mõistan hästi teie viha vene laste ja vene keele vastu. Aga ma küsin: miks te soovite koos sellega panna kinni ka saksa‑, prantsuse‑, inglisekeelsed koolid? Mis hakkab toimuma saksa kolledžis, inglise kolledžis ja nii edasi?

17:13 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Nojah. Kui teil oleks följentoniks rohkem aega olnud, siis te oleks kindlasti suutnud esimeses lauses, mis viha puudutas, kõik need rahvad ära nimetada. Aga teie suust seda küsimust kuulda ongi naljakas. Tõenäoliselt on teil olnud aega, kui te ise just selle küsimuse ette valmistasite.

Konkreetselt tõsisema sisu poole. Ma ei hakka teid veenma, mis hüvanguks me seda asja teeme. Ja kahtlemata nii tõsiselt ma teie küsimust ei saagi võtta. Aga kui riik osaleb lepingute alusel mingites rahvusvahelistes süsteemides või ka riikidevahelistes lepingutes, siis seal on võimalik kasutada ka teist õppekeelt. Kui me räägime lihtsalt kallakuga koolidest, siis on seal õppekeeleks fikseeritud eesti keel ja kõik, mis kohustuslikust osast väljapoole jääb, võib toimuda ka muus keeles.

17:14 Aseesimees Martin Helme

Toomas Jürgenstein, palun!

17:14 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Hea Tõnis! Mulle tundub, et siis me oleme edukamad, kui me suudame saavutada selle, et eestikeelne haridus saab kogu haridussüsteemi asjaks, et tekib natuke see meie-tunne. Ütleme, minusugune, ma arvan, et sugugi mitte paha õpetaja, aga eestikeelses koolis, kuidas näiteks mina saaks toetada, et see suur ettevõtmine õnnestuks?

17:15 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Üks asi on suhelda ja toetada programme. Ja lõpuks on meil kõigil, eriti vilunud pedagoogidel, kui aega leiab, võimalik osaleda ja toetada kohapealseid õpilasi mitte ainult Ida-Virumaal ja Tallinnas, vaid ka Võrus, Hiiumaal ja neid tunde rikastada. Selliseid võimalusi on igal juhul. Mis puudutab nüüd seda, mis me võiksime teha selles protsessis, siis siin on välja pakutud selline ka koolijuhtide ja õpetajate nii-öelda varjutamise programm. Rääkida sellessamas oma koolis, et kas Ida-Virumaalt või Tallinnast mõned üleminekuga tegelevad õpetajad, koolijuhid võtta vahetusprogrammiga, nii-öelda vahetada ära, toetada muidugi kohapeal. Käiakse teises keskkonnas, vaadatakse, kuidas teised teevad, ütleme, lõimida neid tegevusi ja niimoodi toestada nende üleminevate piirkondade haridustöötajaid, see võiks olla. Sa oled üks eestvedaja tüüp, kui sa võtaksid niisuguse programmi ka oma koolis, Treffneris vedada, oleks ju väga hea.

17:16 Aseesimees Martin Helme

Taavi Aas, palun!

17:16 Taavi Aas

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Miks te keelekümbluse ära lõpetate?

17:17 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Sellepärast, et me läheme eesti õppekeelele üle ja keelekümblust riikliku programmina ei ole siis tarvis, kuna igal pool on eesti õppekeel. See metoodika, kui peaks kellelgi vaja olema seda kasutada, ei kao mitte kuskile. See kogemus, mis nendel õpetajatel on, ei kao mitte kusagile. Need õpetajad jätkavad haridussüsteemis ja kasutavad oma suuremahulist kogemust.

17:17 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

17:17 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! See on küll kurb, et te ei võta Riigikogu liikmete küsimusi tõsiselt. Eks see näitab teie suhtumist antud küsimusse. Te tekitate üleöö turu peale circa 3000 õpetaja suuruse augu, defitsiidi. Samas, lapsi on vaja koolitada. Ja uusi õpetajaid te ei ole valmis riikliku programmi alusel koolitama sellises mahus, et see tühimik täita. Loomulikult, eks mingis osas saab tunde juurde teha, õpetajate koormust tõsta, aga teisest küljest, tõenäoliselt kõik need lapsed, kes vajavad õpetamist, liiguvad olemasolevatesse klassidesse, klassid lähevad suuremaks. Mis te arvate, mis juhtub eestlaste õpitulemustega, kui klassis on kolmandik ainult vene keelt rääkivaid õpilasi?

17:18 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Mina võtan Riigikogu liikme küsimust väga tõsiselt. Aga sellele aitaks kaasa ka, kui te selle küsimuse oleks koostanud mitte enne menetluse käiku, vaid pärast – siis, kui te olete minu vastuseid kuulanud –, sest ma praktiliselt muust ei olegi rääkinud, kui olen vastanud teie küsimustele.

Me oleme loomulikult teinud need programmid, et õpetajaid piisavalt koolitada. Kõik need hirmujutud, et vaat nii palju õpetajaid, üle 2000 õpetaja on meil kvalifitseerimata, siis on meil ligi 3000 vanemas vanuseklassis õpetajaid, siis on 2200, kes ei ole keelenõuetele vastavad. Need on suured arvud. Me ei vaja kõigi nende asemele kohe [uusi õpetajaid], mitmel põhjusel: osa õpib eesti keelt, osa ei lähe pensionile, koolide arv mõnevõrra väheneb. Aga me vajame samm-sammult. Kui te nimetate kogu seda arvu ja tõsiselt mõtlete, et see on seotud 2024. aastaga, siis te ei ole tõesti süvenenud. Sest see on üleminekuprotsess. Kusjuures venekeelsetest ainetest, venekeelsest haridusest võib ka varem loobuda, soovi korral muidugi, aga soovi korral võib nende ainete õpetamine toimuda aastani 2029. Nii et see on sammsammuline üleminek. Ja selle mõistmises ei ole ju midagi keerulist.

Ja lõpetuseks, see surve eestikeelsetele koolidele ongi sellepärast nii suur, et suur osa lapsevanemaid ei usalda venekeelset kooli ja viib oma lapsed eestikeelsetesse koolidesse – nii eesti keele parema õppe saavutamiseks kui ka juba ainealaste paremate kompetentside pärast. Sellepärast me tegelemegi venekeelse kooli kvaliteediga üldisemalt, kaasa arvatud keeleõppe tasemega, et seda survet vähendada, et ei tekiks sellest survest vajadust klasse suurendada ja nii edasi.

17:20 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

17:20 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Eesmärk on ju väga õilis ja me igati toetame seda eesmärki. Ainult et massimigratsiooni tingimustes, kõikide uste-akende pärani löömise tingimustes slaavi päritolu elanikkonnale selle valitsuse poolt, milles ka teie osalete, on see ju ebarealistlik. Te ju peaksite sellest aru saama. Ja võib-olla nende ilusate plaanide maalimise asemel siin – ma olen tähele pannud, ministrid armastavad meile rääkida, kuidas elektripuuduse me likvideerime tulevikus tuuleparkidega näiteks, noh, tulevikus, ainult et tulevikuni on vaja elada – äkki alustaks eestikeelse keskkonna tagamisega. Igas pangas hüppavad näkku venekeelsed reklaamid, igas kaubanduskeskuses pläriseb kõrva venekeelne reklaam, igal pool on vene keel, vene keel, vene keel. Kuidas me saaksime selle eestikeelsele haridusele ülemineku teha nii, et meil on eestikeelne keskkond?

17:21 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Keeleseaduse muudatused jõuavad Riigikokku veel sellel sügisel. Kultuurikomisjonis on neid tutvustatud, me võime seal nende juures debateerida, kas see on piisav või ei ole piisav, aga täpselt needsamad suhted, mahuline keelekasutus. Lõpuks eesti keele arengukava näeb ette, et avalikus ruumis on domineeriv eesti keel ja see tuleb tagada ka seadustega. Nii et tõepoolest, kui keelt kasutatakse, siis on kõigile selge, et teda tuleb õppida. Nii et seda keeleruumi tuleb hoida, kahtlemata. Ja kui te räägite nendest normidest, mis meie siin teha saame, Riigikogus, valitsuses, siis selleks on keeleseadus ja seda tuleb muuta.

17:22 Aseesimees Martin Helme

Taavi Aas, palun!

17:22 Taavi Aas

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus: kas sellele eelnõule on tehtud ka mõjuanalüüs? Kuidas see eelnõu mõjutab nende õpetajate koormust, kes keelenõudeid täidavad?

17:22 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Selle eelnõu seletuskiri on nii paks ja tegeleb nii õpilaste mõjudega piirkondade, tasemete kaupa kui ka õpetajatega seotud mõjudega, kaasa arvatud sellega, kuidas koormus võib muutuda. Nii et mina seda kõike siin ette lugema ei hakka, see analüüs on tehtud.

Kahtlemata on selles, nagu igas suures protsessis, ka muutujaid, mille tõttu ei saa valemis igat punkti öelda, et number see ja see, selles koolis nii palju ja nii palju. Aga need tendentsid on selged. Et leevendada seda valu, neid koormusi, tuleb see samm ära teha. Et see koormus ei langeks ainult ühele osale koolidest, tuleb teha ka teised koolid nii eesti keele õppe kui ka tuleviku kindlustatud kvaliteedi mõttes korda.

17:23 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

17:23 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Üle kümne aasta tagasi ma juhtisin sinu tähelepanu sellele asjale, et vene koolide raamatukogud väga palju sisaldavad sellist kirjandust, mis propageerib hoopis teist kultuuri ja teistsugust suhtumist ühiskonda. Ja kogu aeg Vene saatkond täiendas neid raamatukogusid. Kas tänaseks on ülevaade, kuidas meil vene kooli raamatukogudega praegu on ja mida nad laenutavad oma lastele?

17:24 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Minul ei ole raamatute kaupa raportit, aga selle järelevalve raames vaadatakse ka abimaterjale, kaasa arvatud raamatukogu seisu. Rohkem ma praegu niimoodi ütelda ei oska.

17:24 Aseesimees Martin Helme

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

17:24 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud minister! Ülemineku võiks lahendada erinevate mudelite abil. See on lausa filosoofiline küsimus, kuidas üleminekut lahendada. Palun seletage, miks teie poolt on valitud just selline strateegia vene koolid eestikeelseteks, mitte näiteks selline mudel, et kõik lapsed ühte kooli, kus õppekeel olekski riigikeel.

17:25 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Kuidas me neid asju nimetame, ega sellest ju selles mõttes väga palju ei muutu. Õpetajate arv on meil piiratud, koolimajade arv on veel piiratum. Ütleme, kui rääkida selle mudeli lihtsustatud variandist, millest teie räägite, et paneme venekeelsed koolid, mis millegipärast, kas keeletaseme tõttu või mingil muul põhjusel ei ole piisavalt [heal] tasemel, kinni ja võtame need lapsed eestikeelsetesse koolidesse, siis nad ei mahu sinna kõigis piirkondades, õpetajate koormus läheb lõhki. Lisaks on tõepoolest see nii-öelda koos õpetamine metoodiliselt, kuidas koormust tunnis jagada ja nii edasi. Need on väga keerulised asjad. Aga põhiline on see, et seda ei ole võimalik ühekorraga teha, nii mahutavuse kui ka õpetajate arvu mõttes, ja selle tõttu meil tuleb viia ikkagi eesti keel venekeelsesse kooli. Ja meil ei ole Eestis olnud tegelikult rahvuspõhist koolidesse vastuvõtmise segregeerimist, siin saavad ju vanemad ise otsustada.

17:26 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Stalnuhhin, palun!

17:26 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma arvan, et ise ma tean vastust sellele küsimusele, mida kavatsen praegu esitada, aga minu sõbrad väga tahaksid, et teie vastaksite sellele. Kuidas saab selgitada seda, et nendel rasketel aastatel, kui Eesti Vabariiki juhtis 40 000 kommunisti, oli igal lapsel õigus õppida oma emakeeles ja olid eestikeelsed lasteaiad, koolid, ülikoolid valmistasid ette spetsialiste ja nii edasi, aga nüüd, kui me elame kõrvuni demokraatias ja vastastikuses austuses, see võimalus äkki neljandikul elanikkonnast kaob?

17:27 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Jah, riigikord on muutunud. Meie riigikeel on eesti keel. Sellel ajal, millest teie räägite, oli eestikeelse kõrghariduse ja eestikeelse hariduse säilitamine, tõepoolest, päris suur asi. Kas seda tegid kommunistid või mitte, aga teistel oli ka seal, ütleme, oma roll ikkagi, oli normaalseid inimesi. Ma ei tea, kuidas teile täpselt vastata, aga oli väga palju ka neid, kes parteiga ei liitunud ja tegid oma igapäevast tööd ja suutsid seda kaitsta. Muide, surve ei olnud sugugi väike. Ja kui iseseisvat riiki poleks tulnud, võib-olla oleks sellele survele mingil hetkel ka järele antud. Nii et praegu on meil eesti keel riigikeel, kõigil on õigus õppida eesti keeles ja seda me siin taotlemegi.

17:28 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

17:28 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Keel on kultuuri lahutamatu osa ja ausalt öeldes seda debatti või arutelu siin saalis kuulates või osa sellest kuulates tekib tahes-tahtmata küsimus, kas üldse on õiget aega olemas, et Eestis eesti keeles õpetada. Näib, et osale siin saalis tundub, et see aeg oli kunagi varem, osale tundub, et see tuleb kunagi hiljem. Te olete pikka aega olnud poliitikas, äkki te annate mulle kui noorele poliitikule selgituse, et millal see õige aeg siis on.

17:28 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Jah, eks ta on. Ka iseseisvuse taastamisel oli väga palju seisukohti. Mida edasi see läks, seda rohkem pooldajaid oli, aga alguses oli neid, kes ironiseerisid nii-öelda aateinimeste või nende üle, kes iseseisvust nõudsid, ja ütlesid, et oi, see ei ole võimalik mitte mingil juhul. Mõne aasta pärast olid nad juba [muutunud], kandsid hoolega Eesti lippu. Väga hea, nii on võimalik hõlvata ka teistpidi arvajaid ja eks aeg näitab. Minule tundub, et siin saalis on selge enamus neid, kes arvavad, et eesti õppekeelele on vaja üle minna. Võib-olla on ka neid, kes arvavad, et oleks võinud varem, aga oleks on paha poiss, nagu kõnekäänd ütleb, nii et teeme seda nüüd.

17:29 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

17:29 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on väga hea meel, et teie ministrina seisate selle eest, et üldisele eestikeelsele haridusele üleminek tähendab seda, et vene koolid lähevad eestikeelseks, mitte nii, nagu siin üks lugupeetud kolleeg enne tegi ettepaneku, et paneme kõik lapsed ühte kooli, ehk et te ei toeta seda ühtse Eesti kooli printsiipi. Sest see on Eesti laste hariduse praeguse ülihea taseme surm.

Aga ma kuulsin ühte mõtet praeguse kultuuriministri Hartmani suust, et tema teeks ettepaneku vene koolide venekeelsete õpetajate, kelle eesti keel ei vasta tasemele, eesti keele taset parandada nii, et nad võiks minna mingi projekti korras eestikeelsetesse koolidesse õpetama ja siis seal keskkonnas eesti laste abil nad saaksid oma eesti keele [taset] parandada. Palun öelge, et te ei toeta seda ideed!

17:30 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Selle idee üldpaatosest saan ma aru ja sellest ma siin rääkisin ka, et teatud keskkonnavahetus. Aga see saab olla toestatud protsess, seda ei saa loomulikult üksi teha. Vaadata, kuidas teistes koolides käib, vaadata kõrvalt, kuidas õpetamine käib eestikeelses keskkonnas, see on ka täiendkoolituse üks osa. Aga loomulikult ei saa olla niisugune vahetus, et võib-olla kvalifitseerimata õpetaja tuleb ja teeb teise inimese tööd. Siis kannataksid ju õpilased.

Aga mis puudutab erinevaid metoodikaid, siis Eesti on nii suur ja see pilt on nii kirju, erinevates piirkondades erineva traditsiooniga koolid ja nii edasi, et tegelikult kõik need metoodikad saab läbi mängida. Kuidas nimetada? Meil on ju tegelikult ka koole, ka eestikeelseid koole, kus komplekteerub klass, kus ei ole ühtegi täiesti eesti kodukeelega last – aga ikkagi on eestikeelne kool. Kas seda nimetada ühtseks või milleks seda nimetada? See ikkagi oleneb, need koosseisud on väga-väga erilised. Aga üldmotiivina on õige, et eesti keel tuleb viia venekeelsesse kooli, et seal parandada nii keele kui ka üldist hariduse taset.

17:31 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

17:31 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Eestikeelne kool tähendab ka minu arvates eestimeelset kooli. Ja eestimeelne, see tähendab eesti keele, kultuuri ja ajaloo, Eesti riigi austamist. Kindlasti on selle meelsuse kandmisel õpetajatel, teistel kooli töötajatel suur roll, aga nad saavad väga palju rohkem teha, kui neil on vastavad õppevahendid, mis käsitlevad neid tundlikke teemasid ja Eestile olulisi asju ka muu emakeelega laste jaoks. Milline on praegu olukord selliste õppevahenditega, mis sobiksid eestimeelse kooli jaoks, ja kus on praegu ülikoolide roll selles? Minu küsimus on sarnane Toomas Jürgensteini küsimusega, et kus kohas ülikoolid võiksid kaasa tulla. Praegu nad väga palju sellest ei tea, mida neilt oodatakse selliste õppevahendite loomisel.

17:32 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Õppekava on meil ühtne, see tähendab, et erinevaid ajaloo ja ühiskonna käsitlusi, sotsiaalseid foone käsitletakse ühtemoodi. Kahtlemata antakse eri variante, kaalutakse ja analüüsitakse ja see on üks oluline meetod mitte anda lihtsalt fakti, vaid selgitada seda. Erineva koosseisuga klassides tuleb seda rohkem selgitada, aga ajaloo fakt või kirjandusteos on ikka seesama. Selles mõttes me loome ikkagi ühist kultuuriruumi. Ja õpetajale selleks, et seda teha mitmekeelses – selles tähenduses, et mitmekeelse kodukeelega laste hulgas – klassis, antakse eraldi õpetust, eraldi metoodikat ja toestatakse õppevahenditega. Mina ei ütle, et need õppevahendid peavad ilmtingimata olema teistsugused, aga materjali, soovitusi, metoodikaid, et ta saaks lahendada olukordi ja informatsioon jõuaks kõigini, kellel on ka erinevad eeldused seda vastu võtta, [antakse] ikkagi suhteliselt ühtemoodi. Selleks on vaja tõesti koolitust ja asjadest avaramalt arusaamist. Aga õppekava on üks ja õppesisu on kindlasti üks.

17:34 Aseesimees Martin Helme

Enn Eesmaa, palun!

17:34 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Auväärt minister! Ma jätkan seda teemat, mille õigustatult tõstis kolleeg Riho Breivel. Endise maavanemana ta kindlasti teab, millest ta räägib. See oli üllatus, et venekeelsete koolide raamatukogu täieneb Venemaa Föderatsiooni saatkonna aktiivsel kaasabil ja tõenäoliselt mitte ainult Dostojevski, Tolstoi ja Nabokovi teostega. Minu küsimus on see, hea Tõnis, kuidas täieneb tänapäeval Eesti koolide raamatukogude lugemisvara. Tavalised raamatukogud, nagu me teame, selliseid kindlaid eksemplare, nagu kunagi oli, enam ei saa. See tegevus on suhteliselt keeruline. Kuidas on koolides?

17:35 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Koolidele ka partiide kaupa materjale kõigile ühtemoodi ei saadeta. Koolid võivad valida ka valikõpikuid, põhimõtteliselt ühe aine, ühe taseme kohta on erinevate autorite õpikuid. Nii et tegelikult kooliraamatukogu juhataja ja vastava aine õpetaja teevad need valikud. Vahendid on olemas, mõnel pool annab omavalitsus juurde kooliraamatukogu täiendamiseks. Muidugi on alati jutt see, et võiks olla suurem. Natuke parem olukord on – ma ei ütle, et olukord on alati hull, aga no ütleme siis – väiksemates kohtades, kus on rahvaraamatukogu ja kooliraamatukogu ühendatud ja tellitakse koos, ka ilukirjandust. Seal püütakse silmas pidada ka nii-öelda kohustusliku või soovitatava kirjanduse loetelu ja niisuguseid asju. Koostöö käib kirjastustega, kes siis vastavalt, kui on mingi niisugune hoovus, kui on näha, et mingi klassikateose väljaanded hakkavad otsa saama, on liiga kulunud, siis kirjastaja leiab, et nüüd on õige aeg kirjastada ja siis ostetakse ka rohkem. Nii et kirjastajad üldiselt päris hästi leiavad siin [võimaluse], kasutavad ära mõnikord ka klassikaga seotud filmide ilmumist, et siis teha üks tiraaž sellest teosest juurde. Nii et jah, nagu ikka iga asja puhul peab ütlema, et vahendeid võiks rohkem olla. Aga raamatukogu siit mingil määral täiendatakse. Võin öelda, et alles ühte kooli juhtisin, käisin selles koolis paar nädalat tagasi, ka raamatukogus – Tartu Kutsehariduskeskuses –, seal oli uudiskirjanduse lett. Rääkisime ka probleemidest. Kool varustab kahte raamatukogu, üks on ühel pool jõge ja teine teisel pool jõge, kahte lugemistuba. Aga tellitakse, midagi tellitakse.

17:37 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

17:37 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Teie vastusest eelmisele küsimusele ma sain aru, et Isamaa ei kavatse sõrmegi liigutada, et massiimmigratsiooni slaavi riikidest pidurdada ja sellega eestikeelset keskkonda Eestis parandada. Selle asemel on mõnusam muidugi tegeleda nokitsemisega keeleseaduse kallal. Kindlasti ka vajalik tegevus. Aga mu küsimus on konkreetne eestikeelse keskkonna parandamise suhtes. Meil on praktiliselt kõikide ministeeriumide ja ametite koduleheküljed ja Facebookid ka vene keeles. Me kuulutasime Venemaa terroristlikuks riigiks just äsja. Millal meie ametiasutused ja ministeeriumid lõpetavad venekeelsete kodulehekülgede ja Facebookide avaliku presenteerimise?

17:38 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Aitäh! Ja veel hullem, härra Helme, ma ei kommenteerinud ka teie vihjet elektrituru küsimuste kohta, sest ma ei pea seda antud eelnõuga seotult oluliseks. Ülekaalukas eesti keele kasutus, ühesõnaga avalikus ruumis peab eesti keel olema ülekaalukalt kasutatud, see on eesti keele arengukavas sees. Eesti Haridus‑ ja Teadusministeeriumi koduleheküljel on vähendatud nii vene‑ kui ka ingliskeelse materjali hulka. See tõi kaasa muidugi hirmsa pahandamise, et nüüd ei ole me enam avatud maailmale ja kuidas niimoodi saab. Aga ma ütlen veel kord, elukondlikult olulist informatsiooni, näiteks seda, mis puudutab COVID‑it või praegu ka ukrainlastega seonduvat – meil on see informatsioon ka ukraina keeles –, võib ikkagi anda optimaalselt niimoodi, et seda saab kasutada, see on nagu teises keeles informatsioon. Kui on välislugejale informatsioon Eesti teaduse seisust või nendest materjalidest, mida me tahame, et loetaks ka välismaal, mis tutvustavad meie haridus‑ ja teadussüsteemi ja on väravaks ka meie instituutidele ja kõigile, siis on see ka inglise keeles, aga me vähendasime igal juhul teiste keelte mahtu. Ma olen nõus, Eesti riigil ei ole kohustust ja ka Eesti riiklikel ettevõtetel ei ole kohustust anda kolmes keeles informatsiooni. See vähendab arusaamist ja vajadust eesti keele kasutamise, eesti keele õppimise järele.

17:39 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!

17:39 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea minister! Vabandage mind, aga ma endiselt tegelen selle teema ajaloo müsteeriumiga. Kui teie kohta võib öelda, et teil isiklikult on teeneid selles, et Tartu Linnavalitsus sai oma tõrgetest üle ja hakkas üleminekuga tegelema, siis samas teie erakonna peasekretär ütles meie algatusele, mis oli Eesti tasemel, 2017 alguses, et õppekeel peab olema vabatahtlik. Selle kohta on kohe uudisklipp olemas. Öelge, kuidas te seda seletate, et see teema oli nii kadunud, et keegi ei suutnud selle ülesnoppimise peale adekvaatseid kommentaare anda, sest teised erakonnad olid veel märksa sõjakamad siin. Miks see mälulünk ja selle teema unustamine teie arvates tekkis ühiskonnas? Mul on oma versioon, aga milline on teie oma?

17:40 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Isamaa peab eesti õppekeelele üleminekut ainuvõimalikuks ja vajalikuks. Isamaa Erakond toetab seda eelnõu ja tegevuskava ja kõike, mis sellega seondub. Ja lisaks sellele võin ma öelda, et alati, kui ma olen olnud Riigikogus ja valitsuses, olen ma seisnud eestikeelse hariduse eest.

17:41 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

17:41 Helle-Moonika Helme

Aitäh uuesti sõna andmast! Hea minister! Ma täiendan mõnes mõttes kolleeg Enn Eesmaa küsimust. Tema rääkis õpikutest ja raamatukogudest, mis täienevad mõnes piirkonnas Vene saatkonna kaasabil. Eesti ei ole mõistetavalt venekeelsetele koolidele ette valmistanud pedagooge ja aineõpetajaid. Ometi nende read samuti müstilisel kombel täienevad ja on täienenud nende aastate jooksul, eriti Tallinnas ja Ida-Virumaal. Ja see täiendus tuleb ilmselgelt Peterburi või Pihkva pedagoogilistest õppeasutustest. Kas Eesti riigil ja Haridus‑ ja Teadusministeeriumil on ülevaade, kust on nende aastate jooksul tulnud vene koolidele uued aineõpetajad, sest ometigi on nad kuskilt tulnud, noored õpetajad on olemas?

17:42 Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Ma ei usu, et sellist registrit haridusministeeriumil on. Aga teil on õigus, jah, neid on tulnud ka teistest riikidest. Mingi osa õpetajaid on tulnud hoopis, selles Vene-Eesti suhtes, kolmandatest riikidest, ka Euroopa riikidest, keeleõpetajaid ja muid. Meie asi on ju jälgida, et nad teeksid Eesti riigi õppekava järgi tõsist tööd ja et see reservuaar oleks kinni, et Venemaalt ei saaks tulla enam õpetajaid, sest nad ei ole suutelised eesti keeles õpetama. Selle asemel tulebki viia sinna Eestis hariduse saanud õpetajad. Nii et selleks me seda protsessi praegu ka ajakriitiliselt edasi viime.

17:42 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ministrile! Ja nüüd on kultuurikomisjoni kaasettekanne. Palun siia Signe Kivi.

17:43 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel teile tutvustada Riigikogu kultuurikomisjoni istungi protokolli nr 222. Meie istung toimus teisipäeval, 18. oktoobril. Juhatas aseesimees Liina Kersna. Komisjoni liikmetest võtsid osa Helle-Moonika Helme, Maria Jufereva‑Skuratovski, kes oli Marko Šorini asendusliige, Jaak Juske, Jaanus Karilaid, kes oli Aadu Musta asendusliige, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Heidy Purga.

Esimese päevakorrapunkti juurde, mis oli Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu esimese lugemise ettevalmistamine, oli kutsutud minister Tõnis Lukas. Ta andis ülevaate eelnõu puudutavatest üldistest punktidest, nagu ta tegi ka siin saalis, ja rõhutas, et koalitsioon on otsustanud üle minna eesti õppekeelele nii lasteaedades kui ka koolides ning otsus on tehtud konkreetsete ajaliste raamidega. Edasi ma tema komisjonis esitletud tutvustust ei käsitle, sest ma arvan, et see diskussioon oli siin saalis väga põhjalik ja meil kõigil on võimalik tutvuda ka eelnõu väga-väga põhjaliku seletuskirjaga.

Küsimusi esitasid Liina Kersna, Jaanus Karilaid, Helle-Moonika Helme, Jaak Juske, Maria Jufereva-Skuratovski, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Signe Kivi. Olgu öeldud, et enamik küsijatest tunnustas eestikeelsele haridusele ülemineku seaduseelnõu, nad ütlesid, et see poliitiline otsus on erakordselt vajalik, ja avaldasid heameelt, et see on täna parlamendisaalis.

Liina Kersna küsis, mis on põhimõtteline eelis, et üleminekut alustatakse esimesest ja neljandast klassist. Minister vastas, et selleks on metoodiline põhjendus. Eestis on kontsentriline haridussüsteem ehk õppekavad ja väljundid on sõnastatud astmete kaupa. Ja kuna eesmärk on viia üleminek läbi võimalikult kiiresti, siis on sellise süsteemi kasutamine igati õigustatud. Ta tõi näite, et ka Läti Vabariik kasutab samasugust astmelist üleminekumehhanismi.

Liina Kersna küsis veel, kui palju on planeeritud ajaraamis vaja hästi eesti keelt kõnelevaid õpetajaid. Ministri sõnul on orienteerivalt 2200 õpetajat, kellel puudub keeleline kvalifikatsioon. Seda rõhutas ta ka siin oma ettekandes. Nende õpetajate kvalifikatsioon on erinev, kuid õpetajate huvi tasuta keeleõppe vastu on suurenenud. Ja ta lisas, et üleminekuprotsesside käigus koolide arv kindlasti langeb ning lõppvajadus õpetajate arvu osas ei ole kindlasti nii suur, kui see on tänasel päeval. Lisaks, kvalifikatsioonita õpetajate arvestus on tehtud persooniti, mitte ametikohati, seega 2200 kvalifikatsioonita õpetajat täidavad umbes 1500 ametikohta.

Jaanus Karilaid viitas Ida-Virumaa õpetajate motivatsioonipaketile ning küsis, kas seoses sellega ei või tekkida oht, et õpetajad teistest maakondadest hakkavad suunduma Ida-Virumaale. Ta avaldas arvamust, et selline pakett peaks olema kõikides maakondades, kuna ka teistes Eesti koolides on puudus kvalifitseeritud eesti keele ja kirjanduse õpetajatest. Minister nõustus, et aineõpetajatest on puudus ka mujal Eestis, aga ta leidis, et tuleb teha kindel plaan ning luua positiivne foon nii palga kui ka töökorraldusega, ning oluline on, et järgmisel aastal tõuseb õpetajate palk hüppeliselt, aga seda tuleb kindlasti teha ka järgmistel aastatel. Õpetajate järelkasvu jaoks on olulised ka muud tegevused, millest oli siin saalis juttu. Tooksime siin välja mentorlusprogrammi, koormuse diferentseerimise, mida vajavad nii alustavad kui ka pika staažiga õpetajad, ja nii edasi.

Tõnis Lukas kinnitas, et eelnõu kindlasti ei lase õpetajate kvalifikatsiooni alla. Soov on anda õpetajatele täiendavaid võimalusi, et nad saaksid vajaliku kvalifikatsiooni omandada. Ja ühe faktina lisas minister, et paraku on tänasel päeval ainult Eesti ja Moldova need kaks Euroopa riiki, kellel on riigikeelest erinev paralleelne täismahuline haridussüsteem.

Liina Kersna küsis veel, millal on valitsusel kavas kinnitada õppekavad, ja minister vastas, et õppekavade muudatus ning kinnitamine on valitsuse selle aasta tööplaanis. Sellest johtuvalt küsis Signe Kivi ehk siin teie ees seisja, et tegevuskavast tuleb välja, et emakeeleõppeks toetava valikõppega valikainekava loomise kohta on kaks kuupäeva ja üks nendest, 16. september, on juba komisjoni istungi ajaks möödunud. Kuidas see nii on juhtunud? Minister vastas, et tõesti see nii on ja sama on ka koolieelse lasteasutuse õppekava tähtajaga, mille kohta ma samuti küsisin, selle muutmine on viibinud ning uut tähtaega hetkel ei ole, kuid see kindlasti peab toimuma selle aasta jooksul ja info täpsete kuupäevadega tuleb kindlasti kultuurikomisjonile. Kinnitan teile, et minister mulle ka helistas ja täpsustas neid tähtaegu.

Ma tundsin huvi, kas teiskeelsete õpilaste oma emakeele ja kultuuri õpet, millest on ka siin palju juttu, praegu pakutakse, kui palju seda tehakse ning kuidas toimub selle õppe finantseerimine. Tõnis Lukas vastas, et finantseerimine toimub õppekava üldraamistiku alusel ning keele‑ ja kultuuritunnid peaksid mahtuma ette antud tundide mahu sisse. Nii et gümnaasiumis, kus valikud on suuremad, käib oma emakeele ja kultuuri õpe muude valikute arvel. Aga huvitava faktina, tõesti, seda õpet üldiselt ei ole nõutud ning seda pakutakse vaid mõnes üksikus koolis. Siin mul oli küll plaan ministeeriumilt ise täpsustavalt juurde küsida, aga paraku ma ei jõudnud.

Helle-Moonika Helme tundis huvi, kuidas hakkab üleminek tööle immigratsiooni, massiimmigratsiooni tingimustes ning kuidas siis garanteeritakse, et üleminek ei jää vaid deklaratiivseks, vaid hakkaks tööle ka päriselt. Helle-Moonika Helme tõi näitena välja nii hariduslike erivajadustega lapsed, kellele peab võimaldama toe emakeeles, kui ka teiskeelseid lapsed, kellele tuleb tagada oma emakeele ja kultuuri õpe. Minister vastas, et erivajadustega laste õpetamine on loomulikult komplitseeritud ning koormus kaasava hariduse mõttes on suur. Minister nõustus, et ukraina laste õpetamine on olnud koolidele päris suur koormus ka siis, kui nad lähevad klassidesse ühe-, kahe- või kolmekaupa ning õpetajad ei ole metoodiliselt ette valmistatud. Ja paraku on siiski tänase päeva seis selline, et kui ebastabiilsus Venemaal jätkub, siis ikka jõutakse Eestisse elama ja Eestisse õppima. Seega on meie hariduse korraldus täna ja ka edaspidi keeruline. Kuid kui meile on jäänud mulje, et eesti keelt ei ole võimalik gümnaasiumiõpingute jooksul omandada, siis tegelikult see nii kindlasti ei ole. Õpilase arengut toetades on võimalik paari aastaga keel selgeks saada.

Helle-Moonika Helme sõnas, et keele omandamine sõltub väga palju metoodikast, ja küsis, kas mitte kaaluda seda varianti, et ministeerium ostaks sisse keeleõppe metoodikat, mis on mujal riikides ennast hästi õigustanud, sest tema arvates keelekümblusmetoodika ei ole aastakümneid töötanud. Minister kinnitas, et tema arvates siiski keelekümblusmetoodika ja ‑programm annavad häid tulemusi, ja lisas, et hetkel valmistatakse ette variatsioone keelekümblusmetoodikast, et eesti õppekeelele üle minna. Ta tõi näitena, et ingliskeelses maailmas on mitmeid metoodikaid ja süvaõppeid ning ka Eestis on võimalik arendada mitmeid erinevaid metoodikaid. Kui eesmärk ja õpetajad on olemas, siis metoodikatest küll ministeeriumil puudust ei tule.

Jaak Juske tõdes, et õpetajate kriisi valguses on kiire üleminek eestikeelsele haridussüsteemile suur väljakutse. Ta küsis võimalike suuremate erandite kohta, mida koolipidaja saab taotleda. Ja ta palus ka täpsustust, mis on need mõjuvad põhjused, mille alusel on võimalik erandit saada. Tõnis Lukas vastas, et omavalitsus peab esitama Vabariigi Valitsusele 31. märtsiks samal aastal taotluse erandi tegemise kohta ning välja tuleb tuua konkreetsed klassid ja põhjendused. Erandeid annab valitsus ekspertnõukogu ettepanekul ning valitsus ise peab otsuse tegema pärast 31. märtsi kahe kuu jooksul. Seega on mai lõpuks koolil teada, kas talle anti erand või mitte. Samuti toimub erandi andmine koolieelsetele lasteasutustele. Ministri sõnul hakkab selliste taotlustega tegelema ekspertkomisjon ja võimalike erandite tegemine hakkab alles 2024. aastal, seega ei saa täna prognoosida, kes võiksid need ekspertkomisjonide liikmed olla.

Jaak Juske sõnas, et tema arvates saab lõplik üleminek eestikeelsele koolile teoks siiski alles kümne aasta pärast, kui võtta arvesse üleminek nii kutsehariduses kui ka gümnaasiumis. Senikaua jäävad ikkagi osaliselt või täielikult ka vene õppekeelega koolid. Ja on teada, et mitmes nendest koolidest on probleeme õppekava täitmisega, näiteks ajaloo valdkonnas. Ta küsis, kuidas on seni tagatud tõhus järelevalve. Minister vastas, et on koostatud pikemaajaline tegevuskava ja selle üks komponent on järelevalve, et üldse aru saada, mis seis on koolides, eriti venekeelsetes koolides ja lasteaedades. Ja kahe aasta jooksul viiakse läbi analüüs kõigis nendes õppeasutustes.

Sellele lisas Liina Kersna täienduse, et tegelikult ministeerium on juba algatanud järelevalve 12 venekeelses – mitte keelekümbluse, vaid 12 venekeelses koolis, ja see analüüs avalikustatakse jaanuaris. Seda fakti tõi esile ka minister siin saalis.

Maria Jufereva-Skuratovski tundis huvi, kui palju on puudu kvalifitseeritud õpetajaid ja aineõpetajaid, et aastaks 2030 oleks kõik vajadused täidetud. Samuti soovis ta saada rohkem informatsiooni mikrokraadide kohta ja küsis, kas vastab tõele, et koolidel on võimalus ja õigus sõlmida tähtajalisi lepinguid keskharidusega inimestega ja kes kontrollib õpetamise kvaliteeti. See küsimus kõlas täna ka siin saalis. Tõnis Lukas kinnitas, et nendest 2200 õpetajast, kes ei valda eesti keelt, on vähemalt 20% võimelised siiski keelt omandama, sest kõik oleneb suhtumisest. Mikrokraadid on kuni pooleaastased õpingud, mida saab muu töö kõrvalt omandada, ning need on mõeldud nii kvalifikatsioonita töötavatele õpetajatele kui ka karjääripöörajatele. Ja tõesti, seadus näeb ette, et kvalifikatsioonita õpetajatele, keda on koolis päris palju, tehakse leping üheks aastaks.

Liina Kersna täpsustas, et 16 000 üldhariduskooliõpetaja hulgas on keskharidusega inimesi, aga nende osakaal on siiski väike. Ja koolijuht peab õpetajat tööle võttes igal juhul hindama ka tema pedagoogilisi kompetentse. Sellega nõustus minister ja täiendas, et kõik kvalifikatsioonita inimesed ei ole keskharidusega inimesed, nad on ka kõrgharidusega inimesed. See täpsustus kõlas ka siin saalis.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits sõnas, et suund eestikeelsele õppele on õige, ja tundis muret, kuidas on plaanis toetada venekeelsete koolide õpetajaid, et nad ei kaotaks oma tööd, ning kuidas toetada teiskeelseid perekondi, et nende lapsed ei kaotaks oma emakeele oskust. Veel on küsimus selles, kas pakkuda lapsevanematele enne õppeaasta algust tuge. Ta küsis ka, kas võib prognoosida erakoolide teket ja kas see on siis positiivne lahendus. Tõnis Lukas vastas, et venekeelsete koolide õpetajatele on loodud täiendusprogramme, et nad saaksid jätkata koolis töötamist, kuid kui õpetaja on otsustanud, et ta ei soovi jätkata, siis tuleb loomulikult mõelda koostöös teiste ministeeriumidega ka sotsiaalsetele programmidele. Ta kordas, et oma emakeele õppimise soov on olnud seni üllatavalt väike, vanemad ei ole seda taotlenud, kuid kuna teema on tulipunktis ja identiteedi hoidmine on oluline, siis kindlasti suureneb ka taotlejate hulk. Minister kinnitas, et vastavad õppematerjalid ja soovituslikud programmid töötatakse välja ning on soov ka propageerida oma emakeele õpet.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits lisas, et see on ju üks võimalus kaasata ka venekeelseid õpetajaid nii-öelda sellesse uude üleminekusse. Tõnis Lukas jätkas ning ütles, et lapsevanemate koolitus oma lapse toetamiseks on Kultuuriministeeriumi vastutusel tegevuskava osa. See tegevuskava oli kultuurikomisjonis kättesaadav. Ma vaatasin, et praegu meile jagatud materjalide vahel minu meelest seda ei olnud, aga sellega on täiesti huvitav tutvuda, see on tõesti väga põhjalik ja hõlmab nii tähtaegu, vastutajaid kui ka tegevusi. Nii et ma arvan, et seekord me oleme tõeliselt ajaloolise hetke ees, kus Riigikogu saali on toodud midagi, mis muudab Eesti Vabariigi rohkem Eesti Vabariigiks. Aga see on minu kommentaar.

Siis küsimused lõppesid ning Liina Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. oktoobriks sellel aastal ehk tänaseks. Ta tegi ka ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Kivi. Siis läks komisjon otsuste juurde. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. oktoobril 2022. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad ettepanekud võeti vastu konsensusega. Ja kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Kivi, ka konsensusega. Ja nüüd ma loen uuesti nimed ette. Helle-Moonika Helme, Maria Jufereva-Skuratovski, Jaak Juske, Jaanus Karilaid, Liina Kersna, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Heidy Purga. Tänan tähelepanu eest!

18:01 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Üks hetk korraks. Margit Sutrop, on teil protseduuriline küsimus? (Saalist räägitakse.) Kaks küsimust on. Teil on juba kolmas. Kolm on suurem kui kaks ja järelikult ei saa.

Kersti Sarapuu, palun!

18:01 Kersti Sarapuu

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsiksin teie käest sellise küsimuse, et keelenõuetele mittevastavuse eest on tõstetud trahvimäära selles eelnõus 9600 euroni. Kas see nõue kehtib iga üksiku õpetaja kohta ka?

18:02 Signe Kivi

Suur aitäh! Siin ma pean nüüd vastama teile, et sellist küsimust komisjonis ei esitatud, järelikult ka ei arutatud. Ja ma ei hakka oma isiklikku arvamust selle kohta teile ütlema, see võib olla vale, äkki minister annab pärast vastuse sellele küsimusele.

18:02 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Nüüd on nii, et oleme esimese lugemise juures ja siin on ka kõnesoovid. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Liina Kersna. (Ettekandja küsib lisaaega.) Palun, lisaaeg kolm minutit!

18:03 Liina Kersna

Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Oleme tõesti täna ajaloolise hetke juures. Esimest korda tundub olevat Riigikogu koosseisu enamus eestikeelsele haridusele ülemineku poolt. Probleem, mida me lahendame, ei vaja vast enam tutvustamist. Olgu näiteks öeldud, et Sillamäe kahe venekeelse põhikooli lõpetajatest veidi alla 30% tegi ära B1-tasemel eesti keele eksami. Seega, tervelt 70% üheksa aastat Eestis koolis käinud õpilastest ei suutnud elementaarsel tasemel rääkida eesti keeles. Puuduliku keeleoskuse tõttu on nende noorte valikud nii haridus‑ kui tööelus oluliselt väiksemad. Haridus peaks andma kõigile võrdsed võimalused, kuid meie tänane süsteem toodab järjekindlalt ebavõrdsust.

Varasemalt on Reformierakonna fraktsioon kolm korda esitanud Riigikogule otsustamiseks eestikeelsele haridusele ülemineku seaduse eelnõu, kuid kõigil neil kordadel on hääletatud need eelnõud maha. Sealhulgas on nende eelnõude vastu hääletanud ka tänase haridusministri erakonnakaaslased. Hoolimata sellest oleme süsteemselt tegutsenud eestikeelsele õppele ülemineku nimel. Pinnas eestikeelsele haridusele ülemineku spurdiks on loodud. Näiteks valmis eestikeelse hariduse tegevuskava aastani 2035. Dokument sai ekspertidega koostöös koostatud, lähtudes Eesti keele arengukavas seatud eesmärgist, mis ütles, et eestikeelsele õppele peab olema üle mindud aastal 2035.

Täna on meie ees seaduseelnõu, mis seab eesmärgiks, et üleminek eestikeelsele õppele toimub viis aastat varem ehk 2030, mistõttu on ministeerium tegevuskava uute eesmärkide valguses ka uuendanud. Olgu öeldud, et tegevuskava esimeses versioonis oli samuti kirjas seadusemuudatused, kuid Keskerakond seisis väga selgelt seaduseelnõu algatamise vastu, samas kui tegevuskavas välja toodud tegevusi me siiski saime ka üheskoos teha. Näiteks, kui varasemalt tehti venekeelsetes koolides eesti keele teise keelena tasemetöid teise kooliastme lõpus ehk seitsmendas klassis, siis eelmise aasta sügisel otsustasime teha tasemetööd nii teise kooli[astme] alguses kui ka lõpus ehk neljandas ja seitsmendas klassis. Ja need tulemused olid šokeerivad. Vaid 40% õpilastest oli saavutanud neljandaks klassiks kõige algelisema ehk A1-tasemel riigikeele oskuse ja 44% seitsmendas klassis A2‑taseme. Otsustasime, et järgnevatel aastatel on kohustus kõikidel venekeelsete koolide neljanda ja seitsmenda klassi õpilastel seda tasemetööd teha, ja selle aasta tasemetööd on ka juba tehtud, selleks et järjepidevalt jälgida õpilaste riigikeele oskuse arengut.

Ehmatavate tasemetööde tulemuste tuules töötasime välja tõesti ka valdkondliku järelevalve venekeelsetes koolides, et edendada teadlikult ja sisuliselt eestikeelse hariduse kvaliteeti. Järelevalve on läbi viidud 12 koolis ja viies omavalitsuses ja tulemused saame teada uue aasta alguses. Nüüd on ministeerium välja töötanud tõesti järjepideva ja jätkusuutliku järelevalve‑ ja nõustamissüsteemi venekeelsetele koolidele. Koostöös valdkonna spetsialistidega töötasime välja ka uued eesti keele teise keelena õppekavad, millega tõstame keeletaseme nõudeid üheksanda klassi lõpuks B1‑lt B2‑le ja 12. klassi lõpuks B2‑lt C1‑le. Seoses sellega suurendame kooliastmetes eesti keele tundide arvu: esimeses kooliastmes kahelt neljale ning teises ja kolmandas kooliastmes neljalt viiele. Need muudatused on vaja valitsuses kinnitada.

Sidusime õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide riigikeele oskuse nõude haridustöötajate kvalifikatsiooninõuetega. Siin on juba sellest räägitud, et 2300 haridustöötajat Keeleameti hinnangul ei vasta nõuetele. Lähtudes sellest, et eesmärk eestikeelsele haridusele üle minna tuli varasemaks, muudeti sellessamas seaduseelnõus ka kvalifikatsiooninõuded varasemaks. Ehk siis 2024. aastal peavad kõik Eesti õpetajad suutma rääkida nõuetekohaselt eesti keelt. Lähtuvalt tegevuskavast riigistasime kaks eestikeelset kooli Ida-Virumaal, Kohtla-Järve ainukese eestikeelse põhikooli, 100-aastase Järve Kooli ja Narva Eesti Gümnaasiumi. Narva tuleb kaks riigigümnaasiumit, majad juba kerkivad ja meeskonnad on loomisel. Läbirääkimisi eestikeelse kooli riigistamiseks alustasime Sillamäe Linnavalitsusega ja minister Tõnis Lukas on teinud riigistamise ettepanekud ka Lüganuse vallale.

Ühe esimese asjana oma ametiaja jooksul töötasime välja toetusmeetme eestikeelsetele koolidele, kus õpib vähemalt 10% eesti keelest erineva emakeelega lapsi. Poole miljoni euro eest said toetust 23 põhikooli. Enne ametist lahkumist jõudsin veel allkirjastada [dokumendi], et see toetusmeede laieneb ka lasteaedadele, ja tänane valitsus on sellele meetmele arvestanud 3 miljonit eurot, selleks et eestikeelsed haridusasutused saaksid kenasti hakkama teise emakeelega laste õpetamisel. Tellisime 1,4 miljoni euro eest lisaõppekohti ülikoolidelt, kokku 141 lisaõppekohta. Ja mul on väga hea meel, et näiteks õppekavale koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses keskkonnas, kus vastuvõttu suurendati, oli sel aastal väga suur konkurss: 320 kandidaati 50 kohale. 320 kandidaati 50 kohale! Haridus‑ ja Teadusministeerium on halduslepingutes ülikoolidega kokku leppinud õpetajahariduse õppekavade suurendamises. Ka see on väga oluline edasiminek.

Tänane valitsus on näidanud ka riigieelarve otsuseid tehes, et nad võtavad eestikeelsele haridusele üleminekut tõsiselt. Valdkonna eelarve on järgmisel aastal 41 miljonit eurot, mille toel näiteks hakatakse maksma Ida-Virumaal töötavatele alushariduse ja üldhariduse õpetajatele, kes õpetavad eesti keeles, koefitsiendiga palka. Lisaks rakenduvad lähtetoetused ja üliõpilastele stipendiumid. Tõesti, head kolleegid, mitte kunagi varem ei ole olnud eestikeelsele haridusele üleminek nii reaalne kui täna. Aitäh kõigile koostöö eest! Teeme selle nüüd ära! Aitäh!

18:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marko Šorini. (Marko Šorin palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

18:10 Marko Šorin

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Auväärt minister! Eestikeelsele haridusele üleminek on õige tee, millel on Eesti liikunud juba pikki aastaid. Valdkonda on püütud reformida ka varem, aga ikka on tulnud tähtaegu pikendada ja eesmärke ümber seada. Olukord on läinud iga aastaga paremaks ning eesmärgile on lähenetud järjekindlalt.

Ma julgen öelda, et eesti keele eest võitleja või esivõitleja, Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk – olgu lisatud, et tema on selles ametis olnud lausa 1995. aastast – on öelnud 2019. aastal: "Tähtis ei ole, mitme aastaga üleminek toimub, vaid et keskendutaks üleminekuga otseselt seotud ülesannete lahendamisele." Kuid kas käesolev eelnõu tegeleb üldse ülesannete lahendamisega?

Kui kuningas on piltlikult öeldes alasti, siis on viisakas seda kellelgi ikkagi välja öelda. Kuningas praegu on alasti. Ei, ametnikud ministeeriumis pole olnud need kavalad rätsepad, kes on valmistanud kuningale olematust kangast uhked olematud rõivad. Ametnikud on teinud oma tööd väga hästi. Ka minister ei ole see, kes on alasti. Alasti on reform ise praegusel kujul. Probleem on selles, et poliitikud on eesmärki seades ignoreerinud reaalsust või reaalset elu. Reaalsust, et meil on puudu õpetajaid. Mitte ainult neid õpetajaid, kes suudaksid õpetada eesti keeles mitte emakeelena eesti keelt rääkivaid õpilasi, vaid päris tavalisi õpilasi. Kuid õpetajad on siin reformis põhiprobleem. Tsiteerin jälle Ilmar Tomuskit: "Õpetajad, õpetajad ja veel kord õpetajad."

Sama probleemi toob välja ka Eesti keelenõukogu. Klassi ette võib minna inimene, kes oskab eesti keelt, kuid pedagoogiline kompetents ja kogemus on siin justkui teisejärguline. Loomulikult on see võrdlus pisut utreeritud. Selline trend – ärme unustame, et meil on õpetajaid puudu tuhandeid – ohustab otseselt õppekvaliteeti tervikuna. Lisaks võivad Ida-Virumaa koolid lisarahaga meelitada mujalt koolidest häid õpetajaid. Nende asemel tuleb koolijuhil aga leida uus õpetaja, kes ei pruugi olla samal tasemel. Jälle on siin ju oht otseselt hariduse kvaliteedile.

On neid, kes väidavad, et millal siis veel – nüüd on õige aeg. Jah, väliskeskkond on muutunud ja on muutunud kardinaalselt, kuid paraku pole muutunud või paranenud meie valmisolek täielikuks üleminekuks praegu. Seni veel vene keeles õpetavad koolid on öelnud, et vaja on jätkata ja isegi laiendada ja arendada varajast keelekümblust. Siis on õpilane, kes on läbinud varajase keelekümbluse, valmis üle minema täielikule eestikeelsele õppele neljandast klassist alates.

Praegune sõnastus sätestab, et kui reform on koolides läbi viidud, siis jätkatakse seda ka huvihariduses. Miks nii? Kogukonnas, kus väljaspool kooli suheldakse peamiselt muus keeles, tuleb just suurendada koolivälisel ajal eesti keele kasutust. Seda ei saa ajas edasi nihutada.

Reformiga nihutatakse probleem lihtsalt teise kohta ning vastutus lükatakse omavalitsustele. Vastutama pannakse Mihhail Kõlvart Tallinnas ja Katri Raik Narvas. Sunnirahahoiatused saadetakse linnavalitsustele, kui pole õpetajaid, kuid omavalitsused ei valmista õpetajaid ette. Eesti keelele üleminek pole seega pelgalt haridus‑ ja keelepoliitiline samm. See puudutab otseselt ka sotsiaal‑ ja regionaalpoliitikat. Üks minu õppejõududest on kunagi öelnud avalike teenuste kohta: "Kui ei tea, kuidas probleemi lahendada, siis loobi seda rahaga." Nii oleks õpetajate probleemi lahenduseks justkui kõrgemad palgad Ida-Virumaal. Kuidas selle tulemusena laheneb õpetajate puudus, jääb arusaamatuks. No ei ole võimalik õpetajaid nii-öelda kasvatada hoogtöö korras. Õpetajate ettevalmistus või ka keeleõpe või ka taseme tõstmine nendel õpetajatel, kellest on varem juttu olnud, on palju pikem protsess.

Keskerakonna eesmärk on tagada kvaliteetne haridus ja selle osana eestikeelne õpe. Keskerakond ei ole vastu eestikeelsele [haridusele] üleminekule. Meie fraktsioon ja erakond saab suurepäraselt aru, kui lihtne on meie kolleegidel ja ilmselt ka meedial katkestamise ettepanekut hukka mõista ning osutada alusetult näpuga meile ning sildistada meid eestikeelsele haridusele ülemineku vastasteks. See ei ole nii. Palun süvenege enne seda! Kuid kui kuningas on alasti, siis on palju parem, kui keegi selle ka välja ütleb. Ma olen veendunud, et meie erakond on käesoleva eelnõuga rohkem tööd teinud kui ükski teine erakond. Meie erakonnas on palju rohkem neid inimesi, kes on reaalselt nendes koolides käinud. See on ka fakt. Üks mu kunagine poliitiline õpetaja on öelnud: "Ega söönu näljast ei mõista." Seetõttu pean lõpetama oma kõne sellega, et Keskerakonna fraktsioon teeb käesoleva eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise ettepaneku. Ma tänan tähelepanu eest!

18:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Valge. (Jaak Valge küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

18:16 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Lugupeetud kolleegid! Ma ütlen kohe ette ära, et rahvuskonservatiivid toetavad loomulikult eestikeelsele õppele üleminekut. Selles eelnõus ei ole ka mitmeti tõlgendatavaid sätteid, nagu oli eelmise valitsuse esitatud alushariduse eelnõus.

Aga tõsi, selle eelnõuga võtab valitsus tegelikult kohustused järgmistele valitsustele, seades ise valmis ainult eestikeelsele õppele ülemineku rööpad ja alustades seda ettevalmistavat faasi. Lisaks mööngem, et eelnõu jätab alles ka eestikeelse õppe lahjendamise võimaluse. Nimelt luuakse ekspertnõukoda, mis hakkab valitsusele tegema ettepanekuid erandite kohaldamiseks. Eelnõus on ka sätteid, mida saab pahatahtlikult tõlgendada, nagu meie eelnõudega tihti tehakse. Aga ma ei hakka seda nüüd järele tegema. Põhiline on, et selle eelnõu algatajatel tundub olevat siiras soov koolides tõesti eestikeelsele õppele üleminek toime panna. Ja küll me neid parandusettepanekuid saame veel teha.

Kritiseerida võib ka seda ettevalmistavat faasi ülemineku eelduste loomiseks. Ka see koorem ja võib-olla ka raskesti täidetavaid eesmärgid jäetakse järgmistele valitsustele. Kõige suurem probleem, nagu siin juba kõlanud on, on eesti keele õpetajate ja eestikeelsete õpetajate probleem. Tõesti, õpetajakoolituse õppekavadel on planeeritud õppekohtade arvu suurendamine suurusjärgus 300–400 kohta aastas. Aga sel aastal tuli näiteks Tartu Ülikooli proviisoriõppesse õppima vaid kolm tudengit ja ka arstiõppesse võeti vastu vähem üliõpilasi, kui on õppekohti. Nii et plaan saada igal aastal ülikooli pea 400 uut tudengit õpetajaks õppima võib olla ikkagi ebarealistlik nendes oludes, kui juba praegu paljudel hiljem kõrgepalgalist tööd pakkuvatel erialadel ei suudeta õppekohti täita. Rääkimata sellest, et õpetajate puudus tuleb suuresti mujalt. Nimelt, nagu te teate, pooled alustanud õpetajatest peale viit aastat enam oma erialasel tööl ei ole. Selleks, et nii ei juhtuks, peaks õpetajatele ja koolidele andma rohkem autoriteeti ja õigusi. Kui me nüüd tõesti sisuliselt proovime eestikeelsele õppele üle minna, siis on selleks lausa terav vajadus.

Aga vaatame nüüd seda eelnõu laiemalt ja küsime tõesti sellise väga elementaarsena tunduva küsimuse, et mispärast meil üldse on vaja eestikeelsele õppele üle minna. Loomulikult mitte sellepärast, et teise kodu‑ või emakeelega õpilasi mingil moel kiusata. Mööngem ka seda, et üldreeglina on ikkagi parem õppekvaliteet siis, kui õpitakse oma emakeeles. Aga nagu teada, on meie ühiskonnas riigikeele oskuse tase erakordselt madal, me Euroopas suudame selle näitajaga ületada ainult Moldaaviat ja see ei ole hea positsioon. Riigikeele oskuse paranemine on olnud ka erakordselt aeglane siiamaani. Niisiis, mina vastangi, et eestikeelsele õppele üleminek on vajalik selleks, et riigikeele oskus Eestis paraneks. Ja eestikeelsele õppele üleminek on ühe meetmena –  toonitan: ühe meetmena – selleks vajalik, aga üksi, kui jätame muu olukorra muutmata, see üks meede ei toimi.

Et ta toimiks, on vaja vähemalt kolme poliitilist sammu. Neist esimene on massiimmigratsiooni peatamine. Kui meile tuleb ikkagi aastas 4000–6000 umbkeelset inimeste püsielanikuks – ma ei arvesta siin Ukraina põgenikke, see on eriolukord –, siis on see kindlasti rohkem, kui me ühes aastas suudame koolides ja täiskasvanutele eesti keele selgeks õpetada. Aga koalitsioon paraku on keeldunud massiimmigratsiooni peatamisest. Selle asemel on üks Reformierakonna liige rääkinud, et me hirmutame ja mingit massiimmigratsiooni ei toimu. No vaadake palun sealt Statistikaameti koduleheküljelt järgi: aastast 2017 on Eestisse rände teel püsielanikuks asunud 28 500 inimest rohkem, kui Eestist on lahkunud. See on tabel RVR08. Palun vaadake järgi! Neist põhiosa moodustasid Venemaa, Ukraina ja lisaks Siseministeeriumi elamislubade statistika järgi Valgevene ja paljud Aasia ja Aafrika maade kodanikud. Nii. See on esimene samm, mis tuleb teha lisaks.

Teine samm on Eesti avaliku ruumi eestikeelseks muutmine. Meie välispäritolu kaasmaalased on koondunud põhiliselt Ida-Virumaa linnadesse ja Tallinna. Kui me jätkame seal suhtlemist vene keeles ehk avalik ruum on venekeelne ja lubame ka siltide ja kõikide tekstide kirjutamist vene keeles nagu seni, mistõttu polegi vajadust eesti keelt selgeks õppida, siis isegi need, kes on saanud eesti keele omandamise tunnistuse kätte, võivad keele uuesti ära unustada, sellepärast et praktikat ei ole, praktiseerimiseks vajadust ei ole, kasutamiseks vajadust ei ole. Lisaks süveneb segregatsioon.

Ja kolmandaks sammuks on eesti keele maine tõstmine. Seda saab teha komplekssete meetmetega. Nende hulgas on näiteks kohaliku omavalitsuse valimistel osalejatelt eesti keele oskuse nõudmine, aga ka ülikoolides eesti keele kasutusala tagamine. Me ei mõju ju mingil moel usutavalt, kui me nõuame mitte-eestlastelt juba lasteaedades ja üldhariduskoolides eesti keele õppimist, aga läheme ise ülikoolides üle inglise keelele.

Nendest sammudest, mida ma kirjeldasin, on praegune koalitsioon lükanud tagasi meie eelnõud, mis peataksid massiimmigratsiooni, ja koalitsioon menetleb väga umbusklikult neid eelnõusid, mis teeksid selle teise ja kolmanda sammu.

Niisiis, kokku võttes me toetame eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistava faasi algust, aga teadvustame selgelt ja palume ka kõigil teistel teadvustada, et riigikeele oskuse parandamine saab teoks pärast nende kolme poliitilise lisasammu tegemist. Ausalt öeldes ma ei usu, et ma teile mingi erilise saladuse avaldan, kui ütlen, et seda ei juhtu enne, kui rahvuskonservatiivid valitsuse moodustavad. Aitäh!

18:24 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Üllar Saaremäe.

18:24 Üllar Saaremäe

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Isamaa Erakond seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade. Isamaa seisab kõikide Eesti lasteaedade ja koolide eesti õppekeelele üleviimise eest ning keskendub selleks vajaliku seadusandliku raamistiku ja tegevuskava kiirele ellurakendamisele. Riigikeele valdamine on eeldus, et kõik ühiskonna liikmed asuksid eestimeelses inforuumis, mis on meie riikliku julgeoleku tagatis. Isamaa tagab, et eestikeelsele õppele on üle mindud 2030. aastaks. Isamaa on alati eesti keele õppe, eestikeelse õppe eest seisnud. On väga märgiline, et antud eelnõuga tegeleb just Isamaa minister, kes seda täna siin saalis tutvustas, Tõnis Lukas.

On hea meel tõdeda, et 2023. aasta riigieelarves on täiendavad 41 miljonit eurot eestikeelsele õppele üleminekuks, millest 15 miljoniga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende laiendamisi ning 26,1 miljoni eest algatatakse uusi tegevusi. Järgmisel neljal aastal näeb eestikeelse hariduse tegevuskava ette riigieelarvest lisainvesteeringuid suurusjärgus 300 miljonit eurot, õpetajate palga alammäära tõusu 1749 euroni 2023. aastast. Lisaks rakendatakse Ida-Virumaal piirkondlikke meetmeid. Suurendatakse õpetajakoolituse õppekohtade arvu. Õppekohtade täitmiseks on plaanis rakendada tudengitele ka sihtstipendiume, et tudengid jõuaksid lõpetamiseni ning asuksid erialasele tööle. On hea meel teada, et õppe‑ ja kasvatustegevus lasteaias hakkab toimuma vaid eesti keeles. Eestikeelsele õppe‑ ja kasvatustegevusele üleminek peab toimuma 1. septembriks 2024. On rõõmustav teada, et 2024/2025. õppeaastal alustavad kõikides Eesti koolides esimeste klasside õpilased õppetööd täies mahus eesti keeles ja ühtsete ainekavade alusel. Neljandate klasside õpilased alustavad samuti kõikide õppeainete õppimist täielikult eesti keeles.

Eelnimetatud on Isamaa jaoks äärmiselt olulised punktid. Siinkohal mõtlesin: huvitav, et mulle neid punkte enda jaoks tänaseks sõnavõtuks reastades meenub üks lugu. Paarkümmend aastat tagasi rääkisin juttu ühe iiri tuttavaga ja ütlesin, et küll te olete vinged, te olete võtnud vallutaja keele, teinud selle enda omaks ja kandnud läbi selle oma kultuuri, oma kirjanduse, oma muusika, oma laulud, oma teatri laia maailma. Te olete võimsad. Ta vaatas mulle otsa ja ütles, et kui see oleks minu teha, ma jätaksin selle vallutaja keele kus see ja teine ja oleksin tahtnud, et see kõik oleks toimunud minu emakeeles, iiri keeles. Praegu meil räägib iiri keelt heal juhul 150 000 inimest. Ma ei olnud kunagi niipidi selle asja peale mõelnud. Me oleme väga õnnelikud inimesed. Meil on oma keel, meil on omakeelne haridus, meil on omakeelne kultuur.

Ja lõpetuseks aastast 1637. Teised tehku teisiti, mina tahan eesti keeles kirjutada. Eesti keelt kõneldakse maal, eesti keelt kõneldakse rannas, eesti keelt kõneldakse lossides, eesti keelt kõnelevad talupojad, ka aadlikud tänapäeval, ka õpetlased. Eesti keelt kõnelevad daamid, ka need, kes Saksamaalt tulnud. Eesti keelt kõneleb noor ja vana, vaata, mida peetakse eesti keelest. Eesti keelt kuuleb kirikutes, sest Jumal ise õpetab eesti keeli. Aitäh!

18:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Toomas Jürgensteini.

18:29 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid! Lisan lõppu mõned üsna spontaansed mõtted. Olgu alguses öeldud, et sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõu, ehkki võib-olla teatud nüanssides on meil pisut teistsugune arusaam. Ja mul on väga hea meel, et sama koalitsiooniga, koos Reformierakonna ja Isamaaga me Tartus vabariiki natuke ennetasime. Me tegime pisut enne Tartus ülemineku eesti keelele. Ja võib-olla oleme ka eeskujuks, et kui tahetakse küsida, kuidas on läinud, siis võib pilgu pöörata Tartu poole.

Aga tõsi on, et mina [muretsen] ja sotsiaaldemokraadid muretsevad ka. On ju öeldud, et eestlased on muretseja rahvas, me muretseme endale isegi lapsi. Midagi pole teha. Ma muretsen tõepoolest õpetajate pärast, et kas see matemaatika ikka peab paika ja kas meil on see õpetajate arv olemas. Ma muretsen õpetajate taseme ja võimaliku läbipõlemise pärast, sest tõenäoliselt Ida-Virumaa vajab uusi õpetajaid ja sinna sõites on see läbipõlemisoht kõrge. See oli küll aastat viis-kuus tagasi, ühel täienduskoolitusel kohtasin entusiastlikku õpetajat Ida-Virumaalt, kes oli valmis Immanuel Kanti eesti keeles õpetama, aga ma mingil hetkel sain aru, et jutt oli ikkagi Mahatma Gandhist. On muretsemise kohta. Ma muretsen õppematerjalide pärast, samamoodi kogukonna toetuse pärast – kui tekib külm sõda kooli ja kogukonna vahel, siis midagi head sealt ei tule. Samamoodi ma muretsen õpilaste teadmiste pärast.

Aga hetkel tundub mulle tõesti, et aeg on küps. Aeg on küps, needsamad rööpad on meil võimalik maha seada. Ja võib-olla võlusõna või võlusõnad, mis meid edasi aitavad, on seekord koostöö ja solidaarsus. Koostöö ja solidaarsus. Eelkõige koostöö õpetajate vahel. See peab olema koolikollektiivis õpetajate ühine ettevõtmine. Samamoodi eesti keele õpetamine peab olema südameasi nii matemaatikule, füüsikule, eesti keele õpetajale kui ka inglise keele õpetajale. See nõuab solidaarsust ja koostööd õpilaste vahel.

Ma olen ise näinud, kuidas seda keeleannet ikkagi äärmiselt ebaühtlaselt on jumal õpilastele jaganud. Olen näinud kooli tulemas päris korraliku eesti keelega õpilast, kolme aasta pärast ta lahkub ja ta keel on ikkagi see 90%, tal on needsamad asjad puudu, mis tal tulles olid. Olen näinud tulemas õpilast, kelle eesti keel on väga algeline, poole aasta pärast ta kasutab niisuguseid sõnu, mida eesti keeles minagi ei tea. Kõige efektiivsem õppimine on, kui mitte ainult õpetaja ei õpeta, vaid õpilased ka omavahel üksteist õpetavad. See nõuab niisugust koostööd ja solidaarsust õpilaste vahel.

Loomulikult lapsevanemad. See, et on raske, see, et on kodu tugi, see, et võib-olla lapsevanemad peavad hankima teatud materjale, mida kodulinnas saada ei ole – see kõik võib tulla. Ja see, et lapsevanemad omavahel suhtlevad, kaardistavad probleeme, annavad nõu, kuidas saaks paremini. Tegelikult see üleminek nõuab võib-olla eelkõige ...

Ma palun kaks minutit.

18:34 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaks minutit!

18:34 Toomas Jürgenstein

See üleminek nõuab tegelikult väga suurt koostööd ja solidaarsust erakondade vahel, meie vahel siinsamas. Meil kõigil on omad niisugused rõhuasetused. Me võib-olla kõik näeme seda muutust, seda suurt ja tegelikult väga ajaloolist muutust pisut omamoodi. Aga me kõik peame kompromisse tegema. Ja kui me siin saalis suudame selle nii olulise teema puhul enam-vähem selle avatuse ja kompromissivalmiduse säilitada, siis ma usun, et me saame hakkama. Nüüd ma vabandan, ma arvan, see oli Liina Kersna, kes kasutas väljendit "Teeme ära!". Oli see nii, Liina? Oli. Mina olen tagasihoidlikum, ma ütlen: saame hakkama. Saame hakkama! Aitäh!

18:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 722 esimene lugemine lõpetada. Samas on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 722 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame selle hääletamise ettevalmistust alustama.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 722 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:38 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 61, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 722 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 9. november kell 17.15. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus! Ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.


11. 18:38 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine

18:38 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 684 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Lea Danilson-Järgi.

Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust! Väga suur lärm on. (Juhataja helistab kella.) Palun, austatud minister!

18:39 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt ma väljendan suurt heameelt eelmise otsuse üle. See oli suurepärane ajalooline otsus, et Eesti läheb üle eestikeelsele haridusele kõikides koolides. Minu teema võib-olla nii huvitav ei ole, aga on siiski ka oluline teema. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 684 on see, mida ma teile kohe tutvustama hakkan.

Selle eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla kolme Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist ...

18:39 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma vabandan teie ees. Head ametikaaslased! Saalis on jätkuvalt väga suur lärm. Kaks lihtsat palvet: a) austame ettekandjat ja b) austame neid, kes soovivad seda ettekannet kuulata. Aitäh teile! Palun!

18:39 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Just. Jäin seal pooleli, et eesmärk on [Eesti õiguse] liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleeriva õigusakti nõuetega kooskõlla viimine, millest kahe puhul on puudujäägid toodud välja ka Euroopa Komisjoni [algatatud] kahes rikkumismenetluses ning ühe puhul on seaduse täiendamise vajadus ilmnenud praktikas. Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, mis käsitlevad eelkõige isiku loovutamist Euroopa vahistamismääruse alusel.

Toon välja, et Euroopa vahistamismääruse tunnustamine, täitmine ning taotlemine toimub juba praegu praktikas kooskõlas raamotsusega, mistõttu eelnõuga planeeritud muudatused seisnevad üldjuhul seaduse täpsustamises vastavalt raamotsuse nõuetele ega too endaga kaasa olulisi sisulisi erinevusi tänasega võrreldes. Praktikas tegelikult juba kohaldatakse Euroopa vahistamismääruse menetluses kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõudeid kooskõlas raamotsusega. Eelnõuga muudetakse sätet, mis käsitleb isiku loovutamist välistavaid ja piiravaid asjaolusid. Üheks põhimõtteliseks muudatuseks on aga üks muudatus, mis tuleneb Euroopa Kohtu praktikast. Nimelt, Euroopa Kohtu praktika kohaselt on Eestis elava kodaniku loovutamisel ja vangistuse ülevõtmisel vaja rakendada sama lähenemisviisi, mis Eestis alalise elamisõiguse alusel elava Euroopa Liidu kodaniku puhul. Need muudatused on vajalikud tagamaks kooskõla Euroopa Kohtu praktikast tuleneva mittediskrimineerimise põhimõttega. Ehk et kodanikud ja alalise elamisõigusega isikud oleksid samamoodi koheldud.

Lisaks sätestatakse eelnõuga konkreetsed tähtajad loovutamismenetluses kohtuotsuste tegemiseks. Selleks nähakse sõnaselgelt ette, et loovutamismenetluse kohta tuleb otsus teha 10 päeva jooksul, juhul kui isik on teatanud loovutamisega nõustumisest, ja 60 päeva jooksul, kui see isik ei ole loovutamisega nõustunud. Otsus edasi loovutamise kohta tuleb teha 30 päeva jooksul taotluse kättesaamisest. Eelnõuga täpsustatakse ka loovutamise laiendamise ja edasi loovutamisega seonduvat korda. Hetkel on see sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus puudulikult ja tähendab selle rakendajale seda, et lisaks seadusele tuleb paralleelselt vaadata ka raamotsust ja seda, mis seal kirja on pandud. Eelnõu kohaselt, kui isik on loovutamisega nõus, siis loovutamismenetlusotsuse tegemise 10-päevasest tähtajast kinnipidamiseks muudetakse seadust nii, et isikult küsitakse nõusolekut istungil ehk loovutamisvahistuse otsustamisel. Kehtiva seaduse kohaselt küsitakse isikult loovutamise kohta nõusolekut tema kinnipidamisel. Ja sellist nõusolekut tuleb Euroopa Liidu õiguse kohaselt küsida ka õigusasutuselt, milleks Politsei‑ ja Piirivalveamet ei ole. Seetõttu hakkab edaspidi loovutamise kohta nõusolekut küsima just nimelt kohus, mis tähendab ühtlasi seda, et 10-päevane tähtaeg, mis on selleks ette nähtud, hakkab jooksma just kohtuistungi toimumisest, mitte isiku kinnipidamisest.

Eelnõuga seonduvalt võib ühe olulise muudatusena veel välja tuua eelnõus sätestatava võimaluse otsustada loovutamisvahistamine ja isiku loovutamine ühel ja samal istungil. See puudutab Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud vahistamistaotlust või Schengeni infosüsteemis oleva tagaotsimisteate alusel vahistamistaotlust. Selle muudatuse eesmärk on ka muuta loovutamismenetlus kiiremaks ning vältida tarbetut mitme istungi korraldamist. Muudatuse kohaselt, kui isik on loovutamisega nõus, on kohtul võimalik otsustada vahistamismäärusega koos kohe ka loovutamine.

Eelnõuga täiendatakse ka seadustikku selliselt, et isikut teavitatakse tema õigusest saada kaitsja nii täitvas kui ka taotlevas riigis. See tähendab näiteks seda, et kui Eesti on selles asjas täitvaks riigiks, teavitatakse isikut tema õigusest kaitsjale taotlevas riigis ja samamoodi tõlkevõimalusest.

Eelnõuga muudetakse ka rahaliste karistuste tunnustamisega seonduvat. Praktikas on ilmnenud probleem, et kriminaalmenetluse seadustikus sätestatu on vastuolus rahaliste karistuste tunnustamise raamotsusega, kuna kehtivas õiguses on rahaliste karistuste tunnustamisel karistuste vähendamine sätestatud liiga laialt. Selleks nähakse eelnõuga ette, et Eesti võib täitva riigina rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada ainult siis, kui see ei puuduta taotleva riigi territooriumil toimepandud tegusid.

Lisaks nähakse eelnõuga ette rakendussäte seoses kahe Euroopa Liidu nimel sõlmitud väljaandmislepinguga. Need lepingud puudutavad selliseid riike nagu Island, Norra, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Mõlema lepingu puhul on tegemist Eestile siduva välislepinguga, mis on küll otsekohalduvad, kuid vajavad rakendussätteid lepingutes reguleerimata küsimuste lahendamiseks, näiteks vahistamise tähtajad, vaidlustamine, keeldumise valikulised alused ja nii edasi. Kuna mõlema lepingu alusel toimuv loovutamine on analoogne Euroopa vahistamismääruse regulatsiooniga, on mõistlik lepingus lahendamata küsimusi reguleerida sarnaselt Euroopa vahistamismääruse korraga ning selleks tehaksegi seadusesse vastav viide.

Head Riigikogu liikmed, aitäh kuulamast! Palun teil seda eelnõu toetada. Aitäh!

18:46 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Ruuben Kaalep, palun!

18:46 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Esimesel pilgul seda seaduseelnõu lugedes jääb silma üks väga suur vastuolu. Ühelt poolt ütleb see eelnõu, et Eesti ei või mitte kedagi välja anda, juhul kui teda süüdistatakse või tahetakse karistada poliitiliste tõekspidamiste pärast. Aga teisal on öeldud, et kui mõni Euroopa Liidu liikmesriik soovib oma kodanikku poliitiliselt karistada, siis Eesti ei või väljaandmisest keelduda. Mis siis juhtub, kui selline olukord tekib? Näiteks Prantsusmaa nõuab Eestilt oma kodaniku väljaandmist poliitilisel põhjusel. Kumb seaduse punkt siis kehtib? Kummast tuleb juhinduda?

18:47 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh küsimuse eest! Võib-olla te oskate viidata, kus on ette nähtud, et Prantsusmaa üleüldse saab poliitilistel põhjustel kedagi karistada? See säte on eelkõige sisse seatud sellepärast, et kaitsta inimesi selle eest, et neid võidakse kuidagi poliitiliselt taga kiusata, ja selle tõttu ei anta neid välja. See säte on eelkõige selle eest kaitsmiseks mõeldud.

18:47 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun!

18:47 Ruuben Kaalep

Tähendab, kas ma saan teist õigesti aru, et kui selles seaduseelnõus ei ole kirjas, et Prantsusmaa võib oma kodanikke poliitiliselt karistada, siis järelikult Prantsusmaal ei toimu mitte ühtegi poliitilist kohtuprotsessi? Kas see seaduseelnõu teie sõnul hoiab ära selle, et Prantsusmaal kedagi poliitiliselt taga kiusatakse? Ma ei saa sellest loogikast aru. Küsimus oli selles, et kui selline väljaandmisnõue Eestile esitatakse, siis kummast punktist – need on siis § 492 lõiked 1 ja 11, mis on siin eelnõus välja toodud – kummast Eesti lähtub sel juhul, kui Euroopa Liidu liikmesriik nõuab meilt poliitilise protsessi käigus kellegi väljaandmist?

18:48 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Kõigepealt ma tahan ikkagi öelda seda, et te ei toonud välja, millises sättes on öeldud, et üldse sellistel poliitilistel põhjustel võib protsessi pidada. Ja selles mõttes Eestil ongi õigus keelduda inimeste väljaandmisest, kui, nagu siin on kirja pandud, tegu on poliitilise kuriteoga, poliitilise kuriteoga seotud kuriteoga või poliitiliselt motiveeritud kuriteoga. Eestil on õigus keelduda. Nii et see on täiesti Eesti otsus. Kui meile tundub, et võib olla sellise asjaga tegu, siis Eesti ei anna seda inimest välja.

18:48 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

18:48 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma nüüd lähengi selle teemaga edasi. Teatavasti vihakõne ei ole Eestis kriminaliseeritud. Õnneks ei ole seda õiguslikult absurdset seadust meil vastu võetud Euroopa nõudmistest hoolimata. Ja kujutame nüüd ette olukorda, kus osa riike on selle vastu võtnud, keegi on seal siis nii-öelda kurja pilguga kedagi vaadanud ja see on vihakuriteoks tunnistatud ja ta tuleb siia Eestisse, teise Euroopa Liidu [riigi] kodanik, ja nõutakse, et me peame hakkama teda välja andma, et teda saaks, ma ei tea – karistada, vangi panna, mida iganes, kuskil teises Euroopa Liidu riigis, millised sanktsioonid siis vastavalt on. Kuidas me selles olukorras siis hakkame käituma?

18:49 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Siin on üks teine säte veel, eks ole. Kui on alust arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel. Ehk siin on Eestil kaalutlusruum. Kui meile tundub, et talle tehakse selles teises riigis, kes seda isikut välja nõuab, liiga, siis me ei pruugi seda inimest välja anda. See on Eesti enda otsus.

18:50 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

18:50 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Euroopa Liidus on olemas halb pretsedent Hispaania näol, kus 1820. aastatest pärit koloniaalseaduse põhjal pandi vangi pikkade karistusaegadega Kataloonia rahumeelsed iseseisvuse eest seisjad, poliitilised juhid. Ma küsingi, et kui näiteks mõni katalaan satuks siin olema meil, kelle väljaandmist Hispaania nõuab, selle seaduse järgi me peaksime ju selle katalaani iseseisvusvõitleja, kui ta on Hispaanias tagaselja näiteks vangi mõistetud, välja andma. Sain ma õigesti aru?

18:51 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Kõik sõltub sellest, milles seda katalaani konkreetselt süüdistatakse. Kui ta on seal mingisuguse kriminaalkuriteo toime pannud, siis on asi arusaadav. Kui seal on mingisugused teised põhjused, mis meile tundub, et ei ole põhjendatud ja mida meie riigis näiteks ei rakendata, siis Eesti saab ka sellest keelduda. Nii saan mina sellest eelnõust aru.

18:51 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

18:51 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Te ütlesite, et Eestil on ikkagi õigus teha oma otsuseid, kas välja anda või mitte välja anda, ja just need rassilised, usulised ja muud veendumused. Aga ma tuletan meelde, et vihakõne kriminaliseerimine käib täpselt samade klauslite järgi. Kuidas me seda vastuolu nüüd hakkame siin lahendama, kui ühest küljest on see rassiline, usuline teema, [see tähendab] rassilistel, usulistel põhjustel on inimene mõistetud süüdi vihakõnes ja siis ta tuleb siia, siis me ütleme, et ei, rassilistel, usulistel põhjustel me ei saa teda välja anda. Mina isiklikult arvan küll, et siin Euroopa Liit ikkagi sõidab meist väga kõvasti üle selles osas.

18:52 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Euroopa Liidu puhul, nagu ma ka eelnõu tutvustades rääkisin, on täna kõik need tingimused, välja arvatud see, mis puudutab Euroopa Liidu seda kohtupraktikat, mis puudutab kodakondsusega või siis elamisloaga inimesi. Kõik need muud nõuded tulenevad juba iseenesest Euroopa Liidu õigusest, mis on meile nii või naa kohustuslik. Nagu ma ütlesin, praktikas neid juba rakendatakse. Nüüd on oluline, et lihtsalt need sätted ka meie seadusesse sisse võtta, et praktikutel oleks lihtsam rakendada, et nad ei peaks mitmest dokumendist otsima. Mis puudutab ikkagi seda [väljaandmist], ma tahan rõhutada: kedagi ei anta välja ilma kohtu otsuseta. Eesti kohtul on õigus otsustada, keda ta välja annab ja keda ta välja ei anna.

18:53 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

18:53 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma lähen Ruuben Kaalepi küsimuse juurde tagasi. Üks säte ütleb, et ei tohi välja anda, kui teda võidakse süüdistada või karistada poliitiliste tõekspidamiste pärast. Aga § 492 täiendatakse lõikega, et Eesti Vabariik ei või keelduda, kui on tegemist poliitilise kuriteoga. Tegelikult need kaks sätet on üksteisega vastuolus, üks nagu keelab ja teine ei keela. Ma juhin tähelepanu ka veel sellele, et mitte ühtegi inimest ei saa enne süüdistada poliitilises kuriteos, kui see pole leidnud tõendamist. Mismoodi siis praegu Eesti käitub?

18:54 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Tõepoolest ei saagi süüdistada. Süüdistada saab, aga nii-öelda süüdlaseks ei saa nimetada, eks ole. Kui meil käib alles võib‑olla kohtueelne menetlus ja soovitakse teisest riigist mingisugust inimest välja nõuda, selleks et üldse menetleda seda asja, mida inimesele ette heidetakse. Hiljem siis kohus selgitab välja, kas ta oli selles süüdi või mitte. Ma tahan öelda, et siin lõpus, kui te panete tähele, on öeldud: "kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti". Nii et siin tuleb ikkagi seadust alati rakendata koosmõjus teiste õigusaktidega ja kõik asjad ei ole alati ühes seaduses koos kirjas. Nii et ma ikkagi olen jätkuvalt seisukohal, et siin sellist vastuolu ei ole, mida te arvate siin olevat. Vajaduse korral võib komisjoni menetluse käigus seda veel täpsustada.

18:54 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

18:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jah, ma panin tähele, et te osutasite sellele: "kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti". Küsimus on praegu selles, et antud olukorda reguleeribki kriminaalmenetluse seadustik. Mulle jääb arusaamatuks see asjaolu, millisele seadusele või välislepingule te viitate, sest praegune sõnastus tekitab absoluutse vastuolu ja on mitmeti tõlgendatav. Kohtunik võib siin oma suva järgi otsustada, kas annab välja või ei anna välja. Sellist olukorda ei tohiks ikkagi meie õigusruumis kehtestada. Ma leian küll praegu, et siin on tõsine juriidiline vastuolu, ning need inimesed, [keda süüdistatakse] poliitiliste tõekspidamiste pärast, asetatakse vägagi halb olukorda. Kuidas kommenteerite?

18:56 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Ma jätkuvalt leian, et kuna see eelnõu on koostatud kooskõlas selle õigusega, mis meile juba täna kehtib – Euroopa Liidu õigusega –, siis ei saa siin selles mõttes mingit vastuolu olla. Me peame juba täna rakendama kõiki neid asju, mis siin eelnõus kirjas on. Lihtsalt me praegu võtame need sõnastused oma seadusesse üle.

Ma usun, et asi muutub selgemaks. See eelnõu on tegelikult väike jupp ühest tulevasest eelnõust, mis meil on ka varsti siin Riigikogu menetluses ja mis puudutab laiemalt rahvusvahelist koostööd kriminaalmenetluse raames. Seal on kõik märksa detailsemalt ja kompaktsemalt kirja pandud. See on täiesti uus eelnõu. Kogu see rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö teema on lihtsalt niivõrd suureks tänapäeval paisunud, et see nõudis eraldi seadust. Nii et meil on nüüd, vist kooskõlastusringil on hetkel, täiesti uus eelnõu tulemas, mis muudab kõike seda selgemaks, sest praegu me näeme siin eelnõus väga hektiliselt seda teksti ja neid seoseid nagu ei teki. Kui meil tuleb terviktekst, siis kindlasti muutub see selgemaks. Aga ma olen jätkuvalt arvamusel, et siin seda vastuolu ei ole.

18:57 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

18:57 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! No tegelikult on meil tegemist järjekordse suveräänsuse loovutusega. Eesti õigus antakse veel ka kellegi teisega jagamisele ja ma ei saa aru, miks meil seda vaja on. See, et teie kinnitate siin, et teie saate millestki niimoodi aru, ei maksa mitte midagi. Homme te võib-olla ei ole enam minister ja teie arvamus ei maksa mitte midagi. Maksab see, mis on seal kirjas ja kuidas keegi seda tõlgendab. Aga minu arvates praegu on siin võimalik tõlgendada seinast seina nii poliitilisi kuritegusid kui ka muid asju. Selles mõttes on see eelnõu täiesti ebaõnnestunud, et ta on kummist, ta on tõlgendatav, ta on kellegi suva järgi tõlgendatav. Niisugust eelnõu ei oleks suveräänse riigi ministril üldse sobiv siia tuua. Ma saan aru, et te ei nõustu minuga, aga te võiksite korraks lugeda vähemalt mõnda rida sellest eelnõust ja siis öelda mulle vastuseks: "Jah, tegelikult on teil õigus."

18:58 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Tegelikult ma olen terve selle eelnõu läbi lugenud ja seletuskirja ka. Sellest alguse poolest ma teen järelduse, et teie ettepanek on Euroopa Liidust välja astuda. Tegelikult me oleme leppinud kokku, et me teatud asju teeme koos Euroopa Liiduga. Sellel on omad plussid, sellel on omad miinused. Kusjuures antud juhul ma miinust isegi ei näe. Ma arvan, et see, mida te siin välja toote, ei ole päris nii. Kui on vaja, siis me saame selle täiendava analüüsi komisjonile esitada.

18:59 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

18:59 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea justiitsminister! See on selline huvitav üllitis. Kaks [osa], üks on raamotsus ja teine on direktiiv. Üks on 2002/584 ja teine on 2013/48. Ja me ei ole truualamlikult võtnud kogu seda asja üle. On nagu kaheldav. Ja siis on kokku käkerdatud selline parandus ja see ongi see eelnõu. Mart küsis umbes samamoodi, et milleks seda kõike vaja on, suveräänses riigis ja Isamaa ministril veel eraldi. See pole nõuetekohaselt üle võetud. Ja seda räägib suveräänse riigi justiitsminister. Milleks see ... (Juhataja helistab kella.)

19:00 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

19:00 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Suveräänne riik on täiesti suveräänselt otsustanud Euroopa Liiduga liituda ja sellest tulenevad teatud kohustused. Tegelikult need kohustused on ju ka meie enda huvides. Meie tahame ju samamoodi saada kasu sellest rahvusvahelisest koostööst kriminaalmenetluse alal. Need seadusesätted tulevad ka Eestile kasuks, kui meil on näiteks vaja teistest riikidest saada süüdistatavaid kätte. Nii et selles mõttes see eelnõu kindlasti toetab ka Eesti huvisid. Jätkuvalt: kui see säte tekitab teil küsimusi, siis ma saan paluda teha täpsema analüüsi.

19:00 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

19:00 Mart Helme

Aitäh! No ma saan aru, et Isamaa on olnud alati nendest Brüsseli tuledest hirmus lummatud, aga teie juba alustasite tõlgendamist. Mida te tõlgendate, et te tahate välja astuda?! Ei taha välja astuda, me tahame suveräänse riigina käituda suveräänselt, otsustada ise, mis on meile vastuvõetav ja mis mitte. Teie tõlgendate seda kohe teistmoodi. Ärge tõlgendage! Ärge pange minu pähe mõtteid, mida seal ei ole, ja minu suhu sõnu, mida sealt ei ole tulnud. See on esimene soovitus. Aga teiseks, ma küsin veel kord: mis mõte sellel eelnõul on? See ei lahenda mingeid küsimusi, mis ei oleks juba praegu tegelikult lahendatud.

19:01 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Lahendab küll. Tegelikult nende inimeste jaoks, kes praktiliselt peavad seda kriminaalmenetlust toimetama piiriüleselt, see lahendab probleeme. Nende jaoks muutub asi selgemaks, kuidas nad täpselt mingisuguseid asju teevad. Ja see on ka äärmiselt oluline, see on ju ka Eesti huvides. Jällegi ma rõhutan, see on Eesti huvides. Meie soovime ka saada teistelt Euroopa Liidu liikmesriikidelt inimesi kohtupidamiseks siia. Selles mõttes kindlasti need sätted muudavad seda protsessi hõlpsamaks.

19:02 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits.

19:02 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, rikkumismenetlus ja mittenõuetekohane ülevõtmine. Rikkumismenetlus alustatud kahe ukaasi [põhjal] ja mittenõuetekohane. Aga ma küsin, kui palju peaks maksma trahvi Brüsselile, et seda jama mitte vastu võtta. Ja mitut inimest see tegelikult puudutab? Te ütlesite, et Eestil on neid vaja. Kui paljusid inimesi orienteerivalt aastas see ukaas puudutab?

19:02 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Kui ma nüüd peast meenutan, siis oli kindlasti alla saja niisuguseid juhtumeid. Aga ka see on oluline, ka üks kohtuasi on oluline, kui Eesti saab selle raames neid inimesi kätte. Nii et selles mõttes, kui saab kaasa aidata sellele, et see õigusruum oleks selgem, kuidas täpselt see protsess käib, siis ma arvan, et see tuleb kasuks.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:03 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No aeg on näidanud, et valimatult võetakse igasuguseid Euroopa direktiive üle, sõltumata sellest, kas nad teevad midagi Eesti jaoks paremaks või mitte. Ja see on järjekordne näide, mis pigem reguleerib üle. Me oleme näinud ja kogenud seda, kuidas ülereguleerimine tekitab ainult segadust juurde. Samas jätate te Eesti jaoks tõesti olulised ja vajalikud direktiivid üle võtmata, näiteks süütuse presumptsiooni kohased [direktiivid], sellega te lihtsalt ei tegele. Mul tekib küsimus, milleks tegeleda selliste vähemalt pealtnäha pseudodirektiividega. Kunas hakatakse tegelikult ka Eesti peale mõtlema?

19:03 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Ma mingis osas nagu mõistan seda teie muret. Ma täiesti nõustun sellega, et Euroopa Liit viimasel ajal tõepoolest üritab oma nina panna nendesse asjadesse, kuhu ta võib-olla ei peaks panema. Näiteks mind konkreetselt häirib väga see, et Euroopa Liit trügib ka perepoliitikasse. Aga antud eelnõu puhul ma ei näe seda ohtu. Kuigi paljudes teistes asjades ma täiesti nõustun teiega, et Euroopa Liit võib-olla peaks rohkem jääma nende teemade juurde, mille pärast Euroopa Liit loodi ja mis on need nii-öelda majandusega seotud teemad. Aga praegu tõepoolest toimub väga selgelt see tendents, et üritatakse ka muudes valdkondades ühtlustada regulatsioone liikmesriikides. Mina leian ka, et see ei ole hea trend. Ja me oleme ka erinevate algatuste puhul, Euroopa Liidu algatuste puhul sellist tagasisidet andnud, et me ei pea seda vajalikuks, et selles valdkonnas regulatsioone ühtlustada. Aga konkreetse eelnõu puhul ma võin küll öelda, et siin seda muret ma ei näe.

19:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Toomas Järveoja.

19:05 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Õiguskomisjon arutas nimetatud eelnõu teisipäeval, 18. oktoobril käesoleval aastal. Koosolekut juhatas Heljo Pikhof. Komisjoni liikmetest võtsid osa Sulev Kannimäe, Kert Kingo, kes oli Uno Kaskpeiti asendusliige, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Tarmo Kruusimäe, Urve Tiidus, Vilja Toomast ja Toomas Järveoja. Seda eelnõu tutvustasid meile komisjonis justiitsminister Lea Danilson-Järg ja karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mare Tannberg.

Nimetatud eelnõu kohta komisjonis küsimusi ei olnud. Tehti menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. oktoobril käesoleval aastal, see oli konsensuslik, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensuslik otsus, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 9. november kell 16 ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Toomas Järveoja. See oli samuti konsensuslik otsus. Selline oli menetlus komisjonis. Aitäh!

19:06 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Ruuben Kaalepi.

19:06 Ruuben Kaalep

Palun kolm minutit ka.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit!

19:07 Ruuben Kaalep

Head Riigikogu liikmed! Olenemata sellest, mida justiitsminister meile siin seletas, ütleb see eelnõu sõnaselgelt, et Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst Euroopa Liidu liikmesriigiga põhjusel, et tegu on poliitilise kuriteoga, poliitilise kuriteoga seotud kuriteoga või poliitiliselt motiveeritud kuriteoga. Ja see on põhjus, miks Euroopa Liit tahab, et me võtaks vastu selle eelnõu. Euroopa Liit tahab, et Eesti annaks välja need Euroopa inimesed, keda süüdistatakse poliitilistes kuritegudes. Ja Euroopa Liit ütleb, et me ei tohi vastu vaielda, sest muidu saab Eesti kaela trahvimenetluse.

Millega seda meile põhjendatakse? Seletuskiri ütleb, et tegemist on pigem deklaratiivsete sätetega, kuna vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendatakse üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, mille karistusõigus ja õigusemõistmine peaksid vastama EIÕK ja õigusriigi standarditele. Peaksid vastama õigusriigi standarditele! See kõneviis, mis tunnistab ebakindlust ja suutmatust faktidele otsa vaadata, on meie seaduseelnõude seletuskirjas harukordne. See annab märku, kuidas meil on aastaid räägitud, et me kuulume lääneriikidega samasse väärtusruumi. Meie väärtusruumis hinnatakse kõrgelt sõnavabadust, vaba mõttevahetust, poliitiliste ideede vaba levikut. See on usaldusel põhinev ühiskond. Kas me saame öelda, et kõik lääneriigid järgivad neid põhimõtteid samamoodi? Kas sõnavabadusel on sama tähendus nii Eestis, Saksamaal kui ka Suurbritannias?

Vaatame siis, millised on need poliitilised kuriteod, mille eest inimesi Lääne-Euroopa riikides süüdi mõistetakse ja mille eest karistamisega Eesti peaks selle eelnõu kohaselt kaasa minema. Šotimaal elas mees, kellel oli koer nimega Buda. Mehel oli huvitav huumorisoon, ta õpetas oma koera Hitleri kõnede peale paremat käppa tõstma. Arvate, et süütu nali. Sellele mehele tuli politsei külla. Ja kuigi ta seletas, et tegemist on ilmselge huumori ja satiiriga, mõisteti ta Suurbritannia seaduste järgi vihakuriteo eest vangi. Hea veel, et koera süüdi ei mõistetud.

Prantsusmaa presidendikandidaat Éric Zemmour kirjeldas tõsiasja, et immigrandid on vargad, mõrvarid ja vägistajaid ja nad tuleks tagasi saata. See ei sobinud tema poliitilistele oponentidele. Selle aasta alguses mõisteti ta rassiviha õhutamises süüdi ja trahviti 10 000 euroga. See juhtus presidendivalimiste kampaania ajal. Selge sekkumine poliitilisse protsessi, inimese süüdimõistmine poliitilistel põhjustel, et takistada tema valimiskampaaniat.

Ernst Zündel, parempoolne aktivist Saksamaalt, sai karmid süüdistused viha õhutamises. Ta elas sel ajal Kanadas, Kanada riik andis ta Saksamaale välja. Aastal 2007 mõisteti ta süüdi väga jubeda asja eest, holokausti eitamise eest. Aga sellest ei piisanud. Isegi tema advokaat, kes teda kohtus kaitses, mõisteti vangi sama paragrahvi alusel. Aus õigusemõistmine visati kõrvale, kui löögi alla sattus valitsev ajalooline narratiiv.

Dieudonné M'Bala M'Bala, neegerkoomik Prantsusmaalt, on 12 korda vihakuritegudes süüdi mõistetud. Selle eest, et ta on oma stand-up'ides julgenud teha nalju, mis mõne arvates on antisemiitlikud. Antirassistlik organisatsioon, mis kutsus üles teda tühistama, on tema sõnul maffia, mis kehtestab tsensuuri. Isegi selle sõnavõtu eest mõisteti Dieudonné süüdi. Kui sa teed nalja, saad karistada. Kui sa räägid siiralt tõtt, saad samamoodi karistada.

Head Riigikogu liikmed! Need näited ei kuulu meie väärtusruumi. Eestile omased väärtused on sõnavabadus, vaba poliitiline arutelu ja hea huumorimõistmine. Me ei saa võtta enda peale selliste nõndanimetatud vihakuritegude eest karistamist, sest see on ebaaus ja inetu ja vastik. Miks sellist seadust meile peale surutakse? Me oleme täie õigusega tagasi lükanud kõik katsed vihakõne seaduste kehtestamiseks. Nüüd püütakse meid salamisi tagaukse kaudu nendes poliitilistes protsessides osaliseks teha. Ega asi sellega ei piirdu. Euroopa Liidu täiesti varjamatu eesmärk on piirata avalikku vaba mõttevahetust Eestis. Nagu me teame, need ametnikud nalja ei mõista. Seesama kõne, mida ma siit Riigikogu puldist pean, läheks ka nende unistustes paragrahvi alla. Nad tahavad luua sellist ühiskonda, kus ei tohi rääkida immigrantidest halvustavalt, ei tohi teha nalja rahvuslike stereotüüpide üle, ei tohi rääkida teaduslikke fakte inimrasside erinevustest. See on nende arust vihakõne, see on rassism. Kui see on rassism, siis ma olen ka rassist ja uhke selle üle. Pange kaela, mis paragrahv tahate.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond nõuab, et see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükataks. Aitäh!

19:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 684 esimene lugemine lõpetada. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 684 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 684 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:16 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 20, vastu 35, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Eelnõu 684 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 9. november kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud. Samuti on 11. päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.


12. 19:16 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu (713 SE) esimene lugemine

19:16 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu 713 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks justiitsminister Lea Danilson-Järgi. Palun!

19:16 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Järgmisena tutvustan äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 713. (Juhataja helistab kella.) Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv, mis käsitleb äriühingute piiriülest ühinemist, jagunemist ja ümberkujundamist. 2007. aastast on lubatud äriühingute piiriülene ühinemine, uue direktiiviga lisatakse ka jagunemine ja ümberkujundamine.

Asutamisvabaduse kui Euroopa Liidu ühe aluspõhimõtte kohaselt saab igaüks asutada teises liikmesriigis uue äriühingu. Siiski on teatud juhtudel vajalik, et äriühing saaks oma asukoha ühest riigist teise viia.

19:17 Esimees Jüri Ratas

Vabandust, minister! Head ametikaaslased, ma palun vaikust. Aitäh teile, suur tänu! Palun, austatud minister!

19:17 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Nii. Jah, saaks äriühingu ühest liikmesriigist teise viia nii, et ei peaks ühes riigis oma tegevust lõpetama ja teises uut äriühingut asutama. Direktiiviga pannakse paika ühtsed menetluslikud reeglid Euroopa Liidus äriühingute piiriüleseks liikumiseks, mille ka eelnõuga üle võtame.

Eelnõuga täiendatakse äriühingu piiriülesest liikumisest puudutatud isikute kaitse norme ja muudetakse kogu protsess senisest õiguskindlamaks. Oluliselt on täiendatud töötajate kaasamist ja osalust äriühingu piiriüleses liikumises. Samuti muutub piiriülene liikumine turvalisemaks, sest see on välistatud juhul, kui äriühing on likvideerimisel ja on alustatud tema varade jaotamist, samuti siis, kui on algatatud saneerimismenetlus, pankrotimenetlus või kriminaalmenetlus.

Piiriülese liikumise põhiprotsess on sarnane nii ühinemisel, jagunemisel kui ka ümberkujundamisel. Esiteks tuleb koostada lepingu projekt ja aruanne, milles selgitatakse piiriülese tehingu majanduslikke aspekte, mõju töötajatele, osanikele või aktsionäridele. Seejärel avalikustatakse projekt ja aruanne äriregistris või äriühingu veebilehel. Peale avalikustamist võtab ühing vastu piiriülese liikumise otsuse ning esitab avalduse äriregistrile vastava tõendi väljastamiseks. Registripidaja peab kontrollima piiriülese liikumise nõuetele vastavust, siis ta teeb kande registrisse ja väljastab vastava tõendi.

Direktiivi uuenduste kohaselt peab registripidaja nüüd senisest veelgi enam jälgima kavandatava piiriülese liikumise motiive. Registripidaja saab tõendi väljaandmisest ka keelduda, kui kavandatav piiriülene liikumine ei vasta nõuetele, seda näiteks kavandatakse kuritegelikul eesmärgil või mingitest kehtivatest nõuetest kõrvalehoidmise eesmärgil. Direktiivist tulenevatele nõuetele on lisatud võimalus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisest keelduda ka sellisel juhul, kui äriühingu piiriülese liikumisega võib kaasneda oht Eesti julgeolekule.

Selleks, et registripidajal oleks piisavalt infot ja andmeid, et hinnata, kas see piiriülene liikumine on õigustatud või mitte, on tal võimalik menetlusse kaasata eelnõu kohaselt ka erinevaid asutusi, näiteks rahapesu andmebürood. Andmebüroo saab näiteks anda hinnangu piiriülese liikumise motiivide kohta ja õiguspärasuse kohta. Eelkõige hinnatakse, kas ühingul on täitmata kohustusi, samuti seda, kas ühingu senine tegevus viitab piiriülese liikumise pahatahtlikele motiividele või on neid motiive põhjust kahtlustada. Kui üldjuhul on registripidaja valik, milliseid asutusi menetlusse kaasata, siis Maksu- ja Tolliametilt tuleb igal juhul hinnangut küsida, sest Maksu- ja Tolliametil on loomulikult kõige rohkem infot äriühingu tegevusest ja sellega seotud isikutest.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et eelnõuga muutuvad äriühingute piiriülese tegutsemise võimalused paindlikumaks Euroopa Liidu siseturul. See on kindlasti väga hea Eesti konkurentsivõimele ja ettevõtlusele, aga samas, teiselt poolt on ka kontroll tõhusam ning on võimalik ära hoida selliseid pahatahtlikke piiriüleseid liikumisi. Tingimused muutuvad rangemaks ja täpsemaks. Palun eelnõu toetada. Aitäh!

19:21 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole, palun Riigikogu kõnetooli ettekandja... Vabandust, vabandust, vabandust, austatud minister! Head ametikaaslased, oleme natuke kiiremad. Ma vaatasin, et ei ole küsimusi, ütlesin ministrile juba, et ta saab ilusti ära, siis alles tuli. Aga näete, minister tuli juba ilusti tagasi Riigikogu kõnetooli. Aitäh teile, austatud minister! Merry Aart, palun!

19:22 Merry Aart

Aitäh, püüan järgmine kord olla kiirem.

19:22 Esimees Jüri Ratas

Jaa, aitäh!

19:22 Merry Aart

Palun selgitage, ma päris täpselt ei saa aru, et on ühel pool piiri ja teisel pool piiri, osaühing näiteks. Kuidas tal see raamatupidamine siis kujuneb? Ma natuke püüan enda jaoks lihtsalt aru saada. Kellele ta makse maksab? Kellele ta raamatupidamist esitab? Kuidas see asi siis saab olla? On ta tütarettevõtte või kuidas need asjad [käivad]? Paluks natuke lihtsalt täpsemalt. 

19:22 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Jaa, aitäh! Siin on lihtsalt see, et üldjuhul praegu, kui näiteks kellegi ettevõtte on Eestis registreeritud, aga ta tahaks hakata tegutsema, no minugi poolest, kas või Prantsusmaal, siis ta peaks siin Eestis oma äriühingu ära lõpetama ja seal selle uuesti asutama. Selle eelnõu kohaselt on võimalik teha niimoodi paindlikult, et siin kontrollitakse, et tal takistusi Prantsusmaale üle kolimiseks ei ole, ja siis registripidaja annab nõusoleku ning ettevõtja saab sellesama olemasoleva ettevõtte üle viia Prantsusmaale registrisse.

See on tegelikult mõningates asjades äärmiselt oluline, ütleme, kui on tegu mingite hangetega, kus ettevõttelt on nõutud mingisugust aega, mille jooksul ta on selles valdkonnas tegutsenud, näiteks, sest muidu ta ei saa osaleda hankes. Kogu see ajalugu tuleb selle ettevõttega kaasa sinna Prantsusmaale, nii et tal on võimalik palju paindlikumalt ja hõlpsamalt seal jätkata sedasama tegevust, mida te enne tegi Eestis. Nii et see on üldjoontes see, kuidas eelnõu asju lahendab. 

19:23 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:23 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud Eesti Vabariigi justiitsminister! Ma loen siit, et eelnõuga võetakse üle direktiiv 2019/2121, millega muudetakse direktiivi 2017/1132. Eesti keeles selline ilus sissejuhatus. Aga seletage nüüd eesti keeles ära, et kui neid kahte direktiivi ei menetletaks, võetakse üle üks direktiiv ja muudetakse teist direktiivi, mis siis juhtub äritegevuses iseseisvas Eesti Vabariigis?

19:24 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Tegelikult Eesti kuidagi direktiivi ise muuta ei saa, see on ikkagi Euroopa Liidu pädevuses, aga siin on tõesti tegu kahe direktiiviga, lihtsalt üks direktiiv täpsustab varasemat direktiivi. Ja me võtame nüüd üle mõlemad – nii selle, mis juba varem olemas oli, kui ka selle, mis lisandus selle direktiivi täiendamisega. Need mõlemad võtame üle enda õigusesse. See on põhjus, mispärast siin kahte nimetatakse.

Kui nüüd rääkida üldse Euroopa Liidu sekkumisest Eesti õigusesse ja nii edasi, siis ma arvan, et ärivaldkonnas on see küll äärmiselt põhjendatud. Eks Euroopa Liit ongi ju majandusliit. Luua võimalusi paremaks äritegemiseks Euroopa Liidu üleselt ühisel turul – see ongi ju tegelikult Euroopa Liidu mõte olnud. Nii et on äärmiselt oluline, et siin oleksid sellised regulatsioonid, mis ei teeks takistusi liikmesriikide ettevõtetele.

19:25 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun teid!

19:25 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugu on järgmine. Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oli õiguskomisjonis arutusel 18. oktoobril. Eelnõu on Vabariigi Valitsuse algatatud ja justiitsminister tutvustas seda eelnõu, mis sisuliselt on äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise eelnõu. Tutvustus oli põhjalik nagu ka siin saalis, isegi veel põhjalikum, aga paar aktsenti kordan üle.

15 aastat on Euroopa Liidus olnud lubatud äriühingute ühinemine, aga ümberkujundamine oli seni keelatud. Praktikas on seda siiski toimunud, sest Euroopa Liidu kohus on pidanud seda võimalikuks, lähtudes printsiibist, et töötajatel, võlausaldajatel, aktsionäridel ja osanikel peab olema võrdne kaitse. Neli aastat tagasi uuendati seda direktiivi. Uuenduse sisu on ka põhimõte, mis peaks takistama piiriülese liikumise kasutamist ebaseaduslikel või potentsiaalselt ebaseaduslikel eesmärkidel.

Ministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Maarit Puhm täiendas komisjoni liikmetele eelnõu tutvustust. Et kordamine on tarkuse ema, nagu öeldakse, siis ütlen üle. Osaühingute ja aktsiaseltside piiriülene ühinemine on meil võimalik ka kehtiva äriseadustiku kohaselt. Selle konkreetse eelnõuga lisanduvad tingimused. Uute võimalustena lisatakse piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine Eesti äriregistrisse kantud osaühingutele ja aktsiaseltsidele. Piiriüleses liikumises ei ole võimalik osaleda muudel äriühingutel, sealhulgas tulundusühistutel, samuti likvideerimisel oleval äriühingul ega ka siis, kui on alustatud äriühingu varade jaotamist, samuti siis, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus. Sellele minister siin ka vihjas.

Registripidaja peab senisest laiemalt jälgima piiriülese liikumise motiive. Lisandub ka kohustus teha tõendi väljaandmisel koostööd teiste asjaomaste asutustega, et vähendada piiriülese liikumise kasutamist pahatahtlikel või kuritegelikel eesmärkidel.

Komisjoni liikmetele sai asi väga selgeks. Üks küsimus oli ka: kas riigil on ülevaade sellest, kui paljusid Eesti ettevõtteid see direktiivi muudatus praktiliselt võiks mõjutada või huvitada? Maarit Puhm vastas, et see puudutab osaühinguid ning aktsiaseltse. Ja nende arv on äriregistris muidugi väga suur. Kogu direktiivi kehtivuse aja jooksul on Eesti äriühingud seda võimalust piiriüleseks ühinemiseks kasutanud 150 korda ja võib eeldada, et see arv tulevikus suureneb.

Komisjon tegi järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. oktoobriks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 9. november kell 16 ja juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus. Kõigis nendes otsustes oli konsensus ning need konsensuslikud otsused tegid Järveoja, Kannimäe, Kovalenko-Kõlvart, Kruusimäe, Pikhof, Tiidus ja Toomast. Väga suur tänu teile!

19:28 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile ka väga suur tänu! Põhjalik ettekanne, sisuline, operatiivne. Küsimusi pole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soove ka ei näe. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 713 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 9. novembri kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja ka 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


13. 19:29 Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (698 SE) esimene lugemine

19:29 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 13. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu 698 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Lea Danilson-Järgi. Palun!

19:29 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Head Riigikogu liikmed, kes on veel vastu pidanud! Hea juhataja! Nüüd räägin ühest samuti väga positiivsest eelnõust, mis puudutab represseeritud isikutele makstava iga-aastase toetuse suurendamist.

19:30 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma korraks pean teid katkestama. Ma arvan, et Riigikogu liikmed alati peavad vastu pidama, kogu oma mandaadi jooksul, hoolimata sellest, mis on kellaaeg, mis on nädalapäev, kas nad on siin saalis või ei ole. Aga ma tänan, et ka teie annate selleks toetust juurde. Ma tahtsin lihtsalt selle kommentaari lisada. 

19:30 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Ühesõnaga, see toetus. Alates 2023. aastast suureneb selle eelnõu kohaselt represseeritutele ja represseerituga võrdsustatud isikutele makstav iga-aastane toetus, samuti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikule makstav toetus. See suurenemine toimub 230 eurolt, mis ta seni on olnud, 292 euroni. Seda toetust makstakse üks kord aastas.

See toetus on ette nähtud nii represseeritutele kui ka nendega võrdsustatud isikutele okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel. Represseeritud on isikud, kes repressiooni ajal olid Eesti Vabariigi kodanikud või 1940. aasta 16. juuni seisuga Eestis õiguspäraselt asunud mittekodanikust alalised elanikud.

2018. aastal kehtestati sotsiaalhoolekande seadusega samasugune kord toetuse maksmiseks, üks kord kalendriaastas, isikutele, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima ja kes on omandanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras või kes on nii-öelda halli passi omanikud ehk kodakondsuseta isikud ja elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, alalise elamisõiguse alusel või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel. Mõlema toetuse suurus on siiamaani olnud 230 eurot ja nagu ma enne juba ütlesin, suurendatakse mõlemat toetust alates 2023. aastast 62 euro võrra ehk 292 euroni kalendriaastas.

Miks see on oluline? Nõukogude okupatsioon tõi Eesti rahvale kaasa väga raskeid katsumusi. Me peame kindlasti hoidma ja talletama seda mälestust meie inimeste läbielamistest, et ka nooremad inimesed, kes ei ole selle kõigega otseselt kokku puutunud, sest on kasvanud vabas Eestis, oskaksid ohte ära tunda ja nende vastu seista. Eriti oluline on see kahtlemata praegu, kui me näeme, kuidas Ukrainas ajalugu kordub. Justiitsministeeriumil, ma pean ütlema, on tõesti olnud väga hea ja pikaajaline koostöö represseeritute esindusorganisatsioonidega. Me oleme igati püüdnud neid toetada ja nende muresid lahendada. Selline toetus ja selle toetuse suurendamine on, ma arvan, vähim, mida me saame okupatsiooni tõttu kõige enam kannatanud inimeste heaks teha. Seetõttu mul on tõesti väga hea meel, et järgmisel aastal niisugune märkimisväärne suurenemine selle toetuse puhul tuleb ja me saame nendele inimestele tõhusamat tuge pakkuda.

Kui rääkida numbritest, siis Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti 2022. aastal seda toetust 8222 inimesele. Praeguse hetke seisuga, õigemini septembrikuu seisuga oli tegelikult 7904 inimest nendest elus. See on küllaltki eakas kontingent ja neid inimesi jääb kahjuks pidevalt vähemaks. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ongi represseeritute hulk vähenenud igal aastal umbes 400–500 inimese võrra. Tõenäoliselt järgmisel aastal on neid inimesi, kes seda toetust saavad, 7800. Selle toetuse kogukulu oleks juhul, kui seda muudatust ei oleks toimunud, olnud ligikaudu 1,79 miljonit. Nüüd, kui toetus on suurem, on kulu suurem umbes poole miljoni euro võrra.

Ma tänan teid ja loodan, et toetate seda olulist muudatust. Aitäh!

19:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

19:34 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud justiitsminister! No see on oluline eelnõu. Ja te olete meid täna õhtu juba kostitanud hulga eurodirektiividega. Aga minu küsimus. Euroopa on selline suur suur moodustis, kus on palju erinevaid rahvaid ja riike, okupatsioon on üle käinud. Kas Euroopa Liidus ei ole olemas mingit direktiivi, mida võiks rakendada praegusel juhul? Igasugused okupeerimisi on Euroopas olnud. Kas direktiive selliseid ei ole? Siis astuks nagu ühte jalga.

19:35 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! No ma arvan, et kindlasti midagi tuleb seoses Ukraina sõjaga. Juba praegu on meil ühine tegutsemine ja ühised plaanid. Selles mõttes siin on kindlasti väga oluline koostöökoht. Ega see, mis praegu Ukrainas toimub, oluliselt ei erine sellest, mis toimus Eestis nüüd juba rohkem kui pool sajandit tagasi. Siin on kindlasti väga oluline, et Euroopa Liit tegutseb ühtsena, et sanktsioonid on ühised ja karistused on ühised, vastutusele võtmine. See karistamatus ei saa jätkuda. Kui selline karistamatus jätkub, nagu see oli peale teist maailmasõda, siis paraku juhtuvadki sellised asjad, nagu Ukrainas on juhtunud. Sellised terroriteod peavad saama karistuse ja on väga oluline, et Euroopa Liit siin koos tegutseks.

19:36 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

19:36 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Teatavasti Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijad on võrdsustatud represseeritud isikutega. Kas te olete kaalunud Justiitsministeeriumis, kas ei võiks ka esimeses Afganistani sõjas ehk Nõukogude režiimi Afganistani sõjas 1979–1989 osalenuid võrdsustada represseeritud isikutega? Kuigi formaaljuriidiliselt pidi igaüks kirjutama alla paberile, et ta vabatahtlikult osaleb, siis tegelikult nad ju vabatahtlikult ei osalenud, seetõttu nad kannatasid selle režiimi käes ja neid sunniti sellest sõjast osa võtma. Kas see mõte on olnud üldse kaalumisel?

19:36 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Kusjuures mul isegi tutvusringkonnas on üks inimene, kes on mõlemas osalenud, on seal sõjas olnud ja pärast ka tuumakatastroofi likvideerinud. See teema ei ole nüüd represseeritute organisatsioonidega koostöös lauale tulnud, vähemalt selle aja jooksul, kui mina olen ministeeriumis olnud. Aga sellele võib mõelda. Võtan selle siit lihtsalt teadmiseks kaasa.

19:37 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud justiitsminister! Ma ei küsinud üldse Ukraina kohta, ma ütlesin, et Euroopa Liidus. Ukraina ei ole Euroopa Liidu riik. Aga seal on palju rahvaid ja riike, okupatsioonirežiime üle käinud, nii et vähe ei ole, ja represseeritud inimesi küll. Kas ei võiks selle eelnõu puhul viia asjad nagu ühte sammu, näiteks mõni eurodirektiivi üles otsida ja nende toetuste puhul haakida selle külge. [Kas te] seda ei ole mõelnud?

19:38 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! No Ukraina ei ole praegu Euroopa Liidu liige, aga me ju kõik loodame, et ta selleks kunagi saab. Ma vaatan perspektiiviga. Ja mis puudutab juba toimunud okupatsioone Euroopa Liidu liikmesriikides, siis kahtlemata seal on selliseid riike, kellel on ka selline traagiline minevik nagu Eestil, paljudel Balti riikidele ja ka Poolal. Siin toimub väga aktiivne koostöö, seda ma võin küll öelda. Ja niisugused organisatsioonid on täiesti olemas. Kas see asi peaks päädima mingi direktiiviga? Ma küll ei oska öelda. Aga võtan jällegi mõtte kaasa.

19:38 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

19:38 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Tegelikult ma sain juba vastuse. Minu teises küsimuses tegelikult sisaldubki ettepanek esimeses Afganistani sõjas osalenute võrdsustamine represseeritud isikutega. Mu ettepanek ongi, et me võiksime võtta selle kaalumisele. Justiitsministeerium võiks selle üle mõelda.

19:39 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Kaalume.

19:39 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

19:39 Henn Põlluaas

Aitäh! Memento liit on mitmeid aastaid käinud küll Sise- ja Justiitsministeeriumis ja mitmetes ametiasutustes ning seisnud laste eest, kes kunagi küüditati või sündisid küüditatute peredes. Paraku me näeme, et Eesti riik ei tunnusta ega tunnista neid represseerituteks, väga suurt osa nendest. Kas te ka siin näete mingit võimalust edasiminekuks? Sest nad ju on represseeritud.

19:39 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! See on väga oluline küsimus. Eelmisel nädalal oligi siin Riigikogu konverentsisaalis kohtumine nende represseeritutega, tähendab, oli Siberis sündinud laste MTÜ üldkoosolek. Seal ma võtsin ka sõna – kuigi ma olin haige, sain kodust interneti teel ikkagi osaleda. Kahtlemata seal on olukordi, kus lapsed on sündinud kas teel Siberisse või ei ole sealt saadud tagasi tulla kohe, kui on vabastamise otsus tehtud, ja lapsed on sündinud natuke peale seda, kui vanematel on juba olemas dokument selle kohta, et nad võivad Eestisse tagasi pöörduda, aga neil pole olnud selleks tingimusi. Seal on niisuguseid juhtumeid, loomulikult. Me leppisimegi kokku, et me saame kokku ja arutame, kuidas seda oleks võimalik paremini korraldada. Ma arvan, et see on kindlasti väga oluline.

19:40 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

19:40 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Mul on hea meel, et koalitsioon toetas meie ettepanekut represseeritute toetust suurendada. Aga ma küsin sellise küsimuse. Meil on olemas ka üksi elavate pensionäride toetus ja seal on üks klausel, et kui sinu pension ei ole suurem kui 1,2‑kordne keskmine pension, siis sa seda toetust saad. On selge, et represseeritutel on pension suurem tänu sellele, et aasta eest saadetakse kolmekordset [pensioniõiguslikku staaži]. Kas teil on olnud ka sellist arutelu, et represseeritutele, keda on praegu umbes 8000, ei oleks üksi elava pensionäri puhul seda klauslit, et kui on suurem pension, siis seda toetust ei saa? Sest represseeritud on oma elust ikkagi palju kaotanud Siberis olemisega.

19:41 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Jaa, aitäh! Kindlasti see on jällegi mõte, mida tasub arutada. Mul seisab veel ees päris palju kohtumisi represseeritute organisatsioonide esindajatega, kas või nendesamade Siberis sündinud lastega, ja on ka muid kohtumisi. Kindlasti ma saan sellest rääkida ja arutada seda. Eks me saame seda ka oma erakonna sees arutada. Minuni sellist ettepanekut esialgu ei ole jõudnud, aga kindlasti on see, jällegi, hea mõte.

19:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula. Palun teid!

19:42 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Esimees, ma luban, et ma saan 20 minutiga hakkama, nii nagu on antud esimeseks lugemiseks.

19:42 Esimees Jüri Ratas

Jaa. Võime ka lisaaega anda. Kuigi üldiselt minister selgitas kõik siin ära, lihtsalt infoks teile.

19:42 Priit Sibul

Jah. Ma saan hakkama selle 20 minutiga, ei ole muret. Isegi ma arvan, et küsimusi jõuab esitada.

Aga tõesti, 18. oktoober oli üks nendest vahvatest selle aasta teisipäevadest, kui sotsiaalkomisjon kogunes istungile ja mitte niisama, vaid tõsiseks tööks. Esmaspäeval me läbisime juba päevakorrapunkti, kus tegeldi pikaajalise hoolduse küsimusega. Ja ma loodan, et selline üksmeel, nagu oli esmaspäeval pikaajalise hoolduse punkti menetlemisel, toimub ka täna siin selle punkti ja järgmise punkti menetlemisel.

Nii nagu te ütlesite, minister andis üksikasjaliku ülevaate selle eelnõu tutvustamisel, seega ma sellel ei peatuks. Küll aga ma räägiksin sellest arutelust, mis toimus komisjonis. Komisjonis olid olid siiski mõned küsimused ja ma pean tunnistama, et mitte need, mis täna siin suures saalis olid.

Komisjonis oli teemaks see, miks või mille põhjal kujunes toetuse tõusuks 62 eurot. Vastuseks saime, et need on võimalused, mis eelarves kokku lepiti järgmiseks aastaks, ja tänu sellele selline toetuse võimalus on. Siis tekkis küsimus represseeritute organisatsioonidel, nagu Memento ja muud klubid. Nimelt, varem oli represseeritutel võimaluse Seli Tervisekeskuses oma terviseprotseduure teha, seal said need inimesed tuge ja abi. Nüüd selliseid võimalusi enam ei ole, need organisatsioonid saavad teatud kujul toetust. Kas võiks nendele organisatsioonidele mineva toetuse ja selle toetuse, millest me praegu räägime, kuidagi tulevikus ühendada? Minister ütles nii nagu täna siin, et ta võtab selle teadmise kaasa, seda pole organisatsioonidega arutatud, aga võib selle lauale panna.

Siis oli meil arutelul see, kas seda toetust makstakse kuiselt või üks kord aastas. Vastuseks saime teada, et see makstakse välja üks kord aastas, jaanuarikuus.

Siis oli meil küsimus ka selles – täna oli siin suures saalis infotunnis ka see küsimus –, et ühiskonnas on üks grupp inimesi, kes on sundüürnikud ja keda ka teatud mõttes peetakse represseerituteks, isegi teadlased on sellele viidanud. Aga nii nagu minister infotunniski vastas, tõesti, seoses omandireformiga, mis on tehtud, seda selle eelnõu kontekstis ümber ei hakata vaatama. Tõesti, inimeste elu on olnud väga keeruline erinevate konfliktide käigus, aga see eelnõu seda teemat kindlasti mitte kuidagimoodi ei puuduta.

Siis oli meil arutelul seesama teema, millele Henn Põlluaas viitas, mis puudutab Siberis sündinud laste MTÜ-d ja 21. oktoobril toimunud konverentsi, millest ministrit teavitati, kuigi tal oli kutse seal esinemiseks saadud. Minister seal, nagu ta ütles, ka osales ja nende inimestega suhtles.

Siis tegi komisjon otsused. Me menetleme seda eelnõu täna siin suures saalis ja meie ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel lõpetada, seda toetasid kõik komisjoni liikmed, ja muudatusettepanekute tähtajaks sai 10 tööpäeva. Suur tänu!

19:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh ettekandja! Küsimusi pole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Aivar Koka.

19:46 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Hea minister! Mul on hea meel, et 2003. aastal olid siin Riigikogus esimesed mehed ja naised, kes otsustasid, et neid inimesi, kes 1940. aastatel saadeti Eestist Siberisse, tuleb toetada. Võeti vastu represseeritute seadus, mis hakkas kehtima 2004. aasta 1. jaanuarist. See seadus on aja jooksul muutunud ja paremaks läinud. Nende inimeste hulgas on ka need, kes saadeti siit abiks päästma, kui oli tuumajaama plahvatus, ja inimesed käisid seal abis, küll mitte vabatahtlikult, vaid sunniviisil. Nii mõnedki meist ühtepidi pääsesid, võib-olla ka ukse taga käidi.

Aga mul on hea meel, et kui olid selle aasta riigieelarve läbirääkimised, siis koalitsioonipoliitikud toetasid ettepanekut anda represseeritutele toetust poole miljoni euro ulatuses. Sealt tuli ka see number, tagurpidi arvutades, 62 eurot tõusu. Võib-olla sel hetkel, kui me seda arutasime, olid meil natukene valed andmed selle kohta, kui palju meil Eestis praegu represseerituid on.

Ma usun, et selle eelnõu arutelu juures tuleks ka vaadata, nii nagu Priit siin mainis, et tegelik küsimus on see, et on rajatud küüditatute auks parke ja kõiki muid. Ja kui varem olid inimesed nooremad, siis tänaseks on represseeritutest, Siberis üles kasvanutest alles enamikul juhtudel seal sündinud lapsed. Aga ka need on täna ammu juba pensionieas. Tihti ei jõuta enam seda tööd teha, nii et meil tuleks koos selle eelnõu arutelu käigus vaadata, kas oleks võimalik neid organisatsioone, kes seal taga on, ja toetajaid ka finantsiliselt toetada, et omavalitsused või MTÜ-d aitaksid neid mälestusmärke ja parke korras hoida. Sest sellist ajalugu ja seda, mis meie esivanematega on juhtunud, ei tohi unustada. Meie lapsed ja lapselapsed peaksid kindlasti neist asjust teadma.

Me näeme, mis praegu toimub Ukrainas. Naaberriike ei ole meil võimalik valida. Kahjuks üks meie naaberriikidest leiab teatud aja järel jälle, et kuskilt tuleks omale maid juurde võtta ja inimestega mitte mõistlikult ümber käia, neid tuleb tappa. See kõik on väga kole. 

Isamaa Erakond tänab koalitsioonipartnereid ja loodab, et kogu Riigikogu koosseis toetab ühehäälselt represseeritute toetuse suurendamist. Aitäh!

19:49 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Henn Põlluaasa. (Henn Põlluaas küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

19:49 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Eesti rahvas on vaieldamatult üks enim inimsusvastaste kommunistlike kuritegude käes kannatanud rahvaid. Meie rahvast tapeti, mõrvati, arreteeriti ja vägistati nõukogude okupatsiooni ajal, kümneid tuhandeid süütuid inimesi alates sülelastest küüditati kaugele Siberi avarustesse. Suurküüditamised toimusid 1941., 1945. ja 1949. aastal, kuid see polnud ju kaugeltki kõik. Ka vahepealsel ajal arreteeriti ja vangistati tuhandeid inimesi, saadeti nad vangilaagritesse või lasti armuta maha. Vähesed neist, kes saadeti Siberisse või vangilaagritesse, tulid tagasi. Hinnanguliselt jäi meil nõukogude ajal sündimata ligi pool miljonit last, kes asendati umbkeelsete migrantidega. Nemad aga näitasid igal sammul oma üleolekut ja omasid privileege, mis olid eestlastele kättesaamatud. Õnneks me saavutasime taas iseseisvuse. Me teatasime, et see ei kordu enam iialgi, me ei lase sellel juhtuda. Me mõistsime hukka kommunismi kuriteod ja kuulutasime need inimsusvastastes kuritegudeks. Me ei andesta neid, ammugi kui selle eest andestust ei palutagi. Terroristlik Venemaa ei ole ju end muutnud.

Lõpuks, 2004. aastal jõustus okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus – alles 13 aastat peale taasiseseisvumist, kuid parem hiljem kui mitte kunagi. Represseeritud isiku seaduse peamine eesmärk oli ja on Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini õigusvastaselt represseeritud isikutele tekitatud ülekohtu leevendamine. See on õige ja hea. Iseasi, kas toetus on olnud piisav ja kas praeguses Euroopa rekordkriisis ja selliste hinnatõusude juures selle niivõrd tagasihoidlik tõstmine on piisav. Kindlasti peaks see olema suurem. Miks just 292, mitte 300 või 350 eurot?

Kuid ma tahan rääkida represseeritutest, kes on hoopistükkis kõrvale heidetud ja unustatud. Need on terve hulk toonaseid lapsi, alates beebidest kuni gümnasistideni. Nõukogude Liit oma kuritegusid ei häbenenud, kuid ometi püüti neid varjata või hoopiski ümber nimetada. Küüditatute räpastele loomavagunitele kirjutati peale, et neis on kommunistlikule ülesehitustööle ja põllumajandusele appi tulevad Eesti vabatahtlikud. Kas võib olla veelgi küünilisem? Kui näiteks 1949. aasta märtsis küüditati Eesti pered sundasumisele Siberisse ja pool aastat hiljem, septembris-oktoobris vormistati tagantjärele erinõupidamise otsused, siis tuhandeid küüditatud lapsi neis otsustes ei mainitud, nagu poleks neid olnudki. Siberist vabastamise puhul kordus sama lugu. Kui juulis 1954 tehti teatavaks, et Siberis olevad lapsed on näiliselt vabaks lastud, siis ometi ei kehtinud see Balti riikidest pärit laste kohta. 20. juulil 1954 andis Nõukogude Liidu peaprokurör välja salajase määruse nr 13/32 c, mis võrdsustas need lapsed eriti ohtlike riiklike kurjategijatega, kellele ei laienenud väljakuulutatud amnestia. Ja nii saigi 1960. aastatel ENSV prokurör Karl Kimmel südamerahuga kirjutada, et küüditamiste ära viidud lapsed läksid ise vabatahtlikult vanematega kaasa sundasumisele või vangilaagritesse. Ise vabatahtlikult! Lastena rängalt kannatanute kõik taotlused lükati Nõukogude Liidus külmalt tagasi. See on andeksandmatu.

Paistab aga, et Eesti Vabariigis käitutakse täpselt samuti ja punaprokuröri vaim hõljub endiselt meie ametiasutustes. Toon ühe näite. Patarei vanglas sündinud Merike Lipp-Meister ei suutnud aastate jooksul tõestada Eesti Vabariigi riigiametnikele, et poliitvangi lapsena kehtib ka tema kohta täiel määral represseeritud isiku seadus. See tähendab, et vanglas poliitvangi lapsena sündinud ja seejärel Venemaa range režiimiga ebainimlikku vangilaagrisse saadetuna ning seal imekombel ellujäänuna peaks ka temal olema õigus ülekohtu leevendamisele. Aga võta näpust!

Samasugune hoolimatus puudutab paljusid lapsi, kes Siberisse viidi ning kes seal sündisid. Nende vanemad võisid hukkuda, nendeni ei pruukinud jõuda teade vabastamisest, neil ei pruukinud olla võimalik tagasi tulla enne, kui nad said täisealiseks. Kuid see ei tähenda, et nad oleks läinud ise vabatahtlikult Siberisse ja et nad ei oleks olnud represseeritud. Memento liit eesotsas Peep Varjuga on juba aastaid võidelnud kõikide nende meie enda riigi hammasrataste vahele jäänud inimeste, eriti selliste laste eest, keda represseeritutena ei tunnistata ja kes ei leia ka mitte mingisugust mõistmist meie ametnike silmis. Keda huvitab, võib nendega ühendust võtta ning heita pilgu peale tagasilükkamispaberitele ja represseeritute seaduste rikkumistele, mis sealt selgelt välja kumavad.

Paljud Siberi surmateekonnale määratud Eesti lapsed, kommunistide, sõjakurjategijate ohvrid on veel elus ja kõikide nende kuritegude tunnistajad. Miks me ei hooli neist? On viimane aeg arvestada kõikide represseeritutega, ka kunagi represseeritud lastega. On viimane aeg ka neile vastavat pensioni ja represseeritutele mõeldud toetusi maksta. Nad on ju meie endi emad ja isad, vanaemad ja vanaisad. See on Eesti riigi väärikuse ja au küsimus, täpselt nagu kommunismi kuritegude, sealhulgas küüditamiste, vangistamiste ja meie inimeste orjatöö eest Venemaalt kompensatsiooni nõudmine. Kas me oleme tõesti viletsamad kui Läti ja Leedu, kes oma inimeste eest seisavad ja seda nõuavad? Või oleme selleks liialt allaheitlikud ja arad?

Kui me nõuame terroristlikult Venemaalt vastutust Ukrainas toime pandud inimsusvastaste kuritegude ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise eest, siis peab meil olema julgust teha seda ka enda rahva ja enda territooriumi nimel. On aeg selg sirgu lüüa! Mis puudutab aga represseeritute ja nendega võrdsustatud isikute toetuse tõstmist, siis loomulikult toetavad rahvuskonservatiivid seda ettepanekut. See on väga õige ja väga hea. Aitäh!

19:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Helmen Küti. Palun!

19:57 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Head ametikaaslased ja kõik Riigikogu istungi ülekande jälgijad! 

21. oktoobril kogunes Riigikogu konverentsisaali Siberis sündinud laste MTÜ 125 liikmest 106. Toimus väga pikk ja põhjalik koosolek. Mul oli suur au ja rõõm olla üks selle ürituse vastuvõtja ja korraldaja Riigikogus. Aga ma tahan kindlasti rõhutada seda, et justiitsminister esines seal tervitusega ja osales läbi telesilla kogu ürituse selles osas, kus just neid probleeme, millest hea ametikaaslane Henn Põlluaas eelnevalt siin rääkis, puudutati.

Seal olid mitmed lood, laste lood, need lood, kus vabastamistaotluse või -otsus oli väljastatud ühele pereliikmele, aga teine pereliige, näiteks kõrges eas, vana inimene, ema või isa, haige inimene polnud sellist taotlust veel saanud. Oli juhuseid, kus üheksandat kuud rase ema sai otsuse vabastamise kohta, aga tal oli valida, kas veeta kaks nädalat kestev teekond vagunis või jääda kohale, sünnitada laps Siberis ja seejärel alustada koduteed.

Need lood, mida seal räägiti, räägivad sellest, et meil on vaja üle vaadata need seadused ja vaadata selliselt, et saaksid lahenduse need inimesed, kellel on õigustatud lootus, ootus ja õigus saada seda toetust või muid hüvesid, mis on ette nähtud. Need hüved on raske elusaatuse eest, need ei ole kellelegi mingi kingitus riigilt, vaid see on see, mida riik saab veel teha. Need küsimused vajavad tegelikult lahendamist.

Sotsiaalkomisjoni ettekandja kandis väga põhjalikult ette ka selle, mis selle eelnõu arutusel komisjonis toimus. Seal oli ka küsimus selle kohta, miks see summa on 292 eurot, mitte näiteks 295, 300 või enam. Seepeale vastati, et olemasolev raha jagati toetuse saajate arvuga ja sellest selline summa tuli. Iga toetus, mis raskes inflatsiooniolukorras tõuseb ja aitab inimestel paremini toime tulla – mõelge, see ei ole mitte igakuine toetus, vaid seda makstakse välja üks kord aastas, jaanuaris –, on abiks. See on õige otsus. Sotsiaaldemokraadid kindlasti seda toetavad ja peavad seda õigeks.

Aga veel kord: tuleb üle vaadata need seaduse lüngad. Minu meelest see koosseis saab seda veel teha. Ja ma väga loodan, et nii nagu justiitsminister ka läbi telesilla selles küsimuste ja vastuste voorus ütles, võetakse ühendust sotsiaalkaitseministriga ja räägitakse läbi. Mina võin kinnitada, et Riigikogu sotsiaalkomisjon on valmis seda kiirelt menetlema ja veel selle koosseisuga teatud muudatused seadusesse sisse viima, et veidigi rohkem õiglust jalule seada. Nii et me toetame seda eelnõu.

On pool aastat tegutsenud organisatsioon, Siberis sündinud laste MTÜ. Praegu on seal 125 liiget ja väga mitmed inimesed, kes osalesid sellel üritusel, kuid neil ei ole täna represseeritu staatust, nad on sündinud passi ja dokumentide järgi Siberis, mõni on sündinud kuu või kaks peale otsuse kättesaamist, aga mõni ka pool aastat [hiljem]. Toodi esile see, et kollektiivselt inimesi viidi, aga tagasitulek oli igaühe enda asi ja mõnel ei pruukinud olla ka vahendeid, et kohe tagasiteed alustada. Raske külm ja talv võisid olla takistuseks, eriti kui pere oli lastega. Nii et ma tõepoolest loodan, et veel see koosseis suudab viia sisse muudatused, ja vaatan lootustandvalt justiitsministrile otsa. Aitäh!

20:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 698 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 9. november kell 17.15.


14. 20:02 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (699 SE) esimene lugemine

20:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde. See on päevakorrapunkt nr 14, Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 699 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks justiitsminister Lea Danilson-Järgi.

20:02 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Hea Riigikogu juhataja! Head liikmed! Eelnõu puudutab vanglameditsiini, see on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 699.

Sissejuhatuseks pean kohe ütlema, et vanglameditsiini ühendamine tavameditsiiniga on olnud arutlusel juba aastaid. Tänaseks oleme nii kaugel, et Riigikogu menetluses on ka vastav eelnõu. Praegu korraldab, rahastab, juhib tervishoiuteenuste osutamist vanglas Justiitsministeerium. Ehk Justiitsministeeriumi näol on sisuliselt tegu tervishoiuasutusega 2000 inimesele – meil on Eestis umbes 2000 vangi. Eelnõu näeb ette meditsiinisüsteemi korrastamist selliselt, et tervishoiuteenuste korraldamine toimuks tervikuna Sotsiaalministeeriumi vastutusalas, kuhu on riigi teenuste korraldamise mõttes koondunud kogu ressurss ja teadmine tervishoiusüsteemi valitsemiseks. 

Tegelikult juba aastast 2017 on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja Justiitsministeeriumi kaasabil tehtud ülesandepüstitusi, mille eesmärk on analüüsida ja lahendada vanglas tervishoiuteenuste osutamise üleandmine tavameditsiinile. Viimati nägi seesuguse kohustuse ette ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2019–2023.

Alates käesoleva aasta aprillist on regulaarselt toimunud koostöökohtumised Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Eesti Haigekassa esindajate vahel. Tegevusi juhib Sotsiaalministeeriumi algatatud projekti juht. Projektijuht on omakorda analüüsinud liitmise võimalikkust ning esitanud ettepanekuid, mis muudavad tervishoiuteenuse korraldamise ja haldamise riigi kui terviku seisukohast kulutõhusamaks ning võrdsustavad vanglas teenuse pakkumise tavatervishoius pakutavaga. Vanglas osutatakse juba praegu vangidele tegelikult tavatervishoiuga samal tasemel ja samade põhimõtete alusel ambulatoorset üld- ja eriarstiabi. Kui vang vajab abi, mida vanglas ei ole võimalik tagada, saadetakse ta vangla järelevalve all ravile tavahaiglasse või kuhugi tervishoiuasutusse.

Eelnõu kohaselt annab Justiitsministeerium koos korralduslike ülesannetega üldisele meditsiinisüsteemile, eelkõige haigekassale, kes seda korraldab, üle eelarve mahus, mida on seni kasutatud vanglas tervishoiuteenuste osutamiseks. Tervishoiuteenuse osutamise võtab ühtse tervikuna [üle vastava] pädevuse ja kvalifikatsiooniga tervishoiuteenuse osutaja, kes sõlmib haigekassaga selleks vastava lepingu. See tähendab, et sisuliselt ei muutuks praegune teenuse osutamine mingil määral ja tegelikult ka koormus tavameditsiinile selle muudatuse tõttu ei suureneks. Üleandmise kavandamisel lähtutakse sellest, et teenus on kinnipeetavale jätkuvalt sama kvaliteetne ja kättesaadav, vangla ja meedikute koostöö on edaspidi samuti operatiivne ning vanglast väljaspool osutatavate tervishoiuteenuste arv ega maht ei suurene.

Peale muudatust Justiitsministeeriumi jätkavad vanglad tegelemist oma põhiülesannetega, kinnipeetavate taasühiskonnastamine ja järelevalve, ning vangla annab tervishoiuasutustele vajaliku sisendi vanglas tervishoiuteenuse korraldamiseks, samuti tagatakse vajalikud ruumid tervishoiuteenuse osutamiseks vanglas kohapeal. Selle muudatusega seoses on võimalik tervishoiuasutusel üle võtta need töötajad, kes praegu osutavad neid tervishoiuteenuseid vanglas.

Lõpetuseks tahangi rõhutada, et muudatust tuleks vaadata selles kontekstis, et vanglas viibimise aeg on siiski inimese elus piiratud. Enne vanglat on inimene osa tavameditsiinist, kus talle osutatakse üldises korras meditsiiniteenuseid, ja ka siis, kui ta vanglast vabaneb, saab ta jällegi täiesti tavameditsiini osaks ja peab tavapäraselt neid teenuseid tarbima. Ainult seda aega, mille jooksul inimene vanglas viibib, on praegu käsitletud tavapärasest erinevalt, vangla on justkui ise tervishoiuasutus. See aga ei ole praktikas mõistlik, eriti arvestades seda, et meil vangide arv kogu aeg väheneb, neid on praegu 2000 ja võib-olla kunagi veel vähem. Eestis on tegelikult vange kolm korda rohkem kui näiteks Soomes sama rahvastiku arvu kohta keskmiselt, seega on väga võimalik, et vangide arv on tulevikus veel väiksem. Nii väikest tervishoiuasutust pidada ei ole aga mõistlik. Peale selle on kogu meditsiinialane oskusteave olemas suuremates meditsiiniasutustes.

Seega tahan rõhutada, et tegu on olulise muudatusega, eriti kui vaadata seda pikemas perspektiivis, ja loodan, et toetate eelnõu. Aitäh!

20:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Helmen Kütt, palun!

20:08 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ei kahtlegi selles, et need arutelud on toimunud pikemalt ka enne teid ja ilmselt arutatakse neid veel, sest selle eelnõu korral ei ole seda toetanud või oma kooskõlastust andnud ei Sotsiaalministeerium, ei haigekassa, ei arstide liit ega haiglate liit. Mitte üks neist ei ole sellele kooskõlastust andnud. Järelikult on mingid põhjused, miks nad seda teinud ei ole. Need, kes peaksid hakkama seda korraldama, ei ole seda eelnõu kooskõlastanud, ja see tuli meil ka sotsiaalkomisjonis selgelt välja. Miks see nii on?

20:09 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Eks niisugused muudatused [hirmutavad] ja vangla üldse tundub võib-olla natukene hirmutav koht. Olen ise näiteks Tallinna vanglat vaatamas käinud, tegelikult on kõik väga kena, seal on meditsiiniteenuse osutamiseks vajalikud ruumid kõik kenasti olemas ja on ka väga hea töökeskkond. Võib-olla peaksid meditsiinisüsteemis töötavad inimesed rohkem seal käima tutvumas.

Aga loomulikult ma saan aru, et tagasiside on olnud kahtlev. Me oleme läbi rääkinud näiteks haigekassa juhiga peale seda, kui see eelnõu siia menetlusse tuli. Tegelikult mure oli pigem seotud sellega, millal see muudatus rakendub. Neil on vaja teatud üleminekuaega, et oleks võimalik niisugused hanked teha, mis võimaldavad tagada igale vanglale – meil on vanglad kolmes piirkonnas: Tallinna vangla, Tartu vangla ja Viru vangla – tervishoiuteenuse osutamise kas kohalike haiglate või mingite muude tervishoiuasutuste kaudu. Selleks, et neid hankeid läbi viia ja seda kõike praktiliselt korraldada, on neil tarvis rohkem aega. Me leppisime kokku, et me võime selle tähtaja lükata rohkem aasta lõpu poole. Sellise muudatuse ma olen kindlasti nõus tegema. Ja ma usun, et see aitab sellele eelnõule toetust juurde saada.

Mis puudutab aga põhimõttelist lähenemist, et põhimõtteliselt ei toetata vanglameditsiini tavameditsiiniga ühendamist, siis siin on, mulle tundub, natukene arusaamatud kaalutlused. Sest Sotsiaalministeerium on välja pakkunud niisugust vahetuskaupa, et kui Justiitsministeerium võtab enda hallata töövaidluskomisjonid, siis nemad võtavad vanglameditsiini jälle endale. Tahetakse niisugust vahetuskaupa teha. Kahtlemata me oleme nõus seda kaaluma, aga see vajabki analüüsi, kas niisugune asi on teostatav. Iseenesest sellest pakkumisest koorub välja see, et vanglameditsiini ühendamine tavameditsiiniga on siiski võimalik, muidu ka niisugust kaupa ei pakutaks. Nii et ma usun, et siin võib olla see vastuseis ka natuke mittesisuline, mingitel muudel kaalutlustel tekkinud. Aga kindlasti me oleme tähtaja suhtes valmis läbi rääkima, nii et ma usun, et äkki saame kokkuleppele.

20:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

20:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on esimene küsimus see: milline on meie lähinaabrite senine praktika ja milline on see trend, mis suunas liigutakse? Sest me võrdleme naabritega ennast päris palju. Teine küsimus on see. No me näeme igasuguseid vahvaid ja huvitavaid vanglaseriaale, millest selgub, et kogu vangla meditsiiniteenistus on korrumpeerunud. Eestis ilmselt see olukord nii hull ei ole. Aga kas selline lähenemine mõjuks korruptsioonile ka ennetavalt?

20:12 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Jaa, aitäh! Tegelikult see on väga õige küsimus. Minu teada üldiselt on teistes riikides nii, meditsiiniteenuseid ei osuta mitte vangla ise, vaid see on ikkagi osa tervishoiusüsteemist. Tegelikult me oleme saanud rahvusvahelistelt hindamistelt sellist tagasisidet, et me ei tohiks ka seda selliselt korraldada, et vanglatöötajad ise vanglas tervishoiuteenust osutavad. See peaks olema siiski vanglast eraldatud, sest vangla eesmärk on ikkagi kinnipeetavaid järelevalve all hoida, aga meditsiini ülesanne on hoopis midagi muud. Nii et tegelikult seda nagu hea pilguga ei vaadata, et meil on see praegu selliselt korraldatud, ja soovitus on see, et me peaksime tervishoiuteenuse [osutamise õiguse] andma kellelegi teisele, mitte vanglale. 

20:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

20:13 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea minister! Teie vastustest selgus, et haigekassa peaks siis kuulutama välja hanke, [et saada teada,] millised haiglad oleksid valmis vanglatele teenust pakkuma. Teeme hüpoteegi, et ükski haigla ei ole valmis seda tegema. Praegu, nagu ma aru saan, haiglate liit ei ole seda eelnõu kooskõlastanud. Mis siis saab?

20:14 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Tegelikult ma ei karda, et niiviisi juhtub, sellepärast et minul on küll info, et haiglad on valmis, sest nad saavad ka personali endale. Ja nad saavad sedasama personali, millest on meil tavameditsiinis puudus, kasutada ka oma teisteks tervishoiuteenuste osutamiseks. Nii et paindlikkust tekiks juurde. Personalipuudus on ju igal pool. Selles mõttes kindlasti Tallinna ja Jõhvi vanglaga sellist probleemi minu teada ei tohiks tekkida. Tartu suhtes läbirääkimised veel käivad. Seal on teatud muresid olnud, aga ma usun, et need on ka ületatavad.

20:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

20:14 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! See haigekassa mure seaduse jõustumise edasilükkamise või pikemaajalisema jõustumisaja määramise pärast on ilmselt kõige väiksem mure. Selle me saame sotsiaalkomisjonis paika ja see kindlasti ei ole probleem. Küll aga on minu kogemus olnud selline, et eelnõuga tullakse välja siis, kui on olemas kooskõlastused juhtivatelt [organisatsioonidelt], ütleme, Sotsiaalministeerium, aga ka arstide liit ja haiglate liit. Praegu see nii ei ole. Sotsiaalkomisjoni nimel teeb Priit Sibul kindlasti põhjaliku ja hea ettekande, aga selle eelnõu puhul on seadusandjad ja sotsiaalkomisjon väga halvas rollis. Me kindlasti ei saa seda menetleda, kui neid kooskõlastusi ei tule.

20:15 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Jaa, täiesti arusaadav. Aga eks siis tulebki selle nimel tööd teha, et need kooskõlastused tuleksid. Selles mõttes, kui ei olnud eelnõu, mida kooskõlastada, siis ei tahetud ka väga selgeid seisukohti võtta. Ma arvan, et praegu, kui see asi on läinud juba märksa konkreetsemaks, kui ongi need jutud ja argumendid läinud järjest praktilisemaks – me seda oma töös näeme ka, et ei ole enam lihtsalt sellist udust vastuseisu, vaid hakatakse rääkima juba konkreetsetest asjadest, nagu tähtaeg, ja mingitest praktilistest asjadest –, siis ongi oluline, et me liigumegi niimoodi edasi. Ma usun, et me tuleb lihtsalt veel rääkida ja selgitada ning murekohad maha võtta.

20:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

20:16 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Kas ma sain ikka õigesti aru, et valitsus toetas seda eelnõu? Muidu te ei saaks siia tulla. Valitsuses on tavaliselt asjad konsensuslikud. Siis oleks pidanud kõik teised ministeeriumid ka toetama. Või ma sain millestki valesti aru?

20:16 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Valitsus toetas seda konsensuslikult, jah, nii see on. Aga ma ütlen, et siin toimivad edasi mingid allhoovused, mis ei ole võib-olla isegi selle konkreetse eelnõuga seotud.

20:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula.

20:17 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Seda eelnõu arutasime sotsiaalkomisjonis täpselt samamoodi möödunud teisipäeval, 18. oktoobril. Nagu minister siin eelnõu tutvustades ütles – komisjoni esimees esitas ka mõned küsimused selle kohta –, nii pilvitu kui eelmise eelnõu arutelu selle eelnõu arutelu komisjonis ei olnud. Ma ei hakka üle kordama eelnõu sisu, sest see ka liiga keeruline ei ole, eks seda on pikalt arutatud. Ma ei saa öelda, kas [seda on pikalt] ette valmistatud, aga [see on] pikalt arutusel olnud. Nimelt, 2000 vanglas olevale inimesele Eestis korraldab tervishoiuteenust praegu kolm vanglat.

Justiitsministeeriumi seisukohalt see kindlasti pikas perspektiivis mõistlik ja jätkusuutlik sellisel kujul ei ole, sest tegelik valdkondlik pädevus asub hoopis hoopis mujal, nii et oleks mõistlik see ka teistviisi korraldada ehk anda üle Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Nii nagu siin enne küsimustest kuulsite, siis tõesti Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevad, ma ei oska öelda, asutused, aga ka koostööpartnerid [on rahulolematud]. Näiteks on haiglate liit oma kriitilise kirja komisjonile esitanud, samuti Eesti Arstide Liit ja psühhiaatrite liit. Haigekassast on samuti tulnud kiri, [kus on tähelepanu juhitud] mõnele küsitavusele. 

Aga komisjon vaatamata sellele seda arutas. Me arutasime seda teemat sisuliselt, püüdes võimalike lahendusteni jõuda, kuigi tõenäoliselt olulisemad arutelud jäävad esimese ja teise lugemise vahele, siis me peame leidma lahendused. Põhimõtteliselt meil tekkis komisjonis küsimus, kas see eelnõu on seotud eelarvega – ühe väite põhjal justkui on, samas keegi väidab, et ei ole. Kusagil on kas linnuke tehtud või tegemata jäetud. Aga kui see eelnõu peaks jõustuma, siis loomulikult need vahendid, mis riigieelarves on Justiitsministeeriumile ette nähtud, 4,6 miljonit, liiguvad Sotsiaalministeeriumi haldusalasse, kui eelnõu vastu võetakse.

Komisjonis tekkis küsimus, kuidas seda praegu korraldatakse. Minister ütles, et meil on vanglates, kolmes vanglas palgal, kui ma peast õigesti mäletan, 136 meditsiinitöötajat, 36 ja 45 vahel on neid eri vanglates. Ka arstide liit viitas sellele, et osa inimesi töötab juba praegu eri haiglates. Küsimus on selles, et kui seesama haigla osutaks tulevikus sedasama teenust vanglas, siis kuidas neid töölepinguid sõlmida. Aga see on juba hoopis tööõiguse valdkonna küsimus, mitu kehtivat täiskohaga töölepingut ühel inimesel saab olla ja kui mitmes kohas ta saab töötada. Aga paindlikkust igal juhul saab [luua], kui vangla hakkab seda teenust osutama, tõenäoliselt eraldi osakonnana, vangla osakonnana, sest ilmselt keegi ei kujuta ette, et päris vähempakkumise korras oleks võimalik vanglatele seda teenust osutada. Eks seda tuleb ikkagi haigla osakonnana toimetada, vähemalt nii selgitasid seda ministeeriumi ametnikud. Aga siis seda ei juhiks enam mitte vanglaspetsialistid, vaid ikkagi haigla- ja tervishoiutöötajad. Igal juhul selline lahendus võiks perspektiivis mõistlikum olla. 

Ja see, et süsteem on praegu kõige sarnasem meie perearstide süsteemile – haiglates on olemas meditsiinitöötajad, kes esmast esmast tervishoiuteenust kohapeal tagavad. Ja on olemas ka hambaravi. Hambaravile kulub aastas circa 250 000 eurot. See küsimus oli ka komisjonis, et kas ja kuidas see tagatud on, sest tõesti, ka vangidel on vaja hambaravi nii nagu kõikidel teistel.

Ja üks oluline nüanss, mida ministeeriumi ametnikud ja minister veel tutvustasid, miks see vajalik on. Nimelt, nii nagu minister enne ka ütles, paljud neist inimestest ju ei sünni vanglasse, nad satuvad vanglasse. Ja keerulisemad haigused, olgu see HIV või C-hepatiit, millele kulub üsna suur hulk tervishoiurahast – tegelikult nende haigustega inimesed tulevad ju vanglasse. Neile on vabaduses olles jäänud tervishoiuteenused kättesaamatuks, igal juhul on need haigused ravimata, ja see on ka põhjus, miks vangide puhul kulub selliste keeruliste haiguste peale tervishoiu [vahenditest] päris suur hulk raha.

Siis oli teemaks veel see, et lisaks kohapealsele teenusele saaksid ka vangid eriarstiabi, nii nagu kõik teisedki, haiglates. Kui vajadus on, siis viiakse vang haiglasse ja see toimub loomulikult vanglaspetsialistide toel või turvalise konvoi saatel. Nii hakkaks see loomulikult ka edaspidi toimuma. Küsimus oligi see, et kui süsteem muutub, siis kas seda süsteemi ei hakata ära kasutama –äkki vangid tahavad hakata rohkem haiglas käima, toimetama. Kuna need vahendid jäävad laias laastus samaks, ainult finantseerimisallikas on teine, siis kindlasti osutatakse ka tulevikus esmaseid teenuseid vanglas kohapeal.

Need on, mulle tundub, olulisemad teemad, mis läbi käisid. Üks küsimus oli see, kas ja mis siis muutub. Lisaks rahastamisallikale muutub see, et meditsiiniteenuse korraldamist hakkavadki [vanglad] tegema. See ei ole lihtsalt formaalne, vaid ongi sisuline muutus, juhul kui see seadus jõustub, ja seda hakatakse finantseerima haigekassast.

Räägiti ka sellest, et tõenäoliselt see mudel ei saa olla päris pearahapõhine, vaid on nii, nagu on ka praegu – haigekassa finantseerib tervishoiuteenuste süsteemi veidi erinevalt. Näiteks see, igaüks meist saab aru, et Hiiumaal ei ole võimalik seda süsteemi samamoodi finantseerida nagu kusagil mujal ja tõenäoliselt peaks see niimoodi saama ka vanglates finantseeritud ehk see oleks ikkagi kokkuleppeline, mitte päris vähempakkumise kontekstis.

Aga nende teemade ja selle eelnõuga, nii nagu me ministri ja komisjoni esimehe vahelises arutelus kuulsime, peab komisjon kindlasti tööd tegema edasi ja jõudma arusaamisele, nii et see oleks kõigile, kes seda teenust tulevikus osutama hakkavad, ühtviisi arusaadav, mõistetav, [ning et kõik teaksid, et] see on mõistlik tee, mida mööda on mõistlik käia. Meil on hooldekodudest teatud näiteid ja tõenäoliselt on teatavad hirmud, aga ma väga loodan, et me komisjonis nende küsimustega tegeleme ning selle eelnõuga saab edasi tegeleda ja seda saab edasi menetleda. Tänan tähelepanu eest!

20:25 Priit Sibul

Komisjoni otsused ka siiski. Esimese lugemise me otsustasime lõpetada. See oli ka põhjus, miks ma rääkisin sellest edasimenetlemist, loomulikult. Komisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks [määrata] 10 päeva. Aitäh!

20:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ei ole soovi, sulen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 699 esimene lugemine lõpetada, see on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 9. november kell 17.15.

Head kolleegid! Tänane päevakord on läbitud ja istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!

20:26 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee