Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad nii siin kohapeal kui ka interneti ja teleri vahendusel! Tere päevast! Alustame 19. oktoobri infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 20 Riigikogu liiget, puudub 81.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, maaeluminister Urmas Kruuse, tervise‑ ja tööminister Peep Peterson. Tänases infotunnis on, head ametikaaslased, Riigikogu liikmetelt kokku üheksa teemat, mille kohta soovitakse küsida. Mul on teile ettepanek: me võiksime teha nii, et iga küsimuse juures on üks täpsustav küsimus ja üks lisaküsimus. Kas see sobib teile? Ma tänan selle koostöö eest.


1. 12:01 Valitsuse otsused

12:01 Esimees Jüri Ratas

Alustame. Esimese küsimuse küsib Riigikogu liige Kert Kingo, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on valitsuse otsused. Kert Kingo, palun!

12:01 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Septembrikuu viimases infotunnis, kui küsisin teilt kohtute poolt tuvastatud riigiprokuröride Taavi Perni, Vahur Verte ja Raigo Aasa seaduste rikkumise kohta ja selle sobivusest Eesti kui õigusriigiga, näitasite te oma vastusega, et teie arusaam õigusriigist kattub täielikult agressorriigi ehk Kremli arusaamadega. Nimelt teatasite te, et riigi alustalade õõnestajateks ei ole mitte need seadusi rikkunud prokurörid, vaid hoopis nendest rikkumistest avalikult rääkija ehk mina. Täpselt samasugune mõtteviis on Kremlil. Nagu näha, teie juurutate meil siin Eestis sarnaselt Venemaaga vaikivat ajastut.

Aga nüüd küsimus. Euroopa Liidu 2016. aasta direktiivi 343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni ja mille siseriiklikku seadusandlusesse ülevõtmise tähtaeg oli 21. detsember 2020, artikkel 4 käsitleb avalikke seisukohavõtte süü kohta. Selle kohaselt peavad liikmesriigid võtma üle vajalikud meetmed, tagamaks, et kuni kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud, ei osutata ametiasutuste, nagu prokuratuur, kapo või politsei avalikes avaldustes ega kriminaalmenetluses tehtud otsustes kõnealusele isikule kui süüdlasele. See nõue kehtib ka nendesamade ametiasutuste poolt meediale teabe andmisel.

Eestis on juba tavapärane, et prokuratuur, kapo ja politsei edastavad oma menetlusinfot otse meediale, et selle abil inimesi tõhusamalt hävitada või tühistada. See, kas isik hiljem kohtus süüdi jääb või mitte, pole oluline. Näiteid on palju: Eveli Vavrenjuki, Marti Kuusiku, Aivar Mäe või Kersti Krachti juhtum. Kui seni olete te olnud väga usinad kõikvõimalike Euroopa direktiivide ülevõtjad ja seadustesse sisseviijad, siis miks seda direktiivi ei ole üle võetud? 

12:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks on muidugi väga-väga naljakas kuulata teilt süüdistust minu suunal, nagu mina Kremliga kuidagi ühte jalga astuks. Minu teada on EKRE ainuke erakond, kelle kõnesid Kremli propagandistid reaalselt kiidavad. Kui mind seal saadetes materdatakse, siis teie esimehe kõne kattub [Kremliga] üks ühele, nad kiidavad seda: vaadake, kus mees räägib õiget juttu. Öelge mulle, kes on teie sõbrad, ja ma ütlen, kes olete teie ise.

Aga nüüd küsimuse juurde. Süütuse presumptsioon. Tõepoolest, meil kehtib põhiseaduses süütuse presumptsioon. Ma küsiksin, kas teie ise olete käitunud süütuse presumptsiooni kohaselt, kui olete süüdistanud inimesi isegi pärast seda, kui on õigeksmõistev kohtuotsus. Toon ühe näite. Minu isa, kes on õigeks mõistetud erinevates kohtuastmetes, tal on õigeksmõistev kohtuotsus, ometi teie endiselt käiate seda 10 miljonit ja ütlete, et noh, lihtsalt me arvame, et nii on, mis siis, et selle kohta on kohtuotsused. Nii et visaku kivi see, kes selles asjas täiesti süütu on.

Ma möönan, et süütuse presumptsiooniga me kõik peame vaatama peeglisse. Põhiseadus ütleb, et kedagi ei tohi käsitada süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus. Teiselt poolt tuleb meil vastu meediavabadus, sõnavabadus, ajakirjandusvabadus. Ajakirjanikud peavad inimestele andma informatsiooni selle kohta, mis toimub. Ja tõsi on, et meedial on tohutu võim. Kui algatatakse kriminaalasi, siis näiteks poliitikute puhul võib see tähendada seda, et nad kaotavad oma ametikoha, kuigi süütuse presumptsiooni kohaselt nad ei tohiks seda veel teha. Hea näide on see, kui algatati kriminaalasi Liina Kersna vastu ja ta astus selle tõttu tagasi, kuigi tegelikult see ei tähendanud seda, et ta oleks nendes asjades süüdi. Seda peavad otsustama lõpuks kohtud.

Ma ütlen veel seda, et kohtuotsuste kommenteerimine siin saalis igal juhul ei ole minu arvates kohane, just sellel põhjusel, et meil on võimude lahusus. Meil on seadusandlik võim, kes tegeleb seadustega. Meil on kohtuvõim, kes tegeleb õigusmõistmisega. Meil on prokuratuur, kelle üle ka Riigikogu saab teha järelevalvet, mida peaks tegema, aga mitte kommenteerides konkreetseid kohtuotsuseid. Las igaüks jääb ikka oma liistude juurde, nii nagu põhiseadus ette näeb.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Ja enne, kui me läheme edasi täpsustava küsimusega, on Mart Helmel protseduuriline küsimus. Palun!

12:06 Mart Helme

Ma palun lugupeetud esimehel juhtida vastaja tähelepanu sellele, et ta ei ole siin selleks, et esitada valedest kubisevaid süüdistuskõnesid, vaid tal paluti anda hinnang seadust rikkunud prokuröride jätkamisele nende töös.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minul on palve headele ametikaaslastele, et meie küsime valitsuse liikmete käest, ja mul on palve valitsuse liikmetele kui täidesaatvale võimule, et teie nendele küsimustele vastaksite. Ja nüüd mõlemale: sellesse, millised on küsimused või sellesse, millised on vastused, juhataja ei sekku. Kui hästi või halvasti, kui täpselt on vastatud, või on see nii, nagu rahvasuus öeldakse, et üks räägib aiast ja teine aiaaugust – see on alati vaataja otsustada.

Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

12:07 Peeter Ernits

Jah, ma arvan ka, et võiks rääkida asjast. Peaminister ütles, et ei ole kohane siin saalis kohtuotsuseid kommenteerida, aga samas ta kommenteeris oma kalli isa Siim Kallase 10 miljoni otsust. Või see ongi niimoodi, et igaüks räägib, mis tahab, olgu või peaminister?

12:07 Esimees Jüri Ratas

Ei, ma arvan, et töö on töö, ükskõik mis ametit peetakse. Aga ma ütlen veel kord, et mina ei sekku teie küsimustesse. Ja kui vastaja vastab, siis ta vastab nii hästi, kui ta seda soovib, tahab, suudab, ja nii on. Ma sekkun ainult sellisel juhul, kui näiteks on teema "Siseturvalisus", aga küsitakse hoopis millegi muu kohta. Kui vastaja soovib, ma pean silmas valitsuse liiget, siis ta võib vastata, aga kui on infotund, siis me peame püsima konkreetse temaatika juures. Siis ma küll ütlen seda.

Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

12:08 Mart Helme

Ma juhin veel kord tähelepanu, et vastaja ei vastanud ka, miks ei ole Eesti võtnud seda direktiivi üle, mille kohta Kert Kingo küsis. Aga ma tahaksin teha ühe tõepoolest protseduurilise märkuse. Nimelt, meil on keelatud siia saali tulla toiduainetega. Ma näen, et lugupeetud Riigikogu esimees joob praegu kohvi ja see ei ole siinse saali kommetega kooskõlas.

12:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Isegi see, kes Riigikogu [istungit] juhatab, joob vett mõnikord. Kui teie tulete siia kõnetooli ja joote ka vett – vesi on lubatud. Ja ma pean tunnistama, et mitte ei ole ainult kohv, vaid panin isegi törtsu piima sisse. Nii, liigume edasi. Täpsustav küsimus, Kert Kingo, palun!

12:08 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Kuna ma teie käest vastust direktiivi ülevõtmise kohta ei saanud, siis ma jätkan samal teemal. 18. veebruaril 2021 avaldas Euroopa Komisjon, et Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus seoses puudustega avalikes seisukohavõttudes isiku süü kohta. See on avaliku sektori asutuse viitamine avalikus avalduses teatavale isikule ennatlikult või ebaõigelt kui süüdiolevale isikule ning asjakohaste meetmete kättesaadavusega sellise seisukohavõtu korral. Euroopa Komisjon leidis, et Eesti siseõiguses kehtestatud õiguskaitsevahendid ei ole piisavad.  Endine justiitsminister Maris Lauri teatas seepeale Euroopa Komisjonile, et tema hinnangul on Eestis süütuse presumptsioon ja vastutus selle rikkumise eest vajalikul määral tagatud.

Selle aasta 29. septembril otsustas Euroopa Komisjon astuda täiendavaid samme Eesti suhtes läbiviidavas rikkumismenetluses, kuna Eesti ei ole endiselt direktiivi täielikult üle võtnud. Komisjon leidis, et direktiiv on ainult osaliselt üle võetud ja seejuures ei kajastu mõned sätted riigisisestes õigusaktides üldse. Eelkõige on komisjon tuvastanud puudusi seoses süü kohta tehtavate enneaegsete avalike seisukohavõttudega ja asjakohaste parandusmeetmete kättesaadavusega. Viidatud probleemide lahendamata jätmise korral võib komisjon otsustada anda need juhtumid Euroopa Kohtusse. Teie kui suur õigusriigist rääkija, kuidas te seda kommenteerite? Ja kas te peate kõike eelnevat ühele õigusriigile ehk Eestile kohaseks?

12:10 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun! (Peeter Ernits küsib, aga mikrofon ei ole sees.) Palun ka mikrofon Peeter Ernitsale.

12:10 Peeter Ernits

Jaa, hea juhataja! Vett võib küll juua siin, aga vesi on sama valge nagu viin. Kas protseduuriliselt võib siin juua klaasist ka viina? Ja kas ma kohvitassiga võin tulla saali?

12:10 Esimees Jüri Ratas

Alkoholi tarbimine ei ole siin saalis küll lubatud. Palun peaministril vastata Kert Kingo küsimusele.

12:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui te soovite nii detailsele küsimusele vastust, siis ma tõesti soovitan teil panna kirja, mida te tahate küsida. Meil on terve rida rikkumismenetlusi, mis meil Euroopas käimas on, terve rida direktiive, mida me ei ole üle võtnud, aga teie olete oma küsimuse pealkirjaks pannud "Valitsuse otsused". Teate, me teeme valitsuses otsuseid igal neljapäeval kuskil üle kümne ja ma ei tea, millise otsuse kohta te võite küsida, ammugi ei tea ma, et te tegelikult tahtsite küsida direktiivi kohta. Teinekord küsige täpselt, ma valmistan ette ja vastan sellele konkreetsele küsimusele.

Mis puudutab Peeter Ernitsa kommentaari, siis ma tõepoolest võtan endale praegu õiguse öelda, et see, kuidas te õõnestate seadusandja mainet selliste küsimustega, on uskumatu. See jääb teie südametunnistusele. Parlamendisaal peaks olema koht, kus me arutame oluliste küsimuste üle, mis puudutavad Eesti elu toimimist. Kogu tähelepanu on sellel saalil, siin saalis räägitakse ka rahvaga. Ja tulla seda kuidagi niimoodi labastama selliste küsimustega on minu meelest äärmiselt taunimisväärne.

12:12 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

12:12 Kert Kingo

Ma tänan. Ma korrigeeriksin: pidasin silmas, et kuna peaminister on suur õigusriigist esikõneleja, siis ta ütleks näiteks sellise lause, et valitsus hakkab koheselt seadusandlusesse süütuse presumptsiooni kaitseks vajalikke sätteid sisse viima, mitte rääkima, et ma jälle ei teadnud ja ma ei oska kommenteerida.

12:12 Esimees Jüri Ratas

Selge, tänan selle täpsustuse eest. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

12:12 Mart Helme

Jaa, ma olen absoluutselt nõus Kaja Kallasega, et see saal on selline koht, kus tuleb soliidselt käituda. Aga paraku ta ise tegeleb meil siin pidevalt valetamisega, oma konkurentide laimamisega. Missugune konkreetne alus on teil meie süüdistamiseks putinismis? Missugune konkreetne alus? Ise ujutate maad üle slaavlastega. Kas te teate, et Tšehhi tulevane presidendikandidaat, tõenäoline ...

12:13 Esimees Jüri Ratas

Hea ametikaaslane Mart Helme! See ei ole protseduuriline küsimus. 

12:13 Mart Helme

... ütleb, et see on kõige suurem oht ...

12:13 Esimees Jüri Ratas

See ei ole protseduuriline küsimus ja ma lõpetan selle küsimuse. (Mart Helme räägib edasi.) Ma lõpetan selle küsimuse ja ma palun mikrofon välja võtta. Aitäh!

Ja nii palju ma veel ütlen, et kui EKRE ja Reformierakond soovivad seda palli siin põrgatada omavahel, siis hetkel me oleme infotunnis, mis ei ole EKRE ja Reformierakonna infotund, vaid see on Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmete infotund. Nii et seda maadlust, mille kohta mõned ütlevad mudamaadlus, tehke siit saalist väljaspool.

Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

12:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Peaminister tegi hetk tagasi avalduse, et ma esinen siin kohatute küsimustega. Aga ma küsisin väga selgelt, kas siia saali tohib tulla kohvitassiga. Nagu ma aru saan, siis austatud juhatajal on kohvitass seal ees kusagil, veeklaasi kõrval. Ja mina tean, et kui mina üritaks tulla siit tagantpoolt või eestpoolt kohvitassiga, siis saadetaks mind tagasi. Kas see on siis kohatu küsimus Riigikogu suures saalis?

12:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See ei ole üldse peaministri kommenteerida, punkt üks. Punkt kaks, kui teie soovite kohvi juua, siis teil on infotunni ajal võimalik seda teha, juhataja juhatab siin. Aga me võime sellest kohvitassist või kohvist teha ka oluliselt tähtsa riikliku küsimuse. Nii et teil on EKRE poolt võimalus algatada see ning siis arutame ja analüüsime, kuidas selle kohvitassiga on. Ma olen tänulik nende huvitavate küsimuste eest.

Kalle Grünthal, palun, lisaküsimus!

12:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Tuletaks meelde aastaid üheksakümnendate alguses, kui Eesti riigis oli seadusandlik võim, ja siis oli ka väga palju maffiagrupeeringuid, kes eirasid seaduslikku võimu ja tegid oma seadusi. Tasapisi suruti see asi maha. Aga praegune juhtum näiteks Kohtla-Järvel Ossipenko suhtes, kus kahtlusaluseid lisandub ja lisandub ja lisandub, näitab, et see süsteem siiski ei ole kadunud.

Tulles nüüd, ütleme, teie tegevuse juurde siin valitsuse otsuste tasandil, siis ma võin väita, andke mulle andeks, et kogu teie tegevus tundub mulle riikliku maffiana. Mispärast? Kõigepealt, tulles tagasi Kert Kingo küsimuse juurde, mis seondus siin, ütleme, inimeste süüstamisega enne kohtulahendit, siis selle kohta tehti ettekirjutus, mida Eesti ei täitnud. Ja nüüd on tehtud uus ettekirjutus, kuna Eesti ei ole seda direktiivi üle võtnud. Ehk siis on tekkinud olukord, et minnakse sellega Euroopa Kohtusse, sellepärast et Eestis ei austata põhiseadust ega ka Euroopa Liidu direktiive. Siia juurde võib lisada Riina Sikkuti teema, kui te õigustasite tema käitumist, et ta ei pea üldse vastama minu selgitustaotlustele. Ja seda nimekirja võib jätkata. Kõige hullem on see, et teie juhitud valitsus on toonud meile eelnõu, millega tahetakse konfiskeerida kahtlustatavate, süüdistatavate vara ilma kohtuotsuseta. Küsimus: kas te arvate, et jäätegi siin Eesti riigis lõpuni laamendama?

12:16 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eesti on õigusriik ja ma olen väga uhke selle üle, et Eesti on õigusriik. Kui me vaatame seda, kuidas hinnatakse meie õigusriiki, siis meie õigusriiki hinnatakse väga kõrgelt. Nimelt, 2021. aasta õigusriigiindeksi kohaselt on Eesti kõrgel, 9.–11. kohal, mida me jagame Austria ja Iirimaaga. Nii et Eesti õigusriigiga on kõik hästi.

Kui me räägime direktiividest, siis ausalt öeldes mina tean väga palju siit saalist seda, kuidas teie pidevalt vaidlete vastu, et Euroopa Liidu direktiive ei tohiks üle võtta ja kuidas Brüsselist tulevad mingid käsulauad. Näiteks on vaenukõne regulatsioon, mis meil on üle võtmata. Meil on terve rida igasuguseid eelnõusid, direktiive, mida me ei ole jõudnud üle võtta. Ja osade puhul on algatatud rikkumismenetlus. Siin kindlasti ma ootan Riigikogu koostööd selles suhtes, et need asjad saaks üle võtta.

Ja jällegi, selle konkreetse asja kohta saab küsida täpsemalt, saan sinna täpsemalt sisse vaadata. Aga veel kord: süütuse presumptsioon, oluline põhiseaduse põhimõte – mina olen seda alati püüdnud järgida ja pean seda väga oluliseks.

12:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle huvitava küsimuse käsitlemise.


2. 12:18 Siseturvalisus

12:18 Esimees Jüri Ratas

Liigume teise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Jaanus Karilaid, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on siseturvalisus. Jaanus Karilaid, palun!

12:18 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea peaminister! Loomulikult tänases kriisiolukorras on sisejulgeolek, ütleme, üks tähtsamaid teemasid. Kui mina ütleksin teile, et 2023. aasta riigieelarve kontekstis te ei ole sinna piisavalt panustanud, siis tunduks kindlasti vaatajatele, külalistele ja ka teile see sellise poliitilise kemplusena. Ehk see võib olla nii, aga ei pruugi olla nii. Aga ma võtan selle võimaluse ära. Ma tsiteerin meie Politsei- ja Piirivalveameti juhti, kes on öelnud selle 2023. aasta riigieelarve kontekstis järgmist. "Selleks, et suudaksime tööturul konkureerida, peab alustava politseiniku palk olema 1,2 Eesti keskmist. Oleme sellest eesmärgist veel suure sammu maas. Lisaks peame arvestama ligi 25% inflatsiooniga. [---] Praeguses julgeolekuolukorras on politseinikke vähem kui kunagi varem. Lisanduv palgatõus ei too meile uusi politseinikke juurde. Loodan aga, et see aitab hoida praeguseid politseinikke." Samasugune probleemiasetus puudutab piirivalvureid. Selline ebapiisav ressursi eraldamine on julgeolekuohu suurendamine, mitte vähendamine. Kuidas teie tajute seda probleemi, mis puudutab politseinikke ja piirivalvureid?

12:20 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Siseturvalisus on sama oluline kui riigikaitse. Sisejulgeolek on tegelikult julgeoleku üks osa ja siin on politseil, päästjatel ja piirivalvuritel väga suur osa.

Nüüd, riigieelarve prioriteetides oligi meil kaks suurt suunda: üks on riigikaitse ja julgeolek, kõik sellega seonduv, ja teine on inimesed. Ja inimeste puhul just ka palgatõusud, erinevad toetused, mida me inimestele anname selleks, et nad need rasked ajad saaksid paremini üle elada.

Siseturvalisuse valdkonnas tõusevad palgad rohkem kui enamikus teistes valdkondades. Näiteks tõuseb politseiniku miinimumpalk 1575 eurolt 1850 eurole. Sellist palgatõusu teistes sektorites ette ei ole näidata. Päästjate palk tõuseb koguni 36%, sellepärast et nemad on väga palju maha jäänud. Päästekorraldaja palk tõuseb 1631 euroni. Samuti Sisekaitseakadeemia palgafond tõuseb oluliselt. Neile, kes õpetavad politseinikke, päästjaid, piirivalvureid, on võimalik tagada 25%-line palgakasv sarnaselt muu haridusvaldkonnaga.

Me oleme sellele väga palju tähelepanu pööranud. Tõsi on, et loomulikult on soovid alati suuremad, aga kui me võrdleme teiste sektoritega, siis politseinike palgad tõusevad rohkem kui enamikul inimestel, kes palka riigieelarvest saavad. Keskmisega on nii, et kõik tahavad teenida üle keskmise palka, aga paraku kõik ei saa teenida üle keskmise palka, sest siis lihtsalt matemaatiliselt see keskmine muutub.

Nüüd, oluline on see, et me sellesse valdkonda panustame ka muul moel. Näiteks esimest korda oleme me oma lisaeelarvetega eraldanud raha täiendavaks elanikkonnakaitseks, mida varasemalt ei ole tehtud, aga mis on samuti laiapindse riigikaitse osa. Nii et need on need sammud. Palgatõusud päästjatel ja politseinikel on suuremad, kui nad on teistes sektorites.

12:22 Esimees Jüri Ratas

Jaanus Karilaid, protseduuriline küsimus, palun!

12:22 Jaanus Karilaid

Jah, mu täpsustus on see, et mitte soovid, vaid reaalne elu nõuab midagi muud. Inflatsioon sööb ära teie pakutud numbri ja inimeste ostujõud väheneb, lisaks on ametikohti vähem, kui oleks vaja. Seda ei ütle mina, vaid seda ütleb ka politseiameti juht, kes väidab, et me oleme jõudnud kriitilise piirini. Nii et uinutada ennast selle jutuga, et me anname tänases väga kõrges inflatsioonis, anomaalses inflatsioonis raha juurde, tegelikult julgeolekuolukorda sisemõõtmes kahjuks paremaks ei tee. Paluks seda teadvustada.

12:23 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Ma ütlen ka selle küsimuse peale, et esiteks, see ei ole protseduuriline küsimus, ja teiseks, me ei saa teha niiviisi, et iga küsimuse peale, mis tuleb, Riigikogu liige paneb sisse selle nupu, kus on käsi peal, see on protseduuriline, ja juhataja peab teile sõna andma. Siis on väga mõnus käia see küsimus kõik uuesti üle. Ma saan sellest mõttest aru, mis te teete, aga see ei ole selle sisuga lihtsalt kooskõlas.

Proovime uuesti, protseduuriline küsimus, Jaanus Karilaid!

12:23 Jaanus Karilaid

Jah. Esiteks on meie parlamendi praktika juba pikemat aega selline, ja selleks, et seda käitumisnormi muuta teistsuguseks, oleks vaja saada poliitiline konsensus kõigi viie erakonna vahel.

12:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd läheme lisaküsimuse juurde. Mart Helme, palun!

12:24 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud proua Kallas! Sisejulgeolek sõltub väga suurel määral sellest, kui palju on riigis võõrpäritolu elanikkonda. Teie valitsuse juhtimisel on Eesti idapiir endiselt sisuliselt avatud. Meile on tulnud tuhandeid ja tuhandeid inimesi, kes on väidetavalt põgenenud Venemaa mobilisatsiooni eest. Aga teadmiseks teile: Tšehhi kõrge sõjaväelane, praegu erus, tõenäoliselt tulevane presidendikandidaat Petr Pavel on öelnud nende kohta, et nad on sama ohtlikud nagu Vene sõjaväelased. Nad on lihtsalt Putini-meelsed nahahoidjad. Teie olete Eesti Putini-meelsete nahahoidjatega üleujutanud. Ja minu küsimus on: millal te sulgete Eesti idapiiri, et see olukord lõpeks? Meie lõunanaabrid lätlased viisid hiljaaegu piirile oma piirikaitsereservi. Meie põhjanaabrid soomlased teatasid, et nad kiirkorras ehitavad tara Soome-Vene piirile. Millal me sulgeme piiri Venemaaga ja lõpetame Putini-meelsete nahahoidjate, aga võib-olla ka juba Eesti vastu mobiliseeritud ja siia diversantidena saadetud venelaste vastuvõtmise?

12:25 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kuna see, härra Mart Helme, on teil tegelikult järgmine teema, siis me jõuame seda käsitleda. Protseduuridest kinnipidamine: minu meelest selline institutsioon nagu parlament, kes reegleid teab ja reegleid teeb, peaks reeglitest ka kinni pidama. Ja ma lihtsalt juhin tähelepanu Jaanus Karilaiule, et vastavalt reeglitele on teil ka teine küsimus, lisaküsimus, mida te ei ole kasutanud.

12:26 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister! Meil on kombeks, et üks inimene juhatab seda infotundi. Tänan, et te tulete appi! Aga ma usun, et Riigikogu liikmed teavad väga hästi, et neil on võimalik täpsustav küsimus esitada, ja lisaküsimus. Aga see on armas, et te tulete appi. Ma palun peaministrile anda 25 sekundit juurde – see osa, mida ma kasutasin. Palun!

12:26 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Lihtsalt pilk seaduseraamatusse kergendab õiguse leidmist.

Aga mis puudutab Mart Helme küsimust, siis idapiir on meil suletud. Me saame järgmise küsimuse all seda debatti teiega pidada. Loomulikult, meil on migratsioonisurve suurenenud, see on selge. Ja idapiiril me oleme seda piiri välja ehitanud juba aastaid. Teie küll vähendasite seda [tegevust], neid otsuseid [selles suhtes], aga teised valitsused on seda teinud, et piir välja ehitada, nii nagu Soome hakkas seda nüüd tegema. Nii et tegelikult me oleme selle teemaga ees, nii nagu me oleme olnud ka teiste selliste otsustega ees. Noh, näiteks, Eesti otsustas mitte enam anda viisasid, siis me otsustasime mitte lubada sisse teiste Schengeni riikide viisadega inimesi. Nii et meie piir on suletud. Seda räägivad numbrid, kuidas need ületamised on selle tõttu vähenenud. 

Jah, meil on kokkulepe, et ukrainlased saavad ajutist kaitset taotleda, ja seetõttu nad tulevad ja seda taotlevad. Nüüd nad tulevad rohkem idapiiri kaudu, aga alguses nad tulid just lõunapiiri kaudu. Nendele tehakse põhjalik kontroll piiri peal, et seda survet igapidi vähendada ja neid riske vähendada, mis selle migratsioonisurvega kaasa tulevad. Seda räägivad ka numbrid. Kui me vaatame, kui palju on tõkestamisi piiril olnud, kui palju on inimesi piirilt tagasi saadetud, siis need numbrid on läinud suuremaks. Kui me vaatame, kui palju inimesi tuleb, siis need numbrid on jällegi läinud väiksemaks. Nii et probleem on, selle probleemiga me tegeleme, selleks et piir oleks tugev. Aga väita, et see piir on avatud – see lihtsalt ei vasta tõele.

12:28 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

12:28 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! No ma lihtsalt ei saa. Lugupeetud eesistuja oli sel ajal peaminister, kui mina olin siseminister, ja ma usun, et ta mäletab, et me eraldasime raha ja alustasime idapiiri, õigemini kontrolljoone väljaehitamist. Ja kui peaminister praegu siin sulaselgelt valetab, et meie tõmbasime sealt mingi raha maha või midagi pidurdasime, siis lihtsalt, mis mõte on sellisel infotunnil, kuhu peaminister tuleb ilmselgeid fakte väänama ja valetama. Vabandage, aga palun juhtige peaministri tähelepanu sellele, kui ta valetab ja te ta valelt tabate.

12:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui ma peaksin tänaste valitsusliikmete tähelepanu juhtima nende faktide  osas, mida nad väidavad, siis ma vist räägiks järgmised kaks tundi täis. Mul ei ole võimalust seda teha. Aga nii palju ma ütlen, et jah, teil on õigus. See ei olnud nii, et toona ei tehtud midagi ja täna tehakse kõik. Aga no see on poliitika ja see käib asja juurde siin saalis.

Kert Kingo, palun, teil on protseduuriline küsimus.

12:29 Kert Kingo

Ma tänan. Mul on küsimus protseduurilist laadi küll. Kas Kaja Kallase valitsuse ajal on infotunni sisu see, et peaminister eesotsas oma valitsuse ministritega peavadki ainult valetama või on endiselt see, et nad peaksid ikka saadiku küsimustele [vastama ja]  vähemalt mõnigi kord tõtt rääkima?

12:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma usun, et me kõik siin saalis, kui me tuleme siia saali, räägime tõtt ja ainult tõtt. See peaks olema suhtumine meile kõigile. Niiviisi. Ja nüüd tuleb see täpsustav küsimus. Jaanus Karilaid, palun!

12:30 Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale ja üle pika aja siiras tänu ka peaministrile! Tõesti, mul läks meelest, et on võimalik küsida üks küsimus veel. Ja sisejulgeolekust samuti. Siseministeerium ja politseiamet on korduvalt andnud märku, et munitsipaalpolitseile õiguste juurdeandmine annab julgeolekule juurde. Me anname küll erasektorile, turvaettevõtetele. Aga tuletades meelde, kuidas meie endine siseminister Kristian Jaani käis ka teie fraktsioonis – jätkuvalt on teil selline poliitiliselt jäik ja dogmaatiline vastasseis sellele, kuigi politseiameti juhtkond ja Siseministeerium toetaksid munitsipaalpolitsei õiguste laiendamist, selleks et inimeste turvatunnet tõsta. Miks te olete jätkuvalt sellele vastu?

12:31 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma tõesti vabandan, aga ma pean seda aega siiski kasutama, kuna mind pidevalt süüdistatakse valetamises. Aga seda saab ju järele kontrollida, et siseministrina Mart Helme vähendas tehniliste lahenduste võrra piiri ehitamist. See vastab tõele. See ei ole vale, vaid see vastab tõele. Te pidevalt süüdistate mind valetamises. Kahjuks, kui te kasutate seda protseduurilist küsimust, siis ma ei saa sellele vastu vaielda. Ma väga vabandan, et ma kasutan seda aega, kuna ma pean neid asju ümber lükkama.

Teiseks, eelmise küsimuse jätkuks. Inflatsioon on meil järgmisel aastal hinnanguliselt 6,8%. See on Eesti Panga hinnangute kohaselt. See tähendab seda, et tegelikult see palgakasv seda inflatsiooni ületab.

Mis puudutab teie küsimust munitsipaalpolitsei kohta, siis tõepoolest on olnud kiitvaid sõnu, et Tallinnas on aidatud politseil teha lihtsamaid töid. Aga meil on ikkagi jõu kasutamine väga selgelt politsei pärusmaa. On ohtlik, kui see ei ole vastava väljaõppega inimeste käes. Seetõttu meie oleme hoidnud tõesti [seda suunda], me oleme seda meelt, et kõik õigused, mis politseil on, peaksid olema politseil, vastava väljaõppega inimestel. Munitsipaalpolitsei nendes linnades, kus ta on, saab korra pidamisega aidata, aga mitte saada juurde jõu kasutamise õiguseid. Seda lihtsalt sellel põhjusel, et ta ei ole riiklik institutsioon. Kui me anname neile õigusi juurde, siis tekib kohe küsimus sealt edasi eri organisatsioonidel, kes tegelikult seda riiklikku ülesannet ei kanna.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

12:33 Jaanus Karilaid

Ma lihtsalt ääremärkusena täpsustan, et loomulikult politseile jäävad tema ülesanded ja tema rolli keegi üle ei võta. Aga me anname just praegu siin suures saalis järgmistel päevadel turvaettevõtjatele, erasektorile rohkem õigusi kui munitsipaalpolitseile. Seal me tegelikult laiendame. Me võiksime selle laiendamisringiga veel edasi minna ja tuua ka munitsipaalpolitsei sinna kõrvale. See oli see mõte.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:34 Ukrainlased

12:34 Esimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Mart Helme, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on ukrainlased. Mart Helme, palun!

12:34 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Kõigepealt, teie utoopilise eelarve kontrolljoone väljaehitamiseks viisime meie reaalsusega vastavusse ja alustasime töödega, mille puhul teie ei liigutanud sõrmegi, sest need summad olid nii hullumeelselt suured, et selleks riigieelarvest lihtsalt raha ei olnud. See olgu vastuseks teie süüdistusele, kuidas meie tõmbasime raha maha. Ei, meie viisime reaalsusega vastavusse ja alustasime ehitamisega – asjaga, millega teie hakkama ei saanud. Seda esiteks.

Teiseks, kui rääkida siseturvalisusest ja korrakaitsest, siis minu [siseministriks olemise] ajal algatasin ma projekti integreeritud korrakaitsest, kus politseile oleks abiks ka turvafirmad ja munitsipaalpolitsei, vastav seadusandlus, mis ühtlustaks nende kohustused, võimalused ja vastastikuse abi. Sellele tõmbasite teie kriipsu peale. Te tõenäoliselt isegi ei tea, et teie, ma ei tea, siseminister või kes tõmbas sellele kriipsu peale, nagu te kõigele kriipsu peale tõmbasite, mis me head tegime.

Aga mu küsimus puudutab ukrainlasi ja see on midagi muud kui see, kui te siin mulle pähe ronisite ja arvasite, et teate, mida ma küsin. Ja ma küsin konkreetselt. Millal sõlmib Eesti Vabariik Ukraina Vabariigiga lepingu, et siia saabunud kutseealised ja kutsealused Ukraina mehed saadetakse tagasi Ukrainasse ja nad lähevad rindele oma riiki kaitsma, mitte ei ela Eesti riigi abirahast?

12:35 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma lihtsalt kasutan teie enda poja sõnu 23. maist 2019. aastal. Martin Helme: idapiiri ehitust tuleb koomale tõmmata. Ja vastavalt sellele te ka tegutsesitegi. (Hääl saalist.) Võtsite raha sealt ära. (Juhataja helistab kella.) Selles mõttes vastab see tõele. Mina valetanud ei ole, niimoodi see on, et teie juhtimisel idapiiri ehitamist tõmmati koomale. (Hääl saalist.)

Nüüd, mis puudutab teie küsimust konkreetselt. Meil on ukrainlased, kes on olnud siin varem, ja meil on ukrainlased, kes on tulnud peale sõja algust. Ajutist kaitset saanud inimeste hulk on 36 644. See ei ole kõik ukrainlased, kes siin on, sest on tulnud inimesi, kes ei ole ajutist kaitset taotlenud. Puhtalt rahvastikuregistri andmete järgi on meil Eestis kokku 59 849 Ukraina kodanikku. Alates 3. märtsist 2022. aastal on Ukraina põgenikest mehi vanuses 18–64 Eestisse sisenenud 33 929. Neist kasutas Eestit transiidina 16 552 ja Eestisse on jäänud 17 377. Nii et tegelikult, kui me vaatame ka neid sisenemisi, siis need numbrid on jah muutunud võrreldes sellega, mis alguses oli, aga kui me vaatame seda, kui palju neid sõjapõgenikke on, siis kõige suurem hulk mehi vanuses 18–64 tuli meile vahemikus septembri lõpp kuni 2. oktoober. Peale seda on see tegelikult läinud alla. 

Meessoost põgenike osakaalu kasv on tingitud ka sellest, et osad mehed jäid rindejoonele lõksu, ehk nad jäid Venemaa poolele. Venemaa ei lubanud neid Ukrainasse tagasi ja üle Venemaa on nad tulnud Eestisse. Väga paljud neist tahavad naasta rindele, tahavad naasta Ukrainasse, nii et nad kasutavad [Eestit] tegelikult transiidina. Ja saan teile [kohe] edasi vastata, sest aeg on möödas.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus, Mart Helme, palun!

12:38 Mart Helme

Jah, noh, nagu tavaliselt, Kaja Kallas ei vasta küsimusele. Ma ei küsinud numbreid. Neid numbreid me teame, teame ammu ja oleme nende numbrite kohta ka varem küsinud. Ma küsisin, millal sõlmib Eesti Vabariik Ukraina Vabariigiga lepingu, et kutsealused lähevad Ukrainasse ja võitlevad Ukraina eest, mitte ei ole meie ülalpidamisel. See oli minu küsimus. Ukraina vajab absoluutselt iga meest, ja kui ma teile ausalt ütlen, siis Ukraina vajab ka neid naisi, kes meil siin on. Tuletame meelde teist maailmasõda, kui naised töötasid palehigis, tehastes valmistasid laskemoona, kudusid sokke, õmblesid mundreid. Miks ei võitle ukrainlased oma kodumaa eest, vaid elavad võõraste riikide kulul ja need võõrad riigid nagu Eesti lasevad sellel sündida, samal ajal kui Ukraina valitsus karjub appi, palub abi, palub vabatahtlikke? Aga Ukraina mehed ja naised elavad teiste riikide maksumaksja kulul. Nad ei ole selles mõttes sõjapõgenikud, ärge tulge selle sõjapõgenikujutuga ja sellega, kui õudne seal kõik on ja nii edasi. Suuremas osas Ukrainas oleks neil võimalik leida rakendust oma kodumaa kaitseks. Me tegelikult aitame kaasa Ukraina kaitse õõnestamisele. Millal see lõpeb, millal lähevad kutsealused Ukrainasse? Me võime nad ju siin isegi välja õpetada, me võime neid ju siin NATO liitlaste abiga varustada. Aga millal nad lähevad Ukrainat kaitsma? Zelenskõi on ju palunud, et nende mehed tuleksid koju tagasi.

12:40 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:40 Peaminister Kaja Kallas

Kuidas te saate öelda, et see, mis Ukrainas toimub, ei ole õudne? Et see, mida me näeme seal toimumas, kui pommitatakse tsiviiltaristuid ... Härra Helme pidi jälle uste paukudes lahkuma selle jutu peale, et Ukrainas toimuv on õudne. Seda see tõesti on. Kuidas keegi saab üldse öelda, et see õudne ei ole? Me näeme, et Venemaa on seda sõjategevust eskaleerinud sellega, et ta pommitab just nimelt tsiviilelanikke, tahab tekitada võimalikult palju kahju tsiviiltaristule, energiataristule, veetaristule, et inimestel ei oleks võimalik Ukrainas elada ja et inimesed peaksid pidevalt hirmu all olema. Jah, sellega Putin surub ka migratsioonisurvet Euroopa suunal, sest inimesed põgenevad sõja ja nende lendavate pommide eest, mis seal on. Ukrainas on 31 miljonit elanikku, Eestis on ajutise kaitse saanud 36 644 inimest. See ei ole kogu Ukraina rahvas, kes siin on. Väga paljud Ukraina mehed ja naised võitlevadki Ukraina pinnal Venemaa agressiooni vastu. Ka need inimesed, kes tulevad üle Vene piiri, kes on põgenenud rindejoone tagant, osa neist läheb tagasi võitlema oma kodumaa eest ja selle eest tuleb neid ainult tunnustada.

Omalt poolt saame me teha seda, et me anname senikaua peavarju nendele inimestele, kes meil siin on, kes on siia sõja eest põgenenud. Kui vaadata neid linnu, kust inimesed on tulnud, mis on maatasa pommitatud, siis see on üsna õõvastav. Minu arvates me oleme Eestis piisavalt suured ja suuremeelsed selleks, et aidata neid, kes on hätta sattunud, ja seda kõike selleks, et aidataks ka meid, kui meie oleme hädas. Meil on muidugi valik olla ka väikesed ja väiklased, otsida kõikides otsustes ainult omakasu. Aga niimoodi me ausalt öeldes ei tohiks imestada, et siis, kui meie vajame abi, oleme me täiesti üksi. Me oleme valinud selle printsiibi, et me ei ole enam kunagi üksi. See tähendab seda, et me oleme koos liitlastega, sõpradega ka siis, kui nemad vajavad meie tuge, nagu Ukraina seda hetkel vajab.

12:43 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Ma ütlen ausalt, ma mäletan, et kusagil kümmekond aastat tagasi oli põhimõte siin saalis, et reeglina, väga tugeva reeglina pole infotunnis üldse protseduurilisi küsimusi. Nüüd, ma saan aru, et see reegel viimasel kuuel aastal – mul ei ole olnud au kogu aeg siin Riigikogus töötada – on kogu aeg muutunud nagu lõdvemaks ja lõdvemaks. Protseduurilise küsimuse mõte on selgelt maha öeldud ja ma palun tõesti, et me seda järgiksime. 

Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

12:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Peaminister ütles hetk tagasi, et Ukrainas on 31 miljonit [inimest]. Ukraina suurima abistajana ma vaatasin praegu tänast seisu: Ukrainas elab praegu 43 141 083 inimest. Äkki juhite peaministri tähelepanu sellele, et ta isegi ei tea meie suure sõbra elanikkonna [suurust] ja arvestab sellega, nagu sõda oleks juba kümme aastat käinud – siis võib olla küll 31 miljonit.

12:44 Esimees Jüri Ratas

Selge, tänan! Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

12:44 Kert Kingo

Mulle järjest rohkem tekitab segadust infotunni mõte. Kas enam ei ole nii, et minister peab vastama küsimustele? Kas nüüd on ministrite roll teha reportaaže mingitest kohtadest ja ülekannetest? Või on ikkagi see vana reegel, et minister peab vastama küsimusele?

12:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastus teie küsimusele: minister peab vastama küsimusele, mida küsib Riigikogu liige. Ja nüüd täpsustav küsimus, Kalle Grünthal, palun!

12:44 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Kui te täna siin saalis esimest korda oma suu lahti tegite, siis kõlas lause, et EKRE toetab Kremli jutupunkte ja on igavene paha tegelane. Mina ei tea, kust pärineb teil see informatsioon. Oma küsimuse alustuseks ma tooksin välja tsitaadi ühest Eesti kultusfilmist: ma olen tegudeinimene, aga mitte targutaja. Kui eile toimus siinsamas saalis Venemaa terroristlikuks riigiks kuulutamine, see toimus ilmselgelt Reformierakonna algatusel, siis alguses pateetilisi kõnesid pidanud Marko Mihkelson pidi hiljem punastama. Põhjus oli selles, et millegipärast lükati tagasi kõik EKRE [esitatud] muudatusettepanekud sellesama eelnõu kohta, millega oleks tahetud loobuda Venemaaga piirilepingu läbirääkimistest, vähendada saatkondade koosseisu ja nii edasi ja nii edasi.

Küsimus on selles, mis on selle avalduse taga ja sisu. Ja mispärast, ma mõtlesin pikalt, mispärast siis tagasi lükati? Aga põhjus on ju selge. Kui EKRE tahab tõesti radikaalseid samme teha, et takistada teatud küsimusi, et aidata Ukrainat, siis teie poolt tuleb ainult sõnavahtu. Ja miks tuleb sõnavahtu? Sellepärast, et Marko Mihkelsonil on taskus komsomolipilet. Teie isal on taskus parteipilet. Mul saab aeg otsa, ma ei jõua neid üles lugeda. Sisuliselt, öelge mulle, mida ma olen praegu valesti rääkinud. Teie olete siin oma erakonnaga Kremli toetajad kõige otsesemas mõttes.

12:46 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun! Vabandust! Protseduuriline küsimus, Mihhail Lotman. Võib-olla mikrofoniga on midagi lahti, ei tea.

12:46 Mihhail Lotman

Austatud esimees! Kuna siin on korduvalt süüdistusi valetamises, siis ma tahaks tõde jalule seada. Esiteks, mis puudutab Ukraina sõdureid, siis probleem ei ole seal isikkoosseisu arvudes, vaid relvades. Sõjakomissariaadi ees seisavad järjekorrad ja see ei ole niimoodi, et Eesti pumpab seal sõjaväelasi. Teine asi, mida Kalle Grünthal ütles, et see oli Reformierakonna avaldus. Kuna ma olen üks selle avalduse autoritest, siis ma kategooriliselt protesteerin selle vastu: see oli Riigikogu avaldus.

12:47 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Ma tulen tagasi selle juurde, et teil on kõigil suurepärased teadmised ja ma väga austan seda. Aga see ei ole nii, et on infotund, keegi küsib, valitsuse liige vastab ja siis põhimõtteliselt 101 liiget hakkavad ütlema, et aga see nurk, see nurk ja see nurk. Me võime seda asja teha, aga me ei jõua väga kaugele. Infotunni mõte on olnud kogu aeg ikkagi see, et need Riigikogu liikmed, kes on soovinud, on teemad püsti pannud, valitsuse liikmed enam-vähem neid teemasid teavad, siis küsitakse nende teemade kohta, saab küsida täpsustavalt lisaküsimust, ja siis valitsuse liikmed vastavad. See ei ole nii, et on vastus ja siis on nagu kolm-neli kommentaari. Ma palun sellest lähtuda.

Või on veel üks võimalus. Võib-olla me peaksime korraks, tulge mulle appi, tegema väikese vaheaja, mõtisklema kõik siin paar minutit ja siis tulema infotunni juurde tagasi, et saaksime selle tempoga edasi minna. Me oleme praegu kolmanda teema juures, aga meil on tegelikult üheksa teemat, millele, ma arvan, valitsuse liikmed tahavad vastata ja mille kohta Riigikogu liikmed tahavad veel rohkem kuulda. Loomulikult on õige, et siin ei räägita ju alati mitte Riigikoguga, vaid siin räägitakse kõrgeima võimuga, Eesti rahvaga.

Mihhail Lotman, palun, teie teine protseduuriline küsimus!

12:48 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu esimees! Äkki üks põhjusi on meie infotunni reglemendis? Ainult ühel inimesel on võimalus küsimusi esitada, seetõttu see küsimus, mida me arutame, jääb paratamatult poolikuks, aga teised tahaksid ka midagi küsida või öelda.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Me võime hakata ka infotunni reglementi muutma, aga siis me peame muutma oma kodu‑ ja töökorra seadust ja see on hoopis teine teema teisel hetkel. Ja ei ole võimalik küsida ainult ühel inimesel. Täna on võimalus küsida, teoreetiliselt võib öelda, üheksa [küsimust] pluss veel üheksa lisaküsimust – vähemalt 18 inimesel. Aga noh, siin on küsimusi rohkem, sest teil on ka protseduurilisi muresid olnud, et kas mikrofonid ikka töötavad, on teisi muresid. No see on nüüd jutumärkides öeldud.

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

12:50 Kalle Grünthal

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Siin on pikka juttu räägitud, seetõttu on lugupeetud Kaja Kallas ehk unustanud ära minu küsimuse. Ma tuletan meelde, mis see oli: mis oli mu jutus valesti?  

12:50 Esimees Jüri Ratas

Te ei pea kordama. Aitäh, härra Grünthal, et tulite appi, aga ma lähtun sellest, et kuna minu ja Vabariigi Valitsuse liikmete vahel ei ole just mitu kilomeetrit, vaid on mõni meeter, siis kui ta oleks tõesti selle ära unetanud, oleks ta sellest märku andnud. Aga ta ei ole sellest märku andnud, nii et ma arvan, et see on tal hästi meeles. Peaminister Kaja Kallas, palun!

12:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Minu mälu pärast ei ole küll vaja muretseda. Esiteks, ma ei öelnud, et EKRE räägib Kremli jutupunkte, vaid ma ütlesin, et Kreml toetab ja kiidab esimest korda oma propagandakanalites, et on ainuke Euroopast tulev poliitik, keda nad kiidavad oma saates, tsiteerivad kaks minutit, lasevad kõnet, ütlevad, et väga õige. Kuidagi huvitavalt siis ilmselt Kreml võtab teie jutupunkte üle. Te olete sellised maailmavallutuslikud. Nii et lihtsalt need jutupunktid langevad teil väga kenasti kokku. Ma ei tea, kumb kummale neid jutupunkte saadab. See oli esiteks.

Teiseks, jällegi, Kalle Grünthal, pean teile meelde tuletama: võimude lahusus, põhiseadus. Tähendab, valitsus on täidesaatev võim, seadusandja on Riigikogu. Täidesaatva võimu roll ei ole kommenteerida seda, mis toimub Riigikogus, mis avaldusi Riigikogu teeb, milliseid muudatusi arvestatakse või ei arvestata. See on Riigikogu enda töökorraldus ja sellega saate hakkama teie, valitud Riigikogu saadikud.

12:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:51 Tervishoiu rahastamine

12:51 Esimees Jüri Ratas

Liigume neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Jaak Aab, sellele vastab tervise- ja tööminister Peep Peterson ja teema on tervishoiu rahastamine. Jaak Aab, palun!

12:52 Jaak Aab

Aitäh, austatud esimees! Hea minister, soovin jõudu! Ei ole kerge amet, tean, ja valdkond ei ole ka kerge.

Aga küsimus on põhimõtteliselt tervishoiu rahastamine ja kitsamalt haigekassa eelarve, mille kohta on ka avalikkuses erinevaid uudiseid olnud. Need on kaks teemat, mis praegu on nagu niisugused põletavad. Ma tean, et haigekassa on kaalumas muuta teenuse hindades komponente, mis puudutavad  tervishoiuteenuste osutajate, haiglate, perearstide või kelle iganes kommunaalkulusid, sellepärast et energiakandjate hinnad löövad ka neid väga raskelt. Ja ühtegi toetavat meedet momendil ka näha ei ole, ausalt öelda.

Esimene pool on: palju on haigekassa eelarves arvestatud nende hinnatõusudega teenustes? Ja teine pool. Minu teada see aasta lõpeb ka palgakokkulepe. Ma siin loen, et Tervise Arengu Instituut on teinud ülevaate, palju keskmised palgad on tõusnud koos regulaarsete lisatasudega aasta jooksul: arstidel 6%, õdedel-ämmaemandatel 5% ja hooldajatel samuti 5%. Arvestades praegu erasektori kogu palgatõusu, ka avaliku sektori palgatõusu järgmisel aastal, mina ka ei oska prognoosida, kus see kokkulepe lõpuks tuleb.

Aga palju haigekassas on eeldatavalt, vähemalt orienteeruvalt planeeritud nende palgatõusude katteks? See kokkulepe katab minu teada kaks aastat, tavaliselt on see nii olnud. Ja siis tulebki see küsimus: kui nüüd need energiakandjate hinnatõusud lähevad arstiabi arvesse, teenustesse, kui palgatõusud lähevad arvesse, kas on ka selline risk, et juba järgmine aasta võib halveneda arstiabi kättesaadavus? Ehk kas arstiabi järjekorrad võivad ka pikeneda?

12:53 Esimees Jüri Ratas

Peep Peterson, palun!

12:53 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Aitäh! Esimene kord, proovime, vaatame, kas läheb Riigikogu kodukorra vaimus.

12:54 Esimees Jüri Ratas

Kodu- ja töökorra vaimus.

12:54 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Kodu- ja töökorra vaimus. 

12:54 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Üritan. Kõigepealt siis tõepoolest informatsioon selle kohta, et haiglatel on energia- ja küttekulud tõusnud, samuti on tõusnud muude materjalide hinnad. Selle on haiglate liit ka välja toonud. Oleme kokku kogunud need lisakoormuse eelarvetes. Siin toodi välja, et kaheksa kuuga oli näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumil 2,5 miljonit tõusnud, samal ajal Narva Haiglal, kus ei ole investeeringuid tehtud sellises mahus nagu nendes suurtes regionaalhaiglates, oli see juba miljon. Nii et tegelikult haiglad on hädas ja samamoodi on hädas perearstid. Seetõttu on sel aastal üks kord juba hinnakirja muudetud ja energiakomponenti tõstetud, minu teada mais või juunis, ja teine on plaanis aasta lõpus, hinnanguliselt praegu ütlen, et novembris, aga võib-olla see vajab täpsustamist. Ja selleks, me teame, on umbes 15 miljonit see kulu, mis jagamisele läheb. Selle loodame selle aasta ülelaekumiste arvel katta, maksude ülelaekumise arvel.

Mis puudutab järgmist aastat, siis tõesti, eelarve on pingeline. Riigieelarve protsessis taotlesime rohkesti lisaraha, mida aga ei saanud. Kokkuleppele saime selles, et erakorraliste kulude tarvis, mis puudutavad ukrainlaste ravi, mis puudutavad COVID‑i võimalikke meetmeid, me saame taotleda spetsiaalsest reservist. Neid potentsiaalseid kulusid kokku on umbes 97 miljonit. Aga siiras lootus on see, et kõike ei lähe vaja – ühelt poolt Euroopa Liit räägib odavamaks ja vähendab vaktsiini tellimusi, teiselt poolt ei ole meil siin nii palju ukrainlasi, kes seda tahavad. Aga jah, ma jätkan teisele küsimusele vastamise ajal.

12:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea minister! Lihtsalt väike info, et kui käib see piiks, siis see ei tähenda, et aeg on läbi, vaid siis on veel rahulikult pool minutit, 30 sekundit, et saaksite mõtted kokku võtta ja sealt edasi minna. Palun nüüd täpsustav küsimus, Jaak Aab!

12:56 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Jah, ma mõistan seda keerulist olukorda, mis ministri haldusalas on, eriti mis puudutab tervishoidu. Ja ma saan ka aru, et ega päris täpseid vastuseid ei oska keegi siin prognoosida. Aga ma järeldan ministri vastusest, et ega seis väga roosiline ei ole. Me ei oska kõiki neid numbreid isegi kokku lüüa. Palgakokkulepe on palgakokkulepe, me ei tea, kuidas seda kokku lepitakse ja see tuleb ikkagi haigekassa eelarvest nii või teisiti, rääkimata nendest energiahindadest, mida on ka suhteliselt raske prognoosida. See kokkuvõte on, küll ammuse sotsiaalministri oma, kes kunagi tegeles selle teemaga. Minu prognoos on, et kerge ei saa olema ja on oht, et arstiabi järjekorrad juba järgmine aasta pikenevad.

Ma sain aru, et te taotlesite lisaraha, ja teie mure on ka avalikkuses läbi käinud, kui eelarvet koostati. Me rääkisime praegu järgmisest aastast, aga tegelikult suurem mure on minu teada 2025 ja 2026 aasta, kui me vaatame riigi eelarvestrateegiat. 2024. aastaga lõpeb ära see lisaraha, mida siis, kui Jüri Ratas oli veel peaminister ja Tanel Kiik oli sotsiaalminister ning edaspidi tervise‑ ja tööminister, me lisasime täiendavalt riigieelarvesse. See oli 100–150 miljonit aastas. 2025. aastast seda numbrit seal ei ole. Te olete ise ka väljendanud, et nendel aastatel kokku on vist 300 miljonit puudu. Mis siis juhtub arstiabi kättesaadavusega, kui seda asja vahepeal ei suudeta lahendada? Õnneks natuke aega on. Aga ma küsin: kui palju te taotlesite RES-i vaates raha ja palju te saite?

12:58 Esimees Jüri Ratas

Peep Peterson, palun!

12:58 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Jah, ma kommenteerin, lõpetan eelmise vastuse. Hetkel palgaläbirääkimised aktiivselt käivad, eile toimus kohtumine. Praegu on haigekassa eelarve mustandis 99 miljonit olemas. Kas sellega saab kokkuleppele? Veel ei oska öelda. Nii et need numbrid järgmise aasta suhtes on lahtised.

Mis puudutab tulevikku, siis vastab tõele, et hetkel on kogutud reserve selleks, et üle elada 2025. aasta ja 2026. aasta. Aga peame ütlema, et ega ainult reservidest ja kaheks aastaks seda tulevikku ennustada ei ole mõistlik. Minul on praegusel hetkel siin silma ees see, mida meil RES näitab, et haigekassa võib olla 2025. aastal 104,4 miljoniga miinuses ja 2026. aastal 129,1‑ga, aga tegelik vajadus enne palgaleppe sõlmimist on 202 miljonit, 235 miljonit. Need on sellised nii-öelda tagasihoidlikud, sinna tulevad tõenäoliselt need palgalisandused otsa.

Absoluutselt veendunud, mida olen ka varem välja öelnud, et kogu see haigekassa rahastamine ja ravikindlustus tuleb ümber mõtestada. Me näeme seda, et haigekassa tulud tõusevad 5% aastas, samas kui palgad tõusevad 7% ehk pidevalt kahaneb nende inimeste hulk, kes reaalselt sisse maksavad. Kuigi on olnud suureks abiks ka see erakorraline otsus lisada 100–150 miljonit, on meil vaja veel jätkusuutlikumaid lahendusi. See on põhjus, miks me valmistame järgmise koalitsiooni jaoks ette valikuid, et valikud langetada. Siiralt palun, et kõik erakonnad suhtuksid sellesse tõsiselt, et kui valitsust moodustatakse, siis kindlasti ei jää see küsimus koalitsiooniläbirääkimistelt kõrvale.

13:00 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun lisaküsimus, Tõnis Mölder!

13:00 Tõnis Mölder

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Tõesti, see, millele te viitasite, et meie tervishoid on tulevikus väga keerulises situatsioonis, selline alarahastatus tähendab tegelikult seda, et meie ravijärjekorrad lähevad aina pikemaks. Me teame seda, et ravijärjekordade mõttes on Eesti Euroopa Liidus üks kehvema tervishoiu kättesaadavusega riike. See tähendab seda, et inimesed jõuavad oluliselt hiljem arsti juurde, see tähendab seda, et need haigused, mida arstid peavad neil ravima või avastama, on jõudnud juba sellisesse faasi, et ravikulu, lüües lõpuks hindadesse, on oluliselt kallim. See muidugi tähendab ka seda, nagu te ise samuti viitasite, et tõesti käesoleval hetkel on haigekassal reservi kuskil 500 miljonit, ja väga õigesti ütlesite, et kui me palgaraha siia sisse paneme, siis 2025. aastaks on seal juba –144 miljonit, mis tähendab, et RES-i läbirääkimistel oleksite te pidanud olema oluliselt jõulisemal positsioonil, et seda raha sinna saada.

Aga minu küsimus ei ole üldse tervishoiu ega haigekassa rahastuse kohta, vaid ma küsin teie käest selle lubaduse kohta, mis puudutab pensioni eest hooldekodukohta. Kui ma vaatan seda RES‑i, mis on koostatud, ja järgmise aasta eelarvet, siis see lubadus, mille Sotsiaaldemokraatlik Erakond välja käis, et pensioni eest hooldekodukoht, on tühi lubadus. Seda rahalist katet seal peal ei ole. Ja kui ma olen küsinud oma komisjonis mitmeid kordi endise rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse käest, kas see lubadus kehtib, kas koalitsioonileppes selline lubadus on, siis tema on öelnud alati, et ei, sellist lubadust pole kunagi olnud, ja seda küsimust, kes selle lubaduse välja käis ja kes sellele katte leiab, tuleb küsida konkreetselt tervise‑ ja tööminister Peep Petersoni käest, kes pidavat koalitsioonileppe järgi seda teemat vedama. Nii et minu küsimus on: miks te annate katteta lubadusi?

13:02 Esimees Jüri Ratas

Peep Peterson, palun!

13:02 Tervise- ja tööminister Peep Peterson

Kõigepealt täpsustan. Küsimuse esimene pool puudutas seda, et kuidas RES ja millised on prioriteedid. Me teame seda, et COVID‑i kriis tõstis oluliselt tervishoiukulusid. Järgmise aasta eelarves tõusevad 28% julgeoleku- ja riigikaitse, mis on vastus Ukraina sõjale, ja 15% tõuseb heaolu eelarverida, mis on vastus hinnakallidusele, ja selle kõrval 8% on tervisetõus. Paratamatult tulevad uued kriisid peale ja nõuavad oma osa ja see ongi põhjus, miks me vajame süsteemset, mitte lihtsalt RES-ist puistada näpuga raha juurde. See on see vastus.

Mis puudutab hooldekodukohti, siis kinnitan isiklikult, et jätkub. Sellest rahast jätkub selleks, et pakkuda pensioni eest hooldekodukohta. Me võime sel teemal kohtuda teie fraktsioonis, ma toon need numbrid kaasa ja vastan detailselt.

13:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:04 Allaheitlikkus

13:04 Esimees Jüri Ratas

Näete, olemegi märkamatult viienda teemaploki juures. Küsimuse esitab Riigikogu liige Peeter Ernits, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on allaheitlikkus. Peeter Ernits, palun!

13:04 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Te olete lasknud ennast esitleda raudse leedina, aga teie tegevus kahjuks lõhnab allaheitlikkuse järele. Minu esimene küsimus on selline. Keegi meist ei kahtle, et Karl Vaino tegeles omal ajal kümnete tuhandete venekeelsete inimeste Eestisse toomisel Kremli huvides. Teie olete lubanud Karl Vainoga võrreldes Eestisse kordades rohkem venekeelseid inimesi, kelle kohta me ei oska eriti palju öelda. Näiteks ei tea, kui paljudel neil on Ukraina passi kõrval ka Vene pass, milline on nende meelsus ja nii edasi. Seega olete tegelenud samuti Kremli huvides – ma ei tea, kas teadlikult või ebateadlikult – ja sellega ohustanud Eesti nii julgeolekuolukorda kui ka demograafilist olukorda. 

Austatud valitseja, kas te olete tegutsenud Kremli huvides praegu teadlikult või lihtsalt on nii kukkunud välja suures abistamise tuhinas? Ja kas te kavatsete kuidagi meelt parandada ja hakata ka Eesti huvide eest seisma?

13:05 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:05 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lastel on selline ütlus, et kes teisele nime annab, see ise seda kannab. Huvitav, et te mind süüdistate sellistes asjades. Veel kord tuletan meelde, et Kreml on väga rahul sellega, mis asja teie ajate. Miks muidu nad oma propagandakanalites reaalselt teid [kiidavad, lasevad] teie sõnavõtte, et vot see on õige jutt.

Nüüd, mis puudutab sõda ja sõjapõgenikke, siis Euroopa Liit on kokku leppinud, et ukrainlased saavad Euroopa Liidus ajutise kaitse, nad saavad taotleda ajutist kaitset juhuks, kui nad põgenevad sõja eest. Seda ajutist kaitset lubati üheks aastaks, ja seda on ühe aasta võrra pikendatud. Nagu ma ütlesin, on ajutist kaitset Eestis taotlenud üle 36 644 inimese ja neid inimesi me vastavalt sellele ka aitame.

Jah, on tõsi, et migratsioonisurve Venemaa poolt on. Venemaa on pidamas energiasõda teiste Euroopa riikidega, aga on pidamas ka hübriidsõda, mille üheks osaks on migratsioonisurve. Tuletan meelde, et Venemaa on Euroopa suunal pidevalt rääkinud sellest, või lääne suunal üldiselt, et esiteks, Euroopa on moraalselt alla käinud – see on seesama asi, mida teiegi räägite –, ja teiseks, et me oleme tohutu migratsioonisurve all. Nüüd saavad need kaks asja kokku. Tõesti, Venemaa oma tegevusega, eriti viimaste nädalate tegevusega pommitab reaalselt tsiviiltaristust ja mitte ainult seal piiri juures nendes piirkondades, kus sõda reaalselt käib, vaid nii kaugele, kuni nende raketid ulatuvad. Kui te vaatate seda kaarti, siis üle Ukraina igal pool pommid langevad.

Selle ainsaks vastuseks on see, et liitlased saadavad sinna rohkem õhukaitset, mis võimaldab neil neid rakette alla tulistada, et need ei saaks inimestele viga teha. Aga selle tulemus on see, et kui tuleb talv, on järjest külmem, kuna taristud on puruks pommitatud, inimestel on hirm, siis see migratsioonisurve Euroopa suunal ka on.

Ja tõepoolest, ma enne eksisin selle numbriga. Ma olen kasutanud seda 31 miljonit, [mõeldes sellega] ukrainlasi, kes räägivad ukraina keelt. Aga see on jah eraldi. Vabandust selle eksituse pärast! Nii et migratsioonisurve on, ajutise kaitse menetlused on. Enamik neist ukrainlastest tahab pärast sõja lõppu minna tagasi ja seetõttu me peame tegema kõik selleks, et sõda lõpeks.

13:08 Esimees Jüri Ratas

Palun täpsustav küsimus, Peeter Ernits!

13:08 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud valitseja! Te siin viitasite lastele. Eilne Turu-uuringute AS näitas, et teie toetajad peaministrina on valdavalt lapsed ja raugad, [vastavalt] 48% ja 38%. Näiteks Jüri Ratasel on palju viletsamad tulemused neis rühmades. Aga minu küsimus ei ole praegu Kremli huvide kohta, vaid 2008. aastal Reformierakonna peaminister Taavi Rõivas kinkis LNG‑terminali Soomele. Ja nüüd olete teie peaminister, ka Reformierakonnast, ja taas kinkisite LNG-terminali Soomele, selle tankeri, mis siia tuleb. Kai ehitati valmis küll. No selge see, et see ei ole Kremli huvides, aga kuidas see kaitseb Eesti rahvuslikke huve, või te tegutsete praegu siin pigem Soome riigi huvides, täpsemalt teie valitsus?

13:09 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! LNG-terminali puhul me peame eristama kolme eraldi elementi. Esiteks on taasgaasistamise võimalusega ujuvterminal ehk siis see laev, teiseks on LNG-haalamiskai ja kolmandaks on see toru, mis ühendab nii seda haalamiskaid kui Soomet ja Eestit. 2015. aastal muideks Reformierakonna majandusminister ja Reformierakonna valitsus esitas taotluse Euroopa Liidule, et see Paldiskisse rajatav terminal saaks Euroopa rahastust. Võite uurida välja, miks ta tol korral ei saanud seda rahastust.

Meil oli kokkulepe Soomega selle osas, et me ühiselt selle kaide rajamisega mõlemal pool Soome lahe kaldaid lähme edasi ja see laev tuleb sinna, kus see haalamiskai saab varem valmis. Ja selles kokkuleppes, mille kirjutas alla eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister Taavi Aas, oli ka kirjas, et alates 2023. aasta lõpust läheb see ujuvterminal püsivalt Soome. See on Soome rahadega hangitud terminal. Eesti maksumaksja raha sinna ei ole läinud.

Vaadates gaasi tarbimist, kui Soome gaasitarbimine on kuskil 14 teravatt-tundi aastas, Eesti gaasitarbimine on nüüd nii palju kukkunud, et see on 3,5 teravatt-tundi aastas, siis Soome ütles, et nad saavad haalamiskai varem valmis, kui nad planeerisid, ja selle tõttu see laev, oli nende palve, mille nemad on oma raha eest rentinud kümneks aastaks, 450 miljoni eest, läheks kohe nende kai äärde, seepärast et meil on Balticconnector, mis ühendab meid Soomega. Ja muideks, see on Reformierakonna tehtud otsus. Seda toru ei oleks siin paari kuuga saanud rajada, mis meid Soomega ühendab, mis kogu seda diskussiooni võimaldaks üldse pidada.

Nii et see toru oli ehitatud, see toru ühendab meid Soomega. Lisaks on meil toru ka Lätiga, meil on Läti gaasihoidlas varutud gaasi, sealt edasi on Klaipeda terminal 38 teravati mahuga. Ja meil on ka toru, mis ühendab Leedut Poolaga. Nii et meil on rohkem allikaid. Soomlastel selle tõttu, et gaas läks Venemaa poolt kinni, on ainult Balticconnector, mis ühendab neid Eestiga, ja FSRU, mis on, jällegi, Soome maksumaksja rahaga renditud kümneks aastaks, mis siis läheks nende poolele Soome lahes. Nii et oluline on see, et gaasivarustuskindlus tulevaks talveks on tagatud. (Juhataja helistab kella.)

13:13 Esimees Jüri Ratas

Lisaküsimus, Tõnis Mölder, palun!

13:13 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Minu meelest see LNG-teema tuleb korra kronoloogiliselt lahti võtta ja läbi käia. 

Kõigepealt jõuame sinna, et 3. juunil vabastatakse ametist kõik keskkonnaministrid, kes selles valitsuskoalitsioonis olid. 9. juuni on see kuupäev, kui Soome ütleb väga selgelt välja, et Eestiga kokkulepet ei ole saavutatud ja nemad lähevad sajaprotsendilise Soome maksumaksja rahaga seda laeva rentima. Ilmselgelt sellest kuupäevast alates puudub Eestil igasugune õigus öelda, kuhu poole see laev enda nina keerab. Meil võivad olla igasugused hea tahte lepped, aga kui Soome maksumaksja on maksnud sajaprotsendiliselt selle laeva rendikulu kinni, siis ei ole Eesti maksumaksjal ega Eesti riigil mingit sõnaõigust. See on ainult hea koostöö naaberriigiga.

Minu küsimus on see. Mina saan aru, et Soome pool ootab tänaseni seda, et Eesti riik panustaks rahaliselt sellesse laevarenti. Mina saan aru, et minister Sikkut on passiivne ja ta ei ole soovinud selle teemaga tulla Vabariigi Valitsuse ette. Aga ometigi, et meil oleks varustuskindlus, et meil oleks sõnaõigus siis, kui Soome hakkab gaasi läbi terminali jagama, oleks võimalik riikidel, kes seda gaasiterminali omavad, teha Konkurentsiameti kaudu teatud erisusi. Ja erisusi saavad teha need, kes seda terminali omavad.

Minu küsimus on see: miks Eesti riik ei ole rahaliselt panustanud LNG-terminali rentimisse? Punkt üks, see oleks taganud meile soodsamad tingimused gaasi saamiseks. Punkt kaks, gaasi hind oleks olnud meile odavam. Miks on valitsus selles kohas olnud passiivne?

13:15 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, Leedul on oma gaasiterminal, FSRU, ja nende gaas ei ole odavam. Nii et see väide ei vasta tõele.

Teiseks, te soovisite kogu seda aegrida. Aga käime selle aegrea siis üle. 29. märtsil oli LNG-terminali arutelu kabinetis ja me otsustasime luua Eestisse LNG regionaalse terminali. 31. märtsil tutvustati võimalust luua see terminal Paldiskisse novembriks. 7. aprillil arutasime LNG-terminali rajamise ja hankimise alternatiive. MKM tegi ettepaneku, et FSRU vastuvõtuvõimekus ehk haalamiskai oleks nii Eestis kui ka Soomes ja et süsteemihaldurid rendivad lühiajaliselt koos selle FSRU.

19. aprillil otsustas valitsus lisaeelarvega eraldada vahendid LNG-terminali opereeriva ettevõtte osaluse omandamiseks. 19. mail tutvustus MKM hetkeseisu. Nimelt, 10. mail olid Alexela ja Infortar teinud järgmise pakkumise: rajada kai, rentida FSRU, opereerida terminali sügisest ilma riigi abita, ilma riigi garantiita. Nende ootus riigile: rajada sügiseks toruühendus kai ja gaasi põhivõrgu vahel. Ehk me olime olukorras, kus äkki ütles meile erasektor: "Ärge pange sinna maksumaksja raha, me teeme ise kõik ja me ei küsi mitte midagi." Te võite ka minna tagasi infotundidesse, kus ma sellele küsimusele vastasin.

2. juunil MKM tutvustas hetkeseisu, et käivad läbirääkimised. Nüüd, 3. juunil, tõepoolest, Keskerakond ei olnud enam koalitsioonis, ja järgmine kord me otsused olid 21. juulil, kui me arutasime LNG-terminali müügioptsioonilepingut, mida me olime varasemalt juba teiega koos valitsuses teinud. Nii et 13. oktoobril MKM andis taas ülevaate hetkeseisust. Mul millegipärast ei ole siin neid kuupäevi, millal MKM sõlmis need kokkulepped, aga kui ma õigesti mäletan, siis see oli 25. mai, kui Soomega sõlmiti kokkulepe, et see FSRU läheb 2023. aastast Soome.

Aga ma tahaksin veel üle rõhutada, et minister Sikkut ei ole olnud passiivne, ta on olnud väga aktiivne selles küsimuses ja otsinud lahendusi. Aga olukorras, kus kõik märgid näitavad, et me saame hakkama, panna maksumaksja raha sinna, ma arvan, oleks etteheide hiljem, kui selgub, et riski ei olnudki.

13:18 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, teie aeg! Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:18 Toidutööstus

13:18 Esimees Jüri Ratas

Liigume kuuenda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Tõnis Mölder, sellele vastab maaeluminister Urmas Kruuse ja teema on toidutööstus. Tõnis Mölder, palun!

13:18 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma arvan, et selles valitsuses on vähe neid ministreid, kes seda teemat oskavad nii hästi mõista, ja tegelikult kogu toidutööstuse ootust ja ka Eesti elanike ootust riigile. Kõigepealt tuleb arvestada seda, et hinnatõus Eestis viimastel kuudel on olnud väga-väga kõrge. Viimasel neljal kuul on inflatsioon püsinud üle 20%, viimasel kahel kuul üle 25%, mis tähendab seda, et kõige enam on see pere ja leibkonna mõttes avaldanud survet just nimelt pere eelarvele. Ja pere eelarvest me teame seda, et väga suur osa läheb just nimelt eluasemekuludeks, aga teine kategooria on just nimelt toiduainetele ja toidukaupadele minev kulu.

Selleks, et seda inflatsiooni ja toiduainete röögatut hinnatõusu pidurdada, on Keskerakonna fraktsioon teinud ettepaneku langetada toiduainete käibemaksu 20%‑lt 9%‑le, mis minu arvates on väga mõistlik ettepanek. Tõesti, kui me võrdleme kõiki teisi Euroopa Liidu liikmesriike, siis Eesti on ainus peale Leedu ja Bulgaaria, kes ei ole läinud madalama toiduaine käibemaksu määra peale. Meil oli eile ka rahanduskomisjonis selle üle pikk arutelu, aga väga paljud koalitsioonisaadikud ei kiitnud seda mõtet heaks, öeldi, et see eelnõu aitab ainult toidutööstureid, inimesteni see hinnalangus ei jõua ja et üldse selline meede ei ole kasumlik. Minu küsimus on teile: mis on teie seisukoht selles suhtes? Kas te peate õigeks seda, et Eestis võiks arutada teemat langetada toiduainete käibemaksu 20-lt 9%‑le, ja kas te näete siin võimalust, et näiteks hoopis mahetoidul langetada seda käibemaksumäära?

13:20 Esimees Jüri Ratas

 Urmas Kruuse, palun!

13:20 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud küsija! Tõepoolest, toiduainete käibemaksu langetamise küsimust on arutatud siin mitmetes parlamendi koosseisudes ja see, et selle tulemusel ei ole otsust vastu võetud, näitab seda, et ühelt poolt ei ole tekkinud poliitilist konsensust, vaatamata sellele, et selle aja jooksul olnud väga erinevaid koalitsioone, mis võiks justkui anda teadmise selles osas, et see lepe võiks ühes või teises modifikatsioonis tulla. Aga teine, olulisem pool on see, et ka ekspertide arvamus, mida me oleme selgelt nendes diskussioonides arvesse võtnud, ei ole viidanud sellele, et sellest võiks tulla tarbijale suuremat kasu.

Mida ma siin silmas pean? Me räägime, et sõltumata sellest, kas riik langetab tänases situatsioonis käibemaksu, see lõppkokkuvõttes ei jõua sellises mahus tarbijani ja see tegelikult on probleem, kuna kõik ettepaneku tegijad on pidanud kõige olulisemaks, et tarbija saaks siin teatud võitu. Mida me valitsuses küll oleme teinud ja mis on minu arvates oluline, [on see, ]et nende erinevate energiatoetuste ja ka toimetulekutoetuse tõstmise kaudu ja nii edasi ja edasi oleme me püüdnud selgelt anda leevendust perekondade rahakotile, inimeste rahakotile lähtuvalt nende tarbimisharjumustest. Ja see meede selleks, et inimene saaks lõplikult otsustada, kust ta ostab, on kindlasti selgelt efektiivsem.

Meil on näiteid sellest, et Läti näiteks langetas köögiviljade käibemaksu. Ja selle info tulemusena on meile tänaseks teada see, et sealne põllumajandusministeerium oli selgelt positiivsemalt meelestatud sellest, et see võiks tarbijale kasu tuua. Rahandusministeerium Lätis seda sellisena ei näinud ja selle positiivne mõju on neil lõpuni hindamata, aga pigem on nii, et seda kasu ei ole saavutanud. Ja mida ma silmas pean? Kui me räägime ka meie toidutootjate ekspordist, siis siseriiklikult tähendab see seda, et käibemaksu rakendatakse kõigile selles kontekstis ühtemoodi ehk konkurentsi mõttes ka turgudel see tegelikult ei anna sellist efekti.

13:22 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd täpsustav küsimus, Tõnis Mölder!

13:22 Tõnis Mölder

Aitäh! No mulle tundub, et vähemalt teie arusaam sellest probleemist ja sellest mõttelaadist on oluliselt parem kui mõningatel teie kolleegidel, kes eile rahanduskomisjonis olid.

Selle ekspertide arvamuse juurde tulles, siis teie enda valitsemisalas on kaks, ma arvan, sellist väga tähtsat organisatsiooni, kellega te igapäevaselt teete koostööd. Üks on Toiduliit ja teine on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Mõlemad organisatsioonid on öelnud, et sellest käibemaksulangetusest võidavad kõik osapooled ja et see käibemaksulangetus on väga oluline, arvestades just väga kiiret hindade kasvu toiduainesektoris, ja te peate arvestama ka selle poolega. Tõesti, te viitasite sellele, et need debatid on olnud siin erinevatel aastatel erinevatel perioodidel väga erinevad, aga sellist toiduainete hinna tõusu pole meil mitte kunagi varem olnud kui käesoleval hetkel. Ja see ilmselgelt mängib rolli selles, et inimeste tarbimisharjumused on läinud teistsuguseks ehk inimesed on hakanud ostma soodsamaid ja odavamaid tooteid. See tähendab ka seda, et inimestele on võib-olla toiduainete kättesaadavus läinud väga keeruliseks, ehk inimesed satuvad ilmselgelt vaesusriski.

Ja see, millele te ka tegelikult viitasite, et Lätis ei ole see võib-olla nii edukas projekt olnud. Kui me võtame korra selle piirikaubanduse aspekti, siis minu meelest tasub alati vaadata seda, et meie piirialadel ei tekiks olukorda, kus inimesed lähevad näiteks Lätti ostma soodsamat toitu, vaid pigem võiksid käia ikka Eestis. Ma veel kord palun, et te natuke selgitaksite seda, mis võiksid olla need variandid, mille puhul teie näeksite, et Eesti ikkagi läheks selle teemaga niimoodi edasi, et me langetaksime toiduainete käibemaksumäära 20%‑lt 9%‑le. Ma möönan, et siin on kitsaskohti, et võib-olla mitte [langetada] kõigil kaubagruppidel. Aga mis on need kaubagrupid, millest me võiksime vähemalt alustada?

13:24 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

13:24 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Väga austatud küsija! Ma võib-olla alustaks sellest osast, mis puudutab seda, et me tõepoolest teeme väga head koostööd meie erinevate partneritega ehk esindusorganisatsioonidega. Tõsi on ka see, et kui me vaatame toiduainetööstuste esindajaid ja põllumajandusesindajaid, siis need seisukohad ei pruugi alati kattuda, sellepärast et huvid on erinevad ja see on ka loomulik. See ei ole mitte etteheide, vaid selline fakti konstateerimine.

Toiduainetööstuste puhul me tegelikult oleme läinud seda teed, et me rakendasime maaelu arengukavast toiduainetööstuste ehk toidutootjate jaoks – me vaatame seda nagu tervikuna, me ei lahuta siin ära ei toiduainetööstusi, primaartootjaid ehk põllumehi, sest toidujulgeoleku mõttes on see üks ahel – 13,8 miljonit, selleks et nad saaksid leevendust oma energiajulgeoleku tõstmiseks. See tähendab seda, et ka nende sisendhindade survet mingilgi määral leevendada. Esimeses voorus taotleti umbes 4 miljonit, aga mitte kõik ei olnud sellel hetkel aktiivsed taotlejad. Aga me analüüsime olukorda ja oleme valmis sama meedet rakendama ka järgmisel aastal.

Kui me räägime naabritest, sõna otseses mõttes, siis ma arvan, et te olete sellega nõus: minu teada on viimasel ajal lätlaste hinnatase tõusnud kõrgemale kui Eestis, vähemalt ajakirjanduse vahendusel on seda niimoodi väidetud, kui on räägitud toidukaupadest.

Ja kolmas asi, te märkisite väga õigesti, et teatud toiduainete puhul võib impordi osakaal kasvada. Ja kasvada selle tõttu, et neil võib tekkida ühel hetkel hinnaeelis. Aga see hinnaeelis ei teki mitte käibemaksu tõttu, vaid selle tõttu, et on teatud mastaabid ja mahuefektid, mis võivad anda teatud toiduainetele lihtsalt sellel turul sellel hetkel selle suure eelise. Nii nagu uuringud tõestavad, siis kriiside hetkel ajutiselt võib osa tarbijaist, kes on kõige rohkem sellest mõjutatud, eelistada nõndanimetatud kampaaniatooteid ja toiduaine päritolu ei ole talle enam nii oluline, kui talle siiamaani oli. See tõepoolest võib sellist teatud mõju avaldada.

Aga käibemaksu puhul ja üldse käibemaksuerisuste puhul on ju ka OECD öelnud, et need ei ole väga efektiivsed. Kui me võrdleme näiteks Läti või Leedu ja Eesti kaubandust, siis see konkurents, mis toimub Eesti turul kaubanduskettide vahel, on selgelt jõulisem ja tugevam kui võib-olla meie naabrite puhul. Aga tõepoolest, need on ka meie eksportturud toiduainetööstuse mõttes: Läti, Leedu, Soome, Rootsi.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus, Tarmo Tamm, palun!

13:27 Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! See, et meil on juba pool aastat Euroopa Liidu kõrgeim inflatsioon, on viinud nii tarbijad kui ka toidutööstusettevõtted väga raskesse olukorda. Kindlasti üks võimalus on käibemaksu alandamine, seda saaks väga kiiresti teha ja selle mõju oleks märgatav. Aga huvitav on see, et Eesti on riik, mille puhul me kogu aeg rõhutame, et meil on ühetaoline tulumaks ja käibemaksuerisusi me ei tee. Kas ülejäänud riigid maailmas on rumalamad? Ja kuidas me ei suuda nendest tarkadest riikidest siis õppust võtta? Mõlema puhul on ju see eesmärk, et maksimaalselt palju inimesi saaks eluga ise hakkama, et nende sissetulekud oleksid sellised, et nad saaksid ise osta ja nad ei peaks kogu aeg riigi poole, käsi pikal, palvet esitama.

Üks võimalus on käibemaksu alandada, mida praktiliselt kõik riigid on ka teinud, neid riike on vähe, kes seda teinud ei ole. Aga teine võimalus on veel ja seda see valitsus ei ole rakendanud. Toidutööstus on seda pikalt palunud, nad on saatnud palvekirja valitsusele, nad on kohtunud peaministriga, nad on käinud maaelukomisjonis ja ilmselt ka majanduskomisjonis ja rahanduskomisjonis: miks toiduainetööstusele ei saa rakendada elektri universaalteenust? See annaks ka toiduainetööstusele kindlust ja nad suudaksid paremini konkurentsis püsida, sest tulemus võib olla päris hull, kuna paljud ei pea konkurentsis vastu ja nad peavad oma firma uksed sulgema. Miks ei kasutata elektri universaalteenust toiduainetööstuse puhul?

13:29 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

13:29 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Ma võib‑olla alustan sellest, et ma ei pea neid riike rumalateks, vaid alati, kui me hindame ühe või teise riigi tegevust, siis me peame arvestama ka konteksti. Poliitilises mõttes on ilmselt väga paljud tunnetanud seda, et kui midagi on mingil X‑hetkel langetatud, siis [hiljem] selle tõstmine ühiskonnas on üsna keeruline ja nõuab rohkem poliitilist pingutust kui see, kui seda ühel hetkel langetati.

Astudes teie küsimuse teise ja kolmanda osa juurde, siis tahaksin öelda sellist asja, et toiduainetööstuse jaoks oleme rakendanud erinevaid kriisiabimeetmeid, näiteks ka see eelpool mainitud 13,8 miljonit, kust paljud toiduainetööstusega seotud ettevõtted said abi sõltuvalt sellest, kas nad tahtsid minna üleminekule ehk vahetada teatud energiakandjaid või investeerida näiteks päikesepaneelidesse või generaatoritesse, et tootmine vajalikul hetkel tagada.

Teine osa on see, et me oleme kavandanud eelarvesse toidujulgeoleku jaoks 10 miljonit. Me ootame praegu Euroopa Komisjoni otsust ja nõukogu heakskiitu sellele, et pikendada veel nõndanimetatud kriisiabireegleid. See tähendab seda, et kuni selle aastani kehtiv riigiabireeglistik vaadatakse üle, ja on eeldus, et seda pikendatakse järgmise aasta lõpuni, mis annab meile täiendavalt võimaluse avada uus meede just nimelt selleks, et toiduainetööstused saaksid selles raskes olukorras hakkama.

Kolmas asi on see, et mulle oli tegelikult üllatuseks, kui te rääkisite elektrihindadest, et peaaegu vähem kui 50% toiduainetööstustest ei olnud võtnud fikseeritud paketti. Kui me mõtleme sellele eelnevale elektribörsi ajale, siis see elektri hind, mida meie ettevõtted said, kaasa arvatud eratarbijad, oli väga madal ja seetõttu ilmselt ei olnud ka vajadust hindu fikseerida. Ehk turunduslikus mõttes või konkurentsi mõttes jäädi ühel hetkel sellega hiljaks. Aga tuleb tunnistada ka seda, et vaatamata sellele, kui palju ühed või teised valitsused pakuvad leevendusmeetmeid, siis sellel keerulisel hetkel peavad lõppriskiotsused tegema ikkagi ettevõtjad ise. See on nagu kõige olulisem aspekt. Samas me loodame ikkagi ka seda, et toetused perekondadele hüvitiste näol annavad võimaluse neil ikkagi tarbida ka Eestis valmistatud toitu.

13:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Head ametikaaslased, ma võtan kaks minutit vaheaega. Aitäh!

V a h e a e g


7. 13:32 Põhiseadus ja riigikaitse

13:34 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg on lõppenud. Liigume järgmise küsimuse juurde, see on seitsmes. Küsimuse esitab Riigikogu liige Alar Laneman, vastab peaminister Kaja Kallas ning teema on põhiseadus ja riigikaitse. Alar Laneman, palun!

13:34 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te täna ütlesite sellise fraasi, et Eesti on õigusriik. See sobib väga hästi minu küsimusega. Ma juba ette tänan teid – loodetavasti on teie vastus sama konstruktiivne, nagu ta on alati olnud minu mitte vähem konstruktiivsetele küsimustele.

Kaitseväe juhataja saatis 6. oktoobril Kaitseväe siselisti kaudu laiali kirja, milles informeeris alluvaid oma otsusest nõuda kõigilt Kaitseväe teenistujatelt, kui nad tahavad teenistust jätkata, vaktsiinide manustamist. Kriitikat, et Tallinna Halduskohtu poolt ka vaktsiinisunniks nimetatud vaktsineerimiskohustuse kehtestamine on vastuolus põhiseaduslike õigustega, Herem omaks ei võta. Ütleb, et tõenäoliselt leiab õiguste piiramist igal sammul.

Aga peamine, mis ajendas mind küsima, on see, et ta selgitab, et Kaitseväge tuleb vaadata laiemalt. Selgusetuks jääb, millised Kaitseväe osad on need, mis põhiseadusesse ei mahu. Selgusetuks jääb ka see, kas Kaitseväe juhataja adub. Siin on kaks võimalust: kas on tegemist väga ebaõnnestunud sõnavalikuga, või kui ta tõesti on veendunud, et mingid funktsioonid või tegevused Kaitseväes on laiemad kui põhiseadus, siis see on midagi sellist, mida me alati ju väga kardame. Me nimetame seda ohuks põhiseaduslikule korrale.

Mu küsimus on kaheosaline. Võib-olla siin, esiteks, on koht järelevalve algatamiseks, et millega oli tegemist sellise fraasi puhul? Ja küsimuse teine osa, mis täna võib-olla on isegi olulisem: kas ka teie peaministrina arvate ...? (Juhataja helistab kella.)

13:36 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!  Kaja Kallas, palun!

13:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Saame seda küsimust jätkata järgmise aja jooksul. Ega ma ei oska kommenteerida ühte fraasi, mida te tsiteerisite. Lihtsalt ma ei tea konteksti, mis kontekstis see on esitatud või kuidas seda laiemalt mõista võib. Selge on see, et meil kehtib Eestis põhiseadus ja põhiseaduse vastavad printsiibid on väga olulised. Nii nagu ma ütlesin, meil on tugev õigusriik, ja sellest annab tunnistust ka see, et tegelikult saab oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kohus teeb oma tööd ja vastavalt siis otsustab, kellel on õigus ja kellel ei ole. Aga jah, nii nagu ...

13:37 Esimees Jüri Ratas

Mul on palve, head ametikaaslased. Kui teil on taskutelefon, pange see hääl vaikse peale, siis see ei sega infotundi. Palun 10 sekundit tagasi anda peaministrile. Palun!

13:37 Peaminister Kaja Kallas

Poliitikutena me teame ju väga hästi, et kui on erinevaid ütlusi, siis võidakse neid ka kontekstist välja rebida. Ma ei tõttaks praegu kommenteerima seda tsitaati, teadmata, mis asjaoludel või mis kontekstis see on öeldud.

13:38 Esimees Jüri Ratas

Palun nüüd lisaküsimus, Helle-Moonika Helme.

13:38 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma siis jätkan seda teemat. Just nimelt, kuna Tallinna Halduskohus ja Harju Maakohus tegid otsuse, kus nad tunnistasid vaktsiinisurvele rajatud koroonapasside meetme õigusvastaseks ja põhilisi inimõigusi rikkuvaks. Ja tegelikult meie hulgas ikkagi käivad ringi inimesed, kes teostasid rohkem kui kolmandiku inimeste põhiõiguste rikkumist, viisid ellu ja õigustasid riiklikku vaktsiinipasside meedet, survestasid oma alluvaid, kaastöötajaid alluma riigi õigusvastastele korraldustele, kehtestasid oma vastutusalas vaktsiinisunni ja vallandasid vaktsiinisunnile allumatuid inimesi, keeldusid võtmast vastutust ja keeldusid tunnistamast end olevat mingilgi kombel eksinud.

Me tegelikult ju näeme, et Kaitseväe juhataja Martin Herem täpselt nii ka käitub. Kuidas on võimalik, et teie, kellel on peaministrina esmane kohustus põhiseadust kaitsta, kaitsete pigem Martin Heremit, kes on inimeste põhiseaduslikke õigusi rikkunud? Mul on põhimõtteline küsimus teile. Kui nüüd Riigikohus ikkagi ei muuda eelmiste kohtuastmete otsust – ma tean, et see on hüpoteetiline, ja ma palun ka hüpoteetilist vastust –, siis kas te toetate Heremit edasi? Või mis temast siis saab?

13:39 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, kohtusse on valitsuse vastu esitatud 80 kaebust koroonaviiruse leviku takistamiseks tehtud meetmete ja piirangutega seoses. Nendest on jõustunud 25 kohtulahendit. Mitte üheski neist ei ole jäänud Vabariigi Valitsus kaotajaks. Jõustumata lahendite seas on ainult üks kohtulahend, Tallinna Halduskohtu lahend, kus kohus otsustas kaebajate kasuks, ja praegu on see edastatud põhiseaduslikkuse järelevalveks Riigikohtule.

Nüüd, mis puudutab neid PPA ja Kaitseväe vaidlusi, siis siin ei ole valitsus osapooleks, vaid PPA ja Kaitsevägi, mis tulenevad nende endi käskkirjadest. Ja minu teada Riigikohus peaks selle otsuse tegema 1. novembril. Nii nagu ma vastasin teie kolleegidele, ei ole minu asi kommenteerida kohtu tööd, sest kohus on õigustmõistev võim, meie oleme täidesaatev võim ja teie olete seadusandlik võim.

13:41 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus, Alar Laneman, palun!

13:41 Alar Laneman

Aitäh! Austatud peaminister! Ma sain aru, et te ei taha anda sellele fraasile hinnangut, aga kumas ka läbi, et teie isiklikult ei arva, et Kaitsevägi on põhiseaduslikult laiemalt vaadeldav. Te rääkisite põhiseaduse kehtivusest ja nii edasi. Kahjuks siin on ka teisi näiteid, näiteks Kaitseliidu rahastamine. Põhiseadus ütleb, et meil kehtib võrdse kohtlemise põhimõte, kuid näiteks erinevalt kõikidest teistest avalik-õiguslikest organisatsioonidest ei eraldata Kaitseliidule riigieelarvest mitte tegevustoetust, vaid sihtotstarbelist toetust, millega piiratakse tugevalt organisatsiooni tegevusvabadust. Ja ei ole arusaadav, miks ei piisa valitsusele Kaitseliidu seaduse §-st 83, mis näeb nagunii ette raha õiguspärase kasutamise. Mis on need põhjused, miks selline usaldamatus Kaitseliidu suhtes?

Kas oskate öelda, kas on mingeid näiteid või põhjuseid, mida võib tuua, et Kaitseliit ei ole kasutanud temale eraldatud vahendeid sihipäraselt? Ja miks on see teema väga tõsine? Ta ei puuduta ainult võrdset kohtlemist. Ta puudutab ka praktilist Kaitseväe ülesehitust, sest Kaitseliit on põhiraskuse kandja maaväe suurendamise ülesandel praegu. Kui sellises olukorras tuleb selline pinget tekitav rahastuse, vabandan väljendust, jama, siis see kuidagi ei aita kaasa. Oleks väga tänulik, kui te saaksite kuidagi vastata sellele.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:42 Peaminister Kaja Kallas

Põhiseadus on kõikide teiste seaduste aluseks ja kõikide põhiseaduslike institutsioonide tegutsemise aluseks ka, isegi kui seal peal on antud seadused, mis juba konkreetsemalt nende institutsioonide tegevust reguleerivad. Ehk siis see on vastus sellele küsimusele. Keegi ei saa olla laiem kui põhiseadus, kui põhiseadus tegelikult on, ja need aluspõhimõtted, mis katavad, katab kõike seda.

Nüüd, mis puudutab Kaitseliitu, siis me oleme seda rahastust suurendanud. Eks Kaitseliiduga on nii nagu väga paljude teiste autonoomsete organisatsioonidega, näiteks ülikoolidega. Neil on oma autonoomia, kuigi rahastus tuleb riigieelarvest, ja selle autonoomia raames nad tahavad ise õigust teha neid otsuseid, et justkui meie neid suuniseid ette ei kirjuta. Kas seda on võimalik lahendada kuidagi teistmoodi, et tõesti sellised institutsioonid saaksid paremini oma rahastuse kasutamise üle otsustada? See on arutelu küsimus. Eks neid samalaadseid teemasid on veel, põhiseaduslikud institutsioonid samamoodi. Kas nende rahastus võiks olla kuidagi korraldatud põhiseaduslike institutsioonide, ütleme, iseseisvust, autonoomsust arvesse võttes? Diskussiooni küsimus. Mul ei ole jah sellele konkreetselt lahendust praegu pakkuda.

13:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:44 Kalapüük

13:44 Esimees Jüri Ratas

Liigume kaheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Dmitri Dmitrijev, vastab maaeluminister Urmas Kruuse ja teema on kalapüük. Dmitri Dmitrijev, palun!

13:44 Dmitri Dmitrijev

Austatud maaeluminister! Minu küsimus on seotud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis meil on täna suures saalis teisel lugemisel. Nimelt, täna hommikul saime tootjaorganisatsioonilt Peipsi Kalurid, samas ka MTÜ-lt Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit ning Peipsi piirkonna kohalikelt elanikelt pöördumise, mis haakub ka minu küsimusega. Nad viitavad asjaolule, et juhul kui see seadus võetakse vastu, siis paljud inimesed, eelkõige kalurid, väikeettevõtjad peavad otsima uut tööd ja võib-olla ka teist elukohta. Näiteks nad toovad tootjaorganisatsiooni Peipsi Kalurid, kuhu kuulub 31 ettevõtet. Nende staatus on sisevete kalanduse tootjaorganisatsioon ja nad püüdsid 2021. aastal 55% ahvena kogusest. Pärast muudatuste jõustumist nende võimalus väheneb pea kuus korda ja ahvenapüügi võimaluseks jääb kuskil 9,5% kogu püügikvoodist.

Kas teie arvates on see kõige parem lahendus? Tegelikult selle seaduse muutmisega tekib meil Peipsi järvel põhimõtteliselt oligopol ja väikesed ettevõtted tasapisi surevadki välja. Kas olete hinnanud selle seaduseelnõu regionaalpoliitilist mõju selles piirkonnas?

13:46 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun! 

13:46 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud küsija! See seaduseelnõu, millele te viitate, on olnud ideena üleval juba pikki ja mitmeid aastaid. See tegelikult tähendab seda, et selle seaduse mõte ja idee sai alguse sellest, et kui me vaatame lubatud kvoote ja püügihooaega, siis olümpiapüük oma olemuselt tekitas võistujooksmise, mis tähendab seda, kes kõige kiiremini oma asjad püütud saab. Seda näitab ka statistika, et selles piirkonnas seda värsket kala, mis turule tuleb, on olümpiapüügi tõttu hästi piiratud aja vältel. Ja see ei ole majanduslikus mõttes nendele samadele ettevõtjatele absoluutselt kasulik. Siin ma pean silmas seda, et loomulikult erinevaid toiduaineid, ka kala külmutatakse. Aga me kõik teame ka seda, mismoodi on selle turuväärtus hinna mõttes külmutatuna ja mis väärtus on tal tegelikult värskena.

Paljude kalameeste ja ettevõtjate ettepanek oli see, et me peaksime seda muutma. Ja praegu, tõepoolest, kui ma vaatan selle eelnõu menetlust ja viitan ka maaelukomisjonile, siis minu arvates maaelukomisjon on seda eelnõu menetlenud konsensuslikult. See näitab tegelikult seda, et on olemas poliitiline toetus selleks, et see seadusena vastu võtta. Me ennekõike ootame seda, et me suudame selle kaudu ühtlasemalt kala püüda, pikendada kalapüügihooaega, selle kaudu pakkuda ka tarbijale ehk ennekõike kliendile pikema ajaperioodi jooksul värsket kala. Ka uuringud näitavad seda, et selle tulemusena peaks tegelikult tõusma kalameeste enda sissetulek kuni 25%, mis saavutatakse just selle kaudu, et värskel kalal on kõrgem hind.

13:48 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus, Dmitri Dmitrijev, palun!

13:48 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Te rääkisite värskest kalast ja hooaja pikendamisest. Mina küll seaduseelnõus ei leidnud ühtegi paragrahvi, mis seda tagaks. Kas see on nii-öelda teie eeldus või te parandate mind ja ütlete selle paragrahvi?

Aga teine osa küsimusest on mul seotud PERK-i koolitustega. Olen ka kirjaliku küsimuse selle kohta esitanud, saanud vastuse, aga tahaks nüüd natuke täpsustada. Teadaolevalt suve jooksul on kõik Peipsi piirkonna kalurid saanud kutse, kus teavitati neid, et Maaeluministeerium koos kalanduse teabekeskusega planeerib korraldada septembris ja novembris praktilised õppepäevad kaluritele ja teistele soovijatele seoses PERK- seadme kasutamisega püügiandmete raporteerimisel, et üleminek täiselektroonilisele andmeedastusele sujuks võimalikult hästi, viidates ka sellele, et alates 2023. aastast on planeeritud Peipsi, Lämmi‑ ja Pihkva järvel üle minna individuaalkvootide süsteemile.

Minu küsimus oli seotud sellega, et kuna meil seaduseelnõu on veel menetluse käigus ja vastu võtmata, siis mille alusel selline koolitus läbi viiakse. Ma sain vastuse, et PERK võeti kasutusele juba aastal 2017. Aga minu küsimus on see. Kas selle rakenduse sisu on muudetud ja kas sinna on tehtud uuendused seoses planeeritava individuaalkvootide süsteemile üleminekuga, kuhu on kaasatud ka Euroopa Liidu vahendid? Ja mille alusel see on tehtud, juhul kui see on nii?

13:50 Esimees Jüri Ratas

Palun, Urmas Kruuse!

13:50 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud küsija! See, mis puudutab erinevate elektrooniliste vahendite kasutuselevõttu selleks, et lihtsustada ühelt poolt jälgitavust, aruandlust ja teiselt poolt seda, et peetakse kinni ka kvootidest, mis on ette antud, ja püügiõigustest, siis see on vältimatu teema. See tegelikult tähendab seda, et kõik koolitused, mis selles suunas toimuvad, või see, kui palju me sinna panustame,  on ääretult vajalik ja vältimatu. Kuigi tuleb ju tunnistada seda, et järelevalvega tegeleb Keskkonnaministeerium. Aga me oleme siin Keskkonnaministeeriumiga selles mõttes ühel poolel, et me vajame seda ja seda vajatakse mõlemal poolel, sõltumata sellest, kas keegi meile seda dikteerib või ei dikteeri.

Teine osa teie küsimusest oli seotud sellega, et väga paljud organisatsioonid justkui on selle eelnõu vastu. Kui me räägime püügivahenditest ja sellest, kui paljud neid õigusi omavad, siis me näeme seda, et enamik püügivahendite omanikke, kellel on kõige suurem mastaap, seda eelnõu tegelikult toetavad. Kunagi algses faasis oli küll planeeritud see, et alustame Peipsi tindist ja rääbisest. Aga kui me räägime püügivahenditest, siis me teame seda, et selleks, et saada adekvaatset hinnangut, ja selleks, et seda püügihooaega maksimaalselt pikendada, me peame arvestama selgelt sellega, et me ei segaks seda kaaspüügivahendite kasutamisega, mis ei ole nii spetsiifiline.

Nii et selle tõttu ma saan öelda seda, et siin ei ole mingit hämamist, keegi ei valmista midagi ette. Kui seaduseelnõu vajab kuskil regulatsioonides täiendusi, siis need tehakse kõik õigeaegselt. Aga loomulik on see, et me ei saa enne hakata ühtegi regulatsiooni muutma, kui parlament ei ole seadust vastu võtnud. Me ei saa seadusandjast selles kontekstis eespool joosta.

13:52 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus, Riho Breivel, palun!

13:52 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Probleemid kalapüügiga on ka merel, just rannakaluritega. Ma usun, et te olete sellega kursis – mere rannakaluritega. Kas olete mere rannakalurite probleemidega kursis ja kas selle probleemiga tegeldakse? Nende kvoodid ka kukuvad, nii et nad ei jaksa enam oma peresid üleval pidada.

13:53 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

13:53 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Hea küsija! Kuigi ma sellest küsimusest ei saanud täpselt aru, millist piirkonda te silmas peate, võin ma öelda seda, et mulle tundub, et te viitasite sellele probleemile, mille kohta teadlased on öelnud seda, et teatud kalaliike tuleks mingil perioodil vähem püüda, ja see võib otseselt mõjutada ka kalameeste sissetulekut.

Mida ma tahan öelda? On üsna keeruline, kui teadlased ja eksperdid ütlevad ühe või teise kalavaru kohta teatud numbreid, arve, aga hakatakse neid eirama. Mis selle tulemus võib olla? Selle tulemus võib olla see, nende ettepanekute eiramine tähendab seda, et ühel hetkel sissetulek lõpeb üldse. Seetõttu on oluline, et me saaksime neid numbreid jälgida, mis tähendab seda, et ühel või teisel tingimusel on võimalik ka neid võimalikke koguseid üle kanda.

Ma olen probleemi selle osaga kursis. Aga on üsna keeruline eirata neid ettepanekuid, mida teadlased teevad, sellepärast et keskkonnahoid ja kalavarude jätkusuutlik majandamine – rõhutan veel:  jätkusuutlik majandamine – peab olema kooskõlas teadmistega.

13:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:54 Neeme 50 elanike probleemid

13:54 Esimees Jüri Ratas

Liigume üheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Marek Jürgenson, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Neeme 50 elanike probleemid. Marek Jürgenson, palun!

13:54 Marek Jürgenson

Austatud esimees! Lugupeetud peaminister! See küsimus oli sõnastatud, ma arvan, päris hea vihjena ja ma loodan, et te olete kas vaadanud või järele vaadanud seda lugu "Pealtnägijast", mis kajastas konkreetselt kahe pere saagat oma koduga. Minu küsimus on selline. Riigi Kinnisvara tegelikult on ju riigiettevõte. Ta ei ole eraettevõte, kuigi tihtipeale nad käituvad nagu eraettevõte. Siin on palju selliseid ametnike lubadusi, tegemata tööd, ja nüüd on olukord käes. Samal päeval, kui see oksjon septembrikuus toimus, ilmus nii‑öelda uue omaniku või tulevase omaniku esindaja sinna kinnistule ja lubas need kaks perekonda, kes on, ma arvan, Eesti riigi jaoks väga palju andnud, jõuludeks välja tõsta, või palus neil sealt lahkuda. Minu küsimus teile otseselt on see: kas te olete valmis seda tehingut peatama, tagasi pöörama niikauaks, kuni see ebaõiglus on lõpetatud või õiglus on jalule seatud, et need pered ei peaks jõuludeks oma kodust lahkuma?

13:55 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõesti, kõigepealt suur tänu, et andsite nii konkreetse küsimuse, et sai selleks ette valmistada. See lugu on tõesti aastast 1993 ja see oleks pidanud saama lahenduse juba 29 aastat tagasi. Väga kurb on näha ja väga kahju on mõista, kuidas erinevatel aegadel ametnikud on andnud elanikele erinevaid lubadusi, mida ei ole täidetud, ja seetõttu on tekkinud elanikel lootus, mida konkreetselt ei oleks võib-olla nende dokumentide põhiselt saanud anda.

Nüüd, mis on seal oluline siiski, mida ma vaatasin, on see, et Riigi Kinnisvara AS on püüdnud saavutada olukorda, et üürnikel oleks olnud võimalik osta seda vara välja turuhinnaga. Aga Tallinna linn ei olnud selle kinnistu jagamisega nõus. Seal on kinnistu, mille oleks saanud jagada tükkideks, nii et need elamud oleksid saanud jääda elamumaale. Seda, kas praeguste elamute asemele tulevad kortermajad või mitte, saab otsustada Tallinna linn, sest praegu on (Juhataja helistab kella.) see maa sada protsenti riigikaitsemaa ja selleks, et rajada sinna korterelamuid, peab tegelikult algatama linna poolt detailplaneeringu, et muuta selle maa otstarvet, ja kehtestama detailplaneeringu, kus see riigikaitseline maa, sada protsenti riigikaitseline maa muudetakse elamumaaks. Tegelikult nii kaua igal juhul ei tohiks sinna mingeid korterelamuid rajada. See on väga palju Tallinna linna kätes.

13:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise, aga ma ei lõpeta veel infotundi. Selles infotunnis täna on olnud päris palju, mis ei ole meie raamistikus olnud, seda luban ka lõpetuseks mina. Ma soovin öelda niiviisi, head ametikaaslased ja valitsuse liikmed, et ma arvan, et tänases julgeolekuolukorras on minu meelest väga kummastav ja kahetsusväärne kuulda siin parlamendisaalis teineteise pihta süüdistusi, et kes on suurem Kremli mõjuagent. Ma arvan, et see on ohtlik tee ja annab väga halva signaali meie ühiskonnale, see polariseerib seda, ja meie liitlastele. Selline debatt ei vii meid kuidagi edasi. Palun siin saalis, et meie debatt oleks asjakohane, et see oleks Eesti huve arvestav ja teineteist austav.

Sellega on infotund lõppenud.

13:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee