Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud valitsuse liikmed! Head ajakirjanikud, külalised ja interneti vahendusel jälgijad! Austatud Valgevene demokraatliku opositsiooni juht Svjatlana Tsihhanovskaja, hea meel on teid täna siin tervitada Eesti Vabariigi Riigikogu ees! Teie pöördumine on Eesti parlamendi jaoks oluline võimalus väljendada toetust Valgevene rahvale ja tõsta esile Valgevene rahva püüdlusi vaba ja demokraatliku tuleviku poole jõudmisel. Oleme tänulikud teie jõupingutuste eest, et tõstate maailmas teadlikkust repressioonidest Valgevenes. Olen kindel, et lisaks Riigikogu liikmetele siin saalis ootavad teie pöördumist ka paljud Eestimaa inimesed.


1. 15:00 Valgevene demokraatliku opositsiooni juhi Svjatlana Tsihhanovskaja pöördumine

15:01 Esimees Jüri Ratas

Mul on suur au paluda teid siia Riigikogu kõnetooli. Please! The floor is yours. Tehniliselt nii palju, et meil on ka tõlge eesti keelde, nagu varasemalt on olnud, nii et saame ilusti selle kõnega kaasas olla.

15:01 Valgevene demokraatliku opositsiooni juht Svjatlana Tsihhanovskaja

Lugupeetud Riigikogu esimees Jüri Ratas! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma saan aru, et välismaalase sõnavõtt Eesti parlamendis on harukordne sündmus. Mul on au rääkida valgevenelaste nimel, kes on rohkem kui kaks aastat võidelnud oma vabaduse, iseseisvuse ja Euroopa tuleviku eest.

Iga kord, kui ma tulen Eestisse, avastan uusi sidemeid meie rahvaste vahel. Olen saanud teada, et Anton Lutskevitš, kes seisis meie riikluse alguse juures, õppis Tartu Ülikoolis. 1918. aastal algatas ta Venemaast [sõltumatu Valgevene] iseseisvuse väljakuulutamise ja temast sai Valgevene Rahvavabariigi peaminister. Eesti oli üks esimesi, kes tunnustas Valgevene Rahvavabariiki ja sõlmis sellega diplomaatilised suhted. Siit mitte kaugel, aadressil Vene tänav 19, avati Valgevene saatkond, mis jätkas tööd isegi siis, kui Valgevene oli juba Nõukogude okupatsiooni all. Sada aastat tagasi sai selline samm võimalikuks tänu Eesti poliitikutele, kes imperialistlikest ähvardustest hoolimata näitasid üles sihikindlust ja solidaarsust meie rahvaga.

Anton Lutskevitš võitles impeeriumi vastu, ta nägi Valgevenet osana Euroopa perekonnast. Anton Lutskevitši saatuse ja Eesti rahva saatuse vahel on samuti üks väga kohutav paralleel. Nimelt, 14. juunil 1941. aastal pagendati ta Gulagi laagrisse, kus ta ka suri. Samal päeval küüditati 10 000 eestlast Nõukogude vangilaagritesse ja seal jagasid nad tuhandete valgevenelaste traagilist saatust.

Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemise ajal õnnestus eestlastel ja valgevenelastel taasiseseisvuda. Me õpime eestlastelt seda, milleta pole võimalik ehitada kindlat riigimaja: austust oma kultuuri ja keele vastu. Ma ei oska eesti keelt, kuid ma tean sõna, millest iga valgevenelane aru saab. See on "sõber". Valgevene keeles kõlab see sõna sarnaselt: sjabar. Eesti on osutunud meie usaldusväärseks sõbraks.

Lugupeetud minister Urmas Reinsalu! Lugupeetud Marko Mihkelson! Tänan teid väga teie sõpruse eest. Me ei võta seda iseenesestmõistetavana. Valgevenelased näevad teie toetust ega unusta seda kunagi.

Nagu te teate, ma ei ole professionaalne poliitik. Kaks aastat tagasi ei huvitanud poliitika mind üldse. Aga ma olen kiire õppija. Eesti poliitikutelt õpin ma põhimõtteid ja sihikindlust. Just Eesti tegi esimestel päevadel pärast 2020. aasta valimisi avalduse mitte tunnustada Lukašenkat presidendina ning sõlmis kontakti Valgevene demokraatlike jõududega. Eestist on saanud ÜRO-s valgevenelaste kaitsja. Kolm korda korraldas Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus kuulamisi ning hiljuti esindasin tänu minister Reinsalule Valgevenet ÜRO Peaassambleel. Eesti on saanud suurriikidele eeskujuks. Eesti on andnud abi Valgevene meediale ja aktivistidele. Ma palun teid: võtke vastu rohkem Valgevene tudengeid, neist saab uue Valgevene eliit. Võttes vastu rohkem valgevenelasi, saate rohkem sõpru ja investeerite meie rahvaste vaheliste suhete tulevikku.

Eesti Riigikogu oli esimeste seas, kes algatas parlamendirühma loomise Valgevene poliitvangide ja demokraatia toetuseks. Tänan teid, austatud härrad Mihhail Lotman, Leo Kunnas, Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seeder ja Raivo Tamm. Ma unistan päevast, mil Eestisse saabub Valgevene demokraatlikult valitud parlamendi delegatsioon. Pärast sõja algust asus Eesti valgevenelastele humanitaarviisasid väljastama. Ma tean, et Eestis on arutatud valgevenelaste suhtes viisakeeldu, aga see ei ole hea idee. See on halb mõte. Oluline on eristada Valgevenet Venemaast ja valgevenelasi Lukašenka usurpeerivast režiimist.

Täna on minu riik tegelikult okupeeritud, ta on kahe verejanulise diktaatori pantvangis. Vaatamata enneolematule terrorile on valgevenelased jätkanud võitlust enam kui kaks aastat. Paljud, tuhanded on maksnud selle eest oma vabadusega ja mõned oma eluga. Valgevenelased on tõestanud oma võitlusega, et nad väärivad elamist demokraatlikus riigis, mitte impeeriumi äärealal.

Kahtlemata on meie saatus täna tugevalt seotud Ukraina saatusega. Pärast sõja algust registreerus poolteist tuhat inimest vabatahtlikena ja osales Ukraina armee vastupealetungil. Meie partisanid peatavad Vene ronge, nad viivad läbi sabotaaže ja sõnakuulmatuse akte. Venelased ei ole siiani suutnud Valgevene sõjaväelasi sõtta kaasata. See on tunnistus tugevast avalikust vastupanust. Vaatamata sellele, et Valgevenes, nagu ka Venemaal, kostab sõjameelset propagandat igalt nurgalt, on üle 90% valgevenelastest Valgevene vägede sõtta astumise vastu. Tean, et Eesti toetab Ukrainat tugevalt ja julgustan teid seda ka edaspidi tegema. Praegu on igasugune toetus Ukrainale ka abi vabale Valgevenele. Kuid ka vaba Valgevene toetamine on abi Ukrainale. Miski pole Putinile suurem sanktsioon kui vaba Valgevene.

Lugupeetud saadikud! On kätte jõudnud aeg teha lõpp diktaatorite algatatud hullusele ja kõige tähtsam on lõpetada nende karistamatus. Eelmisel nädalal tunnistas Eesti Riigikogu Putini režiimi terroristlikuks. Ma väga palun: ärge unustage Lukašenkat ja tema kuritegusid. Tal ei saa lubada vastutusest kõrvale hiilida. Kindlasti leidub neid, kes pakuvad vaherahu, järeleandmisi, dialoogi. Hakkab kogunema sõjaväsimus ja tekib kiusatus lehekülge pöörata. See on just see, mida diktaatorid tahavad. Meie peame üles näitama sihikindlust ja ühtsust.

Jätkake majanduslikku survet sanktsioonide abil, jätke režiim ressurssidest ilma! On vaja sulgeda lüngad sanktsioonide ümber ja peatada korruptsiooniskeemid. On vaja jätta Lukašenka ja Putin ÜRO ja OSCE tribüünilt kõrvale. Lukašenka peab kandma vastutust Ryanairi lennuki kaaperdamise, kunstliku rändekriisi tekitamise ja inimsusevastaste kuritegude eest. Algatage kohtuasjad universaalse kohtualluvuse alusel. Lukašenka ja Putin tuleb tribunali ette saata.

Kallid Valgevene sõbrad! Ma ei palu teid Valgevene meie asemel vabastada. Ma saan aru, et demokraatlikud muutused ja meie riigi iseseisvumine on valgevenelaste endi asi. Aga ma palun: olge meie kõrval! Täna vajame rohkem kui kunagi varem ustava sõbra õlga. Võib-olla on 1350 poliitvangi Valgevenes Ukraina humanitaarkatastroofi taustal tühiasi. Võib-olla pole meil õigust kurta piinamise üle, kui raketid naaberriigis tapavad lapsi. Kuid need kõik on omavahel seotud asjad. Ilma vaba Valgeveneta pole turvalist Ukrainat. Ilma vaba Valgeveneta pole julgeolekut kusagil Euroopas.

Kutsun Eestit üles looma koostööd uue Valgevene demokraatlike struktuuridega. Kutsun Eestit üles alustama koostööd ühendatud üleminekukabinetiga, kuhu kuuluvad peamiste demokraatlike jõudude esindajad. Loodan teie toetusele rahvusvahelistes organisatsioonides. Toetage demokraatlike jõudude esindajate kaasamist vaatlejastaatusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse! Toetage algatust jätta Lukašenka parlamendi delegatsioon OSCE Parlamentaarsest Assambleest välja! Liituge demokraatliku Valgevene parlamendisõprade rühmaga ja saage poliitvangide eestkostjaks! Ma tean, et Marko Mihkelson ja teised saadikud kohtusid 15 aastaks vangi mõistetud Igor Lossiku abikaasa Darja Lossikuga. Ta peeti kinni eelmisel nädalal ja teda ähvardab 7-aastane vanglakaristus. Nende 4-aastane tütar jäi vanemateta. Ma palun teid: ärge lõpetage rääkimist meie poliitvangidest ja võtke meetmeid nende vabastamiseks!

Kallid sõbrad! Sada aastat tagasi näitasime koos, et meie rahvastel on õigus oma kodule. Üheskoos võitlesime impeeriumi vastu. Üheskoos saime üle NSV Liidu okupatsioonist, mis oli meie rahvaste vanglaks. Ja nüüd peame taas ühinema, et vabastada Euroopa türannidest. Tänan tähelepanu eest! (Aplaus.)


15:24 Istungi rakendamine

15:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Läheme tänase päevakorraga edasi. Nii nagu traditsiooniks, on alguses võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kristen Michal, palun!

15:24 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan [üle eelnõu] majanduskomisjoni poolt. Algatame vastavalt Riigikogu juhatuse otsusele kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse ‎§ 17 muutmise seaduse eelnõu. Lühidalt, lihtsalt meenutusena, et pisut aega tagasi me siin saalis debateerisime, kas kinnisasja võõrandamisel või sundvõõrandamisel erinevate hinnangute võtmine peaks olema inimese kohustus ja kas riik ehk sundvõõrandaja peaks seda katma. Kuna saali enamus ehk meist enamus otsustas selle poolt, et seadust on vaja muuta, siis majanduskomisjon saigi selle austava ülesande. Siin me oleme ja selle eelnõu algatame. Aitäh!

15:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Valge, palun!

15:25 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mulle on EKRE fraktsiooni poolt omistatud au anda üle eelnõu, mis vähemalt osalt haakub proua Tsihhanovskaja üleskutsega. Nimelt, selle otsuse eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek muuta töökorraldust ja valitsuse regulatsioone ja vajadusel õigusakte, millega esiteks keeldutakse nendele Ukrainast Eestisse tulnud 18–60-aastastele meestele ajutise kaitse andmisest, kel ei ole luba Ukrainast lahkuda. Teiseks saadetakse need isikud, kellel ei ole luba Ukrainast lahkuda, koostöös Ukraina riigiga tagasi nende kodumaale. Teatavasti kehtestas Ukraina president juba Venemaa agressiooni alguses mobilisatsioonikohuslastest meestele riigist lahkumise keelu ja Ukraina piirivalvurid peavad need isikud piiril kinni. Paraku on ka keelu rikkujaid, ja mitte vähe. Viimastel kuudel on Eestisse tulnud Ukraina põgenike seas järsult suurenenud meeste osakaal. Ajutise kaitse andmisel aga ei arvestata, kas nad on Ukrainast lahkunud legaalselt. Seega õõnestab Eesti valitsus Ukraina kaitsevõimet, aidates võitlusvõimelistel meestel Ukraina kaitsmisest kõrvale hoida. Samuti õõnestab Eesti Ukraina võitlusmoraali, murendades usku Ukraina võidu võimalusse. Tõelised liitlased nii ei käitu. Teave Eesti poliitika kohta levib ja võib provotseerida nende isikute edasist Ukrainast lahkumist, kellel selleks õigust pole. Seetõttu on vaja teha tihedat koostööd Ukraina võimuorganitega. Samuti on vaja kohe asuda kontrollima lõunapiiri Lätiga ja piiriületusi lennujaamades ja sadamates. Seda kõike selle otsuse eelnõuga valitsusele kohustueks seataksegi. Aitäh!

15:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ja nüüd Vabariigi Valitsuse esindaja proua Kaire Karp.

15:28 Valitsuse esindaja Kaire Karp

Lugupeetud aseesimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kaks seaduseelnõu. Esimene, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, pärimisseaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamise muudetud määruste rakendamine) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Teine, maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Eelnimetatud kaks seaduseelnõu on edastatud digitaalselt eelnõude infosüsteemi kaudu. Aitäh!

15:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu ja Riigikogu juhatus menetleb neid eelnõusid vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

15:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 75 Riigikogu liiget, puudub 26.

Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 6. töönädala päevakorra kinnitamise. Aga enne seda teeme kutsungi.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 6. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.


2. 15:32 Ohvriabi seaduse eelnõu (702 SE) esimene lugemine

15:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse eelnõu 702 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

15:33 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Hea Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Olen teie ees ohvriabi seaduse eelnõuga. Kuulanud siin Svjatlana Tsihhanovskaja ettekannet, tuleb tõdeda, et meie inimeste kannatused ei ole võrreldavad Valgevene inimeste kannatustega, ammugi mitte Ukraina inimeste kannatustega. Siiski, iga ohvri jaoks on tema kannatus siin ja praegu kõige olulisem (Juhataja helistab kella.) ja suurim võimalikest. Meie ülesanne on neid kannatusi leevendada ja seda valu vähendada, niipalju kui see raskete sündmuste järel on võimalik.

Eesti ohvriabi seadus on vastu võetud 2003. aastal. 17. detsembril saab see seadus 19-aastaseks. Meie ühiskond muutub tohutu kiirusega ja samamoodi on muutunud suhtumine ohvritesse meie avalikkuse poolt. Need teemad, mida me veel 19 aastat tagasi ei pidanud võimalikuks avalikkuse ette tuua, on täna lisaks sotsiaaltöötajatele ja ohvriabitöötajatele ka politsei, prokuratuuri ja kohtute igapäevane töö. Me märkame abivajajaid ja me abistame neid. Aga need aastad on pannud meid olukorda, kus on vaja tulla teie ette uue ohvriabi seaduse täistekstiga, mis oluliselt sisukamalt ohvreid abistama hakkab. Tegemist on ohvriabi seaduse reformimise esimese osaga, mille puhul me keskendume peaasjalikult teenustele ja nende sisulisele täpsustamisele. Teie ette tuleb tulevikus tuua ka ohvriabi seaduse see osa, mis oluliselt reformiks toetusi, mida ohvritele välja makstakse.

Kõnealuse eelnõu eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks. Eelnõuga muudetakse kehtivat ohvriabisüsteemi nii, et abi muutub kättesaadavamaks suuremale hulgale kuriteo- ja vägivallaohvritele, kes on nendega toimunu tagajärjel traumeeritud. Sätestatakse ettevalmistusnõuded ohvriabi osutajatele, olgu nendeks Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajad või Sotsiaalkindlustusameti lepingupartneritest kodanikuühendused. Õigusselguse tagamiseks sätestatakse eelnõus tingimused erinevate teenuste osutamiseks.

Esmakordselt on sõnastatud või täpsustatud seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenused, teenused naistevastase vägivalla ohvritele, psühhosotsiaalne abi suure mõjuga kriisijuhtumites – ja neid kriise on meil viimastel aegadel jagunud –, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine. Täpsustatakse Sotsiaalkindlustusameti kohustusi ka ohvriabi korraldamisel ja osutamisel, et nii ohvritele kui ka teistele ohvritega kokku puutuvatele riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja juriidilistele isikutele oleks selgelt arusaadav, mida Sotsiaalkindlustusamet selles vallas teeb.

Senisest selgemalt tuuakse esile ohvriabi ja lastekaitse koostöö alaealiste ohvrite abistamisel, et tagada abistajate tegevuse koordineeritus ning abivajava lapse ja tema pere igakülgne toetamine. Oluline uuendus riikliku ohvriabi kättesaadavuse tagamisel on ka see, et eelnõuga luuakse alused asutustevaheliseks ja võrgustiku tööks vajalikuks andmevahetuseks – seda nii erikohtlemise ja kaitse vajadusega kannatanutele, kõrge riskiga perevägivalla ohvritele kui ka nendele ohvritele, kes jõuavad oma murega kohaliku omavalitsuse [asutusse] või mõnda teise asutusse, kus selgub ohvri abivajadus.

Põhimõtteline uuendus on ohvri kohtlemise põhimõtete sõnastamine. Ohvriabi ei ole ainult konkreetse teenuse või hüvitise andmine, [vaid] traumeeritud inimese õige kohtlemine. [Ohvriabi] aitab kaasa nii ohvri kiiremale taastumisele ja ühiskonnaellu naasmisele kui ka süüteo tulemuslikule menetlemisele ning otse loomulikult väldib posttraumaatilise sündroomi [tekitamist].

Uus ohvriabi seadus on osa ohvriabi reformist, nagu ma juba ütlesin. Aga oluline on ka see, et ohvriabi seaduse aluseks on lisaks suurele soovile parandada ohvrite heaolu ka vägivalla ennetamise kokkulepe kuni aastani 2025, kriminaalpoliitika arengusuunad kuni aastani 2030, lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava kuni aastani 2023. Mitte vähem oluline ei ole ka tõsiasi, et üleeuroopalise uuringu andmetel esineb Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega kõige rohkem füüsilist vägivalda ja kõige sagedamini on vägivallatsejaks pereliige.

Vägivald on riigile kahjuks ka äärmiselt kulukas – lisaks sellele, et ta on inimesele valus ja raske kanda. Perevägivalla kuludeks on hinnatud minimaalselt 116,5 miljonit eurot aastas. Aga erinevate uuringute andmetel hinnatakse seda kulu ühiskonnale kuni 300 miljonit eurot aastas. Me räägime teenustest, mida osutatakse, aga me räägime tegelikult ka abivajaduse süvenemisest ja töövõime langusest kas ajutiselt või pikemaajaliselt. See tähendab lisaks tehtud kulutustele inimeste abistamisel ka riigi poolt saamata jäänud tulusid, mida inimene tavapärases olukorras oma töise tegevusega annaks.

Eelnõu mõjutab vägivalla-, kuriteo- ja kriisijuhtumite ohvreid, asutustest eelkõige Sotsiaalministeeriumi, loomulikult Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi haldusala asutusi. Eelnõu on arutatud läbi nimetatud ministeeriumidega, aga lisaks on selle eelnõu ettevalmistamises osalenud ka suur hulk organisatsioone. Töö algas 2020. aasta lõpus ja kooskõlastusringil andsid tagasisidet koguni 17 organisatsiooni: 7 riigiasutust, 9 huvirühma esindajad ning loomulikult Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Eelnõu on seotud ka riigieelarvega, sest arusaadavalt, kui me läheme suuremale hulgale inimestele abi pakkuma ja ka suuremas mahus seda abi pakkuma, siis tähendab see täiendavat kulu riigieelarvele. Seega on kulud planeeritud järgmise aasta riigieelarvesse ja ka riigi eelarvestrateegiasse, mistõttu see eelnõu on seotud riigieelarvega ja vajab Riigikogu-poolset menetlemist riigieelarve seaduse menetlemise raamistikus. Seadus on planeeritud jõustuma 31. märtsil 2023. aastal.

Toon teile detailsema informatsiooni selle kohta, mismoodi planeeritud ressurss on kavandatud jagunema. Ohvriabi põhiteenusele on riigieelarve seaduses kirjutatud täiendavalt 317 000 eurot, vägivallast loobumise toetamisele 269 000 eurot, MARAC-teenusele – see on tõenduspõhine hädaohus oleva täisealise perevägivalla ohvri abistamine võrgustiku meetodil – 53 000 eurot, naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite tugiteenusele täiendavalt 50 000 eurot, seksuaalvägivalla ohvrite tugiteenusele täiendavalt 274 000 eurot ning psühhosotsiaalsele kriisiabile, mis on osutunud meie ühiskonnas nii COVID-i kriisi kui ka praeguse olukorra valguses äärmiselt vajalikuks, 292 000 eurot. Mina sellega lõpetan ja olen valmis vastama teie küsimustele. Aitäh!

15:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on tõesti ka küsimusi. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

15:41 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Austatud minister! Eestis välja arendatud naiste tugikeskuse teenus erineb oluliselt teistes riikides pakutavast naiste varjupaiga teenusest ja on tunduvalt kõrgemal tasemel. Teenust on siiani osutanud ühtsed meeskonnad, kuhu kuuluvad nii psühholoog kui ka jurist, ja vajadusel on jurist esindanud ohvreid ka kohtus või muudes menetlustes. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti tellitud uuringule oli teenuse kasutajate rahulolu teenusega tõepoolest väga kõrge. Ja ma küsin: miks soovib Sotsiaalministeerium senist teenuse korraldust muuta? Istanbuli konventsioon rõhutab vajadust osutada võimalikult palju teenuseid ühes kohas, mitte suunata ohvreid edasi teistesse asutustesse.

15:42 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh teile küsimuse eest! Tõsi on, et naiste varjupaiga teenus on Eestis reguleeritud riikliku teenusena, millele on tagatud ka riigipoolne pidev ja stabiilne rahastus, mis eristab oluliselt meie teenuse korraldust paljude teiste riikide omast. [Teistes riikides] on enamasti tegemist mittetulundussektori pakutava teenusega ja teadupärast ei ole mittetulundussektori rahastamist alati võimalik nii järjepidevalt tagada.

Nüüd, tulles selle küsimuse juurde, mille koondnimetuseks, võiks öelda, on sõna "liitteenus" väljajätmine seadusest – see on kehtivas seaduses olemas –, pean ma selgitama, et esiteks, liitteenus on õigusloome hea tava reeglite kohaselt selline teenus, mida osutavad eri ametiasutused. Praegu on ta kasutusel peamiselt IT-sektoris. Selline täpsustus on toodud ka eelnõu seletuskirjas, mis ütleb täiendavalt, et eesmärk on loomulikult jätkuvalt pakkuda teenust naiste tugikeskustes nii, et samas kohas oleks tagatud kõik teie nimetatud teenuse komponendid. Kuid me oleme juba täna sellises olukorras, kus osa teenuseosutajate puhul ei ole olnud võimalik leida vastava spetsiifikaga inimest teenust osutama ja nad on tulnud ise nendele lahendustele, teinud täiendavad töölepingud mõne teise organisatsiooni või asutuse inimestega. Selleks, et teenus oleks just nimelt kompleksselt kättesaadav kõikides naiste varjupaikades, on paindlikkus vajalik. Aga me jälgime siiski kullipilguga, et teenus kompleksselt inimeseni jõuaks, sest tõsi, teenust kasutav ohver ei pea teadma, missugused õiguslikud lepingud on teenuse osutaja [sõlminud]. Tema jaoks on oluline, et kui ta astub naiste varjupaiga uksest sisse või läheb sinna nõustamist saama, siis kõik need komponendid – psühholoog, vajadusel ka lastepsühholoog, majutus, toitlustus, juriidiline nõustamine, teatud juhtudel kuni tervishoiuteenuseni välja – oleksid kättesaadavad ühes kohas.

See on täpselt sama põhimõte, mida me lastemaja teenuse juures oleme järginud. Eelmisel nädalal, mul on selle üle hea meel, avati ka viimane planeeritud, neljas lastemaja teenuse koht. Just nimelt komplekssust [silmas pidades], et ohver ei peaks korduvalt oma lugu jutustama ega peaks otsima iseseisvalt erinevaid teenuseosutajaid, ongi see regulatsioon tehtud natukene paindlikum, kui see oli varem.

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Õnne Pillak, palun!

15:45 Õnne Pillak

Aitäh, hea ettekandja! Nii nagu, ma usun, teiste saadikute poole siin saalis, on ka minu poole pöördutud tähelepanekutega selle eelnõu kohta. Ühe murekohana on toodud välja mure, et vastuvõetavad muudatused seavad ohtu väiksemates piirkondades, maakondades selle teenuse kättesaadavuse. Kuidas te seda kommenteerite?

15:46 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Taas kord: iga teenus on spetsiifiline ja me peame vaatama teenuse eesmärki ja ka võimalusi, mismoodi seda teenust on kõige parem korraldada, et klient saaks parima võimaliku toe. Rääkides naiste tugikeskusest, on tegemist valdavalt perevägivalla ohvritega. Perevägivalla ohvrite puhul, nagu ka inimkaubanduse ohvrite puhul, on alati see risk, et vägivallatseja otsib ohvri üles korduvalt ja korduvalt, et teda taas traumeerida, aga sageli [traumeerida] ka ohvriga koos olevaid lapsi. Praktika on paljudel juhtudel selline, et me oleme sunnitud paigutama ohvrid nende enda kaitseks väljapoole nende kodumaakonda. See on ka üks põhjus, millepärast ei ole ilmtingimata tarvis kõikidesse maakondadesse teenusekohti. Oluline on, et meil oleks Eestis piisavalt teenusekohti selleks, et kõik abivajajad õigel hetkel saaksid majutust ja tuge. 

Näitena võin tuua Hiiumaa, kus ei ole tegelikult naiste tugikeskust. See võib teile mitte meeldida, aga ma arvan, et ongi õige, et seda tugikeskust Hiiumaal ei ole, sest Hiiumaa on väike, kogukond ei ole kuigi anonüümne. See tähendab seda, et hoida saladuses asukohta, kus naiste varjupaik asub, on keerukas. Seega, nende ohvrite suuremaks kaitseks on nad paigutatud väljapoole Hiiumaad. Samamoodi me vahetame kliente Pärnu ja Tartu vahel just nimelt selle eesmärgiga, et tagada inimeste viibimiskoha salastatus ja ligipääsu tõkestamine vägivallatsejatele. Aga oluline selle kõige juures on see, et oleks piisav arv teenuskohti, et iga teenust vajav inimene ja tema lapsed saaksid teenusele ligi.

15:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Signe Kivi, protseduuriline küsimus, palun!

15:48 Signe Kivi

Vabandust! Nähtavasti on läinud suur seaduseelnõu patakas selle koha vastu, kus oli [nupp].

15:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Selge. Aitäh! Läheme edasi. Helle-Moonika Helme, palun!

15:49 Helle-Moonika Helme

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Selle eelnõu § 12, "Üldnõuded ohvriabi vahetult osutavale isikule", lõike 3 punkti 2 kohaselt peavad sellisel isikul olema ohvriabi osutamiseks vajalikud isikuomadused, väärtused ja võimekus. Selliseid nõudeid ei ole Eestis seaduse tasandil varem ühegi spetsialistide grupi jaoks kehtestatud. Nõuded isikuomaduste ja väärtuste kohta puuduvad nii lastekaitseseaduses, alushariduse seaduses kui ka sotsiaalhoolekande seaduses. Seega peaks eelnõu ära defineerima ka mõisted, eelkõige väärtuste mõiste, sest tänapäeva ühiskonnas on väärtuste mõiste sisu väga laialivalguv ja pidevalt muutuv. Ka seletuskirjast me selle kohta infot ei leia. Ma küsisin, mida mõeldakse vajalike väärtuste all. Kes kehtestab selliste väärtuste loetelu? Ja kas Sotsiaalministeerium kavandab laiendada väärtuste nõudeid teistele haavatavatele gruppidele, ka haavatavate gruppidega töötavatele isikutele, näiteks laste, vanurite, haigete ja puudega inimestega töötavatele isikutele?

15:50 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Kuivõrd ohvriabi töötajad on oma baashariduselt sagedasti sotsiaaltöötajad, olles saanud sinna juurde täiendkoolitust, siis sotsiaaltöötajate eetikakoodeks on tegelikult see, kus need isikuomadused üles loetakse. Muu hulgas kuuluvad nende hulka empaatia, tolerantsus ja kindlasti igapäevane õppimisvõime. Minu selge veendumus on, et ohver on haavatavam kui kõik teised sihtgrupid. Sõltumata sellest, kas ohver on eakas, alaealine või erivajadusega, on tema jaoks täiendav raskendav kriteerium see, et ta on muu hulgas ohver. Seetõttu oleme pidanud vajalikuks tuua ka see kriteerium seaduse tasandil sisse, aga kõikide teiste sotsiaaltöötajate jaoks kehtib sotsiaaltöötajate eetikakoodeks.

15:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

15:51 Helmen Kütt

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Mul on küsimus selle seaduse jõustumise kohta. See jõustub 31. märtsil. Miks mitte 1. aprillil? Miks mitte, ma ei tea, 1. mail või 1. juulil? Miks just 31. märtsil? Ma ei ole nagu eriti märganud, et kuu viimasel päeval mõni seadus jõustub. Sellel on kindlasti mingi loogiline selgitus.

15:51 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Mulle teadaolevalt sellel paika- või põhjapanevat selgitust ei ole, nii et siin ma jätan juhtivkomisjonile, kelleks on õiguskomisjon, ka selle võimaluse, et nad saavad kaaluda ja jõustumise kuupäeva muuta. Aga rahalised arvestused on meil loomulikult tehtud selle arvestusega, et 1. aprillist me suudaksime suuremas mahus ja laiendatud sihtgruppidele teenuseid osutada.

15:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

15:52 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Täiesti arusaamatu on, miks seda suurepäraselt toimivat ja head naiste varjupaikade süsteemi hakatakse muutma ja sisuliselt lammutama. Aga küsida tahan väärtuste kohta. Väärtused on teatavasti tihedalt seotud iga inimese usutunnistuse, samuti poliitiliste või muude veendumustega. Tahakski teada, kuidas töötamise eelduseks on seaduses defineerimata väärtuste nõudmine ja kuidas see on kooskõlas põhiseaduse §‑s 12 sätestatud diskrimineerimise keeluga. Milliste mõõdikute alusel on kavas hakata töötajatel ja tööle kandideerijatel sobivate väärtuste olemasolu kindlaks tegema ning kuidas tööle kandideerijal või töötajal on võimalik sellist otsust vaidlustada?

15:53 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh teile küsimuse eest! Ma olen selles mõttes teiega täiesti ühte meelt, et inimese isikuomadused on olulised, ja natukene keerulisem selle juures on, kuidas neid välja selgitada. Inimeste tööle värbamisel tegeleb Sotsiaalkindlustusamet tegelikult juba praegu nende isikuomaduste väljaselgitamisega. Ma olen täna juba öelnud, et ohvriabiteenus, ükskõik missuguse teenuse lõigus, on äärmiselt delikaatne ja nõuab nii teatavaid erioskusi kui ka isikuomadusi.

Me oleme tegelikult ka varasemalt erinevates sotsiaaltöövaldkondades neid isikuomadusi välja selgitanud – selleks on olemas mitmed võimalused –, kui inimene tööle võetakse. Alustades kas või sellest, et inimese käest on võimalik küsida näiteks seda, mida ta arvab lapse füüsilisest karistamisest. Kõik sellised küsimused ja vestlused viitavad tegelikult, kas inimene on sobilik oma isikuomaduste poolest ohvriabitööd tegema või mitte.

Teie küsimuse esimese poolega ma lõpuni nõustuda kahjuks ei saa, sest tegemist ei ole naiste varjupaikade teenuse lõhkumisega. Vastupidi, me selgindame seda teenust, [teeme seda] ohvri jaoks paremaks. See võib teenuseosutajale kaasa tuua teatavaid ebamugavusi või täiendavaid jõupingutusi, kuid seaduse eesmärk on ohvri abistamine. Ja naiste varjupaikadele, nagu ma ette lugesin, tuleb rahalist ressurssi juurde. See on samuti ülioluline.

15:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus, palun!

15:55 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma paluks istungi juhatajal anda ministrile võimalus vastata minu küsimusele, sellepärast et ma rääkisin väärtustest, mida see eelnõu puudutab. Väärtused on ka usutunnistus, poliitilised arusaamad ja seisukohad, aga minister rääkis mulle ainult isikuomadustest, mille kohta ma ei küsinud mitte poole sõnagagi.

15:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, palun! Minister on valmis kommenteerima.

15:55 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh täpsustava küsimuse eest! Ma kinnitan, et need väärtused, millest teie räägite, ei ole seotud sotsiaaltöö eetikakoodeksiga ega ole selles mõttes olemuslikult olulised sotsiaaltööd tegevale inimesele. Küll aga on sotsiaaltööd tegevale inimesele oluline teise inimese mõistmine, empaatia ja tolerantsus. Tolerantsus tähendab muu hulgas seda, et inimene on võimeline mõistma erinevaid usutunnistusi ja olema tolerantne kõikide erinevate, ka poliitiliste eelistuste suhtes, nii et ta ei kohtle ohvrit nendest tulenevalt.

15:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus.

15:56 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma väga imestan, et minister keeldub vastamast eelnõu puudutavale küsimusele. Eelnõus räägitakse selgelt väärtustest, ja kui ma küsin nende väärtuste kohta, siis viib minister jutu kuskile täiesti mujale. Ma ei saa aru, mis toimub.

15:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg! Aga me ei saa siin avada diskussiooni väljaspool kodu- ja töökorra seadust. Vastus ministrilt oli selline, nagu ta oli. Diskussiooni on võimalik komisjonis jätkata ja teha järelpärimisi, esitada arupärimine. Neid võimalusi on palju, mida kodu- ja töökord meil võimaldab. Aga läheme edasi. Signe Kivi, palun!

15:57 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te mainisite antud eelnõu puutumust tööhõivega. Minu küsimus on töökiusu kohta, mida see seaduseelnõu ei puuduta, aga ka pikaajalisel, süsteemsel, võimalik et ka seksuaalse alatooniga töökiusul on kannatanuks ohver, kes vajab abi ja tuge. Kuidas on nende inimeste toetamine Eesti Vabariigis reguleeritud?

15:57 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, see eelnõu ei tegele spetsiifiliselt nende põhjustega, mille tõttu inimene ohvri staatusesse on langenud. Iga inimese puhul, sõltumata sündmuste jadast, mis on viinud teda kannatusteni, on [olukord] kindlasti individuaalne, kuid sellega kaasnev valu ja ebaõiglustunne on samasugune. Küll aga on meil üldine ohvriabiteenus, mis aitab muu hulgas neid inimesi, kes töökeskkonnas on ohvriks jäänud. Lisaks on meil loomulikult Tööinspektsioon, töövaidluskomisjon ja igasugused muud võimalused, mis töökeskkonnaga seonduvaid vaidlusi aitavad lahendada. Aga ohvriga tegeleme me jätkuvalt ka selle seaduse alusel, sest oluline ei ole tegelikult ju see, kus inimene ohvriks jäi, vaid see, et ta selle staatuse on omandanud ja abi vajab.

15:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

15:58 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ka ise tunnistasite, et eesmärk peab olema ohvri abistamine. See tähendab seda, et ohvrile peab olema teenus võimalikult kättesaadav. Senikaua olid igas maapiirkonnas naiste varjupaigad, aga nüüd on [räägitud] lihtsalt piirkonnast. Mida tähendab teie nimetatud "piisav arv teenusekohti"? Öelge, kui palju neid seni oli, ja nimetage täpselt need teenusekohad, et kus need konkreetselt hakkavad nüüd olema.

15:59 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Mul ei ole kaasas statistikat, kus kohas ja kui palju on neid teenusekohti. Aga nende puhul ei muutu mitte midagi, välja arvatud see, et kui teenusevajadus läheb suuremaks, tuleb neid kohti juurde luua. Ma tulen uuesti oma esialgse jutu juurde, mis puudutab subsidiaarsusprintsiipi. See on nimelt selline sotsiaaltöö printsiip, mille alusel tuleb inimestele sotsiaalteenuseid pakkuda võimalikult kodukoha lähedal ja alguses [pakkuda] lihtsamini kohaldatavaid teenuseid või odavamaid teenuseid. Naiste varjupaiga teenus on tipp-professionaalide [pakutav] teenus. See on ekstreemne teenus, mida pakutakse erilises olukorras ja mida vajab väike osa meie ühiskonnast – õnneks. Selle teenuse puhul ei ole enam oluline mitte see, et teenusekoht oleks kodumaja kõrval, vaid oluline on see, et teenust osutataks anonüümses kohas ja see oleks kliendile, ohvrile ja tema lastele turvaline.

16:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:00 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma loen seletuskirjast, et need muudatused rahalist mõju ei oma – see, et me läheme maakondliku teenuse pakkumise pealt piirkondliku peale. Te toote üksikuid näiteid, et on vaja, et vägivallatseja ei leiaks ohvrit üles, aga üldjuhul ju ikkagi soovitakse saada seda teenust kodu lähedal, nii nagu te just eelmises vastuses ütlesite. Millest tekib paljudel selline vääritine arusaam, et me justkui hakkame olemasolevat süsteemi murendama, kuigi te ütlete, et neid kohti peaks olema maakonnas kordades rohkem? Kas siin on ebakõla ja milles on meie viga, et me asjast valesti aru saame?

16:01 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Ma ei ole öelnud, et neid teenusekohti on vaja kordades rohkem. Küll aga olen ma öelnud, et kui vajadus tekib, on võimalik neid juurde luua. Samamoodi olen ma öelnud, et teenuse osutamine jätkub samamoodi. Meil on väga head teenuse osutajad, mitmed mittetulundusühingud, kes on naiste varjupaiga teenust Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud halduslepingu alusel seni osutanud ja jäävad osutama. Mitte kuskilt Eestis ei tule juurde selliseid professionaalseid teenuse osutajaid, kes meil täna olemas on, kes on südamega oma tööd teinud ja kes edaspidigi oma tööd südamega teevad. Nii et mitte kellelgi ei pea olema kõhklust, süsteem jääb selles mõttes samasuguseks. Ainukene asi, mida me seaduses ütleme, on see, et [teenus] ei pea olema maakondlikult füüsiliselt tagatud, sest tõepoolest, nii nagu ma selgitasin, juba ainuüksi Hiiumaa näitel see maakondlik printsiip ei pea vett.

16:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

16:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma alustan sellest, et sa kuidagi nagu natuke keerutad. Üks pool on see, kuhu varjupaika inimene pärast läheb. Teine pool on see, kuhu kohta ta esimene kord läheb, ja see on küll väga selgelt oluline, et igas maakonnas selline koht olemas oleks. Ei hakka hiidlane sõitma kõigepealt Tallinnasse. See, et ta öömajale kuskil saab, on hoopis teine asi.

Aga ma tuleksin § 61 muudatuse juurde. Sotsiaalkindlustusametile antakse meeletult õigusi. Aga kellele antakse ja kuidas antakse? Kas kõik sotsiaalkindlustusametnikud võivad hakata andmeid küsima? Ja minu arust kõige olulisem on siin see, et kui on väärkohtlemine või on perevägivald, siis siia punkti on kirjutatud täiskasvanud, aga on ära jäetud lapsed. Kuidas on ikkagi mõeldud? Kas see seadus, mis on 25 lehekülge tihedalt paragrahve täis kirjutatud, on mõeldud ainult täiskasvanutele või on siin lapsi ka ikkagi [arvestatud]?

16:03 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Ma ei saa nõustuda, et ma keerutan. Ohvriabiteenus tervikuna on üles ehitatud nii, et see on kättesaadav palju rohkemates kohtades, kui üksnes maakonnas. Iga politseijaoskonna juures toimetavad ohvriabitöötajad, kes on esimeseks kontaktiks. Kui inimene ei satu politseisse ja sealtkaudu kohe ohvriabitöötaja juurde, vaid satub esimesena kas lastekaitsetöötaja juurde, sotsiaaltöötaja juurde kohalikus omavalitsuses või hoopis mõne tervishoiuteenuse osutaja juurde, siis igal juhul esimesena suunatakse ta selleks, et olukord välja selgitada, [ohvriabisse]. See on ka ohvriabi põhiteenuse osa: [selgitada välja,] millist abi ohver vajab. Nii et kõigepealt läheb ta ohvriabitöötaja juurde ja seejärel kaalutakse, milline lahendus selle ohvri puhul on vajalik ja mõistlik. Kui tegemist on naiste varjupaiga teenuse [vajadusega], siis sellisel juhul valitakse ühiselt välja sobivas kohas asuv varjupaik.

Mis puudutab laste temaatikat, siis ei maksa muretseda, sest laste temaatika on juba varasemalt oluliselt selgemalt lahendatud lastekaitseseaduses. Laste puhul on mitte ainult hädaoht, vaid ka hädaohu kahtlus ning abivajadus seaduses eraldi defineeritud. Lapsed saavad juba täna nendel puhkudel abi. Küll aga ei ole laps iseseisev indiviid ohvriabiteenuse saamisel, vaid enamasti liiguvad lapsed ohvriabiteenuse puhul koos vanemaga eeskätt naiste varjupaikadesse.

Selle seaduse puhul on oluline see, et me hakkame ka sekundaarset ohvrit abistama senisest enam, sest me teame psühholoogiliste uuringute põhjal, et lapsed on täpselt sama palju või õigemini isegi enam haavatavad ja nende puhul on posttraumaatilist sündroomi võimalik diagnoosida ka siis, kui nad ei ole mitte ühekordse vägivalla ohvrid, vaid pideva vägivalla pealtnägijad. Nii et laste peale on siin kindlasti mõeldud. Ja üks põhjus, miks me soovime seda teenust rahaliselt rohkem [toetada], on ka see, et saaksime naiste varjupaikades lastepsühholoogide teenust senisest enam rakendada, sest praegu on seal vajakajäämisi.

16:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

16:05 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Eesti Lastekaitse Liit on teinud ettepaneku ohvriabifondi loomiseks. Seda ei ole arvestatud. Tegelikult on tõdetud, et see oleks justkui täiesti asjakohane, aga aja‑ ja ressursipuudus ei võimalda seda teha. Siit tuleb mu küsimus: kui [ettepanek] on asjakohane, siis kas oleks võimalik, et me eelnõu teatud sätteid ajatame, nii et need jõustuvad kahe aasta pärast, kolme aasta pärast, nelja aasta pärast? Kas seda fonditeemat on arutatud ja kui tõhusalt seda on arutatud?

16:06 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma ütlesin, me räägime ohvriabireformi esimesest etapist ja peaasjalikult teenustest. Me tuleme Riigikogu ette kindlasti ka uue seaduse või seadusemuudatusega, mis puudutab ohvrite toetamise skeemi. Selle skeemi puhul on võimalik läbi arutada ka võimalik fondilahendus. Kuid niimoodi puusalt tulistades, vabandust väljenduse pärast, julgen ma arvata, et fondi jätkusuutlikkus on alati küsitav. Taoline fondiloogika on meil tegelikult ju riikliku elatisabi puhul, kus samamoodi on püütud süsteem üles ehitada selliselt, et meie teeme väljamakseid, aga kohustatud inimesed maksavad sisse. Antud juhul me saame rääkida taastavast õigusest ja ka kokkuleppest või fondi vabatahtlikust rahastamisest. Kuskil peab olema ju ka selle fondi tulupool, mitte ainult kulupool. Me saame selle teema juurde tulla siis, kui me seda täpsemalt oleme analüüsinud. Selles eelnõus seda tõesti ei ole.

16:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

16:07 Liina Kersna

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Olen nüüdseks olnud kahes Riigikogu koosseisus ja kui võrrelda kaheksa aasta taguse ajaga, siis nii teadlikkus lähisuhtevägivallast kui ka ohvritele pakutavad teenused on selle ajaga rõõmustavalt palju arenenud. Inimesed teavad ja ohvrid saavad palju stabiilsemalt abi. Täpselt kuus aastat tagasi oktoobris oli Riigikogus arutusel ohvriabi seaduse muudatus ja olin tol korral sotsiaalkomisjoni ettekandja. Siis me muutsime naiste varjupaikade rahastamise süsteemi stabiilsemaks, nii et ei olnud iga aasta projektipõhine rahastamine, vaid lepingud tehti mitme aasta peale. Kuidas te täna hindate, kas tol ajal tehtud muudatused õigustasid ennast ja kas need andsid valdkonnale suurema stabiilsuse?

16:08 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Tollel ajal olin mina Sotsiaalministeeriumi ametnik laste ja perede osakonnas ning minu puutumus selle muudatusega ei olnud võib-olla piisavalt suur. Küll aga oli aastaid enne seda püsinud ministeeriumis ja samamoodi ka teenuseosutajatel mure, mismoodi seda jätkusuutlikkust tagada. Nii nagu me alguses rääkisime, paljudes teistes riikides, keda me oleme endale eeskujuks seadnud, on naiste varjupaikade tegevus jätkuvalt mittetulundussektori käes ja rahastamine ei ole riiklikult korraldatud. Ma arvan, et toonane otsus, et just riik rahastab naiste varjupaikade tegevust, oli ainuõige. Loomulikult, kui riik mõne teenuse osutamist rahastab, siis me peame lähtuma sellest, mismoodi riik väljapoole riigisektorit ressursse saab anda. See tähendab halduslepinguid, see tähendab hankeid. Ja me oleme nüüd nende aastate jooksul näinud, et turul on teenust pakkumas needsamad teenuseosutajad. Ei ole nii, et igal aastal tulevad uued teenuseosutajad turule, vastupidi, needsamad vanad tugevad tegijad, kelle professionaalsus kogu aeg kasvab, on meil jätkuvalt teenust osutamas. Ma olen neile selle eest tänulik.

16:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

16:10 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et teenuse osutamine jätkub samamoodi, aga tegelikult ju ei jätku samamoodi, sellepärast et eelnõuga kaotatakse naiste tugikeskuste teenuse juurest mõiste "liitteenus". Ja nagu on eelnõu kohta antud tagasisides ka praegu teenust osutavad organisatsioonid välja toonud, see muudab tegelikult teenuse olemust. Kaob kohustus osutada igas maakonnas nii-öelda multidistsiplinaarset teenust multidistsiplinaarse meeskonna poolt, kuhu kuuluksid ka psühholoog ja jurist. Miks Sotsiaalministeerium on otsustanud tugikeskuse teenuse osutamise korraldust muuta ja miks ei ole kuulda võetud praegu teenust osutavate organisatsioonide häält?

16:11 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Te peegeldate siin ühe organisatsiooni seisukohta. Naiste varjupaikadega tegelevad ka mitmed teised organisatsioonid ja teenuseosutajad. Ma loen ette, mis on eelnõu kohaselt naiste varjupaiga ülesanne: valmisolek anda ohvrile ja tema lastele ööpäev läbi esmast psühhosotsiaalset abi; ohvri abivajaduse hindamine, et otsustada teenuse vajaduse ja mahu üle; ohvri nõustamine ja psühhosotsiaalse abi tagamine; juhtumikorralduse rakendamine juhul, kui ohver vajab iseseisva toimetuleku saavutamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi; psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia; juriidiline abi; ohvrile ja tema lastele turvaline ajutine majutus ööpäev läbi. Kõik need komponendid tuleb seaduseelnõu kohaselt naiste varjupaigal tagada. Selles mõttes ei astuta sammugi tagasi sellest, et tegemist oleks inimese jaoks mugava kompleksteenusega.

16:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

16:12 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et pole oluline, et varjupaik oleks kodu lähedal, ja siis lisasite, et alati on võimalik kohapeal politseijaoskonda pöörduda. Ma ei tea, te vist ei ole üldse kursis, mis tänapäeval toimub väljaspool Tallinna, aga politseijaoskondasid ei ole enam maapiirkondades, ei ole ka kohalikku konstaablit. Kas te kujutate ette, et näiteks Kasepääl on öösel naine perevägivalla ohvriks langenud, sest mees on alkoholijoobes ja agressiivne? Naine on pesuväel välja visatud keset pakast. Kuhu ta teie arvates läheb? Kas Tartusse, 54 kilomeetri kaugusele? Kuidas ta sinna saab? Seletage mulle ära, miks ei ole oluline, et [varjupaik] kodu lähedal asuks. Mida te siis alternatiivina pakute?

16:13 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Kui meil oleks igas maakonnas naiste varjupaik, siis ei oleks see enamikul juhtudel ikkagi lähemal kui 53 kilomeetrit. Maakonnad on Eestis päris-päris suured. Ja ma kordan, kuna te võtate ainult ühe osa minu jutust: naiste varjupaika võidakse sattuda väga erineval viisil. Väga sagedasti ei ole esmase pöördumise põhjus üldse perevägivallast teada andmine. Väga sagedasti on esmase pöördumise põhjus kas lastekaitsega seotud mure, materiaalse toimetulekuga seotud mure või psühholoogivajadusega seotud mure. Need asjad lähevad liikuma kas sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja või tervishoiuteenuse osutaja juurest.

Ma kordan, et ohvriabiteenus on kättesaadav enamates kohtades, kui seda on 15 maakondlikku keskust. Ja ma kordan, et ohvriabiteenuse puhul ei ole alati üldse küsimus selles, kas inimene täna, siin ja praegu on valmis teenust vastu võtma ja seda küsima. See on tihtilugu pikk protsess, enne kui naiste varjupaigani jõutakse. Käiakse ka mitu korda edasi-tagasi, enne kui julgetakse otsustada selle kasuks. Aga kui tegemist on öise ajaga ja sekkub politsei, siis politseil on alati võimalus inimene naiste varjupaika viia. Kui politsei ei sekku sellises olukorras, nagu te kirjeldasite, siis minul oleks küsimusi pigem politseitöötajatele.

16:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Anti Poolamets, palun! 

16:14 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus numbrite kohta. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et järgmisel aastal on naiste tugikeskuse teenuse maksumuseks plaanitud 1,1 miljonit eurot. Ometi on 2023 riigieelarve seletuskirjas naiste tugikeskuse teenuse rahastuseks märgitud 1,6 miljonit. Millest selline erinevus? Ja kas seal sisaldub veel midagi, millest ma ei ole aru saanud?

16:15 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Kontrollin seda ja saadan vastuse hiljem. 

16:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kaks küsimust, esimene on täpsustav. [Küsin] nende väärtuste kohta, et millest need tulevad. Kui need on kirjas, ütleme, heas tavas või eetikakoodeksis või milleski sellises, siis see [allikas] võiks olla ju ka meie materjalide hulgas, et me mõtleksime ühtemoodi. Lihtsalt üks juhtum, kus perekonnaõpetuse [õpetajale] anti sisendit ja vastati, et ei, teie tööd ei saa arvestada, sellepärast et te esindate konservatiivseid väärtusi. See on see probleemikoht, millest me siin räägime. Juhul, kui need on isikuomaduste juurde kirjutatud, miks neid siis lahti ei seletata? Me ei pea neid ju häbenema.

Ja teine mõte. Hiiumaal praegu ei ole [varjupaika] ja meil on teoreetiliselt naisterahvad, kes vajaksid pelgupaika, siis Hiiumaa oleks ju väga hea peidupaik: kontrollitud liikumine ja vägivallatseja ei saaks sinna [nii kergesti ligi]. Miks siis Hiiumaa ei sobi?

16:16 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Küsimuse esimesest osast ma väga täpselt aru ei saanud ja ma vabandan, kui ma sellele nüüd vastamata jätan. Küll aga küsimuse teise osa kohta saan ma öelda seda, et Hiiumaa on piirkond, kus on väga keeruline leida professionaalseid töötajaid. Nad on juba täna selles mõttes probleemi ees, et erivajadustega lastele [tugiteenuse osutajaid], samamoodi vaimse tervise teenuse osutajaid ei ole kogukonnast piisavalt leida. Seetõttu, ma kardan, on aasta-aastalt keerulisem Hiiumaal pakkuda seda keerulist professionaalset teenust, millel on seitse erinevat komponenti ja mis tõepoolest nõuab ettevalmistust ja professionaalsust.

16:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

16:17 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mu eelmise küsimuse viimasele osale jäi teil vastamata. Ma tuletan meelde oma küsimust. Sotsiaalkindlustusametile antakse päris suured volitused isikute andmete uurimisel ja siit tekibki küsimus. Ma ei vaidlusta üldse seda, et neid andmeid nad peaksid saama käsitleda. Aga küsimus on selles, kes neid saab käsitleda. Ei saa olla nii, et lihtsalt öeldakse, et [Sotsiaalkindlustusamet] – seaduses on praegu kirjas ainult Sotsiaalkindlustusamet. Kindlasti ei saa sellega nõustuda, et iga töötaja – ma ei tea, kui palju seal töötajaid on –, sekretärist koristajani, võib võtta ja andmeid uurida. Kas seda saaks seaduses täpsustada või kuidas see mõeldud on?

16:18 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! See on küll kavandatud selliselt, et nendele andmetele pääseb ligi ohvriabitöötaja. Aga ma pean teile kahetsusega ütlema, et on veel mõned inimesed Sotsiaalkindlustusametis, kes juba praeguste seaduste järgi pruugivad sellele informatsioonile ligi pääseda, seda küll kohaliku omavalitsuse taotlusel. Kui on tegemist alaealistega, siis on ka lastekaitseosakonnal kohaliku omavalitsuse pöördumise järgselt võimalus saada täiendavat informatsiooni, mida üldjuhul Sotsiaalkindlustusametil ei ole. Aga ohvriabitöötaja töö spetsiifikast tulenevalt tõepoolest on [andmetele ligipääs tagatud] ohvriabitöötajale, kes ei ole mitte lepinguline töötaja, vaid kes on riigiteenistuja ja kellel on sellest tulenevalt ka kõrgendatud hoolsuskohustus.

16:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

16:19 Liina Kersna

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Nagu me enne rääkisime, on ühiskonna üldine arusaamine lähisuhtevägivallast ja selle toimimisest viimaste aastatega jõuliselt kasvanud. Minu hinnangul on väga head tööd tehtud ka ametnikega, sealhulgas politseiametnikega, kellele on nüüd juba aastaid tehtud koolitusi selleks, et nad mõistaksid lähisuhtevägivalla mustreid ja oskaksid ka ohvreid ilma neid taasohvristamata toetada. Lisaks on meil tekkinud ohvriabivõrgustik, mis samuti toetab ohvrit, ja on ka naiste tugikeskused üle Eesti, mis samuti pakuvad teenust. Ma küsin, kuidas on arenenud vägivallatsejatele suunatud teenused, et nad ei kasutaks oma lähedaste suhtes vägivalda. Kas seal on ka arenguid?

16:20 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Me oleme saanud tegelikult liiga väikeses mahus pakkuda neid tugigruppe, mis aitaksid vägivallatsejal loobuda vägivallast ja õppida oma viha ohjeldama. Teenus on meil tegelikult ju olemas. Nüüd, selle seadusemuudatusega ja täiendava eelarve kasvuga on võimalik seda mahtu suurendada ja teenust suuremale hulgale inimestele pakkuda, lootuses, et inimesed [õpivad] toime tulema oma negatiivsete emotsioonidega ja [ennetavad] nende vägivallaks kulmineerumist.

16:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

16:20 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin omavalitsuste rahastamise kohta seoses selle seadusega. Seletuskirjas on viidatud, et omavalitsused juhtisid tähelepanu nii täiendkoolituse vajadustele kui ka valmisolekukohustuse või töömahu laienemisele. Vastusest tuleb välja, et tegelikult on teatud koolitustingimused juba loodud ja neid on ka tasuta võimalik saada. Samas öeldakse, et laiendatakse vältimatu sotsiaalabi tähendust, ja esitatakse väga pikk loetelu, mida kõike peab täiendavalt tegema. See ju puhtfüüsiliselt suurendab omavalitsuste töömahtu. Olete ju minuga nõus, et kui terve rida neid asju, mis siin on loetletud, suurendab töömahtu, siis järelikult puhtfüüsiliselt on vaja tööjõudu mingil määral juurde. Kuidas te seda dilemmat lahendate? Siin ütlete, et justkui ei ole vaja [lisatööjõudu], samas loete te üles terve rea ülesandeid, mida tuleks teha.

16:22 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Ohvriabiteenus on olemuslikult riigi teenus, mida ohvriabiteenuse osutajad, ohvriabitöötajad Sotsiaalkindlustusametis pakuvad. Täiendavalt pakutakse naiste varjupaikade teenust ja tegelikult ka inimkaubanduse puhul teatavaid teenuseid, mida on võimalik hankida. Ülejäänud juhtudel me räägime kohaliku omavalitsuse rollist, mis tal on kohaliku elu korraldamisel ja oma inimeste abistamisel ning mida on tegelikult juba varasemalt teiste seadustega rakendatud. Need siin ka üles loetakse.

Kui te räägite spetsiifiliselt psühhosotsiaalse toe pakkumisest, siis tõepoolest, Sotsiaalkindlustusamet on juba mitme aasta vältel vabatahtlikke psühhosotsiaalse toe pakkujaid koolitanud. Ja see ei ole kuidagi seotud sellega, kas tegemist on kohaliku omavalitsuse töötajaga või mõne muu inimesega. Need on olnud inimesed, kes on soovinud panustada kriisiolukordade [lahendamisse] ja on selle koolituse läbi teinud. Neid inimesi oleme me päris edukalt kasutanud nii COVID-i kriisi ajal kui ka praegu Ukraina sõjapõgenikega seotud kriisi puhul.

16:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt, palun!

16:23 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on väga hea meel selle üle, et te ühes oma vastuses kinnitasite ja tõite välja selle, et need inimesed, kes töötavad naiste varjupaikades, teevad suurepärast tööd. Nad on teinud seda väga hästi, teinud oma parimate oskustega, ja ma võin seda kinnitada. Kuna meie ülekannet ilmselt jälgitakse, siis on minuni jõudud tänu, mille ma pean edasi ütlema, ja sellest tulenevalt on mul ka küsimus. Nimelt tänatakse selle eest, et on olemas selline projekt nagu MARAC-projekt, mis on väga-väga palju aidanud, olnud abiks. Ja nüüd tuleb minu küsimus: kas seda teenust on üle Eesti igal pool võimalik saada, sedasama MARAC-projekti abi ja tuge? See vaatab asju väga erinevate spetsialistide kaasabiga. Võin kinnitada ka seda, et Viljandi naiste varjupaik, üks esimesi, mis loodi, toimetab suurepäraselt – no mida sa ikka tead paremini kui oma koduvalla asju. Aga võib öelda, et kõik töötavad väga-väga hästi.

16:24 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Tõepoolest. MARAC on selline tõenduspõhine lähenemisviis, mille korral erinevate sektorite üleselt kaasatakse ohvri abistamiseks võrgustik. Nagu me teame, on sotsiaaltöö kaks põhilist töömeetodit võrgustikutöö ja juhtumikorraldus. MARAC-süsteem täpselt neid ühendabki ja on kohandatud spetsiifiliselt perevägivalla ohvritele.

Rahastamise suurendamine võimaldab meil liikuda teenuse laialdasema pakkumise poole. On tõsi, et meil oli murekoht, et Siseministeerium on seni saanud MARAC-i rakendamist rahastada projektipõhiselt, aga kuna see raha on lõppemas, oli ülioluline, et me ressurssi juurde saaksime, et MARAC-i, mis on tõestanud oma tulemuslikkust inimeste heaolu tagamisel, laiemalt rakendada.

16:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister, küsimustele vastamise eest! Rohkem küsimusi teile ei ole.

16:25 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh!

16:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti.

16:25 Vilja Toomast

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Kannan ette õiguskomisjoni protokolli 18. oktoobri istungist, kus me arutasime Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muudatusi.

Olgu öeldud, et sellel komisjoni istungil asendas komisjoni liiget Uno Kaskpeiti Kert Kingo. Eelnõu kandis komisjoni liikmetele ette sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Lisaks võtsid koosolekust osa sotsiaalkaitseministri nõunik Laura Danilas, Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juhataja Jako Salla ning äriteenuste talituse teenuste juht Kati Mäesaar. Kogu seda pikka juttu, mille kandis ette sotsiaalkaitseminister, ma ei hakka üle kordama, sest eks see põhines nendelsamadel põhimõtetel, mida te just kuulsite. Kannan ette ainult mõningad mõtted, mis tekkisid komisjoni liikmetel. Aga olgu ette öeldud, et need teemad puudutasid täpselt sedasama, mida täna Riigikogu liikmedki siin ministrilt on küsinud.

Kõigepealt küsis komisjoni esimees Heljo Pikhof, kas Eestis on Sotsiaalkindlustusametis piisaval hulgal inimesi, kes hakkaksid teenuseid osutama. Ja teisalt ta küsis veel, kas on piisavalt psühholoogide ja psühhiaatrite teenust, et selle kättesaadavus oleks kõigile tagatud. Signe Riisalo selgitas selle peale, et ohvriabiteenus ei ole tervishoiuteenus. Psühhiaatrilise abi, sealhulgas kliinilise psühholoogi teenus aga on tervishoiuteenus ning tõsiste traumade korral peab inimene abi saama tervishoiusüsteemist. Ohvriabisüsteemis pakutakse kriisiabi, mille korral teenusepakkujale ei ole esitatud sarnaseid nõudeid nagu psühholoogidele, näiteks võib selles valdkonnas töötada sotsiaaltöötaja ettevalmistusega inimesi, aga ka teistest valdkondadest tulnud inimesi. Oluline on see, et nad sobiksid oma isikuomaduste poolest ohvritele esmast abi pakkuma vastavalt seadusest tulenevatele nõuetele ja oleksid läbinud vastavad koolitused, millest oli ka siin küsimustele vastates ministriga juba juttu. Kristiina Luht selgitas lisaks juurde, et ohvriabiteenused, mida enne nimetati, ei ole uued teenused ja Sotsiaalkindlustusamet on nendega tegelenud juba aastaid. Nende teenuste puhul on kujunenud välja nii, et tavaliselt saadakse teenustele välisrahastus, teenuseid kohandatakse ja leitakse parim viis nende toimimiseks ning hiljem lisandub neile riigieelarve rahastus.

Kert Kingo palus täpsustada, kas praegu hästi toimiv naiste varjupaikade pakutav liitteenus, mis on igas maakonnas, kaotatakse ära või jätkatakse liitteenuse pakkumist, mis tähendab seda, et kohapeal on olemas ka näiteks jurist ja psühholoog. Samuti tundis ta huvi, kas [edaspidi] peab ohver ootama pikas järjekorras psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi. Signe Riisalo kordas taas kord üle, et psühhiaatriline abi ei ole ohvriabiteenus. See on tervishoiuteenus ja seda pakutakse vastavalt tervishoiuteenustele kehtestatud reeglitele. Ma ei hakka seda vastust siin üle kordama, sest minister vastas sellele mitu korda ka täna siin saalis ja nii ta vastas ka meil komisjonis. Jako Salla kinnitas omakorda üle, et naiste varjupaiga pakutavate teenuste tase on väga kõrge ja see seadusemuudatus võimaldab seda taset säilitada. Ta tõi sellise näite, et kui Võrus ei ole vene keelt kõnelevat psühholoogi, siis tuuakse psühholoog kliendi juurde Tartust. Selle seaduseelnõuga tehakse süsteem veelgi paindlikumaks ja inimestele erinevad teenused kättesaadavamaks.

Toomas Järveoja küsis, kas teenust pakutakse ka inimestele, kes on näiteks välismaal sattunud inimkaubanduse ohvriks. Minister vastas sellele, et Eesti on üha enam inimkaubanduse sihtriik ning inimkaubanduse ohvril on välismaalaste seadusest tulenev õigus Eesti riigis taotleda rahvusvahelist kaitset ja teatud juhtudel ta selle ka saab. Ta selgitas edasi, et kui isikutel on võimalus kodumaale naasta, ilma et nende elu või tervis oleks ohus, siis aidatakse nad pärast kriisiabi osutamist koju tagasi. Ta tõdes ka seda, et inimkaubanduse juhtumid on väga erinevad, näiteks rahvusvaheline lapsendamine, töökeskkonnaga seonduv, kerjamine, seksitööstuse ohvriks [langemine] ja nii edasi. Ta selgitas sedagi, et näiteks juhul, kui Eesti inimesed satuvad inimkaubanduse ohvriks mõnes teises riigis ja soovivad kodumaale naasta, siis seda tehakse koostöös välisteenistusega.

Tarmo Kruusimäe palus täpsustada ohvriabiteenuse osutajatelt nõutavate isikuomadustega seonduvat: mille järgi [otsustatakse, et] ohvriabi osutajad kvalifitseeruvad seda tööd tegema. Ta soovis teada, mis saab praegustest nõustajatest, kes on selles valdkonnas piisavalt kogemusi omandanud, aga kellel pole haridust tõendavat dokumenti, mida seaduse järgi hakatakse nõudma, et selles valdkonnas edasi töötada. Tarmo Kruusimäe esitas selle küsimuse ka täna siin saalis. Aga Signe Riisalo seletas komisjonis, et kui isikuomadustest rääkida, siis peaks inimestel olema piisav empaatia‑ ja hoolivusvõime, kuna ilma nende isikuomadusteta ei ole selles valdkonnas võimalik töötada. Ja isikuomaduste tõttu kedagi töölt ei vabastata. Ta selgitas ka seda, millised inimesed sobivad ohvritega töötama, [ning täpsustas, et] tehakse karistusandmete kontroll, et näha, ega inimesel ei ole eelnevas eluloos selliseid karistusi, mis keelaksid või muudaksid võimatuks tal ohvritega töötada, eriti lastega. Haridusnõuetega seoses selgitas minister, et seadus näeb ette üleminekuaja [nõutava] hariduse omandamiseks. Tuleb meelde, et Tarmo Kruusimäel olid need mured juba siis, kui me arutasime perelepitusseadust, et kas need inimesed, kes on selle oskuse väga hästi omandanud, peavad nüüd uuesti hakkama ümber õppima ja võivad oma töö kaotada. Ka siis sai selgitatud, et kedagi ei lasta selle pärast töölt lahti. Neile antakse võimalus teha Sotsiaalkindlustusameti juures eksam või test, millega kontrollitakse seda, kas nad vastavad seaduses ettenähtud kvalifikatsioonile.

Ka mina tundsin huvi ennekõike selle vastu, kas Sotsiaalkindlustusametil jätkub vajalikku tööjõuressurssi. Ma pidasin silmas just seda, et on ju teada, et ka suurtel haiglatel ehk kõrgema taseme haiglatel on – kui rääkida nendest muredest, mis haiglatel ennekõike on seoses sellega, et pakkuda tõhusat meditsiinilist abi – just nimelt see [mure], et neil ei ole piisavalt psühholooge ja ka psühhiaatrilist abi on väga keeruline saada. Signe Riisalo vastas, et ohvriabi seaduse mõistes ei pea kõik inimesed, kes seda teenust pakuvad ja abi osutavad, olema just nimelt psühholoogid. Siin on suur roll ennekõike kogemusnõustajatel ja vabatahtlikel ning neil ei ole psühholoogilist või õigemini magistrikraadiga psühholoogi haridust alati vajagi. Vaimse tervise teenuste jaoks on saadud täiendavat ressurssi nii selleks aastaks kui ka järgmiseks aastaks. Samuti jätkatakse kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate kutseaasta finantseerimist. Koos psühhiaatrilise abi seadusega on ära muudetud ka haigekassa rahastamismudel, nii et tulevikus lubatakse ka eraturu teenusepakkujatel haigekassa teenust osutada. Aga laiemalt seda teemat, kust saada juurde psühholoog-nõustajaid ja psühhoterapeute, see seadus otseselt ei käsitle. Jako Salla täpsustas, et ohver saab taotleda 700 eurot, mille eest ise osta endale teenuseid, ja see on seotud miinimumpalgaga. Kui inimene soovib selle raha eest saada psühholoogi abi, siis reeglina saab selle eest kümme korda psühholoogilist nõustamist, millest mõningal juhul piisabki. Aga [raskematel] juhtudel võib sellest väheks jääda.

Kert Kingo tundis huvi, et kui rääkida inimkaubandusest, siis kas ministeerium või minister eelistab neid inimesi, kes pakuvad teenust omal vabal tahtel raha teenimise eesmärgil, või naisi, kes on sunnitud inimkaubanduse [probleemidega] tegelema. Kristiina Luht selgitas sellele vastuseks, et seadus on selles osas üsna täpne ja näeb ette, et inimkaubanduse juhtumi korral peab olema algatatud kriminaalmenetlus. Ta selgitas, et on olemas ka prostitutsiooni kaasatud naistele suunatud teenused, mille eesmärk on, et nad lahkuksid sellest süsteemist, kuna see on tervist kahjustav tegevus.

Ka ennetustegevustest oli juttu. Signe Riisalo selgitas, et vägivallaennetust silmas pidades on Justiitsministeeriumi juurde moodustatud ennetusnõukogu. Tegemist on laiapõhjalise nõukoguga, kuhu on kaasatud Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad, kohalikud omavalitsused ja nii edasi. Vägivalla ennetamiseks tuleb muuta kogu ühiskonna hoiakuid ja ohvrisse suhtumist, aga see ongi juba ajaga palju muutunud. Olgu vahemärkusena siiski öeldud, et viimaste uuringute järgi tegelikult ikkagi ainult 13% [ohvritest] pöördub lähisuhtevägivalla ja perevägivalla puhul abi otsima.

Siis oli juttu nendelsamadel teemadel, mis siit juba läbi käisid, et kas nüüd siis kõik suuremad teenusepakkujad koonduvadki maakonnakeskustesse ja mujal üle Eesti ei ole võimalik enam teenust saada. Minister vastas sellele täpselt nii nagu ka siin, et see ei ole tähtis ja neid kohti, kus seda teenust pakutakse, on märksa rohkem kui ainult 15 maakonna[keskust]. Põhimõtteliselt võib öelda, et sellega arutelu meil päädiski. 

Seejärel tegi komisjoni esimees Heljo Pikhof neli ettepanekut: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. oktoobril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. november kell 16 ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Vilja Toomast. Kõik need otsused tehti komisjonis konsensusega. Mina tänan.

16:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Saadikutel teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Jah, Kert Kingo, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel, palun!

16:38 Kert Kingo

Tänan, istungi juhataja! Head saalis viibijad! Head inimesed, kes te jälgite meie istungit! Iga eelnõu eesmärk on teha asju paremaks, vähemalt me kõik tahaksime uskuda, et sellest lähtutakse. Ma väga tahaks loota ja uskuda, et see ohvriabi seadus on täpselt sellel eesmärgil tehtud ja et see, mida minister siin rääkis, täpselt nii ka on. Aga paraku on kogu selles ministri jutus väga palju kõhklusi tekitavat.

Seni, alates 2016. aastast on meil olnud hästi toimiv naiste varjupaikade võrgustik, mis on asunud igas maakonnas ja mille koosseisu on kuulunud ka psühholoog ja jurist, kes on saanud hädasolijat vajadusel oma nõu ja jõuga kohe abistada. Nüüd, ma saan aru, seda enam sellisel kujul ei tule. Kusjuures minister isegi ei osanud vastata, kui palju neid teenusekohti hakkab olema. Lihtsalt sõnapaar "piisav arv" ei ole minu jaoks ammendav.

Tekib küsimus, et kui viimasel ajal on Sotsiaalkindlustusametisse tekkinud kümneid ja kümneid analüütikuid, ärianalüütikuid, teenuse juhte, projekti koordinaatoreid ja ma ei tea, keda kõike veel, siis kui palju nüüd selle seaduse[muudatusega] seoses sinna neid koordinaatoreid, juhte, analüütikuid ja kõiki teisi veel juurde tekib. Samamoodi tekib küsimus, et kas nüüd hakkabki olema niimoodi, et tsentraliseeritakse kogu tegevus Sotsiaalkindlustusametisse ja suuremalt jaolt Tallinnast või Tartust hakkab koordineerimine pihta.

Ometi on kõige olulisem see, et abivajaja saaks abi. Aga praeguse eelnõu puhul, nagu seda tutvustustati, jääb mulje, et abi saamine läheb halvemaks. [Abi] kättesaadavus ei paista paranevat. Ma loodan väga, et kui see segaseks on jäänud ja ma olen valesti aru saanud, siis seadus sõnastatakse paremini ümber, et kindlustunne saabuks. Samamoodi on teada, et esmajärjekorras on väga vajalik saada kohe, täpsemalt öeldes võimalikult kiiresti ka psühholoogiteenust. Selle järgi, nagu siin eelnõu on tutvustatud, tundub, et see hakkab toimuma mingi üldise järjekorra alusel. See ei ole vastuvõetav. Me peame keskenduma sellele, et tõesti ohver saaks abi.

Alati teeb väga skeptiliseks ka selline väljend nagu "paindlik": paindlik teenus, paindlikult pakume. Kas see paindlikkus tähendab seda, et paindlikult sätime kõik need keskused Tallinnasse ja Tartusse? Kas see on paindlik lähenemine? Kas paindlik lähenemine on see, et maakonnast peab kuskile paindlikumasse kohta tulema? See "paindlik" ei ole viimasel ajal millegipärast positiivse [tähendusega], pigem vastupidi – see on kõikides asjades näidanud, et asjad lähevad halvemaks.

Korrigeeriksin ära veel selle, mis puudutab seda, et perevägivalla ohver või üldse ohver peaks kohe pöörduma politsei poole. No kõik ei taha ju politsei poole pöörduda. Ammugi ei ole enam need ajad, kui igas maakonnakeskuses oli meil politseijaoskond või kohalik konstaabel. Seda lihtsalt ei ole. Mulle tundub, et see on siin Tallinna tornides seda eelnõu kokku pannes ära unustatud. Tulge vaadake maapiirkondades, mis elu seal tegelikult on või mis sinna üldse alles on jäänud, ja mõelge siis sellest aspektist, kuidas on võimalik maakohas abi kõige kättesaadavamaks teha, sest Tallinn ei ole terve Eesti. Aga aitäh teile!

16:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 702 esimene lugemine lõpetada, see on lõpetatud. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 7. november kell 16.


3. 16:43 Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (704 SE) esimene lugemine

16:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 704 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

16:43 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea meel on siin olla teise seadusega ja nii nagu esimese seaduse puhul, on loomulikult ka sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise [seaduse eelnõu] keskmes inimene. Alustan selle eelnõu [tutvustamist] kahest muudatusest ja siis tulen põhiosa juurde, milleks on üldhooldusteenuse reformimine.

Kõigepealt, selles eelnõus on paragrahv, mis ütleb, et kuni 26-aastasel isikul, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis, ülikoolis või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel – lugeda: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, see [säte] on tegelikult suunatud Astangu õppuritele –, saab senise 40–90% asemel tagatud 90% isikliku abivahendi rahastamisest.

Teine muudatus, mis on samamoodi tulnud praktikast ja on hästi oluline, puudutab erihoolekannet. Täna on meil olukord, kus erihoolekande ööpäevaringsel teenusel olev klient võib minna aasta jooksul kaheks kuuks koju oma lähedaste juurde. Eriti nüüd, COVID-i ajal, kui inimesed olid rohkem distantstööl, tekkis vajadus, et kahe kuu asemel oleks tegemist neljakuise võimalusega viia oma lähedane koju. Seda kasutatakse päris palju nädalavahetustel ja puhkuste ajal. Selline muudatus on ka selles eelnõus olemas.

Nüüd siis põhiosa juurde, mis on seotud üldhooldusreformiga ja nende teemadega. Sisuliselt on eelnõusse lisatud üks teenust reguleeriv täiendav säte, mis puudutab peaasjalikult teenuse rahastamise eriregulatsiooni. See on planeeritud jõustuma järgmise aasta 1. juulil. Selle muudatuse tulemusena annab riik kohalike omavalitsuste tulubaasi täiendava ressursi ning kohalik omavalitsus hakkab õigustatud klientide puhul rahastama üldhooldusteenust [osutavate] hooldustöötajatega seotud kulusid, mis on kohaliku omavalitsuse piirmääradega kehtestatud. Ülejäänud osa teenusest katab teenuse saaja ise. See on esimene muudatus ja on oluline markeerida, et arvestused ressursi osas, mis kohalike omavalitsuste tulubaasi antakse, võimaldavad reformi jõustumise täisaastatel – ääremärkus: järgmine aasta on poolik aasta – ligi 10 miljoni eest rahastada koduteenuseid. Täna on koduteenuste rahastamine kohalikes omavalitsustes 10 miljonit, mis tähendab seda, et võimalus koduteenuseid pakkuda kahekordistub.

Oluline on selle eelnõu puhul ka see, et me paneme seadusesse hooldustöötaja kvalifikatsiooni kriteeriumi, mis tähendab seda, et me aktsepteerime hooldustöötajatena inimesi, kes on läbinud kutseõppe või täiendkoolituse või kes omab hooldustöötaja kutset. Erandina abihooldajal neid nõudeid ei ole, aga abihooldaja, arusaadavalt, saab töötada koos vastava ettevalmistusega inimesega ja tema juhendamisel.

Tulen nüüd nende kulude juurde, mis on seotud hooldustöötajate kuludega ja mida hakkab katma järgmise aasta 1. juulist kohalik omavalitsus. Need on hooldustöötajaga seotud tööjõukulud – brutopalk ja tööjõumaksud –, hooldustöötaja tööriietuse ja isikukaitsevahenditega seotud kulud, samamoodi hooldustöötajate tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud, aga ka hooldustöötajate koolituse ja supervisiooni kulud. Viimane panustab kindlasti oluliselt ka teenuse kvaliteeti, nagu ka nõue, et hooldustöötaja on vastava kvalifikatsiooniga töötaja. Kohalikud omavalitsused peavad järgmise aasta 1. juuliks kehtestama hooldustöötajatega seotud tööjõukulude piirmäärad. Selleks peavad nad andma hinnangu oma piirkonna inimestele osutatavate teenuste praeguste hindade kohta [ning kujundama] seisukoha, millised on piirmäärad selles kohalikus omavalitsuses, mida katma hakatakse.

Oluline märkus on seegi, et ressursid, mille suuruse on Sotsiaalministeerium koos Rahandusministeeriumiga välja arvutanud, on seotud ka klientide arvu ja hooldustöötajate arvu suhtega. Seni sellist nõuet seaduses ei eksisteerinud. Praegune olukord on selline, et [meil on] 18, aga mõnes kohas ka 22 klienti ühe hooldustöötaja kohta. Kui tegemist on suure hooldusvajadusega klientidega, siis arusaadavalt ei ole [sellise suhtarvu korral] järelevalve ega ka teenuse kvaliteet piisavad. Seetõttu on väiksema või keskmise hooldusvajadusega klientide puhul 12 kliendi kohta vähemalt üks hooldustöötaja ja suure hooldusvajadusega klientide puhul ühe töötaja kohta 9 klienti.

Teenuse osutaja peab avalikustama oma teenusekoha maksumuse ja tooma seal välja ka teenuse hinnakomponendid, et need oleksid läbipaistvad. Kui klienti huvitab edaspidi see teenuse osa, mis on seotud majutuse ja toitlustusega, siis kohaliku omavalitsuse huvi ka piirhindade kehtestamiseks on just nimelt hooldustöötajatega seotud kulud ehk lihtsamini öeldes – hooldusega seotud kulud. Ja need piirmäärad tuleb kohalikul omavalitsusel välja arvestada selliselt, et kliendile jääks alati rohkem kui üks valikuvõimalus endale teenusekoht valida.

Kordan üle, millised on need tegevused, mida kohalik omavalitsus järgmise aasta esimese poolaasta jooksul tegema peab, et reformi rakendumine oleks edukas. Ta peab välja selgitama, millistes asutustes tema elanikud teenust saavad, ja planeerima lisanduva tööjõuvajaduse. Selleks on meil sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister [STAR], kus informatsioon on juba olemas. Me võtsime siin Riigikogus vastu seadusemuudatuse, mis kohustab teenuse osutajaid kandma ka STAR-i klientide tegeliku asukoha. Aga esimesel poolaastal tuleb selle [registri andmeid] tõenäoliselt kontrollida veel rahvastikuregistriga [võrreldes] ja vajadusel saavad ka teenuse osutajad jagada kohalike omavalitsustega [infot], millise omavalitsuse inimesed nende juures elavad.

Kohalik omavalitsus peab läbi viima ka selle hindamise, kas klient, kes täna on teenusel, on tõepoolest suure kõrvalabivajadusega ja on välistatud tema abistamine kodustes tingimustes. Nagu juba öeldud, saavad kohalikud omavalitsused olulist lisaressurssi, et inimesi kodus aidata, ja seetõttu on väga oluline, et me ei lähtuks mitte kohaliku omavalitsuse või lähedaste mugavusest, vaid eeskätt abivajaja enda võimekusest tulla iseseisvalt toime ja tema vajadusest kõrvalabi järele.

Kohalik omavalitsus peab ka teenuse andmise ja rahastamise otsustama järgmise aasta 1. juuliks. Reformi rakendumine on kavandatud selliselt, et juulikuu arved võiksid inimestel olla reformikava kohaselt juba circa poole väiksemad. Sotsiaalministeerium koos Sotsiaalkindlustusametiga tegeleb oktoobrist kuni detsembrini, kui eelnõu on Riigikogu menetluses, täpsemate juhiste ja infopäevade ettevalmistamisega. Selleks on tegelikult juba kokku kutsutud töörühm, kus osalevad kohalikud omavalitsused ja suuremad teenuse osutajad. Minu väike murekoht on see, et meil ei ole häid esindusorganisatsioone klientidele endale, aga nii palju kui võimalik, püütakse klientide seisukohti siin lauale võtta. Samamoodi me pakume – kahjuks küll alles 2024. aastal – IT-arendust sotsiaalteenuste andmeregistris. Me valmistame seda juba ette, et hindamisvahendit oleks lihtne kasutada, lihtne dokumenteerida ja et inimesed saaksid meil ühetaoliselt hinnatud.

Meil on täna teenusel natuke alla 10 000 inimese. Nendest inimestest tõenäoliselt on mõni klient selline, kelle puhul kohalik omavalitsus ei hinda teenusevajadust nii suureks, et avalik ressurss peaks appi tulema. Aga ka tulevikus uute klientide puhul on alati avatud see võimalus, et inimene võib oma lähedastega koos endale teenust ise osta, kui tema abivajadus ei ole hinnatud piisavalt suureks. Küll aga need inimesed, kellel on abivajadus, saavad kohaliku omavalitsuse kaudu ligipääsu avalikule ressursile.

Avalik ressurss, millest me räägime, saab järgmise aasta 1. juulist olema järgmine. Keskmine pension on järgmise aasta 1. aprillist 704 eurot, aga me teame tegelikult, et teenusel olijate keskmine pension ei ole sama kõrge, vaid on järgmisel aastal 679 eurot ja aastal 2024 juba 729 eurot. Samal ajal, kui me vaatame teenuse hinda, mis jaguneb sellistes proportsioonides, et teenuse saaja omaosalus on 50–51% ja kohaliku omavalitsuse arvestuslik osalus on 48–49%, siis on hind järgmisel aastal 629 eurot kliendile ja 597 eurot kohalikule omavalitsusele. 629 eurot [tuleb maksta] kliendil ja keskmine pension meie klientidel on 679 eurot. Nii et tegelikult on inimestel võimalik väga suures ulatuses rahastada teenust oma pensioni eest. Kui me vaatame neid numbreid, missugune on teenuse saajate pension, siis saame siit kergesti teha järelduse, et 75% teenuse kasutajatest saab järgmisel aastal pensioni eest teenust. Ülejäänute puhul kehtib sama regulatsioon, mis seni. Ehk nii nagu ütleb põhiseadus ja nii nagu ütleb perekonnaseadus, on ka perekonnal ülalpidamiskohustus oma ülenejate sugulaste suhtes. Taas, Riigikogu võttis kevadel vastu seaduse, millega me vabastasime lapselapsed ülalpidamiskohustusest. Lastel on ülalpidamiskohustus jätkuvalt olemas, aga nendele pandud ülalpidamiskohustus selle eelnõuga väheneb kindlasti 50% võrra, sest seda hakkab katma riik, ja väheneb ka selle võrra, mis on inimese enda, kliendi enda pensionivõimekus.

Meie tänastest klientidest 3% saavad üle 900 euro pensioni, üle 700 euro pensioni saavad 35%, üle 800 euro saavad 9% ja vaid 9%‑l pensionisaajatest, kes meil teenusel on, jääb pension alla 338 euro. Aga me teame, et juba praegu on enam kui 100‑miljonilise käibega teenuse puhul kohalik omavalitsus rahastanud 18% ulatuses üldhooldusteenust, ning nende klientide puhul, kellel ei ole piisavat sissetulekut pensioni näol ja kellel ei ole ka ülalpidamiskohustusega lapsi, kellel oleks võimekus ülalpidamiseks tuge anda, jääb kohalik omavalitsus jätkuvalt teenust rahastama.

Järgmine aasta on nii-öelda stardiaasta ja me läheme teenust rahastama kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu, kuhu me anname 39,2 miljonit eurot. See jaotatakse vastavalt 65–84-aastaste inimeste ning 85-aastaste ja vanemate inimeste arvu alusel, kes selles kohalikus omavalitsuses elavad. Ja arusaadavalt on 85+ vanuses inimesed korrutatud suurema koefitsiendiga, sest drastiliselt kasvab tõenäosus, et just sellesse vanuserühma kuuluvad inimesed üldhooldusteenust vajavad. 95% ressursist jagatakse sellisel viisil ja 5% tasandusfondi kaudu. 2024. aastal me läheme tulubaasi rahastamise teed ja sellisel juhul ei ole meil tarvis enam ka üle korrata seda, mida me järgmisel aastal peame tegema. Ehk toetusfondi antud raha on mõeldud inimeste hooldekodukoha maksumuse rahastamiseks ja koduse pikaajalise hoolduse tagamiseks – võrdselt olulised eesmärgid.

Mida me peame silmas koduteenuste all? Me räägime siin nendest teenustest, mis on kodus toimetulekuks vajalikud. Need on isikuhooldusteenused, aga need on ka näiteks sellised teenused nagu ravimite ja toidu koju toomine, koristamine ja muud taolised teenused, näiteks päevahoiuteenus, mis võib olla äärmiselt asjakohane ja vajalik, arvestades eeskätt järjest lisanduvat dementsuse diagnoosiga inimeste hulka.

Nüüd, räägin võib-olla veel natukene rahanumbritest. Järgmiseks aastaks on hinnatud teenusekoha maksumuseks 1129 eurot ja suure hooldusvajadusega kliendi puhul on teenuse maksumus 1300 eurot. Aastaks 2026, kui me oleme arvestanud ka teenuse hinna tõusu, on nende teenuste [maksumus] tõusnud 1231 euroni ja suure hooldusvajadusega inimeste puhul 1425 euroni. Kui keskmine teenuse saamise kuude arv aastas järgmise poole aasta arvestuses on neli kuud, siis teenuse vajadus ühel kliendil järgmistel aastatel on keskmiselt kaheksa kuud. Selline on olnud ka senine statistika inimeste keskmise [teenusel] viibimise kohta. Ma rääkisin, et aastal 2023 on inimese enda osalus 51%, aga aastal 2024 on inimese omaosalus 50%, nagu ka 2025. aastal, ja 2026. aastal on see 49%.

Räägime ressursist, mis lisandub järgmisel aastal ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamiseks – see on 22 239 491 eurot. Kokku on riigieelarves kulu küll 40 miljonit, aga 800 000 sellest on IT-arenduskulud ja 16 960 509 eurot on mõeldud kohalikele omavalitsustele ettevalmistavateks toiminguteks ja koduteenuste pakkumiseks. Nüüd, needsamad numbrid on järgmistel aastatel oluliselt suuremad: 57 miljonit aastal 2024, 59,6 miljonit aastal 2025 ja 62,3 miljonit juba aastal 2026. Samamoodi saame välja tuua, et kohalikel omavalitsustel on koduteenuste osutamiseks 2024. aastal peaaegu 9 miljonit ...

Ma võtan kolm minutit veel, kui tohib.

17:03 Aseesimees Martin Helme

Jah, kolm minutit lisaaega, palun!

17:03 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

... 2025. aastal 8,5 miljonit ja 2026. aastal 7,8 miljonit. Nagu ma varasemalt ütlesin, osutasid 2021. aastal kohalikud omavalitsused koduteenuseid 10,3 miljoni eest, nii et sisuliselt me saame koduteenuste pakkumist kahekordistada.

Lõpetuseks ma soovin väga tänada kõiki neid inimesi, kes pikaajalise hoolduse arendamise protsessi on läbi aegade panustanud. Loomulikult on sellesse panustanud kõik minu eelkäijad sotsiaalkaitseministrid, [eelkõige] Helmen Kütt, aga ka tervise- ja tööminister Riina Sikkut, kes enne poliitikukarjääri töötas Praxises ja oli Riigikantselei rakkerühma juht, kui pikaajalist hooldust [kavandati]. Koos Helmen Kütiga sai tellitud Arenguseire Keskuselt täiendav uuring, mis on heaks aluseks ka selle reformi rakendumisel. Mul on hea meel, et riigieelarve läbirääkimisi, nagu ka koalitsioonilepingusse saadud sisulist punkti, millel oli kohe alguses ka rahaline kate olemas, on toetanud meie hea koalitsioonipartner Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ma usun, et koos me saame teha inimeste elu lihtsamaks, ja kui paneme siia kõrvale need keerulised ajad, mis inimeste kodumajapidamiste toimetulekus täna on, siis [võib öelda, et] see on üks täiendav lisandväärtus meie inimeste toimetuleku [parandamiseks]. Suur aitäh teile! Olen valmis vastama küsimusele.

17:05 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tegelikult käib see nii, et minister mitte ei võta, vaid palub kolme minutit lisaaega.

17:05 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Vabandust!

17:05 Aseesimees Martin Helme

Hea küll. Läheme küsimuste juurde. Maris Lauri, palun!

17:05 Maris Lauri

Aitäh! Mul on olnud väga mitmete eakate inimestega kogemus, et nendele väga meeldib see, kui osutatakse meditsiiniteenust kodus ja ka abilised käivad. Väga paljud omavalitsused seda pakuvad ja inimesed on väga rõõmsad selle üle, et nad saavad olla kodus ja saavad vajadusel ajutist abi. Teatud mõttes on see aga alati probleem, kui kodus käivad väga erinevat tüüpi või väga mitmed inimesed. Kuidas neid seostada – meditsiiniteenus, puude tassimine ja, ütleme, muud asjad?

17:05 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Ma alustuseks ütlen, et koduteenuseid pakutakse meil aastas 8000 [inimesele], aga analüüsitud vajadus selle teenuse järele on 20 000 [inimesel]. Väga laias laastus öelduna tähendab see seda, et me peaksime teenuse pakkumist sisuliselt kolmekordistama. Me teame ka seda, et meil on tööturul päris keeruline leida inimesi, kes hooldussektoris töötaksid. Küll aga on jätkuvalt eraldi tervishoiuteenus koduõendusteenus, mida saavad osutada professionaalse väljaõppe läbinud õed, ja siin me erisust teha ei saa. Ülejäänud teenuste puhul sõltub [kvalifikatsioon] teenuse iseloomust. Kui räägime sellest, et pakume kodukoristusteenust, puude toomist ning toidu ja ravimite koju toomist – selleks ei ole vaja väga spetsiifilist väljaõpet. Aga siin eelmise seaduseelnõu puhul kõvasti probleeme tekitanud isikuomadused ja väärtused on kindlasti olulised. Tuletan meelde, et sotsiaaltöö eetikakoodeks loeb kenasti üles, milline inimene kliendiga üleüldse töötada saab.

See osa, mis puudutab isiku hooldust, kui seda tehakse kodus, on väga spetsiifiline ja vajab hooldustöötaja väljaõpet, sest oskamatu hügieenitoimingute tegemine võib inimest kahjustada. See tähendab, et [seda teenust osutavad] inimesed vajavad spetsiifilist väljaõpet, ja nagu me praegu kokku lugesime, parimal juhul kolm inimest võiks ühe kliendiga tegeleda sõltuvalt tegevuse spetsiifikast. Aga kohalik omavalitsus on autonoomne selle teenuse korraldamisel ja usutavasti saab sellega sama hästi hakkama, kui on saanud seni, eriti ressursside lisandumisel.

17:07 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

17:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Maris Lauri puudutas väga olulist teemat. See on koduhoolduse puhul just võõrad ja väga erinevad inimesed [hooldust vajava] inimese kodus, see puudutab ka intiimseid teenuseid. Samas te ka ise ütlesite, et riigil on väga keeruline leida inimesi, kes hooldusteenust pakuks ja hooldustöötaja tööd teeks. Me oleme juba varem oma erakonnaga välja pakkunud võimaluse, et omastehooldajatele võiks [palka maksta], kui nad peaks ka mingi väljaõppe läbima. Nad hea meelega teevad seda tööd, nad on oma inimesed, nad on tuttavad, eks ole, ja vanainimene saab oma kodus elada. Neile inimestele võiks olla [ette nähtud] omastehooldaja palk. See on asi, mida võiks mõelda. Aga selle eelnõu juurde tulles ma küsiksin, kas te olete mõelnud ka selle koefitsiendi peale, et kui pensioni eest jääb inimese enda kanda majutus ja toitlustus, kui me räägime erihooldekodust või hooldekodust – see on just see osa, mis (Juhataja helistab kella.) tegelikult hakkab kõrgete energiahindade tõttu kasvama, ja lõpuks ...

17:08 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Moonika!

17:09 Helle-Moonika Helme

... sellest keskmisest [pensionist] ikkagi ei jätku. Kas te olete selle peale ka mõelnud?

17:09 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur-suur aitäh küsimuse eest! Omastehooldajate teema on midagi, millega tuleb pidevalt edasi töötada. Tervise- ja tööminister Peep Peterson on avaldanud lootust, et nendel inimestel, kes vabanevad tänu koduteenuste laiemale pakkumisele ja ka üldhooldusteenuse paremale kättesaadavusele just rahalises mõttes, on ka oskused ja kogemused juba välja kujunenud, et Tööturuamet saaks nende ümberõppe ja täiendkoolitusega tegeleda, et siia seda ressurssi juurde tuua. Aga olen täiesti nõus, et omastehooldus saab olema järgmistel aastatel [oluline] teema, sest tõepoolest, kõnealune eelnõu on üldhooldusega seotud ja seal kõrval samaväärselt ka koduteenuste pakkumisega.

17:09 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

17:09 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma loen siin selliseid lauseid: "Muudatusega ei reguleerita seda, milline summa peab teenuse saajale pärast kulude tasumist isiklikuks kasutuseks kätte jääma. Sotsiaalkaitse inimväärikuse põhimõtte ja eneseteostuse põhiõiguse kohaselt ei tohiks teenuse saaja jääda rahatuks ka ööpäevaringset üldhooldusteenust kasutades." Kuidas siis tagatakse see, et teenuse saajale jääks kätte inimväärne raha? Milline see summa peaks üldse olema?

17:10 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Nii nagu öeldud, 75% teenuse [saajatest] suudab oma pensioniga [teenuse] eest ise maksta ja neile jääb mingisugune ressurss ka kätte. Ülejäänud 25% puhul tulevad mängu ka lapsed, et aidata teenust rahastada, ja laste puudumisel või siis, kui neil ei ole ressurssi, mida vanemate ülalpidamiseks anda, [tuleb appi] kohalik omavalitsus. See on igal üksikul juhtumil – nende 25% klientide puhul – otsustamise koht, kas ja kui palju ressurssi on kellelegi vaja kätte jätta. Kindlasti peab siin vaatama juhtum juhtumi haaval. See on hästi oluline, sest kui me räägime väga suure abivajadusega inimestest, kes on sagedasti ka piiratud teovõimega, eriti puudutab see dementsete puhul tekkivat olukorda, siis küsimus on, kas ja kui palju ta oma ressurssidega üldse on õigustatud iseseisvalt ringi käima. Sotsiaalseadustiku üldosa loomulikult räägib sellestsamast inimväärsest lähenemisest ja tegelikult väljakujunenud praktika ongi meil olnud selline, et inimestele teatav ressurss kätte jääb. Ma usun, et otsused, mida kohalikud omavalitsused iga juhtumi puhul teevad, lähtuvad eeskätt konkreetse kliendi vajadustest ja võimalustest, aga ka pädevusest iseseisvalt otsuseid teha.

17:12 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

17:12 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin omavalitsuste määratava piirmäära kohta. Siin seletuskirjas olevas näites on toodud, et summa võiks olla 1816 eurot. Samas tõdetakse, et tegelikult võib see olla hooldusasutuste lõikes väga erinev. Ühes Eesti nurgas võib olla üks ja teises Eesti nurgas teine. Printsiibis tegelikult omavalitsejad panevad selle lati üldjuhul paika ikkagi niinimetatud madalaima tünnilaua põhimõttel. Ehk kui kuskil Eesti nurgas on niivõrd madala hinnaga võimalik [teenust] saada, siis selle hinna nad panevadki ja selle alusel toimubki arvestamine. Või kuidas see tegelikult on? Palun rääkige see veel kord lahti.

17:12 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Tegelikult me oleme arvestanud sellega, et järgmisel aastal on hooldustöötaja palk 1300 eurot – seda on oluliselt rohkem, kui täna reaalselt on. See loob sinna sisse ka puhvri, et me saame tõepoolest aluseks võtta reaalsed hinnad ja mitte minna püüdma miinimumi. Ma usun, et see on ka üks oluline komponent, [mille abil] me tõepoolest oleme asunud toetama hooldustöötajate palkade nii‑öelda ajale järgi tulemist.

Igal medalil on alati kaks külge. Kui me mõtleme, et teeme väga suure heateo kohalikele omavalitsustele ja hooldustöötajatele, siis arusaadavalt on kohalikel omavalitsustel terve hulk teisigi sotsiaalvaldkonna töötajaid, kellel tekib samuti õigustatud ootus palgalisale. See jääb kahetsusväärselt jälle kohaliku omavalitsuse õlgadele, nii nagu need ülesanded tal kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja [sotsiaal]hoolekande seadusega täita on.

Ma väga usun, et kui – nii nagu on ette nähtud – teenuseosutajad avalikustavad oma teenuse hinna komponendid ja kohalikud omavalitsused juhinduvad sellest, et vähemalt mõni teenusekoht peab piirmäära eest inimesele selles piirkonnas kättesaadav olema ning me teeme seda koostöös, ühes töörühmas kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajatega, siis ma usun, et need muudatused teenivad kõige paremal moel inimeste heaolu. Olgem ausad, see, mida me praegu teeme, on kohalikule omavalitsusele abikäe ulatamine, et ta oma seadusest tulenevat ülesannet saaks senisest paremini teostada.

17:14 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

17:14 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma läheks Heiki Hepneri küsimusest enam-vähem sama teemaga edasi. Me ju teame, et hooldekodude tase üle Eesti on väga erinev, just elukondlikus mõttes. Hea hinna ja kvaliteedi suhtega hooldekodud on juba täis. Ja need teised – no on ju ka selliseid, mille kohta inimesed ütlevad, et elu sees oma ema või isa sinna ei paneks, teenus on seal allpool igasugust arvestust. Kui riik hakkab nüüd seda [teenust] rahastama, siis kas riik kehtestab ka mingi hooldekodude standardi, et see raha läheks nagu päriselt inimeste heaoluks, ja [veendub,] et ei oleks mingisugust inimeste ebavõrdset kohtlemist? Et kui riik juba maksab, siis [ei oleks nii, et ainult] ühed elavad seal, kus on kena ja ilus, [hoones,] mis on juba [korda] tehtud – paljud omavalitsused on seda juba teinud. Kas riik hakkab neid [teisi] järele aitama ja kehtestab mingi standardi? Või kuidas see hakkab olema?

17:15 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Ma tuletan meelde, et tegemist on kohaliku omavalitsuse korraldatava teenusega – juba praegu on see nii ja see jääb nii ka edaspidi – ehk väga suur roll on kohalikul omavalitsusel teenuse kvaliteet tagada. Aga tõsi, me kehtestame teenustele täiendavad nõuded, nii väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele kui ka koduteenustele. Lisaks on üldhooldusteenuse puhul hooldustöötajate haridusnõue ette nähtud, rääkisime ka täiendavast ressursist palkade maksmiseks. Samuti on seadusega kehtestatud koefitsient, kui palju peab olema ühe kliendi kohta, sõltuvalt tema [seisundi] raskusastmest, igapäevaselt töötajaid. Aga me oleme kavandanud ka sisulisemat ja spetsiifilisemat järelevalvet Sotsiaalkindlustusametis.

Need asjad, mis saavad nõuetena kirja, on kindlasti [seotud] väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse hooldustoimingutega. See tähendab täpsustusi: abistamine-juhendamine söömisel-joomisel, abistamine-juhendamine pesemisel, kogu keha pesemisel vähemalt üks kord nädalas, abistamine-juhendamine suuhügieenitoimingute tegemisel ja nii edasi. Neid asju on siin terve hulk, mida me täpsustame ja sisustame selleks, et inimesele oleks tagatud kvaliteetne teenus ja et me ei peaks kunagi kuulma seda, et inimene ei ole saanud abi ja tuge, mis oli talle vajalik.

17:17 Aseesimees Martin Helme

Ivi Eenmaa, palun!

17:17 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Isiklikult arvan ma, et tulevik on ikkagi koduhoolduse laiendamine, ja oluliselt suurem laiendamine. Kes see ikka kodust ära tahab minna? Seal on igal juhul parem kui ka kõige paremas hooldekodus. Aga noh, selle hooldusega on, nagu on. Riik, omavalitsus, kõik teevad midagi, makstakse midagi. Minu küsimus teile, proua minister: kas on olemas ka mingisuguseid vabatahtlike ühendusi ja võrgustikke? Näiteks kirikud ja kogudused [hoolitsevad] oma inimeste eest. Ma tean, et ka Tallinnas on vähemalt üks kogudus, kes oma vanade inimeste eest väga hästi hoolitseb, see on juudi kogukond. Kas teil on olemas andmeid niisuguste võrgustike kohta? (Juhataja helistab kella.) Võib-olla ka üliõpilased või teised ühendused? Nii et ...

17:18 Ivi Eenmaa

Kohe lõpetan. Ja ma ütleksin, et küsimus ei ole ainult vanainimestes, vaid küsimus on ka haigetes lastes, kes on kodus.

17:19 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Erivajadustega laste puhul me oleme kohalikke omavalitsusi alates 2015. aastast kuni selle aasta lõpuni toetanud üsna suurte summadega, keskmiselt 7–8 miljonit aastas, et erivajadustega lastele täiendavaid tugiteenuseid osutada.

Elukaareüleselt me seda teinud ei ole, nii et need ressursid saavadki nüüd olema selle eelnõu rahastuse kaudu. Kogukonna sotsiaaltöö on üks oluline osa sotsiaaltööst ja kogukonna sotsiaaltöö korraldamine on kohaliku omavalitsuse roll. Kogukonna sotsiaaltöö on kristlikes riikides olnud kirikute ja koguduste kanda läbi aastakümnete. Eesti õnnetus on selles, et me tulime läbi okupatsiooniaastate, mille vältel need traditsioonid tegelikult kadusid. Need on nüüd uuesti üles soojendatud ja sõltuvalt konkreetsest kogukonnast võtavad päris paljud kirikud ja kogukonnad sotsiaalhoolekandealasest tegevusest osa.

Kui rääkida õpilaste [kaasamisest], siis õpilaste puhul me räägime alaealistest, kelle puhul on riskid juba ka teistpidised: me mitte ainult ei pea kaitsma kliente, kelle juurde minnakse teenust osutama, vaid ka alaealisi endid, kes ei ole valmis keeruliste olukordadega toime tulema ja kellel puuduvad need professionaalsed oskused. Valitud klientide puhul on [õpilaste kaasamine] kindlasti võimalik. See on suhtlus, see on lihtsalt inimliku toe pakkumine, selline tugiteenus. Aga teha inimesega toiminguid, mis puudutavad hügieeni, toitmist – see kindlasti kõne alla ei tule, eriti kui eksisteerivad riskid, et kliendiga võib midagi äkki ja ootamatult juhtuda. Alaealine ei peagi sellega toime tulema.

Aga mida ma tahan lisada, on kindlasti teenusmajad, mida me järgmisel aastal järgmistest sotsiaalfondide vahenditest rahastama saame hakata. Märtsi lõpus lähevad tõepoolest lahti ka need fondid ja 25 miljoni eest me toetame kohalikke omavalitsusi teenusmajade loomisel. See on täpselt see teenus, mis on koduteenuse ja üldhooldusteenuse vahel. See on taskukohasem – juba Eesti praeguse praktika kohaselt me teame seda – ja võimaldab inimesel iseseisvalt, väärikalt ja samal ajal meeldivas keskkonnas vananeda.

Me oleme täiendavalt toetanud ka üldhooldusteenuse pakkujaid, eelmise aasta lõpus 4 miljoniga ja selle aasta lõpus veel 5 miljoniga, et kohandada energiatõhusust, aga ka infektsioonikindlust üldhooldusteenuse osutajate juures. Loomulikult leiate te riigieelarvest ka 4,3 miljonit, mis on mõeldud selle aasta oktoobrist kuni järgmise aasta märtsini, et üle elada raske talveperiood, kus energiahinnad gaasi ja kaugkütte puhul võivad minna kõrgeks. Ja me ei ole reformiraha ju veel avanudki. Hinnanguliselt on planeeritud ühes kuus 60 eurot iga üld- ja erihoolekandeasutuse elaniku kohta, et pidurdada [kohatasu kasvu].

17:22 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

17:22 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma ei ole kursis sotsiaalhoolekande terminoloogiaga, aga kohe [eelnõu] alguses § 1 punktis 1 on selline mõiste nagu "supervisiooni kulud". Kas siin on mõeldud järelevalvet või -vaatust, kui oletada, et see on tulnud otse inglisekeelsest sõnast supervision? Eesti keeles tähendab "visioon" vaadet tulevikku, ["supervisioon"] oleks nagu supervaade tulevikku. Kas seda kuidagi maakeelsemalt ei saaks öelda?

17:23 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Eks me proovime kõike maakeelsemalt öelda. Tahaks hirmsasti tõmmata selle paralleeli, et käisin eile vaatamas teatrietendust "Lennart. Pöördtooliaastad", ja selle etenduse käigus tuletati mitu korda meelde just nimelt seda head, õiget ja ilusat eesti keelt.

Aga "supervisioon" on professionaalne termin. See [tähistab] näiteks lastekaitsetöötajate puhul riigi rahastatavat teenust, [mille raames] me kohustuslikus korras pakume töötajatele psühhosotsiaalset tuge, nii individuaalset kui grupilähenemist. Lisaks [pakume] ka kovisiooni, mille korral õpetatakse selle asutuse sees välja töötajaid, kes suudaksid toetada teisi töötajaid. See töö, mida üldhoolekandes tehakse, on vaimselt ja füüsiliselt kurnav. Ma tuletan meelde, et kaheksa kuud on keskmine [hooldekodus] viibimise aeg, mis tähendab seda, et üldhoolduse alal töötavad inimesed näevad kahetsusväärselt sagedasti ka surma. Supervisioon, et ennast tervena hoida, on siinkohal hädavajalik ja selle [võimaldamisel] hakkab edaspidi samamoodi riigi antud ressursiga appi tulema kohalik omavalitsus.

17:24 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:24 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! "Hingelt noored" on eakate festival, kus te kolm aastat rääkisite seda, et sotsiaalhoolekande seaduses on [üht-teist] kaetud ministrite määrustega. Teie väitsite, et on, mina ütlesin, et ei ole. Nüüd jõudis asi sotsiaalkomisjoni, kus te siis lõpuks tunnistasite [oma viga]. Mina ütlesin, et te valetate, ja teie ütlesite, et ei, te eksisite, ja olite valmis nii-öelda Eesti rahva ja minu ees vabandama. Praegusel hetkel on suurepärane võimalus seda teha. Ma eeldan, et te peate oma sõna. Aga küsimus on väga lihtne. Sotsiaalkaitse ja inimväärikuse põhimõte on seotud selle eelnõu järgi ka rahaga. Mind huvitab number: milline on teie arvates inimväärne raha, mis peab inimesele kätte jääma? Number! Juttu ei taha.

17:25 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh, taas kord, härra Kalle Grünthal, selle võimaluse andmise eest! Tõsi, sotsiaalhoolekande seaduses on ministrile antud võimalus kehtestada mõned täiendavad määrused ja selle eelnõuga seoses nüüd kaks määrust tõepoolest kehtestatud saavad. Ma vabandan oma eksimuse pärast, mul on selle pärast piinlik. Aga mul on hea meel selle üle, et nüüd, kus me saame kohalikele omavalitsustele anda ressurssi, saame ka põhjendatult, õigustatult ja kokkuleppel kohalike omavalitsustega need määrused kehtestada. Varem ei olnud nende määruste kehtestamine võimalik seetõttu, et see oleks olnud sekkumine kohalike omavalitsuste autonoomiasse, nendele tegevuste dikteerimine, mis oleks toonud neile kaasa lisakulusid.

Mis puudutab inimväärset rahalist ressurssi, siis siin ei ole võimalik sellist vastust anda, nagu sa ootad, sest inimesed on erinevad ja vajadused on erinevad. Nii nagu tööealistel inimestel on elustandard, sissetulekud, haridus ja elukoht erinevad, täpselt nii on ka vanemaealiste puhul pilt palju kirjum, kui üks summa seda võimaldaks väljendada. Ja ma siiski tulen tagasi selle juurde, et meil on üldhooldusteenusel kahetsusväärselt palju neid inimesi, kellele on seatud eestkoste. Aga eestkoste puhul, nagu me teame, sekkub kõikidesse finantsidesse hoopis eestkostja.

17:27 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

17:27 Margit Sutrop

Aitäh eesistujale! Suur aitäh, lugupeetud minister! Kahtlemata on tegemist äärmiselt olulise edenemisega. Minu küsimus puudutab ühte asja, mis on kindlasti hooldusteenuse kvaliteedi näitaja. See on see, kui mitu teenuse saajat on ühe töötaja kohta. Huvitaval kombel on teada, et tegelikult erateenuse korral, erahooldekodudes on sageli isegi üle 20 inimese ühe töötaja kohta. Praegu on välja toodud[, et ühe töötaja kohta võiks olla] 12 teenuse saajat või 9, kui on väga rasked vajadused. Kuidas tagatakse nendes kohtades, mis ei ole munitsipaal[hooldekodud] või mis ei ole KOV-ide halduse all, et suhe hooldatavate ja töötajate vahel oleks parem? Kas võiks ka standardis olla välja toodud, missugune see kvaliteet [peaks olema], mida pakutakse?

17:28 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jaa, suur aitäh! Ma teeks kohe ühe õienduse. See puudutab seda, et meil on tõepoolest üks erateenuse osutaja, kellel minu andmetel oli 22 klienti ühe teenuseosutaja kohta, mis on selgelt lubamatu. Mina olen kohtunud mitmete ja mitmete erateenuse osutajatega, kelle suurim mure on olnud vastupidine, et just avaliku sektori ehk kohaliku omavalitsuse hallatavates asutustes võib teenuseosutajate ja klientide suhe olla negatiivses mõttes kaldu klientide suhtes. Seetõttu on hästi hea, et me oleme teinud sellise erisuse, mida me üldjuhul ei taha seadusesse tuua. Tahaks öelda, et see on hinnatud vajadus, kui palju töötajaid on vaja selleks, et tagada turvaline järelevalve, mis on hästi oluline, ja teise poole pealt [tagada] see, et ka hoolduskomponendid oleksid tagatud. Siin me oleme teinud erisuse, et me ei jäta seda määruse tasandile, vaid oleme tõepoolest toonud seadusesse need vahekorrad, mis on [kehtestatud] klientide puhul üldiselt ja mis on [kehtestatud eraldi] raskete klientide puhul. Need numbrid on vastavalt 9 ja 12 klienti ühe töötaja kohta.

17:29 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

17:29 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin veel korra. Soovin natukene täpsemat ülevaadet saada selle piirmäära kehtestamise kohta. Te vastasite, et see sõltub ka piirkonnast. Loodetavasti siis, kui seadus jõustub, saavad teenuseosutajad oma hinnad või teenuse tööjõukulud välja ütelda ja vastavalt sellele saavad omavalitsused piirkonnas sobiva teenusepakkuja välja valida. Kas see piirkond on maakond, on ta omavalitsus või võib piirkond olla ka terve Eesti?

17:30 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Kohalik omavalitsus lähtub eeskätt iseenda piirkonnast, enda territooriumist, aga teisalt ka sellest, kus tema inimesed täna teenusel viibivad. Nad ei pruugi viibida sama kohaliku omavalitsuse territooriumil. Sellepärast me käimegi koos kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajatega ühiselt selle protsessi läbi, et välja selgitada, kus on konkreetse omavalitsuse inimesed, ja vaadata, mis on teenuse hind nendes hooldekodudes, kuhu tema inimesed peamiselt paigutatud on. Siis on võimalik kehtestada piirhinnad, mis kataksid ära vähemalt paari asutuse ulatuses võimalikkuse teenust sellisel kujul jätkata.

17:31 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:31 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kujuta ette, Signe, et homme peaksid sa vanadekodusse minema, ja sul on ülevaade, millised teenused ja milline pakett sind seal ootavad. Kui sa paneksid [end] homsest nii-öelda vanadekodu kliendi positsiooni, siis mida sa muudaksid paremaks? Tegemist on ju finišisirgega, [keskmiselt] viimase kaheksa kuuga.

17:32 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Kui ma mõtlen selle peale, milline on tänane olukord ja milline on ka rakenduv eelnõu, et mida siit veel edasi [teha], siis ma kõigepealt meenutaksin oma viimast Põlvas käiku. Seal on demograafilised muutused tekitanud olukorra, kus üks koolihoone tiib lammutati ja sellest saadud ressursi eest osaliselt rajati kaks sümpaatset üldhoolekandeasutust: kaasaegsed nullenergiamajad, 1–2 inimest toas. Küsisin nende käest, et kõige keerulisem on töötajate leidmine ja kuidas neil sellega on. Ma olin hetk tagasi käinud sellesama kohaliku omavalitsuse praegu töötavas üldhoolekandeasutuses, mis asus haigla juures. Nad vastasid mulle, et neil ei ole töötajatega probleeme, sest uus töökeskkond toob neile töötajad olemasolevatest asutustest üle. Ma tahan, et Eestis oleks rohkem selliseid üldhoolekandeasutusi, ja ma tahan, et Eestis oleks rohkem südamega üldhooldustöötajaid, kes märkaksid minus eeskätt mitte klienti, vaid inimest.

17:33 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

17:33 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Üks väga suur probleem on hooldekodukohtade saadavus. Praegu on olukord, kus tihti on lähedane inimene hoopis teises Eestimaa otsas, sest just sinna on saadud hooldekodukoht. Aga lähedastel on väga tülikas teda vaatamas käia ja nad ei saa seal käia nii tihti, kui sooviksid. Ideaalne ja hea oleks, kui liigutaks ikka selles suunas, et hooldekodukoht oleks oma kodukandis või naabruskonnas. Kas selles suunas on ka midagi ette võetud? Ma pakun, et nüüd, kui rahastamise probleemi on kergemaks tehtud, siis on veel vähem neid kohtasid saadaval? Kuidas seda probleemi lahendatakse? Olete te selle suhtes midagi ette võtnud?

17:34 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh väga põhjendatud küsimuse eest! Siin ma tõepoolest ütlen, et oluline on see, et teenust pakutaks kodukoha lähedal, sest kodukoha lähedal on eakal inimesel tuttav ümbruskond. Kui ta väljas [käib], noh, kes ja kui palju saab liikuda, siis [viibib ta] tuttavas keskkonnas. Ka tema sõbrad ja pereliikmed on suure tõenäosusega seal lähedal. See on väga oluline ja võib eluiga isegi pikendada. Kui me teenusekohtade asukohti vaatame, siis sagedasti on valik tehtud hinna järgi, et kus on taskukohasem – teisipidi öeldes, kus on odavam. Nüüd, kui kliendi ja ka tema laste rahastada jääb 50% teenuse hinnast, on perel ja inimesel endal suurem võimalus leida sobiv asukoht, sealhulgas kodu lähedal.

Rääkides teenusekohtade võimalikust nappusest, me tegelikult ei ole prognoosinud, et liiga palju teenuse tarbijaid lisanduks. Me tahaksime näha ja usume, et see prognooside kohaselt ka nii läheb, et koduteenuseid tuleb juurde, pilti lisanduvad teenusemajad ja et seda viimast, elulõputeenust keskmiselt kaheksa kuu ulatuses jääb järjest vähemaks. Kuivõrd tegemist on teenusega, mille korral circa pooled teenuseosutajad on erasektorist ja pooled on kohalikud omavalitsused, siis ma näen siin kohaliku omavalitsuse kõrval ka erasektori täiendavat huvi. Kui sektorisse on tulnud juurde ressurssi, on põhjust ka erahooldekodusid juurde teha. Eesti on võrreldes Balti riikidega erilises seisus. Läti on alles nüüd oma esimesed erasektori asutused saanud. Eesti poole vaadatakse huviga ja Eestis on olnud ka välisturul tegutsevaid organisatsioone, kes soovivad siia teenust osutama tulla. Nii et ma usun, et meil jätkub neid kohti ka tulevikus piisavalt. Aga eeskätt loodan ma, et inimesed saavad olla kauem kodus.

17:36 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

17:36 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Me teame, et Eesti hooldekodusid on aastaid kimbutanud tööjõu nappus ja see probleem on kohati väga suur. Põhipõhjus on väikesed palgad. Täna oleme olukorras, kus üha rohkem näeme, kuidas seda püütakse lahendada võõrtööjõu palkamisega, eeskätt ukrainlastest sõjapõgenike palkamisega. Aga see on tekitanud uue ja väga tõsise probleemi, sellepärast et hooldajad ei saa aru hoolealuste jutust ja hoolealused ei saa aru hooldajatest, sest hooldajad ei räägi ega mõista eesti keelt. Eks võõrtööjõudu kasutatakse ka mujal maailmas, aga igal pool mujal garanteeritakse, et töötajad on enne ikkagi riigikeele selgeks õppinud. Meil täna mitte midagi sellist ei toimu. Üha enam memmesid ja taate jäävad sisuliselt ilma hea ja korraliku hoolduseta. (Juhataja helistab kella.) Kuidas te lahendate selle probleemi?

17:39 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Ma ei saa kinnitada, et üldhooldusteenuse [osutamiseks] oleks suur hulk muukeelseid inimesi tööle palgatud. See on teie väide, mille kohta minul kinnitust ei ole võimalik kuskilt võtta. (Saalist hüütakse midagi vahele.) Ma räägin!

Nüüd, mis puudutab palkasid ja hooldustöötajate leidmist, siis siin on mitu aspekti. Koostöös Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga oleme strateegilise partnerluse raames lahendusi otsinud ja otsime edasi. Konkreetse reformi puhul me räägime palgakomponendist, mis hinnangute järgi hakkab igal aastal kasvama selle skeemi kohaselt, mida me täna siin tutvustame. Järgmisel aastal on palk, mida võiks inimesele pakkuda, 1300 eurot. Nii et kindlasti haridus, kindlasti palk, kindlasti töötingimused, millest ma siin hetk tagasi rääkisin, ja järelevalve on need, mis loovad töötajas kindlustunde, et ta soovib ja saab sellel töökohal töötada.

Mis puudutab muukeelse personali kaasamist, siis see on keeleseaduse kohaselt võimalik juhul, kui töötajal on kõrval eesti keelt oskav inimene, kes juhendab teda. Kui seni on ette tulnud olukordi, et kliendi juures on olnud ainult muukeelne inimene, siis ma siiralt usun, et nii töötajate palga tõus kui ka kvalifikatsiooninõuded tervikuna loovad [parema] maine sellele tööle ja meil tuleb siia sektorisse enam ja enam inimesi, kes jäävad siia püsivamalt, kui nad seni on olnud.

17:40 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

17:40 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Kõigepealt ma tahan tänada, see on oluline eelnõu. Aga ma tahaksin mõnda asja täpsustada. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks need sotsiaalhoolekande seaduse sätted, mille kohaselt hüvitab Sotsiaalkindlustusamet enne 2001. aasta 1. jaanuari ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute üldhooldusteenuse kulud. Sellest ka küsimus: kui suured need kulud, mis riik on kompenseerinud, on siiamaani olnud ja kas kuskil eelarves on olemas rida, kust omavalitsustele need kompenseeritakse? Ja sealsamas juures on minu arvates veel teinegi küsimus. Eelnõuga antakse ka kohaliku omavalitsuse korraldatavate sotsiaalteenuste nõuete kehtestamise volitus, mis siiamaani on olnud Vabariigi Valitsusel, ministrile. Miks selline otsus tehakse?

17:41 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Jällegi, ma peast ei ütle, milline summa on käesoleva aasta eelarves ette nähtud erihoolekandeklientide ületoomiseks üldhooldusesse, aga see summa on marginaalne. Järgmist aastat ja kõiki sellele järgnevaid aastaid puudutava korral on vastus lihtne: need kliendid on loetud nende inimeste hulka, kelle järgi me kohalikele omavalitsustele neid arvutusi teeme. Need inimesed saavad samamoodi riigieelarvest ressursi, selles kahtlust ei ole.

Miks valitsuse määruse asemel ministri määrus? Ma usun, et sellise detailsusastmega, nagu ma siin enne osaliselt ette lugesin, teenuste kvaliteedinõuded ei peaks olema Vabariigi Valitsuse tasand. Päris siiralt. Me räägime siin vaimse ja hingelise toe korraldamisest, regulaarselt ja turvaliselt värskes õhus viibimise toetamisest, jõukohaste ja mõtestatud tegevuste korraldamisest, mida me hakkame lahti kirjutama ja lahti selgitama. Ma ütleksin, et need on pigem tööjuhised, suunavad juhised, mille [täitmise üle] on võimalik järelevalvet teha. Selliseid suunavaid juhiseid me tahame teadmiste kasvades ju paremaks muuta ja seetõttu ma arvangi, et on üsna mõistlik, et seda tehakse ministri määruses.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:44 Peeter Ernits

Hea minister! Minu eelmisele küsimusele selle kohta, kui sina homme oleksid vanadekodus, sa vastasid, et [sooviksid, et] hooldajad vaataksid sinu kui inimese peale, mitte kui objekti peale. Aga ma küsisin nende teenuste standardeid, et mitu korda peaks sul mähkmeid vahetama või [kui sageli] vaatama, et sa saaksid mängida või televiisorit vaadata? Kas need standardid on olemas ja kas neid peaks kuidagi muutma, pidades silmas seda, kui sa ise peaksid seda [teenust] tarbima?

17:45 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Selliseid standardeid, nagu te kirjeldate, ei ole võimalik mitte kunagi luua, sest iga klient on erinev ja tema vajadus on erinev. Ei ole võimalik neid kordasid, mida te siin ette lugesite, panna seaduse või määruse pügalasse. Ma loodan, et te saate sellest aru. See on väga spetsiifiline sotsiaaltöö valdkond ja ma arvan, et ma oleks ministrina pööraselt naeruväärne, kui ma üritaks sellist määrust ellu kutsuda. Aga kui mina oleksin [hooldekodus], siis ma eeskätt sooviksin, et juhindutaks ka minu soovidest, lisaks vajadustele. Võib-olla see kirjeldabki kõige paremini minu ootusi, sest vajadusi, ma tõesti eeldan, nende muudatuste valguses hakatakse rahuldama. Aga soovide täitmine on juba kõrgem tase ja räägib sisulisest kvaliteedist.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:46 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma eeldan seda, et kui inimene viiakse hoolekandeasutusse, siis ta ei saa iseendaga enam hakkama ja vajab järjepidevat hooldust. Oma elust ma tean seda, et olin sunnitud viima oma lähedase inimese hoolekandeasutusse ja siis öeldi mulle niimoodi, et andke meile selle inimese ID-kaart. Ma tegin suured silmad, et miks. Ja siis, ma ei tea, miskipärast öeldi, et aga me võime teha sellest ka koopia. Ma ütlesin, et okei, see sobib. Mul on selline ettepanek, et äkki peaks sellesse seadusesse kirjutama sisse ka klausli, et hoolekandeasutusse paigaldamisel ei tohi ära võtta isikut tõendavat dokumenti, ID-kaarti [mis tahes] põhjustel. Pluss veel see, et pärast ei tekiks e-valimistel kuskil mingit tohutut häälte kasvu mingile [erakonnale].

17:47 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! See on üsna delikaatne küsimus. Esiteks, kui inimesel ei ole teovõimet piiratud ja talle ei ole eestkostet seatud, siis tema ID-kaart kuulub talle, pass kuulub talle, kõik tema dokumendid kuuluvad talle ja ta saab ja peabki neid enda käes hoidma. Kui aga on eestkostja määratud, siis kuuluvad kõik need dokumendid eestkostjale. Ja kui me paigutame inimese üldhoolekandeasutusse, siis me loogiliselt eeldame, et tal on seal oma öökapp või lukustatav kapp või veel mingisugune koht, kuhu ta need olulised dokumendid saab panna.

Kliendid, taas kord, on erinevad ja iga kliendi puhul tuleks kliendi enda ja tema lähedastega läbi rääkida, kui ei ole eestkostetava kliendiga tegemist, missugune on selle kliendi puhul parim lahendus. Dementsus, unustab, paneb kuskile ära, ei mäleta, annab kellelegi ära, segasuse episoodid. Ühesõnaga, siin on kaalukausil kaks erinevat asja. Need tuleb läbi rääkida ja neis kokku leppida nii, et kõik osapooled saaksid kindlustunde, et [kedagi] ei kuritarvitataks, aga et [dokumendid] oleks turvalises kohas.

17:48 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud protseduuriline. Kalle Grünthal, palun!

17:48 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Küsimus on selles, et lugupeetud minister ei tunne tehiolusid ja tegelikult natukene ka vassib praegu. Mina viitasin sellele asjaolule, et ID-kaart võetakse ära hooldekodu juhatuse poolt ja pannakse kuskile ära. Küsimus on selles, et kui see läheb hooldekodu juhtkonna kätte, siis ei ole ta ju enam selle isiku valduses. Valdus muutub ja see on selle asja probleem.

17:49 Aseesimees Martin Helme

Jaa, Kalle, aga see ei olnud protseduuriline. Aivar Kokk, palun!

17:49 Aivar Kokk

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Küsin veel mõnda asja selle seadus[eelnõu] kohta. Tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu] – võib-olla sa räägiksid selle § 2 natuke lahti. Siin on kirjutatud, et "välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension". Ma ei tea, milline kogumispension on Eesti Vabariigis kohustuslik. Minu teada on mõlemad, nii teine kui ka kolmas pensionisammas vabatahtlikud. Võib‑olla on sõna "kohustuslik" siin vale. Ja ma ei näe siin mitte kusagil seda momenti, et kui järgmise aasta riigieelarves on [umbes] 50 miljoni jagu vahendeid selle seaduse rakendamiseks leitud, siis, nagu me oleme rääkinud, peaks 2024. aastast olema tulumaksust laekuv summa ehk protsent kohalikele omavalitsustele suurem. Ma ei loe kuskilt siit eelnõust seda tõusu välja.

17:50 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, sellesse kohustusliku või täiendava kogumispensioni osasse saab äkki komisjon korraks süveneda. Kuid ilmselt on selle koha peal silmas peetud seda [sammast], mis oli varasemalt kohustuslik ja millesse [kogumist] inimene jätkas. Kui on võimalik ja vajalik seda täpsustada, siis on muudatusettepanekutega võimalik seda teha.

Nüüd, protsent on see, mille me tõstame siin 11,96% peale. Selle on välja arvutanud Rahandusministeerium, nii et ma ei oska selles mitte kuidagi kahelda.

17:51 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei paista. Saame minna teise kaasettekande juurde. Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti.

17:51 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Head telesilla kaudu istungi jälgijad! Lugupeetud sotsiaalkaitseminister! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas teisipäeval, 18. oktoobril Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse [muutmise seaduse] eelnõu 704 esimeseks lugemiseks ettevalmistamist. Kutsutud olid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna juht Ivar Sikk, pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper ja hoolekandeosakonna nõunik Meeli Tuubel ning Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi.

Sotsiaalkaitseminister esitas samasuguse põhjaliku ülevaate nagu ka täna siin meie ees Riigikogu saalis ja sellele ma enam uuesti ei keskendu. Küll aga toon ma välja need küsimused, mida siin saalist täna ei kõlanud ja mille vastuseid on võib-olla huvitav teada. Osaliselt minister nendele juba vastas, aga sellegipoolest.

Marika Tuus-Laul väljendas väga suurt heameelt, et lõpuks sellise olulise teemaga tegeletakse. Ta ütles ka seda, et see on olnud üks suurimaid prioriteete ka tema jaoks, ta on mitmel korral olnud selle teema eestkõneleja ja peab seda väga oluliseks. Kahtlemata, minister ka kinnitas, et see teema on pikka aega olnud laual, aga need sammud jõustuvad nüüd, kui need kaetakse ka rahaliselt. Marika Tuus-Laul küsis sedagi, milline on elementaarne summa, mis peaks hooldatavale kätte jääma, ja kas ei tuleks seda eelnõusse lisada.

Siret Kotka tõi lisaks juurde selle, et koduhoolduseks, avahoolduseks, selleks, et inimene saaks võimalikult kaua elada, vananeda oma kodus ja [lõpuks seal ka] surra, on ette nähtud 16,9 miljonit eurot, aga selle summa sees on ka järgnevateks aastateks mõeldud halduskulu 8–9 miljonit. [Ta küsis,] kui suur on reaalne summa, mis jääb teenuse osutamiseks. Minister Signe Riisalo vastas, et koduhooldusteenuse vajadus on tegelikult [pakutavast] palju suurem, ehk nii nagu siin saaliski kõlas: 8000 on pakkumine, aga 20 000 oleks vaja, ehk [vajadus] on praktiliselt kolm korda suurem. Komisjoni esimees kommenteeris, et sotsiaalkomisjonile võiks edastada analüüsi pakutavate teenuste ja vajaduse kohta, et oleks värsked andmed. Meil on sellest eelnevalt sel aastal komisjonis juttu olnud.

Siret Kotka küsis ka koduhooldusteenuse kohta, et kas kohalikul omavalitsusel on õigus võtta inimeselt omaosalust või mitte. Minister vastas, et see õigus on kohalikul omavalitsusel olemas, kehtestatakse kord, maksumus ja inimese osalus. Aga see osalus ei tohiks olla suurem, kui inimene tasuda jõuab, ja vajadusel tuleb tagada ka tasuta teenuse saamine neile, kelle sissetulek on väike.

Kristina Šmigun-Vähi tundis huvi hooldekodukohtade puuduse vastu. Kui vaatame elanikkonna vanuselist ja demograafilist [koos]seisu, siis kas võib juhtuda, et tekib hooldekodukohtade puudus? Minister tõi selle näite, et elanikkond tõesti vananeb, aga samas on lootust, et mida enam on avalikke koduteenuseid ja avahooldust, seda rohkem inimesi saabki kodus vajalikku abi ja nad ei vaja seda kõige kallimat ja võib-olla ka inimesele mitte kõige sobivamat, aga mõnel korral lausa hädavajalikku teenust ehk üldhooldusteenust.

Lõpetuseks toodi lauda ka järgmine küsimus. Kuna minister oli rääkinud pensionidest ja pensionisüsteemi ümbervaatamisest, soovis Marika Tuus-Laul teada, et mis on pensionisüsteemi ümbervaatamise korral plaanitud. Kuna aga see teema konkreetselt ei puudutanud eelnõu, siis leppisime kokku, et kohe, kui on selgus ja analüüsid olemas, tuleb minister seda [teemat] sotsiaalkomisjoni tutvustama.

Komisjon tegi järgmised menetluslikud otsused: esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 24. oktoobril; [teiseks,] teha ettepanek esimene lugemine lõpetada; ja [kolmandaks,] määrata komisjoni ettekandjaks komisjoni esimees, teie ees kõnelenud Helmen Kütt. Kõik otsused olid konsensuslikud. Lisaks sellele, Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt on muudatusettepanekute tähtaeg kümme tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist. Aitäh!

17:55 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Saab küsimusi küsida, kui on soovi. Ei näe küsimusi. Sellisel juhul avan läbirääkimised, sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad. Helmen Kütt, palun!

17:55 Helmen Kütt

Aitäh, austatud eesistuja! Ma palun kohe kolm minutit juurde.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Kaheksa minutit, palun!

17:55 Helmen Kütt

Suur aitäh! Head kolleegid! Louise Anike on 1991. aastal öelnud, et inimene on noor ajutiselt. See on tema tsitaat ja mõte, jutumärkides. Vanaks saadakse alati esimest korda elus ja see võib olla ilus teekond – teekond, kus ei kardeta vanaks saada, sest vanadus ei ole haigus. See on elukaare, õigemini elu kulu üks osa ja seda perioodi tuleks nautida, just nagu noorust või keskiga.

Muidu kerkivad väärika vananemise ja pikaajalise hoolduse probleemid haruharva uudiste peateemaks, aga viimastel kuudel on olnud vastupidi. Hoolekandereform on olnud meediapildis päris tähtsal kohal. Paraku mõnikord ka negatiivses võtmes, lausa selliste väideteni välja, et nüüd on tulekul suur ja kulukas läbikukkumine. Kirjeldatakse, nagu hakkaks riik laristama ja eakaid hoolekandeasutustesse suunama ning et kodu ja hooldekodu vahele ei jäägi enam koduhooldusteenust ega muid toetavaid teenuseid. On isegi neid, kes manavad silme ette pildi, et pea kõik eakad peavad hooldekodusse minema. Sotsiaalkaitse ja minu hinnangul üldse Eesti elu valusaimaks probleemiks on see, et inimese elukaare lõpuosa on jäänud suures plaanis riikliku tähelepanuta. Eluaeg tööd teinud inimesed on vanaduses pigem koorem riigile ja mure lähedastele. See on aga väga vale suhtumine. Eakate päeval või vanavanemate päeval kõneleme kauneid sõnu, kuid argipäeval tuleb nii lähedastel kui kohalikel omavalitsustel tihti seista murega üksi.

Olen hariduselt sotsiaaltöötaja. Töötasin enne Riigikogusse valituks saamist ligi 20 aastat kohalikus omavalitsuses, kus ma nende probleemidega otsati kokku puutusin. Olen olnud ka üks neist, kes pikki aastaid kõikvõimalikes formaatides on valukohtadele tähelepanu juhtinud ja lahendusi otsinud. Varasuvel peetud koalitsiooniläbirääkimistel olid just sotsiaaldemokraadid need, kes väärika vananemise teema välja tõid ja hoolekandereformi kiirema elluviimise eest seisid. Me suutsime oma partneritega ühisosa leida. Olid ju eelmine valitsus ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo eeltöö ära teinud, kuid kahjuks lükati reformi rakendamine toona kaugesse tulevikku. Tahan väga uskuda, et kõik Riigikogus esindatud erakonnad on nüüd valmis töötama selle nimel, et praeguse koosseisu ajal saaks reform käivitatud ja vajalikud sammud astutud. Hooldekodu taskukohasemaks tegemise kõrval hõlmab reform ka võimalikult kaua kodus hakkamasaamist koos kõigi vajalike teenustega.

Vaatame otsa tõsiasjale. Meie ligi 310 000 vanaduspensionärist enam kui 13 000 on ööpäevaringsel hooldusteenusel. Aastal 2021 tasusid teenuse saajad ja nende lähedased ööpäevaringse hooldusteenuse kuludest 80% ja ülejäänu oli omavalitsuse panus. Seega on praegu teenuse saajal ja tema lähedastel kanda ebaproportsionaalselt suur koormus. On neid, kes on sunnitud töölt ära tulema ja hakkama omastehooldajaks, sest nad ei suuda hooldekodukoha eest maksta, ning on neid, kes töötavad kahel-kolmel kohal, et kohamaksu tasumisega kuidagigi toime tulla. Teisalt tuleb teha kõik selleks, et oma kodu oleks elamiseks ja vananemiseks kõige parem koht.

Ärme unustame, et 65-aastaste ja vanemate inimeste osatähtsus ühiskonnas ainult kasvab. Kui omavalitsused hakkavad pensioni ja kohamaksu vahet tasuma, pingutavad nad ka selle nimel, et inimesed saaksid võimalikult kaua oma kodus elada. Selleks, et see oleks võimalik, on vaja suurendada avahooldusteenuseid ning toetada kõikide meetmetega inimese eneseteostust, tema soovide arvestamist ja iseseisvat toimetulekut. See on parem inimesele ja odavam nii omavalitsusele kui riigile. Nendeks meetmeteks on koduteenused, isikliku abistaja ja tugiisiku teenus, kodude kohandamine alates füüsilise ligipääsu [tagamisest] kuni tehniliste ja nutikate innovatsioonilahenduste pakkumiseni, samuti teenusmajad, sotsiaaltransport ja päevakeskused nii eakatele kui dementsetele – kõik ikka selleks, et elada oma kodus. Ma räägin siin ka tervishoiuteenustest, nagu õenduskodudest, palliatiivravist ja hospiitsteenusest.

Toon ühe näite Soome omavalitsusest nimega Sipoo. Selles omavalitsuses on võetud eesmärgiks, et 93–90% 75-aastastest ja vanematest inimestest elaksid oma kodus. Uskuge, nad teevad selleks kõik, sest Soomes on kohustus pakkuda inimestele vajalikke sotsiaalteenuseid ja nende [olemasolu] tagada ning inimeste endi osalus [piirneb] vaid oma pensioniga. Mõistagi ei ole kõik hooldekodud omavalitsustele kuuluvad, kuid omavalitsus kuulutab välja hanked kohtade ostmiseks, kontrollides ka lepingus kokkulepitut ning kvaliteedi ja hinna suhet, tehes seda regulaarselt.

Meie ei pea tegema nii nagu Soomes, Saksamaal või Hollandis, kuid me võiksime võtta nende riikide parimad praktikad ja teha nõndanimetatud Eesti mudeli, mis oleks inimväärne, meie võimalustele vastav ning sotsiaal[valdkonda] ja tervishoidu arvestav, tagades ühtlasi selle, et omastehooldajaks ei jäädaks mitte sunni, vaid soovi korral, ja et omastehooldajatele oleks tagatud nii tasu kui ka sotsiaalsed garantiid ning et nende endi tervis ei kannataks üle jõu käiva töö tõttu.

Peaksime ühiselt rõõmustama selle üle, et lõpuks ometi jõuab kõigi aegade suurim riigi toetus omavalitsuste kaudu meie hoolekandesüsteemi. 2023 investeerib riik ligi 40 miljonit eurot, et parandada nii koduhooldusteenuse kui üldhooldusteenuse kättesaadavust. Ikka selleks, et juba 2023. aasta 1. juulist oleks hooldekodukoht keskmise pensioni eest kättesaadav ning et koduteenused paremini tööle hakkaksid. 2024. aastal annab riigieelarve selleks peaaegu 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks kasvab rahastus 62 miljoni euroni.

Kui tahame käituda hooliva ja küpse ühiskonnana, tuleb meil vaadata kogu elukaart ning leida ka tulevikus lisaraha reformi täismahus rakendamiseks. Tegu ei ole ulmeliste summadega. Meie seeniorid väärivad seda, et nad ei peaks vanaduse pärast muretsema. Tööealised peaksid saama rahulikult tööl käia ja omavalitsused peaksid mõistma, et eakatele mõeldud teenused on sama olulised kui laste ja noorte omad. Loodan südamest, et riigi rahastus ei too kaasa seda, et omavalitsused hakkavad kokku hoidma summadelt, mida nad seni üldhooldusteenuse kuludesse on lisanud. Hinnatõusu ja suure inflatsiooni surve võib selleks ahvatluse tekitada, kuid see oleks kahetsusväärne. Kui see peaks juhtuma, siis ei ole raha ikkagi piisavalt, et reform rakenduks, ja rakendub ta sel juhul vaid osaliselt. Eakad on täpselt nii nagu kõik teised – lapsed, noored, tööealised – omavalitsuse mõistes meie inimesed. Aitäh!

18:02 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

18:03 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tahaksin tänada mõlemat ministrit selle seaduseelnõu vedamise eest ja Helmen Kütti sotsiaalkomisjoni esimehena isiklikult väga pikaajaliselt selle teema eest seismise eest. See on tõepoolest väga-väga oluline, sellist summat pole ju kunagi üldhooldusesse tulnud. Selle reformi tulemusena jõuab Eesti hoolekandesüsteemi läbi aegade suurim riigi toetus.

Nõustun väga, et tegemist on reformiga, millest on väga kaua ja palju räägitud, ning nüüd lõpuks saab see tehtud. Kindlasti sõltub väga palju sellest, kuidas omavalitsused reageerivad, kuidas nad sellega kaasa tulevad, ja küllap on siin palju probleeme, mida ühiselt lahendada. Olen nõus Ivi Eenmaaga, et tegelikult peaks tulema appi ka vabatahtlikud, sest siin kindlasti on üks osa ka see, millega inimesed ise saavad panustada. Nägime ju koroonaajal, kuidas majanaabrid tulid appi, et ajalehti postkastist üles tuua või aidata toitu varuda. See ei ole kindlasti mitte selline asi, mida ainult kirik saab teha. See on tegelikult iga naabri ja iga perekonnaliikme üks [viis] panustada.

See seaduseelnõu teeb tuleva aasta 1. juulist hooldekodukoha kättesaadavaks keskmise pensioni eest, loodetavasti tõstab üldhoolduse kvaliteeti ja parandab ka koduhoolduse kättesaadavust. See on väga oluline. Tahaksin kõigepealt rääkida sellest, et minu meelest on väga tähtis see, et tähelepanu pööratakse kvaliteedistandarditele. Miks see nii oluline on? Tänapäeva maailmas räägitakse väga palju heast elust ja räägitakse väärikast vananemisest, aga järjest rohkem räägitakse ka heast surmast. See on filosoofiline küsimus. Noore eetikuna tabas mind kunagi kõige rohkem just nimelt inimeste mure, kui nad rääkisid, kuidas hooldekodus töötav personal rääkis neile, et nende ülesanne on inimene ära talitada. Tekkis filosoofiline diskussioon just nimelt sel teemal, mille kohta täna ka Peeter Ernits ministrilt küsis: mida sa vajaksid, kui sa oleksid hooldekodus?

Üks asi on see, kui sinu vajadused rahuldatakse. Aga inimene on rohkem kui loom, ta ei taha, et teda [ainult] ära talitataks ja et tal oleks [üksnes] puhas voodi ja toit nina ees. Ta soovib tõepoolest inimväärset kohtlemist. Ja see on juba etapp edasi, kui me hakkame arutama, mida vajab inimene, kes jääb hooldekodusse või kes jääb kodus omaste hoole alla. Miks see on oluline? See on oluline ka sellepärast, et tõepoolest, üks neljandik meie vananevast elanikkonnast ongi need, kes juba varsti meie abi vajavad. On küll tõesti väga palju krapsakaid 65+ vanuses inimesi, aga me saame öelda, et praegu on nende inimeste osakaal rahvastikus juba 20,4% ja aastaks 2040 on see lausa veerand. Puudega inimesi on praegu 10%, aastaks 2040 on neid 12,2%.

Sellel hooldusel on kaks poolt ja ma tahaksin oma kõnes rõhutada, et selle seaduseelnõuga me peame lahendama ja loodetavasti lahendamegi ära kahte sorti mured. Ühed on hooldusvajadustega inimeste mured: see, kuidas inimlikult parim oleks olla, elada nii kaua kui võimalik oma kodus ja kodus ka surra, aga ka see, et inimeste soove arvestataks ja et neid arvestataks ka siis, kui nad lähevad hooldekodusse. Vahetevahel, dementsena nad ei saagi [oma soove] avaldada, aga [oluline on,] et siis arvestataks nende arvatavaid soove, mis on juba tase kõrgem.

Teiselt poolt on tegemist ka hooldusega tegelevate inimeste muredega. Mul on hea meel, et seda seaduseelnõu kommenteerides ja tutvustades tõi minister välja selle, et tegelikult on kaks muret hooldusega tegelevatel inimestel. Esiteks [vajavad tähelepanu] nende inimeste-hooldajate palgad, kes töötavad hooldekodudes ning kes peaksid saama inimväärse koormuse ja inimväärse palga. Aga samal ajal [vajavad tähelepanu] ka need inimesed, kes abistavad kodus. Tõepoolest, võib-olla jääb meile meelde selline arv: statistika järgi 3300 inimest sooviks tööle asuda ...

Palun kolm lisaminutit. 

18:07 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

18:07 Margit Sutrop

Neid inimesi, kes aitavad kodus ja hooldavad, on kokku 230 000, kaks ja pool Tartu linna täit inimesi. Sealjuures 40 000 neist abistavad 20 või enam tundi nädalas, see tähendab, et neil jääb tegelikult väga vähe aega eneseteostuseks või oma asjadega tegelemiseks. See on tohutu füüsiline koormus ja tohutu vaimne koormus, aga see on ka koormus tööturule, sest teised peavad tegema ära [muu] töö, see on saamata raha ja samal ajal inimeste enda heaolu. Neid kahte [liiki muresid] saab tegelikult lahendada – ühelt poolt tööturuküsimus ja teiselt poolt nende inimeste aitamine, kes praegu hooldajatena vaimset ja füüsilist koormust omavad.

Rõhutan uuesti, et siin oleks tõepoolest vaja korraga pöörata tähelepanu nii sellele, kui inimesed ei saa oma kodus enam hakkama, kui ka sellele, kui hooldajad ei suuda [tagada] seda, et [hooldatavatel] oleks pensioni eest võimalik minna hooldekodusse, aga ka sellele, et me võimalikult palju arendaksime välja koduteenuseid. Mul on väga hea meel, et liikumine toimub selles suunas, et me leiaksime abilisi, kes saaksid aidata inimestel kodus olla.

Sellel kevadel suri mu isa. Mu ema hooldas mu vähihaiget isa kodus neli aastat. Kõik me käisime abiks, nii lapsed kui lapselapsed. Päris lõpus ema peaaegu murdus ja ütles, et valige, kas isa või mina, tema enam ei jõua, palun korraldage isa viimine hooldekodusse. Isa aga hakkas härdalt paluma, et palun ärge viige mind ära, ma tahan olla oma kodus, palun vabandust, ma ei tee enam ühtki pahandust. Veensime ema, et ta ikka peaks veel natuke vastu. Leidsime koduhooldaja, kes jõudis veel ainult mõned nädalad käia. Isa suri kodus ja ta oli väga õnnelik. Aga eriti õnnelik oli ema, et ta ei lasknud isa ära viia. Kuna emal on liikumispuue, poleks ta saanud isa isegi hooldekodusse vaatama minna.

Ma väga loodan, et selle seaduseelnõuga hooldekodukoha kättesaadavaks tegemise kõrval ei unustataks ära, et inimesed tegelikult tahavad jääda oma koju, leida seal võimaluse inimväärikalt elu lõppu nautida ja niimoodi hästi surra, sest see on elukaare loogiline lõpp. Meie, laste ja lastelaste, kuigi meilt võeti koorem ära, kohus on ikkagi aidata. Kui ei ole lapsi ja lapselapsi, siis peab see koorem olema riigi või kohaliku omavalitsuse peal. Aidakem inimestel elada hästi ja surra hästi. Aitäh kõigile, kes selle seaduseelnõu on ette valmistanud, ja ma väga palun Reformierakonna nimel seda toetada. Aitäh teile!

18:10 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

18:10 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Ma arvan, et kõik inimesed, kes siia Riigikogu saali tulevad, peaksid väga selgelt mõtlema sellele, kuidas toetada oma vanemaid, esivanemaid. Mul on siiralt hea meel, et mul on siin saalis olnud palju häid kolleege, kes on mõelnud sellele hommikust õhtuni, ja tänane seadus on jälle üks samm selles suunas.

Alustame sellest, et mingil hetkel tegime üksi elava pensionäri toetuse, et oma esivanemaid toetada. Räägime sellest, mis on tulnud läbi aastate toetusena, olgu see siis selle aasta novembris 50 eurot ühekordset toetust või uuest aastast keskmise pensioni tulumaksust vabastamine või siis iga-aastane koefitsiendiga seotud pensionitõus, mis järgmine aasta on läbi aegade kõige suurem. Ma pean rõhutama, et õnneks see ei sõltu valitsustest ega koalitsioonidest, vaid õnneks on see seadusesse sisse kirjutatud.

Paljud muretsesid aastaid selle pärast, et iga töötatud aasta eest saaks ka kirja vähemalt ühe aasta. Tänaseks on ligi kaks aastat selline seadus Eestis kehtinud ja see tihti unustatakse ära. Nüüd me oleme jõudnud sellesse ajajärku, kui me näeme võimalust toetada oma vanemaid, et nad saaksid väärikalt oma vanaduspõlve pidada. Ma usun, et me teeme kõik selleks, et oma vanemaid oma kodus aidata ja toetada viimase võimaluseni. Kuid on ka neid hetki, kui kodus ei saada enam hakkama, ja nendel eakatel on palju parem hooldekodus, sest seal pakutakse palju kvaliteetsemat teenust ja seda pakutakse 24/7.

Ma loodan, et komisjonis selle eelnõu aruteludel vaadatakse veel korra üle kõik numbrid, et ei jääks nii, et [üksnes] sellel aastal vastu võetavas järgmise aasta riigieelarves on number sees. [Peab vaatama,] et need koefitsiendid tulumaksust oleks sellised, et nad oleks piisavad, et ka järgnevatel aastatel kohalikud omavalitsused jõuaks seda teenust pakkuda, mitte ei juhtuks nii, et ühel või kahel aastal on hüpe, aga ühel hetkel tuleb jälle perede rahakoti peale minna. Ja ma loodan, et seda teenust pakuvad nii riiklikud kui ka erahooldekodud, kes nähes, et kuskilt tuleb üle 50 miljoni euro aastas juurde, ei kasuta seda [kurjasti] ära, vaid pakuvad oma teenust ja teenusele juurde pandavat kasumit ikkagi arvutuslikult, mitte emotsioonide pealt. Ma usun, et seda on enamik hooldekodusid ka teinud, sest ei jätku ei omavalitsustel ega ka peredel raha lõpmatuseni, et maksta hooldekodu kuumaksu.

Veel kord, suur tänu kõigile, kes selle eelnõuga on tegelenud. See on oluline teema ja ma soovin sotsiaalkomisjonile jõudu ja jaksu. Ma tean, et seal on tublid ametnikud, keda ma pean iga kord kiitma. Nad kindlasti jälgivad, et ühtegi apsu seal sees ei oleks. Mõne rea peal ma tulen ise näitan, kui seal on väikesed, pisikesed tehnilised vead, et puhtal paberil selliseid apse ei oleks. Aga edu ja jaksu! Ja veel kord suur tänu kõigile!

18:14 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 704 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 7. november kell 17.15.


4. 18:15 Arupärimine Ukraina põgenike kohta (nr 149)

18:15 Aseesimees Martin Helme

Läheme oma päevakorraga edasi. Kolmas päevakorrapunkt on arupärimine, Riigikogu liikmete Jaak Valge, Martin Helme, Urmas Reitelmanni, Leo Kunnase, Rene Koka, Uno Kaskpeiti, Merry Aarti, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Paul Puustusmaa, Alar Lanemani, Peeter Ernitsa, Anti Poolametsa, Ruuben Kaalepi, Riho Breiveli, Helle-Moonika Helme, Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Mart Helme 12. septembril käesoleval aastal esitatud arupärimine Ukraina põgenike kohta. Arupärijate esindaja on Riigikogu liige Jaak Valge ja arupärimisele vastab peaminister Kaja Kallas. Palun, Jaak Valge!

18:15 Jaak Valge

Head kolleegid! Hea juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Ma siis selgitan natukene selle arupärimise tausta, kuna arupärimisel on juba üsna vana kuupäev all. Samal ajal on meil tegemist sellise mahult väga suure ja tempolt väga kiire rahvastikurändega – sellisega, mida pole Euroopa, [sealhulgas] Eesti tegelikult kogenud, ütleme, viimasel 70 aastal. Seetõttu on igal siin tehtaval otsusel ka väga pikaajaline mõju.

Selleks, et neid otsuseid teha, peab olema andmeid. Meie esimene etteheide valitsusele ongi see, et meil andmeid on ülivähe. Me ei tea seda, kes meie riiki on tulnud ja kui palju neid tulijaid on. Meie kontroll piiril on ülimal määral pealiskaudne. Näiteks väitis lugupeetud proua peaminister 21. septembril, et idapiiril kontrollitakse inimesi väga põhjalikult. Need, kes tulevad Ukrainast, peavad kasutama biomeetrilisi passe ja neile tehakse ka taustakontroll. Seevastu siseminister Lauri Läänemets tunnistas 5. oktoobril, et inimesi lastakse läbi ka Ukraina passi koopiaga. Kui me ei tea, kes meie riiki on tulnud ja kui palju neid inimesi on, siis me ei saa ju teha mitte mingit plaani selle kohta, kuidas me nende inimestega toime tuleme ja kuidas meie Ukrainale kõige paremini kasulikud oleme.

Ja nüüd ma toon mõningaid värskemaid andmeid, nii palju kui meil neid on – nagu ütlesin, neid on väga vähe. PPA andmetel on üle piiri on tulnud kokku veidi üle 100 000 Ukraina põgeniku ja nende hulgas alates 25. maist ei ole neid, kes on tulnud mujalt, mitte üle idapiiri. Eestisse jäämise on eilse seisuga deklareerinud 61 000 põgenikku ja nende osakaalult püsielanikkonnas, see on siis 4,6%, on Eesti esimene riik maailmas. Seda võite vaadata ÜRO pagulasameti koduleheküljelt ja ühe lihtsa arvutuse teha. Ja see ongi küsimus, kas ka meie elatustase on esimeste seas maailmas, kas me suudame oma keskmise elatustasemega pakkuda neile sobivaid tingimusi. Pealegi, nende 61 000 hulgas tegelikult pole ka alates 25. maist neid isikuid, kes tulid Eestisse [mujalt] Euroopast. Nende käest pole seda saanud küsida, sest kontrollitakse ainult Venemaalt tulijaid. Seega on mõistlik arvata, et põgenikke on Eestis märksa rohkem kui need 61 000.

Seega, me [kõiki põgenikke] ei tea. Rääkimata sellest, et me ei tea, mida nad Eesti riigilt soovivad, mida kavatsevad edasi teha. Me ei tea, kui palju on nende hulgas venelasi, kui palju ukrainlasi. Ja küsimus pole selles, et meie eest neid andmeid kuidagi kuritahtlikult varjataks, vaid ka Eesti riik ei tea seda. PPA ametnikud vastasid meile, et rahvuse andmed sisestatakse [isiku] ütluste alusel andmebaasis vabateksti väljale, aga neid ei üldistata. Ometi peaks rahvust olema ülikerge kindlaks määrata, kuna rahvuse andmed on Ukraina passis üheselt olemas. Ja on arusaamatu, miks neid siis ühe näpuliigutusega selles tabelis kokku ei arvestata.

Edasi. Me teame, et praeguse seisuga on ajutise kaitse taotlejaid ligi 38 000 ehk siis 2,8% võrreldes püsielanikkonnaga. See osakaal on maailmas suurem vaid kahes riigis ja need on Ukraina piiririigid Tšehhi ja Poola. Niisiis, nendest riikidest, millel ei ole piiri Ukrainaga, on ajutise kaitse saanute osakaal kõige kõrgem Eestis, aga nende inimeste rahvust me ei tea. See, et me põgenikest nii vähe teame, muidugi näitab valitsuse vastutustundetust. Samas me teame seda, et Venemaalt tulijate osakaal on viimasel ajal märksa kasvanud ja ka meeste osakaal Venemaalt tulijate seas on märksa kasvanud. Täiskasvanutest ligikaudu pooled on mehed. Ja üha rohkem on ka vene kodukeelega inimesi.

Meil on kuus küsimust. Ma loodan, et proua peaminister loeb need kenasti ette. Mul ei ole selleks enam aega. Aga need on seotud sellega, miks siis valitsus ei tea seda, kes meile on tulnud, mida valitsus kavatseb edasi ette võtta sedavõrd suure põgenikehulgaga ja miks valitsus annab ajutise kaitse ka neile, kellel on tegelikult keelatud Ukrainast lahkuda, kuna nad kahjustavad sellega Ukraina kaitsevõimet. Ja loomulikult tahaksime teada ka, kas valitsus ei pelga (Juhataja helistab kella.), et selle poliitika tulemusena toimub Eestis pöördumatu demograafiline muutus. Aitäh!

18:21 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd saab arupärimisele vastata peaminister Kaja Kallas.

18:21 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu juhataja! Head arupärijad! Vastan küsimustele. Loen kõigepealt küsimuse ette, nii nagu palutud.

"Kas valitsusel on olemas analüüs, kui palju Ukraina põgenikke suudetakse vastu võtta, et tagada neile inimväärsed tingimused ning seejuures mitte oluliselt halvendada Eesti püsielanike elukvaliteeti? Kui jah, siis kui palju põgenikke eelmainitud tingimustel suudetakse vastu võtta?"

Esiteks ma tahan seda öelda, et Eesti on ja jääb Ukraina liitlaseks ja toetajaks. Niimoodi, nagu me ei jäta hätta oma inimesi selles energiasõjas, ei jäta me hätta ka selle Putini sõja sõjapõgenikke. Me jätkame sõjapõgenike aitamist nii kaua kui vaja. Ukraina selgelt võitleb meie kõigi vabaduse eest hetkel. Kõikidest Ukraina kodanikest on ajutise kaitse saanud 37 672 inimest. Te opereerite väga paljude erinevate numbritega, aga küsimus on teil ju see, et kes on meile nii-öelda koormaks, kes meie toetusi küsivad või meie süsteemides on registreeritud. Ja need 37 672 inimest on need inimesed, kes on ajutise kaitse saanud. Sõja algusest praeguseni on lühiajalist majutust kasutanud ligikaudu 19 000 põgenikku. Oktoobri alguse seisuga oli riigi lühiajalisel majutusel 3470 Ukraina sõjapõgenikku, kellele on ajutise kaitse alusel väljastatud Eesti elamisluba või kes elamisloa otsust veel ootavad. Septembrikuu seisuga oli Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerite võimekus 7600 voodikohta. Sotsiaalkaitseametil on planeeritud ka täiendavad hanked, mis tekitaksid suurema voodikohtade võimekuse lühiajalisel majutusel.

Teine küsimus: "Kas valitsus tunnistab, et Eesti ei suuda nii suurele hulgale Ukraina põgenikele tagada nii häid tingimusi, nagu suudaksid jõukamad Euroopa riigid? Kui jah, siis mida on valitsus teinud olukorra lahendamiseks?"

Loomulikult on meie elatustase erinev ja sellest tulenevalt on ka meie võimalused erinevad. Iga riik aitab vastavalt oma reeglitele ja oma võimalustele. Eesti on väike riik, aga eestlased tunnevad väga suurt empaatiat ukrainlaste vastu, kes kannatavad Putini alustatud sõja tõttu. Meie inimesed teavad, mida tähendab agressiivse naabri rünnak. Me suudame neid põgenikke tihti mõista ja aidata rohkem kui mõni teine Euroopa riik lihtsalt selle pärast, et teame seda kõike ka oma ajaloost, olles seda ise läbi elanud.

Eesti riik kohtleb võrdselt kõiki inimesi, nii meie oma inimesi kui Ukrainast Putini sõja tõttu põgenenud inimesi. Ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikud ei saa täiendavaid hüvitisi või toetusi võrreldes meie oma inimestega. Põgenike osakaal Eestis makstavate hüvitiste ja toetuste kogusummas on 0,4%. Seda saavad 6658 isikut. Näiteks peretoetust saavate Ukraina põgenike osakaal on kogusummas 1,52%. Vanemahüvitisest [läheb neile] 0,37%, [seda saab] 415 inimest. Ehk siis need väited, et meil justkui oma inimestele ei jätku, ei vasta lihtsalt tõele. Need numbrid on väikesed.

Kõige paremad elamistingimused saab inimestele anda siis, kui nad saavad olla kasulikud ja osaleda tööelus. Eesti on loonud head tingimused, et Ukraina sõjapõgenikud saaksid kiiresti tööle asuda ja ühtlasi lõimuda Eesti ühiskonda. Kui võtta 20–64-aastaste sõjapõgenike hõive määr, siis see on kokku 38,9%, naiste puhul 36% ja meeste puhul 48,9%. Need inimesed käivad tööl ja maksavad Eesti riigile makse, mitte ei võta toetusi. Nendel Ukraina põgenikel, kes ei ole veel tööd leidnud, on võimalus taotleda toimetulekutoetust.

Lisaks on mitmed poliitikameetmed, mille eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamist, tööl püsimist. Näiteks ka töötukassa toel pakutakse ühepäevast kohanemisprogrammi, mis hõlmab Eesti riigi ja ühiskonna toimimist, igapäevaelu korraldust, kultuuri, keelt, töökeskkonda ja muud. Samuti peavad ajutise kaitse saajad läbima neile riigi poolt pakutava A1-taseme eesti keele kursuse.

Kolmas küsimus: "Kas valitsus tunnistab, et juhul, kui suur osa Ukraina põgenikest ei naase peale sõda Ukrainasse, tabab Ukrainat demograafiline katastroof, ning selleks, et põgenikud hiljem naaseks, on otstarbekas neid majutada eelkõige Lääne-Ukrainas ja Ukraina lähiriikides?"

Kõigepealt veidi fakte. Ukraina populatsioon sõja puhkemise eel oli veidi üle 41 miljoni. Teistesse Euroopa riikidesse oli 19. oktoobri seisuga põgenenud 7,7 miljonit inimest, kellest suurem osa viibib Ukraina-lähedastes riikides Poolas ja Saksamaal. Ja nagu ma ütlesin, Eestis on neid 37 672 inimest.

Ukraina sõjapõgenike arv näitab, et Ukrainat on juba demograafiline katastroof tabanud selle sõja tõttu. See on suurim inimeste ümberpaiknemine Euroopas alates Teisest maailmasõjast. Meie ülesanne on aidata neid inimesi seni, kuni nad abi vajavad. Loomulikult me oleme Euroopa tasandil rääkinud sellest, kuidas me saaksime talve tulles toetuse Ukrainale suunata nii, et nad saaksid seal elamistingimusi ümber korraldada. Kuid praegu, vaadates seda, kuidas Putin lihtsalt pommitab kogu Ukrainat, ka Lääne-Ukraina asulaid, [on selge, et] turvalist piirkonda Ukrainas, ka Lääne-Ukrainas, kuhu inimesed saaksid tagasi pöörduda, hetkel lihtsalt ei ole.

Neljas küsimus: "Kas valitsus tunnistab, et Ukraina mobilisatsiooniealiste meeste vastuvõtmine Eestisse nõrgendab Ukraina kaitsevõimet? Kui jah, siis miks valitsus annab mobilisatsiooniealistele ja sõjaväeteenistusest vabastamata Ukraina meestele ajutise kaitse?"

Ukraina saadik ei ole meile adresseerinud probleemi, et mobilisatsiooniealiste meeste vastuvõtmine nõrgendab Ukraina kaitsetahet ja kaitsevõimet. Sõjas osalevatel Ukraina meestel ja naistel on kõrge moraal ja tahe vabastada riik agressorriigi sõjaväelaste käest. Suur osa ehk 62% septembri keskpaigast kuni praeguseni Eestisse tulnud Ukraina meessoost sõjapõgenikest vanuses 18–64 sisenevad Eestisse transiidi eesmärgil ehk siis lähevad edasi, sealhulgas tagasi Ukrainasse. [See on nii] ka sellepärast, et osa Ukraina mehi jäi rindejoonele lõksu ja Venemaa ei lubanud neid Ukrainasse tagasi. Ja selleks, et minna Ukrainasse tagasi, peavad nad läbima Eesti või Läti.

Viies küsimus: "Kas valitsus tunnistab, et olukord, mil me ei tea, kui palju Ukraina põgenikke meie riigis tegelikult on ning kellega on tegemist, on Eesti jaoks vastuvõetamatu? Kui jah, siis miks lõpetati kontroll Eesti lõunapiiril ja miks ei registreerita rohkem andmeid põgenike kohta piiril ning ajutise kaitse andmise otsustamisel?"

Valitsus teab, et rahvastikuregistri andmetel on Eestis kokku 59 849 Ukraina kodanikku. See on nii see kogukond, kes Eestis enne elas, kui ka ajutise kaitse saanud inimesed. Ja need inimesed praegu peamiselt ei saabu mitte Lätist, vaid Venemaalt. Eesti-Vene piiril toimub piirikontroll kogu aeg ja see on kogu aeg olnud. Ukraina kodanikel on õigus Eestis viibida viisavabalt kuni 90 päeva ja kui taotletakse ajutist kaitset, siis nii kaua, kuni ajutine kaitse kehtib. Seega Eestil on informatsioon kõikide põgenike kohta, kes on soovinud saada Eestilt rahvusvahelist kaitset ja on selle saanud.

Kuues küsimus: "Üle nelja tuhande Ukraina õpilase on asunud õppima eesti õppekeelega koolidesse. Pole kahtlust, et sel pole vähimatki tulemust eesti keelt mitteoskavate Ukraina õpilaste jaoks, ent halvendab õppekeskkonda ja -kvaliteeti koolides, muudab õpetajate töö ülikeeruliseks ning suurendab õpetajate lahkumist erialaselt töölt. Miks valitsus ei ole loonud Ukraina õpilastele tuge, et võimaldada jätkata veebi teel õpingud Ukraina koolides?"

Esiteks, Eesti on võtnud vastutuse riiki saabunud sõjapõgenikest laste õppe korraldamise eest. Meie reeglid näevad ette, et kõik lapsed peavad olema koolidesse registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis ja nad saavad võimaluse õppida Eesti riiklike õppekavade kohaselt. Eesti haridussüsteemis on registreeritud 7789 Ukrainast põgenenud last.

Teie ettepanek, nagu ma siit loen, või see küsimus on selliselt püstitatud, et sellel ei ole mingit tulemust. Noh, see on hinnang. See on teie hinnang. Aga kui teie ettepaneku [kohaselt] suunata lapsed ja noored distantsõppele, siis võib see niigi suurte traumadega lastel süvendada vaimse tervise probleeme. Me ei saa neile õigel hetkel vajalikku tuge pakkuda. Lapsed, kes ei saa sunni tõttu osaleda igapäevases koolielus, jäävad isoleeritusse. Sotsiaalne sidusus on oluline kaitsefaktor erinevate psüühika- ja käitumishäirete korral. Koolielus mitteosalevate ja ebasoodsasse olukorda sattunud abi vajavate laste tuvastamine ning neile sobivate tugiteenuste määramine ja pakkumine tekitab tööd juurde nii õpetajatele kui koolipidajatele. Tegelikult meil on vaja neid probleeme eos ära hoida. Me oleme väga tänulikud nii koolijuhtidele, õpetajatele, õpilastele, lapsevanematele kui ka kohalikele omavalitsustele selle eest, et kõik koos pingutavad selle nimel, et neid Ukraina lapsi aidata. Ja koolides on küll tulemus. Need lapsed, kes eestikeelses koolis õpivad, omandavad keele väga kiiresti, eriti kogu selles keskkonnas olles. Nii et kuna nad siin on, siis on neil mõistlik eesti keel ära õppida.

Seitsmes küsimus: "Kas valitsus aktsepteerib, et massiline sisseränne tähendab pöördumatut Eesti demograafilist muutust, mille käigus väheneb väga kiiresti nii põlisrahvastiku osakaal kui eesti keele kasutamise võimalus? Kuidas on sellise olukorra loomine kooskõlas põhiseaduse ja valitsuse ametivandega?"

No ma saan nüüd aru, et teie olete tõesti ... Enne 2014. aastat te hirmutasite suure moslemiimmigratsiooniga, mida ei tulnud. Siis, enne 2019. aastat te hirmutasite mustanahaliste migratsiooniga – ka seda ei ole. Nüüd on siis ukrainlaste migratsioon see, mis absoluutse [kindlusega] tapab eesti kultuuri ja keele. Demograafilist muutust mõjutavat massilist sisserännet Eestisse ju ei toimu. Ajutise kaitse on saanud 37 672 inimest, mis moodustab 2,75% Eesti elanikest. 2,75% Eesti elanikest! Me ei ole ometi nii nõrgad, et selle peale tõesti meie kultuur ja keel kaob, kui meil on 2,75% [Ukraina] inimesi, kes samas ka eesti keelt õpivad.

Muide, lihtsalt teile teadmiseks, et kui teie olite valitsuses ja kui sõda üldse ei olnud, siis oli sisseränne Eestisse 20 664 inimest ja see number ei sisalda kuidagi Eesti kodanikke. Nii et selles mõttes – inimesi on alati tulnud. Eesti riigi teadlik poliitika on suunata Ukraina sõja eest põgenenud lapsed eesti koolidesse ja neid on kokku tänaseks hetkeks 5120. Tänu sellele kasvab eesti keelt oskavate inimeste arv ja kasutavate inimeste arv ka. Ja lisaks on valitsus otsustanud, et alates 2024. aastast alustatakse üleminekut ühtsele eestikeelsele haridusele, mis samuti suurendab eesti keeles kõnelejate arvu. Need sammud on kooskõlas Eesti põhiseadusega ja [valitsuse] ametivandega hoida eesti keelt ja kultuuri. Aitäh!

18:35 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd küsimused. Tuletan meelde, et kõigil Riigikogu liikmetel on võimalik arupärimisel esitada üks küsimus. Henn Põlluaas, palun!

18:35 Henn Põlluaas

Aitäh! Te väitsite, et Eestis on 59 000 ukrainlast, sealhulgas 37 000 rahvusvahelise kaitse saanut ja 22 000 varem siin olnud võõrtöölist. See ei vasta tõele. See on otsene vale, sellepärast et valitsusel puudub igasugune teadmine sellest, kui paljud nendest siia tulnutest on siia jäänud või edasi läinud. Ja veebruaris valitsuse poolt kostis signaale, et võetakse vastu 2000 põgenikku, siis 5000, siis läks see vist 10 000-le ja kadus lagi täiesti pealt ära. Aga kas te saate aru, et Eesti on väike riik? Loomulikult tuleb aidata ja loomulikult me loodame Ukraina võitu ja me olemegi aitamises ju täiesti maailma tipus, teistest riikidest ees. Aga kas te saate aru, et päästepaati ei saa võtta lõpmatuseni inimesi, sest päästepaat läheb lõpuks põhja?

18:36 Peaminister Kaja Kallas

Vaadake, te peaksite siis ... Ma absoluutselt nõustun, et Venemaa tegevus Ukrainas tekitab tohutu migratsioonisurve. See, kui palju on Ukrainast inimesi lahkunud praeguse seisuga, on väga suur arv. Nagu ma ütlesin, see on Euroopa kõige suurem rändesurve üldse. Selles mõttes siin ei ole mingisugust vaidlust. Aga nüüd küsimus on, mis me sellega teeme. Te ütlete, eks ole, kritiseerite mind, et ma plärtsun Venemaa suunas ja me liiga palju aitame Ukrainat sõjalise abiga ja nii edasi. Meie eesmärk on see sõda lõpetada, siis lõpeb ka migratsioonisurve ja siis need inimesed saavad ka tagasi minna. Aga praegu ma ei näe, et me [saaksime olla] nii südametud, et me ütleksime piiri peal: "Teate, minge tagasi sinna, kus need pommid kukuvad!" Mõelge nüüd ise, kui 1940‑ndatel oleks samamoodi öeldud eestlastele, et minge tagasi sinna, kus teid küüditatakse, piinatakse, vägistatakse ja nii edasi. Lihtsalt me oleme selles olukorras. Ja mina usun seda, et me oleme piisavalt tugevad, me oleme piisavalt suured ja suuremeelsed, et meil jätkub nii oma inimeste aitamiseks kui tegelikult ka abikäe ulatamiseks ukrainlastele, kes hetkel on väga hädas. Ja seda  kõike [tuleb teha] ka sellepärast, et kui meil peaks olema häda käes, siis me teaksime, et me oleme teisi aidanud ja aidatakse meid ka.

18:37 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

18:38 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Mida ma teilt küsin? Vaadake, Eesti minu meelest ei ole slaavi riik ja ÜRO pagulasameti andmetel on ukrainlased tulnud eelkõige slaavi riikidesse: Tšehhi, Poola, Montenegro. Ja esinelikus esimene neist on Eesti. Teie juhtimisel on Eesti riigist saanud või saamas slaavi riik. Ja nagu ma olen korduvalt öelnud, te olete viinud Eesti samasse aega, kui Karl Vaino juhtis riiki. Miks te olete seda teinud?

18:38 Peaminister Kaja Kallas

See on teie arvamus ja seda arvamust te saate esitada. Aga see, mida ma teen, on see, et ma võitlen igal rindel selle eest, et see sõda lõppeks. Siis lõpeb ka see migratsioonisurve meile, siis lõpevad kõik mured, mis on seotud energeetikaga. Nii et see on see, mida ma teen. Jah, ongi praegu raske, ongi migratsioonisurve Ukrainast – sellepärast, et seal on täiemahuline sõda. Vaadake neid pilte, mis iga päev tulevad nendest linnadest, kus lapsed saavad surma lihtsalt sellepärast, et nad lähevad kooli või üritavad minna kooli. Ma imestan, et te olete nii südametud. Ja kui küsida nendelt ukrainlastelt, siis enamus neist tahab minna tagasi Ukrainasse, niipea kui see sõda lõpeb. Üle 70% inimestest vastab, et tahame minna tagasi. 

18:39 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernitsal on protseduuriline, palun!

18:39 Peeter Ernits

Vaadake, see solvab mind sügavalt, et ta ütles "südametud". Kõigepealt, te ajate täielikku jama, et vaadake rahvusvahelise migratsiooniameti ja muid usaldusväärseid allikaid. Küsimus ei ole, et keegi on südametu, vaid on see, et igal asjal on oma mõõt ja Eesti mõõt on ammuilma täis. Aga see ei puuduta südametust. Häbi peaks teil olema!

18:39 Peaminister Kaja Kallas

Mida see puudutab siis?

18:40 Aseesimees Martin Helme

Jah, Peeter, aga see ei olnud protseduuriline, see on läbirääkimiste osa. Anti Poolamets, palun!

18:40 Anti Poolamets

Lugupeetud peaminister! Tegelikult, mis südant puudutab, siis minul küll ei ole südant Ukraina desertööre siia võtta ja kahjustada Ukraina kaitsevõimet. Teie seda teete, ei kavatse mitte midagi ette võtta ja see paneb mind väga muretsema. See annab teistele halba eeskuju: laske jalga, Kaja Kallase valitsus peab teid üleval, nõrgestage Ukraina kaitsevõimet! Aga mind pani imestama see väide, et te ütlesite, et on mingid inimesed, kes on jäänud lõksu Venemaa piirile, Venemaa aladele, sõjategevuse aladele, ja siis nad on ringiga tulnud läbi Eesti ja siis lähevad Ukrainasse võitlema. See oli nii uskumatu, et ma arvasin, et ma ei kuulnud õigesti. Kas teie olete veendunud, et selline liikumine tegelikult toimub? Et FSB laseb need inimesed läbi, kõik need sõjamehed, ja saadab Ukrainasse jälle sõdima? Et käib sihuke rotatsioon: langevad vangi, tulevad siit läbi ja lähevad jälle sõdima? Selline kummaline rotatsioon tundub olevat. Kas see väide on tõene, mida te väitsite?

18:41 Peaminister Kaja Kallas

Mina ei öelnud "vangi langema". On okupeeritud Ukraina territooriumid, mis on Venemaa poolt okupeeritud, ja sealt inimesed jõuavad Venemaale, Venemaalt läbi Eesti saavad nad tagasi Ukrainasse minna ja lähevadki. Nii nagu ma ütlesin, meie seisukohast on 37 000 inimest, kes on palunud meilt abi, kes küsivad meilt abi, kes on meie nii-öelda hingekirjas. Need, kes lähevad edasi Saksamaale, Poola, Ukrainasse tagasi – need ei ole meie inimestele siin koormaks. Ja on ju terve rida inimesi, ka mehi, kes on mobilisatsiooni alt vabastatud. Need on inimesed, kellel on rohkem kui kolm last, üksikisad, puudega inimesed ja nii edasi. Neid inimesi on. Aga nagu ma ütlesin, me oleme küsinud, kas sellega seoses on probleem. Saatkonnas sellist infot ei ole.

18:42 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun! 

18:42 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Hea peaminister! Ma ka tahaks rõhutada, et Eesti on ja jääb Ukraina liitlaseks. Meil ei ole mitte kellelgi selles mitte mingit kahtlust. Aga millest ma ei suuda kuidagi aru saada, on see, et kui te ühelt poolt ütlete, et te loodate, et inimesed lähevad Ukrainasse tagasi ja hakkavad seda riiki üles ehitama, siis teisalt on meil siin palju Ukraina lapsi ja te õpetate neile eesti keelt. Kulutatakse väga palju energiat ja vaeva selleks, et neile eesti keelt selgeks õpetada, et nad peagi hakkaksid eesti keelt rääkima. Aga mida nad selle eesti keelega seal Ukrainas teevad? Mis eesmärk on nende eestistamisel? Mulle tundub, et see kuidagi ei klapi selle mõttega, et me oleme Ukraina liitlased.

18:43 Peaminister Kaja Kallas

Mida rohkem on inimesi, kes oskavad eesti keelt, seda elusam see keel on. Kui need Ukraina lapsed õpivad siin ära eesti keele ja lähevad tagasi Ukrainasse, siis on seal terve rida noori inimesi, kes räägivad muu hulgas ka eesti keelt ja on Eesti sõbrad, sellepärast et meie neid õigel hetkel aitasime. Ja kui nad ei peaks saama tagasi minna enne, kui see sõda on läbi – paar aastat, näiteks ühe aasta veel –, siis nad ei getostu, ei teki mingeid eraldi kogukondi, vaid nad saavad Eesti elus hakkama. See on õppetund, mis on meie ühiskonnas olemas, et me ei ole teinud seda eestikeelse hariduse reformi. Sel põhjusel on meil Eestis inimesi, kes eesti keelt ei räägi, ja see on vale. Sellepärast me oleme valitsuses otsustanud minna üle täielikult eestikeelsele haridussüsteemile alates 2024. aastast, et Eestis neid inimesi, kes Eestis eesti keelt ei räägi või ei oska, ei oleks. Mida rohkem inimesi seda keelt räägib, seda kultuuri austab, seda elusam see keel on. 

18:44 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

18:44 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Saksamaal on probleem niinimetatud Ukraina sõjapõgenikega, kes on ennast põgenikuna kirja pannud, saavad riigilt toetust, aga tegelikult elavad juba Ukrainas. Mida on Eesti valitsus teinud selleks, et meilt ei petetakse toetusi välja? Ja kas te olete täheldanud, et selliseid katseid on olnud?

18:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on väga hea küsimus. Jah, oleme täheldanud, et selliseid katseid on. Osa inimesi annab teada, kui nad lähevad Ukrainasse tagasi ja loobuvad sellest ajutisest kaitsest ja seetõttu toetustest ka. Seda numbrit mul praegu siin käepärast ei ole, aga selle ma võin eraldi saata. Nüüd, me oleme valitsuses mitmel istungil arutanud, kuidas tekitada sellist süsteemi, nagu on töötukassal, et kui sa saad töötukassa toetusi, siis sa pead endast märku andma, käima end mingi aja tagant näole andmas. Sellel neljapäeval meil peaks olema arutelu, et selle probleemiga tegeleda.

18:45 Aseesimees Martin Helme

Liina Kersna, palun!

18:45 Liina Kersna

Aitäh, istungi juhataja! Austatud peaminister! Te ütlesite, et rohkem kui 7700 last on meie hariduse infosüsteemi registreeritud. Ja loomulikult on väga oluline, et need lapsed saaksid eesti keele võimalikult kiiresti selgeks, et nad saaksid meie haridussüsteemis olla. Me teame ja näeme seda iga päev, et see sõda ei lõppe kiiresti. See tõenäoliselt kujuneb pikaaegseks sõjaks ja on oluline, et need lapsed saaksid siin oma haridusteed jätkata. Haridusminister on teinud Ukraina haridusministriga kokkuleppe, siin saadud haridust aktsepteeritakse ka siis, kui nad Ukrainasse tagasi lähevad. Nii et hästi oluline on, et nad just nimelt oleksid eestikeelses haridussüsteemis. EKRE soovib ka, et kogu meie avalik ruum oleks vaid eestikeelne, et need inimesed saaksid Eestis olles hästi hakkama, nii kaua kui nad siin olema peavad. Aga minu küsimus on: kui paljud nendest 7700 õpilasest on praegu venekeelses haridussüsteemis?

18:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Neist 23,9% ehk 1836 last õpib vene õppekeelega koolides, 767 on keelekümbluses, 5035 on eestikeelse õppekeelega koolides ja 35 on inglise keele õppekeelega koolides. Tõesti, tänaseks arupärimiseks valmistudes ma panin tähele, et [eestikeelse õppe osakaal] on langenud. Siis, kui sina, Liina, olid haridusminister, sa hoidsid sellel väga silma peal ja survestasid kohalikke omavalitsusi ka, et pandaks lapsed eestikeelsetesse koolidesse. Nähes neid numbreid, seda, et see osakaal on langenud, ma pean kindlasti praeguse haridusministriga rääkima ja küsima, miks see nii on.

18:47 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

18:47 Mart Helme

Aitäh! Te räägite siin eestikeelsest haridusest ja eesti keelest. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et mida rohkem slaavlasi, olgu nad venelased, ukrainlased või valgevenelased, Eestisse tuleb – ja nende impordiga, nende maale laskmisega, nende siia tuleku julgustamisega teie valitsus süstemaatiliselt tegeleb –, seda raskem on meil üle minna nii eestikeelsele haridusele kui ka eestikeelsele riigile. See sissejuhatuseks. Aga küsimus ise puudutab Ukraina võitlust Venemaa vastu. Muide, olgu öeldud, et meie erakonna abina Ukrainale on just-just välja läinud või läheb just-just välja kaubikutäis abi. Nii et süüdistada meid südametuses on lihtsalt südametu. Aga veel kord: Inglismaalt inglased ei põgenenud, kui Saksamaa Inglismaad pommitama hakkas ja Inglismaa sõtta kisti. Miks ukrainlased ei võitle enda eest ja miks me õõnestame immigrante vastu võttes nende võitlusvõimet ja võitlustahet?

18:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, on hea, et te selle keeleteema sisse tõite. Tõesti, me kõik peaksime kasutama eesti keelt ja ma saan aru, et teie koduses arvutis on venekeelne tõlge all eestikeelsetel postitustel. Teie proua jagas seda oma arvutipilti ja tõesti, seal oli venekeelne tõlge all. Ma usun, et te tegelikult ei vaja seda, et te oskate eesti keelt piisavalt ega pea vene keeles lugema eestikeelseid teateid. Mis puudutab Inglismaad ja Saksamaad, siis esiteks, aeg oli hoopis teine. [Teiseks], ukrainlased võitlevadki väga tugevalt Ukraina eest. Iga päev võitlevad, võtavad tagasi territooriume, ja inimesi, ka sõdureid järjest koolitatakse välja ja vahetatakse, et sõda võita. Nii et ukrainlaste võitlusvõimes kuidagi kahtlema ei pea. Ja nagu ma juba ütlesin, selle eest, et me aitame siin Ukraina sõjapõgenikke, on nii Ukraina president kui ka peaminister meid tänanud. Ühtegi etteheidet selle kohta, et me ka mehi vastu võtame, ei ole.

18:50 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud protseduurilised. Kõigepealt Helle-Moonika Helme, palun!

18:50 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Võib-olla te tuletaksite ettekandjale meelde, et ei ole ilus jagada siin mingisuguseid ajakirjanduslikke libauudiseid minu koduse arvuti kasutuskeelest. Küll aga ma juhin tähelepanu, et Stenbocki maja ametlik koduleht on siiamaani [ka] terroristliku riigi, Venemaa keeles, vene keeles, ja samuti enamik meie ministeeriumide ja ametite kodulehekülgi, välja arvatud Kaitseministeerium ja MKM, kes on selle korrektuuri oma kodulehel juba sisse viinud.

18:51 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, protseduuriline.

18:51 Mart Helme

Aitäh! Ma saan aru, et Kaja Kallas saab mingit nuhiinformatsiooni selle kohta, missugused on meie koduste arvutite ja telefoniäppide kasutuskeeled. No see on ebaseaduslik jälitustegevus, teile kui juristile peaks see ju teada olema. Selle eest muidugi äkki ma teen ka kuriteoteate või vaatame, kuidas me sellega saame. Teie erakond on oma alatuse arsenali valimiste eel täies mahus laiali laotanud. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et keeleoskus, ka vene keele oskus ei ole häbiasi, vaatamata sellele, et Venemaa on niisugune riik, nagu ta läbi ajaloo on olnud. Ja ma tean seda, mis riigiga tegemist on, palju paremini kui teie. Palju paremini kui teie, vaatamata sellele, et te mind mingis putinismis kogu aeg süüdistate. Vene keeles on kirjutanud ka Puškin, Tolstoi, Dostojevski, veel sajad ja sajad suurepärased vene kirjanikud. Sellega palun mitte hakata siin madalat propoliitilist profiiti lõikama. 

18:52 Aseesimees Martin Helme

Teeme nii ikkagi, et protseduurilised küsimused on protseduurilised, mis esitatakse istungi juhatajale. Helle-Moonika Helme, palun!

18:52 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Nüüd ma tõesti lähen ametliku küsimuse juurde. Te väidate, et suur osa mobilisatsiooniealistest Ukraina meestest, kes on tulnud Venemaalt, lähevad nagu transiidi [korras] tagasi Ukrainasse. Ma küsin, mis alusel te seda väidate. Kas teil on mingi ametkonna vastav analüüs, mis põhineb mingisugusel andmestikul? PPA näiteks väidab, vastupidi, et neil puudub võimekus seda Browni liikumist kontrollida. Need inimesed fikseeritakse, kui nad tulevad, aga nende edasimineku või siia jäämise kohta puudub meil igasugune adekvaatne teave. Mis alusel te seda väidate? 

18:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt teie abikaasale: kui ta süüdistab mind selles, et me jälitustegevusega saime info selle kohta, et teie arvuti tõlgib eestikeelset teksti vene keelde, siis järelikult selle süüdistusega te möönate, et teie arvuti vene keelde tõlgib. Aga see oli lihtsalt kõrvalkommentaar. Vastuseks teie küsimusele, proua Helme: nad ütlevad piiril, et nad lähevad edasi, et nad on transiidis, ja see tähendab, et nad ei vaja meilt mitte midagi. Ja jällegi, ma ütlen, et meie riigi maksumaksjale nii-öelda koormaks tulevad inimesed, kes paluvad ajutist kaitset.

18:53 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

18:53 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma olen tegelikult väga siiralt mures. Kuna meil on piiri ääres palju inimesi, siis ma tean, et need, kes üle piiri tulevad, ei ole mitte kõik pagulased. Seda räägivad nad ise. Valgas on praegu tendents, et lapsevanemad hakkavad panema lapsi – juba on pandud ja hakkavad alles panema – Tartusse eestikeelsesse kooli, sest Valgas ei suuda õpetajad enam eesti keeles eestlaste lapsi õpetada. Tartus on perearsti juurde järjekord rohkem kui kaks nädalat, sellepärast et perearstid ütlevad, et nad teenindavad Ukraina pagulasi. Ja nii edasi, ja nii edasi. Lõunakeskusesse ei saa üldse minna, sellepärast et seal on venekeelne paabel, kus käib kisa-kära, nii et eestlased sinna enam ei mahu.

Aga ma küsin nüüd seda. Mida tuleks teha, et eestlased tunneksid ennast oma kodus, oma kultuuriruumis siiski turvaliselt? Käies vahel õhtuti Lõunakeskuses ma näen väga selgelt, et eestlaste empaatiavõime nende pagulaste ... (Juhataja helistab kella.) Ma ei taha halvasti öelda, aga nende suhtes hakkab tegelikult kaduma. Ja see on ohtlik.

18:55 Peaminister Kaja Kallas

Loomulikult, mina olen ka mures. Ma olen ka mures selle migratsioonisurve pärast, mis tuleb seoses selle sõjaga. Seepärast kõik meie pingutused ja energia peavad olema suunatud sellele, et see sõda lõppeks. Ja selle nimel ma teen kogu aeg tööd, et me paneksime Venemaale piisava surve peale igas mõttes. Tuleb kasutada kõiki neid tööriistu, mis on meie tööriistakastis, et see sõda lõppeks, et ukrainlased suudaksid venelased sõjaliselt tagasi lüüa, et Venemaa oleks poliitiliselt isoleeritud, et Ukrainat saaks hakata edasi üles ehitama ja et need inimesed saaksid tagasi minna. Sest tõesti on ju nii, et eesti keelt räägib maailmas üks miljon inimest ja seda keelt tuleb hoida ja kaitsta. Paratamatult on igasugused suured keeled ju alati väikestele keeltele ohuks. Nii et ma olen ka mures ja selle pärast me pidevalt tegelemegi selle küsimusega. Aga samal ajal ma ütlen, et põhienergia peab olema ikkagi sellel, et seda sõda lõpetada, sest sellest tulevad need probleemid paraku.

18:56 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

18:56 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ukrainas on 31 miljonit elanikku. Eestis on ajutise kaitse saanud 36 644 inimest. See ei ole kogu Ukraina rahvas, kes siin on. Puhtalt rahvastikuregistri andmete järgi on meil Eestis kokku 59 849 Ukraina kodanikku. Nüüd, alates 3. märtsist 2022. aastal on Eestisse sisenenud Ukraina põgenikest mehi 33 929. Neist kasutas transiidina Eestit 16 552, Eestisse on jäänud 17 377. Nii et tegelikult, kui me vaatame ka neid sisenemisi, siis need numbrid on jah muutunud sellega võrreldes, mis alguses olid. Aga kui me vaatame seda, kui palju neid sõjapõgenikke on, siis kõige suurem hulk oli kuskil 2. oktoobril. Peale seda on tegelikult läinud alla. Väljavõte teie vastusest infotunnis. Küsimus: milline teie nimetatud number on õige?

18:57 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, ma korrigeerisin ära, et Ukraina populatsioon on 41 miljonit. Jah, ma kasutasin 31 miljonit – need on inimesed, kes räägivad ukraina keelt. Seetõttu see segadus. Aga mul ei ole neid numbreid, ma ei kirjutanud hetkel üles. Ma eeldan, et kõik oli õige, mis ma seal ütlesin. 

18:57 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

18:57 Kert Kingo

Ma tänan, istungi juhataja! Hea peaminister! Iga riigi peaministri ja valitsuse esmane kohus on hoolitseda oma riigi ja oma rahva eest. Aga teie hoolitsete rohkem, ja mitte ainult rohkem, vaid eelkõige ukrainlaste eest. Ja siis te ütlete, et te ei taha olla südametu ukrainlaste vastu. Samal ajal teid ei takista [miski] olla oma rahva vastu nii südametu, hoolimatu kui ka ükskõikne. Te terroriseerite neid kõrge elektri, gaasi ja kütuse hinnaga, jätate nad ilma toasooja ja valguseta ja teete neid vaeseks. Ja mul on nüüd küsimus: kas te ise teate, millise riigi peaminister te olete?

18:58 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me aitame inimesi kõikvõimalikul moel. Ja välja arvatud EKRE ja Putin, kes ütlevad, et keegi teine on süüdi selles, et energia hinnad on kõrged, kõik riigid ja valitsused ja ka Euroopa Komisjon teavad, et kõrgetes energia hindades on süüdi see sõda. Seda esiteks. Teiseks, me toetame inimesi väga massiivse paketiga. Oktoobris tõusis üksi elava pensionäri toetus ja me tõstsime ka toimetulekutoetusi 33%. Me oleme teinud energiatoetuste paketi, mis nüüd oktoobrikuu arvetele hakkab mõjuma. Me tegime universaalteenuse ja maksame elektri hinna pealt toetust igale perele 50 eurot megavatt-tunni kohta. Me maksame toetust [kallinenud] kaugkütte puhul 80% hinnatõusust, mis ületab 80 eurot megavatt-tunni kohta. Me maksame selle kinni. Sama on gaasi puhul. Me maksame selle hinna kinni, kuigi meie ei ole seda hinnatõusu põhjustanud. See on lihtsalt vale. 1. jaanuarist tõuseb tulumaksuvaba miinimum 654 euroni, mis peaks aitama eelkõige madalama sissetulekuga inimesi. 1. jaanuarist tõusevad pensionid, seegi aitab inimesi, kes elavad pensionist. Ja indekseerimise toel tõuseb pension aprillist veelgi. Ka kasvavad lapsetoetused ja peretoetused.

Te ütlesite, te väidate, et me ei aita Eesti inimesi. Ma tegelen päevast päeva sellega, et aidata Eesti inimesi. Ja muide, Ukraina sõja laienemise ärahoidmine on samamoodi Eesti inimeste aitamine. Me ei taha, et see sõda siia tuleks, see on täpselt samamoodi Eesti huvides, Eesti julgeoleku huvides, et me igal juhul saaksime iseseisva riigina edasi minna ja et pommid ei hakkaks ka siin langema.

19:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

19:00 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, praegu toimus istungi juhatajate vahetus väga halval ajal. Tähendab, te ei kuulnud minu küsimust Kaja Kallasele ja selles mõttes olete natukene ebameeldivas olukorras. Asi selles, et ma lugesin ette väljavõtte eelmise nädala infotunnis antud Kaja Kallase vastusest selle kohta, kui palju inimesi on [siia] tulnud. Ja siit käisid läbi numbrid 59 000, 16 000, 33 000, 17 000, 36 000 ja nii edasi. Ma küsisin, milline number on õige. Ja lugupeetud Kaja Kallas ütles selle peale, et ta ei oska sellele vastata, ta ei tea peast. Minul tekib küsimus praegu, austatud istungi juhataja ...

19:01 Peaminister Kaja Kallas

Ma vastasin ju lihtsalt, et kõik on õige, mis ma siis ütlesin. 

19:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rahu-rahu! Räägime ükshaaval!

19:01 Peaminister Kaja Kallas

Ma vastasin siis ...

19:01 Kalle Grünthal

Mul tekkis praegu mõte, et kuidas on võimalik, et Kaja Kallas, peaministri ametit kandev, räägib meile üks päev ühte juttu, loobib numbreid nagu varrukast, ja nüüd, kui ma küsin, milline number on õige, siis ta ütleb, et ta ei oska seda öelda. Kas sellisel tasemel saab olla peaminister meie ees vastamas küsimusele? See on ju väga oluline küsimus. Ja ma ei saa aru, kas äkki saab midagi ette võtta, et sellist valetamist või, ütleme, häma ajamist ei toimu. Ameerika Ühendriikides Kongressis kuulatakse üle ja kui peaminister valetab või tähtis minister valetab, siis ootab teda kriminaalkaristus. Miks meil on lubatud lihtsalt sihukest, ütlen eesti keeles, jama ajada sealt puldist välja? 

19:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma tõesti ei kuulnud ei küsimust ega vastust, aga siin on esinejad, ettekandjad, on nad siis  komisjoni esindajad või valitsuse esindajad, päris sageli jäänud konkreetse statistikaga hätta. Siis on lubatud saata kirjalik vastus Riigikogu liikmele, kui ta tahab väga täpselt mingisuguseid konkreetseid andmeid. Nii et seda on võimalik alati teha ja täpsustada kirjalikul teel. Aga läheme edasi. Kert Kingo, protseduuriline küsimus.

19:02 Kert Kingo

Tänan, istungi juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Palun selgitage peaministrile, et hetkel on arupärimine ja ta peab vastama saadiku küsimustele, mitte viima läbi siin dialoogi Putiniga telefoni vahendusel või ma ei tea, kuidas ta suhtles seal, unustas ennast ära.

19:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Vastab tõele, et meil on arupärimistele vastamine, aga ma küll ei tea, kas keegi siin on Putiniga nüüd suhelnud. See tundub väga ebatõenäoline. Mart Helme, palun! Protseduuriline küsimus.

19:03 Mart Helme

Aitäh! See on tõepoolest, vähemalt minu arvates, protseduuriline. Kas lugupeetud eesistuja arvates oleks mõeldav, et Ameerika Ühendriikide Kongressis, kus toimuvad pidevalt kuulamised, kuulamisele kutsutu, küsitletav ründab küsitlejaid, süüdistab neid, levitab libauudiseid, valetab neile näkku ja sõna otseses mõttes irvitab küsijate üle? Kas teie arvates see oleks Ameerika Ühendriikide Kongressis kuidagimoodigi mõeldav? Ja miks see Eestis on mõeldav?

19:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma loodan, et see ei ole Ameerika Kongressis mõeldav, ja ma arvan, et ka siia saali ei sobi selline käitumine. Aga ma ei saa küll kinnitada, et keegi on nii käitunud. Ma tõesti ütlen, et mina praegu tulin, ei tea, ei oska sellele vastata. Aga läheme edasi. Jaak Valge! Ma nii palju ütlen siiski, et kui asi nii kaugele läheb, siis juhataja kohustus on asjaosalised korrale kutsuda. Ma püüan seda juhatajana teha. Aga läheme edasi. Jaak Valge, palun!

19:04 Jaak Valge

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on tõesti väga kahju, et meil siin nii vähe aega on ja saame väga vähe küsimusi esitada. Tõepoolest, teie vastused on ikka väga faktivigadega ja ka üksteisele vastu käivad. Näiteks mõnes vastuses väidate, et põgenikud lähevad tagasi, ja me ei tea, millele te tuginete, kui seda väidate. Teisalt tuleb teie vastustest ikka välja, et peate õigeks sellist poliitikat, et põgenikud tagasi ei läheks. Aga mul on selline mittepoliitiline küsimus, millele saate küll hästi konkreetselt vastata. Ei ole vaja ühte või teist [öelda], saate konkreetselt vastata. Ajutise kaitse taotlemise ankeedis küsitakse taotlejalt väga vähe andmeid, need on nimi, sünniaeg, sugu, aga siiski ka muide rahvus. Ja mõned küsimused on veel. Mu küsimus on: miks te ei küsi rohkem andmeid, näiteks haridust, elukutset, emakeelt, sedasama mobilisatsioonikohustust ja palju muud. Ja miks ei ole üldistatud neid andmeid, mida on küsitud, näiteks rahvust? Ma ei taha küll seda uskuda, aga võib jääda mulje, et te spetsiaalselt tahate seda varjata.

19:05 Peaminister Kaja Kallas

Kõigepealt ma tahan öelda eelkõnelejatele, et Riigikogus on täiesti võimalus algatada umbusaldus, kui teile peaminister ei meeldi. 21 häält kokku, ja umbusaldusavaldus sisse. Ja kui saate hääled kokku, siis saate peaministri maha võtta. Selles mõttes siin ei ole mõtet sel teemal nagu unnata.

Nüüd, meil on küll hariduse andmed, aga ma hetkel ei leia neid üles. Ning arvestades seda, kuidas te igast sõnast kinni hakkate, ma igal juhul seda hetkel praegu vastama ei hakka, sest mul seda materjali kaasas ei ole. Mis puudutab inimesi, kes tahavad tagasi minna, siis seda ma nüüd ka otsin siit kohast ... Aga see oli üks uuring, mille käigus küsitleti inimesi, ja enamus vastas, et nad tahavad tagasi minna. Ma tahaks selle uuringu viidet leida, ent hetkel ei leia.

19:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Margit Sutrop, palun!

19:06 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Arupärijate üks mure näib olevat see, miks õpetada Ukraina lastele eesti keelt, kui nad nagunii lähevad tagasi. Minu küsimus puudutab seda, et mulle näib, et siin on probleem teatavas mõttes eesti keele alavääristamisega ja võib-olla ka vähese eneseteadvuse või rahvusuhkusega. Ma küsin, kas teil on mingi retsept selle kohta, kuidas EKRE saadikud, needsamad arupärijad, saaksid rohkem eesti keele üle uhked olla ja rõõmustada selle üle, et eesti keelt rohkem inimesi õpib, et nad hakkavad tarvitama kultuurikontakte ja saavad selle kaudu meie kogemust ka omal maal rakendada. Ja küsimus on, kuna te suhtlete ka teiste maade peaministritega: kas sellist probleemi on ka teistes maades, et see partei, kes süüdistab valitsust selles, et elektri hinnad on kõrged, samal ajal alavääristab oma keelt? Kas on mingi seos?

19:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, ma ei oska sellist seost küll tuua. Ma ütlen aga, et ma olen väga uhke eesti keele üle ja need, kes on eesti keele ära õppinud, on samamoodi uhked, et nad selle keerulise keele on ära õppinud. Me oleme minu meelest riigina teinud kaua aega seda viga, et me lootsime, et noh, need on pigem vanemad inimesed, kes meie keelt ära ei õpi, ja see probleem laheneb iseenesest. Me hoidsime venekeelset haridussüsteemi ja see kuskile ei kadunud. Me ei tohiks seda viga enam teha. Me peaksime olema uhked oma keele ja kultuuri üle ja ka selle üle, kui [mujal] maailmas on palju inimesi, kes siit Eestist on tagasi läinud, aga nad oskavad eesti keelt, seda väikese [rahva] ilusat keelt.

19:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus, palun!

19:08 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Ma sügavalt protesteerin, kui siin keegi, kes tituleerib ennast eetikaprofessoriks, valetab ja demagoogitseb. EKRE ei ole mitte iialgi öelnud, et ukrainlastele ei tohiks eesti keelt õpetada või Ukraina õpilastele. See on absoluutne vale. Meie räägime sellest, kas eesti lapsi ja ukraina lapsi, kes ei mõista eesti keelt, saab ühes klassis õpetada. Me näeme, et üha rohkem ja rohkem õpetajaid avaldab protesti, et sellega läheb lihtsalt rappa. Ukrainlased peavad õppima oma klassiruumis Ukraina programmide järgi omas keeles. Ja loomulikult tuleb nendele seal ka eesti keelt õpetada. Nii et paluks lõpetada selline valede levitamine ja demagoogia. Ma ei tahaks Riigikogus selliseid asju küll kuulda.

19:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! No valede ja ebatäpsuste ja muude faktitõlgenduste ümberlükkamine ei kuulu küll juhataja pädevusse. Ja see ei ole protseduuriline küsimus, kui need peaks olema siin Riigikogu saalis sündinud. Margit Sutrop, palun!

 

19:09 Margit Sutrop

Ma küsin lihtsalt, kui kiiresti tuleb stenogramm, et Henn Põlluaas saaks lugeda omaenda parteikaaslase küsimust, milles ta just täpselt sedasama küsis, miks on mõtet õpetada Ukraina lastele eesti keelt, kui nad nagunii lähevad tagasi. Tänasest stenogrammist on seda kindlasti võimalik lugeda. Kas te oskate äkki öelda, kui kiiresti see tuleb?

19:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See on nüüd küll protseduuriline küsimus, ma pean täpsustama. Stenogrammi tehakse jooksvalt, nii et ilmselt mõne hetke pärast on seda stenogrammist võimalik lugeda. Nii, aga läheme edasi. Ruuben Kaalep, palun!

19:10 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud peaminister! Teil ei ole mingisugust alust süüdistada Eesti rahvuskonservatiive, justkui me Ukrainat ei toetaks. Ma tuletan meelde, et juba aastaid tagasi käisin ma Ukrainas kohtumas Azovi võitlejatega – veel sel ajal, kui Eesti meedias kutsuti neid natsideks ja paremäärmuslasteks. Tänapäeval me kõik tunnustame neidsamu inimesi kui kõige vapramaid vabadusvõitlejaid ja Mariupoli kangelasi. Praegu võitlevad need inimesed rindel, kannatavad ja surevad selle nimel, et Ukraina jääks rahvusriigiks, kus ukrainlased on enamusrahvus. Mul on hästi meeles, et teie olete alati vastanud küsimusele selle kohta, mis puudutab eestlaste jäämist enamusrahvuseks oma kodumaal, eestlaste protsenti Eesti rahvastikus, et justkui see ei ole teie jaoks mingisugune teema – puhtaid eestlasi pole niikuinii olemas ja et valitsus ei peaks üldse selle küsimusega tegelema. Lihtne küsimus: kas te olete jäänud selle seisukoha juurde?

19:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma teie isiku puhul ei kahtle, et teie toetategi Ukrainat. Mulle tundub, et teie küsimused ja teemapüstitused on kogu aeg sellised olnud. Aga kas või teie erakonna esimees ütleb, et ma plärtsun Venemaa suunal. See kõik, mida ma nii-öelda plärtsun, on Ukraina kaitseks ju vajalik, et Ukrainale igatpidi toetust avaldada, et tegeleda sellega, et Euroopa tasandil kõik mõistaksid, mis mängus on. Nii et ma võib-olla ebaõiglaselt laiendasin teie erakonna esimehe seisukohti kogu erakonnale. Aga erakonna esimees reeglina räägib seda, mida erakond mõtleb.

Ja kõik need küsimused ka selle kohta, et ukrainlased ... Noh, juba see küsimuse püstitus on selline, et nad on justkui nagu kuidagi halvad, on halb, et sõjapõgenikud siin on. No mis me teeme sellega? Selles mõttes, et sõda ju käib endiselt, ja päris hullult käib. Me oleme neid Ukraina sõjapõgenikke aidanud ja püüame seda teha selleks, et nad saaksid minna tagasi Ukrainasse, kui neil see võimalus on.

Nüüd see, mis puudutab rahvusriiki. Lihtsalt, teie räägite etnilistest eestlastest, teie enda erakonna esimees ei ole etniline eestlane. No kuhu maani te selle piiri tõmbate? Kes siis on etniline eestlane? Mina ütlen, et kui inimene on õppinud ära eesti keele, teinud ära kodakondsuse eksamid, andnud põhiseadusele vande, ta on Eesti kodanik, siis ta on meie inimene. Me ei saa neid inimesi ära tõugata, kes on Eesti kodanikud. Eesti on kodanike riik, Eesti kodanike riik.

19:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

19:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma tahaks nagu mingit teie hinnangut sellisele olukorrale, mis meil on siin tekkinud. Jah, me peame siin teatud diskussiooni, aga ükskõik, milline diskussioon on siin Riigikogu saalis, kas on eetikaprofessori poolt ilus ja eetiline süüdistada ühte erakonda, et meie, kes me tunneme äärmuslikku muret eesti keele, rahva ja kultuuri püsima jäämise pärast, justkui alavääristame siin eesti keelt? Kas sellised solvangud, ebaeetilised väited siin saalis on ikka asjakohased?

19:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! No mina koosoleku juhatajana ei hakka siin andma hinnanguid sisuliste teemade kohta. Aga sellele küsimusele, mis te küsisite, ma vastan, et ei, igasugused ebaeetilised hinnangud siia saali ei sobi, ükskõik, kes neid väljendab. Ma seda praegu ei adresseerinud mitte ühegi Riigikogu liikme suunas konkreetselt, aga üldistatult ütlen, et oleme kõik kultuursed ja püüame kinni püüda seda informatsiooni, mida siin saalis püütakse edasi anda. Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

19:15 Mart Helme

Mind huvitab see, et kas see on nüüd mõeldud Riigikogu liikme alavääristamiseks või solvamiseks või mis tagamõte on väitel, et meie erakonna esimees ei ole etniline eestlane. Kust on võetud selline väide, et meie erakonna esimees ei ole etniline eestlane? Ja miks selline väide siin üldse on esitatud?

19:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mina ei tea, kas teie erakonna esimees on etniline eestlane või ei ole. Mina [selle kohta midagi] väitnud ei ole ja mul puuduvad praegu võimalused seda välja selgitada. Ja minu pädevusse praegu koosolekut juhatades ei kuulu kohustus sellele küsimusele vastata. See ei olnud protseduuriline küsimus. Aga väitja saab ise seda selgitada, kui tal vähegi soovi on. Läheme edasi, täna on rikkalikult protseduurilisi küsimusi. Ruuben Kaalep, palun, protseduuriline küsimus!

19:15 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea esimees! Ma näen olulist vajadust ära märkida, et ma küsisin proua peaministrilt väga sisulise küsimuse, mis puudutas tema seisukohta eestlaste enamusrahvuseks jäämise suhtes. Ma ei saanud sellele absoluutselt mingit vastust. Ainus, mis vastuseks tuli, jättis mulje, et peaministril kas on äärmiselt kitsas definitsioon selle kohta, keda tema isiklikult peab eestlaseks, või tal puudub austus nende 69% Eesti elanike suhtes, kes on rahvaloendusel märkinud ennast etnilisteks eestlasteks.

19:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Järgmisele küsimusele vastates saab peaminister täpsustada vastuseid eelmistele küsimustele, kui tal selleks soovi on. Martin Helme, palun!

19:16 Martin Helme

Aitäh! Hea peaminister! No plärtsumisega on niimoodi, et te mitte ainult Venemaa suunas, vaid ka Riigikogu saadikute suunas plärtsute. See ongi teie stiil ja see stiil peaks vist ilmselt varjama seda, et te ei saa aru numbritest või kui saate, siis olete neil teemadel rääkides ebaaus. Me oleme siin mitu korda küsinud, küsisime arupärimises ka. Meile tulevad siia riigi situatsioonikeskusest ka aruanded. Vahepeal oli neis kirjas, et üle Eesti piiri on viimase seitsme-kaheksa kuu jooksul tulnud üle 130 000 inimese. Nüüd on see number seal asendatud ja numbriks on märgitud seesama 37 000, kes siis on saanud rahvusvahelise kaitse. Need ei ole absoluutselt üks ja sama asi, sellepärast et üle piiri tulevad inimesed sugugi mitte kõik ei võta endale rahvusvahelise kaitse staatust. On fakt, nii teie ise olete seda tunnistanud kui siseminister tunnistab, et me tegelikult ei tea, kui palju on siia tulnud, me tegelikult ei tea, kui palju on siia jäänud, ja mis kõige hirmsam, me tegelikult ei tea, kui paljud neist on tegelikult Vene kodanikud, kui paljud Ukraina kodanikud. Kas te saate meid aidata nende numbritega, palun?

19:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma klaarin ära, võib-olla Mart Helme saab korrigeerida, aga Mart Helme vanavanaema on Jekaterina Zimarjev – on vist jah, ütlesin õigesti? – ja vanavanaisa on Sergei Zimarjev. Selles mõttes ei tundu nagu etnilised eestlased olevat. Kust see piir nagu tõmmata? Tegelikult vastus teie küsimusele, kas eestlased peaksid olema enamusrahvus: loomulikult peaksid. Aga küsimus ongi ka vaidluses selle üle, kes on eestlane ja kes ei ole. Kui inimene, kelle emakeel kodus on vene keel, peab ennast eestlaseks, siis ta on eestlane, kui ta on Eesti kodanik ja nii edasi. Sa ei saa öelda, et see Sergei ja Jekaterina järeltulija, sellepärast et ta ei ole kuidagi geneetiliselt eestlane, ei ole eestlane. Eks ole, seda ei saa ju väita.

Ja mis puudutab nüüd neid, kes [tulevad siia], siis nagu ma ütlesin, neid, kes tulevad üle idapiiri, me kontrollime kõiki. Seal on väga põhjalikud küsitlused ja nii edasi – kõike seda me teame. Lõunapiiril me hetkel teeme pistelisi kontrolle. Sealt ei tule nii palju inimesi. Me teame neid numbreid. Aga seda, kuhu need inimesed edasi lähevad, kes on transiidis, me tõesti ei tea. Me seda ei tea. Aga kui nad ei jää meie kaela peale, selles mõttes, et nad ei küsi meilt mitte midagi, nad ei küsi meilt toetusi, nad ei küsi meilt ajutist kaitset, nad ei küsi meilt rahvusvahelist kaitset, siis nad on kellegi teise nii-öelda hingekirjas. 

19:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Martin Helme, protseduuriline küsimus.

19:19 Martin Helme

Aitäh! Jah, on protseduuriline. Siin nõks aega tagasi Kaja Kallas pidas meile pika selgituse, et kõik, kes Eestisse tulevad, õpivad ära eesti keele, ongi kohe eestlased, aga nüüd ta tahab minu peal hakata harrastama nina kuju ja kolba kuju mõõtmist, et tuvastada ...

19:20 Peaminister Kaja Kallas

Seda tahate teie.

19:20 Martin Helme

... minu eetiline ja geneetiline kuuluvus. Kas need omavahel kuidagi kokku ka klapivad selliselt või kas meil järgmiseks tulevad mingid mitte Nürnbergi, vaid Türi seadused selle kohta? Kas te ise ka saate aru, lugupeetud Kaja Kallas, kui jabur te olete?

19:20 Peaminister Kaja Kallas

Teie ise paraku neid väiteid esitate. Ma tõin need illustreerimaks, kui jaburad teie väited on.

19:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, jääme nüüd Riigikogu kodu- ja töökorra raamidesse ja hea poliitilise kultuuri raamidesse. See antud juhul ei olnud protseduuriline küsimus. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus.

19:20 Mart Helme

Vaat erinevalt Kaja Kallasest ei ole mina kunagi varjanud seda, et ma tunnen uhkust selle üle, et minu emapoolne vanavanaema oli Peterburist pärit venelanna, kes on andnud mulle oma suurepärase temperamendi, oma suurepärase venepärase kõneoskuse, oma suurepärase venepärase väitlusoskuse, julguse, pealehakkamise. Ma ei ole kunagi seda häbenenud. Aga mind hämmastab see, et siin hakatakse protsendiga mõõtma varsti juba. Võib-olla teeme geneetilisi katseid. Kas see on eugeenika, mille poole Kaja Kallas tüürib Eesti Vabariiki, et hakkame eugeenika abil hindama, kes on õigem eestlane? Mina erinevalt neegritest ei kuulu meie inimeste hulka Kaja Kallase meelest, aga need, kes tulid eile siia Lähis-Idast, on meie inimesed. Kas nii või, Kaja Kallas?

19:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid, ma saan aru küll soovist jäädvustada arvamused ja protestid meie stenogrammi, aga see siiski ei ole protseduuriline küsimus ja kodukorraga kooskõlas olev lähenemine. Ruuben Kaalep, palun! Protseduuriline küsimus.

19:21 Ruuben Kaalep

Hea juhataja! Väga huvitav olukord on tekkinud. EKRE-t on ju oponendid alati süüdistanud, justkui meie üritaksime joonlauaga tõmmata kuhugi piiri, kes on see õige eestlane. Aga peaministri jutust tuleb välja, et juba siis, kui sul on vanavanematest või veel üks põlv kaugemalt keegi mitte-eestlane suguvõsas, siis sa enam ei ole etniline eestlane. (Kaja Kallas ütleb vahele: "See oli minu küsimus teile!") Samamoodi nagu Mart Helme, tahan ka mina öelda, et ... (Juhataja: "Rahu, rahu! Kuulame ära kõik!") ... samamoodi oli minu üks emapoolsetest vanavanavanematest venelane. (Kaja Kallas: "No just! Just! Mida ongi vaja ... ") See ei tähenda, et ma ei saaks ennast pidada etniliseks eestlaseks. (Kaja Kallas: "Just!") Eestlased on täiesti selge kategooria meie rahvaloendustel. Viimasel rahvaloendusel veidi üle 69% Eesti elanikest on ennast märkinud eestlaseks ja sellest me peaksime lähtuma.

19:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid, me liigume küll protseduurikast väga kaugele. Praegu mul on ettepanek: läheme arupärimise sisu juurde tagasi. (Saalist hõigatakse midagi.) Jah, ma ei tea, kes alustas, kes lõpetas. Aga teeme nii, et lõpetame ära. Targem annab järele, ütleb eesti [vana]sõna. Siim Pohlak, palun, sisuline küsimus üle pika aja!

19:23 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Et parlament on valitsuse tööandja, siis ma võtan omale vabaduse kommenteerida. Kahjuks viimased poolteist tundi küll peaministrivääriline esinemine pole olnud. Ma ei tea, kas parlamendis ja valitsuses tuleks välja töötada mingi selline arenguvestluste formaat. Ma ei oska öelda, kes selle [tagama] peaks, et meil oleks ikkagi kvaliteetne debatt siin parlamendis. See süüdistamine ja palju ebavajalikke ja selliseid üle võlli väiteid peaministrilt – [see ei ole küll] väärikas.

Aga mul on päris sisuline küsimus ka, nagu härra juhataja ütles. Ma ei ole ikkagi täna õhtul seda numbrit tabanud, et kas kuskil maal on see piir, kui palju me suudame sealt üle Vene piiri tulevaid mobilisatsioonipõgenikke vastu võtta, neid Ukrainast tulevaid põgenikke. Kas kuskil on see piir, millest alates olukord võib minna nii Eesti rahva jaoks halvaks ja ebamugavaks kui ka juba nende põgenike jaoks? Kas kuskil on see piir? Kas on mingi selline number Eesti ametkondadel või teil laua peal või olemas või ei ole? Ma palun sisulist ja konkreetset vastust.

19:24 Peaminister Kaja Kallas

Kuna siin oli väga palju protseduurilisi küsimusi, millele mina ei saa vastata, siis ma kasutan seda võimalust teile vastamisel ka need asjad ära korrigeerida. Minu väited olid seotud sellega, et teie väited on täiesti absurdsed, et kuhu me selle piiri tõmbame, kes siis on etniline eestlane. See oli just illustreerimaks seda. Mina ei taha seda piiri tõmmata. Mina ei taha seda tõmmata ja öelda, et las keegi hakkab geneetikaga kuidagi mõõtma, nii nagu teie sõsarpartei ajaloost on seda teinud. Teiseks, kui ma kuulan Mart Helmet, millise uhkusega Mart Helme räägib venelastest, vene kultuurist, siis teate, mina ausalt öeldes tahaks kuulata ... Miks Moonika Helme karjub mu peale, kui ma vastan?

19:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, räägime ükshaaval! Palun hoiame korrast kinni!

19:25 Peaminister Kaja Kallas

Ma tahaksin näha seda, et te räägiksite Eestist samasuguse uhkusega ja samasuguse soojusega, nagu te räägite venelastest. Ausalt öeldes ma esimest korda kuulen, et te räägite midagi positiivset, aga te räägite seda venelaste kohta, et te olete selle üle uhke. Mina olen näiteks väga uhke, et ma olen eestlane, ma olen uhke selle üle, mida Eesti on saavutanud, eestlased on saavutanud. Ma olen uhke selle keele ja kultuuri üle ja sellepärast ma ajangi seda asja, mida ma ajan, et Eestis oleks eestikeelne haridus, et eesti kultuur oleks au sees, et Eesti (Mart Helme räägib midagi saalist.) oleks iseseisev vabariik, et meie ei oleks kuidagi ohustatud Venemaa agressori poolt. See on kõik see, mida ma teen.

Nüüd vastuseks Siim Pohlaku küsimusele: me ei võta Venemaa mobilisatsioonipõgenikke, nagu te ütlesite. Me ei võta Venemaa mobilisatsioonipõgenikke. Me tegime tegelikult juba suvel otsuse piir üldse Vene turistidele sulgeda, ja olemegi seda teinud. Me olime esimesed, kes seda tegid, ja kõike selle jaoks, et Venemaa mobilisatsiooni eest põgenevad venelased ei ole kuidagi ajutise kaitse või rahvusvahelise kaitse alla minevad inimesed. Nii et see väide ei vasta tõele. Ukraina põgenike puhul, ma veel kord ütlen, Ukraina põgenike puhul need inimesed, kes on meie nii-öelda vastutada, on need, kes on palunud ajutist kaitset. Neid on registreeritud 37 000 ja natuke peale. Nii et selline on see seis.

19:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nüüd me läheme tasakaalust päris välja, protseduurilisi küsimusi on ikka hulgaliselt rohkem kui teemapõhiseid küsimusi. Aga ega midagi. Lähme edasi. Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

19:26 Siim Pohlak

Aitäh! Ma ikkagi, esiteks, olen kurb, et peaminister raiskas ühele mu küsimusele vastamise aja mingisuguse suhteliselt seosetu jutuajamise peale. Kas teie saite samamoodi aru nagu mina, et see lagi ongi see 37 000? Ma küsisin hästi konkreetset numbrit, mis on põgenike vastuvõtu lagi, ja peaminister ütles, et see number ... Siin lõpus oli 37 000-st juttu. Kas teie saite samamoodi aru nagu mina või saite teistmoodi aru?

19:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kas see küsimus oli mulle? See ei ole protseduuriline küsimus. Ma pärast istungit lähen mõtlen järele, kas ma sain aru või mitte. Ruuben Kaalep, protseduuriline küsimus.

19:27 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Te ju näete, mis siin toimub. Kogu see diskursus eestlase defineerimise üle on ju lihtsalt peaministri katse vältida rääkimist eestlaste osakaalu küsimusest.

19:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! No see ei olnud ka protseduuriline küsimus. Paul Puustusmaa, palun! Ka protseduuriline küsimus?

19:28 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Jaa, protseduuriline. Küsin, et kui peaminister viitas meie sõsarparteile, kes pidi väidetavalt geneetika või eugeenikaga tegelema, kas te saite aru, mis parteist peaminister rääkis.

19:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma selle vastuse üle ka mõtlen, kui istung on lõppenud. See ei ole protseduuriline küsimus, kuidas mina siin küsimustest ja vastustest aru saan. Ma püüan istungit juhatada. Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

19:28 Mart Helme

Jah, mind huvitab [see, et] küsimustele vastaja Kaja Kallas mainis midagi mingisugusest meie sõsarparteist. Ma ei saanud aru ja kas ta võiks täpsustada, mis erakonda ta silmas pidas?

19:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, mina ei saa seda täpsustada, aga kui peaministrile läheb küsimustele vastamise järjekord, siis, kui tal on soovi, ta saab sellele vastata. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

19:28 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen teiega täiesti nõus selles mõttes, et protseduurilisi küsimusi on rohkem kui päris küsimusi, ja ma tunnen teile selles mõttes kaasa, et te peate siin seda käiku juhtima. Aga samas ma ütlen, et teil tuleb natuke ka endal peeglisse vaadata. Kui tuleb peaminister pulti, siis parlamendi liikmed ootavad selgeid, konkreetseid vastuseid, saamaks infot. See ei ole mingisugune saunanaiste jututuba siin, kus ükskõik mida suust välja ajada. Ja istungi juhataja kohustus on jälgida, mida peaminister vastab, kas on vastus antud.

Asjaolu, et me oleme praegu siin ainult protseduuride peal, ongi just selle [tagajärg], et me oleme selle nööri niivõrd lõdvaks lasknud. Öeldakse, et siis jooksevad vasikad minema, kui aeda ees ei ole, ja praegu ongi olukord selline, kus me ajame vasikat mööda heinamaad taga, aga ta peaks olema hoopis siin aia sees ja vastama konkreetsetele küsimustele. Mõistate, härra Seeder, et see on istungi juhatajate probleemiks saanud? Ei ole niimoodi, et küsija küsib ja vastaja vastab. Meil on täpne reglement selle kohta. Küsimus peab saama konkreetse vastuse. Ma paluks edaspidi seda asja järgida.

19:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kolleegid, püüame küsimustega püsida teemas ja protseduurilisi küsimusi protseduuride kohta esitada. Siis meil laabub see istung tunduvalt paremini. Aga mis puudutab küsimuste ja vastuste kvaliteeti, siis selle eest juhataja vastutada ei saa. Püüame protseduurikast kinni pidada, kodu- ja töökorra seadusest. Aga ma kutsun üles küsijaid lähtuma ikkagi arupärimise sisust ja vastajal küsijast, loomulikult, kui see on sisuga kooskõlas. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

19:30 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Minul on küll protseduuriline küsimus. Kas ma olen õieti aru saanud, et Riigikogu liige võib siin saalis teha erinevaid avaldusi, väljendada ennast, enda kõikvõimalikke seisukohti, ja ta on puutumatu, ta võib seda teha? Kui aga peaminister tuleb siia saali ja räägib siin sellistest rassistlikest eugeenilistest teooriatest ja kuulutab, et seda on vaja tõestada, kas kellegi vanavanavanaema on olnud eestlane või teisest rahvusest ja kas ikka on tegemist õige eestlasega, siis selline puutumatus küll peaministri kohta ei kehti ja selliste väljaütlemiste vastu peaks prokuratuur väga suurt huvi üles näitama. Olen ma õieti aru saanud?

19:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Siin oli nüüd mitu küsimust, ma püüan vastata. Kõigepealt, jah, sõna on Riigikogu liikmel tõesti vaba, väljendamaks oma mõtteid ja hinnanguid ja esitamaks küsimusi, aga ikka poliitilise kultuuri ja kõigi kehtivate seaduste raames. Mis puudutab Riigikogu liikme head tava, mille väljatöötamist juhtis omal ajal Riigikogu liige Kaja Kallas, siis ma tuletan meelde, siis see kehtib ainult Riigikogu liikmetele. Seal ei ole eraldi välja toodud külalisi, kes meil esinevad, sealhulgas ka valitsuse liikmeid. Aga see ei tähenda, et keegi siin [võiks] heast kultuurist [mitte] kinni pidada või [mitte] lähtuda seadustest. Ma loodan, et me kõik seda järgime. Nii. Nüüd on protseduuriliste küsimustega vähemalt ajutiselt lõpp ja me saame minna edasi sisuliste küsimustega.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

19:32 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Ma siin vahepeal hakkasin arvama, et täna ei jõuagi küsida. Tänu jumalale!

Lugupeetud proua peaminister! See debatt siin läks vahepeal nii tuliseks, et ma tunnen kohustust seda kraadi veidi allapoole lasta, anda teile võimaluse rääkida midagi ilusat. Konkreetselt teisele või kolmandale küsimusele vastates te ütlesite, ma tsiteerin: "Meie energeetikamured lõpevad siis, kui lõpeb sõda." Ma panin enam-vähem täpselt selle kirja ja ma hea meelega annan teile võimaluse selgitada seda visiooni. Kuidas need kaks asja on seotud? Kuidas te seda protsessi näete? Ja – millal? Seda ka oleks huvitav teada.

19:33 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Loomulikult ei lõpe need mured kohe, kui sõda lõpeb, aga need mured on seotud selle sõjaga. Mida me selle jaoks teeme? Me teeme selle jaoks pingutusi. Me tegime suure auditi, mille taga seisavad näiteks suured taastuvenergia projektid. Need tuleks saada võrku ühendada, nii et näiteks meretuuleparkidest saaks tulla energia, mida me vajame ja mis ei sõltu fossiilsest kütusest, mida oleme meie või siis on Euroopa kogumis Venemaalt ostnud – olgu see [nafta] või olgu see gaas. See on ju toonud kaasa selle elektri ja gaasi puudujäägi meie turul.

Me saame tegelikult lühiajaliselt teha ainult seda, et vähendada tarbimist, selleks et pakkumine ja tarbimine saaks õiges kohas kokku. Pikaajaliselt me tegeleme aga sellega, et seda pakkumist turule juurde tuua. Oleme Euroopa tasandil kokku leppinud Läänemere ühtse meretuuleparkide võrgustiku loomises. Me tegime, nagu ma ütlesin, põhjaliku auditi, mis on need kitsaskohad, miks neid energiaprojekte turule siis ei tule. Neid kitsaskohti tuleb leevendada. Me oleme astunud ka samme selleks, et [energia väiketootmist] suurendada, just selleks, et saaksid inimesed ise ka täiendavat energiat toota, et seda muret lahendada.

Selge on see, et kui see sõda lõpeb, siis kujundatakse ümber need tarneahelad, mis siiamaani on olnud. Ega energiavajadus kogu maailmas ei ole suurenenud. See tähendab seda, et need vood lihtsalt liiguvad mujale, ja sellega läheb lihtsalt aega, kuni näiteks gaasivarud, LNG varud jõuavad samale tasemele, kui torugaas on seni olnud. Kui Venemaa hakkab torugaasi müüma nendele riikidele, kes seni seda tarbinud ei ole, siis järelikult see gaas, mida need riigid varem ostsid, jääb kõik üle ja seda saab siis Euroopas kasutada. 

19:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja me saame minna läbirääkimiste juurde. Martin Helme, palun!

19:36 Martin Helme

Ma palun kohe kolm minutit juurde.

19:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaheksa minutit, palun!

19:36 Martin Helme

Aitäh, hea Riigikogu istungi juhataja! Peaminister! Kallid kolleegid! No siin vahepeal läks ikka täiesti pööraseks. Ma pean tunnistama, et ma kuulan ja ma ei suuda ära imestada, et meil on peaminister, kes arutleb selle üle, et minul on suguvõsas 1830-ndatest inimene, kellel on vene nimi, ja sellel on mingisugune poliitiline tähendus. Aga samal ajal kõik, kes üle piiri tulevad, on meie inimesed, kas nad räägivad eesti keelt või mitte. Sellega tegeleti minu meelest Nürnbergis, siis olid sellised seadused. Pärast poodi nende seaduste elluviijaid üles ka.

Mis muidugi kurvaks teeb, on see suurushullustus, mida me nägime peaministri jutust. Tema ettekujutuse järgi meie tegelemegi sellega, meie õlgadel on see, et Ukraina võidab sõja, ja siis sellega lahenevad kõik maailma mured. Ja kes ei ela kaasa sellele mõtteviisile, kes selle suurushullustusega samuti ei lähe kaasa, see on südametu.

No vot, mina ütleksin, et südametu on tänane Eesti valitsus. Südametu, kui ta võtab ära Eesti erivajadustega laste raha, et anda see Ukraina lastele või Ukrainast tulnud inimestele, kellest suur osa on tegelikult venelased etniliselt, vene keelt kõnelevad inimesed. Sest mitte eesti keele oskamine on kuulutatud erivajaduseks, siis saab selle raha sealt ära võtta. Ja need inimesed, Eesti lapsed, kellel tegelikult on vaja tugisüsteeme Eestis, jäävad sellest lihtsalt ilma. Vot see on südametu.

Südametu on see, et haigekassa sabad on kasvanud uskumatult pikaks selle tõttu, et meil on Eestisse saabunud üle 100 000 uue inimese – üle 100 000 inimese! –, aga neid numbreid meie valitsus ei jälgi igaks juhuks, sest parem on rääkida 37 000-st, kes saavad pagulasstaatuse. Ja meie muidugi maksame nende haigekassa kinni.

Südametu on see, et Eestis on toimunud Euroopa Liidu kõige pöörasem kinnisvara hinna tõus, kaasa arvatud üürihinna tõus, sest kui meil tekib Eestisse poole aastaga Tartu linna jagu uusi inimesi – aga mis me räägime, Tartu linn, tegelikult Lasnamäe, uus Lasnamäe on tekkinud poole aasta jooksul –, siis kuhugi nad peavad ju kolima, kuskil nad peavad ju elama. Ja sellel on otsene mõju üürihindadele. Ja tulemuseks on see, et noored Eesti pered ei saa endale kodu osta ega isegi mitte üüripinda ei leia.

Südametu on see, et meie õpetajad on peale koroonaaega niigi läbi põlenud, aga siis neile pannakse klassi kolmandik või pool umbkeelseid inimesi ja öeldakse, et nüüd õpetage neid koos eesti lastega. Ja need õpetajad lihtsalt lahkuvad töölt. See on südametu nii nende õpetajate kui ka nende eesti laste vastu.

Südametu on see, et võetakse ära psühhiaatrilise nõustamise raha, mis on mõeldud Eestis Eesti inimestele, kes on omadega kimpus ja hädas, ja antakse see raha sõjapõgenikele, sest neil on seda rohkem vaja. Ma ei kahtle, et ka nemad on traumeeritud ja neil on väga keeruline, aga see toimub meie inimeste arvel. Enesetapud on Eestis kasvutrendis, ja päris jubedas.

Südametu on see, kui me laseme Ukraina kaitsjad Eestisse ja ütleme, et tehke meil siin tööd maasikapõllul või ehitusobjektil. Tehke meil siin tööd, sest teile on võimalik maksta poole võrra vähem raha kui Eesti inimestele. Te ei pea seal Ukrainas sõdima ja selle eest saavad meie tööandjad teile vähem raha maksta ja meie inimesed saavad tööturul vähem palka selle eest. Vot see kõik on südametu.

Ja südametu on loomulikult see, et valitsus on Eestisse lasknud poole aasta jooksul üle piiri inimesi, keda me ei kontrolli. Me kõik teame – ja seda ütleb meile PPA –, et [neid on] väga suurel hulgal, aga nad igaks juhuks ei pane seda kirja, ei pea statistikat. Aga väga suurel hulgal inimestel, kes on üle Eesti piiri tulnud, on taskus kaks passi: Ukraina pass ja Vene pass. Kui nad ühega üle piiri ei saa, siis teisega ikka saavad. Nad algul proovivad ühega ja siis, kui nad vaadatakse üle, tuleb välja, et neil on teine ka. Nendes passides on nende rahvus kirjas, nii Vene kui Ukraina riik paneb passi rahvuse kirja, aga me ei korja seda statistikat, sest see ei läheks kokku narratiiviga. See ei läheks kokku narratiiviga, propagandaga. Küll aga me teame, et selle tagajärjel on Eestis plahvatuslikult kasvanud meie julgeolekut otseselt ja kriitilisel [määral] ohustavate inimeste arv, kelle kohta meil puudub ülevaade, keda me ei tea, kus nad on, kas nad on Eestis, kas nad on Lätis, kas nad läksid siit Soome. See kõik on südametu meie oma inimeste vastu.

Me näeme tänase valitsuse poliitikas kogu aeg ühte ja sama mustrit: kõik teised on tähtsamad kui Eesti inimesed. Kõik teised on tähtsamad! Kaasa arvatud need Eesti inimesed, kes tahavad, et Eesti jääks rahvusriigiks. Ei tohi! Ei tohi, sest siis sa oled putinist. Kui sina tahad, et Eesti jääks nii, nagu põhiseadus sätestab, eestikeelseks Eesti rahvusriigiks, siis sa oled putinist. See on Kaja Kallase täiesti pöörane loogika. Aga mina ütlen, et putinist on see, kes loob Eestisse viiendat kolonni, avasüli võtab kõik, kes üle idapiiri tulevad, võtab vastu ja kuulutab, et me ei saa ju kedagi tagasi saata. Aga tegelikult on ammu ületatud meie sotsiaalsüsteemi võimekus, meie kinnisvaraturu võimekus, meie haigekassasüsteemi võimekus, meie haridussüsteemi võimekus. Ammu on ületatud!

Miks on Kaja Kallase valitsusel suurem eelarvedefitsiit kui meie valitsusel koroonakriisi ajal? Sellepärast et meil on peaminister, kellel on suurushullustus, kes kujutab ette, et me võime kõik maailma pagulased vastu võtta, sest kui me ühelegi ütleme ei, siis me oleme südametud. Sellepärast et meil on peaminister, kellel on suurushullustus, ja tema arvab, et meist sõltubki see, kas Ukraina võidab sõja või mitte. No kuulge, andke andeks! Ukraina sõda on globaalne konflikt. Globaalne konflikt, kus ühel pool on lääs ja teisel pool on ida. Ja loomulikult Eesti on oma poole valinud. On tülgastav, tüütu laim, et meie ei tea, kelle poolt me oleme. Loomulikult me teame, me oleme Ukraina poolt. Aga Ukraina poolt olemise käigus me peame seisma selle eest, et Eesti jääb alles. Tänane valitsus, Kaja Kallase juhitud valitsus hävitab Eestit. Hävitab Eestit, ujutades meid üle immigrantidega. See on Putini kasuks töötamine, Kaja Kallas!

Muide, maailmas on 90 miljonit põgenikku. 90 miljonit inimest, kes on ÜRO andmetel põgenikustaatuses. Mis me nüüd siis teeme? Kas kellelegi ei ütle ei, kui nad jõuavad Narva piiripunkti? Mis siis järgi jääb? Ma ei ole nõus sellise poliitikaga. Te võite nii palju propagandat teha seal oma Reformierakonna trollidega, kui tahate. Meie oleme Eesti eest ja teie ajate Putini asja. Aitäh!

19:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mihhail Stalnuhhin, palun!

19:43 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tulen siia pulti teatud kartusega. Siin käib selline lööming Reformi ja EKRE vahel, et kurat, iga kolmas, kes enda nina vahele topib, võib sellest lihtsalt ilma jääda. Aga siiski kaks soovitust, kaks märkust parema ja sidusama töö huvides ma teeks.

Esiteks. Kui mu mälu ei peta, siis see oli Mart Helme, kes ütles, et EKRE eesmärk on see, et ukrainlased õpiksid eraldi ja neil oleks korralik eesti keele õpe. Selline suurepärane spetsialist nagu Jaak Valge võiks vastavad arvutused läbi teha ja siis oma fraktsioonile selgitada, et kui lapsi on 7300, siis see on umbes 200 klasskomplekti. See tähendab, et igal juhul neil peab olema nädalas 800 tundi eesti keelt. Ja 800 tundi, see on 40 õpetaja koormus. Ja Jaak teab väga hästi, et mitte 40 õpetajat, isegi kümmet õpetajat ei ole kusagilt võtta, sest neid praegu valmistatakse ette, noh, mõnel aastal alla 20 terve Eesti peale. Eesti keele õpetajate defitsiit on isegi Tallinnas.

Pluss sellele peab mäletama, et ukrainlased ei saa õppida väljaspool meie seadusepõldu, ja see tähendab, et see süsteem näeb ette [suhet] 60 : 40. See tähendab, et kolm korda rohkem kui eesti keele õpetajaid on vaja neid õpetajaid, kes õpetavad eesti keeles oma aineid. See tähendab 40 x 320. Kokku on vaja 160 õpetajat. Neid ei ole praegu töötavatel vene koolidel kuskilt võtta. See lihtsalt ei ole võimalik. See oli esimene märkus.

Ja teine ettepanek, mitte märkus, vaid ettepanek on proua peaministrile. Kui siin küsitakse, et kui läheb rahvuse küsimuseks, et kes on eestlane ja kes ei ole eestlane, siis ma tuletaks meelde, te kindlasti olete seda lugu kuulnud, kuidas umbes 1940. aastal Gestapo teatas Göringule, et kindral Milch, kes töötab tema staabis, on tegelikult juut. Ja temast on vaja lahti saada. Aga kuna kindral Milch oli selline töörügaja, ilma kelleta oleks väga raskeks läinud kogu see töö lennunduses, siis Göring vastas [selgelt] ja säravalt: "Oma staabis ma ise määran, et kes on juut ja kes ei ole." Nii et, proua peaminister, te juhite seda riiki, eks ju, ja kes on eestlane ja kes ei ole eestlane, see võib-olla on isegi teie määrata. Miks ka mitte? Seda ma tahtsin öelda. Aitäh!

19:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Paul Puustusmaa, palun!

19:47 Paul Puustusmaa

Kallid kolleegid! Ma olen siin need aastad istunud ja mõtelnud kogu aeg selle peale, et püüan omaenda sõnavõttudes rääkida ja rünnata poliitikaid, mitte kunagi poliitikuid. Niisugune printsiip on olnud. 

Aga, noh, kuna aeg hakkab läbi saama, siis võib-olla tuleb see esimene kõrvalepõige ka teha, ja seda sellepärast, et seekord ma sain tõesti kurjaks peaministri peale, kui peaminister süüdistas minu erakonda selles, et meil on [teatud] sõsarpartei. Vihje oli ju peaaegu üsna konkreetne. Tõsi, Riigikogu juhataja ütles, ta läheb mõtlema selle peale, kas see oli konkreetne või mitte, ja võib-olla peaks ise ka mõtlema. 

Aga kui ma võtan selle kõneosa kokku, siis selle sõsarpartei peale viitamine tuli peale seda, kui Mart rääkis eugeenikast. Ja no siis jõuti rahvuse küsimuseni, nagu peaministri sõnul oli, läbi geneetiliste arutelude. Lõppkokkuvõttes hakkasin mõtlema, mis seal vahet on, geneetika või eugeenika – pole ju vahet ka, molekulid või elektronid, mis seal ikka suurt [vahet]. Aga põhimõtteliselt olid asjad natukene viltu. Ja mina tahan öelda, et see ei olnud mitte ilus.

Aga minu mõte siia tulles oli hoopis pöörata ühele teisele nüansile tähelepanu. Oluline on siin rõhutada, et kui me räägime Ukrainast ja liitlassuhetest, siis me oleme seda korduvalt rõhutanud, et üles ehitatud paradigmad, et konservatiivid või rahvuskonservatiivid on Ukraina vastu – see on täiesti ummiktee. Mitte mingil juhul! See lihtsalt on ummiktee! 

Meie küsimus täna ei ole selles, mille vastu me siin oleme antud juhul Ukraina kontekstis, vaid meil on küsimus selles, kas me aitame Ukrainat või me õõnestame iseenda jalgealust. Vaat konservatiividele on ette heidetud aeg-ajalt seda, et me püüame oma pilku hoida kiivalt minevikus. Selline etteheide ka. Aga mina ütlen, et, jah, see vastab suures osas tõele. Me hoiame pilku minevikus. See on sellepärast, et läbi mineviku me suudame näha tulevikku. Me võtame minevikukogemusest seda tarkust, mida on meil tuleviku jaoks vaja, sellepärast et tarkus ja alalhoidlikkus sünnivad mineviku kogemustest. Ja Lennart Meri, muide, meie president, on kunagi öelnud, et kogemustega on juba kord nii, et neid leiab ainult minevikust. Mitte teades minevikku, me ju kujundame oma tulevikku halvasti ja valesti.

Ja siit on see hoiatus, kuhu ma tahtsin jõuda. Jõudes nüüd nende migrantide voo juurde – ja ärme hakkame siin rõhutama Ukrainat, küsimus ei ole ju selles –, on küsimus selles, et meie riik on auklik. Ta on täiesti auke täis nagu sõel. Ja kui meile räägitakse ja see ei ole saladus, et viimase poole aastaga on siia kokku tulnud 130 000 inimest. Öeldakse küll, et, noh, ajutise kaitse all on 37 000, aga meil on ikkagi kuskil 60 000 kurat teab kus kohas, me ei kontrolli neid. Lõunapiir on vaba. Ah jaa! Peaminister ütles, et meil on pisteline kontroll. Mis tolku sest pisteliselt kontrollist on? Me ikkagi ei tea, kuidas nad tulevad, meil puudub kontroll omaenda riigi territooriumil toimuva üle.

Ma tuletan siin meelde, ja see on selle asja kõige tugevam asi, muide, et kui 2014 algasid Ukraina sündmused, siis imestati, kuidas Krimm kukkus ilma ühegi pauguta. Aga kõik algas ettevalmistusest. Ja milline oli see ettevalmistus? Üle Ukraina piiri tulid tuhanded, kümned tuhanded omad inimesed. Ja täna oli üks artikkel – see on Eesti Päevalehes –, kus sõjaekspert Roman Svitanilt küsiti [selle kohta], et me ahastasime siin Baltimaades, kui aastal 2014 tema kolleegid Ukraina sõjaväelased läksid massiliselt üle Vene poolele, et keegi ei tulistanud ühtegi pauku.

Kolm minutit tahaks veel.

19:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega! 

19:52 Paul Puustusmaa

Keegi ei tulistanud ühtegi pauku! Kuidas see siis venelastel õnnestus? Ja vastas sõjandusekspert niimoodi: aga väga lihtsalt! Millalgi 2004. aastal viisid venelased läbi erioperatsiooni, tõid oma agente massiliselt Ukrainasse, said neile Ukraina passid, mõnes piirkonnas olid Ukraina võimud lojaalsed Venemaale, läbi imbunud nendest Vene agentidest. Neid agente oli palju ka Ukraina armees, jõustruktuurides ja nii edasi.

Saage aru, inimesed! Küsimus ei ole tõepoolest selles, kas me aitame põgenikke või ei aita põgenikke. Meie mure on kantud ühest [selgest] minevikukogemusest, ja väga lähedasest minevikukogemusest: ei [tohi lasta] õõnestada enda riiki ja ei tohi lasta põhja minna Ukraina riigil. Aitäh!

19:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

19:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea peaminister! Ma kuulen rõõmuga – see on väike iroonia, ma olen ise hariduselt geneetik –, et nüüd peaminister on tõmmanud selga eugeeniku kitli. Jaan Tõnisson rääkis ka kunagi, et võiks eestlastele tõuraamatud sisse seada. Ma ei tea, kas valitseja on selle peale mõelnud, et puhas tõug ... Aga see on sissejuhatuseks.

Ma vaatasin nädalavahetusel huvi pärast, kui palju meile on saabunud neid jälle Ukrainast. Ja teate, mida ma avastasin? Praegu ma tegin natuke uurimistööd ja, lugupeetud valitseja, siga ka ei söö neid arve, kui palju on siin ukrainlasi saanud ajutise kaitse. Loen teile ette kõige viimase. Ma võrdlesin Politsei‑ ja Piirivalveameti ja meile igal nädalal tulevate konfidentsiaalsete SITKE raportite arve. Tänane, 24. oktoober, PPA, kõigile: 38 222 inimest. Ja see on 9. oktoobrist. See, mis meile, riigijuhtidele tuleb: 37 672, aga andmed pärinevad 16. oktoobrist. Lähme tagasi. Võtame näiteks 17. oktoober, PPA: ajutise kaitse on saanud 37 672 inimest, andmed pärinevad 9. oktoobrist. Meile, riigijuhtidele, samuti 9. oktoobrist: 37 112. Ma ei viitsi hakata lugema neid kõiki. Maal öeldakse: siga ka ei söö. Ja see on valitseja juhtimisel, sellise statistikaga kostitatakse oma rahvast ja rahvajuhte. Täielik ... maal öeldakse üks p-tähega asi.

Aga see selleks. See iseloomustab suurepäraselt, kui palju me tegelikult teame, kes siin on. Juuli lõpul lõpetati meile PPA palju detailsema ülevaate andmine, nüüd on ainult see ajutise kaitse [number]. Kui vaadata rahvusvahelist statistikat – ma olen viimased paar kuud tegelenud Ukraina küsimusega, lugenud teadusartikleid, monograafiaid, ka palju varasemast migratsioonist, sajandivahetusest ja veel enne seda. Valitseja võiks ka Springeri kirjastuses 2016. aastal ilmunud paksu monograafiat lugeda – igast nurgast kuni sinnamaani välja, kus Ukraina naised lähevad litsiks. Teadustöödest ma räägin. Nii et taust on väga rikkalik ja kes võõrkeeli valdab, võiks rahulikult ka lugeda. Ja ma tean, mida ma räägin.

Ja tegelikult on valitseja juhtimisel Eestist saanud hullem riik kui Karl Vaino ajal, kui 20 000 [inimest] tuli keskmiselt aastas. Me praegu ei ole slaavi riik, kuigi meil on palju slaavlasi. Aga me oleme [saanud] Kaja Kallase juhtimisel kõige juhtivamaks slaavi riigiks. Esinelikus on ka Tšehhi, Poola, Montenegro, aga meie oleme esikohal. Ja rääkida sellest halastusest ja südametusest ja nii edasi on täiesti süüdimatu jutt. Täiesti süüdimatu jutt! Küsimus on kokteili koosseisus, kas viina pannakse terve klaas või klaasi põhja. Meie jaoks on see kokteil juba ületanud igasuguse piiri. Igasuguse piiri!

Ja kui tulla tagasi, siis nädalavahetusel oli Ukraina peaministri intervjuu ajalehele, mida ma iga päev loen, Frankfurter Allgemaine Zeitung. Mida ta kirjutas seal? Tsunamist! Sakslased on väga närvis, ka nende välisminister. Ma ei jõua rääkida palju. Aga nüüd rääkida sellist lambajuttu siin halastusest ja kõigest muust. Ja kuni sellemaani välja veel, mis mind sügavalt vihastab. Vaadake, valitseja, uurige neid arve! Lööge kord majja PPA-s ja nende juures, kes meile neid konfidentsiaalseid raporteid saadab! Kõik. Aitäh!

19:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Henn Põlluaas, palun! (Henn Põlluaas küsib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun! 

19:58 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Tõtt-öelda ma mõtlesin peale Martini sädelevat sõnavõttu, et ma ei tule kõnelema, aga ikkagi, teema väärib. Mida me oleme siis kuulnud peaministrilt? Demagoogiat, valet, näpuga näitamist, hämamist. Ja mis on kõige häbematum: see, kuidas peaminister sõimab meid südametuteks. No andke andeks!

Ma ei tea, võib-olla siin saalis on mõned inimesed – kahtlustan, et on –, kes ei soovi Ukraina võitu ja terroristliku agressorriigi Venemaa kokkuvarisemist ja kaotust. EKRE fraktsioonis ei ole mitte ühtegi sellist inimest. Vastupidi, me oleme algusest peale toetanud Ukrainat, me oleme ka nende Riigikogu avalduste taga olnud, oleme ka ise neid esitanud ja täiendanud.

Ja me oleme lisaks kõigele aidanud materiaalselt. Me oleme Ukrainasse kaks bussitäit kaupa saatnud, väga vajalikke asju: mundreid, saapaid, killuveste, esmaabitarbeid, ka droone. Ja nüüd viimane lähetus, mis läks, ka buss jäi sinna. Ja siis öeldakse, et me oleme südametud, me ei hooli Ukrainast ega sellest, kas Ukraina võidab. Lisaks oleme kõiksugusel muul moel toetanud. Isiklikult olen teinud annetuse ka näiteks Ukraina armee fondi. Nii et need jutud on lihtsalt häbematud.

Aitab ju ka terve Eesti rahvas. Ja me oleme selle aitamisega maailma esirinnas per capita, [kuigi] me oleme samal ajal üks väikseimaid riike Euroopas ja ka terves maailmas. Kui me mõtleme sellele, kui suur saab olla ühe väikese riigi võime teist aidata, siis kuigi tahe võib olla suur, tuleb paratamatult piir ette. Aga meie tänased valitsejad ja valitsejanna ei taha sellest piirist kuuldagi.

Täna me kuulsime, et ükskõik, kui palju neid tuleb, las nad tulevad. Me peame nad kõik vastu võtma, sõltumata sellest, mis saab Eesti rahvast, mis saab meie riigist, mis saab meie kultuurist, keelest ja rahvusest. See ei ole oluline. See ei ole üldse oluline! Laseme aga kõik sisse! Ja samas me teame, et tegelikult mitte mingisugust sisulist filtrit ei ole. Küsitakse jah mõned küsimused ja kui inimene enam-vähem oskab mingit Ukraina kanti kirjeldada või mõnda linna ja kui ta just otseselt ei ütle piirivalvurile piiril, et Putin on õige mees ja Venemaa peab sõja võitma, siis saab see inimene sisse. No kuulge, andke andeks! Kas Putini FSB ei oska mingisuguseid legende oma meestele selgeks teha? Nii täpselt, seda isegi õige ukrainlane ei oska eristada, meie meestest rääkimata?

Kui me mõtleme sellele, kes kõik sealt tulevad – enamik on ju praegu võitlusvõimelised mobilisatsioonieas mehed, mitte naised ja lapsed –, siis mõelgem ka sellele, miks Venemaa neid läbi laseb. Miks ta laseb läbi sihukesed [mehed], kui ta peaministri sõnul peab teadma seda, et nad lähevad Ukrainasse võitlema Venemaa vastu? Siis ta ei laseks ju. Elementaarne!

Aga samas me ei tea absoluutselt [midagi]. Me ei tea sedagi, kui palju neid üleüldse siia on tulnud ja kui paljud nendest siia on jäänud, aga ammugi me ei tea nende meelsusest mitte midagi. Me ei tea, kui paljudele on antud ülesanne mingisugusel x hetkel mingisuguseid aktsioone – ükskõik mida, diversioone, atendaate, mässusid, mida iganes – korraldada. Ja see ei huvita, huvitaval kombel see ei huvita meie valitsust, kuigi meie jõustruktuurid ju kogu aeg hoiatavad meid. Aga valitsust see ei huvita, Kaja Kallast ei huvita. Miks? Ma arvan, et Putinit ka ei huvitaks ilmselt. Tema hõõruks käsi kokku: mida rohkem, seda parem.

Kui me vaatame, mida räägivad need ukrainlased, kes siia tulevad – no tore, aitame! Loodame, et nad lähevad koju tagasi, nagu väitis peaminister. Aga see on järjekordne vale. Norstat tegi ju alles hiljuti küsitluse nende seas. Ja üle poolte nendest kavatsevad siia jääda. Neil ei ole mõtetki ära minna. Ma ei tea, kust peaminister võttis oma andmed, et rohkem kui pooled tahavad tagasi minna. Aga isegi sellisel juhul, kui peaministril oleks õigus ja üle poolte tahaks tagasi minna, siis mõelge, mis number see on! Lõppude lõpuks meile on tulnud üle 100 000 inimese üle piiri. Kui palju üle lõunapiiri ja üle põhjapiiri on tulnud, me maikuust saadik ei tea üldse. Võrrelgem seda kas või nõukogudeaegse sisserändega – Kaja Kallas paneb võimsalt Karl Vainole ära.

Aga see kõik ei puuduta ju seda, kas me oleme südametud. Kas me tahame kuidagi ukrainlastele halba? Ei taha! Vastupidi, me toetame neid igati. Aga me tahame ka, et eesti rahvas jääks püsima, et meie keel jääks püsima. Minge ükskõik millisesse kaubanduskeskusesse! Ma käisin laupäeval Iskus. No andke andeks, parkimisplats oli Ukraina autosid täis, eesti keelt seal sees ei kuulnudki. Aga kas inimesed, kes tahavad koju minna, ostavad endale korteri mööblit täis? Ma arvan, et vist mitte. Kui sa oled ajutiselt kuskil, siis sa katsud ikka kohvri otsas hakkama saada, peaasi, et sul on katus pea kohal.

Ja täpselt sama on ju see, mis koolides toimub. Jah, on nad siin, need lapsed, me peame neid õpetama. Aga seda ei saa teha selle arvel, et meie enda lapsed kannatavad, kui koolis ja klassis on mingi hulk lapsi, kes üldse aru ei saa, millest räägitakse. Neil peavadki olema omad klassid, omad Ukraina programmid ja seal nad peavad õppima eesti keelt.

Rääkides nendest – ma vaatan, aeg saab otsa, aga teemasid, mida mainida, oleks ju väga palju – mobilisatsiooniealistest, peaminister väitis, et meil ei ole mitte mingisugust kokkulepet ukrainlastega, mida nendega siis teha. Aga kui Ukrainal ei ole, siis teeme ise ettepaneku, kui me tahame, et Ukraina võidaks selle sõja. Me ju piiri peal näeme, kes on mobilisatsioonivanuses ja kelle me võiksime koos Ukrainaga saata tagasi oma kodumaa eest võitlema. Aga seda me ei tee. Järelikult ilmselt meil ikkagi valitsusel puudub igasugune huvi selleks, et Ukraina selle sõja võidaks.

Ja loomulikult, lõpuks see rassistlik ja eugeeniline avaldus peaministri poolt, kuidas ongi vaja tõestada, kas kellegi vanavanavanaema on eestlane või äkki teisest rahvusest – no andke andeks, mitte midagi nii šokeerivat ei ole mina siin küll kuulnud.

20:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Hea kolleeg, teie aeg!

20:07 Henn Põlluaas

Nüüd hakatakse veel tõupuhtust valitsuse poolt taga ajama. Aga ma tänan! Rohkem ei olegi võimalik midagi öelda.

20:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

20:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased ja kõik inimesed, kes te meid interneti vahendusel jälgite! Kui nüüd kaks osapoolt siin tuliselt avaldusi teevad, siis ei ole mõtet loota, et mina olen nüüd see keskne kuldtee. Mina olen vist aastaid juba olnud see nõndanimetatud halb Eesti rahvusliku sõltumatuse partei juurikas ja mu erakond on kogu aeg võib-olla nende minu mõtete eest vabandanud, mis on tulnud otse lihtsalt.

2007. aastal õnnestus mul asuda tööle Eesti Noorsootöö Keskusesse ja siis see alammeede vist oli mitmekultuurilisus ja mingi teine meede oli sallivus. Kõik sõbrad ütlesid: no nii, nüüd sa sattusid paraja portsu otsa, ise lootsid, et hakkad isamaalist kasvatust edendama ja arendama. Aga ma sõnastasin endale hästi kiirelt, et ma sallin kõiki kultuure ja rahvusi, kes austavad minu riiki, keelt ja kultuuri. Punkt. Ka niimoodi on võimalik.

Rahvuslasena leian ma, et iga rahvus on püha, aga mõnede rahvustega ei ole võimalik leida niinimetatud ühisosa. Kui meil siin Riigikogus moodustati Navalnõi toetusrühma, siis ma ütlesin, et ei, sellepärast et Navalnõi ütles ühes intervjuus, et Krimm kuulub Venemaale. Mis poliitmängud neil seal käivad, las istub ja mõtleb. Minu toetust ta igatahes ei saanud, sellepärast et tema mõte on selline.

Ma leian, et igal rahval on enesemääramise õigus, ja ma leian, et Ukraina rahval on ka enesemääramise õigus. Ja Krimmist ei sooviks ma tegelikult väga palju rääkida. Ma arvan, et see [jutt], kes kui palju ja kus on annetanud, läheb tragikoomiliseks. Jah, meil on läinud asi lappama. Ja ma ütlen, et meil läks asi lappama siis, kui me andsime seitsmele MTÜ-le niinimetatud tulumaksuvabastuse. Üks neist oli Eesti Pagulasabi, kes ei kvalifitseerunud valitsusväliseks organisatsiooniks. Ja mis nad siis tegid? Nad läksid piirile ja tõid siia inimesi: tulge Eestimaale ruttu, rahvast on siin vähevõitu. Seda te juba teate. Aga nendele inimestele, kes elasid Luhanskis ja Donetskis, avanes tegelikult elus harukordne võimalus. Nad said minna Saksamaale, ja mitte lihtsalt niisama, vaid nad said ka mingi taskuraha. No heake küll, ei tulnud päris Saksamaa välja, tuli võib-olla Eesti.

Iga suurem rahvaliikumine toetab ju tegelikult mingeid muid asju ja seda laiemas laastus nimetatakse ka inimkaubanduseks. Me mäletame, kui oli pagulaskriis aastal 2015, siis Brüsseli koridorides räägiti vist ainult kaks nädalat sõnast "inimkaubandus". Siis see kuidagi haihtus. Aga mingil moel on asi läinud [lappama]. Meil läks asi lappama tegelikult siis, kui me pakkusime kõigile sõjapõgenikele [abi]. Aga sellisel hetkel inimesed, kelle eluunistus oligi minna Saksamaale tööle, kasutasid seda võimalust ära ja siinpool oli üks organisatsioon, kes tõi neid siia Eestisse.

Meelsuskontrolli kui sellist ei ole võimalik mitte kunagi teha. Meil oli siin arutelu all Vene Õigeusu Kirik, mis allub Moskva Patriarhaadile. No ja siis pinniti ja pinniti seda Kirilli ja Kirill ütles, et ma olen ikka [sõja] vastu jah. Ja ongi teema maas! Ma ei ole mitte kunagi leidnud, et ma peaksin usunditega võitlema. Meie euroopalik väärtus- ja komberuum, mida me peame kaitsma, on see, et me sallime kõiki usundeid, välja arvatud neid, kes õigustavad vägivalda ja genotsiidi. Ja punkt! Ja kui õigeusklikud on vait ja annavad oma vaikiva heakskiidu sellele, siis on siin midagi mäda.

Täna on tegelikult siin vaidluses üks suur asi mäda. Esiteks, me ei tea nende ukrainlaste meelsust, ja me ei tea, kas nad lahkuvad siit riigist. Eesti rahva eripära on see, et me ei lõimu mitte kellegagi. Ja meil siin Eestis on üks suur kogukond, kes juba 40 või 50 aastat ei ole lõimunud meiega. Seega fookuses on praegu oletuslik küsimus, et võib-olla nad ei lähe tagasi, aga võib-olla paremad pojad selle rahva hulgast peavad ennast viikingite järeltulijateks. Slava Ukraini! 

20:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas peaminister soovib lõppsõna öelda? Palun!

20:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt alustan nende väidete ümberlükkamisest. Martin Helme väidab siin puldis, et ukrainlastele [minev] raha võtab ära Eesti erivajadustega laste raha. See ei vasta tõele. Kui me võtame puhtalt puudetoetuse, siis puudetoetust saab Ukraina sõjapõgenikest 169 inimest. See on 0,28% kõikidest elanikest, kes Eestis puudetoetust saavad. Nii et see ei vasta tõele.

Samamoodi ei vasta tõele kõik see, mis puudutab seda, et raha justkui mujale ei jätkuks. Perehüvitised – 1,52% on Ukraina põgenike osakaal hüvitise kogusummas. Vanemahüvitis – 0,37%. Puudetoetus – 0,28%. Pensionid – Eesti ei maksa neile üldse, see on 0%. Aga rahvapensioni määra ja välispensioni vahe makstakse kinni ja kogusummast on see 0,08%. Kokku nende hüvitised ja toetused kõikidest Eestis makstavatest hüvitistest ja toetustest moodustavad 0,4%. Ehk siis numbrid räägivad, et see lihtsalt ei vasta tõele.

Teine väide, haigekassa sabad. Haigekassa ravijärjekorrad on pikenenud just COVID-i tõttu, sellepärast et kuna inimesed sattusid COVID-iga haiglasse, pandi osakonnad kinni ja ravijärjekorrad, mis niikuinii olid pikad, pikenesid veelgi. Ka väide, et justkui Eesti perearstid või Eesti tervishoiusüsteem millegi muuga ei saa tegeleda kui Ukraina sõjapõgenikega, ei vasta tõele. Ravikindlustus on 30 000 Ukraina põgenikul. Umbes 8000 on neist end kirja pannud perearstide juures, aga enamus neist ei vaja terviseabi, nad ei ole haiged inimesed. Oli huvitav, et Martin Helme tõi välja psühhiaatrilise abi – justkui meie lapsed jäävad psühhiaatrilisest abist ilma, sellepärast et see läheb kõik Ukraina lastele. Lihtsalt seda on naljakas kuulata erakonnalt, kes võitles selle vastu, et lapsed ilma vanemate nõusolekuta üldse psühhiaatrilist abi saaksid.

Inimesed, kes tulevad kahe passiga. Venemaalt tulevatele Ukraina kodanikele tehakse põhjalikud intervjuud ja kui selgub, et neil on tegelikult ka Vene pass, siis see on kindlasti tõkestamise aluseks. Tõkestanud siiatuleku ehk siis inimesi piirilt tagasi saatnud oleme me üsna palju. Nad on vastanud küsimustele nii, et on selgunud, et tegelikult nad pole tulnud Ukrainast. Kui suudetakse intervjuu käigus välja selgitada, et inimestel on küll Ukraina pass, aga nad on pikalt elanud Venemaal, siis nad ei ole sõjapõgenikud. Sellega kogu aeg Eesti politsei tegeleb.

Nüüd see väide, et Eesti inimestele [toetust] ei jätku, et ma tegelen kõige muuga kui Eesti inimeste aitamisega. See ka ei vasta tõele. Kui me räägime puhtalt numbritest, siis me oleme teinud väga ulatusliku paketi, et Eesti inimestel aidata nende kõrgete hindadega toime tulla. Energiatoetused, elektritoetused, universaalteenus, lisaks elektritoetused 50 eurot megavatt-tunni kohta igale perele. Siis kaugkütte, gaasi hindade puhul 80% hinnatõusust, mis ületab 80 eurot megavatt-tunni kohta, me hüvitame. Lisaks, nagu ma ütlesin, tõusis toimetulekutoetus 33%, üksi elava pensionäri toetuse oktoobrist maksime välja. Novembris saab iga pensionär ja iga laps 50 eurot toetust, et nende kuludega toime tulla. Uuest aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 654 euroni, mis aitab just madalama sissetulekuga inimesi. Lapsetoetused tõusevad, 80 eurot lapse kohta, pluss suurperede toetused tõusevad märkimisväärselt. Lisaks tõuseb pension, keskmine pension saab tulumaksuvabaks.

Kas mul on ka ajaline piirang? Oi, vabandust, ma ei teadnud! Siis ma palun aega veel juurde, nii palju kui on võimalik.

20:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolm minutit saab juurde viiele minutile. 

20:17 Peaminister Kaja Kallas

Siis ma ei jõua kõike seda head ette lugeda, mida me kõik teeme, aga võtan selle kokku nii, et me teeme väga palju Eesti inimeste toetuseks.

Ja eelarvedefitsiit on seetõttu, et Martin Helme, kes oli rahandusminister, tegelikult meile sellise eelarvedefitsiidi pärandas. Ja arusaadavalt, kui meil on kriis, siis me ei lähe eelarvet kärpima, vaid me tegelikult üritame inimesi aidata sellest kriisist üle.

Nüüd, see väide Martin Helme poolt, et Eestist justkui ei sõltu midagi, minu meelest peegeldab alaväärsuskompleksi. Vastupidi, Eestit väga selgelt kuulatakse ja me oleme olnud väga kõnekad oma liitlaste veenmisel õigesti käituma. Näiteks sellepärast, et nad annaksid sõjalist abi. Võtame kas või eelmise aasta lõpu, kui meie juba andsime Ukrainale sõjalist abi, aga Saksamaa keelas meil seda teha. Ja seetõttu öelda, et meist midagi ei sõltu – see on lihtsalt jabur.

Nüüd, tulles selle juurde, kes on õige eestlane: seda võitlust alustasite teie 2016. aastal, kui Martin Helme – ja nüüd ma tsiteerin – ütles Marina Kaljuranna kohta niimoodi: "Meie erakonna arvates on Eesti idee poolest rahvusriik ja seepärast peame iseenesestmõistetavaks, et kõige kõrgemad avalikud ametid kannaksid seda aadet. Iseenesest on ju võimalik, et [muust rahvusest] inimene on meie ühiskonnaga hästi integreeritud, nagu seda on Marina, aga sellest hoolimata peame õigeks, et president oleks eestlane nii hingelt kui ihult." Ja sealt algas see ralli, et teie ütlesite, et Marina Kaljurand pole [õige] eestlane. Kes siis see õige eestlane on? Ja miks ei võiks tänastest põgenikest, kui nad õpivad ära eesti keele, saada sellise suurepärase väitlusoskuse, esinemisoskusega [inimesed], nii nagu on EKRE juhid.

Kaks asja veel. Ma tunnistan ju seda, et migratsioonisurve on väga suur. Ja see on suur seetõttu, et see sõda on käimas. On arusaadav, et see migratsioonisurve lõpeb niipea, kui see sõda lõpeb. Ka need inimesed tahavad minna tagasi, enamus neist tahab minna tagasi. Ja muide, huvitav on see, et Putini retoorika ütleb seda, et ukrainlased pole nagu päris rahvus, ja nad räägivad ka, et on ühtlane slaavi pere. Ja teie kasutate ka sõna "slaavlased", mitte "ukrainlased" väga tihti, kui te ründate, et on slaavi migratsioon.

Aga ma tahan veel öelda, et meil on valik, kas olla suured ja suuremeelsed, ulatades abikäe ka nendele, kes abi vajavad, või olla väikesed ja väiklased, otsides kõiges lihtsalt omakasu. Ja mulle tundub, et hetkel me ikkagi, arvestades seda sõda, arvestades seda, mis on kaalul, peame Ukraina sõjapõgenikke aitama. Ja loomulikult me teeme seda nii palju, kui me suudame. Ja mitte rohkem, nii et see käib üle meie võimete, vaid ainult nii palju, kui me suudame. Ja me suudame palju, me tegelikult hingelt oleme suured. Aitäh!

20:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Sellega on arupärimisele vastamine on lõppenud ja kolmas päevakorrapunkt läbitud.


5. 20:20 Arupärimine Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimehe kohta (nr 150)

20:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me saame edasi minna tänase neljanda päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Urmas Reitelmanni, Uno Kaskpeiti, Merry Aarti ja Kalle Grünthali 13. septembril 2022 esitatud arupärimine Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimehe kohta (nr 150). Ma palun siia kõnepulti arupärijate esindajana Riigikogu liikme Peeter Ernitsa.

20:21 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Õhtusel tunnil muidugi võiks ka metsast rääkida. Aga ma arvan, et eelmäng on toimunud siin juba eugeenikaga ja ka kõik muu on mängu tulnud, praegu võiks jõuda süvariigi juurde. Selle arupärimise iva ongi püüd selgeks rääkida, kuidas süvariik toimib. Ja mets on ainult fooniks.

Paari asja ma tsiteerin, kahte jõustruktuuri hästi tundvat meest. Erkki Koort on kirjutanud, et tippametnike konkursid on enamasti fassaadiks ja otsused langetatakse kulisside taga omade ringis. Ja Kaitseministeeriumi endine asekantsler Meelis Oidsalu on öelnud niimoodi, et poolriiklikud moodustised nagu EAS ja RMK, millest täna juttu on, kus on rohkem raha ja vähem reegleid kui traditsioonilistes riigiasutustes, on sellise ühiskassa kroonijuveelid.

Ja nüüd me jõuamegi selle kroonijuveeli RMK juurde. Kuidas ootamatult sai suure sõja ajal meie välisluure juhist metsamees? Noh, siin on märkimisväärne seitsmes küsimus, mis me küsime: kas lugupeetud peaminister oli kursis, et Välisluureameti juhi mõtted olid lõppenud suve pingelises julgeolekuolukorras hoopis metsas, kuna ta kandideeris RMK juhiks? 18. mail see kuulutus ilmus, aga siis läks välisluure juht hoopis Ameerikasse kõrgetasemelisele arupidamisele Ukraina sõja üle, aga mõtted olid metsas. Ja ma ei tea, kas ta peaministrit oli informeerinud, et tegelikult ta mõtleb ainult metsa peale, aga nagu öeldakse, sitta see Ukraina sõda või kõik see muu asi. Ja küsimusi on meil (Loendab.) üks, kaks, kolm, neli ... kaheksa.

Aga ma rohkem ei räägi. Ma loodan, et peaminister loeb küsimused ette. Ja meie point on siin süvariigil: kuidas esiluurajast läbi nende igasuguste protseduuride sai esimetsamees. Aitäh!

20:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun arupärimisele vastamiseks kõnepulti peaminister Kaja Kallase.

20:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Head arupärijad! Kõigepealt ma tahan seda öelda, et [enne] kui ma konkreetsetele küsimustele vastan, ei saa mainimata jätta, et kogu see arupärimise stiil on väga iseloomulik teile: alavääristav, sildistav, vaenav, naeruvääristav igal võimalikul juhul, et õõnestada Eesti riigi julgeolekuasutuste usaldusväärsust. Mikk Marrani lahkumine Välisluureameti [juhi] kohalt oli tema isiklik otsus. Ta oli juhtinud Välisluureametit seitse aastat ja Välisluureameti juhina oli ta väga hea asutuse juht, usaldusväärne partner oma valdkonna kolleegidele. Ja ta valiti RMK juhiks konkursi tulemusena, kus osales 18 inimest, kellest lõppvooru jõudsid kolm. Aga konkreetsete küsimuste juurde.

"RMK nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhatuse esimehe valimiseks tänavu 18. mail. Mikk Marran on avalikult tunnistanud, et paar päeva peale kuulutuse avaldamist helistas talle üks RMK nõukogu liige ja soovitas kandideerida. Kes RMK nõukogu liikmetest helistas välisluureameti juhile ja soovitas tal kandideerida RMK juhiks?" Sellele küsimusele saab vastata ainult Mikk Marran, sest meil kehtib põhiseaduse § 43 sõnumite saladuse kohta: igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele.

Teine küsimus: "RMK nõukogu poolt välja kuulutatud juhatuse esimehe konkursiteates öeldakse selges eesti keeles, et "kasuks tulevad metsandusalased teadmised ja töökogemus metsanduse valdkonnas" ning et "Juhatuse esimees on juht, kes viib ellu jätkusuutlikku metsapoliitikat ning on metsanduse, loodushoiu ja kliimamuutuste leevendamise eestkõneleja." Konkursi võitnud Mikk Marran on avalikult öelnud, et ta metsa ja metsandust ei tunne. Kuidas saab inimene, kes metsandusest midagi ei tea, olla "metsanduse, loodushoiu ja kliimamuutuste leevendamise eestkõneleja"?" RMK juhtimine eeldab laiemat juhtimise kompetentsi, ühiskonnatunnetust, mitte ainult metsandusalaseid teadmisi. RMK-s töötab enam kui 600 inimest, kes on oma valdkonna eksperdid, ja see annab kindluse, et see metsandusvaldkonna kompetents on organisatsioonis tagatud. Juhtimine on meeskonnatöö ja Mikk Marran on Välisluureameti juhtimise kogemusega tõestanud seda, et tal see kompetents on. Ja nagu te ise ütlete, kasuks tulevad metsandusalased teadmised, aga see ei olnud konkursi nõue.

Kolmas küsimus: "Kui RMK juhatuse esimees, [kes] "peab olema juht, kes viib ellu jätkusuutlikku metsapoliitikat ning on metsanduse, loodushoiu ja kliimamuutuste leevendamise eestkõneleja" ei tunne valdkonda, siis kes paneb talle sõnad suhu?" Jällegi ütlen, et konkursiteates oli, et "kasuks tuleb", see ei olnud konkursi eeltingimus. Aga Mikk Marran on Välisluureameti juhina näidanud seda, et ta ei ole inimene, kellele paneks keegi sõnu suhu. Tal on suur juhtimiskogemus ja kogemustepagas, millest RMK organisatsioon ainult võidab.

Neljas küsimus: "RMK juhi konkursi viis läbi personalifirma Fontes, mis lubab oma kodulehel, et "Leiame üles talendid, kes muidu ei satuks sinu vaatevälja. Leiame sinu ettevõttele 98% tõenäosusega sobiva talendi, kes lahendab sinu tänased probleemid ja viib ellu sinu uued ideed." Fontes valis 18 kandidaadi seast välja kolm sobivaimat ja esitas need RMK nõukogule. Kõrgemate riigiametnike konkursil peavad kandidaadid peale CV jt dokumentide esitama ka motiveeritud avalduse ja essee etteantud teemal. Kas Fontese poolt läbiviidud konkursil nõuti kandidaatidelt motiveeritud avaldust ja esseed ja kui, siis kuidas oli etteantud teema sõnastatud?" Jah, Fontese läbiviidud konkursil tuli kandideerijatel esitada CV koos motiveeritud avaldusega. Lõppkandidaadid esitasid essee teemal "RMK järgnevate aastate suurimad väljakutsed ja lahendused".

Viies küsimus: "Fontese otsingutiimi juht on Kaire Laas. "Eesti kõige kogenum talendileidja" on äriregistri andmetel Erakonna Eestimaa Rohelised liige aastast 2005. Kas tegemist on ühe ja sama inimesega?" Mul ei ole õrna aimugi. Põhiseaduse § 48 kohaselt on igaühel õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse, seega ei oma tähtsust, kas keegi kuulub või ei kuulu mõnda erakonda, kui just ei ole kehtestatud seadusega vastavat keeldu. Antud juhul seadusega kehtestatud keeldu ei ole ja kui see küsimuse püstitus on selle kodaniku tagakiusamiseks tulenevalt tema tööülesannetest, siis see on asjakohatu.

Kuues küsimus: "Kõrgemate riigiametnike konkursi esimeses voorus hindab komisjon esitatud dokumentide põhjal kandidaatide vastavust konkursiteates toodud nõuetele ja valib välja need, kes pääsevad teise vooru. Valiku tegemiseks arutab komisjon enne hääletamist, milliste kandidaatide valdkondlik taust vastab kõige enam ametikoha profiilile. Teises voorus keskendutakse kandidaatide valdkonnatundmisele, juhtimiskogemusele ja motivatsioonile. Komisjon valib välja kolm kandidaati lõppvooru. Lõppvoorus esitab iga kandidaat ettekande oma visioonist. Kas Fontese poolt läbi viidud talendiotsing sarnaneb Riigikantselei tegevusega kõrgete riigiametnike otsingul?" RMK juhatuse esimehe leidmise viis läbi Fontes, mitte avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Kindlasti on Fontese ja Riigikantselei juures tegutseva avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni tööprotsessides sarnasusi, aga ei ole kohustust, et need protsessid üks ühele kattuks. Aitäh!

20:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

20:30 Peeter Ernits

Hea juhataja! Te mitme koha peal ütlesite, et seadus ei luba. Aga ma küsin teilt, et vaadake, kui keegi on Välisluureameti juht ja sõda käib ... Nõukogu liikmeid ei ole eriti palju. Kas siis äkki Mihhail Korb [helistas]? Tal oli telefoninumber, et helistada Välisluureameti juhile sõja ajal? Või äkki Ülo Needo, Mooste mõisaisa, tema helistas? Või äkki metsandusprofessor Tullus helistas inimesele, kes ütleb, et ta metsast mitte midagi ei tea? Oleks ikkagi lootnud teilt vastust saada, kes neist üldse kvalifitseerub selleks, et tal on olemas Välisluureameti juhi telefon ja julgus, eriti veel sõja ajal, helistada sellise pakkumisega. Kas Mihhail Korb või kes see oli, Hardi Tullus, professor, või Ülo Needo? On teil aimu?

20:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma ütlesin, meil kehtib põhiseaduse § 43: igal isikul on õigus oma sõnumite saladusele. Ei, ma ei tea, kes helistas Mikk Marranile. Kui tahate seda teada, küsige tema käest.

20:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

20:31 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea peaminister! Niimoodi küll vastata ei saa, et kui tahate teada, siis helistage kellelegi teisele. Te olete siin arupärimisel ja peate vastama meie küsimustele. Ja mul on kohe etteheide, et viies küsimus oli ka: kas Kaire Laas on see Eestimaa Roheliste liige. Te ütlesite, et teie ei tea.

Huvitav-huvitav! Te tegite endale selgeks, et minu suguvõsas on olnud 200 aastat tagasi üks vene nimega inimene, aga arupärimise küsimustes te endale selgust ei loonud. See ei lähe mitte. Muide, nüüd mul on küsimus teile päriselt konkreetne. Me kõik teame, et Mikk Marran oli sedasorti luurejuht, kes trügis mööda, ei läinud mööda käsuliini, vaid trügis mööda nii ministeeriumist kui ka oma kantseleist ja ministrist, käis otse peaministri büroos ja sellest tekkis tal tüli ministeeriumiga. Ministeerium ei olnud rahul ka tema töö kvaliteediga. Mul on lihtne küsimus. Kuna teil oli temaga hea usalduslik suhe, siis kas selle tüli lahenduse võti oligi see, et teie ajasite talle välja kaks korda suurema palgaga mõnusa sooja koha ja tüli lahendati niimoodi?

20:32 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, ma ei tea, et mul oleks temaga mingi soe suhe. Ma kohtun temaga julgeolekukabinettides, meil ei ole mingit täiendavat suhet. Ja teiseks, ma kordan, et põhiseaduse § 43 ütleb seda, et meil on sõnumite saladus. Ja samamoodi ütleb põhiseadus seda, et on õigus kuuluda mittetulundusorganisatsioonidesse, mittetulundusühingutesse, -liitudesse. See on § 48 põhiseaduses. Ja sellest tulenevalt ma ütlesin, et see, millisesse erakonda kuulub Fontese otsingutiimi juht, ei oma absoluutselt mitte mingisugust tähtsust. Lihtsalt teie stiil on selline, et te tahate inimesi kiusata sellest tulenevalt, aga minu meelest see ei ole õige.

20:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ruuben Kaalep, palun!

20:33 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea peaminister! Kuidas teile tundub üleüldse RMK maine praegusel ajal, kui me vaatame neid konflikte kogukondadega üle Eesti? Väga paljud inimesed erinevates Eesti piirkondades tunnevad, et RMK absoluutselt ei arvesta nende arvamusega. Me räägime ka RMK raiemeetoditest, mis väga selgelt seavad eesmärgiks võimalikult suure ja kiire rahalise kasu, mitte säästliku majandamise, mitte elurikkuse ja looduskaitse, ja ka kahtlustest selles osas, et RMK on ühel või teisel ajal erinevaid ettevõtjaid soodustanud täiesti põhjendamatult. Ja nüüd lisame sinna juurde selle täiesti naeruväärse juhikonkursi. Sellel riigiasutusel on ju väga tõsine kommunikatsiooniprobleem. Mida te kavatsete ette võtta, et seda lahendada?

20:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui on sellised etteheited RMK-le ja see maine on nii halb, siis ongi ju juhti vaja vahetada. Uus juht saab nende probleemidega tegeleda. Ja nagu ma ütlesin, Mikk Marran oma kindlasti suure juhtimiskogemusega suudab selliseid keerulisi olukordi lahendada. Ja see, et ta tuleb sektorist väljastpoolt, ma arvan, on pigem hea, arvestades kõiki neid etteheiteid, mis te esitasite RMK-le. Ja mis puudutab elurikkust, looduskaitset, raiemahtusid, siis ma arvan, et uus juht saab nendele asjadele otsa vaadata ja siis saab minna ainult paremaks.

20:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

20:35 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Te olete valitsusjuhina silma jäänud eelkõige igasuguse sahkerdamisega. Samamoodi on sahkerdamine ka siis, kui ootamatult Välisluureameti juht siirdub Riigimetsa Majandamise Keskusesse juhiks. Aga sama asi on teil nüüd plaanis kapo juhiga, kaheksa kuud enne hakkate seda välja vahetama, ja näiteks PPA juhiga, seitse kuud enne tähtaega. Kas teie arvates nii käitutaksegi õigusriigis? Ja täpsustan ära, et see ei ole kiusamine, vaid siin on küsimus eetikas. Kas teie arvates selline ongi kohane käitumine ühes õigusriigis?

20:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! RMK juhi kohale oli avalik konkurss, 18 kandidaati oli, Fontes, erafirma, tegeles selle otsinguga. Selles mõttes need väited absoluutselt ei vasta tõele. Vastupidi, kõik on avalik ja tegemist on konkursiga. Nii et see on selge.

Mis puudutab neid jõuametkondade juhte, siis need tähtajad saavad läbi. Ja varasemalt on ka olnud praktika, et antakse piisav aeg ette. Nii et siseminister nende kandidaatidega tuleb ja siis valitsus otsustab.

20:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Valge, palun!

20:36 Jaak Valge

Jah, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Väga paljud loogiliselt mõtlevad inimesed teevad selle järelduse, et Mikk Marranist taheti tema endisel ametikohal lahti saada ja sellest tema võit sellel niinimetatud konkursil. Ütlen, et isegi kui see nii polnud, oleks ikkagi riigi maine huvides vaja olnud seda muljet vältida. Aga endine Välisluureameti peadirektor on ilma kahtluseta pungil riigisaladusi. Missugused käitumispiirangud on talle sellest tulenevalt seatud? Näiteks kas ta tohib tavalises korras välismaal käia? Kas need piirangud ei sega tal töötamist RMK juhina? Ja ikkagi põhiküsimus: kuidas teie arvates mõjub selline vangerdus meie riigi ametnikkonna ja meie konkursside usaldusväärsusele?

20:37 Peaminister Kaja Kallas

Tundub, et teie erakonnal on kaks vastandlikku väidet. Ühelt poolt öeldakse, et mul on erakordselt soojad suhted Mikk Marraniga ja ma üritasin talle kuidagi mingit kohta tekitada. Teie ütlete, et temast sooviti lahti saada. Leppige kokku, kumb siis on, muidu nagu käivad need väited omavahel vastu.

Mis puudutab [riigi]saladust, siis riigisaladuse hoidmine on vastavalt seadusele. Seda saladust tuleb hoida ka mitu aastat pärast seda, kui sa oled sellelt ametikohalt läinud või kui sul on riigisaladustele ligipääs olnud. See kohustus kehtib ka edaspidi.

20:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

20:38 Henn Põlluaas

Aitäh! Te mitu korda korrutasite, et meil on põhiseaduse järgi sõnumite saladus, ja nii edasi, ja nii edasi. Ometigi te lobisesite eelmise teema juures välja, et te olete luuranud Mart Helme taga ja teate väga hästi, miskeelseid uudiseid ta loeb. Aga see selleks.

Kujutage ette, see RMK on vist sihuke meepott, et isegi Välisluureameti juht tormab sinna nagu kärbes mee peale – see on nii hea! Kui teile ka samamoodi keegi tundmatu isik helistaks ja küsiks, et kallis peaminister, mis te arvate, tulge õige RMK direktoriks, mis te sellest asjast arvaks? Läheks ka?

20:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, te väidate, et ma olen luuranud Mart Helme taga. Ei ole luuranud. Mart Helme abikaasa avaldas pildi oma ekraanitõmmisest, kus oli see automaatne tõlge peale pandud. (Saalist kõlab valjuhäälne protest.) Proua Helme, ärge karjuge niimoodi. See ausalt öeldes ei tee teile kuidagi au ...

20:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Palun, igaüks räägib siis, kui talle on sõna antud. Praegu räägib peaminister, siis saate kohe teie sõna.

20:39 Peaminister Kaja Kallas

Lihtsalt teie jagasite seda ekraanitõmmist ja sellest lähtuvalt ma eeldan, et Moonika Helmel ei ole kellegi teise ekraanitõmmist kui ainult iseenda oma, mida ta jagab. Sellest lähtuvalt ma eeldasin, et neil kodus on see tõlge peal. Nii et ei, ma ei ole Mart Helme järel luuranud, vaid see on puhtalt Moonika Helme avaldatud andmete põhjal, sotsiaalmeedias täiesti kättesaadav. 

Kui minna küsimuse juurde, siis see oli Mikk Marrani isiklik otsus. See oli Mikk Marrani isiklik otsus lahkuda Välisluureameti juhi koha pealt. Ta oli seda ametit juhtinud seitse aastat ja mitte kedagi ei saa kinni hoida, kui inimene soovib lahkuda. Ja kui on konkursid, ta saab konkursil osaleda. Te saate tema käest küsida, miks ta tahtis lahkuda. Aga sunniga mitte kedagi kuskil kinni ei hoia.

20:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

20:40 Helle-Moonika Helme

Protseduurilised vabandused, et natukene lärmiks läks! Aga lihtsalt järjekordselt – see, kuidas peaminister, selle asemel et vastata, me oleme küsinud arupärimise väga tõsistes küsimustes, hakkab rääkima mingisugustest Facebooki intriigidest ... No see, vabandust, tema staatusega ei ole kuidagi kooskõlas. Ja see, et ta ütleb, et ta eeldab – teate, ta eeldab nagu kõike valesti, eks ole. Täna siin ta on paljusid vastuseid meile andnud täiesti valede eeldustega. Ta on valetanud, ta on vassinud. Ja kui peaminister ei ole võimeline eristama libauudist päris uudisest, siis ausalt öeldes, no ma ei tea ... No te võite rääkida kusagil oma kohvikunurgas sõbrannadega seda, aga peaministrina tulla siia Riigikogu pulti mingeid libauudiseid levitama – see on täiesti maotu ja madal.

20:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen korduvalt seda arvamust ja hinnangut kuulnud juba. See ei ole protseduuriline küsimus. Läheme nüüd edasi. Kalle Grünthal, palun!

20:42 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Avalikkus teab väga täpselt, mismoodi serveeriti Mikk Marranit, kellel puudus vastav kogemus: tema tugevus on see, et ta ei tea sellest mitte midagi. Samas Hanno Pevkur võttis tööle välisluure juhi ja seal ta ütles ilusa lause, et tema tugevus on see, et see ametnik on selles süsteemis töötanud. Ehk siis praegusel hetkel on devalveerunud mõiste "tugevus", tugevuse mõiste: kas on vaja kogemust või ei ole vaja kogemust, alati oled sa tugev. Ehk siis toimub nuppude liigutamine poliitilisel laual. Ma arvan, et te ei saa siin vastu vaielda. Ma ei usu, et te võtaksite tööle oma asutusse koka, kelle kõige suurem tugevus on see, et ta kokkamisest midagi ei tea. Aga ma ootaks vastust sellele mõttekäigule.

20:43 Peaminister Kaja Kallas

Vaadake, inimestel on erinevad tugevused ja organisatsioonid on erinevad. Kui vastab tõele see, mida ütles teie kolleeg Ruuben Kaalep RMK kohta, [et asutusele] on need etteheited, siis on ju hea, kui uus juht tuleb väljastpoolt. Samas kui on teine organisatsioon, mis on tugev organisatsioon, kus ei ole selliseid etteheiteid, kus ei ole mainega selliseid probleeme, siis on ju hea, et uus inimene seda teemat valdab. Nii et see on väga individuaalne igas organisatsioonis ja iga inimese puhul.

20:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

20:43 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Mina oma vanuses olen elanud riigis, kus oli niisugune mõiste nagu "nomenklatuur". Neid inimesi, kes kuulusid nomenklatuuri, tõsteti ühe koha pealt teise peale. Jah, formaalselt võisid ka seal olla mingisugused tingimused, aga neid tõsteti ühe koha pealt teise peale. No teie lugupeetud isa kuulus nomenklatuuri ja kui ta hoiukassadega hakkama ei saanud, siis tõsteti ta ümber Ajakirjandusmajja ja oli Rahva Hääle peatoimetaja asetäitja. Näide lihtsalt, teile hästi lähedane näide sellest, kuidas nomenklatuuriga toimetati. Ja nüüd, kuna Reformierakond on tegelikult kompartei kõige järjepidevam kandja siin saalis – no enam-vähem kõik need teie erakonna ridades, kes vanuse poolest sobivad, kuulusid omal ajal komparteisse, siis ma näen, et see nomenklatuur ...

20:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun küsimus!

20:44 Mart Helme

... see nomenklatuur on tagasi tulnud. Kas te kinnitate, et Reformierakonna kaadripoliitika, personalipoliitika on nõukogude nomenklatuuri kopeerimine?

20:45 Peaminister Kaja Kallas

Huvitav, et ... Ma saan aru, te alati räägite nõukogude ajast väga innustunult ja teile see aeg väga meeldis (Mart Helme räägib saalist vahele.). Ja ma tean, et te olite mingi kommunistliku raamatu toimetaja või mingi ajakirja – ma ei tea, mul ei ole teie CV-d kahjuks praegu siin, aga midagi sellist teie CV-s on. Teie erakonnas, ma saan aru, edutatakse neid, kelle nimi on Helme. Tõesti, nüüd härra Helme jälle lahkus saalist, sest ta ei suuda emotsionaalselt ülesköetud inimesena vastuseid kuulata. Aga siis ma rohkem ei vastagi.

20:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

20:45 Kert Kingo

Jah, aitäh! Kas see käib parlamendi kultuuri ja poliitilise kultuuri juurde, kui peaminister mõnitab siin saadikuid, mõnitab mingit erakonda, omistab neile mingeid silte. Kas see ongi nüüd siin saalis uus kord meil?

20:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei, meil ei ole saalis mingit uut korda ja mõnitamine ei käi kindlasti parlamendi kultuuriga kokku. Urmas Reitelmann, palun!

20:46 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Äärmiselt piinlik on peaministri vastuseid kuulata. Väga nõrk peaminister! Väga nõrgad ja sisutühjad vastused, isiklikud rünnakud! Aga ma küsin seda, kuna peaminister väitis, et konkursi korraldaja oli ettevõte Fontes: kuidas juhtus, et konkursi tingimustes ei olnud metsandusharidust? Eestis on aastakümneid Eesti Põllumajanduse Akadeemias olnud väga hea metsandusharidus, see ulatub eelmisse sajandisse. Oleks ju olnud päris loogiline, et väikene eeldus konkursi võitmiseks on, et inimene on õppinud metsandust.

20:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui organisatsioonis on ligi 700 inimest, siis on väga oluline eelkõige juhtimiskogemus. Ja selles konkursiteates oli kirjas, et kasuks tulevad metsandusalased teadmised ja töökogemus metsanduse valdkonnas. Hea metsapidaja ei pruugi olla hea juht ja antud juhul on vaja head juhti, sest et RMK-s on terve rida metsanduseksperte.

20:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

20:47 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui ma nüüd õieti mäletan, on olemas selline vana legend ühe kuninga kohta, et kõik, mida ta puudutas, muutus kullaks. Lõpuks oli probleem see, et ta ei saanud süüa, toit muutus ka kullaks. Praegu on analoogne olukord ka siin saalis. Meile esinenud peaminister on oma juhtimisstiiliga muutnud Eesti täielikuks kaoseriigiks, kus on hinnatõus, kus on probleemid igas valdkonnas. Ja nüüd on ta tulnud siiasamasse saali, lugupeetud Helir-Valdor Seeder, ja ka siin on hakanud kaduma igivana parlamentaarne kord, viisakus ja nii edasi. Täiesti hämmastav, et te lubate sellist olukorda siin saalis. Teie käes on juhtimispult, teil on õigus öelda, et nii ei tohi, lõpetage see teema, rääkige asjast. Palun tehke seda, härra Seeder!

20:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Püüame seda korda ja seda kultuuri ikka üheskoos luua oma küsimuste ja vastustega. Läheme edasi. Merry Aart, palun!

20:48 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud peaminister! See on ju teada, et RMK-sse oli Mikk Marrani kõrval ka paar väga head eriala tundvat ja juhtimiskogemusega kandidaati. Ja see ei ole kellelegi saladuseks, et enne lõplikku hääletust saadi mõned telefonikõned, mille peale hääletus läks nii, nagu ta läks.

Aga minu küsimus on tegelikult selle kohta, kas kõrgemate riigiametnike valimisel on ühtsed reeglid või on need valikulised. Selles mõttes, et kui me ütleme, et Mikk Marran on tugev juht selle pärast, et tal ei ole eriharidust, et ta ei tea metsandusest midagi, samas kapo ja Päästeameti juhtide puhul kiidame maast taevani, et nad on süsteemist, nad on väga tugevad juhid, sellepärast et nad tunnevad süsteemi. Ka mina olen käinud selles komisjonis ja ma mäletan, et minu käest küsiti ka erialaste teadmiste kohta, et kuidas sellega on.

20:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nii nagu ma vastasin teie kolleegile: organisatsioonid on erinevad ja organisatsioonide vajadused juhtide puhul on ka erinevad. Kui on hea tugev organisatsioon, siis on hea, kui juht tuleb organisatsiooni seest. Kui on organisatsioonis vaja mingit uut häält, uut hingamist, siis on hea, kui juht tuleb väljast. Minul ei ole au teada, kes olid need teised kandidaadid. Ma tõesti ei ole isiklikult selle juhi otsingutega tegelenud.

20:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

20:50 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Vastates Kert Kingo küsimusele kõrgemate riigiametnike määramise kohta – küsimus oli siis PPA peadirektoris, kapo peadirektoris ja Kaitseväe juhatajas –, te väitsite, et teie valitsus [hakkas täitma] neid ametikohti, sest nende ametikohtade täitmine vajab aega, et need on nii tähtsad ja olulised ametikohad. Ometi te täitsite need kohad ruttu ära. Need inimesed on juba olemas, need nimed on välja käidud, kuigi nende vahetuste aeg saabub alles aprillis, juulis ja Kaitseväe juhatajal isegi alles järgmise aasta novembris. Äkki on ikka nii, et teie erakond ja teie valitsus tahab praegu veel võimul olles need kohad endale sobivate inimestega täita? Mina küll mingit muud põhjust selliseks kiirustamiseks ei näe. 

20:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma saan aru, et te mõtlete oma rikutuse tasemel. Aga need kandidaadid oli esitanud eelmine siseminister. Ja lihtsalt, kui meil sai uus valitsus ametisse, siis oli aus, et uus siseminister tuleb nende kandidaatidega. See on seletus. 

20:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun! Protseduuriline küsimus.

20:51 Helle-Moonika Helme

Protseduuriline märkus, et peaminister valetas. Eelmine siseminister Kristian Jaani nimetas küll mingeid nimesid, aga need olid täiesti teised.

20:51 Peaminister Kaja Kallas

Ei olnud, need olid samad nimed. Mul on selle kohta kõik [materjalid] täiesti olemas. Tähendab, kas teie olete peaminister või mina olen peaminister, et...

20:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! See vaidlus siin on praegu viljatu ja kodukorraseaduse väline ka veel lisaks. Läheme edasi, Leo Kunnas, palun!

20:52 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Meelis Oidsalu, Kaitseministeeriumi endine asekantsler, on kasutanud väljendit "riigiametnike kuldne õnneratas". Ja ta on tunnistanud, et need konkursid, kus ta ka ise on osalenud ja saanud kaitseplaneerimise asekantsleriks, ei ole olnud ausad. Ma võin tunnistada, et ma olen ise ka kandideerinud kokku neli korda erinevatele asekantsleri kohtadele ja ühes konkursis mina olin see teine vastaskandidaat. Ja loomulikult, kui Meelis Oidsalu tunnistas, et ta algusest peale teadis, et teda valitakse, siis ma võin ka kinnitada, et see konkurss ei saanud olla aus. Ja on ka teisi näiteid. Kaitseministeeriumi asekantsleriks on kandideerinud peale minu veel endine peastaabi osakonnaülem, brigaadiülem ja ka üks kaitseväelane, kes on lausa doktorikraadi välja teeninud. Kõik on olnud vähemalt majorid, kõik on olnud vähemalt ühes sõjas, aga ükski pole kunagi sobinud ühelegi kohale. Mul on küsimus: kas see on probleem? Kas meil on see õnneratas olemas? Või seda ei ole?

20:53 Peaminister Kaja Kallas

Mina ei tea, et oleks. On loomulikult inimesed, kes vahetavad ametikohta ja kandideerivad erinevatele ametikohtadele, aga ma ei oska ühtegi sellist väidet kommenteerida, kas see vastab tõele või ei vasta. Mul ei ole seda teadmist.

20:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Pohlak, palun!

20:53 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Lihtsalt küsin, kas te oskate välja tuua, et on tulemas veel selliste riigiametite või riigifirmade juhtide konkursse, kus valdkonna mittetundmine võiks samuti kasuks tulla või vajalik olla. Ma usun, et Eestis on palju inimesi, kellel oleks 10 000 või 15 000 euro suurust palka vaja. Kas on plaanis selliseid konkursse veel, kus esmane kriteerium on see, et valdkonda ei tunta?

20:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Antud juhul oli ju [kirjas]: kasuks tulevad metsandusalased teadmised ja töökogemus. Ei olnud kirjas, et neid [ei tohi olla]. Mina ei korralda neid konkursse ja ma ausalt öeldes ei tea, mul ei ole seda nimekirja praegu, kelle ametiajad [millal] lõpevad. Ja siin oli erasektor kaasatud nende juhtide otsingusse, Fontes ei kuulu kuidagi sellesse süvariiki, mida te kahtlustate. Esitage konkreetselt mingi kirjalik küsimus ja saate vastused, kelle ametiajad hakkavad lõppema, kelle konkursid tulevad. Siis saate sealt vaadata.

20:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Peeter Ernits, palun!

20:55 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ütlen taas: metsast ei räägi. Aga jätkame teemal "Süvariik" ja sellega, mida siin Leo natuke rääkis juba, kuidas kõik tegelikult käib. Nagu Erkki Koort on öelnud: tippametnike konkursid enamasti on fassaadiks ja otsused tehakse kulisside taga.

Ja nüüd jõuame asja juurde. Mikk Marran on kindlasti tubli, edasipüüdlik ja tore mees. Kindlasti oskab organisatsiooni juhtida. Pole kahtlust. Kokaga võrdlus võib-olla ei ole kõige parem, kuna tegemist on organisatsioon juhiga. Aga see on kõrvaline. Ja ka see, kas ta metsa tunneb või ei tunne, on selles formaadis kõrvaline teema. Aga ikkagi, kes helistas sõja ajal Välisluureameti juhile ja ütles: "Mikk, tule peametsnikuks!"? Maikuu. Välisluureameti juht pidi Aspenisse julgeolekukonverentsile minema ja igale poole mujale rääkima, kuidas Eesti valmistub ja aitab Ukrainat. Aga venna mõtted olid metsas. Ja ma ei tea, ma ei ole kuulnud, kas ta peaministrit informeeris, et tegelikult teda huvitab mets, mitte Eesti välisluure ja julgeolek. Maikuus, 18. mail oli kuulutus. Kaks päeva hiljem helistas keegi RMK nõukogust ja ütles: "Mikk, peametsaülema koht on vaba. Sitta see sõda!" Kes see oli? Kas Mihhail Korb, meie hea kolleeg? Äkki oli tal telefon. Või Ülo Needo, Mooste mõisavalitseja? Või äkki professor Tullus, metsandusprofessor, helistas inimesele, kes metsast mitte muhvigi ei tea: "Tule RMK juhiks!" Kes see oli?

Ma olen rääkinud metsameestega ja küsinud, et ei tea, kes see võis olla. Nad vaatasid mulle nagu lollile otsa. Kas sa siis ei tea või? Vaadake, meil on RMK nõukogus üks inimene, kelle nimi on Merike Saks. Ja tema mees on Välisluureameti endine juht Rainer Saks, presidendi kantselei juht, Välisministeeriumi kantsler ja nii edasi. Merike ise on praegu Rahandusministeeriumi kantsler. Oli teada, perekond Saks teadis: maa põleb Miku jalge all. Sellest on ajaleht kirjutanud ja on räägitud: omasid ei jäeta. Pehme maandumine leitakse. Loomulikult kuulutati konkurss: Fontes, 18 kandidaati, esseed ja kõik muu selline. Aga välisluure juhile, kui ta Ameerikasse julgeolekukonverentsile sõitis, oli juba teada: pehme maandumine metsas sõjaajal on kindlustatud. See organiseeritakse, korraldatakse ära. Ja nüüd räägib peaminister sellist, vabandust küll, aga lamba juttu: ei tea, pole huvi tundnud.

Aga see ei ole küsimus metsast. See on küsimus, kuidas riik toimib, kuidas valitakse kõrgeid riigijuhte. Ja see, kas ta teab sellest valdkonnast midagi või ei tea, praegusel hetkel ei ole oluline. Minu meelest see Mikk Marrani lugu näitab seda, mida Erkki Koort on väga tabavalt öelnud: konkursid on kulissideks.

Mis ma ikka ütlen selle peale? Aa, peaminister ütles, et ma olen negatiivne, ja midagi head ei ole [leidnud]. Täitsa vale jutt. Ma arvan isiklikult, et te olete väga kena ja atraktiivne naisena ja tubli inimene. Nii et on küll häid asju olemas. Aga lugu ise on väga-väga mage.

21:00 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Stalnuhhin, palun!

21:00 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Luban, et ainult selles esimeses lauses kuulete te sõna "mets". Kõik ülejäänu tuleb hoopis teisel teemal. Teate, ma ei saa aru, kes siin saalis on koopainimene, kas mina või teie. Mitu korda selle õhtu jooksul üks süüdistab teist selles, et olevat tema mingil ekraanil mingi ekraanitõmmis, mis on võõrkeeles. Oletame, et vene keeles. Uskumatu! Uskumatu! Ma huvi pärast vaatasin umbes 30 oma Facebooki sõpra, niisama väntasin neid uudiseid. Ma sain seitse keelt täitsa kindlasti, neid ma oskan eristada, ja veel kaks keelt. Ma ei tee vahet serbia ja horvaadi keelel näiteks, ma ei kujuta ette, kuidas neid saab siin Eestis eristada.

Sellel suvel ma sattusin Hispaaniasse. Neil on praegu igal taksojuhil selline funktsioon telefonis: sa räägid oma keelt ja see tõlgib suvalisse keelde, konkreetselt hispaania keelde. Ma palusin ühte väga head IT-spetsialisti, et ta vaataks, millised arengud on selles sfääris. Ja analüütilised artiklid – ta vaatas paari artiklit – ütlevad, et kahe aasta pärast on see funktsioon meil kõigil telefonis. Ja teil on kõrvas midagi ja te täitsa rahulikult räägite oma emakeelt suvalise inimesega Euroopas ja teie kõne läheb tõlkesse. Ja ilus mees‑ või naishääl räägib ilusas võõrkeeles seda, mida te tahate edasi anda. See on progress, seda nimetatakse niiviisi.

Eluaeg on räägitud sellest, et iga keel, mida sa kasutad, iga uus keel, mida sa tead, on rikkus, mis on sulle antud või mille sa oled välja teeninud. Ja siin käib selline minu arvates täiesti koopainimeste debatt. Kas kasutab või ei kasuta?

Teate, meie õnn on tegelikult see, et neid õhtuseid Riigikogu istungeid näeb väga vähe rahvast. Mitte mingit austust poleks alles, kui massiliselt kuuldaks, mida ja kuidas ja millest siin räägitakse. Aitäh!

21:03 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

21:03 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea peaminister! Seesama riigiametnike kuldne õnneratas. Räägiksin sellest natuke lähemalt, vähemalt sellest osalusest, mis mul endal selles õnnerattas on olnud.

Aastatel 2016–2018 kandideerisin neli korda Kaitseministeeriumi asekantsleri kohale, nii kaitsepoliitika kui kaitseplaneerimise asekantsleriks. See sai alguse sellest, et meie hulgast lahkunud hea kamraad kindral Johannes Kert helistas mulle ükskord ja ütles, et on kaitsepoliitika asekantsleri konkurss, sa peaksid osa võtma. Ma hakkasin naerma ja ütlesin, et härra kindral, see on ju täiesti mõttetu. See on mäng [kätte]mängitud kaartidega, ei ole mõtet sellele aega raisata. Mille peale härra kindral ütles, et sa peaks seda tegema lihtsalt põhimõtte pärast. Me mõlemad teame, kuidas see asi käib, aga tee seda põhimõtte pärast. Ma mõtlesin, et hästi, Johannes, kui sa seda soovid, siis ma teen seda.

Ma tegin seda ja kandideerisingi Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleriks esimest korda. Ja seal oli ainult üks vastaskandidaat mul: Margus Kolga, kes kunagi oli olnud asekantsler. Me mõlemad läbisime esimese vooru. Ja pärast selgus, et minu vastaskandidaat ei kvalifitseeru, kuna ta on kriminaalkorras karistatud kuriteo eest, mille tõttu ta ei saa tegelikult riigiametis olla.

Aga vahepeal oli toimunud see, et ma ei olnud pääsenud edasi teise vooru, kuna minu essee ei olnud piisavalt hea. Kui ma loetleksin oma kirjanduslikke auhindu, siis see võtaks umbes kaks minutit aega, ma ei hakka sellele aega raiskama. Lihtsalt küsimus oli selle essee sisus: siis oli Donbassi sõda juba ära käinud ja mis siis peaks nagu tegema. Loomulikult see visioon ei sobinud selle nägemusega, mis Kaitseministeeriumil tollal oli, ehk "jõukohase riigikaitsega".

Nad kuulutasid selle konkursi luhtunuks, mille peale kindral Kert andis mulle edasise nõuande, et sa peaksid kohtusse kaebama, mida ma kindral Johannese abil ja ka osalt finantsilisel toetusel tegingi. Ma olin sel ajal vaene kirjanik, ega ma ei oleks saanud seda ise endale lubada. Ma tegin seda ja me käisime läbi kuni Riigikohtuni välja selle saaga. Ja ma kaotasin kõigis kohtuastmetes. Riigikohus tunnistas, et minu õigusi ei ole mitte kuidagi rikutud, et kõik on olnud täiesti aus, mille peale reservohvitseridest riigi tippadvokaadid, kes mind esindasid, ütlesid aga, et see ei saa niiviisi olla. Vähemalt Riigikohus peaks tunnistama, et kui oli konkurss ja sa kvalifitseerusid ja teine kandidaat langes ära, asjaoludel, et ta ei kvalifitseerunud, siis oleksid pidanud sina seal edasi pääsema. Aga nii see läks ja ma lihtsalt räägin sellest, kuidas asi oli.

Pärast ma kandideerisin veel kolm korda ja kahel korral jõudsin tõesti teise vooru. Ja üks nendest teistest voorudest oli seesama kaitseplaneerimise asekantsleri koht, kus Meelis kandideeris minu vastu ja kus ta on ka avalikult tunnistanud, et ta algusest peale teadis, et ta võidab. Loomulikult mina teadsin ka algusest peale, et ta võidab, aga selles ei olnud küsimus. 

Aga kõige huvitavam oli viimane konkurss.

Kas ma küsisin kolm lisaminutit?

21:07 Aseesimees Martin Helme

Ei ole küsinud veel. Kolm minutit lisaaega, palun! 

21:07 Leo Kunnas

Kõige huvitavam oli viimane konkurss, kus ma vaatasin, et nüüd ma ei jõua isegi teise vooru edasi. Huvitav, mis on juhtunud. Aga kuna ma tegin seda juba nii mitmendat korda, siis ma ei vaadanud täpselt neid tingimusi. Ja sinna oli väikses kirjas ilmunud lisatingimus, et peab olema tegevdiplomaadi kogemus. Kas mul on tegevdiplomaadi kogemus? Loomulikult mitte. Ja seepärast ma ei jõudnud ka edasi. Oli vaja lihtsalt saada sinna inimene, kellel oli tegevdiplomaadi kogemus, ja ta sinna kenasti ka saadi.

Ehk siis tingimused on alati määratud selle järgi, vähemalt minu isikliku kogemuse põhjal, mida on parajasti vaja. Kunagi ei nõutud meil päevagi kaitseväeteenistuse kogemust, mingit juhtimistaset, mingit auastet, sõjakogemusi. Seda ei ole mitte kunagi olnud vaja ühelgi konkursil, see ei ole omanud mitte mingit tähtsust.

Sama puudutab ka teisi kamraade, kes on kandideerinud. Ma ei ole ainuke peastaabi osakonna ülem, kes on kandideerinud. Vana brigaadiülem on kandideerinud ja põhimõtteliselt ka üks endine kaitseväelane, kes on doktorikraadi ära teinud. Me oleme magistrid – magister on see lähtetase, et üldse seal kvalifitseeruks. Ja nad ei ole kunagi, ükski neist ei ole suutnud kunagi seda konkurssi läbida.

Ja mul on loomulikult küsimus, miks, kuidas see saab võimalik olla. Kas siin ei ole tegemist puhta ringkäenduse ja nepotismiga? Ma ei oska siin head vastust anda, sellepärast ma küsisingi. Ma küsisin sellise lihtsa küsimuse, et kui ma ei suuda oma õigusi siin riigis kaitsta ehk siis lähen kuni Riigikohtuni välja ilmselgelt selges asjas, kus ma näen, et mulle on liiga tehtud, ja ma ei suuda ennast kaitsta, kuidas suudab seda tavaline inimene, kellel ei ole seda võrgustikku või ei ole ressursse? Kuidas tema suudab ennast kaitsta.

Ja selleks praktiliselt, ma näen, ei olegi erilisi võimalusi. See kuldne õnneratas, ringkäenduslik mehhanism – me näeme, toimibki sellel põhimõttel, et need, kes on selle osad, neile alati leitakse koht, ja need, kes ei ole selle osad, neil ei ole sinna mingit pääsu. Mitte et mul oleks mingi eriline soov pääseda sellesse õnnerattasse, vastupidi. Kui see oleks olnud mu eriline soov, siis loomulikult ma oleks sinna pääsenud. Aga ma ei ole kunagi tahtnud seda lihtsalt põhimõtteliselt, see ei lähe minu põhimõtetega kokku.

Ent riigi kui terviku seisukohast mis on tähtis? Meil on poliitilised ametikohad ehk poliitikutest ministrid. Neilt ei nõuta, et nad peaksid olema oma valdkonna professionaalid. Seda ei saakski nõuda. Aga mis siis, kui ka järgmine tase ehk riigiametnikud, tippametnikud on ka samasugused ja neil ka ei ole mingit professionaalsust? Kuhu see selle riigi viib? See viib riigi lihtsalt stagnatsioonini.

Kus hakkab see professionaalsuse tase pihta? Kus keegi üldse on professionaal? Ja sellepärast meil ongi jõukohane riigikaitse. Me ei näinud ette, et võib-olla tuleb sõda. Me oleme olukorras, kus me teeme otsuseid, mida oleks pidanud tegema kümme aastat tagasi või vähemalt siis, kui Donbassi sõda algas. Me ei teinud seda. Ma kardan, et samasugused nähtused võivad olla ka teistes valdkondades, mida ma ei tunne. Ma kardan, et nii ongi. Aga kuidas me nii edasi saame minna, kui me siin seda probleemi ei lahenda? Aitäh!

21:11 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem läbirääkimise soove ei ole, ka peaminister ei soovinud sõna. Enne, kui me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, teen viieminutilise juhataja pausi, juhataja vaheaja.

V a h e a e g


6. 21:16 Arupärimine kontrollikoja liikme kandidaadi esitamise kohta (nr 151)

21:16 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on läbi ja saame minna viienda päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Siim Pohlaku, Helle-Moonika Helme, Riho Breiveli, Anti Poolametsa, Urmas Reitelmanni, Leo Kunnase, Rene Koka, Jaak Valge, Mart Helme, Kert Kingo, Uno Kaskpeiti, Martin Helme, Alar Lanemani ja Kalle Grünthali poolt 14. septembril esitatud arupärimine kontrollikoja liikme kandidaadi esitamise kohta. Arupärijate esindaja, Riigikogu liige Henn Põlluaas, palun!

21:17 Henn Põlluaas

Aitäh! Vaatamata saalikutsungile on siin ainult EKRE saadikud ja üks härra Keskerakonnast. (Hääl saalist: "Ei ole ...") Paistab, et Reformierakonda ei huvita mitte üks gramm nende ... Vabandust, ei ole Keskerakonnast – aknaalune, kui nii tohib öelda. Aga paistab, et Reformierakonda ei huvita, kui nende peaminister vastab siin nende liikme Keit Pentus-Rosimannuse kohta käivatele küsimustele.

Me oleme juba peaaegu kaks kuud olnud äärmiselt häbiväärse juhtumi, Keit Pentus-Rosimannuse juhtumi tunnistajaks. Nimelt teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo 8. septembril, et valitsus esitab Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. Reglemendi kohaselt esitab kontrollikoja liikme kandidaadi Vabariigi Valitsusele rahandusminister. Formaalselt – just nimelt formaalselt – esitaski selle kandidatuuri valitsusele maaeluminister Urmas Kruuse, kes täitis lähetuses viibiva rahandusministri ülesandeid.

Keit Pentus-Rosimannuse esitamine Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks on avalikkuses ja korruptsioonikomisjonis tekitanud palju küsimusi ning tõstatanud kahtluse toimingupiirangu tahtlikus rikkumises, mis läheb vastuollu korruptsioonivastase seadusega. Korruptsioonivastase seaduse kohaselt ei või ametiisik teha otsust iseenda suhtes. Keit Pentus-Rosimannus on Rahandusministeeriumi juht ja osaline kontrollikoja liikme esitamise ettevalmistamise protsessis, nagu me oleme näinud, mis on ministeeriumis töös olnud juba pikemat aega. See ei võimalda Keit Pentus-Rosimannusel ennast vastutusest taandada ja ka ministriametist taandumine ei vabanda seda ega muuda neid asjaolusid. Valitsuse tagatubades tehtavad korruptiivsed toimingud riivavad tugevalt rahva õigustunnet. Riik vajab, et sellised protsessid oleksid läbipaistvad.

Muuseas, üks nõue kontrollikoja liikmele on laitmatu maine. Laitmatu, plekitu maine. Aga meenutades Autorollot ja ka antud juhtumiga seotud häma, ei saa mitte keegi väita, et Keit Pentus-Rosimannuse maine oleks laitmatu ja plekitu. Sugugi mitte. Nii et tulenevalt avalikkuses tõstatatud kuriteokahtlusest ja sellest, et kontrollikoja liikme kuue aasta palk on tõeline meepott ilmselt endisele proua ministrile, see ületab kokku 400 000 eurot, ongi meil terve rida küsimusi proua peaministrile, millele me paluks ka vastust. Neid küsimusi on kuus. Et meie kõikide aega kokku hoida, ei hakka ma neid siin ette lugema. Paluks proua Kallasel seda teha, kui ta meile vastab. Aitäh!

21:21 Aseesimees Martin Helme

Arupärimisele vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

21:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head arupärijad! Kõigepealt kordan üle põhifaktid. Euroopa Kontrollikoja liikme koht on üks vähestest prestiižsetest rahvusvahelistest ametikohtadest, Euroopa Liidu tippametikohtadest, mis Eestile on garanteeritud. Seetõttu on see alati, nii kaua, kui Eesti on olnud Euroopa Liidu liige, olnud poliitiliselt nimetatav ametikoht. Seda esiteks.

Teiseks, poliitiliselt nimetatavate ametikohtade täitmisel kehtivad teistsugused reeglid kui ametkondlikul nimetamisel. Näiteks on peaministri puhul kokkulepe koalitsioonierakondade vahel, ministrite puhul täpselt samamoodi, et kes mis positsiooni saab. Seda räägivad tihti läbi täpselt needsamad inimesed, kes ... Ma ei tea, Jüri Ratas siinsamas saalis hääletas iseenda peaministriks saamise poolt. Need on poliitilised ametikohad ja need [nimetamised] käivad teistmoodi.

Kolmandaks, erinevalt näiteks, ma ei tea, Jüri Ratasest või Mart Helmest, kes oma kandidatuuri ministrikohale esitasid, või ka Kaja Kallasest selles osas, ei ole Keit Pentus iseenda kandidatuuri sellele kohale valinud. Ma rõhutan selle üle, et otsuse tegi valitsus. Kuna me erakordselt, ainult selle otsuse puhul otsustasime, et me hääletame, siis on teil võimalik ka kontrollida, kes kuidas hääletas, ja see on siis selge. Ehk rahandusminister ei vali seda kandidaati, selle kandidaadi lepivad kokku kas koalitsioonierakondade esimehed või nagu sel puhul oli, et me ei saanud kokkuleppele, aga jäi nii, et teeme [otsuse] häälteenamusega.

Aga lähen konkreetsete küsimuste juurde. "Kes rahandusministrit asendanud maaeluministri poolt allkirjastatud ettepaneku ette valmistas ja kelle korraldusel seda tehti? Millises ajaraamis see protsess aset leidis?" Juba varasemalt, tähendab, kohe koalitsiooni [töö] algusest peale oli minul soov panna see päevakorda ja ka juba nädal aega varem ma tahtsin seda päevakorda panna, aga koalitsioonipartnerid ütlesid, et oota veel. Nii et põhimõtteliselt see oli nädal aega varem, kui alustati selle ettevalmistusega. 6. septembril ütlesin, et kindlasti 8. septembril see valitsuses on ja ma soovin esitada Keit Pentus-Rosimannuse. Palusin siis aruteluks vajalikud dokumendid ette valmistada.

Teine küsimus: "Kas Keit Pentus-Rosimannus oli teadlik, et teda asendaval maaeluministril on kavatsus esitada Euroopa Kontrollikoja liikmeks tema kandidatuuri?" Loomulikult ma enne Keidu kandidatuuri esitamist küsisin ju tema nõusolekut. Oli vaja dokumente. Ta esitas oma elulookirjelduse, andis nõusoleku [olla] kandidaat. Informeerisin teda ka sellest, et peaministri büroo on vastava päevakorra materjalid palunud lisada 8. septembril päevakorda rahandusministri asendajal Urmas Kruusel.

Nii. Kolmas küsimus: "Kas rahandusminister on püüdnud antud protsessi vältel teisi valitsuse liikmeid mõjutada?" Vastus: ei ole.

Neljas küsimus: "Milliseid ülesandeid on rahandusminister kontrollikoja uue liikme leidmisega seoses viimase kaheksa kuu jooksul oma alluvatele andnud?" Jällegi, rahandusministri tegevuse kohta te saate tema käest küsida. Nii et oluline on see, et tema ennast sellest protsessist taandas. Otsuse teeb valitsus ja valitsus on otsustanud. Seda, kes kuidas hääletas ja kas Keit Pentus-Rosimannus selles protsessis osales, saate kontrollida protokollist.

Viies küsimus: "Miks ei ole Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi leidmiseks toimunud suuremat avalikku arutelu?" Vastupidi, ma tahaks öelda, et see arutelu on toimunud väga avalikult, väga suurelt ja on olnud äärmiselt põhjalik. Ka teiste poliitiliste ametikohtade puhul, näiteks ministrite ametikohtade puhul, on üldiselt kokkulepe, et need ametikohad jaotatakse koalitsiooni vahel ja mingit suuremat ja laiemat avalikku arutelu enne kandidaatide esitamist keegi ei korralda. Neid esitavad alati erakondade esimehed, koalitsioonierakondade esimehed.

Kuues küsimus: "Kas oli veel teisi kaalumisel olevaid kandidaate? Kui jah, siis mille poolest eristus Keit Pentus-Rosimannuse kandidatuur teistest, et valik temale langes?" Nagu ma ütlesin, ettepanek esitada Keit Pentus-Rosimannus oli minu ettepanek. Ta on silmatorkava töövõimega, vastutustundega nii riigirahanduse seisukohast kui ka poliitilise juhi ja eksperdina. Ta on kokku pannud neli eelarvet, seda väga rasketel asjaoludel, suutnud hoida riigirahandust kindlates kätes raskel ajal. Kõige selle juures on ta veel kindlameelne ja toetav kolleeg. Aitäh!

21:26 Aseesimees Martin Helme

Nüüd läheme küsimuste juurde. Tuletan meelde, et igal Riigikogu liikmel on üks küsimus. Jaak Valge, palun!

21:26 Jaak Valge

Aitäh! Hea peaminister! Kõigepealt ma tahaksin teid paluda, et te käituksite peaministri ametikoha vääriliselt. Oma sellise riiaka esinemisega lõhute te kõikide poliitikute mainet meie kodanike silmis.

Aga küsimus. Nimelt, Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Mart Helme esitas Riigiprokuratuurile kuriteoteate seonduvalt Keit Pentus-Rosimannuse Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks määramisega. Ajakirjanik Joosep Värk küsis teie käest, et kui prokuratuur peaks uurimist alustama, kas siis Keit Pentus-Rosimannus jääb valitsuse kandidaadiks Euroopa Kontrollikoja liikme kohale. Ma küsin samasuguse küsimuse ja mul oleks hea meel, kui te vastaksite mulle sisuliselt, mitte samasuguse solvanguga, nagu te ajakirjanikule vastasite.

21:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea, et te selle teema üles tõstsite. Korruptsioonivastase [eri]komisjoni esimees Mart Helme esitas kuriteoteate ja kirjutas sellele teatele alla kui korruptsioonivastase [eri]komisjoni esimees. Vaatame korruptsioonivastase seaduse § 5 "Ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe korruptiivne kasutamine". Selle [lõige] 1 ütleb: "Ametiseisundi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes enda või kolmanda isiku huvides ametiisiku pädevuses oleva otsuse või toimingu tegemine, selles osalemine või selle sisuline suunamine, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule." Siiamaani on seda kogu aeg tõlgendatud puhtalt rahaliselt, aga tegelikult, olles lugenud seda sisu ja kommentaare, mina väidan, et Mart Helme on pannud toime korruptsioonivastase seaduse § 5 rikkumise. Ta tegelikult on oma ametiseisundit kuritarvitanud, kasutades ametiseisundi nimetust ära selleks, et oma poliitilist agendat läbi suruda. Tal ei olnud korruptsioonivastase [eri]komisjoni mandaati sellise avalduse kirjutamiseks. Ta oleks võinud selle kirjutada kui Mart Helme, aga kuna ta kirjutas selle justkui korruptsioonivastase erikomisjoni juht, siis ta on ametiseisundit enda isiku huvides ära kasutanud, jättes mulje, et tegemist on korruptsioonivastase [eri]komisjoni käiguga.

21:29 Aseesimees Martin Helme

Proua peaminister! Meil siin oli eelmise kahe arupärimise ajal hästi palju protseduurilisi küsimusi. Ma pean ikkagi paluma, et te vastaks ka küsimusele. Jaak Valgel oli küsimus.

21:29 Peaminister Kaja Kallas

Ahah, nüüd olete teie juht ja siis on nagu ...

21:29 Aseesimees Martin Helme

Ei no, me peaks hoidma oma kombeid siin ikka, jah. 

21:29 Peaminister Kaja Kallas

Nii nagu siin on öeldud, siis teie küsite, mida te tahate küsida, ja mina vastan nii hästi, kui ma oskan. Võib-olla ma lihtsalt ei oska teie küsimustele siis piisavalt vastata. Aga minu poolest te võite nende protseduurilistega siin aega veeta.

21:30 Aseesimees Martin Helme

Jaa, no minu soov olekski olnud, et me ei peaks protseduurilistega aega veetma, vaid me hoiaksime kinni kodukorraseadusest ja ka sellest, et meil on omavaheline viisakus. Aga tundub, et ei saa.

21:30 Peaminister Kaja Kallas

Mina ei vasta mitte kunagi nii, nagu EKRE soovib. Minu vastused mitte kunagi ei rahulda teid, nii et te võite mind kiusata nii palju, kui te tahate, aga see ei tähenda, et teile meeldiksid minu vastused. Nii jääb lihtsalt, nii on. 

21:30 Aseesimees Martin Helme

Ei, ma ei tahtnud kiusamisest rääkida, Jaak Valgel oli hästi lihtne konkreetne küsimus. Aga lähme protseduuriliste juurde.

21:30 Peaminister Kaja Kallas

Korrake siis küsimust.

21:30 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valgel paluti korrata küsimust. Kas me saame Jaak Valgele mikrofoni?

21:30 Jaak Valge

Küsimus oli see: kui prokuratuur peaks uurimist alustama, kas siis Keit Pentus-Rosimannus jääb edasi valitsuse kandidaadiks Euroopa Kontrollikoja liikme kohale?

21:31 Peaminister Kaja Kallas

Eestis kehtib põhiseadus. Põhiseaduses on kirjas süütuse presumptsioon: kedagi ei tohi käsitada süüdiolevana enne, kui on jõustunud kohtuotsus. Seega ei ole kuriteoteate esitamine või kriminaalasja algatamine veel aluseks mingiteks muudeks toiminguteks. See, kas Keit Pentus‑Rosimannus sellise pinge all tahab seda asja edasi ajada, on juba tema isiklik otsus.

21:31 Aseesimees Martin Helme

Protseduurilistest ikkagi ei ole pääsu. Mart Helme, palun, protseduuriline!

21:31 Mart Helme

Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, esiteks, et süütuse presumptsioon oleks pidanud kehtima ka Marti Kuusiku puhul. Millegipärast siis ei kehtinud, teie jaoks vähemalt mitte. Aga peaminister ei vastanud küsimusele, Jaak Valge küsimusele ta ei vastanud. Selle asemel kasutas ta oma vastamise aega minuvastase süüdistuskõne pidamiseks, mis kubises muidugi seaduse väänamisest ja seaduse suvalisest tõlgendamisest.

21:31 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

21:32 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei tea, kas ma võin enam niimoodi pöörduda, et "istungi juhataja", sest tundub, et meil on siia tekkinud isehakanud istungi juhataja peaministri näol. Kas see ongi uus kord või kehtib ikka vana?

21:32 Aseesimees Martin Helme

Kord on ikka selline, et istungit juhatan mina. Proovin niimoodi tüürida, et oleksime oma kommete ja reeglite piirides. Ruuben Kaalep, palun!

21:32 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud peaminister! Te olete väga palju kasutanud väljendit "poliitiline ametikoht". Ma paluksin selgitada, mida see teie arvates täpsemalt tähendab. Kujutage ette, et seda istungit vaatab praegu mõni noor inimene, kes käib koolis ühiskonnaõpetuse tunnis ja seal ta õpib, et meil on võimude lahusus. Ta õpib, mis on põhiseaduslikud institutsioonid, kuidas need omavahel seostuvad ja toimivad. Eeldus on, et Euroopa Kontrollikoda võiks olla samasugune institutsioon, kus inimesed tegutsevad, olles kompetentsed mingit eesmärki täitma. Ühiskonnaõpetuses ei räägita sellistest asjadest nagu poliitiline ametikoht ja mittepoliitiline ametikoht. Kuidas te seletaksite sellele noorele inimesele, mida see poliitiline ametikoht tähendab, millest see tuleneb? Lisaks küsin, mis on see seadusakt, mis sätestab (Juhataja helistab kella.), millised ametikohad on poliitilised ja millised mitte.

21:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Poliitilised ametikohad on näiteks ministrikohad. Koalitsioonierakondade vahel lepitakse kokku, kes mis positsiooni saab, aga seda, milline isik täidab mingit positsiooni, ütlevad koalitsioonierakondade esimehed. On kaks rahvusvahelist kõrget positsiooni, mis on poliitilised ametikohad. Need on Eestile määratud ja seetõttu peab Eesti need kohad täitma. Üks on Euroopa Komisjoni volinik ja teine on Euroopa Kontrollikoja liige.

21:34 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, protseduuriline on tekkinud, jah?

21:34 Mart Helme

Ma lihtsalt ei saa hästi aru. Võib-olla lugupeetud istungi juhataja saab aru, kas sellel inimesel, kes praegu kõnepuldis on, on täielik meeltesegadus. Kas tal on täielik meeltesegadus, kui ta räägib, et ministrikohad lepitakse kokku, ja siis ta räägib sellest, kuidas mind tuleb vaata et kohtu alla anda mingisuguses asjas? See inimene ei ole adekvaatne. Kas meil on mõtet selle inimese vastustega siin aega viita?

21:34 Aseesimees Martin Helme

Eks seda peab iga Riigikogu saadik ise otsustama. Ma vaatan, et ega väga palju saadikuid ei ole, kes seda mõtet näevad, aga meie fraktsioonis neid ikka on. Paul Puustusmaa, palun!

21:34 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud peaminister! Ma olen segaduses. Ma tahan, et te aitaksite mul sellest jagu saada. See oli kas 17. või 18. oktoobril, kui Keit Pentus-Rosimannus teatas võidukalt, et ta lahkub poliitikast. No siis oli meedias mitu päeva järjest, et suur võit, et lahkub poliitikast. Mina saan aru, et kui inimene lahkub poliitikast, siis ta lahkub poliitiliselt ametikohalt. No nagu minister, te ütlesite, et see poliitiline ametikoht on nagu ministril. Ja siis ma ikkagi loen, et ei, ta siiski võtab teise poliitilise ametikoha vastu, see on siis kontrollikojas. Kuidas sellest antagonistlikust dilemmast jagu saada? Ta lahkub poliitikast, ta lahkub poliitiliselt ametikohalt ja võtab vastu poliitilise ametikoha. Ta lahkub või ta ei lahku? Äkki ta lahkub poliitikast, äkki ta ei võta seda ametikohta vastu? Või saan ma millestki valesti aru?

21:35 Peaminister Kaja Kallas

Ta lahkub Eesti poliitikast, seniks vähemalt, kui ta seda ametikohta täidab. Täpselt niisamuti, nagu näiteks Juhan Parts seda tegi, kes ilmselt nüüd tuleb tagasi. 

21:35 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

21:36 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Ma pean teile ütlema, lugupeetud vastaja, et konservatiivid jäävad teie vastustega rahule küll, kui te vastate küsimustele ning jääte vaoshoituks ja viisakaks ja vastate sisuliselt. Aga ma härra Kaalepi küsimusele vastust ei saanud. See oli see poliitiline ametikoht. Millises dokumendis täpselt defineeritakse, et Eestist [pärit] kontrollikoja liikmel on poliitiline ametikoht ja sinna sisuliselt võib määrata suvalise tohmani ilma mingisuguse eelneva ettevalmistuseta, nii nagu me oleme näinud ja mida on Eestis ka enne tehtud? Milline dokument sätestab täpselt selle määramise? Või on see välja kujunenud, et lihtsalt me oleme nii teinud ja teeme ka edasi?

21:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga huvitav, et te nimetate nii Kersti Kaljulaidu kui ka Juhan Partsi tohmaniteks. Seda esiteks. Teiseks, Euroopa Parlamendis toimuvad nende kandidaatide kuulamised. Euroopa Parlament hääletab kõigepealt komisjonis ja seejärel ka suur saal hääletab nende kandidaatide üle. Need kuulamised on väga põhjalikud, ma soovitan neid kuulata. Saadikud küsivad küsimusi ja on väga pingeline mõttevahetus. Samamoodi on volinikega. Sugugi igaüks sellest filtrist läbi ei lähe. Niimoodi see protsess käib.

Meil ei ole ju mõtet mängida siin teiega narri. Ei ole kuskil ka kirjutatud, et ministril on poliitiline ametikoht, aga ometi on koalitsioonis kokkulepe, kellele mis ministrikoht kuulub. Ehk poliitiliselt jaotatakse need kohad ära. See on samamoodi, et mida koalitsioonis tehakse ja kes millist vastutust kannab. Need on poliitikute omavahelised kokkulepped, millele ei laiene mingid kandidaadikonkursid. Me mäletame EKRE ministreid, keda tihti vahetati, sest nad ei saanud oma tööga hakkama. Nad ei tulnud, muideks, mandaadi saanud Riigikogu liikmete seast. Ma ei tea, miks ükski teist ei kvalifitseeru ministriks, vaid kohe tuuakse kõik väljast. Võib-olla välja arvatud need, kelle nimi on Helme, muidugi. Aga see on teie erakonna siseasi ja see ei puutu minusse, sellepärast et see on teie erakonna poliitiline otsus, kes saab ministriks ja kes ministriks ei saa.

21:38 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud protseduuriline. Mart Helme, palun!

21:38 Mart Helme

No ilmselt meeltesegadus süveneb. Inimene ei räägi asjast, vaid inimene annab suvaliselt hinnanguid, oma subjektiivseid hinnanguid, solvab inimesi, solvab erakondade liikmeid, solvab fraktsiooni liikmeid. Ma veel kord küsin: võib-olla me peaksime kutsuma, ma ei tea, kellegi, kes tema asemel oleks võimeline küsimustele adekvaatselt vastama? 

21:39 Aseesimees Martin Helme

Jah. Aga ma ei tea küll, keda siia kutsuda saab, meie kodukord ei luba kedagi teist kutsuda. Peeter Ernits, palun!

21:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Auväärt valitseja! On selline mõiste nagu laitmatu maine. Definitsioon on pikk: maine ehk reputatsioon on kolmandate isikute hinnang sellele, milline hinnatav isik on, arvestades tema varasemat käitumist, toimepandud või tegemata jäetud tegusid – ma kõike ette ei loe –, meediakajastust, osalust kohtumenetlustes. Seejuures on märgitud, et maine ei sõltu üksnes juriidilistest nüanssidest ja käib eluaeg isikuga kaasas. Minu küsimus teile: kui te nii veendunud olete, siis ütelge välja, et Keit Pentus-Rosimannuse maine on laitmatu. Ma [riigi]eelarve kontrolli [eri]komisjonis neli korda küsisin, et ütle, Keit, mõned lihtsad sõnad, aga ei tulnud tema huultelt see ära. (Juhataja helistab kella.) Võib-olla auväärt valitseja ütleks, et laitmatu maine on Keidil, siis olekski kõik korras.

21:40 Peaminister Kaja Kallas

Vaadake, kui selline sopaloopimine siin Riigikogu saalis käib, siis mitte ükski poliitik ei saa paraku olla laitmatu mainega, lihtsalt sellepärast, mida kõike õhku loobitakse. Ma arvan, et see on ka meie enda teha, kuidas neid süüdistusi pillutakse. Ma arvan, et mitte keegi teist ei julge ka öelda, et te olete laitmatu mainega, lihtsalt sellel põhjusel.

Ma tahtsin seda öelda, et mul jäi enne üks võlg, kui ma vastasin, ja kuna paus oli, siis ma sain järele vaadata. Mart Helme ametikohad CV järgi olid kirjastuse Eesti Raamat marksismi-leninismi osakonna toimetaja ja ajakirja Pioneer kirjandusosakonna vanemtoimetaja. Rääkisime kommunismist ja nomenklatuurist ja nii edasi, see jäi enne võlgu, ma siin puterdasin, ma ei teadnud seda. Aga jah ...

21:41 Aseesimees Martin Helme

Vabandust ...

21:41 Peaminister Kaja Kallas

... kas see on laitmatu mainega või ei ole.

21:41 Aseesimees Martin Helme

See nüüd küll teemasse ei puutunud, aga ...

21:41 Peaminister Kaja Kallas

Ei, see oli eelmise [teema kohta], ma jäin vastuse võlgu lihtsalt.

21:41 Aseesimees Martin Helme

Ma arvan, et nüüd läks jälle ... Jah. Mart Helme, protseduuriline.

21:42 Mart Helme

Jah, jälle. No inimene on ilmselgelt meeltesegaduses ja unustab ära, et tema isa kuulus komparteisse aastast 1972 kuni aastani 1990 ja kuulus kommunistliku partei nomenklatuuri. Mina ei kuulunud kogu Nõukogude perioodi vältel Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. Mitte kunagi. Töötasin Eesti Raamatus, selles nimetatud toimetuses, ülikoolist suunatuna. Võib-olla te ei tea, et oli selline asi nagu suunamine, mis oli kohustuslik. Ma lahkusin sellest kirjastusest enne suunamisaja lõppu kokkuleppel kirjastuse juhtkonnaga. Ka seda te ei tea, mitte midagi te ei tea, aga laimate, valetate ja jätate inimesest vale mulje. Püüate jätta minust halba muljet, olles ise kommunistliku nomenklatuuri esindaja tütar. Jätke halb mulje oma isast.

21:42 Aseesimees Martin Helme

Oh, jah. Peeter Ernits, protseduuriline.

21:43 Peeter Ernits

Jah. Vahepeal oli siin vaheaeg, ootamatu, ja nagu ma aru sain, et valitseja midagi informeeris, miks seda vaheaega on vaja. Ma sain aru, et valitseja tahtis minna pissile, aga tuleb välja, et see vaheaeg kulus hoopis Google'is sorimisele, et fakte leida. See vaheaeg, mis selle eesmärk oli?

21:43 Aseesimees Martin Helme

Võtsin juhataja vaheaja, sest selline palve tuli, nii on meil ette nähtud kodukorra järgi. Proovime püsida arupärimise teemas. Anti Poolamets, palun!

21:43 Anti Poolamets

Ma jätkan maineteemaga. Te olete ise Riigikogu eetikakoodeksit välja töötanud, aga oli väga kurb vaadata, kuidas teie erakond ja teie samamoodi pingutasite parlamendi maine kahjustamise nimel abielureferendumi ajal. Ma arvan, et see väärib paksu raamatut, selle mälestuse [jäädvustamine]. Te teate ise, mida te tegite. See sarnaneb väga, tõepoolest, 1917. aasta kvaliteediga, mis siin majas oli. Te ei peaks mainest rääkima, ma arvan. Te ei peaks seda tegema.

Aga siiski, teilt küsitakse Keit Pentus-Rosimannuse maine kohta. Tal on siiski krimiasi. Kas teil tõesti erakonnas ei olnud kedagi, kellel ei ole olnud kriminaalasja kaelas? See igal juhul kahjustas tema mainet. Me kõik ju teame, et tähtsamad tõendid likvideeriti Riigikogu Kantselei juhi käsul, need e‑kirjad, mille alusel oleks ta ka süüdi mõistetud, tõenäoliselt.

21:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt pean muidugi Mart Helmelt küsima, mida ma valetasin. Kas ma valetasin seda, et te olete Eesti Raamatu kirjastuses olnud marksismi-leninismi osakonna toimetaja? Muideks, ka väga huvitav, te olete toimetanud Marxi ja Engelsi eestikeelse "Kommunistliku partei manifesti". See ei ole ju valetamine, vaid see on teie CV‑s kirjas ja niimoodi on. Ma ei tea, mis ma valesti ütlesin. Mitte midagi. Ma arvan, et see väga hästi ... (Hääl saalist.) See ei ole laim. Kui te olete seda teinud, siis see ei ole ju kuidagi laim. See on teie CV‑s kirjas. Laim oleks see, kui ma valetaksin teie kohta. Aga see ei ole ...

21:45 Aseesimees Martin Helme

Vabandust! Rahu! Rahu! Rahu! Punkt üks, esiteks, see ei puutu lihtsalt asjasse täna.

21:45 Peaminister Kaja Kallas

Jah. Nii. Aga tulles selle küsimuse juurde, siis ... Lihtsalt ma pean ümber lükkama, kui öeldakse, et ma valetan, aga ma ei valeta ju. (Hääled saalis.) Ma ju loen CV‑d. Teie soovite minust muidugi väga head muljet jätta, seda on näha küll, eks ole. (Mart Helme kohalt: "Aga mina ei ole kommunist! Ei ole kunagi olnud! Ei ole kunagi olnud!")

21:46 Aseesimees Martin Helme

Mart, palun! Palun! Teeme ... Jääme ...

21:46 Peaminister Kaja Kallas

Nii. Teate, see, ausalt öeldes ... Ausalt öeldes, äkki lähete võtate midagi rahustavat, suhkruvett või midagi, saate natuke äkki rahuneda.

21:46 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolametsal oli küsimus, jõuame selleni.

21:46 Peaminister Kaja Kallas

Just. Anti Poolametsal oli küsimus. Minu teada oli see esiteks tsiviilasi, mitte kriminaalasi, mis Keit Pentus-Rosimannusel oli. Mul ei ole neid materjale. Aga kui kohus on otsustanud, siis kohtuotsusest tuleks ka lähtuda, kui ei ole midagi süüks panna. Kui igaüks hakkab oma arvamuse põhjal midagi arvama ja templeid otsaette panema, siis see põhimõtteliselt ei vii mitte kuhugi. Sellepärast on meil põhiseaduses kirjas see, et ka kellegi süüdistamisel tuleb lähtuda kohtuotsustest.

Muideks, mis puudutab Marti Kuusikut, siis ka süütuse presumptsioonist tuli ju kinni pidada. Täpselt niimoodi oli. Ma ei mäleta, et me oleksime niimoodi süüdistanud ja öelnud kindlalt tema kohta, et ta on naisepeksja, vaid et väidetavalt on süüdistatud ja nii edasi. Neid asju on uuritud. Aga igal juhul, kui inimese vastu on algatatud mingi asi, on tehtud kohtuotsus, siis sellest kohtuotsusest peaks lähtuma. Meil ei ole paremat teadmist, mille alusel sellist uurimist läbi viia.

21:47 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

21:47 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Ma ei väsi imestamast, kui külma kõhuga te lihtsalt valetate, aga see selleks.

Eelmise nädala teisipäeval koostöös Advokaadibürooga LEXTAL sai esitatud Keit Pentus-Rosimannuse suhtes kriminaalmenetluse alustamise teade või kuriteoteade. Neli päeva tagasi ütlesite teie meediale, et teie eeldate, et prokuratuur ei alusta Keit Pentus-Rosimannuse suhtes menetlust. Seoses sellega mul tekib küsimus, kas te olete prokuratuuriga juba rääkinud sel teemal ja kas te olete vastava korralduse prokuratuurile ka edastanud, et nad seda ei alustaks. See oleks väga-väga sarnane teie senise käitumise ja käitumismustriga.

21:48 Peaminister Kaja Kallas

Mina ei ole mitte kunagi andnud prokuratuurile mingeid soovitusi ega suuniseid. Prokuratuur minu teada juba üks kord on keeldunud selle asja algatamisest, kui teie erakonna liige oli sihukese kaebuse teinud. Ma eeldan, et prokuratuur, kui asjaolud ei ole absoluutselt muutunud, on endiselt täpselt samasugusel [seisukohal], nagu ma ütlesin, ja ei algata seda ka teisel korral, sest mitte midagi ei ole muutunud. Mitte midagi ei ole muutunud. Sellepärast ma eeldan, et nad ei algata.

21:48 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Kalle Grünthal.

21:49 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Ma juhin tähelepanu sellele, et lugupeetud ettekandja Kaja Kallas on mingisuguse dopingu endale vahepeal viie minutiga sisse pannud, sest ta on oma vedru väga üles keeranud. Aga küsimus on praegu väga tõsine.

Lugupeetud Kaja Kallas, teie olete praegu vastamas. Riigikogu liikmel on vaba sõna, temaga ei juhtu midagi. Teil sellist staatust ei ole. Teie olete see, kes peab vastama. Ma juhin tähelepanu, et iga sõna, mida teie praegu siin saalis ütlete, protokollitakse stenogrammina. Tegemist on kirjaliku tõendiga, kuna te olete seda öelnud. Mitte ükski kohtunik ega keegi teine ei usu seda, et Kaja Kallas hakkab Riigikogu puldis valetama. Te peate oma sõnade eest vastust andma. See on väga oluline küsimus. Kas oleks võimalik, lugupeetud istungi juhataja, seda lihtsat tõsiasja Kaja Kallasele meelde tuletada?

21:50 Aseesimees Martin Helme

Ma saan aru, et kõigile on see siin meelde tuletatud. Merry Aart, palun!

21:50 Merry Aart

Aitäh! Ma ei taha üldse pikka vastust, hea peaminister, aga ma küsin täiesti inimlikult: kui te otsustasite, et Keit Pentus-Rosimannusest saab või peaks saama kontrollikoja liige, kas te mõtlesite selle peale või kas teil oli selline tunne, et tema minevik võib põhjustada küsimusi, probleeme, vastuseisu? Täiesti inimlikult.

21:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Seda, et poliitilised konkurendid ründavad, võis arvata. Aga jällegi, mina olen väga õigusriigi usku. Kui inimesel on kohtuotsus selle kohta, et talle süüks pandud asju ei ole ta toime pannud, siis mina lähtun sellest.

21:51 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

21:51 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Miks ma selle protseduurilise tegin? Lihtsalt sellepärast, et tahtsin teile meelde tuletada: Liina Kersna suhtes on algatatud kriminaalasi seoses kiirtestidega ja teie siinsamas infotunnis ütlesite välja järgmise lause, mis on stenogrammis olemas, et Liina Kersna küsis teie käest, kas ta võib selle hanke välja kuulutada sellisel kujul, mille suhtes nagu praegu menetlus käib, ja teie vastasite siinsamas Riigikogu saalis, et jah, võib küll, teie andsite loa. Mõistate, lugupeetud Kaja Kallas? Te olete Liina Kersna kuriteole kaasaaitaja ...

21:51 Peaminister Kaja Kallas

Jeerum! Issand jumal!

21:52 Kalle Grünthal

... ja see on dokument, see on dokument, stenogramm, see ei ole selline asi, et see lükatakse kõrvale. Kas te tunnete ka praegu – te peaks olema jurist –, et te olete [tekitanud] väga paraja ämbri omale siin selles Riigikogu saalis?

21:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kalle Grünthal! Kui te tahate juristi mängida, siis minge ülikooli ja õppige, käige see stuudium läbi ja siis te saate aru, kuidas seadused toimivad, kuidas võimude lahusus toimib ja nii edasi. Te üritate justkui korraldada mingit kohtuistungit Riigikogu saalis. Ei, selle jaoks on uurimisorganid, kes küsitlevad inimesi ja koguvad tõendeid. See on Riigikogu saal, kus on seadusandlik võim, kes tegeleb seaduste ettevalmistamise ja vastuvõtmisega. See on Riigikogu liikme roll.

Mis puudutab seda testide hanget, siis me arutasime seda ju valitsuses mitu korda. Küsimus oli sel hetkel see, kas koolid lähevad kinni või me saame hoida ühiskonna võimalikult avatuna. Need otsused tegi muidugi haridus‑ ja teadusminister, aga ta hoidis kogu valitsust kogu aeg sellesama informatsiooni ringis, et me oleksime teadlikud, mis toimub, ja rääkis ka nendest riskidest, sellest, kuivõrd nad suutsid [nende maandamist] tagada. Aga jällegi: see on asi, mida uurivad uurimisorganid. Las nad uurivad neid asju.

21:53 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud protseduuriline. Kalle Grünthal, palun!

21:53 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Aga minu arvates lugupeetud Kaja Kallas ei saa ikka aru, millisesse olukorda ta on sattunud. Kui ta soovitab mul ülikooli minna, siis ma ütlen, et vaatamata sellele, et ma olen ülikoolis käinud, olen ma temast kümme korda targem, sest sellist iba ma siin puldis ei aja.

21:54 Aseesimees Martin Helme

Need on hinnangud, see ei olnud protseduuriline. Henn Põlluaas, palun!

21:54 Henn Põlluaas

Aitäh! Eks ausalt öeldes on lihtsalt natukene piinlik, et te siin muudkui mingisugust Vene aega ja kommunismi meelde tuletate. Aga noh muidugi, vaadates teie perekondlikku tausta ja keskkonda, kus te olete kasvanud, ei ole ju midagi imestada. 2017. aastal ütlesite te ühes intervjuus lausa otse välja, et teil oli Nõukogude Eestis erakordselt helge lapsepõlv. Ma usun, et enamik ei saa sellega enda lapsepõlve suhtes nõus olla, aga nomenklaturtšiku perekonnas kasvades oli lapsepõlv muidugi erakordselt helge.

Aga küsimus. Keit Pentus-Rosimannus on väidetavalt juba kevadest saadik ja varemgi seda enda [kandidatuuri] ajanud. Ka Helir-Valdor Seeder on tunnistanud, et temaga on ta rääkinud sellest, ja isegi Jüri Ratast, kui ta valitsuses oli veel (Juhataja helistab kella.), püüdis Rosimannus mõjutada. Kas see ei ole siis keelatud, toimingupiirangu tahtlik rikkumine?

21:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nüüd ei piisa enam minu ründamisest, te lähete ka mu perekonda ründama. Aga hea küll. Minu lapsepõlv oli helge sellepärast, et ma elasin perekonnas, mis on väga toetav. Mul oli ja on armastav ema ja armastav isa, armastav vend, armastavad vanavanemad, väga toetav keskkond ja seetõttu oligi see lapsepõlv helge. Selliseid kirjeldusi võib kuulda ka nendelt, kes on [elanud] väga keerulistes tingimustes, sest kui lapsed on toetavas keskkonnas, siis nad ei saa sellest aru. Mul ei olnud võrdlusmomenti, et mul ei olnud kõike seda, mida näiteks välismaal oli. Aga helge oli ta sellepärast, et mul oli toetav ja armastav perekond ja siiani on. Soovin seda kõigile.

Kui tulla teie küsimuse juurde, siis jah, ma rääkisin ka Jüri Ratasega eelmises valitsuses kontrollikoja kandidaadist, lihtsalt sellel põhjusel, et see tuli nimetada ja meil koalitsioonikõnelustel seda kokkulepet ei olnud, aga tähtajad hakkasid ümber saama. Jah, vastab tõele, et ma ka temaga ajasin seda asja.

21:56 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Mart Helme, palun!

21:56 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Proua Kaja Kallas! Mida kõike ei ole me nüüd siin kuulnud, mida mina kõike ei ole enda kohta teada saanud! Ma olen mingi väärakas, kuna minu vanavanaema oli juhuslikult vene nimega. Ma olen väärakas, ma ei kõlba, ma olen Vene agent. Vaata, näed, siit tulebki minu Putini-meelsus välja, näed, sain ometi ükskord teada. Siis me saime teada, et ma olen kõigele lisaks veel kommunist. Vaat täielik üllatus mulle, mina seda ei teadnud. Mina seda ei teadnud, sest mina ei kuulunud komparteisse, erinevalt Andrus Ansipist ja Siim Kallasest. Kui me hakkame nende kõikide seas, kes teie fraktsiooni kuuluvad ja teie erakonda kuuluvad, vaatama, kes oli komsomolikomitees, kes oli parteikomitees, kes oli veel kuskil kolmandas-neljandas kohas, siis ma arvan, et me saame siit täitsa Reformierakonna jagu inimesi kokku. Nii et huvitavaid asju oleme teada saanud.

Aga tuleme selle arupärimise juurde. Te teete ju täpselt seda, mida me oleme kogu aeg eeldanud. Esiteks, Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungile saadeti istungit segama, et aega võita, üks teie fraktsiooni liige. Ma nime nimetama ei hakka. Ka täna püüdis teie fraktsiooni esindaja fookust nihutada minu personaalküsimusele, mida teiegi üritasite siin teha. Just nagu mina oleksin milleski süüdi, nagu mina oleksin kandideerinud kontrollikotta, nagu mina oleksin ennast kusagile määranud. No ei vasta kuidagi tõele. Ma ei ole ühegi fakti vastu eksinud. Ma olen korruptsioonivastase erikomisjoni esimees, kusjuures teie esindaja seal ähvardas mind täna, et mind võetakse komisjoni esimehe koha pealt maha. Vaata kui kena. Ähvardage edasi.

Milles on siis probleem? Probleem on väga ulatuslik. Probleem on selles, et Reformierakonna juhitav valitsus viljeleb, nii nagu ma oma küsimuses ka ütlesin, täiesti Nõukogude nomenklatuuri personalipoliitikat, paneb valekonkurssidega või ilma konkurssideta paika inimesi, keda peetakse oma liberaalsele agendale, oma erakonnale lojaalseks. Siin on see teema juba ju kerkinud. Miks peab enam kui aasta enne Kaitseväe juhataja ametiaja lõppu määrama ta juba uuesti ametisse? Missuguse demokraatliku protseduuriga, missuguse õigusriigiga, missuguse pragmaatikaga on see seotud? Ja siis võetakse maha välisluure juht või lastakse tal nii-öelda vabatahtlikult lahkuda. Ma mäletan, kui me olime valitsuses, siis käis päris tõsine koalitsioonipartnerite väänamine, et me ei oleks vastu selle inimese ametiaja pikendamisele välisluure juhina. See, mida te teete, on absoluutne õiguslik ja õigusriiklik nihilism.

Tuleme nüüd Keit Pentus-Rosimannuse juurde. Korruptsioonivastase erikomisjoni kuulamiste, aga ka ajakirjanduses ilmunu põhjal on ju väga selge, et inimene tegeles 13 kuu vältel süstemaatiliselt iseenda kandidatuuri esilelükkamise ja ettelükkamisega ning kindlustamisega, et see kandidatuur ka läbi läheks ja kinnitamist leiaks.

Jutud sellest, nagu oleks tegemist poliitilise ametikohaga, ei vasta tõele. See sai ka komisjoni kuulamistel väga selgelt paika pandud. Kontrollikoja ametikoht ei ole poliitiline ametikoht. Samuti ei vasta tõele, et te poliitilise kokkuleppe tulemusena jõudsite selleni, et Keit Pentus-Rosimannus on see kandidaat. Poliitilist kokkulepet ju ei sündinud, ei sündinud ei Keskerakonnaga ...

Palun lisaaega.

22:01 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

22:01 Mart Helme

... ega sündinud ka koalitsioonipartner Isamaaga. Mingit poliitilist kokkulepet ei ole.

Teabenõuete põhjal on terve rida dokumente, millest on näha, kuidas Keit Pentus-Rosimannus suunas kogu dokumentide ettevalmistamise ja nende õigel ajal esitamise protseduuri. See tuleb täiesti üheselt välja, siin ei ole üldse midagi vaielda. Kõik, kes on lugenud ka kuriteoteadet, ütlevad, et jah, see on väga põhjalik, väga sisukas ja peaks olema kindlasti aluseks menetluse alustamisele.

Nüüd me jõuame jälle huvitava asjani. Teie ütlete, et teie usute, et ei alustata seda menetlust. Ma küsin: kas see on mõjuvõimuga kauplemine? On see avalikkuse eksitamine? On see signaali saatmine prokuratuurile, et ärge te seal julgege, küll me teile veel näitame siis? Või mis see on? See on lubamatu! On täiesti lubamatu kommenteerida, anda hinnangut, aga eks see ole ju teile täiesti iseloomulik. Missuguseid hinnanguid te kõik täna olete siin andnud! Meie ajalooline sõsarerakond! Ma küsisin, aga nimetage, missugune see meie ajalooline sõsarerakond on. Võib-olla te pärast nimetate, ma ei tea, aga meie teame täpselt, missugune on teie ajalooline sõsarerakond. See on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, mille mentaalne, organisatoorne ja ka protseduuriline elluviija te tänasel päeval olete. 

Teie olete siin need, kes toovad meile Venemaad, Putini režiimi tagasi. Võideldes ennastsalgavalt Ukraina eest, lasete te meid Venemaal seestpoolt immigratsiooniga üle võtta. Aga seda te muidugi ei näe ja ei tunnista.

Ja milleni me nüüd jõuame? Jõuame veel viimaseni. On väga selge nimekiri asjadest, millele kontrollikoja kandidaat peab vastama. Üks nendest on finants‑ ja audiitortegevuse kogemus, millele Keit Pentus-Rosimannus ei vasta, sest rahandusminister on poliitiline figuur. Ta ei ole raamatupidaja, ta ei ole audiitor, ta ei ole finantsspetsialist. Teine on loomulikult maine. Võite rääkida nii et suu suitseb sellest, et teda ei ole süüdi mõistetud ja süütuse presumptsioon on kõikide kohta kehtiv. Ta mõisteti kahes kohtuastmes süüdi. Ainult tänu sellele [ei mõistetud teda lõplikult süüdi], et salapärasel kombel, isegi mitte salapärasel kombel, vaid sisuliselt administratiivse sekkumise tulemusena kadusid Riigikogu arvutist need materjalid, mis oleksid taganud tema lõpliku süüdimõistmise. Vaat ei tea jälle, kuidas Reformierakonna valitsuse ajal niisugused asjad juhtuvad, aga näe, juhtuvad. Kõik see on jätnud Keit Pentus-Rosimannuse mainele sedavõrd suure pleki, mida ühegi vahendiga välja ei pese. Aitäh!

22:05 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Meie tänase viienda päevakorrapunkti arutelu on lõppenud.


7. 22:05 Arupärimine ettevõtete toimimise tagamise kohta energiakriisi tingimustes (nr 152)

22:05 Aseesimees Martin Helme

Saame minna kuuenda päevakorrapunkti juurde. See on ka arupärimine: Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme, Urmas Reitelmanni, Henn Põlluaasa, Alar Lanemani, Kalle Grünthali, Rene Koka, Uno Kaskpeiti, Martin Helme, Leo Kunnase, Merry Aarti ja Peeter Ernitsa 15. septembril esitatud arupärimine ettevõtete toimimise tagamise kohta energiakriisi tingimustes. Arupärimine on esitatud peaminister Kaja Kallasele ja arupärijate esindaja on Siim Pohlak. Palun!

22:06 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Antud arupärimine on esitatud murega Eesti ettevõtete jätkusuutlikkuse pärast energiakriisi tingimustes. Eesti ettevõtjad on suures hädas, nad tõmbavad kokku tootmist, sulgevad uksi. Nagu äsja just uudis tuli, vähemalt 25% ettevõtjatest plaanib koondamist ja paljud juba koondavad töötajaid. Suured toidutootmised panevad uksi kinni ja Eesti ettevõtlus on väga halvas seisus. Kõige suurema löögi all on väike‑ ja pereettevõtlus.

Seoses sellega on arupärijatel teile küsimused. Soovimegi teada, kuidas plaanitakse lahendada ebamõistlikult kõrgete energiahindade küsimus ettevõtluse jaoks, nii suurte toidutootjate kui ka väikeettevõtjate jaoks, et hoida eeloleval talvel ära massiline pankrottide laine. Küsime ettevõtete universaalteenuse kehtestamise kohta. Kuna töötlevas tööstuses on kõige suurem gaasi kasutav tootmissektor toiduainetööstus, siis soovime teada, kas ja millised lahendused on plaanis gaasi kasutavate toidutööstuse ettevõtete toimimise tagamiseks. Neljandaks, ka väga oluline küsimus: miks ei ole valitsus arvanud toidutööstust elutähtsa teenuse osutajate nimekirja? Kui selline plaan on, siis tegelikult oleks tore teada saada, millal toidutootjatest saavad valitsuse silmis elutähtsa teenuse osutajad. Ootame sisulisi vastuseid. Aitäh!

22:07 Aseesimees Martin Helme

Arupärimisele saab nüüd vastata peaminister Kaja Kallas.

22:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, head arupärijad! Vastan küsimustele. 

Esiteks: "Kuidas on plaanis lahendada ebamõistlikult kõrgete energiahindade küsimus ettevõtluse jaoks, et hoida ära eeloleval talvel massiline pankrottide laine?" Jah, selles Putini peetavas energiasõjas me ei jäta inimesi hätta. Energiasõjas on riikidel võimalik oma majandust toetada mitmel viisil. Eesti on valinud tee, kus me toetame oma inimesi kõrgete energiahindadega hakkamasaamisel, mis omakorda toetab kaudselt meie ettevõtteid, seepärast et tarbijad ei loobu siis ettevõtete toodete ja teenuste kasutamisest. Lisaks oleme kehtestanud järgmised toetusmeetmed. Kõigepealt, kuna Venemaa alustas seda energiasõda just gaasiga, siis oleme investeerinud 40 miljonit LNG‑haalamiskai rajamisse, eraldanud eraldi veel 170 miljonit ja nüüd veel rohkem gaasivaru soetamiseks, et see gaas oleks olemas. Eesmärgiks on suurendada gaasipakkumist, et alaneks hind ja paraneks varustuskindlus. Teiseks, mikro‑ ja väikeettevõtetele, füüsilisest isikust ettevõtetele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele laieneb võimalus liituda Konkurentsiameti kontrollitud ja kehtestatud universaalteenuse hinnaga elektripaketi tarbimisega, [mahus] kuni 1 gigavatt-aastas. Kolmandaks, laenukäendusmeede, mida on võimalik kasutada energiakriisi mõjude leevendamiseks tehtavate kulutuste rahastamisel. [Neljandaks], võimalus maagaas asendada teiste kütustega ehk võimalus muuta keskkonnaluba, et võtta kasutusele seni loal olev reservkütus või lisada loale uus kütuseliik. [Viiendaks], investeeringutoetus energiavarustuskindluse tagamiseks. Jätkuvalt kehtib ka COVID‑i kriisis rakendatud madalam kütuste aktsiisimäär. Toiduainetööstusel on see veel eraldi, sellest ma saan ka rääkida eraldi.

Teine küsimus: "Kui lahendus on olemas, siis millal on oodata ettevõtetele suunatud elektri hinnalae või universaalteenuse kehtestamist?" Vastus: mikro‑ ja väikeettevõtetele kehtestatav universaalteenuse hind peaks hakkama kehtima juba novembrist.

Kolmas küsimus: "Millistest kriteeriumitest lähtudes toimub hinnalae kujundamine?" Universaalteenuse rakendamine mikro‑ ja väikeettevõtetele käib üldjoontes väga sarnaselt kodutarbijatega, Riigikogus menetluses oleva seaduseelnõuga 680. Kehtiva seaduse alusel toimub universaalteenuse hinna arvutamine vähemalt kolme majanduslikult kõige tõhusama keevkihttehnoloogial põhineva tootmisseadme alusel. Need on Auvere elektrijaam, Balti Elektrijaama 11. plokk ja Eesti Elektrijaama 8. plokk. Eespool nimetatud kolme ploki füüsilisest elektrienergiatoodangust suure tõenäosusega piisab nii kodutarbijatele kui ka mikro‑ ja väikeettevõtjatele universaalteenuse raames elektrienergia tootmiseks. Kui see aga nii ei saa olema, näiteks liitub rohkem tarbijaid, kui on prognoositud, või plokkide füüsiline tootmismaht ei ole piisav kogutarbimise katmiseks, võib kolme ploki toodangust mitte piisata.

Neljas küsimus: "Töötleva tööstuse kõige suurem gaasi kasutav tootmissektor on toiduainetööstus. Kas ja millised lahendused on plaanis gaasi kasutavate toidutööstuse ettevõtete gaasiga varustatuse tagamiseks eeloleval sügis-talvel?" Esiteks, mul on hea meel öelda, et gaasibörsil GET Baltic on gaasi börsihind langenud. Kui 1. septembril 2022 oli hinnaks 256,25 eurot megavatt-tunni kohta, siis täna oli see juba 100 eurot megavatt-tunni kohta, mis on korralik langus. Teiseks on gaasi hind juba muutnud ka ettevõtjate käitumisharjumusi ja Eesti aastane gaasitarbimine on langenud 3,5 teravatt-tunnile, mis võrreldes möödunud aasta septembriga on 41% väiksem. Kokkuhoidu saavutatakse väga palju sellega, et ettevõtted on läinud üle teisele [küttele], näiteks on tööstused ja soojatootjad läinud üle kütteõlile. Kolmandaks, eelmisel nädalal ma olin Euroopa Liidu Ülemkogul ja sellel kohtumisel leppisime kokku esiteks Euroopa Liidu energiaühisostude platvormi ja käivitamise, just selle, et üheskoos gaasi hankida. Siis me saame seda odavamalt, sest kogused on suuremad. Teiseks tuleb uus gaasihinnaindeks, mis võtab arvesse LNG‑d lisaks torugaasile, see peaks ka hinnaindeksit alla tooma. Väga oluline on see, et Euroopa Komisjon tuleb välja ajutise mehhanismiga gaasile hinnakoridoride seadmiseks. Selle eesmärk on neid tippe ära lõigata, et ära hoida manipulatsiooni selle hinnaga, nii et keegi ei hakkaks ostma odavalt ja siis, kui hind läheb üles, ei hakkaks tekitama kunstlikult defitsiiti ja kõrgema hinnaga müüma. Oluline on see, et see mehhanism ei seaks ohtu varustuskindlust ja ei suurendaks ka gaasitarbimist. Gaasi tõesti on vähem, arvestades, et Venemaa on [kraanid] kinni keeranud. Lisaks on Eesti koostöös Soomega tegutsenud aktiivselt selle nimel, et regioonis oleks olemas täiendav veeldatud gaasi terminal. Sellest on väga palju räägitud. See suurendab regiooni gaasivarustuskindlust märgatavalt. Eleringi analüüsi kohaselt on Balti-Soome piirkonnas piisavalt gaasi ja vastuvõtuvõimekust terminalide abil piirkonna gaasitarbimise nõudlust rahuldada. Nii, [järgmiseks], just toiduainetööstusele, kuna küsimus selle kohta oli, on energiavarustuskindluse tagamiseks mõeldud investeeringutoetus. Selle eesmärgiks on toetada toidu‑ ja joogisektorit, et vähendada nende sõltuvust fossiilsetest kütustest, sealhulgas Venemaa omadest, ning tagada toidutarneahela varustuskindlus ja toiduainetööstuse toimepidevus. Toetust saab taotleda energiavarustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Samuti toetatakse näiteks generaatori ostmist, mida saab kasutada vajaduse korral ka ajutise vooluallikana.

Viies küsimus: "Miks ei ole valitsus arvanud toidutööstuseid elutähtsa teenuse osutajate nimekirja?" Sellega on nii, et ma kohtusin ka toiduainetööstuse liiduga, kes tõi välja, et nad peaksid olema selles nimekirjas, aga nagu ikka, on saatan peidus detailides. Esiteks, elutähtsa teenuse osutajate nimekirjas olemine ei ole sugugi lihtne, vaid see toob kaasa ka kohustusi. Need, kes seal nimekirjas on, tegelikult kõik ei taha selles nimekirjas olla. See toob kaasa täiendavad kulud ja rohkem bürokraatiat. Teiseks ei ole võimalik määrata elutähtsa teenuse osutajaks kogu sektorit. Näiteks panganduses on valitud teatud pangad, kes seda elutähtsat teenust osutavad, ja nii peaks see olema ka toiduainetööstuses. Aga see võib tekitada ebavõrdset olukorda just väikeste tootjate jaoks, sest kui me räägime puhtalt elutähtsast teenusest ja toiduainete tootmisest, siis ilmselt suured läheksid sinna alla ja väikesed ei läheks. Nii et selle küsimusega tegeldakse, kuna hakati koostama uut kriisideks valmisoleku seadust. Selle seaduseelnõu menetlemise algus on planeeritud novembrisse, kui seda teemat saab samamoodi arutada. See uus valmisoleku seadus paneb ka paika, kas toidutööstused hakkavad olema nende [teenuste] osutajate nimekirjas ja kuidas nad täpselt ikkagi hakkavad seal olema. Aitäh!

22:16 Aseesimees Martin Helme

Nüüd küsimused. Anti Poolamets, palun!

22:16 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Vaatasin rahvusvahelist inflatsiooniindeksit ja sealt selgus, et me oleme inflatsiooni poolest samas reas Angola, Etioopia, Jeemeni, Iraani, Ghana ja Surinamega. Kas pole uhke seltskond? Majandushiiglased kõik. Ma näen, et te olete küllaltki leigelt suhtunud meie inflatsiooniindeksisse. Ma ei ole kuidagi aru saanud, kuidas te tahate seda alla viia. Me teame ju, et elektrienergia on üks peamisi inflatsiooni mõjutajaid. Te peaksite valitsusega kriisiistungeid tegema, et seda probleemi lahendada, et mitte olla Angola ja Etioopiaga ühel pulgal. Kas teil on mingeid uusi ideid, kuidas see asi kontrolli alla võtta, et me ei oleks viie kõige infleerunuma riigi hulgas maailmas?

22:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Inflatsioon on kõrge kogu Ida-Euroopas ja eriti Balti riikides. Inflatsiooniga võitlemiseks on valitsustel tegelikult kaks tööriista. Üks on intressimäärade tõstmine ja teine on eelarvekärped. Aga kuna meil saavad samaaegselt kokku kaks asja – ühelt poolt kõrge inflatsioon ja teiselt poolt majanduse jahenemine –, siis need tööriistad, mis on majanduse jahenemise kontekstis, tegelikult annavad inflatsioonile hoogu juurde ja inflatsiooni ohjeldamise meetmed omakorda jahutavad majandust. Seetõttu tavapärased asjad siin ei toimi.

Mida me teeme? Teemegi pingutusi selleks, et energia hinda allapoole tuua, et tuua rohkem pakkumist turule, aga ka maksta toetusi, et energia hinna osakaal ka inflatsiooni mõjus ei oleks nii suur. Lisaks on inflatsioon meil nüüd ainukesena – iPad‑ist võin vaadata – alla tulemas, kui teistel läheb üles. Selgitus on ka see, et esiteks kõikides Balti riikides energia osakaal inimeste kogukulutustes on väga suur. Teiseks, Eesti inimesed on hästi börsiusku olnud. See tähendab, et meile see hinnatõus on jõudnud kiiremini kui nendesse riikidesse, kus inimestel on fikseeritud lepingud. See hinnatõus jõuab seal kohale alles siis, kui fikseeritud hinnaga lepingud lõpevad ja tuleb sõlmida uusi. Nii et see lööb neid natuke hiljem. Kolmandaks on Eesti majanduskasv olnud kõige suurem siin piirkonnas. See väljendub ka otseselt kõrgemas inflatsioonis. Aga jah, me tegeleme sellega nende energiatoetuste abil, mida ma muidugi võin uuesti ette lugeda.

22:19 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

22:20 Merry Aart

Jah, aitäh! Minu näited ettevõtluse kohta on Kagu-Eestist. Elekter on 40% kallim, küttepuude hind on kallinenud 465%, haavapuit 410%. Seoses sellega kallinevad teenused, sisendite hinnad, vähenevad riiklikud maksud. Näiteks Rõuge vallas on kõik väiksemad toitlustusettevõtted juba kinni pandud. Meie suurim tööandja Toftan töötab kolm päeva nädalas. Hinnanguliselt umbes 20% ettevõtteid Kagu-Eestis lõpetab ja umbes 20% jäävad osalise ajaga tööle. Ma küsin võib-olla natukene topelt. Universaalteenus on abiks, kindlasti on abiks, aga sellest jääb väheseks. Käiks korra veel üle need meetmed, mis ettevõtteid abistaks.

Ja teine küsimus: mis saab nendest inimestest, kes jäävad töötuks? Ma näen, et neid tuleb sellel talvel massiliselt.

22:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõesti on raske nii ettevõtetel kui ka inimestel. Hinnatõusud on olnud ju alates eelmisest suvest, kui Venemaa oluliselt vähendas gaasitarneid Euroopasse ja sellest tulenevalt ka elektrihinnad tõusid. Selle murega me oleme tegelenud. Nüüd, mida me konkreetselt [oleme teinud] ettevõtete heaks, kui tuua välja need asjad? Kõigepealt, see mikro‑ ja väikeettevõtete jaoks kehtestatav universaalteenus peaks hakkama kehtima novembrist. Novembrist alates saab seda [kasutada]. Kuna kaks kolmandikku Eesti ettevõtetest on mikro‑ ja väikeettevõtted, siis see peaks neid aitama.

Teiseks oleme me ... Nii, kohe ma otsin selle õige koha üles, paberid läksid sassi. Teiseks oleme loonud võimaluse asendada gaasi teiste kütustega. Siis on laenukäenduse meede, mida on võimalik kasutada energiakriisi mõjude leevendamiseks tehtavate kulutuste rahastamisel, ja investeeringutoetus energiavarustuskindluse tagamiseks. Lisaks, eks ole, see madaldatud aktsiisimäär. Oleme teinud ka selle kai rajamiseks pingutusi, et gaasi ikkagi oleks.

Majandus on tsükliline. Kas me suudame ära hoida kõik pankrotid? Ei suuda, kindlasti paraku ei suuda. Mis siis nendest inimestest saab? Meil on töötukassa. Kindlasti meil tööpuudus suureneb, see on selge, et see pankrottidega kaasa tuleb, paraku nii on. Aga me püüamegi inimesi aidata, et inimesed ei jääks raskustesse, nende toetustega, mis me teeme: energiatoetused, lastetoetused, peretoetused, pensionide ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Toimetulekutoetust tõstsime ka, et inimesi aidata. Mis puudutab just kohalikke ettevõtteid, siis see mõte on ka, et kui me toetame inimesi, et neil ei oleks nii raske, siis nad ehk ostavad ja tarbivad ikkagi väikeste ettevõtete tooteid ja teenuseid, et need ei peaks ennast kinni panema, vaid saaksid oma tooteid müüa. Aga ma möönan, et väga raske on kõigil. 

22:24 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

22:24 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Selline hiline tund on soodus natuke filosoofilisemaks lähenemiseks. Kõigepealt tahaks teha sellise remargi: päriselt ei saa nõustuda teie kirjeldusega info‑ ja energiasõja põhjustest. Võib osaliselt nõustuda Venemaa Föderatsiooni rolliga, sest Euroopa Liit oleks pidanud teadma, kellele ta annab võimaluse panna teda endast sellisesse sõltuvusse. Siin on kohane filosofeerida ja tsiteerida Sun Tzu sõnu, et kaotuse vältimine on meie kätes, aga võidu vastase üle kingib vastane ise. Hetkel on Euroopa Liit kahjuks sellele kaasa aidanud, Venemaa tegelikult ei varjanud oma plaane. Tema energiadokumendid kirjeldasid alati seost riigi julgeoleku küsimustega. Kahjuks Euroopa Liit siin andis selle võimaluse. (Juhataja helistab kella.) Aga kui meie kava ei õnnestu, siis mis on meie alternatiivplaan, kui need meetmed ei peaks õnnestuma?

22:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma olen teiega absoluutselt nõus. Meie oleme kogu aeg öelnud, et energia on relv, mida Venemaa tahab meie vastu kasutada. Me oleme hoiatanud lääneliitlasi, et näiteks Nord Stream ei ole mitte majanduslik projekt, vaid see on geopoliitiline projekt selleks, et tekitada sõltuvust Venemaa gaasist. Aga ma ei ütleks, et Euroopa Liit, vaid ma ütlen, et osa riike ei ole meid selles asjas kuulanud. Meie ei ole olnud siin naiivsed, tänu sellele meie sõltuvus Vene gaasist ei ole ka väga suur. Kui enne oli tarbimises selle [osakaal] kuskil 7%, siis nüüd on see 3,5 teravatt-tundi aastas. See on kukkunud ja meil on teisi allikaid. See on positiivne.

Nüüd selle juurde, mis on nende meetmete alternatiiv. Esiteks, mis puudutab puhtalt gaasi, siis meil on erinevad liinid, mida me oleme teinud, selleks et tagada varustuskindlust. Eesti, Läti, Leedu ja Soome süsteemihaldurid on pannud kokku numbrid ning tegelikult ei tohiks gaasipuudust tekkida. Aga kas need meetmed on piisavad, et kõiki pankrotte ära hoida? Ei ole, sellepärast et majandus on tsükliline, see käib nii. Praegu on erakordselt raske aeg. Mida meie saame omalt poolt teha? Saame vaadata, et varustuskindlus oleks tagatud. Me saame inimesi toetada, nagu ma ütlesin, ja seda me teeme, et need rasked ajad üle elada, saame toetada ka just neid mikro‑ ja väikeettevõtteid, sest nemad on kaks kolmandikku [ettevõtetest]. Aga suuremad ettevõtted saavad enda kaitseks samme teha. Erinevad elektrienergia pakkujad pakuvad tegelikult ka madalamat fikseeritud hinda, nad on seda öelnud, kui on universaalteenuse hind. Ma arvan, et see on kindlasti positiivne sõnum. Tahetakse võistelda ja ettevõtted võiksid sellest kinni haarata, kui hind selline on.

22:27 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

22:27 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Te rääkisite siin energiasõjast ja sellest, et see on Putini energiasõda. Mulle tundub, et selle energiasõja kõige võimsam kahur Putini käes sellisel juhul on Nord Pooli börs, millest pannakse järjest kogupauke Balti riikide ja ümbritsevate riikide majandusele. Kas ei oleks mõistlik ikkagi sellest Nord Pooli börsist välja astuda, vähemalt selle konflikti lõpuni, mis Ukrainas toimub? Te olete korduvalt öelnud, et meil on energiasõda. Mulle tundub, et energiasõda käib Nord Pooli börsi kaudu, sest seal tekivad need ebareaalsed hinnad, mida meie inimesed peavad kinni maksma.

22:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kuidas aitab turult äratulemine selle vastu, et meil on vähem pakkumist? Kõrge hind tuleb sellest, et nõudlus ületab pakkumist. Kuidas aitab sellelt turult äratulemine kaasa sellele, et pakkumist tuleks juurde? Seda pakkumist ei tule mitte kuskilt juurde. Kui meie Nord Pooli turupiirkonnas on turult eemal 1000 megavatti – nii palju oli seal enne Venemaa elektrit –, siis seda pakkumist on lihtsalt vähem ja elektritootmist üleöö kuskilt juurde ei tule. Muideks, hindade osas me oleme pakkunud ja teinud ettepanekuid, mis puudutavad Nord Pooli. See börs toimib niimoodi, et on bilansikohuslased, kes peavad järgmise päeva kella kolmeks andma teada oma pakkumise või tarbimise, ja see hind läheb lukku selle pealt, mis see pakkumine ja mis see nõudlus on. Aga kui näiteks hind läks lukku selle 4000‑eurose megavatt-tunni hinnaga, siis seetõttu, et hind oli nii kõrge, inimesed ja ettevõtted sellel tunnil ei tarbinud nii palju, kui oli ennustatud. Ehk kui Nord Poolil oleks võimalus, et kui hind läheb lukku ja siis selgub, et see on kõrge, ning siis tehakse Nord Pooli pakkumised lahti näiteks 15 minutiks ja kõik saavad teha uuesti pakkumisi, kui palju nad vähem tarbivad või kui palju kokku hoiavad, siis tegelikult tuleks kokkuvõttes kõigile hind alla. Aga enamus aega on meil Eestis elektri hind Euroopa tasandil üks odavamaid.

22:30 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

22:30 Mart Helme

Aitäh! No see, et meie elekter on üks odavamaid, kuigi see on väga kallis elekter, muidugi inimesi ei lohuta. Milles on siis probleem? Probleem on ju selles, nagu on ka tõdetud, et meil ei ole piisavalt elektrit. Aga miks meil Eestis ei ole piisavalt elektrit? Kas Putin on meie elektrijaamad puruks pommitanud? Ei ole. Kas Putin on meie põlevkivi ära võtnud? Ei ole. Kas Putin on meie elektriliinid purustanud? Ei ole. Probleem on selles, et kõik need kuud, kui on siin targutatud sellest, kuidas meil on rohkem tuuleenergiat ja ma ei tea, mida veel vaja, oleks tulnud käima panna need katlad, mis on praegu konserveeritud, ja see elektripuudus likvideerida suurema elektritootmisega. Siis me oleksime olukorras, kus meie Eestis müüksime oma partneritele elektrienergiat ja saaksime ise odavat elektrienergiat. Miks te pole seda teinud?

22:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen nõus sellega, et see ei lohuta inimesi, et meil on elekter Euroopas üks odavamaid, sest elektri hind on väga kallis. Tõesti, kui vaadata viimast kümmet aastat, siis Eesti elektrienergia hind on olnud kuskil 40% odavam kui Kesk-Euroopa riikides. Aga ka see ei lohuta inimesi, kui praegu on raske. Meil ka need tootmisvõimsused, mis on, on sageli rikkis. Eesti Energia ei ole suutnud hoida seda võimsust, mida neil on palutud hoida kõikidel ajahetkedel. Selle jaoks tuleb teha investeeringuid, et tootmisvõimsusi tuleks rohkem turule. Põlevkivi on lihtsalt väga kallis ja seetõttu tulebki taastuvenergiast rääkida. Meretuuleparkide [energia] – tuul [merel] alati puhub – on odavam. Miks on Põhjamaades odavam elekter kui meil? Sellel põhjusel, et nemad on piisavalt investeerinud taastuvenergiavõimsustesse, seal on hüdro[energia], seal on tuule[energia], mis toob selle hinna alla. See on just hea näide selle kohta, et seal on hind odavam.

22:32 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

22:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea peaminister! Me oleme ehitanud või õigemini teie näpunäidete järgi on ehitatud isegi 40 miljoni või 45 miljoni eest kai, mille äärde laevad ei tule, teed on asfalteeritud ja nii edasi. Nüüd te tahate osta selle välja, aga samal ajal on raha puudu. Arto Aas, teie kunagine erakonnakaaslane, tööandjate keskliidu juht, ütleb, et on väikeste, keskmiste ja suuremate ettevõtete ebavõrdne kohtlemine. Kas teile ei tundu, et see 40 miljonit on lihtsalt laristamine ajal, kui seda tegelikult vaja ei ole? Te olete ka ise öelnud, et gaasi saab ilma selleta, küll Klaipedast, küll igalt poolt mujalt. Miks me Soomele nii-öelda kinkisime Eesti valge laeva? (Juhataja helistab kella.) Äkki saaks mujale selle 40 miljonit panna?

22:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie küsimus illustreerib hästi seda, et üks hetk on tohutu kisa, miks me ei investeeri laeva, ja järgmine hetk täpselt sama inimene räägib sellest, et miks te sinna raha panete. Aga haalamiskai on justkui infrastruktuuri osa ja see on meile andnud selle võimaluse, et siia saab see FSRU tulla. Me oleme teinud investeeringuid ka Balticconnectorisse, mis ühendab meid Soomega ja võimaldab gaasi tarnida.

Te juhite tähelepanu tööandjatele. Tööandjate manifestis on kirjas klassikaline trilemma. Soovitakse kolme asja. Esiteks, maksud ei tohi tõusta, teiseks, toetused peavad olema kõigile, ja kolmandaks, toetused peavad olema nii suured, et nendel oleks mõju. Neid kolme asja ei ole korraga võimalik saavutada, peab valima ühe.

Üks asi veel. Kui universaalteenuse alla läheksid kõik ettevõtted, mitte ainult mikro‑ ja väikesed ettevõtted, siis see tähendaks seda, et nendest efektiivsematest tootmisseadmetest enam ei piisaks, ja see tähendaks seda, et hind läheks mikro‑ ja väikestel [ettevõtetel] kõrgemaks ja läheks ka tarbijatel kõrgemaks. Enamusel suurtel ettevõtetel, kes on [energiast] väga sõltuvad, kelle oluline element, sisendkulu on elektrikulu, on hinnad fikseeritud pikemaks ajaks, et seda riski maandada.

22:35 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

22:35 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Teie otsuste ja rohepöördeõhina tulemusena on tõusnud kõrgustesse elektri hind, gaasi hind, kütuse hind. Omakorda kõik need hinnatõusud tõstavad tootmiskulusid ja teenuste hindasid, mis panevad väikeettevõtted ja mikroettevõtted olukorda, kus neil ei jää üle mitte midagi muud kui lõpetada oma tegevus või nad lähevad pankrotti. Siit omakorda saab alguse see, et on tõenäosus, et ei suudeta enam toota piisavalt toidukaupu ega pakkuda piisavalt teenuseid. Mul on nüüd küsimus, et mis on valitsuse lahendused. Ma ei pea siin silmas mingeid toetusi. Mis on lahendused, kui meil enam ei ole poes süüa, kui meil ei ole teenuseid, ettevõtted sulguvad, inimesed jäävad tööta? Mis on lahendused?

22:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, seda energiasõda peab Putin kogu Euroopaga, gaasi hind ja kütuse hind tulenevad otseselt sellest. Te võite ohata nii sügavalt, kui te ohkate, ma ohkan ka, mulle ka ei meeldi, et see niimoodi on, aga see niimoodi on. Ma tõesti ennast nii mõjuvõimsaks ei pea, et arvata, nagu mina oleksin sellised energiahinnad igal pool Euroopas endaga kaasa toonud.

Ma kordan siis üle, mida me teeme. Mikro‑ ja väikeettevõtetele laieneb võimalus universaalteenuse hinnaga elektripaketti osta. Meil on laenukäendusmeede energiakriisi mõjude leevendamiseks. Meil on võimalus asendada maagaas teiste kütustega. Meil on investeeringutoetus energiavarustuskindluse tagamiseks. Jätkuvalt kehtib ka kütuste odavam aktsiisimäär. Need on need asjad, mida me teeme.

22:37 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

22:37 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Tundub, et LNG‑gaas saab olema Euroopas ja ka meil selle talve üleelamise võti. Vene LNG import Euroopasse kasvas aga 2022. aasta esimese üheksa kuuga tervelt 21%. Hinnanguliselt suurenevad LNG‑tarned Venemaalt veelgi. LNG‑turgu tundvate analüütikute sõnul jätkab Euroopa LNG-gaasi importimist Venemaalt ka sellel talvel. Te ütlesite, et Euroopas tehakse LNG‑gaasi ühisostude platvorm. Paraku tuleb LNG meile ikkagi Venemaalt. Kuidas nüüd nii on, et olles Putiniga energiasõjas, me laseme oma torudesse Putini terroristlikud gaasimolekulid? Kas Eestisse jõuab see talv sedasama Vene LNG‑gaasi, millest on juttu?

22:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma pean teid parandama. Ühisostude platvormis on eraldi öeldud, et Vene gaas on ühistest hangetest välistatud. LNG-gaas jah, sest torugaasi saabki ju ainult nendest riikidest, kellega on torud ühendatud. Selge on see, et see on Venemaalt ja sealt seda ei tule. LNG tuleb mujalt ja [Vene] LNG on ühistest hangetest välistatud. See on kokku lepitud. Mis puudutab ühisterminali Soomega, siis ka seal on kokku lepitud, et see ei saa olla Vene gaas.

22:38 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

22:39 Jaak Valge

Aitäh! Proua peaminister! Ma jätkan Anti Poolametsa tõstatatud teemaga. Nimelt, energia hinnaga on seotud kõrge inflatsioon. Nagu Anti sedastas, on Eesti inflatsioonimäär Ghana, Suriname, Etioopia, Jeemeni, Iraani ja sõjas oleva Ukraina omaga ühel redelipulgal. Te väitsite küll kuidagi nii, et teistel Euroopa riikidel on inflatsioon kasvamas, meil aga alla minemas. Ometi, ma vaatasin Eurostati andmeid ja nende järgi oli Eesti inflatsioon ikkagi septembris euroala kõrgeim, keskmiselt oli see euroalal 9,9%, meil 24,1%. Äkki võib olla ka nii, et meie kõige kõrgema inflatsioonimäära on põhjustanud teie valitsus oma poliitikaga? Kui see nii ei ole, mis on siis põhjuseks, et just Eestis on inflatsioon võrreldes teiste euroriikidega kõige kõrgem?

22:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa. Balti riikidega on inflatsioon võrdne, seda esiteks. Nagu ma ütlesin, siin on mitu põhjust. Esiteks on see, et meie toibusime COVID‑i kriisist palju kiiremini ja palju paremini kui teised riigid. Meie majanduskasv oli 8,3%, samas kui Soome majanduskasv oli näiteks 3,3%, Rootsis, Lätis ja Leedus 4,7%. Me kasvasime kiiremini ja ka see on üks põhjus. Teine põhjus on, nagu ma ütlesin, see, et energiakulude osakaal tarbimiskorvis on suurem. See on paraku Ida-Euroopa riikidest enamusel nii, rikastes riikides on see teisiti. Kolmas põhjus on see, et meie inimesed ja ettevõtted on olnud väga börsiusku, mis tähendab seda, et energiahindade tõus sai meid kätte enne kui neid riike, kus enamus on teinud fikseeritud hinnaga lepingud, see [hinnatõus] saab neid kätte siis, kui fikseeritud hinnaga lepingud lõpevad. Ehk neil on oodata tõenäoliselt suuremat inflatsiooni siis, kui meie inflatsioon juba aeglustub.

Seal oli veel põhjuseid, mul ei ole seda paberit kaasas ... Aa! Teie tehtud teise pensionisamba raha vabastamine nii-öelda, mis paiskas hästi palju raha turule. Inflatsioon ju tähendab seda, et sul on liiga palju raha ning liiga vähe kaupu ja teenuseid. See oli veel üks põhjus. Midagi oli seal veel, millega on seletatav meie kiire inflatsioon. Aga see peaks hakkama alla tulema just sellel põhjusel, et me oleme teinud ulatuslikud toetusmeetmed inimestele ja mingi hetk seda kasvu olla lihtsalt enam ei saa.

22:42 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

22:42 Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, see rekord on meie käes juba aasta otsa. Kummaline küll, kui pensionifondi raha nii kauaks jätkub, et see on inflatsiooni põhjus. Aga ma pean teid tunnustama, te olete vahepeal kõvasti arenenud. Alles kuu aega tagasi oli teie ainukene lahendus energiakriisile see, et tuleb suurettevõtted kinni panna. Täna te ei ole sellest meile isegi mitte iitsatanud, nii et väga tubli.

Nii. Aga Eesti Pank soovitab muuseas energiakriisi lahendamiseks ja massilise maksejõuetuse vältimiseks kehtestada elektri ja gaasi hinna lagi ning kaotada taastuvenergia tasu, võrgutasu ja aktsiis. Sellest on muidugi vähe, sest me teame kõik, et kurja juur on reaalsusest irdunud rohepööraste kehtestatud CO2‑kvoot. Ainult sellepärast ongi meie põlevkivielekter kallis, ta on tehtud kunstlikult kalliks. Aga kui jätta see kõrvale (Juhataja helistab kella.), siis miks teie valitsus keeldub kuulamast isegi Eesti Panga nõuandeid?

22:43 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, Eesti Pank ütleb kahte asja: viige eelarve tasakaalu ja kulutage hästi palju. See on jälle klassikaline dilemma, seda ei ole võimalik saavutada samaaegselt.

Ma ei ole kunagi soovitanud ettevõtete kinnipanemist ja seda me ei ole meetmena ju arutanud. Ma olen toonud lihtsalt selle näite, et kui Leedus läks kinni suur väetisetootja, kes tarbis kogu mahust niivõrd suure osa, siis see mõjutas kõiki teisi, kellel hind läheb vastavalt odavamaks, kui see elekter või gaas turul vabaneb.

Kõigil nendel hinnalagedel on nagu kaks poolt. Olgu, me teeme need hinnalaed, aga kui see hinnalagi ei kata sisendhindu, siis juhtub see, et ettevõtted lähevad pankrotti, sest nad ei suuda teenust lihtsalt selle hinnaga pakkuda. Ja lõpetuseks: inflatsioon ei ole aasta otsa nii kõrge olnud.

22:44 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

22:44 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen septembrikuu algusest saadik tegelenud probleemiga, et 3 kilovati võrra elektrienergia võimsuse suurendamine maksab 24,7 miljonit eurot. Selle pakkumise esitaja oli Aktsiaselts Elering, kelle juht on teatavasti teie lapse isa Taavi Veskimägi. Aga Elering kuulub jälle Riina Sikkuti vastutusalasse. Seetõttu ma pean küsima ministri käest, kuna selline on hierarhia. Riina Sikkut veiderdab kogu aeg selle asjaga. Pöördusin siis ka teie poole, et te kohustaksite Riina Sikkutit vastama. Te ütlesite, et te ei kavatsegi seda teha. Aga küsimus on selles, et see hind on absoluutselt ebareaalne, tegemist on teisele isikule varalise kahju tekitamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ehk tegemist on kelmusega. Kas te, lugupeetud Kaja Kallas, ei karda, et te olete mässinud ennast järgmisesse skandaali (Juhataja helistab kella.), mis võib lõppeda teie puhul kriminaalasjaga?

22:45 Peaminister Kaja Kallas

Hea Kalle Grünthal! Kordan oma soovitust: kui te tahate juristi mängida, minge kooli, minge käige Tartu Ülikool läbi, võtke stuudium, õppige ära, kuidas seadused toimivad ja kuidas nad üksteisega suhestuvad. Kui te tahate mängida advokaati või süüdistajat või kohtunikku, siis selleks on vaja vastavat haridust. Juba esimesel kursusel tegelikult õpetatakse teile võimude lahusust ja seda, mida teeb Riigikogu, mida teeb kohus, mida teevad erinevad institutsioonid. See saab seal üsna selgeks.

22:46 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

22:46 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Kopli poolsaarel on ühes sadamas üks väiksemat sorti LNG‑tanker, sõidab ta Läti lipu all. MarineTrafficu kodulehelt võib vaadata selle tankeri teekonda. Ta umbes nädala või kümne päeva tagant teeb sööstu kusagile sinna Naissaare taha, seal toimub LNG ümberpumpamine ja ta tuleb ilusasti sadamasse tagasi. Kas me selle Euroopa ühishanke raames saame kindlad olla, et Vene LNG ümberpumpamine Naissaare taga lõpeb ära, ja kas valitsus kavatseb seda ka jälgida?

22:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, üldse sellele Vene gaasile, kütusele, vabandust, on kehtestatud sanktsioon. Euroopa Liidu ülene sanktsioon hakkab kehtima alles veebruarist, aga me tegime Eesti tasandi sanktsiooni just sellepärast, et tegeleda selle probleemiga, sest mingisugune sahkerdamine käis. Mis puudutab gaasi ühishankeid, siis nii palju kui vähegi võimalik me loomulikult jälgime seda, et see ei tuleks Venemaalt, ja ma arvan, et seda jälgitakse ka Euroopa tasandil. Kui on selliseid vihjeid – me oleme saanud palju selliseid vihjeid, et keegi näiteks hiilib sanktsioonidest kõrvale –, siis nendega me tegeleme. Kui te teate midagi sellist, siis andke kindlasti teada ja jällegi saab neid sanktsioonidest eemalehoidjaid või neist ümberminejaid vastutusele võtta.

22:48 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Stalnuhhin, palun!

22:48 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Proua peaminister! Veebruari lõpus järsult langes kaubavahetus Venemaa ja Eesti ning Eesti ja Venemaa vahel. See langus jätkus ka märtsikuus. Aga hiljuti tulid välja arvud, et Eesti on nende riikide seas, kes mitte ainult ei ole taastanud seda kaubavahetust, vaid on euroliidu viie riigi hulgas, mis on seda suurendanud, ja juba praegu see ületab veebruari näite. Mul oleks huvitav, kui te võtaksite sellise vaeva ja annaksite oma nägemuse sellest protsessist.

22:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, see nägemus on see, et kui lepiti kokku sanktsioonid, siis paraku kõigi ettevõtete moraalne kompass ei olnud nii selge. Pigem varuti siis ette neid kaupu, mis olid sanktsiooni alla minemas. Sellest on meil täielik ülevaade. Need veel ei olnud sanktsiooni all ja siis suurendati ostmist, osteti kokku. See on küsimus ka nendele ettevõtetele, kas see on ikkagi selles sõjas moraalselt õige. Aga tõsi ta on, et kui sanktsioon hakkab kehtima hiljem, siis ei saa seda neile otseselt sel hetkel, kui sanktsioon veel ei kehti, pahaks panna, et nad niimoodi teevad. Või pahaks saab panna, aga nad ei vastuta selle eest.

22:50 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

22:50 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Kas Euroopa riigid on võimelised tulema võitjana välja sellest konfrontatsioonist, mis meil paljudes valdkondades praegu Venemaaga on, ja samal ajal teostama rohepöörde nende tehnoloogiatega, mis praegu meie käsutuses on, ja nende administratiivsete meetoditega, mida me praegu rakendame?

22:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See, mis on kõigile saanud selgeks selles sõjas, on see, et oma energiajulgeoleku ehitamine Venemaa peale, sellepärast et see [energia] on odav, läheb kõigile kallimaks maksma. Ehk neid investeeringuid tuleb teha. Need energiaallikad, mis on odavad, on taastuvenergiaallikad. Neid investeeringuid tuleb teha pigem varem kui hiljem, sest pikas perspektiivis läheb see muidu kõigile palju kallimaks. Pigem on just kiirendatud neid protsesse, et oleks võimalik sellest sõltuvusest vabaneda.

22:51 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

22:51 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud peaminister! Kas riik valmistub ettevõtete tegevusest sõltumatute elektrikatkestuste puhul tekkivate kahjude hüvitamiseks ja millisel moel?

22:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, me ei ole kahjude hüvitamiseks valmistunud, sellel põhjusel, et me hoiatame kõiki, et palun valmistuge. Tõesti on meil selline olukord, kus näiteks ma kohtun ettevõtjatega ja nad ütlevad, et aga me ei ole selleks varem valmistunud, sest pole olnud vajadust. Mina ütlen, et me ka riigina ei ole varasemalt valmistunud erinevateks asjadeks, aga nüüd ongi erakordne olukord. Mõelge kõige mustemate stsenaariumide peale, mille peale te oskate mõelda, ja püüdke ennast nende riskide vastu siis kaitsta. On see varude soetamine, on see generaatori soetamine, on see kütteallika vahetamine, mida võiks teha või kuidas kokku hoida. Neid hoiatusi me oleme andnud. Igaüks meist – igaüks inimesena, aga ka ettevõtted, kohalikud omavalitsused –, kõik me peame mõtlema, mida me sellises erandolukorras teeme. Arvestades kõiki kulusid, mis meil on praegu seoses energiahindadega, et inimesi aidata, siis sellist lubadust ma küll anda ei saa, et ärge muretsege, need kahjud hüvitatakse. See on siis vääramatu jõud, kui need tulenevad sellest sõjast.

22:53 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Saame avada läbirääkimised. Siim Pohlak, palun!

22:53 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Kolleegid, rahva teenrid! Peaministri vastused lõid mulje, justkui oleks meie ettevõtetel kõik kõige paremas korras. No ei ole. Reaalsus on see, et iga päev paneb Eestis uksed kinni või koondab töötajaid hulgaliselt ettevõtteid, kes ei suuda üüratute elektriarvetega toime tulla. Seega, mitte midagi ei ole korras. Universaalteenuse ettevõtetele tegi valitsus lahja ja see tehti liiga hilja. Elektrit saab müüa odavamalt, asi on otsustusjulguses ja tahtmises meie ettevõtjaid aidata.

Aga vaatame korra suuremat pilti. Kogu Eesti majanduskeskkond on üles ehitatud suurkapitali ja korporatsioone soosivalt. Samas, väike‑ ja pereettevõtted peavad pingutama, et kuidagi toime tulla, et ots otsaga kokku tulla. Sellise majanduskeskkonna tekkimine on kellegi tegemata töö või teadlik valik.

Meil on kasumi maksustamise asemel väga kõrgelt maksustatud tööjõud, mis viitab samuti sellele, et Eestis on tegemist suurkapitali ja turgu valitsevaid ettevõtteid soosiva majandusmudeliga, uute ettevõtete turule sisenemine ja väikeettevõtjate tegevus on tehtud võimalikult keeruliseks. See ei ole jätkusuutlik ja on viimase paarikümne aasta jooksul hävitanud paljud kohalikud väikeettevõtted. Rikkis elektribörsiga tõmmatakse veel ühele ringile elujõulistele ettevõtetele kriips peale.

Elektrienergia hinna küsimuses on valitsuse reageerimine lubamatult aeglane. Rääkisime EKRE‑ga eelmisel sügisel ees ootavast energiakriisist. Kus oli valitsus siis? Miks on lastud Nord Pooli niinimetatud börsi kaudu võtta meie inimestelt säästud, süüa ära meie ettevõtete rahavarud, viia paljud pankrotti? Kas keegi energiakriisile lubamatult aeglase reageerimise eest vastutab ka või võetaksegi lihtsalt ministripalka ja hüvitisi vastu?

Segased ajad vajavad julget juhtimist, vajavad kiireid otsuseid, mida me Reformierakonna valitsuse poolt kahjuks ei ole näinud. Eesti peab nii energiakriisis kui ka pikemas vaates, üldises majandus‑ ja rahanduspoliitikas asuma jõuliselt toetama väike‑ ja pereettevõtlust. Iga kohalik kauplus, kohvik, töökoda, väiketootmine, mis iganes muu ettevõte on suur väärtus ja võimaldab ühele või mitmele perekonnale väärika äraelamise omaenda tööst. Sageli maapiirkonnas muid töökohti polegi.

Muudame suunda, oleme Eestis julged ujuma vastuvoolu, võtame läppunud ja kopitava korporatiivglobalismi asemel suuna kodumaise rahvusliku kapitali edendamisele! See ei pruugi olla globalistidest kubisevates lääne võimukoridorides populaarne, aga see on eduka Eesti majanduse ainuvõimalik alusvundament. Kui me seda ei suuda, siis meie rahvuslik majandus sureb ja Eesti voolab ettevõtlikest inimestest lõplikult tühjaks. Teeme Eesti majanduse korda, alustame energiahindadest! Aitäh!

22:57 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Saame ka selle päevakorrapunkti lugeda lõpetatuks.


8. 22:57 Vaba mikrofon

22:57 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on meil peale haamrilööki vaba mikrofon. Helmen Kütt, palun! Milline kannatlikkus!

22:57 Helmen Kütt

Lugupeetud eesistuja! Austatud ametikaaslased! Täna, arutades Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 704, oli meil väga palju juttu vabatahtlike osalusest ja kogukondade kaasamise võimalusest ning saalis esitati ka küsimusi selle kohta. Sellepärast pidasin vajalikuks teile teada anda, et 27. oktoobril algusega kell 11 on Riigikogu konverentsisaalis tore inspiratsioonikonverents, mis toimub koostöös Riigikogu sotsiaalkomisjoniga. Konverentsi korraldab Eesti Külaliikumine Kodukant ja programm "Vabatahtlikud seltsilised". See on tõepoolest huvitav, Postimees teeb otseülekande ja meie neljapäevast päevakorda vaadates on selge, et meil on võimalus seda jälgida ka telesilla kaudu.

Mida siis sellel konverentsil räägitakse? Konverentsil räägitakse tulemuslikust ennetusest sotsiaalhoolekandes vabatahtlike kaasamise ja sellest tulenevate rollide abil, tutvustatakse seniseid praktikaid ning väljakutseid eri osapoolte vaates. Konverentsi teises osas arutatakse, koos uusi võimalusi ja lahendusi otsides, kuidas riigi ja omavalitsuste pakutavate teenuste süsteemis saaks inimeste vaba tahet ja panustamise soovi veel paremal viisil rakendada, ja otsitakse koos ideid, et aidata kaasa sotsiaalvaldkonna laiema ühiskondliku maine positiivse kuvandi kasvule, mis on aluseks ka vabatahtlike sisenemisele valdkonda.

Kes osalevad sellel inspiratsioonikonverentsil? Seal osalevad omavalitsuste esindajad, vabatahtlike kaasamise ja tegevuse arendamisega seotud ühingud, ministeeriumide esindajad, näiteks Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium, ka sotsiaalkaitseamet ning Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Kui öeldakse, et kõik, mis on kivisse raiutud või raamatusse kirjutatud, on igavene, siis ma arvan, et Riigikogu vaba mikrofon ja siin räägitu on samuti igavene, see läheb ajalooannaalidesse. Väga huvitav on see, et täna arutati vabatahtliku töö ja vabatahtlike võimalust ning kogukondade võimalust ja juba 27. oktoobril see [konverents] toimub. Ma tõepoolest kutsun häid ametikaaslasi osalema kas või ülekande kaudu, sest kui avati registreerimine, siis 60 kohta täitusid imekiiresti, osalejate arvu suurendati 70‑ni, ka need on tänaseks täitunud. Tõepoolest, konverentsisaali võimalused selleks, et head koostööd teha ja laudkondades arutelusid pidada, on piiratud.

Seega, veel kord kutsun teid üles seal osalema 27. oktoobril, juba sellel neljapäeval, et saada osa sellest huvitavast vaatest. [Konverents] algab kell 11 ja lõpeb kell 4. Lõpeb ta arutelupaneeliga, kus arutatakse, mida teha paremini omavalitsustes ja ka vabatahtlike poolt, et hea koostöö tagaks inimestele parema toimetuleku ja hoolekandes oleks vaba tahe täiesti arvestatav ressurss ja jõud. Aitäh teile!

23:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun nüüd, Mihhail Stalnuhhin!

23:01 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Aitäh sulle, Helmen, selle eest, et sa oled nüüd siin saalis üksainus Riigikogu liige, kes on nõus kuulama seda, mida ma tahan rääkida! Juhataja peab siin olema, kuid sinu valik on sinu valik. Aga neile inimestele, kes võib-olla vaatavad otseülekannet või hakkavad vaatama seda salvestust homme, ning neile, kes tunnevad huvi stenogrammide vastu, ma tahan jutustada paar lugu.

Ma tahan teile näidata üht pilti. See on foto. Muidugi, mul on kehv, printeriga tehtud koopia. Aga sa näed, Helmen, see on noor ja kaunis naine, kellel on süles väike tütar. Selle naise nimi on Kristina Žuk ja tüdruku nimi on Kira. Nad elasid kunagi Gorlovka linnas. Siin on seesama Kristina peale seda, kui laps sündis, väikesed jalakesed ema kõrval. Laps sai peaaegu üheksakuuseks ja nad teevad siin esimesi samme. 27. juulil 2014. aastal läksid nad oma linna parki jalutama. See oli päev, kui Ukraina väed sooritasid esimese suurtükirünnaku elamurajoonile. Keegi ei teadnud, mida on vaja teha, et on vaja pikali maa peale [heita], ainult see võib kuidagi kaitsta. Inimesed jooksid ringi, hukkus 22 inimest, sealhulgas hukkusid Kristina ja Kira. Need on jubedad pildid. Minu hing nutab kaheksa aastat. Seda naist koos lapsega nimetatakse praegu madonnaks ja talle on püstitatud mitu mälestusmärki, ainult sellepärast, et ta on muutunud meemiks. Üle maailma tuntakse teda. Kahjuks ei jäänud ta ainsaks. See oli 27. juulil 2014.

See tore tüdruk on Anja Kostenko. Ta sündis 12. veebruaril 2012. Ta sai kaheaastaseks, kahe ja poole aastaseks. 13. augustil 2014 pommitas tema linna Ukraina armee. Hukkus üle 20 inimese, sealhulgas 4 last. Ta elas linnas, mille nime te pole võib-olla kunagi kuulnud, Zuhressis.

Peale seda on olemas andmed, suured tabelid selle kohta, kes ja millal [hukkus]. Viktoria Mirošnitšenko, seitsmeaastane tüdruk, 27. juulil 2014. Dominika Kladko, seitsmeaastane, Jassõnuvatas 28. juulil 2014. Anastassia Podlipskaja, 11 kuud vana tüdruk, 7. augustil 2014 Horlivkas. Daniil Protassov, viis aastat vana, 13. augustil 2014 Zuhressis. Daniil Tereštšenko, viis aastat vana, 13. augustil 2014 Hartsõzkis. Sergei Piven, kuus aastat vana, 16. [augustil] 2014, tapetud Ždanovkas. Aleksandra Kovalenko, viis aastat vana, 23. augustil 2014 Donetskis. Mul on viis minutit ja mul on siin 70 lapse nimed.

Nii et see sõda, millest praegu palju räägitakse, ei alanud mitte 24. veebruaril, see algas kaheksa aastat tagasi. Kogu see aeg on tapetud lapsi ja nende tapetud laste nimekirjad on nii Luhanskis kui ka Donetskis ja nendes on üle 1000 nime. Ja elage sellega edasi nii, kuidas tahate. Aitäh!

23:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem kõnesoove Riigikogu liikmetel ei ole. Head kolleegid, vaba mikrofon ja ka istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!

23:06 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee