Aitäh! Ma siiski teen ühe väikese põike tagasi omandireformi juurde. Ma arvan, et omandireform ikkagi lõi aluse selleks, et meil oleks olemas tänane Eesti. See oli äärmiselt oluline samm. Mart Laari valitsus tegi selles mõttes ka väga julgeid otsuseid. Ma tahan veel öelda, et see just nimelt ongi väga keerukas probleem olnud.
Ma võtan [teie sõnu] komplimendina. Ma olen ikkagi praegu ministrina väga lühikese perspektiiviga, eks ole, sest meil tulevad kohe Riigikogu valimised peale. Mitu kuud meil on jäänud? Kolm kuud olen olnud ja neli kuud on jäänud. Kui te panete mulle sedavõrd suuri ootusi, et need probleemid, mis on jäänud aastaid ja aastaid ministritel lahendamata, mina nüüd paari kuuga ära lahendan, siis see on võib-olla natuke liiga suur ootus.
Nii. Aga mis puudutab lapsetoetusi, siis kahtlemata ma leian, et see eelnõu ikkagi vähendab ebavõrdsust. Kuigi seal on teatud probleeme ja saaks veelgi rohkem ebavõrdsust vähendada, täpselt nii nagu te välja tõite, et lapsetoetus oleks kõikide laste puhul 100 eurot. Kuna meil on koalitsioonivalitsus, siis sellist kokkulepet ei sündinud, kuigi see oli ka Isamaa algne ettepanek ja see eelnõu, mis on varasemast Riigikogu menetluses, seda ette näeb. Aga kindlasti see eelnõu vähendab ebavõrdsust, ja just sellest aspektist, et see ebavõrdsus on siiamaani olnud.
Kui me toetame väikeseid ja suuri peresid ühepalju, siis me toetame suuri peresid tegelikult vähem. Ebavõrdses olukorras olevaid inimesi võrdselt koheldes või ühtemoodi toetust jagades me saavutame tegelikult vastupidise efekti: see suurendab ebavõrdsust. Selge on see, et suurematel peredel on suuremad kulud, suurem vastutus, suurem hoolduskoormus, kõik need asjad. Neil on vaja suuremat kodu, neil on vaja suuremat autot ja ilmselgelt vajab suurem pere suuremat toetust. Minu meelest võib ka siin mingis mõttes äärmusesse minna. Näiteks Prantsusmaal, kus on Euroopa üks kõige kõrgemaid sündimustasemeid, esimese lapse toetust üleüldse ei ole, sest eeldatakse, et ühe lapse jõuab iga inimene oma palgast üles kasvatada. Kui lapsi on rohkem, siis on toetused suuremad. Nii et siin ongi riigiti erinevad lähenemised.
Mina kindlasti toetan seda, et jääks alles lapsetoetus kõikidele lastele, esimesest kuni nii paljudele, kui palju neid seal peres on, ja et see oleks ühesuurune. Loodetavasti me kunagi tulevikus, kui näiteks Isamaa on jälle valitsuses ja tekib niisugune võimalus, saame ka sellise muudatuse sisse viia.