Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 5. töönädala teisipäevast istungit. Istungi alguses on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Tõnis Mölder, palun!

10:00 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimelt on vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega väga suur ning üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui teistel. Statistikaameti andmetel on alla vaesuspiiri elavaid vanureid üle 47%. Üksi elavate inimeste vaesuse määr aga on veelgi kõrgem, see ulatub 78%-ni. Selle probleemi lahendamiseks annab Keskerakond sisse just nimelt eelnõu, mis lubab kehtestada lesepensioni.

Lesepensionit võimaldatakse maksta üksi elavale pensionärile, et aidata tal toime tulla selles keerulises majandusolukorras ning vähendada tema vaesusriski. Lesepensionit saab taotleda otse Sotsiaalkindlustusametist. See määratakse inimesele juhul, kui ta on olnud abielus vähemalt kümme aastat ning tema sissetulek on väiksem kui tema lahkunud abikaasa oma.

Head kolleegid, palun teil kindlasti seda eelnõu tulevikus toetada. Aitäh!

10:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siret Kotka, palun!

10:02 Siret Kotka

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! (Juhataja helistab kella.) Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on ühene: 1. jaanuarist 2023 muutuks ajutine haiguspäevade hüvitamise regulatsioon alaliseks. Sellega näeme ette, et väheneks töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest.

Eelmisel nädalal olid sotsiaalkomisjonis ka Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Mõlemad organisatsioonid toetavad ajutise haiguspäevade regulatsiooni muutmist alaliseks. Tegemist on hea eelnõuga. See võimaldab inimestel juba esimeste haigusesümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Aitäh!

10:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Leo Kunnas, palun!

10:03 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu 20 liikme nimel eri fraktsioonidest annan üle jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu. Eesti ühines Ottawa konventsiooniga aastal 2004, kui julgeolekuolukord oli hoopis teistsugune kui praegu. Ilmselgelt praegu ei ole enam meie rahvuslikes huvides olla selle konventsiooni liige.

Ma loen teile ette katkendi seletuskirjast. "Ka näitab Venemaa-Ukraina sõda, et iga linn ja asula, mis jääb potentsiaalse vaenlase reaktiivlaskeseadeldiste ja suurtükiväe tule ulatusse, langeb halastamatute tsiviilelanikkonda tapvate ja suurt ainelist kahju tekitavate tulelöökide ohvriks. Meil ei õnnestu vältida säärast olukorda Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Võrus ja Põlvas ja tõenäoliselt ka Tartus, küll aga peaksime suutma pidada sõda nõnda, et vähemalt Tallinna, Pärnut ning teisi suuremaid Lääne- ja Kesk-Eesti linnu ei purustaks ega tsiviilelanikkond ei kannaks viiekohalistesse numbritesse küündivaid kaotusi. Selleks tuleb vaenlase edasiliikumine peatada. Ilma tõhusa pioneeritegevuseta, mille väga oluline osa on jalaväemiinide kasutamine, ei ole see võimalik."

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni nõuetest kinnipidamine enam Eesti rahvuslikes huvides. See nõrgestab meie kaitsevõimet. Venemaa, USA ja Hiina, suurriigid, ei ole siiamaani sellega ühinenud ega kavatse seda ka teha. Aitäh!

10:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Andres Metsoja, palun!

10:05 Andres Metsoja

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Riigimetsa Majandamise Keskuse teemad on olnud viimasel ajal siin saalis aktuaalsed. Keskkonnakomisjon esitab Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumise ja uue liikme nimetamise otsuse eelnõu. Aitäh!

10:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud neli eelnõu. Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Teated. Tähelepanu! Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis vaktsiinijärgsete probleemide lahenduste toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsuja on Hele Everaus.

Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.

10:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 77 Riigikogu liiget, puudub 24.


1. 10:07 Riigikogu avalduse "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" eelnõu (717 AE) esimene lugemine

10:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Enne kui me läheme tänase päevakorra juurde, ma tutvustan esimese päevakorrapunkti menetlemise korda, et kõikidel Riigikogu liikmetel oleks teada, kuidas me seda menetleme. Kõigepealt on eelnõu esitajate esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Seejärel on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne samuti kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel võivad sõna võtta fraktsioonide ja komisjonide esimehed. Seejärel on muudatusettepanekute läbivaatamine ja lõpphääletus.

Head kolleegid, läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Indrek Saare, Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepneri, Helir-Valdor Seederi, Kersti Sarapuu, Siim Kiisleri, Raimond Kaljulaidi, Helmen Küti, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Raivo Tamme, Tõnis Möldri, Üllar Saaremäe, Kaido Höövelsoni, Jüri Ratase, Enn Eesmaa, Sven Sesteri, Marika Tuus-Lauli, Kristen Michali, Toomas Järveoja, Andres Metsoja, Andres Suti, Maris Lauri, Maria Jufereva-Skuratovski, Ruuben Kaalepi, Jaak Juske, Aivar Koka, Toomas Jürgensteini, Reili Ranna, Ivari Padari, Erki Savisaare, Yoko Alenderi, Priit Sibula, Siret Kotka, Mart Võrklaeva, Ivi Eenmaa, Heljo Pikhofi, Riho Breiveli, Timo Suslovi, Igor Kravtšenko, Signe Kivi, Õnne Pillaku, Marko Tormi, Mailis Repsi, Anneli Oti, Toomas Kivimägi, Jürgen Ligi, Marek Jürgensoni, Viktor Vassiljevi, Mati Raidma, Dmitri Dmitrijevi, Hele Everausi, Sulev Kannimäe, Liina Kersna, Eduard Odinetsi, Margit Sutropi, Henn Põlluaasa, Marko Mihkelsoni, Heiki Kranichi, Mihhail Lotmani, Alar Lanemani, Leo Kunnase, Jaanus Karilaidi, Marko Šorini, Valdo Randpere, Taavi Aasa, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, Tarmo Tamme, Jaak Aabi, Jüri Jaansoni, Siim Kallase, Kalle Laaneti, Natalia Malleuse, Annely Akkermanni, Vilja Toomasti, Heidy Purga, Aivar Sõerdi, Urve Tiiduse, Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Seeme, Mihhail Korbi, Erkki Keldo, Kalvi Kõva, Anti Poolametsa, Rene Koka ja Merry Aarti esitatud Riigikogu avalduse "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" eelnõu 717 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni.

10:11 Marko Mihkelson

Head kolleegid! Lugupeetud Riigikogu, koosoleku juhataja!

(Näitab fotot.) Siin pildil on Vika. Veel läinud nädalavahetusel nautis ta oma lemmiktööd, ta oli sommeljee. Tal oli armastav pere ja suured unistused. Nad abikaasaga ootasid oma esiklapse sündi. Eilne hommik muutis korraga kõik, Venemaa terroristlikus droonirünnakus Vika hukkus. Pereõnn muutus korrapealt kohutavaks tragöödiaks, sündimata jäi uus elu.

(Näitab teist fotot.) See on Oksana. Nädala eest esmaspäeval viis Oksana oma viieaastase poja Grigori nagu ikka igal hommikul lasteaeda ja võttis seejärel suuna Kiievi lastehaiglasse. Ta oli tunnustatud onkoloogiadoktor, kes oma tegevusega oli päästnud sadade laste elusid. Oksana ei jõudnud tööle ega kunagi oma poja juurde tagasi, ta hukkus Venemaa terrorirünnakus Kiievi kesklinnas. Grigori jäi orvuks, sest ta isa oli surnud selle aasta alguses.

Need on vaid kaks lugu kümnetest, sadadest, tuhandetest. Fašistliku Venemaa genotsiidi mõõtmetes agressioonisõda Ukraina riigi ja rahva vastu on nõudnud tänaseks kümnete tuhandete inimeste elu, nende seas nii need, kes on elanud rahulikku elu, kui ka need, kelle sõda on viinud lahinguväljale. See kohutav tragöödia keset Euroopat ei tohi jätta meid kedagi ükskõikseks, sest kui me vaikime või väsime, võib vägivallast ja karistamatusest toituv kurjuse impeerium leida kiiresti uued ohvrid. Need võime olla ka meie, meie lähedased, meie rahvas. Just see on põhjus, miks me Eesti rahva esindajatena peame ütlema selgelt välja oma arvamuse. See on põhjus, miks 85 Riigikogu liiget algatas eelmisel nädalal avalduse "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" eelnõu.

Head kolleegid! Tuletan meelde, et Riigikogu on käesoleval aastal olnud pidevalt Ukraina rahvaga ja juba varasemalt väljendanud oma kindlameelset toetust Ukrainale tema võitluses meie kõigi vabaduse eest. Mõned tunnid enne Venemaa täiemahulise invasiooni algust 23. veebruari õhtul võtsime siinsamas saalis vastu avalduse, milles rõhutasime, et agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine on kuritegu rahu vastu. 21. aprillil kiitsime heaks Riigikogu avalduse, milles tunnistasime Venemaa Föderatsiooni poolt toime pandud agressiooni Ukraina vastu rahvusvaheliseks kuriteoks ning tsiviilelanike vastu suunatud massilised julmused genotsiidiks Ukraina rahva vastu. Riigikogu toetas toimepandavate sõja‑ ja genotsiidikuritegude ning nende sooritajate väljaselgitamist ja uurimist ning nende sooritajate vastutuselevõtmist.

Vaatamata rahvusvahelisele survele ei ole Venemaa teinud kahjuks ühtegi sammu oma agressioonisõja lõpetamiseks. 30. septembril teatas Venemaa okupeeritud Ukraina alade illegaalsest annekteerimisest, mis viidi läbi libareferendumite tulemustele toetudes. See on järjekordne kuritegu rahu vastu, millega ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Venemaa rikub kõige jõhkramal moel ÜRO harta üht peamist klauslit: riikide territoriaalse terviklikkuse puutumatust kui suveräänsuse tagamise alust. Juba 2014. aastal toimunud Krimmi okupeerimisele ja annekteerimisele järgnenud uus Ukraina territooriumi maade ebaseaduslik haaramine, annekteerimine leidis ÜRO Peaassambleel läinud nädalal selge hukkamõistu: 143 riiki hääletas Venemaa anneksiooni vastu. Seetõttu on kõigiti kohane, et sarnaselt selge ja ühemõttelise seisukoha võtab täna ka Riigikogu.

Oma avaldusega mõistame karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise. Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Õigusrikkumine ei saa mitte iialgi tekitada õigust.

Ukrainal on võõrandamatu õigus oma territooriumile, misläbi on Ukrainal õigus vabastada okupeeritud alad ja taastada territoriaalne terviklikkus 1991. aasta iseseisvusreferendumiga määratud piirides. Selleks tuleb Ukrainale anda maksimaalselt relvaabi ja jätkata Venemaa survestamist majanduslike sanktsioonide lisamisega. Oma avalduses rõhutame, et ükski Venemaa agressioonisõja kuritegu ei tohi jääda karistuseta. Ajalugu on korduvalt kinnitanud, et inimsusevastastele kuritegudele läbi sõrmede vaatamine sünnitab uut mastaapset ja maailma rahu kõigutavat vägivalda. Seepärast toetame Rahvusvahelise Kohtu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alustatud uurimisi Ukraina territooriumil toime pandud kuritegude väljaselgitamiseks ning peame vajalikuks agressioonikuriteo süüdlaste üle kohtupidamist rahvusvahelises eritribunalis.

Selle aasta augustis külastasid väliskomisjoni liikmed Ukrainat ja meil oli võimalus kohtuda Ukraina peaprokuröri Kostiniga, kes tutvustas kuriteoliike, mida Ukraina praegu uurib. Tuletan meelde, et ainuüksi sõjakuritegusid on tänaseks Ukraina territooriumil välja selgitatud või nende suhtes alustatud menetlust 38 000 juhul. Samuti uuritakse genotsiidikuritegusid, aga ka agressioonikuritegu. Ukrainal on koostatud nimekiri enam kui 600 isikust, kes on nende meelest süüdi agressiooni algatamises ja kuritegude toimepanemises. Ka eile, kui Põhjala ja Balti riikide väliskomisjoni esimehed kohtusid Leedus Palangas, oli meil võimalik sellel teemal vahetada informatsiooni Ukraina erisaadiku Anton Korõnevõtšiga just nimelt nendes küsimustes, mida teha rahvusvahelisel tasandil, et me jõuaksime reaalselt selle eritribunali loomiseni. On väga positiivne, et hiljuti tegid Eesti, Läti ja Leedu välisministrid oma ühisavaldusega selleks esimese sammu. Aga sama oluline on ka meie tänane poliitiline deklaratsioon, kus me rõhutame eritribunali loomise vajadust.

Tuumarelvaga maailma terroriseeriv Putini režiim on oht rahule kogu maailmas. Seetõttu on kõigiti kohane, et selline režiim tuleb rahvusvaheliselt isoleerida. Riigikogu toetab nõudmist võtta Venemaa Föderatsioonilt ära ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme staatus. Meie avalduse ehk kõige enam tähelepanu leidnud lõik puudutab Vene režiimi kuulutamist terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks.

Lubage mul siin veidi pikemalt avada selle seisukohavõtu tagamaid. Ukraina Ülemraada pöördus 29. juulil Olenivkas toimunud Mariupoli kaitsjate massimõrva järel ÜRO, Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Nõukogu, OSCE, NATO liikmesriikide ja parlamentide, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja rahvusvahelise humanitaarabi organisatsiooni Piirideta Arstid poole üleskutsega tunnistada Olenivkas toimunu terroristlikuks aktiks ning tunnistada Venemaa Föderatsioon terrorismi toetavaks riigiks.

Meie parlament ei oleks esimene, kes vastaks Ukraina kolleegide üleskutsele ja sellekohase seisukoha väljendaks. Läti parlamendis käesoleva aasta 11. augustil vastu võetud avalduses nimetatakse Venemaa poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Ukraina tsiviilisikute vastu toime pandud vägivalda terrorismiks ning kutsutakse samameelseid riike üles tunnistama Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks. Leedu parlamendis käesoleva aasta 10. mail vastu võetud avalduses nimetatakse Ukraina tsiviilobjekte süstemaatiliselt pommitavat Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks ja toimepanevaks riigiks. Eelmisel nädalal tänu meie saadikute aktiivsele tööle tunnistas Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee Vene režiimi terroristlikuks ja Venemaa terrorismi toetavaks riigiks.

Oma tänases avalduses kutsume rahvusvahelist kogukonda üles vastu võtma analoogseid deklaratsioone. See on ülimalt oluline, kujundamaks selle agressioonisõja õiguslikku vastutusvälja, mis annab poliitilise suunitluse Venemaa isoleerimisel või tulevikus rahvusvahelisest isolatsioonist vabastamisel.

Head kolleegid! Venemaa terror, mida ta kasutab Ukraina vastu peetavas sõjas, ei ole kahjuks esmakordne. Tuleb silmas pidada, et terroril kui poliitilise võitluse või sõjalise mõjutuse meetodil on Venemaal pikk ajalugu. Juba sajandite eest Liivi sõjast meenuvad võtted, mida näeme kasutatavat praegugi Ukrainas: kui ei õnnestu sõjaliselt edu saavutada, hakkab Venemaa terroriseerima rahulikku elanikkonda. Tšekistliku Vene impeeriumi toimimise algoritmiks on terror. Enamlaste võimupöörde järel tervete ühiskonnakihtide karistamatu hävitamine kujundas hilisemates põlvkondades teadmise, et massivägivald ja genotsiid on õigustatud, kui see on vajalik oma kurjuse impeeriumi huvide kaitsmiseks.

Venemaa kui terrorismi toetava riigi juured on samuti kahjuks sügaval. Sihipärasema vormi võttis KGB tegevus terrori kui läänevastase rahvusvahelise võitlusvahendi kasutuselevõtmine siis, kui KGB uueks juhiks tõusis Juri Andropov. Üheks ajendiks kujunes muu hulgas 1967. aasta juunis toimunud kuuepäevane sõda, mille käigus Iisrael suutis korralikult alandada Vene eriteenistuste mõju all olnud Egiptust ja Süüriat. Sellele vastureaktsioonina otsustati KGB peakorteris kasutada palestiinlaste kannatusi ja viha ning varustada nad võitluseks Iisraeli, laiemalt USA mõjude vastu terroristliku taktikaga.

Rumeenia endine luureohvitser Ion Pacepa meenutab, et rahvusvahelise terrorismi loomise üks juhtfiguure, KGB kindral Aleksander Sahharovski ütles talle 1970. aastate algul sõna-sõnalt: "Praeguses maailmas, kus tuumarelvad on muutnud sõjajõu aegunuks, kujuneb meie peamiseks relvaks terrorism." Kindral Sahharovski leiutas muu hulgas 1968. aastal terroritaktika, mida on paljud terroristid hiljem edukalt rakendanud – lennukiröövid. Ainuüksi 1969. aastal toimus maailmas 82 lennukiröövi.

Väitele, et praegune Putini tšekistlik režiim Venemaal on valmis kasutama terrorit ja terroristlikke rünnakuid oma eesmärkide saavutamiseks nii kodumaal kui ka piiri taga, leiab viimasest paarikümnest aastast palju näitajaid. Seejuures kõige otsustavama ja hilisemat arengut mõjutavamana võiks eraldi välja tuua 1999. aasta septembris FSB korraldatud nelja kortermaja õhkulaskmised Moskvas, Buinakskis ja Volgodonskis. Nendes hukkus 307 Venemaa kodanikku ja enam kui tuhat sai haavata. Sellega viis Venemaa salateenistus lõpule võimupöörde, mille nimel oldi sihikindlalt tegutsenud aastakümneid. Sellest on väga huvitavalt ja paljudele faktidele toetudes kirjutanud oma eelmisel aastal valminud mahukas uurimuses muu hulgas ajaloolane Juri Felštinski.

Kogu selle pildi taustal on täiesti õigustatud küsimus, kuidas on vabal ja demokraatlikul maailmal võimalik ennast kaitsta, kui tuumariiki juhib maailma kõige ohtlikum terroriorganisatsioon. Tšekistidel õnnestus Tšetšeenia sõdade ajal tekitada osava desinformatsiooni kampaaniaga lääne liidrite seas võltsmulje, et Kreml on võitluses rahvusvahelise terrorismiga samal pool rindejoont, et me oleme liitlased. Kuid tegelikkuses oli see vaid silmamoondus. Kremlile oli hädavajalik lääne vaikus Tšetšeenia teemadel, mis omakorda võimaldas KGB korporatsioonil konsolideerida võim riigis. Praeguseks on asi jõudnud nii kaugele, et lääne kunagine "liitlane" sõjas rahvusvahelise terrorismi vastu kasutab oma eesmärkide saavutamiseks ei rohkem ega vähem kui tuumaterrorismi, ähvardades näiteks õhku lasta Euroopa suurima tuumaelektrijaama Zaporižžjas.

Venemaa terroristlik hävitussõda Ukrainas on avanud viimaks teema, mida veel hiljuti peeti täielikuks tabuks. Kui Venemaad juhib terroristlik salateenistus, kas poleks asjakohane kuulutada see terrorismi toetavaks riigiks? USA vastavas nimekirjas on hetkel reas Süüria, Iraan, Põhja-Korea ja Kuuba. Venemaal oleks küllaga põhjust olla nende seas. Loomulikult eksisteerib terve rida ratsionaalseid argumente, miks hoiduda ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme kuulutamisest terrorit toetavaks riigiks. Sisuliselt tähendaks sellise seisukoha võtmine Venemaaga suhete piiramist ning maailma paiskamist veelgi ohtlikumasse teadmatusse. Kuid samas võib küsida, kas sõda Ukrainas ja tuumaterrorismi rakendamine Venemaa tegevuses pole piisavaks argumendiks, et lõpuks on vaja jõuda rahvusvahelist julgeolekut krooniliselt ähvardava haiguse põhjustajani.

On ilmne, et kosmeetika enam ei aita, veel vähem naiivne lootus, et tšekistlik süsteem ise meelemuutuse läbib. Seepärast on esmaoluline, et lääneriigid rakendaksid kogu oma poliitilise energia Venemaa strateegilise lüüasaamise kindlustamiseks Ukrainas. See on esimene kõige olulisem samm terrorismi väljajuurimiseks Venemaal. Oma panuse poliitilise deklaratsiooni kaudu teeb Riigikogu ka täna oma avaldusega. Aitäh!

10:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ja nüüd on aeg küsimusteks. Raivo Tamm, palun!

10:27 Raivo Tamm

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! See on väga hea, mida me siin kohe teeme selle nimel, et õige pea Ukraina võidaks selle sõja ning Venemaa häviks, hävineks ja muutuks olematuks. Loodame, et ka paljud meie soome-ugri vabariigid saavad õige pea moodustatud kui demokraatlikud vabariigid. Aga enne seda, kui me siin kuulutame Venemaa terroristlikuks riigiks, mu küsimus on, milline hakkab olema diplomaatiline suhtlus kõige kõrgemal tasandil Eesti Vabariigi ja selle terroristliku riigiga. 

10:28 Marko Mihkelson

Aitäh, hea, Raivo! Kindlasti on see väga oluline teema. Ja ma usun, et kui me vaatame kas või viimaste kuude peale tagasi, mil moel on muutunud diplomaatiline suhtlus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel, siis see on läbi teinud olulise kahanemise, vähenemise. Diplomaatilisi esindusi on suletud. Tuletan meelde, et Eesti sulges diplomaatilised esindused, Venemaa peakonsulaadi Narvas ja Tartus. See oli reaktsioonina Butša veretöödele, mida tehti kahasse teiste partnerriikidega, sarnaselt käitus näiteks ka meie lõunanaaber. Sellele reageeris Venemaa meie peakonsulaadi, Pihkva konsulaadi või Peterburi peakonsulaadi kontori kinnipanemisega. Ka diplomaatide arv vastakuti mõlemas riigis on viimase aasta-paari jooksul selgelt vähenenud.

Ma ei ruttaks siit kõnetoolist ütlema, mida konkreetselt meie valitsus tegema peaks. Aga kindlasti annab meie tänane seisukohavõtt selge suunise, kuidas me peaksime kujundama lähitulevikus oma suhteid terrorismi rahvusvaheliselt toetava ja terroristlikult käituva riigiga.

10:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

10:30 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Pole kahtlust selles, et Eesti rahva ja Eesti riigi süda tuksub samas rütmis Ukraina rahva ja riigiga. Ja see avaldus on ka selle tõendiks. Samal ajal aga me teame ka seda, et Eesti riik on seni kindlalt olnud positsioonil, et 2014. aastal – see on sel aastal, kui algas sõda Ukraina ja Venemaa vahel – sõlmis Eesti Venemaaga piirilepingu. Sellele kirjutasid alla Paet ja Lavrov. Ma tean, et sinu juhitav väliskomisjon on siiamaani seisukohal, et seda lepingut peab hoidma, ei saa sellest välja minna. Nüüd võib juhtuda, et Venemaa ratifitseerib selle, näiteks. Küsiksin sellisel juhul, kuidas me peaksime käituma olukorras, kui tegemist on terroristliku riigiga. Kas me peame hoidma seda stiili ja seda rada, et siis ka meie peaksime selle ratifitseerima, või peame me käituma kuidagi teistmoodi?

10:31 Marko Mihkelson

Aitäh! Ma välistan selle võimaluse.

10:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

10:31 Mart Helme

Aitäh! No me teame, et Reformierakond on tegelikult kõige aktiivsemalt ajanud Venemaa toetamise poliitikat. Me ei ole sulgenud piiri. Meile valgub tuhandeid inimesi, kes võivad olla GRU-agendid, kes võivad olla diversioone läbi viivad inimesed. Me ei ole otsustanud, et me lõpetame Venemaaga selle loovutusliku piirilepingu tantsu. Ukrainal oli maismaapiirileping. Kas see maksis midagi? Ei maksnud. Minu küsimus ongi: millal kavatseb Reformierakonna juhitav valitsus astuda reaalseid samme – sulgeda terroristriigiga piir, saata välja siia saabunud Vene kodanikud ja tõepoolest tegeleda Eesti julgeolekuga, mitte lihtsalt paljasõnaliste deklaratsioonidega?

10:32 Marko Mihkelson

Aitäh! Riigikogu avalduse eelnõule, mida me praegu siin menetleme, on alla kirjutanud 85 Riigikogu liiget, neid on kõigist Riigikogus esindatud fraktsioonidest. Selle avalduse eelnõu sisu ja eesmärk on väljendada meie tugevat solidaarset toetust Ukraina rahvale, kes võitleb praegu meie vabaduse eest, ka Mart Helme vabaduse eest. Ma arvan, et on kõigiti kohatu kiskuda selles küsimuses praegu sellisel määral üles sisepoliitilist alateksti, nagu Mart Helme püüab teha.

Mis puudutab rahvusvahelisi lepinguid, rahvusvahelist koostööd Venemaaga, siis nagu ma ütlesin ka oma kõnes ja nii nagu me oleme väljendanud ka oma rahvusvahelises käitumises, Venemaad tuleb täna maksimaalselt isoleerida. Küsimused, mis puudutavad Venemaaga sõlmitud või sõlmimisel olevaid lepinguid – ma ei välista, et neid võib ja tuleb üle vaadata, aga see ei ole selle avalduse eelnõu teema.

10:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

10:33 Mart Helme

Minu protseduuriline küsimus puudutab seda, et siin ei ole küsimus praegu selles, kui palju on alla kirjutanud sellele eelnõu algatamisele, vaid küsimus on selles, missugused on hääletamise tulemused. Ja siin ennatlikult hakata pilduma süüdistusi, kes on niisugune, kes on naasugune – see on just sisepoliitikaga tegelemine. Minu küsimus oli väga konkreetne: millal valitsus konkreetselt astub samme Eesti julgeoleku kindlustamiseks ja viienda kolonni mitte suurendamiseks? 

10:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus, see oli hinnang. Läheme edasi. Tarmo Kruusimäe, palun!

10:34 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Milline hakkab nüüd olema terrorismi õigustanud ja õnnistava Moskva patriarhaadi alluvuses oleva õigeusu kiriku olukord Eestis? Kui me Venemaa kuulutame terroristlikuks riigiks, siis me saame aru, et nende usuline käepikendus siin Eestis on ju seda edasi. Seda enam, et enamik neist õigeusklikest on ju oma vaikiva heakskiidu andnud. See, et Kirill siin ütles midagi, no et mulle väga nagu ei meeldi, et see välja öeldi, ei ole piisav ja see ei anna meile ka kindlustunnet. Milline on selle kiriku edasine staatus Eestis?

10:35 Marko Mihkelson

Aitäh! Mina ei julgeks küll sellist seisukohta võtta, et on teada täpselt, mida koguduse liikmed arvavad või kui suur enamus millisel positsioonil on. See on väga tundlik küsimus ja selles suhtes ma oleksin äärmiselt ettevaatlik ka selliseid seisukohti väljendades. Aga avalduse eelnõu koostamisel me ei puudutanud neid küsimusi ja ma siiski selle avalduse koostajate esindajana lähtuksin sellest, milles me oleme kokku leppinud.

10:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

10:35 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selles, et Venemaa on terroristlik riik, pole mingit kahtlust. See on päevselge. Ka teie oma kõnes sellele väga selgelt viitasite. Ma väga-väga loodan, et suure häälteenamusega me selle ühiselt siin ka otsustame.

Aga siit järgnevad teatud sammud ja selle kohta tuleb ka mu küsimus. Meil on ka Riigikogus menetluses kohalike omavalitsuste valimise seadus, kus me nüüd tahame võtta ära valimisõiguse Venemaa kodanikelt. Tõsi küll, toona, kui see eelnõu sisse anti, ei olnud Venemaa veel terroristlikuk riigiks kuulutatud. Aga siit hargnevad täpselt need küsimused. Kui üks riik on terroristlik riik, siis kuidas ta osaleb kas kohalikus otsustusprotsessis või üleriigilistes otsustusprotsessides? Kuidas te seda momenti näete? Võib-olla te avaksite ka seda küsimust. Kas me peaksime siin astuma kiiremaid ja jõulisemaid samme?

10:36 Marko Mihkelson

Aitäh! Arusaadavalt, loomulikult meie tänasel seisukohavõtul on laiem tähendust kui pelgalt poliitiline deklaratsioon. See on jõuline deklaratsioon, sellel on kindlasti oma järelmid, võib-olla ka seadusandlikus tegevuses, mida me siin saalis teeme, kindlasti on tal järelmid meie välispoliitilises käitumises, meie koostöös oma partnerite ja liitlastega. Loomulikult me tahaksime ennekõike – ja selleks me kutsume ka oma avalduses üles –, et lisaks Balti riikidele, lisaks Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele meie teised liitlased, suuremad liitlased, aga ennekõike Ameerika Ühendriigid võtaksid selles küsimuses selge seisukoha. See on väga põhimõtteline küsimus. Arvestades seda, kui suur mõju on sellele sõjal kogu maailmale – see on maailma muutev sõda, loodame, et me ei ela veel maailmasõja tingimustes –, vajab teie osundatud teema väga põhjalikku sisulist analüüsi. Me peame näiteks üle vaatama, kellel on õigus meie kohalikel valimistel oma hääl anda või mitte.

10:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Valge, palun!

10:38 Jaak Valge

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Need parlamendi avaldused on teatavasti väga tõsised, aga teinekord on neil küljes selline sisepoliitilise punktivõtmise hõng. Aga minu küsimus on järgmine. Nagu sa ajaloolasena tead, oli Moskva kahe maailmasõja vahelise välispoliitika üks eesmärk tugeva Balti riikide liidu kujunemise vältimine. Selle eesmärgi ta paraku saavutas ja lõpptulemust sa tead. Aga tänapäeval on Balti riikide poliitiline koostöö veel märksa nõrgem, kui ta toona oli. Ma küsin tulevikku vaatavalt: kas seesuguseid avaldusi poleks mõtet üritada teha oma Balti naabrite parlamentidega koos, ühisavaldustena?

10:39 Marko Mihkelson

Aitäh, Jaak! Ajaloolastel on omavahel ikka tore arutleda selle üle, mis on minevikus toimunud. Aga oleviku koha pealt ma siiski jääksin sinuga eriarvamusele. Mul on kõige värskem näide tuua eilsest päevast, kui meil toimus Palangas, Leedus järjekordne Põhjala-Balti väliskomisjoni esimeeste kohtumine. Me oleme neid kohtumisi pidanud juba alates 2003. aastast. Tegelikult see ei ole mitte tugevdanud ainult Balti riikide omavahelist koostööd, vaid see on tugevdanud ka väga olulisi sidemeid meie liitlaste, partnerite ja parimate sõpradega Põhjalas. Mina oma kogemuse järgi võin küll öelda, 20 aasta [põhjal] siin parlamendis, et nii tihedat, sisulist ja nii head koostööd sellel tasandil, mida mina tean ja näen, ehk väliskomisjonide vahel, väliskomisjoni esimeeste vahel, pole kunagi olnud.

Teatud määral on selle põhjus kindlasti see ühine julgeolekuoht, mis meid kõiki varitseb. Väga lihtne on keskenduda oma rahvuslikele teemadele, kui puudub see oht. Täna on see selgelt olemas, see on kõigile tunnetatav. Me teeme kõik ühiselt väga palju selleks, et Ukraina võidaks selle sõja. Oma kõnes tõin ühe näitena Eesti, Läti ja Leedu välisministrite äsjase ühisavalduse seoses vajadusega moodustada eritribunal agressioonikuriteo toimepanijate vastutusele võtmiseks. Ma ei oleks selle pärast kindlasti mures. Loomulikult on valdkondi, kus me koostöö võiks olla palju parem, eriti mis puudutab energia- ja julgeolekuvaldkonda, mis puudutab ühise taristu loomise valdkonda. Aga see, mis puudutab meie julgeoleku tagamist ja koostöös liitlastega Ukraina toetamist – no ma arvan, et maailmas pole [rohkem] ühtegi riikide kooslust, kes nii tihedalt omavahel koostööd teeb.

10:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

10:41 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Hea ettekandja! Te ütlesite enne sellise lause, et Venemaad tuleb täna maksimaalselt isoleerida. Ilusad ja õiged sõnad. Aga mul on küsimus Eestit silmas pidades. Miks me siis ei sulge Eesti idapiiri, kust tuleb massiliselt Eestisse inimesi, kellel on lisaks Ukraina passile nii Vene passid kui ka Valgevene pass? Miks me jääme ainult sõnade juurde ega hakka Eestis vastavalt nendele sõnadele käituma ja tegutsema?

10:41 Marko Mihkelson

Aitäh, hea küsija! Eelmisel nädalal käis väliskomisjon väljasõiduistungitel Narvas ja kagupiiril. Meie peamine eesmärk oli tutvuda olukorraga meie idapiiril, seonduvalt sellega, kuidas praegu Venemaal toimuva kontekstis meie idapiiril valve on korraldatud, milline on potentsiaalne võimalik surve teiselt poolt, eriti arvestades septembri teisel poolel Venemaal välja kuulutatud mobilisatsiooni, aga kindlasti ka seda, milline on olukord Ukraina põgenike Eesti riiki saabumisega üle idapiiri. Ma pean küll siit kõnepuldist veel kord tunnustama meie Politsei‑ ja Piirivalveameti töötajaid, nii piirivalvejuhte kui ka iga päev meie idapiiri kaitsvaid inimesi, sest see professionaalne töö, mida nad teevad, milline on nende ettevalmistus võimalikeks stsenaariumideks ja samas, kui rahulik ja läbimõeldud see tegevus on – me peame olema nendele selle eest väga tänulikud.

Mis puudutab seda, puhtretooriliselt teie küsimust, et sulgeme piirid. Ma arvan, et kui me räägime sellest, et me tahame Ukrainat toetada, siis selles sõjas, kus need inimesed põgenevad terrori eest, kirjeldamatu vägivalla eest, kus nende lapsi on küüditatud, kus nende mehi on tapetud, kus naisi on vägistatud, kus ohvreid on kümneid tuhandeid – ja see kõik toimub 2022. aastal keset Euroopat –, pole meil mingit moraalset õigust öelda abi vajavatele inimestele ei. Ma võin kinnitada, et piirivalve töötab väga tõhusalt ja tõkestab neid piiriületusi, mille puhul võidakse kasutada valesti meie antavat võimalust saada Eestist ajutist kaitset. Eesti piirilt on tagasi saadetud kümneid formaalselt Ukraina passi omavaid inimesi, kodanikke, kes tegelikult on aastaid või aastakümneid elanud Venemaa Föderatsiooni territooriumil ja kasutavad praegu võimalust pääseda Euroopa Liitu. Aga neile, kes põgenevad reaalselt rindejoonelt, kelle elu on iga päev ohus, ei ole meil mingit moraalset õigust öelda ei.

Ja veel üks küsimus. Te ütlete, et sulgeme idapiiri. Me käisime Värskas, kohtusime seto rahva esindajatega. Loomulikult, nendel on suur mure: see sõda on lõhkunud väga palju nende võimaluse käia üle piiri haudadel, kirikupühadel, saada oma tuttavate ja sugulastega kokku. Kas me siis tahame idapiiri sulgemisega nendelt inimestelt võtta vähimagi võimaluse külastada oma vara või käia kirikupühadel või oma lähedaste surnuaedadel? Ma arvan, et selliseid deklaratsioone tehes või lubadusi välja kuulutades peame mõtlema, et see võib mõjutada väga palju ka meie enda kodanike tegevust.

10:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun! 

10:45 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ühes Eesti filmis on selline fraas: ma olen tegudeinimene, aga mitte targutaja. Aga praegu käibki siin ainult üks suur targutamine. Kõik EKRE ettepanekud, mis me tegime selleks, et sõnaga "terrorism" kaasneksid reaalsed tagajärjed, olete teie tagasi lükanud, kaasa arvatud selle, et loobuda läbirääkimistest piirilepingu üle. Terroristidega ei saa ju läbirääkimisi pidada. Ja ma ütlen seda, et kõik, kes hääletavad praegu EKRE muudatusettepanekute vastu, võib tegelikult panna Putiniga ühte nimekirja. Ja ega ma viltu ei panegi. Reformierakond on ju NLKP nomenklatuuri järeltulija. Lugupeetud ettekandja, ka teie taskus on Valga komsomolikomitee pilet, kuskil lauasahtlis, ja see on enamikul Reformierakonna liikmetest. Öelge palun, mis ma valesti ütlesin!

10:46 Marko Mihkelson

Hea küsija! Ma esindan siin Riigikogu 85 liiget, kes on heas tahtes koostanud avalduse, et väljendada meie siirast toetust Ukraina rahvale nende võitluses vabaduse eest, mille kaudu me tegelikult väljendame mitte ainult iseenda, vaid ka meie valijate tahet. See on see, milleks me oleme siia selle menetluse juures kokku tulnud. Ja mina ei esinda praegu oma ettekandes seda, mis toimus väliskomisjonis.

Aga võin küll öelda, et selle avalduse koostamise võtsime ette kindlas teadmises, et seda kirjutavad koos kõigi fraktsioonide esindajad. Teie fraktsioonist oli Henn Põlluaas selle kirjutamisel ja me leppisime kokku, et me teeme seda tööd selliselt, et kõigile sobib see sõnastus, milles me lõpuks enne seda, kui me hakkame allkirju koguma, kokku lepime.

Noh, läks nii, nagu läks. Just nimelt EKRE poolt. Aga üldiselt meil on olnud hea tava rahvusvaheliste välispoliitikat puudutavate avalduste kokkulepete tegemisel see, et me oleme püüdnud alati konsensust. See on olnud edu tagatis meie välispoliitikas. Ja see on see, miks Eesti on täna nii tuntud mitte ainult tuntuse poolest, vaid ka tegelikult oma sisuliste sammude poolest Ukraina toetamisel. 

10:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Peeter Ernits, palun!

10:48 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult sa mängid siin üsna ohtlikku mängu. See avaldus on suhteliselt tühi, populistlik paugutamine. Ja oluline on see, et me oleme, ma arvan – ma võin rääkida endast –, Ukraina poolt, neil on täielik õigus kaitsta oma maad ja nii edasi. Aga see avaldus on järjekordne selline rongi ees jooksmine. Ma olen rääkinud korduvalt sellest, et siin Lossi platsi ees on väejooksikud Venemaalt ja küsivad, kuhu nad minema peaks. Lossi ees, kui sa lähed autosse! Ja Vene see piir ei pea, tulevad. Reformierakonna juhtimisel on Eestis kujunenud suurem venestamine kui Karl Vaino ajal. Kordan: rohkem, Kaja Kallas on uhkem kui Karl Vaino oma tegevusega, selle sõja ajal. Ja meie ettepanekud, viis ettepanekut, mis on realistlikud ...

10:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg, palun küsimus!

10:49 Peeter Ernits

Jaa. Küsimus on see: miks sa ei taha minna tegudele, kas või mõne neist meie ettepanekutest sisse hääletada?

10:50 Marko Mihkelson

Veel kord, kui te pole aru saanud: ma esitan siin avalduse koostajate seisukohti.

10:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

10:50 Martin Helme

Aitäh! Jaa, no loomulikult me seda avaldust toetame. Me toetasime eelmist kolme avaldust, mis Riigikogu on Ukraina teemal vastu võtnud, oleme ka algatajate hulgas, see ei ole mingi küsimus. Küsimus on selles, et meil oli oma sisend selle draftimise käigus ja seda sisendit loomulikult ei arvestatud. Nüüd me selle sisendi tegime muudatusettepanekute näol. Ja see on täiesti tavaline Riigikogu tööprotsess. Ma ei arva, et me peaksime mingeid pühalikke kõnesid puldist saama selle kohta, kuidas me rikume kuidagi meie kombeid või ei ole nii õiged inimesed, nagu peaks. Need on tegelikud probleemid, need on pärisprobleemid. Meil on läbirääkimised pooleli. Meil on loovutusliku piirilepingu sõlmimine pooleli riigiga, mida me kuulutame kohe terroristlikuks režiimiks. Me kaitseme Ukraina territoriaalset terviklikkust, aga ei ole nõus kaitsma oma territoriaalset terviklikkust. Siin on minu meelest väga tõsine skisofreenia sees. Samamoodi on suur skisofreenia sees selles, et me anname varjupaika Venemaa mobilisatsiooni eest põgenejatele, kes võivad tegelikult olla juba mobiliseeritud ja siia saadetud diversandid. Miks me ei pane neid siia avaldusse sisse?

10:51 Marko Mihkelson

Aitäh! Kaks punkti. Esiteks see, et teie ettepanekud ei olnud siis laual, kui me koostasime avalduse eelnõu. Jah, loomulikult, iga seaduseelnõu ja avalduse eelnõu puhul on olemas oma protseduurika, on võimalus esitada muudatusettepanekud – ei vaidle vastu. Aga me koostasime selle eelnõu heas teadmises koos teie fraktsiooni liikme Henn Põlluaasaga, kes on ka väliskomisjoni liige, et me töötame kõigi nende olulisemate teemade ära markeerimisel. Kaks põhilist küsimust, mis esmateemana ajendasid meie avaldust koostama, olid, esiteks, Venemaa otsus okupeeritud alad annekteerida, ja teiseks, loomulikult ka see terroristlik tegevus, mida Venemaa teostab Ukrainas agressioonisõja läbiviimisel. Ja siis, kui kõigi fraktsioonide kolleegid küsisid omavahel, kas nüüd see tekst, milles me oleme kokku leppinud enne allkirjade andmist, on kõigile vastuvõetav, ütles ka Henn Põlluaas, et jah, on vastuvõetav. Selle kohta, mis toimus edasi komisjonis, saate küsida komisjoni ettekandja käest.

Mis puudutab teie korduvaid võrdlusi sellest ja justkui analoogiat üks ühele selles, mis puudutab territooriumi küsimust, siis ma juhin tähelepanu, et väga erinevad Eesti Vabariigi valitsused alates 1994. aastast on korduvalt, järjekindlalt hoidnud seda seisukohta, et meil ei ole olnud Venemaa Föderatsiooni suhtes territoriaalseid nõudmisi. Mis puudutab Ukrainas toimuvat, siis 2014. aastal ... (Hääled saalist.)

10:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, võtame sõna siis, kui juhataja annab sõna.

10:53 Marko Mihkelson

Nojah. Ma ei hakka siin meenutama seda, mida sa, Mart, 1995. aastal rääkisid, aga ... (Hääl saalist.) Eks mees ikka annab sõna ja mees võtab sõna. Aga ma tulen tagasi selle juurde, et 1991. aasta sügisel Ukrainas viidi läbi ka meie vabaduse jaoks ülioluline referendum, iseseisvusreferendum, mille kaudu inimesed, kes elasid siis ja ilmselt elavad mõned ka praegu, okupeeritud aladel väga selgelt väljendasid tahet Ukraina riigi loomiseks nendes piirides, nagu oli see 1991. aasta sügisel. Ja just nimelt nende piiride eest, mis olid ja on rahvusvaheliselt tunnustatud, võitleb Ukraina rahvas täna.

10:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Üllar Saaremäe, palun!

10:54 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab Venemaa Föderatsiooni kodanike relvalubasid. Ja kui kiiresti me peaksime olema võimelised need tühistama, relvad kokku korjama? Isamaa on teinud ettepaneku, et kuni kuus kuud võiks olla see aeg. Mida kiiremini, seda parem. Aga praegune siseminister räägib, et enne aastat sellega toime ei saaks kuidagi tulla. Palun teie kommentaari.

10:55 Marko Mihkelson

Aitäh, hea Üllar! Ka see teema ei olnud eelnõu koostamisel konkreetselt päevakorral, aga nagu ma enne ütlesin teie kolleegi ühele küsimusele vastates, kindlasti tänase avalduse kaudu tehtava deklaratsiooni poliitiline mõõde ulatub ka selle küsimuseni. Ma usun, et Isamaa, kes ju samamoodi kannab praegu valitsusvastutust, suudab valitsuse tasandil need otsused teha nii, et nad oleksid kiiremad, mitte ei oleks nii, nagu teie välja tõite. Aga kindlasti see on otsapidi teine küsimus, seotud ainult selle poliitilise deklaratsiooni kaudu, ja kindlasti annab ta suunise, mis on üks võimalikke aluseid.

10:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

10:56 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea ettekandja! Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee nimetas Venemaa režiimi terroristlikuks peaaegu üksmeelselt. Seda on kuulda ka mitmest teisest riigist, kes selliseid avaldusi on teinud või arutamas. Nüüd siin saalis me kuuleme, et see kõik on üks Eesti sisepoliitiline asi. Ja mõni uksepoolse rea saadik läheb täiesti endast välja, kui seda avaldust kommenteerib. See on väga huvitav. Enne hääletamist tahaks aru saada, mis toimub. Palun peegeldage, mismoodi seda sisepoliitikat komisjonis jagati. Mis võitlused seal käisid? Kuidas siis nüüd peaks lihtne saadik aru saama, kas ta ajab ausat asja või jagab siin riigipirukat?

10:57 Marko Mihkelson

Aitäh, hea Jürgen! Olen korrektne ja saan rääkida ennekõike sellest, mis puudutab avalduse koostamist. Seda, mis toimus komisjonis, millised arutelud seal toimusid, saab küsida järgmiselt ettekandjalt.

Aga ma võin öelda nii palju, et selle avalduse ettevalmistamisel tegelikult me ei käitunud mitte selliselt, et oleksime kutsusime igast erakonnast esindaja, et koos avaldust koostada, vaid tegelikult, kui mu mälu ei peta, vähemalt kahel kui mitte kolmel väliskomisjoni istungil me palusime ka Välisministeeriumi esindajal tutvustada meile üldist tausta selles küsimuses, eriti seda, mis puudutab ühe riigi või režiimi võimalikku kuulutamist terroristlikuks või terrorit toetavaks riigiks.

Ehk tegelikult see arutelu on olnud ka väliskomisjonis pikemat aega kui nüüd pelgalt selle eelnõu menetlus. Ja selle pinnalt või baasilt, varasemate arutelude baasilt tegelikult kujuneski see teadmine, et me koostame ühiselt avalduse eelnõu, sest, veel kord, Eesti välispoliitilises praktikas, mis on meile vaieldamatult edu toonud, on oluline see, et me suudaksime nendes väga põhimõttelistes meie julgeolekut puudutavates küsimustes saavutada kokkuleppe ja vältida sisepoliitikat. 

10:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Lotman, palun!

10:58 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu meelest on tegemist väga õigeaegse, jõulise ja igati korrektse avaldusega. Aga ma tahan küsida üht asja, mis tekitas osas saadikutest segadust. Me kasutame seal kahte terminit: "terroristlik riik" ja "terrorismi toetav riik". Palun, kas sa saaksid lühidalt põhjendada, miks me kasutame mõlemat terminit? Mis on nende vahe ja miks me peame need mõlemad siia panema?

10:59 Marko Mihkelson

Aitäh! See on vaieldamatult oluline küsimus. Ma siiski täpsustan: me ei käsitle korraga terroristlikku riiki ja terrorismi toetavat riiki. Kui nüüd olla väga täpne, siis me räägime praeguse Vene režiimi terroristlikuks kuulutamisest ja Venemaa Föderatsiooni terrorit toetavaks riigiks kuulutamisest. Eesti Vabariigi seadustes ja tegelikult ka laiemalt Euroopa Liidu tasandil ei ole sellist otsest üksühest seost ega varasemaid häid näiteid selle kohta, et kui selline deklaratsioon teha, siis [mis on] sellest johtuvalt esimene, teine ja kolmas konkreetne samm. Küll aga näiteks Ameerika Ühendriikide puhul, kui seal kuulutatakse üks või teine riik, antud juhul konkreetselt terminite kaudu terrorismi toetavaks riigiks – nagu ma oma ettekandes mainisin, neid riike on neli: Süüria, Põhja-Korea, Kuuba ja Iraan –, siis ennekõike rakenduvad väga konkreetsed majanduslikud sanktsioonid, aga võivad rakenduda ka diplomaatilised sanktsioonid. Ja loomulikult sanktsioonide rakendumine, ennekõike Ühendriikide sellise otsuse peale, mõjutab paljusid teisi riike.

Meie puhul sellise deklaratsiooni tegemine on ennekõike tähelepanu juhtimine reaalsusele. Kindlasti selle kaudu me vastame oma Ukraina kolleegide üleskutsele, aga mis veel olulisem, tegelikult, nagu ma rõhutasin, me loome selle agressioonisõja nii-öelda õiguslikku laiemat vastutusvälja Venemaa praeguse režiimi jaoks. Ehk meile on ülimalt oluline see: kui me tahame rahu taastada Euroopas, kui me tahame oma julgeolekut kindlustada pikemaks ajaks, siis on tähtis, et need kuriteod, kaasa arvatud riikliku terrorikuriteod, ei jääks karistuseta ega rahvusvahelise tähelepanuta.

11:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

11:01 Andres Metsoja

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mihhail Lotman osalt juba haaras mu küsimuse enda küsimuse sisse ja ma sain vastuse. Aga siiski. Ma olen küll täiesti kindlalt seda meelt, et see on samm õiges suunas. Samas tekitab alati minus küsimuse rahvusvaheline diskussioon diplomaatiliste suhete üle Venemaaga, Venemaa Föderatsiooniga. Sest tegelikult me ju näeme, et diplomaatilised suhted on sisuliselt katkenud, neid ei ole võimalik mõistlikult edendada sel viisil, kuidas samm-sammult Venemaa neile vastab. Ehk käime selle korra üle. Kas see deklaratsioon sisuliselt ikkagi loob või säilitab selle eelduse, et Eesti diplomaatilised suhted ja teiste selle deklaratsiooniga liituvate riikide rahvusvahelised suhted Venemaaga diplomaatilised viisil jätkuvad?

11:02 Marko Mihkelson

Aitäh! Eks diplomaatiliste suhete temaatika on kaugelt mitmetahulisem kui ainult suursaadikute kohalolek ühes või teises riigis. Me peame silmas pidama, et meil on ikkagi terve hulk Eesti kodanikke, kes elavad Venemaal. Neid on reaalselt eri hinnangutel, Eesti passiga inimesi Venemaal üle 10 000 vähemalt. Nii et kindlasti diplomaatilise esindatuse üks kontekst on ka omaenda inimeste kaitse riikides, kus olukord võib olla nii keeruline, nagu see praegu on Venemaa Föderatsioonis.

Aga nagu ma enne ühele küsimusele vastates ütlesin, kui me ajaliselt vaatame tagasi, milline oli näiteks diplomaatiliste suhete või õigemini diplomaatiliste esinduste esindatuse tase näiteks 12 kuud tagasi ja milline ta on nüüd, siis see on selge trend. Kui meil oli suursaadik Margus Laidre hiljuti väliskomisjonis ja teemaks Eesti-Vene suhted või praegune seis, siis sisuliselt tema kirjeldus hetkel Eesti-Vene suhetest vastab tõesti enam-vähem sellele, millele hea küsija oma küsimuses vihjas – sisuliselt need suhted on, ma ütleksin niiviisi, külmutatud. Äärmisel juhul toimub ainult kas nootide vahetus või hädapärane infovahetus.

Kui me käisime eelmise nädala lõpus nii Narvas, Koidula piiripunktis kui ka Luhamaal, siis tuli meil meie piirivalvuritega sellest juttu [ja nad ütlesid, et] piirivalve omavaheline tööalane suhtlus on eriti viimastel kuudel muutunud oluliselt ahtamaks.

11:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Uno Kaskpeit, palun!

11:05 Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Teil on ilus jutt, aga see ei maksa midagi. Läti tõi möödunud nädalal oma piirile piirivalvereservi. Meil midagi taolist ei ole. Meil valvab piiri politsei, meil ei ole enam piirivalvet. Isegi televisioonis näidati ükskord – kui võeti intervjuud ja lasti kaamera alla, siis [oli näha, et] rinna peale oli kirjutatud "Politsei". Vaadake peeglisse ja mõelge, kuidas läks teil piirivalve hävitamisega. Varem oli sõjaväestatud piirivalve ja võis vastu hakata. Tänane piirivalve ei või isegi vastu hakata, kui venelane üle tuleb. Kui ta hakkab vastu, siis ta muutub kriminaalkurjategijaks, aga mitte ei ole sõjavang. Nii et ei tasu ilusat juttu ajada. Ja mõelge oma ajaloo peale, millega te hakkama olete saanud Eesti riigis.

11:06 Marko Mihkelson

Jah. Ma arvan, veel kord, et eks sellised seisukohavõtud on arusaadavad, miks nad tulevad ja miks neid tehakse. Aga nad on täiesti asjakohatud selle avalduse kontekstis, mida me teeme Ukraina rahva ja riigi toetuseks ja oma julgeoleku tugevdamiseks. Ja minu arvates need ei ole väga väärikad sõnad ka nende piirivalvurite aadressil, kes praegu iga päev väga head tööd tehes meie piiri kaitsevad.

11:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

11:06 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! EKRE 11 liiget jättis sellele avaldusele alla kirjutamata. Samas, Martin Helme väitis siin saalis, et EKRE ikkagi toetab seda avaldust ja on toetanud ka varem kõiki neid avaldusi, mida Riigikogu on teinud. See ei vasta päris tõele. Ma vaatasin nii 18. jaanuari avaldust, 23. veebruari avaldust, 14. märtsi avaldust, kui me nõudsime lennukeelu kehtestamist, 21. aprilli avaldust, kui me seadustasime sümbolite keelustamise ja nimetasime Ukrainas toimivat sõda genotsiidiks – ka siis jätsid mitmed EKRE juhtivad arvamusliidrid hääletamata või hääletasid vastu. Minu küsimus on: miks? Kas see on sellepärast, et nad aasta tagasi, me nägime, tegid Öise Vahtkonnaga mingi koostöölepingu? Või on seal veel mingi salajane peidetud agenda? Äkki oskad arvata, miks EKRE  järjekindlalt ignoreerib neid avaldusi ja töötab neile vastu?

11:08 Marko Mihkelson

Aitäh, hea küsija! Kohe kindlasti sellega ma pole tegelenud. Siin praegu 85 saadiku esitatud avalduse eelnõu kaitstes ja tutvustades ei ole minu voli öelda ühelegi Riigikogu liikmele või Riigikogu liikme kohta, miks ta on ühinenud selle avaldusega või miks mitte. See avaldusele allkirja andmine on, nagu te kõik teate, ja nagu sa, Valdo, samuti tead, ju vabatahtlik. Aga silmatorkav see oli, et 16-st meie heast Riigikogu liikmest, kes ühel või teisel põhjusel jätsid allkirja andmata, 11 oli ühest fraktsioonist.

11:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

11:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kas ettekandja ütles just hetk tagasi kolleeg Kaskpeiti küsimuse peale, et küsimused ei ole asjakohased, ja muigas? Kolonel Kaskpeit juhtis tähelepanu sellele, et kui reaalselt hakatakse üle piiri tulema ja piirivalve ei tohi tuld avada. See on väga asjakohane [tähelepanek]. Mind sügavalt solvab see, et ettekandja vastab paljudele küsimustele mitte asjakohaselt. Kas on võimalik ettekandjat korrale kutsuda? Või võib ta rääkida suvalist juttu?

11:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riigikogu liikmed võivad esitada erinevaid küsimusi, isegi neid, mis konkreetset päevakorrapunkti ei puuduta, ja vastajal on vabadus vastata või mitte. Aga head kolleegid, mul on ettepanek: ärme solvume kergesti. Püüame asjast üle olla ja võtta seda, mis tegelikult saalis toimub, reaalsusena. Nii see on. Me esitame teinekord küsimusi, mis ei ole konkreetse päevakorrapunktiga väga otseselt seotud, ja teinekord lähevad ka vastused laiemaks.

Helle-Moonika Helme, palun!

11:10 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ukraina rahvas võitleb vabaduse eest, see on meile kõigile selge. Ka Eesti rahvas võitles vabaduse eest ja võitis vabadussõjas – me saime oma riigi, mis oli 5,2% suurem, kui see on praegu. See 5,2% kuulub Tartu rahulepingu alusel siiani meile ja meil ei ole Venemaale mingeid territoriaalseid nõudmisi, nagu sina väidad, kui sa ütles, et me ei tohiks seda teemat sedasi käsitleda. Ja kui sa seda väidad, siis sa esitad puhtalt Putini jutupunkte. Mul on väga kurb – ja ka Eesti rahval peaks olema väga kurb – vaadata-kuulata, kuidas sa ikka veel järjekindlalt seisad selle eest, et terroristliku naaberriigiga peaks läbirääkimisi pidama selles küsimuses ning et me peaksime teisiti käituma, kui käitub Ukraina, rääkides riigi territoriaalsest terviklikkusest. See deklaratsioon on väga õige asi ja me toetame seda, aga ma ikkagi küsin järjekindlalt üle, miks te meie muudatusettepanekuid ei toeta, sest need tegelikult väga selgelt haakuvad kogu selle teemaga.

11:11 Marko Mihkelson

Aitäh! Veel kord: mina räägin faktidest. Ma ei kasuta selliseid emotsionaalseid väljendeid ja süüdistavaid väljendeid nagu teie. Aga sellest, missugune oli komisjoni arutelu muudatusettepanekute puhul, te kuulete kohe komisjoni ettekandja käest. Kindlasti ei öelnud ma oma varasemas ütlemises ega ütle ka praegu, et Eesti sõlmitud või sõlmimisel olevate rahvusvaheliste lepingute suhtes me ei peaks olema valmis neid vajaduse korral üle vaatama. Vabariigi Valitsused, kaasa arvatud ka valitsus, kus EKRE oli, tegelikult on ju hoidnud kinni nendestsamadest lubadustest, mis puudutasid alates 1994. aastast erineval moel ja viimasel korral ka 2014. aastal alla kirjutatud lepingus väljaöeldut, et teise maailmasõja järel kujunenud rahvusvaheliste piiride kontekstis Eestil ei ole territoriaalseid nõudmisi. Aga ma veel kord ütlen ... Ja palun ärge kasutage seda sõna, mida ma ei öelnud, et ei tohiks nendel teemadel arutleda.

11:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme protseduuriliste küsimuste juurde. Jürgen Ligi, palun!

11:12 Jürgen Ligi

Aitäh, härra juhataja! Minu sügava veendumuse ja kogemuse põhjal on kodukorra mõte, mis puudutab juhatajat, selles, et tema seisab selle eest, et debati kvaliteet oleks kõrgem ja töö sujuvam ning et ta ei laseks ennast kaasa haarata tühjast kraaklemisest ja töö pidurdamisest, mida alatasa siin üritatakse. Sellega seoses mul on teile küsimus. Öelge, kas juhatajat tänada tohib selle eelmise vastuse eest. Minu arust oli see väga kodukorrakohane.

11:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tohib küll. Kuigi see ei olnud protseduuriline küsimus. Läheme edasi. Jüri Jaanson, palun!

11:13 Jüri Jaanson

Suur tänu! Mina täna sellega ei liitu, pigem küsiksin istungi juhatajalt natukene selgitust. Võib-olla see ei ole ka päris protseduuriline küsimus, aga teie vastus Peeter Ernitsa protseduurilisele küsimusele jättis sellise mulje, nagu ettekandja oleks öelnud kellegi suhtes midagi solvavat. Mina seda küll ei ole tajunud, et seda kellegi suhtes oleks toimunud. Kuidas on teiega, austatud istungi juhataja? Kas te tajusite, et ettekandja ütles kuidagi kellelegi suhtes midagi solvavat?

11:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Siis te olete küll minust valesti aru saanud. Ei, mina ei ole küll siin väljendanud kellegi suhtes seda, et keegi on solvavaid väljendusi teineteise aadressil väljendanud. Ma püüan selles suhtes neutraalne olla. Jüri Jaanson, palun!

11:14 Jüri Jaanson

Ma ütleksin veel lihtsalt seda, et kuna te väljendasite nii, et ei tasu siin saalis solvuda. Selle aluseks võib olla küll see mõte. Aga võib-olla te tõesti mõtlesite midagi muud.

11:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma jään jätkuvalt selle juurde, et ärme solvume, isegi kui arutelu läheb emotsionaalseks. Eks emotsioonid kuuluvad ka elu ja poliitika juurde, püüame neid hoida teatud raamides ja väljenduda võimalikult viisakalt. Aga emotsioone on nii positiivseid kui ka negatiivseid. Ma loodan, et siin saalis on siiski positiivseid rohkem kui negatiivseid.

Läheme edasi. Toomas Järveoja, palun!

11:15 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja, hea Marko! Sa oma ettekandes ütlesid, et Venemaa tuleb maksimaalselt isoleerida rahvusvahelisest tegevusest. Kindlasti me peame tulema lähitulevikus tagasi teema "Sport ja poliitika" juurde. Kuigi öeldakse, et sport on poliitikast lahus, ma arvan, et me astume päris tugevalt varba peale, kui me keelame ikkagi Venemaa ja Valgevene sportlastel osalemise rahvusvahelistel võistlustel. Praegu ju poksijad lubavad isegi võistlema ja Ukrainas ei lubata võistlema. Tennis, autosport – seal lubatakse tegelikult võistlema. Me peame, ma arvan, lähitulevikus selle teema juurde veel tagasi pöörduma.

11:16 Marko Mihkelson

Aitäh, hea Toomas! Väga hea ja oluline küsimus. Tegelikult hea kolleeg Valdo Randpere selle teema ka tõstatas väliskomisjonis üldisema arutelu käigus. Ma usun, et Riigikogu väliskomisjon ja võib‑olla mõni teine komisjon ka nende teemadega kokku puutub. Aga rahvusvahelise poole pealt on just väliskomisjonil täiesti õigustatud alus kutsuda komisjoni meie spordiliikumise juhid Eesti Olümpiakomiteest, võib-olla ka mujalt, juba selleks, et saada parem ülevaade, milline on rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide-alaliitude hoiakud selles küsimuses ja milline on teiste parlamentide tegevus, ka poliitilisel tasandil, selliste hoiakute kujundamisel.

Selge on see, et sport on väga oluline osa. See on olnud väga oluline osa Venemaa režiimi enesekehtestamisel, kui me mõtleme kas või Sotši olümpiamängude peale või kõigile nendele dopingujuhtumitele, mille kaudu on püütud võltsmoel seda lippu kõrgele tõsta. Veelgi enam, selle agressioonisõja kontekstis on minu arvates täiesti kohatu ja lubamatu, et Venemaa, aga tegelikult ka Valgevene sportlased kas oma lipu all või ka ilma liputa saaksid võistelda. Aga ma usun, et kindlasti oleks vaja see teema väliskomisjonis lähemalt päevakorda võtta.

11:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

11:17 Henn Põlluaas

Aitäh! On väga tervitatav, et me kaitseme Ukraina territoriaalset terviklikkust, nii tulebki teha. Aga need jutud siin, justkui mõni Eesti valitsus millagi oleks teinud otsuse, et me peame ikkagi oma alad ära andma Venemaale tasuta – noh, praegune olukord oleks viimane hetk, kui seda meelt peaks muutma, vastasel juhul te esindate siin ikkagi ainult Kremli huve. 

Aga seda ma küsida ei tahtnud. Tegelikult tahtsin küsida seda: kas te olete teadlik, hea ettekandja, et kõik seadused jõustuvad alles peale seda, kui nad on siin saalis läbi hääletatud, sõltumata sellest, kui palju algatajaid oli – kas neid oli 3, 5, 70 või 80? Ehk ütlete oma kolleegidele ja ka ajakirjandusele, kes süüdistab EKRE-t, justkui meil ei ole kõikide allkirjad seal all ja me ei toeta seda avaldust, et see ei vasta tõele. Loeb see, kuidas siin saalis hääletatakse. Ja EKRE on korduvalt öelnud, et me toetame seda avaldust.

11:18 Marko Mihkelson

Loomulikult olen kursis sellega, kuidas Riigikogus seaduseelnõusid menetletakse.

11:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

11:19 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei hakkaks siin sporditeemat [lahkama], kuivõrd te ütlesite, et te võtate selle väliskomisjonis ette. Ma küsisin eile kultuuriministri käest, milline on Eesti riigi seisukoht. Ta kinnitas, et nad on täpselt samal positsioonil kui pärast oma avaldust, mis järgnes kohe pärast Venemaa agressiooni. Samas on kõlanud ka väited, et kui Venemaa ja Valgevene sportlased, kes avalikult personaalselt deklareerivad, et nad ei toeta sõda, mõistavad agressiooni hukka ning ei võistle ei Venemaa ega Valgevene lipu all, siis neid võiks rahvusvahelistele võistlustele kutsuda. Milline peaks olema siin meie seisukoht? Või mida te õieti arvate, millise diskussiooni me selles suhtes läbi meie otsuse teeme?

11:20 Marko Mihkelson

Aitäh! Kui ma nüüd õigesti aru sain, küsimus oli selles, kas oleks kohane lubada Venemaa või Valgevene sportlasi ilma liputa võistlema, nii nagu nad näiteks tennisevõistlustel osalevad. Ma enne ütlesin: ei. Minu isiklik seisukoht on, et see ei vabanda tegelikult nende osalemist, et nad võistlevad ilma liputa. Tegelikult ei peaks Venemaa osalema olümpiamängudel, ei olümpia nii-öelda lipu all ega üldse sellises situatsioonis, nagu nad praegu on. Aga nagu ütlesin, see teema kindlasti väärib eraldi tähelepanu kas kultuurikomisjonis või väliskomisjonis või mõlemas. Kindlasti tuleme selle teema juurde tagasi.

11:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

11:20 Kert Kingo

Tänan! Siin Henn Põlluaas juhtis tähelepanu sellele, et ettekandja ei ole siin päris korrektselt väljendunud, ta on valesti tõlgendatavaid sõnumeid selle eelnõu menetlemise kohta siin saalis levitanud, mida ei tea ka tema enda erakonnakaaslased. Komisjoni esimehena ta lihtsalt ütles, et ta teab. Aga paluksin, et komisjoni esimees selgitaks ka ajakirjanikele, kes siin saalis viibivad, ja oma erakonnakaaslastele, kuidas selle eelnõu menetlemine tegelikult käib.

11:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ettekandja ütles, et ta on teadlik, kuidas eelnõusid menetletakse.

11:21 Marko Mihkelson

Lisaks sellele on ettekandja seletanud, kuidas see avalduse eelnõu koostati.

11:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nii, aga läheme edasi küsimustega. Jüri Jaanson, palun!

11:21 Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud ettekandja! Jah, jutt on läinud praegu avalduse ettekande juurest või Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest ja annekteerimise hukkamõistmisest spordi juurde. Muidugi sport on oluline teema ja ma tervitan selles suhtes teie väljaöeldut, et te võtate selle väliskomisjonis eraldi arutelule. Aga siin ma tahaksin rõhutada veel seda, et kindlasti tuleks spordi teemal uurida ja küsida just Ukraina enda inimeste ja spordiorganisatsioonide seisukohta selle kohta, mis tingimustel on nad nõus lubama, kui üldse, Venemaa sportlasi nendega võistlema. See on sisuliselt väga oluline teema.

11:22 Marko Mihkelson

Aitäh! Hea Jüri, ma arvan, et meil, nii Eestil kui ka muudel Ukrainat väga palju kõiges toetavatel riikidel on üks väga oluline seisukoht: kõike, mida me teeme Ukraina nimel, Ukraina toetuseks, me teeme koos Ukrainaga. See on põhireegel ka selles küsimuses.

11:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Reitelmann, palun!

11:23 Urmas Reitelmann

Aitäh! Eelmisel nädalal esines Ukraina president Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ees. Ja vastates parlamendiliikmete küsimustele ütles president Zelenskõi: te saate meid aidata sel moel, et teete kõik selleks, et venelased ei tunneks ennast Euroopas hästi. Mida Eesti valitsus on plaaninud ette võtta, et rämpsriigi kodanikud ei tunneks ennast hästi Eestis?

11:23 Marko Mihkelson

Aitäh! Ukraina presidendil on kindlasti küllaga põhjust sellist seisukohta omada. Eesti Vabariik ja mitte ainult Eesti Vabariik, vaid ka Soome, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi ja mitmed teised Euroopa riigid on teinud väga konkreetseid samme, mitte ainult deklaratsioonide tasandil. On astutud väga konkreetseid samme, eriti mis puudutab turismiviisadega Euroopa Liitu pääsevate Venemaa kodanike piiriületuse piiramist, no ikka suures osas lõpetamist. Ka eelmisel nädalal, kui me olime piiril ja idapiiril, siis me saime statistilise ülevaate viimaste nädalate numbritest. Ma tuletan meelde, et 19. augustist Eesti valitsuse otsusega, Vabariigi Valitsuse otsusega piirati Eestisse sissepääs Eesti riigi väljastatud Schengeni viisade kasutajatele, neid on kokku circa 50 000 ja kolmandikul nendest selle aasta lõpuga viisade tähtaeg aegub. Septembris lisandus see otsus, mille me algselt tegime seda koos Läti, Leedu ja Poolaga, sulgemaks maismaapiiri Venemaa kodanikele, kellel on teiste Schengeni riikide väljastatud turismiviisa, ja meiega liitus mõned päevad hiljem ka Soome. Me nägime seda statistikat ja võib öelda, et see on oluliselt, tegelikult kordades muutunud, võrreldes näiteks juuli-augustiga, pärast seda, kui Venemaa tühistas COVID-i reeglitest tingitud piiriületuspiirangud omaenda kodanikele.

Teine teema, mis ka meid huvitas, kui me eelmisel nädalal käisime seal, oli küsimus sellest, kas ja kui palju on suurenenud mobilisatsiooni eest põgeneda püüdvate Vene kodanike arv, kes kasutavad legaalseid viise piiriületuseks Euroopa Liitu. Ma peaksin ütlema, et need numbrid olid märkimisväärselt madalad ja mingit jõnksu peale 21. septembri Putini otsust kuulutada välja mobilisatsioon tunda ei ole. Ja veel kord: ka piirivalve on selliseks surveks valmis. Lisaks on olemas informatsioon, et Venemaa ise piirab kontrollpunktide kaudu oma piiritsoonis mobilisatsiooniealiste kodanike pääsu piirile. Nii et see on üks samm selles suunas. Eesti on ka näidanud oma riigisisese julgeoleku tagamisel seda, et neil, kes ei austa meie põhiseadust, kes käituvad provokatiivselt ja kes elavad siin elamisloa alusel, on põhjus elamisluba kehtetuks muuta ja nad riigist välja saata. Ma väga loodan, et ka mitmed meie liitlasriigid, partnerriigid, järgivad meie eeskuju.

11:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole.

11:27 Marko Mihkelson

Aitäh! Kui ma võin, siis ma tahaksin väga tänada Ukraina suursaadikut Mariana Betsat, kes jälgib meie arutelu siin saalis. Aitäh, Mariana, sulle tegevuse eest oma riigi huvide kaitsmisel Eestis! 

11:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Läheme edasi. Ma palun nüüd ettekandjaks väliskomisjoni aseesimehe Enn Eesmaa.

11:27 Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud kolleegid! Lugupeetud Ukraina suursaadik! Sõda Ukrainas tajudes, sellele mõeldes, seda analüüsides on erakordselt raske jääda emotsioonituks. Seda tõestas suuresti ka praegune keskustelu ja küsimuste-vastuste voor. Ometi Riigikogu väliskomisjonis me püüdsime lähtuda sellest, et see avalduse tekst oleks terminoloogilistes nüanssides hästi läbimõeldud. Püüdsime analüüsida ka selle avalduse võimalikke õiguslikke tagajärgi. Kõik Riigikogu komisjonid, väliskomisjon kaasa arvatud, püüavad oma tööd teha põhjalikult, eriti veel sellistel juhtudel, kui temaatika on selline, nagu me praegu käsitleme. Me analüüsisime ja arutlesime selle võimaliku teksti üle vähemalt kuuel väliskomisjoni istungil. Meil olid ekspertidena komisjoni istungitel inimesed väga mitmetest ametitest, loomulikult ka Välisministeeriumist, ja nagu te kuulsite, muu hulgas Eesti suursaadik Moskvas.

Riigikogu juhatus, nagu te teate, võttis avalduse menetlusse 11. oktoobril, nimetas juhtivkomisjoniks väliskomisjoni ja määras eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. oktoobri kell 17.15. Nimetatud tähtajaks esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon viis muudatusettepanekut. Juhtivkomisjon arutas esitatud muudatusettepanekuid oma 14. oktoobri istungil ning muudatusettepanekuid tutvustas põhjalikult fraktsiooni liige Martin Helme. Me hääletasime esitatud muudatusettepanekuid ja hääletuse tulemusena otsustas juhtivkomisjon jätta need arvestamata. Kuid kuna kõigil viiel juhul toetas neid muudatusettepanekuid vähemalt kaks, ühel juhul koguni kolm saadikut, siis, nagu me teame väga hästi, need muudatusettepanekud jõuavad suurde saali ja see ongi lõppkokkuvõttes ju kõige olulisem.

Meie lähtusime sellest, et Riigikogu väliskomisjoni liikmed, kus on esindatud kõik fraktsioonid, kaasa arvatud EKRE esindajad, jõuaksime selles avalduse tekstis üksmeelele. See ei tähenda, et me tegelesime selle teksti analüüsiga ainult meie komisjonis. Ma usun, et kõikides fraktsioonides toimusid samuti vestlused, mõnes võib-olla isegi veenmised, et jõuda selles tekstis, mis on tavatult reljeefne ja kriitiline, üksmeelsele otsusele.

Väliskomisjon otsustas oma 11. oktoobril toimunud istungil (konsensusega) teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta avalduse eelnõu 18. oktoobri täiskogu päevakorda ning viia läbi lõpphääletus, mis paneb lõpp-punkti sellele menetlusele. Ma jagan täiesti seda seisukohta, et on väga hea, kui avalduse tekstile kirjutab alla võimalikult palju inimesi, kuid lõplik otsustus on ikkagi siin suures saalis ja see on kõige olulisem. Suur aitäh!

11:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Aga enne, kui me läheme sisuliste küsimuste juurde, on Valdo Randperel protseduuriline küsimus. Palun!

11:32 Valdo Randpere

Mul on tõepoolest täiesti protseduuriline. Ma vaatan, et küsimuste ette ilmub nr 1 ka inimeste puhul, kes on juba küsinud. Kas meil on siin mingi muudatus? Tavaliselt ju ühe eelnõu raames summeeritakse küsimuste arv, ja isegi kui sa küsid komisjoni ettekandjalt, tuleb ikka ette juba nr 2. Aga nüüd on mõlemalt võimalik küsida mitu küsimust?

11:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See oli tõesti protseduuriline küsimus. Ma kordan siis üle, et tavalise seaduseelnõu puhul on tõesti kaks küsimust igal Riigikogu liikmel ja ta ise valib, kas ta esitab eelnõu esitajale näiteks esimesel lugemisel küsimuse või komisjoni ettekandjale, kui on tegemist seaduseelnõu menetlemisega. Siin ma tutvustasin päevakorra menetlemist ja juhatuse ettepanekul on selle päevakorrapunkti arutelul kõikidel Riigikogu liikmetel võimalik esitada kummalegi ettekandjale üks küsimus. Seetõttu on kõik päris korras ja korrektne.

Peeter Ernits, palun! Protseduuriline küsimus.

11:33 Peeter Ernits

Jah, hea juhataja, [mul on] tõesti protseduuriline. Kas võib kolleeg Randpere, Reformierakonna saadiku ettepanekut, et saaks ainult ühe küsimuse esitada, käsitleda diskussiooni lämmatamise katsena?

11:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei, mina seda küll nii ei käsitle. See oli täiesti protseduuriline küsimus. Läheme edasi. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:34 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja, ma nüüd uuesti küsiksin, milline selle terrorismi õigustanud ja õnnistanud Moskva patriarhaadi alluvuses oleva õigeusu kiriku staatus hakkab olema. Eelmine ettekandja ütles, et see on tundlik teema. Ei! Vaikiva heakskiidu andnud õigeusklik peaks olema piinlik teema. Meie, eestlaste ja teiste eurooplaste jaoks on see äärmiselt tundlik teema, kui mõni religioosne asutus saab väga legitiimselt õigustada ja õnnistada terrorismi. Milline on selles kontekstis, kus me, ma loodan, et võtame vastu ja tunnistame Venemaa terroristlikuks riigiks, tema õiguslik seisund Eesti Vabariigi territooriumil?

11:35 Enn Eesmaa

Veel kord: ega minu vastus ei saa väga palju erineda sellest, mis on siin juba kõlanud. Me käsitleme praegu seda konkreetset avaldust. Mis puudutab Vene Õigeusu Kiriku tegevust Eesti Vabariigis, siis ma usun, et igaühel meist on oma isiklik arvamus. Ja ma usun, et üsna paljude arvamus on üsna kriitiline selle suhtes. Kuid sa kindlasti mäletad, et ka siseminister ootas selle kiriku esindajalt seletusi, kas ta on nõus Moskva metropoliidi välja öeldud tavatute ja äärmiselt reljeefsete arvamustega, mis ilmselt mitte kuidagi ei saa kokku minna uskliku inimese arvamusega. Vastused tulid ja need vastused olid sellised, et Eesti Vabariigi valitsus, ennekõike siseminister tegi ettepaneku ja võttis need teadmiseks ning ei jätkanud esialgu seda protsessi. Kui see teeme ükskord jõuab meie majja, Riigikokku, siis kindlasti me neid asju arutame, lähtudes muu hulgas sellest, et Eesti riik ja kirik tegutsevad lahus.

11:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

11:36 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Hoolimata sellest väikesest, võib-olla isegi emotsionaalsest diskussioonist, mis siin on olnud – see on arusaadav, demokraatlik riik, demokraatlik parlament –, on ju ikkagi selge ja võib öelda sajaprotsendiliselt, et meie rahva süda tuksub Ukraina rahvaga ühte rütmi. Aga mida ma ikkagi tahan siin rõhutada, on see: ka teie enda impersonaalne arvamus, mis te ütlesite, et tegemist on tavatult reljeefse avaldusega – ma ei ole sellega nõus. Ja see ongi see, mis mulle muret tekitab. Me oleme ka varasemalt mitmeid avaldusi vastu võtnud, me oleme korduvalt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, genotsiidi hukka mõistnud. Selles mõttes ei ole siin avalduses midagi väga suurt uut, kuigi üks nüanss on, mida ka Marko Mihkelson rõhutas – see on seesama Venemaa Föderatsiooni tunnistamine terrorismi toetavaks riigiks. Ja siit ongi küsimus. Kui nüüd see fakt sünnib ära, me tunnistame seda, siis kas ta nüüd jääb selleks terrorismi toetavaks riigiks seni, kuni me võtame järgmise avalduse vastu, või peab siin toimuma midagi muud eelnevalt.

11:37 Enn Eesmaa

Eks loomulikult Riigikogu, kaasa arvatud väliskomisjon, jälgib kogu seda arengut ajas. Mis puudutab selle avalduse reljeefsust, siis ma ei ole sinuga päris nõus, sellepärast et selles avalduses on muu hulgas tehtud ettepanek Venemaa eemaldamiseks ÜRO Julgeolekunõukogust. See on erakordselt reljeefne avaldus. Ma usun, et sellega paljud minu kolleegid nõustuvad. Selles ongi asi, et kõik sellesse avaldusse ei mahu. Seesama sporditemaatika, mille väliskomisjoni istungil tõi väga õiglaselt esile Valdo Randpere, on omaette tõsine teema, kuid meil on praegu tegemist selle konkreetse avaldusega. Ja ma kordan: meie lähtume ja ka mina praegu teiega rääkides lähtun sellest, et kõik need fraktsioonide esindajad, kes töötavad väliskomisjonis, olid ühel meelel, et see avalduse tekst, milleni me jõudsime – sellest on korduvalt juba räägitud, igast fraktsioonist oli üks esindaja, kes selle lõppviimistluse tegi –, oli kõige olulisem.

Sinna on võimalik väga paljusid momente veel lisada, kuid tunnistagem, et siis oleks ta juba teistsugune avaldus, mis nõuaks uuesti fraktsioonides läbirääkimist. Meie puhul, ma mõtlen Keskerakonda, me seda avaldust käsitlesime ja analüüsisime koguni erakonna juhatuses. Nii et need protsessid on teinekord suhteliselt mitmekülgsed ja sageli keerulised. 

Kui Venemaa muutub ... Ja tõepoolest, see oli üks momente, mida me päris kaua kaalusime, kas kuulutada Venemaa kui riik terroristlikuks või Venemaa (praegune) režiim terroristlikuks ja terrorismi toetavaks, sest ka seal on tegelikult vahe. Riiki ja rahvast täpselt samamoodi käsitleda on suhteliselt keeruline ja raske. Nõukogude Liit on alati olnud pigem agressiivne kui diplomaatiline. Kui Eesti oli Eesti NSV, siis väga paljudes välisriikides suhtuti ka meisse, eestlastesse, kui selle riigi patriootidesse ja täievolilistesse esindajatesse. Aga me kõik teame, et nii see ei olnud. Ka Venemaal on väga palju neid, kes mõtlevad üsna sarnaselt meiega.

Sellelsamal meie külaskäigul Narva ja Kagu-Eesti piirile me nägime vene noori, kes õpivad Narva kolledžis, ja see kohtumine oli erakordselt rõõmustav. Nad mõtlevad väga suuresti nii nagu meie, on selle sõja vastu ja kriitilised praeguse Venemaa režiimi suhtes. Nii et alati tuleb teha selles mõttes vahet.

11:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Lotman, palun!

11:41 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud juhataja! Sa väga lakooniliselt valgustasid seda, mida me hästi pikalt oleme seal komisjonis teinud. Üks teema, mis ei kajastunud selles avalduses, aga siiski jooksis läbi mitmel meie koosolekul, oli Venemaa pehme jõu kasutamine. Siin praegu sa nimetasid sporti ja seda Valdo Randpere ka tõstatas. Aga samas me rääkisime muusikutest, me rääkisime ka teadlastest ja nii edasi. See viimane küsimus on mulle isiklikult väga valus, sest ma ise ei saa osaleda mingisugusel konverentsil, kus osalevad Venemaa esindajad, me ei saa neid kutsuda isegi Zoomi või internetti. Ja see on õigustatud. See ei ole muidugi selle avalduse teema, aga kas sa ei saaks valgustada neid debatte, mis käisid meil komisjonis?

11:42 Enn Eesmaa

Jah, veel kord: need debatid olid mitmekülgsed, väga printsipiaalsed ja ausad. Kuid veel kord: meie peamine eesmärk selles kontekstis oli jõuda ühisele seisukohale selle, konkreetse avalduse suhtes. Veel kord: see avaldus võiks olla poole pikem ja sisaldada väga paljusid alateemasid, kaasa arvatud see, millest sa, Mihhail, praegu rääkisid. See on ka mulle väga oluline valdkond. Kuid veel kord: kuna see avalduse tekst on siiski, ma julgeksin öelda, tavatu, [ja eesmärk on,] et see leiaks kõigis fraktsioonides üksmeelset toetust – mul on väga hea meel, et nii ka toimus –, siis on kõiki teemasid ühes avalduses suhteliselt raske käsitleda.

11:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

11:43 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Enn, sa viitasid sellele, et teil olid erakonnas juhatuse tasemel ka diskussioonid selle avalduse üle, ja ütlesid natukene krüptiliselt, et eks need otsustamise teed võivadki olla erinevad ja keerulised, komplitseeritud. Aga ma tahaksin paluda sind, et sa räägiksid täitsa rahulikus tempos ja natukene pikemalt lahti ka seda osa, millised osad just sellest avaldusest on sinu arvates kas eriti tundlikud, eriti jõulised, eriti tähelepanuväärsed või kuidagi reljeefsed, ka võrreldes ülejäänud maailmaga, kes mida on teinud, kui sa tead ja oled kursis sellega, aga ka nendest osadest, mis teis kõige rohkem tekitasid emotsioone ja vastakaid arvamusi. Üldse mitte pahatahtlik küsimus, lihtsalt tõepoolest tahaks teada.

11:44 Enn Eesmaa

Aitäh, Valdo! See uudishimu on täiesti arusaadav, kuid veel kord: ma esindan siin Riigikogu väliskomisjoni ja mitte isiklikku arvamust ja – ma ei karda seda sõna – isegi oma fraktsiooni ja erakonna arvamust. Nii et meie ülesanne, ka minu ülesanne oli selgitada, kui vaja, ka veenda selles suunas, et me saaksime selle avalduse teksti sellisena vastu võtta. 

11:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun! 

11:45 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea ettekandja! 85 saadiku esindajale siin, Marko Mihkelsonile said osaks ukse poolt vihapursked mitmete vastuste aadressil, aga ennekõike selle avalduse kui sellise suhtes. Esitati väga karme süüdistusi. Ja ta põrgatas minu selleteemalise küsimuse, mis komisjonis täpselt toimus, tegelikult teile kui komisjoni esindajale. Palun katsuge sellele pikemalt ja põhjalikumalt vastata. Miks on nii, et kui Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on üksmeelne, mitmed riigid arutavad Venemaa terroristlikuks kuulutamist, siis meil esitatakse asja kui mingit sisepoliitilist aktsiooni, esitatakse süüdistusi ja väidetakse, et hääletatakse küll poolt, aga tehakse ka destruktiivsed avaldusi ja ettepanekuid? 

11:46 Enn Eesmaa

Ma tean seda, et see materjal, kaasa arvatud näiteks muudatusettepanekute loetelu, on kõigile teile, head kolleegid, välja saadetud. Kõiki neid aspekte, kaasa arvatud muudatusettepanekuid, me analüüsisime. Nagu ma ütlesin, Martin Helme neid muudatusettepanekuid põhjendas üsna detailselt. Ja ma usun, et oleks need olnud varem esitatud, siis oleks tõenäoliselt selle avalduse tekst võinud olnud teistsugune. Aga meie lähtusime ikkagi sellest – ma tulen selle juurde tagasi –, et see avalduse tekst, mida kõik aktsepteerisid, oli kõigile ka vastuvõetav.

Kõigi muudatusettepanekute juures on ära toodud ka selgitus. Ma arvan, hea Jürgen, et sealt on võimalik välja lugeda seda üldist meeleolu. Ja sellega ma siiski piirdun. 

Veel kord: need debatid ja ka küsimused kõigile ekspertidele, kes meil käisid, olid põhjalikud. Ja need inimesed, kui sa viitad ühele erakonnale, need kaks esindajat, kes on väliskomisjonis, töötasid samuti konstruktiivselt meiega. Ja veel kord: mõlemad nad on ka oma allkirja andnud sellele avaldusele. Kuid ütlen uuesti, et see on alles esimene etapp. Tähtis on see, kes ja kuidas täna hääletab.

11:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Järveoja, palun!

11:48 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin tänases avalduses on kirjas, et Riigikogu toetab nõudmist võtta Venemaa Föderatsioonilt ära ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme staatus. Kas komisjonis oli veel arutelul selliseid teemasid, et mõnest rahvusvahelisest organisatsioonist tuleks Venemaa Föderatsioon välja visata või talt mõni õigus ära võtta?

11:48 Enn Eesmaa

No osaliselt on sellest täna juba juttu olnud, näiteks mis puudutab jälle sedasama sporti. Kui me teeme ettepaneku ja kindlasti seda ka toetame, et kaaluda Venemaa eemaldamist ÜRO Julgeolekunõukogust, siis see on nii-öelda tippude tipp. Kahtlemata, praegune julgeolekukoosseis peegeldab väga suuresti teise maailmasõja järgset situatsiooni. Kuigi me teame, et ÜRO põhikiri teeb sellise võimaluse küllaltki raskeks, kuid ka Riigikogu on Eesti riigi põhiseadust vajaduse ja soovi korral muutnud. Kahtlemata see, et julgeolekunõukokku ei kuulu Saksamaa, võib olla tänapäeva maailmas suhteliselt ebaproportsionaalne. Aga Venemaa oma käitumisega, ja mis kõige tähtsam, julgeolekunõukogus vetoõiguse kasutamisega teeb võimatuks paljude teemade edasiarendamise, rääkimata sellest, et see kuskil lõpule viia.

11:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Juske, palun!

11:50 Jaak Juske

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! On väga oluline, et niivõrd märgilised ja olulised avalduse eelnõud, nagu käesolev eelnõu kindlasti on, sünniksid erakondade koostöös konsensuslikult. Ma tahan teie käest veel üle küsida. Kas teil selles töörühmas jäi mulje, et Henn Põlluaasal, kes esindas EKRE-t, ja EKRE-l on veel kuskil sahtlis mingisuguseid ettepanekuid, millega nad tulid alles hiljem välja? Või oli härra Põlluaas selle tekstiga nõus?

11:50 Enn Eesmaa

Ma alustan sellest viimasest. Henn Põlluaas toetas seda teksti ja oli sellega päri. Lõppkokkuvõttes on ju kõigil fraktsioonidel õigus teha muudatusettepanekuid ja seda õigust EKRE ka kasutas. Veel kord: nendes muudatusettepanekutes, eriti selles, kuidas Martin Helme neid kommenteeris, on kindlasti neid elemente, millest paljud inimesed Eestimaal on mõelnud ja võib-olla oleks sellega ka päri. Kuid veel kord: meie ülesanne number üks oli, et see kollektiivselt koostatud ja lihvitud tekst – mitte ümmarguseks lihvitud, see ei ole ümmargune tekst, see on väga reljeefne tekst – leiaks Riigikogu suures saalis võimalikult palju poolthääli. Selline oli see pilt.

11:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

11:51 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin on EKRE saadikute suust korduvalt kõlanud seisukohavõtt, et sellistel avaldustel, mida me praegu siin arutame, mis selgelt Venemaa tegevuse Ukrainas hukka mõistavad ja selle terroristlikuks kuulutavad, justkui ei ole mõtet. Samas me teame, et meie Ukraina kolleegid just nii kõrgel tasemel, parlamendi tasemel selliseid avaldusi väga hindavad. Nad tunnevad, et nendest on raskel ajal abi. Ja loomulikult Eestil on siin selge roll, et sõda Ukrainas hukka mõista, terror hukka mõista, genotsiid hukka mõista. Kas teie oskate selgitada, mis võib olla see meie EKRE parlamendisaadikute motivatsioon öelda, et sellistel avaldustel justkui ei ole mõtet. Kas selline arutelu komisjonis oli, kuidas nad seda põhjendavad? Kuidas saab väita, et me peaksime sellises olukorras täna vaikima ja seda kõike kõrvalt vaatama?

11:52 Enn Eesmaa

Ma arvan, et jälle kõige olulisem on see, kuidas me täna hääletame. Meil kõigil on kindlasti oma arvamus. Mõne mõttes on võib-olla see avaldus liiga terav, mõne mõttes kindlasti ei ole see avaldus küllalt terav. Riigikogu kõigil liikmetel on õigus oma arvamust avaldada ja selles mõttes ma isegi ei soovi hakata spekuleerima, miks EKRE saadikud on ühte või teist öelnud ja mida nad on seejuures mõelnud. Kõik oleneb sellest, kuidas täna hääletatakse. Kui ollakse hinges selle avalduse vastu või mõne selle avalduse osa vastu, siis kõige ausam oleks jätta hääletamata. Aga seda me näeme tõenäoliselt umbes poole tunni pärast või kolmveerand tunni pärast. Ma ei teeks enne mingisuguseid järeldusi, veel kord kinnitades, et mitte see pole kõige tähtsam, kui palju sellele esialgsele avalduse tekstile alla kirjutas, vaid tähtis on see, kui palju hääletab.

Kui sa mäletad ööistungeid, siis opositsiooni poolt piisas ühest või kahest inimesest, kes palus hääletada, ja hääletustulemus oli tegelikult ju ette teada. Aga see õigus ja võimalus on. Veel kord: kõige tähtsam on see, kuidas me mõne aja pärast hääletame, ja siis on juba igaühe inimese oma vastutus. Ja siis, kui keegi küsib, et miks sa alla kirjutasid, kui sa mõtled teisiti, nagu sa oled väljendanud, peaks igaüks meist seda ka selgitama. 

11:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jüri Jaanson, palun!

11:54 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud ettekandja! Ma olen täiesti päri teie mõttega, et Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamise avalduse rakenduslik pool peaks algama tippude tipust ehk ÜRO-st endast. Ja teisi teemasid saab siis eraldi arutada. See on täiesti õige. Aga mind huvitab, kas teil komisjonis on arutelu olnud ka selle üle, et ÜRO Julgeolekunõukogu, eriti selle alaline koosseis, mis teise maailmasõja järel kokku pandi omaaegset, noh, ma ei tea, kas sõjajärgset eufooriat arvestades, mis aga üldse ei arvestanud võimalike tulevikuvisioonidega. Kas üldse on komisjonis arutatud seda, et peaks olema võimalus ümber teha ÜRO sihukene struktuur?

11:55 Enn Eesmaa

Aitäh! Hea Jüri! Osaliselt ma sellele juba vastasin. Aga mõttevahetusi sellel teemal on kahtlemata olnud ja oli juba siis, kui Eestist sai julgeolekunõukogu mittealaline liige. Me mäletame ju, osa tipp‑poliitikuid oli suhteliselt skeptilised selle võimaluse suhtes, osa meist oli seda meelt, et seda tuleks kindlasti ära kasutada. Tagantjärele vaadates võib öelda, et Eesti oli väga tubli. Tänu sellele, et Eesti oli julgeolekunõukogu mittealaline liige, sai tõstatatud väga olulisi teemasid, mis muidu oleks tõenäoliselt jäänud tõstatamata. Ja kui mitte kõiki nendest teemadest ei saanud arutada julgeolekunõukogu istungitel, siis seal on selline võimalus nagu any other business ehk veel mõned olulised teemad. Seal on teistsugused mängureeglid. Eesti tõi need teemad, mis olid algselt seotud sageli Gruusiaga, Moldovaga, pärast ka Ukrainaga. Nii et Eesti kasutas seda võimalust väga.

Ma arvan, et see debatt võib veel meil kunagi ees seista, aga julgeolekunõukogu praegune koosseis on tõesti selline, et reaalselt vaadates, kui paar riiki nendest, isegi rohkem võivad kasutada vetot, siis see paneb oma üsna jäiga pitseri kogu julgeolekunõukogu tööle. Järgmisena on Balti riikidest julgeolekunõukogu mittealaline kutsutud liige Läti. Leedu oli juba enne meid. Minu isiklik arvamus on see, et kui on võimalik, siis tuleks julgeolekunõukogu statuut ja esindatus kindlasti üle vaadata.

11:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

11:57 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Me arutame otsuse eelnõu, kus on 85 saadiku allkiri. Ma arvan, et see näitab kogu selle teema tähtsust. Loomulikult oleks minul ja paljudel teistel siin saalis hea meel, kui siin oleks juba 101 allkirja olnud. Aga nii, nagu siin mitu korda on kõlanud, kindlasti näitab hääletus, kuidas üks või teine saadik selles küsimuses seisukoha kujundab. Mu meelest on selge, et selle sõja küsimuses on valik mustvalge: kas olla selle sõja vastu või selle sõja poolt. Võib‑olla arendate veel natukene edasi seda teemat – mis võiksid olla järgmised sammud, mida me saame teha, et väljendada veel tugevamalt toetust Ukrainale?

11:58 Enn Eesmaa

Väliskomisjon töötab väga demokraatlikult. Meil on esindatud kõik fraktsioonid. Ja veel kord: need mõtted ja ideed ei tule mitte ainult nendelt inimestelt, kes esindavad oma fraktsioone, vaid väga sageli need tulevad juba fraktsioonidelt ja võib-olla isegi laiemalt – erakondade poolt. Kui sellised mõtted tekivad, mida edasi teha, juhul kui see avaldus vastu võetakse – see on ilmne, et me seda teeme –, siis me seda ühiselt otsustame. Meil on selleks väga kogenud nõunike meeskond, rääkimata sellest, et osa komisjoni liikmeid on aastatepikkuse välispoliitilise kogemusega, vähemalt parlamendi tasandil. Nii et ma ei näe kõige vähematki põhjust, et neid teemasid kuidagi hakataks tagasi hoidma. Kui me leiame ühiselt, et seda, teist või kolmandat teemat tuleks põhjalikumalt arutada, siis me seda kindlasti teeme. Ma tuletan veel kord meelde, et me kasutame võimalust nii diplomaate kui ka eksperte paljudest ministeeriumidest kutsuda meie komisjoni istungitele, samuti kasutame üsna aktiivselt elektroonilisi võimalusi. Meil on tänagi veel üks istung, kus üks meie ekspertidest, külalistest esindab ennast ja oma teemasid ekraanil.

11:58 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

12:00 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! EKRE esitas sellele avaldusele teksti täiendamiseks viis muudatusettepanekut ja kõik need ettepanekud järgisid seda üldiselt avalduses sisalduvat joont, aga need hõlmasid konkreetsemaid tegevusi nii Euroopa Liidu raames kui ka Eesti raames. Ja te ütlesite siin, et need ei leidnud komisjonis toetust, sest põhimõtteliselt hääletati maha. Kuna komisjoni protokollid on avalikud, aga kõik, kes jälgivad seda istungit, võib-olla ei oska neid üles leida, palun nimetage nende saadikute nimed ja erakondlik kuuluvus, kes hääletasid nende muudatusettepanekute vastu.

12:01 Enn Eesmaa

Jah. Mul on see kindlasti siin olemas. Lihtsam oleks öelda, kes neid muudatusettepanekuid pooldas. Need olid mõlemad EKRE saadikud ja esimest muudatusettepanekut pooldas ka Valdo Randpere. Vastu olid Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Kross, Mihhail Lotman, Marko Mihkelson, neljal juhul ka Valdo Randpere. Tegelikult ka esimesel juhul ta tegi ettepaneku, aga hääletusel oli ta nii nagu enamus, samuti Indrek Saar ja Andres Sutt, vastu olid Ruuben Kaalep ja Henn Põlluaas, erapooletuid ei olnud. Ja sama pilt oli praktiliselt kõigi muudatusettepanekute suhtes. (Hääl saalist.)

12:02 Aseesimees Martin Helme

Poolt, muudatusettepanekute poolt oli kaks saadikut ja vastu olid ülejäänud.

12:02 Enn Eesmaa

Jah nii, täpselt.

12:02 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randperel on protseduuriline. Palun!

12:02 Valdo Randpere

Jah, kuna Enn Eesmaa nüüd natukene korrigeeris ennast või peaaegu korrigeeris. Seda, mis juhtus komisjonis, Martin teab ka väga hästi – see esimene muudatusettepanek oli ju saatkondade ja konsulaaresinduste sulgemine. Kuna Marko Mihkelson selgitas Martinile selle peale, et tegelikkuses juba Pihkvas ja Peterburis on konsulaaresindused suletud, siis mina tegin ettepaneku, et võiks ju öelda selle muudatusettepaneku kohta, et sisuliselt arvestatud. Aga kuna see ei leidnud komisjoni enamuse toetust, siis ma hääletasin selle muudatusettepaneku vastu. Nii et oleks vale öelda, et ma toetasin seda. 

12:03 Aseesimees Martin Helme

Nii oli. Jürgen Ligil on protseduuriline. Palun!

12:03 Jürgen Ligi

Aitäh! Teie fraktsioonikaaslase algatusel nüüd avalikustati need nimed, kes söandasid hääletada teie erakonna ettepanekute vastu. Arvestades seda, mida te siin eelmisel miitingul rääkisite ja arutasite, mida teha oma vastastega peale valimisi, öelge, mis nendest inimestest saab, kes ei toetanud EKRE seisukohti?

12:03 Aseesimees Martin Helme

Ma ei ole kindel, et see on protseduuriline. Aga nüüd valija on targem. Peeter Ernits, palun!

12:04 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Me oleme üsna hästi püüdnud oma USA kolleegidega ühte sammu astuda. Aga nüüd ma loen, mul on Reutersi uudis 6. septembrist ees, kus on öeldud must valgel, et kuigi Ukraina püüab USA‑d survestada [Venemaa] kuulutamises terroristlikuks riigiks, ameeriklased ütlevad, et Venemaad ei tohi kuulutada terrorismi toetavaks riigiks. Sina väliskomisjoni liikmena tead paremini, võib-olla ma ei tea kõike seda. Miks USA ei ole läinud sellele teele mis meie praegu siin? Kas ta kavatseb seda teha või me teeme soolot siin praegu Ukraina palvel?

12:04 Enn Eesmaa

Hea Peeter! Osaliselt sa eksid. Tuletan meelde, et USA senaatorid Lindsey Graham ja Richard Blumenthal algatasid juba 14. septembril resolutsiooni projekti, mis näeb ette Venemaa Föderatsiooni tunnistamise terrorismi toetavaks riigiks. Tõsi, lõpplahenduseni see ettepanek ei ole veel jõudnud. Kuid sageli öeldakse, et teod on sõnadest võib-olla isegi kõnekamad. Ja ka see, kuidas on USA muu hulgas aidanud Ukrainat kõikvõimalikul moel, on täiesti pretsedenditu.

12:05 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

12:05 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te viitasite ka sellele, et ÜRO Julgeolekunõukogu põhimõtted vääriksid ülevaatamist, sest Venemaa on ületanud kõik inimmõistuse piirid, võiks ütelda. Samas, tõesti, kui te komisjonis seda arutasite, siis kas oli ka juttu sellest, kuidas me siin Riigikogus teatud eelnõusid peaksime menetlema? Me oleme järjest rohkem ka ise oma otsustusprotsessides viidanud sellele, et Venemaa kui paariariigiga on väga keeruline suhelda. Sealt tulevad järelmid ka nende kodanike osaluse kohta, on need relvaload, on see valimisõigus kohalikel valimistel ja nii edasi. Mis nägemus komisjonil on ja kuidas teie näete, et me peaksime edasi liikuma?

12:06 Enn Eesmaa

Mis puudutab ÜRO Julgeolekunõukogu koosseisu ja neid probleeme, mis seal on, siis praegusel juhul ma natukene ületasin oma volitusi ja ütlesin oma isikliku arvamuse. Riigikogu väliskomisjon on neid mõtteid arendanud, kuid mingisuguste lahenduste või konkreetsete ettepanekute ja tegudeni me siiski pole veel jõudnud.

Mis puudutab üldist meelsust, siis kahtlemata on Venemaal raske lähemate aastakümnete jooksul siseneda uuesti rahvusvahelisse normaalsesse suhtlusesse. Nendest näidetest, mida sa, Heiki, tõid, sa saad isegi aru, nii mõnigi kuulub menetluse ja otsustuse alla mõnda teise komisjoni. Riigikogu kahtlemata töötab laial rindel. Need konkreetsed asjad, mis võiksid olla väliskomisjoni osa, vähemalt praegust väliskomisjoni koosseisu silmas pidades – ma ei näe mingisugust raskust nende teemade ka väga tõsisel arutelul. Kuid ei ole vist võimatu arvata, et see jääb otsustamiseks juba järgmisele koosseisule, meie tulevastele kolleegidele, kelle hulka võime ka meie sinuga kuuluda.

12:08 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud järjekordne protseduuriline. Peeter Ernits, palun!

12:08 Peeter Ernits

Jaa, hea juhataja! Kuna ettekandja ütles, et USA ei peagi [Venemaad] kuulutama terroristlikuks, peaasi on teod ja see, et USA on pretsedenditult toetanud Ukrainat, siis ma ei saa ütlemata jätta, et ka Eesti on pretsedenditult Ukrainat toetanud. Meie käes on maailmarekord per capita igas aspektis. 

12:08 Aseesimees Martin Helme

Jah, see vastab tõele. Protseduuriline see muidugi ei olnud. Leo Kunnas, palun!

12:08 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Enn! EKRE fraktsioon on siiani tingimusteta toetanud kõiki Ukraina-teemalisi avaldusi. Ma kategooriliselt protestin selle vastu, kui keegi teeb meile mis tahes etteheiteid venemeelsuses. See ei ole tõsi.

Aga nüüd selle avalduse tekstist. See on terav ja see on piisav. Aga sellel ei ole väga suurt praktilist väljundit. Kuidas me saame näiteks piirilepingu üle mingeid läbirääkimisi pidada riigiga, kelle me oleme kuulutanud terroristlikuks? See on ju a priori võimatu. Või kuidas me saame käsitleda Venemaa kodanike relva omamise õigust siin, kui me oleme juba kuulutanud Venemaa terroristlikuks riigiks ja me eeldame seda, et Venemaa võib oma kodanikke oma relvajõududesse sõja korral mobiliseerida, nagu ta praegu ka teeb? Meie sõnad ja teod ei ole päris vastavuses. Ma sooviksin, et need teod oleks meil ka rohkem [sõnadega] vastavuses.

12:09 Enn Eesmaa

Aitäh, hea Leo! Enne, kui ma sulle vastan, ma hea meelega annan väikese repliigi Peetri repliigile. Loomulikult ma ei öelnud oma vastuses sõnagagi, et USA ei peaks kuulutama [Venemaad terroristlikuks riigiks]. Ma lihtsalt kirjeldasin seda, mis praegu on tehtud. Ja veel vähem väitsin ma midagi selle kohta, kas Eesti on teinud piisavalt Ukraina toetamiseks. Ma usun, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kes protsentuaalselt, lähtudes meie võimalustest, on teinud selleks väga palju.

Mis puudutab Leo küsimust, siis kahtlemata võiks sellel teemal pikalt arutada, kuid praegusel juhul ma vastaksin sulle nii: Riigikogu avaldus on ennekõike kahtlemata poliitiline avaldus ja sellest teevad oma järelduse kindlasti Eesti Vabariigi Valitsuse liikmed, ministeeriumid, peaminister ja nii edasi. Meie avaldame oma sellega meelsust, aga sellele ilmtingimata ei järgne kohe kõik need praktilised tegevused, millele sa viitasid. See ei välista aga seda, et see hetk võib kunagi tulla.

12:11 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud järjekordne protseduuriline. Mihhail Lotman, palun!

12:11 Mihhail Lotman

Aitäh! Ma tahaks õiendada üht arusaamatust, mida me siin mitu korda oleme kuulnud. Ameerika Ühendriikides mõlemad kojad, nii alamkoda kui ka senat, toetavad Venemaa terroristlikuks organisatsiooniks kuulutamist ja see on mõlema erakonna seisukoht. Aga Ameerika Ühendriigis on teine protseduur, sääl kuulutab välja riigisekretär. Nii et see võrdlus Ameerika ja meie vahel ei ole päris korrektne. Ma vabandan, et protseduurilise küsimuse pähe esitasin arvamuse.

12:12 Aseesimees Martin Helme

Nii oli. Henn Põlluaas, palun!

12:12 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Me oleme siin kuulnud, eeskätt Reformierakonna suust, väga palju väiteid, justkui EKRE oleks olnud kogu aeg nende avaldustele vastu ja töötanud vastu. No see ei vasta absoluutselt tõele. Ma tuletan meelde, et näiteks seesama ettepanek kehtestada lennukeelutsoon Ukraina kohale tuli isiklikult minu sulest ja EKRE-lt. Nüüd, kui me vaatame seda viimast avaldust, siis siit kostus, justkui EKRE oleks sellele vastu töötanud ja ka mina, kes ma olin seal selle teksti koostamise ja redigeerimise juures. See ei vasta ju absoluutselt tõele, me oleme selle teksti taga sajaprotsendiliselt. Lihtsalt me fraktsioonis arutades leidsime, kui tuli muudatusettepanekute aeg, et siia võiks lisada veel nii mõnegi muu küsimuse. Palun, komisjoni esindaja, ütle otse välja (Juhataja helistab kella.), kas EKRE ja mina püüdsime kuidagi takistada seda teksti.

12:13 Enn Eesmaa

Jälle, lähtuda sellest, et väliskomisjonis esindavad EKRE-t Henn Põlluaas ja Ruuben Kaalep, kinnitan, et sellist vastutöötamist ei olnud. Lisan seda, et kõigil fraktsioonidel ja kõigil Riigikogu liikmetel on õigus teha ka muudatusettepanekuid nendes ajaraamides, mis on ette nähtud. Nii et selles mõttes oli kõik korras ja korrektne. Neid muudatusettepanekuid analüüsides ja arutades oli meie otsus selline, nagu ta oli, arvestades ka sellega, et kuna piisavalt oli poolthääli nende muudatusettepanekute suhtes, siis nad jõuavad siia suurde saali ja mõne aja pärast me hakkame neid siin uuesti hääletama.

12:14 Aseesimees Martin Helme

Raivo Tamm, palun!

12:14 Raivo Tamm

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! See ei ole peale 24. veebruari mitte esimene avaldus, mille Riigikogu teeb. Oskad sa öelda, millist mõju on meie eelmised avaldused avaldanud ja mis muutub näiteks homsest peale selle avalduse vastuvõtmist nüüd siin? Võib-olla lihtsalt tuleks meie jälgijatele anda väike ülevaade ja selgitus, kuidas on läinud ja mis saab peale seda avaldust.

12:14 Enn Eesmaa

Ma arvan, et igal avaldusel, mis on hästi läbi mõeldud ja adekvaatselt koostatud, on teatud mõjujõud. Siinkohal ma kindlasti tuletan meelde, et seda avaldust kindlasti loetakse tähelepanelikult ka Ukrainas. Meil oli juttu sellest, et ülemraada sellise ettepaneku tegi. Ukraina president Zelenskõi on väga sageli viidanud nendelesamadele momentidele. Ühes oma viimases kõnes ta ütleski ja kutsus maailma üles kuulutama Venemaad terroristlikuks riigiks. Nii et peame seda kindlasti arvestama. Mis puudutab Vene ühiskonda – olen suhteliselt hästi kursis, mismoodi seal töötab meedia –, siis arvata, et see on täna õhtul  kõneaineks enamikus Venemaa peredes, on ilmselt liiga optimistlik.

Kuid ma meenutan veel kord seda kohtumist Narvas, kus meil oli võimalus kohtuda nende Venemaa noortega, kes on tulnud Eestisse õppima ja kelle arvamus nendes küsimustes peaaegu 95%-liselt ühtib meie arvamusega. Me küll ei küsinud üle, kas nad olid läbi lugenud need avaldused. Kuid selle avaldusega me kujundame rahvusvahelist suhtumist sellesse agressiooni. Ja selles mõttes on sellel kindlasti väärtust. Veel kord: ennekõike on see poliitiline avaldus, mida meil on võimalik teha ja antud tingimustes me oleme lausa kohustatud seda tegema. Aga see avaldus kindlasti ei lõpeta sõjategevust otseselt lähiaegadel. Selleks on teised võimalused ja teised arvamused, mida võib teatud määral ka kujundada arvamus, et kogu maailma demokraatlik üldsus, mida parlamendid esindavad, on selle sõja hukka mõistnud, ei tunnusta annektsiooni ja nii edasi.

12:17 Aseesimees Martin Helme

Meil on siin nüüd olnud õige mitu protseduurilist, mis on osutunud repliigiks. Palun, Jaak Juske, kui sul on protseduuriline, siis protseduuriline. 

12:17 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Ma tahtsin tuletada meelde, et meil on Riigikogus hea tava, et need avalduse eelnõud ja seaduseelnõud, mis sünnivad konsensuslikult, fraktsioonide koostöös, nende kohta tehakse ka muudatusettepanekuid konsensuslikult. Täna on olnud ikka ääretult piinlik, kuidas EKRE on niivõrd olulise kaaluga eelnõusse muudatusi esitades muutnud selle teema selliseks sisesisepoliitiliseks võitluseks. See on väga piinlik.

12:18 Aseesimees Martin Helme

Jaak, see oli läbirääkimiste osa juba. Kalle Grünthal, palun!

12:18 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen absoluutselt veendunud, et igasugused avaldused peaksid olema põhimõtteliselt ka juriidiliselt korrektsed. Seetõttu ma küsingi teie käest. Praegu on teemaks režiimi terroristlikuks kuulutamine. Teatavasti on terrorism kui selline väga raskelt defineeritav, sellepärast et see erineb piirkonniti ja nii edasi. Praegusel juhul on olemas ka terrorismi liigid, mida on kokku üheksa. Mind huvitaks see. Praegu on EKRE muudatused, mis sooviti sellele avaldusele lisada, kõrvale lükatud. Seetõttu ma olen mõneti segaduses, millise terrorismiliigi alla, mida on üheksa, praegune avaldus klassifitseerub. Sellepärast ma olen täiesti segaduses ja teie kui spetsialist oskate sellele kindlasti vastata. (Juhataja helistab kella.) Tuletan meelde: üheksa liiki on.

12:19 Enn Eesmaa

Jah. Enne vastamist, Kalle, sinu küsimusele ma kasutan võimalust repliigiks selle kohta, mida Jaak Juske esitas. Ma arvan, et need muudatusettepanekud, mida EKRE esitas, võisid ja oleksid võinud saada aluseks konsensuslikule toetusele. Nii et selles mõttes ei olnud ka selles aktis midagi eriskummalist. See, et protsess läks teistpidi, oli demokraatlik lähenemine, kuid selles süüdistada EKRE-t, et nad esitasid sellised ettepanekud meil siin Riigikogu saalis, ei oleks päris õige. Milliseid järeldusi ja milliseid avaldusi see enesega kaasa toob, see on juba natuke teine asi.

Kalle, sulle ma ütlen seda, et kahtlemata meil on rahvusvahelise elu jälgimise kogemus, kuid ma olen kindlasti üks nendest, kes ei tunnista, et ma olen väga sügavate juriidiliste nüansside ekspert nendes küsimustes. Ma arvan, et minu kolleegid, võib-olla üks või kaks erandit välja arvates, on samal meelel. Ja seepärast me palusime oma istungitele ka rahvusvahelise õiguse büroo direktori Välisministeeriumist. Samuti andis oma arvamuse selles avalduses kasutatud terminite kohta Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond. Nende kompetentsuses on aga juba suhteliselt keeruline kahelda.

Paljud asjad on mitmeti arusaadavad, täpselt samuti see kuulutamise konkreetne lahendus, Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamine. See on üks variant. Teine variant oleks kogu Venemaa kuulutamine terroristlikuks riigiks. Nii et meie lähtusime sellest. Ja veel kord: me oleme küll nende asjadega kursis, kuid alati siiski küsime nõu ka ekspertide käest ja siis me teeme juba oma poliitilised järeldused.

12:21 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

12:21 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on natuke võib-olla  filosoofiline, aga siiski väga praktilise tagapõhjaga. Mis oleks siis agressorriigile valusam – kas see, kui ta lihtsalt kuulutatakse terrorismi toetavaks riigiks ja sellele ei järgne Eesti poolt mingeid praktilisi samme suhtluses, või oleks terroristlikule riigile valusam, kui me vähendaksime, alandaksime diplomaatilisi tasemeid läbikäimisel, sulgeksime piiri, korjaksime ära tema viienda kolonni liikmetelt relvad, lõpetaksime läbirääkimised piirilepingu üle ja kõik need meie ettepanekud? Mis oleks valusam ja mõjuks Venemaale rohkem isoleerivalt – kas see, kui me meie ettepandud samme astuksime, või see, kui me piirduksime lihtsalt deklaratsiooniga?

12:22 Enn Eesmaa

Ma arvan, Mart, et sa esitasid retoorilise küsimuse, milles on tegelikult suur osa ka vastust. Meil ei ole veel lõplikku selgust, kui üksmeelselt me selle avalduse siin Riigikogu suures saalis vastu võtame. Me arvame ja loodame, et see avaldus saab väga palju allkirju. Siis see on nii-öelda päev nr 1. Mis toimub päevadel nr 2, 3 ja 30, see sõltub osaliselt kindlasti meist, kuid selle avaldusega tutvub põhjalikult kindlasti ka Vabariigi Valitsus, kelle käes on need hoovad, millele sa, Mart, vihjasid. Nii et loomulikult, kui meie eesmärk oleks sama nagu, ütleme, Venemaa praegune sõda Ukrainas, võimalikult palju kahju teha, siis sinu vastuses olid need vastuse osad kõik olemas. Meie ütleme välja oma poliitilise arvamuse, lülitume sellesse rahvusvahelisse üldarvamusse, mis ei ole ka Euroopa Liidu tasandil päris sajaprotsendiliselt üksmeelne. See, kuidas on lood praegu USA‑s, sai ilmselt selgeks. Sellele vihjas ka Mihhail. Nii et see, millised konkreetsed järeldused ja teod ja aktiivid sellele avaldusele järgnevad, on ainult osaliselt meie teha.

12:24 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Enne, kui me läheme läbirääkimiste juurde, ütlen, et meile on tulnud avaldus istungi pikendamiseks. Eesti Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku tänast, 18. oktoobri täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Seda ettepanekut me peame hääletama.

Head kolleegid, me esialgu hääletame alles istungi pikendamist. Eesti Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku tänast täiskogu istungit pikendada päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:27 Aseesimees Martin Helme

Seda ettepanekut toetab 59 saadikut, vastu ei ole keegi, erapooletuid samuti ei ole. Istung on pikendatud kuni kella kaheni täna.

Nüüd läheme läbirääkimiste juurde. Tuletan meelde, et läbirääkimistel saavad sõna võtta fraktsioonide ja komisjonide esindajad viie‑ kuni kaheksaminutilise kõnega. Kõige esimesena on järjekorras Mihhail Lotman Isamaa fraktsioonist. Palun!

12:28 Mihhail Lotman

Austatud aseesimees! Austatud kolleegid! Austatud saadik! Selle aasta 14. juulil tappis Venemaa rakett nelja-aastase Liza Dmitrijeva. Liza läks oma emaga arsti juurde, kuid ta arsti juurde ei jõudnud.

Miks ma sellest räägin? Me teame, et Venemaa raketirünnakutes on surma saanud üle 500 lapse, tuhanded ja tuhanded tsiviilisikud. Aga kui me räägime statistikast, siis me ei tohi unustada seda, et iga numbri taga on reaalsed inimesed. Kui me räägime sellistest juhtudest, mida tõi esile Marko Mihkelson, mida ma praegu nimetasin, siis juba need kummutavad Venemaa ametliku vale, et tegemist on täppisrelvade täppislöökidega. Päris hea täpsus – nelja-aastase lapse tabamine.

On küsitud, milleks me teeme veel ühe avalduse. Seda on küsitud siin Riigikogus ja on küsitud ka väljaspool seda. Sellel avaldusel on kolm adressaati. Esimene on Ukraina, Ukraina valitsus, Ukraina parlament ja Ukraina rahvas, kes seda meilt ootab. Ja me oleme alati toetanud neid nii sõnas kui ka teos.

Teine adressaat on Venemaa. On kaheldud, et mis see Venemaale mõjub, veel üks avaldus, mida Eesti riik teeb. Mõjub küll, võib-olla mitte hetkel, aga tulevikus kindlasti. Iga sõda lõpeb rahuga, mitte vaherahuga, kus lihtsalt lõpetatakse tulistamine, vaid rahukokkuleppega. Ja kindlasti saavad karistada kurjategijad. Venemaa on sooritanud Ukrainas erinevaid kuriteoliike. Sõda alustades sooritas ta agressiooni ehk kuriteo maailma rahu vastu. Venemaa sõdurid sooritasid arvukalt sõjakuritegusid. Nagu ütles ICC prokurör Karim Ahmad Khan, kogu Ukraina territoorium on kuriteopaik. Need kurjategijad saavad fikseeritud ja karistatud. Siis, kuna need sõjakuriteod on sooritatud süsteemselt ja juhtkonna juhatusel, on tegemist inimsusvastaste kuritegudega. Inimsusvastaste kuritegude seas loetakse kõige drastilisemaks, kõige jõhkramaks genotsiidi. Genotsiidil on vastavalt Rooma statuudile ja ÜRO resolutsioonile viis eri tegevusliiki ja kõiki neid viite on kasutatud Ukrainas, kaasa arvatud laste eraldamine vanematest ning nende äraandmine teise riigi ja rahvuse koosseisu.

Niisiis, need on erinevad kuriteoliigid ja nende eest on erinevad karistused. Ja terrorism. Vot, siin on küsitud, mis mõttes me kasutame sõna "terrorism". Terrorism, tõepoolest, sellel mõistel on erinevad tähendused ja eri liigid. Üks on see, mida Vene narodnikud kasutasid, individuaalterror, aga on olemas ka selline terroriliik, mida Venemaa kasutab praegu aktiivselt, et hirmutada tervet elanikkonda. Ja siin ...

Ma palun lisaaega.

12:32 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

12:32 Mihhail Lotman

Siin on väga oluline need erinevad terrorismivormid, mida Venemaa kasutab, välja tuua. Venemaa riigina, režiimina on nii terroristlik subjekt kui ka terroristlike organisatsioonide toetaja ja sponsoreerija. Sellepärast meie avalduses on need mõlemad terminid: terroristlik režiim ja terrorismi toetav riik. Sellised organisatsioonid nagu Wagneri eraarmee, sellised sõjalised rühmitused, mida niinimetatud Luhanski ja Donetski vabariigis on moodustatud, on terroristlikud organisatsioonid ja nende eest tuleb vastutada.

Venemaad on nimetanud üksmeelselt Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ja meie saadikud on teinud seal suurepärast tööd. Me peame seda toetama. Ja meie avalduse kolmas adressaat on rahvusvaheline ühtsus. Mida rohkem rahvusparlamente võtab vastu sellise või analoogse avalduse, seda suurem surve on Venemaale ja seda suurem on tugi Ukrainale tema kangelaslikus võitluses agressori vastu – võitluses, mida Ukraina ei pea mitte üksnes oma riigi, vaid peab ka terve tsiviliseeritud maailma väärtuste, au ja julgeoleku eest. Aitäh!

12:35 Aseesimees Martin Helme

Eerik-Niiles Kross, Reformierakonna fraktsioon. 

12:35 Eerik-Niiles Kross

Hea aseesimees! Head kolleegid! Kui me sama emotsionaalselt, nagu me siin omavahel tülitseme mõningate selle avalduse sõnastuste üle, toetaksime Ukrainat, siis võib-olla Ukraina oleks juba võitmas seda sõda. Kuigi tal läheb päris hästi.

Me oleme siin väga palju rääkinud sellest, mida selles avalduses ei ole ja mis seal veel võiks olla. Aga ma proovin pisut rohkem rääkida sellest, mis selles avalduses on ja miks see on oluline. On küsitud, ka täna, kas sellist avaldust on vaja, kas üldse on selliseid avaldusi vaja, kas see mõjub või ei mõju. Äkki ta on liiga reljeefne? Äkki ta on liiga pehme? Tegelikult see ei ole oluline, kas avaldus on pehme või reljeefne. See on küll ka oluline. Aga märksa olulisem on see, et avaldus oleks täpne.

Eesti Riigikogu on minu arvates seni väga hästi saanud oma sellise teed rajava rolliga hakkama. Mõneti me oleme selle võtnud endale ise alates 23. veebruarist, kui me sõja eelõhtul siin hääletasime esimese avalduse üle, kus me vist esimese esinduskoguna maailmas kvalifitseerisime algava sõja kuriteoks rahu vastu. Me tsiteerisime Nürnbergi hartat oma avalduses. See tundus paljudele siis ajast ette jooksmisena ja tundus ka, et me võime jääda üksikuks hääleks kõrbes, sest vaevalt Euroopa või maailm tuleb järele sellise hinnanguga.

Meenutame, aastal 2008 Riigikogu võttis vastu Gruusia ründamise järel avalduse, kus nimetas Venemaa tegevust agressiooniks. Tol ajal me jäime suhteliselt üksi sellega. Ei Euroopa Liit, ei ÜRO ega Ameerika Ühendriigid ei järginud seda. Ja tegelikult just nimelt sellest, et neid asju tollal – Gruusia ründamist, Krimmi annekteerimist, agressiooni Ukraina vastu, mis algas 2014 tõsisel moel – ei nimetatud õigete nimedega, on väga paljud probleemid võimendunud. Ja mõneti väikese liialdusega võiks ütelda, et täna me tegeleme suure sõjaga Ukraina vastu, peaaegu teise maailmasõja mastaapi katastroofiga, just selle tõttu, et asju ei nimetata õigete nimedega. Sest kui ei anta õiget diagnoosi, siis ei saa ka kohast ravi. Kui nimetada agressiooni sekkumiseks või okupatsiooni separatismiks, siis ei saagi maailm reageerida.  

Ja Eesti on siin seni – ja mulle tundub, ka tänase avaldusega – võtnud endale rolli neid kuritegusid kvalifitseerida. Ja tundub, et maailm on hakanud ka meid kuulama. Selles mõttes seni on need avaldused olnud vajalikud ja edukad. Ma olen kindel, et ka tänane avaldus on edukas.

Meenutasin juba, et esimeses avalduses me nimetasime agressiooni agressiooniks, kuriteoks rahu vastu. Teine oluline avaldus oli see, kus me kvalifitseerisime Ukrainas toimuva ka genotsiidiks Ukraina rahva vastu. Ka seal oli palju kõhklejaid, sest see tundus ikkagi üle pakutud. Genotsiid ju nõuab seda, et on plaan, on plaanipärane tegevus. Ja tol ajal ei olnud tõendeid ehk piisavalt, et Venemaa tõepoolest plaanipäraselt ei vii läbi mitte ainult Ukraina riikluse hävitamist, vaid ka Ukraina natsiooni hävitamist. Tänaseks on enamik maailmast jõudnud samale järeldusele.

Nüüd me astume kolmanda sammu ja see on mõnes mõttes ...

Palun lisaaega.

12:39 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

12:39 Eerik-Niiles Kross

... ka paljudele riskantsena tunduv ehk veel tänagi. Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamine ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks kuulutamine – kas see ikka päris on nii? Siin on küsitud, et kuivõrd terrorism on raskesti kvalifitseeritav, siis kas me ei lähe liiale jälle.

Mille poolest erineb see kvalifikatsioon eelnevatest? Tõepoolest, me pisut väljume õiguslikust ruumist. Agressiooni puhul ja genotsiidi puhul need terminid on kaetud rahvusvahelise õigusega, konventsioonidega, kõik saavad asjast enam-vähem ühtemoodi aru. Terroristlikuks režiimiks kuulutamine iseenesest ei too vähemasti Eesti õigusruumis kaasa otseseid õiguslikke järelmeid.

See ei ole probleem. Sellepärast et esiteks on see moraalne hinnang. See on poliitiline hinnang, mida me peame niikuinii tegema. Mõtleme veel kord nende laste peale, kes Ukrainas on hukkunud. Ma eelmisel nädalal istusin ENPA-s kõrvuti Ukraina parlamendi saadikuga, kes rääkis peaaegu monotoonse häälega sellest, kuidas tema kaheksa-aastane tütar helistab või saadab talle sõnumeid pommivarjendist, selle asemel et istuda koolitunnis. Ja see tundus talle peaaegu normaalne. Tal emotsioon puudus, ta oli märksa vähem emotsionaalne, kui meie oleme selles küsimuses. Ja see on muret tekitav. Me peame maailmana seda meeles pidama. Ukrainlased hakkavad ise väsima juba emotsionaalselt.

Nii et see, et meil ei ole õiguslikku otsest järelmit sellele deklaratsioonile, ei ole probleem, vaid see on võimalus. Me anname nii valitsusele kui ka võtame endale ülesande hakata nüüd sisustama seda deklaratsiooni, mida see tähendab. Ja see viib meid varem või hiljem ka kogu sõjajärgse maailmakorrani, kuidas maailm hakkab suhestuma sellise režiimiga, sellise riigiga.

Tegelikult, kui hetk mõelda, siis ainus loogiline järeldus on ju see, pärast tänast avaldust vähemasti Eesti jaoks, et üldse suhelda saab – loodetavasti saab – mõne järgmise Venemaa Föderatsiooni režiimiga. Selle seltskonnaga on nüüd asi ühel pool, vähemasti meie jaoks. Ja see on sõnum, mis on jõudnud kohale vähemasti Euroopa Nõukokku. Seal tehti üleskutse Euroopa Nõukogu liikmesriikidele kuulutada Vene režiim terroristlikuks.

Nii et maailm astub meiega koos. Me ei jää üksi. Ja me saame täna siit endale ülesande hakata mõtlema, mida edasi teha, kuidas edasi teha ja milline on uus maailmakord selles valemis. Aitäh! 

12:42 Aseesimees Martin Helme

Maria Jufereva-Skuratovski, palun! Keskerakonna fraktsioon.

12:43 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Juba kaheksa kuud on möödunud Venemaa mastaapsest sõjalisest rünnakust Ukraina vastu ja kuidagi ei paista selle agressiooni lõppu. Vastupidi, näeme üksnes situatsiooni kestvat eskaleerumist, silmitseme jõhkrat julmust ja hävingut, mis toimub Ukraina demokraatliku riigi territooriumil. Ma väga soovin, et tegemist oleks halva unenäoga, aga tegemist on meie ühise uue reaalsusega ja me peame sellega silmitsi seisma.

Sõja naasmisega Euroopa territooriumile peaksime kõik pingutama selle nimel, et tagasi tuua rahu ja õiglus. Peame tegelema ühel ja samal ajal paljude uute väljakutsetega ja osutama laiaulatuslikku abi Ukrainale. Aga peaksime ka meeles pidama, et meie eesmärk on säilitada maailmakord, mis on meie väärtustega kooskõlas. Pean silmas selliseid väärtusi nagu õigus, seaduste ülimus, vabadused ja indiviidi õigused, turvalisus ja rahu. Selge on see, et võitlus ei toimu mitte ainult lahinguväljal, vaid ka sümboolselt ja poliitiliselt rahvusvahelistes institutsioonides. See on eriti oluline, kuna kõik riigid, poliitikud ja kodanikud, kes seisavad demokraatia eest, peavad ühiselt tajuma, mida tähendab meile kestev Venemaa agressioon Ukrainas ja mis tagajärgedeni see viib.

Märtsikuus võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee vastu ajaloolise otsuse ja heitis Venemaa oma ridadest välja, saates sellega kogu maailmale väga tugeva signaali: agressoril ei ole kohta organisatsioonis, mis kaitseb inimõigusi ja seaduste ülimust. Eelmisel nädalal ENPA sessioonil võeti veel lisaks vastu resolutsioon, kus Venemaal võimul olev režiim nimetati terroristlikuks. Sel teemal oli tuline arutelu, mille keskne teema oli see, kas riigi režiimi terroristlikuks kuulutamine tähendab ka seda, et kõik suhted katkevad ja läbirääkimisi enam ei peeta. Jõuti seisukohani, et see ei tähenda läbirääkimiste võimaluse lõpetamist, aga on tungiv vajadus nimetada asju õigete nimedega. Olgugi et sellel on sümboolne ja poliitiline tähendus, on tegemist äärmiselt tugeva signaaliga teistele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes samuti peavad kaaluma Venemaa liikmesust oma ridades. Siinkohal pean silmas näiteks ÜRO Julgeolekunõukogu.

Mõistes hukka Venemaa agressiooni Ukrainas, peame samal ajal tegema vahet Venemaa režiimi ja Venemaa tavakodanike vahel, kes mõistavad Putini režiimi hukka ja sellega enda võimete piires võitlevad. Pean vajalikuks avaldada toetust Venemaa poliitvangidele, kes on kinni peetud või kannavad karistust oma opositsiooniliste vaadete ja tegude pärast. Näiteks Venemaa opositsionäär, kirjanik, ajaloolane, inimõiguste kaitsja Vladimir Kara-Murza, kes on pälvinud Václav Haveli preemia – teda ohustab hetkel 20‑aastane vangistus. Tema on suurepärane näide inimesest, kes võitleb vaba ja demokraatliku Venemaa eest. Selliseid inimesi peaks hoidma oma vaateväljas ja mitte tõrjuma neid eemale.

Hea Riigikogu! Keskerakonna fraktsioon toetab avalduse heakskiitu ning sarnaselt Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee vastuvõetud resolutsiooniga kutsub ka teisi Euroopa riikide parlamente üles sarnast avaldust tegema. Aitäh!

12:46 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, palun!

12:46 Jaak Juske

Austet istungi juhataja! Hea Riigikogu! Armas Eesti rahvas! President Lennart Meri on öelnud 1990-ndatel ühe väga ilusa mõtte: meie, eestlased, me vihkame Lenini, Stalini ja Brežnevi Venemaad, aga me, eestlased, armastame Puškini, Tšaikovski ja Lermontovi Venemaad. Veel täpsemini või õigemini oleks neid Eesti-Vene keerulisi suhteid vist raske kokku võtta. Vene impeerium, Vene imperialism vajub taas peale, taas hävitades, nagu ta on teinud seda korduvalt ajaloos – okupeerides, annekteerides, põletades, vägistades, hävitades kõike, mis teele ette jääb.

Meie, eestlased, teame oma ajaloost, mida Vene imperialism endaga kaasa toob. Siinsamas saalis kuulutas Punaarmee relvade saatel ebaseaduslikult valitud Riigivolikogu 21. juulil 1940 Eesti Vabariigi Nõukogude Eestiks ja otsustas paluda okupeeritud Eesti vastuvõtmist Nõukogude Liitu. Paar nädalat hiljem sai see ebaseaduslik anneksioon teoks. Algas Nõukogude okupatsioon kogu selles räiguses, mida me väga hästi teame. Stalinlik terrorirežiim jäi toona hukka mõistmata, sest Stalin oli õhtu lõpuks võitjate poolel.

Ma arvan, et see oli maailma ajaloo üks suurimaid vigu, sest see verine režiim idanes edasi ja pärast väga väikest pausi möödunud sajandi lõpus puhkes ta taas verisemal moel õitsele Putini-aegsel Venemaal riiklikult tunnustatud ideoloogiana. Ja taas valusalt hävitades maailma viimased kaheksa kuud Ukrainas. On viimane aeg sellele Vene imperialismile tõmmata pidurit. Meil – mitte ainult meil, vaid kogu vabal maailmal – on moraalne kohustus need otsused ära teha ja kuulutada Putini režiim terroristlikuks. Seejuures on oluline rõhutada, et me ei kuuluta vene rahvast kurjategijateks, vaid kuulutame just nimelt Vene imperialismi kuritegelikuks režiimiks koos selle tänapäevase versiooniga Putini režiimi näol.

On väga suur rõõm tõdeda, et see oluline avaldus, ajalooline avaldus sündis fraktsioonide koostöös ja konsensuslikult. Kuigi oli piinlik näha, kuidas üks fraktsioon paremalt äärelt kasutas muudatusettepanekute esitamist sisepoliitiliste punktide võtmiseks, aga las ta olla. Ma olen kindel, et me üksmeelselt selle avalduse kiidame heaks. Aga tähtis on ka see, et see avaldus, see otsus ei jääks mitte ainult paberile, vaid tõesti järgneksid ka reaalsed sammud. Just nimelt, me peame aitama kõik võimsal moel kaasa, et Venemaa saaks välja heidetud ÜRO Julgeolekunõukogust ja et sõjakurjategijad saaksid esimesel võimalusel antud rahvusvahelise kohtu kätte ja nende üle mõistetaks õiglast, aga karmi kohut.

Hea Riigikogu! Sotsiaaldemokraadid toetavad avalduse vastuvõtmist. Peatame üheskoos Vene imperialismi, Putini verise režiimi! Elagu vaba maailm! Aitäh!

12:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun!

12:50 Martin Helme

Palun lisaaega.

12:50 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kaheksa minutit.

12:50 Martin Helme

Aitäh, hea spiiker, et sa mind välja vahetasid! Riigikogu on teinud Ukraina teemal kolm avaldust, kõiki neid avaldusi on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon toetanud, toetame ka seda avaldust. Minu meelest on kohatu heita ette meile seda, et me oleme siia teinud oma muudatusettepanekuid.

Vaadake, jutt sellest, et välispoliitika peaks olema konsensuslik ja välispoliitikas ei tohiks meil olla mingisuguseid sisepoliitilisi vaidlusi, on ilus jutt, aga see ei kehti enam. Ei kehti. Selle põhimõtte lasi vastu taevast Kaja Kallas ja Reformierakonna valitsus, kui ta otsustas Ukraina sõja ja kogu välispoliitika muuta malakaks, millega materdada kõiki neid, kes ei lasku põlvili, ei suudle tema kätt ega kiida heaks kõike, mida Kaja Kallas teeb, ning sõimab meid putinistideks, kui me ei kiida heaks kogu reformierakondlikku poliitikat tema kõikides aspektides. Kui siin kellelgi on kurb meel selle üle, et välispoliitika ei ole enam konsensuslik, siis reformierakondlastel soovitan vaadata peeglisse ja püüda mitte ropendama hakata. Minul teie poole vaadates on seda raske mitte teha.

Nagu ütlesin, mul ei ole etteheiteid sellele tekstile, mis on tehtud, selles osalesid ka meie erakonna liikmed, kes on väliskomisjonis esindatud. Seal ei ole midagi üleliigset, küll aga sealt on midagi puudu. Eerik-Niiles Kross ütles siin enne, et kui me kuulutame Venemaa terroristlikuks režiimiks, siis on selge, et selle režiimiga me enam mitte millestki mitte midagi ei räägi. No aga andke andeks, Reformierakonna saadikud väliskomisjonis hääletasid maha meie ettepaneku lõpetada ära loovutusliku piirilepinguga edasiminemine. Konkreetselt häältega näitasid ära, et ikkagi räägivad ju, ei ole nõus loovutusliku piirilepingu nurkapanemisega. Nii et ma ei näe, et need sõnad ja teod kuidagigi klapiks.

Ma ei saa aru, kuidas saab rääkida sellest ... Me kõik saame aru, et Vene riik, Vene võim ei ole mitte lihtsalt terroristlik, vaadates seda, mida ta teeb Ukrainas, vaadates seda, mida ta tegi ka näiteks Gruusias, vaid ta on maffia, maffiastruktuur, mafioosne riik, loomulikult me kõik saame sellest aru. Aga miks me sellel režiimil laseme oma kodanikke Euroopa Liitu tulla, kusjuures nad on mobilisatsioonialused inimesed ja me ei tea, kas nad vastavad oma riigi kutsele alustada vaenutegevust kellegi suhtes või nad päriselt põgenevad? Miks me siis selle riigi kodanikelt ei korja relvi ära oma riigis? Me teame, et Eestis on väga suur hulk Venemaa kodanikke, kes valimistel hääletavad 80–90% selle režiimi poolt, mille me siin nüüd kohe kuulutame terroristlikuks. Tuhandetel neil Eestis on relvad käes. Aga me ei võta sellega mitte midagi ette. Kas me siis tõesti ei usu või ei saa aru või keeldume tunnistamast, et kuigi see režiim on terroristlik, siis ta võib oma kodanikke välismaal kasutada terroritegudeks? Miks me siis ei pane piiri kinni selle terroristliku režiimi riigiga? Miks me kuulutame ta terroristlikuks, kui me ei ole valmis seda sammu tegema, et takistada selle terrori levikut meile?

Miks me siis ei kutsu tagasi oma suursaadikut Moskvas? Kusjuures see jutt, mida siin reformierakondlased räägivad, et aga me juba oleme pannud kinni Pihkva ja Peterburi konsulaadid – palun lugege meie fraktsiooni muudatusettepanekut uuesti! Me kutsume üles Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike kutsuma tagasi oma suursaadikud Moskvas ehk alandama diplomaatilise esindatuse taset ja sulgema kõik muud diplomaatilised esindused peale suursaatkonna. Ehk me kutsume üles teisi lääneriike järgima meie eeskuju esinduste sulgemisel ja loomulikult teeme ettepaneku seda taset alandada. See on väga jõuline signaal, see on väga konkreetne asi, mida teha saab. Aga ainult meie fraktsiooni liikmed komisjonis toetavad seda mõtet.

Ma veel kord ütlen, et ma ei saa aru, miks me ei otsusta neid asju teha koos. Ütelda, et konsensuslikult ei jõuta kokkuleppele – no ausalt öeldes, mille taha siis asi jääb? Tahte taha või? Või on see kahepalgelisus? Või kes siis tegelikult neid Vene huve või Kremli huve Eestis kaitseb, kui te neid päris samme ei ole nõus astuma? Sellele küsimusele me saame muidugi nüüd vastuse, kui me hakkame muudatusettepanekuid hääletama. Aitäh!

12:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Läheme nüüd muudatusettepanekute juurde. Eelnõu 717 kohta on laekunud kokku viis muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1, esitaja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

12:56 Henn Põlluaas

Palun panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda viis minutit vaheaega.

12:56 Esimees Jüri Ratas

Selge. Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

13:01 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi ja me saame minna muudatusettepanekute hääletamise juurde. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille esitaja on EKRE fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:02 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetas 19 saadikut, vastu on 65, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2, esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

13:02 Henn Põlluaas

Palun panna see muudatusettepanek, mille EKRE on esitanud, hääletusele.

13:02 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Meil vist ei ole vaja teha uuesti kutsungit, meil just oli. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, esitajaks EKRE fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:03 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu on 66, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitajaks taas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

13:03 Henn Põlluaas

Palun fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele.

13:03 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, esitajaks EKRE fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:04 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 18 saadikut, vastu 66, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 4, esitajaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

13:04 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Palun ka see muudatusettepanek panna hääletusele.

13:04 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille esitaja on EKRE fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:05 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu 67, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Viies ja viimane muudatusettepanek, esitajaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

13:05 Henn Põlluaas

Austatud aseesimees! Palun ka see, viies muudatusettepanek panna hääletusele.

13:05 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille esitaja on EKRE fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta!

13:06 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 19 saadikut, vastu on 66, erapooletuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust.

Oleme läbi vaadanud kõik eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Vastavalt meie kodukorrale on see ühe lugemise eelnõu ja me saame minna lõpphääletuse juurde. Kas keegi fraktsioonidest soovib kutsungit või läheme kohe lõpphääletuse juurde? Läheme siis lõpphääletuse juurde.

Hea Riigikogu, panen hääletusele ... Ahah, ütleme siis niipidi: juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus ja panen hääletusele eelnõu 717. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:07 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 88 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid ka mitte. Eelnõu on vastu võetud.


2. 13:07 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) teine lugemine

13:07 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde. Tegemist on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga nr 680. Oleme teisel lugemisel ja palun ettekandjaks siia majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali.

13:07 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tegemist on elektrituruseadusega 680. Meenutuseks. Selle eelnõu algatas majanduskomisjon selle aasta 22. septembril. Selle eelnõu mõte on kehtestada mikro- ja väikeettevõtjatele ... (Saalis on suur sumin.) Huvitav, kas ma segan kedagi, kui ma siin räägin?

13:08 Aseesimees Martin Helme

Vabandust! Teeme saali palun vaiksemaks! Juttu saab ajada väljaspool saali. (Sumin ei vaibu.) Tundub, et paljusid segab. 

13:08 Kristen Michal

Tegelikult on ebaviisakas segada ka vestlust, eks ole.

Nii, aitäh! Eelnõuga kehtestatakse mikro- ja väikeettevõtjatele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. See võimalus laieneb ka kuni 1 gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. See regulatsioon kehtib, kui me selle vastu võtame, 2023. aasta lõpuni.

Eelnõu esimene lugemine oli 27. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ehk 4. oktoobriks esitas kaks muudatusettepanekut Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Komisjon teavitas eelnõu menetlusest Riigikogus päris paljusid huvirühmi, eeskätt energeetikategijaid, kommunaalvaldkonna tegijaid ja nii edasi. Arvamused tulid ka päris laialt ringilt. Ka vastutav ministeerium, sega valitsus toetas seda eelnõu ja ütles, et see vastab elektriturgu reguleeriva direktiivi nõuetele. Nende hinnangul on oluline võimaldada ettenähtud elektrienergia äritarbijatel soetada riiklikult reguleeritud hinnaga, et tagada võrgu toimetulek ajal, mil elektrituruhinnad on teinud rekordeid. Ja viidati ka, et tuleb tagada riigiabi puudutavate nõuete täitmine.

Selle eelnõu arutamiseks toimusid töörühma koosolekud ja komisjoni istungid. Sellesse olid kaasatud MKM-i esindajad, nemad olid ka meie partnerid erinevate ettepanekute vormistamisel.

Nüüd muudatusettepanekutest endist. Muudatusettepanekute loetelus on kuus ettepanekut. Kaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekud ning neli on juhtivkomisjoni ettepanekud, mille me oleme teinud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Nad on kõik tüki kaupa lahti selgitatud, aga käin nad siiski üle, vähemalt need, mille üle oli rohkem debatti.

Juhtivkomisjon majanduskomisjon jättis arvestamata EKRE ettepaneku, millega sooviti universaalteenuse äritarbijaks määrata mikro- ja väikeettevõte, keskmise suurusega ettevõte, mittetulundusühing, sihtasutus, FIE, keda määratleti nii, et aastane kogutarbimine ei ületa 5 miljonit megavatti. See detail jäigi segaseks, sest kui see ümber arvutada teravattideks, siis see annab 5 teravatti. Kui on mõeldud 5 teravatt-tundi, siis Eesti elektritarbimine on umbes 8 ja veidi peale teravatt-tundi, ligi 9. Nii et jah, ühesõnaga, see ettepanek jäi toetuseta.

Selle toetuseta jätmise mõte on siin tegelikult lahti selgitatud, ma püüan seda natukene lihtsamas keeles kirjeldada. Ütleme nii, et universaalteenus oma olemuselt on rajatud teatud hulgale tootmisseadmetele, mis on tõhusad, ja selle alusel on universaalteenuse hind saadud. Need tootmisseadmed suudavad ligikaudselt toota 4 või 4,5 teravatti. Kui liita sinna kõik, keda iganes me tahaksime sinna liita, siis nendest tõhusatest tootmisseadmetest lihtsalt ei piisa selle hinnaga toodangu andmiseks. See tähendab seda, et kui sinna liita juurde näiteks keskmised ettevõtted  –ja Riigikogu ei jäta kedagi liitmata sellepärast, et süda oleks kalk või ei tahaks, vaid pigem tuleb numbritele otsa vaadata – siis tõenäoliselt see tooks kaasa selle, et me peaksime kasutama vähem tõhusaid tootmisseadmeid, ja ka hinnatõusu. Nii võib juhtuda, et selle ettevõtete universaalteenus, mis justkui peaks mikro- ja väikseid aitama, enam ei aita neidki nii palju. Sellisel juhul ei oleks sellest kuigi palju kasu.

Ja üldise mahu ma mainin ka ära. See on küll seletuskirja ka spetsiaalselt sisse pandud, kui ma viitan sellele 4–4,5 teravatile selles tõhusate seadmete puhul, et kodutarbijate jaoks orienteeruvalt see maht on 2 teravatti, mis sinna kuulub selle universaalteenuse juurde, me oleme selle siin kõik ära teinud, see on juba ellu kutsutud. Mikro- ja väikeettevõtjad on pisut alla 2 teravati, omavalitsused 0,4 teravatti ja keskmised ettevõtjad 1,4 teravatti. Nii et see oleks juba kokku 5,5 või pisut peale. Seda kõike ei saa kokku panna, matemaatiliselt lihtsalt see ei pruugi anda head tulemust.

Kui nüüd vaadata, kes selle eelnõuga on hõlmatud, siis mikro- ja väikeettevõtted – see on äriregistri 2021. aasta majandusaruannete alusel kujunenud statistika – annavad Eesti ettevõtluse käibest ligi 60% ehk 58,5%. Nende osakaal ettevõtetena üldarvus on 99,4%. Ettevõtteid väikeseid tõenäoliselt ongi rohkem ja töötajatest on osakaal umbes kolmandik. Nii et selle eelnõu ulatus on 60% ettevõtluse käibest ja kolmandik töötajaskonnast. See on selleks, et anda selline skoobi ulatus.

Ja selle ettepaneku puhul, lihtsustatult öeldes, asusime komisjonis seisukohale, et kuna teki suurus ehk nende tõhusate katelde hulk on määratud, siis ükskõik, kuidas sa seda tekki tõmbad, ei saa olla nii, et sa ära katad väikese tekiga nii varbad kui ka pea, sest üks neist jääb ikka välja ja sellisel juhul see tekk ei taga oma otstarvet.

Teine ettepanek, mis tuli EKRE-lt ja mida me arutasime, oli seesama COkompenseerimine. Me oleme seda debatti pidanud siin varemgi, eelmise universaalteenuse juures. EKRE-l on ettepanek, et CO2 kulu kompenseeritakse otse tootjatele. Euroopa reeglid seda ei luba, sellest oli ka komisjonis juttu. Komisjoni aseesimees Rene Kokk palus endale ka sellekohase viite, selle ta sai. See on ka seletuskirja pandud. Tõe huvides, sellessamas CO2 süsteemi meenutamist oli ka komisjonis. Nimelt, mais 2020 kirjutas tollane keskkonnaminister tollasele rahandusministrile, et CO2 süsteemist väljumine ei ole võimalik ja see ei annaks ka sellist kokkuhoidu. Kirjutajaks oli Rene Kokk ja kirjutas ta Martin Helmele. Mööda on läinud paar aastat ja endiselt me oleme sama ettepaneku juures tagasi. Loomulikult me seda ei toetanud.

Muud ettepanekud puudutavad ka ettevõtluse poole pealt tulnud ettepanekuid. Üks mure oli see, et kui keegi peaks tarbima ettevõtluse universaalteenust, siis ta ei saa seda teha, kuna ta kasutab näiteks teise ettevõtte pindu, suurem ettevõte on see, kes vahendab. Eraisikutele me tegime niimoodi, et me määrasime selle hulga, mis läheb universaalteenuse vahendamiseks. Selle saab see vahendaja osta ja edasi anda. Samamoodi tegime mikrote ja väikestega. Mälu järgi ütlen, et see oli kaubandus-tööstuskoja ja teiste küsimus, kuidas seda lahendada. Ma usun, et me leidsime korraliku lahenduse.

Debatti oli veel sellel teemal, kuidas ja kui täpselt peab muutma seda, et kvalifitseeruda selle ettevõtte universaalteenuse tarbijaks või äritarbijaks. Ütleme, et siin on täpsustatud, kuidas see käib. Töötajate arv peab olema taandatud täistööajale, andmed tulevad äriregistrist või Maksu- ja Tolliametist. MKM on teinud elektrimüüjatele äriregistri andmetel baseeruva nimekirja, kes kvalifitseeruvad, ja hiljem saavad müüjad kontrollida isiku vastavust nõuetele läbi äriregistri või MTA,  Maksu- ja Tolliameti andmetel. Ühesõnaga, see tähendab seda, et kui mingi seisuga on andmed paigas, siis ei tähenda, et need andmed ei võiks muutuda. Majandusolukord muutub, ettevõtte suurus muutub, mahud muutuvad. See tähendab seda, et me komisjonis püüdlesime selle poole, et kui ettevõtete reaalne majanduslik olukord muutub, siis on võimalik neil kvalifitseeruda sellelesamale meetmele, millele nad peaksid kvalifitseeruma.

Eelnõu täiendasime sättega, mis juhtub siis, kui mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja ületab selle mahu piiri ehk 1 gigavatt-tunni aastas. Ja selle mahupiirangu ületamisel universaalteenuse ostmise võimalus peatub. Elektrimüüja teeb tarbijale pärast tarbimise mahu täitumist ettepaneku sõlmida uus elektrileping. Tarbija peab tegema otsuse, kas ta sõlmib selle müüjaga või teisega, valib mis tahes paketti. Kui ta seda ei tee, ütleb, et ei tee, siis müüja müüb talle elektrienergiat elektri börsihinna alusel. Et oleks selge, mis siis juhtub. Aga tarbijal on võimalus kellega tahes mis tahes pakett sõlmida, kui see ülempiir on ületatud.

Siis arutati trahvide äravõtmist. Eraisikutele me selle tegime. Ma meenutan veidi, et need ajalood on erinevad. Eraisikutele see trahv võib-olla ei ole kõige õigem. Aga ehk siiski leppetrahvi mõte. Selle me lõime umbkaudu veidi enne jaanipäeva. Selle mõte oli see, et eraisikud saavad pikemalt osta, elektrimüüjad saavad neile müüa soodsamat energiat konkreetsete tootmisvõimsuste vastu ja nende leppetrahvide kaudu on nad selle lepinguga pikemalt seotud. Seetõttu, kuna see maht oli väga väike, see periood oli väga lühike, oli meil eraisikute puhul võimalik seda ilma suuremat tagajärge või mõju kartmata loobuda nendest trahvidest. Ettevõtluse puhul leppetrahvi piirid ulatuvad aastatetagusesse aega. Ettevõtetevahelised lepingud on teistsugused, vahel ka tootmisseadmete vastu. Seetõttu siin me sellist muudatust ei teinud, nagu me eraisikutele tegime.

Menetluslikud ettepanekud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 18. oktoobril ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks päevakorda 19. oktoobril ja viia läbi lõpphääletus. Kõik otsused olid konsensuslikud. Ma loodan, et ma suutsin teile kõigest anda kena ülevaate. Aitäh!

13:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! On ka küsimusi. Jaak Aab.

13:19 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Hea komisjoni esimees! Üks täpsustav küsimus. Mittetulundusühingud, sihtasutused ja see mahupiirang 1 gigavatt-tundi, eks. Ma nüüd kirjeldan. Ma saan aru, et neil on erinevad paketid praegu ja sealt tuleb see trahviteema, kas tasub välja minna või ei tasu välja minna. Aga isegi need, kes nagunii teavad, et aastane tarbimismaht on üle gigavatt-tunni, põhimõtteliselt võivad ikkagi 1. novembrist minna universaalteenusele, ja kui 1 gigavatt-tundi tiksub täis, siis vägisi vahetatakse pakett, kui nad ise ei vaheta. Kas nii on see põhimõte?

13:19 Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, et esimeses osas teie küsimus ja sellele antud vastus olid korrektsed. Nad võivad üle minna universaalteenusele. Kui see maht täis saab, siis selles seaduseelnõus on ette nähtud selline protseduurika, et sellisel juhul teavitatakse isikut, mittetulundusühingut, sihtasutust või FIE-t sellest, et see maht saab täis ja tal tuleb valida mõni teine pakett kas selle müüja või mis tahes teise müüja juures. Vägisi talle seda paketti ei valita. Ja kui ta jätab valimata, siis müüakse börsihinna alusel. Me panime selle kirja, et oleks hästi selge, mis siis juhtub, kui see maht täis saab. Noh, eks igaüks oskab ise hinnata, kas tal see maht tuleb või ei tule.

13:20 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

13:20 Henn Põlluaas

Aitäh! Tahaksin küsida ka just nimelt selle universaalteenuse kohta. Meieni on jõudnud signaale, et väga-väga mitmed energiamüüjad ei pakugi seda. Näiteks tuli meile Jõelähtmelt hiljuti kiri, inimesed on väga nördinud selle üle, et kohalik elektrimüüja ei pakugi seda paketti. Kuidas sellega on?

13:21 Kristen Michal

Aitäh! Sellisel juhul see energiamüüja – me rääkisime sellest ka universaalteenuse tegemise käigus – lihtsalt riskib sellega, et kaotab kliendid, kes võtavad endale selle teenuse mujalt.

13:21 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

13:21 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt suur tänu, et komisjon on seda eelnõu püüdnud kiiresti menetleda. Aga kas nende arutelude juures oli laua peal ka kohalike omavalitsuste ja näiteks keskmiste ettevõtete toetuse võimalus? Me teame, et seda kõige odavamat universaalteenust sinna ei mahtunud, lihtsalt nii palju ei ole. Aga kas see laua peal oli ja kuhu need arutelud viisid, kui need seal olid?

13:21 Kristen Michal

Aitäh! Meie mõlema kolleeg, hea kolleeg Jürgen Ligi nuhtleb meid muidugi selle kantseliidi eest, mida me siin sooritame või suust välja ajame – sellised sõnad nagu "laual oli" –, aga oli väga selgelt laual, kui ma vastan kolleeg Jüri Ratast tsiteerides. See oli ka põhjus, miks ma kõike seda ette lugesin. MKM‑i erinevate osapooltega, Rein Vaksa ja Märt Otsaga me arutasime seda ja arvutasime selle läbi ning ka komisjonis käisime täiendavalt üle. Vigur ongi selles, et see teki suurus, mille kohta te küsite, ehk tõhusate katelde maht on piiratud. Lõppkokkuvõttes on see ligikaudne hinnang, kui palju ikkagi tullakse seda teenust kasutama. Kui eeldada, et teatud hulk ei liitu, siis võib-olla saaks seda gruppi teha suuremaks. Väike risk on, et kui kõik liituvad, näiteks hinnad tõusevad, inimesed ja ettevõtted ka vahetavad paketid ära, siis ei jätku sellest.

Täna on arvutus selline, et kodutarbijad on selle sees oma kahe teravatiga, mikro‑ ja väikeettevõtjad ligi kahe teravatiga. Nüüd vähemalt koalitsiooni tasandil, ma tean, on arutelu, praegu käib hindamine ja kui selles kokku lepitakse – ma saan aru, et väikseid viiteid sellele on, et selline kokkulepe võiks sündida –, võivad sellesse gruppi minna ka omavalitsused. Omavalitsuste tarbimismaht on 0,4 teravatti. Aga omavalitsuste puhul tuleb selgeks saada kõik needsamad õiguslikud nüansid. Ssee analüüs praegu käib. Kui selline asi peaks juhtuma, siis me lisame selle tulevastesse elektrituruseaduse muutustesse. Neid meil ilmselt tuleb veel.

Nii et lühike vastus: jah, oli. Me arutasime seda väga põhjalikult, ja kui see maht oleks suurem, tõhusate seadmete maht oleks suurem ja me saaks jätta teistele väiksematele ettevõtjatele sihihinna, universaalteenuse hinna alla, lisades ka keskmised, me oleksime lisanud. Me püüdsime seda teha, aga lihtsalt matemaatika ei anna, ükskõik kui väga tahad, numbreid ära ei vääna hetkel.

13:23 Aseesimees Martin Helme

Toomas Järveoja, palun!

13:23 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mis puutub KOV-idesse, siis tegelikult on ju probleem selles, et kohalikud omavalitsused peavad hankima omale elektrienergia, riigihanke korras kas börsimarginaali või hinda. Ma arvan, et siin on väike konks ka sees. Ega nii lihtne see ei ole, sest vanast lepingust taanduda ja universaalteenusele üle minna ei ole võimalik. Ma arvan, et seda nüanssi peab ka kindlasti arvestama.

13:24 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et sul on täitsa õigus. See ongi, ma saan aru, see konks, mille üle praegu valitsuses täitevvõimu osapooled analüüsi teevad, et kas sellest oleks kasu, kas sellele saaks üle minna, see annaks ka võib-olla viite. Samal ajal saab vaadata, kui palju nüüd on üleminejaid universaalteenusele ja kas seal jääb rohkem mahtu vabaks. Selle järgi me saame hinnata järgmisi samme.

13:24 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei näe. Saame avada läbirääkimised. Rene Kokk, palun!

13:25 Rene Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Austatud vaatajad-kuulajad! Kõigepealt ma tahan tunnustada siin sõnavõtu alguses Eesti taristuehitajate liitu, kes täna siin Toompea lossi ees käis ja enda muredele tähelepanu juhtis. Sellepärast et see taristu rahastuse vähendamine, mis on, on täiesti üle mõistuse. Igasugused analüüsid selle kohta, mis see meile kaasa toob ja kui kallilt me taristut ehitama hakkame, teetaristut, siis kui ühel päeval jälle raha leitakse, puuduvad. Neile küsimustele vastuseid ei ole.

Aga tuleme nüüd tänase eelnõu juurde. Vaatame natukene, mida meie ümber tehtud on. Me räägime siin universaalteenusest osale ettevõtetele. Vaatame, mida on teinud näiteks poolakad. Poolakad on vastu võtnud juba 2021. aasta lõpus resolutsiooni, millega nad kutsuvad üles Euroopa Liitu peatama heitmekvoodikaubandus või reformima seda. Mulle teadaolevalt Eesti sellist ettepanekut teinud ei ole. Meie istume rahulikult edasi. Poolakad on teinud nüüd värskema ettepaneku CO2-kvoodi hind külmutada 30 euroni tonni juurde. Mida meie teinud oleme, mida meie valitsus teinud on? Mulle teadaolevalt küll mitte midagi.

Reformierakond on korduvalt toonud esile ühte 2020. aasta kirja, mida tolleaegne rahandusminister Martin Helme saatis minule kui keskkonnaministrile. Väga südikalt räägitakse, kuidas ma siis vastasin, et see ei ole võimalik ja me peame välja astuma Euroopa Liidust. Esiteks tuletan meelde, et pärast seda on läinud mitu aastat mööda ja olukord Euroopas on täiesti muutunud. Siin ei ole naljakat midagi. Vaatame edasi. Oleks väga hea, kui te muid EKRE ettepanekuid, mis me siis tegime, sama südikalt kaitseksite.

Aga vaatame seda, mida on vahepeal teinud Saksamaa, üks väga oluline riik Euroopa Liidus. Saksamaa on öelnud, et valitsus maksab suurusjärgus 30 miljardit ettevõtetele kinni süsinikutasu. Euroopa Komisjon teatas hiljuti, et Euroopa Liidu riigiabi reeglite raames saab heakskiidu Saksamaa, et kinni maksta osaliselt elektrimahukate ettevõtete süsinikuheitme kulu. Eesti seda teha ei saa, Eesti elab mingisuguses muus regulatsioonis, siin see ei toimi, ei ole võimalik. Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik on öelnud, et toetusmeetmed peaks välistama Saksa ettevõtete ümberpaiknemise riikidesse, kus on leebemad keskkonnanõuded. Süsinikuheite kompenseerimist plaanitakse teha Saksamaal aastatel 2021–2030.

Minu küsimusele komisjonis majandusministeeriumi ametnikule selle kohta, mida Eesti on selleks teinud, vastati, et Eesti ei ole midagi teinud. Eesti ei ole küsinud võimalikku erisust. Me ei ole teinud selleks mitte ühtegi ettepanekut. Ja majanduskomisjoni esimees ütleb, et ma ajan siin rumalat juttu. Aga Saksamaal ometi saab, seal mõeldakse selle peale, kuidas neid asju teha. Eks see on ikka nii, kuidas seda tõde parasjagu lastakse paista. Nii need asjad on.

Vaatame nüüd EKRE ettepanekuid. Komisjoni esimees ettekandes ütles, et jäi kuidagi segaseks selle 5 miljoni megavati aastas elektritarbimise ettepaneku sisu. Ei, segaseks ei jäänud siin midagi. See oli väga selgelt ära öeldud, et see 5 miljonit megavatti aastane elektritarbimine, kogutarbimine, ongi pandud selle mõttega, et kõik Eesti ettevõtted sinna alla läheksid. Ettepanek nägi ette universaalteenuse äritarbijatele, mikro-, väikeettevõtetele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele, kelle aastane kogutarbimine ei ületa 5 miljonit megavatti. Ehk see ettepanek oli tehtud just nimelt selle mõttega, et see rakenduks kõigile. Ja siin ei ole segast mitte midagi, see on väga hästi aru saada, miks see number seal on.

Teine EKRE ettepanek oli CO2-komponendi väljavõtmiseks.

Palun aega juurde.

13:29 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

13:29 Rene Kokk

Aitäh! Sellest ma siin just hetk tagasi rääkisin. Minu küsimusele, kas me oleme vähemalt huvi tundnud, mismoodi oleks võimalik seda Euroopa Liidus teha või millised on lahendused, oli vastus selline: ei, regulatsioon seda ei luba ja me täiendavalt seda uurinud ei ole. Ma ei tea, kui ma vaatan seda, mida sakslased teevad, siis mulle tundub, et sakslastel on ilmselt mingi muu regulatsioon. Sakslased panevad sinna 30 miljardit, sellesama asja jaoks, millest me praegu räägime.

Nii et me peaksime ikka katsuma mõelda mitte selles suunas, miks mitte teha võimalusi ja aidata oma ettevõtjaid, vaid just nimelt selles suunas, kuidas saaks oma ettevõtjaid aidata. Sest lõpuks ei ole see ju mingi lahendus, et meie ettevõtjad panevad oma ettevõtted kinni. Nädalavahetusel rääkisin ühe mööblitööstuse ettevõtjaga, kes ütles, et tema parasjagu ei mahu selle alla, praeguse ülempiiri järgi, ja tema seda ei saa. Ta on andnud juba mitmekümnele oma inimesele kätte koondamisteatised. Ja nii see asi läheb.

Samamoodi on muude energiakandjatega. Eesti veoettevõtjad põhimõtteliselt enam turule ei pääse, sellepärast et seda hinda ei ole neil võimalik rakendada, kuna naabrid on kas vähendanud käibemaksu või toonud aktsiisid Euroopa Liidu madalamale tasemele. Siin tuleb vaadata selgelt, et see on pikaajaline asi, mitte ei saa vaadata ühe hetke peale.

Muidugi küsimusele, miks on see 1 gigavatt aastas praegu seal eelnõus sees, oli ametnike vastus pidevalt selline, et see on poliitiline kokkulepe ja sellepärast ei saa seda muuta, ei saa suuremaks teha ega saa teisi juurde panna. Nii et lihtsalt teadmiseks teistele, kes meid vaatavad: jah, see 1 gigavatt aastas ongi poliitiline kokkulepe. Nii et kui oleks kokku lepitud mõne muu numbri peale, siis seda oleks võimalik teha, aga praegu on see kokkulepe selline.

Nii ongi, et kui me oma ettevõtlust toetama ei hakka, siis – ma jätkuvalt pean seda ütlema – juhtub nii, et meie ärid ostavad üles meie naaberriikide suurettevõtted, keda riik aitab, ja meie inimesed kaotavad töö. See, mis ühel päeval juhtub, on aga kordades suurem kollaps ja kokkukukkumine kui siis, kui me täna tõesti pingutaksime selle nimel ja vajaduse korral leiaksime laenuraha, et aidata ettevõtlust ja tuua inimesed sellest raskest olukorrast läbi. Selle nimel tuleb pingutada. Aitäh!

13:32 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kristen Michal, palun!

13:32 Kristen Michal

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma oleksin võinud repliigi ilmselt ka teha, aga lihtsalt tahtsin öelda, et austatud komisjoni aseesimehe Rene Koka juttu ma kindlasti ei nimetanud rumalaks. See oli tema peas tekkinud seos. Mina seda sõna kindlasti ei kasutaks siin. Aga küll jään temaga eriarvamusele, nagu kogu EKRE-ga, selles, et soovides sellest CO2-süsteemist sellisel kujul lahkuda, et lahkuda Euroopa Liidust, sest teisiti nende skeemi rakendada ei ole võimalik. Selles me jääme kindlasti eriarvamusele. Euroopa Liidust lahkumine ei saa minu arvates olla tulemusrikas, eriti praegusel ajal.

Teine märkus, mida ma Rene Koka jutu peale tahaks viisakalt teha. Ega ma ilmaasjata ei selgitanud seda – ja siinsamas eelnõu seletuskirjas on ka kirjas –, et mikroettevõtted ja väikeettevõtted katavad 60% ettevõtluse käibest ja töötajaskonnast kolmandiku. Sellele lisanduvad kodutarbijad ja võib-olla tulevikus ka KOV-id. Kui meil oleks võimalus sellesama hinnaga lisada ka teisi, näiteks keskmisi ettevõtjaid, siis me seda muidugi teeksime. Aga lihtsalt on küsimus teki suuruses ja selles, et kisu sa seda, kuidas tahad, paljaks jääb kas pea või jäävad varbad, lihtsalt tuleb valida, kumb. Aitäh!

13:33 Aseesimees Martin Helme

Repliik, Rene Kokk, palun!

13:33 Rene Kokk

Aitäh! Ma lihtsalt tahan vastata. Küsimus ei ole selles, et me peaksime üksteist materdama. Küsimus on selles, et nii valitsus kui ka asjaomased ministeeriumid peavad näitama üles tahet leida lahendusi ning pöörduma Euroopa Komisjoni poole ja küsima kõikvõimalikke lahendusi, kuidas sellest olukorrast üle saada. Hästi mugav on rääkida sellest, et kaks aastat tagasi teie oma seisukoht oli selline või tollene, aga on vaja tööd teha ja pingutada praegu selle nimel. Nagu ma näitena välja tõin, Saksamaa näitab seda, et on tegelikult võimalus läheneda teistpidi. Siin on vaja Eesti valitsusel võtta jalad kõhu alt välja ja hakata liigutama. Ei tule mitte mõelda välja põhjendusi, miks me midagi teha ei saa, vaid tuleb pingutada selle nimel, et aidata meie ettevõtjaid ja ühiskonda. 

13:34 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

13:34 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt tänan koalitsioonipartnereid, et nad on Isamaa ettepanekuid tõsiselt võtnud ja selle eelnõuga kiiresti siia saali tulnud. On väga selge, et majanduses ja ettevõtetel on praegu raske. Me saime mõned nädalad tagasi tehtud otsused, et eraisikute lepingud on sõlmitud ja universaalteenusele võimalik üle minna. Ma tahan siin rõhutada, et neid on 230 000 eelmise nädala reedese seisuga. Ehk 640 000 lepingu tegijast on elektri ostmiseks 230 000 liitunud universaalteenusega ehk üle kolmandiku elektritarbijatest on vajanud universaalteenust. Täpselt sama seis on meil ettevõtete juures. Meil ei ole vaja rääkida, kas suured, väikesed, keskmised või mikroettevõtted – kõik seda vajavad. Me teame, millised on tootmisvõimsused ja millised on need tootmisvõimsused, mis pakuvad hetkel kõige soodsamat elektrit. Ja nende võimsuste arutamise tulemusena on sihtasutustel, MTÜ-del, mikro- ja väikeettevõtetel võimalus suure tõenäosusega 1. novembrist liituda universaalteenusega. See on üks oluline abi, et ettevõtlus Eestis püsiks. Me kõik siin saalis peame aru saama, et raha, mida me jagame, see tuleb ettevõtlusest, mitte kusagilt mujalt. Need mõned väiksed ostud ja müügid, mis tehakse, millest tulu tuleb, on väga väikesed. Ja need ostud ja need müügid, mis kinnisvaraga tehakse, on ka ühel hetkel ikkagi rajatud ettevõtlusele.

Me räägime siin CO2-st. Ma olen ühelt poolt Renega nõus, et me peaksime tegema kõik selleks, et CO2 hind alla suruda. Teiselt poolt, kui me toome näiteks Saksamaa, siis samasugust asja on võimalik ka Eestis teha, selle jaoks ei ole vaja mitte midagi muuta. Saksamaa maksab lihtsalt trahvi. Eesti võiks ka selle trahvi ära maksta, aga siis tuleks siit kõnepuldist väga selgelt välja öelda, kelle või mille arvel. Kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, mida me just eile siin esimesel lugemisel menetlesime ja mille me saatsime ta teisele lugemisele, siis sealt on näha, et CO2-st tulnud raha, mida riigieelarvesse laekub iga kuu 50 miljonit, oli kõik paika pandud ja jäi veel puudugi.

Nüüd on vaja teha otsus, kas võtta suurusjärgus pool miljardit laenu või loobuda teatud teemadest – noh, ma ei tea, peretoetustest või energiakulude toetustest. Mingi rida peab olema, millest me loobume. Me näeme, et tänagi olid taristuettevõtjad meil siin Toompeal maja ees ja nemad tunnevad muret, põhjendatud muret, et teedeehitusse on aastaid raha läinud tunduvalt vähem kui peaks, ja järgmisel aastal ei lähe seda sinna peaaegu üldse. Siin on see koht ja kokkulepe, kuidas siit edasi minna. [Ei saa] lihtsalt öelda, et lõpetame. Kui CO2 kvoot loodi, siis selle hind oli 12 eurot tonni juures. Nii palju kui mina olen lugenud – ja ma arvan, et ma olen päris palju lugenud sellel teemal –, räägiti algul, et see hind üle 25–27 euro kindlasti ei tõuse. Minu arvates Euroopa Liidus peaks olema kokkulepe, et üle 30 euro CO2-st lihtsalt ei saa maksta.

Palun kolm minutit [juurde].

13:34 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

13:34 Aivar Kokk

Ja olekski võib-olla see mure suures osas lahendatud. Ma arvan, et kui sellest 100‑eurosest elektriarvest saaks veel 50 eurot alla, nii et oleks 50 eurot, siis oleks paljude ettevõtjate mure tunduvalt väiksem, sest käibemaksu saavad ettevõtjad tagasi. Rääkimata kodutarbijatest.

Täna räägitakse, et üha vähem ja vähem kasutatakse elektrit. Aga eks elektrit kasutatakse vähem sellepärast, et lihtsalt [inimeste] rahakott ei pea vastu. Ma usun, et meil kõigil on kodus tehtud sellised režiimid, et me kulutame energiat tunduvalt vähem kui eelnevatel aastatel.

Veel kord: Isamaa Erakond toetab selle eelnõu kiiret menetlust. Ma loodan, et homme me saame teha siin juba kolmanda lugemise. Aitäh!

13:36 Aseesimees Martin Helme

Repliigisoov vist, jah? Rene Kokk, palun!

13:40 Rene Kokk

Aitäh! Aivar tõi väga ilusti välja selle, et Saksamaa maksab trahvi selle pealt. Ma tahangi seda öelda, et Eesti peaks ka kastist välja mõtlema. Meil on tihti selliseid olukordi, kus lahendus tundub olevat Eesti riigile kahjulik, aga me isegi ei aruta seda või me ei tee analüüse selleks, et arutada, kas äkki trahvi maksmine on lõppkokkuvõttes Eesti riigile ja rahvale kasulikum ja soodsam, kui jälle mingi rumalusega kaasa minek. Ehk tegelikult tahakski näha rohkem selliseid analüüse, ka praegusel juhul, mis see maksma läheb. Siis me teaksime, millest me räägime. Mul on ministeeriumidele ettepanek, et kui nad eelnõusid siia toovad, siis võiks seal juures olla rohkem analüüse.

13:40 Aseesimees Martin Helme

Jaak Aab, palun!

13:41 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Üritan teha lühidalt. Ma tean, et me üritame täna veel teise lugemisega ühele poole saada.

Paar märksõna. See universaalteenus, mis kõigepealt ühe eelnõuga oli kodutarbijatele mõeldud –nüüd ka majanduskomisjoni esimees tunnistab, et see tekk oli pisike. Kui me hakkame nüüd seda laiendama, noh, siis praegu on väike‑ ja mikroettevõtted, õhus on kohaliku omavalitsuse asutused, siis on keskmise suurusega ettevõtted. Tuletan meelde, et keskmise suurusega ettevõtetele riigiabiluba on võimalik saada. See määrus jõustus oktoobri alguses, varem seda tõesti ei olnud, aga energeetikaministrid Euroopa Liidu Nõukogus tegid tublit tööd ja selline võimalus leiti.

Noh, ütleme siis nii: kallid koalitsioonipartnerid, kes te praegu valitsete, te olete ise ennast natukene nagu nurka mänginud selle tohutu elektriturureformiga, nagu te välja reklaamisite. See on üks fikseeritud riiklik pakett, fikseeritud hinnaga riigi pakett. Selliseid on Euroopas küll ja küll, on ka targemaid ja laiemaid. Tuletan meelde, et lisaeelarve arutelude juures majandus‑ ja taristuminister Taavi Aas tõi terve paketi toetusmeetmeid, kus olid enamasti needsamad asjad, mis me eelmisel perioodil tegime. Need kõik on välja töötatud, läbi käidud ja suhteliselt lihtsad. Näiteks oleks juba seegi leevendus, kui oleks võrgutasud nii elektrile kui ka gaasile, nii nagu eelmine kütteperiood, kas pool või null. Oleks selge efekt ja paljud ettevõtjad tänaksid. Ma küll ei saa aru, miks Kaja Kallas on öelnud, et oi, sellest polnud mingit abi. Mina tean mitut ettevõtet, kes on tulnud tänama, sest nemad elasid eelmise kütteperioodi üle tänu sellele, et kas gaasivõrgutasu oli null või oli elektrivõrgutasu null. Ja nii edasi.

Fikseeritud hinnapaketid kodutarbijatele, noh, seal oli 12 senti kilovatt. KOV‑i meetmes oli 6 senti, tuletan meelde, eelmisel kütteperioodil. Sellel küttperioodil tulevad arved kaks‑kolm korda suuremad, mitte ainult elektri, vaid ka gaasi puhul. Ma siin suurt abi ei näe. Ja ma ennustan teile, et tehniliselt selle rakendamine on mitu korda keerulisem, kui oli eelmisel kütteperioodi meetmete puhul. Siin tekib nii palju erisusi. Ma ei lähe detailidesse, aga ütlen, et need laiendamised on väga keerulised. Nii et tulge mõistusele.

Keskerakond on teinud ettepaneku, kuna te olete selles universaalteenuses nii kinni, et laiendame seda. Aga ma mõistan ka, et see tekk on nii kitsas, et seda kõigile laiendada ei ole võimalik. Põlevkivikatlad nii palju elektrit ei tooda. Kahjuks. Te olete ise ennast nurka mänginud. Aga võtke siis see pakett, mis meil on. See on seal sahtlis, ilusti, tuleb ainult vaja välja tõsta. Määrused on olemas, neile tuleb uued rakendustähtajad ja kehtivustähtajad kirjutada, kõik see on olemas. Palju lihtsamini, palju kergemini ja palju rohkem aitavad. See, kas raha on või ei ole – ka teie kavatsete toetusmehhanismides kasutada CO2 raha, ma tean seda, seda on võimalik teha teatud ulatuses. Seda raha on 200 miljonit laekunud rohkem näiteks, käibemaksudest ma ei räägi üldse. 800 miljonit on maksutulu rohkem laekunud see aasta. Raha on, tehke midagi. Aitäh!

13:44 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Meil on vaja läbi vaadata ka muudatusettepanekud. Neid on meile laekunud kuus tükki. Ja hakkame järjest minema. Me peame täna enne kella kahte ära tegema selle hääletuse, sest muidu me homme kolmandat lugemist teha ei saa. Esimese muudatusettepaneku esitaja on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

13:44 Henn Põlluaas

Palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

13:47 Aseesimees Martin Helme

Teeme nii. Teeme saalikutsungi ka.

Head kolleegid! Oleme eelnõu 680 teisel lugemisel ja vaatame läbi muudatusettepanekuid. Oleme teise muudatusettepaneku juures, selle esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja EKRE fraktsioon palub seda hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

13:47 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu on 32, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kolmas muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

13:48 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja, palun hääletada seda muudatusettepanekut.

13:48 Aseesimees Martin Helme

Kas me võime hääletada ilma kutsungita? (Hääl saalist.) Teeme nii.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille esitaja on EKRE fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta.

13:48 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 15 saadikut, vastu on 35. Ettepanek ei leidnud toetust.

Viies muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ja viimane ehk kuues muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.

Head kolleegid! Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, mis selle eelnõu kohta on laekunud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 680 teine lugemine lõpetada ja sellele ei ole keegi vastu vaielnud, nii et teise lugemise oleme lõpetanud.

Meil on jäänud istungi lõpuni kümme minutit. Ma ei ava järgmist päevakorrapunkti. Nii et me läheme sellega edasi homsel istungil. Võtan juhataja vaheaja kümme minutit. Istung on lõppenud.

V a h e a e g

 

13:49 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee