Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 4. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Marko Šorini!

14:00 Marko Šorin

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine Eesti Vabariigi peaministrile. Sisu on järgnev. Eesti elanikkonnast puudub ravikindlustus ligikaudu 6% inimestest. Need inimesed ei pääse õigel ajal ligi vajalikule arstiabile ega saa pöörduda perearsti poole, kui nende tervislik seisund seda nõuab. Ravikindlustuse võimaldamine on inimestele inimväärse ja väärika toimetuleku tagamiseks äärmiselt oluline ja peaks olema meie ühiskonnas elementaarne. Keskerakond on alati võidelnud selle eest, et parandada ravikindlustuseta inimeste olukorda. Töö on kandnud vilja. Näiteks on tänaseks ravikindlustamata inimesed kaasatud vähi sõeluuringusse ning selle hilisemasse ravisse. Haigusi ja terviseprobleeme, mille korral inimene abi vajab, on aga rohkem. Eestis alaliselt elava kodanikuna peaks Eesti territooriumil arstiabi ning vajalikku tähelepanu saama igaüks, kes seda vajab. Seoses selle teemaga on Keskerakonna liikmete allkirjastatud arupärimisel kuus küsimust, millele soovime vastuseid peaministrilt. Tänan tähelepanu eest!

14:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem arupärimiste ja eelnõude üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja Riigikogu juhatus menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Kohalolijaks registreeris ennast 68 Riigikogu liiget, puudub 33.


1. 14:02 Atmosfääriõhu kaitse seaduse, riigilõivu seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE) kolmas lugemine

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, läheme tänase päevakorra juurde. Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, riigilõivuseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu 568 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus ja me läheme selle lõpphääletuse juurde.

Head kolleegid! Ma loodan, et läbirääkimiste soovi kellelgi ei olnud. (Naer saalis.) Ja kas me võime minna lõpphääletuse juurde? Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, riigilõivu seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:04 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE) kolmas lugemine

14:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt. Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 656. Samuti kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jah, Taavi Aas, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

14:04 Taavi Aas

Aitäh, juhataja! Head kolleegid, siin me nüüd siis oleme. Ühel seadusel on kolmas lugemine, aga sellel, mis tegelikult sellest seadusest seaduse teeb, tuleb järgmise punktina esimene lugemine. Ehk kolmandale lugemisele tulnud seadus on tegelikult oma olemuselt täiesti sisutühi deklaratsioon. Ja see, mis tegelikult peaks ühest seadusest seaduse tegema ja sellele sisu andma ning mõju omama, on järgmine punkt, mis tuleb meil esimesele lugemisele. Aga no paraku selline see poliitdemokraatia on. Teinekord tuleb valitsusel Riigikokku tuua ka seadusi, mis mingit mõju ei oma, mis on ainult deklaratsioonid. Nii et selle kolmandal lugemisel oleva seaduse või seaduseelnõu vastu mul küll puuduvad praegu igasugused emotsioonid, aga see, mis on järgmine punkt ja tuleb esimesele lugemisele, on see, mis annab kõigele sisu. Aitäh!

14:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kristen Michal Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

14:06 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Vastupidiselt kolleeg Taavi Aasale ma julgeksin siiski öelda, et sellel eelnõul on suurem mõte, kui tema seda märkab. Aga sellest ei ole hullu. Selle eelnõu mõte on see, et tulevikus hangitakse taastuvenergiat rohkem ja tarbijale soodsamal viisil ehk vähempakkumistega. Aastal 2016 alustasime me regulatsiooni muutmist. Tollel ajal oli see maksumaksjale kallim. Tänaseks oleme me jõudnud selleni, mida EKRE üritab inimestele rääkida, et odav energia on võimalik. On küll odav energia võimalik, aga see sõna sinna [juurde] on "taastuv".

Vähempakkumistelt saab täna – esimene suur vähempakkumine on toimunud – energiat hinnaga 1,9 senti kuni 3,5 senti kilovati kohta. See on palju odavam kui mis tahes muu reguleeritud tegevus. Ja kui minu järel tuleb kolleeg Martin Helme rääkima, kuidas see on saatanast, siis vaadake talle otsa ja mõistke, et see, mida tema pakub, on palju kallim ja keerulisem. Vanameelsete lahendus on nagu taksofonide hinna ja olemasolu reguleerimine. Nii ei oleks kunagi tulnud mobiiltelefone, nii lihtne see ongi.

Nii et järgmine eelnõu, selles ma olen Taavi Aasaga nõus, on oluline. Seda [arutelu] jätkame järgmise eelnõu juures. Aga seda [eelnõu] soovitan toetada, sest ainult nii ja täpselt nii on võimalik odav energia. Ja mida rohkem, seda parem. Aitäh!

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun! Aga enne on Valdo Randperel protseduuriline küsimus, palun!

14:08 Valdo Randpere

Aitäh! Ometi kord, kui keegi esitab protseduurilise küsimuse, tekib saali vaikus. Sellest ma tahtsingi rääkida. Helir, kui sa näed, et taga õudselt sumisetakse ja me ei kuule, mida Kristen ütles, siis sa võiksid helistada kella.

14:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Väga asjakohane märkus. Head kolleegid, me kõik kuulsime. Püüame keskenduda ettekandjale ja olla tähelepanelikud. Aga veel on protseduurilisi küsimusi laekunud. Mart Helme, palun!

14:08 Mart Helme

Kui te näete, et koalitsioonisaadikud püüavad istungit segada oma mõttetute küsimuste ja samuti lärmamisega, siis palun kutsuge nad ka korrale ja vajaduse korral lülitage mikrofon välja.

14:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma saan aru, et selle lärmi puhul on Reformierakonnal ja EKRE-l ühisosa. Mis puudutab küsimuste mõttekust, siis kodukord seda ei reguleeri, nii et võib nii mõttekaid kui mõttetuid küsimusi esitada. Aga palun, Martin Helme!

14:09 Martin Helme

Aitäh! Ühtlasi võib ka mõttetuid eelnõusid esitada. Ega mul väga palju lisada ei ole eelnõu lõpphääletuse eel sellele, mida me oleme juba esimesel lugemisel ja teisel lugemisel öelnud selle eelnõu kohta. Vast on ajaloost teada lugu sellest, kuidas Rooma põles ja keiser Nero mängis viiulit oma palee katusel. Vot see on täpselt sedasorti eelnõu. Tegelikult Eesti majandus põleb heleda leegiga ja meie vasakliberaalid koos koalitsioonipartnerist Isamaaga tegelevad mingisuguse oma moraalse üleoleku demonstreerimisega jaburate eelnõude kaudu. See eelnõu on Eesti majandusele väga kahjulik. Ja kui ma olen siin rääkinud heade kolleegidega, kes seda eelnõu toetavad, siis tavaliselt selle kriitika peale tuleb vastuseks, et ei noh, ega sellel eelnõul erilist mõtet ei ole, me lihtsalt näitame, mis me arvame asjast. Aga ei ole vaja teha selliseid eelnõusid, millel mõtet ei ole. See on kõige totram tegevus, eriti olukorras, kus, nagu ma juba ütlesin, Rooma põleb – Eesti majandus heleda leegiga põleb.

Meile üritatakse seaduseelnõu [vormis] muinasjuttu rääkida. Ei ole vaja seaduseelnõu [vormis] muinasjutte rääkida. See, et me suudame Eestis kaheksa aastaga luua taastuvenergia võimekuse, mis katab ära kõik meie vajadused, on ilmselge muinasjutt. Selle muinasjutu varjus toimub ilmselge inimeste ja ettevõtete paljaksriisumine, sest ainuüksi selle eesmärgi poole püüdlemine läheb maksma jubedad hulgad miljardeid, mis võetakse ära Eesti inimeste ja Eesti ettevõtete taskust. Nii et midagi küünilisemat annab välja mõelda. Ja loomulikult valitsus, kes ei saa hakkama ühe lihtsa asjaga, et kriisiolukorras tuua Eestisse laevatäis gaasi, siis kuulutab: ei-ei, me siin oma kingapaela sidumisega hakkama ei saa, aga homme päästame maailma. No see ei ole isegi usutav muinasjutt. Hale! Piinlik! Hääletage maha see jube eelnõu!

14:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kalvi Kõva Sosiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel, palun!

14:11 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma arvan, et seesama praegune energiakriis on meile kätte näidanud, et Eesti vajab energiasõltumatust ja odavat energiat. Ja me oleme siin puldis seda korduvalt rääkinud, et ainuõige lahendus on taastuvatest energiakandjatest saadud elekter. Kuigi siin oponendid kriiskavad ja kuulutavad maailma lõppu ja mida veel kõike, oleme meie täiesti kindlad, et see siht, mille me selle eelnõuga võtame, et aastaks 2030 oleks meil taastuvenergiast saadud elekter, on ainuõige lahendus just selleks, et meie inimestel oleks odav elekter. Seega, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab seda eelnõu. See on väga õige raam, kust juba järgmise eelnõuga täpsemalt edasi liikuda. Ma loodan, et kõigil jätkub siin saalis nii palju riigimehelikkust, et selle eelnõu poolt hääletada. Aitäh!

14:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem ... Jah, Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

14:13 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame lihtsalt, ajaloost. Mingi aeg sooviti lõpetada põlevkivielektri tootmine. Täna võime öelda, jumal tänatud, et seda ei tehtud. Me oleks suuremas kriisis, kui me praegu oleme. Teine pool on see, et eelnevad 10, 11 aastat tehti kõik selleks, et taastuvenergia tootmist Eestisse juurde ei tule. (Juhataja helistab kella.) Jumal tänatud, ka see etapp on praeguseks läbi.

Kui seda eelnõu lugeda, siis seal on võib-olla tõesti sõnastus natukene arusaamatu selles osas, et [tekib arvamus, nagu] 2030. aastast toodetakse Eestis elektrit ainult taastuvenergiast. Kindlasti ei ole see eesmärk. Eesmärk peaks olema see, et meie põlevkiviõlist ja muudest vahenditest Narvas toodetav elekter toimib ja samas on võimalik luua taastuvenergia tootmise võimekust, et ei tekiks sellist olukorda, et mingil ajal Eestis ei jätku piisavalt elektrit ja me peame maksma elektri eest kordades rohkem, kui tegelikult tema tootmishind on. See, et elekter maksis mõni aasta tagasi meil seal 50 euro juures megavatt-tund, on praegu ajalugu. Praegu on universaalteenuse elektri hind koos kõikide maksudega suurusjärgus 200 eurot. Selge on see, et tuleks teha kõik selleks, et elektri hind ei oleks nii kõrge ja seda suures osas vähendada.

Elektri hinna üks suurimaid kulukomponente praegu on CO2. Taastuvenergia tootmise puhul seda [kulu] ei ole. Kindlasti on õigus ka nendel, kes ütlevad, et taastuvenergia tootmise võimekuse loomine iseenesest maksab miljardeid. Ja teatud arvutuste järgi väidetakse, et see on lausa 15 miljardit. Enamik ootavad, et selle 15 miljardit panustavad eraettevõtjad. Õigus on nendel oponentidel, kes ütlevad, et lõpuks võetakse see lõpptarbija taskust. Jah, ükski eraettevõtja ei tegele ettevõtlusega mitte mingil muul põhjusel kui kasumi saamine. Aga see on üks võimalus ja üks lahendus.

Siinjuures tuleks alati näha seda, et tuulepark ja päikesepark ei päästa üksinda elektri tarbimist ja vajadust Eestis, vaid selle jaoks peab olema ka salvestusvõimekus. Kas see on loodav ühe projekti abil, mis praegu on, et merevee langetamise ja uuesti merre pumpamisega saavutatakse see salvestus[võimekus], või on see [lahendus] midagi muud, näitab lähitulevik. Aga praegu tuleb kindlasti arvestada ka sellega, et põlevkivielekter ei saa praegu kuhugi kaduda. Ja see on koht, kus erinevad elektritootmisvõimsused koosmõjus, koostöös peaksid ületama praeguse Eesti tippkoormuse vajaduse, et ei tekiks sellist olukorda, nagu siin vahepeal oli, et megavatt-tunni [hind] tõuseb üle 4000 euro või 4000 euroni, sest kõrgemaks enam seadus ei lubanud. See olukord ja võimekus tuleb tuua tagasi.

Miks Isamaa seda eelnõu toetab? Selleks on üks põhjus: et oleks võimalik kiiremini korraldada planeeringuid, et ei tekiks olukorda, kus me arutame ja otsustame kümme aastat, aga ühtegi tuuleparki ei tule. Selge on see, et meretuulepargid on need, mis tegelikkuses suures osas elektrit toodavad. Saksa teadlased väidavad, et lausa 98% ajast mere peal tuul puhub. Kui on õige kõrgusega mastid... 

Palun kolm minutit.

14:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Palun, kolm minutit lisaaega.

14:17 Aivar Kokk

Ja kui seda [võimsust] ei looda, siis mingil ajal võib tekkida tõesti kriis. Teine lahendus peab olema [järgmine]. CO2-kvoodi hind oli selle loomise ajal 12 eurot tonn ja arvati, et üle 25 euro see ei tõuse. Isamaa Erakond tegi eile koalitsioonipartneritele ettepaneku, et üle 30 euro CO2[-kvoodi eest] ei tohiks lõpptarbija maksta. Sellega me aitaks kaasa, et elektri hind 50 eurot megavatt-tunni pealt automaatselt langeks. See aitaks meie ettevõtjaid ja meie kodutarbijaid.

Lõpetuseks tahan ma öelda, et ärme teeme seda, mida me tegime LNG‑laeva Eestisse toomisega. Me tegelesime pool aastat ainult sellega, et takistada eraettevõtjaid. Ja lõpuks annab keegi allkirja, ilma et oleks seda teemat koalitsioonipartneritega läbi rääkinud. Ja samal ajal, kui neljapäeval anti lubadus, et esmaspäeval kutsutakse kõik osapooled laua taha ja lepitakse kokku – sest oli veel võimalus tuua Saksamaalt laev neljaks kuuks ehk 16 laevatäit, 16 teravatti gaasi Eestisse tuua –, siis jäeti see tegemata, lootuses, et küll naabrid aitavad. See on väikse Peetri ja suure Peetri lugu. Kõigepealt sööme ühe Peetri leivakotist [leiva] ära ja siis vaatame igaüks ise, kuidas hakkama saada.

Eesti praeguses olukorras on energiajulgeolek kõige olulisem. Kõik me siin saalis peame tegelema sellega, et see julgeolek oleks säilitatud, ja vajadusel investeerima ning kokkuleppeid tegema, et mitte ainult see talv, vaid ka järgnevatel talvedel meie inimesed ja ettevõtjad saaksid mõistliku hinna eest osta energiat. Meil ei peaks olema pidev hirm, kas me naabrite käest saame või ei saa, ja et ei tuleks jälle ootamatult teade, nagu juba selle aasta veebruaris Klaipedas teatati, et Läti ja Leedu poole ei tule.

See laev, mis praegu Soome läheb, [kannab] teoreetiliselt kaht laevatäit ehk kaks teravatti. Ja Soome tarbimisvajadus on kaks teravatti. Kui kõik hästi läheb ja süsteem toimib, siis võib-olla jõuab ka kolmas laeva[täis]. Nii nagu eile üks hea sõber mulle ütles: kui pakutakse ülejääki, siis tavaliselt need ülejäägid on kõige kallimad. Ei ole alati oluline vaid see, kas meil on energiat piisavalt, vaid ka see, mis hinnaga see energia on. Aitäh!

14:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 656 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 656. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 16, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:23 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) esimene lugemine

14:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 696 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali.

14:23 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelmise punkti juures läks debatt päris elavaks ja mõne sõnavõtu puhul oli raske leida seost menetluses oleva eelnõuga. Näiteks kõlasid väited, kuidas tarbija maksaks kinni, mida ta muidu maksma ei peaks, ja kuidas vanameelsetel on kuskil mujal mingisugune odavam reguleeritud elekter kui see, mida saab vähempakkumisega turult. Aga see selleks.

Nüüd me oleme järgmise eelnõu juures. Selle nimi on elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Algatanud on selle majanduskomisjon ja ma annan ülevaate, mis selle eelnõu mõte on ja milline oli debatt selle esimesele lugemisele saatmisel. Selle eelnõuga püütakse lahendada erinevaid probleeme. Ma käin need suuremate punktide kaupa üle.

Üks on kaoelektri probleem, mis tegelikult on ju lõpuks suur kulu. Võrguettevõtjad saaksid võimaluse osta kaoenergiat taastuvatest allikatest toodetud energiana ja võrguettevõttetel võimaldatakse katta võrgukaod kuni poole ulatuses taastuvatest allikatest pikaajalise elektrilepinguga. See peaks hoidma raha oluliselt kokku.

Teiseks, liitumislepingu sõlmimise puhul tuleks tasuda deposiit. Kodutarbijad jäetakse deposiidi maksmisest välja. Deposiidi nõue kehtiks tulevikus tootmisseadmetele, mis on suuremad kui 15 kilovatti.

Kolmandaks kehtestatakse ressursi mittekasutamise eest täiendav tasu, mis on 38 000 eurot megavoltampri kohta aastas. See oleks juhul, kui kahe aasta möödudes ei ole juhtimispunkti kasutatud, siis hakkab tasu kehtima.

Järgmine punkt on seotud sellega, mida me tunneme nimetuse "fantoomliitumised" all. See on üks äärmiselt oluline punkt. Me oleme ka varem siin debattides seda arutanud. Ettevõtjad on turult signaliseerinud nagu ka eraisikud, et justkui peaks olema võimalus liituda võrguga, aga ei ole, sellepärast et seal istuvad ees liitumised, mis ei ole selle ajaga tootma hakanud või millega, veel hullem, spekuleeritakse.

Turult tuleb lugusid – ma ei ole isiklikult detailselt kontrollinud nende paikapidavust –, millega, ma arvan, Konkurentsiametil ja võib-olla ka teistel asutustel võiks olla veidi vaeva. Sisuliselt on olemas läbihelistamiskontorid, mis loovad selliseid kunstlikke liitumisi ja hiljem kauplevad nendega. Selline tegevus tuleb ära lõpetada. Siis saavad võrguga liituda need, kellel sinna võrku on vaja liituda. Ütleme nii, et kui kogusumma võrgus on 11 000 megavoltamprit, siis umbkaudu 2000–3000 megavoltamprit võiks olla see, mis vabaneb. See on päris oluline määr tegelikult. Ja kui võrgud vabanevad ja sinna on lihtsam liituda, siis kaob ka suuresti ära seesama probleem, mis praegu on, et ei saa liituda või mõnes kohas on see liitumiste võimalus väga kitsas.

Kui tuua võrdlus – ma ei tea, kas ta detailselt on kohe arusaadav või sedasi pädeb –, siis sisuliselt on olukord selline, kus tankla tankuri ees seisab keegi autoga, kellel oleks justkui vaja see kuu või järgmine tankima hakata, ja siis ta kaupleb nende sabakohtadega. Võrkudes on meil sisuliselt sama probleem ja nende fantoomliitumistega tuleb tegeleda.

Esmane tagasiside sellele eelnõule on selline, et väga suur hulk ettevõtjaid mõistavad ja soovitavad isegi jõulisemalt tegutseda. Meie naabrid Lätis ja Leedus tegutsevad jõulisemalt. Ja on ka neid, kes ütlevad, et võib-olla ei peaks, aga küllap on kõigil omad huvid. Mina arvan, et meie kui seadusandja ja majandusvaldkonna ja majanduskomisjoni soov on igal juhul sellega tegeleda ja täitevvõimu poolt aitab majandusministeerium sellele kaasa ja aitab meil ka sõnastada.

Neljandaks, see puudutab sedasama fantoomliitumist. Tulevikus ei saa liitumistaotluses toodud tehnoloogiat muuta. See ongi selliseks juhuks, kui liitumistaotluses väidetakse, et tullakse võrku näiteks salvestusseadmega, kuid hiljem see muutub mingiks muuks pargiks ümber.

Praeguse seaduse vähempakkumistega seotud plokis on kirjas, et alla 1 megavati tootmisseadmele tagatise nõuet ei kohaldata. See erisus kaotatakse ja muudetakse tagatise nõue kõigile ühetaoliseks.

Tehnilistest muudatustest: parandatakse tuulikutasu regulatsiooni, [see on seotud] kvartalipõhise arvutamisega. Tuulikutasu regulatsiooniga me siin enne suvepuhkust kõik koos tegelesime.

Kuuendaks, mis on ka sihuke uus valik või uus põhimõte, ehitusseadustikku ja maapõueseadusesse pannakse sisse maardla vahekasutuse nõuded. See tähendab seda, et maardlatele oleks võimalik rajada kuni 35 aastaks taastuvenergia tootmise seadmed. Lisaks pannakse sisse vesiniku mõiste, mille tulemusel on võimalik seda tulevikus transpordieesmärkidel arvestada.

Debatist komisjonis. Arutati seda deposiidipoolt, seda ma mainisin siin. Ja miks see oluline on? See saab kindlasti olema selle eelnõu puhul üks tugevamini debateeritud küsimusi, aga kindlasti mitte ainukene. Deposiit on meil küll veidi madalam, kui see on Lätis ja Leedus. Mõneti on [see] võib olla hea, kuna muudab meid keskkonnana atraktiivsemaks. Seda seni ei ole olnud ja kui see hakkab kehtima tulevikus, siis ta kindlasti teeb võrku puhtaks.

Seda ma mainisin, et tehnoloogiat muuta ei saa. Kui sa liitud ühega, väidad ühte, siis selle juurde jää või kui tahad uut liita, siis pead uue liitumise tegema. Ja veel käis arutelu, kas deposiidinõue on tagasiulatuv. Selles eelnõus praegu sellist tagasiulatuvusenõuet ei ole, pigem on ikkagi tulevikku antud tähtajad. Ja kui selle aja jooksul võrku või seda liitumist kasutama ei hakata, siis küsitakse tasu. Seda just selleks, et...

Kellelgi on kuskil kõlar täiendavalt sees. Jüril oli vist ...

Et kui see liitumine on tehtud, siis seda hakataks kasutama ja sellest tekiks üldine tootmiskasu. Küsiti ka seda, kas deposiit saab olla pangagarantii. Seda ta võib olla. Vähemalt varem on kõiki finantsinstrumente kasutatud. 

Ja menetluslikud otsused. [Ettepanek] algatada eelnõu [võeti vastu] konsensusega. Juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Kristen Michal. Samuti konsensuslik [otsus]. Juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. oktoobril – konsensuslik [otsus]. Juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – konsensuslik [otsus]. Ja juhul kui eelnõu võetakse menetlusse ja määratakse juhtivkomisjoniks majanduskomisjon, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva. Siin juhatus ettenägelikult ei nõustunud selle ettepanekuga ja ütles, et annab pikema tähtaja. Sellega ongi lühike ülevaade antud. Aitäh!

14:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Nüüd on aeg küsimusteks. Peeter Ernits, palun!

14:31 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jutusta natuke võrgukadudest. Kui suur see tegelikult on ja kui palju kulub raha selle kompenseerimiseks praegu, enne kui see eelnõu jõusse astub.

14:32 Kristen Michal

No ma loodan, et eelnõu muidugi astub jõusse võimalikult kiiresti. Kui me seda siin kuu-poolteist menetleme, [siis] pärast seda saame jõusse. Võrgukao täpset mahtu ma ei ütle, ma saadan teile kirjalikult. Aga hinnati, et see on sisuliselt Eesti üks suuremaid tarbimisi, mis seal võrgus kaduma läheb.

14:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 696 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 19. oktoober kell 17.15.


4. 14:33 Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) esimene lugemine

14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 678 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandjaks siseminister Lauri Läänemetsa.

14:33 Siseminister Lauri Läänemets

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud parlamendiliikmed! Vabariigi Valitsus on Riigikogule edastanud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on taaskord suurendada siseturvalisust ja ohutust. Muu hulgas soovitakse seadusega mitmekesistada vabatahtlike siseturvalisusse kaasamise võimalusi. Eelnõuga kaasneb neli suuremat muudatust, mille kohta annan teile siin kohe ülevaate.

Esiteks saab Päästeamet õiguse kaasata demineerimistöödel vabatahtlikke abidemineerijaid, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Kindlasti suurendab see ka meie demineerijate võimekust vajadusel olla korraga rohkemates asukohtades. Märgin ära, et abidemineerijaid soovitakse aastas kaasata maksimaalselt 20 inimese ringis, ja toonitan, et tegemist on abistavate tegevustega.

Abidemineerija ülesanne on vahetu demineerimistöö toetamine, varustuse käitlemine enne situatsiooni lahendust ning tugi- ja abitööde tegemine. See on näiteks autojuhtimine, varustuse hooldus ja valmispanek ning kontroll, ohuala julgestamine.

Samuti on oluline esile tuua, et abidemineerijatele kehtestatakse eraldi kutsesobivusnõuded. Kutsesobivusnõuded koosnevad isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe- ja terviseseisundinõuetest. Peamine sihtrühm on seeläbi Kaitseväe pioneeripataljonis lõhkematerjalide väljaõppe saanud ajateenijad, endised Päästeameti demineerimiskeskuse töötajad või isikud, kes on ajateenistuses saanud demineerimisväljaõppe.

Teisalt hakkab Päästeamet isikute eelneval nõusolekul saatma päästeinfosüsteemi kantud isikute kontaktandmetele Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, nagu järgmine korstnapühkimise aeg, tuletõrje veevõtukohas vee kasutamine, õigusaktide muudatused ja muu ohutust suurendav teave. Teavituste saatmine aitab isikutele meelde tuletada näiteks küttesüsteemide puhastamise vajadust või suunata neid täitma või tähelepanu pöörama teistele olulistele ohutusnõuetele. Seega aitab teavitus suurendada ohutust ja turvalisust.

Kolmanda uuendusena muutuvad küttesüsteemide korrasoleku andmed kättesaadavaks igaühele, kes ennast päästeinfosüsteemis olevas küttesüsteemide portaalis autendib. Nii nagu on võimalik huvi korral liiklusregistrist sõiduki ajalugu kontrollida, oleks edaspidi huvi korral võimalik päästeinfosüsteemis olevast küttesüsteemide portaalist kõigil end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga autentides kontrollida portaalis olevate küttesüsteemide seisundit. Nähtavaks muudetakse ainult küttesüsteemi aadress ja olek, kas see on kasutusse lubatud või mitte. Muudatuse tulemusena saab näiteks kinnisvara soetamisel kontrollida, kas olemasolev küttesüsteem vastab nõuetele või mitte. Samuti saab näiteks veenduda naabermaja küttesüsteemi korrasolekus.

Ja siis on kavandatud anda Häirekeskusele õigus küsida Häirekeskuse teenust tarbinud kliendi käest tagasisidet talle osutatud teenusega rahulolu kohta. Tagasiside küsimine on vaja muuta vahetumaks ja täpsemaks, et Häirekeskuse teenuseid arendada ja vajalik kvaliteet tagada. Igalt teenust tarbinud kliendilt on võimalik pärast teenuse osutamist mõne kuu jooksul küsida tagasisidet ning kliendile jääb seejuures alati õigus küsitluses osalemisest keelduda. Loodan eelnõu edasisel menetlemisel parlamendi toetusele. Aitäh! 

14:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt minister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

14:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Austatud siseminister! Väga huvitav eelnõu, aga mind painab üks küsimus ja ma ei saa seda küsimata jätta. Härra siseminister, ütelge, kui palju on praegu Eesti Vabariigis inimesi, umbes kümnetuhandese täpsusega. Oskate öelda meile? Võib-olla keegi teine tunneb ka huvi. 

14:38 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh selle küsimuse eest! Aga ma kümnetuhandese täpsusega ei oska kahjuks öelda seda. Selle jaoks peaks täpsemalt vaatama.

14:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

14:38 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Loen siin, et paragrahv 91 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: "Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu vastutaval töötlejal on õigus kasutada andmekogusse kantud kontaktandmeid, et pärida hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta." Kas meil ongi nüüd niimoodi, et korjatakse andmeid ühel eesmärgil, aga lõpuks ka selleks, et neid isiksustatud andmeid saaks kasutada lihtsalt tagasiside saamiseks? See ei ole ju vastuvõetav.

14:39 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! See protsess näeks välja niimoodi, et kui keegi helistab Häirekeskusesse, teatab näiteks mingisugusest õnnetusjuhtumist, siis pärast saab ta vastu SMS-i, millele on tal võimalik reageerida, [vastates], kas Häirekeskuse töö ja see suhtlus, mis toimus, vastab tema arvates sellele, kuidas see peaks olema. See puudutab SMS-i saatmist, see peaks minema tegelikult automaatselt. Inimene saab siis valida, kas ta annab tagasisidet või mitte. See on oluline Häirekeskuse enda töö paremaks tegemiseks.

Me praegu küsime tagasisidet, aga see tagasiside küsitakse kuu, võib-olla pool aastat või palju hiljem. Sellest sündmusest on nii palju möödas, et inimestel kahjuks läheb meelest ära. Me oleme kõik kuulnud erinevaid juhtumeid, kus mingisugusel põhjusel on kas mõistetud teineteist valesti või mingisugune muu põhjus, miks näiteks pääste või politsei pole piisava kiirusega reageerinud või polegi väljakutset tehtud. Selliste sündmuste puhul oleks väga hea see tagasiside kohe anda, mitte palju hiljem, sest tegelikult Häirekeskuse ülesanne on võimalikult täpselt aru saada, mis probleem inimesel on, võimalikult täpselt see siis edasi anda kas Päästeametile, politseile, kiirabile või kellelegi teisele. Peamine eesmärk on seda tööd paremaks teha vahetu tagasiside [põhjal]. Inimene saab öelda: teate, ma ei olnud rahul või ma olin rahul. Seda asja peab parandama.

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

14:40 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab abidemineerijaid ja seletuskirja järgi öeldes nende sobivust demineerimistöödes osalemiseks, [nagu] te loetlesite siin, varustuse hooldamine ja ettevalmistamine. Ma olen kutsunud demineerijad välja üle 40 korra. See protsess on väga lihtne. Kõigepealt tulevad mehed metsa ja vaatavad ära, mis on. Siis langetavad otsuse, kas teevad [demineerimise] kohapeal ära või võtavad [lõhkekeha] kaasa. Ja ongi kõik. Varustust kui sellist seal eriliselt ei ole, on isiklik individuaalne kaitseriietus ja nii edasi. Seetõttu äkki te selgitate ikkagi, kui seletuskirjas on [kirjas] sobivus demineerimistöödel osalemiseks, mida nad siis täpselt tegema hakkavad?

14:41 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Kalle Grünthal, teie kogemus, ma tean, on väga pikaajaline kõigi selliste lõhkekehade leidmisel, ja ma arvan, et vastab ka tõele see kirjeldus selle koha pealt. Aga võib ka olla olukordi, kui neid lõhkekehasid avastatakse linnades, ehitusel või kuskil mujal, kus seda aega nii palju ei ole, või on keegi kuskile lõhkekeha paigaldanud või mis iganes. Seda juhtub Eestis üheaegselt mitmes kohas. See olukord on selline, et kui [kuskil] neid lõhkekehi on palju ja üheaegselt võiks [demineerida], siis [abidemineerijad] annavad ressursi võimaluse juurde. Pluss see seadus valmistab ju meid mõnes mõttes ette ka sellisteks kriisideks, mis on sõjalised või sõjalise kriisi lähedal olevad kriisid, kus kohas me võib-olla peamegi rääkima mitte ainult maa seest välja tulnud lõhkekehadest, vaid taevast alla tulnud lõhkekehadest, mis ei ole veel plahvatanud. Või on mingisugused muud olukorrad, kus kohas seda demineerimistööd läheb oluliselt vaja. Ukraina sõda praegu näitab, kui palju seal demineerijaid vaja on. Me ka siit Eesti poolt oleme korduvalt pakkunud ukrainlastele abi, et me saaks demineerijad sinna saata. Maamiinid näiteks on need, mida meie naaberriik kasutab, ja kus kohas ka oht võib tekkida.

Millised oskused peavad olema? Me eeldame seda, et inimene on vastava koolituse läbinud ja mitte minimaalse, mille ajateenijad läbivad, vaid oluliselt [mahukama]. Päästeamet koolitab ise ka, aga pigem võetakse sinna inimesi, kellel on pikaajalisem ja suurem kogemus, nad seda tööd on teinud. Me oleme kirjeldanud siin seletuskirjas, et nad ise demineerimist füüsiliselt läbi ei vii, aga nad aitavad toetavate tegevustega, mis iganes see on, kas ala julgestamine ja kõik muud asjad seal juures, et see demineerija, kes on palgaline, saaks teha oma tööd, mida ta tegema peab. Aga seda tööd, mida demineerimistööst eemal füüsiliselt tegema peab, saaks [teha] abidemineerija.

14:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

14:44 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma tulen ikka sellesama küsimuse juurde tagasi. Kui isik pöördub abi saamiseks hädaabi telefoninumbrile, siis on need olukorrad tihti väga delikaatsed ja eeldatakse, et see jääbki kuskile sinna vaikusesse. Ja nüüd, kui needsamad inimesed saavad tagasi sõnumi, saab inimene aru, et teatakse täpselt, kes mis asjus helistas. Kas te ei arva, et see tekitab usaldamatust kogu hädaabiteenuse vastu ja see vähendab pöördumiste arvu, sest inimesed enam ei usalda [hädaabiteenust], sest nad tahaksid, et nende teemad jääksid diskreetseks ja salajaseks?

14:44 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Väga õige küsimus. Ma arvan, et see usaldust ei vähenda, pigem suurendab. Sul on võimalik kohe tagasisidet anda ja tagasiside ei lähe kuskile kaduma, see läheb kirja, see läheb analüüsi ja selle pealt püütakse süsteemi paremaks teha. Tagasiside koha pealt, see sõnum, mis sa saad, on väga lakooniline: kui te soovite, siis teil on võimalik anda tagasisidet. Kui ma ei eksi ja ma mäletan õigesti, siis võib-olla on teatud sündmusi, ma ei tea, kus seda tagasisidet nagu ei olegi õige seda küsida, nii et kõigi sündmuste puhul seda ei tehta. Aga näiteks oli siin hiljuti üks põdraga autoõnnetus, kus oodati politseid või päästjat, aga ei tulnud. Selliste sündmuste puhul, ma arvan, on see tagasiside andmine kohe, kuidas olukord oli, mis oli, väga õigustatud, et me seda tööd saaks paremini teha.

14:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

14:45 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma olen natuke sunnitud parandama teie selgitusi. Te ütlesite niimoodi, et demineerimine, protsess... mitte ainult need, mis on seal maa sees, vaid ka taevast alla sadanud. Ma võin oma praktikast kinnitada, et kuskil 60% on taevast alla sadanud [neid], mis seal kahjutuks tehakse. Ja teine asi on see, et te mainisite jälle Ukraina sõda. Kas see tähendab seda, et te valmistate ette juba vastavat isikkoosseisu, kes saaks ka päris demineerimisega tegeleda? Mina ei pea usaldusväärseks seda juttu, et neid abidemineerijaid kasutatakse seal ainult ohutu koha tagamiseks, sest selleks on kümneid teisi võimalusi. Aga ikkagi, kirjeldage palun demineerimistööde protsessi. Mismoodi seda asja tehakse? Milleks selline pikk väljaõpe, kui ainult hoitakse rahvast eemal?

14:46 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Kõigepealt on teil õigus, et enamik lõhkekehadest, pommidest, mis maa seest välja tulevad, on taevast tulnud. Minu võrdluse mõte oli see, et ühed on siin aastakümneid olnud ja tulevad välja, me võtame need sealt, aga teised võivad meie tänavatele jumal teab kunas prantsatada, kui peaks kõige mustemad stsenaariumid juhtuma. Ma ütlesin, et praegu seda tuge ja abi on vaja.

Mis puudutab jätkuvalt seda toe pakkumist, siis ma arvan, et on väga oluline, et inimene saab aru, mida demineerimistöö tähendab: mis asi on ohuala, mida tehakse, mis võib juhtuda. Ma tean, et teil on see teadmine kindlasti olemas. Kõik, kes Kaitseliidus või Kaitseväes on käinud, teavad, mida kõike lõhkekehadega juhtuda võib. Ka tööle kätt külge panemata peab mõistma kogu seda protsessi. Seda teadmist on neil inimestel ikkagi vaja.

Minu arvates ei või sinna vabatahtlikke või kedagi tänavalt lihtsalt võtta, kellel ühtegi kogemust ja teadmist ei ole, ma ei tea, kas või perimeetrit julgestama. Mõnikord on vaja demineerijate toetamiseks ka mingisuguseid seadmeid või midagi muud liigutada või tuua neile kätte. Sel hetkel on väga oluline, et sa mõistad, kuidas sa liigud, kus liigud, mismoodi sa seda teed. Mõnikord on väga oluline aru saada sellest, et asjade liigutamine võib ka esile kutsuda mingisuguseid probleeme. Seda teadmist, ma arvan, on vaja.

14:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

14:48 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Need veevõtukohad. Muhulased on muretsenud või teinud ettepaneku, et peaks olema mingi veevõtukohtade nõutav kaugus hoonetest. See on hajaasustusaladel. Nad on toonud ka selle välja, kui palju see kupatus tegelikult Muhu näitel maksma läheb, kui peaks seda tegema. Aga milline on see pilt Eestis nii-öelda turutõrke piirkondades, hajaasustuses?

14:49 Siseminister Lauri Läänemets

Aitäh! Küsimus oli, ma saan aru, selle kohta, kas meil on veevõtukohti või kuidas on. Meil kindlasti on neid veevõtukohti ja on neid kohti, kus neid veevõtukohti ei ole. Kui teil on võimalik, ma ei tea, võime pärast eraldi rääkida, kui küsimused on otsa saanud. Seda küsimust peaks lihtsalt natuke täpsustama, et mis see probleem on. Aga ma mäletan seda, et me oleme olnud siin saalis ja te olete seda teemat tegelikult tõstatanud ka varasematel aastatel. Minu arvates oli [siin] isegi mingisuguseid väga häid tähelepanekuid. Kui seda on võimalik seaduses muuta, siis praegu võiks siin parlamendis muudatusettepanekuga neid probleeme lahendada.

14:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks õiguskomisjoni esimehe Heljo Pikhofi.

14:50 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 27. septembril. Võib-olla mõne sõnaga arutluse käigust. Ma kõike ei hakka ette lugema, mida minister meile komisjonis rääkis. Ta rääkis täna siin hulga rohkem kui komisjonis, nii et ma arvan, et ei ole mõtet seda kõike korrata. Aga mida ma tooksin teieni, on see, mis küsimused tekkisid.

Kõigepealt uuriti, kas on võimalik kutsuda ülevaatamist naabri küttekoldele, kui on kahtlus, et see ei ole töökorras, ning kuidas lahendatakse olukord, kui valdusesse ei lasta siseneda. Viola Murd, asekantsler, vastas, et süsteemist saab kontrollida naabri küttesüsteemi korrapärasust, aga muude tuleohutusalaste probleemide korral võib alati teada anda ning ohu hindamisel ja tõsise ohu olemasolul elule või tervisele on valdusesse sisenemine koos politseiga õigustatud.

Käesoleva seadusemuudatuse peamine eesmärk on eelkõige luua võimalus kontrollida küttekollete korrasolekut, nii nagu saab kontrollida näiteks autode tehnilist korrasolekut. Et näiteks kinnisvara soetamisel oleks võimalus kontrollida informatsiooni, mis puudutab enda elu ja tervist. See puudutas seda punkti, mida täna ministergi siin rääkis, et tuleohutuse muudatusena tehakse avalikult kättesaadavaks küttesüsteemide korrashoiu andmed, mis annab inimesele õiguse ennast tuvastades siseneda küttesüsteemide portaali ja näha, millises seisus teatud aadressil küttesüsteem on. Selline vajadus võib esineda kinnisvara ostmisel või näiteks ridaelamus naabri küttesüsteemi kontrollimisel.

Siis küsis Heljo Pikhof, et kui korteri ostmisel ei ole veel küttesüsteemi korrasolekut hinnatud, kas on võimalik sellist kontrolli neilt tellida. Viola Murd vastas, et küttekollete korrashoidu kontrollivad korstnapühkijad ning selleks on korstnapühkijate koda. Korstnapühkijal on omakorda kohustus küttekollete informatsioon küttesüsteemide portaali kanda. Ta märkis, et praegu selline portaal juba toimib ja on osa päästeinfosüsteemist. Kui süsteemis andmeid ei ole, tuleb oma korstnapühkijat sellest teavitada ja küsida, kas küttekollet on kontrollitud.

Ja Heljo Pikhof uuris, kas vabatahtlike demineerijate puhul on ette nähtud ka praktiline õppus, ja minister Läänemets vastas, et nagu ka abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate puhul on ette nähtud teatud normid ja õppused, mida peab läbima, on abidemineerijate puhul oluline, et vastav väljaõpe on juba eelnevalt olemas.

Urve Tiidus küsis, kas seletuskirjas toodud väite puhul, et Eestis on üle 200 000 küttesüsteemi, [kas] on mõeldud lahtise tulega küttekoldeid ja kas saab olla kindel, et energia hinna tõusu hirmus ehitatud sellised küttekolded satuvad samuti süsteemi. Viola Murd vastas, et siinkohal on mõeldud tahkel küttel põhinevaid küttekoldeid ning igal küttekoldel peab olema kasutusluba.

Kolleeg Marek Jürgenson küsis, kas seadusandluse kaudu ei saaks kohustada kindlustusfirmasid rohkem kontrollima kindlustusjuhtumite asjaolusid. Asekantsler Viola Murd vastas, et praegu käib protsess, kuidas eraettevõtteid enam kaasata tuleohutusse. Koostöös Rahandusministeeriumiga on läbi viidud esialgne analüüs, millest on tulnud ettepanekuid erasektori kaasamiseks parema tuleohutuse kindlustamiseks ja õnnetuste puhul lahenduste loomiseks.

Kolleeg Tarmo Kruusimäe küsis, kuidas peaks kohalik omavalitsus kortermajade puhul tagama ülejäänud elanike turvalisuse, kui on tuleohutust eiravaid ja ebasobivate küttekolletega elanikke. Viola Murd vastas, et kohalikule omavalitsusele kuuluvatel pindadel kehtivad KOV-i kehtestatud reeglid ning jälgida tuleb tuleohutusnõudeid, mis ei ole ainult ehituslikud, vaid ka käitumuslikud. Rikkumiste korral on KOV-i ülesanne tagada sisekorraeeskirjadest kinnipidamine ja leida sobiv lahendus.

Urve Tiidus uuris veel, milline on suitsuandurite reaalne praktiline mõju. Viola Murd selgitas, et Päästeamet mõõdab ja analüüsib suitsuandurite varustatust igal aastal. Eelnev sellekohane aktsioon on kandnud vilja, sest kõikidel enda vastutust kandvatel inimestel on andurid olemas, suudavad teostada kontrolli ja ka patareisid vahetada. Tulekahjudes hukkunute arv vähenes sel ajal märkimisväärselt. Praegu on enam-vähem stabiilne. Probleem on jätkuvalt tuleõnnetuste kohad, kus andureid ikkagi paigaldatud ei ole.

Tarmo Kruusimäe küsis, kuidas lahendada tema eelnevas küsimuses toodud olukord, kui kohalik omavalitsus eirab teiste korteriomanike pöördumisi. Viola Murd vastas, et kui on tõsine tuleohutusnõuete rikkumine, siis on see korteriomaniku vastutus ning [talle] saab teha ettekirjutuse.

Marek Jürgenson küsis, millisel juhul on kehtiva seaduse järgi vingugaasiandur kohustuslik. Viola Murd vastas, et vingugaasiga seotud õnnetused on olnud suur probleem pikemat aega ja seni on sellega seoses tehtud kaks suurt muudatust, mille alusel muutus vingugaasiandur kohustuslikuks gaasiküttega ruumides ning edaspidi ka tahkel küttel põhinevate küttekolletega ehk ahjuküttega või kaminaga eluruumides.

Komisjon tegi ka otsused. Ettepanek oli võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. oktoobril käesoleval aastal. Otsus võeti vastu konsensusega. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, otsus oli konsensuslik. Tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 26. oktoober kell 16 ja siin oli jälle ettepanek konsensuslik. Ja ettepanek oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Heljo Pikhof. Ka see ettepanek võeti komisjoni liikmete poolt vastu konsensusega. Aitäh!

14:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ka ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 678 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on seega lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. oktoober kell 16. Head kolleegid, neljas päevakorrapunkt on läbitud.


5. 14:58 Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (658 SE) esimene lugemine

14:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 658 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks justiitsminister Lea Danilson-Järgi.

14:58 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Tere, lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud istungi juhataja! Ma olen täna siin nelja eelnõuga, see on nendest neljast esimene. Esimesena tuleb tutvustamisele patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 658. Seda võiks nimetada ka tinglikult Patendiameti e-menetluste eelnõuks. Soovin anda ülevaate selle eelnõu sisust, eelnõuga kaasnevatest kuludest, aga ka jõustumist puudutavast.

Selle nii-öelda e-menetluse eelnõu peamine eesmärk on tagada Patendiameti tegevuse kooskõla kehtiva õigusega patentide ja leiutiste menetlemise infosüsteemile üleminekul. Ülemineku esimene etapp on ette nähtud lõppema järgmise aasta augustis. Toon välja viis teemade plokki, mida see eelnõu käsitleb.

Esiteks muudetakse Patendiameti teadete edastamise ja menetlustoimingute korda leiutiste valdkonnas. Sarnased muudatused on tegelikult juba varem kaubamärgi ja disaini seadusandluses toimunud aastatel 2018 ja 2019, kui Patendiamet läks nendes valdkondades üle e-menetlusele. Paberipõhine menetlus asendati samuti elektroonilise menetlusega tol korral. Eelnõus täpsustatakse Patendiameti teadete elektrooniliselt ja paberil ning e-posti ja posti teel saatmise vahekorda ning ühe ja teise edastamise vormi ning edastamise viisi vahel valimise kriteeriume.

Teiseks muudetakse riigilõivu tasumise korda leiutiste valdkonnas ning minnakse üle unikaalse viitenumbri süsteemile. Uue korra kohaselt ei pea taotleja enam tasuma riigilõivu enne taotluse või avalduse esitamist, vaid taotluse või avalduse esitamise järel. Pärast nõutavate dokumentide kontrollimist väljastab Patendiamet taotlejale unikaalse viitenumbri, mille alusel lõiv tasutakse. Taotlust või avaldust menetletakse alles siis, kui lõiv on tasutud. Uue unikaalse viitenumbri süsteemi kõrval säilib alternatiivina vana viis. See tähendab ilma viitenumbrita tasumine.

Kolmandaks täpsustatakse esindusõigust Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Patendivolinikele kehtestatakse leiutiste valdkonnas sarnaselt kaubamärgi ja tööstusdisaini valdkonnas toimunud muudatustega esindusõiguse eeldus. Ehk iga taotluse või avaldusega koos ei pea enam volinik esitama volikirja ega selle originaali. Ühtlasi kehtestatakse edasivolitamise õigus patendivolinikele sama äriühingu sees. Ehk siis, kui üks volinik on näiteks puhkusel või tööst eemal, siis saab klienti esindada teine volinik samast büroost.

Viiendaks, eelnõuga kaasajastatakse Patendiameti juures olevate vaidluste lahendamise organi ehk tööstusomandi apellatsioonikomisjoni töökorraldust. Parandatakse komisjoni menetluse juhtimise võimalusi, muudetakse menetlust ökonoomsemaks, lihtsamaks ja kiiremaks. Näiteks kiirendatud menetluses avaldust lahendav komisjoni koosseis ei pea edaspidi olema kolmeliikmeline, piisab kahest liikmest. Vajadusel on võimalik ka kolmas liige kaasata, näiteks juhtudel, kus nende kahe komisjoni liikme vahel on eriarvamused. Samuti edaspidi komisjoni eesistuja äraolekul asendab teda teine alaline liige, et edasilükkamatud menetlustoimingud saaksid tehtud.

Lihtsustatakse ka mõningaid vorminõudeid, näiteks võimaldatakse tähtaja ennistamise või pikendamise avaldust esitada senise kirjaliku vormi asemel kirjalikult taasesitatavas vormis ehk lihtsa e-posti teel. Neile viiele suuremale teemaplokile lisaks tehakse eelnõuga muid väiksemaid muudatusi tööstusomandi valdkonnas, kõrvaldatakse vigu, parandatakse keelelisi ebatäpsusi. Seaduseelnõuga muudetakse kokku seitsme seaduse sätteid ja ka erinevaid tööstusomandi alamäärusi.

Kuludesse puutuvast. Seaduseelnõuga [kaasnev] kulude vajadus tuleneb peamiselt Patendiameti üleminekust elektroonilisele menetlusele leiutiste valdkonnas. Vastav infosüsteemi hange on juba töös ning arenduste eeldatav valmimise tähtaeg on 31. august 2023. Praeguse info kohaselt on arenduste valmimine kokkulepitud graafikus. Seadus jõustub üldises korras 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud need punktid, mis on lahutamatult seotud Patendiameti üleminekuga uuele leiutiste menetlemise elektroonilisele infosüsteemile. Need punktid jõustuvad 2023. aasta 31. augustil. Eelnõu näol on tegu järjekordse sammuga Eesti e-riigi tugevdamisel. Kutsun üles Riigikogu eelnõu toetama. Aitäh!

15:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister, teile on ka küsimusi. Siim Kallas, palun!

15:04 Siim Kallas

Lugupeetud minister! Mul on seesama küsimus, mille ma esitasin majanduskomisjonis. Uurisin vahepeal Patendiameti kodulehekülge ja igasuguseid muid selgitavaid materjale. Seal on küll väga palju juttu sellest, kuidas patenti taotleda, aga kui palju meil ikkagi neid patente registreeritud on ja kui palju neid patenditaotlusi üldse on. Ja kui te olete valmis [vastama], siis võib-olla ka [kommenteerite] neid muid asju: intellektuaalse omandi elemendid, nagu kaubamärgid ja leiutised, mis registreeritakse – kui palju neid on?

15:05 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Mul täna ei ole küll neid numbreid kaasas, aga ma võin saata kirjaliku vastusena teile selle info. Mis ma võin veel rõõmustuseks öelda, [on see,] et tegelikult on Eesti leiutajad olnud väga tublid. Kohtusin hiljuti Euroopa Patendiameti juhiga ja tuli välja, et eestlased on saanud seal väga mainekaid auhindu patentide valdkonnas, tööstusomandi valdkonnas. Nii et me paistame Euroopas väga hästi silma. Aga ma ei oska öelda konkreetset arvu, kui palju Eestis on, aga ma võin saata kirjalikult selle vastuse.

15:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd kõnepulti ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni.

15:06 Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma teen ülevaate sellest, mis on toimunud selle seaduseelnõuga number 658. Seda menetleti majanduskomisjonis 26. septembril käesoleval aastal üks kord ja selle menetluse juures olid justiitsminister, samuti Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Kärt Nemvalts ja nõunik Martin Jõgi.

Kõigepealt tutvustas justiitsminister meile eelnõu täpselt nii, nagu ta siin seda väga põhjalikult tegi. Ja nagu öeldud, siis peamised muudatused seonduvad Patendiameti üleminekuga e-menetlusele patentide ja kasulike mudelite valdkonnas. Ja siia on liidetud hulk muid asju, mille minister juba välja tõi. Kokku muudetakse seitset seadust.

Nüüd väike ülevaade sellest arutelust, mis komisjonis oli. See oli üksjagu huvitavam kui siin saalis. Ma toon siin natukene välja. Kõigepealt uuriti, nagu Siim Kallas praegu siin küsis, kui palju on Eestis patente registreeritud ja kui palju neid aastas esitatakse. Komisjonis ei suudetud Justiitsministeeriumi poolt või ametnike poolt täpset vastust kohe anda. Aga nõunik Martin Jõgi saatis pärast põhjaliku ülevaate ja, ma ütlen siin ka ära, sealt oli võimalik tuvastada, et käesoleva aasta augusti lõpu seisuga oli patente Eestis registreeritud 136 ja kasulikke mudeleid 211. Mõlemat pidi on võimalik kaitsta intellektuaalset omandit. Hetkeseisuga on taotluse faasis neid patente 44 ja kasulikke mudeleid 54.

Edasi uuriti, kas on vastuolusid tekkinud seaduseelnõu loomisel kaasatud organisatsioonidega. Aga neid vastuolusid väga ei olnud. Pigem on lugu selles, et kuna eelnõu on ajakriitiline ja see tuleb vastu võtta või osa punkte tuleb vastu võtta või käima saada tuleva aasta augustiks, siis kõike siia eelnõusse ei olnud võimalik mahutada ja ettepanekuid arutatakse edasi. Ehk siis peaks järgnema uue eelnõu väljatöötamiskavatsus.

Edasi tunti huvi, miks on eelnõu ajakriitiline ja kas selle vastuvõtmine eeldab IT-alaseid arendusi ning kas need on töös ja kas selle rahastamine on samuti piisav. Vastus oli, et põhimõtteliselt tuleb see [kiiresti] vastu võtta sellepärast, et see seadus või Patendiameti e-menetlus peab toimima juba 2023. aasta augusti lõpust, 31. augustist. Ja IT-lahenduste arendus on praegu käimas. Minister ütles, et praegu on see ajakavas või isegi veidi [eespool] ajakavast. Loodetavasti seal viperusi ei juhtu.

Aga loomulikult uuriti ka komisjonis seda, mis siis juhtub, kui ikkagi IT-arendusi õigeks ajaks valmis ei jõua. Meil on siin ebameeldivaid kogemusi ja seda on juhtunud. Vastus tuli selline, et eelnõus on ette nähtud võimalus infosüsteemi kõrval ka endistviisi edasi menetleda. Sellega probleeme ei teki.

Menetluslikud otsused on võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. oktoobril 2022 ehk täna ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad ettepanekud võeti vastu konsensuslikult. Aitäh! 

15:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 658 esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. oktoober kell 17.15.


6. 15:12 Kohtuekspertiisiseaduse eelnõu (644 SE) esimene lugemine

15:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse eelnõu 644 esimene lugemine. Ja palun ettekandjaks kõnepulti justiitsminister Lea Danilson-Järgi.

15:12 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Austatud Riigikogu liikmed! Austatud juhataja! Nüüd tutvustan kohtuekspertiisiseaduse eelnõu 644. Kehtiv kohtuekspertiisiseadus võeti vastu väga ammu, 2001. aastal. Selle muudatuseelnõu üks eesmärke ongi kohtuekspertiisi valdkonna regulatsiooni kaasajastamine, kohtumenetluse huve arvestava paindlikkuse tagamine. Seadust on küll aeg-ajalt ka muudetud 22 aasta jooksul, aga siiski võib öelda, et see seadus on oma aja ära elanud, mistõttu valmistas Justiitsministeerium ette täiesti uue tervikteksti.

Muudatuste vajadus on tingitud eelkõige sellest, et kehtiv seadus ei arvesta ekspertiisitegevuse arengut, ning asjaolust, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi näol ei ole enam tegemist mitte ainult laboriga, vaid ka teadusasutusega ning rahvusvahelise ekspertiisialase keskusega. Uuendatud seadusega kehtestatakse seega ekspertiisiasutuse rollile vastav regulatsioon. Samuti viiakse ekspertiiside nimetused ning neile esitatavad nõuded kooskõlla tänapäevase rahvusvahelise praktikaga. Ja see kõik tagab selge õigusliku regulatsiooni juhtudeks, kus on tekkinud vajadus tellida ekspertiisi mõnest teisest riigist või teostada Eesti ekspertidel ekspertiise teistele riikidele.

Teine oluline muudatus on tagada kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele, mis on samuti Riigikogu menetluses praegu. Ja lisaks haldus- ja tsiviilmenetlusele tuleme peagi välja ka kriminaalmenetluse täisdigitaalseks muutmise eelnõuga. Nii et ka see eelnõu seda toetab. Justiitsministeeriumis on üheks prioriteediks olnud, et toimuks kogu õiguskaare digitaliseerimine ja ka kohtuekspertiisi valdkond on kahtlemata osa sellest.

Ühe vajaliku muudatusena nähakse eelnõuga ette ka näiteks surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmine, mille tulemusel on kohtuarstil võimalik teha nii-öelda digilahang ehk radioloogiline uuring, mille tegemise võimekus on kohtuekspertiisi instituudil praegu olemas – Tartus ja Tallinnas – ja mõningal juhul võimaldab selline digilahang reaalse lahangu asendada ja hoida kokku ajalist ressurssi. Teatud juhtudel on digilahang tavapärasest lahangust täpsem. Ja loomulikult jääb alles võimalus vajaduse korral mõlemat lahangut kombineerida.

Õiguskaare digitaliseerimisega on seotud ka registrite ühetaoline ja piisav reguleerimine selle eelnõuga, samuti parem andmekaitse nõuetele vastamine. Uusi registreid ei looda, kuid kriminaalmenetluses kurjategijatelt kogutud isiku- ja menetlusandmeid sisaldav riiklik sõrmejälgede register ja riiklik DNA-register ühendatakse ühetaolise õigusliku regulatsiooni alla riiklikuks süüteomenetluse biomeetriaregistriks. Selleks, et tõhustada kuritegevusevastast võitlust, luuakse ka õiguslik alus ja tõhusad andmekaitsereeglid, et koguda rasketes kuritegudes kahtlustatavatelt vajaduse korral lisaks sõrmejälgedele ja DNA-le ka hääle- ja näokujutis, mida oleks hiljem võimalik kuritegude tuvastamisel kasutada.

Eelnõuga ka sätestatakse selgelt, et EKEI ehk kohtuekspertiisi instituut kui riiklik ekspertiisiasutus on lisaks ekspertiiside tegemisele ka riikliku ja rahvusvahelise kohtuekspertiisi alaseks teadmuskeskuseks, mis tegeleb ka arendus- ja teadustegevusega. Ja sellega soovime rõhutada, et EKEI mitte ainult ei kasuta ekspertiiside tegemisel olemasolevaid teadmisi, vaid panustab ka teadusasutusena uute teadmiste loomisesse, et veelgi tõhusamalt kuritegusid lahendada. Näiteks osales kohtuekspertiisi instituut hiljuti rahvusvahelises näotuvastamise võimekuse arendamise uuringus ja ka sel aastal on EKEI tegelenud mitme olulise teadusprojektiga, näiteks surmaaja määramine magnettomograafia kasutamise kaudu, reoveeseire narkootiliste ainete kasutamise tuvastamiseks ning DNA uurimine selleks, et määrata isikut kindlaks sugulussidemete [alusel] või kirjeldada isiku välistunnuseid üksnes tema DNA abil. Meil on seega väga suured ootused EKEI kohtuekspertiisialase teadmise loomisele ja selle eelnõuga seda võimaldatakse.

Seadusega täpsustatakse ekspertidele esitatavad nõuded ja antakse kohtuekspertiisi instituudile senisest selgemad volitused kohtuekspertide ja registreeritud eraekspertide nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Ja ikka selleks, et ekspertiise teostavate isikute taust oleks laitmatu. Kehtivas õiguses nimelt on ebaselgusi uuringu ja ekspertiisi mõistetega. Eelnõuga reguleeritakse üheselt, et kohtueksperdi antav eksperdiarvamus vormistatakse ekspertiisiaktina, uuring tehakse ekspertiisi käigus ja seda iseseisvalt ei vormistata. Ja kohtuekspertiisi instituut võib vajadusel kaasata teisi asutusi või eraisikuid tegema uuringuid või ekspertiise ning selleks luuakse seni puuduolev lepingupartneri instituut.

Viimane suurem muudatus, millest räägiksin, on ekspertiisitegevuse rahastamisega seonduv. Kehtivas seaduses on kohtuekspertiisi instituudis tehtavate ekspertiiside hinnad seaduse tasemel kirjas, kuigi kohtuekspertiisi instituut on riigieelarveline asutus ja kohus ning prokuratuur tellitud ekspertiiside eest ei maksa instituudile. Kurjategija süüdimõistmisel aga nõutakse ekspertiisikulude hüvitamist riigile. Kui ekspertiis tellitakse muust asutusest, siis kujuneb ekspertiisi hind menetlusseadustiku volitusnormi alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Sarnane süsteem luuakse nüüd ka instituudi tehtavatele ekspertiisidele uue seaduse tekstiga, mis sätestab hinna kujundamise komponendid ja piirhinna. Vabariigi Valitsus kehtestab hinnakirja ekspertiisiliigi kaupa. See tagab tulevikus suurema paindlikkuse.

Kokkuvõttes on eelnõu laiem eesmärk lahendada kohtuekspertiisi valdkonnas pika aja vältel [esile] kerkinud praktilised probleemid õiguslike võimaluste kaudu, tõhustada kohtuekspertiisi valdkonda. Seega, äärmiselt vajalik eelnõu Eesti jaoks. Palun teid eelnõu toetada. Aitäh!

15:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni esimehe Heljo Pikhofi.

15:20 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Hea juhataja! Komisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 26. septembril. Mõne sõnaga ka sellest, mida komisjonis minister tutvustas. Ta juba tutvustuse tegi, ma ei hakka kõike üle kordama. Üks punkt oli, mis seondus mõistetega. See tähendab eksperdi, kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi nimetuste parema arusaadavuse tagamist, mis selle seadusemuudatusega luuakse. Teiseks, andmekogude ja registrite ühetaoline ja piisav reguleerimine, sealhulgas ka andmekaitsenõuetele vastavuse tagamine. Kolmandaks, riiklikult tunnustatud eksperdi nimetuse muutmine registreeritud eraeksperdiks ja nendega seotud regulatsiooni muutumine. Neljandaks, ekspertiisitegevuse korraldamisega seonduv. Ja viiendaks, ekspertiisitegevuse rahastamisega seonduv. On nähtud ette ekspertiiside hinnakirja väljaviimine seadusest valitsuse määruse tasandile ning ekspertiiside rahastamise aluste kehtestamine seadusega.

Heljo Pikhof küsis, millised on rahastust puudutavad muudatused, ja minister vastas, et seni on ekspertiisiga seotud tasud sätestatud seaduses, kuid muudatusega viiakse need Vabariigi Valitsuse määruse tasandile ja olukord muutub seeläbi paremaks, kuna osa ekspertiise ja nende tasud on ette nähtud erinevates seadustes ning tasude muutumisel oleks vaja neid mitmes kohas muuta. Kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas erinevatest seadustest on tasud üle võetud sama määraga või on muutunud. Ja minister vastas, et tasumäärasid muudetud ei ole.

Komisjoni istungil võeti vastu ka otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 12. oktoobril, ettepanekut toetati konsensusega. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, jällegi komisjoni konsensuslik otsus. Ja tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 26. oktoober kell 16 ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Heljo Pikhof. Mõlemad otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

15:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanekul on eelnõu 644 esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. oktoober kell 16.


7. 15:23 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE) esimene lugemine

15:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641 esimene lugemine. Palun ettekandjaks justiitsminister Lea Danilson-Järgi.

15:24 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Austatud Riigikogu liikmed! Austatud juhataja! Räägin korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust 641. Selle eelnõu eesmärk on lahendada praktikas ilmnenud probleemid, mis on seotud korteriomandite ja korteriühistutega, aga ka piiratud asjaõigustega laiemalt.

Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus jõustus 1. jaanuaril 2018, aga siiski on vahepealse, ligi viie aasta jooksul tekkinud mitu lahendamist vajavat küsimust. Eelnõuga muudetakse näiteks uute korteriomandite loomise tingimused rangemaks. Kehtiva seaduse kohaselt on kinnisasja omanikul võimalik kinnisasi jagada ja korteriomandid moodustada kinnistuportaalis kinnistamisavalduse esitamisega. Tulevikus on vajalik sellise tehingu notariaalne tõestamine.

Lisaks täiendatakse toimivas kortermajas olemasoleva korteriomandi jagamise tingimusi selliselt, et tulevikus on uue korteriomandi moodustamiseks olemasoleva korteriomandi jagamise teel nõutav kõigi teiste korteriomanike nõusolek. Sellega tagatakse kõigi korteriomanike kaasamine, mis on vajalik, kuna korteriomandite arv on korteriomanike kokkuleppe oluline osa ja mõjutab kõiki korteriomanikke ja nende jaoks olulisi küsimusi.

Eelnõuga lihtsustatakse väiksemate korteriühistute raamatupidamise nõudeid. Kehtiv seadus võimaldab praegu majandusaasta aruannet mitte esitada vaid sellistel korteriühistutel, mida kuni 10 korteriomandiga kortermajades korteriomanikud ise juhivad ja esindavad ühiselt. Sellist võimalust aga ei ole kuni 10 korteriomandiga korteriühistutel, mis on otsustanud siiski valida endale juhatuse. Kehtivas õiguses ei ole sellisel korteriühistul praegu võimalik pidada raamatupidamist kassapõhiselt ehk siis lihtsamalt. Eelnõuga kaotatakse majandusaasta aruande esitamise nõue ka sellistele väikestele korteriühistutele, mis on valinud endale juhatuse, et nad saaksid ikkagi lähtuda nendest lihtsamatest väiksematele korteriühistutele ettenähtud raamatupidamisenõuetest. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, mida juhib ja esindab valitseja ehk siis mõni haldusfirma, kelle majandustegevuse osa on korteriühistute majandamine.

Kehtiva seaduse rakendamisel on olnud üheks oluliseks teemaks korteriomandi ja korteriühistuga seotud vaidluste lahendamine nii kohtus kui ka kohtuväliselt. Korteriomandit ja korteriühistut puudutavate vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks ongi eelnõuga ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus moodustada lepitusorgan, mis tegutseks lepitusseaduse alusel. Lepitusorgani loomine vähendab eelduslikult kohtute töökoormust, annab võimaluse vaidluste lahendamisel esmalt saada abi kohalikult omavalitsuselt. Samas anname selle eelnõuga lepitusorganile õiguse kohustada korteriühistut menetluses osalema.

Lisaks korteriomandit spetsiifiliselt puudutavatele küsimustele on eelnõus käsitletud üldisemaid piiratud asjaõiguse lõpetamist puudutavaid küsimusi. Näiteks lihtsustatakse enamiku piiratud asjaõiguste kustutamist kinnistusraamatust. Seega saab edaspidi hüpoteegi kustutada ka digiallkirjaga kinnistuportaalis. Samuti on digitaalselt võimalik hüpoteeki üle anda või sellest loobuda. Sellest muudatusest tulenevalt pole tarvis hüpoteegi kustutamiseks enam tasuda notaritasu, sest notari juurde minema ei pea, kui hüpoteegipidaja hüpoteeki soovib ise kustutada.

Lisaks on eelnõu kohaselt plaanis lihtsustada maksumenetluses maksuhalduri taotlusel seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamise regulatsiooni, samuti võimaldades tulevikus selline hüpoteek kustutada maksuhalduri avalduse alusel.

Kokkuvõttes ütleksin, et eelnõu lahendab mitu praktilises elus ilmnenud kitsaskohta ja seega kutsun üles eelnõu toetama. Aitäh! 

15:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt minister! Teile on ka küsimusi. Heljo Pikhof, palun!

15:28 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud minister, ettekande eest! Aga mul on küsimus. Te peatusite korterite nii-öelda jagamisel ja et on vaja teiste korteriühistuliikmete nõusolekut. Palun kirjeldage see täpsemini lahti.

15:29 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

See eluline probleem on tulenenud sellest, et ühes korteriühistus üks korteriomanik otsustas enda korteriomandi jagada päris mitmekümneks korteriomandiks ja sellega saavutada korteriühistus niisugune enamus, et siis võtta vastu otsuseid, mis ühistut puudutavad, ja minna teiste korteriomanike arvamustest mööda. Vältimaks selliseid kuritarvitusi, on edaspidi ette nähtud, et korteriomandi jagamiseks tuleb ka teiste korteriomanike nõusolek saada.

15:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Dmitri Dmitrijev, palun!

15:29 Dmitri Dmitrijev

Austatud justiitsminister! Keskerakonna fraktsioon esitas 2015. ja 2016. aastal seaduseelnõud, millega soovisime anda kohalikule omavalitsustele õiguse luua korteriühistu vaidluste lahendamiseks eraldi komisjon kui kohtuväline vaidluste lahendamise organ. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus jõustus 1. jaanuaril 2018 ja selle seaduse koostamise ning vastuvõtmise raames toimus Eesti korteriomandiõiguse kodifitseerimine, mille eesmärk oli reguleerida kõik korteriomandiga seotud õigussuhted. Aastal 2022 tulime sama teema juurde tagasi, millest Keskerakonna fraktsioon on rääkinud juba seitse aastat, nimelt korteriomandit ja korteriühistut puudutavate vaidluste lahendamine. Eelnõuga on lõppude lõpuks kavas võimaldada kohalikele omavalitsustele luua lepitusorgan korteriomandit ja korteriühistut puudutavate vaidluste lahendamiseks, mis tegutseks lepitusseaduse alusel. Ma ei hakka teie käest küsima, miks ei ole toetatud Keskerakonna fraktsiooni samasisulisi ettepanekuid. Aga kas oskate öelda, miks kohtuvälise lepitusorgani loomise vajadusega ei arvestatud kohe sama seaduseelnõu ettevalmistamisel varasematel aastatel?

15:30 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Aitäh! Tõesti ei oska seda varasemat eellugu kirjeldada, aga minu arvates on ka väga hea, et see võimalus tekib. Ja tahaksin kiita neid omavalitsusi, kes juba tegelikult on neid lepitusorganeid ka moodustanud ja tulnud appi korteriühistutele vaidluste lahendamisel. Aga nüüd, kui see regulatsioon tekib, saavad nad seda veelgi tõhusamalt teha, nii et ma arvan, et see on oluline muudatus.

15:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nii, läheme edasi. Ettekandjaks palun õiguskomisjoni aseesimehe Marek Jürgensoni.

15:31 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esmaspäeval, 26. septembril, seda eelnõu õiguskomisjonis arutati. Komisjoni istungist võtsid osa esimees Heljo Pikhof, komisjoni liikmed Toomas Järveoja, Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Tarmo Kruusimäe, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast.

Ütleme niimoodi, et iseenesest on tegemist väga hea eelnõuga. Kuigi siin, jah, hea kolleeg Dmitri Dmitrijev juhtis tähelepanu, et oleks võinud selle lepitusorgani küsimuse juba varasemalt ära lahendada. Nüüd, seitse aastat hiljem on selleni jõutud. Hea komisjoni esimees küsis ministri käest, mis puudutab neid pahatahtlikke korteriomandi moodustamisi. See on jällegi hea viide sellele, et tegemist on äärmiselt vajaliku eelnõuga.

Minister komisjonis andis ülevaate nagu ka siin. Oli kaks küsimust. Urve Tiidus küsis, miks on kirjadele vastamise tähtaeg korteriühistute puhul määratud nelja või kuue nädalaga. Vaike Murumets vastas sellele, et kehtivas seaduses on samuti sisuliselt neli nädalat vastamiseks, kuid ka kohtusse pöördumise tähtaeg on neli nädalat, millest võib tekkida probleeme. Muudatusega täpsustatakse, et neli nädalat on vastamiseks ja sellest edasi kaks nädalat on kohtusse pöördumiseks. Siinkõneleja Marek Jürgenson küsis jällegi lepitusorganite kohta, mille peale Vaike Murumets selgitas, et kohalikele omavalitsustele antakse neid õiguseid juurde, mida kohalikud omavalitsused on pikka aega oodanud. Rohkem küsimusi ei olnud. Minister täiendas, et eelnõu on kooskõlastatud Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning ka Eesti Omanike Keskliidu arvamus on antud selle eelnõu kohta.

Peale seda tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. oktoobril käesoleval aastal. Selles oli kohalolijatel konsensus. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, mis oli samamoodi konsensuslik, ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 26. oktoober [kell] 16. Ka selles [küsimuses] oli konsensus. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati siinkõneleja Marek Jürgenson. Selles [küsimuses] oli samuti konsensus. Aitäh!

15:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 641 esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. oktoober kell 16.


8. 15:35 Täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) esimene lugemine

15:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde: kaheksas päevakorrapunkt ehk Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu 648 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandjaks justiitsminister Lea Danilson-Järgi.

15:35 Justiitsminister Lea Danilson-Järg

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu 648. Valitsus on esitanud Riigikogule arutamiseks eelnõu, millega tehakse muudatusi täitemenetluse ja kohtutäiturite ametitegevuse valdkonnas. Eelnõuga muudetakse täitemenetluse seadustikku ja kohtutäituri seadust. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Elatise sissenõudjatele ja kohtutäituritele tuleb anda uue regulatsiooniga kohanemiseks üleminekuperiood ja sellest tulenevalt on eelnõu jõustumine kavandatud 2022. aasta 1. novembriks, aga kuna see eelnõu on alles jõudnud Riigikogus esimesele lugemisele, siis juhtivkomisjonil kindlasti tasub see jõustumistähtaeg üle vaadata ja veidi edasi lükata.

Eelnõu sisaldab kolme peamist muutust, mida tahaksin välja tuua. Esiteks, lapse jaoks muutub lihtsamaks igakuise elatise nõude esitamine kohtutäiturile. Ehk mitte lapse, vaid lapse esindaja, kes esitab elatisenõude. Eelnõuga täpsustatakse, et elatise maksete hilinemisel saab lapse esindaja pöörduda perioodilise elatise nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Sellisel juhul asub kohtutäitur terve elatise maksmise perioodi jooksul kontrollima, kas elatisevõlgnik maksab elatist korrapäraselt või mitte. Juhul kui võlgnik korrapäraselt elatist ei maksa, saab kohtutäitur viivitusteta sekkuda ning rakendada seadusega ettenähtud karme meetmeid. Ja need meetmed on küllaltki karmid. Eelnõuga pakutud regulatsioon samas välistab vaidluse selle üle, millisel viisil saab täitemenetluses elatisenõuet sundtäita, ja kohustab kohtutäitureid võtma jooksva elatise nõudeid sundtäitmisele, mitte ainult seda osa elatisest, mis on juba võlgnevuses, vaid ka jooksvat elatist. Muudatuse tulemusena paraneb jooksva elatise sundtäitmine. Elatise kättesaadavus suurendab võimalust saada elatisvõlgnikult kätte äraelamiseks vajalikud vahendid võimalikult kiiresti ja parimal juhul ka jooksva kuu eest, nagu perekonnaseadus tegelikult elatise osas ette näeb.

Teiseks täpsustatakse lapse elatise sundtäitmiseks loodud rangete meetmete kohaldamise reegleid. Eelnõuga täpsustatakse nimelt täitemenetluse seadustiku elatise sundtäitmise regulatsiooni, et anda edasi väga selge sõnum. Elatise sundtäitmise karmid reeglid tuleb kasutusele võtta üksnes juhul, kui täitemenetlus on algatatud igakuise elatise sissenõudmiseks ja kohtutäituril ei ole õnnestunud tagada sissenõudjale igakuise elatise laekumist. Mitu elatise sundtäitmiseks kehtestatud erimeedet, nagu juhilubade äravõtmine ja taolised [meetmed], piiravad võlgniku ning kolmandate isikute õigusi sedavõrd, et selle kasutamine üksnes mõne varasema perioodi eest kogunenud elatismaksete võlgnevuse sundtäitmiseks ei ole õigustatud. Neid saab rakendada edaspidi ainult igakuise elatise sissenõudmiseks. See aitab välistada olukorra, kus võlgnik täidab elatise perioodilise tasumise kohustust kenasti, ka näiteks täitemenetluse väliselt, kuid vaatamata sellele arestib kohtutäitur selle võlgniku varasema võla katteks näiteks tema eluaseme laenumaksed. Eelnõuga tuuakse praktikasse kauaoodatud selgus, millistel juhtudel neid karme meetmeid kasutada.

Kolmandaks, eelnõuga täpsustatakse olulisi täitemenetluse toetamiseks mõeldud riiklike tasude maksmise korra küsimusi. Muudatus puudutab kahte riigi makstava tasu maksmist: välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu ja alaealise lapse elatise sissenõudmise eest riigi makstav tasu. Edaspidi hakkab riik toetama rahaliselt elatise sundtäitmise menetlusi. Selle välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu puhul antakse justiitsministrile volitus tasu maksmise täpsema korra kehtestamiseks ja teisel puhul, alaealise lapse elatise sissenõudmise eest riigi makstav tasu, täpsustatakse, et kohtutäituritele riigi makstavate tasude väljamaksmise korraldaja on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Kuna tegemist on avalik-õigusliku ülesande delegeerimisega, on õigusselguse huvides vaja määrata ülesande täitja ka seadusega.

Kokkuvõttes tahan öelda, et tegu on elatist saama õigustatud laste heaolu tagamise seisukohalt väga oluliste muudatustega, mis lahendavad mitu praktikas tekkinud probleemkohta, ja seega palun Riigikogul seda eelnõu toetada. Aitäh!

15:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile küsimusi ei ole. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti.

15:41 Vilja Toomast

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda pika nimega seaduseelnõu ehk Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu numbriga 648 esimeseks lugemiseks ettevalmistamist esmaspäeval, 26. septembril.

Ettekande eelnõu kohta tegi nagu ka täna justiitsminister Lea Danilson-Järg. Kohal viibisid ka Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunikud Maria Sutt, Stella Johanson ja Maarit Puhm, kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm ja justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Aleksandr Logussov.

Nii. Ministri ettekannet ma ei hakka üle kordama, seda te just kuulsite ja selleks pole põhjust. Räägin vaid mõningast küsimusest, mis tekkisid komisjoni liikmetel eelnõu arutelu käigus. Marek Jürgenson esitas paar küsimust. Esimene neist puudutas seda, kuidas lahendada probleeme peredega, kui üks vanem elab Venemaal ja sealt Eestisse raha kandmine ei toimi. Teine probleem oli Marek Jürgensonil see: ta uuris, kas esineb juhtumeid, kus isad küll iga kuu maksavad elatist, kuid emad teevad Sotsiaalkindlustusametile taotluse täiendava toimetulekutoetuse saamiseks ja isa muutub justkui võlgnikuks, sest Sotsiaalkindlustusamet ei kontrolli elatise laekumist.

Esimesele küsimusele vastas Aleksandr Logussov, et Venemaalt Eestis elavale lapsele elatisraha kandmisega seotud praktilisi probleeme seni ei ole esinenud. Teise küsimuse kohta oskas Aleksandr Logussov selgitada, et ilmselt ei mõelda siin tegelikult eraldi sotsiaaltoetust, vaid täitemenetlusaegset elatisabi, mida seadus ette näeb. Juhtudel, kus elatise sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus ja kohtutäitur peab sundtäitmisele [võtma] jooksvat elatist ning seda ei õnnestu kätte saada, on võimalus igakuiselt taotleda elatisabi. Ta märkis, et praktikas võib tõesti esineda juhtumeid, kus isa maksab elatist otse, kuid lapsega koos elav vanem ei teavita elatise laekumisest ja kohtutäitur saadab teate võlgnikule elatise mittelaekumise kohta. Kuigi tegelikult mõeldakse vist elatise maksjat. Samas ei saa siinkohal jääda riigile võlgu, sest kui toetuse väljamakse alusetus tuvastatakse, saab seda taotleda taotlejalt tagasi.

Sellega meie arutelu ka lõppes. Minister täpsustas veel selle üle, et kui elatise saaja ei ole teatanud laekumisest ja kohtutäituril on jätkuvalt informatsioon, et see tuleb sisse nõuda, ning lisaks on elatise saaja taotlenud elatisabi, peab riik selle elatisabi tagasi nõudma.

Ja lõpuks sai teha meie otsused, mis olid järgmised: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. oktoobril käesoleval aastal, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 26. oktoober kell 16 ning määrata komisjoni esindajaks Vilja Toomast. Kõik need neli ettepanekut võeti vastu konsensusega. Ma tänan!

15:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Ka teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanekul on eelnõu 648 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. oktoober kell 16.

Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud ja istung lõppenud. Aitäh kõigile! Kohtumiseni homme.

15:46 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee