Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VIII istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 19.10.2022, 14:00

Toimetatud

1. 14:01 Rahandusminister Annely Akkermanni ametivanne

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kõigepealt, head kolleegid, on meil võimalus ära kuulata rahandusminister Annely Akkermanni ametivanne. Vabariigi presidendi Alar Karise käesoleva aasta 19. oktoobri otsusega nr 184 on Annely Akkermann nimetatud rahandusministriks. Järgnevalt kuulame ära tema ametivande.

14:01 Rahandusminister Annely Akkermann

Head kolleegid! Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)


14:02 Istungi rakendamine

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me saame tavapärase päevakorraga edasi minna. Kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? On küll. Jaanus Karilaid, palun!

14:02 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Mul on üle anda umbusaldusavaldus majandus‑ ja taristuminister Riina Sikkutile. Eesti Vabariigi majandus‑ ja taristuminister Riina Sikkut on kaotanud ministrina usalduse, kuna on tegutsenud vastuoluliselt ning ebapädevalt seoses LNG‑laeva toomisega Paldiski sadamasse ning Eestis veeldatud maagaasi varustuskindluse tagamisega. Alles 29. septembril käesoleval aastal andis ta avalikkusele sõnumi, kus rõhutas, et LNG-laeva toomine Eestisse on prioriteet. 12 päeva hiljem andis majandusminister taas kord avalikkusele sõnumi, aga seekord teistsuguse: ta tõdes, et teadis juba 18. juulil, et LNG-laeva Eestisse ei tule. Samas, kümme päeva hiljem, 28. juulil anti 38‑miljoniline garantii haalamiskai ehitamiseks.

Vabariigi Valitsuse ministrid peavad täitma oma ametiülesandeid ausalt, läbipaistvalt, riigi huvides ja Eesti Vabariigi seadustega kooskõlas. Avaldusele on alla kirjutanud 42 Riigikogu liiget, aga lugesin meedia vahendusel, et ka parempoolsete esindaja on selle umbusaldusavaldusega liitumas. Oleme näinud ka Isamaa nördimust majandusministri käitumise pärast.

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riho Breivel, palun!

14:05 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Just lõppes infotund, kus peaminister andis viimasena lühikese vastuse ühele küsimusele, mis puudutas Neeme 50 kinnistut. See küsimus on päris tõsine, see puudutab endisi piirivalve‑ ja ka kaitseväeohvitsere, kes ausalt öelda oma tööd ja energiat rakendasid Eesti riigi taastamisele. Tänaseks on jõutud niikaugele, et kaks nendest võivad jääda ilma elamiseta. [Tahaks] seda asja natukenegi püüda tagant lükata ja võib-olla paremini lahendust leida. Kuigi Kaja Kallas täna ütles, et see puudutab paljusid ametnikke, kes ei ole oma tööd hästi teinud alates 1993. aastast, ma tahaksin öelda, et see on tõsi, aga ametnikud kuuluvad teatud struktuuridesse, kes peavad ka seda jälgima. Siin on tegu olnud nii Siseministeeriumi kui ka Rahandusministeeriumi probleemidega. Nad ei ole asjale tõsiselt otsa vaadanud ega ole soovinudki seda küsimust lahendada.

Meie, 19 alla kirjutanud ametikaaslast, esitame arupärimise Kaja Kallasele antud küsimuse lahendamise kohta. Ma tean, et väga paljud teised toetavad seda, aga kuna allakirjutamine käis kiiresti, siis ma ei hakanud kõiki kolleege läbi jooksma. Aitäh kõigile ja hoiame asja teravana!

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja ühe umbusalduse avaldamise [nõude]. Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorrale. Kohaloleku kontroll, palun! 

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.


2. 14:08 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE) teine lugemine

14:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase esimese päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu 622 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Anti Poolametsa.

14:09 Anti Poolamets

Head saadikud! Antud eelnõu ettevalmistamine teiseks ja kolmandaks lugemiseks toimus õiguskomisjonis 10. oktoobri istungil. Teemad olid tehnilised ehk seoses juunis toimunud marulise obstruktsiooniga jäi see eelnõu õigel ajal saali toomata, aga samal ajal jäi sinna preemiana jõustumistähtajaks augustikuu. Nii et see istung oli keskendunud tehnilise probleemi lahendamisele. Õiguskomisjon muutis ära jõustumismärke, lisaks lahendas ära ühe punktide numeratsiooni küsimuse. Ehk eelnõu on vägagi küps edasiminemiseks.

Kõik otsused langetati konsensuslikult. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. oktoobril, tehti ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 26. oktoobril. Aitäh!

14:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud ka üks muudatusettepanek. Selle muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Hääletamise soovi kellelgi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 622 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja esimene päevakorrapunkt on läbitud.


3. 14:11 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) kolmas lugemine

14:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 680 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus, aga enne kui me läheme lõpphääletuse juurde, ma küsin, kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised. Jah, on. Taavi Aas, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

14:11 Taavi Aas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Siin me nüüd siis oleme. Kui universaalteenust rakendati kodutarbijate suhtes, siis me tegime ettepaneku, et sinna peaks kohe sisse arvama ka mikro‑ ja väikeettevõtjad. Paraku, kuu aega tagasi see mingil põhjusel koalitsioonile ei sobinud. Nüüd on koalitsioon järele mõelnud ja leidnud, et tegemist oli väga hea ettepanekuga ja seda peaks rakendama.

Aga nii nagu tookord universaalteenuse [arutelul] ma ütlesin, et seda on vähe, siis ütlen ka seekord, et seda on jätkuvalt vähe. Probleem on loomulikult keskmiste ettevõtetega, kes on nüüd ka Euroopa Liidu mõistes täiesti abikõlblikud. Nii et saab näha, millal me jõuame keskmiste ettevõtete toetamiseni. Kindlasti on probleeme kohalike omavalitsuste asutustega. Ka majanduskomisjonis seda eelnõu käsitledes oli juttu sellest, et hädas on ka näiteks hooldekodud. Nii et ma väga loodan, et me jõuame ka kohalike omavalitsuste asutuste toetamiseni.

Lisaks on selle eelnõu kõige suurem probleem muidugi see, et mikro‑ ja väikeste ettevõtete kohta jääb lepingust taganemise korral kehtima leppetrahv, mis kindlasti väga paljudele ettevõtjatele on suureks probleemiks, see saab kindlasti olema takistuseks universaalteenusele üleminekul.

Aga teisalt on selle universaalteenusega muidugi veel ka see huvitav lugu, et need, kes kasutavad börsipaketti, ma arvan, teavad, et sellel kuul on olnud päris palju päevi, kui börsihind on olnud odavam kui universaalteenus. See on tekitanud omakorda segadust ka kodutarbijate seas universaalteenusele üleminekul.

Põhimõtteliselt on hea see, et Keskerakonna ettepanekut on lõpuks arvestatud. Aga teisalt tuleb muidugi tõdeda selle niinimetatud elektriturureformi kohta, et ega ta ikka õnnestunud ei ole. Aitäh!

14:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristen Michal, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

14:14 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tahan ma tänada erinevaid osapooli selle eelnõu menetlemise käigus tehtud töö eest: kindlasti valitsust, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi inimesi, ettevõtjaid, turuosalisi ja kindlasti kõiki fraktsioone, kes sellesse panustasid. Eks see eelnõu ühistööna ikkagi valmiski.

Taavi Aas enne mind rääkis, kuidas neil on väga head ideed, aga kuidagi need pole aastate vältel realiseerunud. Eks ta tõsi ole. Mõned asjad saavad tõesti alles nüüd teoks, aga hea, et saavad, ja hästi saavad.

Universaalteenuse puhul tuleb ju meenutada, et kõigepealt me lõime universaalteenuse eraisikutele ja korteriühistutele, aga nüüd me oleme jõudnud ettevõtjaid puudutava osa juurde. See eelnõu, mille alla käivad mikro‑ ja väikesed ettevõtted, MTÜ‑d, sihtasutused ja FIE‑d, hõlmab tegelikult nende mikro‑ ja väikeste ettevõtete käibe alusel umbes 60% – ma viitan äriregistri andmetele – ettevõtlusest. See ulatus on päris suur. Töötajaskonna osakaal on umbes kolmandik.

Palju debatti selle eelnõu käigus ju oli ja eilegi me siinsamas arutasime, kui suur see tekk on. Ilmselt on vaja üle korrata, et hinnanguliselt on nende tõhusate katelde tootmismaht 4–4,5 teravatti. Nüüd see, millega me universaalteenuse puhul oleme tegelenud: kodutarbijatele umbes 2 teravatti, mikro‑ ja väiksed [ettevõtted] veidi alla 2. Kui kunagi peaksime jõudma selleni – ma saan aru, et koalitsioonis on seda arutatud, analüüs, nagu ma ka eile ütlesin, käib –, et me selle analüüsi kätte saame, siis me saame otsuseid teha ka omavalitsuste kohta ning siis ilmselt see tekk selle ära katab. 

Mitte südame kõvaduse tõttu ei jätnud me siit välja keskmisi ettevõtjaid, vaid pigem selle tõttu, et see tekk Eesti Energia tõhusate tootmisseadmete mahu alusel on teatud suurusega. Tõmba, kuidas tahad, välja jääb kas pea või jäävad varbad ja tuleb valida, mida sa ära katta suudad.

Universaalteenusega ongi nii, et me tegime valiku teha seda esimesena eraisikutele, korteriühistutele ja nii edasi, kes on võib-olla kõige suuremas riskirühmas, seejärel tulevad mikro‑ ja väikesed ettevõtjad, kes tegelikult saavad ilmselt oluliselt pihta ja kellel pole olnud võimalust selliseid õigeid lepinguid õigel ajal sõlmida. Eks näis, kui palju seda universaalteenust kasutatakse, aga vähemalt praegu annab ta turu kõikumise puhul meelerahu ja see ongi tegelikult selle instrumendi mõte. 

Pikas plaanis ei ole universaalteenus loomulikult lahendus, vaid pigem valuvaigisti. Olgu seegi öeldud, sest pikema plaani lahendused on tõenäoliselt energiasüsteemi uute võimsuste juurdetoomine ja samamoodi sääst. Need kaks asja käivad koos. Uute võimsustega, kas nad on siis juhitamatud ehk taastuvenergia, tuleb kiireid samme astuda, samamoodi juhitavate võimsustega, olgu see siis üks, teine või kolmas. Eilegi arutasime siin tuumateemasid majanduskomisjonis ja nii edasi.

Tegelikult tuleb ka säästuga tegeleda. Eestisse tuleb lähiaastatel miljardeid ja nende arukas kasutamine võib anda selle, mida me riigina ja rahvana tahame: et igaüks oleks piisavalt sõltumatu, saaks oma elu ja tarbimist ise juhtida. See peab eesmärk olema. Universaalteenus on üks killukene sellest, et kõik saaksid hakkama ja ei jääks külma kätte. Nii et igal juhul palun seda [eelnõu] toetada. Veel kord tänan kõiki koostöö eest.

14:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Aivar Kokk, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

14:18 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Alati võib rääkida, et mida ma teeks, kui ei ole selles ametis, et saaks teha. Ja unustatakse ütlemata see, et kui olid selles ametis, miks siis ei teinud.

Isamaa lubas aasta tagasi, olles opositsioonis, et elektriturureform tuleb ära teha. Saades koalitsiooni, oli esimene tingimus, et tuleb tulla oma inimestele ja ettevõtetele vastu.

Kui küsitakse, miks alles täna, siis ma tuletan meelde, et Riigikogu kogunes istungjärgule alles mõned nädalad tagasi. Juba 1. oktoobrist kehtib universaalteenus nii korteriühistute kui ka kodutarbijate kohta. Täna kinnitame universaalteenuse võimaluse ka mikro‑ ja väikestele ettevõtetele, MTÜ‑dele, sihtasutustele. Ma julgen küll täna siin öelda, et kui 1. novembrist on neil võimalik liituda universaalteenusega, siis 1. detsembriks me suure tõenäosusega suudame menetleda siin saalis ära ka selle, et kohalikud omavalitsused saavad liituda universaalteenusega.

Väga oluline on just praegusel ajal, kui energiahinnad on lakke tõusnud, toetada oma inimesi ja ettevõtteid. Kui ettevõtetel läheb halvasti, siis suure tõenäosusega kaovad töökohad. Kui kaovad töökohad, siis läheb raskelt ja halvasti nendel inimestel, kes töökoha kaotavad.

Isamaa Erakond on alati võidelnud oma inimeste ja ettevõtete eest. See eelnõu on üks nendest, mis näitab, et riik tuleb oma inimestele vastu. Jah, me saame täna öelda, et universaalteenuse hind võiks olla veel odavam. Odavam saaks ta olla CO2‑kvoodi jagu või siis keskkonnatasude osas. See peaks olema kindlasti järgmiste nädalate ülesanne meil kõigil, et leida lahendus, kuidas ka see mure lahendada.

Me peame ka siin saalis väga selgelt kõigile ütlema, et me menetlesime esmaspäeval järgmise aasta riigieelarvet ja seal on ka tulude poole peal arvestatud CO2 laekumisega. See raha on riigieelarves ka ära jaotatud, olgu siis energiakandjate kulude katteks, inimestele ja ettevõtetele, olgu peretoetusteks, olgu pensionide tõusuks, olgu tulumaksuvabastuse suurenemiseks. See kõik on selleks.

Tuleb teha otsus, kas me oleme valmis mingitest asjadest loobuma või peame võtma laenu, et oma ettevõtteid toetada. Täna tuleb kindlasti selle üle arutleda. Me ju näeme, mis Saksamaa on teinud, ta on ettevõtluse toetuseks panemas 5% oma SKP‑st ehk 30 miljardit eurot. Kas meie oleme valmis 1,7 miljardit sinna panema, kas meil on see vajadus, kas me peaks selle jaoks laenu võtma? See ongi arutelu, mis siin saalis peaks toimuma.

Aga täna on selge, et Isamaa ettepanekul ja koalitsiooniga koostöös on need otsused tehtud ja see on esimene samm selleks, et energiakulud natukenegi kontrolli alla saada. Kas see on piisav? Loomulikult, kõik me sooviksime näha [uuesti] sellist aega, nagu oli kaks aastat tagasi. Hetkel me peame tunnistama, et kogu Euroopas ja kogu maailmas on energiahinnad tõusnud. Eesti on selles mõttes väga heas olukorras, et me suudame ise toota elektrit praktiliselt kogu oma vajaduse jaoks, kui kõik võimsused töötaksid 24/7. Me teame, et seda võimalust alati ei ole, sest on vaja ka remonti ja hooldustöid teha.

Aga Isamaa Erakonna nimel ma tänan veel kord koalitsioonipartnereid ja loodan, et järgmine etapp, kohalike omavalitsuste toetus, saab ka novembrikuus siin saalis menetletud, et see toetus jõuaks detsembris kohalike omavalitsuste õue peale. Aitäh!

14:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kalvi Kõva, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel!

14:24 Kalvi Kõva

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Eks see ajajärk on jõudnud sinna, ma vaatan, et Aivar juba mitmendat päeva tuleb siia pulti ja ütleb, et valimistel lubasime, nüüd on tehtud. Mis seal ikka. Peab ütlema, et sotsiaaldemokraadid mitte ainult ei luba valimistel, vaid ka teevad. Nad seisavad pidevalt perede eest ja nende eest, kellel erinevatel põhjustel, erinevate hinnatõusude tõttu on majanduslikult raske ja kes sellest tingituna on jäänud elu hammasrataste vahele ega suuda arveid maksta. Meie oleme läbi aegade neile peredele appi tulnud, on see siis lastetoetuste teemal või muudel teemadel. Kui möödunud aastal inimestel, eeskätt kodutarbijatel küttearved hinge kinni lõid, siis nüüd tõesti saavad inimesed sellele kodutarbijate universaalteenusele juba registreeruda. Selle protsessi käigus nägime, et seda katet, millest Kristen väga hästi siin rääkis, oli natukene veel, nii et saime sinna lisada ka väikeettevõtted. Kuna ka kohalikud omavalitsused on suures mures, siis küll tuleb see päev, kui me ka kohalikud omavalitsused selle universaalteenuse alla kinnitame.

Aga me ei peaks tegelema mitte ainult tänase päevaga ja nende kallite elektriarvetega, sellega, millest need põhjustatud on, ja kodude ja ettevõtete aitamisega. Me peame mõtlema pikas perspektiivis, kuidas tuua meie inimesteni odav elektrienergia. Siin on ridamisi asju töös. Needsamad juhitamatud elektriallikad, kõikvõimalikud taastuvad [energiaallikad] – ma loodan, et nende arendamine läheb kordades-kordades kiiremini kui viimastel aastatel. Samuti juhitavate arendamine. Ma loodan siiralt, et mõne aasta pärast me saame tarbida odavat elektrit ja riik ei pea seda erinevate mehhanismidega kompenseerima.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab seda seaduseelnõu ja loodab, et ka kõik teised seda samamoodi teevad. Aitäh teile!

14:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 680 lõpphääletus. Head kolleegid, me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 680. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Meie tänane teine päevakorrapunkt on läbitud.


4. 14:29 Õiguskantsleri ettepaneku kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks arutelu

14:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepaneku kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks arutelu. Ma palun ettekandjaks õiguskantsler Ülle Madise.

14:30 Õiguskantsler Ülle Madise

Austatud Riigikogu! Põhiseaduse § 142 lõike 1 ja õiguskantsleri seaduse § 17 alusel teen teile, austatud Riigikogu, ettepaneku viia kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lõike 1 teise lausega ja seda osas, mis ei sisalda õiguslikku alust ega menetluskorda võrdleva hindamisaruande tellimisega seotud kulutuste hüvitamiseks omanikule, kelle vara kavatsetakse ära võtta. Kuna teie päevakord on pikk, siis püüan lühidalt selgitada, milles on asi, ja ühtlasi tänan põhiseaduskomisjoni ja majanduskomisjoni väga sisuka arutelu eest.

Põhiseaduse § 32 ütleb, et kui inimeselt on avalikes huvides, näiteks Kaitseväe polügooniks, tee rajamiseks, raudtee ehitamiseks või muul põhjusel, vaja tema maa, mets, maja ära võtta, siis seda põhimõtteliselt tohib teha, aga ainult juhul, kui ta saab kohe õiglase hüvitise. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses – kui tohib, siis edaspidi nimetan seda KAHOS‑eks või lihtsalt seaduseks – täpsustab seda põhimõtet § 12 lõige 3, mis ütleb, et inimeselt tema kinnisvara äravõtmise puhul tuleb püüda saavutada olukord, milles see inimene oleks, kui seda vara ei oleks ära võetud, ehk olukord, kus talle materiaalset kahju ei teki.

Protsess käib nii. Riik, linn või vald pakub inimesele hinna. Üldiselt peaks see olema turuhind, muu hulgas tuleb näiteks arvesse võtta kasvava metsa võimalikku tulevikuväärtust. Kui inimene ei ole pakutud hinnaga nõus, näiteks ta vaatab, mis hinnaga samas piirkonnas sarnaseid tükke ostetakse ja müüakse, siis on tal õigus vaielda, aga üksnes juhul, kui ta oma kulul tellib selle kinnisasja väärtuse hindamise.

KAHOS‑e § 17, mille põhiseadusega kooskõlla viimist teilt palun, näeb ette, et omanikule hüvitatakse asjaajamiskulud sõltumata sellest, kas ta läheb omavalitsuse või riigiga kokkuleppele ja nõustub hinnaga või mitte. Asjaajamiskulud hüvitatakse, see piirmäär on küllaltki väike. Aga märgitud ei ole, et kulusid, mille kandmiseks vaielda soovivat omanikku seadusega kohustatakse, ei hüvitata, ka piirmäära raames mitte. Selles see probleem ongi. Meie ametkonna hinnang on, et põhiseaduse järgi see niimoodi olla ei tohi. Aitäh!

14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud õiguskantsler! Teile on ka küsimusi. Paul Puustusmaa, palun!

14:33 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Austatud õiguskantsler! Me arutasime seda küsimust põhiseaduskomisjonis muidugi põhjalikult ja väga paljudele kõhklustele tulid ka vastused. Aga üks kahtlus ja üks kõhklus on mul ikkagi sees olemas. Kui me hakkame mõtlema sellele, et hüvitatakse turuhinna järgi, siis ka meil on selliseid olukordi, tõsi, ma ei tea, kas kohtus on selliseid, aga on olukordi, kus selle asja väärtus ei ole mitte ainult turuväärtus, vaid seal on ka moraalne väärtus sees. See võib olla seotud vanavanemate pärandiga kuskilt x-ajast. See on väärtus, mida vist mitte ükski protsess ei suuda hüvitada ega heastada, eriti kui see on vanavanematelt saadud, see väärtus erineb turuhinnast oluliselt. Kuidas selle asjaga võiks olla, kas seda oleks ka võimalik kuidagi reguleerida?

14:34 Õiguskantsler Ülle Madise

Suur tänu! Tekkivat moraalset kahju eraldi ei hüvitata. Kui me arutasime selle üle, mida tähendab KAHOS‑e raames motivatsioonitasu nendele, kes nõustuvad pakutud hinnaga, siis muu hulgas arutasime seda, et see võib sisaldada ka seda moraalset komponenti. Kui aga tegemist on esivanemate taluga, mille turuväärtus näiteks asukoha tõttu võib olla võrdlemisi madal, aga emotsionaalne väärtus see-eest on perekonnale juurte seisukohalt väga tähtis, siis vaevalt sellestki piisab. Selleks, et riik või kohalik omavalitsus ei käituks siin meelevaldselt, on ju ette antud üksnes piiratud eesmärgid, mille nimel tohib inimeselt tema vara ära võtta. See lohutab natuke. Aga kui tõesti kellegi perekonnalooga seotud maa, maja, mets jääb raudtee või riigikaitselise polügooni alale, teisiti pole küsimust võimalik lahendada, siis paraku põhiseadus lubab avalikes huvides selle otsuse ikkagi teha. Vaatasime kohtulahendeid päris hoolega, neid on mitmekesiseid. Niisugust moraalsetele väärtustele eraldi väga suure kaalu andmist pole küll senini ette nähtud.

14:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun! 

14:35 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees!  Hea ettekandja! Ma küsin kahte asja. Üks on see õigustatud ootus, mida käsitletakse vahel nii, et ta on suure kaaluga, ja vahel on ta hästi väikese kaaluga. Siis ka see, et maa hind on üks, aga kui on juba kehtestatud detailplaneering, siis maa hind on midagi muud. Kas mingil määral reglement ütleb ka seda, kas tohib seda maad eelnevalt, enne seda, kui saadakse teada, et riigil on huvi selle krundi vastu, müüa kaasomandisse? Näiteks mingi osaühing läheb sinna ja ütlebki, et tema õigustatud ootus on see, et siia mere äärde, kuhu teie tahate sadamat teha, tahan mina teha suure spaa, mis tähendab, et see hind kujuneb siis kõrgemaks. Kas mingil määral reglementeeritakse seda ka, et kas saab selle menetluse käigus või kui avalik huvi on juba tekkinud, detailplaneeringu kehtestada või mitte? Ja siis see õigustatud ootus.

14:36 Õiguskantsler Ülle Madise

See on väga hea küsimus. See ongi see, miks on hästi oluline kinnisasja avalikes huvides omanikult äravõtmise protsessi alustada ametlikult, avalikult ja dokumenteeritult. Inimene, kes siis hakkab seda maad veel edasi müüma, teadlikult selle väärtust kasvatama, omanike ringi laiendama – ma kujutan ette, et kui see küsimus jõuaks kohtusse, siis kohus võtaks seda arvesse pahatahtlikkusena.

14:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Unustasin alul ütlemata, et selle päevakorrapunkti menetlemisel on igal Riigikogu liikmel võimalus esitada igale ettekandjale üks küsimus. Läheme nüüd edasi. Andres Metsoja, palun!

14:37 Andres Metsoja

Aitäh! Kindlasti väga oluline teema. Küsin siis nii, et õigupoolest, kui kohtusse jõutakse, siis kohus ei taha olla see, kes lõpuks otsustab võõrandamise puhul selle hinna, vaid ta ütleb, et te peate selle kompromissina lahendama. On üsna [sage] tava, et mõlemad osapooled neid hindamisi võtavad ja tegelikult see ongi olnud ju lõppkokkuvõttes kompromissi loomise alus. Et nii-öelda kohtuvälises menetluses on selline olukord tekkinud, on muidugi kahetsusväärne, aga ma küsin, kui suur see probleem on. Kui palju on jõudnud [teile] selliseid avaldusi või kui palju on kodanikke, kes ütlevad, et selline olukord on tekkinud kas näiteks polügoonil või raudteetrassi koridoril? Kui mastaapne see probleem on?

14:38 Õiguskantsler Ülle Madise

Suur tänu! Arvata võib, et enamik inimesi ei pöördu [meie poole]. Ma väga tahaks loota, et enamikul juhtudest, kui on avalikes huvides vaja inimese kinnisasi ära võtta, jõutaksegi kokkuleppele, mis tundub mõlemale poolele ja pärast ehk ka kohalikule revisjonikomisjonile või Riigikontrollile õiglane ja seaduslik.

Meie kätte on jõudnud kahte liiki avaldusi. Ühed on metsaomanikelt, teised nendelt, kelle maa jääb planeeritava tee alla. Nagu alati, uurime esmalt, kas probleemi põhjus võib olla põhiseadusvastane norm. Antud juhul tuligi välja, et meie hinnangul see tõesti nii on. Enamasti on norm meie hinnangul põhiseaduspärane, teie ette tulla pole tarvis. Küsimus on pigem selles, et normi rakenduspraktika on ekslik, seda on võimalik parandada ja sellega see konflikt inimese ja avaliku võimu vahel ära lahendada.

Vaatasime loomulikult, kui palju kinnisasju on avalikes huvides omandatud, kui palju on olnud sundvõõrandamisi, kus kokkuleppele ei ole saadud ja sekkuda on tulnud jõuga, ja kui paljud neist küsimustest on läinud kohtusse. Arvud on 268 ja 3. Kui te ütlete, et need arvud on väikesed ja sellega pole vaja tegeleda – ma tean, et teie ehk ei ütle –, siis põhiseadus kohustab õiguskantslerit teie ette tooma ka juhtumi, mille ohvriks on näiteks üksainukene inimene. Tema õiguste rikkumise tõttu pöördumegi näiteks volikogu poole ja volikogu on senini need määrused alati korda teinud. Nii et ka üks inimene Eestis, kes on pandud põhiseadusvastasesse olukorda, on liiga palju, nagu olen teile korduvalt öelnud.

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jüri Jaanson, palun!

14:40 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud õiguskantsler! Majanduskomisjoni liikmena saan öelda, et see töötab, meil oli majanduskomisjonis teema üle sisukas arutelu. Valupunktid toodi välja. Ma nüüd ei oska öelda juriidilisest kandist, kui suur see põhiseaduse riive ikka on. Aga kindlasti tuli arutelust välja see, et võib-olla seda sisulist protsessi, seda sundvõõrandamise või avalikes huvides omandamise protsessi annaks parandada küll. Näiteks selle võrra, et lepitakse enne hindamist, maa või vara hindamist, üheskoos kokku, kes need ekspertiisihinnangu tegijad on. Kas õiguskantsleri büroos arutati ka, et seda sisulist protsessi saaks paremaks muuta, enne kui peaks üldse seaduse kallale minema?

14:41 Õiguskantsler Ülle Madise

Suur tänu! See on väga hea küsimus. Just nii me alati ka omavahel arutame, et mis oleks lahendus ja kas lahendus võiks mahtuda kehtiva seaduse raamesse. Kui see, mida te kirjeldate, seadusesse kirjutada, siis see võiks tõesti olla üks lahendus, muu hulgas see, et omanik ja omandaja lepivad kokku, et tellitakse üks hindamisakt, mõlemad on selle hindajaga ja akti tellimisega nõus ning sellest siis ka lähtutakse. Tõenäoliselt on see täiesti võimalik. Praegu seadus seda kahjuks niimoodi ette ei näe. Arutasime ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikega – ja suur aitäh neile avameelsete ja huvitavate arutelude eest, samamoodi Rahandusministeeriumile –, kas oleks võimalik §‑s 17 nimetatud asjaajamiskulude raamesse, mis tuleb igal juhul lisaks motivatsioonitasule ka kokkuleppele mineku korral hüvitada, paigutada tellitud kinnisvara hindamise akti kulud. Kahjuks ei saa, juba sõna "asjaajamiskulud" seda ei võimalda, selle sätte teke ei võimalda nii mõelda. See summa, mis on ette nähtud, üldjuhul 144 eurot, erandina 432 eurot, kahjuks ei kataks kinnisvara hindamisega seotud kulusid.

Lisan veel, et mõned meie poole pöördujatest, kes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamist taotlesid, nägid selle paragrahvi puudust ka selles, et ei hüvitata õigusabikulusid. Ehk nende pilgu kohaselt oleks tulnud hüvitada sellele, kes jääb oma maast, metsast, majast ilma, nii selle kinnisasja õiglane hind kui ka asjaajamiskulud, õigusabikulud ja kinnisvara hindamise kulud. Meie asusime seisukohale, et õigusabikulusid hüvitama ei pea, sest haldusorgan, olgu see siis riik mõne ministeeriumi isikus või linn või vald, peab oma inimestega suutma suhelda nii, et inimene saab sellest aru, ilma et ta peaks palgalise nõuandja võtma. Kinnisvara hindamise aktiga on lugu teine. Seadus kohustab seda tellima, kui omanikule tundub, et pakutav hind on liiga väike.

14:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud õiguskantsler! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel teile ei ole. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi.

14:43 Eduard Odinets

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Lugupeetud õiguskantsler! Põhiseaduskomisjon vaatas õiguskantsleri ettepanekut oma kahel istungil: 27. septembril ja 11. oktoobril. Esimesel istungil esitles õiguskantsleri seisukohti tema asetäitja-nõunik ja kantselei direktor Olari Koppel ning talle abiks oli õiguskantsleri nõunik Evelin Lopman. Teisel istungil oli õiguskantsler Ülle Madise ise ja istungil osales ka Rahandusministeeriumi riigivara osakonna analüütik Eve Murumaa. Nagu õiguskantsler juba mainis ja mainisid ka kolleegid siin, arutelud olid üsna põhjalikud ja mõnikord ka kirglikud. Proovin mulle antud aja jooksul pisut tutvustada, millised olid komisjoni liikmete seisukohad ja arvamused, ning võib-olla rääkida ka sellest, kuidas ühes või teises küsimuses õiguskantsler või tema abilised nendele sõnavõttudele reageerisid.

Diskussiooni komisjonis alustas komisjoni liige Toomas Kivimägi, kes arvas, et kui me sellega kaasa läheme, et hakkame inimestele kinni maksma hindamisakte, siis me avame sellega justkui Pandora laeka, sest inimesed saavad neid hindamisi vaidlustada nii palju, kui nad soovivad, ja riik peab kõik selle kinni maksma. Toomas Kivimägi arvates hakkavad inimesed igaks juhuks võrdlevaid hinnanguid võtma, sest äkki saab siis rohkem raha. Tegelikult nendele endile mingit kohustust sellega ei kaasne, sest riik maksab niikuinii selle teise hindamise kinni. Selle peale arvas õiguskantsleri esindaja, et kui riigi poolt tehtud hinnang või hindamine või eksperdiarvamus on vale, siis tegelikult ... Vabandust, ma nüüd eksisin, see oli Toomas Kivimägi seisukoht, et kui riigi tellitud hinnang on vale, sellisel juhul peaks riik selle kinni maksma, mitte muul juhul. Selle peale õiguskantsleri esindaja vastas, et kui inimesel on vaba ressurssi, et oma raha eest teist, alternatiivset hinnangut tellida, siis tuleb see viga ilmselt välja, aga raskes olukorras on need inimesed, kellel ei ole selleks teiseks hindamiseks vajalikku raha, ja nende puhul viga ei tule sellisel juhul välja. Nemad on olukorras, et võta või jäta, ja nemad ei saa endale seda vaidlust lubada.

Komisjoni esimees Eduard Odinets arvas ehk siis mina arvasin, et põhiseaduse kohaselt tuleb inimestele õiglast hüvitist maksta. Selle hüvitise määrab seadus, millest me täna räägime. Seaduses on öeldud, et turuhinna määrab 7. taseme hindaja, inimestele makstakse motivatsioonitasu ja tasutakse ka asjaajamiskulud. Kui inimene läheb vaidlema, siis ta jääb motivatsioonitasust ilma, ja kui ta hakkab ekspertiise tellima, siis tuleb need ise kinni maksta. Samas KAHOS ütleb, et kõik kulud, mis on omandamisega seotud, peab kandma omandaja. Odinetsi arvates on siin vastuolu isegi KAHOS‑e enda sees, sest ühelt poolt on kirjas, et kõik kulud kannab omandaja, aga teiselt poolt on kirjas, et alternatiivekspertiisi kulud kannab inimene, kelle maad või kinnisvara omandatakse.

Õiguskantsleri esindaja mainis, et kui varasem praktika oli selline, et hind sõltus omaniku läbirääkimisoskustest, sellest, kes millise paketi endale välja kauples, siis KAHOS, mis jõustus aastal 2018 – üsna värske seadus tegelikult –, pidi looma ühtsed põhimõtted, et sarnases olukorras olevad inimesed saaksid juba seadusest lähtudes sarnase paketi. Õiguskantsleri esindaja sõnul ongi need inimesed nüüd juba väga erinevas olukorras selle tõttu, et osal pole endal võimalik tellida võrdlevat hindamisaruannet. See võib lõppeda nii, et üks inimene jääb kompensatsioonitasust ilma, kuna ta läks kohtusse vaidlema, aga teine võttis selle kulu ja riski ning sai ka kompensatsiooni kätte. Selles mõttes tekib vastuolu ka selle seaduse algse eesmärgiga.

Toomas Kivimägi sõnul viitab õiguskantsleri esindaja, et üks põhiprobleem on see, et kõigil pole rahaliselt võimalik tellida võrdlevaid eksperthinnanguid. Aga see pole ainus koht, kus rahaliste vahendite puudumise tõttu jääb kaebeõigus kasutamata. See on üks paljudest juhtudest ning sellistel juhtudel tuleks leida üldisem lahendus, arvas Toomas Kivimägi, kuidas ka muude teemade puhul suudaksid inimesed, kellel puuduvad materiaalsed vahendid, oma põhiõigusi kaitsta. Toomas Kivimägi hinnangul tuleb keskenduda sellele, et riik teeks inimestele õiglase pakkumise. Nagu me teame majanduskomisjonile esitatud ja pärast ka põhiseaduskomisjonile esitatud Rahandusministeeriumi kirjast, et 20%‑l juhtudest võib see hind, mida riik pakub, olla ebaõiglane, nii ülespoole kui ka allapoole. See on Toomas Kivimägi arvates murekoht.

Õiguskantsleri esindaja arvates tegelikult ei ole teada, kas motivatsioonitasu on ülepakkumine või mitte. Kui veaprotsent on ±20%, siis motivatsioonitasu on samas suurusjärgus ehk 20% ringis. Seega, kui meil ei ole teadmist, kas tegemist on õige hinnaga, mida inimesele pakutakse, siis ei saa meil olla ka absoluutset veendumust, et motivatsioonitasu katab selle põhiseaduse järgi [ettenähtud] miinimumi või on sellest [suurem], nagu seadus ette näeb. Õiguskantsleri esindaja on korduvalt ja korduvalt välja toonud, et kui me ei tea, mis on tegelik hind, siis [me ka ei tea,] kas see hüvitis on sellisel juhul õiglane või mitte. Komisjoni istungil väitsid mitu komisjoni liiget, kaasa arvatud väitsin mina ise, et tegelikult me üldse ei tea, kui palju on neid vigaseid või mittevigaseid hinnanguid, kui inimesed ei küsi alternatiivseid hinnanguid ega vaidle riigiga. Just sellepärast, et nad ei soovi maksta seda alternatiivse hindamise hinda.

Mihhail Stalnuhhin võttis mitmes punktis selle asja ka kokku. "Kas riigil endal," küsis Mihhail Stalnuhhin, "ei ole tunnet, et hindamine oli tehtud mõnikord valesti ja justkui liiga palju tuleb maksta?" Nii et vastupidine olukord. Õiguskantsleri esindaja arvas, et ilmselt, kui riigil tekib kahtlus, et hind on vale, siis riik tellib alternatiivse hindamise, et seda hinda üle kontrollida. Mihhail Stalnuhhini arvates see ongi selline olukord, kus riik võib neid hindamisi tellida nii kaua, kuni ta saab just nagu sobiva hinna, aga inimesel sellist õigust praktiliselt ei ole ja ta peab selle ka ise kinni maksma. Eduard Odinets juhtis tähelepanu ka sellele, et tegelikult riigil puudub üldse kohustus hindamisaruannet tellida. Seda võivad teha ametnikud ise, kes selle omandamise läbi viivad. Inimesel endal on aga kohustus hindamisaruanne 7. taseme hindajalt tellida ja maksta selle eest. Sellepärast, kui väga tihti neid hindamisi ei tehta, võibki inimesel tekkida arusaam, et see hind on vale. Inimene üritab riigiga vaielda ja maksab oma raha, selleks et tellida täiendavaid eksperthinnanguid. Inimesel tegelikult praegu ei olegi võimalust osaleda hindaja valimise protsessis. Me pikalt seda arutasime.

Arutasime ka seda, millised on hindamise hinnad ja kas motivatsioonitasud ka tegelikult selle hinna katavad. Näiteks Maa-ameti 2021. ja 2022. aastal tellitud hindamisaruannete keskmine maksumus oli 1500 eurot. See on ilmselt keskmine maksumus, mida inimene peab välja käima, kui ta soovib täiendavat, alternatiivset hindamisaruannet. Aga arvestada tuleb seda – seda mainiti komisjoni istungil korduvalt –, et inimene ei loobu oma omandist vabatahtlikult. Riik sunnib inimest avalikes huvides omandist loobuma. Ka Riigikohus on oma lahendites märkinud, et omandi sundvõõrandamine on intensiivne omandiõiguse riive, mistõttu on õiglase hüvitise maksmine eriti oluline. Toomas Kivimägi rõhutas taas kord, et juhul kui hinnang on vale, siis tuleb seda hindamist kompenseerida, mitte vastupidi. Korduvalt on mitmed komisjoni liikmed väljendanud ka seisukohta et inimene on selles vaidluses nõrgem pool. On selge, et tuleb leida väljapääs, kuidas inimene ei peaks täiendavaid kulusid katma.

On kerkinud ka see teema, mis siin juba küsimustes kõlas, et kui palju neid juhtumeid on. Selle statistika järgi, mis meil on, on umbes 5% neid juhte, kui inimesed vaidlevad riigiga hinna üle. On ka üksikuid pöördumisi õiguskantsleri poole. Aga õiguskantsler ise on korduvalt meie komisjoni istungil väljendanud, et kui on kas või üks inimene, kes ei saa õiglast hinda ja kelle omandiõigust selle kaudu riivatakse, tuleb selle küsimusega tegeleda, tuleb lahendus sellele leida. Korduvalt tuli komisjoni istungil välja – ka teisel istungil – see teema, et me tegelikult ei tea, kui paljud inimesed jätavad tellimata selle ekspertiisi, sest neil ei ole lihtsalt raha, et seda ekspertiisi tellida.

Siis tekkis meil arutelu, mille algatas komisjoni liige Mart Võrklaev. Kui me vaatame, kui palju raha inimene saab, kui tema omand ära võetakse – ta saab motivatsioonitasu, ta saab asjaajamistasu ja ta saab õiglast turuhinda oma omandi eest –, siis tegelikult see hind, mida ta maksab teise ekspertiisi eest, on juba kaetud selle rahaga, mida ta saab motivatsioonitasuna. Põhimõtteliselt inimene ikka võidab, sest teise hindamise tasu on väiksem kui motivatsioonitasu, mida inimene saab. Just nagu win-win-situation, et ei olegi probleemi, et ikka inimene võidab.

Õiguskantsler ja tema esindajad on seda pareerinud ikkagi sellega, et inimesed peab asetama võrdsesse olukorda. Ei [peaks olema] niimoodi, et see, kes riigiga ei vaidle ja just nagu peab hinda õigeks, saab selle motivatsioonitasu täismahus, ja see, kes riskib, vaidleb riigiga, üritab õiget hinda saada, saab motivatsioonitasu kordades väiksemana. Niimoodi see olukord ei saa olla, inimesed peab asetama võrdsesse olukorda. See vaidlus kestis meil väga pikalt. Me korduvalt ja korduvalt juurdlesime selle üle, kas motivatsioonitasu kaotamine või motivatsioonitasu saamine, aga hindamise summa võrra väiksemana, on õiglane või ei ole õiglane tasu.

Põhimõtteliselt nende teemade ümber meil need vestlused käisidki. Ehk kordan igaks juhuks üle. Kas me peaksime üksikjuhtumi põhjal asuma tervet seadust muutma, avama nii-öelda Pandora laeka ja looma kõikidele inimestele võimaluse hakata teist ekspertiisi tellima? Kas seda on vaja või ei ole vaja, teades, et riik selle kinni maksab? Kolmandaks, kas kõik need maksed, mis inimestele tehakse, ei kata juba kõiki neid kulusid, mis inimestel on, ja raha jääks veel ka üle? Osa komisjoni liikmeid jäidki oma arvamuse juurde, ka õiguskantsler jäi oma arvamuse juurde.

Lõpuks tegime hääletuse, kas meie, põhiseaduskomisjoni liikmed, toetame õiguskantsleri ettepanekut seaduse sätet muuta, et inimene ei peaks katma ainuisikuliselt ja täies ulatuses teise ekspertiisi kulusid. Häältega 5 poolt, 2 vastu, 1 erapooletu, otsustasime õiguskantsleri ettepanekut toetada. Nägime siin vastuolu põhiseadusega. Selle ettepaneku poolt hääletasid Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Üllar Saaremäe, Mihhail Stalnuhhin ja Jaak Valge. Vastu hääletasid Marko Torm ja Mart Võrklaev. Erapooletuks jäi Paul Puustusmaa. Üksmeelselt otsustati, et seda teemat [tutvustab] põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets, kui see küsimus täiskogusse peaks jõudma. Aitäh!

14:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt komisjoni esimees! Läheme küsimuste juurde. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:58 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas te käsitlesite ka neid juhtumeid, ütleme, et on vanaema Maali ja kui tema lahkub siit ilmast, siis pärandvara [suhtes], mis on testamendi järgi jaotatud võib‑olla mitme sugulase vahel, tekivad kõigil ju omad õigustatud ootused? Kuidas sel juhul hakatakse läbirääkimisi pidama? Teine võimalus: vanaema Maali jääb mingil hetkel dementseks ja tal on hooldaja, kes hakkab teda esindama. Algkokkulepped või need, mil moel need muutuvad? Ma tahan viidata sellele, et kuidas vanaema Maali võiks kindel olla, et tema sugulased ei hakka teda kiirelt juurviljaks kuulutama.

14:59 Eduard Odinets

Me nii otseselt neid tädi Maali keisse ei arutanud. Aga põhimõte on selline, et kui riik või kohalik omavalitsus tuleb ja ütleb sulle, et sinu maad, maja, metsa on avalikes huvides vaja, ja pakub sulle hinda, siis sul peaks olema õigus selle hinna üle natukene vaielda, kui sulle tundub, et see hind ei ole õiglane. Kui tädi Maali ise või tema hooldaja või eestkostja või keegi teine, kelle ta on volitanud enda nimel neid tehinguid tegema, tellib täiendava ekspertiisi, siis praeguse seaduse kohaselt selle ekspertiisi peab tädi Maali täies mahus ise kinni maksma ja see on see probleem. Aga kuidas need omavahelised suhted on, kes keda kuhugi üritab tõsta või midagi sellist – no seda teemat me ei ole [arutanud], sest siin ikkagi riik või kohalik omavalitsus algatab selle maa, maja või kinnisvara omandamise. Siin on pisut teistsugune temaatika.

15:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Lotman, palun! 

15:00 Mihhail Lotman

 Aitäh! Austatud Eduard! Sundvõõrandamine on põhimõtteliselt dramaatiline, konfliktne asi. Sellest, et see läbi läheks, on riik rohkem huvitatud kui omanik. Kas ei ole otstarbekas muuta seadust niimoodi, et riik juba enne, kui ta pakub hinda, teeks oma kuludega ära kõik vajalikud ekspertiisid, sõltumatud, mitte riiklikud? Siis kaoks see probleem ära.

15:01 Eduard Odinets

Aitäh! Tegelikult praegu seadus näebki ette, et kui riik teeb inimesele pakkumise, et omandada inimesele kuuluvat maad, metsa või midagi muud, siis riik peab õiglast hinda pakkuma. Selleks on riigil võimalik tellida need 7. taseme kinnisvarahindaja ekspertiisid. Kohustust ei ole. Riik võib teha seda ise. Väga tihti seda teevad Maa-ameti inimesed. Väidetavalt Maa-ametis töötavad ka väga professionaalsed kinnisvaraga seotud hindajad ja see hind, mida pakutakse, on seda [kinnisvara] väärt.

Küsimus ei ole selles. Küsimus on selles, et kui inimene tunneb, et talle pakutakse ebaõiglast hinda, liiga väikest hinda, ta tahab vaielda ja kui ta lõpuni vaidleb, siis ta maksab ise ekspertiisid kinni. Siis ta kaotab võib-olla ka motivatsioonitasu ja kõik sellised asjad. Inimene tegelikult kannab kulusid. Aga nii põhiseadus kui ka KAHOS ütlevad, et kulusid inimesel ei tohiks olla. See olukord, millesse inimene asetatakse, kui tema vara ära võetakse, peab olema samaväärne sellega, mis oli enne vara äravõtmist.

Siin on kõlanud veel üks aspekt. Meie komisjoni istungil on välja toodud, et riigil või kohalikul omavalitsusel on ju kokkulepitud ja piiratud eelarve nende toimingute tegemiseks. Võib-olla, vaadates oma eelarvet, kui palju raha reaalselt riigil või kohalikul omavalitsusel on, hakatakse seda hinda pakkuma sellisena, et see mahuks sinna eelarvesse. See on see probleem.

Aga on ka teine probleem. Et kiiremini asju ära teha ja vältida vaidlusi, võidakse pakkuda suuremat hinda, kui see maatükk või midagi muud väärt on. Siin me jõudsime juba sinnamaani, et see on lausa Riigikontrolli teema, kuidas sellega tegeldakse. Siin on erinevad situatsioonid. Aga ka see võib-olla kõrgem hind võib mõnele inimesele tunduda ebaõiglane. Nagu ma juba ütlesin, statistika näitab praegu, et umbes 20% hindadest, mida inimestele pakutakse, on kas üle‑ või alapakutud ja vaieldakse 5%‑l juhtumitest.

Aga see ei ole minu jaoks oluline, kui palju vaieldakse. Oluline on see, kui paljud inimesed üldse lepivad kohe esimese hinnaga, mis neile pakutakse, sest nad teavad, et kui nad hakkavad vaidlema, siis nad kaotavad oluliselt rohkem ja peavad veel peale maksma.

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

15:04 Andres Metsoja

Austatud ettekandja! See on selge ja ilmselt nii ka jääb: avalik huvi [domineerib] erahuvi üle, kui ühiskonnas on nii kokku lepitud. Aga minu küsimus puudutab seda teemat veelgi laiemalt. Nimelt on minu poole pöördunud nii mõnedki kodanikud, kes on öelnud, et võõrandamise käigus lisaks hindamisele ja läbirääkimistele on riik esitanud positsioone, et riik maa võõrandamise käigus tasaarveldab riigi poolt [antud] toetusi või vähemalt teeb selliseid ettepanekuid. Näiteks on saadud erametsa taastamise toetust, on kuivendussüsteeme rajatud, ja riik ühel hetkel ütleb, et kuna seda maad on avaliku eesmärgi täitmiseks vaja, siis me selle hinna puhul teeme tasaarvelduse ja selle toetuse, mis te saite, arvestame teile makstavast summast maha. Kas ka selliseid kaasusi tuli näitena arutelu alla? Kuidas te üldse sellesse suhtute?

15:05 Eduard Odinets

Aitäh! Kummalgi komisjoni istungil ei tulnud kordagi selliseid kaasusi [kõne alla], et riik üritaks kuidagimoodi muude hüvedega tasaarveldada. See mulle meelde ei tule. See tundub vähemalt teid kuulates esialgu mingi kummalise skeemina. Siin seaduses on olnud mingid muud võimalused, ka mitterahalised võimalused hüvitada, ma nüüd ei leia nii kiiresti seda paragrahvi, aga igal juhul see, mida teie kirjeldasite, vähemalt praegu kuuldu järgi ei tundu korrektne. Aga ma ei ole ka selle seaduse, konkreetselt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse ekspert. Seda peab täiendavalt uurima.

15:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali.

15:06 Kristen Michal

Nii. Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud õiguskantsler! Miljonid vaatajad ja kuulajad! Majanduskomisjon arutas seda [teemat] vähemalt sama põhjalikult, kui tegi seda põhiseaduskomisjon, küll ühel korral, meie saime ühe korraga hakkama, aga see võttis võib-olla veidi kauem aega.

Kolleeg Jürgen Ligi siin juba tegi märkuse, et iga rida ja iga lauset ei pea ette lugema, sest tõepoolest need protokollid on ka veebis kättesaadavad. Kes tahab, võib, aga mina püüan jõudumööda olulisema kokku võtta ja loodan, et see jõuab ka kohale.

Kõigepealt, kõige olulisem oli muidugi määrata komisjoni ettekandjaks Kristen Michal. See on menetlusotsus, see on ka ette loetud.

Nüüd asjast endast. Õiguskantsler juba avas seda, milles küsimus on. Põhiseaduskomisjoni esimees kirjeldas sedasama. Majanduskomisjonis ei pea me võtma seisukohta, kas tegemist on põhiseadusvastase regulatsiooniga või mitte, vaid eeskätt anname oma hinnangu üldisemalt. Ma ütleksin niimoodi, et pärast ärakuulamist, vestlemist osalistega – Õiguskantsleri Kantselei esindajatega, MKM‑iga, Rahandusministeeriumiga – arutasid ka majanduskomisjoni liikmed seda veel koosolekul omavahel edasi. Üldjoontes tekkis meil ikkagi selline positsioon, et kui oleks võimalik seda kinni maksta asjaajamiskuludest, millele siin ka õiguskantsler ja põhiseaduskomisjoni esimees viitasid, siis see võiks olla mõistlik lahendus.

Ma ütleksin niimoodi, et komisjoni liikmetes tekitas teatavat muret küsimus, et kui toimub sundvõõrandamine – ma olen nõus, sundvõõrandamine on natukene sellise külalise moodi, keda me keegi ju ei eelda või oota, eks ju, ta koputab uksele ja võtab ära midagi, mida me oleme kalliks pidanud, mitte muidugi et sihukesed külalised just tihti käiksid –, siis justkui peaks olema võimalus oma õigusi kaitsta ning oma õiguste kaitseks on tegelikult ka võimalused olemas, selleks on võimalik vaidlust pidada.

Vaat siin mul jäi see veidi segaseks, sest õiguskantsler ütles, et selleks tuleb tingimata teha see hindamine, aga komisjonis ametnikud esitasid meile teise versiooni, ütlesid, et toimunud on ka vaidlusi, mille puhul seda hindamist ei ole tehtud. Veelgi enam, me küsisime, kui palju selliseid juhtumeid on. Rail Balticu näitel öeldi, et 303 juhtumist 3 puhul käib vaidlus. Üldiselt seaduse puhul võttes, kas see probleem on ulatuslik? Pigem mitte, selle näite puhul probleem nii ulatuslik ei ole.

Küsimus oli selles, et võiks teha justkui teise hindamise ja kas teine hindamine jätab inimese sellest räägitud motivatsioonipreemiast ilma. Ei jäta, tegelikult jätab see, kui sa lähed kohtusse ja vaidlus algab. Kas inimene ise peaks panustama sellesse, kui ta soovib vaielda just eesmärgiga, et ta ei ole rahul selle hinnaga, sellesama 7. taseme hindamisega? Üldjoontes Eesti riigis on seni ikkagi olnud nii, et kui sa tahad vaielda millegi üle, siis sa pead sellesse panustama. Kuid siin, ma möönan, on see nüanss, et  sundvõõrandamine on see külaline, keda sa ei taha, eks ju, see ei ole sinu valik, vaid sa tegelikult oled selle olukorra ees.

Mis puudutab teist hindamist, siis ma ütlen ausalt, et ühel hetkel tekib ju küsimus, et olgu, inimene võtab teise hindamise riigi tehtud esimese kõrvale, mida ta ei usalda ega usu. Aga miks kaks? Sellele ei osanud keegi hästi vastata, miks just kaks, miks mitte ka kolmas.

Nii me jõudsime selle debatiga sinnani, et kui on sundvõõrandamine ja me ei taha, et olemasoleva seaduse muutmisega me jõuaks praktikas selleni, et iga tegevus võtaks veel rohkem aega – Eestis me oleme hädas sellega, et suurobjektide valmimised venivad –, siis pigem lahendus peakski sujuva praktika mõttes olema ikkagi see, et asutused suudavad kas menetluskulude või asjaajamiskulude abil kodanikuga selle korda ajada või leitakse mingi muu viis. Viidati ka Kaitseministeeriumi praktikale, mis on märksa sujuvam, ilmselt ka selle alltekstiga, et see on heldem kui mõnel teisel asutusel. Ei tea, me ei ole seda kontrollinud, see oli väide.

Nii et kokkuvõtteks ütleksin nii, et kui ma komisjoni arvamuse või hinnangu edasi annan, siis võin öelda, et sellega, et inimestel peab olema võimalus oma õigusi kaitsta, me oleme üldjoontes nõus. Sundvõõrandamine on tungimine inimese sfääri. Aga sellega, et see tingimata põhiseadusvastane on või et riik peaks selle kinni maksma, kui temaga vaieldakse ja inimene ei ole nõus sellega, mida riik pakub, me kõik, terve komisjon, konsensuslikult kindlasti päri ei olnud. Kui see muudab pikemaks mis tahes objektide valmimise, siis on ühiskond tervikuna hädas. Rongiliin Pärnusse näiteks või kuskile mujale tuleb siis hiljem, sest me oleme jälle loonud ühe vaidlemisetapi.

Seetõttu ütlen ausalt: komisjoni arutelu põhjal ma ütleksin, et kui on vaja, tuleb seadust muuta, nagu õiguskantsler viitas, kui on vaja, tuleb muuta ühe alapeatüki pealkirja ja asjaajamiskulusid. Sellega, ma arvan, on komisjoni enamus igati päri. Aga jah, sellist otsust me küll ei teinud, et see oleks põhiseadusvastane ja et me õiguskantsleriga päris nõus oleks. Aitäh!

15:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud komisjoni esimees! Teile Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Nüüd on võimalus kõikidel komisjonide ja fraktsioonide esindajatel ja Riigikogu liikmetel võtta sõna läbirääkimiste käigus. Tundub, et sõnavõtusoove on. Tarmo Kruusimäe, palun!

15:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Ma räägin teile kahest juhtumist, mis ei ole pärit täpselt sellest loost, aga vahest oleks abiks, kui rääkida nendest ka teistele inimestele, ka protokolli huvides. Tallinna linnas Harju tänaval me saime endale maailma kõige kallima uisuväljaku. Täna võib-olla polegi see enam kõige kallim, aga krooniajal oli. Üllatav oli see, et kinnisvaraeksperdid tulid ja tegid mingi hinnapakkumise, aga nad ei arvestanud seal hulgas endist Kuld Lõvi, mis seal oli olnud, vaid lihtsalt krundi kui sellise atraktiivsust, mis ka jälle selle hindamise puhul jääb õhku. Siis tuli kinnisvaraekspertide hinnang. Me opositsioonis olles rääkisime, et see korrutati läbi Jüri Ratta koefitsiendiga ehk 2‑ga. See Jüri Ratta koefitsient on nii põnev ja huvitav termin. Kui Olümpia hotelli vastas läks maa enampakkumisele, siis hind oli minu mäletamist mööda 30 miljonit krooni. Sai tehtud ettepanek, et korrutada see läbi Jüri Ratta koefitsiendiga, ja nii ta läkski enampakkumisele. Levada võttis ära selle 60 miljoniga. Ehk siis töötas küll. Kuhu ma selle jutuga tahtsin tegelikult jõuda? Mitte keegi meile ei öelnud, kust see hind tuli, kas see kinnisvarafirma oli usaldusväärne. Aga teine näide: ma küsisin niinimetatud õiglast hinda ühe inimese käest, kes ütles, et vaata, kui ostad mingi asja ja sinu jaoks on sellel emotsionaalne väärtus, siis seda hinda, millega ta poes müügil oli, jah, sa võid küsida ja sinna juurde lajatada mingi oma asja, aga kindlam on see korrutada 2‑ga. Tähtis on see, et sa väljud tehingust sellisena, et sul käsi ei ole rusikas taskus, et äkki mind tüssati. See on see, mis pannakse sinna boonuseks juurde, et inimene ei hakkaks vaidlustama.

Siin oli ka see minu küsimus, millest põhiseaduskomisjoni esimees võib-olla väga hästi aru ei saanud, et menetlemisprotsessi aeg lihtsalt [venib], sest võib-olla see subjekt lahkub siit ilmast ja pärijad on juba teised, kes on võib-olla natukene pädevamad, aga võib-olla ka mitte, mille tõttu ajaraam hakkab nihkuma. Sugulased, need ei saa ju kunagi [kokkuleppele]. Eesti eripära on see, et naabritega läbi ei saada, aga lapsed on naabrimehega. Samamoodi on sugulastega: ei jõua kunagi [vara] ära jaotada. Suurema vara küll, aga tikripõõsa pärast kestab vaen ikkagi vähemalt aastasadu.

Teine moment on see, et kui omanik väsib ära, jääb dementseks, ei ole enam ise pädev neid asju otsustama, siis tuleb keegi teine, pädevam, ja hakkab hinda ja kõike seda üles kerima. Väga paljud inimesed on minu käest seda küsinud, mul ei ole mitte mingisugust juuraharidust ega midagi, aga mulle on inimesed seda selgitanud. Sundvõõrandamine on loomulikult valulik protsess. Kui riik pakub sulle miljoni, ja sina ütled, et viis, kui riik ütleb, et poolteist, ja sina ütled, et viis, kui riik ütleb, heake küll, kaks, ja sina ütled, et viis, siis, mees, sa ei ole huvitatud sellest tehingust. Oleksid sa natukenegi ise ka omalt poolt [hinda] alla lasknud, aga kui sa taod, et viis-viis-viis, et mulle on sellel emotsionaalne väärtus, siis ongi võib-olla nii, et saad enda 400 000 kätte ja kogu lugu. Sellepärast, et sa ei näidanud mitte kuidagi, mingil moel, et sa oleksid huvitatud läbirääkimiste pidamisest, vaid sa lihtsalt torpedeerisid.

Selles suhtes on minu soov, et need asjad jääksid siin täna stenogrammi: lihtsa inimese, minu mõtted, mida ma olen kuulnud, mida ma edastan, et need oleksid ka nendeks põhimõteteks, kui me seda asja seal üles kirjutame. Tõesti, meil on riigi huvi ja me ei saa hakata kogu eripära seal [arvestama]. Aga me ju teame seriaale mingitest Inglise väikelinnadest, kus juba teine põlvkond linnaelanikke sureb igas seriaalis. Need skeemid ei peaks hakkama meil siin Eestis kehtima, sellepärast et keegi tahab natukene õiglasemat hinda. See, et komisjonis peatuti pelgalt sellel, kes selle hindamise kinni maksab – võiks ikka rohkem inimlikkust olla. Räägime ikkagi sellest, et kui inimeselt midagi sundvõõrandatakse, et siis ta ei oleks elu lõpuni riigi peale tusane ega hoiaks rusikat taskus. Aitäh!

15:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Toomas Kivimägi, palun!

15:17 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Austatud õiguskantsler! Head kolleegid! Pole vähimatki kahtlust selles, et kinnisasja avalikes huvides võõrandamine, ennekõike sundvõõrandamine on intensiivne omandiõiguse riive. Selles vähimatki kahtlust ei ole. Aga just sedasama intensiivset omandiõiguse riivet on juba arvestanud nii põhiseadus, selle § 32, kui ka KAHOS ehk kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus. Kui me vaatame seda menetlust, vaatame hüvitise mõistet ja ka selle arvestamise korda, siis vaatame ka põhiseaduse § 32, mis ütleb hüvitise kohta kaks sõna: hüvitus peab olema õiglane ja kohene. Sõna "kohene" üle vaidlust ei ole vähemalt õiguslikul tasandil kunagi tekkinud, küll aga on teemaks sõna "õiglane" sisustamine.

KAHOS täpsustab sõna "õiglane" ja toob välja mõtte, et kõik kinnisasja omandamisega seotud kulud kannab kinnisasja omandaja. Kinnisasja omandaja peab maksma kinnisasja omanikule tasu. Tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega kaasneva varalise kahju ja saamata jäänud tulu eest. Ent see pole veel kõik. Riik hüvitab lisaks ka asjaajamiskulud. Jah, tuleb möönda, need asjaajamiskulud on ennekõike dokumentide vormistamisega seotud kulud, ja tuleb ka möönda, et siin on ette nähtud piirmäärad. 144 eurot on see üldjuhul ja maksimaalselt on see 432 eurot. Kui jätta kõrvale kinnisasja võrdlev hindamine, siis see summa on täiesti piisav, katmaks neid asjaajamiskulusid. Aga isegi see pole veel kõik. Et menetlus oleks kiirem – ma arvan, et see oli riigil täiesti teadlik lähenemine, millele ka majanduskomisjoni esimees vihjas, et tihtipeale on väga oluline selliste võõrandamiste puhul ka kiirus, olgu see Rail Baltic või Tallinna–Tartu maantee või mis iganes –, on riik näinud ette võimaluse KAHOSE‑e järgi maksta veel lisaks 20% täiendavat hüvitist, mida kutsutakse nõndanimetatud motivatsioonitasuks. Tegelikult on riik valmis maksma kinnisasja avalikes huvides omandamise eest oluliselt rohkem, kui on selle turuhind, 20% rohkem. Nüüd võtame siia kõrvale selle põhiseaduse sätte, kordan veel kord, mis nõuab kohest ja õiglast hüvitust. Ma võin veendunult kinnitada, et riik pakub tegelikult oluliselt rohkem, kui põhiseaduse § 32 eeldab. Veelgi enam, ka seesama põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Täiesti loomulik ja arusaadav, aga sellesama sätte juures on see veel eraldi sõnastatud. Kui omanik saab kohtus õiguse, siis minu hinnangul ikkagi hüvitatakse suure tõenäosusega kõik või enamus. Tihtipeale tõesti kõike ei hüvitata, aga [hüvitatakse] selle kohtuvaidlusega seotud kulud, kui omanikul on tegelikult õigus.

Vaatame õiguskantsleri seisukohta. Õiguskantsler on seisukohal, et kui omanik ei nõustu talle pakutava hüvitise suurusega, siis tuleks omanikule a priori hüvitada ka tema tellitud võrdleva hindamise aruande ehk kinnisvara hindamise kulud. Viidates põhiseaduse §‑le 32, mina väidan, et põhiseaduse § 32 seda ei eelda. Põhiseaduse § 32 ütleb lihtsalt, et tuleb maksta õiglast hüvitust. Põhiseaduse § 32 ühestki punktist ei tulene riigile kohustust [tasuda] omaniku poolt [tellitud] kinnisvara võrdleva hindamise kulusid. Mitte ühegi lause ega sõna pealt sellist kohustust riigile tegelikult ei tulene.

On ju üldine praktika, et kui keegi tahab vaidlustada, siis otse loomulikult on õigusriigis kohane, et sul peab olema õigus vaidlustada, aga minnes vaidlema, võtab iga vaidleja riski, et ta kannab sellega seotud kulud. Jah, kui ta kohtus võidab, siis tal on lootust, et need kulud talle kompenseeritakse, aga kui ta kaotab, siis seda ei tehta. See on üldine praktika. Minu arvates põhiseaduse § 32 siin mingit erandit tegelikult ka nii intensiivse omandiõiguse piiramise puhul, nagu on kinnisasja avalikes huvides võõrandamine või sundvõõrandamine, ette ei näe. Ta ei näe seda ette.

Teiseks, minu hinnangul on põhjendamatu lähtuda ka eeldusest, et riik ei tee õiglast pakkumist.

Palun kolm minutit lisaaega.

15:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

15:22 Toomas Kivimägi

Kordan veel kord, et on põhjendamatu lähtuda eeldusest, et riik ei tee õiglast pakkumist. Kolleeg Andres Metsoja küsis, ja seda on ka õiguskantsler komisjonis kirjeldanud, et neid kaasusi ei ole palju. Seetõttu ma arvan, et meil ei ole põhjust eeldada, meil ei ole põhjust umbusaldada riiki ja arvata, et riik ei tee õiglast pakkumist. Seda enam, nagu ma eespool ütlesin, et riik on valmis pakkuma veel 20% rohkem, kui on tegelik turuhind. Öelda selle juures või eeldada seda, et riik ei tee õiglast pakkumist, ei ole minu arvates asjakohane.

Kui tõesti tuua seadusesse, kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusesse säte, et ka omaniku tellitud võrdleva hindamise aruande kulud kompenseeritakse igal juhul, siis minu hinnangul on see põhjendamatu lisakulu riigile. Kolme aasta jooksul – kasutan õiguskantsleri väljanõutatud andmeid – on avalikes huvides sundvõõrandatud 260 kinnistut. Kolme aasta jooksul. See arv ei ole küll liiga suur, aga ühe kinnisasja võrdleva hindamise kulud on keskmiselt 1000 eurot, väiksemate puhul 600–800 eurot, suuremate puhul võib‑olla mitu tuhat eurot. Tegelikult me võime riigile tekitada täiendava kulu suurusjärgus 260 000 [eurot]. Kes vähegi viitsib, see siis igaks juhuks tellib, sest äkki õnnestub saada rohkem [raha]. Kui ma tean ette, et riik maksab mulle selle kulu kinni, siis miks mitte, eriti kui tellida see veel tuttavalt kinnisvarabüroolt.

Otsides kompromissi, mille vajalikkust ka põhiseaduskomisjoni esimees korduvalt rõhutas, ma leian, et riigil oleks põhjendatud omaniku tellitud võrdleva hindamise aruanne kinni maksta üksnes sellisel juhul, kui riik ei ole teinud õiglast pakkumist, mida eeldab põhiseaduse § 32. Sellisel juhul oleks see väga loomulik. Kui olemasolev KAHOS‑e redaktsioon seda sõnaselgelt ja üheselt ei sõnasta, siis ma arvan, et see võiks olla kompromissi koht. Aga veel kord: laiendada seda kõikidele a priori, ma arvan,  ei ole mõistlik, ja sellist kohustust ei tulene ka põhiseaduse §‑st 32.

Teine põhimõte, mida võib arutada, puudutab motivatsioonitasu maksmist. Siin kõlas, et motivatsioonitasu ei maksta üksnes juhul, kui inimene läheb kohtusse. Sellisel juhul motivatsioonitasu ei saa. Aga tegelikult ei saa motivatsioonitasu ka juhul, kui ta läheb vaidlustama kohtueelses menetluses  Ka sellisel juhul ta motivatsioonitasu ei saa. Siin ma olen seda meelt, taas kord, et kui ta ikkagi kohtueelses menetluses vaidlustab ja riik ei ole teinud talle õiglast pakkumist, siis sellisel juhul peaks ta saama motivatsioonitasu. Ta ei tohiks sellisel juhul motivatsioonitasu kaotada, kui riik ei ole teinud õiglast pakkumist, mida põhiseaduse § 32 ette näeb.

Nõnda et kogu lugupidamise juures õiguskantseri vastu, olen mina ja on mitmed kolleegid minu fraktsioonist üsna veendunud selles, et vastuolu põhiseaduse §‑ga 32 ei ole. Põhiseaduse § 32 ei näe riigile ette kohustust maksta kinni vaidlustamisega seotud kulusid, nii nagu näiteks ka õigusabikulud, millele õiguskantsler viitas ja mida ta aktsepteeris. Aga me leiame, et ka kinnistu võrdleva hindamise aruande kulusid ei pea riik kinni maksma. Aitäh!

15:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Andres Metsoja, palun! 

15:25 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud õiguskantsler! Head kolleegid! Tegelikult on see teema märksa laiem. See algab juba lausa sellest hetkest, kui omanik saab teatise, et tema maal on algatatud planeering, mis näeb ette joonobjekti tekkimist maaomandile.

Juba siis hakkavad läbirääkimised, kus riik ja omanik suhestuvad, suhestuvad selles, et ei pruugi olla pääsu, sest toimub trassikoridori valik, pannakse paika see trassikoridor, mis peab olema üks tervik ja mida ei saa teha kellegi suvast lähtuvalt sinna, kus omanikule sobib. See peab olema üks tervik. Kui trassikoridor on valitud, siis hakatakse hindama mõjusid, mis sellega kaasnevad: kas ehitatakse müratõkked, milline on maakorralduslik plaan, kas kinnisvara lõigatakse mitmeks osaks, poolitatakse, kas on võimalik tekitada metsa‑ ja põllumehele tema omandile pääsemiseks tunnelid või viaduktid, sest samatasandilisi ristmikke ei tohi olla. See on väga pikk protsess, kus osapooltel hakkavad tekkima arusaamad, kas nende õigust seista oma vara eest piisavalt austatakse või mitte. Kahtlemata võib see minna väga emotsionaalseks. Aga lõpuks on nii, et planeeringu eesmärk on ikkagi rajada objekt, see planeering kehtestada ning mõjusid võimalikult leevendada. Kui see planeering on kehtestatud, siis tekib õigus asuda projekteerima ehk seda planeeringut täpsustama ja tegelema maaomandiga ehk selle väljaostmisega.

Ma arvan, et siia tihtilugu see koer paljudel juhtudel maetud ongi. Tegelikult juba tollel hetkel selle objekti rajaja püüab olla eelarve raamides, mis peabki avaliku raha kasutamisel nii olema, aga tekivad võib-olla ka vaimustus ja trots ühelt poolt. See kandub kõik edasi järgmisesse protsessi ehk maade omandamise protsessi.

Ma olen küll mõelnud väga palju selle peale, et riik täna tugevama õigusega, just nimelt tugevama õigusega, ütleb omanikule, et kuule, Juku või Malle, kui sa tuled kaasa selle otsusega, mis me oleme sulle teinud, siis on sul võimalik riigikassast saada kingitus, 20% lisatulu, aga kui sa ei tule, siis ai-ai-ai, me seda sulle kahjuks pakkuda ei saa. Veelgi enam: kui omanik eraisikuna saab seda otsust tihtilugu teha ju oma perega konsulteerides, siis äriettevõte peab seisma oma ettevõtte huvide eest. Tihti on nii, et ka omanike ring võib nõuda seda kaalutlust, et kuule, aga tuleb ikkagi hinnata neid mõjusid. Kui valitakse see tee, et kompromissile ei minda, ja põhimõtteliselt ütleb riik tähtaja ette, et kui sa selleks tähtajaks meiega täielikult kokku ei lepi, siis me asume seda maad sundvõõrandama, siis justkui sobivad võrdlevad hinnapakkumised. Sest kohus neid ju lausa küsib.

Minu meelest on siin see paradoks, et sundvõõrandamisel on see mõistetav lahendus, aga kokkuleppemenetluses see justkui seda ei ole. Ma saan aru, et avaliku raha kasutamine peab olema protsessina läbipaistev, see peab olema igati kaalutud, aga kui me midagi turult avaliku raha eest hangime, siis me ütleme, et kolm hinnapakkumist on miinimum, tõsi, need on hinnapakkumised, aga siiski, mis see hinnang on mingi vara soetamise korral. Ma arvan, et see on tõsise mõtlemise koht, et anda siiski võimalus kahe võrdleva pakkumise tegemiseks.

Ma paluks lisaaega.

15:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega! 

15:30 Andres Metsoja

Ja KAHOS‑e teema, olgem ausad, on ju Eesti Vabariigis hea näide. Ma nõustun Toomas Kivimäega selles mõttes, et see on pigem hea näide. Kui me läheme looduskaitsealuste maade võõrandamise või kompensatsioonide juurde, siis seal need probleemid on, nendesse süvenedes see selgub, ikkagi väga valusad, kui jäetakse üldse arvestamata mingi maaga seotud tuluosa.

Mul on väga hästi meeles üks keskkonnakomisjoni istung, kus oli väga selgelt tunda, et parlamendi liikmed, komisjoni liikmed olid valdavalt seda meelt, et see metoodika, mida Keskkonnaministeerium kasutab, ei ole õiglane. Me pidime andma Riigikohtule arvamuse, aga ametnikud teiselt poolt ütlesid, et nemad oma metoodikat ei muuda. See on tegelikult kohutav. See ei saa nii olla!

Mõtleme laiemalt, mis Eesti riigis toimub. Kuskil paremal pool on erakond, keda fännavad väga paljud inimesed. Me peame alati küsima, miks nad seda teevad. See õigusriik, mida me ehitanud oleme, selles ajas, kuhu me tahame liikuda, selliselt enam lihtsalt ei toimi. Omand on püha ja puutumatu ja kui me soovime üldsuse huvides luua täiendavaid piiranguid või öelda, et tuleb rohkem loodust kaitsta, siis sellel on oma hind.

Aga kui me juba kas või parlamendi tasemel jõuame sinna, et me seaduseelnõu menetlemisel ütleme, et mõjude hindamine on vajalik küll, aga ega me neid väga täpselt ei tea ja ega me väga täpselt ei tahagi teada, millised kohustused me endale ühe või teise või kolmanda otsusega võtame, siis sellega me lõikame oma riigi ehitamisel väga tugevalt näppu. Seda usaldust, mida on nii võimalik lõhkuda, taastada on ülikeeruline.

Sisu poolest olen ma väga nõus, et selle teema lauale toomine on igati õige ja õiglane ja asjakohane. Lahenduste osa ilmselt vajab parlamendis debatti, nagu ikka. Aga suures plaanis põhineb Eesti riik omanikel ja kui me neid ei austa, siis ei ole ka Eesti riiki. Aitäh! 

15:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Paul Puustusmaa, palun!

15:32 Paul Puustusmaa

Head kolleegid! Eks siin ole tegemist pisut ambivalentse ja päris raske küsimusega, kuigi esmapilgul tundub, et mis selles seaduses ikka nii väga ambivalentset või rasket on. Aga ega siis õiguskantsler ei ole asjata siia tulnud.

Minu esimene arusaam peale pikka analüüsi, korduvat analüüsi komisjonis oli, et ma ei tahtnud nõustuda selle mõttega, et siin on mingi karjuv vastuolu põhiseadusega. Aga teisalt, kui me hakkame mõtlema selle peale, et meie põhiseaduse alusnormid ja printsiibid rõhutavad väga üheselt õigluse prevaleerimist õiguse üle, siis tekib mõttekoht. Täna on mitmed eelkõnelejad juba kõnelenud sellel teemal, et selle teema lauale toomine on ikkagi põhjendatud. Põhjendatud on parlamentaarse diskussiooni esilekerkimine, sest õiglus on tõenäoliselt siin kõige suurem teema. Nagu ütles ka õiguskantsler, et isegi kui ühel inimesel tekib siin probleem ja see probleem paisub põhiseaduse tasemele, siis me peame lahenduse leidma.

Ma arvan ka täpselt sedamoodi, et see diskussioon on vajalik. Diskussioon on vajalik, sellepärast et me peame siin õiguse ja õigluse vahekorrad paika panema.

Mu enda jaoks on kõige tähtsam siin põhimõtteliselt ikkagi mõjutada seda, mis käsitleb moraaliküsimusi, mis käsitleb neid küsimusi, mis on seotud meie esivanemate pärandiga. Võimalik, et see on keeruline. Aga selle jaoks me seda diskussiooni peamegi.

Oluline on see, et me peame rõhuma selle menetluse kiirusele ja õiglusele. Nii et sõltumata sellest, kas see saal täna otsustab siin ära selle küsimuse, kas on vastuolu põhiseadusega, arvestades kõike, proportsioone ja probleeme, mida me oleme arutanud, ma siiski päris siiralt soovin, et see teema tuleks meile paremini laua peale, ükstapuha mis moel, et me saaksime selle lõplikult lahendada. Aitäh!

15:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Eduard Odinets, palun!

15:35 Eduard Odinets

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud õiguskantsler! Head kolleegid! Nüüd ma kõnelen sotsiaaldemokraatide nimel ja ütlen, et sotsiaaldemokraadid toetavad õiguskantsleri ettepanekut asuda muutma neid sätteid, millele õiguskantsler viitas ja mida me oleme täna siin juba päris pikalt arutanud. Meie toetus õiguskantslerile tuginebki sellelesamale põhimõttele, et kõikide meie seaduste ja eriti nende seaduste puhul, mis riivavad näiteks inimese õigust omandile, me peame kõigepealt vaatama konkreetset inimest, kelle vara kallale riik või kohalik omavalitsus läheb ja soovib avalikes huvides selle omandada. Me peame vaatama, mis tingimusi riik või kohalik omavalitsus sellele tavalisele inimesele seab.

Siin on juba kõlanud, et inimene pannakse just nagu kahvlisse: kui sa oled nõus pakutava hinnaga, ja nagu me kuulsime, eks ju, väga tihti see hind ei ole välja arvutatud pädeva eksperdi poolt, vaid mõne ametniku poolt kas kohalikus omavalitsuses või Maa-ametis, kui sa oled selle hinnaga nõus, siis saad pisikese preemia selle eest, et oled nõus riigi pakutavaga, aga kui hakkad vaidlema, jääd preemiast ilma ja pead ise ka veel oma ekspertiisid kinni maksma, kui julged riigiga vaielda.

Kindlasti julgevad vaielda need inimesed, kelle kinnisvara hind on päris kõrge ja kellega midagi ei juhtu, kui ka õigusabikulud jäävad katmata ja isegi kui see motivatsioonitasu tulemata jääb. Me siin räägime sellest ja ma olen aru saanud, et ka need kaebused, mis õiguskantslerile on tulnud, on tulnud inimestelt, kelle vara ei ole väga kallis ja kes loevad igat eurot, mis on saadud või saamata jäänud. Need juhtumid on olnud need, eks ju, kus see ekspertiisi hind, kui inimene julges riigiga vaielda, on samaväärne sellesama motivatsioonitasuga. Inimesel ei ole mingit mõtet seda teha. Me paneme inimesed ebavõrdsesse olukorda: need, kes julgevad vaielda, ja need, kes ei julge vaielda.

Seadus ütleb meile, nii KAHOS ütleb, kui ma usun, et see on ka põhiseaduse põhimõte, et inimesi tuleb kohelda antud olukorras võrdselt. Inimene peab olema pärast võõrandamist, on see sundvõõrandamine või kokkuleppel omandamine, samas olukorras nagu enne.

Me räägime siin päris palju, et me ei arvesta emotsionaalse hinnaga. Tegelikult me ei arvesta ka, milline selle kinnisvara hind, maa, metsa, maja hind hakkab olema tulevikus. Me paneme inimesed väga kindlatesse raamidesse ja ütleme, et võta või jäta, enda valik.

Siin on kõlanud ka kolleegide arvutused, kui palju see riigile maksma läheks, kui me maksaksime kinni kõik need vaidlustatavad hindamised. Tegelikult meil komisjonis oli see arutelul ka. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt oleks aastane kulu riigieelarvele alla 150 000 euro. Meie riigieelarve juures! Mõelge natukene selle peale, kellele me need raamid seame, keda me nendesse raamidesse paneme, mida tegelikult see väga oluline omandiriive puudutab ja kui palju see riigile maksma läheb.

Nii et, head kolleegid, kutsun teid üles toetama õiguskantsleri ettepanekut. Siin on juba kõlanud konkreetsed lahendused, need kõlasid ka majanduskomisjoni istungil ja tegelikult ka põhiseaduskomisjoni istungil, need lahendused on välja toodud ka õiguskantsleri kirjades Riigikogule. Võtkem asi ette ja lahendagem see, et inimesed ei peaks peale maksma, kui nad julgevad riigiga vaielda, juhul kui riik tahab nende vara ära võtta. Aitäh!

15:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Kas õiguskantsler soovib lõppsõna? Ei soovi. Head kolleegid, kuna läbirääkimised on lõppenud, siis me saame minna õiguskantsleri ettepaneku hääletamise juurde.

Head kolleegid, enne hääletust on Siim Kallasel protseduuriline küsimus. Palun!

15:42 Siim Kallas

See ei ole niivõrd küsimus, kuivõrd ma lihtsalt teen ettepaneku, et auväärt juhataja ütleks täpselt, mis tähendab poolt hääletamine, mis tähendab vastu hääletamine. See toetub ühele eelmisele kogemusele. See ei ole õiguskantsleri ettepanekuga nii üheselt selge.

15:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma püüan selgitada. Poolt hääletamine tähendab seda, et me toetame õiguskantsleri ettepanekut, ja seega peab Riigikogu selle eelnõuga edasi tegelema. Riigikogu esimees teeb majanduskomisjonile ettepaneku algatada eelnõu kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Seda juhul, kui me poolt hääletame ja on lihthäälteenamus. Kui Riigikogu suur saal õiguskantsleri ettepaneku poolt ei hääleta, siis me selle küsimusega enam edasi ei tegele. Kas kõigile Riigikogu liikmetele on selge, millised tagajärjed hääletamisega kaasnevad? Tundub, et on. (Hääled saalis.) Ei ole. Jüri Ratas, protseduuriline küsimus, palun!

15:44 Jüri Ratas

Suur tänu, juhataja! Minu meelest te selgitasite seda Siim Kallasele väga hästi. Aga te ütlesite, et kui me seda ei toeta, siis Riigikogu sellega edasi ei tegele. Kas see on siis nagu lõplik või teoreetiliselt võib ikkagi edasi tegeleda? Kui me hääletame selle vastu, aga soovime sellega edasi tegeleda, kas siis kodu‑ ja töökorra seadus selle nagu välistab? Kuidas sellega on? Soovin saada teist õigesti aru, nii nagu ka härra Kallas ütles, et pärast ei oleks valesti tõlgendamist.

15:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Selle ettepanekuga antud konkreetse juhtumi kontekstis Riigikogu edasi ei tegele ja seda ei menetle. Aga loomulikult on igal Riigikogu liikmel ja fraktsioonil võimalik sisuliselt selle teema ja probleemiga edasi tegeleda. Kas on veel küsimusi? On rikkalikult protseduurilisi küsimusi. Toomas Kivimägi, palun!

15:44 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kas see, kui hääletatakse poolt, tähendab, et tunnistatakse ka seda, et Riigikogu tegi praaki aastal 2018, kui kiitis hea KAHOS‑e, ehk poolt hääletades me tunnistame, et see on vastuolus põhiseadusega?

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me ei anna hinnangut varasemate koosseisude [otsustele]. Antud juhul me siis leiame või Riigikogu suur saal leiab, et kehtiv seadus on vastuolus põhiseadusega, ja majanduskomisjonile jääb ülesandeks ette valmistada suure saali jaoks uus ettepanek, mida me saame siin hääletada ja viia seaduse kooskõlla põhiseadusega. Juhul kui Riigikogu ikkagi oma ülesandega hakkama ei saa, siis on võimalik ju veel kohut käia. See võimalus on ka ja lõpliku tõe selgitab sel juhul välja Riigikohus. Eduard Odinets, palun!

15:45 Eduard Odinets

Jaa, täpselt sedasama ma tahtsingi täpsustada, et kui me hääletame praegu õiguskantsleri ettepaneku vastu, siis õiguskantsleril on võimalus minna Riigikohtusse ja Riigikohtul on võimalik teha meile ülesandeks selle seadusega edasi töötada.

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vastab tõele. Seda, mida õiguskantsler teeb, me ei tea, seda otsustab tema. Suur saal saab täna otsustada suure saali pädevuse piires. Tundub, et rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole ja me saame minna hääletuse juurde. Kas meil on veel vaja kutsungit anda? Vist ei ole. Kõik, kes on saanud ja soovinud tulla hääletama, on kohal.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu on 9, erapooletuid 3.

Austatud Riigikogu, kuna ettepanek leidis toetust, teen Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 152 kohaselt majanduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. Head kolleegid, oleme tänase kolmanda päevakorrapunkti läbinud.

Nüüd tähelepanu, austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus taotleb 42 Riigikogu liikme esitatud kirjaliku nõude "Umbusaldusavaldus majandus‑ ja taristuminister Riina Sikkutile" arutamist tänasel istungil pärast kolmanda päevakorrapunkti arutelu lõppemist – see tähendab pärast selle päevakorrapunkti arutelu, mis just äsja lõppes. Tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2, on Riigikogu esimees täiendanud tänase istungi päevakorda selle nõude aruteluga. See toimub järgmise päevakorrapunktina. Aga selleks, et Riigikogu liikmetel oleks võimalus tutvuda umbusaldusavalduse tekstiga, võtan juhataja vaheaja 15 minutit. Jätkame 15 minuti pärast.

V a h e a e g

 


5. 15:46 Kirjaliku nõude "Umbusaldusavaldus majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile" arutelu

16:03 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Läheme edasi täiendava päevakorrapunktiga: ministrile umbusalduse avaldamise nõude menetlemine. Ma loen teile ette ka menetlemise skeemi, sest meil ei olegi tükk aega seda umbusaldamise asja siin tehtud. Kõigepealt on umbusalduse [avaldamise] algataja esindaja sõnavõtt, mis kestab kuni 20 minutit. Sellele järgneb ministri sõnavõtt, mis on samuti kuni 20 minutit. Seejärel on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada ministrile kuni kaks suulist küsimust. Küsimustele järgneb läbirääkimiste voor, kus sõna saavad fraktsioonid. Sellele järgneb lõpphääletus. Ministrile on avaldatud umbusaldust, kui selle poolt on Riigikogu koosseisu enamus ehk 51 või rohkem häält. Ja nüüd palun ... Ahaa, Tõnis Mölder, palun, protseduuriline!

16:04 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on selline küsimus. Ma mäletan, kevadel oli üks eelnõu, millelt osa eelnõu algatajaid võttis vahepeal oma allkirja tagasi. Ma igaks juhuks täpsustan: kas need inimesed, kes selle umbusalduse [avaldamise] algatasid, on täna ikka nende allkirjade taga? Ja ega kedagi ei ole liitunud selle umbusalduse [avaldamisega]?

16:04 Aseesimees Martin Helme

Aa. Jaa, ma mõtlesin, et kas on ära võetud. Midagi ei ole ära võetud. Mulle ei ole teada, et oleks ära võetud, aga juurde ka ei ole tulnud. Tegelikult me teame, et meie kodukorra järgi ei saa enam pärast esitamist allkirju juurde panna. Jürgen Ligil on protseduuriline.

16:04 Jürgen Ligi

Aitäh! Mul on ka sihuke protseduuriline küsimus. Kas mitte ei ole nii, et Tõnis Mölder on täna seda juba mitu korda küsinud? Või olid need eelmised korrad, kui ta tegi seda mitu korda?

16:05 Aseesimees Martin Helme

Ausalt öeldes ei ole ma seda enne kuulnud, aga ma ei ole kogu aeg istungil olnud. Lähme protseduuriga edasi vastavalt korrale. Palun Riigikogu kõnetooli umbusalduse [avaldamise] algatajate esindaja Jaanus Karilaiu.

16:05 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! 42 Riigikogu liikme nimel tutvustan majandus‑ ja taristuminister Riina Sikkutile esitatud umbusaldusavalduse sisu.

Põhjuseid on mitmeid, põhjuseid on palju. Esiteks, majandusminister vastutab kokkulepete täitmise eest, ka enne teda sõlmitud lepete täitmine on tema kohus. Juba selle aasta kevadel leppis majandusminister Taavi Aas kokku Soome majandusministeeriumiga, et LNG-ujuvterminal läheb sinna, kus saadakse ehitustöödega enne valmis. Eesti ettevõtjad olid ehitustöödega Soomest ees ja ka logistiliselt on Eesti sadamal parem asukoht. Kui oli näha, et mingil põhjusel ei suudeta pooltevahelist kokkulepet täita, oleks pidanud kohe sellest märku andma ja tegema uue kokkuleppe.

Vabandust, aga majandusminister ei kuule tegelikult etteheidete sisu, Jürgen Ligi segab. Võib-olla ta lahkub saalist.

16:06 Aseesimees Martin Helme

Palun saalis korda! Aga ma arvan, et majandusminister kuulab ka. Palun jätka!

16:06 Jaanus Karilaid

Kui oli näha, et mingil põhjusel ei suudeta pooltevahelist kokkulepet täita, siis oleks pidanud kohe sellest märku andma ja tegema uue kokkuleppe. Selle asemel külvati segadust, mida ei saa lõpuni õigustada ka sellega, et Reformierakond otsustas üle kuu kahtlasel viisil üksi valitseda ja raiskas seda näpatud, seda varastatud aega uljalt mittemidagitegemisega.

Alles eelmisel nädalal tunnistas istuv majandusminister, et tema teadis juba 18. juulil LNG-laeva minekust Soome. Kas ta sai sellest teada peaminister Kaja Kallase käest, kas ta sai selle info Eleringi juhilt Taavi Veskimäelt? Samas, alles septembri lõpus ütles ta, et LNG-laev peab tulema Paldiskisse. Siit vaatab vastu valetamine. Veel 7. oktoobril toimunud gaasikonverentsil väitis majandusminister Sikkut, et kokkulepe soomlastega kehtib ja seega tuleb laev Eestisse, kuigi tema sõnul ta juba 18. juulist teadis, et laev läheb Soome. Sõnad ja teod lähevad karjuvalt vastuollu. Lisaks anti juuli lõpus hoopis garantii, et kai väljaehitamine tagatakse riigi poolt vähemalt 38 miljoni euroga. Milleks selline silmamoondus ja avalikkuse eksitamine?

Teiseks. Majandusminister on olulist infot valitsuse eest varjanud. Pole normaalne, et valitsuse liikmed peavad lugema sellist infot massimeedia vahendusel. 10. oktoobril ütles Kaja Kallase valitsuse välisminister Urmas Reinsalu rahvusringhäälingule, et energiajulgeolekut puudutavate küsimuste eest vastutab valitsus tervikuna, kuid valitsus ei ole LNG-laeva Soome minemist arutanud. Urmas Reinsalu sõnul kehtis seni loogika, mille järgi pidi LNG-laev tulema riiki, kus terminal esimesena valmib, kuid nüüd see enam ei päde.

Kolmandaks. Ujuvterminali [Soome mineku] majanduslikult negatiivne mõju ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse, kuna Eesti gaasimüüjatel pole enam võimalik saada pikaajalisi lepinguid. Need on sajad miljonid, mille Eesti majandus ja tarbijad peavad kinni maksma. Suutmatus ja erasektorile vastutöötamine viib selleni, et Eesti gaasitarbijad peavad tulevikus de facto rohkem maksma ning varustuskindlus on haavatavam. Eleringi rolli selles protsessis ei maksa alatähtsustada.

Neljandaks. Häma varustuskindluse teemal. Puuduvad tugevad kokkulepped Klaipeda ja Soomega tarbimise kohta. Soome tipptarbimine on suurem kui Inkoo terminali võimekus. Kus on garantii, et soomlastel on külmadel talvekuudel meile midagi müüa? Klaipeda terminali maht on juba ära jaotatud Poola, Leedu ja Läti vahel. Nii et Eestil puuduvad igasugused võimalused ja kokkulepped lisagaasi saamiseks tippkuudel.

Poliitiliselt mängitakse Reformierakonna valitsuses inimestega vene ruletti. Võib minna õnneks, võib mitte minna. Peremeherollist loobuti nii kergelt, valetades ja hämades. See, kas sotside minister oli antud protsessis tõmmata ja tõugata peaministri ja Eleringi juhi poolt, on isegi teisejärguline. Fakt on see, et juhtumi eest peab vastutama majandusminister. Muidugi on märgiline ka poliitiliselt, et juba aastal 2014 ütles reformierakondlasest peaminister Taavi Rõivas: Eesti peab loobuma veeldatud maagaasi LNG regionaalsest terminalist Soome kasuks.

Kokkuvõtteks. Milline allaheitlikkus riiklikus plaanis, segased sõnumid ja eklektiline sähmimine ning valetamine nii lühikese ajaga! Eesti riigi majandus on saanud korvamatut kahju. Kui minister teadis algusest peale, et laeva ei tule Eestisse sellel talvel ega järgnevatel talvedel, siis oleks olnud õige ja aus seda teades see kohe avalikult välja öelda, öelda turuosalistele, et riik ei saanud hakkama. Riik annab 38‑miljonilise garantii, teades, et kai, mida me vajame varustuskindluseks, ei leia lähiaastatel rakendust. Arvestades, et erasektor pingutas maksimaalselt ning ehituskiirus oli maailmarekordi tasemel, tuli turul maksta olulisemalt kõrgemat hinda nii toorme kui ka tööjõu eest. Milleks kõik see pingutus? Tegemist on selge valetamise ja vassimisega ning riigi raha kuritarvitamisega. Tänan!

16:12 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on ministril võimalik 20 minuti jooksul oma sõnavõtt esitada. Palun, Riina Sikkut!

16:12 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Ja tahaks öelda: head kolleegid! Vaatamata sellele, et ma ei ole siin eelnõu esimesel lugemisel ega esine poliitilise avaldusega, on isegi umbusaldusavaldusele vastates väga hea teie ees seista.

Ma alustan 23. veebruari õhtust. Siis olin ka mina siin saalis, me arutasime toetuse avaldamist Ukrainale ja talle kandidaatriigi staatuse andmist, et kas see on liiga tugev sõnum või mitte. Järgmisel hommikul tundus, et võib-olla isegi vähe küsisime.

Aga nüüd, oluliselt hiljem, olen ma korduvalt sellele esimesele kahele nädalale pärast 24. veebruari viidanud kui ajale, kui Riigikogu saalis oli erakordne ühtsus. Tõesti, arvestades Venemaa julma rünnakut, saime me kõik siin saalis aru, mis mängus on, ja et kui me Ukraina toetamise avaldusi teeme, siis see on tõesti meie ühine huvi ja soov ning selle nimel tuleb pingutada.

Kahjuks seda ühtsust väga pikaks ajaks ei jätkunud. Riigikogu töö mõttes ei muutunud palju, aga see sõda, see täiemahuline sõda Ukraina vastu muutis energiavaldkonnas väga palju ja seda kogu Euroopa jaoks. Seetõttu juba märtsis-aprillis, nii et kevadel nii Eesti valitsus kui ka ülejäänud Euroopa riikide valitsused hakkasid selgelt tegutsema selle nimel, et tagada gaasivarustuskindlus ja maandada need riskid, mis olid tekkinud seoses sellega, et meil on sõltuvus Vene gaasist.

See plaan, millega Eesti edasi töötas, ei puuduta ainult laeva. Jah, umbusaldusavaldus on seotud laevaga ja ka meedias on pealkirjad seotud laevaga: tuleb, ei tule, kuhu läheb, miks läheb, kas keegi andis laeva ära või võttis ära. Aga see ei ole tegelikult tähtis. See, ma ei tea, tegevuste ring oli oluliselt laiem. Nii et kevadel tegelikult otsustati – ja Eesti jaoks esimest korda – soetada strateegiline gaasivaru, mis moodustab viiendiku meie tarbimisest. Eelmiste aastate keskmine tarbimine on 5 teravatt-tundi aastas ehk siis viiendik on 1 teravatt-tund. Siin saalis ka teie tegite otsuse lisaeelarvega eraldada 170 miljonit varude keskusele selle 1‑teravatise gaasivaru moodustamiseks. Praeguseks on tarbimine oluliselt kukkunud, nii et see viiendik, 20% selle aasta tarbimisest, on umbes 0,7 teravatt-tundi. See varu on varude keskusel praeguseks soetatud. Nii et strateegiline gaasivaru on Eestil esimest korda olemas.

Teiseks otsustati selgelt tegutseda ka tarbimise vähendamise suunas. See, arvestades seda, kus Eestis gaasi tarbitakse – tööstused, kaugküte ja eramud –, tähendas kaugkütjatele alternatiivsete kütuste lubamist. Suuremad siin on Narva ja Tallinna juhtumid, kus on gaasi asemel osaliselt kasutusele võetud põlevkiviõli, aga seda on tehtud ka laiemalt.

Tarbimise vähendamine eratarbijate poole peal on toimunud, ka tööstuste poole peal on see toimunud, seda puhtalt kõrge hinna tõttu. Hind on nii palju kasvanud, et käitumuslik reaktsioon on olnud tarbimist vähendav. Selle aasta septembris oli tarbimine üle 40% väiksem kui eelmise aasta septembris.

Kolmandaks, valitsus otsustas tegeleda LNG vastuvõtu võimekuse loomisega. Kuna üle Euroopa on erakordselt kiires tempos väljutud Vene gaasi, Vene torugaasi [kasutamisest], on vaja sellele leida alternatiivi. Alternatiiv on veeldatud maagaas LNG ja teistelt tarnijatelt, mitte Venemaalt, vaid Lähis-Idast ja Ameerikast. LNG puhul otsustas Eesti valitsus vastuvõtuvõimekuse loomise. Eesti oli võrreldes teiste Balti riikide ja Soomega olukorras, kus meil ei olnud ei gaasimahutit, hoidlat ega LNG vastuvõtu võimekust. Valitsuse otsus oli vastuvõtuvõimekus luua.

Neljandaks, see oli ka sümboolne [tegu], oli Vene päritolu gaasi riiklik sanktsioneerimine. Me toetame üleeuroopalist sanktsiooni, sest see oleks kõige efektiivsem, aga kuni üleeuroopalistes sanktsioonides ei suudeta kokku leppida, siis saame kehtestada vähemalt siseriikliku sanktsiooni. Läti on sama teinud. Soome ei ole küll sama teinud, aga seal tegi selle otsuse Soome eest ära Venemaa ja keeras gaasi kinni.

Nii et gaasivaru soetamisega, tarbimise vähendamisega, vastuvõtuvõimekusega, Vene päritolu gaasi sanktsioneerimisega – kõige sellega tegeldi. Tegeldi selleks, et tagada Eestis gaasivarustuskindlus ilma Vene gaasita.

Osa sellest varustuskindluse tagamisest oli koostöö Soomega. Taavi Aas sõlmis 28. aprillil vastastikuse mõistmise memorandumi, mis tõesti väljendas poliitilist tahet Soomega koos leida lahendus LNG vastuvõtu võimekuse loomiseks Soome lahe kaldal. Lepiti kokku koos rentida laev, ehitada kaks kaid, luua mõlemas riigis vastuvõtuvõimekus. Ja nüüd see kõige enam, ma ei tea, tsiteerimist leidnud lause, et esimesel talvel tuleb laev sellele kaldale, kummal pool kai varem valmis saadakse, ja edaspidi on laev Soomes, sest Soome tarbimine on suurem ja Balticconnector Soome tippvõimsust ei kata.

Miks esimese talve kohta tehti otsus niimoodi, et pole veel selge, kummale poole see laev läheb, ja miks mina ka siin seisan? Sest Soome ei teadnud, kas nemad oma kai valmis saavad. Eestis on heade navigatsioonitingimustega sadam, kuhu oli plaanitud ka varem LNG-terminali. See koht oli olemas, plaanid olid olemas, erasektoril oli valmidus kohe ehitama hakata ja Eesti teadis, et me saame enne talve valmis ja on võimalik hakata LNG‑d meie torudesse andma, vajaduse korral ka Soome poole saatma. Kuna Soomel seda kindlust ei olnud, siis kevadel tehti kokkulepe, et vaatame, kuidas need tööd edenevad, ja siis otsustame, kuhu laev läheb. Kuna meie teadsime, et me saame esimesena valmis ja me soovime seda laeva enda poole – lihtsalt selline rahvusliku uhkuse küsimus –, siis meile väga sobis, et see punkt oli niimoodi sõnastatud.

Arvestades seda, et Euroopas on sõda, keskkond ja olud muutuvad väga kiiresti, siis seda aegrida ka avaliku meedia põhjal saab väga kirjuks ja tihedaks joonistada. Näiteks, 11. mail minister Aas kinnitas, et ainus, mida riik teeb, on see, et ühendab toru, et ei, me ei rendi laeva, seda kaid ei ole ka vaja, riigil pole vaja seda kairiski katta. Ainuke asi on see, et me keskendume sellele torule. 20. mail teatas seepeale Soome, et nemad rendivad laeva. See määras väga palju seda, kellel on sõnaõigust selle laeva tuleku ja mineku suhtes otsustada. Jah, muidugi me sooviksime selles kaasa rääkida, aga kuna selle segase aprilli ja mai tulemus oli tõesti see, et Soome otsustas ligi poole miljardi eest kümneks aastaks laeva rentida, siis Eesti valitsusel ei ole võimalik öelda, mida Soome oma laevaga teeb. See on lihtsalt reaalsus. Aga ega ka tol ajal Soomel ei olnud teadmist, et nemad kai esimesena valmis jõuavad või et nad sellel aastal valmis jõuavad. Nii et kevadine kokkulepe kehtis, aga jõuõlg oli Soome käes. 21. mail andis Gasgrid Finland teada, et Venemaa keeras Soome jaoks gaasi kinni. No vot.

Eesti on oma riske ja Vene-suunalist sõltuvust kogu aeg teistmoodi hinnanud kui ülejäänud riigid, kes ei oma sellist okupatsiooni taaka. Soome oli oma varustuskindluse tagamisel kogu aeg arvestanud sellega, et osa gaasi tuleb Venemaalt. Kui Venemaa otsustas gaasikraani kinni keerata, siis Soome jaoks ainus viis gaasi saada oligi Balticconnector. See muutis nende jaoks riskihinnangut, tõesti, see on sõltuvus ühest torust. 

Tänase umbusaldusavalduse sisu on väga palju tsiteeritud lause, et mina olevat teadnud 18. juulil, et laev läheb Soome. Kui mul oleks selgeltnägemisvõimed! Ma sain ametisse asumise esimesel nädalal aru sellest ja ma olen seda avalikult selgitanud, ma teadsin seda, et keskkond oli muutunud. Soome jaoks muutus keskkond pärast seda, kui Venemaa keeras gaasikraani nende jaoks kinni. Nii ongi, nende riskid on teistsugused. Ja nad hakkasid oma kaid kiiremini ehitama, et saada see valmis.

Aga mida mina [tegin]? Vaatamata sellele, et umbusaldusavalduses öeldakse, et ma ei pingutanud, lõin käega ja andsin laeva ära, siis vastupidi, kuna mina sain aru, et soomlaste jaoks on keskkond muutunud, siis minu järeldus oli, et see kevadine kokkulepe automaatselt ei täitu ja ma pean erakordselt palju pingutama, et see laev Eestisse tuleks. Nädala pärast kohtusin Soome ministriga ja avaldasin survet, et otsus laeva asukoha kohta tehtaks võimalikult kiiresti. Ühelt poolt, mida kiiremini me otsuse teeme, seda suurem edu meil ehituslikult on. Teiselt poolt, mida kiiremini me otsuse teeme, seda suurem on selgus turuosaliste jaoks. Eesti turuosalistega rääkides selgus, et nende ootus oli, et saage pilt selgeks, kuhu see laev tuleb, et neil oleks võimalik hakata gaasilaevu tellima, nad saaksid hakata plaane tegema, kokkuleppeid sõlmima, lepinguid sõlmima, kui selgus on olemas. Minu soov oli esiteks saada kiiresti otsus, et laev tuleb Eestisse, ja teha see pilt selgeks. Seetõttu tõesti, nii nagu ma olen kirjeldanud, uurisime Soome sadama navigatsiooniolusid ja kõiki selliseid asju, et tugevdada oma argumentatsiooni. Tõepoolest, kuna meil on mittejäätuv sadam ja me saame [kai] esimesena valmis, siis riskide maandamiseks sellel talvel võiks see laev tulla muidugi Paldiskisse.

Aga keskkonna muutumine jätkus. Me kõik mäletame 17. augustit, kui oli 4000‑eurone elektri megavatt-tunni hind. Kuidas gaasiga sellist võimsuse puudujääki siduda? Mis juhtub Baltikumi ja Soome piirkonnas – me oleme ühendatud –, kui meil jääb elektritootmisvõimsust puudu? Hind läheb üles, läheb meie kõigi jaoks talumatule tasemele. See oli muidugi Soome jaoks märk, et nende 600‑megavatise [võimsusega] gaasijaamad peavad olema valmis vajaduse korral talvel täisvõimsusel töötama. Sama kehtib ka Läti ja Leedu jaoks, kus on suured gaasijaamad. Eestis neid ei ole.

Kolmas väliskeskkonnast tulenev tõsine löök olid Nord Streami plahvatused ööl vastu 26. ja 27. septembrit. See muutis seda riskide maastikku taas oluliselt. Meil on ühendusi mõlemas suunas, meie ei sõltu ühest gaasitorust.

Nii et vaatamata sellele, et kevadel tehti varustuskindluse tagamiseks täitsa head, põhjalikud plaanid, vahepeal keskkond oluliselt muutus. Seetõttu ka 10. oktoobril Soome ministriga kohtudes tegime otsuse, et jah, laev läheb Soome. See ei olnud minu soov ja ma töötasin selle nimel, et laev tuleks Paldiskisse. See oli meie õiglane ootus. Aga viimane sõna ei ole meil ja sellest on väga kahju. Meie võimalus kaasa rääkida oli kevadel, kui me kas oleksime ise laeva rentinud või Soomega koos laeva rentinud ja siis me oleks saanud otsustada selle laeva tuleviku üle.

Kui eesmärgiks oli varustuskindlus, siis kuidas sellega lood on? Tegelikult ka see LNG vastuvõtu võimekus ja LNG‑laev Soome lahe piirkonnas oli nagu täiendav kindlustus, midagi sellist, mis laseb meil kindlamalt talvele vastu minna. Gaasivarustuskindlus Eestis on tagatud nii strateegilise varu kui ka gaasimüüjate soetatud varu näol. Nii nagu ma kirjeldasin seda, kuidas see maastik siin Soome lahe piirkonnas muutus ja riskihinnangud muutusid, siis tegelikult see toimus kogu Euroopas. Kevadel energiaministrid ilmselt konsensuslikult arvasid, et talvele vastu minnes saab Euroopas kõige suuremaks mureks olema gaasipuudus. Aga oli üllatus kõigi jaoks, kui kiiresti on võimalik Vene gaasi asendada LNG‑ga – ja kõik riigid ongi väga palju pingutanud –, ja teiselt poolt see, kuidas hinnasurve tõttu hakkab tarbimine vähenema.

Need kaks asja kokku on viinud meid olukorda, kus praeguseks energiaministrid ei muretse selle pärast, et gaasi talvel ei jätku, vaid muretsevad eelkõige selle kõrge hinna pärast. Mure on nihkunud järgmisesse talve. Sest olgem ausad, need gaasimahutid selleks talveks täideti Vene gaasi baasil suve jooksul, kuna gaasisanktsiooni ei olnud. Seal on Vene gaasi. See mahutis olev gaas kasutatakse ära kevadeks. Kui tuleb külm talv – ma loodan, et ei tule –, siis kasutatakse gaas peaaegu ära. Järgmisele talvele vastu minnes tuleb need mahutid täita ilma Vene gaasita ehk LNG nõudlus kasvab, kasvab üle Euroopa. Nii et see mure varustuskindluse pärast, et LNG mahtu on vaja suurendada, on nihkunud järgmisesse aastasse.

Nüüd need küsimused, mis Eestil on. Ühelt poolt varustuskindlus. Tõesti, sellega ei ole muret ja kai olemasolu on täiendav kindlustus, et kui midagi Eestis juhtub, on olemas LNG vastuvõtu võimekus. Me ei eristu enam teistest Balti riikidest ja Soomest. Meil on võimalik vajaduse korral siia laev tuua.

Küsimus on olnud, mis saab kaist edasi või kas seda on mõtet teha. Jah, 28. juulil, kümme päeva pärast ametisse asumist viisin tõesti valitsusse otsuse, et riik annaks oma garantii kai ehitajatele, sest riigi huvides oli plaanitud tempos kai ehitusega edasi minna ja see novembri lõpuks kindlasti valmis saada, et oleks vastuvõtuvõimekus. See on strateegiline võimekus riigi jaoks, seda on vaja. See oli valitsuse otsus juba kevadel, et see võimekus tuleb luua. Täiendav riigi garantii tuli juuli lõpus. See võimaldas kai ehitusega jätkata ja võimaldab selle kai novembri lõpuks valmis teha. See strateegiline võimekus on meil olemas. Arvestades seda, kui palju on viimase kaheksa kuu jooksul muutunud, on väga vähe inimesi, kes oskavad öelda, mis saab homme ja mis saab kuue või kaheksa kuu pärast.

Milline on olukord gaasivarustuskindlusega ja kas on vaja ka siiapoole Soome lahte laeva või taasgaasistamise terminali? See on edasise arutelu küsimus, kuidas tulevikuriske Eesti jaoks maandada. Kai puhul on see müügioptsioon ehitajatel olemas, see kehtib ja seda saab soovi korral realiseerida. Keegi ei ole teinud mõttetut tööd või kandnud mõttetuid kulusid. See on olnud riigi jaoks strateegiline võimekus, mida meil varem ei olnud. On tähtis, et see saab valmis, see on nagu kindlustuspoliis meie jaoks ka tulevikus.

Mina kinnitan, et umbusaldamiseks ei ole mitte mingisugust alust. Kui me oleks tahtnud suuremat kindlust või kaasarääkimise võimalust taasgaasistamise laeva asukoha puhul või laeva kindlasti Eestisse saada, siis otsuse tegemise koht oli kevadel. Kui kevadel seda otsust ei tulnud, siis väga palju mõjutab see, mis väliskeskkonnas toimus ning kuidas need riskid on ühe ja teise osapoole jaoks kasvanud.

Mina olen töötanud selle nimel, et taasgaasistamise laev tuleks esimesel talvel Eestisse. Tõesti, ega keegi pole ideaalne. Igaüks, kes teeb tööd, teeb vigu. Iga kord, kui tagasi vaadata, [on selge, et] kommunikatsioon oleks pidanud parem olema. Tõepoolest, kui inimene kevadist kokkulepet soomlastega ei ole lugenud ja jälgib pealiskaudselt meedia sõnumeid, siis võib jääda mulje, et see laev justkui peabki Eestisse tulema, muud võimalust ei ole. Tegelikult oli see taust oluliselt mitmekesisem. Seda, et Eesti soovis lõpuni laeva Eestisse tulekut, ma saan kinnitada. Selle nimel me töötasime, me soovisime saada seda otsust võimalikult kiiresti ja Eesti jaoks kasulikuna. Mina olen tegutsenud ainult ja ainult Eesti huvides. Kuigi see tulemus ei ole ootuspärane märgilises mõttes, et kuhu see laev läheb, siis Eesti varustuskindlus gaasi mõttes on tagatud. Umbusaldamiseks ei ole tõesti alust.

Ma hea meelega vastan teie küsimustele ja selgitan, kui selle sõnavõtu järel jäi veel midagi arusaamatuks. Aitäh!

16:31 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tundub, et jäi arusaamatuks. Lähme küsimuste juurde. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

16:32 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, jäi natuke arusaamatuks. Kuidas täpsemalt Eesti võidab sellest, et LNG-laev läheb ikkagi Soome? Kuidas see tagab meie energeetilise julgeoleku? Ja ka teine küsimus. Kas on plaanis hüvitada Alexelale ja Infortarile nende kulutused, mida nad tegid kai ehitamise ajal?

16:32 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Kevadine kokkulepe, mille Taavi Aas sõlmis, puudutas varustuskindluse tagamist Soome ja Eesti jaoks. Kuna meil on omavahel ühendus olemas – Balticconnector, mis katab ilusti ära Eesti tippvajaduse gaasi mõttes –, siis isegi kui laev on Soomes, saab see gaas siiapoole liikuda. Meie jaoks oli oluline, et neid kohti, kust LNG‑d Baltikumi ja Soome piirkonna gaasisüsteemi saaks anda, oleks rohkem. Kahtlemata, igal terminalil, ka Klaipeda terminalil on selline piir ees, kui palju LNG-laevu ta saab aasta jooksul vastu võtta. Soome läinud taasgaasistamise laev võimaldab põhimõtteliselt kahekordistada selle LNG koguse, mis Baltikumi ja Soome piirkonda saab tulla. Nii et jah, kuna täiendav ujuvterminal on Baltikumi ja Soome piirkonnas olemas, sinna on võimalik gaasilaevu tuua ja ühendus on olemas, siis kahtlemata see parandab Eesti varustuskindlust, kui ujuvterminal Soomes tööle hakkab.

Teine küsimus oli veel. (Hääl saalist.) Jaa-jaa. Tõesti, kuna riik ise kaid ei ehita, siis ka see juulikuine kokkulepe, millises mahus müügioptsioon kai ehitajatele anda, selgus nendega konsulteerimise käigus, see, mis on see kulude maht, mida kai ehitamiseks tehakse, millises mahus seda kindlustust või nii-öelda riigi garantiid on vaja. Selles me kokku leppisime ja tõendatud kulude alusel. Praegu selline kehtiv otsus on. Minu teadmine on, et kai ehitajad soovivad seda optsiooni kasutada. Praegu ei ole me rääkinud ühestki teisest numbrist, ainult sellest, mis suvel kokku lepiti.

16:34 Aseesimees Martin Helme

Jaanus Karilaid, palun!

16:34 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea minister! Kui ma seda umbusaldus[avalduse] teksti tutvustasin, siis ma nägin, et teid segas vahepeal reformierakondlane. Suure tõenäosusega segati teid ka siis, kui te tööd tegite, reformierakondlaste poolt, sest muidu te siin ei oleks. Seal oli mitu küsimust selles umbusaldus[avalduses]. Üks oli selle kohta – sellele te ei vastanud –, et oma koalitsioonipartneritest, keda on ikka kolm, mitte kaks, te Isamaa Erakonda ei informeerinud. Välisministri pahameel oli rahvusringhäälingus väga selgelt väljendatud. Sellistest strateegilistest valikutest, otsustest, teadmistest peaks ikkagi enne valitsus teadma ja neid arutama ning siis avalikkus. Aga seda ei toimunud ja Isamaa pahameel oli väga siiras. Teiselt poolt on ju tohutu vastuolu: te väitsite, et te juba 18. juulil teadsite, et seda laeva ei tule, aga samas te indikeerisite augustis ja septembris, nagu see laev ikkagi tuleks siia Paldiski sadamasse. Ka siin on tohutu vastuolu.

16:35 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Kõigepealt ei, Reformierakond ei ole seganud mul töö tegemist, vastupidi. Ka selleks, et lõpuks sellele otsusele jõuda, oli vaja näiteks peaministri abi. See, et soomlastega läbi rääkida ja rõhutada vajadust teha kiire otsus, oli ikkagi ka valitsuse ühine pingutus. Mina räägin läbi majandusministriga ja õnnestus ka Soome peaministrile meie muret tutvustada, aga selle nimel töötasid Eestis ikkagi ka teised ametisolijad, et oleks võimalik see otsus kiiresti teha ja teha Eesti kasuks, nii et laev tuleks Paldiskisse.

Nüüd Isamaa pahameelest. Nii nagu selle umbusaldusavaldusega siin, samamoodi on ka Isamaa pahameelega – kõike looritab see, et meil on 5. märtsil valimised tulemas. Kahtlemata, olen nõus, minule ka ei meeldi, et Paldiskisse ei tulnud ujuvterminali, ei meeldi see ka Urmas Reinsalule. Ma arvan, et Isamaa fraktsioon üldiselt oleks soovinud laeva Eesti kai ääres näha. Selles mõttes on see täiesti jagatud [pahameel].

Kommunikatsioon ja info liikumine võib alati parem olla. Tuleks arvestada seda, et kuigi soomlastega oli väga vaevaline seda lõplikku otsust teha, üllatas nende lõppkiirus meid kõiki. Ka mina Paldiskisse minnes ei arvanud, et me suudame [sel päeval] kokkuleppe fikseerida, ära sõnastada ja avalikuks teha. Ma arvasin, et sellega läheb võib‑olla nädalake veel. Kuna see oli üllatus minu jaoks, siis arusaadavalt oli see üllatus ka Urmas Reinsalu jaoks. Aga jah, vahel on võimalik teha otsuseid kiiremini, kui plaanitud. Meile oli oluline, et see otsus tuleks, pilt saaks selgeks ja turuosalistel oleks selgus majas, kuhu tuleb laev ja millises suunas hakata pingutama, et terminalitariife selgeks teha, lepinguid sõlmida. Nii nagu ma oma sõnavõtus ütlesin, Eestile oli oluline, et otsus tuleks kiiresti ja et laev tuleks muidugi Paldiskisse, aga et saaks ka selguse majja turuosaliste jaoks.

Kolmandaks, 18. juuli kohta, kui uus valitsus ametisse astus. Mina sain selle esimese nädala jooksul selgeks. Ma ei saanud teada, kuhu see laev tuleb, sest see otsus tuli 10. oktoobril. See, millest ma aru sain, see, mida ma ütlesin, oli see: mina sain aru, et keskkond on muutunud ja et iseeneslikult see kevadine kokkulepe ei täitu, vaid mina pean töötama selle nimel, et otsus tuleks kiiresti, tuleks Eesti kasuks ja turuosaliste jaoks saaks pilt selgeks.

16:38 Aseesimees Martin Helme

Jaanus Karilaiul on tekkinud protseduuriline. Ma juhin tähelepanu, et kõigil saadikutel on võimalik kaks küsimust esitada, aga järjekorras ei tohi protseduurilisega ette tulla. Palun, protseduuriline, Jaanus Karilaid!

16:38 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Mul ongi tegelikult küsimus juhatajale. Siin on tekkinud uus teadmine. Kui ma küsisin majandusministri käest, millest tekkis Isamaa pahameel ja kellega ta kooskõlastas, miks ta valitsuses sellest ei rääkinud, siis ta väitis, et ta rääkis peaministriga ja see ongi valitsuse otsus.

16:38 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Ei.

16:38 Jaanus Karilaid

Ja sellest piisas. Kas siis Isamaa on [koalitsioonist] välja arvatud ja on uus koalitsioon? Kuidas sellest aru saada?

16:38 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Ei.

16:38 Jaanus Karilaid

See küsimus oli juhatajale praegu.

16:38 Aseesimees Martin Helme

(Riina Sikkut püüab selgitada.) Mina ei saa sellesse debatti sekkuda koosoleku juhatajana, et tõlkida teineteisele, kes mida ütles ja kes millest kuidas aru sai. Proovime ikka nii teha, nagu me siin saalis oleme teinud: kõigil on kaks küsimust, minister vastab, kui ministri vastusest aru ei saadud, siis teine küsimus juurde. Ma ei anna praegu Riinale vastuse võimalust siin, sellepärast et siis läheks asi käest ära. Tõnis Mölder, palun!

16:39 Tõnis Mölder

Jaa, aitäh!

16:39 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline ka.

16:39 Tõnis Mölder

Jaa, ikka. Austatud istungi juhataja! Ma mäletan, et eile või üleeile Riigikogu esimees just möönis, et siin istungil on helikvaliteet aastatega läinud ikkagi kehvemaks. Mulle ka praegu tundub, et mõlemad, nii küsija kui ka vastaja, räägivad eesti keeles, aga tegelikult ei saa üksteisest üldse aru. Järsku saab neid mikrofone kuidagi keerata ja võib-olla natuke valjemini rääkida. Ehk siis see infovahetus on ka parem.

16:39 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Me oleme näinud vaeva, et heli valjus ja kõla kvaliteet oleks siin ruumis nii hea kui vähegi võimalik. Aga see ei ole meie võimuses, et inimeste mõistmist parandada. Kalvi Kõva, palun!

16:39 Kalvi Kõva

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Riina! Alustuseks ütlen, et Riigikogus on kaks koolkonda, üks koolkond on selline, kes arvab niimoodi, et minister ei tohi oma eelkäija kohta midagi halvasti öelda, ja teine koolkond, mis on viimastel aastatel olnud, on selline, et endine minister paneb ka teisele ministrile täielikult pasunasse. Sina kuulud sellesse esimesse koolkonda, ma vaatan.

Minu küsimus tulebki sellest. Nagu me teame, see, et seda laeva meie kai juures ei ole ja ka ei tule sinna, on ju Taavi Aasa tegemata töö. (Hääl saalis.) Keskerakond teeb mingisugust arupärimist või seda nii-öelda umbusaldust, aga tegelikult peaks Taavi Aasale mingisugustki punast kaarti näitama. Riina, ütle, miks siis Taavi selle tegemata jättis.

16:40 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh, Kalvi! Sa tõesti tunned mind hästi, ma kuulun esimesse koolkonda ja näiteks ka Tanel Kiike oli mul väga keeruline koroonaajal kritiseerida. Ma ei pea seda õigeks. Seetõttu olen ma ka Taavi Aasa suhtes olnud sõnaaher. Aga nii nagu ma olen viidanud, tõesti, kui Eesti tahtis laeva Paldiski kai äärde, siis selle otsuse oleks Taavi Aas saanud teha kevadel. Kuna Taavi kinnitas, et riik tegeleb ainult toruühenduse rajamisega, mis on Eleringi ülesanne, siis meil seda laeva siin ei ole, me sõltusime sellest, mis tempos soomlased oma kaid ehitavad, kuidas nemad riski hindavad. Sellepärast me oleme selles olukorras, kus Eesti valitsus ei saa otsustada, mida Soome oma laevaga teeb. Kui me oleks tahtnud teistsugust stsenaariumi, siis Taavi Aas oleks pidanud oma tööd tegema. Jah, ma ei pea õigeks seda tagantjärele tarkust, pigem me peaks vaatama ettepoole, mis on see, mida praegu tuleb teha, et Eesti varustuskindlust parandada, et Eesti jaoks riske maandada. Minevikus me oleme kõik teinud asju, mille kohta praegu mõtleme, et oleks võinud teistmoodi teha. Aga nii see on. Ilmselt ka Taavi Aas praegu mõtleb, et võib-olla oleks pidanud ikkagi selle laeva rentima. Aga enam ei ole mitte midagi teha, turul neid laevu sedasi ei ole, et täna helistad ja homme sõidab kohale. Nii ta on.

Jaanusele vastuseks. Ega siin mingisugust mõistmissoovi ja heatahtlikkust ei olegi võimalik loota. 10. oktoobril me otsuse tegime ja ma ei konsulteerinud enne peaministriga ega Urmas Reinsaluga. Siin ei olnud mingisugust vahetegemist, et kellegagi rääkisin ja kellegagi mitte. See oli täiesti väär minu sõnade tõlgendus.

16:42 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

16:42 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Siin sõber Kalvi jagas juba ministreid koolkondadesse. Ma jagan ka koolkondadesse, aga minu koolkonnad on valetajate ja mittevaletajate koolkond. Ma püüan siin sellest jagu saada. Kunagi Aristoteles ütles sellise lause, et amica veritas ehk tema sõber on tõde. Mina otsin tõde, et kes siis valetab, kes ei valeta. Esimene küsimus on selles, et kuidas on võimalik, et turuosalised, inimesed saaksid aru nendest signaalidest, mida edastab minister või peaminister, et teha õigeid samme? Minevikku vaadates – mitte tulevikku vaadates – me saame aru, et minister tegi kogu töö ja nägi vaeva, et see laev tuleks Eestisse. No ei tulnud Eestisse. No ei tulnud välja, lihtsalt ei tulnud välja. Aga kes ikkagi süüdi on? Kes? Vaatame neid kuupäevi. Veel kevadel öeldi või teie sõnad olid need, et teie nägemus on, et see laev tuleb Eestisse. Oktoobris, septembris – pidevad signaalid selle kohta (Juhataja helistab kella.), et laev tuleb Eestisse. Ja siis tuleb äkki teade 10. oktoobril ...

16:43 Paul Puustusmaa

... et ei tule Eestisse. Kes valetas? Peaminister? Teie? Kus on tõde?

16:43 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Ma olen ka nõus, et tulebki tõde välja selgitada. See kevadine kokkulepe, et laev tuleb selle kai äärde, mis esimesena valmis saab, ei olnud õiguslikult siduv. Sellest te saate väga hästi aru. See oli nii-öelda nagu koostöökokkulepe, hea tahte avaldus, et see on plaan, millega edasi liigutakse. Pärast seda keeras Venemaa gaasikraanid kinni, asjad muutusid ja soomlased hakkasid oma kaid kiiremini ehitama.

Seoses sellega, et ma täna pidin siia tulema, vaatasin ka üle oma sõnavõtte. Ei, ikka septembris ma ütlesin, et ei ole selge, kuhu laev tuleb, kas läheb Eestisse või läheb Soome. Küsiti ka arvamust, kas Eesti peaks eraldi laeva rentima. Mina ütlesin, et tõesti, ma ei välista seda, et riskide maandamiseks võiks seda teha, vähemalt võiks kaaluda, võiks vaadata seda plaani, millise hinnaga ja kuidas on võimalik seda saada. Ka septembris ma avalikult pidasin selliseid arutelusid, indikeerides, et ega ma seda teist LNG‑laeva, mille kohta mu arvamust küsiti, ei plaaninud Soome laeva peale või sisse, ikkagi Soome laeva asemele. Nii et minu sõnumid avalikkuses ei olnud kuidagi stiilis, et laev tuleb kindlasti Eestisse, et, mees, siin pole üldse mingit kahtlust. Seda ei saa ka tagantjärele neist sõnavõttudest välja lugeda. Ma olen kogu aeg olnud aus selles, mida ma ütlen.

Kahtlemata, tagasi vaadates, kui nüüd on tulnud selline otsus, mis meile ei sobi, siis jah, [võib öelda,] et võib-olla oleks pidanud juba varem rohkem selgitama seda, kuidas keskkond on kevadega võrreldes muutunud, et näiteks miks Soome pingutab, et tema kai kiiremini valmiks. Kui nende jaoks Vene gaas oleks voolanud, siis oleks nende kai võib-olla saanud alles kevadeks valmis, järgmiseks kevadeks. Siis ei oleks selle ujuvterminali Paldiskisse tulemine olnud kuidagi küsitav, ei oleks saanudki kuidagi teistmoodi kokku leppida. Aga keskkond muutus, minu sõnavõtud peegeldasid selle keskkonna muutust. Ma olen selgitanud, miks ma üldse seda Eesti võimalust lahti hoidsin. Meie tegime kõik kevadise kokkuleppe järgi, selles mõttes, et kai ehitasime lõpuni, püsisime heas tempos, meil ei olnud vajadust tõsta käed üles ja öelda soomlastele: "Aga võtke oma laev!" Ei! Kui nemad tahavad kevadisele kokkuleppele vastupidi käituda, siis see peab olema nende poolt välja öeldud, nende avaldatud soov ja peavad olema nende toodud argumendid. Meie soovime laeva Eestisse. Seetõttu nii mina kui ka peaminister ütlesime avalikkuses, et meie ei loobu laevast, meie võitleme laeva eest lõpuni.

16:46 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere. Tundub, et on tekkinud protseduuriline.

16:46 Valdo Randpere

Aitäh! On tekkinud jah. Alles äsja Tõnis Mölder ja Jaanus Karilaid vaevlesid selle kallal, et mikrofonid on [kehvad] ja teineteisemõistmine, aga see ei sega neid kogu aeg lobisemast sel ajal, kui Riina vastab. See segab mind. Ma palun tõesti juhatajal kutsuda keskerakondlased korrale. Kui nad ei ole huvitatud – nagunii nad ei ole –, las lähevad saalist välja. Miks nad peavad siin segama teisi, neid, kes on huvitatud Riina vastustest ja ka mõningatest küsimustest, mis võib-olla saavad tulevikus olema sisulised?

16:47 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Näe, vaatan, kuidas te suudate üksteisele närvidele käia. Enne kurtis Jaanus Karilaid, et Jürgen Ligi tülitas ministrit, kes ei saanud [kõnet] ette kanda. Ma üldiselt sekkun, kui saalis läheb müra või sumin väga suureks. Praegu ei ole see minu meelest veel juhtunud, aga ma hoian silmi lahti ja kõrvu ka. Siim Kiisler, palun!

16:47 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Austatud majandusminister! Kõigile selgitustele vaatamata, sa ütlesid siin ise ka, et te tegite koos Soome kolleegiga selle otsuse oktoobrikuus. Arusaadav, Soome ütles, et laev tuleb otse Soome. Kui sa pärast kommenteerisid seda või selgitasid Eesti avalikkusele, siis su sõnum oli sügavalt empaatiline Soome suhtes. Sa väljendasid kaastunnet, et vaesed soomlased pidid oma sõna murdma ja küll soomlastel on raske. Sellest ilmselgelt järeldub, et sa ei võidelnud, vaid sa tundsid soomlastele kaasa. Mu küsimus sulle on see: kuidas sa võitlesid, kuidas sa seisid Eesti majanduse eest? Mida sa vastasid? Kui soomlane ütles, et laev tuleb otse Soome, kas sa vastasid ei? Kas sa küsisid Eestile midagi väga suurt vastu? Milline see läbirääkimiste kulg oli? Või tulite rõõmsalt käsikäes välja, kõik olid rahul ja tundsite koos kaasa soomlastele, kes oma sõna murdsid?

16:48 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! See võitlus toimus ikka enne otsuse tegemist. Pärast seda, kui otsus on tehtud, ei ole minul mõtet ruumist välja tulla, hüpata agressiivselt ajakirjandusse ja hakata õigustama mingisugust Eesti positsiooni. Minu kohustus ministrina on avalikkusele selgitada seda otsust, mis tehti, isegi kui see on ebameeldiv, isegi kui see ei vasta avalikkuse ootusele. Seda, et võtta poliitilisi punkte, nagu umbusaldusavaldusega või mingisuguse ukse taga toimuva võitlusega – mina seda ei tee ja ma arvan, et seda ei ole ka mõtet teha.

See, millisesse konteksti minu öeldu pannakse või millise mulje see jätab, ei ole enam minu otsustada. Täpselt nii nagu sina ajakirjanduses oma lugudele pealkirju ei pane, ei tee seda ka mina. See on maastik, millel me tegutseme. Mina ministrina arvestan sellega. Ka pärast seda negatiivset otsust ei ole Soome meile kuidagi halb naaber või keegi, kellega me koostööd teha ei taha. Ma arvan, et ka Eestil on Soome poolt sellist mõistmist vaja. Aga eelkõige on poliitiku kohus selgitada neid otsuseid, mida tehakse, neid on keerulisi, on mitmetahulisi, need ei ole sellised mustvalged asjad. Mina olen hea selgitaja ja ma võin selgitada ka Soome positsiooni. See ei tähenda, et ma ei seisa Eesti huvide eest või ei võitle selle nimel, et laev Eestisse tuleks, või mõne teise Eesti jaoks kasuliku otsuse eest. Aga need võitlused toimuvad seal, kus neid võitlusi pidama peab, mitte meedias.

16:49 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

16:50 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea Riina! Minu arvates oled sa suurepärane minister. Mul on hea meel näha, et Eestil on üle nelja aasta üks kord jälle üks hea majandusminister. Samas pean ütlema, et sa oled natuke naiivne. Kui sa tõesti usud, et see siinne näitemäng, mida korraldavad EKRE ja Keskerakond, on mingi sisuline asja arutelu ja viib kusagile välja või muudab kellegi meelt, siis sa eksid.

Teine asi, milles sa eksid. Sa räägid, kuidas peale 23. veebruari või juba 23‑ndal oli siin tohutu üksmeel. Ma tuletan meelde, et pool Keskerakonna fraktsioonist ei suutnud 23. veebruaril hääletada Ukrainale toetuse avaldamise poolt, hiljem on EKRE käinud ja sõimanud peaministrit selle eest, et see plärtsub Venemaa suunal ja lohistab ära tankimonumente. Nii et seda üksmeelt siin ei ole. Aga see, mis mind ärritab kogu asja juures, ongi see, et meil on kaks erakonda, EKRE ja Keskerakond, kes sind (Juhataja helistab kella.) umbusaldavad, kes ei ole aru saanud, kes on meie vaenlased, kes on meie liitlased ...

16:51 Valdo Randpere

... ja ei ole aru saanud ka sellest, et kui meie liitlane ostab 500 miljoni eest laeva ... 

16:51 Aseesimees Martin Helme

Küsimust ka ei ole olnud! Aeg, Valdo!

16:51 Valdo Randpere

... siis see laev on tema oma.

16:51 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Ma tegelikult ei arva, et EKRE ja Keskerakond soovivad pidada sisulist arutelu. Tõesti, umbusaldamiseks ei ole alust, ei ole siin tegelikult kellelgi huvi selgitada välja tõde või saada paremini aru, miks asjad kujunesid nii, nagu nad kujunesid. Selles mõttes olen ma sinuga täiesti ühte meelt.

Jah, vaenlane, meie ainus vaenlane on idapiiri taga. Siin me peaksime suutma ühtsed olla. Sajaprotsendilist ühtsust ei olnud, aga isegi kui võtta maha see pool Keskerakonna fraktsiooni, siis oli häälte arv parem, kui me tavaliselt siin saalis saame, kui me vaatame koalitsiooni ja opositsiooni jooni. Nii et sõja tuules asi siin veidi paremaks läks, aga praegu, vaatamata sellele, et Ukraina erakordselt vapralt sõdib, ei ole meie siin saalis suutnud sama vapralt vastu pidada.

16:52 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Tuletan meelde, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut. Selle sisse peab mahtuma nii kõne kui ka küsimus. Tõnis Möldril on protseduuriline.

16:52 Tõnis Mölder

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma korra küsin, kas Riigikogu juhatus on arutanud seda, et näiteks suurendada Riigikogu Kantseleil koolituste eelarve mahtu. Mulle tundub, et nii mõnegi Riigikogu liikme võiks saata käitumiskoolitusele. Valdo Randpere oma sõnavõtus ilmselgelt solvas kolleege ja mulle tundub küll, et selline hea koolitus tuleks talle kasuks. Kas te olete arutanud, et selle eelarverea summat suurendada?

16:52 Aseesimees Martin Helme

Lühike vastus on: ei ole. Igal Riigikogu saadikul on kuluhüvitised, mille eest saab koolitusi osta. Aga ma kardan, et ka kogu sellest 20 000‑st, mis on, mõne inimese puhul kasu ei ole. Jaak Juskel on ka protseduuriline.

16:53 Jaak Juske

Jaa, austatud istungi juhataja! Ma olen kuulanud seda arutelu ja mul on väga sügav mure ja ma olen segaduses. On ju selge, et selles umbusaldus[avalduse] tekstis tuleks Riina Sikkuti nimi asendada Taavi Aasa [nimega]. Kas mul on võimalik teha vastav parandusettepanek?

16:53 Aseesimees Martin Helme

Ei ole. Ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei ole nii suur, et avaldada ministrile umbusaldust, selleks on 21 allkirja vaja. (Hääl saalist.) Valdo Randperel on protseduuriline, palun!

16:53 Valdo Randpere

Esiteks on mul etteheide sulle, Martin. Katsu natuke erapooletum olla, kui sa sinna üles pulti istud. Ma ei vaja sinu õpetusi või kommentaare, eriti kui need tulevad selliselt parteipoliitiliselt joonelt. (Hääl saalist.)

Teiseks ... Vaikust siiapoole ka, äkki suudad oma võõrasema taltsutada. Teiselt poolt on niimoodi, et hoolimata sellest, mida Tõnis Mölder siin ütles, tegelikult solvab ju Keskerakonda see, kui me loeme Riigikogu stenogrammi ja näeme, kuidas läks hääletus 23. veebruaril. Ei solva ju see, et mina seda meelde tuletan. Nii et võib-olla oleks Tõnis pidanud tegema ettepaneku, et kustutame ära Riigikogu stenogrammid, ja kogu häbi on läinud.

Kolmas etteheide on veel sinu erapooletuse suhtes. Kui Paul Puustusmaa küsis ja läks päris pikalt üle, siis sa tilistasid seda kella väga delikaatselt. Aga siis, kui mina läksin mõne sekundiga üle, sa hakkasid karjuma. Nii ei saa! (Hääl saalist.)

16:54 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, Valdo! Muidugi, kui sa nimetad oma kolleege koerasabadeks, siis sa juba tõestad ära mõne asja, mida ei olegi vaja välja öelda. Teiseks, tilistan kella alati, kui paar sekundit üle läheb, ja kui üle 10 sekundi üle läheb, siis hakkan lihtsalt siin puldis jaurama. Sina läksid 15 sekundit üle. Aga ma ei ole erapoolik, ma olen täiesti tavaline istungi juhataja, proovin seda asja siin hoida enam-vähem joonel. Kutsun üles mitte trollima, meil on siin tegelikult tõsine päevakorrapunkt arutelul. Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline!

16:55 Jaanus Karilaid

Aitäh, hea juhataja! Ma paluksin suhtuda Valdo Randperesse mõistvamalt. Majandusminister Riina Sikkut ju paljastas, et tal oli läbikukkunult Eesti riigi huvide eest seismisel kaaslane – peaminister Kaja Kallas. Kui ta vastas Siim Kiislerile, siis ta tõi välja, et ega ta väga ei võidelnud. Kui soomlased midagi ütlesid, siis ta lõi kulpi ja nii tegigi. Sellepärast ka Valdol selline üleerutus. Nii et paluks suhtuda mõistvamalt.

Ja Jaak Juskele: kui on tõesti soov saada Taavi Aas tagasi majandusministriks, siis te peate täna umbusaldama Riina Sikkutit ja tegema ettepaneku, et Taavi saaks majandusministriks. Teistmoodi see pole võimalik. Selle teksti kohta enam ei saa ettepanekuid teha. Nii et te peate kutsuma Sikkuti tagasi ja siis saate teha ettepaneku, et Taavi Aas tagasi majandusministriks. Nii on see võimalik.

16:56 Aseesimees Martin Helme

No seda protseduuri jah  ... See ei ole protseduuriline küsimus istungi kohta, kuidas Taavi Aas saaks uuesti ministriks, ja kuidas teda uuesti sealt maha võtta. (Riina Sikkut naerab.) Peeter Ernitsal on ka tekkinud protseduuriline. Proovime jääda protseduuriliste piiridesse. Palun!

16:56 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on ka siiras mure kolleeg Randpere pärast. Ma ei ole nõus tema selliste truualamlike sõnavõttudega. Ma sain aru, et neist koolituskuludest ei piisaks tema aitamiseks käitumise puhul ja me peaksime kuidagi empaatilisemalt suhtuma kolleeg Randperesse. Aga äkki peaks juhatus arutama, kuidas teda aidata?

16:56 Aseesimees Martin Helme

Ei, ma arvan, et juhatus ei hakka seda arutama, see on küsimus valijatele. Tarmo Tamm, palun!

16:56 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Ma kõigepealt tahaks öelda, et ma sellise tõsise teemaga nii palju nalja ei teeks, selle jaoks on teema väga oluline ja riigile väga tähtis.

Ma tulen nüüd natukene tagasi. Haalamiskai ehitamise eeldus oli see, et see laev tuleb Eestisse. Selleks on Eesti riigi maksumaksja maksnud või maksab vähemalt 50 miljonit eurot. Vaatame julgeolekuriski ja seda olukorda. Tänasel päeval on Leedul olemas oma LNG-laev Klaipedas, Lätil on Inčukalnsi maa-alune suurhoidla ja Soome saab Inkoo LNG-terminali, mis peaks tulevikus varustama ka Eestit. Aga ma küsin, mis Eestil on. Eestil ei ole tänasel päeval rohkem midagi kui tühjad torud ja lootus, et me saame nendest piirkondadest endale gaasi, mis ei pruugi selles julgeolekuolukorras väga täituda. Ma küsin, mis siis juhtub, kui me jääme talvel ilma gaasita. (Juhataja helistab kella.)

Teine küsimus on see, mida me teeme selle 50‑miljonise haalamiskaiga, sest selles majanduslikus ...

16:58 Tarmo Tamm

... olukorras uut laeva siia tuua oleks ebamõistlik. 

16:58 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Küsimuse esimene pool oli, et kai ehitamise eeldus oli see, et laev tuleb Eestisse. Ei olnud. See oli ka Taavi Aasa kokkulepe. Eesti ja Soome mõlemad kinnitasid, et nad ehitavad vastuvõtuvõimekuse, LNG-ujuvterminali vastuvõtu võimekuse välja ja esimese aasta puhul laeva asukoht otsustatakse ja järgnevatel aastatel läheb laev Soome. Kai ehitamise eeldus ei olnud, et laev tuleb Eestisse. Taavi Aas kirjutas alla ja ütles, et Eesti ehitab endale kai, ilma riigi garantiid võtmata küll, aga hiljem otsustatakse, kuhu laev läheb. Laeva siiatulek ei olnud eelduseks, et kaid ehitama hakata või kai valmis ehitada. Need olid kaks sõltumatut asja, üks on LNG vastuvõtu võimekus, selline strateegiline vajadus riigi jaoks olla valmis. Aga riik ei tee gaasiäri, ei tee praegu, ei tee ka tulevikus. Ka Soome puhul me räägime ujuvterminalist, see terminal tuleb kai taha, aga gaasi, mida see terminal taasgaasistab, toovad sinna gaasimüüjad, Soome gaasimüüjad, Eesti gaasimüüjad, Läti ja Leedu gaasimüüjad, see ei ole kuidagi riikide äri. Infrastruktuur kai ja toruühenduse näol on riigi esimene vastutus ja selle on Eesti ära teinud.

Teine asi. Küsimus oli, kas gaasi piisab ja kas Eesti saab endale vajaliku gaasi kätte. Ma arvan, et osaliselt seda segadust põhjustab teadmatus taasgaasistamise mahu kohta või selle võimekuse kohta nii Klaipedas kui ka Inkoos ehk Soomes. Kui oleks tegemist väikese gaasikogusega, mille puhul Soome peaks vaevaliselt otsustama, kas me anname sellest napist ressursist midagi Eestile, siis oleks üks lugu. Ma saan aru, et võib-olla see mure peakski meil suurem olema. Aga sellel taasgaasistamise terminalil, mis nüüd Soome kai äärde läheb, on võimekus nii suur, et ta katab ära kogu Soome tarbimise, kogu Eesti tarbimise ja rohkem kui pool gaasist jääb veel teistele üle. Ehk me räägime väga suurest mahust Soome ja Baltikumi piirkonna jaoks. Me ei räägi nappivast ressursist, vaid millestki sellisest, mille puhul soomlased on huvitatud, et ka teised peale nende sinna gaasilaevu tooksid, et see oleks kokkuvõttes ka äriliselt mõistlik projekt. Ehk ma arvan, et on põhimõtteliselt kaks olukorda, kui me räägime riikidevahelisest solidaarsusest: kas me jagame nappi ressurssi, mille puhul keegi peab loobuma millestki teise kasuks, või me räägime ressursist, mida on piisavalt mõlema osapoole vajaduste rahuldamiseks. Praegu me õnneks oleme selles teises seisus ja gaasi piisab nii Eesti kui ka Soome jaoks.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Marek Jürgenson, palun!

17:01 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister Sikkut! Te olete siin pikalt rääkinud sellest, kuidas te endal süüd ei näe. Olete rääkinud heast kolleegist Taavist, enda eelkäijast. Aga minu küsimus läheb hoopis ühe teise Taavi suunas. See on Taavi Veskimägi. Kas te ise ei tunne, et selle miini on pannud teile Eleringi juht Taavi Veskimägi, kes on seda projekti lõhkunud? Seda, mis meedias suvel toimus, oli ikka väga paha lugeda, seda, kuidas erafirma ja riigiettevõtte juht kaklevad. Juhul kui te ministrina võib-olla jätkate, siis kas ei peaks valitsuskabinetti viima hoopis selle küsimuse, kas Veskimägi sobib Eleringi juhiks või mitte?

17:02 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, eks ka minul tol ajal meedia vahendusel oli seda kevadist kemplust kummaline jälgida. Mul on väga kahju, et see viimaste aastate kogemus riigi ja erasektori koostööprojektide puhul on problemaatiline, et me ei ole suutnud kuidagi seda usaldust hoida või tekitada või ladusamalt asju tööle panna. Eks Taavi Veskimägi saab täpsemalt ise kommenteerida. Aga minu meelest, kui Taavi Aas kevadel kinnitas, et riik ehitab valmis ainult toruühenduse, siis Taavi Veskimägi täpselt seda ongi teinud, mida Taavi Aas talle ütles. Ma ei oska öelda, millisest möödarääkimisest te täpsemalt teada tahate või millistest ülesannetest, mis on täitmata jäetud.

17:02 Aseesimees Martin Helme

Tõnis Mölder, palun!

17:02 Tõnis Mölder

Aitäh! No alustame sellest, et ükski minister, kes on Vabariigi Valitsuses tööl ja riigi palgal, ei tohiks valetada. Te jäite just paar minutit tagasi siin väga selge valega vahele. Nimelt on minul ees see leping, mille sõlmisid omavahel Eesti ja Soome majandusminister. Siin on väga selgelt, must valgel kirjas. See on eesti keelde tõlgitud Riigikogus ja ma võin seda lauset tsiteerida: kumb koht on esimesena valmis majutama FSRU‑d talveperioodil 2022–2023, sinna paigutatakse see konkreetne laev. See on väga selgelt lepingus kirjas, et laev läheb sinna, kus on kai valmis. Teie ütlesite, et lepingus ei olnud ühtegi punkti, mis määratleks laeva asukoha. Väga selgelt, must valgel on kirjas.

Aga see ei ole mu küsimus. Minu küsimus on see, et kui 10. oktoobril teie tulite avalikkuse ette uudisega, et laev läheb Soome, ja 13. oktoobril andsite sellest ülevaate valitsuses, siis kas enne selle otsuse tegemist te informeerisite ka Kaja Kallast ja Helir-Valdor Seederit, enne 10. oktoobrit.

17:04 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Oh issand! Mina nii oma sõnavõtus kui ka vastustes olen kinnitanud, et jah, Eestil ei olnud põhjust kevadisest kokkuleppest taganeda. Kevadise kokkuleppe osa oli see, et laev tuleb selle kai äärde, mis esimesena valmis saab. Ma ei ole mitte midagi vastupidist väitnud. See, mida ma kinnitasin, oli see: kai ehitamise eelduseks ei ole laeva siiatulek. Loe kaks punkti ülevaltpoolt. Mõlemad riigid ütlesid, et nad hakkavad kohe kaid ehitama, ja hiljem tehakse otsus, kuhu läheb laev, ja läheb sinna, mis esimesena valmis saab. Kai ehitamine ja laeva tulek ei olnud teineteisega seotud. Kai ehitamisega tuli alustada niikuinii, tuli alustada enne, kui saab selgeks, kuhu läheb laev.

Mis see teine küsimuse osa oli? (Tõnis Mölder täpsustab kohalt.) Aa, jaa. Riigi garantii andmist kai ehitajatele valitsus arutas, arutas gaasivarustuskindlust. See teema käis valitsusest korduvalt läbi, ka see, et meil on vaja kiiret otsust selle kohta, kuhu laev tuleb. Nagu ma seletasin, see, et 10‑ndal olime kohe valmis selle otsuse tegema ja välja ütlema, oli ka minu jaoks üllatus. See oli esmaspäevane päev, valitsuse istungit ja kabinetiarutelu ei toimunud. Nii et Paldiskisse, ma ei tea, minemise ja otsuse avalikuks tegemise vahel ei olnud valitsuse istungit, ma ei konsulteerinud eraldi peaministri või kellegi teisega. Ei saa öelda, et üks osapool sai info kätte ja teine ei saanud.

17:05 Aseesimees Martin Helme

Taavi Aas, palun!

17:05 Taavi Aas

Aitäh, hea juhataja! Hää minister! Ma alustan sellest, et äkki te selgitate oma erakonnakaaslastele, et teie olete praegu majandusminister, mitte Taavi Aas. Mulle tundub, et teil erakonnas on sellega natuke segadust. Mina ei ole minister olnud neli kuud. Nii nagu teiegi olete kinnitanud ja ka peaminister on kinnitanud, praktiliselt see neli kuud elati teadmises, et laev tuleb Eestisse. Nii et öelda, et Taavi Aas on kuidagi selles süüdi, et see laev nüüd Eestisse ei tule, olukorras, kus teil oli teadmine, et laev tuleb Eestisse, on väga keeruline. Aga sellest neljast kuust oli poolteist kuud perioodi, kui Reformierakond oli üksinda valitsemas. Kas te oskate öelda, kas kolleegid Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumist on teile rääkinud, mis toimus see poolteist kuud?

17:06 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Minu erakonnakaaslased teavad väga hästi, kes on majandusminister. Nende sõnavõtud peegeldavad seda, et nad ei soovi umbusaldada mind, vaid oleks soovinud kevadel umbusaldada teid. Aga me tõesti viimased kuud oleme töötanud selle nimel, kuna see kevadine kokkulepe ju iseenesest ei täitu, et laev tuleks Eestisse.

Te peaksite ju teadma kevadist kokkulepet. Ainuke punkt, mis seal ei täitunud, ei olnud mitte see, et laev tuleb sinna, kus kai esimesena valmis saab. Enne seda oli punkt, et Eesti osaleb FSRU rentimises. See on see otsus, mida te kevadel ei teinud. Kui see otsus oleks kevadel ära tehtud, enne seda, kui see teie küsimuses nimetatud Reformierakonna valitsemiskuu saabus, siis olekski me praegu hoopis teistsuguses olukorras. Soome tegi kevadel, siis kui teie olite ametis, otsuse, et ta rendib selle laeva ise, ja kokkuleppele vaatamata Eesti selle laeva rentimisel osaliseks ei läinud. Nii et see oli esimene punkt, mis kevadise kokkuleppe järgi ei läinud. Nüüd me oleme jõudnud selleni, et ka teine punkt ei täitunud nii, nagu meie ootasime. Aga see on kõik omavahel seotud. Need olulised otsused oleks pidanud tegema kevadel.

17:08 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:08 Peeter Ernits

Hea juhataja! Riina, sa oled tore inimene, sa räägid ülimalt sugestiivselt ja žestikuleerides. Aga ma olen seda mängu jälginud varakevadest saadik detailselt. Ma võin sulle öelda, miks sa peksad segast. Lähme konkreetsemaks. 18. juulil teadsid sa, et laeva ei tule, valget laeva, aga 28. augustil rahvusringhääling avaldas loo pealkirjaga "Eesti LNG-laev asus Argentinast teele". Seal on sinu energeetika asekantsleri Tatari tsitaat. Ma ei hakka pikalt rääkima, aga see tuleb sinna, kus see kai enne valmis on. Ta allub sinule, ministeeriumis kõrge ülemus, aga sa ei piiksatanudki või ei avaldanud protesti, et see ERR‑i uudis oli jama. (Juhataja helistab kella.)

17:09 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Peeter!

17:09 Peeter Ernits

Kuigi mina teadsin ja sina teadsid. Miks sa ei teinud seda?

17:09 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Nii nagu ma olen korduvalt siin täna juba selgitanud, siis juuli lõpus – kuna lõpuks oli see soomlaste laev, see oli nende otsus, mina ei saanud teada, kuhu laev tuleb – see, mida mina teadsin, oli see, et keskkond oli soomlaste jaoks muutunud pärast seda, kui Venemaa gaasikraani kinni keeras. Seega, kevadine kokkulepe ei pruugi iseenesest täituda, vaid selle nimel tuleb pingutada. Tõesti, meie soov oli, et laev tuleks Eestisse. Meil ei ole põhjust ise ka avalikult öelda, et oi-oi, võtke, soomlased, teie jaoks ju olukord muutus. Seetõttu ka avalikud sõnumid nii Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnike poolt, minu poolt kui ka teiste osapoolte poolt. Oli see eeldus, et niikaua, kui soomlased ei ole kinnitanud meile teistmoodi, kevadine kokkulepe peab ja laev tuleb Eestisse.

17:10 Aseesimees Martin Helme

Jaak Aab, palun!

17:10 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Ma ikka ka natukene ka mäletan, mis kevadel valitsuses ja kabinetis toimus. Minu arust oli kaks selget punkti. Ma ei oska öelda, ju siis tuleb need kabinetiprotokollid üles otsida, aga poliitiline tahe oli selline. Tõesti, seda arutati pikalt ka soomlastega, kuidas seda koostööd saab teha, majandus‑ ja taristuminister tegi kõva pingutuse, et saakski mingi selguse, mida teeb eraettevõtja, mida teeb Elering, milline on kokkulepe soomlastega, tehti see MoU. Aga see, mis nagu tahtena igal juhul lauale jäi, ükskõik millal see FSRU‑laev siis Gasgridi poolt ka juba lepinguga ära renditi, oli see – ja seda minu teada ei muutnud mitte keegi sinnamaani, kui me valitsuses olime –, et Elering läheb ja asutab Gasgridiga tütarfirma. Küsimus on, miks Veskimägi seda ei teinud siis või miks selleks ühtegi pingutust ei tehtud. Teine oli see, et kus saab kai esimesena valmis, sinna tuleb laev. No sellest on nüüd pikalt räägitud, eks ju. (Juhataja helistab kella.) Miks Elering seda ei teinud? Miks te ei küsinud siis Veskimäe käest, miks ta seda osalust ei omandanud?

17:11 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jah, me jõuame lõpuks kogu aeg tagasi sellesse punkti, miks Eesti ei osalenud laeva rentimises või ei rentinud laeva. Kui Eesti oleks osalenud laeva rentimises, oleks ka väga loogiline, et me võtame osaluse selle terminali opereerimises ja räägime igas etapis kaasa. Aga kuna juba seda esimest otsust ei tehtud, siis kõik järgnevad on kaudselt sellega seotud. See on soomlaste renditud laev, mille tuleviku üle nendel on suurem sõnaõigus. Küsimus on, mis on see, mida meie tahaksime siis soomlaste laeva suhtes veel teha ja millist hinda me oleme valmis Soome, ma ei tea, varustuskindluse paremaks tagamiseks oma kanda võtma. Nii et see, kas Eesti osaleb laeva rentimises, oli esimene otsus, esimene samm ja kõik ülejäänu, see, mida me näeme siin poole aasta jooksul, on seotud sellega, et seda esimest otsust ei tehtud.

17:12 Aseesimees Martin Helme

Kaido Höövelson, palun!

17:12 Kaido Höövelson

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Nagu ma aru saan, väga paljud tarbijad sellel talvel sõltuvad nagu Soome armust. Kui Soomes on hea pehme talv, palju tuult, siis võib-olla seda gaasi nii palju ei kulu ja nad saavad meile ka anda. Ma ei saa aru sellest, et Soome jaoks olukord muutus, aga meie, Eesti jaoks ei muutunud ja sellepärast läks see laev Soome.

Aga minu küsimus on ikkagi ühe Taavi kohta. Ta nädala lõpus esines sellise lausega, et hind pole oluline, vaid varustuskindlus. Kui erasektoris üks juht ütleks sellise lause, siis ta saaks päevapealt sule sappa. Kas te ei ole arutanud seda, et äkki võiks Eleringis väikese puhastustöö teha?

17:13 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Ei, me ei saa Soome armust gaasi. Eesti gaasivarustuskindlus on tagatud ja nagu ma selgitasin, isegi kui Soome tarbimine, ma ei tea, selle aastaga võrreldes järgmisel aastal kahekordistub, ikka jätkub sellestsamast taasgaasistamise ujuvterminalist. Ka Eesti võib oma tarbimise kolmekordistada ja ikka oleks seda gaasi piisavalt. Ei, me ei saa gaasi Soome armust. Need kogused on tõesti väga suured, need on suured ka Klaipedas ja samamoodi Inčukalnsi hoidlas. Vaatame ka rahvusvahelisi võrdlusi. Vahepeal [küsiti], aga oot, miks see Läti hoidla nii väheses mahus täidetud on. Sest selle hoidla maht on väga suur. Saksamaal ei ole ühte hoidlat,  mis tagaks suure osa riigi tarbimisest. Läti hoidla tagab nii Eesti  – kui ta on täiesti täis  – kui ka Läti ja Leedu tarbimise. Need mahud on nii erinevad. Täpselt samamoodi on võimsad need LNG taasgaasistamise terminalid. Kui me räägime LNG-laevast, mis tuuakse, 1 teravatt-tund on seal peal, siis 3,5 laeva katab Eesti aastase tarbimise.

Teiseks see, et kui Soome jaoks olukord muutus, siis kas meie jaoks mitte? Muutus meie jaoks ka, aga mitte samal määral. Meie sõltuvus Vene gaasist ei olnud samasugune. Meie riskihinnang Venemaa suhtes, see, kuidas meie nägime Venemaast sõltumist julgeolekuriskina, oligi teistsugune. Viimase kümne aasta jooksul me oleme väga edukalt Vene gaasi [kasutamisest] väljunud. Oleme kohalikes koostootmisjaamades läinud üle puiduhakkele kui kohalikule toorainele. Gaasitarbimine ongi kukkunud. Samamoodi ei ole meil ainult üks ühendus, meil on nii Soome kui ka Läti suunas ühendused olemas. Gaasijaamu, mis meil talvel elektrit toodaks, ei ole. Meil on kohalik põlevkivi, mille abil me [elektri tootmist] käigus hoiame ja millega talvel tipptarbimist katame. Aga Lätis, Leedus ja Soomes on gaasijaamad. Seega, kui me räägime gaasivarustuskindluse riskist, siis nende jaoks on see väga selgelt seotud ka elektrivarustuskindluse riskiga. Eestis sellist tugevat seost ei ole. Nii et keskkond on muutunud ka Eesti jaoks, aga mitte samal viisil ja samal määral kui Soome jaoks. 

17:15 Aseesimees Martin Helme

Marko Šorin, palun!

17:15 Marko Šorin

Tänan, eesistuja! Hea minister! Ma jagan tunnustust, et te olete püüdnud hoiduda kriitikast varasemate ministrite suunas. Sama tunnustust ei saa jagada aga nendele kolleegidele, kes etendavad siin seda osa, justkui oleks tegemist esimest korda umbusalduse avaldamisega ja eelmised umbusaldusavaldused oleks olnud ääretult tõsised. Siin ei ole ühtegi erakonda, kes saaks visata kivi ja öelda, et tema on patust prii. Seda näitemängu demokraatlikus riigis lihtsalt etendatakse. See selleks.

Minevikku me muuta ei saa, aga minevikus tehtud otsuseid saame muuta küll. Võib-olla selgitate seda, milliseid otsuseid ja millal te olete teinud selleks, et Paldiskisse rajatud rajatis ei oleks tulevikus huvitava kujuga lainemurdja, vaid sellest oleks päriselt Eesti riigile, Eesti ühiskonnale kasu.

17:16 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! LNG vastuvõtu võimekus on selline uus strateegiline võimekus Eesti jaoks, mida meil varem ei olnud ja mis meid eristas piirkonna riikidest. Ma selgitasin seda, et tegemist on nagu kindlustusega, võimega, mida meil varem ei olnud. Nagu keskmaa õhutõrje – ega me ei soeta seda selleks, et esimesest päevast peale seda kasutama hakata. Ma loodan, et meil ei ole vaja seda kunagi kasutada. Täpselt samamoodi on mitmesuguste strateegiliste investeeringutega ka energiasüsteemis. Räägime avariijaamadest, näiteks Kiisa gaasijaamad, 250 megavatti kahe jaama peale. Ma ka loodan, et mida vähem neid on vaja käivitada, seda parem, sest see tähendab, et kuskil mujal on avarii, on võimsuse puudujääk. Täpselt samasugune loogika on kail, et ta on riigi jaoks strateegilise väärtusega. See ei tähenda, et me peame iga päev seda kasutama.

Lisaks, nii nagu ma seda selgitasin, riik ei tee gaasiäri. Ka Soome riik ei tee niimoodi gaasiäri. Gaasilaevu toovad sinna ikkagi gaasimüüjad. Lihtsalt võimekuse loomine on see, mille puhul riik praeguses olukorras otsustas, et selle riski me võime enda kanda võtta, et ka meie saame midagi kasulikku valmis. Selle talve jaoks ei ole otsust, et riik selle taasgaasistamise terminali või ujuvterminali rendib, ja ma arvan, et varustuskindluse olukorda vaadates ei ole seda praegu ka vaja. See olukord on tõesti, nii nagu ma rääkisin, ajas dünaamiline. Varustuskindluse hinnangud olid hoopis negatiivsemad kevadel ja olid ka suvel. Kui mul oleks praegu valida, kas ma eelistaksin, et laev oleks Paldiskis, siis muidugi. Kui mõni erasektori ettevõte on valmis seda täna tooma, siis lase käia. Muidugi tee! Lõpuks me kõik tunneme ennast kindlamalt. Arvestades varustuskindluse olukorda, et gaas on meil selleks talveks tagatud, siis küsimus on, kui palju eelarveraha või meie ühist raha me peame selle riski katmiseks praegu panema. Nagu ma selgitasin, järgmise talve vaates see olukord võib olla teistsugune, kuna ka Lääne-Euroopa mahuteid ei saa enam sellises ulatuses Vene gaasiga täita. Nii et see otsus, kuidas me järgmisele talvele vastu läheme, tuleb varsti teha ja neid arutelusid me ka valitsuses peame.

17:18 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

17:18 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te olete palju saanud rääkida valgest laevast, aga räägime nüüd hoopis tee-ehitusest, mis on samuti teie haldusalas. Siin ei ole teil võimalik kedagi teist süüdistada, sest otsus riigimaanteedelt investeeringu‑ ja remondiraha ära võtta tehti teie valitsuse ajal ja teie osavõtul. Eesti teede remondivõlg on juba 4,4 miljardit eurot ja nüüd te lihtsalt panite pausile nii ehituse kui ka remondi, samas on see sektor üks suuri tööandjaid, innovatsiooni ja inseneriteaduse eestvedajaid. Eesti teed on muuseas ka strateegiline osa Eesti kaitsevõimekusest. Mis veel ülioluline: iga tee-ehitusse investeerimata jäetud euro on otseses seoses meie inimeste ohutusega, vigastatute ja hukkunute arvuga. Kui EKRE oli valitsuses, siis pandi pikk plaan ja jätkusuutlik areng tee-ehituses paika. Teie lasite selle põhja. Miks te ei seisnud ministrina Eesti tee-ehituse ja Eesti teede eest?

17:19 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Kõigepealt märgin ära, et minu arust see valge laeva kujund iseenesest on ebasobiv, sest valge laev on midagi sellist, mida eestlased ootavad ja mis kunagi ei tule. Kui me tahame seda ujuvterminali endale saada, siis võib-olla me peaksime mingi teise kujundi selle jaoks kasutusele võtma. Aga teeraha on ka väga hea küsimus. Eelmisel nädalal seda siin saalis ka põhjalikult arutati. Ma kinnitan, et teeraha kuidagi ära ei võetud. Kõik see, mis 2 + 2 maanteedele on varem plaanitud, see seal on. Järgmise aasta eelarvega on kõige suurem kindlus. See mure, mis on tee-ehitussektoril, mida eelmistel aastatel ei suudetud teha ja mida ka mina nüüd ei suutnud teha, on pikemas plaanis kindluse loomine. Minu lisataotlus teehoiuks ja tee-ehituseks oli, kui ma õigesti mäletan, 823 miljonit eurot ehk nelja aasta peale ligi miljard. Seda otsust, arvestades kaitsekulude ja palgatõusude suurust, saaks teha koos tulupoolt puudutavate otsustega. Kuna koalitsiooniläbirääkimistel ei lepitud kokku ei maksumuudatustes ega mingis muus tulupoolt oluliselt mõjutavas tegevuses, siis ka keskpikas plaanis ei suuda me sektorile kindlust luua, aga seda kindlust oleks vaja. Ma olen täiesti nõus, et me ei saa leppida sellega, et me paneme teehoidu vähem raha kui seni, eriti arvestades hinnatõusu, sest isegi kui me absoluutsummad samal tasemel hoiame, saab selle eest vähem kilomeetreid.

See teehoiurida iseenesest tõesti ei kasva ja on tagasihoidlik. Aga siia juurde tuleb arvestada seda, et Rail Balticu muldkehatööd, mida seal on vaja, on taristuehitajate kompetents. Nii et Rail Balticu põhitrassi rajamine, mis Tallinnast Rapla piiri suunas hakkab minema, annab tööd samale sektorile, mis tegeleb teehoiu ja tee-ehitusega.

Teiseks, ainsad suured investeeringud, mille kohta eelarveläbirääkimiste käigus otsus tehti, on kaitseinvesteeringud: liitlaste vastuvõtuks vajalik taristu. Need on nii asfaldiplatsid kui ka mingisugused juurdepääsuteed, mis tähendab lisateenistust ja tööd tee-ehitajatele. Aga see rida, mille all see raha on, ei ole mitte Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi teeinvesteeringud, vaid see raha on Kaitseministeeriumi real, liitlaste vastuvõtuks vajaliku taristu rajamise all. Kokkuvõttes tuleb sektorile seda raha rohkem kui harjumuspärase rea pealt. Aga seda kindlust pikas plaanis me peame muidugi ka teeinvesteeringute kaudu andma. See on järgmise valitsuse otsus ja see tuleb teha koos tulupoolt puudutavate otsustega.

17:22 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

17:22 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Mina loen Soome uudiseid iga päev, kogu aeg, ja võin teile kinnitada, et soomlased ei ole mitte kunagi isegi vihjamisi andnud mõista, et LNG-laev võiks tulla Eestisse või et seda hakatakse jagama ja see hakkab edasi-tagasi pendeldama. Mitte kunagi. See laev on Soome meedia sõnul mõeldud Soomele ja seal ta rahulikult püsib.

Minu küsimus on, et kes seda jampsi hakkas Eestis levitama, et see laev võiks Eestisse tulla. Kas see oli Tatar, kas see oli peaminister või oli see Veskimägi? See inimene tuleks ju vastutusele võtta. Siin me jaurame selle teema ümber, mis tegelikult teema ei ole. Oleks tulnud kohe öelda, et seda laeva ei tule.

17:23 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, kui vaadata Soome ja Eesti meediat, siis see pilt on väga erinev. Esiteks, Eesti meedias on palju rohkem emotsiooni ja üleüldse see ujuvterminali tulek on meile palju tähtsam teema, kui see Soome jaoks on. Kuigi strateegilise varustuskindluse mõttes on see Soome jaoks sisuliselt olulisem teema, aga meediast seda seal nii palju ei leia. Nii nagu Soome meedia kajastab laeva tulekut Soome, kajastab Eesti meedia laeva tulekut Eestisse. See kokkulepe, mille ministrid tegid, kui Taavi Aas leppis kokku, et laev tuleb sinna, kus kai esimesena valmis saab, oli kahe riigi jaoks ühesugune. Aga see, kuidas mõlema riigi poliitikud ja teised osapooled ja meedia seda näevad, eks see toimubki läbi oma prisma või prillide. Nii nagu rindeuudiseid Ukraina kirjeldab ühtemoodi, Venemaa teistmoodi. Igal riigil on oma huvid, oma soovid. Selles mõttes ma arvan, et see pilt meedias on täiesti loogiline. See, mis mind pigem, ma ei tea, nagu muretsema või üllatuma paneb, on see, kui palju praktilisem, tagasihoidlikum või emotsioonivabam on Soome käsitlus ja kui palju rohkem sisepoliitilist kemplust meil laeva ümber käib.

17:24 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

17:25 Jaak Juske

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Riina! On selge, et täna peaks siin kõnetoolis sinu asemel olema Taavi Aas. Ajaloo uurimisel on väga olulised kirjalikud allikad. Kogu meie tänane jutt pannakse kirja ajaloo jaoks Riigikogu istungi stenogrammi. Ole hea, ütle palun ajaloo jaoks ehk stenogrammi jaoks niimoodi lihtsalt, kokkuvõtvalt, milles seisneb selles LNG-laeva saagas Taavi Aasa vastutus.

17:25 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Ega keegi ei alusta tühjalt kohalt. Kui mina ametisse asusin, siis olid kokkulepped soomlastega tehtud ja Taavi Aas oli kokku leppinud, et laev läheb selle kai juurde, mis esimesena valmis saadakse, ta oli leppinud kokku, et Eesti hakkab kohe kaid ehitama, ja leppinud kokku, et Eesti osaleb ujuvterminali rentimises. Esiteks, kevadel Eesti ei osalenud ujuvterminali rentimises, Taavi Aas nägi Eesti rolli või riigi rolli ainult toruühenduse rajamises. Sellest siiamaani kõik need ülejäänud teemad alguse ongi saanud. Otsust laeva rentimises koos soomlastega osaleda või ise laev rentida ei tehtud, keskkond muutus ja soomlaste jaoks riskid kasvasid ning siis me olime sügisel olukorras, kus soomlased olid oma kai ehitamise tempot kiirendanud ja Eestil ei olnud enam õigust otsustada, kuhu Soome oma raha eest renditud laeva viib. See ongi see aus kirjeldus. Kui me oleks kevadel teistmoodi otsustanud, siis me oleks olnud sügisel teistsuguses olukorras.

17:26 Aseesimees Martin Helme

Raili Rand, palun!

17:26 Reili Rand

Aitäh! Esmalt on mul südamest kahju, et selle asemel, et tegeleda inimeste päris murega, kuidas eelolevale talvele vastu minna, soovib osa kolleege tegeleda valimiseelse palaganiga. Aga, hea Riina, palun kinnita veel kord, kas eelolevale talvele vastu minnes on meil piisav gaasi‑, elektri‑ ja küttevaru olemas.

17:26 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Ma olen nõus, et sellest peabki alati alustama, et valitsuse esimene ülesanne on varustuskindluse tagamine nii gaasi, elektri kui ka kütuse puhul. Strateegilist kütusevaru on Eesti aastaid soetanud, varem hoidsime seda suuremamahuliselt välismaal, nüüd oleme kolinud selle enamasti Eestisse. Meil on ligi 90 päevaks see kütusevaru olemas.

Gaasi puhul, kui Vene torugaasist, mis vabalt voolas, tuli LNG‑le üle minna ja gaasitarbimine oluliselt muutus, oli kohanemine tõesti raske. Mõnel väiksemal gaasitarbijal oli keeruline hankida turult gaasi. Tõesti, ka varude keskusel, kui ta hakkas strateegilist gaasivaru soetama, oli veel juunis‑juulis seis, et pakuti vähem, kui nad soetada soovisid. Viimasel hankel, mille me vist üle-eelmisel nädalal valitsuses kinnitasime, pakuti gaasi 3,5 korda rohkem, kui nad soetada soovisid, ja hind oli, kui ma õigesti mäletan, 70 eurot megavatt-tunni kohta odavam kui kolmandal hankel, ehk hind tuleb alla. Kui me vaatame gaasi maailmaturuhinda praegu, ka Euroopas seda TTF‑i, Hollandi indeksit, siis on see juba 120 euro peal ja rohkem kui poole väiksem kui poolteist või kaks kuud tagasi. Nii et olukord on muutunud.

Tõesti, varude keskus on suutnud viiendiku selle aasta tarbimiseks vajaminevast gaasist strateegilise varuna soetada. Eleringil on gaasivaru kodutarbijate kuutarbimise katteks. Ka gaasimüüjad, kes on pidanud leidma uued lepingupartnerid ja Vene torugaasi vahetama LNG vastu, on suuresti seda teha suutnud. Isegi kui meil on praegu see olukord, kus gaas ja selle tarbijad ei ole tingimata samas kohas, siis kui me prognoosime jaanuari või veebruari vaadet, see olukord pidevalt paraneb. Baltikumi ja Soome piirkonnas tervikuna on gaasi piisavalt ja teisene gaasiturg viib lõpuks kokku ka gaasi omanikud ja tarbijad.

Nii et tõesti, nii kodutarbija kui ka tööstuse jaoks on gaas siin piirkonnas olemas. Samamoodi elektri puhul. Jah, tõepoolest on riskid. Eelkõige need puudutavad – vaatame seda, mis juhtus Nord Streamiga – rünnakuid kriitilise energiataristu vastu. Aga see on sõjaolukord, me peame kuidagi sellega kohanema ja riske võimaluste piires maandama.

17:29 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

17:29 Valdo Randpere

Aitäh, hea Martin! Hea Riina! Iseenesest kogu seda juttu kuulates tundub, et inimeste mälu ja eriti poliitiline mälu on ikka väga lühike. Küll kiidetakse siin taevani Taavi Aasa, keskerakondlased teevad seda. Ma ise leian, et see on suhteliselt paradoksaalne, et neli aastat ametis olnud endine minister tuleb neli nädalat ametis olnud praegust ministrit umbusaldama.

Aga siis tuli meelde, ma lugesin vahepeal, et 12. aprillil oli kõigis Eesti meediaväljaannetes jutt sellest, kuidas Keskerakond ise tahtis Taavi Aasa tagasi kutsuda. Ja mitte sellepärast, et ta suurepäraselt oma tööga hakkama oleks saanud. Siis veel meeldetuletus: ka Taavi rääkis siin sellest, et vahepeal oli siin üksiolemise periood Reformierakonnal. See tekkis sellest, et Keskerakond hääletas eestikeelsele haridusele ülemineku vastu. Muide, seda tegi ka EKRE sel korral.

17:30 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, ma kinnitan, et poliitiline mälu on väga lühike ja asjad ei ole mustvalged. Eks Taavi Aasal olid ka omad lemmikteemad. Näiteks tänu sellele, et ta nii püsivalt linnahalli investeeringuid eelarvesse ja RES‑i plaanis, saab nüüd, kui kütusehindade kiire tõusu tõttu on dotatsiooni miinust vaja katta, seda raha ilusti linnahalli rahast võtta. Nii et siin on ootamatuid plusse ka, mis välja tulevad.

17:31 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline küsimus, Marko Šorin, palun!

17:31 Marko Šorin

Aitäh! Meil Pärnumaal kutsutakse seda asja, mis me siin teeme, mesilasetantsuks, ehk iga osatäitja täidab täpselt seda rolli, milleks ta on ette nähtud. Aga kolleeg Jaak Juske palus, et meie protokoll oleks võimalikult täpne, et ajaloos tuhnivad inimesed 70 aasta pärast teaksid, mis on tõde ja mis on vale. Eelmine küsija, ma ei tea, ilmselt kogemata eksis. Riina Sikkut ei ole kindlasti neli nädalat minister olnud, ikka pikemalt on olnud. Kui sellised apsakad sisse tulevad, siis võib-olla keegi parandab protokolli.  Ma ei tea, kas tohivad seda ametnikud teha või peab seda tegema eesistuja. Võib-olla vastate, kes seda tegema peaks.

17:32 Aseesimees Martin Helme

Protokolliga on niimoodi, et põhimõtteliselt on võimalik sellel, kelle sõnavõttu ... Tegelikult on see üldse stenogramm. Saab stenogrammi üle lugeda ja täpsustusi sisse viia. Vanasti lausa saadeti kõikidele saadikutele enne stenogrammi avaldamist mustand. Juba mõnda aega seda ei tehta, aga kui keegi peab meeles, et ups, tal läks midagi valesti, siis ta saab minna ja öelda, et parandage ära. Muidugi ei saa tagantjärele sõnavõtu sisu ümber kirjutada, vaid lihtsalt tõesti mingit apsakat parandada. Ja nüüd läks käima. Valdo Randperel on ka protseduuriline.

17:32 Valdo Randpere

Ei läinud midagi käima. Lihtsalt kuna eelkõneleja siin leidis, et ma eksisin, siis ma tahtsin selgitada. See neli nädalat on kujundina väga ilus, ilus ja tabav, kui võrrelda neid kahte perioodi, esiteks perioodi, millal Taavi Aas oli majandusminister, ja siis perioodi, mille jooksul olnud, see on selle nelja nädala jooksul, Riina Sikkuti tegemisi või tegematajätmisi talle praegu siin ette heidetakse. Jutt käib ju 18. juulist ja ma ei tea, millest veel, seal ei olnud isegi nelja nädalat, vist oli neli päeva. Nii et pole siin midagi hullu, elame nende kujunditega. Kui see mõjus ja Marko pani tähele, siis ju toimis.

17:33 Aseesimees Martin Helme

Jaa, me saame aru, et eesti keeles on metafoor ja allegooria ka olemas. Henn Põlluaas, palun!

17:33 Henn Põlluaas

Aitäh! Väga tore on ju niimoodi naerunäolist ministrit vaadata, kes räägib, kuidas kõik on tore, samal ajal teades, et Klaipedast me ei saa suurt midagi, teades seda, et Soome majandusminister on öelnud, et Eesti saab siis, kui võimalik on neile anda, ning Inčukalns ei ole täis ja kui asi tõsiseks läheb, siis ei pruugi me sealt midagi saada.

Aga küsida tahtsin hoopis Põhjasadama kohta. Nad on korduvalt teinud valitsusele ettepaneku, neil on olemas jäävaba sadam, kai, kokkulepe laevaga. Miks ei ole valitsus toru tõstnud? Ei oleks mitte midagi pidanud avamerele ehitama ja kümneid miljoneid kulutama. Te ükskord siin ütlesite, et te ei tea sellest midagi. Peaminister teadis sellest väga hästi, kogu teie maja, kõik ametnikud, kantslerid, kõik teadsid väga hästi ja teie saite ka teada, kui seda küsiti. Kas valitsus on selles suhtes midagi ette võtnud, mingeid samme astunud, arutanud seda? (Juhataja helistab kella.)

17:34 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, peaminister oli kevadel ametis, mina ei olnud, ametis oli Taavi Aas, kes 31. märtsil tutvustas valitsuses seda võimalust, et see [kai] just Paldiskisse sinna Pakri neemele rajada.

Nüüd vahe Põhjasadamaga. Ma ei tea, seal on kindlasti rohkem detaile. On Balticconnectori asukoht: Pakrineeme sadamasse, kuhu praegu see kai rajati, tuleb Balticconnector välja ja on võimalik see ühendus luua. Põhjasadamas seda ei ole, gaasitorud on kaugel, tuleb läbi Paldiski linna või kuskilt linna alt need torud vedada. (Hääl saalist.) Nii et seda Põhjasadama arutelu ma mäletan, mina istusin siin saalis, kui kevadel seda arutelu peeti ja ka Taavi Aasa ettepanekul valitsus otsustas siis teistmoodi. Minul on väga keeruline tagantjärele seda selgitada, aga see valik on tehtud ja sellest nüüd järelduvad kõik need muud asjad. Ei ole see valitud asukoht, arvestades toruühenduse kohta, kuidagi ebasobiv ja ka navigatsiooniolude mõttes ei ole see kuidagi ebasobiv. Nii et lahendus, ma arvan, on kokku võttes väga hea, ilmselt optimaalne, aga neid kevadisi arutelusid asukohtade üle oli. Täpselt samamoodi oli neid Soomes, et mis on see õige asukoht sellise kai ja toruühenduse rajamiseks. Mõlemad riigid tegid oma valikud ära ja nüüd ehitavadki tempokalt kaisid.

17:36 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline küsimus on tekkinud. Siim Pohlak, palun!

17:36 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma siin mõtlesin ega suutnud välja mõelda, kas on mingi protseduur olemas selle kohta, kui ikkagi protseduurilise küsimuse raames täielikku jama aetakse või valesti mäletatakse, nagu härra Randpere siin mõni hetk tagasi rääkis sellest, miks see koalitsioon lagunes. Koalitsioon lagunes ikka sellepärast, et Reformierakond ei soovinud tõsta suurte perede toetust 300 euro pealt 700 euro peale. Olid ähvardused, et milline minister astub tagasi ja mis kõik saab. Kas on meil mingi protseduur selle kohta, kui saadik ikkagi täiesti valesti mäletab ja seda kogu saalile siin protseduurilise küsimuse raames kuulutab?

17:36 Aseesimees Martin Helme

Otseselt ei ole protseduuri, kuidas valesti mäletamist korrigeerida. Aga mul on hea meel, et see on ära korrigeeritud. Tarmo Tamm, palun!

17:36 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Te väitsite, et haalamiskaid ei ehitatud selle jaoks, et sinna tuleks kindlasti LNG-laev. Ma tänasel päeval võin kinnitada – või mitte kinnitada, sest see ongi tõde –, et see läheb maksumaksjale maksma kokku circa 50 miljonit eurot. Kai ehitus, optsioon 38 miljonit pluss Eleringi toru ehitus. 50 miljonit eurot maksumaksja raha! 

Ma küsin: kuidas selles olukorras, kui Soome läheb LNG-laev, mille võimsus on kaks korda suurem kui Eesti ja Soome gaasivajadus, on majanduslikult võimalik ehitada Paldiskisse veel üks LNG‑terminal juurde? Kuidas see  majanduslikult reeglitesse mahub ja mis saab sellest Paldiski LNG‑haalamiskaist tulevikus?

17:37 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! See, mida ma kinnitasin, oli, et kai ehitamise alustamise eelduseks ei olnud laeva tulek. Nii kevadel kokku lepiti ja sellele Taavi Aas alla kirjutas. Mõlemad riigid kinnitasid, et nad hakkavad kiiresti kaid ehitama, ja hiljem otsustatakse, kuhu laev läheb. Need ei olnud üks ühele seotud.

See otsus, et kai on Eesti riigi jaoks uus strateegiline võimekus, mille loomiseks praeguse sõja ajal, et riske maandada, riik oli valmis ka omalt poolt majanduslikku riski võtma, tehti juba kevadel, samuti see otsus, et meil kaid on vaja. See, et konkreetselt kai müügioptsioon 38 miljoni väärtuses on see maht, mille ulatuses riik seda riski, ka rahalist riski katab, on loogiline, see on uue võimekuse loomine ja see ei ole kuidagi tarbetu praeguses olukorras, kus meil riskid on kõrgemad. Milline on majanduslik perspektiiv? Ühelt poolt on nii, nagu on keskmaa õhutõrjega: me räägime, et me ei osta või ei soeta seda tingimata selleks, et seda kasutada. Riigil on strateegiline võimekus tuua siia taasgaasistamise laev, kui meil on seda vaja – see on see, mille jaoks riik rahalisi riske võttis.

Kas ja millal hakatakse seal ka gaasiäri tegema? Taasgaasistamise terminali mahud on nii suured, et selgelt on seda rohkem, kui Eesti varustuskindluse jaoks vaja on. Ka mina olen öelnud, et see peaks olema riigi ja erasektori koostööprojekt, kui sinna laev tuua, sellepärast et see maht on nii palju suurem, et võib ka, ma ei tea, Poola tellida gaasilaevu või Poola gaasimüüjad saaksid tellida gaasilaevu. Toruühendused on olemas, seda gaasi saab liigutada.

Ehk üks asi on see, mida on minimaalselt vaja riigil teha varustuskindluse tagamiseks. Teine on see, mida selle võimekuse loomine võimaldab äriliselt teha. Need on kaks erinevat asja. Riigi rahaline risk ongi erinev. Ärilises mõttes ei peagi ehk seda riski võtma, riik peaks võtma riske ainult varustuskindluse tagamiseks. 

17:40 Aseesimees Martin Helme

Marek Jürgenson, palun!

17:40 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ega te täna siin meie ees ei seisaks peale neid loetud kuid, mis te olete ministriametis olnud, kui te ei oleks jäänud nähtamatuks. Kahjuks. Võib-olla on see tingitud sellest, et teil on natuke vale ministriamet. Mõnes muus ametis oleks te kindlasti paremini hakkama saanud.

Aga minu küsimus on selline. Siin on räägitud, et suvel te juba teadsite ja nii edasi, et seda laeva ei tule, aga tegelikult me saime alles nüüd kõik teada. Aga mitmel korral te kohtusite Alexela juhtidega, näiteks Marti Häälega, ja kas need päris häirekellad panid nemad teil tööle, et tegelikult on asi jama ja seda ei tule, ja tegelikult see ikkagi suvel ei juhtunud, et see kunagi septembris juhtus?

17:41 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, loetud kuud ministriametis, täna hakkas vist neljas kuu jooksma. Valitsus astus ametisse 18‑ndal, ministrid astusid ametisse 18. juulil.

Kõigi osapooltega – nii kai ehitajad, varude keskus, kes strateegilist gaasivaru soetab kui on ka riigi esindaja näiteks müügioptsiooni osas lepingu sõlmimisel, soomlased, Soome minister, ametnikud –, kõigi nendega ma olen korduvalt kohtunud. Ma ei oska kohtumiste arvu peast öelda, aga ma tõesti olen süvenenud ... Ka Alexelaga, jaa, olen korduvalt kohtunud, olen süvenenud, selle teemaga tegelenud. See suhtlus ei ole olnud kuidagi puudulik või katkendlik.

Minule ei ole kuidagi vaja kaasa tunda minu portfelli pärast. Mul on suurepärane portfell: energeetika, ehitus, transport, merendus. Äärmiselt põnevad valdkonnad Eesti jaoks, olulised Eesti tuleviku jaoks, olulised teemad. Tegelen kõigega sisuliselt. Ja nii, nagu olen seni tulnud, tulen ka edaspidi siia saali eelnõudega, millele palun teilt toetust ja mis Eesti jaoks midagi paremaks teevad.

17:42 Aseesimees Martin Helme

Tõnis Mölder, palun!

17:42 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Alustuseks: käed eemale Taavi Aasast! Täna rääkis peaminister Kaja Kallas infotunnis sellest väga ilusti. 29. märtsil tegi Taavi Aas Vabariigi Valitsuse kabinetis sellest teemast ülevaate. Käis 31. märtsil, käis 7. aprillil, käis 19. aprillil, käis 19. mail, kuni 3. juunil otsustas Reformierakond ta üle parda visata. Ja siis – tähelepanu! –, järgmine kord tuldi selle teemaga kabinetti alles 21. juulil. Poolteist kuud magati suvel. Ja siis järgmine kord alles – vabandust! – 13. oktoobril! Sellel hetkel, kui oli juba otsustatud, et laev läheb Soome. Ma küsin: mida te suvi läbi tegite?

17:43 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Varustuskindluse olukorda nii elektri kui ka gaasi puhul arutas valitsus korduvalt. Tõesti, kevadel, kui teema oli väga kuum, kui tehti olulised otsused ja soomlased jõudsid otsusele laev ise rentida, oligi kriitiline aeg ja seetõttu tuli valitsuses teemat korduvalt arutada. Selle kohta, mida te kirjeldate, mu hea kolleeg Helmen Kütt ütleb, et vilgas, aga viljatu tegevus. Tundub nii, et tõesti teemaga tegeleti, aga tulemus oli Eesti jaoks see, mida me täna siin arutame: soomlased rentisid ise selle laeva ja Eestil ei ole võimalust otsustada, mida soomlased oma renditud laevaga teevad.

17:43 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Riina! Kiidan taas: selline suurepärane sugestiivne esitus. Aga tühi kahjuks. Aga vaata, kunagi, 16. juunil 2006 avati Saaremaa süvasadam, mille kohta öeldi, et see on majanduse arengumootor, uhke suur aken Euroopasse ja nii edasi, kümme kruiisilaeva kuus ja nii edasi. Ja mis tast saanud on praegu? Tühi kolgas. Teine, külmladu sooja põrandaga, aga keegi ei vastuta, kobarkäkk. Ütleme, esimene, see süvasadam, teine, külmladu-soeladu. Nüüd see kolmas, kai eikuhugi, mille äärde valge laev ... See ongi valge laev, kuna ta ei tulegi. Õige märkus. Keegi ei vastuta ei süvasadama eest, ei selle Terviseameti ega praeguse selle 50‑miljonilise kai eikuhugi eest. Kas sa tõesti ei taha võtta vastutust? (Juhataja helistab kella.) Vähemalt öelda, et jah ...

17:45 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Peeter!

17:45 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Neid objekte, mis on valmis ehitatud ja mida ei kasutata igapäevaselt või ootuspäraselt, on palju rohkem. Ükskõik, me võime rääkida ka Pärnu lennujaamast. Riigi investeerimisotsused, mis ühel ajahetkel või mingi poliitilise tahte tulemusena tunduvad, ma ei tea, õiged, ei pruugi kas keskkonna muutumise tõttu või mingite muude tingimuste tõttu sellist realiseerimist leida, nagu varem eeldati. Aga külmlaoga paralleeli toomine on vist kohatu. Süvasadam Saaremaal täidab ülesannet, sinna tulevad kruiisilaevad, seda on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Külmlao puhul, ma saan aru, olid vead nagu ehituslikud või disaini mõttes: kas oli küte või ei olnud kütet või ei olnud seda, et need automaatsed hoiatused oleksid töötanud. Nii et see, kas riik oma raha eest saab sihtotstarbeliselt kasutatava asja, funktsionaalse asja või mitte, on minu arust omaette küsimus.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Jaak Aab, palun!

17:46 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea Riina! Jah, eks ülemuste ja alluvate patud nuheldakse ikka ministri kaela, ega midagi teha ei ole. Sa haldusala eest vastutad, midagi parata ei ole, ükskõik kui kaua sa oled ametis olnud. Aga mõned laused nendest uudistest, mis tõestavad seda, et keegi ei võtnud Eleringilt ära seda poliitilist tahet ja kohustust ka peale seda, kui Soome kiiresti üritas, jah, selle lepingu ära teha. Maikuus lepiti Gasgridiga Eleringi poolt kokku – see on ka valitsuskabinetis fikseeritud – rendikulud 20 : 80. See, et Soome tegi lepingu ära, ei tähendanud seda, et Elering ei oleks pidanud sinna lepingusse minema. See oli see ülesanne. Soomlased, kui rentisid, ütlesid, et nad väga loodavad, et Eesti osaleb selles. Ja nüüd 11. oktoobril, peale seda, kui tuli see uudis, et laeva siia ei tule, teatas Taavi Veskimägi, et neile tingimused ei sobinud, sellepärast nad ei osale rentimises. See ei juhtunud mais, see juhtus kuskil suve jooksul. (Juhataja helistab kella.) Kes millal teada sai, Kaja Kallas, teie? Millal Veskimägi seda kellelegi ütles?

17:47 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Siin on nüüd mitu asja sassi läinud. Laeva rentimine, ka sellest see 20% kulude katmine – mis see siis oleks, üle 90 miljoni euro –, sellist raha ei ole kunagi eraldatud ei Eleringile ega ühelegi teisele osapoolele Eestis. (Hääl saalist.) Ei, teine küsimus. Küsimus on selles, kas Eesti osaleb laeva rentimises, mis esialgu oli MoU‑s kirjas. Teine asi, kas Eesti osaleb terminali opereeriva ettevõtte töös, kas ta omandab selles ettevõttes osaluse. Elering on avalikult – ma sain aru, et uudisele viidati – kommunikeerinud, et nad ei omanda osalust selles opereerivas ettevõttes. See, et laeva rentida, tõepoolest oli selle plaanina õhus. Aga nagu ma olen öelnud, Taavi Aas ei teinud seda otsust, et Eesti osaleb laeva rentimises. Soomlased rentisid laeva 460 miljoni ehk ligi poole miljardi euro eest ja see oli omaette otsus. Seda raha, et laeva rentimise kulusid katta, ei olnud lisaeelarves. Seda ei ole kunagi ühelegi osapoolele eraldatud.

17:48 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

17:48 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Pärast ministriametisse astumist te seisite siin meie ees Riigikogu puldis nagu praegu ja me arutasime energeetikaküsimusi ja kõrgeid elektrihindu. Rääkisime siis Eesti ettevõtjatest ja nende probleemidest kõrgete elektrihindadega toimetulekul. Te ütlesite tookord nagu tõemeeli, et Eesti ettevõtjatel pole häda midagi, neil on puhver tarbijahindade näol olemas ja nemad ju saavad kõrged elektrihinnad või selle hinnatõusu panna tootehindadesse. Kas teil puudub arusaamine sellest, kuidas kõrged energiahinnad sisendina mõjutavad kõike, lõppkokkuvõttes ka tarbimist, mille vähenemine vähendab omakorda majanduskasvu ja viib ettevõtted pankrotti, ehk et elementaarsed tõed, mida õpetatakse tudengitele ülikoolis, on teile võõrad? Te olete majandusminister ja räägite sellist lapsejuttu! Kas te tõesti arvate, et te sobite sellesse ametisse?

17:49 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! See, et Eesti ettevõtjatel on raske, et sisendhinnad on oluliselt kasvanud ja et harjumuspärased tarneahelad ei tööta, ebakindlust on rohkem, on kahtlemata selge, äriliselt on keeruline ja ettevõtjad panevad ka uksi kinni. Lepingud, mis on pika aja peale sõlmitud, ei võimalda ka sisendhindade tõusu oma kaupa tingimata üle tõsta. On likviidsusmuresid, on igasuguseid muid muresid. Selles ei ole minu arust mingisugust arusaamatust ei minul ega ka valitsuse tasandil.

See oli konkreetne lause, mille te olete kontekstist välja võtnud. Kui me vaatame kõrgeid energiahindu ja erinevaid osapooli, siis ma arvan, et mitte keegi ei vaidle vastu, et tegelikult igasuguse riskistsenaariumi puhul on kõige kehvemas olukorras inimesed, kodutarbijad. Valitsuse esimene vastutus on inimeste ees, et kõik inimesed elaksid talve üle. Inimestel, eriti pärast koroonaaega ja selle kiire hinnatõusu tingimustes, on vähem puhvreid. Üldine ärevus ja ebakindlus, mõnel mure töökoha pärast, need on nii valdavad, et nõuda lisapingutust ja mingit energiahindade prognoosimise võimet ... Ma olen avalikult kinnitanud, et ma ei peagi realistlikuks, et mõni inimene oleks oma lepinguid sõlmides või investeeringuid tehes suutnud arvestada sellega, et elektri hind tema jaoks viiekordistub ja gaasi hind kaheksakordistub. Me ei saa seda kodutarbijalt eeldada. Nii et ükskõik millisest olukorrast, ka riskistsenaariumi realiseerumisest me räägime, kahtlemata on inimesed kõige kehvemas olukorras. Nemad on osapool, kelle eest riik peab kõige tugevamalt seisma. Selle kõrval on ettevõtted, aga ettevõtete toetamiseks on rohkem viise kui inimeste toetamiseks ja ettevõtjatel on ka rohkem viise oma riske maandada. Ma endiselt jään selle juurde, et kõige kaitsetumas olukorras on kodanikud, kodutarbijad. Seetõttu, kui me räägime valitsuse toetuspakettidest, siis nemad on olnud fookuses.

17:51 Aseesimees Martin Helme

Taavi Aas, palun!

17:51 Taavi Aas

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! See, et soomlased selle laeva rendivad, oli selge juba selle protsessi päris alguses. Juttu oli sellest, kuidas kaetakse rendikulud, ja need olid 20 : 80. Veel maikuus selline kokkulepe kehtis. Te olete korduvalt öelnud, et hiljem otsustatakse, kuhu laev tuleb. Tegelikult on selles kokkuleppes kirjas, et laev tuleb ikkagi selle kai äärde, kumb varem valmis saab. Seal ei ole kirjas, et hiljem hakatakse otsustama, millise kai juurde see laev tuleb.

17:52 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! See, mida Eesti riik teeb gaasivarustuskindluse tagamiseks, ja sellega seotud kulud lepiti kokku lõpuks lisaeelarvega. Lisaeelarve võeti vastu, kui ma õigesti mäletan, 18. mail, aga menetlusse anti see ju enne seda. Lisaeelarvega nähti ette kulud: strateegilise gaasivaru soetamiseks 170 miljonit, osaluse omandamiseks terminali opereerivas ettevõttes kuni 30 miljonit ja kütusevaru Eestisse kolimiseks vist 13 miljonit, see tähendab välismaal oleva diisli‑ ja bensiinivaru ja ka lennukikütusevaru Eestisse kolimiseks. Laeva rentimise kulude katmist ei olnud lisaeelarves, ilmselt te ei taotlenud selle lisamist lisaeelarvesse ja seetõttu seda otsust ka hiljem ei ole tehtud.

Tõesti, lepiti kokku, et laev tuleb varem valmis saava kai äärde, aga me ei räägi fotofinišist. Kevadel soomlased [arutasid seda], nii nagu Eestigi. Me arutasime Põhjasadamat Paldiskis, et kuhu see kai peaks tulema. Soomlastel olid samasugused arutelud. Suve jooksul sai selgeks, et kui Eesti rääkis novembri lõpust ja Soome rääkis detsembri algusest, siis kai ehituses on see nagu fotofiniš. Kui kevadel oli arusaam, et see vahe võib olla oluliselt suurem, me võime rääkida ka pooleaastasest vahest, et üks saab valmis sügisel, teine saab valmis kevadel, siis see olekski määranud selle, kuhu laev läheb. Aga kuna ka soomlased oma riskide suurenemise tõttu ehitustempot tõstsid, siis see, kes varem valmis saab, ei olnud nii mustvalge, kui see kevadel paistis olevat.

17:53 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaar, palun!

17:54 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole kuidagi nõus eelkõnelejatega, kes arvavad, et see jama läheb Eesti rahvale maksma 50 miljonit eurot. Ma arvan, et see läheb Eesti rahvale maksma oluliselt rohkem. Me räägime miljarditest. Oleme tagasihoidlikud ja ütleme, et miljard eurot aastas, ja seda kõrgendatud elektrihindade tõttu, mis tuleneb gaasidefitsiidist. Keskmisena võib-olla tõesti suudab see üks laev ära toita nii Soome kui ka Eesti, kuid kui meil on tegemist tipptarbimisega, siis sealt FSRU‑st nii palju välja ei tule, et saaksid töötada kõik gaasijaamad nii Soomes kui ka Eestis ja jätkuks veel teistelegi. Ehk tipptarbimisel on nagu selge defitsiit juures. Te ütlete, et kai külge saab mingi suvalise laeva panna, aga see nii ei ole, sest Elering ei ole ju oma torutöödega valmis saanud ja nad on selgelt väljendanud, et ühtegi teist laeva sinna tuua ei saa. Miks see nii on? (Juhataja helistab kella.) Miks nad ei ole valmis? Mis tingimustel saab sinna teise laeva tuua?

17:55 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! See, et gaasidefitsiit võib tingida kõrgema elektri hinna meie piirkonnas, on täiesti õige, aga gaasidefitsiit just Soomes, Lätis ja Leedus, kus on ka gaasijaamad. Kui neid gaasijaamasid sadade megavattidega ei ole turule tulemas, siis see tähendab, et meil on piirkonnas vähem elektrit, mis külmal talvel on väga oluline. Kui meil on elektrit puudu, siis hind läheb üles meie kõigi jaoks. See seos on õige, aga kuna meil seda tüüpi gaasijaamu sellises mahus ei ole, ei ole kunagi olnud, siis need riskid on vastupidised sellele, mida te kirjeldasite.

Tõnis Mölder riigieelarve kontrolli komisjonis teeb väga põhjalikku tööd ja käsitles ka küsimust, millised laevad siia kai äärde ja toru otsa võivad tulla. Kai on ehitatud niimoodi, et ta on valmis võtma vastu ükskõik millist ujuvterminali, ta ei ole ehitatud konkreetse laeva jaoks. Aga konkreetne toruühendus ehk kuidas gaas ujuvterminalist torudesse pannakse? Jah, erinevad ujuvterminalid on ehitatud erineval ajal, vastavad erinevatele tehnilistele tingimustele. Nii et praegu see toruühendus luuakse, arvestades Soome laeva tehnilisi tingimusi. Samadele tehnilistele tingimustele vastavaid laevu on veel. Nii et kui siia tuleks sarnane laev, siis oleks võimalik ta kohe ühendada. Kui tuleb teistsuguste tehniliste parameetritega laev, siis on vaja seda kohandada vastavalt sellele, milline see uus laev on. On vaja mingisugust lisajuppi, lisaühendust, midagi muuta. See toru ei ole ehitatud ühe laeva jaoks. Kui on teada uue laeva tehnilised tingimused, siis on võimalik need muudatused ära teha. Täpselt seda Tõnis Möldrile nii kai ehitajad kui ka toruühenduse rajajad esmaspäevasel istungil – või oli reedesel istungil? – selgitasid.

17:57 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

17:57 Anti Poolamets

Lugupeetud umbusaldatav! Õigupoolest oli lugu selline, et maikuus kirjutasid soomlased oma lepingu USA firmaga alla. 20. mail täpsemalt. Nad hakkasid liikuma meist hoopis teises suunas ja see niinimetatud memorandum sisuliselt ei kehtinud. Aga kuidas nii, et suvi läbi õhutati neid tundeid, et küll me saame, me kuskil võistleme veel kellegagi? Teil on ikka olnud äärmiselt kehv või olematu kommunikatsioon Soome poolega nii peaministri tasemel kui ka majandusministri tasemel. Mõeldes kriiside peale, me nagu neli kuud ei tea midagi, ja siis äkki ütleme, et ah, juhtus nii. See ei ole ju kriisi manageerimine. Miks te ei suhelnud oma Soome ametikaaslastega?

17:58 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti õige, 20. mail Soome Gasgrid Finland Oy sõlmis lepingu laeva rentimiseks kümneks aastaks 460 miljoni euro eest. Laev iseenesest oli olemas, aga nii nagu meie siin peame oma arutelusid, kuhu see kai rajada, siis maikuus soomlastel ei olnud veel veendumust – veel 20. mail Vene gaas voolas, järgmisel päeval keerati kraanid kinni –, et nemad oma kai sellel aastal valmis saavad.

Ehk siis see kevadine, aprillikuine kokkulepe peegeldas seda, et Eestis on olud paremad, on valmisolek, et meie jõuame ilmselt kai valmis sellel sügisel, soomlased jõuavad hiljem. Laeva rentimine iseenesest tähendas seda, et soomlastel on suurem jõuõlg. Aga kui nemad ei oleks kaid valmis saanud, oleks laev tulnud siia, vaatamata sellele, kes ta rentinud oli.

Nii et lisaks laeva rentimisele pärast seda, kui Venemaa gaasikraanid kinni keeras, nad tõesti tõstsid tempot, et oma toruühendus valmis saada ja oleks võimalik laev enda kai äärde tuua. See see aus pilt on. Ka maikuus ilmselt soomlased ei oleks osanud kinnitada, mis see nende jaoks tõenäoline stsenaarium on. Keskkond oli muutumises ja ehitustempo oli selline, mida oli võimalik muuta. Ja seda nad tegid.

17:59 Aseesimees Martin Helme

Toomas Jürgenstein, palun!

17:59 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Hea Riina! Kõigepealt, need vastused on olnud tõeline triumf ja on tõeline privileeg neid kuulata. Aga küsimus on ehk natuke ootamatu. Vene gaas. Oletame, et diktaator kukutatakse ja ta peidab ennast kuhugi Uurali koopasse ja tuleb peaaegu normaalne režiim, [Venemaa] tõmbab väed välja, on nõus tunnistama Ukraina sõjakahjusid. Mis selle Vene gaasi perspektiiv üldse võiks olla sellisel juhul näiteks?

18:00 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Väga hea küsimus. Ukrainlaste elude nimel ma loodan, et nad võidavad kiiresti, ja on see siis järgmine režiim või uus riik, kes on valmis väed välja tooma, kahjud kandma, kokku leppima. See oleks positiivne stsenaarium. Mina nii optimistlik selle Vene režiimi osas ei ole. Isegi kui sinna tuleb uus nägu, ma arvan, mentaliteet on sama. 

Eks meie kohus on tegelikult selgitada seda, kas Venemaal on midagi muutunud või mis seal muutunud on ja mida me saame selle järeldusena teha. Kahtlemata, ma arvan, et Venemaal on enda eelarve tugevdamiseks kiiresti vaja naftasanktsioonide mahavõtmist, gaasi vaba müüki. Aga ma arvan, et see äratuskell Lääne-Euroopa riikide jaoks on olnud ikkagi niivõrd vali, et endist sõltuvust Vene gaasist ei ole valmis keegi üles ehitama.

Pigem on küsimus selles, millises mahus ja millises tempos fossiilse gaasi [kasutamisest] väljuda tuleks, sest fossiilne gaas rohepöörde kontekstis on ajutine, midagi, mis meil üleminekut võimaldab. Aga kuna me seda gaasi toome paljuski sisse teistest riikidest, siis Euroopa jaoks, vaatamata sellele, et lühiajaliselt me teeme samme vastupidises suunas ja kasutame fossiilseid energiakandjaid rohkem, see arusaam, et meil on vaja kohalikku energiatootmist, mis on väikese süsiniku jalajäljega, odavam ja tõesti meil siin olemas, see järeldus on kohale jõudnud ja investeeringuid suunatakse ikkagi taastuvenergeetikasse.

See on vastus, mis ütleb, et endises mahus Vene gaasil Euroopas rolli ei ole. Aga ma arvan, et see on ka Eesti välispoliitiline vastutus, et kindlustada seda, et ka Vene-Ukraina sõja järel me Vene riigi eelarvet endises mahus ei rahastaks. Me ei soovi seda teha. Me saame aru, milleks seda raha kasutama hakatakse, milliseid võimekusi sellega üles ehitatakse, milliseid ladusid selle raha abil hakatakse täitma.

18:02 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

18:02 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Praeguse valitsuse prioriteet on teie kõikide enda sõnade kohaselt riigikaitse. Vaieldamatult on Eesti teed Eesti kaitsevõimekuse strateegiliseks osaks. Aga ometigi täna ERR‑is ütles eeldatav tulevane Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas, et teede korrashoiu ja ehitamise rahastuse tagamine vajaks ühiskondlikku diskussiooni ja poliitilist otsust. Kui me rahastamisest räägime, siis omal ajal kehtestati kütuseaktsiis, mille kohta öeldi, et sellega hoitakse teid korras ja saab ka uusi teid juurde ehitada. Ahti Kuninga sõnul laekub aktsiisitasusid kuskil 500 miljonit aastas. Ma sooviksingi teada, kas on olemas poliitiline tahe strateegiliselt olulisi teid ehitada, arvestades, et Kaja Kallas on pannud kõik need plaanid nii-öelda kalevi alla, või siis seda tahet ei ole. (Juhataja helistab kella.)

18:03 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Teeinvesteeringute vajadust me oleme juba siin täna ka arutanud. Kahtlemata on see vajadus suur ja nii remondivõla [kaotamiseks] ja ka varasemate, ma ei tea, investeerimisplaanide täitmiseks on lisaraha kahtlemata vaja, on vaja väga suurtes summades. Nagu ma kinnitasin, neid [otsuseid] saab teha koos tulupoolt puudutavate otsustega. Et kõiki neid täiendavaid kilomeetreid rahastada, selleks on vaja riigieelarvesse ka tulupoolele rohkem allikaid. Aga ametisse asuv valitsus ei leppinud koalitsiooniläbirääkimiste raames kokku selliseid maksupoliitilisi muudatusi. Ainus maksupoliitiline muudatus oli tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, et inimesi kiire hinnatõusu ajal aidata, et töötavale inimesele jääks rohkem raha kätte. Ma arvan, et see on oluline, see on õige valik, mis tehti. Aga pikemas plaanis Eesti sotsiaalhoolekandes, tervishoius, hariduses ja ka teeinvesteeringutes on see vajadus suur, me räägime miljarditest ja miljarditest. Avalikud teenused ei vasta inimeste tulevikuootustele, soovitakse siledamat teed, soovitakse kvaliteetsemat haridust, soovitakse paremaid tervishoiuteenuseid ja muidugi seda, et sotsiaalhoolekandes teenuste kättesaadavus paraneks. See tähendab meie jaoks maksupoliitilisi otsuseid. Neid, ma arvan, peab tegema järgmine valitsus järgmise koalitsioonilepingu raames.

18:05 Esimees Jüri Ratas

Marko Šorin, palun!

18:05 Marko Šorin

Tänan, esimees! Hea minister! Ma siin olen jälginud, et teie erakonnakaaslased tahavad teie pealt tule ära tõmmata. Loomulikult nad tahavad seda. Nad räägivad, et nad tahaksid hirmsasti Taavi Aasale teha seda, mis praegu teile tehakse. Aga selleks ei ole absoluutselt mingit põhjust. Nad on vist aeglased, ei ole saanud aru, et juba kevadest saadik Taavi Aas seda ministrikohta ei täida. Aga nüüd proovin natukenegi aidata. Teie ja Taavi Aasa [ministriks oleku] vahele mahub palju pikem ajaperiood kui varem mainitud neli nädalat. [Vahepeal] oli interreegnum või kui me otse ütleme, see aeg, kui Reformierakond ei lubanud Keskerakonna ministreid tööle, sest teadupärast valitsus tagasi ei astunud. Aga kes oli see inimene, kes oli see minister, kes vastutas peale seda, kui Taavi Aasa enam tööle ei lubatud, ja [enne kui] teie saite ministeeriumisse? Kes oli see inimene, kes vahepeal oleks pidanud vastutama selle eest, et meie asjad soomlastega läheksid ladusamalt?

18:06 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Taavi Aasa ülesandeid täitis Maris Lauri. Aga selleks ajaks, kui Maris Lauri need ülesanded üle võttis, olid kõige olulisemad otsused tehtud, soomlased olid omale laeva rentinud. See on see, mis määras. Minu arusaam on, et tõesti kõik liikus sama joone pealt ladusalt edasi. Maris Lauri andis portfelli [üle] ja kattis sisuliselt need teemad, tegi mulle sissejuhatuse juba enne 18. juulit, kui oli ametivande andmise päev. Mul selle kohta ei ole ühtegi kaebust. Ma olen nõus, et 15 ministrit on meil ametis põhjusega. 15 inimest jõuab teha rohkem tööd, kui jõuab 8. Aga ma arvan, et sealt ei saa seda, ma ei tea, murede juurt otsida, sellepärast et need olulised otsused, nii avalikud väitlused, debatid siin saalis kui ka laeva rentimise otsus olid tehtud.

18:07 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

18:07 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud umbusaldatav! Teie jutust tuleb välja, et järgmine valitsus on üks suur koristusbrigaad, kes peab teie valitsuse järel koristama tulema. No me võtame selle vastutuse ja selle koristusbrigaadi juhtimise enda peale pärast valimisi ja teeme ära need otsused, millega teie hakkama ei saa. Sest teie jutust tuleb veel väga selgelt välja, et te naudite protsesse, et teil on nii toredaid protsesse erinevates valdkondades käimas seal ministeeriumis. Aga mida teil ei ole, on tulemused. Vaat tulemusi ei ole. Nüüd ma küsin konkreetse küsimuse, mis ei ole valge laevaga seotud, sest selleks te olete hästi ette valmistanud. Ma küsin: missugused protsessid – maade omandamine, keskkonnahinnangud, projekteerimised – käivad praegu seoses meie põhimaanteede neljarealiseks väljaehitamisega? Et ei oleks nii, et kui meie valitsus tuleb ametisse, siis me teeme sahtli lahti ja seal ei ole mitte ühtegi dokumenti (Juhataja helistab kella.), mille alusel maanteid ehitama hakata.

18:08 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Mina töötan selle nimel, et te ei oleks järgmises valitsuses ja sellepärast ma tegutsengi äärmiselt tulemuslikult. (Naer saalis.) Aga see ... (Mart Helme kommenteerib saalist.) Kui see valitsus ametisse asus, siis me ju teadsime, et valimiste toimumise aeg on seadusega paika pandud, et meil on see kaheksa kuud ja midagi. Et teha maksumuudatusi, maksusüsteemi korralikult ümber kujundada – seda ei ole võimalik ega mõistlik [selle ajaga] teha. Esiteks, maksumuudatused puudutavad ettevõtjaid ja eraisikuid. Ja see ootus ... Me ütleme, et kuus kuud peaks olema ette teada, et osapooled saaksid vajalikud ümberkorraldused teha. Kellegi jaoks see tähendab IT‑süsteemidesse investeerimist või midagi. Kuna valitsus tuli ametisse lühikeseks perioodiks enne valimisi, siis on arusaadav, et selle aja jooksul ei ole võimalik teha suuri maksumuudatusi. See tegelikult seadis piirangu ka sellele, mida me saame kulupoolel teha. Järgmine valitsus, kus, ma loodan, teid ei ole, asub ametisse võimaluse korral neljaks aastaks. Siis on perspektiiv ka maksusüsteem ümber korraldada. Kui tulupoole otsused on tehtud, siis saab teha vastavad kulupoolt puudutavad otsused, näiteks heldemad otsused tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse ja ka teeinvesteeringute kohta. Seda on siis võimalik teha. Nii et ajaperiood valimisteni määrab väga palju sellest, kui kapitaalselt me maksupoliitikat saame ümber teha.

18:10 Esimees Jüri Ratas

Jah, olemegi jõudnud projekteerimisküsimuse juurest maksusüsteemini. Henn Põlluaas, palun!

18:10 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud minister, aususe eest! Tõepoolest, olen sama meelt, et tänane valitsus töötab põhimõttel, et peale meid tulgu või veeuputus. Kõik selle nimel, et järgmist valitsust ei tuleks. Aga 3. augustil käisite Paldiskis, te kiitsite, kui tore seal on. 17. augustil oli seal suur üritus, kus näidati, kuidas ehitatakse, ja president kiitis, kuidas New York Times räägib, kuidas esimene Euroopa LNG‑sadam tuleb. 28. augustil andis teie maja välja teate, et Eesti LNG‑laev hakkas Argentinast tulema. Nüüd me teame, et tegelikult oli kõik see bluff, ja me oleme siiamaani kuulnud seda bluffi. Aga mis edasi? Riik on 38 miljonit eraldanud. Ühe laeva jaoks on ehitatud sadam. Kui tuleb teistsugune laev, tuleb see ümber ehitada. Mis on tulevik? Kas me ostame selle laeva ära? Kas riik toob selle laeva sinna (Juhataja helistab kella.) või mis siis saab?

18:11 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

18:11 Henn Põlluaas

Kas see jääbki sinna tühjalt loksuma ja miljonid on läinud?

18:11 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa, Eestis on kai maailmarekordi tempos valmis ehitatud ja toruühendus ka. Tegemist on hea tööga. Selles ei ole mitte mingisugust kahtlust. Seda ei saa kuidagi vähetähtsaks pidada või siduda selle otsusega, kas laev tuleb siia või mitte. Tegemist on uue strateegilise võimekusega riigi jaoks ja seda ülesannet ta väga hästi täidab.

Ma väga kahtlen – mul ei ole siin väljaprinditud materjali –, et MKM oleks välja andnud 28. augustil pressiteate, et meie laev hakkas Argentinast sõitma. Eesti ei ole laeva rentinud, Taavi Aas seda kevadel ei teinud. Seega, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium ilmselt ei ole sellist pressiteadet välja andnud. See, et uudistes kajastatakse laeva liikumist, väljumist Argentinast, liikumist Euroopa poole, jõudmist Hispaaniasse, kuivdokis olemist, sealt teeleasumist Soome poole – ma arvan, see toimub ka edaspidi. Aga need uudised ei pärine kõik Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumist.

18:12 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

18:12 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Riina, praegu umbusaldatava tänamatus rollis! Kas tõesti oleks võimalik vähenevat ehk järgmise nelja aasta jooksul vähenevat tee-ehituse mahtu kompenseerida taristu ehk teede ja asfaltplatside rajamisega liitlasvägede vastuvõtuks? Need mahud ei ole ju võrreldavad.

18:13 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa, aitäh! Ei, see ei olegi niimoodi mõeldud. Me ei soovi kogu oma tee-ehitussektorit panna ainult liitlaste vastuvõtu võimekust välja ehitama. See, mida mina selgitasin selle näite toomisega, on see, et vaatamata sellele, et 2024. aastasse ja järgmistesse aastatesse selles eelarves ja riigi eelarvestrateegias lisaraha ei antud, need numbrid, mis teeinvesteeringute rea peal on, ei peegelda kogu raha, mis taristu ehitusse läheb. Osa tuleb Kaitseministeeriumi alt, osa tuleb Rail Balticust, ka euroraha. Rail Balticu põhitrassi ehitus, kus on vaja teha muldkehatöid, on mingil määral sarnane tee-ehitusega. Nii et sektor saab tööd rohkem, kui teeinvesteeringute real olev summa indikeerib.

Aga kahtlemata see minu lisataotlus, mis oli eelarve läbirääkimiste käigus neljaks aastaks üle 800 miljoni, oli küll tagasihoidlik, aga see on väga suur vajadus, millest me räägime. Järgmise aasta eelarves on tee-ehituseks soliidsem summa, mitte midagi ära ei kärbitud või maha ei võetud. Kõigi varasemate kokkulepetega 2 + 2 teede väljaehitamise kohta – vabandan, Mart Helmele ma enne tõesti unustasin maade omandamise ja keskkonnamõjude hindamise kohta seda öelda –, nende otsustega, mis varem on tehtud 2 + 2 või 2 + 1 lõikude kohta, nende kõigiga minnakse edasi. Aga täiendavaid otsuseid, et uusi maid omandada, uusi lõike projekteerida, uusi lõike ehitada – vaat neid ei tehtud.

Aga ma olen suhteliselt kindel, et järgmine valitsus suudab 2024. aasta ja edasiste aastate jaoks teeinvesteeringutesse rohkem raha planeerida,. See vajadus kahtlemata on. Ei ole võimalik niivõrd väikeste summade peale jääda. Ühelt poolt on see sektori jaoks kindluse loomine, aga teiselt poolt on see meie kõigi liikumist puudutav vajadus, millest ei saa kuidagi üle vaadata.

18:15 Esimees Jüri Ratas

Kaido Höövelson, palun!

18:15 Kaido Höövelson

Austatud minister! Ma ei paista siit välja ... Aga mul on kolm konkreetset küsimust. Esiteks, kui ma õigesti mäletan, siis Elering teeb oma trasside ühenduse ettevalmistusi erasektori krundil. Mis kokkulepe on Eleringil selle eraettevõtte krundi kasutamiseks ja kas Eleringil on kõik ehitusload ja kooskõlastused olemas, et see trassiühendus lõpule viia? Mis ajaks on see planeeritud? Ma saan aru, et november on igalt poolt läbi käinud, aga igaks juhuks küsin üle.

Teiseks, seesama eraettevõte pakkus välja variandi, et nad toovad ise laeva kai äärde. Miks Eleringi juht, veel üks Taavi, väitis, et eraettevõtte poolt toodud laevalt ei luba nad gaasi oma trassidesse?

Kolmas küsimus on lihtne. Kas te ei ole mõelnud, miks peate teie kogu vastutuse võtma? Aga teie nõunikud? Ja kas sellises riigiettevõttes nagu Elering ei oleks aeg muutusteks, et panna sinna ikkagi inimesed, kes tahavad hoolitseda oma ettevõtte ja inimeste eest? (Juhataja helistab kella.)

18:16 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, ma saan aru, kai ja toruühenduse loomisel on üks ehitusluba, mille alusel tegutsetakse, ja seni see töö on niimoodi toimunud. Kui me räägime 38 miljonist, et kui kai ehitajad soovivad müüa, siis see puudutab nii kaid kui ka seda maad või kinnistut või krunti, mingil määral neid ikkagi käsitletakse koos. Tõesti, tähtaeg on novembri lõpuks, kui nii kai kui ka toruühendus peavad olema rajatud.

Kellelegi vastates ma juba selgitasin, et kai äärde võib tuua ükskõik millise ujuvterminali. Seda konkreetset toruühendust luuakse esialgu Soome laeva tehniliste parameetrite järgi, aga kui tuleb mõni teine laev ja kui see vastab samadele parameetritele, on väga lihtne seda toruühendust luua, kui ei vasta, siis tuleb neid modifikatsioone või täiendavaid muudatusi teha. Aga ei, ei ole ühtegi laeva toomise piirangut. Kui tehnilised tingimused on ette teada, saab need muudatused ära teha ja see gaas saab ka torudesse. Seal ei ole kokku lepitud mingisugust piirangut, et kelle laev sinna võib tulla.

Vastutuse küsimus. Lõpuks on nii, et [vastutab] minister. Siin on ka varem ministrid käinud selgitamas igasuguseid asju, millega nad ei pruukinud olla seotud või milles süüdi olla. Aga nii see on. Lõpuks on see poliitiline vastutus, mida tuleb kanda. Ma olen ka siin täna juba öelnud, et mina pean väga oluliseks poliitiku selgitavat rolli. Kõigil meil on eelkäijad, kõigil tulevad ametis järeltulijad, aga kui otsused on ka keerulised või ebameeldivad, siis see on poliitiku vastutus neid inimestele selgitada. Elus ei lähe kõik nii nagu plaanitud või täpselt nii, nagu me tahaksime.

18:18 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

18:18 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra esimees! Siin on täna tsiteeritud Ahti Kuningat. Ma pean teile kahjuks ütlema, et see, et Ahti Kuningas maandub kantsleri toolile, mitte ütluste andja toolile, on äärmiselt kahetsusväärne. See, kuidas 100 miljonit maksumaksja raha on kanditud Eesti olematusse lennundusse, on kriminaalne, seda tuleb uurida ja seda me hakkamegi kunagi uurima. Teie nii-öelda peremeesorganism ehk rahapesuerakond on erinevates ütlustes öelnud, et maksud peavadki olema kõrged, aktsiisid peavadki olema kõrged ja elu peabki olema kallis ja elu peabki olema eriti rohepöörde valguses halb. Nüüd te toote katteallikatena välja maksutõusu üsna mitmes valdkonnas. Teie jutust selgus mitmel korral, et te kavatsete makse tõsta. (Juhataja helistab kella.) Kas see valija, kes annab oma hääle teile ...

18:19 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

18:19 Urmas Reitelmann

... või Reformi grupeeringule, peab arvestama, et maksud tõusevad? 

18:19 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Kui ma 2005. aastal Rahandusministeeriumisse tööle läksin, siis seal oli stendi peal väljaprinditud silt, mis ütles, et kes teeb palju tööd, see teeb palju vigu, kes teeb vähem tööd, see teeb vähem vigu, ja kes ei tee üldse tööd, see ei tee üldse vigu. Kahtlemata on ka siin saalis inimesi, kes on aastakümneid tööd teinud. Kõiki otsuseid ei pruugi mina või keegi teine heaks kiita, aga selline see olukord on. Ma arvan, et neid minevikuküsimusi praegu siin saalis või üldiselt ei pea igavesest ajast igavesti ette heitma või meeles pidama.

See, et maailmavaateliselt on erakondadel erinev arusaam sellest, milline peaks olema maksusüsteem või kuidas üles ehitada kas tervishoidu või sotsiaalhoolekannet, on loogiline. Muidugi on erinevad arvamused. Meie programmid peegeldavad seda, ka nüüd, enne valimisi peegeldavad meie programmid seda, mil viisil Eesti inimeste ootustele vastavaid teenuseid rahastada. Hariduses, sotsiaal[valdkonnas] ja tervishoius, rääkimata teeinvesteeringutest, mis siin on täna teravalt päevakorrale kerkinud, ei ole ootustele vastavaid teenuseid võimalik rahastada langeva maksukoormusega, mis on 32% ja väheneb veel. Seda lihtsalt ei ole võimalik teha. Mina arvan, et nii tervishoius, sotsiaalhoolekandes kui ka hariduses on meil vaja ühist raha rohkem kasutada, et inimeste ootustele vastava kvaliteediga ja mahuga teenuseid osutada. Selles ei ole mingisugust kahtlust ja meie programm peegeldab seda. Seda, millist ümberkujundamist maksusüsteem teie arvates vajab, saan ma teie programmist lugeda.

18:21 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

18:21 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Päris hirmsaid asju tuleb siit välja, hakka kohe kartma. Aga okei. Lugupeetud minister, kes selles ebamugavas situatsioonis siin on! Kui laia pintsliga lüüa, siis me näeme, et teede ja taristu puhul on progress asendunud regressiga. Me näeme energiakandjatega seoses samamoodi tagasiminekut. Me näeme, et registrid lonkavad, ma ehitusregistrile viitan praegu eelkõige. Me näeme, et valitsuse sisekommunikatsioon ja väliskommunikatsioon lonkavad, et ministrid ei saa omavahel vist väga selgelt asjadest aru või vähemalt ei suuda peegeldada seda avalikkuse jaoks. Me näeme, et valdkond tervikuna on allakäigul. Me näeme, et inflatsioon on pöörane, elukallidus tõuseb ja makse tahetakse tõsta. Ja teie väidate, et teie umbusaldamine on alusetu. Mis alusel te seda väidate?

18:22 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Ma arvan, et iga valitsuse jaoks on väga oluline prioriteetide seadmine. Igas valdkonnas on väga palju muresid ja asju, mida tuleks lahendada, ka praeguses julgeolekuolukorras ja kõrge inflatsiooni tõttu, nagu te ilusti selgitasite. Kaitseinvesteeringud ja inimeste toimetuleku parandamine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, avaliku sektori töötajate palgatõusud ja ka energiahüvitised, mille maht ja saamise viis lepiti kokku ikkagi pikalt enne kütteperioodi algust – ma arvan, et see ongi väga õige prioriteetide seadmine valitsuse poolt. Need on kahtlemata asjad, mis tuleb ära teha.

Seda, et energiavarustuskindlus on tagatud, saan kinnitada. Seda, et ehitisregister tõesti töötab, samuti. Iga süsteemi, uue IT‑süsteemi juurutamisel muutub kellegi jaoks teenus teistsuguseks, harjumine võtab aega, võib-olla tuleb välja mingisuguseid vigu, nende parandamisega tegeldakse. Aga see on põhimõtteline muudatus selles, kuidas me ehituslubasid menetleme, läbipaistvust tuleb juurde. Tegelikult elektrooniline menetlus võimaldab seda teha sujuvamalt, ka silma peal hoida, dokumente ühes kohas hoida. See oluliselt tõstab seda kvaliteeti. Eesmärk on jõuda selleni, et kõik, planeeringutest kuni kasutusloani oleks nii-öelda ühes elektroonilises süsteemis olemas. Nii et on veel järgmisi samme, mis tuleb [teha].

Inimeste toimetulek on olnud prioriteet, sellega on tegeldud. See oli sotsiaaldemokraatidel koalitsiooniläbirääkimiste alguses väga oluline punkt. See on see, millega meie tahame tegeleda ja sealjuures energiahüvitised inimestele pikalt ette kokku leppida. Me ei vaidle siin kütteperioodi alguse puhul, kas ja kellel on õigus hüvitistele. Need tulevad automaatselt ja tulevad kõigile: kaugkütjatele, gaasiga kütjatele ja tegelikult ka elektri puhul. Ma arvan, et prioriteedid on hästi seotud ja töö on ka hästi tehtud.

18:24 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

18:24 Martin Helme

Aitäh! Mul on väga kahju, et viimase paari tunni jooksul kestnud umbusaldamise arutelu on hästi laiali läinud. Ma kuulan teie vastuseid. Need on põhimõtteliselt lihtsalt mingi protsessi kirjeldus. Aga sellel umbusaldamisel on fookus, on kaks põhilist teemat. Esimene teema on see, et te olete avalikkusele valetanud. Kurb on tõdeda, et siin ka küsimuste-vastuste voorus te täiesti süüdimatult jätkate valetamist. Mul ei ole küsimuse sees võimalik neid [valesid] välja tuua, ma oma kõnes teen seda.

Teine teema on see, et ministrina teie olete poliitilisel tasandil vastutav Eesti gaasivarustatuse eest ja seda varustatust ei ole te suutnud tagada. Mõttetu on arutada, mida tegid eelkäijad, teie ülesanne praegu on hoolitseda selle eest, et gaasivarud kevadeni vastu peaksid. Seda ei ole. Soome minister ütleb otse välja, et mingit prioriteeti Eestile ei anta. Läti ja Leedu ütlevad sama. Mul on küsimus: kui palju meil on reaalselt, mitte paberil, vaid reaalselt Inčukalnsis varusid?

18:25 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Ma tegelikult selles umbusaldusavalduses toodud, ma ei tea, tuumale või väitele vastasin oma sõnavõtus. Ma arvan, et see vastus oli nii ammendav ja seetõttu küsimused tulevadki laia ringi teemade kohta.

Esiteks, ma olen kinnitanud, et jah, vaatamata sellele, et teile on jäänud mulje, nagu mina oleksin teadnud juba ammu, kuhu laev läheb, ei ole mul selgeltnägemisvõimeid ja otsus tuli 10. oktoobril. See, millest mina sain ametisse asudes aru, on see, et soomlaste jaoks on keskkond muutunud ja mina pean tegema tööd selle nimel, et peaks kevadine kokkulepe, et laev läheb selle kai äärde, mis esimesena valmis saab. Gaasivarustuskindlus on tagatud. Me vaatame Baltikumi ja Soome piirkonda tervikuna, lisaks Eestile. Varude keskus on soetanud strateegilist varu, praegu on seda 750 gigavatt-tundi. Eleringil on vist 105 gigavatt-tundi enda strateegilist varu, mida hoitakse Inčukalnsis. Eesti Gaas ja teised gaasimüüjad oma lepinguliste kohustuste täitmiseks samamoodi soetavad gaasi, on soetanud seni ja ka järgmisel aastal saavad Klaipeda kaudu gaasi tuua. Soome terminal lisab täiendava võimekuse Baltikumi ja Soome turule gaasi lisada. See võimsus nii hoidlatel kui ka terminalidel on nii suur, et katab Soome ja Baltikumi tarbimise vabalt ära. Seda olukorda [ei ole], et ei ole võimalik gaasi tuua või et meie piirkonnas gaasi ei ole, vaatamata sellele, et kevadel üldiselt hinnati, et kõige suurem risk on see, et gaasi jääb puudu. Praegu on peamine mure kõrge hind. Nii et ei, ma ei ole valetanud ja varustuskindlus on tagatud. 

18:27 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

18:27 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kevadel kahtlemata anti Eleringile raha nii selle laeva rentimiseks kui ka toruehituseks. See kõnealune kai on tegelikult olnud valmis juba nädalaid ja laev seal ääres oleks võinud juba mõnda aega leevendada gaasidefitsiiti siin turul, kuid ta ei ole saanud seda teha sellepärast, et Elering ei ole oma torutöödega valmis saanud, nagu ta ei ole saanud valmis ka paljude muude ühenduste loomisega siin Eestis. Mis on teie vabandus, miks Elering ei ole graafikus püsinud ja ei ole endiselt suutnud torutöid lõpetada? Kuidas te plaanite tagada Eesti varustuskindlust, kui Eesti ja Soome vaheline gaasi[ühendus] peaks ära kaduma, nagu juhtus Nord Streami ühendusega?

18:28 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Selle laeva rendi hind kevadel, 460 miljonit, ligi pool miljardit, mille Soome välja käis – sellises ulatuses ühtegi otsust lisaeelarvega ei tehtud ja kellelegi raha ei antud. Otsustati anda finantseerimistehinguna kuni 30 miljonit Eleringile osaluse omandamiseks terminali opereerimise ettevõttes. Need on kaks erinevat asja. Laeva rentimise summad on natuke teises suurusjärgus. Soome ühendused olid Venemaaga ja Balticconnectori kaudu Eestiga. Venemaa keeras gaasikraani kinni, jäi ainult Balticconnector. Balticconnector ei kata Soome tippvõimsust ära. Jah, see on nende ainus viis gaasi saada, kui neil ei ole ujuvterminali.

Eestil on lisaks Vene torudele, kust gaasi ei tule – ei tule aprillist peale –, ühendus Soomega ja joonühendus Lätiga. See ühendus Soomega, Balticconnector, katab meie tippvõimsuse ära. Meie riskid on Soome riskidest erinevad. Meil on rohkem ühendusi ja meie tarbimine on oluliselt väiksem. Seetõttu on võimalik selle toruga ka meie tippvajadusi katta.

18:29 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

18:29 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav minister! Te enne ütlesite, et te loodate, et uues valitsuses oleksite teie ja neli aastat. Teate, see oleks tragöödia Eestile, sest see valitsus on saamatu, ei hooli Eesti inimestest ega Eesti riigist.

Aga valitsus on rääkinud, et nende jaoks on prioriteet riigikaitse. Ometi on riigikaitse üheks olulisemaks osaks, strateegiliseks osaks teed. Aga ma ei ole siiamaani näinud, et valitsusel oleks tahe seda osa ka arendada ehk suunata need aktsiisist laekuvad 500 miljonit tee-ehitusse või ‑remonti. See on see, mille Taavi Rõivas omal ajal ära muutis. Järelikult valitsus valetab, et riigikaitse on nende jaoks oluline. Aga seletage mulle, palun, kuhu suunatakse praegu see aktsiisidest laekuv 500 miljonit?

18:30 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Mina ei ole küll väitnud, et ma järgmises valitsuses olen ja pean vastu neli aastat. Ma avaldasin arvamust, et ma ei soovi, et teie oleksite järgmises valitsuses, ja ütlesin, et järgmise valitsuse perspektiiv on kuni neli aastat ja ametisoleva valitsuse perspektiiv on kuni valimisteni ehk kaheksa kuud. Aga mulle sobib see järeldus, mida te minu väljaütlemistest järeldasite, et järgmises valitsuses olen mina ja olen seal neli aastat. Selle järeldusega ma olen nõus. Need järeldused siin saalis läbivalt ei ole tehtud tegelikult faktide põhjal ega nende sõnade põhjal, mis ma ütlen, aga mõned järeldused on minu jaoks meeldivamad kui teised.

Nüüd selle 500 miljoni kohta. Teie pinginaaber Martin Helme rahandusministri rollis olnuna kahtlemata teab, et eelarve tuludel ei ole paljuski [silti küljes]. Näiteks kütuseaktsiis on nüüd lahti seotud teeinvesteeringutest. Kütuseaktsiisi igal eurol ei ole silti küljes, et see on kütuseaktsiis. Me võime panna selle näiteks erivajadusega lastele teenuste osutamise või õpetajatele palga maksmise või sisejulgeoleku tagamise jaoks, seal ei ole seda silti küljes. See laekub riigieelarvesse, selle raames tehakse kulusid. See valitsus, nagu ma kirjeldasin, pidas prioriteetideks riigikaitset ja toimetulekut. Nii et kogu see riigieelarve maksutulude laekumine ja täiendav laekumine suunati eelkõige nende prioriteetide täitmiseks: kaitsekulud, toimetuleku tagamine, energiahüvitised, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, avaliku sektori töötajate palgad, sealjuures õpetajate, päästjate, politseinike, sotsiaaltöötajate ja kultuuritöötajate palgad.

18:32 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

18:32 Mart Helme

Aitäh! No ma ütlen nagu Mika Waltari kangelane Sinuhe: su jutt on nagu kärbeste sumin mu kõrvades. Kohati on mul väga raske jälgida seda juttu, sest see on nii mõttetu, see on nii sisutühi, see on nii demagoogiline. Aga ma soovin teile muidugi jõudu teie heroilises võitluses Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu, see on teid viinud juba 5% künnisele. (Riina Sikkut naerab.) Ja ma loodan, et järgmise nelja ja poole kuu jooksul viib sellest künnisest allapoole, et teid ei oleks järgmine kord Riigikogu koosseisus vett sogamas ja peremeesorganismi lisaväärtusega toetamas.

Minu küsimus on täpselt sama nagu eelmine kord ja paluks mitte mingisuguseid maksupoliitilisi või sotsiaalpoliitilisi loenguid. Missugused tee-ehituse projektid põhimaanteede puhul on praegu käigus, kus omandatakse maid, kus toimub keskkonnahinnangute andmine (Juhataja helistab kella.) ja toimuvad kõik muud bürokraatlikud protseduurid? Paluks põhimaanteede kohta.

18:33 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

18:33 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Mina ei tööta kuidagi EKRE vastu, mina töötan Eesti eest. (Naer saalis.) See, et teile võib tunduda, et üks on ka teine, on teie järeldus, mida te teete.

Konkreetselt maade omandamise ja keskkonnamõju hindamise ma tõesti unustasin teie esimesele küsimusele vastates ära. Aga vist Pauli küsimusele vastates ma lisasin juurde, et kõigi nende lõikudega, mis on varem planeeritud, on need siis Tartu suunal mingid Pikknurmed või Neanurmed või Pärnus need seal Uulu kandis, kõigi nendega minnakse edasi, ühtegi kärpeotsust ei tehtud. Nende lõikudega, mille realiseerimise plaanid olid, minnakse [edasi], soetatakse maid, tehakse kõike seda, mis vaja. Ühtegi täiendavat otsust uute lõikude kohta, et teha kulutusi, ükskõik kas see puudutab projekte, mõjuhindamisi või teetöid ja asfaldipanekut, ühtegi täiendavat otsust põhimaanteede kohta niimoodi ei tehtud.

18:34 Esimees Jüri Ratas

Toomas Jürgenstein, palun!

18:34 Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Hea Riina! Riina, sa näed, et sa oled juba võitnud, kuna küsimused on gaasist läinud palju muldsemale pinnale. Aga ma tahan küsida. Möödunud nädala ERR‑i artiklist "LNG-terminali sündmuste kronoloogia tekitas riigikogu komisjonis konflikti" tsiteerin Alexela nõukogu esimehe Marti Hääle sõnu: "Hääl ütles, et temal ei ole Riina Sikkutile etteheiteid, vaid, et tema hinnangul on alates ametisse astumisest sellesse olukorda valgust toonud." Miks seal enne pimedus valitses, enne kui sina tulid?

18:35 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tänan, Toomas! Mulle meeldis väga su küsimuse algus, see võidu ja kaotuse kohta. Mina olen seda kasutanud korduvalt Ukraina sõja kontekstis. Minu meelest Ukraina on juba võitnud, Venemaa ei ole veel kaotanud. Ka meie pingutus peab olema suunatud sellele, et Venemaa kaotaks.

Aga tõesti, kuna komisjonis sellist süü veeretamise küsimust arutati, siis ütlen, et mina pean väga oluliseks ükskõik millises rollis koostööd, ükski minister ei saa üksi asju teha või ei peakski tegema, ja koostööd nii erasektori esindajatega kui ka teiste osapooltega, keda see küsimus puudutab. Täpselt samamoodi olen ma tegutsenud ka majandus‑ ja taristuministri rollis. Ükskõik, kas me räägime energeetikast või merendusest – ma peaksin saama aru teemadest sisuliselt, saama aru osapoolte muredest. Kahtlemata, igasugune lahendus on kompromiss. Väga vähe on selliseid asju, mis kõigile sobivad. Aga osalised peavad olema kaasatud, peavad aru saama, miks selline kompromiss sünnib. See peab lõpuks olema kõigi jaoks aktsepteeritav. Sel viisil mina töötan, see ei ole kuidagi poos või mingi privileeg. Ma teen kõigis valdkondades, kõigis küsimustes samamoodi tööd. Ma arvan, et see on seotud ka selle hinnanguga, et mul ei ole mingit isiklikku kahtlast agendat või mingit poliitiliste punktide võtmise soovi. Ma päriselt soovin teha otsuseid, mis teeksid Eesti inimeste ja ettevõtete elu paremaks, olukorda paremaks. See motiveerib mind ja selle nimel ma proovin panna kõik osapooled tööle.

18:36 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak.

18:36 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Minu küsimus on suhteliselt lihtne. Ma tulen siiski tagasi gaasiteema juurde. Hästi palju on olnud seda sõnumit teie ja valitsuse poolt, et ei ole muret, eeloleval talvel gaasi jätkub, kõik on hästi, ei ole põhjust paanikaks, ei ole põhjust muretsemiseks, gaasi on. Kas te võite ka täna siit kinnitada, et gaasi jätkub eeloleval talvel nii tööstuse jaoks kui ka eratarbijate jaoks, keegi ei pea oma tarbimist piirama? Kas te võite seda meedias pidevalt korratud sõnumit kinnitada?

Küsin veel juurde. Juhul kui ikkagi nii ei ole, kui need teie sõnumid, mis on meedias olnud, ei pea paika ja meil on jaanuaris-veebruaris gaasikriis käes, kas teie näete siin ka mingile oma vastutusele kohta ning juhul kui tänane umbusalduse avaldamine läbi ei lähe, te võtate siis poliitilise vastutuse?

18:37 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Oma sõnavõttu ma alustasingi sellest, et me räägime väga palju laevast, aga tegelikult need otsused, mida kevadel tehti, olid ühelt poolt ka tarbimise vähendamise jaoks, selle jaoks, et me võtame surve gaasilt maha. Seda tehakse üle Euroopa. Ühelt poolt tuleks fossiilse gaasi [kasutamisest] väljuda niikuinii, Vene gaasist tahaks kiiresti [loobuda]. Seda, et gaasitarbimist võiks lõputult kasvatada, ka kuidagi öelda ei saa. Mõistlikult [tarbida], energiasääst, energiatõhusus – need on endiselt ka pikas plaanis olulised märksõnad.

Teiseks oli strateegilise gaasivaru moodustamine. Selle jaoks, et meil ei jääks kodud külmaks ja riigil oleks esimest korda strateegiline gaasivaru olemas, need otsused tehti ja need on ellu viidud.

Kolmas oli LNG vastuvõtu võimekus. Ühelt poolt see strateegiline võimekus on Eestis loodud ja samas on Soome lahe piirkonnas ka ujuvterminal, mille soomlased rentisid ja mis lisab piirkonda gaasi. Nii et kui me praegu vaatame Baltikumi ja Soome piirkonda, siis tõepoolest on piisavalt gaasi olemas, et nii eratarbijate kui ka ettevõtete nõudlust rahuldada. Ma seletasin ka seda, et me ei saa vaadata ühte talve. Me peame valmistuma ka järgmiseks talveks ja siis tuleb mahutid täita ilma Vene gaasita LNG baasil. Nõudlus LNG järele ilmselt kasvab.

18:38 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

18:39 Martin Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma enne kuulsin, kuidas te ütlesite, et tänase valitsuse prioriteedid on toimetulek ja riigikaitse. Ma mõtlen, et te olete ju mõlemas valdkonnas katastrofaalselt läbi kukkunud. Annaks taevas, et te mõnda teist valdkonda endale prioriteediks ei vali. Nendest valedest, mis te siin olete rääkinud, üks on väga lihtne: Põhjasadamasse ei saanud sellepärast teha terminali ja seal vastuvõtuvõimekust arendada, et sinna ei saanud gaasitoru viia. Põhjasadam ja see uus ehitatud sadam on üksteisest mõne kilomeetri kaugusel ja enam-vähem sama kaugel põhivõrgust. Ma ei saa aru, mis jutt see selline on.

Jutt sellest, et meie piirkonnas on olemas gaasivarustatus – mis mõttes meie piirkonnas? Meil Eestis ei ole ju. Ma küsisin enne, kuidas on siis lood, kui palju meil Inčukalnsis on. Te ütlesite, et 650 gigavatti. Aga ei ole ju! Lepinguid on 650 peale, aga see gaas ei ole seal kohal. Ja see, et me ütleme, et soomlastel muutus keskkond eriti pärast Nord Streami [plahvatust] – see toru ongi ju see keskkond. Soomlased ei usu enam, et nad Eestist laeva pealt gaasi saavad, sest toru enam ei tööta. Ma küsin uuesti: (Juhataja helistab kella.) kui palju on Inčukalnsis päriselt meie gaasi?

18:40 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Inčukalnsi koguvaru läheneb 13 teravatt-tunnile. Seal on Eleringi ja varude keskuse varu, aga ka Eesti gaasimüüjate varu. Seda soetatakse ka juurde.

Nüüd ma mõtlen, millest te alustasite ... Ah, see prioriteet? Ma tõesti ei kaitsekulude ega toimetuleku osas ei saa sellest etteheitest aru. Seal ei ole sisulist muret. Teie olete keskmaa õhutõrjest ainult rääkinud, meie selle otsuse tegime, selle võimekuse soetame. Vahe on märkimisväärne: kes ainult räägib ja kes saab tulemuse.

Põhjasadama arutelud. Sobivama asukoha valiku arutelud olid eelmisel kevadel. Tõesti kaaluti erinevaid asukohti, aga minu teada sai määravaks ikkagi Balticconnectori lähedus lisaks teistele aspektidele. Noh, see on see toruühendus, kustkaudu see gaas kahe riigi vahel liigub. Täna ma olen korduvalt seletanud, et Balticconnectori roll Eestis ja Soomes on erinev. Soome jaoks on see ainus ühendus, ainus viis gaasi saada, kui ujuvterminali ei ole, ja selle läbilaskevõime ei kata tippnõudlust ära. Eesti puhul ei ole tegemist ainsa ühendusega ja Balticconnector katab tippvõimsuse ära. Ehk meie riskid on erinevad.

18:41 Esimees Jüri Ratas

Jaanus Karilaid, palun!

18:41 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea minister! Keskmaa õhutõrje koha pealt on muidugi teie mälu väga valikuline. Neid debatte, mis olid, te kahjuks ei mäleta.

Aga minu küsimus tuleneb teie enesekiitusest. Te räägite, kui hea minister te olete. Muidugi, põhjusi teie umbusaldamiseks on palju, see kõik ei mahu ära sellesse teksti, mis teie ees seal on. Kas või teede alarahastamine. Ma tsiteerin: "Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimehe Sven Pertensi sõnul vähenevad riigi investeeringud meie teedesüsteemi pea poole võrra, kusjuures hindade tõusu tõttu on ligi viiekümne ehitusobjekti rajamine kahekümne miljoni euro suuruses summas juba edasi lükatud." Te pole mitte midagi selle jaoks teinud. EKRE, Isamaa ja Keskerakond on aastast 2016 ajanud Rohuküla raudtee teemat, mis on tähtis Läänemaa ja Hiiumaa inimeste jaoks. Te ei suutnud seda isegi RES‑i sisse panna, tõmbasite uhkelt maha, kuna tegemist oli Kaja Kallase poliitilise kättemaksuga. Rääkimata sellest, et LNG‑laev läks Soome. Te tegelikult Eesti riigi huvid ka antud kontekstis reetsite. (Juhataja helistab kella.)

18:42 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Mina olen tagasihoidlik Eesti inimene, ennast kiita on mul väga keeruline. Kui te seda, et ma räägin oma tööpõhimõtetest, sellest, et ma ei tegutse poliitiliste punktide võtmise nimel, tegelen sisuliste küsimustega ega aja mingit oma kallutatud agendat, näete kiitusena, siis see on muidugi väga tore. Ise te nendest põhimõtetest lähtudes ei tegutse. Nii et ma olen mõnevõrra üllatunud, et te seda minu poolt peate enesekiituseks.

Rohuküla raudtee. Tõesti kahetsusväärne, et meil ei õnnestu kõiki infrastruktuuriprojekte rahastada ja tuleb teha valikuid. Objektid on kallimaks läinud. Need ümbertõstmised sellega seoses otsustati juba enne minu ametisse asumist. Rohuküla raudtee puhul need kulud, mis on seotud projekteerimisega, see, et oleks võimalik tulevikus, kui on olemas poliitiline konsensus, kui on olemas eelarves raha või struktuurivahenditest tulev raha, selle ehitamisega edasi minna – kõik need eeldused ma loon. Projekteeritakse edasi, keegi ei ole Rohuküla raudtee projekti maha tõmmanud. Ka sellel Euroopa-ülesel põhivõrkude kaardil, TEN‑T‑võrgustikus on Rohuküla olemas. See oli muudatus, mille me tegime TEN‑T‑võrgustikku. Rohuküla raudtee sinna lisati. Nii et see plaan on olemas. Küsimus on investeeringurahas. Kallinemiste tõttu oleme pidanud valikuid tegema.

18:44 Esimees Jüri Ratas

Jaanus Karilaid, protseduuriline küsimus, palun!

18:44 Jaanus Karilaid

Kahjuks te eksisite, kallimaks pole läinud. Eesti Raudtee läbis riigihanke, kõik jäi lubatud piirmäärade sisse ja tegelikult oli vaja ainult teie enda allkirja, mida te ei julgenud anda. Te tõmbasite selle maha ka RES‑ist. Need on tõsiasjad, et kallimaks ei läinud. See on fakt. Seal oli mitu-mitu pakkumist, neli kuni viis pakkumist, kõik jäid etteantud piirmäärade sisse. Te teate seda väga hästi. Te teate väga hästi motiive, miks see programm, mis on läänlastele ja hiidlastele väga tähtis, sealt maha kriipsutati.

18:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Rene Kokk, palun!

18:44 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Oleme siin juba mitu tundi mõnusas tempos liikunud. Aga kui rääkida sellest, kes mida on teinud või mitte, siis üle-eelmise valitsuse õlitehase loomise otsus oli väga õige. Täna me näeme, et põlevkiviõli on ikkagi üks meie päästerõngaid.

Aga ma küsin, kuna ma ise väga hästi tean, kuidas ajakirjanikud teinekord ühte ja teist intervjuud või sõnavõttu kajastavad. Sul, Riina, on olnud nagu üks selline tsitaat, et pikkade arutelude tulemusena leiti, et Gasgridi renditava ujuvterminali Soome viimine on selles julgeolekuolukorras, mis hetkel on, mõistlik. Palun selgita seda. Sa ise oled ka öelnud, et sa hea meelega näeksid seda laeva Eesti kai ääres. Kui ma esimest korda seda lugesin, siis mul tekkis kohe küsimus, et Eesti on NATO‑riik ja meil puudub teadmine, et Eesti oleks kuidagi nagu ohtlikumas olukorras kui Soome. Mida sa selle all mõtlesid? See tundub natukene kummaline.

18:45 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Vabandust, ma kõigepealt vastan Jaanus Karilaiule. Taas: mina ei ole öelnud, et Rohuküla raudtee läks kallimaks. Ma ütlesin, et on üleüldine kallinemine. Ükskõik, kas me vaatame tee-ehitust, raudtee-ehitust või isegi bussiliiklust, siis kütuse kallinemine ja teiste sisendite kallinemine on toimunud, sama raha eest enam kõike ei saa, tuleb valikuid teha ja selline valik tehti. Mina omalt poolt nii taasterahastusse kui ka RES‑i lisataotlusena muidugi Rohuküla raudtee investeeringu esitasin.

Nüüd see julgeolek või võib-olla sobivam sõna oleks ikkagi varustuskindlus. Tõesti, esimese hooga tundub kummaline, et gaasi olemasolu siin‑ või sealpool Soome lahte ja elektrivarustuskindlus on omavahel seotud. Aga see ongi seotud gaasijaamadega. Eestis selliseid pidevalt turul olevaid suuri gaasijaamasid ei ole, aga me nägime 17. augustil, mis juhtub, kui tootmisvõimsust on Baltikumi ja Soome piirkonnas puudu. Eesti jaoks, varustuskindluse jaoks ja ka tarbijate normaalse hinna jaoks on vaja, et meil ei tekiks elektri puudujääki. Soomes on 600 megavati jagu gaasijaamade [tootmisvõimsust]. Kui laev on siinpool, siis Balticconnector ei kata Soome tippnõudlust. Sest seda, kui gaasijaamad ei saa külmal talvel töötada, tegelikult saame meie tunda, see mõjutab elektri olemasolu piirkonnas ja hinda meie kõigi jaoks. Ka Lätis ja Leedus on suuri gaasijaamasid, mille jaoks gaasi olemasolu mõjutab elektrivarustuskindlust siin Soome ja Baltikumi piirkonnas.

18:47 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

18:47 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Siin on hästi palju olnud igasuguseid erinevaid mõtteid ja mõttekesi, kas hetkeolukorrast tingituid või plaanipäraseid või pikemas perspektiivis. Aga Via Baltica maantee kuulub üleeuroopalisse transpordivõrgustikku TEN‑T ja Eestil on kohustus see kiireks maanteeks ehitada. Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringust, mis tehti 2017, selgub, et selle raudtee ehitamine tekitab Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal kohalike ehitusmaavarade pöördumatu defitsiidi. Kuidas sellesse suhtuda või millised plaanid sellega seoses on? Kumba eelistada või kuidas sellest välja tulla?

18:48 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Väga hea küsimus. Tegelikult ma alguses mainin ära, et kui meie mõtleme, et meie teed ja raudteed on kuidagi siseriiklik küsimus, siis tõesti, ka meie naaberriigid ja lõuna pool asuvad riigid, ka Poola, küsivad, kuidas Via Baltica edeneb, millal valmis saate. Seda näevad olulise kaubateena ka teised riigid ja on huvitatud sellest, et me kiires tempos edasi läheksime. Tõesti, ta on selles TEN‑T‑võrgustikus sees.

Nii nagu ma olen teie kolleegidele vastates selgitanud, täiendavaid teedesse investeerimise otsuseid ei tehtud. Via Baltica valmimist me praegu kuidagi ei kiirendanud. Aga ma olen nõus, et see on väga oluline projekt nii Eesti-siseselt liiklusohutuse mõttes kui ka rahvusvaheliste kaubavoogude mõttes.

Kõigi suurte projektide puhul on ehitusmaterjalide vajadus tõesti kriitiline. Sellel kogu aeg silma peal hoitakse ja kaardistatakse uusi võimalikke maardlaid. See mure on. Pikalt oli vastuseis tuulikutele. Ega ka kaevandust ei taha omavalitsused, ei taha enda lähedale inimesed. Ma arvan, et see on midagi, mille üle me ühiskonnas peame arutelusid pidama, et isegi kui teoreetiliselt oleks see killustik ja kruus olemas kohapeal, kas me saame ta sealt ehitusele piisavalt lähedalt piirkonnast kätte. Jah, mitmes piirkonnas, näiteks ka Harjumaal on ehituslubjakivi kättesaadavusega muresid. Tegelikult oleks vaja täiendavaid kaevandusi. Aga neid asukohti on väga keeruline kokku leppida just kohalike omavalitsuste ja ka inimeste vastuseisu tõttu.

Nii et see on väga tähtis küsimus, mille te tõstatasite. Ma arvan, et seda peabki ühiskonnas laiemalt arutama. On olulised objektid, meil on olemas need maavarad, mida ehitamiseks vaja on, aga millises mahus ja kust me saaksime kaevandada? See ongi ühiskondliku kokkuleppe küsimus.

18:50 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

18:50 Anti Poolamets

Lugupeetud umbusaldatav! Te olete olnud, võiks öelda, planeedi esipäästja siin saalis. Võib-olla kõlaks ilusti isegi "esisüsinikinimene". Aga ma tuletan meelde, et see ei ole niisama lihtne. Kunagi võideldi Puna-Hiinas varblastega, aga ei saadud neist lahti, hoopis kahjurid sõid viljasaagi ära. Seepärast on mul kahtlus, et see asi võib lappama minna. Ma räägin just metsanduse ja põllunduse valdkonnas toimuvast, 14 000 töökoha kaotamisest. See on ju ainult üks valdkond, mis tühjendatakse töökohtadest. Mida te ütlete neile inimestele, kes tööst ilma jäävad, ja mida te süsiniku vastu võitlejana asemele pakute?

18:51 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, väärtuseliselt te panite väga täppi mulle tiitlite jagamisel. Ja varblaste vastu kuidagi ei võitle, vastupidi, võitlen liigirikkuse eest. Ma arvan, et Eesti jaoks oluliselt suurem väärtus on meie metsade ja liigirikkuse säilitamine. Kahtlemata on majanduslik väärtus nii meie maavaradel kui ka puidul olemas, aga seda kõike tuleb rakendada nii, et me keskkonnale liiga ei tee. Ma arvan, et seda tasakaalu on võimalik saavutada.

See, et me ümarpuitu ja pelleteid kütteks välja ei vea, ma arvan, on elementaarne. See puit, mille me Eestis maha võtame, peab ühelt poolt meil koostootmisjaamades, mis on äärmiselt efektiivsed, puiduhakkena meile elektrit ja sooja andma. See on julgeolekuküsimus, see on mõistlik ressursikasutus. Aga ülejäänud puidust me peame suutma ikka midagi kõrgema lisandväärtusega toota. See, et me väärindame oma loodusrikkusi korralikult, ma arvan, on midagi, mida me võiksime ühiselt tähtsaks pidada ja mille kohta otsuseid teha. See tähendab kõrgema palgaga töökohti ja võib-olla ka rohkem töökohti. Kahtlemata, kui raiemahud vähenevad, see teatud töökohtade kadu põhjustab. Aga seda, et lisandväärtuse loomise ahelas neid töökohti lisandub, ei saa kuidagi maha tõmmata. Tegelikult me peaksime liikuma sinnapoole, et seal ahelas kõrgemal tekiks neid töökohti järjest juurde.

18:52 Esimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

18:53 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teie valdkond on ülimalt keeruline ja puudutab praktiliselt iga Eesti inimest, rohkemal või vähemal määral, kas siis ainult koduteemadel või ka kodu‑ ja ettevõtlusteemadel, mingitel kaudsetel teemadel niisamuti. Siin on natuke räägitud ühest ja teisest ja kolmandast. Pilt on üldiselt segane. Aga minu küsimus tulenebki sellest, et kui on tegemist keeruliste protsesside, segaste olukordade ja muutuvate faktoritega, siis aitab selge käsuahel või juhtimisahel. Minu küsimus ongi: kes on Eestis see inimene, kes selle eest meie riigis vastutab, et kõik, mis olema peab, on olemas? Mis on see tähtaeg või kuupäev, millal te selle hinnangu annate?

18:53 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, kuna keskkond ja olud muutuvad, siis nii riskihinnangud kui ka varustuskindluse tagamiseks vajalikud tegevused tuleb ümber vaadata. Seetõttu valitsus regulaarselt nii elektri‑ kui ka gaasivarustuskindluse olukorda arutab ja vajaduse korral otsustab täiendavaid meetmeid. Nii et siin on minu meelest kõik vajalikud otsused seni tehtud. Aga ei saa ennast kuidagi muretult tunda või lõdvaks lasta. See pingutus peab jätkuma kogu talve vältel ja tegelikult me valmistume ka järgmiseks talveks. Aga see poliitiline vastutus ongi ministrite kanda. Vaatamata sellele, et isegi kui käsuahel on paigas, siis see avalik nägu, selgituste andja ja siin saalis küsimustele vastaja on lõpuks minister.

18:54 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

18:54 Rene Kokk

Tänan, hea esimees! Lugupeetud minister! Ma tulen eelmise küsimuse juurde tagasi, see on see julgeolekuolukord ja see teema. Probleem ongi selles, et meie inimesed ja ettevõtjad teavad väga hästi, mis juhtus Nord Stream 1 ja 2‑ga. Samamoodi seda, mis siin vahepeal oli, õnnetus Poola naftajuhtmega või selle lõhkumine, täpselt ei tea veel. Siis küsitaksegi, kuidas on selles uues julgeolekuolukorras kuidagi Eestile kasulikum see, kui me ei saa Eesti kai äärde seda laeva ja hakkame gaasi saama Soome gaasitoru kaudu, kusjuures alati on võimalus, et juhuslikult jääb laevaankur sinna külge või juhtub midagi. See on see küsimus. Täiesti arusaadav, et see tekitab pettumust ja ängi nii sektoris kui ka Eesti inimestes. Kuidas sa seda kommenteerid?

18:55 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, kui Eesti oleks kindlasti tahtnud oma varustuskindluse tagamiseks oma laeva, siis kevadel oleks tulnud see laev rentida. Lihtsalt nii ongi see aus seis.

Julgeolekuolukorra muutumine ja rünnakud kriitilise energiataristu vastu. Tõesti, aga need tähendavad ka teistsuguseid [ohte]. Asi ei ole ainult laevas. Gaasivarustuskindlust on võimalik tagada ka muul moel. Aga julgeolekuliselt on oluline see, et kriitilise energiataristu kaitset ja ülevaadet sellest tugevdatakse. Tegelikult on seda üle Euroopa tehtud. Sellises olukorras, kus mõni vaenulik riik võib rünnata energiataristut Euroopa pinnal, pole ikka väga tükk aega oldud. See on julgeolekuliselt suurem muutus kui LNG‑laeva asukoht ühel või teisel kaldal. Siin ka Eesti pingutab, et saada nii ülevaadet kui ka paremini oma energiataristut kaitsta.

18:56 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel.

18:56 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Majandusministri koht ongi väga raske. Eriti raskeks läheb siis, kui tahta kõiki probleeme lahendada. Midagi pole teha, keegi peab lahendama, eriti praegusel raskel ajal. Ma [küsin] natuke teisest valdkonnast, sest siin küsitakse igast valdkonnast natukene. Mulle teeb muret ja meist paljudele teeb muret Muuga sadamas olev ladustatud väetise kogus. Arvestades seda, et põllumehed on praegu ilma väetiseta, oleks äkki tark see rekvireerida ja meie põllumeestele kuidagi ära võõrandada. Või on teil paremad plaanid?

18:57 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Samamoodi väga päevakajaline ja vajalik küsimus. Sellel nädalal majanduskomisjonis andsime ülevaate sellest olukorrast, kus Sillamäel ja Muugal on suures koguses sanktsioneeritud osapoolte väetisi. Et neid väetisi oleks võimalik müüa, Rahapesu Andmebüroo ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tegelevad sellega, et oleks võimalik omanikel need väetised realiseerida. Raha jääb arvele seisma, aga sellest on võimalik katta näiteks Eesti sadamate kulud või nende kulud, kes seda hoiustamist praegu neile pakuvad. Väetisi on otsast hakatud tõesti realiseerima. Kui on Rahapesu Andmebüroo luba olemas, siis need väetised realiseeritakse. Neid väetisi on ostnud ka Eesti põllumehed. Ühelt poolt on need kogused nii suured, et Eesti põldudele kogu seda väetist, ma ei tea, ammooniumi, ammooniumnitraati me ära ei pane. Ma peast ei oska öelda, kui suure osa, kui mitu protsenti müüdud kogustest on Eesti põllumehed ostnud, aga ma tean, et Eesti põllumehed on sealt väetist ostnud. See ei ole kuidagi keelatud või piiratud või takistatud. Kui Eesti põllumeestel on vaja, siis on võimalik seda väetist soetada.

18:59 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

18:59 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Viimasel ajal on hästi palju, või mitte hästi palju, vaid on juttu olnud igasugustest maksudest. Ahti Kuningas räägib mingist 40‑eurosest automaksust. See maksude teema on nagu uuesti päevakorda kerkinud. Ma küsin, kas valitsuses on juttu olnud ka mingite maksude tõstmisest või kuidas selle asjaga on.

18:59 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Ei, valitsus ei ole arutanud ühtegi maksutõusu, ei ole nendes kokku leppinud ja enne valimisi ühtegi maksutõusu ka niimoodi ei tehta. Aga see, et arutelud maksusüsteemi ümber toimuvad, eriti enne valimisi, ma arvan, on tavapärane. See, et ekspertidel on erinevaid soovitusi, kuidas rahastada kas teeinvesteeringuid või mõnda teist olulist valdkonda, ma arvan, on ka täiesti asjakohane. Näiteks ka Arenguseire Keskus väga ilusti erinevaid teemasid, nii pensioni tulevikku kui ka tervishoidu analüüsib, vaatab rahavajadust, teeb ettepanekuid maksusüsteemi muudatuste kohta, võrdleb stsenaariume. See on kõik väga oluline sisend meile, meile mõlemale, et me saaksime poliitilisi otsuseid teha. Aga ma kinnitan, et valitsus ei aruta maksutõuse, ei ole nendes kokku leppinud, neid ei tule.

19:00 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus.

19:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma vaatan rõõmuga, et varsti on terve valitsus loožis. Aga tegelikult on täna oodatud siia ainult minister Järvan, Urmas Kruuse ka ja Signe Riisalo. Aga ülejäänud seltskond? Kas tohib küsida ...

19:00 Esimees Jüri Ratas

Mida te soovite küsida?

19:00 Peeter Ernits

Miks nad siia saabusid?

19:01 Esimees Jüri Ratas

Miks nad siia saabusid? Selge.

19:01 Peeter Ernits

Kas neil pole midagi muud teha?

19:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellele, kas neil on midagi targemat teha või mitte, ma ei oska vastata. Aga üldiselt ma olen teile tänulik. Kui meil on olnud siin pikemaid istungeid, siis te olete alati helistanud, aidanud juhatajat. Kui mõnikord ministrid ei ole tahtnud siia tulla, siis te olete neile helistanud, püüdnud neid kätte saada. See on minu meelest väga humaanne. Te olete püüdnud niimoodi eelhoiatust anda. Aga kui valitsuse liikmed tahavad siia tulla, siis meil siin saalis on selline reegel, et sinna valitsuse looži võivad nad tulla 24/7 ja seal istuda, teha kirjatööd, mõttetööd. Nii et nad võivad seda teha, kui nad istungit ei sega. Võivad ka seal akna all selles reas tagapool istuda, aga antud juhul ka siin. Kuna aknaaluseid on nii palju, siis nad võivad ka selles vasakult teises reas olla. Aga siin saalis edasi-tagasi saalida, seda nad teha ei tohi. Nii et see ei ole kuidagi keelatud, see on nende koht ja seal nad saavad istuda. Nii. Kalle Grünthal, palun!

19:01 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riina Sikkut! Teie vastutusvaldkonda kuulub Elering Aktsiaselts. Ma olen püüdnud teie käest saada teavet selle kohta, kuidas on võimalik, et 3 kilovati võrra võimsuse suurendamine maksab 24,7 miljonit eurot pluss käibemaks. Olen püüdnud teie käest teada saada detailset arvestust, mismoodi see kujuneb. Te ei ole vastanud, sisuliselt ei ole vastanud kuu aja jooksul, mis on seadusrikkumine. Aga ma tean, miks te ei vasta. Sellepärast, et põhimõtteliselt te varjate praegu sisuliselt kuritegu ehk kelmust, teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest ebaõige kujutluse loomist. Arvestage sellega, lugupeetud Riina Sikkut, et te võite olla selles kuriteos kaasosaline. Mis te kostate selle peale?

19:02 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Kostan kolme asja. Esiteks tõesti, ma olen teie küsimusele vastanud, aga te ei ole mu vastusega rahule jäänud. Ma mõistan seda, seda on ka varem juhtunud. Teiseks, see sisuline mure, kuidas on võimalik, et keegi tahab 3 kilovatti juurde panna ja nüüd järsku esitatakse miljonitesse ulatuv arve.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Ma vabandan korraks, hea ettekandja! Mul on palve. Telefon on üle rõdu ääre. Seal all on Riigikogu liikmed, ei saa nii pildistada. Minge sinna rõdule, sealt võite pildistada, aga nii ei saa, et te tulete oma seadmetega üle ääre. Juhatajana ma pean tagama siin saalis turvalisuse. Palun, minister!

19:03 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Jaa. Elektriliinide puhul ei ole tegemist püksikummiga, et venita suuremaks või väiksemaks. Liinide puhul on seal nagu piir ees. Kui seda 3 kilovatti enam sinna ei mahu, siis tuleb liini tugevdada, tuleb võib-olla alajaam ümber vahetada. Kõik need kaasnevad kulud ongi väga suured. Nii et kahjuks selline olukord on, et vahel ka väga väikese võimsuse lisandumise korral on vaja suuri investeeringuid teha kas jaotusvõrku või põhivõrku. See on see teie mure tuum. Kui täpsemaid arvutusi on vaja – ma teadsin, et ma tulen siia saali ette, ma teadsin, et te küsite, nii et küsisin ka täna järele, et kuidas on –, siis võin öelda, et Elering tegeleb sellega, et see arvutus lahti kirjutada ja selgitada teile, kust need kulud tulevad. Nii et ma loodan teile varsti detailsema vastuse anda.

19:04 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:04 Kalle Grünthal

Lugupeetud Riina Sikkut! Asi on selles, et need 3 kilovatti on umbes sama nagu väike elektriröster. Aga siin ei ole vaja mingeid arvutusi teha, sest selline nõue on juba kodanikule esitatud, 24,7 miljonit, mis on suurem kui terve Paide linna eelarve. Mõistate? Selles vastuses, millega ma muidugi rahule ei jäänud, sest te ei andnud detailset kirjeldust, möönate ka ise, öeldes, et kui tekib kahtlusi, kas tootmistingimuste muutmise pakkumine esitati ausatel alustel. Mina ei saa praegu aru, mis juttu te ajate, tähendab, kui teil endal on ka kahtlusi selle asja aususes. Kas te saate aru, Riina Sikkut, et te võite olla kuriteos kahtlusalune või osaline seoses sellega, et Elering Aktsiaseltsis pannakse Eesti rahva suunas toime kuritegu kelmuse mõttes? Kas te saate sellest aru, Riina Sikkut?

19:05 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Endiselt: kuigi tegemist on väikese võimsusega, on see samamoodi nagu köögis, et kui on kolm pistikupesa, on röster ja kohvimasin ja veekeetja juba olemas, siis kui on soov panna neljandat ühendust, tuleb osta kas pikendusjuhe või remondi käigus lisada üks pistikupesa. See, et tegemist on väikese seadmega, näiteks telefonilaadijaga, ei muuda vajadust suurema kulutuse või muudatuse tegemise järele. See on see fundamentaalne mure, millele te osutate.

Selleks, et oleks võimalik vabamalt lisada tootmisvõimsusi, näiteks kui me räägime päikeseparkidest, siis praegu on Riigikogus menetluses eelnõu, mis nii‑öelda fantoomliitumised maha võtaks. Praegu need võimsused on broneeritud võimalikele uutele päikeseparkidele, mida ei ole aastate kaupa välja ehitatud.

Majanduskomisjoni algatatud eelnõu võimaldab esimest korda teha seda, et on vaja maksta tasu selle liitumisvõimsuse eest ja kui etteantud aja raames ei hakata võrku elektrit andma, siis see broneering, see võimsus vabastatakse. See on üks viis võimsust vabastada ja anda võimalus uutele liitujatele. Siis, kui on vaba võimsust, ei ole vaja sellist suurt investeeringut teha. Aga kahtlemata on kohti, kus sellist võimsuse vabanemist ei toimu, tuleb liini tugevdada, tuleb alajaamasid vahetada. Need ongi suured kulud. Selles olen ma teiega ühte meelt, et seda ei pea katma see esimene liituja. Tegelikult on hajatootmine riigi strateegiline huvi, nii et neid kulusid võiks suuremal määral kanda ühiselt.

19:07 Esimees Jüri Ratas

Hea vastaja! Ma mõtlesin, et te ütlesite, et saab selle uue pistiku panna, saab pikendusjuhtme panna, aga te ei öelnud seda, et vargapesa on ka üks võimalusi.

19:07 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Ma ise pole tükk aega kasutanud. Vargapesa on ka võimalus, jah.

19:07 Esimees Jüri Ratas

Siim Kiisler, palun!

19:08 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Hea majandusminister! Sinu kolleeg valitsuses ja sinu erakonna esimees Lauri Läänemets kirjutas 11. oktoobril, et majandusministri saavutatud leping eelisjärjekorras gaasi saamiseks tagab meile varustuskindluse. Kas ma saan õigesti aru, et mingit sellist lepingut sa ei ole alla kirjutanud ja et Lauri Läänemetsa väide on puhas vale?

19:09 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Siin on kaks erinevat asja. Aitäh küsimuse eest! Üks puudutab seda FSRU‑laeva või seda ujuvterminali, mis tuleb. Ka seal on gaasi. Praegu ongi kokkulepe, et Eesti, Läti ja Soome varude keskus saavad seda sealt. Kui neil on vajadus, siis neil on eelisõigus gaasi soetada. Teine asi puudutab neid gaasilaevasid, mida gaasimüüjad hakkavad sinna taha tooma. Kevadine kokkulepe, mis puudutas FSRU‑laeva esimese talve asukohta, oli selline poliitilise hea tahte väljendus. Täpselt samamoodi me kinnitasime Soome ministriga üle selle, et need kaid on rajatud ja soomlastel on laev renditud selle mõttega, et see tagaks eelkõige Eesti ja Soome varustuskindluse. See ei ole mõeldud teistele, et ainus ülesanne oleks teistele riikidele gaasi müüa. Nii Eesti kui ka Soome huvi on, et meie gaasimüüjad saaksid selle terminali kaudu oma soetatud gaasi taasgaasistada ja oma tarbijatele, kes asuvad Eestis ja Soomes, seda tuua. (Hääl saalis. Juhataja helistab kella.) See on sama tüüpi poliitiline kokkulepe, nagu oli see kevadel sõlmitud kokkulepe. Kuna gaasilaevu ei too valitsused, siis see ei ole meil leping Soomega, see on poliitilise tahte ja kokkuleppe väljendus.

19:09 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

19:09 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Oled pikalt vastanud küsimustele, selgitanud, põhjendanud, rääkinud. Mul on küsimus: kui see tänane umbusaldusavaldus läbi kukub, mis on homme sinu esimesed tegevused? Mida sa tegema hakkad?

19:09 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Homme on neljapäev ja valitsuse istungi päev, muide. Homme ma lendan transpordiministrite kohtumisele. Tõesti, transpordiministrid kohtuvad harvemini, kui on energiaministrite kohtumised. Energiakriis on üleeuroopaline, nendeks lahendusteks liikmesriikide käed üksikult jäävad lühikeseks. Kui me räägime suurtest muutustest, on need elektriturgudel või gaasiindeksi puhul, siis need on üleeuroopalised kokkulepped. Nii et lisaks valitsuse tööle, mis istungil homme toimub, tuleb transpordiministrite kohtumisele kohe järgi ka energiaministrite kohtumine, kus selliseid üleeuroopalisi kokkuleppeid varustuskindluse tagamiseks tehakse.

19:10 Esimees Jüri Ratas

Jürgen Ligi, palun!

19:10 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma küsin nüüd täitsa mitteparteilise küsimuse. Ärge pange pahaks, ma kahjuks ei saa teile midagi ette heita. Teil ei ole õnnestunud midagi kihva keerata, pole olnud aega ja minu arust ei ole te ka kuidagi üritanud. Aga kui te vaataksite seda pikemat ajalugu, siis kas Eesti on kogu selles gaasiterminalisaagas teie hinnangul teinud olulisi vigu ja midagi, mis muutis selle protsessi tulemuse väga erinevaks sellest, mis ta prognoosi järgi oleks pidanud olema?

19:11 Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut

Aitäh! Minu meelest me oleme sarnases olukorras nagu koroonakriisi ajal. Tegelikult liiga vara on lõplike hinnangute andmiseks. Tagantjärele saab vaadata, kas meil talvel gaasi jätkus, kuidas me järgmiseks talveks valmistusime. Aga kui praegu nii-öelda poole sõidu pealt hinnanguid anda, siis umbusalduse avaldajate etteheide on olnud see, et laev ei tulnud Eestisse, kuigi valitsuse ülesanne on algusest peale olnud gaasivarustuskindluse tagamine. Kas see gaas tuleb laeva, lennuki või kanistriga, ei ole oluline. Oluline on, et ta olemas oleks. Selles mõttes on valitsusel eesmärk saavutatud, gaasivarustuskindlus on talve vaates tagatud. Kui umbusaldajad on konkreetselt laeva esimese talve asukoha suhtes kriitilised või oleks soovinud teistsugust tulemust, siis tõesti oleks Taavi Aas pidanud tegema selle poliitilise otsuse, et laev rentida, ja oleks pidanud viima selle ettepaneku valitsusse. Kui see on Eesti valitsuse otsusega renditud laev, siis saab Eesti otsustada, kuhu see laev tuleb.

19:12 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid teie vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme.

19:12 Martin Helme

Ma palun kaheksa minutit.

19:12 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kaheksa minutit!

19:12 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Head ministrid! Me kuulsime siin mitu tundi järjest väga naeratava näoga ministri suust meie poole paisatavat jutuvada, mis kahjuks kubises valedest, ebatäpsustest, avalikkuse eksitamisest. Ma läbivalt maadlesin küsimusega, kumb meil siis on, kas meil on kõige küünilisemalt ja süüdimatult valetav majandusminister või üldse minister, keda on võimalik ette kujutada, või meil on lihtsalt inimene, kes mitte millestki mitte midagi aru ei saa ja lihtsalt tobeda naeratuse saatel vadistab midagi.

Aga vaadake, probleem on selles, et need asjad, mis siin mitu korda läbi käisid, et meil on varustuskindlus olemas, ei vasta lihtsalt tõele. No lihtsalt ei vasta tõele. Loomulikult on strateegilisi vigu tehtud juba enne Riina Sikkutit, loomulikult on vastutajate ring laiem kui ainult üks minister. Kindlasti kannavad väga suurt osa sellest vastutusest (Juhataja helistab kella.) ka peaminister Kaja Kallas ja kogu Reformierakonna seltskond, kes ei tahtnud anda ei käendust ega raha, mitte kellelegi mitte midagi, ja kes sõna otseses mõttes kujutasid ette, et kui me teeme rehepappi, siis küll lätlased, küll soomlased, küll erasektor kõik need mured lahendavad ja äkki läheb hästi.

Ma küsisin mitu korda ministri käest konkreetselt, kus on Eesti varud, kui palju neid on. Ma ei taha teada, mis on lepingutega kaetud. Meil ei ole mitte mingit võimalust võtta tõsiselt Taavi Veskimäe kinnitust selle kohta, et tal on kuskil olemas mingisugune kogus. Paberi peal olevad kogused tänases majandusolukorras, tänases julgeolekuolukorras ei maksa mitte midagi. Need poliitilised kokkulepped, millest minister rääkis, ei maksa mitte midagi.

Püha taevas! Pool sellest vestlusest, mis siin oli, keerles täiesti sisutu arutelu ümber selle kohta, mida soomlastega kevadel kokku lepiti või millele alla kirjutati. Soomlased ei täitnud ju oma kokkulepet. Soomlased lasid meist lihtsalt mõnuga üle. Ja siis sellepärast, et me oleme nii abitud, nii saamatud, et me enda eest ei seisa, et meil ei ole võimekust ega soovi ega tahtmist mõelda, et mis siis need järgmised sammud on, mis on meie kriisi maandamise, riski maandamise meetmed, et mitte midagi teha, et mitte isegi tunnistada oma läbikukkumist, lihtsalt totaka naeratusega jätkatakse avalikkusele valetamist, valetamist, valetamist, valetamist.

Meil ei ole mingeid varusid. Leedukad ütlesid kevadel: nende sadama kaudu varustavad nad ennast ja Poolat ja natuke läheb [Lätile] ka. Soomlased ütlevad – kuulge, me oskame soome keelt, me kuuleme, mida Soome ministrid räägivad, me näeme, mida Soome leht kirjutab –, et mingit kokkulepet ei ole selle kohta, et sellest laevast, mis neile läheb, meie ka [gaasi] saaksime. Ei ole. Vastupidi, üsna otseselt öeldakse välja, et Soomeski võib juhtuda seda, et elektrit ei ole talvel, et gaasi ei ole talvel ja et nende prioriteet on nende enda tarbijad.

Mis jutt see on, et meil on olemas toru, mis meid Soomega ühendab? Esiteks, pärast seda, kui torud õhku lendasid, ei ole see toru enam päris kindel asi. Ma ei saa aru sellest jutust, et soomlastel keskkond muutus. Huvitav, et meil siis keskkond ei muutunud, et NATO-riigis Eestis on ohtlikum gaasilaeva hoida kui NATO‑sse alles pürgivas riigis Soomes, et jäävaba Paldiski sadam on kuidagi halvem sadam. Kuulge, see kõik on ju lapsik jutt.

Fakt on see, et meil ei ole reaalseid varusid Lätis, need on paberi peal, need on lepingud, need on kokkulepped, et millalgi tuleb. Me isegi ei tea veel, millal. Need lepingud, millest varude keskus räägib, millest Riina Sikkut praegu rääkis, need on ostulepingud. Isegi ei ole veel paika pandud, millal laev tuleb, millal ta sildub, kuhu ja millal. Seda pole olemas. Meil ei ole mingit plaani selle kohta, mis saab uuel aastal.

Tänase päeva seisuga ütlevad gaasituru osalised, et aasta lõpuks on meil gaas otsas. Kui külmaks läheb, siis veel varem, kui hea pehme ilm peab vastu, siis võib-olla jaanuarikuu peame ka meie vastu.

Reaalsus on selline, et tänane Kaja Kallase juhitud valitsus ja Riina Sikkut, majandusminister Riina Sikkut, on loonud olukorra, et kui tuleb külm talv, kui lepingud ei pea või kokkulepped, vabandust, lepinguid meil ju praktiliselt ei ole, siis hakkavad Eestis jaanuaris või veebruaris majad külmaks jääma, toiduainetööstus jääb seisma ja reaalselt – reaalselt! – inimesed surevad külma ja nälja kätte. See on täna reaalsus, mille eest vastutavad Riina Sikkut ja kogu Kaja Kallase valitsus.

Ja meil toimus siin nüüd – kui kaua? – kolm tundi mingisugune naljategemine. Süüdimatu lapsik jutuvada tuli siit puldist. Mingisugused täiesti absurdiarutelud selle üle, milline on Riina Sikkuti tööpäev. No lihtsalt ei huvita. Tulemusi ju ei ole, mitte midagi. Rääkimata kõikidest nendest teistest asjadest, tee-ehitusest ja kõigist muudest asjadest.

Aga tänases umbusaldusavalduses on kaks suurt etteheidet. Minister süüdimatult valetab nii parlamendile kui ka avalikkusele. Ta omaenda jutu sees üle ühe küsimuse rääkis meile erinevat juttu. Avalikkust on eksitatud süstemaatiliselt ja teadlikult. Me teame, et ta teab, et see, mida ta ütleb avalikkusele gaasivarustatuse kohta, ei vasta tõele, aga ta ikka räägib edasi. Praegu ka veel räägib edasi. Valetab lihtsalt niisama.

Teiseks ei ole gaasivarustuskindlust. Ma veel kord ütlen: arusaadav, selle eest vastutab Timo Tatar, selle eest vastutab Taavi Veskimägi, selle eest vastutab Kaja Kallas, kogu see Reformierakonna kamp, kes lihtsalt ei taha mitte midagi mitte kunagi teha, sest nagu ma ütlesin, tahab rehepappi teha. Aga reaalselt valdkonna eest vastutav minister, mille eest tema siis vastutab? Mis siis saab või jäämegi ootama? Aga noh, tegelikult, mis meil viga valimistel, kui veebruaris või jaanuaris on totaalne kriis, pime ja külm? Ju siis valijad karistavad. Aga niimoodi ei saa ju riiki valitseda. Mul tuleb nutt peale, kui ma mõtlen, milline karistus on tänane valitsus Eestile. (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.) Palun hääletage ta ametist maha! Aitäh!

19:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

19:19 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui oli Riina Sikkutile esitatavate küsimuste voor, siis ma juhtisin oma küsimustes mitu korda tähelepanu, et Riina Sikkut ei täida seadusi kirjadele vastamisel, ja ka esitasin talle etteheite, et ta võib olla toime pannud kuriteo.

Edasi. Aga nüüd ma näen, et lugupeetud Riina Sikkut eirab ka siinset kodu‑ ja töökorda, sest minu teada on meil olemas sellised kokkulepped ja reeglid, et me siin saalis ei söö. Aga ma nägin, et pärast seda Riina Sikkut väga usinalt sõi vist vorstileiba või mis ta seal tegi, ma ei saanud aru. Mul on palve teile, lugupeetud istungi juhataja. Kas teil on võimalik vähemalt selles saalis nõuda, et Riina Sikkut täidaks siinseid reegleid?

19:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei vaadanud, mida ta sõi. Minister oli siin ju pikalt kõnetoolis. Ma lähtun põhimõttest, et ta ei saa siit saalist hetkel ära minna, on umbusaldusavaldus. See  on arusaadav, ega tühi kott ei seisa püsti. (Naer saalis.) Siis tuli see toidupaluke suhu panna. Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

19:20 Jürgen Ligi

Aitäh! See väljend muidugi on kohane kelle iganes suhtes, aga mitte Riina Sikkuti suhtes. Ta ei ole kindlasti tühi kott. Isegi kui ma nõustun sellega, et siin saalis ei sööda, seda olen ise ka rääkinud, ma arvan, et ei ole kohane püüda teda selle tegevuse eest meeleheitlikult solvata.

Mu protseduuriline küsimus võib vallandada siin vastastikused süüdistused, aga siiski: kas mitte juhataja kohus ei oleks sekkuda, kui kõne põhiline eesmärk on solvata ettekandjat? Selliseid väljendeid oli siin Martin Helmel ridamisi. Ja järgmine argument oli tegelikult see, et tal tuleb jälle nutt peale. See meeleheitlik solvamine võiks olla koht, kus ilma laiali valgumata, kellestki teisest, minevikust, tulevikust rääkimata, konkreetses olukorras öelda, et jäägem lugupidavaks. Kas seda oleks võimalik teilt paluda?

19:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt, see, mis ma ütlesin, oli sihukene rahvatarkus. Punkt üks. Punkt kaks on see, mis te küsisite. Fraktsioonid peavad siin läbirääkimisi, mina ei saa kellelegi öelda, mida öelda või mida mitte öelda. Mina kuulsin seda, et kui Martin Helme ütles, et ta hakkab nutma, siis teie ütlesite, et nuta, nuta see välja. Te lohutasite teda, tulite appi. Nii et hea koostöö oli siin minu meelest. Hea atmosfäär oli. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

19:22 Mart Helme

Ma haaran kinni eelkõneleja ettepanekust, et siin saalis viibijad ei solvaks isiklikult teisi parlamendiliikmeid. Sotside poole peal istub üks inimene, kes on komisjoni esimees, kes on lausa maksnud mingisuguse reklaami eest, mis saadab mind meessuguelundisse. Nii et võib-olla need valged jõud kõigepealt vaataksid üle oma read ja solvajate read ning alles siis tuleksid teistele sõnu peale lugema.

19:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kutsun ka tõesti üles mitte solvama ja austama teineteist ja üksteist. (Hääl saalist.) Härra Ligi, kui teil on protseduuriline küsimus, siis vajutage sisse protseduurilise küsimuse [nupp], mitte ärge kogu aeg seal oma nina ette pobisege. Ma ei saa teist aru. Nüüd ei ole uus kõnede voor protseduuriliste küsimuste kaudu. Aga võib-olla tõesti, härra Odinets, kui teil on mikrofoniga mingi mure, siis andke kohe teada. Eduard Odinets, palun, protseduuriline küsimus!

19:23 Eduard Odinets

Jaa, protseduuriline küsimus on selles mõttes, et ma ei tea, kellele vihjas kolleeg Mart Helme, kes on maksnud ja millise reklaami eest ja kes kuhu teda saatis, aga minu teada ei ole mitte ükski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige kunagi millegi eest maksnud, et Mart Helmet kuhugi saata. 

Protseduuriline küsimus on selles, et kui mitu korda veel Mart Helme peab seda laimu ja valeinfot siin levitama, enne kui teda korrale kutsutakse. Ta räägib sellest juba mitmendat korda järjest. Midagi sellist ei ole olnud.

19:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on tõesti protseduuriline küsimus ja vastus on see: kui te soovite Mart Helmega rääkida, siis te peate püsti tõusma, pöörama paremale, minema edasi sealt ümber saali ja saate temaga rääkida. Veel parem oleks, kui te nendes küsimustes räägiksite temaga koridoris. Nii et selle saaks protseduuriliselt väga ilusti ära lahendada ja meie, kõik 101 siin, ei peaks seda muret kuidagi murdma. Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

19:24 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kas ma sain [õigesti] aru, et kolleeg Odinets on saatnud kolleeg Helme nahui? Või tema pole maksnud, on keegi ...

19:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Veel kord, head ametikaaslased: see on Riigikogu saal, me ei suhtle siin ainult omavahel. Põhimõte on kogu aeg siin saalis olnud see, vähemalt siin saalis viimased sada aastat ja üks kuu peale, kui Eesti on olnud iseseisev, enamuse sellest ajast, ja demokraatlik, et siin saalis suheldakse alati ka rahvaga. Nii et kõik sellised mitteviisakad väljendid ma palun meie kõnepruugist siin välja jätta. Seda, mida mõeldakse, ma ei oska juhatajana kommenteerida. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

19:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tänases infotunnis te mainisite, et Riigikogu toimimine on muutunud kuidagi häbiväärseks ja lamedaks, sellepärast et kasutatakse protseduurilisi küsimusi ka infotunnis, mis tegelikult ei ole nagu hea tava. Aga tegelikult, hea juhataja, on põhjus hoopis selles, mismoodi valitsuse liikmed lihtsalt irvitavad Riigikogu liikmetele näkku ega vasta. Sotsiaaldemokraat, seesama praegune umbusaldatav Riina Sikkut näitab ministrile keskmist näppu. Häbi! Nüüd on samas seisus kolleeg Odinets, kes propageerib oma Facebooki lehel, naeratus näol praegu, ebatsensuurseid sõnu Mart Helme kohta. Kas häbi ei ole natukene? Olge hea, palun, Jüri Ratas, kas on võimalik siin saalis jätkata ikkagi nii-öelda normaalse töökorraga, sest see valitsuse ja koalitsiooni hullus hakkab ka siia sisse tulema?

19:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See, missugune siin saalis on töökultuur, sõltub meist kõigist, kõigist 101 liikmest. Seetõttu, mida juhataja saab öelda? Ainult seda, et ma palun, et me austaksime siin üksteist. Ma arvan, et see on ainus viis seda töökultuuri ja moraali tõsta.

Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Tõnis Möldri. Palun! Kas väike lisaaeg?

19:27 Tõnis Mölder

Vaatame. Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister ja teised kolleegid! Minister Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast teadis tegelikult juba ministriametisse astudes, et see päev saabub, kui tuleb võtta poliitiline vastutus, kuna see ametikoht ja see portfell on väga keerulised. Ta teadis ka seda, et Kaja Kallase poolteisekuuline ainuvalitsemine tekitas Eestile sellise korvamatu kahju, et selle lappimine järgmise nelja kuu jooksul ei ole lihtsalt võimalik. Ministril tuleb võtta poliitiline vastutus. Täna on see päev käes.

Peamine etteheide Riina Sikkutile on see, et ta ei ole suutnud viimase nelja kuu jooksul teha grammigi kvaliteetset tööd ning tagada Eesti riigile ja rahvale piisavat gaasivarustuskindlust. Ministrile saab ette heita ka riigi rahaga vastutustundetut ringikäimist ja sihilikult Eesti majandust kahjustavate otsuste tegemist.

Alustuseks. Minister Riina Sikkut vastutab täielikult, sajaprotsendiliselt selle eest, et tema vastutusalas olev Elering pole siiani suutnud Soome poole ehk Gasgridiga kokku leppida LNG‑laeva rentimise osaluses. Ma tuletan veel kord meelde, soomlased pakuvad ka täna ...

Vabandust, istungi juhataja! Jälle härra Ligi lihtsalt läheb ja segab protseduuriliselt. Kas saaks kuidagi teda korrale kutsuda?

19:28 Esimees Jüri Ratas

Üks hetk, palun! Hea ametikaaslane Jürgen Ligi! Ametikaaslane, kes on Riigikogu kõnetoolis, ütleb, et näete, see vestlus praegu segab. Palun austada seda palvet. Palun anda see 20 sekundit tagasi ettekandjale.

19:28 Tõnis Mölder

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, siis veel kord, minister ei ole andnud Eleringile poliitilist suunist omandada meile õigust Soome laevale. Meil ei ole täna grammigi õigust Soome maksumaksja raha eest kinnimakstud laeva kaptenile öelda, et keeraku selle ninaots Paldiskisse. No ei ole! Soomlased on valmis pakkuma Eestile 20%‑list, 30%‑list, 40%‑list osalust. Aga minister ütleb, et süüdi on Taavi Aas, kes viis kuud tagasi midagi ei teinud. Täna on võimalus teha, homme on võimalik helistada Soome majandusministrile ja öelda Eleringile, et me anname aktsiakapitali jaoks raha juurde, me ostame osaluse, me oleme võrdsed partnerid Soome laevas. Täna seda ei tehta.

Teine etteheide. Minister Riina Sikkut astus ametisse 18. juulil. Väga tähtis kuupäev. Esimese nädalaga sai talle selgeks, et seda LNG‑laeva Eestisse ei tule. Aga see paus kestis, ta vaikis sellest, ta vaikis, ja mis kõige tähtsam, kaks nädalat hiljem andis riik 38 miljoni euro suuruse garantii kai ehitajale, teades, et seda kaid ei lähe vaja ei sellel talvel, järgmisel talvel ega võib‑olla ka tulevikus mitte. Seda 38 miljonit ei maksa omast taskust kinni mitte minister Riina Sikkut, vaid selle maksavad kinni meie maksumaksjad. See on minu meelest väga selge riigi raha ja riigi varanduse kuritarvitamine, rääkimata sellest, et kui laev ei tule Eestisse, tekitab see majanduse mõttes – majanduse mõttes – väga suurt kahju. Kui majandusminister hakkab majandusele kahju tegema, siis on see esimene päev, kui ta võiks tagasi astuda.

Kolmas etteheide on gaasivarudega seotud. Tuletan meelde, et Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus tegi lisaeelarvega otsuse eraldada 132 miljonit selleks, et hankida Eestisse 1 teravatt gaasi. Tänaseks on saadud selle 132 miljoni eest ainult 65% sellest, see 132 miljonit on laiaks löödud. Esimesed neli‑viis hanget läksid tuult tallama. Nüüd, kui gaasihinnad on üleval, siis muidugi gaasipakkujaid on, aga selle raha eest enam seda gaasivaru ei saa. Kui meil seda 1 tera[vatti] ei ole, siis arvestage sellega, et ka see Soome laev, mis teisel pool seda Balticconnectorit on, ei päästa meid, sest isegi Soome tipptarbimist ta ei kata ära, rääkimata Eesti tarbimisest.

Teine asi, mis selle puhul on oluline, on see, et meil ei ole ühtegi kirjalikku kokkulepet selle kohta, kuidas meie, Eesti gaasiettevõtjad, Eesti riik pääseksid eelisjärjekorras sellele laevale ligi. Kui me oleksime osaluse ostnud ...

Nüüd ma soovin küll lisaaega, läksin päris hoogu.

19:31 Esimees Jüri Ratas

Seda oli näha juba teie kõnnakust siiapoole tulles. Kogenud silm tajus ära. Palun, kolm minutit lisaaega!

19:31 Tõnis Mölder

Aitäh! Kui me räägime veel kord sellest, siis see tähendab seda, et kui me oleks ostnud osaluse, siis oleks meil olnud õigus läbi rääkida Soome ja Eesti konkurentsiametiga, et meie Eesti ettevõtjatele tehtaks erisus, et me pääseksime gaasiterminalile kiiremini ja otsesemalt ligi. Ehk see on küsimus meie varustuskindlusest ja vastutusest. Veel kord: ega siis minister Sikkut ei päästa olukorda, kui ta jaanuaris tõstab käed üles ja ütleb, et vabandust, Eesti rahvas ja Eesti ettevõtjad, oleme külmas, oleme ilma gaasita, no läks nii, ei vedanud välja. See ei päästa, see ei anna meile mingisugust varustuskindlust.

Veel kord: kui te teaksite seda, kusmaal on Soomes kaiehitus – nad on poolteist kuni kaks kuud Eestist maas. Soome majandusministeeriumi ametnikud ütlevad väga selgelt: Eesti kaiehitus versus Soome kaiehitus on poolteist kuud, seadmete pealepanek veel kaks‑kolm nädalat. See tähendab seda, et me võime selle laeva Soome viia, aga gaas sellest torust hakkab Eesti poole tulema alles peale jaanuari. Mida on teinud Elering ja minister Sikkut? Nad ütlevad siitsamast puldist, et meil on varustuskindlusega kõik hästi. Muidugi on hästi, kui paberi peal arvestatakse, et gaas hakkab tulema detsembris, aga Soome ütleb juba täna, et gaasi ei tule ja võib-olla ei hakka tulema ka jaanuaris, sest seda kindlust nemad ei suuda meile tagada.

Nii et see on küsimus sellest, kas minister oskab rahaga ümber käia, kas minister vastutab selle eest, et meil on olemas varustuskindlus, gaasitagavara. Kolmas pool siin on see, mis mind ikka väga selgelt häirib: minister on siit puldist valetanud ja valetanud päris mitu korda. Esiteks ütles ta, et selles lepingus, mille Taavi Aas sõlmis, ei ole kirjas seda lauset, kuhu see laev läheb. On küll, must valgel on kirjas, et sellesse riiki, kes saab kai esimesena valmis, see laev sõidab. Must valgel on see kirjas. Teine asi: ta ütles, et ta on käinud kolm‑neli korda valitsuses seda teemat arutamas. Kaja Kallas ütles täna infotunnis, must valgel meie stenogrammis on kirjas, et ta käis peale ametisse astumist kahe nädala jooksul üks kord ja teine kord tuli 13. oktoobril, mitte ülevaadet andma, kuhu laev läheb, vaid oma otsusest teavitama ehk viis kirja, et vabandust, mina ainuisikuliselt leppisin Soome ministriga kokku, et seda laeva Eestisse ei tule.

No palju õnne Eesti majandusele majandusministri puhul! Veel kord: käed eemale Taavi Aasast! Need koalitsioonisaadikud, kelle read on siin kolm tundi olnud tühjad, Isamaa ja Reformierakond, teie käes on see otsus. Palun tulge meile appi! Aitäh!

19:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja. Toomas Jürgenstein, palun! On teil lisaaja soovi? 

19:34 Toomas Jürgenstein

Ei tea veel.

19:34 Esimees Jüri Ratas

Ei tea veel. No vaatame! Eks aeg annab arutust.

19:34 Toomas Jürgenstein

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt ikkagi tõden, et minister Riina Sikkuti aadressil on kõlanud siit puldist ja saalist ebasobivaid väljendeid, ma võtan selle enda peale ja vabandan nende eest.

Head sõbrad! Me oleme siin viimased tunnid teinud väga vale asja. (Juhataja helistab kella.) Tunnistan, et see umbusaldusavaldus meenutab mulle ajaloost ülihästi tuntud Sokratese kohtuprotsessi, mis, tõsi, toimus umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi. Ka seal kõlasid absurdsed süüdistused Ateena tänavatel inimestele mõtlemist õpetanud ja mõttekäike korrastanud filosoofi aadressil. Tänane olukord on mitmeski mõttes Sokratese looga sarnane. Segaduses korda loonud minister on langenud süüdistuste alla ja see ei ole õige.

Tänase olukorra kirjeldus on lühidalt selline. Eestil on olemas gaasiga varustamise kindlus. Meil saab olema LNG vastuvõtu võimekus Paldiskis asuva sildumiskai näol. Meil on head suhted Soomega ja võimalus saada Eesti ettevõtetele gaasi eelisjärjekorras. Kõike seda arvestades tundub terve mõistuse vastane avaldada umbusaldust säravale ministrile, kelle saavutuste hulka loetletud tulemused kahtlemata kuuluvad.

Tegelikult on kogu LNG‑terminali protsessiga seotud jada ühiskonnas teada. Kümmekond päeva tagasi ütles Mikk Salu oma Postimehe artikli pealkirjas olulise ära: "Vead LNG‑terminiga tehti aprillis, Sikkut helbib teiste keedetud suppi." Vähe sellest, põhjaliku artikli lõpus ütles autor kokkuvõtvalt: "Poliitilist tahet ja Eesti riiki esindasid selles protsessis majandusminister ja MKM. Kui tahta süüdlast otsida, tuleb näpuga näidata eelkõige Taavi Aasa kontorile." Tsiteerisin Mikk Salu artiklit.

Sellele kommentaarile polegi eriti midagi lisada. Kahjuks tõesti ei saa Riigikogus umbusaldusavaldust ümber pöörata.

Paldiski kai kohta veel mõni sõna. Olgu öeldud, Alexela nõukogu esimees Marti Hääl ütleb, et temal ei ole Riina Sikkutile etteheiteid, vaid just Sikkuti ametisse astumine on sellesse olukorda valgust toonud. Riina on loonud korda, mitte korratust.

Veel üks huvitav tähelepanek: Sikkutist süüdlase (Juhataja helistab kella.) lavastamise ebaõiglust on tunnetanud ka rahvas. Vox populi vox dei. Uuringufirma Nordstat viis läbi küsitluse 1000 inimese seas, küsides: "Kes järgmistest erakondadest teie arvates peamiselt vastutab selle eest, et LNG‑laeva Eestisse ei tule?" 1000 vastajat ja palun väga: Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda nägi süüdlasena 11%, aga täna umbusalduse taga seisvaid Keskerakonda 11% ja EKRE‑t 16%. Vox populi vox dei.

Üks minut juurde.

19:38 Esimees Jüri Ratas

Palun, üks minut juurde!

19:38 Toomas Jürgenstein

Tulen lõpetuseks tagasi Sokratese protsessi juurde. Tema õpilase Platoni kirjapandu kohaselt pidas Sokrates rõõmsa ja enesekindla kaitsekõne, kus ta teatas, et väärib süüdimõistmise asemel hoopis pidusööki linna kulul. Ka gaasiga seotud segadusi klaarinud minister Riina Sikkut väärib umbusaldamise asemel esiletõstmist, seda varustuskindluse tagamise ja ettevaatava poliitika tõttu.

Hääd sõbrad! Hääd saadikud! Ärme kordame umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi ateenlaste tehtud viga, kui nad Sokratese süüdi mõistsid. Vastupidi, avaldame toetust kompetentsele, säravale ja empaatilisele majandusministrile ja – Platoni idee ei olnud paha – korraldame tema auks pidusöögi kas või siinsamas Riigikogu ruumides. Aitäh!

19:39 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

19:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma nagu kuulsin, kolleeg Jürgenstein nimetas Riina Sikkutit Sokrateseks: Riina Sokrates. Kas juhatus ei peaks mõtlema, et võib-olla saadikutel on olnud pikk päev, tervis ei ole kõige paremas korras ja enam ei saa aru, mis toimub? Äkki peaks seda arutama? Äkki kellelgi on veel probleeme?

19:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma usun, et teie hea tervis on kindlasti kõikide Riigikogu  juhatuse liikmete mure. Me loodame, et meil on hea tervis. Aga seda hetkel küll arutama ei pea, mis te küsisite. Toomas Jürgenstein, protseduuriline küsimus.

19:40 Toomas Jürgenstein

Kolleeg Ernits pani mind küsima. On ju nõnda, et paralleelid möödunud ajaga, ajalooga, kas või ka kaugema ajalooga, on kõnedes igati sobiv kujund?

19:41 Esimees Jüri Ratas

Jaa, ma arvan, et see on vägagi sobiv kujund. Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas.

19:41 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma jätkan kolleegi mõtet. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid olevat kutsunud noortes esile skepsist ja lugupidamatust. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga. Paralleel on suurepärane. Ma loodan, et ka koalitsioon lähtub sellestsamast paralleelist, mida härra Jürgenson siin välja tõi, nõustub ministri, ütleme piltlikult, surmamõistmisega ehk umbusaldusavaldusega. Või kui mitte, siis vähemalt meie Sokrates, kes seal valitsuse loožis istub, astub ise tagasi.

19:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Viimasel ajal ei ole härra Jürgenson minu meelest siin, viimase tunni aja jooksul, saalis midagi rääkinud. Küll rääkis härra Jürgenstein. Protseduuriline küsimus, Toomas Jürgenstein, palun!

19:42 Toomas Jürgenstein

Aitäh! Tegelikult ma tahtsingi kolleeg Põlluaasale öelda, et selle saali protseduurika hulka kuulub ka kaassaadikute nime teadmine.

19:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli ... Aga enne veel, aga enne veel, härra Ligi, palun oodake, ma andsin valestardi siin, palve teile, sest on tulnud huvitav protseduuriline küsimus või saab olema huvitav küsimus. Peeter Ernits, palun! 

19:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Päev on pikaks läinud ja paljudel on kõht tühi. Härra kolleeg Jürgenstein ütles, et pidusöök on ootamas. Kas tohiks teada saada, lugupeetud juhataja, kus see laud on kaetud?

19:43 Esimees Jüri Ratas

Eks küsige kutsuja käest ise, teil suu endal peas. Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi. Kas väike lisaaeg, härra Ligi?

19:43 Jürgen Ligi

Palun kolm minutit või 30.

19:43 Esimees Jüri Ratas

Kolm minutit sobib jah, 30 ei saa, aga kolm saab. Palun, kolm minutit lisaaega!

19:43 Jürgen Ligi

Aitäh, austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma tulin siia pulti toetust avaldama Riina Sikkutile ja seda oma fraktsiooni nimel. Meie arvates olid need vastused väga head ja ministrile kohased. Tavaliselt esimese saja päeva jooksul ministrid nii häid vastuseid veel anda ei suuda. Iseenesest on ikka veider, kui umbusaldatakse inimest, kes ei ole veel sadat päeva ametis olnud ja tegelikult tõepoolest – ma ei nimetaks seda supiks – peab sööma seda putru, mis on ju pikka aega podisenud. [See protsess] tegelikult on liikunud üsna-üsna loogilist rada pidi, ilma et me peaksime lõpuks nälga jääma, on minu kindel prognoos.

Mul on ministrist kahju, sest need, kes nimetasid teda valetajaks, valetasid, need, kes püüdsid teda meeleheitlikult solvata, olid lihtsalt lamedad. Tegelikult ei tohiks siin saalis nii käituda. Need asjad ei olnud argumentidega seotud. Terav tohib olla, aga vägisi solvamine on hoopis teine asi.

Mul on kahju ka Isamaast. Me oleme ju tegelikult rahvusvahelises gaasisõjas ja selle gaasisõja eesmärk on olnud ajada tülli riike sisemiselt, kõigutada valitsusi, kõigutada usaldust ühiskondades ja kõigutada ka liitlassuhteid. Tegelikult peaks siin puldis käima praegu välisminister. Selle asemel, et öelda, et ta selgitab siin mingisuguseid asjaolusid oma valitsuskaaslase aadressil, peaks välisminister ütlema, et ei, meil on head liitlassuhted, me tuleme toime, me lahendame need asjad nagu ikka kollektiivselt. Urmas Reinsalu tegelikult oleks pidanud olema džentelmen selle koha pealt, aga mitte selliseid pealkirju tekitama. Tema ei ole siin põhiline teema loomulikult. Lihtsalt see on kollektiivkaitse teema ja seda peaks esindama ka välisminister.

Energiajulgeolek on väga kollektiivkaitse ja väga kollektiivne tegevus on ka varustuskindluse tagamine. See laev, millest praegu juttu on, [tagab] 35 teravatti, Eesti vajadus praegu on 10 korda väiksem. On selge, et meie eluküsimus ei ole saada siia see laev, mis on 10 korda suurem, ja tekitada siis kellelegi äri, vaid me oleme seda asja ajanud kogu aeg koos. Kui esialgu ajasime koos teiste Balti riikidega, siis ei olnud Eestil mitte mingit lootust saada endale gaasiterminali. Vaadake ajalukku, mitte mingit lootust, sest me olime kaugelt kõige väiksem tarbija. Meil ei olnud ühtegi eelist, meil ei olnud asendieelist, meil ei olnud looduslikku gaasihoidlat. Meil ei olnud midagi. Selles mõttes oli jutt ikkagi kogu aeg pigem varjatult Balti riikidest ja nende koostegevusest.

Aga esimest korda tuli Eesti kaardile ju ainult sel põhjusel, et Soome hakkas huvi tundma. Kuna LNG tuli väga selgelt turule, siis Soome hakkas natukene mõtlema, et äkki peaks peale Vene gaasi veel midagi tegema. Vaat, kui meid neli oli, siis tekkis valik, Soome või Eesti. Uuring ütles, et kõige tähtsam Eestile on Balticconnector, see sai tehtud. LNG‑terminali asukoht pidi taas hiljem otsustatama, aga Soome kui palju suurem oli siin kogu aeg dikteerija. Soome andis meile võimaluse, aga niipalju kui see temast sõltus, ta ka võttis meilt selle, sest ta on lihtsalt kordi ja kordi suurem tarbija ja temal ei ole alternatiive. (Hääl saalist.) Balticconnector ei lahendanud asja. Küll aga meil on ju need alternatiivid olemas.

Selles mõttes on häbematus jällegi süüdistada seda otsust või kokkulepet, mille tegid Taavi Rõivas ja Alexander Stubb, sest sel hetkel ei olnud meil seda jõuõlga, et saada endale terminal, küll aga Balticconnector oli õige valik ja see lepiti kokku.

Et Soome alt ära hüppas ... Ma kõigepealt ühe alt ärahüppamise nimetataks veel, selle, et Leedu alt ära hüppas. Selle taga oli praegu sapiseid repliike jagav, nüüd juba küll lõpetanud eraettevõtja, sellepärast et temal olid sellised äripartnerid, et Leedu leidis ettekäände nimetada neid julgeolekuohuks. Kahtlemata oli seal selleks põhjus. Miks siis Soome alt ära hüppas, kui me olime juba kolmekesi ja neljakesi, ühel hetkel neljakesi, ühel hetkel kolmekesi? Põhjus oli see, et ka Soomel oli Vene osaline seal Gasumis sees.

Nii et selles mõttes oleme me kogu aeg sõltunud suurematest tarbijatest ja nende meie omast suuremast vajadusest. Aga ei ole mõtet, ma arvan, isegi Taavi Aasa vaesekest süüdistada, sest tõesti, isegi tema mitte millegagi tegeledes ei suutnud seda asja ära rikkuda, see oli iseenesest loogiline areng. Riina Sikkutit on muidugi kõige viimases järjekorras õigust süüdistada. Selleks hetkeks oli loogika väga selgelt läinud Soome suunas. Soome jaoks oli olukord, nii nagu Riina väga detailirohkelt kirjeldas, juba muutunud, Vene gaasi lootus oli kadunud, moraal oli ka hoopis teine. Kui ta seni oli saanud meist odavamat gaasi, siis ühel hetkel ta ei saanud üldse. Balticconnectorist oli talle vähe, järelikult oli igati liitlaslik Riinal see kokkulepe sõlmida, olukorras, kus teist valikut ei olnud. Jube totter oleks olnud öelda, et kuule, ma saan aru küll, et sa oled täitsa kuival, aga me ikka ei anna järele, me jätame selle endale. No ei olnud nii. Soome oli selle laeva ära ostnud just sel põhjusel, et temal ei olnud alternatiivi.

Selles mõttes ma arvan, et see protsess on hoidnud meile kokku sadu miljoneid investeeringuid, aga see ei ole meie gaasivarustuskindlust ära rikkunud. On üsna kindel, et inimesed ei hakka talvel surema, pidage mu sõnu meeles, paneme need videod siis kõrvuti, millega on siin hirmutanud Martin Helme ja teised, et inimesed hakkavad surema. [Seda on tehtud] erinevatel debattidel. Ei hakka, ei nälga ega külma ei hakka surema. Liitlased hoiavad nii palju kokku küll, et üksteist ära varustada. Eestil on alternatiivid, aga veel kord, Soome oleks palju kehvemas olukorras. Meie eesmärk ei ole mitte tingimata oma ukse juures hoida see laev, mis on meie varustusvajadusest kümme korda suurem, meie eesmärk on saada gaasi ja see tuleb. Ma olen praeguseks hetkeks täiesti kindel, et see tuleb. Mis hinnaga, selles on probleeme. Selles mõttes on isegi kõik need varuks ostmised problemaatilised oma hinna pärast. Mitte sellepärast, et gaasi enam ei oleks. Me oleme aegade jooksul langetanud ju tarku otsuseid ka, selliseid ettenägelikke otsuseid, vaatamata sellele, et hind ei ole investeeringuid soosinud. Me oleme ju jaganud signaale, tõstes ka vahepeal gaasiaktsiisi, kusjuures mitte ainult Reformierakonna valitsus. Meie oleme öelnud, et selle põhjus on ka sõltuvus Vene gaasist, mitte ainult eelarve ja mitte ainult see, et gaas ei tohi olla teistest fossiil[kütustest] nii palju odavam. Me saime sõimata, aga ma arvan, elu kinnitas, et meil oli õigus.

Nii et jõudu Riina Sikkutile! Need olid head vastused, aga see oli väga halb kohtlemine, mis talle täna osaks sai. Terav maksab olla, aga alati tasub seejuures ikkagi argumentide peale ka mõelda. Aitäh!

19:51 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Läheme edasi protseduuriliste küsimustega. Peeter Ernits, palun!

19:51 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus praegu.

19:51 Esimees Jüri Ratas

Ma selles ei kahtle.

19:51 Peeter Ernits

Ma tean, et kolleeg Aivar Kokk, kes on selle LNG‑terminali pärast kogu aeg südant valutanud ja väga palju, sadu kordi vist sõna võtnud siin saalis, tahaks ka sõna võtta, aga ta ei pääse nagu saali. Kas saadik peaks oma sõnades vaba olema? Kuidas saaks Aivar Kokka aidata, et ta saaks öelda oma sõna, mida tema arvab sellest asjast?

19:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma võtan teie seda sõnavõttu väga tõsiselt. Ma küsin vastu: kas teil on andmeid, et teda hoitakse kuidagi kinni hetkel, et ta ei pääse Riigikogu saali? Kui see nii on, siis tuleb sellesse tõsiselt suhtuda ja tegutsema hakata. Kas teil on andmeid, et teda hoitakse kinni ja ta ei pääse saali? Härra Ernits, palun! Palun mikrofon härra Ernitsale.

19:52 Peeter Ernits

Jah. Ma suhtlesin kolleeg Kokaga ja ...

19:52 Esimees Jüri Ratas

Kas ta andis teile edasi appikarje? (Elevus saalis. Juhataja helistab kella.)

19:52 Peeter Ernits

Tänu sellele ma selle avalduse ka tegin. Aivari mõtteavaldus oleks siin väga asjakohane, kuna ta on meie hulgas, ma arvan, üks kõige kompetentsemaid selles valguses.

19:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Aga seda ma ei küsinud, kas ta on kompetentne või mitte. Kuna te minu küsimusele ei vastanud, siis ma loodan, et kõik on ikka korras. Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas, palun!

19:53 Henn Põlluaas

Jah, aitäh! Ma tõesti esimest korda vist ilmselt tahan avaldada siin tänu härra Ligile. Ta paljastas siin meie umbusaldatava minister Sokratese, vabandust, Sikkuti valed, kes kinnitas meile siin tundide kaupa, kuidas meil on kõik kokkulepped olemas, meil on varustuskindlus olemas, tuleb Soomest, tuleb Leedust, tuleb igalt poolt gaas. Härra Ligi ütles siin otse ja ausalt välja, et leedukad hüppasid alt, soomlased hüppasid alt ja mitte midagi ei tule. Nii et tõde on tegelikult ilmsiks tulnud ja isegi Reformierakond tunnustab või tunnistab seda. Nii et suur tänu! (Hääled saalis.)

19:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Eks ma saan aru, et te olete kõik hakanud protseduurilisi küsimusi osavalt kasutama. Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Võib-olla tõesti härra Ernitsa küsimus seda oli ja ma küsisin ka vastu, aga mul on hea meel, et ka see küsimus on lahendatud, armas ametikaaslane Aivar Kokk on ilusti siin saalis ja tundub, et heas konditsioonis, elu ja tervise juures. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

19:54 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete siin alati rõhutanud seda, et  ... On aega?

19:54 Esimees Jüri Ratas

Alati on aega kuulata, eriti teie protseduurilisi küsimusi.

19:54 Kalle Grünthal

Eriti rõhutan seda, et siin saalis tuleb ausalt tõtt rääkida. Nüüd oleme me väga huvitavas olukorras, härra istungi juhataja. Siin on vastuolu selles, mis Riina Sikkut rääkis puldis. Mina usun näiteks Jürgen Ligi palju rohkem, sest tema ei valeta kunagi. (Naer saalis.) Mis nüüd teha, kumb neist siis valetab, kas Riina Sikkut ministrina? Mina seda, et Jürgen Ligi valetaks, küll ei usu, tema ei räägi kunagi valet juttu. Kuidas käituda,  mis me ministriga teeme? See ju läheb vastuollu teie põhimõttega, et saalis ei tohi valetada.

19:55 Esimees Jüri Ratas

Te teate ise ju, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba, Mis te siin teete, seda peate te ise oma südametunnistuse järgi otsustama. Aivar Kokk, palun, protseduuriline küsimus! Lihtsalt infoks: teid vahepeal siin ei olnud ...

19:55 Aivar Kokk

Jaa, ma kuulsin, ma kuulsin seda.

19:55 Esimees Jüri Ratas

... aga ootus teie osas oli väga suur siin saalis. Rõõm teid siin näha. Aivar Kokk, palun!

19:55 Aivar Kokk

Aitäh! Ma jälgisin saali ja kuulsin, mida Peeter rääkis. Ei, mind ei hoitud kinni. Riinaga me suhtleme piisavalt hästi, ma ei pea kõnepulti minema oma arvamust avaldama. Riina teab väga hästi, mida ma tema mõne alluva suhtes mõtlen. Küll ta saab endaga hakkama.

19:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jah, otseselt see suhe teie ja ministri vahel ei olnudki kõne all, aga just see, kas keegi hoiab kinni või mitte. Aga nüüd on see ka lahendatud ja mul on hea meel. 

Head ametikaaslased! Kõnesid rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd oleme selle päevakorrapunktiga jõudnud selle osa juurde, mis on seotud lõpphääletusega. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased! Enne kui me alustame lõpphääletust, lubage lühidalt ka seda ministrile umbusalduse avaldamise nõude lõpphääletuse korda teile tutvustada. Hääletamine on avalik. Ministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus. Nagu me teame, Riigikogu koosseisu enamus on minimaalselt 51 häält, sealt alates. Ma panen hääletusele järgmise küsimuse – mitte veel, ma lihtsalt teile tutvustan –, panen hääletusele umbusalduse avaldamise majandus‑ ja taristuminister Riina Sikkutile. Peale seda palun teil võtta seisukoht ja hääletada ning siis on ka haamrilöök. Härra Grünthal, palun, väike protseduuriline küsimus!

19:59 Kalle Grünthal

Aitäh! Minu meelest Annely Akkermann on praegu Riigikogust lahkunud. Ta andis täna ametivande ja nüüd ei ole ... See tool on tühi ja ma ei näe kedagi seal tema asemel. Kuidas on võimalik praegu seda protseduuri teha, kui meil on 101 liikme asemel 100 inimest?

19:59 Esimees Jüri Ratas

Minu meelest me oleme teiega, kui ma õigesti mäletan, seda arutelu pidanud. See oli mõni aeg tagasi. Vastus teile on järgmine. Riigikogus on 101 liiget. Hetkeseisuga, 19. oktoober kell 20.00, on 101 liikme [kohast] täidetud 100 liiget. Tõsi on see, et Annely Akkermann ei ole enam Riigikogu liige. Juhatus on oma otsuse teinud. Ja hetkeseisuga – hetkeseisuga, ma rõhutan, kui kell on 20.00 –, 20. oktoobrist, mis on homme, neljapäeval, 00.00‑st taastuvad Riigikogu liikme volitused Keit Pentus-Rosimannusel. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

20:00 Kalle Grünthal

Aitäh! Aga öelge palun, härra Ratas, kuidas on võimalik siis teie väljatoodud aritmeetikat hetkel rakendada. 101 liiget ja 51 on vaja, aga praegu on 100 liiget. Kuidas siis see protsent jaguneb?

20:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tuleb rakendada minu arvates järgnevat: Riigikogu koosseisus on ikka 101 liiget. Nõmme gümnaasiumi matemaatika ütleb mulle, et Riigikogu koosseisu enamus on vähemalt 51 liiget. Nii, proovime uuesti. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele umbusalduse avaldamise majandus‑ ja taristuminister Riina Sikkutile. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:02 Esimees Jüri Ratas

Poolt 40, vastu 3 ja erapooletuid ei ole. See on tulemus, mis tähendab, et Riigikogu ei avaldanud majandus‑ ja taristuminister Riina Sikkutile umbusaldust. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


6. 20:02 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) teine lugemine

20:02 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 611 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Helle‑Moonika Helme. 

20:03 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud head kolleegid, kes te peale seda maratoni siin kenasti kohal olete! Vabariigi Valitsus algatas põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 2022. aasta 2. mail. Seda seaduseelnõu me oleme tegelikult arutanud komisjonis mitu korda. Esimene lugemine toimus 2012. aasta 11. mail siin saalis ja selle ei kandnud ette mitte haridusminister Liina Kersna, vaid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Tähtajaks, 22. aasta 25. maiks esitasid muudatusettepanekud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed ja komisjon valmistas eelnõu ette teiseks lugemiseks 2022. aasta 30. mai, 7. juuni, 19. ja 26. septembri istungil.

30. mai istungil tutvus komisjon huvirühmade poolt eelnõu kohta esitatud arvamustega. Sellel istungil tutvus komisjon ka EKRE fraktsiooni liikmete Jaak Valge ja siinesineja Helle-Moonika Helme muudatusettepanekuga, millega sooviti muuta eelnõu punktis 4 toodud lisaõppe regulatsiooni. Järgmisel komisjoni istungil, mis toimus 7. juunil, osalesid ka Haridus‑ ja Teadusministeeriumi esindajad, kus järjekordselt arutati seda lisaõppe võimaldamise teemat.

Siis tuli suvi vahele ja selle eelnõu menetlemine jätkus komisjonis 19. septembril. Siis me olime jõudnud eelnõuga sellisesse seisu, et me arutasime kultuurikomisjoni võimalikku muudatusettepanekut, millega jäetaks eelnõust välja üks punkt, nimelt punkt 4, mis nägi ette laiendada põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse §-s 50 toodud lisaõppe sihtrühma. 

Ja edasi, 2022. aasta 26. septembri istungil otsustas kultuurikomisjon Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ettepanekul esitadagi eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku, millega jäetaks eelnõust välja seesama punkt 4, millest ma enne rääkisin. Samuti tegi komisjon siis ära eelnõu menetluslikud otsused. Ja sellelsamal 26. septembril istungil võtsid EKRE saadikud tagasi kõik 312 muudatusettepanekut, mis nad olid selle seaduseelnõu kohta teinud. Kuna Haridus‑ ja Teadusministeerium soovib ikkagi, et ülejäänud eelnõu menetlemist jätkataks, siis tegi ka Haridus‑ ja Teadusministeerium ettepaneku see lisaõpet reguleeriv punkt 4 eelnõust välja jätta ja juhtivkomisjon arvestas seda täielikult. Kultuurikomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 19. oktoobriks ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 26. oktoobril ja viia läbi lõpphääletus. Ja kõik need otsused olid meil komisjonis konsensuslikud. Aitäh!

20:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile siiski on küsimusi ka. Henn Põlluaas, palun!

20:07 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Te olete olnud selle protsessi juures algusest peale. Kuidas te isiklikult hindate seda tulemust? Kas sellega võib rahule jääda või [jäävad] ikkagi üles mingisugused sellised kitsaskohad ja probleemid, mis lahendust selles eelnõus ei leia?

20:08 Helle-Moonika Helme

Tegelikult seda ei ole. Kõik need protokollid on saadaval meie siseveebis, te saate sealt lugeda. Aga põhimõtteliselt võib selle tulemusega rahul olla. Tunnistagem ausalt, et see eelnõu oli kevadel selles mõttes veel toores, et üritati reguleerida olukorda, mis meil oli ootamatult tekkinud seoses Ukraina sõjapõgenikega, nende haridustee jätkamisega Eesti haridussüsteemis. Kui me oleksime kevadel selle eelnõuga lõpuni läinud, siis ilmselgelt [seadus] ei oleks vastanud sellele olukorrale, kus me oleme praegu. Ja tegelikult olid meil diskussioonid päris sisukad, see on ka protokollides kirjas. Me kohtusime kultuurikomisjonis ka Ukraina suursaadikuga ja küsisime tema käest just selle lisaõppeaasta kohta, et mis on tema arvamus, kui me hakkame meie seadusandlust niimoodi disainima tema riigi kodanike lapsi silmas pidades. Mis on tema ettepanekud või soovid või [laste] vajadused? Ja tema andis ka mõista, et seda lisaõppeaastat tema ei toeta.

Õnneks tuli suvi vahele. Mul oli väga hea meel, kui kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna, kes on enne olnud minister ja kevadel veel ajas neid asju, tuli ja tegi ettepaneku, et me võiksime selle eelnõuga edasi minna, kui me võtame selle lisa-aasta sealt välja, aga ülejäänud osa jätame sisse. Selle eelnõuga on täpselt nii, nagu väga paljude eelnõudega on siin ka varem olnud. Need on nagu Brežnevi pakikesed: neis on häid asju, aga neis on teinekord ka selliseid asju, mis võib-olla ei peaks seal olema. See hea pool, mida me oleksime algusest peale toetanud ja ma arvan, et terve suur saal seda toetab, on see, et haridusliku erivajadusega lapsed saaksid oma koolikohustust täita selles mõttes kergemini, et nad saaksid tugiteenuseid ja tugispetsialistide abi kergemini kui varem. Sealt on mõnevõrra välja jäetud bürokraatiat, mis on kõigile osapooltele koormav olnud. Selle vastu, ma arvan, ei saa kellelgi mitte midagi olla.

Ja nüüd me olemegi seaduseelnõuga selles punktis, et see on valmis selliseks menetlemiseks, mis on hea seadusloome tava kohaselt igati korrektne. Nii et mina isiklikult olen rahul. Me oleme seda fraktsioonis arutanud ja need muudatusettepanekud, mis said esitatud, et saaks selle ebakohasuse sealt välja, me välja võtsime tagasi just nimelt seepärast, see eesmärk on täidetud. Nii et ma arvan, et me kõik võime rahul olla.

20:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Üks muudatusettepanek on eelnõu kohta esitatud. See  on kultuurikomisjoni esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 611 teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud ja viienda päevakorrapunkti läbinud.


7. 20:12 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE) teine lugemine

20:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 615 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni aseesimehe Siret Kotka.

20:12 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjonis käsitleti töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse [eelnõu] esimese ja teise lugemise vahel neljal korral: 20. septembril, 26. septembril, 6. oktoobril ja 17. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed ega fraktsioonid muudatusettepanekuid ei esitanud.

20. septembri istungil arutas komisjon eelnõu koos huvigruppidega. Oma arvamuse andis eelnõu kohta Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ehk EVEA, kes tõi välja mitmeid  kitsaskohti eelnõus. Üks kitsaskoht puudutas terviseandmeid töötlevat isikut. Komisjon otsustaski tulla välja muudatusega, et ettevõtete halduskoormus ei suureneks. See on muudatuste tabelis nr 1. Selle muudatusega võetakse eelnõust välja tööandja kohustus määrata töötaja terviseandmeid töötlev isik ning asendatakse üldise saladuse hoidmise kohustusega kõigile töötajatele, kes töö käigus töötajate terviseandmetega kokku puutuvad.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanek oli anda Tööinspektsioonile õigus uurida ja küsida töötaja eraelu puudutavat infot, ka tema tegevuse kohta väljaspool töötaja keskkonda vabal ajal, mis võimaldaks töötaja ja tööandja vahelise vaidluse korral teha objektiivseid otsuseid. Seda ettepanekut komisjon ei toetanud, sest ei pea õigeks uurida töötaja eraelu kohta.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on eelnõu algusest peale toetanud ja olnud selle algatamise juures, sest tööandjad tahavad selgeid reegleid, et need vastutuse piirid oleksid kindlalt paigas. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tõi nagu ka EVEA välja, et töötervishoiu arst tuleks kaasata vajaduse korral, ka lisati, et tervisekontrolli läbiviija võiks olla perearst. Neid ettepanekuid ei toetanud Sotsiaalministeerium, põhjendades, et perearstidel on vähesed teadmised ja kogemused töökeskkonnast ja sealsetest ohuteguritest.

Eesti Advokatuur tõi välja sätte, mis puudutab joobe kontrollimist. Paluti selle sätte kustutamist. Pärast suurt arutelu otsustaski komisjon eelnõust töötaja joobe kontrollimisega seotud sätte välja võtta. See on muudatus nr 2.

Nii Eesti Tööandjate Keskliit kui ka Eesti Advokatuur tõid välja, et eelnõus on kaugtöö riskide hindamine ebaselge. Sotsiaalkomisjon tulebki välja muudatusettepanekuga nr 3, mis tagab selgelt parema sõnastuse ja arusaamise sellest. Seda muudatust toetavad ka organisatsioonid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Eesti Tööandjate Keskliit tõi veel välja, et tööandja võiks kujundada või peaks kujundama [töötajale] ainult ühe töökoha. Seda ettepanekut Sotsiaalministeerium ei toetanud, põhjendades, et eelnõu annab võimaluse tööandjal ja töötajal omavahel kokku leppida, kuidas kaugtöö töökoha sisustamine ja kujundamine välja näeb. Seaduseelnõus on päris suur paindlikkus: töötaja ja tööandja peavad enne kaugtööle minekut sisuliselt kokku leppima, kuidas töötaja läheb kaugtööle ja mida ta seal teeb.

Komisjoni liikmed olid arvamusel, et eelnõu esimesele lugemisele saadetud tekst oli väga selgelt ülereguleeritud. Seetõttu tegid komisjoni liikmed koos huvigruppidega eelnõusse muudatused, mis on juba teie ees. See eelnõu päädis komisjonis väga sisuka aruteluga, ühise arutelu tulemusel muudeti eelnõu selgemaks ja võeti mõned sätted välja.

6. oktoobril tehti komisjonis alljärgnevad otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. oktoobril ehk täna. Selleks oli konsensus. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, milleks oli ka konsensus, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 26. oktoobril.

Aga 17. oktoobril tegi komisjoni liige Kalle Grünthal ettepaneku käesolev eelnõu tänasest päevakorrast ehk siis 19. oktoobri päevakorrast välja võtta. See ettepanek ei leidnud toetust, nii et täna on see eelnõu teie ees ja me saame seda menetleda. Aitah!

20:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Jaa, läbirääkimiste soovi on. Helmen Kütt, palun!

20:18 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Head ametikaaslased! Täpselt nii, nagu komisjoni aseesimees ette kandis, tõepoolest, see oli väga põhjalik arutelu. Ja ma tahan eraldi tänada Sotsiaalministeeriumi ametnikke ja kõiki komisjoni liikmeid. See arutelu oli sisuline, ei olnud erakonnapoliitiline ja tegelikult me leidsime sellise tulemuse, kus kõik tundsid, et nende ettepanekuid on arvestatud. Sotsiaalministeeriumi ametnikud, kes meie koosolekutel osalesid, võtsid väga selgelt kuulda komisjoni liikmete muret, olid koostöövalmid ja probleemid, mis komisjoni liikmetel olid, said kõik lahendatud. Ni et minu eriline tänu kõikidele komisjoni liikmetele ja muidugi ka sotsiaalkomisjoni ametnikele, kes need asjad kõik kenasti vormistasid. Ma tahtsin lihtsalt stenogrammi huvides ära öelda, et on võimalik menetleda eelnõusid nii, et arutelu ongi sisuline. Aitäh!

20:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole.

Eelnõu kohta on esitatud ka kuus muudatusettepanekut, me vaatame need üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek, sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, samuti sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ka viies muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 615 teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.


8. 20:20 Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) teine lugemine

20:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 136 teise lugemise jätkamine. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni aseesimehe Tarmo Tamme.

20:20 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teie ees on seaduseelnõu 136 teise lugemise jätkamine. Nagu te sellest numbrist näete, on seaduseelnõu algatatud päris ammu. Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas maaelukomisjon 2020. aasta 21. jaanuaril. Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus 2020. aasta 12. veebruaril ning esimene lugemine lõpetati. Teine lugemine toimus käesoleva aasta 18. mail ning teine lugemine katkestati eesmärgiga anda parlamendisaadikutele võimalus tutvuda eelnõu muudatustega ja vajadusel esitada täiendavaid ettepanekuid.

Kalapüügiseaduse ehk KPS-i muutmise peamine eesmärk on Peipsi, Lämmi‑ ja Pihkva järvel kutselises kalapüügis üle minna niinimetatud olümpiapüügilt individuaalkvootide süsteemile.

Esimese ja teise lugemise vahel tehti eelnõus kahe ministeeriumi koostöös kompromissina sündinud muudatused. Muudatuste pakett nägi ette olümpiapüügilt ülemineku individuaalkvootidele, aga ka norme püügiloa omaniku vastutuse laiendamiseks. Sektori peamine vastuseis keskendus kalavaru ja keskkonna kaitseks sätestatud haldusmeetmetele, mis peavad võimaldama vähendada [ajaloolise püügiõiguse alusel toimuva kalapüügi nõuete korduvat rikkumist]. Eelnõus on loetletud seitse tõsist kalapüüginõuete rikkumist, mille korduval toimepanemisel saab rakendada haldusmeedet, millega vähendatakse järgmise püügiperioodi püügivõimalust 10%. Nii pannakse loa omanik vastutama selle eest, mis tema lubade alusel toimub. Sektor apelleeris väitele, et ajalooline püügiõigus on omand ning püügivõimaluse vähendamine riivab olulist omandiõigust.

Maaelukomisjon arutas eelnõu 136 oma istungil 19., 20. ja 26. septembril ning 10. oktoobril. 19. septembri arutelul osalesid maaeluminister Urmas Kruuse, keskkonnaminister Madis Kallas, Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann ning kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ning sama osakonna nõunik Aare Tuvi. Maaeluminister ja keskkonnaminister avaldasid lootust, et Riigikogu võtab eelnõu vastu ning alates 2023. aastast saab individuaalkvoote rakendada. Keskkonnaminister tõi komisjoni info kohtumiselt sektori esindajatega, kes on väljendanud soovi eelnõust välja võtta sinna teisel lugemisel kalavarude kaitseks lisatud haldusmeetme ettevõtte püügivõimaluse vähendamiseks 10% vähemalt kahe kehtiva karistuse korral kalapüüginõuete tõsiste rikkumiste eest. Ministri sõnum oli, et on oluline kaitsta Eesti keskkonda ja kalavarusid ning leida lahendus pahatahtliku kalapüügi vähendamiseks. Maaeluministeeriumi väitel on Eesti kalavarud kahjuks soovitust väiksemad, mistõttu tuleb püüki piirata. Rõhutati asjaolu, et ajalooline püügiõigus on püügivõimaluste jaotamise mehhanism piiratud varude jaotamiseks nii, et kalanduses oleks võimalik teenida tulu.

20. septembri komisjoni istungile olid kutsutud Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ja sama osakonna nõunik Aare Tuvi, Eesti Kalaliidu nõukogu esimees Toomas Kõuhkna ja juhataja Valdur Noormägi, Eesti Kalurite Liidu juht Mart Undrest ja liidu esindaja Aldona Baum, Eesti Kaugpüüdjate Liidu juhatuse esimees Toomas Tamme, rannakalurite esindaja Heino Vipp ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees Urmas Pirk. Sektori esindajad tõid komisjonis välja, et sektor ei toeta eelnõus sätestatud kvootide rentimise ja müümise keelustamist. Samuti rõhutati, et ajaloolisel püügiõigusel on ettevõtte jaoks rahaline väärtus. Lisaks tõid sektori esindajad välja, et kalapüügiloa omanikku ei teavitata tema loa alusel toime pandud rikkumistest ning nende eest määratud karistusest. Sektor pidas järelevalvet ebakompetentseks. Sektor tegi ettepaneku Peipsil esinevate probleemide lahendamiseks piirata püügilubadele märgitud kalurite arvu muutmise sagedust ja ühe kaluri mitme ettevõtja loale kandmist ning kehtestada kindlad lossimiskohad. Istungil lepiti kokku, et Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium suhtlevad sektoriga veel haldusmeetmete osas, et leida võimalik kompromiss.

26. septembri komisjoni istungile olid kutsutud Maaeluministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus, kes selgitasid, et ministeeriumid vajavad lisaaega leitud kompromissi formuleerimiseks.

Maaelukomisjoni 10. oktoobri istungil osalesid ka Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Herki Tuus ja teised ministeeriumi esindajad esitasid komisjonile kompromissina muudatuste paketi, mille kohaselt ministeeriumis muudeti eelnõuga kavandatud haldusmeede tähtajaliseks. Kui esialgu oli kavandatud haldusmeede selliselt, et 10% vähendatakse nende isikute ajaloolist püügiõigust, kelle loa kehtivuse ajal on toime pandud kaks tõsist rikkumist, ning püügivõimaluste taastumine oleks olnud võimalik vaid teiste suhtes haldusmeetmete tulemusel vähendatava osa ümberjagamise tulemusel, siis uue kompromisslahendusena pakuti välja lahendus, kus kahe tõsise kalapüüginõuete rikkumise korral vähendatakse ettevõtte püügivõimalust 10% viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal. Haldusmeetme tulemusena jääb kahel järgneval kalendriaastal loa omaniku püügivõimalusest 10% välja jagamata. Ettevõte küll omandab selle õiguspäraselt ning säilitab ajaloolise püügiõiguse, kuid loale kantakse eelnõu kohaselt 10% ulatuses väiksem püügivõimalus. Selline lähenemine on vajalik, et ei muutuks ajaloolise püügiõiguse vahekord. Kui haldusmeede kohaldub püügivahendite vähendamise läbi, siis jäävad need võrgud või mõrrad välja jagamata. Juhul kui tegemist on kvoodiga, siis esialgu jääb 10% kvoodist välja püüdmata. Kuid on võimalik, et see osa, mida on välja ei jagata, läheb jagamisele kõigi vahel järgmisel aastal, sest riigil on võimalik väljapüüdmata kvooti järgmisse aastasse üle kanda. Merel on ülekantav kood 10%, Peipsi järvel Vene poolega kokkulepitult 5% ulatuses.

Ja nüüd muudatusettepanekutest. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 2. juuni 2022 kell 17.15, ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt. Maaelukomisjon arutas Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi koostöös kompromissina sündinud muudatusettepanekuid ja toetas neid konsensusega.

Eelnõu teksti tehti järgmised muudatused. Esimene muudatusettepanek koosneb seitsmest üksteisega seotud ettepanekust, mis tulenevad sellest, et kalapüüginõuete korduvate tõsiste rikkumiste puhul muudetakse haldusmeetmena püügivõimaluse 10% ulatuses vähendamise kohaldamine tähtajaliseks. Ettepanek 1.1: toodud muudatusega täiendatakse § 42 lõiget 9, mille kohaselt ei anta veekogul, kus on lubatud kasutada kümmet või enamat nakke- või raamvõrku, kalapüügiluba korraga vähem kui kümne võrgu kasutamiseks. Täiendusega luuakse sellest piirangust erisus, mille kohaselt kalapüügiluba siiski antakse vähema kui kümne nakke‑ või raamvõrgu kasutamiseks juhul, kui püügivõimalus on vähendatud § 45 või § 56 lõigete 3 või 4 alusel.

Ettepanekuga 1.2 jäetakse eelnõust välja § 1 punkt 8, kuna uue skeemi alusel jääb isiku ajaloolise püügiõiguse ulatus samaks ka pärast haldusmeetme kohaldamist. Haldusmeetme rakendamisel antakse kalapüügiluba 10% vähendatud ulatuses kaheks aastaks ning seetõttu tuleb see eelnõust välja jätta.

Ettepanekud 1.3, 1.5 ja 1.6 on [seadusesätteid täpsustavad]. Kuna olemasolev tekst liikus § 66 lõikesse 1, siis on vaja täpsustada ka § 51 lõikes 9 ning § 58 lõikes 5 olevat viidet. Samuti puudutab ettepanek 1.7 kalapüügiseaduse § 711 selliselt, et varasemalt kalapüüginõuete tõsised rikkumised, mis oli loetletud lõikes 3, liikusid muudatuste tulemusel lõikesse 1, mistõttu tuli muuta paragrahvi lõikes 11 olevat viidet.

Ettepanekuga 1.4 muudetakse eelnõu § 1 punkti 9, millega täiendatakse kalapüügiseaduse § 56 lõigetega 3 ja 4. Täiendavat lõiked 3 ja 4 on seotud §-s 711 nimetatud rikkumistega. Kui ettevõtte lubade alusel on toime pandud kaks või enam §-s 71 sätestatud rikkumist, ei saa ettevõte kasutada õiguspäraselt omandatud püügivõimalusest 10% viimase karistuse jõustumisele järgneva kahe kalendriaasta vältel.

Ettepanek 1.7 täpsustab kalapüügiseadusesse lisatud §-st 711 tulenevalt § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatud haldusmeetmete tähtajaliseks muutmist. Paragrahvi 711 lõikes 1 loetletakse tõsised rikkumised, mis ei saa olla juhuslikud ning mille kordumise korral vähendatakse ettevõtte õiguspäraselt omandatud püügivõimalusi 10% võrra kahel aastal vastavalt § 56 lõigetes 3 ja 4 toodule. Lõikes 2 on sätestatud vastav teavituskord. Ettevõtte lubade alusel toime pandud rikkumise eest – §-s 711 nimetatud rikkumine – määratud karistusest teavitab Keskkonnaamet Põllumajandus- ja Toiduametit ning kutselise kalapüügiloa omanikku.

Muudatusettepanek nr 2 on sõnastust täpsustav. Lisatud on viide, et normi rakenduse osas mõeldakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks antavaid kutselise kalapüügi lubasid. Ilma selle täpsustuseta võiks ekslikult arvata, et sätet rakendatakse ka näiteks Läänemere kutselise kalapüügi lubade osas.

Ministeeriumide esindajate selgitusest tulenevalt toetas komisjon esitatud muudatusettepanekuid.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 136 teise lugemise jätkamiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 2022. aasta 19. oktoobriks ettepanekuga teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 25. oktoobril ja panna siis eelnõu 136 lõpphääletusele. Aitäh!

20:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka mitmeid küsimusi. Dmitri Dmitrijev, palun! 

20:35 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Olümpiapüügilt individuaalkvootide süsteemile üleminekut on varem analüüsinud Tartu Ülikooli teadlased ja uuringute tulemusena järeldasid nad, et individuaalkvootide süsteemi võiks proovida kahe kalaliigi puhul. Esialgu see puudutaski rääbist ja Peipsi tinti. Esialgse seaduseelnõu eesmärk oligi täiendada kalapüügikorralduslikke sätteid, mis võimaldaks Peipsi järvel kehtestada rääbise ja Peipsi tindi püügil aastasaagi püügivahendi kohta. Minu küsimus on selline. Oskad sa öelda, mis ajahetkel ja mis põhjusel on komisjon otsustanud laiendada seaduse mõju kõikidele kalaliikidele?

20:35 Tarmo Tamm

Aitäh! Hea küsimus! See eelnõu algatati 2020. aastal, eelnõu ettekandja Riigikogus oli hea kolleeg Heiki Hepner. Ja tõesti esialgu [oli mõte], et me alustame kahe kalaliigiga, tindi ja rääbisega. Aga vahepealne periood on toonud selgust ja kalurite ettepanekuid arvestades me laiendasime kogu seda võimalust ka teistele kalaliikidele. Nii et see ei ole tulnud ministeeriumide või komisjoni ettepanekuna, see on tulnud just kalurite soovina, et seda laiendada ka teistele kalaliikidele.

20:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

20:36 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Viimasel ajal on ka meie postkaste täitnud sellised ahastavad ja murelikud kirjad, et kui see eelnõu vastu võetakse, siis inimesed enam ei saa korralikult kala püüda ja Peipsi rand jääb tühjaks. Kui õigustatud see mure on?

20:37 Tarmo Tamm

Aitäh! Ma ei tea, kui õigustatud see mure on. Iga muudatus kindlasti toob ka teatud ümbermõtestamisi ja ‑harjumisi ja [teistsuguseid] töökorraldusi. Tegelikult selle seaduse eesmärk on just see, et kalapüük muutuks võimalikuks aastaringselt, et rannakaluri kutsel oleks mingi eesmärk. Nagu me teame, olümpiapüügi korral võib juhtuda selline lugu, mis on teatud aastatel juhtunud, et kolme nädalaga püütakse välja kogu poole aasta kvoot. Ja siis ma küsin, kuidas see mõjub kalurikutsele ja võimalusele kala püüda.

Aga kuna komisjonis olid praktiliselt kõik kalandusmajandusega seotud esindusorganisatsioonide esindajad, siis sisuliselt diskussioon ei toimunud põhiliselt mitte selle üle, kas üle minna individuaalkvootidele, vaid põhiline diskussioon toimus haldusmeetmete üle. Komisjon on arvestanud ministeeriumipoolseid ettepanekuid ja vastavad muudatused on sisse viidud. Aga noh, raske on mõista seda seisukohta, kuidas rannakalur võib sellega kaotada, kui ta võib aasta ringi kala püüda, võrreldes sellega, kui ta saab kala püüda ainult hooajaliselt, teatud kuudel. Sest kui kvoodid jagatakse välja, siis läheb kiiresti püügiks. Kellel on rohkem võrke ja kellel on rohkem võimalusi, need püüaksid selle lühikese ajaga kala sealt kõik välja. Aga jah, lõpuks vaidlust individuaalkvootide üle meil enam ei olnud, põhiline vaidlus oli haldusmeetmete üle.

20:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

20:39 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tõepoolest, selle eelnõu kohta võiks öelda, et kaua tehtud kaunikene, täitsa hakkab looma. Loomulikult ka teatud kompromissid on oma jäljed jätnud, aga on kvalitatiivselt edasi mindud. Aga mu küsimus tuleb hoopis sellest, et tõesti ma saan aru, et komisjonis põhiarutelu oligi seaduse rikkumise ja sellest tulenevate sanktsioonide üle. Ja siin, kus neid käsitletakse – [muudatusettepanekute] punkt 1.4. –, on [seaduse § 56] lõikes 3 toodud väärteo ja kuriteo eest põhimõtteliselt võrdsed sanktsioonid. Kas teil seda arutelu all ei olnud, et kui tegemist on kuriteoga, siis võiks sanktsioon olla karmim või käsitletud kuidagi teises võtmes? Praegu on nad pandud täiesti võrdseks. 

20:40 Tarmo Tamm

Aitäh! Põhidiskussioon ja arutelu toimus selle üle, et me ei saa kalurite jaoks teha mingit eraldi karistusseadustikku. Riigis kehtib üks karistusseadustik ja sellest tulenevalt tuleb kõiki sektoreid või valdkondi võrdselt kohelda. Ei saa niimoodi, et kaluritele me tekitame ühe karistusseadustiku ja siis ülejäänud Eestil, ettevõtlusel on kuidagi teistsugune karistusseadustik. Sellest on lähtutud. Aga diskussioon selle üle toimus, et siin võiks teatud juhtudel teistmoodi nendele rikkumistele läheneda.

20:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Dmitri Dmitrijev, palun!

20:40 Dmitri Dmitrijev

Lugupeetud ettekandja! Esimese muudatusettepanekuga te teete ettepaneku võtta välja üks püügiõiguse omaniku vastutust reguleeriv lõige, mis puudutab sedasama 10%. Ja seda te põhjendasite sellega, et tegemist on ajaloolise püügiõigusega, see on omandiõigus, mida ei tohi piirata. Kuidas on siis Peipsi järvega? Individuaalkvootide süsteem – siin ei ole tegemist ajaloolise püügiõigusega, see on sellega sarnane süsteem. Miks me Peipsi järvel anname kalakvoodid põhimõtteliselt suurtele ettevõtetele ilma selleta, et me seame ka teatud vastutuspiirid nendele?

20:41 Tarmo Tamm

Aitäh! Tegelikult kvoote jagatakse ikka tulenevalt ajaloolisest püügiõigusest. Ja sellest lähtuvalt on ka need karistused. Esialgu oli ju eelnõusse sisse kirjutatud, et võetakse ajaloolist püügiõigust 10% ära. See oligi see põhivaidlus ja põhiline selline diskussioonikoht. Nüüd me leidsime teise lahenduse: 10% kahe aasta jooksul vähendatakse püügivõimalusi. Nii et, ütleme, selle ajaloolise püügiõiguse kallale ei minda. See oleks tekitanud teatud vaidlusi ja probleeme, ilmselt ka kohtus käimisi. Ajaloolist püügiõigust tänasel päeval keegi ei vähendanud.

20:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

20:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mis sina arvad või kas komisjonis on arutatud, kas peaks selle järelevalve andma hoopis politsei ja piirivalve kätte? Mulle tundub, et Keskkonnaamet ei saa sellega hästi hakkama, pole saanud hakkama järelevalvega.

20:42 Tarmo Tamm

See muidugi ei ole maaelukomisjoni teema, aga selline ettepanek tuli, et võib-olla liita Keskkonnaamet Politsei- ja Piirivalveametiga, et saada suurem võimekus. Aga seda teemat me maaelukomisjonis kindlasti ei saa arutada, see pole selle komisjoni kompetents. Ent et seda järelevalvet teostada, selleks see seadus annab ka uued võimalused, kuidas järelevalvet paremini teostada. Et administreerimine oleks lihtsam ja arusaadavam, paigaldatakse laevadele GPS-seadmed. Siis on elektroonilised kaardid. Kui sa tuled järve pealt kalakogusega, siis annad juba eelteate, palju mul on ühte või teist sorti kala. Nii on nagu lihtsam seda tegevust kontrollida. Aga nii kaugele me ilmselt ei lähe, nagu näiteks Taani riigis on mindud, kus igal laeval on videovalve. Kogu kalapüük toimub reaalajas. 

20:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

20:43 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tegelikult ma oma eelmise küsimuse puhul oleksin eeldanud, et näiteks kuriteo puhul oleks neljaks aastaks vähendatud seda püügiõigust. Olekski see erinevus välja toodud. Aga see selleks. Tegelikult ma nüüd küsin mõnes mõttes jälle sama valdkonna kohta. Kui teist korda rikutakse, siis järgnevaks kaheks aastaks 10% väheneb, aga kui ta samal aastal veel ka kolmandat korda rikutakse, kas siis on 20% vähem? Ja kui ta veel selle kahe aasta jooksul neljandat korda rikub, kas siis on 30% vähem? Kuidas see protsentide vähendamine tegelikult on? See nagu päris selgelt ei tule sellest eelnõust välja.

20:44 Tarmo Tamm

Aitäh selle küsimuse eest! Tegelikult räägitakse 10% vähendamisest kahe aasta jooksul. Ma arvan, et see on kaluritele päris karm karistus, sest selle vähenduse tõttu nad kaotavad ka füüsiliselt, rahaliselt, kuna selle kvoodi taga on ka nende tegevus, nende majanduslik tegevus, rahaline sissetulek, et keegi iseenesest ei peaks seda teed minema, et nad lähevad rikkuma. Ja noh, Euroopa Komisjon on juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti karistused ei toimi ja on liiga leebed. Sellest tulenevalt me püüame natuke karistusmäärasid tõsta ja mitte oodata seda, kui Euroopa Komisjon meile mingi rikkumismenetluse teeb.

20:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andrus Seeme, palun!

20:45 Andrus Seeme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline lihtne küsimus. Minu meelest on see väga hea seadus ja peaks selle vastu võtma. Mis on sinu arvamus?

20:45 Tarmo Tamm

Aitäh, hea kolleeg! Ma jagan seda. Nii kaua pole ühtegi eelnõu menetletud kui seda eelnõu. Tgelikult selle algus on veel varasemas perioodis. Algus oli juba 2018. aastal, kui ma olin Laial tänaval ja me hakkasime neid arutlusi pidama. Tegelikult on selle kvoodiarvestuse aluseks võetud 2019. ja 2018. aastal välja püütud kala püüginormid, mille järgi arvestatakse see püügivahendite arv ja nii edasi. Kui keegi küsib, et miks just 2018, siis see tulenebki sellest, et tollel perioodil lepiti kokku, et järgnevatel aastatel keegi ei püüa siis kuidagi seda võimalust ära kasutada, et ta püüab rohkem või vähem. Jah, nii see on.

20:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud komisjoni esindaja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Merry Aart, palun! 5 + 3 minutit, palun!

20:47 Merry Aart

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid siin‑ ja sealpool ekraani! Individuaalkvootidele üleminekust on räägitud 11 aastat. Seda on taotlenud umbes 85% kalandusettevõtjatest, kellele olümpiapüük on probleemiks. Olümpiapüügi kaotamist on taotlenud ka neli Peipsi-äärset valda. Mina olen siin kõnelemas sellest teemast ka mitmendat korda. Tuletan pisut meelde.

Eestis rakendatakse olümpiapüüki ehk teisisõnu "kes ees, see mees". See on põhjustanud umbes 85%‑le kalandusettevõtjatest tõsiseid probleeme. Need 85% püügivõimaluse omanikest on korduvalt pöördunud nii erinevate komisjonide kui ka Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi poole ettepanekuga muuta kalapüügiseadust ja kehtestada püügiõiguse omanikele individuaalkvoot püügivahendite kohta.

Uuring "Olümpiapüük ja selle mõju majanduskeskkonnale ning maksukäitumisele" toob dokumendi lõppjäreldustes välja mõned põhjused, miks niinimetatud olümpiapüük on kahjulik majandusele ja Peipsi kalandusettevõtjatele. Olümpiapüügi hooaja avanedes antakse stardipauk kalurite võistlusele püüda lühikese ajaga välja võimalikult palju kala. Selline käitumismall sunnib kalureid riskima oma tehnikaga, vahel isegi eluga, sest järvele minnakse iga ilmaga, ka ohtlikes ilmastikutingimustes. Ka ÜRO on tauninud olümpiapüüki eelkõige just ohutuse seisukohalt. Kala tarnitakse lühikese aja jooksul suures koguses, kuna toimub kala ülepakkumine. Kala ostetakse kokku ja külmutatakse. Turuosalised kaotavad suure osa oma potentsiaalsest sissetulekust, kuna külmutatud kala on odavam kui värske kala. Kui teha arvestus makstud tööjõumaksude alusel, siis järeldub, et Peipsi piirkonna kalurid saavad sisuliselt miinimumpalka, kui sedagi. 

Praegune müügiõiguse jagamise mudel on kasulik Vene kaluritele ja nende vahendajatele, kes saavad tarnida värsket kala Eesti turule aastaringselt ja konkurentsivabalt. Jätame praeguse kriisiolukorra kõrvale, aga olümpiapüük kahjustab Eesti ettevõtjate ekspordivõimekust, kuna külmutatud kala hind on välismaal viis kuni seitse korda madalam kui värskel kalal ja tarnimisvõimalused piiratud.

Kirjeldatud probleemi, et olümpiasüsteem hävitab Peipsi kalandussektori võimekuse eksportida värsket kala Lääne‑Euroopa turgudele, võib pidada majanduslikult kõige kahjulikumaks olümpiapüügi mõjuriks, tuuakse välja uuringus. Eesti poodides on Peipsi järvest pärit värske kala valik oluliselt väiksem, kui see oleks tavakvootide puhul. Kahjustatud saavad tarbijad.

Kehtiv püügikorraldus ei mõju soodsalt ka riigieelarvele, sest kaluritel on tööd vaid mõneks kuuks aastas. Enamik Peipsil kalapüügiga tegelevatest ettevõtetest ei suuda kalureid määramata ajaks sõlmitud töölepinguga tööle võtta. Riigil jääb saamata töötasult makstav maksutulu. Pärsitud on kalandusvaldkonnaga tegelevate ettevõtjate pereliikmete, samuti äriühingute toimetulek. 42 ettevõtet, kellele on väljastatud müügilubasid, ei ole mitme aasta jooksul deklareerinud tööhõivet ega ka maksnud tööjõult maksusid. Vaid umbes 10% Peipsi kalapüügisektoris tegutsevatest äriühingutest on võimelised maksma enam-vähem normaalset töötasu ja vastutustundlikult riigile makse seaduses sätestatud nõudeid järgides.

Peipsi järve idapoolsel kaldal kehtib individuaalkvoot. See seab meie kalurid ebavõrdsesse olukorda. Võib väita, et olümpiapüük on kasulik vahendajatele ja naaberriigi majandusele, jättes kohalikud kalurid ja ettevõtjad ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Uuringu koostajad näevad uuringu tulemustele tuginedes lahendusena ettepanekut määrata kalapüügiload püügivahendite kaupa ja individuaalkvootidena. Ka ei ole võimalik põhjendada olümpiapüügi kasulikkust keskkonna kaitsmisega. Vastupidi, koormus järvele on suur just ebaebamõistlikult lühikese püügiperioodi tõttu.

Hetkel oleme olukorras, kus seaduseelnõu 136 on teisel lugemisel. Ma ei tea, miks Postimees korraldas sellele seaduseelnõule tankirünnaku. Kas arvati, et on võimalus rünnata EKRE-t, või oli 10–15% kalaga tegelevate ettevõtjate lobi nii tugev? Tahaksin öelda Postimehele, et Kersti Kracht on võimekas daam, aga mitte nii võimekas, et ta paneks ühes suunas tööle kaks ministeeriumi, kaks Riigikogu komisjoni ja lõpuks ka Riigikogu enda. See on ikkagi meeskonnatöö, konsensuse otsimine ja eesmärgipärane tegutsemine. Väga suur tänu neile, kes selle eelnõuga on seotud! See on olnud pikk protsess ja see on tulemuslik.

On vaja uurida ja aru saada, miks 10% kaluritest ja Peipsi Kalurid Tulundusühistu on individuaalkvootide vastu. Ega sellest ei olegi raske aru saada. Mõtleme sellele, miks see seltskond on vastu kindlate lossimiskohtade kehtestamisele ehk kontrollile. Peipsi Kalurid Tulundusühistu väidab, et püüdis välja 46% koha. 40% on tase, millest alates saab taotleda PRIA toetusi. Tegelik number on 34%. Need on ministeeriumi andmed. Kindlasti tekib väike segadus umbes 10%-l kaluritest, aga keegi ei ole neid sundinud loobuma oma püügivahenditest. Abipalve, mis siin ringleb – selle taga on praktiliselt üks inimene.

Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu oli esimesel lugemisel 11. veebruaril 2020. On möödunud rohkem kui kaks aastat. Head kolleegid, võtame selle seaduse vastu veel oktoobri lõpus, novembri esimestel päevadel! Siis saab uus süsteem rakenduda 2023. Kui venitame pikalt, kaotavad kalurid veel ühe aasta. Aitäh!

20:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Peeter Ernits, palun!

20:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Jah, Peipsi järv, Peipsi-Pihkva järv, rannajoon 520 kilomeetrit. Eestile kuulub sellest 175. Ja kaks kallast. Ma ei räägi mitte Kaja Kallasest ja keskkonnaministrist, vaid Eesti-poolsest ja Vene-poolsest kaldast. Ja mõlemal pool on sootuks teine elu. Venemaa pool on individuaalkvoodid, meil olümpia. Kes ees, see mees. Ja kui 300 laeva Eesti poolt olümpiastardis stardivad järvele, siis häda kaladele, kes ette jäävad. Aga Eestist starditakse korraga. Venemaal, teisel kaldal, iga mats teab ise, millal läheb, kuna tal on individuaalkvoot.

Kui nüüd vaadata vee alla, siis vee all ujuvad ringi kalakarjad. Kalakarjad, ja neid on võimalik isegi üle lugeda, mitu kala seal nendes karjades ujub. Ja viimastel andmetel ujub 8 miljonit koha, 130 miljonit ahvenat, 7,3 miljonit latikat, 4,3 miljonit rääbist. Tonnides kohakari kaalub 3300 tonni, ahvenakari 8757 tonni, latikas 9400 ja rääbis 390 tonni.

Nüüd, iga aasta novembrikuus saavad Eesti ja Vene delegatsioon kokku ning lepitakse kokku, et kui palju siis kala on, kui suur see kalakari on. ja lepitakse kokku, milline see kvoot on. Jagatakse pooleks.

Nii et kaks kallast, ühel pool käib olümpia, teisel pool iga mats, iga kalur vaatab, millal ta läheb. Ta läheb vastavalt vajadusele. Ja kogu mäng käib selle kalakarja ümber. On ka teisi kalu muidugi, aga ma räägin põhilistest, mille ümber kogu see eelnõu ja kogu see konflikt [keerleb]. Nii et Eestile peaks kuuluma 75 miljonit kala ehk 380 000 tonni per nase. Võib ka niimoodi jagada. Sest kalurite arv meil on kusagil, mitte kusagil, vaid 198 kalurit. See arv on 100 võrra vähenenud viimase viie aastaga. Ja tänavune kvoot on 2846 tonni, sealhulgas 840 tonni ahvenat, 795 tonni latikat, 445 tonni koha ja 45 tonni rääbist. Nii et natukene arve.

Aga mismoodi ... Aa, ja mis veel. On olemas 144 lossimiskohta. Juba ammu räägitakse, et võiks paarkümmend olla. Aitab küll! Aga kõik need on võsa ja pilliroo vahel selline vaiksed mõnusad kohad, kus võib maale tulla ja oma saagiga kaduda, kuhu vaja. Igal kevadel, kui te mäletate, umbes 1000 võrku tõmmatakse välja järvest. Räägitakse, et küllap need Venemaalt on tulnud. Nad on tulnud loomulikult siitpoolt.

Kuidas see mäng praegu sageli käib? Ma olen Tartu- ja Jõgevamaa saadik ja aastaid sellega tegelenud, vaadanud lähedalt, kuidas see värk käib. Ja mäng käib väga lihtsalt. Kirjutatakse ühe võrgu peale mitte 500 kilo, vaid 2 tonni või 20 tonni. Ja kontroll on, nagu öeldakse, tagasihoidlik.

Vaadake, tänavu Eestis rääbisepüük lõppes üsna kiiresti. Aga juba enne seda ja ka pärast seda pakuti rääbist Peipsi äärt pidi sõites ikka edasi ja hind oli korralik. See oli Vene rääbis. See ei olnud isegi mitte Peipsist, see oli Laadogast ja kusagilt mujalt toodud. Seda osteti umbes 2 euroga kilo, siin läks müüki 16-ga ja suitsutatult juba veerandsajaga ja nii edasi.

Nii et meil on küll sanktsioonid Venemaale, aga rääbis tuli nagu naksti. Kõik sõid suitsutatult ja nautisid Eesti rääbist. See oli Vene rääbis! Ja kasumid olid metsikud. Ja ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et selle taga ongi just [teatud ]seltskond. Et Venemaal püütakse, see on Vene asi. 

20:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kas te vajate lisaaega? Palun, kolm minutit lisaaega!

20:58 Peeter Ernits

Aga vahendajatel on käsi kullas. Ostad 2 euroga, müüd siin 20-ga nii-öelda Eesti kala pähe. Ja see ongi see seltskond, kes praegu on väga vihane ja räägib Eesti kalurite nimel.

Peipsil tuleks kord majja lüüa, sellest on räägitud, mina mäletan, kümme aastat või rohkem. Aga tänase päevani pole kaugemale jõutud. Sest nii-öelda nende kalurite eest võitlejad on sageli seotud vahendamisega, Vene kala vahendamisega, ja vahendamisega sealt, kus on võimalik püüda individuaalkvoodiga aasta läbi. Värske kala! Kes tahab külmutatud kala süüa? Värske oleks parem, aga kui käib olümpia, siis 300 laeva kopsti tõmbavad kiiresti tühjaks selle kvoodi. Aga ülejäänud suur osa ajast on vaikus, leota varbaid või niisama vaata loojangut ja päikest ja suple. See on reaalsus, mis praegu on.

Mis siis veel rääkida? Ei ole loomulik, et kui on üks järv, siis selle eri kallastel on erinev lähenemine kaladele. Kari on üks – seesama kari, milles, nagu ma ütlesin, kalateadlaste [arvates] on 150 miljonit suuremat kala – ogalikke ja teisi selliseid ei ole arvestatud –, kes ujub ringi. Ja on 198 kalurit, kes püüavad neid vastavalt olümpia[reeglitele].

Nii et lühidalt öeldes on ettepanek minna nagu Venemaal – ma ei taha öelda, et peaks Venemaa moodi käituma –, aga minna üle individuaalkvootidele. Siis on tagatud värske kala aasta ringi. Ja ma ei hakka rääkima sellest, mida siin enne Merry rääkis. Aga ma arvan ja ma väidan, et enne, kui olümpiapüük siin järve ühe kalda pool ei lõpe, korda majja ei saa. Ja 144 lossimiskohta seal kõrkjate ja võsa vahel on liig mis liig. Olgu paarkümmend tükki! Juba aastaid on sellest räägitud, aga kaugemale pole jõutud. Järelikult huvid on sellised.

Kordan veel uuesti, et keskkonnainspektsioon, ma ei ütle, et ta on mõnede tegelastega seotud, aga politsei ja piirivalve lööks korra majja. See on selline tagasihoidlik ettepanek. Nii et minu meelest me oleme jõudnud üsna kaugele ja palun seda [eelnõu] toetada. Lihvida võib küll, aga seda on juba lihvitud. Aitäh! 

21:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun! 5 + 3 minutit.

21:02 Heiki Hepner

Suur tänu, hea [ase]esimees! Head kolleegid! Kaua tehtud kaunikene, võiks selle eelnõu kohta ütelda. Tõepoolest, ka varasemalt on olnud katseid seda muuta. Ilmselt ei ole küll tegemist ühe eelnõu kõige pikema menelemisega Riigikogu ajaloos, aga see ei vähenda praeguse eelnõu sisu. Selles mõttes on positiivne, et me oleme nüüd jõudnud tulemusele, et me oleme siin teatud kompromisse tehes algset ideed – rääbise ja Peipsi tindi [püügi] individuaalkvoote – laiendamas kõikidele kalaliikidele. See on kindlasti samm õiges suunas.

On tõsi, et selle seaduse eesmärk on eelkõige võimaldada rannakaluritel püüda kala pikema perioodi jooksul ja tagada sel ajal ka värske kala [müük] turul. See on majanduslikult mõistlik eelnõu, maaelu edendav eelnõu ja ka keskkonnakaitset parendav eelnõu.

Selle viimase üle tõenäoliselt käiski kõige laiem debatt ja oleme ka siin täna kuulnud [mitmesuguseid] selgitusi ja mõttearendusi. Kas see lahendus on piisav? Mööname, et praegune kompromiss, mis võimaldab seadusega edasi minna, on iseenesest väga hea. Me oleme suutnud eelnõu edasi [arendada] ja seda kompromissi otsida.

Kui oma isiklikku arvamust avaldada, siis [ütlen], et ehk Riigikogu tuleb vajadusel järgmises koosseisus selle seaduse juurde tagasi, kui peaks keskkonna poole pealt mingeid probleeme ilmnema. Tõesti, praegu on väärtegu ja kuritegu nagu võrdse kaaluga. Mina oleksin küll kuriteo korral pikendanud seda perioodi, kus püük on 10% vähendatud, nelja aastani ehk [kahekordseks] pikendanud või selle [õiguse] lausa ära võtnud.

Aga tõesti, need vaidlused, need kompromissi otsimised on tehtud ja oluline on praegu eelnõuga edasi minna, et see tuum saaks realiseeritud. See on kõige olulisem praegu ja eks me vajadusel saame keskkonnakaitse poolt tugevdada. 

Tõesti, on räägitud ka sadamatest ja lossimiskohtadest, sildumiskohtadest. Eks siis, kui tekib probleeme, tuleb ka neile [probleemidele] tõsisemalt otsa vaadata ja täiendavad piirangud kehtestada. Praegune eelnõu ei peaks olema kivisse raiutud aastasadadeks, vaid looma esimese eelduse kvalitatiivseks muutuseks. Selles mõttes on tegemist hea eelnõuga.

Kindlasti kutsun kolmandal lugemisel seda eelnõu toetama, hääletama selle poolt, et see jõustuks juba käesoleval aastal. Tõesti, me teame ju, et on vaja, et Peipsi tindi ja ka mitmete teiste kalade püügi osas oleks juba aasta algusest peale võimalik samme astuda, et seda seadust saaks rakendada ja me ei kaotaks järgmist aastat, oodates seaduse jõustumist. Kindlasti peaks selle lõpuni menetlema selle aasta jooksul.

Ja ega muud ei olegi ütelda. Soovin Maaeluministeeriumile jõudu selle eelnõu elluviimisel ja Keskkonnaministeeriumile oma ridade ülevaatamisel, et vajalik kontroll oleks tagatud. See kõik on teostatav, kui head tahtmist on. Ja seda ma kindlasti soovin nii meile selle seaduse vastuvõtmisel kui ka täitevvõimule selle seaduse elluviimisel. Aitäh!

21:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Eelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Me vaatame need muudatusettepanekud läbi. Esimene muudatusettepanek on maaelukomisjoni esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Teine muudatusettepanek on samuti maaelukomisjonilt ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 136 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Seitsmes päevakorrapunkt on menetletud.


9. 21:07 Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu (645 SE) teine lugemine

21:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja läheme tänase päevakorraga edasi. Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu 645 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Kaido Höövelsoni.

21:08 Kaido Höövelson

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjon arutas kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu 645 oma istungil 11. oktoobril käesoleval aastal. Vaadati läbi komisjonile esitatud muudatusettepanekud ning langetati menetluslikud otsused. Komisjoni istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena ka Maaeluministeeriumi õigusosakonna juhataja Geir Veski, sama osakonna peaspetsialist Karina Torop ja kalamajandusosakonna nõunik Juhani Papp.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 5. oktoobriks käesoleval aastal ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt. Juhtivkomisjonile kaalumiseks esitas muudatusettepanekud eelnõu algataja esindaja. Eelnõu algataja esindaja esitas meile kolm muudatusettepanekut, mis on tehnilist laadi ja siinkohal ma ei hakka neid paragrahve ette lugema. Peale muudatusettepanekute tutvustamist otsustas komisjon konsensuslikult neid muudatusettepanekuid toetada. Ja siis otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 645 täiskogu päevakorda 19. oktoobril 2022, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu 645 täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 9. novembril 2022. aastal. Aitäh!

21:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kolm muudatusettepanekut me vaatame läbi. Esimene muudatusettepanek, maaelukomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, maaelukomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ja kolmas muudatusettepanek, samuti maaelukomisjonilt ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 645 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine ongi nüüd lõpetatud.


10. 21:10 Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE) teine lugemine

21:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja läheme edasi. Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 597 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti.

21:11 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine toimus 14. septembril 2022 ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 21. september 2022. Õiguskomisjon valmistas teist lugemist ette 10. oktoobril 2022, millest võttis osa lisaks õiguskomisjoni liikmetele ka Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna nõunik. Ühtegi muudatusettepanekut Riigikogust ega ka väljastpoolt seda ei laekunud. Samuti ei laekunud mingeid muid arvamusi ega ettepanekuid. Seetõttu õiguskomisjon juhtivkomisjonina ei pidanud vajalikuks eelnõu muuta ja täna on see teie ees muutmata kujul.

Lisaks tehti järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. oktoobril 2022, see otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ka see otsus oli konsensuslik. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 26. oktoobril 2022, see on siis nädala aja pärast. Ka see otsus oli konsensuslik. Aitäh!

21:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

21:12 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tunnistan, et ma ei ole seda eelnõu kahjuks eelnevalt lugenud. Kui sa ütleksid, mis selle asja iva on siin? Ma vaatan, üks esimesi paragrahve on, et kui tahad abielluda ja tahad esitada avalduse, siis [ei pea] ilmuma sinna majja, nii-öelda ZAGS-i, vaid juhul, kui digiallkirjaga kinnitatud abiellumisavaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas. Kas siis on ka mingid muud veebikeskkonnad? Natuke ava selle eelnõu mõtet.

21:13 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud küsija! Tegelikult see on pigem selline tehniline eelnõu. Me teame, et selleks, et abielluda või lahutada, me peame ilmuma kohale perekonnaseisuametisse, rääkima ametnikuga ja täitma avalduse. Ja siis kuu aja pärast või hiljem, sõltuvalt sellest, mis see kuupäev on, tuleb samuti jälle füüsiliselt kohale ilmuda ja teha teoks kas abielu registreerimine või lahutus.

Käesolev eelnõu annab võimaluse, et see esimene samm, kui [esitatakse] avaldus, on nüüd võimalik teha digitaalselt. Muidugi ka füüsiliselt on võimalik kohale ilmuda, aga nüüd on [protseduur] tehtud lihtsamaks. Võib-olla on rohkem mõeldud just nendele inimestele, kes elavad kuskil kaugemal külades ja neil ei ole alati võimalik autoga [kohale sõita]. Võib-olla on rahaliselt probleemid või ajaliselt ei ole võimalik sõita perekonnaseisuametisse ja see avaldus esitada. Nüüd on võimalik seda teha elektrooniliselt. Kuid kuu aja pärast, kui see ametlik registreerimine või lahutus toimub, on siiski vaja ilmuda füüsiliselt kohale. See jääb samaks, see on hästi oluline.

Ja on veel teine oluline aspekt, mida ka arutati õiguskomisjonis ja saalis esimese lugemise aja. Mis saab näiteks välismaalastest? Kas neil on ka võimalik esitada avaldus digitaalselt? Ja sama küsimus oli ka e-residentide kohta. Nende puhul on see, et nemad seda teha ei saa, kuna seal on vaja lisadokumente, mida on võimalik esitada ainult füüsiliselt. Seetõttu see kehtib ainult nendele inimestele, kes on Eesti kodanikud.

21:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

21:15 Priit Sibul

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Nagu te viitasite, on väga mõistlik ja õige, ma arvan ka, iseenesest selle esimese osa puhul, et saab elektrooniliselt seda avaldust esitada. See polegi hull. Aga ma küsin: kas komisjonis oli juttu ka sellest, et kellelgi on nägemus, et mingis perspektiivis ei pea üldse ametniku juurde minema, et [asja] saaks ära vormistada üldse nii-öelda kohal käimata, näiteks teha, ma ei tea, Zoomis või Teamsis see ametnikuga kohtumine? Või see igal juhul praeguste arusaamade järgi peab jääma füüsiliseks kohtumiseks, mis minu meelest on mõistlik?

21:15 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Pigem ikkagi kardeti isegi seda esimest poolt. Pigem oli arutelu selle üle, kas ikka seda avalduse esitamist üldse [saab lubada] teha elektrooniliselt. Pigem kardeti isegi seda esimest sammu. Ma räägin, et selle teise sammuni üldse ei jõutud. Ma küll esinen siin õiguskomisjoni liikmena, aga minu isiklik arvamus, kui ma võin seda väljendada, on, et ma ise pigem ei poolda seda. Mingisugused traditsioonilised väärtused võiksid jääda.

21:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

21:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Jah, kolleeg Priit võttis mul sõnad suust. Ma tahtsin samas suunas tüürida. Aga ma jätkan seda. Ma olen osalenud ka lõunasöökidel, mis toimuvad veebi teel. Igaüks lööb klaasi kokku ekraani poole ja nii edasi. Ja Eesti kui digiriik – kas ei peaks sinnapoole liikuma, et teha mitte ainult esimene samm digiteel, vaid ka teine samm ja kolmas samm? Need Teamsi ja muud koosolekud on ju igapäevased. Miks mitte jõuda täieliku digitaliseerimiseni? Või kas te olete arutanud, et on mõnes riigis nii kaugele juba jõutud või kusagil ministeeriumi sügavustes plaanitud sinnani jõuda? Või tundub see lihtsalt liiga selline pühaduse rüvetamine? 

21:17 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud küsija! Nii palju, kui ma olen vaadanud ja tutvunud rahvusvahelise praktikaga – isegi seda esimest sammu kohtab väga harva. Ma isegi ei oska teile [konkreetselt] kohe öelda. Jällegi, ma olen komisjoni liige, aga isiklikult ma arvan, et pigem oleks ohtlik liikuda edasi ja teha ka see teine samm. Juba turvalisuse mõttes. Me teame, et on ikkagi oht fiktiivabieludeks, sellised asjad esinevad. Ja siis see oht suureneb veelgi, kui ei ole võimalik inimest kontrollida, näha tema dokumente, füüsiliselt näha, kes on kohale tulnud. Kui me teeme kogu selle protsessi, näiteks abielulahutuse täiesti elektrooniliseks, siis võib pettuste hulk kasvada meeletult.

21:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

21:18 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kui detailselt te seda arutasite, kuidas see toimuma hakkab näiteks lahutuse puhul? Kui avalduse esitavad abikaasad, kas siis tuleb ühte konteinerisse mõlemal allkirjad panna või saavad nad need avaldused esitada erinevate elektrooniliste dokumentidena? Või peavad nad selleks omavahel seda dokumenti jagama? Kuidas see toimub? 

Teine on see, et ma olen üsna konservatiivne ja ei [jaga] seda entusiasmi, nagu ma ütlesin. Kust see idee tekkis? Mis see vajadus täpselt on, et meil selles valdkonnas on vaja kuidagi mingeid e-lahendusi? Ma ei saanud aru. Te ütlesite, et te olete komisjoni ettekandja. Kas seal komisjonis te arutasite, kas me oleme esimene riik selles valdkonnas või võtame kusagilt kelleltki eeskuju? Ja see, mis esimese ja teise etapi vahe on – kui palju selle eelnõu käigus oli arutusel see statistika, kui palju inimesed oma meelt muudavad, jätavad lahutamata või abiellumata [pärast] avalduse esitamist ja nõustamist?

21:19 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Aitäh, austatud küsija! Kuidas see süsteem hakkab välja nägema – minu teada ja mida minister on ka öelnud, et see süsteem ei ole lõpuni veel välja töötatud. Alles hakatakse seda tegema. Ja mis puudutab lahutust, siis tegelikult see [seadus jõustuks] isegi kaks aastat hiljem, kuna selle süsteemi väljatöötamiseks on ka aega vaja. Seetõttu ma ei oska praegu täpselt vastata, kuidas täpselt see allkirjastamine käib, kas ühes konteineris või eraldi. Aga ma usun, et ministeerium kindlasti töötab selle välja.

Mis puudutab rahvusvahelist praktikat, siis kahjuks me ei arutanud, kuidas täpsemalt see teistes riikides on ja kas me oleme selles digiriigina esimene. Aga mul ei oleks selle vastu midagi, kui Eesti oleks siin eeskujuks.

Aga põhiline, miks otsustati selline asi teha. Siin on kaks aspekti. Esiteks [selline aspekt]. Toon näiteks isikliku kogemuse. Mul ühed tuttavad, kes elavad Tartus, soovisid registreerida Tallinnas, aga neil ei olnud võimalik avaldust täita, kuna perekonnaseisuamet Tallinnas töötab kella viieni, aga nemad olid tudengid ja käisid veel iga päev tööl ka. Ja kuna tööpäev lõppes kell viis, siis neil ei olnud võimalik jõuda Tallinnasse tööpäeval, et see avaldus esitada. Ja nädalavahetusel perekonnaseisuametis seda teha ei saa. 

Teine on selline aspekt. On hästi palju inimesi, kes elavad mõnes väikeses linnas, kus ei ole perekonnaseisuametit. Nad peavad sõitma kuskile kõrvalvalda või -linna avaldust täitma.

Ja üks aspekt on see, et kui oli COVID-i aeg, siis mingi aeg oli hästi suur probleem, et perekonnaseisuametis ei olnud töötajaid tööl. Kõik olid haiged ja mingi hetk ei olnud isegi võimalik avaldusi vastu võtta. Ja inimestel ei olnud võimalik ei abielluda ega lahutada. See kestis, ma ei mäleta, kas kuu või isegi rohkem. Kui tegelikult oleks juba siis võimalik olnud digitaalselt neid avaldusi esitada, siis [oleks olnud väga hea]. 

Need on aspektid, mis minu arvates on olulised. Aga ma ei ole kindel, kas need olid ajendiks. Aga need on aspektid, mida me arutasime ja millest ka minister rääkis.

21:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

21:22 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Kuidas selle muudatuse valguses tagatakse esiteks, et keegi ei tee mingisugust valekäiku, ei kasuta valedokumenti või midagi sellist? See on üks küsimus. Ja teine küsimus on seotud nende inimestega, kes on sugu muutnud. Teatavasti kehtib meil soo muutmise korral reeglistik, nagu meid Siseministeeriumist on teavitatud, et siis ei muudeta ei isikukoodi ega sünniandmeid. Kui inimene tahab [andmeid] esitada, siis ta peab, kuidas nüüd öeldaksegi, isikusamasuse tõendamiseks edaspidi vajadusel esitama koos sünnitõendiga soo muutmise tõendid. Kuidas niisugused asjad selle elektroonilise toimingu puhul lahendatakse?

21:23 Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Esimesele [küsimusele vastan], et me arutasime ka õiguskomisjonis, mis saab siis, kui keegi esitab fiktiivseid andmeid ja kui võimalik see tegelikult üldse on. Esiteks, muidugi süsteemi sa saad ainult oma ID-kaardiga siseneda. Aga isegi kui võib olla oht, et keegi võtab kellegi ID-kaardi tema seljataga ja registreerib [avalduse] ära, siis kui toimub see füüsiliselt paaripanek võis lahutus, siis ikkagi mõlemad inimesed peavad olema kohal. Ja seal, eks ole, küsitakse mõlema nõusolekut. Nii et isegi kui pettus võiks olla võmalik esimeses etapis, siis teises etapis see kindlasti juba avastatakse.

Aga mis puudutab teie teist küsimust, siis ma jään vastuse võlgu, kuidas see lahendatakse. Aga ma kindlasti uurin nõunikelt või ministeeriumist ja annan teile kirjalikult teada.

21:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 597 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine ongi lõpetatud.


11. 21:24 Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) teine lugemine

21:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja me saame edasi minna tänase kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 621 teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse. 

21:25 Urve Tiidus

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine teiseks ja kolmandaks lugemiseks toimus õiguskomisjonis 10. oktoobril. Kahe lugemise vahel vormistati kaks muudatusettepanekut, mõlemad komisjoni ja Justiitsministeeriumi koostöös. Neid ettepanekuid selgitas ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mari Keskküla.

Meenutan lühidalt, miks on vaja karistusregistri seadust muuta. See puudutab kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid, täpsemalt nende isikute karistusandmete vahetamist riikide vahel. Esimene muudatus on redaktsiooniline ehk teksti viimistlev. Selle muudatuse tulemusena seaduse tekst ühtlustub. See tähendab, et kasutatakse läbivalt väljendit "Euroopa karistusregistrite infosüsteem", mitte enam Euroopa Liidu oma, nagu mõnes kohas varasemalt oli.

Teine muudatusettepanek käib jõustumise päeva kohta, varem oli juuni. Mõlemaid muudatusettepanekuid toetas komisjon konsensuslikult sõnadega: arvestada täielikult. Menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. oktoobril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 20. oktoobri istungil. Kõik otsused olid konsensuslikud ja need otsused tegid Järveoja, Jürgenson, Kannimäe, Karilaid, Kaskpeit, Kovalenko-Kõlvart, Kruusimäe, Pikhof, Poolamets, Tiidus ja Toomast. Selline lugu. Aitäh!

21:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi, vähemalt üks. Paul Puustusmaa, palun!

21:26 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Ma just mõtlesin sellelesamale muudatusele: Euroopa Liidu asemel on Euroopa karistusregistrite infosüsteem. Kui oleks tegemist olnud Euroopa Liidu infosüsteemiga, siis võiks tekkida mulje, et tegemist on ühtse süsteemiga. Nüüd on see ära muudetud ja räägitakse Euroopa karistusregistrite infosüsteemist. Kas seda tuleb mõista nii, et erinevatel Euroopa riikidel on erinevad karistussüsteemid, mis kuidagiviisi ühendatakse digitaalselt mingisugusesse ühtsesse süsteemi, või jääb see kuidagi lahutatuks? Või kuidas seda mõista tuleb?

21:27 Urve Tiidus

Suur tänu, hea kolleeg Paul Puustusmaa! See on nagu esimese lugemise teema ja õiguskomisjonis seekord seda küsimust keegi ei esitanud. Aga tõepoolest, see on andmevahetussüsteem, ECRIS on selle nimi, ja selle kaudu liiguvad kolmandate riikide andmed, et me saaksime vajadusel neid kasutada ja ka teised saaksid neid kasutada. Kuidas see tehniliselt, tarkvaraliselt täpselt lahendatud on, ma hetkel ei hakka siin fantaseerima.

21:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Nüüd on võimalus läbirääkimisteks. Riigikogu liikmetel läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Teine muudatusettepanek on samuti õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 621 teine lugemine lõpetada. Ongi teine lugemine lõpetatud.


12. 21:28 Loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) esimene lugemine

21:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks maaeluminister Urmas Kruuse.

21:29 Maaeluminister Urmas Kruuse

Väga austatud istungi juhataja! Auväärt Riigikogu liikmed! Teie ees on loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Loomkatseprojekti läbiviimiseks on vajalik luba, mille annab Maaeluministeeriumi juures tegutsev loomkatseprojekti loakomisjon. Loomkatseprojekti ja selle raames tehtava loomkatse läbiviimise nõuetekohasuse üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet. Seega on praegu õiguse rakendamine mõlema asutuse pädevuses.

Eelnõu eesmärk on katseloomade kaitse valdkonnas tegutsevate riigiasutuste rollijaotus eesmärgipärasemaks muuta. Loomkatseprojekti loataotluste menetlemine kui loomakaitseseaduse rakendamine sobitub oma olemuselt paremini Põllumajandus- ja Toiduametisse. Kui katseloomade kaitse rakendamise ülesannete täitmine antakse tervikuna Põllumajandus- ja Toiduameti pädevusse, võimaldab see operatiivsemalt tegutseda katseloomade kaitse ja heaolu tagamisel.

Eelnõuga kavandatu kohaselt viiakse loomkatseprojekti loataotluse menetlemine Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse, täpsustatakse loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise korda, sätestatakse järelhindamise vajadusega loomkatseprojekti läbi viinud loaomanikule kohustus esitada loomkatse järelhindamise protokoll ja muudetakse riigiasutust, keda geenitehnoloogia komisjon hakkab nõustama geneetiliselt muundatud katseloomadega loomkatse läbiviimise küsimustes. Eelnõu seadusena jõustumise tähtajaks on kavandatud 2023. aasta 1. jaanuar.

21:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Priit Sibul, palun!

21:31 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Te kirjeldasite [seaduse]muudatust, mis on suhteliselt tehniline ja teie haldusala puudutav. Aga mul on küsimus: kui palju Eestis üldse neid lubasid aastas väljastatakse ning milliseid loomkatseid ja mis otstarbel Eestis tehakse?

21:31 Maaeluminister Urmas Kruuse

Jah, suur tänu! Kui me vaatame statistikat 2018–2021, siis me võime öelda, et lube katsete tegemiseks antakse aastas umbes 20. Käesoleval aastal on siiani neid lube antud umbes 17. Loomulikult, põhilised loomad, kelle peal katseid tehakse, on hiired ja rotid, kuid aeg-ajalt kasutatakse ka küülikuid, kanu, veiseid, samuti vabalt looduses elavaid loomi.

21:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

21:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Meid on siin saalis umbes sama palju kui teadlasi, kes tahavad hiirte või rottide või küülikutega katseid teha. Aga kas sa natuke täpsustaksid, mida nende hiirte ja rottidega reeglina uuritakse? Kas neile tehakse ka mingeid auke sisse või kuidagi nende heaolusse sekkutakse? Oskad sa kirjeldada, mis see tavaline on?

21:32 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud hea Riigikogu liige! Kogu seadusandliku baasi ja kogu selle tegevuse põhiolemus on see, et püütakse teha nii vähe katseid kui võimalik. Kui need katsed siiski ette võetakse, siis püütakse [loomade] loomupärast olekut negatiivses mõttes mõjutada nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik. Mida ma sellega silmas pean? Need erinevad alusuuringud, kui me räägime põhieesmärgist, miks neid katseid üldse tehakse, on onkoloogilised ja närvisüsteemi uuringud. Need on põhilised uuringud, mida tehakse. Ja üldine eesmärk on saada lisateadmisi erinevate tervisehäirete ja haiguste kohta. See puudutab inimesi ja puudutab tegelikult ka loomi endid.

21:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

21:33 Priit Sibul

Aitäh! Kas ma sain õigesti aru, et neid katseid tehakse ainult teaduslikel eesmärkidel või on veel mingeid põhjuseid? Te ütlesite, neid on paarkümmend. Ja kas on mingid juhtumid ka, kui jäetakse see luba välja andmata? Ja küsimus on ka selline: kui tehakse mingit rahvusvahelist koostööd, kui teadlased osalevad mingis teadustöös, kas siis on selleks eraldi luba või on Eestis vaja luba taotleda? Kkuidas rahvusvaheliste uuringute puhul see süsteem toimib? Milline on siis teie haldusalas olevate ametite pädevus? 

21:34 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Ütleme niimoodi, et neid katseid ei saa kindlasti läbi viia inimesed tänavalt, vaid need on teadlased, arstid – ikkagi kõrgelt haritud inimesed ja neil on pädevus seda teha. Kui ma räägin loa andmisest ja loa andmise komisjonist, siis sinna kuulub erinevate ülikoolide eksperte ja sinna kuuluvad näiteks ka loomakaitseorganisatsioonide esindajad, ametkonna esindajad. Üldprintsiip on see, et kui komisjon seda luba välja ei anna, siis neid katseid läbi viia ei saa. Praktilises mõttes, [nagu me] loeme sellest seadusest, on tulevikus ka selline võimalus, et kui komisjon ei ole luba andnud, aga Põllumajandus- ja Toiduamet saab menetluse käigus täiendavat informatsiooni, siis tal on lähtuvalt sellest seadusemuudatusest võimalus ja õigus see tagasi suunata komisjoni täiendavaks otsustamiseks. Aga sõltumata sellest, mis on Põllumajandus- ja Toiduameti seisukoht, ilma komisjoni nõusolekuta katseid läbi viia ei saa. 

21:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

21:35 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ütleme niimoodi, et kui Priit, Kristina ja Jaanus teeksid katseid loomadega – ma tahan rääkida loomade heaolu näidikust –, siis kuidas see värk käib? Kui keegi vihjab, et Priit võtab oma hiirtega ette midagi, mis ei ole hiirtele hea, ja Jaanus või Kristina ei võta, siis ühelt poolt on need vihjed ja teiselt poolt korraline kontroll. Siis mida väiksem on number, seda parem on loomade heaolu. Kas see on siis 1 kuni 10 skaalas või kuidas see värk käib?

21:36 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Teie küsimuse esimese poole osas minu isiklik arvamus lähtuks sellest, millised on minu teadmised nende isikute pädevusest, oskustest. Ma arvan, et siis tuleks kohale kutsuda loomakaitsjate või PTA esindaja, kes peaks tuvastama loomade väärkohtlemise. Ma utreerin natukene, aga see heaolu mõõdik, millele te viitasite, tegelikult koosneb kahest osast. See, kuidas me riigis käsitleme loomade heaolu, ja indikatsioon, kas heaoluga on asjad korras, puudutab kahte printsiipi. Üks on ametkondlik järelevalve, see, kui tehakse kontrolli, ja teine osa on seotud vihjetega. [Näiteks] kui naaber märkab, et te oma kassi või koera ebaväärikalt kohtlete, et tema elamistingimused on allpool igasugust arvustust, ja ta annab vihje PTA-le, siis PTA või loomakaitsjad tulevad seda kontrollima ja fikseerivad selle. See tegelikult tähendab seda, et kui me vaatame vihjete ja kontrollide ning võimalike menetluste [suhtarvu], siis mida vähem menetlusi nende kontrollide [peale algatatakse], seda rohkem on [meil alust] öelda, et loomade heaolu on meil tagatud.

21:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus! 

21:37 Peeter Ernits

Jaa, protseduuriline küsimus. Me rääkisime siin hiirtest ja rottidest ja küülikutest, aga nüüd ministrihärra rääkis kassidest ja kõigest muust. Kas keegi teeb katseid kassidega ka?

21:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

See ei olnud protseduuriline küsimus. Koerad, kassid ja hiired Riigikogu kodu- ja töökorra regulatsiooni alla ei mahu. Aga teil on võimalus oma küsimused ja mõtted esitada läbirääkimistel, meil on see võimalus olemas. Eelnõu menetluse käigus loomulikult on samuti võimalik välja selgitada see kasside küsimus. Aga see protseduuriliseks küsimuseks küll ei kvalifitseerunud. Nii et läheme edasi. Tarmo Kruusimäe, palun!

21:38 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te [mainisite] loomakaitsjaid. Loomakaitse- või loomade õiguste esindusorganisatsioone on muidugi päris palju, osa neist on omavahel ka veel igatpidi tülis, aga a priori on nende arvates on alati loomade elu natukene liiga kehv. Kas ei ole mingit pädevamat organisatsiooni, kes võib-olla erapooletumalt suudaks [asjasse suhtuda]? Me juba teame, kuidas Saksamaal on: lehma lüpsmine on selline tegevus, mis lehmale ei meeldi, ja see tuleks lõpetada, rääkimata õrrekanade [probleemidest]. Varsti kerkib küsimus, kas mesilased tahavad üldse õietolmu korjata. Millised teie koostööpartnerid kvalifitseeruvad ja millised ei kvalifitseeru? Meil võiks see teadmine olla, et me saaksime otsuse vastu võtta

21:39 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Selles viimases osas ma teiega ei nõustu. Kui lehma iga päev mitte lüpsta, siis tema elu lõpeb suhteliselt kiiresti. Selletõttu ma arvan, et seda looduslikku protsessi peaks toetama. Aga ma saan tänu teie küsimusele [vastuse] Peeter Ernitsa [märkusele] praegu ära öelda. Minu vastus oli ajendatud sellest, et küsimus oli ehk [suunatud] loomade heaolule tervikuna. Selle tõttu ma niimoodi vastasin, mitte ei viidanud konkreetsele loomaliigile, kes võiks katsetes osaleda. Selles loetelus on tavalisemad ja rohkem katsetes kasutatavad loomaliigid.

Aga tulles teie küsimuse juurde, mis puudutas loomakaitseseltse, siis ma arvan, et nemad on ka üks osa sellest vihjetegevusest, millele on üles ehitatud meie järelevalve loomade heaolu üle. Selle tõttu ma ei oleks nii kriitiline. Samas kui me räägime sellest, et selles põhikomisjonis on 17 liiget ja kaks nendest on loomakaitseorganisatsioonide esindajaid, siis võiks öelda, et nad ei hakka kindlasti selles komisjonis prevaleerima. Aga ma väidan, et selleks, et teha tasakaalustatud otsuseid, on ka nende hääl selles komisjonis vajalik, lisaks ülikoolide esindajatele, keda sellest 17-st on 9.

21:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Tamm, palun!

21:40 Raivo Tamm

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Härra minister! Ma tegelikult tahtsingi sedasama asja küsida. Te mainisite, et selles lube andvas komisjonis on loomakaitsjad. Ma tahtsin küsida, kas selles komisjonis loomakaitsjad või loomakaitsjad üleüldiselt on kunagi nõus, et loomadega mingeid katseid tehakse? Seal komisjonis ja võib-olla ka üldse, näiteks ministeeriumi hoone ees, kus nad on plakatitega väljas?

21:41 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu liige, selle küsimuse eest! Konkreetselt selles komisjonis on Loomuse ja Eesti Loomakaitse Seltsi esindajad, kummastki organisatsioonist üks inimene. Kui nad üldse millegagi nõus ei oleks, siis ma ei tea, kas neid lubasid olekski välja antud. Need arutelud minu teadmiste kohaselt on olnud üsna konstruktiivsed. Aga tõsi, me peame tunnistama seda, et ühiskondlik hoiak loomade heaolu [kaitseks] on selgelt trendina olemas, nii sisulistel kui ka eetilistel kaalutlustel. Nagu ma eelmisele auväärsele küsijale vastasin, ma arvan, et selleks, et need otsused tuleksid väga tasakaalukad ja arvestaksid kõiki aspekte, on [loomakaitsjate] esindajate olemasolu selles komisjonis vajalik.

21:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Sven Sester, palun!

21:42 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister, ma vaatan, et palju on olnud küsimusi sel õhtusel tunnil. Äkki võtaksite lühidalt kokku ja käiksite veel korra läbi, mis on need olulised punktid. Mida me selle konkreetse eelnõuga saavutame, kui me selle kolmandal lugemisel vastu võtame?

21:42 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärne komisjoni esimees, Riigikogu liige! Oma sissejuhatavas kõnes ma ütlesin, et üks eesmärk on seotud sellega, et panna paremini paika fookus, mis puudutab võimalike loomkatsete tegemist. See tegelikult tähendab seda, et Maaeluministeerium, kes on selle komisjoniga koostööd teinud, saab tulevikus rohkem sellise seadusandjalaadse [rolli]. Riigikogus vastu võetud seadused või poliitikad rakendatakse Maaeluministeeriumiga koostöös. Aga rakendusasutus, Põllumajandus- ja Toiduamet saab konkreetsemad funktsioonid ja selle tõttu see ahel komisjoni ja järelevalve vahel muutub selgelt fokuseeritumaks ja paremaks.

Tõsi on muidugi see, et kui me vaatame, mis kavandatu kohaselt [muutub], siis [ühe asjana] muutub loa taotluse menetlus. Maaeluministeeriumi asemel on [menetleja] Põllumajandus- ja Toiduamet. Täpsustatakse ka loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise korda, mis viiakse kooskõlla Euroopa Liidu seadusega. Tõsi, praktikas on seda juba 2021. aastast rakendatud. Edasi, sätestatakse järelhindamise vajadus, loomkatseprojekti läbi viinud loa omanikule [pannakse] kohustus esitada loomkatse järelhindamise protokoll, mis tehakse siis, kui loakomisjon seda tegelikult nõuab. Komisjon hindab seda, millist katset läbi viiakse ja mis on need tegevused katse käigus. See tegelikult tähendab seda, et on kõrgendatud huvi teatud katsete [tulemuste] vastu, kuna on vaja anda hinnang, kas selliseid katseid on tulevikus vaja veel teha või tuleks neid vältida. 

Muudetakse ka riigiasutust, keda geenitehnoloogia komisjon hakkab nõustama. Geenitehnoloogia komisjon peab praegu vajadusel nõustama Maaeluministeeriumi. Aga kuna nüüd selleks asutuseks muutub Põllumajandus- ja Toiduamet, siis on vaja muuta ka seda paragrahvi, kus on kirjas, mis komisjoniga PTA peab koostööd tegema.

See oleks üldiselt printsiibilt kõik. Aga loomulikult, nii nagu ma auväärsetele Riigikogu liikmetele ütlesin, neid loomkatseid, mille tegemiseks antakse aastas umbes 20 luba, tehakse hädavajadusel. Neid uuringuid kasutatakse nii loomade kui inimühiskonna heaoluks sõna otseses mõttes. Selle tõttu on nad kindlasti ka kõrgendatud tähelepanu all. Ja kui komisjon ei anna nõusolekut katsete läbiviimiseks, siis puudub ka võimalus neid teha.

21:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Tamm, palun!

21:45 Raivo Tamm

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus on pigem nagu jätkuküsimus. Teie praegusest vastusest käis läbi sõna "tulevikus". Kui peaks nii minema, et tulevikus üldse keelustatakse loomkatsed, kas on teada alternatiive, kuidas saada teaduses selliseid tulemusi, mida praegu saavutatakse loomkatsete abil? Kas loomakaitsjad on juba pakkunud välja alternatiive? Või mis siis tulevikus saab, kui läheb nii nagu siis, kui kohvikutes keelustati ühel päeval suitsetamine?

21:46 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt Riigikogu liige! Ma muidugi isiklikult arvan seda, et suitsetamise keelustamine võrrelduna loomkatsetega võib-olla ei ole päris õige võrdlus, aga ma saan sellest printsiibist aru. Teiseks, ausalt, nende diskussioonide käigus ei ole arutletud selle üle, [mis saab siis], kui loomkatsed viiakse täitsa nulli reaalses praktilises elus. Nende panus nii inimeste tervise kui ka kogu ühiskonna, kaasa arvatud loomade endi [hüvangusse] on siiski oluline. Aga tõsi on see, et tulevikus tähelepanu selle vastu, kuidas lube välja antakse ja kui palju neid välja antakse, võib muutuda. Võib-olla me saame anda hinnangu järgmise mingi 5–10 aasta kohta, kui me vaatame keskmiselt, kui palju lube on välja antud. Aga tegelikult on see areng kindlasti dünaamiline. Me ju teame, et enne kui ravimid lähevad laialdaselt kasutusse, katsetatakse neid ju tegelikult ka inimeste peal, tehes uuringuid. Need on väga reglementeeritud, jälgitavad ja sisaldavad palju aspekte. Nii et selles mõttes ma isiklikult arvan, et nii teaduse kui ühiskonna huvides nullini need katsed ei pruugi jõuda.

21:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

21:47 Andres Metsoja

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! On selge, et loomade heaolu teema on oluline, ja nagu te mainisite, keskkonnas inimesed pööravad sellele aina rohkem tähelepanu. Selle valdkonnaga seonduvalt uuringi selle teema kohta, kuidas teieni jõuab tagasiside loomade heaolu nii‑öelda kontekstis. Meil peaks olema vastavad asutused, kes tegelikult väljakutsetele reageerivad. Kas see väljakutsete arv, see tähelepanu kontekst on kasvutrendis või pigem mitte?

21:48 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! See, kuidas ministrini või ministeeriumisse teatud informatsioon jõuab, neid kanaleid on mitmesuguseid. Üks on loomulikult see, et Põllumajandus‑ ja Toiduamet oma erinevate, kuidas ma ütlen, kontrollkäikude korras vaatab, kuidas on tagatud loomade heaolu. Palju tegevust on seotud põllumajandusloomadega, kui me räägime, mille üle teostatakse järelevalvet. Teine [kanal] on see, et tulevad vihjed nii ministeeriumisse kui ka PTA-sse ehk Põllumajandus‑ ja Toiduametisse, samuti nendelesamadele loomakaitseorganisatsioonidele, kes siis ühel või teisel viisil reageerivad.

Kui küsida lihtsalt objektiivselt, mis on Põllumajandus‑ ja Toiduameti missioon, siis kui ma vaatan tänast päeva ja tulevikku, siis pigem [võib öelda], et kontroll ja karistus ei ole eesmärk omaette. Peaks olema loomulik, et me loomapidajatena ise rohkem teadvustame, mismoodi me tagame oma loomade heaolu. Selle missiooni ja selgitustööga tuleb tegeleda võib-olla rohkem, kui praegu jõutakse tegeleda. Aga on erinevaid võimalusi, kuidas teada saada. Nii nagu ma eelmistele küsijatele olen vastanud, töö koosnebki kahest osast: vihjetele [reageerimine] pluss planeeritud kontrollitegevus.

21:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

21:50 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Vaadates eelnõu seletuskirja ja neid kooskõlastuslehti, on näha, et arvestamata on jäänud ettepanek, mille MTÜ Loomus on teinud. Nad olid mures hindamiskomisjoni pädevuse pärast, seda oleks justkui vaja tugevdada. Mis on teie hinnang? See komisjon, mis praegu on – kas MTÜ Loomus on asjatundmatu sellist ettepanekut tehes, on nad põhjendamatult mures või on sellel murel mingisugune iva ka? Kuidas te seda kommenteerite?

21:51 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Kui ma õigesti mäletan, siis oli nagu selle seaduseelnõu kohta kaks ettepanekut. Üks oli teie mainitud Loomuse oma. Minu arvates jätsid nad tähelepanuta sellesama asja, mis puudutas seda teadmist, mida ma enne korra mainisin. Kui PTA-le ehk Põllumajandus- ja Toiduametile tuleb täiendavat informatsiooni ja ta on veel selles nõndanimetatud menetlusprotsessis või haldusmenetluslikus protsessis, siis tal on õigus või võimalus täiendavat teadmist anda ka komisjonile ja suunata see tagasi sõltumata sellest, kas otsus oli enne positiivne või negatiivne. Mõte on tegelikult see, et PTA-le ei jää meelevaldselt tegutsemise võimalust anda ikkagi ise see luba. Ma rõhutan veel kord, et see on komisjoni pädevuses.

Kui rääkida komisjoni koosseisust, siis mul on väga keeruline seada kahtluse alla üheksat ülikooli esindajat, meie teadlasi, meie eksperte. See ei ole mõnes mõttes, ma ütleksin, loogiline. Me ei saa alahinnata erinevate ühiskondlike organisatsioonide teadmisi ja oskusi ja ühiskonna tunnetust, et teadlased, poliitikud ja nii edasi saaksid teha parimaid otsuseid. Selle tõttu ma nende pädevust sellisel kombel ei kritiseeri, vaid ütlen lihtsalt, et nad on pälvinud üleriigilist tähelepanu esindusorganisatsioonidena. Nende kaasamine on vajalik mitmel põhjusel, sellepärast et nende lubade andmisel ei ole küsimus ainult väga selgelt teaduses ja selle sisus, vaid on ka eetilised ja muud küsimused. Ja selleks, et see otsus oleks tasakaalukas, õige ja perspektiivitundega tehtud, on nende osalemine minu arvates selles komisjonis vajalik.

21:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Sven Sester, palun!

21:53 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma kõigepealt tahan teid kiita. Te tõesti põhjalikult vastate ja seda on rõõm kuulda, et ei ole sellist üldsõnalist [juttu], vaid minnakse sisusse ja antakse parlamendi liikmetele konkreetne ülevaade. Mul teeb südame rõõmsaks, et maaelukomisjon on täna kuidagi nagu lipulaevaks mitme erineva eelnõuga.

Aga mu küsimus on selle kohta, et korraks käin läbi selle mõjuhinnangu. Kui me vaatame, siis selle eelnõu puhul on erinevad mõjuhinnangud. Mõjuhinnangu on andnud riigiasutus vivaariumidele, samuti komisjoni liikmed. Kuidas te ise hindate, kas konkreetse eelnõu vastuvõtmise mõju on oma olemuses tegelikult suur või väike? Ma vaatan, osade puhul on siin loetletud, et mõju praktiliselt puudub. Vivaariumide puhul sisuliselt ei ole majanduslikku mõju, aga riigiasutuste puhul siiski natuke on. Kuidas te ise hindate: töökoormus riigiasutustes ja nii edasi?

21:54 Maaeluminister Urmas Kruuse

Selge on see, et need finantsvahendid, mis praegu on Maaeluministeeriumi kasutuses või haldusalas, lähtuvad sellest, et see komisjon saaks tööd teha, saaks ette valmistada. See tähendab ka seda, et komisjoni liikmed on teatud mõttes tasustatud. Üldist [rahavajadust] suurendavat mõju kindlasti ei ole. Aga kindlasti on mõju selles kontekstis ametkondlikult, et PTA ehk Põllumajandus- ja Toiduamet saab selgelt kesksema rolli, pädevuse, mis asutuse koormust mõnevõrra tõstab. Selle administreerimise kulu, kui ma nüüd õigesti mäletan, on umbes 0,5 ametikohta. Aga ülejäänud kulu on selline, mida me oma eelarves peame niigi arvestama ja olemegi arvestanud. See komisjon töötab ju ka praegu.

21:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

21:54 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma jätkan mõnes mõttes sealt kohast, kus mu eelmine küsimus pooleli jäi. Te küll vastasite ja ma siin ka liitun Sven Sesteri komplimendiga. Tõepoolest, teie vastused on olnud põhjalikud. Aga mu küsimus tuleb selline. Loomulikult, kui eelnõust saab seadus, siis Maaeluministeeriumi juures olev komisjon lõpetab oma töö. Need liikmed, kes on olnud, nende pädevus või õigused kestavad kuni seaduse jõustumiseni. Kas Põllumajandus‑ ja Toiduameti juurde loodavas uues komisjonis, mille tegelikult peadirektor [nimetab], toimub mingi muudatus või piltlikult öeldes need liikmed, kes töö lõpetavad, lähevad üle ka kohe teise komisjoni või kuidas see protsess on?

21:55 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärne küsija! Te olete õigesti välja lugenud ja selle tõttu ka püstitanud selle küsimuse. Tõepoolest, konkreetne komisjon, mis praegu Maaeluministeeriumi juures tegutseb või nõustab, tegelikult lõpetab tegevuse. Põhjus, miks me tahame, et see asi hakkaks väga korralikult tööle 1. jaanuarist, on ka see, et üldjuhul need taotlused esitatakse siis rohkem aasta esimeses pooles või aasta alguses, selleks et saaks oma tegevust planeerida. See tähendab seda, et nii nagu te märkisite, peadirektor peab uue komisjoni nimetama.

Ma väga ei usu, et selles printsiibis, mille alusel komisjon praegu on kokku pandud – ma pean silmas struktuuri, et seal on põhiliselt ülikoolide esindajad – väga tugevat muudatust tahetakse teha. Kujutage ette, et üheksa ülikooli [esindaja] asemel ei olegi ülikoolide esindajaid või need on selges vähemuses! Ma arvan, et see ei ole iseenesest realistlik ja võimalik.

Aga kas täpselt need inimesed seal komisjonis jätkavad, seda on minul keeruline öelda. See ei ole selline käsk ülevalt alla, et nüüd te peate seal olema. See [moodustatakse] ikkagi läbirääkimiste ja ettepanekute põhjal. Need katsete lubade taotlused ja mis load on välja antud – kogu selle nõndanimetatud aruandluse saab komisjon korralikult lõpule viia. Nii et ma arvan, et see üleminek peaks saama olla maksimaalselt pehme ja mõistlik ja mitte kellegi tööd sügavalt häiriv.

21:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

21:57 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud minister! Ma siiski täpsustaks seda Sven Sesteri küsimust, millele te vastasite komisjoni töö kontekstis, et teatud mõttes saavad ikkagi need komisjoni liikmed tasustatud. Meile ikka ja jälle pannakse südamele, et parlamendiliige peab oma töös olema täpne ja täpselt saama aru [seaduste] mõjudest. Mis see tähendab ikkagi, et teatud mõttes tasustatud? Äkki saate veel korra kommenteerida?

21:58 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aus vastus on see, et kui te küsite täpselt, mis nende tasu on, siis ma jään teile selle vastuse võlgu. Aga tasud, mida seal rakendatakse, on kokku lepitud ja sellest peetakse kinni. See ei ole tõepoolest puhtalt vabatahtlik töö.

21:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Tundub, et Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh ministrile põhjalike vastuste eest! Lihtsalt küsimused lõppesid otsa. Ja läheme edasi. Ma palun nüüd ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Reili Randi.

21:58 Reili Rand

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Maaelukomisjon arutas seda eelnõu oma 10. oktoobri istungil ja nagu juba ministri ettekandest kuulsime, muudatus võimaldab tõhustada katseloomade kaitset, sest aitab suurendada järelevalve tegemise efektiivsust ning seeläbi operatiivsemalt tegutseda katseloomade kaitse ja heaolu tagamisel.

Kuna komisjonis saime ministrilt ja tema meeskonnalt väga põhjaliku ülevaate, siis tõstatus tegelikult vaid kaks küsimust. Esimene neist oli täpsustus, kas me komisjoni liikmetena saime õigesti aru, et tegemist on pigem tehnilise eelnõuga. Ministeeriumi esindajad kinnitasid, et eelnõus pakutud muudatuse jõustumisel sarnaneks Maaeluministeeriumi haldusalas tegutsevate komisjonide töövorm teiste ministeeriumi vastavate komisjonide töövormiga. Konkreetsest muudatusest me juba eelnevast ettekandest pikemalt kuulsime.

Teine küsimus puudutas loomakaitseorganisatsioonide tagasisidet eelnõu kohta ja kuidas nende tõstatatud küsimused said lahendatud, ega ühtegi murekohta üles ei jäänud. Ka sellele küsimusele saime Maaeluministeeriumist vastuse, et loomkatseprojekti loa taotlemise protsessis midagi ei muutu ja mingisugust tagasiminekut siin ei ole. Ning nagu ka siin saalis juba kõlanud, hindamiskomisjonis jätkavad tööd ka loomakaitseorganisatsioonide esindajad.

Komisjon otsustas arutelu järel määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni liige Reili Rand, teha ettepanek võtta eelnõu 707 täiskogu päevakorda 19. oktoobril käesoleval aastal ja kolmandaks teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused olid konsensuslikud.

22:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja, teile on ka küsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!

22:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mind kui õiguskomisjoni liiget huvitab selline õiguslik pool. Millega loomade õiguste esindusorganisatsioonid tõendavad, et neil on see õigus olemas? Kas on mingi loomade üldkoosolek või kuidas see on fikseeritud? Meie inimestena peame ikka [ise] enda otsused ära tegema ja notari juures kinnitama. Kas see käib täiesti vabalt, nii et ma võin teha MTÜ ja öelda, et me oleme nüüdsest mesilaste õiguste esindusorganisatsioon, isa aga olen Riigikogu mesinike toetusrühma esimees?

22:01 Reili Rand

Aitäh! Ma usun, et hea kolleeg on väga hästi kursis, et mittetulundusühingute moodustamist meie seadusruumis reguleerib mittetulundusühingute seadus. Selle kohaselt saavad MTÜ-sid moodustada erinevad füüsilised ja juriidilised isikud. Keda nad esindavad, sätestatakse iga MTÜ põhikirjas. Ka kõnealused organisatsioonid on moodustatud selle seaduse järgi ja sellest tulenevate õiguste alusel.

22:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Pohlak, palun!

22:02 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, minister jõudis siin oma jutuga inimkatsete juurde. Mul tekkis selle peale küsimus, kas komisjonis tulid arutuse alla ka need inimkatsed, mida Kaja Kallase valitsus Eesti rahva peal teeb kõige kõrgema inflatsiooniga, mis Euroopas on üldse olnud võimalik saavutada? Kas need inimkatsed ka jutuks tulid?

22:02 Reili Rand

Aitäh, hea küsija! Lühike vastus: ei tulnud.

22:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja, rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd on võimalus fraktsioonide esindajatel läbirääkimisteks. Kas on kellelgi läbirääkimiste soovi? Tarmo Kruusimäe, palun, Isamaa fraktsiooni nimel.

22:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased! Ütlen kohe alguses ära, et ma ei vihka loomi. Mul on endal kodus lemmikloom, noor Cavalier King Charlesi spanjel, nimeks on tal Sofi. Ei julge teda näidata, sellepärast et me kõik ju teame, et loomakaitse alustalad raius maasse omal ajal Adolf Hitler, ja kuna loomakaitsjad on suuremalt jaolt nagu vasakpoolsed, siis saan jälle selle süüdistuse.

Ilmselgelt kellelegi ei meeldi loomade väärkohtlemine. Aga see, mil moel seda mõõdetakse, on alati jäänud arusaamatuks. Oma arutelus tahaks jõuda ükskord sinna, millal inimesed jäävad loomadele ette ja millal me saame siis enda elukeskkonnas olla. Koroonatingimustes juhtus sedasi, et kanakull oli mul endal koduaias ja rapsis mingit lindu, puhastas seda sulgedest. Kui läksin lähemale, et teda filmida, lendas ta ära, suled jäid mulle. Jänesed ja rebased – kõik nad jooksevad, sest elu oli selline. Inimesed olid ennast pannud vabatahtlikult karantiini ja loomad võtsid selle maa üle.

Nüüd, nädalavahetusel käisin ma Pärnumaal visiidil, et kuidas nende karudega on. Öeldi, et eelnevalt oli seal ikkagi 300 karu, mis on täiesti normaalne, nüüd on neid 1200. Mina olen siit puldist rääkinud, nagu teate, et oli 500 karu ja et see on meile piisav, hea arv. Aga ei olnud. Rääkisin veel seda, et Soomes on karud juba läinud ja – olin mitte just kõige sõnaosavam – pintsli pistnud vist kuus karu. Selle peale tehti mulle faktikontroll ja tuli välja, et Kruusimäe valetab. Soomlased ütlesid, et jaa, nad on rünnanud küll kuut või seitset, aga päris täitsa ära söönud ei ole. Ehk kui see on mõõdik, et on luuni puhtaks söödud, siis seda probleemi justkui nagu ei ole.

Täna on koduomanikel ja ettevõtjatel õigus enda vara kaitsta ka tulirelvaga, aga loomade puhul seda ei ole. Tartu‑ ja Jõgevamaal peatati karujaht sellepärast, et MTÜ Eesti Suurkiskjad – ilves on väikekiskja –, aga MTÜ Eesti Suurkiskjad, ma ei tea, mil moel nad selle volituse olid saanud, panid esialgse õiguskaitse peale. Selle nad kohtus kaotasid, ja kõik. Päriselt ka, teile tundub see asi naljakas olevat, aga kui me hakkame veriseid kummikuid metsa alt leidma, sest me kutsume inimesi üles, et olge osa loodusest ja tulge metsa, siis on võib-olla natuke hilja. Ja siis me hakkame rohmakalt ja kiirustades vaatama, mil moel me saame muuta seadusandlust, et hakata inimesi kaitsma. Täna me oleme pööranud fookuse loomade peale.

Ma ei räägi sellest, nagu loomade pidamine, loomade kasvatamine toiduks ja muuks asjaks oleks justkui väär. Mulle meenub, et me panime siin viimase karusloomakasvanduse kinni, kes oli teinud miljonieurose investeeringu, sellepärast et me olime ette kirjutanud sellise seaduse. Kui mina väitsin seda, et me oleme aastate jooksul seadusi täpsustanud-täpsustanud-täpsustanud-täpsustanud, aga olukord oli loomakaitsjate arvates läinud hullemaks-hullemaks-hullemaks, oleksime pidanud tegelikult sinnasamasse kohta minema, 1990. aastate kauboikapitalismi, ja laskma karusloomakasvatajatel olla ise vabakasvatuse peal. Sest muidu tulevad need õhinapõhised, just nimelt õhinapõhised MTÜ‑d.

Ma mäletan, et kui hea Urmas Kruuse oli üks teine minister, siis ma ükskord sain tal nööbist kinni ja küsisin, kas päriselt on üks inimene ja istub sinu ametnikega. Miks sa ametnike aega raiskad, sest sellel inimesel puuduvad teadmised, keda ja mida ta esindab. Ta ütles, et ta on aktiivne inimene. Ma ütlesin: "Urmas, päriselt või? Kas mind saaks ka mõnele NATO tippkohtumisele kaasa võtta, sest ma olen ka aktivist.? Äkki ma saaks neid saladusi teada?" Aga seda ei tulnud.

Lõpetuseks tahan öelda, et mõelge ikka natuke ...

22:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

22:08 Tarmo Kruusimäe

Ma võtan, aga ma võtan sealt selle mõõdukama osa.

Mu mõte on see, et kui me soovime mingil määral inimesi ümber kasvatada, siis see peaks toimuma ikkagi arusaadavatel põhjustel. Meie rohepööre, mille peale kõik küsisid, kuidas see pöörab. Ma ütlesin kevadel, et see pöörab ilusti, see rohepööre, Saksamaa tuumareaktoritesse hakatiseks. Sellepärast et kui ikkagi Vene gaasi peale ei pritsi, siis nii on.

Praegusel hetkel, kui meil on ikkagi võimalik toiduainete kriis tulemas, kas me siis peame täpselt vaatama, kas need kanad on istunud õrrel või ei ole. Aga paljud teised kasvatavad kanu täpselt selliselt, nagu see käib, ja me teame, et ületades riigipiiri muutub juba ka nende toodete päritolumaa.

Mulle tuleb loomade tundmisega seoses meelde üks selline lihtsam lugu, kui mina käisin koeraga siin tööl. Meil ei ole muidugi sihukest lemmikloomapäeva, ja see on päris hea, eks ju. Mul ei olnud lihtsalt koera kuskile panna, hoidsin teda enda kabinetis ja pärast viisin ta tagasi. Õnneks keegi ei näinud, muidu oleks arvatud, et tulin siia eputama.

Koolis paluti lapsi, et võtke kaasa mõni laululind. Mõnel oli papagoi, saadi aru, et see on ka hea. Kes oli natukene totu, see võttis kana, ega see suurt küll ei laulnud. Juku, sindrinahk, tuli nastikuga. Õpetaja ütles, et nastik on roomaja, mitte laululind. Aga Juku väidab, et laulab küll. Võtab peast ja tõmbab, rästik teeb: ššššš. Õpetaja ütleb, et see juba on nagu looma piinamine, ta ei ole laululind. Ehk siis me saame aru, et kriteeriumiks oli laul. Juku väidab, et laulab. Võib-olla siin olnud liiga suur publik, tõmbab peast ja tuleb (laulab): šššššal-lal-laa-lal-laa-lal-laa-laa. Ehk siis, kui me paneme kriteeriumiks selle, et ta laulab, siis ta laulab. Kaitseliidus öeldakse, et kana läheb mesitarusse – läheb, jõuga läheb!

Pöörame korraks pilgu inimeste peale ja vaatame seda, et inimesed saaksid rahulikult elada ja loodusega ühte hoida, et me võiksime metsa ka seenele minna. Kui kiskja enam ei karda inimest, siis jahimehed ütlevad, et selline kiskja on geenirikkega ja tuleb likvideerida. Aga millal me saame sellest avalikult rääkida siin saalis? Päriselt? Ilmselt pärast seda, kui loomade heaolu on juba nii kindlalt seadusesse raiutud. Siis me võib‑olla leiame aega pöörata näo ka inimeste poole.

Ehk siis ma otsiks seda tasakaalupunkti, hea ministrihärra, seal ministeeriumis. Võib-olla oleks vaja ka mõnd inimeste esindajat sinnasamusesse loomade heaolu mõõtmise komisjoni. Aitäh! (Aplaus.)

22:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tundub, et rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole. Ja nüüd, nii nagu kodu- ja töökord ette näeb, on ministril võimalus lõppsõnaks. Minister ei soovi lõppsõna. Selge. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 677 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 2. november kell 17.15.

Head kolleegid, 11. päevakorrapunkt on läbitud ja läheme edasi. 


13. 22:11 Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE) esimene lugemine

22:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 703 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaal[kaitse]minister Signe Riisalo.

22:12 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed, kes te olete siin saalis, ja ka need, kes kuulavad oma tubades või fraktsiooni ruumides! Mina olen täna teie ees perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille on ette valmistanud valitsus minu ministeeriumis ekspertide ja ametnike poolt, juhindudes käesoleva valitsuse koalitsioonileppes kokkulepitust.

Eelnõu ise on üsna lihtne ja siin mingit keerukust ei ole, küll aga on selle eelnõu rakendamisega mõningad küsimused, mida me saame hiljem ka pikemalt arutada. Aga vastavalt kokkuleppele, kui Riigikogu võtab kõnealuse eelnõu kolmandal lugemisel seadusena vastu, hakkavad meil 1. jaanuarist järgmisel aastal kehtima teistsugused lapsetoetuse määrad. Seda siis esimese ja teise lapse puhul ja samamoodi üksikvanema lapse puhul. Samuti tulevad muutused lasterikka pere toetustes. Need toetused on diferentseeritud vastavalt sellele, kas peres on kolm kuni kuus last või seitse või enam last. Ka lasterikaste perede toetuse indekseerimine on selles eelnõus, nagu ka pikalt diskussiooni all olnud lasterikka pere toetusest väljumine etapiviisiliselt.

Mis siis täpsemalt? Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 60 eurolt 80 euroni kuus. Täpselt samamoodi tõuseb üksikvanema lapse toetus 80 euroni kuus. Täna on see vaid 19 eurot ja 18 senti. Lasterikka pere toetused, nii nagu öeldud, on diferentseeritud sõltuvalt laste arvust perekonnas. Kolme kuni kuue lapsega pere puhul tõuseb igakuine toetus 300 eurolt 600 euroni ehk siis sissetulek ainuüksi lasterikka pere toetuse näol suureneb 300 euro võrra. Seitsme ja enama lapse puhul on toetus järgmise aasta algusest 800 eurot, mis on 400 eurot rohkem kui täna.

Järgmise aasta algusest jõustub ka lasterikka pere toetuse sujuv lõppemine, kui pere noorim laps saab 24-aastaseks. Alates 2024. aasta 1. maist on ka lasterikka pere toetuse indekseerimine ette nähtud – täpselt samamoodi, nagu on meil ette nähtud pensionide indekseerimine. Võib tekkida küsimus, et kui pensione indekseeritakse 1. aprillil igal aastal, siis millest tulenevalt me oleme teinud otsuse, et lasterikka pere toetusi me indekseerime 1. mai seisuga. Põhjus on tegelikult äärmiselt praktiline ja seotud rakendusega. Iga aasta, kui pensionid indekseeritakse, on Sotsiaalkindlustusametil palju telefonikõnesid ja kirjalikke päringuid selle kohta, kas inimese personaalne pension on arvutatud õigesti. Ja täpselt samasugust huvi kindlasti hakkavad tundma ka lasterikkad pered, kui nendele on muudetud suuruses lasterikka pere toetuse esimene väljamakse tehtud. Et kõik kliendid, nii pensionärid kui lasterikaste perede vanemad, saaksid õige vastuse, olemegi teinud siis selle erisuse ja 1. aprilli asemel hakkame indekseerima lasterikka pere toetusi 1. maist

Nüüd, lasterikka pere toetuse maksmisel on seaduses toodud printsiip järgmine. Kui pere kolmest lapsest vanim – ma vist enne eksisin, ütlesin noorim, ja ma vabandan eksituse pärast –, saab 24‑aastaseks, siis hakatakse lasterikka pere toetust vähendama ja seda vähendatakse kolmandiku võrra. Järgmine vähendamine tuleb järgmise lapse 24‑aastaseks saamisel.

Seaduse rakendamine on siin natukene keerulisem, ja seda seetõttu, et me asume kõigepealt mitte vähendama lasterikka pere toetust 24-aastaseks saanud vanima lapse korral, vaid praktiliselt me alustame 1. jaanuarist lasterikka pere toetuse maksmise pikendamist. Need on tegelikult otsused, mis me kõigepealt tegema peame. Me teame, et lasterikka pere toetust makstakse perele praegu sellises olukorras, kus seal on kolm või enam last ja need lapsed on lapsetoetuse saajad. Seega me tuleme lapsetoetuse saajate loogika juurde. Lapsetoetust saavad meil lapsed kuni 16. eluaastani ja siis lõpetatakse lapsetoetuse maksmine. Seda last ei loeta enam selle pere alaealiseks ja abi vajavaks lapseks, välja arvatud juhul, kui see laps jätkuvalt õpib, omandab põhi‑ või kutseharidust. Sellisel juhul me jätkame maksmist lapse 19‑aastaseks saamiseni või sellel aastal, kui ta saab 19, kooli lõpetamiseni.

Järgmise aasta algusest hakkame käituma selliselt, et kõik lapsed, kes peale 1. jaanuari 2023. aastal saavad 19-aastaseks – nende perede puhul pikendatakse lasterikka pere toetuse maksmist. Kui peres on laps vanuses 16–19 ja katkestanud õppimise, kuid asub uuesti 16–19 aasta vanuses õppima, siis hakkab ta saama lapsetoetust ja siis me asume uuesti maksma lasterikka pere toetust. Sellisel juhul ka need pered, kelle lapsed järgmise aasta algusest vanuses 16–19 asuvad enne 19-aastaseks saamist uuesti õppima, pääsevad lasterikka pere toetuste gruppi, kelle puhul me laste 24‑aastaseks saamisel hakkame toetusi vähendama: kolmandiku võrra iga lapse 24‑aastaseks saamisel.

Mis seal salata, kõnealune eelnõu on kulukas ja toob riigieelarvele kaasa üsna suured väljaminekud. Kõigepealt, kui me räägime esimese ja teise lapse toetuse tõstmisest 20 euro võrra, 60 eurolt 80 eurole, siis järgmisel aastal, 2023. aastal on selle meetme hind 56,8 miljonit ja see on üks nendest meetmetest, mis ajas tegelikult ei suurene. Sellest on muidugi kahju, sest selle ressursi püsimine ja tegelikult isegi kahanemine RES-i perioodil kuni aastani 2026 räägib meile ühest: esimesi ja teisi lapsi on meil vähe. Ja see viib meid kindlasti ka järgmiste küsimuste juurde, kuidas saada kolmandaid, neljandaid ja nii edasi lapsi perre, kui neid esimesi ei ole. Ja nende sündide hulk tänase prognoosi kohaselt mõnevõrra kahaneb.

Nüüd teine toetus, mis on kogu eelarve juures marginaalne, on üksikvanema lapse toetus, mille kulu järgmisel aastal on 7,4 miljonit ja mis samamoodi RES-i perioodil kahaneb: aastaks 2026 on see 7 miljonit. Siin on loomulikult taustal põhjenduseks see, et meil on järjest vähem registreeritud üksikvanema lapsi. See tähendab seda, et meil on järjest vähem neid lapsi, kellel sünniaktis puudub isa nime kanne. Ja muutunud on ka nende laste staatus.

Tegemist ei ole enam [ainult] klassikalises tähenduses üksikvanemate lastega, kelle puhul on jäetud teadlikult isa nimi sünniakti kandmata. Seal võivad olla ka keerulisemad juhtumid, kus elu on teinud vingerpusse ja emal ei ole teist valikut. Isa isik kas ei ole teada või võib tegu olla ka vägivallaolukordadega kuni vägistamiseni välja, samuti intsestidega. 

Selliste juhtumite arv on meil siiski kahanemas ja asendunud on see uue grupiga, mis on tegelikult tervitatav. Seal on naised, kes on valinud lapse saamiseks kunstliku viljastamise tee. Selle sihtgrupi puhul on äärmiselt põhjendatud, et me neid peresid tõepoolest toetame – sama eesmärgiga, et kui tuleb esimene ja teine laps, siis saavad tulla ka kolmandad, neljandad ja nii edasi. Seetõttu on hea meel, et oleme last üksi kasvatava vanema puhul saanud toetust suurendada sisuliselt 60 euro võrra, mis protsentides tänase 20 euro pealt on päris palju. Aga minu süda oleks rahul, kui see toetus oleks vähemalt sama suur kui kolmanda lapse ja sealt edasi laste toetus.

Kolme- kuni kuuelapselise pere toetuse hind riigieelarves on järgmisel aastal 84,5 miljonit. Koos indekseerimisega on riigieelarvele 2026. aastaks kulu 111,5 miljonit eurot. Ja me näeme, et see meede on riigile järjest kulukam aasta-aastalt ja põhjuseks ei ole siin mitte tõusev lasterikaste perede arv – statistikast me näeme, eelmisel ja üle-eelmisel aastal on kolmandate laste arv tegelikult vähenenud –, vaid indekseerimine, mis loogiliselt ka neid kulusid suuremaks teeb.

Seitsme- ja enamalapseliste perede toetused ja indekseerimine on tegelikult kogu seda kulu vaadates marginaalne, sest ka sellise laste arvuga perede hulk on Eestis äärmiselt väike. Statistiliselt me peame tõdema, et see on null. Aga reaalselt on need pered meil olemas ja nende toetamiseks on kulu järgmisel aastal pool miljonit ja tõuseb 700 000 euroni 2026. aastaks.

Sujuv lõpetamine on disainitud mittetagasiulatuvalt rakenduma. See tähendab seda, et me jätkame aasta-aastalt 19‑aastaseks saanute sisenemist sellesse süsteemi ja lasterikka pere toetuse maksmist. Järgmise aasta kulu ühele aastakäigule on 14,5 miljonit. Kuna järgmine aastakäik lisandub järgmisel aastal, on kulu loogiliselt poole suurem, 28,8 miljonit, ja selleks hetkeks, kui aasta on juba 2026, on see kulu 50 miljonit ja natuke peale.

Mida me kokkuvõtlikult saame öelda? Järgmise aasta eelarvest lapsetoetuste ja peretoetuste täiendavad kulud on 163,7 miljonit ja need kulud kasvavad RES-i perioodi lõpuks 2026. aastaks 225,8 miljonini.

Me tegime alguses ettepaneku seadust rakendada viisil, et lasterikka pere toetusest etapiline väljumine oleks rakendunud alles aastal 2025. Arusaadavalt ei olnud see kõigile osapooltele meeltmööda, aga meie põhjus oli tegelikult lihtne: see oleks hoidnud rakenduskulusid kokku.

Kahetsusväärselt pean ma nüüd rääkima nendest numbritest, mis tuleb teha kuluna riigil täiendavalt, et järgmise aasta algusest hakata lasterikka pere toetustega edasi liikuma. See tähendab seda, et juba käesoleval aastal on meil tarvis teha kulutusi SKAIS 2 arendustöödeks, kus meil lapse- ja peretoetused fikseeritud on ja kus neid üldiselt ka automaatselt arvutatakse ja välja makstakse 74 500 euro ulatuses.

Lisaks on meil tarvis võtta täiendavat tööjõudu, et teha ettevalmistusi. See tähendab kokku lõpuks – järgmisel aastal ka – 23 inimese tööle palkamist Sotsiaalkindlustusametis ja nelja inimese tööle palkamist TEHIK-us. Selle aasta kulu on 163 000 eurot peaaegu, järgmisel aastal need kulud veelgi suurenevad. 

Käesoleval aastal tuleb meil ligi 300 000 eurot kulutada ettevalmistuseks ja väikeseks IT-arenduseks, järgmisel aastal on kulud juba 1,7 miljonit, kuna me läheme põhilise IT‑lahenduse arenduse teed, mille maksumuseks on tänase teadmise juures hinnatud 700 000 eurot. Ja tööjõukulud – nagu märgitud, järgmisel aastal on tööl 23 täiendavat inimest, kes manuaalselt hakkavad neid lasterikka pere toetusi pikendama – on 775 000 eurot. Aga kui me paneme siia kõrvale kaalukausile selle, et juba järgmise aasta algusest lasterikkad pered saavad rohkem riigipoolset tuge, siis võib-olla on see siiski väike kulu.

Rõõmusõnumina võin ma öelda seda, et 2026. aastaks kõik need tehnilised ja toetavad tegevused siiski on mõnevõrra väiksema kuluga ja jäävad poole miljoni kanti.

Probleemkohad. Ma ei saa rääkimata jätta sellest, et ei ole ilmaasjata see, et meil on täna teada rahvaalgatus, petitsioon, mis tuleb Riigikogu sotsiaalkomisjonil lahendada tõenäoliselt. Riigikogu liikmetele on viimastel nädalatel, aga minule juba viimasel mitmel kuul laekunud hulganisti kirju kodanikelt. Ka on meile teada seaduseelnõu kohta antud arvamused erinevatelt huvikaitseorganisatsioonidelt. Need arvamused on seinast seina. On seisukohti, mis väljendavad ebavõrdsuse taju nende perede vahel, kus on üks või kaks last, või siis rohkem, kolm või enam last. Aga on ka neid kirju ja pöördumisi, kus leitakse, et lasterikka pere toetusest väljumine peaks rakenduma kohe kõikidele aastakäikudele – see on siis kuni vanima lapse 24‑aastaseks saamiseni. Aga ma tuletan meelde, et sellisel juhul need kulud oleksid kohe 60 miljoni võrra suuremad juba järgmisel aastal. Ja kui on sotsiaalkomisjonil või Riigikogu liikmetel soov siin muudatusi teha, siis neid muudatusi on võimalik teha ainult nende ettepanekutega, mis sisaldavad ka riigieelarvest täiendavate rahaallikate leidmist.

Ma märgin ära ka selle, et kui ühe ja kahe lapsega pered hakkavad kõikide muudatuste tulemusena saama seniste toetuste asemel 33% suuremat toetust, siis kolme ja enama lapsega perede puhul on see 65% suurem sissetulek, mida me peredele pakume. Märkimata ei saa jätta ka seda ... 

Kas mul hakkab aeg otsa saama?

22:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah. Kui palju te soovite lisaaega?

22:31 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Palju ma võin saada lisaaega?

22:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

See on kokkuleppel.

22:31 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

No ma võtan viis minutit. 

22:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis minutit lisaaega. Palun!

22:31 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Võib-olla ei lähe nii kaua. Ma siiski respekteerin teid ja ei ürita teid siin õhtusel ajal surnuks rääkida. Aga mida ei saa rääkimata jätta, on see, et kui me võrdleme erinevate peretüüpide vaesusriski, siis tegelikult on üksikvanema lastega pered pea neli korda suuremas vaesusriskis kui kolme ja enama lapsega pered. Midagi ei ole parata, need on faktid. Aga valikud on meie teha siin nii valitsuses kui siis ka Riigikogus ja kordan: igasugune ressurss, mis läheb lastega perede toetuseks, on hästi kasutatud ressurss. Nii et selles mõttes ma ka vaidlema ei hakka.

Aga millised on võib-olla veel sellised mõttekohad? Äkki võiks lasterikka pere toetuse pikemat maksmist ja etapiviisilist väljumist arvestada just nimelt nendele lastele, kes päriselt õppima on läinud. Ka lasterikaste perede liit on teadupärast kohe alguses öelnud ja seda ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis, et nende eesmärk oleks olnud saada riigi tuge just nendes olukordades, kus pere vanimad lapsed asuvad õppima teises linnas ja pere kulud selletõttu selgelt suurenevad.

Ma rääkisin nendest kuludest, mida me rakendamisega teeme, aga siin on mõned nüansid veel, mida ma lihtsalt pean ütlema. Me oleme siin Riigikogus kuulnud ja olen minagi kritiseerinud, istudes Riigikogu saalis opositsiooni poole peal, miks need pensioniarendused Sotsiaalkindlustusametis nii vaevaliselt lähevad. Nüüd on küll kahjuks selline lugu, et arvestades täiendavat tööd, mida me peame tegema perehüvitiste [muudatuste tõttu], me oleme sunnitud pensioniteenuste arenduste esimese etapi edasi lükkama, kuigi seda on Euroopa rahaga juba alustatud. See tähendab seda, et me oleme kulutanud juba 112 000 eurot. Meie see nii-öelda Euroopa ressurss, mida me saame kasutada, on pool miljonit ja tõenäoliselt tuleb meil see raha tagasi maksta. See on see kaasuv kahju, mida me kahjuks kandma peame.

Ja veel üks asi, mida ma kindlasti ei saa märkimata jätta, on tõsiasi, et kui me läheme järgmise aasta algusest lasterikaste perede toetuse manuaalselt pikendamise teed, siis inimene on alati ekslik. Ma ei saa lubada, käsi südamel, et ei tule ette olukorda, kus mõne pere puhul on tehtud viga. Ma palun seetõttu kõikidelt kannatlikkust. Samamoodi peame me seaduse jõustumisel kõiki perekondi sellest võimalusest teavitama. Ja loomulikult, juhtum juhtumi haaval hakkame siis [juhtumeid] lahendama, et õiglus oleks maksma pandud ja inimesed saaksid sellise abi ja toe, mis neile on seadusega ette nähtud. Mina siinkohal lõpetan ja olen valmis teie küsimustele vastama. Aitäh!

22:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, teile on ka küsimusi. Siim Kiisler, palun!

22:35 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Austatud sotsiaalkaitseminister! Sinu Riigikogule esitatud eelnõu loob sellise olukorra, et järgmisel aastal on nii, et inimene, kes teenib näiteks 20 000 eurot kuus ja kellel on kolm last, hakkab saama sotsiaaltoetust rohkem, kui paljud inimesed Eestis pärast maksude maksmist palka saavad, juhul kui nad töötavad kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas. Rääkimata [võimalusest], et saalis viibiv Riigikogu liige ootab seda eelnõu, kuna ta hakkab saama üle 1000 euro sotsiaal[toetust] sinu ettepaneku kohaselt puhtalt kätte lisaks oma palgale. Kas sa sotsiaalkaitseministrina pead tõesti sellist olukorda õigeks, õiglaseks ning riigi maksumaksja raha mõistlikuks kasutamiseks? Me loome nüüd sellise olukorra, kus nii räigelt hakatakse maksma ka jõukatele inimestele rohkem toetust, kui paljud inimesed riigis palka saavad.

22:36 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Härra Kiisler, suur aitäh teile selle sisuka küsimuse eest! Kõigepealt ma ütlen, et eelnõu on Riigikokku toonud valitsus. Mina olen valitsuse liige. Valitsus teeb otsuseid konsensuslikult. Need sätted, mis on selles eelnõus, on kokku lepitud koalitsioonileppe tegemise ajal.

Tõsi, kui me vaatame, kui palju ühe lapsega pere olukord muutub, siis see muutub 20 euro võrra 1. jaanuari järel. Kahe lapsega pere olukord muutub 40 euro võrra, kolme kuni kuue lapsega peres 340 euro võrra ning seitsme ja enama lapsega peres 440 euro võrra. Tõsi on see, nii nagu ma varasemalt ütlesin, et 65% kogu sellest ressursist läheb lasterikaste perede täiendavaks toetuseks.

Minu arvamus? Kuigi ma plaanisin täna siia teie ette tulles, et ma oma arvamust ei avalda, sest ma esitan eelnõu, mis on valitsuse eelnõu, ja see lõpuni korrektne ei oleks. Aga sotsiaalkomisjonis ma oma arvamust avaldasin. Ma juba täna olen poetanud selle lausekatke, kus ma ütlesin, et see eelnõu võib ühiskonnale anda selle tunde, et tegemist on ebaõiglase kohtlemisega. See võib anda selle tunde! Teisalt on riigil õigus teha soodsaid otsuseid erinevate gruppide jaoks. Aga minu varasemast ettekandest ilmselt te lugesite välja, et suurim vaesusrisk on last üksi kasvatavates peredes. Lasterikaste peredega võrreldes on see risk pea neli korda suurem.

Minu isiklik arvamus? Kui mina saaksin lähtuda ekspertide seisukohtadest, mida ma sooviksin teha? Kõigepealt väikseid asju, mis just nimelt selle õiglustunde inimestele tagaksid. See meede oleks circa 4 miljonit. Värskeid arvutusi ei ole, aga poole aasta tagused arvutused on sellised. Nimelt, kui vanem tuleb lapsehoolduspuhkuselt välja – ta on olnud vanemahüvitise saaja –, siis järgmise aasta jooksul talle lapsehooldushüvitist või ka tema enda haigushüvitist [makstes] arvestatakse nende päevade eest tema sissetulekud minimaalse sotsiaalmaksu järgi. Õiglane oleks, et kui inimene käib tööl, siis tehtaks need maksed sotsiaalmaksu järgi. See oleks üks asi, mille mina isiklikult ära teeksin. Ja see meede oleks kõikidele peredele ühetaoline.

Ma tõstaksin esimese ja teise lapse toetuse võrdseks kolmandate ja sealt edasi laste toetusega, ja seda puhtalt jällegi vaadates statistikat. Me näeme, et esimeste laste sünnid on vähenenud, vähenevas trendis. Ja kui ei ole esimesi, ei saa tulla järgmisi.

Elatisabi on veel üks meede, mis väärib märkimist. See on riigi poolt makstav asenduselatis nendele lastele, kelle lahus elav vanem elatist ei maksa. Ja praegu on see olnud selle seaduse vastuvõtmise hetkest – ma ei mäleta peast vastuvõtmise aega – juba üsna mitmeid aegu 100 eurot kuus. Maksimaalselt 100 eurot kuus! See võib olla väiksem, kui teiselt vanemalt on vähem välja mõistetud. See summa tuleks vähemalt kahekordistada, kui me tahame rääkida tegelikust vaesusriskist [pääsemisest] ja tegelikust laste abistamisest.

Aga neid mõtteid on veel, mida teha saaks ja mida mina teeksin. Ma arvan, et [kuna] ees on valimiste periood, siis uued Riigikogu liikmed saavad juba realiseerida võrdsema ja ka tajutavalt õiglasema olukorra lastega peredele. Kordan üle, need olid minu isiklikud arvamused.

22:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Isikliku arvamuse avaldamine Riigikogus ei ole kodu- ja töökorra seaduse järgi piiratud ega keelatud. See on täiesti seadusega kooskõlas. Nii et kõik võivad seda avaldada, nii Riigikogu liikmed kui ka minister. Läheme edasi. Peeter Ernits, palun!

22:41 Peeter Ernits

Jah, ka mina võin oma isiklikku arvamust avaldada ja küsin: Signe, kas sul häbi ei ole? Kas sul häbi ei ole?! Me oleme siin öösel hääletanud teie mõttetuid parandusettepanekuid sellelesama eelnõu kohta, kus sina ja sinu erakond olite ainsana selle vastu. Nüüd sa tuled sirge näoga rääkima siin mingist eetikast ja millestki muust! Ma küsin veel kord: kas sul häbi ei ole, et suvi läbi me siin istusime öösiti? Ma helistasin sinu erakonnakaaslastele ja ka Siimule, et Siim, kus sa oled ja kõik teised, kellegi asi pole isegi oma parandusettepanekuid kaitsta. Kas sul häbi ei ole praegu siin? 

22:42 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Minu mäletamist mööda eelnõu anti toona sisse mitte valitsuse poolt, vaid Riigikogu kolme fraktsiooni poolt. Seda menetleti Riigikogus ja valitsuses me jätsime arvamuse avaldamata. Ei, mul ei ole häbi. Ja mis puudutab põhjust, miks valitsus arvamuse avaldamata toona jättis, siis see on väga lihtne. Me räägime 265 miljonist. 265 miljonist eurost! Ja väljaspool riigi eelarvestrateegia arutelusid selliseid kohustusi lihtsalt ei võeta. Nii nagu toona Reformierakond ütles, et me tuleme nende arutelude juurde siis, kui tehakse riigi eelarvestrateegiat, nii me ka tegime. Siin on eelnõu, mille valitsus on esitanud, ja see on teile ette kantud. 

22:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristina Šmigun-Vähi, palun! 

22:43 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister, ma väga tänan teid väga põhjaliku ülevaate eest! Tegelikult te juba vastasite küsimusele, mis ma mõtlesin esitada, aga ma küsin niimoodi. Te mainisite, et te olete saanud väga palju rahulolematuid kirju seoses selle eelnõuga. Täpselt samamoodi olen mina sotsiaalkomisjoni liikmena väga palju kirju saanud. Kas te võiksite palun öelda, mis teie nendele inimeste olete vastanud? 

22:44 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Vastused, mida meie koos ekspertidega ministeeriumist saadame, on selgitavad. Ministeerium ei anna hinnanguid ja ka minister ei anna hinnanguid, kui ta kodanikega suhtleb ja nende kirjadele vastab. Me selgitame, millised on praegused perede toetamise meetmed, ja me selgitame sinna kõrvale, millised on muudatused. Jääme neutraalseks, tasakaalukaks, aga avaldame mõistmist, kui inimesed tajuvad muutuvat olukorda enda situatsioonist vaadates ebaõiglasena. 

Samamoodi me ütleme sinna kõrvale, et pered vajavad lastesõbralikku keskkonda, kus on lapsi turvaline kasvatada. Ja tegelikult need teenused aitavad lastevanematel toime tulla, uskuda sellesse, et nad saavad laste kasvatamise kõrvalt jätkata oma karjääri, ka oma hobidega tegelda ja saada hakkama laste arendamisega vastavalt nende võimetele.

Nii et teenused, teenused ja teenused veel kord, olgu see siis haridusvaldkond, tervishoiu valdkond või sotsiaalvaldkond. Täna me räägime ka vaimse tervise teenustest, mis ei ole jätkuvalt piisavalt kättesaadavad. Ka seda defitsiiti me püüame lahendada esmatasandi teenuste laiaulatuslikuma pakkumisega.

Ja võrdluseks: kui me räägime siin 265 miljonist peretoetustele ja lapsetoetustele, siis vaimse tervise teenustele me oleme kaheaastase töö tulemusena saanud 7 miljonit koos eelmise aasta baasiga, mis riigieelarve seaduse vastuvõtmisel oleks sünnist surmani kogu elanikkonna vajaduse katmiseks, mitte ainult lastele.

Nii et mul on mure teenuste pärast. Ja mul on mure turvalise keskkonna pärast, arvestades just seda turbulentsi, mis meil ühiskonnas pragu on on alates sõjast Ukrainas, ohust idapiiri taga, pluss inflatsioon, loomulikult sissetulekute kaotuse hirm, mida meile näitavad uuringud vaimse tervise teemal, samamoodi energia hinnad. Loomulikult inimesed on väga keerulises olukorras. Ja just seetõttu on väga raske teha neid valikuid, kas sellesse ilma lapsi juurde tuua.

22:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

22:47 Liina Kersna

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister, suur tänu põhjaliku ettekande eest! Te ütlesite oma ettekandes õigesti, et üksikvanemaga pered on kõige suuremas vaesusriskis, aga me teame, et erinevad pered võivad olla vaesusriskis. Ka mõlema vanemaga ühe või kahe lapsega peres, aga ka kindlasti paljulapselises peres võib see probleem olla. Mina küsin: kuidas te hindate, kas see eelnõu lähtub vajaduspõhisusest? Või kui palju see eelnõu lähtub vajaduspõhisusest, et toetada just neid, kes abi kõige rohkem vajavad?

22:48 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Faktidele otsa vaadates tuleb öelda, et see eelnõu lähtub osa meetmete puhul vajaduspõhisusest, teiste puhul mitte nii väga.

22:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jüri Jaanson, palun!

22:48 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud minister! Siin puldis olete te muidugi minister, aga ma tean, et te olete peretoetuste ja üldse pereküsimustes ekspert. Nii et te väga kuskilt nagu nõu küsima ei pea ja võrreldes valitsuse teiste liikmetega olete asjatundja. Ma olen täiesti nõus, te väga õigesti või kenasti ütlesite, et iga toetus, iga euro, mis läheb lastega peredele, on läinud õigesse kohta. Aga see, mis siit eelnõust vastu vaatab, on kindlasti hästi sihukene ebaõiglane. Ja seda tõendab see, et ka minule on päris palju kirju tulnud sel teemal, et need proportsioonid on ebaõiglased. Ja siit tekib mul selline küsimus. Te ütlesite, et valitsus võttis selle otsuse konsensuslikult vastu. Aga mismoodi valitsus sellistele järeldustele jõudis?

22:49 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jah, mul on sellele küsimusele tegelikult keeruline vastata, sellepärast et mina koos ekspertidega selle eelnõu väljatöötamise juures juhindusin koalitsioonileppe punktidest. Nii et ma väga palju täpsemalt vastata ei saa.

Aga mida ma võin küll täiendavalt öelda just nagu eksperdi tasandilt ja äkki see vastab ka Liina Kersna küsimusele rohkem, on see, et kui me rakendasime 2017. aastal lasterikaste perede toetusi, siis märkimisväärselt kasvas kolmandate laste sündide hulk. Aga see oli ajutine. Juba aastal 2019 toimus kolmandate laste sündide langus ja see on nii ka jätkunud.

Ehk siis see on küsimus sellest, mida me kõnealuse seaduse eesmärgiks peame. Kas me peame eesmärgiks laste sündide arvu suurendamist? Kas me peame eesmärgiks [vähendada] laste vaesusriski või me peame eesmärgiks sellise peremudeli toetamist, mis tagab lasterikka pere emale sissetuleku ja sõltuvalt laste arvust ka võimaluse sisuliselt ilma professionaalset karjääri tegemata ka pensionile minna?

Ma ei ütle, et üks on hea ja teine on halb. Mul on loomulikult omad eelistused ja eks igalühel siin saalis on omad eelistused. Aga riskina ma näen kindlasti seda, et kui naine on pühendanud oma aktiivse ea, kus oleks võinud teha karjääri ja olla ema, ainult viimasele rollile, siis kahjuks on tema pension äärmiselt väike. Ja siis me tegelikult oleme uues keerulises olukorras, kuidas tulla toime pikaajalise hoolduse vajadusega, kui inimesel endal selleks ressursid puuduvad.

Ühesõnaga, sotsiaalsed probleemid on alati omavahel seotud. Ja jätkuvalt: valikuid võib teha igasuguseid, aga valikute tegemise juures on oluline näha mitte üht sammu ette, vaid kolme sammu ette, kuidas see mõjutab meie tulevikku pikemas perspektiivis. 

22:52 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

22:52 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Seda halvasti varjatud vaenulikkust selle peretoetuste eelnõu käsitlemisel teie poolt vaadates hakkas kurb. Ja mulle meenus kevadel sotsiaalkomisjonis toimunu, kus te raiusite, et seda eelnõu ei saa teha, seda ei ole vaja teha, ja kuidas teie erakonnakaaslased Randpere eestvedamisel sõna otseses mõttes karjusid, laamendaksid, märatsesid komisjonis, et panna see peretoetuste eelnõu seisma. Seda praeguseni halvasti varjatud vaenulikkust kuulata on vastik ja piinlik.

Ja lisaks teades seda tausta, et see petitsioon, millest te räägite ja kus nagu mingisugusest ebavõrdsest kohtlemisest räägitakse ühe ja kahe lapsega perede ja kolme ja enama lapsega perede puhul – kas te seda teate, et selle petitsiooni eestvedaja on teie enda erakonnakaaslane, kes organiseerib nende kirjade saatmist, millest teie kolleegid Reformierakonnast räägivad? Kas te seda teate? Aga seda vaadates mul on tunne, et Reformierakond soovib endiselt seda peretoetuste tõstmist põhja lasta. Ma küsin: kas te teate, et sellesama petitsiooni taga on teie erakonnakaaslane või ei tea?

22:53 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh! Kõigepealt, mul on väga kahju, kui te peate minu jutu tõttu ennast halvasti siin saalis tundma ja ma vabandan selle pärast. Jah, ma olen teadlik, et üks petitsiooni autoritest on minu erakonnakaaslane, aga kõikidel inimestel on õigus oma arvamust avaldada. Teisalt, mis puudutab selle eelnõu menetlemist Riigikogus, siis see on valitsuse esitatud eelnõu. Ma usun, et meie koalitsioon on töövõimeline ja jätkusuutlik ja kuna meil on opositsioonis kaks erakonda, kes varasemalt on soovinud sarnase sisuga eelnõu vastu võtta, siis ma usun, et see eelnõu saab vaatamata erinevatele püüdlustele vastu võetud.

22:54 Aseesimees Martin Helme

Õnne Pillak, palun!

22:54 Õnne Pillak

Aitäh! Nii nagu [ma küsisin] sotsiaalkomisjonis, küsin ka nüüd, küll teise nurga alt, selle kohta, mis puudutab esimeste ja teiste laste sünde. Jah, iga peretoetus on oluline, aga kas ministeeriumis on mõeldud ka sellele, kuidas siis lahendada [probleem] või mida teha selleks, et esimesi ja teisi lapsi sünniks rohkem? Sest tõesti, kui ei ole neid lapsi, siis perre ei sünni kindlasti ka kolmandat last.

22:55 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, alates 2015. aastast kuni 2021. aastani on esimeste laste sünd tuhatkonna lapse võrra vähenenud ja kui see näitaja on natukene alla 5000 lapse, siis tuhat last on väga suur number, väga suur osakaal. Hästi keeruline on selles turbulentses olukorras, kus me täna oleme mitte ainult Eesti ühiskonnana, vaid laiemalt, arvestades maailmas toimuvat, arvestades elukallidust, inflatsiooni, energiahindasid, kõiki muid riske, positiivselt sünde mõjutada.

Ma siiski usun, et selle seaduse mõjul sünnib mõnevõrra rohkem lapsi. Samas kahjuks arvan, et selle seaduse mõju sündide arvule, ükskõik, kas esimese, teise, kolmanda või veel järgmiste laste puhul, on samamoodi ajutine, nagu see ka 2017. aasta näitel oli. Uuringud lihtsalt näitavad seda, see on nagu ka psühholoogiline mõju. Ma ei räägi praegu isegi mitte ainult laste või perede hüvitistest, lihtsalt inimestel on kombeks unustada, et see on hüve, ja nad võtavad seda, mida riik pakub, tavapärasena, loomulikuna. Ja siis see ei ole enam motiveeriv. Aga jällegi: iga laps, iga sünd on meile ühiskonnana oluline ja loomulikult rõõmuks lapsevanematele. Nii et olgu kõik lapsed tervitatud siia ilma.

22:56 Aseesimees Martin Helme

Siim Kiisler, palun!

22:56 Siim Kiisler

Aitäh, juhataja! Hea sotsiaalkaitseminister! Räägime sellest eelnõust. See eelnõu loob sellise olukorra, et kui täna on näiteks peres kolm last, üks on 19-aastane, teine on 18-aastane, kolmas on mõnekuune, ja kui see seadus jõustub, siis 24 aasta pärast – annaks jumal meile kõigile nii palju aastaid! – oleme olukorras, kus lapsevanemal on ikka kolm last, kui kõik hästi läheb. Vanim on 43-aastane, vanuselt järgmine on 42-aastane, noorim on 24-aastane, ei õpi ka enam aastaid juba, vaid käib tööl, teenib iseseisvalt raha. Aga see lapsevanem, isegi juhul, kui ta on näiteks dividendimiljonär, saab endiselt lasterikka pere toetust. Tõsi, mitte kogu summa ulatuses. Aga seda summat, mis ta saab, on indekseeritud 24 aastat järjest suuremaks. Ja kogu aeg ta saab jätkuvalt seda lasterikka pere toetust. Ma küsin seda, millele sa enne ei vastanud: kas selline on õige, õiglane ja mõistlik riigi raha kasutamine?

22:58 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Jätkuvalt, ma olen praeguse valitsuse minister ja esindan valitsuse seisukohti. Kui valitsus on selle eelnõu parlamenti toonud, siis on see valitsuse poolt heaks kiidetud. Ma ilmselt olen üsna arusaadavalt oma isiklikku arvamust siin täna juba väljendanud ja olen selle eest ka siit minu poolt vaadates paremalt poolt süüdistuse saanud. Ma jätaksin oma isiklikud arvamused ja hinnangud siinkohal kõrvale.

22:58 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

22:58 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et teil häbi ei ole. Te olete raisanud siin Riigikogu tööaega pikalt, pannud ka oma fraktsiooni mõttetult tööle selle 2000 parandusettepanekuga. Teie erakond oli ainsana selle eelnõu vastu. Ja nüüd räägite sellist juttu! Nagu ma aru saan, teil häbi ei ole, aga ma küsin: kas te olete arvestanud, kui palju te olete kulutanud riigi raha nende mõttetute takistamistega? Eelnõu iseenesest on hea, aga te olete aega kuritegelikult raisanud. Kui palju see maksma on läinud? Teile meeldib rahanumbreid lugeda.

22:59 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Suur aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ma tänan, et te kiidate eelnõu. Tõepoolest, mul on hea meel, kui see tunnustust leiab, sest selle eesmärgiga see on siia Riigikokku lõppude lõpuks toodud. Aga ei, ma ei ole arvutanud, kui palju on kevadest siiamaani raha kulutatud Riigikogu liikmete töötundide tõttu. Ma ei ole seda arvutanud.

23:00 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaanson, palun!

23:00 Jüri Jaanson

Aitäh! Ma alustuseks arvan, et austatud minister ei peaks enda poolt vaadatuna paremalt poolt ja minu poolt vaadatuna vasakult poolt tulevatest kohatutest märkustest ennast segada laskma. Ma arvan ka, et see on väga tänuväärt, et te olete siin oma isiklikke seisukohti eksperdina ka väljendanud, sest teid kuulavad mitte ainult inimesed siin saalis, vaid teid kuulatakse ka väljaspool. Ja minu küsimus on tegelikult see. Vaadates kogu seda eelnõu ja kuulates siin ka kolleegide juttu, tekkis mul küsimus, mida te kavatsete järgmistel aastatel ministeeriumis teha. Kuidas te kavatsete seda eelnõu edasi arendada, et sealt kõrvaldada need vead või proportsioonid, mis ei mõju laste või perede toetamise [seisukohalt] hästi? Kuidas need saaks parandatud või paremaks tehtud?

23:01 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma mõned asjad juba lugesin ette, mis on ekspertide soovid olnud. Aga üks analüüs, mis meil tegelikult pooleli oli sellel hetkel, kui seda eelnõu tegema hakati, oli üksikvanema lapse toetuse ja toitjakaotuspensioni analüüs, mismoodi need kaks asja omavahel kombineeruvad. Ja analüüsiti ka täna juba varem mainitud riigi makstava elatisabi suurust, sest need lastegrupid on teatavas mõttes sarnased, nende ühine nimetaja on see, et kõiki neid lapsi kasvatab üks vanem. Põhjus on küll erinev, miks üks vanem, aga samal ajal on need toetused erinevad. See analüüs jäi meil poolikuks, aga sellega on võimalik edasi liikuda.

Nagu juba öeldud, eks esimese ja teise lapse toetuse tõstmine, nii et see oleks võrdne kolmandate ja sealt järgmiste lastega – ka see on tõenäoliselt oluline. Ja kui te pressite minu käest minu isiklikke arvamusi välja, siis ütlengi isikliku arvamusena, mida on toetanud ka osa eksperte, et ma ei indekseeriks lasterikka pere toetusi, ma indekseeriks lapsetoetusi, sest sellest oleks kasu suuremal hulgal lastel. Praegu me abistame lasterikka pere toetuse indekseerimisega 28% lastest ja 14% peredest. Aga sellisel juhul me tuleksime indekseerimise kaudu appi kõikidele Eesti lastele.

23:03 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

23:03 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh teile põhjaliku ülevaate eest ja selgituste eest, ka eksperdina! Eestis on tegelikult olnud lapsetoetus see toetus, kus ei arvestata vanemate sissetulekuid, vaid see toetus on mõeldud lapse toetusena lapse kasvatamiseks. Sissetulekutest sõltuvad toetused on teised toetused, nagu toimetulekutoetus.

Te olete ministeeriumis kindlasti ka analüüsinud, teil on suur hulk uuringuid, mis puudutavad lapsetoetuse mõju vaesusele ja üldse elule. Te tõite välja, et kõige suuremas vaesusriskis on just nimelt üksikvanema lapsed. Selle seaduseelnõuga tõuseb üksikvanema toetus, see on väga positiivne. Siin on kirjade saatjad ja [muul moel] pöördujad ette heitnud, nii nagu sai öeldud ka sotsiaalkomisjonis, et ei ole mingit analüüsi või mõju[hinnangut]. Tegelikult Sotsiaalministeeriumis need uuringud ju on olemas. Kas on nii?

23:04 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Loomulikult on need uuringud olemas. Ka seaduse seletuskirjas on mõningad viited ja selgitused olemas. Kahetsusväärselt mitte kõik seletuskirjas sisalduv ei toeta ühemõtteliselt selles eelnõus sätestatut. Need on tuimad faktid, mida ei ole võimalik ümber lükata. Nii nagu juba öeldud 2017. aasta näite alusel, tõepoolest kolmandate laste sünd tõusis, kuid juba paari aasta pärast hakkas uuesti langema. Ja samamoodi me näeme, et meil oleks rohkem vaja ärgitada peresid just esimesi lapsi saama ja ka teisi lapsi saama, et saaks võimalikuks kolmanda lapse saamine.

Siin on probleeme mitu. Me ju teame, et meil on praegu fertiilses eas naiste osakaal väike. See tähendab seda, et potentsiaal, millest lähtudes need lapsed võiksid sündida, on lähiaastatel kehvavõitu. Samamoodi on esimese sünni edasilükkamine suur mure, sest mida hiljem esimene laps sünnib, seda lühem on [järelejäänud] fertiilne iga, millal jõuaks need järgmised lapsed sündida. Aga kahetsusväärselt, tõepoolest, Eestis on esimese lapse sünd jõudnud keskmiselt ligi 30. eluaasta juurde.

Uuringutes on välja toodud ja ka sotsiaalteadlased räägivad sellest, millised on sobiliku partneri leidmise küsimused ja ka perede koos püsimise küsimused. Kui sa esimese lapse saad ja suhe ei püsi koos, siis tegelikult on päris keeruline järgmiste laste saamise peale mõelda. Sellel on hästi ratsionaalsed põhjendused. Professor Ene-Margit Tiit on juba aastaid rääkinud perefunktsioonide muutumisest. Kui traditsiooniliselt oli perekonna roll selleks, et üldse toime tulla, järglaste saamine, sest igalühel oli peres oma ülesanne, siis tänapäeval nende individuaalsete sotsiaalkindlustuse skeemide puhul inimesed ei sõltu enam üksteisest ja pere ei pea praktilistel põhjustel koos olema. On võimalik laiali minna.

Need on kahetsusväärsed trendid, mis on ühiskonnas tekkinud ja mis ongi viinud meid olukorda, kus me oleme. Nii et me püüame leida viise, kuidas motiveerida, innustada peresid rohkem lapsi saama.

Täna juba mitu korda öeldud, meil on teenuste nappus või [puudub] sobilik keskkond. Me oleme täna rääkinud nendest kirjadest, mis on selle eelnõuga seoses tulnud, aga samamoodi sain ma täna hommikul kodanikult kirja, mis räägib koolitoidust. On tegelikult miljon asja, mis mõjutavad ühe lapse ja lapsevanemate igapäevaelu, mis võib olla väga mugav, aga võib olla ka üsna keerukas, alustades kas või lapse transportimisest huvialaringidesse või lapse erivajaduse korral erialaspetsialistide juurde. Logopeed ei tule meil täna kooli. Igas koolis ei ole logopeedi, koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi.

Need on kõik valdkonnad, kus meil on meeletult arenguruumi selleks, et oleks mõnus lapsi kasvatada. Tõsi, selle seadusega me astume suure sammu lähemale sinna, et majanduslikud põhjused ei ole enam ilmselt suuresti need põhjused, miks lapsi ei planeerita perre juurde. Aga need ülejäänud põhjused jäävad siiski alles.

23:08 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Täname ministrit. Palun Riigikogu kõnetooli kaasettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula.