Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 5. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Leo Kunnas!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan 24 eri fraktsioonidesse kuuluva Riigikogu liikme nimel üle kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua riigikaitsekohus. Täna me elame 31. aastas pärast iseseisvuse taastamist ja me ei ole sõjaaja kohtusüsteemi siiani luua suutnud. Ukrainlased on öelnud 2014. ja 2015. aasta sündmuste kohta, et kui neil siis oleks olnud korralik sõjaaja kohtusüsteem, siis võib-olla oleks kõik need Donbassi sündmused ja separatism ja kõik, mis järgnes, olemata jäänud. Aeg oleks see viga parandada. Loomulikult saab seda eelnõu töö käigus parandada, sellega edasi töötada. Selle sisulised loojad emeriitadvokaat Kaido Pihlakas ja riigikohtunik Daimar Liiv. Nemad on ka reservohvitseride kogu juristide sektsiooni liikmed ja nad on üle kümne aasta, praegu juba võiks julgelt öelda, et 15 aastat selle teemaga tegelenud. Nii et mul on täna au anda üle eelnõu, mis ei ole päris esitajate kätetöö. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Liina Kersna.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kultuurikomisjoni nimel annan üle Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nagu te väga hästi teate, Riigikogu on väljendanud oma tahet ja koostanud nimekirja riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest, mida kultuurkapitali nõukogu peaks rahastama maksumaksja raha eest. Tänane seadus ütleb, et kultuurkapital saab rahastada korraga kahte riiklikult tähtsat kultuuriehitist. Teeme ettepaneku, et kui kultuurkapitalil on piisavalt vahendeid ja see on piisavalt põhjendatud, siis saab korraga rahastada rohkem kui kahte objekti. Aitäh! 

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja. Kaire Karp, palun! 

Lugupeetud esimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kolm seaduseelnõu. Esiteks,  julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister. Teiseks, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ...

Ma korraks vabandan, hea ettekandja. Kaks palvet. Üks on ametikaaslastele: palun vaiksemalt! Ja teine on [teile], ehk saate neid mikrofone natuke rohkem keskele lükata, siis on kõvem häälekõla meie saali üsna vananenud mikrofoni- ja kõlarisüsteemis. Palun! Läheme teisest edasi!

Nii, [jätkan] teisega. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister. Kolmandaks, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Kõik kolm seaduseelnõu on edastatud digitaalselt eelnõude infosüsteemi kaudu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Head ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.

Liigume nüüd edasi kohaloleku kontrolli juurde. 

Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25.

Läheme nüüd tänase päevakorra juurde. Päevakorra täpsustamine kõigepealt. Esiteks, arupärimise esitajad on tagasi võtnud arupärimise number 158, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi viiendaks päevakorrapunktiks. Seega jääb see punkt päevakorrast välja. Ja teiseks, rahanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 647 teine lugemine. Kui te vaatate neid kollaseid pabereid päevakorraga, mis on meile välja jaotatud, siis see on viies päevakorrapunkt. Nende ettepanekutega ma alustan hääletamise ettevalmistamist. Tarmo Kruusimäe, teil on protseduuriline küsimus. Palun!

Tänan, hea esimees! Ma väga hästi ei kuulnud, kas arupärijad said juba vastuse kätte või nad soovivad arupärimist edasi lükata, nii et see teema tuleb ikkagi meil suurde saali arutusele?

Aitäh! Kui see on päevakorrast välja arvatud, siis seda arupärimist ei tule meil praegu suurde saali. Nii, nüüd alustame hääletamise ettevalmistamist. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus, palun!

Tänan, hea esimees! See vastus ei olnud see, mida ma oleks tahtnud saada. Kas me seda arupärimist menetleme siin saalis hiljem või see langeb üldse välja? Sellele, et see sel nädalal ei tule, ma sain juba pihta. Aga kas me ikkagi seda [millalgi] menetleme või on arupärijad juba saanud vastuse, mida nad ei taha võib-olla enda töökaaslastega jagada?

Aitäh! Seda arupärimist me siin saalis ei menetle. Ei saa välistada, et me selleteemalist arupärimist kunagi ei menetle, aga siis tuleb see uuesti sisse anda. Nii, proovime kolmandat korda alustada hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?

Panen koos eelnimetatud kahe muudatusega hääletusele Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 5. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 74, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on selle nädala päevakord kinnitatud.

Alustame esmaspäevase päevakorra menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 708 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust! Aitäh! Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Viimased kolm aastat kestnud pea katkematu kriisiolukord on proovile pannud nii vaimu kui füüsise, on proovile pannud nii meie tervishoiusüsteemi kui majanduse. Me oleme toime tulnud COVID-i kriisiga, aga Venemaa alustatud sõda lääne väärtusruumi vastu kestab ja see dikteerib ka fookuse. Eelarvega seotud otsuste tegemisel praeguses valitsusliidus oli meie jaoks selge, et me peame praegu tegema esmajoones kõik, mis vajalik, et meie turvalisus, et Eesti turvalisus oleks tagatud.

2023. aastal jõuavad kaitsekulud Eestis esmakordselt üle 1 miljardi euro piiri. See on järgmisel aastal 2,9% kogu meie majandusest. Aastases võrdluses on kaitsekulud 42,5% suuremad, kui nad on seda sel aastal. Üle poole kaitsekuludest on järgmise nelja aasta jooksul investeeringud. Üle poole kaitsekuludest on investeeringud, ja see on pretsedenditult suur osakaal. See on pretsedenditult väga suur osakaal ka võrdluses teiste riikidega. Lisaks, maakaitse suurenemine jätkub. Ajateenistusse kutsutavate arv suureneb järgmisel aastal 3800 ajateenijani ja sealt edasi kuni 4000 ajateenijani. Valmivad ka olulised taristuobjektid. Vähetähtis ei ole see, et igal aastal tuleb veidi üle poole meie kaitseinvesteeringutest ja kaitse-eelarve majanduskuludest tagasi otse Eesti majandusse. Näiteks viimasel kolmel aastal on varustushanked, investeeringud ja majanduskulud olnud kolme aasta peale kokku suurusjärguna miljard eurot ja sellest 562,5 miljonit eurot ehk 56,2% on läinud Eesti tarnijatele, tulnud Eesti majandusse.

Ka küberkuritegevus kasvab. See on osa praegusest sõjapidamisest, seda kasutatakse meie vastu, kasutatakse lääneriikide vastu. Ja kui paaril viimasel aastal on meil olnud vaja väga palju tegeleda aukude lappimisega, siis nüüd panustame suures mahus sellesse, et kübervõimekust, valmisolekut kestlikult parandada ja hoida heal tasemel ka järgmistel aastatel. 2023. aastal suurenevad investeeringud küberturvalisuse tagamiseks 26 miljoni euro võrra, aga ka siin on meil pikem plaan, mis ei ole seotud ainult järgmise aastaga. Järgmisel neljal aastal panustame sinna kokku 103 täiendavat miljonit eurot, selleks et meie digiteenused oleksid jätkusuutlikult tagatud ja et need oleksid tagatud viisil, mis küberturvalisuse nõuetega arvestab.

Kiiret tegutsemist on nõudnud Venemaa peetav energiasõda. Energiavarustusega manipuleerimine on Venemaa jaoks relv, on seda alati olnud, ja me oleme sellele juba varasemalt tähelepanu juhtinud. Selle relva kasutamise mõjuulatusest väljapääsemiseks, sellest vabaks saamiseks on pikaajaline ja püsiv lahendus rohkem energiatootmisvõimsusi, on kiiremad investeeringud taastuvatest allikatest toodetava energia võimsustesse ja kindlasti energiasääst. Neid investeeringuid toetame me järgmise aasta eelarves 166 miljoni euroga. Sellele on lisandumas rohkem kui 20 miljoni euro suurune täiendav rahastus taastuvenergiavõimsuste rajamise pudelikaelte lahendamiseks. Ka sellega on järgmisel aastal kavas algust teha.

Investeeringud on pikaajaline lahendus, aga eelseisval keerulisel talvel me peame taas pakkuma lühiajalist tuge toimetulemiseks nendele inimestele, kes energiahindadega toimetulemisega muidu jänni jääksid. Kodutarbijatele rakendus 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni kestev automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest ca 200 miljonit eurot. See on siis selle aasta oktoobrist kuni järgmise aasta märtsi lõpuni. Aga see 200 miljonit eurot – selle võrra väiksemad arved on nendel, kes muidu selles olukorras hätta jääksid. Energiahindade pärast on mures ka ettevõtted. Universaalteenuse võimalus laieneb mikro- ja väikestele ettevõtetele. Energiahindade kallinemise mõju leevendamiseks laienevad meie ettepanekul aga ka likviidsusmeetmed suurematele ja suurtele ettevõtetele.

Valitsusliidul oli eelarvet kokku pannes vaja teha põhimõtteline otsus, kas nendes oludes, kus maksulaekumised kiiresti kasvavad, tuleks jätta kiiremini laekuvad maksud riigieelarve tasakaalu parandamise eesmärgil riigikassasse või suunata need keerulisel ajal toimetulemise toetamiseks inimestele tagasi? Me valisime viimase.

Lisaks otsestele energiatoetustele annab järgmise aasta riigieelarvest inimestele tuge ka igakuise tulumaksuvaba miinimumi kasv 654 euroni kuus. See puudutab kõige rohkem ja vahetult just väiksema sissetulekuga inimesi – just neid, kellel seda tuge sellisel kriitilisel perioodil kõige rohkem vaja on. Kuni 1200 eurot teenivale inimesele jääb selle muudatuse tulemusel kätte aastas 370 eurot rohkem. Lastega perede jaoks, kes samuti on üleüldise hinnatõusu suhtes tundlik grupp, toob järgmine aasta nii esimese kui teise lapse toetuse kasvu 80 euroni. Üksikvanema toetus tõuseb samale tasemele, samuti 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus kasvab 600 euroni kuus. Kasvab ka seitsme ja enama lapsega perede toetus. Vanemate inimeste toimetuleku jaoks on 2023. aastal tähtis nii keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabaks muutumine kui ka tänu maksulaekumiste kasvule ja juba eelmise valitsuse ajal otsustatud täiendavale pensionitõusule 704 euroni tõusev keskmine vanaduspension.

2023. aasta riigieelarve koostamisel oli meil samamoodi oluline leida lahendus paljude riigieelarvest palka saavate inimeste põhjendatud palgamurele. Õpetajate keskmine töötasu kasvab järgmisel aastal ja jõuab üle 2000 euro piiri. Alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole. Päästjate minimaalne palk tõuseb 1620 euroni, politseinike minimaalne palk tõuseb 1849 euroni.

Kõik need otsused on tagant tõugatud erakordselt keerulistest oludest, kus meil tuleb toime tulla iseseisvuse taastanud Eesti ajaloo tõsiseima julgeolekukriisiga. Aga me oleme sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Reformierakonnaga järgmise aasta eelarves ette näinud ka ühe viimase aasta tõenäoliselt kõige suurema ja kõige pikemaajalise mõjuga reformi. See puudutab eestikeelsele haridusele üleminekut, eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamist ja ka Eesti kõrghariduse rahastamise olulist kasvu. Järgmisel aastal kasvab Eesti kõrghariduse rahastamine aastases võrdluses 15%. Me lisame Eesti kõrghariduse rahastusse 41,5 miljonit eurot. Ja olgu etteruttavalt öeldud, et igal järgmisel aastal näeb eelarvestrateegia ette rahastuse täiendavat tõstmist samuti 15% võrra. Eestikeelsele haridusele üleminek saab nii korraliku sisulise kava kui ka olulise rahastuse. Järgmisel aastal panustab riik, kui parlament seda ettepanekut toetab, sellesse igal aastal 41 miljonit eurot.

Kõik see on oluline, aga eelarvet kavandades pole pikast rahaeralduste nimekirjast kindlasti vähem oluline see, milline on üldine riigi rahanduslik seis. Selle aasta kevadel valminud stabiilsusprogrammis 2022. aastaks kavandatud 4,5%-lisest struktuursest puudujäägist jõuame sel aastal viimase prognoosi kohaselt 2,6%‑lise defitsiidini. Hoolimata kasvavate kulude ootustest, pikenevatest soovide nimekirjast me hoiame ka järgmisel aastal sama taset ehk säilitame 2,6%‑lise defitsiidi piiri. See on võrreldes selleks aastaks kavandatud 4,5%‑lise struktuurse puudujäägiga 752 miljoni euro võrra parem positsioon.

Kolme erakonna valitsusliit on järgmise aasta eelarvega võtnud keerulise, aga tuleviku jaoks vajaliku otsuse. Me ei lähe väga keerulistest oludest hoolimata eelarve seisu halvendama. Me ei jõua keset kriisi eelarvega tasakaalu, aga me hoiame ära rahandusliku olukorra halvenemise ja kriitilistel aegadel, kriisiaegadel see ei ole sugugi vähetähtis.

Kokku võttes ma tänan kõiki, kes on selles pikas ja keerulises protsessis panustanud. See puudutab kõiki valitsemisalasid koos oma meeskondadega, see on olnud pingeline. Aga me panime Isamaa, sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonnaga kokku julgeolekukriisile vastust andva ja ka pika mõjuga tulevikku vaatava eelarve.

Head parlamendi liikmed! Järgmise aasta eelarve eelnõu kindlasti ei suuda lahendada kõiki muresid, mis meil on, aga ta astub siiski märkimisväärse, 18-miljardilise sammu selles suunas, et Eesti inimeste tulevikuväljavaade oleks kindlam ja turvalisem. Me saame endale keerulisel ajal hea eelarve. Aitäh! Ja soovin sisukat debatti järgmise aasta eelarvevalikute üle. Vastan hea meelega nüüd küsimustele.

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud proua minister! Mul on mõned täpsustavad küsimused. Millise osa moodustavad järgmise aasta eelarves euroliidu toetused nii absoluutsummas kui protsentides? Kuidas nad korrigeeruvad selle aasta toetustega: tähendab, kasvavad või vähenevad protsentides? Ja veel üks küsimus, kui tohib. Mis hakkab toimuma riigivõlaga? Kas järgmisel aastal prognoosite selle kasvu, vähendamist – mida see endast kujutab? Ja paluks protsentides ka seda vastust. 

Aitäh! Ma alustan teie küsimuse tagumisest otsast, mis puudutas võlakoormust ja selle muutust mitte ainult [tuleval] aastal, vaid järgmistel aastatel. Veel selle aasta kevadises stabiilsusprogrammis ja ka eelmise aasta lõpu seisuga oli meil prognoos, et me jõuame järgmisel aastal oma võlakoormusega ligi 24–25%-ni kogu majandusest. Me oleme nii lisaeelarvet tehes kui järgmiste aastate kulutusi kavandades pidanud silmas seda, et laenu võtmist ja võlga planeerides me peame hoidma vaoshoitud joont.

Praeguse prognoosi kohaselt on järgmise aasta võlakoormus pisut üle 19%. Selle numbriga me jääme jätkuvalt Euroopa Liidu kõige väiksemate võlakoormusega riikide hulka. Aga ka järgmisel aastal tuleb laenu võtta. Me ei ole sellest kriisiperioodist väljas. Me ei ole olukorras, kus meil oleksid tulud ja kulud tasakaalus. Ja senikaua, kuni selline olukord kriiside tõttu valitseb, tähendab see, et me peame laenama.

See tähendab ka seda, et oludes, kus intressimäärad on kasvamas, võtab riigieelarvest laenu teenindamine paraku järjest suurema osa. Ja see on põhjus, miks me oleme alati olnud seda meelt, et võla võtmisel peab olema väga vaoshoitud, väga ettevaatlik.

Seda, et kriisiaegadel laenu võtta tuleb, ei ole keegi vaidlustanud. Aga see peaks piirduma eelkõige kriisiaegadega ja olema seotud otseselt investeeringute rahastamisega. Kui võetakse laenu mõne suure ja olulise investeeringu tegemiseks, mis hiljem hakkab majandust toetama, majanduskasvu toetama, siis see on põhjendatud ja seda kindlasti kuidagi hukka mõista ei saa. Aga püsivalt laenu ja võla peale eelarve kulutuste planeerimist muidugi teha ei tohi.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma arvan, et selles eelarves on kindlasti midagi positiivset, aga üks suur kriitikakoht on see, et see eelarve ei tule appi pensionäridele. Peale seda, kui Keskerakond ei ole valitsuses, on pensionärid unustatud. Ma tuletan lihtsalt meelde, et kõik erakorralised pensionitõusud, mis on toimunud, on toimunud siis, kui Keskerakond on olnud valitsuses. Ma tuletan meelde, et sel aastal üksi elava pensionäri toetus tõusis 115 eurolt 200-le. Erakorraline pensionitõus, mis rakendus 1. jaanuaril 2022, ei ole ka mitte selle valitsuskoalitsiooni kokku lepitud, vaid ikkagi eelmise valitsuskoalitsiooni kokku lepitud. Ka keskmise pensioni maksuvabastus on eelmise valitsuskoalitsiooni kokku lepitud. Mis sõnumi te annate praegu pensionäridele, kelle puhul teie pakutavad vahendid ei kata ära isegi inflatsiooni kasvu, mis on olnud viimastel kuudel erakordne? Miks te ei tulnud pensionäridele appi?

Aitäh, hea küsija! Vaat kus me tegime koos ikka palju head! Ma ei tea, mis te sinna opositsiooni nii kangesti kibelesite. Need olid kõik olulised otsused. Ma arvan, et mis puudutab täiendavat, eelmise valitsuse ajal otsustatud erakorralist pensionitõusu, mis järgmisel aastal rakendub, ja mis puudutab kindlasti ka pensionide tulumaksuvabastuse laienemist – need on tõesti väga olulise mõjuga otsused. Järgmisel aastal muutub vanaduspensioniealiste inimeste jaoks pension fikseeritult keskmise vanaduspensioni ulatuses või sissetulekust 704 euro ulatuses tulumaksuvabaks. See summa ei hakka vähenema sõltumata sellest, kas pensionär teeb täiendavalt tööd ja teenib lisatulu. Tõepoolest on võimalus selles ulatuses fikseeritult tulumaksuvaba määra kasutada. See annab ainuüksi ühes kuus igale pensionärile täiendavalt 40 eurot. Kui see süsteemi ei rakenduks järgmise aasta algusest, peaksid pensionärid maksma 40 eurot oma keskmise pensioni pealt tulumaksu, mida uue süsteemi kohaselt maksma ei pea. 

Pensionide kasv on järgmisel aastal selline, et erinevalt keskmisest palgast, mille ostujõu jõudmine kriisieelsele tasemele võtab veel aega, on pensionäride seis selles vaates tugevam, et tänu pensioni väga kiirele kasvule, üle 100‑eurosele kasvule ühe aastaga on tegelikult vanemaealiste ostujõud suurem. Kas pensionid peaks olema ja võiks olla veel suuremad? Muidugi need peaksid olema ja võiksid olla veel suuremad. See sõltub sellest, kui hästi läheb Eesti majandusel, sõltub sellest, milline on tööandjate võimalus maksta [head] palka ja sealtkaudu maksutulu kasvatada. Ma arvan, et eks me peame koos pingutama selle nimel, et majandus oleks kindlates kätes.

Marko Šorin, palun!

Tänan, esimees! Hea minister! Ma vabandan, mul on pisut spetsiifiline küsimus, aga kuna see on eelarves eraldi välja toodud, siis ma loodan, et see küsimus on lubatud. Teema on Pärnu sild. Ma tean, et Pärnu linnavalitsus palus riigilt 25 miljonit abi, et see sild, mida on lubatud aastakümneid, lõpuks valmis saaks. Praegu leiab 5 miljonit riigieelarvest ja 15 miljonit riigi eelarvestrateegiast. 5 miljonit oleks sellest palvest puudu. Mis põhjusel riik ei leidnud seda 5 miljonit, mida Pärnul on ääretult vaja? Vastasel juhul – ma kasutan teie enda väljendit, mis te sissejuhatuses ütlesite – Pärnu linn võib jänni jääda ja sild jääb järjekordselt ehitamata, seda oodatakse nagu valget laeva.

Aitäh! Ma loodan, et läheb paremini kui valge laevaga, mis mitte kunagi ei saabunudki, ja et Pärnu uus sild siiski saab valmis ehitatud. Otsus järgmise aasta eelarvest eraldada 5 miljonit ja riigi eelarvestrateegiast veel 15 miljonit oli praegustes oludes maksimaalne, mida võimalik teha oli. Ma olen küll üsna veendunud, et koos omavalitsuse enda panusega saab see oodatud investeering tehtud ja pärnakad võivad rõõmustada.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Eks see riigieelarve ole justkui ühiskonna toimimise peegel. Ma olen näinud päris erinevaid riigieelarveid ja võin küll öelda, et see on üks kehvemaid, mis siin saalis minu kümne aasta jooksul on esitatud. Kui me vaatame, siis eelarve on 1,2 miljardiga miinuses, riik peab võtma 780 miljonit laenu. Meil on juba pool aastat Euroopa Liidu kõige kõrgem inflatsioon, inimeste reaalpalk on langenud 2018. aasta tasemele. Ma küsin, kuidas peaks järgnevatel aastatel teedeehitusfirmad hakkama saama. Nad on investeerinud väga tugevalt oma tootmisse, aga me teame, et riik tõmbab teedeehitusest praktiliselt raha välja, ei ehita Tallinna–Tartu maanteed, kõik põhimaanteede ehitused lõpetatakse ära, rääkimata omavalitsuste teedest. Kas teie arvates see tõesti kindlates kätes Eesti?

Aitäh! Investeeringute kogumahtu ja investeeringute mahtu eelarve vaates muidugi peab vaatama tervikuna. Ja kui me vaatame järgmise aasta investeeringuid ja võrdleme neid selle aasta investeeringute kogumahuga, siis seal on kasv. See ei ole suur kasv, aga seal on kasv. Pigem on ilmselt põhjendatud küsimus see, kas praegustes, nagu te ka ise viitasite, inflatsioonilistes oludes peaks riik käituma vastutsükliliselt ja võib-olla investeeringute kaudu hoo andmise asemel hoopis koomale tõmbama. Me oleme praegu olukorda kaalunud ja teinud ettepaneku, et investeeringute maht oleks järgmisel aastal veidi üle 750 miljoni, nii nagu see ettepanek teie ees on.

Aga eks ka selles küsimuses tuli eelarvet kokku pannes teha valik. Ja see valik oli suuresti selle vahel, kas oludes, kus me teame, et väga paljudel inimestel on hinnatõusuga toimetulek keeruline, kus me teame, et riigieelarvest palka saavatel väga olulise töö tegijatel on põhjendatud palgatõusu ootus – olgu need õpetajad, politseinikud, päästjad –, piltlikult öeldes, kuhu me otsustame selle investeeringu teha. Kas me ütleme, et praegustel aegadel, praeguses olukorras me otsustame aidata palgakasvuga järele teatud gruppe, kas me otsustame, et me läheme appi väiksemat sissetulekut teenivatele inimestele ja kasvatame tulumaksuvaba miinimumi, kas me otsustame, et pensionid on järgmisel aastal vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabad, või me ütleme, et me seda ei tee ja me selle asemel investeerime betooni ja investeerime ehitusse? See valik, mille me tegime, oli, et praegustes oludes investeeringute tase säilib, aga me panustame raha riigieelarvest täiendavalt just nimelt keerulistes oludes inimeste toimetulemise toetamisse. Eks see on lõpuks parlamendi asi hinnata, kas oleks pidanud tegema teistpidi. Mina arvan, et see oli mõistlik ja õige otsus nendes oludes, kus me praegu oleme.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud esimees! Austatud minister! Haridusvaldkond on ilmselgelt üks järgmise aasta eelarve prioriteete. Nagu te ütlesite, õpetajate keskmine palk kerkib üle 2000 euro, täpsemalt 2048 euroni. Aga selle palgataseme juures see 654 eurot, mis on järgmisel aastal maksuvaba tulu, väheneb. 2048‑eurose keskmise palga juures on maksuvaba tulu määr 38 eurot. Ehk siis maksuvabast tulust jäävad keskmise palgaga õpetajatel järgi riismed. Kui me meenutame, siis veel aastal 2017, kui viimati kehtis ühetaoline maksuvaba tulu, see oli 180 eurot kuus. Kui ma õieti arvutan, siis selle tõttu õpetajad võrreldes vana süsteemiga kaotavad 400 eurot aastas. Ma küsingi: kas õpetajate palka tuli juba tõsta selle varuga, ka selle arvestusega, et nad kaotavad suurema osa maksuvabast tulust?

Aitäh! See olukord, mida te kirjeldasite, on keeruline küll. Me ei ole esimest aastat selles seisus, kus riigieelarvest on vaja õpetajatel, politseinikel ja päästjatel palka tõsta, aga samas meie maksusüsteem, mis praegu kehtib, astmelise tulumaksu süsteem sellisel kujul, nagu see praegu on, võtab selleltsamalt tundlikult, aga oluliselt rühmalt nende astmete tõttu järjest suurema tüki järgmisel aastal ära. Ja see tähendab, et kui me teeksime sellise võrdluse, et kehtiks mitte praegune tohututest maksuastmetest koosnev maksusüsteem, vaid varasem ühetaoline maksusüsteem, siis nendelt palkadelt, mis uuel aastal rakenduvad, maksaksid õpetajad tegelikult vähem tulumaksu ehk nende sissetulek oleks selle võrra suurem. Kui tulumaksu määr oleks jäänud sellisele tasemele, nagu see oli enne astmelise tulumaksu süsteemi sisseviimist, maksaks õpetaja, kelle keskmine palk kasvab järgmisel aastal üle 2000 euro, 2048 euroni, nagu te ütlesite, kuus 354 eurot tulumaksu. Aastas maksaks ta 4246 eurot tulumaksu. Praeguse süsteemi järgi on tema maksukoormus aastas 400 eurot suurem. Nii et see süsteem tuleb üldiselt korda teha, on lühikene kokkuvõte.

Tulumaksuvaba määr on oluline ja kindlasti eesmärgipärane väiksemate sissetulekutega inimeste jaoks. Sellisel kujul aitab see ka praeguste otsustega just nimelt väiksemate sissetulekutega inimestel hinnatõusuga toime tulla. Aga see, kuidas see pärsib soovi teenida kõrgemat palka, see, kuidas see võtab järjest suurema tüki igal aastal ära nende inimeste palgast, kes palgaredelil ülespoole liiguvad – see kindlasti ei ole mõistlik.

Me oleme praegu esimese jupi sellest süsteemist korda teinud. See puudutab pensionäre, kellest varasemalt oli juba juttu. Selle otsuse me tegime juba eelmise valitsusega ja see jõustub järgmisel aastal, 1. jaanuaril 2023. Aga sellega tuleb loomulikult edasi minna. Vastasel korral on olukord, kus me tõstame aasta hiljem õpetajate palka, aga kokkuvõttes maksavad nad sellest veel suurema osa tulumaksuna ära. Reaalselt palk mitte ei suurene, vaid võib tekkida olukord, kus see hoopis kahaneb. See kindlasti on täiesti äraspidine süsteem ja selle peab korda saama.

Maria Jufereva‑Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Selles eelarves on võimalik leida nii head kui ka halba. Aga ma küsin, miks selles eelarves ei ole ette nähtud vahendeid selleks, et elektrituru universaalteenus oleks mõeldud ka kohalikele omavalitsustele. Praegu lasteaiad, koolid ja hooldekodud ei saa kasutada sellist teenust ja tegelikult see seab neid ellujäämise piirile.

Aitäh! Eks me peame arutama, kas ja [kui, siis] kuidas ja kellele on põhjust sedasama universaalteenust, mis nüüd rakendunud on, täiendavalt laiendada, ilma et see tooks kaasa universaalteenuse hinna kasvu. Kindlasti on see teine piir, millega peab arvestama, et mitte saavutada olukorda, kus kogu universaalteenuse efekt kaob ära, sest hind läheb sedavõrd palju üles. Omavalitsuste puhul on minu küsimus osale omavalitsusjuhtidele varem olnud see, miks on nii palju omavalitsusi, kes endiselt kasutavad börsihinnaga pakette. Miks ei ole neid [muudetud], miks te ei kasuta fikseeritud hinnaga pakette? Ja vastus, mille ma olen saanud, kõlab iseenesest väga loogiliselt: paljudel, just nendel, kes börsihindadega praegu hädas on, on hangete tulemusel tehtud lepingud ja nende katkestamine ja lõpetamine on keeruline. Aga universaalteenuse puhul on sama olukord. Nendel, kellel on tehtud hangete tulemusel sõlmitud lepingud, on see lõpetamine keeruline. Nii et eks me peame arutama ja kaaluma, kuidas kõige mõistlikum on, kas ja [kui, siis] millises ulatuses täpselt on mõistlik seda korrigeerida ja vajadusel ka seadust muuta. Nii et arutame seda.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea rahandusminister! On väga positiivne, et kaitsevaldkond saab raha juurde. Loomulikult on ka oluline, et selle raha kulutamine oleks tark ja mõistlik. Ja just siinkohal on Kaitseliidu vanematekogu väga mures. Nimelt on Kaitseministeerium teinud eelarve seletuskirjas ettepaneku, seda erinevalt teistest avalik-õiguslikest organisatsioonidest, kes saavad riigieelarvest tegevustoetust, eraldada Kaitseliidule kogu ressurss sihtotstarbeliselt. See on seletuskirjas leheküljel 101. See tähendab, et riigi raha saab kasutada ainult projektipõhiselt ministeeriumi taktikepi suunamisel. Kaitseliidul kaob igasugune autonoomia ja puudub võimalus eelarve rakendamisel kaasa rääkida. See on kogu iseseisvusaja jooksul esimene kord, kui riik teeb Kaitseliidule sisuliselt umbusaldusavalduse. Eriti groteskne on seda teha kriisiolukorras. Kuidas te sellist valitsuse umbusku Kaitseliidu vastu kommenteerite?

Härra Karilaid, valitsusel puudub igasugune umbusk Kaitseliidu vastu. Kaitseliit on väga oluline. See koostöö ja see, kuidas on võimalik Kaitseliiduga arvestada, see, mida Kaitseliit teeb, on just nimelt eriti kriisiolukorras väga tähtis. Selles, et raha kasutamisel, kui tegu on maksurahaga, peab olema sihtotstarve, ei ole nüüd küll midagi ennekuulmatut. Nii et ma arvan, et need kaks asja ei ole kuidagi vastuolus, vaid vastupidi, kinnitavad seda, et Kaitseliit teeb väga olulist tööd.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea rahandusminister! Riigieelarve protsessiga paralleelselt käivad alati läbirääkimised linnade ja valdade liiduga. Seda nimetatakse eelarveläbirääkimiste protsessiks. Viimastel aastatel tehakse küll palju sisulisemat tööd ka erinevate eelnõudega, algatustega. Aga nüüd juhtus selline kurb asi, et selle aasta septembris enne riigieelarve üleandmist valitsuse poolt linnade ja valdade liit seda lõpp-protokolli ei allkirjastanud. Viimati juhtus niisugune asi 2015, vist oli siis Reformierakonna peaminister, eks ju. Ja on ka seekord, [praegu] on Kaja Kallas peaminister. Kuidas seda mustrit selgitada? Mis põhjustel linnade ja valdade liit ei allkirjastanud seda? Tuletan meelde, et see oli konsensuslik otsus, juhatuse liikmena ka Urmas Klaas, Tartu linnapea, ei olnud nõus seda allkirjastama. Kas see on reformierakondlasest linnapea umbusaldusavaldus valitsusele?

Aitäh! See näitab seda, kuidas on täielik õigus ja igati mõistlik põhjendatud oludes ka ühte erakonda kuuluvatel inimestel teinekord jääda erinevatele arvamustele, eriti siis või ka siis, kui tegu on erinevate tasanditega, omavalitsuse tasandiga ja riigi tasandiga. Teie vihje oli sellele, et siis, kui [lõpp-protokoll] jäi 2015. aastal läbirääkimistel allkirjastamata, tulemuseni jäi jõudmata, ja ka sel aastal, mõlemal korral on peaminister Reformierakonnast. Et see on nagu mingi muster. Ma arvan, et kui me lööme kokku need aastad, kui on lõpp-protokoll allkirjastatud, siis seal on ülekaalukalt olnud reformierakondlasest peaminister see, kelle ajal läbirääkimiste tulemused on allkirjastatud saanud. Aga ma arvan, et see ei ole muidugi üldse sellel juhul peamine. Muidugi, ega omavalitsustel ei ole ju samamoodi keerulistes oludes lihtne. Aga omavalitsustel tänu tulumaksu laekumise kasvule järgmisel aastal üldiselt tulud väga jõuliselt kasvavad. Ja riigieelarve kokkupanekul lisandunud otsused, alates palgatõusust ja [lõpetades] investeeringutega, kasvatavad omavalitsuste tulumaksulaekumisi veel 50 miljoni võrra. See tegelikult annab omavalitsustele päris hea täiendava võimaluse olulisi otsuseid teha ja rahastada. Aga omavalitsused muidugi on riigivõimu suhtes, riigi valitsuse suhtes vist läbi aegade kaunis kriitilised olnud ja eks seda rolli neil täita tulebki. Nii et ma siin kindlasti midagi ette neile küll heitma ei hakka.

Heidy Purga, palun!

Suur aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See eelarve tundub kultuuri koha pealt küll üsna positiivne. Loen mõned märksõnad ette: Film Estonia, väga oluline toetusmeede "Kultuuriranits", mis on saanud toetust juurde, kõrgharidusega kultuuritöötajate palgalisa, treenerite palgatoetus ja nii edasi. Aga mul on küsimus huvihariduse edendajate kohta. Nad on jäänud kuidagi kahe ministeeriumi vahele ning treenerite palgatoetus ja kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatoetus jätab nad kuskile eikellegimaale. Mis plaan nendega on või kas üldse nendega perspektiivis võiks mingi plaan olla?

Aitäh! Perspektiivis tuleb kindlasti ka nende peale mõelda, ja just nimelt erinevate ministeeriumitega rahulikult arutades, kaasates ka omavalitsusi. Tuleb tuleviku üle arutades neidki lahendusi kaaluda ja otsida. Neid kindlasti kuidagi kahe või kolme või ma ei tea, mitme tooli vahele jätta ei tohi. Selles osas olen teiega täiesti nõus.

Siret Kotka, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Mul on küsimus just erakorralise pensionitõusu kohta. Mäletatavasti 20‑eurose erakorralise pensionitõusu otsustasime siis, kui Keskerakond ja Reformierakond olid koos valitsuses. Siis olid ka teised ajad, majanduses oli seis palju parem ja inflatsiooniga me ei olnud Euroopa Liidus esirinnas. Täna see 20‑eurone on aga oma väärtust väga palju juba kaotanud, seda praktiliselt enam polegi. Miks te ministrina ei ole ette näinud, et võiks 20 euro asemel välja tulla hoopis 50‑eurose pensionitõusuga? Inflatsioon tõesti on väga suur olnud. 

Aitäh! Mulle on oluline vaadata pilti selles mõttes tervikuna, et pensionide puhul täiendavalt sellele erakorralisele ühekordsele pensionitõusule, mis aasta alguses lisandub, on kindlasti olulise mõjuga ka tulumaksuvabastuse otsus. Ja see, et keskmine vanaduspension muutub tulumaksuvabaks, annab tegelikult, nagu öeldud, ühes kuus oluliselt suurema mõju või efekti kui sellised väiksemad ühekordsed lisad. Need kaks või tegelikult kolm asja koos – indekseerimine, erakorraline tõus aasta alguses ja aasta alguses jõustuv pensioni tulumaksuvabastus – on järgmisel aastal vanemaealiste jaoks kindlasti oluline muutus. Ma arvan, et selliselt tervikuna neid tulebki vaadata. 

Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Üldjoontes kliima seisukohast hea eelarve, mis investeerib inimestesse ja julgeolekusse, mitte näiteks maanteede laiendamisse. Minu küsimus tuleb ehitussektori kohta. Loomulikult, ka ehitus on väga palju nii elurikkust vähendav kui üldse planeedile liiga tegev valdkond. Aga ometi on üks hoone, mille ehitust ma väga toetan. Ja see on Keskkonnamaja, mis oleks innovatiivne ja eeskujuks paljudele teistele. Kuidas on selle aasta eelarves, järgmise aasta eelarves: kas selle maja ehitusega on võimalik edasi minna?

Aitäh! Selles mõttes oleme me teiega sarnased, et ka mina pean [oluliseks] Keskkonnamajaga edasiliikumist, seda, et lõpuks tekiks selline keskus, kus suur hulk, ütleme, riigiga seotud keskkonnavaldkonna [asutusi] koos asuks, kus saaks ka loodusmuuseum endale kaasaegsed ja korralikud ruumid. Ma pean seda oluliseks plaaniks ja oluliseks otsuseks. Me ei ole muutnud eelmisel aastal tehtud otsust, mille järgi Keskkonnamaja nime kandev keskus rajatud peaks saama. Muidugi hoiavad praegu kõik hinge kinni, mis saab üleüldistes ehituse kallinemise oludes selle võimalikust maksumusest. Ja siis tuleb hakata nuputama, millistest allikatest kui palju on seda võimalikku kallinemist võimalik katta. Aga praegu selles mõttes ei ole otsus muutunud, et jätkuvalt on Keskkonnamaja rahastamine kavas.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud proua minister! Teie loal ma tulen tagasi sellesama küsimuse juurde toetuste kohta ja eelarves on ilus arv olemas. Küsiks siis protsentuaalselt, absoluutväärtuses siin pole mõtet küsida, tegemist on ju seosega eelarve mahuga. Kuidas see on kooskõlas selle aasta toetustega? Ja kuidas te näete, milline võib tulevikus olla dünaamika, arvestades seda rasket majanduslikku olukorda, kus asub praegu kogu Euroopa?

Aitäh! Jaa, vabandan, mul jäi tõesti alguses see esimene osa teie küsimusest vastamata. Kui me räägime osakaalust, siis sel aastal on välisvahendite osakaal meie tuludest umbes 11%. Järgmisel aastal on see veidi väiksem, umbes 10% juures. Aga omakorda, kui me vaatame investeeringuid järgmisel aastal, siis 2023. aasta investeeringutest on 40% välisraha. Seal on sees ka investeeringutoetused, olulised investeeringud, näiteks gümnaasiumivõrgu korrastamisse, on Rail Baltic, on muidugi IT‑investeeringud, maanteedest on varasemalt juttu olnud, on Pärnu–Uulu 2 + 2 tee. Nii et meie jaoks on jätkuvalt euroraha eest tehtavad investeeringud eelarves olulised.

Kuidas see tulevikus muutub? Loomulikult, esiteks, mida jõukamaks me ise saame, seda rohkem me peame arvestama sellega, et me peame ise, ilma ülejäänud või teiste Euroopa riikide maksumaksjate toeta oma kulutusi kandma. Sellega me oleme pidanud arvestama juba pikalt, see ei ole mingisugune uus muutus. Aga mis puudutab otseselt järgmisi aastaid, siis lisaks COVID‑i kriisiabile on meil võimalus järgmisel aastal eelkõige energiasäästu, aga ka näiteks taastuvenergia arendamise kiirendamisse kaasata ikkagi väga suures mahus euroraha ja ma arvan, et seda igal juhul tuleb targasti teha.

Sageli on euroraha puhul ka nii, et veetakse näpuga järge ja proovitakse teha suurt asja sellest, kas iga euro saab kulutatud tähtajaliselt – see kindlasti on ka oluline, seda loomulikult tuleb tähtajaliselt teha. Aga minu meelest selle ärakulutamise eesmärgi kõrval peab ikkagi olema see eesmärk, mis muutusi selle raha kasutamine päriselt kaasa toob. Energiasäästus on eelkõige kortermajade, aga loodetavasti ka väiksemate majade, hoonete, eramute energiasääst tänu eurorahale saamas ikkagi palju paremale järjele, kui ta veel siin, ütleme, viis või kümme aastat tagasi oli. Nii et see on meie jaoks praegu igal juhul oluline osa eelarvest.

Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

Oi, vabandust, mul tehniline ... 

Selge. See oli väga meeldiv, et te ütlesite vabandust. Pole hullu, kõik on hästi, saame hakkama. Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Lugupeetud minister! Minu jaoks on riigikaitse arendamise seisukohalt üllatav, et Kaitseliidu tegevustoetus on tõusnud väga napilt: 2022 oli see 46,9 miljonit ja 2023 on see tõusnud kõigest 49 miljoni peale. Arvestades inflatsiooni võiks öelda, et see on pigem langenud. Ja arvestame ka olukorda, et 4000 uut kaitseliitlast on tulnud, nii et tegevustoetust oleks hädavajalik tõsta. Siin ei aita ka muud investeeringud või relvad, sest personal on meil ka vaja ju ära koolitada ja juurde võtta inimesi. Kuidas suhtute sellesse tagasihoidlikku, sümboolsesse tõusu?

Aitäh! Ma arvan, et kui vaadata kaitsevaldkonda tervikuna, siis oludest tingituna, aga ka selle valdkonna tähtsustamise tõttu panustab riik järgmisel aastal Eesti kaitsevõimekuse parandamisse [märksa rohkem] kui kunagi varem. Lisaks oleme teinud pikaajalised otsused. Näiteks otsus rajada Eestis keskmaa õhutõrje, millega tehakse algust kohe ja mis eelarve mõttes toob suuremad kulud ja mõju aastatel 2024–2026. Nii et jällegi, seda kõike tuleb vaadata tervikuna. Meil on kaitsevaldkonna rahastamine ajaloolisel kõrgtasemel järgmisel aastal ja see on igal juhul väga oluline.

Liigume siit Pärnumaale. Marko Šorin, palun!

Tänan, esimees! Hea minister! Seekord ei ole küsimus Pärnumaa, vaid terve Eesti kohta, kaasa arvatud Pärnumaa. Riigikogu menetluses on praegu eelnõu, millega tõstetaks kohalikele omavalitsustele makstavat koolilõuna kompenseerimise toetust 1 eurolt 1 euro ja 50 sendi peale. Kas selles eelarves on sellise tõusuga arvestatud ja kui ei ole, kas see ei sea ohtu selle eelnõu vastuvõtmist? Või kui Riigikogu seda toetab, siis missuguse konflikti otsa me võime siin põrkuda?

Aitäh! Eelarve saab arvestada ainult nende muudatustega, mis saavad vastu võetud, ütleme, enne eelarvet. Seetõttu on eelarvega seotud eelnõusid terve hulk. Need on seotud nii tulumaksuvaba miinimumi kasvuga kui ka mitme muu olulise muudatusega. Aga selle konkreetselt teie viidatud eelnõuga eelarves arvestatud ei ole. Seda otsust ei ole varasemalt vastu võetud, ka ei kuulu see eelarvega seotud eelnõude hulka. See on nii, jah.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle eelarve sissejuhatuses öeldakse, et järgmise aasta eelarve ja tegutsemise eesmärk on Euroopa Liidu vahendite maksimaalne kasutamine. Uus periood algas teatavasti eelmisel aastal ja kestab aastani 2027. Kuigi te korra juba puudutasite seda, siiski palve teile, et te tooksite välja mõned olulisemad aktsendid ja taotlusvoorude uued ideed, kuidas neid rahasid kasutada. Ja võib-olla [lähenete] natuke rohkem kohaliku omavalitsuse vaatevinklist.

Aitäh! Ma ise liigitan praegustes oludes üheks kõige olulisemaks valdkonnaks ja kõige olulisemateks otsusteks, mida on võimalik euroraha toel teha, kõige selle, mis puudutab nii energiasäästu kui ikkagi ka täiendavate võimsuste lisandumise toetamist. Kui me räägime energiasäästust, siis meil on üle 360 miljoni euro väga värskelt heaks kiidetud Euroopa Liidu eelarve rahast võimalik suunata kortermajade energiasäästu. 366 miljonit, ma mälu järgi ütlen. Ja see toob väga olulise muutuse kogu energiakasutuses. Kuigi, jällegi, vajadus on kindlasti veel suurem, oluliselt suurem, sest meie kortermajadest väga suur osa on ehitatud ajal, kui energiasäästu esiteks ei peetud [oluliseks] ja teiseks ka ei teatud sellest suurt midagi. Ei osatud või ei soovitud majade ehitamisel sellega väga palju arvestada. Nii et ma arvan, et see on üks kõige olulisem [ettevõtmine]. 

Ja kindlasti [on tähtis] ka ettevõtete investeeringute toetamine, kui samamoodi otsitakse viise, kuidas ressursse järjest kokkuhoidlikumalt kasutada. Need on ressursisäästuinvesteeringud ettevõtetesse. Ma arvan, et see on, kui välja tuua, teine väga oluline [eesmärk]. 

Omavalitsuste vaatest või ma isegi ütleks, mitte omavalitsuste, vaid pigem piirkonna vaatest on [tähtis], et meil on õiglase ülemineku fondi kaudu Ida-Virumaale võimalik mitusada miljonit eurot suunata. See aitab luua Ida-Virumaal uusi töökohti ja sellel piirkonnal põlevkivisõltuvusest vabaks saada. See on pika vinnaga, aga väga oluline rahastamine, võimalus eurovahendeid [kasutada]. Selle alanud perioodi puhul on minu meelest eurorahadega kaasnev väga oluline muutus just seotud kogu energiakasutusega, energiasäästuga, aga ka kogu Ida-Virumaale täiesti uue hingamise andmisega. Ma arvan, et seetõttu tuleb seda eriti tähtsaks pidada.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma vaatan, et alati, kui on Reformierakond valitsuses, siis ega põllumeestel suurt midagi loota ei ole. Ma vaatan nüüd järgmise aasta eelarvet. Tegelikult riigi poolt on eelarverea peale kirjutatud 10 miljonit eurot. Me teame seda, milline olukord valitseb toidusektoris ja milline on riigi toidujulgeolek. Riigi toidujulgeolek ei [tohi] kuidagi kehvem olla kui riigi välisjulgeolek või sisemine turvalisus või midagi muud. Ja lisaks sellele on ju erakorralist toetust vaja maksta erinevatele sektoritele, erinevatele ettevõtetele. Kuidas see võimalik on, et kogu sektori peale on ainult 10 miljonit eurot eelarvesse kirjutatud?

Aitäh! 10 miljonit eurot ei ole just väga väike summa. Ja kindlasti on selle sektori jaoks samavõrra oluline ettepanek pikendada erimärgistatud diisli madalamat aktsiisimäära. See on eelnõu, mille üle me hakkame paari punkti pärast teiega koos arutama. See on ajutine, lühiajaline meede, mille me viisime sisse nendes oludes, kus me julgeolekukriisi tõttu sel aastal oleme. Täna ei ole kindlust, et järgmisel aastal see sõda lõpeb ja olukord kiiresti paremaks muutub. Seetõttu on meil ettepanek seda aasta võrra pikendada. Ma tean, et ka seda põllumajandussektor hindab, peab seda väga oluliseks muudatuseks.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Te ütlesite, et eelarve ja rahanduse seis ei halvene. Samas, võlakoormus kasvab ja laenu teenindamine järjest suureneb. Siis te ütlesite, et laenude kasvatamine peab olema otseselt seotud investeeringute rahastamisega, ja veelgi enam, te ütlesite ka seda, et püsivalt laenu ja võla peale eelnõu kulutusi planeerida muidugi ei tohi. Te tõdesite, et investeeringud jäävad enam-vähem samale tasemele. Tõepoolest, need kasvavad võrreldes tänavuse aastaga kokkuvõttes 30 miljoni võrra, aga kuna kaitseinvesteeringud kasvavad 68 miljonit, siis see tähendab, et kõik muud investeeringud, need, mis on majanduse soodustamiseks, elavdamiseks, kokkuvõttes vähenevad 38 miljoni võrra. Samas me teame, eks ole, et 1,2 miljardit on eelarve puudujäägi suurenemine ainuüksi. Ehk siis täpselt seda, mille kohta te ütlesite, et seda teha ei tohi, te siin eelarves ette panete. Kuidas te seda seletate?

Aitäh, hea küsija! Te olite vist, kui ma õigesti mäletan, valitsuse liige, kui majandus kasvas mühinal. Kriisidest ei olnud veel mingit aimu. Ja sellegipoolest tulite te valitsuse poole pealt parlamendi ette eelarve eelnõudega, mis ei näinud ette eelarve ülejäägist mitte [mingi summa] reservidesse suunamist. Kui te oleksite tulnud selle ettepanekuga, oleksime me täna oma võlakoormusega hoopis teises olukorras. Me ei peaks arvestama sedavõrd palju vajadusega just nimelt võla abil katta sõjaga seotud kulutusi. Nii et paraku seda printsipiaalsust tol ajal, kui teil päriselt oli võimalus teisiti otsustada, ei jagunud. Sellest on kahju. Aga ma ütlesin ka seda, et kriisiaegadel, kriisioludes on võla võtmine põhjendatud. Ei olegi võimalik teistmoodi, kui reserve ei ole. Me oleme olukorras, kus meil ei ole teist võimalust.

Kaido Höövelson, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi esimees! Lugupeetud rahandusminister! Mina küsiksin keskkonnatasude kohta. Järgmise aasta riigieelarves on kirjas – noh, see on muidugi igal aastal nii –, et keskkonnatasudest läheb 80% riigieelarve kulude katteks, 10% saab kohalik omavalitsus ja 10% saab KIK ehk Keskkonnainvesteeringute Keskus. Praeguses suures energiakriisis oleks tegelikult keskkonnatasude protsentuaalne ümberjagamine võib-olla isegi hädavajalik, nii mõnelegi kohalikule omavalitsusele võiks see olla päästerõngaks. Ma küsiksin niiviisi. Ma saan aru või ma usun, et Reformierakond on [teistsuguse] jagamise vastu, aga kas vähemalt Isamaa Erakonnast või sotsiaaldemokraatidest keegi tõstatas (Juhataja helistab kella.) selle küsimuse, et keskkonnatasusid võiks võib-olla protsentuaalselt võrdsemalt jagada? 

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Eks neid arutelusid on peetud ka varasematel aastatel. Jällegi, minu arust ei ole need seisukohad jooksnud mitte niivõrd erakondlikku liini pidi, vaid sageli sõltuvalt sellest, millise omavalitsusega on ühel või teisel parlamendiliikmel rohkem sidet või seost. Kui me nüüd räägime konkreetselt praegusest kriisiajast, siis ma ei ole lõpuni kindel, et need omavalitsused, kus olukord on keerulisem, saaksid keskkonnatasude [jagamise] ümbervaatamisest mingit olulist leevendust. See ei ole automaatselt nii. Meil on sageli ja ka praegu keerulisemas seisus pigem omavalitsused, kellele keskkonnatasude jaotuse ümbervaatamisest mingit kasu tõenäoliselt ei tõuseks. Ma mitmendat korda ütlen, et me peame vaatama pilti tervikuna. Ja kui on mingil põhjusel ühes või teises piirkonnas olud keerulisemad, siis peame otsima võimalust seal uue hoo andmiseks, selle piirkonna toetamiseks. Õiglase ülemineku fondi kasutamine Ida-Virumaal on tegelikult üks hea näide sellest, kuidas meil on võimalik mitusada miljonit eurot suunata piirkonda, mis vajab igal juhul uut hingamist. Ja ma usun, et seda raha kasutatakse selles piirkonnas tuleviku vaates targasti. 

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu teine küsimus puudutab Eesti teede renoveerimise rahastamist. Ma küsin täpsemalt Peterburi tee võimaliku rahastamise kohta. Ma tean, et eelmises valitsuses, kus olid esindatud ka keskerakondlased, olid plaanid, et riik eraldab raha Peterburi tee renoveerimiseks, et koostöös Tallinna linnaga ikkagi lõpetada see kauaoodatud renoveerimine. Miks seda selles eelarves kuidagi ei ole ette nähtud?

Hea vastaja, austatud minister! Ma ei saa ... Jürgen Ligi, teil on jälle protseduuriline. (Saalist öeldakse midagi.)

Pead küsima!

Ei, me ei pressi peale. Ju teil läks näpuke vastu või see tahvlike, midagi ei ole teha. Jah, näete, juhtub. Aga, austatud minister, palun vastake nüüd Maria Jufereva-Skuratovski küsimusele.

Aitäh! Jaa, järgmise aasta eelarves on teedeehituse poole peal Pärnu Uulu 2 + 2, Sauga–Pärnu 2 + 2 teedeehitus, on Libatse–Nurme, on Tartu maantee Neanurme–Pikknurme. Eraldi investeeringutest transpordivallas on veel raudtee elektrifitseerimine, rekonstrueerimine, seda suuresti euroraha abil. Need on prioriteedid, mis Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium on just nimelt sellises pingereas sättinud. Ma usun, et nad on läbi kaalunud liiklusohutuse ehk siis pidanud silmas liiklusohutust, aga tõenäoliselt ka muid olulisi kriteeriume. Nii et need on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi seatud prioriteedid ja sellisena need järgmise aasta eelarves kajastuvad.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh! Hea minister! Kahjuks te mu esimesele küsimusele ei vastanud. Väitsite, et Kaitseliidu selline kohtlemine on hoopis usalduse märk. Miks ikkagi on selline ebavõrdne kohtlemine ja miks on võetud suund autonoomia vähendamisele? Aga ma küsin teise küsimuse. Kas 2023. aasta eelarvest jäävad välja jalgpallihallid, Tallinna Haigla, Rohuküla raudtee ja päästekopterid sel põhjusel, et see raha läheks betooni ja inimesi see ei puuduta üldse teie arvates? Või oli tegemist lihtsalt tavalise klassikalise poliitilise kättemaksuga?

Aitäh! Mina ei tea, te ikka vaatate nagu oma rikutuse tasemelt või oma nurga alt seda. Minu meelest jalgpallihallidega oli selline lugu, et jalgpallihallidele eraldatud raha, mille me eelmisel aastal otsustasime anda, on nende hallide puhul, mis eelmisel aastal lisati, praegu kasutamata. Neid pole veel alustatudki. Me oleme sel aastal jõudmas sinnamaale, kus kaks aastat tagasi otsustatuid mitmel pool alles alustatakse. Nii et katsume kõigepealt selle ära teha, mis juba otsustatud on. Ma arvan, sellise printsiibina või eesmärgina see, et igas maakonnas oleks korralik jalgpallihall, on õige. Aga te jätate pool jutust rääkimata, kui te ei selgita seda või ei arvesta sellega, et meil pole kahjuks alustatudki nendega, mis juba otsustatud on.

Tallinna Haigla puhul me ju tegelikult teame, milles probleem on. Seal on hulk sisulisi probleeme, sisulisi muresid, mida on tõstatanud ka Riigikontroll. Need peavad saama lahenduse, enne kui saab sellega edasi minna. Meil olid taastefondi puhul Euroopa Liidu seatud väga jäigad ja väga konkreetsed tähtajalised piirangud, mille täitmisega me oleks raskustesse sattunud. See oleks pannud kogu ülejäänud taastekava realiseerimise löögi alla. Seda ei saanud lubada. Need on sisulised põhjused, miks selliselt on otsustatud.

Jaanus Karilaid, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa. Kui te juba hakkasite järjest vastama, siis võiksite lõpuni minna. Esiteks muidugi, Haapsalu jalgpallihall on valmis ja mul on kahju, kui ülejäänud Eesti peab kannatama. Me tahaksime, et kõik maakonnad saaksid jalgpallihalli. Me oleme selle valmis saanud ja see on edukalt juba rakendatud. Te rääkisite Tallinna Haiglast, aga minge siis juba lõpuni oma vastamisega, rääkige ka Rohuküla raudteest ja päästekopterite väljajäämise põhjustest.

Ei ole võimalust protseduuriliste küsimuste raames esitada küsimusi ministrile. Ainult istungi juhatajale saab neid esitada. Aga [niisugustele] küsimustele mina selles formaadis vastata ei saa, sest need pole protseduurilised. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Eks ma jätkan peaaegu sama teemat. Kindlasti pean ühed tänusõnad ütlema. Tean, et kevadel olid planeeringute rahad lahti, [polnud teada], mis neist saab. Mitte päris selles mahus, mis me tegelikult planeerisime, [me ei saanud], aga tahan rõhutada, et ka see, et selleks midagigi sai, aitab vähemalt edasi. Aga sellele tuleks rohkem rõhku panna. Üleriigiline planeering, Eesti üleriigiline planeering, mis töötaks läbi teatud teemad, mis ajale on jalgu jäänud, näiteks kas või taastuvenergeetika üleriigiliselt – sellele oleks pidanud võib-olla veelgi rohkem rõhku panema.

Aga kohalike omavalitsustega läbirääkimiste protokolli mitteallkirjastamine oli küll. Jah, 160 miljonit laekub üksikisiku tulumaksu rohkem, aga 100 miljonit läheb hinnatõusu katteks, 60 miljonit haridusvaldkonna palgatõusuks ja rohkem nagu ei olegi. Kust võtta muud vahendid kohalikele omavalitsustele järgmisel aastal?

Aitäh! See on kasv: 160 miljonit kasvab omavalitsustele laekuv tulu. Nii nagu riik peab tegema omad valikud selle summa piires, mis maksumaksja meile eelarvesse annab, eks see on omavalitsuste puhul samamoodi. Ja kas see jaotus kõikide omavalitsuste puhul on täpselt selline, nagu te viitate? Ei ole lõpuni kindel. Omavalitsustel endal on võimalus selle kasvava tulumaksulaekumise valguses oma prioriteedid seada ja valikud teha. Ma olen kindel, et meil on väga võimekad omavalitsused väga võimekate omavalitsusjuhtidega, kes tulevad sellega väga hästi toime.

Vabandust, ma võtan veel sõnasabast kinni. Aga oi, teie selja taga istunud Jaanus Karilaid on juba saalist lahkunud. Ma oleksin talle vastanud ka Rohuküla raudtee ja kopterite kohta, aga siis hiljem võib-olla. Vabandust!

Sellele protseduurilisele ei ole vaja teil vastata. Laske meil ka oma tööd teha. Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Rõõmustav on, et üldhooldusteenuse kättesaadavus meie inimestele hooldekodudes on tehtud võimalikuks riigi toel. Me teame, et tervikuna riik seda koos inimese enda pensioniga ei kata, mingi osa jääb omavalitsuste kanda. Teame ka, et inimesed soovivad vananeda täna oma kodudes ja vajavad hoolekandeteenust ka seal. Kui palju on riik appi tulnud omavalitsustele nende kulude katmisel?

Aitäh! See on otsus, mis on parlamendil veel vaja teha. Minu teada te hakkate seda eelnõu siin lähipäevadel arutama. Seda eelnõu tuleb Signe Riisalo kaitsma ja selgitama. Rahastamise poole pealt või, ütleme, eelarve vaates jaguneb see tegelikult sisuliselt kaheks. Esimesel aastal, 2023. aastal, kui reform alguse saab, on riigipoolne panus 40 miljonit eurot, mis on otse omavalitsustele mõeldud. 2024. aastal ehk aasta hiljem, kui reform peaks juba täies mahus aasta algusest peale töös olema, suureneb omavalitsuste tulubaas 57 miljoni euro võrra. On ka juba teada prognoosid, et 2026. aastal tõuseb see rahastus 62 miljoni euroni, mis omavalitsusteni jõuab.

Kogu see rahastamise lahendus, mille Sotsiaalministeerium on välja töötanud ja ette pannud, on selline, et alates 2024. aastast käib rahastamine, [kasutades] füüsilise isiku tulumaksu ja tasandusfondi. See raha jõuab omavalitsusteni füüsilise isiku tulumaksu näol ja tasandusfondi kaudu. Alates 2024. aastast kehtestatakse omavalitsustele laekuva tulumaksu määraks 2%. See ei puuduta pensionäre, see on riigi ja omavalitsuste vaheline arveldamine. Kui varasemalt laekus selle 2% ulatuses tulu riigile, siis edaspidi hakkab see laekuma omavalitsustele. Ja lihtsalt, et te tajuksite seda suurusjärku, millest me räägime: 2021. aastal ulatus see tulu pisut rohkem kui 2 miljardi euroni, millele see 2%‑line määr rakenduks.

Omavalitsusteni peaks see raha jõudma edaspidi eelkõige tulumaksu protsendi näol, et oleks tagatud kindel ja stabiilne rahastamine. Seda ei fikseerita ühekordselt 40 miljoni euro suurusel tasemel, vaid seda [rahastatakse] 2024. aastast alates 57 miljoni ulatuses laekuva tulumaksu kaudu ja sealt edasi vastavalt tulumaksu laekumisele hakkab see summa kasvama.

Andrus Seeme, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma pean ka nõustuma, et väga hea eelarve on, nagu siin eelkõnelejadki juba ütlesid. Aga palju on räägitud palgatõusudest – õpetajad, päästjad ja nii edasi. Aga minu küsimus on Maaeluministeeriumi valitsemisala kohta. Kas seal tuleb ka palgatõus, näiteks PRIA-s ja põllumajandusametis?

Aitäh! Maaeluministeeriumi valitsemisala on olnud pikki aastaid mahajääja ja järgmisel aastal on tõepoolest ka nende valitsemisalas täiendav palgatõus ette nähtud, just sellepärast, et neid mahajääjaid järgi aidata. Üldse ma ütleksin niimoodi, et järgmise aasta vaates, kui me räägime riigieelarvest palka saavatest [inimestest], siis on tegu sellise diferentseerimise aastaga, kus ei ole mitte nii, et üle välja kõigile on täpselt ühesugune [kasvu]protsent, vaid me proovime neid, keda on vaja rohkem järgi aidata, eelarveotsustega, eelarvest saadava palga ülevaatamisega aidata. Milline see täpne protsent on Maaeluministeeriumi valdkonnas? Kuna seal on ikkagi täpne jaotus ministri enda otsustada, siis ma olen praegu igaks juhuks ettevaatlik, et mitte panna maaeluministrit ebameeldivasse või keerulisse olukorda. Ma peaksin täpsustama, mis on see täpne lõplik protsent. Aga jah, ka Maaeluministeeriumi valitsemisala aidatakse järgmisel aastal palgatõusuga järgi.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen viimasel ajal telerit jälgides saanud palju targemaks. Ma sain teada, et tantsimisel esineb selline mõiste nagu "eelsamm". Seoses eelnõuga ma sooviksin teha protseduurilise eelsammu, kui lubate. Palun jälgige mu küsimust ja kui minister asub vastama, siis jälgige, et ta ikkagi küsimusele vastab täpselt nii, kuidas ma küsin, et me ei peaks jälle pärast protseduurilisi küsimusi võtma. Äkki me lepime selle protseduurilise eelsammuga.

Aitäh! See on tõesti uus lähenemine, et meil on juba preventatiivselt sellised protseduurilised küsimused tekkinud. Tarmo Tamm, protseduuriline küsimus.

Mul on protseduuriline küsimus, sest härra minister rääkis maaelukomisjonis, et Maaeluministeeriumi töötajate palga tõus saab olema järgmisel aastal 5%.

PRIA-l! 

Kalle Grünthal, palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Austatud minister! Mina vaatan seda eelarvet ja näen siin väga huvitavaid numbreid. Ja ühtedes numbrites on väga kihvt anomaalia. Nimelt, elektriaktsiisi [laekumine] väheneb 12% ja samas alkoholiaktsiisi [laekumine] tõuseb 11%. Eelnevad aastad on [need olnud] enam-vähem tasakaalus. Siin ei ole vaja olla mingisugune hiromant, et teha selgeks, et seoses elektrienergia kalli hinnaga ettevõtted lähevad kinni, töötajad kaotavad töö ja hakkavad suure murega jooma. Kuidas te olete suutnud ette näha sellist joomise kasvu ja põhimõtteliselt siis elektrienergia vähenemise protsessi? Ja ma küsiksin teie käest: palun nimetage need põhjused, millest koosneb see miinus 12% elektriaktsiisi [laekumise] vähenemist. 

Aitäh! Tarbimise vähenemisest.

Siim Kiisler, palun! 

Aitäh, Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Ma tulen eelmise küsimuse juurde tagasi, sest ma ei saanud enne vastust. Te ütlesite selgelt, tsiteerin: "Püsivalt laenu ja võla peale eelarve kulutuste planeerimist muidugi teha ei tohi." Samas te esitlete meile eelarvet, milles just seda tehakse. Kasv on järgmisel aastal just nende kulutuste poole peal, mitte investeeringute poole peal. Kumb on õige? Kas teie arvates ikkagi tohib seda teha ja eelarve on õige või ei tohi teha ja siis peaks eelarve ära muutma? 

Austatud minister! Enne kui te vastate, palun protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal!

Aitäh! Tuleb välja, austatud Riigikogu istungi juhataja, et see eelprotseduuriline küsimus oli ikkagi väga vajalik. Ma palusin, et te jälgiksite, kas minister vastab, ja ma küsisin, millest koosneb elektriaktsiisi 12%-line vähenemine. Ja praktiliselt vastust ei tulnudki. Siia taha isegi ei kostnud, mis ta vastas. Ma ikkagi ootaks vastust, millest see vähenemine koosneb? Ma tõesti ei kuulnud mitte midagi.

Aitäh! See on selgelt protseduuriline küsimus. Ma loodan, et ma ei eksi oma kuulmise ja mäluga, ministri vastus oli: "Tarbimise vähenemisest." 

Kinnitan! 

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja!

Siim Kiislerile jäi vastamata. 

Aa, vabandust, jajaa! Siin on nii tempokaks läinud. Siim Kiislerile loomulikult vastus. Minu süü, vabandan!

Jaa, tempo on hea. Aga veel kord. Te nopite välja ainult ühe osa. Ma ei tea, kas teile meeldib või mingil muul põhjusel te jätate teise osa tähelepanuta. Meil on kriisiaastad ja ma rääkisin sellest, et kui meil oleks võimalus olnud kasutada kriisiaegadel kriisiga seotud kulutuste katmiseks reserve, siis me ei peaks võtma nende kulutuste katmiseks laenu. Meil ei ole seda võimalust, sest selliseid reserve ei olnud kogutud. Ja ma rääkisin päris pikalt ja põhjalikult ka sellest, et kui tegu on kriisiga, siis sellel perioodil on ka sisult püsivate või, ütleme, tavakulude katmiseks laenu võtmine paraku põhjendatud. Seda, et me teeme kümneks aastaks otsuseid, mille rahastamisel algusest peale on kavandatud katteallikaks võlg või laen – seda loomulikult teha ei tohi ja seda ka ei ole tehtud selle eelarvega. Nii et veel kord: kui meil oleks võimalik kriisi ajal kasutada reserve, siis ei peaks me praegu rääkima sellisest võlakoormuse kasvust. Seda võimalust meil ei ole.

Paul Puustusmaa, nüüd on teie kord. Ma vabandan!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Te ütlesite, et nopite välja [ainult ühe osa]. Vaat siin ongi väga keeruline. Me tihti oleme sunnitud [midagi] välja noppima, sest paraku on juba aastaid teada probleem, et riigieelarve seadus, kogu selle dokumentatsioon on sedavõrd keeruline, et on ääretult raske sellest aru saada. On räägitud väga palju, et me püüame seda paremaks teha, selgemaks, arusaadavamaks teha, et oleks võimalik sealt välja noppida enda jaoks vajalik. See on ikkagi väga keeruline. Sellepärast ongi mul üks üldine küsimus. Riigieelarves on meil kulud 17 miljardit. See on muidugi väga pöörane summa. Arusaadavalt on tavainimesel raske aru saada selle summa suurusest, isegi aduda seda. Ja me teame, et riigil on tegelikult terve rida kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, krediitidest, mis tulenevad erinevatest seadustest. Kui suur on see protsent, mida meie Riigikogu liikmetena saame reaalselt käsitleda? Ja kui suur on see protsent, mis on niikuinii kinni pandud, lukku löödud, mille üle me sisuliselt vaielda ei saagi? Kas sa oskad selles riigieelarves seda suurusjärku umbes öelda?

Aitäh! See suurusjärk on kõvasti üle kahe kolmandiku. See on seadustega fikseeritud. Aga ka nende üle võib ju põhimõtteliselt parlamendis alati arutelu pidada. Need on lõviosas ikkagi seotud seadustega, erinevate toetustega ja muude otsustega. Näiteks pensionid võtavad väga suure osa eelarvest. Kas see osa peaks olema suurem ja kui, siis kui palju suurem peaks see olema? Kõik niisugused arutelud iseenesest on, ma arvan, kogu eelarve kokkupaneku protsessi osa. Sel korral on nii lapsetoetuste kui ka peretoetuste kasv üks osa [uuendustest], mis eeldavad seaduse muudatust. See lisandub nüüd eelarvekuludele. Nii et see kõik on üks protsess. Aga jah, üle kahe kolmandiku on selliseid kulusid, mis tulenevad juba teistest seadustest.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud rahandusminister! Ohutusjuurdluse Keskus on teinud väga tublit tööd Estonia vraki uurimisel. Aga täna on jõutud olukorda, kus sisuliselt ei ole võimalik edasi minna, sest vahendid selle töö jätkamiseks on otsas. Miks te ei näinud vajadust ja võimalust näha ette lisarahastust, et see töö lõpuni viia? Tegelikult on olukord selline, et miljonid eurod on praegu ära kasutatud, aga tööd lõpuni viia pole võimalik ja see teeb ka eelnenud töö vormistamise sisuliselt võimatuks. Miks siiski läks nii, et see 1–1,5 miljonit, et see lõpuni viia, jäi puudu? Mis mõtted teil selles osas on?

Aitäh selle küsimuse eest! Kuna samasugune küsimus kerkis üles ka 2022. aasta eelarve muutmise käigus, siis ma tõesti võtsin selle viimase seisu välja. Ma ei tea, kust pärineb see info, et kõik raha on ära kasutatud ja täiendavat raha keegi millegipärast ei soovi eraldada. 10. oktoobri seisuga on 2021. aastal eraldatud 1,6 miljonist kasutamata jääk 730 000 eurot. Ja tol korral me tegime otsuse panna see raha sihtotstarbelisse reservi, et oleks võimalik taotluse alusel seda välja maksta. Meil on ka 2022. aastaks raha eraldatud ja seda ei ole veel kasutatud. See on kasutamata raha. 2022. aasta kasutamata jääk on 2,13 miljonit eurot. Nii et selline on see seis. 

Kui me selle aasta kevadel või varasuvel Taavi Aasa [eestvõttel] seda küsimust arutasime, siis tol korral jäi kabineti seisukoht selliseks, et esmalt tuleb ära kasutada see raha, mis juba otsustatud on, tuleb see kasutusele võtta. Ja kui on näha, et kohe saab see kasutusele võetud täies mahus ja on vaja täiendavalt otsuseid teha, siis me tuleme selle juurde valitsuskabinetis tagasi. Aga praegu on seis selline. Veel kord: nii nagu ma kinnitasin siin 2022. aasta eelarve muutmise ajal, need tööd tuleb igal juhul lõpuni viia. Seda ei saa pooleli jätta, see on arusaadav. Aga praegu on nii, et seal on väga palju kasutamata raha. Ka 2022. aasta sisuliselt täismahus summa on jäägina praegu arvel.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Kaitseministeeriumi briifingutest on meile komisjonis teada, et Euroopa Liit [eraldab] meile siiani teadaolevalt 135 miljonit, et kompenseerida Ukrainale sõjalise abi korras [antud relvade asendamise maksumus]. Ja võib-olla see summa võib ka suureneda. Mul ongi selline küsimus: kuidas tehniliselt see summa eelarvesse jõuab, kui need rahaeraldused on tehtud?

Aitäh! Tehniliselt kajastub see eelarves konkreetse rahastu kaudu. Need rahaeraldised on ka järgmise aasta eelarves, need kajastuvad ka järgmise aasta eelarves. See on selles mõttes nagu nullsummaga mäng või nullsumma mõjuga, et kulu on tehtud ja nüüd see kulu sisuliselt kaetakse. See ei ole mingi täiendav tulu, tegu on varasemalt kantud kulu sisulise katmisega. Ehk siis, samas ulatuses, kui me oleme neid otsuseid teinud, saavad need vastava rahastu kaudu kaetud.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Kuulasin hea kolleegi Aivar Sõerdi nurinat, et tulumaksuseadus justkui kärbib õpetajate palkasid. Ja tegelikult seda oli kuulda juba eelmine aasta samal ajal, kui me eelarvet arutasime. Ega te talle väga ei vastanud. Nüüd te rääkisite, et probleem on ja see tuleks lahendada. Ja väga kahju, et selline probleem on. Aga mina lugesin siit välja hea kolleegi Sõerdi nurinat just teie töö üle, sest teie valdkonda kuuluks ka selle probleemi lahendamine. Ma tean, et Isamaa on väga olnud päri, et see probleem tuleb lahendada, ja usun, et ka sotsid väga vastu ei ole olnud. Aga võib-olla ka on. Ehk te avate seda natukene, kes on siis olnud tegelikult selle probleemi lahendamise vastu?

Aitäh! Eks te peate oma erakonna sees tegema veel suuremat selgitustööd, et me saaksime selle otsuse kenasti tehtud. Ma kindlasti ei hakka praegu siin kellegi peale näpuga näitama. Mulle tundub, et ka need, kes sel ajal, kui see mitte eriti õnnestunud tulumaksumuudatus tehti ja astmelisele süsteemile üle mindi, olid selle suured toetajad, on tänaseks aru saanud, et see oli ebamõistlik otsus. Praegune süsteem hammustab just nimelt keskklassi kuuluvaid palgasaajaid kogu aeg kannast. Ka pärast seda, kui me riigieelarvest palka saavate inimeste palka oleme tõstnud, tuleb järjest rohkem igal aastal juurde neid, kes peavad hakkama suuremat maksu maksma ja kelle reaalsissetulek selle tulemusena sugugi mitte ei kasva. See ei ole lihtsalt mõistlik. Küllap me selle muudatuse varem või hiljem ära teeme. Ma loodan, et pigem varem saab see süsteem korda tehtud.

Liina Kersna, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kui ma olen õigesti aru saanud, siis summa summarum'ina järgmine aasta riik investeerib palgakasvu 230 miljonit eurot. Sellest 230 miljonist 106,6 miljonit läheb õpetajate palga kasvuks. Suur osa kogu riigi palgakasvust läheb õpetajate palga kasvuks, mis on suurepärane tulemus. Valitsus otsustas selle raha investeerida eelkõige õpetajate miinimumpalga tõusu ehk miinimumpalk tõuseb 1749 euroni. Mind huvitab, kas te valitsuses arutasite ka seda, et õpetajate palk koosneb kahest komponendist: alammäärast ja siis diferentseerimise osast, mis praegu on 17,1%. Seda vähendati. Kas oli arutluse all ka see, et seda diferentseerimise osa tõsta 20%‑le või näiteks 25%‑ile, sest raha iseenesest selleks oleks olnud? 

Aitäh! Õpetajate palga kasv on järgmisel aastal tõesti märkimisväärne. Ma muidugi pean ütlema, et see otsus sündis [suures osas tänu teile]. Me saime selle otsuse teha juba siis, kui teie olite haridusminister. Kui me alustasime järgmise aasta, tähendab, 2023. aasta eelarveplaane, kuulasime ettepanekuid, siis te võitlesite nagu lõvi selle eest, et see nii olema saaks. Kindlasti on selles väga suur panus mõlemal inimesel, kes sel aastal haridus‑ ja teadusministri portfelli kandnud on. Diferentseerimise osa kasvatamisest oli juttu, see oli ühe kaalumiskohana arutelu all. Aga sel korral, ütleme, peeti olulisemaks või kõige suuremaks valuks, mida tuleb leevendada, just nimelt [madalat] miinimumpalka. Aga ei tõuse ainult miinimumpalk. Õpetajate keskmine palk kasvab järgmisel aastal tõepoolest rohkem kui 2000 euroni.

Eks see nii on, et tahaks kõike korraga. Kõike korraga ühel aastal aga lahendada ei saa. Ent lisaks viidatud õpetajate palga kasvu numbrile puudutab haridusvaldkonda kindlasti ka kõrghariduse täiendav rahastamine 41 miljoni euro ulatuses. Muidugi on ka ülikoolidel järgmisel aastal vaja leida lahendus ja panustada kõvasti vahepeal kallinenud energiahindadega seotud murede [leevendamisse]. Aga ma tean, et ülikoolid ise soovivad vähemalt suure osa sellest täiendavast rahast suunata just nimelt palkade tõusuks. Ent ka see on tegelikult haridusvaldkonnas täiendav palgakasv. 

Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma olen alati vaadanud lugupidamisega, mismoodi te annate isegi kiuslikele küsimustele vägagi põhjalikke vastuseid, seletate pikalt ja laialt. Aga täna tekkis fenomen. Mina küsisin teie käest, millest on elektriaktsiisi [laekumise] vähenemine 12% tingitud, tähendab, mis põhjustel te näete seda oma riigieelarves sellistel kaalutlustel ette. Ja siis tuli ainult üksainukene vastus, lihtne vastus: tarbimise vähenemine. Ja nüüd ma küsin, lugupeetud minister, ma küsin uuesti teie käest, lootes saada pikka asjatundlikku vastust, nagu te olete neid kogu aeg [andnud]. Millistel põhjustel toimub elektriaktsiisi [laekumise] vähenemine 12%, milliste sektorite arvel ja nii edasi ja nii edasi? Ootan pikka ja põhjalikku selgitust.

Aitäh, hea küsija! Vaat see on nii, et teinekord, kui ma vastan väga pikalt ja põhjalikult, siis ma saan hurjutada, et kas ei saaks kuidagi lühemalt. Ja kui ma proovin olla konkreetne ja õiglane, siis saan ma hurjutada selle eest, kas ei saaks pikemalt. Katsu siis kuskilt seda keskteed leida.

Mis puudutab järgmise aasta aktsiisilaekumiste vähenemist, siis see on tegelikult oluliselt mõjutatud ka sellest, et me soovime pikendada aktsiisi soodusmäära [kehtimist] aasta võrra. Ma vähemalt tulen teie ette sellise ettepanekuga. Algses prognoosis ei olnud võimalik sellega kuidagi arvestada, sest selle soodusmäära kehtimine pidi järgmisel aastal lõppema ja see [määr] taastuma varasemal tasemel. Ma loodan, et parlament seda ettepanekut toetab. Selle eelarveline või rahaline mõju peaks olema pisut üle 2,5 miljoni euro – vist 2,7 miljonit eurot, kui ma peast õigesti mäletan. Nii et ka sellel on eelarvelaekumise vähenemisele võrreldes prognoosituga mõju, kui parlament seda toetab. Ma usun, et ehk toetab. 

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See ei ole protseduuriline eelsamm, see on ikka päris õige asi. Mina küsisin, millistes sektorites toimub tarbimise vähenemine, ja vastust ma ei saanud sellele. Kas teie saite aru, et selline vastus oli? Mina leian, et lugupeetud minister vastas nüüd küll pikemalt, aga ta tõi teised teemad sinna sisse ja vastust ei andnud. Kuidas oleks teil võimalik mõjutada, et ta vastaks küsimusele sisuliselt, millistes sektorites ja mis põhjustel toimub elektrienergia aktsiisi tulu vähenemine 12%? See ei ole väike number.

Aitäh! Te teate väga hästi, et minu vastus on järgmine. Mul on praktiliselt võimatu siin sekkuda küsimuste sisusse ja vastuste sisusse. [Seda ka siis,] kui vastatakse täielikult mingil teisel teemal. Aga meie kodu- ja töökorra seadus ei anna mulle võimalust öelda, et minister, te ei vastanud piisavalt või te vastasite täiesti sisust mööda. Nii et mul ei ole seda võimalust ja mul ei ole paremat protseduurilist vastust teile anda.

Ivi Eenmaa, palun!

Tänan, härra esimees! Lugupeetud minister! Siin saalis on täna natuke räägitud pensionäridest ja sellest, et pensionide tõus ei ole piisav, [et] töötavatel pensionäridel on teatud vabastused ja nii edasi. Nüüd, kui on kõik arvud teada, võtsin mina kätte ja hakkasin rehkendama, mis siis minu sissetulekuks kujuneb. Töötava pensionärina, ja pärast ma sain ka aru, et see käib tegelikult kõigi kohta, saan mina tegelikult tänu kehtivale nii-öelda maksuküürule 400 eurot vähem, kui ma tegelikult peaks saama. Kaua see jama [kestab]? Need küsimused hakkavad teile tulema. Kaua me selle maksuküüruga nagu arveid õiendame ja miks me tast lahti ei saa? Mis te ütlete valijatele?

Aitäh, hea küsija! Ma selgitan siis pensionide tulumaksuvabaks muutmise iseloomu paari lausega põhjalikumalt lahti. Pensionide puhul ehk siis, kui tegu on vanaduspensioniealise inimesega ja tema saab pensioni, on 704 eurot tema sissetulekust fikseeritult 1. jaanuarist alates tulumaksuvaba. Seni on kehtinud tõepoolest selline süsteem, et kui tegu on töötava pensionäriga, siis see tulumaksuvaba määr hakkab järjest vähenema, kui ta täiendavalt palka juurde teenib. Ja kui on tegu pensionäriga, kelle pension on üle keskmise vanaduspensioni, ka siis hakkab see määr vähenema. Selline tüki kaupa tulumaksuvaba määra ärahammustamine lõpeb ära. 1. jaanuarist on fikseeritult igal kuul vanaduspensioniealise inimese jaoks 704 eurot tulumaksuvaba. Ta võib rahulikult käia täiendavalt tööl ja tegelikult on meil töökäsi väga vaja. Neid inimesi, kelle tervis lubab tööd jätkata ka siis, kui nad on vanaduspensioniikka jõudnud, on meil tegelikult [vaja], me peaks neid hoidma nagu silmaterasid. Neid on meil väga vaja. Ka siis, kui nad teenivad palka juurde, on see 704 eurot fikseerituna tulumaksuvaba. See ei vähene alates 1. jaanuarist 2023.

Merry Aart, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ka mina tuleksin Maaeluministeeriumi juurde. Kui me võrdleme näiteks Rahandusministeeriumiga, siis Rahandusministeeriumil on investeeringuteks 440%, finantskulud on 3688%. Maaeluministeeriumil on investeeringuteks 8%, kulud kokku 44%. Ka see näitab juba midagi. Aga kui palkade juurde tulla, siis tõepoolest, mõned allasutused saavad juurde 15%, ministeerium ise ja PTA saavad 5%. Inflatsioon on meil tunduvalt kõrgem, mis tähendab seda, et nende palgad jäävad ju veel väiksemaks, kui need olid. Ja see tähendab seda, et spetsialistide voolavus on väga suur. Minu küsimus on selline. Kas toit, toidujulgeolek, toidu kvaliteet tõepoolest ei ole meie riigile olulised, et seda valdkonda ei saa võrdsustada teiste ministeeriumidega?

Aitäh! Kindlasti on need olulised ja just sel põhjusel, et järele aidata Maaeluministeeriumi valitsemisala. Nagu siin eelnevalt üks parlamendiliige viitas, tuleb 5%‑line kasv. PRIA palgakasv peaks olema järgmisel aastal 10% ja osades gruppides 15%. Aga jah, nii see on, et kui vahe on kärisenud väga suureks, siis võtab aega, et järele aidata ja mõnedest ka mööda aidata. Ühe aastaga 15%‑line kasv on ikkagi väga suur kasv. Tuleb jälgida, et see ei jääks ühekordseks, et oleks nii, et ka järgmisel aastal just nimelt neid valitsemisalasid ja nende valitsemisalade sees neid osi, mis on teistest väga palju maha jäänud, täiendavalt järele saab aidatud. Tegelikult me tegime ka eelmisel aastal Maaeluministeeriumi puhul sisuliselt samasuguse erandi, et tõstsime Maaeluministeeriumi valitsemisalast teatud grupid prioriteetsete gruppide hulka – just sellepärast, et seda muidu täiesti pööraseks kärisevat vahet vähendada. Aga see võtab aega, ühe aastaga see kahjuks ei ole tehtav.

Kersti Sarapuu, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tulen veel kord tagasi kohalike omavalitsuste tulubaasi juurde. Ma arvan, et on väga tervitatav, et kõikidele õpetajatele ja päästjatele on selles riigieelarve projektis ette nähtud palgatõus. Samas me teame, et omavalitsustes on lasteaiaõpetajad ja omavalitsuste oma kultuuritöötajad, kellele omavalitsus ise peab palka maksma. Kas riigieelarves on ka selliseid vahendeid, mis antakse omavalitsuste toetuseks, et tõsta lisaks lasteaiaõpetajatele ja kultuuritöötajatele veel [muudegi inimeste palka]? Seal on veel väga palju neid, kelle palka peaks tõstma teistega võrdväärselt, aga me näeme, et kõrgete energiahindade ja kõigi muude kulude kasvu juures omavalitsustel selleks raha ei piisa.

Aitäh! Omavalitsustest oleme siin paaril korral juttu teinud ja nagu viidatud, omavalitsustele laekuv tulumaks – mitte maksuprotsent, vaid rahalises väärtuses – kasvab 160 miljoni euro võrra. Nii et ma olen päris kindel, et kui tulu laekumine kasvab 160 miljonit, siis on võimalik sellest summast leida vahendid ja leida lahendus ka teie tõstatatud lasteaiaõpetajate palga tõusuks. See võib olla keerulisem omavalitsustes, kus tulumaksu laekumine ei kasva palju. See ei kasva ju ühtlaselt, see kasvab ikkagi osas omavalitsustes üldrahalises väärtuses, rahalise summa mõttes vähem. Aga üldiselt on 160 miljonit täiendavalt tulumaksu täiesti kindlasti piisav, et ka lasteaiaõpetajad saaksid oma palgatõusu.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan hea esimees! Hea ettekandja! Järgmise aasta 1. jaanuarist peaks taastuma e-vedelikele kehtiv tubakaaktsiis endises mahus. Kui palju seda on planeeritud järgmise aasta eelarvesse? Võin kohe rahulikult öelda, et ega seda [raha] palju ei tule. See ongi üks põhjus, miks meil must turg on. Must turg tänu maitsetele on jäänud meil siiamaani. See on üks küsimuse pool. Ja teine on see, et kas te ka ise jagate ministeeriumi seisukohta, et maitsed on selleks välja mõeldud, et oleks noortele atraktiivsem.

Aitäh! See ei ole küll ainult Rahandusministeeriumi seisukoht, seda on ikkagi mitmed täiesti ministeeriumivälised eksperdid kinnitanud. Sageli on tõesti väidetud, et selliste maitsestatud – ma vabandan, kui ma terminites eksin – vedelike tarbimine aitab suitsetamisest loobuda, aga sellist statistikat, mis seda kinnitaks, meil ei ole. Küll aga on üsna lihtne tõepoolest teha selliseid järeldusi, et just nimelt noorte ja laste hulgas on see sageli esimene viis, kuidas [suitsetamist] katsetatakse ja mille kaudu suitsetamiseni jõutakse. Nii see paraku on. Ja see on jah, tõsi, korrektne, et 1. jaanuaril taastub varasem olukord. Mul ei ole hetkel konkreetselt seda numbrit siit võtta, mis selle ühe segmendi laekumiseks järgmisel aastal kavandatud on. Kui ma seda vahepeal ei leia, siis saadame selle kindlasti teile hiljem.

Taavi Aas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hää minister! Kuulasin teie sissejuhatavat sõnavõttu ja märkasin heameelega, et on toimunud teatud pööre. Nüüd investeeringute jaoks isegi laenu võtmine on täiesti mõistlik ka Reformierakonna arvates. Ja ma küsin selle valguses. Nüüd, kus me kõik teame, et intressid on märgatavalt kasvanud, kas te saate tunnistada, et kui oleks 2 + 2 teede jaoks laen kümme aastat tagasi ära võetud, siis oleks see olnud mõistlik investeering ja mul oleks olnud mõistlik see laenuga ära teha?

Aitäh! Te teate ise väga hästi, et kõik sõltub tingimustest, mis tingimustel oleks see laen võetud. Kas oleks võetud lühiajaline, mida oleks olnud vaja pidevalt refinantseerida, siis oleks refinantseerimise tingimused tõenäoliselt olnud ajas päris oluliselt muutuvad ja nii edasi. Nii et seal on hästi palju nüansse, millega arvestada tuleb. See, et investeeringute katteks on laenu võtmine põhjendatud – ma ei ole kunagi vastupidist väitnud. Kui te viitate, et lõpuks ometi on toimunud mingi muutus, siis, tõepoolest, kui te leiate mõne koha, kus ma olen öelnud, et investeeringuteks laenu võtta ei tohi, siis vaataks seda huviga. See ei ole olnud miski, mida mina oleks sellisel kujul jutustanud.

Anneli Ott, palun!

Suur tänu, lugupeetud esimees! Austatud minister! Minu küsimus puudutab Eesti laiemat konkurentsivõimet ja tasakaalustatud arengut. Kui seda eelarvet vaadata, te olete mitu korda rääkinud sellest, et 160 miljonit on see tulumaks, mis kohalikele omavalitsustele lisaks laekub. Samas olete ise ka tõdenud, et see ei [jagune] kindlasti ühtlaselt. On omavalitsused, kus elanike arv väheneb ja kus tegelikult tulumaksu [täiendav] laekumine sellist võimendust ei anna. Nüüd, tekkinud olukorras, kus elektriarved on suured, kus on vaja omavalitsustel leida täiendavaid palgatoetusi, on investeeringute read need, mis tõenäoliselt esimesena maha tõmmatakse. Millised on siin eelarves olevad meetmed, mis aitavad maandada ohtu, et meie kohalikud omavalitsused oleksid jätkuvalt need, kes tegelikult turutõrkepiirkondades investeeringuid teevad ja pakuvad seejuures ka tööhõivet ja võimalust piirkondadel olla konkurentsivõimelised? 

Aitäh! Eks muidugi lõpuni ei saa välistada, et selliseid valikuid tulebki teha. Ka riigieelarvet kavandades, nagu ma ühele varasemale küsijalegi selgitasin, tuli meil järgmise aasta eelarvet kavandades otsustada, kuhu ja millises mahus eelkõige raha suunata. Ja kui olukord on selline, et see kriitiliselt nõuab prioriteetide sättimist nii, et just nimelt vähemalt palgamure leevendust saaks, siis seda tuleb paraku teha. See puudutab nii riiki kui omavalitsust ühtviisi.

Mis puudutab tundlikumaid piirkondi, siis tegelikult meil on konkreetsed programmid, mis nende piirkondade eripäraga võimalikult palju arvestavad ja just nimelt toetavad seda, et nendes piirkondades säiliksid töökohad, et vajadusel oleks võimalik seal ka järjest rohkem paindlikku tööd teha, et inimesed ehk siis maksumaksjad ei peaks omavalitsusest ära kolima, sealt lahkuma. Nii et selliseid konkreetselt ühte piirkonda puudutavaid programme tuleb hoida ja neid jätkata.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Minu küsimus tuleb ikka sellesama kohta, mille kohta ma alguses küsisin. Ja ka kolleeg Eenmaa tõstis väga murelikult üles küsimuse, millal me selle jama lõpetame. Austatud minister, mis te arvate, millal me selle jama siis lõpetame? Ma veel kord kinnitan, et Isamaa selle niinimetatud maksuküüru [likvideerimise] vastu pole olnud. On arusaadav, et see, mis on kord tehtud, vajab aeg-ajalt ka ülevaatamist. Ühtegi asja ei ole siin ilmas igavesti, nii et see ei vajaks hoolt. Võib-olla piibel on selline, aga isegi seda tõlgendatakse aeg-ajalt ümber. Millal me selle jama lõpetame? Tõesti, 400 eurot pensionäri kohta, nii nagu proua Eenmaa välja tõi, on arvestatav summa.

Jah, hea küsija! Pensionäride puhul jõustub fikseeritud tulumaksuvaba miinimumi rakendamine 1. jaanuaril 2023. 1. jaanuarist järgmisel aastal on vanaduspensioniealiste inimeste jaoks 704 eurot ehk keskmine vanaduspension tulumaksuvaba, sõltumata sellest, kas nad töötavad, kas nad teenivad täiendavalt oma pensionile tulu juurde. See ei vähene. See muudatus on tehtud ja jumal tänatud, et see muudatus on praeguseks jõustunud või õigemini kohe jõustumas. Hea, et see praeguseks otsustatud on. See 704 eurot on järgmisel aastal kehtiv summa. Kui keskmine pension 2024. aastal kasvab, siis saab 2024. aastal selleks summaks olema 2024. aasta keskmine pension. Nii et see otsus on tehtud. Ülejäänud osa tulumaksusüsteemist, millal see korda tehtud saab? Kui te minu käest küsite, siis ma tahaksin, et see oleks 1. jaanuarist 2023 samamoodi korras. Ma loodan, et see saab korda 1. jaanuaril 2024.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Auväärt minister! Minu küsimus on Eesti rahva ja riigi jaoks kolme erakordselt olulise kogumi kohta. Need on sellised, mille eesliites on sõna "rahvus": rahvusraamatukogu, rahvusooper, rahvusringhääling. Selge on, et ühekorraga kõike ei jõua. Ja teie ning ka meie võtame neid protsesse selles perspektiivis, et meil on aastaeelarve, meil on lisaeelarve võimalus ja siis on RES. Kas teie suhtute täpselt samuti? Ma usun, et kõik need kolm oleks soovinud eelarves näha rohkem rahalisi vahendeid. Kõik nad on nagu stardiootel, igaüks isemoodi. Millist perspektiivi te nende puhul näete, ja mitte võib-olla ainuüksi selle aasta eelarvega seoses? 

Aitäh küsimuse eest! Rahvusraamatukogu on otsustatud ja töös, aga [projekt] on selle töö käigus oluliselt kallinenud. Me oleme rahvusraamatukogu renoveerimise kallinemist juba otsustanud katta üsna märkimisväärselt. See on [objekt], mis on sümbolväärtusega ja selline investeering, mis igal juhul tuleb lõpuni viia. Nii et selle tööga tuleb edasi minna. Lisaks konkreetsele hoone karbi investeeringule vajab kindlasti investeeringut ka sisustus ja ka sellele tuleb lahendus leida. Nii et rahvusraamatukogu on töös.

Rahvusooper. Jälgin ka mina tähelepanelikult neid arutelusid, mis käivad ka parlamendis, kus riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rahastamise võimaluse ja sellega edasiliikumise üle arutatakse. Ma arvan, et see mehhanism iseenesest on kindlasti mõistlik [viis] seda rahastamist tagada. Ja nüüd ma väljun küll pisut päevakorrapunkti arutelu raamest, aga [ütlen, et] tegelikult ma pean mõistlikuks ka neid paindlikke lahendusi, mida parlament arutab, et kuidas võib-olla kiiremini edasi liikuda investeeringute tegemisega selliselt, et ükski oluline investeering ei jääks asjatult toppama või ootama selle järjekorra lõpus.

Rahvusringhäälinguga on seis selline, et kui me eelarvet valitsuses arutasime, siis oli teada, et detailplaneering on kehtestamata. Detailplaneeringu kehtestamine kindlasti on oluline eeldus selleks, et saaks ka rahastamisotsustega edasi minna. Ma olen kindel, et ka rahvusringhääling oma oodatud uue maja millalgi saama peab. Aga tõepoolest, sel hetkel – ma täna ei ole järgi kontrollinud, kas see on jätkuvalt nii –, kui me eelarvet valitsuses arutasime, oli planeering paraku kehtestamata. 

Aivar Sõerd, palun!

Austatud esimees! Austatud minister! Me käsitlesime siin kehtivat maksuvaba tulu süsteemi, mis mõjutab ka järgmisel aastal eelarvest tulu saajaid. Kolleeg Heiki Hepner mainis mind nimepidi. Ma saan aru, talle ei meeldinud minu küsimus. Aga ta tegi ka teie suunas etteheiteid, miks te ei ole seda maksusüsteemi parandanud. Minu arvates te olete parandanud, näiteks keskmine pension on selle maksuküüru alt välja toodud. Esimene samm on tehtud. Ma küsin, miks teie üldse peate olema see, kes seda tagurpidi astmetega sisuliselt progressiivset maksusüsteemi parandama peaks. Aga mida te arvate ettepanekust, mille ma praegu teen: see 2016. aasta maksueksperiment tuleks tunnistada läbikukkunuks ja minna hoopis selles suunas, et jõuda tagasi ühetaolise maksuvaba tuluni?

Aitäh, austatud härra Sõerd! See on tuumakas ettepanek, mida ma igal juhul toetan. On täiesti korrektne öelda, et maksusüsteemi kordategemine on tegelikult alguse saanud ja esimene osa sellest on korda saamas, 1. jaanuaril 2023 see jõustub. See puudutab pensionide tulumaksuvabastust. Aga teie ettepanekut toetan täies mahus. Asi tuleb korda teha ja tuleb naasta süsteemi juurde, mis ei karista kuidagi neid, kes kuuluvad keskklassi ja teenivad palka, mis ei kuulu sugugi mitte ülemäära kõrgete palkade hulka, nagu näiteks õpetajate palk, mis on, nagu me teame, 2048 eurot keskmise palgana järgmise aasta algusest. Aga juba võtab praegune süsteem sellest suure osa ära. Nii et absoluutselt, tulumaksusüsteem tuleb korda teha. 

Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus, miks te annate katteta lubadusi. Te olete, valitsejad, täna lubanud, et aastaks 2030 saab meie energeetiline bilanss olema roheline. Me toodame vähemalt sama palju roheenergiat, kui tarbime. Kui me vaatame seda näiteks elektri poole pealt, siis peaks võrku liituma igal aastal sama palju võimsusi kui viimase 20 aastaga kokku. Üks oluline pudelikael siin on lubade menetlus, mida teeb Keskkonnaministeerium. Kui ma nüüd vaatan seda Keskkonnaministeeriumi eelarvet, siis see on sisuliselt samal tasemel kui möödunud aastal. Mitte mingisugust ressurssi juurde ei ole antud. Arvestades inflatsiooni nende võimekus menetleda oluliselt väheneb. Mis on see teie imeline lahendus? Kuidas nüüd järsku hakkab lubade menetlus toimuma 20 korda kiiremini, kui mingisuguseid vahendeid selleks ei anta?

Aitäh! See on oluline küsimus. Ma varasemalt selgitasin ka seda, et meil tekib võimalus rohkem kui 20 miljoni euro ulatuses kasutada REPowerEU programmi raha, mis on täiendav, mida meil ei ole seni arvestatud. Me jõudsime rahandusministritega kokkuleppele, et uus jaotusvõti annab Eestile kogusummas tegelikult pealt 80 miljonit eurot sellest fondist. Ja see tähendab, et just nimelt teie viidatud menetlusi, lubade menetlusi [saab kiirendada]. Aga väga tõenäoliselt on veel võimalusi kogu seda protsessi kiirendada, ilma et kuidagi kannataks kvaliteet. Seda raha tuleb selleks kasutada, sest on menetluslikke pudelikaelu, mis on ajast ja arust ja mis on võimalik ikkagi praegu juba ära lahendada.

Kindlasti on ka seaduses selliseid, ütleme, kitsaskohti, mis tasub hästi kriitiliselt üle vaadata. Ma arvan, et parlamendil on kindlasti põhjust samamoodi hästi tõsiselt kõikidele nendele erinevatele piirangutele ja lahendustele otsa vaadata. Üks näide, millest on ka majanduskomisjonis värskelt juttu olnud, puudutab näiteks fantoomliitumisi, mis hoiavad asja ees, teist taga ilma, et selle eest sentigi makstakse, suurt osa võimsusest kinni. Ka seal tuleb lahendus välja töötada ja loodetavasti kiiresti vastu võtta.

Nii et võimalusi taastuvenergiavõimsuste lisandumist kiirendada on ja selleks on meil sellestsamast REPowerist võimalik ka raha saada. Ma arvan, et kogu REPowerEU suur eesmärk on Vene fossiilkütuste mõjusust vähendada ja kui miski seda suurt eesmärki toetab, siis see on just nimelt taastuvenergiavõimsuste lisandumise kiirendamine. Tegu ei ole millegagi, mis on rahalise katteta. Rahaline kate on täiesti tulemas.

Liina Kersna, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! See, et õpetajate palga alammäär tõuseb 1749 euroni, paneb väga suure surve alla kohalikud omavalitsused, kes peavad tõstma ka lasteaiaõpetajate palka või vähemalt selline ootus on, et need tõusevad ka. On kokkulepe, et 90% kvalifitseeritud lasteaiaõpetajatest saab üldhariduskooliõpetaja alammäära palka. Meile on kultuurikomisjoni saatnud tänaseks kirjad näiteks tantsukoolide liit treenerite palgaga seoses, ka muusikakoolide liit. Ka muusikakoolides on püüdnud kohalikud omavalitsused hoida seda joont, et muusikakooliõpetaja saaks üldhariduskooliõpetaja omaga sarnast palka. Ka nemad on väga pikalt õppinud selleks, et jõuda kvalifikatsioonini. Öelge palun, mida näitavad prognoosid, kuidas lähiaastatel kasvavad kohalike omavalitsuste eelarved.

Aitäh! Mul pikema prognoosi tabelit hetkel ees ei ole, aga järgmisel aastal kasvab omavalitsuste tulu laekumine kokku 160 miljoni euro võrra. 160 miljonit eurot on summa, mis lisandub tulumaksu laekumise kasvu tulemusel omavalitsustele. Kui saab seaduseks ka parlamendi ette jõudev eelnõu, mis puudutab hooldusreformi täiendavat rahastamist täiendava maksulaekumise suunamisega omavalitsustele, siis see on veel lisaraha, mis 2024. aastal on suurusjärgus 57 miljonit eurot ja jõuab 2026. aastaks 62 miljoni euroni. Need on praegu teadaolevad raamid, millest me räägime.

Marek Jürgenson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Kuidas teie arvates 2023. aasta eelarve kõnetab ettevõtjaid ja mis on teie arvamus maksu[võla] intressimääradest? Eestis on see 21,9%. Näiteks Suurbritannias on see 3%, Portugalis 4%, Prantsusmaal 4,8%, Itaalias 4%, Saksamaal 6% ja meie põhjanaabritel 7,5%. Kas on mingi mõte, et sellisel raskel eelseisval ajal võiks ehk ettevõtjatele vastu tulla, neid kuidagi teistmoodi kõnetada ja seda maksu[võla] intressimäära konkreetselt langetada?

Aitäh! Selle eelarve tegemise käigus me seda võimalust ei arutanud, aga üldiselt ollakse ettevõtetega ikkagi üsna tihedas dialoogis. Me kindlasti kogu olukorda ja ka seda, kuidas on kõige tõhusam piiratud vahendite korral võimalik tuge pakkuda, arutame. Mis puudutab energiahindadega toimetulemist, siis on kavandamisel täiendav likviidsusmeede 100 miljoni euro ulatuses, mis toetaks just nimelt suuremaid ettevõtteid, kellel keeruline on. Väike- ja mikroettevõtetele laieneb loodetavasti universaalteenus. Aga nagu ma varasemas arutelus siin tähelepanu juhtisin ja nagu ka minister Järvan on öelnud, peab väga tähelepanelikult jälgima, et universaalteenuse kasutamise maht ei paisuks üle piiri, nii et hind kõigile kasvab. Seda peab jälgima. Seda me plaanime ja oleme otsustanud, et mikrodele ja väikestele ettevõtetele universaalteenuse kasutamise võimalus laieneb.

Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab Kultuuriministeeriumi programmi "Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine" ja konkreetsemalt Autorihüvitusfondi, milleks on ette nähtud järgmisel aastal 650 000 eurot. See on oluliselt suurem summa kui eelnenud perioodidel, kuid valdkond soovib ise ja vääriks kaks korda suuremat summat. Minu küsimus ongi pigem üldine. See kaks korda suurem summa ei ole väga suur lisandus ja kahtlemata kultuuriminister on soovinud igasse valdkonda tõusu. Aga kui natukene võtaks kokku ja pingutaks nii, et üks valdkond saaks õiglast tasu, mida ta vääriks? Kas tasub seda teha ja kas teie rahandusministrina näete, et autorid hakkavad Eesti riigilt kunagi järgnevatel aastatel saama õiglast tasu, et me oleme selleks võimelised?

Aitäh! Jah, tahaks ju loota, et meie majandus saab sedavõrd tugevaks, et need muudatused, kui seda Kultuuriministeeriumis ja kogu valdkonnas oluliseks peetakse, on võimalik ära teha. Mis puudutab "Kirjanduspoliitika kujundamist ja rakendamist", siis see programm tervikuna kasvab 20% järgmisel aastal. Kogu muudatuse maht on ligi 1,5 miljonit. See on olnud Kultuuriministeeriumi-sisene prioriteetide sättimine. Aga nii, nagu te ütlete, tõepoolest ootused muidugi on suuremad. Ma ei tahaks väärtushinnanguid anda, ent need inimesed, kes valdkonnas tegutsevad, kindlasti leiavad, et nendel võiks see kasv olla veel suurem. Aga 20%‑line kasv programmi raames on muidugi üsna korralik kasv.

Taavi Aas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Millise summana kajastuvad järgmise aasta eelarves Eesti Energia dividendid?

Üks hetk. Eesti Energia dividendid ... proovin seda paralleelselt otsida. Eesti Energia dividendid kasvasid võrreldes plaanituga küll, aga Eesti Energia dividendide puhul me peame muidugi arvestama seda, et Eesti Energiale on lisandumas mitu olulist kohustust. Tuleb lahendada ära probleemid, mis on seotud eelkõige varustuskindluse tagamisega ka julgeolekukriisi olukorras. Samamoodi on teadmata täpne universaalteenuse lisandumise mõju kogu aasta tulemustele. Eks dividendidega on alati nii, et lõplik summa selgub siis, kui aasta tulemused on teada ja kinnitatud. Ma täpsustan selle numbri järgmise aasta eelarves hiljem.

Anneli Ott, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Küsimus puudutab küttepuid ja pelleteid, millega inimesed oma kodusid soojaks kütavad. Teatavasti ka nende kütteallikate hind on olulisel määral tõusnud, pelletite hind kuni viis korda ja ega küttepuugi sellest maha jää. Minu küsimus puudutab seda, et kui valitsus on planeerinud toetusi, siis miks on just need kütteallikad välja jäetud. Me teame, et peredel ei ole lihtne neid kulutusi katta. Maapiirkondades on väga palju inimesi, kes puiduga enda kodu soojaks kütavad ja kes ehk peavad maksma rohkem ka bensiini või diisli eest, et ringi liikuda, viia lapsi kooli, huviharidusringidesse ja nii edasi. Mis oli arutelul põhjendus, miks just see valdkond jäi toetusest ilma, järgmise aasta eelarves ei ole seda planeeritud?

Aitäh! Kogu senine toetuste pakett on palju laiem kui ainult konkreetsed energiatoetused ja kindlasti need muud viisid tuge pakkuda puudutavad ka neid inimesi. Küttepuude puhul on erinevalt elektrist kindlasti võimalus – ja ma tean, et seda on väga mitmel pool, küll kindlasti mitte igal pool kasutatud – küttematerjali ette varuda. Elektrit ette varuda on väga keeruline. Nii et hetkel oli tõepoolest otsus selline, et nii kaugküte, elekter kui ka gaas on need, millele lisaks kogu ülejäänud paketile veel täiendav toetus laieneb. Küttepuud nende alla praegu ei liigitunud.

Reili Rand, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Te tõite oma ettekandes välja, et [vaatamata] paljudele olulistele, inimeste heaolu toetavatele sammudele ei lahenda see eelarve kõiki muresid. Kohalike omavalitsuste keeruline olukord on siin täna juba korduvalt kõlanud. Lisan siia veel ühe tahu. Teatavasti on kohalikud omavalitsused ja koolide toitlustajad mures, kuidas käimasolevas hinnarallis tagada kvaliteetne koolitoit, kui koolitoidutoetuse kasvu valitsus riigieelarves ette näinud ei ole. Minu küsimus on: mis on teie sõnum või nägemus, kuidas tänaste hindade juures tagada meie koolilastele edaspidigi 1 euro eest lapse kohta tervislik, mitmekülgne ja eelistatult kohalikust toorainest koolilõuna ilma perede rahakoti kallale minemata?

Aitäh! See 1‑eurone toetus ei ole mõeldud kuidagi kogukulutusi katma. Omavalitsused on kõige lähemal, nemad näevad ja teavad, kellel, kuidas ja millises mahus on täiendavat tuge vaja. Nemad on lõpuks ka need koolide pidajad, kes otsustavad, millises mahus koolilõuna [maksumust] kaetakse. Ma arvan, et igati põhjendatud on seda ka omalt poolt toetada. Riik tervikuna ju ei kata kogu seda koolitoidu kulu, see on täiendav toetus sellele rahale, mis omavalitsus sinna paneb. Sellisena tuleb seda ka käsitleda. Ma olen kaugel sellest, et arvata, et 1 euro eest on võimalik kõike seda, mida te mainisite, pakkuda. Aga veel kord, see on mõeldud täiendava toena, mitte kogukulu katmisena.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ma vabandan ette, et võib-olla see küsimus on liiga spetsiifiline ja võib-olla te käigu pealt tõesti ei tea, aga sel juhul äkki keegi Rahandusministeeriumist hiljem vastab. Ma küsin seda sellepärast, et minu käest on küsitud. Nüüd me tegelikult seda pensioni maksuvabastuse [piiri] tõstame, sellest ma olen aru saanud. Ja see võtab arvesse Eestis saadud sissetulekut. Aga tegelikult on suur hulk inimesi Eestis, kes saavad pensioni meie naaberriikidest Põhjamaadest, kas Soomest või Rootsist. Ja mõlemas riigis on tulumaksuvabastus – maksuvaba miinimum ja tulumaksuvabastus pensionäridele kõrgemal tasemel kui Eestis. See tähendab seda, et seal nad maksavad oma tulumaksu ära, võib-olla maksavad väga vähe, kuna maksuvabastuse piir on kõrgemal, aga siis nad deklareerivad saadud pensioni Eestis ja peavad selle pealt Eestis tulumaksu juurde maksma. Kas on mingit võimalust teha selles valdkonnas rahvusvahelist koostööd ja neid tasemeid kuidagi ühtlustada või loobuda Soome ja Rootsi pensioni pealt Eestis tulumaksu võtmisest?

Aitäh! Üldiselt on lepingud riikide vahel ja koostöö sellistel teemadel toimib kaunis hästi. Aga kuna see on tõesti sedavõrd detailne küsimus, siis ma pean seda igaks juhuks täiendavalt üle kontrollima, kuidas on konkreetsete riikide puhul, milline leping seda katab. Jah, üldiselt mingit topeltmaksustamist olla ei tohi, aga kuidas detailides on pensioni puhul see riikide vahel korraldatud, selle ma vaatan järgi ja saadan teile hiljem detailse vastuse.

Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Pean ütlema, et teie vastus kuidagi ei veennud mind, et tegelikult on olemas plaan, kuidas selle rohelise eesmärgini jõuda, mille te olete kõva häälega välja öelnud. Nende viidatud fondivahenditega ei saa menetlejate palka tõsta. Järelikult nende konkurentsivõime väheneb, [tööjõu] voolavus suureneb, neid otsuseid on järjest lihtsam edasi kaevata ja tegelikult tempo ju aeglustub. Selle kõige juures me näeme, et Keskkonnaministeeriumi majandustegevusest tulenevad tulud on sisuliselt kahekordistunud. See viitab ju sellele, et keskkonda ekspluateeritakse kaks korda rohkem kui käesoleval aastal ilma midagi tagasi andmata. Käib tegelikult selgelt meie keskkonnaressursside arvel elamine. Ja kõige selle juures ei saa nad isegi oma maja valmis, millega näidata, kuidas Eestis saab teha asju paremini. Ehk siis, miks te selle Keskkonnamaja olete maha tõmmanud?

Aitäh, hea küsija! Ma Keskkonnamaja kohta vastasin üsna pikalt. Seda ei ole maha tõmmatud. Täpselt sellisel kujul, nagu ta oli varem eelarvestrateegias, on ta seal ka praegu. Ja mis puudutab seda, kas REPowerEU [rahaga] on võimalik neid kitsaskohti lahendada, siis on küll võimalik. See puudutab ikkagi sisuliselt projekti, mille eesmärk on lubade väljaandmist, kogu taastuvenergiavõimsuste lisandumist kiirendada. See on otseselt seotud ja kattub selle fondi eesmärgiga. Nii et seda kulu on võimalik sealt katta küll. 

Marek Jürgenson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Me oleme korduvalt õiguskomisjonis koos Justiitsministeeriumi inimestega arutanud kohtute tööd ja just [seda,] mis puudutab palku kohtusüsteemis ja üldse kohtunike vähesust. Meil on pidevalt nendest puudus. Kas see eelarve kuidagi muudab olukorda? Kas kohtunikel on lootust palgatõusule või üldisele palgareformile?

Aitäh! Kohtunike palgad on üldiselt seotud seadusega, parlamendis vastu võetud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega. Selle tulemusel kindlasti ka järgmisel aastal kohtunike palgad kasvavad.

Dmitri Dmitrijev, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Küsin keskkonnatasude kohta. Vaadates Keskkonnaministeeriumi tulude dünaamikat, tõesti näeme, et keskkonnatasude kasv on 88% ehk umbes 70 miljonit tuleb juurde. Seletuskirjast näeme, et kasv on tingitud peamiselt põlevkivi koguse kaevandamisõiguse tasu määra tõusust. Ja kui me vaatame kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavate maksude struktuuri, siis nendele tuleb juurde 8% ehk umbes 1 miljon eurot, mis viitab järjekordselt ebaõiglasele, ebavõrdsele keskkonnatasude jagunemisele keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel. Keskkonnaminister on meedia kaudu vahel lubanud, et ta on selle poolt, et kohalikele omavalitsustele, eelkõige Ida-Virumaale laekuks rohkem raha keskkonnatasudest. Kuna ma ei näe eelnõus numbriliselt neid andmeid, siis minul on küsimus: kas temal oli [selleks] poliitilist või rahalist tuge või selle valitsemisperioodi jooksul ei muutu midagi?

Aitäh! Ida-Virumaale läheb 340 miljonit eurot õiglase ülemineku fondist. See on kordades suurem [summa], kui laekuks väikese muudatuse tulemusel keskkonnatasusid. Eks see fookus on ikkagi olnud päriselt mõõdetavat suuremat mõju omava muudatuse tegemisel seal ja tõepoolest, õiglase ülemineku fond seda võimalust pakub. Jääb üle ainult loota, et see raha tõesti saab targalt ära kasutatud.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma tulen korra tagasi selle teema juurde, mis puudutab teede korrashoidu ja teedesse tehtavaid investeeringuid. Me eelmisel neljapäeval siin suures saalis arutasime, kas järgnevatel aastatel langeb väga drastiliselt nii teehooldusele minev raha, teeinvesteeringuteks minev raha kui ka tolmuvabaks katteks minev raha. Kui ma vaatasin seda riigieelarvet, mis puudutab järgmist aastat, siis seal on ette nähtud teehoiuks 121 miljonit eurot, vajadus oleks 160 miljonit eurot, et hoida teed enam-vähem samasuguses korras, nagu need praegu on. See tähendab seda, et kui me rohkem raha sinna ei pane, siis ilmselgelt mingil hetkel hakkavad teed rohkem lagunema ja ka liiklusturvalisus selle tõttu kannatab.

Teine suur probleem on see, et kui tolmuvabade katete jaoks on eelnevatel aastatel olnud ette nähtud 20 miljonit ja selle eest on saanud 200 kilomeetrit teid, siis nüüd on sinna pandud 1,6 miljonit ja selle eest saab heal juhul 10 kilomeetrit teid. Miks te teede alarahastamise probleemiga ei ole tegelenud?

Aitäh! Meil oli vaja teha põhimõtteline otsus, kas järgmise aasta eelarves eelkõige vajavad järgi aitamist inimeste sissetulekud ja palgad kriisioludes, kus hinnatõus sissetulekuid otsast sööb, või siis me otsustame raha kasutada selleks, et paneme seda rohkem betooni, paneme rohkem raha ehitusse. See otsus sel korral oli selline, et me eelkõige aitame järgi neid gruppe, kes muidu oleksid keset kriisi väga keerulistes oludes. Tõstame palka, suurendame tulumaksuvaba miinimumi, lastega peredele läheme appi ja kasvatame lapsetoetusi, pluss toetame paljulapselisi peresid. See oli põhimõtteline valik, mis meil teha tuli. Sellisel kujul me selle valiku sel korral tegime.

Tõnis Mölder, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Võib-olla te oskate mind aidata, mida see kodu‑ ja töökord ütleb. Kuidas me saame defineerida mõistet "investeering betooni" versus "investeering inimestesse"? Mina saan aru, et kui me investeerime teedesse, mis hoiab liiklusturvalisust ja jätab meie inimesed ellu, nii et ka näiteks kõik parlamendi liikmed saavad ilusti turvaliselt õhtul siit tagasi koju liigelda, siis tegelikult see on ju oluline investeering, ja just nimelt investeering inimestesse. Kuidas teie sellest vastusest aru saite?

Aitäh! Terminoloogia lahtiseletamine ei kuulu kodu‑ ja töökorra seaduse raamidesse, seda saab teha väljaspool seda seadust. Läheme päevakorraga edasi. Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Mul on nüüd selline küsimus. See maksuküür ja astmeline tulumaks, millest siin palju on räägitud – selle viis sisse Jüri Ratase esimene valitsus. Selle nad finantseerisid mingis osas selle kaudu, et likvideeriti abikaasade ühisdeklaratsiooni esitamise võimalus. Iseenesest on üllatav, et seesama seltskond või vähemalt mingi osa sellest tahtis mõni aasta hiljem kõik abieluvälised suhted ära keelata põhiseaduse tasemel. See õnneks ei läinud korda. Aga sellegipoolest abikaasade ühisdeklaratsiooni esitamise võimalust siiamaani ei ole ja alles on ka see maksumaksuküür ja astmeline tulumaks. Minu küsimus on: oskate äkki anda mingi prognoosi, millal me võiksime tagasi pöörduda normaalsusesse?

Aitäh! Me oleme varasemate eelarvete arutelude käigus sama teemat teiega käsitlenud ja abikaasade ühisdeklaratsioon on asi, mida tegelikult kasutati palju ja millest kindlasti oli kasu. Sarnaselt ülejäänud tulumaksusüsteemiga, mis veel kordategemist vajab, ma usun, et ka see peaks saama lahenduse kogu selle, ütleme, terviklahendusega väljatulemise käigus. Loodetavasti jõutakse selle otsustamiseni järgmisel aastal.

Mati Raidma, palun!

Suur tänu! Ma tahaksin kõigepealt avaldada tunnustust eelarve koostajatele, et julgeolekuaspekt on eelarves tõsiselt kajastatud ja ka sisejulgeoleku töötajate motivatsioonitase vastab tänasele situatsioonile. Hea meel on sellest, et ka päästjate palgafond on nüüd proportsioonis teiste teenistustega. Mu küsimus on aga sel aastal eriti päevakorda tõusnud uue teenuse kohta, uue sõnana öeldes "elanikkonnakaitse" kohta. Mil määral on seda arvestatud püsikuludes ja kas on lootust, et see uus ja Eesti inimestele väga vajalik teenus saab elujõu?

Aitäh! Jaa, elanikkonnakaitse ja üldse sisejulgeoleku tagamine laiemalt on järgmise aasta eelarves kajastatud. Otsused, mis tehtud on, puudutavad näiteks varjumiskohtade märgistamist, nendega edasiliikumist. See on ka järgmise aasta eelarves sees. Sel korral oli ka siseministri prioriteet või soov eelkõige panustada palkadesse, eelkõige päästjate ja politseinike palkade järgiaitamisse. Ja kuna see prioriteet oli, siis see kindlasti kajastub [eelarves]. Aga elanikkonnakaitse kindlasti on oma sisult selles mõttes nii oluline valdkond, et seda ei saa [tagada] ühekordse [sammuga], see peab ikkagi kajastuma ka hilisemates [eelarvetes].

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt ma tahan tänada sisukate vastuste eest. Ma arvan, et see eelnõu on koalitsiooni nägu ja enamus koalitsiooni soove on siia sisse pandud. Aga ma küsin su käest lihtsa küsimuse. Kui rahanduskomisjon leiab veel kusagilt vahendeid mõnikümmend miljonit, mis sa arvad, mis valdkond see on, kuhu võiks veel riigieelarves raha juurde panna?

Aitäh, hea komisjoni esimees, rahanduskomisjoni esimees! Ma tunnen, et mind proovitakse siin praegu libedale teele meelitada. Meil oli sarnane arutelu ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis, mille istung toimus vahetult enne tänast istungit. Kui ma oleksin teinud selle eelarve päris üksi, siis oleks mõne koha pealt olnud lahendus tõenäoliselt teistsugune. 

Aga ma arvan, ma olen seda meelt, et teie ette arutamiseks esitatud eelarve eelnõu on tegelikult heas tasakaalus. Otsused järgmisel aastal olulisel määral riigi turvalisusesse, julgeolekusse panustada, hariduse investeeringuid, haridusse minevat raha oluliselt kasvatada, samuti anda inimestele suurem turvatunne praegusel hästi stressirohkel, keerulisel ajal – ma arvan, et need kõik on olnud vajalikud ja mõistlikud otsused.

Kas on midagi, mida saab veel paremaks teha? Ma olen kindel, et parlamendi liikmed selle menetluse käigus selliseid kohti leiavad. Kas ma omalt poolt annaks kuidagi soovituse ühele või teisele kohale eraldi tähelepanu pöörata? Ma arvan, et mul ei ole kohane seda teha. Ma olen siin valitsuse esindajana. Need valitsuse arutelud olid väga pingelised, pikad, väga sisukad. Neid raamis selline üldiselt keeruline rahvusvaheline julgeolekuolukord ja ei oleks lihtsalt kohane, kui ma pärast kogu seda tööd, mida kõik valitsusliidu osapooled väga tõsiselt võtsid ja tegid, tuleksin veel välja täiendavate või muude ettepanekutega. 

Nii et minu soovitus ja palve on käsitleda seda raskel ajal tehtud head eelarvet sisuliselt. Kui on ettepanekuid, mida ümber tõsta, ümber kujundada, siis loomulikult tuleb neid arutada. Aga suurte rõhuasetuste vaates on Eesti minu arvates saamas endale head eelarvet.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Üks hästi lihtne küsimus. Me oleme harjunud sõnaga "e-Eesti" ja me teame, kui palju teenuseid ja suhtlemisvõimalusi on inimestel digitaalselt, internetis ja nii edasi, ja nii edasi. Aga me teame ka seda, et ootused veel paremaks elektrooniliste teenuste kasutamiseks kogu aeg kasvavad. Kuivõrd eelarve seda arvestab, seda ootust järgmisel aastal täidab?

Aitäh! Järgmise aasta eelarve täidab kindlasti olulisel määral seda ootust, et me panustaksime e‑ ja digiriigina meie küberturvalisusesse. Teenused, mis meil on, loomulikult vajavad pidevalt edasiarendamist. Ka järgmise aasta eelarve sisaldab täiendavate mugavate teenuste disainimist e-riigi valdkonnas. Aga praeguses olukorras, praeguses faasis on ikkagi kriitiliselt tähtis see, et need teenused, mis meil on, kogu meie e-riik – et see turvalisus oleks tagatud parimal viisil.

Ja tõesti, kui varasematel aastatel on selleks mitmel korral lisandunud ühekordseid rahasüste, et suured tõenäolised probleemid ära hoida, siis nüüd me tegime otsuse, et kasvatame baasrahastust mitmekümne miljoni euro võrra. Seda just nimelt selleks, et saaksime ennast kübervaates tunda turvaliselt ja suudaksime rünnakuid, mille all me kahjuks oleme ka kübervaldkonnas iga päev, tõrjuda sama edukalt, kui me oleme seda seni teinud.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Lugupeetud rahandusminister! Mul on küsimus, mis on seotud keeleõppega. Arvestades sündmusi, mis toimuvad Ukrainas, ja arvestades seda, et meil on ühiskonnas uued liikmed ja me peame pakkuma neile keeleõpet, et lõimumine toimuks edukalt, öelge palun, kui palju rõhutatakse eelarve kaudu keeleõppe temaatikat. Kui palju sellest läheb Ukraina inimestele, keda me peame aitama, ja kui palju sellest läheb kohalikule kogukonnale, kes endiselt [eesti keelt] ei räägi, näiteks Eesti venelased?

Aitäh! Ma tõenäoliselt ei leia siin seda jaotust nii kiiresti. Aga me suurendasime lisaeelarvega, selle aasta lisaeelarvega keeleõppe eelarvet 10 miljoni euro võrra. See tulenes eelkõige sellest, et ka sõjapõgenikel peab olema võimalik [eesti] keelt omandada. Aga üldiselt muidugi seda tüüpi vahet on ikkagi väga keeruline teha. Keeleõpe mitte ainult eestikeelse hariduse mõttes, aga ka täiskasvanutele mõeldud keeleõpe igal juhul järgmisel aastal jätkub. Ent need konkreetsed summad, mis puudutavad Ukraina põgenikke, kui sobib, ma saadan hiljem järgi, et mitte eksida täpse numbriga.

Aitäh, austatud minister! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Me saame edasi minna. Ma palun siia kõnepulti ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Rahanduskomisjon on 2023. aasta riigieelarve seadust menetlenud oma 5., 10., 11., 13. ja 17. oktoobri komisjoni istungil. Me oleme ära kuulanud nii rahandusministri kui ka kõikide [teiste] valdkondade ministrite arvamused selle eelnõu kohta ja kõik ministrid on saanud rääkida nendest plussidest ja miinustest.

Komisjon on langetanud ka konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda esmaspäeval, 17. oktoobril ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva.

Kui rääkida mõne sõnaga järgmise aasta riigieelarvest, siis me teame, et järgmise riigieelarve tulude kogumaht on 15,57 miljardit eurot ja kulude maht 16,79 miljardit. Ja kui vaadata meie riigi võlakoormust, mis on järgmine aasta 19,8% SKP‑st, siis me võime tõdeda, et me oleme jätkuvalt Euroopa Liidu kõige väiksema võlakoormusega riik.

Kui rääkida järgmise aasta eelarvest, siis ma arvan, et see on üks kõigi aegade parimaid eelarveid. Alati on asju, [kuhu] oleks vaja juurde, kuskile vähem, aga alustame sellest, et peretoetused kasvavad järgmisel aastal. Suure pere toetus kasvab 600 euroni kuni kuue lapsega [peredel] ja seitsmendast lapsest alates 700 euroni. Esimese ja teise lapse toetus kasvab 80 euroni. Lisame siia juurde, et järgnevatel aastatel kaob kolmanda lapse toetus 19. eluaasta asemel on 24‑aastaseks [saamisel]. Me peame siin kindlasti rõhutama, et suure pere toetus ei kao ära, kui kolmas laps saab 25-aastaseks, vaid siis kaob üks kolmandik sellest toetusest. Me väärtustame just kolme ja enama lapse kasvatust peres ja siia tuleb juurde lisada, et esimest korda ka suure pere toetust indekseeritakse sama moel kui pensioneid.

Räägime haridusest: õpetajate palgatõus, mis on väga korralik tõus. Kui räägime kõrgharidusest, siis juba see aasta [eraldati] 10 miljonit lisaraha ja järgnevatel aastatel [kasvab] eestikeelse kõrghariduse [rahastamine] 15% aastas. Kui me räägime tööealistest inimestest, siis me saame rääkida sellest, et maksuvaba tulu tõuseb järgmine aasta. Ja kui me jõuame pensionärideni, siis on väga hea tõdeda, et üksi elava pensionäri toetus kasvas sellel aastal 200 euroni, mis makstakse välja oktoobris-novembris. On ühekordne toetus nii pensionäridele kui ka lastele. 1. jaanuarist pensioni baasosa tõuseb 20 eurot ja keskmine pension, 704-eurone keskmine pension on tulumaksuvaba. Aprillist peaks olema keskmine pension vähemalt 704 eurot.

Kui me räägime kaitsekuludest, siis esimest korda Eesti riigi ajaloos on kaitsekulud rohkem kui 1 miljard eurot ja kui vaadata riigikaitsekulusid, siis siia sisse ei ole veel pandud radareid, mis on [kavas soetada] koos Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, et oleks võimalik kiiremas korras minna üle taastuvenergiale ehk meretuuleparkide rajamisele.

Väga oluline on ka hooldusteema. Järgmisest aastast üldhooldusteenuste kättesaadavusse nii hooldekodudes kui ka koduhoolduses investeerib riik 40 miljonit eurot, mis antakse üle omavalitsustele. Ja 2024. aastast on kohalike omavalitsuste tulubaas üldhooldusteenusteks juba ligi 57 miljonit eurot. Samas on oluline, et ka nendel inimestel, kes meie eest hoolitsevad, palk tõuseb.

Kui me räägime tervishoiutöötajatest, siis neil on järgmisel aastal vähemalt 15%‑line palgatõus. Kui me räägime Siseministeeriumi valdkonnas päästjate, politseinike ja päästekorraldajate palgast, siis järgmine aasta kasvab see üle 20% ehk enam kui 50 miljonit eurot on lisa juurde pandud. Kui me räägime meie perede hakkamasaamisest, siis elektri, maagaasi ja kaugkütte hindade kompenseerimiseks on riigieelarves sellel aastal 100 miljonit ja järgmisel aastal 100 miljonit ehk kokku 200 miljonit.

Nagu ma enne mainisin, meretuulealade vabastamiseks koos Kaitseministeeriumiga on eraldatud õhuseireradaritele 66,8 miljonit. Võrgu tugevdamiseks on järgmiseks aastaks eraldatud 49 miljonit eurot.

Kultuuritöötajate miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal 1600 euroni. Samas on minu arvates väga hea sõnum ka spordi poolele, et kõrgkvalifikatsiooniga treenerite miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal 1400 euroni. Ja kui me tuletame aegu meelde, siis ka represseeritute toetus, mis siiani on 230 eurot, on järgmisel aastal 290 eurot ehk pool miljonit eurot lisatakse sinna juurde.

Need on erinevad valdkonnad ja ma usun, et järgmise aasta riigieelarve eelnõu on just vaade inimestele, inimeste hakkamasaamisele. Ja kindlasti me loodame, et rahanduskomisjonis me leiame veel erinevaid vahendeid, et riigieelarvesse tulupoolt tuua ja leida vajalikud investeeringud. Ma tunnen, et teedeehitus on üks selline koht, kus taristu ehituse investeeringud täna natukene võib-olla jäävad jalgu. Selles valdkonnas on Eesti ettevõtted palju investeerinud, [tuleks vaadata], et nende investeeringud ei läheks tühja. Ja me teame, et igal aastal läheb elu kallimaks, mitte odavamaks.

Ma loodan, et te toetate esimese lugemise lõpetamist, ja ootame teie parandusettepanekuid. Aitäh! 

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Nii. Ja me saame minna nüüd läbirääkimiste juurde. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jah, Ivari Padar, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud härra juhataja! Eks ole ju endalgi hulgaliselt neid riigieelarveid vastu võetud ja võib-olla siin puldis olles on negatiivseid lisaeelarveid isegi rohkem tulnud teha kui positiivseid lisaeelarveid, tavalisi lisaeelarveid. Eks [siin] saalis on ju ikka niimoodi olnud, et on ühed, kellele see eelarve meeldib, ja teised, kes selle eelarve maapõhja kiruvad. Kusjuures ma ütlen niimoodi, et see tänane arutelu on küll selline, et ei ole nagu väga negatiivset suhtumist olnud. Selles suhtes tundub, et saadakse väga hästi aru, et erakorralisel ajal on tehtud õigeid panuseid.

Ja kõik see, mis siin nüüd on juba räägitud, kõik see, mis puudutab peretoetuste tõusu, maksuvaba tulu tõusu, kaitsekulutuste tõusu, palgatõusu, ehk need asjad, mis ka suvistel koalitsiooniläbirääkimistel kokku lepiti, nii nad siin sees on. Ja kui keegi heidab ette, et see on nagu valimiseelne eelarve – noh, iga eelarve on poliitiline dokument ja see, kui valimiseelsetes eelarvetes ka mingeid rõhuasetusi rõhutatakse, siis nii see on.

Väga oluline on kogu see Siseministeeriumi pool. See olukord, mis politseis tekkis, et näiteks tänasel juhul on olukord, kus endist viit valda teenindab üks piirkonnapolitseinik, on normaalsusest ju väga selgelt kaugel. Ja politseile ja päästjatele raha juurdetoomine on siin väga tähtis.

Kui rääkida ausalt, mis on puudused, siis jah, kõiki probleeme üks eelarve ära ju ei lahenda, see on selge. Meil on väga palju räägitud sellest, kuidas kohalikud omavalitsused uues olukorras hakkama saavad ja kas 160 miljonist piisab selleks, et kõik need palgatõusud ära teha, mida tänasel juhul riigieelarve ei kata. Või siis kas või see asi, et kohalikud omavalitsused, kes on samamoodi laenu võtnud – [kui suured] on suurenenud intressikulud? Ma arvan, et see on nagu pikem arutelu pigem just 2024. [aasta] kontekstis, kus me peame üle vaatama ja arutama, milline see kohaliku omavalitsuse rahastamine tulevikus välja näeb. Ma arvan, et kohalikele omavalitsustele tuleks rohkem raha usaldada. Ja ma arvan, et esimene samm oleks see, et 2009 äravõetud rahast on veel ju tegelikult kompenseerimata umbes 30 miljonit. Tean ka seda inimest, kes selle 2009 sealt ära kärpis.

Nüüd teema, millest on siin ka juttu olnud, kui on räägitud sellest, et midagi saab veel muuta. No ma arvan, et ühe asja võiks küll nagu paika panna. See on koolitoidu teema. Aga selle koolitoidu teema puhul, kus on [vaja] kusagil 17 miljonit, et see [toetus] tõsta 1,5 [euro] peale [päevas], see on samamoodi nii järgmise aasta eelarve teema, aga ma veel rohkem näeks isegi seda tulevaste eelarvete teemana. Minu jaoks on koolitoit, kui ta on fokuseeritud ainult sellele ühele soojale toidule päevas, natuke kitsas fookus. Koolitoidul on hästi palju muid olulisi [külgi], kogu toitumisharjumuste väljakujundamine, kaasa arvatud ka see, et ma ikka väga tahaksin näha, et Eesti koolidel oleksid oma partnertalud, kus nende [jaoks] köögivilju kasvatatakse. Ja siin kiitus Maaeluministeeriumile. Maaeluministeerium on oma mahekoolitoidu programmiga ise panustanud ja väga aktiivselt tegeleb [selle teemaga]. Teiselt poolt on muidugi see, mis puudutab Maaeluministeeriumi poolt 10 miljonit toidujulgeoleku kindlustamiseks – see on väga väike raha.

Nii. Suure tõenäosusega, ma usun, 2023 eelarve on viimane eelarve selle tulubaasiga, nagu ta on.

Kas saab [aega] juurde? 

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Ka sõltumatu eelarvenõukogu on ju väga selgelt välja ütelnud – ja [pikka aega] välja ütelnud – selle teema, et tänased tulud kasvanud kulusid ei kata. Teisalt on selge, et jätkuva laenuvõtmisega tuleb olla väga mõistlik ja ettevaatlik, ikkagi väga selgelt [suunata raha] sinna, kus on investeeringuid vaja. Ja kolmandalt poolt: alati tuleb vaadata seda, kas eelarvet saab kärpida. Aga ma olen aus, ma ei näe väga suuri võimalusi suuri kärpeid eelarves teha olukorras, kus meil on mingites valdkondades ilmselge alarahastamine. Kas või sotsiaalpoliitikas, kus meil on küll kõrged lastetoetused, aga muud valdkonnad on vähema rahastusega, on selge, et ma väga optimistlik ei ole. Nii et ju siis see on see teema, mida väga tõsiselt arutatakse järgmise aasta aprillis, kui pannakse uut koalitsiooni kokku, et milline see tulubaas tulevastes eelarvetes välja näeb.

Ja üks asi, mis on kuidagi väga isiklikult inimeste tagasisidet toonud, on see hooldekoduteema ja hooldekodureform. See annab küll nagu väga paljudele inimestele sellist uut võimalust.

Nii et ega midagi. Proovime lugemiste vahel paremaks teha seda eelarvet ja selle eelarvega siis 2023. aastasse minna. Tänan teid väga!

Aitäh! Martin Helme, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

Aitäh, hea asespiiker! Head kolleegid! Ma võtaksin kokku põhiliselt eelarve kriitika. Kõik me teame, et peaaegu 17 miljardi sees on küll ja küll toredaid asju, mida iga valitsus oskab esile tuua ja kiita, ja kõikidest maksurahadest, mis kokku on korjatud, tehaksegi häid asju ka. Aga eelarve on poliitiliste valikute koht samuti. Eelarve arvud, numbrid, rahanumbrid näitavad meile reaalsust või seda, mida päriselt tehakse.

Esimene kriitika, mis mul on, on Reformierakonna kahepalgelisuse suhtes või Reformierakonna enesekuvandi suhtes. Aastaid ja aastaid on käidud ringi ja räägitud, et nemad on see erakond, kes mõistab majandust ja hoiab eelarveasjad korras. Eriti teravaks läks see kriitika siis, kui mina pidasin rahandusministri ametit. Küll on Eestil rahaasjad sassis ja võetakse võlgu, aga kujutage ette, võlg on võõra oma, laenuraha ja laastutuli, oi kui kiiresti need põlevad. Noh, võtsime võlga, kui oli koroona. Ja nüüd võtab seesama valitsus, kes tol ajal kirus maapõhja meid, sama palju võlga – kusjuures kulutab seda jooksvateks kuludeks. Kulutab jooksvateks kuludeks! Lihtsalt, palun, reformikad, mitte kunagi enam, mitte kunagi enam nina püsti ringi käia ja rääkida sellest, kuidas teie teate midagi rahaasjadest. Ei tea! Või vähemalt ei tea te rohkem kui mina. Teiseks, loomulikult majandusest ei tea te üldse mitte midagi. See, millise kiirusega tüüritakse Eesti majandust täieliku kokkuvarisemise poole ja sellega seoses maksulaekumiste kokkuvarisemise poole ja sellega seoses veel [suurema] laenu võtmise poole – lihtsalt nutt tuleb peale, kui ma vaatan. Vaene Eesti! 

Teine suur kriitika on mul loomulikult kogu selle eneseupitamise pihta, et nüüd tehakse mingid palgatõusud. Jaa, 25%‑lise inflatsiooniga, Euroopa rekordinflatsiooniga riigis. Kas on mõni inimene, kes arvas, et ei pea hakkama avalikus sektoris palkasid tõstma? Lihtsalt need palgad tõusevad ju tükk maad vähem, kui see inflatsioon enne on inimesi vaesemaks teinud. Kui meil on 25%‑line inflatsioon, siis see sisuliselt tähendab seda, et inimeste ostujõud ehk inimeste palk on aasta jooksul vähenenud 25%. Kui palju tõstetakse sektorites palka? Uu, 5%! Lausa 15%! Ikka ju saavad inimesed vähem raha kui aasta tagasi. Ikka ju! Ma ei tea, võib-olla kuskil Reformierakonnas on mõni inimene, kes arvab, et kedagi on võimalik selle jutuga ära lollitada. Aga ega väljaspool Reformierakonda neid inimesi vist küll ei ole.

Minu kolmas kriitika puudutab loomulikult seda kõmisevat trummi, mille nimi on riigikaitsekulutused. Kallid sõbrad, 15 aastat on Reformierakonna juhtimisel lihtsalt Eesti iseseisvat kaitsevõimet kahjustatud, piiratud, lastud alla käia, jäetud kõik asjad tegemata. Nüüd on vaja kiirkorras neid auke lappida. Need kulud, mida nüüd tehakse, on Reformierakonna kuulsusrikkal juhtimisel tehtud juhtimisvigade kinnimaksmine. Veel selle aasta veebruaris, veel selle aasta märtsis rääkisid meile Kalle Laanet ja Kaja Kallas ja Martin Herem, kuidas Eestil ei ole vaja oma õhutõrjet, sest liitlased toovad meile selle. 2020. aastal praktiliselt vägisi tahtsin ma anda Kaitseministeeriumile 300 miljonit õhutõrje tegemiseks. Ei ole vaja! Ei ole vaja, spetsialistid teavad, et ei ole vaja! Nüüd, kaks aastat hiljem, esiteks, maksab selle võimekuse soetamine 100 miljonit rohkem. Asi on läinud veerandi võrra kallimaks. Aga mis raha on Reformierakonnale 100 miljonit? Ja teiseks, me oleme kaotanud kaks aastat ja heal juhul saame kolme aasta pärast endale selle võimekuse. Eesmärk on saavutatud, Kremlile on kasu toodud. Eesti kaitsevõimet on venitatud nii palju, et me ei suuda ennast ise aidata, rääkimata nendest kõikidest muudest sadadest miljonitest, mida riigikaitsesse pannakse nende asjade taastamiseks, mis on ära antud selle aasta jooksul. Nii et ühtegi head sõna mul ei ole selle eelarve kohta. Aitäh!

Aitäh! Priit Sibul, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul mõned head sõnad on. Ma mõtlesin, et tulen ja ütlen need ära, muidu jääbki kõlama ainult Martini kriitika. Aga nii hull see elu siiski pole – ei olnud siis, kui oli Martin rahandusminister, ei ole ka praegu.

Head kolleegid Riigikogu 14. lennust! Me elame hästi kiiresti muutuval ajal, mis nõuab sündmuste seiramist ja neile kiiret reageerimist. Juba koalitsioonikõneluste ajal tõstatasime Isamaaga täiendavate investeeringute vajaduse riigikaitsesse, haridusse ja Eesti perede heaollu ja sündimuse kasvu. Olulises osas on need teemad siin eelarves ka olemas, aga loomulikult on eri partneritel erinevad arusaamised ja prioriteedid. Eelarve sisaldab hulgaliselt numbreid, aga veelgi olulisem on see, mis on nende numbrite taga. Kuigi meil on endiselt hulgaliselt poliitikuid, kellele meeldib rääkida rohkem protsentidest kui sisust, ja räägitakse, et riigikaitsekulud tõusevad 3%‑ni SKP‑st, siis on ju kõigile selge, et ükski protsent meie eest ei sõdi, ei siin ega kusagil mujal. Seetõttu on olulisem rääkida, mida me selle eest saame ja mida me teeme ning mis kannatab oodata.

Venemaa jõhkrutsemine ja raketirünnakud Ukrainale näitavad, et vastased on võimelised kõiksugusteks jäledusteks vahendeid valimata. Me teame, et kaitsevõimet ei raja sõrmenipsu kiirusel, vaid see on aastatepikkune ülesehitustöö. Seetõttu peaks meie kiireloomuline eesmärk olema õhukaitse arendamine, mis tähendab tervikuna lennuvahendeid, õhuseiret, juhtimissüsteeme ning lühi‑, kesk‑ ja pikamaa õhutõrjerelvi, millega tagada vajalikud kaitsekuplid. Täna räägime paraku ainult kahest kaitsekuplist, mida on vähem kui esialgne eesmärk. Isamaa soovis enamat. Seega tuleb kiiresti edasi liikuda õhukaitsega. Lisaks on vaja mõelda liitlaste lisa[üksuste] Eestisse saabumise tingimustele, treeningualadele ja nii edasi. Merevägi, luure, logistika – kõik nõuavad oma osa. Neid investeeringuid ei tee meie eest mitte keegi teine.

Samasugune seis on meie rahvastiku juurdekasvuga. Mitte kellelegi mitte kusagil mujal ei lähe korda, kui palju meid on või kuidas meil läheb. See sõltub ainult meist, kas me suudame kesta ja kanda oma kultuuri ja keelt üle põlvede, nagu sedastab põhiseaduse preambul. Juba 2005. aastal kirjutas Rein Taagepera oma artiklis "Demograafiline vetsupott", et selleks, et rahvast taastoota, vajab Eesti 22 000 sündi aastas, aga juba ligi 15 aastat on neid olnud alla 15 000. See lugu ilmus 17 aastat tagasi, aga asjad pole palju muutunud. Isamaa poolt eest veetud perehüvitiste reform aitab kaasa perede turvatundele ja turvatunne on see, mis aitab kaasa sellele, et meil sünniks rohkem lapsi. See on üks meede ja oluline samm, et meid saaks rohkem. Kui inimesi jääb aina vähemaks, ei ole võimalik ka vaimult suur rahvas olla. Lasterikka pere toetus tõuseb kolme‑ kuni kuuelapselistel peredel 600 euroni ning seitsmelapselistel peredel 800 euroni. Sama oluline kui toetuste määra kasv on selle indekseerimine ning see, et süsteemist väljumine toimub järk-järgult, mitte [toetus] ei kao, nii nagu see praegu on. Eesmärk on väga selge ja demograafiast lähtuv. Me ei saa endale võimaldada olukorda, et lapsed jäävad sündimata majanduslikest oludest tulenevalt.

Palun lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Et peresid toetada, tõuseb 60 eurolt 80‑le esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema toetus 19 eurolt 80‑le. Keskmine pension muutub tulumaksuvabaks ning ees ootab indekseerimine ja erakorraline pensionitõus. Elukallidus on oluliselt kasvanud, aga erakordne on ka pensionikasv: see tõuseb tänu maksuvabastusele ja erakorralisele tõusule circa 100 eurot. Tööl käivaid inimesi puudutab enim maksuvaba miinimumi tõus, mis kerkib 500 eurolt 654 eurole ja jätab inimestele kätte kokku 100 miljonit eurot. Isamaa eestvedamisel kehtestatud universaalteenust on tänaseks kasutanud 230 000 kodutarbijat, mis on circa 90% seni kas börsipaketiga või kõrgema fikseeritud hinnaga hõivatud inimestest. Lisaks universaalteenusele kompenseerib riik 50 eurot megavatt-tunni eest elektritarbijale sõltumata elektrilepingust. Gaasi kodutarbijale kompenseerib riik 80% kuu keskmisest gaasi hinna sellest osast, mis ületab käibemaksuta 80 eurot megavatt-tunni eest. Seejuures kompenseeritakse maksimaalselt 2,6 megavatt-tundi, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Kaugkütte kodutarbijale toimub kompenseerimine sarnaselt gaasiga.

Me Isamaas leiame, et Eesti ühiskonna suurim rikkus on haritud inimene. Meie jaoks on oluline, et klassi ees seisaksid motiveeritud ja särasilmsed õpetajad, et see amet oleks ihaldusväärne. Järelkasv on selles kontekstis väga oluline. Täna see kahjuks päris nõnda pole. Aga ma loodan väga, et tehtavad sammud aitavad meil neid kitsaskohti lahendada. Õpetaja palga alammäär tõuseb 1412 eurolt 1749 eurole. Keskmine arvestuslik töötasu peaks tõusma selle tulemusena järgmisel aastal 2048 euroni. Meil Isamaas aga on eesmärk, et õpetaja keskmine palk oleks [125]% keskmisest palgast, nii et tööd jagub küllaga.

Kõrgharidus saab tänavu juurde 10 miljonit eurot. Järgnevast aastast saavad investeeringud kõrgharidusse juurde täiendavalt 15% ja kõrgharidusega seotud investeeringud tõusevad 170 miljonilt 201,5 miljoni euroni.

Eestikeelsele õppele üleminek saab loodetavasti paisu tagant lahti. 30 aastat oleme käinud nagu kassid ümber palava pudru, aga millekski suuremaks pole võimelised olnud. Nüüd oleme järgmiseks aastaks ette näinud täiendavad 41 miljonit eestikeelsele õppele üleminekuks. Tänan selle initsiatiivi eestvedamise eest Isamaa ministrit Tõnis Lukast, aga loomulikult ka häid partnereid Reformierakonnast ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Nende vahenditega kasvab Ida-Virumaale siirduvate õpetajate lähtetoetus 1,3 korda. Samamoodi kasvab lasteaiaõpetajate töötasu, 1,5‑kordne on see palga alammäär kooliõpetajatel.

Ma väga loodan, et nii nagu meile Isamaas on prioriteet õpetajad ja õppejõud, näevad seda sellisena ka teised erakonnad, ja et eesti õppekeelele ülemineku üle ei pea me siin saalis enam kunagi debatti pidama, vaid see on meile kõigile iseenesestmõistetav ja pöördumatu protsess.

Kokkuvõtteks: ajad on väga keerulised ning eelarve on tehtud nendele väljakutsetele vastav. Nimetasin Isamaa jaoks olulised prioriteedid, mis aitavad kaasa meie elu paranemisele ja aitavad ühiskonda paremaks muuta. Sisulist eelarve arutelu meile! Aitäh!

Aitäh, rohkem läbirääkimiste soovi ... Ei, siiski tekkis. Mart Võrklaev, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Head kolleegid! Meie ees olev 2023. aasta eelarve on Eesti kindluse, Eesti inimestele kindluse andmise eelarve. Ilmselt tunneme 24. veebruarist saadik, et Eesti on rünnaku all. Jah, sõda tapamasinate ja tsiviilohvritega käib küll meist mõnesaja kilomeetri kaugusel Ukrainas, aga selge on, et seal seistakse ka Eesti ja Euroopa vabaduse eest ja väikeriikidele üliolulise reeglitel põhineva maailmakorra eest.

Kui on sõjaaeg, siis unustatakse omavahelised väikesed tülid, kogunetakse koos kindlusesse ja tehakse kõik selleks, et kindlus püsiks. Just seda on valitsus meie ette toodud eelarvega püüdnud teha. Esiteks on pretsedenditu fookus suunatud Eesti kaitsmisele sõna otseses mõttes. Veel aasta tagasi olime siin saalis uhked selle üle, et Eesti kaitse-eelarve on tõusnud 750 miljoni euroni. Järgmisel aastal tõuseb see aga üle miljardi euro piiri ja püsib seal järgmise nelja aasta jooksul. Meie kindlust saavad kaitsma uued mitmikraketiheitjad, keskmaa õhutõrjepatareid, rannakaitseraketid ja muud relvad, mis on oma headust Ukrainas tõestanud.

Reformierakond on välja öelnud, et meie kaitse-eelarve põrand järgmistel aastatel peab olema 3% sisemajanduse kogutoodangust. Sellest põhimõttest lähtuva eelarve kava on valitsus meile toonud. Ja selle põhimõtte hoidmise eest seisame ka järgmise parlamendikoosseisu ajal. Oluline on see, et me ei lähtu oma riigikaitse korraldamisel mingitest erakondlikest ideedest, vaid Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe parimate ekspertide nõuannetest. Ja EKRE kriitika siin Reformierakonna juhitava valitsuse poolt Eesti kaitsevõime arendamise ja tugevdamisese [pihta] on, naga tavaks saanud, hale ja vale. EKREIKE valitsuse ajal suutis see valitsus riigikaitsesse suunata circa 46 miljonit, lisamiljonit eurot. Reformierakonna juhitav valitsus on sel aastal riigikaitsesse täiendavalt suunanud üle 800 miljoni euro.

Selleks, et meie kindlustunne lõplikult taastada, on vaja, et agressorriik, genotsiidi ja sõjakuritegusid mahitav Venemaa selle sõja otsustavalt kaotaks. Me ei tohi väsida ukrainlaste abistamisest nii inimeste kui ka riigina. Iga Eesti maksumaksja euro, mille eest ostetud relv aitab hävitada Vene sõjatehnikat ja vabastada Ukraina pinda okupantidest, on hästi kulutatud euro.

Lisaks reaalsele sõjale aitame meie ette toodud eelarvega Eesti inimesi hinnasõjas ja energiasõjas. Me teame, et Putin asus gaasi hindu kõrgeks kerima juba eelmisel sügisel, ja see on kaasa toonud ebameeldivalt kõrged elektri ja kütuse hinnad. Seetõttu oleme ülikiiresti loonud elektri universaalteenuse, millega kõik kodutarbijad saavad koos toetusega sel talvel osta 13 senti kilovatt-tund maksvat elektrit. Universaalteenust saavad kasutada ka väike- ja mikroettevõtted. Uurime võimalusi, et seda teenust ka kohalikele omavalitsustele laiendada. Oleme kehtestanud ka kompensatsioonid kõrgetele gaasi ja kütte hindadele. Kokku jätab see energiapakett inimestele sel talvel kätte 200 miljonit täiendavat eurot.

Aga veelgi olulisemalt on energiasõda andnud sisse hoo Eesti ja Euroopa Venemaa energiasõltuvusest lahtiühendamisele. Me teame, et juba täna on turul taastuvenergiat, mis maksabki mõnede kolleegide unistatud 3 senti kilovatt-tunnist. Probleem on, et seda taastuvenergiat on liiga vähe. Ka selle mure lahendamiseks on meie ees olevas eelarves mitmeid samme.

Palun lisaaega kolm minutit.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Energiasõjas toimetulemiseks on eelarves mitmeid eriti haavatavatele sihtgruppidele suunatud meetmeid. Tulumaksuvaba miinimum kasvab 500‑lt 654 eurole, mis just keskklassile tähendab kuni 370‑eurost palgatõusu aastas. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 60‑lt 80 eurole. Peretoetused kolme ja enama lapsega peredele tõusevad lausa kahekordseks.

Eakatele on ka üksjagu häid sõnumeid. 1. jaanuarist tuleb erakorraline pensionitõus 20 eurot ja keskmine pension muutub tulumaksuvabaks, mis tähendab selle saajale veel 50 lisaeurot kuus, sest keskmine pension tõuseb järgmisel aastal üle 700 euro. Keskmise pensioni tulumaksuvabastus lõpetab ebaõigluse, kus töötavad pensionärid maksid selle eest, et nad on meie tööturul appi tulnud, tulumaksu oma palga esimesest eurost, seda erinevalt kõigist teistest inimestest.

Kindlustunnet saavad juurde ka mõned riigipalgalised inimesed, nagu õpetajad, päästjad, politseinikud, kultuuritöötajad. Nende palkade tõusuks on eelarves ette nähtud numbrid, mis võiksid hinnasõja mõju tasandada ja pakkuda kindlust, et riik nende panust hindab. Kokku on palgatõusudeks riigisektoris 243 miljonit eurot. Ja jälle, EKRE kriitikaga ei saa kuidagi nõustuda. 2019. aastal nelja aasta plaanis õpetajate palgaks EKREIKE valitsuses oli null eurot.

Kaks tulevikku vaatavat sammu, mis ma tahan ära märkida. Esiteks, üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele, millele eraldame 41 miljonit eurot. Vastav seaduseelnõu jõudis just täna Riigikogusse. Sellesse teemasse suhtumises on õnneks mõne aastaga toimunud tõeline revolutsioon. Veel neli aastat tagasi hääletati siin saalis maha Reformierakonna ettepanek valitsusele teha eestikeelsele haridusele ülemineku plaan. Nüüd on meil olemas plaan ja eelarvega saame ka selleks vajaliku raha anda.

Ma tean, et meie kolleegid opositsioonist on seisukohal, et kõike seda, mida ma olen teile ette lugenud, on liiga vähe. Kuid omavahelistes vestlustes olen kuulnud, et eelarve on isegi nii hea, et siin pole eriti millegi üle vaielda.

Mul on väga hea meel, et valitsus on meie ette tulnud vastutustundliku eelarvekavaga. Veel kevadel ette nähtud 4,5%‑lise struktuurse puudujäägi asemel on järgmise aasta defitsiit 2,6%. See on 752 miljonit parem positsioon. Ma usun, et hiljuti reaalsuseks saanud 4%‑line Eesti võlakirjade intress on paljudele selgeks teinud, miks Reformierakond on rääkinud, et laenurahaga püsikulude katmine ei ole mõistlik.

Jah, kriisiajal peab riik tegema erakorralisi otsuseid, aga me ei tohi lasta silmist seda, et samasuguseid otsuseid peame suutma teha ka tulevastel aastatel. Selleks vajame korras riigirahandust sel aastal ja tulevikus. Ja jällegi, EKRE on valetanud, et eelarvepositsioon ei parane – paraneb oluliselt! Eriti võrreldes EKREIKE valitsuse ajaga.

Siin, vana ordulinnuse müüride vahel on kokku võttes hea öelda, et Eesti kindlus püsib. Täna meie ette toodud eelarvega oleme kindlates kätes nii sel talvel kui ka edaspidistel aastatel. Aitäh! 

Aitäh! Ja nüüd Jaak Aab, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Tänan, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed, kes te veel saalis olete või [meid] kuskilt jälgite! Nii et riigieelarve. Mul tekib ikka see klassikaline küsimus, et kas klaas on pooltäis või pooltühi. Täna oleme kuulnud suurt kiitust. Peab möönma, et nii mõnedki Keskerakonna algatused ja ettepanekud on siin kajastatud. Selle üle peaks ju tõsiselt rõõmustama. Näiteks pensionitõus. Selle otsustasime ära juba eelmine aasta, kui me tegime eelmise aasta RES‑i, tõime vastavad eelnõud. Erakorraline pensionitõus 1. jaanuarist tuleb ja ka praegune koalitsioon saab rõõmustada ja vastu rinda lüüa, et näete, mis me kõik head oleme teinud. See oli Keskerakonna ettepanek. Ka keskmise pensioni maksuvabastuse suhtes leppisime kokku. Nii et need on varasemalt tehtud otsused.

Kahjuks on praegu juba nii palju vett merre voolanud ja see meeletu inflatsioon on tegelikult ju teinud need otsused lahjemaks. Tegelikult meie oleme rääkinud, et vaatamata sellele, et järgmine aasta keskmine pension tõuseb kuskil 18%, kui me vaatame neid inflatsiooninumbreid, siis see ei tundugi enam nii suur. Me oleme teinud ka ettepaneku siin saalis ja avalikkuses, et valitsuskoalitsioon oleks võinud kaaluda eelarves veidi suuremat erakorralist pensionitõusu 1. jaanuarist.

Laste‑ ja peretoetused. Oi kui kena! Selle konkreetse algatuse tõi siia saali Keskerakond alles kevadel ja siis Reformierakond ütles, et siis läheb riik pankrotti, kui me selle eelnõu vastu võtame. Kaja Kallas ähvardas, et selle peale tõuseb käibemaks 3–4% vähemalt järgmine aasta. No näete, nüüd on see siia kuidagi sisse kirjutatud. Maksudest ei taheta muidugi rääkida, aga see on omaette jutt.

Riigikaitsekulud. Tubli! Kõik see, mis me jälle Reformierakonnaga koos ära otsustasime juba talvel. Esimene otsus oli isegi enne sõja puhkemist Ukrainas, enne kui Venemaa läks Ukrainale kallale. Ma arvan, et see oli väga hea otsus, see oli isegi ennetav otsus. Paljuski tänu sellele me saame ka Ukrainat aidata. Ja Mart Võrklaevale vastuseks. Need investeeringud, mis me tõesti vahepealsetel aastatel tegime, ei olnud küll väga suured, aga need investeeringud võimaldasid meil Ukrainat kiiresti aidata. Muidu meil poleks sedagi võimalust olnud.

Õpetajate palga tõus on olnud üks olulisemaid küsimärke. Alati oleme selle üle diskuteerinud, nii eelmises valitsuses kui ka eelmistes valitsustes. Tunnustan, see 24% on ju päris hea saavutus, ainult et ma pean natukene nõus olema ka Martin Helmega, et kui me kokku liidame kahe aasta inflatsiooni ehk selle ja järgmise aasta oma, siis see kipub 30% ligi.

Kõiki neid suuri tõuse nii palkades kui ka toetustes me peame vaatama läbi inflatsiooniprisma. Eksperdid ütlevad, et tegelikult reaaltulu sel aastal kipub langema 2018. aasta tasemele. Ja sealt väljatulek, enne kui see reaaltulu ükskord kasvama hakkab ehk siis, kui sellest tulust on inflatsioon maha võetud, on alles aastal 2025. Kahjuks see seis on selline.

Kuidas me sellesse meeletusse hinnatõusu ja inflatsiooni jõudsime? Oleks me üritanud midagigi teha näiteks tarbimismaksudega – jutt on ju eelkõige energiahindadest, sest energiahinnad on selle kõrge inflatsiooni taga. Ja Eestis on see kõige suurem Euroopa Liidus. Me teame, et nii mitmedki Euroopa Liidu riigid on langetanud just selle sektori tarbimismakse, mis puudutab energiat, olgu see käibemaks, olgu aktsiisid, ja viinud selle praktiliselt võimaliku miinimumini. Poola on siin eriti kõva hüppe teinud, on viinud aktsiisid isegi alla Euroopa Liidu miinimumi. Ja ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks teistes riikides see hinnahüpe pole nii hull olnud. Sest kõik arvud tõestavad: kõige suurem hinnatõus tuleneb ikkagi energiahindade tõusust. Ma nägin isegi Rahandusministeeriumi esituses, kus ...

Palun kolm minutit lisa.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

... isegi Lätis ja Leedus elektri hind vaatamata sellele, et börsihind on seal kõrgem lõpptarbijale, on kasvanud kuskil 40% vähem kui Eestis. Järelikult on poliitikameetmed toiminud ka Lätis ja Leedus ja on toiminud ka siin kevadel ja suvel, kui oleks võinud midagi kindlasti ette võtta.

Ja üks asi, mis muidugi sellest eelarvest ikkagi vastu vaatab, on see, et nii mitmegi koha pealt on tehtud pool rehkendust. Õpetajate palga tõus, väga hea! Kohalike omavalitsuste tulubaas tõuseb küll 160 miljonit, aga linnade ja valdade liit lõpp-protokollile alla ei kirjutanud, sest väga lihtne arvutus: hinnatõusud võtavad 100 miljonit, haridusvaldkonna palgatõus võtab 60 miljonit – ja läinud ongi see maksutulu kasv. Aga siis jäävad üle kultuuritöötajad, sotsiaaltöötajad, hanked, kallinemised teistes valdkondades. Ühesõnaga, reaalselt saavad omavalitsused kulutada vähem kui sel aastal. Eelmistel aastatel me aitasime kriisiabiga, kahe aasta jooksul 176 miljonit omavalitsustele, mis aitas kohalikku elu ja majandust üleval hoida. Ettevõtted jäid ellu, töökohad säilisid. Praegu on väga tume tulevik. Ei oska ennustada, sest ega me kõiki prognoose ei oska tänagi teha. Aga igal juhul see, et omavalitsuste kulud kasvavad hüppeliselt, on näha ja seda maksutulu kasv kahjuks ei kata. Sellepärast ka linnade ja valdade liit seda lõpp-protokolli üle seitsme aasta [ei allkirjastanud]. Tuletan meelde, et neli allkirja [olen mina] valitsuse [delegeerimisel] pannud vahepealsetel aastatel, oleme alati kokkuleppele saanud – nüüd ei saanud. Oleks võinud pingutada rohkem.

Mida siis veel? Pikemas vaates, nojah, palgatõuse ma ei näe ka 2024–2026 RES‑is. Ei tea, kas siis inflatsioon lõpeb ära või palka üldse ei ole vaja tõsta. Sama küsimus, et kas siis palgatõusud õpetajatele ja teistele töötajatele jätkuvad või mitte.

Tervise‑ ja tööminister on ise tunnistanud, et 2025–2026 on haigekassa eelarves puudu kuskil 300 miljonit. Jah, ma tean, et me täiendasime haigekassa eelarvet lisarahaga 100–150 miljonit aastas. See tehti juba üle-eelmise valitsuse poolt, aga see raha lõpeb aastal 2024 ära ja 2025 seda lisaraha ei ole. Kui see nii jääbki, siis arstiabi kättesaadavus kannatab kõvasti. Ja vaadates seda seisu, millised defitsiidid vaatavad meile vastu riigieelarvest, kus tulude suurendamiseks pole ka midagi ette nähtud, on väga raske näha, kust see lisaraha tervishoidu hakkab tulema.

Teedeehitus ja teedehoid. Siin oli juttu ka eraldi ühe küsimuse puhul, et mis me sellega pihta hakkame. Näiteks kohalikud omavalitsused suudavad investeerida järgmisel aastal umbes 100 miljonit vähem kui see aasta teedesse. Ja nii edasi ja nii edasi.

Nii et nii kahju kui ei ole, minu vastus on see, et eelarve on pooltühi, mõne koha peal päris tühi, vaatamata tublidele võitudele mõnes kohas. Ja see raam ei võimalda ka muudatusettepanekutega seda vajalikul määral muuta, nii et Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kirjalikult ka. 

Aitäh, head kolleegid! Nüüd on kõik erakonnad ja fraktsioonid saanud öelda välja, mis nad oluliseks on pidanud, ja läbirääkimised on lõppenud. Kas minister soovib lõppsõnaks sõna? Ei soovi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 708 esimene lugemine lõpetada, aga Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 708 esimesel lugemisel tagasi lükata ja vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele ma panen selle ettepaneku hääletusele. Aga enne, Jaanus Karilaid, kas protseduuriline küsimus?

Paluks Keskerakonna nimel vaheaega kümme minutit.

Jaa. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Tähelepanu, head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud ja juhatajal täiendavaks vaheajaks vist vajadust enam ei ole. Me saame minna selle ettepaneku hääletamise juurde.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 708 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Head kolleegid, seega jääb 2023. aasta riigieelarve menetlusse ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 31. oktoober kell 17.15. Oleme tänase esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Sellega oleme tänase esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja saame minna edasi teise päevakorrapunkti juurde. (Sumin saalis. Helistab kella.) Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 705 esimene lugemine. Ettekandjaks palun rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. Head kolleegid! (Helistab kella.) Tähelepanu ettekandjale!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu, mis ilmselt konkureerib ühtlasi Eesti ühe pikema ja ilusama nimega seaduseelnõu tiitlile. Antud eelnõuga on ettepanek muuta alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seadust ning alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadust. 2020. aasta 1. maist jõustusid algselt kaheaastaseks perioodiks elektri ja teatud kütuste aktsiisimäärad madalamal tasemel. Selle otsuse eesmärk oli leevendada COVID‑viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütusetarbijatele ja muidugi ka kergendada majanduslikku toimetulekut. Eelmise aasta lõpus võttis parlament vastu seaduse, millega nähti ette madalamate määrade kehtivuse pikendamine kuni 2023. aasta 1. maini ja siis nende aktsiiside varasema tasemeni jõudmine või taastamine laugel viisil ehk järkjärguliselt, aasta-aastalt, mitte ühekorraga aktsiise varasemale tasemele tõstes.

Olukord, kus me praegu oleme, muutunud julgeolekuolukord Euroopas on kaasa toonud energiakandjate hinna väga järsu kasvu. Selles olukorras kahtlusteta on oluline, et riik toetaks nii kodumajapidamiste toimetulekut kui ka äritarbijaid, mistõttu on meil ettepanek lükata edasi 2023. aasta 1. maist aset leidma pidanud aktsiisitõusude kasv ja sellega lükata edasi ka aktsiisimäärade kriisieelsele tasemele jõudmine ühe aasta võrra. Kui varasemalt oleks see olnud 2026. aasta, siis edaspidi oleks see 2027. aasta. Kaasnevalt saavad põllumajandussektor ja põlevkivikaevandused kasutada kuni 2024. aasta 30. aprillini eriotstarbelist diislikütust Euroopa Liidu [aktsiisi] miinimummäära tasemel, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Selle eelnõu mõju järgmise aasta eelarvele on 16,2 miljonit eurot. See on seotud eelarvega, mille arutelu me just lõpetasime ja mille esimese lugemise lõpetamist parlament toetas. Palun teil ka seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile küsimusi ei ole.

Siiski.

Jah, siiski on. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Selle poolest tuleb valitsust tunnustada, et nad kuulasid maaelukomisjoni ettepanekuid ja erimärgistatud diislikütuse aktsiis ikka lõpuks alandati Euroopa Liidu miinimummäärale. Aga ma küsin, miks seda tehakse nii lühidalt, ainult aastani 2024. Mis te arvate, mis siin vahepeal Eesti riigis juhtub, et põllumehed ja see sektor saavad hästi hakkama? Miks see tähtaeg ei ole pikem? Miks peab seda aastate kaupa pikendama?

Aitäh! Maaelukomisjon kahtlusteta ongi väga tubli komisjon ja on teinud väga olulisi ettepanekuid. See konkreetne ettepanek on praegu seotud julgeolekukriisiga ja olukorraga, mis on veel keerulisem just nimelt põhjusel, et sõja mõjudega tuleb toime tulla. Seetõttu piiritleme me praegu seda 2024. aasta kevadega.

Aitäh! Nüüd tõesti rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Rahanduskomisjon arutas alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu oma 5. oktoobri istungil. Eelnõu lühike kokkuvõte on see, et 2020. aasta 1. maist algselt kaheaastaseks perioodiks langetatud elektri ja teatud kütuste aktsiisimäärad pikendatakse veel [2024]. aasta 1. maini.

Ja komisjon tegi konsensuslikud otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. oktoobril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees kõneleja, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning kui esimene lugemine lõpetatakse, siis [määrata] muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Aitäh! 

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile ei ole küsimusi. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Aivar Sõerd, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ega mul muud midagi lisada polegi kui seda, et Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetab seda eelnõu. Meenutuseks, et tõepoolest pandeemia-aasta, aasta 2020 1. maist algatati kaheaastaseks perioodiks teatud energiatoodete aktsiisimäärade langetus. Ja hiljem nähti seadusemuudatuses ette ka nende lauge taastamine nelja-aastase graafikuga. Aga muutunud julgeolekuolukord Euroopas on kaasa toonud energiahindade järsu kasvu. Me teame ka seda, et Venemaa on kasutanud maagaasi energiarelvana juba alates eelmise aasta kevadest. Ja teame ka seda, et energiarelva abil lihtsalt agressor püüab oma ebaedu sõjas kompenseerida. Kõigel sellel on mõju. Teame ka seda, et kütuse hinna tõus veab inflatsiooni kogu maailmas.

Ja tõepoolest, siin on eelnõuga ette nähtud veel ka eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi vähenduse pikendamine, mis on soodsa mõjuga põllumajandusettevõtetele, aga ka põlevkivi kaevandavatele ettevõtetele. See aitab nendes sektorites mingil määral parandada konkurentsivõimet ja säilitada töökohti. Ka põlevkivi kaevandamise kulu see meede vähendab ja kaudselt seda sektorit toetab. 

Aga muidugi teisel poolel kogu selle loo juures on see, et siin on mõju ka riigieelarvele. Riigieelarve tulud vähenevad. Muidugi tuleb märkida, et positiivne mõju on ka piirikaubanduse aspekti arvesse võttes.

Nii et igal juhul Reformierakond toetab seda eelnõu ja hiljem ka ladusat menetlust ja seadusena vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Aivar Kokk, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

Aitäh! Ka Isamaa Erakond tänab kolleege ja koalitsioonipartnereid, et 2020. aasta 1. maist alla viidud aktsiise me saame pikendada. Nende aktsiiside juures on ka oluline põllumajanduses erimärgistatud diisli aktsiisi langetuse pikendamine, mis mõjutab nii kaevandustes, nii kalurite kui ka põllumajandussektoris põllu peal töötavate masinate kulusid. On oluline jälgida, mis toimub naabrite juures. Praegu selle eelnõu tulemusena oleme me naabrite aktsiisipoliitikast paremal järjel, meie aktsiisid on madalamad. See tähendab seda, et ei teki piirikaubandust, mis on olnud ohtlik. Ühe korra me oleme selle läbi elanud, kui paljud Eesti autod läksid tankima Läti poole peale ja ka rekad tankisid mitte Eestis, vaid Lätis. Nüüd me oleme selle suutnud siia Eestisse tagasi tuua. Ja mitte ainult diislikütus, aga siin juures on ka maagaas, vedelgaas, kerged kütteõlid, põlevkiviõlid, veeldatud mootorimaagaas ja elektriaktsiisid – kõik see on siin selles eelnõus. Nii et ma loodan, et kõik Riigikogu liikmed toetavad seda. See on ka see üks lubadus, mille ma siin andsin mõned nädalad tagasi ühe teise eelnõu menetlemisel, et see pikendus koalitsiooni poolt tuleb. Aitäh!

Aitäh! Tarmo Tamm Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Ei, palun vabandust! (Hääl saalist.)

Küsimused? Ei, mis küsimused? Meil on läbirääkimised, Aivar, läbirääkimised. (Hääl saalist.) Läbirääkimistel veel küsimusi ... Austatud Riigikogu liige, läbirääkimistel läbirääkijale küsimusi esitada ei saa, küll aga on võimalik takka kiita, Tarmo Tamm, kui te soovite. Ei soovi? Selge. (Hääl saalist.) Selge, siis on läbirääkimised lõppenud ja me saame edasi minna. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 705 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine ongi lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 31. oktoober kell 17.15.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 706 esimene lugemine. Ettekandjaks palun rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Selle eelnõu sisu on ettepanek parlamendile tõsta alates järgmise aasta algusest füüsilise isiku tulumaksuvaba tulu 500 eurolt 654 euroni kuus või siis teisiti öeldult 7848 euroni aastas praeguselt 6000 eurolt.

See eelnõu puudutab eelkõige madalama sissetulekuga inimesi. Ja kokku on Eestis 368 000 inimest ehk 56% tööealistest inimestest, kes selle muudatusega võidavad. Enim võidavad 655–1200 eurot kuus teenivad inimesed, nendele jääb kätte 370 lisaeurot aastas. See on oluline jällegi praegust keerulist olukorda arvestades. Üldises hinnatõusu olukorras, aga ka energiahindade kasvu olukorras toetab seda tüüpi meede kindlasti kõige vahetumalt ja täpsemalt just kõige tundlikumat osa ühiskonnast, tundlikumat osa palgasaajatest.

See on üks ja vast kõige olulisem osa sellest eelnõust, aga sellel eelnõul on ka teine osa. Teise osaga on meil soov pikendada residendist juriidiliste isikute võimalust teha Ukraina abistamiseks tulumaksuvabu annetusi nimekirjas olevale seitsmele ühingule. Selles nimekirjas on need ühingud, kes olid ka algselt selles tulumaksuvabade annetuste [saajate] nimekirjas. Me ei ole seda nimekirja praegu muutnud, need on samad ühingud. Ja kui me selle otsuse eelmisel aastal tegime – vabandust, mitte eelmisel aastal, me tegime selle otsuse selle aasta lisaeelarve käigus –, siis me tegime seda esialgu aastaks, aga nüüd on olukord selline, et ilmselgelt ei ole Ukrainas olukord veel muutunud sedavõrd palju paremaks, et me saaksime või peaksime seda ajalist piiri sellisena säilitama. Ja meie ettepanek on siis pikendada aasta võrra võimalust nimekirjas olevatele ühingutele tulumaksuvabalt annetusi teha. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud minister, teile küsimusi ei ole.

Tänan!

Ma palun nüüd ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Nii nagu minister ütles, eelnõu põhisisu on selles, et füüsilise isiku maksuvaba tulu tõuseb 500 eurolt 654 euroni kuu arvestuses järgmisel aastal ja pikendatakse ka teatud juriidilistele isikutele [laekuvate] Ukraina annetuste maksuvabastust. Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 5. oktoobri istungil. Meile olid seda eelnõu selgitamas minister Keit Pentus-Rosimannus ja temaga oli kaasas ministeeriumi nõunik Lemmi Oro. Nii nagu tänagi, tegi minister rahanduskomisjonile eelnõu tutvustuse. Ma annan lühikese ülevaate komisjoni arutelust.

Ma vist ise olingi esimene küsija. Ma küsisin sellise aspekti kohta, sellise mõiste kohta, mida maksupraktikas tuntakse efektiivse maksumäära nime all. Tulumaksuseadusest seda määra te ei leia, aga maksustamispraktikas maksusüsteemide iseloomustamisel seda kasutatakse. Efektiivne maksumäär näitab, milline on maksukoormus ühe tulueuro lisandumisel tuludele. Küsisin, kas neid arvutusi on tehtud. Ja kuna neid ei olnud eelnõu seletuskirjas mõjuanalüüsis, siis ma tegin peast ise arvutuse ja sain, et efektiivne tulumaksu määr tõuseb 34%‑ni. See tuleb sellest, et iga täiendav euro, mis on tuluvahemikus 1200–2100 eurot – iga euro, mis selles tuluvahemikus tulule lisandub, kõigepealt maksustatakse tavapärase 20%‑se tulumaksu määraga, aga iga euro selles tuluvahemikus vähendab maksuvaba tulu määra 72 sendi võrra. Ehk sellelt on tulumaks kuskil 14 senti. Siis 20 senti pluss 14 senti ongi 34 senti ühelt eurolt. Ehk siis see efektiivne maksumäär minu arvutuste järgi tõuseb 34%-ni. Ja ma küsisin ministeeriumilt ka, kas lähtepunkt, mis ma siin esitasin, on õige. Ja Lemmi Oro selgitas, et kogu see astmeliselt vähenev maksuvaba tulu või maksuvaba määraga tulumaksusüsteem on selline unikaalne. See on poliitiline otsus. Ta tõesti möönis, et mõnes riigis on selline samasugune süsteem olemas. Õigemini, ta ei ole päris unikaalne, ta on teistes riikides ka, mõnes riigis veel leiab sellist. Aga ta lubas esitada need efektiivse tulumaksu arvutused kirjalikult. Tänaseni neid tulnud ei olnud ja siis ma küsisin uuesti täna ja täna tulid. Ja oligi täpselt, ministeeriumi rehkendus on olemas, see saadeti: 34,5% on efektiivne tulumaksumäär uue eelnõu puhul. Seni kehtiva seaduse puhul on see natuke üle 30%, 31%.

Nii. Siis kolleeg Dmitrijev küsis töötajate tervist edendavate kulutuste tulumaksuvabastuse kohta. See nüüd antud eelnõu teema otseselt ei ole, aga tulumaksuseadust puudutab üldiselt, kuna tööandjate keskliit on pöördunud sellise sooviga tõsta tervist edendavate kulutuste maksuvabastuse piirmäära. Küsis siis kolleeg selle kohta. Minister ütles, et seda teemat tasub arutada ja võib-olla tuleks kaaluda kvartalipõhist laiendamist ning nimekirja ülevaatamist, millistele artiklitele seda soodustust võiks rakendada.

Aga rahanduskomisjonis kõlas ka teistsuguseid, võiks öelda natuke kriitilisemaid seisukohti. Kolleeg Jürgen Ligi arvas, et töötajate tervist edendavate kulutuste soodustamisel tuleks kaaluda soodustuse baasi muutmist, märkides siis, millised kulud üldse on põhjendatud. Ta tõi välja ka selle, et sotsiaalselt praegu see soodustus ei jagune õiglaselt. Minister kinnitas, et koostöös Sotsiaalministeeriumiga on nende teenuste nimekirja loetelu ümbervaatamist arutatud ja on arutatud seda, kas lisada sinna tervisehädade ennetamisega [seotud] ja selle kaudu täiendavat tulemust andvaid tegevusi. Töö ja koostöö Sotsiaalministeeriumiga sellel alal jätkub. Lemmi Oro lisas, et ainult 5% tööandjatest kasutas töötajate tervise edendamise kulude hüvitamise võimalust. Ta lisas, et tööandjate keskliit soovib ka, et esialgset tervise [edendamise] maksuvabastust laiendataks ka tervishoiuteenustele. Tema tegi ka kokkuvõtte, et koostöös Sotsiaalministeeriumiga neid asju arutatakse ja otsitakse lahendusi. Ja ka kolleeg Jaak Aab nentis, et paljud tööandjad peavad töötajate tervise edendamist väga tähtsaks.

Sellega meie arutelu piirdus. Komisjon langetas otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu esialgu päevakorda 18. [oktoobril], aga hiljem me muutsime seda ja tegime ettepaneku seda arutada 17. oktoobril. Teine otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, Aivar Sõerd. Ja kolmas otsus oli teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik meie otsused olid konsensuslikud. Sellega ma oma ettekande lõpetan. Kui on küsimusi, vastan küsimustele. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, auväärt ettekandja! Aga teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Teie ees olev seaduseelnõu, ma arvan, on väga oluline tänases majanduskriisis, kus energiahinnad on tõusnud, inflatsioon on suur. Tuleb alati appi tulla oma inimestele ja eelkõige tuleb ka jälgida, et väiksema sissetulekuga inimestel jääks raha palga saamisel rohkem kätte. Sellepärast on ka see eelnõu, kus tulumaksuseaduse muutmisega 500-eurone tulumaksuvabastus, mis 2015. aastal oli Isamaa Erakonna valimislubadus Riigikogu valimistel ja mis sai täidetud, nüüd on hea meel, et see number suureneb 654 euroni. See muudatus mõjutab 56% tööealistest inimestest ehk 368 000 inimest. Ja loomulikult kõige rohkem võidavad inimesed, kelle sissetulekud on just väikesed, ja kuni 1200 eurot teenivatel inimestel jääb tänu sellele kätte 370 lisaeurot aastas.

Loomulikult tuleb siin rõhutada, et see muudatusettepanek ei puuduta vanaduspensioniealisi isikuid, kellel on 2023. aasta 1. jaanuarist juba tagatud maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses, mis peaks olema 704 eurot kuus.

Nii et kõigile koalitsioonipartneritele suur tänu selle ühiselt ettevalmistatud eelnõu eest ja ma usun, et Riigikogu saalis kõik erakonnad toetavad seda. Aitäh!

Aitäh! Maris Lauri, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vähe teid küll on, aga võib-olla mõned on kaamerate taga. Tulumaksuseadus ja tulumaksuga seotud küsimused tekitavad alati inimestes hästi palju kirgi. Ja praeguse maksukorralduse näide on võib-olla sellest, kuidas rabistades on väga lihtne kokku keerata paras käkk, aga sellest väljatulemine on ülimalt keeruline, kulukas ja võtab lõpmatuseni aega. Aga midagi on tasapisi ikkagi muutunud, ka praeguse muudatusega. Võib-olla see olulisem muudatus on tehtud mõni aeg tagasi, kui pensionid taas kord tulumaksuvabaks tehti. Ja nüüd ka maksuvaba miinimumi tõstmine kindlasti aitab kaasa sellele, et me liigume lõpuks ühtlase maksustamise poole tagasi.

Ma tahaksin meenutada – ju ma siis olen piisavalt vana juba – minevikku. 1990‑ndate alguses, kui meil veel ei olnud ühetaolist maksusüsteemi, arutati selle üle, millist astmelist tulumaksu kehtestada. Tollal ametniku rollis olnuna võin ma teile lihtsalt öelda, et kui ükskõik milline nendest variantidest oleks vastu võetud, siis poole aasta pärast oleks suurem osa Eesti elanikke maksnud kõige kõrgema maksumäära järgi. See kõrgem maksumäär oli seal üldjuhul kuskil 40% ja ühe variandi puhul isegi üle 50%. Nii et õnneks need ideed ei realiseerunud, vaid tolleaegsel valitsusel oli mõistust kehtestada ühetaoline maksusüsteem.

Kahjuks siin aastaid tagasi suudeti see süsteem põhjalikult ära käkerdada. Eks selle taga on erinevaid põhjuseid ja eks ikka alati öeldakse, et jõukamad võiksid rohkem panustada ja võiksid olla veel rohkem solidaarsed. Aga minu arvates nendes väidetes kõlab kadedus ja raiskamismentaliteet. Mina küsiksin vastu, et miks me jagame külluses erinevat laadi toetusi inimestele, kes neid tegelikult ei vaja. Miks meie toetused ei ole vajaduspõhised, vaid kopaga ja kapaga kõigile? Tulemus on see, et neid saavad ka inimesed, kellel ei ole vaja. Ja need, kes vajavad rohkem, ei saa piisavalt.

Nii et ma loodan, et sellesama tulumaksuseadusega asjad edenevad ja me jõuame ükskord tagasi normaalse maksustamise juurde. Ma usun, et siin saalis olijad seda eelnõu toetavad, vähemalt ei paista kedagi, kes pead raputaks. Nii et loodan, et ka siis, kui hääletamiseks läheb ja saalis on rohkem rahvast, see eelnõu saab toetuse, ja tulevikus veel paremad muudatused saavad veel suurema toetuse. Aitäh!

Aitäh! Reili Rand, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Juba mõnda aega elame kobarkriisis, meil tuleb samaaegselt pista rinda julgeoleku‑ ja energiakriisi ning ka valuliselt suure inflatsiooniga. Lisaks on õhus jätkuvalt palju ärevust seoses saabuvate külmade talvekuudega. Erakordse hinnatõusu tingimustes on möödapääsmatu ennetada inimeste toimetulekuraskusi ning aidata Eesti peredel elatustaset säilitada.

Sotsiaaldemokraadid seisid riigieelarve läbirääkimistel vankumatult selle eest, et Eesti ühiskond elaks kriitilise aja võimalikult valutult üle ja teeks nii mõneski vallas arenguhüppe. Valusa hinnatõusu eest kaitseb inimesi kõrgem palk koos maksuvaba miinimumi tõstmisega. Kõige haavatavamate ehk miinimumpalga teenijate kogu sissetulek kulub sundkulutustele, nagu toit, eluase, transport. Kui need tõusevad suurusjärgus 20%, siis puudujäävat 100 eurot pole inimestel lihtsalt kuskilt võtta. Lõputult kokku hoida pole võimalik.

Maksuvaba miinimumi suurendamine tänase alampalgani, 654 euroni jätab kõige väiksema sissetulekuga inimestele aastas kuni 370 eurot rohkem kätte. Ebavõrdsuse vähendamist toetav tõus on toeks ühtviisi nii pensionäridele, keskmise‑ ja madalapalgalistele töötajatele kui ka ettevõtjatele. Olgu siinkohal välja toodud, et nii nagu kõnealune muudatus jõudis just sotsiaaldemokraatide survel koalitsioonileppesse ja sealt edasi eelarvesse, on ka varasemad madalamapalgaliste sissetulekuid suurendavad sammud lähiajaloos saanud teoks just siis, kui valitsuses on olnud sotsiaaldemokraadid. Kõige ulatuslikumalt 2018. aastal, kui maksuvaba miinimum kerkis 500 euroni.

Head kolleegid! Kutsun teid üles mitte rahulikult talveunne vajuma õndsuses, et midagi sai ju tehtud. [Kuna] täna saime ajalehtede veergudelt taas lugeda, et inimeste reaalpalk ehk ostujõud on langenud rohkem kui kolme aasta tagusesse aega, siis [peame mõistma, et,] see, mis suvel võis tunduda piisav, nii enam ei ole. Sotsiaaldemokraatide jätkuv siht on viia tulumaksuvaba miinimum 800 euroni kuus, mis oli algselt ka valitsuskõneluste laual ja millele pärast märtsikuud tuleb meil üheskoos lahendus leida.

Väärikas palk on parim toimetuleku tagaja. Tugev riik suudab oma inimestele ja ettevõtetele tagada väärika toimetuleku. Seega tuleb meil riigina pingutada, et miinimumpalk ka tulevikus [oleks] ja püsiks maksuvabana. Aitäh!

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Ma panen kõigepealt prillid ninale, et ma näeks, kus ma olen. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 706 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 31. oktoober kell 17.15.

Saame edasi minna tänase neljanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 707 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse.

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! See on nüüd Rahandusministeeriumi tänasest eelnõude komplektist viimane, mis on samamoodi seotud järgmise aasta eelarvega.

Kui koroonakriisi puhkedes otsustas tollane valitsus parlamendi toetusel peatada 14 kuuks sotsiaalmaksu arvel tehtavad teise samba maksed, siis nähti ette ka nende hilisem kompenseerimine aastatel 2023 ja 2024, nii et pool summast oleks kompenseeritud mõlema aasta jaanuaris. Teie ees olev ettepanek ja eelnõu viib kompenseerimise kiiremaks, meie ettepanek on teha seda ühekorraga 2023. aasta jaanuaris.

Sisuliselt tähendab see muudatus seda, et vahepeal tegemata jäänud 4% maksed kantakse vastavalt pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekuvad ka pensionikoguja igakuised maksed. Ja nagu öeldud, seda tehakse kõik 2023. aasta jaanuaris kogu vahepeal peatatud maksete ulatuses. See puudutab 1961. aastal ja hiljem sündinud inimesi, kes tegid oma 2%‑seid makseid edasi ja kes ei ole vahepeal teisest sambast lahkunud. Neid inimesi on kokku umbes 340 000.

Kompenseerimisele kuuluva summa täpne suurus saab meil selgeks jaanuari alguses, siis kui meil on olemas pensionifondide tootluse andmed. Oleme praegu eelarves arvestanud 276 miljoni euroga, millest siis 248 miljonit moodustab põhiosa ja 28 miljonit eurot prognoositav intress. Nii et tegu on igati mõistliku eelnõuga. Palun teil seda toetada ja tänan tähelepanu eest. Aitäh!

Aitäh! Saaks küsida küsimusi, aga ma ei näe seda soovi. Siis kaasettekanne. Palun siia rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist oma 5. oktoobri istungil. Arutelu juures olid rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov. Komisjon tegi konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. oktoobril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks [siin]kõneleja ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja kui esimene lugemine lõpetatakse, teha ettepanek [määrata] muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Aitäh!

Ka Aivarilt saaks küsimusi küsida, aga seda ka ei taheta. Avan läbirääkimised. Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Nii nagu rahandusminister ütles, puudutab see muudatus 340 000 inimest, kes saavad oma kompensatsiooni kätte, ja raha laekub inimeste pensionikontodele juba järgmise aasta jaanuaris. Selles mõttes on tegemist väga hea eelnõuga ja ma arvan, et lisaks meile võiks ka kõik teised fraktsioonid seda eelnõu toetada.

Nüüd, me tegelikult ei peaks seda eelnõu siin täna üldse arutama, kui toonasel EKRE rahandusministril olnuks piisavalt palju rahatarkust või kui ta oleks kuulanud opositsiooni, et turult laenamine on palju odavam kui see, et kompenseerida pensionikonto omanikele läbi keskmise tootluse. Toona, lihtsalt meenutuseks, Eesti valitsuse võlakiri maksis umbes 0,125% intressi. Ja kompensatsioon, mis selle seletuskirja järgi tuleb välja maksta, ületab 11% augusti lõpu seisuga. Turud vahepeal on liikunud ka, aga fakt on see, et see oli Eesti jaoks kõige kallim viis, kuidas defitsiiti rahastada.

Ja teine asi seotult, et selle tootluse tegelikult maksame kinni kõik meie. Kui oleks lastud inimestel raha edasi koguda, oleks selle tootluse maksnud kinni need, kes emiteerisid kas aktsiaid või võlakirju. Ega muud ei olegi, kui võtame selle eelnõu nüüd kiiresti vastu, parandame vea ja loodame, et jätkuvalt on meil rohkem rahatarkust, et me selliseid otsuseid rohkem ei teeks. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Hea Andres! Kõik ei paista alati nii, nagu see tundub. Sel hetkel, kui neid otsuseid tehti, oli kriis ja kõik prognoosid, Eesti Pangast alates, mille nõukogu liige sa oled, prognoosisid sihukest langust majandusel ja kõigel muul. Kuid ma arvan, et sellel ajal tehti õiged otsused. Eriti lisaeelarvega. Majandus ei langenud, vaid majandus püsis väga heal tasemel ja nagu näha on, 2021. aastal oleks pensionifondides olnud tootlikkus 4,2%. See aasta on kõik vastupidi. Pensionifondide tootlikkus seal, kuhu mina olen pannud, ehk SEB‑s on kolmandas sambas juba peaaegu –16%. Ehk tegelikult raha on hävinud. Ja need, kellel nüüd tagasi maksta, siis nemad miinusesse ei lange, sest tol ajal oli kokkulepe, et kui peaks miinus olema, siis jääb see nulli. Ja kuna see arvutamine käib kahe ja poole aasta peale, mitte eelmise aasta peale või üle-eelmise aasta peale, vaid kahe ja poole aasta peale, siis see number alles selgub selle aasta lõpus, milline protsent on see, mida siis sellele 2%‑le juurde makstakse. Kõik otsused tehakse selle ajahetke parima teadmise juures ja tihti ikkagi nende otsuste juures kuulatakse ju oma valdkonna spetsialiste. Ja minu arvates täna on valitsus teinud järjekordselt õige otsuse, et kui on olemas vahendid, siis tuleb võimalikult kiiresti see tulu nende inimeste arvele panna ja siis need inimesed saavad otsustada, kuna teine pensionisammas on vabatahtlik, kas nad soovivad jätkata teises pensionisambas või soovivad [raha] välja võtta. Aga niikaua, kuni nad seda raha ei ole kätte saanud, niikaua nad ei ole saanud sellest teisest pensionisambast lahkuda, kuigi nad seda oleksid soovinud, sest siis nad oleksid sellest rahast ilma jäänud.

Veel kord suur tänu rahandusministrile, et ta selle eelnõu oma ministeeriumiga kiiresti ette valmistas. Ma loodan, et kõik Riigikogu liikmed seda toetavad ja me saame selle kiiresti ära menetleda, et järgmine aasta kõik need rohkem kui 300 000 Eesti inimest saavad oma raha kätte. Aitäh!

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 707 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 31. oktoober kell 17.15. Oleme seega ühele poole saanud ka neljanda päevakorrapunktiga. 

Arupärimine on tagasi võetud. Jääb järgi vaba mikrofon. Pärast haamrilööki on võimalik registreeruda sõnavõtuks. Soovi ei ole. Seega on istung lõppenud. Aitäh!